instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 20-aastane ja 198 cm pikkune tagamees vihjas Korvpall24.ee portaalile juba veebruari keskel, et Southern Mississippi kolledž on temast huvitatud.
"Tegelikult käisin just paar nädalat tagasi visiidil samas koolis, kus Artur Konontšuk õpib (Southern Miss Golden Eagles – toim.). Nendega olen olnud tihedas kontaktis ja eks siis näis, kas saab sinna minna või ei saa. Mulje jäi hea, kõik oli väga positiivne, mulle väga meeldis ja arvan, et võiks sinna minna, kui oleks võimalus," avaldas noor mängumees toona.
Jaaksoni kokkuleppe Southern Missiga avaldas Tšehhi korvpalliakadeemia Get Better Academy, kus Jaakson enne tänavust hooaega korvpallitarkust omandas.
Tänavu Rapla Avis Utilitase meeskonnas pallinud Jaaksoni hooaja rikkus ära vigastus, mille tõttu sai ta platsil olla kõigest üheksas mängus, kogudes keskmiselt 14,8 minutit, 5,7 punkti ja 1,7 lauapalli.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | 20-aastane noortekoondislane siirdub uueks hooajaks USA-sse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20-aastane ja 198 cm pikkune tagamees vihjas Korvpall24.ee portaalile juba veebruari keskel, et Southern Mississippi kolledž on temast huvitatud.
"Tegelikult käisin just paar nädalat tagasi visiidil samas koolis, kus Artur Konontšuk õpib (Southern Miss Golden Eagles – toim.). Nendega olen olnud tihedas kontaktis ja eks siis näis, kas saab sinna minna või ei saa. Mulje jäi hea, kõik oli väga positiivne, mulle väga meeldis ja arvan, et võiks sinna minna, kui oleks võimalus," avaldas noor mängumees toona.
Jaaksoni kokkuleppe Southern Missiga avaldas Tšehhi korvpalliakadeemia Get Better Academy, kus Jaakson enne tänavust hooaega korvpallitarkust omandas.
Tänavu Rapla Avis Utilitase meeskonnas pallinud Jaaksoni hooaja rikkus ära vigastus, mille tõttu sai ta platsil olla kõigest üheksas mängus, kogudes keskmiselt 14,8 minutit, 5,7 punkti ja 1,7 lauapalli.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
20-aastane noortekoondislane siirdub uueks hooajaks USA-sse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Need taimed, mis tavaliselt on alustanud õitsemist märtsi lõpust, on sel aastal tasapisi hakanud õitsema jaanuaris, ütles Ress. "Kogu see õitseperiood on veninud aegamööda ja hästi madala kaarega ja see on üsna sujuvalt, nii-öelda tasapisi kasvanud ehk inimestel ei ole väga tugevaid kaebusi tekkinud veel," rääkis ta. Seega mõjub pikk ja aeglane kevad allergikutele kergemini.
Kui allergik nakatub viirushaigusesse ja allergia on kontrolli all, siis viirust põeb ta tavapäraselt. "Kui allergiahaigus ei ole kontrolli all ja hingamisteedes on allergiahaigus või mõni muu haigus, siis see raskendab viiruse põdemist. "Kui hingamisteedes on mingisugune põletiku foon all olemas, siis mis iganes infektsioon mõjub sinna raskemalt, kui tervele inimesele," ütles Ress.
Allergia ja külmetuse eristamisel on üks kindel näitaja palavik. "Allergia puhul ei tohiks palavikku kui sellist kõrgel kujul tekkida. Teine asi, lihas- ja liigesvalu ei peaks olema ja üldist haige olemise tunnet ka ei tohiks olla," märkis Ress. Allergia võiks suuresti koonduda nina, silmade ja naha peale.
Allergia võib tekkida ka siis, kui varem inimene sellega hädas pole olnud. "Väga pikka aega arvati, et allergia tuleb sünnist kaasa ja kõik, mis meile lapsepõlvest on antud, see ongi allergia," sõnas Ress ja lisas, et näiteks ka alles 60-aastasel täiskasvanul võib elus esimest korda tekkida allergiahaigus, rääkis Ress. | Tänavune pikk ja aeglane kevad põhjustab vähem õietolmuallergiat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Need taimed, mis tavaliselt on alustanud õitsemist märtsi lõpust, on sel aastal tasapisi hakanud õitsema jaanuaris, ütles Ress. "Kogu see õitseperiood on veninud aegamööda ja hästi madala kaarega ja see on üsna sujuvalt, nii-öelda tasapisi kasvanud ehk inimestel ei ole väga tugevaid kaebusi tekkinud veel," rääkis ta. Seega mõjub pikk ja aeglane kevad allergikutele kergemini.
Kui allergik nakatub viirushaigusesse ja allergia on kontrolli all, siis viirust põeb ta tavapäraselt. "Kui allergiahaigus ei ole kontrolli all ja hingamisteedes on allergiahaigus või mõni muu haigus, siis see raskendab viiruse põdemist. "Kui hingamisteedes on mingisugune põletiku foon all olemas, siis mis iganes infektsioon mõjub sinna raskemalt, kui tervele inimesele," ütles Ress.
Allergia ja külmetuse eristamisel on üks kindel näitaja palavik. "Allergia puhul ei tohiks palavikku kui sellist kõrgel kujul tekkida. Teine asi, lihas- ja liigesvalu ei peaks olema ja üldist haige olemise tunnet ka ei tohiks olla," märkis Ress. Allergia võiks suuresti koonduda nina, silmade ja naha peale.
Allergia võib tekkida ka siis, kui varem inimene sellega hädas pole olnud. "Väga pikka aega arvati, et allergia tuleb sünnist kaasa ja kõik, mis meile lapsepõlvest on antud, see ongi allergia," sõnas Ress ja lisas, et näiteks ka alles 60-aastasel täiskasvanul võib elus esimest korda tekkida allergiahaigus, rääkis Ress.
### Response:
Tänavune pikk ja aeglane kevad põhjustab vähem õietolmuallergiat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 1990. aastate keskpaigast on MM-rallid olnud üsna kindla struktuuriga: kolm päeva kihutamist, millele aeg-ajalt lisandub neljapäeva õhtul publikukatse. Iga ralli lõppeb samal kellaajal toimuva punktikatsega.
Praegu on aga kolm etappi edasi lükatud ja suure tõenäosusega võib nii minna ka juuli keskele planeeritud Keenia ralliga. Kõigi võistluste äramahutamine hooaja teise poolde oleks praeguste nõudmiste juures suur peavalu.
"On tekkinud võimalus teha ülejäänud hooajal asju teisiti. Me kõik teame, et logistiliselt on väga raske mahutada kõiki neid etappe ära, kui tahame kasutada tavapärast formaati ja ruumi rallide vahel," lausus Millener portaalile DirtFish.
"Nii et mõelgem pisut kastist välja. See on suurepärane võimalus koondada rallisid järjestikku, korraldagem kahepäevaseid rallisid ja võib-olla, radikaalsemalt mõeldes - miks mitte pidada kaks rallit ühes kohas kahel nädalal järjest?"
"Kui taristu on olemas, miks mitte sellele mõelda?" jätkas Millener. "Vilets seis pakub võimalusi - meil on võimalus asju teisiti teha ja peaksime seda ära kasutama. Aga selleks peaksime kohe plaani paika panema. Peame vaatama asja positiivset külge ja täpsemalt vaatama, mida saaksime selleks ära teha, et hooaja teisest poolest asja saaks."
Autoralli MM-sarjas on sel hooajal peetud kolm etappi Monte Carlos, Rootsis ja Mehhikos. Edasi on lükatud osavõistlused Argentinas, Portugalis ja Sardiinias. Kui sama teed läheb Safari ralliga, peaks järgmine etapp toimuma augustis Soomes. | M-Spordi pealik pakub hooaja päästmiseks suuri muudatusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 1990. aastate keskpaigast on MM-rallid olnud üsna kindla struktuuriga: kolm päeva kihutamist, millele aeg-ajalt lisandub neljapäeva õhtul publikukatse. Iga ralli lõppeb samal kellaajal toimuva punktikatsega.
Praegu on aga kolm etappi edasi lükatud ja suure tõenäosusega võib nii minna ka juuli keskele planeeritud Keenia ralliga. Kõigi võistluste äramahutamine hooaja teise poolde oleks praeguste nõudmiste juures suur peavalu.
"On tekkinud võimalus teha ülejäänud hooajal asju teisiti. Me kõik teame, et logistiliselt on väga raske mahutada kõiki neid etappe ära, kui tahame kasutada tavapärast formaati ja ruumi rallide vahel," lausus Millener portaalile DirtFish.
"Nii et mõelgem pisut kastist välja. See on suurepärane võimalus koondada rallisid järjestikku, korraldagem kahepäevaseid rallisid ja võib-olla, radikaalsemalt mõeldes - miks mitte pidada kaks rallit ühes kohas kahel nädalal järjest?"
"Kui taristu on olemas, miks mitte sellele mõelda?" jätkas Millener. "Vilets seis pakub võimalusi - meil on võimalus asju teisiti teha ja peaksime seda ära kasutama. Aga selleks peaksime kohe plaani paika panema. Peame vaatama asja positiivset külge ja täpsemalt vaatama, mida saaksime selleks ära teha, et hooaja teisest poolest asja saaks."
Autoralli MM-sarjas on sel hooajal peetud kolm etappi Monte Carlos, Rootsis ja Mehhikos. Edasi on lükatud osavõistlused Argentinas, Portugalis ja Sardiinias. Kui sama teed läheb Safari ralliga, peaks järgmine etapp toimuma augustis Soomes.
### Response:
M-Spordi pealik pakub hooaja päästmiseks suuri muudatusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna Lätis on kehtestatud eriolukord ja lennujaama tegevus on sisuliselt täiesti peatunud, on lennujaama juhatus sunnitud alustama ametiühingutega läbirääkimisi koondamiste üle, ütles Karnite.
Praegu töötab Riia lennujaamas umbes 1200 inimest.
Lennujaamas tegutsevad lennufirmad on teatanud pea kõigi lendude tühistamisest kuni juunini. Läti riiklik lennufirma airBaltic kavatseb tühistada umbes pooled kuni 31. oktoobrini plaanis olnud lennud.
Riigifirmana ei saa Riia lennujaam taotleda oma töötajatele seisakuhüvitisi, kuid lennujaamal on olnud piisavalt reserve töötajate tööl hoidmiseks kuni praeguse eriolukorra perioodi lõpuni 14. aprillil, ütles pressiesindaja.
Lätis kehtestati koroonaviiruse leviku takistamiseks 13. märtsist kuni 14. aprillini eriolukord, mille ajal on muu hulgas keelatud kogu rahvusvaheline reisiliiklus. Peaminister Krišjānis Kariņš ütles esmaspäeval, et eriolukorda plaanitakse kuu võrra pikendada.
Lennujaama juhatus rõhutas, et kõik koondatud töötajad võetakse pärast kriisi laabumist ja lennundussektori normaalse tegevuse taastumist tööle tagasi. | Riia lennujaam koondab umbes 500 töötajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna Lätis on kehtestatud eriolukord ja lennujaama tegevus on sisuliselt täiesti peatunud, on lennujaama juhatus sunnitud alustama ametiühingutega läbirääkimisi koondamiste üle, ütles Karnite.
Praegu töötab Riia lennujaamas umbes 1200 inimest.
Lennujaamas tegutsevad lennufirmad on teatanud pea kõigi lendude tühistamisest kuni juunini. Läti riiklik lennufirma airBaltic kavatseb tühistada umbes pooled kuni 31. oktoobrini plaanis olnud lennud.
Riigifirmana ei saa Riia lennujaam taotleda oma töötajatele seisakuhüvitisi, kuid lennujaamal on olnud piisavalt reserve töötajate tööl hoidmiseks kuni praeguse eriolukorra perioodi lõpuni 14. aprillil, ütles pressiesindaja.
Lätis kehtestati koroonaviiruse leviku takistamiseks 13. märtsist kuni 14. aprillini eriolukord, mille ajal on muu hulgas keelatud kogu rahvusvaheline reisiliiklus. Peaminister Krišjānis Kariņš ütles esmaspäeval, et eriolukorda plaanitakse kuu võrra pikendada.
Lennujaama juhatus rõhutas, et kõik koondatud töötajad võetakse pärast kriisi laabumist ja lennundussektori normaalse tegevuse taastumist tööle tagasi.
### Response:
Riia lennujaam koondab umbes 500 töötajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühendkuningriigi tiim McLaren ise on suurema osa töötajatest saatnud riigi toetatavale puhkusele ning kärpinud kõrgemapalgaliste juhtide ja sõitjate palkasid, kuid Browni sõnul sellest ei piisa. Tema seisukoht on, et kui vormelimaailm selles olukorras kohe agressiivselt härjal sarvist ei haara, siis läheb kaks tiimi hingusele juba lähiajal. "Pigem isegi neli meeskonda, kui me ei suuda seda õigesti lahendada," rääkis Brown BBC-le. "Arvestades aega, mis kulub ühe F1 meeskonna tippu viimiseks, samuti praegust majanduslikku olukorda ja tervishoiukriisi, siis pole mõeldav, et ukse taha tekiks järjekord inimestest, kes tahaksid nende meeskondade juhtimist üle võtta. Ma arvan, et vormel-1 sari on praegu väga hapras seisus."
Browni sõnul jääks sari ellu, kui kaduma läheks ehk üksainus tiim, sellest suuremat hoopi aga sari tema sõnul üle ei elaks. "Praegu on meil kümme meeskonda ja stardis 20 masinat. Meenutagem, et pärast ülemaailmset majanduskriisi, millest polegi nii kaua aega möödas, oli meil stardis 18 vormelit. See on ka ilmselt piir, millest allapoole langeda ei saa. See tähendab, et reaalsuses võime lubada ühe tiimi kadumist. Kahega oleme aga juba kriisitsoonis ja kolme puhul väga-väga tõsises seisus," hoiatas Brown BBC vahendusel.
Tema sõnul vajab spordiala ellujäämiseks lähitulevikus olulisi muutusi, sealhulgas eelarve ülempiiri alandamist, mida tiimibossid, FIA president Jean Todt ja F1 juhid ka esmaspäevasel telekonverentsil põhjalikult arutasid. Meeskonnad on juba mitteametlikult saavutanud kokkuleppe, et eelarve ülempiir tuuakse 150 miljoni euro pealt alla 138 miljonile, kuid McLareni sõnul on ka see ikkagi veel liiga kõrge ning pigem näeksid nad reaalsena 115 miljoni euro suurust ülempiiri.
Koroonakriisi tõttu on 2020. aasta esimesed kaheksa etappi ära jäetud, ilmselt lükatakse veelgi etappe edasi. F1 tegevjuht Chase Carey sõnul kaalutakse lühendatud hooaega, kus sõidetaks 15-18 etappi, samuti on kaalumisel etappide pidamine suletud uste taga.
Kui tänavu aga üldse sõite pidada ei õnnestu, tuleb maksta kahjutasu nii ärajäänud sõitude kui ka telejaamade ülekandeõiguste eest. Meeskondadele tuleb maksta veel tagantjärele ka möödunud hooajal teenitud tasu. Sissetulekuid pole aga kuskilt tulemas, sest loota ei saa ei auhinnatasudele ega ka sponsorite toetusele. | McLareni tiimiboss: vormel-1 on väga hapras seisus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendkuningriigi tiim McLaren ise on suurema osa töötajatest saatnud riigi toetatavale puhkusele ning kärpinud kõrgemapalgaliste juhtide ja sõitjate palkasid, kuid Browni sõnul sellest ei piisa. Tema seisukoht on, et kui vormelimaailm selles olukorras kohe agressiivselt härjal sarvist ei haara, siis läheb kaks tiimi hingusele juba lähiajal. "Pigem isegi neli meeskonda, kui me ei suuda seda õigesti lahendada," rääkis Brown BBC-le. "Arvestades aega, mis kulub ühe F1 meeskonna tippu viimiseks, samuti praegust majanduslikku olukorda ja tervishoiukriisi, siis pole mõeldav, et ukse taha tekiks järjekord inimestest, kes tahaksid nende meeskondade juhtimist üle võtta. Ma arvan, et vormel-1 sari on praegu väga hapras seisus."
Browni sõnul jääks sari ellu, kui kaduma läheks ehk üksainus tiim, sellest suuremat hoopi aga sari tema sõnul üle ei elaks. "Praegu on meil kümme meeskonda ja stardis 20 masinat. Meenutagem, et pärast ülemaailmset majanduskriisi, millest polegi nii kaua aega möödas, oli meil stardis 18 vormelit. See on ka ilmselt piir, millest allapoole langeda ei saa. See tähendab, et reaalsuses võime lubada ühe tiimi kadumist. Kahega oleme aga juba kriisitsoonis ja kolme puhul väga-väga tõsises seisus," hoiatas Brown BBC vahendusel.
Tema sõnul vajab spordiala ellujäämiseks lähitulevikus olulisi muutusi, sealhulgas eelarve ülempiiri alandamist, mida tiimibossid, FIA president Jean Todt ja F1 juhid ka esmaspäevasel telekonverentsil põhjalikult arutasid. Meeskonnad on juba mitteametlikult saavutanud kokkuleppe, et eelarve ülempiir tuuakse 150 miljoni euro pealt alla 138 miljonile, kuid McLareni sõnul on ka see ikkagi veel liiga kõrge ning pigem näeksid nad reaalsena 115 miljoni euro suurust ülempiiri.
Koroonakriisi tõttu on 2020. aasta esimesed kaheksa etappi ära jäetud, ilmselt lükatakse veelgi etappe edasi. F1 tegevjuht Chase Carey sõnul kaalutakse lühendatud hooaega, kus sõidetaks 15-18 etappi, samuti on kaalumisel etappide pidamine suletud uste taga.
Kui tänavu aga üldse sõite pidada ei õnnestu, tuleb maksta kahjutasu nii ärajäänud sõitude kui ka telejaamade ülekandeõiguste eest. Meeskondadele tuleb maksta veel tagantjärele ka möödunud hooajal teenitud tasu. Sissetulekuid pole aga kuskilt tulemas, sest loota ei saa ei auhinnatasudele ega ka sponsorite toetusele.
### Response:
McLareni tiimiboss: vormel-1 on väga hapras seisus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 7. aprilli hommiku seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 130 inimest, kellest 12 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 69 inimest.
Terviseameti Põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik rääkis, et haiglast välja kirjutatud inimeste tervislik seisund võib olla erinev - on neid, kes suunatakse edasi kodusele ravile koos raviarsti juhistega ning ka neid, kelle suhtes pole täiendavaid liikumispiiranguid seada vaja.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1684 COVID-19 viiruse testi, millest kaks protsenti ehk 42 osutusid positiivseks. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Harjumaal (18), Saaremaal (13), Pärnumaa (3). Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal lisandus kõigis 2, Tartu maakonnas üks ja teadmata isikukoodiga oli üks positiivne vastus.
Eestis on kokku tehtud 23 546 testi, nendest 1149 ehk viis protsenti olid positiivsed, nendest 38 protsenti Saare maakonna ja 31 protsenti Harju maakonna elanikud, Ida-Viru, Pärnu ja Võru maakonna osakaal positiivsetest vastustest on kõigil kuus protsenti. Vanusgruppide vaates on 26 protsenti positiivsetest eakad, ehk üle 65-aastased.
Hiiumaale lisapiirangud
Terviseamet tegi ettepaneku kehtestada Hiiumaal inimeste kaitseks täiendavad liikumispiirangud, mis sarnanevad Saaremaale kehtestatutele.
"See on mõeldud elanikkonna kaitseks. Hiiumaal on elanikkonna vanus üsna kõrge," ütles Ester Öpik terviseametist. Tema sõnul ei saaks Hiiumaa haigla koroonaviiruse patsientidega hakkama.
Öpik rääkis keskpäevasel ametkondade pressikonverentsil veel, et kui müüki tulevad kirurgilised maskid, siis nende kandmine on vajalik, näiteks poodides ja ühistranspordis.
"Mask on lisaettevaatusabinõu, mitte mingil juhul ei tohi ära unustada kõiki teisi eriolukorras kehtestatud reegleid," lausus ta.
Öpik märkis aga, et sporti tehes ei ole mõistlik maski kanda, sest läbi maski hingamine on inimese kehale täiendav koormus.
Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku.
Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise. | Ööpäevaga suri kaks koroonaviirusega nakatunut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
7. aprilli hommiku seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 130 inimest, kellest 12 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 69 inimest.
Terviseameti Põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik rääkis, et haiglast välja kirjutatud inimeste tervislik seisund võib olla erinev - on neid, kes suunatakse edasi kodusele ravile koos raviarsti juhistega ning ka neid, kelle suhtes pole täiendavaid liikumispiiranguid seada vaja.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1684 COVID-19 viiruse testi, millest kaks protsenti ehk 42 osutusid positiivseks. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Harjumaal (18), Saaremaal (13), Pärnumaa (3). Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal lisandus kõigis 2, Tartu maakonnas üks ja teadmata isikukoodiga oli üks positiivne vastus.
Eestis on kokku tehtud 23 546 testi, nendest 1149 ehk viis protsenti olid positiivsed, nendest 38 protsenti Saare maakonna ja 31 protsenti Harju maakonna elanikud, Ida-Viru, Pärnu ja Võru maakonna osakaal positiivsetest vastustest on kõigil kuus protsenti. Vanusgruppide vaates on 26 protsenti positiivsetest eakad, ehk üle 65-aastased.
Hiiumaale lisapiirangud
Terviseamet tegi ettepaneku kehtestada Hiiumaal inimeste kaitseks täiendavad liikumispiirangud, mis sarnanevad Saaremaale kehtestatutele.
"See on mõeldud elanikkonna kaitseks. Hiiumaal on elanikkonna vanus üsna kõrge," ütles Ester Öpik terviseametist. Tema sõnul ei saaks Hiiumaa haigla koroonaviiruse patsientidega hakkama.
Öpik rääkis keskpäevasel ametkondade pressikonverentsil veel, et kui müüki tulevad kirurgilised maskid, siis nende kandmine on vajalik, näiteks poodides ja ühistranspordis.
"Mask on lisaettevaatusabinõu, mitte mingil juhul ei tohi ära unustada kõiki teisi eriolukorras kehtestatud reegleid," lausus ta.
Öpik märkis aga, et sporti tehes ei ole mõistlik maski kanda, sest läbi maski hingamine on inimese kehale täiendav koormus.
Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku.
Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.
### Response:
Ööpäevaga suri kaks koroonaviirusega nakatunut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kaubad on ka siin märtsis liikunud päris hästi, vähemalt siin meie sadamates. Kaubaäri käib hästi," ütles Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm. "Esimene kvartal kokku on päris hea tulemus, aga märts üksi, ma võin öelda, et üllatvalt hea tulemus on ka märts. Kui ma eriti võrdlen eelmise aastaga."
Kalmu sõnul läheb hästi nii vedellasti, puistlasti kui ka veoautode segmendis.
"Eelmise aasta tasemel, kui mitte rohkem. See vastab tõele, et laevad, mis käivad, nende täituvus on kõrge rekkadega. Kaubavedu käib täie hooga ja ma ütlen, et see on väga positiivne. Kaubaveo, kaubanduse ja logistikaahelate toimimine on tegelikult majanduse vereringe. See on hea märk sellest, et toorainet tuuakse sisse ja ma ei tea kui palju eksporti siit on, aga kaubavahetus toimib hästi," rääkis Kalm.
"Mul on kontakti ka suuremate tootjatega. Suuremate ettevõtjatega siin, kes töötavad täiel tuuridel. Näiteks nagu ABB, või sellised suuremad tootjad. Nad on väga huvitatud sellest, et see kaubavahetus käiks. Eriti Soomega. Ja see õnneks käib," märkis Kalm. "Meie operaatorid on väga tublid. Pannud lisareise nüüd uuesti tagasi. Need laevad on hea täituvusega praegu kõik. Seda siis Vanasadamas, aga meil töötab ka Muuga ja Paldiski väga hästi."
Samas ei välista Kalm, et töötlevas tööstuses võib koroonaviirusesega seoses puhkenud majanduskriis teatava viitajaga mõju avaldada.
"Tavaliselt tal mingisugune viide võib sees olla. Me ju ei tea, mis mingisuguses töötlevas tööstuses juhtuma hakkab, teine, kolmas, neljas kvartal. Siin võib viide sees olla. Praegu me ei näe neid märke," rääkis Kalm.
Ka Pärnu Sadama juhatuse liige Mati Einmann ütles, et nende sadamas veel märtsis läks hästi ja kaubavahetuse ärakukkumist märgata ei olnud.
Ka laevafirma Tallink reedel avaldatud andmed näitavad, et märtsi kaubavahetus oli tugev. Kui reisijate arv kukkus aastases võrdluses ligi 60 protsenti, siis kaubavahetus kasvas ligi kaheksa protsenti. Seejuures Soome-Rootsi kaubavahetus langes 11 protsenti, Läti-Rootsi, 49 protsenti ja Eesti Rootsi 0,4 protsenti, kuid Eesti-Soome kasvas aastases võrdluses 20 protsenti.
Esimeses kvartalis Tallinna Sadama kaubamaht kasvas ja reisijate arv vähenes
Selle aasta esimeses kvattalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 4,8 miljonit tonni kaupa ning 1,6 miljonit reisijat. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas kaubamaht kaks protsenti, aga reisijate arv kahanes 13,3 protsenti. Laevakülastuste arv vähenes 2,9 protsenti 1585 külastuseni.
Esimese kvartali tulemusi mõjutas reisijate arvu osas enim märtsis puhkenud COVID-19 pandeemia ja sellega seoses Eestis ja naaberriikides kehtestatud erimeetmed ning reisijate veo piirangud.
Laevakülastuste arvu langus tuleneb peamiselt kaubalaevadest, mida mõjutas konteinerlaevade külastuste arvu vähenemine osalt liinile tulnud suurema laeva ning sõidugraafiku muutuste tõttu. | Tallinna Sadam: tööstussektori langust veel ei paista | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kaubad on ka siin märtsis liikunud päris hästi, vähemalt siin meie sadamates. Kaubaäri käib hästi," ütles Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm. "Esimene kvartal kokku on päris hea tulemus, aga märts üksi, ma võin öelda, et üllatvalt hea tulemus on ka märts. Kui ma eriti võrdlen eelmise aastaga."
Kalmu sõnul läheb hästi nii vedellasti, puistlasti kui ka veoautode segmendis.
"Eelmise aasta tasemel, kui mitte rohkem. See vastab tõele, et laevad, mis käivad, nende täituvus on kõrge rekkadega. Kaubavedu käib täie hooga ja ma ütlen, et see on väga positiivne. Kaubaveo, kaubanduse ja logistikaahelate toimimine on tegelikult majanduse vereringe. See on hea märk sellest, et toorainet tuuakse sisse ja ma ei tea kui palju eksporti siit on, aga kaubavahetus toimib hästi," rääkis Kalm.
"Mul on kontakti ka suuremate tootjatega. Suuremate ettevõtjatega siin, kes töötavad täiel tuuridel. Näiteks nagu ABB, või sellised suuremad tootjad. Nad on väga huvitatud sellest, et see kaubavahetus käiks. Eriti Soomega. Ja see õnneks käib," märkis Kalm. "Meie operaatorid on väga tublid. Pannud lisareise nüüd uuesti tagasi. Need laevad on hea täituvusega praegu kõik. Seda siis Vanasadamas, aga meil töötab ka Muuga ja Paldiski väga hästi."
Samas ei välista Kalm, et töötlevas tööstuses võib koroonaviirusesega seoses puhkenud majanduskriis teatava viitajaga mõju avaldada.
"Tavaliselt tal mingisugune viide võib sees olla. Me ju ei tea, mis mingisuguses töötlevas tööstuses juhtuma hakkab, teine, kolmas, neljas kvartal. Siin võib viide sees olla. Praegu me ei näe neid märke," rääkis Kalm.
Ka Pärnu Sadama juhatuse liige Mati Einmann ütles, et nende sadamas veel märtsis läks hästi ja kaubavahetuse ärakukkumist märgata ei olnud.
Ka laevafirma Tallink reedel avaldatud andmed näitavad, et märtsi kaubavahetus oli tugev. Kui reisijate arv kukkus aastases võrdluses ligi 60 protsenti, siis kaubavahetus kasvas ligi kaheksa protsenti. Seejuures Soome-Rootsi kaubavahetus langes 11 protsenti, Läti-Rootsi, 49 protsenti ja Eesti Rootsi 0,4 protsenti, kuid Eesti-Soome kasvas aastases võrdluses 20 protsenti.
Esimeses kvartalis Tallinna Sadama kaubamaht kasvas ja reisijate arv vähenes
Selle aasta esimeses kvattalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 4,8 miljonit tonni kaupa ning 1,6 miljonit reisijat. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas kaubamaht kaks protsenti, aga reisijate arv kahanes 13,3 protsenti. Laevakülastuste arv vähenes 2,9 protsenti 1585 külastuseni.
Esimese kvartali tulemusi mõjutas reisijate arvu osas enim märtsis puhkenud COVID-19 pandeemia ja sellega seoses Eestis ja naaberriikides kehtestatud erimeetmed ning reisijate veo piirangud.
Laevakülastuste arvu langus tuleneb peamiselt kaubalaevadest, mida mõjutas konteinerlaevade külastuste arvu vähenemine osalt liinile tulnud suurema laeva ning sõidugraafiku muutuste tõttu.
### Response:
Tallinna Sadam: tööstussektori langust veel ei paista |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõrge reitingu säilitamine peegeldab reitinguagentuuri hinnangut, mille kohaselt säilitab linn piisavalt tugeva finantsseisu ka koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmetest tingitud majanduslanguse olukorras. Agentuuri eelduste kohaselt aitab nii Tallinna tugev likviidsuspositsioon kui ka võimekus hoida kulude kasvu kontrolli all toime tulla ka võimaliku võlakoormuse suurenemise mõjuga, teatas linnavalitsus.
"Kõrge krediidireitingu abil saab Tallinn praeguses olukorras võtta laenu, et teha olulisi majandust elavdavaid investeeringuid," sõnas linnapea Mihhail Kõlvart. "Just praegu tuleb välja, kuivõrd oluline ning määrav on jätkusuutliku ja mõistliku finantsdistsipliini pidev hoidmine."
2019. aasta lõpu seisuga oli Tallinna netovõlakoormus 17 protsenti põhitegevuse tuludest ning võlakoormus absoluutsummas 216 miljonit eurot.
Kokku plaanib linn võtta Euroopa Investeerimispangalt 2020. aastal laenu 76,8 miljonit eurot.
Tallinnaga samal tasemel, AA-, kinnitati äsja ka Eesti pikaajaline riigireiting. | Fitch kinnitas Tallinna krediidireitingu kõrgel AA- tasemel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõrge reitingu säilitamine peegeldab reitinguagentuuri hinnangut, mille kohaselt säilitab linn piisavalt tugeva finantsseisu ka koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmetest tingitud majanduslanguse olukorras. Agentuuri eelduste kohaselt aitab nii Tallinna tugev likviidsuspositsioon kui ka võimekus hoida kulude kasvu kontrolli all toime tulla ka võimaliku võlakoormuse suurenemise mõjuga, teatas linnavalitsus.
"Kõrge krediidireitingu abil saab Tallinn praeguses olukorras võtta laenu, et teha olulisi majandust elavdavaid investeeringuid," sõnas linnapea Mihhail Kõlvart. "Just praegu tuleb välja, kuivõrd oluline ning määrav on jätkusuutliku ja mõistliku finantsdistsipliini pidev hoidmine."
2019. aasta lõpu seisuga oli Tallinna netovõlakoormus 17 protsenti põhitegevuse tuludest ning võlakoormus absoluutsummas 216 miljonit eurot.
Kokku plaanib linn võtta Euroopa Investeerimispangalt 2020. aastal laenu 76,8 miljonit eurot.
Tallinnaga samal tasemel, AA-, kinnitati äsja ka Eesti pikaajaline riigireiting.
### Response:
Fitch kinnitas Tallinna krediidireitingu kõrgel AA- tasemel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2010. aasta detsembris toimunud MM-finaaltuuride võõrustjate valimistel määrati 2018. aasta turniiri korraldajaks Venemaa ja neli aastat hiljem aset leidva ettevõtmise läbiviijaks Katar.
2015. aastal korraldasid USA võimud aga läbiotsimise Zürichis, millega kaasnes suur skandaal ja mis viis FIFA presidendi Sepp Blatteri oma ametikohalt. Praeguseks on erinevate korruptsioonikuritegude eest süüdi mõistetud 26 inimest.
USA prokuratuur jagas sel nädalal täiendavaid dokumente, mis nende sõnul tõendavad, et Venemaa ja Katari poolt hääletamiseks pakuti ja võeti vastu altkäemaksu.
Nimelt maksti endisele FIFA asepresidendile Jack Warnerile Venemaa poolt hääletamise eest varifirmade kaudu nelja miljoni inglise naela suurune summa. Väidetavalt lubas pistise eest oma hääle anda ka endine Guatemala jalgpallijuht Rafael Salgado.
Seoses 2022. aasta hääletusega said samad süüdistused endine Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu (CONMEBOL) president Nicolas Leoz ja endine Brasiilia vutijuht Ricardo Teixeira.
Kogu nelik on praeguseks jalgpallist eluks ajaks eemaldatud, neist Leoz on ka surnud.
Süüdistusest pole pääsenud ka telekompanii 21st Century Fox, kes väidetavalt tegi Lõuna-Ameerika jalgpalliametnikele makseid selle eest, et saada paremaid telediile.
Küll aga pole süüdistajad avaldanud, kes täpsemalt altkäemaksu pakkus. 2017. aastal mõistis FIFA enda siseuuring Venemaa ja Katari õigeks, kuid uute asjaolude ilmnedes võib tekkida surve juhtumeid taas üle vaatama hakata. | USA avaldas FIFA korruptsiooniskandaali kohta uusi dokumente | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2010. aasta detsembris toimunud MM-finaaltuuride võõrustjate valimistel määrati 2018. aasta turniiri korraldajaks Venemaa ja neli aastat hiljem aset leidva ettevõtmise läbiviijaks Katar.
2015. aastal korraldasid USA võimud aga läbiotsimise Zürichis, millega kaasnes suur skandaal ja mis viis FIFA presidendi Sepp Blatteri oma ametikohalt. Praeguseks on erinevate korruptsioonikuritegude eest süüdi mõistetud 26 inimest.
USA prokuratuur jagas sel nädalal täiendavaid dokumente, mis nende sõnul tõendavad, et Venemaa ja Katari poolt hääletamiseks pakuti ja võeti vastu altkäemaksu.
Nimelt maksti endisele FIFA asepresidendile Jack Warnerile Venemaa poolt hääletamise eest varifirmade kaudu nelja miljoni inglise naela suurune summa. Väidetavalt lubas pistise eest oma hääle anda ka endine Guatemala jalgpallijuht Rafael Salgado.
Seoses 2022. aasta hääletusega said samad süüdistused endine Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu (CONMEBOL) president Nicolas Leoz ja endine Brasiilia vutijuht Ricardo Teixeira.
Kogu nelik on praeguseks jalgpallist eluks ajaks eemaldatud, neist Leoz on ka surnud.
Süüdistusest pole pääsenud ka telekompanii 21st Century Fox, kes väidetavalt tegi Lõuna-Ameerika jalgpalliametnikele makseid selle eest, et saada paremaid telediile.
Küll aga pole süüdistajad avaldanud, kes täpsemalt altkäemaksu pakkus. 2017. aastal mõistis FIFA enda siseuuring Venemaa ja Katari õigeks, kuid uute asjaolude ilmnedes võib tekkida surve juhtumeid taas üle vaatama hakata.
### Response:
USA avaldas FIFA korruptsiooniskandaali kohta uusi dokumente |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eralaenude osas märgime, et juba täna on vähenemas inimeste sissetulekud ja oluliselt suurenemas tööpuudus. See vähendab eraisikute kindlustunnet ja valmidust kodu osta. Vähenev tehingute arv tekitab elamispindade ostu-müügiturul äkilise likviidsuskriisi, mille tulemus omakorda on elamispindade hindade langus. Lähtudes 2008.-2010. aastate kogemusest saab väita, et hinnalanguse tulemusena peavad sundseisus olevad inimesed loobuma oma kodust ja seda ebamõistlikult madala hinna eest," märkisid EKFL-i juhid Gert Jostov ja Tõnis Rüütel.
Nad hoiatasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas ka varade vaenuliku ülevõtmise eest laenuandjate poolt.
"Palume välja töötada meetmed, mis kaitseks vara omanikke vaenulike ülevõtmiste eest olukorras, kus üürivoog ja varade väärtus kiirelt kahaneb. Kinnisvarasektori taastumine sõltub muu majanduse taastumisest ja seetõttu ei ole mõistlik oodata, et vara omanik ühepoolselt suudab lepingu rikkumised kõrvaldada."
Jostovi ja Rüütli sõnul ei tohiks kriisioludes tekkinud maksejõuetusi käsitleda samaväärsena tavapärases ärikeskkonnas tekkivatega.
"Laenuandjatele kehtivaid regulatsioone ja vastavalt ka laenulepingu tingimusi tuleks ajutiselt leevendada, et vältida massilisi kiirmüüke ja ülevõtmisi tuginedes ajutisele vara väärtuse langusele ja rahavoo puudumisele. Ainult sellisel moel saab tagada kinnisvara omanikele kriisioludes tekkinud võlgnevuste kõrvaldamise ja tavapärase majandustegevuse taastumise võimaluse."
EKFL-i juhid tõid ka välja, et kui 2020. aastal väheneb sisemajanduse kogutoodang 10 protsenti, siis toob see kaasa kinnisvaratehingute arvu vähenemise vähemalt 20-25 protsenti ning tehingute hindade vähenemise vähemalt 15-20 protsenti ning tehingute rahalise käibe vähenemise vähemalt 30-50 protsenti. 2021. aastal see tendents EKFL-i hinnangul süveneb veelgi.
Liidu hinnangul oleks asjakohane laenude puhul laiendada meedet, et edaspidistes kesistes oludes oleks võimalik KredEx-i käenduse toel vähendada omaosalust näiteks 10 protsendile. Samuti oleks mõistlik KredExi eraisikutele suunatud eluaseme kättesaadavuse meetmete, sh eluasemelaenu käenduse sihtrühma oluline laiendamine.
Jostov ja Rüütel peavad lühinägelikuks ka seisukohta, et KredEx toetab vaid neid kinnisvaraarendusi, mida arendatakse enda tarbeks.
"Põhimõtteliselt arendavad kinnisvaraarendajad kinnisvara iseendale üliharva. Peamiselt siiski erinevatele majandusharudele, pakkumaks füüsilist tegutsemiskohta, et pinna kasutajad oleksid vabad kinnisvaraga seotud muredest ning saaksid täielikult pühenduda oma põhitegevusele. Jätkusuutlik oleks nii äripindade kui ka elamispindade arendamiseks võetud laenudele KredEx-i pikemaajaline fikseeritud intressiga käendus kogu laenu perioodiks. Suure tõenäosusega on kriisi lõppfaasis ees kõrge inflatsiooni periood, mis reaalselt võib üle kanduda hüperinflatsiooniks ja siis oleks hukatuslik omada muutuva intressimääraga laenu."
Lisaks pakub liit ühe leevendava meetmena välja, et üüritoetust tuleks järgnevaks kuueks kuuks pakkuda neile, kellel on põhjendatud vajadus nii äripinna kui ka elamispinna osas.
"Seega nii ettevõtetele kui ka füüsilistele isikutele ja viisil, et see kantakse otse üürileandjate arvetele. Toetus peaks sisaldama nii üüri kui kõrvalkulude katmist pikema perioodi jooksul, et aidata ootamatult tekkinud kollapsist sujuvamalt taastuda," kirjutasid Jostov ja Rüütel. | Kinnisvarafirmade liit hoiatas varade vaenuliku ülevõtmise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eralaenude osas märgime, et juba täna on vähenemas inimeste sissetulekud ja oluliselt suurenemas tööpuudus. See vähendab eraisikute kindlustunnet ja valmidust kodu osta. Vähenev tehingute arv tekitab elamispindade ostu-müügiturul äkilise likviidsuskriisi, mille tulemus omakorda on elamispindade hindade langus. Lähtudes 2008.-2010. aastate kogemusest saab väita, et hinnalanguse tulemusena peavad sundseisus olevad inimesed loobuma oma kodust ja seda ebamõistlikult madala hinna eest," märkisid EKFL-i juhid Gert Jostov ja Tõnis Rüütel.
Nad hoiatasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas ka varade vaenuliku ülevõtmise eest laenuandjate poolt.
"Palume välja töötada meetmed, mis kaitseks vara omanikke vaenulike ülevõtmiste eest olukorras, kus üürivoog ja varade väärtus kiirelt kahaneb. Kinnisvarasektori taastumine sõltub muu majanduse taastumisest ja seetõttu ei ole mõistlik oodata, et vara omanik ühepoolselt suudab lepingu rikkumised kõrvaldada."
Jostovi ja Rüütli sõnul ei tohiks kriisioludes tekkinud maksejõuetusi käsitleda samaväärsena tavapärases ärikeskkonnas tekkivatega.
"Laenuandjatele kehtivaid regulatsioone ja vastavalt ka laenulepingu tingimusi tuleks ajutiselt leevendada, et vältida massilisi kiirmüüke ja ülevõtmisi tuginedes ajutisele vara väärtuse langusele ja rahavoo puudumisele. Ainult sellisel moel saab tagada kinnisvara omanikele kriisioludes tekkinud võlgnevuste kõrvaldamise ja tavapärase majandustegevuse taastumise võimaluse."
EKFL-i juhid tõid ka välja, et kui 2020. aastal väheneb sisemajanduse kogutoodang 10 protsenti, siis toob see kaasa kinnisvaratehingute arvu vähenemise vähemalt 20-25 protsenti ning tehingute hindade vähenemise vähemalt 15-20 protsenti ning tehingute rahalise käibe vähenemise vähemalt 30-50 protsenti. 2021. aastal see tendents EKFL-i hinnangul süveneb veelgi.
Liidu hinnangul oleks asjakohane laenude puhul laiendada meedet, et edaspidistes kesistes oludes oleks võimalik KredEx-i käenduse toel vähendada omaosalust näiteks 10 protsendile. Samuti oleks mõistlik KredExi eraisikutele suunatud eluaseme kättesaadavuse meetmete, sh eluasemelaenu käenduse sihtrühma oluline laiendamine.
Jostov ja Rüütel peavad lühinägelikuks ka seisukohta, et KredEx toetab vaid neid kinnisvaraarendusi, mida arendatakse enda tarbeks.
"Põhimõtteliselt arendavad kinnisvaraarendajad kinnisvara iseendale üliharva. Peamiselt siiski erinevatele majandusharudele, pakkumaks füüsilist tegutsemiskohta, et pinna kasutajad oleksid vabad kinnisvaraga seotud muredest ning saaksid täielikult pühenduda oma põhitegevusele. Jätkusuutlik oleks nii äripindade kui ka elamispindade arendamiseks võetud laenudele KredEx-i pikemaajaline fikseeritud intressiga käendus kogu laenu perioodiks. Suure tõenäosusega on kriisi lõppfaasis ees kõrge inflatsiooni periood, mis reaalselt võib üle kanduda hüperinflatsiooniks ja siis oleks hukatuslik omada muutuva intressimääraga laenu."
Lisaks pakub liit ühe leevendava meetmena välja, et üüritoetust tuleks järgnevaks kuueks kuuks pakkuda neile, kellel on põhjendatud vajadus nii äripinna kui ka elamispinna osas.
"Seega nii ettevõtetele kui ka füüsilistele isikutele ja viisil, et see kantakse otse üürileandjate arvetele. Toetus peaks sisaldama nii üüri kui kõrvalkulude katmist pikema perioodi jooksul, et aidata ootamatult tekkinud kollapsist sujuvamalt taastuda," kirjutasid Jostov ja Rüütel.
### Response:
Kinnisvarafirmade liit hoiatas varade vaenuliku ülevõtmise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alkoholi kogutarbimine langes eelmisel aastal 3,9 protsenti, selgub Soome Tervise ja Heaolu Riikliku Instituudi (THL) värskest aruandest, edastas ringhääling Yle. Kokku tarbisid soomlased täpselt kümme liitri absoluutalkoholi iga vähemalt 15-aastase elaniku kohta.
Alkoholi tarbimine on Soomes vähenenud alates 2007. aastast, märgib THL oma ülevaates.
THL-i andmetel vähenes alkohoolsete jookide kodumaine müük alkoholimonopolis Alko, toidupoodides ja restoranides kokku 2,5 protsenti.
Enim vähendas alkoholitarbimist aga alkoturistide kaasatoodud import.
"Ehkki maksukärped Eestis ja Lätis kiirendasid aasta lõpu poole õlleturistide impordi kasvu, oli kangete alkohoolsete jookide kaasaostmise langus välisreisidelt nii märkimisväärne, et mõjutas kogu alkoholitarbimise vähenemist," ütles THL-i spetsialist Marke Jääskeläinen.
Soome reisijad tõid välismaalt kokku enam kui 61 miljonit liitrit alkohoolseid jooke, mille maht 100-kraadiseks alkoholiks ümberarvestatuna oleks üle kuue miljoni liitri. Turistide kaasatoodud alkoholikogused moodustavad Soome kogutarbimisest umbes 14 protsenti.
Soome siseturul suurenes kangete longdrinkide, kangete õllede ja kangete siidrite osakaal. Kangete alkohoolsete jookide tarbimine ei muutunud.
Enamik soomlasi joob õlut, mis moodustas peaaegu poole kogutarbimisest. Eelmisel aastal võrdus õllede kogutarbimine 3,9 liitri 100-kraadilise alkoholiga iga üle 15-aastase kliendi kohta. Kanged alkohoolsed joogid moodustasid rohkem kui viiendiku statistilisest tarbimisest. Veinid moodustasid vähem kui viiendiku ja siidrid neli protsenti.
Enamus Soomes ostetud alkoholist tarbitakse kodus - väljaspool restorani tarbitud alkohol moodustas kogutarbimisest 71 protsenti.
Sel aastal võib alkoholi kogutarbimine veelgi väheneda, kuna koroonaviirusest tulenevad piirangud mõjutavad liikumist ja tarbimist, arvab Jääskeläinen. Ta peab seda tõenäoliseks, kuna alkoturism on muutunud võimatuks ja restoranid on uksed sulgenud. Vaevalt, et nende võimaluste kadumist kompenseerib poest ostetud alkohol. | Soome alkoholitarbimine vähenes mullu ja võib tänavu veelgi langeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alkoholi kogutarbimine langes eelmisel aastal 3,9 protsenti, selgub Soome Tervise ja Heaolu Riikliku Instituudi (THL) värskest aruandest, edastas ringhääling Yle. Kokku tarbisid soomlased täpselt kümme liitri absoluutalkoholi iga vähemalt 15-aastase elaniku kohta.
Alkoholi tarbimine on Soomes vähenenud alates 2007. aastast, märgib THL oma ülevaates.
THL-i andmetel vähenes alkohoolsete jookide kodumaine müük alkoholimonopolis Alko, toidupoodides ja restoranides kokku 2,5 protsenti.
Enim vähendas alkoholitarbimist aga alkoturistide kaasatoodud import.
"Ehkki maksukärped Eestis ja Lätis kiirendasid aasta lõpu poole õlleturistide impordi kasvu, oli kangete alkohoolsete jookide kaasaostmise langus välisreisidelt nii märkimisväärne, et mõjutas kogu alkoholitarbimise vähenemist," ütles THL-i spetsialist Marke Jääskeläinen.
Soome reisijad tõid välismaalt kokku enam kui 61 miljonit liitrit alkohoolseid jooke, mille maht 100-kraadiseks alkoholiks ümberarvestatuna oleks üle kuue miljoni liitri. Turistide kaasatoodud alkoholikogused moodustavad Soome kogutarbimisest umbes 14 protsenti.
Soome siseturul suurenes kangete longdrinkide, kangete õllede ja kangete siidrite osakaal. Kangete alkohoolsete jookide tarbimine ei muutunud.
Enamik soomlasi joob õlut, mis moodustas peaaegu poole kogutarbimisest. Eelmisel aastal võrdus õllede kogutarbimine 3,9 liitri 100-kraadilise alkoholiga iga üle 15-aastase kliendi kohta. Kanged alkohoolsed joogid moodustasid rohkem kui viiendiku statistilisest tarbimisest. Veinid moodustasid vähem kui viiendiku ja siidrid neli protsenti.
Enamus Soomes ostetud alkoholist tarbitakse kodus - väljaspool restorani tarbitud alkohol moodustas kogutarbimisest 71 protsenti.
Sel aastal võib alkoholi kogutarbimine veelgi väheneda, kuna koroonaviirusest tulenevad piirangud mõjutavad liikumist ja tarbimist, arvab Jääskeläinen. Ta peab seda tõenäoliseks, kuna alkoturism on muutunud võimatuks ja restoranid on uksed sulgenud. Vaevalt, et nende võimaluste kadumist kompenseerib poest ostetud alkohol.
### Response:
Soome alkoholitarbimine vähenes mullu ja võib tänavu veelgi langeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastavalt reeglitele tuli jooksjatel läbida tunniga 6,7 kilomeetrit ja esikohale tuli 45-aastane ameeriklane Michael Wardian, kes läbis 63 tunniga 422 km.
Viimased 15 tundi pakkus talle konkurentsi üksnes tšehh Radek Brunner. Seejuures auhinnaks ajastule vastava kuldse tualettpaberirulli saanud Wardian jooksis vältingimustes, Brunner aga trenažööril.
"Radek tõukas mind kaugemale sellest, kus me kunagi varem viibinud oleme," lausus Wardian võistluse lõppedes. "Väga suur au ja privileeg on saada osa millestki, mis ületas mu kujutlusvõime piirid."
Kokku startis võistlusele üle maailma enam kui 2500 jooksjat 50 riigist. "Ma arvan, et me kõik nautisime seda nädalavahetust," jätkas Wardian. "Tean, et füüsiliselt oleme kõik eraldi, aga see viis meid kokku viisil... et saime jagada seda, mida maailma juures armastame." | 63 tundi järjest jooksnud ameeriklane sai auhinnaks kuldse tualettpaberirulli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastavalt reeglitele tuli jooksjatel läbida tunniga 6,7 kilomeetrit ja esikohale tuli 45-aastane ameeriklane Michael Wardian, kes läbis 63 tunniga 422 km.
Viimased 15 tundi pakkus talle konkurentsi üksnes tšehh Radek Brunner. Seejuures auhinnaks ajastule vastava kuldse tualettpaberirulli saanud Wardian jooksis vältingimustes, Brunner aga trenažööril.
"Radek tõukas mind kaugemale sellest, kus me kunagi varem viibinud oleme," lausus Wardian võistluse lõppedes. "Väga suur au ja privileeg on saada osa millestki, mis ületas mu kujutlusvõime piirid."
Kokku startis võistlusele üle maailma enam kui 2500 jooksjat 50 riigist. "Ma arvan, et me kõik nautisime seda nädalavahetust," jätkas Wardian. "Tean, et füüsiliselt oleme kõik eraldi, aga see viis meid kokku viisil... et saime jagada seda, mida maailma juures armastame."
### Response:
63 tundi järjest jooksnud ameeriklane sai auhinnaks kuldse tualettpaberirulli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel kuudel ei möödu vist õieti päevagi, kui mõnes meediakanalis mingis kontekstis ei meenutataks Giovanni Boccaccio suurteost "Dekameron". Üks äsjane moodsa tõlgenduse näide: matemaatikatudeng Mikael Raihhelgauz leiab, et "Kriis (---) võib soodustada intellektuaalset eksperimenteerimist ja uute suurvisioonide loomist. Giovanni Boccaccio "Dekameron" on ilmselt üks Euroopa kultuuriloo kuulsamaid näiteid niisugusest kriisiaegsest uuendusmeelsusest." 1
Otsisin siis minagi välja oma kunagise väikevisiooni Boccaccio suurvisioonist, 1993. aastal Sirbis ilmunud arvustuse "Dekameroni" kordustrükile, ja tundus, et see võiks praegugi olla lugemissoovituseks vahest just nooremale lugejale, kes selle toreda, Euroopa kirjanduse kõige võimsama novellikoguni ehk polegi veel jõudnud.
Mäletan ülikooliloengutest, et meie ajaloopajatuste guru Hillar Palametsa hinnangul on "Dekameron" "ropp, aga vaimukas teos" – see määratlus sobiks praegugi raamatu reklaamlauseks, eriti kui lisada, et "alla 16 aastat keelatud!"
Nüüd siis minu mõtted 1993. aastast.
"DEKAMERON" JA 20. SAJANDI LÕPP
"Dekameroni" uusväljaannet lubas "Eesti Raamat" hulk aastaid ning teateid sellest võis korduvalt lugeda mitmesugustest kirjastusplaanidest ja tellimislehtedelt, ent teose teine trükk jõudis kaante vahele siiski alles kevadel 1993. See iseenesest kaalukas kirjandussiündmus ei jäänud küll päriselt tähelepanuta, ilmusid mõned asjalikud lühikirjutised 2, ent praegustel ülikirevatel, kollasest kirjandusest üleujutatud raamatulettidel on vana hea "Dekameron" siiski kippunud pisut varju jääma. Ehk ei tee paha seda surematut novellikogu meie lugejaile veelgi meelde tuletada ning püüda veidi lahti mõtestada teose tähendust siin ja praegu, XX sajandi lõpu Eesti Vabariigis.
Meenutagem kõigepealt, et "Dekameroni" esimene täielik eestindus (Johannes Semperi suurepärases tõlkes) ilmus nn Hruštšovi sula päevil 1957, tekitades tollal tõelist furoori ja koguni öiseid järjekordi raamatupoodide juures. "Vähemalt Tallinnas ja Tartus tekkisid raamatukauplustes ja nende ees seninähtamatud sabad ja mitmedki ostuhimulised pidid tühjade kätega tagasi pöörduma, sest raamat müüdi üllatavalt kiiresti läbi," kirjutas Villem Alttoa. 3
Samas olevat mõnedki toimetused jm. tähtsad organid saanud hulga vihaseid kirju nördinud lugejailt, kes protesteerisid raamatu väljaandmise vastu üldse ja noorsoo kõlbelise laostamise vastu eriti.
Tollaste kriitikute põhiülesandeks kujuneski autori ja teose kaitsmine võhiklike moraaliapostlite rünnakute vastu (viimased ei pääsenud küll õnneks enam trükisõnas laiutama, ent nende "telgitagune" surve näis olevat üsna tugev). Arvustaja Rudolf Kulpa möönis Loomingus : "Mis puutub ebasündsatesse lugudesse, siis on neid "Dekameronis" päris rohkesti. Olenevalt sellest, kui rangelt asjale läheneda, on "Dekameronis" selliseid lugusid umbes veerand kuni kolmandik." Samas püüab kriitik lugude kombelõtvust välja vabandada autori geniaalsusega: "Mõeldagu ainult, millist geniaalset sulge nõuab Alibeki ja Rustico lugu, et sellist ainet nii kirja panna, et teda ka lugeda võib." 4 Eriti omapärase argumendina teose väljaandmise toetuseks kõlas järgmine väide: et "Dekameron" pole suutnud suurt vene rahvast moraalselt laostada, siis ehk suudab ka väike eesti rahvas kurjale ahvatlusele vastu seista...
Aastal 1993, kolm ja pool aastakümmet hiljem, on kontekst risti vastupidine, ka "Dekameroni" kõige krõbedamad palad (nt II päeva 7. novell; III/1, 4 ja 10; IV/2; V/10; VII/2; VIII/8; IX/6) jäävad alla meie ajakirjade Maaja ja Sexeri kepilugudele jm meie pulbitseva pornokultuuri ilmingutele. Noor inimene, kes asub "Dekameroni'' lugema üksnes lopsaka erootika pärast, võib isegi pettuda, sest nagu öeldud, enamik novelle otsest erootikat ei sisaldagi.
Ent kui seksuaalne-pornograafiline revolutsioon samas tempos jätkub, kas ei või siis peagi kätte jõuda aeg, millal säärane erootiliselt lahjavõitu teos nagu "Dekameron" on lõplikult vananenud ning heidetakse ühel ilusal päeval ikkagi "ajaloo prügikasti"?
Loomulikult oli eelnev küsimus retooriline. Pole tarvis olla eriline prohvet, et väita: "Dekameroni" loetakse kahtlemata ka tulevastel sajanditel, siis, kui igasugused "Maajad", "Sexerid", "Playboyd" ja vahest kogu XX sajandi "seksuaalse revolutsiooni" moekarjatused on ammu unustatud. 5
Milles siis peitub selle esmapilgul kaunis juhuslikult kokku seatud frivoolsete lugude kogumiku aegumatu mõjujõu saladus? "Dekameron" on kirjandusteos, mis püsib väga kindlal vundamendil, ja selleks on arusaam püsivast, ajavoolus põhiliselt muutumatust inimloomusest. "Me kõik oleme tehtud ühest ja samast ainest ning üks ja sama looja on meie hinge pannud ühesugused võimed ja omadused," öeldakse IV päeva 1. novellis. Samas pole see mingi abstraktne, väljaspool aega ja ruumi seisev inimloomus, vaid Boccaccio näeb inimeses vägagi konkreetset looduslikku olendit, kelle eneseteostus saab toimuda vaid loomuomaste tungide rahuldamise kaudu. Noormehed ja neiud, kes teose algul lahkuvad katkutaudist tabatud Firenzest maale oma lugusid jutustama, põhjendavad oma põgenemist õige lihtsalt: "Igaühel, kes ilmale on sündinud, on loomulik õigus oma elu nii palju kui võimalik hoida, säilitada ja kaitsta."
Moraal tuletatakse kujundlikult loodusest: "Nagu päike on taeva ilu ja ehe, nii on suuremeelsus kõigi teiste vooruste hiilgus ja valgus" (X, 1). Inimese kui loodusliku olendi suurim eksitus on oma mõistuse üleliigne usaldamine ja vastandamine loodusseadustele. "Dekameroni" neljanda päeva sissejuhatuses, mida võiks võtta lausa omaette õpetliku novellina, näidatakse ilmekalt, et inimloomust ei saa oma suva järgi ümber teha, et "loodusel on suurem jõud kui inimese mõistusel". Looduse iseregulatsioon on täiuslikum kui inimese kõige kavalamadki riukad. "Loodus on väga tark" (VI, 2). Kui inimene seab loodusele vastu oma tarkuse, siis "sellest liialdatud enesearvamisest on tulnud suuri õnnetusi, head aga pole sellest kunagi nähtud," öeldakse IV päeva 8. novellis.
Siit kasvab välja ka Boccaccio käsitlus armastusest. "Armastuse olemus on niisugune, et ta võib küll ise kustuda, aga kustutada teda mingi otsusega ei saa" (IV, 8). Armastus toimib spontaanselt, loodusseaduse jõu ja vahel ka hoolimatusega. "Pean teile tunnistama," pihib abielunaine II päeva 8. novellis, "et oma mehe eemal viibides ei suuda ma vastu panna oma loomulikele ihadele ega armastuse väele, millel on nii suur võim, et ta ei valluta üksnes õrnu naisi, vaid ka kõige tugevamaid mehi." Armastus toob ilmsiks inimese tegeliku loomuse; "Dekameronist" võime aga lugeda näiteks sedagi, kuidas, autori väljendust mööda, "armastus oinast inimese oli teinud" (V, 1). Ja vägagi tänapäevaselt kõlab ühe Boccaccio naistegelase hüüatus (V, 10): "Oleksin valmis kas või räbalates ja paljajalu käima, kui sa mind voodis hästi kohtleksid." Kirgede spontaansust ja jõudu kujutades ei jutlusta "Dekameron" aga kaugeltki mingit ajuvaba elupõletamist; vastupidi, siin on suurepäraseid näiteid altruistlikust, ennastületavast tahtejõust, mis osutub tumedatest kirgedest tugevamaks, olgu selle näiteks toodud X päeva 6. novellist armunud kuningas, kes "surus püsiva pingutusega oma pöörase iha sedavõrd alla, et ta pärast armastusahelate katkitõmbamist ja purustamist kuni eluotsani oma kirest pääses.
Nii on "Dekameron" mitmeplaaniline, polüfooniline teos, mis valgustab ka inimloomuse vastandlikke, ambivalentseid, äärmuslikke tahke.
Pole mõtet üritadagi ühes artiklis üles lugeda kõiki "Dekameroni" voorusi ja väärtusi. Nentigem vaid, et see on muu hulgas ka suurepärane elutarkuse käsiraamat. Boccaccio näeb läbi lobasuudest mehi, kes oma võimeid poisikeselikult üle hindavad, "ja suuremat kuulsust nad ei tunnegi kui kiidelda naistega, kes neil kunagi on olnud" (VIII, 7). Ja samas hoiatab autor ka naiste eest, kes "ainult selle peal väljas on, et mehi mitte üksnes pügada, vaid ka nülgida" (VIII, 10).
"Dekameron" õpetab vahet tegema inimsuhetes avalduvate tõeliste ja näiliste väärtuste, reaalsete ja pseudoprobleemide, inimese loomulike ja kunstlike vajaduste vahel. (See kehtib ka usuasjade kohta: jumalavallatuks peetud Boccaccio teeb väga selget vahet tõelise ja teeseldud usu vahel ning tema pilkenooled tabavad vaid viimast.) Novellides on palju tabavaid aforisme ("Ma pean paremaks meest, kes rikkust vajab, kui rikkust, mis meest vajab" — V, 9) ja tohutu hulk peeni psühholoogilisi tähelepanekuid, mis enam kui kuuesaja aasta jooksul pole vähimalgi määral vananenud.
Praegusel süngevõitu sajandilõpul, kõikvõimalikest neuroosidest, foobiatest ja kompleksidest puretud inimsuhete ajastul väärib erilist rõhutamist "Dekameroni" psühhoteraapiline, looduslähedane, elurõõmus põhitoon. "Dekameroni" lugusid jutustava seltskonna kohta ütleb autor, et "kes neile sel ajal vastu oleks tulnud, oleks võinud öelda, et seesuguseid surmgi ei taba, või kui tabab, siis ainult rõõmsatena" (IX päeva algus).
Aga vahest tasuks siin ometi meenutada ka Boccaccio teose alguslauset: "On inimlik omadus kaasa tunda neile, kelle meel kurb on."
Sirp 13. august 1993, nr 32, lk 4 ja "Kulli pilk", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 16-19
Järelmärkus
Meie raamatuturul on aeg-ajalt ikka nii, et algul ei saada vedama ja pärast jälle pidama. Kui kultusteose 2. trükki 1993. aastal tuli oodata mitmeid aastaid, siis 2004. aastal paisati lugejate ette koguni kaks "Dekameroni" korraga (kirjastustelt Tänapäev ja Eesti Raamat).
Keda lähemalt huvitab teose ajalooline taust, see võib saada ohtrasti lisamaterjali Egon Friedelli raamatust "Uusaja kultuurilugu. Suurest katkust kuni Esimese maailmasõjani", I (tlk. Ilme Rebane, Kupar, Tallinn 2003, 414 lk). Tavapärasest erineva renessansitõlgenduse tõttu on huviga loetav Linnar Priimäe artikkel "Giovanni Boccaccio "Decameron" raamatuaastal 2000" (Eesti Päevaleht 16. september 2000; ka Priimäe kogumikus "Luule ja tõde", Ilmamaa, Tartu 2019, lk 284-292).
Arvan, et "Dekameron" oleks praegu paras uuesti välja anda.
1 Mikael Raihhelgauz, "Põimsus peab edasi kasvama" – Postimees / AK, 4. aprill 2020, lk 3
2 Andrus Kivirähk, "Päevaleht", 6. aprill 1993; Kärt Hellerma, "Hommikuleht", 19. aprill 1993
3 Villem Alttoa, ""Dekameronist" ja sensatsioonist" – "Sirp ja Vasar", 5. juuli 1957, nr 27, lk 3
4 Rudolf Kulpa, "Boccaccio "Dekameron" eesti keeles" – Looming 1958/3, lk 471 ja 472
5 Ajakiri Sexer kaduski üsna kiiresti (ilmumisaastad 1992-98). | Aivar Kulli ajalootund. Aegumatu "Dekameron" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel kuudel ei möödu vist õieti päevagi, kui mõnes meediakanalis mingis kontekstis ei meenutataks Giovanni Boccaccio suurteost "Dekameron". Üks äsjane moodsa tõlgenduse näide: matemaatikatudeng Mikael Raihhelgauz leiab, et "Kriis (---) võib soodustada intellektuaalset eksperimenteerimist ja uute suurvisioonide loomist. Giovanni Boccaccio "Dekameron" on ilmselt üks Euroopa kultuuriloo kuulsamaid näiteid niisugusest kriisiaegsest uuendusmeelsusest." 1
Otsisin siis minagi välja oma kunagise väikevisiooni Boccaccio suurvisioonist, 1993. aastal Sirbis ilmunud arvustuse "Dekameroni" kordustrükile, ja tundus, et see võiks praegugi olla lugemissoovituseks vahest just nooremale lugejale, kes selle toreda, Euroopa kirjanduse kõige võimsama novellikoguni ehk polegi veel jõudnud.
Mäletan ülikooliloengutest, et meie ajaloopajatuste guru Hillar Palametsa hinnangul on "Dekameron" "ropp, aga vaimukas teos" – see määratlus sobiks praegugi raamatu reklaamlauseks, eriti kui lisada, et "alla 16 aastat keelatud!"
Nüüd siis minu mõtted 1993. aastast.
"DEKAMERON" JA 20. SAJANDI LÕPP
"Dekameroni" uusväljaannet lubas "Eesti Raamat" hulk aastaid ning teateid sellest võis korduvalt lugeda mitmesugustest kirjastusplaanidest ja tellimislehtedelt, ent teose teine trükk jõudis kaante vahele siiski alles kevadel 1993. See iseenesest kaalukas kirjandussiündmus ei jäänud küll päriselt tähelepanuta, ilmusid mõned asjalikud lühikirjutised 2, ent praegustel ülikirevatel, kollasest kirjandusest üleujutatud raamatulettidel on vana hea "Dekameron" siiski kippunud pisut varju jääma. Ehk ei tee paha seda surematut novellikogu meie lugejaile veelgi meelde tuletada ning püüda veidi lahti mõtestada teose tähendust siin ja praegu, XX sajandi lõpu Eesti Vabariigis.
Meenutagem kõigepealt, et "Dekameroni" esimene täielik eestindus (Johannes Semperi suurepärases tõlkes) ilmus nn Hruštšovi sula päevil 1957, tekitades tollal tõelist furoori ja koguni öiseid järjekordi raamatupoodide juures. "Vähemalt Tallinnas ja Tartus tekkisid raamatukauplustes ja nende ees seninähtamatud sabad ja mitmedki ostuhimulised pidid tühjade kätega tagasi pöörduma, sest raamat müüdi üllatavalt kiiresti läbi," kirjutas Villem Alttoa. 3
Samas olevat mõnedki toimetused jm. tähtsad organid saanud hulga vihaseid kirju nördinud lugejailt, kes protesteerisid raamatu väljaandmise vastu üldse ja noorsoo kõlbelise laostamise vastu eriti.
Tollaste kriitikute põhiülesandeks kujuneski autori ja teose kaitsmine võhiklike moraaliapostlite rünnakute vastu (viimased ei pääsenud küll õnneks enam trükisõnas laiutama, ent nende "telgitagune" surve näis olevat üsna tugev). Arvustaja Rudolf Kulpa möönis Loomingus : "Mis puutub ebasündsatesse lugudesse, siis on neid "Dekameronis" päris rohkesti. Olenevalt sellest, kui rangelt asjale läheneda, on "Dekameronis" selliseid lugusid umbes veerand kuni kolmandik." Samas püüab kriitik lugude kombelõtvust välja vabandada autori geniaalsusega: "Mõeldagu ainult, millist geniaalset sulge nõuab Alibeki ja Rustico lugu, et sellist ainet nii kirja panna, et teda ka lugeda võib." 4 Eriti omapärase argumendina teose väljaandmise toetuseks kõlas järgmine väide: et "Dekameron" pole suutnud suurt vene rahvast moraalselt laostada, siis ehk suudab ka väike eesti rahvas kurjale ahvatlusele vastu seista...
