instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EMTA annab Voldemar Panso nimelise auhinna eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele.
"Edgari üheks iseenesestmõistetavaks tunnusjooneks on kujunenud tema hea ning põhjalik iseseisev ettevalmistus, kestev arenguvõimaluste otsing ning suur töövõime. Edgaris on kokku saanud õnnelik kombinatsioon huvitundlikust ja otsingulisest loomusest, analüüsivõimest ning katsetamisjulgusest. Ta on sihiteadlik ning organiseeritud inimene, kes tegutseb läbimõeldult. Asjaajamistes on ta kiire ja korrektne. Edgari vastutustundlikkus ja usaldusväärsus on tõend tema täiskasvanulikkusest," selgitas kool valikut.
Kool asutas auhinna kultuuriministri käskkirjaga 1978. aastal Jaak Alliku ja Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul. Preemia antakse kätte lavakunstikooli asutaja ja pikaajalise juhataja, lavastaja ja näitleja Voldemar Panso sünniaastapäeval 30. novembril. Sel aastal möödub Voldemar Panso sünnist 102 aastat.
Auhind anti Vunšile üle pärast "Tiit Pagu" etendust, mis on 31. lennu esimene avalik lavastus, mida mängitakse Tallinna Linnateatris. Jaan Krossi värssromaani "Tiit Pagu" on lavale seadnud 31. lennu kursuse juhendaja Jaak Prints. Lisaks Printsile juhendab 31. lendu näitleja Külli Teetamm. | Panso preemia laureaat on Edgar Vunš | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EMTA annab Voldemar Panso nimelise auhinna eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele.
"Edgari üheks iseenesestmõistetavaks tunnusjooneks on kujunenud tema hea ning põhjalik iseseisev ettevalmistus, kestev arenguvõimaluste otsing ning suur töövõime. Edgaris on kokku saanud õnnelik kombinatsioon huvitundlikust ja otsingulisest loomusest, analüüsivõimest ning katsetamisjulgusest. Ta on sihiteadlik ning organiseeritud inimene, kes tegutseb läbimõeldult. Asjaajamistes on ta kiire ja korrektne. Edgari vastutustundlikkus ja usaldusväärsus on tõend tema täiskasvanulikkusest," selgitas kool valikut.
Kool asutas auhinna kultuuriministri käskkirjaga 1978. aastal Jaak Alliku ja Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul. Preemia antakse kätte lavakunstikooli asutaja ja pikaajalise juhataja, lavastaja ja näitleja Voldemar Panso sünniaastapäeval 30. novembril. Sel aastal möödub Voldemar Panso sünnist 102 aastat.
Auhind anti Vunšile üle pärast "Tiit Pagu" etendust, mis on 31. lennu esimene avalik lavastus, mida mängitakse Tallinna Linnateatris. Jaan Krossi värssromaani "Tiit Pagu" on lavale seadnud 31. lennu kursuse juhendaja Jaak Prints. Lisaks Printsile juhendab 31. lendu näitleja Külli Teetamm.
### Response:
Panso preemia laureaat on Edgar Vunš |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viienda asetusega Lajal alistas kaks tundi ja 39 minutit väldanud avaringi matšis austraallase Tom Evansi (ATP 1152.) 7:5, 7:6 (2).
Lajal servis neli ässa ja tegi kaks topeltviga, Evans sai kirja ühe ässa ja kuus topeltviga. Eesti esireket realiseeris 18-st murdepallist viis. Evansil oli üheksa murdevõimalust, millest ta suutis ära kasutada neli. Esimeselt servilt võitis Lajal 67 protsenti ja teiselt servilt 38 protsenti punktidest, vastase näitajad olid vastavalt 55 ja 42 protsenti.
Teises ringis läheb Lajal vastamisi prantslase Antoine Bergeriga (ATP -), kes sai avaringis 6:0, 6:4 jagu sakslasest Noel Larwigist (ATP 1632.). Lajal võib edu korral veerandfinaalis kohtuda neljanda asetusega Luca Potenzaga (ATP 456.). | Lajal alustas Tuneesias raske võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viienda asetusega Lajal alistas kaks tundi ja 39 minutit väldanud avaringi matšis austraallase Tom Evansi (ATP 1152.) 7:5, 7:6 (2).
Lajal servis neli ässa ja tegi kaks topeltviga, Evans sai kirja ühe ässa ja kuus topeltviga. Eesti esireket realiseeris 18-st murdepallist viis. Evansil oli üheksa murdevõimalust, millest ta suutis ära kasutada neli. Esimeselt servilt võitis Lajal 67 protsenti ja teiselt servilt 38 protsenti punktidest, vastase näitajad olid vastavalt 55 ja 42 protsenti.
Teises ringis läheb Lajal vastamisi prantslase Antoine Bergeriga (ATP -), kes sai avaringis 6:0, 6:4 jagu sakslasest Noel Larwigist (ATP 1632.). Lajal võib edu korral veerandfinaalis kohtuda neljanda asetusega Luca Potenzaga (ATP 456.).
### Response:
Lajal alustas Tuneesias raske võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitu vajanud Taani mängis alagrupi viimase mängu üsna ilmetult ja Mathew Leckie viis teisel poolajal vasturünnakust hoopis Austraalia juhtima. Kuigi lõpuminutitel taanlastel mõned paremad šansid ka tekkisid, siis väravani ei jõutud.
Teises mängus üllatas Tuneesia 1:0 võiduga valitseva maailmameistri Prantsusmaa üle, kes oli edasipääsu taganuna tulnud kohtumisele peamiselt varumeestega. Ainsa värava lõi 58. minutil Wahbi Khazri.
Antoine Griezmann saatis üleminutite palli ka Tuneesia väravasse, aga pärast mõningast pausi otsustas VAR sekkuda ja selle tühistada.
Prantsusmaa võitis alagrupi kuue punktiga ja väravatevahega 6:3, teine oli Austraalia samuti kuue punktiga ja väravatevahega 3:4. Kolmandana lõpetas neli punkti kogunud Tuneesia ja neljandana ühele punktile jäänud Taani.
D-alagrupp
90:00
Austraalia
1
61' Leckie
1
:
0
0
Taani
Austraalia
61' Leckie
Taani
D-alagrupp
90:00
Tuneesia
1
58' Khazri
1
:
0
0
Prantsusmaa
Tuneesia
58' Khazri
Prantsusmaa
Otseblogi:
Eelvaade:
Kell 16.30 alustavad ETV2 ja ERR-i spordiportaal otseülekannet mängust Tuneesia - Prantsusmaa. Ülekannet kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Norbert Hurt, stuudiot juhib Aet Süvari.
Prantsusmaa alistas avavoorus Austraalia 4:1 ja teises voorus Taani 2:1 ning kindlustas edasipääsu. Tuneesia koondis viigistas kõigepealt Taaniga 0:0 ja kaotas seejärel Austraaliale 0:1.
Teoreetiline võimalus edasi pääseda on siiski ka aafriklastel - selleks tuleb küll hakkama saada hirmraske ülesandega alistada Prantsusmaa ja loota sobivat tulemust ka Austraalia - Taani mängust.
Prantsusmaa ja Tuneesia kohtusid viimati enam kui tosin aastat tagasi, aga siis lõppes mäng 1:1 viigiga.
Kell 16.50 alustavad ERR-i spordiportaal ja ETV+ otseülekannet mängust Austraalia Taani. Ülekannet kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Lelov.
Austraalia alustas kiire väravaga Prantsusmaale, aga sai avamängu siiski selgelt 1:4 lüüa. Teises mängus alistati aga Tuneesia 1:0 ja see on seadnud nad üsna mugavale positsioonile - Taani vastu ilmselt viigist piisab.
Taani koondis tegi kõigepealt mõnevõrra pettumust valmistanud 0:0 viigi Tuneesiaga ja hakkas küll Prantsusmaale kõvasti vastu, aga pidi siiski valitsevate maailmameistrite 2:1 paremust tunnistama. Austraalia vastu vajavad nad võitu ja peavad ka lootma, et Tuneesia ei saada Prantsusmaa vastu korda imet.
Taani ja Austraalia mängisid samas alagrupis ka neli aastat tagasi ja siis lõppes kohtumine 1:1. | Austraalia jõudis edasi, Prantsusmaa kaotas Tuneesiale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitu vajanud Taani mängis alagrupi viimase mängu üsna ilmetult ja Mathew Leckie viis teisel poolajal vasturünnakust hoopis Austraalia juhtima. Kuigi lõpuminutitel taanlastel mõned paremad šansid ka tekkisid, siis väravani ei jõutud.
Teises mängus üllatas Tuneesia 1:0 võiduga valitseva maailmameistri Prantsusmaa üle, kes oli edasipääsu taganuna tulnud kohtumisele peamiselt varumeestega. Ainsa värava lõi 58. minutil Wahbi Khazri.
Antoine Griezmann saatis üleminutite palli ka Tuneesia väravasse, aga pärast mõningast pausi otsustas VAR sekkuda ja selle tühistada.
Prantsusmaa võitis alagrupi kuue punktiga ja väravatevahega 6:3, teine oli Austraalia samuti kuue punktiga ja väravatevahega 3:4. Kolmandana lõpetas neli punkti kogunud Tuneesia ja neljandana ühele punktile jäänud Taani.
D-alagrupp
90:00
Austraalia
1
61' Leckie
1
:
0
0
Taani
Austraalia
61' Leckie
Taani
D-alagrupp
90:00
Tuneesia
1
58' Khazri
1
:
0
0
Prantsusmaa
Tuneesia
58' Khazri
Prantsusmaa
Otseblogi:
Eelvaade:
Kell 16.30 alustavad ETV2 ja ERR-i spordiportaal otseülekannet mängust Tuneesia - Prantsusmaa. Ülekannet kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Norbert Hurt, stuudiot juhib Aet Süvari.
Prantsusmaa alistas avavoorus Austraalia 4:1 ja teises voorus Taani 2:1 ning kindlustas edasipääsu. Tuneesia koondis viigistas kõigepealt Taaniga 0:0 ja kaotas seejärel Austraaliale 0:1.
Teoreetiline võimalus edasi pääseda on siiski ka aafriklastel - selleks tuleb küll hakkama saada hirmraske ülesandega alistada Prantsusmaa ja loota sobivat tulemust ka Austraalia - Taani mängust.
Prantsusmaa ja Tuneesia kohtusid viimati enam kui tosin aastat tagasi, aga siis lõppes mäng 1:1 viigiga.
Kell 16.50 alustavad ERR-i spordiportaal ja ETV+ otseülekannet mängust Austraalia Taani. Ülekannet kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Lelov.
Austraalia alustas kiire väravaga Prantsusmaale, aga sai avamängu siiski selgelt 1:4 lüüa. Teises mängus alistati aga Tuneesia 1:0 ja see on seadnud nad üsna mugavale positsioonile - Taani vastu ilmselt viigist piisab.
Taani koondis tegi kõigepealt mõnevõrra pettumust valmistanud 0:0 viigi Tuneesiaga ja hakkas küll Prantsusmaale kõvasti vastu, aga pidi siiski valitsevate maailmameistrite 2:1 paremust tunnistama. Austraalia vastu vajavad nad võitu ja peavad ka lootma, et Tuneesia ei saada Prantsusmaa vastu korda imet.
Taani ja Austraalia mängisid samas alagrupis ka neli aastat tagasi ja siis lõppes kohtumine 1:1.
### Response:
Austraalia jõudis edasi, Prantsusmaa kaotas Tuneesiale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu meeskond sõitis Poola Szczecinisse kümne mängijaga, aga pidi läbi ajama üheksa mehega, sest Märt Rosenthali vaevas haigus.
Avaveerandil jäid tartlased kaotusseisu ja ühel hetkel juhtis Tšehhi meistriliigas teist kohta hoidev Brno Basket 11 punktiga. Avaveerandi lõpuks oli tšehhide edu 32:22. Teisel veerandil said aga tartlased oma mängu paremini käima ja rütmi paika ning 10:2 spurdiga vähendasid tartlased poolajaks vahe kahele punktile - 43:45.
Teisel poolajal püsis mäng tasavägisena ja enamasti hoidis Brno kerget eduseisu. Neljanda veerandi keskel oli Tartul parem minek ja korraks mindi juhtima viie punktiga, aga peagi eduseis sulas. Paarkümmend sekundit enne mängu lõppu olid tablool viiginumbrid 75:75. Tartu kasuks kallutas mängu Andrii Voinalovitši korv üheksa sekundit enne lõpuvilet, mis tõi Tartule 77:75 võidu.
Voinalovitš kogus 31 minutiga 25 punkti ja viis lauapalli. Jalan McCloudi arvele kirjutati 12 punkti ja kuus korvisöötu. 10 punkti peale jäid Tomaš Pavelka ning Leemet Böckler, Pavelkale ka üheksa lauapalli.
Brno parim oli Kameron Chatman 19 punkti ja kolme korvisööduga. Richard Balint viskas 16 ja Oleksandr Mishula 10 punkti.
Tartu peatreeneri Nikolajs Mazursi sõnul mängis meeskond hingestatult. "Brno on hea distsipliiniga ja organiseeritud meeskond. Meil kulus alguses kohanemisega pisut aega, aga lõpus saime kaitse pidama ja võtsime olulisi lauapalle. Poisid näitasid täna iseloomu, mängisid hingestatult ja hea tiimivaimuga," sõnas Mazurs.
Tartul on nüüd ENBL-is kirjas üks võit ning sarja järgmised mängud peetakse detsembris kodusaalis. Sel nädalal ootab aga tartlasi veel ees üks Eesti-Läti liiga mäng kui reedel, 2. detsembril sõidetakse Liepajasse, et mängida hooaja alguses heas hoos olnud BK Liepajaga. | Tartu Ülikool alustas Põhja-Euroopa liigat napi võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu meeskond sõitis Poola Szczecinisse kümne mängijaga, aga pidi läbi ajama üheksa mehega, sest Märt Rosenthali vaevas haigus.
Avaveerandil jäid tartlased kaotusseisu ja ühel hetkel juhtis Tšehhi meistriliigas teist kohta hoidev Brno Basket 11 punktiga. Avaveerandi lõpuks oli tšehhide edu 32:22. Teisel veerandil said aga tartlased oma mängu paremini käima ja rütmi paika ning 10:2 spurdiga vähendasid tartlased poolajaks vahe kahele punktile - 43:45.
Teisel poolajal püsis mäng tasavägisena ja enamasti hoidis Brno kerget eduseisu. Neljanda veerandi keskel oli Tartul parem minek ja korraks mindi juhtima viie punktiga, aga peagi eduseis sulas. Paarkümmend sekundit enne mängu lõppu olid tablool viiginumbrid 75:75. Tartu kasuks kallutas mängu Andrii Voinalovitši korv üheksa sekundit enne lõpuvilet, mis tõi Tartule 77:75 võidu.
Voinalovitš kogus 31 minutiga 25 punkti ja viis lauapalli. Jalan McCloudi arvele kirjutati 12 punkti ja kuus korvisöötu. 10 punkti peale jäid Tomaš Pavelka ning Leemet Böckler, Pavelkale ka üheksa lauapalli.
Brno parim oli Kameron Chatman 19 punkti ja kolme korvisööduga. Richard Balint viskas 16 ja Oleksandr Mishula 10 punkti.
Tartu peatreeneri Nikolajs Mazursi sõnul mängis meeskond hingestatult. "Brno on hea distsipliiniga ja organiseeritud meeskond. Meil kulus alguses kohanemisega pisut aega, aga lõpus saime kaitse pidama ja võtsime olulisi lauapalle. Poisid näitasid täna iseloomu, mängisid hingestatult ja hea tiimivaimuga," sõnas Mazurs.
Tartul on nüüd ENBL-is kirjas üks võit ning sarja järgmised mängud peetakse detsembris kodusaalis. Sel nädalal ootab aga tartlasi veel ees üks Eesti-Läti liiga mäng kui reedel, 2. detsembril sõidetakse Liepajasse, et mängida hooaja alguses heas hoos olnud BK Liepajaga.
### Response:
Tartu Ülikool alustas Põhja-Euroopa liigat napi võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 39-aastase hispaanlase uriiniproovist leiti metüülfenidaati, mida kasutatakse ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire - toim) ravimites. Hetkel maailma edetabelis 125. kohal paiknev Verdasco selgitas, et unustas uuendada oma ATH ravimi erandit (TUE). TUE on meditsiiniline dokument, mis annab sportlasele loa tarvitada ravimit, mis on muidu keelatud.
"Verdasco rikkumine oli juhuslik ja tahtmatu ning ta ei kanna selle eest olulist süüd ega hooletust," selgitas rahvusvahelise tennise aususe agentuur (ITIA) oma avalduses. "Juhtumi asjaolusid arvestades soovitame sportlase võistluskeeldu vähendada kahelt aastalt kahele kuule," lisas ITIA.
Verdasco võistluskeeld kestab kuni tuleva aasta 8. jaanuarini.
Fernando Verdasco has accepted a two months ban for inadvertent anti-doping offence. Details here: https://t.co/wlbn6HaxqP
— International Tennis Integrity Agency (@itia_tennis) November 30, 2022 | Endine maailma seitsmes reket sai hajameelsuse eest kahekuulise võistluskeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
39-aastase hispaanlase uriiniproovist leiti metüülfenidaati, mida kasutatakse ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire - toim) ravimites. Hetkel maailma edetabelis 125. kohal paiknev Verdasco selgitas, et unustas uuendada oma ATH ravimi erandit (TUE). TUE on meditsiiniline dokument, mis annab sportlasele loa tarvitada ravimit, mis on muidu keelatud.
"Verdasco rikkumine oli juhuslik ja tahtmatu ning ta ei kanna selle eest olulist süüd ega hooletust," selgitas rahvusvahelise tennise aususe agentuur (ITIA) oma avalduses. "Juhtumi asjaolusid arvestades soovitame sportlase võistluskeeldu vähendada kahelt aastalt kahele kuule," lisas ITIA.
Verdasco võistluskeeld kestab kuni tuleva aasta 8. jaanuarini.
Fernando Verdasco has accepted a two months ban for inadvertent anti-doping offence. Details here: https://t.co/wlbn6HaxqP
— International Tennis Integrity Agency (@itia_tennis) November 30, 2022
### Response:
Endine maailma seitsmes reket sai hajameelsuse eest kahekuulise võistluskeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ÜRO kultuuriga tegelev haruorganisatsioon UNESCO on varem mittemateriaalse ehk vaimse pärandi nimistu kaudu kaitse alla võtnud Neapolitani pizza, Korea kimchi, Belgia õllekultuuri, Vahemere söögikultuuri ja Araabia kohvi.
UNESCO peadirektori Audrey Azoulay sõnul näitab asjaolu, et baguette võeti kaitse alla, et selle tegemise traditsiooniline viis kantakse edasi ka järgmisele põlvkonnale, vahendas CNN.
Azoulay sõnul kogus Prantsusmaa baguette nimistusse esitamiseks kuus aastat vajalikku dokumentatsiooni.
Baguette on prantslaste söögi osaks olnud vähemalt 100 aastat, toob esile France 24.
Prantsusmaal tehakse ligikaudu kuus miljardit baguette saia iga aasta.
UNESCO haldab ka eraldiseisvalt maailmapärandi nimistut, kuhu kuuluvad näiteks New Yorgis asuv vabadussammas, Yellowstone'i rahvuspark, Tallinna vanalinn ja Struve geodeetiline kaar, mis ulatus Soomest Ukrainani ja läbib ka Eestis Tartut.
Eestist on vaimse kultuuripärandi nimistusse varem lisatud Soomaa ühepuulootsik, Võrumaa saunatraditsioon, setode leelotamine, Baltimaade laulu- ja tantsupeod ning Kihnu kultuuriruum. | UNESCO lisasbaguette'i maailmapärandi nimekirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ÜRO kultuuriga tegelev haruorganisatsioon UNESCO on varem mittemateriaalse ehk vaimse pärandi nimistu kaudu kaitse alla võtnud Neapolitani pizza, Korea kimchi, Belgia õllekultuuri, Vahemere söögikultuuri ja Araabia kohvi.
UNESCO peadirektori Audrey Azoulay sõnul näitab asjaolu, et baguette võeti kaitse alla, et selle tegemise traditsiooniline viis kantakse edasi ka järgmisele põlvkonnale, vahendas CNN.
Azoulay sõnul kogus Prantsusmaa baguette nimistusse esitamiseks kuus aastat vajalikku dokumentatsiooni.
Baguette on prantslaste söögi osaks olnud vähemalt 100 aastat, toob esile France 24.
Prantsusmaal tehakse ligikaudu kuus miljardit baguette saia iga aasta.
UNESCO haldab ka eraldiseisvalt maailmapärandi nimistut, kuhu kuuluvad näiteks New Yorgis asuv vabadussammas, Yellowstone'i rahvuspark, Tallinna vanalinn ja Struve geodeetiline kaar, mis ulatus Soomest Ukrainani ja läbib ka Eestis Tartut.
Eestist on vaimse kultuuripärandi nimistusse varem lisatud Soomaa ühepuulootsik, Võrumaa saunatraditsioon, setode leelotamine, Baltimaade laulu- ja tantsupeod ning Kihnu kultuuriruum.
### Response:
UNESCO lisasbaguette'i maailmapärandi nimekirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Margiiela "Freshman"
Novembri alguses ilmunud singel, mis esialgu jooksis minust mööda, aga jõudis hiljem seda suurema paueriga kohale. "Freshman" on üks ühtlane muusikaline jurakas, alla kahe minuti kilinaid-vilinaid, purtsuvaid basse ja Margiiela prääksuvat-pinisevat vokaali, need kõik on aga niiviisi kokku sulatatud, et kui üks element sealt välja võtta, kukuks kogu kaardimaja kokku. "Freshman" on ka otsast lõpuni füüsiline lugu, mis nõuab liikumist, õõtsumist, tatsumist, peaga kaasa noogutamist.
Vera Vice "Collecting Dreams"
Veel enne, kui Vera Vice'i värske singli "Collecting Dreams" vokaalid sisse tulevad, on nad juba loonud isevärki maailma. See on päev, kui suvi läheb üle sügiseks, viimane soe tuul puhub mere pealt ja jätab meiega hüvasti. Päike nagu paistab, aga enam päriselt ei soojenda. Kõik on veel ilus ja tore ja lootusrikas, aga varsti tuleb muutus. Kas see on hea võib halb? See jääb kuulaja otsustada. Vera Vice'i õhulises ambient pop 'is on piisavalt ruumi igaühe tunneteks ja mõteteks, nad ei suru midagi peale, vaid annavad lihtsalt otsa kätte.
Andres Lõo "Top Down"
Just sel hetkel, kui hakkad Andres Lõo värskest lühialbumist "Can C" aru saama, teeb ta nipsu, tuba läheb läbipaistmatut tossu täis ja kõik muutub, senistest arvamistest ja arusaamadest tuleb lahti öelda. Õigemini, lihtsam on kohe igasugu eelarvamustest loobuda ja Andres Lõo tasase ning pehme, kuid kõigiti eksperimentaalse sõiduga kaasa minna. "Top Down" segab kokku õrna salongi- jazz 'i – mille tuumaks on sügavalt põksuvad kontrabassid – svengrünbergiliku retrosüntesaatorite ambient 'iga, seega satume kuulajatena otsekui jazz 'i-klubisse kuskil Marsi küngaste vahel...
Orelipoiss "Kinni jäänud"
Oma eelmiste plaatidega on Orelipoiss end tõestanud Eesti kõige viljakama ja põnevama naivistina ning paljuski jätkab sama rada ka värske album "Uni": otsekui audioraamatu laadis ette kantud luuletused ja miniatuurid seisavad kõrvuti üksikute tuumakamate muusikapaladega. Kõige erilisem ja põnevam pala plaadil on "Kinni jäänud", mis võiks vabalt olla ka Claire's Birthday esimene eestikeelne lugu. Võimas indie -hitt, mida peaks suurte laululavade ees sajad inimesed kaasa üürgama. Vastupandamatu kõrvauss ja lihtsalt üks aasta parimaid kodumaiseid lugusid.
Misha Panfilov "Shapes"
Oli periood, kus ma ajasin fanaatiliselt taga Nõukogude funk 'i, mis ei üritaks niivõrd matkida läänelikku kõla, vaid oleks täpselt see, mida Misha Panfilov teeb oma värskelt albumil "Plan X", mis originaalis on mõeldud samanimelise lavastuse taustale. Need rõkkavad flöödid ja põrkavad kitarrikäigud, mis seda lugu üleva hoiavad... Kas on üldse midagi paremat? Aga ega Panfilov ei jää kunagi lihtsalt funk 'i juures pidama, kiht-kihi haaval laob ta sinna peale psühhedeeliat, lõpuks on kõik kanalid täis huugamist, kuhu sisse rütmid vaikselt ära upuvad.
Aigar Vals, Argo Vals "Vaba tahte valitseja"
Värskel albumil "Vaba tahte valitseja" kasutab Aigar Vals otsekui kollaažimeetodit: siin ei ühtki žanrit ega esteetikat otseselt esil, vaid tuhat erinevat kildu on omavahel kuidagi nurka- või servapidi kokku pandud, et tekiks mingi veider underground pop 'i kokteil, mis on samal ajal veider ja seletamatu tulevik ning kõige tolmusem retro. Koos venna Argo Valsiga valminud "Vaba tahte valitseja" algab kui eleegiline new age doom, kaldub sealt proge- rock 'i poole ning loo tipphetkedel meenutab oma veidral moel hoopis "Elmari tantsuõhtu" laadset estobiiti. Äkki võinuks Üllar Jörberg sellist muusikat teha, kui ta oleks alternatiivsemasse seltskonda ära eksinud?
Rita Ray "Please Wait For Me"
Kuulad on uue muusika playlist 'i ja siis tabad end äkki mõttelt: oota, kas mõni neist hiljuti ilmunud Nancy Sinatra kogumikest läks peale? Rita Ray värske looming seisab võrreldes tema debüütalbumiga veel enam meie ajast väljaspool: see on unistus parematest ja ilusamatest aegadest, kuid see pole isegi tingimata mingi konkreetne aasta või ajastu, mida ta taga ajab. Siin on 1960ndate pop'i, franksinatralikku lembelaulu ja lihtsalt imekaunist soul 'i, ta segab imepeenelt kokku kõigi nende tugevused ja loob muusikalise ideaali, mis on kohati isegi liiga veatu. Tahaks leida mõnd konarust, aga ühtki pole! Peene käsitööna valminud retrokokteil, mis võib olla hea esimene tutvus kõigile neile, kes soul' iga nii hästi sina peal pole.
Jüri Pootsmann "Ei osanud loota"
Liigne magusus muusikas on minu jaoks enamasti talumatu, Jüri Pootsmanni värske album "Suveööde unetus" on aga otsekui kibemagusad Ameerika limonaadid, mis tõmbavad juba esimese sõõmuga silmad veidi kissi. Pootsmann mängib selle rõhutatud kerguse, totakuse ja naiivsuse aga igati veenvalt välja, seal sulab kokku 1980. aastate pop rock ja moodne produktsioon. Mõneti teeb ta otsekui katseklaasis loodud ideaalsest popmuusikat, kõigi reeglite ja trendide kohaselt, kuid seejuures ei kaota ta hinge ja isikupära. Teda iseloomustab väga tugev arusaam oma artistlikust identiteedist ning ta ei ürita piiridest välja murda, vaid annab endast maksimumi just selle valitud nišis.
Gram-Of-Fun "SnL"
Kas on üldse oluline mõnd koosseisu nimetada Eesti – või veel patriootlikumalt eesti – bändiks? Gram-Of-Fun neile liigitustele kahtlemata ei allu, sest midagi eestilikku ja eestlaslikku selles bändis peale siin sündinud liikmete ei ole. Nende looming on viimse detailini läänelik popmuusika, kuid mitte selline "üritame nüüd teha hästi rahvusvahelist muusikat, et maailmas läbi lüüa" tüüpi lumesulavesi, vaid laia silmaringiga ja tasakaalukas raadiopop, mille puhul tegijad lihtsalt teavad, mis müüb. Selle kõik seob läikiva lipsuna kokku Kristel Aaslaiu imeline vokaal, võimalik, et ta on üldse üks parimaid Eesti naisvokaliste praegusel hetkel. Lihtne ja funktsionaalne, kuid samas maitsekas ja täpne popmuusika.
Minimal Wind "Black Flies"
Ma ei taha selle liigitusega nüüd kedagi solvata – vabandan seega igaks juhuks juba ette! –, aga suurem osa Minimal Windi debüütalbumist on hipsterite muusika. Ideaalne mõnel suvefestival kuulamiseks, peas Tuborgi fedora ja käes spetsiaalselt festivali jaoks toodetud mõttetu käsitööõlu. Ka muusikaliselt segavad nad kokku täpselt seda, mida hipsterid ootavad: pisut nostalgilist pop punk 'i, nukrameelseid ballaade ja liiga ümarat indie rock 'i. Kuid selle mõnetise geneerilisuse juures paistab neist välja potentsiaal olla midagi suuremat, eriti just loo "Black Flies" näol. Siin on maneerlikku pseudo- funk 'i, kus on rõhutatult pöörded maha keeratud, aga samas on loo kudedesse kirjutatud sisse teatav pompoossus. Lugu ei ava end kuulaja ees, vaid jääbki müstiliseks ja arusaamatuks, ning sellisena tahaks Minimal Windi ka tulevikus näha.
YASMYN "Sugar"
Tahaks hakata rääkima Eesti RnB olukorrast ning sellest, kuidas YASMYN tõuseb sealt selgelt esile, kuid kas see pole mitte täiesti lollakas asi, mida öelda? Asi on lihtsalt selles, et kui välja arvata vaid paar singlit avaldanud Maria Kallastu ja pigem popmuusika poole kalduv Pluuto, siis ega meil väga kedagi peale YASMYN'i polegi. Seda monopoli staatust ei võta ta aga iseenesest mõistetavana, vaid arendab oma saundi iga uue looga edasi. "Sugar" on muusikaliselt tema seni kõige huvitavam lugu: bassid liiguvad siin mööda ettearvamatuid radu, atmosfäär on köitvalt tume ning YASMYN'i flow seal peal on eriti täpne. Ei ole kaugel enam aeg, kui YASMYN'i muusikaga pole Eesti konnatiigis midagi peale hakata...
Manna "! Could B (Köster Devilcore Remix)"
Lõpuks ometi üks suurem Rene Kösteri remix! Põhiliselt tegeleb ta kuskil pimedates nurgatagustes, kuhu isegi muusikaspetsialistide silmad ja kõrvad ei ulatu, aga võimalik, et ta on üks parimaid Eesti produtsente, kellel on otsekui täpne arusaam sellest, kuidas hakkab tantsumuusika kõlama 2028. aastal, ning ta siis pakub meile pildikesi sellest kummalise, aga kuradima nakkavast tulevikust. Manna värske singli "! Could B" töötlus on just selline üheksaminutiline rännak hüperpopi, post-rave'i ja isegi qgom 'i abstraksetel maastikel. Kui Yves Tumorist saab rahvusvaheline superstaar, siis miks ei võiks tema Eesti väikevend Köster sama saatust nautida?
Kuula kõiki lugusid: | Nädala parimad lood | Orelipoiss, Andres Lõo, Aigar Vals, Rita Ray jt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Margiiela "Freshman"
Novembri alguses ilmunud singel, mis esialgu jooksis minust mööda, aga jõudis hiljem seda suurema paueriga kohale. "Freshman" on üks ühtlane muusikaline jurakas, alla kahe minuti kilinaid-vilinaid, purtsuvaid basse ja Margiiela prääksuvat-pinisevat vokaali, need kõik on aga niiviisi kokku sulatatud, et kui üks element sealt välja võtta, kukuks kogu kaardimaja kokku. "Freshman" on ka otsast lõpuni füüsiline lugu, mis nõuab liikumist, õõtsumist, tatsumist, peaga kaasa noogutamist.
Vera Vice "Collecting Dreams"
Veel enne, kui Vera Vice'i värske singli "Collecting Dreams" vokaalid sisse tulevad, on nad juba loonud isevärki maailma. See on päev, kui suvi läheb üle sügiseks, viimane soe tuul puhub mere pealt ja jätab meiega hüvasti. Päike nagu paistab, aga enam päriselt ei soojenda. Kõik on veel ilus ja tore ja lootusrikas, aga varsti tuleb muutus. Kas see on hea võib halb? See jääb kuulaja otsustada. Vera Vice'i õhulises ambient pop 'is on piisavalt ruumi igaühe tunneteks ja mõteteks, nad ei suru midagi peale, vaid annavad lihtsalt otsa kätte.
Andres Lõo "Top Down"
Just sel hetkel, kui hakkad Andres Lõo värskest lühialbumist "Can C" aru saama, teeb ta nipsu, tuba läheb läbipaistmatut tossu täis ja kõik muutub, senistest arvamistest ja arusaamadest tuleb lahti öelda. Õigemini, lihtsam on kohe igasugu eelarvamustest loobuda ja Andres Lõo tasase ning pehme, kuid kõigiti eksperimentaalse sõiduga kaasa minna. "Top Down" segab kokku õrna salongi- jazz 'i – mille tuumaks on sügavalt põksuvad kontrabassid – svengrünbergiliku retrosüntesaatorite ambient 'iga, seega satume kuulajatena otsekui jazz 'i-klubisse kuskil Marsi küngaste vahel...
Orelipoiss "Kinni jäänud"
Oma eelmiste plaatidega on Orelipoiss end tõestanud Eesti kõige viljakama ja põnevama naivistina ning paljuski jätkab sama rada ka värske album "Uni": otsekui audioraamatu laadis ette kantud luuletused ja miniatuurid seisavad kõrvuti üksikute tuumakamate muusikapaladega. Kõige erilisem ja põnevam pala plaadil on "Kinni jäänud", mis võiks vabalt olla ka Claire's Birthday esimene eestikeelne lugu. Võimas indie -hitt, mida peaks suurte laululavade ees sajad inimesed kaasa üürgama. Vastupandamatu kõrvauss ja lihtsalt üks aasta parimaid kodumaiseid lugusid.
Misha Panfilov "Shapes"
Oli periood, kus ma ajasin fanaatiliselt taga Nõukogude funk 'i, mis ei üritaks niivõrd matkida läänelikku kõla, vaid oleks täpselt see, mida Misha Panfilov teeb oma värskelt albumil "Plan X", mis originaalis on mõeldud samanimelise lavastuse taustale. Need rõkkavad flöödid ja põrkavad kitarrikäigud, mis seda lugu üleva hoiavad... Kas on üldse midagi paremat? Aga ega Panfilov ei jää kunagi lihtsalt funk 'i juures pidama, kiht-kihi haaval laob ta sinna peale psühhedeeliat, lõpuks on kõik kanalid täis huugamist, kuhu sisse rütmid vaikselt ära upuvad.
Aigar Vals, Argo Vals "Vaba tahte valitseja"
Värskel albumil "Vaba tahte valitseja" kasutab Aigar Vals otsekui kollaažimeetodit: siin ei ühtki žanrit ega esteetikat otseselt esil, vaid tuhat erinevat kildu on omavahel kuidagi nurka- või servapidi kokku pandud, et tekiks mingi veider underground pop 'i kokteil, mis on samal ajal veider ja seletamatu tulevik ning kõige tolmusem retro. Koos venna Argo Valsiga valminud "Vaba tahte valitseja" algab kui eleegiline new age doom, kaldub sealt proge- rock 'i poole ning loo tipphetkedel meenutab oma veidral moel hoopis "Elmari tantsuõhtu" laadset estobiiti. Äkki võinuks Üllar Jörberg sellist muusikat teha, kui ta oleks alternatiivsemasse seltskonda ära eksinud?
Rita Ray "Please Wait For Me"
Kuulad on uue muusika playlist 'i ja siis tabad end äkki mõttelt: oota, kas mõni neist hiljuti ilmunud Nancy Sinatra kogumikest läks peale? Rita Ray värske looming seisab võrreldes tema debüütalbumiga veel enam meie ajast väljaspool: see on unistus parematest ja ilusamatest aegadest, kuid see pole isegi tingimata mingi konkreetne aasta või ajastu, mida ta taga ajab. Siin on 1960ndate pop'i, franksinatralikku lembelaulu ja lihtsalt imekaunist soul 'i, ta segab imepeenelt kokku kõigi nende tugevused ja loob muusikalise ideaali, mis on kohati isegi liiga veatu. Tahaks leida mõnd konarust, aga ühtki pole! Peene käsitööna valminud retrokokteil, mis võib olla hea esimene tutvus kõigile neile, kes soul' iga nii hästi sina peal pole.
Jüri Pootsmann "Ei osanud loota"
Liigne magusus muusikas on minu jaoks enamasti talumatu, Jüri Pootsmanni värske album "Suveööde unetus" on aga otsekui kibemagusad Ameerika limonaadid, mis tõmbavad juba esimese sõõmuga silmad veidi kissi. Pootsmann mängib selle rõhutatud kerguse, totakuse ja naiivsuse aga igati veenvalt välja, seal sulab kokku 1980. aastate pop rock ja moodne produktsioon. Mõneti teeb ta otsekui katseklaasis loodud ideaalsest popmuusikat, kõigi reeglite ja trendide kohaselt, kuid seejuures ei kaota ta hinge ja isikupära. Teda iseloomustab väga tugev arusaam oma artistlikust identiteedist ning ta ei ürita piiridest välja murda, vaid annab endast maksimumi just selle valitud nišis.
Gram-Of-Fun "SnL"
Kas on üldse oluline mõnd koosseisu nimetada Eesti – või veel patriootlikumalt eesti – bändiks? Gram-Of-Fun neile liigitustele kahtlemata ei allu, sest midagi eestilikku ja eestlaslikku selles bändis peale siin sündinud liikmete ei ole. Nende looming on viimse detailini läänelik popmuusika, kuid mitte selline "üritame nüüd teha hästi rahvusvahelist muusikat, et maailmas läbi lüüa" tüüpi lumesulavesi, vaid laia silmaringiga ja tasakaalukas raadiopop, mille puhul tegijad lihtsalt teavad, mis müüb. Selle kõik seob läikiva lipsuna kokku Kristel Aaslaiu imeline vokaal, võimalik, et ta on üldse üks parimaid Eesti naisvokaliste praegusel hetkel. Lihtne ja funktsionaalne, kuid samas maitsekas ja täpne popmuusika.
Minimal Wind "Black Flies"
Ma ei taha selle liigitusega nüüd kedagi solvata – vabandan seega igaks juhuks juba ette! –, aga suurem osa Minimal Windi debüütalbumist on hipsterite muusika. Ideaalne mõnel suvefestival kuulamiseks, peas Tuborgi fedora ja käes spetsiaalselt festivali jaoks toodetud mõttetu käsitööõlu. Ka muusikaliselt segavad nad kokku täpselt seda, mida hipsterid ootavad: pisut nostalgilist pop punk 'i, nukrameelseid ballaade ja liiga ümarat indie rock 'i. Kuid selle mõnetise geneerilisuse juures paistab neist välja potentsiaal olla midagi suuremat, eriti just loo "Black Flies" näol. Siin on maneerlikku pseudo- funk 'i, kus on rõhutatult pöörded maha keeratud, aga samas on loo kudedesse kirjutatud sisse teatav pompoossus. Lugu ei ava end kuulaja ees, vaid jääbki müstiliseks ja arusaamatuks, ning sellisena tahaks Minimal Windi ka tulevikus näha.
YASMYN "Sugar"
Tahaks hakata rääkima Eesti RnB olukorrast ning sellest, kuidas YASMYN tõuseb sealt selgelt esile, kuid kas see pole mitte täiesti lollakas asi, mida öelda? Asi on lihtsalt selles, et kui välja arvata vaid paar singlit avaldanud Maria Kallastu ja pigem popmuusika poole kalduv Pluuto, siis ega meil väga kedagi peale YASMYN'i polegi. Seda monopoli staatust ei võta ta aga iseenesest mõistetavana, vaid arendab oma saundi iga uue looga edasi. "Sugar" on muusikaliselt tema seni kõige huvitavam lugu: bassid liiguvad siin mööda ettearvamatuid radu, atmosfäär on köitvalt tume ning YASMYN'i flow seal peal on eriti täpne. Ei ole kaugel enam aeg, kui YASMYN'i muusikaga pole Eesti konnatiigis midagi peale hakata...
Manna "! Could B (Köster Devilcore Remix)"
Lõpuks ometi üks suurem Rene Kösteri remix! Põhiliselt tegeleb ta kuskil pimedates nurgatagustes, kuhu isegi muusikaspetsialistide silmad ja kõrvad ei ulatu, aga võimalik, et ta on üks parimaid Eesti produtsente, kellel on otsekui täpne arusaam sellest, kuidas hakkab tantsumuusika kõlama 2028. aastal, ning ta siis pakub meile pildikesi sellest kummalise, aga kuradima nakkavast tulevikust. Manna värske singli "! Could B" töötlus on just selline üheksaminutiline rännak hüperpopi, post-rave'i ja isegi qgom 'i abstraksetel maastikel. Kui Yves Tumorist saab rahvusvaheline superstaar, siis miks ei võiks tema Eesti väikevend Köster sama saatust nautida?
Kuula kõiki lugusid:
### Response:
Nädala parimad lood | Orelipoiss, Andres Lõo, Aigar Vals, Rita Ray jt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Afganistani Samangani provintsi pealinnas Aybakis hukkus pommiplahvatuses 15 inimest ning veel 20 inimest sai viga, teatasid kohalikud võimud.
Plahvatus toimus kohaliku aja järgi 12.45 Jahdia madrasa usukoolis linna keskel, vahendas Al Jazeera.
Keegi pole plahvatuse eest veel vastutust võtnud.
Viimastel kuudel on Afganistanis toimunud mitmeid rünnakuid, millest mõned on omaks võtnud Islamiriigi kohaliku haru esindajad. | Afganistanis hukkus pommirünnakus koolile 15 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Afganistani Samangani provintsi pealinnas Aybakis hukkus pommiplahvatuses 15 inimest ning veel 20 inimest sai viga, teatasid kohalikud võimud.
Plahvatus toimus kohaliku aja järgi 12.45 Jahdia madrasa usukoolis linna keskel, vahendas Al Jazeera.
Keegi pole plahvatuse eest veel vastutust võtnud.
Viimastel kuudel on Afganistanis toimunud mitmeid rünnakuid, millest mõned on omaks võtnud Islamiriigi kohaliku haru esindajad.
### Response:
Afganistanis hukkus pommirünnakus koolile 15 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaadilt leiab teiste seas selle aasta üks enimmängitud raadiohitte "Miraaž", eelmise aasta duett "Doomino" koos Liis Lemsaluga ja uus "Kiri külmkapi peal".
"Me ei mõelnud väga pikalt, mida panna albumi nimeks. Selleks tuli "Hope". See lugu tähendab minu jaoks väga palju, kuna see on aidanud mind karjääris kõige kaugemale. Teiseks see sümboliseerib ka väga hästi mind isikuna. Ma ei kaota kunagi lootust headusse, inimlikusesse ja väärikusse," kirjeldas Stefan.
Stefan leiab, et ka maailm vajab alati natuke lootust, et kõik läheks paremaks. "See album on peegeldus minu arengust artistina. Tahan alati anda endast parima ja loodan, et see kogumik minu teekonnast meeldib inimestele ja toob silme ette häid mälestusi ning ka üllatab heal moel."
Albumil on kokku 15 lugu. Lisaks uuele materjalile leiab sealt Stefani viimase viie aasta suurimad hitid ja paar akustilisema lähenemisega uusversiooni vanematest lugudest, näiteks tema esimene singel sooloartistina "Without You" ja "Laura", mida Stefan originaalis esitas veel Vaye koosseisus.
Albumil on ainsa laenloona Stefani versioon Terminaatori loost "Kaitseta". "Kaitseta on muutunud ajas väga personaalseks looks. Kui ma olin noorem, siis ma kuulasin rohkem Armeenia ja Vene muusikat. See oli mu kodune muusika. Kuid mingil hetkel ma hakkasin avastama enda jaoks ka Eesti muusikat," meenutas ta.
"Isa juures oli tööl üks töötaja, kes oli suur Terminaatori fänn ja ta lasi töö ajal vahel Termika lugusid ja mulle kinnistus väga üks lugu sealt. See oli see "Kaitseta". Ma tõmbasin selle loo telefoni ja kuulasin seda lõputult. See lugu võis olla esimene eestikeelne lugu, mis mind paelus," jätkas ta.
"Võib-olla see, et ma olin rahvuselt erinev ja teistsugune ning tundsin ennast Eesti seltskonnas võõra ja veidi üksikuna, siis see lugu hoidis mind Eesti kultuuriga samal joonel ja seetõttu muutus nii oluliseks," selgitas Stefan.
Albumi lood on sündinud koostöös laulukirjutajate ja produtsentidega, nagu Karl-Ander Reismann, Sven Lõhmus, Raul Ojamaa, Liis Lemsalu, Vallo Kikas jpt nii Eestis kui välismaalt. Albumi väljaandja on Moonwalk. | Stefan andis välja debüütalbumi "Hope" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaadilt leiab teiste seas selle aasta üks enimmängitud raadiohitte "Miraaž", eelmise aasta duett "Doomino" koos Liis Lemsaluga ja uus "Kiri külmkapi peal".
"Me ei mõelnud väga pikalt, mida panna albumi nimeks. Selleks tuli "Hope". See lugu tähendab minu jaoks väga palju, kuna see on aidanud mind karjääris kõige kaugemale. Teiseks see sümboliseerib ka väga hästi mind isikuna. Ma ei kaota kunagi lootust headusse, inimlikusesse ja väärikusse," kirjeldas Stefan.
Stefan leiab, et ka maailm vajab alati natuke lootust, et kõik läheks paremaks. "See album on peegeldus minu arengust artistina. Tahan alati anda endast parima ja loodan, et see kogumik minu teekonnast meeldib inimestele ja toob silme ette häid mälestusi ning ka üllatab heal moel."
Albumil on kokku 15 lugu. Lisaks uuele materjalile leiab sealt Stefani viimase viie aasta suurimad hitid ja paar akustilisema lähenemisega uusversiooni vanematest lugudest, näiteks tema esimene singel sooloartistina "Without You" ja "Laura", mida Stefan originaalis esitas veel Vaye koosseisus.
Albumil on ainsa laenloona Stefani versioon Terminaatori loost "Kaitseta". "Kaitseta on muutunud ajas väga personaalseks looks. Kui ma olin noorem, siis ma kuulasin rohkem Armeenia ja Vene muusikat. See oli mu kodune muusika. Kuid mingil hetkel ma hakkasin avastama enda jaoks ka Eesti muusikat," meenutas ta.
"Isa juures oli tööl üks töötaja, kes oli suur Terminaatori fänn ja ta lasi töö ajal vahel Termika lugusid ja mulle kinnistus väga üks lugu sealt. See oli see "Kaitseta". Ma tõmbasin selle loo telefoni ja kuulasin seda lõputult. See lugu võis olla esimene eestikeelne lugu, mis mind paelus," jätkas ta.
"Võib-olla see, et ma olin rahvuselt erinev ja teistsugune ning tundsin ennast Eesti seltskonnas võõra ja veidi üksikuna, siis see lugu hoidis mind Eesti kultuuriga samal joonel ja seetõttu muutus nii oluliseks," selgitas Stefan.
Albumi lood on sündinud koostöös laulukirjutajate ja produtsentidega, nagu Karl-Ander Reismann, Sven Lõhmus, Raul Ojamaa, Liis Lemsalu, Vallo Kikas jpt nii Eestis kui välismaalt. Albumi väljaandja on Moonwalk.
### Response:
Stefan andis välja debüütalbumi "Hope" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24-aastane ja 194 cm pikkune Pazera debüteerib laupäevases liigamängus BK Ventspilsi vastu.
Pärnu Sadam pole Pazerale esimeseks Eesti klubiks, 2019/20 hooajal esindas ta TLÜ/Kalevit. Pazera on kuulunud ka Leedu kõrgliigaklubi Klaipeda Neptunase ja Prantsusmaa kõrgliigaklubi Le Porteli ridadesse. Tänavust hooaega algustas ta Utena Juventuses.
Pärnu Sadam hoiab Eesti-Läti liigas kolme võidu ja viie kaotusega 10. kohta. | Pärnu Sadam palkas leedulasest tagamängija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24-aastane ja 194 cm pikkune Pazera debüteerib laupäevases liigamängus BK Ventspilsi vastu.
