instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa läks kohtumist kuuendal minutil Jean-Kevin Augustini väravast juhtima, 19. minutil suurendas Ludovic Blasi peavärav prantslaste eduseisu kaheväravaliseks. Poolaja lõpus oli Andrea Favillil kahel korral hea võimalus Itaalia kaotusseisu vähendada, kuid lähemale enam ei jõutud ning Lucas Tousarti ja Issa Diopi väravad vormistasid Prantsusmaale suureskoorilise võidu.
Kohtumise avavärava löönud Augustin oli kuue väravaga ka turniiri suurimaks väravakütiks, edestades viis väravat löönud koondisekaaslast Kylian Mbapped.
Prantsusmaa võitis U-19 EM-i ka 2005. ning 2010. aastal, 2013. aastal kaotati finaalis Serbiale. | Prantsusmaa lõi U-19 EM-finaalis Itaaliale neli vastuseta väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa läks kohtumist kuuendal minutil Jean-Kevin Augustini väravast juhtima, 19. minutil suurendas Ludovic Blasi peavärav prantslaste eduseisu kaheväravaliseks. Poolaja lõpus oli Andrea Favillil kahel korral hea võimalus Itaalia kaotusseisu vähendada, kuid lähemale enam ei jõutud ning Lucas Tousarti ja Issa Diopi väravad vormistasid Prantsusmaale suureskoorilise võidu.
Kohtumise avavärava löönud Augustin oli kuue väravaga ka turniiri suurimaks väravakütiks, edestades viis väravat löönud koondisekaaslast Kylian Mbapped.
Prantsusmaa võitis U-19 EM-i ka 2005. ning 2010. aastal, 2013. aastal kaotati finaalis Serbiale.
### Response:
Prantsusmaa lõi U-19 EM-finaalis Itaaliale neli vastuseta väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei võtaks ennustada Vene-USA suhteid Trumpi presidendiks saamisel. Ütlen vaid, et loomulikult ilmub mõningane võimaluste aken. Kui palju me koos suudame seda kasutada, sõltub suurest hulgast esialgu teadmata mõjuritest. Selles võrrandis on liiga palju tundmatuid," ütles Kossatšov ajalehes Izvestia esmaspäeval ilmunud usutluses.
Tema sõnul on Trumpi võidu põhul võimaluste hulk märgatavalt laiem.
"Nii hämmastav see ka ei oleks, on neid praegusest olukorrast nii halvemaid kui ka paremaid. Trump on ennustamatu. Ta ei ole oma strateegilist lähenemist veel otsustanud ja nagu öeldakse, kompab pinda," märkis Kossatšov.
"Vastaspoolest rääkides arvan, et Clintoni võidu puhul ei muutu meie suhetes mitte midagi. Need jäävad äärmiselt madalasse seisu - vastasseisu, vastastikusse mittemõistmisse ja süüdistuste tasemele. Proua Clintoni presidendikohale asumisel selles mõttes minu arvates ei muutu midagi," märkis senaator. | Kossatšov: Trumpi võidu puhul ilmuks suhetesse USAga võimaluste aken | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei võtaks ennustada Vene-USA suhteid Trumpi presidendiks saamisel. Ütlen vaid, et loomulikult ilmub mõningane võimaluste aken. Kui palju me koos suudame seda kasutada, sõltub suurest hulgast esialgu teadmata mõjuritest. Selles võrrandis on liiga palju tundmatuid," ütles Kossatšov ajalehes Izvestia esmaspäeval ilmunud usutluses.
Tema sõnul on Trumpi võidu põhul võimaluste hulk märgatavalt laiem.
"Nii hämmastav see ka ei oleks, on neid praegusest olukorrast nii halvemaid kui ka paremaid. Trump on ennustamatu. Ta ei ole oma strateegilist lähenemist veel otsustanud ja nagu öeldakse, kompab pinda," märkis Kossatšov.
"Vastaspoolest rääkides arvan, et Clintoni võidu puhul ei muutu meie suhetes mitte midagi. Need jäävad äärmiselt madalasse seisu - vastasseisu, vastastikusse mittemõistmisse ja süüdistuste tasemele. Proua Clintoni presidendikohale asumisel selles mõttes minu arvates ei muutu midagi," märkis senaator.
### Response:
Kossatšov: Trumpi võidu puhul ilmuks suhetesse USAga võimaluste aken |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Weekend Festival Baltic toob 4.-6. augustini suvisesse Pärnu randa hetke maailma tipud pop- ja tantsumuusikas. Suve suurimal rannapeol astub üles ligi 90 artisti, nende hulgas Avicii, Martin Garrix, Tiësto, Dimitri Vegas & Like Mike, Axwell & Ingrosso, Steve Aoki, Knife Party, Example, Robin Schulz, Don Diablo, Brainstorm ja paljud teised.
Ajakava on nähtav festivali kodulehel. | Weekend Festival Baltic avaldas tänavuse ajakava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Weekend Festival Baltic toob 4.-6. augustini suvisesse Pärnu randa hetke maailma tipud pop- ja tantsumuusikas. Suve suurimal rannapeol astub üles ligi 90 artisti, nende hulgas Avicii, Martin Garrix, Tiësto, Dimitri Vegas & Like Mike, Axwell & Ingrosso, Steve Aoki, Knife Party, Example, Robin Schulz, Don Diablo, Brainstorm ja paljud teised.
Ajakava on nähtav festivali kodulehel.
### Response:
Weekend Festival Baltic avaldas tänavuse ajakava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Usun, et sellisena nagu ta praegu on, ei saa Türgi liikmeks saada ei lähiajal ega isegi pikemas perspektiivis," nentis Juncker Prantsuse telekanalile France 2 antud intervjuus, vahendas Reuters.
Ta lisas, et riigil, mis lisab oma karistusarsenali surmanuhtluse, ei ole Euroopa Liidus kohta.
Türgi võimud on pärast riigipöördekatset ametist tagandanud, kinni pidanud või uurimist alustanud üle 60 000 sõduri, politseiniku, kohtuniku, õpetaja, ametniku jt suhtes. Täna andsid võimud käsu vahistada 42 ajakirjanikku.
Möödunud reedel tegid Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini ja laienemisvolinik Johannes Hahn ühisavalduse, kus teatasid, et Türgi võimude riigipöördekatsele järgnenud sammud haridus- ja justiitssüsteemis ning meedias on vastuvõetamatud.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan on ähvardustest hoolimata keeldunud välistamast võimalust, et surmanuhtlus taastatakse. Võimud põhjendavad seda rahva tahtega.
Türgis kaotati surmanuhtlus rahuaja kuritegude eest 2002. aastal, 2004. aastal kaotati aga surmanuhtlus mitmete Euroopa Liidu kannustatud inimõigusreformide tulemusel täielikult. | Juncker: surmanuhtluse taastamine tähendab Türgile liitumislootuse kiiret kustumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Usun, et sellisena nagu ta praegu on, ei saa Türgi liikmeks saada ei lähiajal ega isegi pikemas perspektiivis," nentis Juncker Prantsuse telekanalile France 2 antud intervjuus, vahendas Reuters.
Ta lisas, et riigil, mis lisab oma karistusarsenali surmanuhtluse, ei ole Euroopa Liidus kohta.
Türgi võimud on pärast riigipöördekatset ametist tagandanud, kinni pidanud või uurimist alustanud üle 60 000 sõduri, politseiniku, kohtuniku, õpetaja, ametniku jt suhtes. Täna andsid võimud käsu vahistada 42 ajakirjanikku.
Möödunud reedel tegid Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini ja laienemisvolinik Johannes Hahn ühisavalduse, kus teatasid, et Türgi võimude riigipöördekatsele järgnenud sammud haridus- ja justiitssüsteemis ning meedias on vastuvõetamatud.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan on ähvardustest hoolimata keeldunud välistamast võimalust, et surmanuhtlus taastatakse. Võimud põhjendavad seda rahva tahtega.
Türgis kaotati surmanuhtlus rahuaja kuritegude eest 2002. aastal, 2004. aastal kaotati aga surmanuhtlus mitmete Euroopa Liidu kannustatud inimõigusreformide tulemusel täielikult.
### Response:
Juncker: surmanuhtluse taastamine tähendab Türgile liitumislootuse kiiret kustumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolme tuliuut sellele minevat pala testis legendaarne bänd esimest korda avalikkuse eest Portugalis peetud festivalil NOS Alive! ja pole midagi halba öelda, on taas neile omast klassikalist dünaamilist jõudu, peent irooniat ja parasjagu poppi.
"Head Carrier“ ilmub 30. augustil ning hetkeseisuga tõotab tulla oluliselt huvitavam kui bändi paari aasta tagune, kohati liiga sihitult rapsiv come-back"Indie Cindy“. | Päeva video: Pixies - "Head Carrier (Live at NOS Alive! 2016)" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolme tuliuut sellele minevat pala testis legendaarne bänd esimest korda avalikkuse eest Portugalis peetud festivalil NOS Alive! ja pole midagi halba öelda, on taas neile omast klassikalist dünaamilist jõudu, peent irooniat ja parasjagu poppi.
"Head Carrier“ ilmub 30. augustil ning hetkeseisuga tõotab tulla oluliselt huvitavam kui bändi paari aasta tagune, kohati liiga sihitult rapsiv come-back"Indie Cindy“.
### Response:
Päeva video: Pixies - "Head Carrier (Live at NOS Alive! 2016)" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | S1 klassi kvalifikatsioon andis juba aimu, et esikohale hakkavad heitlema nii eelmine, kui see hooaeg korralikke võitluseid maha pidanud vennad Patrick ja Prants Pals (TM, Türi MK) ning valitsev Eesti meister soomlane Sami Salstola (TM), kes oli ka enne Aravete etappi punktitabelis esimene. Tänase ajasõidu kiireim oli Patrick Pals, kelle parimast ringiajast jäid Salstola 0,7 ja vend Prants 0,3 sekundit.
Avasõidus haaras liidrikoha Patrick Pals, kelle järgi kihutasid Salstola, tema kaasmaalane Sami Uutela (Yamaha) ja Prants Pals. Nii sõideti rongina kuus ringi peale mida pidi Salstola tehnilistel põhjustel seisma jääma ja ta langes mõned kohad. Selleks hetkeks oli Patrick Pals piisava edu sisse sõitnud, nii et Uutela ja Prants talle enam ohtlikuks ei saanud ning selles järjestuses lõpetati ka sõit. Salstola suutis peale tehnilist viperust sõitu siiski jätkata ja lõpetas neljandana.
Teisest stardist sai samuti parimana minema Patrick Pals, keda seirasid taas Salstola ja vend Prants. Vahepeal said Patrick ja Salstola Prantsuga väikse vahe sisse, kuid sõidu lõpuosas sai omakorda Patrick väikse vahe sisse ning võttis magusa võidu. Salstola võitles aga Prantsuga kuni viimaste meetriteni, kus eestlane sai küll paar korda põhjanaabrile kõrvale, kuid pidi talle siiski ülinapilt alla vanduma.
Kahe sõidu kokkuvõttes moodustasid esikolmiku seega Patrick Pals (50 punkti) ning Salstola ja Prants Pals (mõlemad 40 punkti).
SuperQuad võistlusel oli peale paari aastast pausi rajal toona kiireim noor Eesti quadisõitja olnud Ardo Tigane (Yamaha, Yamamoto RC), kes sõitis ka tänases kvalifikatsioonis kiireima aja välja.
Avasõidus sai Tigane hästi minema ja asus liidriks, kuid juba avaringi lõpus murdus tema quadil ühel maandumisel veermiku detail ja ta pidi boksi minema. Seejärel käis sõit juba lätlaste Kuzminsite perekonna siseselt, kus seekord oli parem poeg Valerijs alistades isa Aleksejsi kindlalt, kolmandaks sõitis end samuti lätlane Janis Klavins (kõik KTM). Eestlastest, keda oli täna rajal ainult kaks, edukam oli Peeter Tomp (Yamaha, Motobox Racing Team), kes sai kuuenda koha. Tigane naases küll rajale, aga oli konkurentidest mitu ringi maas ja sai lõpuks üheksanda koha.
Tigane asus ka teist sõitu juhtima, kus teda jälitasid Kuzminsid ning trio kihutas esimesed kümme ringi koos, kuid siis andis taas Tigase quadi veermik järgi ja noormees pidi tempot alandama. Kuzminsite perekonna duellis jäi seekord peale vanem generatsioon ning kolmandana tuli üle lõpujoone Andris Liepins (Suzuki), kuna kindlal kolmandal kohal sõitnud Tigase masin suri eelviimasel ringil välja ja ta ei saanud seda pikka aega käima. Tomp oli taas parem eestlane lõpetades Tigase ees neljandana.
Kokkuvõttes kuulus etapivõit isa Kuzminsile poja (mõlemad 47 punkti) ja Liepinsi (38 p) ees, Tomp (33 p) oli neljas ja Tigane (28 p) kaheksas.
Üheks publiku lemmik võidusõitudeks olid kindlasti Streetmoto SM klassi stardis, kus oli oma SuperMoto debüüti tegemas Anastassia Kovalenko (Honda, AK Racing Team) ning seda konkurentide tsiklitest tunduvalt väiksemal ja jõu poolest lahjemal võistlusmasinal.
Esimeses sõidus sõitis Kovalenko veidike rahulikumalt ja õppis uut spordiala ning lõpetas sõidu 12. kohal edestades ühte meeskonkurenti. Teises sõidus võttis ta aga hoopis julgemalt ja seda juba stardist, kus möödus mitmest konkurendist ning ta suutis head kohta hoida terve sõidu ja oli lõpuks kaheksas.
Kummaski sõidus võidutses soomlane Aslan Hasan poolaka Pawel Zuralski (mõlemad TM) ees ning nemad olid ka Läti arvestuses kaks paremat, kus neile järgnes eestlane Neeme Ervin (Honda, Streetmoto), kes võistleb tänavu meie lõunanaabrite tiitlivõistlustel. Eesti esikolmiku moodustasid aga Keijo Keneth Indreko (Aprilia, AK Racing Team) ning võrdselt 42 punkti kogunud Kovalenko ja Eiki Kunder (KTM).
Open masinaklassi Eesti karikavõistluste arvestuses ei leidunud kummaski sõidus vastast Marek Virvesele (Kawasaki, Motodepoo), kes võttis Aravetelt kindlate sõidu võitudega maksimumpunktid. Mõlemas sõidus järgnes eestlasele soomlane Otto Lappalaine (Honda) ning kahe sõidu kokkuvõttes saavutas kolmanda koha lätlane Gatijs Tikins (Yamaha), kes oli sõitudes neljas ja kolmas.
Streetmoto Bike klassis oli mõlemas sõidus esikolmik Margus Nilisk (Honda, RedMoto Racing), Peeter Vaher ja Aare Pihlak (mõlemad Yamaha).
Sivitrans Eesti supermoto meistrivõistlused jätkuvad 6. augustil Riia lähistel 333 rajal, kus peetakse eelviimane etapp. Finaalvõistlus, mis pidi algselt toimuma Tartus, toimub 28. augustil Tabasalus. | Patrick Pals võidutses SuperMoto meistrivõistluste Aravete etapil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
S1 klassi kvalifikatsioon andis juba aimu, et esikohale hakkavad heitlema nii eelmine, kui see hooaeg korralikke võitluseid maha pidanud vennad Patrick ja Prants Pals (TM, Türi MK) ning valitsev Eesti meister soomlane Sami Salstola (TM), kes oli ka enne Aravete etappi punktitabelis esimene. Tänase ajasõidu kiireim oli Patrick Pals, kelle parimast ringiajast jäid Salstola 0,7 ja vend Prants 0,3 sekundit.
Avasõidus haaras liidrikoha Patrick Pals, kelle järgi kihutasid Salstola, tema kaasmaalane Sami Uutela (Yamaha) ja Prants Pals. Nii sõideti rongina kuus ringi peale mida pidi Salstola tehnilistel põhjustel seisma jääma ja ta langes mõned kohad. Selleks hetkeks oli Patrick Pals piisava edu sisse sõitnud, nii et Uutela ja Prants talle enam ohtlikuks ei saanud ning selles järjestuses lõpetati ka sõit. Salstola suutis peale tehnilist viperust sõitu siiski jätkata ja lõpetas neljandana.
Teisest stardist sai samuti parimana minema Patrick Pals, keda seirasid taas Salstola ja vend Prants. Vahepeal said Patrick ja Salstola Prantsuga väikse vahe sisse, kuid sõidu lõpuosas sai omakorda Patrick väikse vahe sisse ning võttis magusa võidu. Salstola võitles aga Prantsuga kuni viimaste meetriteni, kus eestlane sai küll paar korda põhjanaabrile kõrvale, kuid pidi talle siiski ülinapilt alla vanduma.
Kahe sõidu kokkuvõttes moodustasid esikolmiku seega Patrick Pals (50 punkti) ning Salstola ja Prants Pals (mõlemad 40 punkti).
SuperQuad võistlusel oli peale paari aastast pausi rajal toona kiireim noor Eesti quadisõitja olnud Ardo Tigane (Yamaha, Yamamoto RC), kes sõitis ka tänases kvalifikatsioonis kiireima aja välja.
Avasõidus sai Tigane hästi minema ja asus liidriks, kuid juba avaringi lõpus murdus tema quadil ühel maandumisel veermiku detail ja ta pidi boksi minema. Seejärel käis sõit juba lätlaste Kuzminsite perekonna siseselt, kus seekord oli parem poeg Valerijs alistades isa Aleksejsi kindlalt, kolmandaks sõitis end samuti lätlane Janis Klavins (kõik KTM). Eestlastest, keda oli täna rajal ainult kaks, edukam oli Peeter Tomp (Yamaha, Motobox Racing Team), kes sai kuuenda koha. Tigane naases küll rajale, aga oli konkurentidest mitu ringi maas ja sai lõpuks üheksanda koha.
Tigane asus ka teist sõitu juhtima, kus teda jälitasid Kuzminsid ning trio kihutas esimesed kümme ringi koos, kuid siis andis taas Tigase quadi veermik järgi ja noormees pidi tempot alandama. Kuzminsite perekonna duellis jäi seekord peale vanem generatsioon ning kolmandana tuli üle lõpujoone Andris Liepins (Suzuki), kuna kindlal kolmandal kohal sõitnud Tigase masin suri eelviimasel ringil välja ja ta ei saanud seda pikka aega käima. Tomp oli taas parem eestlane lõpetades Tigase ees neljandana.
Kokkuvõttes kuulus etapivõit isa Kuzminsile poja (mõlemad 47 punkti) ja Liepinsi (38 p) ees, Tomp (33 p) oli neljas ja Tigane (28 p) kaheksas.
Üheks publiku lemmik võidusõitudeks olid kindlasti Streetmoto SM klassi stardis, kus oli oma SuperMoto debüüti tegemas Anastassia Kovalenko (Honda, AK Racing Team) ning seda konkurentide tsiklitest tunduvalt väiksemal ja jõu poolest lahjemal võistlusmasinal.
Esimeses sõidus sõitis Kovalenko veidike rahulikumalt ja õppis uut spordiala ning lõpetas sõidu 12. kohal edestades ühte meeskonkurenti. Teises sõidus võttis ta aga hoopis julgemalt ja seda juba stardist, kus möödus mitmest konkurendist ning ta suutis head kohta hoida terve sõidu ja oli lõpuks kaheksas.
Kummaski sõidus võidutses soomlane Aslan Hasan poolaka Pawel Zuralski (mõlemad TM) ees ning nemad olid ka Läti arvestuses kaks paremat, kus neile järgnes eestlane Neeme Ervin (Honda, Streetmoto), kes võistleb tänavu meie lõunanaabrite tiitlivõistlustel. Eesti esikolmiku moodustasid aga Keijo Keneth Indreko (Aprilia, AK Racing Team) ning võrdselt 42 punkti kogunud Kovalenko ja Eiki Kunder (KTM).
Open masinaklassi Eesti karikavõistluste arvestuses ei leidunud kummaski sõidus vastast Marek Virvesele (Kawasaki, Motodepoo), kes võttis Aravetelt kindlate sõidu võitudega maksimumpunktid. Mõlemas sõidus järgnes eestlasele soomlane Otto Lappalaine (Honda) ning kahe sõidu kokkuvõttes saavutas kolmanda koha lätlane Gatijs Tikins (Yamaha), kes oli sõitudes neljas ja kolmas.
Streetmoto Bike klassis oli mõlemas sõidus esikolmik Margus Nilisk (Honda, RedMoto Racing), Peeter Vaher ja Aare Pihlak (mõlemad Yamaha).
Sivitrans Eesti supermoto meistrivõistlused jätkuvad 6. augustil Riia lähistel 333 rajal, kus peetakse eelviimane etapp. Finaalvõistlus, mis pidi algselt toimuma Tartus, toimub 28. augustil Tabasalus.
### Response:
Patrick Pals võidutses SuperMoto meistrivõistluste Aravete etapil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ATP tabeli eesotsas suuri muutusi ei toimunud, esireketina jätkab serblane Novak Djokovic, kellele järgnevad britt Andy Murray ning šveitslane Roger Federer.
Vladimir Ivanov langes 175 koha võrra 703. pügalale. Kenneth Raisma tõusis kaks kohta 852. astmelle.
Naiste maailma edetabelis jätkab Anett Kontaveit 89. kohal, Kaia Kanepi tõusis ühe koha võrra 205. ning Valeria Gorlatš kahe koha võrra 902. positsioonile.
WTA tabelit juhib jätkuvalt ameeriklanna Serena Williams, kellele järgneb sakslanna Angelique Kerber ning hispaanlanna Garbine Muguruza. | Zopp langes maailma edetabelis 11 koha võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ATP tabeli eesotsas suuri muutusi ei toimunud, esireketina jätkab serblane Novak Djokovic, kellele järgnevad britt Andy Murray ning šveitslane Roger Federer.
Vladimir Ivanov langes 175 koha võrra 703. pügalale. Kenneth Raisma tõusis kaks kohta 852. astmelle.
Naiste maailma edetabelis jätkab Anett Kontaveit 89. kohal, Kaia Kanepi tõusis ühe koha võrra 205. ning Valeria Gorlatš kahe koha võrra 902. positsioonile.
WTA tabelit juhib jätkuvalt ameeriklanna Serena Williams, kellele järgneb sakslanna Angelique Kerber ning hispaanlanna Garbine Muguruza.
### Response:
Zopp langes maailma edetabelis 11 koha võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome piimatootjad on hädas, sest Baltimaade piimatoodang on kiiresti kasvanud. Pellervo hinnangul on Eesti, Läti ja Leedu piimatootmisbuum tõsine oht Soome piimatööstusele ning raskemad ajad on alles ees, vahendas Yle.
Pellervo ökonomist Lauri Vuori ütles, et kui EL 2015. aasta kevadel piimakvootidest loobus, oli arvata, et suured tootjariigid oma toodangut kasvatavad. Poliitilistes aruteludes on tema sõnul Balti riikide kiire toodangukasv täiesti kõrvale jäetud, seda ei tohiks aga teha, sest Soome põllumajanduses on piimatoodangul väga tähtis roll.
"Meie probleem on ületootmine ning tootjahinnad on madalad, lisaks suruvad Balti tootjad üha rohkem oma piima turgudele," rääkis ta.
Eelmisel aastal lõpetas Soomes töö 500 piimafarmi. Samal ajal on Vuori sõnul keskmine farmi suurus kasvanud ning lehmapiimatoodang jäänud üsna stabiilseks.
Selle aasta alguses võttis Euroopa Komisjon vastu 500 miljoni euro suuruse toetuspaketi piimafarmidele, millest Soome sai 7,5 miljonit eurot. | Soome farmerid kardavad Eesti piimatoodangu turule tungimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome piimatootjad on hädas, sest Baltimaade piimatoodang on kiiresti kasvanud. Pellervo hinnangul on Eesti, Läti ja Leedu piimatootmisbuum tõsine oht Soome piimatööstusele ning raskemad ajad on alles ees, vahendas Yle.
Pellervo ökonomist Lauri Vuori ütles, et kui EL 2015. aasta kevadel piimakvootidest loobus, oli arvata, et suured tootjariigid oma toodangut kasvatavad. Poliitilistes aruteludes on tema sõnul Balti riikide kiire toodangukasv täiesti kõrvale jäetud, seda ei tohiks aga teha, sest Soome põllumajanduses on piimatoodangul väga tähtis roll.
"Meie probleem on ületootmine ning tootjahinnad on madalad, lisaks suruvad Balti tootjad üha rohkem oma piima turgudele," rääkis ta.
Eelmisel aastal lõpetas Soomes töö 500 piimafarmi. Samal ajal on Vuori sõnul keskmine farmi suurus kasvanud ning lehmapiimatoodang jäänud üsna stabiilseks.
Selle aasta alguses võttis Euroopa Komisjon vastu 500 miljoni euro suuruse toetuspaketi piimafarmidele, millest Soome sai 7,5 miljonit eurot.
### Response:
Soome farmerid kardavad Eesti piimatoodangu turule tungimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooajaeelsel turneel Hiinas viibivat Unitedi meeskonda transportinud lennuk pidi sihtkohast enam kui saja kilomeetri kaugusel Tianjinis tegema planeerimata peatuse, sest vihm ning tugev tuul ei võimaldanud lennukil Pekingis maanduda.
Lost in China ☹ and I still figure out what she's calling this place where we stuck #mood Beijing here we go! pic.twitter.com/dKu6tnfnoC
— Memphis (@Memphis) July 23, 2016
„City ja United kohtuvad minu arvates Old Traffordil, Etihadil või isegi karikafinaalis Wembleyl, mitte sõpruskohtumises,“ ütles Manchester Unitedi peatreener Jose Mourinho pühapäeval. „Pekingit on tabanud ebaõnn, sest väljak on väga halvas seisukorras. Minu mängijate olukord on tähtsam, kui hooajaeelsete kontrollkohtumiste tulemused.“
Tagatipuks oli ruum, milles Mourinho pressikonverentsi andma pidi, liiga kuum ning Mourinho pidi ajakirjanikega suhtlema staadionitartaanil. Briti meediaväljaanded on ManU Hiina-turneed nimetanud "kaootiliseks" ning "piinlikuks".
To quote Partridge, this place is hotter than the sun #mufc pic.twitter.com/qTRay8cUHZ
— Samuel Luckhurst (@samuelluckhurst) July 24, 2016
Mourinho answering a question in his press conference about the tour so far and how it's turning out #mufc pic.twitter.com/z2GOrEyUcG
— Samuel Luckhurst (@samuelluckhurst) July 24, 2016 | VIDEOD | Hiinas toimuma pidanud Manchesteri klubide matš jäeti kehvade olude tõttu ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooajaeelsel turneel Hiinas viibivat Unitedi meeskonda transportinud lennuk pidi sihtkohast enam kui saja kilomeetri kaugusel Tianjinis tegema planeerimata peatuse, sest vihm ning tugev tuul ei võimaldanud lennukil Pekingis maanduda.
Lost in China ☹ and I still figure out what she's calling this place where we stuck #mood Beijing here we go! pic.twitter.com/dKu6tnfnoC
— Memphis (@Memphis) July 23, 2016
„City ja United kohtuvad minu arvates Old Traffordil, Etihadil või isegi karikafinaalis Wembleyl, mitte sõpruskohtumises,“ ütles Manchester Unitedi peatreener Jose Mourinho pühapäeval. „Pekingit on tabanud ebaõnn, sest väljak on väga halvas seisukorras. Minu mängijate olukord on tähtsam, kui hooajaeelsete kontrollkohtumiste tulemused.“
Tagatipuks oli ruum, milles Mourinho pressikonverentsi andma pidi, liiga kuum ning Mourinho pidi ajakirjanikega suhtlema staadionitartaanil. Briti meediaväljaanded on ManU Hiina-turneed nimetanud "kaootiliseks" ning "piinlikuks".
To quote Partridge, this place is hotter than the sun #mufc pic.twitter.com/qTRay8cUHZ
— Samuel Luckhurst (@samuelluckhurst) July 24, 2016
Mourinho answering a question in his press conference about the tour so far and how it's turning out #mufc pic.twitter.com/z2GOrEyUcG
— Samuel Luckhurst (@samuelluckhurst) July 24, 2016
### Response:
VIDEOD | Hiinas toimuma pidanud Manchesteri klubide matš jäeti kehvade olude tõttu ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna Zika viirus kahjustab loote aju, siis on teadlastel väga raske uurida, kuidas käitub see viirus reaalses keskkonnas ehk arenevates ajurakkudes. Kuigi nii Zika viirust kui inimaju arengut uuritakse mitmel pool maailmas, siis neid kaht kombinatsioonis ning lisaks veel ka kogu vajamineva tehnoloogilise taristuga, saab uurida vaid üksikutes uurimislaborites üle maailma.
Üks neist kohtadest on Johns Hopkinsi ülikooli juurest välja kasvanud spin-off firma Organome LLC, kes tuli äsja välja uue leiutise ehk eelmainitud “mini-ajudega”.
Tegu on nn 21. sajandi rakkudega ehk inseneeritud rakkudega, mis suudavad kasvada konkreetse organi koeks, kuid erinevalt organi rakkudest kasvatatud rakkudest on intelligentsemad ja uuringutes paremini kasutatavad.
“Inimesed pole 70-kilosed rotid.”
Praegu käimas oleval Euroopa teadusfoorumil (ESOF, EuroScience Open Forum) tutvustas leiutist Johns Hopkinsi ülikooli juhtivteadur ja Oranome’i Thomas Hartung.
“Põhjus on selles, et inimesed ei ole 70-kilosed rotid,” võttis Hartung kokku. See tähendab, et loomkatsete puhul võib mõne haiguse või ravimi testimine töötada, kuid tegelikkus on see, et 95% inimestesse pandavatest ravimitest ei tööta. Ühe ravimi väljatöötamise miinimumhind on 1,4 miljardit dollarit.
Igal aastal kulutatakse 28 miljardit dollarit uuringutele, mis ei ole korratavad. Vaid veerand uuringutest on üldse publitseeritavad eelretsenseeritavates rahvusvahelistes ajakirjades. Selle kõige põhjuseks on osaliselt see, et nii rakukultuuridel kui loomkatsetes saadavad uuringutulemused ei anna alati samasuguseid tulemusi.
Aga kuna luksusautod on väga kallid, oli vaja midagi, mis oleks konkreetse organi profiiliga. Näiteks ajuga. See võimaldab uurida Zika viriust, aga lisaks sellel ka näiteks HIV või teisi viirusi.
Selleks, et uurida haigusi, on Hartungi sõnul vaja 21. sajandi rakke, mis ei ole lihtsalt suvalised rakud tassil, vaid n-ö rakkude Porsched ja Lamborghinid – nad on rakukultuuri rätsepatöö.
Dr Thomas Hartung ESOFi pressikonverentsil. Foto: Marju Himma/ERR.
Külmutatud aga siiski funktsioneerivad
Hartungi sõnul suudavad need “mini-ajud” oma energiavahetusega reguleerida oma elutegevust täpsemalt kui näiteks muud rakukultuurid.
Tegu on siiski naharakkudest aretatud tüvirakkudega, mida on mõjutatud viisil, et nad suudavad kogu koe ulatuses tagada aine- ja energiavahetuse, mis omakorda tagab nende rakkude elujõulisuse.
Külmutatud rakkudes on väga suured erinevused rakukultuurides olevate normaalsete külmutamata rakkudega. Nende “mini-ajude” puhul aga suudeti teha rakud, mis ei muutuks külmutamisel. See omakorda võimaldab saata neid rakukultuure saata testimiseks üle maailma igale poole. | Külmutatud "mini-ajud" aitavad uurida Zika viirust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna Zika viirus kahjustab loote aju, siis on teadlastel väga raske uurida, kuidas käitub see viirus reaalses keskkonnas ehk arenevates ajurakkudes. Kuigi nii Zika viirust kui inimaju arengut uuritakse mitmel pool maailmas, siis neid kaht kombinatsioonis ning lisaks veel ka kogu vajamineva tehnoloogilise taristuga, saab uurida vaid üksikutes uurimislaborites üle maailma.
Üks neist kohtadest on Johns Hopkinsi ülikooli juurest välja kasvanud spin-off firma Organome LLC, kes tuli äsja välja uue leiutise ehk eelmainitud “mini-ajudega”.
Tegu on nn 21. sajandi rakkudega ehk inseneeritud rakkudega, mis suudavad kasvada konkreetse organi koeks, kuid erinevalt organi rakkudest kasvatatud rakkudest on intelligentsemad ja uuringutes paremini kasutatavad.
“Inimesed pole 70-kilosed rotid.”
Praegu käimas oleval Euroopa teadusfoorumil (ESOF, EuroScience Open Forum) tutvustas leiutist Johns Hopkinsi ülikooli juhtivteadur ja Oranome’i Thomas Hartung.
“Põhjus on selles, et inimesed ei ole 70-kilosed rotid,” võttis Hartung kokku. See tähendab, et loomkatsete puhul võib mõne haiguse või ravimi testimine töötada, kuid tegelikkus on see, et 95% inimestesse pandavatest ravimitest ei tööta. Ühe ravimi väljatöötamise miinimumhind on 1,4 miljardit dollarit.
Igal aastal kulutatakse 28 miljardit dollarit uuringutele, mis ei ole korratavad. Vaid veerand uuringutest on üldse publitseeritavad eelretsenseeritavates rahvusvahelistes ajakirjades. Selle kõige põhjuseks on osaliselt see, et nii rakukultuuridel kui loomkatsetes saadavad uuringutulemused ei anna alati samasuguseid tulemusi.
Aga kuna luksusautod on väga kallid, oli vaja midagi, mis oleks konkreetse organi profiiliga. Näiteks ajuga. See võimaldab uurida Zika viriust, aga lisaks sellel ka näiteks HIV või teisi viirusi.
Selleks, et uurida haigusi, on Hartungi sõnul vaja 21. sajandi rakke, mis ei ole lihtsalt suvalised rakud tassil, vaid n-ö rakkude Porsched ja Lamborghinid – nad on rakukultuuri rätsepatöö.
Dr Thomas Hartung ESOFi pressikonverentsil. Foto: Marju Himma/ERR.
Külmutatud aga siiski funktsioneerivad
Hartungi sõnul suudavad need “mini-ajud” oma energiavahetusega reguleerida oma elutegevust täpsemalt kui näiteks muud rakukultuurid.
Tegu on siiski naharakkudest aretatud tüvirakkudega, mida on mõjutatud viisil, et nad suudavad kogu koe ulatuses tagada aine- ja energiavahetuse, mis omakorda tagab nende rakkude elujõulisuse.
Külmutatud rakkudes on väga suured erinevused rakukultuurides olevate normaalsete külmutamata rakkudega. Nende “mini-ajude” puhul aga suudeti teha rakud, mis ei muutuks külmutamisel. See omakorda võimaldab saata neid rakukultuure saata testimiseks üle maailma igale poole.
### Response:
Külmutatud "mini-ajud" aitavad uurida Zika viirust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue seadusega on võimalik elektrimootoriga tasakaaluliikuriga ning piiratud liikumisvõimega inimese abivahendiga sõita kõnniteel, kui nende liikumiskiirus jääb alla 20 km/h.
Täna kehtivas liiklusseaduses ei ole selliseid nõudeid välja toodud, kuid kuna mõlemad liiguvad elektrimootoriga, siis võib neid lugeda ka mootorsõidukiteks, mis tähendaks, et nendega ei tohiks sõita näiteks kõnniteedel.
Muudatustega määratletakse need liikumise abivahenditeks ja kasutajad jalakäijateks, tingimusel, et tasakaaluliikuri liikumiskiirus ei ületa 20 km/h ehk seega hakkavad uue seadusega kehtima tasakaaluliikuritele või teistele liikumise abivahenditele jalakäijate liikluseeskirjad.
Eelnõu järgi muutuvad lihtsamaks tüübikinnituse saamise nõuded ning muudetakse maanteeameti rolli tüübikinnituste andjana ning turu üle järelevalvet tegeva asutusena.
See tähendab, et tulevikus on tüübikinnituse saamine ühtlustatud üle kogu Euroopa ning see muutub lihtsamaks, samuti on maanteeametil võimalus liiklusesse mitte lasta sõidukeid, mis küll täidavad tüübikinnituse nõuded, kuid kujutavad ohtu inimeste elule, tervisele või keskkonnale.
Sellist piirangut võidakse rakendada näiteks juhul, kui sõiduki konstruktsiooni elementidel esinevad puudused, näiteks kui rataste kinnitamiseks kasutatavad poldid on kehvast materjalist ning on oht ratta sõidu ajal lahti tulekuks.
Uue seadusega on sõiduki tootjatel kohustus tagada sõltumatutele ettevõtjatele sõidukite remondi- ja hooldusteabe ning ka koolitusmaterjalide piiranguteta kättesaadavus. Näiteks kui garantiiperiood lõpeb ja on soov oma sõiduk viia remonditöökotta (mitte esindusse), siis oleks remonditöökojal varasemale remondi ja hooldusteabele ligipääs.
Selleks esitatakse see info veebisaidil standardses vormis, kergesti ligipääsetavalt ja operatiivselt. Eelkõige tuleb teave teha kättesaadavaks viisil, mis ei ole diskrimineeriv volitatud edasimüüjate ja remonditöökodade juurdepääsuga võrreldes.
Samuti muudetakse liiklusseaduses autovedudel kasutatavate sõidumeerikute korda. Uus liiklusseadus reguleerib täpsemalt sõidumeerikuga juhi kohustusi sõidu- ja puhkeaja üle arvestuse pidamisel ning sõidumeeriku kaartide taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudeid.
Muudatustega välditakse huvide konflikti, kui sõidu- ja puhkeaega järgiv autojuht või ettevõte saaksid olla ka ise digitaalse sõidumeeriku kontrollijaks. Sisuliselt tähendab see, et tehnonõuete kontrollija ei saa edaspidi kontrollida iseenda autot. Selle tulemusena väheneb puhkepausidest hoiduvate autojuhtide hulk ja seeläbi suureneb liiklusohutus. | Uue liiklusseadusega võrdsustatakse tasakaalu- ja invaliikurite kasutajad jalakäijatega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue seadusega on võimalik elektrimootoriga tasakaaluliikuriga ning piiratud liikumisvõimega inimese abivahendiga sõita kõnniteel, kui nende liikumiskiirus jääb alla 20 km/h.
Täna kehtivas liiklusseaduses ei ole selliseid nõudeid välja toodud, kuid kuna mõlemad liiguvad elektrimootoriga, siis võib neid lugeda ka mootorsõidukiteks, mis tähendaks, et nendega ei tohiks sõita näiteks kõnniteedel.
Muudatustega määratletakse need liikumise abivahenditeks ja kasutajad jalakäijateks, tingimusel, et tasakaaluliikuri liikumiskiirus ei ületa 20 km/h ehk seega hakkavad uue seadusega kehtima tasakaaluliikuritele või teistele liikumise abivahenditele jalakäijate liikluseeskirjad.
Eelnõu järgi muutuvad lihtsamaks tüübikinnituse saamise nõuded ning muudetakse maanteeameti rolli tüübikinnituste andjana ning turu üle järelevalvet tegeva asutusena.
See tähendab, et tulevikus on tüübikinnituse saamine ühtlustatud üle kogu Euroopa ning see muutub lihtsamaks, samuti on maanteeametil võimalus liiklusesse mitte lasta sõidukeid, mis küll täidavad tüübikinnituse nõuded, kuid kujutavad ohtu inimeste elule, tervisele või keskkonnale.
Sellist piirangut võidakse rakendada näiteks juhul, kui sõiduki konstruktsiooni elementidel esinevad puudused, näiteks kui rataste kinnitamiseks kasutatavad poldid on kehvast materjalist ning on oht ratta sõidu ajal lahti tulekuks.
Uue seadusega on sõiduki tootjatel kohustus tagada sõltumatutele ettevõtjatele sõidukite remondi- ja hooldusteabe ning ka koolitusmaterjalide piiranguteta kättesaadavus. Näiteks kui garantiiperiood lõpeb ja on soov oma sõiduk viia remonditöökotta (mitte esindusse), siis oleks remonditöökojal varasemale remondi ja hooldusteabele ligipääs.
Selleks esitatakse see info veebisaidil standardses vormis, kergesti ligipääsetavalt ja operatiivselt. Eelkõige tuleb teave teha kättesaadavaks viisil, mis ei ole diskrimineeriv volitatud edasimüüjate ja remonditöökodade juurdepääsuga võrreldes.
Samuti muudetakse liiklusseaduses autovedudel kasutatavate sõidumeerikute korda. Uus liiklusseadus reguleerib täpsemalt sõidumeerikuga juhi kohustusi sõidu- ja puhkeaja üle arvestuse pidamisel ning sõidumeeriku kaartide taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudeid.
Muudatustega välditakse huvide konflikti, kui sõidu- ja puhkeaega järgiv autojuht või ettevõte saaksid olla ka ise digitaalse sõidumeeriku kontrollijaks. Sisuliselt tähendab see, et tehnonõuete kontrollija ei saa edaspidi kontrollida iseenda autot. Selle tulemusena väheneb puhkepausidest hoiduvate autojuhtide hulk ja seeläbi suureneb liiklusohutus.
### Response:
Uue liiklusseadusega võrdsustatakse tasakaalu- ja invaliikurite kasutajad jalakäijatega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on kolmanda singliga ansambel POSÕ debüütalbumilt "POSÕ", mis näeb ilmavalgust 28. juulil.
Lugu on pühendatud Marie Põdrale, kes võitis 2015. aasta suvel konkursi, millega kaasnes laulu sisse kirjutamine. Nii saigi metsaga valesti ümber käimisest rääkiv lugu pealkirjaks "Põdra lugu".
Loo autorid on Kristjan Põldmaa ja Maret Palusalu. | POSÕ pöörab uue singliga tähelepanu metsade olukorrale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on kolmanda singliga ansambel POSÕ debüütalbumilt "POSÕ", mis näeb ilmavalgust 28. juulil.
Lugu on pühendatud Marie Põdrale, kes võitis 2015. aasta suvel konkursi, millega kaasnes laulu sisse kirjutamine. Nii saigi metsaga valesti ümber käimisest rääkiv lugu pealkirjaks "Põdra lugu".
Loo autorid on Kristjan Põldmaa ja Maret Palusalu.
### Response:
POSÕ pöörab uue singliga tähelepanu metsade olukorrale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimekirjas on ka tuntud kommentaator ja endine parlamendisaadik Nazli Ilicak, vahendas Reuters.
Türgi võimud on pärast riigipöördekatset ametist tagandanud, kinni pidanud või uurimist alustanud üle 60 000 sõduri, politseiniku, kohtuniku, õpetaja, ametniku jt osas. Samuti on tehtud otsus, mille kohaselt keelatakse teadlastel ja ülikooli õppejõududel välisriikide külastamine. Kümned raadio- ja telejaamad on kaotanud litsentsi.
Eile teatas inimõigusorganisatsioon Amnesty International, et Türgis riigipöördekatse järel kinni peetud inimesi on pekstud, näljutatud, piinatud ja vägistatud. | Türgi võimud andsid käsu vahistada 42 ajakirjanikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimekirjas on ka tuntud kommentaator ja endine parlamendisaadik Nazli Ilicak, vahendas Reuters.
Türgi võimud on pärast riigipöördekatset ametist tagandanud, kinni pidanud või uurimist alustanud üle 60 000 sõduri, politseiniku, kohtuniku, õpetaja, ametniku jt osas. Samuti on tehtud otsus, mille kohaselt keelatakse teadlastel ja ülikooli õppejõududel välisriikide külastamine. Kümned raadio- ja telejaamad on kaotanud litsentsi.
Eile teatas inimõigusorganisatsioon Amnesty International, et Türgis riigipöördekatse järel kinni peetud inimesi on pekstud, näljutatud, piinatud ja vägistatud.
### Response:
Türgi võimud andsid käsu vahistada 42 ajakirjanikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naelpill võib Silver Sepa muusikast kaugemal olevad inimesed segadusse viia. Silver suudab luua helisid ükskõik millistest esemetest, vastilmunud videos välja võetud naelpill on sellest perfektne näide. Sääraseid fantaasiapille mängiv mees on teinud Eesti folgimaastikul revolutsiooni ja tõestanud, et kõiki pille ei pea poest ostma.
Viljandi Vibes on akustiliste live -sessionide kanal, mille eesmärk on tutvustada head uut Eesti muusikat läbi unikaalsete videosessioonide. Artistide seas on nii värskeid koosseise, kui ka juba paljude lemmikuteks saanuid. Nende tegemisi saab jälgida kodulehelt ja Facebookist | Silver Sepp viib oma uues videos kuulajad iidsele teekonnale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naelpill võib Silver Sepa muusikast kaugemal olevad inimesed segadusse viia. Silver suudab luua helisid ükskõik millistest esemetest, vastilmunud videos välja võetud naelpill on sellest perfektne näide. Sääraseid fantaasiapille mängiv mees on teinud Eesti folgimaastikul revolutsiooni ja tõestanud, et kõiki pille ei pea poest ostma.
Viljandi Vibes on akustiliste live -sessionide kanal, mille eesmärk on tutvustada head uut Eesti muusikat läbi unikaalsete videosessioonide. Artistide seas on nii värskeid koosseise, kui ka juba paljude lemmikuteks saanuid. Nende tegemisi saab jälgida kodulehelt ja Facebookist
### Response:
Silver Sepp viib oma uues videos kuulajad iidsele teekonnale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisele kohale tõusis Kren Kask, kolmandaks jäi Juri Molev (InFocus Team). Naistearvestuses oli kiireim Kristel Soonik ajaga 1:17.09. teiseks tuli Ele Siimson, kolmandaks Krista Karing. Maastikuratturite arvestuses tuli esikohale Marko Tikku, hõbemedal läks Kristo Sepale. Kolmanda koha sai Markus Vähi. Kokku osales rahvasõidul ligi 160 ratturit.
Võitjaks tulnud Magnus Kusemanni sõnul jäi ta sõidu ning rajaga väga rahule. „Ring oli väga hea, sobis mulle. Väga närviliselt sõit ei kulgenud, enamasti osati hästi sõita ning peale väiksemate intsidentide suuremaid kukkumisi ette ei tulnud. Nüüd tuleb teha tööd, et järgmisel aastal saavutatud esikohta hoida,“ rääkis Krusemann.
Maxima Eesti tegevdirektori Vygintas Šapokase sõnul on rõõmustav, et nii rahvasõidust kui ka pere- ja tillusõidust võtab osa üha rohkem erinevas vanuses rattasõpru. „Meie soov on hoida võistlusega elus rattalegend Lauri Ausi mälestust. Lisaks tippratturile suunatud pingelisele võistlusele julgustame Maxima Grand Prix rattasõbrapäeval sadulas oma võimeid proovile panema ja turvaliselt rattaspordiga tegelema,“ rääkis Šapokas.
Profirattur Lauri Aus hukkus liiklusõnnetuses 20. juulil 2003. aastal. Kümnekordne Eesti meister Lauri Aus alustas profikarjääri 1995. aastal ja saavutas karjääri jooksul 11 etapivõitu. 1992. aasta Barcelona olümpiamängudel sai Aus grupisõidus viienda ja 1997. aasta maailmameistrivõistlustel seitsmenda koha. Ühelgi teisel Eesti maanteeratturil pole grupisõidus ega eraldistardis tiitlivõistlustelt ette näidata paremaid tulemusi. | Maxima GP rahvasõidul oli kiireim Magnus Krusemann | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisele kohale tõusis Kren Kask, kolmandaks jäi Juri Molev (InFocus Team). Naistearvestuses oli kiireim Kristel Soonik ajaga 1:17.09. teiseks tuli Ele Siimson, kolmandaks Krista Karing. Maastikuratturite arvestuses tuli esikohale Marko Tikku, hõbemedal läks Kristo Sepale. Kolmanda koha sai Markus Vähi. Kokku osales rahvasõidul ligi 160 ratturit.
Võitjaks tulnud Magnus Kusemanni sõnul jäi ta sõidu ning rajaga väga rahule. „Ring oli väga hea, sobis mulle. Väga närviliselt sõit ei kulgenud, enamasti osati hästi sõita ning peale väiksemate intsidentide suuremaid kukkumisi ette ei tulnud. Nüüd tuleb teha tööd, et järgmisel aastal saavutatud esikohta hoida,“ rääkis Krusemann.
Maxima Eesti tegevdirektori Vygintas Šapokase sõnul on rõõmustav, et nii rahvasõidust kui ka pere- ja tillusõidust võtab osa üha rohkem erinevas vanuses rattasõpru. „Meie soov on hoida võistlusega elus rattalegend Lauri Ausi mälestust. Lisaks tippratturile suunatud pingelisele võistlusele julgustame Maxima Grand Prix rattasõbrapäeval sadulas oma võimeid proovile panema ja turvaliselt rattaspordiga tegelema,“ rääkis Šapokas.
Profirattur Lauri Aus hukkus liiklusõnnetuses 20. juulil 2003. aastal. Kümnekordne Eesti meister Lauri Aus alustas profikarjääri 1995. aastal ja saavutas karjääri jooksul 11 etapivõitu. 1992. aasta Barcelona olümpiamängudel sai Aus grupisõidus viienda ja 1997. aasta maailmameistrivõistlustel seitsmenda koha. Ühelgi teisel Eesti maanteeratturil pole grupisõidus ega eraldistardis tiitlivõistlustelt ette näidata paremaid tulemusi.
### Response:
Maxima GP rahvasõidul oli kiireim Magnus Krusemann |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maaelukomisjon kutsub kriitilisele mõttetalgule: riigireform tuleb põhjalikumalt läbi mõelda
Täna koguneb erakorraliselt maaelukomisjon, mis kutsus lisaks riigihalduse ministrile Arto Aasale kokku ka maavanemad. Maaelukomisjon heidab ette, et kui riigireformi terviklikku kava ei ole, pole mõtet ka reformida, sest juba praegu hakkavad ilmnema vasturääkivused ja probleemid. Komisjoni esimees Ivari Padar märkis, et uisapäisa reformimisest annab märku maanteeameti kava koondada ARK vaid suurematesse linnadesse.
Maaelukomisjon tahab seista selle eest, et riiklikud teenused ka maapiirkondades kättesaadavad oleks.
Trumpiga mõneks ajaks kõik: tähelepanu keskpunkti tõusevad demokraadid ja Hillary Clinton
Tuleval nädalal on enam kui kindel, et räägitakse USA presidendivalimiste teisest suursoosikust, demokraat Hillary Clintonist. Sarnaselt möödunud nädalal toimunud vabariiklaste kongressile, kogunevad nüüd neljaks päevaks demokraadid. Hillary Clinton vormistatakse ametlikult partei presidendikandidaadiks.
ERRi korrespondent USA-s Lauri Tankler selgitab: "Meeldetuletuseks - USA suured erakonnad on erinevad meie Eesti erakondadest. USA erakonnad korraldavad küll sisevalimisi ja valimisdebatte, kuid erakonna tegevjuhatusel ei ole väga palju sõnaõigust selle kohta, mille eest erakond seisab. Eriti sisevalimiste kontekstis oodatakse nendelt erapooletust, et valijad kõigis osariikides saaksid oma sõna öelda, keda nad tahavad end esindama valida."
Teisipäeval on tähelepanu endisel presidendil Bill Clintonil, kolmapäeval räägivad nii president Barack Obama kui ka asepresident Joe Biden. Neljapäeval õhtul peab kõne ja võtab ametlikult vastu oma nominatsiooni Hillary Clinton ise.
TÄNANE ILMATEADE
Lääne-Eestis on vahelduva pilvisusega, Ida-Eestis pilves selgimistega ilm. Ida-Eestis sajab mitmel pool hoovihma, on äikest, kohati on sadu tugev. Puhub muutlik tuul 1-7 m/s, äikese ajal võib olla tugevamaid tuuleiile. Õhutemperatuur on 22..27°C.
Antidopinguorganisatsioonid on pettunud, et Venemaa olümpiakoondist ei eemaldatud suurvõistlustelt täielikult
Brasiilias Rio de Janeros Copacabana rannal valmistati olümpiarõngaid taaskasutatavatest materjalidest. Foto: AFP/Scanpix
Hiljuti ilmnes, et Vene sportlaste dopingukasutamist on juhitud lausa sealsete ministeeriumide tasemel. Samuti tuvastati mitmete sportlastel keelatud ainete tarbimine. Kui esialgu arutati, et ehk tuleks kogu Venemaa koondis olümpiamängudelt ebasportlasliku käitumise pärast kõrvale jätta, otsustas nüüd Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK), et jääb iga spordiala rahvusvahelise alaliidu otsustada, kas Venemaa sportlased lubatakse Riosse võistlema või mitte.
„ROK-i otsus viib paratamatult edasiste probleemide ning ebakõlade tekkeni ja dopingut mitte tarvitanud sportlaste väiksema kaitseni,“ sõnas WADA peadirektor Olivier Niggli, kui kommenteeris seda, miks ta ei ole ROK-i tegevusega rahul.
ERR Novaator vahendab Euroopa suurimal teadusfoorumil toimuvat
Tänasest neljapäevani on ERR Novaatori toimetajad Inglismaal Manchesteris toimuval Euroopa suurimal teadusfoorumil EuroScience Open Forum, kust vahendame värskemaid teadusuudiseid ja Euroopa teaduselus toimuvat.
Saaremaal kaigub ooperilaul
Kel selleks nädalaks puhkuseplaanid tegemata, võib võtta suuna Saaremaa poole, kus algavad taaskord ooperipäevad. Esimest korda üheksa aasta jooksul avatakse festival Ülo Kriguli ooperi "Swan Bone City" ("Luigeluulinn") esietendusega ooperimaja suures saalis.
Kolmapäeval jõuab Saaremaale tänavuste ooperipäevade peakülaline Wroclawi ooperiteater. | 5 uudist, mida teada täna hommikul: Padar kutsub riigireformi kriitiliselt analüüsima, Clinton fookusesse, Saaremaa tervitab ooperit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maaelukomisjon kutsub kriitilisele mõttetalgule: riigireform tuleb põhjalikumalt läbi mõelda
Täna koguneb erakorraliselt maaelukomisjon, mis kutsus lisaks riigihalduse ministrile Arto Aasale kokku ka maavanemad. Maaelukomisjon heidab ette, et kui riigireformi terviklikku kava ei ole, pole mõtet ka reformida, sest juba praegu hakkavad ilmnema vasturääkivused ja probleemid. Komisjoni esimees Ivari Padar märkis, et uisapäisa reformimisest annab märku maanteeameti kava koondada ARK vaid suurematesse linnadesse.
Maaelukomisjon tahab seista selle eest, et riiklikud teenused ka maapiirkondades kättesaadavad oleks.
Trumpiga mõneks ajaks kõik: tähelepanu keskpunkti tõusevad demokraadid ja Hillary Clinton
Tuleval nädalal on enam kui kindel, et räägitakse USA presidendivalimiste teisest suursoosikust, demokraat Hillary Clintonist. Sarnaselt möödunud nädalal toimunud vabariiklaste kongressile, kogunevad nüüd neljaks päevaks demokraadid. Hillary Clinton vormistatakse ametlikult partei presidendikandidaadiks.
ERRi korrespondent USA-s Lauri Tankler selgitab: "Meeldetuletuseks - USA suured erakonnad on erinevad meie Eesti erakondadest. USA erakonnad korraldavad küll sisevalimisi ja valimisdebatte, kuid erakonna tegevjuhatusel ei ole väga palju sõnaõigust selle kohta, mille eest erakond seisab. Eriti sisevalimiste kontekstis oodatakse nendelt erapooletust, et valijad kõigis osariikides saaksid oma sõna öelda, keda nad tahavad end esindama valida."
Teisipäeval on tähelepanu endisel presidendil Bill Clintonil, kolmapäeval räägivad nii president Barack Obama kui ka asepresident Joe Biden. Neljapäeval õhtul peab kõne ja võtab ametlikult vastu oma nominatsiooni Hillary Clinton ise.
TÄNANE ILMATEADE
Lääne-Eestis on vahelduva pilvisusega, Ida-Eestis pilves selgimistega ilm. Ida-Eestis sajab mitmel pool hoovihma, on äikest, kohati on sadu tugev. Puhub muutlik tuul 1-7 m/s, äikese ajal võib olla tugevamaid tuuleiile. Õhutemperatuur on 22..27°C.
Antidopinguorganisatsioonid on pettunud, et Venemaa olümpiakoondist ei eemaldatud suurvõistlustelt täielikult
Brasiilias Rio de Janeros Copacabana rannal valmistati olümpiarõngaid taaskasutatavatest materjalidest. Foto: AFP/Scanpix
Hiljuti ilmnes, et Vene sportlaste dopingukasutamist on juhitud lausa sealsete ministeeriumide tasemel. Samuti tuvastati mitmete sportlastel keelatud ainete tarbimine. Kui esialgu arutati, et ehk tuleks kogu Venemaa koondis olümpiamängudelt ebasportlasliku käitumise pärast kõrvale jätta, otsustas nüüd Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK), et jääb iga spordiala rahvusvahelise alaliidu otsustada, kas Venemaa sportlased lubatakse Riosse võistlema või mitte.
„ROK-i otsus viib paratamatult edasiste probleemide ning ebakõlade tekkeni ja dopingut mitte tarvitanud sportlaste väiksema kaitseni,“ sõnas WADA peadirektor Olivier Niggli, kui kommenteeris seda, miks ta ei ole ROK-i tegevusega rahul.
ERR Novaator vahendab Euroopa suurimal teadusfoorumil toimuvat
Tänasest neljapäevani on ERR Novaatori toimetajad Inglismaal Manchesteris toimuval Euroopa suurimal teadusfoorumil EuroScience Open Forum, kust vahendame värskemaid teadusuudiseid ja Euroopa teaduselus toimuvat.
Saaremaal kaigub ooperilaul
Kel selleks nädalaks puhkuseplaanid tegemata, võib võtta suuna Saaremaa poole, kus algavad taaskord ooperipäevad. Esimest korda üheksa aasta jooksul avatakse festival Ülo Kriguli ooperi "Swan Bone City" ("Luigeluulinn") esietendusega ooperimaja suures saalis.
Kolmapäeval jõuab Saaremaale tänavuste ooperipäevade peakülaline Wroclawi ooperiteater.
### Response:
5 uudist, mida teada täna hommikul: Padar kutsub riigireformi kriitiliselt analüüsima, Clinton fookusesse, Saaremaa tervitab ooperit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juncker rääkis telekanalile France 2, et tähtaega ei ole, sest Lissaboni lepingu artikli 50, mis lahkumisprotseduuri käsitleb, saab käivitada ainult Suurbritannia ise, vahendas Reuters.
"Oleksin eelistanud seda, et Suurbritannia oleks meile esitanud niinimetatud lahkumisavalduse võimalikult kiiresti, sest arvasin, et britid, eriti need, kes soovisid EList lahkuda, olid selleks võimaluseks juba valmistunud," rääkis ta.
Juncker lisas, et seda paraku ei juhtunud ning Suurbritannia valitsus vajab oma positsiooni välja töötamiseks mitut kuud.
Uus Briti peaminister Theresa May on varem Junckerile öelnud, et Suurbritannia soovis pärast 23. juuni referendumit alustada lahkumiskõnelusi, kuid vajab siiski ettevalmistuste tegemiseks rohkem aega. | Juncker: Brexiti-kõneluste algustähtaja peavad paika panema britid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juncker rääkis telekanalile France 2, et tähtaega ei ole, sest Lissaboni lepingu artikli 50, mis lahkumisprotseduuri käsitleb, saab käivitada ainult Suurbritannia ise, vahendas Reuters.
"Oleksin eelistanud seda, et Suurbritannia oleks meile esitanud niinimetatud lahkumisavalduse võimalikult kiiresti, sest arvasin, et britid, eriti need, kes soovisid EList lahkuda, olid selleks võimaluseks juba valmistunud," rääkis ta.
Juncker lisas, et seda paraku ei juhtunud ning Suurbritannia valitsus vajab oma positsiooni välja töötamiseks mitut kuud.
Uus Briti peaminister Theresa May on varem Junckerile öelnud, et Suurbritannia soovis pärast 23. juuni referendumit alustada lahkumiskõnelusi, kuid vajab siiski ettevalmistuste tegemiseks rohkem aega.
### Response:
Juncker: Brexiti-kõneluste algustähtaja peavad paika panema britid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel nädalal saab lugeda näiteks kloonlammas Dolly vananemisest, võitlusest superbakteritega, patentide mõttekusest, teadlaskarjäärist ja paljust muust.
Eesti tervise ja meditsiiniga seotud teadust tutvustavad ESOFil Tartu teadlased ning Eesti teadusagentuuri algatus Research in Estonia.
Manchesteris tutvustatakse mõõteriista MyotonPRO, millega messiboksi külastajad saavad mõõta oma lihasseisundit, kasutades selleks müomeetrlist metoodikat.
Lisaks tutvustatakse messil mitmeid Eesti teadusasutustes loodud innovatiivseid lahendusi, teiste hulgas näiteks uuenduslikku sünnieelset geneetilist testimist (NIPT, non-invasive prenatal genetic test) ema verest.
Ühtlasi tutvustatakse ESOFi Eesti messiboksis maailmas ainulaadset geenitesti Fertify, mis võimaldab personaalselt ennustada geneetilist viljatusriski ehk annab naisele infot selle kohta, millal algab tema viljakus langema.
ESOF-i Eesti meeskonda kuuluvad Kaarel Krjutškov (TerviseTAK), Triin Laisk-Podar (TerviseTAK/TÜ) ja Teet Meerits (TÜ) ning teadusagentuuri
ESOF toob kogu maailmast kokku tuhandeid teadlasi, ettevõtjaid, ametnikke ja poliitikuid, teadusadministraatoreid ning teadusajakirjanikke. Programmis on tippteaduse ettekanded, seminarid, töötoad, debatid, messiala ja palju muud. | ERR Novaator vahendab Euroopa suurimal teadusfoorumil toimuvat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalal saab lugeda näiteks kloonlammas Dolly vananemisest, võitlusest superbakteritega, patentide mõttekusest, teadlaskarjäärist ja paljust muust.
Eesti tervise ja meditsiiniga seotud teadust tutvustavad ESOFil Tartu teadlased ning Eesti teadusagentuuri algatus Research in Estonia.
Manchesteris tutvustatakse mõõteriista MyotonPRO, millega messiboksi külastajad saavad mõõta oma lihasseisundit, kasutades selleks müomeetrlist metoodikat.
Lisaks tutvustatakse messil mitmeid Eesti teadusasutustes loodud innovatiivseid lahendusi, teiste hulgas näiteks uuenduslikku sünnieelset geneetilist testimist (NIPT, non-invasive prenatal genetic test) ema verest.
Ühtlasi tutvustatakse ESOFi Eesti messiboksis maailmas ainulaadset geenitesti Fertify, mis võimaldab personaalselt ennustada geneetilist viljatusriski ehk annab naisele infot selle kohta, millal algab tema viljakus langema.
ESOF-i Eesti meeskonda kuuluvad Kaarel Krjutškov (TerviseTAK), Triin Laisk-Podar (TerviseTAK/TÜ) ja Teet Meerits (TÜ) ning teadusagentuuri
ESOF toob kogu maailmast kokku tuhandeid teadlasi, ettevõtjaid, ametnikke ja poliitikuid, teadusadministraatoreid ning teadusajakirjanikke. Programmis on tippteaduse ettekanded, seminarid, töötoad, debatid, messiala ja palju muud.
### Response:
ERR Novaator vahendab Euroopa suurimal teadusfoorumil toimuvat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmandana asetatud Konta jaoks oli see ka karjääri esimene WTA turniiri finaal. 36-aastane Williams mängis WTA turniiri finaalis 80. korda, võit oleks talle olnud karjääri 50 WTA turniiri triumf.
Poolfinaalis alistas Konta 6:4, 6:2 slovakitari Dominika Cibulkova.
Eelmise aasta juunis maailma edetabelis 147. kohal olnud Konta tõuseb Stanfordi turniiri võiduga WTA tabelis 14. pügalale. | Konta alistas Williamsi ning võitis karjääri esimese WTA turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmandana asetatud Konta jaoks oli see ka karjääri esimene WTA turniiri finaal. 36-aastane Williams mängis WTA turniiri finaalis 80. korda, võit oleks talle olnud karjääri 50 WTA turniiri triumf.
Poolfinaalis alistas Konta 6:4, 6:2 slovakitari Dominika Cibulkova.
Eelmise aasta juunis maailma edetabelis 147. kohal olnud Konta tõuseb Stanfordi turniiri võiduga WTA tabelis 14. pügalale.
### Response:
Konta alistas Williamsi ning võitis karjääri esimese WTA turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avoid Dave on neljaliikmeline Eesti hübriid-elektrooniline ansambel. Teekond algas Dave'i (ehk Taavi Paometsa) tohutust armastusest ja usust muusika vastu. Tema loome on endaga kaasa haaranud ühtselt mõtlevaid inimesi, kes oma nõu ja jõuga on muusika arengusse panustanud. Kolme aasta jooksul on Avoid Dave välja andnud ühe EP ning ühe täispika albumi "Insert Title", mis võitis Eesti muusikaauhindade jagamisel parima elektroonilise albumi auhinna.
Uus album "Up Against the Glass" saab valmis septembris ning antakse välja eksklusiivselt vaid neile, kes plaadi sündi Hooandja keskkonnas toetavad.
"Esimesel septembril läheb meie Hooandja projekt kinni ning pärast seda album poodidesse müügile ei lähe ja raadiotesse ei jõua. Planeerime küll singlite kaupa uut muusikat avalikustada, kuid täispika albumi saavad septembris endale vaid Hooandjad," selgitas bändi juhtfiguur Taavi Paomets. "Plaat tuleb täies mahus välja tükk aega hiljem, siis kui mina ise juba teisel pool maakera olen," lisas Paomets. Nimelt sõidab Taavi pikemaks ajaks välismaale ning vahemikus oktoober 2016 kuni oktoober 2017 Avoid Dave ühtegi kontserti ei anna.
Hetkel töötab bänd koosseisus Taavi Paomets (vokaal, kitarr, klahvid), Kristel Aaslaid (vokaal, klahvid), Martin Petermann (trummid) ja Joonas Mattias Sarapuu (klahvid).
Ülevaate teisele plaadile jõudvatest lugudest saad SIIT. | Avoid Dave avaldab uue albumi ja peab aastast esinemispausi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avoid Dave on neljaliikmeline Eesti hübriid-elektrooniline ansambel. Teekond algas Dave'i (ehk Taavi Paometsa) tohutust armastusest ja usust muusika vastu. Tema loome on endaga kaasa haaranud ühtselt mõtlevaid inimesi, kes oma nõu ja jõuga on muusika arengusse panustanud. Kolme aasta jooksul on Avoid Dave välja andnud ühe EP ning ühe täispika albumi "Insert Title", mis võitis Eesti muusikaauhindade jagamisel parima elektroonilise albumi auhinna.
Uus album "Up Against the Glass" saab valmis septembris ning antakse välja eksklusiivselt vaid neile, kes plaadi sündi Hooandja keskkonnas toetavad.
"Esimesel septembril läheb meie Hooandja projekt kinni ning pärast seda album poodidesse müügile ei lähe ja raadiotesse ei jõua. Planeerime küll singlite kaupa uut muusikat avalikustada, kuid täispika albumi saavad septembris endale vaid Hooandjad," selgitas bändi juhtfiguur Taavi Paomets. "Plaat tuleb täies mahus välja tükk aega hiljem, siis kui mina ise juba teisel pool maakera olen," lisas Paomets. Nimelt sõidab Taavi pikemaks ajaks välismaale ning vahemikus oktoober 2016 kuni oktoober 2017 Avoid Dave ühtegi kontserti ei anna.
Hetkel töötab bänd koosseisus Taavi Paomets (vokaal, kitarr, klahvid), Kristel Aaslaid (vokaal, klahvid), Martin Petermann (trummid) ja Joonas Mattias Sarapuu (klahvid).
Ülevaate teisele plaadile jõudvatest lugudest saad SIIT.
### Response:
Avoid Dave avaldab uue albumi ja peab aastast esinemispausi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti Saksamaa meistrivõistluste etapi võitnud Vettik finaalides suurepärasele kvalifikatsioonile vaatamata head tulemust kirja ei saanud. Laupäevases kvalifikatsioonis suutis Vettik välja sõita koguni teise aja. Vettikust kiiremini suutis ringi Loketi rajal läbida vaid austerlane Rene Hofer, kes edestas meie meest 0,9 sekundiga. Kolmanda aja sõitis välja rootslane Anton Nagy, tema kaotas Vettikule omakorda 1 sekundiga.
Samal päeval peetud esimeses võistlussõidus ebaõnnestus Vettiku start ja avaringilt tulles oli ta alles viieteistkümnes. Sealt edasi näitas ta aga väga head kiirust ja poolel sõidumaal oli Vettik juba kaheksandaks tõusnud ning esikolmik oli lähedal. Poolel distantsil suutis eestlane tõusta kaheksandaks, kuid ringiga mahajääja sõitis kurvis talle sisse, Vettik kukkus ja sai jalale viga. Tulemuseks 35. koht. Pingelise sõidu võitis austerlane Hofer, teine oli Nagy ja kolmas hispaanlane Oriol Oliver.
Pühapäevases teises võistlussõidus läks juhtima Nagy, keda jälitas ungarlane Adam Kovacs, kes tõusis pärast Nagy kukkumist liidriks. Tema selja taga tegi tempot aga Hofer, kes tõusis teiseks ning lõpuks Kovacsist möödus. Sõidu lõpuks ungarlane aga kustus, teise koha sai Hoferil järel itaallane Alessandro Facca ja kolmanda Oliver. „Teises sõidus jalavalu väga sõita ei lasknud,“ ütles Meico Vettiku isa Veiko Vettik. Vettik tõusis poolel distantsil kolmeteistkümnendaks ning langes siis taas tahapoole, lõpetades 37. kohal ja olles võistluse kokkuvõttes 38.
Euroopa meistriks krooniti Hofer Oliveri ja Facca ees. | Vettiku EM-finaal ebaõnnestus vaatamata suurepärasele kvalifikatsioonile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti Saksamaa meistrivõistluste etapi võitnud Vettik finaalides suurepärasele kvalifikatsioonile vaatamata head tulemust kirja ei saanud. Laupäevases kvalifikatsioonis suutis Vettik välja sõita koguni teise aja. Vettikust kiiremini suutis ringi Loketi rajal läbida vaid austerlane Rene Hofer, kes edestas meie meest 0,9 sekundiga. Kolmanda aja sõitis välja rootslane Anton Nagy, tema kaotas Vettikule omakorda 1 sekundiga.