Aastal 1993, kolm ja pool aastakümmet hiljem, on kontekst risti vastupidine, ka "Dekameroni" kõige krõbedamad palad (nt II päeva 7. novell; III/1, 4 ja 10; IV/2; V/10; VII/2; VIII/8; IX/6) jäävad alla meie ajakirjade Maaja ja Sexeri kepilugudele jm meie pulbitseva pornokultuuri ilmingutele. Noor inimene, kes asub "Dekameroni'' lugema üksnes lopsaka erootika pärast, võib isegi pettuda, sest nagu öeldud, enamik novelle otsest erootikat ei sisaldagi.
Ent kui seksuaalne-pornograafiline revolutsioon samas tempos jätkub, kas ei või siis peagi kätte jõuda aeg, millal säärane erootiliselt lahjavõitu teos nagu "Dekameron" on lõplikult vananenud ning heidetakse ühel ilusal päeval ikkagi "ajaloo prügikasti"?
Loomulikult oli eelnev küsimus retooriline. Pole tarvis olla eriline prohvet, et väita: "Dekameroni" loetakse kahtlemata ka tulevastel sajanditel, siis, kui igasugused "Maajad", "Sexerid", "Playboyd" ja vahest kogu XX sajandi "seksuaalse revolutsiooni" moekarjatused on ammu unustatud. 5
Milles siis peitub selle esmapilgul kaunis juhuslikult kokku seatud frivoolsete lugude kogumiku aegumatu mõjujõu saladus? "Dekameron" on kirjandusteos, mis püsib väga kindlal vundamendil, ja selleks on arusaam püsivast, ajavoolus põhiliselt muutumatust inimloomusest. "Me kõik oleme tehtud ühest ja samast ainest ning üks ja sama looja on meie hinge pannud ühesugused võimed ja omadused," öeldakse IV päeva 1. novellis. Samas pole see mingi abstraktne, väljaspool aega ja ruumi seisev inimloomus, vaid Boccaccio näeb inimeses vägagi konkreetset looduslikku olendit, kelle eneseteostus saab toimuda vaid loomuomaste tungide rahuldamise kaudu. Noormehed ja neiud, kes teose algul lahkuvad katkutaudist tabatud Firenzest maale oma lugusid jutustama, põhjendavad oma põgenemist õige lihtsalt: "Igaühel, kes ilmale on sündinud, on loomulik õigus oma elu nii palju kui võimalik hoida, säilitada ja kaitsta."
Moraal tuletatakse kujundlikult loodusest: "Nagu päike on taeva ilu ja ehe, nii on suuremeelsus kõigi teiste vooruste hiilgus ja valgus" (X, 1). Inimese kui loodusliku olendi suurim eksitus on oma mõistuse üleliigne usaldamine ja vastandamine loodusseadustele. "Dekameroni" neljanda päeva sissejuhatuses, mida võiks võtta lausa omaette õpetliku novellina, näidatakse ilmekalt, et inimloomust ei saa oma suva järgi ümber teha, et "loodusel on suurem jõud kui inimese mõistusel". Looduse iseregulatsioon on täiuslikum kui inimese kõige kavalamadki riukad. "Loodus on väga tark" (VI, 2). Kui inimene seab loodusele vastu oma tarkuse, siis "sellest liialdatud enesearvamisest on tulnud suuri õnnetusi, head aga pole sellest kunagi nähtud," öeldakse IV päeva 8. novellis.
Siit kasvab välja ka Boccaccio käsitlus armastusest. "Armastuse olemus on niisugune, et ta võib küll ise kustuda, aga kustutada teda mingi otsusega ei saa" (IV, 8). Armastus toimib spontaanselt, loodusseaduse jõu ja vahel ka hoolimatusega. "Pean teile tunnistama," pihib abielunaine II päeva 8. novellis, "et oma mehe eemal viibides ei suuda ma vastu panna oma loomulikele ihadele ega armastuse väele, millel on nii suur võim, et ta ei valluta üksnes õrnu naisi, vaid ka kõige tugevamaid mehi." Armastus toob ilmsiks inimese tegeliku loomuse; "Dekameronist" võime aga lugeda näiteks sedagi, kuidas, autori väljendust mööda, "armastus oinast inimese oli teinud" (V, 1). Ja vägagi tänapäevaselt kõlab ühe Boccaccio naistegelase hüüatus (V, 10): "Oleksin valmis kas või räbalates ja paljajalu käima, kui sa mind voodis hästi kohtleksid." Kirgede spontaansust ja jõudu kujutades ei jutlusta "Dekameron" aga kaugeltki mingit ajuvaba elupõletamist; vastupidi, siin on suurepäraseid näiteid altruistlikust, ennastületavast tahtejõust, mis osutub tumedatest kirgedest tugevamaks, olgu selle näiteks toodud X päeva 6. novellist armunud kuningas, kes "surus püsiva pingutusega oma pöörase iha sedavõrd alla, et ta pärast armastusahelate katkitõmbamist ja purustamist kuni eluotsani oma kirest pääses.
Nii on "Dekameron" mitmeplaaniline, polüfooniline teos, mis valgustab ka inimloomuse vastandlikke, ambivalentseid, äärmuslikke tahke.
Pole mõtet üritadagi ühes artiklis üles lugeda kõiki "Dekameroni" voorusi ja väärtusi. Nentigem vaid, et see on muu hulgas ka suurepärane elutarkuse käsiraamat. Boccaccio näeb läbi lobasuudest mehi, kes oma võimeid poisikeselikult üle hindavad, "ja suuremat kuulsust nad ei tunnegi kui kiidelda naistega, kes neil kunagi on olnud" (VIII, 7). Ja samas hoiatab autor ka naiste eest, kes "ainult selle peal väljas on, et mehi mitte üksnes pügada, vaid ka nülgida" (VIII, 10).
"Dekameron" õpetab vahet tegema inimsuhetes avalduvate tõeliste ja näiliste väärtuste, reaalsete ja pseudoprobleemide, inimese loomulike ja kunstlike vajaduste vahel. (See kehtib ka usuasjade kohta: jumalavallatuks peetud Boccaccio teeb väga selget vahet tõelise ja teeseldud usu vahel ning tema pilkenooled tabavad vaid viimast.) Novellides on palju tabavaid aforisme ("Ma pean paremaks meest, kes rikkust vajab, kui rikkust, mis meest vajab" — V, 9) ja tohutu hulk peeni psühholoogilisi tähelepanekuid, mis enam kui kuuesaja aasta jooksul pole vähimalgi määral vananenud.
Praegusel süngevõitu sajandilõpul, kõikvõimalikest neuroosidest, foobiatest ja kompleksidest puretud inimsuhete ajastul väärib erilist rõhutamist "Dekameroni" psühhoteraapiline, looduslähedane, elurõõmus põhitoon. "Dekameroni" lugusid jutustava seltskonna kohta ütleb autor, et "kes neile sel ajal vastu oleks tulnud, oleks võinud öelda, et seesuguseid surmgi ei taba, või kui tabab, siis ainult rõõmsatena" (IX päeva algus).
Aga vahest tasuks siin ometi meenutada ka Boccaccio teose alguslauset: "On inimlik omadus kaasa tunda neile, kelle meel kurb on."
Sirp 13. august 1993, nr 32, lk 4 ja "Kulli pilk", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 16-19
Järelmärkus
Meie raamatuturul on aeg-ajalt ikka nii, et algul ei saada vedama ja pärast jälle pidama. Kui kultusteose 2. trükki 1993. aastal tuli oodata mitmeid aastaid, siis 2004. aastal paisati lugejate ette koguni kaks "Dekameroni" korraga (kirjastustelt Tänapäev ja Eesti Raamat).
Keda lähemalt huvitab teose ajalooline taust, see võib saada ohtrasti lisamaterjali Egon Friedelli raamatust "Uusaja kultuurilugu. Suurest katkust kuni Esimese maailmasõjani", I (tlk. Ilme Rebane, Kupar, Tallinn 2003, 414 lk). Tavapärasest erineva renessansitõlgenduse tõttu on huviga loetav Linnar Priimäe artikkel "Giovanni Boccaccio "Decameron" raamatuaastal 2000" (Eesti Päevaleht 16. september 2000; ka Priimäe kogumikus "Luule ja tõde", Ilmamaa, Tartu 2019, lk 284-292).
Arvan, et "Dekameron" oleks praegu paras uuesti välja anda.
1 Mikael Raihhelgauz, "Põimsus peab edasi kasvama" – Postimees / AK, 4. aprill 2020, lk 3
2 Andrus Kivirähk, "Päevaleht", 6. aprill 1993; Kärt Hellerma, "Hommikuleht", 19. aprill 1993
3 Villem Alttoa, ""Dekameronist" ja sensatsioonist" – "Sirp ja Vasar", 5. juuli 1957, nr 27, lk 3
4 Rudolf Kulpa, "Boccaccio "Dekameron" eesti keeles" – Looming 1958/3, lk 471 ja 472
5 Ajakiri Sexer kaduski üsna kiiresti (ilmumisaastad 1992-98).
### Response:
Aivar Kulli ajalootund. Aegumatu "Dekameron" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inimesed tajuvad sõltuvalt nende soost, vanusest ja sissetulekust praegust koroonakriisi sedavõrd erinevalt, et kutsusin endale Kantar Emori värske eriolukorra radari uuringu tulemuste kirjeldamiseks appi "Õnne 13" väärikaima tegelase Alma Saarepera, keskealise ja enamasti töötu Taivo Palmi ning eduka noore naise Iris Järviku. Kuidas neil praegu läheb?
Alma Saarepera
Alma Saarepera on töötav pensionär, koos hotellis teenitud palgaga jääb tema igakuine sissetulek 500-1000 euro vahele. Tõsi, hotell pandi praegu kinni – kliente ju pole -, aga pension jookseb edasi ja eks ole ka üht teist kõrvale pandud, palju sellel vanainimesel ikka kulub.
Kriisi ajal on Alma meelistegevuseks televiisori vaatamine, kodu koristamine ja raamatute lugemine – viimased pakuvad talle palju suuremat huvi kui pidev eriolukorra uudiste jälgimine.
Ka värskes õhus viibimine on kevade edenedes üha mõnusam. Kes Almat tunnevad, võivad olla kindlad, et seejuures täidab ta kõiki eriolukorraga seotud nõudeid. Peenardegagi on juba rohkem nokitsemist kui ülemöödunud nädalal.
Õuemineku heaks ajendiks on ka poeskäigud, ehkki siin tuleb jääda tagasihoidlikuks. Valdavalt on Alma ostnud toidukaupu, külastanud apteeki, aga hankinud ka koristustarbeid ja majapidamispaberit.
Toidukulleriga valmistoitu pole Alma tellinud, küll aga on ta internetipoest hankinud mõned uued raamatud. Koristustarbeid ja kodukeemiat sai juba varutud kenake kogus ja nii ei ole proual kavas neid lähinädalatel juurde hankida. Ka majapidamispaberit sai ostetud päris mitu rulli, aga mine sa tea, võib-olla peab varsti juurde tooma.
Kui veel ülemöödunud nädalal ostis Alma kaupu sama palju kui varem, siis nüüd ütleb Õnne 13 staažikaim elanik, et ostab pigem vähem kaupu ja püüab säästlikumalt toimetada. Alma hirm enda ja lähedaste nakatumise suhtes on suur, ka majanduse seisukord teeb talle muret, aga iseennast tunneb Alma majanduslikult üsna kindlalt.
Alma on veendunud, et kriisi möödumine sõltub nii riigi kui ka Eesti inimeste tegevusest. Ta on ka kindel, et nüüd tuleb osta varasemast rohkem kodumaiseid kaupu. Samuti leiab ta, et praegune olukord on küll tõsine, aga paanikat ja infomüra on liiga palju. Võrreldes ülemöödunud nädalaga on veidi vähenenud ka kartus, et olukord läheb veel hullemaks.
Ka valitsuse tegevusega kriisi ohjamisel oli Alma rahul ja kindlus selles osas kasvas eelmisel nädalal veelgi. Alma ei arva, et valitsus peaks kehtestama veel karmimaid liikumispiiranguid, küll aga võiks näomaskid, desinfitseerivad ained ja muu vajalik olla kõigile kättesaadavad ja selle võimaluse peaks tagama riik.
Alma vaatab kriisi ajal kõige rohkem ETV-d, veebiportaalidest satuvad tema silmad kõige sagedamini Delfile ja ERR-ile, aga raadiojaamadest on kindel number üks Vikerraadio. Kõige usaldusväärsemaks infoallikaks teab Alma ETV-d, ükski teine meediakanal ei pääse sellele ligilähedalegi.
Taivo Palm
Taivo Palm kuulub 35-49-aastaste hulka, tema teenib heal juhul kuni 500 eurot kuus. Taivo tundis end eelmisel nädalal emotsiaalses plaanis üsna kindlalt, isegi kindlamalt kui ülemöödunud nädalal, aga majandusliku kindlustundega on lood palju kehvemad.
Niigi väikese sissetuleku vähenemise oht on tema suurim hirm. Lähitulevik saab minna üksnes hullemaks, usub Taivo. Veel kaks nädalat tagasi oli ta palju optimistlikum, uskudes, et see jama saab ruttu läbi.
Sarnaselt Almale ostab ka Taivo praegu vähem kaupu ja püüab olla säästlik. Erinevalt Almast on mees siiski veendunud, et riik peaks kehtestama senisest veel karmimad piirangud.
Taivo jälgib kõige sagedamini Delfi uudiseid, aga peab samas kõige usaldusväärsemaks ETV-d. Vabal ajal vaatabki ta kõige rohkem televiisorit, aga kriisi edenedes on mees hakanud veetma ka rohkem aega oma perega ning kodu korrastama. Väga palju Taivo aega kulub ka eriolukorra teemaliste uudiste jälgimisele ja niisama internetis surfamisele. Raamatuid Taivo praegu eriti ei loe.
"Kui küsida, mida kavatseb mees osta järgmise kahe nädala jooksul, on selleks toit, kütus ja mittealkohoolsed joogid. Kindel on see, et Taivol on kavas edaspidi vähem napsitada."
Taivo viimase kahe nädala ostude esikolmik on järgnev: toit, alkohol ja majapidamispaber. Õhtune õlu aitab hästi kriisipinget maandada, miks mitte visata vahel ka pits teravamat. Kui küsida, mida kavatseb mees osta järgmise kahe nädala jooksul, on selleks toit, kütus ja mittealkohoolsed joogid. Kindel on see, et Taivol on kavas edaspidi vähem napsitada.
Taivo pole suurem asi internetist ostja – mees eelistab poodi ise kohale minna. Ka tema leiab, et olukord riigis on küll tõsine, aga paanikat ja infomüra on liiga palju.
Iris Järvik
Iris Järvik kuulub veel nooremasse, kuni 34-aastaste vanuserühma, tema sissetulek on üle 1000 euro kuus ja sestap erineb tema käesoleva kriisiolukorra tunnetus Taivo omast nagu öö ja päev.
Kui Taivo ütleb, et emotsionaalse kindlustundega on täitsa hästi, aga muret valmistab majanduslik tulevik, siis Irise emotsioonid vajusid eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega nulli lähedale. Majanduslikult aga tunneb ta end praegu täiesti turvaliselt.
Ometi on Irise suurimaks hirmuks eriolukorra mõju majandusele, seda kardab ta rohkemgi kui enda või lähedaste koroonasse nakatumist. Lähitulevikus läheb Irise hinnangul hullemaks. Ka see noor naine on otsustanud oma tarbimist piirata ja ta ostab vähem kui varem.
Iris on valitsuse tegevuse suhtes neil nädalail palju kriitilisem kui Alma ja Taivo. Tema arvates on riigi tegevus viiruse ohjeldamisel pigem ebapiisav. Vabal ajal tegeleb Iris kodu korrastamisega, aga ka internetis surfamise ning värskes õhus viibimisega. Võrreldes Alma ja Taivoga panustab ta rohkem ka õppimisse ja enda täiendamisse.
Toit, apteegikaubad ja majapidamispaber on olnud ka Irise viimase kahe nädala ostunimekirjas aukohal, aga sealt leiab ka virtuaalse koolituse arve, toidukulleriga valmistoidu tellimise ning kosmeetika ja parfümeeria.
Järgneva kahe nädala jooksul on Irisel kavas panustada vastupidiselt Taivole rohkem alkoholi ja kasutada veel enam toidukullerit. Ta on eriolukorrast õppinud – kui tellid toidu, võiks ka hea vein kapis valmis olla. Iris kasutab internetti kaupade tellimiseks oluliselt rohkem kui Alma ja Taivo.
Kriisi ajal töötab Iris kodukontoris, aga pea sama palju käib ta looduses või linna peal jalutamas. Jalutada meeldib naisele praegu rohkemgi kui poodelda. Poes käimine on muutunud pigem tüütuks kohustuseks, kõikvõimalikud punased liinid, kaaskodanike kahtlustavad pilgud ja desinfikaatorid võtavad kogu mõnu ära.
Kõige rohkem jälgib Iris sotsiaalmeediat, aga ka ETV-d ja Postimeest. Usaldusväärseimaks peab ta ETV-d, ERR-i uudisteportaali ja Postimeest.
Nii nad seal Mornas praegu meie uuringu andmetel elavad. | Karin Niinas: meie elu lood kevadel 2020 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inimesed tajuvad sõltuvalt nende soost, vanusest ja sissetulekust praegust koroonakriisi sedavõrd erinevalt, et kutsusin endale Kantar Emori värske eriolukorra radari uuringu tulemuste kirjeldamiseks appi "Õnne 13" väärikaima tegelase Alma Saarepera, keskealise ja enamasti töötu Taivo Palmi ning eduka noore naise Iris Järviku. Kuidas neil praegu läheb?
Alma Saarepera
Alma Saarepera on töötav pensionär, koos hotellis teenitud palgaga jääb tema igakuine sissetulek 500-1000 euro vahele. Tõsi, hotell pandi praegu kinni – kliente ju pole -, aga pension jookseb edasi ja eks ole ka üht teist kõrvale pandud, palju sellel vanainimesel ikka kulub.
Kriisi ajal on Alma meelistegevuseks televiisori vaatamine, kodu koristamine ja raamatute lugemine – viimased pakuvad talle palju suuremat huvi kui pidev eriolukorra uudiste jälgimine.
Ka värskes õhus viibimine on kevade edenedes üha mõnusam. Kes Almat tunnevad, võivad olla kindlad, et seejuures täidab ta kõiki eriolukorraga seotud nõudeid. Peenardegagi on juba rohkem nokitsemist kui ülemöödunud nädalal.
Õuemineku heaks ajendiks on ka poeskäigud, ehkki siin tuleb jääda tagasihoidlikuks. Valdavalt on Alma ostnud toidukaupu, külastanud apteeki, aga hankinud ka koristustarbeid ja majapidamispaberit.
Toidukulleriga valmistoitu pole Alma tellinud, küll aga on ta internetipoest hankinud mõned uued raamatud. Koristustarbeid ja kodukeemiat sai juba varutud kenake kogus ja nii ei ole proual kavas neid lähinädalatel juurde hankida. Ka majapidamispaberit sai ostetud päris mitu rulli, aga mine sa tea, võib-olla peab varsti juurde tooma.
Kui veel ülemöödunud nädalal ostis Alma kaupu sama palju kui varem, siis nüüd ütleb Õnne 13 staažikaim elanik, et ostab pigem vähem kaupu ja püüab säästlikumalt toimetada. Alma hirm enda ja lähedaste nakatumise suhtes on suur, ka majanduse seisukord teeb talle muret, aga iseennast tunneb Alma majanduslikult üsna kindlalt.
Alma on veendunud, et kriisi möödumine sõltub nii riigi kui ka Eesti inimeste tegevusest. Ta on ka kindel, et nüüd tuleb osta varasemast rohkem kodumaiseid kaupu. Samuti leiab ta, et praegune olukord on küll tõsine, aga paanikat ja infomüra on liiga palju. Võrreldes ülemöödunud nädalaga on veidi vähenenud ka kartus, et olukord läheb veel hullemaks.
Ka valitsuse tegevusega kriisi ohjamisel oli Alma rahul ja kindlus selles osas kasvas eelmisel nädalal veelgi. Alma ei arva, et valitsus peaks kehtestama veel karmimaid liikumispiiranguid, küll aga võiks näomaskid, desinfitseerivad ained ja muu vajalik olla kõigile kättesaadavad ja selle võimaluse peaks tagama riik.
Alma vaatab kriisi ajal kõige rohkem ETV-d, veebiportaalidest satuvad tema silmad kõige sagedamini Delfile ja ERR-ile, aga raadiojaamadest on kindel number üks Vikerraadio. Kõige usaldusväärsemaks infoallikaks teab Alma ETV-d, ükski teine meediakanal ei pääse sellele ligilähedalegi.
Taivo Palm
Taivo Palm kuulub 35-49-aastaste hulka, tema teenib heal juhul kuni 500 eurot kuus. Taivo tundis end eelmisel nädalal emotsiaalses plaanis üsna kindlalt, isegi kindlamalt kui ülemöödunud nädalal, aga majandusliku kindlustundega on lood palju kehvemad.
Niigi väikese sissetuleku vähenemise oht on tema suurim hirm. Lähitulevik saab minna üksnes hullemaks, usub Taivo. Veel kaks nädalat tagasi oli ta palju optimistlikum, uskudes, et see jama saab ruttu läbi.
Sarnaselt Almale ostab ka Taivo praegu vähem kaupu ja püüab olla säästlik. Erinevalt Almast on mees siiski veendunud, et riik peaks kehtestama senisest veel karmimad piirangud.
Taivo jälgib kõige sagedamini Delfi uudiseid, aga peab samas kõige usaldusväärsemaks ETV-d. Vabal ajal vaatabki ta kõige rohkem televiisorit, aga kriisi edenedes on mees hakanud veetma ka rohkem aega oma perega ning kodu korrastama. Väga palju Taivo aega kulub ka eriolukorra teemaliste uudiste jälgimisele ja niisama internetis surfamisele. Raamatuid Taivo praegu eriti ei loe.
"Kui küsida, mida kavatseb mees osta järgmise kahe nädala jooksul, on selleks toit, kütus ja mittealkohoolsed joogid. Kindel on see, et Taivol on kavas edaspidi vähem napsitada."
Taivo viimase kahe nädala ostude esikolmik on järgnev: toit, alkohol ja majapidamispaber. Õhtune õlu aitab hästi kriisipinget maandada, miks mitte visata vahel ka pits teravamat. Kui küsida, mida kavatseb mees osta järgmise kahe nädala jooksul, on selleks toit, kütus ja mittealkohoolsed joogid. Kindel on see, et Taivol on kavas edaspidi vähem napsitada.
Taivo pole suurem asi internetist ostja – mees eelistab poodi ise kohale minna. Ka tema leiab, et olukord riigis on küll tõsine, aga paanikat ja infomüra on liiga palju.
Iris Järvik
Iris Järvik kuulub veel nooremasse, kuni 34-aastaste vanuserühma, tema sissetulek on üle 1000 euro kuus ja sestap erineb tema käesoleva kriisiolukorra tunnetus Taivo omast nagu öö ja päev.
Kui Taivo ütleb, et emotsionaalse kindlustundega on täitsa hästi, aga muret valmistab majanduslik tulevik, siis Irise emotsioonid vajusid eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega nulli lähedale. Majanduslikult aga tunneb ta end praegu täiesti turvaliselt.
Ometi on Irise suurimaks hirmuks eriolukorra mõju majandusele, seda kardab ta rohkemgi kui enda või lähedaste koroonasse nakatumist. Lähitulevikus läheb Irise hinnangul hullemaks. Ka see noor naine on otsustanud oma tarbimist piirata ja ta ostab vähem kui varem.
Iris on valitsuse tegevuse suhtes neil nädalail palju kriitilisem kui Alma ja Taivo. Tema arvates on riigi tegevus viiruse ohjeldamisel pigem ebapiisav. Vabal ajal tegeleb Iris kodu korrastamisega, aga ka internetis surfamise ning värskes õhus viibimisega. Võrreldes Alma ja Taivoga panustab ta rohkem ka õppimisse ja enda täiendamisse.
Toit, apteegikaubad ja majapidamispaber on olnud ka Irise viimase kahe nädala ostunimekirjas aukohal, aga sealt leiab ka virtuaalse koolituse arve, toidukulleriga valmistoidu tellimise ning kosmeetika ja parfümeeria.
Järgneva kahe nädala jooksul on Irisel kavas panustada vastupidiselt Taivole rohkem alkoholi ja kasutada veel enam toidukullerit. Ta on eriolukorrast õppinud – kui tellid toidu, võiks ka hea vein kapis valmis olla. Iris kasutab internetti kaupade tellimiseks oluliselt rohkem kui Alma ja Taivo.
Kriisi ajal töötab Iris kodukontoris, aga pea sama palju käib ta looduses või linna peal jalutamas. Jalutada meeldib naisele praegu rohkemgi kui poodelda. Poes käimine on muutunud pigem tüütuks kohustuseks, kõikvõimalikud punased liinid, kaaskodanike kahtlustavad pilgud ja desinfikaatorid võtavad kogu mõnu ära.
Kõige rohkem jälgib Iris sotsiaalmeediat, aga ka ETV-d ja Postimeest. Usaldusväärseimaks peab ta ETV-d, ERR-i uudisteportaali ja Postimeest.
Nii nad seal Mornas praegu meie uuringu andmetel elavad.
### Response:
Karin Niinas: meie elu lood kevadel 2020 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Märtsis korraldas Vene kultuuriministeerium oma veebisaidil hanke tähtpäeva tähistamiseks erinevates riikides, plaanides selleks tänavu riigieelarvest kulutada 49,35 miljonit rubla ehk umbes 580 000 eurot. Peaaegu pool sellest rahast suunatakse Soome, kus Venemaa kavandanud 33 välisüritusest toimub 13.
Vene kultuuriministeerium vastas Soome ringhäälingule Yle, et Venemaa ja Soome kultuurikoostöö arendamine on üks nende rahvusvahelise tegevuse prioriteete ja lisas, et "sündmuste arv ja toon määratakse kindlaks Venemaa saatkonna toel" ja "koostöös Soome kolleegidega", kuid ei täpsustanud, kellele konkreetselt viitab.
Hanke kohaselt saadetakse Soome 22,2 miljonit rubla ehk umbes 260 000 eurot. Venemaa plaanib Soomes korraldada kuus näitust, kolm kirikukoori esinemist, kaks "dialoogi", kontserdi ja juhtiva kunstniku töötoa.
Projekti õigustatakse vajadusega "jagada riikide vahel sügavat ajaloolise ja vaimse sideme keskset ideed" ning "tugevdada sõprust ja naabrussuhteid Soome ja Venemaa rahvaste vahel". Lisaks tutvustatakse soomlastele vene kultuuri ja selle rahvusvahelist mõju.
Ministeerium rõhutab, et kõigil üritustel oodatakse ka soomlastest osalejaid ja need tõlgitakse soome keelde. Venemaa loodab, et Soome meedia kajastab sündmusi, kuid täpsustab, et sellega tegelema hakkavad "ajakirjanikud ja uudisteteenistused tuleb eelnevalt heaks kiita".
Eriline staatus antakse vaimsetele sündmustele, sealhulgas kolmepäevasele kristlastevahelisele konverentsile ja näitusele, mis keskendub "ida ja lääne vahelisele vaimsele dialoogile", märkis Vene ministeerium.
Venemaa kultuuriministeeriumi lubab sündmuste täpsed kuupäevad teatada hiljem "vastavalt üldisele epidemioloogilisele olukorrale maailmas".
Venemaa päeva tähistatakse alates 1992. aastast, sellega märgitakse Vene NFSV riikliku suveräänsuse väljakuulutamist 1990. aastal. | Venemaa korraldab oma riigipüha tähistamiseks Soomes 13 üritust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Märtsis korraldas Vene kultuuriministeerium oma veebisaidil hanke tähtpäeva tähistamiseks erinevates riikides, plaanides selleks tänavu riigieelarvest kulutada 49,35 miljonit rubla ehk umbes 580 000 eurot. Peaaegu pool sellest rahast suunatakse Soome, kus Venemaa kavandanud 33 välisüritusest toimub 13.
Vene kultuuriministeerium vastas Soome ringhäälingule Yle, et Venemaa ja Soome kultuurikoostöö arendamine on üks nende rahvusvahelise tegevuse prioriteete ja lisas, et "sündmuste arv ja toon määratakse kindlaks Venemaa saatkonna toel" ja "koostöös Soome kolleegidega", kuid ei täpsustanud, kellele konkreetselt viitab.
Hanke kohaselt saadetakse Soome 22,2 miljonit rubla ehk umbes 260 000 eurot. Venemaa plaanib Soomes korraldada kuus näitust, kolm kirikukoori esinemist, kaks "dialoogi", kontserdi ja juhtiva kunstniku töötoa.
Projekti õigustatakse vajadusega "jagada riikide vahel sügavat ajaloolise ja vaimse sideme keskset ideed" ning "tugevdada sõprust ja naabrussuhteid Soome ja Venemaa rahvaste vahel". Lisaks tutvustatakse soomlastele vene kultuuri ja selle rahvusvahelist mõju.
Ministeerium rõhutab, et kõigil üritustel oodatakse ka soomlastest osalejaid ja need tõlgitakse soome keelde. Venemaa loodab, et Soome meedia kajastab sündmusi, kuid täpsustab, et sellega tegelema hakkavad "ajakirjanikud ja uudisteteenistused tuleb eelnevalt heaks kiita".
Eriline staatus antakse vaimsetele sündmustele, sealhulgas kolmepäevasele kristlastevahelisele konverentsile ja näitusele, mis keskendub "ida ja lääne vahelisele vaimsele dialoogile", märkis Vene ministeerium.
Venemaa kultuuriministeeriumi lubab sündmuste täpsed kuupäevad teatada hiljem "vastavalt üldisele epidemioloogilisele olukorrale maailmas".
Venemaa päeva tähistatakse alates 1992. aastast, sellega märgitakse Vene NFSV riikliku suveräänsuse väljakuulutamist 1990. aastal.
### Response:
Venemaa korraldab oma riigipüha tähistamiseks Soomes 13 üritust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "COVID-19 viiruse levik ja prognoosid: prof Irja Lutsar ning prof Krista Fischer" from Videal Live on Vimeo. | Otse kell 13: professor Lutsar ja Fischer viiruse levikust ja prognoosidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"COVID-19 viiruse levik ja prognoosid: prof Irja Lutsar ning prof Krista Fischer" from Videal Live on Vimeo.
### Response:
Otse kell 13: professor Lutsar ja Fischer viiruse levikust ja prognoosidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastavalt Suurbritannia seadustele oli Liverpoolil võimalik kasutada riiklikku toetusmeedet, mille kohaselt sundpuhkusele saadetud töötajate palga kompenseeris 80% osas riik ja 20 protsendiga pidi panustama tööandja.
Kuna Liverpool teenis aga eelmisel aastal 42 miljonit naela (üle 47 miljoni euro) kasumit ja tegemist on maailma rikkuselt seitsmenda jalgpalliklubiga, saadi avalikkuses palju kriitikat, sealhulgas ka klubi endiste mängijate Jamie Carragheri ja Stan Collymore'i käest.
Selles valguses otsustaski klubi ümber. "Arvame, et langetasime eelmisel nädalal vale otsuseni ja palume selle eest vabandust," kommenteeris Liverpooli tegevjuht Peter Moore. Ta lisas, et klubi on otsinud palga maksmiseks alternatiivseid võimalusi.
"Hoolima asjaolust, et olime enne kriisi heas seisus, siis meie tulud on kokku kuivanud, aga kulud on jäänud," jätkas Moore. "Sarnaselt teistele valdkondadele esineb ebakindlust ja muret nii meie praeguse olukorra kui ka tuleviku pärast."
Lisaks Liverpoolile on abipaketi rakendamisest teatanud veel neli Inglismaa kõrgliiga klubi: Newcastle United, Tottenham Hotspur, Bournemouth ja Norwich City. | Suur etteheidete tulv sundis Liverpooli palgapoliitikat ümber tegema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastavalt Suurbritannia seadustele oli Liverpoolil võimalik kasutada riiklikku toetusmeedet, mille kohaselt sundpuhkusele saadetud töötajate palga kompenseeris 80% osas riik ja 20 protsendiga pidi panustama tööandja.
Kuna Liverpool teenis aga eelmisel aastal 42 miljonit naela (üle 47 miljoni euro) kasumit ja tegemist on maailma rikkuselt seitsmenda jalgpalliklubiga, saadi avalikkuses palju kriitikat, sealhulgas ka klubi endiste mängijate Jamie Carragheri ja Stan Collymore'i käest.
Selles valguses otsustaski klubi ümber. "Arvame, et langetasime eelmisel nädalal vale otsuseni ja palume selle eest vabandust," kommenteeris Liverpooli tegevjuht Peter Moore. Ta lisas, et klubi on otsinud palga maksmiseks alternatiivseid võimalusi.
"Hoolima asjaolust, et olime enne kriisi heas seisus, siis meie tulud on kokku kuivanud, aga kulud on jäänud," jätkas Moore. "Sarnaselt teistele valdkondadele esineb ebakindlust ja muret nii meie praeguse olukorra kui ka tuleviku pärast."
Lisaks Liverpoolile on abipaketi rakendamisest teatanud veel neli Inglismaa kõrgliiga klubi: Newcastle United, Tottenham Hotspur, Bournemouth ja Norwich City.
### Response:
Suur etteheidete tulv sundis Liverpooli palgapoliitikat ümber tegema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguses olukorras, kus iga riiklikul tasemel tehtud otsus mõjutab kogu elanikkonda, on väga tähtis, et otsused tugineksid ekspertide hinnangutele, teatasid infektsioonhaiguste seltsi, laborimeditsiini ühingu ja arstide liidu esindajad.
Arstide sõnul on inimestel antikehi määravate kiirtestide suhtes suured ootused. Nende abil loodetakse kindlaks teha haiguse põdemise tagajärjel tekkinud immuunsust, et objektiivselt hinnata liikumispiirangute vajalikkust. Kahjuks ei anna olemasolevad seda tüüpi kiirtestid täpseid ja selgeid andmeid, ega saa seetõttu olla ei üksikisiku ega riigi tasandil tehtavate otsuste aluseks, hoiatavad arstide erialaseltsid.
Labori- ja nakkushaiguste arstid kinnitavad, et antikehadel põhinevad kiirtestid ei sobi ei kodus ega ka raviasutuses kasutamiseks, kuna nende kvaliteeti on raske kontrollida ja tulemusi keeruline tõlgendada.
Antikehi määratakse kas näpuverest (kodusel viisil) või veeniverest (meediku poolt). Seda testi ei saa teha nii kiiresti kui RNA-testi, sest see vajab aega. Teadusuuringute järgi tekivad veres koroonaviirusest tulenenud haigestumisele viitavad antikehad alles enam kui kümme päeva pärast haigussümptomite avaldumist. Enne seda tehtud proov võib näidata valenegatiivset tulemust, kuigi inimene on nakatunud.
Valitsus peaks arutama antikehade määramisel põhineva kiirtestide kasutuselevõttu ja apteekides käsimüüki lubamist teisipäeval.
COVID-19 diagnoosimiseks eristatakse kolme testimise meetodit: antikehade, antigeenide ja RNA määramine.
Antigeene ehk valke määratakse kaapega ninaõõnest või hingamisteedest, nagu ka viiruse RNA määramise testil. Selle testi tundlikkus on väiksem kui RNA-analüüsil, mistap annab see palju valenegatiivseid tulemusi, võimalik, et suisa pooltel juhtudel.
Viiruse RNA määramine on ainuke metoodika, mida maailma terviseorganisatsioon (WHO) aktsepteerib, sest see on teaduslikult tõestatud, tundlik ja kiire, võimaldades haiguse tuvastada kohe pärast sümptomite teket. Seda meetodit kasutab ka Eesti haiguskahtlusega inimeste testimiseks. Selleks võetakse proovimaterjal kas ninaõõnest (kui patsient läheb testitelki) või hingamisteedest (kui ta on haiglas). | Eesti arstid kiirteste müügile ei lubaks: need on ebausaldusväärsed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguses olukorras, kus iga riiklikul tasemel tehtud otsus mõjutab kogu elanikkonda, on väga tähtis, et otsused tugineksid ekspertide hinnangutele, teatasid infektsioonhaiguste seltsi, laborimeditsiini ühingu ja arstide liidu esindajad.
Arstide sõnul on inimestel antikehi määravate kiirtestide suhtes suured ootused. Nende abil loodetakse kindlaks teha haiguse põdemise tagajärjel tekkinud immuunsust, et objektiivselt hinnata liikumispiirangute vajalikkust. Kahjuks ei anna olemasolevad seda tüüpi kiirtestid täpseid ja selgeid andmeid, ega saa seetõttu olla ei üksikisiku ega riigi tasandil tehtavate otsuste aluseks, hoiatavad arstide erialaseltsid.
Labori- ja nakkushaiguste arstid kinnitavad, et antikehadel põhinevad kiirtestid ei sobi ei kodus ega ka raviasutuses kasutamiseks, kuna nende kvaliteeti on raske kontrollida ja tulemusi keeruline tõlgendada.
Antikehi määratakse kas näpuverest (kodusel viisil) või veeniverest (meediku poolt). Seda testi ei saa teha nii kiiresti kui RNA-testi, sest see vajab aega. Teadusuuringute järgi tekivad veres koroonaviirusest tulenenud haigestumisele viitavad antikehad alles enam kui kümme päeva pärast haigussümptomite avaldumist. Enne seda tehtud proov võib näidata valenegatiivset tulemust, kuigi inimene on nakatunud.
Valitsus peaks arutama antikehade määramisel põhineva kiirtestide kasutuselevõttu ja apteekides käsimüüki lubamist teisipäeval.
COVID-19 diagnoosimiseks eristatakse kolme testimise meetodit: antikehade, antigeenide ja RNA määramine.
Antigeene ehk valke määratakse kaapega ninaõõnest või hingamisteedest, nagu ka viiruse RNA määramise testil. Selle testi tundlikkus on väiksem kui RNA-analüüsil, mistap annab see palju valenegatiivseid tulemusi, võimalik, et suisa pooltel juhtudel.
Viiruse RNA määramine on ainuke metoodika, mida maailma terviseorganisatsioon (WHO) aktsepteerib, sest see on teaduslikult tõestatud, tundlik ja kiire, võimaldades haiguse tuvastada kohe pärast sümptomite teket. Seda meetodit kasutab ka Eesti haiguskahtlusega inimeste testimiseks. Selleks võetakse proovimaterjal kas ninaõõnest (kui patsient läheb testitelki) või hingamisteedest (kui ta on haiglas).
### Response:
Eesti arstid kiirteste müügile ei lubaks: need on ebausaldusväärsed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. mai õhtul peaks Tallinna Helitehases toimuma Suur Eesti Pidu. Peo muidu 15-euroseid pileteid müüakse praegu 7 euroga. Kohale lubavad tulla Terminaator, Shanon ja Beebilõust. Ainult, et 1. mai on ametlikult eriolukorra viimane päev. Pealegi räägivad poliitikud üha avameelsemalt eriolukorra pikendamisest.
Ürituse korraldaja Popstarz OÜ juhataja Silvo Piir ütles, et isegi kui eriolukorda ei pikendata, jääb pidu tõenäoliselt ära. "Ei usu, et seda 1. mail korraldada saab ja ma arvan, et siseruumides ei ole 1. mail ka õige neid korraldada. Ma ei usu ka, et inimesed kohe tormi jooksevad, kui eriolukord lõppeb."
Kui pidu ära jääb, lubab Piir kõigilt soovijatelt piletid tagasi osta või mõne teise enda korraldatud ürituse pileti vastu vahetada. Kusjuures riigile tal mingeid ootusi pole.
"Meelelahutusüritused ei ole sellised, mida riik peaks esimese asjana doteerima hakkama. Need kulud, mis ürituste jaoks algselt tehtud, need ei ole ju nii suured. Need tuleb järgnevate ürituste pealt tagasi teenida," sõnas Piir.
2. mail peaks Saku Suurhalli juures parkimisplatsil nägema Viktor Nikulini tsirkust. Sinna lubatakse ka kõik need, kes aprillikuistest etendustest ilma jäävad, sest pileteid tsirkus tagasi ei osta. Ürituste üks korraldajaid Daniil Kuznetsov ütles, et tagasi ei osteta ka neid pileteid, mis inimesed praegu maikuuks soetavad.
"Kuna seda raha praegu ei ole. Me vaatame ka, kuidas riik edasi reageerib, sest me teame, et naaberriigis Lätis neil on juba tehtud uus seadus, et kui etendus on edasi lükatud, mitte tühistatud, siis korraldaja ei pea piletitulu tagastama," ütles Kuznetsov.
Kuznetsovi sõnul pileteid praegu väga ei ostetagi. Ta tõdes, et suure tõenäosusega tuleb edasi lükata ka mai algusesse plaanitud etendused. Aga mis ajaks täpselt, seda ta veel ei tea. Sestap oleks hea, kui valitsus eriolukorra pikendamisest aegsasti teada annaks.
Estonia Teatri juht Aivar Mäe ootab samuti, et selgus maikuu asjus võimalikult kiiresti tuleks. "Meil töötab majas 500 inimest, me anname 275 etendust aastas ja praegu on ju kõik sassis ja segamini."
2. mail peaks Estonia laval nägema muusikali "Viiuldaja katusel." Suurem osa ligi kaheksasajast piletist on välja müüdud. Mäe arvestab sellega, et tõenäoliselt eriolukorda pikendatakse. Kui selle kohta ametlik teade tuleb, on teater valmis kõik müüdud piletid tagasi ostma või ümber vahetama. Iga kriisikuuga kaotab Estonia umbes 600 000 eurot omatulu, millest poole lubab kultuuriministeerium kompenseerida.
"Selge see, et see ei ole piisav ja rahvusooper valmistab ette lisaeelarvet, kus tuleb teha ülisuuri kärpeid ja esietendusi ära jätta," märkis Mäe.
Aga kõik moesõbrad ootavad praegu 5. maid, sest siis peaks algama märtsist edasi lükkunud Tallinn Fashion Week. Ürituse peakorraldaja Anu Kikas ütles, et ka nemad on valmis pileteid tagasi müüma. Seda enam, et kevadist moenädalat maist kaugemale – suvesse lükata ei saa. Disainerid soovivad oma rõivad enne maha müüa.
"Seda kollektsiooni kinni hoida ei ole kuigi otstarbekas. Seda enam, et nad saavad praegu kasutada ainult oma e-poodide võimalusi. Tavaline salong või kauplus ju lahti olla ei tohi praegu," selgitas Kikas. | Ürituste korraldajad arvestavad ärajäämistega, kuid müüvad pileteid edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. mai õhtul peaks Tallinna Helitehases toimuma Suur Eesti Pidu. Peo muidu 15-euroseid pileteid müüakse praegu 7 euroga. Kohale lubavad tulla Terminaator, Shanon ja Beebilõust. Ainult, et 1. mai on ametlikult eriolukorra viimane päev. Pealegi räägivad poliitikud üha avameelsemalt eriolukorra pikendamisest.
Ürituse korraldaja Popstarz OÜ juhataja Silvo Piir ütles, et isegi kui eriolukorda ei pikendata, jääb pidu tõenäoliselt ära. "Ei usu, et seda 1. mail korraldada saab ja ma arvan, et siseruumides ei ole 1. mail ka õige neid korraldada. Ma ei usu ka, et inimesed kohe tormi jooksevad, kui eriolukord lõppeb."
Kui pidu ära jääb, lubab Piir kõigilt soovijatelt piletid tagasi osta või mõne teise enda korraldatud ürituse pileti vastu vahetada. Kusjuures riigile tal mingeid ootusi pole.
"Meelelahutusüritused ei ole sellised, mida riik peaks esimese asjana doteerima hakkama. Need kulud, mis ürituste jaoks algselt tehtud, need ei ole ju nii suured. Need tuleb järgnevate ürituste pealt tagasi teenida," sõnas Piir.
2. mail peaks Saku Suurhalli juures parkimisplatsil nägema Viktor Nikulini tsirkust. Sinna lubatakse ka kõik need, kes aprillikuistest etendustest ilma jäävad, sest pileteid tsirkus tagasi ei osta. Ürituste üks korraldajaid Daniil Kuznetsov ütles, et tagasi ei osteta ka neid pileteid, mis inimesed praegu maikuuks soetavad.
"Kuna seda raha praegu ei ole. Me vaatame ka, kuidas riik edasi reageerib, sest me teame, et naaberriigis Lätis neil on juba tehtud uus seadus, et kui etendus on edasi lükatud, mitte tühistatud, siis korraldaja ei pea piletitulu tagastama," ütles Kuznetsov.
Kuznetsovi sõnul pileteid praegu väga ei ostetagi. Ta tõdes, et suure tõenäosusega tuleb edasi lükata ka mai algusesse plaanitud etendused. Aga mis ajaks täpselt, seda ta veel ei tea. Sestap oleks hea, kui valitsus eriolukorra pikendamisest aegsasti teada annaks.
Estonia Teatri juht Aivar Mäe ootab samuti, et selgus maikuu asjus võimalikult kiiresti tuleks. "Meil töötab majas 500 inimest, me anname 275 etendust aastas ja praegu on ju kõik sassis ja segamini."
2. mail peaks Estonia laval nägema muusikali "Viiuldaja katusel." Suurem osa ligi kaheksasajast piletist on välja müüdud. Mäe arvestab sellega, et tõenäoliselt eriolukorda pikendatakse. Kui selle kohta ametlik teade tuleb, on teater valmis kõik müüdud piletid tagasi ostma või ümber vahetama. Iga kriisikuuga kaotab Estonia umbes 600 000 eurot omatulu, millest poole lubab kultuuriministeerium kompenseerida.
"Selge see, et see ei ole piisav ja rahvusooper valmistab ette lisaeelarvet, kus tuleb teha ülisuuri kärpeid ja esietendusi ära jätta," märkis Mäe.
Aga kõik moesõbrad ootavad praegu 5. maid, sest siis peaks algama märtsist edasi lükkunud Tallinn Fashion Week. Ürituse peakorraldaja Anu Kikas ütles, et ka nemad on valmis pileteid tagasi müüma. Seda enam, et kevadist moenädalat maist kaugemale – suvesse lükata ei saa. Disainerid soovivad oma rõivad enne maha müüa.
"Seda kollektsiooni kinni hoida ei ole kuigi otstarbekas. Seda enam, et nad saavad praegu kasutada ainult oma e-poodide võimalusi. Tavaline salong või kauplus ju lahti olla ei tohi praegu," selgitas Kikas.
### Response:
Ürituste korraldajad arvestavad ärajäämistega, kuid müüvad pileteid edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arvestades seoses koroonakriisiga valitsevat ebamäärasust lükkame valimised kõige tõenäolisemalt septembri algusess," ütles Läti peaminister Krišjanis Karinš esmaspäeval, pärast valitsuskoalitsiooni sellekohast kokkulepet.
Algselt pidid Riia linnaduuma valimised toimuvad 25. aprillil ja linnas olid juba valimisplakatid välja pandud, kuid koroonaviiruse tõttu otsustati need esialgu 6. juuniks edasi lükata võimalusega, et valimiste aeg nihkub veelgi kaugemale, teatas Läti ringhäälingu uudisteportaal.
Kui Riia valimised toimuksid juuni alguses, siis oleks pidanud keskvalimiskomisjon need hiljemalt järgmisel nädalal välja kuulutama, kuid kuna on oodata, et valitsus pikendab viiruse tõttu kehtetatud eriolukorda ühe kuu võrra, siis otsustati ka, et kohalikud valimised lükatakse edasi.
Läti keskkonna- ja regionaalarengu minister Juris Puce andis esmaspäeval mõista, et uus valimiste toimumisaeg võiks olla laupäev, 5. september.
Läti seim saatis Riia linnaduuma laiali selle aasta alguses, kuna korruptsiooniskandaali tõttu muutus see töövõimetuks. Riia linna juhib seimi määratud ajutine administratsioon. | Läti lükkab Riia linnaduuma valimised septembrisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arvestades seoses koroonakriisiga valitsevat ebamäärasust lükkame valimised kõige tõenäolisemalt septembri algusess," ütles Läti peaminister Krišjanis Karinš esmaspäeval, pärast valitsuskoalitsiooni sellekohast kokkulepet.
Algselt pidid Riia linnaduuma valimised toimuvad 25. aprillil ja linnas olid juba valimisplakatid välja pandud, kuid koroonaviiruse tõttu otsustati need esialgu 6. juuniks edasi lükata võimalusega, et valimiste aeg nihkub veelgi kaugemale, teatas Läti ringhäälingu uudisteportaal.
Kui Riia valimised toimuksid juuni alguses, siis oleks pidanud keskvalimiskomisjon need hiljemalt järgmisel nädalal välja kuulutama, kuid kuna on oodata, et valitsus pikendab viiruse tõttu kehtetatud eriolukorda ühe kuu võrra, siis otsustati ka, et kohalikud valimised lükatakse edasi.
Läti keskkonna- ja regionaalarengu minister Juris Puce andis esmaspäeval mõista, et uus valimiste toimumisaeg võiks olla laupäev, 5. september.
Läti seim saatis Riia linnaduuma laiali selle aasta alguses, kuna korruptsiooniskandaali tõttu muutus see töövõimetuks. Riia linna juhib seimi määratud ajutine administratsioon.
### Response:
Läti lükkab Riia linnaduuma valimised septembrisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esitati 20 taotlust kokku summas 1 158 075 eurot. Projekte hinnanud Baltimaade ekspertgrupi esimees Ragnar Siil avaldas heameelt projektide mitmekesisuse ja projektidesse kaasatud partnerite kõrge taseme üle. Samas olid paljud selle aasta taotlused suunatud tegevustele, mis toimuvad Baltimaades.
"Fondi statuut näeb ette, et ühisprojektid peavad toimuma väljaspool Balti riike ja tegevuste toimumist Baltimaades saab toetada üksnes väga põhjendatud juhtudel. Projekte hinnates leidiski komisjon, et lisaks väljaspool Balti riike toimuvatele ettevõtmistele oli mõne projekti puhul põhjendatud nende läbiviimine kohapeal," lisas Siil.
Valdav osa toetatud projektidest on kavandatud 2021. aastasse, mis võimaldab loodetavasti projekte ellu viia kavandatud kujul vaatamata hetkel Euroopas kehtestatud eriolukorrale.
Fondi eelarve on 300 000 eurot, millest iga Balti riik katab 100 000 eurot.
55 000 eurot toetust määrati Sihtasutusele NUKU, mis koos Vilniuse Lele teatri ja ASSITEJ Läti Keskusega organiseerivad teatrifestivali Baltic Visual Theatre Showcase (Balti visuaalse teatri tutvustus). Festival toimub Tallinnas 2021. a maikuus ning Baltimaade teatrikunstiga tuleb tutvuma arvukalt rahvusvahelisi eksperte. See on Baltimaade teatritele uks rahvusvahelisele areenile.
"The Baltic Stories: Culture. Place. Identity" (Balti lood. Kultuur. Paik. Identiteet) on projekt, mis identifitseerib ja populariseerib Baltimaade uue linnakultuuri projekte. "Balti Lugude" toetus on 25 000 eurot. Projekti koordinaatoriks on Urban Institute Lätist. Koos Eesti Linnalabori ja MTÜga Lasnaidee ning partneritega nagu Lithuanian Performance Design Association ja European Humanities University Leedust koostatakse publikatsioone ja korraldatakse ühine näitus Helsingis 2021. aasta jaanuarist aprillini.
25 000 eurot toetust sai ka etenduskunstide projekt "Portable Landscapes" (Teisaldatavad maastikud), mis sisaldab Balti loengute, arutelude ja etenduste kava. Projekti viivad koos läbi Läti Kaasaegse Kunsti Keskus, Leedu Muuseum Mo ja Kai Kunstikeskus Eestist. Projekt viib Baltimaade kaasaegse kunsti produktsiooni ja kaasaegse kunsti ajaloo käsitluse läbi etenduste ja loengute Stockholmi, Pariisi ja Berliini sügisest 2020 kuni kevadeni 2021.
45 000 eurot toetust saab projekt "Baltic Circus on the Road" (Balti tsirkus ratastel). Koordinaator on Lätist VSIA Riga circs ning partnerid Leedu Kunsti Trükikoda ja Eestist Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus. Koos minnakse ringreisile ning tutvustatakse kaasaegse tsirkuse kui etenduskunstide valdkonda Suurbritannias Bristolis, Saksamaal Berliinis, Rootsis Göteborgis, aga ka Baltimaades. Ühised etendused algavad Balti riikides juulis 2021 ning jätkuvad ringreisiga ülal nimetatud maades kuni 2021. aasta oktoobrini.
Academia Gustaviana Selts Eestist, Läti Kaasaegse Kunsti Keskus ja Meno Parkas Galerii Leedust esitlevad kaasaegset Balti visuaalseid ja etenduskunste rahvusvahelisele publikule ning loovad kontakte Balti Kunsti festivalil High Voltage (Kõrgepinge) New Yorgis Manhattanil. Toetus projektile on 35 000 eurot ja Baltimaade näitus avatakse New Yorgis 2020. aasta detsembris.
Leedu Kirjanike Liidu koordineerimisel valmistatakse koostöös Eesti ja Läti Kirjanike Liiduga 2021 oktoobris Saksamaal Frankfurti raamatumessile ette Baltimaade tunnustatud autorite ja kirjanduse tutvustus. Nii saab mõjusamalt suhelda rahvusvaheliste huvigruppide, lugejate, kunstnike ja kirjastajatega. Projekti nimega "Baltic Review" (Balti arvustus) sai toetust 40 000 eurot.
Disaini projekt "Tactile Baltics" (Taktiilsed Baltimaad) koondab Eesti MTÜd NID, Leedu Disaini Foorumi ning Läti Disaini Keskust. Koos tutvustatakse Baltimaade disainiparemikku Londoni Disainifestivalil 2021 septembris. Projektile anti toetust 50 000 eurot.
Eesti Arhitektuurikeskus, Leedu Kunsti- ja hariduskeskus Rupert ning Läti Arhitektide Büroo NRJA arendavad võrgustikku, et viia Baltimaade arhitektid ühiselt Veneetsia Biennaalile. Projekti nimi "Baltic Cooperation in Venice Architecture Biennale 2020" seda väljendabki. Projekti toetati 25 000 euroga. Biennaal oleks pidanud toimuma juba kevadel, kuid on koroonakriisi tõttu edasi lükatud selle aasta oktoobrisse-novembrisse.
2018. aastal loodud Balti Kultuurifondi eesmärk on edendada Balti riikide kultuurikoostööd ja tugevdada Eesti, Läti ja Leedu kultuuri rahvusvahelistumist ühiste kultuuriprojektide ja -sündmuste kaudu. Toetusi antakse välja kord aastas, järgmine taotluste esitamise tähtaeg on 20. veebruaril 2021.
Balti Kultuurifond toetab eelkõige uusi ja mittekorduvaid kultuurisündmusi, mis toimuvad väljaspool Balti riike – kontserdid, näitused, etendused, festivalid ja teised rahvusvahelised Balti fookusega sündmused ning kultuuri rahvusvahelistumist edendavad esitlused ja väljapanekud.
Fondi administreerivad 3-aastase rotatsiooni korras riikide kultuurkapitalid ja hetkel koordineerib selle tegevust Eesti Kultuurkapital. Projektitaotlusi hindab 6-liikmeline rahvusvaheline ekspertkomisjon. | Balti Kultuurifond jagas 2020. aasta toetusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esitati 20 taotlust kokku summas 1 158 075 eurot. Projekte hinnanud Baltimaade ekspertgrupi esimees Ragnar Siil avaldas heameelt projektide mitmekesisuse ja projektidesse kaasatud partnerite kõrge taseme üle. Samas olid paljud selle aasta taotlused suunatud tegevustele, mis toimuvad Baltimaades.
"Fondi statuut näeb ette, et ühisprojektid peavad toimuma väljaspool Balti riike ja tegevuste toimumist Baltimaades saab toetada üksnes väga põhjendatud juhtudel. Projekte hinnates leidiski komisjon, et lisaks väljaspool Balti riike toimuvatele ettevõtmistele oli mõne projekti puhul põhjendatud nende läbiviimine kohapeal," lisas Siil.
Valdav osa toetatud projektidest on kavandatud 2021. aastasse, mis võimaldab loodetavasti projekte ellu viia kavandatud kujul vaatamata hetkel Euroopas kehtestatud eriolukorrale.
Fondi eelarve on 300 000 eurot, millest iga Balti riik katab 100 000 eurot.
55 000 eurot toetust määrati Sihtasutusele NUKU, mis koos Vilniuse Lele teatri ja ASSITEJ Läti Keskusega organiseerivad teatrifestivali Baltic Visual Theatre Showcase (Balti visuaalse teatri tutvustus). Festival toimub Tallinnas 2021. a maikuus ning Baltimaade teatrikunstiga tuleb tutvuma arvukalt rahvusvahelisi eksperte. See on Baltimaade teatritele uks rahvusvahelisele areenile.
"The Baltic Stories: Culture. Place. Identity" (Balti lood. Kultuur. Paik. Identiteet) on projekt, mis identifitseerib ja populariseerib Baltimaade uue linnakultuuri projekte. "Balti Lugude" toetus on 25 000 eurot. Projekti koordinaatoriks on Urban Institute Lätist. Koos Eesti Linnalabori ja MTÜga Lasnaidee ning partneritega nagu Lithuanian Performance Design Association ja European Humanities University Leedust koostatakse publikatsioone ja korraldatakse ühine näitus Helsingis 2021. aasta jaanuarist aprillini.
25 000 eurot toetust sai ka etenduskunstide projekt "Portable Landscapes" (Teisaldatavad maastikud), mis sisaldab Balti loengute, arutelude ja etenduste kava. Projekti viivad koos läbi Läti Kaasaegse Kunsti Keskus, Leedu Muuseum Mo ja Kai Kunstikeskus Eestist. Projekt viib Baltimaade kaasaegse kunsti produktsiooni ja kaasaegse kunsti ajaloo käsitluse läbi etenduste ja loengute Stockholmi, Pariisi ja Berliini sügisest 2020 kuni kevadeni 2021.
45 000 eurot toetust saab projekt "Baltic Circus on the Road" (Balti tsirkus ratastel). Koordinaator on Lätist VSIA Riga circs ning partnerid Leedu Kunsti Trükikoda ja Eestist Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus. Koos minnakse ringreisile ning tutvustatakse kaasaegse tsirkuse kui etenduskunstide valdkonda Suurbritannias Bristolis, Saksamaal Berliinis, Rootsis Göteborgis, aga ka Baltimaades. Ühised etendused algavad Balti riikides juulis 2021 ning jätkuvad ringreisiga ülal nimetatud maades kuni 2021. aasta oktoobrini.
Academia Gustaviana Selts Eestist, Läti Kaasaegse Kunsti Keskus ja Meno Parkas Galerii Leedust esitlevad kaasaegset Balti visuaalseid ja etenduskunste rahvusvahelisele publikule ning loovad kontakte Balti Kunsti festivalil High Voltage (Kõrgepinge) New Yorgis Manhattanil. Toetus projektile on 35 000 eurot ja Baltimaade näitus avatakse New Yorgis 2020. aasta detsembris.
Leedu Kirjanike Liidu koordineerimisel valmistatakse koostöös Eesti ja Läti Kirjanike Liiduga 2021 oktoobris Saksamaal Frankfurti raamatumessile ette Baltimaade tunnustatud autorite ja kirjanduse tutvustus. Nii saab mõjusamalt suhelda rahvusvaheliste huvigruppide, lugejate, kunstnike ja kirjastajatega. Projekti nimega "Baltic Review" (Balti arvustus) sai toetust 40 000 eurot.
Disaini projekt "Tactile Baltics" (Taktiilsed Baltimaad) koondab Eesti MTÜd NID, Leedu Disaini Foorumi ning Läti Disaini Keskust. Koos tutvustatakse Baltimaade disainiparemikku Londoni Disainifestivalil 2021 septembris. Projektile anti toetust 50 000 eurot.
Eesti Arhitektuurikeskus, Leedu Kunsti- ja hariduskeskus Rupert ning Läti Arhitektide Büroo NRJA arendavad võrgustikku, et viia Baltimaade arhitektid ühiselt Veneetsia Biennaalile. Projekti nimi "Baltic Cooperation in Venice Architecture Biennale 2020" seda väljendabki. Projekti toetati 25 000 euroga. Biennaal oleks pidanud toimuma juba kevadel, kuid on koroonakriisi tõttu edasi lükatud selle aasta oktoobrisse-novembrisse.
2018. aastal loodud Balti Kultuurifondi eesmärk on edendada Balti riikide kultuurikoostööd ja tugevdada Eesti, Läti ja Leedu kultuuri rahvusvahelistumist ühiste kultuuriprojektide ja -sündmuste kaudu. Toetusi antakse välja kord aastas, järgmine taotluste esitamise tähtaeg on 20. veebruaril 2021.
Balti Kultuurifond toetab eelkõige uusi ja mittekorduvaid kultuurisündmusi, mis toimuvad väljaspool Balti riike – kontserdid, näitused, etendused, festivalid ja teised rahvusvahelised Balti fookusega sündmused ning kultuuri rahvusvahelistumist edendavad esitlused ja väljapanekud.
Fondi administreerivad 3-aastase rotatsiooni korras riikide kultuurkapitalid ja hetkel koordineerib selle tegevust Eesti Kultuurkapital. Projektitaotlusi hindab 6-liikmeline rahvusvaheline ekspertkomisjon.
### Response:
Balti Kultuurifond jagas 2020. aasta toetusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kagu, Valgamaa, Tartumaa ja Jõgevamaa ühistranspordikeskuste juhid saatsid maanteeametile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja, kus tõid välja, et Eesti lõunapiirkonnas on probleemiks liikumisteede kogupikkus, sealhulgas jalgsikäigu teede pikkus lähimasse bussipeatusesse ja sealt omakorda reisi lõppsihtkohta.
"Täna määrab bussipeatuse asukoht ära koha, kus kattuvad pakutava teenuse võimalused reisijate vajadustega. Antud lähenemisega ei teeninda me täna niivõrd mitte inimesi, kuivõrd just liikluskorraldusvahendeid - bussipeatuste näol. Et muuta täna olemasolev liinivõrk inimestele ka reaalselt kättesaadavamaks, tuleb antud paradigmat ajakohastada," leidsid ühistranspordikeskuste juhid.
Kuivõrd praegused bussipeatuste asukohad ei lähe alati kokku inimeste vajadustega, tuleks rajada täiendavaid bussipeatusi, kuid nende rajamise probleemiks on asjaolu, et kohustus on pandud kohalike omavalitsuste õlule.
"On olemas näiteid, kus maanteeameti poolt esitatud minimaalsetele nõuetele vastava bussipeatuse rajamine ühe tee mõlemas suunas maksab suurusjärgus 10 000 eurot. Antud kulu kandmine on omavalitsuste jaoks tihti liialt suur, kuna paljuski ei kannaks tehtud investeering enam mõne aasta järel mingit eesmärki, kuna sõiduvajadus ei pruugi olla pikaajaline."
Sellest lähtuvalt tegid lõunapiirkonna ühistranspordikeskuste juhid ettepaneku, millega kehtestataks regulatsioonides uus mõiste – ajutine bussipeatus ning sätestaks ära nõuded ajutiste bussipeatuste rajamisele ja nende teenindamisele. Ettepaneku kohaselt tähistataks ajutine bussipeatus tavalisest bussipeatusest erineva tähisega - see oleks näiteks väiksem ja rohelist värvi.
"Sääraselt oleks võimalik pidevalt muutuvas olukorras, kus üheltpoolt hajaasustus aina süveneb, kuid teisalt ka mitmed vanad talukohad saavad taas hõivatud, võimalik jõuda meie poolt korraldatava teenusega inimestele lähedamale. Seda enam, et ühistranspordiseaduse mõistes eriotstarbelisel liinil on erinevalt avalikust liinist lubatud peatumine täiesti ilma tähistuseta kohtades," leiavad pöördujad.
Pöördumisele kirjutasid alla Kagu ühistranspordikeskuse juhatuse liige Sander Saar, Valgamaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Agu Kabrits, Tartumaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Tõnis Piir ning Jõgevamaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne.
Lõuna-Eesti ühistranspordikeskuste juhtide ettepanekud:
· Ajutise peatuse tähistamine peaks olema kohaliku omavalitsuse ülesanne;
· Ajutise peatuse asukoht tuleks enne tähistamist kokku leppida ühistranspordikeskustega;
· Ajutine peatus võib ajas asukohta muuta. Kuid eelduseks peab olema, et asjakohane märk on paigaldatud liini liikumisteele liiklusohutust arvestades adekvaatsesse kohta;
· Ajutist bussipeatust tohiks paigaldada teedele, mille liiklussagedus ei ületa 500 autot ööpäevas;
· Märgi olemasolu liinide liikumisteel annab bussijuhtidele selge indikatsiooni, kus ta võib peatuda ning reisijale, kus ta peab bussi ootama.
· Ajutist peatust ei kanta liinide sõidugraafikutesse.
· Ajutine bussipeatus oleks peatuskoht sõiduplaaniga kinnitatud peatuste vahel. Talle ei omastata läbimisaega.
· Ajutise peatuse kasutamisel lasuks vastutus peatuse kasutamise osas reisijal. | Ühistranspordikeskuste juhid tahavad maapiirkondadesse ajutisi bussipeatusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kagu, Valgamaa, Tartumaa ja Jõgevamaa ühistranspordikeskuste juhid saatsid maanteeametile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja, kus tõid välja, et Eesti lõunapiirkonnas on probleemiks liikumisteede kogupikkus, sealhulgas jalgsikäigu teede pikkus lähimasse bussipeatusesse ja sealt omakorda reisi lõppsihtkohta.
"Täna määrab bussipeatuse asukoht ära koha, kus kattuvad pakutava teenuse võimalused reisijate vajadustega. Antud lähenemisega ei teeninda me täna niivõrd mitte inimesi, kuivõrd just liikluskorraldusvahendeid - bussipeatuste näol. Et muuta täna olemasolev liinivõrk inimestele ka reaalselt kättesaadavamaks, tuleb antud paradigmat ajakohastada," leidsid ühistranspordikeskuste juhid.
Kuivõrd praegused bussipeatuste asukohad ei lähe alati kokku inimeste vajadustega, tuleks rajada täiendavaid bussipeatusi, kuid nende rajamise probleemiks on asjaolu, et kohustus on pandud kohalike omavalitsuste õlule.
"On olemas näiteid, kus maanteeameti poolt esitatud minimaalsetele nõuetele vastava bussipeatuse rajamine ühe tee mõlemas suunas maksab suurusjärgus 10 000 eurot. Antud kulu kandmine on omavalitsuste jaoks tihti liialt suur, kuna paljuski ei kannaks tehtud investeering enam mõne aasta järel mingit eesmärki, kuna sõiduvajadus ei pruugi olla pikaajaline."
Sellest lähtuvalt tegid lõunapiirkonna ühistranspordikeskuste juhid ettepaneku, millega kehtestataks regulatsioonides uus mõiste – ajutine bussipeatus ning sätestaks ära nõuded ajutiste bussipeatuste rajamisele ja nende teenindamisele. Ettepaneku kohaselt tähistataks ajutine bussipeatus tavalisest bussipeatusest erineva tähisega - see oleks näiteks väiksem ja rohelist värvi.
