instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis on umbes 50 pilooti, kes on kvalifitseeritud lendama NAG-i Bombardier CRJ lennukitega. Siiani teevad seda vaid 18, kirjutab ERR News.
Üks põhjus on selles, et kui juba Estonian Airis oli pilootidel peal suur pinge, siis NAG-i ärimudel maksab neile veel vähem palka, märkis mullu novembris ERR Newsile Eesti Liinilendurite Assotsiatsioon (ELA).
Piloote ei palka NAG, vaid neid vahendab Nordic Crew Management (NCM), kes ametlikult piloodid palkab. Teiseks on NCM-i õlgadel pilootide väljaõpe, pakkudes sellega NAG-ile täispaketti.
NAG-i hinnangul on see keerulisel turul tegutsevale ettevõttele eelis. NAG-i operatiivse tegevusega tegeleva Anton Õnniku sõnul parandab see efektiivsust ja peegeldub ka tööturule, kus on väga palju piloote saadaval.
Piloodid kurtsid eelmisel aastal, et NCM maksab neile kolmandiku jagu vähem kui Estonian Air. Umbes 30 protsenti madalam sissetulek, mille lendurid peavad vastu võtma, kui tahavad töötada Tallinnast, tuleneb pilootide sõnul turutingimustest ja sellest, et allhankefirma NCM lisab piloodite tööga seotud kuludele oma tasu.
Piloodid on eriarvamusel NAG-i rollist Eesti turul. Anonüümseks jäänud lennundustöötaja hinnangul kasutab NCM oma pakkumisega häbitult ära seda, et pilootide perekonnad ja elud on Eestis.
ELA esimehe Helen Reinholdi hinnangul võiks NAG koheselt kahekordistada lennutöötajate arvu, kui ta palkaks piloote otse, isegi praegustel tingimustel, mille dikteerib NCM.
Nende pilootide sõnul, kes said tööpakkumise, maksab NCM pilootidele põhipalka, mis oleneb nende töökogemusest. Lisatasu makstakse lennutundide pealt.
Piloodid on väsinud
Selline mudel aga tähendab, et piloodid ei saa haiguse või väsimuse korral põhipalgast suuremat hüvitist. Madala põhipalgaga on piloodid seega sunnitud igal juhul lendama, et elatist teenida.
Nii Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liit (ECA), Šveitsi Airbusi pilootide ühing Aeropers kui ka Eesti Liinilendurite Assotsiatsioon (ELA) kinnitasid ERR Newsile, et selline allhankemudel suurendab haigete ja väsinud pilootide arvu.
See omakorda võib viia ohtlike olukordadeni. 2013. aasta augustis teatas Briti Tsiviillennundusamet (CAA) juhtumist, kus mõlemad piloodid lennu ajal magama jäid. 2009. aastal aga oli USA-s juhtum, kus pilootide väsimuse ja tähelepanu hajumise tõttu lendasid nad oma sihtkohast mööda.
Piloodid maksavad lendamise eest
Lennufirmad, kes harrastavad nn pay-to-fly (maksa, et lennata) skeemi, teevad olukorra veel hullemaks. Pilootide litsentsid sõltuvad nende kogemusest kindla lennukitüübiga, mida mõõdetakse lennutundide järgi.
Pay-to-fly skeemi kohaselt maksavad piloodid oma tööandjale väljaõppe- ja lennutundide eest, et saada täis lennuaega, mis on nende litsentsi jaoks vaja. Sageli peavad piloodid maksma kümneid tuhandeid eurosid, mis arvatakse nende palgast maha.
Läbi NCM-i palkab NAG piloote põhipalga ja lennutundide eest ja samal ajal pay-to-fly skeemi järgi, mis toob kaasa niigi töötulemustest sõltuva palga vähendamise veelgi.
Selline praktika tundub mõistlik ettevõtte seisukohalt: piloote on palju ja konkurents töökohtadele kõrge. Aga kui kaugele võib lennufirma ärimudel kulusid optimeerida, enne kui see hakkab ohutust mõjutama?
Anton Õnnik kaitses seda praktikat, tuues välja pilootide väljaõppe kõrge kvaliteedi ja regulaarsed testimised.
Õnnik tõi välja ka praegused muudatused lennundustööstuses ja selle, et uus turule tulija peab tegutsema maksimaalse efektiivsusega, et üldse ellu jääda. Tema sõnul ei tehta reisijate turvalisuse osas järeleandmisi.
ECA aga ei ole sellega nõus. ECA juhatuse liige ja Šveitsi lennufirma Swiss International Airlines'i lennukiga Airbus A330 lendav Clemens Kopetz ütles ERR Newsile, et niisugused skeemid on ohtlikud, sest õõnestavad lennuturvalisust.
"See, et piloot peab maksma kogemuse saamise eest ja et nad konkureerivad lennutundide eest tavapäraselt palgatud kolleegidega, on vastuvõetamatu," ütles Kopetz, kommenteerides pay-to-fly palkamise poliitikat.
Ta lisas, et lennutunni eest palka saav piloot jääb kohe rahast ilma, kui ta haigeks jääb. Ja selle tõttu õõnestab taoline palkamisviis lennuohutuse standardeid, mis on aja jooksul välja kujunenud.
Kommenteerides lennufirma argumenti, et selline palkamisskeem on vajalik väga tugeva konkurentsiga turu tõttu, ütles Kopetz, et odavlennufirmade turul on hulk ettevõtteid, kes tegutsevad sellise skeemita väga edukalt.
Kombinatsioon põhipalgast pluss tunnitasust koos pay-to-fly skeemiga on aga muutnud NAG-is töötamise vähematraktiivseks. Pilootide leidmine muutub üha raskemaks, mistõttu maksavad nad nüüd Briti tööjõufirmale Zenon, et leida kandidaate ka välismaalt.
NAG-il on keeruline start. See, et jaanuaris teenindati 568 lennuga 17 267 reisijat, tähendab, et lennukite täituvus oli keskmiselt vähem kui 60 protsenti, arvestades praegu ettevõttes lendavate lennukite mahtu.
Rahvusvahelise Õhutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) hinnangul peab Euroopa lennufirma mahutavus olema vähemalt 62,7 protsenti, et kulusid tasa teenida, ja üle selle, et kasumit teenida. Kuigi see võib lennufirmati väga palju erineda, püsib konkurents tihe. | Lennake meiega, ütleb NAG - Ei, aitäh, ütlevad piloodid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis on umbes 50 pilooti, kes on kvalifitseeritud lendama NAG-i Bombardier CRJ lennukitega. Siiani teevad seda vaid 18, kirjutab ERR News.
Üks põhjus on selles, et kui juba Estonian Airis oli pilootidel peal suur pinge, siis NAG-i ärimudel maksab neile veel vähem palka, märkis mullu novembris ERR Newsile Eesti Liinilendurite Assotsiatsioon (ELA).
Piloote ei palka NAG, vaid neid vahendab Nordic Crew Management (NCM), kes ametlikult piloodid palkab. Teiseks on NCM-i õlgadel pilootide väljaõpe, pakkudes sellega NAG-ile täispaketti.
NAG-i hinnangul on see keerulisel turul tegutsevale ettevõttele eelis. NAG-i operatiivse tegevusega tegeleva Anton Õnniku sõnul parandab see efektiivsust ja peegeldub ka tööturule, kus on väga palju piloote saadaval.
Piloodid kurtsid eelmisel aastal, et NCM maksab neile kolmandiku jagu vähem kui Estonian Air. Umbes 30 protsenti madalam sissetulek, mille lendurid peavad vastu võtma, kui tahavad töötada Tallinnast, tuleneb pilootide sõnul turutingimustest ja sellest, et allhankefirma NCM lisab piloodite tööga seotud kuludele oma tasu.
Piloodid on eriarvamusel NAG-i rollist Eesti turul. Anonüümseks jäänud lennundustöötaja hinnangul kasutab NCM oma pakkumisega häbitult ära seda, et pilootide perekonnad ja elud on Eestis.
ELA esimehe Helen Reinholdi hinnangul võiks NAG koheselt kahekordistada lennutöötajate arvu, kui ta palkaks piloote otse, isegi praegustel tingimustel, mille dikteerib NCM.
Nende pilootide sõnul, kes said tööpakkumise, maksab NCM pilootidele põhipalka, mis oleneb nende töökogemusest. Lisatasu makstakse lennutundide pealt.
Piloodid on väsinud
Selline mudel aga tähendab, et piloodid ei saa haiguse või väsimuse korral põhipalgast suuremat hüvitist. Madala põhipalgaga on piloodid seega sunnitud igal juhul lendama, et elatist teenida.
Nii Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liit (ECA), Šveitsi Airbusi pilootide ühing Aeropers kui ka Eesti Liinilendurite Assotsiatsioon (ELA) kinnitasid ERR Newsile, et selline allhankemudel suurendab haigete ja väsinud pilootide arvu.
See omakorda võib viia ohtlike olukordadeni. 2013. aasta augustis teatas Briti Tsiviillennundusamet (CAA) juhtumist, kus mõlemad piloodid lennu ajal magama jäid. 2009. aastal aga oli USA-s juhtum, kus pilootide väsimuse ja tähelepanu hajumise tõttu lendasid nad oma sihtkohast mööda.
Piloodid maksavad lendamise eest
Lennufirmad, kes harrastavad nn pay-to-fly (maksa, et lennata) skeemi, teevad olukorra veel hullemaks. Pilootide litsentsid sõltuvad nende kogemusest kindla lennukitüübiga, mida mõõdetakse lennutundide järgi.
Pay-to-fly skeemi kohaselt maksavad piloodid oma tööandjale väljaõppe- ja lennutundide eest, et saada täis lennuaega, mis on nende litsentsi jaoks vaja. Sageli peavad piloodid maksma kümneid tuhandeid eurosid, mis arvatakse nende palgast maha.
Läbi NCM-i palkab NAG piloote põhipalga ja lennutundide eest ja samal ajal pay-to-fly skeemi järgi, mis toob kaasa niigi töötulemustest sõltuva palga vähendamise veelgi.
Selline praktika tundub mõistlik ettevõtte seisukohalt: piloote on palju ja konkurents töökohtadele kõrge. Aga kui kaugele võib lennufirma ärimudel kulusid optimeerida, enne kui see hakkab ohutust mõjutama?
Anton Õnnik kaitses seda praktikat, tuues välja pilootide väljaõppe kõrge kvaliteedi ja regulaarsed testimised.
Õnnik tõi välja ka praegused muudatused lennundustööstuses ja selle, et uus turule tulija peab tegutsema maksimaalse efektiivsusega, et üldse ellu jääda. Tema sõnul ei tehta reisijate turvalisuse osas järeleandmisi.
ECA aga ei ole sellega nõus. ECA juhatuse liige ja Šveitsi lennufirma Swiss International Airlines'i lennukiga Airbus A330 lendav Clemens Kopetz ütles ERR Newsile, et niisugused skeemid on ohtlikud, sest õõnestavad lennuturvalisust.
"See, et piloot peab maksma kogemuse saamise eest ja et nad konkureerivad lennutundide eest tavapäraselt palgatud kolleegidega, on vastuvõetamatu," ütles Kopetz, kommenteerides pay-to-fly palkamise poliitikat.
Ta lisas, et lennutunni eest palka saav piloot jääb kohe rahast ilma, kui ta haigeks jääb. Ja selle tõttu õõnestab taoline palkamisviis lennuohutuse standardeid, mis on aja jooksul välja kujunenud.
Kommenteerides lennufirma argumenti, et selline palkamisskeem on vajalik väga tugeva konkurentsiga turu tõttu, ütles Kopetz, et odavlennufirmade turul on hulk ettevõtteid, kes tegutsevad sellise skeemita väga edukalt.
Kombinatsioon põhipalgast pluss tunnitasust koos pay-to-fly skeemiga on aga muutnud NAG-is töötamise vähematraktiivseks. Pilootide leidmine muutub üha raskemaks, mistõttu maksavad nad nüüd Briti tööjõufirmale Zenon, et leida kandidaate ka välismaalt.
NAG-il on keeruline start. See, et jaanuaris teenindati 568 lennuga 17 267 reisijat, tähendab, et lennukite täituvus oli keskmiselt vähem kui 60 protsenti, arvestades praegu ettevõttes lendavate lennukite mahtu.
Rahvusvahelise Õhutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) hinnangul peab Euroopa lennufirma mahutavus olema vähemalt 62,7 protsenti, et kulusid tasa teenida, ja üle selle, et kasumit teenida. Kuigi see võib lennufirmati väga palju erineda, püsib konkurents tihe.
### Response:
Lennake meiega, ütleb NAG - Ei, aitäh, ütlevad piloodid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Hiinat vihastas Põhja-Korea raketikatsetus, väljendas riik muret ka Washingtoni ja Souli plaanide suhtes võtta kasutusele arenenud USA raketitõrjesüsteem, mis nende hinnangul mõjutaks ka Hiina enda julgeolekut.
"Poolsaare tuumaprobleem on eelkõige USA ja Põhja-Korea vaheline," ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Hong Lei.
"Kutsume USA-d ja Põhja-Koread üles maha istuma ja läbirääkimisi pidama, et probleemid lahendada ja lõpuks saavutada ühine soovitud eesmärk."
Põhja-Korea startis 7. veebruaril pikamaaraketi, mille väitis olevat satelliit ja suurendas sellega veelgi rahvusvahelist hukkamõistu kõigest nädalad pärast tuumapommikatsetuse tegemist.
Põhja-Korea sõnul oli tegemist rahumeelse ettevõtmisega, kuid Souli ja Washingtoni hinnangul rikkus see ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioone, sest selles kasutati ballistiliste rakettide tehnoloogiat.
Põhja-Korea tuumapommikatsetus möödunud kuul keelati samuti ÜRO resolutsiooni alusel.
Kuigi Hiina on liitunud mitmete eelnevate ÜRO sanktsioonidega Põhja-Koreale, ei usu ta, et sanktsioonid on mõistlik viis probleemi lahendamiseks ja julgustab riike rahukõnelusi pidama.
Arvukad püüded mitmepoolsete läbirääkimiste taasalustamiseks on läbi kukkunud.
Hiina üldine arvamus on kunagi lähedase diplomaatilise liitlase Põhja-Korea suhtes muutunud järjest negatiivsemaks.
"Tuumarelvastusega Korea rahvademokraatliku vabariigi oht on reaalsem kui kunagi varem," kirjutas inglisekeelne China Daily, viidates riigile selle ametliku nimega.
Hong rõhutas, et Põhja-Korea peab oma käitumise eest vastutama.
Pinged Korea poolsaarel jätkuvad.
Lõuna-Korea karistas eelmisel kolmapäeval Põhja-Koread raketi- ja tuumakatsetuse eest sellega, et keelas ühiselt hallatavas Kaesongi tööstuskompleksis vastuseks Pyongyangi raketi- ja tuumakatsetustele.
Põhja-Korea nimetas otsust "sõja kuulutamiseks" ja vallandas Kaesongi Lõuna-Korea töötajad. Kaesong, mis on tegutsenud rohkem kui kümme aastat, oli viimane koht, kus kaks Koread regulaarselt kokku puutusid.
Piirkonna sulgemise kohta ütles Hiina pressiesindaja Hong, et poolsaar on hetkel keerulises ja tundlikus olukorras.
"Loodame, et kõik osapooled teevad samme selle pingelise olukorra leevendamiseks," ütles Hong. | Hiina ärgitab USA-d ja Põhja-Koread läbirääkimisi pidama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Hiinat vihastas Põhja-Korea raketikatsetus, väljendas riik muret ka Washingtoni ja Souli plaanide suhtes võtta kasutusele arenenud USA raketitõrjesüsteem, mis nende hinnangul mõjutaks ka Hiina enda julgeolekut.
"Poolsaare tuumaprobleem on eelkõige USA ja Põhja-Korea vaheline," ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Hong Lei.
"Kutsume USA-d ja Põhja-Koread üles maha istuma ja läbirääkimisi pidama, et probleemid lahendada ja lõpuks saavutada ühine soovitud eesmärk."
Põhja-Korea startis 7. veebruaril pikamaaraketi, mille väitis olevat satelliit ja suurendas sellega veelgi rahvusvahelist hukkamõistu kõigest nädalad pärast tuumapommikatsetuse tegemist.
Põhja-Korea sõnul oli tegemist rahumeelse ettevõtmisega, kuid Souli ja Washingtoni hinnangul rikkus see ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioone, sest selles kasutati ballistiliste rakettide tehnoloogiat.
Põhja-Korea tuumapommikatsetus möödunud kuul keelati samuti ÜRO resolutsiooni alusel.
Kuigi Hiina on liitunud mitmete eelnevate ÜRO sanktsioonidega Põhja-Koreale, ei usu ta, et sanktsioonid on mõistlik viis probleemi lahendamiseks ja julgustab riike rahukõnelusi pidama.
Arvukad püüded mitmepoolsete läbirääkimiste taasalustamiseks on läbi kukkunud.
Hiina üldine arvamus on kunagi lähedase diplomaatilise liitlase Põhja-Korea suhtes muutunud järjest negatiivsemaks.
"Tuumarelvastusega Korea rahvademokraatliku vabariigi oht on reaalsem kui kunagi varem," kirjutas inglisekeelne China Daily, viidates riigile selle ametliku nimega.
Hong rõhutas, et Põhja-Korea peab oma käitumise eest vastutama.
Pinged Korea poolsaarel jätkuvad.
Lõuna-Korea karistas eelmisel kolmapäeval Põhja-Koread raketi- ja tuumakatsetuse eest sellega, et keelas ühiselt hallatavas Kaesongi tööstuskompleksis vastuseks Pyongyangi raketi- ja tuumakatsetustele.
Põhja-Korea nimetas otsust "sõja kuulutamiseks" ja vallandas Kaesongi Lõuna-Korea töötajad. Kaesong, mis on tegutsenud rohkem kui kümme aastat, oli viimane koht, kus kaks Koread regulaarselt kokku puutusid.
Piirkonna sulgemise kohta ütles Hiina pressiesindaja Hong, et poolsaar on hetkel keerulises ja tundlikus olukorras.
"Loodame, et kõik osapooled teevad samme selle pingelise olukorra leevendamiseks," ütles Hong.
### Response:
Hiina ärgitab USA-d ja Põhja-Koread läbirääkimisi pidama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei tänab kõiki, kes naise leidmisele kaasa aitasid. | Politsei otsitud naine leiti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei tänab kõiki, kes naise leidmisele kaasa aitasid.
### Response:
Politsei otsitud naine leiti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1938. aastal tutvustas kirjanik Eric Knight esmakordselt Ameerika publikule truud ja lastesõbralikku kollikoera Lassie, karakterit, kes kirjutati 1940. aastal ilmunud romaaniga igaveseks popkultuuri ajalukku. Kitsikusse sattunud Carraclough'de perekond on sunnitud oma koera rikkale krahvile müüma, kuid Lassie on niivõrd kiindunud perepoega Joe'sse, et võtab ette pika ja ohtliku rännaku tagasi koju.
1943. aastal MGM-i stuudios valminud filmist "Lassie, tule koju!" sai omamoodi pilootosa 7 filmist koosnevale Lassie-sarjale.
Film on kino Artis ekraanil 15. veebruaril kell 15.00. | "Kirjandus kinos" programm toob Artise ekraanile Lassie | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1938. aastal tutvustas kirjanik Eric Knight esmakordselt Ameerika publikule truud ja lastesõbralikku kollikoera Lassie, karakterit, kes kirjutati 1940. aastal ilmunud romaaniga igaveseks popkultuuri ajalukku. Kitsikusse sattunud Carraclough'de perekond on sunnitud oma koera rikkale krahvile müüma, kuid Lassie on niivõrd kiindunud perepoega Joe'sse, et võtab ette pika ja ohtliku rännaku tagasi koju.
1943. aastal MGM-i stuudios valminud filmist "Lassie, tule koju!" sai omamoodi pilootosa 7 filmist koosnevale Lassie-sarjale.
Film on kino Artis ekraanil 15. veebruaril kell 15.00.
### Response:
"Kirjandus kinos" programm toob Artise ekraanile Lassie |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viirusesse on nakatunud naine, kes viibis Dominikaani Vabariigis puhkusel, vahendas Reuters.
Amet märkis, et naise tervislik seisund on rahuldav ning tema perekonnaliikmed ei ole nakatunud. | Venemaal tuvastati esimene Zika viiruse juhtum | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viirusesse on nakatunud naine, kes viibis Dominikaani Vabariigis puhkusel, vahendas Reuters.
Amet märkis, et naise tervislik seisund on rahuldav ning tema perekonnaliikmed ei ole nakatunud.
### Response:
Venemaal tuvastati esimene Zika viiruse juhtum |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel poolajal mänginud Pikk kaitset lukus hoida ei suutnud, sest 37. minutil avas Slovakkia kõrgliigasse kuuluv ViOn skoori. Teiseks poolajaks tegi BATE peatreener Aleksandr Jermakovitš üheksa vahetust, võttes välja ka Eesti koondislase. Valgevenelased viigistasid teise poolaja keskel, kirjutab soccernet.ee.
Pikk viibib BATE treeninglaagris kuni 24. veebruarini. BATE hooaeg algab 13. märtsil, kui superkarikas kohtutakse Artur Kotenko tööandja Saligorski Šahtjoriga. | Artur Pikk mängis BATE eest treeningmängus ühe poolaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel poolajal mänginud Pikk kaitset lukus hoida ei suutnud, sest 37. minutil avas Slovakkia kõrgliigasse kuuluv ViOn skoori. Teiseks poolajaks tegi BATE peatreener Aleksandr Jermakovitš üheksa vahetust, võttes välja ka Eesti koondislase. Valgevenelased viigistasid teise poolaja keskel, kirjutab soccernet.ee.
Pikk viibib BATE treeninglaagris kuni 24. veebruarini. BATE hooaeg algab 13. märtsil, kui superkarikas kohtutakse Artur Kotenko tööandja Saligorski Šahtjoriga.
### Response:
Artur Pikk mängis BATE eest treeningmängus ühe poolaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Töödega alustati juba tänasest lõigus Narva maantee kuni Poska tänava ristmik. Tormi tänava ja Faehlmanni tänava ristmik on liiklusele suletud 15. veebruarist kuni 28.veebruararini.
Weizenbergi tänav suletakse liikluseks täielikult ajavahemikuks 29. veebruarist kuni 1. juulini. Paaris numbritega majade elanikel on kodule juurdepääsuks kasutada trammitee. Paaritute numbritega majade elanikel palutakse koju jõudmiseks kasutada paralleeltänavat.
Rekonstrueerimistööde ajal tänavaäärseid parkimiskohti kasutada ei saa. Töövõtja poolt on tagatud olmejäätmete väljavedu ja ettevõtete kaubaga varustamine. | Weizenbergi tänav suletakse liiklusele neljaks kuuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Töödega alustati juba tänasest lõigus Narva maantee kuni Poska tänava ristmik. Tormi tänava ja Faehlmanni tänava ristmik on liiklusele suletud 15. veebruarist kuni 28.veebruararini.
Weizenbergi tänav suletakse liikluseks täielikult ajavahemikuks 29. veebruarist kuni 1. juulini. Paaris numbritega majade elanikel on kodule juurdepääsuks kasutada trammitee. Paaritute numbritega majade elanikel palutakse koju jõudmiseks kasutada paralleeltänavat.
Rekonstrueerimistööde ajal tänavaäärseid parkimiskohti kasutada ei saa. Töövõtja poolt on tagatud olmejäätmete väljavedu ja ettevõtete kaubaga varustamine.
### Response:
Weizenbergi tänav suletakse liiklusele neljaks kuuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õhtu keskendub Ants Orase 1940. aastal ilmunud klassikalisele esseele “Arvustajaist ja arvustusest”, mida on mitu korda uuesti trükitud ja mida saab lugeda siit. Kõnelejad arutavad selle manifesti tänase tähtsuse üle ning puudutavad ka nüüdiskirjanduse suundumusi.
Kõne alla tulevad küsimused: Mida avalikkus arvustuselt ootab? Millised kriitikutüübid on ühekülgsed ja puudulikud? Millised on arvustustegevuse järgud? Miks on tähtis tunda kirjanduse tehnikat? Mille poolest on halva maitsega inimeste kultuuripoliitiline mõju ohtlik? Kuidas mõistab Oras kirjandusteooria rolli arvustamisel? Mis on kirjanduskriitika peamine ülesanne? Millal on vajalik negatiivse hinnangu andmine? Mille põhjal langetada otsus teose õnnestumise kohta?
Vestlusõhtu toimub 16. veebruail kell 18 Tartus klubis kohvikus Arhiiv. Üritus korraldavad Värske Rõhk ning Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. | Arhiivis räägitakse kirjanduskriitikast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õhtu keskendub Ants Orase 1940. aastal ilmunud klassikalisele esseele “Arvustajaist ja arvustusest”, mida on mitu korda uuesti trükitud ja mida saab lugeda siit. Kõnelejad arutavad selle manifesti tänase tähtsuse üle ning puudutavad ka nüüdiskirjanduse suundumusi.
Kõne alla tulevad küsimused: Mida avalikkus arvustuselt ootab? Millised kriitikutüübid on ühekülgsed ja puudulikud? Millised on arvustustegevuse järgud? Miks on tähtis tunda kirjanduse tehnikat? Mille poolest on halva maitsega inimeste kultuuripoliitiline mõju ohtlik? Kuidas mõistab Oras kirjandusteooria rolli arvustamisel? Mis on kirjanduskriitika peamine ülesanne? Millal on vajalik negatiivse hinnangu andmine? Mille põhjal langetada otsus teose õnnestumise kohta?
Vestlusõhtu toimub 16. veebruail kell 18 Tartus klubis kohvikus Arhiiv. Üritus korraldavad Värske Rõhk ning Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond.
### Response:
Arhiivis räägitakse kirjanduskriitikast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MX1 klassi kvalifikatsioonis kuuendat aega näidanud Tanel Leok (KTM) sai hea stardi ja oli alguses kaheksas, kuid peagi suutis ta paarist konkurendist mööduda ning mõni ring enne lõppu alistas ta ka eelmise aasta MX2 klassi maailmameistri sloveen Tim Gajseri (Honda) ja lõpetas sõidu neljandana. Leoki ees lõpetasid belglane Jeremy Van Horebeek (Yamaha) venelane Evgeny Bobryshev (Honda) ja sakslane Maximilian Nagl (Husqvarna).
Itaalia meistriks tuli 320 punkti kogunud Van Horebeek, kellest 20 punkti kaugusele jäi Bobryshev, kolmandaks tulnud Nagl kaotas võitjale juba 95 punktiga. Leokile kuulus 170 punktiga viies koht.
Eelmisel etapil väga head kiirust näidanud Karel Kutsar (KTM) oli MX2 klassi sõidus esimese ringi järel 18-ndal kohal, kuid tõusis suhteliselt kiiresti esikümne piirimaile, kuid kaheksandal ringil jäi ta sõit pooleli, kuna tema tsiklil andis esimene amortisaator järgi. MX2 võidukihutamise võitis Michele Cervellin (Honda), kellele järgnesid lõuna-aafriklane Calvin Vlaanderen (KTM) ja sakslane Henry Jacoby (Honda).
Kolme etapi kokkuvõttes tuli Itaalia meistriks Cervellin (340 p), teise koha sai finaaletapil üheksandaks tulnud itaallane Samuele Bernardini (TM, 168 p) ja kolmanda Ottobianost puudunud rootslane Alvin Ostlund (Yamaha, 140 p). Kutsar sai tulemuse kirja ainult esimesel etapil ja seal kogutud 69 punkti andsid talle 14. koha.
Elite klassi sõidus ehk superfinaalis, kus osalesid MX1 ja MX2 parimad, oli Leok avaringilt tulles samuti esikümne piirimail ning head sõitu tehes tõusis ta lõpuks kuuendaks. Sõidu esikolmiku moodustasid Bobryshev, van Horebeek ja Nagl ning sama oli ka meistrivõistluste lõppseis, Bobryshev kogus lõpuks 240, van Horebeek 220 ja Nagl 160 punkti, Leok oli 110 punktiga kuues. | Tanel Leok sai Itaalia meistrivõistlustel viienda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MX1 klassi kvalifikatsioonis kuuendat aega näidanud Tanel Leok (KTM) sai hea stardi ja oli alguses kaheksas, kuid peagi suutis ta paarist konkurendist mööduda ning mõni ring enne lõppu alistas ta ka eelmise aasta MX2 klassi maailmameistri sloveen Tim Gajseri (Honda) ja lõpetas sõidu neljandana. Leoki ees lõpetasid belglane Jeremy Van Horebeek (Yamaha) venelane Evgeny Bobryshev (Honda) ja sakslane Maximilian Nagl (Husqvarna).
Itaalia meistriks tuli 320 punkti kogunud Van Horebeek, kellest 20 punkti kaugusele jäi Bobryshev, kolmandaks tulnud Nagl kaotas võitjale juba 95 punktiga. Leokile kuulus 170 punktiga viies koht.
Eelmisel etapil väga head kiirust näidanud Karel Kutsar (KTM) oli MX2 klassi sõidus esimese ringi järel 18-ndal kohal, kuid tõusis suhteliselt kiiresti esikümne piirimaile, kuid kaheksandal ringil jäi ta sõit pooleli, kuna tema tsiklil andis esimene amortisaator järgi. MX2 võidukihutamise võitis Michele Cervellin (Honda), kellele järgnesid lõuna-aafriklane Calvin Vlaanderen (KTM) ja sakslane Henry Jacoby (Honda).
Kolme etapi kokkuvõttes tuli Itaalia meistriks Cervellin (340 p), teise koha sai finaaletapil üheksandaks tulnud itaallane Samuele Bernardini (TM, 168 p) ja kolmanda Ottobianost puudunud rootslane Alvin Ostlund (Yamaha, 140 p). Kutsar sai tulemuse kirja ainult esimesel etapil ja seal kogutud 69 punkti andsid talle 14. koha.
Elite klassi sõidus ehk superfinaalis, kus osalesid MX1 ja MX2 parimad, oli Leok avaringilt tulles samuti esikümne piirimail ning head sõitu tehes tõusis ta lõpuks kuuendaks. Sõidu esikolmiku moodustasid Bobryshev, van Horebeek ja Nagl ning sama oli ka meistrivõistluste lõppseis, Bobryshev kogus lõpuks 240, van Horebeek 220 ja Nagl 160 punkti, Leok oli 110 punktiga kuues.
### Response:
Tanel Leok sai Itaalia meistrivõistlustel viienda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Craig viskas pärast viimase filmi "Spectre" valmimist õhku mitmeid vihjeid, et ei soovi enam Bondi kehastada.
Näitleja sai filmivõtetel ka vigastada ja vajas põlveoperatsiooni.
47-aastane Craig kehastas James Bondi neljas mängufilmis ning tal on kehtiv leping ka viienda filmi tegemiseks.
Juba terve viimase aasta on liikunud ka spekulatsioonid, kes võiks kehastada järgmisena Briti superagenti. Välja on käidud ka mõte, et uus Bond võiks olla mustanahaline. Kõlanud on nimed nagu Idris Elba, Damian Lewis ja Tom Hardy. | Daniel Craig sidus end uue sarjaga ning teeb ilmselt Bondiga lõpparve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Craig viskas pärast viimase filmi "Spectre" valmimist õhku mitmeid vihjeid, et ei soovi enam Bondi kehastada.
Näitleja sai filmivõtetel ka vigastada ja vajas põlveoperatsiooni.
47-aastane Craig kehastas James Bondi neljas mängufilmis ning tal on kehtiv leping ka viienda filmi tegemiseks.
Juba terve viimase aasta on liikunud ka spekulatsioonid, kes võiks kehastada järgmisena Briti superagenti. Välja on käidud ka mõte, et uus Bond võiks olla mustanahaline. Kõlanud on nimed nagu Idris Elba, Damian Lewis ja Tom Hardy.
### Response:
Daniel Craig sidus end uue sarjaga ning teeb ilmselt Bondiga lõpparve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "EL on valmis kehtestama piiravaid meetmeid neile, kelle tegevus on põhjustanud või võib põhjustada vägivalda ja repressioone ning tõsiseid inimõiguste rikkumisi," ütlesid ministrid kohtumisel Brüsselis ning lisasid, et need on suunatud ka neile, kes takistavad poliitilise lahenduse saavutamist, vahendab Reuters.
EL külmutas möödunud aastal nelja president Pierre Nkurunzizale lähedase ametniku varad ja kehtestas neile reisikeelu. Nkurunzizat süüdistatakse oma tagasivalimiste eelsetes kokkupõrgetes ülemäärase jõu kasutamises. | EL on valmis Burundile rakendama täiendavaid sanktsioone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"EL on valmis kehtestama piiravaid meetmeid neile, kelle tegevus on põhjustanud või võib põhjustada vägivalda ja repressioone ning tõsiseid inimõiguste rikkumisi," ütlesid ministrid kohtumisel Brüsselis ning lisasid, et need on suunatud ka neile, kes takistavad poliitilise lahenduse saavutamist, vahendab Reuters.
EL külmutas möödunud aastal nelja president Pierre Nkurunzizale lähedase ametniku varad ja kehtestas neile reisikeelu. Nkurunzizat süüdistatakse oma tagasivalimiste eelsetes kokkupõrgetes ülemäärase jõu kasutamises.
### Response:
EL on valmis Burundile rakendama täiendavaid sanktsioone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noorte olümpiamängudel võistleb Eesti koondis B alagrupis ning pühapäeval saavutati esimene võit. Koondise peatreener Erkki Lille sõnul on Eesti noored näidanud olümpiamängudel head taset. “Oleme näidanud iga mänguga aina ilusamat curlingut, mis täna tõi meile ka võidu vastaste üle,” sõnas Lill.
B alagrupis mängival Eesti võistkonnal on veel ees kolm mängu. Täna õhtul astutakse olümpiajääl Tšehhi vastu. Curlingu segavõistkonnad mängivad noorte olümpiamängudel kahes alagrupis. Eesti võistleb B alagrupis koos Brasiilia, Kanada, Tšehhi, Suurbritannia, Korea, Rootsi ning võõrustajamaa Norraga.
Kõik mängud on kaheksa endi pikad ning enne lõplikku mängutulemuse otsustamist peab olema mängitud vähemalt kuus endi.
Finaalmängud toimuvad 17. veebruaril. Eesti curlingu segavõistkonda kuuluvad Jarl Gustsin, Kristin Laidsalu, Britta Sillaots ja kapten Eiko-Siim Peips, võistkonna treener on Erkki Lill. | Eesti curlinguvõistkond sai olümpiamängudel esimese võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noorte olümpiamängudel võistleb Eesti koondis B alagrupis ning pühapäeval saavutati esimene võit. Koondise peatreener Erkki Lille sõnul on Eesti noored näidanud olümpiamängudel head taset. “Oleme näidanud iga mänguga aina ilusamat curlingut, mis täna tõi meile ka võidu vastaste üle,” sõnas Lill.
B alagrupis mängival Eesti võistkonnal on veel ees kolm mängu. Täna õhtul astutakse olümpiajääl Tšehhi vastu. Curlingu segavõistkonnad mängivad noorte olümpiamängudel kahes alagrupis. Eesti võistleb B alagrupis koos Brasiilia, Kanada, Tšehhi, Suurbritannia, Korea, Rootsi ning võõrustajamaa Norraga.
Kõik mängud on kaheksa endi pikad ning enne lõplikku mängutulemuse otsustamist peab olema mängitud vähemalt kuus endi.
Finaalmängud toimuvad 17. veebruaril. Eesti curlingu segavõistkonda kuuluvad Jarl Gustsin, Kristin Laidsalu, Britta Sillaots ja kapten Eiko-Siim Peips, võistkonna treener on Erkki Lill.
### Response:
Eesti curlinguvõistkond sai olümpiamängudel esimese võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuki sõnul on tegemist vastukäiguga Venemaa sarnasele sammule, vahendab Reuters.
"Ukraina on ajutiselt keelanud Vene registeerimisnumbriga veoautode transiidiloa, kuni Venemaalt saadakse selgitus ja riigiga jõutakse selle vaidluse osas mingisugusele otsusele," rääkis Jatsenjuk. | Ukraina keelas Vene veoautode liikumise Ukraina territooriumil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuki sõnul on tegemist vastukäiguga Venemaa sarnasele sammule, vahendab Reuters.
"Ukraina on ajutiselt keelanud Vene registeerimisnumbriga veoautode transiidiloa, kuni Venemaalt saadakse selgitus ja riigiga jõutakse selle vaidluse osas mingisugusele otsusele," rääkis Jatsenjuk.
### Response:
Ukraina keelas Vene veoautode liikumise Ukraina territooriumil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Legia, keda juhendab Permi Amkari päevil Vassiljevit treeninud Stanislav Tšertšessov, lõi juba esimese 16 minutiga kaks väravat ja lisas teisel poolajal veel kaks tükki. Nemanja Nikolic sai kirja kaks tabamust ning Michal Kucharczyk ja Tomasz Jodlowiec ühe, vahendab soccernet.ee.
Vassiljev kuulus põhikoosseisu ja vahetati välja 65. minutil, kui kaotusseis oli 0:3. Jagiellonia langes lõppenud nädalavahetusel tabelis 11. kohale. | Vassiljev sai endise treeneri koduklubilt suure kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Legia, keda juhendab Permi Amkari päevil Vassiljevit treeninud Stanislav Tšertšessov, lõi juba esimese 16 minutiga kaks väravat ja lisas teisel poolajal veel kaks tükki. Nemanja Nikolic sai kirja kaks tabamust ning Michal Kucharczyk ja Tomasz Jodlowiec ühe, vahendab soccernet.ee.
Vassiljev kuulus põhikoosseisu ja vahetati välja 65. minutil, kui kaotusseis oli 0:3. Jagiellonia langes lõppenud nädalavahetusel tabelis 11. kohale.
### Response:
Vassiljev sai endise treeneri koduklubilt suure kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Meie eesmärk oli koondada põlvkondi ja meediat käsitleva teadustöö tulemused alateemade kaupa ühte veebipessa ja tuua need sel moel kõigi huviliste – teadlaste, tudengite ja laiema avalikkuse – jaoks mõne hiirekliki kaugusele,” sõnas projekti GENIRE juhtinud Tartu ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus.
Elektrooniline kogumik pakub ka meediakasvatuse alast õppematerjali ning praktilisi soovitusi lastevanematele, õpetajatele ja poliitikakujundajatele.
Näiteks tuuakse lastevanematele suunatud rubriigis välja sammud, mil moel vanemad saavad ette valmistada oma laste esmased kokkupuuted digimaailmaga ning anda nõu isegi juhul, kui nende enda teadmised arvutitest või internetist ei ole kõrgtasemel. Autorid rõhutavad, et virtuaalmaailmas läheb tarvis samasuguseid sotsiaalseid oskusi ja käitumisreegleid nagu igal pool mujal.
“Uuringud on näidanud, et tihti ülehindavad täiskasvanud oma laste internetialasid oskusi. Eriti kehtib see poiste kohta, keda traditsiooniliselt seostatakse tehnoloogiliste kompetentsidega rohkem kui tüdrukuid. Kuna tegelikult on internetis hakkamasaamiseks tarvis paljuski samasuguseid oskusi nagu nn pärismaailmas, on täiskasvanu roll lapse internetitegevuste juhendamisel hädavajalik,” öeldakse kogumikus.
Poliitikakujundajatele mõeldud soovitustes tuuakse esmajärjekorras välja meediakasvatuse ja meediapädevuse õpetamise vajalikkus juba lasteaias, kuivõrd väikelapsed on hästi tuttavad arvutimängude ja erinevate internetikeskkondadega. Käsikäes meediakasvatusega käib aga ka veebiriskide tundmine ja vastavate käitumispraktikate omandamine.
Lisaks soovitatakse tuua koolidesse nn laiendatud arvutiõpetus, mis lisaks tehnilistele oskustele pööraks tähelepanu ka sotsiaalsetele strateegiatele, mida laps või noor saab erinevates olukordades kasutada. Näiteks on neist abi oma identiteedi ja privaatsuse kaitsel, oma digitaalse jalajälje kontrolli all hoidmisel, aga ka küberkiusamise või netiahistamisega toimetulekul. Noorte jaoks on tänapäeval olulised ka digitaalse identiteedi loomise oskused, mis aitavad suurendada sotsiaalset haaret.
Veebikogumik võtab kokku aastatel 2011–2015 väldanud teadusprojekti “Põlvkonnad ja põlvkondade vahelised suhted kujunevas infoühiskonnas”, mille keskmes oli erinevate vanuserühmade igapäevane meediakasutus ja sellega seonduvad hoiakud. Lisaks uuriti, kas ja kuidas muutuvad põlvkondade vahelised suhted infoühiskonna kontekstis.
Kooliealiste laste ja noorte kõrval võeti fookusesse ka vähemuuritud vanuserühm – eelkooliealised lapsed, täpsemalt küsimus, kuidas toimub nende kujunevasse infoühiskonda sotsialiseerimine. Seejuures vaadeldi lastevanemate ja õpetajate omavahelist rollijaotust kasvatusülesannete jagamisel, tähelepanu all olid ka laste eakaaslased ja õed-vennad.
GENIRE sisaldab 50 temaatilist teaduspublikatsiooni, 13 magistri- ja 3 doktoriväitekirja ning projekti põhitäitjate juhendamisel kaitstud 15 bakalaureusetööd. Ajakirjanduses ja erialaajakirjades ilmunud artikleid leiab kogumiku lugeja paarikümne ringis.
Põhiautorite ringi kuulub kaheksa Tartu ülikooli teadlast ja doktoranti ning kaks teadurit Tallinna ja Masaryki ülikoolist.
Loe lähemalt"GENIRE: Põlvkonnad ja põlvkondade vahelised suhted kujunevas infoühiskonnas”. | Põlvkonnauuringud püüti võrku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Meie eesmärk oli koondada põlvkondi ja meediat käsitleva teadustöö tulemused alateemade kaupa ühte veebipessa ja tuua need sel moel kõigi huviliste – teadlaste, tudengite ja laiema avalikkuse – jaoks mõne hiirekliki kaugusele,” sõnas projekti GENIRE juhtinud Tartu ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus.
Elektrooniline kogumik pakub ka meediakasvatuse alast õppematerjali ning praktilisi soovitusi lastevanematele, õpetajatele ja poliitikakujundajatele.
Näiteks tuuakse lastevanematele suunatud rubriigis välja sammud, mil moel vanemad saavad ette valmistada oma laste esmased kokkupuuted digimaailmaga ning anda nõu isegi juhul, kui nende enda teadmised arvutitest või internetist ei ole kõrgtasemel. Autorid rõhutavad, et virtuaalmaailmas läheb tarvis samasuguseid sotsiaalseid oskusi ja käitumisreegleid nagu igal pool mujal.
“Uuringud on näidanud, et tihti ülehindavad täiskasvanud oma laste internetialasid oskusi. Eriti kehtib see poiste kohta, keda traditsiooniliselt seostatakse tehnoloogiliste kompetentsidega rohkem kui tüdrukuid. Kuna tegelikult on internetis hakkamasaamiseks tarvis paljuski samasuguseid oskusi nagu nn pärismaailmas, on täiskasvanu roll lapse internetitegevuste juhendamisel hädavajalik,” öeldakse kogumikus.
Poliitikakujundajatele mõeldud soovitustes tuuakse esmajärjekorras välja meediakasvatuse ja meediapädevuse õpetamise vajalikkus juba lasteaias, kuivõrd väikelapsed on hästi tuttavad arvutimängude ja erinevate internetikeskkondadega. Käsikäes meediakasvatusega käib aga ka veebiriskide tundmine ja vastavate käitumispraktikate omandamine.
Lisaks soovitatakse tuua koolidesse nn laiendatud arvutiõpetus, mis lisaks tehnilistele oskustele pööraks tähelepanu ka sotsiaalsetele strateegiatele, mida laps või noor saab erinevates olukordades kasutada. Näiteks on neist abi oma identiteedi ja privaatsuse kaitsel, oma digitaalse jalajälje kontrolli all hoidmisel, aga ka küberkiusamise või netiahistamisega toimetulekul. Noorte jaoks on tänapäeval olulised ka digitaalse identiteedi loomise oskused, mis aitavad suurendada sotsiaalset haaret.
Veebikogumik võtab kokku aastatel 2011–2015 väldanud teadusprojekti “Põlvkonnad ja põlvkondade vahelised suhted kujunevas infoühiskonnas”, mille keskmes oli erinevate vanuserühmade igapäevane meediakasutus ja sellega seonduvad hoiakud. Lisaks uuriti, kas ja kuidas muutuvad põlvkondade vahelised suhted infoühiskonna kontekstis.
Kooliealiste laste ja noorte kõrval võeti fookusesse ka vähemuuritud vanuserühm – eelkooliealised lapsed, täpsemalt küsimus, kuidas toimub nende kujunevasse infoühiskonda sotsialiseerimine. Seejuures vaadeldi lastevanemate ja õpetajate omavahelist rollijaotust kasvatusülesannete jagamisel, tähelepanu all olid ka laste eakaaslased ja õed-vennad.
GENIRE sisaldab 50 temaatilist teaduspublikatsiooni, 13 magistri- ja 3 doktoriväitekirja ning projekti põhitäitjate juhendamisel kaitstud 15 bakalaureusetööd. Ajakirjanduses ja erialaajakirjades ilmunud artikleid leiab kogumiku lugeja paarikümne ringis.
Põhiautorite ringi kuulub kaheksa Tartu ülikooli teadlast ja doktoranti ning kaks teadurit Tallinna ja Masaryki ülikoolist.
Loe lähemalt"GENIRE: Põlvkonnad ja põlvkondade vahelised suhted kujunevas infoühiskonnas”.
### Response:
Põlvkonnauuringud püüti võrku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui avageimis jäi Eesti paar vastastele alla selgelt (16:20), siis teises jagus põnevust kuni viimase punktini - kaotusnumbrid lõpuks 20:22, kirjutab Delfi.
Kanadalased omasid kvalifikatsioonis 13., eestlased aga 20. asetust. 37 minutit kestnud matš jäi ühtlasi Nõlvaku ja Tiisaare ainsaks sel turniiril.
MK-hooaeg jätkub kolme etapiga Brasiilias, kuid nendel ükski Eesti duo kaasa ei tee. | Rannavollepaar Nõlvak - Tiisaar piirdusid MK-debüüdil ühe matšiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui avageimis jäi Eesti paar vastastele alla selgelt (16:20), siis teises jagus põnevust kuni viimase punktini - kaotusnumbrid lõpuks 20:22, kirjutab Delfi.
Kanadalased omasid kvalifikatsioonis 13., eestlased aga 20. asetust. 37 minutit kestnud matš jäi ühtlasi Nõlvaku ja Tiisaare ainsaks sel turniiril.
MK-hooaeg jätkub kolme etapiga Brasiilias, kuid nendel ükski Eesti duo kaasa ei tee.
### Response:
Rannavollepaar Nõlvak - Tiisaar piirdusid MK-debüüdil ühe matšiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuli puhkes ühe etteaste ajal, mistõttu tuli 25 000 inimesel põgeneda randa, teiste hulgas kõrgetel poliitikutel ja India filmitähtedel, kirjutab CNN.
Nädalapikkune kultuuriürituste sari sai alguse 2014. aasta sügisel ning on mõeldud tõstmaks rahvuslikku initsiatiivi ja meelitamaks välismaiseid investoreid.
Sündmuskohal filmitud videod näitavad, et tuli levis mööda lava, samal ajal, kui tantsijad veel esinesid. Hoonest evakueeruv publik viipas samal ajal kätega, et esinejaid ohust teavitada.
Ametivõimude sõnul ei ole teateid vigastatutest. | India kultuuriürituse katkestas suur tulekahju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuli puhkes ühe etteaste ajal, mistõttu tuli 25 000 inimesel põgeneda randa, teiste hulgas kõrgetel poliitikutel ja India filmitähtedel, kirjutab CNN.
Nädalapikkune kultuuriürituste sari sai alguse 2014. aasta sügisel ning on mõeldud tõstmaks rahvuslikku initsiatiivi ja meelitamaks välismaiseid investoreid.
Sündmuskohal filmitud videod näitavad, et tuli levis mööda lava, samal ajal, kui tantsijad veel esinesid. Hoonest evakueeruv publik viipas samal ajal kätega, et esinejaid ohust teavitada.
Ametivõimude sõnul ei ole teateid vigastatutest.
### Response:
India kultuuriürituse katkestas suur tulekahju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jätame aga ilukirjanduse kõrvale. Ette loetud pealkiri "Pool miljonit peeglit noolivad Marokos päikeseenergiat" on aga pärit veebimeediast, täpsemini teadusrubriigist.
Mis sel lausel siis viga on? Aga see, et sõna noolima tähendab esiteks ‘lakkuma ’ (ei sobi, peeglid ei laku päikest!), teiseks ‘passima, varitsema’ (ei sobi ka), kolmandaks tähendab noolima ‘noolena liikuma’ (mis ka ei sobi kuidagi).
Mida need päikesepeeglid siis teevad? Vahest võiks sobida koguvad, isegi ehk neelavad, aga noolimine jäägu ikkagi limpsijatele, kanavarastele ja näiteks nooljalt liikuvatele sõidukitele.
Kuulake veel"Keelesäutse". | Keelesäuts. "Noolima" tähendusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jätame aga ilukirjanduse kõrvale. Ette loetud pealkiri "Pool miljonit peeglit noolivad Marokos päikeseenergiat" on aga pärit veebimeediast, täpsemini teadusrubriigist.
Mis sel lausel siis viga on? Aga see, et sõna noolima tähendab esiteks ‘lakkuma ’ (ei sobi, peeglid ei laku päikest!), teiseks ‘passima, varitsema’ (ei sobi ka), kolmandaks tähendab noolima ‘noolena liikuma’ (mis ka ei sobi kuidagi).
Mida need päikesepeeglid siis teevad? Vahest võiks sobida koguvad, isegi ehk neelavad, aga noolimine jäägu ikkagi limpsijatele, kanavarastele ja näiteks nooljalt liikuvatele sõidukitele.
Kuulake veel"Keelesäutse".
### Response:
Keelesäuts. "Noolima" tähendusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal sunnitud puhkust saanud eestlane näitas koduväljakul Sumgayet' vastu head vormi, osaledes mitme ohtliku momendi loomisel. Ühest sellisest sündis 69. minutil ka kohtumise ainus värav, kui bosnialane Ermin Zec meie mehe tsenderduse võrku saatis, kirjutab soccernet.ee.
Teise järjestikuse võiduga paranes taas ka Gabala positsioon tabelis - 21. vooru järel ollakse kolmandad, aga neljast lähimast rivaalist kaks andsid punkte ära. | Vigastuspausilt naasnud Zenjov andis väravasöödu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal sunnitud puhkust saanud eestlane näitas koduväljakul Sumgayet' vastu head vormi, osaledes mitme ohtliku momendi loomisel. Ühest sellisest sündis 69. minutil ka kohtumise ainus värav, kui bosnialane Ermin Zec meie mehe tsenderduse võrku saatis, kirjutab soccernet.ee.