Pärnu Sadam pole Pazerale esimeseks Eesti klubiks, 2019/20 hooajal esindas ta TLÜ/Kalevit. Pazera on kuulunud ka Leedu kõrgliigaklubi Klaipeda Neptunase ja Prantsusmaa kõrgliigaklubi Le Porteli ridadesse. Tänavust hooaega algustas ta Utena Juventuses.
Pärnu Sadam hoiab Eesti-Läti liigas kolme võidu ja viie kaotusega 10. kohta.
### Response:
Pärnu Sadam palkas leedulasest tagamängija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii Ühendkuningriik kui ka Euroopa Liit said Vortexa andmeil novembrikuu esimese 24 päeva jooksul pea poole oma merd mööda tarnitavast diislikütusest Venemaalt.
Vene diislikütuse osakaal kogu Euroopa imporditud diislikütusest on sel aastal püsinud kõrge. Muuhulgas mõjutab Vene diislikütuse osakaalu Euroopa tarbitud diislikütusest streigid Prantsuse rafineerimistehastes.
Euroopa Liit ja Ühendkuningriik said 1. ja 24. novembri vahemikus Venemaalt ligikaudu 600 000 barrelit diislikütust.
Kuigi oktoobris oli imporditud diisli kogused veelgi suuremad, siis oli novembris Vene diislikütus kogu imporditud diislikütusest tervelt 45 protsenti.
Arvestatav hulk Vene naftatoodetest liigub Amsterdam-Rotterdan-Antwerpeni piirkonda, toob Bloomberg esile.
5. veebruaril jõustuvad Euroopa Liidu sanktsioonid, mille kohaselt on keelatud importida Vene diislikütust ja teisi Vene rafineeritud naftatooteid. Detsembris jõustub Euroopa Liidu Vene toornafta sanktsioonid.
Bloomberg rõhutab, et samal ajal kui Euroopa Liit peab leidma Vene diislikütusele alternatiivi peab ka Venemaa leidma oma diislile uued ostjad. Ühed võimalikud alternatiivsed turud on Türgi, Maroko ning Tuneesia. | Euroopa impordib jätkuvalt palju Vene diislikütust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Ühendkuningriik kui ka Euroopa Liit said Vortexa andmeil novembrikuu esimese 24 päeva jooksul pea poole oma merd mööda tarnitavast diislikütusest Venemaalt.
Vene diislikütuse osakaal kogu Euroopa imporditud diislikütusest on sel aastal püsinud kõrge. Muuhulgas mõjutab Vene diislikütuse osakaalu Euroopa tarbitud diislikütusest streigid Prantsuse rafineerimistehastes.
Euroopa Liit ja Ühendkuningriik said 1. ja 24. novembri vahemikus Venemaalt ligikaudu 600 000 barrelit diislikütust.
Kuigi oktoobris oli imporditud diisli kogused veelgi suuremad, siis oli novembris Vene diislikütus kogu imporditud diislikütusest tervelt 45 protsenti.
Arvestatav hulk Vene naftatoodetest liigub Amsterdam-Rotterdan-Antwerpeni piirkonda, toob Bloomberg esile.
5. veebruaril jõustuvad Euroopa Liidu sanktsioonid, mille kohaselt on keelatud importida Vene diislikütust ja teisi Vene rafineeritud naftatooteid. Detsembris jõustub Euroopa Liidu Vene toornafta sanktsioonid.
Bloomberg rõhutab, et samal ajal kui Euroopa Liit peab leidma Vene diislikütusele alternatiivi peab ka Venemaa leidma oma diislile uued ostjad. Ühed võimalikud alternatiivsed turud on Türgi, Maroko ning Tuneesia.
### Response:
Euroopa impordib jätkuvalt palju Vene diislikütust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Eesti koondisele ja korraldajatele mängivad 2.-6. detsembrini toimuval turniiril Poola, Läti, Ukraina ja Aserbaidžaan.
EEVZA meistrivõistlused on ühtlasi järgmise aasta Euroopa meistrivõistluste esimeseks valikringiks. Kõik meeskonnad mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab otse koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniirile. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
Koondise peatreener Tauno Lipp sai meeskonnaga pidada ka kaks kontrollmängu, ühe Viljandi esiliiga meeskonnaga ja teise rahvaliiga meeskonnaga. "Üritasin kontrollkohtumisi saada samavanuste soomlaste ja lätlastega, aga neile lõpuks ikkagi need ajad ei sobinud ja kolleegidega arutades jõudsime selleni, et võiks siis hoopis meestega mängida. Kokkuvõttes saime neist mängudest seda, mida otsisin ja jään rahule," sõnas Lipp, kes sai enda käe alla mängima kõik, keda soovis.
"Kõik on mängukorras ja ses osas nurisemiseks põhjust pole. Vaid vastaste kohta puudub info pea täielikult, sest mingeid ametlikke mänge keegi eriti pidanud pole ja Balti Cupi samuti ei peetud, kus oleks osade kohta mingi ülevaate saanud. Ses osas on keeruline valmistuda just avamänguks Ukrainaga, teisi näeme juba kohapeal ja saab sealt info kätte. Aga Ukraina vastu tuleb minna julgelt peale ja oma asju teha. Eesti koondis on väga korraliku serviga ja ses osas meil midagi häbeneda pole. Mitmed mängijad löövad väga head hüppelt servi ja see võiks meie tugevus seal olla. Samuti ei pea me pikkuse osas midagi häbenema ning tulevikule mõeldes tuleb siit kindlasti täiskasvanute koondisele järelkasvu," kommenteeris juhendaja.
Eesmärgiks on edasipääs, kinnitab Lipp. "Seda kindlasti, selleks peab vaid üht vastast edestama. Aga tahaks ikka võimalikult head asetust ka saada siit."
Eesti koondise mängud (Eesti aeg):
2.12 kell 18.00 Ukraina – Eesti
3.12 kell 18.00 Aserbaidžaan – Eesti
4.12 kell 15.30 Eesti – Gruusia
5.12 kell 13.00 Poola – Eesti
6.12 kell 18.00 Eesti – Läti
Eesti koondise koosseis Gruusias:
Regan Rohumets, Andreas Voit, Carl Kreek, Hendrik Hollas, Patrick Saimre, Aleks Antsi, Joonah Marten Üprus, Georg Kutser, Ruudi Türkson, Joosep Kurik, Aksel Aavik, Andres Jefanov.
Peatreener Tauno Lipp, abitreenerid Kermo Basov ja Karlo Remy Kallend, füsioterapeut Teet Meerits, mänedžer Laura Milk. | U-17 noormehed mängivad EEVZA turniiril Gruusias: eesmärgiks on edasipääs | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Eesti koondisele ja korraldajatele mängivad 2.-6. detsembrini toimuval turniiril Poola, Läti, Ukraina ja Aserbaidžaan.
EEVZA meistrivõistlused on ühtlasi järgmise aasta Euroopa meistrivõistluste esimeseks valikringiks. Kõik meeskonnad mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab otse koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniirile. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
Koondise peatreener Tauno Lipp sai meeskonnaga pidada ka kaks kontrollmängu, ühe Viljandi esiliiga meeskonnaga ja teise rahvaliiga meeskonnaga. "Üritasin kontrollkohtumisi saada samavanuste soomlaste ja lätlastega, aga neile lõpuks ikkagi need ajad ei sobinud ja kolleegidega arutades jõudsime selleni, et võiks siis hoopis meestega mängida. Kokkuvõttes saime neist mängudest seda, mida otsisin ja jään rahule," sõnas Lipp, kes sai enda käe alla mängima kõik, keda soovis.
"Kõik on mängukorras ja ses osas nurisemiseks põhjust pole. Vaid vastaste kohta puudub info pea täielikult, sest mingeid ametlikke mänge keegi eriti pidanud pole ja Balti Cupi samuti ei peetud, kus oleks osade kohta mingi ülevaate saanud. Ses osas on keeruline valmistuda just avamänguks Ukrainaga, teisi näeme juba kohapeal ja saab sealt info kätte. Aga Ukraina vastu tuleb minna julgelt peale ja oma asju teha. Eesti koondis on väga korraliku serviga ja ses osas meil midagi häbeneda pole. Mitmed mängijad löövad väga head hüppelt servi ja see võiks meie tugevus seal olla. Samuti ei pea me pikkuse osas midagi häbenema ning tulevikule mõeldes tuleb siit kindlasti täiskasvanute koondisele järelkasvu," kommenteeris juhendaja.
Eesmärgiks on edasipääs, kinnitab Lipp. "Seda kindlasti, selleks peab vaid üht vastast edestama. Aga tahaks ikka võimalikult head asetust ka saada siit."
Eesti koondise mängud (Eesti aeg):
2.12 kell 18.00 Ukraina – Eesti
3.12 kell 18.00 Aserbaidžaan – Eesti
4.12 kell 15.30 Eesti – Gruusia
5.12 kell 13.00 Poola – Eesti
6.12 kell 18.00 Eesti – Läti
Eesti koondise koosseis Gruusias:
Regan Rohumets, Andreas Voit, Carl Kreek, Hendrik Hollas, Patrick Saimre, Aleks Antsi, Joonah Marten Üprus, Georg Kutser, Ruudi Türkson, Joosep Kurik, Aksel Aavik, Andres Jefanov.
Peatreener Tauno Lipp, abitreenerid Kermo Basov ja Karlo Remy Kallend, füsioterapeut Teet Meerits, mänedžer Laura Milk.
### Response:
U-17 noormehed mängivad EEVZA turniiril Gruusias: eesmärgiks on edasipääs |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabapääsmega põhitabelisse saanud Varul (WTA -) kaotas napilt üle tunni kestnud kohtumises 1:6, 1:6 korealanna Yujin Ahnile (WTA 1095.).
Varul tegi mängu jooksul seitse ja Ahn kaks topeltviga, kumbki mängija ühtegi ässa ei servinud. Enda esimeselt servilt võitis Varul vaid 18 protsenti punktidest.
Ahn realiseeris 12 murdevõimalusest seitse, Varulil oli kuus murdepalli ja ta suutis neist kaks ära kasutada. Mängitud punktidest võitis Varul 31 ja Ahn 55. | Liisa Varul sai Egiptuses avaringis kindla kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabapääsmega põhitabelisse saanud Varul (WTA -) kaotas napilt üle tunni kestnud kohtumises 1:6, 1:6 korealanna Yujin Ahnile (WTA 1095.).
Varul tegi mängu jooksul seitse ja Ahn kaks topeltviga, kumbki mängija ühtegi ässa ei servinud. Enda esimeselt servilt võitis Varul vaid 18 protsenti punktidest.
Ahn realiseeris 12 murdevõimalusest seitse, Varulil oli kuus murdepalli ja ta suutis neist kaks ära kasutada. Mängitud punktidest võitis Varul 31 ja Ahn 55.
### Response:
Liisa Varul sai Egiptuses avaringis kindla kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste 12,5 km jälitussõidus 41. kohalt rajale pääsenud Aolaid jättis esimeses tiirus kõik märgid üles ja eksis teises tiirus veel kahel lasul. Aolaid jõudis veel 6 km vaheajapunktist läbi sõita, kuid siis said liidrid ta ringiga kätte ja eestlane pidi rajalt maha astuma.
Nelikvõidu võttis Norra – esimesena finišeeris viiendana alustanud Martin Uldal, kes käis kolmel trahviringil ja edestas 32,5 sekundiga viiel lasul eksinud Endre Strömsheimi, kes alustas võistlust esikohalt. Kolmanda koha sai Mats Överby, kes tegi kaks möödalasku ja kaotas võitjale 53,4 sekundiga. Kõik lasketiirud puhaste paberitega läbinud Martin Nevland tõusis 24. kohalt neljandaks, kaotades võitjale 59 sekundiga. Lasketiirud läbis eksimusteta ka 12. kohalt alustanud austerlane Lucas Pitzer, kes lõpetas viiendana (+1.03,6). Rohkem nullimehi polnud. Sõidu lõpetas 55 meest.
Naiste 10 km jälitussõidus võidutses esikohalt alustanud norralanna Marthe Krakstad Johansen, kes eksis nelja tiiru peale ühel lasul. Ükski eestlanna jälitussõitu ei pääsenud. | Aolaid IBU karikaetapil jälitussõidus finišisse ei jõudnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste 12,5 km jälitussõidus 41. kohalt rajale pääsenud Aolaid jättis esimeses tiirus kõik märgid üles ja eksis teises tiirus veel kahel lasul. Aolaid jõudis veel 6 km vaheajapunktist läbi sõita, kuid siis said liidrid ta ringiga kätte ja eestlane pidi rajalt maha astuma.
Nelikvõidu võttis Norra – esimesena finišeeris viiendana alustanud Martin Uldal, kes käis kolmel trahviringil ja edestas 32,5 sekundiga viiel lasul eksinud Endre Strömsheimi, kes alustas võistlust esikohalt. Kolmanda koha sai Mats Överby, kes tegi kaks möödalasku ja kaotas võitjale 53,4 sekundiga. Kõik lasketiirud puhaste paberitega läbinud Martin Nevland tõusis 24. kohalt neljandaks, kaotades võitjale 59 sekundiga. Lasketiirud läbis eksimusteta ka 12. kohalt alustanud austerlane Lucas Pitzer, kes lõpetas viiendana (+1.03,6). Rohkem nullimehi polnud. Sõidu lõpetas 55 meest.
Naiste 10 km jälitussõidus võidutses esikohalt alustanud norralanna Marthe Krakstad Johansen, kes eksis nelja tiiru peale ühel lasul. Ükski eestlanna jälitussõitu ei pääsenud.
### Response:
Aolaid IBU karikaetapil jälitussõidus finišisse ei jõudnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tšiili režissööri Matías Bize psühholoogilises draamas"Karistus" jätab autoreisil olev abielupaar oma 7-aastase poja halva käitumise eest korraks üksi metsa ja kui tagasi tuleb, pole temast enam jälgegi. Ühe pika kaadrina üles võetud film käsitleb emadust ja sellega kaasnevaid paineid tavatust perspektiivist – sellisest, mida ühiskond kipub ignoreerima. Peaosatäitja Antonia Zegers võitis PÖFFil parima naisnäitleja auhinna.
Debüütfilmide konkursi võitnud Šveitsi režissööri Fisnik Maxville filmis "Osa mullast" paljastab Balkani sõdade ajast pärit massihaua lahtikaevamine saladuse, mis sunnib esitama ebamugavaid küsimusi mineviku kohta. "Film, mis söandab uurida lähemalt hävitusliku konflikti keerukust," tõdes PÖFFi žürii, nimetades seda rikkaks ja liigutavaks looks.
Leedu autorite Vytautas V. Landsbergise ja Giedrius Tamoševičiuse ajalooline draama "Poeet" jutustab sõjajärgsetest aastatest – andekas kirjanik visatakse nõukogudevastaste värsside eest kirjanike liidust välja, aga värvatakse kohe NKVD poolt, et ta looks sideme metsavendadega. Film võitis parima Balti filmi auhinna.
Ajaloolise muusikafilmi žanri mõtestab ümber Colombia režissöör José Luis Rugeles filmis "Mäss". Linateos räägib ühest maailma suurimast salsamuusikust Joe Arroyost, "Mäss" tunnistati võistlusprogrammi "Põhjusega mässajad" parimaks filmiks.
Filmi "Vaikne süda" eest 2016. aastal PÖFFil grand prix ´ võitnud Iisraeli režissööri Eitan Anneri uus film "Hea inimene" räägib rahahädas feministlikust produtsendist, kes hakkab tootma kunagi häid filme teinud, kuid siis ultraortodoksseks rabiks hakanud lavastaja eepilisel piiblilegendil põhinevat linateost.
Veebikinos saab näha ka Just Filmi parima noortefilmi grand prix ´ võitnud ungarlase Noémi Veronika Szakonyi tööd"Kuus nädalat" ja noortežürii parima noortefilmi auhinna pälvinud Iisraeli režissööri Maor Zaguri linateost "Süütus". Lisaks jõuavad ekraanile lastefilmid"Beanie", "Oliveri universum" ja "Alfons Zitterbacke - klassireisi kaos!" ning noortefilmid "Paula" ja "Hingeloom".
PÖFF Shorts esitleb veebikinos kolme kassetti: "Shortsi ruleti", Iisraeli programmi "Maadlused inglitega" ja ülimenuka"Late Night Love´i", mis võtab fookusesse seksuaalsuse erinevad ilmingud.
Filme saab vaadata kuni 19. detsembini ja kava täieneb jooksvalt. | PÖFF-i veebikinos saab näha valikut äsja lõppenud festivali kavast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tšiili režissööri Matías Bize psühholoogilises draamas"Karistus" jätab autoreisil olev abielupaar oma 7-aastase poja halva käitumise eest korraks üksi metsa ja kui tagasi tuleb, pole temast enam jälgegi. Ühe pika kaadrina üles võetud film käsitleb emadust ja sellega kaasnevaid paineid tavatust perspektiivist – sellisest, mida ühiskond kipub ignoreerima. Peaosatäitja Antonia Zegers võitis PÖFFil parima naisnäitleja auhinna.
Debüütfilmide konkursi võitnud Šveitsi režissööri Fisnik Maxville filmis "Osa mullast" paljastab Balkani sõdade ajast pärit massihaua lahtikaevamine saladuse, mis sunnib esitama ebamugavaid küsimusi mineviku kohta. "Film, mis söandab uurida lähemalt hävitusliku konflikti keerukust," tõdes PÖFFi žürii, nimetades seda rikkaks ja liigutavaks looks.
Leedu autorite Vytautas V. Landsbergise ja Giedrius Tamoševičiuse ajalooline draama "Poeet" jutustab sõjajärgsetest aastatest – andekas kirjanik visatakse nõukogudevastaste värsside eest kirjanike liidust välja, aga värvatakse kohe NKVD poolt, et ta looks sideme metsavendadega. Film võitis parima Balti filmi auhinna.
Ajaloolise muusikafilmi žanri mõtestab ümber Colombia režissöör José Luis Rugeles filmis "Mäss". Linateos räägib ühest maailma suurimast salsamuusikust Joe Arroyost, "Mäss" tunnistati võistlusprogrammi "Põhjusega mässajad" parimaks filmiks.
Filmi "Vaikne süda" eest 2016. aastal PÖFFil grand prix ´ võitnud Iisraeli režissööri Eitan Anneri uus film "Hea inimene" räägib rahahädas feministlikust produtsendist, kes hakkab tootma kunagi häid filme teinud, kuid siis ultraortodoksseks rabiks hakanud lavastaja eepilisel piiblilegendil põhinevat linateost.
Veebikinos saab näha ka Just Filmi parima noortefilmi grand prix ´ võitnud ungarlase Noémi Veronika Szakonyi tööd"Kuus nädalat" ja noortežürii parima noortefilmi auhinna pälvinud Iisraeli režissööri Maor Zaguri linateost "Süütus". Lisaks jõuavad ekraanile lastefilmid"Beanie", "Oliveri universum" ja "Alfons Zitterbacke - klassireisi kaos!" ning noortefilmid "Paula" ja "Hingeloom".
PÖFF Shorts esitleb veebikinos kolme kassetti: "Shortsi ruleti", Iisraeli programmi "Maadlused inglitega" ja ülimenuka"Late Night Love´i", mis võtab fookusesse seksuaalsuse erinevad ilmingud.
Filme saab vaadata kuni 19. detsembini ja kava täieneb jooksvalt.
### Response:
PÖFF-i veebikinos saab näha valikut äsja lõppenud festivali kavast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome välisminister Pekka Haavisto käis koos oma Rootsi ametikaaslase Tobias Billströmiga Rumeenias Bukarestis NATO välisministrite kohtumisel kohtumas Ungari välisministri Péter Szijjártóniga.
Ungari välisminister lubas, et Ungari ratifitseerib Soome ja Rootsi liitumise NATO-ga veebruari alguses, vahendas Helsingin Sanomat.
Haavisto väitel pole Ungaril ratifitseerimiseks eeltingimusi ning Soome ja Rootsi liitumine on kavas ratifitseerida korraga. Ungari on varem lubanud ratifitseerida kahe uue NATO liikmesriigi liitumise juba sel aastal.
Ungari peaminister Viktor Orban ütles hiljuti, et ratifitseerimine toimub aasta alguses.
Ainsad NATO liikmesriigid, kes pole veel ratifitseerinud Soome ja Rootsi liitumise avaldust NATO-ga on Ungari ja Türgi.
Haavisto ja Billström kohtusid teisipäeval ka Türgi välisministri Mevlüt Cavusogluga, kellega arutati memorandumit, mis kolme riigi vahel suvel Madridis sõlmiti.
Haavisto sõnul pole Türgil veel täpset ajakava Soome ja Türgi liitumisavalduse ratifitseerimiseks. Järgmisel aastal on Türgis parlamendivalimised ja Türgi parlament läheb kevadel tööpausile seoses valimistega.
Soome välisministri sõnul palusid nad Türgilt, et Soome ja Rootsi liitumise avalduse ratifitseerimine toimuks enne Türgi parlamendi tööpausi.
Veel 26. novembril arvas Haavisto, et Soome valitsus võib esitada NATO-ga liitumise seaduseelnõu parlamendile juba detsembris. | Haavisto: Ungari ratifitseerib veebruaris Soome ja Rootsi liitumise NATO-ga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome välisminister Pekka Haavisto käis koos oma Rootsi ametikaaslase Tobias Billströmiga Rumeenias Bukarestis NATO välisministrite kohtumisel kohtumas Ungari välisministri Péter Szijjártóniga.
Ungari välisminister lubas, et Ungari ratifitseerib Soome ja Rootsi liitumise NATO-ga veebruari alguses, vahendas Helsingin Sanomat.
Haavisto väitel pole Ungaril ratifitseerimiseks eeltingimusi ning Soome ja Rootsi liitumine on kavas ratifitseerida korraga. Ungari on varem lubanud ratifitseerida kahe uue NATO liikmesriigi liitumise juba sel aastal.
Ungari peaminister Viktor Orban ütles hiljuti, et ratifitseerimine toimub aasta alguses.
Ainsad NATO liikmesriigid, kes pole veel ratifitseerinud Soome ja Rootsi liitumise avaldust NATO-ga on Ungari ja Türgi.
Haavisto ja Billström kohtusid teisipäeval ka Türgi välisministri Mevlüt Cavusogluga, kellega arutati memorandumit, mis kolme riigi vahel suvel Madridis sõlmiti.
Haavisto sõnul pole Türgil veel täpset ajakava Soome ja Türgi liitumisavalduse ratifitseerimiseks. Järgmisel aastal on Türgis parlamendivalimised ja Türgi parlament läheb kevadel tööpausile seoses valimistega.
Soome välisministri sõnul palusid nad Türgilt, et Soome ja Rootsi liitumise avalduse ratifitseerimine toimuks enne Türgi parlamendi tööpausi.
Veel 26. novembril arvas Haavisto, et Soome valitsus võib esitada NATO-ga liitumise seaduseelnõu parlamendile juba detsembris.
### Response:
Haavisto: Ungari ratifitseerib veebruaris Soome ja Rootsi liitumise NATO-ga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Muuseumiühing kuulutas välja muuseumisõber 2022 autiitli, mille pälvis SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. "Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse töötajad on olnud asjatundlikeks ja toetavateks nõuandjateks muuseumidele keskkonnahoidliku toimimise süsteemi loomisel," ütles muuseumiühingu juhatuse esimees Kerttu Männiste. "Samuti loodi nende eestvedamisel Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni juurde Rohelise Muuseumi keskkonnajuhtimise süsteem ning on asutud välja andma Rohelise Muuseumi sertifikaati."
Muuseumisõbra aunimetuse väljaandmise eesmärk on avaldada avalikku tänu ja tunnustust isikule või kollektiivile, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on silma paistnud paljude Eesti muuseumide toetamisel: osalenud muuseumide arendamisel, muuseumides tehtava töö kajastamisel või aidanud kaasa muul moel Eesti muuseumide maine tõstmisele.
Esimene muuseumisõbra tiitel anti välja 2007. aastal. Möödunud, 2021. aastal valiti muuseumisõbraks ligipääsetavuse spetsialist ja konsultant Jakob Rosin.
Autiitel anti üle loodava muuseumikaardi infopäeva raames Vabamus. Muuseumikaart saab olema Eesti muuseumide ühispilet, mida saab osta alates kevadest 2023 ja mis tagab piiramatu pääsu ligi sajasse muuseumisse. | Aasta muuseumisõber on Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Muuseumiühing kuulutas välja muuseumisõber 2022 autiitli, mille pälvis SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. "Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse töötajad on olnud asjatundlikeks ja toetavateks nõuandjateks muuseumidele keskkonnahoidliku toimimise süsteemi loomisel," ütles muuseumiühingu juhatuse esimees Kerttu Männiste. "Samuti loodi nende eestvedamisel Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni juurde Rohelise Muuseumi keskkonnajuhtimise süsteem ning on asutud välja andma Rohelise Muuseumi sertifikaati."
Muuseumisõbra aunimetuse väljaandmise eesmärk on avaldada avalikku tänu ja tunnustust isikule või kollektiivile, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on silma paistnud paljude Eesti muuseumide toetamisel: osalenud muuseumide arendamisel, muuseumides tehtava töö kajastamisel või aidanud kaasa muul moel Eesti muuseumide maine tõstmisele.
Esimene muuseumisõbra tiitel anti välja 2007. aastal. Möödunud, 2021. aastal valiti muuseumisõbraks ligipääsetavuse spetsialist ja konsultant Jakob Rosin.
Autiitel anti üle loodava muuseumikaardi infopäeva raames Vabamus. Muuseumikaart saab olema Eesti muuseumide ühispilet, mida saab osta alates kevadest 2023 ja mis tagab piiramatu pääsu ligi sajasse muuseumisse.
### Response:
Aasta muuseumisõber on Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolfinaalide eel võib favoriitideks pidada TalTech/Tradehouse'i ja Viljandi Metalli, kes mõlemad on oma poolfinaalvastast tänavusel hooajal korra võitnud, vahendab volley.ee. Poolfinaalid avavad viimati 2020. aastal karikavõitjaks kroonitud TalTech/Tradehouse ja eelmisel aastal finaali jõudnud Audentese SG/Noortekoondis. Oktoobri lõpus toimunud omavahelises matšis jagus pinget vaid kolmandasse geimi, mis lõppes Audentese SG/Noortekoondise napi 23:25 kaotusega. Esimeses ja teises geimis kindlalt parem olnud TalTechile läks Balti liiga raames toimunud mängus kirja 3:0 (25:19, 25:9, 25:23) võit. Balti liigas esikohta hoidev TalTech on võitnud kõik kaheksa mängu ja Audentese SG/Noortekoondis üheksast mängust kaks, Eesti meistrivõistlustel on TalTech võitnud kõik viis mängu.
Karikavõistluste poolfinaali jõudmiseks pidi TalTech/Tradehouse olema parem Viimsi/Tallinna Ülikoolist. Ülesandega edukalt hakkama saanud TalTech võttis kodusaalis ja võõrsil 3:0 võidu. Audentese SG/Noortekoondis tagas koha poolfinaalis 3:0 võidu ja 2:3 kaotusega Barrus/Võru Võrkpalliklubile.
Rae Spordikool/VIASTON-iga vastamisi minev Viljandi Metall on Eesti meistrivõistlustel võitnud viis kohtumist ja kaotanud kaks. Karikavõistlustel teist aastat järjest poolfinaali pääsenud Rae Spordikool/VIASTON on Eesti meistrivõistlustel kuuest vastasseisust enda kasuks kallutanud kolm. Tänavusel hooajal on omavahel kohtutud ühe korra, kui Rae Spordikool/VIASTON pidi kodupubliku ees leppima 1:3 (25:11, 21:25, 15:25, 24:26) kaotusega.
Rae Spordikool/VIASTON võitis karikavõistluste veerandfinaalseerias kahel korral 3:0 tulemusega TBD Pharmatech Tartut. Viljandi esindus pidi edasipääsuks mõnevõrra rohkem pingutama, kui esmalt mängiti eelringis 3:1 ja 3:2 resultaadiga üle esiliigas palliv Peetri Võrkpalliklubi. Veerandfinaalseeriat alustasid viljandlannad 2:3 kaotusega tiitlikaitsja Tartu Ülikool/Bigbankile, kuid Tartus saavutatud 3:1 võit viis Viljandi võistkonna edasi poolfinaali.
TalTech/Tradehouse ja Audentese SG/Noortekoondis alustavad kahemängulist seeriat kolmapäeval kell 19 TalTechi Spordihoones. Korduskohtumine leiab aset 11. detsembril kell 15.30 Audentese Spordihoones. Rae Spordikool/VIASTON ja Viljandi Metall mängivad esimest korda 3. detsembril kell 17 Jüri spordihoones, teistkordselt minnakse vastamisi 4. detsembril kell 16 Viljandi Kesklinna koolis.
Edasipääseja selgitamisel vaadatakse karikavõistlustel esmalt võitude ja seejärel punktide arvu (3:0 ja 3:1 edu annavad võitjale kolm punkti, 3:2 võitjale kaks ja kaotajale ühe). Kui võidud ja punktid on võrdsed, selgitab edasipääseja kuldne geim. Finaal toimub 17. detsembril. | Võrkpalli naiste karikavõistlustel hakatakse finaliste selgitama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolfinaalide eel võib favoriitideks pidada TalTech/Tradehouse'i ja Viljandi Metalli, kes mõlemad on oma poolfinaalvastast tänavusel hooajal korra võitnud, vahendab volley.ee. Poolfinaalid avavad viimati 2020. aastal karikavõitjaks kroonitud TalTech/Tradehouse ja eelmisel aastal finaali jõudnud Audentese SG/Noortekoondis. Oktoobri lõpus toimunud omavahelises matšis jagus pinget vaid kolmandasse geimi, mis lõppes Audentese SG/Noortekoondise napi 23:25 kaotusega. Esimeses ja teises geimis kindlalt parem olnud TalTechile läks Balti liiga raames toimunud mängus kirja 3:0 (25:19, 25:9, 25:23) võit. Balti liigas esikohta hoidev TalTech on võitnud kõik kaheksa mängu ja Audentese SG/Noortekoondis üheksast mängust kaks, Eesti meistrivõistlustel on TalTech võitnud kõik viis mängu.
Karikavõistluste poolfinaali jõudmiseks pidi TalTech/Tradehouse olema parem Viimsi/Tallinna Ülikoolist. Ülesandega edukalt hakkama saanud TalTech võttis kodusaalis ja võõrsil 3:0 võidu. Audentese SG/Noortekoondis tagas koha poolfinaalis 3:0 võidu ja 2:3 kaotusega Barrus/Võru Võrkpalliklubile.
Rae Spordikool/VIASTON-iga vastamisi minev Viljandi Metall on Eesti meistrivõistlustel võitnud viis kohtumist ja kaotanud kaks. Karikavõistlustel teist aastat järjest poolfinaali pääsenud Rae Spordikool/VIASTON on Eesti meistrivõistlustel kuuest vastasseisust enda kasuks kallutanud kolm. Tänavusel hooajal on omavahel kohtutud ühe korra, kui Rae Spordikool/VIASTON pidi kodupubliku ees leppima 1:3 (25:11, 21:25, 15:25, 24:26) kaotusega.
Rae Spordikool/VIASTON võitis karikavõistluste veerandfinaalseerias kahel korral 3:0 tulemusega TBD Pharmatech Tartut. Viljandi esindus pidi edasipääsuks mõnevõrra rohkem pingutama, kui esmalt mängiti eelringis 3:1 ja 3:2 resultaadiga üle esiliigas palliv Peetri Võrkpalliklubi. Veerandfinaalseeriat alustasid viljandlannad 2:3 kaotusega tiitlikaitsja Tartu Ülikool/Bigbankile, kuid Tartus saavutatud 3:1 võit viis Viljandi võistkonna edasi poolfinaali.
TalTech/Tradehouse ja Audentese SG/Noortekoondis alustavad kahemängulist seeriat kolmapäeval kell 19 TalTechi Spordihoones. Korduskohtumine leiab aset 11. detsembril kell 15.30 Audentese Spordihoones. Rae Spordikool/VIASTON ja Viljandi Metall mängivad esimest korda 3. detsembril kell 17 Jüri spordihoones, teistkordselt minnakse vastamisi 4. detsembril kell 16 Viljandi Kesklinna koolis.
Edasipääseja selgitamisel vaadatakse karikavõistlustel esmalt võitude ja seejärel punktide arvu (3:0 ja 3:1 edu annavad võitjale kolm punkti, 3:2 võitjale kaks ja kaotajale ühe). Kui võidud ja punktid on võrdsed, selgitab edasipääseja kuldne geim. Finaal toimub 17. detsembril.
### Response:
Võrkpalli naiste karikavõistlustel hakatakse finaliste selgitama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisloosung riigikogu valimistel on "Palgad peavad tõusma" ja erakond lubab 1200-eurost miinimumpalka. Sikkut rääkis, et palgateema on Sotsiaaldemokraatide jaoks keskne teema.
"Toetustega me ei hoia ei inimesi elus ega majandust püsti. Nii, et tegelikult palk, inimese igakuine sissetulek on see, mis peab talle äraelamise tagama. Ja kui me ei ole seni sellest riigina aru saanud, siis on küll väga kahju," rääkis Sikkut.
"Liikumine peab olema astmeline. 1. jaanuarist aastal 2024 me seda muutust ei tee. Üleminek on samm-sammuline. Ja ettevõtetele tuleb anda ka kohanemisvõimalus," kirjeldas Sikkut 1200-eurosele miinimumpalgale ülemineku protsessi.
"Tootlikkuse tõus on see, mille läbi saab kõrgemat palka maksta," sõnas Sikkut.
Ettevõtete tootlikkuse tõusu peaks aga Sikkuti sõnul tagama riik, kas innovatsioonitoetuste või mingit muude üleminekutoetustega. | Sikkut: 1200-eurose palga saavutamiseks peab riik toetama ettevõtteid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisloosung riigikogu valimistel on "Palgad peavad tõusma" ja erakond lubab 1200-eurost miinimumpalka. Sikkut rääkis, et palgateema on Sotsiaaldemokraatide jaoks keskne teema.
"Toetustega me ei hoia ei inimesi elus ega majandust püsti. Nii, et tegelikult palk, inimese igakuine sissetulek on see, mis peab talle äraelamise tagama. Ja kui me ei ole seni sellest riigina aru saanud, siis on küll väga kahju," rääkis Sikkut.
"Liikumine peab olema astmeline. 1. jaanuarist aastal 2024 me seda muutust ei tee. Üleminek on samm-sammuline. Ja ettevõtetele tuleb anda ka kohanemisvõimalus," kirjeldas Sikkut 1200-eurosele miinimumpalgale ülemineku protsessi.
"Tootlikkuse tõus on see, mille läbi saab kõrgemat palka maksta," sõnas Sikkut.
Ettevõtete tootlikkuse tõusu peaks aga Sikkuti sõnul tagama riik, kas innovatsioonitoetuste või mingit muude üleminekutoetustega.
### Response:
Sikkut: 1200-eurose palga saavutamiseks peab riik toetama ettevõtteid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sattusin vaidlema humanistidega. Kus mujal, kui siis Facebookis, sest ilm oli vastikult niiske ja hall, välja minna ei viitsinud ja elektroonilised vahendid ühendavad inimesi selgi momendil, kui nad laisalt diivanil lesivad. Lahti läks seal diskussioon sõjavastase filmi üle ja nagu sõjateemaga tänapäeval on, siis ühel hetkel keeras jutt ka päris sõjale, sellele, mis Ukrainas käimas.
Kui nüüd lühidalt kokku võtta, siis ma diskuteerisin kahe kultuuriinimesega, mõlemad tuntud, üks neist laia profiiliga kunstitegelane ja teine kõige muu kõrval ka sotsiaaldemokraat (seda on oluline selle diskussiooni kontekstis teada). Peamine argument mõlema kultuuriinimese kommentaarides oli see, et igasugune sõda on paha ja et pole midagi hullemat kui inimelu kaotus. Inimelu kaotuse vältimiseks on õigustatud kõik. Ukraina puhul siis täielik kapitulatsioon.
Mulle tuli sellega meelde ühe saksa kolleegi raevupuhang, kui ta mitu kuud tagasi jutustas mulle, kuidas Saksamaal on alates sõja algusest mitmed prominentsed intellektuaalid nõudnud, et nii Euroopa Liit kui ka NATO lõpetaks Ukraina toetamise. Nimelt, mida rohkem saab Ukraina sõjalist ja muud abi, seda pikemaks venib sõda ja seda enam inimesi tapetakse. Ent inimelu on püha! Inimelu säilitamiseks on lubatud kõik, sest ükski kannatus ei ole piisavalt suur et seda üles kaaluda inimelu kaotusega.
Sakslased jõudsid sellele järeldusele denatsifitseerimise kampaania käigus. Saksamaal alustasid denatsifitseerimist ameeriklased pärast Teist maailmasõda ja seda ei tohiks segi ajada selle denatsifitseerimisega, mida Venemaa kasutas põhjendusena Ukrainale kallale tungimiseks.
"See on selline kummaline humanism, mis ei saa aru, miks ukrainlased oma vabaduse nimel eelistavad hukkuda ja kannatada."
Sakslastele tambiti organiseeritud korras pähe, et nende kaasosalusel hukkusid Teises maailmasõjas miljonid inimesed, kusjuures paljud neist brutaalsel viisil tööstuslikult korraldatud tapamasinas. Sellest alates on paljudes sakslastes juurdunud arvamus, et pole olemas ühtegi argumenti, mis vabandaks välja inimelu kaotuse. See on selline kummaline humanism, mis ei saa aru, miks ukrainlased oma vabaduse nimel eelistavad hukkuda ja kannatada, selmet lasta ennast assimileerida, lasta hävitada omariiklus, keel ja kultuur.
Ka diskussioon laia profiiliga kultuuriinimese näoraamatu seinal algas sellest, et igasugune sõjaline abi Ukrainale tuleks kohe lõpetada, sest sõja jätkumine põhjustab ainult asjatuid kannatusi ja inimkaotusi. Selle arutelu lugejad said teada, et humanism on totaalne ja üldine ning igaüks, kes leiab, et Ukrainal on õigus agressioonile vastu hakata, on sõjaõhutaja.
Edasine läks väga huvitavaks, sest kõlama hakkasid argumendid, mida kasutavad tegelikult kõik need, kes väidavad, et Ukraina peaks kiiremas korras kapituleeruma. Kusjuures vahet pole, kas neid argumente tuuakse saksa, inglise, eesti või vene keeles.
Argument number üks, mis kõlas, oli see, et sõda on keskkonnale kahjulik ja kasulik relvi tootvatele suurkorporatsioonidele. Tõsi mis tõsi muidugi. Aga esimene on sõjas paratamatu ja teine on selline stereotüüpne argument, mis ajab haigutama.
Huvitavaks läks diskussioon siis, kui sotsiaaldemokraadist kultuuriinimene hakkas tooma näiteid nendest rahvusvaheliselt tuntud inimestest, kes nõuavad Ukraina abistamise lõpetamist ja käis viimase trumbina välja Henry Kissingeri. Kui eestlasest sotsiaaldemokraat tsiteerib ultrakonservatiivist reaalpoliitikut, kes oma peas elab siiamaani külma sõja aegses maailmas, kus sõnaõigust omavad vaid suurriigid ja väikeriigid olgu õnnelikud, kui neil ajutiselt üldse eksisteerida lubatakse, siis on midagi valesti.
Absurdseks läks jutt siis, kui laia profiiliga kultuuriinimene kirjutas, et ukrainlastel pole õigust tappa Venemaa sõdureid, sest ka Vene sõdurid on süütud ohvrid.
Ma julgesin siis piiksatada, et päris nii see asi pole. Enamik mobiliseerituid läheb küll armeesse vastu tahtmist, ent see ei tähenda, et nad per se on sõja vastu. Tegelikult on suurem osa neist sõja poolt, aga nad ei taha oma nahka turule viia. (Kust ma seda tean? No mul on oma allikad nii Venemaal, Gruusias kui Kasahstanis. Igatahes, ka need mobilisatsioonipagulased, kes nüüd on putkanud erinevatesse riikidesse, on silma jäänud Ukraina-vastasusega ja Vladimir Putini ning sõja toetamisega. Mitte kõik muidugi, aga piisavalt, et mitte arvata nagu oleks tegemist isoleeritud üksikjuhtumitega.)
Nii ma siis arvasin ja sain vastuseks: "Mina lihtsalt imestan, et nii keerulise saatusega väikerahva esindajatel võib olla nii empaatiavaba ja propagandale alluv maailmapilt. Vanaisade-vanavanaisade kogemus Teisest maailmasõjast võiks meeles hoida, et mobiliseeritakse inimesi vastu nende tahtmist. Et natsiarmees ja punaarmees sõdis palju inimesi, pidamata millekski kumbagi ideoloogiat."
Ma siis vihjasin, et päris korrektne selline ajalooline võrdlus pole. Kasvõi seetõttu, et praegu pole tegemist rahvusvahelise õiguse vastase sundmobilisatsiooniga okupeeritud territooriumidel. Ja noh, XXI sajandi Venemaa on natukene teine asi kui 1940. aastate Nõukogude Liit.
Argument, mis kultuuriinimeste suust ei kõlanud, oli see, et Venemaa võiks oma agressiooni lõpetada. Pigem nenditi, et Venemaa peatamiseks ei suuda meist keegi midagi teha, tuumariik ja puha.
See on täpselt sama jutt, mida Saksa intellektuaalid ajavad prominentsete ajalehtede veergudel. Kogu see humanism on aga viltu, sest paneb vastutuse sündiva eest täielikult Ukrainale. Mistõttu polnud ka imelik, et diskussiooni lõpus netiavarustest kohale ilmunud Keskerakonna liige Oudekki Loone pani laigid kõigile kommentaaridele, milles väideti et tegelikult on ka Vene sõdurid süütud ohvrid ja et kõiges on süüdi Ukraina (miks ma ei imesta?).
Minule aga tulid meelde hoopis külma sõja aegsed lääne rahuliikujad. Neid nimetatakse praegu Kremli kasulikeks idiootideks. Ma kirjutasin sellest ka vastuses sotsiaaldemokraadist kultuuriinimesele. | Aimar Ventsel: äraspidine humanism | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sattusin vaidlema humanistidega. Kus mujal, kui siis Facebookis, sest ilm oli vastikult niiske ja hall, välja minna ei viitsinud ja elektroonilised vahendid ühendavad inimesi selgi momendil, kui nad laisalt diivanil lesivad. Lahti läks seal diskussioon sõjavastase filmi üle ja nagu sõjateemaga tänapäeval on, siis ühel hetkel keeras jutt ka päris sõjale, sellele, mis Ukrainas käimas.
Kui nüüd lühidalt kokku võtta, siis ma diskuteerisin kahe kultuuriinimesega, mõlemad tuntud, üks neist laia profiiliga kunstitegelane ja teine kõige muu kõrval ka sotsiaaldemokraat (seda on oluline selle diskussiooni kontekstis teada). Peamine argument mõlema kultuuriinimese kommentaarides oli see, et igasugune sõda on paha ja et pole midagi hullemat kui inimelu kaotus. Inimelu kaotuse vältimiseks on õigustatud kõik. Ukraina puhul siis täielik kapitulatsioon.
Mulle tuli sellega meelde ühe saksa kolleegi raevupuhang, kui ta mitu kuud tagasi jutustas mulle, kuidas Saksamaal on alates sõja algusest mitmed prominentsed intellektuaalid nõudnud, et nii Euroopa Liit kui ka NATO lõpetaks Ukraina toetamise. Nimelt, mida rohkem saab Ukraina sõjalist ja muud abi, seda pikemaks venib sõda ja seda enam inimesi tapetakse. Ent inimelu on püha! Inimelu säilitamiseks on lubatud kõik, sest ükski kannatus ei ole piisavalt suur et seda üles kaaluda inimelu kaotusega.
Sakslased jõudsid sellele järeldusele denatsifitseerimise kampaania käigus. Saksamaal alustasid denatsifitseerimist ameeriklased pärast Teist maailmasõda ja seda ei tohiks segi ajada selle denatsifitseerimisega, mida Venemaa kasutas põhjendusena Ukrainale kallale tungimiseks.
"See on selline kummaline humanism, mis ei saa aru, miks ukrainlased oma vabaduse nimel eelistavad hukkuda ja kannatada."
Sakslastele tambiti organiseeritud korras pähe, et nende kaasosalusel hukkusid Teises maailmasõjas miljonid inimesed, kusjuures paljud neist brutaalsel viisil tööstuslikult korraldatud tapamasinas. Sellest alates on paljudes sakslastes juurdunud arvamus, et pole olemas ühtegi argumenti, mis vabandaks välja inimelu kaotuse. See on selline kummaline humanism, mis ei saa aru, miks ukrainlased oma vabaduse nimel eelistavad hukkuda ja kannatada, selmet lasta ennast assimileerida, lasta hävitada omariiklus, keel ja kultuur.
Ka diskussioon laia profiiliga kultuuriinimese näoraamatu seinal algas sellest, et igasugune sõjaline abi Ukrainale tuleks kohe lõpetada, sest sõja jätkumine põhjustab ainult asjatuid kannatusi ja inimkaotusi. Selle arutelu lugejad said teada, et humanism on totaalne ja üldine ning igaüks, kes leiab, et Ukrainal on õigus agressioonile vastu hakata, on sõjaõhutaja.
Edasine läks väga huvitavaks, sest kõlama hakkasid argumendid, mida kasutavad tegelikult kõik need, kes väidavad, et Ukraina peaks kiiremas korras kapituleeruma. Kusjuures vahet pole, kas neid argumente tuuakse saksa, inglise, eesti või vene keeles.
Argument number üks, mis kõlas, oli see, et sõda on keskkonnale kahjulik ja kasulik relvi tootvatele suurkorporatsioonidele. Tõsi mis tõsi muidugi. Aga esimene on sõjas paratamatu ja teine on selline stereotüüpne argument, mis ajab haigutama.
Huvitavaks läks diskussioon siis, kui sotsiaaldemokraadist kultuuriinimene hakkas tooma näiteid nendest rahvusvaheliselt tuntud inimestest, kes nõuavad Ukraina abistamise lõpetamist ja käis viimase trumbina välja Henry Kissingeri. Kui eestlasest sotsiaaldemokraat tsiteerib ultrakonservatiivist reaalpoliitikut, kes oma peas elab siiamaani külma sõja aegses maailmas, kus sõnaõigust omavad vaid suurriigid ja väikeriigid olgu õnnelikud, kui neil ajutiselt üldse eksisteerida lubatakse, siis on midagi valesti.
Absurdseks läks jutt siis, kui laia profiiliga kultuuriinimene kirjutas, et ukrainlastel pole õigust tappa Venemaa sõdureid, sest ka Vene sõdurid on süütud ohvrid.
Ma julgesin siis piiksatada, et päris nii see asi pole. Enamik mobiliseerituid läheb küll armeesse vastu tahtmist, ent see ei tähenda, et nad per se on sõja vastu. Tegelikult on suurem osa neist sõja poolt, aga nad ei taha oma nahka turule viia. (Kust ma seda tean? No mul on oma allikad nii Venemaal, Gruusias kui Kasahstanis. Igatahes, ka need mobilisatsioonipagulased, kes nüüd on putkanud erinevatesse riikidesse, on silma jäänud Ukraina-vastasusega ja Vladimir Putini ning sõja toetamisega. Mitte kõik muidugi, aga piisavalt, et mitte arvata nagu oleks tegemist isoleeritud üksikjuhtumitega.)
Nii ma siis arvasin ja sain vastuseks: "Mina lihtsalt imestan, et nii keerulise saatusega väikerahva esindajatel võib olla nii empaatiavaba ja propagandale alluv maailmapilt. Vanaisade-vanavanaisade kogemus Teisest maailmasõjast võiks meeles hoida, et mobiliseeritakse inimesi vastu nende tahtmist. Et natsiarmees ja punaarmees sõdis palju inimesi, pidamata millekski kumbagi ideoloogiat."
Ma siis vihjasin, et päris korrektne selline ajalooline võrdlus pole. Kasvõi seetõttu, et praegu pole tegemist rahvusvahelise õiguse vastase sundmobilisatsiooniga okupeeritud territooriumidel. Ja noh, XXI sajandi Venemaa on natukene teine asi kui 1940. aastate Nõukogude Liit.