"Sääraselt oleks võimalik pidevalt muutuvas olukorras, kus üheltpoolt hajaasustus aina süveneb, kuid teisalt ka mitmed vanad talukohad saavad taas hõivatud, võimalik jõuda meie poolt korraldatava teenusega inimestele lähedamale. Seda enam, et ühistranspordiseaduse mõistes eriotstarbelisel liinil on erinevalt avalikust liinist lubatud peatumine täiesti ilma tähistuseta kohtades," leiavad pöördujad.
Pöördumisele kirjutasid alla Kagu ühistranspordikeskuse juhatuse liige Sander Saar, Valgamaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Agu Kabrits, Tartumaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Tõnis Piir ning Jõgevamaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne.
Lõuna-Eesti ühistranspordikeskuste juhtide ettepanekud:
· Ajutise peatuse tähistamine peaks olema kohaliku omavalitsuse ülesanne;
· Ajutise peatuse asukoht tuleks enne tähistamist kokku leppida ühistranspordikeskustega;
· Ajutine peatus võib ajas asukohta muuta. Kuid eelduseks peab olema, et asjakohane märk on paigaldatud liini liikumisteele liiklusohutust arvestades adekvaatsesse kohta;
· Ajutist bussipeatust tohiks paigaldada teedele, mille liiklussagedus ei ületa 500 autot ööpäevas;
· Märgi olemasolu liinide liikumisteel annab bussijuhtidele selge indikatsiooni, kus ta võib peatuda ning reisijale, kus ta peab bussi ootama.
· Ajutist peatust ei kanta liinide sõidugraafikutesse.
· Ajutine bussipeatus oleks peatuskoht sõiduplaaniga kinnitatud peatuste vahel. Talle ei omastata läbimisaega.
· Ajutise peatuse kasutamisel lasuks vastutus peatuse kasutamise osas reisijal.
### Response:
Ühistranspordikeskuste juhid tahavad maapiirkondadesse ajutisi bussipeatusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülekande käivitamiseks klõpsa nupul Watch live. | Otse kell 14.30: Mart Helme ja ametite juhid tegevustest eriolukorras | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülekande käivitamiseks klõpsa nupul Watch live.
### Response:
Otse kell 14.30: Mart Helme ja ametite juhid tegevustest eriolukorras |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tarbija käitumine on kuu ajaga väga palju muutunud. Kui märtsi alguses oli kaupluste külastamine väga tihe, siis tänaseks on külastussagedus kukkunud kordades, samas ostukorv tõusnud mitmekümne protsendi võrra. Ehk käiakse poes vähem, aga ostetakse korraga rohkem," rääkis Rimi ostujuht Margus Amor ERR-ile.
Tema sõnul on olukord aprillis võrreldes märtsiga normaliseerunud. "Kui märtsi alguses, ostlemise kõrghetkel, osteti ju põhimõtteliselt kõike, mis kätte sattus, siis nüüd on olukord normaliseerunud ja ostukorvid on läinud jällegi loogilisemaks - ostetakse eluks hädavajalikke asju," tõdes Amor.
Rimi ostujuht tunnistas samas ostetava kauba sortimendi muutumist. "Lihatoodete müük on kindlasti tõusnud. Üks põhjus on see, et hästi palju nii-öelda lahtise leti tooteid on tänaseks kas müügilt kõrvaldatud või piiratud, ma pean silmas kala, salateid - sellist valmistoitu, mida osteti endale kohe tarbimiseks kaasa. Kuna inimesed on rohkem kodus, siis ostetakse julgemalt kaasa suuremaid lihatükke, millest siis perele kodus maitsev õhtusöök valmistada," rääkis Amor.
Siiski ei saa veel öelda, et kätte oleks jõudnud aeg, kus nagu eelmise kriisi ajal hakati ostma rohkem odavamat kaupa, tõdes Amor. "Võib küll öelda, et kliendi ostukäitumine on muutunud, kuid põhjapidavaid järeldusi ostukorvi sisu kohta veel teha ei julge. Kõik rahavarud ja säästud ei ole ilmselt veel otsa lõppenud. Kui see olukord peaks pikenema, siis kindlasti sarnaneb ostukäitumine rohkem ka eelmise majanduskriisi käitumisega," tõdes ta.
Amor kinnitas, et toidukaupade kättesaadavusega suuri probleeme ei ole. "Märtsi alguses hüppasid müügid kahel nädala jooksul väga kõrgeks - 11. nädal oli läbi aegade suurim müüginädal ja siis jooksid riiulid mitmestki tootest tühjaks. Kuid see olukord taastus üsna kiiresti ja täna võib põhimõtteliselt öelda, et kaubad on kõik olemas," rääkis ta.
"Inimesed hoolitsevad oma tervise eest täna kindlasti rohkem kui kunagi varem - kõikvõimalikud eneseravitooted sidrun, küüslauk - nende nõudlus hästi kõrge ja seal on aeg-ajalt ka tühje riiuleid, aga ei saa otseselt öelda, et midagi oleks otsa otsa lõppenud, sest Euroopas on ikkagi piirid lahti ja kaubad liiguvad," tõdes ta.
Märtsi hinnakasv oli viimase kolme ja poole aasta väikseim
Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus märtsis võrreldes veebruariga –0,7 protsenti ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,9 protsenti. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi alla 0,9 protsendi viimati 2016. aasta oktoobris, mil see oli 0,6 protsenti.
Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,8 protsenti ja teenused 1,1 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,5 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 2,1 protsenti.
Enam mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis värske puuvilja (19,4 protsenti) ning liha ja lihatoodete (5,1 protsenti) hinnatõus. Toidukaupadest kallines sama ajaga võrreldes riis (14 protsenti), odavnesid aga kartul (26 protsenti) ja värske köögivili (12 protsenti).
Märtsi tarbijahinnaindeks kajastab peamiselt eriolukorra väljakuulutamisele eelnevat aega, kuna hinnakorjeperiood jäi sellele eelnevasse nädalasse. | Poeketi esindaja: kaupluses käiakse vähem, aga ostetakse korraga rohkem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tarbija käitumine on kuu ajaga väga palju muutunud. Kui märtsi alguses oli kaupluste külastamine väga tihe, siis tänaseks on külastussagedus kukkunud kordades, samas ostukorv tõusnud mitmekümne protsendi võrra. Ehk käiakse poes vähem, aga ostetakse korraga rohkem," rääkis Rimi ostujuht Margus Amor ERR-ile.
Tema sõnul on olukord aprillis võrreldes märtsiga normaliseerunud. "Kui märtsi alguses, ostlemise kõrghetkel, osteti ju põhimõtteliselt kõike, mis kätte sattus, siis nüüd on olukord normaliseerunud ja ostukorvid on läinud jällegi loogilisemaks - ostetakse eluks hädavajalikke asju," tõdes Amor.
Rimi ostujuht tunnistas samas ostetava kauba sortimendi muutumist. "Lihatoodete müük on kindlasti tõusnud. Üks põhjus on see, et hästi palju nii-öelda lahtise leti tooteid on tänaseks kas müügilt kõrvaldatud või piiratud, ma pean silmas kala, salateid - sellist valmistoitu, mida osteti endale kohe tarbimiseks kaasa. Kuna inimesed on rohkem kodus, siis ostetakse julgemalt kaasa suuremaid lihatükke, millest siis perele kodus maitsev õhtusöök valmistada," rääkis Amor.
Siiski ei saa veel öelda, et kätte oleks jõudnud aeg, kus nagu eelmise kriisi ajal hakati ostma rohkem odavamat kaupa, tõdes Amor. "Võib küll öelda, et kliendi ostukäitumine on muutunud, kuid põhjapidavaid järeldusi ostukorvi sisu kohta veel teha ei julge. Kõik rahavarud ja säästud ei ole ilmselt veel otsa lõppenud. Kui see olukord peaks pikenema, siis kindlasti sarnaneb ostukäitumine rohkem ka eelmise majanduskriisi käitumisega," tõdes ta.
Amor kinnitas, et toidukaupade kättesaadavusega suuri probleeme ei ole. "Märtsi alguses hüppasid müügid kahel nädala jooksul väga kõrgeks - 11. nädal oli läbi aegade suurim müüginädal ja siis jooksid riiulid mitmestki tootest tühjaks. Kuid see olukord taastus üsna kiiresti ja täna võib põhimõtteliselt öelda, et kaubad on kõik olemas," rääkis ta.
"Inimesed hoolitsevad oma tervise eest täna kindlasti rohkem kui kunagi varem - kõikvõimalikud eneseravitooted sidrun, küüslauk - nende nõudlus hästi kõrge ja seal on aeg-ajalt ka tühje riiuleid, aga ei saa otseselt öelda, et midagi oleks otsa otsa lõppenud, sest Euroopas on ikkagi piirid lahti ja kaubad liiguvad," tõdes ta.
Märtsi hinnakasv oli viimase kolme ja poole aasta väikseim
Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus märtsis võrreldes veebruariga –0,7 protsenti ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,9 protsenti. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi alla 0,9 protsendi viimati 2016. aasta oktoobris, mil see oli 0,6 protsenti.
Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,8 protsenti ja teenused 1,1 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,5 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 2,1 protsenti.
Enam mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis värske puuvilja (19,4 protsenti) ning liha ja lihatoodete (5,1 protsenti) hinnatõus. Toidukaupadest kallines sama ajaga võrreldes riis (14 protsenti), odavnesid aga kartul (26 protsenti) ja värske köögivili (12 protsenti).
Märtsi tarbijahinnaindeks kajastab peamiselt eriolukorra väljakuulutamisele eelnevat aega, kuna hinnakorjeperiood jäi sellele eelnevasse nädalasse.
### Response:
Poeketi esindaja: kaupluses käiakse vähem, aga ostetakse korraga rohkem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaal on COVID-19 nakatunute arv praegu pidevas kasvus. Haiglaravil olevate patsientide arv ületab 6. aprilli seisuga 28 000, nendest üle 6900 on intensiivravis. Registreeritud surmade arv ületab paraku juba 8000.
Alates 17. märtsist kehtivad üle Prantsusmaa olulised liikumispiirangud – tööl käimine on lubatud ainult juhul, kui kodukontor ei ole võimalik, samuti on lubatud vaid hädavajalikud ostud ja arsti juures käimine, kui seda pole võimalik edasi lükata. Jalutuskäigud on lubatud kodust ühe kilomeetri raadiuses. Kõik turismiasutused, spordisaalid, restoranid ja kohvikud on loomulikult suletud.
Miinimumini on viidud nii Prantsusmaa sisene lennundus (Orly lennujaam suleti täielikult alates 31. märtsi keskööst) kui ka rongiliiklus, kuna ilma mõjuva põhjuseta ei tohi siin ühest piirkonnast teise reisida. Läheneva koolivaheaja kontekstis tuletab valitsus seda ka pidevalt meelde.
Küll aga kasutatakse lennukeid ja ennekõike ronge haigete transportimiseks haiglatest, kus intensiivravi kohti napib. Samuti jätkuvad rahvusvahelised kaubaveod.
Paljud tehased töötavad miinimumrežiimil või on suletud
Kuigi tootmine ja ehitustegevus on teatud piirangutega lubatud, on reaalsuses paljud ettevõtted oma töö viinud miinimumtasemele või tehased täielikult sulgenud (näiteks Renault' autotehased). Paljudes harudes sõltub tootmine globaalsetest tarneahelatest, teisalt ei suudeta tagada töötajatele piisavalt turvalisi töötingimusi.
Prantsuse Konjunktuuriinstituut (OFCE) hindab ühe kuu karantiini mõju hinnanguliselt 60 miljardi euroni, mis tähendab 2,6 protsendilist kaotust SKT-st. Globaalset mõju majandusele on veel vara hinnata.
Kõige enam kannatanud sektorite hulgas on esiteks majutus ja toitlustus. Alates märtsi keskpaigast on ca 98 protsenti sektorist halvatud. Väga tugevalt kannatavad ka transpordisektor (-70%), kaubandus (-55%) ja ehitus (-51%). Positiivsel poolel on telekommunikatsioonid, toiduainete sektor ja farmaatsia.
Prantsuse valitsus on välja kuulutanud mitmeid majandusmeetmeid kriisi leevendamiseks. Kõige olulisemad nendest on koheselt rakendatav 45 miljardi euro suurune toetusfond ettevõtetele, riigipoolne laenude garanteerimine 300 miljardi euro väärtuses ning osalise töötuse meede (84% kogupalga väärtuses kompensatsioon riigi poolt).
Viimane meede puudutab aprilli alguse seisuga ca viis miljonit inimest ehk viiendikku erasektori töötajatest. Iduettevõtete toetuseks on ette nähtud neli miljardit eurot, mis on jaotatud erinevateks meetmeteks.
Tulevikutrendid ja tähelepanekud
Järjest rohkem toimub diskussioone COVID-19 õppetundide ning n-ö after -COVID ehk tulevikutrendide osas.
"Valitsus kutsunud üles rahvast eelistama Prantsusmaa toodangut ning on kinnitanud, et on valmis astuma tugevaid samme selleks, et kindlustada tulevikus kohalik tootmine esmatähtsates valdkondades."
Esiteks on valitsus kutsunud üles rahvast eelistama Prantsusmaa toodangut ning on kinnitanud, et on valmis astuma tugevaid samme selleks, et kindlustada tulevikus kohalik tootmine esmatähtsates valdkondades. Siinkohal ei mõelda mitte ainult toidu- ja kaitsetööstust, vaid ka meditsiinivaldkonda, milles ollakse ilmselgelt liialt sõltuvad Hiinast.
Teiseks räägitakse laiemas mastaabis ka Euroopa-sisesest tootmisest ning Euroopa toodete eelistamisest – see trend võib omada ka positiivset mõju Eesti ettevõtetele.
Üllatavamast poolest ka - Prantsusmaa suurlinnade elanikud on avastanud linnulaulu. Liikumispiirangutega on tuntavalt vähenenud autoliiklus ja õhusaaste. Suurte lennujaamade läheduses elavad elanikud ei pea enam lennukitega ühes rütmis elama.
Arutatakse, kas peale pandeemiat tullakse tagasi tavapärase loodusressursse raiskava elustiili juurde või on võimalik kriisist õppida. Fakt on see, et keskkonnateemad kerkivad veelgi rohkem esile ning jätkusuutlikud ning energiasäästlikud tooted ja teenused on tulevikutrend.
Näiteks on vastu võetud jätkusuutliku linna strateegia, kus on sätestatud, et kõik tulevased avalikud hooned peavad alates 2022. aastast olema ehitatud vähemalt 50 protsendi ulatuses puidust või mingist muust looduslikust materjalist. Siinkohal on kindlasti on tegemist positiivse trendiga meie puitmajatootjatele.
Loomulikult on ka Prantsusmaal tõusnud e-kaubanduse osakaal. Näiteks märtsis kahekordistus toiduainete e-kaubandus. Rekordmüük oli tingitud eriolukorrast, kuid järjest enam ettevõtteid on ennast olukorraga seoses ümber orienteerumas. Sama teevad ka tarbijad. See jätab aga kindlasti jälje tarbimisharjumustesse.
Üleüldiselt on oluliseks märksõnaks ka " contactless" ehk kontaktivaba. Digitaliseerimine nii tervise valdkonnas kui ka teistes sektorites oli Prantsusmaal juba hoo sisse saanud, ilmselt jätkub see trend veelgi tugevamalt.
Eesti ettevõtetel, millel juba on Prantsusmaal partnerid, soovitan oma klientide ja partneritega ühendust hoida ja uurida, kuidas neil läheb – nii isiklikult kui ka tööalaselt, kasvõi selleks, et kontakti säilitada, isegi kui momendil ei ole konkreetseid tellimusi oodata. Kellel vähegi võimalus, soovitan praegust momenti kasutada eeltöö tegemiseks, et olla esimesena stardivalmis, kui olukord normaliseerub. | Kristiina Kalda: Prantsusmaa suurlinnade elanikud on avastanud linnulaulu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaal on COVID-19 nakatunute arv praegu pidevas kasvus. Haiglaravil olevate patsientide arv ületab 6. aprilli seisuga 28 000, nendest üle 6900 on intensiivravis. Registreeritud surmade arv ületab paraku juba 8000.
Alates 17. märtsist kehtivad üle Prantsusmaa olulised liikumispiirangud – tööl käimine on lubatud ainult juhul, kui kodukontor ei ole võimalik, samuti on lubatud vaid hädavajalikud ostud ja arsti juures käimine, kui seda pole võimalik edasi lükata. Jalutuskäigud on lubatud kodust ühe kilomeetri raadiuses. Kõik turismiasutused, spordisaalid, restoranid ja kohvikud on loomulikult suletud.
Miinimumini on viidud nii Prantsusmaa sisene lennundus (Orly lennujaam suleti täielikult alates 31. märtsi keskööst) kui ka rongiliiklus, kuna ilma mõjuva põhjuseta ei tohi siin ühest piirkonnast teise reisida. Läheneva koolivaheaja kontekstis tuletab valitsus seda ka pidevalt meelde.
Küll aga kasutatakse lennukeid ja ennekõike ronge haigete transportimiseks haiglatest, kus intensiivravi kohti napib. Samuti jätkuvad rahvusvahelised kaubaveod.
Paljud tehased töötavad miinimumrežiimil või on suletud
Kuigi tootmine ja ehitustegevus on teatud piirangutega lubatud, on reaalsuses paljud ettevõtted oma töö viinud miinimumtasemele või tehased täielikult sulgenud (näiteks Renault' autotehased). Paljudes harudes sõltub tootmine globaalsetest tarneahelatest, teisalt ei suudeta tagada töötajatele piisavalt turvalisi töötingimusi.
Prantsuse Konjunktuuriinstituut (OFCE) hindab ühe kuu karantiini mõju hinnanguliselt 60 miljardi euroni, mis tähendab 2,6 protsendilist kaotust SKT-st. Globaalset mõju majandusele on veel vara hinnata.
Kõige enam kannatanud sektorite hulgas on esiteks majutus ja toitlustus. Alates märtsi keskpaigast on ca 98 protsenti sektorist halvatud. Väga tugevalt kannatavad ka transpordisektor (-70%), kaubandus (-55%) ja ehitus (-51%). Positiivsel poolel on telekommunikatsioonid, toiduainete sektor ja farmaatsia.
Prantsuse valitsus on välja kuulutanud mitmeid majandusmeetmeid kriisi leevendamiseks. Kõige olulisemad nendest on koheselt rakendatav 45 miljardi euro suurune toetusfond ettevõtetele, riigipoolne laenude garanteerimine 300 miljardi euro väärtuses ning osalise töötuse meede (84% kogupalga väärtuses kompensatsioon riigi poolt).
Viimane meede puudutab aprilli alguse seisuga ca viis miljonit inimest ehk viiendikku erasektori töötajatest. Iduettevõtete toetuseks on ette nähtud neli miljardit eurot, mis on jaotatud erinevateks meetmeteks.
Tulevikutrendid ja tähelepanekud
Järjest rohkem toimub diskussioone COVID-19 õppetundide ning n-ö after -COVID ehk tulevikutrendide osas.
"Valitsus kutsunud üles rahvast eelistama Prantsusmaa toodangut ning on kinnitanud, et on valmis astuma tugevaid samme selleks, et kindlustada tulevikus kohalik tootmine esmatähtsates valdkondades."
Esiteks on valitsus kutsunud üles rahvast eelistama Prantsusmaa toodangut ning on kinnitanud, et on valmis astuma tugevaid samme selleks, et kindlustada tulevikus kohalik tootmine esmatähtsates valdkondades. Siinkohal ei mõelda mitte ainult toidu- ja kaitsetööstust, vaid ka meditsiinivaldkonda, milles ollakse ilmselgelt liialt sõltuvad Hiinast.
Teiseks räägitakse laiemas mastaabis ka Euroopa-sisesest tootmisest ning Euroopa toodete eelistamisest – see trend võib omada ka positiivset mõju Eesti ettevõtetele.
Üllatavamast poolest ka - Prantsusmaa suurlinnade elanikud on avastanud linnulaulu. Liikumispiirangutega on tuntavalt vähenenud autoliiklus ja õhusaaste. Suurte lennujaamade läheduses elavad elanikud ei pea enam lennukitega ühes rütmis elama.
Arutatakse, kas peale pandeemiat tullakse tagasi tavapärase loodusressursse raiskava elustiili juurde või on võimalik kriisist õppida. Fakt on see, et keskkonnateemad kerkivad veelgi rohkem esile ning jätkusuutlikud ning energiasäästlikud tooted ja teenused on tulevikutrend.
Näiteks on vastu võetud jätkusuutliku linna strateegia, kus on sätestatud, et kõik tulevased avalikud hooned peavad alates 2022. aastast olema ehitatud vähemalt 50 protsendi ulatuses puidust või mingist muust looduslikust materjalist. Siinkohal on kindlasti on tegemist positiivse trendiga meie puitmajatootjatele.
Loomulikult on ka Prantsusmaal tõusnud e-kaubanduse osakaal. Näiteks märtsis kahekordistus toiduainete e-kaubandus. Rekordmüük oli tingitud eriolukorrast, kuid järjest enam ettevõtteid on ennast olukorraga seoses ümber orienteerumas. Sama teevad ka tarbijad. See jätab aga kindlasti jälje tarbimisharjumustesse.
Üleüldiselt on oluliseks märksõnaks ka " contactless" ehk kontaktivaba. Digitaliseerimine nii tervise valdkonnas kui ka teistes sektorites oli Prantsusmaal juba hoo sisse saanud, ilmselt jätkub see trend veelgi tugevamalt.
Eesti ettevõtetel, millel juba on Prantsusmaal partnerid, soovitan oma klientide ja partneritega ühendust hoida ja uurida, kuidas neil läheb – nii isiklikult kui ka tööalaselt, kasvõi selleks, et kontakti säilitada, isegi kui momendil ei ole konkreetseid tellimusi oodata. Kellel vähegi võimalus, soovitan praegust momenti kasutada eeltöö tegemiseks, et olla esimesena stardivalmis, kui olukord normaliseerub.
### Response:
Kristiina Kalda: Prantsusmaa suurlinnade elanikud on avastanud linnulaulu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ringkäik on osa Kumu kunstimuuseumi näituste veebitutvustuste sarjast, mis algas kuraatorituuriga näitusel "Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis". Vinna näituse tuuril saab vaataja video vahendusel külastada graafiku ja tema loomingust mõjutatud noorema põlvkonna kunstnike teostele keskenduvat väljapanekut. Pärast live -tuuri jääb video Kumu Facebooki-lehele ka järelvaatamiseks.
Vello Vinna (1939) teosed on näide 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses esile tõusnud eesti graafikute põlvkonna loomingust, kus pildimängude kõrval toimub töödes aset sõnamäng ja absurdihuumor, mille kaudu saab vaatajast kaasamõtleja ja kunstniku loomingus osaleja. Teostes, millel on kokkupuuteid nii pop- kui ka psühhedeelse kunstiga, on Vinn ühtlasi käsitlenud oma ajastu olulisi probleeme, mis mõjuvad aktuaalsetena ka tänapäeval.
Vello Vinna mõju näitamiseks on tema tööd näitusel asetatud dialoogi nooremate autorite töödega. Mihkel Kleisi maalid, graafika ja graafilised kujundused on inspireeritud Vinna illustratsioonide sümmeetriast ja ulmelistest kujunditest. Lilli-Krõõt Repnau ühendab teadlikult traditsioonilist graafikatehnikat ja kaasaja düstoopiaid. Kristina Õlleki installatsioon võtab lähtepunktiks teose "Raketid" (1971), liikudes Jules Verne'i ulmekirjanduse temaatikast tänapäeva mereuuringute juurde. Kiwa maalid rakendavad kontseptuaalse vea meetodit, dekonstrueerides ja rekonstrueerides Vinna teoseid. Kiwa ja Ragnar Neljandi installatsioon võimendab sümmeetriaprintsiipi – ruumid ja kujundid hakkavad lõpututes peegeldustes elama oma elu. Krista Mölderi fotosari keskendub raamimata lehtede avatusele ja haprusele. Graafiline kujundaja Brit Pavelson astub dialoogi Vello Vinna loomingu sõnalise osaga. | Kumu kutsub Vello Vinna näituse veebituurile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ringkäik on osa Kumu kunstimuuseumi näituste veebitutvustuste sarjast, mis algas kuraatorituuriga näitusel "Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis". Vinna näituse tuuril saab vaataja video vahendusel külastada graafiku ja tema loomingust mõjutatud noorema põlvkonna kunstnike teostele keskenduvat väljapanekut. Pärast live -tuuri jääb video Kumu Facebooki-lehele ka järelvaatamiseks.
Vello Vinna (1939) teosed on näide 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses esile tõusnud eesti graafikute põlvkonna loomingust, kus pildimängude kõrval toimub töödes aset sõnamäng ja absurdihuumor, mille kaudu saab vaatajast kaasamõtleja ja kunstniku loomingus osaleja. Teostes, millel on kokkupuuteid nii pop- kui ka psühhedeelse kunstiga, on Vinn ühtlasi käsitlenud oma ajastu olulisi probleeme, mis mõjuvad aktuaalsetena ka tänapäeval.
Vello Vinna mõju näitamiseks on tema tööd näitusel asetatud dialoogi nooremate autorite töödega. Mihkel Kleisi maalid, graafika ja graafilised kujundused on inspireeritud Vinna illustratsioonide sümmeetriast ja ulmelistest kujunditest. Lilli-Krõõt Repnau ühendab teadlikult traditsioonilist graafikatehnikat ja kaasaja düstoopiaid. Kristina Õlleki installatsioon võtab lähtepunktiks teose "Raketid" (1971), liikudes Jules Verne'i ulmekirjanduse temaatikast tänapäeva mereuuringute juurde. Kiwa maalid rakendavad kontseptuaalse vea meetodit, dekonstrueerides ja rekonstrueerides Vinna teoseid. Kiwa ja Ragnar Neljandi installatsioon võimendab sümmeetriaprintsiipi – ruumid ja kujundid hakkavad lõpututes peegeldustes elama oma elu. Krista Mölderi fotosari keskendub raamimata lehtede avatusele ja haprusele. Graafiline kujundaja Brit Pavelson astub dialoogi Vello Vinna loomingu sõnalise osaga.
### Response:
Kumu kutsub Vello Vinna näituse veebituurile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,7 protsenti.
Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,8 protsenti ja teenused 1,1 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,5 protsenti ja vabalt kujunevad hinnad tõusid 2,1 protsenti.
Enam mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis värske puuvilja (19,4 protsenti) ning liha ja lihatoodete (5,1 protsenti) hinnatõus.
Kodudesse jõudnud elekter oli 13,7 protsenti odavam, bensiin 0,2 protsenti kallim ja diislikütus 2,4 protsenti odavam.
Toidukaupadest kallines sama ajaga võrreldes riis (14 protsenti), odavnesid aga kartul (26 protsenti) ja värske köögivili (12 protsenti).
Veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit kõige rohkem mootorikütuse odavnemine (4,7 protsenti), mis andis kogumuutusest 40 protsenti. Toit ja mittealkohoolsed joogid olid 1,1 protsenti ja kodudesse jõudnud elekter 5,1 protsenti odavamad.
Märtsi tarbijahinnaindeks kajastab peamiselt eriolukorra väljakuulutamisele eelnevat aega, kuna hinnakorjeperiood jäi sellele eelnevasse nädalasse. Haridus- ja lasteasutuste indeksi langus on tingitud kohalike omavalitsuste otsusest jätta eriolukorras küsimata lasteaia kohatasu. | Tarbijahindade kasv oli viimase kolme ja poole aasta väikseim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,7 protsenti.
Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,8 protsenti ja teenused 1,1 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,5 protsenti ja vabalt kujunevad hinnad tõusid 2,1 protsenti.
Enam mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis värske puuvilja (19,4 protsenti) ning liha ja lihatoodete (5,1 protsenti) hinnatõus.
Kodudesse jõudnud elekter oli 13,7 protsenti odavam, bensiin 0,2 protsenti kallim ja diislikütus 2,4 protsenti odavam.
Toidukaupadest kallines sama ajaga võrreldes riis (14 protsenti), odavnesid aga kartul (26 protsenti) ja värske köögivili (12 protsenti).
Veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit kõige rohkem mootorikütuse odavnemine (4,7 protsenti), mis andis kogumuutusest 40 protsenti. Toit ja mittealkohoolsed joogid olid 1,1 protsenti ja kodudesse jõudnud elekter 5,1 protsenti odavamad.
Märtsi tarbijahinnaindeks kajastab peamiselt eriolukorra väljakuulutamisele eelnevat aega, kuna hinnakorjeperiood jäi sellele eelnevasse nädalasse. Haridus- ja lasteasutuste indeksi langus on tingitud kohalike omavalitsuste otsusest jätta eriolukorras küsimata lasteaia kohatasu.
### Response:
Tarbijahindade kasv oli viimase kolme ja poole aasta väikseim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Menetluse antud COVID-19 levikuga seotud meetmete eelnõu 170 SE, ametliku nimega "Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus" annab riigile seletuskirja järgi inimeste andmete töötlemiseks ulatuslikumad võimalused kui kunagi varem ja laiendab riigi õigusi veel mitmes valdkonnas peale isikuandmete kaitse, tõdevad advokaadid Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis.
Juristid viitavad, et eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse hädaolukorra seadust täiendada punktiga, mis annab riigile üldise volituse töödelda isikuandmeid eriolukorra meetmete rakendamiseks ning samas sätte lai sõnastus peaks seletuskirja järgi aitama tagada, et ükski meede ega toiming ei jääks eriolukorras selge õigusliku aluse puudumise tõttu kohaldamata.
Esiteks tekib küsimus, miks peaks üldse tekkima olukord, kus mõneks toiminguks isikuandmetega pole õiguslikku alust, küsivad advokaadid. Nad lisavad, et juba olemasolevad isikuandmete kaitse normid ei takista viirusega võitlemist, kui meede on proportsionaalne, sest seadused ei nõua isiku nõusolekut, kui tegemist on epideemia või pandeemiaga, rääkimata siis eriolukorrast.
Teiseks rõhutavad nad, et kindlasti ei anna uus norm riigile kuldvõtmekest, mis laseb hakata ilma seadusliku aluseta toimetama, kuna seaduses peab olema alus, see võib sisalduda ka hädaolukorra seaduses, kuid peab igal juhul vastama tingimustele, mis tulenevad meie põhiseadusest: alus peab olema täpne ja selgesõnaline, vajalik ja proportsionaalne.
Turk ja Pild nendivad, et nende hinnangul eeldavad eelnõu või vähemalt seletuskirja autorid, et üldnorm ongi see uus "õiguslik alus", millega aga ei saa nõustuda. "Hädaolukorra seadusse isikuandmete töötlemise kohta plaanitav üldnorm iseenesest ei anna alust privaatsusse tungida ja isikuandmeid töödelda," rõhutavad nad.
Kolmandaks toovad nad välja, et seletuskirja kohaselt võib riik tänu isikuandmete töötlemise kohta lisatavale punktile "(...) isikuandmeid töödelda ka muude toimingute sooritamisel, mis on vajalikud eriolukorra lahendamiseks ja mis ei ole seotud eriolukorra meetme kohaldamisega," kuid lisatavast sättest seda välja lugeda pole võimalik, sest et riik saab laiendatud õigused eriolukorra meetme kohaldamise ja muude eriolukorra lahendamiseks vajalike toimingute puhuks – mitte aga tegevusteks, mis ei ole seotud eriolukorra lahendamisega.
Juristid seavad ka küsimärgi alla, miks plaanib riik hoida kogutavaid isikuandmeid kuni üks aasta. | Advokaadid: miks tahab valitsus kriisis nii laia jälitamisõigust? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Menetluse antud COVID-19 levikuga seotud meetmete eelnõu 170 SE, ametliku nimega "Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus" annab riigile seletuskirja järgi inimeste andmete töötlemiseks ulatuslikumad võimalused kui kunagi varem ja laiendab riigi õigusi veel mitmes valdkonnas peale isikuandmete kaitse, tõdevad advokaadid Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis.
Juristid viitavad, et eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse hädaolukorra seadust täiendada punktiga, mis annab riigile üldise volituse töödelda isikuandmeid eriolukorra meetmete rakendamiseks ning samas sätte lai sõnastus peaks seletuskirja järgi aitama tagada, et ükski meede ega toiming ei jääks eriolukorras selge õigusliku aluse puudumise tõttu kohaldamata.
Esiteks tekib küsimus, miks peaks üldse tekkima olukord, kus mõneks toiminguks isikuandmetega pole õiguslikku alust, küsivad advokaadid. Nad lisavad, et juba olemasolevad isikuandmete kaitse normid ei takista viirusega võitlemist, kui meede on proportsionaalne, sest seadused ei nõua isiku nõusolekut, kui tegemist on epideemia või pandeemiaga, rääkimata siis eriolukorrast.
Teiseks rõhutavad nad, et kindlasti ei anna uus norm riigile kuldvõtmekest, mis laseb hakata ilma seadusliku aluseta toimetama, kuna seaduses peab olema alus, see võib sisalduda ka hädaolukorra seaduses, kuid peab igal juhul vastama tingimustele, mis tulenevad meie põhiseadusest: alus peab olema täpne ja selgesõnaline, vajalik ja proportsionaalne.
Turk ja Pild nendivad, et nende hinnangul eeldavad eelnõu või vähemalt seletuskirja autorid, et üldnorm ongi see uus "õiguslik alus", millega aga ei saa nõustuda. "Hädaolukorra seadusse isikuandmete töötlemise kohta plaanitav üldnorm iseenesest ei anna alust privaatsusse tungida ja isikuandmeid töödelda," rõhutavad nad.
Kolmandaks toovad nad välja, et seletuskirja kohaselt võib riik tänu isikuandmete töötlemise kohta lisatavale punktile "(...) isikuandmeid töödelda ka muude toimingute sooritamisel, mis on vajalikud eriolukorra lahendamiseks ja mis ei ole seotud eriolukorra meetme kohaldamisega," kuid lisatavast sättest seda välja lugeda pole võimalik, sest et riik saab laiendatud õigused eriolukorra meetme kohaldamise ja muude eriolukorra lahendamiseks vajalike toimingute puhuks – mitte aga tegevusteks, mis ei ole seotud eriolukorra lahendamisega.
Juristid seavad ka küsimärgi alla, miks plaanib riik hoida kogutavaid isikuandmeid kuni üks aasta.
### Response:
Advokaadid: miks tahab valitsus kriisis nii laia jälitamisõigust? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigimetsa majandamise keskusel on plaan sellel aastal üle-eestiliselt istutada ligi 400 hektarit puid kohtadesse, kus varem pole metsa kasvanud. Seesugusteks paikadeks võivad näiteks olla väheväärtuslikud rohu- ja põllumaad, põõsastikud ning karjäärid.
RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät ütles, et väljavalitud kohtadesse istutatakse nii oksas- kui ka lehtpuid. Kõik istutamiseks kasutatavad taimed on kasvanud RMK taimlates.
"Lisaks sellele on meie taimed, mis taimlast tulevad, nii head, et näiteks me kasutame teist aastat suurt kasetaime, millega me saame osa selliseid lanke, mis varem võib-olla jäid looduslikule uuenemisele, tulemuslikult uuendada. Ehk siis tegelikult taimede kogus on sellel aastal tõesti kõige suurem läbi ajaloo," rääkis Väät.
Suurem osa istutustöödest tehakse aprillis ja mais. Kahe kuuga pannakse mulda üle 21 miljoni puutaime. Miljon kuusetaime jääb sügiseseks istutamiseks, mil piisav niiskus ja jahedam ilm soosib taime kasvama minemist, lisaks aitab sügisistutus hajutada kevadist koormust.
Väädi sõnul on koroonaviiruse levikuga seoses muutunud ka nende tööprotsess. Näiteks mitmed avalikkusele suunatud istutuspäevad, kus puid saaksid mulda panna kõik soovijad, on sel aastal tühistatud:
"Me palkame endale abilisi selleks perioodiks. Meil on järgmiseks neljaks aastaks olemas töövõtulepingud ja kasutame teenusena firmasid, kes pakuvad meile seda tööd ja tasume neile selle eest. Ehk siis umbes kolmandik me teeme ise, RMK enda töötajad, ülejäänud kaks kolmandikku on siis see, kus me töid koordineerime lisaks siis enda inimestele ja tellime siis selle teenuse väljast sisse."
Lisaks istutamisele on oluline ka metsa hooldamine ning sellessegi valdkonda on sel aastal investeeritud suur summa:
"Istutamine ise on tegevus, mis võtab meil kevadel kaheksa nädalat, aga muul ajal ju me tegelikult tegeleme nende samade taimede hooldamisega ja siis varem istutatud taimede hooldamisega. Ehk üle 40 000 hektari aastas me teeme võsasaetöid, mis siis tähendab seda, et me käime niidame maha rohu- ja heintaimed , et taimed kasvama saaksid minna, me hooldame neid, me kaitseme neid, pritsime neid ja hiljem siis teeme valgustusraieid, et see kõik tegelikult paraku jääb võib-olla kahe silma vahele paljudel inimestel," ütles Väät. | RMK alustab rekordiliselt suure metsaistutusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigimetsa majandamise keskusel on plaan sellel aastal üle-eestiliselt istutada ligi 400 hektarit puid kohtadesse, kus varem pole metsa kasvanud. Seesugusteks paikadeks võivad näiteks olla väheväärtuslikud rohu- ja põllumaad, põõsastikud ning karjäärid.
RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät ütles, et väljavalitud kohtadesse istutatakse nii oksas- kui ka lehtpuid. Kõik istutamiseks kasutatavad taimed on kasvanud RMK taimlates.
"Lisaks sellele on meie taimed, mis taimlast tulevad, nii head, et näiteks me kasutame teist aastat suurt kasetaime, millega me saame osa selliseid lanke, mis varem võib-olla jäid looduslikule uuenemisele, tulemuslikult uuendada. Ehk siis tegelikult taimede kogus on sellel aastal tõesti kõige suurem läbi ajaloo," rääkis Väät.
Suurem osa istutustöödest tehakse aprillis ja mais. Kahe kuuga pannakse mulda üle 21 miljoni puutaime. Miljon kuusetaime jääb sügiseseks istutamiseks, mil piisav niiskus ja jahedam ilm soosib taime kasvama minemist, lisaks aitab sügisistutus hajutada kevadist koormust.
Väädi sõnul on koroonaviiruse levikuga seoses muutunud ka nende tööprotsess. Näiteks mitmed avalikkusele suunatud istutuspäevad, kus puid saaksid mulda panna kõik soovijad, on sel aastal tühistatud:
"Me palkame endale abilisi selleks perioodiks. Meil on järgmiseks neljaks aastaks olemas töövõtulepingud ja kasutame teenusena firmasid, kes pakuvad meile seda tööd ja tasume neile selle eest. Ehk siis umbes kolmandik me teeme ise, RMK enda töötajad, ülejäänud kaks kolmandikku on siis see, kus me töid koordineerime lisaks siis enda inimestele ja tellime siis selle teenuse väljast sisse."
Lisaks istutamisele on oluline ka metsa hooldamine ning sellessegi valdkonda on sel aastal investeeritud suur summa:
"Istutamine ise on tegevus, mis võtab meil kevadel kaheksa nädalat, aga muul ajal ju me tegelikult tegeleme nende samade taimede hooldamisega ja siis varem istutatud taimede hooldamisega. Ehk üle 40 000 hektari aastas me teeme võsasaetöid, mis siis tähendab seda, et me käime niidame maha rohu- ja heintaimed , et taimed kasvama saaksid minna, me hooldame neid, me kaitseme neid, pritsime neid ja hiljem siis teeme valgustusraieid, et see kõik tegelikult paraku jääb võib-olla kahe silma vahele paljudel inimestel," ütles Väät.
### Response:
RMK alustab rekordiliselt suure metsaistutusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes 7,2 protsenti, jäädes pidama tasemel 26,29 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind langes 2,4 protsenti, sulgudes tasemel 33,30 dollarit barreli eest. | Maailmaturu naftahinnad langesid esmaspäeval uuesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes 7,2 protsenti, jäädes pidama tasemel 26,29 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind langes 2,4 protsenti, sulgudes tasemel 33,30 dollarit barreli eest.
### Response:
Maailmaturu naftahinnad langesid esmaspäeval uuesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Julgeolekunõukogu pole siiani koroonaviiruse osas kohtunud ega ole selle kohta ühtegi resolutsiooni vastu võtnud, mille põhjuseks olid Hiina ja USA vahelised erimeelsused ja see on olnud pettumuseks ajutistele liikmetele, kelle seas ka Eesti.
Koos Eestiga üheksa mittealalist liikmesriiki taotlesid möödunud nädalal kohtumist, kus osaleks ka ÜRO peasekretär Antonio Guterres.
"Kohtumine on määratud neljapäevaks," ütles tundmatuks jääda soovinud diplomaat uudisteagentuurile AFP.
USA president Donald Trump ja tema Prantsuse ametivend Emmanuel Macron kutsusid möödunud nädalal suurendama ÜRO rolli võitluses koroonaviiruse pandeemia vastu.
Trump ja Macron pidasid telefonikõne ja arutasid P5 liidrite kokku kutsumist lähiajal, et suurendada ÜRO koostööd pandeemia alistamisel ja rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel. P5 on viis alalist ÜRO Julgeolekunõukogu liiget Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Venemaa ja USA.
ÜRO julgeolekunõukogus tegutseb lisaks viiele alalisele liikmele - USA, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina - igas koosseisus ka kümme mittealalist liiget, kes valitakse kaheks aastaks roteeruvalt geograafilise regiooni alusel. | ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb koroonaviirusega seoses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Julgeolekunõukogu pole siiani koroonaviiruse osas kohtunud ega ole selle kohta ühtegi resolutsiooni vastu võtnud, mille põhjuseks olid Hiina ja USA vahelised erimeelsused ja see on olnud pettumuseks ajutistele liikmetele, kelle seas ka Eesti.
Koos Eestiga üheksa mittealalist liikmesriiki taotlesid möödunud nädalal kohtumist, kus osaleks ka ÜRO peasekretär Antonio Guterres.
"Kohtumine on määratud neljapäevaks," ütles tundmatuks jääda soovinud diplomaat uudisteagentuurile AFP.
USA president Donald Trump ja tema Prantsuse ametivend Emmanuel Macron kutsusid möödunud nädalal suurendama ÜRO rolli võitluses koroonaviiruse pandeemia vastu.
Trump ja Macron pidasid telefonikõne ja arutasid P5 liidrite kokku kutsumist lähiajal, et suurendada ÜRO koostööd pandeemia alistamisel ja rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel. P5 on viis alalist ÜRO Julgeolekunõukogu liiget Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Venemaa ja USA.
ÜRO julgeolekunõukogus tegutseb lisaks viiele alalisele liikmele - USA, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina - igas koosseisus ka kümme mittealalist liiget, kes valitakse kaheks aastaks roteeruvalt geograafilise regiooni alusel.
### Response:
ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb koroonaviirusega seoses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on esimese päeva alates jaanuarist, kus ühtegi inimest viirusesse surnud pole.
Kommunistliku Hiina võimude andmeid koroonaviiruse puhangu - nagu ka palju muu kohta - on sõltumatutest allikatest raske usaldusväärselt kontrolida.
Hiina tervishoiuametnike informatsiooni kohaselt avastati riigis samal ajal 32 uut nakatumist, kõik välismaalt saabunud inimestel. | Hiina võimud: ööpäeva jooksul ei surnud koroonaviirusesse kedagi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on esimese päeva alates jaanuarist, kus ühtegi inimest viirusesse surnud pole.
Kommunistliku Hiina võimude andmeid koroonaviiruse puhangu - nagu ka palju muu kohta - on sõltumatutest allikatest raske usaldusväärselt kontrolida.
Hiina tervishoiuametnike informatsiooni kohaselt avastati riigis samal ajal 32 uut nakatumist, kõik välismaalt saabunud inimestel.
### Response:
Hiina võimud: ööpäeva jooksul ei surnud koroonaviirusesse kedagi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäng algas külaliste jaoks kohutavalt, sest Valmiera põrutas esimesel veerandil juhtima lausa 22:2, kuid teisel poolajal sai Tarvas tasapidi mängu tagasi ja vähendas vahet, kuni läks neljandal veerandil ise ette.
Tarvas oli lõpuhetkil peal, aga lõpuks 29 punkti kogunud Niks Salenieksi kaugvise viis mängu lisaajale, kus Valmiera rebis otsustavalt juhtima.
Anton Maricevic oli 14 punkti ja lausa 20 lauapalliga Rakvere klubi parim, samuti 14 punkti ja kaheksa resultatiivse sööduga aitas omasid Jan Razdevsek. Gert Kaldmäe sai kirja kaksikduubli: 12 punkti ja 12 lauapalli.
Valmieral on nüüd kirjas üks võit ja kuus kaotust, Tarvas jätkab seitsme kaotusega. | Tarvas kaotas lisaajal ja jätkab võiduta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäng algas külaliste jaoks kohutavalt, sest Valmiera põrutas esimesel veerandil juhtima lausa 22:2, kuid teisel poolajal sai Tarvas tasapidi mängu tagasi ja vähendas vahet, kuni läks neljandal veerandil ise ette.
Tarvas oli lõpuhetkil peal, aga lõpuks 29 punkti kogunud Niks Salenieksi kaugvise viis mängu lisaajale, kus Valmiera rebis otsustavalt juhtima.
Anton Maricevic oli 14 punkti ja lausa 20 lauapalliga Rakvere klubi parim, samuti 14 punkti ja kaheksa resultatiivse sööduga aitas omasid Jan Razdevsek. Gert Kaldmäe sai kirja kaksikduubli: 12 punkti ja 12 lauapalli.
Valmieral on nüüd kirjas üks võit ja kuus kaotust, Tarvas jätkab seitsme kaotusega.
### Response:
Tarvas kaotas lisaajal ja jätkab võiduta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bolsonaro tänas oma toetajaid, kuid ta ei tunnistanud valimiskaotust. Samas ei vaidlustanud ta valimistulemusi nagu on siiani arvatud, vahendas BBC.
Bolsonaro kantselei ülem Ciro Nogueira kõneles pärast Bolsonaro lühikest sõnavõttu ja ütles, et võimu üleandmise protsess algab.
Bolsonaro ütles, et ta on alati püsinud põhiseaduse raamides ning austab seda jätkuvalt.
Oma kõnes ei maininud ta oma rivaali Lulat kordagi.
Viidates ilmselt sadadele teetõketele, mida tema toetajad on mitmel pool riigis püstitanud, ütles Bolsonaro, et "rahumeelsed meeleavaldused" on alati teretulnud.
Pärast valimistulemuste selgumist on Brasiilias tekkinud pinged. Näiteks tuli Sao Paulo rahvusvahelises lennujaamas kümned lennud tühistada, sest valimistulemusi mitte tunnistavad protestijad tõkestasid sinna viiva tee. | Bolsonaro kantselei lubas alustada võimu üleandmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bolsonaro tänas oma toetajaid, kuid ta ei tunnistanud valimiskaotust. Samas ei vaidlustanud ta valimistulemusi nagu on siiani arvatud, vahendas BBC.
Bolsonaro kantselei ülem Ciro Nogueira kõneles pärast Bolsonaro lühikest sõnavõttu ja ütles, et võimu üleandmise protsess algab.
Bolsonaro ütles, et ta on alati püsinud põhiseaduse raamides ning austab seda jätkuvalt.
Oma kõnes ei maininud ta oma rivaali Lulat kordagi.
Viidates ilmselt sadadele teetõketele, mida tema toetajad on mitmel pool riigis püstitanud, ütles Bolsonaro, et "rahumeelsed meeleavaldused" on alati teretulnud.
Pärast valimistulemuste selgumist on Brasiilias tekkinud pinged. Näiteks tuli Sao Paulo rahvusvahelises lennujaamas kümned lennud tühistada, sest valimistulemusi mitte tunnistavad protestijad tõkestasid sinna viiva tee.
### Response:
Bolsonaro kantselei lubas alustada võimu üleandmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iisraeli televisiooni lävepakuküsitluste järgi on korruptsioonisüüdistusega kohtu all olev Netanyahu saamas 120-kohalises Knessetis 61 või 62 kohta, vahendas Reuters.
Varajased lävepakuküsitlused võivad erineda valimiste lõpptulemusest, mis selgub hiljem sel nädalal, kuid need viitavad paremploki oodatust tugevamat toetust.
Tegemist oli Iisraeli viiendate valimistega vähem kui nelja aasta jooksul. | Lävepakuküsitlused: Netanyahu on naasmas Iisraelis võimu juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iisraeli televisiooni lävepakuküsitluste järgi on korruptsioonisüüdistusega kohtu all olev Netanyahu saamas 120-kohalises Knessetis 61 või 62 kohta, vahendas Reuters.
Varajased lävepakuküsitlused võivad erineda valimiste lõpptulemusest, mis selgub hiljem sel nädalal, kuid need viitavad paremploki oodatust tugevamat toetust.
Tegemist oli Iisraeli viiendate valimistega vähem kui nelja aasta jooksul.
### Response:
Lävepakuküsitlused: Netanyahu on naasmas Iisraelis võimu juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurt muutust eelneva nädalaga täheldada ei ole. Reformierakonna toetus langes 0,5 protsendipunkti võrra, Keskerakonna toetus kerkis 0,6 protsendipunkti võrra ja EKRE toetus kasvas 0,1 protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad 8,9 protsendiga Eesti 200, 7,3 protsendiga Isamaa ja 6,9 protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Isamaa toetus langes 0,3 protsendipunkti võrra, SDE toetus kasvas 0,4 protsendipunkti võrra ja Eesti 200 langes 0,1 protsendipunkti.
Erakonda Eestimaa Rohelised toetab 1,2 protsenti ja Parempoolseid 0,7 protsenti valijatest
Esileht koondtulemused
Infogram
Koalitsioonierakondi toetas 46,8 protsenti ja opositsioonierakondi 41,2 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 4. oktoobrist 31. oktoobrini ja kokku küsitleti umbes 4000 valimisealist Eesti kodanikku. | Norstat: Reformierakonna ja EKRE vahe püsib | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurt muutust eelneva nädalaga täheldada ei ole. Reformierakonna toetus langes 0,5 protsendipunkti võrra, Keskerakonna toetus kerkis 0,6 protsendipunkti võrra ja EKRE toetus kasvas 0,1 protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad 8,9 protsendiga Eesti 200, 7,3 protsendiga Isamaa ja 6,9 protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Isamaa toetus langes 0,3 protsendipunkti võrra, SDE toetus kasvas 0,4 protsendipunkti võrra ja Eesti 200 langes 0,1 protsendipunkti.
Erakonda Eestimaa Rohelised toetab 1,2 protsenti ja Parempoolseid 0,7 protsenti valijatest
Esileht koondtulemused
Infogram
Koalitsioonierakondi toetas 46,8 protsenti ja opositsioonierakondi 41,2 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 4. oktoobrist 31. oktoobrini ja kokku küsitleti umbes 4000 valimisealist Eesti kodanikku.
### Response:
Norstat: Reformierakonna ja EKRE vahe püsib |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | JYP-i väravad viskasid Juuso Puustinen ja Joakim Kemell, kaptenipaela kandnud Rooba Rooba resultatiivsuspunkte ei teeninud, kuigi tegi neli pealeviset. Sel hooajal on eestlane 18 mängu jooksul visanud kaks väravat ja andnud ühe tulemusliku söödu.
Liigatabelis asub JYP 19 mängust kogutud 20 punktiga 14. ehk eelviimasel kohal. IFK on 21 punktiga 12. positsioonil. Liigat juhib 40 punktiga Rauma Lukko.
Järgmise mängu peab JYP reedel, 4. novembril kodus Tampere Ilvesega, kelle leiab tabeli neljandalt realt. | Rooba klubi kaotas teise mängu järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
JYP-i väravad viskasid Juuso Puustinen ja Joakim Kemell, kaptenipaela kandnud Rooba Rooba resultatiivsuspunkte ei teeninud, kuigi tegi neli pealeviset. Sel hooajal on eestlane 18 mängu jooksul visanud kaks väravat ja andnud ühe tulemusliku söödu.
Liigatabelis asub JYP 19 mängust kogutud 20 punktiga 14. ehk eelviimasel kohal. IFK on 21 punktiga 12. positsioonil. Liigat juhib 40 punktiga Rauma Lukko.
Järgmise mängu peab JYP reedel, 4. novembril kodus Tampere Ilvesega, kelle leiab tabeli neljandalt realt.
### Response:
Rooba klubi kaotas teise mängu järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 1. novembril kell 20.52:
- Ukraina minister: me ehitame droonivastaseid droone;
- IAEA inspektorid on Ukrainas valitsuse kutsel kontrollimas Ukraina tuumarajatisi;
- siseminister Monastõrskõi: Ukraina kasutab 10 korda vähem suurtükimoona kui Venemaa;
- Putin esmaspäeval: esmaspäevased rünnakud on kättemaks Krimmi droonirünnaku eest;
- Venemaa kaitseministeerium: Venemaa ei saa viljakoridori turvalisust tagada.
- ISW: Prigožin kinnitab end Wagneri abil poliitilise jõuna Venemaa;
- Zelenski: Ukraina peatab elektri ekspordi Euroopa riikidesse;
- Briti luure: Venemaa paigutas signaliseerimiseks Valgevenesse AS-24 KILLJOY ballistilised raketid;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 650 sõdurit ja neli sõjakopterit.
Zelenski: Ukraina peatab elektri ekspordi Euroopa riikidesse
Ukraina president ütles teisipäeval kohtumisel Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoniga, et Ukraina peab lõpetama elektri ekspordi Euroopa riikidesse. Zelenski sõnul on Vene rünnakute tõttu 30-40 protsenti riigi elektrisüsteemist hävitatud, vahendas The Kyiv Independent.
Kolmapäeval Musta mere koridoris viljalaevad ei sõida
"Ukraina, Türgi ja ÜRO leppisid kokku, et kolmapäeval mööda Musta mere koridori viljalaevad ei liigu," teatas teisipäeval ÜRO juhitav koordinatsioonikeskus.
Kiievis taastati elekter ja kraanivesi
Ukraina pealinna Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas teisipäeva hommikul, et Kiievis on peale ööpäevast tööd taastatud linna elanikele elektriühendus ning joogivesi.
Klõtško hoiatas, et hoolimata elektriühenduse taastamisest on plaanitud elektrikatkestused siiski tarvilikud.
Kiiev: Venemaa viis okupeeritud Hersoni oblastis asuva Kremli-meelse valitsuse Skadovskisse
Ukraina relvajõudude peastaap teatas teisipäeval, et Venemaa viis okupeeritud Hersoni oblastis paikneva Kremli-meelse valitsuse Skadovski linna, mis asub oblasti lõunaosas.
"Vene väed hirmutavad tsiviilelanikke, levitades informatsiooni Kahhovka tammi võimaliku õhkulaskmise kohta," teatas peastaap.
Forbes: Venemaa tulistas esmaspäeval välja rakette väärtusega 760 miljonit dollarit
Ajakiri Forbes kirjutab, et Venemaa väed tulistasid esmaspäeval Ukraina pihta 55 tiibraketti Kh-101, 22 raketisüsteemi S-300 raketti ja ühe Kh-59 raketi. See läks Moskvale maksma umbes 760 miljonit dollarit.
CNN: Iraan saadab Venemaale veel sõjalist varustust
USA telekanali CNN allikate teatel valmistub Iraan saatma Venemaale sõjalist varustust, sealhulgas ballistilisi rakette. Iraan tarnib Venemaale veel 400 hulkurdrooni.
Ukraina minister: me ehitame droonivastaseid droone
Ukraina digitaalse transformatsiooni minister Mõhhailo Fedorov ütles intervjuus Forbesi Ukraina väljaandele, et Ukraina on tellinud NATO Puma ning Penguin droonid suurtükiüksuste luure tarbeks, mis jõuavad Ukraina relvajõudude käsutusse enne uue aasta algust.
Praegu on kasutusel 20 FlyEye süsteemi samal eesmärgil
Samuti on Ukraina väed saanud endale Poola Warmate'i ründedroonid ning hakkavad tellima uusi sarnase funktsiooniga droone.
Ministri sõnul on Ukrainas arendamisel ka droonivastased droonid, mida nimetatakse Shaheedi-püüdjateks.
Need on mõeldud Iraani droonide tabamiseks enne kui need jõuavad rünnata Ukraina kriitilist taristut.
Kiiev: Ukraina väed on alla lasknud 300 Iraanis toodetud hulkurdrooni
"Ukraina sõjavägi on alla lasknud enam kui 300 Iraanis toodetud hulkudrooni," teatas teisipäeval Ukraina õhujõudude pressiesindaja.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski teatel on võimalik, et Venemaa tellis Iraanilt 2400 hulkurdrooni, vahendas The Kyiv Independent.
IAEA inspektorid on Ukrainas valitsuse kutsel kontrollimas Ukraina tuumarajatisi
ÜRO Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektorid alustasid esmaspäeval inspektsioone kahes Ukraina tuumarajatises. Inspektorid saabusid riiki Ukraina valitsuse kutsel, kes soovib kummutada Venemaa väiteid Ukraina "räpasest pommist", kus oleks kokku segatud radioloogiline materjal lõhkeainega, vahendas Suspilne.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu väitis 23. oktoobril Ühendkuningriigi, Prantsuse, Türgi ning USA kaitseministritele ilma tõendeid esitamata, et Ukraina valmistab "räpast pommi".
Siseminister Monastõrskõi: Ukraina kasutab 10 korda vähem laskemoona kui Venemaa
Ukraina siseminister Denõs Monastõrskõi ütles esmaspäeval, et Ukraina relvajõud kasutavad päevas ligikaudu 6000–7000 mürsku, samas Venemaa kasutab kuni 60 000 ehk 10 korda rohkem, vahendas Ukrinform.
Putin esmaspäeval: esmaspäevased rünnakud on kättemaks Krimmi droonirünnaku eest
Venemaa president Vladimir Putin ütles esmaspäeval, et sama päeva hommikul tehtud suurrünnak rakettidega Ukraina elektritaristule oli mõeldud kättemaksuks Ukraina rünnaku eest laupäeval Vene laevastikule Sevastopolis.
Ukraina pole seda rünnakut ametlikult omaks võtnud.
Putin väitis, et "see pole kõik, mis me saame teha".
Venemaa ründas Ukraina elektritaristut ka enne seda ning on varem väitnud, et eelmised rünnakud Ukraina taristule tehti, kuna Ukraina ründas Kertši väina silda.
Samuti ütles Vene riigipea, et Venemaa otseselt ei ole lõpetanud osalust Musta mere viljakokkuleppes, vaid on selle peatanud.
Mis selle retoorika taga seisab, ei ole selge.
Venemaa kaitseministeerium: Venemaa ei saa viljakoridori turvalisust tagada
Vene kaitseministeerium ähvardas esmaspäeval, et ÜRO toetatud Musta mere vilja ekspordi kokkuleppe raames liikuvate laevade turvalisust ei saa tagada.
Venemaa süüdistas ka Ukrainat sama marsruudi kasutamises sõjalistel eesmärkidel.
Ukraina, Türgi ning ÜRO teatasid, et jätkavad viljakokkuleppe täitmist.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnas, et ta loodab ÜRO ja Türgi rahustavale mõjule Venemaale, et viimane oma retoorikat rahulikumaks võtaks.
Algselt pidi Musta mere viljakokkulepe aeguma 19. novembril.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Indrek Kanniku sõnul oleks ainus realistlik viis Venemaal viljalaevade liikumist takistada neid rünnates, kuid seda ei ole Venemaa praegu valmis tegema.
Venemaa öises rünnakus Mõkolajivi linnale
Ukraina teatel tulistas Venemaa Mõkolajivi linna pihta neli raketti. Rünnakus hävis osa korterelamust ning hukkus üks hoone vanem elanik.
Нічний прильот у Миколаєві.. pic.twitter.com/4GN10P3h0m
— Gulli_ver (@Gulli_ver_sn) November 1, 2022
ISW: Prigožin kinnitab end Wagneri abil poliitilise jõuna Venemaa
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Vene palgasõdurite grupeeringu Wagner asutaja Jevgeni Prigožin kinnistamas end sellesama grupi abil poliitilise jõuna Venemaal.
Prigožin teatas esmaspäeval, et Peterburi rajatakse lausa Wagneri keskus. Samal ajal on Putini kokaks nimetatud mees suurendanud oma kriitikat erinevate Vene ametiisikute kohta, sh on ta kritiseerinud Peterburi kuberneri Alexander Beglovit.
Analüütikute hinnangul on Prigožin tegemas endast poliitilist jõudu ja seda olenemata, et kas ta rajab enda poliitilise erakonna või mitte.
ISW hinnangul on jutt Kahhovka tammi õhku laskmisest võimalik retooriline kate Vene vägede taandumiseks
ISW mõttekoda tõi välja Vene pingutustele rõhutada taas infoväljal Kahhovka hüdroelektrijaamale. See võib olla kohalike inimeste mõjutamiseks Hersoni oblastis, et kiirendada sealset sundevakuatsiooni.
Samuti võimaldab see retooriliselt "katta" Vene vägede taganemist.
Venemaa poolt ebaseaduslikult Hersoni oblastit juhtima pandud Vladimir Saldo teatas esmaspäeval, et evakuatsioonitsooni laiendatakse Dnepri jõe mõlemale kaldale 15 kilomeetrit kaldast.
Saldo väitis, et tammi hävitamine tekitaks ulatuslikke üleujutusi. Samas väitis sama mees 26. oktoobril, et selle tammi purustamine on praktiliselt võimatu, tõi ISW välja.
Ekspertide hinnangul ei võidaks Ukraina väed tammi õhkulaskmisest midagi ning see mõjutaks negatiivselt ka Zaporižžja tuumajaama, kuna tolle jaama jahutusvesi tuleb Kahhovka veereservuaarist.
ISW spekuleerib, et Saldo võib raamistada võimalikku tammi hävingut ettekäändena, mille najal saab ära selgitada vajaduse Vene väed Dnepri jõe läänekaldalt ära tuua.
Mõttekoda toob välja, et Vene väed on asunud kindlustama ka Tšornobaivka lennujaama ümbrust, mis näitab Vene poole ärevust Ukraina pealetungi kohta. Tšornobaivka on viimane asula M14 maanteel enne Hersoni linna. Praegu on Vene väed Tšornobaivkast 20 kilomeetrit loodes.
Samal ajal on Ukraina allikate teatel Vene väed oma suurtükiüksused Dnepri läänekaldalt ära viinud.
Vene allikate teatel on Ukraina jätkanud rünnakuid Harkivi ja Luhanski oblastites.
Eastern #Ukraine Update: #Russian sources continued to claim that Ukrainian troops conducted counter-offensive operations in northeastern #Kharkiv Oblast and along the #Svatove - #Kreminna line on October 30 and 31. /1 https://t.co/Az6SxXsDfz pic.twitter.com/KqgnpQeQTq
— ISW (@TheStudyofWar) November 1, 2022
Kuna Krasne jõge ületav sild lasti pühapäeval õhku, siis võib ISW hinnangul sellest tuletada, et Vene väed võivad valmistuda taganemiseks Kreminnast põhja pool olevates positsioonidest.
Briti luure: Venemaa paigutas signaliseerimiseks Valgevenesse AS-24 KILLJOY ballistilised raketid
Ühendkuningriigi kaitseministeerium toob oma luureülevaates välja, et Valgevene Mašuliši lennuväljal on sateliitpiltidelt näha kahte Mig-31 (NATO designatsioon: FOXHOUND) hävituslennukit.
Lennukitel on näha suured kanistrid, mis on tõenäoliselt seotud AS-24 (NATO designatsioon: KILLJOY) ballistiliste rakettidega.
Antud raketitüüp on Venemaa arsenalis alates 2018. aastast, kuid seda pole varem Valgevenesse paigutatud. Vene väed on antud raketitüüpi mõned korras sõjas Ukraina vastu kasutanud, kuid raketivarud on madalad.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 1 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/ohQH7fYyqM
#StandWithUkraine pic.twitter.com/Q9WxS4UKza
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 1, 2022
Ministeeriumi hinnangul jätkab Venemaa sõjaliselt ebaoluliste rakettide kasutamist sõjas Ukraina vastu.
AS-24 lennuulatus on üle 2000 kilomeetri ning selle raketi paigutamine Valgevenesse ei anna Venemaale erilisi eeliseid Ukraina sihtmärkide ründamiseks.
Tõenäoliselt on rakett paigutatud Valgevenesse signaaliks lääneriikidele. Samuti püüab Venemaa näidata Valgevenet üha enam osalisena sõjas Ukraina vastu.
Ukraina lõunaringkonna teatel on Mustal merel praegu ainult üks Vene raketilaev
Ukraina kaitsejõudude lõunaringkonna öise ülevaate kohaselt hävis viimase ööpäeva jooksul Berislavi kandis kaks Vene Ka-52 Alligatori ründekopterit.
Lõunaringkonna teatel hukkus ligikaudu 21 Vene sõdurit viimase ööpäeva jooksul.
Hävitati ka üks Vene soomuk ning miinipilduja.
Huvitaval kombel viitab lõunaringkond, et Mustal merel on valmiduses ainult üks raketilaev, millel on pardal kaheksa Kalibr raketti.
Praegu on Mustal merel Krimmi ranniku lähistel manööverdamas seitse Vene laeva ja paati. Veel esmaspäeval tõi ringkond välja, et Mustal merel oli kaheksa Vene alust ning valmisolekus kaks Vene pealveelaeva 16 kaliibri raketiga.
Praegu pole veel teada, kas sellisel info edastusel on sügavam tähendus.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 650 sõdurit ja neli sõjakopterit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 72470 (võrdlus eelmise päevaga +650);
- tankid 2698 (+12);
- jalaväe lahingumasinad 5501 (+16);
- lennukid 276 (+1);
- kopterid 257 (+4);
- suurtükisüsteemid 1730 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 383 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 197 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1415 (+2);
- tiibraketid 397 (+45);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4143 (+15);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 154 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmuti ja Avdijivka suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 251. päev: Putini sõnul rünnati Ukraina taristut kättemaksuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 1. novembril kell 20.52:
- Ukraina minister: me ehitame droonivastaseid droone;
- IAEA inspektorid on Ukrainas valitsuse kutsel kontrollimas Ukraina tuumarajatisi;
- siseminister Monastõrskõi: Ukraina kasutab 10 korda vähem suurtükimoona kui Venemaa;
- Putin esmaspäeval: esmaspäevased rünnakud on kättemaks Krimmi droonirünnaku eest;
- Venemaa kaitseministeerium: Venemaa ei saa viljakoridori turvalisust tagada.
- ISW: Prigožin kinnitab end Wagneri abil poliitilise jõuna Venemaa;
- Zelenski: Ukraina peatab elektri ekspordi Euroopa riikidesse;
- Briti luure: Venemaa paigutas signaliseerimiseks Valgevenesse AS-24 KILLJOY ballistilised raketid;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 650 sõdurit ja neli sõjakopterit.
Zelenski: Ukraina peatab elektri ekspordi Euroopa riikidesse
Ukraina president ütles teisipäeval kohtumisel Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoniga, et Ukraina peab lõpetama elektri ekspordi Euroopa riikidesse. Zelenski sõnul on Vene rünnakute tõttu 30-40 protsenti riigi elektrisüsteemist hävitatud, vahendas The Kyiv Independent.
Kolmapäeval Musta mere koridoris viljalaevad ei sõida
"Ukraina, Türgi ja ÜRO leppisid kokku, et kolmapäeval mööda Musta mere koridori viljalaevad ei liigu," teatas teisipäeval ÜRO juhitav koordinatsioonikeskus.