Teise järjestikuse võiduga paranes taas ka Gabala positsioon tabelis - 21. vooru järel ollakse kolmandad, aga neljast lähimast rivaalist kaks andsid punkte ära.
### Response:
Vigastuspausilt naasnud Zenjov andis väravasöödu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nende plaatidel ei lähe ka just kehvasti, kuid bändi põhirelv on juba kümme aastat olnud ikkagi videod, üks lahedam kui teine. Kõik sai alguse kümme aastat tagasi superlaheda palaga "Here It Goes Again", mis oli salvestatud spordisaali jooksutrenažööridel ning tehtud sisuliselt olematu eelarvega. Nüüd pistavad nad edukalt rinda gravitatsiooniga ning mitte et see midagi olulist tähendaks, aga see video on salvestatud Venemaa kohal lendavas lennukis.
Pala leiab nende juba paari aasta eest ilmunud albumilt "Hungry Ghosts". | Päeva video: OK Go - "Upside Down And Inside Out" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nende plaatidel ei lähe ka just kehvasti, kuid bändi põhirelv on juba kümme aastat olnud ikkagi videod, üks lahedam kui teine. Kõik sai alguse kümme aastat tagasi superlaheda palaga "Here It Goes Again", mis oli salvestatud spordisaali jooksutrenažööridel ning tehtud sisuliselt olematu eelarvega. Nüüd pistavad nad edukalt rinda gravitatsiooniga ning mitte et see midagi olulist tähendaks, aga see video on salvestatud Venemaa kohal lendavas lennukis.
Pala leiab nende juba paari aasta eest ilmunud albumilt "Hungry Ghosts".
### Response:
Päeva video: OK Go - "Upside Down And Inside Out" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus tunnistas Reemet Vahlbergi (34) süüdi kehalises väärkohtlemises, raskete kehavigastuste tekitamisega surma põhjustamises ning joobe juhtimises ja karistas teda kokku nelja aasta ja kolme kuu pikkuse vangistusega.
Lisakaristusena võeti Vahlbergilt ära kolmeks kuuks juhtimisõigus. Menetluskuludena tuleb tal tasuda kokku 2383 eurot, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-i uudisteportaalile.
Kui kehalise väärkohtlemise ja alkoholijoobes olles sõidukijuhtimise süüdistused leidsid kohtus tõendamist, siis Vahlbergile esitatud tapmise süüdistuse kvalifitseeris kohus ümber.
Tunnistajate ütlustest ei kajastunud, et Vahlbrg oleks läinud kannatanu elukohta tahtlusega teda tappa. Karistuse mõistmisel arvestas kohus sellega, et raskendavad asjaolud süüdistatava puhul puudusid, küll aga esines kaks kergendavat asjaolu ehk tema puhtsüdamlik kahetsus ja teo toimepanemine tugeva hingelise erutuse seisundis.
Kohus teeb otsuse vaidlustamise korral motiveeritud otsuse teatavaks 9. märtsil.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt ründas Vahlberg mullu septembris oma vanaisa ja tema naist ning tekitas viimasele tervisekahjustuse.
Pärast seda lükkas Vahlberg vanaisa põrandale ning peksis teda korduvalt käte ja jalgadega, mistõttu too saadud vigastuste tagajärjel kuu aja pärast suri.
Lisaks sai Vahlberg süüdistuse joobes juhtimises, kuna tabati purjuspäi autoroolist.
Kriminaalasja uuris Tartu politsei ning uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur. | Peksmisega oma vanaisa surma põhjustanud mees sai veidi üle nelja-aastase vangistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus tunnistas Reemet Vahlbergi (34) süüdi kehalises väärkohtlemises, raskete kehavigastuste tekitamisega surma põhjustamises ning joobe juhtimises ja karistas teda kokku nelja aasta ja kolme kuu pikkuse vangistusega.
Lisakaristusena võeti Vahlbergilt ära kolmeks kuuks juhtimisõigus. Menetluskuludena tuleb tal tasuda kokku 2383 eurot, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-i uudisteportaalile.
Kui kehalise väärkohtlemise ja alkoholijoobes olles sõidukijuhtimise süüdistused leidsid kohtus tõendamist, siis Vahlbergile esitatud tapmise süüdistuse kvalifitseeris kohus ümber.
Tunnistajate ütlustest ei kajastunud, et Vahlbrg oleks läinud kannatanu elukohta tahtlusega teda tappa. Karistuse mõistmisel arvestas kohus sellega, et raskendavad asjaolud süüdistatava puhul puudusid, küll aga esines kaks kergendavat asjaolu ehk tema puhtsüdamlik kahetsus ja teo toimepanemine tugeva hingelise erutuse seisundis.
Kohus teeb otsuse vaidlustamise korral motiveeritud otsuse teatavaks 9. märtsil.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt ründas Vahlberg mullu septembris oma vanaisa ja tema naist ning tekitas viimasele tervisekahjustuse.
Pärast seda lükkas Vahlberg vanaisa põrandale ning peksis teda korduvalt käte ja jalgadega, mistõttu too saadud vigastuste tagajärjel kuu aja pärast suri.
Lisaks sai Vahlberg süüdistuse joobes juhtimises, kuna tabati purjuspäi autoroolist.
Kriminaalasja uuris Tartu politsei ning uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.
### Response:
Peksmisega oma vanaisa surma põhjustanud mees sai veidi üle nelja-aastase vangistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vjaltsev tabas liiga uut rekordit tähistavad 12 kaugviset ning kogus lõpuks 40 punkti. Senine rekord oli 10 ning kuulus Marius Runkauskasele. 17-st kaugviskest 12 tabanud Vjaltsevil jäi üks punkt puudu Randy Culpepperi nimele kuuluvast VTB liiga punktirekordist.
Himki püstitas ka meeskonnana ühe tippmargi, kui kokku jagati koguni 46 resultatiivset söötu. Tyrese Rice andis 17 söötu, mis on liiga ajaloo neljas näitaja. Himki 128 punkti on ajaloos paremuselt teine tulemus ning kahepunktivisete tabavusprotsent 81% on kõigi aegade kolmas tulemus.
Väga ilusa esituse tegi Himki särgis taas ka endine Kalev/Cramo keskmängija Josh Boone, kes tabas kõik seitse kahepunktiviset ning kogus 14 punkti ja 8 lauapalli.
Teistes pühapäevastes kohtumistes sai Kalev/Cramo võõrsil 78:77 jagu Tbilisi Vitast, Volgogradi Krasnõi Oktjabr alistas kodus 92:66 Krasnojarski Jenissei, Ning Kaasani Unics oli võõrsil 97:70 parem Saratovi Avtodorist. | VIDEO | Himki tagamees püstitas VTB liiga kaugvisete rekordi, Boone'ilt soliidne mäng | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vjaltsev tabas liiga uut rekordit tähistavad 12 kaugviset ning kogus lõpuks 40 punkti. Senine rekord oli 10 ning kuulus Marius Runkauskasele. 17-st kaugviskest 12 tabanud Vjaltsevil jäi üks punkt puudu Randy Culpepperi nimele kuuluvast VTB liiga punktirekordist.
Himki püstitas ka meeskonnana ühe tippmargi, kui kokku jagati koguni 46 resultatiivset söötu. Tyrese Rice andis 17 söötu, mis on liiga ajaloo neljas näitaja. Himki 128 punkti on ajaloos paremuselt teine tulemus ning kahepunktivisete tabavusprotsent 81% on kõigi aegade kolmas tulemus.
Väga ilusa esituse tegi Himki särgis taas ka endine Kalev/Cramo keskmängija Josh Boone, kes tabas kõik seitse kahepunktiviset ning kogus 14 punkti ja 8 lauapalli.
Teistes pühapäevastes kohtumistes sai Kalev/Cramo võõrsil 78:77 jagu Tbilisi Vitast, Volgogradi Krasnõi Oktjabr alistas kodus 92:66 Krasnojarski Jenissei, Ning Kaasani Unics oli võõrsil 97:70 parem Saratovi Avtodorist.
### Response:
VIDEO | Himki tagamees püstitas VTB liiga kaugvisete rekordi, Boone'ilt soliidne mäng |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Plekktrumm" on ETV2 eetris esmaspäeval kell 21.35.
Saatejuht on Joonas Hellerma. | "Plekktrummi" tuleb Soosaare esseistikaauhinna pälvinud Margus Laidre | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Plekktrumm" on ETV2 eetris esmaspäeval kell 21.35.
Saatejuht on Joonas Hellerma.
### Response:
"Plekktrummi" tuleb Soosaare esseistikaauhinna pälvinud Margus Laidre |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ELASA juhi ametisse asub senine Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) peadirektori asetäitja Priit Soom, kelle tausta ja kogemust peab sihtasutuse nõukogu EstWini projekti juhtimisel ideaalilähedaseks.
Sihtasutuse nõukogu esimehe, Tele2 tegevdirektori Argo Virkebau sõnul toob Soom endaga kaasa kogemuse TJA-st ja avalikust sektorist, mis aitab sihtasutusel tulevikus Eesti ühiskonda paremini teenindada.
„Soovime nii ELASA tegevust kui ka juhtimist muuta avatumaks ja läbipaistvamaks ning kaasata EstWini projekti rohkem osapooli. Selle eesmärgi täitmiseks valisime suurte kogemustega juhi, kes ei tule ühegi mobiilioperaatori juurest,“ selgitas Virkebau nõukogu otsust.
Priit Soom näeb oma peamise ülesandena suurendada sihtasutuse juhina koostööd riigi ja operaatorite vahel, et viia lõpule baasvõrgu rajamine ja leida efektiivseid lahendusi nn viimase miili võrkude rajamisel.
„Tahan kaasata võrguplaneerimisse rohkem huvigruppe ning tutvustada laiemalt võimalusi kohalike juurdepääsuvõrkude rajamiseks. Võrgu rajamise kõrval näen sihtasutuse olulise eesmärgina rentida välja suurem osa võrguressursist, et langetada teenuse hinda kliendile.“
Kuni Soomi ametisse astumiseni jätkab juhikohuste täitmist sihtasutuse ajutine juht Toomas Sõmera.
ELASA asutasid 2009. aastal Eesti juhtivad IKT sektori ettevõtted Telia, Tele2, Elisa, Levira, Ericsson Eesti ja Eltel Networks, et viia uue põlvkonna fiiberoptilised lairibaühendused projekti EstWin raames 2018. aastaks kõigi asulateni Eestis. | Lairiba arenduse sihtasutuse juhiks saab Priit Soom | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ELASA juhi ametisse asub senine Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) peadirektori asetäitja Priit Soom, kelle tausta ja kogemust peab sihtasutuse nõukogu EstWini projekti juhtimisel ideaalilähedaseks.
Sihtasutuse nõukogu esimehe, Tele2 tegevdirektori Argo Virkebau sõnul toob Soom endaga kaasa kogemuse TJA-st ja avalikust sektorist, mis aitab sihtasutusel tulevikus Eesti ühiskonda paremini teenindada.
„Soovime nii ELASA tegevust kui ka juhtimist muuta avatumaks ja läbipaistvamaks ning kaasata EstWini projekti rohkem osapooli. Selle eesmärgi täitmiseks valisime suurte kogemustega juhi, kes ei tule ühegi mobiilioperaatori juurest,“ selgitas Virkebau nõukogu otsust.
Priit Soom näeb oma peamise ülesandena suurendada sihtasutuse juhina koostööd riigi ja operaatorite vahel, et viia lõpule baasvõrgu rajamine ja leida efektiivseid lahendusi nn viimase miili võrkude rajamisel.
„Tahan kaasata võrguplaneerimisse rohkem huvigruppe ning tutvustada laiemalt võimalusi kohalike juurdepääsuvõrkude rajamiseks. Võrgu rajamise kõrval näen sihtasutuse olulise eesmärgina rentida välja suurem osa võrguressursist, et langetada teenuse hinda kliendile.“
Kuni Soomi ametisse astumiseni jätkab juhikohuste täitmist sihtasutuse ajutine juht Toomas Sõmera.
ELASA asutasid 2009. aastal Eesti juhtivad IKT sektori ettevõtted Telia, Tele2, Elisa, Levira, Ericsson Eesti ja Eltel Networks, et viia uue põlvkonna fiiberoptilised lairibaühendused projekti EstWin raames 2018. aastaks kõigi asulateni Eestis.
### Response:
Lairiba arenduse sihtasutuse juhiks saab Priit Soom |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süüria mõõdukas opositsioon ei ole valmis rahukõnelusi jätkama enne kui Venemaa ja Süüria valitsusväed lõpetavad rünnakud.
Süüria liider Bashar al-Assad teatas, et ei kavatse terroristide vastast operatsiooni lõpetada.
Ka Vene delegatsioon märkis Müncheni kõnelustel, et relvarahu ei laiene Islamiriigile ja al-Nusra rindele, mille Vene kohtud on kuulutanud Venemaal keelatud organisatsioonideks.
Mitmed Pärsia lahe riigid – sealhulgas Saudi-Araabia ja Ühendatud Araabi Emiraadid, räägivad samas endiselt võimalikust vägede saatmisest ja maapealsest operatsioonist Süürias.
Venemaa on selle vastu. Vene peaminister Dmitri Medvedev ütles eelmisel nädalal, et kui maaväed saabuksid, võiks valla päästa täiemõõtmelise sõja, ehk isegi kolmanda maailmasõja.
Veel eilegi Euronewsile antud intervjuus kritiseeris Medvedev laheriikide plaane.
"Kui USA välisminister John Kerry soovib pikka sõda, võivad nad alustada maapealseid operatsioone ja muud taolist. Kuid ei ole vaja kedagi siin hirmutada, peame läbirääkimisi pidama ja selles raamistikus, milles lepiti kokku välisminister Lavroviga ja mitte ütlema, et kui midagi läheb viltu, alustame Araabia riikide abil maaoperatsiooni. Olen sellele küsimusele varem vastanud ja ütlen nüüdki, et keegi ei taha uut sõda, maaoperatsioon oleks täiemõõtmeline, pikk sõda, seda tuleb arvestada," rõhutas Medvedev.
Lisaks ütles Vene peaminister, et Moskva ei toeta isiklikult Süüria presidenti Bashar al-Assadi.
"Venemaa ei toeta president Al-Assadi isiklikult, Venemaa toetab sõbralikke suhteid Süüria riigiga, mis tekkisid pikka aega enne seda, kui Bashar Al-Assadist sai president", märkis Medvedev. | Süüria vaherahu on üha suurema küsimärgi all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süüria mõõdukas opositsioon ei ole valmis rahukõnelusi jätkama enne kui Venemaa ja Süüria valitsusväed lõpetavad rünnakud.
Süüria liider Bashar al-Assad teatas, et ei kavatse terroristide vastast operatsiooni lõpetada.
Ka Vene delegatsioon märkis Müncheni kõnelustel, et relvarahu ei laiene Islamiriigile ja al-Nusra rindele, mille Vene kohtud on kuulutanud Venemaal keelatud organisatsioonideks.
Mitmed Pärsia lahe riigid – sealhulgas Saudi-Araabia ja Ühendatud Araabi Emiraadid, räägivad samas endiselt võimalikust vägede saatmisest ja maapealsest operatsioonist Süürias.
Venemaa on selle vastu. Vene peaminister Dmitri Medvedev ütles eelmisel nädalal, et kui maaväed saabuksid, võiks valla päästa täiemõõtmelise sõja, ehk isegi kolmanda maailmasõja.
Veel eilegi Euronewsile antud intervjuus kritiseeris Medvedev laheriikide plaane.
"Kui USA välisminister John Kerry soovib pikka sõda, võivad nad alustada maapealseid operatsioone ja muud taolist. Kuid ei ole vaja kedagi siin hirmutada, peame läbirääkimisi pidama ja selles raamistikus, milles lepiti kokku välisminister Lavroviga ja mitte ütlema, et kui midagi läheb viltu, alustame Araabia riikide abil maaoperatsiooni. Olen sellele küsimusele varem vastanud ja ütlen nüüdki, et keegi ei taha uut sõda, maaoperatsioon oleks täiemõõtmeline, pikk sõda, seda tuleb arvestada," rõhutas Medvedev.
Lisaks ütles Vene peaminister, et Moskva ei toeta isiklikult Süüria presidenti Bashar al-Assadi.
"Venemaa ei toeta president Al-Assadi isiklikult, Venemaa toetab sõbralikke suhteid Süüria riigiga, mis tekkisid pikka aega enne seda, kui Bashar Al-Assadist sai president", märkis Medvedev.
### Response:
Süüria vaherahu on üha suurema küsimärgi all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Great American Films Limited Partnership stuudio film "Dirty Dancing“ linastus esmakordselt 21. augustil 1987. Filmi lavastas Emile Ardolino ning kirjutas Eleanor Bergstein, kes lõid ikoonilise filmi täisealiseks saamisest.
Aastal 1963 läheb Frances "Baby“ Houseman, isa lemmiklaps, oma perega puhkama New Yorgi Catskill mägedesse. Baby on üles kasvanud jõukas ning edukas peres ja kõik eeldavad, et ta läheb ülikooli, liitub Rahukorpusega ja päästab maailma, enne kui abiellub eduka arstiga - just nagu tema isa. Ettearvamatult aga on Baby sisse võetud kohaliku laagri tantsuõpetajast - Johnny Castle’ist, kelle elustiil on hoopis erinev tema enda omast.
1987. aastal võitis "Dirty Dancing“ ("Räpane tants") lauluga "(I’ve Had) The Time of My Life“ Ameerika Filmiakadeemialt Oscari parima filmilaulu eest. Järgneval aasta nomineeriti mõlemad peaosatäitjad, Jennifer Grey ja Patrick Swayze, kategooriates parim esitus nais- ning meesnäitlejalt filmis.
Film linastub 15. veebruaril kell 18.00 Kumu auditooriumis inglise keeles ning inglisekeelsete subtiitritega. | Kumu auditooriumis näeb kultusfilmi "Dirty Dancing" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Great American Films Limited Partnership stuudio film "Dirty Dancing“ linastus esmakordselt 21. augustil 1987. Filmi lavastas Emile Ardolino ning kirjutas Eleanor Bergstein, kes lõid ikoonilise filmi täisealiseks saamisest.
Aastal 1963 läheb Frances "Baby“ Houseman, isa lemmiklaps, oma perega puhkama New Yorgi Catskill mägedesse. Baby on üles kasvanud jõukas ning edukas peres ja kõik eeldavad, et ta läheb ülikooli, liitub Rahukorpusega ja päästab maailma, enne kui abiellub eduka arstiga - just nagu tema isa. Ettearvamatult aga on Baby sisse võetud kohaliku laagri tantsuõpetajast - Johnny Castle’ist, kelle elustiil on hoopis erinev tema enda omast.
1987. aastal võitis "Dirty Dancing“ ("Räpane tants") lauluga "(I’ve Had) The Time of My Life“ Ameerika Filmiakadeemialt Oscari parima filmilaulu eest. Järgneval aasta nomineeriti mõlemad peaosatäitjad, Jennifer Grey ja Patrick Swayze, kategooriates parim esitus nais- ning meesnäitlejalt filmis.
Film linastub 15. veebruaril kell 18.00 Kumu auditooriumis inglise keeles ning inglisekeelsete subtiitritega.
### Response:
Kumu auditooriumis näeb kultusfilmi "Dirty Dancing" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kehakaalus -85 kg võistelnud Eerik Aps võitis eelringis ukrainlast Sergei Severynit ülekaalukalt punktidega 8:0.
Seejärel poolfinaalis tuli Apsil aga tunnistada valitseva maailmameistri Zhan Belenyuki (Ukraina) paremust punktidega 5:0.
Kohtumises 3.-5. koha peale kaotas Aps iraanlasele Davood Akhbarile tasavägises kohtumises punktidega 2:4.
Järgmise võistluse teeb Rio de Janeiro olümpiakandidaat Aps eeloleval laupäeval Viljandis Eesti meistrivõistlustel. | Eerik Aps võitis turniiril Kiievis kolmest matšist ühe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kehakaalus -85 kg võistelnud Eerik Aps võitis eelringis ukrainlast Sergei Severynit ülekaalukalt punktidega 8:0.
Seejärel poolfinaalis tuli Apsil aga tunnistada valitseva maailmameistri Zhan Belenyuki (Ukraina) paremust punktidega 5:0.
Kohtumises 3.-5. koha peale kaotas Aps iraanlasele Davood Akhbarile tasavägises kohtumises punktidega 2:4.
Järgmise võistluse teeb Rio de Janeiro olümpiakandidaat Aps eeloleval laupäeval Viljandis Eesti meistrivõistlustel.
### Response:
Eerik Aps võitis turniiril Kiievis kolmest matšist ühe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Auhinna sai pikaajalise pühendunud tegevuse eest Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus, kes on tuntud nii kirjandusteadlasena kui ka Eesti elulugude kogumise suurprojekti vaimse juhina. Rutt Hinrikus on Karl Ristikivi Seltsi asutajaid ning Ristikivi loomepärandi olulisemaid uurijaid.
Üleandmiskõnes rõhutas Toomas Haug, et Rutt Hinrikuse tegevuse tulemusel on Eestis uuesti saanud oma hääle mitmed Nõukogude režiimi ajal kõrvale tõrjutud kirjandusklassikud. Elulugude kogumine, publitseerimine ja mõtestamine on aga aidanud taastada aastakümneid vaikima sunnitud rahva vaimset järjepidevust.
"Klassiku sõbra" tunnustusena antakse üle Seltsi tänukiri ja Marje Üksine graafiline leht "Kõik on üks". | Esimese "Klassiku sõbra" preemia pälvis Rutt Hinrikus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Auhinna sai pikaajalise pühendunud tegevuse eest Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus, kes on tuntud nii kirjandusteadlasena kui ka Eesti elulugude kogumise suurprojekti vaimse juhina. Rutt Hinrikus on Karl Ristikivi Seltsi asutajaid ning Ristikivi loomepärandi olulisemaid uurijaid.
Üleandmiskõnes rõhutas Toomas Haug, et Rutt Hinrikuse tegevuse tulemusel on Eestis uuesti saanud oma hääle mitmed Nõukogude režiimi ajal kõrvale tõrjutud kirjandusklassikud. Elulugude kogumine, publitseerimine ja mõtestamine on aga aidanud taastada aastakümneid vaikima sunnitud rahva vaimset järjepidevust.
"Klassiku sõbra" tunnustusena antakse üle Seltsi tänukiri ja Marje Üksine graafiline leht "Kõik on üks".
### Response:
Esimese "Klassiku sõbra" preemia pälvis Rutt Hinrikus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülitugeva tuule tõttu tekkisid rajale liivapilved ning sõidu distantsi vähendati võistluse käigus 178 kilomeetrilt 21-le, kirjutab Delfi.
Kukkumise läbi elanud Kangert oli üks paljudest, kes finišijoont ei ületanud. Õnneks vigastada eestlane ei saanud.
Klassiku sõitsid lõpuni vaid 76 meest, grupifinišis teenis võidu Leigh Howard Aleksei Tsatevitši ja Aleksejs Saramotinsi ees. | Kangert kukkus Almeria klassikul ja katkestas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülitugeva tuule tõttu tekkisid rajale liivapilved ning sõidu distantsi vähendati võistluse käigus 178 kilomeetrilt 21-le, kirjutab Delfi.
Kukkumise läbi elanud Kangert oli üks paljudest, kes finišijoont ei ületanud. Õnneks vigastada eestlane ei saanud.
Klassiku sõitsid lõpuni vaid 76 meest, grupifinišis teenis võidu Leigh Howard Aleksei Tsatevitši ja Aleksejs Saramotinsi ees.
### Response:
Kangert kukkus Almeria klassikul ja katkestas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Majandusarengu asekantsler vastutab ministeeriumis ettevõtluse arengu ja ekspordi toetamise, investeeringute kaasamise, innovatsiooni ja tehnoloogilise arendustegevuse eest.
„Pean väga oluliseks Eesti jätkuvat avatust maailmale, sest Eesti on küll väike, aga turg on suur,“ ütles Lubi. „Loodan, et minu senine diplomaatiline kogemus erinevatest maailma maades aitab mind selles ülesandes."
Lubi töötas viimased kolm aastat Eesti suursaadikuna Indias. Enne seda oli Viljar Lubi MKM-i Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja. Ta on töötanud ka välisministeeriumi pressi- ja infoosakonnas, välismajanduse ja arengukoostöö osakonnas, Eesti saatkonnas Londonis, Euroopa Liidu osakonna üldasjade büroo direktorina ja Eesti suursaatkonna nõunikuna Washingtonis.
Lubi on lõpetanud Tallinna Ülikooli magistrikraadiga politoloogias. Ta on ennast täiendanud Eesti Diplomaatide Koolis rahvusvaheliste suhete ja Euroopa integratsiooni kursusel ning Sussexi Ülikoolis Ühendkuningriigis Euroopa uuringute erialal. | MKM-i majandusarengu asekantslerina asus tööle Viljar Lubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Majandusarengu asekantsler vastutab ministeeriumis ettevõtluse arengu ja ekspordi toetamise, investeeringute kaasamise, innovatsiooni ja tehnoloogilise arendustegevuse eest.
„Pean väga oluliseks Eesti jätkuvat avatust maailmale, sest Eesti on küll väike, aga turg on suur,“ ütles Lubi. „Loodan, et minu senine diplomaatiline kogemus erinevatest maailma maades aitab mind selles ülesandes."
Lubi töötas viimased kolm aastat Eesti suursaadikuna Indias. Enne seda oli Viljar Lubi MKM-i Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja. Ta on töötanud ka välisministeeriumi pressi- ja infoosakonnas, välismajanduse ja arengukoostöö osakonnas, Eesti saatkonnas Londonis, Euroopa Liidu osakonna üldasjade büroo direktorina ja Eesti suursaatkonna nõunikuna Washingtonis.
Lubi on lõpetanud Tallinna Ülikooli magistrikraadiga politoloogias. Ta on ennast täiendanud Eesti Diplomaatide Koolis rahvusvaheliste suhete ja Euroopa integratsiooni kursusel ning Sussexi Ülikoolis Ühendkuningriigis Euroopa uuringute erialal.
### Response:
MKM-i majandusarengu asekantslerina asus tööle Viljar Lubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BAFTA filmiauhindu jagatakse välja juba aastast 1949 ning selle preemiaga tunnustatakse nii Briti filme kui ka olulisemaid filme Ameerikast ja mujalt. 69. BAFTA filmiauhindadel osutusid edukmatakse filmis "Mees, kes jäi ellu" ning "Mad Max: Raevu tee", kes said vastavalt 5 ning 4 auhinda. Kõige rohkem ehk 9 nominatsiooni said filmid "Carol" ja "Spioonide sild" - realiseerisid nad küll vaid mõned neist. Seekordse programmi õhtujuhiks oli Stephen Fry.
Nimekiri olulisematest võitjatest on siin:
Väljapaistev Briti film
45 Years
Amy
Brooklyn
Taani tüdruk
Ex Machina
The Lobster
Parim dokumentaal
Amy
Cartel Land
He Named Me Malala
Listen to Me Marlon
Sherpa
Parim originaalmuusika
Spioonide sild
Vihane kaheksa
Mees, kes jäi ellu
Sicario
Star Wars: Jõud tärkab
Parim animatsioon
Pahupidi
Minionid
Lammas Shauni film
Parim kohandatud stsenaarium
Suur vale
Brooklyn
Carol
Room
Steve Jobs
Parim originaalstsenaarium
Spioonide sild
Ex Machina
Vihane kaheksa
Pahupidi
Päevavalgele
Parim võõrkeelne film
The Assassin
Force Majeure
Theeb
Timbuktu
Wild Tales
Parim režissöör
Adam McKay filmiga "Suur vale"
Steven Spielberg filmiga "Spioonide sild"
Todd Haynes filmiga "Carol"
Ridley Scott filmiga "Marslane"
Alejandro González Iñárritu filmiga "Mees, kes jäi ellu"
Parim naispeaosa
Alicia Vikander filmis "Taani tüdruk"
Brie Larson filmis "Room"
Cate Blanchett filmis "Carol"
Maggie Smith filmis "The Lady in the Van"
Saoirse Ronan filmis "Brooklyn"
Parim naiskõrvalosa
Alicia Vikander filmis "Ex Machina"
Jennifer Jason Leigh filmis "Vihane kaheksa"
Julie Walters filmis "Brooklyn"
Kate Winslet filmis "Steve Jobs"
Rooney Mara filmis "Carol"
Parim meespeaosa
Bryan Cranston filmis "Trumbo"
Eddie Redmayne filmis "Taani tüdruk"
Leonardo DiCaprio filmis "Mees, kes jäi ellu"
Matt Damon filmis "Marslane"
Michael Fassbender filmis "Steve Jobs"
Parim meeskõrvalosa
Benicio del Toro filmis "Sicario"
Christian Bale filmis "Suur vale"
Idris Elba "Beasts of No Nation"
Mark Ruffalo filmis "Päevavalgele"
Mark Rylance filmis "Spioonide sild"
Parim film
Suur vale
Spioonide sild
Carol
Mees, kes jäi ellu
Päevavalgele
Vaata täielikku võitjate nimekirja SIIT. | Jagati välja 69. BAFTA filmiauhinnad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BAFTA filmiauhindu jagatakse välja juba aastast 1949 ning selle preemiaga tunnustatakse nii Briti filme kui ka olulisemaid filme Ameerikast ja mujalt. 69. BAFTA filmiauhindadel osutusid edukmatakse filmis "Mees, kes jäi ellu" ning "Mad Max: Raevu tee", kes said vastavalt 5 ning 4 auhinda. Kõige rohkem ehk 9 nominatsiooni said filmid "Carol" ja "Spioonide sild" - realiseerisid nad küll vaid mõned neist. Seekordse programmi õhtujuhiks oli Stephen Fry.
Nimekiri olulisematest võitjatest on siin:
Väljapaistev Briti film
45 Years
Amy
Brooklyn
Taani tüdruk
Ex Machina
The Lobster
Parim dokumentaal
Amy
Cartel Land
He Named Me Malala
Listen to Me Marlon
Sherpa
Parim originaalmuusika
Spioonide sild
Vihane kaheksa
Mees, kes jäi ellu
Sicario
Star Wars: Jõud tärkab
Parim animatsioon
Pahupidi
Minionid
Lammas Shauni film
Parim kohandatud stsenaarium
Suur vale
Brooklyn
Carol
Room
Steve Jobs
Parim originaalstsenaarium
Spioonide sild
Ex Machina
Vihane kaheksa
Pahupidi
Päevavalgele
Parim võõrkeelne film
The Assassin
Force Majeure
Theeb
Timbuktu
Wild Tales
Parim režissöör
Adam McKay filmiga "Suur vale"
Steven Spielberg filmiga "Spioonide sild"
Todd Haynes filmiga "Carol"
Ridley Scott filmiga "Marslane"
Alejandro González Iñárritu filmiga "Mees, kes jäi ellu"
Parim naispeaosa
Alicia Vikander filmis "Taani tüdruk"
Brie Larson filmis "Room"
Cate Blanchett filmis "Carol"
Maggie Smith filmis "The Lady in the Van"
Saoirse Ronan filmis "Brooklyn"
Parim naiskõrvalosa
Alicia Vikander filmis "Ex Machina"
Jennifer Jason Leigh filmis "Vihane kaheksa"
Julie Walters filmis "Brooklyn"
Kate Winslet filmis "Steve Jobs"
Rooney Mara filmis "Carol"
Parim meespeaosa
Bryan Cranston filmis "Trumbo"
Eddie Redmayne filmis "Taani tüdruk"
Leonardo DiCaprio filmis "Mees, kes jäi ellu"
Matt Damon filmis "Marslane"
Michael Fassbender filmis "Steve Jobs"
Parim meeskõrvalosa
Benicio del Toro filmis "Sicario"
Christian Bale filmis "Suur vale"
Idris Elba "Beasts of No Nation"
Mark Ruffalo filmis "Päevavalgele"
Mark Rylance filmis "Spioonide sild"
Parim film
Suur vale
Spioonide sild
Carol
Mees, kes jäi ellu
Päevavalgele
Vaata täielikku võitjate nimekirja SIIT.
### Response:
Jagati välja 69. BAFTA filmiauhinnad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlane viibis väljakul 13 minutit ning viskas selle ajaga 9 punkti (kahesed 1/1, kolmesed 2/3, vabavisked 1/2), olles sellega oma klubi paremuselt teine mees. Küll tegi eestlane aga täis ka viis viga. Veel jäid protokolli kirja üks vaheltlõige ja kaks pallikaotust.
Võitjate poolel kogus Darrin Govens 22 punkti ja Balazs Kerpel-Fronius sai kirja 15 silma ja 9 lauapalli. Falco edukaim oli 12 punkti visanud Benedek Varadi.
Liigatabelis on ZTE KK (13-5) hoidmas kolmandat kohta, Szombathely Falco (10-9) on 7. positsioonil. | Halliku kodumeeskond sai Ungaris lähirivaalilt hävitava kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlane viibis väljakul 13 minutit ning viskas selle ajaga 9 punkti (kahesed 1/1, kolmesed 2/3, vabavisked 1/2), olles sellega oma klubi paremuselt teine mees. Küll tegi eestlane aga täis ka viis viga. Veel jäid protokolli kirja üks vaheltlõige ja kaks pallikaotust.
Võitjate poolel kogus Darrin Govens 22 punkti ja Balazs Kerpel-Fronius sai kirja 15 silma ja 9 lauapalli. Falco edukaim oli 12 punkti visanud Benedek Varadi.
Liigatabelis on ZTE KK (13-5) hoidmas kolmandat kohta, Szombathely Falco (10-9) on 7. positsioonil.
### Response:
Halliku kodumeeskond sai Ungaris lähirivaalilt hävitava kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soomest Eestisse levinud rühmituse Odini sõdalased eesmärk on omaalgatuslikult tänavatel patrullides eestlasi pagulaste eest kaitsta ja seda hoolimata sellest, et Eestis on pagulasi väga vähe, kirjutab Eesti Päevaleht.
Leht märgib, et rühmitus kogub kiiresti toetajaid ning Facebooki toetusrühmas on juba ligi 5000 liiget, samuti on sellega liitunud mitu kõrgel kohal olevat kaitseliitlast ja kaitseväelast.
Lehe andmetel leiab pealiskaudse otsinguga rühmast seitse Kaitseliidu Harju maleva liiget, ühe Pärnumaa malevast ja ka Põlva maleva liikme ning kaks Harju maleva liiget on oma Facebooki profiilipildile lisanud märgi, et tegu on Odini sõdalasega.
Ent Facebookis on siiski toetusrühm, kus osaledes näidatakse grupi reeglite kohaselt toetust ja toetusgruppi kuuluja ei ole rühmituse täieõiguslik liige ega saa tänavapatrullides osaleda.
Kaitseliit ja kaitsevägi ei näe probleemi selles, et nende liikmed kuuluvad vabal ajal enda soovitud rühmitusse – peaasi, et ei minda vastuollu Eesti seaduste ja asutuste väärtustega, kuid endise kaitseministri Sven Mikseri hinnangul ei ole see aga aktsepteeritav, sest Odini sõdalaste tegevus ei aita kaasa ühiskonnas turvatunde tekkimisele. | Leht: Odini sõdalastega on end sidunud kaitseliitlased ja tegevväelased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soomest Eestisse levinud rühmituse Odini sõdalased eesmärk on omaalgatuslikult tänavatel patrullides eestlasi pagulaste eest kaitsta ja seda hoolimata sellest, et Eestis on pagulasi väga vähe, kirjutab Eesti Päevaleht.
Leht märgib, et rühmitus kogub kiiresti toetajaid ning Facebooki toetusrühmas on juba ligi 5000 liiget, samuti on sellega liitunud mitu kõrgel kohal olevat kaitseliitlast ja kaitseväelast.
Lehe andmetel leiab pealiskaudse otsinguga rühmast seitse Kaitseliidu Harju maleva liiget, ühe Pärnumaa malevast ja ka Põlva maleva liikme ning kaks Harju maleva liiget on oma Facebooki profiilipildile lisanud märgi, et tegu on Odini sõdalasega.
Ent Facebookis on siiski toetusrühm, kus osaledes näidatakse grupi reeglite kohaselt toetust ja toetusgruppi kuuluja ei ole rühmituse täieõiguslik liige ega saa tänavapatrullides osaleda.
Kaitseliit ja kaitsevägi ei näe probleemi selles, et nende liikmed kuuluvad vabal ajal enda soovitud rühmitusse – peaasi, et ei minda vastuollu Eesti seaduste ja asutuste väärtustega, kuid endise kaitseministri Sven Mikseri hinnangul ei ole see aga aktsepteeritav, sest Odini sõdalaste tegevus ei aita kaasa ühiskonnas turvatunde tekkimisele.
### Response:
Leht: Odini sõdalastega on end sidunud kaitseliitlased ja tegevväelased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Percussion Plus on Põhja- ja Baltimaade suurim löökpillifestival, mis toimub iga kahe aasta järel roteeruva korraldaja ja toimumispaigaga. Percussion Plus 2016 korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tallinnas 17. - 21. veebruaril 2016 jätkuna 2014 Helsingis ning 2012 Aarhusis toimunud festivalidele. Projekt toob kokku ligi 150 professionaalset löökpillimängijat, tudengit ja õpilast Põhjamaade ja Baltikumi muusikakõrgkoolidest.
Neljapäeval, 18. veebruaril toimub esmaesitluste kontsert Estonia kontserdisaalis ja hiljem öökontsert Niguliste kirikus. Reedel, 19. veebruaril toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppejõudude kontsert ja Estonia kontserdisaalis kontsert koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga “Tähelepanu, löökpillid!”, mille dirigendiks on Paul Mägi.
Kontserdil tuleva ettekandele:
Tatjana Kozlova-Johannes (1977) “Niidiotsad” löökpillidele
Esitavad Tatjana Kozlova-Johannes, Vambola Krigul, Henrik Knarborg Larsen, Odd Kyrre Alsvik, Joakim Anterot, Rein Roos, Helena Tulve ja Lauri Ahone
Erkki-Sven Tüür (1959) “Ardor” kontsert marimbafonile ja orkestrile
Solist Heigo Rosin
Rolf Wallin (1957) “Tõus ja mõõn” (Tides) löökpillidele ja orkestrile
Solistid Maarja Nuut, Brita Reinmann, Heigo Rosin, Ivo Lain, Karl Johann Lattikas ja Tiit Joamets
Percussion Plus 2016 avamine toimub 17. veebruaril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja festivali avakontsert leiab aset samal päeval Estonia kontserdisaalis. | Tallinnas toimub Põhja- ja Baltimaade suurim löökpillifestival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Percussion Plus on Põhja- ja Baltimaade suurim löökpillifestival, mis toimub iga kahe aasta järel roteeruva korraldaja ja toimumispaigaga. Percussion Plus 2016 korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tallinnas 17. - 21. veebruaril 2016 jätkuna 2014 Helsingis ning 2012 Aarhusis toimunud festivalidele. Projekt toob kokku ligi 150 professionaalset löökpillimängijat, tudengit ja õpilast Põhjamaade ja Baltikumi muusikakõrgkoolidest.
Neljapäeval, 18. veebruaril toimub esmaesitluste kontsert Estonia kontserdisaalis ja hiljem öökontsert Niguliste kirikus. Reedel, 19. veebruaril toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppejõudude kontsert ja Estonia kontserdisaalis kontsert koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga “Tähelepanu, löökpillid!”, mille dirigendiks on Paul Mägi.
Kontserdil tuleva ettekandele:
Tatjana Kozlova-Johannes (1977) “Niidiotsad” löökpillidele
Esitavad Tatjana Kozlova-Johannes, Vambola Krigul, Henrik Knarborg Larsen, Odd Kyrre Alsvik, Joakim Anterot, Rein Roos, Helena Tulve ja Lauri Ahone
Erkki-Sven Tüür (1959) “Ardor” kontsert marimbafonile ja orkestrile
Solist Heigo Rosin
Rolf Wallin (1957) “Tõus ja mõõn” (Tides) löökpillidele ja orkestrile
Solistid Maarja Nuut, Brita Reinmann, Heigo Rosin, Ivo Lain, Karl Johann Lattikas ja Tiit Joamets
Percussion Plus 2016 avamine toimub 17. veebruaril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja festivali avakontsert leiab aset samal päeval Estonia kontserdisaalis.
### Response:
Tallinnas toimub Põhja- ja Baltimaade suurim löökpillifestival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmakordselt väljaspool USA-d toimunud tähtede mängul jäi kaitse täiesti teisejärguliseks ning mõlemad tiimid püstitasid kõigi aegade punktirekordi. Senine tähtede mängu ühe tiimi rekord oli 163 punkti, mille ületasid mõlemad meeskonnad. Kokku visatud 369 silma oli koguni 48 punkti rohkem, kui mullu püstitatud senine rekord.
Kohtumise kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti 31 punkti, 8 lauapalli, 5 korvisöötu ja 5 vaheltlõiget kogunud Russell Westbrook (Oklahoma City Thunder), kellest sai liiga ajaloos esimene mees, kes selle au kahel järjestikusel aastal teeninud.
Westbrooki toetasid lääne poolel Stephen Curry 26, Anthony Davis 24, Kevin Durant ja James Harden 23 ning Kawhi Leonard 17 punktiga. Mängujuht Chris Paul sai kirja 14 silma ja 16 korvisöötu.
Ida poolel viskas Paul George 41 punkti, mis jääb kõigi aegade parimast maha vaid ühe silmaga. John Wall lisas 22 ning DeMar DeRozan 18 silma.
Suure tähelepanu osaliseks sai tänavuse hooaja järel karjäärile joone alla tõmbav Kobe Bryant, kes 26 mänguminutiga kogus 10 punkti, 7 söötu ja 6 lauapalli.
Bryant on karjääri jooksul osalenud tähtede mängul koguni 18 korda ning sellega jääb ta ajaloos maha vaid legendaarsele Kareem Abdul-Jabbarile. | VIDEOD | Rekordeid purustanud NBA tähtede mängul jäeti hüvasti karjääri lõpetava Kobe Bryantiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmakordselt väljaspool USA-d toimunud tähtede mängul jäi kaitse täiesti teisejärguliseks ning mõlemad tiimid püstitasid kõigi aegade punktirekordi. Senine tähtede mängu ühe tiimi rekord oli 163 punkti, mille ületasid mõlemad meeskonnad. Kokku visatud 369 silma oli koguni 48 punkti rohkem, kui mullu püstitatud senine rekord.
Kohtumise kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti 31 punkti, 8 lauapalli, 5 korvisöötu ja 5 vaheltlõiget kogunud Russell Westbrook (Oklahoma City Thunder), kellest sai liiga ajaloos esimene mees, kes selle au kahel järjestikusel aastal teeninud.
Westbrooki toetasid lääne poolel Stephen Curry 26, Anthony Davis 24, Kevin Durant ja James Harden 23 ning Kawhi Leonard 17 punktiga. Mängujuht Chris Paul sai kirja 14 silma ja 16 korvisöötu.
Ida poolel viskas Paul George 41 punkti, mis jääb kõigi aegade parimast maha vaid ühe silmaga. John Wall lisas 22 ning DeMar DeRozan 18 silma.
Suure tähelepanu osaliseks sai tänavuse hooaja järel karjäärile joone alla tõmbav Kobe Bryant, kes 26 mänguminutiga kogus 10 punkti, 7 söötu ja 6 lauapalli.
Bryant on karjääri jooksul osalenud tähtede mängul koguni 18 korda ning sellega jääb ta ajaloos maha vaid legendaarsele Kareem Abdul-Jabbarile.
### Response:
VIDEOD | Rekordeid purustanud NBA tähtede mängul jäeti hüvasti karjääri lõpetava Kobe Bryantiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noorte koreograafide ja tantsijate Joanna Kalmu Ja Sylvia Kösteri soolotükid kasvasid välja Sõltumatu Tantsu Lava residentuurist, kuhu nad valiti läinud sügisel. Üles visati ka teemad: kuidas ennast esitleda ning lavatee algus ja kuulsus. Need on head teemad, sest ennast avades ei saa olla ainult irooniline, nagu saaks millegi välise suhtes - peab olema ka vahetu ja siiras. Samas ei saa ise end võtta surmtõsiselt. Seega, teema on ohtlik ja kontrollib head maitset, lavalist vabadust isiksusena ette astudes – kas on piisavalt kandvat sisu (liikumisvabadus, isikupärase plastika väljatoomine ja oskuslik kasutamine on primaarsed nagunii).
Nii nagu debüütteostesse pannakse tihti sisse palju siirast tööd, on ka nüüd - mõlemad daamid on oma asja sekundhaaval läbi töötanud, aga sisse on jäetud vabama liikumise lõike. Nii ei lähe etteasted kuskil rutiinseks. Võin kohe ette ära öelda, et kuigi soolotantsu tükid olid mõlemad läbinisti ühes võtmes ja dekoratsioonide-kostüümide mõttes oli läbi aetud üsna minimalistlikult, siis suudeti hoida pinget ja värskust. Nali oli enamasti vaid aimatav ja peen, samamoodi aimatav oli haprus ja siirus jõulise esituse taga.
Mis siis laval näha oli? Mida tantsiti, kuhu ja kuidas tants liikus? Kalmu lugu on liigendatum, narratiivsem, kui Kösteri diiva stunt-show, aga sellise pikkusega väljapeetud sooloetteaste pole lihtne ülesanne ühelegi tantsijale.
Joanna Kalm alustab sellest, et võtab end kohe alasti. Ja jääb paljaks läbi kogu tüki. Nii on etteaste mõneti sugulane läinudsügisese Doris Uhlichi tantsuetendusega „Alastusest enam“, kus samuti tantsiti porgandpaljalt kogu asi maha (laias ilmas on taolist muidugi küll ja veel). Sarnane on ka suhtumine alastusse. Vabasse ja loomulikku, kohati argisesse liikumisse, pikitakse üksikuid tantsusamme. Aga Uhlichil oli laval 20 tantsijat ja nii sai teha tõsteid, hüppeid, tantsida end kohati hingetuks ja lava taga puhata uut numbrit oodates. Kalmul neid võimalusi pole. Ta peab üksi hakkama saama ja pinget hoidma. Et ülesanne veel raskemaks teha, siis suures osas tekitab ta ise ka heli. Ta esitab liikudes minimalistliku kordusena etenduse alguse signatuuri või Richard Rogersi „My Favourite Things“, toppides näiteks samas endale otsapidi tagumikku valge siidise ordenilindi, mille ta pärast jalgevahe pühkimist toppis suhu, ja tuterdades sellise sabaga laval käpuli ringiratast – ja uskuge, väga maitsekalt!. Nalja kui palju.
Nii Kalm kui Köster visakavad nalja igasugu paraaditsemise ja ülipüüdliku pidulikkuse üle.
Kalmu lugu liigub teatud motiivide kordamisel. Seinu katvate mustade kangaste eemaldamine, kui (enese ja kunsti tagamaade) avamise kujund ja samas uuendamise ning uute detailide, motiivide mängutoomine. Ühele mõttele ja kujundile keritakse vaikselt uusi kihte ja mõtteniite juurde ja siis on hea tantsule kaasa mõelda. Samas ei hüpata totaalselt uude teemasse. Kõik on seotud ja arenev. Ma usun, et Kalmul on tugevat potentsiaali teha koreograafina pikki kandvaid lugusid ja teemasid variatsioonidega.
Kalmu ja Kösteri plastika on totaalselt erinevad. Ja ongi hea.
Kalm trambib ringi marsisammul, üle kanna astudes (jah, vahele teeb ka mõne õrna paa ja peesitab, mozartlik parukas peas, kanapeel) ja tuututab endale sammumarsimuusikat (vahepeal nii falsetti minnes, et mul on hirm, kas ta hääl peab vastu – aga peab piiri, ilmselt on hääleharjutusi tehtud ja tajutakse oma võimalusi). No vahepeal võtab romeocastellucilikult hämaruses skulptuurseid poose – hinges on peidetud igatsusi – ja siin ollakse korraga irooniavaba, aga hüpe klassitsistlikku esteetikasse (või pigem tsitaat) ei tekita mingit tõrget stilistika kokkusobivuses.
Sylvia Köster aga libiseb lavale liibuvas-läikivas slepisabakesega diivakleidis ja alustab lõpukummardustega (nagu galaõhtu oleks äsja läbi saanud). Köster teeb enda elu raskeks kleidiga, mis lubab vaid teatud stiilis liikumist ja teatud ulatusega samme. Aga selle raskuse vastupanu ületamine hoiab pinget.
Jah, nii Köster, kui Kalm alustavad justkui millegi lõpust ja vaatavad, mis saab edasi pärast lõppu. Lõpust edasi (ja tagasi) minek avab, mis võis olla enne lõppu (ja mida meile pole näidatud) – hea mõte – isegi kui see oli vaid alateadlik. Kui Kalm end algul alasti võtab, tekib kohe küsimus – kuhu edasi!? Nahka maha ju ei kisu, et end rohkem avada – tekib ootus, kas veetakse lugu välja.
Kösteri lõputu kummardusteseeria saab iroonilisi noote, kui vaataja poole keeratakse tagumik ja kummardatakse sama püüdlikult kui enne meile – tagaseina poole. Ikka nii, et sõrmed võivad põrandat puudutada. Sedapidi on Kösteri etteaste vägev trikk, ta suudab valdavalt vaid ühe liigutuse varieerimise ja nüansseerimise, arendamise peal, liikudes vaid mõne meetri ulatuses, püsida värske läbi loo.
Loodan, et suur sisemine pauer ei kaasne nii Kösteril kui Kalmul vaid debüütetenduse plahvatusega, aga seda suudetakse ka edaspidi leida ja hoida.
Hästi ei raatsi ära rääkida Sylvia Kösteri etenduse puänti, aga ma võin öelda, et see on täielik pööre, üllatav, absurdne, naljakas, ja kui pisut kaasa mõelda, siis leiab ka tähendusseoseid (mitte, et neid tantsu puhul vägisi tekitama peaks).
Pärast esietendust pinnisin pisut Joanna Kalmu, et kas tema loos, kus tantsija marss ja tuututamine on läbisegi klassikaliste paladega, olles sealjuures rõhutatult robustne, maalähedane ja groteskne liikumine sajanditetaguse stilistikaga, on ka mingi verbaliseeritav narratiiv või vähemalt kontseptsioon. Minu kergenduseks ütles Joanna Kalm kohe, et ega ei ole. Lugu on sisemine (praegu oleksin äärepealt öelnud: loo sisu on sisemine). Ja eks nii ongi hea ja õige – kuigi on ka moodsat tantsu, kus pakutakse selgelt loetavate tähendustega lookesi ja kujundeid, aga need väsivad tantsutükis kiiresti ja siis peab tekitama trikkide ja anekdootlike episoodide tulevärgi. Vaid üksikud on selles tugevad, millel on oht hakata end kordama. Tants ei ole mustkunst (aga miks ei võiks ka olla?) ega revüü.