Argument, mis kultuuriinimeste suust ei kõlanud, oli see, et Venemaa võiks oma agressiooni lõpetada. Pigem nenditi, et Venemaa peatamiseks ei suuda meist keegi midagi teha, tuumariik ja puha.
See on täpselt sama jutt, mida Saksa intellektuaalid ajavad prominentsete ajalehtede veergudel. Kogu see humanism on aga viltu, sest paneb vastutuse sündiva eest täielikult Ukrainale. Mistõttu polnud ka imelik, et diskussiooni lõpus netiavarustest kohale ilmunud Keskerakonna liige Oudekki Loone pani laigid kõigile kommentaaridele, milles väideti et tegelikult on ka Vene sõdurid süütud ohvrid ja et kõiges on süüdi Ukraina (miks ma ei imesta?).
Minule aga tulid meelde hoopis külma sõja aegsed lääne rahuliikujad. Neid nimetatakse praegu Kremli kasulikeks idiootideks. Ma kirjutasin sellest ka vastuses sotsiaaldemokraadist kultuuriinimesele.
### Response:
Aimar Ventsel: äraspidine humanism |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrrelduna eelmise kvartaliga kahanes Läti majandus 1,7 protsenti. Samal ajal kasvasid Lätis palgad, tõustes võrrelduna 2021. aasta kolmanda kvartaliga 9,5 protsenti.
Riigi ärivaldkonna kindlustunde indikaatorite kohaselt tunnevad ettevõtjad end kõige kindlamalt ehituse, jaekaubanduse ja teenindussektoris.
Samas kindlustunne tootmises ja ärikeskkonna tajumises on halvenenud.
Läti sisemajanduse kogutoodang jooksevhindades oli kolmandas kvartalis kokku 10,4 miljardit eurot, vahendas LSM.
Eesti SKP vähenes kolmandas kvartalis 2,4 protsenti. | Läti majandus kahanes kolmandas kvartalis 0,6 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrrelduna eelmise kvartaliga kahanes Läti majandus 1,7 protsenti. Samal ajal kasvasid Lätis palgad, tõustes võrrelduna 2021. aasta kolmanda kvartaliga 9,5 protsenti.
Riigi ärivaldkonna kindlustunde indikaatorite kohaselt tunnevad ettevõtjad end kõige kindlamalt ehituse, jaekaubanduse ja teenindussektoris.
Samas kindlustunne tootmises ja ärikeskkonna tajumises on halvenenud.
Läti sisemajanduse kogutoodang jooksevhindades oli kolmandas kvartalis kokku 10,4 miljardit eurot, vahendas LSM.
Eesti SKP vähenes kolmandas kvartalis 2,4 protsenti.
### Response:
Läti majandus kahanes kolmandas kvartalis 0,6 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Muret teeb vähene palkade kasv. Palgad Tartu linnavalitsuse hallatavates asutustes ei jõua inflatsiooniga kaasa minna. See on minu arvates selle eelarve kõige suurem murekoht, et oma linna töötajatele, linna palgal olevate töötajate palgad jäävad nigelaks," ütles erakonna Eesti 200 fraktsiooni juht Kristina Kallas.
Ta tõi välja, et linna palgal, sotsiaalhoolekandes ja transpordikorralduses, on täistöökohaga inimesi, kelle brutopalk on alla tuhande euro. "See ei ole kindlasti väärikas ja ma arvan, et Tartu linn peaks võtma endale eesmärgiks, et Tartu linna palgal olevatest inimestest keegi alla tuhande euro bruto ikkagi ei teeni täiskohaga töötamise eest," ütles Kallas.
Kallas viitas ka 5. detsembril toimuvale meeleavaldusele, millel linna eelarvest palka saavad kultuuriasutuste töötajad plaanivad tulla oma töötasu tõstmist nõudma. Ta rõhutas samast teemast rääkides, et Tartu linna palgal olevate kultuuri- ja muuseumitöötajate sama valdkonna riigiasutuste töötajatest märksa madalamad palgad on Tartu eelarve pikema juhtimise küsimus.
Eesti 200 üldkogu. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
Kallase sõnul sööb palgatõusu kultuurivaldkonnas ära Sükusse investeerimine. "Ma arvan, et see süku on Tartule lihtsalt liiga kallis ja liiga suur ja see tõmbab eelarve järgmise kümne aasta jooksul ikka täiesti hingetuks. Nii et ma arvan, et see on väga halb plaan, süku tuleks teha oluliselt väiksemaks, et Tartu suudaks seda ehitada ja tegelikult ka üleval pidada," rääkis Kallas.
Ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimees Silver Kuusik rõhutas kultuuritöötajate palgatõusu vajalikkust. "Inimesed, kes on vaeva näinud oma elus ja kogemusi omandanud, neid lihtsalt niimoodi ei kohelda. Ma arvan, et me peaksime omavalitsusega siiski vaatama, et suudaksime oma spetsialiste hoida," rääkis ta.
Laen tekitab kahtlusi
Kuusik ütles, et kavandatav suur laenuvõtmine torkab eelarvekavas silma, kuid kui laenu võetakse majanduslikult keerulisel ajal, ei pruugi see halb olla. "Põhimõtteliselt on sellist vastutsüklilist käitumist ka ennegi tehtud ja pärast tuleb välja, et need omavalitsused või ka riigid, kes niimoodi on käitunud, on õigesti käitunud. Selles mõttes ma põhiolemuselt kiidan selle heaks," rääkis ta kolmapäeval ERR-ile.
"Küll aga tekitavad vaidlusi objektid, kuhu seda laenu paigutatakse. See, et haridusasutustesse, on minu arvates igati kiiduväärt, aga see, et hakata näiteks tegema südalinna kultuurikeskuse (süku) ja eriti veel kallinenud hindade ajal, see on vaidlusküsimus. Sellega nagu hästi ei tahaks nõus olla," lisas Kuusik.
SA Euroopa Rahvusrinne eestvedaja Silver Kuusik Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Ka Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaan Toots tõi eelarvest rääkides esile laenuvõtmise ja palgateema: "Me oleme natukene nördinud selle peale, et nii suur laen võetakse praegu, kui intressid kõik üles lähevad. Oleks pidanud võtma laenu järgemööda. Meil on palju ehitusi algatatud, loomulikult tuleb need lõpetada, aga 51,8 miljonit on päris ränk koormus juurde, meil on 98 miljonit nagunii võetud - see natuke häirib."
Kallas juhtis laenuvõtmisest rääkides tähelepanu ka sellele, et linna laenukoormus kasvab üle 60 protsendi netotuludest, mis oli varasem omavalitsuste lubatav laenukoormus, mida küll koroonakriis ajal suurendati 80 protsendini. "Ja kuna tulevikus on ka süku jaoks päris korralikult vaja laenu võtta, siis see teeb natuke muret - see laenukoormuse juba ette suuremaks kasvatamine," rääkis Kallas.
"Aga üldiselt muidugi ma saan sellest põhimõttelisest aru, et vastu majandustsüklit laenata ja teedeehituse ja koolimajade ehitusega nagu edasi minna on tegelikult väga mõistlik," lisas ta samas.
EKRE: kuidas linn elanikke kaitsta kavatseb?
EKRE fraktsiooni esimees Kuusik tõi esile ka selle, et eelarvekavas pole tema hinnangul piisavalt tähelepanu pööratud võimalikeks kriisideks valmistumisele ning elanikkonna kaitsele.
"Kui peaminister armastab rääkida, et me oleme sõjas, siis selge, et me seda sõjaohtu võib-olla ka tajume. Aga linna eelarvest ei leia me ühtegi rida näiteks sellele, et rajame või taastame varjendeid," rääkis Kuusik. Tema sõnul on terve Annelinna peale, kus elab kolmandik tartlasi, ainult kaks varjumiskohta.
"Ega hästi ei kujuta ette, kui peakski mingi jama juhtuma, et mis need head kaaskodanikud seal tegema hakkavad," ütles Kuusik.
Lisaks tõi EKRE esindaja välja ka selle, et tema arvates on eelarvekava lähteandmetes viga, kui selles toetutakse Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoositud inflatsioonitasemel. "Ma usun, et inflatsioon tuleb oluliselt kõrgem kui sealsetest lähteandmetes prognoositud," ütles Kuusik.
Toots: linnaametnike palgad peaks olema seotud linna mediaanpalgaga
Keskerakonna fraktsiooni esimehele Tootsile ei meeldinud ka see, et kui Tartu ametnikkond on tema hinnangul niigi suur, siis nüüd plaanitakse ametnike palka 9-11 protsenti tõsta.
"Ametkond on niigi suur, seda võiks väheneda. Aga nad ei vähenda ja samal ajal tõstavad palka üheksa kuni üksteist protsenti. Ma ei räägi õpetajatest ega sotsiaaltöötajatest - see on iseasi, ma räägin just neist, kes kabinetis istuvad – nende palgatõus praegusel ajal ei ole küll õige," ütles Toots.
Jaan Toots Autor/allikas: Margarita Mironova/ERR
Tartu keskerakondlaste juht rääkis ka sellest, et kui linnavolikogu liikmete ja ametnike palk seoti hiljuti Eesti keskmise palgaga, siis õigem olnuks see siduda Tartu mediaanpalgaga. "Meil seoti linnajuhtide palk Eesti keskmisega. Aga see ei olnud õige, see oleks võinud olla seotud Tartu mediaanpalgaga, siis oleks kõik õige. Kui Tartu rahval läheb hästi, siis läheb ka juhtkonnal hästi, et see on meie seisukoht," rääkis Toots.
Kuusik: kuidas linna maksumaksjate arvu kasvatab?
EKRE fraktsiooni esimees rääkis ka sellest, et linnas suureneb eelarve kohaselt 2500 inimese võra rahvaarv, seda ilmselt sõjapõgenike arvelt. Kuid maksmaksjate arv linnas ei suurene, kasvab ainult linnaümbruse valdade elanikkond.
Kuusiku sõnul ei näinud eelarves meetmeid selleks, et linna maksumaksjate arvu kasvatada.
"Sellest eelarvest me ei loe välja ühtegi rida, kuidas maksumaksjate hulk peaks linnas suurenema. See, et me üritame oma maksumaksja teenitud hüve jagada ära abivajajatele, on tänuväärne, aga me ei tohiks oma inimest ära unustada," ütles ta.
Tartu linna järgmise aasta eelarvekavas nähakse ette tulude suurenemist 8,6 ja kulude kasvu 11,2 protsendi võrra, kuid aasta jooksul võetava laenu maht kolmekordistub eelmise aastaga võrreldes. Linna 2023. aasta põhitegevuse tuludeks plaanib linnavalitsus 210,5 miljonit eurot, kuludeks 208,5 ning laenukohustiste suuruseks 51 miljonit eurot. | Tartu opositsioon sooviks linnatöötajatele palgatõusu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Muret teeb vähene palkade kasv. Palgad Tartu linnavalitsuse hallatavates asutustes ei jõua inflatsiooniga kaasa minna. See on minu arvates selle eelarve kõige suurem murekoht, et oma linna töötajatele, linna palgal olevate töötajate palgad jäävad nigelaks," ütles erakonna Eesti 200 fraktsiooni juht Kristina Kallas.
Ta tõi välja, et linna palgal, sotsiaalhoolekandes ja transpordikorralduses, on täistöökohaga inimesi, kelle brutopalk on alla tuhande euro. "See ei ole kindlasti väärikas ja ma arvan, et Tartu linn peaks võtma endale eesmärgiks, et Tartu linna palgal olevatest inimestest keegi alla tuhande euro bruto ikkagi ei teeni täiskohaga töötamise eest," ütles Kallas.
Kallas viitas ka 5. detsembril toimuvale meeleavaldusele, millel linna eelarvest palka saavad kultuuriasutuste töötajad plaanivad tulla oma töötasu tõstmist nõudma. Ta rõhutas samast teemast rääkides, et Tartu linna palgal olevate kultuuri- ja muuseumitöötajate sama valdkonna riigiasutuste töötajatest märksa madalamad palgad on Tartu eelarve pikema juhtimise küsimus.
Eesti 200 üldkogu. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
Kallase sõnul sööb palgatõusu kultuurivaldkonnas ära Sükusse investeerimine. "Ma arvan, et see süku on Tartule lihtsalt liiga kallis ja liiga suur ja see tõmbab eelarve järgmise kümne aasta jooksul ikka täiesti hingetuks. Nii et ma arvan, et see on väga halb plaan, süku tuleks teha oluliselt väiksemaks, et Tartu suudaks seda ehitada ja tegelikult ka üleval pidada," rääkis Kallas.
Ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimees Silver Kuusik rõhutas kultuuritöötajate palgatõusu vajalikkust. "Inimesed, kes on vaeva näinud oma elus ja kogemusi omandanud, neid lihtsalt niimoodi ei kohelda. Ma arvan, et me peaksime omavalitsusega siiski vaatama, et suudaksime oma spetsialiste hoida," rääkis ta.
Laen tekitab kahtlusi
Kuusik ütles, et kavandatav suur laenuvõtmine torkab eelarvekavas silma, kuid kui laenu võetakse majanduslikult keerulisel ajal, ei pruugi see halb olla. "Põhimõtteliselt on sellist vastutsüklilist käitumist ka ennegi tehtud ja pärast tuleb välja, et need omavalitsused või ka riigid, kes niimoodi on käitunud, on õigesti käitunud. Selles mõttes ma põhiolemuselt kiidan selle heaks," rääkis ta kolmapäeval ERR-ile.
"Küll aga tekitavad vaidlusi objektid, kuhu seda laenu paigutatakse. See, et haridusasutustesse, on minu arvates igati kiiduväärt, aga see, et hakata näiteks tegema südalinna kultuurikeskuse (süku) ja eriti veel kallinenud hindade ajal, see on vaidlusküsimus. Sellega nagu hästi ei tahaks nõus olla," lisas Kuusik.
SA Euroopa Rahvusrinne eestvedaja Silver Kuusik Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Ka Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaan Toots tõi eelarvest rääkides esile laenuvõtmise ja palgateema: "Me oleme natukene nördinud selle peale, et nii suur laen võetakse praegu, kui intressid kõik üles lähevad. Oleks pidanud võtma laenu järgemööda. Meil on palju ehitusi algatatud, loomulikult tuleb need lõpetada, aga 51,8 miljonit on päris ränk koormus juurde, meil on 98 miljonit nagunii võetud - see natuke häirib."
Kallas juhtis laenuvõtmisest rääkides tähelepanu ka sellele, et linna laenukoormus kasvab üle 60 protsendi netotuludest, mis oli varasem omavalitsuste lubatav laenukoormus, mida küll koroonakriis ajal suurendati 80 protsendini. "Ja kuna tulevikus on ka süku jaoks päris korralikult vaja laenu võtta, siis see teeb natuke muret - see laenukoormuse juba ette suuremaks kasvatamine," rääkis Kallas.
"Aga üldiselt muidugi ma saan sellest põhimõttelisest aru, et vastu majandustsüklit laenata ja teedeehituse ja koolimajade ehitusega nagu edasi minna on tegelikult väga mõistlik," lisas ta samas.
EKRE: kuidas linn elanikke kaitsta kavatseb?
EKRE fraktsiooni esimees Kuusik tõi esile ka selle, et eelarvekavas pole tema hinnangul piisavalt tähelepanu pööratud võimalikeks kriisideks valmistumisele ning elanikkonna kaitsele.
"Kui peaminister armastab rääkida, et me oleme sõjas, siis selge, et me seda sõjaohtu võib-olla ka tajume. Aga linna eelarvest ei leia me ühtegi rida näiteks sellele, et rajame või taastame varjendeid," rääkis Kuusik. Tema sõnul on terve Annelinna peale, kus elab kolmandik tartlasi, ainult kaks varjumiskohta.
"Ega hästi ei kujuta ette, kui peakski mingi jama juhtuma, et mis need head kaaskodanikud seal tegema hakkavad," ütles Kuusik.
Lisaks tõi EKRE esindaja välja ka selle, et tema arvates on eelarvekava lähteandmetes viga, kui selles toetutakse Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoositud inflatsioonitasemel. "Ma usun, et inflatsioon tuleb oluliselt kõrgem kui sealsetest lähteandmetes prognoositud," ütles Kuusik.
Toots: linnaametnike palgad peaks olema seotud linna mediaanpalgaga
Keskerakonna fraktsiooni esimehele Tootsile ei meeldinud ka see, et kui Tartu ametnikkond on tema hinnangul niigi suur, siis nüüd plaanitakse ametnike palka 9-11 protsenti tõsta.
"Ametkond on niigi suur, seda võiks väheneda. Aga nad ei vähenda ja samal ajal tõstavad palka üheksa kuni üksteist protsenti. Ma ei räägi õpetajatest ega sotsiaaltöötajatest - see on iseasi, ma räägin just neist, kes kabinetis istuvad – nende palgatõus praegusel ajal ei ole küll õige," ütles Toots.
Jaan Toots Autor/allikas: Margarita Mironova/ERR
Tartu keskerakondlaste juht rääkis ka sellest, et kui linnavolikogu liikmete ja ametnike palk seoti hiljuti Eesti keskmise palgaga, siis õigem olnuks see siduda Tartu mediaanpalgaga. "Meil seoti linnajuhtide palk Eesti keskmisega. Aga see ei olnud õige, see oleks võinud olla seotud Tartu mediaanpalgaga, siis oleks kõik õige. Kui Tartu rahval läheb hästi, siis läheb ka juhtkonnal hästi, et see on meie seisukoht," rääkis Toots.
Kuusik: kuidas linna maksumaksjate arvu kasvatab?
EKRE fraktsiooni esimees rääkis ka sellest, et linnas suureneb eelarve kohaselt 2500 inimese võra rahvaarv, seda ilmselt sõjapõgenike arvelt. Kuid maksmaksjate arv linnas ei suurene, kasvab ainult linnaümbruse valdade elanikkond.
Kuusiku sõnul ei näinud eelarves meetmeid selleks, et linna maksumaksjate arvu kasvatada.
"Sellest eelarvest me ei loe välja ühtegi rida, kuidas maksumaksjate hulk peaks linnas suurenema. See, et me üritame oma maksumaksja teenitud hüve jagada ära abivajajatele, on tänuväärne, aga me ei tohiks oma inimest ära unustada," ütles ta.
Tartu linna järgmise aasta eelarvekavas nähakse ette tulude suurenemist 8,6 ja kulude kasvu 11,2 protsendi võrra, kuid aasta jooksul võetava laenu maht kolmekordistub eelmise aastaga võrreldes. Linna 2023. aasta põhitegevuse tuludeks plaanib linnavalitsus 210,5 miljonit eurot, kuludeks 208,5 ning laenukohustiste suuruseks 51 miljonit eurot.
### Response:
Tartu opositsioon sooviks linnatöötajatele palgatõusu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnavolikogu määruse eelnõu järgi tõstetakse nii tunnipiletite ja lühiajaliste perioodipiletite kui ka Aegna laevapiletite hindu. 30 päeva perioodipiletite hinda ei tõsteta.
Ühe tunni pilet Tallinna bussides-trammides-trollides hakkaks praegu 1,5 euro asemel maksma kaks eurot ning ühe tunni sooduspilet senise 75 sendi asemel üks euro. Hinnatõus on seega 33 protsenti.
Tallinna registreeritud elanikele on ühistranspordi kasutamine endiselt tasuta.
Ühe päeva pilet hakkab eelnõu järgi maksma senise 4,5 euro asemel 5,5 eurot.
Tõsta kavatsetakse ka Aegna laeva pileteid. Edasi-tagasi pilet hakkab senise kuue euro asemel maksma kaheksa eurot.
Uued hinnad hakkavad eelnõu järgi kehtima järgmise aasta 1. maist.
Aastas müüakse poolteist miljonit piletit
Eelnõus märgitakse, et sõidupiletite hinna tõstmine on tingitud kütuse hinna tõusust. Muudatusega on prognoositud kuni 400 000 euro suurune
piletitulu kasv järgmisel aastal.
Tallinna abilinnapea Tanel Kiik ütles ERR-ile, et lisaks kütuste hinnatõusule on piletihindade tõstmise taga ühistransporditöötajate palkade kasv. Juba sel sügisel eraldas Tallinn oma ühistranspordifirmale TLT-le lisakulude katmiseks 16 miljonit eurot, järgmisel aastal on lisakulu samas suurusjärgus, 20 miljonit eurot.
Kokku läheb Tallinnal oma elanikele tasuta ühistranspordi pakkumiseks järgmisel aastal ligikaudu 120 miljonit eurot. Suurem osa sellest tuleb maksumaksjalt, umbes neli miljonit eurot teenitakse piletimüügilt.
Kiige sõnul müüakse Tallinnas prognoosi järgi tänavu miljon ühe tunni piletit, lisaks 200 000 soodustusega tunnipiletit. Kõiki piletiliike kokku arvestades müüakse aasta ligikaudu 1,5 miljonit piletit.
Kiige sõnul on ühistranspordi kasutajate arv tõusnud, kuid pole veel päris koroonapandeemia eelsel tasemel. Järgmisel aastal lisabusse liinidele saata ei kavatseta, sest kogu lisaraha, mis linnaeelarves ühistranspordile ette nähtud, läheb hinna- ja palgatõusu katmiseks.
"Katame vajalikud kulud – kütus, palk –, aga veel täiendavat liinide tihendamist eelarve kahjuks ei võimalda. Küll aga oleme otsustanud üle vaadata olemasoleva liinivõrgu ja teha seal korrektuure – on kohti, kus tuleb liine tihendada ja kohti, kus ühendada või ka liine koomale tõmmata. Need muudatused järgmisel aastal tulevad.
Diiselbusse kasutatakse rohkem gaasi hinna tõttu
Et gaasi hinna kiiret tõusu katta, on TLT toonud liinile tagasi ka diiselbusse. Kiige sõnul on diiselbusside osakaal kogu sõidukipargist siiski väike.
"Hinnanguliselt on TLT-l busside arv 550–600 busside arv. 350 on uued gaasibussid, 200 juures on diiselbusside arv, mida saab kasutada. Eesmärk on, et ühistransport oleks keskkonnasõbralik, aga parallelselt on omal kohal ka diiselbusside kasutamine, mis annab võimaluse heas mõttes riske hajutada. Ehk kui on gaasi hinna kiire tõus, siis saab kasutada mõnevõrra rohkem diiselbusse. Aga tegelikult diiselbussid on selge vähemus veeremis. Kui võtta kokku gaasibussid, trollid, trammid, siis diiselbusse on alla kolmandiku," lausus Kiik.
Piletite hinna tõstmise määruse eelnõu arutas Tallinna linnavalitsus kolmapäevasel istungil, eelnõu peab heaks kiitma Tallinna linnavolikogu.
Praegused piletihinnad kehtivad Tallinnas 2014. aastast.
Tallinna sõidupiletite hinna muutus järgmise aasta mais. Autor/allikas: Tallinna LV | Tallinn tõstab järgmisel aastal sõidupiletite hindu kuni kolmandiku võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnavolikogu määruse eelnõu järgi tõstetakse nii tunnipiletite ja lühiajaliste perioodipiletite kui ka Aegna laevapiletite hindu. 30 päeva perioodipiletite hinda ei tõsteta.
Ühe tunni pilet Tallinna bussides-trammides-trollides hakkaks praegu 1,5 euro asemel maksma kaks eurot ning ühe tunni sooduspilet senise 75 sendi asemel üks euro. Hinnatõus on seega 33 protsenti.
Tallinna registreeritud elanikele on ühistranspordi kasutamine endiselt tasuta.
Ühe päeva pilet hakkab eelnõu järgi maksma senise 4,5 euro asemel 5,5 eurot.
Tõsta kavatsetakse ka Aegna laeva pileteid. Edasi-tagasi pilet hakkab senise kuue euro asemel maksma kaheksa eurot.
Uued hinnad hakkavad eelnõu järgi kehtima järgmise aasta 1. maist.
Aastas müüakse poolteist miljonit piletit
Eelnõus märgitakse, et sõidupiletite hinna tõstmine on tingitud kütuse hinna tõusust. Muudatusega on prognoositud kuni 400 000 euro suurune
piletitulu kasv järgmisel aastal.
Tallinna abilinnapea Tanel Kiik ütles ERR-ile, et lisaks kütuste hinnatõusule on piletihindade tõstmise taga ühistransporditöötajate palkade kasv. Juba sel sügisel eraldas Tallinn oma ühistranspordifirmale TLT-le lisakulude katmiseks 16 miljonit eurot, järgmisel aastal on lisakulu samas suurusjärgus, 20 miljonit eurot.
Kokku läheb Tallinnal oma elanikele tasuta ühistranspordi pakkumiseks järgmisel aastal ligikaudu 120 miljonit eurot. Suurem osa sellest tuleb maksumaksjalt, umbes neli miljonit eurot teenitakse piletimüügilt.
Kiige sõnul müüakse Tallinnas prognoosi järgi tänavu miljon ühe tunni piletit, lisaks 200 000 soodustusega tunnipiletit. Kõiki piletiliike kokku arvestades müüakse aasta ligikaudu 1,5 miljonit piletit.
Kiige sõnul on ühistranspordi kasutajate arv tõusnud, kuid pole veel päris koroonapandeemia eelsel tasemel. Järgmisel aastal lisabusse liinidele saata ei kavatseta, sest kogu lisaraha, mis linnaeelarves ühistranspordile ette nähtud, läheb hinna- ja palgatõusu katmiseks.
"Katame vajalikud kulud – kütus, palk –, aga veel täiendavat liinide tihendamist eelarve kahjuks ei võimalda. Küll aga oleme otsustanud üle vaadata olemasoleva liinivõrgu ja teha seal korrektuure – on kohti, kus tuleb liine tihendada ja kohti, kus ühendada või ka liine koomale tõmmata. Need muudatused järgmisel aastal tulevad.
Diiselbusse kasutatakse rohkem gaasi hinna tõttu
Et gaasi hinna kiiret tõusu katta, on TLT toonud liinile tagasi ka diiselbusse. Kiige sõnul on diiselbusside osakaal kogu sõidukipargist siiski väike.
"Hinnanguliselt on TLT-l busside arv 550–600 busside arv. 350 on uued gaasibussid, 200 juures on diiselbusside arv, mida saab kasutada. Eesmärk on, et ühistransport oleks keskkonnasõbralik, aga parallelselt on omal kohal ka diiselbusside kasutamine, mis annab võimaluse heas mõttes riske hajutada. Ehk kui on gaasi hinna kiire tõus, siis saab kasutada mõnevõrra rohkem diiselbusse. Aga tegelikult diiselbussid on selge vähemus veeremis. Kui võtta kokku gaasibussid, trollid, trammid, siis diiselbusse on alla kolmandiku," lausus Kiik.
Piletite hinna tõstmise määruse eelnõu arutas Tallinna linnavalitsus kolmapäevasel istungil, eelnõu peab heaks kiitma Tallinna linnavolikogu.
Praegused piletihinnad kehtivad Tallinnas 2014. aastast.
Tallinna sõidupiletite hinna muutus järgmise aasta mais. Autor/allikas: Tallinna LV
### Response:
Tallinn tõstab järgmisel aastal sõidupiletite hindu kuni kolmandiku võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinnas sündinud ja Floridas surnud filoloog Ants Oras oli iseäranis 1930. aastatel Eesti juhtiv kirjanduskriitik. Orase toimetamisel sai kuju Arbujate rühm ning samuti seisis ta kirjanduse sõltumatuse ja hea maitse eest. Lisaks tutvustas ta väliskirjanduslikku mõtet ja oli viljakas luuletõlkija ja värsistatistika uurija.
Ants Orase kriitikaauhind määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest värske algupärase ilukirjanduse kohta.
2022. aastal kuuluvad žüriisse Pille-Riin Larm, Saara Lotta Linno, Kaupo Meiel, Carolina Pihelgas ja Johanna Ross (esiisik).
Auhinnale on žürii nomineerinud järgmised arvustused:
Vilja Kiisler"Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa" (arvustus Maarja Kangro jutukogule "Õismäe ajamasin", ilmunud ajalehes Sirp 21. I 2022)
Merlin Kirikal"Haprust mitte peletada!" (arvustus Piret Raua romaanile "Portselanist nael", ilmunud ajalehes Sirp 22. IV 2022)
Ave Taavet"Must lagi on ema toal" (arvustus Andrus Kasemaa tulekahjufantaasiale "Ema tuba", ilmunud ajalehes Sirp 29. VII 2022)
Mihhail Trunin"Ei ole midagi sisukamat vormist. Kristjan Haljak ja kontseptualism" (arvustus Kristjan Haljaku luulekogule "Illuminatsioonid", tlk Kajar Pruul, ilmunud ajakirjas Vikerkaar 3/2022)
Berk Vaher"Keskeas mees tahab kodunt ära" (arvustus Mehis Heinsaare raamatutele "Võlurite juures. Jutte ja novelle 1997–2020" ja "Ööpäevik", ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus 4/2022)
Mart Velsker"Kes ohverdatakse?" (arvustus Natalja Nekramatnaja luulekogule "Sinine pojeng", ilmunud ajakirjas Looming 1/2022)
Alates 2015. aastast väljaantava Orase auhinna on varem pälvinud Johanna Ross, Hasso Krull, Berk Vaher, Elle-Mari Talivee, Tiit Hennoste, Märt Väljataga ja Mikael Raihhelgauz. | Selgusid Ants Orase nimelise kriitikaauhinna nominendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnas sündinud ja Floridas surnud filoloog Ants Oras oli iseäranis 1930. aastatel Eesti juhtiv kirjanduskriitik. Orase toimetamisel sai kuju Arbujate rühm ning samuti seisis ta kirjanduse sõltumatuse ja hea maitse eest. Lisaks tutvustas ta väliskirjanduslikku mõtet ja oli viljakas luuletõlkija ja värsistatistika uurija.
Ants Orase kriitikaauhind määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest värske algupärase ilukirjanduse kohta.
2022. aastal kuuluvad žüriisse Pille-Riin Larm, Saara Lotta Linno, Kaupo Meiel, Carolina Pihelgas ja Johanna Ross (esiisik).
Auhinnale on žürii nomineerinud järgmised arvustused:
Vilja Kiisler"Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa" (arvustus Maarja Kangro jutukogule "Õismäe ajamasin", ilmunud ajalehes Sirp 21. I 2022)
Merlin Kirikal"Haprust mitte peletada!" (arvustus Piret Raua romaanile "Portselanist nael", ilmunud ajalehes Sirp 22. IV 2022)
Ave Taavet"Must lagi on ema toal" (arvustus Andrus Kasemaa tulekahjufantaasiale "Ema tuba", ilmunud ajalehes Sirp 29. VII 2022)
Mihhail Trunin"Ei ole midagi sisukamat vormist. Kristjan Haljak ja kontseptualism" (arvustus Kristjan Haljaku luulekogule "Illuminatsioonid", tlk Kajar Pruul, ilmunud ajakirjas Vikerkaar 3/2022)
Berk Vaher"Keskeas mees tahab kodunt ära" (arvustus Mehis Heinsaare raamatutele "Võlurite juures. Jutte ja novelle 1997–2020" ja "Ööpäevik", ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus 4/2022)
Mart Velsker"Kes ohverdatakse?" (arvustus Natalja Nekramatnaja luulekogule "Sinine pojeng", ilmunud ajakirjas Looming 1/2022)
Alates 2015. aastast väljaantava Orase auhinna on varem pälvinud Johanna Ross, Hasso Krull, Berk Vaher, Elle-Mari Talivee, Tiit Hennoste, Märt Väljataga ja Mikael Raihhelgauz.
### Response:
Selgusid Ants Orase nimelise kriitikaauhinna nominendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MK-etapi korralduskomitee esimehe Ago Markvardti hinnangul on registreerunud võistkondade arv ootuspärane ja Otepääle jõuavad kõik praegused tipptiimid ning esikümnesse pretendeerivad kahevõistlejad. "Eriti hea meel on selle üle, et võimas kahevõistluse riik Austria tuleb suurima võistkonnaga – hetkeseisuga on kirjas kaheksa sportlast ning teenindavat personali on kaks korda sama palju kui sportlasi," ütles Markvardt ja lisas, et kahjuks on ka riike, kes erinevatel põhjustel jäävad Otepää MK-etapist kõrvale. Näiteks Läti, Poola, Šveits ja Kasahstan.
"Kui novembri lõpuks pidid kõik riigid oma osalemissoovist teada andma, siis lõplikud sportlaste nimekirjad selguvad detsembri lõpuks. Ükski riik enam lisanduda ei saa, küll saavad muutuda sportlaste nimekirjad," märkis Markvardt.
Koduse MK-etapi ettevalmistuse osas kommenteeris Markvardt, et viimase paari nädala ilmastikutingimused on lume tootmist soosinud ning samuti on maha sadanud korralik hulk lund. "Hüppemägi on üsna pea hüppevalmis – see tähendab, et kaetud võistluseks sobiliku lumekihiga," sõnas Markvardt. "Murdmaarajaga läheb veel pisut aega, ainult looduslikust lumest jääb seal väheks, kuid Tehvandi keskus on varunud piisavalt kunstlund, et rada õigeks ajaks valmis saada."
6.- 8. jaanuarini peetavat Otepää kahevõistluse MK-etappi näeb otsepildis ERR-i kanalites. | Kahevõistluse Otepää MK-etapile on registreerunud 11 riiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MK-etapi korralduskomitee esimehe Ago Markvardti hinnangul on registreerunud võistkondade arv ootuspärane ja Otepääle jõuavad kõik praegused tipptiimid ning esikümnesse pretendeerivad kahevõistlejad. "Eriti hea meel on selle üle, et võimas kahevõistluse riik Austria tuleb suurima võistkonnaga – hetkeseisuga on kirjas kaheksa sportlast ning teenindavat personali on kaks korda sama palju kui sportlasi," ütles Markvardt ja lisas, et kahjuks on ka riike, kes erinevatel põhjustel jäävad Otepää MK-etapist kõrvale. Näiteks Läti, Poola, Šveits ja Kasahstan.
"Kui novembri lõpuks pidid kõik riigid oma osalemissoovist teada andma, siis lõplikud sportlaste nimekirjad selguvad detsembri lõpuks. Ükski riik enam lisanduda ei saa, küll saavad muutuda sportlaste nimekirjad," märkis Markvardt.
Koduse MK-etapi ettevalmistuse osas kommenteeris Markvardt, et viimase paari nädala ilmastikutingimused on lume tootmist soosinud ning samuti on maha sadanud korralik hulk lund. "Hüppemägi on üsna pea hüppevalmis – see tähendab, et kaetud võistluseks sobiliku lumekihiga," sõnas Markvardt. "Murdmaarajaga läheb veel pisut aega, ainult looduslikust lumest jääb seal väheks, kuid Tehvandi keskus on varunud piisavalt kunstlund, et rada õigeks ajaks valmis saada."
6.- 8. jaanuarini peetavat Otepää kahevõistluse MK-etappi näeb otsepildis ERR-i kanalites.
### Response:
Kahevõistluse Otepää MK-etapile on registreerunud 11 riiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailm ja kuritegevus arenevad kiiremini kui kohtupraktika ja seadusandlus ning prokuratuur on esimeste seas, kes oma töös neid arenguid märkab. Selleks, et võidelda kuritegevusega, on prokuratuuri kohus pakkuda ühiskonnale lahendusi ka õiguslikult keerukates ja seni läbi vaidlemata olukordades.
Mis on viimasel ajal muutunud? Küllap on paljud märganud, et meie tänavad on hoopis turvalisemad kui paarkümmend aastat tagasi.
Kuritegevus siiski kadunud ei ole ning peaasjalikult on trendide kontekstis põhjust rääkida erinevatest valgekraekuritegudest selle kõige laiemas tähenduses: need on kuriteod, mille puhul jääb kannatanu oma varast ilma nii, et ta toimepanijat ei kohtagi. Nagu näiteks erinevad internetikelmused. Samuti teod, kus konkreetne kannatanu sootuks puudub, kuid vaesemaks jääme me kõik – need on suuremastaabilised maksupettused, soodustuskelmused, korruptsioonikuriteod, keskkonda kahjustavad kuriteod ja rahapesu, sageli aga ka kombinatsioon eelloetletutest.
Ühiskonnale põhjustatav kahju sellistest kuritegudest, ehkki sageli varjatult, on võrreldamatult suurem kui eales suudaks põhjustada "tavalised" röövlid ja vargad.
See on trend, mis ühendab nii "uusi" kurjategijaid kui ka neid, kes õiguskaitseasutustele tuttavad juba aastakümneid, kuivõrd organiseeritud kuritegevus on end samuti ümber profileerimas ning keskendumas "traditsioonilistelt" tegevustelt nagu väljapressimine, kupeldamine või erineva ebaseadusliku kaubaga äritsemine, erinevat sorti majanduskuritegevuse valdkonda.
Nii üksi kui ka mitmekesi organiseeritakse erinevaid kelmusi, pestakse raha, petetakse inimesi ja ühiskonda ning tihti üritatakse selleks otsida halle alasid seadusest. Iseloomulik on kuriteoskeemide suur läbimõeldus, põimumine seadusliku äritegevusega.
Prokuratuuril peab olema julgust ja eneseteadlikkust minna kohtusse kriminaalasjadega, milles on vähe kohtupraktikat või ei ole seda üldse, selliste kriminaalasjadega, kus seisukohti pole detailideni läbi vaieldud, aga selgust on tarvis kohe. Samal ajal välistades selle, et kriminaalmenetluse abil hakatakse tooma vereohvreid, klattimaks ära puudulikust õigusruumist või halvast töökorraldusest tingitud süsteemseid probleeme.
Prokurörid lähtuvad faktidest, neid kinnitavatest tõenditest ja enda siseveendumusest – seda ka neis olukordades, kus esmapilgul ei ole kõik mustvalge ning erinevad huvigrupid seda veendumust igakülgselt murendada püüavad.
Mõistagi ei tohi niisama rusikatega vehkida, aga kui prokuröri siseveendumuse kohaselt võib vastata mõni seni läbi vaidlemata või ebatüüpiline skeem kuriteokoosseisule ning olulised õigushüved võivad olla kahjustatud, siis tuleb minna kohtust õigust nõudma.
"Prokuratuur on jällegi ainus asutus, millele on seadusandja andnud voli esitada inimesele süüdistus kuriteo toimepanemises."
Selle üle, kas keegi on või ei ole kuriteo toime pannud, saab otsustada ainult kohus. Prokuratuur on jällegi ainus asutus, millele on seadusandja andnud voli esitada inimesele süüdistus kuriteo toimepanemises, et kohus saaks isiku üle tema toime pandud teo eest õigust mõista. Just teo eest.
Kohati tundub, et unustatakse, et süüdistust ei esitata mitte isikule selle eest, milline ta on, vaid üksnes konkreetses ajavahemikus toime pandud konkreetse teo eest. Prokuratuur ei lase end kammitseda hirmust võimaliku õigeksmõistva kohtuotsuse ees. Kaitsja kohuseks on süüdistusaktist ja kogutud tõenditest üles leida just need nüansid, mis süüdistuse vääravad. Samuti ei pruugi kohus prokuröri tõlgendusega nõustuda.
Siiski on prokuratuuri ülesandeks täita oma rolli kuritegevusevastases võitluses ning see tähendab ka sekkumist siis, kui lihtsam oleks apelleerida õiguslüngale.
Õigeksmõistvad kohtuotsused on õigusriigi osa ja nendegi kaudu saabuvad nii õigusrahu, õigusselgus kui ka õiguskindlus. Asjaolu, et kohus mõistab kellegi õigeks, ei tähenda tingimata prokuratuuri halba tööd, veel vähem seda, et prokurör on süüdistuse esitanud alusetult.
Enne iga kohtumenetluse algust on kohtu ülesanne esmalt hinnata, kas esitatud süüdistust üldse arutama hakata. Kui kohus kellegi kohtu alla annab, siis on juba sellega antud ka hinnang, et süüdistus pole esitatud alusetult – vaidluse objekt on olemas. Tõde aga ei saagi selguda enne, kui vaidluse pooled on oma argumendid esitanud ning neid on erapooletult vaetud.
Õigeksmõistvate kohtuotsuste osakaal kriminaalmenetluses on Eestis juba pikka aega olnud madal. Üldmenetluses – need on need avalikkusele tuntud ja palju kajastamist leidvad kriminaalasjad, mis kohtu ees üksipulgi läbi vaieldakse – on õigeksmõistvaid otsuseid läbi aastate umbes kümme protsenti.
On igati loomulik, et osa kohtu alla antud inimesi või juriidilisi isikuid mõistetakse õigeks. Kui õigeksmõistvaid otsuseid poleks, siis satuks kahtluse alla kas õigussüsteemi suutlikkus üldse vähegi keerulisemais teemades sõna võtta või siis süsteemi usaldusväärsus ses mõttes, kas kohus pole mitte vaid kummitempel ning kõik on otsustatud juba enne – väidetav toimepanija ilma kohtuta ette süüdi mõistetud. Just seetõttu kuuluvad õigeksmõistvad kohtuotsused usaldusväärsusele pretendeeriva õigussüsteemi juurde olemuslikult.
Eesti õigusriik on tugev ja rahvusvahelistes indeksites kuulub Eesti kriminaaljustiitssüsteem oma usaldusväärsuse poolest maailma absoluutsesse tippu. Näiteks World Justice Project, milles hinnatakse õigusriigi väärtuste kehtimist, paigutub Eesti mõõdetud 140 riigi seas kümnendale kohale.
Eestis tehtud ühiskonnauuringud kinnitavad, et usaldus prokuratuuri vastu püsib heal tasemel. Sellegi taga võib näha läbi aastate kestnud tööd: prokuratuur on põhimõttekindel ja julgeb vajadusel minna kohtusse õigust nõudma. Kui kohus ei nõustu prokuratuuriga, mõistab ta süüdistatava õigeks.
Õigeksmõistvad kohtuotsused on prokuratuuri jaoks võimalus õppida ja need annavad ka seadusandjale võimaluse arutada selle üle, kas ühiskonnaliikmed on ühes või teises olukorras kuritegevuse eest piisavalt kaitstud.
Kuigi öeldakse, et tark õpib teiste vigadest, ei ole prokuratuuril enamasti kedagi teist, kellelt õppida. Kohtute tagasiside ja kolleegide õppetunnid on prokuratuuri jaoks stardipakuks, millelt tugevama edasi minna. Teistmoodi lihtsalt ei saa. | Andres Parmas: õigeksmõistev kohtuotsus ei tähenda prokuröri tegemata tööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailm ja kuritegevus arenevad kiiremini kui kohtupraktika ja seadusandlus ning prokuratuur on esimeste seas, kes oma töös neid arenguid märkab. Selleks, et võidelda kuritegevusega, on prokuratuuri kohus pakkuda ühiskonnale lahendusi ka õiguslikult keerukates ja seni läbi vaidlemata olukordades.
Mis on viimasel ajal muutunud? Küllap on paljud märganud, et meie tänavad on hoopis turvalisemad kui paarkümmend aastat tagasi.
Kuritegevus siiski kadunud ei ole ning peaasjalikult on trendide kontekstis põhjust rääkida erinevatest valgekraekuritegudest selle kõige laiemas tähenduses: need on kuriteod, mille puhul jääb kannatanu oma varast ilma nii, et ta toimepanijat ei kohtagi. Nagu näiteks erinevad internetikelmused. Samuti teod, kus konkreetne kannatanu sootuks puudub, kuid vaesemaks jääme me kõik – need on suuremastaabilised maksupettused, soodustuskelmused, korruptsioonikuriteod, keskkonda kahjustavad kuriteod ja rahapesu, sageli aga ka kombinatsioon eelloetletutest.
Ühiskonnale põhjustatav kahju sellistest kuritegudest, ehkki sageli varjatult, on võrreldamatult suurem kui eales suudaks põhjustada "tavalised" röövlid ja vargad.
See on trend, mis ühendab nii "uusi" kurjategijaid kui ka neid, kes õiguskaitseasutustele tuttavad juba aastakümneid, kuivõrd organiseeritud kuritegevus on end samuti ümber profileerimas ning keskendumas "traditsioonilistelt" tegevustelt nagu väljapressimine, kupeldamine või erineva ebaseadusliku kaubaga äritsemine, erinevat sorti majanduskuritegevuse valdkonda.
Nii üksi kui ka mitmekesi organiseeritakse erinevaid kelmusi, pestakse raha, petetakse inimesi ja ühiskonda ning tihti üritatakse selleks otsida halle alasid seadusest. Iseloomulik on kuriteoskeemide suur läbimõeldus, põimumine seadusliku äritegevusega.
Prokuratuuril peab olema julgust ja eneseteadlikkust minna kohtusse kriminaalasjadega, milles on vähe kohtupraktikat või ei ole seda üldse, selliste kriminaalasjadega, kus seisukohti pole detailideni läbi vaieldud, aga selgust on tarvis kohe. Samal ajal välistades selle, et kriminaalmenetluse abil hakatakse tooma vereohvreid, klattimaks ära puudulikust õigusruumist või halvast töökorraldusest tingitud süsteemseid probleeme.
Prokurörid lähtuvad faktidest, neid kinnitavatest tõenditest ja enda siseveendumusest – seda ka neis olukordades, kus esmapilgul ei ole kõik mustvalge ning erinevad huvigrupid seda veendumust igakülgselt murendada püüavad.
Mõistagi ei tohi niisama rusikatega vehkida, aga kui prokuröri siseveendumuse kohaselt võib vastata mõni seni läbi vaidlemata või ebatüüpiline skeem kuriteokoosseisule ning olulised õigushüved võivad olla kahjustatud, siis tuleb minna kohtust õigust nõudma.
"Prokuratuur on jällegi ainus asutus, millele on seadusandja andnud voli esitada inimesele süüdistus kuriteo toimepanemises."
Selle üle, kas keegi on või ei ole kuriteo toime pannud, saab otsustada ainult kohus. Prokuratuur on jällegi ainus asutus, millele on seadusandja andnud voli esitada inimesele süüdistus kuriteo toimepanemises, et kohus saaks isiku üle tema toime pandud teo eest õigust mõista. Just teo eest.
Kohati tundub, et unustatakse, et süüdistust ei esitata mitte isikule selle eest, milline ta on, vaid üksnes konkreetses ajavahemikus toime pandud konkreetse teo eest. Prokuratuur ei lase end kammitseda hirmust võimaliku õigeksmõistva kohtuotsuse ees. Kaitsja kohuseks on süüdistusaktist ja kogutud tõenditest üles leida just need nüansid, mis süüdistuse vääravad. Samuti ei pruugi kohus prokuröri tõlgendusega nõustuda.
Siiski on prokuratuuri ülesandeks täita oma rolli kuritegevusevastases võitluses ning see tähendab ka sekkumist siis, kui lihtsam oleks apelleerida õiguslüngale.
Õigeksmõistvad kohtuotsused on õigusriigi osa ja nendegi kaudu saabuvad nii õigusrahu, õigusselgus kui ka õiguskindlus. Asjaolu, et kohus mõistab kellegi õigeks, ei tähenda tingimata prokuratuuri halba tööd, veel vähem seda, et prokurör on süüdistuse esitanud alusetult.
Enne iga kohtumenetluse algust on kohtu ülesanne esmalt hinnata, kas esitatud süüdistust üldse arutama hakata. Kui kohus kellegi kohtu alla annab, siis on juba sellega antud ka hinnang, et süüdistus pole esitatud alusetult – vaidluse objekt on olemas. Tõde aga ei saagi selguda enne, kui vaidluse pooled on oma argumendid esitanud ning neid on erapooletult vaetud.
Õigeksmõistvate kohtuotsuste osakaal kriminaalmenetluses on Eestis juba pikka aega olnud madal. Üldmenetluses – need on need avalikkusele tuntud ja palju kajastamist leidvad kriminaalasjad, mis kohtu ees üksipulgi läbi vaieldakse – on õigeksmõistvaid otsuseid läbi aastate umbes kümme protsenti.
On igati loomulik, et osa kohtu alla antud inimesi või juriidilisi isikuid mõistetakse õigeks. Kui õigeksmõistvaid otsuseid poleks, siis satuks kahtluse alla kas õigussüsteemi suutlikkus üldse vähegi keerulisemais teemades sõna võtta või siis süsteemi usaldusväärsus ses mõttes, kas kohus pole mitte vaid kummitempel ning kõik on otsustatud juba enne – väidetav toimepanija ilma kohtuta ette süüdi mõistetud. Just seetõttu kuuluvad õigeksmõistvad kohtuotsused usaldusväärsusele pretendeeriva õigussüsteemi juurde olemuslikult.