Samal päeval peetud esimeses võistlussõidus ebaõnnestus Vettiku start ja avaringilt tulles oli ta alles viieteistkümnes. Sealt edasi näitas ta aga väga head kiirust ja poolel sõidumaal oli Vettik juba kaheksandaks tõusnud ning esikolmik oli lähedal. Poolel distantsil suutis eestlane tõusta kaheksandaks, kuid ringiga mahajääja sõitis kurvis talle sisse, Vettik kukkus ja sai jalale viga. Tulemuseks 35. koht. Pingelise sõidu võitis austerlane Hofer, teine oli Nagy ja kolmas hispaanlane Oriol Oliver.
Pühapäevases teises võistlussõidus läks juhtima Nagy, keda jälitas ungarlane Adam Kovacs, kes tõusis pärast Nagy kukkumist liidriks. Tema selja taga tegi tempot aga Hofer, kes tõusis teiseks ning lõpuks Kovacsist möödus. Sõidu lõpuks ungarlane aga kustus, teise koha sai Hoferil järel itaallane Alessandro Facca ja kolmanda Oliver. „Teises sõidus jalavalu väga sõita ei lasknud,“ ütles Meico Vettiku isa Veiko Vettik. Vettik tõusis poolel distantsil kolmeteistkümnendaks ning langes siis taas tahapoole, lõpetades 37. kohal ja olles võistluse kokkuvõttes 38.
Euroopa meistriks krooniti Hofer Oliveri ja Facca ees.
### Response:
Vettiku EM-finaal ebaõnnestus vaatamata suurepärasele kvalifikatsioonile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linn on koolide ja lasteaedade hoolduslepingud sõlminud nelja ettevõttega ehk osaühingutega Vivatex Holding, BCA Center, Kooliarendus ja K&L Arendus, kirjutab Postimees.
Firmad said mullu kontsessioonilepingute alusel Tallinna linnalt kokku 11,54 miljonit eurot ning nelja ettevõtte puhaskasum oli kokku seitse miljonit eurot ning omanikele maksti dividende kokku 4,35 miljonit eurot.
Leht märgib, et ettevõtted OÜ Kooliarendus, K&L Arendus OÜ ja BCA Center omanikeringi kuuluvad isa ja poeg Tiit ja Toomas Kõuhkna ning ehitusettevõtte Skanska juhid eesotsas Jaanus Otsa ja Olaf Hermaniga ning Vivatex kuulub Urmas Sõõrumaale.
Firmadel Kooliarendus ja K&L Arendus on ühine posti ja e-posti aadress ning ka ühine juhatuse liige Toomas Kõuhkna, kes on ka mõlema ettevõtte suuromanik ning üks ühine juhatuse liige Tarmo Lehtmets on osaühingutel Kooliarendus ja BCA Center.
Lehe andmetel on näiteks Vivatex üheksa aasta jooksul linnalt saanud kokku 28 miljonit eurot ning teeninud kokku 15 miljonit eurot puhaskasumit. | Leht: Tallinna koole hooldavad firmad said mullu seitse miljonit eurot kasumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linn on koolide ja lasteaedade hoolduslepingud sõlminud nelja ettevõttega ehk osaühingutega Vivatex Holding, BCA Center, Kooliarendus ja K&L Arendus, kirjutab Postimees.
Firmad said mullu kontsessioonilepingute alusel Tallinna linnalt kokku 11,54 miljonit eurot ning nelja ettevõtte puhaskasum oli kokku seitse miljonit eurot ning omanikele maksti dividende kokku 4,35 miljonit eurot.
Leht märgib, et ettevõtted OÜ Kooliarendus, K&L Arendus OÜ ja BCA Center omanikeringi kuuluvad isa ja poeg Tiit ja Toomas Kõuhkna ning ehitusettevõtte Skanska juhid eesotsas Jaanus Otsa ja Olaf Hermaniga ning Vivatex kuulub Urmas Sõõrumaale.
Firmadel Kooliarendus ja K&L Arendus on ühine posti ja e-posti aadress ning ka ühine juhatuse liige Toomas Kõuhkna, kes on ka mõlema ettevõtte suuromanik ning üks ühine juhatuse liige Tarmo Lehtmets on osaühingutel Kooliarendus ja BCA Center.
Lehe andmetel on näiteks Vivatex üheksa aasta jooksul linnalt saanud kokku 28 miljonit eurot ning teeninud kokku 15 miljonit eurot puhaskasumit.
### Response:
Leht: Tallinna koole hooldavad firmad said mullu seitse miljonit eurot kasumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondise peatreener Jaanus Levkoi andis minuteid üheksale mängijale, kellest kolm käisid platsil alla seitsme minuti.
Eesti võitis avaveerandi 12:7, jäi pärast inglannade 10:0 spurti küll taha 12:17, ent avapoolaja lõpp kuulus taas Eestile. Peamiselt Sandra Reinvaldi, Sandra Taela ja Mariann Adelberti punktidest läks Eesti omakorda 4-5 silmaga ette ning võitis poolaja kahe punktiga.
Midagi murrangulist see muidugi veel ei tähendanud. Inglismaa tüdrukud pressisid kõvasti ja 27. minutiks oli vastane taas peal 33:27, kuid veerandaja lõpp taas Adelberti, Taela ja Eleriin Vaino korvide järel meile - Eesti peal 37:33.
Viimasel veerandil suutis Eesti koondis edu hoida ja lõpupoole ka pisut kasvatada. Korra, 2.45 enne lõppu tuli Inglismaa viiele silmale (45:50), seejärel lõpuminutid õnneks siiski kriitiliseks ei saanud. Mängust me küll enam punkte ei aanud, aga ka vastane eksis omalt poolt.
Eesti võitis laua 55:39, korvisöödud 7:7, pallikaotusi oli Eestil 23, Inglismaal 16. Kahepunktivisked Inglismaa kasuks 34% vs 31%, kolmesed Eestile 43% vs 12% (Eestil 7/3, Inglismaal 17/2), vabavisked Inglismaa kasuks 64% vs 56%.
Kohtumise resultatiivseim oli 22 punkti ja 11 lauapalli toonud Sandra Tael, Mariann Adelbert lisas 12 punkti ja üheksa lauapalli, Ege-Ly Viirmaa, Eleriin Vaino ning Sandra Reinvald kõik viis punkti.
Täna kell 18.30 kohtub Eesti Kreekaga. | U-18 neidude koondis alustas korvpalli EM-i võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondise peatreener Jaanus Levkoi andis minuteid üheksale mängijale, kellest kolm käisid platsil alla seitsme minuti.
Eesti võitis avaveerandi 12:7, jäi pärast inglannade 10:0 spurti küll taha 12:17, ent avapoolaja lõpp kuulus taas Eestile. Peamiselt Sandra Reinvaldi, Sandra Taela ja Mariann Adelberti punktidest läks Eesti omakorda 4-5 silmaga ette ning võitis poolaja kahe punktiga.
Midagi murrangulist see muidugi veel ei tähendanud. Inglismaa tüdrukud pressisid kõvasti ja 27. minutiks oli vastane taas peal 33:27, kuid veerandaja lõpp taas Adelberti, Taela ja Eleriin Vaino korvide järel meile - Eesti peal 37:33.
Viimasel veerandil suutis Eesti koondis edu hoida ja lõpupoole ka pisut kasvatada. Korra, 2.45 enne lõppu tuli Inglismaa viiele silmale (45:50), seejärel lõpuminutid õnneks siiski kriitiliseks ei saanud. Mängust me küll enam punkte ei aanud, aga ka vastane eksis omalt poolt.
Eesti võitis laua 55:39, korvisöödud 7:7, pallikaotusi oli Eestil 23, Inglismaal 16. Kahepunktivisked Inglismaa kasuks 34% vs 31%, kolmesed Eestile 43% vs 12% (Eestil 7/3, Inglismaal 17/2), vabavisked Inglismaa kasuks 64% vs 56%.
Kohtumise resultatiivseim oli 22 punkti ja 11 lauapalli toonud Sandra Tael, Mariann Adelbert lisas 12 punkti ja üheksa lauapalli, Ege-Ly Viirmaa, Eleriin Vaino ning Sandra Reinvald kõik viis punkti.
Täna kell 18.30 kohtub Eesti Kreekaga.
### Response:
U-18 neidude koondis alustas korvpalli EM-i võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suursaadik ütles usutluses Eesti Päevalehele, et Güleni liikumine on oht Türgi julgeolekule ja see on Türgi seaduste järgi terroristlik organisatsioon.
"Sellesse organisatsiooni kuulumine teeb inimese Türgi jaoks ohtlikuks. Nad kujutavad ohtu ka kõigile teistele riikidele, kus nad tegutsevad," kinnitas suursaadik.
Suursaadiku sõnul esitlevad gülenistid end islami moodsa näona, kuid nende tegevusel pole midagi pistmist islamiga ning tegemist on võimu jahtiva rühmitusega.
"Ja paistab, et riigipööre ei ole nende vahendite seast välistatud," nentis suursaadik.
Tema sõnul on Türgi palunud USA-l moslemivaimuliku Fetullah Güleni (75), keda Türgi süüdistab riigipöördekatse korraldamises, välja anda. | Türgi Eesti-suursaadik: Güleni liikumine kujutab ohtu kõigile riikidele, kus nad tegutsevad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suursaadik ütles usutluses Eesti Päevalehele, et Güleni liikumine on oht Türgi julgeolekule ja see on Türgi seaduste järgi terroristlik organisatsioon.
"Sellesse organisatsiooni kuulumine teeb inimese Türgi jaoks ohtlikuks. Nad kujutavad ohtu ka kõigile teistele riikidele, kus nad tegutsevad," kinnitas suursaadik.
Suursaadiku sõnul esitlevad gülenistid end islami moodsa näona, kuid nende tegevusel pole midagi pistmist islamiga ning tegemist on võimu jahtiva rühmitusega.
"Ja paistab, et riigipööre ei ole nende vahendite seast välistatud," nentis suursaadik.
Tema sõnul on Türgi palunud USA-l moslemivaimuliku Fetullah Güleni (75), keda Türgi süüdistab riigipöördekatse korraldamises, välja anda.
### Response:
Türgi Eesti-suursaadik: Güleni liikumine kujutab ohtu kõigile riikidele, kus nad tegutsevad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „ROK-i otsus viib paratamatult edasiste probleemide ning ebakõlade tekkeni ja võimaldab dopingut mitte tarvitanud sportlastele väiksemat kaitset,“ sõnas WADA peadirektor Olivier Niggli.
Samuti kritiseeriti ROK-i otsust mitte lubada OM-il neutraalse lipu all võistelda Venemaa dopingurikkumiste paljastamisel üheks peamiseks infolekitajaks olnud Julia Stepanoval.
„WADA on häälekalt toetanud Julia soovi OM-ist eraldiseisva sportlasena osa võtta. Tema vapper tegevus aitas avalikkuse ette tuua kõigi aegade suurima dopinguskandaali ning WADA muretseb, mis sõnumi saadab see tulevastele siseinformaatoritele,“ lisas Niggli.
USA antidopingu organisatsiooni (USADA) sõnul tähendab ROK-i otsus rasket hoopi kõigi dopingupuhaste sportlaste õigustele.
„Paljud, kaasa arvatud dopingupuhtad sportlased ning siseinformaatorid, on näidanud üles vaprust ja tugevust, võideldes Venemaal lokkava organiseeritud keelatud ainete kasutamise ning korruptsiooniga,“ sõnas USADA juht Travis Tygart. „Kahjuks on ROK keeldunud otsustavat juhirolli võtmast.“
Ka Tygart kritiseeris ROK-i otsust Stepanovat Rios võistelda mitte lubada.
„Stepanoval võistlemise keelanud otsus on arusaamatu ja peletab tulevikus infolekitajaid informatsiooni avaldamisest kahtlemata eemale.“ | WADA ja USADA kritiseerisid ROK-i otsust mitte määrata Venemaale üleüldist olümpiakeeldu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„ROK-i otsus viib paratamatult edasiste probleemide ning ebakõlade tekkeni ja võimaldab dopingut mitte tarvitanud sportlastele väiksemat kaitset,“ sõnas WADA peadirektor Olivier Niggli.
Samuti kritiseeriti ROK-i otsust mitte lubada OM-il neutraalse lipu all võistelda Venemaa dopingurikkumiste paljastamisel üheks peamiseks infolekitajaks olnud Julia Stepanoval.
„WADA on häälekalt toetanud Julia soovi OM-ist eraldiseisva sportlasena osa võtta. Tema vapper tegevus aitas avalikkuse ette tuua kõigi aegade suurima dopinguskandaali ning WADA muretseb, mis sõnumi saadab see tulevastele siseinformaatoritele,“ lisas Niggli.
USA antidopingu organisatsiooni (USADA) sõnul tähendab ROK-i otsus rasket hoopi kõigi dopingupuhaste sportlaste õigustele.
„Paljud, kaasa arvatud dopingupuhtad sportlased ning siseinformaatorid, on näidanud üles vaprust ja tugevust, võideldes Venemaal lokkava organiseeritud keelatud ainete kasutamise ning korruptsiooniga,“ sõnas USADA juht Travis Tygart. „Kahjuks on ROK keeldunud otsustavat juhirolli võtmast.“
Ka Tygart kritiseeris ROK-i otsust Stepanovat Rios võistelda mitte lubada.
„Stepanoval võistlemise keelanud otsus on arusaamatu ja peletab tulevikus infolekitajaid informatsiooni avaldamisest kahtlemata eemale.“
### Response:
WADA ja USADA kritiseerisid ROK-i otsust mitte määrata Venemaale üleüldist olümpiakeeldu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postimees kirjutab, et Koduvalla esindajad mõlgutavad mõtteid Vastseliina, Orava ja Misso vallaga ühinemiseks, kuid sellise koosluse loomist seadus ei luba.
Meremäe vallavolikogu esimees, valimisliidu Koduvald liikmed Mihhail Link ja Helgi Metsik teemat ei kommenteeri, kuid volikogu liikmed Rein Nikitin ja Arno Vares põhjendavad oma seisukohta peamiselt asjaoluga, et sellist asja nagu Setomaa ei ole olemas, sest on vaid endine Petserimaa.
Vares pooldab Suur-Võrumaa ideed, kuna tema sõnul inimesed käivad Võrumaal igapäevaseid toimetusi tegemas ehk elu on aastate jooksul põhimõtteliselt haldusreformi ära teinud ning ka Nikitini sõnul soovib enamik Meremäe rahvast liituda just Võrumaaga.
Haldusreformikavaga on seatud ühendvalla minimaalseks suuruseks 5000, kuid kultuuriliselt seotud valdade liitumise korral piisaks 3500 elanikust ning seda erandit saaks rakendada väikeste Seto valdade Värska, Mikitamäe, Misso ja Meremäe puhul. | Leht: Meremäe vallavolikogu pidurdab Seto valla loomist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimees kirjutab, et Koduvalla esindajad mõlgutavad mõtteid Vastseliina, Orava ja Misso vallaga ühinemiseks, kuid sellise koosluse loomist seadus ei luba.
Meremäe vallavolikogu esimees, valimisliidu Koduvald liikmed Mihhail Link ja Helgi Metsik teemat ei kommenteeri, kuid volikogu liikmed Rein Nikitin ja Arno Vares põhjendavad oma seisukohta peamiselt asjaoluga, et sellist asja nagu Setomaa ei ole olemas, sest on vaid endine Petserimaa.
Vares pooldab Suur-Võrumaa ideed, kuna tema sõnul inimesed käivad Võrumaal igapäevaseid toimetusi tegemas ehk elu on aastate jooksul põhimõtteliselt haldusreformi ära teinud ning ka Nikitini sõnul soovib enamik Meremäe rahvast liituda just Võrumaaga.
Haldusreformikavaga on seatud ühendvalla minimaalseks suuruseks 5000, kuid kultuuriliselt seotud valdade liitumise korral piisaks 3500 elanikust ning seda erandit saaks rakendada väikeste Seto valdade Värska, Mikitamäe, Misso ja Meremäe puhul.
### Response:
Leht: Meremäe vallavolikogu pidurdab Seto valla loomist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 43-aastase näitleja nimi on tihti esile kerkinud erinevates kihlveokontorites, kui Daniel Craigi tulevane mantlipärija, kirjutab BBC.
Praegu kinoekraanidel filmis "Star Trek Beyond" laineid lööv Elba rääkis saates "Good Morning America", et peab end selle kõige jaoks liiga vanaks. "Joosta mööda autosid, naisi ja martiinisid, kes tahaks seda teha? Kõlab kohutavalt," kommenteeris Elba.
Vanim Bondi kehastanud näitleja läbi aegade on olnud Roger Moore, kes oli oma esimeses Bondi-filmis "Live and Let Die" 1973. aastal 45-aastane.
Pärast seda, kui Daniel Craig teatas, et ei soovi enam kuulsat spiooni kehastada, on just Idris Elba nimi kõige kõlavamalt esile tõusnud. Teiste seas on välja käidud ka Tom Hiddlestoni, Aidan Turneri ja James Nortoni nimed. | Idris Elba: olen Bondi mängimiseks liiga vana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
43-aastase näitleja nimi on tihti esile kerkinud erinevates kihlveokontorites, kui Daniel Craigi tulevane mantlipärija, kirjutab BBC.
Praegu kinoekraanidel filmis "Star Trek Beyond" laineid lööv Elba rääkis saates "Good Morning America", et peab end selle kõige jaoks liiga vanaks. "Joosta mööda autosid, naisi ja martiinisid, kes tahaks seda teha? Kõlab kohutavalt," kommenteeris Elba.
Vanim Bondi kehastanud näitleja läbi aegade on olnud Roger Moore, kes oli oma esimeses Bondi-filmis "Live and Let Die" 1973. aastal 45-aastane.
Pärast seda, kui Daniel Craig teatas, et ei soovi enam kuulsat spiooni kehastada, on just Idris Elba nimi kõige kõlavamalt esile tõusnud. Teiste seas on välja käidud ka Tom Hiddlestoni, Aidan Turneri ja James Nortoni nimed.
### Response:
Idris Elba: olen Bondi mängimiseks liiga vana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaania koondise resultatiivseim oli ka turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Marc Garcia, kes viskas finaalis 21 punkti. Ramon Vila lisas 18 punkti ja 14 lauapalli. Leedu parimana tõi Ignas Fiodorovas 13 punkti.
Kolmanda koha sai Türgi, kes oli 76:61 parem Saksamaast.
A-divisjonist kukkusid välja Belgia, Soome ja Ungari.
Hispaaniale oli see teiseks U-20 finaalturniiri triumfiks pärast 2011. aastal kodus toimunud EM-i. Ühtlasi oli see Hispaania koondisele kümnendaks järjestikuseks poodiumikohaks.
B-divisjoni finaalis alistas Montenegro lisaaja järel 78:76 Islandi. | Hispaania alistas finaalis Leedu ning tuli korvpalli U-20 Euroopa meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaania koondise resultatiivseim oli ka turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Marc Garcia, kes viskas finaalis 21 punkti. Ramon Vila lisas 18 punkti ja 14 lauapalli. Leedu parimana tõi Ignas Fiodorovas 13 punkti.
Kolmanda koha sai Türgi, kes oli 76:61 parem Saksamaast.
A-divisjonist kukkusid välja Belgia, Soome ja Ungari.
Hispaaniale oli see teiseks U-20 finaalturniiri triumfiks pärast 2011. aastal kodus toimunud EM-i. Ühtlasi oli see Hispaania koondisele kümnendaks järjestikuseks poodiumikohaks.
B-divisjoni finaalis alistas Montenegro lisaaja järel 78:76 Islandi.
### Response:
Hispaania alistas finaalis Leedu ning tuli korvpalli U-20 Euroopa meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Päevaleht kirjutab, et kaitseministeerium tõmbas pidurit Eesti Energia Kaevandused AS-i (EEK) kaevandusloa pikendamisele ning allmaakaevandamisele Ida-Virumaal Sirgala põlevkivikarjääris ja Sirgala harjutusvälja juures, sest see võib häirima hakata riigikaitseliste eesmärkide täitmist.
Ministeerium soostuks kaevandamisloa muutmist lubama ainult siis, kui kaevandamine ei vähenda ega häiri harjutusvälja töövõimet.
Polügoon kasutab kunagist karjääriala, kus põlevkivivaru on ammendunud ning maastik ja mets on harjutamiseks sobilikud, kuid nüüd sattusid EEK ja kaitseministeeriumi plaanid samal ajal eri suundadesse liikkuma, kuna kaitseväel on kavas harjutusvälja laiendada üle poole võrra, eelkõige endiste ja praeguste kavandusalade arvel.
EEK on keskkonnaministeeriumile esitanud taotluse kaevandusloa muutmiseks, mis võimaldaks peale avakaevandamise juurutada ka allmaakaevandamist, millega kaasneb maapinna vajumine.
Kaitseministeerium on aga kindel, et sellisel juhul harjutusvälja töövõime ei säili ja paari aasta jooksul võib toimuda järelvajumisi, mistõttu rasketehnikaga ei oleks seal enam ohutu.
Tekkinud olukord lahendatakse läbirääkimistega ja allmaakaevandamise ala piiritlemisega. | Kaitseministeerium ei ole rahul Eesti Energia allmaakaevandamise plaaniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Päevaleht kirjutab, et kaitseministeerium tõmbas pidurit Eesti Energia Kaevandused AS-i (EEK) kaevandusloa pikendamisele ning allmaakaevandamisele Ida-Virumaal Sirgala põlevkivikarjääris ja Sirgala harjutusvälja juures, sest see võib häirima hakata riigikaitseliste eesmärkide täitmist.
Ministeerium soostuks kaevandamisloa muutmist lubama ainult siis, kui kaevandamine ei vähenda ega häiri harjutusvälja töövõimet.
Polügoon kasutab kunagist karjääriala, kus põlevkivivaru on ammendunud ning maastik ja mets on harjutamiseks sobilikud, kuid nüüd sattusid EEK ja kaitseministeeriumi plaanid samal ajal eri suundadesse liikkuma, kuna kaitseväel on kavas harjutusvälja laiendada üle poole võrra, eelkõige endiste ja praeguste kavandusalade arvel.
EEK on keskkonnaministeeriumile esitanud taotluse kaevandusloa muutmiseks, mis võimaldaks peale avakaevandamise juurutada ka allmaakaevandamist, millega kaasneb maapinna vajumine.
Kaitseministeerium on aga kindel, et sellisel juhul harjutusvälja töövõime ei säili ja paari aasta jooksul võib toimuda järelvajumisi, mistõttu rasketehnikaga ei oleks seal enam ohutu.
Tekkinud olukord lahendatakse läbirääkimistega ja allmaakaevandamise ala piiritlemisega.
### Response:
Kaitseministeerium ei ole rahul Eesti Energia allmaakaevandamise plaaniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näiteks suutis reformierakondlane Urve Tiidus käia Hiinas 10-päevasel reisil 36 euro eest, aga sotsiaaldemokraat Marianne Mikko nädalane lähetus Prantsusmaale maksis üle 2300 euro, kirjutab Postimees.
Kõige enam on lähetustele kulutanud riigikaitsekomisjoni esimees ning Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Marko Mihkelson (IRL), kes on käinud 12 välislähetuses, sealhulgas kaks korda USA-s ja korra Saudi Araabias, kulud on üle 20 000 euro.
Suuremad reisijad ongi eelkõige riigikaitsekomisjoni, Euroopa asjade ja väliskomisjoni liikmed ning need riigikogulased, kes kuuluvad rahvusvaheliste organisatsioonide parlamendidelegatsioonidesse, märkis leht.
Teisel kohal on Mihkelsoniga samadesse komisjonidesse lihtliikmena kuuluv sotsiaaldemokraat Marianne Mikko, kes on käinud kümnes lähetuses ja kulutanud üle 13 000 euro ning tema meelissihtkoht on Prantsusmaa, kuhu on teda viinud kuus lähetust.
Palju ei jää maha ka teine sotsiaaldemokraat, väliskomisjoni esimees Sven Mikser, kelle kaheksast töölähetusest kaks on olnud USA-sse ja kulud kokku üle 12 000 euro. | Leht: Tiiduse reis Hiinasse maksis maksumaksjale 36 eurot, Mikko reis Prantsusmaale 2300 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näiteks suutis reformierakondlane Urve Tiidus käia Hiinas 10-päevasel reisil 36 euro eest, aga sotsiaaldemokraat Marianne Mikko nädalane lähetus Prantsusmaale maksis üle 2300 euro, kirjutab Postimees.
Kõige enam on lähetustele kulutanud riigikaitsekomisjoni esimees ning Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Marko Mihkelson (IRL), kes on käinud 12 välislähetuses, sealhulgas kaks korda USA-s ja korra Saudi Araabias, kulud on üle 20 000 euro.
Suuremad reisijad ongi eelkõige riigikaitsekomisjoni, Euroopa asjade ja väliskomisjoni liikmed ning need riigikogulased, kes kuuluvad rahvusvaheliste organisatsioonide parlamendidelegatsioonidesse, märkis leht.
Teisel kohal on Mihkelsoniga samadesse komisjonidesse lihtliikmena kuuluv sotsiaaldemokraat Marianne Mikko, kes on käinud kümnes lähetuses ja kulutanud üle 13 000 euro ning tema meelissihtkoht on Prantsusmaa, kuhu on teda viinud kuus lähetust.
Palju ei jää maha ka teine sotsiaaldemokraat, väliskomisjoni esimees Sven Mikser, kelle kaheksast töölähetusest kaks on olnud USA-sse ja kulud kokku üle 12 000 euro.
### Response:
Leht: Tiiduse reis Hiinasse maksis maksumaksjale 36 eurot, Mikko reis Prantsusmaale 2300 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õhtuleht kirjutab, et lisaks ametialasele võltsimisele ja omastamisele süüdistatakse Lumistet ka dokumendi võltsimises.
Nendes kuritegudes süüdimõistmisel näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova sõnul on väidetav omastamine toimunud seoses Kohtla vallas korraldatud hankega. | Endine vallajuht astub kohtu ette | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õhtuleht kirjutab, et lisaks ametialasele võltsimisele ja omastamisele süüdistatakse Lumistet ka dokumendi võltsimises.
Nendes kuritegudes süüdimõistmisel näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova sõnul on väidetav omastamine toimunud seoses Kohtla vallas korraldatud hankega.
### Response:
Endine vallajuht astub kohtu ette |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 9.27 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Vabaduse puiestee ja Õie tänava ristmikul, kus 60-aastane mees tegi alarmsõitu päästeameti Scaniaga ning ületas punase fooritulega ristmikku, kuid alarmsõidukile teed andnud ja peatunud autodest tegi möödasõitu samal ajal Mercedes, mida juhtis 58-aastane mees, mistõttu toimus kokkupõrge. Suurel kiirusel liikunud Mercedes paiskus kokkupõrke tõttu üle ristmiku, murdis maha valgusfoori ja paiskus aeda. Mercedese juht sai viga ja ta toimeati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 14.35 juhtus liiklusõnnetus Narvas Kreenholmi tänaval, kus 50-aastane mees tegi Toyota Avensisega tagasipööret ja ei andud teed otse liikunud Audi A6 Avantile, mida juhtis 75-aastane mees. Audis olnud kuueaastane poiss, kaheksa-aastane tüdruk ja 25-aastane mees pöördusid traumapunkti. | Liikluses sai viga neli inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 9.27 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Vabaduse puiestee ja Õie tänava ristmikul, kus 60-aastane mees tegi alarmsõitu päästeameti Scaniaga ning ületas punase fooritulega ristmikku, kuid alarmsõidukile teed andnud ja peatunud autodest tegi möödasõitu samal ajal Mercedes, mida juhtis 58-aastane mees, mistõttu toimus kokkupõrge. Suurel kiirusel liikunud Mercedes paiskus kokkupõrke tõttu üle ristmiku, murdis maha valgusfoori ja paiskus aeda. Mercedese juht sai viga ja ta toimeati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 14.35 juhtus liiklusõnnetus Narvas Kreenholmi tänaval, kus 50-aastane mees tegi Toyota Avensisega tagasipööret ja ei andud teed otse liikunud Audi A6 Avantile, mida juhtis 75-aastane mees. Audis olnud kuueaastane poiss, kaheksa-aastane tüdruk ja 25-aastane mees pöördusid traumapunkti.
### Response:
Liikluses sai viga neli inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trump kustutas Sudaani ametlikult riikide hulgast, keda USA peab terrorismi toetajaiks ning pidas kohe seejärel ajakirjanike juuresolekul Valge Maja ovaalsaalis telefonikõne Iisraeli ja Sudaani liidritega.
"Me laiendame teie juhtimisel nii kiiresti rahuringi," oli kuulda Netayahut ütlemas.
Tuleb veel palju teisi, lubas Trump. "Meil on vähemalt viis, kes tahavad veel tulla," ütles ta ajakirjanikele Valges Majas.
"Sudaan ja Iisrael on otsustanud suhted normaliseerida – järjekordne suur samm Lähis-Idas rahu saavutamise teel, kuna veel üks riik ühineb Aabrahami lepinguga," kirjutas Trumpi abi Judd Deere Twitteris.
Sudaan kinnitas reedel Valge Maja teadet diplomaatiliste suhete sõlmimisest Iisraeliga, mis paneb punkti aastakümneid kestnud sõjaseisukorrale kahe riigi vahel.
"Sudaan ja Iisrael leppisid kokku suhete normaliseerimises, vaenuseisundi lõpetamises," vahendas riigitelevisioon, kus loeti ette Sudaani, Iisraeli ja USA ühisavaldus.
Teretulnud punkt Trumpi välispoliitiliste saavutuste reas
Trump teatas plaanist Sudaan terrorit toetavate riikide nimekirjast maha võtta juba esmaspäeval, tingimusel, et too maksab kompensatsiooni ameeriklastest terroriohvritele. Sudaan kanti nimekirja nüüdseks kukutatud diktaatori Omar al-Bashiri ajal.
Sudaani üleminekuvalitsus on eraldanud 335 miljonit dollarit Bashiri-aegasete USA-vastaste rünnakute ohvritele kompensatsiooni maksmiseks.
Järjekordse islamiriigi otsus Iisraeliga suhete normaliseerimist alustada on teretulnud punkt Trumpi välispoliitiliste saavutuste reas otse enne 3. novembri presidendivalimisi.
Kolmapäeval külastas Iisraeli delegatsioon Sudaani, et arutada diplomaatiliste suhete võimalust.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu allkirjastas septembris Valges Majas USA vahendatud diplomaatilised lepped AÜE ja Bahreiniga, kuid Sudaan on tähelepanuväärsem saavutus, sest tegemist on araabia riigiga, kes on olnud Iisraeliga sõjas.
"Täna tehti Ühendriikide-Sudaani kahepoolsetes suhetes kaalukas samm, mis Sudaani jaoks tähistab pöördepunkti," ütles Valge Maja avalduses.
Sudaani peaminister Abdulla Hamdok tänas Twitteris Trumpi, kuid ei maininud Iisraeli tunnustamist. Ta on varem öelnud, et üleminekuvalitsuse juhina ei ole tal voli sellist otsust langetada.
Sudaani valitsuse allika sõnul võtsid telefonivestlusest osa Trump, Hamdok, Netanyahu ja Sudaani kindral Abdel Fattah al-Burhan.
USA kandis Sudaani terrorismi toetavate riikide nimekirja 1993. aastal, kui riiki valitses veel Omar al-Bashir. Pärast Bashiri võimuletulekut riigipöördega 1989. aastal, sai riigist pelgupaik džihadistidele ja teistele terroristidele, nende seas Al-Qaeda liider Osama bin Laden.
Samuti võõrustas riik omal ajal tuntuimat terroristi Illich Ramirez Sanchezi ehk "Šaakal" Carlost, kes oli seotud terrorirünnakutega 1970.-80. aastatel. Sanchezi nabisid 1994. aastal Hartumis kinni Prantsuse luureagendid.
Ühendriigid kehtestasid Sudaanile, mis on üks vaeseimaid riike maailmas, 1990. aastatel karmid majandussanktsioonid, millest loobuti alles 2017. aastal.
Netanyahu: Iisraeli-Sudaani lepe on võrratu pööre
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu tervitas diplomaatiliste suhete sõlmimist Sudaaniga, millest teatati ametlikult reedel Washingtonis.
"Milline võrratu pööre," kiitis Netanyahu. "Hartum ütles täna "jah" rahule Iisraeliga, "jah" Iisraeli tunnustamisele ja "jah" suhete normaliseerimisele Iisraeliga."
Netanyahu viitas sõnavõtus pärast 1967. aasta sõda vastuvõetud Araabia Liiga Hartumi resolutsioonile, mida tuntakse ka kui "kolme ei" poliitikat suhetes Iisraeliga: ei mingit rahu, ei mingit tunnustust ja ei mingeid läbirääkimisi.
Palestiina mõistis Iisraeli ja Sudaani leppe hukka
Palestiina omavalitsus mõistis reedel hukka Iisraeli ja Sudaani leppe suhete normaliseerimise osas.
"Palestiina presidendiamet väljendas hukkamõistu Sudaani tehingule normaliseerida sidemed Iisraeli okupatsiooniriigiga, mis anastab Palestiina maad," seisis võimude ametlikus avalduses.
Palestiina islamiliikumine Hamas mõistis juba varem leppe hukka.
"Iisraeli ja Sudaani suhete normaliseerimine, millest teatas reedel Valge Maja, on poliitiline patt, mis kahjustab nii palestiinlasi kui sudaanlasi," toonitas Hamas.
"See lepe kahjustab palestiina rahvast ja nende õiglast üritust, ja veel rohkem kahjustab see sudaanlaste rahvuslikke huvisid," teatas Hamas. "See toob kasu ainult Netanyahule." | Trump teatas Sudaani ja Iisraeli suhete normaliseerimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trump kustutas Sudaani ametlikult riikide hulgast, keda USA peab terrorismi toetajaiks ning pidas kohe seejärel ajakirjanike juuresolekul Valge Maja ovaalsaalis telefonikõne Iisraeli ja Sudaani liidritega.
"Me laiendame teie juhtimisel nii kiiresti rahuringi," oli kuulda Netayahut ütlemas.
Tuleb veel palju teisi, lubas Trump. "Meil on vähemalt viis, kes tahavad veel tulla," ütles ta ajakirjanikele Valges Majas.
"Sudaan ja Iisrael on otsustanud suhted normaliseerida – järjekordne suur samm Lähis-Idas rahu saavutamise teel, kuna veel üks riik ühineb Aabrahami lepinguga," kirjutas Trumpi abi Judd Deere Twitteris.
Sudaan kinnitas reedel Valge Maja teadet diplomaatiliste suhete sõlmimisest Iisraeliga, mis paneb punkti aastakümneid kestnud sõjaseisukorrale kahe riigi vahel.
"Sudaan ja Iisrael leppisid kokku suhete normaliseerimises, vaenuseisundi lõpetamises," vahendas riigitelevisioon, kus loeti ette Sudaani, Iisraeli ja USA ühisavaldus.
Teretulnud punkt Trumpi välispoliitiliste saavutuste reas
Trump teatas plaanist Sudaan terrorit toetavate riikide nimekirjast maha võtta juba esmaspäeval, tingimusel, et too maksab kompensatsiooni ameeriklastest terroriohvritele. Sudaan kanti nimekirja nüüdseks kukutatud diktaatori Omar al-Bashiri ajal.
Sudaani üleminekuvalitsus on eraldanud 335 miljonit dollarit Bashiri-aegasete USA-vastaste rünnakute ohvritele kompensatsiooni maksmiseks.
Järjekordse islamiriigi otsus Iisraeliga suhete normaliseerimist alustada on teretulnud punkt Trumpi välispoliitiliste saavutuste reas otse enne 3. novembri presidendivalimisi.
Kolmapäeval külastas Iisraeli delegatsioon Sudaani, et arutada diplomaatiliste suhete võimalust.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu allkirjastas septembris Valges Majas USA vahendatud diplomaatilised lepped AÜE ja Bahreiniga, kuid Sudaan on tähelepanuväärsem saavutus, sest tegemist on araabia riigiga, kes on olnud Iisraeliga sõjas.
"Täna tehti Ühendriikide-Sudaani kahepoolsetes suhetes kaalukas samm, mis Sudaani jaoks tähistab pöördepunkti," ütles Valge Maja avalduses.
Sudaani peaminister Abdulla Hamdok tänas Twitteris Trumpi, kuid ei maininud Iisraeli tunnustamist. Ta on varem öelnud, et üleminekuvalitsuse juhina ei ole tal voli sellist otsust langetada.
Sudaani valitsuse allika sõnul võtsid telefonivestlusest osa Trump, Hamdok, Netanyahu ja Sudaani kindral Abdel Fattah al-Burhan.
USA kandis Sudaani terrorismi toetavate riikide nimekirja 1993. aastal, kui riiki valitses veel Omar al-Bashir. Pärast Bashiri võimuletulekut riigipöördega 1989. aastal, sai riigist pelgupaik džihadistidele ja teistele terroristidele, nende seas Al-Qaeda liider Osama bin Laden.
Samuti võõrustas riik omal ajal tuntuimat terroristi Illich Ramirez Sanchezi ehk "Šaakal" Carlost, kes oli seotud terrorirünnakutega 1970.-80. aastatel. Sanchezi nabisid 1994. aastal Hartumis kinni Prantsuse luureagendid.
Ühendriigid kehtestasid Sudaanile, mis on üks vaeseimaid riike maailmas, 1990. aastatel karmid majandussanktsioonid, millest loobuti alles 2017. aastal.
Netanyahu: Iisraeli-Sudaani lepe on võrratu pööre
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu tervitas diplomaatiliste suhete sõlmimist Sudaaniga, millest teatati ametlikult reedel Washingtonis.
"Milline võrratu pööre," kiitis Netanyahu. "Hartum ütles täna "jah" rahule Iisraeliga, "jah" Iisraeli tunnustamisele ja "jah" suhete normaliseerimisele Iisraeliga."
Netanyahu viitas sõnavõtus pärast 1967. aasta sõda vastuvõetud Araabia Liiga Hartumi resolutsioonile, mida tuntakse ka kui "kolme ei" poliitikat suhetes Iisraeliga: ei mingit rahu, ei mingit tunnustust ja ei mingeid läbirääkimisi.
Palestiina mõistis Iisraeli ja Sudaani leppe hukka
Palestiina omavalitsus mõistis reedel hukka Iisraeli ja Sudaani leppe suhete normaliseerimise osas.
"Palestiina presidendiamet väljendas hukkamõistu Sudaani tehingule normaliseerida sidemed Iisraeli okupatsiooniriigiga, mis anastab Palestiina maad," seisis võimude ametlikus avalduses.
Palestiina islamiliikumine Hamas mõistis juba varem leppe hukka.
"Iisraeli ja Sudaani suhete normaliseerimine, millest teatas reedel Valge Maja, on poliitiline patt, mis kahjustab nii palestiinlasi kui sudaanlasi," toonitas Hamas.
"See lepe kahjustab palestiina rahvast ja nende õiglast üritust, ja veel rohkem kahjustab see sudaanlaste rahvuslikke huvisid," teatas Hamas. "See toob kasu ainult Netanyahule."
### Response:
Trump teatas Sudaani ja Iisraeli suhete normaliseerimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18-aastane ja 199 cm pikkune eestlasest tagamängija viskas Itaalia esiliigaklubi eest samas liigas palliva Forli vastu kolm punkti. Võitjate parimaks kerkis Derrick Marks 19 silmaga, Lorenzo Saccaggi lisas 18, Lorenzo Querci 12 ja Deshawn Sims 11 punkti. Forli poolel viskasid Terrence Roderick 17 ja Erik Rush 16 silma, vahendab Korvpall24.ee.
Serie A2 hooaeg algab Riismaa ja Pistoia jaoks 15. novembril, kui võõral väljakul minnakse avavoorus vastamisi Chieti Basket 1974-ga, kus hingekirjas ka 22-aastane ja 210 cm pikkune eestlasest keskmängija Arnold Mitt.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Joonas Riismaa sai Itaalia esiliigaklubi eest punktid kirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18-aastane ja 199 cm pikkune eestlasest tagamängija viskas Itaalia esiliigaklubi eest samas liigas palliva Forli vastu kolm punkti. Võitjate parimaks kerkis Derrick Marks 19 silmaga, Lorenzo Saccaggi lisas 18, Lorenzo Querci 12 ja Deshawn Sims 11 punkti. Forli poolel viskasid Terrence Roderick 17 ja Erik Rush 16 silma, vahendab Korvpall24.ee.
Serie A2 hooaeg algab Riismaa ja Pistoia jaoks 15. novembril, kui võõral väljakul minnakse avavoorus vastamisi Chieti Basket 1974-ga, kus hingekirjas ka 22-aastane ja 210 cm pikkune eestlasest keskmängija Arnold Mitt.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Joonas Riismaa sai Itaalia esiliigaklubi eest punktid kirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollandlased asusid avapoolajal 4:0 juhtima ja lisasid pärast vaheaega veel kolm tabamust. Kaks väravat lõid Danielle van de Donk ja Jackie Groenen, ühe lisasid Sherida Spitse (penaltist), Aniek Nouwen ja Katja Snoeijs.
Täpselt sama tulemusega kaotas Eesti naiste jalgpallikoondis mullu MM-finaali jõudnud ja 2017. aastal Euroopa meistriks kroonitud Hollandile ka mullu augustis koduväljakul.
Tabeliseis A-valikgrupis: 1. Holland 24 punkti (8 mängust), 2. Venemaa 15 (7), 3. Sloveenia 12 (8), 4. Kosovo 10 (7), 5. Türgi 2 (7), 6. Eesti 1 (7).
Eestil seisavad ees veel mängud kodus Sloveenia (27. oktoobril) ja Türgiga (27. novembril) ning võõrsil Sloveeniaga (1. detsembril). | Eesti kaotas maailma tippnaiskonnale 0:7 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollandlased asusid avapoolajal 4:0 juhtima ja lisasid pärast vaheaega veel kolm tabamust. Kaks väravat lõid Danielle van de Donk ja Jackie Groenen, ühe lisasid Sherida Spitse (penaltist), Aniek Nouwen ja Katja Snoeijs.
Täpselt sama tulemusega kaotas Eesti naiste jalgpallikoondis mullu MM-finaali jõudnud ja 2017. aastal Euroopa meistriks kroonitud Hollandile ka mullu augustis koduväljakul.
Tabeliseis A-valikgrupis: 1. Holland 24 punkti (8 mängust), 2. Venemaa 15 (7), 3. Sloveenia 12 (8), 4. Kosovo 10 (7), 5. Türgi 2 (7), 6. Eesti 1 (7).
Eestil seisavad ees veel mängud kodus Sloveenia (27. oktoobril) ja Türgiga (27. novembril) ning võõrsil Sloveeniaga (1. detsembril).
### Response:
Eesti kaotas maailma tippnaiskonnale 0:7 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reinsalu andis sotsiaalmeedias teada, et teeb järgmisel nädalal tööd kaugteel.
Reinsalu sõnul andis ta reede õhtul ka koroonaproovi, kuid selle tulemus pole veel teada.
"Sloveenia välisminister külastas sel nädalal enne Sloveenia Euroopa Liidu eesistumist Balti riike. Teisipäeval kohtusin temaga Tallinnas ning ta teatas Sloveenia liitumisest Kolme mere algatuse fondiga. Täna õhtul sain Sloveeniast teada, et Sloveenia ministri tänane viirusetest oli positiivne. Sellega seoses tegin täna õhtul testi (juba kuuenda paari nädala jooksul) ning jään isolatsiooni ja teen järgmisel nädalal tööd kaamera kaudu. Minuga koos alustavad isolatsiooni ka mu ametivennad Lätist ja Leedust ning järgmisel nädalal on meil vähemalt välisministritele Balti mulli asemel Balti karantiin," kirjutas Reinslau.
AFP kirjutas reedel, et Sloveenia välisminister Anže Logar antis pärast Balti riikidesse tehtud visiite positiivse koroonaproovi.
Logar naasis kolmepäevaselt tuurilt koju neljapäeval.
"Minister Logar andis rutiinsel testimisel positiivse koroonaproovi. Tal ei ole haiguse sümptomeid, kuid tema ja ta lähemad töötajad jäävad kümneks päevaks eneseisolatsiooni," teatas Sloveenia välisministeerium.
Eesti välisminister Urmas Reinsalu ja Sloveenia välisminister Anže Logar. Autor/allikas: Välisministeerium | Koroonasse nakatunud Sloveenia ministriga kohtunud Reinsalu jääb isolatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reinsalu andis sotsiaalmeedias teada, et teeb järgmisel nädalal tööd kaugteel.
Reinsalu sõnul andis ta reede õhtul ka koroonaproovi, kuid selle tulemus pole veel teada.
"Sloveenia välisminister külastas sel nädalal enne Sloveenia Euroopa Liidu eesistumist Balti riike. Teisipäeval kohtusin temaga Tallinnas ning ta teatas Sloveenia liitumisest Kolme mere algatuse fondiga. Täna õhtul sain Sloveeniast teada, et Sloveenia ministri tänane viirusetest oli positiivne. Sellega seoses tegin täna õhtul testi (juba kuuenda paari nädala jooksul) ning jään isolatsiooni ja teen järgmisel nädalal tööd kaamera kaudu. Minuga koos alustavad isolatsiooni ka mu ametivennad Lätist ja Leedust ning järgmisel nädalal on meil vähemalt välisministritele Balti mulli asemel Balti karantiin," kirjutas Reinslau.
AFP kirjutas reedel, et Sloveenia välisminister Anže Logar antis pärast Balti riikidesse tehtud visiite positiivse koroonaproovi.
Logar naasis kolmepäevaselt tuurilt koju neljapäeval.
"Minister Logar andis rutiinsel testimisel positiivse koroonaproovi. Tal ei ole haiguse sümptomeid, kuid tema ja ta lähemad töötajad jäävad kümneks päevaks eneseisolatsiooni," teatas Sloveenia välisministeerium.
Eesti välisminister Urmas Reinsalu ja Sloveenia välisminister Anže Logar. Autor/allikas: Välisministeerium
### Response:
Koroonasse nakatunud Sloveenia ministriga kohtunud Reinsalu jääb isolatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tänane etapp oli sile ja siiamaani kõige kergem, samas ka kõige kiirem. Kui ma ei eksi, siis keskmine kiirus tuli pea 50 km/h," kirjutas eestlane Facebookis. "Prioriteet oli [võistkonna liidrit] Dan Martinit kaitsta, mina sain vabamad käed, aga ohu korral pidin olema siiski valmis end ohverdama, millest sain sajaprotsendiliselt aru."
"Sõidu keskel hakkas Movistari tiim nalja tegema ja üritas enamasti allatuulelõigul küljetuult teha, mis oli veider. Saan aru, et proovima peab, aga kui sa näed, et keegi maha ei jää või vahet sisse ei saa, siis milleks tekitada paanikat. Kõik olid seetõttu närvilised. Õnneks rahuneti üsna pea maha. Kiirused tõusid kohati siledal 75 km/h, mis oli omaette kogemus," lausus Räim.
"Lõpus olid kaks mees meie liidril abiks ja mina istusin tema taga, kui peaks midagi juhtuma ja siis 10 km enne lõppu sain enda teed minna. Eks sellises olukorras on kerge teha valesid otsuseid ja raske õiged. Peab kuulama sisetunnet, täna õnnestus päris normaalselt."
Grupifinišis oli nobedaim iirlane Sam Bennett (Deceuninck - Quick-Step; 3:53.29), kes edestas belglast Jasper Philipseni (UAE - Team Emirates) ja itaallast Jakub Mareczkot (CCC).
Kaheksanda koha saanud Räime sõnul võinuks ta siiski viimases kurvis agressiivsem olla, mis oleks toonud ehk mõne koha võrra kõrgemagi tulemuse. "Siiski olen väga rahul, et suutsin esikümnesse end murda. Mingi imetulemus see pole, aga psühholoogiliselt üpriski tähtis verstapost. Jäin tänasega rahule."
Velotuuri järgmise etapil (Huesco - Sabinanigo; 184,4 km) ootavad sõitjaid taas mäed. Ületada tuleb kaks teise ja üks kolmanda kategooria tõus. "Homme juba veidi raskem päev. Miskipärast arvan, et homse etapi võitja tuleb jooksikute hulgast," lausus Räim. | Räim: imetulemus see pole, aga psühholoogiliselt tähtis verstapost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tänane etapp oli sile ja siiamaani kõige kergem, samas ka kõige kiirem. Kui ma ei eksi, siis keskmine kiirus tuli pea 50 km/h," kirjutas eestlane Facebookis. "Prioriteet oli [võistkonna liidrit] Dan Martinit kaitsta, mina sain vabamad käed, aga ohu korral pidin olema siiski valmis end ohverdama, millest sain sajaprotsendiliselt aru."
"Sõidu keskel hakkas Movistari tiim nalja tegema ja üritas enamasti allatuulelõigul küljetuult teha, mis oli veider. Saan aru, et proovima peab, aga kui sa näed, et keegi maha ei jää või vahet sisse ei saa, siis milleks tekitada paanikat. Kõik olid seetõttu närvilised. Õnneks rahuneti üsna pea maha. Kiirused tõusid kohati siledal 75 km/h, mis oli omaette kogemus," lausus Räim.
"Lõpus olid kaks mees meie liidril abiks ja mina istusin tema taga, kui peaks midagi juhtuma ja siis 10 km enne lõppu sain enda teed minna. Eks sellises olukorras on kerge teha valesid otsuseid ja raske õiged. Peab kuulama sisetunnet, täna õnnestus päris normaalselt."
Grupifinišis oli nobedaim iirlane Sam Bennett (Deceuninck - Quick-Step; 3:53.29), kes edestas belglast Jasper Philipseni (UAE - Team Emirates) ja itaallast Jakub Mareczkot (CCC).
Kaheksanda koha saanud Räime sõnul võinuks ta siiski viimases kurvis agressiivsem olla, mis oleks toonud ehk mõne koha võrra kõrgemagi tulemuse. "Siiski olen väga rahul, et suutsin esikümnesse end murda. Mingi imetulemus see pole, aga psühholoogiliselt üpriski tähtis verstapost. Jäin tänasega rahule."
Velotuuri järgmise etapil (Huesco - Sabinanigo; 184,4 km) ootavad sõitjaid taas mäed. Ületada tuleb kaks teise ja üks kolmanda kategooria tõus. "Homme juba veidi raskem päev. Miskipärast arvan, et homse etapi võitja tuleb jooksikute hulgast," lausus Räim.
### Response:
Räim: imetulemus see pole, aga psühholoogiliselt tähtis verstapost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ilmselt on mul arukas esmaspäeval teatada konservatiivide fraktsioonile, et lahkun Rahvusringhäälingu nõukogust ja võtta sellega vasakliberaalidelt kont valitsuse ründamiseks," kirjutab Reitelmann.
"Kujutan selle juures juba ette ERR-i juhatuse, osa nõukogu ning eelkõige kultuurimarksistlike toimetajate joovastust. Pind tagumikus on kadunud! Kõike saab rahulikult jätkata: teha segamatult vasakliberaalset propagandat, võimendada suhtekorraldusfirmade kampaaniasõnumeid, levitada homoagendat ja libauudiseid ilma, et Reitelmann aru ei nõua. Plusspoolele tuleb aga kanda see, et ma ei pea enam vaatama AK-d ja vastama üle päeva mõnele vihase televaataja kirjale, kes pärib nördinult, miks nõukogu midagi ette ei võta," lisab ta.
Reitelmann vabandas solvangu pärast, öeldes, et pidas sõna sodomiit all silmas homoseksuaali, mitte loomapilastajat.
"Tõe huvides olgu siinkohal üle korratud, et ma ei ole eales seostanud "Ringvaate" saatejuhte loomapilastusega, mida "lügenpresse" ohtralt korranud on. Kuna seda valet on jõuliselt levitatud, vabandan asjaosaliste ees."
Muu hulgas nimetas Urmas Reitelmann neljapäeva õhtul tehtud postituses "Ringvaate" saatejuhte Marko Reikopit ja Grete Lõbut sodomiitideks.
ERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann tegi seepeale EKRE esimehele Martin Helmele ettepaneku kutsuda erakonna poolt nõukogusse nimetatud Urmas Reitelmann solvava käitumise pärast tagasi.
Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga teatas päeval samuti, et reformierakondlased algatavad EKRE riigikogu saadiku Urmas Reitelmanni tagasikutsumise rahvusringhäälingu nõukogust.
Reitelmann eemaldas postituse reede hommikul. | Reitelmann kaalub ERR-i nõukogust lahkumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ilmselt on mul arukas esmaspäeval teatada konservatiivide fraktsioonile, et lahkun Rahvusringhäälingu nõukogust ja võtta sellega vasakliberaalidelt kont valitsuse ründamiseks," kirjutab Reitelmann.
"Kujutan selle juures juba ette ERR-i juhatuse, osa nõukogu ning eelkõige kultuurimarksistlike toimetajate joovastust. Pind tagumikus on kadunud! Kõike saab rahulikult jätkata: teha segamatult vasakliberaalset propagandat, võimendada suhtekorraldusfirmade kampaaniasõnumeid, levitada homoagendat ja libauudiseid ilma, et Reitelmann aru ei nõua. Plusspoolele tuleb aga kanda see, et ma ei pea enam vaatama AK-d ja vastama üle päeva mõnele vihase televaataja kirjale, kes pärib nördinult, miks nõukogu midagi ette ei võta," lisab ta.
Reitelmann vabandas solvangu pärast, öeldes, et pidas sõna sodomiit all silmas homoseksuaali, mitte loomapilastajat.
"Tõe huvides olgu siinkohal üle korratud, et ma ei ole eales seostanud "Ringvaate" saatejuhte loomapilastusega, mida "lügenpresse" ohtralt korranud on. Kuna seda valet on jõuliselt levitatud, vabandan asjaosaliste ees."
Muu hulgas nimetas Urmas Reitelmann neljapäeva õhtul tehtud postituses "Ringvaate" saatejuhte Marko Reikopit ja Grete Lõbut sodomiitideks.
ERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann tegi seepeale EKRE esimehele Martin Helmele ettepaneku kutsuda erakonna poolt nõukogusse nimetatud Urmas Reitelmann solvava käitumise pärast tagasi.
Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga teatas päeval samuti, et reformierakondlased algatavad EKRE riigikogu saadiku Urmas Reitelmanni tagasikutsumise rahvusringhäälingu nõukogust.
Reitelmann eemaldas postituse reede hommikul.
### Response:
Reitelmann kaalub ERR-i nõukogust lahkumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EL-i põllumajandustoetused hõlmavad kolmandikku kõigist liikmesriikidele ette nähtud kulutustest. Praegu arutatakse eelarveettepanekut aastateks 2021-2027, kus põllumajandustoetuste osa on 387 miljardit eurot.
"Kogu austusega reformi vastaste vastu, kes on selle edenemise pidevalt kahtluse alla seadnud, võtme täna vastu tasakaalus teksti, mille eesmärgid vastavad tegelikkusele," ütles prantslasest parlamendiliige Anne Sander.
Toetuste eest seisavad kindlalt suured põllumajanduspiirkonnad nagu Prantsusmaa, Iirimaa ja Ida-Euroopa riigid, kus põllumeestel on ka poliitikas suur mõju.
"Kahjuks võeti ÜPP raport vastu," ütles roheliste saadik Bas Eickhout.
Keskkonnaaktiviste pahandab, et vaid 20 protsenti kavandatud kulutustest on mõeldud kliimasõbraliku poliitika elluviimiseks.
Europarlament pani reedese hääletusega paika oma positsiooni üle eelolevatel kõnelustel liikmesriikide valitsustega, kes leppisid oma seisukohtades kokku nädala algul.
Keskkonnaaktivistid püüdsid enne hääletust mõjutada europarlamenti põllumajandustoetuste eelnõu tagasi lükkama, sest see ei vasta kliimamuutuse pidurdamiseks võetud kohustustele.
"Teil on võimalus muuta tühjad sõnad tegudeks," ütles Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg europarlamendi liikmetele.
"Tulevaste põlvkondade pilgud on teil." | Europarlament võttis põllumajandustoetuste eelnõu vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EL-i põllumajandustoetused hõlmavad kolmandikku kõigist liikmesriikidele ette nähtud kulutustest. Praegu arutatakse eelarveettepanekut aastateks 2021-2027, kus põllumajandustoetuste osa on 387 miljardit eurot.
"Kogu austusega reformi vastaste vastu, kes on selle edenemise pidevalt kahtluse alla seadnud, võtme täna vastu tasakaalus teksti, mille eesmärgid vastavad tegelikkusele," ütles prantslasest parlamendiliige Anne Sander.
Toetuste eest seisavad kindlalt suured põllumajanduspiirkonnad nagu Prantsusmaa, Iirimaa ja Ida-Euroopa riigid, kus põllumeestel on ka poliitikas suur mõju.
"Kahjuks võeti ÜPP raport vastu," ütles roheliste saadik Bas Eickhout.
Keskkonnaaktiviste pahandab, et vaid 20 protsenti kavandatud kulutustest on mõeldud kliimasõbraliku poliitika elluviimiseks.
Europarlament pani reedese hääletusega paika oma positsiooni üle eelolevatel kõnelustel liikmesriikide valitsustega, kes leppisid oma seisukohtades kokku nädala algul.
Keskkonnaaktivistid püüdsid enne hääletust mõjutada europarlamenti põllumajandustoetuste eelnõu tagasi lükkama, sest see ei vasta kliimamuutuse pidurdamiseks võetud kohustustele.
"Teil on võimalus muuta tühjad sõnad tegudeks," ütles Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg europarlamendi liikmetele.
"Tulevaste põlvkondade pilgud on teil."
### Response:
Europarlament võttis põllumajandustoetuste eelnõu vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rumeenia tõi täna Euroopa Kohtu ette kolm asja mobiilsuspaketi piiravate ja ebaproportsionaalsete meetmete tühistamiseks," kirjutas välisminister Bogdan Aurescu Twitteris.
Bukarest on ähvardanud kohtuasja algatada alates juulist, mil Euroopa Parlament niinimetatud mobiilsuspaketi idapoolsete liikmesriikide pahameelest hoolimata heaks kiitis.
Ehkki riigid nagu Rumeenia ja Bulgaaria, aga ka Baltimaad, on nimetanud paketti diskrimineerivaks, leiavad selle toetajad, et see tagab Euroopa Liidus ühtsed tööstandardid.
Kõige vastuolulisem on reegel, mis nõuab veokitelt naasmist riiki, kus nad on registreeritud, iga kaheksa nädala tagant. Autojuht peab tagasi pöörduma nelja nädala tagant. Vastaste sõnul on sellel muuhulgas ka negatiivne keskkonnamõju, sest see võib tähendada lisareise.
Samuti näeb see ette iganädalast puhkeperioodi väljaspool sõidukit, seejuures peab majutuse eest maksma ettevõte.
Rumeenia transporditöötajate ametiühing (UNTRR) on reformi sarjanud ja hoiatanud, et see tähendab transpordifirmadele 10-14-protsendist käibekaotust ja seab pikas plaanis ohtu 200 000 töökohta.
Bulgaaria valitsus teatas reformi vaidlustamisest Euroopa Kohtus kolmapäeval. | Rumeenia vaidlustab EL-i maanteepaketi Euroopa Kohtus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rumeenia tõi täna Euroopa Kohtu ette kolm asja mobiilsuspaketi piiravate ja ebaproportsionaalsete meetmete tühistamiseks," kirjutas välisminister Bogdan Aurescu Twitteris.
Bukarest on ähvardanud kohtuasja algatada alates juulist, mil Euroopa Parlament niinimetatud mobiilsuspaketi idapoolsete liikmesriikide pahameelest hoolimata heaks kiitis.
Ehkki riigid nagu Rumeenia ja Bulgaaria, aga ka Baltimaad, on nimetanud paketti diskrimineerivaks, leiavad selle toetajad, et see tagab Euroopa Liidus ühtsed tööstandardid.
Kõige vastuolulisem on reegel, mis nõuab veokitelt naasmist riiki, kus nad on registreeritud, iga kaheksa nädala tagant. Autojuht peab tagasi pöörduma nelja nädala tagant. Vastaste sõnul on sellel muuhulgas ka negatiivne keskkonnamõju, sest see võib tähendada lisareise.
Samuti näeb see ette iganädalast puhkeperioodi väljaspool sõidukit, seejuures peab majutuse eest maksma ettevõte.
Rumeenia transporditöötajate ametiühing (UNTRR) on reformi sarjanud ja hoiatanud, et see tähendab transpordifirmadele 10-14-protsendist käibekaotust ja seab pikas plaanis ohtu 200 000 töökohta.
Bulgaaria valitsus teatas reformi vaidlustamisest Euroopa Kohtus kolmapäeval.
### Response:
Rumeenia vaidlustab EL-i maanteepaketi Euroopa Kohtus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõitjad olid saanud reedel pedaalida vaid kaheksa kilomeetrit, kui halvenevate ilmaolude tõttu otsustati etappi peatada ja startida pisut kaugemalt.
Ratturid istusid autodesse ja sõitsid finišipaigale lähemale ning algselt enam kui 250-kilomeetriseks planeeritud sõit osutus enam kui poole lühemaks.
Karjääri esimese suurtuuri võidu teenis jooksikute grupist eraldunud Cerny, kellele järgnes 18 sekundit hiljem belglane Victor Campenaerts (NTT).
26 sekundit võitjale kaotasid neli ratturit, neist esimesena lõpetas lõpujoone ehk sai kolmanda koha itaallane Jacopo Mosca (Trek - Setafredo).
Üldarvestuses etapp muudatusi ei toonud: liidrina jätkab Kelderman, kellele austraallane Jai Hindley (Sunweb) kaotab 12 ja britt Tao Geoghegan Hart (Ineos Grenadiers) 15 sekundiga.
Tanel Kangert (EF) kuulus võitjast pea tosin minutit hiljem lõpetanud peagruppi. Eestlane sai 88. koha ja jätkab kokkuvõttes 33. kohal (+1:46.23).
Pühapäeval lõppeval velotuuril jääb nüüd sõita veel kaks etappi: laupäeval esimese kategooria lõputõusuga kulmineeriv võitlus mägedega ja pühapäeval individuaalne temposõit. | Giro etapi võitis kordusstardist Tšehhi rattur, liidrina jätkab Kelderman | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõitjad olid saanud reedel pedaalida vaid kaheksa kilomeetrit, kui halvenevate ilmaolude tõttu otsustati etappi peatada ja startida pisut kaugemalt.
Ratturid istusid autodesse ja sõitsid finišipaigale lähemale ning algselt enam kui 250-kilomeetriseks planeeritud sõit osutus enam kui poole lühemaks.
Karjääri esimese suurtuuri võidu teenis jooksikute grupist eraldunud Cerny, kellele järgnes 18 sekundit hiljem belglane Victor Campenaerts (NTT).
26 sekundit võitjale kaotasid neli ratturit, neist esimesena lõpetas lõpujoone ehk sai kolmanda koha itaallane Jacopo Mosca (Trek - Setafredo).
Üldarvestuses etapp muudatusi ei toonud: liidrina jätkab Kelderman, kellele austraallane Jai Hindley (Sunweb) kaotab 12 ja britt Tao Geoghegan Hart (Ineos Grenadiers) 15 sekundiga.
Tanel Kangert (EF) kuulus võitjast pea tosin minutit hiljem lõpetanud peagruppi. Eestlane sai 88. koha ja jätkab kokkuvõttes 33. kohal (+1:46.23).
Pühapäeval lõppeval velotuuril jääb nüüd sõita veel kaks etappi: laupäeval esimese kategooria lõputõusuga kulmineeriv võitlus mägedega ja pühapäeval individuaalne temposõit.
### Response:
Giro etapi võitis kordusstardist Tšehhi rattur, liidrina jätkab Kelderman |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eile kirjutasid koalitsioonierakondade juhid alla dokumendile, kus rõhutati üle mõned Eesti põhiseaduse punktid ja tõdeti, et kedagi ei tohi solvata. Kas EKRE retooriline ümbersünd on juba näha?
Ei, praegu seda küll kuskilt otsast veel näha pole olnud. Mulle tundub, et osadel EKRE poliitikutel on empaatiaga raskusi. Ega nad ei kuulegi või ei saagi aru, et nad valesti käituvad. Aga eilne deklaratsioon justkui näitaks, et nad vähemalt proovivad midagi.
Palun analüüsige, miks on nii, et eelmisel reedel, pärast Mart Helme intervjuud, järgnes Keskerakonna ja Isamaa juhtpoliitikute poolt avalduste laine, kus Helme väljaütlemised mõisteti hukka. Täna lugesime, et parlamendisaadik nimetas ETV saatejuhte väga koledate sõnadega, aga midagi taolist ei järgnenud.
Võib-olla kõik on juba väsinud avalduste tegemisest ja kuulamisest. Urmas Reitelmann ei ole lihtsalt riigikogu liige, ta on ka riigikogu poolt määratud esindaja rahvusringhäälingu nõukogus. See on väga ebameeldiv, aga samas ka ülimalt kummaline olukord.
Kujutage ette mõnda teist organisatsiooni, kus nõukogu liige niimoodi solvavalt oma töötajate kohta ütleb. Kuidas nõukogu liige saaks selles asutuses edasi olla? Ma loodan väga, et EKRE reageerib kiiresti ja kutsub Reitelmanni sealt rahvusringhäälingu nõukogust tagasi. Kui EKRE seda ei tee, siis ma loodan, et riigikogu teeb seda oma hääletusega.
Kui ühtne oli Isamaa eile, kui Helir-Valdor Seeder oma allkirja andis ja koalitsioon jätkas?
Ega otseselt ju kuskil ei hääletatudki, kas koalitsioonis jätkata või mitte jätkata. Selliste jooksvate probleemide klaarimiseks ongi erakonna juhtkond. Aga kindlasti on meil ka erakonnas sees tõsised arutelud sel teemal, et kuidas mõjutada seda, et valitsusliit tervikuna käituks viisakalt, käituks vabale Eestile vääriliselt. Kindlasti on meil sees arutelud ka sellesama referendumi teemal, mille toimumise aja suhtes eile kokku lepiti. Sest nagu näha, midagi head sellest ootamas ei ole.
Isamaa parempoolsete ühendus tegi kolm päeva tagasi avalduse, kus ütles, et vaenamise õhkkonnas referendumit korraldada ei saa. Kas nüüd, kui erakondade juhid on kirjutanud alla, et seda viha ei ole, on mõistlik referendumit korraldada?
Igal juhul on näha, et küsimuse esitamise tulemusena lihtsalt köetakse sellist põlgust ja viha mingite gruppide suhtes. Üks grupp ühelt poolt ja teine grupp teiselt poolt. Äärmuslastele on see tore hapnik, aga tavalisel inimesel sellest midagi võita ei ole. Ka mõistlikel poliitilistel jõududel sellest midagi võita ei ole. Ühiskond tervikuna kindlasti kaotab.
Sotsiaaldemokraadid räägivad valitsuse umbusaldamisest, reformierakondlased Mart Helme umbusaldamisest. Kas koalitsioonierakondade siseste arutelude foonil võib öelda, et umbusaldamise katsetel on mingisugune mõte või pigem läheb nii, nagu seni on läinud. Ehk vähemalt umbusaldamise päeval on koalitsioon ka parlamendisaadikute tasandil ühtne?
Kas ta päris ühtne on, aga kui nüüd erakondade juhid on jälle midagi kokku leppinud, siis üldiselt püüavad erakondade esindajad järgida neid kokkuleppeid, mida juhid teevad. Mõned kindlasti ütlevad, et ei suuda lihtsalt kaasa minna. Aga tavaliselt enamus neid kokkuleppeid peavad.
Küsimus on lihtsalt selles, et EKRE lihtsalt lõhub ja lõhub ja hävitab ja hävitab. Hävitab ka selle valitsusliidu koosmeelt. Järjekindlat teeb EKRE käitumine kahju. EKRE-le võib-olla ei tee kahju, kuna nad mängivadki sellistel madalatel instinktidel suure osa ajast, aga kindlasti EKRE ministrite käitumine kahjustab Keskerakonda ja Isamaa erakonda. Meie kaks erakonda kannatame selle alla, kui EKRE ministrid ja teised poliitikud ebaväärikalt käituvad.
See on valitsusliidule probleem ja eks ta sööb ja lõhub järjest enam. Opositsiooni ülesanne on teha neid umbusaldusavaldusi. Aga valitsusliidud lagunevad siiski seestpoolt, kui enam ei jaksata üksteist taluda.
Aga praegu veel seda jaksu on?
No kui esimehed värskelt uue kokkuleppe on teinud, küllap siis on. Aga ma arvan, et selle kokkuleppe osas ja selle referendumi osas seisavad veel arutelud ees. | Siim Kiisler: EKRE lihtsalt lõhub ja lõhub ja hävitab | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eile kirjutasid koalitsioonierakondade juhid alla dokumendile, kus rõhutati üle mõned Eesti põhiseaduse punktid ja tõdeti, et kedagi ei tohi solvata. Kas EKRE retooriline ümbersünd on juba näha?
Ei, praegu seda küll kuskilt otsast veel näha pole olnud. Mulle tundub, et osadel EKRE poliitikutel on empaatiaga raskusi. Ega nad ei kuulegi või ei saagi aru, et nad valesti käituvad. Aga eilne deklaratsioon justkui näitaks, et nad vähemalt proovivad midagi.
Palun analüüsige, miks on nii, et eelmisel reedel, pärast Mart Helme intervjuud, järgnes Keskerakonna ja Isamaa juhtpoliitikute poolt avalduste laine, kus Helme väljaütlemised mõisteti hukka. Täna lugesime, et parlamendisaadik nimetas ETV saatejuhte väga koledate sõnadega, aga midagi taolist ei järgnenud.
Võib-olla kõik on juba väsinud avalduste tegemisest ja kuulamisest. Urmas Reitelmann ei ole lihtsalt riigikogu liige, ta on ka riigikogu poolt määratud esindaja rahvusringhäälingu nõukogus. See on väga ebameeldiv, aga samas ka ülimalt kummaline olukord.
Kujutage ette mõnda teist organisatsiooni, kus nõukogu liige niimoodi solvavalt oma töötajate kohta ütleb. Kuidas nõukogu liige saaks selles asutuses edasi olla? Ma loodan väga, et EKRE reageerib kiiresti ja kutsub Reitelmanni sealt rahvusringhäälingu nõukogust tagasi. Kui EKRE seda ei tee, siis ma loodan, et riigikogu teeb seda oma hääletusega.
Kui ühtne oli Isamaa eile, kui Helir-Valdor Seeder oma allkirja andis ja koalitsioon jätkas?
Ega otseselt ju kuskil ei hääletatudki, kas koalitsioonis jätkata või mitte jätkata. Selliste jooksvate probleemide klaarimiseks ongi erakonna juhtkond. Aga kindlasti on meil ka erakonnas sees tõsised arutelud sel teemal, et kuidas mõjutada seda, et valitsusliit tervikuna käituks viisakalt, käituks vabale Eestile vääriliselt. Kindlasti on meil sees arutelud ka sellesama referendumi teemal, mille toimumise aja suhtes eile kokku lepiti. Sest nagu näha, midagi head sellest ootamas ei ole.