Soovitan värsked tegijad Sõltumatu Tantsu Laval üle vaadata. Kui neist klassikud kasvavad, siis teate, kust nad alustasid. Lõbus õhtu ja hästiveedetud aeg. | Arvustus. Minaotsing, -avamine ja –kehtestamine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noorte koreograafide ja tantsijate Joanna Kalmu Ja Sylvia Kösteri soolotükid kasvasid välja Sõltumatu Tantsu Lava residentuurist, kuhu nad valiti läinud sügisel. Üles visati ka teemad: kuidas ennast esitleda ning lavatee algus ja kuulsus. Need on head teemad, sest ennast avades ei saa olla ainult irooniline, nagu saaks millegi välise suhtes - peab olema ka vahetu ja siiras. Samas ei saa ise end võtta surmtõsiselt. Seega, teema on ohtlik ja kontrollib head maitset, lavalist vabadust isiksusena ette astudes – kas on piisavalt kandvat sisu (liikumisvabadus, isikupärase plastika väljatoomine ja oskuslik kasutamine on primaarsed nagunii).
Nii nagu debüütteostesse pannakse tihti sisse palju siirast tööd, on ka nüüd - mõlemad daamid on oma asja sekundhaaval läbi töötanud, aga sisse on jäetud vabama liikumise lõike. Nii ei lähe etteasted kuskil rutiinseks. Võin kohe ette ära öelda, et kuigi soolotantsu tükid olid mõlemad läbinisti ühes võtmes ja dekoratsioonide-kostüümide mõttes oli läbi aetud üsna minimalistlikult, siis suudeti hoida pinget ja värskust. Nali oli enamasti vaid aimatav ja peen, samamoodi aimatav oli haprus ja siirus jõulise esituse taga.
Mis siis laval näha oli? Mida tantsiti, kuhu ja kuidas tants liikus? Kalmu lugu on liigendatum, narratiivsem, kui Kösteri diiva stunt-show, aga sellise pikkusega väljapeetud sooloetteaste pole lihtne ülesanne ühelegi tantsijale.
Joanna Kalm alustab sellest, et võtab end kohe alasti. Ja jääb paljaks läbi kogu tüki. Nii on etteaste mõneti sugulane läinudsügisese Doris Uhlichi tantsuetendusega „Alastusest enam“, kus samuti tantsiti porgandpaljalt kogu asi maha (laias ilmas on taolist muidugi küll ja veel). Sarnane on ka suhtumine alastusse. Vabasse ja loomulikku, kohati argisesse liikumisse, pikitakse üksikuid tantsusamme. Aga Uhlichil oli laval 20 tantsijat ja nii sai teha tõsteid, hüppeid, tantsida end kohati hingetuks ja lava taga puhata uut numbrit oodates. Kalmul neid võimalusi pole. Ta peab üksi hakkama saama ja pinget hoidma. Et ülesanne veel raskemaks teha, siis suures osas tekitab ta ise ka heli. Ta esitab liikudes minimalistliku kordusena etenduse alguse signatuuri või Richard Rogersi „My Favourite Things“, toppides näiteks samas endale otsapidi tagumikku valge siidise ordenilindi, mille ta pärast jalgevahe pühkimist toppis suhu, ja tuterdades sellise sabaga laval käpuli ringiratast – ja uskuge, väga maitsekalt!. Nalja kui palju.
Nii Kalm kui Köster visakavad nalja igasugu paraaditsemise ja ülipüüdliku pidulikkuse üle.
Kalmu lugu liigub teatud motiivide kordamisel. Seinu katvate mustade kangaste eemaldamine, kui (enese ja kunsti tagamaade) avamise kujund ja samas uuendamise ning uute detailide, motiivide mängutoomine. Ühele mõttele ja kujundile keritakse vaikselt uusi kihte ja mõtteniite juurde ja siis on hea tantsule kaasa mõelda. Samas ei hüpata totaalselt uude teemasse. Kõik on seotud ja arenev. Ma usun, et Kalmul on tugevat potentsiaali teha koreograafina pikki kandvaid lugusid ja teemasid variatsioonidega.
Kalmu ja Kösteri plastika on totaalselt erinevad. Ja ongi hea.
Kalm trambib ringi marsisammul, üle kanna astudes (jah, vahele teeb ka mõne õrna paa ja peesitab, mozartlik parukas peas, kanapeel) ja tuututab endale sammumarsimuusikat (vahepeal nii falsetti minnes, et mul on hirm, kas ta hääl peab vastu – aga peab piiri, ilmselt on hääleharjutusi tehtud ja tajutakse oma võimalusi). No vahepeal võtab romeocastellucilikult hämaruses skulptuurseid poose – hinges on peidetud igatsusi – ja siin ollakse korraga irooniavaba, aga hüpe klassitsistlikku esteetikasse (või pigem tsitaat) ei tekita mingit tõrget stilistika kokkusobivuses.
Sylvia Köster aga libiseb lavale liibuvas-läikivas slepisabakesega diivakleidis ja alustab lõpukummardustega (nagu galaõhtu oleks äsja läbi saanud). Köster teeb enda elu raskeks kleidiga, mis lubab vaid teatud stiilis liikumist ja teatud ulatusega samme. Aga selle raskuse vastupanu ületamine hoiab pinget.
Jah, nii Köster, kui Kalm alustavad justkui millegi lõpust ja vaatavad, mis saab edasi pärast lõppu. Lõpust edasi (ja tagasi) minek avab, mis võis olla enne lõppu (ja mida meile pole näidatud) – hea mõte – isegi kui see oli vaid alateadlik. Kui Kalm end algul alasti võtab, tekib kohe küsimus – kuhu edasi!? Nahka maha ju ei kisu, et end rohkem avada – tekib ootus, kas veetakse lugu välja.
Kösteri lõputu kummardusteseeria saab iroonilisi noote, kui vaataja poole keeratakse tagumik ja kummardatakse sama püüdlikult kui enne meile – tagaseina poole. Ikka nii, et sõrmed võivad põrandat puudutada. Sedapidi on Kösteri etteaste vägev trikk, ta suudab valdavalt vaid ühe liigutuse varieerimise ja nüansseerimise, arendamise peal, liikudes vaid mõne meetri ulatuses, püsida värske läbi loo.
Loodan, et suur sisemine pauer ei kaasne nii Kösteril kui Kalmul vaid debüütetenduse plahvatusega, aga seda suudetakse ka edaspidi leida ja hoida.
Hästi ei raatsi ära rääkida Sylvia Kösteri etenduse puänti, aga ma võin öelda, et see on täielik pööre, üllatav, absurdne, naljakas, ja kui pisut kaasa mõelda, siis leiab ka tähendusseoseid (mitte, et neid tantsu puhul vägisi tekitama peaks).
Pärast esietendust pinnisin pisut Joanna Kalmu, et kas tema loos, kus tantsija marss ja tuututamine on läbisegi klassikaliste paladega, olles sealjuures rõhutatult robustne, maalähedane ja groteskne liikumine sajanditetaguse stilistikaga, on ka mingi verbaliseeritav narratiiv või vähemalt kontseptsioon. Minu kergenduseks ütles Joanna Kalm kohe, et ega ei ole. Lugu on sisemine (praegu oleksin äärepealt öelnud: loo sisu on sisemine). Ja eks nii ongi hea ja õige – kuigi on ka moodsat tantsu, kus pakutakse selgelt loetavate tähendustega lookesi ja kujundeid, aga need väsivad tantsutükis kiiresti ja siis peab tekitama trikkide ja anekdootlike episoodide tulevärgi. Vaid üksikud on selles tugevad, millel on oht hakata end kordama. Tants ei ole mustkunst (aga miks ei võiks ka olla?) ega revüü.
Soovitan värsked tegijad Sõltumatu Tantsu Laval üle vaadata. Kui neist klassikud kasvavad, siis teate, kust nad alustasid. Lõbus õhtu ja hästiveedetud aeg.
### Response:
Arvustus. Minaotsing, -avamine ja –kehtestamine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tugevate vihmade tõttu olid ka üleujutused ja maalihked ning äärmuslikud ilmaolud on ilmselt nõudnud vähemalt kahe inimese elu, vahendasid ERR-i teleuudised.
Üks hukkunutusest oli 50-aastane jalgrattur, kelle viis maanteelt kaasa üle kallaste paisunud Vouga jõe tulvavesi.
Taga otsitakse ka 73-aastast meest, kelle lained viisid kaasa, kui ta kalastas Castro Urdialese lähedal.
Tormid häirisid tõsiselt ka rongiliiklust ning nädalavahetuse jooksul teatati rohkem kui 300 maalihkest. | Tugevad tormid räsisid Portugali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tugevate vihmade tõttu olid ka üleujutused ja maalihked ning äärmuslikud ilmaolud on ilmselt nõudnud vähemalt kahe inimese elu, vahendasid ERR-i teleuudised.
Üks hukkunutusest oli 50-aastane jalgrattur, kelle viis maanteelt kaasa üle kallaste paisunud Vouga jõe tulvavesi.
Taga otsitakse ka 73-aastast meest, kelle lained viisid kaasa, kui ta kalastas Castro Urdialese lähedal.
Tormid häirisid tõsiselt ka rongiliiklust ning nädalavahetuse jooksul teatati rohkem kui 300 maalihkest.
### Response:
Tugevad tormid räsisid Portugali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meeskond alistas avaringis Brasiilia 45:39, seejärel teises ringis Lõuna-Korea 43:32 ning veerandfinaalis oldi tulemusega 22:19 paremad Itaaliast.
Poolfinaalis tuli meie meestele sein ette, kui põnevas lahingus kaotati 14:15 hilisemale võitjale Ungarile. Seejärel jäid meie mehed kolmanda koha kohtumises 21:25 alla ka Ukrainale.
Finaalis oli Ungari meeskond 42:36 üle Kasahstanist, kes teises poolfinaalis oli 45:43 alistanud Ukraina meeskonna. | Eesti epeemeeskond sai Vancouveri MK-etapil neljanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meeskond alistas avaringis Brasiilia 45:39, seejärel teises ringis Lõuna-Korea 43:32 ning veerandfinaalis oldi tulemusega 22:19 paremad Itaaliast.
Poolfinaalis tuli meie meestele sein ette, kui põnevas lahingus kaotati 14:15 hilisemale võitjale Ungarile. Seejärel jäid meie mehed kolmanda koha kohtumises 21:25 alla ka Ukrainale.
Finaalis oli Ungari meeskond 42:36 üle Kasahstanist, kes teises poolfinaalis oli 45:43 alistanud Ukraina meeskonna.
### Response:
Eesti epeemeeskond sai Vancouveri MK-etapil neljanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui veel aasta tagasi küpses riigikogus plaan muuta istungite helisalvestamine kohustuseks ja säilitada salvestisi vähemalt nelja-aastase parlamendiperioodi lõpuni, siis algaval nädalal riigikogu ette jõudvas eelnõus on mõlemast ehk nii koosolekute salvestamise nõudest kui ka salvestiste säilitamise kohustusest loobutud, kirjutab Postimees.
Leht märkis, et sõna "salvestis" eelnõus ega seletuskirjas kordagi ei kasutata ning selle asemel räägitakse dokumentide koostamise abimaterjalist, mille talletamist ja seeläbi ressursi raiskamist ei pea põhiseaduskomisjon otstarbekaks.
Riigikogu kantselei on komisjonidest kokku kogunud 722 CD-plaaditäit helisalvestisi, mis sisaldavad istungite salvestisi aastatest 2002–2012, mis antakse üle rahvusarhiivile.
Riigikogu kantselei kommunikatsioonijuhi Urmas Seaveri sõnul on komisjonide istungite helisalvestisi ka riigikogu kantselei salvestiste võrgukettal ning nendega hakkab kantselei Seaveri sõnul tegelema pärast CD-plaatide üleandmist, et ka need jõuaksid lõpuks arhiivi.
Arhiivi jõudnud salvestised ei muutu automaatselt avalikuks, nagu ei ole seaduse järgi avalikud ka komisjonide istungid ning kui keegi pöördub arhiivi poole sooviga mõnd kinnise istungi salvestist kuulata, peab selleks kõigepealt loa andma riigikogu esimees. | Uus kava näeb ette parlamendikomisjonide tulevaste istungite salvestiste hävitamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui veel aasta tagasi küpses riigikogus plaan muuta istungite helisalvestamine kohustuseks ja säilitada salvestisi vähemalt nelja-aastase parlamendiperioodi lõpuni, siis algaval nädalal riigikogu ette jõudvas eelnõus on mõlemast ehk nii koosolekute salvestamise nõudest kui ka salvestiste säilitamise kohustusest loobutud, kirjutab Postimees.
Leht märkis, et sõna "salvestis" eelnõus ega seletuskirjas kordagi ei kasutata ning selle asemel räägitakse dokumentide koostamise abimaterjalist, mille talletamist ja seeläbi ressursi raiskamist ei pea põhiseaduskomisjon otstarbekaks.
Riigikogu kantselei on komisjonidest kokku kogunud 722 CD-plaaditäit helisalvestisi, mis sisaldavad istungite salvestisi aastatest 2002–2012, mis antakse üle rahvusarhiivile.
Riigikogu kantselei kommunikatsioonijuhi Urmas Seaveri sõnul on komisjonide istungite helisalvestisi ka riigikogu kantselei salvestiste võrgukettal ning nendega hakkab kantselei Seaveri sõnul tegelema pärast CD-plaatide üleandmist, et ka need jõuaksid lõpuks arhiivi.
Arhiivi jõudnud salvestised ei muutu automaatselt avalikuks, nagu ei ole seaduse järgi avalikud ka komisjonide istungid ning kui keegi pöördub arhiivi poole sooviga mõnd kinnise istungi salvestist kuulata, peab selleks kõigepealt loa andma riigikogu esimees.
### Response:
Uus kava näeb ette parlamendikomisjonide tulevaste istungite salvestiste hävitamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Looduskeskkonda säästetakse ka seetõttu, et ära jääb tarvidus rajada settebassein maapinnale ehk metsa- või põllumaale, ütles Eesti Energia pressiesindaja Kaarel Kuusk ERR-i uudisteportaalile.
"Maa-aluse settebasseini maksimaalne maht on 1,1 miljonit kuupmeetrit, mis ületab ligi kaks korda suurima maapealse settebasseini mõõtmeid. Suurem maht võimaldab kaevandusvee pikaajalisemat setitamist ehk puhastumist, enne selle juhtimist loodusesse. Rajades settebasseini maa alla, jätame vabaks väärtusliku territooriumi maa peal," ütles Estonia kaevanduse juht Erik Väli ja lisas, et Eestis ei ole varem maa-alust kaevandusvee settimist kasutatud. Maa-aluse settebasseini pindala on kaks ruutkilomeetrit.
Lisaks keskkonnahoiule mõjutab projekt positiivselt ka tootmise kuluefektiivsust, sest võrrelduna maapealsete settebasseinidega ei vaja maa-alune bassein nii suurt tööd territooriumi ja pinnase ettevalmistamiseks ning basseini ehitamiseks, ühtlasi pole settebasseini vaja kaevandustegevuse lõppemisel killustikuga tagasitäita.
Ka hooldus- ja käitlemiskulud on antud settebasseini puhul väiksemad. Näiteks on tänu suuremale mahutavusele võimalik paindlikumalt valida aega basseinist vee väljapumpamiseks ja ka pumpla tööd on võimalik sättida soodsama elektri turuhinnaga tundidele.
Uue settebasseini ja pumpla ehitamise vajadus tekkis seoses Estonia kaevanduse mäetööde liikumisega lõuna suunas. Keskkonnamõjude vähendamise ja tootmise efektiivsuse tõstmise eesmärkidest lähtudes projekteerisid Estonia kaevanduse insenerid kaevanduse edelatiiba pumpla ja maa-alla, ammendatud kambriplokkidesse, settebasseini.
Lisaks uuele maa-alusele settebasseinile on Estonia kaevanduses kasutuses veel viis maapealset settebasseini. Settebasseine kasutatakse kaevandusvee settimiseks.
Kaevandusvesi on vesi, mis pumbatakse kaevandusest välja, et kaevandust kuivana hoida ja kaevandamist võimaldada. Kaevandusvesi suunatakse pärast settebasseinides puhastamist tagasi loodusesse.
Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on kaevandusvee allikaks valdavalt sadevesi, mis moodustab karjäärides 80 protsenti ja allmaakaevandustes ligi 50 protsenti kaevandusveest. Aastas juhitakse läbi Estonia kaevanduse settebasseinide loodusesse orienteeruvalt 60-70 miljonit kuupmeetrit kaevandusvett. | Eesti Energia rajas Estonia kaevandusse esimese maa-aluse settebasseini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Looduskeskkonda säästetakse ka seetõttu, et ära jääb tarvidus rajada settebassein maapinnale ehk metsa- või põllumaale, ütles Eesti Energia pressiesindaja Kaarel Kuusk ERR-i uudisteportaalile.
"Maa-aluse settebasseini maksimaalne maht on 1,1 miljonit kuupmeetrit, mis ületab ligi kaks korda suurima maapealse settebasseini mõõtmeid. Suurem maht võimaldab kaevandusvee pikaajalisemat setitamist ehk puhastumist, enne selle juhtimist loodusesse. Rajades settebasseini maa alla, jätame vabaks väärtusliku territooriumi maa peal," ütles Estonia kaevanduse juht Erik Väli ja lisas, et Eestis ei ole varem maa-alust kaevandusvee settimist kasutatud. Maa-aluse settebasseini pindala on kaks ruutkilomeetrit.
Lisaks keskkonnahoiule mõjutab projekt positiivselt ka tootmise kuluefektiivsust, sest võrrelduna maapealsete settebasseinidega ei vaja maa-alune bassein nii suurt tööd territooriumi ja pinnase ettevalmistamiseks ning basseini ehitamiseks, ühtlasi pole settebasseini vaja kaevandustegevuse lõppemisel killustikuga tagasitäita.
Ka hooldus- ja käitlemiskulud on antud settebasseini puhul väiksemad. Näiteks on tänu suuremale mahutavusele võimalik paindlikumalt valida aega basseinist vee väljapumpamiseks ja ka pumpla tööd on võimalik sättida soodsama elektri turuhinnaga tundidele.
Uue settebasseini ja pumpla ehitamise vajadus tekkis seoses Estonia kaevanduse mäetööde liikumisega lõuna suunas. Keskkonnamõjude vähendamise ja tootmise efektiivsuse tõstmise eesmärkidest lähtudes projekteerisid Estonia kaevanduse insenerid kaevanduse edelatiiba pumpla ja maa-alla, ammendatud kambriplokkidesse, settebasseini.
Lisaks uuele maa-alusele settebasseinile on Estonia kaevanduses kasutuses veel viis maapealset settebasseini. Settebasseine kasutatakse kaevandusvee settimiseks.
Kaevandusvesi on vesi, mis pumbatakse kaevandusest välja, et kaevandust kuivana hoida ja kaevandamist võimaldada. Kaevandusvesi suunatakse pärast settebasseinides puhastamist tagasi loodusesse.
Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on kaevandusvee allikaks valdavalt sadevesi, mis moodustab karjäärides 80 protsenti ja allmaakaevandustes ligi 50 protsenti kaevandusveest. Aastas juhitakse läbi Estonia kaevanduse settebasseinide loodusesse orienteeruvalt 60-70 miljonit kuupmeetrit kaevandusvett.
### Response:
Eesti Energia rajas Estonia kaevandusse esimese maa-aluse settebasseini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Orpo kinnitas ajalehele, et pidas eelmisel nädalal kõnelusi piiriolukorra üle. Venemaa piirivalve tegutseb FSB alluvuses.
"On olnud kõnelusi ja kohtumisi ka FSB juhtkonnaga Moskvas," ütles Orpo.
Siseministri sõnul jätkatakse läbirääkimisi järgmiseks Soomes, kuid Orpo ei täpsustanud, kes osaleb neis venelaste poolelt.
Soome eesmärk on naasta enne migratsioonivaidlust kehtinud reeglite juurde.
"Kui Soome piirile tullaks, siis peaksid kaasas olema viisa ja muud ajsakohased dokumendid," märkis Orpo.
Esimest korda mainis kõneluses avalikkuses Venemaa peaminister Dmitri Medvedev Müncheni julgeolekukonverentsil.
"Läbirääkimisi on peetud. Soome poolelt osale siseminister ja meid esindasid julgeolekuteenistuse juht ja migratsiooniamet juht," rääkis Medvedev kohtudes reedel Münchenis Soome presidendi Sauli Niinistöga.
Siseministeeriumi andmetel saabus nädalavahetusel Venemaa kaudu Soome paarkümmend turvapaigataotlejat päevas, mis on tavapärane arv.
Soome president Sauli Niinistö ütles reedel kohtumisel Medvedeviga, et turvapaigataotlejatel ei tohiks olla võimalust valida Soome ja Venemaa vahel, kuna mõlemad on turvalised riigid.
Müncheni julgeolekukonverentsil osalevatel Niinistöl ja Medvedevil oli reede õhtul kahepoolne kohtumine. Enne kohtumist ütles Medvedev usutluses Saksa ajakirjandusele, et Venemaa ei saa takistada asüülitaotlejate suundumist üle piiri Soome. Medvedevi sõnul pole Venemaal turvapaigataotlejate peatamiseks seaduslikku alust. Peaminister viitas sellega seoses Euroopa inimõigusleppele.
Medvedevi kinnitusel on Venemaa siiski valmis koostööks lahenduste otsimiseks pagulaskriisi ohjeldamisel.
Peaminister süüdistas ühtlasi Euroopa liidreid pagulaskriisi loomises oma jabura migratsioonipoliitikaga.
"Kahju küll, aga uste pärani avamine nagu seda Euroopas tehti ja kõigi tahtjate teretulnuks kuulutamine on totrus, kui mitte midagi veel hullemat," ütles valitsusjuht. | Soome siseminister arutas pagulasküsimust FSB juhtkonnaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Orpo kinnitas ajalehele, et pidas eelmisel nädalal kõnelusi piiriolukorra üle. Venemaa piirivalve tegutseb FSB alluvuses.
"On olnud kõnelusi ja kohtumisi ka FSB juhtkonnaga Moskvas," ütles Orpo.
Siseministri sõnul jätkatakse läbirääkimisi järgmiseks Soomes, kuid Orpo ei täpsustanud, kes osaleb neis venelaste poolelt.
Soome eesmärk on naasta enne migratsioonivaidlust kehtinud reeglite juurde.
"Kui Soome piirile tullaks, siis peaksid kaasas olema viisa ja muud ajsakohased dokumendid," märkis Orpo.
Esimest korda mainis kõneluses avalikkuses Venemaa peaminister Dmitri Medvedev Müncheni julgeolekukonverentsil.
"Läbirääkimisi on peetud. Soome poolelt osale siseminister ja meid esindasid julgeolekuteenistuse juht ja migratsiooniamet juht," rääkis Medvedev kohtudes reedel Münchenis Soome presidendi Sauli Niinistöga.
Siseministeeriumi andmetel saabus nädalavahetusel Venemaa kaudu Soome paarkümmend turvapaigataotlejat päevas, mis on tavapärane arv.
Soome president Sauli Niinistö ütles reedel kohtumisel Medvedeviga, et turvapaigataotlejatel ei tohiks olla võimalust valida Soome ja Venemaa vahel, kuna mõlemad on turvalised riigid.
Müncheni julgeolekukonverentsil osalevatel Niinistöl ja Medvedevil oli reede õhtul kahepoolne kohtumine. Enne kohtumist ütles Medvedev usutluses Saksa ajakirjandusele, et Venemaa ei saa takistada asüülitaotlejate suundumist üle piiri Soome. Medvedevi sõnul pole Venemaal turvapaigataotlejate peatamiseks seaduslikku alust. Peaminister viitas sellega seoses Euroopa inimõigusleppele.
Medvedevi kinnitusel on Venemaa siiski valmis koostööks lahenduste otsimiseks pagulaskriisi ohjeldamisel.
Peaminister süüdistas ühtlasi Euroopa liidreid pagulaskriisi loomises oma jabura migratsioonipoliitikaga.
"Kahju küll, aga uste pärani avamine nagu seda Euroopas tehti ja kõigi tahtjate teretulnuks kuulutamine on totrus, kui mitte midagi veel hullemat," ütles valitsusjuht.
### Response:
Soome siseminister arutas pagulasküsimust FSB juhtkonnaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 21.25 Suur-Sõjamäe tänav 4 juures, kus kõnniteelt sõiduteele hüpanud 43-aastane Ivar sa löögi Chrysler Grand Voyagerilt, mida juhtis 35-aastane Janis.
Jalakäia toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Sõiduteele hüpanud mees jäi auto alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 21.25 Suur-Sõjamäe tänav 4 juures, kus kõnniteelt sõiduteele hüpanud 43-aastane Ivar sa löögi Chrysler Grand Voyagerilt, mida juhtis 35-aastane Janis.
Jalakäia toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Sõiduteele hüpanud mees jäi auto alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arsenal läks kohtumist 8. minutil juhtima tänu Pierre-Emerick Aubameyangile, kes suutis Crystal Palace'i väravavahi Vicence Guaita tõrjest tulnud palli lüüa väravasse.
Poolaja lõpus oli Palace'il hea võimalus viigistamiseks, ent Arsenali väravavaht Aaron Ramsdale tegi suurepärase tõrje Conor Gallagheri pealelöögist tulnud pallile ning avapoolaeg lõppes 1:0 Arsenali kasuks.
Teisel poolajal alustas ohtlikumalt Arsenal, kui Thomas Partey pealelöök lendas napilt Palace'i värava ristnurgast mööda. Loetud minutid hiljem andis Partey kehva tagasisöödu, mille napsas vahelt Palace'i ründaja Christian Benteke, kes kiire spurdiga jõudis Arsenali karistusalasse ja täpse löögiga viigistas kohtumise 1:1 skoorile.
Pärast viigiväravat jätkas Palace mängu kontrollimist ja läks 73. minutil Odsonne Edouardi väravast kohtumist 2:1 juhtima. Taaskord sündis Palace'i värav tänu Arsenali poolkaitsjate prohmakale, mille külalismeeskond kiirrünnakuga ära karistas.
Teise poolaja lisaminutitel lõi viigivärava Arsenali Alexandre Lacazette ning kohtumine lõppes 2:2.
Arsenal hoiab liigatabelis 12. kohta, Crystal Palace on 14. kohal. | Lisaajal löödud värav andis Londoni Arsenalile viigipunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arsenal läks kohtumist 8. minutil juhtima tänu Pierre-Emerick Aubameyangile, kes suutis Crystal Palace'i väravavahi Vicence Guaita tõrjest tulnud palli lüüa väravasse.
Poolaja lõpus oli Palace'il hea võimalus viigistamiseks, ent Arsenali väravavaht Aaron Ramsdale tegi suurepärase tõrje Conor Gallagheri pealelöögist tulnud pallile ning avapoolaeg lõppes 1:0 Arsenali kasuks.
Teisel poolajal alustas ohtlikumalt Arsenal, kui Thomas Partey pealelöök lendas napilt Palace'i värava ristnurgast mööda. Loetud minutid hiljem andis Partey kehva tagasisöödu, mille napsas vahelt Palace'i ründaja Christian Benteke, kes kiire spurdiga jõudis Arsenali karistusalasse ja täpse löögiga viigistas kohtumise 1:1 skoorile.
Pärast viigiväravat jätkas Palace mängu kontrollimist ja läks 73. minutil Odsonne Edouardi väravast kohtumist 2:1 juhtima. Taaskord sündis Palace'i värav tänu Arsenali poolkaitsjate prohmakale, mille külalismeeskond kiirrünnakuga ära karistas.
Teise poolaja lisaminutitel lõi viigivärava Arsenali Alexandre Lacazette ning kohtumine lõppes 2:2.
Arsenal hoiab liigatabelis 12. kohta, Crystal Palace on 14. kohal.
### Response:
Lisaajal löödud värav andis Londoni Arsenalile viigipunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bridgesi uus leping kehtib kuni 2025. aastani ning mängumees teenib uue lepinguga 90 miljonit dollarit. Möödunud hooajal aitas Bridges Phoenixi NBA finaalseeriasse, kus nad jäid kuue mängu tulemusel 2:4 alla Milwaukee Bucksile.
Hea viskekäe ja agressiivse kaitsemängu poolest tuntud Bridges viskas kuuemängulises finaalseerias keskmiselt 12 punkti, haaras neli lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu ja tegi ühe vaheltlõike.
Phoenix valis Bridgesi 2018. aasta draft 'i kümnenda valikuna. Bridges polnud ainukene 2018. aasta draft 'i valik, kes möödunud ööpäeva jooksul uue lepingu sai.
Esmaspäeval teatas Memphis Grizzlies, et on sõlminud uue lepingu Jaren Jackson Jr-iga, kelle uus leping kehtib samuti kuni 2025. aastani ning mängumees teenib selle aja jooksul 105 miljonit dollarit.
NBA põhihooaeg algab Eesti aja järgi 20. oktoobril kell 3.20 öösel, kui kohtuvad tiitlikaitsja Milwaukee Bucks ja Brooklyn Nets. | Phoenixi võtmemängija teenib uue lepinguga 90 miljonit dollarit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bridgesi uus leping kehtib kuni 2025. aastani ning mängumees teenib uue lepinguga 90 miljonit dollarit. Möödunud hooajal aitas Bridges Phoenixi NBA finaalseeriasse, kus nad jäid kuue mängu tulemusel 2:4 alla Milwaukee Bucksile.
Hea viskekäe ja agressiivse kaitsemängu poolest tuntud Bridges viskas kuuemängulises finaalseerias keskmiselt 12 punkti, haaras neli lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu ja tegi ühe vaheltlõike.
Phoenix valis Bridgesi 2018. aasta draft 'i kümnenda valikuna. Bridges polnud ainukene 2018. aasta draft 'i valik, kes möödunud ööpäeva jooksul uue lepingu sai.
Esmaspäeval teatas Memphis Grizzlies, et on sõlminud uue lepingu Jaren Jackson Jr-iga, kelle uus leping kehtib samuti kuni 2025. aastani ning mängumees teenib selle aja jooksul 105 miljonit dollarit.
NBA põhihooaeg algab Eesti aja järgi 20. oktoobril kell 3.20 öösel, kui kohtuvad tiitlikaitsja Milwaukee Bucks ja Brooklyn Nets.
### Response:
Phoenixi võtmemängija teenib uue lepinguga 90 miljonit dollarit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks võõrustajale Ungarile kohtub Eesti noortekoondis Islandi ja Gruusia eakaaslastega. Esimene mäng toimub reedel, 22. oktoobril Eesti aja järgi algusega kell 18.00, kui vastaseks on Ungari.
Esmaspäeval, 25. oktoobril, kohtub Eesti kell 18.00 Islandiga. Viimane vastasseis toimub neljapäeval, 28. oktoobril kell 18.00, kui Eesti mängib Gruusiaga.
Koondised on jagatud 13 alagrupi vahel ning edasi eliitringi pääsevad iga alagrupi kaks paremat, kus nendega liituvad edetabeli kaks paremat koondist Holland ja Hispaania. Finaalturniir toimub 2022. aasta mais ja juunis.
Eesti U-17 koondis EM-valikturniiriks:
Väravavahid:
Daniil Pareiko (11.03.2005) – Tallinna FCI Levadia
Gregor Pürg (07.12.2005) – FC Nõmme United
Kaitsjad:
Mihhail Kolobov (02.03.2005) – Tallinna JK Legion
Aleksandr Alteberg (02.06.2005) – FC Nõmme United
Herman Pedmanson (12.08.2005) – Tartu JK Tammeka
Mihkel Sepp (17.02.2005) – Tartu JK Tammeka
Laurits Õunpuu (10.08.2005) – Tartu JK Tammeka
Ramaz Kardava (03.09.2005) – Ida-Virumaa FC Alliance
Poolkaitsjad ja ründajad:
Anton Volossatov (11.03.2005) – Ida-Virumaa FC Alliance
Dimitri Jepihhin (28.10.2005) – FC Nõmme United
Tristan Vendelin (29.04.2005) – FC Nõmme United
Karel Mustmaa (08.08.2005) – SL Benfica (POR)
Tristan Pajo (19.11.2005) – JK Tabasalu
Oskar Hõim (01.07.2005) – JK Tabasalu
Sander Soo (14.01.2005) – Paide Linnameeskond
Egert Õunapuu (30.04.2005) – FC Nõmme United
Kristjan Kriis (16.03.2005) – Harju JK
Oliver Nikola Cekredzi (12.05.2005) – Hammarby IF (SWE)
Kristofer Käit (04.04.2005) – JK Tallinna Kalev.
Emir Dikajev (27.03.2005) – Nõmme Kalju FC
Peatreener: Marko Pärnpuu
Abitreener: Alex Sander Sepp
Väravavahtide treener: Ats Kutter
Füsioterapeut: Raiko Karpov
Arst: Risto Võsaste
Mänedžer: Even Laanemaa | U-17 jalgpallikoondis mängib EM-valikmänge Ungaris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks võõrustajale Ungarile kohtub Eesti noortekoondis Islandi ja Gruusia eakaaslastega. Esimene mäng toimub reedel, 22. oktoobril Eesti aja järgi algusega kell 18.00, kui vastaseks on Ungari.
Esmaspäeval, 25. oktoobril, kohtub Eesti kell 18.00 Islandiga. Viimane vastasseis toimub neljapäeval, 28. oktoobril kell 18.00, kui Eesti mängib Gruusiaga.
Koondised on jagatud 13 alagrupi vahel ning edasi eliitringi pääsevad iga alagrupi kaks paremat, kus nendega liituvad edetabeli kaks paremat koondist Holland ja Hispaania. Finaalturniir toimub 2022. aasta mais ja juunis.
Eesti U-17 koondis EM-valikturniiriks:
Väravavahid:
Daniil Pareiko (11.03.2005) – Tallinna FCI Levadia
Gregor Pürg (07.12.2005) – FC Nõmme United
Kaitsjad:
Mihhail Kolobov (02.03.2005) – Tallinna JK Legion
Aleksandr Alteberg (02.06.2005) – FC Nõmme United
Herman Pedmanson (12.08.2005) – Tartu JK Tammeka
Mihkel Sepp (17.02.2005) – Tartu JK Tammeka
Laurits Õunpuu (10.08.2005) – Tartu JK Tammeka
Ramaz Kardava (03.09.2005) – Ida-Virumaa FC Alliance
Poolkaitsjad ja ründajad:
Anton Volossatov (11.03.2005) – Ida-Virumaa FC Alliance
Dimitri Jepihhin (28.10.2005) – FC Nõmme United
Tristan Vendelin (29.04.2005) – FC Nõmme United
Karel Mustmaa (08.08.2005) – SL Benfica (POR)
Tristan Pajo (19.11.2005) – JK Tabasalu
Oskar Hõim (01.07.2005) – JK Tabasalu
Sander Soo (14.01.2005) – Paide Linnameeskond
Egert Õunapuu (30.04.2005) – FC Nõmme United
Kristjan Kriis (16.03.2005) – Harju JK
Oliver Nikola Cekredzi (12.05.2005) – Hammarby IF (SWE)
Kristofer Käit (04.04.2005) – JK Tallinna Kalev.
Emir Dikajev (27.03.2005) – Nõmme Kalju FC
Peatreener: Marko Pärnpuu
Abitreener: Alex Sander Sepp
Väravavahtide treener: Ats Kutter
Füsioterapeut: Raiko Karpov
Arst: Risto Võsaste
Mänedžer: Even Laanemaa
### Response:
U-17 jalgpallikoondis mängib EM-valikmänge Ungaris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Robert Viiber aitas Grand Nancy meeskonna Prantsusmaa esiliigas 3:0 võidule Saint-Jean d'Illaci üle. Viiber tõi kuus punkti ning pälvis kohtumise kõige parema mängija ehk MVP auhinna, vahendab Volley.ee.
Prantsusmaa meeste meistriliigas aitas Ardo Kreek Arago de Sete´i 3:1 võidule Cannes´i üle. Eesti koondislane panustas 12 punktiga. Liigatabelis on Sete nelja punktiga neljandal kohal.
Soome meeste meistriliigas olid võidukad mõlemad seal mängivad eestlased. Andrus Raadiku 24 punkti aitasid Savo Volley 3:2 võidule Karelia Hurmose vastu. Kristo Kollo tõi Akaa-Volley ridades 16 punkti ning aitas meeskonnal alistada Etta võistkonna 3:1. Tabelis on Savo 11 punktiga teine ja Akaa üheksa punktiga neljas.
Poolas teenis 3:0 võidu Timo Tammemaa koduklubi Rzeszowi Asseco Resovia, kes alistas Radomi. Tammemaa sai kirja täismängu ja tõi 6 punkti. Robert Tähe koduklubi Belchatowi Skra teenis 3:2 võidu Stal Nysa vastu. Vigastusest taastuv Täht platsil ei käinud.
Renee Teppani koduklubi Tokati Plevne sai Türgi kõrgliigas kaks kaotust. Nädala esimeses kohtumises tuli tunnistada Izmiri Arkase 3:0 paremust. Teppan tõi oma meeskonna parimana 10 punkti. Teine 0:3 kaotus saadi Istanbuli Fenerbahcelt ning taaskord oli Teppan kõige resultatiivsem mängija (18 punkti).
Saksamaa meeste kõrgliigas kohtusid omavahel Andri Aganits (VfB Friedrichshafen) ja Eesti rahvuskoondise peatreener Cedric Enard (Berliini Recycling Volleys) ning 3:0 jäi peale Berliini klubi.
Rumeenias kaotas Keith Puparti tööandja Craiova 0:3 Bukaresti Dünamole, Pupart sai kaotuses kirja 8 punkti. | Võrkpallurid välismaal: Viiber ja Raadik tegid suurepärased esitused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Robert Viiber aitas Grand Nancy meeskonna Prantsusmaa esiliigas 3:0 võidule Saint-Jean d'Illaci üle. Viiber tõi kuus punkti ning pälvis kohtumise kõige parema mängija ehk MVP auhinna, vahendab Volley.ee.
Prantsusmaa meeste meistriliigas aitas Ardo Kreek Arago de Sete´i 3:1 võidule Cannes´i üle. Eesti koondislane panustas 12 punktiga. Liigatabelis on Sete nelja punktiga neljandal kohal.
Soome meeste meistriliigas olid võidukad mõlemad seal mängivad eestlased. Andrus Raadiku 24 punkti aitasid Savo Volley 3:2 võidule Karelia Hurmose vastu. Kristo Kollo tõi Akaa-Volley ridades 16 punkti ning aitas meeskonnal alistada Etta võistkonna 3:1. Tabelis on Savo 11 punktiga teine ja Akaa üheksa punktiga neljas.
Poolas teenis 3:0 võidu Timo Tammemaa koduklubi Rzeszowi Asseco Resovia, kes alistas Radomi. Tammemaa sai kirja täismängu ja tõi 6 punkti. Robert Tähe koduklubi Belchatowi Skra teenis 3:2 võidu Stal Nysa vastu. Vigastusest taastuv Täht platsil ei käinud.
Renee Teppani koduklubi Tokati Plevne sai Türgi kõrgliigas kaks kaotust. Nädala esimeses kohtumises tuli tunnistada Izmiri Arkase 3:0 paremust. Teppan tõi oma meeskonna parimana 10 punkti. Teine 0:3 kaotus saadi Istanbuli Fenerbahcelt ning taaskord oli Teppan kõige resultatiivsem mängija (18 punkti).
Saksamaa meeste kõrgliigas kohtusid omavahel Andri Aganits (VfB Friedrichshafen) ja Eesti rahvuskoondise peatreener Cedric Enard (Berliini Recycling Volleys) ning 3:0 jäi peale Berliini klubi.
Rumeenias kaotas Keith Puparti tööandja Craiova 0:3 Bukaresti Dünamole, Pupart sai kaotuses kirja 8 punkti.
### Response:
Võrkpallurid välismaal: Viiber ja Raadik tegid suurepärased esitused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | CSKA võitis avaveerandi 25:16 ja poolaja 37:27. Kolmanda veerandaja lõpuks oli CSKA edu 56:37 ning lõpuks võttis tiitlikaitsja võõrsil 82:60 võidu.
CSKA parimana viskas taanlane Iffe Lundberg 16 punkti, tagamängija Daniel Hackett lisas 14 punkti. Permi parim skoorija oli lätlane Mareks Mejeris, kes viskas 10 punkti ja haaras 3 lauapalli.
Kohtumises tegi CSKA eest debüüdi ka endine NBA mängija ja USA koondisega maailmameistritiitli võitnud Kenneth Faried, kes ei saanud 11 minutiga kirja ühtegi punkti, ent haaras kolm lauapalli ja tegi ühe vaheltlõike.
VTB Ühisliigas on CSKA alustanud nelja järjestikuse võiduga ja kõik kohtumised on CSKA võitnud vähemalt 20 punktiga. Permil on kahest kohtumisest kirjas üks võit ja üks kaotus.
CSKA järgmine VTB Ühisliiga kohtumine on 1. novembril ning siis tuleb Venemaa tippklubi Tallinnasse, et mängida Kalev/Cramo vastu. | CSKA jätkab VTB Ühisliigas kaotuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
CSKA võitis avaveerandi 25:16 ja poolaja 37:27. Kolmanda veerandaja lõpuks oli CSKA edu 56:37 ning lõpuks võttis tiitlikaitsja võõrsil 82:60 võidu.
CSKA parimana viskas taanlane Iffe Lundberg 16 punkti, tagamängija Daniel Hackett lisas 14 punkti. Permi parim skoorija oli lätlane Mareks Mejeris, kes viskas 10 punkti ja haaras 3 lauapalli.
Kohtumises tegi CSKA eest debüüdi ka endine NBA mängija ja USA koondisega maailmameistritiitli võitnud Kenneth Faried, kes ei saanud 11 minutiga kirja ühtegi punkti, ent haaras kolm lauapalli ja tegi ühe vaheltlõike.
VTB Ühisliigas on CSKA alustanud nelja järjestikuse võiduga ja kõik kohtumised on CSKA võitnud vähemalt 20 punktiga. Permil on kahest kohtumisest kirjas üks võit ja üks kaotus.
CSKA järgmine VTB Ühisliiga kohtumine on 1. novembril ning siis tuleb Venemaa tippklubi Tallinnasse, et mängida Kalev/Cramo vastu.
### Response:
CSKA jätkab VTB Ühisliigas kaotuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleval aastal nelja suure slämmi turniiri finaalis mänginud ja kolm finaalimatši ka võitnud serblane esindab oma rahvuskoondist novembrist detsembrini toimuval Davis Cupil, vahendab Eurosport.
Djokovici otsuse avaldas kaasmaalane Filip Krajinovic (ATP 37.), kes kuulub samuti Serbia koondisesse. "Novak on meiega. Me kindlasti ei lähe turniirile kaotama. Läheme turniirile oma riigi parimate mängijatega seega eesmärk on tiitel ka võita," rääkis Krajinovic.
2010. aastal võitis Serbia Davis Cupi tiitli, kui finaalis alistati Prantsusmaa 3:2. Tookord mängis Djokovic finaalis kaks mängu ning alistas Gilles Simoni 6:3, 6:1, 7:5 ning Gael Monfilsi 6:2, 6:2, 6:4.
Davis Cup toimub Austrias, Hispaanias ja Itaalias 25. novembrist kuni 5. detsembrini. Tiitlikaitsja on Hispaania, kes 2019. aastal peetud turniiril alistas finaalis Kanada 2:0. | Novak Djokovic esindab Serbia koondist Davis Cupil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleval aastal nelja suure slämmi turniiri finaalis mänginud ja kolm finaalimatši ka võitnud serblane esindab oma rahvuskoondist novembrist detsembrini toimuval Davis Cupil, vahendab Eurosport.
Djokovici otsuse avaldas kaasmaalane Filip Krajinovic (ATP 37.), kes kuulub samuti Serbia koondisesse. "Novak on meiega. Me kindlasti ei lähe turniirile kaotama. Läheme turniirile oma riigi parimate mängijatega seega eesmärk on tiitel ka võita," rääkis Krajinovic.
2010. aastal võitis Serbia Davis Cupi tiitli, kui finaalis alistati Prantsusmaa 3:2. Tookord mängis Djokovic finaalis kaks mängu ning alistas Gilles Simoni 6:3, 6:1, 7:5 ning Gael Monfilsi 6:2, 6:2, 6:4.
Davis Cup toimub Austrias, Hispaanias ja Itaalias 25. novembrist kuni 5. detsembrini. Tiitlikaitsja on Hispaania, kes 2019. aastal peetud turniiril alistas finaalis Kanada 2:0.
### Response:
Novak Djokovic esindab Serbia koondist Davis Cupil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valimisliidu Südamega Viljandis esinumbri Helmen Küti hinnangul on Reformierakonna ja Keskerakonnaga tulevikku vaatav võimuliit teostatav.
"Muutusi saab ellu kutsuda ainult koalitsioonis. Meie soovime koostööd teha nende poliitiliste jõududega, kellega saame oma programmi realiseerida ja esmaste kõneluste põhjal usun, et ühes Reformierakonna ja Keskerakonnaga on see võimalik," sõnas ta.
Kütt tõdes, et nii valimisliidul kui ka Reformierakonnal on laialdane linnarahva mandaat ning viljandlaste huvides on see, kui rahvaesindajad neile usaldatud hääli vastutustundlikult kasutavad. Keskerakonda hindas Kütt oluliseks tasakaalustavaks jõuks kahe suurema valimisnimekirja juures.
Reformierakonna esinumber Madis Timpson ütles, et esimesed kohtumised on seljataga ja edasi võiks tegutseda kindlas teadmises, et koos suudetakse moodustada võimekas ja linnakodanike huve teeniv linnavalitsus.
"Läbirääkimised on alles algamas, ent puutepunkte ja ühiseid mõtteid on meil selgelt rohkem kui erimeelsusi," ütles Timpson ja lisas, et kolme poliitilise jõu vaadetes suuri sisulisi lahknevusi pole.
Timpsoni sõnul Reformierakonnal läbirääkimistel punaseid jooni pole. "Selleks pole lihtsalt põhjust, sest nii Südamega Viljandis kui Keskerakonna programmilised vaatepunktid on Viljandi linna huvisid silmas pidades meie omadele piisavalt lähedased."
Keskerakonna Viljandimaa piirkonna juht ja Viljandi linna esinumber Jaak Aab tunnustas valijaid Keskerakonnale jätkuva toetuse näitamise eest ning avaldas heameelt koalitsioonikõneluste alustamise üle.
"Rõõm on koostööd alustada koalitsiooniga, kus osapooled mõistavad teineteist ja kelle esmane ühine soov on leida häid lahendusi. Jätkame linna stabiilset ning kindlat juhtimist, et Viljandi saaks areneda kooskõlas linnaelanike soovidega," ütles Aab.
Valimisliidu Südamega Viljandis, Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooniläbirääkimised algavad teisipäeval kell 18 Viljandi raekojas. | Viljandis plaanivad koalitsiooni VL Südamega Viljandis, Kesk- ja Reformierakond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valimisliidu Südamega Viljandis esinumbri Helmen Küti hinnangul on Reformierakonna ja Keskerakonnaga tulevikku vaatav võimuliit teostatav.
"Muutusi saab ellu kutsuda ainult koalitsioonis. Meie soovime koostööd teha nende poliitiliste jõududega, kellega saame oma programmi realiseerida ja esmaste kõneluste põhjal usun, et ühes Reformierakonna ja Keskerakonnaga on see võimalik," sõnas ta.
Kütt tõdes, et nii valimisliidul kui ka Reformierakonnal on laialdane linnarahva mandaat ning viljandlaste huvides on see, kui rahvaesindajad neile usaldatud hääli vastutustundlikult kasutavad. Keskerakonda hindas Kütt oluliseks tasakaalustavaks jõuks kahe suurema valimisnimekirja juures.
Reformierakonna esinumber Madis Timpson ütles, et esimesed kohtumised on seljataga ja edasi võiks tegutseda kindlas teadmises, et koos suudetakse moodustada võimekas ja linnakodanike huve teeniv linnavalitsus.
"Läbirääkimised on alles algamas, ent puutepunkte ja ühiseid mõtteid on meil selgelt rohkem kui erimeelsusi," ütles Timpson ja lisas, et kolme poliitilise jõu vaadetes suuri sisulisi lahknevusi pole.
Timpsoni sõnul Reformierakonnal läbirääkimistel punaseid jooni pole. "Selleks pole lihtsalt põhjust, sest nii Südamega Viljandis kui Keskerakonna programmilised vaatepunktid on Viljandi linna huvisid silmas pidades meie omadele piisavalt lähedased."
Keskerakonna Viljandimaa piirkonna juht ja Viljandi linna esinumber Jaak Aab tunnustas valijaid Keskerakonnale jätkuva toetuse näitamise eest ning avaldas heameelt koalitsioonikõneluste alustamise üle.
"Rõõm on koostööd alustada koalitsiooniga, kus osapooled mõistavad teineteist ja kelle esmane ühine soov on leida häid lahendusi. Jätkame linna stabiilset ning kindlat juhtimist, et Viljandi saaks areneda kooskõlas linnaelanike soovidega," ütles Aab.
Valimisliidu Südamega Viljandis, Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooniläbirääkimised algavad teisipäeval kell 18 Viljandi raekojas.
### Response:
Viljandis plaanivad koalitsiooni VL Südamega Viljandis, Kesk- ja Reformierakond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Argo Erit võitis napilt Siim Salini ees, kes võitis kuni 105-kiloste meeste kulla. Absoluutkategooria pronks läks Tõnis Holmbergile.
"Olin seadnud eesmärgiks absoluutse Eesti meistritiitli ja seetõttu tuli platsil raskusi strateegiliselt valida. Peamisteks konkurentideks olid Tõnis Holmberg ja Siim Salin, kes pakkusid nauditavat ja võrdväärset võitlust. Võistlus käis viimase hetkeni," rääkis Erit.
Argo Erit ja Tõnis Holmberg võistlesid kuni 120-kiloste meeste kategoorias ja Holmberg võitis selle kategooria, ent Erit kaalus vähem ja võttis absoluudi kulla.
Oma edukaima jõutõmbekatse sooritas Erit mõttega, et absoluutarvestuse võit kindlustada ning sai 337,5 kilogrammiga edukalt hakkama. Kokku tõmbas Erit 815 kilo. Holmberg läks aga kaalukategooria võitu jahtima ja tõmbas 341,5 kilo, mis on Eesti rekord ja sai kogusummaks 816,5 kilo.
"Selleks, et kindlustada absoluutne meistritiitel, pidin loobuma nii kehakaaluvõidust kui ka viimased kaheksa aastat hoitud jõutõmberekordist, kuid usun, et süda on selleks korraks rahul. Järgmisel aastal püüdlen juba suuremate eesmärkide poole ega välista, et jõutõmberekordi uuesti enda nimele kirjutan", lisas Erit.