Eesti õigusriik on tugev ja rahvusvahelistes indeksites kuulub Eesti kriminaaljustiitssüsteem oma usaldusväärsuse poolest maailma absoluutsesse tippu. Näiteks World Justice Project, milles hinnatakse õigusriigi väärtuste kehtimist, paigutub Eesti mõõdetud 140 riigi seas kümnendale kohale.
Eestis tehtud ühiskonnauuringud kinnitavad, et usaldus prokuratuuri vastu püsib heal tasemel. Sellegi taga võib näha läbi aastate kestnud tööd: prokuratuur on põhimõttekindel ja julgeb vajadusel minna kohtusse õigust nõudma. Kui kohus ei nõustu prokuratuuriga, mõistab ta süüdistatava õigeks.
Õigeksmõistvad kohtuotsused on prokuratuuri jaoks võimalus õppida ja need annavad ka seadusandjale võimaluse arutada selle üle, kas ühiskonnaliikmed on ühes või teises olukorras kuritegevuse eest piisavalt kaitstud.
Kuigi öeldakse, et tark õpib teiste vigadest, ei ole prokuratuuril enamasti kedagi teist, kellelt õppida. Kohtute tagasiside ja kolleegide õppetunnid on prokuratuuri jaoks stardipakuks, millelt tugevama edasi minna. Teistmoodi lihtsalt ei saa.
### Response:
Andres Parmas: õigeksmõistev kohtuotsus ei tähenda prokuröri tegemata tööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | LNG-kai ehitanud ettevõtjad väidavad, et nad tooksid kai juurde laeva küll, aga neil ei ole ühenduslüli, millega laeva Eleringi toru külge ühendada. Lüli nimetatakse laadimisvarreks või -käpaks, kuidas kellelegi meeldib, inglise keeles on see marine loading arm. Pildil näeb see välja nagu kraana, mida mööda jookseb toru. Misasi on ühenduskäpp ja miks ei saa seda toru või voolikuga asendada?
Oluline on alustada sealt, miks me seda kõike teeme. Eesmärk on ju kevadest alates olnud gaasitaristu rajamisel Paldiski LNG-vastuvõtuvõime loomiseks Eesti tarbijate gaasivarustuskindluse tagamine. Arvan, et oleme kõigi erinevate tegevuste tulemusena selle talve vaates nii Eesti kui ka regiooni gaasitarbijate varustuskindluse taganud nii tarbimise üleviimisel teistele kütustele, varude suurendamise kui ka Soome lahe piirkonnas täiendava LNG-tarneahela loomise läbi.
Selle lõid küll soomlased. Aga mis on käpp?
Oluline on aru saada, miks me kõike seda teeme. Käpp iseenesest ei ole teema kontekstis, kas gaasivarustuskindlus on Eesti tarbijatele tagatud või mitte, aga mis puudutab konkreetset projekti Paldiskis, siis Elering on seda projekti arendanud lähtuvalt liitumistaotlusest, mille on esitanud Soome ujuvterminali operaator, oleme seda korduvalt kevadest alates ka kommunikeerinud. Mis tähendab, et viimane osa ehk niinimetatud käpp on osa laevast, mistõttu Soome terminalioperaator tellis endale kaks käppa. Käpp on viimane ühenduslüli laeva ja kai vahel ja alates projekti algusest on meie kokkulepe olnud liitujaga ujuvterminaliga, et see on osa laevast.
Mis see tähendab, et osa laevast? Vaatan piltidelt, et tegu on kraanalaadse moodustisega, mida mööda jookseb toru ja see on alati kai küljes. Mis mõttes on see osa laevast?
See tähendab, et nii nagu paljudel Eesti inimestel on näiteks elektriliitumisel selge liitumispunkt, me ju pole ehitanud kevadest alates abstraktset terminali, kuhu kõik Soome lahel sõitvad laevad saaksid tulla ja randuda, vaid konkreetset liitumispunkti, mis on disainitud konkreetse laeva, Excelerate Energy vastu, kuna see on olnud ainuke liitumistaotlus, mis on Eleringile esitatud, et liituda Paldiskis Eesti gaasisüsteemiga.
Alati lepitaksegi kokku, mis on konkreetne liitumispunkt ja FSRU OY ehk ujuvterminali operaatoriga leppisime kokku, kuidas tööd jagunevad. Seal sai kokku lepitud liitumispunkt, mis ongi gaasitaristu ja selle käpa vahel ehk käpp jäi väga selgelt ujuvterminali operaatori töömahu sisse, lähtuvalt oli kokkulepe see, et terminal ise omandab käpad. Elering ehitab valmis gaasitaristu kuni käpani, mis meil ka valmis saab, ja viimased keevitused saavad just täna tehtud. Nii nagu lubasime, täpselt sellises mahus ja kujul me ka täna ehk novembri lõpuks, nagu on juttu olnud, selle gaasipaigaldise valmis teeme.
Terminalioperaator soetas ka Eestisse käpa ühenduslüli. Kas see on Eestis, Paldiskis kai küljes?
Ei, küsimus ei ole selles, kas Eestisse või mitte Eestisse, me räägime ju väga konkreetsest liitumisest ja liitujast kui sellisest. Jäi jutt, et liituja need käpad endale soetab, käpa ka Paldiskisse ja sellest lähtuvalt sai kokku lepitud ka liitumispunkti asukoht. Millega siis oli kokkulepe, et käpp on liituja töömahu osa, nemad toovad käpa, kuna teatavasti kogu selle taristu rajamine on põhinenud Eesti-Soome riikidevahelisel kokkuleppel, kus lepiti kokku ühise terminali tegemises, millel on vastuvõtuvõimekus mõlemal pool, nii Eesti kui Soome poolel.
Veel kord, oluline on aru saada, et me ei ole ehitanud abstraktset gaasitaristut gaasitarbija raha eest, vaid väga konkreetset võimekust väga konkreetse terminali vastu. Ükski teine terminal kuni 16. novembrini ei ole soovinud Paldiskis liituda, kuigi oleme ka korduvalt Eesti huvitatud osapooltele juba kevadest öelnud, et kui tahate liituda, esitage liitumistaotlus, tooge välja tehnilised parameetrid, siis on võimalik hinnata, kas see lahendus, mida me Paldiskis rajame, sobib mõnele teisele terminalile, kas on vaja midagi ümber ehitada, kui palju see aega või raha võtab.
Terminali operaator soetas kaks käppa, ühe Soome, teise Eestisse. Kas need on tal siis kuidagi laeva peale kokku pakitud, näiteks kui ta ei saa Inkoose minna, vaid tuleb Paldiskisse, see laetakse sealt laeva pealt maha, tõstetakse Paldiski kaile ja hakkab sealt monteerimine? Või tuuakse see Eestisse ette valmis, et kui tarvis, siis Exemplar saab tulla Paldiski kai äärde, lükata käpa laeva ja lähebki sõiduks?
See käib selliselt, et loomulikult FSRU OY, kuivõrd need käpad kuuluvad talle, hoiab neid seal, kus ta iganes soovib neid ise hoiustada. Loomulikult, kui nüüd ikkagi peaks minema selliselt, et Excelerate Energy sõlmib liitumislepingu Eesti gaasivõrguga liitumiseks, siis loomulikult tarnib ta käpa siia ette ja selle montaaž võtab umbes kolm nädalat aega. Ilmselgelt need ujuvterminalid nii operatiivselt ühes või teises kohas ümber ei paikne. See aeg on täiesti piisav selleks, et kui siia tahab tulla terminal, tal on olemas käpavõimekus ja liitumispunkt on teada, siis on võimalik see käpp monteerida gaasitaristu külge.
Kas niimoodi hakkab ka edaspidi olema Eleringi vaates, et kui mõni LNG-ujuvterminal tahab end Paldiskisse haakida, siis iga kord peab terminali operaator tooma ka oma käpa? Tulema oma käpaga?
Siin on siiski üldisest pildist valearusaam. Ujuvterminal ei liigu üldiselt selliselt, et sõidab kogu aeg edasi-tagasi ja ükskord on üks, teinekord teine terminal. See töötab nii, et terminal on paigal...
Saan aru. Aga praegu ei ole mitte ühtegi terminali, tahab tulla terminal, esitab liitumistaotluse, kindlasti teil on ju mingi ühtne poliitika. Kas poliitika on see, et kui tahab tulla terminal, siis tulgu oma käpaga?
Jah, täna on liitumispunkt määratletud, liitumispakkumised, mida me liitujale teeme, jätavad käpa liituja töömahu sisse. Tulevikus tuleb mõelda, et kui keegi ujuvterminalidest ei soovi siia liituda ja me tahame luua tagavaravõimekuse Eestis, kas siis peaks liikuma edasi ja selle käpa gaasivõrgu osana sinna külge installeerima, aga täna pakub Elering kõigile ujuvterminalidele, kes Eesti gaasisüsteemiga tahavad liituda, täpselt võrdset kohtlemist, nii et liitumispunkt on seal kai peal, gaasitaristu ja käpp vahel.
Selge. Aga koperdasimegi probleemi otsa. Väidetavalt esimene soovija, kellel taolist käppa endal kaasas ei ole laevale pakituna, tahab Alexela-Infortari sõnul, et käpp oleks juba kai küljes olemas. On see piisav näidustus, et Elering ka tulevikule vaadates soetaks endale taolise agregaadi? Sest ma saan aru, et ehkki käpa konkreetsed ühenduslülid võivad laevati erineda, siis tegemist on ikkagi suhteliselt universaalse seadmega?
Mis puudutab liitumist – jaa – täna pakume, nagu eelnevalt sai räägitud, liitumist käpa ja gaasitaristu vahele. See, kas tulevikus peaks käpa osana Eesti gaasipõhivõrgust rajama, mis tähendabki, et gaasitarbija maksab selle kinni, sest tavaline liituja maksab oma liitumisega seonduvad kulud ise kinni, on kindlasti järgnevate arutelude küsimus. Aga täna on ta nii, et nii nagu Soome terminal pidi selle kulu ise kandma, kes iganes hetkel tahab liituda, siis käpp on terminalikulu, seda me ei pane Eesti gaasitarbija gaasivõrgu tasusse tänases käsitluses.
Kuis nüüd paistab, mis uuest liitumistaotlusest saab? Kas jääbki sinnamaale, et Elering ütleb, et tooge oma käpp, aga teine pool, et meil ei ole ja nii elame edasi?
Taotlusele, mille Alexela-Infortar 11. novembril Eesti gaasisüsteemiga liitumiseks esitasid, saatsime me 18. novembril täpsustavad küsimused tagasi. Meil on eelkõige vaja siin laeva tehnilisi andmeid, mille pealt saame hinnata, kas, mis mahus, kui palju tuleb praegu ümber ehitada Excelerate Energy vastu rajatud gaasipaigaldist ja selle liitumistaotluse vastu rajatud gaasipaigaldist ja teiseks, et liitujatel oleks olemas konkreetne siduv kokkulepe ujuvterminali osas.
Ilmselgelt täna oleme me selle gaasitaristu rajanud gaasitarbija raha eest, see on avalik hüve ja me ei soovi Paldiski gaasi sisendvõimsust broneerida ära ilma selleta, et liitujal oleks olemas konkreetne ujuvterminal. Me ei taha kindlasti korrata seda, mis on elektrivõrgus, et elektri teatud liitujad on broneerinud päris suure osa elektri liitumisvõimsusest ilma selleta, et nad planeeriksid niipea elektrijaamasid võrguga liita. Kindlasti anname liitumisvõimsuse Paldiskis välja ainult selle aja jooksul, kui on konkreetsel liitujal ette näidata ka siduv leping ujuvterminali siin töötamiseks.
Kas Exemplaril on siduv leping ujuvterminali siin töötamiseks?
Ei, ei ole. Ja nii nagu te väga hästi teate, et täna liitumislepingut FSRU OY ei kavatse sõlmida Eesti gaasivõrguga liitumiseks, lähtuvalt Eesti-Soome riikidevahelisest kokkuleppest ja selle muutmisest liigub ta täna Inkoosse.
Saigi ära broneeritud see uhke ehitis, ilma et keegi siia lähiajal liituks?
Ei. See ei vasta kindlasti selles mõttes tõele, et miks ju on üldse võimalus täna liituda või täiendavaid liitumistingimusi paluda, ongi see, et soomlased hetkel siia ei liitu, ega siis ei oleks Paldiskis võimalik teist terminali panna Soome poole renditud terminali ei sisse, kõrvale ega äärde. Vastupidi, täpselt samadel tingimustel, nii nagu oleme seda soomlastele pakkunud, on kõigil teistel võimalik liituda. Nagu oleme öelnud, novembri lõpuks oleme võimelised pakkuma liitumist teistele osapooltele, huvilistele täpselt samadel tingimustel, nagu olime pakkumas FSRU OY-le, Soome ujuvterminali operaatorile.
Neid tehnilisi vastuseid oma kirjale te ei ole saanud?
Jah, neid kaht kinnitust selles osas, et on olemas siduv kokkulepe terminali kasutamiseks ja teiseks, et nad pakuksid konkreetseid terminali tehnilisi parameetreid, seda vastust me oma 18. novembril esitatud täiendavale päringule saanud ei ole. | Veskimägi: Elering disainis Paldiski LNG-kai konkreetse laeva jaoks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
LNG-kai ehitanud ettevõtjad väidavad, et nad tooksid kai juurde laeva küll, aga neil ei ole ühenduslüli, millega laeva Eleringi toru külge ühendada. Lüli nimetatakse laadimisvarreks või -käpaks, kuidas kellelegi meeldib, inglise keeles on see marine loading arm. Pildil näeb see välja nagu kraana, mida mööda jookseb toru. Misasi on ühenduskäpp ja miks ei saa seda toru või voolikuga asendada?
Oluline on alustada sealt, miks me seda kõike teeme. Eesmärk on ju kevadest alates olnud gaasitaristu rajamisel Paldiski LNG-vastuvõtuvõime loomiseks Eesti tarbijate gaasivarustuskindluse tagamine. Arvan, et oleme kõigi erinevate tegevuste tulemusena selle talve vaates nii Eesti kui ka regiooni gaasitarbijate varustuskindluse taganud nii tarbimise üleviimisel teistele kütustele, varude suurendamise kui ka Soome lahe piirkonnas täiendava LNG-tarneahela loomise läbi.
Selle lõid küll soomlased. Aga mis on käpp?
Oluline on aru saada, miks me kõike seda teeme. Käpp iseenesest ei ole teema kontekstis, kas gaasivarustuskindlus on Eesti tarbijatele tagatud või mitte, aga mis puudutab konkreetset projekti Paldiskis, siis Elering on seda projekti arendanud lähtuvalt liitumistaotlusest, mille on esitanud Soome ujuvterminali operaator, oleme seda korduvalt kevadest alates ka kommunikeerinud. Mis tähendab, et viimane osa ehk niinimetatud käpp on osa laevast, mistõttu Soome terminalioperaator tellis endale kaks käppa. Käpp on viimane ühenduslüli laeva ja kai vahel ja alates projekti algusest on meie kokkulepe olnud liitujaga ujuvterminaliga, et see on osa laevast.
Mis see tähendab, et osa laevast? Vaatan piltidelt, et tegu on kraanalaadse moodustisega, mida mööda jookseb toru ja see on alati kai küljes. Mis mõttes on see osa laevast?
See tähendab, et nii nagu paljudel Eesti inimestel on näiteks elektriliitumisel selge liitumispunkt, me ju pole ehitanud kevadest alates abstraktset terminali, kuhu kõik Soome lahel sõitvad laevad saaksid tulla ja randuda, vaid konkreetset liitumispunkti, mis on disainitud konkreetse laeva, Excelerate Energy vastu, kuna see on olnud ainuke liitumistaotlus, mis on Eleringile esitatud, et liituda Paldiskis Eesti gaasisüsteemiga.
Alati lepitaksegi kokku, mis on konkreetne liitumispunkt ja FSRU OY ehk ujuvterminali operaatoriga leppisime kokku, kuidas tööd jagunevad. Seal sai kokku lepitud liitumispunkt, mis ongi gaasitaristu ja selle käpa vahel ehk käpp jäi väga selgelt ujuvterminali operaatori töömahu sisse, lähtuvalt oli kokkulepe see, et terminal ise omandab käpad. Elering ehitab valmis gaasitaristu kuni käpani, mis meil ka valmis saab, ja viimased keevitused saavad just täna tehtud. Nii nagu lubasime, täpselt sellises mahus ja kujul me ka täna ehk novembri lõpuks, nagu on juttu olnud, selle gaasipaigaldise valmis teeme.
Terminalioperaator soetas ka Eestisse käpa ühenduslüli. Kas see on Eestis, Paldiskis kai küljes?
Ei, küsimus ei ole selles, kas Eestisse või mitte Eestisse, me räägime ju väga konkreetsest liitumisest ja liitujast kui sellisest. Jäi jutt, et liituja need käpad endale soetab, käpa ka Paldiskisse ja sellest lähtuvalt sai kokku lepitud ka liitumispunkti asukoht. Millega siis oli kokkulepe, et käpp on liituja töömahu osa, nemad toovad käpa, kuna teatavasti kogu selle taristu rajamine on põhinenud Eesti-Soome riikidevahelisel kokkuleppel, kus lepiti kokku ühise terminali tegemises, millel on vastuvõtuvõimekus mõlemal pool, nii Eesti kui Soome poolel.
Veel kord, oluline on aru saada, et me ei ole ehitanud abstraktset gaasitaristut gaasitarbija raha eest, vaid väga konkreetset võimekust väga konkreetse terminali vastu. Ükski teine terminal kuni 16. novembrini ei ole soovinud Paldiskis liituda, kuigi oleme ka korduvalt Eesti huvitatud osapooltele juba kevadest öelnud, et kui tahate liituda, esitage liitumistaotlus, tooge välja tehnilised parameetrid, siis on võimalik hinnata, kas see lahendus, mida me Paldiskis rajame, sobib mõnele teisele terminalile, kas on vaja midagi ümber ehitada, kui palju see aega või raha võtab.
Terminali operaator soetas kaks käppa, ühe Soome, teise Eestisse. Kas need on tal siis kuidagi laeva peale kokku pakitud, näiteks kui ta ei saa Inkoose minna, vaid tuleb Paldiskisse, see laetakse sealt laeva pealt maha, tõstetakse Paldiski kaile ja hakkab sealt monteerimine? Või tuuakse see Eestisse ette valmis, et kui tarvis, siis Exemplar saab tulla Paldiski kai äärde, lükata käpa laeva ja lähebki sõiduks?
See käib selliselt, et loomulikult FSRU OY, kuivõrd need käpad kuuluvad talle, hoiab neid seal, kus ta iganes soovib neid ise hoiustada. Loomulikult, kui nüüd ikkagi peaks minema selliselt, et Excelerate Energy sõlmib liitumislepingu Eesti gaasivõrguga liitumiseks, siis loomulikult tarnib ta käpa siia ette ja selle montaaž võtab umbes kolm nädalat aega. Ilmselgelt need ujuvterminalid nii operatiivselt ühes või teises kohas ümber ei paikne. See aeg on täiesti piisav selleks, et kui siia tahab tulla terminal, tal on olemas käpavõimekus ja liitumispunkt on teada, siis on võimalik see käpp monteerida gaasitaristu külge.
Kas niimoodi hakkab ka edaspidi olema Eleringi vaates, et kui mõni LNG-ujuvterminal tahab end Paldiskisse haakida, siis iga kord peab terminali operaator tooma ka oma käpa? Tulema oma käpaga?
Siin on siiski üldisest pildist valearusaam. Ujuvterminal ei liigu üldiselt selliselt, et sõidab kogu aeg edasi-tagasi ja ükskord on üks, teinekord teine terminal. See töötab nii, et terminal on paigal...
Saan aru. Aga praegu ei ole mitte ühtegi terminali, tahab tulla terminal, esitab liitumistaotluse, kindlasti teil on ju mingi ühtne poliitika. Kas poliitika on see, et kui tahab tulla terminal, siis tulgu oma käpaga?
Jah, täna on liitumispunkt määratletud, liitumispakkumised, mida me liitujale teeme, jätavad käpa liituja töömahu sisse. Tulevikus tuleb mõelda, et kui keegi ujuvterminalidest ei soovi siia liituda ja me tahame luua tagavaravõimekuse Eestis, kas siis peaks liikuma edasi ja selle käpa gaasivõrgu osana sinna külge installeerima, aga täna pakub Elering kõigile ujuvterminalidele, kes Eesti gaasisüsteemiga tahavad liituda, täpselt võrdset kohtlemist, nii et liitumispunkt on seal kai peal, gaasitaristu ja käpp vahel.
Selge. Aga koperdasimegi probleemi otsa. Väidetavalt esimene soovija, kellel taolist käppa endal kaasas ei ole laevale pakituna, tahab Alexela-Infortari sõnul, et käpp oleks juba kai küljes olemas. On see piisav näidustus, et Elering ka tulevikule vaadates soetaks endale taolise agregaadi? Sest ma saan aru, et ehkki käpa konkreetsed ühenduslülid võivad laevati erineda, siis tegemist on ikkagi suhteliselt universaalse seadmega?
Mis puudutab liitumist – jaa – täna pakume, nagu eelnevalt sai räägitud, liitumist käpa ja gaasitaristu vahele. See, kas tulevikus peaks käpa osana Eesti gaasipõhivõrgust rajama, mis tähendabki, et gaasitarbija maksab selle kinni, sest tavaline liituja maksab oma liitumisega seonduvad kulud ise kinni, on kindlasti järgnevate arutelude küsimus. Aga täna on ta nii, et nii nagu Soome terminal pidi selle kulu ise kandma, kes iganes hetkel tahab liituda, siis käpp on terminalikulu, seda me ei pane Eesti gaasitarbija gaasivõrgu tasusse tänases käsitluses.
Kuis nüüd paistab, mis uuest liitumistaotlusest saab? Kas jääbki sinnamaale, et Elering ütleb, et tooge oma käpp, aga teine pool, et meil ei ole ja nii elame edasi?
Taotlusele, mille Alexela-Infortar 11. novembril Eesti gaasisüsteemiga liitumiseks esitasid, saatsime me 18. novembril täpsustavad küsimused tagasi. Meil on eelkõige vaja siin laeva tehnilisi andmeid, mille pealt saame hinnata, kas, mis mahus, kui palju tuleb praegu ümber ehitada Excelerate Energy vastu rajatud gaasipaigaldist ja selle liitumistaotluse vastu rajatud gaasipaigaldist ja teiseks, et liitujatel oleks olemas konkreetne siduv kokkulepe ujuvterminali osas.
Ilmselgelt täna oleme me selle gaasitaristu rajanud gaasitarbija raha eest, see on avalik hüve ja me ei soovi Paldiski gaasi sisendvõimsust broneerida ära ilma selleta, et liitujal oleks olemas konkreetne ujuvterminal. Me ei taha kindlasti korrata seda, mis on elektrivõrgus, et elektri teatud liitujad on broneerinud päris suure osa elektri liitumisvõimsusest ilma selleta, et nad planeeriksid niipea elektrijaamasid võrguga liita. Kindlasti anname liitumisvõimsuse Paldiskis välja ainult selle aja jooksul, kui on konkreetsel liitujal ette näidata ka siduv leping ujuvterminali siin töötamiseks.
Kas Exemplaril on siduv leping ujuvterminali siin töötamiseks?
Ei, ei ole. Ja nii nagu te väga hästi teate, et täna liitumislepingut FSRU OY ei kavatse sõlmida Eesti gaasivõrguga liitumiseks, lähtuvalt Eesti-Soome riikidevahelisest kokkuleppest ja selle muutmisest liigub ta täna Inkoosse.
Saigi ära broneeritud see uhke ehitis, ilma et keegi siia lähiajal liituks?
Ei. See ei vasta kindlasti selles mõttes tõele, et miks ju on üldse võimalus täna liituda või täiendavaid liitumistingimusi paluda, ongi see, et soomlased hetkel siia ei liitu, ega siis ei oleks Paldiskis võimalik teist terminali panna Soome poole renditud terminali ei sisse, kõrvale ega äärde. Vastupidi, täpselt samadel tingimustel, nii nagu oleme seda soomlastele pakkunud, on kõigil teistel võimalik liituda. Nagu oleme öelnud, novembri lõpuks oleme võimelised pakkuma liitumist teistele osapooltele, huvilistele täpselt samadel tingimustel, nagu olime pakkumas FSRU OY-le, Soome ujuvterminali operaatorile.
Neid tehnilisi vastuseid oma kirjale te ei ole saanud?
Jah, neid kaht kinnitust selles osas, et on olemas siduv kokkulepe terminali kasutamiseks ja teiseks, et nad pakuksid konkreetseid terminali tehnilisi parameetreid, seda vastust me oma 18. novembril esitatud täiendavale päringule saanud ei ole.
### Response:
Veskimägi: Elering disainis Paldiski LNG-kai konkreetse laeva jaoks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siseministeeriumi eelarvest leiaks rahandusministeeriumi ettepaneku järgi näiteks sellised read: 700 000 eurot Kastre valla lasteaia ehituseks, 700 000 eurot Tartu valla lasteaia rekonstrueerimine ja 700 000 eurot Setomaa valla Värska gümnaasiumi ehituseks. Kuidas see eelarve või riigivalitsemise loogikaga kokku sobib?
Rahandusministeerium koondab teiste ministeeriumite ettepanekud eelarve muudatusteks, mis lähevad edasi riigikogusse. Konkreetsed muudatusettepanekud on teinud siseminister [Lauri Läänemets].
Rahandusministril on voli kehtestada piirmäärad ja vaadata, et eraldised oleksid seaduslikud. Kõik need eraldised on seaduslikud ja nad mahuvad siseministeeriumile antud piirmäära sisse. Miks siseministeerium selliseid ettepanekuid tegi, nendele küsimustele peab tema vastama. Rahandusminister peab ikkagi jätma kõikidele ministritele oma valdkonnas otsustusvabaduse.
Oktoobris ütlesite "Aktuaalsele kaamerale": "Ma olen varem võtnud tuliselt sõna katuserahade jagamise vastu ja isiklikult olen sellel seisukohal ka täna." Miks te ei öelnud seda kolleegidele, et selline toetus oma erakonnaga seotud omavalitsustele ei lähtu eelarveloogikast?
Tõsi, see ei ole eelarveloogikast lähtuv. Ma olen olnud katuseraha jaotamise vastane. Aastaid olen seda ka öelnud, see on hästi teada ka Lauri Läänemetsale, aga ma ei saa seda talle keelata.
Mis on siis teie isiklik poliitiline hinnang taolisel kombel eelarve koostamisele?
Sellised siseministeeriumi ettepanekud, aga ka mittetulundusühingutele tehtavad eraldised, mis on konkreetsete erakondadega seotud, ei ole kahtlemata õiged. Riigi rahale peab olema võrdne konkurents.
Kui on võimalik anda lisarahastus investeeringuteks koolidele ja lasteaedadele, siis tuleb teha programm ja kutsuda omavalitsusi programmist raha taotlema. Aga niimoodi teoreetiliselt juriidiliselt võib teha, aga niimoodi ei peaks tegema, see on täiesti täiesti selge. Aga rahandusminister ei saa sekkuda teiste ministrite otsustesse nende haldusalas.
Aga milles probleem on, kui minister ütleb, et Kastre vallas on lasteaeda vaja? Või kui omavalitsuste ja riigihangete eest vastutav riigihalduse minister Riina Solman ütleb, et lasterikaste perede liidule on tarvis raha anda ?
Ma arvan, et kõik Eestimaa omavalitsused suudaksid põhjendada, et neil on vaja lisaraha koolidele või lasteaedadele. Ja Eestis on, ma arvan, tuhanded ühingud, kes suudavad põhjendada, et meil on oma tegevuse finantseerimiseks vaja lisaraha.
Selle pärast menetletaksegi riigi rahakasutust niimoodi, et pannakse tegevuse eesmärk, riigieelarvest tehakse programmid, kust saab taotleda, nii et need rahataotlused on võrreldavad.
Rahandusministeerium, nagu te ütlesite, koondab ettepanekud kokku ja esitab need riigikogule. Aga mis juhtunuks, kui ta oleks öelnud, et ei pane allkirja sellisele ettepanekule? Ükski seadus ju ei käsi teil seda digiallkirja panna.
Ma olen alati öelnud, et finantstehniliselt ei peaks sekkuma sisusse. Rahandusminister annab eelarve piirsummad, mille raames on ministritel tegutsemisvabadus. Teisiti ministrid ei saa ministeeriume juhtida.
See taandubki lõpuks konkreetse ministri heale maitsele, et kuidas ta oma tegevusvabadust kasutab. Meil on lõppude lõpuks 15 ministrit, need problemaatilised on kolm või neli.
Mida peaks nende muudatusettepanekutega tegema riigikogu ja Reformierakonna fraktsioon? Kas riigikogu võiks mitte läbi lasta?
See on nende vabadus.
Mis on teie soovitus Jürgen Ligile või Aivar Sõerdile või Kristen Michalile?
See on ikkagi seotud koalitsiooni püsimisega. Kui koalitsioon ei anna ministritele tegevusvabadust, siis see koalitsioon ei püsi. Ütleme, see on eetiline dilemma Aivar Sõerdi jaoks kahtlemata, Jürgen Ligi jaoks ka.
Aga selge on see, et koalitsioonid püsivad kokkulepetel. Koalitsioonipartneritel on õigus nimetada ministrid, koalitsioonipartnerite ministritel on õigus oma summa piires omal äranägemisel oma ministeeriumi juhtida, oma rahaeraldusi teha. Poliitikas on selliseid dilemmasid väga palju.
Kui riigikogu otsustab ära Mihhail Stalnuhhini ettepanekul anda katuseraha Narva tankisõpradele ühingust Pomjat, kas raha makstakse välja? Ma mäletan, et näiteks abordivastased ei saanud raha enne, kui lubasid, et nad abordivastast propagandat ei tee.
Katuserahasid ei anta lihtsalt ülekandena ühingute arvetele. Selle kohta sõlmitakse leping ja avalikku raha kindlasti ei tohi kasutada näiteks avaliku võimu solvamiseks või Eesti riigi vastaseks vaenuõhutamiseks.
Me ju teame, millega see mittetulundusühing tegeleb ja toimetab, mis on tema sihid ja eesmärgid. Kas on siis võimalik, et rahandusministeerium põhimõtteliselt ei saa seda raha välja maksta?
Ma arvan, et rahandusministeerium seda raha välja ei maksagi, Ma usun, et see rahandusministeeriumi haldusalast ei tule. Aga ma arvan, et iga minister, kes valitsuses on, seisab hea selle eest, et kui see rahaeraldis riigikogus tehakse, siis leping on selline, et raha ei saa kasutada Eesti riigi vastase või avaliku korra vastase tegevuse rahastamiseks.
Eks see on siis hindamise koht. Aga kas näiteks kui nad sinna tankikoha juurde tahavad küünlaid osta, kas selle jaoks peaks raha välja maksma?
Ma arvan, et küünalde panemist ei pea välja maksma. | Akkermann siseministeeriumi lasteaiaehitusest: ma ei saa seda keelata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siseministeeriumi eelarvest leiaks rahandusministeeriumi ettepaneku järgi näiteks sellised read: 700 000 eurot Kastre valla lasteaia ehituseks, 700 000 eurot Tartu valla lasteaia rekonstrueerimine ja 700 000 eurot Setomaa valla Värska gümnaasiumi ehituseks. Kuidas see eelarve või riigivalitsemise loogikaga kokku sobib?
Rahandusministeerium koondab teiste ministeeriumite ettepanekud eelarve muudatusteks, mis lähevad edasi riigikogusse. Konkreetsed muudatusettepanekud on teinud siseminister [Lauri Läänemets].
Rahandusministril on voli kehtestada piirmäärad ja vaadata, et eraldised oleksid seaduslikud. Kõik need eraldised on seaduslikud ja nad mahuvad siseministeeriumile antud piirmäära sisse. Miks siseministeerium selliseid ettepanekuid tegi, nendele küsimustele peab tema vastama. Rahandusminister peab ikkagi jätma kõikidele ministritele oma valdkonnas otsustusvabaduse.
Oktoobris ütlesite "Aktuaalsele kaamerale": "Ma olen varem võtnud tuliselt sõna katuserahade jagamise vastu ja isiklikult olen sellel seisukohal ka täna." Miks te ei öelnud seda kolleegidele, et selline toetus oma erakonnaga seotud omavalitsustele ei lähtu eelarveloogikast?
Tõsi, see ei ole eelarveloogikast lähtuv. Ma olen olnud katuseraha jaotamise vastane. Aastaid olen seda ka öelnud, see on hästi teada ka Lauri Läänemetsale, aga ma ei saa seda talle keelata.
Mis on siis teie isiklik poliitiline hinnang taolisel kombel eelarve koostamisele?
Sellised siseministeeriumi ettepanekud, aga ka mittetulundusühingutele tehtavad eraldised, mis on konkreetsete erakondadega seotud, ei ole kahtlemata õiged. Riigi rahale peab olema võrdne konkurents.
Kui on võimalik anda lisarahastus investeeringuteks koolidele ja lasteaedadele, siis tuleb teha programm ja kutsuda omavalitsusi programmist raha taotlema. Aga niimoodi teoreetiliselt juriidiliselt võib teha, aga niimoodi ei peaks tegema, see on täiesti täiesti selge. Aga rahandusminister ei saa sekkuda teiste ministrite otsustesse nende haldusalas.
Aga milles probleem on, kui minister ütleb, et Kastre vallas on lasteaeda vaja? Või kui omavalitsuste ja riigihangete eest vastutav riigihalduse minister Riina Solman ütleb, et lasterikaste perede liidule on tarvis raha anda ?
Ma arvan, et kõik Eestimaa omavalitsused suudaksid põhjendada, et neil on vaja lisaraha koolidele või lasteaedadele. Ja Eestis on, ma arvan, tuhanded ühingud, kes suudavad põhjendada, et meil on oma tegevuse finantseerimiseks vaja lisaraha.
Selle pärast menetletaksegi riigi rahakasutust niimoodi, et pannakse tegevuse eesmärk, riigieelarvest tehakse programmid, kust saab taotleda, nii et need rahataotlused on võrreldavad.
Rahandusministeerium, nagu te ütlesite, koondab ettepanekud kokku ja esitab need riigikogule. Aga mis juhtunuks, kui ta oleks öelnud, et ei pane allkirja sellisele ettepanekule? Ükski seadus ju ei käsi teil seda digiallkirja panna.
Ma olen alati öelnud, et finantstehniliselt ei peaks sekkuma sisusse. Rahandusminister annab eelarve piirsummad, mille raames on ministritel tegutsemisvabadus. Teisiti ministrid ei saa ministeeriume juhtida.
See taandubki lõpuks konkreetse ministri heale maitsele, et kuidas ta oma tegevusvabadust kasutab. Meil on lõppude lõpuks 15 ministrit, need problemaatilised on kolm või neli.
Mida peaks nende muudatusettepanekutega tegema riigikogu ja Reformierakonna fraktsioon? Kas riigikogu võiks mitte läbi lasta?
See on nende vabadus.
Mis on teie soovitus Jürgen Ligile või Aivar Sõerdile või Kristen Michalile?
See on ikkagi seotud koalitsiooni püsimisega. Kui koalitsioon ei anna ministritele tegevusvabadust, siis see koalitsioon ei püsi. Ütleme, see on eetiline dilemma Aivar Sõerdi jaoks kahtlemata, Jürgen Ligi jaoks ka.
Aga selge on see, et koalitsioonid püsivad kokkulepetel. Koalitsioonipartneritel on õigus nimetada ministrid, koalitsioonipartnerite ministritel on õigus oma summa piires omal äranägemisel oma ministeeriumi juhtida, oma rahaeraldusi teha. Poliitikas on selliseid dilemmasid väga palju.
Kui riigikogu otsustab ära Mihhail Stalnuhhini ettepanekul anda katuseraha Narva tankisõpradele ühingust Pomjat, kas raha makstakse välja? Ma mäletan, et näiteks abordivastased ei saanud raha enne, kui lubasid, et nad abordivastast propagandat ei tee.
Katuserahasid ei anta lihtsalt ülekandena ühingute arvetele. Selle kohta sõlmitakse leping ja avalikku raha kindlasti ei tohi kasutada näiteks avaliku võimu solvamiseks või Eesti riigi vastaseks vaenuõhutamiseks.
Me ju teame, millega see mittetulundusühing tegeleb ja toimetab, mis on tema sihid ja eesmärgid. Kas on siis võimalik, et rahandusministeerium põhimõtteliselt ei saa seda raha välja maksta?
Ma arvan, et rahandusministeerium seda raha välja ei maksagi, Ma usun, et see rahandusministeeriumi haldusalast ei tule. Aga ma arvan, et iga minister, kes valitsuses on, seisab hea selle eest, et kui see rahaeraldis riigikogus tehakse, siis leping on selline, et raha ei saa kasutada Eesti riigi vastase või avaliku korra vastase tegevuse rahastamiseks.
Eks see on siis hindamise koht. Aga kas näiteks kui nad sinna tankikoha juurde tahavad küünlaid osta, kas selle jaoks peaks raha välja maksma?
Ma arvan, et küünalde panemist ei pea välja maksma.
### Response:
Akkermann siseministeeriumi lasteaiaehitusest: ma ei saa seda keelata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaatamata väljakutsetele, mis praegust aega iseloomustavad, saame siiski kinnitada, et Eesti on edumeelne riik. Edasipürgiv majandus käib aga käsikäes arenduse ja ehitamisega, sest mida jõukamad me oleme, seda rohkem saame endale ühiskonnana lubada ja seda enam saame tarbida.
Samal ajal on meie ootused ümbritsevale keskkonnale nõudlikud: tahame liigelda korras teedel ning viibida puhtas ja looduslähedases elukeskkonnas.
See käib ka infrastruktuuri ja hoonete ehituse kohta, mille üheks alusmaterjaliks on Eestis paiknevad maavarad ja just teedeehitus vajab seda ressurssi kõige enam. Kaasaegsete terviklahendusega 2+2 kiirteede rajamiseks on meie maavarad väga sobiv materjal. Teedeehituseks on vaja maavarasid kaevandada, sellele juhib tähelepanu ka riigikontroll.
Eesti suurimad arendusprojektid leiavad reeglina aset Harjumaal, kus leidub ka parima kvaliteediga ehitusmaavarasid. Ühelt poolt on see võit, sest ehituseks vajalikku toorainet ei ole vaja transportida sadade kilomeetrite tagant. Teisalt asuvad maardlad peamiselt nn Tallinna kuldse ringi sees, kus maavarade realiseerimine esitab väljakutseid.
Kaevandamisega kaasnevad häiringud on sõltumata vahepeal arenenud tehnoloogiast ja nõudmistest põhimõtteliselt samasugused nagu 10 või 50 aastat tagasi. Kohalikud teed on koormatud, levivad tolm ja müra ning kaevandusalad ei rõõmusta just kohalike inimeste silmi, isegi kui need on arengu vaates vajalikud.
"Tuleviku ehitamisel on kõige olulisem ühiskondlik kokkulepe ja aeg, mis aitab suurteks projektideks parimal viisil valmistuda."
Ainuke meede, mis aitab neid väljakutseid ületada, on planeerimine. Planeeritud puhveralad vähendavad kaevandustööde mõjusid, karjääri ja elamurajooni vahele aegsasti istutatud mets peatab tolmu leviku ning ka teede arendamisel saab arvestada tulevikuprojektidega. Tuleviku ehitamisel on kõige olulisem ühiskondlik kokkulepe ja aeg, mis aitab suurteks projektideks parimal viisil valmistuda.
Selleks, et kokkulepped saaksid sündida, on riik käivitanud Harju maavarade planeeringu, mille eesmärk on kavandada maakonnas asuvate maavarade kasutamine järgmiseks 50 aastaks nii, et sünniks tasakaalustatud lahendus. Eelkõige paneme keskkonnaministeeriumis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning rahandusministeeriumis rõhku sellele, et planeeringu koostamisel saaksid kaasa rääkida Harjumaa omavalitsused, ettevõtted, kohalikud inimesed ja teised huvitatud osapooled.
Rahandusministeeriumi planeeringul on suur ja oluline eesmärk: plaanida ühiskonna seisukohalt oluliste ressursside kasutust ning teha seda tihedas koostöös omavalitsuste ja elanikega, tasakaalustades keskkonnalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke perspektiive.
Tean, et juba käib suhtus Harjumaa 16 omavalitsusega. Käes on aeg, mil peaksime end ise suutma maksimaalselt kindlustada, mitte jääma lootma kuskilt mujalt tulnud impordile või abile. Käivitatud planeeringuprotsessil on võimalus kujuneda positiivseks kogemuseks, mida saab laiendada ka teistele tuleviku projektidele. Vajame planeerimisel selget ühiskondlikku diskussiooni, sh siinsete maavarade kasutusvõimaluste teemal. | Riina Solman: me peame rääkima Harjumaa maavaradest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaatamata väljakutsetele, mis praegust aega iseloomustavad, saame siiski kinnitada, et Eesti on edumeelne riik. Edasipürgiv majandus käib aga käsikäes arenduse ja ehitamisega, sest mida jõukamad me oleme, seda rohkem saame endale ühiskonnana lubada ja seda enam saame tarbida.
Samal ajal on meie ootused ümbritsevale keskkonnale nõudlikud: tahame liigelda korras teedel ning viibida puhtas ja looduslähedases elukeskkonnas.
See käib ka infrastruktuuri ja hoonete ehituse kohta, mille üheks alusmaterjaliks on Eestis paiknevad maavarad ja just teedeehitus vajab seda ressurssi kõige enam. Kaasaegsete terviklahendusega 2+2 kiirteede rajamiseks on meie maavarad väga sobiv materjal. Teedeehituseks on vaja maavarasid kaevandada, sellele juhib tähelepanu ka riigikontroll.
Eesti suurimad arendusprojektid leiavad reeglina aset Harjumaal, kus leidub ka parima kvaliteediga ehitusmaavarasid. Ühelt poolt on see võit, sest ehituseks vajalikku toorainet ei ole vaja transportida sadade kilomeetrite tagant. Teisalt asuvad maardlad peamiselt nn Tallinna kuldse ringi sees, kus maavarade realiseerimine esitab väljakutseid.
Kaevandamisega kaasnevad häiringud on sõltumata vahepeal arenenud tehnoloogiast ja nõudmistest põhimõtteliselt samasugused nagu 10 või 50 aastat tagasi. Kohalikud teed on koormatud, levivad tolm ja müra ning kaevandusalad ei rõõmusta just kohalike inimeste silmi, isegi kui need on arengu vaates vajalikud.
"Tuleviku ehitamisel on kõige olulisem ühiskondlik kokkulepe ja aeg, mis aitab suurteks projektideks parimal viisil valmistuda."
Ainuke meede, mis aitab neid väljakutseid ületada, on planeerimine. Planeeritud puhveralad vähendavad kaevandustööde mõjusid, karjääri ja elamurajooni vahele aegsasti istutatud mets peatab tolmu leviku ning ka teede arendamisel saab arvestada tulevikuprojektidega. Tuleviku ehitamisel on kõige olulisem ühiskondlik kokkulepe ja aeg, mis aitab suurteks projektideks parimal viisil valmistuda.
Selleks, et kokkulepped saaksid sündida, on riik käivitanud Harju maavarade planeeringu, mille eesmärk on kavandada maakonnas asuvate maavarade kasutamine järgmiseks 50 aastaks nii, et sünniks tasakaalustatud lahendus. Eelkõige paneme keskkonnaministeeriumis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning rahandusministeeriumis rõhku sellele, et planeeringu koostamisel saaksid kaasa rääkida Harjumaa omavalitsused, ettevõtted, kohalikud inimesed ja teised huvitatud osapooled.
Rahandusministeeriumi planeeringul on suur ja oluline eesmärk: plaanida ühiskonna seisukohalt oluliste ressursside kasutust ning teha seda tihedas koostöös omavalitsuste ja elanikega, tasakaalustades keskkonnalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke perspektiive.
Tean, et juba käib suhtus Harjumaa 16 omavalitsusega. Käes on aeg, mil peaksime end ise suutma maksimaalselt kindlustada, mitte jääma lootma kuskilt mujalt tulnud impordile või abile. Käivitatud planeeringuprotsessil on võimalus kujuneda positiivseks kogemuseks, mida saab laiendada ka teistele tuleviku projektidele. Vajame planeerimisel selget ühiskondlikku diskussiooni, sh siinsete maavarade kasutusvõimaluste teemal.
### Response:
Riina Solman: me peame rääkima Harjumaa maavaradest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese naisena saab meeste MM-mängus õigust mõista prantslanna Stephanie Frappart. Rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) määras Frapparti ametisse E-alagrupi otsustava vooru mänguks Saksamaa ja Costa Rica vahel.
Frapparti abikohtunikud on brasiillanna Neuza Back ja mehhiklanna Karen Diaz Medina.
38-aastane Frappart on oma karjääri jooksul enda nimele kirjutanud mitmed ajaloolised faktid: 2019. aastal sai temast esimene Prantsusmaa meeste kõrgliigas õigust mõistnud naine, samal aastal esimene UEFA superkarika mängu vilistanud naine ja 2020. aasta detsembris tegi ta ajalugu Torino Juventuse ja Kiievi Dinamo vahelises Meistrite liiga mängus. Mullu märtsis oli Frappart esimese naisena peakohtunik Hollandi ja Läti meeste koondiste MM-valikmängus.
Tänavusel MM-il tegi Frappart juba ajalugu, kui oli Mehhiko ja Poola mängus neljas kohtunik.
Kui BBC küsis enne MM-i algust Frappartilt, kas teda on seetõttu kuidagi ka teisiti koheldud, et ta on naine, vastas prantslanna: "Alates sellest ajast, kui alustasin, on nii koondised, klubid kui mängijad mind alati toetanud. Mind on staadionitel alati tervitatud, nii et tunnen end väljakul nagu iga teine kohtunik."
Lisaks Frappartile kutsus FIFA MM-finaalturniirile veel kaks naissoost peakohtunikku: Salima Mukansanga (Rwanda) ja Yoshimi Yamashita (Jaapan). | Prantslannast saab MM-il esimene naissoost peakohtunik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese naisena saab meeste MM-mängus õigust mõista prantslanna Stephanie Frappart. Rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) määras Frapparti ametisse E-alagrupi otsustava vooru mänguks Saksamaa ja Costa Rica vahel.
Frapparti abikohtunikud on brasiillanna Neuza Back ja mehhiklanna Karen Diaz Medina.
38-aastane Frappart on oma karjääri jooksul enda nimele kirjutanud mitmed ajaloolised faktid: 2019. aastal sai temast esimene Prantsusmaa meeste kõrgliigas õigust mõistnud naine, samal aastal esimene UEFA superkarika mängu vilistanud naine ja 2020. aasta detsembris tegi ta ajalugu Torino Juventuse ja Kiievi Dinamo vahelises Meistrite liiga mängus. Mullu märtsis oli Frappart esimese naisena peakohtunik Hollandi ja Läti meeste koondiste MM-valikmängus.
Tänavusel MM-il tegi Frappart juba ajalugu, kui oli Mehhiko ja Poola mängus neljas kohtunik.
Kui BBC küsis enne MM-i algust Frappartilt, kas teda on seetõttu kuidagi ka teisiti koheldud, et ta on naine, vastas prantslanna: "Alates sellest ajast, kui alustasin, on nii koondised, klubid kui mängijad mind alati toetanud. Mind on staadionitel alati tervitatud, nii et tunnen end väljakul nagu iga teine kohtunik."
Lisaks Frappartile kutsus FIFA MM-finaalturniirile veel kaks naissoost peakohtunikku: Salima Mukansanga (Rwanda) ja Yoshimi Yamashita (Jaapan).
### Response:
Prantslannast saab MM-il esimene naissoost peakohtunik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Parlament kuulutas Venemaa terrorismi toetavaks riigiks. Kuidas te arvate, kas Saksamaa parlament peaks tegema samasuguse deklaratsiooni?
Ma arvan, et see on lihtsalt deklaratsioon ja see ei muuda palju Euroopa Venemaa poliitikas. Me jätkame Ukraina toetamist hoolimata sellistest deklaratsioonidest, nii et ma arvan, et Bundestagis sellist deklaratsiooni ei tule.