Isamaa parempoolsete ühendus tegi kolm päeva tagasi avalduse, kus ütles, et vaenamise õhkkonnas referendumit korraldada ei saa. Kas nüüd, kui erakondade juhid on kirjutanud alla, et seda viha ei ole, on mõistlik referendumit korraldada?
Igal juhul on näha, et küsimuse esitamise tulemusena lihtsalt köetakse sellist põlgust ja viha mingite gruppide suhtes. Üks grupp ühelt poolt ja teine grupp teiselt poolt. Äärmuslastele on see tore hapnik, aga tavalisel inimesel sellest midagi võita ei ole. Ka mõistlikel poliitilistel jõududel sellest midagi võita ei ole. Ühiskond tervikuna kindlasti kaotab.
Sotsiaaldemokraadid räägivad valitsuse umbusaldamisest, reformierakondlased Mart Helme umbusaldamisest. Kas koalitsioonierakondade siseste arutelude foonil võib öelda, et umbusaldamise katsetel on mingisugune mõte või pigem läheb nii, nagu seni on läinud. Ehk vähemalt umbusaldamise päeval on koalitsioon ka parlamendisaadikute tasandil ühtne?
Kas ta päris ühtne on, aga kui nüüd erakondade juhid on jälle midagi kokku leppinud, siis üldiselt püüavad erakondade esindajad järgida neid kokkuleppeid, mida juhid teevad. Mõned kindlasti ütlevad, et ei suuda lihtsalt kaasa minna. Aga tavaliselt enamus neid kokkuleppeid peavad.
Küsimus on lihtsalt selles, et EKRE lihtsalt lõhub ja lõhub ja hävitab ja hävitab. Hävitab ka selle valitsusliidu koosmeelt. Järjekindlat teeb EKRE käitumine kahju. EKRE-le võib-olla ei tee kahju, kuna nad mängivadki sellistel madalatel instinktidel suure osa ajast, aga kindlasti EKRE ministrite käitumine kahjustab Keskerakonda ja Isamaa erakonda. Meie kaks erakonda kannatame selle alla, kui EKRE ministrid ja teised poliitikud ebaväärikalt käituvad.
See on valitsusliidule probleem ja eks ta sööb ja lõhub järjest enam. Opositsiooni ülesanne on teha neid umbusaldusavaldusi. Aga valitsusliidud lagunevad siiski seestpoolt, kui enam ei jaksata üksteist taluda.
Aga praegu veel seda jaksu on?
No kui esimehed värskelt uue kokkuleppe on teinud, küllap siis on. Aga ma arvan, et selle kokkuleppe osas ja selle referendumi osas seisavad veel arutelud ees.
### Response:
Siim Kiisler: EKRE lihtsalt lõhub ja lõhub ja hävitab |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna koondise- ja euromängude tõttu pidasid Premium liiga klubid septembris erineva hulga kohtumisi, arvestati kuu parimate valimisel sisse ka oktoobrikuu alguses toimunud mängud. Selle tulemusena valiti parimaks mängijaks Paide Linnameeskonna poolkaitsja Sergei Mošnikov.
32-aastane Mošnikov aitas Paidel valitud perioodil üle mängida nii Viljandi Tuleviku (4:1), Tallinna Kalevi (4:1) kui ka FCI Levadia (1:0). Kõikides mängudes oli tugev roll ka Mošnikovil, kes sai Viljandi Tuleviku vastu kirja kaks väravat ning võidumängudes Kalevi ja Levadia jäi kogenud poolkaitsja nimele väravasööt. Lisaks oli Mošnikovi keskmine InStati näitaja sel perioodil kogu liiga kõrgeim - 315.
Kuu parimaks treeneriks valiti aga TJK Legioni juhendaja Denis Belov, kelle käe all teenis Legion 4 mänguga 2 võitu ja 2 viiki. Septembrikuu esimeses mängus alistas Legion kodumurul 2:1 Narva Transi, sealt edasi tehti võõrsil 2:2 viik FC Kuressaarega, alistati 3:1 Tartu Tammeka ning lõpetuseks võideldi võõral väljakul 1:1 viik välja Nõmme Kaljult. Eduka seeria järel kerkis Legion 9. tabelirealt jagama hetkel 21 punktiga 7.-8. kohta. | Premium liiga kuu parimate auhinnad teenisid Mošnikov ja Belov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna koondise- ja euromängude tõttu pidasid Premium liiga klubid septembris erineva hulga kohtumisi, arvestati kuu parimate valimisel sisse ka oktoobrikuu alguses toimunud mängud. Selle tulemusena valiti parimaks mängijaks Paide Linnameeskonna poolkaitsja Sergei Mošnikov.
32-aastane Mošnikov aitas Paidel valitud perioodil üle mängida nii Viljandi Tuleviku (4:1), Tallinna Kalevi (4:1) kui ka FCI Levadia (1:0). Kõikides mängudes oli tugev roll ka Mošnikovil, kes sai Viljandi Tuleviku vastu kirja kaks väravat ning võidumängudes Kalevi ja Levadia jäi kogenud poolkaitsja nimele väravasööt. Lisaks oli Mošnikovi keskmine InStati näitaja sel perioodil kogu liiga kõrgeim - 315.
Kuu parimaks treeneriks valiti aga TJK Legioni juhendaja Denis Belov, kelle käe all teenis Legion 4 mänguga 2 võitu ja 2 viiki. Septembrikuu esimeses mängus alistas Legion kodumurul 2:1 Narva Transi, sealt edasi tehti võõrsil 2:2 viik FC Kuressaarega, alistati 3:1 Tartu Tammeka ning lõpetuseks võideldi võõral väljakul 1:1 viik välja Nõmme Kaljult. Eduka seeria järel kerkis Legion 9. tabelirealt jagama hetkel 21 punktiga 7.-8. kohta.
### Response:
Premium liiga kuu parimate auhinnad teenisid Mošnikov ja Belov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimest korda karjääri jooksul suurturniiril osalenud Spreafico 15. ja 16. oktoobril antud proovidest ilmnes "halb analüütiline leid" ehk jäljed enobosarmi (tuntud ka kui ostariin) tarvitamisest.
Alates 2008. aastast keelatud ainete nimekirja kuuluva aine tõttu ei startinud Spreafico reedesele 19. etapile. Katkestamise hetkel oli tunamullune Venetsueela velotuuri võitja 127. kohal. | Girol osalev rattamees põrus dopingukontrollis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimest korda karjääri jooksul suurturniiril osalenud Spreafico 15. ja 16. oktoobril antud proovidest ilmnes "halb analüütiline leid" ehk jäljed enobosarmi (tuntud ka kui ostariin) tarvitamisest.
Alates 2008. aastast keelatud ainete nimekirja kuuluva aine tõttu ei startinud Spreafico reedesele 19. etapile. Katkestamise hetkel oli tunamullune Venetsueela velotuuri võitja 127. kohal.
### Response:
Girol osalev rattamees põrus dopingukontrollis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa viiekordne ultratriatlon pidi esmalt toimuma suvel, ent koroonaviiruse laialdase leviku tõttu lükati selle start 26. oktoobri peale. Lisaks Ratasepale oli stardinimekirjas end üles andnud nii kahe- kui ka kolmekordse ultratriatloni maailmarekordi hoidja Robert Karaś Poolast kui ka eestlase teine peamine konkurent, sakslane Richard Jung.
Sellest tulenevalt ootas Ratasepp kiiret ja enneolematut võistlust maailma parimatega, ennustades, et meeste tasemest lähtuvalt võinuks viiekordse ultratriatloni maailmarekord tulla alla 70 tunni (kehtiv viiekordse ultratriatloni maailmarekord on 73:18.16).
Seni jääb Ratasepa parim viiekordse ultratriatloni aeg möödunud aastasse, kui ta pärast 19 km ujumist, 900 km rattasõitu ja 211 km jooksu finišeeris ajaga 72:55.29. Richard Jung lõpetas sel võistlusel ajaga 71:07.24, olles justkui uus maailmarekordi omanik. Siiski püsib praegu maailmarekordina aeg 73:18.16, kuna Austrias Bad Blumaus toimunud võistlusele ei olnud korraldaja tellinud nõuetekohast dopingukontrolli. Seetõttu ei läinud rekorditulemus ka ametlikult kirja.
Ratasepp suundus starti maailmarekordi püstitamise mõtetega. Ettevalmistus, füüsiline vorm ja enneolematult tihe konkurents andsid põhjuse rekordilist aega oodata.
Tartust starditi võistluspaika neljapäeva varahommikul, hoolimata sellest, et esimesed küsimärgid võistluse toimumise osas tekkisid juba kolmapäeva õhtul. Kuna võistluspiirkonna viirusnäitajad olid väga madalad, erinevalt Prantsusmaa teistest piirkondadest, siis püsis lootus võistluse toimumiseks. Selle teadmisega lahkus Ratasepp Eestist võistluspaiga suunas.
Kaks ööd ja päeva andis korraldaja ametnikega suheldes endast kõik, et saada võistluse korralduseks erand ja positiivne otsus. "Pärast 27 tundi ja 2000 km autosõitu, veidi enne Saksamaa-Prantsusmaa piiri saime korraldajalt kurva sõnumi, et võistluse toimumine keelati koroonaviiruse tõttu ära. Uudisest teada saamisel olime kõigest paari tunni autosõidu kaugusel võistluspaigast," rääkis Ratasepp pressiteate vahendusel.
"Sõnu ei ole ja meel on kurb, kuid midagi ei ole parata. Ääretult kahju, et kõik see ettevalmistus ja hea füüsiline vorm jäi seekord tulemuseks realiseerimata. Pettumus on suur ja veidi tühi tunne on, kuid katsun selle kiiresti unustada ja sellest vajaliku õppetunni omandada," ütles ultrasportlane.
Prantsusmaa viiekordse ultratriatloni toimumine lükati edasi 2021. aasta suvesse. | Võistluspaika teel olnud Ratasepp sai viiekordse ultratriatloni tühistamisteate | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa viiekordne ultratriatlon pidi esmalt toimuma suvel, ent koroonaviiruse laialdase leviku tõttu lükati selle start 26. oktoobri peale. Lisaks Ratasepale oli stardinimekirjas end üles andnud nii kahe- kui ka kolmekordse ultratriatloni maailmarekordi hoidja Robert Karaś Poolast kui ka eestlase teine peamine konkurent, sakslane Richard Jung.
Sellest tulenevalt ootas Ratasepp kiiret ja enneolematut võistlust maailma parimatega, ennustades, et meeste tasemest lähtuvalt võinuks viiekordse ultratriatloni maailmarekord tulla alla 70 tunni (kehtiv viiekordse ultratriatloni maailmarekord on 73:18.16).
Seni jääb Ratasepa parim viiekordse ultratriatloni aeg möödunud aastasse, kui ta pärast 19 km ujumist, 900 km rattasõitu ja 211 km jooksu finišeeris ajaga 72:55.29. Richard Jung lõpetas sel võistlusel ajaga 71:07.24, olles justkui uus maailmarekordi omanik. Siiski püsib praegu maailmarekordina aeg 73:18.16, kuna Austrias Bad Blumaus toimunud võistlusele ei olnud korraldaja tellinud nõuetekohast dopingukontrolli. Seetõttu ei läinud rekorditulemus ka ametlikult kirja.
Ratasepp suundus starti maailmarekordi püstitamise mõtetega. Ettevalmistus, füüsiline vorm ja enneolematult tihe konkurents andsid põhjuse rekordilist aega oodata.
Tartust starditi võistluspaika neljapäeva varahommikul, hoolimata sellest, et esimesed küsimärgid võistluse toimumise osas tekkisid juba kolmapäeva õhtul. Kuna võistluspiirkonna viirusnäitajad olid väga madalad, erinevalt Prantsusmaa teistest piirkondadest, siis püsis lootus võistluse toimumiseks. Selle teadmisega lahkus Ratasepp Eestist võistluspaiga suunas.
Kaks ööd ja päeva andis korraldaja ametnikega suheldes endast kõik, et saada võistluse korralduseks erand ja positiivne otsus. "Pärast 27 tundi ja 2000 km autosõitu, veidi enne Saksamaa-Prantsusmaa piiri saime korraldajalt kurva sõnumi, et võistluse toimumine keelati koroonaviiruse tõttu ära. Uudisest teada saamisel olime kõigest paari tunni autosõidu kaugusel võistluspaigast," rääkis Ratasepp pressiteate vahendusel.
"Sõnu ei ole ja meel on kurb, kuid midagi ei ole parata. Ääretult kahju, et kõik see ettevalmistus ja hea füüsiline vorm jäi seekord tulemuseks realiseerimata. Pettumus on suur ja veidi tühi tunne on, kuid katsun selle kiiresti unustada ja sellest vajaliku õppetunni omandada," ütles ultrasportlane.
Prantsusmaa viiekordse ultratriatloni toimumine lükati edasi 2021. aasta suvesse.
### Response:
Võistluspaika teel olnud Ratasepp sai viiekordse ultratriatloni tühistamisteate |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 26. oktoobrist on Eesti liikumisvabaduse piirangute piirmäär 37,9 (Eesti 1,1-kordne nakatumisnäitaja), teatas välisministeerium. Eneseisolatsiooni kohustus ei laiene neile inimestele, kes saabuvad Eestisse Euroopa Liidu ja majanduspiirkonna, Schengeni ala ning ELi ühise nimekirja riigist, mille nakatumisnäitaja on alla 37,9 inimese 100 000 elaniku kohta.
Tuginedes koroonaviirusega nakatunute suhtarvule kehtib alates 26. oktoobrist kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang järgmistest Euroopa riikidest Eestisse saabujatele: Andorra, Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu*, Liechtenstein, Luksemburg, Läti*, Malta, Monaco, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Slovakkia, Sloveenia, Soome*, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Vatikan, ja Ühendkuningriik.
Liikumisvabaduse piirang ei rakendu tulles Norrast.
* Vastavalt valitsuse korraldusele ei kohaldata liikumisvabaduse piirangut haigustunnusteta isikutele, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Leedu, Läti või Soome territooriumil ning saabunud Leedust, Lätist või Soomest Eestisse, juhtudel kui:
(1) isik on teinud mitte enne kui 48 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne. Eestist nimetatud riikidesse reisides ning Eestisse tagasi tulles võib koroonaviiruse testi teha ka Eestis ja negatiivse tulemuse korral naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis.
(2) isiku Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel ei ole enne Eestisse saabumist kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks.
Teave riikide ja liikumispiirangute kohta neist riikidest saabujatele asub välisministeeriumi lehel.
22. oktoobril uuendas Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja piirangu võimaliku kaotamise kohta käiva soovituse lisas olevat kolmandate riikide nimekirja, mille alusel on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Singapurist, Taist, Uruguayst ja Uus-Meremaalt. Nimetatud riikidest Eestisse saabudes tulevast nädalast oma liikumisvabadust 14 päevaks piirama ei pea.
Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda rahvusvahelisest reisimisest. | Eneseisolatsiooni ei pea esmaspäevast jääma Norrast tulles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 26. oktoobrist on Eesti liikumisvabaduse piirangute piirmäär 37,9 (Eesti 1,1-kordne nakatumisnäitaja), teatas välisministeerium. Eneseisolatsiooni kohustus ei laiene neile inimestele, kes saabuvad Eestisse Euroopa Liidu ja majanduspiirkonna, Schengeni ala ning ELi ühise nimekirja riigist, mille nakatumisnäitaja on alla 37,9 inimese 100 000 elaniku kohta.
Tuginedes koroonaviirusega nakatunute suhtarvule kehtib alates 26. oktoobrist kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang järgmistest Euroopa riikidest Eestisse saabujatele: Andorra, Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu*, Liechtenstein, Luksemburg, Läti*, Malta, Monaco, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Slovakkia, Sloveenia, Soome*, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Vatikan, ja Ühendkuningriik.
Liikumisvabaduse piirang ei rakendu tulles Norrast.
* Vastavalt valitsuse korraldusele ei kohaldata liikumisvabaduse piirangut haigustunnusteta isikutele, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Leedu, Läti või Soome territooriumil ning saabunud Leedust, Lätist või Soomest Eestisse, juhtudel kui:
(1) isik on teinud mitte enne kui 48 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne. Eestist nimetatud riikidesse reisides ning Eestisse tagasi tulles võib koroonaviiruse testi teha ka Eestis ja negatiivse tulemuse korral naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis.
(2) isiku Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel ei ole enne Eestisse saabumist kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks.
Teave riikide ja liikumispiirangute kohta neist riikidest saabujatele asub välisministeeriumi lehel.
22. oktoobril uuendas Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja piirangu võimaliku kaotamise kohta käiva soovituse lisas olevat kolmandate riikide nimekirja, mille alusel on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Singapurist, Taist, Uruguayst ja Uus-Meremaalt. Nimetatud riikidest Eestisse saabudes tulevast nädalast oma liikumisvabadust 14 päevaks piirama ei pea.
Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda rahvusvahelisest reisimisest.
### Response:
Eneseisolatsiooni ei pea esmaspäevast jääma Norrast tulles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mõte NO99 teatri asju näidata on olnud aastaid," ütles IFF-i juht Harly Kirspuu. "Ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, keda NO99 teater poleks puudutanud, ja kui salvestused on alles, oleks igati mõistlik neid ka rahvale näidata."
Kirspuu ütles, et NO72 ajaga – 2011 – ja praegusega võrreldes on erinevus väike. "Sellepärast me selle lavastuse konkreetselt ette võtsimegi, et Eesti on millegipärast enam-vähem samas paigas tagasi kui siis, ja mõnedki temaatikad, mis olid tolla, on järsku jälle väga aktuaalsed."
IFF-i sügishooaja avalöögile traditsiooniliselt toimub ka kohtumine tegijatega. Seekord tuleb teosest endast, NO99 teatrist ja muust rääkima Tiit Ojasoo. Kirspuu sõnas, et sellist võimalust iga päev ei teki. "Etendustel on meist paljud käinud, aga et saaks küsida, mis ja kuidas, see on teine asi.
IFF on alternatiivsete filmide festival, mis toimib Tallinnas aastast 2013 kord kuus. Suve lõpus 2020 võeti üle Tartus kultuuriklubis Salong toimunud Mitte Eriti Heade Filmide Õhtu, mis toimub iga paari nädala tagant, ja nüüd on IFF mõlemas linnas. Imelike Filmide Festivali missioon on näidata avalikkusele filme, mida kinodes muidu ei näidataks. Nende patroon on aastast 2016 Ivo Linna. | Imelike Filmide Festival alustab hooaega NO99 teatri lavastusega "The Rise and Fall of Estonia" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mõte NO99 teatri asju näidata on olnud aastaid," ütles IFF-i juht Harly Kirspuu. "Ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, keda NO99 teater poleks puudutanud, ja kui salvestused on alles, oleks igati mõistlik neid ka rahvale näidata."
Kirspuu ütles, et NO72 ajaga – 2011 – ja praegusega võrreldes on erinevus väike. "Sellepärast me selle lavastuse konkreetselt ette võtsimegi, et Eesti on millegipärast enam-vähem samas paigas tagasi kui siis, ja mõnedki temaatikad, mis olid tolla, on järsku jälle väga aktuaalsed."
IFF-i sügishooaja avalöögile traditsiooniliselt toimub ka kohtumine tegijatega. Seekord tuleb teosest endast, NO99 teatrist ja muust rääkima Tiit Ojasoo. Kirspuu sõnas, et sellist võimalust iga päev ei teki. "Etendustel on meist paljud käinud, aga et saaks küsida, mis ja kuidas, see on teine asi.
IFF on alternatiivsete filmide festival, mis toimib Tallinnas aastast 2013 kord kuus. Suve lõpus 2020 võeti üle Tartus kultuuriklubis Salong toimunud Mitte Eriti Heade Filmide Õhtu, mis toimub iga paari nädala tagant, ja nüüd on IFF mõlemas linnas. Imelike Filmide Festivali missioon on näidata avalikkusele filme, mida kinodes muidu ei näidataks. Nende patroon on aastast 2016 Ivo Linna.
### Response:
Imelike Filmide Festival alustab hooaega NO99 teatri lavastusega "The Rise and Fall of Estonia" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Almere linnas tegutsev Flevo haigla teatas, et transpordib reedel kaks intensiivravi vajavat patsienti helikopteriga Hollandi-Saksamaa piirist 65 kilomeetri kaugusel asuvasse Münsteri haiglasse, vahendas Reuters.
Tegemist on esimese korraga koroonaviiruse teise laine ajal, mil Holland on pidanud oma patsiente teise riiki saatma.
Esimese koroonalaine ajal märtsis ja aprillis viidi kümned Hollandi patsiendid Saksamaale, kus intensiivravivõimekus on märkimisväärselt parem kui Hollandis.
Hollandi haiglate ühendus LCPS teatas, et nädalavahetusel saadetakse tõenäoliselt veel neli patsienti Saksamaale.
Hollandis on päevane koroonaviirusesse nakatumiste arv teinud alates septembri keskpaigast peaaegu iga päev uue rekordi, tõustes reedel peaaegu 10 000-ni. Saksamaal leidis viimase ööpäevaga kinnitust 11 242 uut nakatumist, kuid Saksamaa rahvaarv on peaaegu viis korda suurem kui Hollandis.
Haiglaravi vajavate koroonasse nakatunute arv on Hollandis viimase kahe nädala jooksul kahekordistunud ning ligi pooled intensiivravikohtadest riigis on koroonapatsientide kasutuses.
Hollandi valitsus karmistas 14. oktoobril koroonapiiranguid, et viiruse levikut ohjeldada. Muu hulgas suleti kõik baarid ja restoranid. | Holland toimetab taas koroonapatsiente Saksamaa haiglatesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Almere linnas tegutsev Flevo haigla teatas, et transpordib reedel kaks intensiivravi vajavat patsienti helikopteriga Hollandi-Saksamaa piirist 65 kilomeetri kaugusel asuvasse Münsteri haiglasse, vahendas Reuters.
Tegemist on esimese korraga koroonaviiruse teise laine ajal, mil Holland on pidanud oma patsiente teise riiki saatma.
Esimese koroonalaine ajal märtsis ja aprillis viidi kümned Hollandi patsiendid Saksamaale, kus intensiivravivõimekus on märkimisväärselt parem kui Hollandis.
Hollandi haiglate ühendus LCPS teatas, et nädalavahetusel saadetakse tõenäoliselt veel neli patsienti Saksamaale.
Hollandis on päevane koroonaviirusesse nakatumiste arv teinud alates septembri keskpaigast peaaegu iga päev uue rekordi, tõustes reedel peaaegu 10 000-ni. Saksamaal leidis viimase ööpäevaga kinnitust 11 242 uut nakatumist, kuid Saksamaa rahvaarv on peaaegu viis korda suurem kui Hollandis.
Haiglaravi vajavate koroonasse nakatunute arv on Hollandis viimase kahe nädala jooksul kahekordistunud ning ligi pooled intensiivravikohtadest riigis on koroonapatsientide kasutuses.
Hollandi valitsus karmistas 14. oktoobril koroonapiiranguid, et viiruse levikut ohjeldada. Muu hulgas suleti kõik baarid ja restoranid.
### Response:
Holland toimetab taas koroonapatsiente Saksamaa haiglatesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirjandussaate "Gogol" sümboolne teenäitaja on ukraina-vene kirjanik Nikolai Vassiljevitš Gogol, kelle näidendid ja jutustused on veel 200 aastat pärast autori surmagi paljudele eeskuju. Uus saadegi püüab tegeleda nii päevakajalisemate kui ka ajatumate teemadega.
Kaks korda kuus eetris olevas saates saavad sõna autorid, tõlgendajad ja tõlkijad, praktikud ja teoreetikud, kõlavad analüüsid ja arvamused, aga ka spekulatsioonid ja ennustused.
Kirjandussaate autorid on Kaisa Ling ja Maia Tammjärv, kes avasaates vestlevad Andra Teedega sellest, kuidas naiskirjanikuna Eestis karjääri teha. Elu ja kirjandus ning Elo Viidingu raamat tuleb jutuks ka vestluses kirjandusuurija Johanna Rossiga. Autori esituses kõlavad Piret Põldveri luuletused tema debüütkogust "Alati nii järsku" (Henrik, 2020).
Kaisa Ling on raadioajakirjanik, muusik ja kirjandusuurija, kelle huvide hulka kuuluvad näiteks 1970. aastate Kuuba kirjandus ja USA lõunaosariikide mustade naisbluusilauljate ajalugu ning luule, esseistika, tõlge ja kriitika. Kaisa alustas Klassikaraadio saadete juhtimist 2019. aasta suvel, lisaks kirjutab arvustusi ja artikleid Eesti kultuuriväljaannetesse ning juhib vodevillibluusi ansamblit Kaisa Ling Thing.
Maia Tammjärv on ajakirjanik, kirjandusuurija ja -toimetaja. Alates 2015. aastast töötab Maia kultuuriväljaandes Müürileht kirjandus- ja teadustoimetajana. Lisaks kirjutab ta kriitikat ja toimetab kirjandusteoseid. Oma kirgedeks loeb ta: uuem eesti kirjandus, lühiproosa, feministlik pilk kirjandusse puutuvale, narratiivsed mängud, absurd ja huumor.
Kirjandussaade "Gogol" on Klassikaraadios kaks korda kuus laupäeviti kell 10.05. | Klassikaraadios alustab uus kirjandussaade "Gogol" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirjandussaate "Gogol" sümboolne teenäitaja on ukraina-vene kirjanik Nikolai Vassiljevitš Gogol, kelle näidendid ja jutustused on veel 200 aastat pärast autori surmagi paljudele eeskuju. Uus saadegi püüab tegeleda nii päevakajalisemate kui ka ajatumate teemadega.
Kaks korda kuus eetris olevas saates saavad sõna autorid, tõlgendajad ja tõlkijad, praktikud ja teoreetikud, kõlavad analüüsid ja arvamused, aga ka spekulatsioonid ja ennustused.
Kirjandussaate autorid on Kaisa Ling ja Maia Tammjärv, kes avasaates vestlevad Andra Teedega sellest, kuidas naiskirjanikuna Eestis karjääri teha. Elu ja kirjandus ning Elo Viidingu raamat tuleb jutuks ka vestluses kirjandusuurija Johanna Rossiga. Autori esituses kõlavad Piret Põldveri luuletused tema debüütkogust "Alati nii järsku" (Henrik, 2020).
Kaisa Ling on raadioajakirjanik, muusik ja kirjandusuurija, kelle huvide hulka kuuluvad näiteks 1970. aastate Kuuba kirjandus ja USA lõunaosariikide mustade naisbluusilauljate ajalugu ning luule, esseistika, tõlge ja kriitika. Kaisa alustas Klassikaraadio saadete juhtimist 2019. aasta suvel, lisaks kirjutab arvustusi ja artikleid Eesti kultuuriväljaannetesse ning juhib vodevillibluusi ansamblit Kaisa Ling Thing.
Maia Tammjärv on ajakirjanik, kirjandusuurija ja -toimetaja. Alates 2015. aastast töötab Maia kultuuriväljaandes Müürileht kirjandus- ja teadustoimetajana. Lisaks kirjutab ta kriitikat ja toimetab kirjandusteoseid. Oma kirgedeks loeb ta: uuem eesti kirjandus, lühiproosa, feministlik pilk kirjandusse puutuvale, narratiivsed mängud, absurd ja huumor.
Kirjandussaade "Gogol" on Klassikaraadios kaks korda kuus laupäeviti kell 10.05.
### Response:
Klassikaraadios alustab uus kirjandussaade "Gogol" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loen lindudest, aeg-ajalt ka kirjutan. Kõike lugeda ei jaksa, kuid eestikeelsete linnuraamatutega hoian end kursis, sest neid ei ilmu just liiga sageli. Eriti veel selliseid, mis on mõeldud üldsuse harimiseks. Seda suurem oli rõõm ja üllatus, kui letile jõudus Tarvo Valkeri raamat "Kuidas saada linnuvaatlejaks?", mis peaks aitama inimestel linnuilmas orienteeruda. Soetasin raamatu, avasin, lehitsesin, lugesin – peaaegu iga lehekülg pakkus üllatusi, kuid mitte selliseid, mida lootsin.
Teadus- ja populaarteaduslikul kirjandusel on mitmeid selgeid kriteeriume, millest autor lähtuma peaks. Vaatan raamatut kolme mätta otsast: keel, sisu ja vorm. Kõik need kolm komponenti peavad populaarteadusliku raamatu puhul teenima ühist eesmärki – võimaldama lugejale mõnusat ja kerget teadmiste omandamist. Kuid autor on neile eesmärkidele pealiskaudselt lähenenud ning raamatu avaldamisega kiirustanud, sest suuremaid ja väiksemaid vajakajäämisi, ka päris suuri ämbrisse astumisi, silmab nii siin kui ka seal.
Keel. Keeleküsimused ei ole minu pärusmaa, küll aga hindan ma korrektset ja ladusat eesti keelt, mida selles raamatus ei kohta (küsisin arvamust ka tuttavalt keeletoimetajalt). Jääb mulje, et autoril on väga palju mõtteid, kuid ühtseks tervikuks ei suuda ta neid vormida. Ka näib, et keeletoimetaja töö on poolik, pealiskaudne või on autor pärast keeletoimetamist teksti juurde kirjutanud. Seetõttu on tekkinud ebaühtlase stiiliga, logisevad ja sisuliste loogikaapsudega laused. Ohtrad ühe- või kahelauselised lõigud hakivad lugeja mõttelõnga ja raskendavad ning häirivad teksti mõtte jälgimist.
Näiteks on leheküljel 91 kahelauseline lõik "Lindudele on sulestik äärmiselt oluline. Sulgi on vaja näiteks lendamiseks, termoregulatsiooniks ja kaitsevärvuseks.", mis sobiks ideaalselt peatükki alustama, kuid praeguses kohas on see kui valge vares kesapõllul – ei haaku ei eelneva ega järgneva lõigu mõttelõngaga.
Lisaks süntaksile on autorile raske ka keele morfoloogia – läbisegi on käänded ja arvud, infiniitsed vormid, pöörded, tegumoed, ajad, kõneviisid ja võrdlused. Näiteks viib lauses "Linnuvaatlustega alustamine .." ainsuse asemel mitmuse kasutamine ebaloogilisuseni, sest ühel hetkel saab ühte lindu vaadelda ühe korra ning vaatlus ei saa olla mitmuses. Mind isiklikult häirib selline hüplevus, mis võiks olla lubatud ja ehk taotluslik ilukirjanduses, kus maitse üle ei vaielda, kuid mitte populaarteaduslikus tekstis.
Näiteks eelnevale väärib märkimist lause "Mida rohkem me linde märkame ja erinevaid liike enda jaoks teadvustame, seda põnevamaks linnuvaatlus meie jaoks muutub." Andke andeks, kui see tundub liigse norimisena, kuid ühes lauses kolmekordne meietamine, on mulle liiast. Ka kolmekordset minatamist tuleb ette " ... tegin ma oma vaatluspäevikusse .." (lk 8). Üldiselt tundub, et autor on aeg-ajalt raamatu kõige tähtsam tegelane, kelle tegemisi ja kogemusi autor hea meelega kirjeldab.
Kuna raamatu keel näib toimetamata, tekivad küsitavused ka sisus. Näiteks jääb kahemõtteliseks eessõna 7. lõik "... inspireerib rohkem loodusesõpru linnuvaatlusega tegelema ...". Kas autor peab silmas, et raamat innustab suuremat hulka loodusesõpru linde vaatlema või loodusesõpru senisest sagedamini linde vaatlema? Sõnade moodustamisel on eesti keel võimaluste poolest väga mitmekesine – ei pea lähenema rohmakalt ega kantseliitlikult.
Leheküljel 8 asub järgmine lõik: "... püüdes osa saada võimalikult suurtest rändenumbritest." Aiman, et autor on silmas pidanud, et soovitakse rändeperioodil näha võimalikult palju linde, kuid "rändenumbritest osasaamine" mõjub pigem kõnekeelsena. Raamatu semantilise (siinkohal eelkõige keele ja mõtlemise omavahelise seose) nõrkuse näide on ka lause, mille mõttest ma aru ei saa: "... ja teiste leitud linnuharulduste vaatamas käimine ...". Kas autor peab silmas teiste vaatlejate avastatud linnuliikide vaatlemist või lihtsalt teisi leitud linnuharuldusi?
Kuigi autor nimetab ennast mitmete linnuraamatute autoriks, teeksin siiski märkuse lindude kulgemisviisidele: lindudel on mööda maad kombeks joosta, mitte jooksta (lk 14, "... mööda maapinda jooksta.") ning liiki täpikhuik käänatakse eesti keeles täpikhuik-täpikhuigu-täpikhuiku (lk 110).
Võimalik, et autor on kulude kokkuhoidmiseks tellinud siiski vaid keelekorrektuuri (keeletoimetamine ja korrektuur on väga erinevad tekstiga töötamise viisid ning tulemus sellise kaootilise teksti puhul on samuti väga erinev). Kuid teadlik ja nõudlik autor peaks siiski lugejat austades eelistama keeletoimetamist. Kuigi keeletoimetaja töö kipub enamasti olema nähtamatu, on ometigi paljudel headel autoritel n-ö ihukeeletoimetaja, ilma kelle panuseta tekstiloomesse autor raamatut avaldama minna ei söanda.
Vorm. Raske on leida põhjust, miks on raamat vormistatud just nii nagu on. Vormistus on oluline, sest see loob esmamulje, kuid selle raamatu puhul tekivad mitmed küsimused. Kas teksti paigutamine lehekülgedele on ikka läbi mõeldud? Jääb mulje, et tekstifail on lihtsalt trükifaili tõstetud, lisatud mõned linnufotod ja paar joonist ning trükki saadetud. Nii pole imestada, et mõni alapeatükk, näiteks lehekülgedel 17, 35, 71, 73, 93 ja 118, algab lehekülje alumisest servast, kuhu on mahtunud vaid kaks rida teksti, ja jätkub pöördel oleval leheküljel. Kas poleks saanud peatükki mahutada kogu ulatuses järgmistele lehtedele nii, et kogu peatüki tekst (või vähemalt algus) oleks kompaktselt ühes kohas koos? Miks on leheküljel 14 olevat kaks viimast lõiku n-ö rasvases kirjas? Ilmselt kogemata, sest sisulist põhjendust sellele ei oska välja mõelda.
Samuti ei suuda ma mõista, miks on kasutatud oluliste punktide topelt rõhutamist – nii jutupunktidena kui lisaks ka teksti tausta värvides. Sellisel puhul oleks ehk mõistlikum kasutada jutukaste, milles olulised punktid on juba iseseisvalt välja toodud, eristuvad muust tekstist, ei ole otseselt sellega seotud ning on mõistetavad ülejäänud teksti lugemata. Selline vormistus on laialt kasutuses nii populaar- kui ka teadusraamatutes, ilmselt põhjusega.
Kummalised on kohad, kus praktiliselt kogu lehekülje ulatuses on teksti taust värvitud. Ehk on tahetud rõhutada eristumist ülejäänud tekstist? Kuid kui kogu tekst on värvitud, kaotab rõhutamine ju mõtte ning selle asemel võiks kogu teksti esitada jutukastis (lk 95). Häiriv ja lugemist raskendav on ka jutupunktide paigutus: mitmes kohas saanuks need kõik samale leheküljele paigutada, mitte jätta ripakile eelnevale või järgnevale lehele. Kuid näiteks tabelid on kenasti vormistatud – neid on lihtne mõista vaatamata sellele, et pealkirjade puudumise tõttu tuleb süveneda teksti, et saada aimu tabelis räägitavast. Üldise vormistuse kohta kasutan väljendit, mida kasutatakse sageli ülikoolis lõputööde kaitsmisel – töö kannab kiirustamise märke. Tudengitel jääb alati nädal või kaks ajast puudu, kuid raamatu vormistamise puhul tuleb see puuduv nädal või kaks ilmtingimata leida.
Marko Mägi tutvus raamatuga "Kuidas saada linnuvaatlejaks?". Autor/allikas: erakogu
Sisu. Sisukord paraku ei anna täit aimu raamatu sisust. Millegipärast on autor piirdunud põhipeatükkide esitamisega, kuid alapeatükke sisukorras ei ole. Ma ei näe ühtegi head põhjust, miks alapeatükke ei peaks kajastama sisukorras. Põhjaliku sisukorra abil saab lugeja ülevaate, mida raamat tegelikult sisaldab ning suunab ta täpsemini teema juurde. Praegu aga tuleb hakata peatükki lappama ning otsida, kas ehk just selles peatükis on mind huvitav teema kajastatud. Hea ja täpne sisukord on kui hea reklaam – ütleb ausalt välja, mida toode sisaldab. Teadusraamatute sisukorrad on olulised otsustamaks, kas raamat soetada või mitte.
Fopaasid kohtab sisus ohtrasti, kuid piirdun valitud paladega. "Andmebaasid on loodud küll linnukaitselistel eesmärkidel ..." (lk 15). Isegi kui räägime vaid bioloogilisest andmestikust, on selline väide liialt ühekülgne. Eelkõige on andmebaasid väga erinevates valdkondades kogunevate teadmiste hoidmiseks, siinkohal kogu elurikkuse (mitte ainult lindude) andmete säilitamiseks. Linnukaitses andmete kasutamine on ainult üks näide, mil viisil (näiteks liikide leviku, käitumise, morfoloogia jne uurimisel) saab andmeid kasutada. Tartu Ülikooli mükoloogia professor Urmas Kõljalg, kelle juhtimisel linnuvaatlejatele hästi tuttavat andmehalduse infosüsteemi PlutoF arendatakse, lisab, et sel platvormil saab hallata andmebaase bakteritest imetajateni ja mistahes bioloogilisi tunnuseid; tegelikkuses on sel veelgi enam võimalusi, näiteks pakkuda andmehaldusplaane, digilaboreid, andmete masinloetavalt publitseerimist, bioproovide haldust ja paljut muud.
Kuna tegu ei ole ilukirjandusega, vaid pigem populaarteadusliku raamatuga, ei saa mööda vaadata selle ühest suurimast puudusest, mis on viidete puudumine. Kuna puudub teadus- ja populaarteaduslikule raamatule iseloomulik peatükk "Kasutatud kirjandus", tuleb eeldada, et kõik raamatus leiduv on autori enda teadmine. Arusaadav, et n-ö õpikutõed ei vaja viiteid (näiteks see, et linnud suudavad lennata), kuid mitmes kohas ilmestab autor teksti faktide või lühikeste ümberjutustustega, mis pärinevad teistelt autoritelt, teistest uudistest või uuringutest ning mille kohta on lisamata allikas. See on oluline vajak, sest ei võimalda lugejal kontrollida, kas autor on ehk kellegi teadmisi vääralt tõlgendanud.
Teadusilmas kehtib lihtne reegel – kui autor esitab teiste autorite tulemusi, järeldusi, mõtteid enda omade pähe (ehk ei viita algallikale), siis võib selles näha loomevargust. Kas ja kuivõrd on autor endale omistanud teadmisi, mis talle endale ei kuulu, jäägu juba lugeja otsustada, kuid tõsiseks teeb viitepuuduse asjaolu, et raamatuid võivad allikana kasutada paljud õpilased (ja ka tudengid) ning ekslikult viidata kõne all olevale raamatule kui teabealgallikale. Markantne on viitamise puudumine leheküljel 115, kus autor räägib 1905. aasta ja 19. sajandi lõpukümnendist pärit teadmistest – mina küll ei usu, et autor sel ajal elas ja seega ei saa see kohe kuidagi olla tema enda teadmine, vaid pärineb teis(t)elt autori(te)lt. Aga kellelt? Seda ma teada ei saa.
Näite puudulikust viitamisest toon ka lähemast minevikust. Eestis nähtud haruldased linnuliigid on fikseerinud Eesti ornitoloogiaühingu linnuharulduste komisjon, mille aruanded on kõigile kättesaadavad ajakirjas "Hirundo", kuid autor ei ole neile aruannetele viidanud (lk 11, 13, 50, 84) ei vihjamisi, eessõnas ega tekstis. Nii võib tõlgendada, et kõigi tekstis esitatud haruldaste linnuleidude taga on autor isiklikult, sest vaatluste tõelevastavust ei ole võimalik kontrollida. Mina tean, kust seda teavet otsida, kuid n-ö keskmine lugeja ei pruugi.
Autor kasutab küll raamatusisest viitamist, kuid selle jälgimine on väga raske. Kohati võimatu on see eelkõige põhjusel, et sisukord on puudulik, mis omakorda viib selleni, et tekstis viidatud peatükini jõudmiseks (reeglina ei ole ka lehekülge täpsustatud) tuleb kogu raamat läbi lapata ja loota, et peatükk jääb silma.
Mõnel puhul aga ei ole lootustki viiteni jõua. Näiteks on leheküljel 134 viide "vt täpsemalt "Linnuvaatleja aastaring"" ning "vt täpsemalt "Linnuvaatlus ja ilmaolud"". Otsin, mis ma otsin, kuid ei suuda leida raamatust kumbagi nimetatud peatükki. Leheküljel 67 on küll peatükk "Linnuvaatlus läbi aasta" ja leheküljel 57 "Linnuvaatlus ja ilm", kuid kas ma saan kindel olla, et autor on mõelnud neid peatükke? Äkki ta eksis ning kasutas viitamisel kogemata valesid peatükkide nimetusi? Aga äkki pidas autor silmas, et peaksin neid nimetusi guugeldama? Proovin. Pärast mitu minutit otsimist saan teada, et peatükk "Linnuvaatleja aastaring" on olemas raamatus "Eesti linnuvaatleja teejuht" – kas autor mõtles tõesti seda? Kui jah, siis kas ta arvas, et selle allika tuvastamine on lihtne? Kui juba minul läks hulk vaeva peatüki teisest raamatust välja raalimiseks, siis oleks naiivne loota, et linnuvaatlejaks saada soovijat saadaks suurem edu. Google´i otsingule "linnuvaatlus ja ilmaolud" saan aga järgmise vastuse: "otsing "linnuvaatlus ja ilmaolud" ei andnud tulemusi". Olen nõutu, lausa pettunud. Korrektne, raamatu tegelikele ehk ikka autori enda kirjutatud peatükkidele vastav sisukord lahendanuks probleemi.
Kui eelnevad viitamispuuded on süütute tagajärgedega, siis lindude loendamise metoodika kirjeldamine algallikale viitamata on lausa kuritegelik. Sel võivad olla reaalsed, kogu ornitoloogia valdkonda kahjustavad tagajärjed. Kuid just sellise kirjelduse leiab leheküljelt 115, kus autor äärmiselt lakooniliselt punktloenduste metoodikat kirjeldab. Tegu on loendusega, mille käigus kogutud andmestik on oluline sisend Eesti lindude arvukuse määramiseks, eeldab väga head lindude tundmist ning ei ole seepärast kindlasti igale linnuhuvilisele jõukohane. Kuid esitatud kirjeldusest jääb mulje, et loenduse tegemine on kukepea. Kui linnuvaatlejaks saada soovija lähtub raamatus kirjeldatust, teeb selle järgi loenduse ning edastab andmed, siis … Paremal juhul saab loendaja rõõmu hästi veedetud ajast looduses, kuid tema andmed on kasutuskõlbmatud, praagitakse välja ja panus Eesti linnustiku uurimisse on ümmargune null. Halvemal juhul lisandub raamatust loetud lihtsustatud metoodikaga kogutud andmestik analüüsi ning veelgi halvemal juhul päädib andmeanalüüs kallutatud järeldustega ning meil ei puugi aimugi olla, et keegi kogus andmeid teise metoodikaga. See on teoreetiliselt võimalik, kuid loodetavasti on Eesti linnuhuviliste üldine teadmine ja ka arvutikasutamise oskus piisavalt head ning nad siiski leiavad punktloendusmetoodika algallika Eesti ornitoloogiaühingu kodulehelt üles.
Viitamisprobleemid on minu hinnangul ka autori eelnevates raamatutes läbivad, sest neis on pea võimatu vahet teha autori enda ja teiste autorite tulemustele tuginevatel järeldustel. Sel põhjusel olen ma keelanud neid autori eelmisi raamatuid tudengitel oma töödes allikatena kasutada.
Loogika. Lehekülg 12 räägib: "Hea optikaga on lindude määramistunnused paremini näha ja seetõttu on erinevaid linnuliike ka kergem avastada ning ära tunda". Hmm, kuidas aitab lindude määramistunnuste parem nägemine parandada isendi avastamist? Loogiline oleks vastupidine, sest isendit leidmata ei ole võimalik liiki määrata. Lehekülg 14: "Linde on märgatavalt kergem avastada, kui tead, kuidas neid ära tunda. Seepärast on oluline kodus määramistunnused selgeks õppida." Ka siin tundub mõte äraspidine, sest linnu avastamisel ei saa olla olulised tema määramistunnused, vaid määramistunnuste nägemiseks tuleb lind esmalt avastada. Ilmselt on autor mõelnud, et lindude määramine on lihtsam, kui tead nende määramistunnuseid – sellele loogikale kirjutan alla.
Terminoloogia. Rahvateadus. See peatükk teeb mind nukraks, sest rahvateadus on etnoloogia ehk teadus, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega. Ingliskeelne citizen science on suhteliselt uus termin ning kuigi selle emakeelestamise algusaastatel olid mõnda aega samaaegselt kasutuses rahvateadus, kodanikuteadus ja harrastusteadus, siis vähemalt viimased kolm kuni viis aastat on meie keele- ja teadusruumis juurdunud mõistena harrastusteadus. Selle termini kasutamise on heaks kiitnud ka Euroopa harrastusteaduse assotsiatsioon ning eesti keelde on tõlgitud ka kümme harrastusteaduse põhimõtet. Sisestage otsingumootorisse "rahvateadus" ja vaadake, mida teile esimeste vastetena pakutakse. Võin öelda, et mitte seda, mida autor on silmas pidanud.
Lindude topograafia (lk 89). Pildil on ainult üks lind, seega ei ole mitmuse kasutamine korrektne. Suuresti maitse asi, kuid isiklikult eelistaksin mõiste "topograafia" asemel kasutada mõistet "linnu välimus", nagu on ka alapeatüki nimi.
Pikaajalinnud (lk 115). Kuulen sellistest lindudest esimest korda. Tekstist ei selgu, mida selle terminiga tähistatakse: kas autor peab silmas pikaealisi linde, pika ajaperioodi jooksul rändavaid linnuliike, pika aja jooksul kogutud liikide rändeandmeid, sootuks midagi muud või on tegu lihtsalt trükiveaga. Igatahes vajaks uue termini kasutamine selgitust.
Raamatust leiab ka botaanilisi eksimusi. Näiteks on käbi liigitatud viljaks (lk 125) "... võiks aias leiduda teisigi vilju – näiteks käbisid, tammetõrusid ja pähkleid." Botaaniliselt ei ole käbi vili, sest ta ei teki õies olevast sigimikust. Tegemist on paljasseemnetaimede generatiivse organiga, mille seemnesoomused koos kattesoomustega kinnituvad samale teljele.
Silmatorkavad üksikvajakud. Oma vaatlusandmete hoidmine on linnuvaatluse tegemise juures kahtlemata oluline ning on tänuväärt, et autor on selleks soovitanud Eesti oma teadlaste loodud rakendust. Kuid siiski torkab silma, et autor ise ei näi mõistvat, milline täpselt see rakendus on (kas eElurikkus või PlutoF) ja kuidas seda tekstis ikkagi kirja panna (üks paljudest näidetest on lehekülgedel 15 ja 115). Eesti keeles tähistab eesliide "e" elektroonilist (e-post, e-hääletamine, e-raamat), kuid antud juhul ei ole tegu andmebaasiga, kuhu on koondatud elektrooniline elurikkus ehk kogu elektroonikavidinatega seonduv. Nii eElurikkuse kui ka PlutoF-i puhul on kirjaviise raamatut läbivalt mitmeid, kuid eElurikkuse puhul on tegu siiski veebiväljundiga, mis kuvab elektroonilisel kujul elurikkuse teavet ja seepärast on ka selle ametlik nimetus eElurikkus. Leheküljel 15 on öeldud, et Tartu Ülikool haldab e-Elurikkuse andmebaasi, mis on samuti väär, sest Tartu Ülikool arendab andmehalduse infosüsteemi PlutoF, mille üks veebiväljund eElurikkus on.
Peatükis "Iseloomulikud liigutused" (lk 101) on kirjas "Lennus on vihitaja tiivalöögid aeglased ..". Minu arvates on tegu siiski kiirete värelevate liigutustega. Lühendite tabelis (lk 111) on läbisegi kasutusel lind, linnud ja linnuliigid, mis võib tekitada segadust. Lühend "ü" puhul on aga selgituseks "ülelennul olevad linnuliigid", mis on eksitav, sest mõeldud on pigem lindu või linde, mitte liiki. Puudulik on ka leheküljel 167 kirjeldatud geograafiline väide Lääne-Palearktise piirnemisest Uurali mäestikega. Minu teada on siiani tegu siiski ühe mäestikuga.
Uutest tehnoloogilistest vahenditest rääkides (lk 137) oleks hädasti marjaks kulunud illustreeriv materjal audiologerite ja paraboolmikrofonide kohta, sest lugejal ei pruugi olla eelteadmisi viimastest tehnoloogilistest arengutest.
Kõike silmajäänut saanuks vältida sisutoimetaja kaasamine, kuid millegi pärast ei ole raamatu kirjastanud Huvitava Bioloogia Kool seda teinud. Toimetajad ei osale raamatute väljaandmisel niisama, neil on täita oluline roll. Seega lendavad kivid otse autori ja Huvitava Bioloogia Kooli aeda ning neid kive on terve koormatäis. Kurvastama paneb ka, et Huvitava Bioloogia Kool on kahel aastal saanud riikliku teaduse populariseerija auhinna, mis kohustab ning eeldab kõrget taset.
Kohati tekib raamatut lehitsedes tunne, et äkki on tegemist kogemata trükki sattunud kavandiga ning kaante vahele on saanud toimetamata tööversioon. Jään ootama parandatud kordustükki. Küll aga soovitan raamatut kõigile, kes tahavad täiendada riiulit küsitava väärtusega teosega. Õnneks ei lähe minu eksemplar raisku, sest saan seda kasutada õppematerjalina näitamaks tudengitele, milliseid vigu tuleb vältida. | Arvustus. Kuidas mitte saada linnuvaatlejaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loen lindudest, aeg-ajalt ka kirjutan. Kõike lugeda ei jaksa, kuid eestikeelsete linnuraamatutega hoian end kursis, sest neid ei ilmu just liiga sageli. Eriti veel selliseid, mis on mõeldud üldsuse harimiseks. Seda suurem oli rõõm ja üllatus, kui letile jõudus Tarvo Valkeri raamat "Kuidas saada linnuvaatlejaks?", mis peaks aitama inimestel linnuilmas orienteeruda. Soetasin raamatu, avasin, lehitsesin, lugesin – peaaegu iga lehekülg pakkus üllatusi, kuid mitte selliseid, mida lootsin.
Teadus- ja populaarteaduslikul kirjandusel on mitmeid selgeid kriteeriume, millest autor lähtuma peaks. Vaatan raamatut kolme mätta otsast: keel, sisu ja vorm. Kõik need kolm komponenti peavad populaarteadusliku raamatu puhul teenima ühist eesmärki – võimaldama lugejale mõnusat ja kerget teadmiste omandamist. Kuid autor on neile eesmärkidele pealiskaudselt lähenenud ning raamatu avaldamisega kiirustanud, sest suuremaid ja väiksemaid vajakajäämisi, ka päris suuri ämbrisse astumisi, silmab nii siin kui ka seal.
Keel. Keeleküsimused ei ole minu pärusmaa, küll aga hindan ma korrektset ja ladusat eesti keelt, mida selles raamatus ei kohta (küsisin arvamust ka tuttavalt keeletoimetajalt). Jääb mulje, et autoril on väga palju mõtteid, kuid ühtseks tervikuks ei suuda ta neid vormida. Ka näib, et keeletoimetaja töö on poolik, pealiskaudne või on autor pärast keeletoimetamist teksti juurde kirjutanud. Seetõttu on tekkinud ebaühtlase stiiliga, logisevad ja sisuliste loogikaapsudega laused. Ohtrad ühe- või kahelauselised lõigud hakivad lugeja mõttelõnga ja raskendavad ning häirivad teksti mõtte jälgimist.
Näiteks on leheküljel 91 kahelauseline lõik "Lindudele on sulestik äärmiselt oluline. Sulgi on vaja näiteks lendamiseks, termoregulatsiooniks ja kaitsevärvuseks.", mis sobiks ideaalselt peatükki alustama, kuid praeguses kohas on see kui valge vares kesapõllul – ei haaku ei eelneva ega järgneva lõigu mõttelõngaga.
Lisaks süntaksile on autorile raske ka keele morfoloogia – läbisegi on käänded ja arvud, infiniitsed vormid, pöörded, tegumoed, ajad, kõneviisid ja võrdlused. Näiteks viib lauses "Linnuvaatlustega alustamine .." ainsuse asemel mitmuse kasutamine ebaloogilisuseni, sest ühel hetkel saab ühte lindu vaadelda ühe korra ning vaatlus ei saa olla mitmuses. Mind isiklikult häirib selline hüplevus, mis võiks olla lubatud ja ehk taotluslik ilukirjanduses, kus maitse üle ei vaielda, kuid mitte populaarteaduslikus tekstis.
Näiteks eelnevale väärib märkimist lause "Mida rohkem me linde märkame ja erinevaid liike enda jaoks teadvustame, seda põnevamaks linnuvaatlus meie jaoks muutub." Andke andeks, kui see tundub liigse norimisena, kuid ühes lauses kolmekordne meietamine, on mulle liiast. Ka kolmekordset minatamist tuleb ette " ... tegin ma oma vaatluspäevikusse .." (lk 8). Üldiselt tundub, et autor on aeg-ajalt raamatu kõige tähtsam tegelane, kelle tegemisi ja kogemusi autor hea meelega kirjeldab.
Kuna raamatu keel näib toimetamata, tekivad küsitavused ka sisus. Näiteks jääb kahemõtteliseks eessõna 7. lõik "... inspireerib rohkem loodusesõpru linnuvaatlusega tegelema ...". Kas autor peab silmas, et raamat innustab suuremat hulka loodusesõpru linde vaatlema või loodusesõpru senisest sagedamini linde vaatlema? Sõnade moodustamisel on eesti keel võimaluste poolest väga mitmekesine – ei pea lähenema rohmakalt ega kantseliitlikult.
Leheküljel 8 asub järgmine lõik: "... püüdes osa saada võimalikult suurtest rändenumbritest." Aiman, et autor on silmas pidanud, et soovitakse rändeperioodil näha võimalikult palju linde, kuid "rändenumbritest osasaamine" mõjub pigem kõnekeelsena. Raamatu semantilise (siinkohal eelkõige keele ja mõtlemise omavahelise seose) nõrkuse näide on ka lause, mille mõttest ma aru ei saa: "... ja teiste leitud linnuharulduste vaatamas käimine ...". Kas autor peab silmas teiste vaatlejate avastatud linnuliikide vaatlemist või lihtsalt teisi leitud linnuharuldusi?
Kuigi autor nimetab ennast mitmete linnuraamatute autoriks, teeksin siiski märkuse lindude kulgemisviisidele: lindudel on mööda maad kombeks joosta, mitte jooksta (lk 14, "... mööda maapinda jooksta.") ning liiki täpikhuik käänatakse eesti keeles täpikhuik-täpikhuigu-täpikhuiku (lk 110).
Võimalik, et autor on kulude kokkuhoidmiseks tellinud siiski vaid keelekorrektuuri (keeletoimetamine ja korrektuur on väga erinevad tekstiga töötamise viisid ning tulemus sellise kaootilise teksti puhul on samuti väga erinev). Kuid teadlik ja nõudlik autor peaks siiski lugejat austades eelistama keeletoimetamist. Kuigi keeletoimetaja töö kipub enamasti olema nähtamatu, on ometigi paljudel headel autoritel n-ö ihukeeletoimetaja, ilma kelle panuseta tekstiloomesse autor raamatut avaldama minna ei söanda.
Vorm. Raske on leida põhjust, miks on raamat vormistatud just nii nagu on. Vormistus on oluline, sest see loob esmamulje, kuid selle raamatu puhul tekivad mitmed küsimused. Kas teksti paigutamine lehekülgedele on ikka läbi mõeldud? Jääb mulje, et tekstifail on lihtsalt trükifaili tõstetud, lisatud mõned linnufotod ja paar joonist ning trükki saadetud. Nii pole imestada, et mõni alapeatükk, näiteks lehekülgedel 17, 35, 71, 73, 93 ja 118, algab lehekülje alumisest servast, kuhu on mahtunud vaid kaks rida teksti, ja jätkub pöördel oleval leheküljel. Kas poleks saanud peatükki mahutada kogu ulatuses järgmistele lehtedele nii, et kogu peatüki tekst (või vähemalt algus) oleks kompaktselt ühes kohas koos? Miks on leheküljel 14 olevat kaks viimast lõiku n-ö rasvases kirjas? Ilmselt kogemata, sest sisulist põhjendust sellele ei oska välja mõelda.
Samuti ei suuda ma mõista, miks on kasutatud oluliste punktide topelt rõhutamist – nii jutupunktidena kui lisaks ka teksti tausta värvides. Sellisel puhul oleks ehk mõistlikum kasutada jutukaste, milles olulised punktid on juba iseseisvalt välja toodud, eristuvad muust tekstist, ei ole otseselt sellega seotud ning on mõistetavad ülejäänud teksti lugemata. Selline vormistus on laialt kasutuses nii populaar- kui ka teadusraamatutes, ilmselt põhjusega.
Kummalised on kohad, kus praktiliselt kogu lehekülje ulatuses on teksti taust värvitud. Ehk on tahetud rõhutada eristumist ülejäänud tekstist? Kuid kui kogu tekst on värvitud, kaotab rõhutamine ju mõtte ning selle asemel võiks kogu teksti esitada jutukastis (lk 95). Häiriv ja lugemist raskendav on ka jutupunktide paigutus: mitmes kohas saanuks need kõik samale leheküljele paigutada, mitte jätta ripakile eelnevale või järgnevale lehele. Kuid näiteks tabelid on kenasti vormistatud – neid on lihtne mõista vaatamata sellele, et pealkirjade puudumise tõttu tuleb süveneda teksti, et saada aimu tabelis räägitavast. Üldise vormistuse kohta kasutan väljendit, mida kasutatakse sageli ülikoolis lõputööde kaitsmisel – töö kannab kiirustamise märke. Tudengitel jääb alati nädal või kaks ajast puudu, kuid raamatu vormistamise puhul tuleb see puuduv nädal või kaks ilmtingimata leida.
Marko Mägi tutvus raamatuga "Kuidas saada linnuvaatlejaks?". Autor/allikas: erakogu
Sisu. Sisukord paraku ei anna täit aimu raamatu sisust. Millegipärast on autor piirdunud põhipeatükkide esitamisega, kuid alapeatükke sisukorras ei ole. Ma ei näe ühtegi head põhjust, miks alapeatükke ei peaks kajastama sisukorras. Põhjaliku sisukorra abil saab lugeja ülevaate, mida raamat tegelikult sisaldab ning suunab ta täpsemini teema juurde. Praegu aga tuleb hakata peatükki lappama ning otsida, kas ehk just selles peatükis on mind huvitav teema kajastatud. Hea ja täpne sisukord on kui hea reklaam – ütleb ausalt välja, mida toode sisaldab. Teadusraamatute sisukorrad on olulised otsustamaks, kas raamat soetada või mitte.
Fopaasid kohtab sisus ohtrasti, kuid piirdun valitud paladega. "Andmebaasid on loodud küll linnukaitselistel eesmärkidel ..." (lk 15). Isegi kui räägime vaid bioloogilisest andmestikust, on selline väide liialt ühekülgne. Eelkõige on andmebaasid väga erinevates valdkondades kogunevate teadmiste hoidmiseks, siinkohal kogu elurikkuse (mitte ainult lindude) andmete säilitamiseks. Linnukaitses andmete kasutamine on ainult üks näide, mil viisil (näiteks liikide leviku, käitumise, morfoloogia jne uurimisel) saab andmeid kasutada. Tartu Ülikooli mükoloogia professor Urmas Kõljalg, kelle juhtimisel linnuvaatlejatele hästi tuttavat andmehalduse infosüsteemi PlutoF arendatakse, lisab, et sel platvormil saab hallata andmebaase bakteritest imetajateni ja mistahes bioloogilisi tunnuseid; tegelikkuses on sel veelgi enam võimalusi, näiteks pakkuda andmehaldusplaane, digilaboreid, andmete masinloetavalt publitseerimist, bioproovide haldust ja paljut muud.
Kuna tegu ei ole ilukirjandusega, vaid pigem populaarteadusliku raamatuga, ei saa mööda vaadata selle ühest suurimast puudusest, mis on viidete puudumine. Kuna puudub teadus- ja populaarteaduslikule raamatule iseloomulik peatükk "Kasutatud kirjandus", tuleb eeldada, et kõik raamatus leiduv on autori enda teadmine. Arusaadav, et n-ö õpikutõed ei vaja viiteid (näiteks see, et linnud suudavad lennata), kuid mitmes kohas ilmestab autor teksti faktide või lühikeste ümberjutustustega, mis pärinevad teistelt autoritelt, teistest uudistest või uuringutest ning mille kohta on lisamata allikas. See on oluline vajak, sest ei võimalda lugejal kontrollida, kas autor on ehk kellegi teadmisi vääralt tõlgendanud.
Teadusilmas kehtib lihtne reegel – kui autor esitab teiste autorite tulemusi, järeldusi, mõtteid enda omade pähe (ehk ei viita algallikale), siis võib selles näha loomevargust. Kas ja kuivõrd on autor endale omistanud teadmisi, mis talle endale ei kuulu, jäägu juba lugeja otsustada, kuid tõsiseks teeb viitepuuduse asjaolu, et raamatuid võivad allikana kasutada paljud õpilased (ja ka tudengid) ning ekslikult viidata kõne all olevale raamatule kui teabealgallikale. Markantne on viitamise puudumine leheküljel 115, kus autor räägib 1905. aasta ja 19. sajandi lõpukümnendist pärit teadmistest – mina küll ei usu, et autor sel ajal elas ja seega ei saa see kohe kuidagi olla tema enda teadmine, vaid pärineb teis(t)elt autori(te)lt. Aga kellelt? Seda ma teada ei saa.
Näite puudulikust viitamisest toon ka lähemast minevikust. Eestis nähtud haruldased linnuliigid on fikseerinud Eesti ornitoloogiaühingu linnuharulduste komisjon, mille aruanded on kõigile kättesaadavad ajakirjas "Hirundo", kuid autor ei ole neile aruannetele viidanud (lk 11, 13, 50, 84) ei vihjamisi, eessõnas ega tekstis. Nii võib tõlgendada, et kõigi tekstis esitatud haruldaste linnuleidude taga on autor isiklikult, sest vaatluste tõelevastavust ei ole võimalik kontrollida. Mina tean, kust seda teavet otsida, kuid n-ö keskmine lugeja ei pruugi.
Autor kasutab küll raamatusisest viitamist, kuid selle jälgimine on väga raske. Kohati võimatu on see eelkõige põhjusel, et sisukord on puudulik, mis omakorda viib selleni, et tekstis viidatud peatükini jõudmiseks (reeglina ei ole ka lehekülge täpsustatud) tuleb kogu raamat läbi lapata ja loota, et peatükk jääb silma.
Mõnel puhul aga ei ole lootustki viiteni jõua. Näiteks on leheküljel 134 viide "vt täpsemalt "Linnuvaatleja aastaring"" ning "vt täpsemalt "Linnuvaatlus ja ilmaolud"". Otsin, mis ma otsin, kuid ei suuda leida raamatust kumbagi nimetatud peatükki. Leheküljel 67 on küll peatükk "Linnuvaatlus läbi aasta" ja leheküljel 57 "Linnuvaatlus ja ilm", kuid kas ma saan kindel olla, et autor on mõelnud neid peatükke? Äkki ta eksis ning kasutas viitamisel kogemata valesid peatükkide nimetusi? Aga äkki pidas autor silmas, et peaksin neid nimetusi guugeldama? Proovin. Pärast mitu minutit otsimist saan teada, et peatükk "Linnuvaatleja aastaring" on olemas raamatus "Eesti linnuvaatleja teejuht" – kas autor mõtles tõesti seda? Kui jah, siis kas ta arvas, et selle allika tuvastamine on lihtne? Kui juba minul läks hulk vaeva peatüki teisest raamatust välja raalimiseks, siis oleks naiivne loota, et linnuvaatlejaks saada soovijat saadaks suurem edu. Google´i otsingule "linnuvaatlus ja ilmaolud" saan aga järgmise vastuse: "otsing "linnuvaatlus ja ilmaolud" ei andnud tulemusi". Olen nõutu, lausa pettunud. Korrektne, raamatu tegelikele ehk ikka autori enda kirjutatud peatükkidele vastav sisukord lahendanuks probleemi.
Kui eelnevad viitamispuuded on süütute tagajärgedega, siis lindude loendamise metoodika kirjeldamine algallikale viitamata on lausa kuritegelik. Sel võivad olla reaalsed, kogu ornitoloogia valdkonda kahjustavad tagajärjed. Kuid just sellise kirjelduse leiab leheküljelt 115, kus autor äärmiselt lakooniliselt punktloenduste metoodikat kirjeldab. Tegu on loendusega, mille käigus kogutud andmestik on oluline sisend Eesti lindude arvukuse määramiseks, eeldab väga head lindude tundmist ning ei ole seepärast kindlasti igale linnuhuvilisele jõukohane. Kuid esitatud kirjeldusest jääb mulje, et loenduse tegemine on kukepea. Kui linnuvaatlejaks saada soovija lähtub raamatus kirjeldatust, teeb selle järgi loenduse ning edastab andmed, siis … Paremal juhul saab loendaja rõõmu hästi veedetud ajast looduses, kuid tema andmed on kasutuskõlbmatud, praagitakse välja ja panus Eesti linnustiku uurimisse on ümmargune null. Halvemal juhul lisandub raamatust loetud lihtsustatud metoodikaga kogutud andmestik analüüsi ning veelgi halvemal juhul päädib andmeanalüüs kallutatud järeldustega ning meil ei puugi aimugi olla, et keegi kogus andmeid teise metoodikaga. See on teoreetiliselt võimalik, kuid loodetavasti on Eesti linnuhuviliste üldine teadmine ja ka arvutikasutamise oskus piisavalt head ning nad siiski leiavad punktloendusmetoodika algallika Eesti ornitoloogiaühingu kodulehelt üles.
Viitamisprobleemid on minu hinnangul ka autori eelnevates raamatutes läbivad, sest neis on pea võimatu vahet teha autori enda ja teiste autorite tulemustele tuginevatel järeldustel. Sel põhjusel olen ma keelanud neid autori eelmisi raamatuid tudengitel oma töödes allikatena kasutada.
Loogika. Lehekülg 12 räägib: "Hea optikaga on lindude määramistunnused paremini näha ja seetõttu on erinevaid linnuliike ka kergem avastada ning ära tunda". Hmm, kuidas aitab lindude määramistunnuste parem nägemine parandada isendi avastamist? Loogiline oleks vastupidine, sest isendit leidmata ei ole võimalik liiki määrata. Lehekülg 14: "Linde on märgatavalt kergem avastada, kui tead, kuidas neid ära tunda. Seepärast on oluline kodus määramistunnused selgeks õppida." Ka siin tundub mõte äraspidine, sest linnu avastamisel ei saa olla olulised tema määramistunnused, vaid määramistunnuste nägemiseks tuleb lind esmalt avastada. Ilmselt on autor mõelnud, et lindude määramine on lihtsam, kui tead nende määramistunnuseid – sellele loogikale kirjutan alla.
Terminoloogia. Rahvateadus. See peatükk teeb mind nukraks, sest rahvateadus on etnoloogia ehk teadus, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega. Ingliskeelne citizen science on suhteliselt uus termin ning kuigi selle emakeelestamise algusaastatel olid mõnda aega samaaegselt kasutuses rahvateadus, kodanikuteadus ja harrastusteadus, siis vähemalt viimased kolm kuni viis aastat on meie keele- ja teadusruumis juurdunud mõistena harrastusteadus. Selle termini kasutamise on heaks kiitnud ka Euroopa harrastusteaduse assotsiatsioon ning eesti keelde on tõlgitud ka kümme harrastusteaduse põhimõtet. Sisestage otsingumootorisse "rahvateadus" ja vaadake, mida teile esimeste vastetena pakutakse. Võin öelda, et mitte seda, mida autor on silmas pidanud.
Lindude topograafia (lk 89). Pildil on ainult üks lind, seega ei ole mitmuse kasutamine korrektne. Suuresti maitse asi, kuid isiklikult eelistaksin mõiste "topograafia" asemel kasutada mõistet "linnu välimus", nagu on ka alapeatüki nimi.
Pikaajalinnud (lk 115). Kuulen sellistest lindudest esimest korda. Tekstist ei selgu, mida selle terminiga tähistatakse: kas autor peab silmas pikaealisi linde, pika ajaperioodi jooksul rändavaid linnuliike, pika aja jooksul kogutud liikide rändeandmeid, sootuks midagi muud või on tegu lihtsalt trükiveaga. Igatahes vajaks uue termini kasutamine selgitust.
Raamatust leiab ka botaanilisi eksimusi. Näiteks on käbi liigitatud viljaks (lk 125) "... võiks aias leiduda teisigi vilju – näiteks käbisid, tammetõrusid ja pähkleid." Botaaniliselt ei ole käbi vili, sest ta ei teki õies olevast sigimikust. Tegemist on paljasseemnetaimede generatiivse organiga, mille seemnesoomused koos kattesoomustega kinnituvad samale teljele.
Silmatorkavad üksikvajakud. Oma vaatlusandmete hoidmine on linnuvaatluse tegemise juures kahtlemata oluline ning on tänuväärt, et autor on selleks soovitanud Eesti oma teadlaste loodud rakendust. Kuid siiski torkab silma, et autor ise ei näi mõistvat, milline täpselt see rakendus on (kas eElurikkus või PlutoF) ja kuidas seda tekstis ikkagi kirja panna (üks paljudest näidetest on lehekülgedel 15 ja 115). Eesti keeles tähistab eesliide "e" elektroonilist (e-post, e-hääletamine, e-raamat), kuid antud juhul ei ole tegu andmebaasiga, kuhu on koondatud elektrooniline elurikkus ehk kogu elektroonikavidinatega seonduv. Nii eElurikkuse kui ka PlutoF-i puhul on kirjaviise raamatut läbivalt mitmeid, kuid eElurikkuse puhul on tegu siiski veebiväljundiga, mis kuvab elektroonilisel kujul elurikkuse teavet ja seepärast on ka selle ametlik nimetus eElurikkus. Leheküljel 15 on öeldud, et Tartu Ülikool haldab e-Elurikkuse andmebaasi, mis on samuti väär, sest Tartu Ülikool arendab andmehalduse infosüsteemi PlutoF, mille üks veebiväljund eElurikkus on.