Naiste absoluutkategoorias võidutses Gerlyn Mäepea, kelle järgnesid Elisabeth Suits ja Helena Veelmaa. Kuni 57-kiloste naiste seas võidutses samuti Mäepea, kes sai tulemuseks 338 kilo. Elisabeth Suits sai kuni 63-kiloste naiste kategoorias kuldmedali. Kuni 76-kiloste naiste seas võidutses Eliise Mikomägi.
"Tegemist oli mõnes mõttes erakordse võistlusega selle poolest, et see toimus kolmel päeval erinevalt varasematest klassikalise jõutõstmise võistlustest, kus oleme kahe päevaga hakkama saanud," sõnas Eesti Jõutõsteliidu president Alexander Andrusenko.
"Seekord oli osalejaid lausa 95, mis näitab, et varustuseta jõutõstmise vastu on võistlejatel suur huvi ja ala populaarsus kasvab. Eriti hea meel on selle üle, et osales palju noori. Tehti väga häid tulemusi, eriti palju Eesti rekordeid tehti tütarlaste ja naiste klassides," lisas Andrusenko. | Eesti meistriteks jõutõstmises krooniti Argo Erit ja Gerlyn Mäepea | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argo Erit võitis napilt Siim Salini ees, kes võitis kuni 105-kiloste meeste kulla. Absoluutkategooria pronks läks Tõnis Holmbergile.
"Olin seadnud eesmärgiks absoluutse Eesti meistritiitli ja seetõttu tuli platsil raskusi strateegiliselt valida. Peamisteks konkurentideks olid Tõnis Holmberg ja Siim Salin, kes pakkusid nauditavat ja võrdväärset võitlust. Võistlus käis viimase hetkeni," rääkis Erit.
Argo Erit ja Tõnis Holmberg võistlesid kuni 120-kiloste meeste kategoorias ja Holmberg võitis selle kategooria, ent Erit kaalus vähem ja võttis absoluudi kulla.
Oma edukaima jõutõmbekatse sooritas Erit mõttega, et absoluutarvestuse võit kindlustada ning sai 337,5 kilogrammiga edukalt hakkama. Kokku tõmbas Erit 815 kilo. Holmberg läks aga kaalukategooria võitu jahtima ja tõmbas 341,5 kilo, mis on Eesti rekord ja sai kogusummaks 816,5 kilo.
"Selleks, et kindlustada absoluutne meistritiitel, pidin loobuma nii kehakaaluvõidust kui ka viimased kaheksa aastat hoitud jõutõmberekordist, kuid usun, et süda on selleks korraks rahul. Järgmisel aastal püüdlen juba suuremate eesmärkide poole ega välista, et jõutõmberekordi uuesti enda nimele kirjutan", lisas Erit.
Naiste absoluutkategoorias võidutses Gerlyn Mäepea, kelle järgnesid Elisabeth Suits ja Helena Veelmaa. Kuni 57-kiloste naiste seas võidutses samuti Mäepea, kes sai tulemuseks 338 kilo. Elisabeth Suits sai kuni 63-kiloste naiste kategoorias kuldmedali. Kuni 76-kiloste naiste seas võidutses Eliise Mikomägi.
"Tegemist oli mõnes mõttes erakordse võistlusega selle poolest, et see toimus kolmel päeval erinevalt varasematest klassikalise jõutõstmise võistlustest, kus oleme kahe päevaga hakkama saanud," sõnas Eesti Jõutõsteliidu president Alexander Andrusenko.
"Seekord oli osalejaid lausa 95, mis näitab, et varustuseta jõutõstmise vastu on võistlejatel suur huvi ja ala populaarsus kasvab. Eriti hea meel on selle üle, et osales palju noori. Tehti väga häid tulemusi, eriti palju Eesti rekordeid tehti tütarlaste ja naiste klassides," lisas Andrusenko.
### Response:
Eesti meistriteks jõutõstmises krooniti Argo Erit ja Gerlyn Mäepea |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu on Pfizeri vaktsiini lubatud kasutada 12-aastastel ja vanematel.
Comirnaty sisaldab molekuli, mida nimetatakse mRNA-ks ja mis sisaldab juhiseid COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 viiruse valgu ehk antigeeni tootmiseks. Comirnaty ei sisalda viirust ennast ja ei ole võimeline tekitama COVID-19 haigust.
EMA inimravimite komitee langetab otsuse, tuginedes vaktsiinitootja esitatud andmetele, mis ühtlasi hõlmavad viie- kuni 11-aastaste lastega käimasolevate kliiniliste uuringute tulemusi.
Kui esitatud andmed on piisavad ning ei ole vaja küsida vaktsiinitootjalt lisaandmeid, võib EMA sõnul hinnangut oodata paari kuu pärast. | EMA hindab Pfizeri koroonavaktsiini kasutamist viie- kuni 11-aastastel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu on Pfizeri vaktsiini lubatud kasutada 12-aastastel ja vanematel.
Comirnaty sisaldab molekuli, mida nimetatakse mRNA-ks ja mis sisaldab juhiseid COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 viiruse valgu ehk antigeeni tootmiseks. Comirnaty ei sisalda viirust ennast ja ei ole võimeline tekitama COVID-19 haigust.
EMA inimravimite komitee langetab otsuse, tuginedes vaktsiinitootja esitatud andmetele, mis ühtlasi hõlmavad viie- kuni 11-aastaste lastega käimasolevate kliiniliste uuringute tulemusi.
Kui esitatud andmed on piisavad ning ei ole vaja küsida vaktsiinitootjalt lisaandmeid, võib EMA sõnul hinnangut oodata paari kuu pärast.
### Response:
EMA hindab Pfizeri koroonavaktsiini kasutamist viie- kuni 11-aastastel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | UEFA otsuse kohaselt peab Inglismaa jalgpallikoondis mängima järgmised kaks kohtumist n-ö suletud uste taga ehk fännideta. Karistus mõjutab Inglismaa koondise kahte järgmist UEFA Rahvuste liiga mängu ning mitte 2022. aasta maailmameistrivõistluste valikmänge. Kuna tegemist on UEFA ning mitte FIFA otsusega, siis novembris toimuvate MM-i valikmängude ajal peaksid Inglismaa koondise fännid staadionile pääsema.
Lisaks määrati Inglismaa jalgpalliliidule ka 100 000 euro suurune rahatrahv. Suvel peetud jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalmängu eel Itaalia vastu tekitasid Inglismaa fännid Wembley staadionil ja staadioni ümbruses kaose.
Sajad piletiteta fännid rammisid gruppide viisi turvapiirdeid ja nende taga seisnud turvatöötajaid, üritades toore jõuga neist mööduda. Tunnistajad kirjeldasid vaatepilti kui sõjapiirkonda - hullunud inimesed jooksid ringi, prügi, klaasikillud ja lahtised esemed vedelesid tänavatel, puud olid sinna otsa ronida üritanud inimestest vigased ja inimesed põhjustasid oma pressimisega rüselusi.
Piletikontrollijate aega raiskasid fännid, kes endale piletit soetanud polnud. Kui nad väravatelt tagasi saadeti, liikusid nad pisut tagasi, kuid vaid selleks, et uute inimeste keskel uuesti õnne proovida. Samuti proovis suur grupp järjekorras piletita fänne Covid-19 testimisalasse tungida ja üritasid end staadionile murda toore jõuga. Mitmed piletita fännid said ka staadionile ja tekitasid ebameeldivusi istekohad ostnud fännidele. | Inglismaa jalgpalliliit sai fännide käitumise tõttu karistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
UEFA otsuse kohaselt peab Inglismaa jalgpallikoondis mängima järgmised kaks kohtumist n-ö suletud uste taga ehk fännideta. Karistus mõjutab Inglismaa koondise kahte järgmist UEFA Rahvuste liiga mängu ning mitte 2022. aasta maailmameistrivõistluste valikmänge. Kuna tegemist on UEFA ning mitte FIFA otsusega, siis novembris toimuvate MM-i valikmängude ajal peaksid Inglismaa koondise fännid staadionile pääsema.
Lisaks määrati Inglismaa jalgpalliliidule ka 100 000 euro suurune rahatrahv. Suvel peetud jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalmängu eel Itaalia vastu tekitasid Inglismaa fännid Wembley staadionil ja staadioni ümbruses kaose.
Sajad piletiteta fännid rammisid gruppide viisi turvapiirdeid ja nende taga seisnud turvatöötajaid, üritades toore jõuga neist mööduda. Tunnistajad kirjeldasid vaatepilti kui sõjapiirkonda - hullunud inimesed jooksid ringi, prügi, klaasikillud ja lahtised esemed vedelesid tänavatel, puud olid sinna otsa ronida üritanud inimestest vigased ja inimesed põhjustasid oma pressimisega rüselusi.
Piletikontrollijate aega raiskasid fännid, kes endale piletit soetanud polnud. Kui nad väravatelt tagasi saadeti, liikusid nad pisut tagasi, kuid vaid selleks, et uute inimeste keskel uuesti õnne proovida. Samuti proovis suur grupp järjekorras piletita fänne Covid-19 testimisalasse tungida ja üritasid end staadionile murda toore jõuga. Mitmed piletita fännid said ka staadionile ja tekitasid ebameeldivusi istekohad ostnud fännidele.
### Response:
Inglismaa jalgpalliliit sai fännide käitumise tõttu karistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval, 18. oktoobril esietendub Kanuti Gildi SAALis etenduskunstnik Elina Masingu provokatiivne debüütlavastus "Fairy Tale Arch".
Lavastuses tegeleb Masing muutumise mõtestamisega ning uurib, kuidas seda tähistada. Masing ning etendajad Kärt Koppel ja Jaan Hellermann avavad lavastuses enda läbitud muutusi – nii paratamatuid muutusi inimkehas kui ka soovi kapitalistlikus ühiskonnas pidevalt muutuda, aga jääda siiski igavesti nooreks.
Töö alguspunktiks oli kirurgiline iluprotseduur – Masing läbis möödunud kevadel subnasaalse huule tõstmise. Videomaterjali kaudu saab publik vaatemänguliselt osa kõhedustundest, mis tekib noa alla minnes ning end pärast muutumist nähes. Seekaudu käsitleb Masing ühiskonna poolt seatud ootusi välimusele ning modelleeritud iluga kaasnevaid tabusid. Teisalt intrigeeris Masingut küsimus, kui kaugele ollakse valmis kunsti, ideaalide ja eneseteostuse nimel minema.
Kärt Koppel uurib kapitalistlikku tähistamist, ostes juustupulga päeval poest juustupulki või kreemitäidisega sõõriku päeval sõõrikuid. "Siiani ei ole tähtpäevade ja traditsioonide tähistamine minu jaoks oluline olnud. Samas on mind painanud küsimus, miks tähtpäevade taga vaid reklaami ja kavalat majandustõusu toetavat skeemi näen. Lõin päeviku eesmärgil Instagrami konto @celebrationaday, et pidada järge oma tähistamistest."
Jaan Hellermann, kes on ühtlasi Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni juhatuse liige, kaotas 21-aastaselt kuulmise. Selle kaudu vaatleb lavastus füüsilisi ning tihti paratamatuid muutusi. Olles rääkinud paljude kurtidest noortega sai Masingu jaoks oluliseks, et tema lavastus sobiks ka kurtidele ja vaegkuuljatele. "Nad saavad filmifestivalidel käia, aga miks nad etendusele oodatud pole?"
Sel põhjusel otsustati lavastus teha inglise keeles ning rahvusvahelises viipekeeles. "Ühist keelt on targem otsida meie ühisest ebamugavusest. Kõik peavad enda emakeelest ehk mugavustsoonist lahkuma." Prooviprotsessi ajal suhtlevad etendajad omavahel Messengeri grupivestluses ning Masing ja Koppel õpivad paralleelselt rahvusvahelist viipekeelt. Seeläbi otsib lavastus ka vormiliselt võimalusi vaegkuuljast või kurdist vaatajale info edastamiseks, jäämata vaid subtiitrite tasandile.
Elina Masing on vabakutseline kunstnik, kelle loomingus on keskne vastuoluliste teemade tõstatamine provokatiivsel ning tihtipeale naeruvääristaval moel. Elina Masing on tuntud ka oma muusikalise alter ego Valge Tüdrukuna.
Etendused toimuvad 18., 20., 21., 23. ja 28. oktoobril Püha Vaimu SAALis. 20. oktoobri etendusele järgneb ka vestlus kunstnikuga. | Kanuti Gildi SAALis etendub Elina Masingu lavastus "Fairy Tale Arch" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval, 18. oktoobril esietendub Kanuti Gildi SAALis etenduskunstnik Elina Masingu provokatiivne debüütlavastus "Fairy Tale Arch".
Lavastuses tegeleb Masing muutumise mõtestamisega ning uurib, kuidas seda tähistada. Masing ning etendajad Kärt Koppel ja Jaan Hellermann avavad lavastuses enda läbitud muutusi – nii paratamatuid muutusi inimkehas kui ka soovi kapitalistlikus ühiskonnas pidevalt muutuda, aga jääda siiski igavesti nooreks.
Töö alguspunktiks oli kirurgiline iluprotseduur – Masing läbis möödunud kevadel subnasaalse huule tõstmise. Videomaterjali kaudu saab publik vaatemänguliselt osa kõhedustundest, mis tekib noa alla minnes ning end pärast muutumist nähes. Seekaudu käsitleb Masing ühiskonna poolt seatud ootusi välimusele ning modelleeritud iluga kaasnevaid tabusid. Teisalt intrigeeris Masingut küsimus, kui kaugele ollakse valmis kunsti, ideaalide ja eneseteostuse nimel minema.
Kärt Koppel uurib kapitalistlikku tähistamist, ostes juustupulga päeval poest juustupulki või kreemitäidisega sõõriku päeval sõõrikuid. "Siiani ei ole tähtpäevade ja traditsioonide tähistamine minu jaoks oluline olnud. Samas on mind painanud küsimus, miks tähtpäevade taga vaid reklaami ja kavalat majandustõusu toetavat skeemi näen. Lõin päeviku eesmärgil Instagrami konto @celebrationaday, et pidada järge oma tähistamistest."
Jaan Hellermann, kes on ühtlasi Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni juhatuse liige, kaotas 21-aastaselt kuulmise. Selle kaudu vaatleb lavastus füüsilisi ning tihti paratamatuid muutusi. Olles rääkinud paljude kurtidest noortega sai Masingu jaoks oluliseks, et tema lavastus sobiks ka kurtidele ja vaegkuuljatele. "Nad saavad filmifestivalidel käia, aga miks nad etendusele oodatud pole?"
Sel põhjusel otsustati lavastus teha inglise keeles ning rahvusvahelises viipekeeles. "Ühist keelt on targem otsida meie ühisest ebamugavusest. Kõik peavad enda emakeelest ehk mugavustsoonist lahkuma." Prooviprotsessi ajal suhtlevad etendajad omavahel Messengeri grupivestluses ning Masing ja Koppel õpivad paralleelselt rahvusvahelist viipekeelt. Seeläbi otsib lavastus ka vormiliselt võimalusi vaegkuuljast või kurdist vaatajale info edastamiseks, jäämata vaid subtiitrite tasandile.
Elina Masing on vabakutseline kunstnik, kelle loomingus on keskne vastuoluliste teemade tõstatamine provokatiivsel ning tihtipeale naeruvääristaval moel. Elina Masing on tuntud ka oma muusikalise alter ego Valge Tüdrukuna.
Etendused toimuvad 18., 20., 21., 23. ja 28. oktoobril Püha Vaimu SAALis. 20. oktoobri etendusele järgneb ka vestlus kunstnikuga.
### Response:
Kanuti Gildi SAALis etendub Elina Masingu lavastus "Fairy Tale Arch" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia tugevuselt teises liigas mängiv Janne Pulk aitas koduklubi San Giovanni Valdarnol võtta võõrsil 60:51 võit Capri naiskonna üle. Pulk oli 13 punktiga oma naiskonna kõige resultatiivseim mängija, vahendab Korvpall24.
Briti naiste kõrgliigas näitas Greeta Üprus küll taas suurepärast mängu, aga Oaklands Wolvesil tuli võõrsil vastu võtta 78:87 lisaajakaotus Nottingham Wildcatsi käest. Algviisikus alustanud Üprus viskas tiimi parimana 22 punkti, hankis kolm lauapalli ja tegi kolm vaheltlõiget.
Hispaania kõrgliigas kaotasid Kadri-Ann Lass ja Bembibre kodusaalis 52:85 Promete Campusele ning liigatabelis ollakse ainsa võiduta tiimina kahjuks viimasel kohal. Eestlanna sai platsile avaviisikus ja kogus neli punkti ja haaras viis lauapalli.
Möödunud neljapäeval alustasid Mailis Pokk ja Saksamaa klubi Keltern tänavust teekonda naiste Eurocup sarjas, kui kodusaalis jäädi 78:81 alla brittide London Lionsile.
Eesti koondise kapten Pokk sai küll mänguaega vaid veidi rohkem kui kuus minutit, aga viskas viis punkti ja haaras kolm lauapalli. Nädalavahetusel pidi Keltern tunnistama kaotust ka koduses liigas, kui 86:89 jäädi alla Hannoveri naiskonnale.
Loe pikemalt portaalist korvpall24.geenius.ee. | Greeta Üprus ja Janne Pulk tegid koduklubide eest tugevad esitused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia tugevuselt teises liigas mängiv Janne Pulk aitas koduklubi San Giovanni Valdarnol võtta võõrsil 60:51 võit Capri naiskonna üle. Pulk oli 13 punktiga oma naiskonna kõige resultatiivseim mängija, vahendab Korvpall24.
Briti naiste kõrgliigas näitas Greeta Üprus küll taas suurepärast mängu, aga Oaklands Wolvesil tuli võõrsil vastu võtta 78:87 lisaajakaotus Nottingham Wildcatsi käest. Algviisikus alustanud Üprus viskas tiimi parimana 22 punkti, hankis kolm lauapalli ja tegi kolm vaheltlõiget.
Hispaania kõrgliigas kaotasid Kadri-Ann Lass ja Bembibre kodusaalis 52:85 Promete Campusele ning liigatabelis ollakse ainsa võiduta tiimina kahjuks viimasel kohal. Eestlanna sai platsile avaviisikus ja kogus neli punkti ja haaras viis lauapalli.
Möödunud neljapäeval alustasid Mailis Pokk ja Saksamaa klubi Keltern tänavust teekonda naiste Eurocup sarjas, kui kodusaalis jäädi 78:81 alla brittide London Lionsile.
Eesti koondise kapten Pokk sai küll mänguaega vaid veidi rohkem kui kuus minutit, aga viskas viis punkti ja haaras kolm lauapalli. Nädalavahetusel pidi Keltern tunnistama kaotust ka koduses liigas, kui 86:89 jäädi alla Hannoveri naiskonnale.
Loe pikemalt portaalist korvpall24.geenius.ee.
### Response:
Greeta Üprus ja Janne Pulk tegid koduklubide eest tugevad esitused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koostöös Lady Gagaga ilmus Bennettil 1. oktoobril album "Love for Sale". Sel päeval oli Tony Bennett 95 aastat ja 60 päeva vana.
35-aastane Lady Gaga ütles, et nende 60-aastane vanusevahe talle muret ei valmista ning vanema muusikuga koostöö annab noorele artistile inspiratsiooni.
Uus album pole Gaga ja Bennetti esimene ühine plaat. 2011. aastal salvestasid muusikud loo "The Lady is a Tramp" ning kolm aastat hiljem avalikustasid nad albumi "Cheek to Cheek".
See pole esimene kord, kui Bennett püstitab Guinnessi maailmarekordi. Varasemalt on ta olnud vanim inimene, kes on jõudnud nii USA kui ka Suurbritannia albumite edetabelisse. Samuti on tema album jõudnud kahel korral UK TOP20-sse, kuid seda 39 aastase vahega. | Laulja Tony Bennett püstitas Guinnessi maailmarekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koostöös Lady Gagaga ilmus Bennettil 1. oktoobril album "Love for Sale". Sel päeval oli Tony Bennett 95 aastat ja 60 päeva vana.
35-aastane Lady Gaga ütles, et nende 60-aastane vanusevahe talle muret ei valmista ning vanema muusikuga koostöö annab noorele artistile inspiratsiooni.
Uus album pole Gaga ja Bennetti esimene ühine plaat. 2011. aastal salvestasid muusikud loo "The Lady is a Tramp" ning kolm aastat hiljem avalikustasid nad albumi "Cheek to Cheek".
See pole esimene kord, kui Bennett püstitab Guinnessi maailmarekordi. Varasemalt on ta olnud vanim inimene, kes on jõudnud nii USA kui ka Suurbritannia albumite edetabelisse. Samuti on tema album jõudnud kahel korral UK TOP20-sse, kuid seda 39 aastase vahega.
### Response:
Laulja Tony Bennett püstitas Guinnessi maailmarekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 98-kilomeetrisel sõidul tabas eestlast ebaõnn juba esimesel kilomeetril, kui ta lõhkus rehvi. "Ajasime seejärel kümme kilomeetrit gruppi taga ning edasi läks sõidule iseloomulikult andmiseks," kirjeldas Pruus.
"Seejärel hakkas tagumine amort õhku kaotama, mistõttu hakkasid pedaalid pidevalt vastu maad ja kive käima. Viimasel kolmel kilomeetril hakkas tagumine rehv samuti uuesti õhku kaotama, seega oli see etapp ikka omamoodi seiklus. Koht oli vaatamata kõigele viisakas ja loodetavasti mehaanilised probleemid sellega lõpevad", lisas Pruus
Finišis kaotasid Pruus ja Pliem võitjatele Urs Huberile ja Simon Schnellerile (3:57.35,2) kuue minuti ja 59,4 sekundiga. Teise koha said Martin Frey ja Simon Stiebjahn (+0.00.02,2) ning kolmanda Andreas Seewald ja Martin Stošek (+00.00.03,1).
Kokkuvõttes jätkavad meeste seas liidritena Jordan Sarrou ja Matthew Beers. Pruus ja Pliem tõusid üheksandale positsioonile, kaotades esimestele kümne minuti ja 24 sekundiga.
Segavõistkondade ja naiste tiimide seas olid teist päeva järjest parimad Laura Stark ja Sebastian Stark ning Sina Frei ja Laura Stigger. Mõlemad paarid hoiavad oma kategooriates ka üldarvestuses esikohta.
Masters klassis teenisid eestlased Rain Lond ja Argo Rohtmets neljanda koha, kaotades võitjatele Karl Plattile ja Alban Lakatale (4:10.16,0) 31 minuti ja 27,8 sekundiga. Teisena ületasid finišijoone Craig Uria ja Andrew Duvenage (+16.34,5) ja kolmandana Rolan Müller ja Andre Bachmann (+26.07,1).
Lond ja Rohtmets langesid Masters klassi üldarvestuses neljandale kohale, kaotades liidritele Plattile ja Lakatale 38 minuti ja 15,3 sekundiga.
Mitmepäevasõidu teisel päeval on kavas 96 kilomeetrit 2100 tõusumeetriga. | Peeter Pruus tõusis mainekal maastikuratturite võistlustel esikümnesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
98-kilomeetrisel sõidul tabas eestlast ebaõnn juba esimesel kilomeetril, kui ta lõhkus rehvi. "Ajasime seejärel kümme kilomeetrit gruppi taga ning edasi läks sõidule iseloomulikult andmiseks," kirjeldas Pruus.
"Seejärel hakkas tagumine amort õhku kaotama, mistõttu hakkasid pedaalid pidevalt vastu maad ja kive käima. Viimasel kolmel kilomeetril hakkas tagumine rehv samuti uuesti õhku kaotama, seega oli see etapp ikka omamoodi seiklus. Koht oli vaatamata kõigele viisakas ja loodetavasti mehaanilised probleemid sellega lõpevad", lisas Pruus
Finišis kaotasid Pruus ja Pliem võitjatele Urs Huberile ja Simon Schnellerile (3:57.35,2) kuue minuti ja 59,4 sekundiga. Teise koha said Martin Frey ja Simon Stiebjahn (+0.00.02,2) ning kolmanda Andreas Seewald ja Martin Stošek (+00.00.03,1).
Kokkuvõttes jätkavad meeste seas liidritena Jordan Sarrou ja Matthew Beers. Pruus ja Pliem tõusid üheksandale positsioonile, kaotades esimestele kümne minuti ja 24 sekundiga.
Segavõistkondade ja naiste tiimide seas olid teist päeva järjest parimad Laura Stark ja Sebastian Stark ning Sina Frei ja Laura Stigger. Mõlemad paarid hoiavad oma kategooriates ka üldarvestuses esikohta.
Masters klassis teenisid eestlased Rain Lond ja Argo Rohtmets neljanda koha, kaotades võitjatele Karl Plattile ja Alban Lakatale (4:10.16,0) 31 minuti ja 27,8 sekundiga. Teisena ületasid finišijoone Craig Uria ja Andrew Duvenage (+16.34,5) ja kolmandana Rolan Müller ja Andre Bachmann (+26.07,1).
Lond ja Rohtmets langesid Masters klassi üldarvestuses neljandale kohale, kaotades liidritele Plattile ja Lakatale 38 minuti ja 15,3 sekundiga.
Mitmepäevasõidu teisel päeval on kavas 96 kilomeetrit 2100 tõusumeetriga.
### Response:
Peeter Pruus tõusis mainekal maastikuratturite võistlustel esikümnesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehase asukohta veel ei avaldatud, kuid ettevõte kinnitas, et tehasesse tulevad töökohad 1750 inimesele ning akude tootmine algab 2025. aastal.
Tehas on osa 3,4 miljardist dollarist, mille Toyota plaanib järgmise kümne aasta jooksul investeerida USA-s autoakude tootmisse. Toyota ei täpsustanud, mille peale kulub ülejäänud 2,1 miljardit.
Ka paljud teised tootjad on teatanud elektriautode akude tootmise suurendamisest, sest enamik autotoojaid töötab ülemineku nimel sisepõlemismootoritelt saastevabade akudega autodele.
Stellantis ja LG Energy Solution teatasid esmaspäeval, et plaanivad ehitada USA-sse samuti akutehase.
Ford teatas, et hakkab Inglismaa põhjaosas seni käigukaste valmistanud tehases tootma elektriakusid Euroopas müüdavatele autodele ja veokitele.
Toyota plaanib müüa aastaks 2030 üle kogu maailma kaks miljonit saastevaba vesiniku ja elektriakudega sõidukit. USA-s plaanib Toyota müüa aastaks 2030 1,5 miljonit kui 1,8 miljonit sõidukit, mis töötavad vähemalt osaliselt elektriga.
Ettevõtte teatel on neil aastaks 2025 üle kogu maailma müügil 15 erinevat elektriakudega mudelit. | Toyota ehitab USA-sse 1750 töökohaga akutehase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehase asukohta veel ei avaldatud, kuid ettevõte kinnitas, et tehasesse tulevad töökohad 1750 inimesele ning akude tootmine algab 2025. aastal.
Tehas on osa 3,4 miljardist dollarist, mille Toyota plaanib järgmise kümne aasta jooksul investeerida USA-s autoakude tootmisse. Toyota ei täpsustanud, mille peale kulub ülejäänud 2,1 miljardit.
Ka paljud teised tootjad on teatanud elektriautode akude tootmise suurendamisest, sest enamik autotoojaid töötab ülemineku nimel sisepõlemismootoritelt saastevabade akudega autodele.
Stellantis ja LG Energy Solution teatasid esmaspäeval, et plaanivad ehitada USA-sse samuti akutehase.
Ford teatas, et hakkab Inglismaa põhjaosas seni käigukaste valmistanud tehases tootma elektriakusid Euroopas müüdavatele autodele ja veokitele.
Toyota plaanib müüa aastaks 2030 üle kogu maailma kaks miljonit saastevaba vesiniku ja elektriakudega sõidukit. USA-s plaanib Toyota müüa aastaks 2030 1,5 miljonit kui 1,8 miljonit sõidukit, mis töötavad vähemalt osaliselt elektriga.
Ettevõtte teatel on neil aastaks 2025 üle kogu maailma müügil 15 erinevat elektriakudega mudelit.
### Response:
Toyota ehitab USA-sse 1750 töökohaga akutehase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kreeka politsei teatel arreteeriti üks mees ja kaks naist "arheoloogiliste alade kaitse seaduse rikkumise pärast", vahendas Politico.
"Arreteeritute hulgas olid Tiibeti üliõpilane ja eksiilis elav Hongkongi aktivist," teatas New Yorgis baseeruv inimõiguste organisatsioon Õpilased vaba Tiibeti eest. Rühmitus nõuab, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee tühistaks otsuse anda taliolümpiamängud Pekingile.
Pekingis algavad taliolümpiamängud 2022. aastal 4. veebruaril. Esmaspäeval süüdati Kreekas, iidsete olümpiamängude toimumispaigas ka Pekingi taliolümpiamängude tuli.
Kreekal on Hiinaga tihedad majandussidemed. Finantskriisi ajal tegi Peking suuri investeeringuid Kreekasse.
Hiina laevandusfirma COSCO on Pireuse sadama suurosanik. Tegemist on Kreeka suurima sadamaga. Sadam on konteinerlaevade sõlmpunkt, laevad saabuvad sadamasse Suessi kanali kaudu. COSCO eesmärk on teha Pireuse sadamast Vahemere suurim transiidisõlm. | Kreekas vahistati Pekingi olümpiamängude vastased aktivistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kreeka politsei teatel arreteeriti üks mees ja kaks naist "arheoloogiliste alade kaitse seaduse rikkumise pärast", vahendas Politico.
"Arreteeritute hulgas olid Tiibeti üliõpilane ja eksiilis elav Hongkongi aktivist," teatas New Yorgis baseeruv inimõiguste organisatsioon Õpilased vaba Tiibeti eest. Rühmitus nõuab, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee tühistaks otsuse anda taliolümpiamängud Pekingile.
Pekingis algavad taliolümpiamängud 2022. aastal 4. veebruaril. Esmaspäeval süüdati Kreekas, iidsete olümpiamängude toimumispaigas ka Pekingi taliolümpiamängude tuli.
Kreekal on Hiinaga tihedad majandussidemed. Finantskriisi ajal tegi Peking suuri investeeringuid Kreekasse.
Hiina laevandusfirma COSCO on Pireuse sadama suurosanik. Tegemist on Kreeka suurima sadamaga. Sadam on konteinerlaevade sõlmpunkt, laevad saabuvad sadamasse Suessi kanali kaudu. COSCO eesmärk on teha Pireuse sadamast Vahemere suurim transiidisõlm.
### Response:
Kreekas vahistati Pekingi olümpiamängude vastased aktivistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jacksonville Jaguars alistas 23:20 tulemusega Miami Dolphinsi. Kohtumine mängiti Londonis, Tottenham Hotspuri jalgpalliklubi koduväljakul. Jacksonville vajas viimase sekundi lööki, et skoorida kolm punkti ja võita kohtumine normaalajal.
#DUUUVAL, this one's for you. pic.twitter.com/5SckFN7wPg
— Jacksonville Jaguars (@Jaguars) October 17, 2021
Enne pühapäevast võitu oli Jacksonville eelmise hooaja algusest kaotanud 20 järjestikust kohtumist. Nii Jacksonville kui Miami on sel hooajal teeninud ühe võidu ja viis kaotust.
Kaotuseta püsiv Arizona Cardinals alistas vaevata Cleveland Browns meeskonna 37:14. Arizona mängujuht Kyler Murrey viskas 229 jardi ja neli touchdown 'i. Clevelandi mängujuht Baker Mayfield eksis mitme olulise viskega ning lõpetas kohtumise kahe touchdown 'i ja ühe pallikaotusega.
Another day.
Another A.J. Green touchdown. pic.twitter.com/Xi1w8SANgG
— Arizona Cardinals (@AZCardinals) October 17, 2021
Eelmisel hooajal Super Bowli kaotanud Kansas City Chiefs alistas 31:13 Washington Football Teami. Avapoolajal näitas selgelt paremat mängu Washington, ent Patrick Mahomesi juhtimisel domineeris Kansas City teist poolaega ja teenis hooaja kolmanda võidu.
Möödunud nädalal endise peatreeneri Jon Grudeni teenetest loobunud Las Vegas Raiders alistas võõrsil divisjonirivaali Denver Broncosi 34:24. Dallas Cowboys, Pittsburgh Steelers ja Minnesota Vikings vajasid kõik lisaaega, et teenida võidud. Dallas alistas New England Patriotsi, Pittsburgh oli parem Seattle Seahawks'ist ning Minnesota alistas võõrsil Carolina Panthersi.
All. Day. Long. @derekcarrqb 's best throws from today's win in Denver. (via @NFL)
More highlights on https://t.co/wXUK7ZZimE. pic.twitter.com/8Qy6x2Qe1i
— Las Vegas Raiders (@Raiders) October 18, 2021
Margus Hundi koduklubi Chicago Bears kaotas 14:24 suurele rivaalile Green Bay Packersile. Hunt kohtumises kaasa ei teinud.
Eesti aja järgi teisipäeva varahommikul kell 3.20 mängivad kuuenda nädala viimases kohtumises Buffalo Bills ja Tennessee Titans.
Tulemused:
Jacksonville Jaguars - Miami Dolphins 23:20
Kansas City Chiefs - Washington Football Team 31:13
Los Angeles Rams - New York Giants 38:11
Indianapolis Colts - Houston Texans 31:3
Cincinnati Bengals - Detroit Lions 34:11
Green Bay Packers - Chicago Bears 24:14
Baltimore Ravens - Los Angeles Chargers 34:6
Minnesota Vikings - Carolina Panthers 34:28
Arizona Cardinals - Cleveland Browns 37:14
Las Vegas Raiders - Denver Broncos 34:24
Dallas Cowboys - New England Patriots 35:29
Piitsburgh Steelers - Seattle Seahawks 23:20 | Jacksonville sai Londonis hooaja esimese võidu, Arizona jätkab võimsas hoos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jacksonville Jaguars alistas 23:20 tulemusega Miami Dolphinsi. Kohtumine mängiti Londonis, Tottenham Hotspuri jalgpalliklubi koduväljakul. Jacksonville vajas viimase sekundi lööki, et skoorida kolm punkti ja võita kohtumine normaalajal.
#DUUUVAL, this one's for you. pic.twitter.com/5SckFN7wPg
— Jacksonville Jaguars (@Jaguars) October 17, 2021
Enne pühapäevast võitu oli Jacksonville eelmise hooaja algusest kaotanud 20 järjestikust kohtumist. Nii Jacksonville kui Miami on sel hooajal teeninud ühe võidu ja viis kaotust.
Kaotuseta püsiv Arizona Cardinals alistas vaevata Cleveland Browns meeskonna 37:14. Arizona mängujuht Kyler Murrey viskas 229 jardi ja neli touchdown 'i. Clevelandi mängujuht Baker Mayfield eksis mitme olulise viskega ning lõpetas kohtumise kahe touchdown 'i ja ühe pallikaotusega.
Another day.
Another A.J. Green touchdown. pic.twitter.com/Xi1w8SANgG
— Arizona Cardinals (@AZCardinals) October 17, 2021
Eelmisel hooajal Super Bowli kaotanud Kansas City Chiefs alistas 31:13 Washington Football Teami. Avapoolajal näitas selgelt paremat mängu Washington, ent Patrick Mahomesi juhtimisel domineeris Kansas City teist poolaega ja teenis hooaja kolmanda võidu.
Möödunud nädalal endise peatreeneri Jon Grudeni teenetest loobunud Las Vegas Raiders alistas võõrsil divisjonirivaali Denver Broncosi 34:24. Dallas Cowboys, Pittsburgh Steelers ja Minnesota Vikings vajasid kõik lisaaega, et teenida võidud. Dallas alistas New England Patriotsi, Pittsburgh oli parem Seattle Seahawks'ist ning Minnesota alistas võõrsil Carolina Panthersi.
All. Day. Long. @derekcarrqb 's best throws from today's win in Denver. (via @NFL)
More highlights on https://t.co/wXUK7ZZimE. pic.twitter.com/8Qy6x2Qe1i
— Las Vegas Raiders (@Raiders) October 18, 2021
Margus Hundi koduklubi Chicago Bears kaotas 14:24 suurele rivaalile Green Bay Packersile. Hunt kohtumises kaasa ei teinud.
Eesti aja järgi teisipäeva varahommikul kell 3.20 mängivad kuuenda nädala viimases kohtumises Buffalo Bills ja Tennessee Titans.
Tulemused:
Jacksonville Jaguars - Miami Dolphins 23:20
Kansas City Chiefs - Washington Football Team 31:13
Los Angeles Rams - New York Giants 38:11
Indianapolis Colts - Houston Texans 31:3
Cincinnati Bengals - Detroit Lions 34:11
Green Bay Packers - Chicago Bears 24:14
Baltimore Ravens - Los Angeles Chargers 34:6
Minnesota Vikings - Carolina Panthers 34:28
Arizona Cardinals - Cleveland Browns 37:14
Las Vegas Raiders - Denver Broncos 34:24
Dallas Cowboys - New England Patriots 35:29
Piitsburgh Steelers - Seattle Seahawks 23:20
### Response:
Jacksonville sai Londonis hooaja esimese võidu, Arizona jätkab võimsas hoos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maria Esko, mis on selle "Vernon Subutexi" fenomen? Kuidas te ta enda jaoks avastasite ja miks selle töö kallale üldse asusite?
Selle triloogia fenomen on iga lugeja jaoks ilmselt natuke erinev. Eriti kui võrrelda lugejat Prantsusmaal ja lugejat Eestis. Me vaatame ilmselt natuke erinevaid asju. Aga Prantsuse lugeja jaoks on see üks suurepäraselt, teravmeelselt kirja pandud lugu ühe põlvkonna aegumisest, rock'n'roll 'i põlvkonna vananemisest ja olelusvõitlusest, millest nad end ühel hetkel avastavad, kui neid enam justkui vaja ei ole, ja sellest, mis nad siis teevad.
Lisaks on see väga värvikas kaader Pariisi erinevatest ühiskonnakihtidest, ja just nimelt Pariisi, sest seal tõepoolest elab mitu linna ühes ja kui meie eestlastena läheme Pariisi, siis näeme tavaliselt pealmist kihti. Tegelikult on neid kihte kümneid ja raamatus on samamoodi kümneid kihte. See võtab ette päris ambitsioonikaid eesmärke; üks neist võiks olla see, et miks meil on vajadus inimestena koos elada ja miks me ei oska seda sugugi teha.
Sellele raamatule on ju tehtud ka telesari ja seda on lavastatud. See pakub jätkuvalt inspiratsiooni. Ta ei kipu millegipärast oma aktuaalsust kaotama.
Esimene osa ilmus Prantsusmaal 2015, nii et mitte sugugi kaua aega tagasi. Aga selle triloogia aktiivne tegevustik on väga ümardavalt öeldes 2006–2016 ehk see on meile väga lähedane aeg ja protsessid, mis Prantsusmaal ühiskonnas on toimunud, on ülekantavad igasse Lääne ühiskonda. Need on väga samastuvad küsimused ja inimtüübid. Ma tunnen end seal vähemalt kümnes tegelases mingil määral ära.
See on ka Virginie Despentes'i kõige kuulsam romaan. Ta on neid enne ka kirjutanud ja eesti keelde ei ole neid väga palju jõudnud. Aga see on vist kõige lugejasõbralikum?
Jah, seda kindlasti. Seda peetakse tema absoluutseks tippteoseks. See on hetkel ka tema viimane teos. Ma tean, et järgmine on ka ilmumas lähitulevikus. Peaks rääkima narkomaaniast. Väga põnev, tahan juba käpa peale panna. Aga "Vernon Subutex" on tõesti kõige lugejasõbralikum, väga põnev ja värvikas. Sealt on välja tõmmata enda jaoks täpselt see tegevus- või mõtteliin, mis huvi pakub.
Sellest on tõesti tehtud ka telesari. Telesari on sobilik vaatajale, kes ei ole raamatut lugenud või kellele raamat ei meeldi, sest raamatust ei ole seal palju alles. Tegevustik on pööratud täitsa pea peale, rõhk on seksikusel, psühholoogia on kadunud ja autor pehmelt öeldes ei ole ka vaimustatud sellest sarjast.
Seevastu Thomas Ostermeieri lavastus Schaubühne teatris Berliinis on vägagi raamatutruu ja esimesest raamatust tehtud lavastust mängiti just suvel ja mul oli au ja õnn seda ka ise näha. See sama lavastus rändab järgmisel suvel Pariisi Odeoni teatrisse. Nii et seda on võimalik vaadata, kes soovib. Väga soovitan, tõesti raamatutruu ja suurepäraselt valitud näitlejad.
"Vernon Subutexi" tegelased ja seal toimuv meenutab Rainer Werner Fassbinderi filme ja neid karaktereid, keda seal võib näha. Siin on samu tunnusjooni.
Kuna Virginie Despentes on ise ka režissöör, siis ta on teadlikult kirjutanud triloogia üsna filmilikuks või sarjalikuks ning ettekujutatavat on seal väga palju. Kusjuures Virginie Despentes'i esimesest romaanist "Baise-moi" (eesti keeles "Kepi mind" -- toim) tehtud film jõudis 2001. aastal ka Eesti vaatajani. See oli väga verine ja toores Despentes'i teos. Sellest on ta edasi arenenud küpseks ja lepitust otsivaks autoriks, kes näeb suurt pilti ning püüab kaaluda läbi kõik komplekssused. Ta ei ela enam ennast välja, vaid püüab mõelda, mis nüüd saab.
Suur osa on muusikal kogu selles teoses. Selle peaosaline on samuti plaadipoe müüja ja DJ. Selle raamatuga peaks kaasas käima ka soundtrack või plaat, kuhu need lood võiks kõik kirja olla pandud.
Despentes on ravimatu melomaan, mina samamoodi, nii et me oleme need kolm aastat väga hästi läbi saanud. Nendest lugudest, mida triloogias on mainitud, neist tegelikult on playlist 'id olemas. Need on leitavad Youtube'ist ja Spotifyst samamoodi ja sisaldavad kõiki lugusid, millest raamatus juttu on. Kui see playlist ette võtta ilma raamatut lugemata, siis tundub, et mis kohutav eklektika see on, aga raamatus on see kõik loogiline.
Kas rock'n'roll on siin surnud või ei ole, kui raamat räägib kaduvast põlvkonnast?
Rock'n'roll on iseloomutüüp ja elamise viis ning ma arvan, et see ei saa surra. | Maria Esko: "Vernon Subutex" on väga värvikas kaader Pariisi eri ühiskonnakihtidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maria Esko, mis on selle "Vernon Subutexi" fenomen? Kuidas te ta enda jaoks avastasite ja miks selle töö kallale üldse asusite?
Selle triloogia fenomen on iga lugeja jaoks ilmselt natuke erinev. Eriti kui võrrelda lugejat Prantsusmaal ja lugejat Eestis. Me vaatame ilmselt natuke erinevaid asju. Aga Prantsuse lugeja jaoks on see üks suurepäraselt, teravmeelselt kirja pandud lugu ühe põlvkonna aegumisest, rock'n'roll 'i põlvkonna vananemisest ja olelusvõitlusest, millest nad end ühel hetkel avastavad, kui neid enam justkui vaja ei ole, ja sellest, mis nad siis teevad.
Lisaks on see väga värvikas kaader Pariisi erinevatest ühiskonnakihtidest, ja just nimelt Pariisi, sest seal tõepoolest elab mitu linna ühes ja kui meie eestlastena läheme Pariisi, siis näeme tavaliselt pealmist kihti. Tegelikult on neid kihte kümneid ja raamatus on samamoodi kümneid kihte. See võtab ette päris ambitsioonikaid eesmärke; üks neist võiks olla see, et miks meil on vajadus inimestena koos elada ja miks me ei oska seda sugugi teha.
Sellele raamatule on ju tehtud ka telesari ja seda on lavastatud. See pakub jätkuvalt inspiratsiooni. Ta ei kipu millegipärast oma aktuaalsust kaotama.
Esimene osa ilmus Prantsusmaal 2015, nii et mitte sugugi kaua aega tagasi. Aga selle triloogia aktiivne tegevustik on väga ümardavalt öeldes 2006–2016 ehk see on meile väga lähedane aeg ja protsessid, mis Prantsusmaal ühiskonnas on toimunud, on ülekantavad igasse Lääne ühiskonda. Need on väga samastuvad küsimused ja inimtüübid. Ma tunnen end seal vähemalt kümnes tegelases mingil määral ära.
See on ka Virginie Despentes'i kõige kuulsam romaan. Ta on neid enne ka kirjutanud ja eesti keelde ei ole neid väga palju jõudnud. Aga see on vist kõige lugejasõbralikum?
Jah, seda kindlasti. Seda peetakse tema absoluutseks tippteoseks. See on hetkel ka tema viimane teos. Ma tean, et järgmine on ka ilmumas lähitulevikus. Peaks rääkima narkomaaniast. Väga põnev, tahan juba käpa peale panna. Aga "Vernon Subutex" on tõesti kõige lugejasõbralikum, väga põnev ja värvikas. Sealt on välja tõmmata enda jaoks täpselt see tegevus- või mõtteliin, mis huvi pakub.
Sellest on tõesti tehtud ka telesari. Telesari on sobilik vaatajale, kes ei ole raamatut lugenud või kellele raamat ei meeldi, sest raamatust ei ole seal palju alles. Tegevustik on pööratud täitsa pea peale, rõhk on seksikusel, psühholoogia on kadunud ja autor pehmelt öeldes ei ole ka vaimustatud sellest sarjast.
Seevastu Thomas Ostermeieri lavastus Schaubühne teatris Berliinis on vägagi raamatutruu ja esimesest raamatust tehtud lavastust mängiti just suvel ja mul oli au ja õnn seda ka ise näha. See sama lavastus rändab järgmisel suvel Pariisi Odeoni teatrisse. Nii et seda on võimalik vaadata, kes soovib. Väga soovitan, tõesti raamatutruu ja suurepäraselt valitud näitlejad.
"Vernon Subutexi" tegelased ja seal toimuv meenutab Rainer Werner Fassbinderi filme ja neid karaktereid, keda seal võib näha. Siin on samu tunnusjooni.
Kuna Virginie Despentes on ise ka režissöör, siis ta on teadlikult kirjutanud triloogia üsna filmilikuks või sarjalikuks ning ettekujutatavat on seal väga palju. Kusjuures Virginie Despentes'i esimesest romaanist "Baise-moi" (eesti keeles "Kepi mind" -- toim) tehtud film jõudis 2001. aastal ka Eesti vaatajani. See oli väga verine ja toores Despentes'i teos. Sellest on ta edasi arenenud küpseks ja lepitust otsivaks autoriks, kes näeb suurt pilti ning püüab kaaluda läbi kõik komplekssused. Ta ei ela enam ennast välja, vaid püüab mõelda, mis nüüd saab.
Suur osa on muusikal kogu selles teoses. Selle peaosaline on samuti plaadipoe müüja ja DJ. Selle raamatuga peaks kaasas käima ka soundtrack või plaat, kuhu need lood võiks kõik kirja olla pandud.
Despentes on ravimatu melomaan, mina samamoodi, nii et me oleme need kolm aastat väga hästi läbi saanud. Nendest lugudest, mida triloogias on mainitud, neist tegelikult on playlist 'id olemas. Need on leitavad Youtube'ist ja Spotifyst samamoodi ja sisaldavad kõiki lugusid, millest raamatus juttu on. Kui see playlist ette võtta ilma raamatut lugemata, siis tundub, et mis kohutav eklektika see on, aga raamatus on see kõik loogiline.
Kas rock'n'roll on siin surnud või ei ole, kui raamat räägib kaduvast põlvkonnast?
Rock'n'roll on iseloomutüüp ja elamise viis ning ma arvan, et see ei saa surra.
### Response:
Maria Esko: "Vernon Subutex" on väga värvikas kaader Pariisi eri ühiskonnakihtidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste käsipalli karikavõistlustel on kaheksa paremat meeskonda valmis veerandfinaalideks. Teisipäeval ja kolmapäeval mängitakse neljast veerandfinaalist kolm. Veerandfinaalidesse jõudsid viis meistriliiga ja kolm esiliiga klubi.
Meistriliigaklubidest kohtuvad omavahel karikakaitsja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja mullune poolfinalist Raasiku/Mistra. Tänavu kohtusid meeskonnad korra Balti liigas ja Kehra sai kolm nädalat tagasi 26:21 võidu. Mullu kaotas Raasiku kõik neli omavahelist liigamängu kolme- kuni viieväravalise vahega.
"Loosiga muidugi ei vedanud, sest kui kolm tugevat meistriliiga klubi said vastased esiliigast, siis meie Kehraga peame omavahel tõestama, kes on kõlblik finaalnelikusse murdma. Kahe veerandfinaali vahel on väga pikk aeg, mis ühest küljest pole hea, aga teisalt annab rohkem aega vigade parandusi meeskonnas teha," arutles Raasiku/Mistra peatreener Jüri Lepp.
"Kehra noored on tänavu lõpuks rohkem vastutust saanud ja mänginud hästi. Pink on neil lühikesevõitu, kuid mängivad targalt ja rahulikult ning on Balti liigaski saanud häid võite. Lihtne meil olema ei saa, aga lahingu anname kindlasti. Näis, kas see meid edasi aitab," lisas Lepp.
Karikasarja veerandfinaalideseeria avab teisipäeva õhtul Põlva/Arcwoodi ja Viljandi HC vastasseis. Kuigi klubid mängivad erinevates liigades, on mõlemad meeskonnad sel hooajal suurepärases hoos. Viimati omavahel mängides (2018. aasta karikavõistluste pronksimängus) said põlvalased 30:29 võidu.
Rekordilised 13 karikavõitu kogunud Põlva Serviti sai veerandfinaalis vastaseks esiliigatiimi Valga Kävali. Nädalavahetusel jäi Serviti eurosarjas alla Kaunase Granitas-Karysile, Käval alistas esiliigas kahel korral HC Tallas/Tallinna Spordikooli.
Neljanda veerandfinaali algus lükkub edasi koondisepausi järgsesse aega, mil kolm ülejäänud paari peavad juba kordusmänge. Esiliigaklubi Põlva Coop võõrustab avamängus 2018. aasta karikavõitjat HC Tallinnat 9. novembril, nädal hiljem ollakse vastamisi Kalevi spordihallis.
Eesti karikavõistluste veerandfinaalid:
19.10. kell 20.00 Põlva/Arcwood – Viljandi HC (kordusmäng 10.11.)
20.10. kell 19.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Raasiku/Mistra (kordusmäng 9.11.)
20.10. kell 19.00 Põlva Serviti – Valga Käval (kordusmäng 11.11.)
9.11. kell 18.00 Põlva Coop – HC Tallinn (kordusmäng 16.11.) | Käsipalli karikasari jätkub veerandfinaalidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste käsipalli karikavõistlustel on kaheksa paremat meeskonda valmis veerandfinaalideks. Teisipäeval ja kolmapäeval mängitakse neljast veerandfinaalist kolm. Veerandfinaalidesse jõudsid viis meistriliiga ja kolm esiliiga klubi.