Kiievis taastati elekter ja kraanivesi
Ukraina pealinna Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas teisipäeva hommikul, et Kiievis on peale ööpäevast tööd taastatud linna elanikele elektriühendus ning joogivesi.
Klõtško hoiatas, et hoolimata elektriühenduse taastamisest on plaanitud elektrikatkestused siiski tarvilikud.
Kiiev: Venemaa viis okupeeritud Hersoni oblastis asuva Kremli-meelse valitsuse Skadovskisse
Ukraina relvajõudude peastaap teatas teisipäeval, et Venemaa viis okupeeritud Hersoni oblastis paikneva Kremli-meelse valitsuse Skadovski linna, mis asub oblasti lõunaosas.
"Vene väed hirmutavad tsiviilelanikke, levitades informatsiooni Kahhovka tammi võimaliku õhkulaskmise kohta," teatas peastaap.
Forbes: Venemaa tulistas esmaspäeval välja rakette väärtusega 760 miljonit dollarit
Ajakiri Forbes kirjutab, et Venemaa väed tulistasid esmaspäeval Ukraina pihta 55 tiibraketti Kh-101, 22 raketisüsteemi S-300 raketti ja ühe Kh-59 raketi. See läks Moskvale maksma umbes 760 miljonit dollarit.
CNN: Iraan saadab Venemaale veel sõjalist varustust
USA telekanali CNN allikate teatel valmistub Iraan saatma Venemaale sõjalist varustust, sealhulgas ballistilisi rakette. Iraan tarnib Venemaale veel 400 hulkurdrooni.
Ukraina minister: me ehitame droonivastaseid droone
Ukraina digitaalse transformatsiooni minister Mõhhailo Fedorov ütles intervjuus Forbesi Ukraina väljaandele, et Ukraina on tellinud NATO Puma ning Penguin droonid suurtükiüksuste luure tarbeks, mis jõuavad Ukraina relvajõudude käsutusse enne uue aasta algust.
Praegu on kasutusel 20 FlyEye süsteemi samal eesmärgil
Samuti on Ukraina väed saanud endale Poola Warmate'i ründedroonid ning hakkavad tellima uusi sarnase funktsiooniga droone.
Ministri sõnul on Ukrainas arendamisel ka droonivastased droonid, mida nimetatakse Shaheedi-püüdjateks.
Need on mõeldud Iraani droonide tabamiseks enne kui need jõuavad rünnata Ukraina kriitilist taristut.
Kiiev: Ukraina väed on alla lasknud 300 Iraanis toodetud hulkurdrooni
"Ukraina sõjavägi on alla lasknud enam kui 300 Iraanis toodetud hulkudrooni," teatas teisipäeval Ukraina õhujõudude pressiesindaja.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski teatel on võimalik, et Venemaa tellis Iraanilt 2400 hulkurdrooni, vahendas The Kyiv Independent.
IAEA inspektorid on Ukrainas valitsuse kutsel kontrollimas Ukraina tuumarajatisi
ÜRO Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektorid alustasid esmaspäeval inspektsioone kahes Ukraina tuumarajatises. Inspektorid saabusid riiki Ukraina valitsuse kutsel, kes soovib kummutada Venemaa väiteid Ukraina "räpasest pommist", kus oleks kokku segatud radioloogiline materjal lõhkeainega, vahendas Suspilne.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu väitis 23. oktoobril Ühendkuningriigi, Prantsuse, Türgi ning USA kaitseministritele ilma tõendeid esitamata, et Ukraina valmistab "räpast pommi".
Siseminister Monastõrskõi: Ukraina kasutab 10 korda vähem laskemoona kui Venemaa
Ukraina siseminister Denõs Monastõrskõi ütles esmaspäeval, et Ukraina relvajõud kasutavad päevas ligikaudu 6000–7000 mürsku, samas Venemaa kasutab kuni 60 000 ehk 10 korda rohkem, vahendas Ukrinform.
Putin esmaspäeval: esmaspäevased rünnakud on kättemaks Krimmi droonirünnaku eest
Venemaa president Vladimir Putin ütles esmaspäeval, et sama päeva hommikul tehtud suurrünnak rakettidega Ukraina elektritaristule oli mõeldud kättemaksuks Ukraina rünnaku eest laupäeval Vene laevastikule Sevastopolis.
Ukraina pole seda rünnakut ametlikult omaks võtnud.
Putin väitis, et "see pole kõik, mis me saame teha".
Venemaa ründas Ukraina elektritaristut ka enne seda ning on varem väitnud, et eelmised rünnakud Ukraina taristule tehti, kuna Ukraina ründas Kertši väina silda.
Samuti ütles Vene riigipea, et Venemaa otseselt ei ole lõpetanud osalust Musta mere viljakokkuleppes, vaid on selle peatanud.
Mis selle retoorika taga seisab, ei ole selge.
Venemaa kaitseministeerium: Venemaa ei saa viljakoridori turvalisust tagada
Vene kaitseministeerium ähvardas esmaspäeval, et ÜRO toetatud Musta mere vilja ekspordi kokkuleppe raames liikuvate laevade turvalisust ei saa tagada.
Venemaa süüdistas ka Ukrainat sama marsruudi kasutamises sõjalistel eesmärkidel.
Ukraina, Türgi ning ÜRO teatasid, et jätkavad viljakokkuleppe täitmist.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnas, et ta loodab ÜRO ja Türgi rahustavale mõjule Venemaale, et viimane oma retoorikat rahulikumaks võtaks.
Algselt pidi Musta mere viljakokkulepe aeguma 19. novembril.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Indrek Kanniku sõnul oleks ainus realistlik viis Venemaal viljalaevade liikumist takistada neid rünnates, kuid seda ei ole Venemaa praegu valmis tegema.
Venemaa öises rünnakus Mõkolajivi linnale
Ukraina teatel tulistas Venemaa Mõkolajivi linna pihta neli raketti. Rünnakus hävis osa korterelamust ning hukkus üks hoone vanem elanik.
Нічний прильот у Миколаєві.. pic.twitter.com/4GN10P3h0m
— Gulli_ver (@Gulli_ver_sn) November 1, 2022
ISW: Prigožin kinnitab end Wagneri abil poliitilise jõuna Venemaa
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Vene palgasõdurite grupeeringu Wagner asutaja Jevgeni Prigožin kinnistamas end sellesama grupi abil poliitilise jõuna Venemaal.
Prigožin teatas esmaspäeval, et Peterburi rajatakse lausa Wagneri keskus. Samal ajal on Putini kokaks nimetatud mees suurendanud oma kriitikat erinevate Vene ametiisikute kohta, sh on ta kritiseerinud Peterburi kuberneri Alexander Beglovit.
Analüütikute hinnangul on Prigožin tegemas endast poliitilist jõudu ja seda olenemata, et kas ta rajab enda poliitilise erakonna või mitte.
ISW hinnangul on jutt Kahhovka tammi õhku laskmisest võimalik retooriline kate Vene vägede taandumiseks
ISW mõttekoda tõi välja Vene pingutustele rõhutada taas infoväljal Kahhovka hüdroelektrijaamale. See võib olla kohalike inimeste mõjutamiseks Hersoni oblastis, et kiirendada sealset sundevakuatsiooni.
Samuti võimaldab see retooriliselt "katta" Vene vägede taganemist.
Venemaa poolt ebaseaduslikult Hersoni oblastit juhtima pandud Vladimir Saldo teatas esmaspäeval, et evakuatsioonitsooni laiendatakse Dnepri jõe mõlemale kaldale 15 kilomeetrit kaldast.
Saldo väitis, et tammi hävitamine tekitaks ulatuslikke üleujutusi. Samas väitis sama mees 26. oktoobril, et selle tammi purustamine on praktiliselt võimatu, tõi ISW välja.
Ekspertide hinnangul ei võidaks Ukraina väed tammi õhkulaskmisest midagi ning see mõjutaks negatiivselt ka Zaporižžja tuumajaama, kuna tolle jaama jahutusvesi tuleb Kahhovka veereservuaarist.
ISW spekuleerib, et Saldo võib raamistada võimalikku tammi hävingut ettekäändena, mille najal saab ära selgitada vajaduse Vene väed Dnepri jõe läänekaldalt ära tuua.
Mõttekoda toob välja, et Vene väed on asunud kindlustama ka Tšornobaivka lennujaama ümbrust, mis näitab Vene poole ärevust Ukraina pealetungi kohta. Tšornobaivka on viimane asula M14 maanteel enne Hersoni linna. Praegu on Vene väed Tšornobaivkast 20 kilomeetrit loodes.
Samal ajal on Ukraina allikate teatel Vene väed oma suurtükiüksused Dnepri läänekaldalt ära viinud.
Vene allikate teatel on Ukraina jätkanud rünnakuid Harkivi ja Luhanski oblastites.
Eastern #Ukraine Update: #Russian sources continued to claim that Ukrainian troops conducted counter-offensive operations in northeastern #Kharkiv Oblast and along the #Svatove - #Kreminna line on October 30 and 31. /1 https://t.co/Az6SxXsDfz pic.twitter.com/KqgnpQeQTq
— ISW (@TheStudyofWar) November 1, 2022
Kuna Krasne jõge ületav sild lasti pühapäeval õhku, siis võib ISW hinnangul sellest tuletada, et Vene väed võivad valmistuda taganemiseks Kreminnast põhja pool olevates positsioonidest.
Briti luure: Venemaa paigutas signaliseerimiseks Valgevenesse AS-24 KILLJOY ballistilised raketid
Ühendkuningriigi kaitseministeerium toob oma luureülevaates välja, et Valgevene Mašuliši lennuväljal on sateliitpiltidelt näha kahte Mig-31 (NATO designatsioon: FOXHOUND) hävituslennukit.
Lennukitel on näha suured kanistrid, mis on tõenäoliselt seotud AS-24 (NATO designatsioon: KILLJOY) ballistiliste rakettidega.
Antud raketitüüp on Venemaa arsenalis alates 2018. aastast, kuid seda pole varem Valgevenesse paigutatud. Vene väed on antud raketitüüpi mõned korras sõjas Ukraina vastu kasutanud, kuid raketivarud on madalad.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 1 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/ohQH7fYyqM
#StandWithUkraine pic.twitter.com/Q9WxS4UKza
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 1, 2022
Ministeeriumi hinnangul jätkab Venemaa sõjaliselt ebaoluliste rakettide kasutamist sõjas Ukraina vastu.
AS-24 lennuulatus on üle 2000 kilomeetri ning selle raketi paigutamine Valgevenesse ei anna Venemaale erilisi eeliseid Ukraina sihtmärkide ründamiseks.
Tõenäoliselt on rakett paigutatud Valgevenesse signaaliks lääneriikidele. Samuti püüab Venemaa näidata Valgevenet üha enam osalisena sõjas Ukraina vastu.
Ukraina lõunaringkonna teatel on Mustal merel praegu ainult üks Vene raketilaev
Ukraina kaitsejõudude lõunaringkonna öise ülevaate kohaselt hävis viimase ööpäeva jooksul Berislavi kandis kaks Vene Ka-52 Alligatori ründekopterit.
Lõunaringkonna teatel hukkus ligikaudu 21 Vene sõdurit viimase ööpäeva jooksul.
Hävitati ka üks Vene soomuk ning miinipilduja.
Huvitaval kombel viitab lõunaringkond, et Mustal merel on valmiduses ainult üks raketilaev, millel on pardal kaheksa Kalibr raketti.
Praegu on Mustal merel Krimmi ranniku lähistel manööverdamas seitse Vene laeva ja paati. Veel esmaspäeval tõi ringkond välja, et Mustal merel oli kaheksa Vene alust ning valmisolekus kaks Vene pealveelaeva 16 kaliibri raketiga.
Praegu pole veel teada, kas sellisel info edastusel on sügavam tähendus.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 650 sõdurit ja neli sõjakopterit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 72470 (võrdlus eelmise päevaga +650);
- tankid 2698 (+12);
- jalaväe lahingumasinad 5501 (+16);
- lennukid 276 (+1);
- kopterid 257 (+4);
- suurtükisüsteemid 1730 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 383 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 197 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1415 (+2);
- tiibraketid 397 (+45);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4143 (+15);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 154 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmuti ja Avdijivka suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 251. päev: Putini sõnul rünnati Ukraina taristut kättemaksuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel etapil, mil oli pikkust 67 kilomeetrit, mõõdeti Lõivu ja Steinburgi võiduajaks kolm tundi, 28 minutit ja 11 sekundit. Esikoht teeniti kindlalt, sest teisena lõpetanud paar Maria del Pilar Fernandez ja Jessica Crus jäid eestlannadest maha pea 20 minutiga. Kolmandana lõpetasid Maria Isabel Felipe Davila ja Desiree Moya Navarrete (4:29.37).
"Öösel olin natuke haigeks jäänud ja enesetunne ei olnud hommikul kõige parem," tunnistas Lõiv peale võistlust. "Seega sain juba sõidu algusest kannatama hakata. Õnneks jalad tegid oma tööd ning öösel sadanud vihm oli raja pigem aeglaseks ja libedaks teinud, mis sobis mulle hästi. Liikusime täitsa kenas tempos ning püüdsime eesolevaid mehi aina kinni. Ühtegi viga ei teinud ning äpardusi ei juhtunud. Viimasel päeval oli see sõit vist kõige rohkem tasakaalus – mõlemad vedasime ja aitasime üksteist."
Steinburg lisas: "Etapp oli radade mõttes pigem kiirem, samas eelneval õhtul sadanud vihm tegi osad laskumised ja kivisemad lõigud üpris libedaks. Eriti sõidu esimeses pooles, hiljem kuivatas välja tulnud päike radu märgatavalt. Sõidu algus oli mul väga raske, esimesel tõusul ei jõudnud väga meestega kaasa minna, aga juba peale esimest lühemat laskumist läks olek paremaks. Hakkasime järjest mehi püüdma ning ühel hetkel sõitsimegi suures meeste pundis. Kuna aga profiil oli eelneval päeval selgeks õpitud, siis teadsime, millal peaks tõusud läbi saama. Ühel tõusul läks Janika ette ja mina rippusin sabas ning kõik mehed jäid maha. Viimase osa tulimegi pigem kahekesi tööd tehes. Koostöö sujus väga hästi ja oleme õnnelikult võitjatena finišis."
Eestlannad võitsid neljast etapist neli ning pälvisid esikoha ka kokkuvõttes. | Lõiv ja Steinburg võitsid Hispaanias peetud mitmepäevasõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel etapil, mil oli pikkust 67 kilomeetrit, mõõdeti Lõivu ja Steinburgi võiduajaks kolm tundi, 28 minutit ja 11 sekundit. Esikoht teeniti kindlalt, sest teisena lõpetanud paar Maria del Pilar Fernandez ja Jessica Crus jäid eestlannadest maha pea 20 minutiga. Kolmandana lõpetasid Maria Isabel Felipe Davila ja Desiree Moya Navarrete (4:29.37).
"Öösel olin natuke haigeks jäänud ja enesetunne ei olnud hommikul kõige parem," tunnistas Lõiv peale võistlust. "Seega sain juba sõidu algusest kannatama hakata. Õnneks jalad tegid oma tööd ning öösel sadanud vihm oli raja pigem aeglaseks ja libedaks teinud, mis sobis mulle hästi. Liikusime täitsa kenas tempos ning püüdsime eesolevaid mehi aina kinni. Ühtegi viga ei teinud ning äpardusi ei juhtunud. Viimasel päeval oli see sõit vist kõige rohkem tasakaalus – mõlemad vedasime ja aitasime üksteist."
Steinburg lisas: "Etapp oli radade mõttes pigem kiirem, samas eelneval õhtul sadanud vihm tegi osad laskumised ja kivisemad lõigud üpris libedaks. Eriti sõidu esimeses pooles, hiljem kuivatas välja tulnud päike radu märgatavalt. Sõidu algus oli mul väga raske, esimesel tõusul ei jõudnud väga meestega kaasa minna, aga juba peale esimest lühemat laskumist läks olek paremaks. Hakkasime järjest mehi püüdma ning ühel hetkel sõitsimegi suures meeste pundis. Kuna aga profiil oli eelneval päeval selgeks õpitud, siis teadsime, millal peaks tõusud läbi saama. Ühel tõusul läks Janika ette ja mina rippusin sabas ning kõik mehed jäid maha. Viimase osa tulimegi pigem kahekesi tööd tehes. Koostöö sujus väga hästi ja oleme õnnelikult võitjatena finišis."
Eestlannad võitsid neljast etapist neli ning pälvisid esikoha ka kokkuvõttes.
### Response:
Lõiv ja Steinburg võitsid Hispaanias peetud mitmepäevasõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei teatel said surma kaks reisijat, üks mees ja üks naine. Mõlemad olid Norra kodanikud ja nad olid 68-aastased. Kopteri piloot leiti õnnetuspaigast elusana ja viidi kiiresti Trondheimi haiglasse, vahendas euronews.
Norra meedia teatel jäi õnnetuses ellu koer, kes viidi loomaarsti juurde.
Meedia teatel oli kopter teinud mitu ebaõnnestunud maandumise katset. Õnnetuse põhjus pole veel teada, piirkonnas oli tihe udu ja halb nähtavus. | Norras hukkus helikopteriõnnetuses kaks inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei teatel said surma kaks reisijat, üks mees ja üks naine. Mõlemad olid Norra kodanikud ja nad olid 68-aastased. Kopteri piloot leiti õnnetuspaigast elusana ja viidi kiiresti Trondheimi haiglasse, vahendas euronews.
Norra meedia teatel jäi õnnetuses ellu koer, kes viidi loomaarsti juurde.
Meedia teatel oli kopter teinud mitu ebaõnnestunud maandumise katset. Õnnetuse põhjus pole veel teada, piirkonnas oli tihe udu ja halb nähtavus.
### Response:
Norras hukkus helikopteriõnnetuses kaks inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pekingi määrused hõlmavad selliseid valdkondi nagu eraõpetus, tubakatooted, tervishoid. Kompartei määrused keelavad meelelahutajatel toetada nende valdkondadega seotud tooteid sotsiaalmeedias, telereklaamides ja intervjuudes, vahendas Financial Times.
"Kuulsused peaksid oma reklaamide tegevuses teadlikult toetama sotsialistlikke põhiväärtusi. Nende tegevused peaksid vastama traditsioonilistele väärtustele," seisab kompartei määrustes.
Hiina juht Xi Jinping piirab riigis tehnoloogia- ja meelelahutussektori mõjuvõimu. Kompartei üritab nüüd riigis kontrollida rohkem kultuurilisi arenguid. Võimud teevad seda "ühise heaolu" sildi all.
Analüütikud ja investorid muretsevad, et kompartei tugevdab oma kontrolli majanduse ja ühiskonna üle veelgi. Xi väitis eelmisel nädalal, et "noorem põlvkond peab loobuma kerglasest elustiilist ja enesega rahulolevast suhtumisest".
"Peame inimesi, eriti noori, harima, et Hiina sotsialism võidetakse raske töö, võitluste ja isegi elude ohverdamisega. See ei kehtinud ainult minevikus, vaid ka uuel ajastul," väitis Xi.
Hiina näitleja Zhang Ziyi oli esimeste staaride hulgas, kes avaldas toetust Xi üleskutsele muuta Hiina sotsialistliku kultuuri keskuseks.
"Oma tulevases töös järgin Xi juhiseid, järgin Hiina kultuuri hoiakut, räägin paremini Hiina lugusid," ütles Zhang Ziyi. | Hiina kompartei piirab kuulsustel osaleda reklaamides | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pekingi määrused hõlmavad selliseid valdkondi nagu eraõpetus, tubakatooted, tervishoid. Kompartei määrused keelavad meelelahutajatel toetada nende valdkondadega seotud tooteid sotsiaalmeedias, telereklaamides ja intervjuudes, vahendas Financial Times.
"Kuulsused peaksid oma reklaamide tegevuses teadlikult toetama sotsialistlikke põhiväärtusi. Nende tegevused peaksid vastama traditsioonilistele väärtustele," seisab kompartei määrustes.
Hiina juht Xi Jinping piirab riigis tehnoloogia- ja meelelahutussektori mõjuvõimu. Kompartei üritab nüüd riigis kontrollida rohkem kultuurilisi arenguid. Võimud teevad seda "ühise heaolu" sildi all.
Analüütikud ja investorid muretsevad, et kompartei tugevdab oma kontrolli majanduse ja ühiskonna üle veelgi. Xi väitis eelmisel nädalal, et "noorem põlvkond peab loobuma kerglasest elustiilist ja enesega rahulolevast suhtumisest".
"Peame inimesi, eriti noori, harima, et Hiina sotsialism võidetakse raske töö, võitluste ja isegi elude ohverdamisega. See ei kehtinud ainult minevikus, vaid ka uuel ajastul," väitis Xi.
Hiina näitleja Zhang Ziyi oli esimeste staaride hulgas, kes avaldas toetust Xi üleskutsele muuta Hiina sotsialistliku kultuuri keskuseks.
"Oma tulevases töös järgin Xi juhiseid, järgin Hiina kultuuri hoiakut, räägin paremini Hiina lugusid," ütles Zhang Ziyi.
### Response:
Hiina kompartei piirab kuulsustel osaleda reklaamides |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kas sa teadsid, et hetkel on 2023. aasta Vasaloppetile registreerinud 86 Petterit? Üks neist on maailma kõigi aegade paremaid suusatajaid Petter Northug jr. Norrast, kes teeb 5. märtsil Vasaloppeti debüüdi," kirjutas võistluste Instagrami lehekülg. "Vasaloppet tervitab 2023. aastal soojalt Petterit ja kõiki teisi Pettereid!"
Northug võitis karjääri jooksul neli olümpiamedalit, neist kaks kuldset ning koguni 13 maailmameistritiitlit. MM-idelt teenis norralane kokku 16 medalit. 2010. ja 2013. aastal krooniti ta ka MK-sarja üldvõitjaks.
Northug lõpetas tippsportlase karjääri 2018. aastal. | Northug debüteerib Vasaloppetil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kas sa teadsid, et hetkel on 2023. aasta Vasaloppetile registreerinud 86 Petterit? Üks neist on maailma kõigi aegade paremaid suusatajaid Petter Northug jr. Norrast, kes teeb 5. märtsil Vasaloppeti debüüdi," kirjutas võistluste Instagrami lehekülg. "Vasaloppet tervitab 2023. aastal soojalt Petterit ja kõiki teisi Pettereid!"
Northug võitis karjääri jooksul neli olümpiamedalit, neist kaks kuldset ning koguni 13 maailmameistritiitlit. MM-idelt teenis norralane kokku 16 medalit. 2010. ja 2013. aastal krooniti ta ka MK-sarja üldvõitjaks.
Northug lõpetas tippsportlase karjääri 2018. aastal.
### Response:
Northug debüteerib Vasaloppetil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sigvard Suppi viis üheksandal minutil Eesti koondise juhtima, aga Rumeenia lõi avapoolajal kolm tagasi: täpsed olid Ianis Tarba (25. ja 34. minutil) ja David Pacuraru (45.).
Teist poolaega alustas Maksim Kalimullini värav 48. minutil ja Eesti püsis üheväravalises kaotusseisus kohtumise viimaste minutiteni, mil 88. minutil skooris Alin Cocos.
Selleks hetkeks oli Eesti U-17 koondis jäänud ka arvulisse vähemusse, sest 83. minutil näidati Kaarel Leppsalule teist kollast kaarti, mis tähendas kokku punast.
Eesti kaotas Rumeenias seega kõik kolm kohtumist, sest avavoorus jäädi alla Belgiale 1:4 ja teises voorus Taanile lausa 0:8. Turniiri võitis Belgia, kes sai viimases voorus jagu Taanist 3:2. Edasi pääsesid aga mõlemad. | Eesti U-17 jalgpallikoondis pidi tunnistama ka Rumeenia paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sigvard Suppi viis üheksandal minutil Eesti koondise juhtima, aga Rumeenia lõi avapoolajal kolm tagasi: täpsed olid Ianis Tarba (25. ja 34. minutil) ja David Pacuraru (45.).
Teist poolaega alustas Maksim Kalimullini värav 48. minutil ja Eesti püsis üheväravalises kaotusseisus kohtumise viimaste minutiteni, mil 88. minutil skooris Alin Cocos.
Selleks hetkeks oli Eesti U-17 koondis jäänud ka arvulisse vähemusse, sest 83. minutil näidati Kaarel Leppsalule teist kollast kaarti, mis tähendas kokku punast.
Eesti kaotas Rumeenias seega kõik kolm kohtumist, sest avavoorus jäädi alla Belgiale 1:4 ja teises voorus Taanile lausa 0:8. Turniiri võitis Belgia, kes sai viimases voorus jagu Taanist 3:2. Edasi pääsesid aga mõlemad.
### Response:
Eesti U-17 jalgpallikoondis pidi tunnistama ka Rumeenia paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ETV saadetest jõudsid teleedetabelisse veel "Aktuaalne kaamera" (149 000 televaatajaga), "Õnne 13" (134 000 televaatajaga), "Hommik Anuga" (122 000 televaatajaga), "Ukraina stuudio" (120 000 televaatajaga" ja "Ringvaade" (115 000 televaatajaga).
Kanal 2 saadetest olid teleedetabelis esindatud "Kuldvillak", "Ma näen su häält" ja "Südamesoov". TV3-st jõudis edetabelisse "Tantsud tähtedega". | "Pealtnägija" on kolmandat nädalat järjest Eesti vaadatuim telesaade | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ETV saadetest jõudsid teleedetabelisse veel "Aktuaalne kaamera" (149 000 televaatajaga), "Õnne 13" (134 000 televaatajaga), "Hommik Anuga" (122 000 televaatajaga), "Ukraina stuudio" (120 000 televaatajaga" ja "Ringvaade" (115 000 televaatajaga).
Kanal 2 saadetest olid teleedetabelis esindatud "Kuldvillak", "Ma näen su häält" ja "Südamesoov". TV3-st jõudis edetabelisse "Tantsud tähtedega".
### Response:
"Pealtnägija" on kolmandat nädalat järjest Eesti vaadatuim telesaade |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uues tehases hakkab Nokian tootma kuus miljonit rehvi aastas. Ettevõte plaanib rehvide massilist tootmist alustada 2025. aasta alguses, vahendas Yle.
Nokian ehitab tehase Rumeenia loodeosas asuvasse Oradea linna, mis asub Ungari piiri lähedal.
"See investeering on oluline strateegiline otsus. Hakkame Nokiani rehvide äri üles ehitama uutel alustel, ilma Venemaata. Uus tehas Euroopas mängib selles võtmerolli," teatas Nokiani tegevjuht Jukka Moisio.
Ettevõtte hinnangul annab uus tehas tööd umbes 500 inimesele. Kesk-Euroopa on firma jaoks oluline turupiirkond.
"Kaalusime 40 asukoha variandi vahel, misjärel valisime asukohaks Oradea. Otsust mõjutasid mitmed tegurid, nagu kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus, logistilised eelised ja stabiilne keskkond, ütles Nokiani tippjuht Adrian Kaczmarczyk.
Nokiani teatel on Oradea tehas esimene rehvitööstuse süsihappegaasivaba tehas.
Nokian teatas juunis, et sanktsioonide tõttu lõpetab firma Venemaal äritegevuse. Oktoobris teatas Nokian, et müüb oma Vene ärid Tatneftile.
Nokian tegutses Venemaal alates 2005. aastast. | Soome rehvitootja ehitab Rumeeniasse uue tehase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uues tehases hakkab Nokian tootma kuus miljonit rehvi aastas. Ettevõte plaanib rehvide massilist tootmist alustada 2025. aasta alguses, vahendas Yle.
Nokian ehitab tehase Rumeenia loodeosas asuvasse Oradea linna, mis asub Ungari piiri lähedal.
"See investeering on oluline strateegiline otsus. Hakkame Nokiani rehvide äri üles ehitama uutel alustel, ilma Venemaata. Uus tehas Euroopas mängib selles võtmerolli," teatas Nokiani tegevjuht Jukka Moisio.
Ettevõtte hinnangul annab uus tehas tööd umbes 500 inimesele. Kesk-Euroopa on firma jaoks oluline turupiirkond.
"Kaalusime 40 asukoha variandi vahel, misjärel valisime asukohaks Oradea. Otsust mõjutasid mitmed tegurid, nagu kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus, logistilised eelised ja stabiilne keskkond, ütles Nokiani tippjuht Adrian Kaczmarczyk.
Nokiani teatel on Oradea tehas esimene rehvitööstuse süsihappegaasivaba tehas.
Nokian teatas juunis, et sanktsioonide tõttu lõpetab firma Venemaal äritegevuse. Oktoobris teatas Nokian, et müüb oma Vene ärid Tatneftile.
Nokian tegutses Venemaal alates 2005. aastast.
### Response:
Soome rehvitootja ehitab Rumeeniasse uue tehase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selgitage, mis teil täpsemalt juhtus?
Seal juhtus see, et olin bussijaamas, viisin inimese bussi peale ja viimasel hetkel märkasin, et jalgrattur tuleb täiesti tumedas riietuses, absoluutselt ilma valgustuseta. Kulges seal kuidagi täitsa suvaliselt. Ja tegin talle märkuse. Ja tema reaktsioon oli, nagu näha on, et ta keeras mulle ette. Üritas vist jätta mulje, nagu ma oleks talle otsa sõitnud. Ja siis üritasin kuidagi, ütleme, et hädakaitset teha või ma ei tea. Tundus, et vist õnnestus.
Ja kiirabi tuli kohale, fikseeris ära, et ei ole tal mingeid vigastusi. Politsei tuli kohale, vormistas liiklusõnnetusena. Olen just minemas kindlustusse. Politsei tuvastas tal ka mingi väikse joobe, aga ütles, et see ei ole märkimisväärne. Ma ei saanudki sellest aru. Kui inimene purjus peaga liikluses osaleb... Minu meelest iga joove on märkimisväärne. Aga noh, see on politsei seisukoht.
Millal see juhtus?
See juhtus 28. oktoobril.
Te saite alguses pidama. Aga mis ikkagi pärast seda juhtus?
No ta virutas jalaga mulle iluvõresse. Ja siis ta sõitis nagu edasi. Ma tõesti ei näe ta pähe. Aga ma tunnetasin, et ta tahtis nagu lavastada. Te olete näinud niikuinii Venemaal neid, kes üritavad tekitada mingit avariid ja siis hakata mingit raha nõudma. Aga ta ähvardas mind ja ütles, et ta otsib mind üles ja ma kahetsen seda. Ja siis ma palusin politseil minu isiklikke andmeid mitte avaldada. Ja meid hoiti eraldi. Et üks operatiivtöötaja tegeles jalgratturiga, teine tegeles minuga. Vormistati dokumendid ära, öeldi, et alustatakse menetlust. Ja rohkem ei olegi midagi.
Mina nägin videost ka seda, et ta sõitis natuke edasi ja jäi seisma. Aga siis te kiirendasite. Te sõitsite talle suure hooga otsa. Miks te nii tegite?
Ma ei sõitnud, see oli korraks kiirendus. Ma ei tea, kui palju te autoga olete sõitnud. Minul on 42 aastat load olnud. Ma tunnetan enda autot väga hästi. See oli hetkereaktsioon ja minu poolt oli ta nagu hädakaitse. Ma tunnetasin rünnakut enda vastu. Ta oli väga agressiivne, ma kordan veel kord.
Ta oli verbaalselt agressiivne ja te kartsite, et ta ründab teid?
Ta oli verbaalselt ja oma käitumiselt väga agressiivne.
Ja siis otsustasite, et sõidate talle autoga otsa?
Ei, ärme tõlgenda seda niimoodi. Ma kindlasti ei sõitnud talle ohtlikult otsa. Ma lihtsalt ei saanud autost välja tulla ega midagi. Mis mul alternatiivid olid siis?
Tagurdada?
Ma tõrjusin rünnakut.
Kartsite, et ta tuleb, ründab teid seal autos?
Kasvõi seda. Ta oli kindlasti noorem, ta oli agressiivne, aktiivne. Mul sellisest inimesest jääb mulje, et ta on... need inimesed ei tee eriti puhtaid tegusid, kui ta sõidab öises linnas niimoodi pimedalt ringi, kapuuts peas, mask ees. Tal olid täiesti tumedad riided. Ma vaevalt märkasin teda. Ta pani mulle jalaga vastu iluvõret.
Ja selle peale otsustasite?
Ja siis ta parkis ratta sinna serva. Nagu tahtis ratta parkida ja tulla mulle füüsiliselt... Ma tunnetasin, et ta tahtis tulla mulle füüsiliselt kallale. Ja kui ma istun autos, turvavöö peal, ma olen kaitsetus seisundis. Ma ei tea, mis ta tahtis teha.
Aga te sellele ei mõelnud, et võiks hoopis tagurdada, selmet otsa sõita?
Tagurdada kuhu?
Tagasi.
Ma nüüd ei saa teie loogikast aru absoluutselt.
No kui teie ees oli jalgrattur...
Sõidurea pealt ühe suunaga liiklusega tänaval ma hakkan tagurdama tagasi?
Teil oli mõni auto selja taga?
Ma kahtlustan küll. Ma ei jõudnud tõesti peeglisse vaadata. Ja hakata peeglisse vaatama ja tagurdama. Mul absoluutselt sellist mõtet ei tulnudki.
Teate, ma vaatasin seda videot ja mulle tundub, et sellest tuleb ikka pahandus.
Noh, kui teie niimoodi tunnetate, loomulikult. Eks siin mu erakondlik kuuluvus kindlasti annab ka teile niisugused võimalused rünnata mind.
Tühja see erakondlik kuuluvus. Ma mäletan lihtsalt Igor Kravtšenko asja. Sellest tuli ka üksjagu pahandust.
Ei, see ei ole absoluutselt võrreldav. Absoluutselt pole võrreldav see teema. Ma kordan veel kord. Inimene oli alkoholijoobes. Pimedas. Kuidas te üritate nüüd mind süüdlaseks teha. Las politsei arutab seda asja.
Mina ei ürita midagi. Ma proovin aru saada, mis juhtus. Võib-olla tuleb pahandus hoopis noormehel. Ega sellist asja ei näe liikluses iga päev.
Ei, ma olen nõus sellega, ega seda iga päev ei näe. Aga see ongi nii, et põhimõtteliselt ratturid on tehtud kuidagi niimoodi, et nende jaoks õigused ei kehti ühiskonnas. Liikluseeskirjad nende jaoks ei kehti. Ja siis autojuhid on pandud situatsiooni, kus nad peavad olema, silmad kukla taga. Vaatama tõukside kulgemist ja nii edasi. Ma näen absoluutselt igapäevaselt anarhiat siin linnapildis.
Politsei: argessiivne käitumine ei ole kummagi osapoole poolt aktsepteeritav
Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi juht Raul Annuka ütles, et mõlemad osapooled käitusid agressiivselt ning asi vajab lähemat uurimist.
"Politsei sai 28. oktoobri õhtul väljakutse Lastekodu tänavale, kus toimus liiklusõnnetus sõiduauto Škoda ja jalgratturi vahel. Sündmuskohal ei saanud juhid omavahel süüs kokkuleppele, mistõttu kutsuti asjaolusid vormistama politseipatrull. Videost nähtuv argessiivne käitumine ei ole kummagi osapoole poolt aktsepteeritav. Oleme juhtunu asjaolude selgitamiseks alustanud menetluse," ütles Annuka.
Helme: ma ei kommenteeri, see on mõttetu teema
ERR küsis kommentaari ka EKRE esimehelt Martin Helmelt, kelle sõnul ei ole tal põhjust olukorda kommenteerida.
Kuidas kommenteerite Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimehe Mart Kallase käitumist konfliktis jalgratturiga, kus ta ka jalgratturile otsa sõitis?
Minul ei ole midagi siin kommenteerida, ta ise kommenteeris seda teemat. Mina mingeid liiklusolukordi ei kommenteeri, see ei ole minu tase lihtsalt.
Politsei on öelnud, et mõlemad osapooled käitusid agressiivselt.
Ei kommenteeri. Mind ei huvita see teema lihtsalt. See on nii mõttetu teema. Meil on Marko Mihkelsoni pedofiiliaskandaal, meil on Keit Pentus-Rosimannuse teema.
Kas nende teemade valguses peaks ajakirjandus kõigi teiste EKRE-t puudutavate teemade ees silmad sulgema?
Mul ei ole midagi öelda. Ma ei kommenteeri Tallinna liiklust sellisel moel.
Tegemist on EKRE fraktsiooni esimehega Tallinna linnavolikogus. Kas ta peaks ennast võib-olla kuidagi tagasi suutma hoida?
Nägemist. | EKRE poliitik sõitis jalgratturile meelega otsa: "Ma tõrjusin rünnakut" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selgitage, mis teil täpsemalt juhtus?
Seal juhtus see, et olin bussijaamas, viisin inimese bussi peale ja viimasel hetkel märkasin, et jalgrattur tuleb täiesti tumedas riietuses, absoluutselt ilma valgustuseta. Kulges seal kuidagi täitsa suvaliselt. Ja tegin talle märkuse. Ja tema reaktsioon oli, nagu näha on, et ta keeras mulle ette. Üritas vist jätta mulje, nagu ma oleks talle otsa sõitnud. Ja siis üritasin kuidagi, ütleme, et hädakaitset teha või ma ei tea. Tundus, et vist õnnestus.
Ja kiirabi tuli kohale, fikseeris ära, et ei ole tal mingeid vigastusi. Politsei tuli kohale, vormistas liiklusõnnetusena. Olen just minemas kindlustusse. Politsei tuvastas tal ka mingi väikse joobe, aga ütles, et see ei ole märkimisväärne. Ma ei saanudki sellest aru. Kui inimene purjus peaga liikluses osaleb... Minu meelest iga joove on märkimisväärne. Aga noh, see on politsei seisukoht.
Millal see juhtus?
See juhtus 28. oktoobril.
Te saite alguses pidama. Aga mis ikkagi pärast seda juhtus?
No ta virutas jalaga mulle iluvõresse. Ja siis ta sõitis nagu edasi. Ma tõesti ei näe ta pähe. Aga ma tunnetasin, et ta tahtis nagu lavastada. Te olete näinud niikuinii Venemaal neid, kes üritavad tekitada mingit avariid ja siis hakata mingit raha nõudma. Aga ta ähvardas mind ja ütles, et ta otsib mind üles ja ma kahetsen seda. Ja siis ma palusin politseil minu isiklikke andmeid mitte avaldada. Ja meid hoiti eraldi. Et üks operatiivtöötaja tegeles jalgratturiga, teine tegeles minuga. Vormistati dokumendid ära, öeldi, et alustatakse menetlust. Ja rohkem ei olegi midagi.
Mina nägin videost ka seda, et ta sõitis natuke edasi ja jäi seisma. Aga siis te kiirendasite. Te sõitsite talle suure hooga otsa. Miks te nii tegite?
Ma ei sõitnud, see oli korraks kiirendus. Ma ei tea, kui palju te autoga olete sõitnud. Minul on 42 aastat load olnud. Ma tunnetan enda autot väga hästi. See oli hetkereaktsioon ja minu poolt oli ta nagu hädakaitse. Ma tunnetasin rünnakut enda vastu. Ta oli väga agressiivne, ma kordan veel kord.
Ta oli verbaalselt agressiivne ja te kartsite, et ta ründab teid?
Ta oli verbaalselt ja oma käitumiselt väga agressiivne.
Ja siis otsustasite, et sõidate talle autoga otsa?
Ei, ärme tõlgenda seda niimoodi. Ma kindlasti ei sõitnud talle ohtlikult otsa. Ma lihtsalt ei saanud autost välja tulla ega midagi. Mis mul alternatiivid olid siis?
Tagurdada?
Ma tõrjusin rünnakut.
Kartsite, et ta tuleb, ründab teid seal autos?
Kasvõi seda. Ta oli kindlasti noorem, ta oli agressiivne, aktiivne. Mul sellisest inimesest jääb mulje, et ta on... need inimesed ei tee eriti puhtaid tegusid, kui ta sõidab öises linnas niimoodi pimedalt ringi, kapuuts peas, mask ees. Tal olid täiesti tumedad riided. Ma vaevalt märkasin teda. Ta pani mulle jalaga vastu iluvõret.
Ja selle peale otsustasite?
Ja siis ta parkis ratta sinna serva. Nagu tahtis ratta parkida ja tulla mulle füüsiliselt... Ma tunnetasin, et ta tahtis tulla mulle füüsiliselt kallale. Ja kui ma istun autos, turvavöö peal, ma olen kaitsetus seisundis. Ma ei tea, mis ta tahtis teha.
Aga te sellele ei mõelnud, et võiks hoopis tagurdada, selmet otsa sõita?
Tagurdada kuhu?
Tagasi.
Ma nüüd ei saa teie loogikast aru absoluutselt.
No kui teie ees oli jalgrattur...
Sõidurea pealt ühe suunaga liiklusega tänaval ma hakkan tagurdama tagasi?
Teil oli mõni auto selja taga?
Ma kahtlustan küll. Ma ei jõudnud tõesti peeglisse vaadata. Ja hakata peeglisse vaatama ja tagurdama. Mul absoluutselt sellist mõtet ei tulnudki.
Teate, ma vaatasin seda videot ja mulle tundub, et sellest tuleb ikka pahandus.
Noh, kui teie niimoodi tunnetate, loomulikult. Eks siin mu erakondlik kuuluvus kindlasti annab ka teile niisugused võimalused rünnata mind.
Tühja see erakondlik kuuluvus. Ma mäletan lihtsalt Igor Kravtšenko asja. Sellest tuli ka üksjagu pahandust.
Ei, see ei ole absoluutselt võrreldav. Absoluutselt pole võrreldav see teema. Ma kordan veel kord. Inimene oli alkoholijoobes. Pimedas. Kuidas te üritate nüüd mind süüdlaseks teha. Las politsei arutab seda asja.
Mina ei ürita midagi. Ma proovin aru saada, mis juhtus. Võib-olla tuleb pahandus hoopis noormehel. Ega sellist asja ei näe liikluses iga päev.
Ei, ma olen nõus sellega, ega seda iga päev ei näe. Aga see ongi nii, et põhimõtteliselt ratturid on tehtud kuidagi niimoodi, et nende jaoks õigused ei kehti ühiskonnas. Liikluseeskirjad nende jaoks ei kehti. Ja siis autojuhid on pandud situatsiooni, kus nad peavad olema, silmad kukla taga. Vaatama tõukside kulgemist ja nii edasi. Ma näen absoluutselt igapäevaselt anarhiat siin linnapildis.
Politsei: argessiivne käitumine ei ole kummagi osapoole poolt aktsepteeritav
Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi juht Raul Annuka ütles, et mõlemad osapooled käitusid agressiivselt ning asi vajab lähemat uurimist.
"Politsei sai 28. oktoobri õhtul väljakutse Lastekodu tänavale, kus toimus liiklusõnnetus sõiduauto Škoda ja jalgratturi vahel. Sündmuskohal ei saanud juhid omavahel süüs kokkuleppele, mistõttu kutsuti asjaolusid vormistama politseipatrull. Videost nähtuv argessiivne käitumine ei ole kummagi osapoole poolt aktsepteeritav. Oleme juhtunu asjaolude selgitamiseks alustanud menetluse," ütles Annuka.
Helme: ma ei kommenteeri, see on mõttetu teema
ERR küsis kommentaari ka EKRE esimehelt Martin Helmelt, kelle sõnul ei ole tal põhjust olukorda kommenteerida.
Kuidas kommenteerite Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimehe Mart Kallase käitumist konfliktis jalgratturiga, kus ta ka jalgratturile otsa sõitis?
Minul ei ole midagi siin kommenteerida, ta ise kommenteeris seda teemat. Mina mingeid liiklusolukordi ei kommenteeri, see ei ole minu tase lihtsalt.
Politsei on öelnud, et mõlemad osapooled käitusid agressiivselt.
Ei kommenteeri. Mind ei huvita see teema lihtsalt. See on nii mõttetu teema. Meil on Marko Mihkelsoni pedofiiliaskandaal, meil on Keit Pentus-Rosimannuse teema.
Kas nende teemade valguses peaks ajakirjandus kõigi teiste EKRE-t puudutavate teemade ees silmad sulgema?
Mul ei ole midagi öelda. Ma ei kommenteeri Tallinna liiklust sellisel moel.
Tegemist on EKRE fraktsiooni esimehega Tallinna linnavolikogus. Kas ta peaks ennast võib-olla kuidagi tagasi suutma hoida?
Nägemist.
### Response:
EKRE poliitik sõitis jalgratturile meelega otsa: "Ma tõrjusin rünnakut" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuuba oli esimeses geimis juhtimas 10:6 ja 12:8, aga Qi jõudis viigini 12:12. Kuuba juhtis veel 19:18, aga geimi kolm viimast punkti kuulusid vastasele. Teises geimis oli Qi ülevõim selgem.
Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel kaotasid paarismängu avaringis Rootsi paarile Moa ja Tilda Sjoole 18:21, 21:18, 13:21. | Eesti sulgpallurid piirdusid Saksamaal ühe mänguga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuuba oli esimeses geimis juhtimas 10:6 ja 12:8, aga Qi jõudis viigini 12:12. Kuuba juhtis veel 19:18, aga geimi kolm viimast punkti kuulusid vastasele. Teises geimis oli Qi ülevõim selgem.
Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel kaotasid paarismängu avaringis Rootsi paarile Moa ja Tilda Sjoole 18:21, 21:18, 13:21.
### Response:
Eesti sulgpallurid piirdusid Saksamaal ühe mänguga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Januškevitš, Pook, Savi ja Sirel on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koreograafia ja tantsuõpetaja eriala ning pärast lõpetamist suundusid nad erinevatesse riikidesse õpitut praktiseerima. "Artefakturism: farsid ja varemed" on koreograafide esimene ühislavastus.
Kadri Sireli sõnul pani lavastusele "Artefakturism: farsid ja varemed" aluse arutelu oma juurte üle. "Pikalt eemal viibimine ja teise kultuuriruumi pooleldi lahustumine tekitas küsimusi, et kuhu ma siis kuulun, kes ma olen ning mis on ja ei ole minu," rääkis ta.
"Saime aru, et tegemist on üsna laetud teemaga – juured kinnituvad mingisse paika, tekitavad kogukondi, kes hoiavad kokku või jätavad kedagi välja. Selle kaudu jõudsime kollektiivse mälu juurde, mis kujunes lavastuse keskseks teemaks."
Küsimus kollektiivsest mälust viis koreograafid residentuuri Eesti Vabaõhumuuseumisse, Kreenholmi manufaktuuri ja Sõltumatu Tantsu Lavale. Paigad sümboliseerivad eripärast pärandiga suhestumise viisi ning on seotud mõne kindla ajastu ja eluviisiga.
"Kogu protsessi on kandnud väga tugev taju sellest, et mälu on samavõrd kehaline, kuivõrd see on ideeline. Eesti Vabaõhumuuseumis, Kreenholmis ning Sõltumatu Tantsu Laval tekkinud liikumine on olnud oluline nägemaks, kuidas kollektiivse, aga ka isikliku mälu struktuurid inimesi mõjutavad. Mälu ja mäletamine mõjutavad tugevalt keha ja see avaldub ka lavastuses ühe aspektina," selgitas dramaturg Kerli Ever lavastuse kujunemist. | Sõltumatu Tantsu Lava uuslavastus "Artefakturism: farsid ja varemed" keskendub kollektiivsele mälule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Januškevitš, Pook, Savi ja Sirel on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koreograafia ja tantsuõpetaja eriala ning pärast lõpetamist suundusid nad erinevatesse riikidesse õpitut praktiseerima. "Artefakturism: farsid ja varemed" on koreograafide esimene ühislavastus.
Kadri Sireli sõnul pani lavastusele "Artefakturism: farsid ja varemed" aluse arutelu oma juurte üle. "Pikalt eemal viibimine ja teise kultuuriruumi pooleldi lahustumine tekitas küsimusi, et kuhu ma siis kuulun, kes ma olen ning mis on ja ei ole minu," rääkis ta.
"Saime aru, et tegemist on üsna laetud teemaga – juured kinnituvad mingisse paika, tekitavad kogukondi, kes hoiavad kokku või jätavad kedagi välja. Selle kaudu jõudsime kollektiivse mälu juurde, mis kujunes lavastuse keskseks teemaks."
Küsimus kollektiivsest mälust viis koreograafid residentuuri Eesti Vabaõhumuuseumisse, Kreenholmi manufaktuuri ja Sõltumatu Tantsu Lavale. Paigad sümboliseerivad eripärast pärandiga suhestumise viisi ning on seotud mõne kindla ajastu ja eluviisiga.
"Kogu protsessi on kandnud väga tugev taju sellest, et mälu on samavõrd kehaline, kuivõrd see on ideeline. Eesti Vabaõhumuuseumis, Kreenholmis ning Sõltumatu Tantsu Laval tekkinud liikumine on olnud oluline nägemaks, kuidas kollektiivse, aga ka isikliku mälu struktuurid inimesi mõjutavad. Mälu ja mäletamine mõjutavad tugevalt keha ja see avaldub ka lavastuses ühe aspektina," selgitas dramaturg Kerli Ever lavastuse kujunemist.
### Response:
Sõltumatu Tantsu Lava uuslavastus "Artefakturism: farsid ja varemed" keskendub kollektiivsele mälule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti peamised ootused COP27 kliimamuutuse konverentsil on seotud Euroopa Liidu ootustega, et Ukrainas toimuva sõja ja Euroopa energiakriisi taustal ei unustataks kliimaeesmärkide täitmist, ütles Kallas ERR-ile.
Tema sõnul on ühiskonnas üleval hirm, et kliimaeesmärkidest võidakse taganeda, kuid põhjust selleks siiski pole. "COP27 peaks kinnitama COP26 fookust, seda tuleb hoida," märkis Kallas. Tema sõnul on Euroopal oluline leida partnereid teiste riikide hulgas, nagu näiteks arengumaadest.
Kallase sõnul on jätkuvalt pildil ka vaesemate riikide toetamine, ka see ei tohi kriiside tingimuses lõppeda. "Kliimateema on riigipiiride ülene. Tuleb aidata vaesematel riikidel kliimaprojekte realiseerida. Ka Eesti jätkab vaesemate riikide toetamist, nagu on ta seda seni teinud," sõnas Kallas.
Kuna ka Eestis on mitmed soojatootjad läinud sel talvel gaasiga kütmiselt üle põlevkiviõlile ja saanud selleks erandkorras keskkonnaloa, on energiakriisi mõjud märgatavad ka Eestis. Kallase sõnul saab fossiilkütuste täiendav kasutamine Eestis olla ainult ajutine. "Hetkel räägime ühest kütteperioodist. Sealt edasi jälgime arenguid, nagu sõda ja küttehind, ja siis vaatame edasi," sõnas Kallas.
Eesti eeskujudeks kliimamuutusega võitlemisel nimetas Kallas Skandinaaviat ja Lääne-Euroopat. "Peamiselt räägime siin Euroopa riikidest, kes on kliimaambitsioonikad. Pole ühtegi konkreetset riiki välja tuua, sest kõigil on oma teekond, aga eri riikidest saame kokku Eestile sobiva mudeli," sõnas Kallas.
Minister märkis, et Soome keskkonna- ja kliimamuutuse ministri Maria Ohisaloga kohtudes tulid kõne alla kahe riigi viimase aja valupunktid, nagu raiemahud ja elurikkus. Samas märkis minister, et Eestit väga tugevasti kliima teemadel ei survestata.
"See on meie ametnike ja diplomaatide töö, et tuua need teemad ja kriitika ka ministrite tasemele, et saaksime probleemidele lahendusi otsida või neid vaigistada," sõnas Kallas.
Pühapäeval Egiptuses algavale rahvusvahelisele kliimatippkohtumisele koguneb enam kui 30 000 delegaati, sealhulgas esindajaid umbes 200 riigist. Mereäärses kuurortlinnas Sharm el-Sheikhis hakatakse arutama, kuidas kliimamuutust aeglustada ja aidata neid, kes juba tunnevad kliimamuutuse mõjusid.
Üheks tippkohtumise teemaks on küsimus, et kui riigid tegelevad Venemaa sissetungi tagajärgedega, nagu toiduainete ja kütusehindade tõus ja takerduv majanduskasv, siis kas nad tegutsevad piisavalt kiiresti, et vältida kliimamuutuste halvimaid tagajärgi. | Madis Kallas: Eesti suhtes puudub tugev surve keskkonnaküsimustes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti peamised ootused COP27 kliimamuutuse konverentsil on seotud Euroopa Liidu ootustega, et Ukrainas toimuva sõja ja Euroopa energiakriisi taustal ei unustataks kliimaeesmärkide täitmist, ütles Kallas ERR-ile.
Tema sõnul on ühiskonnas üleval hirm, et kliimaeesmärkidest võidakse taganeda, kuid põhjust selleks siiski pole. "COP27 peaks kinnitama COP26 fookust, seda tuleb hoida," märkis Kallas. Tema sõnul on Euroopal oluline leida partnereid teiste riikide hulgas, nagu näiteks arengumaadest.
Kallase sõnul on jätkuvalt pildil ka vaesemate riikide toetamine, ka see ei tohi kriiside tingimuses lõppeda. "Kliimateema on riigipiiride ülene. Tuleb aidata vaesematel riikidel kliimaprojekte realiseerida. Ka Eesti jätkab vaesemate riikide toetamist, nagu on ta seda seni teinud," sõnas Kallas.
Kuna ka Eestis on mitmed soojatootjad läinud sel talvel gaasiga kütmiselt üle põlevkiviõlile ja saanud selleks erandkorras keskkonnaloa, on energiakriisi mõjud märgatavad ka Eestis. Kallase sõnul saab fossiilkütuste täiendav kasutamine Eestis olla ainult ajutine. "Hetkel räägime ühest kütteperioodist. Sealt edasi jälgime arenguid, nagu sõda ja küttehind, ja siis vaatame edasi," sõnas Kallas.
Eesti eeskujudeks kliimamuutusega võitlemisel nimetas Kallas Skandinaaviat ja Lääne-Euroopat. "Peamiselt räägime siin Euroopa riikidest, kes on kliimaambitsioonikad. Pole ühtegi konkreetset riiki välja tuua, sest kõigil on oma teekond, aga eri riikidest saame kokku Eestile sobiva mudeli," sõnas Kallas.
Minister märkis, et Soome keskkonna- ja kliimamuutuse ministri Maria Ohisaloga kohtudes tulid kõne alla kahe riigi viimase aja valupunktid, nagu raiemahud ja elurikkus. Samas märkis minister, et Eestit väga tugevasti kliima teemadel ei survestata.
"See on meie ametnike ja diplomaatide töö, et tuua need teemad ja kriitika ka ministrite tasemele, et saaksime probleemidele lahendusi otsida või neid vaigistada," sõnas Kallas.
Pühapäeval Egiptuses algavale rahvusvahelisele kliimatippkohtumisele koguneb enam kui 30 000 delegaati, sealhulgas esindajaid umbes 200 riigist. Mereäärses kuurortlinnas Sharm el-Sheikhis hakatakse arutama, kuidas kliimamuutust aeglustada ja aidata neid, kes juba tunnevad kliimamuutuse mõjusid.
Üheks tippkohtumise teemaks on küsimus, et kui riigid tegelevad Venemaa sissetungi tagajärgedega, nagu toiduainete ja kütusehindade tõus ja takerduv majanduskasv, siis kas nad tegutsevad piisavalt kiiresti, et vältida kliimamuutuste halvimaid tagajärgi.
### Response:
Madis Kallas: Eesti suhtes puudub tugev surve keskkonnaküsimustes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome koondisega harjutav 23-aastane Aigro on hooajaks üldjoontes valmis ja annab viimast lihvi vormile Lahtis. "Suures plaanis on kõik läinud nii nagu suve hakul planeerisime. Meeskond on mõne lisandusega sama, mina tunnen neid ja nemad mind. See kooslus töötab ja ma usun, et talv annab sellele kinnitust," lausus ta pressiteate vahendusel.
Tänavu jõudis ta suvistel GP-võistlustel esmakordselt punktikohtadele. "Sel aastal olin kõigil võistlustel, kus osalesin, teises voorus. See on ikka hea tunne. Ei tee ju sporti enam sellepärast, et pärast kvalifikatsiooni asjad kokku pakkida ja koju reisida," rõõmustas Aigro.
"Lähenesime sel suvel teisiti kui varasemalt. Suve keskel võistlesin vaid korra Poolas, kus parimaks jäi 13. koht ja kvalifikatsioonis olin neljas. Kuid pärast seda keskendusin treeningutele ega reisinud liigselt."
"Ühel hetkel aga tundsin, et pean saama end teistega võrrelda ning suve lõpus võistlesin kuus nädalavahetust järjest." jätkas Aigro. "Austrias olin vist 16. ja kontinentaalis paar korda top 10. Aga Eesti meistritiitel on ikkagi suurim saavutus sellest suvest [naerab].
Aigro sõnul ootab suusahüppajaid tihe hooaeg. "Üle pika aja on üks etapp USA-s, kus ma pole varem käinud. Kolm nädalat enne seda etapp Jaapanis ja siis muidugi MM. Reisimist saab olema taas palju ning meie lennuühendus pole ka just kiita. Seega hooaja sees väga tihti koju ei satu."
"Aga ootused... sooviks teha stabiilse hooaja. Eelmist hooaega ei tahaks korrata. Samas MM-i 19. koha võtaks küll vastu [Aigro saavutas veebruaris Norras Vikersundis peetud lennumäe MM-il 19. koha], aga seda väikesel mäel."
"Stabiilselt punktidel oleks hea hooaja algus ja eks sealt edasi saab siis vaadata, kuhu tiivad kannavad," lisas Aigro. "Ja kindlasti tahaks Nelja hüppemäe turneel duelli võita. Ja mitte korra, vaid kõik neli. See üritus ei ole mul kordagi välja tulnud."
MK-hooaja finaaletapile Planicas pääsevad 30 paremat. Aigro soovib jõuda ka sinna. "Selle nimel ma iga päev treenin," ütles ta. | Aigro tahab võita hüppeturnee duellid ja lõpetada MK-sarja 30 seas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome koondisega harjutav 23-aastane Aigro on hooajaks üldjoontes valmis ja annab viimast lihvi vormile Lahtis. "Suures plaanis on kõik läinud nii nagu suve hakul planeerisime. Meeskond on mõne lisandusega sama, mina tunnen neid ja nemad mind. See kooslus töötab ja ma usun, et talv annab sellele kinnitust," lausus ta pressiteate vahendusel.
Tänavu jõudis ta suvistel GP-võistlustel esmakordselt punktikohtadele. "Sel aastal olin kõigil võistlustel, kus osalesin, teises voorus. See on ikka hea tunne. Ei tee ju sporti enam sellepärast, et pärast kvalifikatsiooni asjad kokku pakkida ja koju reisida," rõõmustas Aigro.
"Lähenesime sel suvel teisiti kui varasemalt. Suve keskel võistlesin vaid korra Poolas, kus parimaks jäi 13. koht ja kvalifikatsioonis olin neljas. Kuid pärast seda keskendusin treeningutele ega reisinud liigselt."
"Ühel hetkel aga tundsin, et pean saama end teistega võrrelda ning suve lõpus võistlesin kuus nädalavahetust järjest." jätkas Aigro. "Austrias olin vist 16. ja kontinentaalis paar korda top 10. Aga Eesti meistritiitel on ikkagi suurim saavutus sellest suvest [naerab].
Aigro sõnul ootab suusahüppajaid tihe hooaeg. "Üle pika aja on üks etapp USA-s, kus ma pole varem käinud. Kolm nädalat enne seda etapp Jaapanis ja siis muidugi MM. Reisimist saab olema taas palju ning meie lennuühendus pole ka just kiita. Seega hooaja sees väga tihti koju ei satu."
"Aga ootused... sooviks teha stabiilse hooaja. Eelmist hooaega ei tahaks korrata. Samas MM-i 19. koha võtaks küll vastu [Aigro saavutas veebruaris Norras Vikersundis peetud lennumäe MM-il 19. koha], aga seda väikesel mäel."
"Stabiilselt punktidel oleks hea hooaja algus ja eks sealt edasi saab siis vaadata, kuhu tiivad kannavad," lisas Aigro. "Ja kindlasti tahaks Nelja hüppemäe turneel duelli võita. Ja mitte korra, vaid kõik neli. See üritus ei ole mul kordagi välja tulnud."
MK-hooaja finaaletapile Planicas pääsevad 30 paremat. Aigro soovib jõuda ka sinna. "Selle nimel ma iga päev treenin," ütles ta.
### Response:
Aigro tahab võita hüppeturnee duellid ja lõpetada MK-sarja 30 seas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäggi teatas, et kandideerib Keskerakonna nimekirjas Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa valimisringkonnas.
Mäggi oli ametis riigihalduse ministrina 2018. aasta maist kuni 2019. aasta aprillini.
2019. aastal kandideeris Mäggi Jõgeva- ja Tartumaal, kus sai 1671 häält. 2021. aastal kohalike omavalitsuste valimisel Tallinna kesklinna piirkonnas kandideerides sai ta 91 häält.
Mäggi on suhtekorraldusfirma Powerhouse omanik ja kuulub Keskerakonda 2018. aasta aprillist.
Riigikogu valimised toimuvad tuleva aasta 5. märtsil. | Suhtekorraldaja Janek Mäggi kandideerib riigikogusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäggi teatas, et kandideerib Keskerakonna nimekirjas Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa valimisringkonnas.
Mäggi oli ametis riigihalduse ministrina 2018. aasta maist kuni 2019. aasta aprillini.
2019. aastal kandideeris Mäggi Jõgeva- ja Tartumaal, kus sai 1671 häält. 2021. aastal kohalike omavalitsuste valimisel Tallinna kesklinna piirkonnas kandideerides sai ta 91 häält.
Mäggi on suhtekorraldusfirma Powerhouse omanik ja kuulub Keskerakonda 2018. aasta aprillist.
Riigikogu valimised toimuvad tuleva aasta 5. märtsil.
### Response:
Suhtekorraldaja Janek Mäggi kandideerib riigikogusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme alustanud töötajatega koondamise läbirääkimisi ning sulgeme Mustamäel asuva tehase," sõnas ettevõtte nõukogu liige Enn Veskimägi.
"Majandussurutis annab mööblitööstuses teravalt tunda ning seepärast teeme kõik endast oleneva, et elada see aeg üle ning kohandada ettevõte uuteks ärivõimalusteks," lisas Veskimägi.
"Olukord maailmas ja mööblisektoris on hetkel niivõrd ettearvamatu, et tootmise osaline konserveerimine ja äri restruktureerimine on parema tuleviku nimel hädavajalik ning ainuvõimalik samm," lausus Veskimägi.
Veskimägi rääkis, et Standard on 78 aastat toiminud ettevõte, mis on tulnud läbi mitmest kriisist.
Ta lisas, et ettevõte realiseerib endiselt kõik suured sisustusprojektid, täidab müügilepingud ja muud kohustused.
Standard on Eesti kapitalil põhinev ja Baltimaade üks juhtivaid büroode ning hotellide sisustuslahenduste pakkujaid. Standardi müügist üle 70 protsendi läheb ekspordiks Eestist väljapoole Baltimaadesse, Skandinaaviasse, Lääne-Euroopasse kui ka kaugemale. | Standard sulgeb tehase ning koondab töötajaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme alustanud töötajatega koondamise läbirääkimisi ning sulgeme Mustamäel asuva tehase," sõnas ettevõtte nõukogu liige Enn Veskimägi.
"Majandussurutis annab mööblitööstuses teravalt tunda ning seepärast teeme kõik endast oleneva, et elada see aeg üle ning kohandada ettevõte uuteks ärivõimalusteks," lisas Veskimägi.
"Olukord maailmas ja mööblisektoris on hetkel niivõrd ettearvamatu, et tootmise osaline konserveerimine ja äri restruktureerimine on parema tuleviku nimel hädavajalik ning ainuvõimalik samm," lausus Veskimägi.
Veskimägi rääkis, et Standard on 78 aastat toiminud ettevõte, mis on tulnud läbi mitmest kriisist.
Ta lisas, et ettevõte realiseerib endiselt kõik suured sisustusprojektid, täidab müügilepingud ja muud kohustused.
Standard on Eesti kapitalil põhinev ja Baltimaade üks juhtivaid büroode ning hotellide sisustuslahenduste pakkujaid. Standardi müügist üle 70 protsendi läheb ekspordiks Eestist väljapoole Baltimaadesse, Skandinaaviasse, Lääne-Euroopasse kui ka kaugemale.
### Response:
Standard sulgeb tehase ning koondab töötajaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahneli edu aluseks sai juba teine geim, kus ta 18-punktilises heitluses võitis viiendalt murdepallilt. Rahnel sai ette 3:0, kuid tõenäoliselt hakkas mängu jooksul vastast mõjutama vigastus, kirjutab tennisnet.ee.
Liisa Varul seekord põhiturniirile ei saanud, kuid tema jaoks on see samm juba varem astutud. Varul kaotas rootslannale Julita Sanerile 2:6, 1:6.
Teisipäeval algavad ka põhiturniiri esimesed mängud, eestlannadest alustab üksikmängu Elisabeth Iila, aga kuus Eesti naist on võistlustules paarismängus. | Laura Rahnel murdis end Haabneemes põhiturniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahneli edu aluseks sai juba teine geim, kus ta 18-punktilises heitluses võitis viiendalt murdepallilt. Rahnel sai ette 3:0, kuid tõenäoliselt hakkas mängu jooksul vastast mõjutama vigastus, kirjutab tennisnet.ee.
Liisa Varul seekord põhiturniirile ei saanud, kuid tema jaoks on see samm juba varem astutud. Varul kaotas rootslannale Julita Sanerile 2:6, 1:6.
Teisipäeval algavad ka põhiturniiri esimesed mängud, eestlannadest alustab üksikmängu Elisabeth Iila, aga kuus Eesti naist on võistlustules paarismängus.
### Response:
Laura Rahnel murdis end Haabneemes põhiturniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahevalimised on ajalooliselt olnud edukad parteile, mis ei kontrolli Valget Maja. Suvel lootsid demokraadid aga valimised võita, kuna USA ülemkohus otsustas taganeda ajaloolisest Roe vs. Wade otsusest, millega 1973. aastal seadustati abort kogu riigis.
Viimased küsitlused näitavad aga, et USA valijate jaoks on kõige tähtsamaks küsimuseks riigi majanduslik olukord. Vabariiklased on muutnud toidu, bensiini ja muude esmatarbekaupade kallinemise oma valimiskampaanias tähtsaimaks küsimuseks.
"Suvel toimunud tõuge jõudis haripunkti ja see pole edasi kasvanud. See jätab demokraadid valimispäevaks üsna haavatavasse olukorda," ütles väljaande Cook Political Report toimetaja Amy Walter.
Biden on oma madala toetuse tõttu seni demokraatide kampaanias hoidnud madalat profiili. Nüüd plaanib ta siiski külastada mitut osariiki. Teisipäeval sõidab Biden Floridasse, et toetada demokraatide kubernerikandidaati Charlie Cristi.
Viimased küsitlused näitavad, et vabariiklasest kuberner Ron DeSantis valitakse ametisse tagasi. RealClearPoliticsi andmetel jääb Crist DeSantisest maha lausa 12,3 protsendiga, vahendas Financial Times.
Biden külastab sel nädalal ka New Mexico osariiki, kus demokraadist kuberner Michelle Lujan Grisham taotleb tagasivalimist. Nädalavahetusel sõidab Biden Pennsylvaniasse ja teeb seal kampaaniat koos endise presidendi Barack Obamaga.
USA-s toimuvad vahevalimised 8. novembril. | Biden üritab tõsta demokraatide populaarsust ja alustab USA-s ringreisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahevalimised on ajalooliselt olnud edukad parteile, mis ei kontrolli Valget Maja. Suvel lootsid demokraadid aga valimised võita, kuna USA ülemkohus otsustas taganeda ajaloolisest Roe vs. Wade otsusest, millega 1973. aastal seadustati abort kogu riigis.