Peatükis "Iseloomulikud liigutused" (lk 101) on kirjas "Lennus on vihitaja tiivalöögid aeglased ..". Minu arvates on tegu siiski kiirete värelevate liigutustega. Lühendite tabelis (lk 111) on läbisegi kasutusel lind, linnud ja linnuliigid, mis võib tekitada segadust. Lühend "ü" puhul on aga selgituseks "ülelennul olevad linnuliigid", mis on eksitav, sest mõeldud on pigem lindu või linde, mitte liiki. Puudulik on ka leheküljel 167 kirjeldatud geograafiline väide Lääne-Palearktise piirnemisest Uurali mäestikega. Minu teada on siiani tegu siiski ühe mäestikuga.
Uutest tehnoloogilistest vahenditest rääkides (lk 137) oleks hädasti marjaks kulunud illustreeriv materjal audiologerite ja paraboolmikrofonide kohta, sest lugejal ei pruugi olla eelteadmisi viimastest tehnoloogilistest arengutest.
Kõike silmajäänut saanuks vältida sisutoimetaja kaasamine, kuid millegi pärast ei ole raamatu kirjastanud Huvitava Bioloogia Kool seda teinud. Toimetajad ei osale raamatute väljaandmisel niisama, neil on täita oluline roll. Seega lendavad kivid otse autori ja Huvitava Bioloogia Kooli aeda ning neid kive on terve koormatäis. Kurvastama paneb ka, et Huvitava Bioloogia Kool on kahel aastal saanud riikliku teaduse populariseerija auhinna, mis kohustab ning eeldab kõrget taset.
Kohati tekib raamatut lehitsedes tunne, et äkki on tegemist kogemata trükki sattunud kavandiga ning kaante vahele on saanud toimetamata tööversioon. Jään ootama parandatud kordustükki. Küll aga soovitan raamatut kõigile, kes tahavad täiendada riiulit küsitava väärtusega teosega. Õnneks ei lähe minu eksemplar raisku, sest saan seda kasutada õppematerjalina näitamaks tudengitele, milliseid vigu tuleb vältida.
### Response:
Arvustus. Kuidas mitte saada linnuvaatlejaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üsna selgelt jäid neist maha hollandlane Max Verstappen (+0,781), monacolane Charles Leclerc (+0,899), tailane Alexander Albon (+0,955) ja hispaanlane Carlos Sainz (+1,031).
24 aasta pikkuse pausi järel taas Portugali jõudnud F1 karavanist kostus treeningsõidu järel mitmeid hääli, et Portimao ringrajal on neil keeruline pidamise leidmisega.
Bottas on top ????
The Mercedes pair lead the way in our first official session in Portugal since 1996 #PortugueseGP???????? #F1 pic.twitter.com/lYa53jGj5y
— Formula 1 (@F1) October 23, 2020 | Portugalis alustasid nobedaimalt ikka Mercedesed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üsna selgelt jäid neist maha hollandlane Max Verstappen (+0,781), monacolane Charles Leclerc (+0,899), tailane Alexander Albon (+0,955) ja hispaanlane Carlos Sainz (+1,031).
24 aasta pikkuse pausi järel taas Portugali jõudnud F1 karavanist kostus treeningsõidu järel mitmeid hääli, et Portimao ringrajal on neil keeruline pidamise leidmisega.
Bottas on top ????
The Mercedes pair lead the way in our first official session in Portugal since 1996 #PortugueseGP???????? #F1 pic.twitter.com/lYa53jGj5y
— Formula 1 (@F1) October 23, 2020
### Response:
Portugalis alustasid nobedaimalt ikka Mercedesed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mõju, mida avaldab surve tervishoiusüsteemidele ja viirusesurmad, tuleb üha selgemalt esile. Viiruse laia leviku tõttu muutub haavatavate inimeste kaitsmine üha raskemaks," ütles ECDC direktor Andrea Ammon. "Vajalik on avaliku võimu jõuline tegutsemine, et pöörata tagasi tervishusüsteemi ohustav ülekoormus," lisas Ammon.
ECDC reedel avaldatud uuendatud riskihinnangus öeldakse, et rahvastiku ohustatus koroonaviirusest on endiselt kõrge, kuna immuunsuse on enamikes piirkondades saavutanud alla 15 protsendi elanikest ning surmade arv on juba rohkem kui kuu jooksul kasvanud.
Neljapäeval teatasid Hispaania ja Prantsusmaa rekordiliselt suurest nakatunute arvust ööpäevas - vastavalt ligi 21 000 ja 41 600 uut viirusekandjat ning hinnangute kohaselt võis nakatunute koguarv Prantsusmaal reedel ületada ühe miljoni piiri. Reedel teatasid uutest nakatumise rekorditest ka Poola, Leedu ja Läti.
Hispaania peaminister Pedro Sanchez ütles reedel, et tegelik COVID-19 juhtumite arv võib riigis ületada juba kolme miljonit, pandeemia algusest saadik on riigis ametlikult registreeritud 1,09 miljonit nakatunut. | Euroopa terviseamet kutsub riike koroonaviirusega tõsiselt tegelema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mõju, mida avaldab surve tervishoiusüsteemidele ja viirusesurmad, tuleb üha selgemalt esile. Viiruse laia leviku tõttu muutub haavatavate inimeste kaitsmine üha raskemaks," ütles ECDC direktor Andrea Ammon. "Vajalik on avaliku võimu jõuline tegutsemine, et pöörata tagasi tervishusüsteemi ohustav ülekoormus," lisas Ammon.
ECDC reedel avaldatud uuendatud riskihinnangus öeldakse, et rahvastiku ohustatus koroonaviirusest on endiselt kõrge, kuna immuunsuse on enamikes piirkondades saavutanud alla 15 protsendi elanikest ning surmade arv on juba rohkem kui kuu jooksul kasvanud.
Neljapäeval teatasid Hispaania ja Prantsusmaa rekordiliselt suurest nakatunute arvust ööpäevas - vastavalt ligi 21 000 ja 41 600 uut viirusekandjat ning hinnangute kohaselt võis nakatunute koguarv Prantsusmaal reedel ületada ühe miljoni piiri. Reedel teatasid uutest nakatumise rekorditest ka Poola, Leedu ja Läti.
Hispaania peaminister Pedro Sanchez ütles reedel, et tegelik COVID-19 juhtumite arv võib riigis ületada juba kolme miljonit, pandeemia algusest saadik on riigis ametlikult registreeritud 1,09 miljonit nakatunut.
### Response:
Euroopa terviseamet kutsub riike koroonaviirusega tõsiselt tegelema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 20-aastane Glinka seljatas avaringis teise asetusega tuneeslase Skander Mansouri, oli siis parem kaasmaalasest Kristjan Tammest ning võitis nüüd veerandfinaalis vabapääsmega osalenud britti Oscar Weightmani (ATP 1464.) tund ja 48 minutit väldanud matšis 6:3, 7:6 (4).
Poolfinaalis kohtub Glinka 19-aastase Poola tennisisti Wojciech Marekiga (ATP 729.), kes alistas argentiinlase Guido Ivan Justo (ATP 722.) 6:3, 6:2.
Naiste üksikmängus langes ainsa eestlannana võistlustules olnud Elena Malõgina (WTA 568.) veerandfinaalis konkurentsist, kui pidi tunnistama viienda asetusega argentiinlanna Maria Lourdes Carle (WTA 506.) 6:4, 6:2 paremust. | Eesti tennisist jõudis Tuneesia turniiril poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20-aastane Glinka seljatas avaringis teise asetusega tuneeslase Skander Mansouri, oli siis parem kaasmaalasest Kristjan Tammest ning võitis nüüd veerandfinaalis vabapääsmega osalenud britti Oscar Weightmani (ATP 1464.) tund ja 48 minutit väldanud matšis 6:3, 7:6 (4).
Poolfinaalis kohtub Glinka 19-aastase Poola tennisisti Wojciech Marekiga (ATP 729.), kes alistas argentiinlase Guido Ivan Justo (ATP 722.) 6:3, 6:2.
Naiste üksikmängus langes ainsa eestlannana võistlustules olnud Elena Malõgina (WTA 568.) veerandfinaalis konkurentsist, kui pidi tunnistama viienda asetusega argentiinlanna Maria Lourdes Carle (WTA 506.) 6:4, 6:2 paremust.
### Response:
Eesti tennisist jõudis Tuneesia turniiril poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Ülikooli ortopeedia professor Aare Märtson rääkis, et luusarkoom on pigem haruldane kasvajavorm – Eestis saab selle diagnoosi kolm või neli inimest aastas. Kuna luusarkoomipatsiendid on peamiselt noored, on neil suur tõenäosus sellest täielikult paraneda.
Ehkki keemiaravi ja kirurgilise sekkumise kombineerimine on luusarkoomi põdevate patsientide tervenemist märgatavalt suurendanud, töötab see raviskeem vaid 90 protsendi patsientide puhul. "Raviefekt on alati parem, kui antakse täpne diagnoos ja haigus avastatakse varajases staadiumis – siis saab kasvaja arengut veel tõhusalt mõjutada," nentis Märtson
Teadlaste hinnangul piirab luukasvajaga patsientide ravi tulemuslikkust see, et haiguse molekulaarsed mehhanismid pole piisavalt hästi teada. "Haiguse kulu parem mõistmine võimaldaks seda varem diagnoosida ja töötada välja tõhusama ravi," lisas Märtson.
Kõige sagedasem luukasvaja kaebus on pidev tuim valu luus või liigeses, mis sageli suureneb öösel magamise ajal. Aja jooksul valu pigem suureneb. Kasvaja kohal võib esineda turse või mügarik. Kui kasvaja asub jalaluudes, võib laps longata.
Mõistmaks luukasvaja olemust, kaitses Xuan Dung Ho 2018. aastal Tartu Ülikoolis professor Aare Märtsoni, ortopeedia dotsendi Katre Maasalu ja professor Sulev Kõksi juhendamisel doktoritöö, kus ta iseloomustas luukasvaja geneetilist profiili. Haiguse molekulaarsete mehhanismide tundmaõppimiseks jätkati Tartus alguse saanud uuringuga Austraalias. Rahvusvahelist jätku-uuringut juhtisid Lääne-Austraalia Ülikooli Perroni neuroloogia- ja siirdemeditsiiniinstituudi teadlased.
Uuringu tulemused avaldati teadusajakirjas Experimental Biology and Medicine. Kuna artikkel " Alternative splicing of leptin receptor overlapping transcript in osteosarcoma" on valitud perioodi parimaks, saab seda 90 päeva jooksul tasuta lugeda. | Eesti teadlaste uuring aitab leida uut raviviisi luukasvajale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Ülikooli ortopeedia professor Aare Märtson rääkis, et luusarkoom on pigem haruldane kasvajavorm – Eestis saab selle diagnoosi kolm või neli inimest aastas. Kuna luusarkoomipatsiendid on peamiselt noored, on neil suur tõenäosus sellest täielikult paraneda.
Ehkki keemiaravi ja kirurgilise sekkumise kombineerimine on luusarkoomi põdevate patsientide tervenemist märgatavalt suurendanud, töötab see raviskeem vaid 90 protsendi patsientide puhul. "Raviefekt on alati parem, kui antakse täpne diagnoos ja haigus avastatakse varajases staadiumis – siis saab kasvaja arengut veel tõhusalt mõjutada," nentis Märtson
Teadlaste hinnangul piirab luukasvajaga patsientide ravi tulemuslikkust see, et haiguse molekulaarsed mehhanismid pole piisavalt hästi teada. "Haiguse kulu parem mõistmine võimaldaks seda varem diagnoosida ja töötada välja tõhusama ravi," lisas Märtson.
Kõige sagedasem luukasvaja kaebus on pidev tuim valu luus või liigeses, mis sageli suureneb öösel magamise ajal. Aja jooksul valu pigem suureneb. Kasvaja kohal võib esineda turse või mügarik. Kui kasvaja asub jalaluudes, võib laps longata.
Mõistmaks luukasvaja olemust, kaitses Xuan Dung Ho 2018. aastal Tartu Ülikoolis professor Aare Märtsoni, ortopeedia dotsendi Katre Maasalu ja professor Sulev Kõksi juhendamisel doktoritöö, kus ta iseloomustas luukasvaja geneetilist profiili. Haiguse molekulaarsete mehhanismide tundmaõppimiseks jätkati Tartus alguse saanud uuringuga Austraalias. Rahvusvahelist jätku-uuringut juhtisid Lääne-Austraalia Ülikooli Perroni neuroloogia- ja siirdemeditsiiniinstituudi teadlased.
Uuringu tulemused avaldati teadusajakirjas Experimental Biology and Medicine. Kuna artikkel " Alternative splicing of leptin receptor overlapping transcript in osteosarcoma" on valitud perioodi parimaks, saab seda 90 päeva jooksul tasuta lugeda.
### Response:
Eesti teadlaste uuring aitab leida uut raviviisi luukasvajale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nukul on seljas tähtede ja vikerkaartega jakk, millel on kirjas Elton. Jalas on tal aga alt laienevad püksid, kus on kirjas muusiku initsiaalid. Lisaks on nukul ees Johni roosad prillid, peas kaabu ja jalas vikerkaarevärvides saapad, kirjutab CNN.
Nukuga tähistatakse 45 aasta möödumist Johni edukast kontserdist Californias Dodgersi staadionil. 1975. aasta oktoobris külastas kontserti 100 000 inimest, mis tegi sellest tol ajal kõige suurema publikuga sooloartisti kontserdi.
Johni sõnul on temast inspireeritud Barbie nukk talle suur au ja ta loodab, et nukk inspireerib inimesi oma unistusi taga ajama.
View this post on Instagram
Barbie is an icon in her own right, so having her pay tribute to my work and personal style is a real honour. I hope that she inspires fans everywhere to fearlessly pursue their own dreams and limitless potential ????
A post shared by Elton John (@eltonjohn) on Oct 22, 2020 at 6:30am PDT | Elton Johni auks valmis temast inspireeritud Barbie nukk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nukul on seljas tähtede ja vikerkaartega jakk, millel on kirjas Elton. Jalas on tal aga alt laienevad püksid, kus on kirjas muusiku initsiaalid. Lisaks on nukul ees Johni roosad prillid, peas kaabu ja jalas vikerkaarevärvides saapad, kirjutab CNN.
Nukuga tähistatakse 45 aasta möödumist Johni edukast kontserdist Californias Dodgersi staadionil. 1975. aasta oktoobris külastas kontserti 100 000 inimest, mis tegi sellest tol ajal kõige suurema publikuga sooloartisti kontserdi.
Johni sõnul on temast inspireeritud Barbie nukk talle suur au ja ta loodab, et nukk inspireerib inimesi oma unistusi taga ajama.
View this post on Instagram
Barbie is an icon in her own right, so having her pay tribute to my work and personal style is a real honour. I hope that she inspires fans everywhere to fearlessly pursue their own dreams and limitless potential ????
A post shared by Elton John (@eltonjohn) on Oct 22, 2020 at 6:30am PDT
### Response:
Elton Johni auks valmis temast inspireeritud Barbie nukk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Laura Laaster ütles ERR-ile, et kellakeeramise lõplik otsus on Euroopa Liidu liikmesriikide käes, aga kindlaid ja siduvaid otsuseid vastu võetud pole.
"Viimaste eesistumistega pole see plaan kuhugi liikunud. Praegu on oma roll koroonakriisil ka, et lihtsalt on ajakriitilisemaid teemasid," selgitas Laaster.
Eesti võttis seisukoha juba 2018. aastal, sõnas Laaster ja täpsustas, et ka Eesti naaberriigid otsustasid kellakeeramise lõpetamise poolt.
"Küsimus on selles, kumma aja me valime. Soomlased tahavad talveaega, eestlased suveaega ja lätlased samuti. Siin see teatav arutelu koht on," sõnas Laaster.
Kellakeeramine pidi esialgse plaani järgi lõppema järgmisest aastast, kuid siiski tuleb 2021. aasta märtsis kell keerata tund aega edasi.
"Praegu on eesistujate prioriteedid olnud mujal, aga järgmised eesistujariigid võivad selle teema tõstatada. Samas viimased neli eesistujat seda teemat puudutanud pole," ütles Laaster. | Kella saab jätkuvalt keerata nii sel pühapäeval kui ka uuel aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Laura Laaster ütles ERR-ile, et kellakeeramise lõplik otsus on Euroopa Liidu liikmesriikide käes, aga kindlaid ja siduvaid otsuseid vastu võetud pole.
"Viimaste eesistumistega pole see plaan kuhugi liikunud. Praegu on oma roll koroonakriisil ka, et lihtsalt on ajakriitilisemaid teemasid," selgitas Laaster.
Eesti võttis seisukoha juba 2018. aastal, sõnas Laaster ja täpsustas, et ka Eesti naaberriigid otsustasid kellakeeramise lõpetamise poolt.
"Küsimus on selles, kumma aja me valime. Soomlased tahavad talveaega, eestlased suveaega ja lätlased samuti. Siin see teatav arutelu koht on," sõnas Laaster.
Kellakeeramine pidi esialgse plaani järgi lõppema järgmisest aastast, kuid siiski tuleb 2021. aasta märtsis kell keerata tund aega edasi.
"Praegu on eesistujate prioriteedid olnud mujal, aga järgmised eesistujariigid võivad selle teema tõstatada. Samas viimased neli eesistujat seda teemat puudutanud pole," ütles Laaster.
### Response:
Kella saab jätkuvalt keerata nii sel pühapäeval kui ka uuel aastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast ÜRO eriesindaja Stephanie Williamsi vahendustegevust kõnelustel jõudis 5+5 Ühine Sõjaväekomisjon maailmaorganisatsiooni sõnul "olulise pöördepunktini Liibüa rahu ja stabiilsuse suunas".
"Täna on liibüa rahva jaoks hea päev," ütles Williams viis päeva kestnud kõneluste järel riigi kohta, kus rahvusvaheliselt tunnustatud Tripoli valitsus on aastaid võidelnud riigi idaosa valitsusega, mille eesotsas on sõjapealik Khalifa Haftar.
"Täna hommikul kell 11.15 kirjutasid kaks Liibüa delegatsiooni siin Genfis ÜRO peakorteris alla täielikule, üleriigilisele ja alalisele relvarahule," ütles ta.
"Kokkuleppele aitas kaasa ÜRO ja meie kirjutasime alla tunnistajatena," lisas Williams.
Liibüa konflikt on kestnud ligi kümme aastat, alates diktaator Muammar Gaddafi kukutamisest ja tapmisest ülestõusu käigus, mida toetas NATO.
Sestpeale on selles Põhja-Aafrika riigis võim mitme relvarühmituse käes ja riik on jagunenud kahe vaenujalal valitsuse vahel. Mõlemal valitsusel on oma toetajad välisriikide näol.
Lahenduselootus hakkas koitma augustis, kui kumbki vaenupool teatas iseseisvalt sõjategevuse peatamisest. Samas süüdistavad mõlemad jätkuvalt vastast "terrorirühmituste" toetamises.
ÜRO vahendatud kõnelusi peeti formaadis 5+5 Ühine Sõjaväekomisjon, kumbagi poolt esindas viis delegaati.
Läbimurdest teatati reedel allkirjastamistseremoonial, mida ÜRO Liibüa missioon edastas oma Facebooki-lehel.
"5+5 Ühise Sõjaväekomisjoni kõnelused Genfis tipnesid täna ajaloolise saavutusega: Liibüa meeskonnad jõudsid kokkuleppele üle Liibüa kehtivas alalises relvarahus," öeldi seal.
Williamis sõnul oli see hetk, mis läheb ajalukku.
Pärast Gaddafi kukutamist 2011. aastal on pealinn Tripoli olnud rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusliku ühtsuse valitsuse (GNA) käes, parlament on aga paiknenud riigi idaosas Tobruki linnas, mida kontrollivad Haftari väed.
Haftar, keda toetavad Venemaa, Araabia Ühendemiraadid ja Egiptus, alustas 2019. aasta aprillis pealetungi Tripolile, et pealinn vallutada, kuid GNA-d toetavad väed lõid tänu Türgi otsustavale toetusele pealetungi tagasi.
Pärast seda takerdusid lahingud Gaddafi kodulinna Surti ümbrusse.
Teisipäeval, kõneluste teisel päeval ütles Williams, et pooled nõustusid lahingutes pausi tegema ning avama rahvusvahelised maa- ja õhuteed.
"See, mille ta täna saavutasite on otsustav märk Liibüa ja tema rahva jaoks," ütles ÜRO eriesindaja reedel.
Williams lisas, et lähinädalatel on ees veel palju tööd, et endale võetud kohustused võimalikult ruttu täita.
"Ma loodan, et see kokkulepe aitab teha lõpu liibüa rahva kannatustele ja me loodame, et riigi sees ümber asunud ja võõrsile põgenenud inimesed saavad koju naasta ning elada rahulikult ja turvaliselt," lisas ta.
Kokkuleppe kohaselt jõustub ralvarahu koheselt ning riigis viibivad palgasõdurid peavad sealt kolme kuu jooksul lahkuma. Võitlejatest vabanenud aladel luuakse kahe poole ühised politseijõud.
Reedel väljus Tripolist ka esimene kommertslend pärast rohkem kui aastast vaheaega ning rindejoont ületades maandus Benghazis. | Liibüa vaenupooled sõlmisid tähtajatu relvarahu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast ÜRO eriesindaja Stephanie Williamsi vahendustegevust kõnelustel jõudis 5+5 Ühine Sõjaväekomisjon maailmaorganisatsiooni sõnul "olulise pöördepunktini Liibüa rahu ja stabiilsuse suunas".
"Täna on liibüa rahva jaoks hea päev," ütles Williams viis päeva kestnud kõneluste järel riigi kohta, kus rahvusvaheliselt tunnustatud Tripoli valitsus on aastaid võidelnud riigi idaosa valitsusega, mille eesotsas on sõjapealik Khalifa Haftar.
"Täna hommikul kell 11.15 kirjutasid kaks Liibüa delegatsiooni siin Genfis ÜRO peakorteris alla täielikule, üleriigilisele ja alalisele relvarahule," ütles ta.
"Kokkuleppele aitas kaasa ÜRO ja meie kirjutasime alla tunnistajatena," lisas Williams.
Liibüa konflikt on kestnud ligi kümme aastat, alates diktaator Muammar Gaddafi kukutamisest ja tapmisest ülestõusu käigus, mida toetas NATO.
Sestpeale on selles Põhja-Aafrika riigis võim mitme relvarühmituse käes ja riik on jagunenud kahe vaenujalal valitsuse vahel. Mõlemal valitsusel on oma toetajad välisriikide näol.
Lahenduselootus hakkas koitma augustis, kui kumbki vaenupool teatas iseseisvalt sõjategevuse peatamisest. Samas süüdistavad mõlemad jätkuvalt vastast "terrorirühmituste" toetamises.
ÜRO vahendatud kõnelusi peeti formaadis 5+5 Ühine Sõjaväekomisjon, kumbagi poolt esindas viis delegaati.
Läbimurdest teatati reedel allkirjastamistseremoonial, mida ÜRO Liibüa missioon edastas oma Facebooki-lehel.
"5+5 Ühise Sõjaväekomisjoni kõnelused Genfis tipnesid täna ajaloolise saavutusega: Liibüa meeskonnad jõudsid kokkuleppele üle Liibüa kehtivas alalises relvarahus," öeldi seal.
Williamis sõnul oli see hetk, mis läheb ajalukku.
Pärast Gaddafi kukutamist 2011. aastal on pealinn Tripoli olnud rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusliku ühtsuse valitsuse (GNA) käes, parlament on aga paiknenud riigi idaosas Tobruki linnas, mida kontrollivad Haftari väed.
Haftar, keda toetavad Venemaa, Araabia Ühendemiraadid ja Egiptus, alustas 2019. aasta aprillis pealetungi Tripolile, et pealinn vallutada, kuid GNA-d toetavad väed lõid tänu Türgi otsustavale toetusele pealetungi tagasi.
Pärast seda takerdusid lahingud Gaddafi kodulinna Surti ümbrusse.
Teisipäeval, kõneluste teisel päeval ütles Williams, et pooled nõustusid lahingutes pausi tegema ning avama rahvusvahelised maa- ja õhuteed.
"See, mille ta täna saavutasite on otsustav märk Liibüa ja tema rahva jaoks," ütles ÜRO eriesindaja reedel.
Williams lisas, et lähinädalatel on ees veel palju tööd, et endale võetud kohustused võimalikult ruttu täita.
"Ma loodan, et see kokkulepe aitab teha lõpu liibüa rahva kannatustele ja me loodame, et riigi sees ümber asunud ja võõrsile põgenenud inimesed saavad koju naasta ning elada rahulikult ja turvaliselt," lisas ta.
Kokkuleppe kohaselt jõustub ralvarahu koheselt ning riigis viibivad palgasõdurid peavad sealt kolme kuu jooksul lahkuma. Võitlejatest vabanenud aladel luuakse kahe poole ühised politseijõud.
Reedel väljus Tripolist ka esimene kommertslend pärast rohkem kui aastast vaheaega ning rindejoont ületades maandus Benghazis.
### Response:
Liibüa vaenupooled sõlmisid tähtajatu relvarahu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korraldajate otsuse Hemicuda ralli tühistada tingis Belgia valitsuse määrus kehtestada üha suureneva koroonaviiruse leviku tõttu avalikele üritustele uued piirangud, mistõttu sattus löögi alla ka rallivõistlus.
Kaheksa kiiruskatse ja 88,76-kilomeetrise kokkupikkusega Hemicuda rallil plaanisid lisaks Tänakule osaleda ka MM-sarja üldarvestuse kaks esimest, Toyota rallipiloodid Elfyn Evans ja Sebastien Ogier. Samuti oli üles antud Tänaku tiimikaaslane Craig Breen.
Belgia Ypres'i MM-ralli toimumine on hetkeste plaanide kohaselt endiselt jõus ning see sõidetakse 19.-22. novembril. | Belgias tühistati teinegi ralli, kus Tänak plaanis osaleda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korraldajate otsuse Hemicuda ralli tühistada tingis Belgia valitsuse määrus kehtestada üha suureneva koroonaviiruse leviku tõttu avalikele üritustele uued piirangud, mistõttu sattus löögi alla ka rallivõistlus.
Kaheksa kiiruskatse ja 88,76-kilomeetrise kokkupikkusega Hemicuda rallil plaanisid lisaks Tänakule osaleda ka MM-sarja üldarvestuse kaks esimest, Toyota rallipiloodid Elfyn Evans ja Sebastien Ogier. Samuti oli üles antud Tänaku tiimikaaslane Craig Breen.
Belgia Ypres'i MM-ralli toimumine on hetkeste plaanide kohaselt endiselt jõus ning see sõidetakse 19.-22. novembril.
### Response:
Belgias tühistati teinegi ralli, kus Tänak plaanis osaleda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Swedbank andis sel nädalal oma klientidele teada, et teise samba pensionifondide riskiprofiili tõsteti, muutes kolme fondi vanuselist soovitust.
Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik ütles ERR-ile, et fondide vanusepiire muudeti seetõttu, et pensioniiga Eestis kasvab, mitte otseselt paar päeva varem riigikohtust kinnituse saanud pensionireformi tulemusel.
"Nagu investeerimismaailmas ikka, kehtib ka pensionifondide puhul soovitus: mida pikem kogumisperiood, seda suuremaid riske tasub parema tootluse saamiseks võtta. Ka meie uuendatud soovitused on sellised, et nooremana eelistada fonde, mis võivad investeerida parema kasvu saavutamiseks kuni 100 protsenti aktsiatesse, kuna aeg on piisavalt pikk, et ka langusperioodidest taastuda ja regulaarselt kogudes pensionivara kasvatada," selgitas Peik.
Samas pensionireformil väga suurt ja otsest mõju Peigi sõnul fondidele ei olegi.
"Teine sammas muutub uuest aastast paindlikumaks, aga kogumise vajadus jääb, seega meie jätkame nagu seni," sõnas ta.
SEB suhtub ettevaatlikumalt kohalikesse turgudesse
SEB varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin ütles ERR-ile, et SEB pensionifondide osakuomanikud reformi mõju ei märka.
"SEB fondide vara on enamalt jaolt investeeritud rahvusvahelistele väärtpaberiturgudele, mille käibed on Eesti teise samba mahtu arvestades kolossaalsed ning meie tagasihoidlikud kogused ei suuda nende hindu liigutada," sõnas Schamaradin.
Ta lisas, et pensionireform ei tulnud pangale kuidagi üllatusena ning selle jaoks on tegelikult tehtud juba ettevalmistusi.
"Senisest ettevaatlikumalt suhtume kohalikule turule investeerimisse, kuid pole seda siiski täiesti lõpetanud. Balti väärtpaberid on vähem likviidsed kui näiteks globaalsete gigantide aktsiad ning nende hea hinnaga müümine ei pruugi igal ajahetkel õnnestuda. Sellepärast oleme juba eelmisest aastast nende varade suhtes võtnud ettevaatlikuma hoiaku," täpsustas ta.
Luminor ühtegi muudatust ei tee
Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani ütles ERR-ile, et Luminori fondid koosnevad ülekaalukalt varadest, millest on võimalik vajadusel väga kiiresti väljuda.
"See tähendab, et võimalikud tulevased klientide väljumised meie fondidest ei mõjuta fondidesse jäävaid kliente. Ei nende varade väärtusi ega ka planeerimatult fondide riskitasemeid," selgitas Pikkani.
Pikkani selgitas, et Luminor ei näe reformi valguses vajadust fondide riskiprofiile muuta.
"Fondid, mis on loodud konkreetseid klientide sihtgruppe silmas pidades varem, on meie hinnangul pikaajaliseks pensionivara kogumiseks sobilikud ka reformijärgselt. Tulenevalt väga madalast ebalikviidsete varade osakaalust fondides, et teki sellist survet meil ka suuremamahulise klientide lahkumise korral," ütles Pikkani.
Ka LHV vähendab kohalike investeeringute osakaalu
LHV Varahadluse tegevjuht Vahur Vallistu ütles ERR-ile, et seitsmest LHV pensionifondist on viis erineva riskiklassiga aktiivselt juhitud pensionifondid. Vallistu lisas, et sedasorti investeeringud on loomult kõik likviidsed ja neis pensionireformiga seonduvalt esialgu muudatusi plaanis pole.
"LHV Varahaldus on kõrgema riskiklassiga aktiivselt juhitud pensionifondides senimaani lisaks noteeritud varadele otsinud ja ka teinud peaasjalikult just Eesti ettevõtete suunalisi börsiväliseid investeeringuid, kuid tegi pensionireformi ootuses ja teeb ka nüüd edasiselt selle jõustudes neid paari aasta taguse ajaga võrreldes vähem ja valikulisemalt," sõnas ta.
Vallistu ütles, et LHV usub, et paljud inimesed, kes varasemalt teise sambaga liitunud ei ole, otsustavad nüüd investeerimist alustada, seda kas pensionifondide või peatselt turule tuleva pensioni investeerimiskonto kaudu.
"Laiemalt pensionireformi valguses usume, et olukorras, kus riigikohus samuti veel omakorda kinnitas, et teise samba vahendid on inimese enda pensioniraha ning kus seda saab edasiselt kasutusse võtta, mis tahes ajahetkel, kolm korda aastas, on teine sammas inimese enda jaoks edasiselt veelgi atraktiivsem säästmise ja investeerimise võimalus," lisas Vallistu | Pangad teevad pensionireformi tõttu fondides väikseid muudatusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Swedbank andis sel nädalal oma klientidele teada, et teise samba pensionifondide riskiprofiili tõsteti, muutes kolme fondi vanuselist soovitust.
Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik ütles ERR-ile, et fondide vanusepiire muudeti seetõttu, et pensioniiga Eestis kasvab, mitte otseselt paar päeva varem riigikohtust kinnituse saanud pensionireformi tulemusel.
"Nagu investeerimismaailmas ikka, kehtib ka pensionifondide puhul soovitus: mida pikem kogumisperiood, seda suuremaid riske tasub parema tootluse saamiseks võtta. Ka meie uuendatud soovitused on sellised, et nooremana eelistada fonde, mis võivad investeerida parema kasvu saavutamiseks kuni 100 protsenti aktsiatesse, kuna aeg on piisavalt pikk, et ka langusperioodidest taastuda ja regulaarselt kogudes pensionivara kasvatada," selgitas Peik.
Samas pensionireformil väga suurt ja otsest mõju Peigi sõnul fondidele ei olegi.
"Teine sammas muutub uuest aastast paindlikumaks, aga kogumise vajadus jääb, seega meie jätkame nagu seni," sõnas ta.
SEB suhtub ettevaatlikumalt kohalikesse turgudesse
SEB varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin ütles ERR-ile, et SEB pensionifondide osakuomanikud reformi mõju ei märka.
"SEB fondide vara on enamalt jaolt investeeritud rahvusvahelistele väärtpaberiturgudele, mille käibed on Eesti teise samba mahtu arvestades kolossaalsed ning meie tagasihoidlikud kogused ei suuda nende hindu liigutada," sõnas Schamaradin.
Ta lisas, et pensionireform ei tulnud pangale kuidagi üllatusena ning selle jaoks on tegelikult tehtud juba ettevalmistusi.
"Senisest ettevaatlikumalt suhtume kohalikule turule investeerimisse, kuid pole seda siiski täiesti lõpetanud. Balti väärtpaberid on vähem likviidsed kui näiteks globaalsete gigantide aktsiad ning nende hea hinnaga müümine ei pruugi igal ajahetkel õnnestuda. Sellepärast oleme juba eelmisest aastast nende varade suhtes võtnud ettevaatlikuma hoiaku," täpsustas ta.
Luminor ühtegi muudatust ei tee
Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani ütles ERR-ile, et Luminori fondid koosnevad ülekaalukalt varadest, millest on võimalik vajadusel väga kiiresti väljuda.
"See tähendab, et võimalikud tulevased klientide väljumised meie fondidest ei mõjuta fondidesse jäävaid kliente. Ei nende varade väärtusi ega ka planeerimatult fondide riskitasemeid," selgitas Pikkani.
Pikkani selgitas, et Luminor ei näe reformi valguses vajadust fondide riskiprofiile muuta.
"Fondid, mis on loodud konkreetseid klientide sihtgruppe silmas pidades varem, on meie hinnangul pikaajaliseks pensionivara kogumiseks sobilikud ka reformijärgselt. Tulenevalt väga madalast ebalikviidsete varade osakaalust fondides, et teki sellist survet meil ka suuremamahulise klientide lahkumise korral," ütles Pikkani.
Ka LHV vähendab kohalike investeeringute osakaalu
LHV Varahadluse tegevjuht Vahur Vallistu ütles ERR-ile, et seitsmest LHV pensionifondist on viis erineva riskiklassiga aktiivselt juhitud pensionifondid. Vallistu lisas, et sedasorti investeeringud on loomult kõik likviidsed ja neis pensionireformiga seonduvalt esialgu muudatusi plaanis pole.
"LHV Varahaldus on kõrgema riskiklassiga aktiivselt juhitud pensionifondides senimaani lisaks noteeritud varadele otsinud ja ka teinud peaasjalikult just Eesti ettevõtete suunalisi börsiväliseid investeeringuid, kuid tegi pensionireformi ootuses ja teeb ka nüüd edasiselt selle jõustudes neid paari aasta taguse ajaga võrreldes vähem ja valikulisemalt," sõnas ta.
Vallistu ütles, et LHV usub, et paljud inimesed, kes varasemalt teise sambaga liitunud ei ole, otsustavad nüüd investeerimist alustada, seda kas pensionifondide või peatselt turule tuleva pensioni investeerimiskonto kaudu.
"Laiemalt pensionireformi valguses usume, et olukorras, kus riigikohus samuti veel omakorda kinnitas, et teise samba vahendid on inimese enda pensioniraha ning kus seda saab edasiselt kasutusse võtta, mis tahes ajahetkel, kolm korda aastas, on teine sammas inimese enda jaoks edasiselt veelgi atraktiivsem säästmise ja investeerimise võimalus," lisas Vallistu
### Response:
Pangad teevad pensionireformi tõttu fondides väikseid muudatusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubi kodulehel oleva info kohaselt sai eestlane treeningul tugeva löögi põlve pihta ning reede hommikul tehtud uuringutel selgus, et tegemist on tõsise põrutusega. Õnneks on ühtlasi kirjas, et see trauma jätab meie mehe väljaku kõrvale eeldatavalt vaid paariks päevaks. Täpne naasmiskuupäev pannakse paika vastavalt jala paranemisele, kirjutab Korvpall24.ee.
26-aastane ja 198 cm pikkune Jõesaar siirdus sel suvel teistkordselt Hispaania kõrgliigasse, kui allkirjastas Manresaga kaheaastase lepingu. Hispaania liigas on ta platsile pääsenud kuuest kohtumisest vaid kahes ning keskmiselt neis matšides 13 minutiga kogunud 3,5 punkti ja 3 lauapalli.
Loe edasi Korvpall24.ee lehelt. | Janari Jõesaar vigastas koduklubi treeningul põlve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubi kodulehel oleva info kohaselt sai eestlane treeningul tugeva löögi põlve pihta ning reede hommikul tehtud uuringutel selgus, et tegemist on tõsise põrutusega. Õnneks on ühtlasi kirjas, et see trauma jätab meie mehe väljaku kõrvale eeldatavalt vaid paariks päevaks. Täpne naasmiskuupäev pannakse paika vastavalt jala paranemisele, kirjutab Korvpall24.ee.
26-aastane ja 198 cm pikkune Jõesaar siirdus sel suvel teistkordselt Hispaania kõrgliigasse, kui allkirjastas Manresaga kaheaastase lepingu. Hispaania liigas on ta platsile pääsenud kuuest kohtumisest vaid kahes ning keskmiselt neis matšides 13 minutiga kogunud 3,5 punkti ja 3 lauapalli.
Loe edasi Korvpall24.ee lehelt.
### Response:
Janari Jõesaar vigastas koduklubi treeningul põlve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saartsi hinnangul on aga Keskerkonnal keeruline, sest nende venekeelsed põhivalijad ei jaga neid väärtusi, mis on erakonna juhtidel.
Kas me erakondade reitingute kogupilti vaadates võime öelda, et Eesti poliitikamaastik on väga stabiilne? Kas see on märk sellest, et liigume samas suunas nagu Soome, kus reitingud kõiguvad suhteliselt vähe?
Praegune stabiilsus viitab sellele, et ühiskonnas on põhilised rajajooned ja konfliktijooned üsna selgelt paigas ja üsna kivistunud. Vaatadates erakonnasüsteemi laiemalt, siis pole välistatud et kuskil kümne aastaga mingisugune suurem muutus võib tekkida.
Praegu on samasugune stabiilsusehetk nagu selle sajandi teise kümne alguses. Toona olid kinnistunud konfliktijooned Keskerakonna ja Reformierakonna vahel.
Skandaalid reitinguid eriti ei mõjuta. Kas möödnud reedest rullunud skandaal annab lihtsalt erakondadele võimaluse pooldajate seas oma sõnumeid kinnistada? EKRE näitab valijatele, et nende seisukohtade eest seistakse?
Seda teevad kõik erakonnad, aga eriti EKRE, kelle stiili tõttu paistab sõnumite saatmine rohkem silma. See tekitab ka rohkem probleeme, sest koalitsioonipartneritel on teistsugused alusväärtused.
Hoolimata skandaalidest EKRE toetus ei ole langenud ega ka kasvanud. EKRE jaoks ongi väljakutse, et püsivalijate hoidmisega on nad hakkama saanud, sest tavaliselt radikaalsed erakonnad valitsusse minnes kaotavad suure osa oma toetusest, aga uusi valijaid juurde saadud ka ei ole. Nende jaoks oli üks lahendus referendumi läbiviimine koos kohalike valimistega, kuna see toimub aga varem, siis jääb ka selle võrra võimendus valimistel väiksemaks.
Kas see skandaal oli teistsugune? EKRE on ka varem sattunud oma liikmete väljaütlemiste tõttu pahameele tormi kätte?
See oli vägagi teistsugune. See puudutas mõlema erakonna põhiväärtusi.
Kui vaadata selle kriisi kulgemist, siis oli hetki, kus tundus, et kriisist välja tulla ei suudeta. Põhiväärtustega seotud kriise on väga raske lahendada.
See valitsus on õnnega koos, et neil on selline peaminister nagu Jüri Ratas, kellel on poliitikas täiesti harukordne talent niisugusi olukordi lahendada. Ma ei kujuta ette ühtegi teist Eesti poliitikut, kes põhiväärtuste kokkupõrke puhul oleks suutnud seda valitsust püsti hoida.
Venekeelne valija on juba oma usulise tausta tõttu mitmetes küsimustes konservatiivsete traditsioonide suurem toetaja kui protestantlik eestlane. Venekeelsed valijad on Keskerakonna jaoks ülitähis valijagrupp. Kus on siin väärtuskonflikt?
Kahtlemata venekeelne valija on konservatiivsem ja nende jaoks polnudki selles skandaalis väärtuskonflikti. See hoidis tagasi ka Keskerakonna juhte jõulisemast sõnakasutusest, sest nende valija jaoks oleks sellistel põhjustel koalitsioonist äratulemine jäänud mõistetamatuks.
Me peame vaatama Keskerakonna juhtkonda, mis on suhteliselt noor ja liberaalseid väärtusi jagav. Mart Helme väljaütlemine läks vastuollu nende maailmapildiga. Siin on vastuolu Keskerakonna juhtide ja nende valijate vahel. See võib mingil ajal kujuneda Keskerakonna jaoks probleemiks, täna see veel problem ei ole.
Kas opositsiooniliidril Kaja Kallasel oli ka mingeid valikuid selle skandaali ajal? Kas selgest pakkumisest Keskerakonnale teha uus valimisliit hoiduti seepärast, et ei taheta jääda taaskord tühjade pihkudega?
Kaja Kallas on selliseid pakkumisi varem korduvalt teinud ja nüüd tunnetati ilmselt, et seda pole mõtet teha ja oodati sündmuste arengut. Mingil hetkel oli ju ikkagi õhus võimalus, et koalitsioon läheb laiali.
Pärast sellist kriisi on valitsusliit ühtsem, kas see tähendab, et koalitsioon kestab kindlasti kohalike valimisteni või lausa Jüri Ratasest saab peaminister, kes juhtis valitsust samade koalitsioonipartneritega neli aastat järjest?
Seda on tõesti keeruline ennustada.
Tuleb arvestada, et 2021 on kolm olulist sündmust: rahvahääletus, presidendi valimine ja kohalikud valimised.
Abieluteemaline rahvahääletus tekitab ka koalitsiooni sees pingeid hoolimata kokkulepitust. Kui kampaania läheb teravaks ja inetuks, siis tekib jälle küsimus selle neljapäeval allkirjastatud deklaratsiooni kehtivuse osas.
Mina kardan aga eelkõige presidendivalimisi, mis on Eesti poliitikale ja eriti koalitsioonidele alati tugevat mõju avaldanud. Lisaks on veel kohalikud valimised, selle koosmõjul võib tekkida hetk, kus see koalitsioon võib hakata murenema. Aga see on puhtal kujul spekulatsioon, ka seda valitsuskriisi ei prognoosinud keegi ette. | Tõnis Saarts: Jüri Ratas on Eesti poliitikas ainulaadne talent | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saartsi hinnangul on aga Keskerkonnal keeruline, sest nende venekeelsed põhivalijad ei jaga neid väärtusi, mis on erakonna juhtidel.
Kas me erakondade reitingute kogupilti vaadates võime öelda, et Eesti poliitikamaastik on väga stabiilne? Kas see on märk sellest, et liigume samas suunas nagu Soome, kus reitingud kõiguvad suhteliselt vähe?
Praegune stabiilsus viitab sellele, et ühiskonnas on põhilised rajajooned ja konfliktijooned üsna selgelt paigas ja üsna kivistunud. Vaatadates erakonnasüsteemi laiemalt, siis pole välistatud et kuskil kümne aastaga mingisugune suurem muutus võib tekkida.
Praegu on samasugune stabiilsusehetk nagu selle sajandi teise kümne alguses. Toona olid kinnistunud konfliktijooned Keskerakonna ja Reformierakonna vahel.
Skandaalid reitinguid eriti ei mõjuta. Kas möödnud reedest rullunud skandaal annab lihtsalt erakondadele võimaluse pooldajate seas oma sõnumeid kinnistada? EKRE näitab valijatele, et nende seisukohtade eest seistakse?
Seda teevad kõik erakonnad, aga eriti EKRE, kelle stiili tõttu paistab sõnumite saatmine rohkem silma. See tekitab ka rohkem probleeme, sest koalitsioonipartneritel on teistsugused alusväärtused.
Hoolimata skandaalidest EKRE toetus ei ole langenud ega ka kasvanud. EKRE jaoks ongi väljakutse, et püsivalijate hoidmisega on nad hakkama saanud, sest tavaliselt radikaalsed erakonnad valitsusse minnes kaotavad suure osa oma toetusest, aga uusi valijaid juurde saadud ka ei ole. Nende jaoks oli üks lahendus referendumi läbiviimine koos kohalike valimistega, kuna see toimub aga varem, siis jääb ka selle võrra võimendus valimistel väiksemaks.
Kas see skandaal oli teistsugune? EKRE on ka varem sattunud oma liikmete väljaütlemiste tõttu pahameele tormi kätte?
See oli vägagi teistsugune. See puudutas mõlema erakonna põhiväärtusi.
Kui vaadata selle kriisi kulgemist, siis oli hetki, kus tundus, et kriisist välja tulla ei suudeta. Põhiväärtustega seotud kriise on väga raske lahendada.
See valitsus on õnnega koos, et neil on selline peaminister nagu Jüri Ratas, kellel on poliitikas täiesti harukordne talent niisugusi olukordi lahendada. Ma ei kujuta ette ühtegi teist Eesti poliitikut, kes põhiväärtuste kokkupõrke puhul oleks suutnud seda valitsust püsti hoida.
Venekeelne valija on juba oma usulise tausta tõttu mitmetes küsimustes konservatiivsete traditsioonide suurem toetaja kui protestantlik eestlane. Venekeelsed valijad on Keskerakonna jaoks ülitähis valijagrupp. Kus on siin väärtuskonflikt?
Kahtlemata venekeelne valija on konservatiivsem ja nende jaoks polnudki selles skandaalis väärtuskonflikti. See hoidis tagasi ka Keskerakonna juhte jõulisemast sõnakasutusest, sest nende valija jaoks oleks sellistel põhjustel koalitsioonist äratulemine jäänud mõistetamatuks.
Me peame vaatama Keskerakonna juhtkonda, mis on suhteliselt noor ja liberaalseid väärtusi jagav. Mart Helme väljaütlemine läks vastuollu nende maailmapildiga. Siin on vastuolu Keskerakonna juhtide ja nende valijate vahel. See võib mingil ajal kujuneda Keskerakonna jaoks probleemiks, täna see veel problem ei ole.
Kas opositsiooniliidril Kaja Kallasel oli ka mingeid valikuid selle skandaali ajal? Kas selgest pakkumisest Keskerakonnale teha uus valimisliit hoiduti seepärast, et ei taheta jääda taaskord tühjade pihkudega?
Kaja Kallas on selliseid pakkumisi varem korduvalt teinud ja nüüd tunnetati ilmselt, et seda pole mõtet teha ja oodati sündmuste arengut. Mingil hetkel oli ju ikkagi õhus võimalus, et koalitsioon läheb laiali.
Pärast sellist kriisi on valitsusliit ühtsem, kas see tähendab, et koalitsioon kestab kindlasti kohalike valimisteni või lausa Jüri Ratasest saab peaminister, kes juhtis valitsust samade koalitsioonipartneritega neli aastat järjest?
Seda on tõesti keeruline ennustada.
Tuleb arvestada, et 2021 on kolm olulist sündmust: rahvahääletus, presidendi valimine ja kohalikud valimised.
Abieluteemaline rahvahääletus tekitab ka koalitsiooni sees pingeid hoolimata kokkulepitust. Kui kampaania läheb teravaks ja inetuks, siis tekib jälle küsimus selle neljapäeval allkirjastatud deklaratsiooni kehtivuse osas.
Mina kardan aga eelkõige presidendivalimisi, mis on Eesti poliitikale ja eriti koalitsioonidele alati tugevat mõju avaldanud. Lisaks on veel kohalikud valimised, selle koosmõjul võib tekkida hetk, kus see koalitsioon võib hakata murenema. Aga see on puhtal kujul spekulatsioon, ka seda valitsuskriisi ei prognoosinud keegi ette.
### Response:
Tõnis Saarts: Jüri Ratas on Eesti poliitikas ainulaadne talent |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti senine võlakoormus on olnud Euroopa Liidu madalaim, jäädes alla 10 protsendi SKPst," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlane Ringa Raudla. "Sel aastal jõuab see võetud laenude tulemusel hinnanguliselt umbes 18 protsendini SKPst ja aastal 2021 umbes 24 protsendini SKPst."
Kuna riiklik laenuvõtmine on Eestis kriisi ohjamisel midagi uut, uuris Raudla koos Põhja-Carolina Ülikooli teaduri James W. Douglasega lähemalt, kuidas valitsus koroonakriisis toimis. Samuti huvitas uurijaid, miks käituti seekord varasemate kriisidega võrreldes teisti.
Uutmoodi kriisi uutmoodi lahendused
Eelmised majanduskriisid tabasid Eestit aastatel 1992–1993, 1999 ja 2008–2009. Ringa Raudla sõnul reageeris Eesti valitsus kõigile neile kriisidele eelarvekärbetega. "Kärbete rõhuasetused on kriisiti küll mõneti varieerunud," märgib ta. "Kui 1999. ja 2008.–2009. aastatel vähendati eelkõige tegevuskulusid, siis aastatel 1992–1993 ka kodanikele tehtavaid eraldisi, näiteks pensione." Tosina aasta taha jäänud kriisis tõstis valitsus Raudla sõnul ka makse.
"Sellist riiklikult suunatud erasektori majandustegevuse teadlikku piiramist ei ole varasemate kriiside puhul esinenud."
Eestit ja kogu maailma kevadel tabanud koroonakriis oli äsja kirjeldatutest erinev, sest riik sulges viiruse leviku tõkestamiseks osa majandustegevusest. "Sellist riiklikult suunatud erasektori majandustegevuse teadlikku piiramist ei ole varasemate kriiside puhul esinenud," ütleb Raudla. Kärpimise ja maksutõusude asemel tõsteti seekord hoopis kulutusi, langetati makse ja laenati raha.
Õppetunnid ja soodne laen
Majandusteadlase sõnul käitus Eesti riik seekord teisiti erinevate poliitiliste ja majanduslike tegurite mõjul.
"Seekord oli kriisi ajal valitsuse erakondlik ja seega ka ideoloogiline koosseis erinev kui eelmiste kriiside ajal, kuigi Isamaa oli ka seekord osa valitsusest," avab ta poliitilisi tegureid. Koroonakriisis valitsust juhtinud Keskerakond on Raudla sõnul alati pooldanud keynsilikumat ehk veidi sekkuvamat majanduspoliitikat. Viimase järgi püütakse majanduskriisi lahendada ergutavate meetmetega.
"Kindlasti aitas siin investorite usaldusele kaasa see, et Eesti on eurotsooni liige, mida ta eelmiste kriiside ajal veel ei olnud."
"Valitsusel oleks olnud ka poliitiliselt keerukas selgitada ühiskonnale, miks ei kompenseerita vähemalt osaliselt kulusid, mida valitsuse kehtestatud piirangud erasektorile tekitasid," lisab ta.
Samuti sai riik eelmistest kriisidest õppetunni, et majanduskriisi ajal eelarvet kärpides jahtub kahanenud majandus veelgi. "Näiteks 2009. aastal langes SKP umbes 15 protsenti, mis on maailma ajaloo kontekstis üsna dramaatiline," seletab Raudla.
Majanduslikest mõjuritest näeb ta valitsuse seekordsete otsuste taga varasemast palju soodsamaid rahvusvahelisi laenutingimusi. "Kindlasti aitas siin investorite usaldusele kaasa see, et Eesti on eurotsooni liige, mida ta eelmiste kriiside ajal veel ei olnud," märgib uurija. "Samuti on Eesti võlatase Euroopa Liidu madalaim, tänu millele saime isegi soodsamad laenuintressid kui Läti ja Leedu."
Mida on Eestil koroonakriisist õppida?
"Esimene õppetund on kindlasti, et globaalseteks pandeemiateks tuleb paremini valmis olla ja ettevalmistuseks ka rohkem rahalisi ressursse suunata," ütleb Ringa Raudla.
Ehkki terviseametil olid olemas juhised, kuidas üleilmse pandeemiaga toime tulla, polnud majandusteadlase sõnul siiani riigieelarves isikukaitsevahendite varumiseks piisavalt raha eraldatud. Kuna isikukaitsevahendeid seetõttu nappis, tuli valitsusel kasutada majandust piiravaid meetmeid.
Samasuguseid nii-öelda õõnsa riigi tagajärgi oli Raudla sõnul näha ka teiste riikide puhul. "Näiteks Lõuna-Euroopa riikides, kus Euroopa Liidu viimase kümnendi jooksul soositud kasinuspoliitika tulemusel oli tervishoiuvõrku väga palju "optimeeritud", oli raskem hakkama saada järsku kasvava patsientide arvuga," seletab ta ja tõdeb, et kriisides aitavad alati puhvrid.
Teine õppetund seisnes Raudla sõnul aga selles, et stimuleeriv ehk majandust ergutav majanduspoliitika oli Eestile veel võõras ning tuli ära õppida käigu pealt.
"Eestis kasutatud palgatoetus, mida ka näiteks Saksamaa ja teised Euroopa Liidu riigid kasutasid, oli kahtlemata vajalik instrument ja seda oli olemasolevate suutlikkuste juures ka üsna kiiresti rakendada," ütleb ta. "Mis puudutab muid majandust toetavaid meetmeid, siis siin näeme mitmeid puudujääke."
"Seega on oluline õppetund, et riigi suunavamat lähenemist majandusse tuleb nii analüütiliselt kui institutsionaalselt pidevalt harjutada."
Näiteks ei suutnud Kredex majandusteadlase sõnul pakkuda ettevõtetele kohe häid laenutingimusi. Ühtlasi polnud riigil hoobilt võtta suuri taristuprojekte, mida kohe ehitama hakata. Raudla hinnangul on muidki toetusi jagatud kaootiliselt ning pole suudetud toetuste jagamise otsuseid ühiskonnale arusaadavalt selgitada.
"Seega on oluline õppetund, et riigi suunavamat lähenemist majandusse tuleb nii analüütiliselt kui institutsionaalselt pidevalt harjutada – muidu võib olla väga raske kriisi olukorras läbimõeldult reageerida," ütleb ta.
Laenuraha võiks suunata tulevikku
Nagu eespool öeldud on Eesti madal laenukoormus asendunud nüüd umbes 20-protsendise koormusega SKPst. Ringa Raudla sõnul tuleb seda numbrit vaadates silmas pidada, et äärmiselt soodsate laenutingimuste tõttu jääb laenuintresside koormus riigieelarvele mõõdukaks.
Majandusuurija lisab, et kui laen oleks jäänud võtmata, oleks Eesti majandus oluliselt halvemas seisus. Kui valitsus otsustanuks ka seekord kulusid kärpida, oleks meie majandus veelgi jahtunud.
"Küll aga on oluline mõelda, kuidas võetud laenuraha võimalikult tootlikult kasutada," tõdeb ta. "Infrastruktuuriprojektid, teadus- ja arendustegevus ning kulutused rohepöördele on kahtlemata suunad, mis võimaldaksid tulevikus majandustegevusel kõrgemat lisaväärtust pakkuda."
Ringa Raudla ja James W. Douglas kirjutavad Eesti kriisiohjamismeetmetest ajakirjas Journal of Public Budgeting Accounting & Financial Management. | Majandusteadlane: Eesti peab laenurahaga majandamist veel harjutama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti senine võlakoormus on olnud Euroopa Liidu madalaim, jäädes alla 10 protsendi SKPst," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlane Ringa Raudla. "Sel aastal jõuab see võetud laenude tulemusel hinnanguliselt umbes 18 protsendini SKPst ja aastal 2021 umbes 24 protsendini SKPst."
Kuna riiklik laenuvõtmine on Eestis kriisi ohjamisel midagi uut, uuris Raudla koos Põhja-Carolina Ülikooli teaduri James W. Douglasega lähemalt, kuidas valitsus koroonakriisis toimis. Samuti huvitas uurijaid, miks käituti seekord varasemate kriisidega võrreldes teisti.
Uutmoodi kriisi uutmoodi lahendused
Eelmised majanduskriisid tabasid Eestit aastatel 1992–1993, 1999 ja 2008–2009. Ringa Raudla sõnul reageeris Eesti valitsus kõigile neile kriisidele eelarvekärbetega. "Kärbete rõhuasetused on kriisiti küll mõneti varieerunud," märgib ta. "Kui 1999. ja 2008.–2009. aastatel vähendati eelkõige tegevuskulusid, siis aastatel 1992–1993 ka kodanikele tehtavaid eraldisi, näiteks pensione." Tosina aasta taha jäänud kriisis tõstis valitsus Raudla sõnul ka makse.
"Sellist riiklikult suunatud erasektori majandustegevuse teadlikku piiramist ei ole varasemate kriiside puhul esinenud."
Eestit ja kogu maailma kevadel tabanud koroonakriis oli äsja kirjeldatutest erinev, sest riik sulges viiruse leviku tõkestamiseks osa majandustegevusest. "Sellist riiklikult suunatud erasektori majandustegevuse teadlikku piiramist ei ole varasemate kriiside puhul esinenud," ütleb Raudla. Kärpimise ja maksutõusude asemel tõsteti seekord hoopis kulutusi, langetati makse ja laenati raha.
Õppetunnid ja soodne laen
Majandusteadlase sõnul käitus Eesti riik seekord teisiti erinevate poliitiliste ja majanduslike tegurite mõjul.
"Seekord oli kriisi ajal valitsuse erakondlik ja seega ka ideoloogiline koosseis erinev kui eelmiste kriiside ajal, kuigi Isamaa oli ka seekord osa valitsusest," avab ta poliitilisi tegureid. Koroonakriisis valitsust juhtinud Keskerakond on Raudla sõnul alati pooldanud keynsilikumat ehk veidi sekkuvamat majanduspoliitikat. Viimase järgi püütakse majanduskriisi lahendada ergutavate meetmetega.
"Kindlasti aitas siin investorite usaldusele kaasa see, et Eesti on eurotsooni liige, mida ta eelmiste kriiside ajal veel ei olnud."
"Valitsusel oleks olnud ka poliitiliselt keerukas selgitada ühiskonnale, miks ei kompenseerita vähemalt osaliselt kulusid, mida valitsuse kehtestatud piirangud erasektorile tekitasid," lisab ta.
Samuti sai riik eelmistest kriisidest õppetunni, et majanduskriisi ajal eelarvet kärpides jahtub kahanenud majandus veelgi. "Näiteks 2009. aastal langes SKP umbes 15 protsenti, mis on maailma ajaloo kontekstis üsna dramaatiline," seletab Raudla.
Majanduslikest mõjuritest näeb ta valitsuse seekordsete otsuste taga varasemast palju soodsamaid rahvusvahelisi laenutingimusi. "Kindlasti aitas siin investorite usaldusele kaasa see, et Eesti on eurotsooni liige, mida ta eelmiste kriiside ajal veel ei olnud," märgib uurija. "Samuti on Eesti võlatase Euroopa Liidu madalaim, tänu millele saime isegi soodsamad laenuintressid kui Läti ja Leedu."
Mida on Eestil koroonakriisist õppida?
"Esimene õppetund on kindlasti, et globaalseteks pandeemiateks tuleb paremini valmis olla ja ettevalmistuseks ka rohkem rahalisi ressursse suunata," ütleb Ringa Raudla.
Ehkki terviseametil olid olemas juhised, kuidas üleilmse pandeemiaga toime tulla, polnud majandusteadlase sõnul siiani riigieelarves isikukaitsevahendite varumiseks piisavalt raha eraldatud. Kuna isikukaitsevahendeid seetõttu nappis, tuli valitsusel kasutada majandust piiravaid meetmeid.
Samasuguseid nii-öelda õõnsa riigi tagajärgi oli Raudla sõnul näha ka teiste riikide puhul. "Näiteks Lõuna-Euroopa riikides, kus Euroopa Liidu viimase kümnendi jooksul soositud kasinuspoliitika tulemusel oli tervishoiuvõrku väga palju "optimeeritud", oli raskem hakkama saada järsku kasvava patsientide arvuga," seletab ta ja tõdeb, et kriisides aitavad alati puhvrid.
Teine õppetund seisnes Raudla sõnul aga selles, et stimuleeriv ehk majandust ergutav majanduspoliitika oli Eestile veel võõras ning tuli ära õppida käigu pealt.
"Eestis kasutatud palgatoetus, mida ka näiteks Saksamaa ja teised Euroopa Liidu riigid kasutasid, oli kahtlemata vajalik instrument ja seda oli olemasolevate suutlikkuste juures ka üsna kiiresti rakendada," ütleb ta. "Mis puudutab muid majandust toetavaid meetmeid, siis siin näeme mitmeid puudujääke."
"Seega on oluline õppetund, et riigi suunavamat lähenemist majandusse tuleb nii analüütiliselt kui institutsionaalselt pidevalt harjutada."
Näiteks ei suutnud Kredex majandusteadlase sõnul pakkuda ettevõtetele kohe häid laenutingimusi. Ühtlasi polnud riigil hoobilt võtta suuri taristuprojekte, mida kohe ehitama hakata. Raudla hinnangul on muidki toetusi jagatud kaootiliselt ning pole suudetud toetuste jagamise otsuseid ühiskonnale arusaadavalt selgitada.
"Seega on oluline õppetund, et riigi suunavamat lähenemist majandusse tuleb nii analüütiliselt kui institutsionaalselt pidevalt harjutada – muidu võib olla väga raske kriisi olukorras läbimõeldult reageerida," ütleb ta.
Laenuraha võiks suunata tulevikku
Nagu eespool öeldud on Eesti madal laenukoormus asendunud nüüd umbes 20-protsendise koormusega SKPst. Ringa Raudla sõnul tuleb seda numbrit vaadates silmas pidada, et äärmiselt soodsate laenutingimuste tõttu jääb laenuintresside koormus riigieelarvele mõõdukaks.
Majandusuurija lisab, et kui laen oleks jäänud võtmata, oleks Eesti majandus oluliselt halvemas seisus. Kui valitsus otsustanuks ka seekord kulusid kärpida, oleks meie majandus veelgi jahtunud.
"Küll aga on oluline mõelda, kuidas võetud laenuraha võimalikult tootlikult kasutada," tõdeb ta. "Infrastruktuuriprojektid, teadus- ja arendustegevus ning kulutused rohepöördele on kahtlemata suunad, mis võimaldaksid tulevikus majandustegevusel kõrgemat lisaväärtust pakkuda."
Ringa Raudla ja James W. Douglas kirjutavad Eesti kriisiohjamismeetmetest ajakirjas Journal of Public Budgeting Accounting & Financial Management.
### Response:
Majandusteadlane: Eesti peab laenurahaga majandamist veel harjutama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kliimaseaduse alusel hakkab EL koostama plaane kasvuhoonegaaside vähendamiseks liikmesriikides ning see hakkab mõjutama majanduse kõiki sektoreid, nõudes aastas sadu miljardeid eurosid investeeringuid. Seadusega fikseeritakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk ning see paneb paika reeglid, mille alusel hinnatakse eesmärgi suunas tehtavaid samme.
Ükski 27 liikmesriigist reedese otsuse vastu ei olnud, ainult Bulgaaria jäi erapooletuks.
Kokkulepe seab siiski kliimaneutraalsuse saavutamise Euroopa Liidu kui terviku kohustuseks, mitte igale liikmesriigile eraldi, jättes nii võimaluse mõnele suuremale saastajale teiste arvelt, kes on oma heitmeid kiiremini vähendanud, rohkem aega kohanemiseks.
Samas jäi otsus poliitiliselt kõige tundlikuma küsimuse - suurendada 2030. aasta kasvuhoonegaaside kärpe-eesmärke - osas kokkulepe saavutama, see jäeti otsustamiseks Euroopa Liidu valitsusjuhtidele, kes kogunevad uuesti detsembris. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku tõsta Euroopa Liidu üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki seniselt 40 protsendilt vähemalt 55 protsendini aastaks 2030. Eesti on seda ettepanekut toetanud.
Kliimaseadus võimaldab Euroopa Komisjonil "astuda õiguslikke samme, kui need, kes on lubaduse andnud, ei täida seda," ütles Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident kliimaküsimustes Frans Timmermans reedesel kohtumisel.
Euroopa Parlament, mis peab seaduse kinnitama kooskõlas liikmesriikidega, on siiski teatanud, et soovib igale liikmesriigile eraldi siduva eesmärgi kehtestamist. Rootsi, Taani ja Luksemburg on seda ideed ka toetanud.
Keskkonnaministrid leppisid ka kokku seada eraldi vahe-eesmärk 2040. aastaks ning Euroopa Komisjon sai õiguse kaaluda uusi seadusandlikke algatusi, kui on näha, et senised ei anna tulemusi.
Otsuse ootuses tõusid reede hommikul Euroopa Liidu emissioonikaubanduse süsteemis (ETS) CO2 heitmelubade hinnad rohkem kui 5 protsenti. EL-i kliimaeesmärgid peaksid piirama uute heitmelubade väljaandmist.
Liikmesriikide keskkonnaministrid kogunesid Luksemburgi hoolimata koroonapandeemia üha kasvavast levikust Euroopas. | Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku kliimaseaduses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kliimaseaduse alusel hakkab EL koostama plaane kasvuhoonegaaside vähendamiseks liikmesriikides ning see hakkab mõjutama majanduse kõiki sektoreid, nõudes aastas sadu miljardeid eurosid investeeringuid. Seadusega fikseeritakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk ning see paneb paika reeglid, mille alusel hinnatakse eesmärgi suunas tehtavaid samme.
Ükski 27 liikmesriigist reedese otsuse vastu ei olnud, ainult Bulgaaria jäi erapooletuks.
Kokkulepe seab siiski kliimaneutraalsuse saavutamise Euroopa Liidu kui terviku kohustuseks, mitte igale liikmesriigile eraldi, jättes nii võimaluse mõnele suuremale saastajale teiste arvelt, kes on oma heitmeid kiiremini vähendanud, rohkem aega kohanemiseks.
Samas jäi otsus poliitiliselt kõige tundlikuma küsimuse - suurendada 2030. aasta kasvuhoonegaaside kärpe-eesmärke - osas kokkulepe saavutama, see jäeti otsustamiseks Euroopa Liidu valitsusjuhtidele, kes kogunevad uuesti detsembris. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku tõsta Euroopa Liidu üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki seniselt 40 protsendilt vähemalt 55 protsendini aastaks 2030. Eesti on seda ettepanekut toetanud.
Kliimaseadus võimaldab Euroopa Komisjonil "astuda õiguslikke samme, kui need, kes on lubaduse andnud, ei täida seda," ütles Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident kliimaküsimustes Frans Timmermans reedesel kohtumisel.
Euroopa Parlament, mis peab seaduse kinnitama kooskõlas liikmesriikidega, on siiski teatanud, et soovib igale liikmesriigile eraldi siduva eesmärgi kehtestamist. Rootsi, Taani ja Luksemburg on seda ideed ka toetanud.
Keskkonnaministrid leppisid ka kokku seada eraldi vahe-eesmärk 2040. aastaks ning Euroopa Komisjon sai õiguse kaaluda uusi seadusandlikke algatusi, kui on näha, et senised ei anna tulemusi.
Otsuse ootuses tõusid reede hommikul Euroopa Liidu emissioonikaubanduse süsteemis (ETS) CO2 heitmelubade hinnad rohkem kui 5 protsenti. EL-i kliimaeesmärgid peaksid piirama uute heitmelubade väljaandmist.
Liikmesriikide keskkonnaministrid kogunesid Luksemburgi hoolimata koroonapandeemia üha kasvavast levikust Euroopas.
### Response:
Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku kliimaseaduses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuse korraldusel ei tohi Eestis alates südaööst alkoholi müüa. See reegel kehtib ühteviisi kõigile baaridele ja meelelahutuskohtadele.
"Iga kord, kui me kontrolli teeme, tuleb välja, et kolm-neli asutust ikkagi mingil määral proovivad seda piirangut vältida," rääkis ERR-ile Tallinna kesklinna politseijaoskonna välijuht Vadim Kuperštein.
Öötundidel peo käimashoidmiseks on baarid ja ööklubid leidnud päris mitu võimalust.
"Vahepeal, kui me kontrollime asutusi, on näha, et laudade peal on alkohol, aga meile öeldakse, et kliendid ostsid näiteks 23:59 kümme pokaali õlut ja kell kaks öösel siiamaani joovad," ütles Kuperštein.
Politseinik lisas, et võib-olla saab mõnes kohas ka napsi osta, aga sedagi nii, et seadust ei rikuta.
"Päris tihti on selline vaatepilt meil, et asutuse töötajad väidavad, et neil on erapidu, uksed on kinni, on näha, et sees on kliendid ja seal alkoholi müüakse," rääkis Kuperštein. "Aga kuna tegu on erapeoga, siis nagu ei olegi mingit rikkumist."
Rakveres ööklubi pidav linnavolinik Magnus Lehesoo rääkis, et tema on leidnud hoopis kolmanda lahenduse.
"Lihtsalt on lubatud inimestel tulla oma alkoholiga peole," selgitas Lehesoo. "Alkoholivabasid jooke ja suupisteid saame müüa, see ikka midagi toidab. Igal peol on ka pilet, mille inimene peab soetama, et meie juurde peole saada. See ongi see, kust me võib-olla natuke teenime."
Lehesoo märkis, et üle südaöö kestev pidu aitab baaripidajal eelarvet vähemalt nulli ligi hoida.
"Mina näen, et tuleks seda võimalust nii palju ära kasutada, kui võimalik. Muidu võib see sulgemiseni viia lõpuks. Seda ka päris ei taha," ütles Lehesoo.
Tulevikus keelataks ka öine joomine
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud eelnõu looks võimaluse öist peohoogu piirata.
"Selle eelnõu mõte on anda võimalus avaliku korra tagamise huvides piirata ka alkoholi müügikohas kohapeal tarbimist," ütles ministeeriumi kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Merike Koppel.
Koppel selgitas, et avaliku korra mõiste on päris lai. Ta tõi näite näite, et niisugust piirangut võib vaja minna ka massirahutuste ajal.
Aga eelnõu kirjutama ajendas ikkagi koroonakriis.