Meistriliigaklubidest kohtuvad omavahel karikakaitsja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja mullune poolfinalist Raasiku/Mistra. Tänavu kohtusid meeskonnad korra Balti liigas ja Kehra sai kolm nädalat tagasi 26:21 võidu. Mullu kaotas Raasiku kõik neli omavahelist liigamängu kolme- kuni viieväravalise vahega.
"Loosiga muidugi ei vedanud, sest kui kolm tugevat meistriliiga klubi said vastased esiliigast, siis meie Kehraga peame omavahel tõestama, kes on kõlblik finaalnelikusse murdma. Kahe veerandfinaali vahel on väga pikk aeg, mis ühest küljest pole hea, aga teisalt annab rohkem aega vigade parandusi meeskonnas teha," arutles Raasiku/Mistra peatreener Jüri Lepp.
"Kehra noored on tänavu lõpuks rohkem vastutust saanud ja mänginud hästi. Pink on neil lühikesevõitu, kuid mängivad targalt ja rahulikult ning on Balti liigaski saanud häid võite. Lihtne meil olema ei saa, aga lahingu anname kindlasti. Näis, kas see meid edasi aitab," lisas Lepp.
Karikasarja veerandfinaalideseeria avab teisipäeva õhtul Põlva/Arcwoodi ja Viljandi HC vastasseis. Kuigi klubid mängivad erinevates liigades, on mõlemad meeskonnad sel hooajal suurepärases hoos. Viimati omavahel mängides (2018. aasta karikavõistluste pronksimängus) said põlvalased 30:29 võidu.
Rekordilised 13 karikavõitu kogunud Põlva Serviti sai veerandfinaalis vastaseks esiliigatiimi Valga Kävali. Nädalavahetusel jäi Serviti eurosarjas alla Kaunase Granitas-Karysile, Käval alistas esiliigas kahel korral HC Tallas/Tallinna Spordikooli.
Neljanda veerandfinaali algus lükkub edasi koondisepausi järgsesse aega, mil kolm ülejäänud paari peavad juba kordusmänge. Esiliigaklubi Põlva Coop võõrustab avamängus 2018. aasta karikavõitjat HC Tallinnat 9. novembril, nädal hiljem ollakse vastamisi Kalevi spordihallis.
Eesti karikavõistluste veerandfinaalid:
19.10. kell 20.00 Põlva/Arcwood – Viljandi HC (kordusmäng 10.11.)
20.10. kell 19.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Raasiku/Mistra (kordusmäng 9.11.)
20.10. kell 19.00 Põlva Serviti – Valga Käval (kordusmäng 11.11.)
9.11. kell 18.00 Põlva Coop – HC Tallinn (kordusmäng 16.11.)
### Response:
Käsipalli karikasari jätkub veerandfinaalidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hetkel on 20-aastane Barden laenul Šoti klubis Livingstonis.
"On olnud väga keeruline periood, aga perekonna, sõprade ja kolleegide toetus on mul aidanud viimased paar nädalat üle elada," ütles Baiden klubi kodulehel. "Ma ei suuda Norwichi ja Livingstoni meedikute tiimi ning Royal Marsdeni haigla personali piisavalt tänada. Kõik on juhtunud nii kiiresti, aga kõik toetavad mind."
Barden lisas, et vähk avastati varases staadiumis ning prognoos on positiivne. | Premier League'i väravavahil diagnoositi vähk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hetkel on 20-aastane Barden laenul Šoti klubis Livingstonis.
"On olnud väga keeruline periood, aga perekonna, sõprade ja kolleegide toetus on mul aidanud viimased paar nädalat üle elada," ütles Baiden klubi kodulehel. "Ma ei suuda Norwichi ja Livingstoni meedikute tiimi ning Royal Marsdeni haigla personali piisavalt tänada. Kõik on juhtunud nii kiiresti, aga kõik toetavad mind."
Barden lisas, et vähk avastati varases staadiumis ning prognoos on positiivne.
### Response:
Premier League'i väravavahil diagnoositi vähk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mootoribensiini oktaaniarvuga 95 hind kerkis esmaspäeva pärastlõunal eelmise nädala 1,559 eurolt 1,584 euroni, bensiin 98 maksab 1,634 eurot ning diislikütus kallines eelmise nädala 1,349 eurolt 1,374 euroni.
Tegemist on neljanda järjestikuse nädalaga, mil bensiini ja diislikütuse hind rekordeid lööb.
Septembri keskel maksis 95-oktaanise bensiini liiter Eesti tanklakettides keskmiselt 1,459 eurot, diislikütuse liiter 1,249 eurot. | Kütusemüüjad kruvisid taas hinda juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mootoribensiini oktaaniarvuga 95 hind kerkis esmaspäeva pärastlõunal eelmise nädala 1,559 eurolt 1,584 euroni, bensiin 98 maksab 1,634 eurot ning diislikütus kallines eelmise nädala 1,349 eurolt 1,374 euroni.
Tegemist on neljanda järjestikuse nädalaga, mil bensiini ja diislikütuse hind rekordeid lööb.
Septembri keskel maksis 95-oktaanise bensiini liiter Eesti tanklakettides keskmiselt 1,459 eurot, diislikütuse liiter 1,249 eurot.
### Response:
Kütusemüüjad kruvisid taas hinda juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavrovi sõnul peatab Venemaa oma esinduse töö NATO juures. Samuti peatab Venemaa NATO infokeskuse töö Moskvas.
"Kui NATO-l on Venemaale küsimusi, võib allianss võtta ühendust Venemaa suursaadikuga Belgias," ütles Lavrov.
NATO teatas varem sel kuul, et on jätnud akrediteeringust ilma kaheksa Venemaa esinduse liiget, nimetades neid "deklareerimata luurajateks". Vene delegatsiooni suurust kärbiti sellega poole võrra kümnele. | Lavrov: Moskva astub vastusamme NATO otsusele Venemaa esinduse kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavrovi sõnul peatab Venemaa oma esinduse töö NATO juures. Samuti peatab Venemaa NATO infokeskuse töö Moskvas.
"Kui NATO-l on Venemaale küsimusi, võib allianss võtta ühendust Venemaa suursaadikuga Belgias," ütles Lavrov.
NATO teatas varem sel kuul, et on jätnud akrediteeringust ilma kaheksa Venemaa esinduse liiget, nimetades neid "deklareerimata luurajateks". Vene delegatsiooni suurust kärbiti sellega poole võrra kümnele.
### Response:
Lavrov: Moskva astub vastusamme NATO otsusele Venemaa esinduse kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barcelona jäi mängus viiendal minutil kaotusseisu, kui Valencia eest skooris Jose Gaya. Viigiväravani jõuti 13. minutil, kui kauglöögist oli täpne Ansu Fati. 43.minutil lõi Barcelona teise värava, kui Fati teenitud penalti realiseeris Memphis Depay.
Teisel poolajal vormistas lõppseisu vahetusest sekkunud Philippe Coutinho. Agüero sekkus vahetusest 87. minutil ning vahetas välja ründeliinis mänginud Sergino Desti. | Agüero tegi võidumängus Barcelona eest kauaoodatud debüüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barcelona jäi mängus viiendal minutil kaotusseisu, kui Valencia eest skooris Jose Gaya. Viigiväravani jõuti 13. minutil, kui kauglöögist oli täpne Ansu Fati. 43.minutil lõi Barcelona teise värava, kui Fati teenitud penalti realiseeris Memphis Depay.
Teisel poolajal vormistas lõppseisu vahetusest sekkunud Philippe Coutinho. Agüero sekkus vahetusest 87. minutil ning vahetas välja ründeliinis mänginud Sergino Desti.
### Response:
Agüero tegi võidumängus Barcelona eest kauaoodatud debüüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal möödus 100 aastat rahvusvahelise kirjanikke ja teisi loomeinimesi koondava organisatsiooni PEN International asutamisest. Uurisin PENi tegemiste kohta organisatsiooni välissekretärilt ja Eesti PENi presidendilt Kätlin Kaldmaalt.
Naasid äsja Londonist PEN-klubi juubelitähistuselt. Millest pidupäevakõnedes räägiti? Organisatsiooni puhul ei ole vist nii nagu õnnesoovisaates, kus saja-aastastele soovitakse tugevat tervist ja päikeselisi vanaduspäevi, vaid on põhjust kõneleda ka kaugemast tulevikust. Võib-olla on koguni välja töötatud programm "PEN 200"?
PEN International on maailma suurim rahvusvaheline kirjanike ja ka teiste kirjandusala inimeste organisatsioon ning selle asutaja Catherine Amy Dawson Scotti kutsel tuldi tõepoolest esimest korda kokku 1921. aasta 5. oktoobril. Organisatsiooni kuuluvad PEN-keskused enam kui 100 riigis, neid on praegu 150 ringis ja igaüks neist tegutseb just nii, nagu parasjagu võimalik.
Nagu arvata võib, siis saja-aastase juubeli tähistamine jäi üleilmse pandeemia tõttu esialgu planeeritust kordades tagasihoidlikumaks – viimased kaks aastat ei olnud võimalik tavapärasel kongressil kohtuda ja nii 2020. kui ka 2021. aasta kongress toimus digitaalsel kujul. Seda suurem rõõm oli osaleda Inglise PENi 100. aastapäeva kirjandusfestivalil Londonis Southbanki kultuurikeskuses. Üritus algas Chimamanda Ngozi Adichie esinemisega suures saalis, mis oli pungil täis noori naisi, kellele Chimamanda on kahtlemata julge eneseväljenduse võrdkuju. Seekord rääkis ta eelkõige leinast – eelmisel aastal kaotas ta kõigepealt isa ja seejärel ema – ja selle väljendamisest kirjas. Festival lõppes PEN Internationali verivärske presidendi Burhan Sönmezi osalusel toimunud vestlusringiga.
Pidupäevakõnedes puudutati muidugi niihästi minevikku kui ka tulevikku. Ütleksin, et PEN on selline parimais aastais tugev inimhing, kes ei püsi hetkegi paigal. Viimased aastad on esitanud ka nii palju uusi väljakutseid, et mitte kuidagi ei ole võimalik puhkama jääda. Tulevikuprogrammi kallal praegu töötatakse. Organisatsioonil on alati paari lähema aasta tööplaan ees, aga uus president toob loomulikult kaasa uue hingamise, ja kurdi kirjanik Burhan Sönmez, kes on aastaid Türgi vanglas istunud ning advokaadina järjepidevalt saatusekaaslaste abistamise nimel töötab, on otsusekindel ja rahulik inimene, kellel on kindlad eesmärgid. Veidi uuenenud juhatus ongi juba tulevikuplaanide arutamisega tööle asunud – kõigepealt järgmine aasta, siis kolme aasta plaan ja seejärel veel pikem perspektiiv. Juhatuse üks eesmärke ongi hoida pidevalt pilk pikal perspektiivil, sellal kui peakorteri töötajad tegelevad otseselt kirjanike eluliste probleemide ja järjekindlalt sõnavabaduse vastu eksivatele valitsustele mõju avaldamisega. See on lõputu töö.
Kui PEN asutati, oli selle eesmärk edendada kirjanike sõprust ja intellektuaalset koostööd. Viis aastat tagasi välissekretäri ametisse asudes tõdesid aga, et maailm on kõvasti muutunud ning PENil tuleb välja astuda niihästi sõnavabaduse eest kui ka laialdaselt levinud illegaalse jälitustegevuse vastu. Jah, kahjuks ei ole põhjust arvata, et PENi prioriteedid ei ole praegu samad. Kes või kus on organisatsiooni suurimad murelapsed?
Tõepoolest, prioriteedid ei ole sugugi muutunud. PEN on küll organisatsioon, mis seisab justkui kahel jalal, üks neist kirjandus ja teine sõnavabadus, ent oma töös tegeleme enam sõnavabaduse kui kirjandusega. Ilma sõnavabaduseta lööb ka kirjandus kõikuma. Kirjanduse osas aitavad õnneks väga tublisti kaasa paljud kohalikud PEN-keskused, kus tegeldakse kõigega alustades loovkirjutamise tundidest koolilastele kuni kirjandus- ja tõlkeauhindade väljaandmiseni.
Mõelgem või kahe viimase aasta peale. Väga lähedalt on PENi puudutanud sündmused niihästi Myanmaris, Valgevenes kui ka Afganistanis. Paljud meie lähedased kolleegid sealsetes PENides on otseselt ohtu sattunud. Nad on pidanud hävitama või väga hoolega ära peitma kõik PENi tegevust puudutavad dokumendid, nende arvutid on konfiskeeritud, organisatsioonid kas suletud või ei ole neil vähimatki võimalust jätkata ilma enda ja oma perekonna elu ohtu seadmata. Meie telefonid on ööpäev läbi sisse lülitatud ja taustajõud kogu aeg reageerimiseks valmis. See on olnud pidev sõjaseisukorras elamine ja mul on väga hea meel, et meie töötajatel on olnud võimalus saada psühholoogilist kriisiabi.
Palun too näide ka mõnest PENi viimaste aastate õnnestumisest.
Õnnestumisi õnneks on. Võtame või ukraina režissööri ja kirjaniku Oleg Sentsovi, kes 2019. aasta sügisel viimaks tänu mitmeaastasele kampaaniale Venemaa vanglast välja sai. Sentsovi vabastamise juures mängis kindlasti suurt osa seegi, et esimest korda lõid kirjanikega kampa rahvusvahelised filmitegijate organisatsioonid. Kui me siis kuu aega hiljem Sentsoviga kohtusime, oli see tõeline tunnete uperpall!
Neid rõõmsaid hetki on olnud ikka omajagu, kui kirjanik, kelle eest on aastaid ja aastaid võideldud, on vanglast välja saanud. Toon siinkohal ära ka mõned naiskirjanikud: palestiinlanna Dareen Tatour Iisraelist, Asli Erdogan Türgist, Stella Nyanzi Ugandast, Yirgalem Fisseha Mebrahtu Eritreast. Kõik need tugevad naised on omanäolised kirjanikud, ajakirjanikud ja kunstnikud.
Laiemas plaanis üks väga suur õnnestumine on olnud PENi naiskirjanike manifest, mis võeti ühel häälel vastu 2017. aasta kongressil Lvivis. Selle kallal töötati mitu aastat ja väga hea meelega märgin siinkohal ära, et viimast inglise keele lihvi aitas sellele anda Anneli Andre-Barrett, eesti keele ja kultuuri esindaja Kanada PENis. Manifest sündis terve rea väga andekate naiste väga viljakas koostöös, gruppi kuulusid PEN Internationali toonase presidendi Jennifer Clementi ja juhatuse liikme Margie Orfordi juhtimisel näiteks Caroline Criado Perez, Lisa Appignanesi, Kamila Shamsie, Deanna Rodger jt.
Naiskirjanike manifesti aitab päev päeva järel täide viia PEN Internationali naiskirjanike komitee, mida praegu juhatab Zoe Rodriguez Austraaliast. Eelmisel aastal algatasime VIDA nimekirja koostajatega koostöös üleilmse PENi/VIDA statistilise loenduse. Juba olemasolevad andmed annavad esialgse ülevaate naisautorite esindatusest üleilmses kirjandussfääris viimase viie aasta jooksul, ja need täienevad iga kuuga.
Võib ehk öelda, et tegu on lausa naiste manifestiga? Dokumendis nõutakse mis tahes vägivalla lõpetamist kõigi naiste ja tüdrukute vastu, nende ligipääsu haridusele, võrdsust nii seaduse ees kui ka majanduslikult, võimalust osaleda ühiskonnaelus jm. Vaid üks alapunkt kuuest on kitsamalt pühendatud naissoost kirjanikele ja ajakirjanikele.
Sul on õigus, see on väga oluline dokument – meie PENi töös on selgelt näha, et suures osas maailmast ei ole naistel üldse õigust midagi teha, kirjutamisest ja eneseväljendamisest rääkimata. Maailma kirjanduses ja kultuuris on naiste vaatepunkt selgelt alaesindatud. PENi tegevus laiemas plaanis ja naiskirjanike komitee on otseselt sihitatud naiskirjanikele toetuse andmisele. Juba see, kui PEN-keskuses luuakse naiskirjanike komitee, kes tegutseb koos teiste samasugustega, annab meie kolleegidele väga palju jõudu ja enesekindlust.
Organisatsiooni 100. aastapäeva puhul esitleti mahukat, illustratsioonide ja dokumentidega rikastatud ajalooraamatut "PEN International. An Illustrated History". Kuidas on selles esindatud eesti kirjandus?
See teos on tõeline varandus! Raamat kaalub kaks kilo, see ilmus inglise, hispaania ja prantsuse keeles. Lisaks on ilmunud või ilmumas veel mitmes keeles väljaanded kohaliku lisaga. Neist saksakeelne on juba ilmunud – ja see kaalub ilmselt juba kolme kilo ligi …
Raamatu sisu on jagatud viide ossa, mis iseloomustavad PENi tegevust kõige enam: pagulaskirjanikud, vangistatud kirjanikud, tõlkimine ja õigus emakeelele, kirjanikud seismas rahu eest, naissoost kirjanikud. Otseselt eesti kirjandusest selles raamatus juttu ei ole, aga Eesti PEN kui osa Eesti kirjandusloost on raamatus kenasti esindatud. Võib julgelt öelda, et PENi ajalugu on lõputu. Isegi kui keegi kunagi suudab ammendada PENi ajaloo ingliskeelsed materjalid, siis sellele lisandub kõigi enam kui 150 eksisteerinud PEN-keskuse ajalugu.
Nagu teame, pidas Eesti PENi nimel Londonis läbirääkimisi Aino Kallas. Näiteks ilmus PENi uudiskirjas Aino Kallase kutse Eesti saatkonda 23. märtsil 1927. Tänu tema tagantsusimisele asutatigi Eestis PEN-klubi varem kui näiteks Soomes. 1930. aastaks oli Eesti osakond kenasti maailma esimese 35 PENi seas, Balti riikide esimene kusjuures oli hoopis Vilniuses asutatud Jidiši PEN. 1945. aastal, pärast sõda, oli PENi maailmakaart juba sootuks teistsugune: Baltimaade PENid olid kinni pandud ja terve rida organisatsioone tegutses eksiilis (esimene neist, Saksa PEN Eksiilis, asutati muide juba 1933. aastal). Raamatus on ära toodud Eesti, Läti ja Leedu kirjanike 1946. aasta pöördumine, kus palutakse võimalust tegevust maapaos jätkata, ning see luba neile järgmisel aastal ka anti. Hilisematest dokumentidest on näha, kuidas näiteks Eesti Vabariigi saadik August Torma osales Londonis järjekindlalt organisatsiooni tegevuses.
Tunnistan, et ei ole jõudnud veel tervet raamatut korralikult läbi töötada. Siin on meeletult materjali.
PENi 100. aastapäevaks valminud mahukas ajalooraamat "PEN International. An Illustrated History"
PEN-klubi (PEN International) on rahvusvaheline kirjanikke, ajakirjanikke ja teisi loomeinimesi ühendav organisatsioon. PEN-klubi asutas 1921. aastal Londonis inglise kirjanik Catherine Amy Dawson Scott. Suurtähtlühend PEN tuleb sõnadest poets, essayists, novelists ehk luuletajad, esseistid, romaanikirjanikud. Organisatsiooni esimene president oli John Galsworthy, praegu juhib seda Burhan Sönmez. PENil on üle 145 kohaliku keskuse ja 40 000 liiget.
Eesti kirjanikud on PENi tegevuses osalenud alates 1926. aasta Berliini kongressist. 1928. aastal asutati Tartus Eesti PEN, mis sai tegutseda 1940. aastani. Eesti PEN taastati 1946. aastal Stockholmis. 1989. aastal asutati Eesti PENi Tallinna osakond, mille tegevus hääbus aga 1990. aastate lõpul. Eesti PEN taasasutati 2010. aastal, keskusesse kuulub praegu 24 liiget. Eesti PENi president on Kätlin Kaldmaa. | Eesti PENi president Kätlin Kaldmaa: ilma sõnavabaduseta lööb ka kirjandus kõikuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal möödus 100 aastat rahvusvahelise kirjanikke ja teisi loomeinimesi koondava organisatsiooni PEN International asutamisest. Uurisin PENi tegemiste kohta organisatsiooni välissekretärilt ja Eesti PENi presidendilt Kätlin Kaldmaalt.
Naasid äsja Londonist PEN-klubi juubelitähistuselt. Millest pidupäevakõnedes räägiti? Organisatsiooni puhul ei ole vist nii nagu õnnesoovisaates, kus saja-aastastele soovitakse tugevat tervist ja päikeselisi vanaduspäevi, vaid on põhjust kõneleda ka kaugemast tulevikust. Võib-olla on koguni välja töötatud programm "PEN 200"?
PEN International on maailma suurim rahvusvaheline kirjanike ja ka teiste kirjandusala inimeste organisatsioon ning selle asutaja Catherine Amy Dawson Scotti kutsel tuldi tõepoolest esimest korda kokku 1921. aasta 5. oktoobril. Organisatsiooni kuuluvad PEN-keskused enam kui 100 riigis, neid on praegu 150 ringis ja igaüks neist tegutseb just nii, nagu parasjagu võimalik.
Nagu arvata võib, siis saja-aastase juubeli tähistamine jäi üleilmse pandeemia tõttu esialgu planeeritust kordades tagasihoidlikumaks – viimased kaks aastat ei olnud võimalik tavapärasel kongressil kohtuda ja nii 2020. kui ka 2021. aasta kongress toimus digitaalsel kujul. Seda suurem rõõm oli osaleda Inglise PENi 100. aastapäeva kirjandusfestivalil Londonis Southbanki kultuurikeskuses. Üritus algas Chimamanda Ngozi Adichie esinemisega suures saalis, mis oli pungil täis noori naisi, kellele Chimamanda on kahtlemata julge eneseväljenduse võrdkuju. Seekord rääkis ta eelkõige leinast – eelmisel aastal kaotas ta kõigepealt isa ja seejärel ema – ja selle väljendamisest kirjas. Festival lõppes PEN Internationali verivärske presidendi Burhan Sönmezi osalusel toimunud vestlusringiga.
Pidupäevakõnedes puudutati muidugi niihästi minevikku kui ka tulevikku. Ütleksin, et PEN on selline parimais aastais tugev inimhing, kes ei püsi hetkegi paigal. Viimased aastad on esitanud ka nii palju uusi väljakutseid, et mitte kuidagi ei ole võimalik puhkama jääda. Tulevikuprogrammi kallal praegu töötatakse. Organisatsioonil on alati paari lähema aasta tööplaan ees, aga uus president toob loomulikult kaasa uue hingamise, ja kurdi kirjanik Burhan Sönmez, kes on aastaid Türgi vanglas istunud ning advokaadina järjepidevalt saatusekaaslaste abistamise nimel töötab, on otsusekindel ja rahulik inimene, kellel on kindlad eesmärgid. Veidi uuenenud juhatus ongi juba tulevikuplaanide arutamisega tööle asunud – kõigepealt järgmine aasta, siis kolme aasta plaan ja seejärel veel pikem perspektiiv. Juhatuse üks eesmärke ongi hoida pidevalt pilk pikal perspektiivil, sellal kui peakorteri töötajad tegelevad otseselt kirjanike eluliste probleemide ja järjekindlalt sõnavabaduse vastu eksivatele valitsustele mõju avaldamisega. See on lõputu töö.
Kui PEN asutati, oli selle eesmärk edendada kirjanike sõprust ja intellektuaalset koostööd. Viis aastat tagasi välissekretäri ametisse asudes tõdesid aga, et maailm on kõvasti muutunud ning PENil tuleb välja astuda niihästi sõnavabaduse eest kui ka laialdaselt levinud illegaalse jälitustegevuse vastu. Jah, kahjuks ei ole põhjust arvata, et PENi prioriteedid ei ole praegu samad. Kes või kus on organisatsiooni suurimad murelapsed?
Tõepoolest, prioriteedid ei ole sugugi muutunud. PEN on küll organisatsioon, mis seisab justkui kahel jalal, üks neist kirjandus ja teine sõnavabadus, ent oma töös tegeleme enam sõnavabaduse kui kirjandusega. Ilma sõnavabaduseta lööb ka kirjandus kõikuma. Kirjanduse osas aitavad õnneks väga tublisti kaasa paljud kohalikud PEN-keskused, kus tegeldakse kõigega alustades loovkirjutamise tundidest koolilastele kuni kirjandus- ja tõlkeauhindade väljaandmiseni.
Mõelgem või kahe viimase aasta peale. Väga lähedalt on PENi puudutanud sündmused niihästi Myanmaris, Valgevenes kui ka Afganistanis. Paljud meie lähedased kolleegid sealsetes PENides on otseselt ohtu sattunud. Nad on pidanud hävitama või väga hoolega ära peitma kõik PENi tegevust puudutavad dokumendid, nende arvutid on konfiskeeritud, organisatsioonid kas suletud või ei ole neil vähimatki võimalust jätkata ilma enda ja oma perekonna elu ohtu seadmata. Meie telefonid on ööpäev läbi sisse lülitatud ja taustajõud kogu aeg reageerimiseks valmis. See on olnud pidev sõjaseisukorras elamine ja mul on väga hea meel, et meie töötajatel on olnud võimalus saada psühholoogilist kriisiabi.
Palun too näide ka mõnest PENi viimaste aastate õnnestumisest.
Õnnestumisi õnneks on. Võtame või ukraina režissööri ja kirjaniku Oleg Sentsovi, kes 2019. aasta sügisel viimaks tänu mitmeaastasele kampaaniale Venemaa vanglast välja sai. Sentsovi vabastamise juures mängis kindlasti suurt osa seegi, et esimest korda lõid kirjanikega kampa rahvusvahelised filmitegijate organisatsioonid. Kui me siis kuu aega hiljem Sentsoviga kohtusime, oli see tõeline tunnete uperpall!
Neid rõõmsaid hetki on olnud ikka omajagu, kui kirjanik, kelle eest on aastaid ja aastaid võideldud, on vanglast välja saanud. Toon siinkohal ära ka mõned naiskirjanikud: palestiinlanna Dareen Tatour Iisraelist, Asli Erdogan Türgist, Stella Nyanzi Ugandast, Yirgalem Fisseha Mebrahtu Eritreast. Kõik need tugevad naised on omanäolised kirjanikud, ajakirjanikud ja kunstnikud.
Laiemas plaanis üks väga suur õnnestumine on olnud PENi naiskirjanike manifest, mis võeti ühel häälel vastu 2017. aasta kongressil Lvivis. Selle kallal töötati mitu aastat ja väga hea meelega märgin siinkohal ära, et viimast inglise keele lihvi aitas sellele anda Anneli Andre-Barrett, eesti keele ja kultuuri esindaja Kanada PENis. Manifest sündis terve rea väga andekate naiste väga viljakas koostöös, gruppi kuulusid PEN Internationali toonase presidendi Jennifer Clementi ja juhatuse liikme Margie Orfordi juhtimisel näiteks Caroline Criado Perez, Lisa Appignanesi, Kamila Shamsie, Deanna Rodger jt.
Naiskirjanike manifesti aitab päev päeva järel täide viia PEN Internationali naiskirjanike komitee, mida praegu juhatab Zoe Rodriguez Austraaliast. Eelmisel aastal algatasime VIDA nimekirja koostajatega koostöös üleilmse PENi/VIDA statistilise loenduse. Juba olemasolevad andmed annavad esialgse ülevaate naisautorite esindatusest üleilmses kirjandussfääris viimase viie aasta jooksul, ja need täienevad iga kuuga.
Võib ehk öelda, et tegu on lausa naiste manifestiga? Dokumendis nõutakse mis tahes vägivalla lõpetamist kõigi naiste ja tüdrukute vastu, nende ligipääsu haridusele, võrdsust nii seaduse ees kui ka majanduslikult, võimalust osaleda ühiskonnaelus jm. Vaid üks alapunkt kuuest on kitsamalt pühendatud naissoost kirjanikele ja ajakirjanikele.
Sul on õigus, see on väga oluline dokument – meie PENi töös on selgelt näha, et suures osas maailmast ei ole naistel üldse õigust midagi teha, kirjutamisest ja eneseväljendamisest rääkimata. Maailma kirjanduses ja kultuuris on naiste vaatepunkt selgelt alaesindatud. PENi tegevus laiemas plaanis ja naiskirjanike komitee on otseselt sihitatud naiskirjanikele toetuse andmisele. Juba see, kui PEN-keskuses luuakse naiskirjanike komitee, kes tegutseb koos teiste samasugustega, annab meie kolleegidele väga palju jõudu ja enesekindlust.
Organisatsiooni 100. aastapäeva puhul esitleti mahukat, illustratsioonide ja dokumentidega rikastatud ajalooraamatut "PEN International. An Illustrated History". Kuidas on selles esindatud eesti kirjandus?
See teos on tõeline varandus! Raamat kaalub kaks kilo, see ilmus inglise, hispaania ja prantsuse keeles. Lisaks on ilmunud või ilmumas veel mitmes keeles väljaanded kohaliku lisaga. Neist saksakeelne on juba ilmunud – ja see kaalub ilmselt juba kolme kilo ligi …
Raamatu sisu on jagatud viide ossa, mis iseloomustavad PENi tegevust kõige enam: pagulaskirjanikud, vangistatud kirjanikud, tõlkimine ja õigus emakeelele, kirjanikud seismas rahu eest, naissoost kirjanikud. Otseselt eesti kirjandusest selles raamatus juttu ei ole, aga Eesti PEN kui osa Eesti kirjandusloost on raamatus kenasti esindatud. Võib julgelt öelda, et PENi ajalugu on lõputu. Isegi kui keegi kunagi suudab ammendada PENi ajaloo ingliskeelsed materjalid, siis sellele lisandub kõigi enam kui 150 eksisteerinud PEN-keskuse ajalugu.
Nagu teame, pidas Eesti PENi nimel Londonis läbirääkimisi Aino Kallas. Näiteks ilmus PENi uudiskirjas Aino Kallase kutse Eesti saatkonda 23. märtsil 1927. Tänu tema tagantsusimisele asutatigi Eestis PEN-klubi varem kui näiteks Soomes. 1930. aastaks oli Eesti osakond kenasti maailma esimese 35 PENi seas, Balti riikide esimene kusjuures oli hoopis Vilniuses asutatud Jidiši PEN. 1945. aastal, pärast sõda, oli PENi maailmakaart juba sootuks teistsugune: Baltimaade PENid olid kinni pandud ja terve rida organisatsioone tegutses eksiilis (esimene neist, Saksa PEN Eksiilis, asutati muide juba 1933. aastal). Raamatus on ära toodud Eesti, Läti ja Leedu kirjanike 1946. aasta pöördumine, kus palutakse võimalust tegevust maapaos jätkata, ning see luba neile järgmisel aastal ka anti. Hilisematest dokumentidest on näha, kuidas näiteks Eesti Vabariigi saadik August Torma osales Londonis järjekindlalt organisatsiooni tegevuses.
Tunnistan, et ei ole jõudnud veel tervet raamatut korralikult läbi töötada. Siin on meeletult materjali.
PENi 100. aastapäevaks valminud mahukas ajalooraamat "PEN International. An Illustrated History"
PEN-klubi (PEN International) on rahvusvaheline kirjanikke, ajakirjanikke ja teisi loomeinimesi ühendav organisatsioon. PEN-klubi asutas 1921. aastal Londonis inglise kirjanik Catherine Amy Dawson Scott. Suurtähtlühend PEN tuleb sõnadest poets, essayists, novelists ehk luuletajad, esseistid, romaanikirjanikud. Organisatsiooni esimene president oli John Galsworthy, praegu juhib seda Burhan Sönmez. PENil on üle 145 kohaliku keskuse ja 40 000 liiget.
Eesti kirjanikud on PENi tegevuses osalenud alates 1926. aasta Berliini kongressist. 1928. aastal asutati Tartus Eesti PEN, mis sai tegutseda 1940. aastani. Eesti PEN taastati 1946. aastal Stockholmis. 1989. aastal asutati Eesti PENi Tallinna osakond, mille tegevus hääbus aga 1990. aastate lõpul. Eesti PEN taasasutati 2010. aastal, keskusesse kuulub praegu 24 liiget. Eesti PENi president on Kätlin Kaldmaa.
### Response:
Eesti PENi president Kätlin Kaldmaa: ilma sõnavabaduseta lööb ka kirjandus kõikuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liidu eesmärk on suures pildis ikka üks – luua kodumaal ehitatud keskkond, mille üle võib olla uhke. Läbi ajaloo on liitu painanud ikka samad küsimused: kuidas suunata klienti tellima head arhitektuuri, mida teha, et riik oleks eratellijale eeskuju, et omavalitsused kaasaks ruumiloomesse spetsialiste, et peetaks oluliseks arhitektuuri ja linnaruumi kvaliteeti?
Nõukogude perioodil tulid suunised liidu tegevusele ülevalt poolt, ehituskomiteest. Sealtkaudu määrati esimees, anti raha tegevuseks, jagati läbi liidu hüvesid ning arhitektid olid seeläbi ka üsna taltsad. Kuid mitte päris vait. Üks hetk hakkas noorte meeste veri vemmeldama, 20 aastat liitu juhtima pandud esimees tõugati troonilt ning väljaütlemised linnaruumi teemadel – laiuvate paneelrajoonide ja ajaloolise keskkonna hävitamise vastu -muutusid tavatult valjuks.
Taasiseseisvunud vabariigis on arhitektide liidu roll järjepanu kasvanud. Ka ootused liidule. Algusaastad ei olnud arhitektidele sugugi kerged. Võitlus selle eest, et riigi tellimusel valmivad majad oleks väärt arhitektuuriga, et poliitikute kõrval suunaks linnaruumi arhitektid, et olulisi objekte projekteerima pääseksid oma ala parimad – on kestnud kõik need 30 aastat.
Alles see oli, kui enamus riigi ja kohaliku omavalitsuse tellimusel valmivatest hoonetest sündis läbi odav-arhitektuurihanke. Tulemuseks olid pahatihti laudahooneid meenutavad koolid, lasteaiad, piinliku ilmega politsei, piirivalve ning teised riigiehitised.
Arhitektide liidu juhtide esimesed kohtumised Riigi Kinnisvara esindajatega olid masendavad. Riigi esindajate poolt naerdi välja nii arhitektuurivõistluse nõue kui autoriõigusseadus. Kui mõnel puhul tehtigi ideevõistlus, siis pidi võitja eskiisi staadiumis loovutama oma autoriõigused, et edasise töö saaks riik tellida ikkagi odavhankena.
Ei ole meeldinud arhitektide ettepanekud ka paljudele linnajuhtidele – sain võimu, järelikult olen ise omaenese tarkusest pädev otsustama, milline on hea linnaruum, ise tean, kas kas eelistan autosid, jalakäijaid või rattureid, kas rajame parke või ehitame maju. Arhitekt on tööle palgatud vähestes omavalitsustes. Arhitektide liit on olnud poliitikute krae vahel nagu tüütu täi, kes ei lase rahulikult omasoodu toimetada.
Aga tulemus hakkab tasapisi välja paistma. Paljude linnavalitsustega on tehtud koostööd, Riigi Kinnisvarast on saanud liidule hea partner. Või vastupidi – liidust on saanud hea partner riigi kinnisvarale. Selle tõendiks on uued koolimajad, mille üle saab vaid uhkust tunda, põnevad linnaväljakud, mis elavdavad väikelinnade keskusi ja läbi arhitektuurivõistluse sündinud riigiehitised. Riigi tegevus on olnud eeskujuks ka erasektorile, kes samuti on järjest enam oma arenduste tarvis otsinud ideid läbi võistluse.
Ja nagu enne valimisi oli näha – omavaltsuste teemade keskmesse on kerkinud linnaruum. See annab lootust!
On aga üks teema, millega arhitektide liit ei ole saanud hakkama. See on riigiarhitekti kui institutsiooni loomine. Paarkümmend aastat on selle nimel vaeva nähtud, selgitatud, poliitikutega läbi räägitud, toodud näiteid riikidest, kus see töötab – ikka leidub mõni poliitik, kes riigiarhitekti sõna kuuldes õudusega karjatab: appi, Speer! Nii peab täna Eestis riigiarhitekti töö tegema ära üks loomeliit.
Saja-aastane Eesti arhitektide liit on nagu ruumikultuuri majakas: valgustab, kutsub, suunab ning hoiatab eesseisvate karide eest. Eks sellele viitas ka Ene-Liis Semperi tabav valgusinstallatsioon liidu 100. sünnipäevaks Fotografiska tornis, mille all Jaak Prints piinatud arhitektiks ja koledaks majaks kehastus. | Margit Mutso: arhitektide liidu roll on järjepanu kasvanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liidu eesmärk on suures pildis ikka üks – luua kodumaal ehitatud keskkond, mille üle võib olla uhke. Läbi ajaloo on liitu painanud ikka samad küsimused: kuidas suunata klienti tellima head arhitektuuri, mida teha, et riik oleks eratellijale eeskuju, et omavalitsused kaasaks ruumiloomesse spetsialiste, et peetaks oluliseks arhitektuuri ja linnaruumi kvaliteeti?
Nõukogude perioodil tulid suunised liidu tegevusele ülevalt poolt, ehituskomiteest. Sealtkaudu määrati esimees, anti raha tegevuseks, jagati läbi liidu hüvesid ning arhitektid olid seeläbi ka üsna taltsad. Kuid mitte päris vait. Üks hetk hakkas noorte meeste veri vemmeldama, 20 aastat liitu juhtima pandud esimees tõugati troonilt ning väljaütlemised linnaruumi teemadel – laiuvate paneelrajoonide ja ajaloolise keskkonna hävitamise vastu -muutusid tavatult valjuks.
Taasiseseisvunud vabariigis on arhitektide liidu roll järjepanu kasvanud. Ka ootused liidule. Algusaastad ei olnud arhitektidele sugugi kerged. Võitlus selle eest, et riigi tellimusel valmivad majad oleks väärt arhitektuuriga, et poliitikute kõrval suunaks linnaruumi arhitektid, et olulisi objekte projekteerima pääseksid oma ala parimad – on kestnud kõik need 30 aastat.
Alles see oli, kui enamus riigi ja kohaliku omavalitsuse tellimusel valmivatest hoonetest sündis läbi odav-arhitektuurihanke. Tulemuseks olid pahatihti laudahooneid meenutavad koolid, lasteaiad, piinliku ilmega politsei, piirivalve ning teised riigiehitised.
Arhitektide liidu juhtide esimesed kohtumised Riigi Kinnisvara esindajatega olid masendavad. Riigi esindajate poolt naerdi välja nii arhitektuurivõistluse nõue kui autoriõigusseadus. Kui mõnel puhul tehtigi ideevõistlus, siis pidi võitja eskiisi staadiumis loovutama oma autoriõigused, et edasise töö saaks riik tellida ikkagi odavhankena.
Ei ole meeldinud arhitektide ettepanekud ka paljudele linnajuhtidele – sain võimu, järelikult olen ise omaenese tarkusest pädev otsustama, milline on hea linnaruum, ise tean, kas kas eelistan autosid, jalakäijaid või rattureid, kas rajame parke või ehitame maju. Arhitekt on tööle palgatud vähestes omavalitsustes. Arhitektide liit on olnud poliitikute krae vahel nagu tüütu täi, kes ei lase rahulikult omasoodu toimetada.
Aga tulemus hakkab tasapisi välja paistma. Paljude linnavalitsustega on tehtud koostööd, Riigi Kinnisvarast on saanud liidule hea partner. Või vastupidi – liidust on saanud hea partner riigi kinnisvarale. Selle tõendiks on uued koolimajad, mille üle saab vaid uhkust tunda, põnevad linnaväljakud, mis elavdavad väikelinnade keskusi ja läbi arhitektuurivõistluse sündinud riigiehitised. Riigi tegevus on olnud eeskujuks ka erasektorile, kes samuti on järjest enam oma arenduste tarvis otsinud ideid läbi võistluse.
Ja nagu enne valimisi oli näha – omavaltsuste teemade keskmesse on kerkinud linnaruum. See annab lootust!
On aga üks teema, millega arhitektide liit ei ole saanud hakkama. See on riigiarhitekti kui institutsiooni loomine. Paarkümmend aastat on selle nimel vaeva nähtud, selgitatud, poliitikutega läbi räägitud, toodud näiteid riikidest, kus see töötab – ikka leidub mõni poliitik, kes riigiarhitekti sõna kuuldes õudusega karjatab: appi, Speer! Nii peab täna Eestis riigiarhitekti töö tegema ära üks loomeliit.
Saja-aastane Eesti arhitektide liit on nagu ruumikultuuri majakas: valgustab, kutsub, suunab ning hoiatab eesseisvate karide eest. Eks sellele viitas ka Ene-Liis Semperi tabav valgusinstallatsioon liidu 100. sünnipäevaks Fotografiska tornis, mille all Jaak Prints piinatud arhitektiks ja koledaks majaks kehastus.
### Response:
Margit Mutso: arhitektide liidu roll on järjepanu kasvanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valencias toimus nädalavahetusel Hispaania sotsialistliku partei kongress. Sanchez lubas, et partei koostab prostitutsiooni keelustamiseks seadusandluse.
"Sellest kongressist tuleb kohustus, mille ma ka täidan. Me läheme edasi, kaotades prostitutsiooni, mis orjastab naisi," ütles Sanchez.
Prostitutsioon dekriminaliseeriti Hispaanias 1995. aastal. Väidetavalt tegutseb selles "tööstusharus" umbes 300 000 naist.
Hispaanias kasvab mure inimkaubanduse pärast. Kriitikud leiavad, et prostitutsiooni dekriminaliseerimine ainult suurendas naiste ärakasutamist.
Hispaanias on suur hulk bordelle, paljud neist tegutsevad hotellide või muude majutusettevõtetena. Inimesi, kes pakuvad tasulisi seksuaalteenuseid, ei karistata, kui nad seda avalikes kohtades ei paku. | Hispaania peaminister lubas riigis prostitutsiooni keelustada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valencias toimus nädalavahetusel Hispaania sotsialistliku partei kongress. Sanchez lubas, et partei koostab prostitutsiooni keelustamiseks seadusandluse.
"Sellest kongressist tuleb kohustus, mille ma ka täidan. Me läheme edasi, kaotades prostitutsiooni, mis orjastab naisi," ütles Sanchez.
Prostitutsioon dekriminaliseeriti Hispaanias 1995. aastal. Väidetavalt tegutseb selles "tööstusharus" umbes 300 000 naist.
Hispaanias kasvab mure inimkaubanduse pärast. Kriitikud leiavad, et prostitutsiooni dekriminaliseerimine ainult suurendas naiste ärakasutamist.
Hispaanias on suur hulk bordelle, paljud neist tegutsevad hotellide või muude majutusettevõtetena. Inimesi, kes pakuvad tasulisi seksuaalteenuseid, ei karistata, kui nad seda avalikes kohtades ei paku.
### Response:
Hispaania peaminister lubas riigis prostitutsiooni keelustada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektrituruseaduse muudatusega parandatakse riigisisese taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi saavutamiseks korraldatava vähempakkumise konkurentsitingimusi, teatas presidendi kantselei.
Seaduses on sätestatud toetuse maksmise võimalus selleks, et toota taastuvast energiaallikast elektrienergiat 2030. aastal 40 protsenti Eesti summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest.
Riigikogu võttis seaduse vastu 29. septembril ja 4. oktoobril saadeti see presidendile. President Kersti Kaljulaid jättis selle enne oma ametiaja lõppu välja kuulutamata ning pärandas president Karisele.
Kuna seaduseelnõu algatas eelmine valitsus ning vastuvõtuks vormistas Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus, siis riigikogus oli sellele vastu vaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Praegune võimuliit vähendas elektrijaamades toetusega puidu põletamise aega kolmelt aastalt kahele.
Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski kutsus president Kersti Kaljulaidi septembri lõpus seadust tagasi saatma.
Ossinovski sõnul tõstaks seadus elektri hinda ja suurendaks metsaraiet ning läheb praegusel kujul vastuollu põhiseadusega.
Lisaks elektrituruseadusele kuulutas Karis välja töölepingu seadust ning toote nõuetele vastavuse seadust puudutavad seadusemuudatused. | Karis kuulutas elektrituruseaduse välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektrituruseaduse muudatusega parandatakse riigisisese taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi saavutamiseks korraldatava vähempakkumise konkurentsitingimusi, teatas presidendi kantselei.
Seaduses on sätestatud toetuse maksmise võimalus selleks, et toota taastuvast energiaallikast elektrienergiat 2030. aastal 40 protsenti Eesti summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest.
Riigikogu võttis seaduse vastu 29. septembril ja 4. oktoobril saadeti see presidendile. President Kersti Kaljulaid jättis selle enne oma ametiaja lõppu välja kuulutamata ning pärandas president Karisele.
Kuna seaduseelnõu algatas eelmine valitsus ning vastuvõtuks vormistas Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus, siis riigikogus oli sellele vastu vaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Praegune võimuliit vähendas elektrijaamades toetusega puidu põletamise aega kolmelt aastalt kahele.
Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski kutsus president Kersti Kaljulaidi septembri lõpus seadust tagasi saatma.
Ossinovski sõnul tõstaks seadus elektri hinda ja suurendaks metsaraiet ning läheb praegusel kujul vastuollu põhiseadusega.
Lisaks elektrituruseadusele kuulutas Karis välja töölepingu seadust ning toote nõuetele vastavuse seadust puudutavad seadusemuudatused.
### Response:
Karis kuulutas elektrituruseaduse välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andy Serkise lavastatud "Venom: Carnage alustab" järel jätkas kinoedetabelis uus Bondi-film "007: Surm peab ootama", mis kogus 9171 vaatamist (kokku 66 053 vaatamist).
Lisaks Bondile jätkasid edetabelis animakomöödia "Addamsite suguvõsa 2", mis kogus 4549 vaatamist (kokku 11 491 vaatamist), kogupere animafilm "Boss beebi: Pereäri", mis kogus 2048 vaatamist (kokku 30 461 vaatamist), Denis Villeneuve'i ulmefilm "Düün", mis kogus 1747 vaatamist (kokku 40 992 vaatamist) ja Peeter Simmi "Vee peal", mis kogus 1119 vaatamist (kokku 23 782 vaatamist).
Uue tulijana sisenes edetabelisse Eeva Kauna dokumentaalfilm "Üht kaotust igavesti kandsin" oma venna otsingutest Kolumbias, mis kogus avapäevadega 938 vaatamist. | Nädalavahetuse menukaim film kinodes oli "Venom: Carnage alustab" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andy Serkise lavastatud "Venom: Carnage alustab" järel jätkas kinoedetabelis uus Bondi-film "007: Surm peab ootama", mis kogus 9171 vaatamist (kokku 66 053 vaatamist).
Lisaks Bondile jätkasid edetabelis animakomöödia "Addamsite suguvõsa 2", mis kogus 4549 vaatamist (kokku 11 491 vaatamist), kogupere animafilm "Boss beebi: Pereäri", mis kogus 2048 vaatamist (kokku 30 461 vaatamist), Denis Villeneuve'i ulmefilm "Düün", mis kogus 1747 vaatamist (kokku 40 992 vaatamist) ja Peeter Simmi "Vee peal", mis kogus 1119 vaatamist (kokku 23 782 vaatamist).
Uue tulijana sisenes edetabelisse Eeva Kauna dokumentaalfilm "Üht kaotust igavesti kandsin" oma venna otsingutest Kolumbias, mis kogus avapäevadega 938 vaatamist.
### Response:
Nädalavahetuse menukaim film kinodes oli "Venom: Carnage alustab" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karikavõistluste esimeses kohtumises alistas Tabasalu kindlalt HC Kehra 30:17 (17:9). Martin Noodla juhitav naiskond näitas ilusat agressiivset kaitset ning võttis ohjad juba algusest peale enda kätte.
"Kehra vastu suutsime teha häid individuaalseid sooritusi, kuid samas toimida ühtse naiskonnana. Teisel poolajal eduseisus olles tegime liialt palju praaki, kuid üldpildina võib mänguga rahule jääda. Kindlasti oli sellise võiduga väga hea hooaega alustada," ütles esimeses kohtumises oma võistkonna eest kümme väravat visanud Teele Utsal.
Aruküla/Mistra alustas samuti oma esimeses kohtumises võidukalt, kui alistati eelmise aasta karikavõitja, Reval-Sport/Mella, tulemusega 24:22 (13:11). Eesti naiste käsipallis debüüdi teinud võistkond alustas küll rabedalt, kuid lõpuks suudeti siiski oma paremus maksma panna.
"Tegime oma mängu tehniliste vigadega ise keeruliseks. Kohati oli osadel selline esimese mängu hirmu sees, kuna meil on uus tiim ja paljudel noortel puudub kogemus naiste seas. Õnneks saime osaliselt kaitse pidama ning väravas aitas meid Linda Veski hea partii ja suutsime siiski võidu võita," analüüsis Aruküla eest üheksa väravat visanud naistekoondislane Maarja Treiman.
Aruküla/Mistra ja HC Tabasalu/Audentes kohtuvad karikavõistlustel esmakordselt. "Eesolev mäng ei tule meile kindlasti kerge, kuna vastaste ridades on paljud kogenud pallureid. Lähme siiski hea emotsiooniga peale ning anname endast parima. Oleme teinud natuke eeltööd ning loodan, et suudame plaanidest kinni pidada ja naiskonnana head mängu näidata," vaatas Utsal ette tulevale matšile.
"Meile on iga kohtumine kullahinnaga, kuna uue võistkonnana vajame aega, et oma kokkumäng paika seada. Peame lihtvigade arvu vähendama ja oma mängu vastastele peale suruma. Kui suudame algusest peale paremini valmis olla, siis on meil kõik võimalused teisipäeval paremat esitust näidata," lõpetas Treiman.
Teisipäeval jätkuvatel Eesti naiste karikavõistlustel on Aruküla ja Tabasalu võrdse kahe punktiga hetkel liidrikohtadel, neile järgnevad võiduta Reval-Sport ja HC Kehra, kes kohtuvad omavahel 19. oktoobril.
Järgmised kohtumised naiste karikavõistlustel:
19.10 19.00 Aruküla/Mistra - HC Tabasalu/Audentes (Aruküla spordihoone)
26.10 17.30 Reval-Sport/Mella - HC Kehra (Kristiine sport) | Naiste karikavõistlustel lähevad vastamisi tabeliliidrid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karikavõistluste esimeses kohtumises alistas Tabasalu kindlalt HC Kehra 30:17 (17:9). Martin Noodla juhitav naiskond näitas ilusat agressiivset kaitset ning võttis ohjad juba algusest peale enda kätte.
"Kehra vastu suutsime teha häid individuaalseid sooritusi, kuid samas toimida ühtse naiskonnana. Teisel poolajal eduseisus olles tegime liialt palju praaki, kuid üldpildina võib mänguga rahule jääda. Kindlasti oli sellise võiduga väga hea hooaega alustada," ütles esimeses kohtumises oma võistkonna eest kümme väravat visanud Teele Utsal.