Viimased küsitlused näitavad aga, et USA valijate jaoks on kõige tähtsamaks küsimuseks riigi majanduslik olukord. Vabariiklased on muutnud toidu, bensiini ja muude esmatarbekaupade kallinemise oma valimiskampaanias tähtsaimaks küsimuseks.
"Suvel toimunud tõuge jõudis haripunkti ja see pole edasi kasvanud. See jätab demokraadid valimispäevaks üsna haavatavasse olukorda," ütles väljaande Cook Political Report toimetaja Amy Walter.
Biden on oma madala toetuse tõttu seni demokraatide kampaanias hoidnud madalat profiili. Nüüd plaanib ta siiski külastada mitut osariiki. Teisipäeval sõidab Biden Floridasse, et toetada demokraatide kubernerikandidaati Charlie Cristi.
Viimased küsitlused näitavad, et vabariiklasest kuberner Ron DeSantis valitakse ametisse tagasi. RealClearPoliticsi andmetel jääb Crist DeSantisest maha lausa 12,3 protsendiga, vahendas Financial Times.
Biden külastab sel nädalal ka New Mexico osariiki, kus demokraadist kuberner Michelle Lujan Grisham taotleb tagasivalimist. Nädalavahetusel sõidab Biden Pennsylvaniasse ja teeb seal kampaaniat koos endise presidendi Barack Obamaga.
USA-s toimuvad vahevalimised 8. novembril.
### Response:
Biden üritab tõsta demokraatide populaarsust ja alustab USA-s ringreisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Ave Grenberg tõi välja, et Mulgi puder on toit, mida on söönud ilmselt iga Eesti inimene. Viisid, kuidas putru nimetatakse, valmistatakse või mis puhul lauale pannakse, võivad aga olla erinevad ja vajavad kogumist, talletamist ning laiemat tutvustamist.
"Mulgi puder koos valmistamisõpetuse ja kombestikuga on osa meie omakultuuri elavast pärimusest, mis on tänapäeva jõudnud läbi mitme põlve," rääkis Grenberg. Tema sõnul on see üks nähtavam ja igapäevasem side, mis vääriks oma kohta elava kultuurinähtusena UNESCO maailmapärandi nimekirjas.
Küsimustikule on oodatud vastama inimesed nii Mulgimaalt kui ülejäänud maailmast. Samuti saab küsimustikku täita käsitsi Mulgimaa raamatukogudes nii Mulgi, Tõrva kui Viljandi vallas ning Mulgi Kultuuri Instituudis Kulla Leerimajas. Lood korjatakse kokku 1. märtsiks ning kogutut esitletakse 2023. aasta Mulgi konverentsil. | Mulgid koguvad lugusid Mulgi pudrust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Ave Grenberg tõi välja, et Mulgi puder on toit, mida on söönud ilmselt iga Eesti inimene. Viisid, kuidas putru nimetatakse, valmistatakse või mis puhul lauale pannakse, võivad aga olla erinevad ja vajavad kogumist, talletamist ning laiemat tutvustamist.
"Mulgi puder koos valmistamisõpetuse ja kombestikuga on osa meie omakultuuri elavast pärimusest, mis on tänapäeva jõudnud läbi mitme põlve," rääkis Grenberg. Tema sõnul on see üks nähtavam ja igapäevasem side, mis vääriks oma kohta elava kultuurinähtusena UNESCO maailmapärandi nimekirjas.
Küsimustikule on oodatud vastama inimesed nii Mulgimaalt kui ülejäänud maailmast. Samuti saab küsimustikku täita käsitsi Mulgimaa raamatukogudes nii Mulgi, Tõrva kui Viljandi vallas ning Mulgi Kultuuri Instituudis Kulla Leerimajas. Lood korjatakse kokku 1. märtsiks ning kogutut esitletakse 2023. aasta Mulgi konverentsil.
### Response:
Mulgid koguvad lugusid Mulgi pudrust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Insenerile on ilmelt kõige suurem kompliment, kui tema loodud seade töötab sedavõrd tähelepandamatult ja hästi, et keegi ei märka isegi selle olemasolu. Kuna jõuelektroonika on kõikjal meie ümber ja enamik meist pole seda mõistet isegi kuulnud, siis milleks see üleüldse hea on?
Üldistades on jõuelektroonika distsipliinideülene valdkond, mis põimib endasse elektrotehnika, elektroonika ja IT. Neid teadmisi kombineerides saame ehitada rakendusi, millega energiat muundada.
Näiteks poleks võimalik jõuelektroonikata kasutada nii laialt taastuvatest allikatest pärit elektrit, sest me ei saaks tuuleturbiinide ja päikesepaneelide toodetud energiat otse võrku saata. Sama kehtib elektriautode ja muude elektril töötavate liikurite kohta. Neid ei saaks jõuelektroonikata laadida ega käitada. Jõuelektroonikat kasutatakse ka lennukites üha rohkemate süsteemide asendamiseks ja nende elektrilisemaks muutmiseks.
Laiemalt mõeldes poleks elektrisüsteemide areng ja tarkvõrkude areng jõuelektroonikata võimalik.
Teadusliku teadmuse hulk on kasvanud viimasel paaril kümnendil iga aastaga, kuid paistab, et jõuelektroonika vallas on olnud see eriti jõuline. Mis seda kasvu juhib? Kas selle taga on maailma püüe liikuda jõulisemalt taastuvenergeetika suunas või on muutnud midagi olemuslikumat ka elektroonikatööstuses endas?
See on hea küsimus, sest oleme näinud nii avaldatud uurimustes kui ka rakendustes tõelist plahvatust. Võiksime öelda, et elame isegi jõuelektroonika kuldajal. Seda kasvu juhib nõudlus. Rakendused ei piirdu seejuures vaid tarkvõrkude, elektroliikuvuse ja taastuvenergiaga.
Ühest küljest vajatakse üha rohkem energiat ja seda üle terve maailma, sest rahvaarvu kasv pole peatunud. Ent lisaks sellele on vaja kasvatada seadmete tõhusust. Tänu jõuelektroonikale ja optimiseerimissüsteemidele, uutele materjalidele, nagu ränikarbiit, on võimalik tõsta seda enneolematutesse kõrgustesse – peaaegu 99,9 protsendini. See tähendab, et energia muundamisel tekkivad kaod on praeguseks sisuliselt olematud.
"Tänu jõuelektroonikale ja optimiseerimissüsteemidele, uutele materjalidele [...] on energia muundamisel tekkivad kaod praeguseks sisuliselt olematud"
Ajalukku vaadates toimus enam kui saja aasta eest võidujooks Thomas Edisoni ja Nikola Tesla vahel. Edison eelistas alalis-, Tesla vahelduvvoolu. Toona oli Tesla lahendus selgelt ülimuslik, sest vahelduvvoolu pinget sai muunduritega kergemini kasvatada, mis oli kaugemate piirkondade elektriga varustamiseks hädavajalik. Edisonil polnud aimu, kuidas teha sama alalisvooluga. Praegu võime jõuelektroonikat kasutades öelda, et saame teha ka alalisvooluga.
Tallinna Tehnikaülikooli jõuelektroonika uurimisrühma juht Dmitri Vinnikov, Malinowski Mariusz ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Andrii Chub kohtumisel Teaduste Akadeemias. Autor/allikas: Krista Tamm
Üldiselt on alalisvoolu kasutamine tõhusam. Kui vaadata kasvõi kodumajapidamisi, töötab enamik sealsetest elektroonikaseadmetest juba praegu alalisvoolul. Kuigi lähitulevikus jätkub ilmselt hübriidsete süsteemide kasutamine, muutub see mujalgi üha tähtsamaks. Ilma jõuelektroonikata oleks taoline siire võimatu.
Jõuelektroonika võib võimaldada energiat kokku hoida ja peale selle säästa läbi väiksemate muundurite loodusvarasid ja keskkonda. Reeglina pole aga head ilma halvata. Mida keerukamad on seadmed, seda rohkem on võimalusi nende katki minemiseks ja kui mul pole võimalik juba praegu näiteks autot ise parandada, võib rännata see seade prügikasti või tuleb maksta selle remondi eest hunnik raha. Kus see sääst tarbija jaoks sellisel juhul avaldub?
Taaskord on tegu hea küsimusega. Paljud jõuelektroonika elemendid on äärmiselt keerukad, isegi lihtsast muundurist leiab tuhandeid komponente: transistore, kondensaatoreid, mikroprotsessoreid jne. Paratamatult tähendab see, et need pole sedavõrd töökindlad. See annab põhjuse, miks peaksime kasutama lihtsamaid süsteeme.
Teisest küljest annavad keerukamad seadeldised meile suurema paindlikkuse ja võimaluse kasutada neid süsteeme rohkemates rakendustes, näiteks saata talletatud energiat kergemini võrku ja vastupidi. Probleemide vähendamiseks töötame inseneridena veajärgsete süsteemide loomise kallal. Kuna süsteem on keerukas, saame programmeerida seda viisil, et see suudab tõrke korral end ümber seadistada ja saab oma tööd jätkata.
Näiteks töötab üks mu doktorantidest lennukite jaoks mõeldud vahelduvvoolusüsteemi kallal. Mõte tekkis sellest, kui mu ühe lennu ajal lakkas üks elektrigeneraatoritest töötamast. See tähendab, et pooled lennuki seadmetest oli vaja välja lülitada ja piloot tegema otsuse esimesel võimalusel maanduda. Reisijad otseselt ohtu ei sattunud, ent lend sai ikkagi häiritud.
Minu lahendus oli kasutada veidi keerukamat seadet, generaatorit, millel on kolme faasi asemele viit või kuus faasi. Isegi kui generaatori või muunduri ühe faasiga midagi juhtub, saab süsteem end rekonfigureerida ja miski ei jää selle vältel toiteta. Piloot saab küll teate, et generaatoriga juhtus midagi, kuid ta saab oma lendu jätkata.
"Veidi keerukamat jõuelektroonikat appi võttes saame mõned nädalad kasvõi tuulikutega elektri tootmist jätkata, kui midagi katki läheb, kuigi veidi väiksema võimsusega."
Teine näide on avameretuulepargid. Kui nendega midagi juhtub, tuleb lihtsa süsteemi korral tuulik täielikult seisma panna. Veidi keerukamat jõuelektroonikat appi võttes saame mõned nädalad tootmist jätkata, kui midagi katki läheb, kuigi veidi väiksema võimsusega, kuni inimesest tehnik probleemi kõrvaldab.
Kolmas näide puudutab riikidevahelisi ühendusi, näiteks Eestit Soomega siduvad Estlinki kaableid. Sealsed muundurid põhinevad teatud moodulitel, neist mõned on tavaolukorras liigsed, kuid kui midagi peaks töös olevate moodulitega juhtuma, saavad need sujuvalt töö üle võtta.
Energiasüsteemide elektrifitseerimises nähakse olulist rolli kliimakriisi pehmendamiseks, olgu siis elektrisõidukite või soojuspumpade kasutamise näol. Iga taoline jõuelektroonikat sisaldav seade tekitab aga võrgus väikesi häiringuid. Kas meie võrgud on selliseks nihkeks üleüldse valmis ja kuidas saavad insenerid oma seadmeid disainides nende mõju vähendada?
Elektrifitseerimine ja elektromobiilsuse kasv toob kolm peamist probleemi. Autode ja rongide ajamite ning nende laadijate puhul on need võrdlemisi kergesti lahendatavad.
Kolmas on kõige nurjatum – see on meie energiasüsteemide ülesehitus. Kui meil oleks võimalik asendada praegu kõik sisepõlemismootoril töötavad autod elektriautodega ja seda ka tahaksime, ei jätkuks süsteemis selle jaoks energiat. Elektrivõrk pole selleks muutuseks valmis.
"Kui meil oleks võimalik asendada praegu kõik sisepõlemismootoril töötavad autod elektriautodega ja seda ka tahaksime, [...], poleks elektrivõrk selleks muutuseks valmis."
Jõuelektroonikast on siinkohal kasu mitmes vallas. Näiteks võimaldab muuta see taastuvatest allikatest pärit elektri kohe selliseks, millega saab autosid laadida.
Veelgi paremana võimaldab paigaldada see meil osa elektri talletamiseks kasutatavatest elementidest, näiteks akud, laadijate vahetusse lähedusse. Võime näiteks ette kujutada, kuidas neid akusid laaditakse pidevalt ja auto saabudes saadetakse sellest märkimisväärne osa kiirlaadijaga autoakusse ehk me ei koorma sellega võrku tervikuna. Jõuelektroonikata poleks taoline lahendus võimalik.
Eriti oluline on see just elektrirongide puhul. Nende võimsus küündib kümnete tuhandete kilovattideni ja peame neid pidevalt vooluga varustama. Tüüpiliselt tähendab see, et raudtee kõrvale tuleb rajada kõrgepingeliin koos alajaamavõrgustikuga. Võime küsida, kui mõistlik taoline investeering on, kui sellel liinil sõidab tunnis üks rong.
Meil on Poolas käimas katseprojekt, kus on alajaamad varustatud akudega. Me ei pea seeläbi varustama süsteemi mitte kümne megavatilise, vaid ühe megavatilise ühendusega ja kasutame seda akude laadimiseks. Alajaama mõjupiirkonda sattudes kasutame kiirrongi elektriga varustamiseks akudesse talletatud energiat.
Taolise süsteemi rajamine tuleb palju odavam. Hakatuseks pole vaja rajada uusi kõrgepingeliine, millega vähendab selle lepingu maht kümme korda. Teiseks saame töötada taolist süsteemi aluseks võttes uusi tehnoloogiaid ka ülejäänud riigi elektrifitseerimisel.
Viimasel kümnendil oleme näinud tahet liikuda detsentraliseeritud elektrivõrgu suunas, olgu see põhjus ideoloogiline või soov muuta elektrivõrku lihtsalt vastupidavaks. Samas ilmestas hiljuti Baltimaades tekkinud hirm seoses Venemaa elektrivõrgust lahti haakimisega, et meil on vaja võrgu sageduse hoidmiseks endiselt suurtootjaid. Mida me selle sõltuvuse vähendamiseks teha saame, arvestades kui alalhoidlikud kipuvad võrguhaldurid olema?
Laiemat pilti vaadates on olemas nutivõrgud, mis muudaks sageduse hoidmise tehniliselt võimalikuks. Suurte jõujaamade, ülekandeliinide ja muundurite järele jaoks vajadus. Jõuelektroonika abil saaks luua väiksemaid alasüsteeme, näiteks ühe tänava või linnaosa jaoks, mis suudaks toimida üldisest elektrivõrgust täielikult sõltumatult. Selles peaksid olema lisaks elektritarbijatele nii tootmisüksused kui ka võimalused energia salvestamiseks.
Jõuelektroonika kontrollerid on tavaliselt väikesed. Neile saab lisada juurde kommunikatsiooniprotokollid, et nad saaksid omavahel suhelda. Piltlikult võib võrrelda seda internetiga, milles ruuterid omavahel energiat vahetavad.
Vastavalt sellele, kuidas parasjagu mõistlikum paistab, saab süsteemis energiat talletada või nihutada vajadusel tarbimist paremale ajale, näiteks pesumasinat ei pea alati ilmtingimata kindlal kellaajal tööle panema. Kui omanik on sellise lahendusega nõus, saab ta kõik valmis panna ja laseb teha süsteemil ära oma töö.
"Oleme oodanud tarkvõrkude juurutamisega liiga kaua. Praeguses energiakriisis oleks osutunud see väga kasulikuks. "
Seega, tehniliselt on see juba praegu võimalik ja tehnoloogia on olemas. Oleme oodanud tarkvõrkude juurutamisega liiga kaua. Praeguses energiakriisis oleks osutunud see väga kasulikuks. Olemuslikult on need väga tõhusad.
Teisisõnu on võimalik praegust tootmise ja tarbimise õrna tasakaalu hoida ka teisiti ning tulevikule mõeldes peaks muutuma seeläbi meie vooluvõrk rohkem internetisarnaseks moodustiseks?
Oleme avaldanud tegelikult sel teemal oma Tallinna Tehnikaülikooli kolleegidega transaktiivse energia kohta isegi teadustöö. Idee seisneb sellest, et vooluvõrk töötab nagu börs. Energiahind poleks kunagi konstantne, suure nõudluse korral läheb hind üles ja vastupidi. Selle eeldusena leidub süsteemis energiasalvesteid ja väiketootjaid.
Võime ette kujutada, et taoline süsteem hakkab end ise stabiliseerima. Miks? Arvutile ette kirjutatud reeglite järgi hakatakse vastavalt tarbijate hinnatundlikkusele tema mõningaid seadmeid välja lülitama. Tarbimine hakkab seepeale vähenema ja hind tuleb alla. Kui aga tootmist on palju ja seda ei tarbita ära, hakkab süsteem akusid laadima. Taaskord, tehniliselt on see juba praegu võimalik.
Millega te Tallinna Tehnikaülikooliga koostöös veel praegu tegelete või mis on mõned paljutõotavad tulevikusuunad, mille kallal edaspidi tegeleda võiks?
Alustasime koostööd juba umbes 20 aasta eest. Viimasel ajal oleme keskendunud tarkvõrkudele ja tarkmuunduritele ning energiaruuteritele, sh kojumajapidamisse sobivatele vahelduvvoolu-alalisvoolumuunduritele, samuti päikesepaneelide muunduritele. Poola ja Eesti Teaduste Akadeemia toetusel otsime lisaks võimalusi veajärgsete operatsioonide tagamiseks, et muundurid töötaksid ka siis edasi, kui midagi katki läheb.
Alusuuringute raames võib tegeleda paljude asjadega, ent kui palju te näete, et Poolas ja Balti piirkondades tegutsevatel ettevõtetel on huvi neid praktikas kasutusse võtta või tuleb otsida paratamatult partnereid riikidest, mille majandus on teadmusmahukam?
"Peame muutma oma süsteeme tõhusamaks kasvõi kasvava elanikkonna tõttu. Teame, et traditsioonilised fossiilkütuste allikad hakkavad lõppema või pole meil võimalik neid vähemalt tulevastele põlvkondadele mõeldes kasutada."
Jõuelektroonikat rakendatakse valdkonnas, mis on olemuslikult alalhoidlik ja konservatiivne. Süsteemihalduritest võib aru saada, sest praktikas varem laiemal skaalal rakendamata süsteemide kasutamine võib tunduda riskantsena. Energiakriis on hakanud aga uute kaasaegsete lahenduste, sh tarkvõrkude kasutuselevõttu kiirendama. Kahtlustan seega, et süsteemihaldurid muutuvad uute lahenduste suhtes avatumaks.
Teisi võimalusi lihtsalt pole. Peame muutma oma süsteeme tõhusamaks kasvõi kasvava elanikkonna tõttu. Teame, et traditsioonilised fossiilkütuste, nagu nafta ja gaasi, allikad hakkavad lõppema või pole meil võimalik neid vähemalt tulevastele põlvkondadele mõeldes kasutada. | Professor: energiakriisi aitab leevendada internetilaadne elektrivõrk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Insenerile on ilmelt kõige suurem kompliment, kui tema loodud seade töötab sedavõrd tähelepandamatult ja hästi, et keegi ei märka isegi selle olemasolu. Kuna jõuelektroonika on kõikjal meie ümber ja enamik meist pole seda mõistet isegi kuulnud, siis milleks see üleüldse hea on?
Üldistades on jõuelektroonika distsipliinideülene valdkond, mis põimib endasse elektrotehnika, elektroonika ja IT. Neid teadmisi kombineerides saame ehitada rakendusi, millega energiat muundada.
Näiteks poleks võimalik jõuelektroonikata kasutada nii laialt taastuvatest allikatest pärit elektrit, sest me ei saaks tuuleturbiinide ja päikesepaneelide toodetud energiat otse võrku saata. Sama kehtib elektriautode ja muude elektril töötavate liikurite kohta. Neid ei saaks jõuelektroonikata laadida ega käitada. Jõuelektroonikat kasutatakse ka lennukites üha rohkemate süsteemide asendamiseks ja nende elektrilisemaks muutmiseks.
Laiemalt mõeldes poleks elektrisüsteemide areng ja tarkvõrkude areng jõuelektroonikata võimalik.
Teadusliku teadmuse hulk on kasvanud viimasel paaril kümnendil iga aastaga, kuid paistab, et jõuelektroonika vallas on olnud see eriti jõuline. Mis seda kasvu juhib? Kas selle taga on maailma püüe liikuda jõulisemalt taastuvenergeetika suunas või on muutnud midagi olemuslikumat ka elektroonikatööstuses endas?
See on hea küsimus, sest oleme näinud nii avaldatud uurimustes kui ka rakendustes tõelist plahvatust. Võiksime öelda, et elame isegi jõuelektroonika kuldajal. Seda kasvu juhib nõudlus. Rakendused ei piirdu seejuures vaid tarkvõrkude, elektroliikuvuse ja taastuvenergiaga.
Ühest küljest vajatakse üha rohkem energiat ja seda üle terve maailma, sest rahvaarvu kasv pole peatunud. Ent lisaks sellele on vaja kasvatada seadmete tõhusust. Tänu jõuelektroonikale ja optimiseerimissüsteemidele, uutele materjalidele, nagu ränikarbiit, on võimalik tõsta seda enneolematutesse kõrgustesse – peaaegu 99,9 protsendini. See tähendab, et energia muundamisel tekkivad kaod on praeguseks sisuliselt olematud.
"Tänu jõuelektroonikale ja optimiseerimissüsteemidele, uutele materjalidele [...] on energia muundamisel tekkivad kaod praeguseks sisuliselt olematud"
Ajalukku vaadates toimus enam kui saja aasta eest võidujooks Thomas Edisoni ja Nikola Tesla vahel. Edison eelistas alalis-, Tesla vahelduvvoolu. Toona oli Tesla lahendus selgelt ülimuslik, sest vahelduvvoolu pinget sai muunduritega kergemini kasvatada, mis oli kaugemate piirkondade elektriga varustamiseks hädavajalik. Edisonil polnud aimu, kuidas teha sama alalisvooluga. Praegu võime jõuelektroonikat kasutades öelda, et saame teha ka alalisvooluga.
Tallinna Tehnikaülikooli jõuelektroonika uurimisrühma juht Dmitri Vinnikov, Malinowski Mariusz ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Andrii Chub kohtumisel Teaduste Akadeemias. Autor/allikas: Krista Tamm
Üldiselt on alalisvoolu kasutamine tõhusam. Kui vaadata kasvõi kodumajapidamisi, töötab enamik sealsetest elektroonikaseadmetest juba praegu alalisvoolul. Kuigi lähitulevikus jätkub ilmselt hübriidsete süsteemide kasutamine, muutub see mujalgi üha tähtsamaks. Ilma jõuelektroonikata oleks taoline siire võimatu.
Jõuelektroonika võib võimaldada energiat kokku hoida ja peale selle säästa läbi väiksemate muundurite loodusvarasid ja keskkonda. Reeglina pole aga head ilma halvata. Mida keerukamad on seadmed, seda rohkem on võimalusi nende katki minemiseks ja kui mul pole võimalik juba praegu näiteks autot ise parandada, võib rännata see seade prügikasti või tuleb maksta selle remondi eest hunnik raha. Kus see sääst tarbija jaoks sellisel juhul avaldub?
Taaskord on tegu hea küsimusega. Paljud jõuelektroonika elemendid on äärmiselt keerukad, isegi lihtsast muundurist leiab tuhandeid komponente: transistore, kondensaatoreid, mikroprotsessoreid jne. Paratamatult tähendab see, et need pole sedavõrd töökindlad. See annab põhjuse, miks peaksime kasutama lihtsamaid süsteeme.
Teisest küljest annavad keerukamad seadeldised meile suurema paindlikkuse ja võimaluse kasutada neid süsteeme rohkemates rakendustes, näiteks saata talletatud energiat kergemini võrku ja vastupidi. Probleemide vähendamiseks töötame inseneridena veajärgsete süsteemide loomise kallal. Kuna süsteem on keerukas, saame programmeerida seda viisil, et see suudab tõrke korral end ümber seadistada ja saab oma tööd jätkata.
Näiteks töötab üks mu doktorantidest lennukite jaoks mõeldud vahelduvvoolusüsteemi kallal. Mõte tekkis sellest, kui mu ühe lennu ajal lakkas üks elektrigeneraatoritest töötamast. See tähendab, et pooled lennuki seadmetest oli vaja välja lülitada ja piloot tegema otsuse esimesel võimalusel maanduda. Reisijad otseselt ohtu ei sattunud, ent lend sai ikkagi häiritud.
Minu lahendus oli kasutada veidi keerukamat seadet, generaatorit, millel on kolme faasi asemele viit või kuus faasi. Isegi kui generaatori või muunduri ühe faasiga midagi juhtub, saab süsteem end rekonfigureerida ja miski ei jää selle vältel toiteta. Piloot saab küll teate, et generaatoriga juhtus midagi, kuid ta saab oma lendu jätkata.
"Veidi keerukamat jõuelektroonikat appi võttes saame mõned nädalad kasvõi tuulikutega elektri tootmist jätkata, kui midagi katki läheb, kuigi veidi väiksema võimsusega."
Teine näide on avameretuulepargid. Kui nendega midagi juhtub, tuleb lihtsa süsteemi korral tuulik täielikult seisma panna. Veidi keerukamat jõuelektroonikat appi võttes saame mõned nädalad tootmist jätkata, kui midagi katki läheb, kuigi veidi väiksema võimsusega, kuni inimesest tehnik probleemi kõrvaldab.
Kolmas näide puudutab riikidevahelisi ühendusi, näiteks Eestit Soomega siduvad Estlinki kaableid. Sealsed muundurid põhinevad teatud moodulitel, neist mõned on tavaolukorras liigsed, kuid kui midagi peaks töös olevate moodulitega juhtuma, saavad need sujuvalt töö üle võtta.
Energiasüsteemide elektrifitseerimises nähakse olulist rolli kliimakriisi pehmendamiseks, olgu siis elektrisõidukite või soojuspumpade kasutamise näol. Iga taoline jõuelektroonikat sisaldav seade tekitab aga võrgus väikesi häiringuid. Kas meie võrgud on selliseks nihkeks üleüldse valmis ja kuidas saavad insenerid oma seadmeid disainides nende mõju vähendada?
Elektrifitseerimine ja elektromobiilsuse kasv toob kolm peamist probleemi. Autode ja rongide ajamite ning nende laadijate puhul on need võrdlemisi kergesti lahendatavad.
Kolmas on kõige nurjatum – see on meie energiasüsteemide ülesehitus. Kui meil oleks võimalik asendada praegu kõik sisepõlemismootoril töötavad autod elektriautodega ja seda ka tahaksime, ei jätkuks süsteemis selle jaoks energiat. Elektrivõrk pole selleks muutuseks valmis.
"Kui meil oleks võimalik asendada praegu kõik sisepõlemismootoril töötavad autod elektriautodega ja seda ka tahaksime, [...], poleks elektrivõrk selleks muutuseks valmis."
Jõuelektroonikast on siinkohal kasu mitmes vallas. Näiteks võimaldab muuta see taastuvatest allikatest pärit elektri kohe selliseks, millega saab autosid laadida.
Veelgi paremana võimaldab paigaldada see meil osa elektri talletamiseks kasutatavatest elementidest, näiteks akud, laadijate vahetusse lähedusse. Võime näiteks ette kujutada, kuidas neid akusid laaditakse pidevalt ja auto saabudes saadetakse sellest märkimisväärne osa kiirlaadijaga autoakusse ehk me ei koorma sellega võrku tervikuna. Jõuelektroonikata poleks taoline lahendus võimalik.
Eriti oluline on see just elektrirongide puhul. Nende võimsus küündib kümnete tuhandete kilovattideni ja peame neid pidevalt vooluga varustama. Tüüpiliselt tähendab see, et raudtee kõrvale tuleb rajada kõrgepingeliin koos alajaamavõrgustikuga. Võime küsida, kui mõistlik taoline investeering on, kui sellel liinil sõidab tunnis üks rong.
Meil on Poolas käimas katseprojekt, kus on alajaamad varustatud akudega. Me ei pea seeläbi varustama süsteemi mitte kümne megavatilise, vaid ühe megavatilise ühendusega ja kasutame seda akude laadimiseks. Alajaama mõjupiirkonda sattudes kasutame kiirrongi elektriga varustamiseks akudesse talletatud energiat.
Taolise süsteemi rajamine tuleb palju odavam. Hakatuseks pole vaja rajada uusi kõrgepingeliine, millega vähendab selle lepingu maht kümme korda. Teiseks saame töötada taolist süsteemi aluseks võttes uusi tehnoloogiaid ka ülejäänud riigi elektrifitseerimisel.
Viimasel kümnendil oleme näinud tahet liikuda detsentraliseeritud elektrivõrgu suunas, olgu see põhjus ideoloogiline või soov muuta elektrivõrku lihtsalt vastupidavaks. Samas ilmestas hiljuti Baltimaades tekkinud hirm seoses Venemaa elektrivõrgust lahti haakimisega, et meil on vaja võrgu sageduse hoidmiseks endiselt suurtootjaid. Mida me selle sõltuvuse vähendamiseks teha saame, arvestades kui alalhoidlikud kipuvad võrguhaldurid olema?
Laiemat pilti vaadates on olemas nutivõrgud, mis muudaks sageduse hoidmise tehniliselt võimalikuks. Suurte jõujaamade, ülekandeliinide ja muundurite järele jaoks vajadus. Jõuelektroonika abil saaks luua väiksemaid alasüsteeme, näiteks ühe tänava või linnaosa jaoks, mis suudaks toimida üldisest elektrivõrgust täielikult sõltumatult. Selles peaksid olema lisaks elektritarbijatele nii tootmisüksused kui ka võimalused energia salvestamiseks.
Jõuelektroonika kontrollerid on tavaliselt väikesed. Neile saab lisada juurde kommunikatsiooniprotokollid, et nad saaksid omavahel suhelda. Piltlikult võib võrrelda seda internetiga, milles ruuterid omavahel energiat vahetavad.
Vastavalt sellele, kuidas parasjagu mõistlikum paistab, saab süsteemis energiat talletada või nihutada vajadusel tarbimist paremale ajale, näiteks pesumasinat ei pea alati ilmtingimata kindlal kellaajal tööle panema. Kui omanik on sellise lahendusega nõus, saab ta kõik valmis panna ja laseb teha süsteemil ära oma töö.
"Oleme oodanud tarkvõrkude juurutamisega liiga kaua. Praeguses energiakriisis oleks osutunud see väga kasulikuks. "
Seega, tehniliselt on see juba praegu võimalik ja tehnoloogia on olemas. Oleme oodanud tarkvõrkude juurutamisega liiga kaua. Praeguses energiakriisis oleks osutunud see väga kasulikuks. Olemuslikult on need väga tõhusad.
Teisisõnu on võimalik praegust tootmise ja tarbimise õrna tasakaalu hoida ka teisiti ning tulevikule mõeldes peaks muutuma seeläbi meie vooluvõrk rohkem internetisarnaseks moodustiseks?
Oleme avaldanud tegelikult sel teemal oma Tallinna Tehnikaülikooli kolleegidega transaktiivse energia kohta isegi teadustöö. Idee seisneb sellest, et vooluvõrk töötab nagu börs. Energiahind poleks kunagi konstantne, suure nõudluse korral läheb hind üles ja vastupidi. Selle eeldusena leidub süsteemis energiasalvesteid ja väiketootjaid.
Võime ette kujutada, et taoline süsteem hakkab end ise stabiliseerima. Miks? Arvutile ette kirjutatud reeglite järgi hakatakse vastavalt tarbijate hinnatundlikkusele tema mõningaid seadmeid välja lülitama. Tarbimine hakkab seepeale vähenema ja hind tuleb alla. Kui aga tootmist on palju ja seda ei tarbita ära, hakkab süsteem akusid laadima. Taaskord, tehniliselt on see juba praegu võimalik.
Millega te Tallinna Tehnikaülikooliga koostöös veel praegu tegelete või mis on mõned paljutõotavad tulevikusuunad, mille kallal edaspidi tegeleda võiks?
Alustasime koostööd juba umbes 20 aasta eest. Viimasel ajal oleme keskendunud tarkvõrkudele ja tarkmuunduritele ning energiaruuteritele, sh kojumajapidamisse sobivatele vahelduvvoolu-alalisvoolumuunduritele, samuti päikesepaneelide muunduritele. Poola ja Eesti Teaduste Akadeemia toetusel otsime lisaks võimalusi veajärgsete operatsioonide tagamiseks, et muundurid töötaksid ka siis edasi, kui midagi katki läheb.
Alusuuringute raames võib tegeleda paljude asjadega, ent kui palju te näete, et Poolas ja Balti piirkondades tegutsevatel ettevõtetel on huvi neid praktikas kasutusse võtta või tuleb otsida paratamatult partnereid riikidest, mille majandus on teadmusmahukam?
"Peame muutma oma süsteeme tõhusamaks kasvõi kasvava elanikkonna tõttu. Teame, et traditsioonilised fossiilkütuste allikad hakkavad lõppema või pole meil võimalik neid vähemalt tulevastele põlvkondadele mõeldes kasutada."
Jõuelektroonikat rakendatakse valdkonnas, mis on olemuslikult alalhoidlik ja konservatiivne. Süsteemihalduritest võib aru saada, sest praktikas varem laiemal skaalal rakendamata süsteemide kasutamine võib tunduda riskantsena. Energiakriis on hakanud aga uute kaasaegsete lahenduste, sh tarkvõrkude kasutuselevõttu kiirendama. Kahtlustan seega, et süsteemihaldurid muutuvad uute lahenduste suhtes avatumaks.
Teisi võimalusi lihtsalt pole. Peame muutma oma süsteeme tõhusamaks kasvõi kasvava elanikkonna tõttu. Teame, et traditsioonilised fossiilkütuste, nagu nafta ja gaasi, allikad hakkavad lõppema või pole meil võimalik neid vähemalt tulevastele põlvkondadele mõeldes kasutada.
### Response:
Professor: energiakriisi aitab leevendada internetilaadne elektrivõrk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kohus leiab, et kavandatud ühinemine võib oluliselt vähendada konkurentsi USA raamatute avaldamisõiguste turul," teatas kohtunik Florence Pan.
Florence Pan ei teinud oma täielikku otsust kohe avalikkusele kättesaadavaks, sest tema sõnul sisaldab see konfidentsiaalset äriteavet. Otsuse redigeeritud avalikku versiooni on oodata lähipäevade jooksul, vahendas The Wall Street Journal.
USA justiitsministeeriumi ametnik Jonathan Kanter ütles, et kirjastuste ühinemine oleks vähendanud autorite sissetulekut. Justiitsministeerium hoiatas varem, et ühinenud firma hakkab kontrollima umbes 49 protsenti enimmüüdud raamatute turust.
Penguin Random House'i emafirma on Saksa meediafirma Bertelsmann SE. Saksa firma nõustus Simon & Schusteri omandamisega 2020. aasta novembris. Bertelsmann märkis oma 2021. aastaaruandes, et kui tehing ei õnnestu, maksab Penguin Random House 200 miljoni dollari suuruse kahjutasu Simon & Schusteri emafirmale Paramount Global.
"See otsus on lugejate ja kirjanike jaoks kahetsusväärne tagasilöök ning me taotleme viivitamatult kiiret edasikaebamist," teatas Penguin Random House'i pressiesindaja.
Pressiesindaja väitis, et tehing hoopis soodustaks konkurentsi ning lubas jätkata koostööd Simon & Schusteriga.
Kohtu otsuse pärast oli pettunud ka Paramount Global. "Me vaatame selle otsuse läbi ja arutame Bertelsmanni ja Penguin Random House'iga järgmisi samme, taotleme kiiret edasikaebamist," teatas Paramount Global.
Bertelsmann teatas teisipäeval, et kaebab otsuse edasi. "Me ei jaga kohtu hinnangut ega jaga justiitsministeeriumi seisukohta," teatas Bertelsmanni tegevjuht Thomas Rabe.
Kui tehing oleks läbi läinud, oleksid uue firma ridades olnud populaarsed kirjanikud, nagu John Grisham, Stephen King, Margaret Atwood ja Jason Reynolds.
Stephen King ei toetanud firmade ühinemist.
"Koondumine kahjustab konkurentsi. See on minu arusaam raamatuärist. Ja ma olen sellega tegelenud 50 aastat," ütles King. | USA kohus: Penguin ei tohi osta kirjastusfirmat Simon & Schuster | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kohus leiab, et kavandatud ühinemine võib oluliselt vähendada konkurentsi USA raamatute avaldamisõiguste turul," teatas kohtunik Florence Pan.
Florence Pan ei teinud oma täielikku otsust kohe avalikkusele kättesaadavaks, sest tema sõnul sisaldab see konfidentsiaalset äriteavet. Otsuse redigeeritud avalikku versiooni on oodata lähipäevade jooksul, vahendas The Wall Street Journal.
USA justiitsministeeriumi ametnik Jonathan Kanter ütles, et kirjastuste ühinemine oleks vähendanud autorite sissetulekut. Justiitsministeerium hoiatas varem, et ühinenud firma hakkab kontrollima umbes 49 protsenti enimmüüdud raamatute turust.
Penguin Random House'i emafirma on Saksa meediafirma Bertelsmann SE. Saksa firma nõustus Simon & Schusteri omandamisega 2020. aasta novembris. Bertelsmann märkis oma 2021. aastaaruandes, et kui tehing ei õnnestu, maksab Penguin Random House 200 miljoni dollari suuruse kahjutasu Simon & Schusteri emafirmale Paramount Global.
"See otsus on lugejate ja kirjanike jaoks kahetsusväärne tagasilöök ning me taotleme viivitamatult kiiret edasikaebamist," teatas Penguin Random House'i pressiesindaja.
Pressiesindaja väitis, et tehing hoopis soodustaks konkurentsi ning lubas jätkata koostööd Simon & Schusteriga.
Kohtu otsuse pärast oli pettunud ka Paramount Global. "Me vaatame selle otsuse läbi ja arutame Bertelsmanni ja Penguin Random House'iga järgmisi samme, taotleme kiiret edasikaebamist," teatas Paramount Global.
Bertelsmann teatas teisipäeval, et kaebab otsuse edasi. "Me ei jaga kohtu hinnangut ega jaga justiitsministeeriumi seisukohta," teatas Bertelsmanni tegevjuht Thomas Rabe.
Kui tehing oleks läbi läinud, oleksid uue firma ridades olnud populaarsed kirjanikud, nagu John Grisham, Stephen King, Margaret Atwood ja Jason Reynolds.
Stephen King ei toetanud firmade ühinemist.
"Koondumine kahjustab konkurentsi. See on minu arusaam raamatuärist. Ja ma olen sellega tegelenud 50 aastat," ütles King.
### Response:
USA kohus: Penguin ei tohi osta kirjastusfirmat Simon & Schuster |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Buffalo võitu andis suure panuse Tage Thompson, kes viskas esmaspäevases mängus kolm väravat ning andis kolm resultatiivset söötu.
"Võita on alati hea tunne, eriti tulemusega 8:3. Mängisime üldiselt väga hea kohtumise ja muidugi on hea tunne, kui viskad ka ise väravaid," sõnas Thompson pärast matši. Lisaks temale on Buffalo tiimi ajaloos ühes mängus vähemalt kuus punkti kogunud veel viis mängijat, viimati juhtus see aastal 1993.
Teise järjestikuse võidu sai ka Los Angeles Kings, kes oli 5:1 üle St. Louis Bluesist, Carolina Hurricanes alistas karistusvisete järel 3:2 Washington Capitalsi. NHL-i läänekonverentsis on praegu parimaks meeskonnaks kümne mänguga 16 punkti kogunud Vegas Golden Knights, idas on sama palju punkte Boston Bruinsil. | Tage Thompson kogus Buffalo võidumängus kuus resultatiivsuspunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Buffalo võitu andis suure panuse Tage Thompson, kes viskas esmaspäevases mängus kolm väravat ning andis kolm resultatiivset söötu.
"Võita on alati hea tunne, eriti tulemusega 8:3. Mängisime üldiselt väga hea kohtumise ja muidugi on hea tunne, kui viskad ka ise väravaid," sõnas Thompson pärast matši. Lisaks temale on Buffalo tiimi ajaloos ühes mängus vähemalt kuus punkti kogunud veel viis mängijat, viimati juhtus see aastal 1993.
Teise järjestikuse võidu sai ka Los Angeles Kings, kes oli 5:1 üle St. Louis Bluesist, Carolina Hurricanes alistas karistusvisete järel 3:2 Washington Capitalsi. NHL-i läänekonverentsis on praegu parimaks meeskonnaks kümne mänguga 16 punkti kogunud Vegas Golden Knights, idas on sama palju punkte Boston Bruinsil.
### Response:
Tage Thompson kogus Buffalo võidumängus kuus resultatiivsuspunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui elektri hind suvel rekordeid lööma hakkas, avaldasid paljud veekeskused muret hüppeliselt kasvanud kulude pärast, sest kui kontorid saavad sisetemperatuuri langetada, siis jahe ujula ja külm basseinivesi jätaksid veekeskused ilmselt kiiresti külastajateta.
Nüüdseks kajastub kulude kasv ka hindades: paljud veekeskused on sügisel piletihindu tõstnud ja hinnakasv jääb keskmiselt kümne protsendi juurde.
Laulasmaa spaa tõstis piletihindu alates 17. oktoobrist ning veidi lühendati ka avamisaegu. Spaa tegevjuht Anne Mallene ütles ERR-ile, et varem nad tänavu hindu tõstnud ei ole ning praeguse sammu põhjuseks on üldine hinnatõus, ennekõike aga energiahinna kallinemine.
Perepileti hind jäi Laulasmaal samaks, üksikpiletite hind kasvas aga kümne protsendi võrra.
"Kõige rohkem mõjutab loomulikult elekter, sest augusti elektriarve oli 4,5 korda suurem kui eelmisel aastal, kuidagi väga suur miinus tuli sellest veekeskuses," tõdes Mallene.
Veekeskuse avamisaega pühapäevast neljapäevani lühendati tunni võrra, sest neil päevadel käib põhiosa kliente ujumas kohe pärast tööpäeva ning kella 21-22 vahel oli külastajaid nagunii vähe.
Spa Tours OÜ-le kuuluvad Tallinna Viimsi Spa, Atlantis Aquapark ja Ring Spa ning Grand Rose Spa hotell Kuressaares ja Meresuu spaahotell Narva-Jõesuus. Ettevõtte juhatuse liige Kalle Kuusik ütles, et neil on piletihind tõusnud keskmiselt viis kuni kümme protsenti, kuid perepiletite maksumust ei ole muutnud ka nemad.
"Oleme proovinud hoida perepiletite hindu võimalikult madalal, et ka paljulapselistel oleks võimalust tulla. Paljulapseliste perekaardiga saab veel eraldi soodustust nii Õismäe kui Viimsi spaas ning Meresuu ja Grand Rose spaas," lisas ta.
Viimsi spaas on hommikul kella 12-ni kaks sauna varasemast vähem avatud, kuid muid muudatusi pole energiasäästu nimel tehtud.
Rakvere Aqva Spa tõstis samuti tänavu sügisel hindu. Keskuse juhi Roman Kusma sõnul jäi hinnatõus alla 10 protsendi. Vee- ega õhutemperatuuri või avamisaegu nad muutnud ei ole.
"Hinnatõusu põhjuseks on ikka inflatsioon – energiahinnad, palgatõusud, kõik on tõusuteel," lausus ta. "Veekeskuse hinnatõus on vägagi energia kallinemisest tingitud, aga kui energia hind on tõusnud kordades, siis piletite hinda ei saa kordades tõsta. Pead jälgima, et inimesed ikkagi oleksid võimelised teenust tarbima."
Pärnus asuvate Estonia spaahotellide müügi- ja turundusosakonna juhi Kairi Jõekääru sõnul võtsid nad Medical hotelli spaakeskuses alates 1. oktoobrist kasutusele üldse uue hinnastamissüsteemi. Hind ei tõusnud kõigil kellaaegadel, aga muutus hinnastamise loogika. Näiteks ei ole enam eraldi hinda hommikusaunade ja ujumise jaoks, vaid hind on nädala sees 16 ja nädalavahetusel 24 eurot sõltumata kellaajast.
Ettevõte alles jälgib, kuidas kliendid selle vastu võtavad, sest muudatus on värske.
Samasse ketti kuuluva Estonia Resort hotelli spaakeskuses tõsteti Jõekääru sõnul veidi hindu juba suve teisel poolel.
Külastajaid kõrgem hind tagasi ei kohuta
Külastajate arvu kohta märkis Spa Tours OÜ esindaja, et nende spaades on see viimasel kahel kuul isegi kasvanud. Kalle Kuusik oletas, et pigem ei hakka inimesed üksi kodus sauna tegema, vaid soodsam on minna spaasse.
"Loodan, et rohkem hinnad ei tõuse," ütles ta tulevikust rääkides. "Räägitakse pigem hindade pidurdumisest ja loodetavasti see nii ka on, samamoodi on ka elektri hinnaga," sõnas ta.
Ka Laulasmaal ei ole hinnatõus seni spaakülastajate arvu mõjutanud. Mallene sõnul saavad inimesed aru, et see on paratamatu.
"Loodame, et läheb kergemaks. Praegu on raske meil kõigil – peredel, töökohtadel. Veekeskus on hästi energiamahukas, osa keskuseid on ka temperatuuri muutnud, nii basseinivees kui ka üldist, aga meie pole seda teinud ja meil on ikka tavabasseinis 28 ja lastebasseinis 32 kraadi, sellepärast meil pisikeste lastega käiakse," lisas Mallene.
Rakvere Aqva Spa juht märkis, et kuna äsja oli koolivaheaeg, ei saa selle järgi muutust hinnata, kuna vaheaegadel on inimesi alati palju, aga lähikuud näitavad hinnatõusu mõju selgemalt ja tõehetk saabub ilmselt uue aasta alguses. | Paljudes veekeskustes tõi sügis kaasa kallima piletihinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui elektri hind suvel rekordeid lööma hakkas, avaldasid paljud veekeskused muret hüppeliselt kasvanud kulude pärast, sest kui kontorid saavad sisetemperatuuri langetada, siis jahe ujula ja külm basseinivesi jätaksid veekeskused ilmselt kiiresti külastajateta.
Nüüdseks kajastub kulude kasv ka hindades: paljud veekeskused on sügisel piletihindu tõstnud ja hinnakasv jääb keskmiselt kümne protsendi juurde.
Laulasmaa spaa tõstis piletihindu alates 17. oktoobrist ning veidi lühendati ka avamisaegu. Spaa tegevjuht Anne Mallene ütles ERR-ile, et varem nad tänavu hindu tõstnud ei ole ning praeguse sammu põhjuseks on üldine hinnatõus, ennekõike aga energiahinna kallinemine.
Perepileti hind jäi Laulasmaal samaks, üksikpiletite hind kasvas aga kümne protsendi võrra.
"Kõige rohkem mõjutab loomulikult elekter, sest augusti elektriarve oli 4,5 korda suurem kui eelmisel aastal, kuidagi väga suur miinus tuli sellest veekeskuses," tõdes Mallene.
Veekeskuse avamisaega pühapäevast neljapäevani lühendati tunni võrra, sest neil päevadel käib põhiosa kliente ujumas kohe pärast tööpäeva ning kella 21-22 vahel oli külastajaid nagunii vähe.
Spa Tours OÜ-le kuuluvad Tallinna Viimsi Spa, Atlantis Aquapark ja Ring Spa ning Grand Rose Spa hotell Kuressaares ja Meresuu spaahotell Narva-Jõesuus. Ettevõtte juhatuse liige Kalle Kuusik ütles, et neil on piletihind tõusnud keskmiselt viis kuni kümme protsenti, kuid perepiletite maksumust ei ole muutnud ka nemad.
"Oleme proovinud hoida perepiletite hindu võimalikult madalal, et ka paljulapselistel oleks võimalust tulla. Paljulapseliste perekaardiga saab veel eraldi soodustust nii Õismäe kui Viimsi spaas ning Meresuu ja Grand Rose spaas," lisas ta.
Viimsi spaas on hommikul kella 12-ni kaks sauna varasemast vähem avatud, kuid muid muudatusi pole energiasäästu nimel tehtud.
Rakvere Aqva Spa tõstis samuti tänavu sügisel hindu. Keskuse juhi Roman Kusma sõnul jäi hinnatõus alla 10 protsendi. Vee- ega õhutemperatuuri või avamisaegu nad muutnud ei ole.
"Hinnatõusu põhjuseks on ikka inflatsioon – energiahinnad, palgatõusud, kõik on tõusuteel," lausus ta. "Veekeskuse hinnatõus on vägagi energia kallinemisest tingitud, aga kui energia hind on tõusnud kordades, siis piletite hinda ei saa kordades tõsta. Pead jälgima, et inimesed ikkagi oleksid võimelised teenust tarbima."
Pärnus asuvate Estonia spaahotellide müügi- ja turundusosakonna juhi Kairi Jõekääru sõnul võtsid nad Medical hotelli spaakeskuses alates 1. oktoobrist kasutusele üldse uue hinnastamissüsteemi. Hind ei tõusnud kõigil kellaaegadel, aga muutus hinnastamise loogika. Näiteks ei ole enam eraldi hinda hommikusaunade ja ujumise jaoks, vaid hind on nädala sees 16 ja nädalavahetusel 24 eurot sõltumata kellaajast.
Ettevõte alles jälgib, kuidas kliendid selle vastu võtavad, sest muudatus on värske.
Samasse ketti kuuluva Estonia Resort hotelli spaakeskuses tõsteti Jõekääru sõnul veidi hindu juba suve teisel poolel.
Külastajaid kõrgem hind tagasi ei kohuta
Külastajate arvu kohta märkis Spa Tours OÜ esindaja, et nende spaades on see viimasel kahel kuul isegi kasvanud. Kalle Kuusik oletas, et pigem ei hakka inimesed üksi kodus sauna tegema, vaid soodsam on minna spaasse.
"Loodan, et rohkem hinnad ei tõuse," ütles ta tulevikust rääkides. "Räägitakse pigem hindade pidurdumisest ja loodetavasti see nii ka on, samamoodi on ka elektri hinnaga," sõnas ta.
Ka Laulasmaal ei ole hinnatõus seni spaakülastajate arvu mõjutanud. Mallene sõnul saavad inimesed aru, et see on paratamatu.
"Loodame, et läheb kergemaks. Praegu on raske meil kõigil – peredel, töökohtadel. Veekeskus on hästi energiamahukas, osa keskuseid on ka temperatuuri muutnud, nii basseinivees kui ka üldist, aga meie pole seda teinud ja meil on ikka tavabasseinis 28 ja lastebasseinis 32 kraadi, sellepärast meil pisikeste lastega käiakse," lisas Mallene.
Rakvere Aqva Spa juht märkis, et kuna äsja oli koolivaheaeg, ei saa selle järgi muutust hinnata, kuna vaheaegadel on inimesi alati palju, aga lähikuud näitavad hinnatõusu mõju selgemalt ja tõehetk saabub ilmselt uue aasta alguses.
### Response:
Paljudes veekeskustes tõi sügis kaasa kallima piletihinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lepingu järgi on pooled läbirääkimiste käigus jõudnud kokkuleppele, et OÜ Kalasadama Kai (Kapitel Kinnisvara) kaasfinantseerib Kalasadama tänava, sealhulgas avalikult kasutatavate tehnorajatiste ja haljastuse ning tulevase Kalasadama basseini jalakäijate silla väljaehitamist. Haldusleping on aluseks sellele, et Kalasadama 5 ja 7 kinnistute kehtiv detailplaneering lõpuni viia.
"Plaane on igasuguseid, aga need on ideetasandil," ütles Kapitel Kinnisvara projektijuht Martin Rebane. "Detailplaneeringu kehtestamiseni on veel palju aega. Teeme detailplaneeringu lõpuni, siis vaatame. See pole meeletult suur projekt, see on ühe nurga korrastamine. Suurt ehitusõigust seal ei eksisteeri," sõnas Rebane. Peale detailplaneeringu lõpetamist on vaja välja kuulutada avalik arhitektuurikonkurss, mis määrab Rebase sõnul kõige enam, mis täpselt kinnistutele rajatakse. Suure tõenäosusega läheb ehitamise alguseni vähemalt viis aastat.
Varem Pro Kapitalile kuulunud kinnistu ostis Kapitel Kinnisvara ligi aasta tagasi. Praegu tegutseb kinnistul kalaturg, mida peab Tallinna linn.
2018. aastast pärineva detailplaneeringu seletuskirja järgi on Kalasadama tänav 7 kasutamise sihtotstarve ärimaa. Hoonete suurim lubatud arv krundil on üks, hoonete suurim lubatud hoonealune pindala on 1300 ruutmeetrit (maapealne) ja 680 ruutmeetrit (maa-alune). Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast on 11 meetrit ehk kuni kolm korrust. Parkimiskohad on kavandatud krundile maa-alusesse parklasse ning hoone mahus esimesel korrusel olevasse parklasse.
Kalasadama tänav 5 krundi kasutamise sihtotstarve on samuti ärimaa. Juurdepääs krundile on Kalasadama tänavalt. Kehtiva detailplaneeringu järgi sinna hoonet maapealset rajada pole lubatud, maa-alust ehituspinda on 2500 ruutmeetrit. See võimaldab kinnistule rajada vaid hästi madalat hoonestust. Parkimiskohad on kavandatud omale krundile maa-alusesse parklasse.
Detailplaneeringus on märge, et juhul kui detailplaneering viiakse ellu osaliselt ilma kaid rekonstrueerimata, siis tuleb krundi hoonestamisel tagada kallasrajal veeseaduse järgne vaba läbipääs alates olemasolevast veepiirist.
Kapitel Kinnisvara on arendamas kinnisvara ka teistel Kalasadama tänava kruntidel: Kalasadama 10 asuvale 10 000 ruutmeetri suurusele kinnistule kavandab ettevõte 200 toaga apartment-hotelli.
Kalasadama tänav Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR | Tallinna Kalaturuna tuntud kinnistule kerkib uus hoonestus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lepingu järgi on pooled läbirääkimiste käigus jõudnud kokkuleppele, et OÜ Kalasadama Kai (Kapitel Kinnisvara) kaasfinantseerib Kalasadama tänava, sealhulgas avalikult kasutatavate tehnorajatiste ja haljastuse ning tulevase Kalasadama basseini jalakäijate silla väljaehitamist. Haldusleping on aluseks sellele, et Kalasadama 5 ja 7 kinnistute kehtiv detailplaneering lõpuni viia.
"Plaane on igasuguseid, aga need on ideetasandil," ütles Kapitel Kinnisvara projektijuht Martin Rebane. "Detailplaneeringu kehtestamiseni on veel palju aega. Teeme detailplaneeringu lõpuni, siis vaatame. See pole meeletult suur projekt, see on ühe nurga korrastamine. Suurt ehitusõigust seal ei eksisteeri," sõnas Rebane. Peale detailplaneeringu lõpetamist on vaja välja kuulutada avalik arhitektuurikonkurss, mis määrab Rebase sõnul kõige enam, mis täpselt kinnistutele rajatakse. Suure tõenäosusega läheb ehitamise alguseni vähemalt viis aastat.
Varem Pro Kapitalile kuulunud kinnistu ostis Kapitel Kinnisvara ligi aasta tagasi. Praegu tegutseb kinnistul kalaturg, mida peab Tallinna linn.
2018. aastast pärineva detailplaneeringu seletuskirja järgi on Kalasadama tänav 7 kasutamise sihtotstarve ärimaa. Hoonete suurim lubatud arv krundil on üks, hoonete suurim lubatud hoonealune pindala on 1300 ruutmeetrit (maapealne) ja 680 ruutmeetrit (maa-alune). Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast on 11 meetrit ehk kuni kolm korrust. Parkimiskohad on kavandatud krundile maa-alusesse parklasse ning hoone mahus esimesel korrusel olevasse parklasse.
Kalasadama tänav 5 krundi kasutamise sihtotstarve on samuti ärimaa. Juurdepääs krundile on Kalasadama tänavalt. Kehtiva detailplaneeringu järgi sinna hoonet maapealset rajada pole lubatud, maa-alust ehituspinda on 2500 ruutmeetrit. See võimaldab kinnistule rajada vaid hästi madalat hoonestust. Parkimiskohad on kavandatud omale krundile maa-alusesse parklasse.
Detailplaneeringus on märge, et juhul kui detailplaneering viiakse ellu osaliselt ilma kaid rekonstrueerimata, siis tuleb krundi hoonestamisel tagada kallasrajal veeseaduse järgne vaba läbipääs alates olemasolevast veepiirist.
Kapitel Kinnisvara on arendamas kinnisvara ka teistel Kalasadama tänava kruntidel: Kalasadama 10 asuvale 10 000 ruutmeetri suurusele kinnistule kavandab ettevõte 200 toaga apartment-hotelli.
Kalasadama tänav Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
### Response:
Tallinna Kalaturuna tuntud kinnistule kerkib uus hoonestus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses mängus võttis Tartu kindla 3:0 (25:20, 25:20, 25:15) võidu. Korduskohtumine peetakse 2. novembril kell 17.30 Tartu Ülikooli spordihoones.
Selle paari võitja läheb poolfinaalis vastamisi Võru Barrus VK või Viljandi Võrkpalliklubiga, kes peavad oma veerandfinaali avamängu reedel, 4. novembril kell 19.30 ja kordusmängu 17. novembril Võrus.
Karikavõistlustel selgitatakse edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes, kui mõlemal on üks võit ja üks kaotus ning ka punktide arv sama, siis selgub edasipääseja kuldse geimiga.
Veerandfinaalpaarid:
Viljandi Võrkpalliklubi (esiliiga) – Barrus Võru VK
Tartu Bigbank – Eesti Maaülikool/Structura (esiliiga)
Tallinna Ülikool (esiliiga) – Selver/TalTech
Pärnu VK – AB Premium/Rae vald (esiliiga)
Karikafinaalid toimuvad traditsiooniliselt meestele ja naistele samal päeval, sel aastal 17. detsembril. Karikafinaalid peetakse meeste kahest finalistist eelmisel hooajal Eesti meistrivõistlused kõrgemal kohal lõpetanud võistkonna kodusaalis. | Tartu klubid selgitavad võrkpalli karikasarjas välja esimese poolfinalisti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses mängus võttis Tartu kindla 3:0 (25:20, 25:20, 25:15) võidu. Korduskohtumine peetakse 2. novembril kell 17.30 Tartu Ülikooli spordihoones.
Selle paari võitja läheb poolfinaalis vastamisi Võru Barrus VK või Viljandi Võrkpalliklubiga, kes peavad oma veerandfinaali avamängu reedel, 4. novembril kell 19.30 ja kordusmängu 17. novembril Võrus.
Karikavõistlustel selgitatakse edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes, kui mõlemal on üks võit ja üks kaotus ning ka punktide arv sama, siis selgub edasipääseja kuldse geimiga.
Veerandfinaalpaarid:
Viljandi Võrkpalliklubi (esiliiga) – Barrus Võru VK
Tartu Bigbank – Eesti Maaülikool/Structura (esiliiga)
Tallinna Ülikool (esiliiga) – Selver/TalTech
Pärnu VK – AB Premium/Rae vald (esiliiga)
Karikafinaalid toimuvad traditsiooniliselt meestele ja naistele samal päeval, sel aastal 17. detsembril. Karikafinaalid peetakse meeste kahest finalistist eelmisel hooajal Eesti meistrivõistlused kõrgemal kohal lõpetanud võistkonna kodusaalis.
### Response:
Tartu klubid selgitavad võrkpalli karikasarjas välja esimese poolfinalisti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Soovimata sekkuda europarlamendi otsusesse pean oluliseks, et saaksite oma valikut tehes olla võimalikult hästi informeeritud," seisab kirjas.
Kirjas juhitakse tähelepanu, et ajal, mil Eesti valitsus Pentus-Rosimannuse kandidatuuri heaks kiitis, oli ta valitsuse liige, kandes rahandusministri portfelli.
"Vastavalt Eesti seadustele on keelatud isikutel osaleda otsustusprotsessis, mis toovad neile isiklikku kasu. On selge, et Keit Pentus-Rosimannus on nimetatud keeldu rikkunud. Ta rikkus toimingupiirangu keeldu teadlikult, tahtlikult ja süsteemselt," kirjutab Helme.
Teiseks osutab Helme, et kontrollikoja liikmelt eeldatakse laitmatut mainet, kuid Keit Pentus-Rosimannus seda nõuet ei täida.
"Tema, tema abikaasa ja tema isa on seotud väga laialdast ühiskondlikku kõlapinda saanud kohtusaagaga, kus teda ja tema lähedasi süüdistati firma pankrotistumises, pankrotipesast ebaseaduslikult raha välja kantimises ning võlausaldajate teadlikus kahjustamises. Kohus kestis pikki aastaid, Keit Pentus-Rosimannus jäi osaliselt süüdi alamas astmes ja ringkonna astmes, kuid kõrgem kohtuaste saatis asja uuesti arutamiseks alamasse astmesse ning selleks ajaks olid mitmed asitõendid hävinenud," seisab kirjas.
"Väärib märkimist, et asitõendite kadumine ja hävitamine toimus riigiametites ajal, kui tema erakond oli võimul. Sellest hoolimata ilmnes kohtusaaga käigus äärmiselt inetuid fakte, muu hulgas oli Keit Pentus-Rosimannus seotud 200 000 euro sularaha kõrvaldamisega pankrotis firma arvetelt ning seotud fiktiivsete laenulepingute tagantjärgi vormistamisega, et sularaha eemaldamist varjata. On selge, et hoolimata pika kohtupidamise lõpus tehtud õigeksmõistvast otsusest ei ole Keit Pentus-Rosimannusel laitmatut mainet," märgib Helme.
Kolmanda aspektina toob kiri esile, et kontrollikoja liikmelt eeldatakse audiitori kogemust: "Keit Pentus-Rosimannus pole mitte kunagi mitte ühelgi moel töötanud audiitorina või auditeerimistegevusega seotud ametis," lisas Helme veel.
Korruptsioonivastase erikomisjoni liige Priit Sibul (Isamaa) ütles eelmise nädala neljapäeval, et komisjon saadab Euroopa Parlamendile Keit Pentus-Rosimannuse kontrollikotta nimetamise protsessi kirjeldava kirja siis, kui prokuratuur langetab otsuse algatada kriminaalmenetlus.
Keit Pentus-Rosimannuse kuulamine toimub Euroopa Parlamendis 8. novembril. | Mart Helme saatis Euroopa Parlamendile kirja Keit Pentus-Rosimannuse kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Soovimata sekkuda europarlamendi otsusesse pean oluliseks, et saaksite oma valikut tehes olla võimalikult hästi informeeritud," seisab kirjas.
Kirjas juhitakse tähelepanu, et ajal, mil Eesti valitsus Pentus-Rosimannuse kandidatuuri heaks kiitis, oli ta valitsuse liige, kandes rahandusministri portfelli.
"Vastavalt Eesti seadustele on keelatud isikutel osaleda otsustusprotsessis, mis toovad neile isiklikku kasu. On selge, et Keit Pentus-Rosimannus on nimetatud keeldu rikkunud. Ta rikkus toimingupiirangu keeldu teadlikult, tahtlikult ja süsteemselt," kirjutab Helme.
Teiseks osutab Helme, et kontrollikoja liikmelt eeldatakse laitmatut mainet, kuid Keit Pentus-Rosimannus seda nõuet ei täida.
"Tema, tema abikaasa ja tema isa on seotud väga laialdast ühiskondlikku kõlapinda saanud kohtusaagaga, kus teda ja tema lähedasi süüdistati firma pankrotistumises, pankrotipesast ebaseaduslikult raha välja kantimises ning võlausaldajate teadlikus kahjustamises. Kohus kestis pikki aastaid, Keit Pentus-Rosimannus jäi osaliselt süüdi alamas astmes ja ringkonna astmes, kuid kõrgem kohtuaste saatis asja uuesti arutamiseks alamasse astmesse ning selleks ajaks olid mitmed asitõendid hävinenud," seisab kirjas.
"Väärib märkimist, et asitõendite kadumine ja hävitamine toimus riigiametites ajal, kui tema erakond oli võimul. Sellest hoolimata ilmnes kohtusaaga käigus äärmiselt inetuid fakte, muu hulgas oli Keit Pentus-Rosimannus seotud 200 000 euro sularaha kõrvaldamisega pankrotis firma arvetelt ning seotud fiktiivsete laenulepingute tagantjärgi vormistamisega, et sularaha eemaldamist varjata. On selge, et hoolimata pika kohtupidamise lõpus tehtud õigeksmõistvast otsusest ei ole Keit Pentus-Rosimannusel laitmatut mainet," märgib Helme.
Kolmanda aspektina toob kiri esile, et kontrollikoja liikmelt eeldatakse audiitori kogemust: "Keit Pentus-Rosimannus pole mitte kunagi mitte ühelgi moel töötanud audiitorina või auditeerimistegevusega seotud ametis," lisas Helme veel.
Korruptsioonivastase erikomisjoni liige Priit Sibul (Isamaa) ütles eelmise nädala neljapäeval, et komisjon saadab Euroopa Parlamendile Keit Pentus-Rosimannuse kontrollikotta nimetamise protsessi kirjeldava kirja siis, kui prokuratuur langetab otsuse algatada kriminaalmenetlus.
Keit Pentus-Rosimannuse kuulamine toimub Euroopa Parlamendis 8. novembril.
### Response:
Mart Helme saatis Euroopa Parlamendile kirja Keit Pentus-Rosimannuse kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajaxi arvele jäi 20 vooru pikkusel hooajal 13 võitu, kolm viiki ja neli kaotust, kirjutab jalgpall.ee. Üks viikidest sündiski hooaja viimases mängus, kui vastamisi mindi kolmanda koha teeninud JK Tallinna Kalevi duubelnaiskonnaga. 2:2 seisuga lõppenud kohtumises löödi kummalisel kombel kõik neli väravat viieminutilise perioodi vältel: 21. minutil viis Ajaxi juhtima Naida Imanova, seejärel tõid Kalevi eduseisu tabloole Sandra-Henrica Saul ja Marian Jaarman ning 26. minutiks oli seis viigis, kui täpne oli Anželika Jotkina.
Naiste esiliigas oma debüüthooajal hõbemedalid teeninud Viimsi JK lõpetas hooaja 3:1 võiduga Jõhvi Phoenix ja JK Narva Transi ühendnaiskonna üle, kes lõpetas hooaja neljandal kohal. Liiga teine koht annab Viimsile võimaluse mängida naiste meistriliiga üleminekumänge, kus on vastaseks Põlva FC Lootos. Lisaks eelmainitud neljale naiskonnale lõpetas tabeli ülemises pooles ka FC Kuressaare, kes teenis viienda koha.
Liiga võitja Ajax teenis õiguse tõusta 2023. aastaks meistriliigasse, teise koha saavutanud Viimsi mängib üleminekumänge meistriliigas seitsmendal kohal lõpetanud Põlva FC Lootose vastu. Meistriliiga naiskondade duubelvõistkonnad kõrgemale tõusmisele ja üleminekumängudele ei konkureerinud.
Naiste esiliiga kuues koht kuulub Tallinna FC Flora duubelnaiskonnale. Neile järgnevad Tartu JK Tammeka II, Saku Sporting II ning viimase koha teenis Rakvere JK Tarvas.