"Kui me täna hoiame üksteisega kaks meetrit vahemaad, kanname maski soovitavalt, väldime kontakte, et siis me selles olukorras ei läheks õhtul meelelahutusasutusse, kus sellised reeglid justkui enam ei kehtiks. Või vähemalt alkoholi mõjul need kipuvad ununema," rääkis Koppel.
Nii riigi, maakonna kui omavalitsuse piires võiks joomispiiranguid seada valitsus. Maakonna ja omavalitsuse piires oleks see võimalus politseil. Enda linna või valla, aga ka mõne konkreetse asutuse jaoks saaks piirangu seada kohalik omavalitsus.
Koppel rõhutas, et see oleks ikkagi ainult võimalus. "See ei ole kindlasti esimene asi, et nüüd hakkame tegema korraldusi, et saaks ka tarbimist piirata või üldse alkoholi müüki piirata. Need piirangud on ikkagi teatud põhjustel vajalikud."
Klubiomanik: meid on unarusse jäetud
Magnus Lehesoo ütles, et seadust keegi vaevalt rikkuma hakkab. Ehk kui reeglid karmimaks muutuvad, tuleb sellega leppida.
"Siis ei olegi midagi teha, siis on uksed kinni. Ja ma arvan, et päris paljudel klubidel lähevad siis uksed ka lõplikult kinni," tõdes Lehesoo. "See ellujäämine on päris raske."
Lehesoo hinnangul ei ole ettevõtjad tänastest müügipiirangutest mööda minnes vastutustundetud. "Vastutustundetu on pigem, et see valdkond on jäetud täiesti unarusse nii valitsuse kui kohaliku omavalitsuse poolt. Selline huvi puudumine sealt poolt on täielik, et kuidas me hakkama saame ja kas me ikka saame."
Lehesoole on jäänud mulje, et valitsus peab baaripidamist lustiks ja lillepeoks. "Tegelikult me teeme 365 päeva aastas korralikult tööd ja näeme vaeva selle nimel," rääkis ettevõtja.
Reeglina tuleb seaduseelnõu väljatöötaval ministeeriumil hinnata ka muudatuse mõju ettevõtlusele. Merike Koppel ütles, et konkreetseid numbreid neil veel ei ole, aga märgis, et muudatuse mõju on pigem mõõdukas.
"Majanduslik kasu ei saa olla väga suur, kui ma ei saa müüa alkoholi, vaid ma luban oma alkoholiga seal sees olla," selgitas Koppel.
Kui alkoholitarbimise ajaline piirang kehtestatakse, siis tuleb politseil ka selle täitmist kontrollida. Kui meelelahutusasutuses reegleid rikutakse, võib ees oodata karistus. Sisuliselt tähendaks see, et kui kell kukub, tuleb baaripidajal tagada, et ükski klient enam uut suutäit õlut ei võtaks.
"Mul on tänases hetkes tõesti ka väga keeruline öelda, et kuidas see täpselt kell 12 välja hakkaks nägema," tunnistas Koppel. "See on kindlasti praktiliselt väga keeruline ja seal võib tekkida momente, mis tekitavad nii tarbijas kui ettevõtjas segaseid olukordi." | Lisaks alkoholi müügipiirangutele võivad tulla ka joomispiirangud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuse korraldusel ei tohi Eestis alates südaööst alkoholi müüa. See reegel kehtib ühteviisi kõigile baaridele ja meelelahutuskohtadele.
"Iga kord, kui me kontrolli teeme, tuleb välja, et kolm-neli asutust ikkagi mingil määral proovivad seda piirangut vältida," rääkis ERR-ile Tallinna kesklinna politseijaoskonna välijuht Vadim Kuperštein.
Öötundidel peo käimashoidmiseks on baarid ja ööklubid leidnud päris mitu võimalust.
"Vahepeal, kui me kontrollime asutusi, on näha, et laudade peal on alkohol, aga meile öeldakse, et kliendid ostsid näiteks 23:59 kümme pokaali õlut ja kell kaks öösel siiamaani joovad," ütles Kuperštein.
Politseinik lisas, et võib-olla saab mõnes kohas ka napsi osta, aga sedagi nii, et seadust ei rikuta.
"Päris tihti on selline vaatepilt meil, et asutuse töötajad väidavad, et neil on erapidu, uksed on kinni, on näha, et sees on kliendid ja seal alkoholi müüakse," rääkis Kuperštein. "Aga kuna tegu on erapeoga, siis nagu ei olegi mingit rikkumist."
Rakveres ööklubi pidav linnavolinik Magnus Lehesoo rääkis, et tema on leidnud hoopis kolmanda lahenduse.
"Lihtsalt on lubatud inimestel tulla oma alkoholiga peole," selgitas Lehesoo. "Alkoholivabasid jooke ja suupisteid saame müüa, see ikka midagi toidab. Igal peol on ka pilet, mille inimene peab soetama, et meie juurde peole saada. See ongi see, kust me võib-olla natuke teenime."
Lehesoo märkis, et üle südaöö kestev pidu aitab baaripidajal eelarvet vähemalt nulli ligi hoida.
"Mina näen, et tuleks seda võimalust nii palju ära kasutada, kui võimalik. Muidu võib see sulgemiseni viia lõpuks. Seda ka päris ei taha," ütles Lehesoo.
Tulevikus keelataks ka öine joomine
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud eelnõu looks võimaluse öist peohoogu piirata.
"Selle eelnõu mõte on anda võimalus avaliku korra tagamise huvides piirata ka alkoholi müügikohas kohapeal tarbimist," ütles ministeeriumi kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Merike Koppel.
Koppel selgitas, et avaliku korra mõiste on päris lai. Ta tõi näite näite, et niisugust piirangut võib vaja minna ka massirahutuste ajal.
Aga eelnõu kirjutama ajendas ikkagi koroonakriis.
"Kui me täna hoiame üksteisega kaks meetrit vahemaad, kanname maski soovitavalt, väldime kontakte, et siis me selles olukorras ei läheks õhtul meelelahutusasutusse, kus sellised reeglid justkui enam ei kehtiks. Või vähemalt alkoholi mõjul need kipuvad ununema," rääkis Koppel.
Nii riigi, maakonna kui omavalitsuse piires võiks joomispiiranguid seada valitsus. Maakonna ja omavalitsuse piires oleks see võimalus politseil. Enda linna või valla, aga ka mõne konkreetse asutuse jaoks saaks piirangu seada kohalik omavalitsus.
Koppel rõhutas, et see oleks ikkagi ainult võimalus. "See ei ole kindlasti esimene asi, et nüüd hakkame tegema korraldusi, et saaks ka tarbimist piirata või üldse alkoholi müüki piirata. Need piirangud on ikkagi teatud põhjustel vajalikud."
Klubiomanik: meid on unarusse jäetud
Magnus Lehesoo ütles, et seadust keegi vaevalt rikkuma hakkab. Ehk kui reeglid karmimaks muutuvad, tuleb sellega leppida.
"Siis ei olegi midagi teha, siis on uksed kinni. Ja ma arvan, et päris paljudel klubidel lähevad siis uksed ka lõplikult kinni," tõdes Lehesoo. "See ellujäämine on päris raske."
Lehesoo hinnangul ei ole ettevõtjad tänastest müügipiirangutest mööda minnes vastutustundetud. "Vastutustundetu on pigem, et see valdkond on jäetud täiesti unarusse nii valitsuse kui kohaliku omavalitsuse poolt. Selline huvi puudumine sealt poolt on täielik, et kuidas me hakkama saame ja kas me ikka saame."
Lehesoole on jäänud mulje, et valitsus peab baaripidamist lustiks ja lillepeoks. "Tegelikult me teeme 365 päeva aastas korralikult tööd ja näeme vaeva selle nimel," rääkis ettevõtja.
Reeglina tuleb seaduseelnõu väljatöötaval ministeeriumil hinnata ka muudatuse mõju ettevõtlusele. Merike Koppel ütles, et konkreetseid numbreid neil veel ei ole, aga märgis, et muudatuse mõju on pigem mõõdukas.
"Majanduslik kasu ei saa olla väga suur, kui ma ei saa müüa alkoholi, vaid ma luban oma alkoholiga seal sees olla," selgitas Koppel.
Kui alkoholitarbimise ajaline piirang kehtestatakse, siis tuleb politseil ka selle täitmist kontrollida. Kui meelelahutusasutuses reegleid rikutakse, võib ees oodata karistus. Sisuliselt tähendaks see, et kui kell kukub, tuleb baaripidajal tagada, et ükski klient enam uut suutäit õlut ei võtaks.
"Mul on tänases hetkes tõesti ka väga keeruline öelda, et kuidas see täpselt kell 12 välja hakkaks nägema," tunnistas Koppel. "See on kindlasti praktiliselt väga keeruline ja seal võib tekkida momente, mis tekitavad nii tarbijas kui ettevõtjas segaseid olukordi."
### Response:
Lisaks alkoholi müügipiirangutele võivad tulla ka joomispiirangud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma esimese veerandfinaalkohtumise peavad esiliigas mängiv Viljandi Võrkpalliklubi ja TalTech, mäng Viljandi spordihoones algab kell 16.00. Selle paari teine mäng toimub 4. novembril TalTechi kodusaalis.
Esimene poolfinalist selgub aga paarist Selver Tallinn – Pärnu Võrkpalliklubi, kes peavad oma teise mängu Tallinnas Audentese spordihoones algusega kell 17.00. Avamängus teenis 3:1 võidu Pärnu meeskond.
Eelringide mängud toimuvad kohalesõitudega: üks mäng kodus, teine võõrsil. Võitjaks osutub kaks võitu saanud võistkond või juhul kui mõlemal võistkonnal on üks võit ja üks kaotus, siis mängu eest antavate suurema punktide arvuga võistkond. Mängu eest antavate punktide võrdsuse korral mängitakse kuldne geim.
Karikafinaal toimub nii naistele kui meestele 22. detsembril meestest kõrgema asetusega (2018/2019 EMV) finalisti kodusaalis, saali puudusel või muul põhjusel loobumisel teise asetusega võistkonna kodusaalis. | Selver ja Pärnu selgitavad karikavõistlustel esimese poolfinalisti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma esimese veerandfinaalkohtumise peavad esiliigas mängiv Viljandi Võrkpalliklubi ja TalTech, mäng Viljandi spordihoones algab kell 16.00. Selle paari teine mäng toimub 4. novembril TalTechi kodusaalis.
Esimene poolfinalist selgub aga paarist Selver Tallinn – Pärnu Võrkpalliklubi, kes peavad oma teise mängu Tallinnas Audentese spordihoones algusega kell 17.00. Avamängus teenis 3:1 võidu Pärnu meeskond.
Eelringide mängud toimuvad kohalesõitudega: üks mäng kodus, teine võõrsil. Võitjaks osutub kaks võitu saanud võistkond või juhul kui mõlemal võistkonnal on üks võit ja üks kaotus, siis mängu eest antavate suurema punktide arvuga võistkond. Mängu eest antavate punktide võrdsuse korral mängitakse kuldne geim.
Karikafinaal toimub nii naistele kui meestele 22. detsembril meestest kõrgema asetusega (2018/2019 EMV) finalisti kodusaalis, saali puudusel või muul põhjusel loobumisel teise asetusega võistkonna kodusaalis.
### Response:
Selver ja Pärnu selgitavad karikavõistlustel esimese poolfinalisti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loole valmis ka muusikavideo, mille tegevus toimub Valges Majas, kus tegutsevad vaid naised, kirjutab Consequence of Sound.
Grande ise kehastub videos ülemjuhatajaks.
Grande uus album ilmub nädala pärast, 30. oktoobril. | Ariana Grande avaldas uue videosingli "Positions" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loole valmis ka muusikavideo, mille tegevus toimub Valges Majas, kus tegutsevad vaid naised, kirjutab Consequence of Sound.
Grande ise kehastub videos ülemjuhatajaks.
Grande uus album ilmub nädala pärast, 30. oktoobril.
### Response:
Ariana Grande avaldas uue videosingli "Positions" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval allkirjastatud kokkuleppes sõnastasid kolme võimuerakonna juhid, et valitsuskoalitsioon seisab ühemõtteliselt viha õhutamise vastu. Samuti võtsid kolme erakonna juhid kohustuse suhtuda austusega teistesse inimestesse ja kaitsta inimväärikust.
"Soovime kampaaniat läbi viia keskendudes sisulistele argumentidele ja maailmavaatelistele tõekspidamistele, vältides solvavat ning ähvardavat retoorikat ja käitumist," seisab ühisavalduses.
Mõni tund hiljem kirjutas EKRE riigikogu liige ja rahvusringhäälingu nõukogu liige Urmas Reitelmann Facebooki väga solvava postituse saate "Ringvaade" juhtide aadressil.
Martin Helme Reitelmanni postitust viha õhutavaks ei pea.
"Kindlasti ei olnud ta viha õhutav," ütles Helme.
Ajakirjanik Arp Mülleri täpsustavale küsimusele, kas see oli solvav, vastas Helme, et see sõltub vaatenurgast. "Ma kujutan ette, et need, kelle kohta seda öeldi, tundsid ennast halvasti, puudutatuna. See on suhteliselt tõenäoline, et nii on."
Ajakirjaniku küsimusele, kas taoline väljendus on vastuolus paar tundi varem allkirjastatud ühisavalduses sisalduvaga, vastas Helme: "Me peaks püüdma vältida jah sellist inimestele templite otsa ette löömist. See on tõsi."
Reede hommikul oli Reitelmann oma postituse eemaldanud.
ERR-i juhatus mõistab Reitelmanni sõnavalingu hukka
ERR-i juhatuse esimees Erik Roose kirjutas pöördumises ERR-i töötajatele, et Reitelmanni postituse sisu ei pea ta vajalikuks selle sisu tõttu korrata. "Piisab, kui ütlen, et sellised sõnad ja väljenduslaad ei sobi kellelegi, eriti aga ERR-i nõukogu liikmele," kirjutas Roose.
Kuigi postitus ise on nüüdseks kustutatud, ei tähenda see Roose sõnul nagu seda ei olekski olnud. "ERR-i tööle võib alati tagasisidet anda, kuid tehes seda konstruktiivselt, sisuliselt ja viisakalt. Nõukogu liikme Urmas Reitelmanni postitus oli kõike muud ja kinnitan kõikidele töötajatele, et juhatus mõistab sellised solvavad sõnavalingud ühemõtteliselt hukka."
ERR-i juhatus ootab sama ka nõukogult, kes, nagu seadus ütleb, "peab oma kohustusi täitma rahvusringhäälingule lojaalselt ja nõukogu liikmele vajaliku hoolega."
Roose lisas veel, jätkab sel teemal nõukoguga suhtlemist.
Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann ütles, et kavatseb teha EKRE esimehele Martin Helmele ettepaneku kutsuda Reitelmann ERR-i nõukogust tagasi. | Küsimus Martin Helmele: kust läheb viha õhutamise ja solvamise piir? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval allkirjastatud kokkuleppes sõnastasid kolme võimuerakonna juhid, et valitsuskoalitsioon seisab ühemõtteliselt viha õhutamise vastu. Samuti võtsid kolme erakonna juhid kohustuse suhtuda austusega teistesse inimestesse ja kaitsta inimväärikust.
"Soovime kampaaniat läbi viia keskendudes sisulistele argumentidele ja maailmavaatelistele tõekspidamistele, vältides solvavat ning ähvardavat retoorikat ja käitumist," seisab ühisavalduses.
Mõni tund hiljem kirjutas EKRE riigikogu liige ja rahvusringhäälingu nõukogu liige Urmas Reitelmann Facebooki väga solvava postituse saate "Ringvaade" juhtide aadressil.
Martin Helme Reitelmanni postitust viha õhutavaks ei pea.
"Kindlasti ei olnud ta viha õhutav," ütles Helme.
Ajakirjanik Arp Mülleri täpsustavale küsimusele, kas see oli solvav, vastas Helme, et see sõltub vaatenurgast. "Ma kujutan ette, et need, kelle kohta seda öeldi, tundsid ennast halvasti, puudutatuna. See on suhteliselt tõenäoline, et nii on."
Ajakirjaniku küsimusele, kas taoline väljendus on vastuolus paar tundi varem allkirjastatud ühisavalduses sisalduvaga, vastas Helme: "Me peaks püüdma vältida jah sellist inimestele templite otsa ette löömist. See on tõsi."
Reede hommikul oli Reitelmann oma postituse eemaldanud.
ERR-i juhatus mõistab Reitelmanni sõnavalingu hukka
ERR-i juhatuse esimees Erik Roose kirjutas pöördumises ERR-i töötajatele, et Reitelmanni postituse sisu ei pea ta vajalikuks selle sisu tõttu korrata. "Piisab, kui ütlen, et sellised sõnad ja väljenduslaad ei sobi kellelegi, eriti aga ERR-i nõukogu liikmele," kirjutas Roose.
Kuigi postitus ise on nüüdseks kustutatud, ei tähenda see Roose sõnul nagu seda ei olekski olnud. "ERR-i tööle võib alati tagasisidet anda, kuid tehes seda konstruktiivselt, sisuliselt ja viisakalt. Nõukogu liikme Urmas Reitelmanni postitus oli kõike muud ja kinnitan kõikidele töötajatele, et juhatus mõistab sellised solvavad sõnavalingud ühemõtteliselt hukka."
ERR-i juhatus ootab sama ka nõukogult, kes, nagu seadus ütleb, "peab oma kohustusi täitma rahvusringhäälingule lojaalselt ja nõukogu liikmele vajaliku hoolega."
Roose lisas veel, jätkab sel teemal nõukoguga suhtlemist.
Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann ütles, et kavatseb teha EKRE esimehele Martin Helmele ettepaneku kutsuda Reitelmann ERR-i nõukogust tagasi.
### Response:
Küsimus Martin Helmele: kust läheb viha õhutamise ja solvamise piir? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saaremaa ja Lausanne'i vaheline avamäng pidi toimuma 4. novembril Kuressaares ja korduskohtumine 11. novembril Šveitsis.
"Kahju, et meie esimene vastane loobus Challenge Cupi mängudest. Samas mõistame nende otsust ja loodame, et olukord paraneb ning saame sel hooajal siiski ka eurosarja mänge mängida," sõnas Saaremaa VK mänedžer Hannes Sepp.
Saaremaa järgmise ringi vastane tuleb paarist Gorodoki Epicentr-Podolyany (Ukraina) – Belgradi Partizan (Serbia). Kaheksandikfinaalidega tehakse algust detsembris.
Ka teine eurosarjas osalev Eesti klubi Pärnu Võrkpalliklubi pääses samal viisil järgmisse ringi, sest ka nende avaringi vastane Kokkola Tiikerit loobus sarjas osalemast. Lisaks on oma loobumisest teatanud Norra klubi Bergeni TIF Viking. | Saaremaa pääses Šveitsi klubi loobumise tõttu eurosarjas järgmisesse ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saaremaa ja Lausanne'i vaheline avamäng pidi toimuma 4. novembril Kuressaares ja korduskohtumine 11. novembril Šveitsis.
"Kahju, et meie esimene vastane loobus Challenge Cupi mängudest. Samas mõistame nende otsust ja loodame, et olukord paraneb ning saame sel hooajal siiski ka eurosarja mänge mängida," sõnas Saaremaa VK mänedžer Hannes Sepp.
Saaremaa järgmise ringi vastane tuleb paarist Gorodoki Epicentr-Podolyany (Ukraina) – Belgradi Partizan (Serbia). Kaheksandikfinaalidega tehakse algust detsembris.
Ka teine eurosarjas osalev Eesti klubi Pärnu Võrkpalliklubi pääses samal viisil järgmisse ringi, sest ka nende avaringi vastane Kokkola Tiikerit loobus sarjas osalemast. Lisaks on oma loobumisest teatanud Norra klubi Bergeni TIF Viking.
### Response:
Saaremaa pääses Šveitsi klubi loobumise tõttu eurosarjas järgmisesse ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedus lisandus viimase ööpäevaga 442 uut koroonaga nakatunut, teatas reedel tervishoiuministeerium. See on kolmandat päeva järjest uus nakatumiste rekord, neljapäeval teatas Leedu terviseamet 424 uuest nakatunust.
Ligi pooled ehk 215 nakatunut elavad Vilniuse maakonnas, 72 Kaunase ja 45 Klaipeda maakonnas, teatas riigi ringhääling. Uutest juhtumitest 168 saab seostada juba teadaolevate nakatumiskolletega, 95 juhtumi puhul ei ole nakkuse allikas teada.
Silmapaistvalt vähe inimesi on nakkuse kaasa toonud välismaalt - selliseid oli reedel ainult neli: kaks Norrast saabunut, üks Venemaalt ja üks Hollandist.
COVID-19 tõttu suri viimase ööpäevaga üks üle 80-aastane inimene ning lisaks veel kuus koroonaga nakatunut, kelle surma põhjus oli muu.
Leedus on koroonadiagnoosi saanud 9104 inimest, neist aktiivseid juhtumeid on 4956 ja 3978 on haigusest paranenud. Surnud on kokku 126 inimest.
Praegu on koroonaviiruse tõttu isolatsioonis 30 923 inimest.
Lätis 250 uut nakatunut
Läti haiguste ennetuse- ja kontrollikeskuse reedeste andmete kohaselt avastati ööpäevaga rekordilised 250 uut nakatunut. Viimase ööpäevaga testiti 5726 inimest, mis on samuti ööpäeva rekord.
Kokku on Lätis koroona tõttu praegu haiglas 113 inimest, neist raskes seisundis on kümme inimest.
Üks koroonaga naktunud inimene vanusegrupist 55-60 eluaastat suri viimase ööpäevaga, kokku on Lätis COVID-19 tõttu surnud 50 inimest.
Alates pandeemia algusest on Lätis registreeritud 4208 koroonaviirusega nakatumist, neist 1357 on tänaseks tervenenud.
Rekordid ka Poolas ja Venemaal
Uuest koroonaga nakatunute ööpäevasest rekordist teatasid reedel ka Poola ja Venemaa.
Venemaal ületas ametlik ööpäevane nakatunute arv esmakordselt 17 000 piiri - Vene võimud teatasid reedel 17 340 uuest nakatunust. Moskvas registreeriti 5478 uut nakkusekandjat, Peterburis 710, Leningradi oblastis 133 ja Pihkva oblastis 97 ja Kaliningradi oblastis 85 uut juhtumit.
Vene nakkushaigustega võitlemise staabi teatel ei ole 27,7 protsendil nakatunutest haigusnähte.
Kokku on Venemaal ametlike andmete kohaselt avastatud 1 480 646 koroonaviiruse juhtu, surnud on 25 525 inimest.
Poola tervishoiuministeerium teatas reedel 13 632 uuest nakkusjuhtumist, mis on samuti suurim arv alates pandeemia algusest tänavu kevadel. Ööpäevaga suri COVID-19 tõttu Poolas 16 patsienti, veel 137 koroonaga nakatunut suri muudel põhjustel.
Kokku on pandeemia algusest Poolas registreeritud 228 318 nakkusjuhtumit, surnud on haiguse tõttu 4172 inimest.
Poola tervishoiuminister Adam Niedzielski ütles reedel, et riik loodab järgmisel nädalal hoida uute nakatunute arvu allpool 18 000 piiri.
Soomes 219 uut nakatunut
Soome terviseamet teatas reedel 219 uuest nakatunust, kokku on riigis pandeemia algusest saadik registreeritud 14 474 nakatunut.
Suurim hulk uusi nakatunuid lisandus Helsingi ja Uusimaa piirkonnast, kus avastati viimase ööpevaga 122 koroonaga nakatunut. Vaasa haiglapiirkonnas avastati 24 ja Edela-Soomest 18 uut nakatunut.
Reedese seisuga oli Euroopa haiguste kontrolli ja ennetuskeskuse (ECDC) andmeil Leedu viimase 14 päeva nakatumismäär 100 000 elaniku kohta 108,7, Lätil 82,7, Soomel 52,7 ja Eestil 36,8. | Leedus, Lätis ja Venemaal uued koroonaga nakatumise rekordid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedus lisandus viimase ööpäevaga 442 uut koroonaga nakatunut, teatas reedel tervishoiuministeerium. See on kolmandat päeva järjest uus nakatumiste rekord, neljapäeval teatas Leedu terviseamet 424 uuest nakatunust.
Ligi pooled ehk 215 nakatunut elavad Vilniuse maakonnas, 72 Kaunase ja 45 Klaipeda maakonnas, teatas riigi ringhääling. Uutest juhtumitest 168 saab seostada juba teadaolevate nakatumiskolletega, 95 juhtumi puhul ei ole nakkuse allikas teada.
Silmapaistvalt vähe inimesi on nakkuse kaasa toonud välismaalt - selliseid oli reedel ainult neli: kaks Norrast saabunut, üks Venemaalt ja üks Hollandist.
COVID-19 tõttu suri viimase ööpäevaga üks üle 80-aastane inimene ning lisaks veel kuus koroonaga nakatunut, kelle surma põhjus oli muu.
Leedus on koroonadiagnoosi saanud 9104 inimest, neist aktiivseid juhtumeid on 4956 ja 3978 on haigusest paranenud. Surnud on kokku 126 inimest.
Praegu on koroonaviiruse tõttu isolatsioonis 30 923 inimest.
Lätis 250 uut nakatunut
Läti haiguste ennetuse- ja kontrollikeskuse reedeste andmete kohaselt avastati ööpäevaga rekordilised 250 uut nakatunut. Viimase ööpäevaga testiti 5726 inimest, mis on samuti ööpäeva rekord.
Kokku on Lätis koroona tõttu praegu haiglas 113 inimest, neist raskes seisundis on kümme inimest.
Üks koroonaga naktunud inimene vanusegrupist 55-60 eluaastat suri viimase ööpäevaga, kokku on Lätis COVID-19 tõttu surnud 50 inimest.
Alates pandeemia algusest on Lätis registreeritud 4208 koroonaviirusega nakatumist, neist 1357 on tänaseks tervenenud.
Rekordid ka Poolas ja Venemaal
Uuest koroonaga nakatunute ööpäevasest rekordist teatasid reedel ka Poola ja Venemaa.
Venemaal ületas ametlik ööpäevane nakatunute arv esmakordselt 17 000 piiri - Vene võimud teatasid reedel 17 340 uuest nakatunust. Moskvas registreeriti 5478 uut nakkusekandjat, Peterburis 710, Leningradi oblastis 133 ja Pihkva oblastis 97 ja Kaliningradi oblastis 85 uut juhtumit.
Vene nakkushaigustega võitlemise staabi teatel ei ole 27,7 protsendil nakatunutest haigusnähte.
Kokku on Venemaal ametlike andmete kohaselt avastatud 1 480 646 koroonaviiruse juhtu, surnud on 25 525 inimest.
Poola tervishoiuministeerium teatas reedel 13 632 uuest nakkusjuhtumist, mis on samuti suurim arv alates pandeemia algusest tänavu kevadel. Ööpäevaga suri COVID-19 tõttu Poolas 16 patsienti, veel 137 koroonaga nakatunut suri muudel põhjustel.
Kokku on pandeemia algusest Poolas registreeritud 228 318 nakkusjuhtumit, surnud on haiguse tõttu 4172 inimest.
Poola tervishoiuminister Adam Niedzielski ütles reedel, et riik loodab järgmisel nädalal hoida uute nakatunute arvu allpool 18 000 piiri.
Soomes 219 uut nakatunut
Soome terviseamet teatas reedel 219 uuest nakatunust, kokku on riigis pandeemia algusest saadik registreeritud 14 474 nakatunut.
Suurim hulk uusi nakatunuid lisandus Helsingi ja Uusimaa piirkonnast, kus avastati viimase ööpevaga 122 koroonaga nakatunut. Vaasa haiglapiirkonnas avastati 24 ja Edela-Soomest 18 uut nakatunut.
Reedese seisuga oli Euroopa haiguste kontrolli ja ennetuskeskuse (ECDC) andmeil Leedu viimase 14 päeva nakatumismäär 100 000 elaniku kohta 108,7, Lätil 82,7, Soomel 52,7 ja Eestil 36,8.
### Response:
Leedus, Lätis ja Venemaal uued koroonaga nakatumise rekordid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljassaarele rajatavat töökodade kompleksi Naked Island võib pidada Eesti üheks suuremaks eraalgatuslikuks kunstitaristu arendusprojektiks. Ligi 1300 ruutmeetri suuruses töökojahoones, mis avatakse 2021. aasta kevadel, ootavad kasutajat mitmesuguste tehniliste võimalustega töölauad, täisfunktsionaalne metalli- ja puidutöökoda, professionaalne värvikamber, välitööala ning mitmeotstarbeline projektiruum. Korraldatakse koolitusi ja loomeinimesed saavad kasutada ka meistrite teenuseid. Eesmärk on luua terviklik kompleks, kus igasuguse idee saab teostada lõpuni. Kohtusin Naked Islandi asutajate Rael Arteli, Bruno Kadaku, Flo Kasearu ja Tõnu Narroga, et uurida, miks nad pidasid Naked Islandi projekti vajalikuks ja mida see nendele tähendab.
Olete loomeinimestena kõik tihedalt kunstivaldkonnaga seotud, kuid siiski eri nurga alt. Kindlasti on teil Naked Islandiga omad eesmärgid, plaanid ja vajadused. Palun rääkige, mida tähendab teile Naked Island ja miks te seda teete.
Tõnu Narro: Naked Island on töökodade kompleks. Äratundmine, et sellist kohta on vaja, tuli suheldes loomeinimestega, kes soovisid paljusid asju teha, kuid minu stuudioruum oli väike, head tingimused puudusid. Oli selge, et toimiva töökoja järele on suur vajadus. Sellise projekti puhul on tähtis luua toimiv unistuste töökoda. Töökoda, kus koos teistega saab lahendada põnevaid ülesandeid.
Bruno Kadak: Naked Islandi idee sai alguse siis, kui sattusime aastaid tagasi ühe laua taha asju arutama. Piisas ainult ühest sõnast ja nii see idanema läks. Oleme kõik töötanud õppejõuna, oleme kunstnikud, pea- ja alltöövõtjad ning seega leidsime kiiresti ühise keele. Otsus osta hoone, kuhu Naked Island rajada, tuli idee väljakäimisest juba kuu aega hiljem. See oli aastal 2016. Otsekohe olime jõudnud meeldiva äratundmiseni, et sobime seda projekti koos vedama. Mul on ääretult hea meel, et meil on kokku tulnud niivõrd tugev tiim.
Flo Kasearu: Esmase idee lükkas käima meie oma vajadus. Brunol oli Tallinnas stuudiot vaja, Tõnu vajas paremaid töötingimusi ning minul pole siiamaani oma stuudiot. Olin käinud mitut stuudioruumi vaatamas, kuid sobivat ei leidnud. Selle peale tekkiski mõte, et kui renditavad ruumid ei sobi, siis tuleb ise teha. Meie vajame paindlikkust, näiteks võimalust mõne projekti tegemiseks laieneda õuealale.
Rael Artel: Naked Island on eelkõige võimalus teha midagi väga suurt, teistsugust ja põnevat, mille täit potentsiaali me praegu veel võib-olla ei tajugi. Loomulikult on füüsiline ruum, unistuste töökoda ja praktilised lahendused kunsti- ja disainivaldkonnas töötajale tähtsad, kuid selles projektis näen just nimelt võimalust teha midagi täiesti uut ja unikaalset. Üritan ka teoreetiliselt määratleda, kuidas hoonest ja sellest, mida seal tehakse, üldse mõelda ja rääkida. Kõik etapid – äriprojekt, megahanked, ehitusperiood, teenusedisain, kasutajate kaasamine – on põnevad olnud, loodetavasti seda põnevust jätkub.
Kadak: Oleme need neli aastat kasvanud koos selle projektiga ja kogu aeg saanud teada midagi uut. See, kust idee algas ja kuhu praeguseks jõudnud oleme, on eri asjad.
Narro: Praeguseks on oma töökoda selle projekti juures väike osa. Maja tervikuna on juba tähtsam kui see, et saame endale stuudiod või töökojad. Protsess on laienenud suuremaks ja võimsaks.
Peatungi korraks tiimil. Olete varem koostööprojekte teinud ning kõigil teil on selle kõrval eraldi palju toimumas: näitused, uued teosed ja teised projektid. Kuidas te olete oma Naked Islandi tiimi üles ehitanud? Kas on juba välja kujunenud, kes mille eest vastutab?
Artel: Määrasime need rollid EASile esitatud äriplaanis ja suuresti on see nii ka jäänud.
Kadak: Valikud said tehtud ka varasemast kogemusest. Kuna Raelil on varasem (projekti)juhtimiskogemus ja dokumendihaldusoskus, siis EASiga suhtlus, aruandlus ja äriplaani temaatika on tema peal. Tõnu on tehniliselt tugev, oskab lugeda jooniseid ja suhtleb ehitajatega. Flo aitas teha küsitlusi, kliendiuuringuid, tegeleb EASi protokollide ja hinnapakkumise hankimisega ning kodulehega.
Artel: Bruno haldab Naked Islandi finantside poolt.
Narro: Üldjooned on meil seega paigas, kuid tekkinud on suur hulk küsimusi ja teemasid, mida peamegi lahendama koos. Aeg-ajalt peaks tegema koosoleku, kus arutada, millised on kõik järgmised vajalikud koosolekud. Praegu on hoog sees ja neljakesi ühiselt vastutades haarame endale juba hoo pealt ülesandeid, sest teame, et probleemid lihtsalt peavad lahendatud saama.
Kadak: On väga hea, et meil on erinevad tugevad küljed, ja seega sobime hästi kokku. Kuna tunneme üksteist juba kaua, siis on ka see suur tugevus, et teame üksteise tugevusi ja nõrkusi.
Kasearu: Mina näiteks ei võta seda oma kunstiprojektina. See on täiesti eraldi asi, kus ma vastutan omanikuna ka raha eest. See kõik toimib teistmoodi kui mu kogu ülejäänud kunstipraktika. Selle kaudu ka õpin ja arenen. On väga hea, et oleme erinevad, sest siis me ei dubleeri tehtud tööd ja võetud ülesandeid. Ainult nii jaksame seda teha.
Kas olete ka selle peale mõelnud, et kui kompleks valmis saab, kuidas ise sellega seotuks jääte? Kas jääte Naked Islandi töötajaks või palkate juurde meistreid?
Kadak: Mina tahan olla nõukogu liige, kes tuleb kord kuus kohale ja vaatab, mis on tehtud ja mis on valesti. (Naerab.)
Narro: Selle küsimuse peab tõenäoliselt poole aasta pärast uuesti küsima. Oleme praegu ehitusfaasis, kus seinad vaikselt kerkivad, ning järgmine faas algab talvel, kui hakkame korralduslikku poolt paika loksutama.
Kadak: Kindlasti tuleb tööle võtta Naked Islandi tegevjuht, kes vormib seda asutust oma näo järgi. Praeguses faasis nelja omanikuna panustame oma aega, raha ja oskusi, kuid edaspidi soovime tööle võtta inimese, kes Naked Islandi tööd juhib. See on omamoodi väljakutse, et maja hakkaks iseseisvalt tegutsema ega segaks meie isiklikku tööd. Kui mõni meist tahab seal majas töötada, siis ka see on võimalik.
Kasearu: Kindlasti peame puidu- ja metallitöökotta palkama meistrid.
Narro: Kindlasti on meil vaja värsket verd, sest siiamaani on see olnud üks pikk maraton ja vajame ise ka puhkust.
Kui rääkida nüüd hoonest endast, siis teie viimasest teatest lugesin, et ehitus käib ja varsti kerkivad ka seinad. Ligi 1300 ruutmeetri suuruses töökojahoones hakatakse kevadest pakkuma koolitusi ja meistriteenust. Esimesed koolitused Naked Islandi nime all toimuvad juba sel sügisel. Kus te neid korraldate ja miks juba nüüd?
Artel: Praegused koolitused toimuvad valmiva Naked Islandi kõrval asuvas hoones, kus tegutseb Bruno skulptuurikoda Tormis Disain. Esimesed koolitused toimusid tõesti juba oktoobri alguses, kalender on tihe ja tegevust jätkub detsembri alguseni. Otsustasime koolitustega alustada varem, et avalikkust Naked Islandi olemasolust teavitada, õpetada oskusi iseseisvaks tööks töökodades ning valmistada ka ennast ette koolituste korraldamiseks. Ühistöökoda, paindlikult renditavad töölauad ja masinad on ka kunstiavalikkusele uus unikaalne teenus, mis turule tuleb. Võtame praegust koolitustegevust kui maja avamiseks ettevalmistavat faasi. Oleme ka ise põnevil, et teada saada, keda see kõnetab, millistest oskustest on puudu, millised on ootused nendele teenustele ja kui palju me saame ootustele vastu tulla. Seda peaksidki lähikuud näitama.
Kadak: Oli selge, et me ei soovi maja valmis ehitada ning siis oodata ja vaadata, kas ja kuidas töö käima läheb. Me vastutame isiklikult ja mõtleme pidevalt, kuidas saaks juba varem alustada, plaanidest rääkida ja tegevusse asuda.
Peale koolituste hakatakse Naked Islandis pakkuma väga palju muid teenuseid. Nende seas on näiteks meistrite abi kasutamine, ruumide, töökodade ja seadmete rent, stuudiote lühiajaline kasutamine. Kellele need teenused peamiselt mõeldud on?
Artel: Sihtgrupp on loomeettevõtjad, kunstnikud, disainerid, rakenduskunstnikud. Meie kõrvale tuleb filmilinnak, kellel oma territooriumil töökojaruumid puuduvad, restauraatorid, käsitöölised, arhitektid. Kindlasti on veel sihtgruppe, kelle peale me praegu ei oskagi mõelda. Praeguste koolituste puhul on välja joonistunud see, et osalejate hulgas ei näe me kuigi palju kujutavaid kunstnikke. Muus osas on kogemus veel liiga väike, et põhjapanevaid järeldusi teha.
Kasearu: Kindlasti ei piira me Naked Islandi kasutajaskonda kunstivaldkonnaga. Ootame huvilisi, kes soovivad midagi uut õppida. Tahaksime koolitada kõik eestlased keevitama, pronksi valama ja puidutööd tegema.
Artel: Selle lühikese koolituskogemuse põhjal, mis mul praegu on, võin järeldada, et rohkem ollakse huvitatud lühikestest kiire sissejuhatusega koolitustest, et selgeks saada esmased töövõtted ja/või masina käsitsemise oskused. Sellelt pinnalt saab igaüks omal jõul edasi liikuda. Koolitused, mida praegu korraldame, on mõeldud algajale ja on praegu väga hästi toiminud. Mida aeg edasi, seda rohkem kursusi läbitakse ja neile saame pakkuda iseseisvaks tööks ruume ja seadmeid.
Mina olen ka aru saanud, et peale loomeisikute saavad teie teenuseid kasutada kunstiasutused, muuseumid ja teised institutsioonid.
Kasearu: Absoluutselt.
Kadak: Juba mõnda aega on nii, et kui näeme kedagi mõnest muuseumist, näituseasutusest või muust sellelaadsest institutsioonist, siis räägime neile Naked Islandis tekkivatest võimalustest. Enamjaolt ollakse meeldivalt üllatunud, muuseumid võivad saata oma meistrid meie majja, kus nad saavad abiteenuseid juurde osta, ning tulemuseks on terviklik teos või näituselahendus.
Kasearu: Naked Islandi ruumid on mõeldud ka väliskunstnikele, kes tulevad Eestisse oma projekti teostama, kuid neil ei ole püsivat stuudiot. Ühes hoones saab kõik vajalikud etapid teose valmimiseks läbi käia ja uksest väljubki juba terviklik teos või objekt.
Kadak: Meil on meistrid, kes on harjunud tegema just eriprojekte. Oleme ise ka erilised fanaatikud, kes tahavadki eriprojekte teha.
Artel: Naked Islandi teenused on tasulised. Toetus ja laen võimaldavad kompleksi valmis ehitada, kuid töökodade käigus hoidmine nõuab maksvaid kliente. Ka EAS on omalt poolt meile seadnud väga konkreetsed raamid: teenused, mida pakume, peavad olema turuhinnaga ja demokraatlikul alusel võrdselt kättesaadavad kõigile soovijatele. Ei tohi olla huvigruppide eelistamist ega diskrimineerimist.
Kunstivaldkonnas on pidevalt juttu koostöö tugevdamisest ja mõnevõrra ka konkurentsist. Millisena näete oma erinevust või tugevust näiteks Arsi kunstilinnaku, Valge Kuubi töötoa ja näituseasutuste kõrval?
Narro: Kui konkurentsist rääkida, siis Naked Island on täiesti unikaalne projekt. Meie suur pluss on ruumid, mida kuskil mujal ei ole, näiteks värvikamber, sisustusega töökojad, metallitöökoda ja puidutöökoda. Mujal on küll ruume, kuid enamjaolt ilma tööriistadeta. Arsi eripära on keraamikatöökojad ja selles täiendame teineteist. Konkurents meie meelest ei karju, pigem võiks seda rohkem olla.
Kadak: Üldiselt mulle konkurents kui selline meeldib, sest see hoiab heas sportlikus vormis. Kõike ei peagi ise tegema, midagi võime ka partneritega koos teha.
Narro: Arsiga näiteks on meil väga põhjalik koostöö ja ka minu enda töökoda on praegu seal. Põhimõtteliselt täidan praegu Arsis sama rolli, mis mul on Paljassaarel.
Kui minna tagasi teie nelja aasta eest vajadusest tekkinud idee juurde, siis kas olite midagi sellist mujal juba märganud? Kas Naked Islandi töökodade kompleksi taga on olnud ka kogemused välisriikidest, mõned eeskujud samalaadsetest keskustest?
Artel: On küll näiteid. Oleme ka mõnda neist külastanud. Näiteks Berliinis käisime sealse kunstnike liidu analoogilises töökojas. Skaala ja dimensioonid on küll teised, kuid visiit sinna oli äärmiselt huvitav ja õpetlik. Näiteks toetab sellise töökeskkonna toimimist Berliini linn, mis on ise huvitatud, et kunstnikkond linnas tegutseks. Samuti olen jälginud sellesarnaseid kohti Londonis ja Kopenhaagenis. Eestis, Baltimaade kontekstis on tegemist unikaalse projektiga, maailma mastaabis on selliseid keskusi aga päris palju tehtud. Tihti jõuavad lihtsad ideed Eestisse palju hiljem.
Kadak: Meil on lähiregiooniga võrreldes ka hinnaeelis. Rootsist ja Soomest tulles on Eestis sellise töökodade kompleksi kasutamine kordades odavam kui nendes riikides. Samuti on meistrite puudus. Ka see annab meile eelise.
Naked Island on üks suuremaid eraalgatuslikke kunstitaristu arendusprojekte, mille maksumuseks on ligi 1,5 miljonit eurot. Naked Islandi töökojakeskkonna loomist ja seadmete soetamist toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kuna taristutoetusi antakse Eestis kultuurile äärmiselt harva ning mainitud toetusvoorud on juba lõppenud, siis millised olid põhitingimused selle toetuse saamiseks? Miks te arvate, et just see projekt osutus rahastamise vääriliseks?
Artel: Miks meie? Sest meil oli lihtsalt nii hea ja oluline projekt, mis avaldab kogu kultuurivaldkonnale väga tugevat mõju. Kunstiteose ja loovobjekti loomise ahelas on alates järgmise aasta kevadest kõik lüngad täidetud. Projekt on suure mõjuulatusega ja paljudele vajalik.
Kasearu: EASi avatud konkurss pani meid ka suuremalt ja julgemalt mõtlema. Tänu sellele julgesime nii suurelt planeerima hakata. Kirjutasime väga põhjaliku projekti, sest võtsime asja tõsiselt ette. Oluline oli ka koos taotlema minna. Oleme nii erinevate oskuste ja taustaga, kuid projektile on see ainult kasuks tulnud. Projekt on tugev selle poolest, et me ei tee midagi, mille puhul me ei tea, kas seda kellelegi vaja ka läheb.
Artel: Ka teised rahastatud projektid olid sellised, mille tulemust hakkavad kasutama paljud loovisikud. Oluline on lai auditoorium ja palju kasusaajaid.
Kadak: Ka kohustused EASi ja panga ees sunnivad meid mõtlema suuremalt.
Avalikest materjalidest on näha, et kaasrahastajana on õla alla pannud Luminor. Milles see koostöö seisneb?
Kadak: Positiivses laenuotsuses. Ka pank nägi, et tegemist on tugeva projektiga, kuid väljakutseks osutus finantside pool. Luminori tiim viis end valdkonnaga kurssi ja mõtles aktiivselt kaasa, kuidas seda projekti on kõige mõistlikum finantseerida. Me vahetasime mitukümmend näidete ja eelarvetabelitega kirja. Laen aitab peale omavahendite ja EASi toetuse katta selle osa, mis eelarvest veel puudu oli.
Te leidsite ka ehitaja täpselt õigel ajal.
Kadak: Oleme töödega ilusasti graafikus. Olen teinud ka väikese analüüsi, et koroonakriis on meile hoopis kasuks tulnud. Kui kriisi ei oleks tulnud, siis oleksid ehitushinnad meile liiga kõrged olnud. Seega ajastus oli hea, saime õigel ajal nüansid läbi rääkida ning praeguse ehitajaga, Tallinna ehitustrustiga, on meil väga hea koostöö. Ehitajate tiim mõtleb kaasa, on iga päev kohal ja püüab meid aidata. Neilegi on see huvitav koostöö, mitte ainult üks projekt teiste seas. Siin oleme võitjad meie, sest ehitusprojekte ongi vähem ja tähelepanu jagub meile rohkem. Meil on õnne olnud mitmes etapis.
Lubate, et Naked Islandi kompleksis saab valmis teha ka kõige võimatuma kunstiteose, erilahenduse või unikaalobjekti. Siiski, kus on teie piirangud? Nüüdseks täpselt aasta aega Kai kunstikeskuses tegutsenuna võin öelda, et kusagil võib kellelegi ukse suurus või lifti kandevõime piirid ette seada.
Narro: Piiridest saab alati üle astuda. Füüsiliselt saab kõike teha, piirid saavad arvatavasti olema rahalised.
Kadak: Kõike saab lõpuks teostada. Kui idee on läbi mõeldud, siis on kõik võimalik. Meie meistritena oleme ise ka omanikud, seega oleme huvitatud lahenduste leidmisest. Me ise vastutame, ise tegutseme ja oleme motiveeritud loomeinimeste eri ideedega tegelemiseks. Ka see on suur tugevus sellise töökoja toimimiseks.
Paljassaare kinnisvaraarenduste kohta on viimasel ajal palju lugeda. Kas kesklinnast eemal asumine ja ligipääsetavus Naked Islandile mõjutab?
Artel: Oleme väga teadlikud kõikidest asukohast tulenevatest miinustest ning oleme sellega ka tegelenud. Kirjutan sel teemal Tallinna linnavalitsusse peaaegu igal kuul. Oleme Kopli tänavale ja trammipeatusele küll väga lähedal, aga meil puudub praegu korralik tee ja sujuv ligipääs. Kui Tallinna Tööstuspargid hakkasid arendama filmilinnakut Tallinn Film Wonderland, kohtusime nendega, et teha koostööd ümbruse ja ligipääsu osas. Kuigi filmilinnak erineb oma kinnisuse poolest, siis praeguseks on vastu võetud piirkonna planeering, kus Paljassaare teel on planeeritud ka kergliiklusteed. Linnaplaneerimise ametile teeb kogu see piirkond peavalu, sest omandisuhted on keerulised, krundid on väikesed, omanikke on palju, olemasolevad ehitised on juhuslikud. Süsteemne lahendus seni puudub.
Kadak: Naked Island annab ka linnale ajendi probleemi lahendama hakata, sest enne ei olnud konkreetset põhjust selle piirkonnaga nii detailselt tegeleda. Ootame linnalt samme raudaedade eemaldamiseks ja uue ligipääsutee valmimiseks.
Artel: Oleme oma avalikkusele suunatusega selles piirkonnas pioneerid. Teised asutused, näiteks serveripargid ja autoremonditöökojad, ei vajagi selliseid ligipääse ning tundub, et mehaanikud on harjunud, et klient lõpuks nad üles leiab.
Kasearu: Kui nendest probleemidest mööda vaadata, siis meil on siiski super asukoht. Rohelust on palju ja piirkond areneb. Trammipeatusest saab jala hõlpsasti kohale, autoga tulles peab ainult väikse jõnksu tegema.
Usun, et linnaplaneerimine teile takistuseks ei saa. Nagu ka ise mainisite, siis kokku on saanud motiveeritud tiim, kes kõrvale vaatamata teostab neli aastat tagasi idanema pandud mõtet.
Kadak: Peame tegema võimalikult vähe valesid otsuseid …
Kasearu: Ja õnn peab meid saatma sellel teel …
Kadak: Õnn käibki kaasas nendega, kes on julged ja panustavad ise meeletult energiat. Tegelikult olemegi neli hullu, kes mõtlevad, rügavad ja tegutsevad. Kõigil on kõik võimalused alati olemas, tuleb see õige üles leida. | Rael Artel: lihtsad ideed jõuavadki Eestisse palju hiljem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljassaarele rajatavat töökodade kompleksi Naked Island võib pidada Eesti üheks suuremaks eraalgatuslikuks kunstitaristu arendusprojektiks. Ligi 1300 ruutmeetri suuruses töökojahoones, mis avatakse 2021. aasta kevadel, ootavad kasutajat mitmesuguste tehniliste võimalustega töölauad, täisfunktsionaalne metalli- ja puidutöökoda, professionaalne värvikamber, välitööala ning mitmeotstarbeline projektiruum. Korraldatakse koolitusi ja loomeinimesed saavad kasutada ka meistrite teenuseid. Eesmärk on luua terviklik kompleks, kus igasuguse idee saab teostada lõpuni. Kohtusin Naked Islandi asutajate Rael Arteli, Bruno Kadaku, Flo Kasearu ja Tõnu Narroga, et uurida, miks nad pidasid Naked Islandi projekti vajalikuks ja mida see nendele tähendab.
Olete loomeinimestena kõik tihedalt kunstivaldkonnaga seotud, kuid siiski eri nurga alt. Kindlasti on teil Naked Islandiga omad eesmärgid, plaanid ja vajadused. Palun rääkige, mida tähendab teile Naked Island ja miks te seda teete.
Tõnu Narro: Naked Island on töökodade kompleks. Äratundmine, et sellist kohta on vaja, tuli suheldes loomeinimestega, kes soovisid paljusid asju teha, kuid minu stuudioruum oli väike, head tingimused puudusid. Oli selge, et toimiva töökoja järele on suur vajadus. Sellise projekti puhul on tähtis luua toimiv unistuste töökoda. Töökoda, kus koos teistega saab lahendada põnevaid ülesandeid.
Bruno Kadak: Naked Islandi idee sai alguse siis, kui sattusime aastaid tagasi ühe laua taha asju arutama. Piisas ainult ühest sõnast ja nii see idanema läks. Oleme kõik töötanud õppejõuna, oleme kunstnikud, pea- ja alltöövõtjad ning seega leidsime kiiresti ühise keele. Otsus osta hoone, kuhu Naked Island rajada, tuli idee väljakäimisest juba kuu aega hiljem. See oli aastal 2016. Otsekohe olime jõudnud meeldiva äratundmiseni, et sobime seda projekti koos vedama. Mul on ääretult hea meel, et meil on kokku tulnud niivõrd tugev tiim.
Flo Kasearu: Esmase idee lükkas käima meie oma vajadus. Brunol oli Tallinnas stuudiot vaja, Tõnu vajas paremaid töötingimusi ning minul pole siiamaani oma stuudiot. Olin käinud mitut stuudioruumi vaatamas, kuid sobivat ei leidnud. Selle peale tekkiski mõte, et kui renditavad ruumid ei sobi, siis tuleb ise teha. Meie vajame paindlikkust, näiteks võimalust mõne projekti tegemiseks laieneda õuealale.
Rael Artel: Naked Island on eelkõige võimalus teha midagi väga suurt, teistsugust ja põnevat, mille täit potentsiaali me praegu veel võib-olla ei tajugi. Loomulikult on füüsiline ruum, unistuste töökoda ja praktilised lahendused kunsti- ja disainivaldkonnas töötajale tähtsad, kuid selles projektis näen just nimelt võimalust teha midagi täiesti uut ja unikaalset. Üritan ka teoreetiliselt määratleda, kuidas hoonest ja sellest, mida seal tehakse, üldse mõelda ja rääkida. Kõik etapid – äriprojekt, megahanked, ehitusperiood, teenusedisain, kasutajate kaasamine – on põnevad olnud, loodetavasti seda põnevust jätkub.
Kadak: Oleme need neli aastat kasvanud koos selle projektiga ja kogu aeg saanud teada midagi uut. See, kust idee algas ja kuhu praeguseks jõudnud oleme, on eri asjad.
Narro: Praeguseks on oma töökoda selle projekti juures väike osa. Maja tervikuna on juba tähtsam kui see, et saame endale stuudiod või töökojad. Protsess on laienenud suuremaks ja võimsaks.
Peatungi korraks tiimil. Olete varem koostööprojekte teinud ning kõigil teil on selle kõrval eraldi palju toimumas: näitused, uued teosed ja teised projektid. Kuidas te olete oma Naked Islandi tiimi üles ehitanud? Kas on juba välja kujunenud, kes mille eest vastutab?
Artel: Määrasime need rollid EASile esitatud äriplaanis ja suuresti on see nii ka jäänud.
Kadak: Valikud said tehtud ka varasemast kogemusest. Kuna Raelil on varasem (projekti)juhtimiskogemus ja dokumendihaldusoskus, siis EASiga suhtlus, aruandlus ja äriplaani temaatika on tema peal. Tõnu on tehniliselt tugev, oskab lugeda jooniseid ja suhtleb ehitajatega. Flo aitas teha küsitlusi, kliendiuuringuid, tegeleb EASi protokollide ja hinnapakkumise hankimisega ning kodulehega.
Artel: Bruno haldab Naked Islandi finantside poolt.
Narro: Üldjooned on meil seega paigas, kuid tekkinud on suur hulk küsimusi ja teemasid, mida peamegi lahendama koos. Aeg-ajalt peaks tegema koosoleku, kus arutada, millised on kõik järgmised vajalikud koosolekud. Praegu on hoog sees ja neljakesi ühiselt vastutades haarame endale juba hoo pealt ülesandeid, sest teame, et probleemid lihtsalt peavad lahendatud saama.
Kadak: On väga hea, et meil on erinevad tugevad küljed, ja seega sobime hästi kokku. Kuna tunneme üksteist juba kaua, siis on ka see suur tugevus, et teame üksteise tugevusi ja nõrkusi.
Kasearu: Mina näiteks ei võta seda oma kunstiprojektina. See on täiesti eraldi asi, kus ma vastutan omanikuna ka raha eest. See kõik toimib teistmoodi kui mu kogu ülejäänud kunstipraktika. Selle kaudu ka õpin ja arenen. On väga hea, et oleme erinevad, sest siis me ei dubleeri tehtud tööd ja võetud ülesandeid. Ainult nii jaksame seda teha.
Kas olete ka selle peale mõelnud, et kui kompleks valmis saab, kuidas ise sellega seotuks jääte? Kas jääte Naked Islandi töötajaks või palkate juurde meistreid?
Kadak: Mina tahan olla nõukogu liige, kes tuleb kord kuus kohale ja vaatab, mis on tehtud ja mis on valesti. (Naerab.)
Narro: Selle küsimuse peab tõenäoliselt poole aasta pärast uuesti küsima. Oleme praegu ehitusfaasis, kus seinad vaikselt kerkivad, ning järgmine faas algab talvel, kui hakkame korralduslikku poolt paika loksutama.
Kadak: Kindlasti tuleb tööle võtta Naked Islandi tegevjuht, kes vormib seda asutust oma näo järgi. Praeguses faasis nelja omanikuna panustame oma aega, raha ja oskusi, kuid edaspidi soovime tööle võtta inimese, kes Naked Islandi tööd juhib. See on omamoodi väljakutse, et maja hakkaks iseseisvalt tegutsema ega segaks meie isiklikku tööd. Kui mõni meist tahab seal majas töötada, siis ka see on võimalik.
Kasearu: Kindlasti peame puidu- ja metallitöökotta palkama meistrid.
Narro: Kindlasti on meil vaja värsket verd, sest siiamaani on see olnud üks pikk maraton ja vajame ise ka puhkust.
Kui rääkida nüüd hoonest endast, siis teie viimasest teatest lugesin, et ehitus käib ja varsti kerkivad ka seinad. Ligi 1300 ruutmeetri suuruses töökojahoones hakatakse kevadest pakkuma koolitusi ja meistriteenust. Esimesed koolitused Naked Islandi nime all toimuvad juba sel sügisel. Kus te neid korraldate ja miks juba nüüd?
Artel: Praegused koolitused toimuvad valmiva Naked Islandi kõrval asuvas hoones, kus tegutseb Bruno skulptuurikoda Tormis Disain. Esimesed koolitused toimusid tõesti juba oktoobri alguses, kalender on tihe ja tegevust jätkub detsembri alguseni. Otsustasime koolitustega alustada varem, et avalikkust Naked Islandi olemasolust teavitada, õpetada oskusi iseseisvaks tööks töökodades ning valmistada ka ennast ette koolituste korraldamiseks. Ühistöökoda, paindlikult renditavad töölauad ja masinad on ka kunstiavalikkusele uus unikaalne teenus, mis turule tuleb. Võtame praegust koolitustegevust kui maja avamiseks ettevalmistavat faasi. Oleme ka ise põnevil, et teada saada, keda see kõnetab, millistest oskustest on puudu, millised on ootused nendele teenustele ja kui palju me saame ootustele vastu tulla. Seda peaksidki lähikuud näitama.
Kadak: Oli selge, et me ei soovi maja valmis ehitada ning siis oodata ja vaadata, kas ja kuidas töö käima läheb. Me vastutame isiklikult ja mõtleme pidevalt, kuidas saaks juba varem alustada, plaanidest rääkida ja tegevusse asuda.
Peale koolituste hakatakse Naked Islandis pakkuma väga palju muid teenuseid. Nende seas on näiteks meistrite abi kasutamine, ruumide, töökodade ja seadmete rent, stuudiote lühiajaline kasutamine. Kellele need teenused peamiselt mõeldud on?
Artel: Sihtgrupp on loomeettevõtjad, kunstnikud, disainerid, rakenduskunstnikud. Meie kõrvale tuleb filmilinnak, kellel oma territooriumil töökojaruumid puuduvad, restauraatorid, käsitöölised, arhitektid. Kindlasti on veel sihtgruppe, kelle peale me praegu ei oskagi mõelda. Praeguste koolituste puhul on välja joonistunud see, et osalejate hulgas ei näe me kuigi palju kujutavaid kunstnikke. Muus osas on kogemus veel liiga väike, et põhjapanevaid järeldusi teha.
Kasearu: Kindlasti ei piira me Naked Islandi kasutajaskonda kunstivaldkonnaga. Ootame huvilisi, kes soovivad midagi uut õppida. Tahaksime koolitada kõik eestlased keevitama, pronksi valama ja puidutööd tegema.
Artel: Selle lühikese koolituskogemuse põhjal, mis mul praegu on, võin järeldada, et rohkem ollakse huvitatud lühikestest kiire sissejuhatusega koolitustest, et selgeks saada esmased töövõtted ja/või masina käsitsemise oskused. Sellelt pinnalt saab igaüks omal jõul edasi liikuda. Koolitused, mida praegu korraldame, on mõeldud algajale ja on praegu väga hästi toiminud. Mida aeg edasi, seda rohkem kursusi läbitakse ja neile saame pakkuda iseseisvaks tööks ruume ja seadmeid.
Mina olen ka aru saanud, et peale loomeisikute saavad teie teenuseid kasutada kunstiasutused, muuseumid ja teised institutsioonid.
Kasearu: Absoluutselt.
Kadak: Juba mõnda aega on nii, et kui näeme kedagi mõnest muuseumist, näituseasutusest või muust sellelaadsest institutsioonist, siis räägime neile Naked Islandis tekkivatest võimalustest. Enamjaolt ollakse meeldivalt üllatunud, muuseumid võivad saata oma meistrid meie majja, kus nad saavad abiteenuseid juurde osta, ning tulemuseks on terviklik teos või näituselahendus.
Kasearu: Naked Islandi ruumid on mõeldud ka väliskunstnikele, kes tulevad Eestisse oma projekti teostama, kuid neil ei ole püsivat stuudiot. Ühes hoones saab kõik vajalikud etapid teose valmimiseks läbi käia ja uksest väljubki juba terviklik teos või objekt.
Kadak: Meil on meistrid, kes on harjunud tegema just eriprojekte. Oleme ise ka erilised fanaatikud, kes tahavadki eriprojekte teha.
Artel: Naked Islandi teenused on tasulised. Toetus ja laen võimaldavad kompleksi valmis ehitada, kuid töökodade käigus hoidmine nõuab maksvaid kliente. Ka EAS on omalt poolt meile seadnud väga konkreetsed raamid: teenused, mida pakume, peavad olema turuhinnaga ja demokraatlikul alusel võrdselt kättesaadavad kõigile soovijatele. Ei tohi olla huvigruppide eelistamist ega diskrimineerimist.
Kunstivaldkonnas on pidevalt juttu koostöö tugevdamisest ja mõnevõrra ka konkurentsist. Millisena näete oma erinevust või tugevust näiteks Arsi kunstilinnaku, Valge Kuubi töötoa ja näituseasutuste kõrval?
Narro: Kui konkurentsist rääkida, siis Naked Island on täiesti unikaalne projekt. Meie suur pluss on ruumid, mida kuskil mujal ei ole, näiteks värvikamber, sisustusega töökojad, metallitöökoda ja puidutöökoda. Mujal on küll ruume, kuid enamjaolt ilma tööriistadeta. Arsi eripära on keraamikatöökojad ja selles täiendame teineteist. Konkurents meie meelest ei karju, pigem võiks seda rohkem olla.
Kadak: Üldiselt mulle konkurents kui selline meeldib, sest see hoiab heas sportlikus vormis. Kõike ei peagi ise tegema, midagi võime ka partneritega koos teha.
Narro: Arsiga näiteks on meil väga põhjalik koostöö ja ka minu enda töökoda on praegu seal. Põhimõtteliselt täidan praegu Arsis sama rolli, mis mul on Paljassaarel.
Kui minna tagasi teie nelja aasta eest vajadusest tekkinud idee juurde, siis kas olite midagi sellist mujal juba märganud? Kas Naked Islandi töökodade kompleksi taga on olnud ka kogemused välisriikidest, mõned eeskujud samalaadsetest keskustest?
Artel: On küll näiteid. Oleme ka mõnda neist külastanud. Näiteks Berliinis käisime sealse kunstnike liidu analoogilises töökojas. Skaala ja dimensioonid on küll teised, kuid visiit sinna oli äärmiselt huvitav ja õpetlik. Näiteks toetab sellise töökeskkonna toimimist Berliini linn, mis on ise huvitatud, et kunstnikkond linnas tegutseks. Samuti olen jälginud sellesarnaseid kohti Londonis ja Kopenhaagenis. Eestis, Baltimaade kontekstis on tegemist unikaalse projektiga, maailma mastaabis on selliseid keskusi aga päris palju tehtud. Tihti jõuavad lihtsad ideed Eestisse palju hiljem.
Kadak: Meil on lähiregiooniga võrreldes ka hinnaeelis. Rootsist ja Soomest tulles on Eestis sellise töökodade kompleksi kasutamine kordades odavam kui nendes riikides. Samuti on meistrite puudus. Ka see annab meile eelise.
Naked Island on üks suuremaid eraalgatuslikke kunstitaristu arendusprojekte, mille maksumuseks on ligi 1,5 miljonit eurot. Naked Islandi töökojakeskkonna loomist ja seadmete soetamist toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kuna taristutoetusi antakse Eestis kultuurile äärmiselt harva ning mainitud toetusvoorud on juba lõppenud, siis millised olid põhitingimused selle toetuse saamiseks? Miks te arvate, et just see projekt osutus rahastamise vääriliseks?
Artel: Miks meie? Sest meil oli lihtsalt nii hea ja oluline projekt, mis avaldab kogu kultuurivaldkonnale väga tugevat mõju. Kunstiteose ja loovobjekti loomise ahelas on alates järgmise aasta kevadest kõik lüngad täidetud. Projekt on suure mõjuulatusega ja paljudele vajalik.
Kasearu: EASi avatud konkurss pani meid ka suuremalt ja julgemalt mõtlema. Tänu sellele julgesime nii suurelt planeerima hakata. Kirjutasime väga põhjaliku projekti, sest võtsime asja tõsiselt ette. Oluline oli ka koos taotlema minna. Oleme nii erinevate oskuste ja taustaga, kuid projektile on see ainult kasuks tulnud. Projekt on tugev selle poolest, et me ei tee midagi, mille puhul me ei tea, kas seda kellelegi vaja ka läheb.
Artel: Ka teised rahastatud projektid olid sellised, mille tulemust hakkavad kasutama paljud loovisikud. Oluline on lai auditoorium ja palju kasusaajaid.
Kadak: Ka kohustused EASi ja panga ees sunnivad meid mõtlema suuremalt.
Avalikest materjalidest on näha, et kaasrahastajana on õla alla pannud Luminor. Milles see koostöö seisneb?
Kadak: Positiivses laenuotsuses. Ka pank nägi, et tegemist on tugeva projektiga, kuid väljakutseks osutus finantside pool. Luminori tiim viis end valdkonnaga kurssi ja mõtles aktiivselt kaasa, kuidas seda projekti on kõige mõistlikum finantseerida. Me vahetasime mitukümmend näidete ja eelarvetabelitega kirja. Laen aitab peale omavahendite ja EASi toetuse katta selle osa, mis eelarvest veel puudu oli.
Te leidsite ka ehitaja täpselt õigel ajal.
Kadak: Oleme töödega ilusasti graafikus. Olen teinud ka väikese analüüsi, et koroonakriis on meile hoopis kasuks tulnud. Kui kriisi ei oleks tulnud, siis oleksid ehitushinnad meile liiga kõrged olnud. Seega ajastus oli hea, saime õigel ajal nüansid läbi rääkida ning praeguse ehitajaga, Tallinna ehitustrustiga, on meil väga hea koostöö. Ehitajate tiim mõtleb kaasa, on iga päev kohal ja püüab meid aidata. Neilegi on see huvitav koostöö, mitte ainult üks projekt teiste seas. Siin oleme võitjad meie, sest ehitusprojekte ongi vähem ja tähelepanu jagub meile rohkem. Meil on õnne olnud mitmes etapis.
Lubate, et Naked Islandi kompleksis saab valmis teha ka kõige võimatuma kunstiteose, erilahenduse või unikaalobjekti. Siiski, kus on teie piirangud? Nüüdseks täpselt aasta aega Kai kunstikeskuses tegutsenuna võin öelda, et kusagil võib kellelegi ukse suurus või lifti kandevõime piirid ette seada.
Narro: Piiridest saab alati üle astuda. Füüsiliselt saab kõike teha, piirid saavad arvatavasti olema rahalised.
Kadak: Kõike saab lõpuks teostada. Kui idee on läbi mõeldud, siis on kõik võimalik. Meie meistritena oleme ise ka omanikud, seega oleme huvitatud lahenduste leidmisest. Me ise vastutame, ise tegutseme ja oleme motiveeritud loomeinimeste eri ideedega tegelemiseks. Ka see on suur tugevus sellise töökoja toimimiseks.
Paljassaare kinnisvaraarenduste kohta on viimasel ajal palju lugeda. Kas kesklinnast eemal asumine ja ligipääsetavus Naked Islandile mõjutab?
Artel: Oleme väga teadlikud kõikidest asukohast tulenevatest miinustest ning oleme sellega ka tegelenud. Kirjutan sel teemal Tallinna linnavalitsusse peaaegu igal kuul. Oleme Kopli tänavale ja trammipeatusele küll väga lähedal, aga meil puudub praegu korralik tee ja sujuv ligipääs. Kui Tallinna Tööstuspargid hakkasid arendama filmilinnakut Tallinn Film Wonderland, kohtusime nendega, et teha koostööd ümbruse ja ligipääsu osas. Kuigi filmilinnak erineb oma kinnisuse poolest, siis praeguseks on vastu võetud piirkonna planeering, kus Paljassaare teel on planeeritud ka kergliiklusteed. Linnaplaneerimise ametile teeb kogu see piirkond peavalu, sest omandisuhted on keerulised, krundid on väikesed, omanikke on palju, olemasolevad ehitised on juhuslikud. Süsteemne lahendus seni puudub.
Kadak: Naked Island annab ka linnale ajendi probleemi lahendama hakata, sest enne ei olnud konkreetset põhjust selle piirkonnaga nii detailselt tegeleda. Ootame linnalt samme raudaedade eemaldamiseks ja uue ligipääsutee valmimiseks.
Artel: Oleme oma avalikkusele suunatusega selles piirkonnas pioneerid. Teised asutused, näiteks serveripargid ja autoremonditöökojad, ei vajagi selliseid ligipääse ning tundub, et mehaanikud on harjunud, et klient lõpuks nad üles leiab.
Kasearu: Kui nendest probleemidest mööda vaadata, siis meil on siiski super asukoht. Rohelust on palju ja piirkond areneb. Trammipeatusest saab jala hõlpsasti kohale, autoga tulles peab ainult väikse jõnksu tegema.
Usun, et linnaplaneerimine teile takistuseks ei saa. Nagu ka ise mainisite, siis kokku on saanud motiveeritud tiim, kes kõrvale vaatamata teostab neli aastat tagasi idanema pandud mõtet.
Kadak: Peame tegema võimalikult vähe valesid otsuseid …
Kasearu: Ja õnn peab meid saatma sellel teel …
Kadak: Õnn käibki kaasas nendega, kes on julged ja panustavad ise meeletult energiat. Tegelikult olemegi neli hullu, kes mõtlevad, rügavad ja tegutsevad. Kõigil on kõik võimalused alati olemas, tuleb see õige üles leida.
### Response:
Rael Artel: lihtsad ideed jõuavadki Eestisse palju hiljem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne 25. vooru lahutab kahte tiimi vaid üks punkt, kui Tulevik hoiab 29 silmaga 5. positsiooni ning Tammeka järgneb neile 28 punktiga. Senise hooaja omavahelistes kohtumistes on mõlemal tiimil õnnestunud korra võidurõõmu tunda - 1. voorus teenis Tammeka koduplatsilt 2:1 võidu ning 24. juulil õnnestus Tulevikul enda kodumurul omakorda 2:0 võit võtta.
Teises laupäevases kohtumises astuvad kell 15.00 Kadrioru staadioni murule TJK Legion ning Tallinna Kalev. Ka siin matšis on kaalul ülimalt olulised punktid - kui Legion jagab hetkel 21 punktiga 7.-8. kohta, siis 12 silmaga 10. positsioonil paiknev Kalev vajab liigasse püsimajäämiseks võidupunkte.