Saksamaa on Ukrainat aidanud juba märkimisväärselt rahaliselt ja samuti sõjaliselt. Sõjaline abi küündib juba 1,5 miljardi euroni. Samas ei näe me endiselt Leopard tanke ja Marder soomukeid Ukraina poole liikumas. Kas see muutub ja kas te hakkate ka neid saatma?
Ei ole punaseid jooni ega tabusid selles osas, milliseid relvi Saksamaa ja NATO liitlased Ukrainasse saadavad. Me keskendume suurtükiväele ja relvasüsteemidele, mida Ukraina kaitsevägi juba tunneb. Praegu on talv lähenemas ja Ukraina armee vajab talvevarustust. Ma olen üsna kindel, et see sõjaline abi jätkub ka järgmisel aastal. Samuti tahan ma välja tuua, et rahaline abi on Ukraina jaoks väga oluline, sest nemad kannatavad palju rohkem kui meie tõusvate energiahindade ja brutaalsete rünnakute tõttu tsiviilinfrastruktuurile, me näeme elektrikatkestusi. Ma arvan, et majanduslik toetus on väga oluline, et anda Ukraina rahvale jõudu nende väga raskete aegade üleelamiseks.
Aga kuidas jääb ikkagi Leopard tankidega? Mitmed eksperdid Berliinis ja ka parlamendi liikmed ütlevad, et seda tuleks teha ja ukrainlased on neid ka palunud.
See ei ole otsus, mille Saksamaa valitsuse üksi langetaks, me tegutseme koos oma liitlastega. Kui selline otsus langetatakse, siis me teeme sama, mida teised teevad, aga see ei sünni üksnes Saksamaa otsusena.
Kas võib öelda, et arutelu tankide saatmise üle käib?
Ei ole tabusid nagu ma ütlesin ja muidugi käivad arutelud, aga meie kantsler on tihedalt ühenduses president Macroni ja president Bideniga ja siiani ei ole nad otsustanud saata Ukrainasse moodsaid lääne tanke.
Saksamaa võiks selles küsimuses ju eestvedaja rolli võtta.
Küsimus ei ole liider olemises, asi on liitlaste ühises otsuses, sest mitte ükski riik ei peaks eraldi olema esil. Samas, nagu ukrainlased on viimastel kuudel kogenud, siis Saksamaa sõjaline toetus võib muuta olukorda ja me jätkame selle andmist.
Kuidas see sõda peaks lõppema?
See on ukrainlaste otsustada. Praegu ei näe ma Venemaa valitsuse poolt tõsist tahet alustada siiraid läbirääkimisi ja austada Ukraina territoriaalset terviklikkust. Me oleme endiselt olukorras, kus me peame sõjalist tasakaalu Ukraina poole kallutama, et sundida Putin tõsiselt läbi rääkima. Ja kuni seda ei ole, ei saa rahvusvaheline vahendus aidata. Me oleme veendunud, et Ukraina väärib oma suveräänsuse taastamist ja kahjuks ei saa ma lubada kiiret kokkulepet.
Kas eesmärk on Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine täiel määral, sealhulgas Krimm?
See sõltub Ukraina valitsusest. Sõja alguses Zelenski vihjas, et oleks võimalik Krimmi staatus külmutada ja lahendada see asi hiljem. Samas meie poliitikas on väga selge, et Krimm on täielikult Ukraina osa ja me tahame toetada Ukraina valitsust täieliku suveräänsuse taastamisel.
Milline abi on praegu kõige olulisem? Me rääkisime tankidest, aga mida te veel praegu peate oluliseks?
Jätkuv relvade tarnimine on vajalik, talvevarustus on väga vajalik, Ukrainas võib talvel olla väga külm, ma tean seda, ja rahaline ning majanduslik abi on väga vajalik, sest Ukraina majandus on kannatanud dramaatiliselt. See ei ole üksnes töötuse küsimus, vaid ka energiavarustuse ja kütte tagamise küsimus Ukraina linnades. Finantsabi peab jätkuma. See kujuneb suureks teemaks järgmisel aastal, mil kõik Ukraina sõbrad jätkavad rahalist panustamist ka selles osas.
Räägime energiakriisist Saksamaal. Tundub, et tuled põlevad Berliinis ja kodud on soojad enamasti. Kas elektrit ja gaasi jätkub kevadeni?
Jaa, ma olen üsna kindel, et sel talvel on meil Saksamaal piisavalt varusid. Keerulisem periood võib ees seista järgmisel sügisel ja järgmisel talvel, sest me peame asendama vene gaasi impordiga teistest riikidest. Õnneks otsustas kantsler üsna varakult kiirendada LNG-terminalide ehitust Saksamaal. Esimene neist on töövalmis järgmise aasta alguses. Nii et loodetavasti me saame teistest allikatest piisavalt LNG-d ja me peame vähendama gaasitarbimist Saksamaal. Seda te näete mitmetes kontorites nagu ka siin ja see on vajalik. Jõulutuled ei ole ka nii imelised ja maagilised nagu tavaliselt ja see on väga-väga väike panus, mida me saame anda ukrainlaste suurte pingutuste juures, et seista vastu Venemaa agressioonile.
Ma märkasin, et Saksa ettevõtted on gaasitarbimist vähendanud kümnetes protsentides. Ja milline on Bundestagis temperatuur?
Temperatuuri on vähendatud ja seda on tunda. Teisalt on gaasi mitmetel juhtudel asendatud söe ja naftaga, eriti tööstuses. See ei ole väga jätkusuutlik viis energia tootmiseks. Me peame kiirendama üleminekut taastuvenergiale.
Mitmed Euroopa riigid ei ole väga rõõmsad selle üle, et Saksamaa on väga heldelt aidanud oma inimestel ja ettevõtetel energiakriisiga hakkama saada. Näiteks Eesti ettevõtted leiavad, et nad on konkurentsist väljas võrreldes Saksamaa ettevõtetega energiasubsiidiumide pärast. Milline on teie arvamus, kas siin peaks olema Euroopa lahendus?
Muidugi peaks Euroopa koordineerima abipakette ja pingutusi tuua alla gaasihinnad. Meie ettevõtted teevad samasuguseid etteheiteid Prantsusmaa energiasubsiidiumide osas. See on ühtse turu küsimus, sellepärast on meil olemas Euroopa Liit ja on väga hea, et Euroopa Komisjon on andnud mõned juhtnöörid ühiseks lähenemiseks. Saksamaa valitsus jäi üsna hiljaks nende meetmetega ja Saksamaal oli selleks tohutu surve. Majapidamised ja ettevõtted tundsid end halvasti ja nad tundsid, et nende eksistents on ohus. Valitsus pidi selle olukorra lahendama ja me oleme kindlad, et me hoiame ära oma ettevõtete kokku kukkumise ja aitame madala sissetulekuga inimestel talve normaalselt üle elada.
Praegu on Saksamaal suureks teemaks saanud võimalik uus sõltuvus Hiinast. Hiljuti otsustas kantsler müüa Hiina ettevõttele Hamburgi sadama osaluse, mille üle teised koalitsioonipartnerid ei rõõmustanud. Miks te arvate, et sadama osaluse müük on okei ja ei too endaga riske?
Riskid on üle paisutatud. Ei ole müüdud olulise infrastruktuuri kinnisvara, tegu on üksnes Hamburgi sadama ühe terminali opereerimisega, milles Hiina ettevõte saab vähemusosaluse. Nii et see on vägagi kontrolli all. Suurem probleem seisneb siin selles, et Euroopa Liit ei ole seni määratlenud reegleid. Euroopa sadamate vahel on konkurents hiina kaupade endale meelitamiseks. Sellest oli sunnitud osa võtma ka Hamburgi sadam. Me peaksime sellest õppima. Vaja on Euroopa Liidu reegleid reguleerimaks investeeringuid kriitilise tähtsusega taristusse. Selle valitsuse koalitsioonileppes seisab, et me soovime Euroopa Liidu Hiina poliitikat ja mitte ainult kahepoolset strateegiat. Ma arvan, et Saksamaa peab siin liidrirolli võtma, me peame oma partneritele näitama, et me oleme Hiinaga suheldes valmis võtma arvesse oma Euroopa Liidu partnerite huve. Liiga paljude aastate jooksul on meie Euroopa Liidu partneritele jäänud mulje, et Saksamaa ajab Hiinaga suheldes omi asju. See peab muutuma ja sellepärast soovime me kehtestada palju rohkem ühiseid reegleid, mis puudutab Hiina investeeringuid ja sellepärast tahame me sisse tuua ka meie partnerite vaateid. Hiina strateegia peab olema Euroopa Liidu strateegia.
Kui tõsiselt te Hiina ohte Saksamaal võtate? Kus on punased jooned? Kas Tiktok on näiteks Bundestagi liikmete telefonides lubatud?
Ma arvan, et see ei ole keelatud, aga mina ei kasuta seda ja seda ka julgeoleku kaalutlustel. Aga me oleme juba leppinud kokku ühtsetes Euroopa Liidu reeglites investeeringute kontrollis, vaatame, kuidas hakkab toimuma riigihangete seadus, mille Euroopa Parlament vastu võttis, ma arvan, et meil on Euroopa Liidus vaja ka seadust riiklike subsiidiumide kohta, et vältida Hiina riiklike ettevõtete Euroopa turu haaramist kasutades riigipoolseid ebaõiglaseid eeliseid. Euroopa Liit on õige tasand, et tagada võrdsed võimalused ja vältida Hiina ebaõiglast konkurentsi. | Saksa sotsiaaldemokraat: sõja lõpetamise tingimused otsustab Ukraina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Parlament kuulutas Venemaa terrorismi toetavaks riigiks. Kuidas te arvate, kas Saksamaa parlament peaks tegema samasuguse deklaratsiooni?
Ma arvan, et see on lihtsalt deklaratsioon ja see ei muuda palju Euroopa Venemaa poliitikas. Me jätkame Ukraina toetamist hoolimata sellistest deklaratsioonidest, nii et ma arvan, et Bundestagis sellist deklaratsiooni ei tule.
Saksamaa on Ukrainat aidanud juba märkimisväärselt rahaliselt ja samuti sõjaliselt. Sõjaline abi küündib juba 1,5 miljardi euroni. Samas ei näe me endiselt Leopard tanke ja Marder soomukeid Ukraina poole liikumas. Kas see muutub ja kas te hakkate ka neid saatma?
Ei ole punaseid jooni ega tabusid selles osas, milliseid relvi Saksamaa ja NATO liitlased Ukrainasse saadavad. Me keskendume suurtükiväele ja relvasüsteemidele, mida Ukraina kaitsevägi juba tunneb. Praegu on talv lähenemas ja Ukraina armee vajab talvevarustust. Ma olen üsna kindel, et see sõjaline abi jätkub ka järgmisel aastal. Samuti tahan ma välja tuua, et rahaline abi on Ukraina jaoks väga oluline, sest nemad kannatavad palju rohkem kui meie tõusvate energiahindade ja brutaalsete rünnakute tõttu tsiviilinfrastruktuurile, me näeme elektrikatkestusi. Ma arvan, et majanduslik toetus on väga oluline, et anda Ukraina rahvale jõudu nende väga raskete aegade üleelamiseks.
Aga kuidas jääb ikkagi Leopard tankidega? Mitmed eksperdid Berliinis ja ka parlamendi liikmed ütlevad, et seda tuleks teha ja ukrainlased on neid ka palunud.
See ei ole otsus, mille Saksamaa valitsuse üksi langetaks, me tegutseme koos oma liitlastega. Kui selline otsus langetatakse, siis me teeme sama, mida teised teevad, aga see ei sünni üksnes Saksamaa otsusena.
Kas võib öelda, et arutelu tankide saatmise üle käib?
Ei ole tabusid nagu ma ütlesin ja muidugi käivad arutelud, aga meie kantsler on tihedalt ühenduses president Macroni ja president Bideniga ja siiani ei ole nad otsustanud saata Ukrainasse moodsaid lääne tanke.
Saksamaa võiks selles küsimuses ju eestvedaja rolli võtta.
Küsimus ei ole liider olemises, asi on liitlaste ühises otsuses, sest mitte ükski riik ei peaks eraldi olema esil. Samas, nagu ukrainlased on viimastel kuudel kogenud, siis Saksamaa sõjaline toetus võib muuta olukorda ja me jätkame selle andmist.
Kuidas see sõda peaks lõppema?
See on ukrainlaste otsustada. Praegu ei näe ma Venemaa valitsuse poolt tõsist tahet alustada siiraid läbirääkimisi ja austada Ukraina territoriaalset terviklikkust. Me oleme endiselt olukorras, kus me peame sõjalist tasakaalu Ukraina poole kallutama, et sundida Putin tõsiselt läbi rääkima. Ja kuni seda ei ole, ei saa rahvusvaheline vahendus aidata. Me oleme veendunud, et Ukraina väärib oma suveräänsuse taastamist ja kahjuks ei saa ma lubada kiiret kokkulepet.
Kas eesmärk on Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine täiel määral, sealhulgas Krimm?
See sõltub Ukraina valitsusest. Sõja alguses Zelenski vihjas, et oleks võimalik Krimmi staatus külmutada ja lahendada see asi hiljem. Samas meie poliitikas on väga selge, et Krimm on täielikult Ukraina osa ja me tahame toetada Ukraina valitsust täieliku suveräänsuse taastamisel.
Milline abi on praegu kõige olulisem? Me rääkisime tankidest, aga mida te veel praegu peate oluliseks?
Jätkuv relvade tarnimine on vajalik, talvevarustus on väga vajalik, Ukrainas võib talvel olla väga külm, ma tean seda, ja rahaline ning majanduslik abi on väga vajalik, sest Ukraina majandus on kannatanud dramaatiliselt. See ei ole üksnes töötuse küsimus, vaid ka energiavarustuse ja kütte tagamise küsimus Ukraina linnades. Finantsabi peab jätkuma. See kujuneb suureks teemaks järgmisel aastal, mil kõik Ukraina sõbrad jätkavad rahalist panustamist ka selles osas.
Räägime energiakriisist Saksamaal. Tundub, et tuled põlevad Berliinis ja kodud on soojad enamasti. Kas elektrit ja gaasi jätkub kevadeni?
Jaa, ma olen üsna kindel, et sel talvel on meil Saksamaal piisavalt varusid. Keerulisem periood võib ees seista järgmisel sügisel ja järgmisel talvel, sest me peame asendama vene gaasi impordiga teistest riikidest. Õnneks otsustas kantsler üsna varakult kiirendada LNG-terminalide ehitust Saksamaal. Esimene neist on töövalmis järgmise aasta alguses. Nii et loodetavasti me saame teistest allikatest piisavalt LNG-d ja me peame vähendama gaasitarbimist Saksamaal. Seda te näete mitmetes kontorites nagu ka siin ja see on vajalik. Jõulutuled ei ole ka nii imelised ja maagilised nagu tavaliselt ja see on väga-väga väike panus, mida me saame anda ukrainlaste suurte pingutuste juures, et seista vastu Venemaa agressioonile.
Ma märkasin, et Saksa ettevõtted on gaasitarbimist vähendanud kümnetes protsentides. Ja milline on Bundestagis temperatuur?
Temperatuuri on vähendatud ja seda on tunda. Teisalt on gaasi mitmetel juhtudel asendatud söe ja naftaga, eriti tööstuses. See ei ole väga jätkusuutlik viis energia tootmiseks. Me peame kiirendama üleminekut taastuvenergiale.
Mitmed Euroopa riigid ei ole väga rõõmsad selle üle, et Saksamaa on väga heldelt aidanud oma inimestel ja ettevõtetel energiakriisiga hakkama saada. Näiteks Eesti ettevõtted leiavad, et nad on konkurentsist väljas võrreldes Saksamaa ettevõtetega energiasubsiidiumide pärast. Milline on teie arvamus, kas siin peaks olema Euroopa lahendus?
Muidugi peaks Euroopa koordineerima abipakette ja pingutusi tuua alla gaasihinnad. Meie ettevõtted teevad samasuguseid etteheiteid Prantsusmaa energiasubsiidiumide osas. See on ühtse turu küsimus, sellepärast on meil olemas Euroopa Liit ja on väga hea, et Euroopa Komisjon on andnud mõned juhtnöörid ühiseks lähenemiseks. Saksamaa valitsus jäi üsna hiljaks nende meetmetega ja Saksamaal oli selleks tohutu surve. Majapidamised ja ettevõtted tundsid end halvasti ja nad tundsid, et nende eksistents on ohus. Valitsus pidi selle olukorra lahendama ja me oleme kindlad, et me hoiame ära oma ettevõtete kokku kukkumise ja aitame madala sissetulekuga inimestel talve normaalselt üle elada.
Praegu on Saksamaal suureks teemaks saanud võimalik uus sõltuvus Hiinast. Hiljuti otsustas kantsler müüa Hiina ettevõttele Hamburgi sadama osaluse, mille üle teised koalitsioonipartnerid ei rõõmustanud. Miks te arvate, et sadama osaluse müük on okei ja ei too endaga riske?
Riskid on üle paisutatud. Ei ole müüdud olulise infrastruktuuri kinnisvara, tegu on üksnes Hamburgi sadama ühe terminali opereerimisega, milles Hiina ettevõte saab vähemusosaluse. Nii et see on vägagi kontrolli all. Suurem probleem seisneb siin selles, et Euroopa Liit ei ole seni määratlenud reegleid. Euroopa sadamate vahel on konkurents hiina kaupade endale meelitamiseks. Sellest oli sunnitud osa võtma ka Hamburgi sadam. Me peaksime sellest õppima. Vaja on Euroopa Liidu reegleid reguleerimaks investeeringuid kriitilise tähtsusega taristusse. Selle valitsuse koalitsioonileppes seisab, et me soovime Euroopa Liidu Hiina poliitikat ja mitte ainult kahepoolset strateegiat. Ma arvan, et Saksamaa peab siin liidrirolli võtma, me peame oma partneritele näitama, et me oleme Hiinaga suheldes valmis võtma arvesse oma Euroopa Liidu partnerite huve. Liiga paljude aastate jooksul on meie Euroopa Liidu partneritele jäänud mulje, et Saksamaa ajab Hiinaga suheldes omi asju. See peab muutuma ja sellepärast soovime me kehtestada palju rohkem ühiseid reegleid, mis puudutab Hiina investeeringuid ja sellepärast tahame me sisse tuua ka meie partnerite vaateid. Hiina strateegia peab olema Euroopa Liidu strateegia.
Kui tõsiselt te Hiina ohte Saksamaal võtate? Kus on punased jooned? Kas Tiktok on näiteks Bundestagi liikmete telefonides lubatud?
Ma arvan, et see ei ole keelatud, aga mina ei kasuta seda ja seda ka julgeoleku kaalutlustel. Aga me oleme juba leppinud kokku ühtsetes Euroopa Liidu reeglites investeeringute kontrollis, vaatame, kuidas hakkab toimuma riigihangete seadus, mille Euroopa Parlament vastu võttis, ma arvan, et meil on Euroopa Liidus vaja ka seadust riiklike subsiidiumide kohta, et vältida Hiina riiklike ettevõtete Euroopa turu haaramist kasutades riigipoolseid ebaõiglaseid eeliseid. Euroopa Liit on õige tasand, et tagada võrdsed võimalused ja vältida Hiina ebaõiglast konkurentsi.
### Response:
Saksa sotsiaaldemokraat: sõja lõpetamise tingimused otsustab Ukraina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kümne aasta tagust aega 2020. aastaga võrrelnud uuringust selgus, et vähenenud on ka negatiivsed mõjud inimese tervisele ja enneaegsete surmade arv on kahanenud pea kolmandiku võrra. Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Mikk Toim ütles ERR-ile, et oma roll on õhukvaliteedi paranemises Euroopa Liidu regulatsioonidel, mis sellel perioodil kehtima hakkasid.
Siiski põhjustasid õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid välisõhus 2020. aastal kokku Eestis keskmiselt 1179 varajast surma. "See teeb kokku 14 179 kaotatud eluaastat aastas, mille sotsiaalmajanduslikud väliskulud ehk tervisemõju rahaline ekvivalent on 66 miljonit eurot aastas. Keskmiselt väheneb oodatav eluiga õhusaaste tõttu ligi 10 kuud," selgus uuringust.
Suurim oli oodatava eluea langus suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi ja Kohtla-Järve ning mõnevõrra kõrgem Ida-Virumaal.
Eri õhusaaste allikatest oli suurima negatiivse tervisemõjuga kohtküte (kütteallikas asub köetavas ruumis ehk ahjuküte), sellele järgnes liiklus heitgaaside ja teetolmuga. Suurim oli liiklussaaste negatiivne mõju Tallinnas, kus saaste tõttu vähenes oodatav eluiga keskmiselt poole aasta võrra.
Positiivse poole pealt selgus aga, et kui võrrelda õhusaaste tervisemõju 2020. aastal 2010. aastaga, siis on tervisemõju kaotatud eluaastatena vähenenud 29 protsenti ning 2030. aastaks on oodata vähemist veel kaheksa protsenti.
Eri sektorites - kohtküte, liiklus, tööstuslikud allikad - on tervisemõjude vähenemine olnud suhteliselt sarnane. "Transpordisektori puhul vajab eraldi väljatoomist, et kuigi heitgaasist tulenev tervisemõju on keskmisest enam vähenenud, on teetolmust tulenev mõju jäänud kümnendiga samaks ning selle vähenemist ei ole oodata ka 2030. aastaks," märgiti uuringus.
Heitgaaside vähenemise põhjusena toodi uuringus välja vähem saastavate autode kasutuselevõtt ja elektriautode osakaalu suurenemine aastaks 2030. "Ent kuna teetolm pärineb eeskätt rehvide ja teekatte kulumisest, siis ei saa järjest kasvavate liiklusvoogude tingimustes eeldata õhusaaste vähenemist ka elektriautodele üleminekul," kirjutati analüüsis. Elektriautod on ka tavaautodest raskemad, seega teetolmu osakaal võib koguni tõusta.
Peale kohtkütte ja liikluse on tervisemõjuga ka teised saasteallikad, sealhulgas tööstussaaste. Nende tervisemõju oli suurim Ida-Virumaal, kus see 2020. aastal moodustas pea viiendiku kogumõjust.
Kõige vähem roheala Tallinna kesklinnas
Õhusaaste negatiivset mõju aitavad vähendada rohealad. Ühelt poolt püüavad taimestiku lehed kinni saasteaineid, teiselt poolt annavad rohealad inimestele võimaluse viibida puhtama puhtama õhuga keskkonnas.
Ootuspäraselt oli Eestis roheindeks suurim maapiirkondades ning väikseim Tallinnas ja Tartus. Kõige väiksem on roheindeksi näitaja Tallinna kesklinna linnaosas, kus indeks on enam kui kaks korda väiksem maapiirkondadest ning üle poole väiksem kui Pirita linnaosas.
"Kui kõik inimesed Eestis elaksid niisama rohelistes piirkondades nagu nende asustusüksuse kõige rohelisemates piirkondades elavad elanikud, hoiaksime 2020. aastal andmetel (võttes aluseks 2019.–2021. aasta keskmise roheindeksi) sellega ära igal aastal 823,3 varajast surma, 9853,7 kaotatud eluaastat ning oodatav eluiga suureneks 0,59 aasta võrra," leidsid teadlased.
Kui võrrelda aastaid 2010 ja 2020, siis on sel perioodil suurenenud nii varajase
surma kui ka kaotatud eluaastate ärahoidmise potentsiaal. "Kui suurenemine võib tunduda positiivsena, siis tegelikult tähendab see seda, et erinevus keskmise elaniku ja kõige rohelisemates piirkondades elavate elanike vahel on suurenenud. Seda võiks tinglikult nimetada ka rohe-ebavõrdsuse suurenemiseks," märgiti uuringus.
Suurim on rohe-ebavõrdsus Tartu linnas, kus on väga rohelisi piirkondi, samas kui valdav enamus elanikest elab oluliselt vähem rohelistes piirkondades. | Eesti õhukvaliteet on läinud paremaks, ent rohe-ebavõrdsus suureneb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kümne aasta tagust aega 2020. aastaga võrrelnud uuringust selgus, et vähenenud on ka negatiivsed mõjud inimese tervisele ja enneaegsete surmade arv on kahanenud pea kolmandiku võrra. Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Mikk Toim ütles ERR-ile, et oma roll on õhukvaliteedi paranemises Euroopa Liidu regulatsioonidel, mis sellel perioodil kehtima hakkasid.
Siiski põhjustasid õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid välisõhus 2020. aastal kokku Eestis keskmiselt 1179 varajast surma. "See teeb kokku 14 179 kaotatud eluaastat aastas, mille sotsiaalmajanduslikud väliskulud ehk tervisemõju rahaline ekvivalent on 66 miljonit eurot aastas. Keskmiselt väheneb oodatav eluiga õhusaaste tõttu ligi 10 kuud," selgus uuringust.
Suurim oli oodatava eluea langus suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi ja Kohtla-Järve ning mõnevõrra kõrgem Ida-Virumaal.
Eri õhusaaste allikatest oli suurima negatiivse tervisemõjuga kohtküte (kütteallikas asub köetavas ruumis ehk ahjuküte), sellele järgnes liiklus heitgaaside ja teetolmuga. Suurim oli liiklussaaste negatiivne mõju Tallinnas, kus saaste tõttu vähenes oodatav eluiga keskmiselt poole aasta võrra.
Positiivse poole pealt selgus aga, et kui võrrelda õhusaaste tervisemõju 2020. aastal 2010. aastaga, siis on tervisemõju kaotatud eluaastatena vähenenud 29 protsenti ning 2030. aastaks on oodata vähemist veel kaheksa protsenti.
Eri sektorites - kohtküte, liiklus, tööstuslikud allikad - on tervisemõjude vähenemine olnud suhteliselt sarnane. "Transpordisektori puhul vajab eraldi väljatoomist, et kuigi heitgaasist tulenev tervisemõju on keskmisest enam vähenenud, on teetolmust tulenev mõju jäänud kümnendiga samaks ning selle vähenemist ei ole oodata ka 2030. aastaks," märgiti uuringus.
Heitgaaside vähenemise põhjusena toodi uuringus välja vähem saastavate autode kasutuselevõtt ja elektriautode osakaalu suurenemine aastaks 2030. "Ent kuna teetolm pärineb eeskätt rehvide ja teekatte kulumisest, siis ei saa järjest kasvavate liiklusvoogude tingimustes eeldata õhusaaste vähenemist ka elektriautodele üleminekul," kirjutati analüüsis. Elektriautod on ka tavaautodest raskemad, seega teetolmu osakaal võib koguni tõusta.
Peale kohtkütte ja liikluse on tervisemõjuga ka teised saasteallikad, sealhulgas tööstussaaste. Nende tervisemõju oli suurim Ida-Virumaal, kus see 2020. aastal moodustas pea viiendiku kogumõjust.
Kõige vähem roheala Tallinna kesklinnas
Õhusaaste negatiivset mõju aitavad vähendada rohealad. Ühelt poolt püüavad taimestiku lehed kinni saasteaineid, teiselt poolt annavad rohealad inimestele võimaluse viibida puhtama puhtama õhuga keskkonnas.
Ootuspäraselt oli Eestis roheindeks suurim maapiirkondades ning väikseim Tallinnas ja Tartus. Kõige väiksem on roheindeksi näitaja Tallinna kesklinna linnaosas, kus indeks on enam kui kaks korda väiksem maapiirkondadest ning üle poole väiksem kui Pirita linnaosas.
"Kui kõik inimesed Eestis elaksid niisama rohelistes piirkondades nagu nende asustusüksuse kõige rohelisemates piirkondades elavad elanikud, hoiaksime 2020. aastal andmetel (võttes aluseks 2019.–2021. aasta keskmise roheindeksi) sellega ära igal aastal 823,3 varajast surma, 9853,7 kaotatud eluaastat ning oodatav eluiga suureneks 0,59 aasta võrra," leidsid teadlased.
Kui võrrelda aastaid 2010 ja 2020, siis on sel perioodil suurenenud nii varajase
surma kui ka kaotatud eluaastate ärahoidmise potentsiaal. "Kui suurenemine võib tunduda positiivsena, siis tegelikult tähendab see seda, et erinevus keskmise elaniku ja kõige rohelisemates piirkondades elavate elanike vahel on suurenenud. Seda võiks tinglikult nimetada ka rohe-ebavõrdsuse suurenemiseks," märgiti uuringus.
Suurim on rohe-ebavõrdsus Tartu linnas, kus on väga rohelisi piirkondi, samas kui valdav enamus elanikest elab oluliselt vähem rohelistes piirkondades.
### Response:
Eesti õhukvaliteet on läinud paremaks, ent rohe-ebavõrdsus suureneb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Laulu kirjutamise ajal oli mu elus nii palju huvitavaid hetki ja olukordi," rääkis Cecilia ning lisas, et tavaliselt haarab ta laulukirjutajana kinni hetkel kõige domineerivamast tundest. "Selles laulus on koos kõik erinevad eufooriad, mis mind selle kirjutamise perioodil tabasid,'' lisas ta.
Tantsumuusikaprojekti Hømi taga seisab Alvar Antson, kes on varasemalt tuntust kogunud laulukirjutaja ja produtsendina. Muusikamaailmas on Antson tegutsenud juba kaheksa aastat ning selle aja vältel on ta teinud koostööd paljude artistidega, nagu Tuuli Rand, Reket, An-Marlen, Inga, Kéa jt. Tema produtseeritud laulud kõlanud korduvalt ka Eesti Laulul.
Cecilia (Cecilia-Martina Mägi) on laulja ja laulukirjutaja. Tuntust kogust Cecilia 2018. aasta superstaarisaates, kus ta pääses 20 parima hulka. Sel aastal avaldas Cecilia oma esimesed eestikeelsed singlid ,,Roosad prillid'' ja "Kus sa?'' (koostöös Steven Ilvesega).
"Videot tehes tahtsime elulisele teemale huumoriga läheneda,'' kommenteeris Antson enda värsket muusikavideot.
Singli "Sõltuvuses" valmimisele aitas kaasa produtsent ja heliinsener Sander Sadam. | Tantsumuusika produtsent Hømi ja laulja Cecilia avaldasid uue ühise singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Laulu kirjutamise ajal oli mu elus nii palju huvitavaid hetki ja olukordi," rääkis Cecilia ning lisas, et tavaliselt haarab ta laulukirjutajana kinni hetkel kõige domineerivamast tundest. "Selles laulus on koos kõik erinevad eufooriad, mis mind selle kirjutamise perioodil tabasid,'' lisas ta.
Tantsumuusikaprojekti Hømi taga seisab Alvar Antson, kes on varasemalt tuntust kogunud laulukirjutaja ja produtsendina. Muusikamaailmas on Antson tegutsenud juba kaheksa aastat ning selle aja vältel on ta teinud koostööd paljude artistidega, nagu Tuuli Rand, Reket, An-Marlen, Inga, Kéa jt. Tema produtseeritud laulud kõlanud korduvalt ka Eesti Laulul.
Cecilia (Cecilia-Martina Mägi) on laulja ja laulukirjutaja. Tuntust kogust Cecilia 2018. aasta superstaarisaates, kus ta pääses 20 parima hulka. Sel aastal avaldas Cecilia oma esimesed eestikeelsed singlid ,,Roosad prillid'' ja "Kus sa?'' (koostöös Steven Ilvesega).
"Videot tehes tahtsime elulisele teemale huumoriga läheneda,'' kommenteeris Antson enda värsket muusikavideot.
Singli "Sõltuvuses" valmimisele aitas kaasa produtsent ja heliinsener Sander Sadam.
### Response:
Tantsumuusika produtsent Hømi ja laulja Cecilia avaldasid uue ühise singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PETITE PEN auhinna asutas Kataloonia kirjanike liit PEN Català. Preemia saajad kuulutati välja 12. laste ja noorte kunstide ja kirjanduse festivalil FLIC (Festival de literatura i arts infantil i juvenil).
Kataloonia kirjanike liit PEN Català tegeleb kirjanduse edendamisega ning seisab Euroopa projekti "Ole osaline. Kasva koos kunstiga" ("Be (P)Art. Grow With Arts") raames sõnavabaduse kaitsmise eest. Preemia eesmärk on tunnustada Euroopa asutuse, organisatsiooni või algatuse panust vabama ja mitmekesisema laste- ning noortekirjanduse loomisesse.
Žüriil hinnangul pakub "Miniraamatud lastele Balti autoritelt" noorele lugejale kättesaadavat lugemise edendamise programmi, mis soodustab inimõiguste ja mitmekesisuse teemadel kaasa mõtlemist. Samuti tõstab projekt teadlikkust Baltikumi lastekirjandusest ning edendab selle loojate vahelist koostööd, näidates nende loomingut nii Balti riikides kui mujal maailmas.
Preemia saajad valis välja žürii, keda juhtis Gemma Rodriguez. Lisaks projektile "Miniraamatud lastele Balti autoritelt" tunnustati auhinnaga Ungari ühingut Labrisz Leszbikus Egyesület. Preemia on rahaline ja selle väärtus on 2000 eurot.
Projekti Eesti koordinaator ja lastekirjanduse keskuse välissuhete juht Ulla Saar leidis, et peaauhind on projekti jaoks väga suur tunnustus, mis teeb projekti meeskonna väga õnnelikuks. "Teeb rõõmu, et nii meie Balti autoreid kui ka teemakäsitlust on märgatud ja hinnatud."
Miniraamatud saavad 2023. aasta alguseks tõlgitud juba 15 keelde, need on vabavara ja seetõttu jõuavad meie autorite tööd paljude maailma lasteni. Ka nendeni, kellel pole võib-olla võimalik tavapäraselt raamatuid osta. "Miniraamatud on formaadilt miniatuursed, kuid sisult suured," lisas Saar.
Projekt "Miniraamatud lastele Balti autoritelt" (Tiny Books from Baltic Authors) sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Leedu Kooliarenduskeskuse lugemisprogrammi "Lastemaailm" (Centre for School Improvement) ja Läti Noortekirjanduse Nõukogu (IBBY Latvia) koostöös ning seda toetas Balti Kultuurifond.
Projekti eesmärk oli luua kirjandust, mis räägiks lastele inimõiguste ja mitmekesisusega seotud olulistest teemadest. Eesti, Läti ja Leedu kirjanikud ning illustraatorid lõid selle raames pisikesed voldikraamatud, mille teema on seotud võrdse kohtlemise, kultuurilise mitmekesisuse, puuete, vanuselise diskrimineerimise, soorollide või sõnavabadusega. Lisaks raamatutele töötati välja neid saatvad põhjalikud lisamaterjalid, mis aitavad lastega tegelevatel spetsialistidel kõneleda koolitundides inimõiguste ja mitmekesisusega seotud teemadest. | Balti autorite loodud miniraamatud pälvisid rahvusvahelise tunnustuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PETITE PEN auhinna asutas Kataloonia kirjanike liit PEN Català. Preemia saajad kuulutati välja 12. laste ja noorte kunstide ja kirjanduse festivalil FLIC (Festival de literatura i arts infantil i juvenil).
Kataloonia kirjanike liit PEN Català tegeleb kirjanduse edendamisega ning seisab Euroopa projekti "Ole osaline. Kasva koos kunstiga" ("Be (P)Art. Grow With Arts") raames sõnavabaduse kaitsmise eest. Preemia eesmärk on tunnustada Euroopa asutuse, organisatsiooni või algatuse panust vabama ja mitmekesisema laste- ning noortekirjanduse loomisesse.
Žüriil hinnangul pakub "Miniraamatud lastele Balti autoritelt" noorele lugejale kättesaadavat lugemise edendamise programmi, mis soodustab inimõiguste ja mitmekesisuse teemadel kaasa mõtlemist. Samuti tõstab projekt teadlikkust Baltikumi lastekirjandusest ning edendab selle loojate vahelist koostööd, näidates nende loomingut nii Balti riikides kui mujal maailmas.
Preemia saajad valis välja žürii, keda juhtis Gemma Rodriguez. Lisaks projektile "Miniraamatud lastele Balti autoritelt" tunnustati auhinnaga Ungari ühingut Labrisz Leszbikus Egyesület. Preemia on rahaline ja selle väärtus on 2000 eurot.
Projekti Eesti koordinaator ja lastekirjanduse keskuse välissuhete juht Ulla Saar leidis, et peaauhind on projekti jaoks väga suur tunnustus, mis teeb projekti meeskonna väga õnnelikuks. "Teeb rõõmu, et nii meie Balti autoreid kui ka teemakäsitlust on märgatud ja hinnatud."
Miniraamatud saavad 2023. aasta alguseks tõlgitud juba 15 keelde, need on vabavara ja seetõttu jõuavad meie autorite tööd paljude maailma lasteni. Ka nendeni, kellel pole võib-olla võimalik tavapäraselt raamatuid osta. "Miniraamatud on formaadilt miniatuursed, kuid sisult suured," lisas Saar.
Projekt "Miniraamatud lastele Balti autoritelt" (Tiny Books from Baltic Authors) sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Leedu Kooliarenduskeskuse lugemisprogrammi "Lastemaailm" (Centre for School Improvement) ja Läti Noortekirjanduse Nõukogu (IBBY Latvia) koostöös ning seda toetas Balti Kultuurifond.
Projekti eesmärk oli luua kirjandust, mis räägiks lastele inimõiguste ja mitmekesisusega seotud olulistest teemadest. Eesti, Läti ja Leedu kirjanikud ning illustraatorid lõid selle raames pisikesed voldikraamatud, mille teema on seotud võrdse kohtlemise, kultuurilise mitmekesisuse, puuete, vanuselise diskrimineerimise, soorollide või sõnavabadusega. Lisaks raamatutele töötati välja neid saatvad põhjalikud lisamaterjalid, mis aitavad lastega tegelevatel spetsialistidel kõneleda koolitundides inimõiguste ja mitmekesisusega seotud teemadest.
### Response:
Balti autorite loodud miniraamatud pälvisid rahvusvahelise tunnustuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taastuvenergia toetuste rahastamiseks elektri lõpptarbijatelt kogutav taastuvenergia tasu on 2023. aastal 1,24 senti kilovatt-tunni kohta ilma käibemaksuta, teatas Elering.
Järgmise aasta taastuvenergia tasu mõjutab kõige enam asjaolu, et elektritarbimise eeldatav maht väheneb 5,2 protsenti. Kuigi makstavate toetuste maht väheneb, siis juba 2022. aastal alanud tarbimise vähenemisest tulenevalt suureneb summa, mis tuleb toetuste rahastamiseks igalt tarbitud kilovatt-tunnilt koguda, põhjendas ettevõtte maksutõusu.
Taastuvenergia tasu arvutamisel on arvesse võetud asjaolu, et tulenevalt elektritarbimise vähenemisest on selle aasta oktoobri lõpu seisuga taastuvenergia tasu laekunud kolme miljoni euro võrra vähem, kui on kulunud raha toetusteks. See summa tuleb katta järgmisel aastal kogutavate tasudega.
Järgmisel aastal kulub Eleringi prognoosi järgi taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale toetuste maksmiseks 87 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusteks kolm miljonit eurot. Prognoosi järgi toodavad toetust saavad taastuvenergia tootjad 2023. aastal elektrit 1613 gigavatt-tundi ja tõhusa koostootmise režiimil elektri tootjad 100 gigavatt-tundi.
Kõige suurema osa toetustest, üle 32 miljoni euro, saavad eelduslikult päikeseelektri tootjad. Biomassi kasutavad elektrijaamad saavad toetusena üle 30 miljoni ning tuulejaamad ligi 24 miljonit eurot. Biogaasijaamad ja hüdrojaamad saavad prognoositavalt toetusi kokku alla miljoni euro.
Toetust saava taastuvelektri toodangu mahtu mõjutab toetusperioodi lõppemine ühel suuremal elektri ja soojuse koostootmisjaamal ning ühel keskmise suurusega tuulepargil.
Taastuvenergia tasu on taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia toetuste rahastamise kulu. Taastuvenergia tasu arvutajaks on Elering, kes koostab ja avaldab 1. detsembriks oma veebilehel võrguettevõtjate, otseliini valdajate, taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootjate ning Eleringi elektrivõrguga ühendatud tarbijate esitatud prognoosidel põhineva hinnangu.
Riik on maksnud taastuvenergia tootjatele alates 2010. aastast kuni 2021. aasta lõpuni ligi 900 miljonit eurot taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi. Eelmisel aastal maksti neid toetusi kokku ligi 95,5 miljonit eurot. | Taastuvenergia tasu tõuseb järgmisel aastal 10 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taastuvenergia toetuste rahastamiseks elektri lõpptarbijatelt kogutav taastuvenergia tasu on 2023. aastal 1,24 senti kilovatt-tunni kohta ilma käibemaksuta, teatas Elering.
Järgmise aasta taastuvenergia tasu mõjutab kõige enam asjaolu, et elektritarbimise eeldatav maht väheneb 5,2 protsenti. Kuigi makstavate toetuste maht väheneb, siis juba 2022. aastal alanud tarbimise vähenemisest tulenevalt suureneb summa, mis tuleb toetuste rahastamiseks igalt tarbitud kilovatt-tunnilt koguda, põhjendas ettevõtte maksutõusu.
Taastuvenergia tasu arvutamisel on arvesse võetud asjaolu, et tulenevalt elektritarbimise vähenemisest on selle aasta oktoobri lõpu seisuga taastuvenergia tasu laekunud kolme miljoni euro võrra vähem, kui on kulunud raha toetusteks. See summa tuleb katta järgmisel aastal kogutavate tasudega.
Järgmisel aastal kulub Eleringi prognoosi järgi taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale toetuste maksmiseks 87 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusteks kolm miljonit eurot. Prognoosi järgi toodavad toetust saavad taastuvenergia tootjad 2023. aastal elektrit 1613 gigavatt-tundi ja tõhusa koostootmise režiimil elektri tootjad 100 gigavatt-tundi.
Kõige suurema osa toetustest, üle 32 miljoni euro, saavad eelduslikult päikeseelektri tootjad. Biomassi kasutavad elektrijaamad saavad toetusena üle 30 miljoni ning tuulejaamad ligi 24 miljonit eurot. Biogaasijaamad ja hüdrojaamad saavad prognoositavalt toetusi kokku alla miljoni euro.
Toetust saava taastuvelektri toodangu mahtu mõjutab toetusperioodi lõppemine ühel suuremal elektri ja soojuse koostootmisjaamal ning ühel keskmise suurusega tuulepargil.
Taastuvenergia tasu on taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia toetuste rahastamise kulu. Taastuvenergia tasu arvutajaks on Elering, kes koostab ja avaldab 1. detsembriks oma veebilehel võrguettevõtjate, otseliini valdajate, taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootjate ning Eleringi elektrivõrguga ühendatud tarbijate esitatud prognoosidel põhineva hinnangu.
Riik on maksnud taastuvenergia tootjatele alates 2010. aastast kuni 2021. aasta lõpuni ligi 900 miljonit eurot taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi. Eelmisel aastal maksti neid toetusi kokku ligi 95,5 miljonit eurot.
### Response:
Taastuvenergia tasu tõuseb järgmisel aastal 10 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sanktsioonid mõjutavad Peterburis asuva kiirabifirma Coris tegevust. Kallimaks on läinud seadmed, autod, puudus on varuosadest. Mõned firma töötajad mobiliseeriti sõjaväkke, vahendas Yle.
"Me jätkame oma tööd. Keskpikas perspektiivis, kui olukord ei muutu, läheb kõik veelgi keerulisemaks," ütles Corise juht.
"Meil on autosid, mis vajavad varuosi. Müüjad pole suutnud tähtaegadest kinni pidada. Kulusid on nüüd rohkem ja tulusid vähem. Me ei saa teenuste hinda tõsta, turusituatsioon ei võimalda seda teha," lisas Corise juht.
Venemaa majandus peaks sel aastal kahanema umbes viis protsenti. Langus peaks jätkuma ka järgmisel aastal.
"Sanktsioonidel on tõsine mõju. Kuid see ei vii selleni, et kõik variseb kokku," ütles Moskvas tegutsev majandusteadlane Nikolai Kulbaka.
Sanktsioonide tõttu kasvavad Venemaa tootmiskulud ja inimestel jääb kätte vähem raha. Venemaa ettevõtted ja inimesed on aga kriisidega harjunud. Kulbaka sõnul mõjutab praegune kriis riiki veel pikka aega.
"Majandus jätkab langemist, kuid oma suuruse tõttu toimub see aeglaselt. Suur laev upub aeglaselt," ütles Kulbaka.
"Venemaa majandus moodustab maailma majandusest 2-2,5 protsenti, varsti on see vaid 1,5 protsenti," lisas Kulbaka
Kulbaka sõnul on Venemaa keskklassil praegu kaks võimalust, kas riigist lahkuda või jääda vaeseks. Seetõttu suureneb riigis varanduslik ebavõrdsus veelgi. | Moskva-vastased sanktsioonid töötavad ja räsivad aeglaselt Vene majandust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sanktsioonid mõjutavad Peterburis asuva kiirabifirma Coris tegevust. Kallimaks on läinud seadmed, autod, puudus on varuosadest. Mõned firma töötajad mobiliseeriti sõjaväkke, vahendas Yle.
"Me jätkame oma tööd. Keskpikas perspektiivis, kui olukord ei muutu, läheb kõik veelgi keerulisemaks," ütles Corise juht.
"Meil on autosid, mis vajavad varuosi. Müüjad pole suutnud tähtaegadest kinni pidada. Kulusid on nüüd rohkem ja tulusid vähem. Me ei saa teenuste hinda tõsta, turusituatsioon ei võimalda seda teha," lisas Corise juht.
Venemaa majandus peaks sel aastal kahanema umbes viis protsenti. Langus peaks jätkuma ka järgmisel aastal.
"Sanktsioonidel on tõsine mõju. Kuid see ei vii selleni, et kõik variseb kokku," ütles Moskvas tegutsev majandusteadlane Nikolai Kulbaka.
Sanktsioonide tõttu kasvavad Venemaa tootmiskulud ja inimestel jääb kätte vähem raha. Venemaa ettevõtted ja inimesed on aga kriisidega harjunud. Kulbaka sõnul mõjutab praegune kriis riiki veel pikka aega.
"Majandus jätkab langemist, kuid oma suuruse tõttu toimub see aeglaselt. Suur laev upub aeglaselt," ütles Kulbaka.
"Venemaa majandus moodustab maailma majandusest 2-2,5 protsenti, varsti on see vaid 1,5 protsenti," lisas Kulbaka
Kulbaka sõnul on Venemaa keskklassil praegu kaks võimalust, kas riigist lahkuda või jääda vaeseks. Seetõttu suureneb riigis varanduslik ebavõrdsus veelgi.
### Response:
Moskva-vastased sanktsioonid töötavad ja räsivad aeglaselt Vene majandust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmel korral Euroopa meistriks tulnud ja MK-sarjas kahel korral pjedestaalile jõudnud 34-aastasele Rastorgujevsile määrati eelmisel aastal 18-kuuline võistluskeeld. Kolmel korral dopinguküttidele kättesaamatuks jäänud lätlase puhul ei konstateeritud küll dopingu tarvitamist, ent hooletu käitumine jättis ta eemale olümpiamängudest.
Esimese pausijärgse võistluse tegi ta septembri lõpus Otepääl Balti meistrivõistlustel ja plaanis MK-sarja naasta Kontiolahtis. "Esimene MK-start peab veel ootama," kirjutas Rastorgujevs sotsiaalmeedias. "Olin juba stardinimekirja kantud, mul oli stardinumber 12, aga siis teatas IBU (rahvusvaheline laskesuusaliit – toim), et reeglite järgi ei saa ma startida – mul pole kvalifikatsioonipunkte."
"Suvel küsisime IBU-lt, kas kõik on korras ja kas saan esimesel MK-etapil startida, ka Läti laskesuusaliit võttis IBU-ga ühendust ja neile kinnitati, et võin Kontiolahtis võistelda. Ja siis viimasel minutil sain teada, et ma siiski ei tohi võistelda," jätkas Rastorgujevs. "Enne tuleb IBU karikasarjas võistelda ja punkte koguda. Kui oleksin seda teadnud, oleksin läinud Rootsi Idresse võistlema ja paari päeva pärast saanud juba Kontiolahtisse naasta. Aga IBU otsustas hooaja alguse viimase minutini, enne kui mulle see info anti. Aga pole midagi teha, võitleme edasi! Aitäh kõikidele, kes on mulle pöidlaid hoidnud!"