Liiga suurimaks väravakütiks osutus tänavu 15. sünnipäeva tähistanud Ajaxi mängija Anželika Jotkina, kes lõi hooaja peale 31 väravat. Teise koha teenis 24 väravaga Kaili Lilles ning esikolmikusse kuulus 17 tabamusega ka Kätrin Välba. | Naiste esiliiga võitis Lasnamäe Ajax, võimalus kõrgemale tõusta ka Viimsil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajaxi arvele jäi 20 vooru pikkusel hooajal 13 võitu, kolm viiki ja neli kaotust, kirjutab jalgpall.ee. Üks viikidest sündiski hooaja viimases mängus, kui vastamisi mindi kolmanda koha teeninud JK Tallinna Kalevi duubelnaiskonnaga. 2:2 seisuga lõppenud kohtumises löödi kummalisel kombel kõik neli väravat viieminutilise perioodi vältel: 21. minutil viis Ajaxi juhtima Naida Imanova, seejärel tõid Kalevi eduseisu tabloole Sandra-Henrica Saul ja Marian Jaarman ning 26. minutiks oli seis viigis, kui täpne oli Anželika Jotkina.
Naiste esiliigas oma debüüthooajal hõbemedalid teeninud Viimsi JK lõpetas hooaja 3:1 võiduga Jõhvi Phoenix ja JK Narva Transi ühendnaiskonna üle, kes lõpetas hooaja neljandal kohal. Liiga teine koht annab Viimsile võimaluse mängida naiste meistriliiga üleminekumänge, kus on vastaseks Põlva FC Lootos. Lisaks eelmainitud neljale naiskonnale lõpetas tabeli ülemises pooles ka FC Kuressaare, kes teenis viienda koha.
Liiga võitja Ajax teenis õiguse tõusta 2023. aastaks meistriliigasse, teise koha saavutanud Viimsi mängib üleminekumänge meistriliigas seitsmendal kohal lõpetanud Põlva FC Lootose vastu. Meistriliiga naiskondade duubelvõistkonnad kõrgemale tõusmisele ja üleminekumängudele ei konkureerinud.
Naiste esiliiga kuues koht kuulub Tallinna FC Flora duubelnaiskonnale. Neile järgnevad Tartu JK Tammeka II, Saku Sporting II ning viimase koha teenis Rakvere JK Tarvas.
Liiga suurimaks väravakütiks osutus tänavu 15. sünnipäeva tähistanud Ajaxi mängija Anželika Jotkina, kes lõi hooaja peale 31 väravat. Teise koha teenis 24 väravaga Kaili Lilles ning esikolmikusse kuulus 17 tabamusega ka Kätrin Välba.
### Response:
Naiste esiliiga võitis Lasnamäe Ajax, võimalus kõrgemale tõusta ka Viimsil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ukraina, Türgi ja ÜRO delegatsioonid leppisid kokku laevade liikumises ning sellest teavitati Venemaa delegatsiooni," teatas teisipäeval ÜRO juhitav koordinatsioonikeskus.
Esmaspäeval asus Ukraina sadamatest teele 12 viljalaeva. Venemaa teatas laupäeval, et lõpetab droonirünnakute tõttu osalemise ÜRO vahendatud leppes.
BBC analüüsi järgi on alates viljakoridoride loomisest Mustal merel ehk 1. augustist Ukrainast laevadega viidud välja üle 8,6 miljoni tonni vilja ja muid toiduaineid. Samas on vaesematesse riikidesse sellest jõudnud alla 30 protsendi, rikastesse riikidesse aga 44 protsenti, selgus uuringust. | Kreml taandus viljaleppest, kuid veel kolm Ukraina laeva lahkusid sadamast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ukraina, Türgi ja ÜRO delegatsioonid leppisid kokku laevade liikumises ning sellest teavitati Venemaa delegatsiooni," teatas teisipäeval ÜRO juhitav koordinatsioonikeskus.
Esmaspäeval asus Ukraina sadamatest teele 12 viljalaeva. Venemaa teatas laupäeval, et lõpetab droonirünnakute tõttu osalemise ÜRO vahendatud leppes.
BBC analüüsi järgi on alates viljakoridoride loomisest Mustal merel ehk 1. augustist Ukrainast laevadega viidud välja üle 8,6 miljoni tonni vilja ja muid toiduaineid. Samas on vaesematesse riikidesse sellest jõudnud alla 30 protsendi, rikastesse riikidesse aga 44 protsenti, selgus uuringust.
### Response:
Kreml taandus viljaleppest, kuid veel kolm Ukraina laeva lahkusid sadamast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Takeoff sai kohaliku aja järgi kell pool kolm öösel surmavalt tulistada Houstonis asuvas keeglisaalis, kus tema ja tema bändikaaslane Quavo tol hetkel viibisid. Takeoff tunnistati surnuks sündmuskohal. Haavata said ka veel kaks teist inimest, kes toimetati haiglasse. Quavo vigastada ei saanud, vahendab The Guardian.
Hiphopitrio Migos moodustasid aastal 2008 kolm räpparit, kes tuntud eelkõige artistinimede Takeoff, Quavo ja Offset järgi. Kokku on nad välja andnud neli stuudioalbumit: "Yung Rich Nation" (2015), "Culture" (2017), "Culture II" (2018), "Culture III" (2021).
Mitmed väljaanded, sealhulgas Billboard on neid nimetanud oma põlvkonna üheks mõjukamaks räpigrupiks, märkides, et Migos on oma Põhja-Atlanta juurte peavoolu toomisega mõjutanud kogu Ameerika popkultuuri ja inglise keelt.
2022. aastal läks bänd väidetavalt Quavo ja Offseti vaheliste isiklike probleemide tõttu lahku ja Migosest olevat saanud pärast Offseti lahkumist hoopis duo. Tänavu oktoobris andsidki Quavo ja Takeoff ilma Offsetita välja albumi "Only Built for Infinity Links". | Suri räpitrio Migos liige Takeoff | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Takeoff sai kohaliku aja järgi kell pool kolm öösel surmavalt tulistada Houstonis asuvas keeglisaalis, kus tema ja tema bändikaaslane Quavo tol hetkel viibisid. Takeoff tunnistati surnuks sündmuskohal. Haavata said ka veel kaks teist inimest, kes toimetati haiglasse. Quavo vigastada ei saanud, vahendab The Guardian.
Hiphopitrio Migos moodustasid aastal 2008 kolm räpparit, kes tuntud eelkõige artistinimede Takeoff, Quavo ja Offset järgi. Kokku on nad välja andnud neli stuudioalbumit: "Yung Rich Nation" (2015), "Culture" (2017), "Culture II" (2018), "Culture III" (2021).
Mitmed väljaanded, sealhulgas Billboard on neid nimetanud oma põlvkonna üheks mõjukamaks räpigrupiks, märkides, et Migos on oma Põhja-Atlanta juurte peavoolu toomisega mõjutanud kogu Ameerika popkultuuri ja inglise keelt.
2022. aastal läks bänd väidetavalt Quavo ja Offseti vaheliste isiklike probleemide tõttu lahku ja Migosest olevat saanud pärast Offseti lahkumist hoopis duo. Tänavu oktoobris andsidki Quavo ja Takeoff ilma Offsetita välja albumi "Only Built for Infinity Links".
### Response:
Suri räpitrio Migos liige Takeoff |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti tagasid soodsa elektrihinna ja varustuskindluse fossiilkütused. Nüüd saame taskukohast energiat taastuvatest allikatest, kuid tootmisvõimsusi napib. Puuduse kompenseerimiseks vaatame aga jällegi hirmkallite fossiilkütuste poole. Nokk kinni, saba lahti.
Ka Venemaa sõda Ukraina vastu on näidanud, et hinna, keskkonna ja varustuskindluse vahelise tasakaalu saavutamiseks tuleb rohepööret kiirendada. Läbimõeldud elektritarbimine soosib nutikaid valikuid. Ja vastupidi. Vajame mõtteviisi muutust ning avatud lähenemist.
Eeldus tarkade teenuste läbimurdeks on Eestis olemas
Head energialahendust ei pane kasutaja tähelegi. Palju teist mõtleb kaugloetavate elektriarvestite peale, millega Eesti on täielikult kaetud? Enamik Euroopa riike on sellisest läbimurdest veel aastate kaugusel. Arvestitelt saadavad digiandmed teevad uues energiasüsteemis asu salvestitele, tarbimise juhtimisele ning targale elektrivõrgule. Igapäevaellu jõuavad need läbi loomulike ja mõistlike valikute. Esimene on kodune päikeseenergia.
Investeering päikesepaneelidesse tasub end ära ja juba järgmisel suvel võib Eestist saada päikeseenergiat eksportiv riik. Kui vaadata keskmise eramaja katusele plaanitava päikesepargi maksumust, siis see on sageli väiksem kui hoone ees seisva auto hind. Kusjuures erinevalt autost toodab päikeseelektrijaam 25 aasta jooksul positiivset rahavoogu.
Päikesepaneelide keskmine tasuvusaeg on kuni kümme aastat. Kui börsihind jääb kõrgele tasemele, võib see väikeelamu puhul olla isegi poole lühem. Lisaks kokkuhoiule lisavad päikesepaneelid kinnisvarale väärtust ning suurendavad hoone energiatõhusust.
Salvestite buum on vaid aja küsimus
Tehnoloogia kiire areng ning elektrihinna järsk kõikumine on salvestuslahendused teinud järgmiseks tõenäoliseks "hitiks". Kui suvel müüakse võrku palju päikeseenergiat, võib see ostuhinna väga alla viia. Siis on targem energiat salvestada ja kasutada oma tarbeks õhtusel ajal, kui elektrihind on kõrgem. Samuti saab öösiti odavat elektrit salvestada, et seda hommikusel tipptunnil tarbida. Energiaoptimeerija lahendus võimaldab kodust elektritootmist ja salvestamist juhtida nii, et toodetud roheenergia ja kliendikasu oleks maksimaalsed.
Salvestite rohkus hakkab lõpuks ka energiatarbimise tiputundidele positiivset mõju avaldama. Kui elekter on omast käest võtta, siis võrgust tuleva elektri tarbimine langeb ning seda vähem tuleb ülikalleid gaasielektrijaamu tööle panna (mis muidu tiputunde katavad).
Nagu päikesepaneelide, oleks ka salvestite puhul tarvis täiendavaid riiklikke toetusi. Samal ajal on tõsi seegi, et kümnete tuhandete inimeste jaoks jäävad nutikad ja rohelised lahendused veel kättesaamatuks. Seda nii hinna kui ka aastate 1960–1990 massehituse käigus ehitatud, ent nüüdseks amortiseerunud elamute tõttu (järgmise 30 aasta jooksul tuleb Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia järgi minimaalselt C-energiaklassini rekonstrueerida 14 000 korterelamut, neist 22 protsenti ehk üle 3000 juba 2030. aastaks).
Võimsad seadmed tuleb arukalt tööle panna
Peame olema tähelepanelikud, et praegust raha ei paigutataks üleeilsetesse lahendustesse. Soojustuse lisakiht ja nägus fassaad ei vii meid nutikale energiatõhususele lähemale.
Viimast on väga hästi mõistnud äriettevõtted. Ärihoonete küttesüsteem kasutab umbes 20–40 protsenti tarbitavast energiast, mõjutades oluliselt lõplikku elektrikulu. Kasutades kaasaegseid kütte- ja jahutussüsteeme, on võimalik energiat märkimisväärselt säästa. Näiteks vanemad boilerid töötavad maksimaalselt 80-protsendilise tõhususega, uutel boileritel on see näitaja 95 protsenti.
"On palju ettevõtteid, kellele edasi lükatud energiasäästu investeeringud praegu valusalt tunda annavad."
Suuri energiat tarbivaid või tootvaid seadmeid saab virtuaalse elektrijaamaga ühendada. See tähendab, et tark süsteem juhib seadmete koormust automaatselt ning võimaldab seeläbi kuludelt kokku hoida. Ka tänapäevased valgustusseadmed võivad olla kuni 40 protsenti säästlikumad, targalt programmeeritud ning juhitud. Need on lihtsad lahendused, mida saab kohe kasutusele võtta. On palju ettevõtteid, kellele edasi lükatud energiasäästu investeeringud praegu valusalt tunda annavad.
Meretuulepark võimaldab rohepöörde läbi viia kõige kiiremini
Nagu alguseski öeldud, on lahendused suuresti olemas. Elektri rohepöördeks on vaja vaid ühte meretuuleparki ja veel umbes 120 maismaatuulikut. Seda on ju vähe.
Paljud neist projektidest on juba töös: Enefit Greeni Purtse hübriidparki ehitatakse, ettevalmistamisel on Sopi ja Tootsi tuuleenergeetika ala, samuti on arenduses Risti, Põlendma, Siiraku ja teised tuulepargid ning Liivi lahe meretuulepark. Ilma meretuulepargita tuleks maismaale tuulikuid rajada üle 300, mis on juba oluliselt keerulisem ülesanne.
Täielikult taastuvenergial põhinev elektritootmine võiks olla Eesti järgmine edulugu. Selle õnnestumiseks vajame ühiskondlikku kokkulepet, mis väljendub konkreetsetes sammudes: kiirem lubade taotlemine, riigile ja investorile kasulik tulustabiliseerimise süsteem, toetus kaasrahastuse taotlemisel ning elektrivõrgu arendamine.
Tänu kirjeldatud nutikatele ja rohelistele lahendustele teevad 55 protsenti rohepöördest ära tarbijad. Selle aluseks on targad energiavalikud ning usaldus lasta teenusepakkujatel oma nutikaid seadmeid tulusalt ja turvaliselt juhtida.
Riik saab tarkade lahenduste läbimurdeks anda vajaliku müksu
Ühel või teisel moel on riik tarbijate rohepööret aastate jooksul toetanud. Esimesena meenuvad päikeseelektrijaamde ja elektriautode toetusmeetmed. Taskukohase hinna ja võimalikult ulatusliku ühiskondliku mõju saavutamiseks tuleks edaspidi rohelise elektri tootmise või emissioonivaba autosõidu toetamise lisatingimuseks seada nende kasutamise läbi nutikate energiajuhtimislahenduste.
Elektriautode puhul on see tark laadimine, mis võimaldab leevendada tarbimistippe, soodustada roheelektri laadimist ja vähendada kulusid. Roheenergia tootmisel tuleks soodustada salvestite soetamist, mida koos päikesepaneelidega samuti võimalik vastu elektribörsi nutikalt juhtida.
Eesti ei ole nii rikas, et teha rumalaid otsuseid. Seetõttu ei tohi taastuvenergia investeeringuid edasi lükata. Meie siht on taastuvenergia tootmisega 2030. aastaks kogu Eesti elektritarbimine ära katta, et elektrienergia oleks taskukohane, roheline ja kättesaadav. | Margus Vals: energia peab olema taskukohane, roheline ja kättesaadav | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti tagasid soodsa elektrihinna ja varustuskindluse fossiilkütused. Nüüd saame taskukohast energiat taastuvatest allikatest, kuid tootmisvõimsusi napib. Puuduse kompenseerimiseks vaatame aga jällegi hirmkallite fossiilkütuste poole. Nokk kinni, saba lahti.
Ka Venemaa sõda Ukraina vastu on näidanud, et hinna, keskkonna ja varustuskindluse vahelise tasakaalu saavutamiseks tuleb rohepööret kiirendada. Läbimõeldud elektritarbimine soosib nutikaid valikuid. Ja vastupidi. Vajame mõtteviisi muutust ning avatud lähenemist.
Eeldus tarkade teenuste läbimurdeks on Eestis olemas
Head energialahendust ei pane kasutaja tähelegi. Palju teist mõtleb kaugloetavate elektriarvestite peale, millega Eesti on täielikult kaetud? Enamik Euroopa riike on sellisest läbimurdest veel aastate kaugusel. Arvestitelt saadavad digiandmed teevad uues energiasüsteemis asu salvestitele, tarbimise juhtimisele ning targale elektrivõrgule. Igapäevaellu jõuavad need läbi loomulike ja mõistlike valikute. Esimene on kodune päikeseenergia.
Investeering päikesepaneelidesse tasub end ära ja juba järgmisel suvel võib Eestist saada päikeseenergiat eksportiv riik. Kui vaadata keskmise eramaja katusele plaanitava päikesepargi maksumust, siis see on sageli väiksem kui hoone ees seisva auto hind. Kusjuures erinevalt autost toodab päikeseelektrijaam 25 aasta jooksul positiivset rahavoogu.
Päikesepaneelide keskmine tasuvusaeg on kuni kümme aastat. Kui börsihind jääb kõrgele tasemele, võib see väikeelamu puhul olla isegi poole lühem. Lisaks kokkuhoiule lisavad päikesepaneelid kinnisvarale väärtust ning suurendavad hoone energiatõhusust.
Salvestite buum on vaid aja küsimus
Tehnoloogia kiire areng ning elektrihinna järsk kõikumine on salvestuslahendused teinud järgmiseks tõenäoliseks "hitiks". Kui suvel müüakse võrku palju päikeseenergiat, võib see ostuhinna väga alla viia. Siis on targem energiat salvestada ja kasutada oma tarbeks õhtusel ajal, kui elektrihind on kõrgem. Samuti saab öösiti odavat elektrit salvestada, et seda hommikusel tipptunnil tarbida. Energiaoptimeerija lahendus võimaldab kodust elektritootmist ja salvestamist juhtida nii, et toodetud roheenergia ja kliendikasu oleks maksimaalsed.
Salvestite rohkus hakkab lõpuks ka energiatarbimise tiputundidele positiivset mõju avaldama. Kui elekter on omast käest võtta, siis võrgust tuleva elektri tarbimine langeb ning seda vähem tuleb ülikalleid gaasielektrijaamu tööle panna (mis muidu tiputunde katavad).
Nagu päikesepaneelide, oleks ka salvestite puhul tarvis täiendavaid riiklikke toetusi. Samal ajal on tõsi seegi, et kümnete tuhandete inimeste jaoks jäävad nutikad ja rohelised lahendused veel kättesaamatuks. Seda nii hinna kui ka aastate 1960–1990 massehituse käigus ehitatud, ent nüüdseks amortiseerunud elamute tõttu (järgmise 30 aasta jooksul tuleb Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia järgi minimaalselt C-energiaklassini rekonstrueerida 14 000 korterelamut, neist 22 protsenti ehk üle 3000 juba 2030. aastaks).
Võimsad seadmed tuleb arukalt tööle panna
Peame olema tähelepanelikud, et praegust raha ei paigutataks üleeilsetesse lahendustesse. Soojustuse lisakiht ja nägus fassaad ei vii meid nutikale energiatõhususele lähemale.
Viimast on väga hästi mõistnud äriettevõtted. Ärihoonete küttesüsteem kasutab umbes 20–40 protsenti tarbitavast energiast, mõjutades oluliselt lõplikku elektrikulu. Kasutades kaasaegseid kütte- ja jahutussüsteeme, on võimalik energiat märkimisväärselt säästa. Näiteks vanemad boilerid töötavad maksimaalselt 80-protsendilise tõhususega, uutel boileritel on see näitaja 95 protsenti.
"On palju ettevõtteid, kellele edasi lükatud energiasäästu investeeringud praegu valusalt tunda annavad."
Suuri energiat tarbivaid või tootvaid seadmeid saab virtuaalse elektrijaamaga ühendada. See tähendab, et tark süsteem juhib seadmete koormust automaatselt ning võimaldab seeläbi kuludelt kokku hoida. Ka tänapäevased valgustusseadmed võivad olla kuni 40 protsenti säästlikumad, targalt programmeeritud ning juhitud. Need on lihtsad lahendused, mida saab kohe kasutusele võtta. On palju ettevõtteid, kellele edasi lükatud energiasäästu investeeringud praegu valusalt tunda annavad.
Meretuulepark võimaldab rohepöörde läbi viia kõige kiiremini
Nagu alguseski öeldud, on lahendused suuresti olemas. Elektri rohepöördeks on vaja vaid ühte meretuuleparki ja veel umbes 120 maismaatuulikut. Seda on ju vähe.
Paljud neist projektidest on juba töös: Enefit Greeni Purtse hübriidparki ehitatakse, ettevalmistamisel on Sopi ja Tootsi tuuleenergeetika ala, samuti on arenduses Risti, Põlendma, Siiraku ja teised tuulepargid ning Liivi lahe meretuulepark. Ilma meretuulepargita tuleks maismaale tuulikuid rajada üle 300, mis on juba oluliselt keerulisem ülesanne.
Täielikult taastuvenergial põhinev elektritootmine võiks olla Eesti järgmine edulugu. Selle õnnestumiseks vajame ühiskondlikku kokkulepet, mis väljendub konkreetsetes sammudes: kiirem lubade taotlemine, riigile ja investorile kasulik tulustabiliseerimise süsteem, toetus kaasrahastuse taotlemisel ning elektrivõrgu arendamine.
Tänu kirjeldatud nutikatele ja rohelistele lahendustele teevad 55 protsenti rohepöördest ära tarbijad. Selle aluseks on targad energiavalikud ning usaldus lasta teenusepakkujatel oma nutikaid seadmeid tulusalt ja turvaliselt juhtida.
Riik saab tarkade lahenduste läbimurdeks anda vajaliku müksu
Ühel või teisel moel on riik tarbijate rohepööret aastate jooksul toetanud. Esimesena meenuvad päikeseelektrijaamde ja elektriautode toetusmeetmed. Taskukohase hinna ja võimalikult ulatusliku ühiskondliku mõju saavutamiseks tuleks edaspidi rohelise elektri tootmise või emissioonivaba autosõidu toetamise lisatingimuseks seada nende kasutamise läbi nutikate energiajuhtimislahenduste.
Elektriautode puhul on see tark laadimine, mis võimaldab leevendada tarbimistippe, soodustada roheelektri laadimist ja vähendada kulusid. Roheenergia tootmisel tuleks soodustada salvestite soetamist, mida koos päikesepaneelidega samuti võimalik vastu elektribörsi nutikalt juhtida.
Eesti ei ole nii rikas, et teha rumalaid otsuseid. Seetõttu ei tohi taastuvenergia investeeringuid edasi lükata. Meie siht on taastuvenergia tootmisega 2030. aastaks kogu Eesti elektritarbimine ära katta, et elektrienergia oleks taskukohane, roheline ja kättesaadav.
### Response:
Margus Vals: energia peab olema taskukohane, roheline ja kättesaadav |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pariisi Mastersi järel sportlaskarjääri lõpetav kunagine maailma kuues reket kohtus avaringis endise maailma esinumbri Andy Murrayga ning jäi šotlase vastu 4:6, 3:5 kaotusseisu, suutis raskes olukorras olles aga kaks korda järjest murda ning otsustavas setis võita.
Simon teenis ATP karussellis oma 20 aastat kestnud karjääri 503. võidu, mis oli Murray vastu 19. mängus alles kolmas ning läheb teises ringis vastamisi üheksandana paigutatud ameeriklase Taylor Fritziga.
"See oli hullumeelne mäng - olin kogu kohtumise kaotusseisus," rääkis 37-aastane maailma edetabeli 188. reket. "Teises setis tundsin seisul 3:4 emotsioonide tulva. Sel hetkel oli mul raske servida ja ta suutis murda. Pärast seda andsin endast igas geimis kõik ja kuigi mul oli füüsiliselt raske, oli raske ka temal. Tahtsin seda võitu väga."
Asetusega mängijatest sai avaringis üllatuskaotuse itaallane Jannik Sinner (ATP 12.), kes jäi veidi enam kui tunniga 2:6, 3:6 alla šveitslasele Marc-Andrea Hüslerile (ATP 61.). 15. asetusega horvaat Marin Cilic kaotas 4:6, 4:6 itaallasele Lorenzo Musettile. | Simon tuli karjääri viimasel turniiril Murray vastu välja raskest seisust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pariisi Mastersi järel sportlaskarjääri lõpetav kunagine maailma kuues reket kohtus avaringis endise maailma esinumbri Andy Murrayga ning jäi šotlase vastu 4:6, 3:5 kaotusseisu, suutis raskes olukorras olles aga kaks korda järjest murda ning otsustavas setis võita.
Simon teenis ATP karussellis oma 20 aastat kestnud karjääri 503. võidu, mis oli Murray vastu 19. mängus alles kolmas ning läheb teises ringis vastamisi üheksandana paigutatud ameeriklase Taylor Fritziga.
"See oli hullumeelne mäng - olin kogu kohtumise kaotusseisus," rääkis 37-aastane maailma edetabeli 188. reket. "Teises setis tundsin seisul 3:4 emotsioonide tulva. Sel hetkel oli mul raske servida ja ta suutis murda. Pärast seda andsin endast igas geimis kõik ja kuigi mul oli füüsiliselt raske, oli raske ka temal. Tahtsin seda võitu väga."
Asetusega mängijatest sai avaringis üllatuskaotuse itaallane Jannik Sinner (ATP 12.), kes jäi veidi enam kui tunniga 2:6, 3:6 alla šveitslasele Marc-Andrea Hüslerile (ATP 61.). 15. asetusega horvaat Marin Cilic kaotas 4:6, 4:6 itaallasele Lorenzo Musettile.
### Response:
Simon tuli karjääri viimasel turniiril Murray vastu välja raskest seisust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PISA-testide järgi on Soome haridussüsteem üks maailma parimaid. Samas toob Helsingin Sanomat välja, et parim tulemus saavutati 2006. aastal ning sest saati on tulemused pidevalt kehvemaks läinud.
PISA-testidega uuritakse põhikooli lõpetavate või äsja põhikooli lõpetanud 15-aastaste noorte lugemisoskust ning teadmisi ja oskuseid matemaatikas ning loodusainetes.
Noori hinnatakse iga kolme aasta tagant.
Seejuures matemaatikas ning loodusteadustes on tulemused kehvemad kõikide gruppide seas, sh langenud on isegi parimate tulemuste tase.
Lehe hinnangul võib väita, et kui 2006. aastal testitud noored olid keskmiselt üheksanda klassi õpilaste tasemel, siis 2018. aastal kaheksandike tasemel.
Viimane PISA-testi voor tehti sel aastal ning tõenäoliselt ei ole trend paranenud, hindab leht. Tulemused selguvad järgmise aasta detsembris.
Peale PISA on tulemuste halvemaks muutumist näha olnud ka teistes Soomes tehtud testides.
Helsingi Ülikooli teadlased tegid Vantaas 2010. aastal oskuste testi, kus analüüsiti nii õpilaste matemaatilist ja verbaalset arutluskäiku kui ka teadmisi ajaloost.
Tollal testitud üheksandike tulemused olid igal alal selgelt nõrgemad kui 2004. aastal, mil eelmine kord samu asja testiti.
Samuti näitas oskuste langust Soome üleriikliku Hariduse Hindamiskeskuse vastav hindamine, millest selgus oskuste languse peatumine.
Leht rõhutab, et testide kohaselt on oskuste halvenemine peatunud, kuid viimati mõõdetud oskused on siiski halvemad kui 21. sajandi alguses.
Oskuste halvenemise põhjus pole teada, kuid neid võib olla mitu
Tõenäoliselt ei ole teadlaste hinnangul õpikriisil ainult üks põhjus, vaid mitu põhjust. Helsingin Sanomat rõhutab, et keskmise tulemuse halvenemises ei saa süüdi olla ka immigratsioon, kuna testitulemused on üldiselt kehvemad kõigil.
Soome PISA-uuringu riikliku teadusdirektori Arto Ahoneni sõnul on Soomes immigrantide järeltulijad vaid viis-kuus protsenti õpilastest.
Testitulemuste halvemaks muutumine tulenes pigem laiemast trendist, mille mõju hakkas avalduma aastatel 2006 kuni 2010.
Leht rõhutab, et sel ajal hakkas kiiresti kasvama interneti ning sotsiaalmeedia kasutamine ning need hakkasid noorte jaoks infoallikana võistlema, ütles Tampere Ülikooli haridusteaduste professor Mari-Pauliina Vainikainen.
Vainikainen toob välja, et olukorras, kus info on internetis laialdaselt saadaval, võivad lapsed ja noored küsida, miks koolist saadavat infot vaja on.
Ka Soome haridusteadlane Pasi Sahlberg omistab osa muudatusest nutiseadmetele. Praegu Austraalia Southern Crossi professorina töötav Sahlberg tuletab meelde, et õpilaste testitulemused on üldiselt kehvemaks läinud mitmes tööstusriigis, mitte ainult Soomes.
Kõiki neid riike ilmestab digitaalsete seadmete revolutsioon.
Sahlbergi sõnul on tõenäoline, kuid raske on kontrollida, et digiseadmete ja eriti nutitelefonide kasutamine on vähendanud enamiku noorte õppimisvõimet ning muutnud suhtumist õppimisse laiemalt.
Leht toob välja, et digiseadmete suurem levik võib selgitada ka asjaolu, miks PISA-testides on oma kohti kaotanud eelkõige poisid.
Poiste testitulemused on erinevalt tüdrukutest rohkem polariseeritud. Kui varem oli poiste seas rohkem keskmikke, siis nüüd on poisid pigem ainult kas nõrgemad või testitulemuste tipus, ütles Ahonen.
Samuti toob Ahonen välja, et hääbumas on vabal ajal lugemisharjumus. See mõjutab samuti rohkem poisse kui tüdrukuid, kuna digisisu konkureerib lugemisega.
Sarnased trendid on näha ka Austraalias ja Kanadas.
Ka õpetamismeetodite muutus ja poiste vähesem motivatsioon on tegurid
Soome riikliku hindamiskeskuse Karvi juhtivekspert Jari Metsämuuronen on matemaatikaoskuste vähenemise puhul spekuleerinud, et põhjus võib olla õpetamise muutuses.
Kuna rohkem on pandud rõhku info otsimisele, mitte selle päheõppimisele.
Metsämuuronen arutles, et madalamate tulemustega õpilastel võis tekkida arusaam, et matemaatikas ei pea enam valemeid pähe õppima ning seetõttu muutus ka lihtsamate testülesannete täitmine aeglasemaks ning raskemaks.
Artikli lõpus tuuakse välja, et kuna Soome koolisüsteem on ühtlasema kvaliteediga kui teistes riikides, mõjutab testitulemusi vähem laste perekondlik taust.
Viimasel PISA oskuste testimisel selgus aga, et ainult põhikoolihariduse omandanud vanemate laste koolitulemused on drastiliselt kehvemaks muutunud ning perekondliku tausta tähtsus näis olevat suurenenud.
Samas kärbiti Soomes eriharidusele mõeldud raha 2008. aasta finantskriisi ajal ning see võib osas omavalitsustes siiani mõju avaldada.
Lõpuks võib testitulemusi mõjutada ka testitavate motivatsioonipuudus. Erinevalt koolihinnetest ei mõjuta PISA-testis hea tulemuse saavutamine õpilase edasiõppimisvõimalusi kuidagimoodi.
Vainikaineni sõnul võib see selgitada just osa poiste kehvemaid testitulemusi, kuna poisid kipuvad keskmiselt kiiremini alla andma. | HS: Soome PISA-testide tulemuste langus võib olla tingitud nutiseadmetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PISA-testide järgi on Soome haridussüsteem üks maailma parimaid. Samas toob Helsingin Sanomat välja, et parim tulemus saavutati 2006. aastal ning sest saati on tulemused pidevalt kehvemaks läinud.
PISA-testidega uuritakse põhikooli lõpetavate või äsja põhikooli lõpetanud 15-aastaste noorte lugemisoskust ning teadmisi ja oskuseid matemaatikas ning loodusainetes.
Noori hinnatakse iga kolme aasta tagant.
Seejuures matemaatikas ning loodusteadustes on tulemused kehvemad kõikide gruppide seas, sh langenud on isegi parimate tulemuste tase.
Lehe hinnangul võib väita, et kui 2006. aastal testitud noored olid keskmiselt üheksanda klassi õpilaste tasemel, siis 2018. aastal kaheksandike tasemel.
Viimane PISA-testi voor tehti sel aastal ning tõenäoliselt ei ole trend paranenud, hindab leht. Tulemused selguvad järgmise aasta detsembris.
Peale PISA on tulemuste halvemaks muutumist näha olnud ka teistes Soomes tehtud testides.
Helsingi Ülikooli teadlased tegid Vantaas 2010. aastal oskuste testi, kus analüüsiti nii õpilaste matemaatilist ja verbaalset arutluskäiku kui ka teadmisi ajaloost.
Tollal testitud üheksandike tulemused olid igal alal selgelt nõrgemad kui 2004. aastal, mil eelmine kord samu asja testiti.
Samuti näitas oskuste langust Soome üleriikliku Hariduse Hindamiskeskuse vastav hindamine, millest selgus oskuste languse peatumine.
Leht rõhutab, et testide kohaselt on oskuste halvenemine peatunud, kuid viimati mõõdetud oskused on siiski halvemad kui 21. sajandi alguses.
Oskuste halvenemise põhjus pole teada, kuid neid võib olla mitu
Tõenäoliselt ei ole teadlaste hinnangul õpikriisil ainult üks põhjus, vaid mitu põhjust. Helsingin Sanomat rõhutab, et keskmise tulemuse halvenemises ei saa süüdi olla ka immigratsioon, kuna testitulemused on üldiselt kehvemad kõigil.
Soome PISA-uuringu riikliku teadusdirektori Arto Ahoneni sõnul on Soomes immigrantide järeltulijad vaid viis-kuus protsenti õpilastest.
Testitulemuste halvemaks muutumine tulenes pigem laiemast trendist, mille mõju hakkas avalduma aastatel 2006 kuni 2010.
Leht rõhutab, et sel ajal hakkas kiiresti kasvama interneti ning sotsiaalmeedia kasutamine ning need hakkasid noorte jaoks infoallikana võistlema, ütles Tampere Ülikooli haridusteaduste professor Mari-Pauliina Vainikainen.
Vainikainen toob välja, et olukorras, kus info on internetis laialdaselt saadaval, võivad lapsed ja noored küsida, miks koolist saadavat infot vaja on.
Ka Soome haridusteadlane Pasi Sahlberg omistab osa muudatusest nutiseadmetele. Praegu Austraalia Southern Crossi professorina töötav Sahlberg tuletab meelde, et õpilaste testitulemused on üldiselt kehvemaks läinud mitmes tööstusriigis, mitte ainult Soomes.
Kõiki neid riike ilmestab digitaalsete seadmete revolutsioon.
Sahlbergi sõnul on tõenäoline, kuid raske on kontrollida, et digiseadmete ja eriti nutitelefonide kasutamine on vähendanud enamiku noorte õppimisvõimet ning muutnud suhtumist õppimisse laiemalt.
Leht toob välja, et digiseadmete suurem levik võib selgitada ka asjaolu, miks PISA-testides on oma kohti kaotanud eelkõige poisid.
Poiste testitulemused on erinevalt tüdrukutest rohkem polariseeritud. Kui varem oli poiste seas rohkem keskmikke, siis nüüd on poisid pigem ainult kas nõrgemad või testitulemuste tipus, ütles Ahonen.
Samuti toob Ahonen välja, et hääbumas on vabal ajal lugemisharjumus. See mõjutab samuti rohkem poisse kui tüdrukuid, kuna digisisu konkureerib lugemisega.
Sarnased trendid on näha ka Austraalias ja Kanadas.
Ka õpetamismeetodite muutus ja poiste vähesem motivatsioon on tegurid
Soome riikliku hindamiskeskuse Karvi juhtivekspert Jari Metsämuuronen on matemaatikaoskuste vähenemise puhul spekuleerinud, et põhjus võib olla õpetamise muutuses.
Kuna rohkem on pandud rõhku info otsimisele, mitte selle päheõppimisele.
Metsämuuronen arutles, et madalamate tulemustega õpilastel võis tekkida arusaam, et matemaatikas ei pea enam valemeid pähe õppima ning seetõttu muutus ka lihtsamate testülesannete täitmine aeglasemaks ning raskemaks.
Artikli lõpus tuuakse välja, et kuna Soome koolisüsteem on ühtlasema kvaliteediga kui teistes riikides, mõjutab testitulemusi vähem laste perekondlik taust.
Viimasel PISA oskuste testimisel selgus aga, et ainult põhikoolihariduse omandanud vanemate laste koolitulemused on drastiliselt kehvemaks muutunud ning perekondliku tausta tähtsus näis olevat suurenenud.
Samas kärbiti Soomes eriharidusele mõeldud raha 2008. aasta finantskriisi ajal ning see võib osas omavalitsustes siiani mõju avaldada.
Lõpuks võib testitulemusi mõjutada ka testitavate motivatsioonipuudus. Erinevalt koolihinnetest ei mõjuta PISA-testis hea tulemuse saavutamine õpilase edasiõppimisvõimalusi kuidagimoodi.
Vainikaineni sõnul võib see selgitada just osa poiste kehvemaid testitulemusi, kuna poisid kipuvad keskmiselt kiiremini alla andma.
### Response:
HS: Soome PISA-testide tulemuste langus võib olla tingitud nutiseadmetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavune Tartu Maratoni spordiaasta algas tänu ilusale talvele mõistagi suusaradadel. Enne Tartu Maratoni said osalejad panna end proovile Avatud Raja ja Teatemaratoni sõitudel ning nädal hiljem suusatasid Tähtveres lapsed ning Otepää-Elva vahelisel trassil täiskasvanud. Lisaks sai talvisel laulupeol lüüa kaasa virtuaalselt endale sobival ajal ja kohas. Ilus talv andis suusaindu ja kokku oli Tartu Maratonil osalejaid 5981.
Maikuus ootasid oma järge Heateo Jooks ja Tartu Maastikumaraton. Heateo jooksul osales 473 inimest ning koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga koguti laste teraapiatundide läbi viimiseks pea 7000 eurot. Maastikumaraton osutus sel aastal väga populaarseks just laste seas. Kokku oli neid pea 2500, sealjuures täiskasvanuid natukene üle 2000. Kui lüüa kokku virtuaalselt ja reaalselt osalenud inimeste arvud, saame 4516.
Mai lõpus said ratturid paari aastase vahe järel taas päriselt kokku Tartu Rattarallil. Reaalselt toimunud üritustel pedaalis pea 3500 last ja täiskasvanut ning kaugosalusega ühines veel üle 1100 rattasõbra. Kokku tegi rattaralli kaasa 4609 inimest.
Järgmisena oli kavas Tartu Rattamaraton, mis algas laupäeval lastesõitudega ning pühapäeval toimus rattasõit Otepäält-Elvasse. Programmilistest üritustest võttis osa 4561 ratturit ning virtuaalseid osalejaid oli 799, mis teeb kogusummaks 5360.
Oktoobri algus oli jooksusündmuste päralt ning ilusa sissejuhatuse tegi reedene Friday Night Run, kus osales pea 1300 ööjooksjat. Kena punkti hooajale pani Tartu Linnamaton, kus reaalsete ja virtuaalsete osalemistega tuli kokku üle 5600 jooksja.
Klubi Tartu Maratoni ürituste projektijuhi Oliver Kivimäe sõnul oli hea üllatus sel aastal laste suur osavõtt, mida oli eriti näha Tartu Linnamaratoni puhul. "Väga hea meel on, et lapsi oli näiteks linnamaratonil kokku pea 3000. Ka teistel üritustel on laste osalemine tõusuteel, mis on ainult positiivne, sest laste liikumisharjumused on uuringute põhjal kahjuks üsna kehvad ning loodetavasti on meil võimalus seda muuta," selgitab Kivimäe.
Klubi Tartu Maratoni ürituste peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul saab hooajaga rahule jääda, kuid alati saaks paremini. "Koroona-aastad on kahjuks siiski muutnud inimeste liikumisharjumusi ja seda mitte väga positiivses võtmes. On hea meel näha, et see on vaikselt muutumas, kuid kindlasti võiks seis veel parem olla," räägib Kelk. Ta rõhutab, et üldises pildis ongi spordiürituste puhul suurim roll motiveerida inimesi regulaarselt liikuma. "Seda on näidanud ka meie osalejaküsitlused, et spordiüritustele registreerimine annab motivatsiooni, et end järjepidevalt liigutada. Tahaksime muuta mõtteviisi, et alati peab tegema üha parema ja parema tulemuse, sest ei pea. Oluline on minna ja sportida värskes õhus ning teha seda regulaarselt," märgib ta.
Tartu Maratoni ürituste uus hooaeg saab alguse veebruaris toimuva Tartu Teatemaratoni ja Avatud Raja sõitudega, millele järgneb 49. Tartu Maraton koos lastesõitudega. Samuti on jätkuvalt võimalik osaleda virtuaalselt kõigil viiel üritusel. | Tartu Maratoni spordiüritused koguvad populaarsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavune Tartu Maratoni spordiaasta algas tänu ilusale talvele mõistagi suusaradadel. Enne Tartu Maratoni said osalejad panna end proovile Avatud Raja ja Teatemaratoni sõitudel ning nädal hiljem suusatasid Tähtveres lapsed ning Otepää-Elva vahelisel trassil täiskasvanud. Lisaks sai talvisel laulupeol lüüa kaasa virtuaalselt endale sobival ajal ja kohas. Ilus talv andis suusaindu ja kokku oli Tartu Maratonil osalejaid 5981.
Maikuus ootasid oma järge Heateo Jooks ja Tartu Maastikumaraton. Heateo jooksul osales 473 inimest ning koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga koguti laste teraapiatundide läbi viimiseks pea 7000 eurot. Maastikumaraton osutus sel aastal väga populaarseks just laste seas. Kokku oli neid pea 2500, sealjuures täiskasvanuid natukene üle 2000. Kui lüüa kokku virtuaalselt ja reaalselt osalenud inimeste arvud, saame 4516.
Mai lõpus said ratturid paari aastase vahe järel taas päriselt kokku Tartu Rattarallil. Reaalselt toimunud üritustel pedaalis pea 3500 last ja täiskasvanut ning kaugosalusega ühines veel üle 1100 rattasõbra. Kokku tegi rattaralli kaasa 4609 inimest.
Järgmisena oli kavas Tartu Rattamaraton, mis algas laupäeval lastesõitudega ning pühapäeval toimus rattasõit Otepäält-Elvasse. Programmilistest üritustest võttis osa 4561 ratturit ning virtuaalseid osalejaid oli 799, mis teeb kogusummaks 5360.
Oktoobri algus oli jooksusündmuste päralt ning ilusa sissejuhatuse tegi reedene Friday Night Run, kus osales pea 1300 ööjooksjat. Kena punkti hooajale pani Tartu Linnamaton, kus reaalsete ja virtuaalsete osalemistega tuli kokku üle 5600 jooksja.
Klubi Tartu Maratoni ürituste projektijuhi Oliver Kivimäe sõnul oli hea üllatus sel aastal laste suur osavõtt, mida oli eriti näha Tartu Linnamaratoni puhul. "Väga hea meel on, et lapsi oli näiteks linnamaratonil kokku pea 3000. Ka teistel üritustel on laste osalemine tõusuteel, mis on ainult positiivne, sest laste liikumisharjumused on uuringute põhjal kahjuks üsna kehvad ning loodetavasti on meil võimalus seda muuta," selgitab Kivimäe.
Klubi Tartu Maratoni ürituste peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul saab hooajaga rahule jääda, kuid alati saaks paremini. "Koroona-aastad on kahjuks siiski muutnud inimeste liikumisharjumusi ja seda mitte väga positiivses võtmes. On hea meel näha, et see on vaikselt muutumas, kuid kindlasti võiks seis veel parem olla," räägib Kelk. Ta rõhutab, et üldises pildis ongi spordiürituste puhul suurim roll motiveerida inimesi regulaarselt liikuma. "Seda on näidanud ka meie osalejaküsitlused, et spordiüritustele registreerimine annab motivatsiooni, et end järjepidevalt liigutada. Tahaksime muuta mõtteviisi, et alati peab tegema üha parema ja parema tulemuse, sest ei pea. Oluline on minna ja sportida värskes õhus ning teha seda regulaarselt," märgib ta.
Tartu Maratoni ürituste uus hooaeg saab alguse veebruaris toimuva Tartu Teatemaratoni ja Avatud Raja sõitudega, millele järgneb 49. Tartu Maraton koos lastesõitudega. Samuti on jätkuvalt võimalik osaleda virtuaalselt kõigil viiel üritusel.
### Response:
Tartu Maratoni spordiüritused koguvad populaarsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praeguseks on teada, et valitsus plaanib sellele Tallinna halduskohtu otsusele apellatsioonikaebuse esitada planeeritavalt novembri keskpaigas," ütles Kateriin Pajumägi valitsuse kommunikatsioonibüroost.
Halduskohus rahuldas tänavu 31. mai otsusega kaebused ja taotles riigikohtult, et korralduste aluseks olnud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS-i) normid tunnistataks põhiseadusevastaseks. Esimese astme kohtu hinnangul polnud normid piisavalt täpsed ja selged, ega määratlenud täidesaatva võimu tegevuse piire. Korraldustes ette nähtud tõsised põhiõiguste piirangud oleks tulnud halduskohtu arvates kehtestada seadusega, mitte valitsuse õigusaktiga.
Esmaspäeval teatas riigikohus, et NETS pole põhiseaduslikkusega vastuolus. Samas ütles riigikohtunik Ivo Pilving, et põhiseaduslikes asjades ei saa riigikohus anda hinnangut valitsuse korraldustele, seetõttu tegeles riigikohus ainult seadusega.
Pilving ütles esmaspäeval, et küsimus, kas valitsus käitus õiguspäraselt, jääb lahendada halduskohtule. "Kui valitsus halduskohtu otsuse vaidlustab, siis peale ringkonnakohut jõuab see tagasi riigikohtusse," lausus Pilving. | Valitsus vaidleb koroonapiirangute vaidlustajatega halduskohtus edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praeguseks on teada, et valitsus plaanib sellele Tallinna halduskohtu otsusele apellatsioonikaebuse esitada planeeritavalt novembri keskpaigas," ütles Kateriin Pajumägi valitsuse kommunikatsioonibüroost.
Halduskohus rahuldas tänavu 31. mai otsusega kaebused ja taotles riigikohtult, et korralduste aluseks olnud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS-i) normid tunnistataks põhiseadusevastaseks. Esimese astme kohtu hinnangul polnud normid piisavalt täpsed ja selged, ega määratlenud täidesaatva võimu tegevuse piire. Korraldustes ette nähtud tõsised põhiõiguste piirangud oleks tulnud halduskohtu arvates kehtestada seadusega, mitte valitsuse õigusaktiga.
Esmaspäeval teatas riigikohus, et NETS pole põhiseaduslikkusega vastuolus. Samas ütles riigikohtunik Ivo Pilving, et põhiseaduslikes asjades ei saa riigikohus anda hinnangut valitsuse korraldustele, seetõttu tegeles riigikohus ainult seadusega.
Pilving ütles esmaspäeval, et küsimus, kas valitsus käitus õiguspäraselt, jääb lahendada halduskohtule. "Kui valitsus halduskohtu otsuse vaidlustab, siis peale ringkonnakohut jõuab see tagasi riigikohtusse," lausus Pilving.
### Response:
Valitsus vaidleb koroonapiirangute vaidlustajatega halduskohtus edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Emma Ruth Rundle on võimeline looma nii maksimalistlikke helieksperimente kui ka klassikalisi akustilisi laulja-laulukirjutaja tüüpi lugusid ning kõike vahepealset.
Oma karjääri jooksul on ta avaldanud seitse stuudioalbumit, hulgaliselt singleid ja lühialbumeid ning olnud tegev mitmetes bändides – nende hulgas Marriages, Red Sparowes ning The Nocturnes.
Möödunud aasta novembri alguses ilmus tema album "Engine of Hell", tänavu on Emma Ruth Rundle avaldanud ka lühialbumi "Orpheus Looking Back" ning instrumentaalalbumi "Electric Guitar 2: Dowsing Voice". | Pühapäeval esineb Tallinnas Ameerika muusik Emma Ruth Rundle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Emma Ruth Rundle on võimeline looma nii maksimalistlikke helieksperimente kui ka klassikalisi akustilisi laulja-laulukirjutaja tüüpi lugusid ning kõike vahepealset.
Oma karjääri jooksul on ta avaldanud seitse stuudioalbumit, hulgaliselt singleid ja lühialbumeid ning olnud tegev mitmetes bändides – nende hulgas Marriages, Red Sparowes ning The Nocturnes.
Möödunud aasta novembri alguses ilmus tema album "Engine of Hell", tänavu on Emma Ruth Rundle avaldanud ka lühialbumi "Orpheus Looking Back" ning instrumentaalalbumi "Electric Guitar 2: Dowsing Voice".
### Response:
Pühapäeval esineb Tallinnas Ameerika muusik Emma Ruth Rundle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 42. nädalal reoveeseire tulemuste põhjal on viiruse levik asulate reovees 30 protsenti punasel tasemel.
Nädala jooksul lisandus 2645 haigusjuhtu, millest 733 olid laboratoorselt kinnitatud ja 1912 kliiniliselt diagnoositud.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul vähenes eelmise nädalaga võrreldes registreeritud haigusjuhtude arv 17,8 protsendi võrra.
"Haigestumus on langusrendis kõikides vanusgruppides, välja arvatud kuni 4-aastaste laste hulgas. Haigestumuse langust võib seostada nii eelmise nädala koolivaheajaga kui ka testimisestrateegia muutmisega," selgitas Varjas ja lisas, et praegu kasvab muudesse respiratoorsetesse viirushaigustesse haigestumine.
Esmaspäevahommikuse seisuga oli haiglas 226 patsienti, kellel oli Covid-19 diagnoos. Nädala jooksul hospitaliseeriti kokku 174 patsienti, kellest 67 hospitaliseeriti sümptomaatilise Covid-19 tõttu.
Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste Covid-19 hospitaliseeritute arv on langenud 9,4 peale. Nädala jooksul suri üheksa inimest vanuses 74-94, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.
Nädala jooksul manustati 5358 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 145. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 483 912 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7 protsenti.
Covid-19 vaktsiini teist tõhustusdoosi soovitab ekspertkomisjon riskirühmadele. Riskirühma kuuluvad komisjoni hinnangul kõik üle 60-aastased ja üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda Covid-19 haigust raskelt, samuti hooldekodude elanikud ja töötajad ning tervishoiutöötajad. Teist tõhustusdoosi soovitatakse pärast vähemalt kuue kuu möödumist viimasest doosist või Covid-19 haiguse põdemisest.
43. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on reovees SARS-CoV-2 viiruse sisaldus vähenenud ja on 30 protsendi ulatuses punasel ohutasemel. 58 protsenti seiratud asulaproovidest on oranžil tasemel. Kõige kõrgemad viiruseosakeste sisalduse näitajad on Narva, Jõhvi-Ahtme ja Põlva piirkonnas. | Eelmisel nädalal koroonasse haigestumine vähenes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
42. nädalal reoveeseire tulemuste põhjal on viiruse levik asulate reovees 30 protsenti punasel tasemel.
Nädala jooksul lisandus 2645 haigusjuhtu, millest 733 olid laboratoorselt kinnitatud ja 1912 kliiniliselt diagnoositud.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul vähenes eelmise nädalaga võrreldes registreeritud haigusjuhtude arv 17,8 protsendi võrra.
"Haigestumus on langusrendis kõikides vanusgruppides, välja arvatud kuni 4-aastaste laste hulgas. Haigestumuse langust võib seostada nii eelmise nädala koolivaheajaga kui ka testimisestrateegia muutmisega," selgitas Varjas ja lisas, et praegu kasvab muudesse respiratoorsetesse viirushaigustesse haigestumine.
Esmaspäevahommikuse seisuga oli haiglas 226 patsienti, kellel oli Covid-19 diagnoos. Nädala jooksul hospitaliseeriti kokku 174 patsienti, kellest 67 hospitaliseeriti sümptomaatilise Covid-19 tõttu.
Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste Covid-19 hospitaliseeritute arv on langenud 9,4 peale. Nädala jooksul suri üheksa inimest vanuses 74-94, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.
Nädala jooksul manustati 5358 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 145. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 483 912 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7 protsenti.
Covid-19 vaktsiini teist tõhustusdoosi soovitab ekspertkomisjon riskirühmadele. Riskirühma kuuluvad komisjoni hinnangul kõik üle 60-aastased ja üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda Covid-19 haigust raskelt, samuti hooldekodude elanikud ja töötajad ning tervishoiutöötajad. Teist tõhustusdoosi soovitatakse pärast vähemalt kuue kuu möödumist viimasest doosist või Covid-19 haiguse põdemisest.
43. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on reovees SARS-CoV-2 viiruse sisaldus vähenenud ja on 30 protsendi ulatuses punasel ohutasemel. 58 protsenti seiratud asulaproovidest on oranžil tasemel. Kõige kõrgemad viiruseosakeste sisalduse näitajad on Narva, Jõhvi-Ahtme ja Põlva piirkonnas.
### Response:
Eelmisel nädalal koroonasse haigestumine vähenes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Walesi jalgpalliföderatsioon soovib, et nende võistkondi kutsutaks rahvusvahelistel areenidel nimega "Cymru" [Kõmrimaa].
"Võistkonna nimi peaks alati olema Cymru, nii kutsume me tiimi siin," rääkis Walesi alaliidu juhataja Noel Mooney. "Kodus on meie nimi selgelt Cymru, nii nimetame oma rahvuskoondiseid. Kui vaatate meie veebilehte ja kuulate, kuidas endast räägime, oleme Cymru."
"Rahvusvaheliselt on meil veel veidi tööd teha. Seega läheme sellele MM-ile Walesina, aga järgmisel aastal peame kõigi osalistega läbirääkimisi," lisas Mooney.
Teema kerkis päevakorda oktoobris, kui Wales loositi EM-valiksarjas samasse gruppi Türgiga, kes võistleb rahvusvahelistel turniiridel nüüd nime all Turkiye. | Wales tahab sarnaselt Türgiga rahvusvahelist jalgpalli mängida uue nime all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Walesi jalgpalliföderatsioon soovib, et nende võistkondi kutsutaks rahvusvahelistel areenidel nimega "Cymru" [Kõmrimaa].
"Võistkonna nimi peaks alati olema Cymru, nii kutsume me tiimi siin," rääkis Walesi alaliidu juhataja Noel Mooney. "Kodus on meie nimi selgelt Cymru, nii nimetame oma rahvuskoondiseid. Kui vaatate meie veebilehte ja kuulate, kuidas endast räägime, oleme Cymru."
"Rahvusvaheliselt on meil veel veidi tööd teha. Seega läheme sellele MM-ile Walesina, aga järgmisel aastal peame kõigi osalistega läbirääkimisi," lisas Mooney.
Teema kerkis päevakorda oktoobris, kui Wales loositi EM-valiksarjas samasse gruppi Türgiga, kes võistleb rahvusvahelistel turniiridel nüüd nime all Turkiye.
### Response:
Wales tahab sarnaselt Türgiga rahvusvahelist jalgpalli mängida uue nime all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on testiga, mis võtab kõigest paar minutit ja toimib kõige paremini siis, kui ei tea, kuidas see täpselt käib. Testi leiab siit.
Hajusseoste ülesandes (Divergent Association Task) palutakse inimestel nimetada inglise keeles kümme nimisõnad. Arvuti algoritm mõõdab sõnade semantilist kaugust ehk seda, kui palju on sõnad, mille inimene kirja pani, omavahel seotud. Näiteks kass ja raamat on erinevamad kui kass ja koer.
Täpsemalt näitab DAT-test sõnalist loovust. See ei pruugi ilmestada, kui loominguline võib inimene olla näiteks köögis toiduvalmistamisel, milleks on vaja teistsuguseid oskusi. Samas võib test ennustada oskust teatud tüüpi probleemide lahendamisel. Ühtlasi on teistes uuringutes leitud, et intellekti kõigil tahkudel on teatud ühisosa – nn g-faktor.
Psühholoogid arvavad, et loovamad inimesed suudavad oma mõtetes kaugeid elemente lihtsamini ühendada, mida uue testiga testitaksegi. Selleks, et test oleks veel põhjalikum, tuleks võtta arvesse ka saavutusi teistes loomingulistes valdkondades.
Eelnevates loovuse testimise viisides on palunud teadlased mõelda inimestel objektidele võimalikult palju kasutusviise või proovida seostada kahte sõna kolmandaga. DAT-test on küll teistmoodi, aga tulemused langevad vähemal või rohkemal määral kokku teiste testide tulemustega. See tähendab, et uus meetod on loovuse hindamisel umbes sama kasulik kui keerulisemad testid.
Uus lähenemine on teadlaste sõnul lihtne ja kiire. Olulisena ei pea uurimisaluste vastuseid hindama inimene, mille puhul võivad eelarvamused testi tulemused ohtu seada. Teadlased rõhutavad, et test ei mõõda siiski kõiki loovuse aspekte. Küll aga võimaldab lähenemine hinnata loovust suuremates ja mitmekesisemates valimites, mis aitavad paremini mõista loovust ja selle tagamaid.
Uurimistöö avaldati ajakirjas PNAS. | Teadlased mõtlesid välja lihtsa neljaminutilise loovuse testi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on testiga, mis võtab kõigest paar minutit ja toimib kõige paremini siis, kui ei tea, kuidas see täpselt käib. Testi leiab siit.
Hajusseoste ülesandes (Divergent Association Task) palutakse inimestel nimetada inglise keeles kümme nimisõnad. Arvuti algoritm mõõdab sõnade semantilist kaugust ehk seda, kui palju on sõnad, mille inimene kirja pani, omavahel seotud. Näiteks kass ja raamat on erinevamad kui kass ja koer.
Täpsemalt näitab DAT-test sõnalist loovust. See ei pruugi ilmestada, kui loominguline võib inimene olla näiteks köögis toiduvalmistamisel, milleks on vaja teistsuguseid oskusi. Samas võib test ennustada oskust teatud tüüpi probleemide lahendamisel. Ühtlasi on teistes uuringutes leitud, et intellekti kõigil tahkudel on teatud ühisosa – nn g-faktor.
Psühholoogid arvavad, et loovamad inimesed suudavad oma mõtetes kaugeid elemente lihtsamini ühendada, mida uue testiga testitaksegi. Selleks, et test oleks veel põhjalikum, tuleks võtta arvesse ka saavutusi teistes loomingulistes valdkondades.
Eelnevates loovuse testimise viisides on palunud teadlased mõelda inimestel objektidele võimalikult palju kasutusviise või proovida seostada kahte sõna kolmandaga. DAT-test on küll teistmoodi, aga tulemused langevad vähemal või rohkemal määral kokku teiste testide tulemustega. See tähendab, et uus meetod on loovuse hindamisel umbes sama kasulik kui keerulisemad testid.
Uus lähenemine on teadlaste sõnul lihtne ja kiire. Olulisena ei pea uurimisaluste vastuseid hindama inimene, mille puhul võivad eelarvamused testi tulemused ohtu seada. Teadlased rõhutavad, et test ei mõõda siiski kõiki loovuse aspekte. Küll aga võimaldab lähenemine hinnata loovust suuremates ja mitmekesisemates valimites, mis aitavad paremini mõista loovust ja selle tagamaid.
Uurimistöö avaldati ajakirjas PNAS.
### Response:
Teadlased mõtlesid välja lihtsa neljaminutilise loovuse testi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on kolmanda ja viimase osaga Pilvi Kalhama kureeritud Mägi loomingu ülevaatenäitusest, mida on varem eksponeeritud Soomes Espoo Moodsa Kunsti Muuseumis EMMA (2021) ja Taanis Kopenhaageni kunstikeskuses GL Strand (2022).
"Konrad Mägi maalilaad on üllatavalt sõltumatu ja isikupärane, kuid tema loomingus leidub mõjutusi ka 1910.–1920. aastate rahvusvahelistest kunstivooludest, nagu neoimpressionism ja sellele omane puäntillistlik maalitehnika ning ekspressionism ja kubism. Tänu niisugusele mitmekesisusele on tema looming ka tänapäeval värske ja meeliköitev," kommenteeris näituse kuraator Pilvi Kalhama ja selgitas, et näitusel on väljas ligikaudu 120 maali eri loomeperioodidest, nende hulgas mitmed tema märgilised teosed.
Näitus on valminud Eesti Kunstimuuseumi, Lillehammeri Kunstimuuseumi ja Espoo Moodsa Kunsti Muuseumi EMMA koostöös. Näituse kuraatorid on Lillehammeri Kunstimuuseumi direktor Nils Ohlsen ja Pilvi Kalhama EMMA-st.
Näitus avatakse 26. novembril ja jääb avatuks 2. aprillini. | Konrad Mägi loomingu retrospektiiv jõuab Norrasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on kolmanda ja viimase osaga Pilvi Kalhama kureeritud Mägi loomingu ülevaatenäitusest, mida on varem eksponeeritud Soomes Espoo Moodsa Kunsti Muuseumis EMMA (2021) ja Taanis Kopenhaageni kunstikeskuses GL Strand (2022).
"Konrad Mägi maalilaad on üllatavalt sõltumatu ja isikupärane, kuid tema loomingus leidub mõjutusi ka 1910.–1920. aastate rahvusvahelistest kunstivooludest, nagu neoimpressionism ja sellele omane puäntillistlik maalitehnika ning ekspressionism ja kubism. Tänu niisugusele mitmekesisusele on tema looming ka tänapäeval värske ja meeliköitev," kommenteeris näituse kuraator Pilvi Kalhama ja selgitas, et näitusel on väljas ligikaudu 120 maali eri loomeperioodidest, nende hulgas mitmed tema märgilised teosed.
Näitus on valminud Eesti Kunstimuuseumi, Lillehammeri Kunstimuuseumi ja Espoo Moodsa Kunsti Muuseumi EMMA koostöös. Näituse kuraatorid on Lillehammeri Kunstimuuseumi direktor Nils Ohlsen ja Pilvi Kalhama EMMA-st.
Näitus avatakse 26. novembril ja jääb avatuks 2. aprillini.
### Response:
Konrad Mägi loomingu retrospektiiv jõuab Norrasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Usbekistani keskpanga teatel on riigis alates selle aasta algusest avanud pangakonto 67 000 Vene kodanikku.
Umbes pooled neist asuvad Usbekistanis püsivalt.
Vene kodanike nõudlus Usbekistani pangakonto järele on jätkuvalt suur.
Seda hoolimata asjaolust, et riigis kehtestati septembris piirangud välismaalastele pangakontode avamisel, vahendas Vedomosti.
Usbekistan nõuab alates septembrist, et pangakonto saavad riigis avada ainult need välismaalased, kes on riigis püsivalt järjest viibinud vähemalt 15 päeva.
Septembri lõpus mainisid Vene Tinkoff Bank ning VTB, et rahakanded Venemaa naaberriikidesse on kasvanud.
Alates 15. septembrist kuni 15. oktoobrini on VTB kliendid teinud üle 7000 rahaülekande n-ö Venemaa suhtes sõbralikesse riikidesse kogusummas 2,1 miljardit rubla.
Vedomosti toob välja, et Vene maksesüsteem Mir töötab kümnes riigis, kuid viimasel ajal üha enam välispanku keeldub seda kasutamast. Näiteks on Mir- süsteemi kasutamisest loobumas Türgi pangad.
Novembri alguses hindas ajakirja Forbes Vene väljaanne, et riigist on mobilisatsiooni eest põgenenud 0,6 kuni 0,7 miljonit inimest. | Usbekistanis on pangakonto avanud 70 000 Vene kodanikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Usbekistani keskpanga teatel on riigis alates selle aasta algusest avanud pangakonto 67 000 Vene kodanikku.
Umbes pooled neist asuvad Usbekistanis püsivalt.
Vene kodanike nõudlus Usbekistani pangakonto järele on jätkuvalt suur.
Seda hoolimata asjaolust, et riigis kehtestati septembris piirangud välismaalastele pangakontode avamisel, vahendas Vedomosti.
Usbekistan nõuab alates septembrist, et pangakonto saavad riigis avada ainult need välismaalased, kes on riigis püsivalt järjest viibinud vähemalt 15 päeva.
Septembri lõpus mainisid Vene Tinkoff Bank ning VTB, et rahakanded Venemaa naaberriikidesse on kasvanud.
Alates 15. septembrist kuni 15. oktoobrini on VTB kliendid teinud üle 7000 rahaülekande n-ö Venemaa suhtes sõbralikesse riikidesse kogusummas 2,1 miljardit rubla.
Vedomosti toob välja, et Vene maksesüsteem Mir töötab kümnes riigis, kuid viimasel ajal üha enam välispanku keeldub seda kasutamast. Näiteks on Mir- süsteemi kasutamisest loobumas Türgi pangad.
Novembri alguses hindas ajakirja Forbes Vene väljaanne, et riigist on mobilisatsiooni eest põgenenud 0,6 kuni 0,7 miljonit inimest.
### Response:
Usbekistanis on pangakonto avanud 70 000 Vene kodanikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti naiste koondis tundis puudu väravavaht Darja Belokurovast ja kogenud joonemängijast Janeli Patrailist, kuid suures pildis jäi peatreener Taavi Tibar laagriga rahule. "Kui üksikud puudujad välja arvata, saame siiski Soome minna pea oma parimas koosseisus. Nädalavahetuse kogunemisega võin väga rahule jääda. Saime kõvasti kokkumängu harjutada ja võistkonna mängupilt liigub iga laagriga järjest sinnapoole, kuhu ma sooviks, et see läheks. Koondiste eripäraks ongi see, et pallurid tulevad erinevatest klubidest ning eks see on siis minu ülesanne nende tugevused üles otsida ja ühtseks löögirusikaks kasvatada," sõnas Tibar.
Soome koondis mängis septembri lõpus sõpruskohtumised maailma absoluutsesse tippu kuuluva Rootsi naiskonnaga. Kuigi sealt võeti kindlad kaotused, siis alla ei antud ja prooviti lõpuni oma asja ajada. "Eelmistel olümpiamängudel pronksimängus Norrale alla jäänud rootslastega võitlemine andis põhjanaabritele kindlasti kõva energialaengu. Vaatamata tugevatele vastastele proovisid soomlased siiski enda agressiivset kaitset ja tempot peale suruda. Kuigi maailma tippude vastu on see raske, võeti sealt kindlasti väärt kogemus. Usutavasti tulevad nad meie vastu palju eksperimenteerima, kuna neil ootab ees maailmameistrivõistluste kvalifikatsioon ja kindlasti tahetakse veel detaile paika lihvida. Meie peame kõigeks valmis olema, vältima tehnilisi vigu ning mitte laskma neil lihtsaid väravaid visata," jätkas Tibar.
Eesti naiste koondise peatreeneri pikem eesmärk on selle aasta jooksul mängida ka oma juhendamisaja esimesed ametlikud kohtumised. "Meil on siiski pikem siht silme ees, kus loodame, et saame järgmises EM-valiktsüklis ka Eesti naiste koondise üle pika aja üles anda. Selle nimel käib hetkel töö ning seetõttu ei saa öelda, et teisipäevane tulemus meie esimene prioriteet on. Treenerite ülesanne on selle matši sees ära näha, millise koosseisuga me varieerida saame. Kindlasti kavatseme mänguaega jagada laialt, et meil oleks võimalikult palju videomaterjali erinevate pallurite kohta. Aga ega kaotama ei lähe keegi ning kindlasti üritame kõigile sisestada, et ükskõik, kui palju aega nad mängivad, siis selle jooksul peab suutma endast sada protsenti anda," lõpetas 2020. aasta detsembris naiste koondise juhendajaks saanud Taavi Tibar.
Eesti naiste käsipallikoondis kohtumiseks Soomega:
Alina Molkova (Lissaboni Benfica/Portugal), Polina Gorbatsjova (AC Life Style Erice/Itaalia), Anastassia Volkova, Anastassia Bušina, Inga Bušina, (kõik Reval-Sport/Mella) Veronika Fomina, Merili Heinla, Maarja Treiman, Eliisabet Põldver (kõik Aruküla/Mistra) Kadri-Liisi Toots, Kerli Jõks, Gertu Jõhvikas, Laura Kärner, Simona Koppel, Johanna Kalgan (kõik HC Tabasalu/Audentes) Marjette-Maie Müntser (SK Tapa).