Pühapäeval peetakse Premium liigas kolm matši. Kell 13.00 saavad samaaegselt avavile Narva Trans - FCI Levadia ning FC Kuressaare - FC Flora vastasseisud. Kui Transi eesmärk on püüda veel kohta esikuuikus, siis Levadia vajab punktilisa medalikonkurentsis. Kuressaare omakorda loodab kerkida 9. tabelirealt ning esikohal paiknev Flora läheb Saaremaale püüdma 12. järjestikust liigamängu võitu.
Voorule tõmmatakse joon alla pühapäeval kell 15.00, kui ETV2 telemängus kohtuvad kaks medalipretendenti Nõmme Kalju ja Paide Linnameeskond. Paide hoiab hetkel 23 mängust kogutud 51 punktiga 2. kohta, Kalju jääb neist ühe enampeetud mängu juures maha 4 silmaga, mis tähendab, et Paide püüdmiseks vajavad Marko Kristali hoolealused kahtlemata võitu. Senise hooaja omavahelistes mängudes on edu saatnud võõrsilmeeskondi - juuni keskel teenis Paide Hiiu staadionilt 1:0 võidu ning juuli keskel oli Kalju omakorda Paides kodumeeskonnast üle skooriga 3:1.
Kui tavapäraselt koosneb Premium liiga hooaeg 36 voorust, siis koroonaviirusest tingitud pausi tõttu otsustas jalgpalliliit maikuus hooaega lühendada. Kõik Premium liiga klubid kiitsid heaks uue süsteemi, mille põhjal peetakse esmalt kolm ringi (kokku 27 mängu), misjärel mängivad 1.-6. kohal ning 7.-10. kohal asuvad meeskonnad veel ühe ringi. Lisaringi võetakse varem teenitud punktid kaasa. See tähendab, et esikuuik peab hooaja jooksul 32 ja teised 30 mängu. | Premium liigas ootavad ees olulised lahingud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne 25. vooru lahutab kahte tiimi vaid üks punkt, kui Tulevik hoiab 29 silmaga 5. positsiooni ning Tammeka järgneb neile 28 punktiga. Senise hooaja omavahelistes kohtumistes on mõlemal tiimil õnnestunud korra võidurõõmu tunda - 1. voorus teenis Tammeka koduplatsilt 2:1 võidu ning 24. juulil õnnestus Tulevikul enda kodumurul omakorda 2:0 võit võtta.
Teises laupäevases kohtumises astuvad kell 15.00 Kadrioru staadioni murule TJK Legion ning Tallinna Kalev. Ka siin matšis on kaalul ülimalt olulised punktid - kui Legion jagab hetkel 21 punktiga 7.-8. kohta, siis 12 silmaga 10. positsioonil paiknev Kalev vajab liigasse püsimajäämiseks võidupunkte.
Pühapäeval peetakse Premium liigas kolm matši. Kell 13.00 saavad samaaegselt avavile Narva Trans - FCI Levadia ning FC Kuressaare - FC Flora vastasseisud. Kui Transi eesmärk on püüda veel kohta esikuuikus, siis Levadia vajab punktilisa medalikonkurentsis. Kuressaare omakorda loodab kerkida 9. tabelirealt ning esikohal paiknev Flora läheb Saaremaale püüdma 12. järjestikust liigamängu võitu.
Voorule tõmmatakse joon alla pühapäeval kell 15.00, kui ETV2 telemängus kohtuvad kaks medalipretendenti Nõmme Kalju ja Paide Linnameeskond. Paide hoiab hetkel 23 mängust kogutud 51 punktiga 2. kohta, Kalju jääb neist ühe enampeetud mängu juures maha 4 silmaga, mis tähendab, et Paide püüdmiseks vajavad Marko Kristali hoolealused kahtlemata võitu. Senise hooaja omavahelistes mängudes on edu saatnud võõrsilmeeskondi - juuni keskel teenis Paide Hiiu staadionilt 1:0 võidu ning juuli keskel oli Kalju omakorda Paides kodumeeskonnast üle skooriga 3:1.
Kui tavapäraselt koosneb Premium liiga hooaeg 36 voorust, siis koroonaviirusest tingitud pausi tõttu otsustas jalgpalliliit maikuus hooaega lühendada. Kõik Premium liiga klubid kiitsid heaks uue süsteemi, mille põhjal peetakse esmalt kolm ringi (kokku 27 mängu), misjärel mängivad 1.-6. kohal ning 7.-10. kohal asuvad meeskonnad veel ühe ringi. Lisaringi võetakse varem teenitud punktid kaasa. See tähendab, et esikuuik peab hooaja jooksul 32 ja teised 30 mängu.
### Response:
Premium liigas ootavad ees olulised lahingud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud aasta sügisel allkirjastas Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson Euroopa Liiduga küll lahkumisleppe, kuid selle peamine sisu oli, et kõiges lepitakse täpsemalt kokku käimasoleva aasta jooksul. Samas on tänavu lahkumisleppe detailide kokku leppimise asemel peamiselt tegeletud vaid üksteisele kaigaste kodaratesse loopimisega. Lahkumisleppe sündi ei usu enam eriti keegi ei siin- ega sealpool La Manche'i väina.
See tähendab, et ülimalt suure tõenäosusega avastab Suurbritannia end 1. jaanuaril olukorrast, kus neil ei ole pea ühtegi vabakaubanduslepet ning tegutsema tuleb asuda Rahvusvahelise kaubandusorganisatsiooni reeglite järgi, mis toob endaga kaasa nii impordi- kui eksporditariifid.
Sõlmitud on küll mõningad kaubanduslepped kolmandate riikidega, näiteks vabakaubanduslepped Austraalia ning Jaapaniga, kuid need ei hõlma ei toidu- ega esmatarbekaupu.
Siiski ei muutuks vähemalt esialgu mitte midagi juba praegu Suurbritannias elavatele EL-i kodanikele või EL-is elavatele Ühendkuningriigi kodanikele. Mõlemad pooled on loonud programmid, mille alusel neil on õigus jätkata elamist oma praeguses elukohariigis.
Suurbritannia suur viga - lootmine anglosfäärile
Ühendkuningriik mängis Euroopa Liiduga läbirääkimislaua taga üsna julgelt. Tehti palju ultimaatumeid, millest taganeda ei soovitud. Samal ajal rõhuti läbirääkimistel väga tugevalt võimalusele, et kui aruteludel Euroopa Liiduga soovitud tulemust ei saavutata, siis võetakse suund partnerlusele teiste anglosfääri riikidega.
Esialgu oligi too strateegia Suurbritanniale võrdlemisi edukas: Euroopa Liit loobus võrdlemisi kiiresti nõudmistest nagu täieliku vaba liikumise säilimine ning EL-i tudengite kohtlemine võrdselt Suurbritannia tudengitega.
Anglosfääri liidu loomise idee hakkas murenema, kui teised anglosfääri riigid andsid mõista, et nemad ei ole partnerlusest sugugi nii huvitatud kui britid neid olevat arvavad. Ja miks peakski?
Võrreldes Austraalia, Ameerika Ühendriikide või Uus-Meremaaga on Suurbritannia võrdlemisi vaene riik, mis pealekauba asub maailma teises otsas. Ehk kõige paremini võtab teiste anglosfääri riigijuhtide suhtumise Suurbritanniasse kokku USA parlamendi alamkoja spiikri Nancy Pelosi ütlus, et USA ei peaks Ühendkuningriigiga koroonavaktsiini väljatöötamise osas koostööd tegema, sest Suurbritannia standardeid ning regulatsioone ei tasu usaldada.
Kui veel mõned kuud tagasi võidi Westminsteris loota, et kõige hullemal juhul saavutatakse mingit sorti kaubanduslepe samuti Euroopa Liidule kohta kätte näidata sooviva Donald Trumpiga, siis nüüd paistab, et ka see uks on sulgumas, sest Donald Trumpi valimisvõit tundub väga ebatõenäoline.
Seetõttu ongi Suurbritannia jäänud läbirääkimislaua taha võrdlemisi üksi ning Euroopa Liidul pole mingit soovi edasisi järeleandmisi teha.
Suurbritannia majanduslik seis
Vaid neli aastat tagasi kirjutas üks Brexiti-kampaania eestvedajaid Daniel Hannan, et aastaks 2025 on Suurbritannia maailma juhtiv majandus- ja tööstusriik ning Euroopa Liidust on lisaks lahkunud ka Holland, Taani ning Iirimaa.
"Majanduskasvu asemel on Brexiti-järgne maailm Suurbritanniale kaasa toonud hoopis valuuta nõrgenemise ning aina suureneva võlakoormuse."
Nüüdseks on selge, et selline visioon on sama utoopiline kui Donald Trumpi miljardi dollari suurune toetus Eestile. Majanduskasvu asemel on Brexiti-järgne maailm Suurbritanniale kaasa toonud hoopis valuuta nõrgenemise ning aina suureneva võlakoormuse. Suurbritanniast suurem võlakoormus on Euroopa Liidu riikidest vaid Kreekal, Portugalil ning Itaalial.
Konservatiivide valitsus on koroonakriisi varjus tõstnud riigi võlakoormuse 80 protsendilt SKT-st üle saja protsendini SKT-st. Kui laenamist jätkataks sama tempoga, siis oldaks nelja aasta pärast võlgu rohkem kui Kreeka.
Seevastu ei ole taoline laenuralli kuidagi aidanud Ühendkuningriigi majandust ning väljavaated laenuraha ammendumisel ning lõplikul Euroopa Liidust lahkumisel on pessimistlikud.
Tõsi, siinkohal tuleks Boris Johnsoni juhitud valitsust veidi ka kiita: nad on mõistnud, et eurorahade kadumisel tuleb tunduvalt rohkem investeeringuid suunata riigi vaesematesse piirkondadesse (Suurbritannias on maakondi, mis on majanduslikult samal tasemel Slovakkiaga) ning laenurahaga on seda ka tehtud.
Mis saab edasi?
Oletame, et läbimurret ei sünni ning Suurbritannia lahkubki Euroopa Liidust kõikehõlmava majandusleppeta. See tooks koheselt kaasa hinnatõusud, koondamised ning üleüldise majanduslanguse.
Suure tõenäosusega lahkuks Boris Johnsoni valitsus ametist. Kusjuures ei pruugiks tegemist olla üldsegi mitte "silmad maas lahkumisega". Kuna Johnson teab ka ise, et taoline lahkumine tooks kaasa potentsiaalse majandusliku kollapsi, siis ilmselt astuks ta ise uue aasta alguses tagasi ning ütleks, et Suurbritannia on lõplikult Euroopa Liidust lahkunud ja tema töö seega tehtud ning peamine valimislubadus edukalt täide viidud.
Tooride uueks juhiks ning peaministriks saaks senine rahandusminister Rishi Sunak, kes on praegu tänu koroonaepideemia ajal jagatud heldetele toetustele Ühendkuningriigi üks populaarsemaid poliitikuid. Tema populaarsus hakkaks kiiresti kukkuma, sest riigil puudub võimekus majanduse elavdamiseks veel raha juurde laenata, kuid peaministritoolil istuks ta ilmselt siiski kuni järgmiste valimisteni aastal 2024.
Vähetõenäoline, aga kõige mustem stsenaarium oleks aga Ühendkuningriigi lagunemine: taastatakse piirikontroll Põhja-Iirimaa ning Iiri Vabariigi vahel, mistõttu taasaktiveerub Iirimaa Vabastusarmee, mis saavutab Põhja-Iirimaa liitmise Iiri Vabariigiga ning Šotimaa saab uue iseseisvusreferendumi, kus viimaste uuringute hääletaks iseseisvuse poolt 57 protsenti šotlasi. | Ekvard Joakit: Brexiti tulevik ehk mis juhtub 1. jaanuaril 2021? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aasta sügisel allkirjastas Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson Euroopa Liiduga küll lahkumisleppe, kuid selle peamine sisu oli, et kõiges lepitakse täpsemalt kokku käimasoleva aasta jooksul. Samas on tänavu lahkumisleppe detailide kokku leppimise asemel peamiselt tegeletud vaid üksteisele kaigaste kodaratesse loopimisega. Lahkumisleppe sündi ei usu enam eriti keegi ei siin- ega sealpool La Manche'i väina.
See tähendab, et ülimalt suure tõenäosusega avastab Suurbritannia end 1. jaanuaril olukorrast, kus neil ei ole pea ühtegi vabakaubanduslepet ning tegutsema tuleb asuda Rahvusvahelise kaubandusorganisatsiooni reeglite järgi, mis toob endaga kaasa nii impordi- kui eksporditariifid.
Sõlmitud on küll mõningad kaubanduslepped kolmandate riikidega, näiteks vabakaubanduslepped Austraalia ning Jaapaniga, kuid need ei hõlma ei toidu- ega esmatarbekaupu.
Siiski ei muutuks vähemalt esialgu mitte midagi juba praegu Suurbritannias elavatele EL-i kodanikele või EL-is elavatele Ühendkuningriigi kodanikele. Mõlemad pooled on loonud programmid, mille alusel neil on õigus jätkata elamist oma praeguses elukohariigis.
Suurbritannia suur viga - lootmine anglosfäärile
Ühendkuningriik mängis Euroopa Liiduga läbirääkimislaua taga üsna julgelt. Tehti palju ultimaatumeid, millest taganeda ei soovitud. Samal ajal rõhuti läbirääkimistel väga tugevalt võimalusele, et kui aruteludel Euroopa Liiduga soovitud tulemust ei saavutata, siis võetakse suund partnerlusele teiste anglosfääri riikidega.
Esialgu oligi too strateegia Suurbritanniale võrdlemisi edukas: Euroopa Liit loobus võrdlemisi kiiresti nõudmistest nagu täieliku vaba liikumise säilimine ning EL-i tudengite kohtlemine võrdselt Suurbritannia tudengitega.
Anglosfääri liidu loomise idee hakkas murenema, kui teised anglosfääri riigid andsid mõista, et nemad ei ole partnerlusest sugugi nii huvitatud kui britid neid olevat arvavad. Ja miks peakski?
Võrreldes Austraalia, Ameerika Ühendriikide või Uus-Meremaaga on Suurbritannia võrdlemisi vaene riik, mis pealekauba asub maailma teises otsas. Ehk kõige paremini võtab teiste anglosfääri riigijuhtide suhtumise Suurbritanniasse kokku USA parlamendi alamkoja spiikri Nancy Pelosi ütlus, et USA ei peaks Ühendkuningriigiga koroonavaktsiini väljatöötamise osas koostööd tegema, sest Suurbritannia standardeid ning regulatsioone ei tasu usaldada.
Kui veel mõned kuud tagasi võidi Westminsteris loota, et kõige hullemal juhul saavutatakse mingit sorti kaubanduslepe samuti Euroopa Liidule kohta kätte näidata sooviva Donald Trumpiga, siis nüüd paistab, et ka see uks on sulgumas, sest Donald Trumpi valimisvõit tundub väga ebatõenäoline.
Seetõttu ongi Suurbritannia jäänud läbirääkimislaua taha võrdlemisi üksi ning Euroopa Liidul pole mingit soovi edasisi järeleandmisi teha.
Suurbritannia majanduslik seis
Vaid neli aastat tagasi kirjutas üks Brexiti-kampaania eestvedajaid Daniel Hannan, et aastaks 2025 on Suurbritannia maailma juhtiv majandus- ja tööstusriik ning Euroopa Liidust on lisaks lahkunud ka Holland, Taani ning Iirimaa.
"Majanduskasvu asemel on Brexiti-järgne maailm Suurbritanniale kaasa toonud hoopis valuuta nõrgenemise ning aina suureneva võlakoormuse."
Nüüdseks on selge, et selline visioon on sama utoopiline kui Donald Trumpi miljardi dollari suurune toetus Eestile. Majanduskasvu asemel on Brexiti-järgne maailm Suurbritanniale kaasa toonud hoopis valuuta nõrgenemise ning aina suureneva võlakoormuse. Suurbritanniast suurem võlakoormus on Euroopa Liidu riikidest vaid Kreekal, Portugalil ning Itaalial.
Konservatiivide valitsus on koroonakriisi varjus tõstnud riigi võlakoormuse 80 protsendilt SKT-st üle saja protsendini SKT-st. Kui laenamist jätkataks sama tempoga, siis oldaks nelja aasta pärast võlgu rohkem kui Kreeka.
Seevastu ei ole taoline laenuralli kuidagi aidanud Ühendkuningriigi majandust ning väljavaated laenuraha ammendumisel ning lõplikul Euroopa Liidust lahkumisel on pessimistlikud.
Tõsi, siinkohal tuleks Boris Johnsoni juhitud valitsust veidi ka kiita: nad on mõistnud, et eurorahade kadumisel tuleb tunduvalt rohkem investeeringuid suunata riigi vaesematesse piirkondadesse (Suurbritannias on maakondi, mis on majanduslikult samal tasemel Slovakkiaga) ning laenurahaga on seda ka tehtud.
Mis saab edasi?
Oletame, et läbimurret ei sünni ning Suurbritannia lahkubki Euroopa Liidust kõikehõlmava majandusleppeta. See tooks koheselt kaasa hinnatõusud, koondamised ning üleüldise majanduslanguse.
Suure tõenäosusega lahkuks Boris Johnsoni valitsus ametist. Kusjuures ei pruugiks tegemist olla üldsegi mitte "silmad maas lahkumisega". Kuna Johnson teab ka ise, et taoline lahkumine tooks kaasa potentsiaalse majandusliku kollapsi, siis ilmselt astuks ta ise uue aasta alguses tagasi ning ütleks, et Suurbritannia on lõplikult Euroopa Liidust lahkunud ja tema töö seega tehtud ning peamine valimislubadus edukalt täide viidud.
Tooride uueks juhiks ning peaministriks saaks senine rahandusminister Rishi Sunak, kes on praegu tänu koroonaepideemia ajal jagatud heldetele toetustele Ühendkuningriigi üks populaarsemaid poliitikuid. Tema populaarsus hakkaks kiiresti kukkuma, sest riigil puudub võimekus majanduse elavdamiseks veel raha juurde laenata, kuid peaministritoolil istuks ta ilmselt siiski kuni järgmiste valimisteni aastal 2024.
Vähetõenäoline, aga kõige mustem stsenaarium oleks aga Ühendkuningriigi lagunemine: taastatakse piirikontroll Põhja-Iirimaa ning Iiri Vabariigi vahel, mistõttu taasaktiveerub Iirimaa Vabastusarmee, mis saavutab Põhja-Iirimaa liitmise Iiri Vabariigiga ning Šotimaa saab uue iseseisvusreferendumi, kus viimaste uuringute hääletaks iseseisvuse poolt 57 protsenti šotlasi.
### Response:
Ekvard Joakit: Brexiti tulevik ehk mis juhtub 1. jaanuaril 2021? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trump sooviks, et FBI direktor Christopher Wray alustaks uurimist Bideni poja Hunter Bideni äritegevust Ukrainas ja Hiinas puudutavate väidetavate e-kirjade asjus, mis justkui näitaks Bideni perekonna korruptiivset tegevust. Trump lootis, et Bidenite suhtes algatatud uurimine andnuks tema presidendikampaaniale samasuguse tõuke nagu 2016. aastal, kui tollane FBI juht James Comey kaks nädalat enne valimispäeva tõi demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni e-kirjade suhtes käivitatud uurimises välja uued kompromiteerivad andmed. Demokraadid leiavad, et tollane uurimine viis suure osa ebakindlaid valijaid viimasel hetkel Clintoni tagant ära, märgib The Times.
Ajaleht New York Post avaldas eelmisel nädalal väidetavalt Hunter Bideni sülearvutist pärinevad e-kirjad, mille mõni lõik andvat tunnistust, justkui olevat Hunter kasutanud oma endisest asepresidendist isa enda äritegevuse toetamiseks ning viidanud ka isa võimalikule soovile saada tehingutest oma osa. Trump ja tema toetajad leiavad, et tegemist on Bideni perekonna suure korruptsiooni paljastamisega, kuid Wray ning justiitsminister Bill Barr pole ilmutanud suurt entusiasmi nende andmete uurimisel.
"Peame saama peaprokuröri (kes on USA-s ka justiitsminister - toim.) tegutsema," ütles Trump teisipäeval telekanalile Fox News, lisades, et Barr peaks kiirustama.
Ajalehe The Washington Post andmeil olevat Trump kitsas ringis arutanud ideed vallandada nii Barr kui Wray pärast 3. novembri valimisi. Väidetavalt peab ta Wray nimetamist FBI juhiks 2017. aastal üheks oma kõige ebaõnnestunumaks personaliotsuseks. Samuti olevat Valge Maja personalijuht Mark Meadows kritiseerinud teravalt Wrayd.
Barr on aga administratsiooni sisemise kriitika all selle eest, et tema korraldatud uurimine eelmise presidendi Barack Obama algatatud uurimise kohta Trumpi 2016. aasta presidendikampaania ja Venemaa seostee kohta lõppes ilma Trumpi eelkäija rikkumisi tuvastamata.
Sel nädalal lisandus Hunter Bideni e-kirjade skandaali uus tegelane, tema endine äripartner Tony Bobulinski, kes kinnitas kirjade õigsust ning tunnistas, et ühe Hiina energiaettevõttega plaanitava tehingu juures olnud viide 10-protsendisele osalusele pidi minema Joe Bidenile. Samuti kinnitas ta, et kui Hunter eitab oma isa osalemist tema äritegevuses, siis tegelikult see nii ei olnud ning tegemist olevat kogu Bidenite perekonna ettevõtmisega.
Bobulinski kohta, kes on ise eitanud oma poliitilisi motiive, on vähe teada, tunnistab The Times. Kuid leht viitab, et eelmisel aastal Caymani saartel peetud kohtuvaidluses ühe muu Hiina ettevõtetega seotud tegingute üle seadis kohtunik Bobulinski usaldusväärsuse kahtluse alla. Samuti tekitab Bobulinski neutraalsuse suhtes kahtlusi see, et Trump kutsus ta oma külalisena neljapäevaõhtust televäitlust Bideniga jälgima.
Juhtumit ei muuda selgemaks ka see, et ei demokraadid ega ka ajakirjandus ei ole Hunter Bideni e-kirjade teemat laialt kajastanud ega kommenteerinud, põhjustades sellega Trumpi ja tema toetajate raevu. Sotsiaalmediavõrgustik Twitter takistas isegi New York Posti artikli levitamist ning samuti piiras seda Facebook.
Demokraadid on seni eitanud Joe Bideni seoseid oma poja äritegevusega ning samuti on tõstatatud küsimus, kas e-kirjad ei või olla omandatud või isegi fabritseeritud Venemaa abil, mis USA luure hinnangul võib püüda valimistel Trumpi toetada nagu ta seda tegi 2016. aastal.
Vaatlejate hinnangul ei saa äsjasel skandaalil olla ka nii suurt mõju valimistulemustele, kui oli 2016. aastal Hillary Clintoni e-mailide skandaalil. Esiteks ei ole seekord nii palju valijaid, kes ei ole veel oma seisukohta kujundanud. Teiseks aga sobitus Clintoni teema üleval hoidmine 2016. aastal Trumpi poolt hoopis paremini välisministri ja endise esimese leedi kuvandiga, mis nagunii oli paljude jaoks kahtlane. Bidenil ei ole sellist tausta, tõdeb The Times ning lisab, et küsitlused näitavad, et mida rohkem valijad Bidenit näevad, seda rohkem ta hakkab neile meeldima.
Kolmandaks on teema tundlik ka Trumpi enda jaoks, kuna tema lapsed on juhtivatel kohtadel nii tema enda äriimpeeriumis kui ka administratsiooni ja valimiskampaania meeskonnas. Lisaks tuli eelmisel nädalal välja, et Trumpil on Hiinas salajane pangaarve ning erinevalt Bidenist, kes on oma maksuandmed avalikustanud, näidates oma tulusid ja nende allikaid, ei ole Trump seda teinud. | Meedia: Trump tahab tagandada Bideni ründamisest hoidunud FBI juhti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trump sooviks, et FBI direktor Christopher Wray alustaks uurimist Bideni poja Hunter Bideni äritegevust Ukrainas ja Hiinas puudutavate väidetavate e-kirjade asjus, mis justkui näitaks Bideni perekonna korruptiivset tegevust. Trump lootis, et Bidenite suhtes algatatud uurimine andnuks tema presidendikampaaniale samasuguse tõuke nagu 2016. aastal, kui tollane FBI juht James Comey kaks nädalat enne valimispäeva tõi demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni e-kirjade suhtes käivitatud uurimises välja uued kompromiteerivad andmed. Demokraadid leiavad, et tollane uurimine viis suure osa ebakindlaid valijaid viimasel hetkel Clintoni tagant ära, märgib The Times.
Ajaleht New York Post avaldas eelmisel nädalal väidetavalt Hunter Bideni sülearvutist pärinevad e-kirjad, mille mõni lõik andvat tunnistust, justkui olevat Hunter kasutanud oma endisest asepresidendist isa enda äritegevuse toetamiseks ning viidanud ka isa võimalikule soovile saada tehingutest oma osa. Trump ja tema toetajad leiavad, et tegemist on Bideni perekonna suure korruptsiooni paljastamisega, kuid Wray ning justiitsminister Bill Barr pole ilmutanud suurt entusiasmi nende andmete uurimisel.
"Peame saama peaprokuröri (kes on USA-s ka justiitsminister - toim.) tegutsema," ütles Trump teisipäeval telekanalile Fox News, lisades, et Barr peaks kiirustama.
Ajalehe The Washington Post andmeil olevat Trump kitsas ringis arutanud ideed vallandada nii Barr kui Wray pärast 3. novembri valimisi. Väidetavalt peab ta Wray nimetamist FBI juhiks 2017. aastal üheks oma kõige ebaõnnestunumaks personaliotsuseks. Samuti olevat Valge Maja personalijuht Mark Meadows kritiseerinud teravalt Wrayd.
Barr on aga administratsiooni sisemise kriitika all selle eest, et tema korraldatud uurimine eelmise presidendi Barack Obama algatatud uurimise kohta Trumpi 2016. aasta presidendikampaania ja Venemaa seostee kohta lõppes ilma Trumpi eelkäija rikkumisi tuvastamata.
Sel nädalal lisandus Hunter Bideni e-kirjade skandaali uus tegelane, tema endine äripartner Tony Bobulinski, kes kinnitas kirjade õigsust ning tunnistas, et ühe Hiina energiaettevõttega plaanitava tehingu juures olnud viide 10-protsendisele osalusele pidi minema Joe Bidenile. Samuti kinnitas ta, et kui Hunter eitab oma isa osalemist tema äritegevuses, siis tegelikult see nii ei olnud ning tegemist olevat kogu Bidenite perekonna ettevõtmisega.
Bobulinski kohta, kes on ise eitanud oma poliitilisi motiive, on vähe teada, tunnistab The Times. Kuid leht viitab, et eelmisel aastal Caymani saartel peetud kohtuvaidluses ühe muu Hiina ettevõtetega seotud tegingute üle seadis kohtunik Bobulinski usaldusväärsuse kahtluse alla. Samuti tekitab Bobulinski neutraalsuse suhtes kahtlusi see, et Trump kutsus ta oma külalisena neljapäevaõhtust televäitlust Bideniga jälgima.
Juhtumit ei muuda selgemaks ka see, et ei demokraadid ega ka ajakirjandus ei ole Hunter Bideni e-kirjade teemat laialt kajastanud ega kommenteerinud, põhjustades sellega Trumpi ja tema toetajate raevu. Sotsiaalmediavõrgustik Twitter takistas isegi New York Posti artikli levitamist ning samuti piiras seda Facebook.
Demokraadid on seni eitanud Joe Bideni seoseid oma poja äritegevusega ning samuti on tõstatatud küsimus, kas e-kirjad ei või olla omandatud või isegi fabritseeritud Venemaa abil, mis USA luure hinnangul võib püüda valimistel Trumpi toetada nagu ta seda tegi 2016. aastal.
Vaatlejate hinnangul ei saa äsjasel skandaalil olla ka nii suurt mõju valimistulemustele, kui oli 2016. aastal Hillary Clintoni e-mailide skandaalil. Esiteks ei ole seekord nii palju valijaid, kes ei ole veel oma seisukohta kujundanud. Teiseks aga sobitus Clintoni teema üleval hoidmine 2016. aastal Trumpi poolt hoopis paremini välisministri ja endise esimese leedi kuvandiga, mis nagunii oli paljude jaoks kahtlane. Bidenil ei ole sellist tausta, tõdeb The Times ning lisab, et küsitlused näitavad, et mida rohkem valijad Bidenit näevad, seda rohkem ta hakkab neile meeldima.
Kolmandaks on teema tundlik ka Trumpi enda jaoks, kuna tema lapsed on juhtivatel kohtadel nii tema enda äriimpeeriumis kui ka administratsiooni ja valimiskampaania meeskonnas. Lisaks tuli eelmisel nädalal välja, et Trumpil on Hiinas salajane pangaarve ning erinevalt Bidenist, kes on oma maksuandmed avalikustanud, näidates oma tulusid ja nende allikaid, ei ole Trump seda teinud.
### Response:
Meedia: Trump tahab tagandada Bideni ründamisest hoidunud FBI juhti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soomes lõid lasteaiatöötajad murulapi, kuhu istutasid metsa pinnakattetaimi nagu kanarbikku ja mustikaid. Kui lapsed said lühikest aega sel metsalapil mängida ja istutuskastides kasvavaid taimi hooldada, paranesid nende tervisenäitajad. Bakterikooslused laste soolestikus oli muutunud rikkalikumaks ning laste nahk nägi üldiselt varasemast tervem välja, vahendab ScienceAlert.
Katselappidel mänginud lapsi võrreldi ka tavalistes lasteaedades asfaldil, sillutisel ja kruusal mängivate lastega. Võrreldes viimastega oli metsalapil mänginud kolme-, nelja- ja viie-aastastel lastel veres rohkem T-rakke ja muid hea immuunsuse markereid ning seda juba pärast 28 päeva uues keskkonnas mängimist.
Helsingi ülikooli keskkonnateadlase Marja Roslundi sõnul ilmnes, et metsa meenutaval murulapil mänginud laste soolestik oli sarnane nende laste soolestikule, kes käivad seal iga päev.
Betoon, mets või muruplats?
Uurijad võrdlesid kümne lasteaia keskkonna mõju neis käivatele lastele. Kokku käis neis 75 kolme- kuni viieaastast last. Ühes osas lasteaedadest olid tavalised linnaaiad, kus oli palju betooni ja kruusa. Teistes viidi lapsi iga päev loodusesse. Kolmandates ehk neljas ülejäänud lasteaias katsetati aga metsa meenutava muruplatsiga. Kõigil lastel lasti oma lasteaia keskkonnas mängida 28 päeva jooksul viiel päeval nädalas.
Teadlased võrdlesid laste naha ja soolestiku mikrobioomi enne ja pärast neljanädalast katset. Võrdlus näitas, et rohelapil mänginud laste tervisenäitajad olid teiste lastega võrreldes paranenud. Juba ühe kuuga muutusid metsalapil mänginud laste soolestik ja nahk bakteririkkamaks ning üldine immuunsus tugevamaks. Tulemused olid suuresti samasugused kui iga päev loodusesse viidud eakaaslastel.
Täpsemalt oli mulla, rohu ja puudega mänginud lastel rohkem gammaproteobaktereid, mis suurendasid laste naha kaitsevõimet. Lastel oli veres rohkem ka immuunsust parandavaid eritisi ning vähem interleukin-17A nimelist tsütokiini, mis soodustab immuunsushaigusi.
Elurikkuse hüpotees
Varasemad uuringudki näitavad, et kokkupuude rohelusega ja hea immuunsüsteem on omavahel kuidagi seotud. Samas polnud siiani päris selge, kas üks tõesti mõjutab teist. Nüüd Soomes tehtud uuring esimene omalaadne, kus seda lapsi ümbritseva keskkonna muutmisega näidata prooviti.
Kuigi äsjane uuring ei anna vastuseid kõigile teemaga seotud küsimustele, toetab see põhiideed, et muutus keskkonna mikroobirikkuses võib üsna hõlpsasti mõjutada laste väljakujunenud soolestiku mikrobioomi ja aidata nende immuunsusel tugevamaks muutuda.
Ideed, mille järgi elurikas keskkond mõjutab meie immuunsust, nimetatakse nn elurikkuse hüpoteesiks. Selle järgi võib linnade elurikkuse kadu olla vähemalt osalt süüdi inimeste immuunsusega seotud haiguste sagenemises. Autorite sõnul räägivad nende uuringu tulemused elurikkuse hüpoteesi kasuks. Ühtlasi toetab uuring ideed, et tänapäeva väikese elurikkusega elukeskkonnad võivad muuta meie immuunsüsteemi nii-öelda rumalamaks ja aidata seeläbi kaasa immuunsusega seotud haiguste levikule.
Siiski pole uuringu tulemused ammendavad ning vaja oleks suurema valimiga täiendavaid uuringuid mujalt maailmast.
Loodus on meie tervisele hea teistegi varasemate uuringute järgi. Näiteks hoiab looduses käimine laste silmanägemist ja on seotud parema vaimse tervisega. Roheluses viibimine on seotud ka struktuurimuutustega laste ajus. Maal elavatel lastel esineb aga vähem astmat ja allergiaid.
Uuring avaldati ajakirjas Science Advances. | Soome lasteaiad parandasid metsalappidega laste immuunsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soomes lõid lasteaiatöötajad murulapi, kuhu istutasid metsa pinnakattetaimi nagu kanarbikku ja mustikaid. Kui lapsed said lühikest aega sel metsalapil mängida ja istutuskastides kasvavaid taimi hooldada, paranesid nende tervisenäitajad. Bakterikooslused laste soolestikus oli muutunud rikkalikumaks ning laste nahk nägi üldiselt varasemast tervem välja, vahendab ScienceAlert.
Katselappidel mänginud lapsi võrreldi ka tavalistes lasteaedades asfaldil, sillutisel ja kruusal mängivate lastega. Võrreldes viimastega oli metsalapil mänginud kolme-, nelja- ja viie-aastastel lastel veres rohkem T-rakke ja muid hea immuunsuse markereid ning seda juba pärast 28 päeva uues keskkonnas mängimist.
Helsingi ülikooli keskkonnateadlase Marja Roslundi sõnul ilmnes, et metsa meenutaval murulapil mänginud laste soolestik oli sarnane nende laste soolestikule, kes käivad seal iga päev.
Betoon, mets või muruplats?
Uurijad võrdlesid kümne lasteaia keskkonna mõju neis käivatele lastele. Kokku käis neis 75 kolme- kuni viieaastast last. Ühes osas lasteaedadest olid tavalised linnaaiad, kus oli palju betooni ja kruusa. Teistes viidi lapsi iga päev loodusesse. Kolmandates ehk neljas ülejäänud lasteaias katsetati aga metsa meenutava muruplatsiga. Kõigil lastel lasti oma lasteaia keskkonnas mängida 28 päeva jooksul viiel päeval nädalas.
Teadlased võrdlesid laste naha ja soolestiku mikrobioomi enne ja pärast neljanädalast katset. Võrdlus näitas, et rohelapil mänginud laste tervisenäitajad olid teiste lastega võrreldes paranenud. Juba ühe kuuga muutusid metsalapil mänginud laste soolestik ja nahk bakteririkkamaks ning üldine immuunsus tugevamaks. Tulemused olid suuresti samasugused kui iga päev loodusesse viidud eakaaslastel.
Täpsemalt oli mulla, rohu ja puudega mänginud lastel rohkem gammaproteobaktereid, mis suurendasid laste naha kaitsevõimet. Lastel oli veres rohkem ka immuunsust parandavaid eritisi ning vähem interleukin-17A nimelist tsütokiini, mis soodustab immuunsushaigusi.
Elurikkuse hüpotees
Varasemad uuringudki näitavad, et kokkupuude rohelusega ja hea immuunsüsteem on omavahel kuidagi seotud. Samas polnud siiani päris selge, kas üks tõesti mõjutab teist. Nüüd Soomes tehtud uuring esimene omalaadne, kus seda lapsi ümbritseva keskkonna muutmisega näidata prooviti.
Kuigi äsjane uuring ei anna vastuseid kõigile teemaga seotud küsimustele, toetab see põhiideed, et muutus keskkonna mikroobirikkuses võib üsna hõlpsasti mõjutada laste väljakujunenud soolestiku mikrobioomi ja aidata nende immuunsusel tugevamaks muutuda.
Ideed, mille järgi elurikas keskkond mõjutab meie immuunsust, nimetatakse nn elurikkuse hüpoteesiks. Selle järgi võib linnade elurikkuse kadu olla vähemalt osalt süüdi inimeste immuunsusega seotud haiguste sagenemises. Autorite sõnul räägivad nende uuringu tulemused elurikkuse hüpoteesi kasuks. Ühtlasi toetab uuring ideed, et tänapäeva väikese elurikkusega elukeskkonnad võivad muuta meie immuunsüsteemi nii-öelda rumalamaks ja aidata seeläbi kaasa immuunsusega seotud haiguste levikule.
Siiski pole uuringu tulemused ammendavad ning vaja oleks suurema valimiga täiendavaid uuringuid mujalt maailmast.
Loodus on meie tervisele hea teistegi varasemate uuringute järgi. Näiteks hoiab looduses käimine laste silmanägemist ja on seotud parema vaimse tervisega. Roheluses viibimine on seotud ka struktuurimuutustega laste ajus. Maal elavatel lastel esineb aga vähem astmat ja allergiaid.
Uuring avaldati ajakirjas Science Advances.
### Response:
Soome lasteaiad parandasid metsalappidega laste immuunsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedu klubides Kaunase Granitas-Karys ja Klaipeda HC Dragunas on meeskonnaliikmeid, kes puutusid kokku positiivse viirusetesti teinutega. Balti liiga juhatus otsustas, et antud olukorras ei tohi meeskonnad mängudele sõita. Riia Celtnieksil on teistsugused probleemid, sest Läti-siseste reeglite kohaselt ei saaks paljud tiimiliikmed reisida.
Nii tulebki Eestisse vaid Balti liiga hetkeliider Dobele ZRHK Tenax, kel sarnaseid muresid pole ning peab nädalavahetusel kaks kohtumist. Laupäeval mängib Tenax kolmekordse Balti liiga võitja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vastu ning päev hiljem külastab Viljandi HC-d.
Kõik kolm meeskonda on Balti liigas juba pikaajalised osalejad, kuid eelmisel hooajal vastamisi ei mindud. Kehra kohtus viimati Tenaxiga hooajal 2017/18 ning kaotas küllalt tasavägised mängud nii kodus kui võõrsil. Viljandi eelmised vastasseisud Läti valitseva meistriga toimusid 2018/19 ning võõrsil saadud kolmeväravalise kaotuse järel alistuti kodus koguni 14 väravaga.
Tenax juhib hetkel Balti liigat, olles võitnud kõik viis kohtumist. Tõsi, seni pole ei Leedu ega Eesti konkurentidega mängitud. Tenaxil on kümme punkti, nagu ka Põlva Servitil, kel üks kohtumine enam peetud. Kolmandal astmel on Vilniuse VHC Šviesa üheksa silmaga. Kehral ja Viljandil on tabelis neli ning SK Tapa/N.R. Energy'l kaks punkti.
Nädalavahetuse mängud Balti liigas:
24.10. 19.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Dobele ZRHK Tenax
25.10. 18.00 Viljandi HC – Dobele ZRHK Tenax | Koroonakriis kahandas käsipalli Balti liiga nädalavahetuse kahemänguliseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedu klubides Kaunase Granitas-Karys ja Klaipeda HC Dragunas on meeskonnaliikmeid, kes puutusid kokku positiivse viirusetesti teinutega. Balti liiga juhatus otsustas, et antud olukorras ei tohi meeskonnad mängudele sõita. Riia Celtnieksil on teistsugused probleemid, sest Läti-siseste reeglite kohaselt ei saaks paljud tiimiliikmed reisida.
Nii tulebki Eestisse vaid Balti liiga hetkeliider Dobele ZRHK Tenax, kel sarnaseid muresid pole ning peab nädalavahetusel kaks kohtumist. Laupäeval mängib Tenax kolmekordse Balti liiga võitja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vastu ning päev hiljem külastab Viljandi HC-d.
Kõik kolm meeskonda on Balti liigas juba pikaajalised osalejad, kuid eelmisel hooajal vastamisi ei mindud. Kehra kohtus viimati Tenaxiga hooajal 2017/18 ning kaotas küllalt tasavägised mängud nii kodus kui võõrsil. Viljandi eelmised vastasseisud Läti valitseva meistriga toimusid 2018/19 ning võõrsil saadud kolmeväravalise kaotuse järel alistuti kodus koguni 14 väravaga.
Tenax juhib hetkel Balti liigat, olles võitnud kõik viis kohtumist. Tõsi, seni pole ei Leedu ega Eesti konkurentidega mängitud. Tenaxil on kümme punkti, nagu ka Põlva Servitil, kel üks kohtumine enam peetud. Kolmandal astmel on Vilniuse VHC Šviesa üheksa silmaga. Kehral ja Viljandil on tabelis neli ning SK Tapa/N.R. Energy'l kaks punkti.
Nädalavahetuse mängud Balti liigas:
24.10. 19.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Dobele ZRHK Tenax
25.10. 18.00 Viljandi HC – Dobele ZRHK Tenax
### Response:
Koroonakriis kahandas käsipalli Balti liiga nädalavahetuse kahemänguliseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Reformierakonna toetus langes maikuus Emori andmetel 24 protsendi peale, on see olnud aasta vältel stabiilselt 30 protsendi juures. Kaja Kallase juhitud opositsioonipartei toetus oktoobrikuus on aga kõrgeim, mis see 2020. aastal olnud on - 33 protsenti ehk ühe protsendipunkti võrra kõrgem septembrist.
Teisel kohal on jätkuvalt Keskerakond, kelle toetus langes ühe protsendipunkti võrra 17 protsendi peale.
Kui koalitsioonis oleva Keskerakonna toetus langes ühe protsendipunkti võrra, nägid teised koalitsioonierakonnad väikest tõusu: EKRE toetus kasvas septembriga võrreldes kahe protsendipunkti võrra 15 protsendi peale ning Isamaa toetus nihkus viie protsendi pealt kuuele.
Eesti 200 toetus püsis oktoobrikuus sama - 13 protsenti. Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes on olnud nendega aasta vältel stabiilselt samal pulgal, aga kaotas ühe punkti ning on 11-protsendilise toetusega viiendal kohal.
Eestimaa Roheliste toetus oli uuringufirma andmetel oktoobrikuus kolm protsenti ning Eesti Tulevikuerakonna toetus oli kaks protsenti.
Koalitsiooniparteide kogutoetus oli oktoobrikuus 38 protsenti, koalitsioonierakondade toetus oli 44 protsenti.
Kantar Emor kasutab oma uuringu valimiks kontaktide baasi, kus on ligikaudu 30 000 vastajakontakti, kellest kord kuus küsitletakse juhuvalimiga soo, vanuse, rahvuse ja elukoha järgi 1000, saades esindusliku pildi Eesti täisealistest kodanikest. | Kantar Emor: Reformierakonna toetus oktoobris kasvas aasta kõrgeimaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Reformierakonna toetus langes maikuus Emori andmetel 24 protsendi peale, on see olnud aasta vältel stabiilselt 30 protsendi juures. Kaja Kallase juhitud opositsioonipartei toetus oktoobrikuus on aga kõrgeim, mis see 2020. aastal olnud on - 33 protsenti ehk ühe protsendipunkti võrra kõrgem septembrist.
Teisel kohal on jätkuvalt Keskerakond, kelle toetus langes ühe protsendipunkti võrra 17 protsendi peale.
Kui koalitsioonis oleva Keskerakonna toetus langes ühe protsendipunkti võrra, nägid teised koalitsioonierakonnad väikest tõusu: EKRE toetus kasvas septembriga võrreldes kahe protsendipunkti võrra 15 protsendi peale ning Isamaa toetus nihkus viie protsendi pealt kuuele.
Eesti 200 toetus püsis oktoobrikuus sama - 13 protsenti. Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes on olnud nendega aasta vältel stabiilselt samal pulgal, aga kaotas ühe punkti ning on 11-protsendilise toetusega viiendal kohal.
Eestimaa Roheliste toetus oli uuringufirma andmetel oktoobrikuus kolm protsenti ning Eesti Tulevikuerakonna toetus oli kaks protsenti.
Koalitsiooniparteide kogutoetus oli oktoobrikuus 38 protsenti, koalitsioonierakondade toetus oli 44 protsenti.
Kantar Emor kasutab oma uuringu valimiks kontaktide baasi, kus on ligikaudu 30 000 vastajakontakti, kellest kord kuus küsitletakse juhuvalimiga soo, vanuse, rahvuse ja elukoha järgi 1000, saades esindusliku pildi Eesti täisealistest kodanikest.
### Response:
Kantar Emor: Reformierakonna toetus oktoobris kasvas aasta kõrgeimaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moenädala kolmanda päeva avas modernsete, funktsionaalsete ja alati mugavust väärtustavate disainide poolest tuntud Iris Janvier moemaja, mis liigub uue kollektsiooniga jätkusuutlikkuse poole. Tänavamoele ja mugavusele fookuse pannud Iris Janvieri kollektsioonis on erikohal orgaanilised kangad, mis on loodud jätkusuutlikke tootmisprotsesse arvesse võttes.
Iris Janvier moemaja Autor/allikas: Erlend Štaub
Seejärjel vallutas lava Piret Kuresaare moemaja, mille sügistalvise kollektsiooni värvigammas kohtuvad erinevates varjundites beežid ja hallid toonid. "Oleme kasutanud kõrgkvaliteedilist siidi ja villaseid kangaid, millest valmivad mantlid, kleidid ja pükskostüümid. Samuti on see aasta esimest korda laval meie oma print," tutvustas Piret Kuresaar uut loomingut.
Piret Kuresaar moemaja Autor/allikas: Erlend Štaub
Põhjamaine moebränd WOOM hoolitseb selle eest, et sügistalvisel hooajal end soojas hoida. WOOM-i sügistalvine kollektsioon loob vabaduse nautida tormituultega sügisilma ja jäiseid talvetuuli. Sulemantlite ja -jakkide kollektsiooni täiendavad hoogsa joonega villased mantlid.
WOOM Tallinn Fashion Weekil Autor/allikas: Erlend Štaub
Neljandana vallutas moelava Eesti juurtega bränd Alpaka. Alpaka esitles kollektsiooni, mis ühendab omavahel luksuslikud materjalid ja mängulised nüansid. Esmakordselt tuli esitlusele Alpaka uus mänguline Seasonless Luxury Leisure kollektsioon, mis ühendab endas pehme ja sooja alpakavilla, luksusliku mooruspuu siidi ning orgaanilise Pima puuvilla.
Alpaka kollektsioon Tallinn Fashion Weekil Autor/allikas: Erlend Štaub
Moenädala kolmandale päevale pani punkti AMANJEDA by Katrin Kuldma, tuues TFW moelavale meeste- ja naistekollektsioonid, mida esitleti nii mugavas vaba aja võtmes kui ka kaasaegse kergusega formaalsemas versioonis. Meeste kollektsiooni mudelite hulgas on maalähedasest ruudulisest puuvillaflanellist ja teksakangast jakkpluusid, brändile omaselt elegantse joonega villakangastest bleisrid ja ülikonnad ning siidjatest puuvilladest klassikalised särgid. Oluliseks osaks sügishooajal on mantlid ja soojad ning kerged mahulised tuulekindlad parkad. Naiste kollektsioon tõi moelavale meeste stiilidega harmoneeruvad koloriidid ning ikoonilised mudelid. Muhu Couture'i tikandid olid moepubliku ees kogu ulatuses nii summutatud monokroomsetes kui ka kirgastes ja värviküllastes toonides. Nii stiili kui värvimäng jätkub inspireerituna meeste klassikalistest särgimudelietst – ikooniline särkkleidi mudel on kollektsioonis nii maalähedasest ruudulisest puuvillaflanellist ja teksakangast kui klassikalise päevasärgi triibulisena. Oluline osa on ka kergetel ja duubelkašmiirist mantlitel.
AMANJEDA by Katrin Kuldma kollektsioon Tallinn Fashion Weekil Autor/allikas: Erlend Štaub | TFW kolmas päev tõi endaga originaalprindid ja jätkusuutliku mõtteviisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moenädala kolmanda päeva avas modernsete, funktsionaalsete ja alati mugavust väärtustavate disainide poolest tuntud Iris Janvier moemaja, mis liigub uue kollektsiooniga jätkusuutlikkuse poole. Tänavamoele ja mugavusele fookuse pannud Iris Janvieri kollektsioonis on erikohal orgaanilised kangad, mis on loodud jätkusuutlikke tootmisprotsesse arvesse võttes.
Iris Janvier moemaja Autor/allikas: Erlend Štaub
Seejärjel vallutas lava Piret Kuresaare moemaja, mille sügistalvise kollektsiooni värvigammas kohtuvad erinevates varjundites beežid ja hallid toonid. "Oleme kasutanud kõrgkvaliteedilist siidi ja villaseid kangaid, millest valmivad mantlid, kleidid ja pükskostüümid. Samuti on see aasta esimest korda laval meie oma print," tutvustas Piret Kuresaar uut loomingut.
Piret Kuresaar moemaja Autor/allikas: Erlend Štaub
Põhjamaine moebränd WOOM hoolitseb selle eest, et sügistalvisel hooajal end soojas hoida. WOOM-i sügistalvine kollektsioon loob vabaduse nautida tormituultega sügisilma ja jäiseid talvetuuli. Sulemantlite ja -jakkide kollektsiooni täiendavad hoogsa joonega villased mantlid.
WOOM Tallinn Fashion Weekil Autor/allikas: Erlend Štaub
Neljandana vallutas moelava Eesti juurtega bränd Alpaka. Alpaka esitles kollektsiooni, mis ühendab omavahel luksuslikud materjalid ja mängulised nüansid. Esmakordselt tuli esitlusele Alpaka uus mänguline Seasonless Luxury Leisure kollektsioon, mis ühendab endas pehme ja sooja alpakavilla, luksusliku mooruspuu siidi ning orgaanilise Pima puuvilla.
Alpaka kollektsioon Tallinn Fashion Weekil Autor/allikas: Erlend Štaub
Moenädala kolmandale päevale pani punkti AMANJEDA by Katrin Kuldma, tuues TFW moelavale meeste- ja naistekollektsioonid, mida esitleti nii mugavas vaba aja võtmes kui ka kaasaegse kergusega formaalsemas versioonis. Meeste kollektsiooni mudelite hulgas on maalähedasest ruudulisest puuvillaflanellist ja teksakangast jakkpluusid, brändile omaselt elegantse joonega villakangastest bleisrid ja ülikonnad ning siidjatest puuvilladest klassikalised särgid. Oluliseks osaks sügishooajal on mantlid ja soojad ning kerged mahulised tuulekindlad parkad. Naiste kollektsioon tõi moelavale meeste stiilidega harmoneeruvad koloriidid ning ikoonilised mudelid. Muhu Couture'i tikandid olid moepubliku ees kogu ulatuses nii summutatud monokroomsetes kui ka kirgastes ja värviküllastes toonides. Nii stiili kui värvimäng jätkub inspireerituna meeste klassikalistest särgimudelietst – ikooniline särkkleidi mudel on kollektsioonis nii maalähedasest ruudulisest puuvillaflanellist ja teksakangast kui klassikalise päevasärgi triibulisena. Oluline osa on ka kergetel ja duubelkašmiirist mantlitel.
AMANJEDA by Katrin Kuldma kollektsioon Tallinn Fashion Weekil Autor/allikas: Erlend Štaub
### Response:
TFW kolmas päev tõi endaga originaalprindid ja jätkusuutliku mõtteviisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleval õppeaastal on Eesti kõrgkoolides kokku veidi üle 2300 doktorandi. Seda on ligi 1000 õppuri võrra vähem kui näiteks 2011/2012 õppeaastal, kui doktorantide arv oli viimase 15 aasta suurim – siis oli doktoriõppes veidi üle 3000 inimese.
Haridus- ja teadusministeeriumi strateegiate järgi võiks igal aastal toimuda umbes 300 doktorikraadi kaitsmist. Reaalsus on aga see, et eesmärgist täitub praegu napilt üle kahe kolmandiku, ütles haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar.
"Näiteks 2018/2019 õppeaastal kaitses doktorikraadi 235 doktoranti ning paraku me ei näe ka, et see näitaja võiks lähiajal loodetud kujul kasvada. Üheks probleemiks ongi olnud kindlasti madal doktorandi toetus, mis on sundinud doktorante liigsele hõivatusele muu tööga ning ei ole võimaldanud tal täies mahus teadustööle keskenduda," ütles Padar.
Seepärast näebki valmiv seaduseelnõu ühe punktina ette, et tulevikus saavad doktorandid tehtava teadustöö eest suuremat tasu. Praegu on doktorantide põhitoetus 660 eurot kuus, aga sihiks on võetud, et doktorandid teeniksid võrdselt Eesti keskmise palgaga.
Kas doktorandid võiksid juba järgmisel aastal pangakontol keskmise palga arvu näha, on Padari sõnul veel vara öelda. "Hetkel konkreetsetest summadest on keeruline rääkida, kuna riigieelarve seadus on hetkel veel riigikogus arutluses ning enne selle vastu võtmist ei saa me konkreetseid summasid lubada. Me mõtleme nendele stsenaariumitele, tingimustele, kuidas saaksime üleminekut varem rakendada," lausus Parar.
Ta lisas, et tulevikus ei kannaks rahaline süst enam doktorantide toetuse nime, vaid see oleks nooremteaduri töötasu. Soov on, et enamus doktorantidest oleksid ülikoolidega töölepingulises suhtes ja saaksid nii keskenduda täielikult oma teadustööle.
"Kindlasti on tal seal ka teatavad ülikoolis õpetamise kohustused, mis ei ole otseselt teadustööga seotud, siiski on see doktoriõppe üks osa, aga põhimõtteliselt oleks tema põhitegevus doktoritöö," rääkis Padar.
Eesti Maaülikooli rektor ja Eesti rektorite nõukogu juhatuse liige, Mait Klaasseni sõnul on planeeritav doktorantide toetuse suurendamine, aga ka nooremteaduri tiitel hädatarvilikud seadusmuudatused, mida kõik ülikoolid ootavad.
Klaassen ütles, et täna on kõik ülikoolid, hädas sellega, et neile ei tule enam eestikeelseid doktorante. Muud majandussektorid võtavad ülikoolilõpetajad endale, kuivõrd tasu on suurem ja seda on kergem teenida kui doktoritööd tehes.
"Kui nüüd doktorandi tasu tõstetakse ja doktorandid on kõik nooremteaduritena meil kirjas, saame tunduvalt rohkem, ma ei tahaks öelda, et paremaid, aga vähemalt suuremat valikut on võimalik välja valida meie tulevastest doktorantidest. See on kindlasti meie edu pant," sõnas Klaassen. | Eelnõu: doktorandid hakkavad saama Eesti keskmist palka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleval õppeaastal on Eesti kõrgkoolides kokku veidi üle 2300 doktorandi. Seda on ligi 1000 õppuri võrra vähem kui näiteks 2011/2012 õppeaastal, kui doktorantide arv oli viimase 15 aasta suurim – siis oli doktoriõppes veidi üle 3000 inimese.
Haridus- ja teadusministeeriumi strateegiate järgi võiks igal aastal toimuda umbes 300 doktorikraadi kaitsmist. Reaalsus on aga see, et eesmärgist täitub praegu napilt üle kahe kolmandiku, ütles haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar.
"Näiteks 2018/2019 õppeaastal kaitses doktorikraadi 235 doktoranti ning paraku me ei näe ka, et see näitaja võiks lähiajal loodetud kujul kasvada. Üheks probleemiks ongi olnud kindlasti madal doktorandi toetus, mis on sundinud doktorante liigsele hõivatusele muu tööga ning ei ole võimaldanud tal täies mahus teadustööle keskenduda," ütles Padar.
Seepärast näebki valmiv seaduseelnõu ühe punktina ette, et tulevikus saavad doktorandid tehtava teadustöö eest suuremat tasu. Praegu on doktorantide põhitoetus 660 eurot kuus, aga sihiks on võetud, et doktorandid teeniksid võrdselt Eesti keskmise palgaga.
Kas doktorandid võiksid juba järgmisel aastal pangakontol keskmise palga arvu näha, on Padari sõnul veel vara öelda. "Hetkel konkreetsetest summadest on keeruline rääkida, kuna riigieelarve seadus on hetkel veel riigikogus arutluses ning enne selle vastu võtmist ei saa me konkreetseid summasid lubada. Me mõtleme nendele stsenaariumitele, tingimustele, kuidas saaksime üleminekut varem rakendada," lausus Parar.
Ta lisas, et tulevikus ei kannaks rahaline süst enam doktorantide toetuse nime, vaid see oleks nooremteaduri töötasu. Soov on, et enamus doktorantidest oleksid ülikoolidega töölepingulises suhtes ja saaksid nii keskenduda täielikult oma teadustööle.
"Kindlasti on tal seal ka teatavad ülikoolis õpetamise kohustused, mis ei ole otseselt teadustööga seotud, siiski on see doktoriõppe üks osa, aga põhimõtteliselt oleks tema põhitegevus doktoritöö," rääkis Padar.
Eesti Maaülikooli rektor ja Eesti rektorite nõukogu juhatuse liige, Mait Klaasseni sõnul on planeeritav doktorantide toetuse suurendamine, aga ka nooremteaduri tiitel hädatarvilikud seadusmuudatused, mida kõik ülikoolid ootavad.
Klaassen ütles, et täna on kõik ülikoolid, hädas sellega, et neile ei tule enam eestikeelseid doktorante. Muud majandussektorid võtavad ülikoolilõpetajad endale, kuivõrd tasu on suurem ja seda on kergem teenida kui doktoritööd tehes.
"Kui nüüd doktorandi tasu tõstetakse ja doktorandid on kõik nooremteaduritena meil kirjas, saame tunduvalt rohkem, ma ei tahaks öelda, et paremaid, aga vähemalt suuremat valikut on võimalik välja valida meie tulevastest doktorantidest. See on kindlasti meie edu pant," sõnas Klaassen.
### Response:
Eelnõu: doktorandid hakkavad saama Eesti keskmist palka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige rohkem uusi nakatunuid – 32 – tuvastati Harjumaal, 12 uut nakatunut tuvastati Ida-Virumaal, kaheksal positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Üks nakatunu tuvastati Saaremaal.
Tallinna lisandus 29 uut nakatunut. Harjumaa juhtumite puhul on neljal juhul tegemist varasema haigestunu lähikontaktsetega. Ühel juhul toodi viirus sisse Venemaalt. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on selgitamisel.
Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada üheksat kollet: ühe töökoha koldega on seotud 42, teise töökoha koldega kaheksa ning kolmandas töökoha koldes on samuti kaheksa haigestunut. Perekonna koldes on viis inimesest. Ühes kooli koldes on kuus inimest, neljandas töökoha koldes on üheksa nakatunut ning viiendas töökoha koldes kokku kuus inimest. Teises kooli koldes on viis haigestunut. Neljapäeval lisandunud peokoldes on kümme inimest.
Põhja regionaalosakonnas on jälgimisel üle 1600 inimese inimest, kellest 274 on haigestunud.
Ida-Virumaale lisandunud 12 juhust neli on seotud nakatumisega pereringis, kahel juhul sai nakatunu viiruse koolist ja kahel juhul lasteaiast. Ühel juhul leidis nakatumine aset töökohal, ühel juhul hooldekodus ning üks haigusjuht toodi sisse Euroopa Liidu riigist. Ühe nakatumise asjaolud on veel selgitamisel.
Ida regiooni tööpiirkonnas on seitse aktiivset kollet: Kohtla-Järve kooli koldega on seotud 11 ja Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega kaheksa inimest. Jõhvi kooli koldega on seotud üheksa ja Jõhvi hooldekeskuse koldega 21 haigestunut. Sillamäe kooli koldega on seotud 36 ja nii-öelda meelelahutusasutuse koldega on kokku seotud kümme haigusjuhtu. Narva töökoldes on seitse inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 670 inimese, kellest on haigestunud 116.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on 372 inimest, kellest 57 on haigestunud. Osakonna jälgimisel on kaks kollet – töökoha kolle Võrus 24 inimesega ja Jõgevamaa töökoha kolle 20 inimesega.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 100 inimese, kellest 18 on haigestunud.
Rahvastikuregistri andmetel lisandus üks uus koroonajuhtum ka Saaremaale, nakatumise asjaolud on selgitamisel. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 100 inimese, kellest 18 on positiivset.
Haiglaravi vajab 30 patsienti
23. oktoobri hommiku seisuga viibib haiglas 30 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on üks patsient.
Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund. Surmastatistikasse lisandusid 59-aastane mees ja 82-aastane naine, kes surid 17. ja 18. oktoobril oma kodus ning kellel surmajärgselt tuvastati SARS-CoV-2. Kokku on Eestis surnud 73 koroonaviirusega nakatunud inimest.
23. oktoobri seisuga on tervenenud 3418 inimest.
Eestis on kokku tehtud üle 249 000 esmase testi, nendest 4300 ehk 1,7 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. | Ööpäevaga lisandus 53 positiivset koroonatesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige rohkem uusi nakatunuid – 32 – tuvastati Harjumaal, 12 uut nakatunut tuvastati Ida-Virumaal, kaheksal positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Üks nakatunu tuvastati Saaremaal.
Tallinna lisandus 29 uut nakatunut. Harjumaa juhtumite puhul on neljal juhul tegemist varasema haigestunu lähikontaktsetega. Ühel juhul toodi viirus sisse Venemaalt. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on selgitamisel.
Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada üheksat kollet: ühe töökoha koldega on seotud 42, teise töökoha koldega kaheksa ning kolmandas töökoha koldes on samuti kaheksa haigestunut. Perekonna koldes on viis inimesest. Ühes kooli koldes on kuus inimest, neljandas töökoha koldes on üheksa nakatunut ning viiendas töökoha koldes kokku kuus inimest. Teises kooli koldes on viis haigestunut. Neljapäeval lisandunud peokoldes on kümme inimest.
Põhja regionaalosakonnas on jälgimisel üle 1600 inimese inimest, kellest 274 on haigestunud.
Ida-Virumaale lisandunud 12 juhust neli on seotud nakatumisega pereringis, kahel juhul sai nakatunu viiruse koolist ja kahel juhul lasteaiast. Ühel juhul leidis nakatumine aset töökohal, ühel juhul hooldekodus ning üks haigusjuht toodi sisse Euroopa Liidu riigist. Ühe nakatumise asjaolud on veel selgitamisel.
Ida regiooni tööpiirkonnas on seitse aktiivset kollet: Kohtla-Järve kooli koldega on seotud 11 ja Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega kaheksa inimest. Jõhvi kooli koldega on seotud üheksa ja Jõhvi hooldekeskuse koldega 21 haigestunut. Sillamäe kooli koldega on seotud 36 ja nii-öelda meelelahutusasutuse koldega on kokku seotud kümme haigusjuhtu. Narva töökoldes on seitse inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 670 inimese, kellest on haigestunud 116.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on 372 inimest, kellest 57 on haigestunud. Osakonna jälgimisel on kaks kollet – töökoha kolle Võrus 24 inimesega ja Jõgevamaa töökoha kolle 20 inimesega.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 100 inimese, kellest 18 on haigestunud.
Rahvastikuregistri andmetel lisandus üks uus koroonajuhtum ka Saaremaale, nakatumise asjaolud on selgitamisel. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 100 inimese, kellest 18 on positiivset.
Haiglaravi vajab 30 patsienti
23. oktoobri hommiku seisuga viibib haiglas 30 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on üks patsient.
Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund. Surmastatistikasse lisandusid 59-aastane mees ja 82-aastane naine, kes surid 17. ja 18. oktoobril oma kodus ning kellel surmajärgselt tuvastati SARS-CoV-2. Kokku on Eestis surnud 73 koroonaviirusega nakatunud inimest.
23. oktoobri seisuga on tervenenud 3418 inimest.
Eestis on kokku tehtud üle 249 000 esmase testi, nendest 4300 ehk 1,7 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 53 positiivset koroonatesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui sobilik on olla Tõusva Päikese Maal, et tervitada vabakaubanduse uue ajastu koidikut," ütles Briti väliskaubanduse minister Liz Truss leppe allkirjastamise tseremoonial Tokyos.
Trussi sõnul on tegu esimese tähtsa kaubandusleppega Suurbritannia jaoks saades Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) järel iseseisva kaubanduspoliitikaga riigiks.
Lepe peaks muutma 99 protsenti kahe riigi vahelisest kaubandusest tariifi-vabaks ja sellega suurendama pikemas perspektiivis Briti väliskaubandust Jaapaniga 2018. aastaga võrreldes 15,2 miljardi naela (19,9 miljardi dollari) võrra ning lihtsustama Briti firmade tegutsemist Jaapanis.
Finantsteenused moodustavad praegu Ühendkuningriigi suurima ekspordi Jaapanisse, nende osakaal on umbes 28 protsenti. Aga leppega odavnevad Jaapanis ka sellised tooted nagu Inglise vahuvein, Ühendkuningriigis toodetud riided ja jalanõud, Stiltoni juust, samuti küpsised ja sealiha.
Kokkuleppe alusel peaks astmeliselt vähenema Jaapani autodele kehtestatud tollid ning 2026. aastaks täielikult kaduma nagu see on praegu sätestatud Jaapani ja Euroopa Liidu kaubanduskokkuleppes.
Jaapani välisminister Toshimitsu Motegi märkis omakorda, et uus kahepoolne vabakaubanduslepe tagab pidevuse pärast senist kaubanduslepet Euroopaga. Ta lisas, et uued koostöövaldkonnad on e-kaubandus ja finantsteenused.
Jaapani praegune vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga hõlmab Suurbritanniat kuni selle aasta lõpuni.
Leppe peavad jõustumiseks heaks kiitma ka mõlema riigi parlamendid. Jaapanis leiab see aset ilmselt järgmisel nädalal.
Kohtumisel väljendas Truss huvi ühineda ka praegu 11 riiki ühendava Vaikse ookeani kaubanduskokkuleppega (CPTPP), mille liikmed on Jaapan, Kanada, Austraalia, Brunei, Tšiili, Malaisia, Mehhiko, Uus-Meremaa, Peruu, Singapur ja Vietnam. | Jaapan ja Ühendkuningriik sõlmisid Brexiti-järgse vabakaubandusleppe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui sobilik on olla Tõusva Päikese Maal, et tervitada vabakaubanduse uue ajastu koidikut," ütles Briti väliskaubanduse minister Liz Truss leppe allkirjastamise tseremoonial Tokyos.
Trussi sõnul on tegu esimese tähtsa kaubandusleppega Suurbritannia jaoks saades Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) järel iseseisva kaubanduspoliitikaga riigiks.
Lepe peaks muutma 99 protsenti kahe riigi vahelisest kaubandusest tariifi-vabaks ja sellega suurendama pikemas perspektiivis Briti väliskaubandust Jaapaniga 2018. aastaga võrreldes 15,2 miljardi naela (19,9 miljardi dollari) võrra ning lihtsustama Briti firmade tegutsemist Jaapanis.
Finantsteenused moodustavad praegu Ühendkuningriigi suurima ekspordi Jaapanisse, nende osakaal on umbes 28 protsenti. Aga leppega odavnevad Jaapanis ka sellised tooted nagu Inglise vahuvein, Ühendkuningriigis toodetud riided ja jalanõud, Stiltoni juust, samuti küpsised ja sealiha.
Kokkuleppe alusel peaks astmeliselt vähenema Jaapani autodele kehtestatud tollid ning 2026. aastaks täielikult kaduma nagu see on praegu sätestatud Jaapani ja Euroopa Liidu kaubanduskokkuleppes.
Jaapani välisminister Toshimitsu Motegi märkis omakorda, et uus kahepoolne vabakaubanduslepe tagab pidevuse pärast senist kaubanduslepet Euroopaga. Ta lisas, et uued koostöövaldkonnad on e-kaubandus ja finantsteenused.
Jaapani praegune vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga hõlmab Suurbritanniat kuni selle aasta lõpuni.
Leppe peavad jõustumiseks heaks kiitma ka mõlema riigi parlamendid. Jaapanis leiab see aset ilmselt järgmisel nädalal.
Kohtumisel väljendas Truss huvi ühineda ka praegu 11 riiki ühendava Vaikse ookeani kaubanduskokkuleppega (CPTPP), mille liikmed on Jaapan, Kanada, Austraalia, Brunei, Tšiili, Malaisia, Mehhiko, Uus-Meremaa, Peruu, Singapur ja Vietnam.
### Response:
Jaapan ja Ühendkuningriik sõlmisid Brexiti-järgse vabakaubandusleppe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ja Jeesus vastas talle: "Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna."
-- Matteuse 8:20
"Ainult pisarais võin vaadata, millest inimene on tehtud, mida inimene teeb, mis inimesest saab. Tehtud on mullast, sigitatud süüs, sünnitatud piinaks. Ta teeb kurja, mida ei tohi, inetust, mis on kohatu, tühisust, mis on kõlbmatu. Saab tuleroaks, ussi kõhutäiteks, mädahunnikuks. [---] Õnnelikud on need, kes surevad enne, kui ilmavalgust näevad, tundes surma enne, kui saavad teada, mis on elu. [---] Kui suur on äng, mis surelikku ahistab, ja mure, mis närib! Ärevus rõhub, hirm kohutab, värin paneb võbisema, õud ajab taga, valu närib, kurbus ajab segaseks, segasus kurvastab!" (tlk. Marju Lepajõe)[1]
Nõnda kirjutab Lotario dei Segni, hilisem paavst Innocentius III (1160–1216) oma traktaadis "Inimolu viletsusest". Olgu teispoolsusega, kuidas on, siinpoolsest kannatusest ei päästa mitte miski. Ja see kannatus ei pea isegi olema füüsiline. Hoolimata sellest, mis eesmärgil elu puudumist või lõppemist taotletakse, olgu paradiis või olematus, elu on sellest hoolimata häda ja vaev. Seega, kust tuleb kannatus ja kuhu kaob rahu?
*
Oleme harjunud rääkima Schopenhauerist ja Cioranist, Kogujast ja nihilistist Nietzschest, ent jätame sageli kahe silma vahele tema, kes alustas algusest. Peter Wessel Zapffe (1899–1990) alustab oma "Viimset messiat"[2] järgnevalt:
"Ammumöödunud ajal ärkas mees ühel ööl üles ja nägi ennast.
Ta nägi, et on ilmalaotuse all alasti, kodutu omaenese kehas. Kõik asjad lagunesid ta uuriva mõtte ees ning tema pääs rullus lahti ime ime järel, õudus õuduse järel.