Aruküla/Mistra alustas samuti oma esimeses kohtumises võidukalt, kui alistati eelmise aasta karikavõitja, Reval-Sport/Mella, tulemusega 24:22 (13:11). Eesti naiste käsipallis debüüdi teinud võistkond alustas küll rabedalt, kuid lõpuks suudeti siiski oma paremus maksma panna.
"Tegime oma mängu tehniliste vigadega ise keeruliseks. Kohati oli osadel selline esimese mängu hirmu sees, kuna meil on uus tiim ja paljudel noortel puudub kogemus naiste seas. Õnneks saime osaliselt kaitse pidama ning väravas aitas meid Linda Veski hea partii ja suutsime siiski võidu võita," analüüsis Aruküla eest üheksa väravat visanud naistekoondislane Maarja Treiman.
Aruküla/Mistra ja HC Tabasalu/Audentes kohtuvad karikavõistlustel esmakordselt. "Eesolev mäng ei tule meile kindlasti kerge, kuna vastaste ridades on paljud kogenud pallureid. Lähme siiski hea emotsiooniga peale ning anname endast parima. Oleme teinud natuke eeltööd ning loodan, et suudame plaanidest kinni pidada ja naiskonnana head mängu näidata," vaatas Utsal ette tulevale matšile.
"Meile on iga kohtumine kullahinnaga, kuna uue võistkonnana vajame aega, et oma kokkumäng paika seada. Peame lihtvigade arvu vähendama ja oma mängu vastastele peale suruma. Kui suudame algusest peale paremini valmis olla, siis on meil kõik võimalused teisipäeval paremat esitust näidata," lõpetas Treiman.
Teisipäeval jätkuvatel Eesti naiste karikavõistlustel on Aruküla ja Tabasalu võrdse kahe punktiga hetkel liidrikohtadel, neile järgnevad võiduta Reval-Sport ja HC Kehra, kes kohtuvad omavahel 19. oktoobril.
Järgmised kohtumised naiste karikavõistlustel:
19.10 19.00 Aruküla/Mistra - HC Tabasalu/Audentes (Aruküla spordihoone)
26.10 17.30 Reval-Sport/Mella - HC Kehra (Kristiine sport)
### Response:
Naiste karikavõistlustel lähevad vastamisi tabeliliidrid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti juurtega Julia Peresild ja Klim Šipenko lahkusid rahvusvahelisest kosmosejaamast pühapäeval ja maandusid Kasahstani stepis. Kokku veedeti kosmoses 13 päeva.
Võtted kosmoses ei möödunud muredeta. Juba võttemeeskonna saabudes tekkis tõrge automaatses dokkimisseadmes ja üle mindi käsijuhtimisele. Reedel kallutasid ootamatud tõrked kosmosejaama, mille tagajärjel kadus umbes pooleks tunniks positsioneerimiskontroll.
Film on olnud omamoodi võistluses tulevase Hollywoodi filmiga, mis viib ilmselt kosmosesse Tom Cruise'i ja hõlmab NASA, Elon Muski ning SpaceX-i.
Filmi "Challenge" sisu pole üksikasjalikult kirjeldatud, kuid teada on, et Peresild kehastab filmis arsti, kes opereerib haiget kosmonauti, kelle tervislik seisund ei luba seda Maal teha. | Eesti juurtega näitleja Julia Peresild saabus tiimiga kosmosest tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti juurtega Julia Peresild ja Klim Šipenko lahkusid rahvusvahelisest kosmosejaamast pühapäeval ja maandusid Kasahstani stepis. Kokku veedeti kosmoses 13 päeva.
Võtted kosmoses ei möödunud muredeta. Juba võttemeeskonna saabudes tekkis tõrge automaatses dokkimisseadmes ja üle mindi käsijuhtimisele. Reedel kallutasid ootamatud tõrked kosmosejaama, mille tagajärjel kadus umbes pooleks tunniks positsioneerimiskontroll.
Film on olnud omamoodi võistluses tulevase Hollywoodi filmiga, mis viib ilmselt kosmosesse Tom Cruise'i ja hõlmab NASA, Elon Muski ning SpaceX-i.
Filmi "Challenge" sisu pole üksikasjalikult kirjeldatud, kuid teada on, et Peresild kehastab filmis arsti, kes opereerib haiget kosmonauti, kelle tervislik seisund ei luba seda Maal teha.
### Response:
Eesti juurtega näitleja Julia Peresild saabus tiimiga kosmosest tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vorskla läks võõrsil Oleksandria vastu 2:0 juhtima, kuid ei suutnud teha neljandat järjestikust nullimängu. Vorskla võiduskooriks jäi 2:1. Eesti koondise keskkaitsja on kõik neli kohtumist algusest lõpuni kaasa teinud, vahendab Soccernet.ee. | Tamme koduklubi Vorskla sai neljanda võidu järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vorskla läks võõrsil Oleksandria vastu 2:0 juhtima, kuid ei suutnud teha neljandat järjestikust nullimängu. Vorskla võiduskooriks jäi 2:1. Eesti koondise keskkaitsja on kõik neli kohtumist algusest lõpuni kaasa teinud, vahendab Soccernet.ee.
### Response:
Tamme koduklubi Vorskla sai neljanda võidu järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks karu, kes tegutsesid Põhja-Lätis, uinutati ja lasti lahti eraldiseisvatesse metsadesse. Nad said ka identifitseerimisnumbrid, et neid oleks lihtsam ära tunda, kui nad peaksid lähenema inimeste majapidamistele, vahendas LSM.
Karud uinutasid veterinaararstide järelevalve all kaks kogenud spetsialisti Lätist ja Eestist. Karude ümberpaigutamise kavasse kaasati eksperte Lätist, Eestist, Venemaalt, Saksamaalt ja Kanadast.
"Oleme tänulikud kõigile, kes tegid koostööd. Paljud siin osalejad töötasid vabatahtlikult. Vastutuse jagamine, koostöö ja koordineerimine oli kõrgel tasemel ja see tõi kaasa eduka tulemuse," ütles DAP-i pressiesindaja Rolands Auzinš.
DAP ei avaldanud, kuhu karud välja lasti.
Lätis arvatakse, et tõenäoliselt tulid karud Eestist, kus neid elab rohkem kui Lätis.
Karudele meeldib aina rohkem liikuda asulate läheduses. Kui karudel on pojad, võivad nad ohtlikud olla ja sel ajal tasub metsateel liikudes silmad lahti hoida. | Põhja-Lätis püüti kinni Eestist pärit karuduo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks karu, kes tegutsesid Põhja-Lätis, uinutati ja lasti lahti eraldiseisvatesse metsadesse. Nad said ka identifitseerimisnumbrid, et neid oleks lihtsam ära tunda, kui nad peaksid lähenema inimeste majapidamistele, vahendas LSM.
Karud uinutasid veterinaararstide järelevalve all kaks kogenud spetsialisti Lätist ja Eestist. Karude ümberpaigutamise kavasse kaasati eksperte Lätist, Eestist, Venemaalt, Saksamaalt ja Kanadast.
"Oleme tänulikud kõigile, kes tegid koostööd. Paljud siin osalejad töötasid vabatahtlikult. Vastutuse jagamine, koostöö ja koordineerimine oli kõrgel tasemel ja see tõi kaasa eduka tulemuse," ütles DAP-i pressiesindaja Rolands Auzinš.
DAP ei avaldanud, kuhu karud välja lasti.
Lätis arvatakse, et tõenäoliselt tulid karud Eestist, kus neid elab rohkem kui Lätis.
Karudele meeldib aina rohkem liikuda asulate läheduses. Kui karudel on pojad, võivad nad ohtlikud olla ja sel ajal tasub metsateel liikudes silmad lahti hoida.
### Response:
Põhja-Lätis püüti kinni Eestist pärit karuduo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24-aastane Kotsar mängis 31 minutit ning viskas 14 punkti. Lisaks tõi ta viis lauapalli, andis kolm resultatiivset söötu, tegi kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga.
Bayreuthi poolelt oli resultatiivseim 22 punktiga Sacar Anim. Eelmisel nädalal positiivse koroonaproovi andnud Janari Jõesaar meeskonna koosseisu ei kuulunud.
Saksama kõrgliigas on Hamburgi arvel kaks võitu ja kaks kaotust. Bayreuthil on kirjas üks võit ja kaks kaotust. | Kotsar aitas Jõesaare puudumise ära kasutada ning vedas Hamburgi võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24-aastane Kotsar mängis 31 minutit ning viskas 14 punkti. Lisaks tõi ta viis lauapalli, andis kolm resultatiivset söötu, tegi kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga.
Bayreuthi poolelt oli resultatiivseim 22 punktiga Sacar Anim. Eelmisel nädalal positiivse koroonaproovi andnud Janari Jõesaar meeskonna koosseisu ei kuulunud.
Saksama kõrgliigas on Hamburgi arvel kaks võitu ja kaks kaotust. Bayreuthil on kirjas üks võit ja kaks kaotust.
### Response:
Kotsar aitas Jõesaare puudumise ära kasutada ning vedas Hamburgi võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Apple'i rakendus vastutab nüüd 58 protsendi ulatuses kõigi iPhone'i rakenduste allalaadimiste eest. Aasta tagasi oli Apple'i turuosa vaid 17 protsenti," teatas digitaalse reklaamiäri uurimisfirma Branch.
"Apple tõusis reklaamiturul madalamast liigast kõrgliigasse," ütles Branchi turundusjuht Alex Bauer.
Rakenduste reklaamiturg on kiiresti kasvav ärimudel. Firmad kulutavad üha rohkem digitaalsele reklaamile.
"Apple teenib sel aastal digitaalse reklaami pealt umbes viis miljardit dollarit," teatas analüüsifirma AppsFlyer.
Digitaalse reklaamitööstuse väärtuseks hinnatakse umbes 350 miljardit dollarit.
Apple'i äritegevuse laienemine kahjustab aga Facebooki ja Google'i ärimudelit.
"Apple muutis turgu. Nende suhtes ei kehti sama poliitika, mis iga teise reklaamivõrgustiku suhtes," ütles anonüümsust palunud digitaalse reklaamifirma juht ajalehele Financial Times.
Apple'i teatel uus rakendus parandab kasutajate privaatsust. Kriitikute sõnul tahab aga Apple lihtsalt edendada omaenda reklaamiäri.
"Apple võib öelda, et nad teevad seda inimeste aitamiseks, kuid tegelikult tahavad nad suurendada lihtsalt oma konkurentsivõimet," ütles Facebooki asutaja Mark Zuckerberg. | Apple'i turuosa suurenes digitaalses reklaamiäris kolm korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Apple'i rakendus vastutab nüüd 58 protsendi ulatuses kõigi iPhone'i rakenduste allalaadimiste eest. Aasta tagasi oli Apple'i turuosa vaid 17 protsenti," teatas digitaalse reklaamiäri uurimisfirma Branch.
"Apple tõusis reklaamiturul madalamast liigast kõrgliigasse," ütles Branchi turundusjuht Alex Bauer.
Rakenduste reklaamiturg on kiiresti kasvav ärimudel. Firmad kulutavad üha rohkem digitaalsele reklaamile.
"Apple teenib sel aastal digitaalse reklaami pealt umbes viis miljardit dollarit," teatas analüüsifirma AppsFlyer.
Digitaalse reklaamitööstuse väärtuseks hinnatakse umbes 350 miljardit dollarit.
Apple'i äritegevuse laienemine kahjustab aga Facebooki ja Google'i ärimudelit.
"Apple muutis turgu. Nende suhtes ei kehti sama poliitika, mis iga teise reklaamivõrgustiku suhtes," ütles anonüümsust palunud digitaalse reklaamifirma juht ajalehele Financial Times.
Apple'i teatel uus rakendus parandab kasutajate privaatsust. Kriitikute sõnul tahab aga Apple lihtsalt edendada omaenda reklaamiäri.
"Apple võib öelda, et nad teevad seda inimeste aitamiseks, kuid tegelikult tahavad nad suurendada lihtsalt oma konkurentsivõimet," ütles Facebooki asutaja Mark Zuckerberg.
### Response:
Apple'i turuosa suurenes digitaalses reklaamiäris kolm korda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nadia Ghulam / Agnes Rotger "Minu turbani saladus" (Rahva Raamat)
Hispaania keelest tõlkinud Maarja Paesalu
Lähimast raamatupoest enam afgaanimat asja ei leia. Unustage korraks ära need sõjaraamatud, vaadake sisse millessegi, mille on teinud jampsi seest natukenegi välja pääsenud inimene.
Minu arusaam Afganistanist on seni olnud küllaltki lühidalt kokku võetav – kolm tuhat aastat sõdu; kui vaenlast ei ole, sõditakse omavahel, sünnitakse, et tappa, rahu on sõdalaste kasvamise aeg. Küllap paljuski nõnda on ja tostap ei ole keegi kunagi päriselt tahtnud toda maad vallutada ega allutada – Afganistan on natuke nagu Venemaa. Keegi ei kakle temaga, ei tahagi rünnata, aga ise tahaks ta tülikas olla, tahaks kogu aega närida ja hammustada. On ta siis liiga hull ja liiga tühine, las ta siis olla omasoodu?
Hulk rahvaid, hulk inimesi, hulk mõtlemiseviise. Maakad tahavad kaigast anda kõigile, kes lipse ja prille kannavad. Matsikari on suur, ohjes ei hoia. Kurb ja kuri lugu. Ja mis hullem, isegi, kui pääsed laia ilma peale, siis keskkond käib kaasas ja nii mõnestki asjast hoiad ise kinni nii mis hull. Laia ilma peal ei ole samuti teab mis kerge olla ega elada.
Traagiline raamat. Tahaks abiks olla, kuid ei tea, kas see üldse võimalik on. Ei tea sedagi, kas abi üldse soovitakse. Üha sügavamale keerdub veendumus, et võtab ikka põlvkondi aega, et elementaarsed süvahoovused natukenegi kõrvuti kulgema hakkaksid. Seni tuleb erinevate kultuuripõhjadega inimesi väga delikaatselt ja tasahilju ühtekokku lasta. Muidu on ainult pauk ja pahandus.
Seda ei taha ju keegi.
Stephen King "Instituut" (Hea Lugu)
Inglise keelest tõlkinud Silver Sära
Stephen King on absoluutselt Ameerika. Jah, me võime üpriski objektiivselt mõtiskleda, et Ameerika kui selline on Euroopa kvintessents. Võib mõelda vastupidiselt, saab näha allakäiku. Tohib lennelda priiks ja uudistada sama kultuuripuu veidravõitu võrseid kaedes taevastelt kõrgustelt. Kes tahab Ameerikat ilma lendamata vaadata, see lugegu Stephen Kingi.
On küll nii, et isand King annab meile võimaluse korral jubedust, õudust, jäledust, vastikust, koledusi ja ööki. On ometi ka nõnda, et kogu rämekolehullu õõvastuse ümber kirjeldab King võib-olla et kõige paremini tavalise ameeriklase elu, ilu, tavakava, harilikkust, igapäeva, soojust, seltsimist ning mõistagi ja eriti surma. Eestlasele pole ei klounid, lõbustuspargid ega toimivad väikelinnad kunagi omased olnud. Jänkiländis on. Kingi nautimiseks tuleb tsirkuse ja leivaga teistpidi harjuda.
Seda omasem võiks olla "Instituut", mis oskab vast eestlase paranoia sujuvalt uuendale tasemele tõmmata. Meie hulgas on inimesi, kes teevad teistele paha. Meie hulgas on inimesi, kes näevad, ent ei näe. Väärakaid ja vastikuid on. Aga "Instituuti" võiks vaadata allegooriana ja tast õppust võtta. Samas on ta nii paganama tõepärane, et ei jaksa ära karta. Ei jaksagi. Lastega mängimine on teema, mis võib lömaks lüüa nii lugeja kui kirjaniku. Meister King tuleb eluga välja. Lugejad? Ma ei oleks liiga kindel.
King joonistab ühtsugust ja teistsugust Ameerikat ja võimsasti teeb seda. Lohiseme järel? Võimalus on. Õnneks on Eesti piisavalt väike selleks, et suure maailma jõledusi ei tasu järele teha. Niikuinii ma kohe näen, kui kamaraks kisub. Või näed sa. Või ta. Ja kui keegi ongi nii tuhm, et koleduse suhtes midagi ette ei võta, siis varem või hiljem näen ma seda ka. Või näed sa. Või ta. Ma nägin, kuidas vägivaldur tuvastamatu vägivalla ohvriks langes. Ränk, aga õiglane. Tuleb teada, kes teeb, kes kirjutab. Teab ka King.
King on juttude vestmise geenius, kel lõpud alati lörri lähevad. Tostap soovitangi lubada tal lugejaid üdini ja üleni hirmutada ning kirjutada igaühel tiba etem lõpp. Või juba keskpaik, või algus… Kui vähegi võimalik, ei maksa iseoma elul Stephen Kingi maailmaga ristuda lasta. Oleks keelanud küll.
Samas maailma parimaid jutulugusid kirjutavat taati soovitamata jätta ei saa. Tõmmatagu enne hinge ja hoitagu kruus vaimustavat jooki käeulatuses. Või kast. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: "Minu turbani saladus" ja Stephen King | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nadia Ghulam / Agnes Rotger "Minu turbani saladus" (Rahva Raamat)
Hispaania keelest tõlkinud Maarja Paesalu
Lähimast raamatupoest enam afgaanimat asja ei leia. Unustage korraks ära need sõjaraamatud, vaadake sisse millessegi, mille on teinud jampsi seest natukenegi välja pääsenud inimene.
Minu arusaam Afganistanist on seni olnud küllaltki lühidalt kokku võetav – kolm tuhat aastat sõdu; kui vaenlast ei ole, sõditakse omavahel, sünnitakse, et tappa, rahu on sõdalaste kasvamise aeg. Küllap paljuski nõnda on ja tostap ei ole keegi kunagi päriselt tahtnud toda maad vallutada ega allutada – Afganistan on natuke nagu Venemaa. Keegi ei kakle temaga, ei tahagi rünnata, aga ise tahaks ta tülikas olla, tahaks kogu aega närida ja hammustada. On ta siis liiga hull ja liiga tühine, las ta siis olla omasoodu?
Hulk rahvaid, hulk inimesi, hulk mõtlemiseviise. Maakad tahavad kaigast anda kõigile, kes lipse ja prille kannavad. Matsikari on suur, ohjes ei hoia. Kurb ja kuri lugu. Ja mis hullem, isegi, kui pääsed laia ilma peale, siis keskkond käib kaasas ja nii mõnestki asjast hoiad ise kinni nii mis hull. Laia ilma peal ei ole samuti teab mis kerge olla ega elada.
Traagiline raamat. Tahaks abiks olla, kuid ei tea, kas see üldse võimalik on. Ei tea sedagi, kas abi üldse soovitakse. Üha sügavamale keerdub veendumus, et võtab ikka põlvkondi aega, et elementaarsed süvahoovused natukenegi kõrvuti kulgema hakkaksid. Seni tuleb erinevate kultuuripõhjadega inimesi väga delikaatselt ja tasahilju ühtekokku lasta. Muidu on ainult pauk ja pahandus.
Seda ei taha ju keegi.
Stephen King "Instituut" (Hea Lugu)
Inglise keelest tõlkinud Silver Sära
Stephen King on absoluutselt Ameerika. Jah, me võime üpriski objektiivselt mõtiskleda, et Ameerika kui selline on Euroopa kvintessents. Võib mõelda vastupidiselt, saab näha allakäiku. Tohib lennelda priiks ja uudistada sama kultuuripuu veidravõitu võrseid kaedes taevastelt kõrgustelt. Kes tahab Ameerikat ilma lendamata vaadata, see lugegu Stephen Kingi.
On küll nii, et isand King annab meile võimaluse korral jubedust, õudust, jäledust, vastikust, koledusi ja ööki. On ometi ka nõnda, et kogu rämekolehullu õõvastuse ümber kirjeldab King võib-olla et kõige paremini tavalise ameeriklase elu, ilu, tavakava, harilikkust, igapäeva, soojust, seltsimist ning mõistagi ja eriti surma. Eestlasele pole ei klounid, lõbustuspargid ega toimivad väikelinnad kunagi omased olnud. Jänkiländis on. Kingi nautimiseks tuleb tsirkuse ja leivaga teistpidi harjuda.
Seda omasem võiks olla "Instituut", mis oskab vast eestlase paranoia sujuvalt uuendale tasemele tõmmata. Meie hulgas on inimesi, kes teevad teistele paha. Meie hulgas on inimesi, kes näevad, ent ei näe. Väärakaid ja vastikuid on. Aga "Instituuti" võiks vaadata allegooriana ja tast õppust võtta. Samas on ta nii paganama tõepärane, et ei jaksa ära karta. Ei jaksagi. Lastega mängimine on teema, mis võib lömaks lüüa nii lugeja kui kirjaniku. Meister King tuleb eluga välja. Lugejad? Ma ei oleks liiga kindel.
King joonistab ühtsugust ja teistsugust Ameerikat ja võimsasti teeb seda. Lohiseme järel? Võimalus on. Õnneks on Eesti piisavalt väike selleks, et suure maailma jõledusi ei tasu järele teha. Niikuinii ma kohe näen, kui kamaraks kisub. Või näed sa. Või ta. Ja kui keegi ongi nii tuhm, et koleduse suhtes midagi ette ei võta, siis varem või hiljem näen ma seda ka. Või näed sa. Või ta. Ma nägin, kuidas vägivaldur tuvastamatu vägivalla ohvriks langes. Ränk, aga õiglane. Tuleb teada, kes teeb, kes kirjutab. Teab ka King.
King on juttude vestmise geenius, kel lõpud alati lörri lähevad. Tostap soovitangi lubada tal lugejaid üdini ja üleni hirmutada ning kirjutada igaühel tiba etem lõpp. Või juba keskpaik, või algus… Kui vähegi võimalik, ei maksa iseoma elul Stephen Kingi maailmaga ristuda lasta. Oleks keelanud küll.
Samas maailma parimaid jutulugusid kirjutavat taati soovitamata jätta ei saa. Tõmmatagu enne hinge ja hoitagu kruus vaimustavat jooki käeulatuses. Või kast.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: "Minu turbani saladus" ja Stephen King |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu on pärit Kelly Clarksoni uuelt pühadealbumilt "When Christmas Comes Around". Album ilmus reedel ja sellel on 15 lugu. | Kelly Clarkson avaldas koos Ariana Grandega jõululaulu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu on pärit Kelly Clarksoni uuelt pühadealbumilt "When Christmas Comes Around". Album ilmus reedel ja sellel on 15 lugu.
### Response:
Kelly Clarkson avaldas koos Ariana Grandega jõululaulu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gorbatsjova ja Erice AC Life Style alistasid Itaalia kõrgliiga neljandas voorus võõrsil GSD Casalgrande-Padana tulemusega 34:28 (15:14). Eesti koondise mängujuhti kaeti suurem osa kohtumisest personaalselt, ent sellest hoolimata tabas ta 11 korda ja tüüris mulluse Itaalia meistrivõistluste poolfinalisti hooaja teise võiduni
Gorbatsjova: kiirused on Itaalias hoopis teisel tasemel
Suvel karjääri esimese välislepingu sõlminud Gorbatsjova on kiirelt tõusnud Erice naiskonna liidrite hulka. Eelmises voorus viskas ta kaheksa väravat ning kergitas nüüd isiklikku skoorirekordit veelgi.
"Avamängu eel vigastasin hüppeliigest ning sain esimest korda platsile teises voorus ja siis ainult mõneks minutiks. Psühholoogiliselt oli raske kuu, sest mul polnud varem erilisi vigastusi olnud. Nüüd on tunne parem, olen teinud kaks täismängu ja platsil ei saa üldse aru, et jalg veel veidi valus on," sõnas kuu aega tagasi 19-aastaseks saanud Gorbatsjova.
"Itaalia liigas on kiirused Eesti omaga võrreldes hoopis teisel tasemel ja sellele pühendatakse ka treeningutel tähelepanu– nii jooksmisele kui ka kiirele mõtlemisele. Igaks mänguks peab olema ülimalt keskendunud, sest ohtlikke pallureid on palju ja iial ei tea, mida vastane proovib teha," selgitas SK Reval-Spordi kasvandik Serie A taset.
"Tervikuna olen väga rahul, et Itaaliasse siirdusin. Naiskond on väga tore ning elu-olu Sardiinias samuti. Mängutase on kõrge ning sel nädalal ootab ees veelgi põnevam kogemus," vihjas Gorbatsjova reedel-laupäeval toimuvatele EHF European Cupi mängudele, kus AC Life Style kohtub Iisraeli klubiga Ramat-Gani Maccabi Arazim.
Alina Molkova realiseeris kaks karistusviset, kuid HL Buchholz 08-Rosengarten tunnistas Saksamaa Bundesligas HSG Bad Wildungen Vipersi 29:23 (14:11) paremust. Buchholz pole punktiarvet avanud ja langes liigatabelis viimaseks.
Roosna, Pärt ja Viitkar jätkasid võiduseeriat
Kolmandat korda sel hooajal võitis Karl Toomi koduklubi HSC 2000 Coburg poolaja, ent kaotas mängu. Saksamaa 2. Bundesligas jäädi võõrsil 26:29 (14:11) alla Jürgen Rooba endisele tööandjale HSG Nordhorn-Lingenile. Toom viskas meeskonna parimana Coburgi kasuks kuus väravat ja andis ühe resultatiivse söödu.
Ainult võite tunnistavad Saksamaa kolmandas liigas Karl Roosna ja 1. VfL Potsdam. Pühapäeval alistati HSG Ostsee Neustadt/Grömitz 41:22 (19:13), Roosna viskas kaks väravat. Bundesligas jäi Rhein-Neckar Löwen – SC DHfK Leipzig kohtumine pidamata Mait Patraili koduklubis tekkinud koroonakolde tõttu.
Soome meistriliigas tegid kaks Eesti koondise joonemängijat sarnase esituse – nautisid võidurõõmu ja viskasid kolm väravat. Armi Pärt ja Helsingi Dicken alistasid Grankulla IFK 25:20 (11:8) ning Markus Viitkar ja Karjaa BK-46 olid 36:25 (19:12) üle Abo IFK-st.
Jaapanisse sõiduks dokumentide kordasaamist ootav Dener Jaanimaa ei teinud kaasa, kui tema koduklubi Daido Steel HC tegi 24:24 (10:13) viigi Riho-Bruno Bramanise kaudu Eestiski tuntuks saanud Wakunaga Pharmaceuticals'iga.
Rumeenia kõrgliigas sai Bukaresti Steaua hooaja esimese kaotuse, alistudes võõrsil Constanta AHC Dobrogea Sudile 18:23 (6:10). Vigade parandus tehti pühapäeval, kui kodus oldi 34:27 (17:10) paremad Timisoara SCM Politehnicast. Esimeses mängus väravata jäänud Martin Johannson tabas teises kohtumises ühe viske.
Norra meistrisarjas viskas Alfred Timmo kaks väravat ja andis kaks resultatiivset söötu, kuid Fjellhammer IL kaotas kodusaalis liigatabelis teist kohta hoidvale Sandefjordi Runarile 25:34 (12:16). Fjellhammer on kahe võidu ja viie kaotusega kümnendal tabeliastmel. | Käsipallileegion: Polina Gorbatsjova tõusis koduklubi liidrite hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gorbatsjova ja Erice AC Life Style alistasid Itaalia kõrgliiga neljandas voorus võõrsil GSD Casalgrande-Padana tulemusega 34:28 (15:14). Eesti koondise mängujuhti kaeti suurem osa kohtumisest personaalselt, ent sellest hoolimata tabas ta 11 korda ja tüüris mulluse Itaalia meistrivõistluste poolfinalisti hooaja teise võiduni
Gorbatsjova: kiirused on Itaalias hoopis teisel tasemel
Suvel karjääri esimese välislepingu sõlminud Gorbatsjova on kiirelt tõusnud Erice naiskonna liidrite hulka. Eelmises voorus viskas ta kaheksa väravat ning kergitas nüüd isiklikku skoorirekordit veelgi.
"Avamängu eel vigastasin hüppeliigest ning sain esimest korda platsile teises voorus ja siis ainult mõneks minutiks. Psühholoogiliselt oli raske kuu, sest mul polnud varem erilisi vigastusi olnud. Nüüd on tunne parem, olen teinud kaks täismängu ja platsil ei saa üldse aru, et jalg veel veidi valus on," sõnas kuu aega tagasi 19-aastaseks saanud Gorbatsjova.
"Itaalia liigas on kiirused Eesti omaga võrreldes hoopis teisel tasemel ja sellele pühendatakse ka treeningutel tähelepanu– nii jooksmisele kui ka kiirele mõtlemisele. Igaks mänguks peab olema ülimalt keskendunud, sest ohtlikke pallureid on palju ja iial ei tea, mida vastane proovib teha," selgitas SK Reval-Spordi kasvandik Serie A taset.
"Tervikuna olen väga rahul, et Itaaliasse siirdusin. Naiskond on väga tore ning elu-olu Sardiinias samuti. Mängutase on kõrge ning sel nädalal ootab ees veelgi põnevam kogemus," vihjas Gorbatsjova reedel-laupäeval toimuvatele EHF European Cupi mängudele, kus AC Life Style kohtub Iisraeli klubiga Ramat-Gani Maccabi Arazim.
Alina Molkova realiseeris kaks karistusviset, kuid HL Buchholz 08-Rosengarten tunnistas Saksamaa Bundesligas HSG Bad Wildungen Vipersi 29:23 (14:11) paremust. Buchholz pole punktiarvet avanud ja langes liigatabelis viimaseks.
Roosna, Pärt ja Viitkar jätkasid võiduseeriat
Kolmandat korda sel hooajal võitis Karl Toomi koduklubi HSC 2000 Coburg poolaja, ent kaotas mängu. Saksamaa 2. Bundesligas jäädi võõrsil 26:29 (14:11) alla Jürgen Rooba endisele tööandjale HSG Nordhorn-Lingenile. Toom viskas meeskonna parimana Coburgi kasuks kuus väravat ja andis ühe resultatiivse söödu.
Ainult võite tunnistavad Saksamaa kolmandas liigas Karl Roosna ja 1. VfL Potsdam. Pühapäeval alistati HSG Ostsee Neustadt/Grömitz 41:22 (19:13), Roosna viskas kaks väravat. Bundesligas jäi Rhein-Neckar Löwen – SC DHfK Leipzig kohtumine pidamata Mait Patraili koduklubis tekkinud koroonakolde tõttu.
Soome meistriliigas tegid kaks Eesti koondise joonemängijat sarnase esituse – nautisid võidurõõmu ja viskasid kolm väravat. Armi Pärt ja Helsingi Dicken alistasid Grankulla IFK 25:20 (11:8) ning Markus Viitkar ja Karjaa BK-46 olid 36:25 (19:12) üle Abo IFK-st.
Jaapanisse sõiduks dokumentide kordasaamist ootav Dener Jaanimaa ei teinud kaasa, kui tema koduklubi Daido Steel HC tegi 24:24 (10:13) viigi Riho-Bruno Bramanise kaudu Eestiski tuntuks saanud Wakunaga Pharmaceuticals'iga.
Rumeenia kõrgliigas sai Bukaresti Steaua hooaja esimese kaotuse, alistudes võõrsil Constanta AHC Dobrogea Sudile 18:23 (6:10). Vigade parandus tehti pühapäeval, kui kodus oldi 34:27 (17:10) paremad Timisoara SCM Politehnicast. Esimeses mängus väravata jäänud Martin Johannson tabas teises kohtumises ühe viske.
Norra meistrisarjas viskas Alfred Timmo kaks väravat ja andis kaks resultatiivset söötu, kuid Fjellhammer IL kaotas kodusaalis liigatabelis teist kohta hoidvale Sandefjordi Runarile 25:34 (12:16). Fjellhammer on kahe võidu ja viie kaotusega kümnendal tabeliastmel.
### Response:
Käsipallileegion: Polina Gorbatsjova tõusis koduklubi liidrite hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Valimiste võitjal on see mandaat ja demokraatias ka kohustus panna kokku toimiv valitsus linnas või riigis," ütles Michal ERR-ile.
Ta meenutas 2019. aasta riigikogu valimisi, kui Keskerakond, EKRE ja Isamaa tegid valitsuskoalitsiooni. "Tehti koalitsioon valimiste võitja vastu ja kuidas see lõppes? Ikkagi kehvasti lõppes pigem. Tallinnas Keskerakonnas on suur mandaat, linnapea isiklikult tegi väga hea tulemuse," lausus Michal.
Michal pakkus, et selgem pilt uuest Tallinna linnavalitsuse koosseisust võib tekkida kuu aja jooksul.
Mihhail Kõlvart kinnitas "Terevisioonis", et kui teised erakonnad tulevad Keskerakonna juurde läbi rääkima, siis nad vastutusest ei loobu ja partei on läbirääkimisteks valmis. Ta lisas, et Keskerakond ei tee koalitsiooni erakonnaga, kellega ei ole võimalik Keskerakonna programmi ellu viia ja kellega ei ole ühiseid väärtusi.
Keskerakond sai Tallinna linnavolikogusse 38 kohta, Reformierakond aga 15 kohta. | Michal: koalitsioon valimiste võitja vastu ei lõpe hästi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Valimiste võitjal on see mandaat ja demokraatias ka kohustus panna kokku toimiv valitsus linnas või riigis," ütles Michal ERR-ile.
Ta meenutas 2019. aasta riigikogu valimisi, kui Keskerakond, EKRE ja Isamaa tegid valitsuskoalitsiooni. "Tehti koalitsioon valimiste võitja vastu ja kuidas see lõppes? Ikkagi kehvasti lõppes pigem. Tallinnas Keskerakonnas on suur mandaat, linnapea isiklikult tegi väga hea tulemuse," lausus Michal.
Michal pakkus, et selgem pilt uuest Tallinna linnavalitsuse koosseisust võib tekkida kuu aja jooksul.
Mihhail Kõlvart kinnitas "Terevisioonis", et kui teised erakonnad tulevad Keskerakonna juurde läbi rääkima, siis nad vastutusest ei loobu ja partei on läbirääkimisteks valmis. Ta lisas, et Keskerakond ei tee koalitsiooni erakonnaga, kellega ei ole võimalik Keskerakonna programmi ellu viia ja kellega ei ole ühiseid väärtusi.
Keskerakond sai Tallinna linnavolikogusse 38 kohta, Reformierakond aga 15 kohta.
### Response:
Michal: koalitsioon valimiste võitja vastu ei lõpe hästi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapäeval sõidetud 20-kilomeetrisel proloogil teenis Peeter Pruus koos paarilise Manuel Pliemiga eliitmeeste seas 12. koha ajaga 46.54,8. Võitjatele Jordan Sarroule ja Matthew Beersile kaotasid nad kolme minuti ja 30 sekundiga. Teise koha said Filippo Viero Colombo ja Juri Zanotti (+1.39,9) ja kolmanda Andreas Seewald ja Martin Stošek (1.50,3).
Masters klassis võistlevad Rain Lond ja Argo Rohtmets pälvisid kolmanda koha ajaga 56.04,8. Etapivõidu teenisid selles kategoorias Karl Platt ja Alban Lakata ning teise koha Craig Uria ja Andrew Duvenage (+2.16,5).
Naiste klassis olid kõige kiiremad Sina Frei ja Laura Stigger (54.08,6) ning segavõistkondade seas Laura Stark ja Sebastian Stark (54.20,4).
Esmaspäeval on Cape Epicul kavas 98-kilomeetrine etapp Ceresi teedel, mille jooksul kogutakse 1850 tõusumeetrit. | Pruus alustas Cape Epicut 12. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapäeval sõidetud 20-kilomeetrisel proloogil teenis Peeter Pruus koos paarilise Manuel Pliemiga eliitmeeste seas 12. koha ajaga 46.54,8. Võitjatele Jordan Sarroule ja Matthew Beersile kaotasid nad kolme minuti ja 30 sekundiga. Teise koha said Filippo Viero Colombo ja Juri Zanotti (+1.39,9) ja kolmanda Andreas Seewald ja Martin Stošek (1.50,3).
Masters klassis võistlevad Rain Lond ja Argo Rohtmets pälvisid kolmanda koha ajaga 56.04,8. Etapivõidu teenisid selles kategoorias Karl Platt ja Alban Lakata ning teise koha Craig Uria ja Andrew Duvenage (+2.16,5).
Naiste klassis olid kõige kiiremad Sina Frei ja Laura Stigger (54.08,6) ning segavõistkondade seas Laura Stark ja Sebastian Stark (54.20,4).
Esmaspäeval on Cape Epicul kavas 98-kilomeetrine etapp Ceresi teedel, mille jooksul kogutakse 1850 tõusumeetrit.
### Response:
Pruus alustas Cape Epicut 12. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rühm arheolooge leidis 2015. aastal Utah' osariigi kagunurgas asuvast kuiva pinnasega Wishbone'i leiukohast pardiluid ja söestunud taimemassi. Selgus, et tegu oli umbes 12 000 aasta vanuse vabaõhukoldega. Nüüd teatab sama uurimisrühm, et leiukohast tuli päevavalgele ka tubakaseemneid. Kui nende järeldus paika peab, on tegu varaseima teadaoleva tubakaleiuga, vahendab Gizmodo.
Omaaegse kolde ümbruses leidus väikeste söestunud seemnete kõrval tuhandeid luu- ja munatükke, kivist tööriistu ja muud taimemassi. Leiukoht ise asub Põhja-Ameerika lääneosas Suure Nõo idaosas. Ehkki tänapäeval on sealne sademete hulk väike, laius seal kunagi muistse jõe vesikond – see seletab ka pardiluid. Kui jõgi kokku kuivas, kolisid ära ka inimesed, oletavad uurijad.
Uuringu juhtivautori ja Kaug-Lääne Antropoloogilise Uurimisrühma arheoloogi Daron Duke'i sõnul osutab tööriistaleidude keemiline analüüs, et nende omanikud olid rändava eluviisiga. Duke oletab, et nad liikusid igal aastal sadu kilomeetreid. Kuigi lähim looduslik tubaka kasvukoht jääb Wishbone'ist 13 kilomeetri kaugusele, võisid leiukohas peatunud inimesed korjata taime veelgi kaugemalt.
Uurimisrühm oletab, et Wishbone'i tubakatarvitajad olid holotseeni lõpul sealkandis elanud läänepoolse varskirve kultuuri inimeste sugulased. Tänapäeval elavad seal gošuutide põlisrahva riismed. Arvestades aga, kui suure osa kollet ümbritsevatest leidudest moodustasid taimed, olid seda kasutanud inimesed uurijate sõnul vilunud korilased.
Leid viitab, et inimkond tarvitas tubakat ammu enne tubaka tööstuslikku tootmist. Jälgi muistsest tubakakasvatusest ja -tarvitamisest leidub kõikjal Ameerika maailmajaos. Tubakataime eri liikide suitsetamise kõrval näriti või imeti mõnd tubakataime osa. Närimise käigus jäid tillukesed tubakaseemned närijale hamba alla ja need sülitati välja. Võib-olla visati need ka omal ajal kolletesse, oletavad uurijad.
Muistsete põlisameeriklaste tubakalembuses pole teadlastele aga midagi üllatavat. Arheoloogilised leiud osutavad, et inimesed kasutasid psühhoaktiivseid aineid agaralt mitme aastatuhande vältel.
Aastal 2018 leidis teine arheoloogide rühm Alabama osariigi aladelt jälgi umbes 3600 aasta vanusest piibutubakast. Nüüd peab uue leiu tõlgendus näitama, kumb leid tegelikult varaseimale tarvitamisele viitab. Samuti vajab Wishbone'i leiukoht ise täiendavaid uuringuid, et tubakatarvitamise uut oletatavat algusaega täpsustada.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Human Behavior. | Tubakas võis kuuluda inimeste argipäeva juba 12 300 aasta eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rühm arheolooge leidis 2015. aastal Utah' osariigi kagunurgas asuvast kuiva pinnasega Wishbone'i leiukohast pardiluid ja söestunud taimemassi. Selgus, et tegu oli umbes 12 000 aasta vanuse vabaõhukoldega. Nüüd teatab sama uurimisrühm, et leiukohast tuli päevavalgele ka tubakaseemneid. Kui nende järeldus paika peab, on tegu varaseima teadaoleva tubakaleiuga, vahendab Gizmodo.
Omaaegse kolde ümbruses leidus väikeste söestunud seemnete kõrval tuhandeid luu- ja munatükke, kivist tööriistu ja muud taimemassi. Leiukoht ise asub Põhja-Ameerika lääneosas Suure Nõo idaosas. Ehkki tänapäeval on sealne sademete hulk väike, laius seal kunagi muistse jõe vesikond – see seletab ka pardiluid. Kui jõgi kokku kuivas, kolisid ära ka inimesed, oletavad uurijad.
Uuringu juhtivautori ja Kaug-Lääne Antropoloogilise Uurimisrühma arheoloogi Daron Duke'i sõnul osutab tööriistaleidude keemiline analüüs, et nende omanikud olid rändava eluviisiga. Duke oletab, et nad liikusid igal aastal sadu kilomeetreid. Kuigi lähim looduslik tubaka kasvukoht jääb Wishbone'ist 13 kilomeetri kaugusele, võisid leiukohas peatunud inimesed korjata taime veelgi kaugemalt.
Uurimisrühm oletab, et Wishbone'i tubakatarvitajad olid holotseeni lõpul sealkandis elanud läänepoolse varskirve kultuuri inimeste sugulased. Tänapäeval elavad seal gošuutide põlisrahva riismed. Arvestades aga, kui suure osa kollet ümbritsevatest leidudest moodustasid taimed, olid seda kasutanud inimesed uurijate sõnul vilunud korilased.
Leid viitab, et inimkond tarvitas tubakat ammu enne tubaka tööstuslikku tootmist. Jälgi muistsest tubakakasvatusest ja -tarvitamisest leidub kõikjal Ameerika maailmajaos. Tubakataime eri liikide suitsetamise kõrval näriti või imeti mõnd tubakataime osa. Närimise käigus jäid tillukesed tubakaseemned närijale hamba alla ja need sülitati välja. Võib-olla visati need ka omal ajal kolletesse, oletavad uurijad.
Muistsete põlisameeriklaste tubakalembuses pole teadlastele aga midagi üllatavat. Arheoloogilised leiud osutavad, et inimesed kasutasid psühhoaktiivseid aineid agaralt mitme aastatuhande vältel.
Aastal 2018 leidis teine arheoloogide rühm Alabama osariigi aladelt jälgi umbes 3600 aasta vanusest piibutubakast. Nüüd peab uue leiu tõlgendus näitama, kumb leid tegelikult varaseimale tarvitamisele viitab. Samuti vajab Wishbone'i leiukoht ise täiendavaid uuringuid, et tubakatarvitamise uut oletatavat algusaega täpsustada.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Human Behavior.
### Response:
Tubakas võis kuuluda inimeste argipäeva juba 12 300 aasta eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sisemajanduse kogutoodang kasvas aastases võrdluses 4,9 protsenti, edastas Hiina riiklik statistikaamet. Analüütikud prognoosisid viieprotsendist kasvu.
Statistikaameti esindaja Fu Linghui ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et "praegune rahvusvahelise keskkonna ebakindlus kasvab ja riigi majanduse taastumine on endiselt ebastabiilne ja ebaühtlane".
Majandus kasvas eelnenud kvartaliga võrreldes vaid ainult 0,2 protsendipunkti, mis on madalaim näitaja alates rängast langusest eelmise aasta esimeses kvartalis. | Ametlikud andmed: Hiina majanduskasv aeglustus arvatust rohkem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sisemajanduse kogutoodang kasvas aastases võrdluses 4,9 protsenti, edastas Hiina riiklik statistikaamet. Analüütikud prognoosisid viieprotsendist kasvu.
Statistikaameti esindaja Fu Linghui ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et "praegune rahvusvahelise keskkonna ebakindlus kasvab ja riigi majanduse taastumine on endiselt ebastabiilne ja ebaühtlane".
Majandus kasvas eelnenud kvartaliga võrreldes vaid ainult 0,2 protsendipunkti, mis on madalaim näitaja alates rängast langusest eelmise aasta esimeses kvartalis.
### Response:
Ametlikud andmed: Hiina majanduskasv aeglustus arvatust rohkem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kesklinna piirkonnas kandideerinud Koop kogus 22 häält, kuid tänu paremale kohale üldnimekirjas pääses volikokku. Isamaa Kesklinna esinumber Riho Terras kogus küll 837 häält ehk ligi 40 korda enam, kuid tema volikogusse ei saanud.
Isamaa kandidaatidest sai Kesklinnas parema tulemuse kui Koop lausa 20 inimest. Samas on Koop Isamaa Tallinna piirkonna esimees.
Napi häältesaagiga sai volikogusse Keskerakonna ridades kandideerinud Karine Oganesjan – tema sai Lasnamäel kandideerides 35 häält. Volikogusse aitas ta Mihhail Kõlvart, kes tõi lisaks endale volikogusse veel 12 keskerakondlast. | Tallinnas pääses ka 22 häälega volikogusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kesklinna piirkonnas kandideerinud Koop kogus 22 häält, kuid tänu paremale kohale üldnimekirjas pääses volikokku. Isamaa Kesklinna esinumber Riho Terras kogus küll 837 häält ehk ligi 40 korda enam, kuid tema volikogusse ei saanud.
Isamaa kandidaatidest sai Kesklinnas parema tulemuse kui Koop lausa 20 inimest. Samas on Koop Isamaa Tallinna piirkonna esimees.
Napi häältesaagiga sai volikogusse Keskerakonna ridades kandideerinud Karine Oganesjan – tema sai Lasnamäel kandideerides 35 häält. Volikogusse aitas ta Mihhail Kõlvart, kes tõi lisaks endale volikogusse veel 12 keskerakondlast.
### Response:
Tallinnas pääses ka 22 häälega volikogusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kohalikud valimised Tallinnas võitis Keskerakond. Keskerakonna esinumber, linnapea Mihhail Kõlvart sai ka isiklikult väga tugeva mandaadi jätkamiseks linnapeana," kirjutas Kaljulaid. "Selles olukorras peavad sotsiaaldemokraadid võimatuks minna kaasa "kambaka" tegemisega valimised võitnud erakonnale. Ütlen väga selgelt: mingit kambakat ei tule."
Ööl vastu esmaspäeva nimetas sisuliselt ebarealistlikuks koos EKRE-ga Tallinnas Keskerakonna vastu koalitsiooni loomist ka SDE esimees Indrek Saar.
Kaljulaid oli varem valimisdebattides hinnanud koostööd EKRE-ga võimalikuks.
"Ei ole praktiliselt võimalik ette kujutada maailmavaateliselt nii erinevate erakondade koostööd," teatas Kaljulaid nüüd.
Kaljulaid lisas, et viie osalise ning volikogus napi kahehäälelise enamusega koalitsioon ei suudaks pakkuda Tallinnale head juhtimist.
"Uus linnavalitsus peab kohe hakkama tegutsema. Koroonakriisi kiire süvenemine tähendab suuri raskusi paljudele Tallinna peredele ja ettevõtetele. Linn peab inimesi aitama. Keeruline saab olema järgmise aasta eelarve koostamine, arvestades hinnatõuse ning samuti peab kiiresti edasi liikuma oluliste investeeringutega, nagu näiteks Tallinna Haigla. Selles olukorras ei pea meie võimalikuks minna kaasa poliitmängude ja intriigidega, mille eesmärk on valimiste võitja kõrvale jätmine," märkis Kaljulaid. Tallinna Haigla on olnud üks Keskerakonna põhilisi valimislubadusi.
Sotside esimees Indrek Saar ütles ERR-ile, et Tallinna valijad on öelnud kahte selget asja. "Seda, et nad soovivad näha koalitsioonivalitsust ja seda, et nad soovivad linnapeana näha Mihhail Kõlvartit. Ja võit kohustab," sõnas Saar.
Koalitsiooni minek Keskerakonnaga sõltub Saare sõnul sellest, kas need teemad, mis on sotsiaaldemokraatide jaoks olulised ja need muutused, mida koalitsioon peaks linnavalitsuses tooma, on võimalikud.
Eesti 200 ei lähe samuti EKRE-ga koostööle
Veidi pärast Kaljulaid avaldust tegi samasuguse teate Eesti 200 Tallinna esinumber Marek Reinaas.
"Tallinna ootab ees koalitsioonivalitsus. See on linnale ainult hea uudis.
Milline saab olema uus koalitsioon? EESTI 200 kätega Tallinnas EKRE-t võimule ei tule. See on põhimõtteline küsimus. See on väärtuste küsimus," kirjutas Reinaas.
Reinsalu: tuleb luua ühinenud koalitsioon
Isamaa esinumber Urmas Reinsalu avalda samas Delfis arvamusloo, kus kinnitas soovi teha Reformierakonna, Eesti 200, EKRE ja SDE-ga koostööd "ühe ja selge eesmärgiga: moodustada Tallinnas ühinenud koalitsioon".
"Isegi ametis olev linnapea väljendas selgelt mõtet, et kui Keskerakond ei saa absoluutset enamust, siis peaks senised opositsioonierakonnad püüdma moodustada linnavalitsust," kirjutas Reinsalu."Selle koalitsiooni eesmärk oleks tuua Tallinna juhtimisse tegelik muutus." | SDE Tallinna esinumber Kaljulaid: mingit kambakat ei tule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kohalikud valimised Tallinnas võitis Keskerakond. Keskerakonna esinumber, linnapea Mihhail Kõlvart sai ka isiklikult väga tugeva mandaadi jätkamiseks linnapeana," kirjutas Kaljulaid. "Selles olukorras peavad sotsiaaldemokraadid võimatuks minna kaasa "kambaka" tegemisega valimised võitnud erakonnale. Ütlen väga selgelt: mingit kambakat ei tule."
Ööl vastu esmaspäeva nimetas sisuliselt ebarealistlikuks koos EKRE-ga Tallinnas Keskerakonna vastu koalitsiooni loomist ka SDE esimees Indrek Saar.
Kaljulaid oli varem valimisdebattides hinnanud koostööd EKRE-ga võimalikuks.
"Ei ole praktiliselt võimalik ette kujutada maailmavaateliselt nii erinevate erakondade koostööd," teatas Kaljulaid nüüd.
Kaljulaid lisas, et viie osalise ning volikogus napi kahehäälelise enamusega koalitsioon ei suudaks pakkuda Tallinnale head juhtimist.
"Uus linnavalitsus peab kohe hakkama tegutsema. Koroonakriisi kiire süvenemine tähendab suuri raskusi paljudele Tallinna peredele ja ettevõtetele. Linn peab inimesi aitama. Keeruline saab olema järgmise aasta eelarve koostamine, arvestades hinnatõuse ning samuti peab kiiresti edasi liikuma oluliste investeeringutega, nagu näiteks Tallinna Haigla. Selles olukorras ei pea meie võimalikuks minna kaasa poliitmängude ja intriigidega, mille eesmärk on valimiste võitja kõrvale jätmine," märkis Kaljulaid. Tallinna Haigla on olnud üks Keskerakonna põhilisi valimislubadusi.