Peatreener: Taavi Tibar Treenerid: Merit Moro ja Ella Kungurtseva Mänedžer: Sten Toomla Füsioterapeut: Triin Kont | Laagris kokkumängu lihvinud käsipallinaiskond kohtub teisipäeval Soomega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti naiste koondis tundis puudu väravavaht Darja Belokurovast ja kogenud joonemängijast Janeli Patrailist, kuid suures pildis jäi peatreener Taavi Tibar laagriga rahule. "Kui üksikud puudujad välja arvata, saame siiski Soome minna pea oma parimas koosseisus. Nädalavahetuse kogunemisega võin väga rahule jääda. Saime kõvasti kokkumängu harjutada ja võistkonna mängupilt liigub iga laagriga järjest sinnapoole, kuhu ma sooviks, et see läheks. Koondiste eripäraks ongi see, et pallurid tulevad erinevatest klubidest ning eks see on siis minu ülesanne nende tugevused üles otsida ja ühtseks löögirusikaks kasvatada," sõnas Tibar.
Soome koondis mängis septembri lõpus sõpruskohtumised maailma absoluutsesse tippu kuuluva Rootsi naiskonnaga. Kuigi sealt võeti kindlad kaotused, siis alla ei antud ja prooviti lõpuni oma asja ajada. "Eelmistel olümpiamängudel pronksimängus Norrale alla jäänud rootslastega võitlemine andis põhjanaabritele kindlasti kõva energialaengu. Vaatamata tugevatele vastastele proovisid soomlased siiski enda agressiivset kaitset ja tempot peale suruda. Kuigi maailma tippude vastu on see raske, võeti sealt kindlasti väärt kogemus. Usutavasti tulevad nad meie vastu palju eksperimenteerima, kuna neil ootab ees maailmameistrivõistluste kvalifikatsioon ja kindlasti tahetakse veel detaile paika lihvida. Meie peame kõigeks valmis olema, vältima tehnilisi vigu ning mitte laskma neil lihtsaid väravaid visata," jätkas Tibar.
Eesti naiste koondise peatreeneri pikem eesmärk on selle aasta jooksul mängida ka oma juhendamisaja esimesed ametlikud kohtumised. "Meil on siiski pikem siht silme ees, kus loodame, et saame järgmises EM-valiktsüklis ka Eesti naiste koondise üle pika aja üles anda. Selle nimel käib hetkel töö ning seetõttu ei saa öelda, et teisipäevane tulemus meie esimene prioriteet on. Treenerite ülesanne on selle matši sees ära näha, millise koosseisuga me varieerida saame. Kindlasti kavatseme mänguaega jagada laialt, et meil oleks võimalikult palju videomaterjali erinevate pallurite kohta. Aga ega kaotama ei lähe keegi ning kindlasti üritame kõigile sisestada, et ükskõik, kui palju aega nad mängivad, siis selle jooksul peab suutma endast sada protsenti anda," lõpetas 2020. aasta detsembris naiste koondise juhendajaks saanud Taavi Tibar.
Eesti naiste käsipallikoondis kohtumiseks Soomega:
Alina Molkova (Lissaboni Benfica/Portugal), Polina Gorbatsjova (AC Life Style Erice/Itaalia), Anastassia Volkova, Anastassia Bušina, Inga Bušina, (kõik Reval-Sport/Mella) Veronika Fomina, Merili Heinla, Maarja Treiman, Eliisabet Põldver (kõik Aruküla/Mistra) Kadri-Liisi Toots, Kerli Jõks, Gertu Jõhvikas, Laura Kärner, Simona Koppel, Johanna Kalgan (kõik HC Tabasalu/Audentes) Marjette-Maie Müntser (SK Tapa).
Peatreener: Taavi Tibar Treenerid: Merit Moro ja Ella Kungurtseva Mänedžer: Sten Toomla Füsioterapeut: Triin Kont
### Response:
Laagris kokkumängu lihvinud käsipallinaiskond kohtub teisipäeval Soomega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nagu paljudes Ladina-Ameerika riikides, selgub Uruguays riigi meister Apertura ja Clausura vahelise poolfinaali võitja ning koondtabeli esikohaomaniku vahelisest finaalist. Et oktoobri keskel kindlustas Nacional Uruguay Clausura ehk hooaja teise poole liigatiitli ning tagas tabelis esikoha ka hooaja kokkuvõttes, oli nii-öelda õigeks finaaliks hoopis pühapäevane poolfinaal Liverpooli vastu.
Suarez viis Nacionali Montevideos 50. minutil juhtima, Liverpool vastas 69. minutil penaltist ja nii läks mäng lisaajale, kus Nacional lõi veel kolm väravat. Neist esimese saatis Liverpooli võrku taas Suarez.
Nacional krooniti Uruguay meistriks juba 49. korda, samasuguse stsenaariumiga võideti tiitel ka aastal 2006, mille järel suundus Suarez õnne otsima Euroopasse.
"Olen väga rahul, et astusin õige sammu, et sain seda hetke nautida. Olen õnnelik, et see lõppeb niimoodi," rääkis Suarez pärast mängu reporteritele. "Tunnen rõõmu ja uhkust, et tegin õige otsuse. Tänane õhtu oli perfektne. Seda ei nautinud mitte ainult Nacionali fännid, vaid kogu Uruguay jalgpalli toetajad nägid mängijat, kes tuli Euroopast jätkuvalt aktiivse mõtteviisiga."
Suareze leping Nacionaliga lõppeb detsembris ning Uruguay meedia sõnul lööb ta peatselt käed Los Angeles Galaxyga, kus mängib endine koondisekaaslane Martin Caceres. | Kaks väravat löönud Suarez aitas lapsepõlveklubi taas Uruguay meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nagu paljudes Ladina-Ameerika riikides, selgub Uruguays riigi meister Apertura ja Clausura vahelise poolfinaali võitja ning koondtabeli esikohaomaniku vahelisest finaalist. Et oktoobri keskel kindlustas Nacional Uruguay Clausura ehk hooaja teise poole liigatiitli ning tagas tabelis esikoha ka hooaja kokkuvõttes, oli nii-öelda õigeks finaaliks hoopis pühapäevane poolfinaal Liverpooli vastu.
Suarez viis Nacionali Montevideos 50. minutil juhtima, Liverpool vastas 69. minutil penaltist ja nii läks mäng lisaajale, kus Nacional lõi veel kolm väravat. Neist esimese saatis Liverpooli võrku taas Suarez.
Nacional krooniti Uruguay meistriks juba 49. korda, samasuguse stsenaariumiga võideti tiitel ka aastal 2006, mille järel suundus Suarez õnne otsima Euroopasse.
"Olen väga rahul, et astusin õige sammu, et sain seda hetke nautida. Olen õnnelik, et see lõppeb niimoodi," rääkis Suarez pärast mängu reporteritele. "Tunnen rõõmu ja uhkust, et tegin õige otsuse. Tänane õhtu oli perfektne. Seda ei nautinud mitte ainult Nacionali fännid, vaid kogu Uruguay jalgpalli toetajad nägid mängijat, kes tuli Euroopast jätkuvalt aktiivse mõtteviisiga."
Suareze leping Nacionaliga lõppeb detsembris ning Uruguay meedia sõnul lööb ta peatselt käed Los Angeles Galaxyga, kus mängib endine koondisekaaslane Martin Caceres.
### Response:
Kaks väravat löönud Suarez aitas lapsepõlveklubi taas Uruguay meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Vallikivi) on tõlkinud ja toimetanud hõimurahvaste kirjandusest kogumikke ja raamatusarju.
Aastatel 1996–2010 oli Arvo Valton Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni esimees ja president. Assotsiatsioon ühendab hõimurahvaste kirjanikke, tõlkijaid ja kirjandusteadlasi ning korraldab Soome-ugri kirjanike kongresse. Valton on külastanud hõimurahvaste kirjanikke Venemaal, toonud Soome-ugri kirjanikke Eestisse ning korraldanud luuleslämme. 2015. aastal asutas ta Soome-Ugri Kirjanduste Fondi, mille kaudu antakse loomestipendiume hõimurahvaste kirjanikele.
Arvo Valtonit on tema kirjandusliku tegevuse ja soome-ugri aktivismi eest tunnustatud Prantsuse kunstide ja kirjanduse ordeniga, Udmurdi vabariigi teenelise kultuuritegelase nimetuse omistamisega ja Hansi-Mansi rahvusringkonna aumärgiga. 2014. aastal pälvis Valton Eesti Rahvuskultuuri Fondi preemia ja 2015. aastal Tartu Ülikooli rahvusmõtte auhinna.
Haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programm annab koostöös Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooniga kirjandusauhinda välja alates 2007. aastast. Preemia eesmärk on tunnustada uurali keelkonda kuuluvate omariikluseta hõimurahvaste omakeelseid kirjandusteoseid. | Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna pälvis Arvo Valton | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Vallikivi) on tõlkinud ja toimetanud hõimurahvaste kirjandusest kogumikke ja raamatusarju.
Aastatel 1996–2010 oli Arvo Valton Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni esimees ja president. Assotsiatsioon ühendab hõimurahvaste kirjanikke, tõlkijaid ja kirjandusteadlasi ning korraldab Soome-ugri kirjanike kongresse. Valton on külastanud hõimurahvaste kirjanikke Venemaal, toonud Soome-ugri kirjanikke Eestisse ning korraldanud luuleslämme. 2015. aastal asutas ta Soome-Ugri Kirjanduste Fondi, mille kaudu antakse loomestipendiume hõimurahvaste kirjanikele.
Arvo Valtonit on tema kirjandusliku tegevuse ja soome-ugri aktivismi eest tunnustatud Prantsuse kunstide ja kirjanduse ordeniga, Udmurdi vabariigi teenelise kultuuritegelase nimetuse omistamisega ja Hansi-Mansi rahvusringkonna aumärgiga. 2014. aastal pälvis Valton Eesti Rahvuskultuuri Fondi preemia ja 2015. aastal Tartu Ülikooli rahvusmõtte auhinna.
Haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programm annab koostöös Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooniga kirjandusauhinda välja alates 2007. aastast. Preemia eesmärk on tunnustada uurali keelkonda kuuluvate omariikluseta hõimurahvaste omakeelseid kirjandusteoseid.
### Response:
Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna pälvis Arvo Valton |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksast eestlannast jõudsid teise ringi kolm. Omavahelises mängus alistas Liisa Varul Andrea Rootsi 6:4, 6:1, kuid võitsid ka Alissia Aleksandra Kivi ja Laura Rahnel. Kivi sai 6:1, 6:1 jagu leedulannast Vitalija Leonovaitest ja Rahnel soomlannast Ella Haavistost 6:3, 5:7, 10:4. Põnevas mängus võitis Rahnel kuus viimast punkti, kirjutab tennisnet.ee.
Kivi mängis ära ka teise ringi kohtumise ja hakkas kõvasti vastu kvalifikatsioonis esimesena asetatud sakslannale Antonia Schmidtile (WTA 675.). Esimeses setis jõudis Kivi 1:5 kaotusseisult järele 4:5, aga lõpuks pani edetabelis tugevam mängija paremuse maksma 6:4, 6:2. Rahnel kohtub teisipäeval Läti tennisisti Anna Ozerovaga ja Varul rootslanna Julita Saneriga. Mõlemad vastased paiknevad WTA edetabeli esituhande lõpus – Ozerova on 973. ja Saner 977.
Loositud on juba ka põhiturniiri tabel, mida saab näha siit. Maileen Nuudi sai põhiturniirile siiski edetabelikohaga; kaks vabapääset anti aga neile välismaalastele, kes muidu olnuks kvalifikatsioonis kaks kõrgemat asetust. Põhjus oli selles, et Eesti kasutas kaht wild card 'i (Elisabeth Iila ja Katriin Saar), ülejäänud jäid vabaks.
Eeldatavalt kaks Eesti tugevamat mängijat sattusid vastamisi asetatud tennisistiga. Nii kohtub Elena Malõgina Suzan Lamensiga (Holland, 3) ja Nuudi Daniela Vismanega (Läti, 6), kes paiknevad WTA edetabelis vastavalt 208. ja 262. kohal. Malõgina kohtus Lamensiga kahel korral 2019. aasta Pärnu turniiridel. Suvel kaotas ta Lamensile finaalis, aga novembris sai Paf Openil, mis tookord peeti viimast korda Pärnus, revanši veerandfinaalis ja hiljem Malõgina ka võitis seal karjääri esimese ITF-i turniiri.
Vismane on aga Nuudi eakaaslane ja noorteklassi rivaal. Veel eelmisel nädalal oli Vismane Läti teine reket, nüüd loovutas ta koha Darja Semenistajale (WTA 261.), kes samuti Haabneemes mängib.
Saare avaringi vastane on sakslanna Kathleen Kanev (WTA 439.), kuid loos on Saarel raske ka selle poolest, et võidu korral kohtuks ta teises ringis ilmselt esimesena asetatud Hollandi tennisisti Arantxa Rusiga (119.). Iila kohtub esimeses ringis sloveenlanna Ziva Falkneriga (WTA 560.). | Kolm eestlannat pääses koduse ITF-i turniiri kvalifikatsioonis teise ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksast eestlannast jõudsid teise ringi kolm. Omavahelises mängus alistas Liisa Varul Andrea Rootsi 6:4, 6:1, kuid võitsid ka Alissia Aleksandra Kivi ja Laura Rahnel. Kivi sai 6:1, 6:1 jagu leedulannast Vitalija Leonovaitest ja Rahnel soomlannast Ella Haavistost 6:3, 5:7, 10:4. Põnevas mängus võitis Rahnel kuus viimast punkti, kirjutab tennisnet.ee.
Kivi mängis ära ka teise ringi kohtumise ja hakkas kõvasti vastu kvalifikatsioonis esimesena asetatud sakslannale Antonia Schmidtile (WTA 675.). Esimeses setis jõudis Kivi 1:5 kaotusseisult järele 4:5, aga lõpuks pani edetabelis tugevam mängija paremuse maksma 6:4, 6:2. Rahnel kohtub teisipäeval Läti tennisisti Anna Ozerovaga ja Varul rootslanna Julita Saneriga. Mõlemad vastased paiknevad WTA edetabeli esituhande lõpus – Ozerova on 973. ja Saner 977.
Loositud on juba ka põhiturniiri tabel, mida saab näha siit. Maileen Nuudi sai põhiturniirile siiski edetabelikohaga; kaks vabapääset anti aga neile välismaalastele, kes muidu olnuks kvalifikatsioonis kaks kõrgemat asetust. Põhjus oli selles, et Eesti kasutas kaht wild card 'i (Elisabeth Iila ja Katriin Saar), ülejäänud jäid vabaks.
Eeldatavalt kaks Eesti tugevamat mängijat sattusid vastamisi asetatud tennisistiga. Nii kohtub Elena Malõgina Suzan Lamensiga (Holland, 3) ja Nuudi Daniela Vismanega (Läti, 6), kes paiknevad WTA edetabelis vastavalt 208. ja 262. kohal. Malõgina kohtus Lamensiga kahel korral 2019. aasta Pärnu turniiridel. Suvel kaotas ta Lamensile finaalis, aga novembris sai Paf Openil, mis tookord peeti viimast korda Pärnus, revanši veerandfinaalis ja hiljem Malõgina ka võitis seal karjääri esimese ITF-i turniiri.
Vismane on aga Nuudi eakaaslane ja noorteklassi rivaal. Veel eelmisel nädalal oli Vismane Läti teine reket, nüüd loovutas ta koha Darja Semenistajale (WTA 261.), kes samuti Haabneemes mängib.
Saare avaringi vastane on sakslanna Kathleen Kanev (WTA 439.), kuid loos on Saarel raske ka selle poolest, et võidu korral kohtuks ta teises ringis ilmselt esimesena asetatud Hollandi tennisisti Arantxa Rusiga (119.). Iila kohtub esimeses ringis sloveenlanna Ziva Falkneriga (WTA 560.).
### Response:
Kolm eestlannat pääses koduse ITF-i turniiri kvalifikatsioonis teise ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu arutab koolides ja lasteaedades eestikeelsele õppele üleminekut. Kui valitsusel selle eelnõu osas küsimusi ei olnud ja see saadeti kiiresti parlamenti, siis paljudel teistel siiski on. Suurem küsimus on see, kas tegemist on sooviga säilitada ja edendada eesti keelt ja meelt või veel enne riigikogu valimisi panna kiirkorras eelmiste valimislubaduste juurde linnukesed.
Trahvid kuni 9600 eurot
Valitsuse plaan viia sellisel kujul haridussüsteem üle eesti keelele võib lõppeda totaalse katastroofiga nii nende jaoks, kelle kodukeel on midagi muud, kui ka nende jaoks, kelle kodus räägitakse eesti keelt.
Vaatame praegust seisu ja tulevikku. Koolides ja lasteaedades ei ole piisavalt õpetajaid. Praegu on Eestis puudu 700 õpetajat, seda eesti- ja venekeelsetes haridusasutustes kokku. Haridussüsteemis töötab ca 1500 õpetajat, kes lähiaastatel suunduvad pensionile. Need kaks fakti moodustavad juba iseenesest Eesti haridussüsteemi jaoks praktiliselt ületamatu väljakutse. Uue lähenemise järgi võib Eestis päevapealt töö kaotada umbes 2300 õpetajat, sest neil ei ole C1 keeleoskuse kategooriat. See toob kaasa olukorra, et mõnda kooli ei jää enam üldse õpetajaid.
Risk, et see pilt saab mõne aja pärast reaalsuseks, on suur, sest eelnõu näeb ette kuni 9600 euro suuruseid trahve. Lihtsam on otsida endale varakult uus töö, kui hakata riigile laste õpetamise eest peale maksma. Igal aastal tuleb loomulikult õpetajaid ka juurde, kuid paraku mõned kümned ei kata vajalikke tuhandeid. Eelnõus on aga sellele lahendus: "õpetajaks sobib ka keskharidusega inimene, peaasi, et eesti keelt valdab". Kas see on see hariduse kvaliteet, mida Eesti inimesed tahavad?
"Nõrgemad haridusasutused praktiliselt hävivad, tugevamad elavad pikalt kriisis ning mõlemas kannatab tugevalt õppekvaliteet."
"Enam-vähem" saab olema olukord nendes koolides, kus juba praegu toimub õpe suuresti eesti keeles. Põhikooli-ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt on põhiharidus Eestis kohustuslik, mis tähendab, et kõik õpilased suunduvad nendesse koolidesse, mis esimesed tormid üle elavad. Selle tulemusena saavad eestikeelsete koolide õpetajad ja õpilased uue väljakutse. Sellise reformi tulemus on väga lihtne: nõrgemad haridusasutused praktiliselt hävivad, tugevamad elavad pikalt kriisis ning mõlemas kannatab tugevalt õppekvaliteet.
Toimiv projekt lõpetati
Aastal 2018 käivitas haridus- ja teadusministeerium Mailis Repsi algatusel uusi programme koolide ja lasteaedade jaoks. Koolides said õpilased C1 tasemel keeleõpet, tegid seejärel eksami ja said ka vastava kategooria. Lasteaedades ja koolide algklassides sai alguse pilootprojekt "Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas". Kui haridusministri ametikoha täitis Reformierakond, tehti koolide programm maatasa. Nende väide oli, et raha läks raisku, tulemusi ei ole ja programm lõpetati.
Lasteaedade õpetajatega on olukord veelgi huvitavam. Lepingud õpetajatega kehtivad augustini 2023. Selgelt pole välja öeldud, kuid haridusministeerium annab siiski vihjeid, et projektile rahastust enam ei tule. Kui suhelda lasteaedadega, mis pilootprojektis osalesid, siis kõik on suures mures. Lasnamäe pilootprojektis osaleb näiteks kaheksa lasteaeda, kokku sai uusi õpetajaid 26 rühma. Tänu täiendavatele õpetajatele saavad lapsed igapäevaselt nendes rühmades õppida eesti keelt ning loomulikult tutvuda Eesti traditsioonide ja tavadega.
Pilootprojekti tulemused olid fantastilised, kuid projekti tuleviku kohta paraku infot ei ole ning lepingud täiendavate õpetajatega lõpevad järgmise aasta augustis. Suurem osa neist ei jää nendesse lasteaedadesse, sest üks asi on olla kolmas ehk lisaõpetaja, kes õpetab keelt, aga teine asi on olla teine koosseisuline õpetaja, kes sama palga eest peab tegema kõike ja lisaks veel õpetama keelt. Milleks?
Kas siiras soov või poliitika?
Vaadates eelnõuga kaasnevaid riske ja ministeeriumi otsuseid, tekib kahjuks mõte, et otsustajaid ei huvita, kas lapsed hakkavad rääkima eesti keeles paremini ja rohkem. Neid ei huvita, kuidas muukeelsed lapsed ja nende pered suhtuvad Eestisse, ei huvita ka eestikeelsed koolid ega eesti emakeelega pered. Paraku ei huvita neid ka üldine hariduse kvaliteet.
Huvi on vaid vastu võtta poliitiline otsus, et Eestis on haridus vaid eestikeelne. See, et haridussüsteem ei ole valmis ja variseb ilmselt mõne aja pärast selle tõttu kokku, on juba mõne teise valitsuse ja uue riigikogu mure. | Julianna Jurtšenko: üleminek eestikeelsele õppele võib lõppeda katastroofiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu arutab koolides ja lasteaedades eestikeelsele õppele üleminekut. Kui valitsusel selle eelnõu osas küsimusi ei olnud ja see saadeti kiiresti parlamenti, siis paljudel teistel siiski on. Suurem küsimus on see, kas tegemist on sooviga säilitada ja edendada eesti keelt ja meelt või veel enne riigikogu valimisi panna kiirkorras eelmiste valimislubaduste juurde linnukesed.
Trahvid kuni 9600 eurot
Valitsuse plaan viia sellisel kujul haridussüsteem üle eesti keelele võib lõppeda totaalse katastroofiga nii nende jaoks, kelle kodukeel on midagi muud, kui ka nende jaoks, kelle kodus räägitakse eesti keelt.
Vaatame praegust seisu ja tulevikku. Koolides ja lasteaedades ei ole piisavalt õpetajaid. Praegu on Eestis puudu 700 õpetajat, seda eesti- ja venekeelsetes haridusasutustes kokku. Haridussüsteemis töötab ca 1500 õpetajat, kes lähiaastatel suunduvad pensionile. Need kaks fakti moodustavad juba iseenesest Eesti haridussüsteemi jaoks praktiliselt ületamatu väljakutse. Uue lähenemise järgi võib Eestis päevapealt töö kaotada umbes 2300 õpetajat, sest neil ei ole C1 keeleoskuse kategooriat. See toob kaasa olukorra, et mõnda kooli ei jää enam üldse õpetajaid.
Risk, et see pilt saab mõne aja pärast reaalsuseks, on suur, sest eelnõu näeb ette kuni 9600 euro suuruseid trahve. Lihtsam on otsida endale varakult uus töö, kui hakata riigile laste õpetamise eest peale maksma. Igal aastal tuleb loomulikult õpetajaid ka juurde, kuid paraku mõned kümned ei kata vajalikke tuhandeid. Eelnõus on aga sellele lahendus: "õpetajaks sobib ka keskharidusega inimene, peaasi, et eesti keelt valdab". Kas see on see hariduse kvaliteet, mida Eesti inimesed tahavad?
"Nõrgemad haridusasutused praktiliselt hävivad, tugevamad elavad pikalt kriisis ning mõlemas kannatab tugevalt õppekvaliteet."
"Enam-vähem" saab olema olukord nendes koolides, kus juba praegu toimub õpe suuresti eesti keeles. Põhikooli-ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt on põhiharidus Eestis kohustuslik, mis tähendab, et kõik õpilased suunduvad nendesse koolidesse, mis esimesed tormid üle elavad. Selle tulemusena saavad eestikeelsete koolide õpetajad ja õpilased uue väljakutse. Sellise reformi tulemus on väga lihtne: nõrgemad haridusasutused praktiliselt hävivad, tugevamad elavad pikalt kriisis ning mõlemas kannatab tugevalt õppekvaliteet.
Toimiv projekt lõpetati
Aastal 2018 käivitas haridus- ja teadusministeerium Mailis Repsi algatusel uusi programme koolide ja lasteaedade jaoks. Koolides said õpilased C1 tasemel keeleõpet, tegid seejärel eksami ja said ka vastava kategooria. Lasteaedades ja koolide algklassides sai alguse pilootprojekt "Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas". Kui haridusministri ametikoha täitis Reformierakond, tehti koolide programm maatasa. Nende väide oli, et raha läks raisku, tulemusi ei ole ja programm lõpetati.
Lasteaedade õpetajatega on olukord veelgi huvitavam. Lepingud õpetajatega kehtivad augustini 2023. Selgelt pole välja öeldud, kuid haridusministeerium annab siiski vihjeid, et projektile rahastust enam ei tule. Kui suhelda lasteaedadega, mis pilootprojektis osalesid, siis kõik on suures mures. Lasnamäe pilootprojektis osaleb näiteks kaheksa lasteaeda, kokku sai uusi õpetajaid 26 rühma. Tänu täiendavatele õpetajatele saavad lapsed igapäevaselt nendes rühmades õppida eesti keelt ning loomulikult tutvuda Eesti traditsioonide ja tavadega.
Pilootprojekti tulemused olid fantastilised, kuid projekti tuleviku kohta paraku infot ei ole ning lepingud täiendavate õpetajatega lõpevad järgmise aasta augustis. Suurem osa neist ei jää nendesse lasteaedadesse, sest üks asi on olla kolmas ehk lisaõpetaja, kes õpetab keelt, aga teine asi on olla teine koosseisuline õpetaja, kes sama palga eest peab tegema kõike ja lisaks veel õpetama keelt. Milleks?
Kas siiras soov või poliitika?
Vaadates eelnõuga kaasnevaid riske ja ministeeriumi otsuseid, tekib kahjuks mõte, et otsustajaid ei huvita, kas lapsed hakkavad rääkima eesti keeles paremini ja rohkem. Neid ei huvita, kuidas muukeelsed lapsed ja nende pered suhtuvad Eestisse, ei huvita ka eestikeelsed koolid ega eesti emakeelega pered. Paraku ei huvita neid ka üldine hariduse kvaliteet.
Huvi on vaid vastu võtta poliitiline otsus, et Eestis on haridus vaid eestikeelne. See, et haridussüsteem ei ole valmis ja variseb ilmselt mõne aja pärast selle tõttu kokku, on juba mõne teise valitsuse ja uue riigikogu mure.
### Response:
Julianna Jurtšenko: üleminek eestikeelsele õppele võib lõppeda katastroofiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FCSB jäi esimesel poolajal 0:2 kaotusseisu ja kuigi Cluji Universitatea sai 57. minutil punase kaardi, ei õnnestunud seda enda kasuks pöörata. FCSB ainus värav sündis 86. minutil. Tamm mängis algusest lõpuni ja sai 81. minutil kollase kaardi, vahendab Soccernet.ee.
Tamme koduklubi on 14 mänguga kogunud 20 punkti ning asub liigatabelis seitsmendal kohal, kuid paljudel meeskondadel on rohkem kohtumisi peetud. Cluji Universitatea on pidanud kaks mängu rohkem ja kaotab FCSB-le kolme punktiga.
Teine Eesti koondise keskkaitsja Nikita Baranovi ei kuulunud Jerevani Pjuniku 1:0 võidumängus Noah üle oma koduklubi koosseisu. Kolm mängu järjest võitnud Pjunik on Armeenia kõrgliigas neljandal kohal. | Tamm tegi täismängu ja sai kollase kaardi, FCSB võiduseeria lõppes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FCSB jäi esimesel poolajal 0:2 kaotusseisu ja kuigi Cluji Universitatea sai 57. minutil punase kaardi, ei õnnestunud seda enda kasuks pöörata. FCSB ainus värav sündis 86. minutil. Tamm mängis algusest lõpuni ja sai 81. minutil kollase kaardi, vahendab Soccernet.ee.
Tamme koduklubi on 14 mänguga kogunud 20 punkti ning asub liigatabelis seitsmendal kohal, kuid paljudel meeskondadel on rohkem kohtumisi peetud. Cluji Universitatea on pidanud kaks mängu rohkem ja kaotab FCSB-le kolme punktiga.
Teine Eesti koondise keskkaitsja Nikita Baranovi ei kuulunud Jerevani Pjuniku 1:0 võidumängus Noah üle oma koduklubi koosseisu. Kolm mängu järjest võitnud Pjunik on Armeenia kõrgliigas neljandal kohal.
### Response:
Tamm tegi täismängu ja sai kollase kaardi, FCSB võiduseeria lõppes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 50 riigi ühisavalduses väljendatakse suurt muret inimõiguste olukorra pärast Hiina Rahvavabariigis, eriti seoses uiguuri vähemusrahvuse inimõiguste rikkumise pärast Xinjiangi provintsis Hiina lääneosas.
Inimõiguste rikkumist kinnitab ka ÜRO inimõiguste voliniku vastav raport.
Raporti hinnangu kohaselt on peamiselt moslemitest uiguure ja teisi vähemusrahvuste esindajaid Hiinas meelevaldselt kinni peetud. Ühisavalduse tegijad toovad välja, et tegu võib olla rahvusvahelise inimsusevastase kuriteoga.
Ühisavalduses rõhutatakse samuti Hiina jõulist invasiivset luuret, mis diskrimineerib seejuures rahvuse ja religiooni baasil enam vähemusrahvuseid ning moslemeid.
Samuti on Hiinas hulganisti hävitatud mošeesid ja muid pühamuid ning kalmistuid.
Vahi alla võetud inimesi on piinatud, sunnitud vangistatud naisi abordile ning neid steriliseeritud. Paljud kinni peetud inimesed on ka pandud ka sunnitööle. Avalduses tuuakse välja, et üksjagu inimesi on ka kadunud.
Võitlus terrorismi vastu ei saa õigustada sellist karmi ning süstemaatilist inimõiguste rikkumist, rõhutatakse avalduses.
Hiina pole seni soostunud praeguseid ÜRO leide arutama. Avalduses kutsuti üles Hiina valitsust austama enda rahvusvahelisi inimõiguste kohustusi ning järgima ÜRO inimõiguste voliniku büroo raporti soovitusi.
Avalduses kutsutakse üles vabastama kõiki meelevaldselt kinni peetud isikuid Xinjiangi provintsis. Samuti palutakse ühisavalduses Hiina valitsusel selgitada nende inimeste lähedastele, mis kinni peetud isikutest on saanud.
Ühisavalduse lõpus rõhutatakse, et inimõiguste rikkumistest on kõige parem rääkida sisuka dialoogi abil.
Hiina teatas juba, et raport on lääneriikide poliitiline tööriist ning sisaldab valeinfot.
Soome rahvusringhääling Yle juhtis tähelepanu, et Hiina suutis ühisavalduses viidatud Xinjiangi inimõiguste raporti arutelu oktoobris katkestada.
Avaldusega ühinesid Euroopast peale Eesti ka Soome, Bulgaaria, Itaalia, Läti ja paljud teised riigid.
Ühisavaldusele kirjutasid samas alla nii Türgi ja Iisrael kui ka Svaasimaa ja Somaalia Aafrikast, Belize Lõuna-Ameerikast. Kokku kirjutas ühisavaldusele alla 50 riiki.
Avalduse kandis ÜRO Peaassambleel ette Kanada esindaja ÜRO-s. Kuna avalduse aluseks olnud raportit ei tahtnud Hiina arutada, siis on tegu suuresti sümboolse sammuga, juhtis Deutche Welle tähelepanu. | Eesti mõistis koos teistega hukka inimõiguste rikkumised Xinjiangis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
50 riigi ühisavalduses väljendatakse suurt muret inimõiguste olukorra pärast Hiina Rahvavabariigis, eriti seoses uiguuri vähemusrahvuse inimõiguste rikkumise pärast Xinjiangi provintsis Hiina lääneosas.
Inimõiguste rikkumist kinnitab ka ÜRO inimõiguste voliniku vastav raport.
Raporti hinnangu kohaselt on peamiselt moslemitest uiguure ja teisi vähemusrahvuste esindajaid Hiinas meelevaldselt kinni peetud. Ühisavalduse tegijad toovad välja, et tegu võib olla rahvusvahelise inimsusevastase kuriteoga.
Ühisavalduses rõhutatakse samuti Hiina jõulist invasiivset luuret, mis diskrimineerib seejuures rahvuse ja religiooni baasil enam vähemusrahvuseid ning moslemeid.
Samuti on Hiinas hulganisti hävitatud mošeesid ja muid pühamuid ning kalmistuid.
Vahi alla võetud inimesi on piinatud, sunnitud vangistatud naisi abordile ning neid steriliseeritud. Paljud kinni peetud inimesed on ka pandud ka sunnitööle. Avalduses tuuakse välja, et üksjagu inimesi on ka kadunud.
Võitlus terrorismi vastu ei saa õigustada sellist karmi ning süstemaatilist inimõiguste rikkumist, rõhutatakse avalduses.
Hiina pole seni soostunud praeguseid ÜRO leide arutama. Avalduses kutsuti üles Hiina valitsust austama enda rahvusvahelisi inimõiguste kohustusi ning järgima ÜRO inimõiguste voliniku büroo raporti soovitusi.
Avalduses kutsutakse üles vabastama kõiki meelevaldselt kinni peetud isikuid Xinjiangi provintsis. Samuti palutakse ühisavalduses Hiina valitsusel selgitada nende inimeste lähedastele, mis kinni peetud isikutest on saanud.
Ühisavalduse lõpus rõhutatakse, et inimõiguste rikkumistest on kõige parem rääkida sisuka dialoogi abil.
Hiina teatas juba, et raport on lääneriikide poliitiline tööriist ning sisaldab valeinfot.
Soome rahvusringhääling Yle juhtis tähelepanu, et Hiina suutis ühisavalduses viidatud Xinjiangi inimõiguste raporti arutelu oktoobris katkestada.
Avaldusega ühinesid Euroopast peale Eesti ka Soome, Bulgaaria, Itaalia, Läti ja paljud teised riigid.
Ühisavaldusele kirjutasid samas alla nii Türgi ja Iisrael kui ka Svaasimaa ja Somaalia Aafrikast, Belize Lõuna-Ameerikast. Kokku kirjutas ühisavaldusele alla 50 riiki.
Avalduse kandis ÜRO Peaassambleel ette Kanada esindaja ÜRO-s. Kuna avalduse aluseks olnud raportit ei tahtnud Hiina arutada, siis on tegu suuresti sümboolse sammuga, juhtis Deutche Welle tähelepanu.
### Response:
Eesti mõistis koos teistega hukka inimõiguste rikkumised Xinjiangis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18. oktoobril võttis Türgi valitsus vastu 40 artiklit hõlmava kobarseaduse, mis ohustab väljendusvabadust Türgis, kuid puudutab ka teiste riikide kodanikke.
Nimelt lisati mitu muudatust meediaseadusele ja teistele seotud õigusaktidele: see laiendab meediaseaduse kohaldusala sõltumatutele uudisteportaalidele ja eraisikutele, annab nende lehekülgede reklaamiõiguste ohjad valitsuse kätte ning sätestab seadusliku aluse sunnitud ekstraterritoriaalsuseks kasutades selleks nn pehmet jõudu kohustuste või nõuete mittetäitmise juhtudel.
Taustaks natuke ajalugu. 2020. aasta märtsikuus kehtestas Türgi valitsus seaduse, mida käsitleti kui "sotsiaalmeedia regulatsiooni seadust". Selle seaduse 6. artikli kohaselt on platvormid, millel on vähemalt ühe miljoni suurune kasutajabaas, kohustatud määrama esindusisiku Türgis ning hoiustama Türgi kodanike andmeid Türgi territooriumil.
Nendele tingimustele mittevastavuse korral ähvardaks nimetatud platvorme trahv, lisaks aga oli võimalik piirata või täienisti blokeerida kasutajate ligipääsu nende platvormide poolt pakutavatele teenustele.
Need tingimused lubasid Türgi valitsusel omada kontakti platvormidega läbi esindusisiku, mis omakorda võimaldas neil taotleda sellise sisu kustutamist, mis ei ole valitsuse poolt heaks kiidetud, kui ka pääseda ligi eeltoodud sisu loojate isiklikele andmetele, kuna andmed on lokaliseeritud.
Nüüd, kaks aastat hiljem, võttis Türgi valitsus vastu toetava lisa, mis käesolevalt ohustab otseselt väljendus- ja andmevabadust, kaudselt aga ka nende isikute privaatsust ja turvalisust, kes soovisid oma vabadusi interneti vahendusel kasutada.
Kurioossel kombel sätestab uue seaduse artikkel 1, et selle ainsaks eesmärgiks on tagada ja sätestada ajakirjandusvabadus ning printsiipe, mis on seotud selle vabaduse kasutamisega. Samal ajal kujutab artikkel 29 endast suurt riski väljendus- ja ajakirjandusvabadusele: "Igaühele, kes avalikult levitab väärinformatsiooni riigi sise- ja välisjulgeoleku, avaliku korra ning üldise heaolu kohta, eesmärgiga kutsuda esile ärevust, hirmu või paanikat avalikkuse seas viisil, mis on käsitletav avaliku rahu rikkumisena, nähakse karistusena ette vangistus üks kuni kolm aastat."
Antud seaduste pakett on ebamäärane ega käsitle selgelt, kuidas väärinformatsiooni defineeritakse ning kes langetab otsuse, mida pidada ebaõigeks. Seadus jätab ka määramata järelevalveorgani või -mehhanismi vältimaks meelevaldseid otsuseid.
Kõik eeltoodu teeb seaduse veelgi ohtlikumaks, kuna ükskõik mida saab käsitleda valeinfona või viisina külvata avalikkuses paanikat. Võttes arvesse, et seda seadust kohaldatakse ka reaalsetele isikutele, on ka viimaste isiklik vabadus pärsitud, kuna mõtteväljendus sotsiaalmeedias on nüüd ohtlik.
Selleks, et paremini näitlikustada seaduse ulatust, võib näiteks tuua France24 uudise Türgi inflatsioonimäärast. Nimetatud loos teatas Türgi statistikainstituut, et riigi inflatsioonimäär on 73,5 protsenti, kuid ENAG (iseseisev inflatsiooni uurivate teadlaste rühmitus) on selle info vaidlustanud ja väidab, et tegelik määr on hoopiski ligikaudu 160,80 protsenti.
Mida see tähendab uue seaduse valguses? Kui taolise artikli oleks avaldanud kohalik ajakiri või rahvusvaheline agentuur kohaliku haruga või osapoolega, mis opereerib Türgist (nagu näiteks BBC, DW, Euronews, VOA vmt), saaks Türgi valitsus karistada nii ENAG-i, kui ka asjasse kaasatud meediaväljaannet. Tehes Türgi valitsuse haldusalasse kuuluvale institutsioonile vastanduva väite levitas ENAG "valeinfot", meediaväljaanne aga aitas kaasa selle info levimisele artikli avaldamisega.
Valitsus saaks soovi korral minna veelgi kaugemale ning väita, et antud meediaväljaanne on külvanud paanikat ja hirmu rahva seas ning kahjustanud riigi usaldusväärsust ja ühtsust, kuna sel artiklil on mõju rahva üle.
"Lisaks on valitsusel võimalik väljaandelt ära võtta õigus reklaame avaldada ning viimaks saab ka karistusena kuulutada nende pressikaardid kehtetuks."
Nendes tingimustes on uue seaduse alusel valitsusel võimalik taotleda avaldatud artiklite eemaldamist kahe nädala jooksul ning kui sellele taotlusele vastu ei tulda, siis saab ligipääsu antud veebisaidile Türgist piirata kuni 90 protsendi ulatuses. Lisaks on valitsusel võimalik väljaandelt ära võtta õigus reklaame avaldada ning viimaks saab ka karistusena kuulutada nende pressikaardid kehtetuks.
Võttes arvesse uute seaduste ebamäärast sõnastust, oleks valitsuse võimuses üheks kuni kolmeks aastaks vangistada iga eraisik, kes antud artiklit oma sotsiaalmeedias jagab, kuna jagamisega aitaks nad kaasa väärinfo levimisele. Juhul kui nad tegid seda läbi profiili, mis ei sisalda infot nende identiteedi kohta, saab suurendada karistust kuni poole võrra.
Sotsiaalmeediaplatvorm, millel infot jagati, oleks samuti asjaosaline, sest valitsus saab taotleda antud postituste eemaldamist ning ligipääsu neid jaganud inimeste infole. Kui sotsiaalmeediaplatvorm keeldub seda tegemast või ei anna üle kogu asjasse puutuvat informatsiooni, siis neid karistatakse samalaadselt eeltoodud meediaväljaandega, sõltuvalt platvormi suurusest aga veelgi laialdasemalt.
Ülaltoodud näited pole kaugel reaalsusest, kuna sarnaseid olukordi on minevikus juba mitmel korral ette tulnud. Kõige hiljutisem nendest juhtumitest viis nelja ajakirjaniku ning veel 34 inimese süüdistuseni, olles seotud Bloomberg News platvormil tehtud analüüsiga, mille pealkirjaks oli "Majanduskriis ja välisvaluuta" ja milles väideti, et Türgi liiri väärtus kahaneb. Neli aastat kestnud kohtumenetluse järel mõistis kohus kõik 38 asjaosalist õigeks. Samal ajal on uute seaduste taustal küsimärgi all, kas kohtuasja tulemus oleks sama, kui menetlus toimuks nüüd.
Väärib mainimist, et Türgi valitsus püüab neid uusi seadusi õigustada, väljendades, et need said valmimise etapis eeskuju läänelikest sotsiaalmeedia võrgustikke käsitlevatest seadustest, kuid seda väites nad ei asetanud seaduseid võrdlusesse üleüldise õigusmaastikuga.
Riigid, mida nad näiteks tõid, on taganud õiglase kohtusüsteemi olemasolu, kindlustavad süüdistuse saanute isiklikud õigused ning austavad õigusriigi põhimõtteid igas menetluse etapis. Kui ükski neist riikidest Türgile sarnase seaduse vastu võtaks, tekitaks see palju küsimusi. Samal ajal ei oleks sellel inimestele Türgiga sarnast mõju ning nende riikide kodanikud ei peaks kartma oma õiguste pärast, sest nad saavad oma õigussüsteemi usaldada.
Sama ei saa aga öelda Türgi kohta. Amnesty International on raporteerinud Türgi 2021 riiklikus raportis, et riigi õigussüsteemis leidub tõsiseid murekohti, mida pole üksikasjalikult käsitletud ning need, kes on valitsuse suhtes kriitilised (poliitikud, ajakirjanikud, inimõiguste kaitsjad jt) on langenud alusetute uurimiste, süüdistuste ja süüdimõistmiste ohvriks. On selge, et need sihtgrupid ning igaüks, kes toimetab valitsuse vastu, on nüüd veelgi suuremas ohus.
Nii kõnealune seadus kui ka selle juurde kuuluv raamistik on läänes suuresti märkamata jäänud, kuid võimalikud ohud väljendusvabadusele Türgis ning väljaspool selle piire vajavad põhjalikku uurimist.
Namik Berk Vurkiri juhendaja ja loo sisuline toimetaja on Eesti Inimõiguste Keskuse digiõiguste ja andmekaitse valdkonna jurist Mari-Liis Vähi.
Allikad
The Law Regarding the Regulation of Broadcasts on the Internet and Fighting Against Crimes Committed Through These Broadcasts, Law No. 7253, 31 July 2020
The Law Amending Press Law and Other Matters, Law No. 7418, 18 October 2022
Ludovic De Foucaud, " Inflation in Turkey: Researcher won't hide the figures Erdogan doesn't want to see" France24, 22 May 2022
Bloomberg News " BDDK 38 kişi hakkında suç duyurusunda bulundu", 14 June 2019
BIA News Desk " Thirty-eight people acquitted after four years of trial for commenting on economic crisis" Bianet English, 29 April 2022
Banu Güven " Dezenformasyon bahane, seçime doğru sansür şahane" DW Türkiye, 9 October 2022
Amnesty International Report " Turkey 2021" | Namik Berk Vurkir: tsensuuriga kaasnevatest murekohtadest Türgis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18. oktoobril võttis Türgi valitsus vastu 40 artiklit hõlmava kobarseaduse, mis ohustab väljendusvabadust Türgis, kuid puudutab ka teiste riikide kodanikke.
Nimelt lisati mitu muudatust meediaseadusele ja teistele seotud õigusaktidele: see laiendab meediaseaduse kohaldusala sõltumatutele uudisteportaalidele ja eraisikutele, annab nende lehekülgede reklaamiõiguste ohjad valitsuse kätte ning sätestab seadusliku aluse sunnitud ekstraterritoriaalsuseks kasutades selleks nn pehmet jõudu kohustuste või nõuete mittetäitmise juhtudel.
Taustaks natuke ajalugu. 2020. aasta märtsikuus kehtestas Türgi valitsus seaduse, mida käsitleti kui "sotsiaalmeedia regulatsiooni seadust". Selle seaduse 6. artikli kohaselt on platvormid, millel on vähemalt ühe miljoni suurune kasutajabaas, kohustatud määrama esindusisiku Türgis ning hoiustama Türgi kodanike andmeid Türgi territooriumil.
Nendele tingimustele mittevastavuse korral ähvardaks nimetatud platvorme trahv, lisaks aga oli võimalik piirata või täienisti blokeerida kasutajate ligipääsu nende platvormide poolt pakutavatele teenustele.
Need tingimused lubasid Türgi valitsusel omada kontakti platvormidega läbi esindusisiku, mis omakorda võimaldas neil taotleda sellise sisu kustutamist, mis ei ole valitsuse poolt heaks kiidetud, kui ka pääseda ligi eeltoodud sisu loojate isiklikele andmetele, kuna andmed on lokaliseeritud.
Nüüd, kaks aastat hiljem, võttis Türgi valitsus vastu toetava lisa, mis käesolevalt ohustab otseselt väljendus- ja andmevabadust, kaudselt aga ka nende isikute privaatsust ja turvalisust, kes soovisid oma vabadusi interneti vahendusel kasutada.
Kurioossel kombel sätestab uue seaduse artikkel 1, et selle ainsaks eesmärgiks on tagada ja sätestada ajakirjandusvabadus ning printsiipe, mis on seotud selle vabaduse kasutamisega. Samal ajal kujutab artikkel 29 endast suurt riski väljendus- ja ajakirjandusvabadusele: "Igaühele, kes avalikult levitab väärinformatsiooni riigi sise- ja välisjulgeoleku, avaliku korra ning üldise heaolu kohta, eesmärgiga kutsuda esile ärevust, hirmu või paanikat avalikkuse seas viisil, mis on käsitletav avaliku rahu rikkumisena, nähakse karistusena ette vangistus üks kuni kolm aastat."
Antud seaduste pakett on ebamäärane ega käsitle selgelt, kuidas väärinformatsiooni defineeritakse ning kes langetab otsuse, mida pidada ebaõigeks. Seadus jätab ka määramata järelevalveorgani või -mehhanismi vältimaks meelevaldseid otsuseid.
Kõik eeltoodu teeb seaduse veelgi ohtlikumaks, kuna ükskõik mida saab käsitleda valeinfona või viisina külvata avalikkuses paanikat. Võttes arvesse, et seda seadust kohaldatakse ka reaalsetele isikutele, on ka viimaste isiklik vabadus pärsitud, kuna mõtteväljendus sotsiaalmeedias on nüüd ohtlik.
Selleks, et paremini näitlikustada seaduse ulatust, võib näiteks tuua France24 uudise Türgi inflatsioonimäärast. Nimetatud loos teatas Türgi statistikainstituut, et riigi inflatsioonimäär on 73,5 protsenti, kuid ENAG (iseseisev inflatsiooni uurivate teadlaste rühmitus) on selle info vaidlustanud ja väidab, et tegelik määr on hoopiski ligikaudu 160,80 protsenti.
Mida see tähendab uue seaduse valguses? Kui taolise artikli oleks avaldanud kohalik ajakiri või rahvusvaheline agentuur kohaliku haruga või osapoolega, mis opereerib Türgist (nagu näiteks BBC, DW, Euronews, VOA vmt), saaks Türgi valitsus karistada nii ENAG-i, kui ka asjasse kaasatud meediaväljaannet. Tehes Türgi valitsuse haldusalasse kuuluvale institutsioonile vastanduva väite levitas ENAG "valeinfot", meediaväljaanne aga aitas kaasa selle info levimisele artikli avaldamisega.
Valitsus saaks soovi korral minna veelgi kaugemale ning väita, et antud meediaväljaanne on külvanud paanikat ja hirmu rahva seas ning kahjustanud riigi usaldusväärsust ja ühtsust, kuna sel artiklil on mõju rahva üle.
"Lisaks on valitsusel võimalik väljaandelt ära võtta õigus reklaame avaldada ning viimaks saab ka karistusena kuulutada nende pressikaardid kehtetuks."
Nendes tingimustes on uue seaduse alusel valitsusel võimalik taotleda avaldatud artiklite eemaldamist kahe nädala jooksul ning kui sellele taotlusele vastu ei tulda, siis saab ligipääsu antud veebisaidile Türgist piirata kuni 90 protsendi ulatuses. Lisaks on valitsusel võimalik väljaandelt ära võtta õigus reklaame avaldada ning viimaks saab ka karistusena kuulutada nende pressikaardid kehtetuks.
Võttes arvesse uute seaduste ebamäärast sõnastust, oleks valitsuse võimuses üheks kuni kolmeks aastaks vangistada iga eraisik, kes antud artiklit oma sotsiaalmeedias jagab, kuna jagamisega aitaks nad kaasa väärinfo levimisele. Juhul kui nad tegid seda läbi profiili, mis ei sisalda infot nende identiteedi kohta, saab suurendada karistust kuni poole võrra.
Sotsiaalmeediaplatvorm, millel infot jagati, oleks samuti asjaosaline, sest valitsus saab taotleda antud postituste eemaldamist ning ligipääsu neid jaganud inimeste infole. Kui sotsiaalmeediaplatvorm keeldub seda tegemast või ei anna üle kogu asjasse puutuvat informatsiooni, siis neid karistatakse samalaadselt eeltoodud meediaväljaandega, sõltuvalt platvormi suurusest aga veelgi laialdasemalt.
Ülaltoodud näited pole kaugel reaalsusest, kuna sarnaseid olukordi on minevikus juba mitmel korral ette tulnud. Kõige hiljutisem nendest juhtumitest viis nelja ajakirjaniku ning veel 34 inimese süüdistuseni, olles seotud Bloomberg News platvormil tehtud analüüsiga, mille pealkirjaks oli "Majanduskriis ja välisvaluuta" ja milles väideti, et Türgi liiri väärtus kahaneb. Neli aastat kestnud kohtumenetluse järel mõistis kohus kõik 38 asjaosalist õigeks. Samal ajal on uute seaduste taustal küsimärgi all, kas kohtuasja tulemus oleks sama, kui menetlus toimuks nüüd.
Väärib mainimist, et Türgi valitsus püüab neid uusi seadusi õigustada, väljendades, et need said valmimise etapis eeskuju läänelikest sotsiaalmeedia võrgustikke käsitlevatest seadustest, kuid seda väites nad ei asetanud seaduseid võrdlusesse üleüldise õigusmaastikuga.
Riigid, mida nad näiteks tõid, on taganud õiglase kohtusüsteemi olemasolu, kindlustavad süüdistuse saanute isiklikud õigused ning austavad õigusriigi põhimõtteid igas menetluse etapis. Kui ükski neist riikidest Türgile sarnase seaduse vastu võtaks, tekitaks see palju küsimusi. Samal ajal ei oleks sellel inimestele Türgiga sarnast mõju ning nende riikide kodanikud ei peaks kartma oma õiguste pärast, sest nad saavad oma õigussüsteemi usaldada.
Sama ei saa aga öelda Türgi kohta. Amnesty International on raporteerinud Türgi 2021 riiklikus raportis, et riigi õigussüsteemis leidub tõsiseid murekohti, mida pole üksikasjalikult käsitletud ning need, kes on valitsuse suhtes kriitilised (poliitikud, ajakirjanikud, inimõiguste kaitsjad jt) on langenud alusetute uurimiste, süüdistuste ja süüdimõistmiste ohvriks. On selge, et need sihtgrupid ning igaüks, kes toimetab valitsuse vastu, on nüüd veelgi suuremas ohus.
Nii kõnealune seadus kui ka selle juurde kuuluv raamistik on läänes suuresti märkamata jäänud, kuid võimalikud ohud väljendusvabadusele Türgis ning väljaspool selle piire vajavad põhjalikku uurimist.
Namik Berk Vurkiri juhendaja ja loo sisuline toimetaja on Eesti Inimõiguste Keskuse digiõiguste ja andmekaitse valdkonna jurist Mari-Liis Vähi.
Allikad
The Law Regarding the Regulation of Broadcasts on the Internet and Fighting Against Crimes Committed Through These Broadcasts, Law No. 7253, 31 July 2020
The Law Amending Press Law and Other Matters, Law No. 7418, 18 October 2022
Ludovic De Foucaud, " Inflation in Turkey: Researcher won't hide the figures Erdogan doesn't want to see" France24, 22 May 2022
Bloomberg News " BDDK 38 kişi hakkında suç duyurusunda bulundu", 14 June 2019
BIA News Desk " Thirty-eight people acquitted after four years of trial for commenting on economic crisis" Bianet English, 29 April 2022
Banu Güven " Dezenformasyon bahane, seçime doğru sansür şahane" DW Türkiye, 9 October 2022
Amnesty International Report " Turkey 2021"
### Response:
Namik Berk Vurkir: tsensuuriga kaasnevatest murekohtadest Türgis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olin väga agressiivne," rääkis Sakkari pärast kohtumist. "Kui oled passiivne, paneb Jess su jooksma: ta hakkab väga kõvasti lööma ja siis on mäng läbi. Ma arvan, et finaalturniiril on esimese mängu kaotajal kergem kui sellel, kes avamängu võidab. Võitjal lasub kogu pinge."
Sakkari ja Pegula läksid omavahel vastamisi ka nädala eest toimunud kõrgeima kategooria Guadalajara turniiri finaalis. Siis jäi 6:2, 6:3 peale Pegula, aga kreeklanna oli samal päeval pidanud ka poolfinaali. Seekord kestis juba avasett 71 minutit ehk enam kui Guadalajara finaal kokku. Mõlemad murdsid neli korda ja sooritasid 22 äralööki, Sakkari esimese servi õnnestumise protsent oli 66 ameeriklanna 56 vastu, ta võitis kõigist mängitud punktidest 94 ning Pegula 91.
Teises esmaspäeval toimunud mängus oli maailma seitsmes reket Arina Sabalenka 3:6, 7:6 (5), 7:5 üle Ons Jabeurist (WTA 2.), seda vaatamata sellele, et valgevenelanna sooritas mängu jooksul 16 äralööki vähem kui Jabeur (37).
"Üritan siin lihtsalt iga sekundit nautida, endast parimat anda ja näha, mida hooaja viimane nädal tuua võib," sõnas Sabalenka. "Sisendasin endale, et pean edasi võitlema ja kindlustama, et kui Ons tahab võita, peab ta endast midagi hiilgavat andma. Võtmehetkedel pöörasin matši enda kasuks."
Sakkari, Sabalenka, Jabeur ja Pegula mängivad finaalturniiril Nancy Richey nime kandvas grupis, teise, Tracy Austini gruppi, kuuluvad Iga Swiatek, Coco Gauff, Caroline Garcia ja Darja Kasatkina. | Sakkari alistas WTA finaalturniiri avamängus USA esireketi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olin väga agressiivne," rääkis Sakkari pärast kohtumist. "Kui oled passiivne, paneb Jess su jooksma: ta hakkab väga kõvasti lööma ja siis on mäng läbi. Ma arvan, et finaalturniiril on esimese mängu kaotajal kergem kui sellel, kes avamängu võidab. Võitjal lasub kogu pinge."
Sakkari ja Pegula läksid omavahel vastamisi ka nädala eest toimunud kõrgeima kategooria Guadalajara turniiri finaalis. Siis jäi 6:2, 6:3 peale Pegula, aga kreeklanna oli samal päeval pidanud ka poolfinaali. Seekord kestis juba avasett 71 minutit ehk enam kui Guadalajara finaal kokku. Mõlemad murdsid neli korda ja sooritasid 22 äralööki, Sakkari esimese servi õnnestumise protsent oli 66 ameeriklanna 56 vastu, ta võitis kõigist mängitud punktidest 94 ning Pegula 91.
Teises esmaspäeval toimunud mängus oli maailma seitsmes reket Arina Sabalenka 3:6, 7:6 (5), 7:5 üle Ons Jabeurist (WTA 2.), seda vaatamata sellele, et valgevenelanna sooritas mängu jooksul 16 äralööki vähem kui Jabeur (37).
"Üritan siin lihtsalt iga sekundit nautida, endast parimat anda ja näha, mida hooaja viimane nädal tuua võib," sõnas Sabalenka. "Sisendasin endale, et pean edasi võitlema ja kindlustama, et kui Ons tahab võita, peab ta endast midagi hiilgavat andma. Võtmehetkedel pöörasin matši enda kasuks."
Sakkari, Sabalenka, Jabeur ja Pegula mängivad finaalturniiril Nancy Richey nime kandvas grupis, teise, Tracy Austini gruppi, kuuluvad Iga Swiatek, Coco Gauff, Caroline Garcia ja Darja Kasatkina.
### Response:
Sakkari alistas WTA finaalturniiri avamängus USA esireketi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bucks läks koduväljakul juhtima ka 16 punktiga, aga külalismeeskond (2-6) jõudis pärast Isaiah Stewarti korvi 57 sekundit enne lõpusireeni viigini. Bucksi järgmisel rünnakul tabas Jrue Holiday raske kaugviske ning tagas võõrustajatele sisuliselt võidu.
Ainsa NBA tiimina täiseduga jätkava Bucksi kasuks viskas Giannis Antetokounmpo 31 punkti, Holiday lisas 25 punkti ja kümme resultatiivset söötu ning Brook Lopez 24 punkti ja üheksa lauapalli.
Brooklyn Nets (2-6) lõpetas neljamänguliseks veninud kaotusteseeria, kui alistas koduväljakul 116:109 Indiana Pacersi (3-5). Üleplatsimeheks oli 36 punkti visanud, üheksa lauapalli korjanud ja seitse resultatiivset söötu jaganud Kevin Durant, Kyrie Irving lisas 28 punkti, kuus lauapalli ja kuus korvisöötu.
Kristaps Porzingise 32 punktist ja üheksast lauapallist ei piisanud, et Washington Wizardsit (3-4) Philadelphia 76ersi (4-4) vastu päästa 111:118 kaotusest. Tyrese Maxey oli võitjate resultatiivseim 28 punktiga, James Harden lisas 23 punktile koguni 17 resultatiivset söötu.
Teised tulemused:
Charlotte - Sacramento 108:115
Toronto - Atlanta 139:109
Utah - Memphis 121:105
LA Clippers - Houston 95:93 | NBA: Bucks jätkab veatult, Nets lõpetas neljamängulise nukra seeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bucks läks koduväljakul juhtima ka 16 punktiga, aga külalismeeskond (2-6) jõudis pärast Isaiah Stewarti korvi 57 sekundit enne lõpusireeni viigini. Bucksi järgmisel rünnakul tabas Jrue Holiday raske kaugviske ning tagas võõrustajatele sisuliselt võidu.
Ainsa NBA tiimina täiseduga jätkava Bucksi kasuks viskas Giannis Antetokounmpo 31 punkti, Holiday lisas 25 punkti ja kümme resultatiivset söötu ning Brook Lopez 24 punkti ja üheksa lauapalli.
Brooklyn Nets (2-6) lõpetas neljamänguliseks veninud kaotusteseeria, kui alistas koduväljakul 116:109 Indiana Pacersi (3-5). Üleplatsimeheks oli 36 punkti visanud, üheksa lauapalli korjanud ja seitse resultatiivset söötu jaganud Kevin Durant, Kyrie Irving lisas 28 punkti, kuus lauapalli ja kuus korvisöötu.
Kristaps Porzingise 32 punktist ja üheksast lauapallist ei piisanud, et Washington Wizardsit (3-4) Philadelphia 76ersi (4-4) vastu päästa 111:118 kaotusest. Tyrese Maxey oli võitjate resultatiivseim 28 punktiga, James Harden lisas 23 punktile koguni 17 resultatiivset söötu.
Teised tulemused:
Charlotte - Sacramento 108:115
Toronto - Atlanta 139:109
Utah - Memphis 121:105
LA Clippers - Houston 95:93
### Response:
NBA: Bucks jätkab veatult, Nets lõpetas neljamängulise nukra seeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti analüütik Helle Bunderi sõnul kahanes septembris tööstustoodangu maht rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel.
Bunder täpsustas, et kasvu näitasid suurema osatähtsusega tegevusaladest ainult elektroonikatööstus ja paar masinatööstuse tegevusala, täpsemalt elektroonikaseadmete (18,1 protsenti), mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (11,3 protsenti) ning masinate ja seadmete remont (14,2 protsenti).
Suurema osatähtsusega tegevusaladest langes puidutöötlemise (17,5 protsenti), metalltoodete (18 protsenti), elektriseadmete (3,7 protsenti) ja toiduainete (3,1 protsenti) tootmine.
Võrreldes 2021. aasta septembriga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük tänavu septembris kalendaarselt korrigeeritud andmetel jooksevhindades 9 protsenti. Toodangu müük ekspordiks kasvas 9,7 ning müük siseturule 8 protsenti.
Töötleva tööstuse toodangust 67,7 protsenti müüdi välisturule.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel vähenesid septembri mahud võrreldes augustiga tööstuses kokku 3,5 ning töötlevas tööstuses 1,5 protsenti.
Energeetikavaldkonnas suurenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes 2021. aasta septembriga 22,1 protsenti, soojuse tootmine vähenes 16,8 protsenti.
Muutus töötlevas tööstuses Autor/allikas: Statistikaamet | Tööstustoodang pööras septembris langusesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti analüütik Helle Bunderi sõnul kahanes septembris tööstustoodangu maht rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel.
Bunder täpsustas, et kasvu näitasid suurema osatähtsusega tegevusaladest ainult elektroonikatööstus ja paar masinatööstuse tegevusala, täpsemalt elektroonikaseadmete (18,1 protsenti), mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (11,3 protsenti) ning masinate ja seadmete remont (14,2 protsenti).
Suurema osatähtsusega tegevusaladest langes puidutöötlemise (17,5 protsenti), metalltoodete (18 protsenti), elektriseadmete (3,7 protsenti) ja toiduainete (3,1 protsenti) tootmine.
Võrreldes 2021. aasta septembriga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük tänavu septembris kalendaarselt korrigeeritud andmetel jooksevhindades 9 protsenti. Toodangu müük ekspordiks kasvas 9,7 ning müük siseturule 8 protsenti.
Töötleva tööstuse toodangust 67,7 protsenti müüdi välisturule.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel vähenesid septembri mahud võrreldes augustiga tööstuses kokku 3,5 ning töötlevas tööstuses 1,5 protsenti.
Energeetikavaldkonnas suurenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes 2021. aasta septembriga 22,1 protsenti, soojuse tootmine vähenes 16,8 protsenti.
Muutus töötlevas tööstuses Autor/allikas: Statistikaamet
### Response:
Tööstustoodang pööras septembris langusesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kadri-Ann Lass ja tema kodunaiskond IDK Euskotren (3-2) alistasid võõral väljakul numbritega 86:80 (28:24, 18:14, 22:28, 18:14) Gran Canaria (2-3) tiimi, kirjutab Basket.ee.
Pingilt alustanud Lass viibis platsil 27,5 minutit ning tegi statistiliselt ühe oma selle hooaja parema mängu. Eestlanna arvele kogunes seitse punkti (kahesed 2/5, kolmesed 1/3, vabavisked 0/2), seitse lauapalli (neist kaks ründelauast), kaks resultatiivset söötu, kolm isiklikku viga ja üks pallikaotus.
Võitjate resultatiivseimana viskas Maria Espana Almendro 23 punkti ja hankis viis lauapalli, Joy Brown kogus 15 silma, kaheksa lauapalli ja viis korvisöötu. Kaotajatel viskasid Sika Kone 19, Sokhna Adji Fall 17 ja Petra Holesinska 16 punkti.
Liigatabelis seni samal pulgal asunud tiimidest IDK Euskotren kerkis nüüd viiendale positsioonile ja Gran Canaria langes kümnendale reale.
Nädala sees tegi IDK Euskotren hooaja avalöögi ka naiste Eurocupi alagrupiturniiril, kus pidi võõrsil tunnistama prantslaste Villeurbanne'i LDLC Asveli 76:64 (24:14, 12:11, 18:20, 22:19) paremust.
Lass viibis väljakul 27 minutit ning kogus selle ajaga vis punkti (kahesed 1/2, kolmesed 1/7), neli lauapalli, ühe resultatiivse söödu, ühe vaheltlõike, kaks viskeblokeeringut ja ühe pallikaotuse.
Järgmisena kohtub IDK Euskotren K-alagrupis juba 2. novembril Tšehhi klubiga Brno Zabiny, kes alustas turniiri 87:90 kaotusega (teisel lisaajal) Prantsusmaa naiskonna BLMA vastu.
Prantsusmaa naiste kõrgliigas pidid Maaja Bratka ja Mailis Pokk tunnistama koos Champagne Basketiga (1-2) 73:54 (15:15, 25:10, 20:13, 13:16) Illkirch-Graffenstadeni (2-1) paremust. Positiivne oli see, et eestlannad kerkisid oma naiskonna liidriteks ja kaheks kõige resultatiivsemaks mängijaks.
Maaja Bratka arvele kanti 29 mänguminutiga 13 punkti (kahesed 5/10, kolmesed 1/3), kolm lauapalli, üks resultatiivne sööt, üks viskeblokeering, neli isiklikku viga ja kolm pallikaotust. Mailis Pokk kogus 22 minutiga üheksa punkti (kahesed 3/3, kolmesed 1/4), kolm lauapalli, üks isiklik viga ja kaks pallikaotust.
Võitjate poolel jõudis kahekohalise punktiskoorini neli naist, kui Celia Cardenal viskas 18, Shelby Saint Juste 15, Victoria Harris 12 ja Binta Drame 11 silma.
Liigatabelis on Bratka ja Poki naiskond 12 tiimi hulgas kaheksandal kohal.
Islandi naiste kõrgliigas jätkas Greeta Üpruse kodunaiskond Reykjaviki IR (0-7) kahjuks hooaega kaotusega, kui 72:90 (18:24, 23:31, 20:18, 11:17) jäädi alla Grindavikile (2-5).
Eestlanna kogus 33 mänguminutiga tema jaoks väga külmal viskepäeval 13 punkti (kahesed 1/4, kolmesed 1/10, vabavisked 8/8), seitse lauapalli, viis resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja ühe isikliku vea.
IR-i poolel paistsid silma veel ka 15 punkti ja neli söötu kogunud Solrun Saemundsdottir, 14 silma toonud Anika Hjalmarsdottir ning 12 punkti visanud Jamie Cherry.
Võitjate poolel viskasid Danielle Rodriguez, Hulda Olafsdottir ja Thea Lucic võrdselt 18 punkti. Ameeriklanna Rodriquez oli lähedal suisa kolmikduublile, kui kogus lisaks ka kümme lauapalli ja kaheksa resultatiivset söötu.
Reykjaviki IR on kaheksa naiskonna hulgas veel ainuke, kellel võiduarve tänavusel hooajal avamata. | Lass aitas tiimi võidule, Bratka ja Pokk olid naiskonna resultatiivsemad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kadri-Ann Lass ja tema kodunaiskond IDK Euskotren (3-2) alistasid võõral väljakul numbritega 86:80 (28:24, 18:14, 22:28, 18:14) Gran Canaria (2-3) tiimi, kirjutab Basket.ee.
Pingilt alustanud Lass viibis platsil 27,5 minutit ning tegi statistiliselt ühe oma selle hooaja parema mängu. Eestlanna arvele kogunes seitse punkti (kahesed 2/5, kolmesed 1/3, vabavisked 0/2), seitse lauapalli (neist kaks ründelauast), kaks resultatiivset söötu, kolm isiklikku viga ja üks pallikaotus.