Ka Läti alaliidu (LBF) president oli IBU käitumises pettunud. "Kui IBU on meile kinnitanud, et sportlane tohib võistelda, pole meil põhjust nende sõnades kahelda ja muid võimalusi otsida," ütles LBF-i president Kaspars Saknins portaalile Sportacentrs.com.
"Olime eelnevalt IBU käest selle kohta küsinud ja saime vastuse, et kõik on hästi. Rastorgujevs lisati esimeseks MK-etapiks koondisesse, talle loositi ka stardinumber, kõik tundus korras olevat," jätkas Saknins. "Aga kui tema stardinumber sisestati IBU süsteemi, andis see veateate. Ta ei olnud kinnitatud, sest ta on liiga kaua eemal olnud. Võib öelda, et inimlikult oli IBU valmis Andrejst starti laskma, aga arvutisüsteem ei lubanud. Aga IBU ju ise kontrollib seda süsteemi…"
Saknins ütles, et sai IBU-lt ka vabanduse ja nad tunnistasid, et tegid vea. Rastorgujevs aga asus Kontiolahtist teele Idre poole, et MK-sarjas võistlemiseks vajalik norm ära täita. Rastorgujevsil on Idres võimalik võistelda laupäeval 20 km tavadistantsil ja pühapäeval sprindis. "IBU oli valmis enda eksimuse heastamiseks meid logistikaga aitama. Nad aitasid tal lennujaama jõuda, lisasid ta Idre sportlaste nimekirja ja teda abistatakse ka kohapeal, et ta saaks teha korraliku võistluse ja MK-sarja teisel etapil juba stardis olla," selgitas Saknins.
Saknins ütles, et kui sportlasele ja alaliidule oleks IBU-st kohe õiget infot antud, oleks Rastorgujevs Kontiolahti asemel kohe Idresse IBU karikaetapile läinud. Samas nentis Saknins, et neil oli ka ebaõnne. "Halbade juhuste kokkulangemine – esimene IBU karikaetapp pidi olema Norras Beitostölenis ja Andrejs plaanis seal võistelda, ta oleks saanud vahalikud punktid seal koguda. Aga kahjuks jäi see etapp ära," rääkis Saknins. "Tema algne plaan oli seal lihtsalt võistlusvormi testida, MK-sarjaks kerge soojendus teha. Sest sellel ajal oli meile kinnitatud, et tal pole kvalifitseerumisega mingit probleemi."
Järgmine MK-etapp algab Austrias Hochfilzenis 8. detsembril, mehed teevad seal esimese stardi päev hiljem, kui kavas on 10 km sprint. | Läti laskesuusatähte ei lubatud Kontiolahtis viimasel minutil starti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmel korral Euroopa meistriks tulnud ja MK-sarjas kahel korral pjedestaalile jõudnud 34-aastasele Rastorgujevsile määrati eelmisel aastal 18-kuuline võistluskeeld. Kolmel korral dopinguküttidele kättesaamatuks jäänud lätlase puhul ei konstateeritud küll dopingu tarvitamist, ent hooletu käitumine jättis ta eemale olümpiamängudest.
Esimese pausijärgse võistluse tegi ta septembri lõpus Otepääl Balti meistrivõistlustel ja plaanis MK-sarja naasta Kontiolahtis. "Esimene MK-start peab veel ootama," kirjutas Rastorgujevs sotsiaalmeedias. "Olin juba stardinimekirja kantud, mul oli stardinumber 12, aga siis teatas IBU (rahvusvaheline laskesuusaliit – toim), et reeglite järgi ei saa ma startida – mul pole kvalifikatsioonipunkte."
"Suvel küsisime IBU-lt, kas kõik on korras ja kas saan esimesel MK-etapil startida, ka Läti laskesuusaliit võttis IBU-ga ühendust ja neile kinnitati, et võin Kontiolahtis võistelda. Ja siis viimasel minutil sain teada, et ma siiski ei tohi võistelda," jätkas Rastorgujevs. "Enne tuleb IBU karikasarjas võistelda ja punkte koguda. Kui oleksin seda teadnud, oleksin läinud Rootsi Idresse võistlema ja paari päeva pärast saanud juba Kontiolahtisse naasta. Aga IBU otsustas hooaja alguse viimase minutini, enne kui mulle see info anti. Aga pole midagi teha, võitleme edasi! Aitäh kõikidele, kes on mulle pöidlaid hoidnud!"
Ka Läti alaliidu (LBF) president oli IBU käitumises pettunud. "Kui IBU on meile kinnitanud, et sportlane tohib võistelda, pole meil põhjust nende sõnades kahelda ja muid võimalusi otsida," ütles LBF-i president Kaspars Saknins portaalile Sportacentrs.com.
"Olime eelnevalt IBU käest selle kohta küsinud ja saime vastuse, et kõik on hästi. Rastorgujevs lisati esimeseks MK-etapiks koondisesse, talle loositi ka stardinumber, kõik tundus korras olevat," jätkas Saknins. "Aga kui tema stardinumber sisestati IBU süsteemi, andis see veateate. Ta ei olnud kinnitatud, sest ta on liiga kaua eemal olnud. Võib öelda, et inimlikult oli IBU valmis Andrejst starti laskma, aga arvutisüsteem ei lubanud. Aga IBU ju ise kontrollib seda süsteemi…"
Saknins ütles, et sai IBU-lt ka vabanduse ja nad tunnistasid, et tegid vea. Rastorgujevs aga asus Kontiolahtist teele Idre poole, et MK-sarjas võistlemiseks vajalik norm ära täita. Rastorgujevsil on Idres võimalik võistelda laupäeval 20 km tavadistantsil ja pühapäeval sprindis. "IBU oli valmis enda eksimuse heastamiseks meid logistikaga aitama. Nad aitasid tal lennujaama jõuda, lisasid ta Idre sportlaste nimekirja ja teda abistatakse ka kohapeal, et ta saaks teha korraliku võistluse ja MK-sarja teisel etapil juba stardis olla," selgitas Saknins.
Saknins ütles, et kui sportlasele ja alaliidule oleks IBU-st kohe õiget infot antud, oleks Rastorgujevs Kontiolahti asemel kohe Idresse IBU karikaetapile läinud. Samas nentis Saknins, et neil oli ka ebaõnne. "Halbade juhuste kokkulangemine – esimene IBU karikaetapp pidi olema Norras Beitostölenis ja Andrejs plaanis seal võistelda, ta oleks saanud vahalikud punktid seal koguda. Aga kahjuks jäi see etapp ära," rääkis Saknins. "Tema algne plaan oli seal lihtsalt võistlusvormi testida, MK-sarjaks kerge soojendus teha. Sest sellel ajal oli meile kinnitatud, et tal pole kvalifitseerumisega mingit probleemi."
Järgmine MK-etapp algab Austrias Hochfilzenis 8. detsembril, mehed teevad seal esimese stardi päev hiljem, kui kavas on 10 km sprint.
### Response:
Läti laskesuusatähte ei lubatud Kontiolahtis viimasel minutil starti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liit kuulutas Venemaa terrorismi toetavaks riigiks. Kas Saksamaa parlament peaks tegema samasuguse avalduse?
Me näeme praegu kindlasti Venemaa terrorit tsiviilelanike vastu, aga see ei ole midagi uut. Me oleme seda näinud läbi terve sõja. Venemaa terroriseerib Ukrainat, Venemaa kasutab terrorit relvana, et Ukrainat nõrgestada ja sihtida otse tsiviilelanikke. Me näeme selgelt terroristlikku taktika kasutamist Ukrainas.
Kas Bundestag peaks taolise avalduse tegema?
Ma ei ole kindel sellistes deklaratsioonides, aga me võime kindlasti öelda, et Venemaa kasutab terroristlikke meetodeid, nad on terroristid ja kriminaalid. Seda olen ma juba varem öelnud ja need nimetused on olnud kasutusel ka meie roheliste partei avaldustes.
Rääkides Saksamaa abist Ukrainale, siis oleme me näinud palju kõhklusi. Praegu on see abi kasvanud märkimisväärseks ehk sõjaline abi ulatub juba 1,5 miljardi euroni. Samas ei näe me endiselt Leopard tanke Ukrainasse minemas ja veel mõningast relvastust. Kas nad peaksid sinna minema?
Viimastel kuudel on Saksamaa relvaabi mõttes teinud üsna palju. Mõned asjad, mida me oleme otsustanud saata, näiteks õhukaitse ja Iris-T süsteem, on tõeliselt olulised ja me peame õhukaitses rohkem tegema. Me peame tegema rohkem võimaldamaks Ukrainal oma territooriumi vabastada. Vabastamine tähendab edasi liikumist maal. Vaja on soomukeid ja tanke ja muud sellist. Me peame andma Ukrainale selliseid relvi, sest ainus viis Venemaa sõjakuritegude lõpetamiseks Ukrainas on alade vabastamine. Ja ainus viis tagada rahu Euroopas on teha selgeks, et ei ole võimalik midagi võita võõrastesse riikidesse tungides. Me peame Venemaa Ukrainas peatama. See tähendab Ukrainale kõige andmist, mida neil selleks vaja on.
Kuidas te end selles koalitsioonis tunnete? Näib et roheliste partei soovib pikemate sammudega edasi liikuda ja sotsiaaldemokraadid mitte niivõrd?
Ilmselgelt oleme me selles küsimuses eriarvamusel koalitsioonis. Sellegipoolest on mul hea meel, et me oleme suutnud anda tõeliselt vajalikku sõjalist abi. Mina arvan, et Saksamaa peaks ka siin võtma eestvedaja rolli. Me peaksime eest vedama Ukraina eurointegratsiooni, aga me peaksime tegema rohkem ka relvade küsimuses. Mõne nädala eest tegin ma üleskutse koos kolleegidega roheliste ja liberaalide fraktsioonist, ja see on avatud ka sotsiaaldemokraatidele, suurendada sõjalist abi ja anda seda kvaliteedis, mis vastaks Ukraina vajadustele.
Nii et tankid on teie nimekirjas?
Jaa, kindlasti, need on roheliste nimekirjas ja minu nimekirjas eriti. See kordus kõigis vestlustes Ukrainas, kui ma seal juulis käisin. Me rääkisime peamiselt eurointegratsioonist, korruptsioonivastasest võitlusest ja vabast ajakirjandusest ja muust sellisest. See kõik on väga tähtis, aga igas vestluses kordus mõte, et selleks et Ukraina saaks neid samme Euroopa Liidu suunas astuda on vaja suveräänset ja vaba Ukrainat. See tähendab vabanemist Venemaa invasioonist. Nii et me peame tagama Ukrainale asju, mida neil selleks vaja on.
Kuidas see sõda teie arvates lõppema peaks?
Venemaa lahkumisega Ukrainast ja Ukraina täieliku territoriaalse terviklikkuse taastamisega.
Saksamaa on olnud äärmiselt sõltuv Venemaa energiast. Nüüd kardetakse Saksamaal, et Hiinast võib saada uus sõltuvus. Roheline partei on olnud vastu näiteks osaluse müügile Hamburgi sadamas. Miks te peate seda ohtlikuks?
Me näeme, mis juhtub, kui sõltutakse diktatuurirežiimidest. Näha on, et nad kasutavad kõiki sõltuvusi relvana, kui see on nende huvides. Me oleme teinud Saksamaa poliitikas minevikus kohtutavaid vigu Venemaa suhtes. Ja kui ma ütlen, et meie, siis ma pean silmas Saksamaad. Meie roheliste parteis oleme alati hoiatanud, et Nord Stream on halb mõte geopoliitiliselt ja energiapoliitikas. Me ei tohi Hiina suhtes samu vigu korrata. See on keeruline teema. Globaliseerunud maailmas peame me mõnedel teemadel Hiinaga koostööd tegema, aga me ei tohi end taas diktatuurirežiimidest sõltuvusse seada. Me näeme, et Hiina kasutab seda ära, me nägime, et Hiina kasutas seda Leedus ja teistes riikides samuti. Me peame lõpetama sõltuvuse neist riikidest, eriti kõiges, mis puudutab kriitilise tähtsusega taristut. Transporditaristu on üks selline.
Energiakriisist rääkides, siis tuled Berliinis põlevad, ettevõtted töötavad, gaasihoidlad on 100 protsenti täis. Näib, et kriisi ja muresid ei ole või ma eksin?
See on küsimus, millega see valitsus on väga palju tööd teinud viimastel kuudel. Me olime äärmiselt sõltuvad, kui me valitsusse asusime. Meie energiaminister Robert Habeck on veetnud tunde ja öid sellega tegeldes ja kogu ministeerium on tohutult pingutanud, et suurendada meie sõltumatust Venemaast ja vabastada meid Venemaa ohtudest ja energiasõjast. Sellel raskel tööl on olnud tulemusi.
Aga me peame edasi liikuma, et oma majandust kindlustada ja anda inimestele ka sotsiaalne turvatunne. Tõusvad hinnad on probleemiks ka haavatavamatele inimestele Saksamaal. Selleks, et olla Ukrainaga solidaarne ja seista vastu Venemaale, peab olema Saksamaal tagatud sotsiaalne turvalisus ja toimiv majandus. Me tegutseme selle nimel.
Euroopas on mitmed riigid rahulolematud sellega, et Saksamaa toetab oma ettevõtteid ja inimesi nii heldelt, et teiste riikide ettevõtted jäävad konkurentsist kõrvale. Kas selles küsimuses peaks olema Euroopa lahendus?
Jaa, see on tähtis. Euroopa solidaarsus on oluline, Euroopa on lahendus vastasseisus diktatuurirežiimidega. Aga ma pean siiski väga-väga oluliseks tagada Saksamaa toetus Ukrainale ka majanduse ja sotsiaalse stabiilsuse kaudu.
Bundestagis arutatakse seadust, mis keelaks sõjakuritegude ja genotsiidi õigustamise. Mida see tähendab? Kas Venemaad toetavaid meeleavaldusi enam Brandenburgi värava juures korraldada ei tohi?
Demokraatias on sõnavabadus oluline. On samuti endiselt täiesti seaduslik Venemaad toetada, aga ei ole lubatud mingil kujul toetada sõjakuritegusid. Samas oleme meie demokraatlike riikidena Vene propaganda sihikul, millega Venemaa püüab meid destabiliseerida. See ei ole ainult Saksamaa probleem, vaid kõikjal demokraatlikes riikides. Ma olen ka Saksamaa delegatsiooni juht OSCE juures ja suvel Birminghami kohtumisel toodi välja, et kõikides Euroopa demokraatlikes riikides ründab Venemaa propagandaga ja organiseeritud kampaaniatega, et riike destabiliseerida. Me näeme seda ka Saksamaal. Peavad olema vajalikud vahendid, et jääda tugevaks ja kaitsta demokraatiat selliste rünnakute eest. | Saksa roheliste saadik: Saksamaa panus Ukrainale peaks olema veel suurem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liit kuulutas Venemaa terrorismi toetavaks riigiks. Kas Saksamaa parlament peaks tegema samasuguse avalduse?
Me näeme praegu kindlasti Venemaa terrorit tsiviilelanike vastu, aga see ei ole midagi uut. Me oleme seda näinud läbi terve sõja. Venemaa terroriseerib Ukrainat, Venemaa kasutab terrorit relvana, et Ukrainat nõrgestada ja sihtida otse tsiviilelanikke. Me näeme selgelt terroristlikku taktika kasutamist Ukrainas.
Kas Bundestag peaks taolise avalduse tegema?
Ma ei ole kindel sellistes deklaratsioonides, aga me võime kindlasti öelda, et Venemaa kasutab terroristlikke meetodeid, nad on terroristid ja kriminaalid. Seda olen ma juba varem öelnud ja need nimetused on olnud kasutusel ka meie roheliste partei avaldustes.
Rääkides Saksamaa abist Ukrainale, siis oleme me näinud palju kõhklusi. Praegu on see abi kasvanud märkimisväärseks ehk sõjaline abi ulatub juba 1,5 miljardi euroni. Samas ei näe me endiselt Leopard tanke Ukrainasse minemas ja veel mõningast relvastust. Kas nad peaksid sinna minema?
Viimastel kuudel on Saksamaa relvaabi mõttes teinud üsna palju. Mõned asjad, mida me oleme otsustanud saata, näiteks õhukaitse ja Iris-T süsteem, on tõeliselt olulised ja me peame õhukaitses rohkem tegema. Me peame tegema rohkem võimaldamaks Ukrainal oma territooriumi vabastada. Vabastamine tähendab edasi liikumist maal. Vaja on soomukeid ja tanke ja muud sellist. Me peame andma Ukrainale selliseid relvi, sest ainus viis Venemaa sõjakuritegude lõpetamiseks Ukrainas on alade vabastamine. Ja ainus viis tagada rahu Euroopas on teha selgeks, et ei ole võimalik midagi võita võõrastesse riikidesse tungides. Me peame Venemaa Ukrainas peatama. See tähendab Ukrainale kõige andmist, mida neil selleks vaja on.
Kuidas te end selles koalitsioonis tunnete? Näib et roheliste partei soovib pikemate sammudega edasi liikuda ja sotsiaaldemokraadid mitte niivõrd?
Ilmselgelt oleme me selles küsimuses eriarvamusel koalitsioonis. Sellegipoolest on mul hea meel, et me oleme suutnud anda tõeliselt vajalikku sõjalist abi. Mina arvan, et Saksamaa peaks ka siin võtma eestvedaja rolli. Me peaksime eest vedama Ukraina eurointegratsiooni, aga me peaksime tegema rohkem ka relvade küsimuses. Mõne nädala eest tegin ma üleskutse koos kolleegidega roheliste ja liberaalide fraktsioonist, ja see on avatud ka sotsiaaldemokraatidele, suurendada sõjalist abi ja anda seda kvaliteedis, mis vastaks Ukraina vajadustele.
Nii et tankid on teie nimekirjas?
Jaa, kindlasti, need on roheliste nimekirjas ja minu nimekirjas eriti. See kordus kõigis vestlustes Ukrainas, kui ma seal juulis käisin. Me rääkisime peamiselt eurointegratsioonist, korruptsioonivastasest võitlusest ja vabast ajakirjandusest ja muust sellisest. See kõik on väga tähtis, aga igas vestluses kordus mõte, et selleks et Ukraina saaks neid samme Euroopa Liidu suunas astuda on vaja suveräänset ja vaba Ukrainat. See tähendab vabanemist Venemaa invasioonist. Nii et me peame tagama Ukrainale asju, mida neil selleks vaja on.
Kuidas see sõda teie arvates lõppema peaks?
Venemaa lahkumisega Ukrainast ja Ukraina täieliku territoriaalse terviklikkuse taastamisega.
Saksamaa on olnud äärmiselt sõltuv Venemaa energiast. Nüüd kardetakse Saksamaal, et Hiinast võib saada uus sõltuvus. Roheline partei on olnud vastu näiteks osaluse müügile Hamburgi sadamas. Miks te peate seda ohtlikuks?
Me näeme, mis juhtub, kui sõltutakse diktatuurirežiimidest. Näha on, et nad kasutavad kõiki sõltuvusi relvana, kui see on nende huvides. Me oleme teinud Saksamaa poliitikas minevikus kohtutavaid vigu Venemaa suhtes. Ja kui ma ütlen, et meie, siis ma pean silmas Saksamaad. Meie roheliste parteis oleme alati hoiatanud, et Nord Stream on halb mõte geopoliitiliselt ja energiapoliitikas. Me ei tohi Hiina suhtes samu vigu korrata. See on keeruline teema. Globaliseerunud maailmas peame me mõnedel teemadel Hiinaga koostööd tegema, aga me ei tohi end taas diktatuurirežiimidest sõltuvusse seada. Me näeme, et Hiina kasutab seda ära, me nägime, et Hiina kasutas seda Leedus ja teistes riikides samuti. Me peame lõpetama sõltuvuse neist riikidest, eriti kõiges, mis puudutab kriitilise tähtsusega taristut. Transporditaristu on üks selline.
Energiakriisist rääkides, siis tuled Berliinis põlevad, ettevõtted töötavad, gaasihoidlad on 100 protsenti täis. Näib, et kriisi ja muresid ei ole või ma eksin?
See on küsimus, millega see valitsus on väga palju tööd teinud viimastel kuudel. Me olime äärmiselt sõltuvad, kui me valitsusse asusime. Meie energiaminister Robert Habeck on veetnud tunde ja öid sellega tegeldes ja kogu ministeerium on tohutult pingutanud, et suurendada meie sõltumatust Venemaast ja vabastada meid Venemaa ohtudest ja energiasõjast. Sellel raskel tööl on olnud tulemusi.
Aga me peame edasi liikuma, et oma majandust kindlustada ja anda inimestele ka sotsiaalne turvatunne. Tõusvad hinnad on probleemiks ka haavatavamatele inimestele Saksamaal. Selleks, et olla Ukrainaga solidaarne ja seista vastu Venemaale, peab olema Saksamaal tagatud sotsiaalne turvalisus ja toimiv majandus. Me tegutseme selle nimel.
Euroopas on mitmed riigid rahulolematud sellega, et Saksamaa toetab oma ettevõtteid ja inimesi nii heldelt, et teiste riikide ettevõtted jäävad konkurentsist kõrvale. Kas selles küsimuses peaks olema Euroopa lahendus?
Jaa, see on tähtis. Euroopa solidaarsus on oluline, Euroopa on lahendus vastasseisus diktatuurirežiimidega. Aga ma pean siiski väga-väga oluliseks tagada Saksamaa toetus Ukrainale ka majanduse ja sotsiaalse stabiilsuse kaudu.
Bundestagis arutatakse seadust, mis keelaks sõjakuritegude ja genotsiidi õigustamise. Mida see tähendab? Kas Venemaad toetavaid meeleavaldusi enam Brandenburgi värava juures korraldada ei tohi?
Demokraatias on sõnavabadus oluline. On samuti endiselt täiesti seaduslik Venemaad toetada, aga ei ole lubatud mingil kujul toetada sõjakuritegusid. Samas oleme meie demokraatlike riikidena Vene propaganda sihikul, millega Venemaa püüab meid destabiliseerida. See ei ole ainult Saksamaa probleem, vaid kõikjal demokraatlikes riikides. Ma olen ka Saksamaa delegatsiooni juht OSCE juures ja suvel Birminghami kohtumisel toodi välja, et kõikides Euroopa demokraatlikes riikides ründab Venemaa propagandaga ja organiseeritud kampaaniatega, et riike destabiliseerida. Me näeme seda ka Saksamaal. Peavad olema vajalikud vahendid, et jääda tugevaks ja kaitsta demokraatiat selliste rünnakute eest.
### Response:
Saksa roheliste saadik: Saksamaa panus Ukrainale peaks olema veel suurem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige enam panustasid eurostati kiirhinnangu kohaselt hinnatõusu energiahinnad, millele järgnesid toit, alkohol ja tubakas.
Oktoobris oli Eesti inflatsioon 24,2 protsendiga euroala kiireim, kuid novembris kerkisid hinnad kõige kiiremini Lätis, kus aastane inflatsioon oli 21,7 protsenti, ning järgnesid Eesti ja Leedu 21,4 protsendiga.
Slovakkia inflatsioonimäär oli 15,1 protsenti ning üle 10 protsendi oli see ka Belgias, Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Austrias, Portugalis ja Sloveenias.
Kõige aeglasema inflatsiooniga riigiks oli novembris Hispaania 6,6-protsendilise hinnatõusuga.
Oktoobris oli euroala inflatsioon 10,6 protsenti ja septembris 9,9 protsenti.
Euroopa Keskpanga (EKP) aasta viimane nõupidamine toimub 15. detsembril ning seal hakatakse arutama, kas tõsta baasintressimäära veel 0,75 või 0,5 protsendipunkti võrra.
EKP on baasintressimääru tõstnud alates juulist kolmel korral kokku kahe protsendipunkti võrra. Nende sammude eesmärk on inflatsiooni naasmine kahe protsendi juurde. Intressitõus kergitab omakorda kodulaenuga seotud euribori. | Eesti inflatsioon oli novembris 21,4 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige enam panustasid eurostati kiirhinnangu kohaselt hinnatõusu energiahinnad, millele järgnesid toit, alkohol ja tubakas.
Oktoobris oli Eesti inflatsioon 24,2 protsendiga euroala kiireim, kuid novembris kerkisid hinnad kõige kiiremini Lätis, kus aastane inflatsioon oli 21,7 protsenti, ning järgnesid Eesti ja Leedu 21,4 protsendiga.
Slovakkia inflatsioonimäär oli 15,1 protsenti ning üle 10 protsendi oli see ka Belgias, Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Austrias, Portugalis ja Sloveenias.
Kõige aeglasema inflatsiooniga riigiks oli novembris Hispaania 6,6-protsendilise hinnatõusuga.
Oktoobris oli euroala inflatsioon 10,6 protsenti ja septembris 9,9 protsenti.
Euroopa Keskpanga (EKP) aasta viimane nõupidamine toimub 15. detsembril ning seal hakatakse arutama, kas tõsta baasintressimäära veel 0,75 või 0,5 protsendipunkti võrra.
EKP on baasintressimääru tõstnud alates juulist kolmel korral kokku kahe protsendipunkti võrra. Nende sammude eesmärk on inflatsiooni naasmine kahe protsendi juurde. Intressitõus kergitab omakorda kodulaenuga seotud euribori.
### Response:
Eesti inflatsioon oli novembris 21,4 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teades, mida me täna teame, siis otsus jätkata Nord Stream 2 projektiga pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal oli Saksamaa panus Ukraina sõja puhkemisse. Saksamaa peab tõele näkku vaatama ja tegema sellest õiged järeldused," ütles Buschmann.
Buschmanni sõnavõttu jagas Saksa justiitsministeerium ka oma Twitteri-kontol, vahendas Politico.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz kaitses pikka aega Nord Stream 2 torujuhtme projekti. Veel eelmise aasta detsembris väitis Scholz, et tegemist on hoopis äriprojektiga.
Saksamaa peatas koos Venemaaga valmis ehitatud Läänemere aluse Nord Stream 2 gaasijuhtme sertifitseerimisprotsessi alles 2022. aasta veebruaris.
Buschmann on Saksamaa Vabade Demokraatide Partei (FDP) liige. | Saksa minister: Berliini toetus Nord Streamile soodustas sõja puhkemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teades, mida me täna teame, siis otsus jätkata Nord Stream 2 projektiga pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal oli Saksamaa panus Ukraina sõja puhkemisse. Saksamaa peab tõele näkku vaatama ja tegema sellest õiged järeldused," ütles Buschmann.
Buschmanni sõnavõttu jagas Saksa justiitsministeerium ka oma Twitteri-kontol, vahendas Politico.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz kaitses pikka aega Nord Stream 2 torujuhtme projekti. Veel eelmise aasta detsembris väitis Scholz, et tegemist on hoopis äriprojektiga.
Saksamaa peatas koos Venemaaga valmis ehitatud Läänemere aluse Nord Stream 2 gaasijuhtme sertifitseerimisprotsessi alles 2022. aasta veebruaris.
Buschmann on Saksamaa Vabade Demokraatide Partei (FDP) liige.
### Response:
Saksa minister: Berliini toetus Nord Streamile soodustas sõja puhkemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arvestades, kui väike on Eesti elanikkond, on väga oluline, et me väärtustame inimesi oma ümber. Kahjuks aga puutuvad paljud kokku diskrimineerimise, halvustamise või ebavõrdse kohtlemisega," ütles Veske.
"Volinikuna on minu eesmärgiks töötada selle nimel, et Eesti oleks riik, kus inimesed sõltumata oma soost, rahvusest, nahavärvist, usutunnistusest, vanusest, võimalikust puudest, seksuaalsest sättumusest, saaksid elada täisväärtuslikku elu, kus diskrimineerimisel ei ole kohta. Soovin, et voliniku kantseleid nähakse usaldusväärse partnerina nii Eesti elanike, riigiametnike, sotsiaalpartnerite kui ka huvikaitse organisatsioonide silmis," lisas Veske.
"Konkurss oli tugev ja tõi kokku mitmeid väga häid eriala eksperte, kes soovisid seda olulist rolli täita. Veske kasuks rääkisid senised kogemused, kus on ta on tegelenud võrdse kohtlemise poliitikate planeerimisega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Valiku tegemisel oli väga oluline kõikide sihtrühmade arvestamine ja soov kindlustada, et erinevuste eest seismisel on hea tasakaal," sõnas ekspertkomisjoni tööd juhtinud sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.
Veske on varem töötanud erinevatel ametikohtadel Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudis (EIGE), sealhulgas juhtivatel kohtadel alates 2017. aastast ja 2022. aasta algusest instituudi esindajana Brüsselis. Valdkonnas alustas ta 2009. aastal soolise võrdõiguslikkuse peaspetsialistina. Senine töökogemus võrdõiguslikkuse valdkonnas Eestis ja Euroopa Liidus on andnud talle laialdased teadmised võrdsuspoliitikatest ning väljakutsetest, mis seisavad selle valdkonna ees Eestis ja Euroopa Liidus. Tal on bakalaureusekraad Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžist (klassiõpetaja ja inglise keele õpetaja põhikoolis) ning sotsiaalteaduse magistrikraad Tallinna ülikoolist (sotsioloogia).
Sotsiaalministeerium kuulutas avaliku konkursi voliniku ametikohale välja oktoobri alguses. Kokku oli konkursil 16 kandidaati, kellest neljaosalise protsessi lõppvooru jõudis kolm inimest.
2015. aastal jäi Veske võrdõiguslikkuse voliniku kohast napilt ilma. Ta sai konkursil kõrgemaid punkte kui vastaskandidaat Liisa Pakosta, kuid vaatamata sellele kinnitas sotsiaalminister Margus Tsahkna voliniku ametikohale Pakosta. | Uueks võrdse kohtlemise volinikuks saab Christian Veske | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arvestades, kui väike on Eesti elanikkond, on väga oluline, et me väärtustame inimesi oma ümber. Kahjuks aga puutuvad paljud kokku diskrimineerimise, halvustamise või ebavõrdse kohtlemisega," ütles Veske.
"Volinikuna on minu eesmärgiks töötada selle nimel, et Eesti oleks riik, kus inimesed sõltumata oma soost, rahvusest, nahavärvist, usutunnistusest, vanusest, võimalikust puudest, seksuaalsest sättumusest, saaksid elada täisväärtuslikku elu, kus diskrimineerimisel ei ole kohta. Soovin, et voliniku kantseleid nähakse usaldusväärse partnerina nii Eesti elanike, riigiametnike, sotsiaalpartnerite kui ka huvikaitse organisatsioonide silmis," lisas Veske.
"Konkurss oli tugev ja tõi kokku mitmeid väga häid eriala eksperte, kes soovisid seda olulist rolli täita. Veske kasuks rääkisid senised kogemused, kus on ta on tegelenud võrdse kohtlemise poliitikate planeerimisega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Valiku tegemisel oli väga oluline kõikide sihtrühmade arvestamine ja soov kindlustada, et erinevuste eest seismisel on hea tasakaal," sõnas ekspertkomisjoni tööd juhtinud sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.
Veske on varem töötanud erinevatel ametikohtadel Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudis (EIGE), sealhulgas juhtivatel kohtadel alates 2017. aastast ja 2022. aasta algusest instituudi esindajana Brüsselis. Valdkonnas alustas ta 2009. aastal soolise võrdõiguslikkuse peaspetsialistina. Senine töökogemus võrdõiguslikkuse valdkonnas Eestis ja Euroopa Liidus on andnud talle laialdased teadmised võrdsuspoliitikatest ning väljakutsetest, mis seisavad selle valdkonna ees Eestis ja Euroopa Liidus. Tal on bakalaureusekraad Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžist (klassiõpetaja ja inglise keele õpetaja põhikoolis) ning sotsiaalteaduse magistrikraad Tallinna ülikoolist (sotsioloogia).
Sotsiaalministeerium kuulutas avaliku konkursi voliniku ametikohale välja oktoobri alguses. Kokku oli konkursil 16 kandidaati, kellest neljaosalise protsessi lõppvooru jõudis kolm inimest.
2015. aastal jäi Veske võrdõiguslikkuse voliniku kohast napilt ilma. Ta sai konkursil kõrgemaid punkte kui vastaskandidaat Liisa Pakosta, kuid vaatamata sellele kinnitas sotsiaalminister Margus Tsahkna voliniku ametikohale Pakosta.
### Response:
Uueks võrdse kohtlemise volinikuks saab Christian Veske |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaaniast Baskimaalt Erralla koopast leiti 1985. aastal üks koerlase õlavarreluu. Värske dateeringu järgi elas luu omanik 17 410–17 096 aasta eest. Erinevad analüüsid kinnitavad, et see loom polnud hunt, vaid kodukoer (Canis familiaris). See tähendab, et mõranenud õlakont on vanim teadaolev koeraluu, vahendab ScienceAlert.
Leid aitab koera kodustamist senisest pisut paremini mõista. Samuti annab see põhjust uueks aruteluks nii-öelda koeralaadsete huntide säilmete üle. Viimaseid on seni peetud hundi ja koera vahepealseks arenguetapiks.
Päris kindlasti koer
Baskimaa Ülikooli geneetiku ja antropoloogi Monsterrat Hervella juhitud töörühm analüüsis Erralla koopast leitud luud mitmel meetodil. Esiteks kasutasid nad radiosüsiniku dateerimist, et saada umbakudset aimdust, millal loom elas ja hingas.
Seejärel analüüsis töörühm luu kuju ja geneetilist materjali, et mõista, mis liigiga on tegu. Nii selgus, et luu kuulus kodustatud koerale. Lisaks oli sel ühine mitokondriaalne pärilusliin seni vanimaks peetud Madeleine'i kultuuri koeraleidudega.
Ühise pärilusliini põhjal pärinevad vanimad teadaolevad koerad viimase jääaja maksimumperioodist umbes 22 000 aasta eest. Toona valitses kogu maamunal äärmuslikult külm termperatuur ja elustikul tuli hakkama saada väga karmides tingimustes.
Erralla luuleid erinevate nurkade alt. Autor/allikas: Hervella et al., J. Archaeol. Sci. Rep., 2022.
Uuringu ühe autori ja arheoloogi Conchi de la Rua sõnul osutavad tulemused võimalusele, et koer kodustati seni arvatust varem. Vähemalt võis see tema sõnul nii olla Lääne-Euroopas, kus kiviaegsed kütt-korilased võisid jää eest pagedes metsikute liikidega rohkem kokku puutuda.
Ühtlasi tuleb Erralla koopa luude dateeringu järel teadlaste sõnul koeralaadsete huntide küsimus uuesti arutlusse võtta. Samas viitab teine hiljutine uuring, et koer kodustati rohkem kui ühel korral. Sellisel juhul oli koerte ja koeralaadsete huntide samaaegne olemasolu kindlasti võimalik.
Kuhu on koer maetud
Nagu öeldud, pole teadlased ühel meelel, millal ja kuidas koer hundist (Canis lupus) lahknes. Leidub neid, kes paigutavad kahe liigi eraldumise enam kui 100 000 aasta tagusesse aega. Suurem toetus on siiski teoorial, et koera kodustamine algas umbes 40 000–20 000 aasta eest. Välistatud pole seegi, et hunt astus kodunemisel ise esimese sammu ja muutus inimasustusest sõltuvaks.
Loomade bioloogilisi jäänuseid pole kerge tuvastada. Kuna aeg räsib DNA-d korralikult, peavad teadlased enamasti liigi määrama luu kuju põhjal. Luu põhjal langetatud otsuseid ei saa aga tingimata usaldada, sest ajalooliselt võisid huntide kehakujud piirkonniti praegusest rohkem erineda. Nii räägivadki teadlased koeralaadsetest huntidest. Umbes 40 000–15 000 aasta tagusest ajast pärit luudel on nimelt nii koeralikke kui ka hundilikke tunnuseid.
Enne Erralla koopa leidu pärinesid vanimad teadaolevad kodukoera luud Lääne-Euroopast vanemast kiviajast. Need seostuvad uurijate sõnul Madeleine'i kultuuriga, mille õitseaeg jäi 17 000–12 000 aasta tagusesse aega. Täpsemalt pärinesid senised leiud Prantsusmaalt Gironde'ist ja Saksamaalt Bonn-Oberkasselist, vastavalt 15 114–14 237 ning 14 809–13 319 aasta tagusest ajast.
Uuring ilmus ajakirjas Journal of Archaeological Science: Reports. | Luuanalüüs võib nihutada koera kodustamise varasemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaaniast Baskimaalt Erralla koopast leiti 1985. aastal üks koerlase õlavarreluu. Värske dateeringu järgi elas luu omanik 17 410–17 096 aasta eest. Erinevad analüüsid kinnitavad, et see loom polnud hunt, vaid kodukoer (Canis familiaris). See tähendab, et mõranenud õlakont on vanim teadaolev koeraluu, vahendab ScienceAlert.
Leid aitab koera kodustamist senisest pisut paremini mõista. Samuti annab see põhjust uueks aruteluks nii-öelda koeralaadsete huntide säilmete üle. Viimaseid on seni peetud hundi ja koera vahepealseks arenguetapiks.
Päris kindlasti koer
Baskimaa Ülikooli geneetiku ja antropoloogi Monsterrat Hervella juhitud töörühm analüüsis Erralla koopast leitud luud mitmel meetodil. Esiteks kasutasid nad radiosüsiniku dateerimist, et saada umbakudset aimdust, millal loom elas ja hingas.
Seejärel analüüsis töörühm luu kuju ja geneetilist materjali, et mõista, mis liigiga on tegu. Nii selgus, et luu kuulus kodustatud koerale. Lisaks oli sel ühine mitokondriaalne pärilusliin seni vanimaks peetud Madeleine'i kultuuri koeraleidudega.
Ühise pärilusliini põhjal pärinevad vanimad teadaolevad koerad viimase jääaja maksimumperioodist umbes 22 000 aasta eest. Toona valitses kogu maamunal äärmuslikult külm termperatuur ja elustikul tuli hakkama saada väga karmides tingimustes.
Erralla luuleid erinevate nurkade alt. Autor/allikas: Hervella et al., J. Archaeol. Sci. Rep., 2022.
Uuringu ühe autori ja arheoloogi Conchi de la Rua sõnul osutavad tulemused võimalusele, et koer kodustati seni arvatust varem. Vähemalt võis see tema sõnul nii olla Lääne-Euroopas, kus kiviaegsed kütt-korilased võisid jää eest pagedes metsikute liikidega rohkem kokku puutuda.
Ühtlasi tuleb Erralla koopa luude dateeringu järel teadlaste sõnul koeralaadsete huntide küsimus uuesti arutlusse võtta. Samas viitab teine hiljutine uuring, et koer kodustati rohkem kui ühel korral. Sellisel juhul oli koerte ja koeralaadsete huntide samaaegne olemasolu kindlasti võimalik.
Kuhu on koer maetud
Nagu öeldud, pole teadlased ühel meelel, millal ja kuidas koer hundist (Canis lupus) lahknes. Leidub neid, kes paigutavad kahe liigi eraldumise enam kui 100 000 aasta tagusesse aega. Suurem toetus on siiski teoorial, et koera kodustamine algas umbes 40 000–20 000 aasta eest. Välistatud pole seegi, et hunt astus kodunemisel ise esimese sammu ja muutus inimasustusest sõltuvaks.
Loomade bioloogilisi jäänuseid pole kerge tuvastada. Kuna aeg räsib DNA-d korralikult, peavad teadlased enamasti liigi määrama luu kuju põhjal. Luu põhjal langetatud otsuseid ei saa aga tingimata usaldada, sest ajalooliselt võisid huntide kehakujud piirkonniti praegusest rohkem erineda. Nii räägivadki teadlased koeralaadsetest huntidest. Umbes 40 000–15 000 aasta tagusest ajast pärit luudel on nimelt nii koeralikke kui ka hundilikke tunnuseid.
Enne Erralla koopa leidu pärinesid vanimad teadaolevad kodukoera luud Lääne-Euroopast vanemast kiviajast. Need seostuvad uurijate sõnul Madeleine'i kultuuriga, mille õitseaeg jäi 17 000–12 000 aasta tagusesse aega. Täpsemalt pärinesid senised leiud Prantsusmaalt Gironde'ist ja Saksamaalt Bonn-Oberkasselist, vastavalt 15 114–14 237 ning 14 809–13 319 aasta tagusest ajast.
Uuring ilmus ajakirjas Journal of Archaeological Science: Reports.
### Response:
Luuanalüüs võib nihutada koera kodustamise varasemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressikonverentsil räägitakse sotsiaalvaldkonna õigusaktide muudatustest, ühistranspordi kavandatavatest piletihindade muudatustest ja kaasavast eelarvest. | Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Beškina, Kiik ja Pihlap | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressikonverentsil räägitakse sotsiaalvaldkonna õigusaktide muudatustest, ühistranspordi kavandatavatest piletihindade muudatustest ja kaasavast eelarvest.
### Response:
Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Beškina, Kiik ja Pihlap |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Graafilises romaanis asuvad kaks seiklejat Marcus ja Valter välja uurima, mis selle katastroofi põhjustas. Meestel on üsna selge ettekujutus sellest, mida nad loodavad tõestada. See ettekujutus muutub aina selgemaks ja jäigemaks, sedamööda, kuidas faktid aina rohkem vastu räägivad ja suhted meeste vahel teravamaks muutuvad.
Koomiksi joonistas Amanda Orav, kes õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Romaani esimesest variandist sai tema lõputöö.
"Kõige suurem õppetund selle töö juures oli mitte hoida asju pühana," ütles Orav. Protsessi käigus muutis ta rohkem kui 90 protsenti algsetest piltidest. Näiteks sai pärast kooli lõpetamist täiesti ringi tehtud raamatu sissejuhatus, kus esimese versiooni järgi toimus peategelaste kohtumine kusagil nurgataguses. Kõigi muudatuste üle on Amanda õnnelik. "Kui oled midagi paberile märkinud, pead olema valmis seda ära kustutama," sõnas ta.
Graafilise romaani aluseks on Urmas Nimetu filmistsenaarium, mida arendas Exitfilmi meeskond produtsent Peeter Urblaga. Filmiidee hinnati Baltimaade parimaks konkursil Baltic Pitching Forum (2017, Vilnius). | Urmas Nimetu ja Amanda Orav avaldavad graafilise romaani "Maa varjatud pool" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Graafilises romaanis asuvad kaks seiklejat Marcus ja Valter välja uurima, mis selle katastroofi põhjustas. Meestel on üsna selge ettekujutus sellest, mida nad loodavad tõestada. See ettekujutus muutub aina selgemaks ja jäigemaks, sedamööda, kuidas faktid aina rohkem vastu räägivad ja suhted meeste vahel teravamaks muutuvad.
Koomiksi joonistas Amanda Orav, kes õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Romaani esimesest variandist sai tema lõputöö.
"Kõige suurem õppetund selle töö juures oli mitte hoida asju pühana," ütles Orav. Protsessi käigus muutis ta rohkem kui 90 protsenti algsetest piltidest. Näiteks sai pärast kooli lõpetamist täiesti ringi tehtud raamatu sissejuhatus, kus esimese versiooni järgi toimus peategelaste kohtumine kusagil nurgataguses. Kõigi muudatuste üle on Amanda õnnelik. "Kui oled midagi paberile märkinud, pead olema valmis seda ära kustutama," sõnas ta.
Graafilise romaani aluseks on Urmas Nimetu filmistsenaarium, mida arendas Exitfilmi meeskond produtsent Peeter Urblaga. Filmiidee hinnati Baltimaade parimaks konkursil Baltic Pitching Forum (2017, Vilnius).
### Response:
Urmas Nimetu ja Amanda Orav avaldavad graafilise romaani "Maa varjatud pool" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina uudisteagentuur Xinhua teatas, et Jiang Zemin suri pärast võitlust leukeemiaga, vahendas Reuters.
Jiang Zemin sündis 1926. aastal Jiangsu provintsis. Ta tõusis võimule 1989. aastal. Ta oli 13 aastat Hiina kommunistliku partei juht. Kõikidest ametitest loobus Jiang 2004. aastal.
Jiangi juhtimise ajal hakkas Hiina majandus kiiresti kasvama ja Peking parandas siis suhteid lääneriikidega.
Jiang Zemin käis 2002. aastal Eestis. | Suri Hiina endine juht Jiang Zemin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina uudisteagentuur Xinhua teatas, et Jiang Zemin suri pärast võitlust leukeemiaga, vahendas Reuters.
Jiang Zemin sündis 1926. aastal Jiangsu provintsis. Ta tõusis võimule 1989. aastal. Ta oli 13 aastat Hiina kommunistliku partei juht. Kõikidest ametitest loobus Jiang 2004. aastal.
Jiangi juhtimise ajal hakkas Hiina majandus kiiresti kasvama ja Peking parandas siis suhteid lääneriikidega.
Jiang Zemin käis 2002. aastal Eestis.
### Response:
Suri Hiina endine juht Jiang Zemin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Uues Teatris esietendus Martin Korgi debüütlavastus "Kauboid ja vampiirid", mida autor-lavastaja nimetab väliselt märuliks ja sisult poeemiks. Näitemängu tegevustik leiab aset äratarbitud maailma läänenabal asuvas kõrtsis, mida peab igivana vampiir, ning kus kõikide tegelaste nimi on ühiselt Jack. Niisiis siseneb teatrikülastaja "Džäki kõrdsi", kus neli tagaotsitavat kauboid püüavad ellu jääda, rikkaks saada, purju juua ja üksteisega mõõtu võtta.
Martin Kork on lavale toonud kokku parimas eas ja vormis mehepojad, kes kõik mängivad eri tüpaažil põhinevaid kauboisid ja üheskoos kehastatakse etenduse jooksul aeg-ajalt välja ilmuvat vampiiri. Võrgutaja Jacki mängib Hardi Möller, Jack Kuuskanti Erik Richard Salumäe (Theatrum), Ühe Lasu Jacki Mark Erik Savi (Theatrum), näitlejana osaleb Punase Jacki rollis ka Martin Kork. Näitlejate vahel toimib kamraadlik usaldus, kuid kokkumängust õhkub, et mängu piire kontrollib ikkagi lavastaja, ent samas on igal näitlejal piisavalt lavaaega kehastatava tegelaskuju publikule esitlemiseks.
Testosteroonirikas lavastus
Lavastus on suhteliselt mehelik, kuid mitte testosterooni pritsiv, vaid seda hoopiski väikestes kogustes publikule õigeaegselt manustav. Vabalt võib olla, et lavastajana kombib Martin Kork mehe keha ja selle laval maksimaalselt kasutamise võimalusi, ta teeb seda stiilselt ja kohati klišeelikult. Nägemata ei jää sealhulgas chippendales 'lik tantsunumber.
Siiski, mida püüab Martin Kork autori-lavastajana teatrikülastajale näidata? Kas lavastus on pelgalt erinevatest meelelahutuslikest piltidest koosnev vodevillide jada, milles demonstreeritakse näitlejate füüsilist vormi ja kavalaid lavastuslikke võtteid või moodustub lavastusest terviklikum teatrivestern, milles peidus sügavamat mõtteainest?
"Kauboid ja vampiirid" Autor/allikas: Henry Griin
"Kauboid ja vampiirid" lavastuses kasutatud võtted aegruumiga mängimisel toob paratamatult vaimusilma "Matrix" filmi esimese osa. Lisaks ei saa mainimata jätta mõningaid Quentin Tarantino filmide mõjutusi, seda just üldises vesterni meelsuses ja karakterite loome mõttes.
Laval on kuulda ja näha kõike, mida üks vestern peab sisaldama. Kunstnik Illimar Vihmar, jäädes traditsioonilise teatriruumi võimaluste piiridesse, on metsiku maa läänenaba loomisega kenasti hakkama saanud; laval on revolvrid, kolju ja jõuab kätte ka metsiku lääne päikeseloojangu hetk. Tegevustik toimubki justkui filmistuudios, kuid kus õnneks puuduvad digiekraanid. Kogu lavastus on mänguline ja elav protsess, mida salvestatakse reaalajas ja ajaga manipuleerides.
Lavastus kulgeb nauditavalt aeglustatult, kauboidel kõrtsis pole kiiret. Nende omavahelisi mõõduvõtmisi ja vallatlevaid rabelemisi jälgides tulevad meelde lavastaja-koreograaf Renate Keerdi tööd, kellel on ainulaadne oskus ka kõige lihtsam ese põnevaks kujutada.