Sotside esimees Indrek Saar ütles ERR-ile, et Tallinna valijad on öelnud kahte selget asja. "Seda, et nad soovivad näha koalitsioonivalitsust ja seda, et nad soovivad linnapeana näha Mihhail Kõlvartit. Ja võit kohustab," sõnas Saar.
Koalitsiooni minek Keskerakonnaga sõltub Saare sõnul sellest, kas need teemad, mis on sotsiaaldemokraatide jaoks olulised ja need muutused, mida koalitsioon peaks linnavalitsuses tooma, on võimalikud.
Eesti 200 ei lähe samuti EKRE-ga koostööle
Veidi pärast Kaljulaid avaldust tegi samasuguse teate Eesti 200 Tallinna esinumber Marek Reinaas.
"Tallinna ootab ees koalitsioonivalitsus. See on linnale ainult hea uudis.
Milline saab olema uus koalitsioon? EESTI 200 kätega Tallinnas EKRE-t võimule ei tule. See on põhimõtteline küsimus. See on väärtuste küsimus," kirjutas Reinaas.
Reinsalu: tuleb luua ühinenud koalitsioon
Isamaa esinumber Urmas Reinsalu avalda samas Delfis arvamusloo, kus kinnitas soovi teha Reformierakonna, Eesti 200, EKRE ja SDE-ga koostööd "ühe ja selge eesmärgiga: moodustada Tallinnas ühinenud koalitsioon".
"Isegi ametis olev linnapea väljendas selgelt mõtet, et kui Keskerakond ei saa absoluutset enamust, siis peaks senised opositsioonierakonnad püüdma moodustada linnavalitsust," kirjutas Reinsalu."Selle koalitsiooni eesmärk oleks tuua Tallinna juhtimisse tegelik muutus."
### Response:
SDE Tallinna esinumber Kaljulaid: mingit kambakat ei tule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Investorid panustavad, et USA-s kaubeldava toornafta WTI hind tõuseb detsembris 100 dollarini barreli kohta. Viimati ületas WTI hind 100 dollari piiri 2014. aastal, oktoobris ületas WTI hind aga 80 dollari piiri, vahendas The Wall Street Journal.
Mitmed investorid panustavad, et rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind ületab järgmisel aastal rekordilise 200 dollari piiri. Ootus on, et globaalsed tarnehäired tõstavad veelgi nafta hinda.
"Ma ei ole sellist panustamist juba ammu näinud," ütles finantsteenuste firma StoneX Group juht Mark Beningno.
Naftaturul on juba nii palju kauplejaid, et suuremad hinnakõikumised muutuvad peaaegu vältimatuks.
"Praegu on see juba metsik turg," ütles investeerimisfirma Flashpoint Energy juhtivpartner John Gretzinger.
Oktoobris kasvas naftaga seotud börsitehingud kõrgeimale tasemele alates 2020. aasta märtsist.
Beningo sõnul teevad spekulatiivsed investorid agressiivseid panused. Nad panustavad, et nafta hind kasvab jätkuvalt.
Investeerimisfirma JP Morgan analüütikud eeldavad, et Brenti toornafta hind jääb aasta lõpuks 84 dollari piiri juurde. Pank hoiatas nõudluse vähenemise eest. "Me arvame, et nafta hinna negatiivsed riskid on turul alahinnatud," teatas pank.
Wall Streeti analüütikud jälgivad samuti, kas hiljutine nafta hinnatõus vähendab ettevõtete kolmanda kvartali kasumimarginaali. USA lennufirma Delta Air Lines hoiatas eelmisel nädalal investoreid, et kõrgemad kütusehinnad võivad kasumit tunduvalt vähendada. | Investorid panustavad nafta hinna veelgi suuremale tõusule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Investorid panustavad, et USA-s kaubeldava toornafta WTI hind tõuseb detsembris 100 dollarini barreli kohta. Viimati ületas WTI hind 100 dollari piiri 2014. aastal, oktoobris ületas WTI hind aga 80 dollari piiri, vahendas The Wall Street Journal.
Mitmed investorid panustavad, et rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind ületab järgmisel aastal rekordilise 200 dollari piiri. Ootus on, et globaalsed tarnehäired tõstavad veelgi nafta hinda.
"Ma ei ole sellist panustamist juba ammu näinud," ütles finantsteenuste firma StoneX Group juht Mark Beningno.
Naftaturul on juba nii palju kauplejaid, et suuremad hinnakõikumised muutuvad peaaegu vältimatuks.
"Praegu on see juba metsik turg," ütles investeerimisfirma Flashpoint Energy juhtivpartner John Gretzinger.
Oktoobris kasvas naftaga seotud börsitehingud kõrgeimale tasemele alates 2020. aasta märtsist.
Beningo sõnul teevad spekulatiivsed investorid agressiivseid panused. Nad panustavad, et nafta hind kasvab jätkuvalt.
Investeerimisfirma JP Morgan analüütikud eeldavad, et Brenti toornafta hind jääb aasta lõpuks 84 dollari piiri juurde. Pank hoiatas nõudluse vähenemise eest. "Me arvame, et nafta hinna negatiivsed riskid on turul alahinnatud," teatas pank.
Wall Streeti analüütikud jälgivad samuti, kas hiljutine nafta hinnatõus vähendab ettevõtete kolmanda kvartali kasumimarginaali. USA lennufirma Delta Air Lines hoiatas eelmisel nädalal investoreid, et kõrgemad kütusehinnad võivad kasumit tunduvalt vähendada.
### Response:
Investorid panustavad nafta hinna veelgi suuremale tõusule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate eest viskas kaks väravat Chris Tierney, ühe tabamuse sai kirja Nick Paul. Connor Brown andis kolm resultatiivset söötu ja Filip Gustavsson tegi hooaja debüüdil 32 tõrjet.
Starsi ridades skoorisid Michael Raffl ja Joe Pavelski. Väravavaht Anton Khudobin tõrjus mängu jooksul 24 pealeviset.
Senators on hooaja alguses võitnud kolmest mängust kaks. | Senators teenis hooaja teise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate eest viskas kaks väravat Chris Tierney, ühe tabamuse sai kirja Nick Paul. Connor Brown andis kolm resultatiivset söötu ja Filip Gustavsson tegi hooaja debüüdil 32 tõrjet.
Starsi ridades skoorisid Michael Raffl ja Joe Pavelski. Väravavaht Anton Khudobin tõrjus mängu jooksul 24 pealeviset.
Senators on hooaja alguses võitnud kolmest mängust kaks.
### Response:
Senators teenis hooaja teise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatust "Koolijütsi koolimüts" leiab Olivia Saare uute luuletuste seast ka ühe tema tuntuima luuletuse "Üks tähtis kuu". Luuletus, mille värsiread "kõik, kõik on uus septembrikuus" on meie kõnepruugis tavapäraseks saanud, ilmus 55 aastat tagasi ajakirjas Täheke. Olivia Saare uued luuletused seob tervikuks värsirida "müts tutvustab tegijat mütsi sees" ehk mütsi järgi saame aimu mütsikandjast endast.
Aidi Valliku raamatust "Kõige tähtsam päev" leiab luuletusi laste paljudest tähtsatest päevadest ja tegemistest, alates kooliaasta algusest jaanipäevani, mardijooksust kevadistes veeloikudes möllamiseni.
Tallinna Keskraamatukogu poolt 2007. aastal algatatud raamatu kinkimise projekti eesmärgiks on tagada, et lapsed on esimeses klassis õppimise ajal koos õpetajaga läbi käinud tee koolist raamatukokku ning koos on õpitud tundma raamatukogu teenuseid. | Tallinna keskraamatukogu kingib esimese klassi õpilastele värske luuleraamatu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatust "Koolijütsi koolimüts" leiab Olivia Saare uute luuletuste seast ka ühe tema tuntuima luuletuse "Üks tähtis kuu". Luuletus, mille värsiread "kõik, kõik on uus septembrikuus" on meie kõnepruugis tavapäraseks saanud, ilmus 55 aastat tagasi ajakirjas Täheke. Olivia Saare uued luuletused seob tervikuks värsirida "müts tutvustab tegijat mütsi sees" ehk mütsi järgi saame aimu mütsikandjast endast.
Aidi Valliku raamatust "Kõige tähtsam päev" leiab luuletusi laste paljudest tähtsatest päevadest ja tegemistest, alates kooliaasta algusest jaanipäevani, mardijooksust kevadistes veeloikudes möllamiseni.
Tallinna Keskraamatukogu poolt 2007. aastal algatatud raamatu kinkimise projekti eesmärgiks on tagada, et lapsed on esimeses klassis õppimise ajal koos õpetajaga läbi käinud tee koolist raamatukokku ning koos on õpitud tundma raamatukogu teenuseid.
### Response:
Tallinna keskraamatukogu kingib esimese klassi õpilastele värske luuleraamatu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui valimisööl kell pool kaks oli teada, et Tallinna volikogus saab Keskerakond 38 kohta, Reformierakond 15, Eesti 200 kaheksa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seitse, sotsiaaldemokraadid kuus ja Isamaa viis kohta, siis hommikuks olid EKRE ja Eesti 200 kohad vahetanud. Viimastel andmetel sai EKRE kaheksa ja Eesti 200 seitse kohta.
"See tulenes hääletustulemuste kindlaks tegemisest. Üle linna loeti jaoskondade hääli kokku ning kõige viimasena lõpetati väljaspool ringkonda hääletanute valimistulemuste kindlaks tegemine," ütles Tallinna valimiskomisjoni esimees, linnasekretär Priit Lello esmaspäeval ERR-ile.
Esmaspäevast neljapäevani väljaspool oma ringkonda antud hääled loetakse keskselt linna valimiskomisjonis. Füüsiliselt loeti hääled alates pühapäeva õhtul alates kella kaheksast, protokoll allkirjastatud 18. oktoobril kell 2.08, teatas linna pressiesindaja hiljem ERR-ile.
"Need tulid teistest Eesti ja Tallinna ringkondadest, kui inimene käis hääletamas eelhääletamise perioodil väljaspool oma valimisringkonda. Näiteks Kristiine linnaosa elanik käis valimas Mustamäel või Lasnamäel, siis jaotati hääled väljaspool ringkonda hääletanute gruppi ja toimus nende häälte üle lugemine," rääkis Lello. Tema sõnul võtab selline protseduur rohkem aega, kuna need hääletussedelid on pandud ümbrikusse ja üle lugemiseks tuleb need ümbrikust eemaldada ja lisada teine tempel. "See on veidi mahukam protsess kui tavajaoskonnas lugemine," märkis ta.
Kokku oli selliseid hääli ligikaudu 6000 häält, need ei moodustanud eraldi jaoskonda ja lisandusid seekord avalikesse andmetesse pärast seda, kui kõik Tallinna 96 jaoskonda olid oma andmed juba esitanud.
"Nii et tõesti võis olla selline ajaaken, kus veebileht näitas, et 96 jaoskonda kõigist 96-st on oma hääled esitanud. Sellest oli põhimõtteliselt võimalik teha ekslik järeldus, et kõigi häälte andmed on infosüsteemi esitatud, samas kui tegelikult olid väljaspool oma ringkonda (linnaosa) antud hääled kogusummast sel hetkel veel puudu," selgitas Tallinna esindaja.
Väljaspool ringkonda antud hääled muutsid veel kuue omavalitsuse tulemusi
Valimisteenistuse juht Arne Koitmäe selgitas ERR-ile, et nendel valimistel loeti hääli kahel tasemel: "Kõik jaoskonnakomisjonid lugesid neid hääli, mis olid antud nende juures ning valla- ja linnakomisjonid lugesid väljaspool ringkonda antud hääli. Ehk väljaspool ringkonda antud hääled lisandusid hiljem."
"Valimiste infosüsteemis oli kuues omavalitsuses tõrge väljaspool ringkonda antud häälte protokollide allkirjastamisega. See puudutas valimiste infosüsteemi. Need hääled lisandusidki hiljem," rääkis Koitmäe.
Riigi infosüsteemi amet (RIA) kõrvaldas tõrke kell kaks öösel, ütles valimisteenistuse juht.
Koitmäe sõnul lisandus esialgsetel andmetel Hiiumaa vallas 60 häält, Kosel 23, Peipsiääre vallas 75, Rakveres 46, Tartu linnas 294 ja Viljandi linnas 68 häält.
Esmaspäeval loetakse kõik hääled uuesti üle ning teisipäevaks peaks lõplik tulemuis selge olema, ütles Koitmäe. | Hääletustulemuste muutuse tõid väljaspool ringkonda antud hääled | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui valimisööl kell pool kaks oli teada, et Tallinna volikogus saab Keskerakond 38 kohta, Reformierakond 15, Eesti 200 kaheksa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seitse, sotsiaaldemokraadid kuus ja Isamaa viis kohta, siis hommikuks olid EKRE ja Eesti 200 kohad vahetanud. Viimastel andmetel sai EKRE kaheksa ja Eesti 200 seitse kohta.
"See tulenes hääletustulemuste kindlaks tegemisest. Üle linna loeti jaoskondade hääli kokku ning kõige viimasena lõpetati väljaspool ringkonda hääletanute valimistulemuste kindlaks tegemine," ütles Tallinna valimiskomisjoni esimees, linnasekretär Priit Lello esmaspäeval ERR-ile.
Esmaspäevast neljapäevani väljaspool oma ringkonda antud hääled loetakse keskselt linna valimiskomisjonis. Füüsiliselt loeti hääled alates pühapäeva õhtul alates kella kaheksast, protokoll allkirjastatud 18. oktoobril kell 2.08, teatas linna pressiesindaja hiljem ERR-ile.
"Need tulid teistest Eesti ja Tallinna ringkondadest, kui inimene käis hääletamas eelhääletamise perioodil väljaspool oma valimisringkonda. Näiteks Kristiine linnaosa elanik käis valimas Mustamäel või Lasnamäel, siis jaotati hääled väljaspool ringkonda hääletanute gruppi ja toimus nende häälte üle lugemine," rääkis Lello. Tema sõnul võtab selline protseduur rohkem aega, kuna need hääletussedelid on pandud ümbrikusse ja üle lugemiseks tuleb need ümbrikust eemaldada ja lisada teine tempel. "See on veidi mahukam protsess kui tavajaoskonnas lugemine," märkis ta.
Kokku oli selliseid hääli ligikaudu 6000 häält, need ei moodustanud eraldi jaoskonda ja lisandusid seekord avalikesse andmetesse pärast seda, kui kõik Tallinna 96 jaoskonda olid oma andmed juba esitanud.
"Nii et tõesti võis olla selline ajaaken, kus veebileht näitas, et 96 jaoskonda kõigist 96-st on oma hääled esitanud. Sellest oli põhimõtteliselt võimalik teha ekslik järeldus, et kõigi häälte andmed on infosüsteemi esitatud, samas kui tegelikult olid väljaspool oma ringkonda (linnaosa) antud hääled kogusummast sel hetkel veel puudu," selgitas Tallinna esindaja.
Väljaspool ringkonda antud hääled muutsid veel kuue omavalitsuse tulemusi
Valimisteenistuse juht Arne Koitmäe selgitas ERR-ile, et nendel valimistel loeti hääli kahel tasemel: "Kõik jaoskonnakomisjonid lugesid neid hääli, mis olid antud nende juures ning valla- ja linnakomisjonid lugesid väljaspool ringkonda antud hääli. Ehk väljaspool ringkonda antud hääled lisandusid hiljem."
"Valimiste infosüsteemis oli kuues omavalitsuses tõrge väljaspool ringkonda antud häälte protokollide allkirjastamisega. See puudutas valimiste infosüsteemi. Need hääled lisandusidki hiljem," rääkis Koitmäe.
Riigi infosüsteemi amet (RIA) kõrvaldas tõrke kell kaks öösel, ütles valimisteenistuse juht.
Koitmäe sõnul lisandus esialgsetel andmetel Hiiumaa vallas 60 häält, Kosel 23, Peipsiääre vallas 75, Rakveres 46, Tartu linnas 294 ja Viljandi linnas 68 häält.
Esmaspäeval loetakse kõik hääled uuesti üle ning teisipäevaks peaks lõplik tulemuis selge olema, ütles Koitmäe.
### Response:
Hääletustulemuste muutuse tõid väljaspool ringkonda antud hääled |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sule täpsustas, et viimase ööpäevaga lisandus 44 haiglaravi vajajat. 33 patsienti vajab kolmanda astme intensiivravi, 17 neist on juhitaval hingamisel. Tallinna lastehaiglas viibib üks Covid-patsient.
Kõige enam on Covid-patsiente ravil Tartu Ülikooli kliinikumis – 80 inimest, neist 16 viibib kolmanda astme intensiivraviosakonnas. "Olukord on väga tõsine," nentis Sule.
Terviseameti täpsustatud andmetest selgub, et sümptomaatilise Covid-19 tõttu vajab haiglaravi 309 inimest, kellest on vaktsineerimata 213 ehk 68,9 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 96 ehk 31,1 protsenti.
Haiglaravi vajajatest 99 inimest on haiglas muude haiguste tõttu, kuid osutusid testimisel positiivseteks. Kõigis haiglates esineb ka viiruse haiglasisest levikut, kuigi haiglad rakendavad kõikvõimalikke ohutusmeetmeid, märkis Sule. Praegu on haiglasisese leviku tõttu koroonaviirusega patsiente 95, kes ilmselt kajastuvad ka mittesümptomaatiliste Covid-patsientide statistikas. Ühtegi haiglasisest nakatumist pole märgitud Narva ja Kuressaare haiglas.
Ööpäeva jooksul suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest: 37-aastane mees, 82-aastane naine ja 90-aastane naine. Terviseameti andmetel oli surnutest vähemalt üks vaktsineerimata, ühe andmed on täpsustamisel.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4975 testitulemust, millest 821 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 539 vaktsineerimata ja 282 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Koroonapatsientide suure hulga tõttu on kõik haiglad juba plaanilist ravi ümber korraldanud. TÜ kliinikumis tähendab see, et ollakse juba kriitilises olukorras ning võib tekkida vajadus väga jõuliste ümberkorralduste järele, ütles Sule.
"Näha on, et haigestumise tase Eestis praegu ei lange ja haiglatel pole mingit põhjust oodata, et ravivajadus võiks hakata stabiliseeruma. Pigem haiglad pingutavad, et suudaks rohkem Covid-haigeid vastu võtta. Aga see tähendab hüppelist plaanilise ravi mahtude vähendamist," selgitas Sule.
Ööpäeva jooksul manustati Eestis 1190 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 401 024 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 68,1 protsenti.
Vaktsineerimistempo langes veelgi. Eelmisel nädalal tehti kokku 12 107 kaitsesüsti. | Haiglates viibib 408 Covid-patsienti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sule täpsustas, et viimase ööpäevaga lisandus 44 haiglaravi vajajat. 33 patsienti vajab kolmanda astme intensiivravi, 17 neist on juhitaval hingamisel. Tallinna lastehaiglas viibib üks Covid-patsient.
Kõige enam on Covid-patsiente ravil Tartu Ülikooli kliinikumis – 80 inimest, neist 16 viibib kolmanda astme intensiivraviosakonnas. "Olukord on väga tõsine," nentis Sule.
Terviseameti täpsustatud andmetest selgub, et sümptomaatilise Covid-19 tõttu vajab haiglaravi 309 inimest, kellest on vaktsineerimata 213 ehk 68,9 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 96 ehk 31,1 protsenti.
Haiglaravi vajajatest 99 inimest on haiglas muude haiguste tõttu, kuid osutusid testimisel positiivseteks. Kõigis haiglates esineb ka viiruse haiglasisest levikut, kuigi haiglad rakendavad kõikvõimalikke ohutusmeetmeid, märkis Sule. Praegu on haiglasisese leviku tõttu koroonaviirusega patsiente 95, kes ilmselt kajastuvad ka mittesümptomaatiliste Covid-patsientide statistikas. Ühtegi haiglasisest nakatumist pole märgitud Narva ja Kuressaare haiglas.
Ööpäeva jooksul suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest: 37-aastane mees, 82-aastane naine ja 90-aastane naine. Terviseameti andmetel oli surnutest vähemalt üks vaktsineerimata, ühe andmed on täpsustamisel.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4975 testitulemust, millest 821 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 539 vaktsineerimata ja 282 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Koroonapatsientide suure hulga tõttu on kõik haiglad juba plaanilist ravi ümber korraldanud. TÜ kliinikumis tähendab see, et ollakse juba kriitilises olukorras ning võib tekkida vajadus väga jõuliste ümberkorralduste järele, ütles Sule.
"Näha on, et haigestumise tase Eestis praegu ei lange ja haiglatel pole mingit põhjust oodata, et ravivajadus võiks hakata stabiliseeruma. Pigem haiglad pingutavad, et suudaks rohkem Covid-haigeid vastu võtta. Aga see tähendab hüppelist plaanilise ravi mahtude vähendamist," selgitas Sule.
Ööpäeva jooksul manustati Eestis 1190 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 401 024 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 68,1 protsenti.
Vaktsineerimistempo langes veelgi. Eelmisel nädalal tehti kokku 12 107 kaitsesüsti.
### Response:
Haiglates viibib 408 Covid-patsienti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikoha võitis 44,5-kilomeetrisel distantsil veenva eduga valitsev Euroopa meister Stefan Küng (Groupama – FDJ), kelle ajaks märgiti 51.47. Teise koha teenis taanlane Martin Toft Madsen (BHS – PL Beton Bornholm; +0.36) ja kolmanda itaallane Alessandro de Marchi (Israel Start-Up Nation; +1.16). Neljandaks tuli Uus-Meremaa temposõidu meister Aaron Gate (Black Spoke Pro Cycling Academy; +1.22) ja viienda kohaga pidi üllatuslikult leppima belglane Remco Evenepoelil (Deceuninck – Quick Step; +1.22). Taaramäe kaotas võitjale kahe minuti ja 22 sekundiga.
Naiste seas pälvis esikoha valitsev Euroopa meister Marlen Reusser (Ale BTC Ljubljana) ajaga 33.36. Teise koha sai austerlanna Anna Kiesenhofer (+0.52) ja kolmanda sakslanna Mieke Kröger (TeamCoop -Hitec Product; +0.52). | Taaramäe sai Prantsusmaal sõidetud temposõiduvõistlusel 12. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikoha võitis 44,5-kilomeetrisel distantsil veenva eduga valitsev Euroopa meister Stefan Küng (Groupama – FDJ), kelle ajaks märgiti 51.47. Teise koha teenis taanlane Martin Toft Madsen (BHS – PL Beton Bornholm; +0.36) ja kolmanda itaallane Alessandro de Marchi (Israel Start-Up Nation; +1.16). Neljandaks tuli Uus-Meremaa temposõidu meister Aaron Gate (Black Spoke Pro Cycling Academy; +1.22) ja viienda kohaga pidi üllatuslikult leppima belglane Remco Evenepoelil (Deceuninck – Quick Step; +1.22). Taaramäe kaotas võitjale kahe minuti ja 22 sekundiga.
Naiste seas pälvis esikoha valitsev Euroopa meister Marlen Reusser (Ale BTC Ljubljana) ajaga 33.36. Teise koha sai austerlanna Anna Kiesenhofer (+0.52) ja kolmanda sakslanna Mieke Kröger (TeamCoop -Hitec Product; +0.52).
### Response:
Taaramäe sai Prantsusmaal sõidetud temposõiduvõistlusel 12. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zemmour on vastuoluline poliitik. Ta kritiseerib teravalt sisserännet ja nõuab riigis karmimat kontrolli islamiseaduste üle. Tema toetajate hinnangul toob Zemmour aga poliitilise korrektsuse poolt vaevatud ühiskonda uut värskust.
Zemmour domineerib Prantsusmaa meedias.
"Ta kontrollib meediat. Täpselt nagu Trump. Zemmour on killustunud meediamaastikul väga tuntud, sest täna on eelis neil, kes teevad räigemaid avaldusi," ütles endise presidendi Francois Hollande'i endine nõunik Gaspard Gantzer.
Zemmouril on sarnasusi USA endise presidendi Donald Trumpiga. Mõlemad saavad meedias tohutut tähelepanu. Mõlema poliitiline karjäär sai alguse telesaadetes ja ööpäevaringsetes uudistekanalites. Mõlemad väidavad, et nad pole karjääripoliitikud.
Prantsusmaa ajakirjanikud ei saa Zemmouri ka ignoreerida.
"Ma ei suuda uskuda seda, mida kuulen meie toimetuse koosolekutel. Me räägime immigratsioonist. Kõik keerleb ümber Zemmouri ja selle, kuidas me talle vastame," ütles veebiväljaandele Politico Prantsusmaa vasakpoolse väljaande ajakirjanik.
Zemmour pole ametlikult teatanud, et kandideerib järgmisel aastal Prantsusmaa presidendiks.
Valimisteni on jäänud pool aastat ja ametlik kampaania pole veel alanud. Siiski võtab parempoolsete soosik Marine Le Pen Zemmouri üha tõsisemalt.
Meedia teatel on Zemmour varasemalt käitunud sobimatult naistega. Hiljuti postitas Le Pen aga foto, kus teda ümbritsesid just naissoost toetajad.
Uuringufirma Harris Interactive'i hiljutine küsitlus näitas, et Zemmour saaks esimeses voorus 17 protsenti häältest. Le Pen saaks 15 protsenti häältest. Kõige populaarsem poliitik on president Emmanuel Macron, tema toetus on 24 protsenti, vahendas Politico. | Prantsusmaal kogub populaarsust uus vastuoluline poliitik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zemmour on vastuoluline poliitik. Ta kritiseerib teravalt sisserännet ja nõuab riigis karmimat kontrolli islamiseaduste üle. Tema toetajate hinnangul toob Zemmour aga poliitilise korrektsuse poolt vaevatud ühiskonda uut värskust.
Zemmour domineerib Prantsusmaa meedias.
"Ta kontrollib meediat. Täpselt nagu Trump. Zemmour on killustunud meediamaastikul väga tuntud, sest täna on eelis neil, kes teevad räigemaid avaldusi," ütles endise presidendi Francois Hollande'i endine nõunik Gaspard Gantzer.
Zemmouril on sarnasusi USA endise presidendi Donald Trumpiga. Mõlemad saavad meedias tohutut tähelepanu. Mõlema poliitiline karjäär sai alguse telesaadetes ja ööpäevaringsetes uudistekanalites. Mõlemad väidavad, et nad pole karjääripoliitikud.
Prantsusmaa ajakirjanikud ei saa Zemmouri ka ignoreerida.
"Ma ei suuda uskuda seda, mida kuulen meie toimetuse koosolekutel. Me räägime immigratsioonist. Kõik keerleb ümber Zemmouri ja selle, kuidas me talle vastame," ütles veebiväljaandele Politico Prantsusmaa vasakpoolse väljaande ajakirjanik.
Zemmour pole ametlikult teatanud, et kandideerib järgmisel aastal Prantsusmaa presidendiks.
Valimisteni on jäänud pool aastat ja ametlik kampaania pole veel alanud. Siiski võtab parempoolsete soosik Marine Le Pen Zemmouri üha tõsisemalt.
Meedia teatel on Zemmour varasemalt käitunud sobimatult naistega. Hiljuti postitas Le Pen aga foto, kus teda ümbritsesid just naissoost toetajad.
Uuringufirma Harris Interactive'i hiljutine küsitlus näitas, et Zemmour saaks esimeses voorus 17 protsenti häältest. Le Pen saaks 15 protsenti häältest. Kõige populaarsem poliitik on president Emmanuel Macron, tema toetus on 24 protsenti, vahendas Politico.
### Response:
Prantsusmaal kogub populaarsust uus vastuoluline poliitik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nüüd avaneb Erikul võimalusel keskenduda 100 protsenti loomingulisele tööle ning ta erakordne ühiskonnatunnetus ja oskus seda kõike kirjeldada jääb Eesti Ekspressi igapäevaosaks ka edaspidi," ütles Delfi teatel Ekspress Meedia juhatuses toimetuste eest vastutav Urmo Soonvald.
Moora sõnul on ligi kuus aastat peatoimetajana väga pikk aeg nii talle endale, aga kindlasti ka toimetusele: "Aja möödudes kärbus kihk administreerida, korraldada ja vormistada ning pead tõstis soov ise olulistesse teemadesse ja inimestesse põhjalikumalt süveneda, kui jõuab üks peatoimetaja. Ning mis seal salata – pisut pere- ja tervisesõbralikum töörütm ei teeks ka liiga."
Eesti Ekspressi uus peatoimetaja Merili Nikkolo töötab Ekspress Meedias tasulise sisu juhina 2020. aasta suvest.
"Ekspress on olnud ja peab ka edaspidi olema uuriva ajakirjanduse lipulaev, mis on julge, eksperimenteeriv, analüüsiv ja nutikas. Peame olema teenäitajad Eesti ajakirjanduses," sõnas Nikkolo. "Väärt sisu sünnib tugeva ja motiveeritud toimetusega ning Ekspressis on selleks kõik eeldused olemas – seal töötavad kogenud ja informeeritud ajakirjanikud, kes valdavad briljantselt kõiki žanre."
Nikkolo möönis, et peatoimetajaks asumisel on käes väga huvitav aeg. "Ühelt poolt tuleb hoida paberväljaanne tugevana, sest sellel on palju tellijaid, lugejaid ja mõju; teisalt kasvame hoogsalt veebis, kus iga päev lisandub uusi digitellijaid. See sunnib pidevalt mõtlema, kuidas digitaalselt veel rohkem sisu arendada, milliseid uusi formaate katsetada ja kuidas veel paremini Ekspressi lugejani jõuda."
Nikkolo on varem töötanud võistlevas Postimees Grupis uudismeedia juhi ja Postimehe vastutava väljaandjana. | Eesti Ekspressi peatoimetajaks saab Merili Nikkolo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nüüd avaneb Erikul võimalusel keskenduda 100 protsenti loomingulisele tööle ning ta erakordne ühiskonnatunnetus ja oskus seda kõike kirjeldada jääb Eesti Ekspressi igapäevaosaks ka edaspidi," ütles Delfi teatel Ekspress Meedia juhatuses toimetuste eest vastutav Urmo Soonvald.
Moora sõnul on ligi kuus aastat peatoimetajana väga pikk aeg nii talle endale, aga kindlasti ka toimetusele: "Aja möödudes kärbus kihk administreerida, korraldada ja vormistada ning pead tõstis soov ise olulistesse teemadesse ja inimestesse põhjalikumalt süveneda, kui jõuab üks peatoimetaja. Ning mis seal salata – pisut pere- ja tervisesõbralikum töörütm ei teeks ka liiga."
Eesti Ekspressi uus peatoimetaja Merili Nikkolo töötab Ekspress Meedias tasulise sisu juhina 2020. aasta suvest.
"Ekspress on olnud ja peab ka edaspidi olema uuriva ajakirjanduse lipulaev, mis on julge, eksperimenteeriv, analüüsiv ja nutikas. Peame olema teenäitajad Eesti ajakirjanduses," sõnas Nikkolo. "Väärt sisu sünnib tugeva ja motiveeritud toimetusega ning Ekspressis on selleks kõik eeldused olemas – seal töötavad kogenud ja informeeritud ajakirjanikud, kes valdavad briljantselt kõiki žanre."
Nikkolo möönis, et peatoimetajaks asumisel on käes väga huvitav aeg. "Ühelt poolt tuleb hoida paberväljaanne tugevana, sest sellel on palju tellijaid, lugejaid ja mõju; teisalt kasvame hoogsalt veebis, kus iga päev lisandub uusi digitellijaid. See sunnib pidevalt mõtlema, kuidas digitaalselt veel rohkem sisu arendada, milliseid uusi formaate katsetada ja kuidas veel paremini Ekspressi lugejani jõuda."
Nikkolo on varem töötanud võistlevas Postimees Grupis uudismeedia juhi ja Postimehe vastutava väljaandjana.
### Response:
Eesti Ekspressi peatoimetajaks saab Merili Nikkolo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sattusin Sten Eltermaa uuele näitusele "Klaasvastupanu" päeval, mil sain lõpuks kätte oma kaua remondis olnud Huawei mobiili. Esiklaas oli sedasi katki, et ühest korrast paranduses ei piisanud. Pidin peaaegu kaks nädalat igatsema oma truud masinat-kaaslast, sinna kogutud lemmikmuusikat, pilte, sotsmeediat ja suhtluskanaleid. Kunagi lugesin Wikipediast, et Huawei on lääneriikides sattunud eriti tormilise kriitika alla, sest kahtlustatakse, et ettevõte vahendab enda sidevõrkudes liikuvat teavet Hiina luurele. Iga kord, kui mobiil küsib mu käest järjekordset ligipääsu seal olevatele dokumentidele, kaamerale, galeriile jms, tuleb see mulle meelde.
Läänes loodud LinkedIn jälgib aga meie tööhõive ajalugu, Amazon lugemisharjumusi, Facebook puhkuse veetmise viise, Tinder struktureerib meie iha ja romantilisi eelistusi, suurkorporatsioonide jaemüüjad suunamudivad meie e-ostude põhjal juba praegu meie tulevasi oste.
Pealegi, mul võivad puududa peaaegu kõik ühisplatvormid, aga lõpuks laeb mõni häkker muuhulgas ka minu ID-kaardi pildi riigi infosüsteemi ametist alla, ähvardades digiriigi Eesti ja minu selle tulevikus tumesüvaveebi saata. See, kuidas praegune info- või jälgimis- ja kontrolliühiskond toimib, milleks on võimeline, on oma ulatuses küll hirmus, aga ka suuresti hoomamatu, sestap ei osata seda väga karta. ProtonMail kogub mul netis praegu vaid tolmu, Shoshana Zuboffi pompöösselt akadeemiline ja end liialt kordav "Järelvalve kapitalismi ajastu" ("The Age of Surveillance Capitalism: The Fight for a Human Future at the New Frontier of Power") jääb tõenäoliselt pooleli.
Teoreetiline sotsiaalkriitika. Kui silmasin Eltermaa näituse keskel järjestikku asetatud katkiste nutitelefonide skulptuuri "Orbiidilt hälbinud tehiskaaslane", kus iga ritta asetatud mobiil lummab vaatajat originaalse ja kordumatu katkise klaasi kristalliga, tundsin huvitavat kokkusattumist viimastel nädalatel kogetuga. Tundsin aga veel suuremat rõõmu oma nüüdseks sileda ning toimiva esiklaasiga Huawei üle ja silitasin seda vaikselt taskus värskelt desinfitseeritud sõrmedega. Armas orbiidilt hälbinud väheke ohtlik Hiina luure heaks töötav tehiskaaslane leidis tee mu juurde tagasi ja see vaid rõõmustas mind.
Autor ütleb näitust tutvustavas kontseptuaalses eelmängus, et "Klaasvastupanus" tegeletakse klaasi kui paradoksiga: see on habras ja ka ülimat vastupanu osutav materjal. "Klaas ilmutab korraga läbipaistvust ja peegeldust, olles niimoodi sümboliks ka demokraatiale – avatud ja võrdsele dialoogile rahva ja võimurakendajate vahel. Samas vihjab ka totalitarismile ning ühiskonnakihtide lahknevusele." Juba pealkiri "Klaasvastupanu" ("Glass struggle") on ju viide marksistlikule arusaamale ühiskonna toimimisest, inimeste Marxi arusaama järgi põhiliselt kahte klassi jaotumisest (kodanlased/ekspluateerijad – proletariaat/ekspluateeritavad) ja klassivõitlusest (class struggle). Kuigi Eltermaad on huvitanud suuresti võim ja selle toimemehhanismid-struktuurid, peamiselt küll seda väljendav arhitektuur, oleks tema tööde taandamine pelgalt sellele vahest liialt lihtsustav, eriti kui lõpuks siseneda galeriisse endasse ja mitte jääda ainult seda toetavat teoooriat lugema. Vahel näib, et suurem ühiskonnakriitika jääb Eltermaal siiski paberite kui näituseseinte vahele.
Galeriis veidi aega ringi kõndinuna tunnen, et mitte mu sotsiaalne närv ei puhke (veel rohkem) õide, vaid hoopiski mu taju(de)ga hakkab midagi juhtuma. Eltermaa näitus kogu oma geomeetriatäpsuse kiuste võbeleb, peegeldab, sädeleb, "ujub", liigub ja liigutab mindki. Vaataja-kogeja kutsutakse justkui alatasa oma pilguga sisse-välja suumima, kas siis mustritesse, varjudesse seintel või põrandal, ekraanidest peegelduvasse endasse, peegelduste peegeldustesse, katkiste mobiiliekraanide "ämblikuvõrkudesse" või klaaskuulidesse peidetud vormidesse. Enne kui jõuan veel näituse keskel Platoni põhitekste käsitleva-kasutava tööni, tekib mul juba põnev paralleel hoopis Platoni koopateooriaga. Kas näeme esemeid või ainult nende varje, mida heidab kunstlik valgus väljast? Vaatajana kutsutakse mind üldjuhul kõigepealt märkama pigem vormi, mitte selle võimalikku peidetud-salajast-salastatud sisu. Üldjuhul ei näe ma Eltermaa objektides ka teist inimest või inimesi, näen seal värelemas-peegeldamas ennast.
Tahan, kuid ei saa sinna. Klaaskuulid, katkised mobiilid, mis näevad kohati välja nagu metallist (ja mitte paberist) tõlgendamist ootavad tarokaardid – näiteks teos nimega "Torn XVI", Brüsselis asuva pangahoone fassaadi montaaž, on juba otsene viide tulevikku ennustavale suurele arkaanile. Tornikaart tähendab üldjuhul kehtiva elukorralduse hävinemist-hävitamist, suurt muutust. Kaugelt vaadates meenutab teos mulle järjestikku asetatud kirste või isegi paate või jällegi üksteise kõrvale asetatud mobiile. Mustrid korduvad tööst töösse nagu mingi salajane sisemine algoritm. Ka õhus rippuvad religioosses stiilis aknaraamid suunavad mõtted müstika- ja müstitsismiradadele.
Tekib huvitav tänapäeva über -tehnoloogia ja esoteerilis-maagiliste "instrumentide" hõõrdumine. Klaaskuul, mille sädelus-võbelus mind ennist kaugelt lummas, ennustab seda lähemalt vaadates hoopiski Brüsseli vormitäpset tehnokraatiat ja selle ideaali või heaolu väljendit – pangaaknaid. Mõne töö puhul, mis kaugelt lummab just oma ebamäärasuse, amorfse ja "lekkivama" vormiga, peegeldub nii mõnigi kord üks teos teiselt või saab läbipaistva materjali tõttu valgusega koostöös hoopis teise teose osaks, osutub lähemal vaatlusel millekski äärmiselt väikseks, vormitäpseks ja korrapäraseks. Vaatajas tekitatakse teostega justkui tung teada rohkem, tulla lähemale, veel lähemale, aga seal jääb teos ometigi suletuks ja hermeetiliseks, eneseküllaseks. Mida lähemale Eltermaa teostele minna, seda kinnisemaks need muutuvad, aga seda enam tahaks "neisse sisse". Galeriis saatis mind ühtelugu lause: "Ma tahan, kuid ei saa sinna."
Kahepoolne peegel. Praegu on kontroll palju tõhusam ühiskonnakorralduse ja -reguleerimise vahend kui kunagi varem. Kui distsipliin avaldub eelkõige kõrgete seinte ja lukustatavate ustena, siis kontroll on pigem taktika ja strateegia, et ahvatleda kedagi liikuma või vaatama just teatud-soovitud suunas. Kontrolliühiskond ei vaja niivõrd seinu, et juhtida inimesi teatud tungide poole ning kutsuda esile väga erilisi soove. 1990. aastal tõi filosoof Gilles Deleuze distsipliini- ja kontrolliühiskondade vahel välja arvukalt kontseptuaalseid erinevusi.* Kui esimene toimib diskreetsetes ja eraldiseisvates ruumides, mis tähendab, et füüsilised objektid-künnised käivitavad meis käitumuslikke erinevusi, siis kontrolliühiskond assotsieerub geomeetriliste ja pidevate joontega, ta on numbriline: kõverad jälgivad liikumist, tähistavad aegu, luues (näiteks meis ja meie liikumistes) struktuure ja mustreid. Eltermaa teoseid vaadates tundub mulle, et oleksin nagu kahe Deleuze'i ühiskonnakäsitluse vahel. Brüsseli (aga mitte ainult) võimuhooneid koondavad teosed: seinad. See, kuidas need on raamitud ja vaatamiseks välja pakutud aga: kordused, paralleelid, geomeetriline täpsus, mustrilisus, (triip)koodilikkus.
Üheks mõjusamaks tööks kujunes mulle "Riiklik Julgeolekuagentuur" (NSA). Teos rippus galerii keskel õhus nagu mõni tundmatu objekt, tulnukalaev, meenutades kohati isegi eksperimentaalsemat sorti lampi, nii et mingil hetkel leidsin end mõtlemast, kas see kuulub äkki hoopis EKA galeriisse, mitte "Klaasvastupanusse". Teos on konstrueeritud servadest lahti käima, nii et läheb tõmbetuule või suuremat sorti inimeste liikumise ajal-ajel vaevumärgatavalt lahti ja siis tagasi kokku. Selleks, et see liiguks, on igal juhul vaja inimtegevust – niisama selle all pikalt seistes ei juhtu eriti midagi. Siis võibki ühel hetkel isegi kahtlema hakata: kas ma vaatan ikka õiget asja? Või vaatan ma ehk tõepoolest kunstile suunatud intensiivse ja uuriva pilguga EKA galerii lampi? (Huvitav, mis juhtuks, kui ma kogu maailma kunsti vaataksin reserveeritud pilguga?) Kas näen seda, mida nägema pean või näha võiksin? Olen jälle tagasi Platoni koopas.
Mäletatavasti, kui 1950ndatel USAs riiklik julgeolekuagentuur loodi, ei tunnistatud algul selle olemasolu. Mõnikord viidatakse praegugi sellest rääkides kui mitte-eksisteerivale, ei-agentuurile (No Such Agency). Eltermaa kirjutab: "Klaasi võib vaadelda materjalina või tõlgendada seda kaudsemalt, näiteks barjäärina eri ühiskonnagruppide vahel. Selle asemel, et olla läbipaistev, püstitab võimustruktuur enda ja teiste vahele kahepoolse peegli, mis "heidab" vastutuse valijatele tagasi." Teosega "Riiklik Julgeolekuagentuur" tekkinud kummaline kogemus suunas mind mõtlema just niiviisi: ma võin näha objekti, isegi selle nime, teada võib-olla isegi selle otstarvet, kuid ühel hetkel siiski leida, et oot, äkki olen ikkagi millestki valesti aru saanud – kaheldes esmalt endas, mitte objektis. Äkki see pole ikka "see"? Kas see polegi üks võimu võimsamaid instrumente?
Anonüümsuse kadumine hirmutab. Mina kuulun vist sellesse (vist ka viimasesse) nooremasse põlvkonda, kes nägi veel internetita maailma. Ja mobiiltelefonita maailma. Vahel ma isegi igatsen veidi toda "peeglitagust" elu. Mõelge, kunagi pidi sõprade uste taha minema, koputama või kella laskma, et siis küsida, kas sõber on kodus või ei. Või siis hoovi peal hüüdma. Tean, et paljud kipuvad oma lapsepõlve idealiseerima ja nostalgitsema, aga mõnikord tõesti tahaksin sinna tagasi, elaksin parema meelega interneti- ja mobiilieelses maailmas. Maailmas, kus ei olnud pidevalt kuklas kaamerate valvsat silma, kus ei saanud mobiili järgi positsioneerida. Kuigi, muidugi, nõukaajal kuuldavasti ei olnud Huaweisid, aga ikka teati kõikidest peaaegu kõike. Näib, et maailm võib muutuda, aga "tehnikad" ei muutu, vaid pigem muunduvad. Ma ei ole tehnopessimist, leian, et tehnoloogia aitab meil hoopis teisiti üksteisega kontakti saada ja seda palju suuremas ulatuses, kui küla, linn või riik seda eales võimaldaks, ja see meeldib mulle, aga ometigi see tunne – anonüümsuse totaalne kadumine – hirmutab. Tean, et nii pole ilus mõelda, aga vahel isegi uudiseid lugedes – näiteks sellest, et mõni vanem naine või noorem mees on juba nädalaid või isegi kuid kadunud –, kohutav tunnistada, aga ma veidi isegi nagu rõõmustan selle üle. Mitte selle üle, et inimene on kadunud, ei, loomulikult mitte. Pigem selle üle, et kadumine kui selline on üldse veel võimalik. Mul on tunne, et varsti, väga varsti, muutub maailm täiesti läbipaistvaks ja meiegi koos sellega. Ja siis teavad kõik ja enam-vähem alati, kus keegi täpselt on ja kellega on tegu. Ja keegi ei kao enam kunagi ära.
PS Muide, viimase Huawei sain kingiks emalt. Selle ma siis kaks kuud hiljem temaga Lasnakal jalutades vastu asfalti maha pillasingi. Kuidas saada aru, et oled vaene? Aga siis, kui su ema hakkab uue mobiili ekraani katkiminemise peale keset tänavat nutma, sest tal on sellele kulunud rahast nii kahju. Jälgimis- ja järelvalveühiskond on meile kõigile, kes me neoliberaalses tehnokraatlikus maailmas elame-toimetame, midagi väga ohtlikku, aga suur osa meist nutab peamiselt siiski teistsuguste katkiste asjade pärast kui katkine ühiskonnakorraldus. Artur Boiko võib kas või kõik mu andmed riigi infosüsteemi ametist alla laadida, peaasi, et mu Huaweiga on kõik korras ja ma ei pea mõnda aega uue peale mõtlema. See, kas USA riiklik julgeolekuagentuur on ikka olemas või ei, seda ma ei tea. Tõenäoliselt siiski on. Aga seda, et class struggle is real, seda tean täpselt.
* Gilles Deleuze, Postscript on the Societies of Control – October, 1992, talv, köide 159, lk 3–7. | Arvustus. Huaweid, häkkerid ja vastupanu. Mitte ainult klaasist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sattusin Sten Eltermaa uuele näitusele "Klaasvastupanu" päeval, mil sain lõpuks kätte oma kaua remondis olnud Huawei mobiili. Esiklaas oli sedasi katki, et ühest korrast paranduses ei piisanud. Pidin peaaegu kaks nädalat igatsema oma truud masinat-kaaslast, sinna kogutud lemmikmuusikat, pilte, sotsmeediat ja suhtluskanaleid. Kunagi lugesin Wikipediast, et Huawei on lääneriikides sattunud eriti tormilise kriitika alla, sest kahtlustatakse, et ettevõte vahendab enda sidevõrkudes liikuvat teavet Hiina luurele. Iga kord, kui mobiil küsib mu käest järjekordset ligipääsu seal olevatele dokumentidele, kaamerale, galeriile jms, tuleb see mulle meelde.
Läänes loodud LinkedIn jälgib aga meie tööhõive ajalugu, Amazon lugemisharjumusi, Facebook puhkuse veetmise viise, Tinder struktureerib meie iha ja romantilisi eelistusi, suurkorporatsioonide jaemüüjad suunamudivad meie e-ostude põhjal juba praegu meie tulevasi oste.
Pealegi, mul võivad puududa peaaegu kõik ühisplatvormid, aga lõpuks laeb mõni häkker muuhulgas ka minu ID-kaardi pildi riigi infosüsteemi ametist alla, ähvardades digiriigi Eesti ja minu selle tulevikus tumesüvaveebi saata. See, kuidas praegune info- või jälgimis- ja kontrolliühiskond toimib, milleks on võimeline, on oma ulatuses küll hirmus, aga ka suuresti hoomamatu, sestap ei osata seda väga karta. ProtonMail kogub mul netis praegu vaid tolmu, Shoshana Zuboffi pompöösselt akadeemiline ja end liialt kordav "Järelvalve kapitalismi ajastu" ("The Age of Surveillance Capitalism: The Fight for a Human Future at the New Frontier of Power") jääb tõenäoliselt pooleli.
Teoreetiline sotsiaalkriitika. Kui silmasin Eltermaa näituse keskel järjestikku asetatud katkiste nutitelefonide skulptuuri "Orbiidilt hälbinud tehiskaaslane", kus iga ritta asetatud mobiil lummab vaatajat originaalse ja kordumatu katkise klaasi kristalliga, tundsin huvitavat kokkusattumist viimastel nädalatel kogetuga. Tundsin aga veel suuremat rõõmu oma nüüdseks sileda ning toimiva esiklaasiga Huawei üle ja silitasin seda vaikselt taskus värskelt desinfitseeritud sõrmedega. Armas orbiidilt hälbinud väheke ohtlik Hiina luure heaks töötav tehiskaaslane leidis tee mu juurde tagasi ja see vaid rõõmustas mind.
Autor ütleb näitust tutvustavas kontseptuaalses eelmängus, et "Klaasvastupanus" tegeletakse klaasi kui paradoksiga: see on habras ja ka ülimat vastupanu osutav materjal. "Klaas ilmutab korraga läbipaistvust ja peegeldust, olles niimoodi sümboliks ka demokraatiale – avatud ja võrdsele dialoogile rahva ja võimurakendajate vahel. Samas vihjab ka totalitarismile ning ühiskonnakihtide lahknevusele." Juba pealkiri "Klaasvastupanu" ("Glass struggle") on ju viide marksistlikule arusaamale ühiskonna toimimisest, inimeste Marxi arusaama järgi põhiliselt kahte klassi jaotumisest (kodanlased/ekspluateerijad – proletariaat/ekspluateeritavad) ja klassivõitlusest (class struggle). Kuigi Eltermaad on huvitanud suuresti võim ja selle toimemehhanismid-struktuurid, peamiselt küll seda väljendav arhitektuur, oleks tema tööde taandamine pelgalt sellele vahest liialt lihtsustav, eriti kui lõpuks siseneda galeriisse endasse ja mitte jääda ainult seda toetavat teoooriat lugema. Vahel näib, et suurem ühiskonnakriitika jääb Eltermaal siiski paberite kui näituseseinte vahele.
Galeriis veidi aega ringi kõndinuna tunnen, et mitte mu sotsiaalne närv ei puhke (veel rohkem) õide, vaid hoopiski mu taju(de)ga hakkab midagi juhtuma. Eltermaa näitus kogu oma geomeetriatäpsuse kiuste võbeleb, peegeldab, sädeleb, "ujub", liigub ja liigutab mindki. Vaataja-kogeja kutsutakse justkui alatasa oma pilguga sisse-välja suumima, kas siis mustritesse, varjudesse seintel või põrandal, ekraanidest peegelduvasse endasse, peegelduste peegeldustesse, katkiste mobiiliekraanide "ämblikuvõrkudesse" või klaaskuulidesse peidetud vormidesse. Enne kui jõuan veel näituse keskel Platoni põhitekste käsitleva-kasutava tööni, tekib mul juba põnev paralleel hoopis Platoni koopateooriaga. Kas näeme esemeid või ainult nende varje, mida heidab kunstlik valgus väljast? Vaatajana kutsutakse mind üldjuhul kõigepealt märkama pigem vormi, mitte selle võimalikku peidetud-salajast-salastatud sisu. Üldjuhul ei näe ma Eltermaa objektides ka teist inimest või inimesi, näen seal värelemas-peegeldamas ennast.