Võitjate resultatiivseimana viskas Maria Espana Almendro 23 punkti ja hankis viis lauapalli, Joy Brown kogus 15 silma, kaheksa lauapalli ja viis korvisöötu. Kaotajatel viskasid Sika Kone 19, Sokhna Adji Fall 17 ja Petra Holesinska 16 punkti.
Liigatabelis seni samal pulgal asunud tiimidest IDK Euskotren kerkis nüüd viiendale positsioonile ja Gran Canaria langes kümnendale reale.
Nädala sees tegi IDK Euskotren hooaja avalöögi ka naiste Eurocupi alagrupiturniiril, kus pidi võõrsil tunnistama prantslaste Villeurbanne'i LDLC Asveli 76:64 (24:14, 12:11, 18:20, 22:19) paremust.
Lass viibis väljakul 27 minutit ning kogus selle ajaga vis punkti (kahesed 1/2, kolmesed 1/7), neli lauapalli, ühe resultatiivse söödu, ühe vaheltlõike, kaks viskeblokeeringut ja ühe pallikaotuse.
Järgmisena kohtub IDK Euskotren K-alagrupis juba 2. novembril Tšehhi klubiga Brno Zabiny, kes alustas turniiri 87:90 kaotusega (teisel lisaajal) Prantsusmaa naiskonna BLMA vastu.
Prantsusmaa naiste kõrgliigas pidid Maaja Bratka ja Mailis Pokk tunnistama koos Champagne Basketiga (1-2) 73:54 (15:15, 25:10, 20:13, 13:16) Illkirch-Graffenstadeni (2-1) paremust. Positiivne oli see, et eestlannad kerkisid oma naiskonna liidriteks ja kaheks kõige resultatiivsemaks mängijaks.
Maaja Bratka arvele kanti 29 mänguminutiga 13 punkti (kahesed 5/10, kolmesed 1/3), kolm lauapalli, üks resultatiivne sööt, üks viskeblokeering, neli isiklikku viga ja kolm pallikaotust. Mailis Pokk kogus 22 minutiga üheksa punkti (kahesed 3/3, kolmesed 1/4), kolm lauapalli, üks isiklik viga ja kaks pallikaotust.
Võitjate poolel jõudis kahekohalise punktiskoorini neli naist, kui Celia Cardenal viskas 18, Shelby Saint Juste 15, Victoria Harris 12 ja Binta Drame 11 silma.
Liigatabelis on Bratka ja Poki naiskond 12 tiimi hulgas kaheksandal kohal.
Islandi naiste kõrgliigas jätkas Greeta Üpruse kodunaiskond Reykjaviki IR (0-7) kahjuks hooaega kaotusega, kui 72:90 (18:24, 23:31, 20:18, 11:17) jäädi alla Grindavikile (2-5).
Eestlanna kogus 33 mänguminutiga tema jaoks väga külmal viskepäeval 13 punkti (kahesed 1/4, kolmesed 1/10, vabavisked 8/8), seitse lauapalli, viis resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja ühe isikliku vea.
IR-i poolel paistsid silma veel ka 15 punkti ja neli söötu kogunud Solrun Saemundsdottir, 14 silma toonud Anika Hjalmarsdottir ning 12 punkti visanud Jamie Cherry.
Võitjate poolel viskasid Danielle Rodriguez, Hulda Olafsdottir ja Thea Lucic võrdselt 18 punkti. Ameeriklanna Rodriquez oli lähedal suisa kolmikduublile, kui kogus lisaks ka kümme lauapalli ja kaheksa resultatiivset söötu.
Reykjaviki IR on kaheksa naiskonna hulgas veel ainuke, kellel võiduarve tänavusel hooajal avamata.
### Response:
Lass aitas tiimi võidule, Bratka ja Pokk olid naiskonna resultatiivsemad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 10 päeva tagasi kirjutas Šveitsi valitsusele Saksa kaitseminister Christine Lambrecht, kes ärgitas riiki ümber hindama Šveitsi päritolu Gepardi õhutõrjemoona taasekspordi veto otsust.
Saksamaa on Ukrainale annetanud 30 Gepardi õhutõrjesüsteemi koos 6000 padruniga.
Saksamaa tahab saata Ukrainale veel 12 000 Šveitsis tehtud 35 mm õhutõrjekahuri padrunit, mille Berliin ostis Šveitsilt aastakümneid tagasi, vahendas Financial Times.
Saksamaa palus Bernil esimest korda oma vetost loobuda aprillis.
Šveitsi valitsusel on vetoõigus Saksamaale müüdud õhutõrjemoona edasimüügi kohta, kuna see oli kirjas algses müügilepingus.
Neutraalsust hindava Šveitsi poliitikud kardavad, et nende riigist pärit õhutõrjemoona edasimüümine Kiievile ohustaks nende neutraliteeti. Šveits ei lubanud ka aprillis Taanil saata Ukrainale mitukümmet Piranha soomusmasinat.
Saksa valitsus on pingutanud, et leida Ukrainale täiendavat Gepardi õhutõrjemoona. Moona müügist on keeldunud ka Brasiilia, kus toodetakse samuti sobilikku moona.
Saksa päritolu Gepardi õhutõrjesüsteemid on osutunud Ukrainale õhutõrje tagamisel, sh droonide vastu, väga kasulikuks. Saksamaa ise lõpetas Gepardi õhutõrjesüsteemide kasutamise 2010. aastal.
Šveitsi ettevõte Oerlikon-Bührle, mis tootis Gepardi õhutõrjemoona, ei eksisteeri enam.
Financial Times toob välja, et sama ettevõte tootis relvastust ka Natsi-Saksamaale ning tollal oli samuti Šveitsi jaoks oluline enda neutraliteedi tagamine.
Saksa kaitseminister Lambrecht on samas rõhutanud, et Gepardi õhutõrjesüsteemid on puhtalt kaitse-eesmärgiga relvasüsteemid. Minister tõi oma kirjas Šveitsile välja, et Gepardi süsteemid on Musta mere viljakoridori turvalisuse tagamiseks üliolulised ning seda on kinnitanud talle Ukraina relvajõud.
Osa Saksa poliitikuid ei näe Šveitsi enam usaldusväärse relvatarnijana
Saksa majandusliberaalse FDP erakonna parlamentaarse kaitsekomisjoni juht Marcus Faber ütles Twitteris: "Ükskõik kes ei ole valmis tarnima laskemoona rünnaku all olevale riigile riigikaitse tagamiseks ei ole enam meile usaldusväärne laskemoona tarnija."
Liebe Freunde,
unsere #Gepard -Panzer werden in der #Ukraine zB zum Schutz von Infrastruktur wie des Hafens von #Odessa eingesetzt. Wer einem überfallenen Staat zur Landesverteidigung dafür keine #Munition liefert, kann auch für uns kein zuverlässiger Munitionslieferant mehr sein
— Marcus Faber (@MarcusFaber) October 30, 2022
Šveitsi relvastuse ostmise lõpetamist toetas esmaspäeval ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung opositsioonilise kristlike konservatiivide (CDU) liige Roderich Kiesewetter, kes on ka Bundestagi välisasjade komisjoni liige.
Šveitsi poliitikud reageerisid nendele kommentaaridele kurjalt. Parempopulistliku Šveitsi Rahvapartei juhi Marco Chiesa sõnul ei ole Saksamaale kunagi hästi lõppenud teiste riikide siseasjadesse sekkumine. Šveitsi Rahvapartei on Šveitsi suurim erakond. | FT: Šveits ei luba Saksamaal anda Ukrainale Gepardi õhutõrjemoona | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
10 päeva tagasi kirjutas Šveitsi valitsusele Saksa kaitseminister Christine Lambrecht, kes ärgitas riiki ümber hindama Šveitsi päritolu Gepardi õhutõrjemoona taasekspordi veto otsust.
Saksamaa on Ukrainale annetanud 30 Gepardi õhutõrjesüsteemi koos 6000 padruniga.
Saksamaa tahab saata Ukrainale veel 12 000 Šveitsis tehtud 35 mm õhutõrjekahuri padrunit, mille Berliin ostis Šveitsilt aastakümneid tagasi, vahendas Financial Times.
Saksamaa palus Bernil esimest korda oma vetost loobuda aprillis.
Šveitsi valitsusel on vetoõigus Saksamaale müüdud õhutõrjemoona edasimüügi kohta, kuna see oli kirjas algses müügilepingus.
Neutraalsust hindava Šveitsi poliitikud kardavad, et nende riigist pärit õhutõrjemoona edasimüümine Kiievile ohustaks nende neutraliteeti. Šveits ei lubanud ka aprillis Taanil saata Ukrainale mitukümmet Piranha soomusmasinat.
Saksa valitsus on pingutanud, et leida Ukrainale täiendavat Gepardi õhutõrjemoona. Moona müügist on keeldunud ka Brasiilia, kus toodetakse samuti sobilikku moona.
Saksa päritolu Gepardi õhutõrjesüsteemid on osutunud Ukrainale õhutõrje tagamisel, sh droonide vastu, väga kasulikuks. Saksamaa ise lõpetas Gepardi õhutõrjesüsteemide kasutamise 2010. aastal.
Šveitsi ettevõte Oerlikon-Bührle, mis tootis Gepardi õhutõrjemoona, ei eksisteeri enam.
Financial Times toob välja, et sama ettevõte tootis relvastust ka Natsi-Saksamaale ning tollal oli samuti Šveitsi jaoks oluline enda neutraliteedi tagamine.
Saksa kaitseminister Lambrecht on samas rõhutanud, et Gepardi õhutõrjesüsteemid on puhtalt kaitse-eesmärgiga relvasüsteemid. Minister tõi oma kirjas Šveitsile välja, et Gepardi süsteemid on Musta mere viljakoridori turvalisuse tagamiseks üliolulised ning seda on kinnitanud talle Ukraina relvajõud.
Osa Saksa poliitikuid ei näe Šveitsi enam usaldusväärse relvatarnijana
Saksa majandusliberaalse FDP erakonna parlamentaarse kaitsekomisjoni juht Marcus Faber ütles Twitteris: "Ükskõik kes ei ole valmis tarnima laskemoona rünnaku all olevale riigile riigikaitse tagamiseks ei ole enam meile usaldusväärne laskemoona tarnija."
Liebe Freunde,
unsere #Gepard -Panzer werden in der #Ukraine zB zum Schutz von Infrastruktur wie des Hafens von #Odessa eingesetzt. Wer einem überfallenen Staat zur Landesverteidigung dafür keine #Munition liefert, kann auch für uns kein zuverlässiger Munitionslieferant mehr sein
— Marcus Faber (@MarcusFaber) October 30, 2022
Šveitsi relvastuse ostmise lõpetamist toetas esmaspäeval ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung opositsioonilise kristlike konservatiivide (CDU) liige Roderich Kiesewetter, kes on ka Bundestagi välisasjade komisjoni liige.
Šveitsi poliitikud reageerisid nendele kommentaaridele kurjalt. Parempopulistliku Šveitsi Rahvapartei juhi Marco Chiesa sõnul ei ole Saksamaale kunagi hästi lõppenud teiste riikide siseasjadesse sekkumine. Šveitsi Rahvapartei on Šveitsi suurim erakond.
### Response:
FT: Šveits ei luba Saksamaal anda Ukrainale Gepardi õhutõrjemoona |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna juhataja Lüüli Junti ütles, et Nõmmel, Kesklinnas, Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel kallineb jäätmevedu kuus protsenti, Haaberstis, Mustamäel, Kristiines ja Pirital aga 15 protsenti. See tähendab, et 800-liitrise mahuti kohta kerkib hind 36-83 senti.
"Kui kuus protsenti on seal, kus hinnatõusu põhjustab kütusehinna tõus, siis 15 protsenti tõuseb hind seal, kus riigihanke tulemusena on muutunud jäätmete töötlemise hinnad," selgitas Junti.
Junti ütles, et inimestel aitab raha säästa jäätmete parem liigiti kogumine, sest hinnatõus puudutab segaolmejäätmeid.
"Paberi- ja kartongijäätmete mahuti tühjendamine on jätkuvalt tasuta ja biojäätmete mahuti tühjendamine on poole odavam kui segaolmejäätmete mahutite tühjendamine. Kui liigiti koguda ka pakendeid ja viia need avalikku pakendipunkti, siis on ka nende üleandmine tasuta," ütles ta.
Linnaelanikud, kes soovivad, et veetaks ära ka nende pakendijäätmed, peaksid ühendust võtma kas oma jäätmevedajaga või mõne taaskasutusorganisatsiooniga. Junti sõnul on ka pakendijäätmete üleandmine tihtipeale tasuta. | Detsembrist kallineb Tallinnas segaolmejäätmete äravedu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna juhataja Lüüli Junti ütles, et Nõmmel, Kesklinnas, Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel kallineb jäätmevedu kuus protsenti, Haaberstis, Mustamäel, Kristiines ja Pirital aga 15 protsenti. See tähendab, et 800-liitrise mahuti kohta kerkib hind 36-83 senti.
"Kui kuus protsenti on seal, kus hinnatõusu põhjustab kütusehinna tõus, siis 15 protsenti tõuseb hind seal, kus riigihanke tulemusena on muutunud jäätmete töötlemise hinnad," selgitas Junti.
Junti ütles, et inimestel aitab raha säästa jäätmete parem liigiti kogumine, sest hinnatõus puudutab segaolmejäätmeid.
"Paberi- ja kartongijäätmete mahuti tühjendamine on jätkuvalt tasuta ja biojäätmete mahuti tühjendamine on poole odavam kui segaolmejäätmete mahutite tühjendamine. Kui liigiti koguda ka pakendeid ja viia need avalikku pakendipunkti, siis on ka nende üleandmine tasuta," ütles ta.
Linnaelanikud, kes soovivad, et veetaks ära ka nende pakendijäätmed, peaksid ühendust võtma kas oma jäätmevedajaga või mõne taaskasutusorganisatsiooniga. Junti sõnul on ka pakendijäätmete üleandmine tihtipeale tasuta.
### Response:
Detsembrist kallineb Tallinnas segaolmejäätmete äravedu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siiani käivad nõukoja liikmed koos iga teine esmaspäev ja analüüsivad ning koguvad infot küsimuste kohta, millega näiteks sotsiaalministeerium või terviseamet nende poole pöördunud on. Viimati nõustas teadusnõukoda terviseametit sel teemal, kas PCR-testimist koomale tõmmata ka riskirühmade seas ja keskenduda valimipõhisele testimisele, ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.
"Eks see on selline Covidi-kriisist või siis sellest pandeemiast väljumise kursil tehtav otsus ja sellised deeskaleerimise otsused paratamatult on raskemad. Siin teadusnõukoda kindlasti oli meile toeks, aidates anda seda lisakindlust, et tegemist on õige otsusega," selgitas Härma.
Härma räägib, et Covidi-kriisi lahendamine ja pandeemiaga seotud küsimused ongi peamised teemad, millele terviseamet nõukojalt teaduslikku sisendit küsib. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp ütles, et Covidi-kriisi meeskond, kuhu kuulub ka teadusnõukoda, kohtub ka praegu iga nädal ning tööd on teadusnõukoja liikmetel omajagu.
"Monitoorime Covidi seisu Eestis, teadusnõukoja poolt tuleb teadusülevaade, tulevad olukorra ülevaated, mis on siis globaalsed, millised seisud on, millised tüved maailmas ringi liiguvad, mis tegelikult on ka Eestit ohustamas ning ääretult oluliseks pean mina eksperthinnanguid," selgitas Alasepp.
"Töötada koos teadlastega, kes on pühendunud, kes tegelikult reageerivad väga kiiresti ka meil igapäevases elus võimalike situatsioonidega, et ükskõik, kas need on praegu seotud olnud tervishoiualase hädaolukorra ohuga või näiteks testimise muudatustega, siis see teadlaste kõrvalhinnang on ikkagi kulda väärt."
Nii Härma kui Alasepp ütlesid, et teadusnõukoja roll ühiskonnas ka üldisemalt on oluline, sest annab lisakindluse, et tehtavad otsused seoses koroonaviirusega on põhjalikud, argumenteeritud ja targad. Kuigi praegu pole lõpliku otsus, kas teadusnõukoda uuel aastal samamoodi jätkab või kas üldse jätkab, siis eelkõnelejad arvavad, et teadusnõukoda ja sinna kuuluvaid eksperte on vaja ka pärast aastanumbri vahetumist.
"Ma arvan, et me sellest pandeemiast väljume veel mõnda aega, ma arvan, et vähemalt kevadeni tuleb siin erinevaid deeskaleerimise samme teha, nii et siin saabki nüüd valitsus öelda, kui suureks toeks teadusnõukoda neile on. Meie jaoks on ta kindlasti toeks, nii et mina ütleksin jah," ütles Härma.
Alasepp lisas: "Meie ettepanek on küll olnud, nagu meie ministeeriumis, et me soovime nendega jätkata. Ma detailidesse päris laskuda ei saa, sest me ei ole ka teadusnõukoja kõikide liikmetega rääkinud põhimõttest, aga et meie vajaksime neid, Eesti rahvas vajab neid, et see on nagu väga oluline tänases olukorras." | Valitsuse teadusnõukoja leping lõppeb aasta lõpus, tulevik ebaselge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siiani käivad nõukoja liikmed koos iga teine esmaspäev ja analüüsivad ning koguvad infot küsimuste kohta, millega näiteks sotsiaalministeerium või terviseamet nende poole pöördunud on. Viimati nõustas teadusnõukoda terviseametit sel teemal, kas PCR-testimist koomale tõmmata ka riskirühmade seas ja keskenduda valimipõhisele testimisele, ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.
"Eks see on selline Covidi-kriisist või siis sellest pandeemiast väljumise kursil tehtav otsus ja sellised deeskaleerimise otsused paratamatult on raskemad. Siin teadusnõukoda kindlasti oli meile toeks, aidates anda seda lisakindlust, et tegemist on õige otsusega," selgitas Härma.
Härma räägib, et Covidi-kriisi lahendamine ja pandeemiaga seotud küsimused ongi peamised teemad, millele terviseamet nõukojalt teaduslikku sisendit küsib. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp ütles, et Covidi-kriisi meeskond, kuhu kuulub ka teadusnõukoda, kohtub ka praegu iga nädal ning tööd on teadusnõukoja liikmetel omajagu.
"Monitoorime Covidi seisu Eestis, teadusnõukoja poolt tuleb teadusülevaade, tulevad olukorra ülevaated, mis on siis globaalsed, millised seisud on, millised tüved maailmas ringi liiguvad, mis tegelikult on ka Eestit ohustamas ning ääretult oluliseks pean mina eksperthinnanguid," selgitas Alasepp.
"Töötada koos teadlastega, kes on pühendunud, kes tegelikult reageerivad väga kiiresti ka meil igapäevases elus võimalike situatsioonidega, et ükskõik, kas need on praegu seotud olnud tervishoiualase hädaolukorra ohuga või näiteks testimise muudatustega, siis see teadlaste kõrvalhinnang on ikkagi kulda väärt."
Nii Härma kui Alasepp ütlesid, et teadusnõukoja roll ühiskonnas ka üldisemalt on oluline, sest annab lisakindluse, et tehtavad otsused seoses koroonaviirusega on põhjalikud, argumenteeritud ja targad. Kuigi praegu pole lõpliku otsus, kas teadusnõukoda uuel aastal samamoodi jätkab või kas üldse jätkab, siis eelkõnelejad arvavad, et teadusnõukoda ja sinna kuuluvaid eksperte on vaja ka pärast aastanumbri vahetumist.
"Ma arvan, et me sellest pandeemiast väljume veel mõnda aega, ma arvan, et vähemalt kevadeni tuleb siin erinevaid deeskaleerimise samme teha, nii et siin saabki nüüd valitsus öelda, kui suureks toeks teadusnõukoda neile on. Meie jaoks on ta kindlasti toeks, nii et mina ütleksin jah," ütles Härma.
Alasepp lisas: "Meie ettepanek on küll olnud, nagu meie ministeeriumis, et me soovime nendega jätkata. Ma detailidesse päris laskuda ei saa, sest me ei ole ka teadusnõukoja kõikide liikmetega rääkinud põhimõttest, aga et meie vajaksime neid, Eesti rahvas vajab neid, et see on nagu väga oluline tänases olukorras."
### Response:
Valitsuse teadusnõukoja leping lõppeb aasta lõpus, tulevik ebaselge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oleg Tinkov asutas Venemaal Tinkoff Banki, millel on riigis ligikaudu 20 miljonit klienti. Pank on üks suurim laenajaid Venemaal.
Tinkov teatas Instagrami postituses, et ta ei saa ega soovi olla seotud fašistliku riigiga, mis algatas oma rahumeelse naabri vastu sõja, vahendas BBC.
Vähesed Vene suurrikkurid on Putini algatatud sõda Ukraina vastu avalikult kritiseerinud.
Sõltumatu Vene uudisteallikas Sota Vision jagas Twitteris fotot, milles on näha vastavat Instagrami postitust, milles Tinkov oma Vene kodakondsusest loobumise sertifikaati näitab. Seda postitust tema kontolt enam ei leia.
⚡Олег Тиньков отказался от российского гражданства
Об этом бизнесмен сообщил у себя в инстаграме. pic.twitter.com/E7kvjIHKOx
— SOTA (@Sota_Vision) October 31, 2022
See-eest on seal teisi Putini režiimi suhtes kriitilisi postitusi.
Kuvatõmmis Oleg Tinkovi postitusest Instagramis 23. septembril Autor/allikas: kuvatõmmis/instagram.com/olegtinkov
Nüüdseks kustutatud postituses teatas Tinkov, et tal on häbi Vene passi käes hoida. BBC teatel elab mees Londonis, kuid teda mõjutavad Ühendkuningriigi sanktsioonid nagu paljusid teisi Vene ärieliidi seast.
Tinkov kritiseeris Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu ka aprillis. Kevadel päädis see valitsuse survega Tinkovile oma pangaäri mahamüümiseks.
2021. aasta novembris oli Tinkovi väärtus veel üheksa miljardit dollarit
Tinkov väitis tollal, et "paljud tema tuttavad kurdavad eraviisiliselt sõja pärast, aga nad kõik kardavad".
Meedia teatel on oma Vene kodakondsusest loobunud ka Nikolai Storonski, kes on samuti Vene pankur. Mehel on samuti Briti kodakondsus. Ka tema mõistis varem Venemaa algatatud sõja hukka, rõhutades enda Ukraina sidemetele.
Eelmisel kuul teatas Iisraeli-Vene investor Juri Milner, et loobus samuti oma Vene kodakondsusest. Ta lahkus Venemaalt juba 2014. aastal ning elab Ameerika Ühendriikides. | Vene oligarh Oleg Tinkov loobus Vene-Ukraina sõja tõttu Vene kodakondsusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oleg Tinkov asutas Venemaal Tinkoff Banki, millel on riigis ligikaudu 20 miljonit klienti. Pank on üks suurim laenajaid Venemaal.
Tinkov teatas Instagrami postituses, et ta ei saa ega soovi olla seotud fašistliku riigiga, mis algatas oma rahumeelse naabri vastu sõja, vahendas BBC.
Vähesed Vene suurrikkurid on Putini algatatud sõda Ukraina vastu avalikult kritiseerinud.
Sõltumatu Vene uudisteallikas Sota Vision jagas Twitteris fotot, milles on näha vastavat Instagrami postitust, milles Tinkov oma Vene kodakondsusest loobumise sertifikaati näitab. Seda postitust tema kontolt enam ei leia.
⚡Олег Тиньков отказался от российского гражданства
Об этом бизнесмен сообщил у себя в инстаграме. pic.twitter.com/E7kvjIHKOx
— SOTA (@Sota_Vision) October 31, 2022
See-eest on seal teisi Putini režiimi suhtes kriitilisi postitusi.
Kuvatõmmis Oleg Tinkovi postitusest Instagramis 23. septembril Autor/allikas: kuvatõmmis/instagram.com/olegtinkov
Nüüdseks kustutatud postituses teatas Tinkov, et tal on häbi Vene passi käes hoida. BBC teatel elab mees Londonis, kuid teda mõjutavad Ühendkuningriigi sanktsioonid nagu paljusid teisi Vene ärieliidi seast.
Tinkov kritiseeris Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu ka aprillis. Kevadel päädis see valitsuse survega Tinkovile oma pangaäri mahamüümiseks.
2021. aasta novembris oli Tinkovi väärtus veel üheksa miljardit dollarit
Tinkov väitis tollal, et "paljud tema tuttavad kurdavad eraviisiliselt sõja pärast, aga nad kõik kardavad".
Meedia teatel on oma Vene kodakondsusest loobunud ka Nikolai Storonski, kes on samuti Vene pankur. Mehel on samuti Briti kodakondsus. Ka tema mõistis varem Venemaa algatatud sõja hukka, rõhutades enda Ukraina sidemetele.
Eelmisel kuul teatas Iisraeli-Vene investor Juri Milner, et loobus samuti oma Vene kodakondsusest. Ta lahkus Venemaalt juba 2014. aastal ning elab Ameerika Ühendriikides.
### Response:
Vene oligarh Oleg Tinkov loobus Vene-Ukraina sõja tõttu Vene kodakondsusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaveerand möödus tasavägiselt. Pärnu jäi küll vahepeal kuue punktiga kaotusseisu, kuid veerandaeg kaotati siiski vaid punktiga 24:25.
Teise veerandaja algul tegi Portugali klubi 8:0 spurdi ning kasvatas edu kiirelt üheksale punktile. Pärnu hakkas seejärel ka korve saama, kuid kaotusseisu vähendada ei suudetud ning Porto võitis veerandaja 22:11. Ka kolmandal veerandajal jätkus portugallaste domineerimine ning enne viimast veerandaega oli nende edu Pärnu ees juba 26-punktiline.
Pärnu suutis neljanda veerandaja küll 17:14 võita, kuid mäng kaotati lõpuks 64:87.
Kohtumise parimana viskas Mihkel Kirves 14 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Davis Geks ja Robert Valge toetasid teda vastavalt 11 ja 10 punktiga. Porto poolelt olid parimad Brian Conklin, Michael Finke ja Teyvon Myers, kes viskasid kõik 12 silma.
Pärnu on neljast toimunud kohtumisest võitnud vaid ühe ning paikneb C-alagrupis viimasel neljandal kohal. | Pärnu Sadam sai eurosarjas kolmanda kaotuse, jäädes alla Portugali klubile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaveerand möödus tasavägiselt. Pärnu jäi küll vahepeal kuue punktiga kaotusseisu, kuid veerandaeg kaotati siiski vaid punktiga 24:25.
Teise veerandaja algul tegi Portugali klubi 8:0 spurdi ning kasvatas edu kiirelt üheksale punktile. Pärnu hakkas seejärel ka korve saama, kuid kaotusseisu vähendada ei suudetud ning Porto võitis veerandaja 22:11. Ka kolmandal veerandajal jätkus portugallaste domineerimine ning enne viimast veerandaega oli nende edu Pärnu ees juba 26-punktiline.
Pärnu suutis neljanda veerandaja küll 17:14 võita, kuid mäng kaotati lõpuks 64:87.
Kohtumise parimana viskas Mihkel Kirves 14 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Davis Geks ja Robert Valge toetasid teda vastavalt 11 ja 10 punktiga. Porto poolelt olid parimad Brian Conklin, Michael Finke ja Teyvon Myers, kes viskasid kõik 12 silma.
Pärnu on neljast toimunud kohtumisest võitnud vaid ühe ning paikneb C-alagrupis viimasel neljandal kohal.
### Response:
Pärnu Sadam sai eurosarjas kolmanda kaotuse, jäädes alla Portugali klubile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 2. novembril kell 22.20:
- Ukraina välisminister hoiatas Iraani Venemaale relvade tarnimise eest;
- Briti luure: Prigožin väidab, et Wagneri paarisajameetrised edusammud ongi oodatav edu;
- Kiievi võimud panevad linnas valmis üle 1000 soojapunkti;
- Zelenski: esmaspäevane rünnak läks Venemaale maksma 2,3 miljoni Vene inimese pensionid;
- The New York Times: USA andmetel arutasid Venemaa sõjaväejuhid tuumarelva kasutamist Ukrainas;
- Ukraina lõunaosas hävitati mitu Vene kaudtule süsteemi;
- ISW: Venemaal pole piisavalt vägesid oma tagala kindlustamiseks;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 800 sõdurit ja 23 drooni.
Kuleba hoiatas Iraani Venemaale relvade tarnimise eest
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba sõnul on Kiiev diplomaatilisi kanaleid pidi teavitanud Iraani võimalikest tagajärgedest, kui Teheran saadab Venemaale sõjas kasutamiseks rünnakudroone ja ballistilisi rakette juurde.
Kuleba sõnul on uute relvatarnete oht Iraanist reaalne. CNN kirjutas teisipäeval, et Iraan valmistub saatma Venemaale umbes 1000 täiendavat relva, nende seas maa-maa tüüpi lühimaa ballistilisi rakette ja rünnakudroone.
"Ma olen öelnud ja kordan seda veel, et mis puudutab mistahes riigi kaasosalust Venemaa agressioonis ja meie kodanike tapmises, siis me oleme oma vastuses halastamatud, sest see puudutab meie riigi ja kodanike kaitsmist," rääkis Kuleba Kiievis pressikonverentsil.
"Iraani jaoks oleks palju targem täielikult kärpida oma sõjalist koostööd, Venemaale Ukraina vastu kasutamiseks igasuguste relvade tarnimist," lisas ta.
Iraan on kroduvalt eitanud Venemaale relvade saatmist. Lääneriikide esindajate sõnul on aga vastupidiseid tõendeid.
Venemaa teatas, et naaseb Musta mere viljaleppe juurde
Vene kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et Venemaa naaseb Musta mere viljakokkuleppe juurde. Peale droonirünnakut Vene laevastikule Sevastopolis peatas Venemaa oma osaluse leppes, vahendas Interfax.
Venemaa teatest hoolimata teatasid ÜRO ja Türgi, et viljakaupade liikumine esmaspäeval jätkub.
The New York Times: USA andmetel arutasid Venemaa sõjaväejuhid tuumarelva kasutamist Ukrainas
Venemaa relvajõudude juhtkond on arutanud, kuidas ja millal võiks Venemaa Ukrainas kasutada taktikalist tuumarelva, teatasid USA ametnikud ajalehele The New York Times.
Lehe teatel Vladimir Putin aruteludes ei osalenud. Siiski tekitavad need arutelud muret Joe Bideni administratsioonile.
USA ametnikud siiski rõhutasid, et pole näinud märke, et Venemaa plaanib kasutada Ukrainas taktikalist tuumarelva.
Valge Maja: Põhja-Korea tarnib Venemaale laskemoona
"Meie käsutuses olev informatsioon viitab sellele, et Põhja-Korea aitab salaja kaasa Venemaa sõjalisele tegevusele Ukrainas," ütles Ameerika Ühendriikide rahvusliku julgeoleku nõukogu kommunikatsiooni koordinaator John Kirby
Kirby sõnul on Pyongyang saatnud Venemaa suurtükiväele laskemoona. Tema sõnul toimuvad tarned läbi kolmandate riikide, vahendas Financial Times.
USA teatel pöördus Venemaa hiljuti Põhja-Korea poole, et osta Pyongyangilt laskemoona. Kirby sõnul ei muuda Põhja-Korea tarned sõja käiku.
Zelenski vestles kolmapäeval Erdoganiga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski vestles kolmapäeval telefoni teel oma Türgi kolleegi Recep Tayyip Erdoganiga. Riigipead arutasid viljakokkulepet, vahendas The Guardian.
"Erdogan ütles Zelenskile, et maailma jaoks on kriitiliselt tähtis, et Ukraina ja Venemaa saaksid müüa oma vilja," teatas Türgi presidendi kantselei.
Kiiev: lääneriigid toetavad Ukraina energiasektorit 25 miljoni euroga
"Euroopa Liit, USA, Jaapan ja Suurbritannia annavad Ukraina energiasektorile 25,5 miljonit eurot. Ukraina energiasektori vajab lisaks rahale ka tehnoloogiaid, mis võimaldaksid riigil seista vastu Venemaa poolt korraldatud rünnakutele," teatas Ukraina energeetikaministeerium.
Jermak: Ukraina on kõnelustes, et soetada droonide tõrjeks õhutõrjesüsteeme
Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak teatas Telegramis, et Ukraina üksused tulistasid öösel alla 12 Iraani drooni 13st Ukraina pihta saadetust.
Jermaki sõnul tahtis Venemaa tekitada olukorra, kus Ukraina peab kasutama droonide alla tulistamiseks kallist õhutõrjemoona. Selle asemel on ukrainlased võtnud edukalt kasutusele käsirelvad.
Lisaks on ukrainlased Jermaki sõnul kõnelustes, et saada riigile moodsad õhutõrjesüsteemid.
Jermaki hinnangul näitab Venemaa soov hankida Iraani rakette sanktsioonide edukust – Vene sõjamasin sõltub sanktsioonide all olevast Iraanist ja kunagistest Nõukogude Liidu tankidest.
Hispaania andis Ukrainale 30 kiirabiautot
Hispaania välisminister Jose Manuel Albares saabus 2. novembril Kiievisse. Hispaania andis Ukrainale 30 kiirabiautot. Visiidi käigus kohtub Albares oma Ukraina kolleegi Dmõtro Kulebaga.
Briti luure: Prigožin väidab, et Wagneri paarisajameetrised edusammud ongi oodatav edu
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaates tuuakse välja, et Wagneri palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožin teatas 23. oktoobril, et Wagneri palgasõdurid edenevad päevas 100-200 meetrit.
Prigožini sõnul on see moodsas sõjapidamises normaalne.
CIA Factbooki järgi on Ukraina maismaapindala 579 330 ruutkilomeetrit, millest on veidi üle seitsme protsendi on okupeeritud.
Britid toovad välja, et Vene doktriini kohaselt peaksid Vene relvajõudude üksused edenema päevas 30 või enam kilomeetrit. Vene väed üritasid veebruaris läbida 1000 kilomeetrit läbi Ukraina.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 02 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/hqAH81WAjr
#StandWithUkraine pic.twitter.com/u0xrrTCTpm
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 2, 2022
Septembris suutsid Ukraina üksused kohati edeneda 20 kilomeetrit päevas.
Viimase kahe kuu jooksul on Prigožin loobunud teesklemast, et ta ei ole Wagneriga seotud. Prigožin proovib tõenäoliselt end tugevamini kinnistada kui Vene julgeolekusüsteemi üht sammast.
Kiievi võimud panevad linnas valmis üle 1000 soojapunkti
Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas kolmapäeval, et linnas pannakse valmis üle 1000 soojapunkti juhuks kui piirkondlikud soojasüsteemid rünnakute tõttu töö lõpetavad.
Vene raketi- ning droonirünnakud on kahjustanud ligikaudu 40 protsenti Ukraina elektritaristust.
Klõtško teatas Telegrami kaudu, et linnavõimud kaaluvad mitut stsenaariumi Vene rünnakutega hakkama saamiseks.
Kõige hullem on elektri, kraanivee ning soojasüsteemide täielik rivist välja löömine. Selle stsenaariumi tarbeks ongi soojapunktid rajatud.
Neljapäeval peaks Musta mere viljakokkuleppe kaudu Ukrainast väljuma kaheksa viljalaeva
Ukraina taristuminister Oleksandr Kubrakov teatas, et Musta mere viljakokkuleppega väljub neljapäeval Ukraina sadamates kaheksa viljalaeva.
Türgi, Ukraina ja ÜRO leppisid kokku, et viljalaevad kolmapäeval ei liigu.
#BlackSeaGrainInitiative continues. On Thursday, November 3rd, 8 vessels with agricultural products are expected to pass through the "grain corridor. We got confirmation from @UN . Also, inspections will be carried out in the Bosphorus tomorrow pic.twitter.com/gDIRM6HuVl
— Oleksandr Kubrakov (@OlKubrakov) November 1, 2022
Kremli pressiteenistus teatas, et Vene president Vladimir Putin ütles oma Türgi ametikaaslasele Recep Tayyip Erdoganile, et Venemaa naaseb viljaleppe täitmisse alles pärast seda, kui on tehtud juurdlus 29. oktoobri Sevastopoli droonirünnaku kohta.
Tollal teatas Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, et viljaleppest taandumiseks otsis Venemaa lihtsalt ettekäänet. Kuigi Venemaa peatas oma osaluse leppes, läks ka teisipäeval Ukraina sadamatest teele kolm viljalaeva.
Zelenski: esmaspäevane rünnak läks Venemaale maksma 2,3 miljoni Vene inimese pensioni
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma õhtuses videopöördumises Ukraina rahvale, et Venemaa esmaspäevane suurrünnak Ukraina taristule esmaspäeval läks Venemaale maksma sama palju kui 2,3 miljoni Vene pensionäri kuupension.
Zelenski rõhutas, et Venemaa vormib suurt ajaloolist viga selle asemel, et enda riigi sees vaesust vähendada.
Ukraina lõunaosas hävitati mitu Vene kaudtule süsteemi
Ukraina kaitsejõudude lõunaringkond teatas varahommikul, et viimase ööpäeva jooksul hukkus Ukraina rünnakutes 25 Vene sõdurit.
Samuti hävitati mitmesugust Vene tehnikat, sh üks Gradi mitmikraketiheitja ning Akatsia iseliikuv suurtükk, üks Nona iseliikuv suurtükk ning üks miinipildujakompleks.
Samuti hävitati üks Tor-i õhutõrjekompleks ning 11 soomusmasinat.
Krimmi poolsaare lähistel on manööverdamas 10 Vene laevastiku alust, sh üks õhutõrjelaev ning üks raketilaev, millel on laskevalmis kaheksa Kalibri raketti.
ISW: Venemaal pole piisavalt vägesid oma tagala kindlustamiseks
Rahvusvahelise sõjauuringute instituut (ISW) toob välja, et Venemaal jätkub varjatud mobilisatsioon hoolimata Vene kaitseministri Sergei Šoigu teatest mobilisatsiooni lõpetamisest. Kohaliku Vene meedia teatel said Vene mehed mobilisatsiooniteateid veel hiljuti Tjumenis ning Peterburis.
Rindeülevaates tuuakse ka välja, et Vene vägede vähene suutlikkus tagada enda tagala julgeolekut võimaldab ukrainlastel korraldada Vene üksustele ja kollaborantidele sissirünnakuid.
Seda võimendab Vene elavjõu vähesus, kuna nad ei suuda samal ajal piisavalt tagalat kaitsta ning edasi tungida.
Kreml ei ole ISW hinnangul suutnud efektiivselt vastu seista Ukraina partisanidele ning tõenäoliselt ei suuda seda ka edaspidi.
Kui Krimm välja arvata, siis on Vene väed okupeerinud 85 300 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi.
Vene väejuhatus on aga Ukraina võimude teatel tervelt 40 000 Vene sõdurit paigutanud okupeeritud Hersoni oblastisse, mis on hinnanguliselt ainult 23 000 ruutkilomeetrit.
Kuna Vene väed on seadnud prioriteediks Hersoni oblasti, siis on nende julgeolekuolukord Zaporižžja, Luhanski ja Donetski oblastites halvenenud.
Ukraina sissirünnakud sunnivad Venemaad kulutama ressursse tagala kindlustamiseks ning neid üksuseid ei saa samal ajal kasutada rünnakute tegemiseks.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 800 sõdurit ja 23 drooni
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 73270 (võrdlus eelmise päevaga +800);
- tankid 2714 (+16);
- jalaväe lahingumasinad 5525 (+24);
- lennukid 277 (1);
- kopterid 258 (+1);
- suurtükisüsteemid 1733 (+3);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 387 (+4)
- õhutõrjesüsteemid 198 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1438 (+23);
- tiibraketid 397 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4153 (+10);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 154 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Avdiivka ja Lõmani suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Venemaa teatas, et naaseb Musta mere viljaleppe juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 2. novembril kell 22.20:
- Ukraina välisminister hoiatas Iraani Venemaale relvade tarnimise eest;
- Briti luure: Prigožin väidab, et Wagneri paarisajameetrised edusammud ongi oodatav edu;
- Kiievi võimud panevad linnas valmis üle 1000 soojapunkti;
- Zelenski: esmaspäevane rünnak läks Venemaale maksma 2,3 miljoni Vene inimese pensionid;
- The New York Times: USA andmetel arutasid Venemaa sõjaväejuhid tuumarelva kasutamist Ukrainas;
- Ukraina lõunaosas hävitati mitu Vene kaudtule süsteemi;
- ISW: Venemaal pole piisavalt vägesid oma tagala kindlustamiseks;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 800 sõdurit ja 23 drooni.
Kuleba hoiatas Iraani Venemaale relvade tarnimise eest
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba sõnul on Kiiev diplomaatilisi kanaleid pidi teavitanud Iraani võimalikest tagajärgedest, kui Teheran saadab Venemaale sõjas kasutamiseks rünnakudroone ja ballistilisi rakette juurde.
Kuleba sõnul on uute relvatarnete oht Iraanist reaalne. CNN kirjutas teisipäeval, et Iraan valmistub saatma Venemaale umbes 1000 täiendavat relva, nende seas maa-maa tüüpi lühimaa ballistilisi rakette ja rünnakudroone.
"Ma olen öelnud ja kordan seda veel, et mis puudutab mistahes riigi kaasosalust Venemaa agressioonis ja meie kodanike tapmises, siis me oleme oma vastuses halastamatud, sest see puudutab meie riigi ja kodanike kaitsmist," rääkis Kuleba Kiievis pressikonverentsil.
"Iraani jaoks oleks palju targem täielikult kärpida oma sõjalist koostööd, Venemaale Ukraina vastu kasutamiseks igasuguste relvade tarnimist," lisas ta.
Iraan on kroduvalt eitanud Venemaale relvade saatmist. Lääneriikide esindajate sõnul on aga vastupidiseid tõendeid.
Venemaa teatas, et naaseb Musta mere viljaleppe juurde
Vene kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et Venemaa naaseb Musta mere viljakokkuleppe juurde. Peale droonirünnakut Vene laevastikule Sevastopolis peatas Venemaa oma osaluse leppes, vahendas Interfax.
Venemaa teatest hoolimata teatasid ÜRO ja Türgi, et viljakaupade liikumine esmaspäeval jätkub.
The New York Times: USA andmetel arutasid Venemaa sõjaväejuhid tuumarelva kasutamist Ukrainas
Venemaa relvajõudude juhtkond on arutanud, kuidas ja millal võiks Venemaa Ukrainas kasutada taktikalist tuumarelva, teatasid USA ametnikud ajalehele The New York Times.
Lehe teatel Vladimir Putin aruteludes ei osalenud. Siiski tekitavad need arutelud muret Joe Bideni administratsioonile.
USA ametnikud siiski rõhutasid, et pole näinud märke, et Venemaa plaanib kasutada Ukrainas taktikalist tuumarelva.
Valge Maja: Põhja-Korea tarnib Venemaale laskemoona
"Meie käsutuses olev informatsioon viitab sellele, et Põhja-Korea aitab salaja kaasa Venemaa sõjalisele tegevusele Ukrainas," ütles Ameerika Ühendriikide rahvusliku julgeoleku nõukogu kommunikatsiooni koordinaator John Kirby
Kirby sõnul on Pyongyang saatnud Venemaa suurtükiväele laskemoona. Tema sõnul toimuvad tarned läbi kolmandate riikide, vahendas Financial Times.
USA teatel pöördus Venemaa hiljuti Põhja-Korea poole, et osta Pyongyangilt laskemoona. Kirby sõnul ei muuda Põhja-Korea tarned sõja käiku.
Zelenski vestles kolmapäeval Erdoganiga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski vestles kolmapäeval telefoni teel oma Türgi kolleegi Recep Tayyip Erdoganiga. Riigipead arutasid viljakokkulepet, vahendas The Guardian.
"Erdogan ütles Zelenskile, et maailma jaoks on kriitiliselt tähtis, et Ukraina ja Venemaa saaksid müüa oma vilja," teatas Türgi presidendi kantselei.
Kiiev: lääneriigid toetavad Ukraina energiasektorit 25 miljoni euroga
"Euroopa Liit, USA, Jaapan ja Suurbritannia annavad Ukraina energiasektorile 25,5 miljonit eurot. Ukraina energiasektori vajab lisaks rahale ka tehnoloogiaid, mis võimaldaksid riigil seista vastu Venemaa poolt korraldatud rünnakutele," teatas Ukraina energeetikaministeerium.
Jermak: Ukraina on kõnelustes, et soetada droonide tõrjeks õhutõrjesüsteeme
Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak teatas Telegramis, et Ukraina üksused tulistasid öösel alla 12 Iraani drooni 13st Ukraina pihta saadetust.
Jermaki sõnul tahtis Venemaa tekitada olukorra, kus Ukraina peab kasutama droonide alla tulistamiseks kallist õhutõrjemoona. Selle asemel on ukrainlased võtnud edukalt kasutusele käsirelvad.
Lisaks on ukrainlased Jermaki sõnul kõnelustes, et saada riigile moodsad õhutõrjesüsteemid.
Jermaki hinnangul näitab Venemaa soov hankida Iraani rakette sanktsioonide edukust – Vene sõjamasin sõltub sanktsioonide all olevast Iraanist ja kunagistest Nõukogude Liidu tankidest.
Hispaania andis Ukrainale 30 kiirabiautot
Hispaania välisminister Jose Manuel Albares saabus 2. novembril Kiievisse. Hispaania andis Ukrainale 30 kiirabiautot. Visiidi käigus kohtub Albares oma Ukraina kolleegi Dmõtro Kulebaga.
Briti luure: Prigožin väidab, et Wagneri paarisajameetrised edusammud ongi oodatav edu
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaates tuuakse välja, et Wagneri palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožin teatas 23. oktoobril, et Wagneri palgasõdurid edenevad päevas 100-200 meetrit.
Prigožini sõnul on see moodsas sõjapidamises normaalne.
CIA Factbooki järgi on Ukraina maismaapindala 579 330 ruutkilomeetrit, millest on veidi üle seitsme protsendi on okupeeritud.
Britid toovad välja, et Vene doktriini kohaselt peaksid Vene relvajõudude üksused edenema päevas 30 või enam kilomeetrit. Vene väed üritasid veebruaris läbida 1000 kilomeetrit läbi Ukraina.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 02 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/hqAH81WAjr
#StandWithUkraine pic.twitter.com/u0xrrTCTpm
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 2, 2022
Septembris suutsid Ukraina üksused kohati edeneda 20 kilomeetrit päevas.
Viimase kahe kuu jooksul on Prigožin loobunud teesklemast, et ta ei ole Wagneriga seotud. Prigožin proovib tõenäoliselt end tugevamini kinnistada kui Vene julgeolekusüsteemi üht sammast.
Kiievi võimud panevad linnas valmis üle 1000 soojapunkti
Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas kolmapäeval, et linnas pannakse valmis üle 1000 soojapunkti juhuks kui piirkondlikud soojasüsteemid rünnakute tõttu töö lõpetavad.
Vene raketi- ning droonirünnakud on kahjustanud ligikaudu 40 protsenti Ukraina elektritaristust.
Klõtško teatas Telegrami kaudu, et linnavõimud kaaluvad mitut stsenaariumi Vene rünnakutega hakkama saamiseks.
Kõige hullem on elektri, kraanivee ning soojasüsteemide täielik rivist välja löömine. Selle stsenaariumi tarbeks ongi soojapunktid rajatud.
Neljapäeval peaks Musta mere viljakokkuleppe kaudu Ukrainast väljuma kaheksa viljalaeva
Ukraina taristuminister Oleksandr Kubrakov teatas, et Musta mere viljakokkuleppega väljub neljapäeval Ukraina sadamates kaheksa viljalaeva.
Türgi, Ukraina ja ÜRO leppisid kokku, et viljalaevad kolmapäeval ei liigu.
#BlackSeaGrainInitiative continues. On Thursday, November 3rd, 8 vessels with agricultural products are expected to pass through the "grain corridor. We got confirmation from @UN . Also, inspections will be carried out in the Bosphorus tomorrow pic.twitter.com/gDIRM6HuVl
— Oleksandr Kubrakov (@OlKubrakov) November 1, 2022
Kremli pressiteenistus teatas, et Vene president Vladimir Putin ütles oma Türgi ametikaaslasele Recep Tayyip Erdoganile, et Venemaa naaseb viljaleppe täitmisse alles pärast seda, kui on tehtud juurdlus 29. oktoobri Sevastopoli droonirünnaku kohta.
Tollal teatas Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, et viljaleppest taandumiseks otsis Venemaa lihtsalt ettekäänet. Kuigi Venemaa peatas oma osaluse leppes, läks ka teisipäeval Ukraina sadamatest teele kolm viljalaeva.
Zelenski: esmaspäevane rünnak läks Venemaale maksma 2,3 miljoni Vene inimese pensioni
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma õhtuses videopöördumises Ukraina rahvale, et Venemaa esmaspäevane suurrünnak Ukraina taristule esmaspäeval läks Venemaale maksma sama palju kui 2,3 miljoni Vene pensionäri kuupension.
Zelenski rõhutas, et Venemaa vormib suurt ajaloolist viga selle asemel, et enda riigi sees vaesust vähendada.
Ukraina lõunaosas hävitati mitu Vene kaudtule süsteemi
Ukraina kaitsejõudude lõunaringkond teatas varahommikul, et viimase ööpäeva jooksul hukkus Ukraina rünnakutes 25 Vene sõdurit.
Samuti hävitati mitmesugust Vene tehnikat, sh üks Gradi mitmikraketiheitja ning Akatsia iseliikuv suurtükk, üks Nona iseliikuv suurtükk ning üks miinipildujakompleks.
Samuti hävitati üks Tor-i õhutõrjekompleks ning 11 soomusmasinat.
Krimmi poolsaare lähistel on manööverdamas 10 Vene laevastiku alust, sh üks õhutõrjelaev ning üks raketilaev, millel on laskevalmis kaheksa Kalibri raketti.
ISW: Venemaal pole piisavalt vägesid oma tagala kindlustamiseks
Rahvusvahelise sõjauuringute instituut (ISW) toob välja, et Venemaal jätkub varjatud mobilisatsioon hoolimata Vene kaitseministri Sergei Šoigu teatest mobilisatsiooni lõpetamisest. Kohaliku Vene meedia teatel said Vene mehed mobilisatsiooniteateid veel hiljuti Tjumenis ning Peterburis.
Rindeülevaates tuuakse ka välja, et Vene vägede vähene suutlikkus tagada enda tagala julgeolekut võimaldab ukrainlastel korraldada Vene üksustele ja kollaborantidele sissirünnakuid.
Seda võimendab Vene elavjõu vähesus, kuna nad ei suuda samal ajal piisavalt tagalat kaitsta ning edasi tungida.
Kreml ei ole ISW hinnangul suutnud efektiivselt vastu seista Ukraina partisanidele ning tõenäoliselt ei suuda seda ka edaspidi.
Kui Krimm välja arvata, siis on Vene väed okupeerinud 85 300 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi.
Vene väejuhatus on aga Ukraina võimude teatel tervelt 40 000 Vene sõdurit paigutanud okupeeritud Hersoni oblastisse, mis on hinnanguliselt ainult 23 000 ruutkilomeetrit.
Kuna Vene väed on seadnud prioriteediks Hersoni oblasti, siis on nende julgeolekuolukord Zaporižžja, Luhanski ja Donetski oblastites halvenenud.
Ukraina sissirünnakud sunnivad Venemaad kulutama ressursse tagala kindlustamiseks ning neid üksuseid ei saa samal ajal kasutada rünnakute tegemiseks.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 800 sõdurit ja 23 drooni
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 73270 (võrdlus eelmise päevaga +800);
- tankid 2714 (+16);
- jalaväe lahingumasinad 5525 (+24);
- lennukid 277 (1);
- kopterid 258 (+1);
- suurtükisüsteemid 1733 (+3);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 387 (+4)
- õhutõrjesüsteemid 198 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1438 (+23);
- tiibraketid 397 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4153 (+10);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 154 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Avdiivka ja Lõmani suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Venemaa teatas, et naaseb Musta mere viljaleppe juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaveerandi võitis Cramo 24:8. Poolajale mindi lausa 38-punktilises eduseisus, sest ka teisel veerandajal lasti Groningenil visata vaid kuus punkti. Kolmas veerandaeg oli tasavägisem, kuid ka selle võitis Cramo 21:16.
Viimasel veerandajal oli juba kõik selge, kuid ka seal ei jätnud Cramo vastastele võimalust ning see võideti 21:11.
Mängu parimana viskas Martins Meiers 15 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Wesley Van Beck toetas teda 13 punktiga. Cramo eest jõudsid veel neli mängijat kahekohalise punktisummani. Taavi Jurkatamm ja Artur Konontšuk panustasid mõlemad 12 silma, Martin Dorbek ja Hugo Toom lisasid vastavalt 11 ja 10 punkti.
Vastaste parimana viskas Clay Mounce kaheksa punkti.
F-alagrupis on Cramo neljast mängust võitnud kolm ning hoiab liidrikohta. Teisel kohal on viie punktiga Joonas Riismaa koduklubi Brindisi. | Kalev/Cramo alistas 53 punktiga hollandlaste Groningeni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaveerandi võitis Cramo 24:8. Poolajale mindi lausa 38-punktilises eduseisus, sest ka teisel veerandajal lasti Groningenil visata vaid kuus punkti. Kolmas veerandaeg oli tasavägisem, kuid ka selle võitis Cramo 21:16.
Viimasel veerandajal oli juba kõik selge, kuid ka seal ei jätnud Cramo vastastele võimalust ning see võideti 21:11.
Mängu parimana viskas Martins Meiers 15 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Wesley Van Beck toetas teda 13 punktiga. Cramo eest jõudsid veel neli mängijat kahekohalise punktisummani. Taavi Jurkatamm ja Artur Konontšuk panustasid mõlemad 12 silma, Martin Dorbek ja Hugo Toom lisasid vastavalt 11 ja 10 punkti.
Vastaste parimana viskas Clay Mounce kaheksa punkti.
F-alagrupis on Cramo neljast mängust võitnud kolm ning hoiab liidrikohta. Teisel kohal on viie punktiga Joonas Riismaa koduklubi Brindisi.
### Response:
Kalev/Cramo alistas 53 punktiga hollandlaste Groningeni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimsi läks küll mängu 5:0 juhtima, kuid esimesel veerandajal näitas Ogre oma tugevust ning võitis avaveerandi 25:16. Järgnevalt algas juba Viimsi tõus. Teine veerandaeg võideti 25:20 ning kolmas 13:11.
Viimasele veerandajale läks Viimsi vastu neljapunktilises kaotusseisus, millest tuldi kiiresti välja ning mindi juhtima. Veerandaja keskel oli Viimsi edu juba seitse punkti. Ogre vähendas kaotusseisu veel kahele punktile, kuid Viimsi näitas lõpus enda tugevust ning võitis mängu 78:70.
Malik Toppin (Viimsi) tegi kaksikduubli, tuues 23 punkti ja võttes 12 lauapalli. Devin Lee Harris ja Karl-Johan Lips toetasid teda vastavalt 18 ja 14 punktiga. Lisaks võtsid nii Harris kui ka Lips mõlemad kaheksa lauapalli.
Ogre parimana tõi Ugis Pinete 19 punkti. Rihards Zebergs lisas 15 silma. Viimsi on seitsmest mängust võitnud neli. Ogrel on kaheksast mängust viis võitu.
VEF asus Rapla vastu kohtumist juhtima, kuid kohe peale lätlaste avakorvi viskas Tyler Cheese tabava kolmepunktiviske ning viis Rapla ette. See oli ka ainuke kord, kui Rapla mängu juhtis.
Avaveerand lõppes VEF-i 17:10 eduseisul. Teisel veerandajal kärises vahe 14 punkti peale, kuid Rapla kogus end ning poolajale mindi 34:43 kaotusseisus.
Kolmanda veerandaja võitis taas VEF 17:12 ning edu Rapla ees oli 14 punkti. Viimasel veerandajal ei suutnud Rapla enam lähemale tulla ning kohtumine kaotati 62:81.
Mängu parimana viskas Kristers Zoriks (VEF) 20 punkti, Ilja Gromovs toetas kümne punktiga.
Rapla parimana tõi Tyler Cheese 11 punkti, võttis kaheksa lauapalli ning andis kuus resultatiivset söötu. Lam Lock ja Kendall Stephens toetasid mõlemad kümne punktiga. | Viimase veerandaja eel kaotusseisus olnud Viimsi alistas tugeva Ogre | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimsi läks küll mängu 5:0 juhtima, kuid esimesel veerandajal näitas Ogre oma tugevust ning võitis avaveerandi 25:16. Järgnevalt algas juba Viimsi tõus. Teine veerandaeg võideti 25:20 ning kolmas 13:11.
Viimasele veerandajale läks Viimsi vastu neljapunktilises kaotusseisus, millest tuldi kiiresti välja ning mindi juhtima. Veerandaja keskel oli Viimsi edu juba seitse punkti. Ogre vähendas kaotusseisu veel kahele punktile, kuid Viimsi näitas lõpus enda tugevust ning võitis mängu 78:70.
Malik Toppin (Viimsi) tegi kaksikduubli, tuues 23 punkti ja võttes 12 lauapalli. Devin Lee Harris ja Karl-Johan Lips toetasid teda vastavalt 18 ja 14 punktiga. Lisaks võtsid nii Harris kui ka Lips mõlemad kaheksa lauapalli.
Ogre parimana tõi Ugis Pinete 19 punkti. Rihards Zebergs lisas 15 silma. Viimsi on seitsmest mängust võitnud neli. Ogrel on kaheksast mängust viis võitu.
VEF asus Rapla vastu kohtumist juhtima, kuid kohe peale lätlaste avakorvi viskas Tyler Cheese tabava kolmepunktiviske ning viis Rapla ette. See oli ka ainuke kord, kui Rapla mängu juhtis.
Avaveerand lõppes VEF-i 17:10 eduseisul. Teisel veerandajal kärises vahe 14 punkti peale, kuid Rapla kogus end ning poolajale mindi 34:43 kaotusseisus.
Kolmanda veerandaja võitis taas VEF 17:12 ning edu Rapla ees oli 14 punkti. Viimasel veerandajal ei suutnud Rapla enam lähemale tulla ning kohtumine kaotati 62:81.
Mängu parimana viskas Kristers Zoriks (VEF) 20 punkti, Ilja Gromovs toetas kümne punktiga.
Rapla parimana tõi Tyler Cheese 11 punkti, võttis kaheksa lauapalli ning andis kuus resultatiivset söötu. Lam Lock ja Kendall Stephens toetasid mõlemad kümne punktiga.
### Response:
Viimase veerandaja eel kaotusseisus olnud Viimsi alistas tugeva Ogre |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cluj-Napoca asus mängu juhtima. Edasi möödus esimene veerandaeg üsna võrdselt, mille Lietkabelis võitis 19:18.
Teisel veerandajal läks Rumeenia klubi kohtumist uuesti juhtima ning Lietkabelis jäi vahepeal kaheksa punktiga taha. Siiski suudeti veerandaja lõpus tähtsaid korve visata ning lausa juhtima minna. Poolajale suundus Kullamäe meeskond 39:36 eduseisus.
Teine poolaeg algas tasavägiselt, kuid viimasele veerandajale suundus Lietkabelis siiski viiepunktilises eduseisus.
Viimasel veerandajal sai Cluj-Napoca vaid korra punktiga juhtima, kuid ülejäänud ajast oli juhtpositsioon Kullamäe koduklubi käes. Lietkabelis võitis kohtumise 89:84.
Mängu parimana viskas Jamel Morris 24 punkti. Kristian Kullamäe lisas 14 punkti, võttis kaks lauapalli ja andis kolm resultatiivset söötu. Zeljko Sakic panustas võitu 14 silma.
Vastaste parimana tõi Leonardo Meindl 22 punkti. Andrija Stipanovic toetas teda 20 punkti ja seitsme lauapalliga. Jordan Taylor lisas 14 silma.
Lietkabelis kerkis A-alagrupis üheksandalt kohalt kuuendaks, olles neljast mängust võitnud kaks. | Lietkabelis ja Kullamäe alistasid tasavägises mängus Cluj-Napoca | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cluj-Napoca asus mängu juhtima. Edasi möödus esimene veerandaeg üsna võrdselt, mille Lietkabelis võitis 19:18.
Teisel veerandajal läks Rumeenia klubi kohtumist uuesti juhtima ning Lietkabelis jäi vahepeal kaheksa punktiga taha. Siiski suudeti veerandaja lõpus tähtsaid korve visata ning lausa juhtima minna. Poolajale suundus Kullamäe meeskond 39:36 eduseisus.
Teine poolaeg algas tasavägiselt, kuid viimasele veerandajale suundus Lietkabelis siiski viiepunktilises eduseisus.
Viimasel veerandajal sai Cluj-Napoca vaid korra punktiga juhtima, kuid ülejäänud ajast oli juhtpositsioon Kullamäe koduklubi käes. Lietkabelis võitis kohtumise 89:84.
Mängu parimana viskas Jamel Morris 24 punkti. Kristian Kullamäe lisas 14 punkti, võttis kaks lauapalli ja andis kolm resultatiivset söötu. Zeljko Sakic panustas võitu 14 silma.
Vastaste parimana tõi Leonardo Meindl 22 punkti. Andrija Stipanovic toetas teda 20 punkti ja seitsme lauapalliga. Jordan Taylor lisas 14 silma.
Lietkabelis kerkis A-alagrupis üheksandalt kohalt kuuendaks, olles neljast mängust võitnud kaks.
### Response:
Lietkabelis ja Kullamäe alistasid tasavägises mängus Cluj-Napoca |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalev asus Rain Veidemani korvist kohtumist juhtima. Üsna peagi läks Taltech ette, kuid seda vaid korraks. Avaveerandi keskelt hakkas Kalev mängu domineerima ning tegi seda kuni poolaja lõpuni.
Avaveerand võideti 31:19 ning teine veerandaeg 25:15, mis tähendas et poolajaks oli Taltech 22-punktilises kaotusseisus.
Teisel poolajal hakkas Taltech vahet vähendama ning enne viimast veerandaega oldi Kalevist 11 punkti kaugusel. Mängu lõpus jõudis Taltech nelja punkti kaugusele, kuid Kalev ei andnud oma juhtpositsiooni käest ning võitis kohtumise 83:78.
Mängu parimana viskas Veideman 26 punkti ja andis viis resultatiivset söötu. Indrek Kajupank (Tallinna Kalev) tegi kaksikduubli, toetades meeskonda 16 punkti ja kümne lauapalliga. Sten Sokk viskas 15 punkti ning Kristjan Kangur viskas üheksa silma ning võttis lausa 16 lauapalli.
Taltechi parimana tõi Oliver Metsalu 25 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Kristaps Gluditis ja Gregor Ilves toetasid mõlemad 12 silmaga. | Poolajaks suurde kaotusseisu jäänud Taltech jäi Kalevile alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalev asus Rain Veidemani korvist kohtumist juhtima. Üsna peagi läks Taltech ette, kuid seda vaid korraks. Avaveerandi keskelt hakkas Kalev mängu domineerima ning tegi seda kuni poolaja lõpuni.
Avaveerand võideti 31:19 ning teine veerandaeg 25:15, mis tähendas et poolajaks oli Taltech 22-punktilises kaotusseisus.
Teisel poolajal hakkas Taltech vahet vähendama ning enne viimast veerandaega oldi Kalevist 11 punkti kaugusel. Mängu lõpus jõudis Taltech nelja punkti kaugusele, kuid Kalev ei andnud oma juhtpositsiooni käest ning võitis kohtumise 83:78.
Mängu parimana viskas Veideman 26 punkti ja andis viis resultatiivset söötu. Indrek Kajupank (Tallinna Kalev) tegi kaksikduubli, toetades meeskonda 16 punkti ja kümne lauapalliga. Sten Sokk viskas 15 punkti ning Kristjan Kangur viskas üheksa silma ning võttis lausa 16 lauapalli.
Taltechi parimana tõi Oliver Metsalu 25 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Kristaps Gluditis ja Gregor Ilves toetasid mõlemad 12 silmaga.
### Response:
Poolajaks suurde kaotusseisu jäänud Taltech jäi Kalevile alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Föderaalreservi otsus viib föderaalfondide intressimäära 3,75 ja 4,0 protsendi vahele.
Föderaalreservi teatel on intressitõus vajalik inflatsiooni ohjeldamiseks. USA tarbijahinnad tõusid septembris aastases võrdluses 8,2 protsenti.
Föderaalreservi eesmärk on viia inflatsioon taas kahe protsendi juurde. Föderaalreserv siiski vihjas, et võib lähiajal rahapoliitikat leevendada, vahendas The Wall Street Journal. | USA föderaalreserv tõstis taas intressimäärasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Föderaalreservi otsus viib föderaalfondide intressimäära 3,75 ja 4,0 protsendi vahele.
Föderaalreservi teatel on intressitõus vajalik inflatsiooni ohjeldamiseks. USA tarbijahinnad tõusid septembris aastases võrdluses 8,2 protsenti.
Föderaalreservi eesmärk on viia inflatsioon taas kahe protsendi juurde. Föderaalreserv siiski vihjas, et võib lähiajal rahapoliitikat leevendada, vahendas The Wall Street Journal.
### Response:
USA föderaalreserv tõstis taas intressimäärasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tund ja 13 minutit kestnud matšis lõi Alcaraz üheksa ässa ning tegi ühe topeltvea. Hispaanlane võitis esimeselt servilt lausa 85% ja teiselt 67% punktidest, jaapanlase samad näitajad olid vastavalt 71 ja 44. Alcarazil oli kohtumises kasutada ka kolm murdepalli, millest Nishioka tõrjus täpselt pooled.
Järgmises ringis läheb hispaanlane vastamisi kas Grigor Dimitrovi (ATP 28.) või Fabio Fogniniga (ATP 59.).
Kanada tennisistil Felix Auger-Aliassimel kulus rootslase Mikael Ymeri alistamiseks lausa kolm tundi ja 32 minutit. Esimese seti võitis rootslane kiire lõppmängu järel 7:6 (6). Teises setis näitas maailma kaheksas reket oma paremust ning võitis selle 6:4. Otsustav sett läks kiiresse lõppmängu, milles kanadalane jäi 0:2 taha, kuid võttis siis järgi ning võitis selle 8:6.
Auger-Aliassime kohtub järgmises ringis kas ameeriklase Taylor Fritzi (ATP 11.) või prantslase Gilles Simoniga (ATP 188.). | Alcaraz alistas jaapanlase, Auger-Aliassime sai raske võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tund ja 13 minutit kestnud matšis lõi Alcaraz üheksa ässa ning tegi ühe topeltvea. Hispaanlane võitis esimeselt servilt lausa 85% ja teiselt 67% punktidest, jaapanlase samad näitajad olid vastavalt 71 ja 44. Alcarazil oli kohtumises kasutada ka kolm murdepalli, millest Nishioka tõrjus täpselt pooled.
Järgmises ringis läheb hispaanlane vastamisi kas Grigor Dimitrovi (ATP 28.) või Fabio Fogniniga (ATP 59.).
Kanada tennisistil Felix Auger-Aliassimel kulus rootslase Mikael Ymeri alistamiseks lausa kolm tundi ja 32 minutit. Esimese seti võitis rootslane kiire lõppmängu järel 7:6 (6). Teises setis näitas maailma kaheksas reket oma paremust ning võitis selle 6:4. Otsustav sett läks kiiresse lõppmängu, milles kanadalane jäi 0:2 taha, kuid võttis siis järgi ning võitis selle 8:6.
Auger-Aliassime kohtub järgmises ringis kas ameeriklase Taylor Fritzi (ATP 11.) või prantslase Gilles Simoniga (ATP 188.).
### Response:
Alcaraz alistas jaapanlase, Auger-Aliassime sai raske võidu |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.