Sangpommid lendavad õhus
Martin Kork toob oma lavastuses tähelepanu keskmesse unustuse hõlma vajunud sangpommi, mis aitab meestel särgid seljast heita, et muskleid näidata (eks seda publik salamisi eeldas ja ootas!). Raudraske sangpomm muutub lisaks õrnaks beebiks, mis viib teemaarenduse isaduse ja isade juurde – kes oleks võinud sellist absurdihumoorikat käiku ette aimata? Siinkohalgi jäävad mehepojad konkureerivateks, kelle võsuke on ikka see kõige-kõigem! Kas selline arhetüüpne isa lükkabki konkurentsist lähtuvalt teisi elumängust ja -ruumist välja? Kõigile ei jagu ruumi ega ressursse.
Kõrtsipidajast vampiir toob konkureerivates meestes esile empaatia ja koostöömeele, et täita vampiiri viimane soov – näha elus esimest ja arvatavasti viimast korda päikeseloojangut. See ilus hetk toob mehed kokku ja selles on tõepoolest midagi poeetilist.
"Kauboid ja vampiirid" Autor/allikas: Henry Griin
Viimasel ajal on filmikunstis muutunud taas populaarseks vaatajale temaatiliste selgitavate vahepealkirjadega kaartide näitamine, mis katkestab filmi üldist kulgu. Selline lahendus oli kasutusel viimase PÖFFi debüütfilmide programmi ja grand prix võitnud filmides. Martin Kork kasutab sarnast lahendust oma lavastuses. Eks see tehnika põlvneb tummfilmi ajastust, kus vaatajale tuli sõna otseses mõttes selgitada ekraanil juhtuvat. Martin Korgi lavastus on filmilik, kus etenduse stseene katkestatakse vahepealkirjadega, milles hääl juhatab teemaarendust. Kas sellised katkestused on ajastu märk, kuna me ei mõista enam keskenduda?
Lavastust "Kauboid ja vampiirid" saab pidada nii vodevillide jadaks kui ka humoorikaks vesterniks; mis juhtub siis kui neli kauboid astuvad baari, mida peab igivana ja elust tüdinenud vampiir läänenabal – ja sündmused hakkavadki hargnema. See läänenaba on minu ja sinu isiklik naba. Kas Martin Kork tabas debüütlavastusega jackpot'i? Eks me näe, aga mängu ilu piire kombib ta osavalt. | Arvustus. "Kauboid ja vampiirid": nii vodevillide jada kui ka humoorikas vestern | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Uues Teatris esietendus Martin Korgi debüütlavastus "Kauboid ja vampiirid", mida autor-lavastaja nimetab väliselt märuliks ja sisult poeemiks. Näitemängu tegevustik leiab aset äratarbitud maailma läänenabal asuvas kõrtsis, mida peab igivana vampiir, ning kus kõikide tegelaste nimi on ühiselt Jack. Niisiis siseneb teatrikülastaja "Džäki kõrdsi", kus neli tagaotsitavat kauboid püüavad ellu jääda, rikkaks saada, purju juua ja üksteisega mõõtu võtta.
Martin Kork on lavale toonud kokku parimas eas ja vormis mehepojad, kes kõik mängivad eri tüpaažil põhinevaid kauboisid ja üheskoos kehastatakse etenduse jooksul aeg-ajalt välja ilmuvat vampiiri. Võrgutaja Jacki mängib Hardi Möller, Jack Kuuskanti Erik Richard Salumäe (Theatrum), Ühe Lasu Jacki Mark Erik Savi (Theatrum), näitlejana osaleb Punase Jacki rollis ka Martin Kork. Näitlejate vahel toimib kamraadlik usaldus, kuid kokkumängust õhkub, et mängu piire kontrollib ikkagi lavastaja, ent samas on igal näitlejal piisavalt lavaaega kehastatava tegelaskuju publikule esitlemiseks.
Testosteroonirikas lavastus
Lavastus on suhteliselt mehelik, kuid mitte testosterooni pritsiv, vaid seda hoopiski väikestes kogustes publikule õigeaegselt manustav. Vabalt võib olla, et lavastajana kombib Martin Kork mehe keha ja selle laval maksimaalselt kasutamise võimalusi, ta teeb seda stiilselt ja kohati klišeelikult. Nägemata ei jää sealhulgas chippendales 'lik tantsunumber.
Siiski, mida püüab Martin Kork autori-lavastajana teatrikülastajale näidata? Kas lavastus on pelgalt erinevatest meelelahutuslikest piltidest koosnev vodevillide jada, milles demonstreeritakse näitlejate füüsilist vormi ja kavalaid lavastuslikke võtteid või moodustub lavastusest terviklikum teatrivestern, milles peidus sügavamat mõtteainest?
"Kauboid ja vampiirid" Autor/allikas: Henry Griin
"Kauboid ja vampiirid" lavastuses kasutatud võtted aegruumiga mängimisel toob paratamatult vaimusilma "Matrix" filmi esimese osa. Lisaks ei saa mainimata jätta mõningaid Quentin Tarantino filmide mõjutusi, seda just üldises vesterni meelsuses ja karakterite loome mõttes.
Laval on kuulda ja näha kõike, mida üks vestern peab sisaldama. Kunstnik Illimar Vihmar, jäädes traditsioonilise teatriruumi võimaluste piiridesse, on metsiku maa läänenaba loomisega kenasti hakkama saanud; laval on revolvrid, kolju ja jõuab kätte ka metsiku lääne päikeseloojangu hetk. Tegevustik toimubki justkui filmistuudios, kuid kus õnneks puuduvad digiekraanid. Kogu lavastus on mänguline ja elav protsess, mida salvestatakse reaalajas ja ajaga manipuleerides.
Lavastus kulgeb nauditavalt aeglustatult, kauboidel kõrtsis pole kiiret. Nende omavahelisi mõõduvõtmisi ja vallatlevaid rabelemisi jälgides tulevad meelde lavastaja-koreograaf Renate Keerdi tööd, kellel on ainulaadne oskus ka kõige lihtsam ese põnevaks kujutada.
Sangpommid lendavad õhus
Martin Kork toob oma lavastuses tähelepanu keskmesse unustuse hõlma vajunud sangpommi, mis aitab meestel särgid seljast heita, et muskleid näidata (eks seda publik salamisi eeldas ja ootas!). Raudraske sangpomm muutub lisaks õrnaks beebiks, mis viib teemaarenduse isaduse ja isade juurde – kes oleks võinud sellist absurdihumoorikat käiku ette aimata? Siinkohalgi jäävad mehepojad konkureerivateks, kelle võsuke on ikka see kõige-kõigem! Kas selline arhetüüpne isa lükkabki konkurentsist lähtuvalt teisi elumängust ja -ruumist välja? Kõigile ei jagu ruumi ega ressursse.
Kõrtsipidajast vampiir toob konkureerivates meestes esile empaatia ja koostöömeele, et täita vampiiri viimane soov – näha elus esimest ja arvatavasti viimast korda päikeseloojangut. See ilus hetk toob mehed kokku ja selles on tõepoolest midagi poeetilist.
"Kauboid ja vampiirid" Autor/allikas: Henry Griin
Viimasel ajal on filmikunstis muutunud taas populaarseks vaatajale temaatiliste selgitavate vahepealkirjadega kaartide näitamine, mis katkestab filmi üldist kulgu. Selline lahendus oli kasutusel viimase PÖFFi debüütfilmide programmi ja grand prix võitnud filmides. Martin Kork kasutab sarnast lahendust oma lavastuses. Eks see tehnika põlvneb tummfilmi ajastust, kus vaatajale tuli sõna otseses mõttes selgitada ekraanil juhtuvat. Martin Korgi lavastus on filmilik, kus etenduse stseene katkestatakse vahepealkirjadega, milles hääl juhatab teemaarendust. Kas sellised katkestused on ajastu märk, kuna me ei mõista enam keskenduda?
Lavastust "Kauboid ja vampiirid" saab pidada nii vodevillide jadaks kui ka humoorikaks vesterniks; mis juhtub siis kui neli kauboid astuvad baari, mida peab igivana ja elust tüdinenud vampiir läänenabal – ja sündmused hakkavadki hargnema. See läänenaba on minu ja sinu isiklik naba. Kas Martin Kork tabas debüütlavastusega jackpot'i? Eks me näe, aga mängu ilu piire kombib ta osavalt.
### Response:
Arvustus. "Kauboid ja vampiirid": nii vodevillide jada kui ka humoorikas vestern |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste 10 km sprindis sai Aolaid kahe möödalasu juures 41. koha, kaotades võitjale, norralasele Endre Strömsheimile 2.37,6.
Jüri Uha jäi esimesena jälitussõidust välja, saades 61. koha. Ühel trahviringil käinud Uha kaotas võitjale 3.27,2, jälitussõit jäi 0,8 sekundi kaugusele. Markus Rene Epner eksis samuti ühel lasul ja sai 108 lõpetanud seas 97. koha, kaotust võitjale kogunes 5.52,6.
Meeste 12,5 km jälitussõit on kavas kolmapäeva pärastlõunal.
Naiste 7,5 km sprindis oli eestlannadest parim Liisbeth Liiv, kes tegi ühe möödalasu ja sai 73. koha, kaotades võitjale, norralanna Marthe Krakstad Johansenile 4.17,6. Mirjam Faster läbis küll mõlemad lasketiirud eksimusteta, kuid suusarajal näitas ta alles 93. aega ja nii sai ta lõpuks 86. koha, kaotust võitjale kogunes 6.17,6. Neljal trahviringil käinud Sofia Balabanova sai 87. koha, kaotades võitjale 6.28,4.
Hanna-Brita Kaasik tegi viis möödalasku ja sai 89. koha, kaotades 7.16,5. Sõidu lõpetas 94 naist. | IBU karikaetapil jõudis üks eestlane jälitussõitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste 10 km sprindis sai Aolaid kahe möödalasu juures 41. koha, kaotades võitjale, norralasele Endre Strömsheimile 2.37,6.
Jüri Uha jäi esimesena jälitussõidust välja, saades 61. koha. Ühel trahviringil käinud Uha kaotas võitjale 3.27,2, jälitussõit jäi 0,8 sekundi kaugusele. Markus Rene Epner eksis samuti ühel lasul ja sai 108 lõpetanud seas 97. koha, kaotust võitjale kogunes 5.52,6.
Meeste 12,5 km jälitussõit on kavas kolmapäeva pärastlõunal.
Naiste 7,5 km sprindis oli eestlannadest parim Liisbeth Liiv, kes tegi ühe möödalasu ja sai 73. koha, kaotades võitjale, norralanna Marthe Krakstad Johansenile 4.17,6. Mirjam Faster läbis küll mõlemad lasketiirud eksimusteta, kuid suusarajal näitas ta alles 93. aega ja nii sai ta lõpuks 86. koha, kaotust võitjale kogunes 6.17,6. Neljal trahviringil käinud Sofia Balabanova sai 87. koha, kaotades võitjale 6.28,4.
Hanna-Brita Kaasik tegi viis möödalasku ja sai 89. koha, kaotades 7.16,5. Sõidu lõpetas 94 naist.
### Response:
IBU karikaetapil jõudis üks eestlane jälitussõitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Üks lugu räägib meesterahva perspektiivist, kes üritab rahani jõuda ja soovib, et tal poleks ühtegi finantsilist muret. Teine lugu on naisest, kes otsib rikast meest ehk "suhkruissit", jõudes teekonnal arusaamiseni, et miski pole tasuta. Mõlemas loos on põhisõnumiks see, et raha on vastutus. Mulle tundus, et nad täiendavad üksteist ja sobivad hästi kokku," kommenteeris artist.
""Money Man" ilmus tegelikult kuus päeva tagasi üllatusena. Esialgne loo versioon valmis kaks aastat tagasi kui produtsent Skiesvonax (kodanikunimega Aksel Ain Agan) saatis Yasmynile loo põhja. "Kui salvestasin oma salmi ära, mõtlesin, et sellele võiks hästi sobida ka meesartist. Kuna mulle väga sümpatiseerib artist Infanine – oleme temaga ka varasemalt koostööd teinud, näiteks albumil "Yasmyn" oleva looga "Fuck Up" – siis see osa läks temale orgaaniliselt," lausus Yasmyn. Loole on oodata Londonis filmitud videot kaksikvendade Eskobros poolt.
Värske singel "Sugar" arenes otseselt loost "Money Man" ja on oma olemuselt sarnane artisti varasemale loole "Rich", kus tavapärasest loomingust rohkem on tunda raskema hip-hop muusika mõjusid. "Toimetasime Caspariga (Caspar Mágus) ja küsisime Skiesvonaxilt stem 'e, et olemasolev lugu pisut ümber teha – nagu ikka, inimesed muutuvad ajas ja ruumis. Muudetud biidist sai teise singli põhi, kuhu kirjutasime Caspariga sõnad ja sündiski "Sugar". Huvitav on see, et mõlemas loos on kasutatud samu trummi elemente," lisab aasta naisartisti tiitlit kandev Yasmyn.
10. detsembril tähistab Yasmyn oma 23. sünnipäeva soolokontserdiga Fotografiskas, kus tuleb esitlusele lugusid albumilt "Yasmyn". | Yasmyn avaldas kaks omavahel seotud singlit "Money Man" ja "Sugar" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Üks lugu räägib meesterahva perspektiivist, kes üritab rahani jõuda ja soovib, et tal poleks ühtegi finantsilist muret. Teine lugu on naisest, kes otsib rikast meest ehk "suhkruissit", jõudes teekonnal arusaamiseni, et miski pole tasuta. Mõlemas loos on põhisõnumiks see, et raha on vastutus. Mulle tundus, et nad täiendavad üksteist ja sobivad hästi kokku," kommenteeris artist.
""Money Man" ilmus tegelikult kuus päeva tagasi üllatusena. Esialgne loo versioon valmis kaks aastat tagasi kui produtsent Skiesvonax (kodanikunimega Aksel Ain Agan) saatis Yasmynile loo põhja. "Kui salvestasin oma salmi ära, mõtlesin, et sellele võiks hästi sobida ka meesartist. Kuna mulle väga sümpatiseerib artist Infanine – oleme temaga ka varasemalt koostööd teinud, näiteks albumil "Yasmyn" oleva looga "Fuck Up" – siis see osa läks temale orgaaniliselt," lausus Yasmyn. Loole on oodata Londonis filmitud videot kaksikvendade Eskobros poolt.
Värske singel "Sugar" arenes otseselt loost "Money Man" ja on oma olemuselt sarnane artisti varasemale loole "Rich", kus tavapärasest loomingust rohkem on tunda raskema hip-hop muusika mõjusid. "Toimetasime Caspariga (Caspar Mágus) ja küsisime Skiesvonaxilt stem 'e, et olemasolev lugu pisut ümber teha – nagu ikka, inimesed muutuvad ajas ja ruumis. Muudetud biidist sai teise singli põhi, kuhu kirjutasime Caspariga sõnad ja sündiski "Sugar". Huvitav on see, et mõlemas loos on kasutatud samu trummi elemente," lisab aasta naisartisti tiitlit kandev Yasmyn.
10. detsembril tähistab Yasmyn oma 23. sünnipäeva soolokontserdiga Fotografiskas, kus tuleb esitlusele lugusid albumilt "Yasmyn".
### Response:
Yasmyn avaldas kaks omavahel seotud singlit "Money Man" ja "Sugar" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt mängitas Brasiilia kõrgliigaklubi 22. oktoobril toimunud hooaja avamängus nii Tähte kui ka Michel Sanchezit, kuigi leegionäride üleminekupabereid polnud selleks ajaks veel korda saadud. Kohalik alaliit otsustas reegleid rikkunud Sao Jose dos Campose klubile määrata liigatabelis viiepunktilise karistuse, vahendab Delfi.
Lisaks punktide ära võtmisele karistati meeskonda ka 1500 Brasiilia reaali suuruse trahviga, mis on meie vääringus veidi üle 275 euro.
Brasiilia väljaande Globo sõnul on klubi jõudnud juba otsuse edasi kaevata, põhjendades rikkumist sellega, et nemad pole sugugi ainsad, kes sama reegli vastu eksinud.
Brasiilia kõrgliigas hoiab Tähe koduklubi hetkel 11 punktiga kuuendat kohta, kuid karistuse korral langeksid nad üheksandale tabelireale. | Tähe koduklubi sai eestlast puudutava paberimajanduse tõttu karmi karistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt mängitas Brasiilia kõrgliigaklubi 22. oktoobril toimunud hooaja avamängus nii Tähte kui ka Michel Sanchezit, kuigi leegionäride üleminekupabereid polnud selleks ajaks veel korda saadud. Kohalik alaliit otsustas reegleid rikkunud Sao Jose dos Campose klubile määrata liigatabelis viiepunktilise karistuse, vahendab Delfi.
Lisaks punktide ära võtmisele karistati meeskonda ka 1500 Brasiilia reaali suuruse trahviga, mis on meie vääringus veidi üle 275 euro.
Brasiilia väljaande Globo sõnul on klubi jõudnud juba otsuse edasi kaevata, põhjendades rikkumist sellega, et nemad pole sugugi ainsad, kes sama reegli vastu eksinud.
Brasiilia kõrgliigas hoiab Tähe koduklubi hetkel 11 punktiga kuuendat kohta, kuid karistuse korral langeksid nad üheksandale tabelireale.
### Response:
Tähe koduklubi sai eestlast puudutava paberimajanduse tõttu karmi karistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA on pommitaja arendamist hoidnud saladuses, pole veel täpselt selge, milline see välja näeb. Lennuki arendas välja relvafirma Northrop Grumman. Uus pommitaja peaks olema väiksem, kui 30 aastat tagasi kasutusele võetud pommituslennuk B-2 Spirit, vahendas The Times.
USA potentsiaalsed vastased arendavad ja võtavad kasutusele uusi õhutõrjesüsteeme. Seetõttu leiab USA armee, et riik vajab uut pommitajat.
"Kuna see relvasüsteem suudab tabada sihtmärke kõikjal maailmas, siis on see meie riikliku julgeoleku jaoks ülioluline," ütles Northrop Grummani tippjuht Doung Young.
USA on pommitajat B-2 kasutanud viimase 30 aasta jooksul peaaegu kõikides konfliktides. Pommitajat on kasutatud Kosovos, Iraagis ja Afganistanis. B-21 on samuti varustatud täppisjuhitavate rakettide ja tuumarelvadega.
Üks B-21 maksab umbes 639 miljonit dollarit, B-2 maksab rohkem kui miljard dollarit. USA jätkab siiski ka legendaarse pommitaja B-52 kasutamist.
B-21 sai nime teise maailmasõja kangelaste järgi. 18. aprillil 1942 sooritasid USA lendurid esimese rünnaku Tokyo pihta pärast Jaapani rünnakut Peal Harbourile. Seda rünnakut juhtis James Doolittle ja tema grupi hüüdnimi oli Doolittle Raiders. | USA esitleb reedel uut pommitajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA on pommitaja arendamist hoidnud saladuses, pole veel täpselt selge, milline see välja näeb. Lennuki arendas välja relvafirma Northrop Grumman. Uus pommitaja peaks olema väiksem, kui 30 aastat tagasi kasutusele võetud pommituslennuk B-2 Spirit, vahendas The Times.
USA potentsiaalsed vastased arendavad ja võtavad kasutusele uusi õhutõrjesüsteeme. Seetõttu leiab USA armee, et riik vajab uut pommitajat.
"Kuna see relvasüsteem suudab tabada sihtmärke kõikjal maailmas, siis on see meie riikliku julgeoleku jaoks ülioluline," ütles Northrop Grummani tippjuht Doung Young.
USA on pommitajat B-2 kasutanud viimase 30 aasta jooksul peaaegu kõikides konfliktides. Pommitajat on kasutatud Kosovos, Iraagis ja Afganistanis. B-21 on samuti varustatud täppisjuhitavate rakettide ja tuumarelvadega.
Üks B-21 maksab umbes 639 miljonit dollarit, B-2 maksab rohkem kui miljard dollarit. USA jätkab siiski ka legendaarse pommitaja B-52 kasutamist.
B-21 sai nime teise maailmasõja kangelaste järgi. 18. aprillil 1942 sooritasid USA lendurid esimese rünnaku Tokyo pihta pärast Jaapani rünnakut Peal Harbourile. Seda rünnakut juhtis James Doolittle ja tema grupi hüüdnimi oli Doolittle Raiders.
### Response:
USA esitleb reedel uut pommitajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikontroll teatas kolmapäeval avaldatud aruandes, et lisaks maavarade kaevandamisele tuleks aktiivsemalt pakkuda välja samme, millega leevendada kaevandamisega seotud häiringuid ja hüvitada kahjusid kohalikele elanikele.
"Kruusa, liiva ja paekivi defitsiidist päästaks Eestit vaid suutmatus Rail Balticu ehitusega pihta hakata ja maanteede ehituse soikumine," ütles riigikontrolör Janar Holm aruande tulemusi kommenteerides. "Arvestades riigikontrolli varasemaid auditiaruandeid, mis osutavad teehoiukavas ehitusinvesteeringute kokkukuivamisele ja raudtee-ehituse venimisele, on ka selleks päris suur tõenäosus. Kuid isegi sel juhul on selge, et seni kasutatavad karjäärid hakkavad ammenduma ja vaja on avada uusi."
Eesti on lubanud 2030. aastaks valmis ehitada Tallinna-Tartu-Luhamaa ning Tallinna-Pärnu-Ikla maanteed. Selleks sobilikku kõrgema kvaliteediga ehituslubjakivi leidub valdavalt ainult Harjumaal asuvates lubjakivimaardlates, mille praegu kaevandatavat varu jätkub maksimaalselt 2026. aastani.
Kriitilisel tasemel on ka Pärnu- ja Raplamaal asuvad liiva- ja kruusavarud – sealsed praegu kaevandatavad varud ammenduks suurte taristuprojektide, eeskätt Rail Balticu raudteetrassi ehitamise korral samuti enne 2030. aastat.
Ainuüksi Rail Balticu raudteetrassi ehitamine, kui see peaks algama, tõstaks ehitusmaavarade vajadust rohkem kui 2,3 miljoni kuupmeetri võrra aastas perioodil 2023–2028 võrrelduna käesoleva aasta mahuga. Kui tänavu kasutatakse ligikaudu üheksa miljonit kuupmeetrit ehitusmaavara, siis aastaks 2027 kerkiks see maanteede ja raudteede ehituse mõjul 13 miljoni kuupmeetrini aastas.
Ministeerium pole piisavalt valmistunud
Riigikontroll leiab, et majandusministeerium peaks välja töötama alternatiivsed lahendused ehitusmaavarade asendamiseks, juhuks kui kohalikud karjäärid ei peaks mingil põhjusel vajadusi katma või nende avamine peaks venima. Ka tuleks ministeeriumil hinnata karjääride ammendumise ja uute avamise venimise võimalikke mõjusid.
Kuigi ministeerium on teadlik, et suurte taristuobjektide rajamise korral kasvaks lähiaastatel vajadus ehitusmaavarade järele võrreldes varasemate aastate kaevandamismahtudega hüppeliselt, pole ta seni selleks olukorraks piisavalt valmistunud.
Riigikontrolli hinnangul tuleks täpsemalt selgeks teha, mil määral on ehitusmaavarade kaevandamise vajadust võimalik vähendada alternatiivsete ehitusmaterjalide, näiteks kaevandamis-, ehitus- ja lammutusjäätmete, samuti uute tehniliste lahenduste kasutusele võtmisega. Vaja oleks ühtlasi hinnata, milliseks kujuneb sellisel juhul suurte taristuprojektide ehitushind.
Kuigi kohalike ehitusmaavarade nappuse korral saab neid ka importida, muudaks see need projektid tunduvalt kallimaks kui kohalikke maavarasid kasutades.
Riigikontroll tõi välja, et ehitusmaavara importimine muudaks majandusministeeriumi hinnangul nende suurte projektide ehitusmaksumuse isegi kuni 40 protsenti kallimaks. Seda tingimusel, et neljarajaliste maanteede ja Rail Balticu ehitus edeneb võetud tähtaegade kohaselt ning samal ajal ei õnnestu uusi kohalikke karjääre piisaval hulgal ja piisavalt kiiresti kasutusele võtta. Seetõttu tuleks ennekõike pöörata tähelepanu kohalike kaevandamisvõimaluste optimaalsele kasutamisele.
Maavarade varu osas pole selgust
Riigikontroll juhtis tähelepanu, et varude kasutamise võimalused ei ole täpselt teada ning varustuskindluse hindamine on seetõttu keeruline. Suurem osa Eesti ehitusmaavara varust on arvele võetud nüüdseks kehtivuse kaotanud uuringukorra ja kvaliteedinõuete alusel.
Ka ei pruugi osa omal ajal aktiivse tarbevaruna arvele võetud maavaradest olla kas looduskaitselistel või muudel põhjustel tegelikult kaevandatavad ja seetõttu võib olla kaevandamiseks sobivat varu arvestatud tegelikust suuremana. Keskkonnaamet hindab kaevandamislubade andmisel varustuskindlust hinnates minevikus kaevandatud ehitusmaavara kogustele ja küsib majandusministeeriumi arvamust riigi huvi kohta vaid siis, kui eeldab, et mõnes piirkonnas võiks ehitusmaavara nõudlus tulevikus hüppeliselt muutuda.
Riigikontrolli hinnangul ei ole enam piisavalt põhjendatud varustuskindluse hindamise eeldus, et ehitusmaavara maksimaalne veokaugus peab jääma 50 kilomeetri piiresse. Kujunevas ehitusmaavarade puuduse olukorras oleks mõistlik arvestada sellest kaugemal asuvaid varusid ja nende mõju varustuskindluse tagamisele.
Keskkonnaministeeriumil tuleks välja töötada kaevandajate suhtes süsteemne lähenemine, et avatud ja avatavad karjäärid saaksid optimaalse ning kokkulepitud aja jooksul ammendatud ning kiiresti korrastatud. Ühtlasi tuleks senisest enam tegutseda selle nimel, et leevendada karjääriga seotud häiringuid ja et häiringud oleksid võimalikult lühiajalised, leidis riigikontroll.
Häiringute vähendamiseks on Eestis kasutatud ka head praktikat, kus on kokku lepitud näiteks karjääri tööaja piiramine, karjääri väljaveoteede regulaarne puhastamine ja pesemine, samuti tolmuseire. Ühtlasi annaks see selge ajalise perspektiivi ja selguse omavalitsuse ja kohalike elanike jaoks ning aitaks leevendada vastuseisu kaevandustegevustele.
Lisaks peaks nii keskkonna- kui ka majandusministeerium riigikontrolli arvates rohkem huvide tasakaalustamise ja omavahelise koostööga tegelema. Enne karjääri rajamist kaevandusloa konsultatsioone pidades peaks kuulama ära kohapealsed konstruktiivsed ettepanekud ning üks võimalus oleks maksta hüvitist neile, keda häiringud enim mõjutavad.
Ka saaks omavalitsuste huvi uute karjääride avamise vastu suurendada kaevandamisõiguse tasu kaudu. Riigikontroll peab vajalikuks, et loodaks tagatised, et riik ei peaks ise kulutama raha karjääride korrastamisele, näiteks kaevandusettevõtja pankroti korral. Need sammud võiksid aidata kaasa, et karjääride avamise ja kaevandamisloa menetluse käigus ei avalduks mittekonstruktiivne niinimetatud mitte-minu-naabrusse-sündroom. | Riigikontroll: Rail Balticut ja uusi maanteid ei saa uute karjäärideta rajada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikontroll teatas kolmapäeval avaldatud aruandes, et lisaks maavarade kaevandamisele tuleks aktiivsemalt pakkuda välja samme, millega leevendada kaevandamisega seotud häiringuid ja hüvitada kahjusid kohalikele elanikele.
"Kruusa, liiva ja paekivi defitsiidist päästaks Eestit vaid suutmatus Rail Balticu ehitusega pihta hakata ja maanteede ehituse soikumine," ütles riigikontrolör Janar Holm aruande tulemusi kommenteerides. "Arvestades riigikontrolli varasemaid auditiaruandeid, mis osutavad teehoiukavas ehitusinvesteeringute kokkukuivamisele ja raudtee-ehituse venimisele, on ka selleks päris suur tõenäosus. Kuid isegi sel juhul on selge, et seni kasutatavad karjäärid hakkavad ammenduma ja vaja on avada uusi."
Eesti on lubanud 2030. aastaks valmis ehitada Tallinna-Tartu-Luhamaa ning Tallinna-Pärnu-Ikla maanteed. Selleks sobilikku kõrgema kvaliteediga ehituslubjakivi leidub valdavalt ainult Harjumaal asuvates lubjakivimaardlates, mille praegu kaevandatavat varu jätkub maksimaalselt 2026. aastani.
Kriitilisel tasemel on ka Pärnu- ja Raplamaal asuvad liiva- ja kruusavarud – sealsed praegu kaevandatavad varud ammenduks suurte taristuprojektide, eeskätt Rail Balticu raudteetrassi ehitamise korral samuti enne 2030. aastat.
Ainuüksi Rail Balticu raudteetrassi ehitamine, kui see peaks algama, tõstaks ehitusmaavarade vajadust rohkem kui 2,3 miljoni kuupmeetri võrra aastas perioodil 2023–2028 võrrelduna käesoleva aasta mahuga. Kui tänavu kasutatakse ligikaudu üheksa miljonit kuupmeetrit ehitusmaavara, siis aastaks 2027 kerkiks see maanteede ja raudteede ehituse mõjul 13 miljoni kuupmeetrini aastas.
Ministeerium pole piisavalt valmistunud
Riigikontroll leiab, et majandusministeerium peaks välja töötama alternatiivsed lahendused ehitusmaavarade asendamiseks, juhuks kui kohalikud karjäärid ei peaks mingil põhjusel vajadusi katma või nende avamine peaks venima. Ka tuleks ministeeriumil hinnata karjääride ammendumise ja uute avamise venimise võimalikke mõjusid.
Kuigi ministeerium on teadlik, et suurte taristuobjektide rajamise korral kasvaks lähiaastatel vajadus ehitusmaavarade järele võrreldes varasemate aastate kaevandamismahtudega hüppeliselt, pole ta seni selleks olukorraks piisavalt valmistunud.
Riigikontrolli hinnangul tuleks täpsemalt selgeks teha, mil määral on ehitusmaavarade kaevandamise vajadust võimalik vähendada alternatiivsete ehitusmaterjalide, näiteks kaevandamis-, ehitus- ja lammutusjäätmete, samuti uute tehniliste lahenduste kasutusele võtmisega. Vaja oleks ühtlasi hinnata, milliseks kujuneb sellisel juhul suurte taristuprojektide ehitushind.
Kuigi kohalike ehitusmaavarade nappuse korral saab neid ka importida, muudaks see need projektid tunduvalt kallimaks kui kohalikke maavarasid kasutades.
Riigikontroll tõi välja, et ehitusmaavara importimine muudaks majandusministeeriumi hinnangul nende suurte projektide ehitusmaksumuse isegi kuni 40 protsenti kallimaks. Seda tingimusel, et neljarajaliste maanteede ja Rail Balticu ehitus edeneb võetud tähtaegade kohaselt ning samal ajal ei õnnestu uusi kohalikke karjääre piisaval hulgal ja piisavalt kiiresti kasutusele võtta. Seetõttu tuleks ennekõike pöörata tähelepanu kohalike kaevandamisvõimaluste optimaalsele kasutamisele.
Maavarade varu osas pole selgust
Riigikontroll juhtis tähelepanu, et varude kasutamise võimalused ei ole täpselt teada ning varustuskindluse hindamine on seetõttu keeruline. Suurem osa Eesti ehitusmaavara varust on arvele võetud nüüdseks kehtivuse kaotanud uuringukorra ja kvaliteedinõuete alusel.
Ka ei pruugi osa omal ajal aktiivse tarbevaruna arvele võetud maavaradest olla kas looduskaitselistel või muudel põhjustel tegelikult kaevandatavad ja seetõttu võib olla kaevandamiseks sobivat varu arvestatud tegelikust suuremana. Keskkonnaamet hindab kaevandamislubade andmisel varustuskindlust hinnates minevikus kaevandatud ehitusmaavara kogustele ja küsib majandusministeeriumi arvamust riigi huvi kohta vaid siis, kui eeldab, et mõnes piirkonnas võiks ehitusmaavara nõudlus tulevikus hüppeliselt muutuda.
Riigikontrolli hinnangul ei ole enam piisavalt põhjendatud varustuskindluse hindamise eeldus, et ehitusmaavara maksimaalne veokaugus peab jääma 50 kilomeetri piiresse. Kujunevas ehitusmaavarade puuduse olukorras oleks mõistlik arvestada sellest kaugemal asuvaid varusid ja nende mõju varustuskindluse tagamisele.
Keskkonnaministeeriumil tuleks välja töötada kaevandajate suhtes süsteemne lähenemine, et avatud ja avatavad karjäärid saaksid optimaalse ning kokkulepitud aja jooksul ammendatud ning kiiresti korrastatud. Ühtlasi tuleks senisest enam tegutseda selle nimel, et leevendada karjääriga seotud häiringuid ja et häiringud oleksid võimalikult lühiajalised, leidis riigikontroll.
Häiringute vähendamiseks on Eestis kasutatud ka head praktikat, kus on kokku lepitud näiteks karjääri tööaja piiramine, karjääri väljaveoteede regulaarne puhastamine ja pesemine, samuti tolmuseire. Ühtlasi annaks see selge ajalise perspektiivi ja selguse omavalitsuse ja kohalike elanike jaoks ning aitaks leevendada vastuseisu kaevandustegevustele.
Lisaks peaks nii keskkonna- kui ka majandusministeerium riigikontrolli arvates rohkem huvide tasakaalustamise ja omavahelise koostööga tegelema. Enne karjääri rajamist kaevandusloa konsultatsioone pidades peaks kuulama ära kohapealsed konstruktiivsed ettepanekud ning üks võimalus oleks maksta hüvitist neile, keda häiringud enim mõjutavad.
Ka saaks omavalitsuste huvi uute karjääride avamise vastu suurendada kaevandamisõiguse tasu kaudu. Riigikontroll peab vajalikuks, et loodaks tagatised, et riik ei peaks ise kulutama raha karjääride korrastamisele, näiteks kaevandusettevõtja pankroti korral. Need sammud võiksid aidata kaasa, et karjääride avamise ja kaevandamisloa menetluse käigus ei avalduks mittekonstruktiivne niinimetatud mitte-minu-naabrusse-sündroom.
### Response:
Riigikontroll: Rail Balticut ja uusi maanteid ei saa uute karjäärideta rajada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Euroopa Liit on kiitnud Euroopa Rahurahastu (EPF) raames Ukraina sõjaliseks toetamiseks heaks kuus abipaketti kokku 3,1 miljardi euro eest, neist viimane 17. oktoobril. Eesti saab praeguse seisuga tagasi 156 miljonit eurot," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Thomas Mell ERR-ile.
Tema sõnul saab Eesti kasutada neid vahendeid oma sõjaliste võimekuste taastamiseks
Rahurahastust eraldatavate vahendite hüvitamisotsuseid liikmesriikidele on kokku tänaseks tehtud kahe miljardi euro osas. EPF-ist makstakse riikidele hüvitisi välja vastavalt ajavahemikus 2022-2027.
Juulis sai teatavaks, et Eesti saab Euroopa Liidult rahurahastu kaudu vähemalt 135 miljonit eurot, mille eest saab endale osta Ukrainale saadetud relvade asemele uue sama otstarbega relvastuse.
Novembri keskel ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, et Eesti antud sõjaline abi Venemaa agressiooni tõrjuvale Ukrainale l äheneb juba 300 miljonile eurole.
Euroopa rahurahastu loodi 2021. aastal eesmärgiga toetada Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika sõjalist aspekti ühenduse naabruses ning selles suuruseks kavandati viis miljardit eurot. | Eesti saab Euroopa Liidult veel 21 miljonit Ukrainale antud relvade eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa Liit on kiitnud Euroopa Rahurahastu (EPF) raames Ukraina sõjaliseks toetamiseks heaks kuus abipaketti kokku 3,1 miljardi euro eest, neist viimane 17. oktoobril. Eesti saab praeguse seisuga tagasi 156 miljonit eurot," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Thomas Mell ERR-ile.
Tema sõnul saab Eesti kasutada neid vahendeid oma sõjaliste võimekuste taastamiseks
Rahurahastust eraldatavate vahendite hüvitamisotsuseid liikmesriikidele on kokku tänaseks tehtud kahe miljardi euro osas. EPF-ist makstakse riikidele hüvitisi välja vastavalt ajavahemikus 2022-2027.
Juulis sai teatavaks, et Eesti saab Euroopa Liidult rahurahastu kaudu vähemalt 135 miljonit eurot, mille eest saab endale osta Ukrainale saadetud relvade asemele uue sama otstarbega relvastuse.
Novembri keskel ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, et Eesti antud sõjaline abi Venemaa agressiooni tõrjuvale Ukrainale l äheneb juba 300 miljonile eurole.
Euroopa rahurahastu loodi 2021. aastal eesmärgiga toetada Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika sõjalist aspekti ühenduse naabruses ning selles suuruseks kavandati viis miljardit eurot.
### Response:
Eesti saab Euroopa Liidult veel 21 miljonit Ukrainale antud relvade eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Warriors pääses küll viimasel veerandajal paaril korral juhtima, kõige rohkem nelja punktiga, aga lõpuks võttis siiski Dallas oma.
Tähtmängijate duellis jäi peale Luka Doncic, kes panustas Dallase võitu 41 punkti, 12 lauapalli ja 12 korvisööduga. Warriorsi ridades vastas Stephen Curry 32 punkti, viie lauapalli ja viie resultatiivse sööduga.
Tim Hardaway Jr. tõi Dallasele 22, Spencer Dinwiddie 14 ja Josh Green 13 punkti.
Tulemused:
Detroit – New York 110:140
Dallas – Golden State 116:113
Portland – LA Clippers 112:118 | Doncic ja Mavericks said Curryst ja Warriorsist jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Warriors pääses küll viimasel veerandajal paaril korral juhtima, kõige rohkem nelja punktiga, aga lõpuks võttis siiski Dallas oma.
Tähtmängijate duellis jäi peale Luka Doncic, kes panustas Dallase võitu 41 punkti, 12 lauapalli ja 12 korvisööduga. Warriorsi ridades vastas Stephen Curry 32 punkti, viie lauapalli ja viie resultatiivse sööduga.
Tim Hardaway Jr. tõi Dallasele 22, Spencer Dinwiddie 14 ja Josh Green 13 punkti.
Tulemused:
Detroit – New York 110:140
Dallas – Golden State 116:113
Portland – LA Clippers 112:118
### Response:
Doncic ja Mavericks said Curryst ja Warriorsist jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina võimud piiravad nüüd protestide levikut, suurlinnades patrullivad politseinikud. Shenzhenis tühistati teisipäeval meeleavaldus, kuna kompartei saatis linna palju politseinikke. Pekingi tänavad olid teisipäeva õhtul peaaegu inimtühjad, teatas The Wall Street Journal.
Protestijad kasutavad side pidamiseks sotsiaalmeediat. Võimud jälgivad nüüd sotsiaalmeediarakendusi, et tuvastada nii protestide organiseerijad.
Pühapäeval meeleavaldusel osalenud üliõpilane ütles, et politsei võttis tema kooliga ühendust. Kool teatas, et politsei kasutas üliõpilase jälgimiseks tema mobiiltelefonis olevaid andmeid.
"Hiina valitsuse kontroll sõnavabaduse üle on jõudnud enneolematule tasemele," ütles veel üks üliõpilane.
Hiina võimud kasutavad protestijate tuvastamiseks ka näotuvastustehnoloogiat. Kompartei suurendas juba varem pandeemia tõttu inimeste jälgimist. Hiina tänavatel on igal pool turvakaamerad, valitsuse andmebaas on täis inimeste andmeid.
Hiina riiklik tervisekomisjon (NHC) kommenteeris teisipäeval kompartei koroonapoliitika-vastaseid proteste.
"Probleemid, mida inimesed väljendasid, pole peamiselt seotud pandeemia ennetamise ja tõrjumisega," ütles NHC kõrge ametnik Chen Youquan.
Youquan väitis, et inimesed on rahulolematud, kuna kohalikud omavalitsused rakendavad piirangute kehtestamist halvasti, vahendas The Wall Street Journal. | WSJ: Hiina jälgimisühiskond võttis sihikule protestijad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina võimud piiravad nüüd protestide levikut, suurlinnades patrullivad politseinikud. Shenzhenis tühistati teisipäeval meeleavaldus, kuna kompartei saatis linna palju politseinikke. Pekingi tänavad olid teisipäeva õhtul peaaegu inimtühjad, teatas The Wall Street Journal.
Protestijad kasutavad side pidamiseks sotsiaalmeediat. Võimud jälgivad nüüd sotsiaalmeediarakendusi, et tuvastada nii protestide organiseerijad.
Pühapäeval meeleavaldusel osalenud üliõpilane ütles, et politsei võttis tema kooliga ühendust. Kool teatas, et politsei kasutas üliõpilase jälgimiseks tema mobiiltelefonis olevaid andmeid.
"Hiina valitsuse kontroll sõnavabaduse üle on jõudnud enneolematule tasemele," ütles veel üks üliõpilane.
Hiina võimud kasutavad protestijate tuvastamiseks ka näotuvastustehnoloogiat. Kompartei suurendas juba varem pandeemia tõttu inimeste jälgimist. Hiina tänavatel on igal pool turvakaamerad, valitsuse andmebaas on täis inimeste andmeid.
Hiina riiklik tervisekomisjon (NHC) kommenteeris teisipäeval kompartei koroonapoliitika-vastaseid proteste.
"Probleemid, mida inimesed väljendasid, pole peamiselt seotud pandeemia ennetamise ja tõrjumisega," ütles NHC kõrge ametnik Chen Youquan.
Youquan väitis, et inimesed on rahulolematud, kuna kohalikud omavalitsused rakendavad piirangute kehtestamist halvasti, vahendas The Wall Street Journal.
### Response:
WSJ: Hiina jälgimisühiskond võttis sihikule protestijad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otseülekanne, sünkroontõlkega eesti keelde Otseülekanne originaalkeeles
"Eesti e-riigi hea maine on toonud kaasa kõrged ootused andmepõhiste teenuste lisandumisele ja heale andmevahetusele riigi ning erasektori vahel," ütles arenguseire keskuse juhataja Tea Danilov. "Päriselu ei ole suutnud neid ootusi täita. Digimajanduse ja ühiskonna (DESI) indeksis on Eesti langenud viimase nelja aastaga nelja koha võrra, viiendast üheksandaks," nentis Danilov.
Millise kännu taga on kinni andmepõhised edasiarengud, näiteks tervishoius ja maksunduses? Miks me ikkagi ei tea piisavalt Eestisse jõudnud Ukraina põgenikest? Kuidas panna andmed paremini teenima nii Eesti ühiskonda kui iga üksikut elanikku, millised takistused tuleb ületada?
Andmekonverentsil püüavad küsimustele vastuseid leida prof Sylvie Delacroix (Birminghami Ülikool), dr Maarja Olesk (Balti Uuringute Instituut), dr Raigo Uukkivi (maksu- ja tolliameti peadirektor), dr Taavi Tillmann (Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor), Kert Valdaru (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus), Kristen Michal (riigikogu), Johanna Vallistu (Arenguseire Keskus), Raimond Kaljulaid (riigikogu), Kaimar Karu (ettevõtja), dr Tanel Mällo (Cybernetica AS), Pille Lehis (andmekaitse inspektsiooni peadirektor), Urmet Lee (statistikaameti peadirektor), Jaak Aab (riigikogu), prof Krista Fischer (Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor) ja Margus Arm (TEHIK-u direktor).
Konverentsil tutvustatakse Arenguseire Keskuse, Balti Uuringute Instituudi ja LevelLabi koostöös äsja valminud andmeühiskonna tulevikustsenaariumeid.
Konverentsi ajakava leiab arenguseire keskuse kodulehelt. | Otse kell 10: millise kännu taga on kinni Eesti andmeteenuste areng? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otseülekanne, sünkroontõlkega eesti keelde Otseülekanne originaalkeeles
"Eesti e-riigi hea maine on toonud kaasa kõrged ootused andmepõhiste teenuste lisandumisele ja heale andmevahetusele riigi ning erasektori vahel," ütles arenguseire keskuse juhataja Tea Danilov. "Päriselu ei ole suutnud neid ootusi täita. Digimajanduse ja ühiskonna (DESI) indeksis on Eesti langenud viimase nelja aastaga nelja koha võrra, viiendast üheksandaks," nentis Danilov.
Millise kännu taga on kinni andmepõhised edasiarengud, näiteks tervishoius ja maksunduses? Miks me ikkagi ei tea piisavalt Eestisse jõudnud Ukraina põgenikest? Kuidas panna andmed paremini teenima nii Eesti ühiskonda kui iga üksikut elanikku, millised takistused tuleb ületada?
Andmekonverentsil püüavad küsimustele vastuseid leida prof Sylvie Delacroix (Birminghami Ülikool), dr Maarja Olesk (Balti Uuringute Instituut), dr Raigo Uukkivi (maksu- ja tolliameti peadirektor), dr Taavi Tillmann (Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor), Kert Valdaru (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus), Kristen Michal (riigikogu), Johanna Vallistu (Arenguseire Keskus), Raimond Kaljulaid (riigikogu), Kaimar Karu (ettevõtja), dr Tanel Mällo (Cybernetica AS), Pille Lehis (andmekaitse inspektsiooni peadirektor), Urmet Lee (statistikaameti peadirektor), Jaak Aab (riigikogu), prof Krista Fischer (Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor) ja Margus Arm (TEHIK-u direktor).
Konverentsil tutvustatakse Arenguseire Keskuse, Balti Uuringute Instituudi ja LevelLabi koostöös äsja valminud andmeühiskonna tulevikustsenaariumeid.
Konverentsi ajakava leiab arenguseire keskuse kodulehelt.
### Response:
Otse kell 10: millise kännu taga on kinni Eesti andmeteenuste areng? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | GØK2 on Istanbulist pärit laulja ja laulukirjutaja, multiinstrumentalist ning produtsent. Koostöös DJ Alex H-ga on tema lavaline olek segu erinevatest žanritest – alternatiiv, hiphop, post-punk, punk-hop ja maailmabiit.
"Laval tunnen tihti nagu oleksin kaotanud teadvuse. Kõik on silmapilkne, see on korraga hirmuäratav, põnev, agressiivne, positiivne, haavatav ja selles hetkes pole muud, kui mina ise. Laval olles ei tunne ärevust, ei mõtle probleemidele, ei vaata tulevikku ega minevikku. Olen kui üks tervik," on GØK2 tunnistanud.
"No Means No" on pärit tema peagi ilmuvalt debüüt-lühialbumilt. Loo produtseeris Babataş ise, miksis-masterdas Tommi Langen ja Joni Vanhanen (Tape Over Mastering). Singli kaanekujunduse disaini tegi Deniz Aksakal, foto autor on Kadri Tiganik. | Türgi päritolu GØK2 andis välja singli "No Means No" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
GØK2 on Istanbulist pärit laulja ja laulukirjutaja, multiinstrumentalist ning produtsent. Koostöös DJ Alex H-ga on tema lavaline olek segu erinevatest žanritest – alternatiiv, hiphop, post-punk, punk-hop ja maailmabiit.
"Laval tunnen tihti nagu oleksin kaotanud teadvuse. Kõik on silmapilkne, see on korraga hirmuäratav, põnev, agressiivne, positiivne, haavatav ja selles hetkes pole muud, kui mina ise. Laval olles ei tunne ärevust, ei mõtle probleemidele, ei vaata tulevikku ega minevikku. Olen kui üks tervik," on GØK2 tunnistanud.
"No Means No" on pärit tema peagi ilmuvalt debüüt-lühialbumilt. Loo produtseeris Babataş ise, miksis-masterdas Tommi Langen ja Joni Vanhanen (Tape Over Mastering). Singli kaanekujunduse disaini tegi Deniz Aksakal, foto autor on Kadri Tiganik.
### Response:
Türgi päritolu GØK2 andis välja singli "No Means No" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Armastusloo nimitegelased on Aivar Tommingas Vanemuise teatrist ja Ilo-Ann Saarepera Tartu Uuest Teatrist.
"Rääkisime pikemalt sellest, kuidas Shakespeare'i tekstid kaasajas kõlavad ja leidsime, et nende tekstide ajastu sotsiaalne kontekst loeb paljudel juhtudel väga palju, kuigi ei ole kõige põhilisem," selgitas lavastuse dramaturg, Andreas Aadel Tartu Uuest Teatrist.