Tahan, kuid ei saa sinna. Klaaskuulid, katkised mobiilid, mis näevad kohati välja nagu metallist (ja mitte paberist) tõlgendamist ootavad tarokaardid – näiteks teos nimega "Torn XVI", Brüsselis asuva pangahoone fassaadi montaaž, on juba otsene viide tulevikku ennustavale suurele arkaanile. Tornikaart tähendab üldjuhul kehtiva elukorralduse hävinemist-hävitamist, suurt muutust. Kaugelt vaadates meenutab teos mulle järjestikku asetatud kirste või isegi paate või jällegi üksteise kõrvale asetatud mobiile. Mustrid korduvad tööst töösse nagu mingi salajane sisemine algoritm. Ka õhus rippuvad religioosses stiilis aknaraamid suunavad mõtted müstika- ja müstitsismiradadele.
Tekib huvitav tänapäeva über -tehnoloogia ja esoteerilis-maagiliste "instrumentide" hõõrdumine. Klaaskuul, mille sädelus-võbelus mind ennist kaugelt lummas, ennustab seda lähemalt vaadates hoopiski Brüsseli vormitäpset tehnokraatiat ja selle ideaali või heaolu väljendit – pangaaknaid. Mõne töö puhul, mis kaugelt lummab just oma ebamäärasuse, amorfse ja "lekkivama" vormiga, peegeldub nii mõnigi kord üks teos teiselt või saab läbipaistva materjali tõttu valgusega koostöös hoopis teise teose osaks, osutub lähemal vaatlusel millekski äärmiselt väikseks, vormitäpseks ja korrapäraseks. Vaatajas tekitatakse teostega justkui tung teada rohkem, tulla lähemale, veel lähemale, aga seal jääb teos ometigi suletuks ja hermeetiliseks, eneseküllaseks. Mida lähemale Eltermaa teostele minna, seda kinnisemaks need muutuvad, aga seda enam tahaks "neisse sisse". Galeriis saatis mind ühtelugu lause: "Ma tahan, kuid ei saa sinna."
Kahepoolne peegel. Praegu on kontroll palju tõhusam ühiskonnakorralduse ja -reguleerimise vahend kui kunagi varem. Kui distsipliin avaldub eelkõige kõrgete seinte ja lukustatavate ustena, siis kontroll on pigem taktika ja strateegia, et ahvatleda kedagi liikuma või vaatama just teatud-soovitud suunas. Kontrolliühiskond ei vaja niivõrd seinu, et juhtida inimesi teatud tungide poole ning kutsuda esile väga erilisi soove. 1990. aastal tõi filosoof Gilles Deleuze distsipliini- ja kontrolliühiskondade vahel välja arvukalt kontseptuaalseid erinevusi.* Kui esimene toimib diskreetsetes ja eraldiseisvates ruumides, mis tähendab, et füüsilised objektid-künnised käivitavad meis käitumuslikke erinevusi, siis kontrolliühiskond assotsieerub geomeetriliste ja pidevate joontega, ta on numbriline: kõverad jälgivad liikumist, tähistavad aegu, luues (näiteks meis ja meie liikumistes) struktuure ja mustreid. Eltermaa teoseid vaadates tundub mulle, et oleksin nagu kahe Deleuze'i ühiskonnakäsitluse vahel. Brüsseli (aga mitte ainult) võimuhooneid koondavad teosed: seinad. See, kuidas need on raamitud ja vaatamiseks välja pakutud aga: kordused, paralleelid, geomeetriline täpsus, mustrilisus, (triip)koodilikkus.
Üheks mõjusamaks tööks kujunes mulle "Riiklik Julgeolekuagentuur" (NSA). Teos rippus galerii keskel õhus nagu mõni tundmatu objekt, tulnukalaev, meenutades kohati isegi eksperimentaalsemat sorti lampi, nii et mingil hetkel leidsin end mõtlemast, kas see kuulub äkki hoopis EKA galeriisse, mitte "Klaasvastupanusse". Teos on konstrueeritud servadest lahti käima, nii et läheb tõmbetuule või suuremat sorti inimeste liikumise ajal-ajel vaevumärgatavalt lahti ja siis tagasi kokku. Selleks, et see liiguks, on igal juhul vaja inimtegevust – niisama selle all pikalt seistes ei juhtu eriti midagi. Siis võibki ühel hetkel isegi kahtlema hakata: kas ma vaatan ikka õiget asja? Või vaatan ma ehk tõepoolest kunstile suunatud intensiivse ja uuriva pilguga EKA galerii lampi? (Huvitav, mis juhtuks, kui ma kogu maailma kunsti vaataksin reserveeritud pilguga?) Kas näen seda, mida nägema pean või näha võiksin? Olen jälle tagasi Platoni koopas.
Mäletatavasti, kui 1950ndatel USAs riiklik julgeolekuagentuur loodi, ei tunnistatud algul selle olemasolu. Mõnikord viidatakse praegugi sellest rääkides kui mitte-eksisteerivale, ei-agentuurile (No Such Agency). Eltermaa kirjutab: "Klaasi võib vaadelda materjalina või tõlgendada seda kaudsemalt, näiteks barjäärina eri ühiskonnagruppide vahel. Selle asemel, et olla läbipaistev, püstitab võimustruktuur enda ja teiste vahele kahepoolse peegli, mis "heidab" vastutuse valijatele tagasi." Teosega "Riiklik Julgeolekuagentuur" tekkinud kummaline kogemus suunas mind mõtlema just niiviisi: ma võin näha objekti, isegi selle nime, teada võib-olla isegi selle otstarvet, kuid ühel hetkel siiski leida, et oot, äkki olen ikkagi millestki valesti aru saanud – kaheldes esmalt endas, mitte objektis. Äkki see pole ikka "see"? Kas see polegi üks võimu võimsamaid instrumente?
Anonüümsuse kadumine hirmutab. Mina kuulun vist sellesse (vist ka viimasesse) nooremasse põlvkonda, kes nägi veel internetita maailma. Ja mobiiltelefonita maailma. Vahel ma isegi igatsen veidi toda "peeglitagust" elu. Mõelge, kunagi pidi sõprade uste taha minema, koputama või kella laskma, et siis küsida, kas sõber on kodus või ei. Või siis hoovi peal hüüdma. Tean, et paljud kipuvad oma lapsepõlve idealiseerima ja nostalgitsema, aga mõnikord tõesti tahaksin sinna tagasi, elaksin parema meelega interneti- ja mobiilieelses maailmas. Maailmas, kus ei olnud pidevalt kuklas kaamerate valvsat silma, kus ei saanud mobiili järgi positsioneerida. Kuigi, muidugi, nõukaajal kuuldavasti ei olnud Huaweisid, aga ikka teati kõikidest peaaegu kõike. Näib, et maailm võib muutuda, aga "tehnikad" ei muutu, vaid pigem muunduvad. Ma ei ole tehnopessimist, leian, et tehnoloogia aitab meil hoopis teisiti üksteisega kontakti saada ja seda palju suuremas ulatuses, kui küla, linn või riik seda eales võimaldaks, ja see meeldib mulle, aga ometigi see tunne – anonüümsuse totaalne kadumine – hirmutab. Tean, et nii pole ilus mõelda, aga vahel isegi uudiseid lugedes – näiteks sellest, et mõni vanem naine või noorem mees on juba nädalaid või isegi kuid kadunud –, kohutav tunnistada, aga ma veidi isegi nagu rõõmustan selle üle. Mitte selle üle, et inimene on kadunud, ei, loomulikult mitte. Pigem selle üle, et kadumine kui selline on üldse veel võimalik. Mul on tunne, et varsti, väga varsti, muutub maailm täiesti läbipaistvaks ja meiegi koos sellega. Ja siis teavad kõik ja enam-vähem alati, kus keegi täpselt on ja kellega on tegu. Ja keegi ei kao enam kunagi ära.
PS Muide, viimase Huawei sain kingiks emalt. Selle ma siis kaks kuud hiljem temaga Lasnakal jalutades vastu asfalti maha pillasingi. Kuidas saada aru, et oled vaene? Aga siis, kui su ema hakkab uue mobiili ekraani katkiminemise peale keset tänavat nutma, sest tal on sellele kulunud rahast nii kahju. Jälgimis- ja järelvalveühiskond on meile kõigile, kes me neoliberaalses tehnokraatlikus maailmas elame-toimetame, midagi väga ohtlikku, aga suur osa meist nutab peamiselt siiski teistsuguste katkiste asjade pärast kui katkine ühiskonnakorraldus. Artur Boiko võib kas või kõik mu andmed riigi infosüsteemi ametist alla laadida, peaasi, et mu Huaweiga on kõik korras ja ma ei pea mõnda aega uue peale mõtlema. See, kas USA riiklik julgeolekuagentuur on ikka olemas või ei, seda ma ei tea. Tõenäoliselt siiski on. Aga seda, et class struggle is real, seda tean täpselt.
* Gilles Deleuze, Postscript on the Societies of Control – October, 1992, talv, köide 159, lk 3–7.
### Response:
Arvustus. Huaweid, häkkerid ja vastupanu. Mitte ainult klaasist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tervikuna võib öelda, et ükski kolmest suuremast uuringufirmast väga täpselt valimistulemusi ette ei ennustanud. Turu-uuringud ja Norstat panid täppi erakondade järjestusega.
Uuringufirmad prognoosisid Keskerakonnale Tallinna 39-42 protsenti toetust, aga Keskerakond sai 45 protsenti.
Reformierakonnale prognoositi 15-21 protsenti, tegelikkus oli selle keskel ehk ligi 18 protsenti.
EKRE-le prognoositi 11-15 protsenti toetust, tegelikkus oli kehvem ehk 9,5 protsenti.
Ka Eesti 200 sai Tallinnas 9,5 protsenti, küsitluses ennustasid 8-14 protsenti.
SDE-le prognoositi 6-11 protsenti, tegelikkus oli 7,5 protsenti.
Isamaa toetus oli prognoosides 3-6,5 protsenti, tegelikkus oli 7 protsenti.
Rohelistele prognoositi toetust 0,9-3 protsenti, tegelikkus oli 2,2 protsenti.
Eri uuringufirmad viisid oma küsitlused läbi eri aegadel ning erakondade kampaaniate intensiivsus oli neil perioodidel ka erinev. Turu-uuringud tegid küsitluse kõige varem ehk 6.–15. septembrini, Emor 15.–29. septembrini, Norstat esimese küsitluse 24. septembrist 3. oktoobrini ja teise 24. septembrist 13. oktoobrini. Ehk ajaline eelis oli mõistagi hilisemal Norstati hilisemal küsitlusel.
Küsitlused tehti erineva metoodikaga. Näiteks Turu-uuringute küsitlus oli puhtalt erakondade brändi uuring ehk ilma kandidaatideta. Seevastu Norstat andis ette täisnimekirjad. Emori uuringus märkis vastaja linnaosa, kus ta hääletab, misjärel kuvati talle vastava linnaosa kõikide nimekirjade kolme esimese kandidaadi nimed. | Kui täppi panid valimisprognoosid? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tervikuna võib öelda, et ükski kolmest suuremast uuringufirmast väga täpselt valimistulemusi ette ei ennustanud. Turu-uuringud ja Norstat panid täppi erakondade järjestusega.
Uuringufirmad prognoosisid Keskerakonnale Tallinna 39-42 protsenti toetust, aga Keskerakond sai 45 protsenti.
Reformierakonnale prognoositi 15-21 protsenti, tegelikkus oli selle keskel ehk ligi 18 protsenti.
EKRE-le prognoositi 11-15 protsenti toetust, tegelikkus oli kehvem ehk 9,5 protsenti.
Ka Eesti 200 sai Tallinnas 9,5 protsenti, küsitluses ennustasid 8-14 protsenti.
SDE-le prognoositi 6-11 protsenti, tegelikkus oli 7,5 protsenti.
Isamaa toetus oli prognoosides 3-6,5 protsenti, tegelikkus oli 7 protsenti.
Rohelistele prognoositi toetust 0,9-3 protsenti, tegelikkus oli 2,2 protsenti.
Eri uuringufirmad viisid oma küsitlused läbi eri aegadel ning erakondade kampaaniate intensiivsus oli neil perioodidel ka erinev. Turu-uuringud tegid küsitluse kõige varem ehk 6.–15. septembrini, Emor 15.–29. septembrini, Norstat esimese küsitluse 24. septembrist 3. oktoobrini ja teise 24. septembrist 13. oktoobrini. Ehk ajaline eelis oli mõistagi hilisemal Norstati hilisemal küsitlusel.
Küsitlused tehti erineva metoodikaga. Näiteks Turu-uuringute küsitlus oli puhtalt erakondade brändi uuring ehk ilma kandidaatideta. Seevastu Norstat andis ette täisnimekirjad. Emori uuringus märkis vastaja linnaosa, kus ta hääletab, misjärel kuvati talle vastava linnaosa kõikide nimekirjade kolme esimese kandidaadi nimed.
### Response:
Kui täppi panid valimisprognoosid? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tavapäraselt on seesugustel turniiridel kaheksa asetatud mängijat, kuid algselt 6. asetatud sakslanna Angelique Kerber (WTA 12.) oli sunnitud haiguse tõttu turniirist loobuma ja nii anti Kontaveidile 9. paigutus.
Esialgses mängutabelis paiknes Kontaveit paar rida kõrgemal ja ta pidi turniiri alustama läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse jõudnud mängija vastu, kuid nüüd liigutati ta Kerberi kohale ja seega on Kontaveidi vastane avaringis tšehhitar Katerina Siniakova (WTA 50.).
Selle paari võitja läheb teises ringis vastamisi äsja Indian Wellsis poolfinaali jõudnud Läti esinumbri Jelena Ostapenko (WTA 30.) ja sakslanna Andrea Petkovici (WTA 79.) vahelise kohtumise võitjaga.
25-aastane Kontaveit ja temaga sama vana Siniakova on varem mänginud neljal korral ja Kontaveit juhib matšidega 3:1. Siniakova ainus võit pärineb 2018. aasta US Openilt, kus ta jäi kaks ja pool tundi kestnud kohtumises peale 6:7 (3), 6:3, 7:5. Viimati olid nad aga vastamisi tänavu augusti lõpus Clevelandis, kus Kontaveit teenis enda karjääri teise WTA turniirivõidu. Veerandfinaalis sai ta Siniakovast kaks tundi ja 41 minutit kestnud matšis jagu 6:3, 5:7, 6:2.
Kontaveidi ja Siniakova kohtumine peetakse Moskvas eeldatavasti teisipäeval. | Kontaveit sai Moskvas asetuse ja uue vastase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tavapäraselt on seesugustel turniiridel kaheksa asetatud mängijat, kuid algselt 6. asetatud sakslanna Angelique Kerber (WTA 12.) oli sunnitud haiguse tõttu turniirist loobuma ja nii anti Kontaveidile 9. paigutus.
Esialgses mängutabelis paiknes Kontaveit paar rida kõrgemal ja ta pidi turniiri alustama läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse jõudnud mängija vastu, kuid nüüd liigutati ta Kerberi kohale ja seega on Kontaveidi vastane avaringis tšehhitar Katerina Siniakova (WTA 50.).
Selle paari võitja läheb teises ringis vastamisi äsja Indian Wellsis poolfinaali jõudnud Läti esinumbri Jelena Ostapenko (WTA 30.) ja sakslanna Andrea Petkovici (WTA 79.) vahelise kohtumise võitjaga.
25-aastane Kontaveit ja temaga sama vana Siniakova on varem mänginud neljal korral ja Kontaveit juhib matšidega 3:1. Siniakova ainus võit pärineb 2018. aasta US Openilt, kus ta jäi kaks ja pool tundi kestnud kohtumises peale 6:7 (3), 6:3, 7:5. Viimati olid nad aga vastamisi tänavu augusti lõpus Clevelandis, kus Kontaveit teenis enda karjääri teise WTA turniirivõidu. Veerandfinaalis sai ta Siniakovast kaks tundi ja 41 minutit kestnud matšis jagu 6:3, 5:7, 6:2.
Kontaveidi ja Siniakova kohtumine peetakse Moskvas eeldatavasti teisipäeval.
### Response:
Kontaveit sai Moskvas asetuse ja uue vastase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avalikul konsultatsioonil ringleb dokument, mis järgmise seitsme aasta jooksul saab raamistama Euroopa Liidu rahade kasutamist Eestis. Dokument on väga mahukas ja nimigi pikk: partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eelnõud perioodiks 2021-2027.
Selles mahukas paketis on kaks lauset, mis võiksid ja peaksid tegema ettevõtjad tähelepanelikuks ning, miks mitte, ehk isegi sundima sõna võtma.
Partnerlusleppes plaanib riik kinnitada, et "Eesti ei tee ülekannet InvestEU-sse" ning "Eesti ei tee täiendavat ülekannet ESF+ist või ERF-ist JTF-i". Lahtiseletatult tähendab see, et me ei soovi anda vabatahtlikku eelarvelist tagatist. Mis omakorda tähendab, et meie ettevõtetel puudub tulevikus võimalus kasutada Euroopa Liidu garantiid.
Lühiajalises vaates võidame nii paar protsenti ühtekuuluvusfondidest, mida saab kasutada koheselt nähtavates projektides. Pikaajalises vaates kaotame aga oma ettevõtete konkurentsivõimes võrreldes nende liikmesriikide ettevõtetega, kes selle tagatise annavad.
Euroopa Liidu siseturu majanduspoliitikat raamistav ühtekuuluvuspoliitika areneb toetuste pakkumiselt finantsinstrumentide pakkumise suunas. Uuel rahastusperioodil (2021-2027) tähendab see ennekõike rohe- ja digipöördega seotud investeeringute toetamist uute finantsinstrumentidega.
Paraku tuleb aga arvestada, et iga ministeerium, poliitik ja ametnik vaatab ühtekuuluvuspoliitika rakendamiseks plaanitud rahalisi vahendeid ikkagi kui rahapotti, millest tuleb endale ära tuua võimalikult suur summa. Kui see käes, saab poliitik valijatele raporteerida positiivseid uudiseid ning ministeerium teha oma ägedaid asju.
Palju kaalutlemise kohti
Siseriikliku rahajagamise lihtsas ja kõigile arusaadavas sekkumisloogikas jääb märkamata nii keeruline ja tehniline partnerluslepe kui selle osana arutelule pandud plaan mitte osaleda Euroopa Liidu garantii kokkuleppes.
Seda need kaks lauset tähendavadki: ettevõtetel ei ole võimalik rohe- ja digipöörde jaoks vajalikes investeeringutes kasutada Euroopa Liidu garantiiga kaasneva kõrge krediidireitingu eeliseid. Ehk siis odavat raha.
Enne selle võimaluse lukustumist kutsun parterlusleppe aruteludesse kaasatud huvigruppe siiski läbi mõtlema, kas nende poolt esindatavad ettevõtted ikka soovivad jätkuvalt kalleid KredExi tooteid? Või tuleks süveneda ühtekuuluvuspoliitika sekkumisloogikasse ja InvestEU programmi ning oma ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime eest ka tegelikult hoolt kanda?
"Nii tekib Euroopa Liidu eelarvelise garantii toel võimalus katta osa investeerimisriske ning seeläbi suurendada investeeringute ulatust."
Järgmisel rahastusperioodil ühendatakse kõik senised Euroopa Liidu turupõhised finantsinstrumendid uueks InvestEU fondiks. Nii tekib Euroopa Liidu eelarvelise garantii toel võimalus katta osa investeerimisriske ning seeläbi suurendada investeeringute ulatust.
InvestEU strateegia on rahandusministeeriumi kujundada ning seda ei tunnetata osana ettevõtluspoliitikast, ilmselt teema tehnilise keerukuse tõttu. InvestEU programmil on kokku neli suurt poliitikasuunda: jätkusuutlik taristu; teadus, innovatsioon ja digitaliseerimine; väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ning sotsiaalsed investeeringud ja oskused.
Seega on programm väga laia haardega. Ning mis kõige olulisem, kuna kõigis suundades on fookuses kuni 500 töötajaga ettevõtted, siis katab InvestEU fond praktiliselt kogu Eesti majanduse. Arvan, et selline programm võiks siiski avalikku huvi pakkuda.
Kõigis InvestEU poliitikasuundades on kaks sektsiooni, Euroopa Liidu sektsioon ja liikmesriigi sektsioon. Euroopa Liidu sektsiooni vahendite arvel antavate garantiide puhul on fookuses Euroopa Liidu prioriteedid.
Liikmesriikide sektsiooni vahendite arvel antavate garantiide abil saavad aga liikmesriigid kasutada Euroopa liidu garantii kõrget krediidireitingut oma majanduses vajalike investeeringute tegemiseks. Selles osalemiseks peab liikmesriik andma vabatahtliku eelarvelise tagatise. Sisuliselt kokku leppima, kuidas ja millistel tingimustel saame osa oma ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kasutada Euroopa Liidu garantiina.
InvestEU programmi poolt pakutav Euroopa Liidu garantii on uus instrument, mis asendab eelmise rahastusperioodi VKE-de initsiatiivi. Eesti ettevõtted on siiani olnud küllaltki edukad VKE-de initsiatiivi finantsinstrumentide (InnovFin, COSME jt) kasutajad.
Uuel rahastusperioodil neid finantsinstrumente enam ei pakuta, võimalik on kasutada ainult Euroopa Liidu eelarvegarantiid. Selles osalemiseks peavad liikmesriigid aga eraldama kokkuleppelise protsendi ühtekuuluvusfondide vahenditest liikmesriigi sektsiooni. Juhul kui nad tahavad. Eesti ei taha.
Eelmise rahastusperioodi VKE-de initsiatiivi puhul tegi liikmesriik ühtekuuluvusfondidesse sissemakse ning vastu sai oluliselt paremate tingimustega finantsinstrumendid kui iga üksiku liikmesriigi poolt eraldi pakutavad. Uue rahastusperioodi Euroopa Liidu garantii puhul ei pea liikmesriik samuti kulutama ressursse ega aega oma finantsinstrumentide loomiseks ja juhtimiseks.
Parnterluslepinguga tuleks aga teada anda, et kaalume liikmesriigi sektsioonis osalemiseks vajaliku vabatahtliku eelarvelist tagatise andmist. Seejärel aga analüüsima, mis on selle hind ning mida me vastu saame. Paraku plaanime kohe välja öelda, et me ei kavatse selles osaleda, Eesti ettevõtted ei ole huvitatud Euroopa Liidu garantii kasutamisest.
InvestEU peamine partner on Euroopa Investeerimispank. Liikmesriigi sektsiooni toel saavad aga investeerimisprojekte esitada ning seeläbi Euroopa Liidu eelarvegarantiid kasutada ka teised organisatsioonid, Eesti puhul näiteks KredEx, EBRD ja NIB.
Ainsaks eelduseks on, et läbi on viidud nn samba hindamine ehk sõltumatu audiitori poolt tehtud audit. Eesmärgiks on kindel olla, et organisatsiooni võib Euroopa Liidu fondide kasutamisel usaldada. Eestis sellist hindamist ei plaanita.
Uuel instrumendil on veel palju kaalutlemise kohti. Lisaks ei ole teada, kuidas võetakse see vastu teistes liikmesriikides. Teisalt, kui meie national promotional bank ehk KredEx samba hindamist ei tee ning Eesti kinnitab partnerlusleppes üheselt, et ei kavatse liikmesriigi sektsioonis osaleda, siis võtame oma ettevõtetelt võimaluse kasutada Euroopa Liidu eelarvegarantiid. Samuti üheselt.
Enne selle arengu raiumist partnerlusleppesse tasuks ehk teemat siiski analüüsida ning ettevõtete esindusorganisatsioonidega arutada?
Näited
Toon ka konkreetsed näited võimalikest mõjudest. Kevadel Eestit väisanud siseturu volinik Thierry Breton kutsus kohtumisel osalenud Eesti ettevõtteid kasutama tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise eest vastutava asutuse European Health Emergency Preparedness and Response Authority (HERA) pakutavaid võimalusi. Selle vahendid tehakse aga ettevõtetele kättesaadavaks Euroopa Investeerimispanga ja InvestEU poolt.
Kui Eesti ei osale InvestEU liikmesriigi sektsioonis, siis ei ole need vahendid meie ettevõtetele kättesaadavad, vähemalt mitte sama madala intressiga kui konkurentidele.
Või teine näide. Õiglase ülemineku fondi raamides Ida-Virumaal kättesaadavaks tehtavatest sadadest miljonitest on palju räägitud. Ei ole aga räägitud sellest, et fond on ainult väike osa õiglase ülemineku mehhanismist. Investeeringute mõistes oluliselt suurem osa on erasektori investeeringute kaasamiseks mõeldud InvestEU õiglase ülemineku kava.
Kui Eesti ei osale InvestEU liikmesriigi sektsioonis, siis ei ole need vahendid meie majanduse dekarboniseerimiseks tehtavateks investeeringuteks kättesaadavad, vähemalt mitte sama madala intressiga kui konkurentidele.
Euroopa Liidu garantii uus instrument on tehniliselt küllaltki keeruline ning eeldab läbirääkimisi Euroopa Komisjoni, valitsuse, KredEx-i ning ühtekuuluvusfondide rakendusüksuse vahel. Tehniline keerukus ei tohiks aga olla ettekäändeks sellest loobumisele. Ning isegi kui loobumine on mõistlik, siis peaks see otsus siiski põhinema mõjuanalüüsil. | Anu Kull: partnerluslepet ei saa vaikuses finišisse veeretada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avalikul konsultatsioonil ringleb dokument, mis järgmise seitsme aasta jooksul saab raamistama Euroopa Liidu rahade kasutamist Eestis. Dokument on väga mahukas ja nimigi pikk: partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eelnõud perioodiks 2021-2027.
Selles mahukas paketis on kaks lauset, mis võiksid ja peaksid tegema ettevõtjad tähelepanelikuks ning, miks mitte, ehk isegi sundima sõna võtma.
Partnerlusleppes plaanib riik kinnitada, et "Eesti ei tee ülekannet InvestEU-sse" ning "Eesti ei tee täiendavat ülekannet ESF+ist või ERF-ist JTF-i". Lahtiseletatult tähendab see, et me ei soovi anda vabatahtlikku eelarvelist tagatist. Mis omakorda tähendab, et meie ettevõtetel puudub tulevikus võimalus kasutada Euroopa Liidu garantiid.
Lühiajalises vaates võidame nii paar protsenti ühtekuuluvusfondidest, mida saab kasutada koheselt nähtavates projektides. Pikaajalises vaates kaotame aga oma ettevõtete konkurentsivõimes võrreldes nende liikmesriikide ettevõtetega, kes selle tagatise annavad.
Euroopa Liidu siseturu majanduspoliitikat raamistav ühtekuuluvuspoliitika areneb toetuste pakkumiselt finantsinstrumentide pakkumise suunas. Uuel rahastusperioodil (2021-2027) tähendab see ennekõike rohe- ja digipöördega seotud investeeringute toetamist uute finantsinstrumentidega.
Paraku tuleb aga arvestada, et iga ministeerium, poliitik ja ametnik vaatab ühtekuuluvuspoliitika rakendamiseks plaanitud rahalisi vahendeid ikkagi kui rahapotti, millest tuleb endale ära tuua võimalikult suur summa. Kui see käes, saab poliitik valijatele raporteerida positiivseid uudiseid ning ministeerium teha oma ägedaid asju.
Palju kaalutlemise kohti
Siseriikliku rahajagamise lihtsas ja kõigile arusaadavas sekkumisloogikas jääb märkamata nii keeruline ja tehniline partnerluslepe kui selle osana arutelule pandud plaan mitte osaleda Euroopa Liidu garantii kokkuleppes.
Seda need kaks lauset tähendavadki: ettevõtetel ei ole võimalik rohe- ja digipöörde jaoks vajalikes investeeringutes kasutada Euroopa Liidu garantiiga kaasneva kõrge krediidireitingu eeliseid. Ehk siis odavat raha.
Enne selle võimaluse lukustumist kutsun parterlusleppe aruteludesse kaasatud huvigruppe siiski läbi mõtlema, kas nende poolt esindatavad ettevõtted ikka soovivad jätkuvalt kalleid KredExi tooteid? Või tuleks süveneda ühtekuuluvuspoliitika sekkumisloogikasse ja InvestEU programmi ning oma ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime eest ka tegelikult hoolt kanda?
"Nii tekib Euroopa Liidu eelarvelise garantii toel võimalus katta osa investeerimisriske ning seeläbi suurendada investeeringute ulatust."
Järgmisel rahastusperioodil ühendatakse kõik senised Euroopa Liidu turupõhised finantsinstrumendid uueks InvestEU fondiks. Nii tekib Euroopa Liidu eelarvelise garantii toel võimalus katta osa investeerimisriske ning seeläbi suurendada investeeringute ulatust.
InvestEU strateegia on rahandusministeeriumi kujundada ning seda ei tunnetata osana ettevõtluspoliitikast, ilmselt teema tehnilise keerukuse tõttu. InvestEU programmil on kokku neli suurt poliitikasuunda: jätkusuutlik taristu; teadus, innovatsioon ja digitaliseerimine; väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ning sotsiaalsed investeeringud ja oskused.
Seega on programm väga laia haardega. Ning mis kõige olulisem, kuna kõigis suundades on fookuses kuni 500 töötajaga ettevõtted, siis katab InvestEU fond praktiliselt kogu Eesti majanduse. Arvan, et selline programm võiks siiski avalikku huvi pakkuda.
Kõigis InvestEU poliitikasuundades on kaks sektsiooni, Euroopa Liidu sektsioon ja liikmesriigi sektsioon. Euroopa Liidu sektsiooni vahendite arvel antavate garantiide puhul on fookuses Euroopa Liidu prioriteedid.
Liikmesriikide sektsiooni vahendite arvel antavate garantiide abil saavad aga liikmesriigid kasutada Euroopa liidu garantii kõrget krediidireitingut oma majanduses vajalike investeeringute tegemiseks. Selles osalemiseks peab liikmesriik andma vabatahtliku eelarvelise tagatise. Sisuliselt kokku leppima, kuidas ja millistel tingimustel saame osa oma ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kasutada Euroopa Liidu garantiina.
InvestEU programmi poolt pakutav Euroopa Liidu garantii on uus instrument, mis asendab eelmise rahastusperioodi VKE-de initsiatiivi. Eesti ettevõtted on siiani olnud küllaltki edukad VKE-de initsiatiivi finantsinstrumentide (InnovFin, COSME jt) kasutajad.
Uuel rahastusperioodil neid finantsinstrumente enam ei pakuta, võimalik on kasutada ainult Euroopa Liidu eelarvegarantiid. Selles osalemiseks peavad liikmesriigid aga eraldama kokkuleppelise protsendi ühtekuuluvusfondide vahenditest liikmesriigi sektsiooni. Juhul kui nad tahavad. Eesti ei taha.
Eelmise rahastusperioodi VKE-de initsiatiivi puhul tegi liikmesriik ühtekuuluvusfondidesse sissemakse ning vastu sai oluliselt paremate tingimustega finantsinstrumendid kui iga üksiku liikmesriigi poolt eraldi pakutavad. Uue rahastusperioodi Euroopa Liidu garantii puhul ei pea liikmesriik samuti kulutama ressursse ega aega oma finantsinstrumentide loomiseks ja juhtimiseks.
Parnterluslepinguga tuleks aga teada anda, et kaalume liikmesriigi sektsioonis osalemiseks vajaliku vabatahtliku eelarvelist tagatise andmist. Seejärel aga analüüsima, mis on selle hind ning mida me vastu saame. Paraku plaanime kohe välja öelda, et me ei kavatse selles osaleda, Eesti ettevõtted ei ole huvitatud Euroopa Liidu garantii kasutamisest.
InvestEU peamine partner on Euroopa Investeerimispank. Liikmesriigi sektsiooni toel saavad aga investeerimisprojekte esitada ning seeläbi Euroopa Liidu eelarvegarantiid kasutada ka teised organisatsioonid, Eesti puhul näiteks KredEx, EBRD ja NIB.
Ainsaks eelduseks on, et läbi on viidud nn samba hindamine ehk sõltumatu audiitori poolt tehtud audit. Eesmärgiks on kindel olla, et organisatsiooni võib Euroopa Liidu fondide kasutamisel usaldada. Eestis sellist hindamist ei plaanita.
Uuel instrumendil on veel palju kaalutlemise kohti. Lisaks ei ole teada, kuidas võetakse see vastu teistes liikmesriikides. Teisalt, kui meie national promotional bank ehk KredEx samba hindamist ei tee ning Eesti kinnitab partnerlusleppes üheselt, et ei kavatse liikmesriigi sektsioonis osaleda, siis võtame oma ettevõtetelt võimaluse kasutada Euroopa Liidu eelarvegarantiid. Samuti üheselt.
Enne selle arengu raiumist partnerlusleppesse tasuks ehk teemat siiski analüüsida ning ettevõtete esindusorganisatsioonidega arutada?
Näited
Toon ka konkreetsed näited võimalikest mõjudest. Kevadel Eestit väisanud siseturu volinik Thierry Breton kutsus kohtumisel osalenud Eesti ettevõtteid kasutama tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise eest vastutava asutuse European Health Emergency Preparedness and Response Authority (HERA) pakutavaid võimalusi. Selle vahendid tehakse aga ettevõtetele kättesaadavaks Euroopa Investeerimispanga ja InvestEU poolt.
Kui Eesti ei osale InvestEU liikmesriigi sektsioonis, siis ei ole need vahendid meie ettevõtetele kättesaadavad, vähemalt mitte sama madala intressiga kui konkurentidele.
Või teine näide. Õiglase ülemineku fondi raamides Ida-Virumaal kättesaadavaks tehtavatest sadadest miljonitest on palju räägitud. Ei ole aga räägitud sellest, et fond on ainult väike osa õiglase ülemineku mehhanismist. Investeeringute mõistes oluliselt suurem osa on erasektori investeeringute kaasamiseks mõeldud InvestEU õiglase ülemineku kava.
Kui Eesti ei osale InvestEU liikmesriigi sektsioonis, siis ei ole need vahendid meie majanduse dekarboniseerimiseks tehtavateks investeeringuteks kättesaadavad, vähemalt mitte sama madala intressiga kui konkurentidele.
Euroopa Liidu garantii uus instrument on tehniliselt küllaltki keeruline ning eeldab läbirääkimisi Euroopa Komisjoni, valitsuse, KredEx-i ning ühtekuuluvusfondide rakendusüksuse vahel. Tehniline keerukus ei tohiks aga olla ettekäändeks sellest loobumisele. Ning isegi kui loobumine on mõistlik, siis peaks see otsus siiski põhinema mõjuanalüüsil.
### Response:
Anu Kull: partnerluslepet ei saa vaikuses finišisse veeretada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Valikuprotsessi iseloomustas kindlasti häälte jagunemine erinevate filmide vahel ja valik saabus napi enamusega," ütles EFI juht Edith Sepp, kelle vedamisel valis sõltumatu komisjon võitja seitsme kandidaadi seast. "Komisjoni valik näitab, et "oma eesti lood" on täna äärmiselt olulised."
Komisjoni hinnangul õnnestus Simmil anda hästi edasi emotsionaalne üleskasvamise lugu ning ta tunneb inimlikku soojust oma tegelaste vastu, vaatamata karmile ümbritsevale keskkonnale. Lisaväärtusena jäi komisjonile silma tõetruu ajastutunnetuse saavutamine.
"Karakterid on tõelised ja mõjuvad loomulikuna, sealjuures on näitlejate töö kaasahaarav ja nauditav," märkis Sepp.
"Parima võrukeelse filmi Oscar on meie," ütles Simm talle omasel muhedal viisil.
"On õnn, kui kokku saab hea lugu ja sellega hästi kokku kõlksuv loominguline meeskond," sõnas filmi produtsent Marju Lepp. "Loodame, et meie karuselt helge ja armastusega tehtud film läheb Ameerika filmiakadeemia liikmetele korda."
Filmilugu leiab aset 1980. aastate alguse Eesti NSV-s Võrumaa looduskauni Tamula järve ääres. Peategelane Andres (Rasmus Ermel) on pärast isa Venemaale kadumist ja ema Rootsi põgenemist jäänud kohati järskude vanavanemate kasvatada. Teismelisele Andresele meeldib kalal käia ning teeb ta seda koos veidi vilus kasvanud täisealise sõbra Kollaga (Aarne Soro), keda ta peab "kõige targemaks lollipaberitega meheks".
"Simm on Ruitlase algupärasest tekstist suutnud luua elulise ja värskena mõjuva pildikese minevikust, samas hoidudes liigsesse nõukogude aja nostalgiasse laskumast ning elu hammasrataste vahele jäänud inimeste suhtes kallutatud hoiakut võtmast," märkis komisjon.
Filmivabrikus toodetud linateos on Simmi 12. mängufilm, mida peetakse ka lavastaja karjääri üheks tipphetkeks. "Peeter Simmi film vääriks suuremat tähelepanu, lisaks oleks huvitav näha, millist tagasisidet saab film rahvusvahelisel turul," ütles Sepp.
Lisaks Sepale kuulusid komisjoni ERR-i kultuuriportaali vastutav toimetaja Kaspar Viilup, valdavalt Suurbritannias resideeruv filmikunstnik Elo Soode, operaator Ivar Taim, endine levitaja ja kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Siim Rohtla, filmikriitik ja PÖFF-i juht Tiina Lokk, ja filmilavastaja Moonika Siimets.
"Vee peal" esilinastus PÖFF-i põhivõistlusprogrammis 2020. aasta novembris. | Eesti esitab võõrkeelse filmi Oscarile Peeter Simmi mängufilmi "Vee peal" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Valikuprotsessi iseloomustas kindlasti häälte jagunemine erinevate filmide vahel ja valik saabus napi enamusega," ütles EFI juht Edith Sepp, kelle vedamisel valis sõltumatu komisjon võitja seitsme kandidaadi seast. "Komisjoni valik näitab, et "oma eesti lood" on täna äärmiselt olulised."
Komisjoni hinnangul õnnestus Simmil anda hästi edasi emotsionaalne üleskasvamise lugu ning ta tunneb inimlikku soojust oma tegelaste vastu, vaatamata karmile ümbritsevale keskkonnale. Lisaväärtusena jäi komisjonile silma tõetruu ajastutunnetuse saavutamine.
"Karakterid on tõelised ja mõjuvad loomulikuna, sealjuures on näitlejate töö kaasahaarav ja nauditav," märkis Sepp.
"Parima võrukeelse filmi Oscar on meie," ütles Simm talle omasel muhedal viisil.
"On õnn, kui kokku saab hea lugu ja sellega hästi kokku kõlksuv loominguline meeskond," sõnas filmi produtsent Marju Lepp. "Loodame, et meie karuselt helge ja armastusega tehtud film läheb Ameerika filmiakadeemia liikmetele korda."
Filmilugu leiab aset 1980. aastate alguse Eesti NSV-s Võrumaa looduskauni Tamula järve ääres. Peategelane Andres (Rasmus Ermel) on pärast isa Venemaale kadumist ja ema Rootsi põgenemist jäänud kohati järskude vanavanemate kasvatada. Teismelisele Andresele meeldib kalal käia ning teeb ta seda koos veidi vilus kasvanud täisealise sõbra Kollaga (Aarne Soro), keda ta peab "kõige targemaks lollipaberitega meheks".
"Simm on Ruitlase algupärasest tekstist suutnud luua elulise ja värskena mõjuva pildikese minevikust, samas hoidudes liigsesse nõukogude aja nostalgiasse laskumast ning elu hammasrataste vahele jäänud inimeste suhtes kallutatud hoiakut võtmast," märkis komisjon.
Filmivabrikus toodetud linateos on Simmi 12. mängufilm, mida peetakse ka lavastaja karjääri üheks tipphetkeks. "Peeter Simmi film vääriks suuremat tähelepanu, lisaks oleks huvitav näha, millist tagasisidet saab film rahvusvahelisel turul," ütles Sepp.
Lisaks Sepale kuulusid komisjoni ERR-i kultuuriportaali vastutav toimetaja Kaspar Viilup, valdavalt Suurbritannias resideeruv filmikunstnik Elo Soode, operaator Ivar Taim, endine levitaja ja kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Siim Rohtla, filmikriitik ja PÖFF-i juht Tiina Lokk, ja filmilavastaja Moonika Siimets.
"Vee peal" esilinastus PÖFF-i põhivõistlusprogrammis 2020. aasta novembris.
### Response:
Eesti esitab võõrkeelse filmi Oscarile Peeter Simmi mängufilmi "Vee peal" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti 200-l läks hästi Tallinnas ja Tartus, aga ka näiteks Viimsis. Kallas ise kogus Tartus 3000 häält, mis oli linnapea Urmas Klaasi järel paremuselt teine tulemus. Kõva läbimurre ja tõestus skeptikutele, kes ennustasid, et erakonna bränd on tugev, aga nimed mitte.
Kus Eesti 200-l reservi on, on üle-eestiline ühtlasem esindatus. Üle Eesti saadi üle 35 000 hääle ehk kuus protsenti. Näiteks suuruselt neljandas omavalitsuses Pärnu linnas saadi vaid 3,3 protsenti toetust.
Aga 35 000 häält on juba palju parem tulemus kui eelmistel riigikogu valimistel saadud 24 000 häält, mis andis 4,4 protsenti toetust ja millega jäädi valimiskünnise alla.
Ratas, Helme ja Seeder midagi erilist ei teinud
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja EKRE esimees Martin Helme kandideerisid Tallinnas Mustamäel ja kogusid üsna sarnase tulemuse – Ratas sai 3034 häält ja Helme 2957 häält. Kahepeale kokku saadi ligi 6000 häält ehk jäädi alla nende valimiste vaat et suurimale üllatajale Lauri Laatsile, kes sai 8466 häält ehk mõlema erakonnajuhi häältesaak oli pigem keskpärane. Ratas oli kogu Eestis Keskerakonnale viies häältetooja, Helme EKRE-le suurim.
Keskpäraseks võib pidada ka Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi tulemust, kes kandideeris Viljandis. Tema saak oli 332 häält, mis oli Viljandis paremuselt neljas tulemus. Isamaa sai Viljandis neli mandaati. Eelmistel kohalikel valimistel sai ta samas kandideerides 324 häält ehk tulemus oli nüüd sisuliselt sama. Samas kaotas Isamaa Viljandis kaks mandaati.
Kogu Eestis jäi Isamaa tulemus sisuliselt samaks kui eelmistel kohalikel valimistel. Valimisvõit saadi Rakveres, Tartus parandati tulemust ning Tallinnas ületati valimiskünnis. Aga mingit suurt üllatust erakond ei pakkunud, kuigi kampaania oli põhjalik.
Kas Saar ja Izmailova jätkavad erakonna juhtidena?
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liider Indrek Saar kandideeris sel korral Tallinnas Nõmmel. Saar sai 588 häält ja pääses küll volikogusse, aga tulemus oli ikkagi selge altminek. Eriti kui võrrelda seda näiteks Rainer Vakra häältesaagiga eelmistel kohalikel valimistel Nõmmel, kui Vakra kogus 3296 häält ehk 5,6 korda rohkem kui Saar sel korral.
Saarest kogusid Tallinnas teistest sotsidest sel korral palju parema tulemuse ka Riina Sikkut (1664 häält), Raimond Kaljulaid (1579 häält), Jevgeni Ossinovski (829 häält) ja Sven Mikser (761 häält).
Sotsid kaotasid ka terves Eestis toetust – kui eelmistel kohalikel valimistel said nad üle 60 000 hääle ja 10,4 protsenti toetust, siis sel korral 29 000 häält ja viis protsenti. Võidu said sotsid Hiiumaal ja Võrus. Tõsi, mitmel pool kandideerisid sotsid üsna edukalt valimisliitudes, näiteks Viljandis (Helmen Kütt 875 häält). Aga tervikuna erakond ikkagi kaotas oluliselt toetust.
Kas see kõik võiks tähendada Indrek Saare taandumist erakonnajuhi kohalt enne riigikogu valimisi? Kes võiks olla sel juhul alternatiiv? Riina Sikkut? Jevgeni Ossinovski?
Roheliste liider Züleyxa Izmailova kandideeris Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas ja sai 563 häält. Valimiste ööl ei varjanud ta oma pettumust. Kokku said rohelised Tallinnas 4221 häält ehk 2,2 protsenti kõigist häältest. Pealinna volikogusse nad sellega mõistagi ei pääsenud. Üle Eesti kogusid rohelised 1,1 protsenti toetust. Oli siiski üks koht, kus rohelised erakonnana sisse said – Antslas said nad kaks kohta.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas kohalikel valimistel ei kandideerinud. | Erakonnajuhtidest oli edukaim Kristina Kallas, suurim põruja Indrek Saar | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti 200-l läks hästi Tallinnas ja Tartus, aga ka näiteks Viimsis. Kallas ise kogus Tartus 3000 häält, mis oli linnapea Urmas Klaasi järel paremuselt teine tulemus. Kõva läbimurre ja tõestus skeptikutele, kes ennustasid, et erakonna bränd on tugev, aga nimed mitte.
Kus Eesti 200-l reservi on, on üle-eestiline ühtlasem esindatus. Üle Eesti saadi üle 35 000 hääle ehk kuus protsenti. Näiteks suuruselt neljandas omavalitsuses Pärnu linnas saadi vaid 3,3 protsenti toetust.
Aga 35 000 häält on juba palju parem tulemus kui eelmistel riigikogu valimistel saadud 24 000 häält, mis andis 4,4 protsenti toetust ja millega jäädi valimiskünnise alla.
Ratas, Helme ja Seeder midagi erilist ei teinud
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja EKRE esimees Martin Helme kandideerisid Tallinnas Mustamäel ja kogusid üsna sarnase tulemuse – Ratas sai 3034 häält ja Helme 2957 häält. Kahepeale kokku saadi ligi 6000 häält ehk jäädi alla nende valimiste vaat et suurimale üllatajale Lauri Laatsile, kes sai 8466 häält ehk mõlema erakonnajuhi häältesaak oli pigem keskpärane. Ratas oli kogu Eestis Keskerakonnale viies häältetooja, Helme EKRE-le suurim.
Keskpäraseks võib pidada ka Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi tulemust, kes kandideeris Viljandis. Tema saak oli 332 häält, mis oli Viljandis paremuselt neljas tulemus. Isamaa sai Viljandis neli mandaati. Eelmistel kohalikel valimistel sai ta samas kandideerides 324 häält ehk tulemus oli nüüd sisuliselt sama. Samas kaotas Isamaa Viljandis kaks mandaati.
Kogu Eestis jäi Isamaa tulemus sisuliselt samaks kui eelmistel kohalikel valimistel. Valimisvõit saadi Rakveres, Tartus parandati tulemust ning Tallinnas ületati valimiskünnis. Aga mingit suurt üllatust erakond ei pakkunud, kuigi kampaania oli põhjalik.
Kas Saar ja Izmailova jätkavad erakonna juhtidena?
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liider Indrek Saar kandideeris sel korral Tallinnas Nõmmel. Saar sai 588 häält ja pääses küll volikogusse, aga tulemus oli ikkagi selge altminek. Eriti kui võrrelda seda näiteks Rainer Vakra häältesaagiga eelmistel kohalikel valimistel Nõmmel, kui Vakra kogus 3296 häält ehk 5,6 korda rohkem kui Saar sel korral.
Saarest kogusid Tallinnas teistest sotsidest sel korral palju parema tulemuse ka Riina Sikkut (1664 häält), Raimond Kaljulaid (1579 häält), Jevgeni Ossinovski (829 häält) ja Sven Mikser (761 häält).
Sotsid kaotasid ka terves Eestis toetust – kui eelmistel kohalikel valimistel said nad üle 60 000 hääle ja 10,4 protsenti toetust, siis sel korral 29 000 häält ja viis protsenti. Võidu said sotsid Hiiumaal ja Võrus. Tõsi, mitmel pool kandideerisid sotsid üsna edukalt valimisliitudes, näiteks Viljandis (Helmen Kütt 875 häält). Aga tervikuna erakond ikkagi kaotas oluliselt toetust.
Kas see kõik võiks tähendada Indrek Saare taandumist erakonnajuhi kohalt enne riigikogu valimisi? Kes võiks olla sel juhul alternatiiv? Riina Sikkut? Jevgeni Ossinovski?
Roheliste liider Züleyxa Izmailova kandideeris Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas ja sai 563 häält. Valimiste ööl ei varjanud ta oma pettumust. Kokku said rohelised Tallinnas 4221 häält ehk 2,2 protsenti kõigist häältest. Pealinna volikogusse nad sellega mõistagi ei pääsenud. Üle Eesti kogusid rohelised 1,1 protsenti toetust. Oli siiski üks koht, kus rohelised erakonnana sisse said – Antslas said nad kaks kohta.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas kohalikel valimistel ei kandideerinud.
### Response:
Erakonnajuhtidest oli edukaim Kristina Kallas, suurim põruja Indrek Saar |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste meistriks krooniti tiitlikaitsja Kristjan Pettai, kes alistas finaalis Priit Lumi geimidega 3:1 (11:7; 11:7; 10:12; 11:5). Kolmanda koha saavutas Paul Piik, kes oli kohamängus parem 3:0 (11:7; 11:5; 11:2) Jaanus Pettaist.
Naiste finaali jõudsid 18-aastane Eveli Mälk ja Reele Komi. Väga tasavägine mäng lõppes seisuga 3:2 (10:12; 6:11; 11:8; 11:3; 11:5) ja Eesti meistriks tuli Eveli Mälk. Kolmanda koha saavutas eelmise aasta meister Aliis Allas, kes oli otsustavas kohamängus parem 3:0 (11:7; 11:7; 11:3) Mari-Liis Staldest.
Juunioride meistriks krooniti Oskar Talts, kes alistas finaalis treeningkaaslase Hugo Arvisto. Kolmanda koha saavutas Riko Hendrik Paavel. | Squashis selgusid Eesti meistrid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste meistriks krooniti tiitlikaitsja Kristjan Pettai, kes alistas finaalis Priit Lumi geimidega 3:1 (11:7; 11:7; 10:12; 11:5). Kolmanda koha saavutas Paul Piik, kes oli kohamängus parem 3:0 (11:7; 11:5; 11:2) Jaanus Pettaist.
Naiste finaali jõudsid 18-aastane Eveli Mälk ja Reele Komi. Väga tasavägine mäng lõppes seisuga 3:2 (10:12; 6:11; 11:8; 11:3; 11:5) ja Eesti meistriks tuli Eveli Mälk. Kolmanda koha saavutas eelmise aasta meister Aliis Allas, kes oli otsustavas kohamängus parem 3:0 (11:7; 11:7; 11:3) Mari-Liis Staldest.
Juunioride meistriks krooniti Oskar Talts, kes alistas finaalis treeningkaaslase Hugo Arvisto. Kolmanda koha saavutas Riko Hendrik Paavel.
### Response:
Squashis selgusid Eesti meistrid |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.