Siis ärkas ka naine ja ütles, et on aeg minna ja tappa. Ja mees haaras oma vibu ja noole, hinge ja käe abielu viljad, ning läks välja tähise taeva alla. Aga siis, kui loomad saabusid joogikohta, kus ta neid juba vanast harjumusest ootas, ei tundnud ta oma veres enam tiigri hüpet, vaid suurt ülistuslaulu kannatusvendlusele kõige elava vahel.
Sel päeval ei tulnud ta saagiga koju ning kui nad ta järgmise noorkuu ajal leidsid, istus ta surnult joogikoha ääres."
*
Zapffe ei ole loomulikult esimene suur pessimist ega jää ilmselt viimaseks, ehkki meie aja sundoptimism on laastav. Küll aga on tema see, kes ei seo pessimistlikku hoiakut ja elu mõttetuse/mõttekuse küsimust mitte abstraktse "olemise" või mingi filosoofilise "seisundiga", vaid püüab leida sellele seletust. Ja leiabki.
Inimene on nimelt täiesti lootusetu juhtum, sest ta on ülearenenud. Zapffe võrdleb inimest muinasaegsete hirvedega, keda arvatakse olevat välja surnud seetõttu, et nende evolutsiooni käigus aina võimsamaks ja raskemaks muutunud sarved osutusid ühel hetkel kandjaile takistuseks ning viisid seeläbi hukkasaamiseni. Inimene on samasugune väärareng, absurdsus, rüvedus, bioloogiline paradoks, milles väljendub elu ennasthävitavus. Inimene otsib vastuseid suurtele küsimustele ja nõuab taga õigust, sest ta on selleks võimeline. Suur loodus on tema arengus pannud mängu kõik, andes talle enneolematu vaimse võimekuse, ent jätnud ta sellega üksi. Ja oma suures üksinduses peab inimene oma uudishimuliku ja nõudliku meelega tulema toime maailmas, mis ei ole tema vaimsete püüdluste jaoks loodud.
Loodus ei vasta säärastele küsimustele, sest need ei ole bioloogilise elu seisukohalt lihtsalt olulised. Aga inimene ometigi küsib, tema võime seda teha on karjuvas vastuolus kogu ülejäänud loodusega. Seega maksab inimene oma võimete eest lõppematu rahulolematuse ja ahistusega ränka hinda. Tuletagem siinkohal meelde, et teadaolevalt on vaid üks muu loom ealeski midagi küsinud.[3] Zapffe nendib – ja õigusega – et inimene on söönud hää ja kurja tundmise puust ning selle eest paradiisist välja aetud.
*
Mida selle teadmisega pääle hakata? Kui meie eksistentsiaalsete püüdluste bioloogiline mõttetus teravalt selgeks saab, tuleb pöörduda filosoofia poole, et näha, kas seda teed mööda on võimalik olemist kuidagi vähem valulikuks mõelda. Ent mis tähtsust on mõningal valulikkusel suure tühjusega võrreldes?
*
Kannatuste merega silmitsi seistes jõudis Schopenhauer järeldusele, et kõiges on süüdi elutahe, mis tõukab aina edasi ja edasi tegutsema, ehkki pääsu võib pakkuda mõistus, mis seda tahet mõnel puhul vaigistada suudab. Schopenhaueri järgija Philipp Mainländer (tegelikult Philipp Batz, 1841–1876) pöörab aga kõik pää pääle ning kirjeldab maailma surmatahtest läbi imbununa, ületades sellega võrratult frankfurtlase pessimismi. Tema nägemuses sai maailm alguse jumalast, kellel oli vaid üks soov – surra. Seda sai ta paraku teha vaid end tükkidena ainelisse universumisse aheldades ning sestap on kõigesse siin ilmas kätketud ihalus mitteolemise järgi ja maailma juhib hoopis lõputu surmatahe. Ajapikku peaks inimkondki seega esmalt paljunemise lõpetama ning seejärel endale otsa pääle tegema.
Mainländer ise nõnda toimiski ning poos end 34-aastaselt üles. Selleks kasutas ta muuseas oma trükisooja pääteose "Lunastuse filosoofia" (Philosophie der Erlösung) köidete virna. Mainländeri filosoofia on tõenäoliselt üks süngemaid, mis eales kirja pandud. Sellal kui mitmed teised pessimistid on vähemasti argielus näinud helgemaid hetki või väärtuslikke momente, mis võiks kasvõi silmapilguks kaaluda üles eksistentsiaalse tühjuse, märgib Mainländeri kõiksust läbiva surmatungi idee täielikku ja igikestvat maailmapõlgust. Kui meie maailmas ei ole mitte midagi ihaldusväärset, sest ülim eesmärk on mitteolemine, siis ei saa mitte miski maine kuidagi kasulik olla. Nihilistlikult põhiseisukohalt on siiski üsna kergesti võimalik kaitsta egoistlikult motiveeritud tegevusi, kui need on kuidagi indiviidile vajalikud. Mainländeri käsitluses on aga tõeliselt vajalik vaid see, mis surmatungi järgimisele lähemale viib, olgu selleks eneseeitus ja askeetlus või aktiivmeetodid iseenda likvideerimisel.
Mainländeri kaasaegne ja Schopenhaueri järgija Julius Bahnsen (1830–1881) surmatahet ei näe, kuid tema vaade on vähemalt samavõrd sünge. Mõistus ilma tahteta on võimetu ning tahte kustutamist ei saa tahta, sest see oleks lahendamatu vastuolu. Mõistus võib tulla lagedale millega tahes, ent satub paratamatusse konflikti irratsionaalse tahtega, ent välja lülitada ei saa kumbagi, mistap pole ka inimesel sellest ahelast iialgi pääsu.
*
Me oleme mõistetud alatiselt ning lõppematult kannatama, seejuures ilma vähimagi võimaluseta seda kuidagi mõtestada. Lihtsustatult võiks öelda, et pessimistid armastavad rota fortunae, saatuseratta ideed. Varem või hiljem litsutakse ka see, kes ajuti on ratta tipus ja sestap teistest kõrgemal, ratta alla. Ükskõik, kust alustada või mida teha, ühtmoodi viljatu on see kõigi jaoks.
*
Oluline on siiski eristada pessimismi ning maailmapõlgust. Klassikaline maailmapõlgus (contemptus mundi) on tuntud juba antiikajast, olulisem aga siiski hilisemas kristlikus traditsioonis. Maailmapõlgus on neis tähendanud askeesi ja kontemplatsiooni, viisi, kuidas anda kannatusterohkele ja tühja-tähja pääle kuluvale maisele elule mingi tähendus. Pessimistid, need tõsised, ei näe aga viisi, kuidas eksistentsile põhimõttelist tähendust anda. Isegi ajutised helgushetked on vaid üksikud sähvatused päratult sünges ja pimedas laotuses. Kui rumeenlane Cioran (1911–1995) kirjutab, et on ühe jalaga paradiisis nagu teised on ühe jalaga hauas ("Vihikud", 26. juuni 1957[4]), siis ei mõtle ta seda, et on jõudnud mingisuguse hämmastava selguseni, vaid ainult seda, et on mõistmise läbi jõudnud lähemale mitteolemisele.
Kui nii mõnigi teine filosoof on piirdunud eelkõige olemise tähenduse küsimusega, siis Emil Ciorani jaoks on märkimisväärselt oluline ka igapäevase kannatuse väljendamine: "Mida kauem elad, seda vähem näib, nagu oleks elamisest mingit kasu olnud." ("Sündimise ebaõnnest", 1973[5]).
Ciorani rõhutatult pessimistlik vaade nii eksistentsile kui inimelule tõi talle kirjandusliku tegevusega küll edu ("Iga raamat on edasilükatud enesetapp," ütleb Ciorani, ehkki enesetapp on tema käsitluses väärikas tegu), ent samas kaasa ka inimsuhete lagunemise. Samuti nihilistide hulka arvatud Samuel Beckett, kes oli varemalt Cioraniga tihedalt lävinud ja talle isegi raha laenanud, lakkas temaga suhtlemast, sest pidas Ciorani maailmavaadet liialt negatiivseks. Tõenäoliselt oli põhjus vähemalt osaliselt Becketti poliitilises aktiveerumises sellal, kui Cioran oma noorpõlve pattude tõttu ("Rumeenia muutmine"!) igasugusest ühiskondlikult aktiivsest tegevusest hoidus. Prantsuse avalikkus, mida ta pingsalt vältis, suhtus temasse aga vähemalt osaliselt kerge muigega, pidades teda samuti veidi liialt süngemeelseks. Optimistlikule 20. sajandile oli sedavõrd sünge ja samal ajal elegantselt veenev aforist siiski liiast.
*
Elu kirjeldamatult sünge ja sihituna näinud Ciorani ja Zapffe elulistele tõsiasjadele pilku heites võib näha, et iroonilisesl kombel elas esimene neist 84- ja teine 91-aastaseks. Eks väljendub selleski eksistentsi õelus ja kannatuste valmistamise potentsiaal.
Kus on kannatuse piirid? Cioran ütleb, et "piirkurbust ei ole". 1949. aastal sündinud saksa kirjandusteadlane ja kirjanik Ulrich Horstmann on oma raamatus "Elajas" (Das Untier) aga esitanud teooria, mille kohaselt on inimkonna ülim eesmärk iseenda hävitamine, liiv, mida tuul läbi kolpade tühjade silmakoobaste puhub (durch die Augenhöhlen unter das Schädeldach geblasene, rieselnde Sand). Lõplik rahu saabub siis, kui oleme jõudnud tagasi anorgaanilisele tasandile. Vajadusel saab selleks kasutada tuumarelvi. Kannatusfilosoofia pole kusagile kadunud. On veel teejuhte, kes inimkonda olemasolu mõttetuse mõistmise teel juhiks.
1 Terviktekst on leitav "Keskaja kirjanduse antoloogias" (Varrak 2013).
2 Ehkki "Viimne messias" on Zapffe tuntuim ja tõlgituim tekst, on tegu vaid lühendusega pikemast traktaadist "Om det tragiske" ("Traagikast"). Siiski sisaldab "Viimne messiaski" Zapffe mõtte olulisimat osa, st nii käsitlust eksistentsi mõttetusest kui sellest, miks see meid ahistab, kui ka "arstimeid paanika vastu", ehk meetodeid, mille abil inimesed elu mõttetusega toime tulevad.
3 See loom oli märkimisväärset kognitiivset võimekust näidanud papagoi Alex, kes küsis kord, mis värvi ta on. Isegi inimahvid, kellest nii mõnelegi on õpetatud viipekeelt, pole siiani suutnud küsimusi esitada, ehkki neile on selleks vajalikud tööriistad antud.
4 Ciorani 1997. aastal ilmunud "Vihikud" (Cahiers 1957–1972) on koostatud mõtlejast maha jäänud kirjatükkide, mis tema rohketesse teostesse ei mahtunud, põhjal. Ciorani elukaaslase Simone Boué koostatud mahukas köide sisaldab hulgaliselt säravaid aforisme, aga ka päevakajalisi mõtteid kaasaaegse kultuuri kohta, nt 05.jaanuaril 1960: "Albert Camus hukkus autoõnnetuses. Ta suri hetkel, kui kogu maailm ja võibolla ka ta ise teadsid, et tal pole enam midagi öelda ja elades võiks ta vaid oma ebaproportsionaalsest, teotavast, isegi naeruväärsest hiilgusest ilma jääda. Tohutu lein, kui sain eile õhtul kl 11 Montparnasse'is tema surmast teada. Suurepärane vähetähtis kirjanik, kes oli ometi suur, sest oli prii vulgaarsusest, hoolimata kõigist austusavaldustest, mis talle osaks langesid."
5 Eesti keeles Tõnu Õnnepalu tõlkes, Varrak 2012. | Rauno Alliksaar. Anorgaanilise aine eksistentsiaalne rahu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ja Jeesus vastas talle: "Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna."
-- Matteuse 8:20
"Ainult pisarais võin vaadata, millest inimene on tehtud, mida inimene teeb, mis inimesest saab. Tehtud on mullast, sigitatud süüs, sünnitatud piinaks. Ta teeb kurja, mida ei tohi, inetust, mis on kohatu, tühisust, mis on kõlbmatu. Saab tuleroaks, ussi kõhutäiteks, mädahunnikuks. [---] Õnnelikud on need, kes surevad enne, kui ilmavalgust näevad, tundes surma enne, kui saavad teada, mis on elu. [---] Kui suur on äng, mis surelikku ahistab, ja mure, mis närib! Ärevus rõhub, hirm kohutab, värin paneb võbisema, õud ajab taga, valu närib, kurbus ajab segaseks, segasus kurvastab!" (tlk. Marju Lepajõe)[1]
Nõnda kirjutab Lotario dei Segni, hilisem paavst Innocentius III (1160–1216) oma traktaadis "Inimolu viletsusest". Olgu teispoolsusega, kuidas on, siinpoolsest kannatusest ei päästa mitte miski. Ja see kannatus ei pea isegi olema füüsiline. Hoolimata sellest, mis eesmärgil elu puudumist või lõppemist taotletakse, olgu paradiis või olematus, elu on sellest hoolimata häda ja vaev. Seega, kust tuleb kannatus ja kuhu kaob rahu?
*
Oleme harjunud rääkima Schopenhauerist ja Cioranist, Kogujast ja nihilistist Nietzschest, ent jätame sageli kahe silma vahele tema, kes alustas algusest. Peter Wessel Zapffe (1899–1990) alustab oma "Viimset messiat"[2] järgnevalt:
"Ammumöödunud ajal ärkas mees ühel ööl üles ja nägi ennast.
Ta nägi, et on ilmalaotuse all alasti, kodutu omaenese kehas. Kõik asjad lagunesid ta uuriva mõtte ees ning tema pääs rullus lahti ime ime järel, õudus õuduse järel.
Siis ärkas ka naine ja ütles, et on aeg minna ja tappa. Ja mees haaras oma vibu ja noole, hinge ja käe abielu viljad, ning läks välja tähise taeva alla. Aga siis, kui loomad saabusid joogikohta, kus ta neid juba vanast harjumusest ootas, ei tundnud ta oma veres enam tiigri hüpet, vaid suurt ülistuslaulu kannatusvendlusele kõige elava vahel.
Sel päeval ei tulnud ta saagiga koju ning kui nad ta järgmise noorkuu ajal leidsid, istus ta surnult joogikoha ääres."
*
Zapffe ei ole loomulikult esimene suur pessimist ega jää ilmselt viimaseks, ehkki meie aja sundoptimism on laastav. Küll aga on tema see, kes ei seo pessimistlikku hoiakut ja elu mõttetuse/mõttekuse küsimust mitte abstraktse "olemise" või mingi filosoofilise "seisundiga", vaid püüab leida sellele seletust. Ja leiabki.
Inimene on nimelt täiesti lootusetu juhtum, sest ta on ülearenenud. Zapffe võrdleb inimest muinasaegsete hirvedega, keda arvatakse olevat välja surnud seetõttu, et nende evolutsiooni käigus aina võimsamaks ja raskemaks muutunud sarved osutusid ühel hetkel kandjaile takistuseks ning viisid seeläbi hukkasaamiseni. Inimene on samasugune väärareng, absurdsus, rüvedus, bioloogiline paradoks, milles väljendub elu ennasthävitavus. Inimene otsib vastuseid suurtele küsimustele ja nõuab taga õigust, sest ta on selleks võimeline. Suur loodus on tema arengus pannud mängu kõik, andes talle enneolematu vaimse võimekuse, ent jätnud ta sellega üksi. Ja oma suures üksinduses peab inimene oma uudishimuliku ja nõudliku meelega tulema toime maailmas, mis ei ole tema vaimsete püüdluste jaoks loodud.
Loodus ei vasta säärastele küsimustele, sest need ei ole bioloogilise elu seisukohalt lihtsalt olulised. Aga inimene ometigi küsib, tema võime seda teha on karjuvas vastuolus kogu ülejäänud loodusega. Seega maksab inimene oma võimete eest lõppematu rahulolematuse ja ahistusega ränka hinda. Tuletagem siinkohal meelde, et teadaolevalt on vaid üks muu loom ealeski midagi küsinud.[3] Zapffe nendib – ja õigusega – et inimene on söönud hää ja kurja tundmise puust ning selle eest paradiisist välja aetud.
*
Mida selle teadmisega pääle hakata? Kui meie eksistentsiaalsete püüdluste bioloogiline mõttetus teravalt selgeks saab, tuleb pöörduda filosoofia poole, et näha, kas seda teed mööda on võimalik olemist kuidagi vähem valulikuks mõelda. Ent mis tähtsust on mõningal valulikkusel suure tühjusega võrreldes?
*
Kannatuste merega silmitsi seistes jõudis Schopenhauer järeldusele, et kõiges on süüdi elutahe, mis tõukab aina edasi ja edasi tegutsema, ehkki pääsu võib pakkuda mõistus, mis seda tahet mõnel puhul vaigistada suudab. Schopenhaueri järgija Philipp Mainländer (tegelikult Philipp Batz, 1841–1876) pöörab aga kõik pää pääle ning kirjeldab maailma surmatahtest läbi imbununa, ületades sellega võrratult frankfurtlase pessimismi. Tema nägemuses sai maailm alguse jumalast, kellel oli vaid üks soov – surra. Seda sai ta paraku teha vaid end tükkidena ainelisse universumisse aheldades ning sestap on kõigesse siin ilmas kätketud ihalus mitteolemise järgi ja maailma juhib hoopis lõputu surmatahe. Ajapikku peaks inimkondki seega esmalt paljunemise lõpetama ning seejärel endale otsa pääle tegema.
Mainländer ise nõnda toimiski ning poos end 34-aastaselt üles. Selleks kasutas ta muuseas oma trükisooja pääteose "Lunastuse filosoofia" (Philosophie der Erlösung) köidete virna. Mainländeri filosoofia on tõenäoliselt üks süngemaid, mis eales kirja pandud. Sellal kui mitmed teised pessimistid on vähemasti argielus näinud helgemaid hetki või väärtuslikke momente, mis võiks kasvõi silmapilguks kaaluda üles eksistentsiaalse tühjuse, märgib Mainländeri kõiksust läbiva surmatungi idee täielikku ja igikestvat maailmapõlgust. Kui meie maailmas ei ole mitte midagi ihaldusväärset, sest ülim eesmärk on mitteolemine, siis ei saa mitte miski maine kuidagi kasulik olla. Nihilistlikult põhiseisukohalt on siiski üsna kergesti võimalik kaitsta egoistlikult motiveeritud tegevusi, kui need on kuidagi indiviidile vajalikud. Mainländeri käsitluses on aga tõeliselt vajalik vaid see, mis surmatungi järgimisele lähemale viib, olgu selleks eneseeitus ja askeetlus või aktiivmeetodid iseenda likvideerimisel.
Mainländeri kaasaegne ja Schopenhaueri järgija Julius Bahnsen (1830–1881) surmatahet ei näe, kuid tema vaade on vähemalt samavõrd sünge. Mõistus ilma tahteta on võimetu ning tahte kustutamist ei saa tahta, sest see oleks lahendamatu vastuolu. Mõistus võib tulla lagedale millega tahes, ent satub paratamatusse konflikti irratsionaalse tahtega, ent välja lülitada ei saa kumbagi, mistap pole ka inimesel sellest ahelast iialgi pääsu.
*
Me oleme mõistetud alatiselt ning lõppematult kannatama, seejuures ilma vähimagi võimaluseta seda kuidagi mõtestada. Lihtsustatult võiks öelda, et pessimistid armastavad rota fortunae, saatuseratta ideed. Varem või hiljem litsutakse ka see, kes ajuti on ratta tipus ja sestap teistest kõrgemal, ratta alla. Ükskõik, kust alustada või mida teha, ühtmoodi viljatu on see kõigi jaoks.
*
Oluline on siiski eristada pessimismi ning maailmapõlgust. Klassikaline maailmapõlgus (contemptus mundi) on tuntud juba antiikajast, olulisem aga siiski hilisemas kristlikus traditsioonis. Maailmapõlgus on neis tähendanud askeesi ja kontemplatsiooni, viisi, kuidas anda kannatusterohkele ja tühja-tähja pääle kuluvale maisele elule mingi tähendus. Pessimistid, need tõsised, ei näe aga viisi, kuidas eksistentsile põhimõttelist tähendust anda. Isegi ajutised helgushetked on vaid üksikud sähvatused päratult sünges ja pimedas laotuses. Kui rumeenlane Cioran (1911–1995) kirjutab, et on ühe jalaga paradiisis nagu teised on ühe jalaga hauas ("Vihikud", 26. juuni 1957[4]), siis ei mõtle ta seda, et on jõudnud mingisuguse hämmastava selguseni, vaid ainult seda, et on mõistmise läbi jõudnud lähemale mitteolemisele.
Kui nii mõnigi teine filosoof on piirdunud eelkõige olemise tähenduse küsimusega, siis Emil Ciorani jaoks on märkimisväärselt oluline ka igapäevase kannatuse väljendamine: "Mida kauem elad, seda vähem näib, nagu oleks elamisest mingit kasu olnud." ("Sündimise ebaõnnest", 1973[5]).
Ciorani rõhutatult pessimistlik vaade nii eksistentsile kui inimelule tõi talle kirjandusliku tegevusega küll edu ("Iga raamat on edasilükatud enesetapp," ütleb Ciorani, ehkki enesetapp on tema käsitluses väärikas tegu), ent samas kaasa ka inimsuhete lagunemise. Samuti nihilistide hulka arvatud Samuel Beckett, kes oli varemalt Cioraniga tihedalt lävinud ja talle isegi raha laenanud, lakkas temaga suhtlemast, sest pidas Ciorani maailmavaadet liialt negatiivseks. Tõenäoliselt oli põhjus vähemalt osaliselt Becketti poliitilises aktiveerumises sellal, kui Cioran oma noorpõlve pattude tõttu ("Rumeenia muutmine"!) igasugusest ühiskondlikult aktiivsest tegevusest hoidus. Prantsuse avalikkus, mida ta pingsalt vältis, suhtus temasse aga vähemalt osaliselt kerge muigega, pidades teda samuti veidi liialt süngemeelseks. Optimistlikule 20. sajandile oli sedavõrd sünge ja samal ajal elegantselt veenev aforist siiski liiast.
*
Elu kirjeldamatult sünge ja sihituna näinud Ciorani ja Zapffe elulistele tõsiasjadele pilku heites võib näha, et iroonilisesl kombel elas esimene neist 84- ja teine 91-aastaseks. Eks väljendub selleski eksistentsi õelus ja kannatuste valmistamise potentsiaal.
Kus on kannatuse piirid? Cioran ütleb, et "piirkurbust ei ole". 1949. aastal sündinud saksa kirjandusteadlane ja kirjanik Ulrich Horstmann on oma raamatus "Elajas" (Das Untier) aga esitanud teooria, mille kohaselt on inimkonna ülim eesmärk iseenda hävitamine, liiv, mida tuul läbi kolpade tühjade silmakoobaste puhub (durch die Augenhöhlen unter das Schädeldach geblasene, rieselnde Sand). Lõplik rahu saabub siis, kui oleme jõudnud tagasi anorgaanilisele tasandile. Vajadusel saab selleks kasutada tuumarelvi. Kannatusfilosoofia pole kusagile kadunud. On veel teejuhte, kes inimkonda olemasolu mõttetuse mõistmise teel juhiks.
1 Terviktekst on leitav "Keskaja kirjanduse antoloogias" (Varrak 2013).
2 Ehkki "Viimne messias" on Zapffe tuntuim ja tõlgituim tekst, on tegu vaid lühendusega pikemast traktaadist "Om det tragiske" ("Traagikast"). Siiski sisaldab "Viimne messiaski" Zapffe mõtte olulisimat osa, st nii käsitlust eksistentsi mõttetusest kui sellest, miks see meid ahistab, kui ka "arstimeid paanika vastu", ehk meetodeid, mille abil inimesed elu mõttetusega toime tulevad.
3 See loom oli märkimisväärset kognitiivset võimekust näidanud papagoi Alex, kes küsis kord, mis värvi ta on. Isegi inimahvid, kellest nii mõnelegi on õpetatud viipekeelt, pole siiani suutnud küsimusi esitada, ehkki neile on selleks vajalikud tööriistad antud.
4 Ciorani 1997. aastal ilmunud "Vihikud" (Cahiers 1957–1972) on koostatud mõtlejast maha jäänud kirjatükkide, mis tema rohketesse teostesse ei mahtunud, põhjal. Ciorani elukaaslase Simone Boué koostatud mahukas köide sisaldab hulgaliselt säravaid aforisme, aga ka päevakajalisi mõtteid kaasaaegse kultuuri kohta, nt 05.jaanuaril 1960: "Albert Camus hukkus autoõnnetuses. Ta suri hetkel, kui kogu maailm ja võibolla ka ta ise teadsid, et tal pole enam midagi öelda ja elades võiks ta vaid oma ebaproportsionaalsest, teotavast, isegi naeruväärsest hiilgusest ilma jääda. Tohutu lein, kui sain eile õhtul kl 11 Montparnasse'is tema surmast teada. Suurepärane vähetähtis kirjanik, kes oli ometi suur, sest oli prii vulgaarsusest, hoolimata kõigist austusavaldustest, mis talle osaks langesid."
5 Eesti keeles Tõnu Õnnepalu tõlkes, Varrak 2012.
### Response:
Rauno Alliksaar. Anorgaanilise aine eksistentsiaalne rahu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue 28-punktilise süüdistuse kohaselt pole 52-aastane Becker täitnud kohustust avaldada võimudele temalt nõutavat teavet, samuti pole 2017. aastal pankrotistunud endine maailma esireket loovutanud lisaks Wimbledoni trofeedele ka oma kahte Austraalia lahtiste võidukarikat. Sakslane süüd omaks ei võta.
Süüdistuse kohaselt kuuluvad loovutamisele Beckeri 1985. ja 1989. aastal võidetud Wimbledoni trofeed. Neist esimese võitis sakslane kõigest 17-aastasena, saades sellega kõigi aegade noorimaks meesüksikmängu võitjaks. Endine tennisetäht võidutses Wimbledonis veel ka 1986. aastal, Austraalia lahtistel triumfeeris ta 1991. ja 1996. aastal.
Ehkki Londoni pankrotikohus kuulutas 2017. aasta juunis välja Beckeri pankroti, kuulub Saksamaa läbi aegade edukaima meestennisisti nimele tänaseni väidetavalt mitmeid kinnisvaraobjekte, samuti olevat tema pangakontodel enam kui miljon naela (ca 1,1 miljonit eurot).
Londonis resideeruva Beckeri kohtuprotsess algab järgmise aasta septembris. Süüdimõistmise korral ähvardab teda kuni seitsmeaastane vanglakaristus. | Boris Beckerit ähvardab kuni seitsmeaastane vanglakaristus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue 28-punktilise süüdistuse kohaselt pole 52-aastane Becker täitnud kohustust avaldada võimudele temalt nõutavat teavet, samuti pole 2017. aastal pankrotistunud endine maailma esireket loovutanud lisaks Wimbledoni trofeedele ka oma kahte Austraalia lahtiste võidukarikat. Sakslane süüd omaks ei võta.
Süüdistuse kohaselt kuuluvad loovutamisele Beckeri 1985. ja 1989. aastal võidetud Wimbledoni trofeed. Neist esimese võitis sakslane kõigest 17-aastasena, saades sellega kõigi aegade noorimaks meesüksikmängu võitjaks. Endine tennisetäht võidutses Wimbledonis veel ka 1986. aastal, Austraalia lahtistel triumfeeris ta 1991. ja 1996. aastal.
Ehkki Londoni pankrotikohus kuulutas 2017. aasta juunis välja Beckeri pankroti, kuulub Saksamaa läbi aegade edukaima meestennisisti nimele tänaseni väidetavalt mitmeid kinnisvaraobjekte, samuti olevat tema pangakontodel enam kui miljon naela (ca 1,1 miljonit eurot).
Londonis resideeruva Beckeri kohtuprotsess algab järgmise aasta septembris. Süüdimõistmise korral ähvardab teda kuni seitsmeaastane vanglakaristus.
### Response:
Boris Beckerit ähvardab kuni seitsmeaastane vanglakaristus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Just Film tähistab sel aastal oma 20. sünnipäeva ning lastefilmide võistlusprogrammi kuulub filme, mis ühelt poolt räägivad juba tuttavate tegelaste seiklustest ning teisalt toovad kinokülastajateni uued ja vahvad karakterid.
"Tegemist on tõeliselt lõbusa, kogu perele mõeldud ja naerma ajava programmiga," ütles Just Filmi festivali tegevjuht Mikk Granström.
Just Filmi lastefilmide võistlusprogramm Autor/allikas: Just Film
Filmidest lähemalt:
"Sipsik"
Raggie
Eesti/Taani 2020, 74 min
R: Meelis Arulepp, Karsten Kiilerich
Eesti lastekirjanduse üks armastatum kangelane, kaltsunukk Sipsik on saanud oma filmi täis muusikat, seiklusi ja tõelisi tundeid. Anu saab kuueaastaseks ja tunneb elust rõõmu – tal on suur vend Mart, kes on tüdruku parim sõber ning kellega koos on imetore mängida. Armastusest väikese õe vastu on Mart õmmelnud Anule sünnipäevaks kaltsunuku. Paraku saab idüll läbi, kui saabub 1. september ja Mart läheb jälle kooli ning Anu peab päevi ilma vennata veetma. Lisaks on Mardile tekkinud uued sõbrad ja õe jaoks jääb tal aina vähem aega. Ühel hetkel, kui Anu tunneb end eriti üksiku ja õnnetuna, ärkab kaltsunukk Sipsik nagu võluväel ellu. Vähemalt Anule tundub nii.
Nüüd on Anul silmi ainult Sipsiku jaoks. Ühised tegemised nukuga haaravad tüdruku kogu tähelepanu ning kõrvale jäävad nii Mart kui ka ema ja isa. Aga suured seikulused ja väljakutsed ootavad eest nii Anu kui ka Sipsikut.
"Ajavalvurid"
The Time Guardians
Venemaa 2020, 94 min
R: Alexey Telnov
Rahvusvaheline esilinastus
Väike tüdruk Ksyusha lapsendatakse tondilossilikust lastekodust toredasse perekonda – ta saab endale uue kunstnikust ema ja kirjanikust isa. Kõik kolm on äärmiselt õnnelikud ning õhtud veedetakse tihti pere keskel kodus, mil isa loeb tütrele lugusid oma mitmetest fantaasiaraamatutest. Idüllilisse ellu saabub aga järsk lõpp, kui Ksyusha isa vanad tuttavad proovivad perekonda lõhki kiskuda ning kõigele tipuks satub tüdruk emaga autoõnnetusse. Ärgates leiab tüdruk end aga isa raamatutest tuttavast Pimeduse Linnast, mis küll sarnaneb kodulinnale Peterburile, kuid on kõvasti pimedam ja külmem. Pimeduse Linnas elavad äärmiselt veidrad tegelased, keda valitseb hirmuäratav Nõid, kes soovib kõigest väest ka Ksyushat vangistada. Tüdruku ainukeseks liitlaseks uues kõhedas maailmas saab lustakas maagiliste võimetega assistent nimega Paramon, kellega koos võetakse ette ohtlik rännak, et leida üles Ajavõti, millega saab aega tagasi keerata ja nõnda ära hoida hirmus autoõnnetus ja päästa Ksyusha perekond igavesest pimedusest.
"Berti päevik"
Bert's Diary
Rootsi 2020, 95 min
R: Michael Lindgren
Treb Walker alias Bert Ljung teeb midagi, mis on poistele absoluutselt keelatud. Ta kirjutab päevikut. Mõelda vaid, kui klassi kõige tugevam poiss Klimp sellest teada saab! Siis teab varsti kogu maailm, kuidas Bert end tunneb, kui ta oma uued prillid koolis ette peab panema, kui teda jälitab hauabatsill, kui ta teeb koos Akega teaduslikke eksperimente, suitsetab salaja ja kirjutab päevikusse punase pliiatsiga, kui on armunud. "Berti päevik" on film, mis põhineb samanimelisel maailmakuulsal lasteraamatul. See on film poistele, kuid mida on huvitav vaadata ka tüdrukutel, kes tahavad teada, mida poisid tegelikult mõtlevad.
"Indiaanipoiss Yakari suur seiklus"
Yakari, a Spectacular Journey
Prantsusmaa 2020, 72 min
R: Xavier Giacometti, Toby Genkel
Väikese indiaanipoisi Yakari seiklused algavad päeval, mil ta otsustab iseseisvalt järgneda metsiku mustangi, indiaaninimega Tilluke Kõu, jälgedele. Teekonnal külastab Yakarit esimest korda elus tema õnneloom Suur Kotkas, kes kingib poisile ühe imelise sule ning maagilise võime loomadega rääkida. Kodust kaugel ning sügaval ohtliku jahihõimu territooriumil võtavad Yakari ja Tilluke Kõu vastu kõige ohtlikuma seikluse, mis juhatab nad õnnelikult tagasi koju. Imeline teekond koju pitseerib igavese sõpruse vapra indiaanipoisi ja tuulena kappava poni vahel.
"Jackie ja Oopjen"
Jackie and Oopjen
Holland 2020, 90 min
R: Annemarie van de Mond
12-aastase tagasihoidliku loomuga Jackie ema töötab Hollandi riiklikus kunstimuuseumis, kus on tallel mõned maailma tähtsamad kunstiteosed, mida imetledes tüdruk ka palju aega veedab. Kui ootamatult läheb kuulsalt Rembrandti maalilt kaduma selle subjekt, 17. sajandi naisterahvas nimega Oopjen, kahtlustavad muuseumi töötajad, et on toimunud sajandi kunstirööv, mis avalikkuse ette jõudes oleks ülemaailmne skandaal! Ainult Jackie teab, et tegelikult on Oopjen lihtsalt maali pealt ellu ärganud ning muuseumist jalga lasknud. Kõik selleks, et leida üles armastatud noorem õde Piek, kelle portree enam ammu tema enda maali kõrval ei ripu. Kuna vanast ajast pärit Oopjenil on raskusi 21. sajandil navigeerimisega, siis otsustab Jackie naist salaja aidata.
"Klaaspoiss"
Glassboy
Itaalia 2020, 100 min
R: Samuele Rossi
Maailma esilinastus
Pino on poiss, kellel on haruldane verehaigus, mille tõttu pole ta tavalise lapse elu elada saanud. Teda on alati tagasi hoitud ning piiratud, justkui oleks ta klaasist. Pino on aga elav poiss, kes tahab ülekõige kogeda suuri seiklusi, põnevaid mänge, tagajaamist ja teha ulakusi. Pino otsustab teha kannapöörde ning läheb otsima suuri seiklusi, mille ta muidugi õige pea ka leiab. Soe ja südamlik koguperefilm, mis näitab, et hoolimata raskustest ja katsumustest, on võimalik olla õnnelik, leida häid sõpru ja uusi seiklusi.
"Kodutänava piraadid"
Pirates Down the Street
Holland 2020, 95 min
R: Pim van Hoeven
Elu ontlikus rannalinnas pööratakse pea peale, kui sinna saabub elama perekond Blunderbuss – täiesti pesuehtne piraatide kamp, koos kõige selle juurde kuuluvaga, nagu mõõgavõitlused, silmaklapid, koduks olev piraadilaev, lemmikloomast kaheksajalg ja papagoi ning lõputu rummi rüüpamine. Linnakese lugupeetud elanikud on uutest naabritest ja nende elukommetest päris kohkunud, kuid Michael saab piraatide perepoeg Billyga peagi heaks sõbraks. Uutel sõpradel seisavad ees põnevad aardejahid ning ohtlikud seiklused, mis viivad nad vastamisi maailma kõige hirmuäratavama mereröövli Cornelius Konkskäega, kuid muretsemiseks pole põhjust – tõeline piraat ei tunne hirmu millegi ees, garr!
"Madison - sõprus kiirkäigul!"
Madison - A Fast Friendship
Saksamaa/Austria 2020, 90 min
R: Kim Strobl
Loo peategelane on 13-aastane Madison, kelle jaoks rattasõit on maailma kõige olulisem asi! Ta teeks kõik, et käia oma profiratturist isa jälgedes. Kui aga andekas ja ambitsioonikas noor rattaentusiast peab maanteeratta maastikuratta vastu vahetama, lähevad asjad lörri. Kuid uute sõprade abiga hakkab ta üsna pea avastama uusi eesmärke oma elus. Kas Madison suudab leida tee, mis lookleb jalgrattasõidust eemal? Kas rattasõit oli tõesti tema saatus? See on suure ja põneva seikluse algus…
"Margot' & Marguerite'i imeline seiklus"
The Fantastic Journey of Margot & Marguerite
Prantsusmaa 2020, 89 min
R: Pierre Core
Marguerite ja Margot on 12-aastased tüdrukud, kel on perekonnad, sõbrad, probleemid jms. Üks tüdruk elab aastal 1942 ja teine 2020, muidugi kui mitte arvesse võtta salapärast maagilist laegast, mis neid mõlemaid teineteise aega transpordib. Margotil ja Marguerite'l on midagi veel, mis neid ühendab – kummalgi tüdrukul pole isa. Üks kadus II maailmasõja ajal ning teine ei ela kodus. Tüdrukuid lahutab küll 70 aastat, aga tänu laekale alustavad nad seiklust, et leida oma olevik, avastada minevik ning oma perekondade mälestused.
"Must veski"
The Black Mill
Poola 2020, 100 min
R: Mariusz Palej
12-aastane Iwo elab külakeses, kus vaesus, lootusetus ja igavus iseloomustavad peaaegu iga päeva. Kunagine rikas kant sattus raskustesse, kui kohalik veskitehas maha põles ja enamik piirkonna elanikest jäi sissetulekuta. Iwo kaotas sel saatuslikul ööl oma isa, kes läks põlevasse veskisse ohvreid otsima ning sealt enam ei naasnud. Nüüd peavad Iwo ja tema ema hoolitsema Iwo väikese autistliku õe eest, keda Iwo sugugi ei salli ja keda teised lapsed nõiaks peavad. Nende arvamus aga muutub, kui Must Veski ellu ärkab ja tüdrukust kogu küla päästja saab.
"Suve mässajad"
Summer Rebels
Saksamaa/Slovakkia 2020, 93 min
R: Martina Sakova
11-aastane Jonas igatseb suve veeta ägeda vanaisa Bernardiga, koos paadiga kärestikke mööda sõites ja Slovakkia looduses seigeldes. Poisi meeleheitel ema on aga plaaninud suve veeta mere ääres. Jonas põgeneb kodust, et sõita salaja rongiga vanaisa juurde, aga kohale jõudes avastab, et eriti ägedast vanaisast on saanud vana toriseja ning poiss mõistab, miks ema tahtis suve pigem mujal veeta.
Jonas on üksi, samal ajal, kui vanaisa toriseb. Õnneks tutvub ta ägeda ja seiklusjanulise naabritüdruk Alexiga, kellega koos pannakse kokku veidi kahtlase maiguga plaan, kuidas saada kokku raha, et omale parv osta. Noorte plaan vallandab aga sündmuste laviini, mille tõttu satub Jonase vanaisa lausa vangi ja muidugi ajab Alexi ja Jonase omavahel tülli. Kuidas seiklus lõppeb ja kas Jonas leiab viisi, kuidas kogu segadus ära klaarida?
"Üks kõigi eest"
One For All
Hispaania 2020, 95 min
R: David Ilundain
Mis oleks, kui saaksid näha kõrvalt ühe kiusamisloo kulgemist ja seda täiesti uudses rollis – õpetajana? Vastuseid sellele küsimusele võime leida lõpmatult, kuid film "One For All" peegeldab ehedat lugu haiget saamisest, tegemisest ja ka kõige olulisemast ehk andestamisest. Kui tavaline koolilaps on rõõmsameelne, tegus ja tubli, siis kiusamine suudab luua midagi, mis ei meenuta hiljem seda poissi isegi mitte näo järgi. Selle kõige kulgemine on pikk protsess, põimides endaga kaasa pealtvaatajate, kiusajate ja teiste lood, tuues selgelt esile teadmise, et igal asjal on lugu. Sündmuste kulgemist iseloomustab teadmine, et filmis pole mitte peategelane, vaid iga roll on oluliselt välja toodud näitena tegelikust kiusamise ahelast.
Film linastub ka lapse õiguste programmis.
Lastefilmide võistlusprogrammi hindab ja võidufilmi valib Just Filmi viieliikmeline lastežürii. Kõik võistlusprogrammi filmid on eestikeelsete subtiitritega.
Pimedate Ööde Filmifestivali noorte- ja lastefilmide alafestival Just Film toimub tänavu 13. novembrist 29. novembrini. | Just Filmi lastefilmide võistlusprogrammist leiab ka "Sipsiku" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Just Film tähistab sel aastal oma 20. sünnipäeva ning lastefilmide võistlusprogrammi kuulub filme, mis ühelt poolt räägivad juba tuttavate tegelaste seiklustest ning teisalt toovad kinokülastajateni uued ja vahvad karakterid.
"Tegemist on tõeliselt lõbusa, kogu perele mõeldud ja naerma ajava programmiga," ütles Just Filmi festivali tegevjuht Mikk Granström.
Just Filmi lastefilmide võistlusprogramm Autor/allikas: Just Film
Filmidest lähemalt:
"Sipsik"
Raggie
Eesti/Taani 2020, 74 min
R: Meelis Arulepp, Karsten Kiilerich
Eesti lastekirjanduse üks armastatum kangelane, kaltsunukk Sipsik on saanud oma filmi täis muusikat, seiklusi ja tõelisi tundeid. Anu saab kuueaastaseks ja tunneb elust rõõmu – tal on suur vend Mart, kes on tüdruku parim sõber ning kellega koos on imetore mängida. Armastusest väikese õe vastu on Mart õmmelnud Anule sünnipäevaks kaltsunuku. Paraku saab idüll läbi, kui saabub 1. september ja Mart läheb jälle kooli ning Anu peab päevi ilma vennata veetma. Lisaks on Mardile tekkinud uued sõbrad ja õe jaoks jääb tal aina vähem aega. Ühel hetkel, kui Anu tunneb end eriti üksiku ja õnnetuna, ärkab kaltsunukk Sipsik nagu võluväel ellu. Vähemalt Anule tundub nii.
Nüüd on Anul silmi ainult Sipsiku jaoks. Ühised tegemised nukuga haaravad tüdruku kogu tähelepanu ning kõrvale jäävad nii Mart kui ka ema ja isa. Aga suured seikulused ja väljakutsed ootavad eest nii Anu kui ka Sipsikut.
"Ajavalvurid"
The Time Guardians
Venemaa 2020, 94 min
R: Alexey Telnov
Rahvusvaheline esilinastus
Väike tüdruk Ksyusha lapsendatakse tondilossilikust lastekodust toredasse perekonda – ta saab endale uue kunstnikust ema ja kirjanikust isa. Kõik kolm on äärmiselt õnnelikud ning õhtud veedetakse tihti pere keskel kodus, mil isa loeb tütrele lugusid oma mitmetest fantaasiaraamatutest. Idüllilisse ellu saabub aga järsk lõpp, kui Ksyusha isa vanad tuttavad proovivad perekonda lõhki kiskuda ning kõigele tipuks satub tüdruk emaga autoõnnetusse. Ärgates leiab tüdruk end aga isa raamatutest tuttavast Pimeduse Linnast, mis küll sarnaneb kodulinnale Peterburile, kuid on kõvasti pimedam ja külmem. Pimeduse Linnas elavad äärmiselt veidrad tegelased, keda valitseb hirmuäratav Nõid, kes soovib kõigest väest ka Ksyushat vangistada. Tüdruku ainukeseks liitlaseks uues kõhedas maailmas saab lustakas maagiliste võimetega assistent nimega Paramon, kellega koos võetakse ette ohtlik rännak, et leida üles Ajavõti, millega saab aega tagasi keerata ja nõnda ära hoida hirmus autoõnnetus ja päästa Ksyusha perekond igavesest pimedusest.
"Berti päevik"
Bert's Diary
Rootsi 2020, 95 min
R: Michael Lindgren
Treb Walker alias Bert Ljung teeb midagi, mis on poistele absoluutselt keelatud. Ta kirjutab päevikut. Mõelda vaid, kui klassi kõige tugevam poiss Klimp sellest teada saab! Siis teab varsti kogu maailm, kuidas Bert end tunneb, kui ta oma uued prillid koolis ette peab panema, kui teda jälitab hauabatsill, kui ta teeb koos Akega teaduslikke eksperimente, suitsetab salaja ja kirjutab päevikusse punase pliiatsiga, kui on armunud. "Berti päevik" on film, mis põhineb samanimelisel maailmakuulsal lasteraamatul. See on film poistele, kuid mida on huvitav vaadata ka tüdrukutel, kes tahavad teada, mida poisid tegelikult mõtlevad.
"Indiaanipoiss Yakari suur seiklus"
Yakari, a Spectacular Journey
Prantsusmaa 2020, 72 min
R: Xavier Giacometti, Toby Genkel
Väikese indiaanipoisi Yakari seiklused algavad päeval, mil ta otsustab iseseisvalt järgneda metsiku mustangi, indiaaninimega Tilluke Kõu, jälgedele. Teekonnal külastab Yakarit esimest korda elus tema õnneloom Suur Kotkas, kes kingib poisile ühe imelise sule ning maagilise võime loomadega rääkida. Kodust kaugel ning sügaval ohtliku jahihõimu territooriumil võtavad Yakari ja Tilluke Kõu vastu kõige ohtlikuma seikluse, mis juhatab nad õnnelikult tagasi koju. Imeline teekond koju pitseerib igavese sõpruse vapra indiaanipoisi ja tuulena kappava poni vahel.
"Jackie ja Oopjen"
Jackie and Oopjen
Holland 2020, 90 min
R: Annemarie van de Mond
12-aastase tagasihoidliku loomuga Jackie ema töötab Hollandi riiklikus kunstimuuseumis, kus on tallel mõned maailma tähtsamad kunstiteosed, mida imetledes tüdruk ka palju aega veedab. Kui ootamatult läheb kuulsalt Rembrandti maalilt kaduma selle subjekt, 17. sajandi naisterahvas nimega Oopjen, kahtlustavad muuseumi töötajad, et on toimunud sajandi kunstirööv, mis avalikkuse ette jõudes oleks ülemaailmne skandaal! Ainult Jackie teab, et tegelikult on Oopjen lihtsalt maali pealt ellu ärganud ning muuseumist jalga lasknud. Kõik selleks, et leida üles armastatud noorem õde Piek, kelle portree enam ammu tema enda maali kõrval ei ripu. Kuna vanast ajast pärit Oopjenil on raskusi 21. sajandil navigeerimisega, siis otsustab Jackie naist salaja aidata.
"Klaaspoiss"
Glassboy
Itaalia 2020, 100 min
R: Samuele Rossi
Maailma esilinastus
Pino on poiss, kellel on haruldane verehaigus, mille tõttu pole ta tavalise lapse elu elada saanud. Teda on alati tagasi hoitud ning piiratud, justkui oleks ta klaasist. Pino on aga elav poiss, kes tahab ülekõige kogeda suuri seiklusi, põnevaid mänge, tagajaamist ja teha ulakusi. Pino otsustab teha kannapöörde ning läheb otsima suuri seiklusi, mille ta muidugi õige pea ka leiab. Soe ja südamlik koguperefilm, mis näitab, et hoolimata raskustest ja katsumustest, on võimalik olla õnnelik, leida häid sõpru ja uusi seiklusi.
"Kodutänava piraadid"
Pirates Down the Street
Holland 2020, 95 min
R: Pim van Hoeven
Elu ontlikus rannalinnas pööratakse pea peale, kui sinna saabub elama perekond Blunderbuss – täiesti pesuehtne piraatide kamp, koos kõige selle juurde kuuluvaga, nagu mõõgavõitlused, silmaklapid, koduks olev piraadilaev, lemmikloomast kaheksajalg ja papagoi ning lõputu rummi rüüpamine. Linnakese lugupeetud elanikud on uutest naabritest ja nende elukommetest päris kohkunud, kuid Michael saab piraatide perepoeg Billyga peagi heaks sõbraks. Uutel sõpradel seisavad ees põnevad aardejahid ning ohtlikud seiklused, mis viivad nad vastamisi maailma kõige hirmuäratavama mereröövli Cornelius Konkskäega, kuid muretsemiseks pole põhjust – tõeline piraat ei tunne hirmu millegi ees, garr!
"Madison - sõprus kiirkäigul!"
Madison - A Fast Friendship
Saksamaa/Austria 2020, 90 min
R: Kim Strobl
Loo peategelane on 13-aastane Madison, kelle jaoks rattasõit on maailma kõige olulisem asi! Ta teeks kõik, et käia oma profiratturist isa jälgedes. Kui aga andekas ja ambitsioonikas noor rattaentusiast peab maanteeratta maastikuratta vastu vahetama, lähevad asjad lörri. Kuid uute sõprade abiga hakkab ta üsna pea avastama uusi eesmärke oma elus. Kas Madison suudab leida tee, mis lookleb jalgrattasõidust eemal? Kas rattasõit oli tõesti tema saatus? See on suure ja põneva seikluse algus…
"Margot' & Marguerite'i imeline seiklus"
The Fantastic Journey of Margot & Marguerite
Prantsusmaa 2020, 89 min
R: Pierre Core
Marguerite ja Margot on 12-aastased tüdrukud, kel on perekonnad, sõbrad, probleemid jms. Üks tüdruk elab aastal 1942 ja teine 2020, muidugi kui mitte arvesse võtta salapärast maagilist laegast, mis neid mõlemaid teineteise aega transpordib. Margotil ja Marguerite'l on midagi veel, mis neid ühendab – kummalgi tüdrukul pole isa. Üks kadus II maailmasõja ajal ning teine ei ela kodus. Tüdrukuid lahutab küll 70 aastat, aga tänu laekale alustavad nad seiklust, et leida oma olevik, avastada minevik ning oma perekondade mälestused.
"Must veski"
The Black Mill
Poola 2020, 100 min
R: Mariusz Palej
12-aastane Iwo elab külakeses, kus vaesus, lootusetus ja igavus iseloomustavad peaaegu iga päeva. Kunagine rikas kant sattus raskustesse, kui kohalik veskitehas maha põles ja enamik piirkonna elanikest jäi sissetulekuta. Iwo kaotas sel saatuslikul ööl oma isa, kes läks põlevasse veskisse ohvreid otsima ning sealt enam ei naasnud. Nüüd peavad Iwo ja tema ema hoolitsema Iwo väikese autistliku õe eest, keda Iwo sugugi ei salli ja keda teised lapsed nõiaks peavad. Nende arvamus aga muutub, kui Must Veski ellu ärkab ja tüdrukust kogu küla päästja saab.
"Suve mässajad"
Summer Rebels
Saksamaa/Slovakkia 2020, 93 min
R: Martina Sakova
11-aastane Jonas igatseb suve veeta ägeda vanaisa Bernardiga, koos paadiga kärestikke mööda sõites ja Slovakkia looduses seigeldes. Poisi meeleheitel ema on aga plaaninud suve veeta mere ääres. Jonas põgeneb kodust, et sõita salaja rongiga vanaisa juurde, aga kohale jõudes avastab, et eriti ägedast vanaisast on saanud vana toriseja ning poiss mõistab, miks ema tahtis suve pigem mujal veeta.
Jonas on üksi, samal ajal, kui vanaisa toriseb. Õnneks tutvub ta ägeda ja seiklusjanulise naabritüdruk Alexiga, kellega koos pannakse kokku veidi kahtlase maiguga plaan, kuidas saada kokku raha, et omale parv osta. Noorte plaan vallandab aga sündmuste laviini, mille tõttu satub Jonase vanaisa lausa vangi ja muidugi ajab Alexi ja Jonase omavahel tülli. Kuidas seiklus lõppeb ja kas Jonas leiab viisi, kuidas kogu segadus ära klaarida?
"Üks kõigi eest"
One For All
Hispaania 2020, 95 min
R: David Ilundain
Mis oleks, kui saaksid näha kõrvalt ühe kiusamisloo kulgemist ja seda täiesti uudses rollis – õpetajana? Vastuseid sellele küsimusele võime leida lõpmatult, kuid film "One For All" peegeldab ehedat lugu haiget saamisest, tegemisest ja ka kõige olulisemast ehk andestamisest. Kui tavaline koolilaps on rõõmsameelne, tegus ja tubli, siis kiusamine suudab luua midagi, mis ei meenuta hiljem seda poissi isegi mitte näo järgi. Selle kõige kulgemine on pikk protsess, põimides endaga kaasa pealtvaatajate, kiusajate ja teiste lood, tuues selgelt esile teadmise, et igal asjal on lugu. Sündmuste kulgemist iseloomustab teadmine, et filmis pole mitte peategelane, vaid iga roll on oluliselt välja toodud näitena tegelikust kiusamise ahelast.
Film linastub ka lapse õiguste programmis.
Lastefilmide võistlusprogrammi hindab ja võidufilmi valib Just Filmi viieliikmeline lastežürii. Kõik võistlusprogrammi filmid on eestikeelsete subtiitritega.
Pimedate Ööde Filmifestivali noorte- ja lastefilmide alafestival Just Film toimub tänavu 13. novembrist 29. novembrini.
### Response:
Just Filmi lastefilmide võistlusprogrammist leiab ka "Sipsiku" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kerime ajas mõned aastad tagasi. Aasta on 2014, kuupäevaks üheksas oktoober ning kooseluseaduse kolmas ning viimane lugemine on riigikogu saalis edukalt läbitud. Riigikogu esine upub lilledesse, president Toomas Hendrik Ilves kuulutab juba mõne tunni pärast kooseluseaduse välja ja sõnab "inimõigusi austavas ühiskonnas on ka samasoolistel paaridel õigus elada pereelu ning mitte kogeda ühiskonna halvakspanu ja ebavõrdset kohtlemist."
Tundub, et aastaid ühiskonda lõhestanud küsimus sai lõpu ning Eesti astus märgilise sammu avatuma, solidaarsema ning empaatilisema ühiskonna suunas.
Aga see samm jäi tegemata. Kooseluseaduse toimimiseks vajalikke rakendusakte ei ole tänini vastu võetud. Paradoksaalne on see, et pall oli koalitsioonikaaslaste Reformierakonna ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna käes, kes end alati liberaalsete ning isikuvabadusi austavate parteidena näidanud olid.
Oli siis põhjuseks hirm valijaid kaotada või midagi muud - suutmatus rakendusakte vastu võtta ei jätnud plekki vaid nende kahe erakonna mainele, vaid Eesti riigile tervikuna.
Nüüd on aasta 2020. Rakendusaktidest praegune valitsus enam isegi ei räägi. Seevastu korraldatakse juriidiliselt mittesiduv rahvahääletus abielu mõiste teemal. Millist probleemi see lahendama peaks, ei saa keegi aru.
Miks pakub nii suurele hulgale inimestest sellist hirmu fakt, et üks traditsiooniliselt diskrimineeritud ning tagakiusatud grupp inimesi võiks teistega võrdsed õigused saada, ilma, et kelleltki teiselt neid ära võetaks, on müstika
"Loetud päevad tagasi kogunesid sajad inimesed Vabaduse väljakule, et avaldada toetust abieluvõrdsusele."
Aga vahepealse ajaga on ka ühiskondlikus plaanis toimunud märgatavad arengud. Mõned nädalad tagasi sai Rohelistest esimene erakond Eestis, mis toetab ametliku seisukohana kahe täiskasvanud inimese abielu sõltumata nende soost. Nüüdseks on neid erakondi juba kaks. Loetud päevad tagasi kogunesid sajad inimesed Vabaduse väljakule, et avaldada toetust abieluvõrdsusele.
Kooseluseaduse rakendusaktid tuleb endiselt vastu võtta, Eesti poliitilises kliimas on end liberaalsena määratleva ning isikuvabadusi oluliseks pidava erakonna jaoks abieluvõrdsuse toetamine sisuliselt ainuvõimalik tee. Loodetavasti suudavad ka Reformierakond ning sotsid poliittehnoloogilised mängud hetkeks tahaplaanile jätta ning liberaalsed väärtused taaskord üles leida.
Plaanitaval rahvaküsitlusel pole otsedemokraatiaga seost, vastupidi, tegu on demokraatiat pärssiva populistliku käiguga. Otsedemokraatlikud meetmed ei ole mõeldud selle jaoks, et enamus otsustaks vähemuste küsimuse üle. Aga hästi, valitsuse häbiväärset otsust me muuta ei saa, küll aga saame me nii erakondade kui ühiskonnaliikmetena teha midagi muud ning saata välja kindel signaal, milliste väärtuste eest peaks Eesti tegelikult seisma.
On viimane aeg lõpetada meie inimeste tagakiusamine ja viia perekonnaseadus kooskõlla Eesti põhiseadusega, mis ütleb, et me kõik oleme seaduse ees võrdsed.
Väike riik ei pea tähendama väikest ega väiklast rahvast. Väikese riigina on aga eriti oluline üksteist hoida. Suuri kliimakriisist tingitud globaalseid väljakutseid ei saa lahendada omaenda rahva vastu võideldes ning oma inimeste vahel tüli õhutades. | Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve: abieluvõrdsus kõigile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kerime ajas mõned aastad tagasi. Aasta on 2014, kuupäevaks üheksas oktoober ning kooseluseaduse kolmas ning viimane lugemine on riigikogu saalis edukalt läbitud. Riigikogu esine upub lilledesse, president Toomas Hendrik Ilves kuulutab juba mõne tunni pärast kooseluseaduse välja ja sõnab "inimõigusi austavas ühiskonnas on ka samasoolistel paaridel õigus elada pereelu ning mitte kogeda ühiskonna halvakspanu ja ebavõrdset kohtlemist."
Tundub, et aastaid ühiskonda lõhestanud küsimus sai lõpu ning Eesti astus märgilise sammu avatuma, solidaarsema ning empaatilisema ühiskonna suunas.
Aga see samm jäi tegemata. Kooseluseaduse toimimiseks vajalikke rakendusakte ei ole tänini vastu võetud. Paradoksaalne on see, et pall oli koalitsioonikaaslaste Reformierakonna ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna käes, kes end alati liberaalsete ning isikuvabadusi austavate parteidena näidanud olid.
Oli siis põhjuseks hirm valijaid kaotada või midagi muud - suutmatus rakendusakte vastu võtta ei jätnud plekki vaid nende kahe erakonna mainele, vaid Eesti riigile tervikuna.
Nüüd on aasta 2020. Rakendusaktidest praegune valitsus enam isegi ei räägi. Seevastu korraldatakse juriidiliselt mittesiduv rahvahääletus abielu mõiste teemal. Millist probleemi see lahendama peaks, ei saa keegi aru.
Miks pakub nii suurele hulgale inimestest sellist hirmu fakt, et üks traditsiooniliselt diskrimineeritud ning tagakiusatud grupp inimesi võiks teistega võrdsed õigused saada, ilma, et kelleltki teiselt neid ära võetaks, on müstika
"Loetud päevad tagasi kogunesid sajad inimesed Vabaduse väljakule, et avaldada toetust abieluvõrdsusele."
Aga vahepealse ajaga on ka ühiskondlikus plaanis toimunud märgatavad arengud. Mõned nädalad tagasi sai Rohelistest esimene erakond Eestis, mis toetab ametliku seisukohana kahe täiskasvanud inimese abielu sõltumata nende soost. Nüüdseks on neid erakondi juba kaks. Loetud päevad tagasi kogunesid sajad inimesed Vabaduse väljakule, et avaldada toetust abieluvõrdsusele.
Kooseluseaduse rakendusaktid tuleb endiselt vastu võtta, Eesti poliitilises kliimas on end liberaalsena määratleva ning isikuvabadusi oluliseks pidava erakonna jaoks abieluvõrdsuse toetamine sisuliselt ainuvõimalik tee. Loodetavasti suudavad ka Reformierakond ning sotsid poliittehnoloogilised mängud hetkeks tahaplaanile jätta ning liberaalsed väärtused taaskord üles leida.
Plaanitaval rahvaküsitlusel pole otsedemokraatiaga seost, vastupidi, tegu on demokraatiat pärssiva populistliku käiguga. Otsedemokraatlikud meetmed ei ole mõeldud selle jaoks, et enamus otsustaks vähemuste küsimuse üle. Aga hästi, valitsuse häbiväärset otsust me muuta ei saa, küll aga saame me nii erakondade kui ühiskonnaliikmetena teha midagi muud ning saata välja kindel signaal, milliste väärtuste eest peaks Eesti tegelikult seisma.
On viimane aeg lõpetada meie inimeste tagakiusamine ja viia perekonnaseadus kooskõlla Eesti põhiseadusega, mis ütleb, et me kõik oleme seaduse ees võrdsed.
Väike riik ei pea tähendama väikest ega väiklast rahvast. Väikese riigina on aga eriti oluline üksteist hoida. Suuri kliimakriisist tingitud globaalseid väljakutseid ei saa lahendada omaenda rahva vastu võideldes ning oma inimeste vahel tüli õhutades.
### Response:
Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve: abieluvõrdsus kõigile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piletite müük avatakse hiljemalt kaks nädalat enne esimese reisi toimumist, teatas maanteeamet.
Nädalas tehakse endiselt 12 reisi ning reisi hind ei muutu.
Lepingu järgi lendab Kuressaare–Tallinna lennuliinil 48-kohaline lennuk, milleks on turbopropellermootoriga ATR 42-500. | Uus lennufirma hakkab uue lennukiga Kuressaarde lendama enne jõule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piletite müük avatakse hiljemalt kaks nädalat enne esimese reisi toimumist, teatas maanteeamet.
Nädalas tehakse endiselt 12 reisi ning reisi hind ei muutu.
Lepingu järgi lendab Kuressaare–Tallinna lennuliinil 48-kohaline lennuk, milleks on turbopropellermootoriga ATR 42-500.
### Response:
Uus lennufirma hakkab uue lennukiga Kuressaarde lendama enne jõule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korraldajad EM-il publikut raja äärde ei luba ja kõiki sportlasi kui ka taustajõudude liikmeid testitakse. Samuti peavad rattureid teenindavad isikud kandma maske, vahendab Spordipartner.ee.
"Meie jaoks on olulised kaks asja: me ei võta liigseid riske ning me saame pakkuda Hollandi ja välisratturitele võimalust võistelda EM-il," lausus peakorraldaja Niels Geven. "Oleme tänulikud, et kõik osapooled näitasid üles koostöövalmidust korraldamaks vastutustundlikul moel EM-i. Anname fännidele võimaluse võistlusele kaasa elada televisiooni ja sotsiaalmeedia vahendusel."
Mehed ja naised võistlevad juuniori, U-23 ja eliidi kategooriates. | Cyclo-crossi EM peetakse novembris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korraldajad EM-il publikut raja äärde ei luba ja kõiki sportlasi kui ka taustajõudude liikmeid testitakse. Samuti peavad rattureid teenindavad isikud kandma maske, vahendab Spordipartner.ee.
"Meie jaoks on olulised kaks asja: me ei võta liigseid riske ning me saame pakkuda Hollandi ja välisratturitele võimalust võistelda EM-il," lausus peakorraldaja Niels Geven. "Oleme tänulikud, et kõik osapooled näitasid üles koostöövalmidust korraldamaks vastutustundlikul moel EM-i. Anname fännidele võimaluse võistlusele kaasa elada televisiooni ja sotsiaalmeedia vahendusel."
Mehed ja naised võistlevad juuniori, U-23 ja eliidi kategooriates.
### Response:
Cyclo-crossi EM peetakse novembris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtu eesistuja Julia Przylebska ütles kohtuotsuses, et kehtiv seadus, mis lubab teha aborti väärarenguga loote korral, on põhiseadusega "ühildamatu".
Alates 1993. aastast on Poola lubanud aborti ainult juhul, kui rasedus on vägistamise või intsesti tagajärg, kui see kujutab ohtu ema elule, või kui loode on väärarenguga. Nüüd võeti viimane argument abordi lubatavuse tingimuste seast välja.
Samas oli eelmisel aastal 38 miljoni elanikuga riigis ametlikult tehtud vähem kui 2000 abordist 1074 just seotud loote väärarenguga, kirjutas EUobserver.com.
Otsusele järgnes laiaulatuslik kriitika
Otsuse mõistis koheselt hukka Euroopa Nõukogu, mille inimõiguste volinik Dunja Mijatovic nimetas seda "kurvaks päevaks naiste õiguste jaoks".
"Pea kõigilt abortidelt õigusliku aluse võtmine Poolas on sisuliselt keeld ja rikub inimõigusi," kirjutas ta Twitteris. "Tänane otsus... tähendab põrandaaluseid või välismaal tehtavaid aborte neile, kes seda endale lubada saavad, ja veel suuremaid katsumusi teistele."
Poola naiste ja pereplaneerimise küsimustega tegelev vabaühendus Federa juht Krystyna Kacpura ütles väljaandele Politico, et selle otsusega on naiste õigus tervisele kõrvale lükatud. "See ei tähenda, et nüüd enam aborte ei tehta. See tähendab, et vaesemad naised teevad aborti oma elu ja tervisega riskides, jõukamad aga maksavad selle eest Tšehhis, Slovakkias, Saksamaa või Hollandis. Sealsetel abordikliinikutel on täna rõõmupäev," leidis Kacpura.
Tema hinnangul teevad Poola naised aastas 100 000 kuni 150 000 aborti aastas.
Kohus täitis võimu tellimuse?
Kohtuotsus annab võimupartei Seadus ja Õiglus (PiS) seadusandjatele võimaluse koostada eelnõu, millega keelataks raseduse katkestamine väärarengu korral.
Võimuerakonna rahvaasemikud avaldasid eelnõule, mis sai alguse petitsioonina, sel aastal toetust, kuid paljude Poola naiste pahameele tõttu saadeti asi põhiseaduskohtusse.
Kohust, mille peamine ülesanne on otsustada, kas seadused on kooskõlas põhiseadusega, reformiti 2016. aastal ning kriitikute sõnul on see nüüd täis võimupartei liitlasi. Väidetavalt nimetas Poola president Andrzej Duda mõned kohtu liikmed vastuolus põhiseadusega, kirjutas Politico.
Politico andmeil on ka põhiseaduskohtu juht Przylebska võimupartei PiS juhi Jaroslaw Kaczynski isiklik sõber.
Kohtu 13 liikmest ainult kaks hääletas neljapäeval tehtud otsuse vastu.
Poola endine peaminister ja PiS-i kriitik Donald Tusk nimetas abordiküsimuse ajastust "poliitiliseks nurjatuseks".
"Aborditeema ja pseudokohtu otsuse viskamine möllava pandeemia keskele on rohkem kui küüniline," ütles Euroopa paremtsentristlikke erakondi ühendava Euroopa Rahvapartei juht. Ta viitas sellele, et koroonapiirangute tõttu on praegu keeruline abordipiirangute kehtestamise vastu proteste ja massimeeleavaldusi korraldada.
PiS proovis abordiseadust karmistada ka 2016. aastal, kuid plaanist loobuti siis just üleriigilise protestilaine tõttu.
Suhted EL-iga võivad veelgi halveneda
Põhiseaduskohtu otsus võib teravdada Poola niigi pingelisi suhteid Euroopa Liiduga, kuna Euroopa Komisjon ja parlament kahtlevad õigusriigi nõuetest kinnipidamises Poola praeguse valitsuse poolt. Kohtute sõltumatus on üks punkte, milles EL-i ja Poola vahel erimeelsused valitsevad.
"Täna osutusid Poola naised õigusriigi nõuetest taganemise ohvriks," leidis Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liider, hispaanlanna Iratxe Garcia.
Lõppenud suvel teatas Poola valitsus ka plaanist lahkuda Istanbuli konventsioonist, mis on suunatud naistevastase ja perevägivallaga võitlemisele. Poola põhiseaduskohus on asunud arutama, kas konventsioon on vastavuses riigi konstitutsiooniga.
Poola valitsus on asunud koguma regioonis toetust ideele asendada Istanbuli konventsioon teistsuguse dokumendiga, mis seaks esikohale "traditsioonilise perekonna" toetamise, teatas EUobserver.
EUobserver vahendas Reutersi küsitlustulemusi, mille kohaselt ainult 15 protsenti poolakatest toetas eelmisel aastal abordiseaduse karmistamist. | Poola kohus andis loa abordiseadust karmistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtu eesistuja Julia Przylebska ütles kohtuotsuses, et kehtiv seadus, mis lubab teha aborti väärarenguga loote korral, on põhiseadusega "ühildamatu".
Alates 1993. aastast on Poola lubanud aborti ainult juhul, kui rasedus on vägistamise või intsesti tagajärg, kui see kujutab ohtu ema elule, või kui loode on väärarenguga. Nüüd võeti viimane argument abordi lubatavuse tingimuste seast välja.
Samas oli eelmisel aastal 38 miljoni elanikuga riigis ametlikult tehtud vähem kui 2000 abordist 1074 just seotud loote väärarenguga, kirjutas EUobserver.com.
Otsusele järgnes laiaulatuslik kriitika
Otsuse mõistis koheselt hukka Euroopa Nõukogu, mille inimõiguste volinik Dunja Mijatovic nimetas seda "kurvaks päevaks naiste õiguste jaoks".
"Pea kõigilt abortidelt õigusliku aluse võtmine Poolas on sisuliselt keeld ja rikub inimõigusi," kirjutas ta Twitteris. "Tänane otsus... tähendab põrandaaluseid või välismaal tehtavaid aborte neile, kes seda endale lubada saavad, ja veel suuremaid katsumusi teistele."
Poola naiste ja pereplaneerimise küsimustega tegelev vabaühendus Federa juht Krystyna Kacpura ütles väljaandele Politico, et selle otsusega on naiste õigus tervisele kõrvale lükatud. "See ei tähenda, et nüüd enam aborte ei tehta. See tähendab, et vaesemad naised teevad aborti oma elu ja tervisega riskides, jõukamad aga maksavad selle eest Tšehhis, Slovakkias, Saksamaa või Hollandis. Sealsetel abordikliinikutel on täna rõõmupäev," leidis Kacpura.
Tema hinnangul teevad Poola naised aastas 100 000 kuni 150 000 aborti aastas.
Kohus täitis võimu tellimuse?
Kohtuotsus annab võimupartei Seadus ja Õiglus (PiS) seadusandjatele võimaluse koostada eelnõu, millega keelataks raseduse katkestamine väärarengu korral.
Võimuerakonna rahvaasemikud avaldasid eelnõule, mis sai alguse petitsioonina, sel aastal toetust, kuid paljude Poola naiste pahameele tõttu saadeti asi põhiseaduskohtusse.
Kohust, mille peamine ülesanne on otsustada, kas seadused on kooskõlas põhiseadusega, reformiti 2016. aastal ning kriitikute sõnul on see nüüd täis võimupartei liitlasi. Väidetavalt nimetas Poola president Andrzej Duda mõned kohtu liikmed vastuolus põhiseadusega, kirjutas Politico.
Politico andmeil on ka põhiseaduskohtu juht Przylebska võimupartei PiS juhi Jaroslaw Kaczynski isiklik sõber.
Kohtu 13 liikmest ainult kaks hääletas neljapäeval tehtud otsuse vastu.
Poola endine peaminister ja PiS-i kriitik Donald Tusk nimetas abordiküsimuse ajastust "poliitiliseks nurjatuseks".
"Aborditeema ja pseudokohtu otsuse viskamine möllava pandeemia keskele on rohkem kui küüniline," ütles Euroopa paremtsentristlikke erakondi ühendava Euroopa Rahvapartei juht. Ta viitas sellele, et koroonapiirangute tõttu on praegu keeruline abordipiirangute kehtestamise vastu proteste ja massimeeleavaldusi korraldada.
PiS proovis abordiseadust karmistada ka 2016. aastal, kuid plaanist loobuti siis just üleriigilise protestilaine tõttu.
Suhted EL-iga võivad veelgi halveneda
Põhiseaduskohtu otsus võib teravdada Poola niigi pingelisi suhteid Euroopa Liiduga, kuna Euroopa Komisjon ja parlament kahtlevad õigusriigi nõuetest kinnipidamises Poola praeguse valitsuse poolt. Kohtute sõltumatus on üks punkte, milles EL-i ja Poola vahel erimeelsused valitsevad.
"Täna osutusid Poola naised õigusriigi nõuetest taganemise ohvriks," leidis Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liider, hispaanlanna Iratxe Garcia.
Lõppenud suvel teatas Poola valitsus ka plaanist lahkuda Istanbuli konventsioonist, mis on suunatud naistevastase ja perevägivallaga võitlemisele. Poola põhiseaduskohus on asunud arutama, kas konventsioon on vastavuses riigi konstitutsiooniga.
Poola valitsus on asunud koguma regioonis toetust ideele asendada Istanbuli konventsioon teistsuguse dokumendiga, mis seaks esikohale "traditsioonilise perekonna" toetamise, teatas EUobserver.
EUobserver vahendas Reutersi küsitlustulemusi, mille kohaselt ainult 15 protsenti poolakatest toetas eelmisel aastal abordiseaduse karmistamist.
### Response:
Poola kohus andis loa abordiseadust karmistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erinevad arengudokumendid ja strateegiad räägivad Tallinnas juba aastaid, et pealinn saab jalakäija- ja rattasõbralikuks. Deklaratsioone sel teemal on teinud nii linnapea kui ka linnaosade vanemad. Viimati kiitles ERR-i portaalis Kesklinna vanem Monika Haukanõmm, et 10-15 aasta pärast on Tallinna kesklinn eelkõige jalakäijate, jalg- ja tõukeratturite päralt. Usutavust selles jutus on aga üks ümmargune null.
Nüüdseks oleks võinud linnavalitsus aru saada, et jutule peavad järgnema ka teod. Jäi ilmselt just seetõttu saamata ka rohelise pealinna tiitel, et paberile osatakse ilusaid sõnu maalida, aga reaalsuses liigub linnavalitsus vastupidisel rajal. Ühe käega joonistatakse rohelisi strateegiad, teisega laotatakse asfalti ja sedagi peamiselt autodele.
Abilinnapea Andrei Novikov sõnas septembris korraldatud turvalise rattasõidu meeleavaldusel, et Tallinnasse suures osas eraldatud rattateid ei tule. Ruumi polevat. Nii plaanib linnavalitsus tegelikult võimendada praegust olukorda, kus jalg- ja tõukerattad kas tuhisevad jalakäijate vahel või proovivad autode vahel terveks jääda. Kes selles situatsioonis end turvaliselt peaks tundma? Vankriga jalutav lapsevanem "kergliiklusteel" või jalgrattur bussirajal?
Autokeskset lähenemist ilmestavad suured plaanid kesklinna maa-aluseid parklaid rajada. Iseenesest on muidugi tervitatav, et lõpuks hakatakse mõtlema just autode maa alla viimisele, selmet jalakäijaid pimedatesse ja kitsastesse tunnelitesse suruda. See aga paistab lähtuvat eesmärgist rohkem autosid parkima mahutada, mitte kesklinna reaalseid alternatiive luua.
Kas siis maa-alused parklad hakkavad asendama tänaval parkimist? Võiks ju, see annaks palju ruumi juurde, mida abilinnapea väitel meil Tallinnas liiga vähe on.
Tunnelitest on linnavalitsus muidugi ka varem rääkinud. Viimati pandi peatänava projekt sahtlisse vabandusega, et Estonia puiestee autotunnel tuleb esmalt valmis ehitada. Sellest viimasest plaanist lõpuks ikkagi loobuti – peatänava projekti ei ole aga endiselt üles korjatud.
Praeguse linnavalitsuse või kesklinna vanema jutt, et kus nüüd alles hakatakse inimsõbralikku linnaruumi ehitama kõlab jube tuttavalt. Eelmiste kohalike valimiste eel oli peatänav üks Keskerakonna põhilubadustest. Valimised läbi, leiti ülalnimetatud põhjus projekti sahtlisse panemiseks ja tõmmati Reidi tee ristmikud hoopis laiemaks, et ilusat asfalti ikka rohkem laotada.
"Linnavõim soovib rohelise fassaadi taga tegelikult "ameerikalikku linnaehitust", kus parimaks liikumisviisiks on ja jääb isiklik auto."
Olen rääkinud linnaruumiekspertidega, kellest mõni on löönud kaasa ka nende asjalike ja sisukate arengudokumentide loomisel. Kurvastusega pean ütlema, et nii mõnigi neist on löönud käega, sest selle linnavalitsusega muutust ei tule. Linnavõim soovib rohelise fassaadi taga tegelikult "ameerikalikku linnaehitust", kus parimaks liikumisviisiks on ja jääb isiklik auto.
Tallinn kasvab ja kesklinna ning selle lähedaste piirkondade rahvaarv koos sellega. Senise lühinägeliku isikliku auto eelistamise asemel peame võtma tõepoolest eesmärgiks jalakäijate, jalgratturite ja teiste kergliikurite ohutuse, aga ka ühistranspordi efektiivsuse ja mugavuse. Tallinna linnavalitsus ei ole sellega seni hakkama saanud ja ei kavatse seda ka tulevikus teha.
Tartus on toimunud juba märgatav nihe paremuse poole pärast uue koalitsiooni moodustamist. Autodel on oma koht meie linnaruumis ja see jääb neile. Parem ühistransport ja turvalisem keskkond jala ning rattaga liikumiseks vähendab lõpuks ka autode ummikuid ning muudab mugavamaks ja ohutumaks kõigi inimeste liikumise linnas – lapsevankriga vanemast, eakate jalakäijate ja autojuhtideni. Tegusid on vaja, mitte variserlikke sõnu. | Joosep Vimm: Tallinn vajab variserlike sõnade asemel positiivseid tegusid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erinevad arengudokumendid ja strateegiad räägivad Tallinnas juba aastaid, et pealinn saab jalakäija- ja rattasõbralikuks. Deklaratsioone sel teemal on teinud nii linnapea kui ka linnaosade vanemad. Viimati kiitles ERR-i portaalis Kesklinna vanem Monika Haukanõmm, et 10-15 aasta pärast on Tallinna kesklinn eelkõige jalakäijate, jalg- ja tõukeratturite päralt. Usutavust selles jutus on aga üks ümmargune null.
Nüüdseks oleks võinud linnavalitsus aru saada, et jutule peavad järgnema ka teod. Jäi ilmselt just seetõttu saamata ka rohelise pealinna tiitel, et paberile osatakse ilusaid sõnu maalida, aga reaalsuses liigub linnavalitsus vastupidisel rajal. Ühe käega joonistatakse rohelisi strateegiad, teisega laotatakse asfalti ja sedagi peamiselt autodele.
Abilinnapea Andrei Novikov sõnas septembris korraldatud turvalise rattasõidu meeleavaldusel, et Tallinnasse suures osas eraldatud rattateid ei tule. Ruumi polevat. Nii plaanib linnavalitsus tegelikult võimendada praegust olukorda, kus jalg- ja tõukerattad kas tuhisevad jalakäijate vahel või proovivad autode vahel terveks jääda. Kes selles situatsioonis end turvaliselt peaks tundma? Vankriga jalutav lapsevanem "kergliiklusteel" või jalgrattur bussirajal?
Autokeskset lähenemist ilmestavad suured plaanid kesklinna maa-aluseid parklaid rajada. Iseenesest on muidugi tervitatav, et lõpuks hakatakse mõtlema just autode maa alla viimisele, selmet jalakäijaid pimedatesse ja kitsastesse tunnelitesse suruda. See aga paistab lähtuvat eesmärgist rohkem autosid parkima mahutada, mitte kesklinna reaalseid alternatiive luua.
Kas siis maa-alused parklad hakkavad asendama tänaval parkimist? Võiks ju, see annaks palju ruumi juurde, mida abilinnapea väitel meil Tallinnas liiga vähe on.
Tunnelitest on linnavalitsus muidugi ka varem rääkinud. Viimati pandi peatänava projekt sahtlisse vabandusega, et Estonia puiestee autotunnel tuleb esmalt valmis ehitada. Sellest viimasest plaanist lõpuks ikkagi loobuti – peatänava projekti ei ole aga endiselt üles korjatud.
Praeguse linnavalitsuse või kesklinna vanema jutt, et kus nüüd alles hakatakse inimsõbralikku linnaruumi ehitama kõlab jube tuttavalt. Eelmiste kohalike valimiste eel oli peatänav üks Keskerakonna põhilubadustest. Valimised läbi, leiti ülalnimetatud põhjus projekti sahtlisse panemiseks ja tõmmati Reidi tee ristmikud hoopis laiemaks, et ilusat asfalti ikka rohkem laotada.
"Linnavõim soovib rohelise fassaadi taga tegelikult "ameerikalikku linnaehitust", kus parimaks liikumisviisiks on ja jääb isiklik auto."
Olen rääkinud linnaruumiekspertidega, kellest mõni on löönud kaasa ka nende asjalike ja sisukate arengudokumentide loomisel. Kurvastusega pean ütlema, et nii mõnigi neist on löönud käega, sest selle linnavalitsusega muutust ei tule. Linnavõim soovib rohelise fassaadi taga tegelikult "ameerikalikku linnaehitust", kus parimaks liikumisviisiks on ja jääb isiklik auto.
Tallinn kasvab ja kesklinna ning selle lähedaste piirkondade rahvaarv koos sellega. Senise lühinägeliku isikliku auto eelistamise asemel peame võtma tõepoolest eesmärgiks jalakäijate, jalgratturite ja teiste kergliikurite ohutuse, aga ka ühistranspordi efektiivsuse ja mugavuse. Tallinna linnavalitsus ei ole sellega seni hakkama saanud ja ei kavatse seda ka tulevikus teha.
Tartus on toimunud juba märgatav nihe paremuse poole pärast uue koalitsiooni moodustamist. Autodel on oma koht meie linnaruumis ja see jääb neile. Parem ühistransport ja turvalisem keskkond jala ning rattaga liikumiseks vähendab lõpuks ka autode ummikuid ning muudab mugavamaks ja ohutumaks kõigi inimeste liikumise linnas – lapsevankriga vanemast, eakate jalakäijate ja autojuhtideni. Tegusid on vaja, mitte variserlikke sõnu.
### Response:
Joosep Vimm: Tallinn vajab variserlike sõnade asemel positiivseid tegusid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa plaanib aastaks 2050 olla kliimaneutraalne ja selle saavutamiseks lepiti kokku Euroopa Liidu (EL) roheleppes 1, mis annab suuna ka EL-i investeeringutele. See tähendab, et juba 30 aasta pärast on meie hooned ja taristu jätkusuutlikult korraldatud, linnaruumid on heitgaasivabad ja meie energia tuleneb loodussõbralikest lahendustest.
Rohelepe näeb ette, et ühe olulise sammuna rohelise tuleviku suunas tuleb fookus seada hoonete energiatõhustamisele ehk sisuliselt hoonete rekonstrueerimisele – Euroopa Komisjon on selle tarbeks ette valmistanud renoveerimislaine tegevusplaani 2.
Kuna hoonefond on Euroopas üks suurimaid energiatarbijaid ja Euroopa Komisjoni sõnul on 75 protsenti sellest energiat raiskav 3, on hoonete rekonstrueerimisel oluline positiivne mõju energia säästule, vähendades ka koduomanike energiakulusid.
Näiteks Eesti kogemusel võib korterelamu rekonstrueerimine energiamärgise klassi C anda kütteenergia säästu 65 protsenti ning soojusenergia ja elektrikulusid vähendada 50 protsenti 4.
Eestis alustati suuremahulise hoonete ehitusega pärast Teist maailmasõda, kui võeti laialdaselt kasutusele raudbetoonist konstruktsioonid, mis võimaldasid tehaseliselt ehitusprotsesse kiirendada. Efektiivsemad lahendused ja tehased on üheks põhjuseks, miks üle poole Eesti praegusest hoonefondist valmis 20 aasta jooksul vahemikus 1970-1990. 5
Hinnanguliselt 80 protsenti praegustest hoonetest nii Eestis kui ka Euroopas on endiselt kasutuses 30 aasta pärast, samas arvestatakse ehitise elukaare teooria kohaselt hoone keskmiseks elueaks 50-70 aastat.
See tähendab, et meil on ees suuremahuline rekonstrueerimine, et hoida oma elukeskkond ning tänased hooned kvaliteetsete ja elamisväärsetena ka tulevikus. Selleni jõudmiseks kinnitas Eesti sellel aastal uue energiatõhususele suunatud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia 6.
Strateegia peamine eesmärk on hoonefond 2050. aastaks terviklikult rekonstrueerida energiatõhususe klassi C, seega on järgnevatel aastakümnetel on vaja rekonstrueerida 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet.
Hoonefond on vananemas ja vajab järjekindlat renoveerimist isegi ilma kliimaneutraalsuse kokkuleppeta. Siinkohal on ühelt poolt oluline KredExi kui kompetentsikeskuse roll ning teiselt poolt hooneomanike ja korteriühistute endi huvi ning aktiivsus.
Praegune väljakutse Eestis seisneb selles, kuidas me suudame igal aastal terviklikult rekonstrueerida ainuüksi 450 korterelamut, et täita roheleppega antud lubadusi. Selliste suurte väljakutsete lahendamine karjub innovatsiooni järele ja nõuab teadus- ja arendustegevusele suurema fookuse andmist ehitussektoris.
Kui räägime moonshot 7 mõtteviisist, siis tähendab see riigi poolt suuremat rolli, et toetada ja nügida sektorit arendustesse rohkem rõhku panema. Tootlikkuse kasvuks vajame tehnoloogiaid, mis seavad keskpunkti universaalsed lahendused. Vastus, kuidas seda teha, peitub meie lähiajaloos.
Paljud enne 1990. aastaid ehitatud korterelamud valmisid tüüpprojektide alusel elamuehituse kombinaatides ehk sisuliselt tehastes. Näiteks Tallinna Elamuehituskombinaadis toodeti raudbetoonpaneelidest Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe korterelamuid.
"Tehaseline tootmine tähendab automatiseerimist ja võimekuse kasvu, mis aitab ohjeldada suurenevad nõudlust rekonstrueerimise turul."
Kõik suuremad elamurajoonid on Eestis valminud tüüpprojektide põhjal ja sarnaseid vanu tehase abil tüüpprojekti järgi ehitatud hooneid on ka mujal Euroopas palju. Mis tähendab, et samm edasi on samm tagasi – me vajame rekonstrueerimise mahtude kasvatamiseks tehaselist võimekust ja tüüplahenduste väljatöötamist vanadele tüüpprojektidele. Tehaseline tootmine tähendab automatiseerimist ja võimekuse kasvu, mis aitab ohjeldada suurenevad nõudlust rekonstrueerimise turul.
Rekonstrueerimise mahtude kasvatamiseks tegid sammu õiges suunas TalTechi teadlased, kelle juhtimisel rekonstrueeriti Horisont 2020 rahvusvahelise uurimisprojekti 8 raames 2017. aastal terviklikult TalTechi viiekorruselise raudbetoonpaneelidest tüüpprojekti korterelamu. TalTech töötas välja ja kasutas masstoodetavaid puidust lisasoojustuselemente, mis sisaldasid soojustusmaterjali, aknaid ja ventilatsioonisüsteemi.
Projekt näitas, et hoone fassaadi ja katuse katmine tehases toodetud elementidega on oluliselt kiirem ning võimaldab paremini kontrollitavat kvaliteeti. See sillutas teed korterelamute elemendipõhise rekonstrueerimise pilootprojektile 9, mis käivitub veel sellel aastal.
Pilootprojekti eesmärk on elementidega terviklikult rekonstrueerida kuni kakskümmend tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamut, millel on kuni viis korrust – hruštšovkad, Tallinna Elamuehituskombinaadi Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe tüüpprojektid ning Tartu Elamuehituskombinaadi Annelinna tüüpprojektid.
Korterelamud saavad uue ventilatsiooni, efektiivsema küttesüsteemi ja elanikke segatakse minimaalselt – tehases toodetud soojustuselemendid koos akende ja ventilatsiooniga paigaldatakse hoonele vaid kuu ajaga.
Me ei ole Euroopas üksi, paljud riigid on alustanud lahenduste otsimisega, kuidas oma vananevat hoonefondi ja elukeskkonda parendada ning energiatõhususe eesmärke täita.
Näiteks üks radikaalseimatest on Moskva lahendus, kus vanu korterelamuid lammutatakse kvartalite kaupa ja asemele ehitatakse uued 10. Hollandis on käimas projekt, mille käigus arendatakse välja tehase prototüübi jooniseid ja plaani, mis võimaldab toota hoone energiatõhustamiseks vajalikke komponente. 11
Eesti tugevus on aga see, et keskendume olemasoleva kogemuse baasil mastaabiefekti saavutamisele, millel on laiaulatuslik mõju mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale.
1 European Commission. A European Green Deal.
2 European Commission. Renovation wave.
3 European Commission. Factsheet. The Energy Performance of Buildings Directive.
4 Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Mikk Maivel. Cost effectiveness of energy performance improvements in Estonian brick apartment buildings. Energy and Buildings 77 (2014) 313–322.
5 Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga (2009).
6 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia.
7 Moonshot mõtlemine tuleneb USA 1960. aastate Kuule jõudmise eesmärgist – kuidas läbi radikaalsete lahenduste ja innovatsiooni on võimalik suurtele probleemidele lahendusi leida.
8 MORE-CONNECT Development and advanced prefabrication of innovative, multifunctional building envelope elements for MOdular REtrofitting and CONNECTions.
9 SA KredEx. Korterelamu tehaselise rekonstrueerimise toetus.
10 The Guardian. The wrecking ball swings at Moscow – a photo essay.
11 INDU-ZERO. Mass future proof home renovations. | Raiko Puustusmaa: hoonete rekonstrueerimisest tehase abiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa plaanib aastaks 2050 olla kliimaneutraalne ja selle saavutamiseks lepiti kokku Euroopa Liidu (EL) roheleppes 1, mis annab suuna ka EL-i investeeringutele. See tähendab, et juba 30 aasta pärast on meie hooned ja taristu jätkusuutlikult korraldatud, linnaruumid on heitgaasivabad ja meie energia tuleneb loodussõbralikest lahendustest.
Rohelepe näeb ette, et ühe olulise sammuna rohelise tuleviku suunas tuleb fookus seada hoonete energiatõhustamisele ehk sisuliselt hoonete rekonstrueerimisele – Euroopa Komisjon on selle tarbeks ette valmistanud renoveerimislaine tegevusplaani 2.
Kuna hoonefond on Euroopas üks suurimaid energiatarbijaid ja Euroopa Komisjoni sõnul on 75 protsenti sellest energiat raiskav 3, on hoonete rekonstrueerimisel oluline positiivne mõju energia säästule, vähendades ka koduomanike energiakulusid.
Näiteks Eesti kogemusel võib korterelamu rekonstrueerimine energiamärgise klassi C anda kütteenergia säästu 65 protsenti ning soojusenergia ja elektrikulusid vähendada 50 protsenti 4.
Eestis alustati suuremahulise hoonete ehitusega pärast Teist maailmasõda, kui võeti laialdaselt kasutusele raudbetoonist konstruktsioonid, mis võimaldasid tehaseliselt ehitusprotsesse kiirendada. Efektiivsemad lahendused ja tehased on üheks põhjuseks, miks üle poole Eesti praegusest hoonefondist valmis 20 aasta jooksul vahemikus 1970-1990. 5
Hinnanguliselt 80 protsenti praegustest hoonetest nii Eestis kui ka Euroopas on endiselt kasutuses 30 aasta pärast, samas arvestatakse ehitise elukaare teooria kohaselt hoone keskmiseks elueaks 50-70 aastat.
See tähendab, et meil on ees suuremahuline rekonstrueerimine, et hoida oma elukeskkond ning tänased hooned kvaliteetsete ja elamisväärsetena ka tulevikus. Selleni jõudmiseks kinnitas Eesti sellel aastal uue energiatõhususele suunatud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia 6.
Strateegia peamine eesmärk on hoonefond 2050. aastaks terviklikult rekonstrueerida energiatõhususe klassi C, seega on järgnevatel aastakümnetel on vaja rekonstrueerida 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet.
Hoonefond on vananemas ja vajab järjekindlat renoveerimist isegi ilma kliimaneutraalsuse kokkuleppeta. Siinkohal on ühelt poolt oluline KredExi kui kompetentsikeskuse roll ning teiselt poolt hooneomanike ja korteriühistute endi huvi ning aktiivsus.
Praegune väljakutse Eestis seisneb selles, kuidas me suudame igal aastal terviklikult rekonstrueerida ainuüksi 450 korterelamut, et täita roheleppega antud lubadusi. Selliste suurte väljakutsete lahendamine karjub innovatsiooni järele ja nõuab teadus- ja arendustegevusele suurema fookuse andmist ehitussektoris.
Kui räägime moonshot 7 mõtteviisist, siis tähendab see riigi poolt suuremat rolli, et toetada ja nügida sektorit arendustesse rohkem rõhku panema. Tootlikkuse kasvuks vajame tehnoloogiaid, mis seavad keskpunkti universaalsed lahendused. Vastus, kuidas seda teha, peitub meie lähiajaloos.
Paljud enne 1990. aastaid ehitatud korterelamud valmisid tüüpprojektide alusel elamuehituse kombinaatides ehk sisuliselt tehastes. Näiteks Tallinna Elamuehituskombinaadis toodeti raudbetoonpaneelidest Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe korterelamuid.
"Tehaseline tootmine tähendab automatiseerimist ja võimekuse kasvu, mis aitab ohjeldada suurenevad nõudlust rekonstrueerimise turul."
Kõik suuremad elamurajoonid on Eestis valminud tüüpprojektide põhjal ja sarnaseid vanu tehase abil tüüpprojekti järgi ehitatud hooneid on ka mujal Euroopas palju. Mis tähendab, et samm edasi on samm tagasi – me vajame rekonstrueerimise mahtude kasvatamiseks tehaselist võimekust ja tüüplahenduste väljatöötamist vanadele tüüpprojektidele. Tehaseline tootmine tähendab automatiseerimist ja võimekuse kasvu, mis aitab ohjeldada suurenevad nõudlust rekonstrueerimise turul.
Rekonstrueerimise mahtude kasvatamiseks tegid sammu õiges suunas TalTechi teadlased, kelle juhtimisel rekonstrueeriti Horisont 2020 rahvusvahelise uurimisprojekti 8 raames 2017. aastal terviklikult TalTechi viiekorruselise raudbetoonpaneelidest tüüpprojekti korterelamu. TalTech töötas välja ja kasutas masstoodetavaid puidust lisasoojustuselemente, mis sisaldasid soojustusmaterjali, aknaid ja ventilatsioonisüsteemi.
Projekt näitas, et hoone fassaadi ja katuse katmine tehases toodetud elementidega on oluliselt kiirem ning võimaldab paremini kontrollitavat kvaliteeti. See sillutas teed korterelamute elemendipõhise rekonstrueerimise pilootprojektile 9, mis käivitub veel sellel aastal.
Pilootprojekti eesmärk on elementidega terviklikult rekonstrueerida kuni kakskümmend tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamut, millel on kuni viis korrust – hruštšovkad, Tallinna Elamuehituskombinaadi Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe tüüpprojektid ning Tartu Elamuehituskombinaadi Annelinna tüüpprojektid.
Korterelamud saavad uue ventilatsiooni, efektiivsema küttesüsteemi ja elanikke segatakse minimaalselt – tehases toodetud soojustuselemendid koos akende ja ventilatsiooniga paigaldatakse hoonele vaid kuu ajaga.
Me ei ole Euroopas üksi, paljud riigid on alustanud lahenduste otsimisega, kuidas oma vananevat hoonefondi ja elukeskkonda parendada ning energiatõhususe eesmärke täita.
Näiteks üks radikaalseimatest on Moskva lahendus, kus vanu korterelamuid lammutatakse kvartalite kaupa ja asemele ehitatakse uued 10. Hollandis on käimas projekt, mille käigus arendatakse välja tehase prototüübi jooniseid ja plaani, mis võimaldab toota hoone energiatõhustamiseks vajalikke komponente. 11
Eesti tugevus on aga see, et keskendume olemasoleva kogemuse baasil mastaabiefekti saavutamisele, millel on laiaulatuslik mõju mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale.
1 European Commission. A European Green Deal.
2 European Commission. Renovation wave.
3 European Commission. Factsheet. The Energy Performance of Buildings Directive.
4 Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Mikk Maivel. Cost effectiveness of energy performance improvements in Estonian brick apartment buildings. Energy and Buildings 77 (2014) 313–322.
5 Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga (2009).
6 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia.
7 Moonshot mõtlemine tuleneb USA 1960. aastate Kuule jõudmise eesmärgist – kuidas läbi radikaalsete lahenduste ja innovatsiooni on võimalik suurtele probleemidele lahendusi leida.
8 MORE-CONNECT Development and advanced prefabrication of innovative, multifunctional building envelope elements for MOdular REtrofitting and CONNECTions.
9 SA KredEx. Korterelamu tehaselise rekonstrueerimise toetus.
10 The Guardian. The wrecking ball swings at Moscow – a photo essay.
11 INDU-ZERO. Mass future proof home renovations.
### Response:
Raiko Puustusmaa: hoonete rekonstrueerimisest tehase abiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja 2020/2021 avakontsertidega Anija ja Saka mõisates ning Pootsi veinimõisas pakuvad Corelli Music ja Opera Veto nautimiseks barokiaja muusikasalongi. Nii nagu helilooja eluajal oli tavaks, ei mängitud koomilist ooperit, mis tegi alles esimesi katseid eralduda opera seria 'st, eraldi teosena, vaid kolm "Pimpinone" intermezzo 't pandi kontsertide kavasse vaheldumisi muude heliloojate loominguga.
"Telemanni "Pimpinone" on lugu teenijannast ja tema uuest ülemusest, klassikaline lugu kavalast ja ambitsioonikast alluvast ning heasoovlikust, aga kergeusklikust rikkurist. Nad saavad kokku võrdväärsete, kuid erinevate lootustega, ometi lõpetab üks õnneliku ja võiduka ning teine pettunu ja allaheitlikuna. Kontsertlavastuse peamine eesmärk on esile tuua virtuooslik, mitmetahuline, dramaatiline muusika. Lavastuslik pool püüab näidata tegelasi, kes algselt on justkui nukud, justkui joonistatud ja ühetasandilised, kuid kelle inimlikkus lõpuks publiku ühele või teisele poolele võidavad. Kummal on õigus? Kumb võitis? Kumb tegi kummale liiga?" rääkis lavastaja Auri Jürna.
Pimpinonena astub lavale 2019. aasta muusikapreemia laureaat bariton Atlan Karp ning Vespetta rollis on noor sopran Anneliis Volmer. Barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel esineb laiendatud koosseisus. Lauljate vokaalne juhendaja on peamiselt Roomas tegutsev Toomas Kaldaru. | Corelli Music toob publiku ette koomilise lühiooperi "Pimpinone" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja 2020/2021 avakontsertidega Anija ja Saka mõisates ning Pootsi veinimõisas pakuvad Corelli Music ja Opera Veto nautimiseks barokiaja muusikasalongi. Nii nagu helilooja eluajal oli tavaks, ei mängitud koomilist ooperit, mis tegi alles esimesi katseid eralduda opera seria 'st, eraldi teosena, vaid kolm "Pimpinone" intermezzo 't pandi kontsertide kavasse vaheldumisi muude heliloojate loominguga.
"Telemanni "Pimpinone" on lugu teenijannast ja tema uuest ülemusest, klassikaline lugu kavalast ja ambitsioonikast alluvast ning heasoovlikust, aga kergeusklikust rikkurist. Nad saavad kokku võrdväärsete, kuid erinevate lootustega, ometi lõpetab üks õnneliku ja võiduka ning teine pettunu ja allaheitlikuna. Kontsertlavastuse peamine eesmärk on esile tuua virtuooslik, mitmetahuline, dramaatiline muusika. Lavastuslik pool püüab näidata tegelasi, kes algselt on justkui nukud, justkui joonistatud ja ühetasandilised, kuid kelle inimlikkus lõpuks publiku ühele või teisele poolele võidavad. Kummal on õigus? Kumb võitis? Kumb tegi kummale liiga?" rääkis lavastaja Auri Jürna.
Pimpinonena astub lavale 2019. aasta muusikapreemia laureaat bariton Atlan Karp ning Vespetta rollis on noor sopran Anneliis Volmer. Barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel esineb laiendatud koosseisus. Lauljate vokaalne juhendaja on peamiselt Roomas tegutsev Toomas Kaldaru.
### Response:
Corelli Music toob publiku ette koomilise lühiooperi "Pimpinone" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grupi teatel võimaldab äritegevuste eraldamine vastata paremini regulatsioonidest ja järelevalvest tulenevatele nõuetele.
LHV Pank keskendub edaspidi Eesti klientide teenindamisele ja loodav pank Ühendkuningriigis rahvusvaheliste maksevahendajate teenindamisele, teatas LHV börsile.
Uus pank asutatakse Ühendkuningriigis LHV Groupi tütarettevõttena. Tütarettevõte asutatakse lähiajal, sellele sammule järgneb ettevõtte mehitamine, kapitaliseerimine ja krediidiasutuse tegevusloa taotlemine järgmisel aastal.
AS LHV Pank tegutseb Ühendkuningriigis alates 2018. aasta algusest, kui pank sai sealse filiaali tegevusloa.
Uus pank luuakse senise filiaali pinnale ja olemasolevatele klientidele panga asutamine täiendavaid muutusi kaasa ei too.
LHV Group on Eesti finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV peamised tütarettevõtted on LHV Pank ja LHV Varahaldus. Kontsernis töötab üle 490 inimese. | LHV Group kavatseb avada Londonis uue panga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grupi teatel võimaldab äritegevuste eraldamine vastata paremini regulatsioonidest ja järelevalvest tulenevatele nõuetele.
LHV Pank keskendub edaspidi Eesti klientide teenindamisele ja loodav pank Ühendkuningriigis rahvusvaheliste maksevahendajate teenindamisele, teatas LHV börsile.
Uus pank asutatakse Ühendkuningriigis LHV Groupi tütarettevõttena. Tütarettevõte asutatakse lähiajal, sellele sammule järgneb ettevõtte mehitamine, kapitaliseerimine ja krediidiasutuse tegevusloa taotlemine järgmisel aastal.
AS LHV Pank tegutseb Ühendkuningriigis alates 2018. aasta algusest, kui pank sai sealse filiaali tegevusloa.
Uus pank luuakse senise filiaali pinnale ja olemasolevatele klientidele panga asutamine täiendavaid muutusi kaasa ei too.
LHV Group on Eesti finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV peamised tütarettevõtted on LHV Pank ja LHV Varahaldus. Kontsernis töötab üle 490 inimese.
### Response:
LHV Group kavatseb avada Londonis uue panga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Vanmarckele on uustulnukatest Iisraeli klubiga liitunud seitsmekordne suurtuuride võitja Chris Froome, Michael Woods, Daryl Impey, Carl Fredrik Hagen, Patrick Bevin, Alessandro De Marchi, Taj Jones ja Sebastian Berwick, vahendab Marathon100.com. "Olen meeskonna arengut oma silmaga näinud. Väike klubi on kõigest mõne aastaga tõusnud World Touri ja ambitsioonid on koos sellega veel tõusnud. Samuti minul," kinnitas 32-aastane belglane.
Vanmarcke on lõpetanud Pariis-Roubaix' ja Gent-Wevelgemi teisena ning Flandria tuuri kahel korral kolmandana, kuid lõpuspurtides on ta pidanud konkurentide paremust tunnistama. Viimase võidu pälvis ta 2019. aastal, kui oli parim Prantsuse ühepäevasõidul Bretagne Classic - Ouest-France.
"Vanmarckel on palju kogemusi. Ta on end tõestanud klassikutel, kuid suudab abistada liidrit suurtuuridel ning on tasemel ka temposõidus. Seega hea kooslus," lausus Israel Start-Up Nationi mänedžer Kjell Carlström. | Räime ja Vahtra koduklubi värbas tugeva klassikute spetsialisti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Vanmarckele on uustulnukatest Iisraeli klubiga liitunud seitsmekordne suurtuuride võitja Chris Froome, Michael Woods, Daryl Impey, Carl Fredrik Hagen, Patrick Bevin, Alessandro De Marchi, Taj Jones ja Sebastian Berwick, vahendab Marathon100.com. "Olen meeskonna arengut oma silmaga näinud. Väike klubi on kõigest mõne aastaga tõusnud World Touri ja ambitsioonid on koos sellega veel tõusnud. Samuti minul," kinnitas 32-aastane belglane.
Vanmarcke on lõpetanud Pariis-Roubaix' ja Gent-Wevelgemi teisena ning Flandria tuuri kahel korral kolmandana, kuid lõpuspurtides on ta pidanud konkurentide paremust tunnistama. Viimase võidu pälvis ta 2019. aastal, kui oli parim Prantsuse ühepäevasõidul Bretagne Classic - Ouest-France.
"Vanmarckel on palju kogemusi. Ta on end tõestanud klassikutel, kuid suudab abistada liidrit suurtuuridel ning on tasemel ka temposõidus. Seega hea kooslus," lausus Israel Start-Up Nationi mänedžer Kjell Carlström.
### Response:
Räime ja Vahtra koduklubi värbas tugeva klassikute spetsialisti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ""Lilled Algernonile" oli minu lapsepõlve lemmikraamat ja ma tahaks selle laulu pühendada meie sõbra Kristjan Lepa mälestuseks," sõnas Musta Hundi kitarrist ja loo muusika autor Brad Jurjens.
Trummar Marko Atso lisas aga, et temagi on telefoni salvestanud umbes kolmekümne loo jagu ideid, millest paremad võetakse talve jooksul ühiselt käsile, et salvestada Musta Hundi kolmas kauamängiv plaat. | Must Hunt avaldas uue singli "Lilled Algernonile" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
""Lilled Algernonile" oli minu lapsepõlve lemmikraamat ja ma tahaks selle laulu pühendada meie sõbra Kristjan Lepa mälestuseks," sõnas Musta Hundi kitarrist ja loo muusika autor Brad Jurjens.
Trummar Marko Atso lisas aga, et temagi on telefoni salvestanud umbes kolmekümne loo jagu ideid, millest paremad võetakse talve jooksul ühiselt käsile, et salvestada Musta Hundi kolmas kauamängiv plaat.
### Response:
Must Hunt avaldas uue singli "Lilled Algernonile" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alla 60-minutilisi lühifilme valmis aasta jooksul 132, neist 62 olid dokumentaal-, 44 mängu- ja 26 animafilmid.
Kinokülastusi tehti kokku ligi 3,7 miljonit.
Kinofilmidele lisaks toodetakse Eestis ka tellimusfilme, millest suurema osa moodustavad reklaam- ja mainefilmid. Tellimusfilmidena toodeti ka ligi 300 õppefilmi ja mitukümmend muusikavideot.
Eesti ettevõtted aitavad kaasa ka välismaiste filmide tootmisele. Välisettevõtetele osutati 19 miljoni euro eest audiovisuaalseid teenuseid, millest enamuse moodustasid mängu- ja reklaamfilmide tootmiseks vajalikud tööd. Eelmisel aastal andis selles osas põhipanuse mängufilm "Tenet".
Statistikaameti analüütik Maali Käbin ütles, et kinolevis olnud 428 filmist 58 olid Eesti filmid.
"Lisaks Eesti filmidele oli mullu kinolevis 199 Euroopa riikide, 136 Ameerika Ühendriikide ja 35 muude riikide filmi. Kinokülastusi tehti pisut rohkem kui aasta varem, kokku ligi 3,7 miljonit. Saja elaniku kohta teeb see 278 külastust. Keskmine kinopiletihind oli 5,9 eurot," selgitas Käbin.
Eelmise aasta kõige populaarsem film oli konkurentsitult "Tõde ja õigus", mida käis vaatamas 267 588 inimest. See film kogus ka suurima kassatulu, kokku üle 1,5 miljoni euro. Järgnesid "Klassikokkutulek 3: Ristiisad" ja Ameerika Ühendriikide film "Lõvikuningas", mida käidi vaatamas vastavalt 122 146 ning 112 606 korda. Eesti filmidest mahtusid vaadatavuse esikümnesse ka "Ott Tänak: The Movie" ja "Vanamehe film".
"Statistikaameti viimase kultuuris osalemise uuringu andmetel käivad aasta jooksul kinos veidi rohkem kui pooled Eesti elanikud. Ligi pooled on vaadanud filme ka interneti vahendusel. Žanripõhiselt eelistatakse peamiselt komöödiaid, põnevikke ja koguperefilme, vähem lähevad peale õudusfilmid ning dokumentaalid," lisas Käbin. | Eestis toodeti mullu 30 täispikka filmi, kinosse jõudis 428 linateost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alla 60-minutilisi lühifilme valmis aasta jooksul 132, neist 62 olid dokumentaal-, 44 mängu- ja 26 animafilmid.
Kinokülastusi tehti kokku ligi 3,7 miljonit.
Kinofilmidele lisaks toodetakse Eestis ka tellimusfilme, millest suurema osa moodustavad reklaam- ja mainefilmid. Tellimusfilmidena toodeti ka ligi 300 õppefilmi ja mitukümmend muusikavideot.
Eesti ettevõtted aitavad kaasa ka välismaiste filmide tootmisele. Välisettevõtetele osutati 19 miljoni euro eest audiovisuaalseid teenuseid, millest enamuse moodustasid mängu- ja reklaamfilmide tootmiseks vajalikud tööd. Eelmisel aastal andis selles osas põhipanuse mängufilm "Tenet".
Statistikaameti analüütik Maali Käbin ütles, et kinolevis olnud 428 filmist 58 olid Eesti filmid.
"Lisaks Eesti filmidele oli mullu kinolevis 199 Euroopa riikide, 136 Ameerika Ühendriikide ja 35 muude riikide filmi. Kinokülastusi tehti pisut rohkem kui aasta varem, kokku ligi 3,7 miljonit. Saja elaniku kohta teeb see 278 külastust. Keskmine kinopiletihind oli 5,9 eurot," selgitas Käbin.
Eelmise aasta kõige populaarsem film oli konkurentsitult "Tõde ja õigus", mida käis vaatamas 267 588 inimest. See film kogus ka suurima kassatulu, kokku üle 1,5 miljoni euro. Järgnesid "Klassikokkutulek 3: Ristiisad" ja Ameerika Ühendriikide film "Lõvikuningas", mida käidi vaatamas vastavalt 122 146 ning 112 606 korda. Eesti filmidest mahtusid vaadatavuse esikümnesse ka "Ott Tänak: The Movie" ja "Vanamehe film".
"Statistikaameti viimase kultuuris osalemise uuringu andmetel käivad aasta jooksul kinos veidi rohkem kui pooled Eesti elanikud. Ligi pooled on vaadanud filme ka interneti vahendusel. Žanripõhiselt eelistatakse peamiselt komöödiaid, põnevikke ja koguperefilme, vähem lähevad peale õudusfilmid ning dokumentaalid," lisas Käbin.
### Response:
Eestis toodeti mullu 30 täispikka filmi, kinosse jõudis 428 linateost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajal, mil Washington kavatseb müüa Araabia Ühendemiraatidele hävituslennukeid F-35, sai Gantz USA kaitseministrilt Mark Esperilt kinnituse, et Iisraeli "kvalitatiivne sõjaline eelis" sellest ei kannata. Iisrael on praegu ainus Lähis-Ida riik, kellel on seda tüüpi USA sõjalennukid.
Tegu oli Gantzi ja Esperi teise kohtumisega viimase kuu jooksul. Gantzi sõnul on nad pidanud nädalaid kõnelusi "tagamaks parteiülene panustamine Iisraeli julgeolekusse".
Pärast kohtumist teatas Gantz Twitteris, et pooled allkirjastasid ühisdeklaratsiooni, kinnitades USA strateegilist panustamist "Iisraeli kvalitatiivsesse sõjalisse eelisesse Lähis-Idas lähiaastateks".
Iisrael väljendas muret pärast USA presidendi Donald Trumpi teadet eelmisel kuul, et Washingon võib müüa Araabia Ühendemiraatidele F-35 sõjalennukeid.
Iisrael on olnud vastu selliste lennukite müümisele USA liitlastele regioonis, seal hulgas Jordaaniale ja Egiptusele, kuigi mõlemad on tunnustanud juudiriiki.
Trump tahab F-35 AÜE-le müümise tehingu kinnitada jaanuariks ehk veel enne, kui tal tuleb valimiskaotuse korral ametist lahkuda. | Pentagon kinnitas USA tahet hoida Iisraeli sõjalist eelist Lähis-Idas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajal, mil Washington kavatseb müüa Araabia Ühendemiraatidele hävituslennukeid F-35, sai Gantz USA kaitseministrilt Mark Esperilt kinnituse, et Iisraeli "kvalitatiivne sõjaline eelis" sellest ei kannata. Iisrael on praegu ainus Lähis-Ida riik, kellel on seda tüüpi USA sõjalennukid.
Tegu oli Gantzi ja Esperi teise kohtumisega viimase kuu jooksul. Gantzi sõnul on nad pidanud nädalaid kõnelusi "tagamaks parteiülene panustamine Iisraeli julgeolekusse".
Pärast kohtumist teatas Gantz Twitteris, et pooled allkirjastasid ühisdeklaratsiooni, kinnitades USA strateegilist panustamist "Iisraeli kvalitatiivsesse sõjalisse eelisesse Lähis-Idas lähiaastateks".
Iisrael väljendas muret pärast USA presidendi Donald Trumpi teadet eelmisel kuul, et Washingon võib müüa Araabia Ühendemiraatidele F-35 sõjalennukeid.
Iisrael on olnud vastu selliste lennukite müümisele USA liitlastele regioonis, seal hulgas Jordaaniale ja Egiptusele, kuigi mõlemad on tunnustanud juudiriiki.
Trump tahab F-35 AÜE-le müümise tehingu kinnitada jaanuariks ehk veel enne, kui tal tuleb valimiskaotuse korral ametist lahkuda.
### Response:
Pentagon kinnitas USA tahet hoida Iisraeli sõjalist eelist Lähis-Idas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljudes autodes on sisse ehitatud navigatsiooniseadmed ja veel rohkem on neid sõitjaid, kes kasutavad navigeerimiseks isiklikku telefoni.
If Kindlustuse ekspertgrupi juhi Marion Meiuse sõnul jagunevad juhid laias laastus kolme rühma: ühed kasutavad navigatsiooniseadmeid igapäevaselt, teised kasutavad neid piirkondades või marsruutidel, mida nad ei tunne, ja kolmandad ei kasuta neid üldse.
"Kui 15 protsenti juhtidest ei kasuta navigatsiooniseadmeid kunagi, siis igapäevaseid kasutajaid on samasuguses suurusjärgus ehk 13 protsenti. Ülejäänud juhid kasutavad navigeerimisabi endale tundmatutes kohtades. Silma paistab see, et noored võtavad sellised seadmed appi märksa agaramalt," selgitas Meius.
Uuringust selgus, et 18–24aastastest noortest kasutab navigatsiooniseadmeid 95 protsenti. 55–65aastaste juhtide hulgas on vastav näitaja 74 protsenti.
Piirkondadest eristuvad Põhja-Eesti ja Tallinn, kus päevast päeva kasutab navigatsiooniseadmeid 18 protsenti juhtidest, Lõuna-Eestis on vastav näitaja aga kuus protsenti.
"Eks need numbrid on ka loogilised, sest pealinnas on liiklustihedus suurem ja seetõttu üritavad sõidukijuhid vältida ummikuid. Lisaks parima teekonna valikule on navigatsiooniseadmed kasulikud ka selles osas, et need annavad teada teel toimunud liiklusõnnetustest ja hoiatavad ette näiteks siis, kui maanteel on hukkunud mõni metsloom või seisab tee ääres auto. Samas tuleb meenutada, et iga seade, mis viib inimese pilgu teelt kõrvale, segab ka tähelepanu hoidmist. Seega tuleb selliseid seadmeid kasutada mõistlikult ja soovitud sihtkoht sisestada alati enne sõidu alustamist," lisas Meius.
If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales ligikaudu 1000 inimest igast riigist. | Uuring: navigatsiooniseadmeid kasutab juba 85 protsenti Eesti autojuhtidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljudes autodes on sisse ehitatud navigatsiooniseadmed ja veel rohkem on neid sõitjaid, kes kasutavad navigeerimiseks isiklikku telefoni.
If Kindlustuse ekspertgrupi juhi Marion Meiuse sõnul jagunevad juhid laias laastus kolme rühma: ühed kasutavad navigatsiooniseadmeid igapäevaselt, teised kasutavad neid piirkondades või marsruutidel, mida nad ei tunne, ja kolmandad ei kasuta neid üldse.
"Kui 15 protsenti juhtidest ei kasuta navigatsiooniseadmeid kunagi, siis igapäevaseid kasutajaid on samasuguses suurusjärgus ehk 13 protsenti. Ülejäänud juhid kasutavad navigeerimisabi endale tundmatutes kohtades. Silma paistab see, et noored võtavad sellised seadmed appi märksa agaramalt," selgitas Meius.
Uuringust selgus, et 18–24aastastest noortest kasutab navigatsiooniseadmeid 95 protsenti. 55–65aastaste juhtide hulgas on vastav näitaja 74 protsenti.
Piirkondadest eristuvad Põhja-Eesti ja Tallinn, kus päevast päeva kasutab navigatsiooniseadmeid 18 protsenti juhtidest, Lõuna-Eestis on vastav näitaja aga kuus protsenti.
"Eks need numbrid on ka loogilised, sest pealinnas on liiklustihedus suurem ja seetõttu üritavad sõidukijuhid vältida ummikuid. Lisaks parima teekonna valikule on navigatsiooniseadmed kasulikud ka selles osas, et need annavad teada teel toimunud liiklusõnnetustest ja hoiatavad ette näiteks siis, kui maanteel on hukkunud mõni metsloom või seisab tee ääres auto. Samas tuleb meenutada, et iga seade, mis viib inimese pilgu teelt kõrvale, segab ka tähelepanu hoidmist. Seega tuleb selliseid seadmeid kasutada mõistlikult ja soovitud sihtkoht sisestada alati enne sõidu alustamist," lisas Meius.
If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales ligikaudu 1000 inimest igast riigist.
### Response:
Uuring: navigatsiooniseadmeid kasutab juba 85 protsenti Eesti autojuhtidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale hääle 27 protsenti valijatest ning Reformierakonnale 26 protsenti valijatest, selgus ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest.
Septembris oli populaarseim erakond Reformierakond 27 protsendiga ning Keskerakonna toetus oli 24 protsenti.
EKRE toetus septembriga võrreldes pisut tõusis – 16 protsendilt 18 protsendile. Sotside reiting langes aga 11 protsendilt üheksale protsendile.
Parlamendivälise Eesti 200 toetus langes üheksalt seitsmele protsendile.
Isamaa toetus jäi septembriga võrreldes samaks – viis protsenti.
Ülejäänud erakondade toetus jääb alla valimiskünnise – Eestimaa Rohelisi toetab kolm protsenti, Eesti Tulevikuerakonda üks protsent ning muid erakondi üks protsent valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Küsitletutest kolm protsenti annaks oma hääle üksikkandidaadile.
Kuigi üksikute erakondade lõikes pole toetusnäitajad septembriga võrreldes statistiliselt olulisel määral muutunud, on koalitsioonierakondade toetusnäitajaid summeerides näha koalitsiooni toetuse väikest kasvu, 44 protsendilt 49 protsendile.
Opositsioonierakondade toetus oli septembris 38 protsenti ja oktoobris 35 protsenti.
Kokku küsitles Turu-uuringute AS ajavahemikus 1.-15. oktoober omnibussi raames 873 Eesti kodanikku vanuses 18 ja üle selle, neist 422 silmast-silma ja 451 veebipaneelis.
Kell 12.30 kommenteerivad ERR.ee veebisaates värskeid küsitlustulemusi uuringu läbi viinud Turu-uuringute sotsioloog Tõnis Stamberg ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Indrek Kiisler. | Turu-uuringute reitingud: Keskerakond tõusis populaarseimaks erakonnaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale hääle 27 protsenti valijatest ning Reformierakonnale 26 protsenti valijatest, selgus ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest.
Septembris oli populaarseim erakond Reformierakond 27 protsendiga ning Keskerakonna toetus oli 24 protsenti.
EKRE toetus septembriga võrreldes pisut tõusis – 16 protsendilt 18 protsendile. Sotside reiting langes aga 11 protsendilt üheksale protsendile.
Parlamendivälise Eesti 200 toetus langes üheksalt seitsmele protsendile.
Isamaa toetus jäi septembriga võrreldes samaks – viis protsenti.
Ülejäänud erakondade toetus jääb alla valimiskünnise – Eestimaa Rohelisi toetab kolm protsenti, Eesti Tulevikuerakonda üks protsent ning muid erakondi üks protsent valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Küsitletutest kolm protsenti annaks oma hääle üksikkandidaadile.
Kuigi üksikute erakondade lõikes pole toetusnäitajad septembriga võrreldes statistiliselt olulisel määral muutunud, on koalitsioonierakondade toetusnäitajaid summeerides näha koalitsiooni toetuse väikest kasvu, 44 protsendilt 49 protsendile.
Opositsioonierakondade toetus oli septembris 38 protsenti ja oktoobris 35 protsenti.
Kokku küsitles Turu-uuringute AS ajavahemikus 1.-15. oktoober omnibussi raames 873 Eesti kodanikku vanuses 18 ja üle selle, neist 422 silmast-silma ja 451 veebipaneelis.
Kell 12.30 kommenteerivad ERR.ee veebisaates värskeid küsitlustulemusi uuringu läbi viinud Turu-uuringute sotsioloog Tõnis Stamberg ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Indrek Kiisler.
### Response:
Turu-uuringute reitingud: Keskerakond tõusis populaarseimaks erakonnaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oktoobris oli Tallinna valimisõiguslike kodanike toetus Reformierakonnale 34 protsenti ja Keskerakonnale 29 protsenti.
Septembris tõusis toetus Reformierakonnale 35 protsendile, samas kui Keskerakonna toetus oli vaid 20 protsenti.
Neid tulemusi ei saa üks-üheselt üle kanda eelseisvate kohalike omavalitsuste valimiste konteksti, sest küsitlus oli tehtud riigikogu valimiste olukorda silmas pidades ehk esindab vaid valimisõiguslike Eesti kodanike seisukohti. Kohalikel valimistel on valijate ring laiem ja vene hääle kaal suurem.
Toetus mujal Eestis
Keskerakond on populaarseim erakond Ida-Virumaal toetusega 43 protsenti ning Lõuna-Eestis toetusega 26 protsenti.
Reformierakonna ja Keskerakonna toetus on praktiliselt võrdne Põhja Eestis, kus kummagi erakonna toetus on 26 protsenti.
EKRE on 26-protsendilise toetusega populaarseim erakond Lääne-Eestis ja ka Kesk-Eestis, kus nende toetus on 31 protsenti.
Sugu
Võrreldes naistega on meeste seas septembris enam EKRE toetajaid (meestest 22 ja naistest 14 protsenti), vähem aga Sotsiaaldemokraatide toetajaid (meestest viis protsenti ja naistest 12 protsenti). Ülejäänud erakondade toetus on meeste ja naiste seas augustis võrdne.
Vanus
Alla 35-aastaste seas on jätkuvalt kõige populaarsem erakond Reformierakond, mida toetab 30 protsenti 15-24-aastastest ja 40 protsenti 25-34-aastastest. 15-24-aastaste seas on populaarsuselt järgmine Eesti 200, mida toetab 21 protsenti. 25-34-aastaste seas aga Keskerakond 16 protsendilise toetusega.
35-49-aastaste seas on Reformierakonna ja Keskerakonna toetajaid praktiliselt võrdselt – Reformierakonda toetab 28 protsenti ja Keskerakonda 26 protsenti selles vanuses küsitletutest.
Vanuserühmas 50-64 on Keskerakond populaarseim – seda toetab 29 protsenti, populaarsuselt järgmine on EKRE toetusega 20 protsenti.
65-74-aastaste seas on Keskerakonna ja EKRE võrdselt populaarseimad – Keskerakonda toetab 32 protsenti ja EKRE-t 30 protsenti selles vanuses küsitletutest. Vanimas vanuserühmas ehk 75-aastaste ja eakamate seas on Keskerakond 42-protsendilise toetusega tugeval liidripositsioonil, järgnevad Reformierakond (18 protsenti) ja EKRE (15 protsenti).
Kokkuvõttes on Keskerakonna toetus kõrgeim 75-aastaste ja eakamate seas, Reformierakonna toetus 25-34-aastaste seas, EKRE toetus 65-74-aastaste seas ning Eesti 200 toetus 15-24-aastaste seas.
Rahvus
Eestlaste seas on jätkuvalt toetuselt esikohal Reformierakond (28 protsenti), millele järgnevad pea võrdse toetusega Keskerakond (21 protsenti) ja EKRE (19 protsenti). SDE-d toetab 10 protsenti, Eesti 200-t kaheksa protsenti, ja Isamaad kuus protsenti Eesti rahvusest valijatest.
Muudest rahvustest valijate seas on jätkuvalt kõrgeim Keskerakonna toetus (58 protsenti). Reformierakonda toetab 13 protsenti, EKRE-t 12 protsenti, Eesti 200-t kuus protsenti, SDE-d kaks protsenti ja Isamaad üks protsenti muudest rahvustest valijaist.
Haridus
Kõrgharidusega inimesed toetavad kõige sagedamini Reformierakonda (35 protsenti), kutse-, kesk- või keskeriharidusega inimesed Keskerakonda (28 protsenti) ning alg- või põhiharidusega inimesed võrdselt sageli nii EKRE-t (30 protsenti) kui Keskerakonda (29 protsenti). Kõrgharidusega inimeste seas on EKRE toetus keskmisest madalam (11 protsenti).
Sissetulek
Reformierakonna toetus on jätkuvalt kõrgeim suurima sissetulekuga elanikkonnarühmas - inimestest, kelle netosissetulek pereliikme kohta ületab 1000 eurot kuus, toetab Reformierakonda 41 protsenti. Kuni 1000-eurose isikliku sissetulekuga inimeste seas on populaarseim erakond Keskerakond (erinevates sissetulekurühmades jääb toetus 29-40 protsendi juurde, sealjuures mida madalama sissetulekuga rühmaga on tegu, seda kõrgem on toetus). SDE toetus on keskmisest madalam kuni 400-eurose sissetulekuga inimeste seas (kaks protsenti). Ülejäänud erakondade toetus sissetulekurühmade võrdluses selgesuunaliselt ei erine. | Reformierakond hoiab Tallinnas veel liidripositsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oktoobris oli Tallinna valimisõiguslike kodanike toetus Reformierakonnale 34 protsenti ja Keskerakonnale 29 protsenti.
Septembris tõusis toetus Reformierakonnale 35 protsendile, samas kui Keskerakonna toetus oli vaid 20 protsenti.
Neid tulemusi ei saa üks-üheselt üle kanda eelseisvate kohalike omavalitsuste valimiste konteksti, sest küsitlus oli tehtud riigikogu valimiste olukorda silmas pidades ehk esindab vaid valimisõiguslike Eesti kodanike seisukohti. Kohalikel valimistel on valijate ring laiem ja vene hääle kaal suurem.
Toetus mujal Eestis
Keskerakond on populaarseim erakond Ida-Virumaal toetusega 43 protsenti ning Lõuna-Eestis toetusega 26 protsenti.
Reformierakonna ja Keskerakonna toetus on praktiliselt võrdne Põhja Eestis, kus kummagi erakonna toetus on 26 protsenti.
EKRE on 26-protsendilise toetusega populaarseim erakond Lääne-Eestis ja ka Kesk-Eestis, kus nende toetus on 31 protsenti.
Sugu
Võrreldes naistega on meeste seas septembris enam EKRE toetajaid (meestest 22 ja naistest 14 protsenti), vähem aga Sotsiaaldemokraatide toetajaid (meestest viis protsenti ja naistest 12 protsenti). Ülejäänud erakondade toetus on meeste ja naiste seas augustis võrdne.
Vanus
Alla 35-aastaste seas on jätkuvalt kõige populaarsem erakond Reformierakond, mida toetab 30 protsenti 15-24-aastastest ja 40 protsenti 25-34-aastastest. 15-24-aastaste seas on populaarsuselt järgmine Eesti 200, mida toetab 21 protsenti. 25-34-aastaste seas aga Keskerakond 16 protsendilise toetusega.
35-49-aastaste seas on Reformierakonna ja Keskerakonna toetajaid praktiliselt võrdselt – Reformierakonda toetab 28 protsenti ja Keskerakonda 26 protsenti selles vanuses küsitletutest.
Vanuserühmas 50-64 on Keskerakond populaarseim – seda toetab 29 protsenti, populaarsuselt järgmine on EKRE toetusega 20 protsenti.
65-74-aastaste seas on Keskerakonna ja EKRE võrdselt populaarseimad – Keskerakonda toetab 32 protsenti ja EKRE-t 30 protsenti selles vanuses küsitletutest. Vanimas vanuserühmas ehk 75-aastaste ja eakamate seas on Keskerakond 42-protsendilise toetusega tugeval liidripositsioonil, järgnevad Reformierakond (18 protsenti) ja EKRE (15 protsenti).
Kokkuvõttes on Keskerakonna toetus kõrgeim 75-aastaste ja eakamate seas, Reformierakonna toetus 25-34-aastaste seas, EKRE toetus 65-74-aastaste seas ning Eesti 200 toetus 15-24-aastaste seas.
Rahvus
Eestlaste seas on jätkuvalt toetuselt esikohal Reformierakond (28 protsenti), millele järgnevad pea võrdse toetusega Keskerakond (21 protsenti) ja EKRE (19 protsenti). SDE-d toetab 10 protsenti, Eesti 200-t kaheksa protsenti, ja Isamaad kuus protsenti Eesti rahvusest valijatest.
Muudest rahvustest valijate seas on jätkuvalt kõrgeim Keskerakonna toetus (58 protsenti). Reformierakonda toetab 13 protsenti, EKRE-t 12 protsenti, Eesti 200-t kuus protsenti, SDE-d kaks protsenti ja Isamaad üks protsenti muudest rahvustest valijaist.
Haridus
Kõrgharidusega inimesed toetavad kõige sagedamini Reformierakonda (35 protsenti), kutse-, kesk- või keskeriharidusega inimesed Keskerakonda (28 protsenti) ning alg- või põhiharidusega inimesed võrdselt sageli nii EKRE-t (30 protsenti) kui Keskerakonda (29 protsenti). Kõrgharidusega inimeste seas on EKRE toetus keskmisest madalam (11 protsenti).
Sissetulek
Reformierakonna toetus on jätkuvalt kõrgeim suurima sissetulekuga elanikkonnarühmas - inimestest, kelle netosissetulek pereliikme kohta ületab 1000 eurot kuus, toetab Reformierakonda 41 protsenti. Kuni 1000-eurose isikliku sissetulekuga inimeste seas on populaarseim erakond Keskerakond (erinevates sissetulekurühmades jääb toetus 29-40 protsendi juurde, sealjuures mida madalama sissetulekuga rühmaga on tegu, seda kõrgem on toetus). SDE toetus on keskmisest madalam kuni 400-eurose sissetulekuga inimeste seas (kaks protsenti). Ülejäänud erakondade toetus sissetulekurühmade võrdluses selgesuunaliselt ei erine.
### Response:
Reformierakond hoiab Tallinnas veel liidripositsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raudteed oleks vaja nii sadamale kui teistele piirkonna ettevõtetele.
Mööda Rakvere ja Kunda vahelist 20-kilomeetri pikkust raudteelõiku veeti põhiliselt tsemenditehasele toorainet. Kevadel lõpetas Kunda Nordic Tsement saastekvootide kallinemise tõttu klinkri tootmise ning nüüd tuuakse toorainet laevadega Rootsist.
Kui varem teenis raudteelõigu omanik AS Kunda Trans Rakvere ja Kunda vahel kaupa vedades kuni pool miljonit eurot kasumit aastas, siis nüüd kaalub ettevõte raudtee likvideerimist.
Kunda Transi nõukogu esimees Lembit Kaljuvee, ütles ERR-ile, et võimalus, et raudtee üles võetakse, on täiesti reaalne: "Kui seal liiguvad päevas mõned vagunid, siis selle raha eest ei jaksa me seda süsteemi üleval hoida."
Samas nagu kinnitab ka Kaljuvee, oleks raudteed Kundale vaja
Kunda on esimese viie linna hulgas arvestades kaubamahtusid, mis sealt läbi käivad: tsemenditehasest, Estonian Cellist, Aerocist, sadamast.
Viru-Nigula vallavanema Einar Vallbaum on seda meelt, et Rakvere ja Kunda vahelise raudteelõigu peaks üle võtma Eesti Raudtee, sest ilma raudteeta poleks Viru-Nigulal tulevikku.
"Kui meil ettevõtteid ei ole, need ära lähevad, nii nagu tsemendi tootmine kinni pandi, siis tegelikult Kunda linn ja Viru-Nigula vald hääbub. Ükskord on sama, nagu Ida-Virumaal, kus neid tühje alevikke on küll. Ja eks pikem huvi oleks see, et kui see oleks riigiraudtee, siis saaks ju panna ka "porgandi" lõpuks Kundasse käima," ütles Vallbaum.
Kaljuvee sõnul on Eesti Raudteega läbirääkimisi peetud, kuid tulutult.
Kaljuvee kahtlustab Kunda sadama konkurentide survet: "Me alahindasime kahe suure sadama lobi, et Põhja-Eestile pole kolme raudteega ühendatud sadamat vaja. See saigi määravaks tegelikult."
Eesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann aga kinnitas, et Kunda raudteelõigu omandamine mõte pole halb, vaid liialt kulukas, kuna raudtee ühendamine sadama ja teiste suuremate ettevõtetega nõuab investeeringuid, mille tasuvusaeg võib venida mitmekümne aasta pikkuseks.
Samas ei välistanud Raichmann Kunda raudteelõigu ostu riigi tellimusel.
"No eks me täidame omanike suuniseid. Kui me vaatame Haapsalu raudtee ehitust, siis see on ikkagi regionaalpoliitiline otsus. Aga kui see initsiatiiv peaks tulema Eesti Raudteelt endalt, et siis need initsiatiivid on reeglina ikkagi majanduslikult argumenteeritud. Me poliitikat ei tee," ütles ta.
Viru-Nigula vallavalitsus ootabki Kunda raudteelõigu päästmiseks majandusministri sekkumist. | Viru-Nigula vald ootab Kunda raudteelõigu säilitamiseks riigi sekkumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raudteed oleks vaja nii sadamale kui teistele piirkonna ettevõtetele.
Mööda Rakvere ja Kunda vahelist 20-kilomeetri pikkust raudteelõiku veeti põhiliselt tsemenditehasele toorainet. Kevadel lõpetas Kunda Nordic Tsement saastekvootide kallinemise tõttu klinkri tootmise ning nüüd tuuakse toorainet laevadega Rootsist.
Kui varem teenis raudteelõigu omanik AS Kunda Trans Rakvere ja Kunda vahel kaupa vedades kuni pool miljonit eurot kasumit aastas, siis nüüd kaalub ettevõte raudtee likvideerimist.
Kunda Transi nõukogu esimees Lembit Kaljuvee, ütles ERR-ile, et võimalus, et raudtee üles võetakse, on täiesti reaalne: "Kui seal liiguvad päevas mõned vagunid, siis selle raha eest ei jaksa me seda süsteemi üleval hoida."
Samas nagu kinnitab ka Kaljuvee, oleks raudteed Kundale vaja
Kunda on esimese viie linna hulgas arvestades kaubamahtusid, mis sealt läbi käivad: tsemenditehasest, Estonian Cellist, Aerocist, sadamast.
Viru-Nigula vallavanema Einar Vallbaum on seda meelt, et Rakvere ja Kunda vahelise raudteelõigu peaks üle võtma Eesti Raudtee, sest ilma raudteeta poleks Viru-Nigulal tulevikku.
"Kui meil ettevõtteid ei ole, need ära lähevad, nii nagu tsemendi tootmine kinni pandi, siis tegelikult Kunda linn ja Viru-Nigula vald hääbub. Ükskord on sama, nagu Ida-Virumaal, kus neid tühje alevikke on küll. Ja eks pikem huvi oleks see, et kui see oleks riigiraudtee, siis saaks ju panna ka "porgandi" lõpuks Kundasse käima," ütles Vallbaum.
Kaljuvee sõnul on Eesti Raudteega läbirääkimisi peetud, kuid tulutult.
Kaljuvee kahtlustab Kunda sadama konkurentide survet: "Me alahindasime kahe suure sadama lobi, et Põhja-Eestile pole kolme raudteega ühendatud sadamat vaja. See saigi määravaks tegelikult."
Eesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann aga kinnitas, et Kunda raudteelõigu omandamine mõte pole halb, vaid liialt kulukas, kuna raudtee ühendamine sadama ja teiste suuremate ettevõtetega nõuab investeeringuid, mille tasuvusaeg võib venida mitmekümne aasta pikkuseks.
Samas ei välistanud Raichmann Kunda raudteelõigu ostu riigi tellimusel.
"No eks me täidame omanike suuniseid. Kui me vaatame Haapsalu raudtee ehitust, siis see on ikkagi regionaalpoliitiline otsus. Aga kui see initsiatiiv peaks tulema Eesti Raudteelt endalt, et siis need initsiatiivid on reeglina ikkagi majanduslikult argumenteeritud. Me poliitikat ei tee," ütles ta.
Viru-Nigula vallavalitsus ootabki Kunda raudteelõigu päästmiseks majandusministri sekkumist.
### Response:
Viru-Nigula vald ootab Kunda raudteelõigu säilitamiseks riigi sekkumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene sõjaväeluure (GRU) juht Igor Kostjukov ja luureohvitser Dmitri Badin said EL-i territooriumile sisenemise keelu, samuti külmutatakse nende võimalikud EL-is asuvad varad.
Süüdistajate hinnangul küberrünnakute eest vastutav GRU üksus kanti samuti EL-i nimekirja. EL-ist ametlikult lahkunud Ühendkuningriik liitus reisikeeldude ja varade külmutamisega eelmainitud isikute ja GRU üksuse vastu.
Aprillis ja mais 2015 halvas küberrünnak täielikult Bundestagi arvutivõrgu ja parlamendi veebipõhine tegevus peatus täielikult mitmeks päevaks, kuni süsteem taastati.
Euroopa Ülemkogu teatas avalduses, et rünnaku käigus varastati suures koguses andmeid ning samuti tabas see mitme parlamendiliikme ja ka Saksa kantsleri Angela Merkeli e-kirja kasutajakontosid.
Merkel on rünnakus Venemaad süüdistanud ka avalikult.
Briti välisminister Dominic Raab ütles: "ÜK seisab õlg õla kõrval Saksamaa ja oma Euroopa partneritega, et võtta Venemaa vastutusele küberrünnakute eest, mille eesmärk oli õõnestada Lääne demokraatiaid."
"See kriminaalne tegevus toob Vene valitsusele veelgi halba mainet," lisas ta.
Kostjukov on ka ühes teises EL-i mustas nimekirjas. Jaanuaris 2019 keelati tal sisenemine ÜK-sse ja temaga seotud pangakontod EL-is külmutati. Meetmed rakendati pärast närvimürgirünnakut Suurbritannias endise topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia vastu.
Saksa uurijad peavad Badinit Bundestagi vastu korraldatud rünnaku peaarhitektiks.
Saksa peaprokurör väljastas tema suhtes mais vahistamismääruse. USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) otsib Badini taga seoses mõjutustegevusega 2016. aasta Ühendriikide presidendivalimistel. | EL kehtestas Vene luurajatele küberrünnaku eest sanktsioonid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene sõjaväeluure (GRU) juht Igor Kostjukov ja luureohvitser Dmitri Badin said EL-i territooriumile sisenemise keelu, samuti külmutatakse nende võimalikud EL-is asuvad varad.
Süüdistajate hinnangul küberrünnakute eest vastutav GRU üksus kanti samuti EL-i nimekirja. EL-ist ametlikult lahkunud Ühendkuningriik liitus reisikeeldude ja varade külmutamisega eelmainitud isikute ja GRU üksuse vastu.
Aprillis ja mais 2015 halvas küberrünnak täielikult Bundestagi arvutivõrgu ja parlamendi veebipõhine tegevus peatus täielikult mitmeks päevaks, kuni süsteem taastati.
Euroopa Ülemkogu teatas avalduses, et rünnaku käigus varastati suures koguses andmeid ning samuti tabas see mitme parlamendiliikme ja ka Saksa kantsleri Angela Merkeli e-kirja kasutajakontosid.
Merkel on rünnakus Venemaad süüdistanud ka avalikult.
Briti välisminister Dominic Raab ütles: "ÜK seisab õlg õla kõrval Saksamaa ja oma Euroopa partneritega, et võtta Venemaa vastutusele küberrünnakute eest, mille eesmärk oli õõnestada Lääne demokraatiaid."
"See kriminaalne tegevus toob Vene valitsusele veelgi halba mainet," lisas ta.
Kostjukov on ka ühes teises EL-i mustas nimekirjas. Jaanuaris 2019 keelati tal sisenemine ÜK-sse ja temaga seotud pangakontod EL-is külmutati. Meetmed rakendati pärast närvimürgirünnakut Suurbritannias endise topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia vastu.
Saksa uurijad peavad Badinit Bundestagi vastu korraldatud rünnaku peaarhitektiks.
Saksa peaprokurör väljastas tema suhtes mais vahistamismääruse. USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) otsib Badini taga seoses mõjutustegevusega 2016. aasta Ühendriikide presidendivalimistel.
### Response:
EL kehtestas Vene luurajatele küberrünnaku eest sanktsioonid |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.