Nii lavastaja kui ka dramaturgi sõnul on ka nende "Romeo ja Julia" armastuslugu, ainukese vahega, et selles loos ei ole armastus keelatud mitte vaenutsevate perekondade, vaid kõigi nende poolt, kes ei pea õigeks Romeo ja Julia vanusevahet, mis ületab poolt sajandit.
"Armastus on selle loo kõige tugevam jõud, mis paneb selle tööle ja kannab seda algusest lõpuni," lisas Aadel. Lavastaja Elise Metsanurga sõnul on koostöölavastuse trupiga töötamine olnud suur rõõm.
"Väga ruttu kadusid ka kahe teatri piirid. Ma ei mäleta proovidest tunnet, et Vanemuise näitlejad oleksid kuidagi omaette ja Uue Teatri näitlejad omaette, algusest peale on olnud koos tegemine, ühiselt lahenduste otsimine, suur hoog ja hea õhk."
Lavastuses on lisaks Shakespeare'i "Romeo ja Julia" tekstile kasutatud ka lõike mitmetest teistest Shakespeare'i teostest. Lavastaja sõnul võib saali tulev publik oodata Shakespeare'ile omast värsskõnet ning kamaluga kulda ja rohelist.
"Need on kindlasti olemas. Kõik muu ehitub sinna peale ja ümber, nii oodatav kui ootamatu."
Aivar Tomminga ja Ilo-Ann Saarepera kõrval on laval näitlejad Priit Strandberg, Marika Barabanštšikova, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Maria Annus, Andres Mähar ja Reimo Sagor Vanemuise teatrist ning Ekke Hekles Tartu Uuest Teatrist. Laval teeb külalisena kaasa ka lavastuse helilooja Jarek Kasar.
Näidendi on tõlkinud Georg Meri, Jaan Kross ja Harald Rajamets. Kunstnikutööga toetab Tartu Uue Teatri kunstnik Kristiina Põllu. Liikumisjuht on Rauno Zubko, valguskunstnik Priidu Adlas Eesti Draamateatrist ning lavatrikkide tegemises konsulteerivad meeskonda Enar Tarmo ja Andres Mirme. | Vanemuise teatris esietendub koostöölavastus Tartu Uue Teatriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Armastusloo nimitegelased on Aivar Tommingas Vanemuise teatrist ja Ilo-Ann Saarepera Tartu Uuest Teatrist.
"Rääkisime pikemalt sellest, kuidas Shakespeare'i tekstid kaasajas kõlavad ja leidsime, et nende tekstide ajastu sotsiaalne kontekst loeb paljudel juhtudel väga palju, kuigi ei ole kõige põhilisem," selgitas lavastuse dramaturg, Andreas Aadel Tartu Uuest Teatrist.
Nii lavastaja kui ka dramaturgi sõnul on ka nende "Romeo ja Julia" armastuslugu, ainukese vahega, et selles loos ei ole armastus keelatud mitte vaenutsevate perekondade, vaid kõigi nende poolt, kes ei pea õigeks Romeo ja Julia vanusevahet, mis ületab poolt sajandit.
"Armastus on selle loo kõige tugevam jõud, mis paneb selle tööle ja kannab seda algusest lõpuni," lisas Aadel. Lavastaja Elise Metsanurga sõnul on koostöölavastuse trupiga töötamine olnud suur rõõm.
"Väga ruttu kadusid ka kahe teatri piirid. Ma ei mäleta proovidest tunnet, et Vanemuise näitlejad oleksid kuidagi omaette ja Uue Teatri näitlejad omaette, algusest peale on olnud koos tegemine, ühiselt lahenduste otsimine, suur hoog ja hea õhk."
Lavastuses on lisaks Shakespeare'i "Romeo ja Julia" tekstile kasutatud ka lõike mitmetest teistest Shakespeare'i teostest. Lavastaja sõnul võib saali tulev publik oodata Shakespeare'ile omast värsskõnet ning kamaluga kulda ja rohelist.
"Need on kindlasti olemas. Kõik muu ehitub sinna peale ja ümber, nii oodatav kui ootamatu."
Aivar Tomminga ja Ilo-Ann Saarepera kõrval on laval näitlejad Priit Strandberg, Marika Barabanštšikova, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Maria Annus, Andres Mähar ja Reimo Sagor Vanemuise teatrist ning Ekke Hekles Tartu Uuest Teatrist. Laval teeb külalisena kaasa ka lavastuse helilooja Jarek Kasar.
Näidendi on tõlkinud Georg Meri, Jaan Kross ja Harald Rajamets. Kunstnikutööga toetab Tartu Uue Teatri kunstnik Kristiina Põllu. Liikumisjuht on Rauno Zubko, valguskunstnik Priidu Adlas Eesti Draamateatrist ning lavatrikkide tegemises konsulteerivad meeskonda Enar Tarmo ja Andres Mirme.
### Response:
Vanemuise teatris esietendub koostöölavastus Tartu Uue Teatriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | November oli erakordne kuu. Maailma liidrid kogunesid neljale olulisele kohtumisele: ASEAN-i kohtumine Kambodžas, G20 tippkohtumine Indoneesias, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majanduskoostöö (APEC) foorum Tais ja ÜRO kliimamuutuste konverents (COP27) Egiptuses. Silmatorkav ei olnud mitte kohtumiste ajastus, vaid pigem neilt saadud märgid selle kohta, et vastasseisul on oma piirid ja uuendatud koostöö pole võimatu.
Viimastel aastatel on maailmamajandus paistnud kalduvat konkurentsi suunas, kus seatakse esikohale oma riigi huvid. Mõned, eelkõige tärkava turumajandusega riigid püüdsid sellele suundumusele vastu seista, näiteks keeldudes toetamast lääne sanktsioone Venemaa suhtes. Kuid sellistel jõupingutustel näis olevat minimaalne mõju.
Nagu paljud vaatlejad on märkinud, oleks globaliseerumise täielik ümberpööramine praktiliselt võimatu. McKinsey Global Institute'i uuringute kohaselt ei ole ükski piirkond, rääkimata riigist, lähedal sellele, et olla isemajandav. Kuid see ei ole peatanud mõnda riiki ja liidrit - eelkõige Ameerika Ühendriike - selle poole püüdlemast. Ja isegi nende esilekutsutud osalisel deglobaliseerumisel oleksid kaugeleulatuvad tagajärjed, millest mõned, nagu suurenenud inflatsioon ja suurenenud võlarisk, on juba praegu ilmnenud.
Deglobaliseerimisest põhjustatud kasvav kahju on viimasel ajal võimendanud vastupanu majanduse killustumisele ja polarisatsioonile. Näitena võib tuua Euroopa. Venemaa Ukraina vastane agressioon tugevdas Atlandi-ülest liitu, mis on väljendunud nii ühises Venemaa vastases sanktsioonipoliitikas kui ka koordineeritud relvatarnetes Ukrainale. Kuid Euroopa liidrid on hakanud väljendama ebamugavust Ameerika Hiina-poliitikas, mis, nagu Prantsuse president Emmanuel Macron on märkinud, ähvardab jagada maailma konkureerivateks blokkideks.
Murega jälgitakse Ameerika jõupingutusi Hiina tehnoloogilise arengu takistamiseks. Kardetakse, et uued ulatuslikud piirangud kõrgtehnoloogia, tarkvara ja seadmete ekspordile Hiinasse võivad konstruktiivse strateegilise konkurentsi asendada nullsumma tulemusega.
See on olnud põhjuseks, miks Prantsusmaa ja Saksa liidrid on viimasel nädalal väljendanud vajadust selge Euroopa seisukoha järele, mis eristuks USA omast. Hollandi peaminister Mark Rutte, kelle riigis asub suurettevõte ASML, mis on ainus kõige arenenumate pooljuhtide ja kiipide tootmiseks vajalike UV-litograafia masinate tootja, püüab samuti selles valdkonnas USAst sõltumatust tagada. Saksamaa kantsler Olaf Scholz külastas novembris Hiinat, et leida kesktee.
Tärkava turumajandusega riigid kaitsesid sel kuul toimunud suurtel rahvusvahelistel kohtumistel jõuliselt globaalset vastastikust sõltuvust. Killustunud maailmamajandus, mida kujundab peamiselt suurriikide konkurents, on neile kahjulik, sest arenguks hädavajalik energia ja tehnoloogiapööre eeldab üleilmseid lahendusi. Nagu Chicago ülikooli õppejõud Raghuram G. Rajan hiljuti selgitas, takistavad majanduslik killustatus ja vastastikune kahtlustamine tõsiselt tõhusat kliimakoostööd.
Tärkava turumajandusega riigid ei ole üksi. Maailma Kaubandusorganisatsioon ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid rõhutavad, et kaubanduse, finants- ja tehnoloogiavoogude avatuse säilitamine on ülemaailmse majanduse taastumise toetamiseks hädavajalik.
Juba praegu seisab majanduse elavnemine silmitsi tugevate vastulöökidega, mida põhjustavad inflatsioon, sõjaga seotud šokid, kliimamuutus, koroonapandeemia, rahvastiku vananemine, tööjõupakkumise probleemid, tootlikkuse vähenemine, kõrged võlasuhted ja rahandusliku ebastabiilsuse kolded.
Kasvav killustatus mõjub negatiivselt rahvusvaheliste ettevõtete tegevusele, mis peavad orienteeruma vastuoluliste reeglite ja standardite ning kõrgendatud õiguslike nõuete kadalipus. Tegevuse suurenev keerukus ja kasvavad kulud nõrgestavad ettevõtete stiimuleid investeerida. Arvestades, et rahvusvahelistel ettevõtetel on oluline roll tehnoloogia levitamisel, võib oodata negatiivset mõju ülemaailmsele tootlikkusele ja majanduskasvule.
Riskide maandamine ja praeguse kursi muutmine sõltub eelkõige kahest maailmamajanduse peategelasest, USA-st ja Hiinast. Hiljutine Joe Bideni ja Xi Jinpingi kohtumine annab lootust.
President Xi Jinping teab hästi, et Hiina "majandusime" poleks toimunud globaliseerumiseta. Sellest ka tema üleskutsed avatusele ja kaasamisele. Kuid neil puudub usaldusväärsus, kui sellega kaasneb solidaarsus sellise riigiga nagu Venemaa, mille tegevus ja retoorika õhutavad lõhestamist.
"Biden kordas ka toetust "ühe Hiina" poliitikale, mis näitab, et jätkatakse vaikimisi Hiina diplomaatilise "punase joone" aktsepteerimist Taiwani suhtes."
Mis puutub USA-sse, siis Bideni administratsioon näib üha enam mõistvat, et pole võimalik Hiinat täielikult isoleerida. Kuigi kaubanduspiirangute täielik tühistamine on ebatõenäoline, eriti tundlike tehnoloogiliste kaupade puhul, millel on riikliku julgeoleku või strateegilise tähtsusega majanduslik mõju, näitas Bideni viimane kohtumine Xiga, et pooled on valmis alustama konstruktiivsemat dialoogi kriitilistes küsimustes. Biden kordas ka toetust "ühe Hiina" poliitikale, mis näitab, et jätkatakse vaikimisi Hiina diplomaatilise "punase joone" aktsepteerimist Taiwani suhtes.
Võimalik, et ühel päeval vaatame tagasi 2022. aasta novembrile kui pöördepunktile deglobaliseerumise saagas. Kuid veel pole takistused kuhugi kadunud. Koostöö ja parema konkurentsi üleskutsed ei asenda usalduse puudumist. Kui USA ja Hiina ei leia viise usalduse ja hea tahte loomiseks, jäävad koostöösoovid ebakindlale alusele.
Teine uus arengusuund on majandusliku vastupidavuse suurendamine tarneahela mitmekesistamise kaudu, mis eelistab usaldusväärseid või sarnaselt mõtlevaid kaubanduspartnereid, kus majanduspoliitikat kujundatakse riikliku julgeoleku kaalutlustel. See uus majanduslik reaalsus nõuab multilateralismi uue keerulisema tsükli väljatöötamist.
Lõpuks, et see uus mitmepoolsus toimiks, tuleb rahvusvahelisi organisatsioone tugevdada juhtimisreformide ja suurema kapitaliseerituse kaudu. Võib-olla kõige olulisem on, et riigid peavad pühenduma nende organisatsioonide autoriteedi austamisele ja mitte ainult siis, kui see on mugav.
Maailmamajanduse halvenevad väljavaated koos kliimaprobleemide ulatusega on teadvustanud, et deglobaliseerumine kujutab endast ohtu. Jääb üle oodata, kas sellele teadvustamisele järgnevad kursimuutuseks vajalikud meetmed. | Clyde Kull: deglobaliseerimise aeg võib olla läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
November oli erakordne kuu. Maailma liidrid kogunesid neljale olulisele kohtumisele: ASEAN-i kohtumine Kambodžas, G20 tippkohtumine Indoneesias, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majanduskoostöö (APEC) foorum Tais ja ÜRO kliimamuutuste konverents (COP27) Egiptuses. Silmatorkav ei olnud mitte kohtumiste ajastus, vaid pigem neilt saadud märgid selle kohta, et vastasseisul on oma piirid ja uuendatud koostöö pole võimatu.
Viimastel aastatel on maailmamajandus paistnud kalduvat konkurentsi suunas, kus seatakse esikohale oma riigi huvid. Mõned, eelkõige tärkava turumajandusega riigid püüdsid sellele suundumusele vastu seista, näiteks keeldudes toetamast lääne sanktsioone Venemaa suhtes. Kuid sellistel jõupingutustel näis olevat minimaalne mõju.
Nagu paljud vaatlejad on märkinud, oleks globaliseerumise täielik ümberpööramine praktiliselt võimatu. McKinsey Global Institute'i uuringute kohaselt ei ole ükski piirkond, rääkimata riigist, lähedal sellele, et olla isemajandav. Kuid see ei ole peatanud mõnda riiki ja liidrit - eelkõige Ameerika Ühendriike - selle poole püüdlemast. Ja isegi nende esilekutsutud osalisel deglobaliseerumisel oleksid kaugeleulatuvad tagajärjed, millest mõned, nagu suurenenud inflatsioon ja suurenenud võlarisk, on juba praegu ilmnenud.
Deglobaliseerimisest põhjustatud kasvav kahju on viimasel ajal võimendanud vastupanu majanduse killustumisele ja polarisatsioonile. Näitena võib tuua Euroopa. Venemaa Ukraina vastane agressioon tugevdas Atlandi-ülest liitu, mis on väljendunud nii ühises Venemaa vastases sanktsioonipoliitikas kui ka koordineeritud relvatarnetes Ukrainale. Kuid Euroopa liidrid on hakanud väljendama ebamugavust Ameerika Hiina-poliitikas, mis, nagu Prantsuse president Emmanuel Macron on märkinud, ähvardab jagada maailma konkureerivateks blokkideks.
Murega jälgitakse Ameerika jõupingutusi Hiina tehnoloogilise arengu takistamiseks. Kardetakse, et uued ulatuslikud piirangud kõrgtehnoloogia, tarkvara ja seadmete ekspordile Hiinasse võivad konstruktiivse strateegilise konkurentsi asendada nullsumma tulemusega.
See on olnud põhjuseks, miks Prantsusmaa ja Saksa liidrid on viimasel nädalal väljendanud vajadust selge Euroopa seisukoha järele, mis eristuks USA omast. Hollandi peaminister Mark Rutte, kelle riigis asub suurettevõte ASML, mis on ainus kõige arenenumate pooljuhtide ja kiipide tootmiseks vajalike UV-litograafia masinate tootja, püüab samuti selles valdkonnas USAst sõltumatust tagada. Saksamaa kantsler Olaf Scholz külastas novembris Hiinat, et leida kesktee.
Tärkava turumajandusega riigid kaitsesid sel kuul toimunud suurtel rahvusvahelistel kohtumistel jõuliselt globaalset vastastikust sõltuvust. Killustunud maailmamajandus, mida kujundab peamiselt suurriikide konkurents, on neile kahjulik, sest arenguks hädavajalik energia ja tehnoloogiapööre eeldab üleilmseid lahendusi. Nagu Chicago ülikooli õppejõud Raghuram G. Rajan hiljuti selgitas, takistavad majanduslik killustatus ja vastastikune kahtlustamine tõsiselt tõhusat kliimakoostööd.
Tärkava turumajandusega riigid ei ole üksi. Maailma Kaubandusorganisatsioon ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid rõhutavad, et kaubanduse, finants- ja tehnoloogiavoogude avatuse säilitamine on ülemaailmse majanduse taastumise toetamiseks hädavajalik.
Juba praegu seisab majanduse elavnemine silmitsi tugevate vastulöökidega, mida põhjustavad inflatsioon, sõjaga seotud šokid, kliimamuutus, koroonapandeemia, rahvastiku vananemine, tööjõupakkumise probleemid, tootlikkuse vähenemine, kõrged võlasuhted ja rahandusliku ebastabiilsuse kolded.
Kasvav killustatus mõjub negatiivselt rahvusvaheliste ettevõtete tegevusele, mis peavad orienteeruma vastuoluliste reeglite ja standardite ning kõrgendatud õiguslike nõuete kadalipus. Tegevuse suurenev keerukus ja kasvavad kulud nõrgestavad ettevõtete stiimuleid investeerida. Arvestades, et rahvusvahelistel ettevõtetel on oluline roll tehnoloogia levitamisel, võib oodata negatiivset mõju ülemaailmsele tootlikkusele ja majanduskasvule.
Riskide maandamine ja praeguse kursi muutmine sõltub eelkõige kahest maailmamajanduse peategelasest, USA-st ja Hiinast. Hiljutine Joe Bideni ja Xi Jinpingi kohtumine annab lootust.
President Xi Jinping teab hästi, et Hiina "majandusime" poleks toimunud globaliseerumiseta. Sellest ka tema üleskutsed avatusele ja kaasamisele. Kuid neil puudub usaldusväärsus, kui sellega kaasneb solidaarsus sellise riigiga nagu Venemaa, mille tegevus ja retoorika õhutavad lõhestamist.
"Biden kordas ka toetust "ühe Hiina" poliitikale, mis näitab, et jätkatakse vaikimisi Hiina diplomaatilise "punase joone" aktsepteerimist Taiwani suhtes."
Mis puutub USA-sse, siis Bideni administratsioon näib üha enam mõistvat, et pole võimalik Hiinat täielikult isoleerida. Kuigi kaubanduspiirangute täielik tühistamine on ebatõenäoline, eriti tundlike tehnoloogiliste kaupade puhul, millel on riikliku julgeoleku või strateegilise tähtsusega majanduslik mõju, näitas Bideni viimane kohtumine Xiga, et pooled on valmis alustama konstruktiivsemat dialoogi kriitilistes küsimustes. Biden kordas ka toetust "ühe Hiina" poliitikale, mis näitab, et jätkatakse vaikimisi Hiina diplomaatilise "punase joone" aktsepteerimist Taiwani suhtes.
Võimalik, et ühel päeval vaatame tagasi 2022. aasta novembrile kui pöördepunktile deglobaliseerumise saagas. Kuid veel pole takistused kuhugi kadunud. Koostöö ja parema konkurentsi üleskutsed ei asenda usalduse puudumist. Kui USA ja Hiina ei leia viise usalduse ja hea tahte loomiseks, jäävad koostöösoovid ebakindlale alusele.
Teine uus arengusuund on majandusliku vastupidavuse suurendamine tarneahela mitmekesistamise kaudu, mis eelistab usaldusväärseid või sarnaselt mõtlevaid kaubanduspartnereid, kus majanduspoliitikat kujundatakse riikliku julgeoleku kaalutlustel. See uus majanduslik reaalsus nõuab multilateralismi uue keerulisema tsükli väljatöötamist.
Lõpuks, et see uus mitmepoolsus toimiks, tuleb rahvusvahelisi organisatsioone tugevdada juhtimisreformide ja suurema kapitaliseerituse kaudu. Võib-olla kõige olulisem on, et riigid peavad pühenduma nende organisatsioonide autoriteedi austamisele ja mitte ainult siis, kui see on mugav.
Maailmamajanduse halvenevad väljavaated koos kliimaprobleemide ulatusega on teadvustanud, et deglobaliseerumine kujutab endast ohtu. Jääb üle oodata, kas sellele teadvustamisele järgnevad kursimuutuseks vajalikud meetmed.
### Response:
Clyde Kull: deglobaliseerimise aeg võib olla läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On aeg tõmmata "vanale" Intrepidile joon alla," rääkis ansambli asutajaliige ning kitarrist Simo Atso.
"Ajalukku jääb kirja, et esimesel plaadil ning sellel EP-l on kolm aastat vahet, kuid tegelikult on see näitaja petlik. Meil hakkas juba endal veidi piinlik, et selle plaadiga nii kaua aega läheb. Selle EP valmimise jooksul oleme jõudnud kirjutada kahe täispika albumi jagu materjali, üks album on meil juba purgis."
"Slaying of Sanity/Murder of Mindi" näol on tegu ka endise kitarristi ning laulja Villem Epliku viimase koostööna bändi ridades.
"Minu elu on juba mõnda aega liikunud teistes suundades ning Eesti parimas death metal 'i bändis mängimine nõudis rohkem hinge ja vaeva kui mul sellele anda oli. See-eest tean, et Intrepid on peatamatu, pidevalt arenev ning minu asemele tuleb keegi, kes seda kohta väärib," selgitas Eplik.
2023. aasta jaanuaris ootab Intrepidit ees ka nende esimene Euroopa tuur, kus nad annavad koos USA death metal 'i bändidega Monstrosity ja Origin ühe kuu jooksul 20 kontserti kümnes erinevas riigis.
Intrepid on Raiko Rajalaane (vokaal), Simo Atso (kitarr), Villem Eplik (kitarr ja taustavokaal), Siim Soodla (bass) ja Madis Kaljurand (trummid). | Intrepid avaldas esiksingli uuelt lühialbumilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On aeg tõmmata "vanale" Intrepidile joon alla," rääkis ansambli asutajaliige ning kitarrist Simo Atso.
"Ajalukku jääb kirja, et esimesel plaadil ning sellel EP-l on kolm aastat vahet, kuid tegelikult on see näitaja petlik. Meil hakkas juba endal veidi piinlik, et selle plaadiga nii kaua aega läheb. Selle EP valmimise jooksul oleme jõudnud kirjutada kahe täispika albumi jagu materjali, üks album on meil juba purgis."
"Slaying of Sanity/Murder of Mindi" näol on tegu ka endise kitarristi ning laulja Villem Epliku viimase koostööna bändi ridades.
"Minu elu on juba mõnda aega liikunud teistes suundades ning Eesti parimas death metal 'i bändis mängimine nõudis rohkem hinge ja vaeva kui mul sellele anda oli. See-eest tean, et Intrepid on peatamatu, pidevalt arenev ning minu asemele tuleb keegi, kes seda kohta väärib," selgitas Eplik.
2023. aasta jaanuaris ootab Intrepidit ees ka nende esimene Euroopa tuur, kus nad annavad koos USA death metal 'i bändidega Monstrosity ja Origin ühe kuu jooksul 20 kontserti kümnes erinevas riigis.
Intrepid on Raiko Rajalaane (vokaal), Simo Atso (kitarr), Villem Eplik (kitarr ja taustavokaal), Siim Soodla (bass) ja Madis Kaljurand (trummid).
### Response:
Intrepid avaldas esiksingli uuelt lühialbumilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmistel riigikogu valimistel 2019. aastal võitis seitsme mandaadiga ringkonnas Reformierakond 26,1 protsendiga. Kaugele maha ei jäänud EKRE 22,4 protsendiga. Järgnesid sisuliselt võrdse toetusega Keskerakond (16,7 protsenti) ja Isamaa (16,5 protsenti). SDE saagiks jäi 12,5 protsenti.
Reformierakond panustab Ligile ja endisele isamaalasele
Reformierakond paneb selgi korral esinumbrina välja oma veteranpoliitiku Jürgen Ligi. Erakonna aseesimees sai eelmistel valimistel 6069 häälega Järva- ja Viljandimaal isikumandaadi.
Jürgen Ligi. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Uus tegija on aga nimekirja teine number, kelleks on endine Türi vallavanem ja varem Isamaasee kuulunud Pipi-Liis Siemann. Siemann lahkus eelmise aasta viimasel päeval Isamaast ja liitus mais Reformierakonnaga. Ta tõi põhjenduseks oma liberaalsema maailmavaate kui on Seederi juhitud Isamaal.
Kolmanda positsiooni saab Reformierakonna nimekirjas Viljandi linnapea Madis Timpson.
Eelmistel valimistel selles valimisringkonnas Reformierakonna teise numbrina kandideerinud ja 997 häält korjanud Yoko Alender enam Järva- ja Viljandimaal ei kandideeri. Suure tõenäosusega saab temast Reformierakonna teine number Tartus.
Sotsid - esinumbriks Kütt või Läänemets?
Sotsiaaldemokraatide esinumbri koht on selle artikli ilmumise ajal veel selgumisel. Eelmistel valimistel oli sotside esinumber Helmen Kütt, kes sai ka parimana 2194 häält. Seevastu erakonna praegune esimees Lauri Läänemets oli ringkonna nimekirjas alles neljas ja sai paremuselt teise tulemuse 994 häälega.
Nüüd ongi küsimus, kes panna esinumbriks. Erakonna hierarhiat arvestades võiks esinumber olla Läänemets. Aga arvestades eelmiste riigikogu valimiste Küti kaks korda suuremat häältesaaki ja et ta viimastel kohalikel valimistel sai Viljandi linnas üldse isikutest parima tulemuse (875 häält), võib olla häälte mõttes Küti esinumbriks panek erakonnale kasulikum.
Helmen Kütt Autor/allikas: SDE
Helmen Kütt kinnitas ERR-ile, et kandideerib Järva- ja Viljandimaal, aga ei olnud nõus ütlema, kas temast saab ringkonna esinumber.
SDE esimees esimees Lauri Läänemets ütles, et arutab teemat veel kolmapäeva õhtul Järvamaa piirkonna juhatuse koosolekul. Seega esinumber võib saada nii Kütist kui ka Läänemetsast.
EKRE loodab Madisoni isikumandaadile
EKRE esinumber on Euroopa Parlamendi saadikuna töötav Jaak Madison, kes sai eelmistel valimistel selles valimisringkonnas 5612 häälega isikumandaadi. Kokku sai EKRE eelmine kord 8389 häält ehk piirkonna edu sõltus nii eelmine kord kui ka eelseisvatel valimistel paljuski Madisonist.
Madison ja Ligi hakkavad selgi korral mõõtu võtma, kellest saab selles valimisringkonnas suurim häältekoguja. On tõenäoline, et mõlemad saavad taas ka isikumandaadi.
Jaak Madison. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Nimekirja teine number on käremeelne parlamendisaadik Kalle Grünthal, kes oli sel positsioonil ka eelmisel korral ja korjas 740 häält.
EKRE kolmas number on EKRE Järva- ja Viljandimaa ringkonna esimees, Türi abivallavanem Elar Niglas.
Isamaal esinumber Seeder, kuid puudub Iva
Isamaa esinumbriks saab erakonna esimees Helir-Valdor Seeder. Eelmistel valimistel sai Seeder 3138 häälega ringkonnamandaadi.
Isamaa peasekretär Priit Sibul ütles, et Seedri kõrval kandideerivad Viljandi valla vallavanem Alar Karu, erakonna Järvamaa piirkonna juhatuse esimees Ründo Mülts ning kirurg ja Paide linnavolikogu liige Mihhail Feštšin.
Helir-Valdor Seeder Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Isamaa nimekirjas ei näe me enam kandideerimas nende eelmiste valimiste teist numbrit ja 1526 häält toonud Kaia Iva, kes lahkus erakonnast 2019. aasta viimasel päeval. Ta põhjendas seda vastuseisuga teise samba vabatahtlikuks muutmisele, mis oli erakonna ja eeskätt selle esimehe Seederi üks kinnisideid. Samas võib arvata, et osa Ivale antud hääli (erakonna valijaid) kandub nüüd üle Seedrile.
Isamaa nimekirjas ei näe enam kandideerimas ka kunagist Paide linnapead Priit Värki, kes visati erakonnast välja, sest viimastel kohalikel valimistel ei kandideerinud ta Isamaa, vaid valimisliidu nimekirjas. Värk tõi eelmisel korral Isamaale 341 häält.
Keskerakond panustab eelmiste valimiste häältetoojatele
Keskerakonna esinumbriks on taas Jaak Aab, kes kandideeris esinumbrina ka nelja aasta eest ja sai 2227 häälega ringkonnamandaadi. Viimastel kohalikel valimistel piirdus Aab Viljandi linnas aga vaid 158 häälega. Tõsi, tuleb arvestada, et valijate käitumine on riigikogu ja kohalikel valimistel erinev ning kohalikesse volikogudesse eelistatakse rohkem kohalikke poliitikuid.
Jaak Aab. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi ütles, et Aabi järel on teisel positsioonil Kersti Sarapuu. Eelmistel valimistel sai Sarapuu kompensatsioonimandaadi 1394 häälega.
Tõenäoliselt kandideerib ka Peeter Rahnel. Eelmistel valimistel sai Abjaga seotud poliitik 1019 häält ja enamust neist tulid Viljandimaa valijatelt.
Eesti 200 pole esinumbrit veel paika pannud
Eesti 200-l eelmistel valimistel Järva- ja Viljandimaal hästi ei läinud. Kui üle-eestiliselt saadi 4,4 protsenti, siis selles ringkonnas veelgi vähem - vaid 2,8 protsenti. Nüüd soovitakse seda tulemust kindlasti parandada.
Eesti 200 esimees Lauri Hussar ütles ERR-ile, et erakond ei ole ringkonna nimekirja Järva- ja Viljandimaal veel paika pannud, aga nõusoleku kandideerida on andnud pärimusmuusik Ando Kiviberg, tippsõudja Kaspar Taimsoo, ajakirjanik ja Türi vallavolikogu liige Kadri Paas, Põhja-Sakala vallavolikogu liige Aivar Paas ning endine kultuuriakadeemia rektor ja Viljandi valla volikogusse kuuluv Anzori Barkalaja.
Ando Kiviberg ütles ERR-ile, et seda, millises ringkonnas ta kandideerib, ei ole veel otsustatud. On võimalik, et ta kandideerib mõnes muus valimisringkonnas. Sellisel juhul tõuseb ringkonna esinumbriks ilmselt Taimsoo.
Kaspar Taimsoo Autor/allikas: ERR
Kiviberg ja Taimsoo kandideerisid eelmisel aastal ka Viljandi linnavolikogusse. Kiviberg sai 270 ja Taimsoo 130 häält, mis viisid nad küll volikokku, aga pigem oli tulemus pettumus, sest SDE, EKRE ja Reformierakonna esinumbrid said kõik üle 500 hääle.
Eelmiste riigikogu valimiste Eesti 200 Järva- ja Viljandimaa esinumbri, muusik Ruslan Trochynskyi plaanide kohta ei osanud Hussar midagi öelda, sealhulgas ka seda, kas ta üldse kandideerib. Suure tõenäosusega ta ei kandideeri, sest Trochynskyi lahkus 10. novembril 2020 üldse Eesti 200 ridadest. Eelmistel riigikogu valimistel sai ta napid 384 häält.
Rohelised ja Parempoolsed
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et selle ringkonna esinumbrid täpsustuvad jaanuariks.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Järva- ja Viljandimaal hääletada Reformierakonna poolt 29 ja täpselt samapalju ka EKRE poolt.
· Isamaa toetusnumber kerkis viimases küsitluses 16 protsendile. Keskerakonna toetusnumber oli 10 protsenti. Eesti 200 ja SDE-d lubaks valida mõlemat kuus protsenti. Rohelisi 2,5 ja Parempoolseid 0,6 protsenti.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele. | Järva- ja Viljandimaa valimisringkond - kas Ligi ja Madison riisuvad taas koore? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmistel riigikogu valimistel 2019. aastal võitis seitsme mandaadiga ringkonnas Reformierakond 26,1 protsendiga. Kaugele maha ei jäänud EKRE 22,4 protsendiga. Järgnesid sisuliselt võrdse toetusega Keskerakond (16,7 protsenti) ja Isamaa (16,5 protsenti). SDE saagiks jäi 12,5 protsenti.
Reformierakond panustab Ligile ja endisele isamaalasele
Reformierakond paneb selgi korral esinumbrina välja oma veteranpoliitiku Jürgen Ligi. Erakonna aseesimees sai eelmistel valimistel 6069 häälega Järva- ja Viljandimaal isikumandaadi.
Jürgen Ligi. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Uus tegija on aga nimekirja teine number, kelleks on endine Türi vallavanem ja varem Isamaasee kuulunud Pipi-Liis Siemann. Siemann lahkus eelmise aasta viimasel päeval Isamaast ja liitus mais Reformierakonnaga. Ta tõi põhjenduseks oma liberaalsema maailmavaate kui on Seederi juhitud Isamaal.
Kolmanda positsiooni saab Reformierakonna nimekirjas Viljandi linnapea Madis Timpson.
Eelmistel valimistel selles valimisringkonnas Reformierakonna teise numbrina kandideerinud ja 997 häält korjanud Yoko Alender enam Järva- ja Viljandimaal ei kandideeri. Suure tõenäosusega saab temast Reformierakonna teine number Tartus.
Sotsid - esinumbriks Kütt või Läänemets?
Sotsiaaldemokraatide esinumbri koht on selle artikli ilmumise ajal veel selgumisel. Eelmistel valimistel oli sotside esinumber Helmen Kütt, kes sai ka parimana 2194 häält. Seevastu erakonna praegune esimees Lauri Läänemets oli ringkonna nimekirjas alles neljas ja sai paremuselt teise tulemuse 994 häälega.
Nüüd ongi küsimus, kes panna esinumbriks. Erakonna hierarhiat arvestades võiks esinumber olla Läänemets. Aga arvestades eelmiste riigikogu valimiste Küti kaks korda suuremat häältesaaki ja et ta viimastel kohalikel valimistel sai Viljandi linnas üldse isikutest parima tulemuse (875 häält), võib olla häälte mõttes Küti esinumbriks panek erakonnale kasulikum.
Helmen Kütt Autor/allikas: SDE
Helmen Kütt kinnitas ERR-ile, et kandideerib Järva- ja Viljandimaal, aga ei olnud nõus ütlema, kas temast saab ringkonna esinumber.
SDE esimees esimees Lauri Läänemets ütles, et arutab teemat veel kolmapäeva õhtul Järvamaa piirkonna juhatuse koosolekul. Seega esinumber võib saada nii Kütist kui ka Läänemetsast.
EKRE loodab Madisoni isikumandaadile
EKRE esinumber on Euroopa Parlamendi saadikuna töötav Jaak Madison, kes sai eelmistel valimistel selles valimisringkonnas 5612 häälega isikumandaadi. Kokku sai EKRE eelmine kord 8389 häält ehk piirkonna edu sõltus nii eelmine kord kui ka eelseisvatel valimistel paljuski Madisonist.
Madison ja Ligi hakkavad selgi korral mõõtu võtma, kellest saab selles valimisringkonnas suurim häältekoguja. On tõenäoline, et mõlemad saavad taas ka isikumandaadi.
Jaak Madison. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Nimekirja teine number on käremeelne parlamendisaadik Kalle Grünthal, kes oli sel positsioonil ka eelmisel korral ja korjas 740 häält.
EKRE kolmas number on EKRE Järva- ja Viljandimaa ringkonna esimees, Türi abivallavanem Elar Niglas.
Isamaal esinumber Seeder, kuid puudub Iva
Isamaa esinumbriks saab erakonna esimees Helir-Valdor Seeder. Eelmistel valimistel sai Seeder 3138 häälega ringkonnamandaadi.
Isamaa peasekretär Priit Sibul ütles, et Seedri kõrval kandideerivad Viljandi valla vallavanem Alar Karu, erakonna Järvamaa piirkonna juhatuse esimees Ründo Mülts ning kirurg ja Paide linnavolikogu liige Mihhail Feštšin.
Helir-Valdor Seeder Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Isamaa nimekirjas ei näe me enam kandideerimas nende eelmiste valimiste teist numbrit ja 1526 häält toonud Kaia Iva, kes lahkus erakonnast 2019. aasta viimasel päeval. Ta põhjendas seda vastuseisuga teise samba vabatahtlikuks muutmisele, mis oli erakonna ja eeskätt selle esimehe Seederi üks kinnisideid. Samas võib arvata, et osa Ivale antud hääli (erakonna valijaid) kandub nüüd üle Seedrile.
Isamaa nimekirjas ei näe enam kandideerimas ka kunagist Paide linnapead Priit Värki, kes visati erakonnast välja, sest viimastel kohalikel valimistel ei kandideerinud ta Isamaa, vaid valimisliidu nimekirjas. Värk tõi eelmisel korral Isamaale 341 häält.
Keskerakond panustab eelmiste valimiste häältetoojatele
Keskerakonna esinumbriks on taas Jaak Aab, kes kandideeris esinumbrina ka nelja aasta eest ja sai 2227 häälega ringkonnamandaadi. Viimastel kohalikel valimistel piirdus Aab Viljandi linnas aga vaid 158 häälega. Tõsi, tuleb arvestada, et valijate käitumine on riigikogu ja kohalikel valimistel erinev ning kohalikesse volikogudesse eelistatakse rohkem kohalikke poliitikuid.
Jaak Aab. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi ütles, et Aabi järel on teisel positsioonil Kersti Sarapuu. Eelmistel valimistel sai Sarapuu kompensatsioonimandaadi 1394 häälega.
Tõenäoliselt kandideerib ka Peeter Rahnel. Eelmistel valimistel sai Abjaga seotud poliitik 1019 häält ja enamust neist tulid Viljandimaa valijatelt.
Eesti 200 pole esinumbrit veel paika pannud
Eesti 200-l eelmistel valimistel Järva- ja Viljandimaal hästi ei läinud. Kui üle-eestiliselt saadi 4,4 protsenti, siis selles ringkonnas veelgi vähem - vaid 2,8 protsenti. Nüüd soovitakse seda tulemust kindlasti parandada.
Eesti 200 esimees Lauri Hussar ütles ERR-ile, et erakond ei ole ringkonna nimekirja Järva- ja Viljandimaal veel paika pannud, aga nõusoleku kandideerida on andnud pärimusmuusik Ando Kiviberg, tippsõudja Kaspar Taimsoo, ajakirjanik ja Türi vallavolikogu liige Kadri Paas, Põhja-Sakala vallavolikogu liige Aivar Paas ning endine kultuuriakadeemia rektor ja Viljandi valla volikogusse kuuluv Anzori Barkalaja.
Ando Kiviberg ütles ERR-ile, et seda, millises ringkonnas ta kandideerib, ei ole veel otsustatud. On võimalik, et ta kandideerib mõnes muus valimisringkonnas. Sellisel juhul tõuseb ringkonna esinumbriks ilmselt Taimsoo.
Kaspar Taimsoo Autor/allikas: ERR
Kiviberg ja Taimsoo kandideerisid eelmisel aastal ka Viljandi linnavolikogusse. Kiviberg sai 270 ja Taimsoo 130 häält, mis viisid nad küll volikokku, aga pigem oli tulemus pettumus, sest SDE, EKRE ja Reformierakonna esinumbrid said kõik üle 500 hääle.
Eelmiste riigikogu valimiste Eesti 200 Järva- ja Viljandimaa esinumbri, muusik Ruslan Trochynskyi plaanide kohta ei osanud Hussar midagi öelda, sealhulgas ka seda, kas ta üldse kandideerib. Suure tõenäosusega ta ei kandideeri, sest Trochynskyi lahkus 10. novembril 2020 üldse Eesti 200 ridadest. Eelmistel riigikogu valimistel sai ta napid 384 häält.
Rohelised ja Parempoolsed
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et selle ringkonna esinumbrid täpsustuvad jaanuariks.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Järva- ja Viljandimaal hääletada Reformierakonna poolt 29 ja täpselt samapalju ka EKRE poolt.
· Isamaa toetusnumber kerkis viimases küsitluses 16 protsendile. Keskerakonna toetusnumber oli 10 protsenti. Eesti 200 ja SDE-d lubaks valida mõlemat kuus protsenti. Rohelisi 2,5 ja Parempoolseid 0,6 protsenti.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
### Response:
Järva- ja Viljandimaa valimisringkond - kas Ligi ja Madison riisuvad taas koore? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti ajakirjandus pole taas asja mõistnud ja on levitanud maarahvale jõuliselt valelikku infot eesmärgiga hävitada rahvuslik spordiala. Mingit dopinguskandaali Seefeldi MM-il tegelikult polnud, meedia üksnes materdas Eesti suusatamist. Nii selgub Andrus Veerpalu monoloogist, mis on kirjas legendaarse teleajakirjaniku Lembitu Kuuse äsjailmunud elulooraamatus, kus saavad sõna tema kaasteelised: lähedased, kolleegid ja sportlased, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Lembitu loomuses oli rääkida keerulised asjad mõistetavaks. Kuivõrd vajalik oleks ta olnud ajal, mil kogu Eesti suusatamine sopaga üle valati. Kui sulle üritatakse üksnes ära panna, ilma sinupoolseid vastuväiteid arvestamata, ei tahagi enam ajakirjanikega suhelda. Milleks?" tõdes Veerpalu.
"Olukord Eesti suusatamises on enam kui keeruline. Eks põhjuseid leiab mitmeid, aga üheks on kindlasti meie väiksus. Ei kasva piisavalt peale talendikaid noori, kellel oleks eeldus maailma suusaradadel läbi lüüa. Kui sellele liita suusatamisele külge kleebitud negatiivne maine, pole imestada, et hetkel augus viibime."
2019. aastal Seefeldi MM-i ajal lahvatanud dopinguskandaali tagajärjel on Eesti sportlastest saanud võistluskeelu Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu ja Algo Kärp, treeneritest karistati Mati Alaveri. Andrus Veerpalu juhtum läks rahvusvahelisse spordiarbitraaži (CAS), kus leiti, et Veerpalu rikkus FIS-i antidopingu reegleid, aidates vahendada ja varjata keelatud ainete kasutamist. Rikkumisest tulenevalt määrati talle kaheaastane tegutsemiskeeld.
Veerpalu oli ka Austrias kohtu all. Teda süüdistati selles, et ta lubas 2019. aastal Seefeldi MM-i ajal hotellis Excelsior oma toas sportlasel ja dopinguarstil tegeleda veredopinguga, aidates seeläbi kaasa spordipettusele, millega on sponsoritele tekitatud kahju rohkem kui 5000 euro ulatuses. Veerpalu näpunäidete järgi treeninud Poltoranin olevat süüdistuse järgi vahemikus 2016. aasta kevad kuni 2019. aasta veebruar teeninud veredopingu abil ehk pettuse teel auhinna- ja sponsorrahasid 50 000 euro ulatuses.
Tammjärv ja Andreas Veerpalu võeti Seefeldi MM-i ajal vahi alla süüdistatuna veredopingu tarvitamises. Tammjärv tunnistas kohapeal antud pressikonverentsil üles, et sai Alaverilt Saksa dopinguarsti Mark Schmidti kontakti ja tarvitas aastaid veredopingut, Andreas Veerpalu aga ajakirjanikke ette ei ilmunud ega pole siiani kommentaare jaganud. Kärp tegi ülestunnistuse Õhtulehes, ka tema sai kontakti Alaverilt.
Kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu ega tema poeg Andreas, kes mõisteti Austria kohtus tagaselja tingimisi vangi, pole avalikkusele Seefeldi dopinguskandaali kommenteerinud. | Veerpalu raamatus: mulle üritatakse ära panna ilma minu vastuväiteid kuulamata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti ajakirjandus pole taas asja mõistnud ja on levitanud maarahvale jõuliselt valelikku infot eesmärgiga hävitada rahvuslik spordiala. Mingit dopinguskandaali Seefeldi MM-il tegelikult polnud, meedia üksnes materdas Eesti suusatamist. Nii selgub Andrus Veerpalu monoloogist, mis on kirjas legendaarse teleajakirjaniku Lembitu Kuuse äsjailmunud elulooraamatus, kus saavad sõna tema kaasteelised: lähedased, kolleegid ja sportlased, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Lembitu loomuses oli rääkida keerulised asjad mõistetavaks. Kuivõrd vajalik oleks ta olnud ajal, mil kogu Eesti suusatamine sopaga üle valati. Kui sulle üritatakse üksnes ära panna, ilma sinupoolseid vastuväiteid arvestamata, ei tahagi enam ajakirjanikega suhelda. Milleks?" tõdes Veerpalu.
"Olukord Eesti suusatamises on enam kui keeruline. Eks põhjuseid leiab mitmeid, aga üheks on kindlasti meie väiksus. Ei kasva piisavalt peale talendikaid noori, kellel oleks eeldus maailma suusaradadel läbi lüüa. Kui sellele liita suusatamisele külge kleebitud negatiivne maine, pole imestada, et hetkel augus viibime."
2019. aastal Seefeldi MM-i ajal lahvatanud dopinguskandaali tagajärjel on Eesti sportlastest saanud võistluskeelu Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu ja Algo Kärp, treeneritest karistati Mati Alaveri. Andrus Veerpalu juhtum läks rahvusvahelisse spordiarbitraaži (CAS), kus leiti, et Veerpalu rikkus FIS-i antidopingu reegleid, aidates vahendada ja varjata keelatud ainete kasutamist. Rikkumisest tulenevalt määrati talle kaheaastane tegutsemiskeeld.
Veerpalu oli ka Austrias kohtu all. Teda süüdistati selles, et ta lubas 2019. aastal Seefeldi MM-i ajal hotellis Excelsior oma toas sportlasel ja dopinguarstil tegeleda veredopinguga, aidates seeläbi kaasa spordipettusele, millega on sponsoritele tekitatud kahju rohkem kui 5000 euro ulatuses. Veerpalu näpunäidete järgi treeninud Poltoranin olevat süüdistuse järgi vahemikus 2016. aasta kevad kuni 2019. aasta veebruar teeninud veredopingu abil ehk pettuse teel auhinna- ja sponsorrahasid 50 000 euro ulatuses.
Tammjärv ja Andreas Veerpalu võeti Seefeldi MM-i ajal vahi alla süüdistatuna veredopingu tarvitamises. Tammjärv tunnistas kohapeal antud pressikonverentsil üles, et sai Alaverilt Saksa dopinguarsti Mark Schmidti kontakti ja tarvitas aastaid veredopingut, Andreas Veerpalu aga ajakirjanikke ette ei ilmunud ega pole siiani kommentaare jaganud. Kärp tegi ülestunnistuse Õhtulehes, ka tema sai kontakti Alaverilt.
Kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu ega tema poeg Andreas, kes mõisteti Austria kohtus tagaselja tingimisi vangi, pole avalikkusele Seefeldi dopinguskandaali kommenteerinud.
### Response:
Veerpalu raamatus: mulle üritatakse ära panna ilma minu vastuväiteid kuulamata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2022. aasta Oscarite jagamisel loobus akadeemia kaheksas kategoorias – parim lühidokumentaal, parim montaaž, parim grimm, parim originaalmuusika, parim produktsioonidisain, parim lühianimatsioon, parim lühifilm ja parim helikujundus – auhindade otse-eetris üleandmisest.
Kategooriate väljajätt põhjustas palju pahameelt kogu filmitööstuses ja akadeemia tegevjuht Bill Kramer tunnistas väljaandele Variety, et pärast tema ametissenimetamist tänavu juunis on tal olnud arvukalt vestlusi otseülekandest väljajäänud kategooriate uuesti sissetoomise teemadel.
"Meil on hea meel, et saame selle ellu viia," tunnistas ta kategooriate tagasitoomist kommenteerides, selgitades, et akadeemia on pühendunud filmiloojate, filmikunsti ja filmitegemise koostööpõhise olemuse esiletõstmisele.
"See on akadeemia missioon ja ma loodan väga, et saame teha saate, mis tähistab kõiki filmitegemise komponente meelelahutuslikul ja kaasahaaraval moel," ütles Kramer.
95. Oscarite gala toimub 12. märtsil 2023 Californias Los Angeles meelelahutuskompleksis Ovation Hollywood asuvas Dolby Theatre'is ning seda kannab üle telekanal ABC ja enam kui kakssada territooriumi üle maailma. Galat juhib tänavu ja juba kolmandat korda Jimmy Kimmel. | Ameerika filmiakadeemia annab tänavu kõik Oscarid üle otse-eetris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2022. aasta Oscarite jagamisel loobus akadeemia kaheksas kategoorias – parim lühidokumentaal, parim montaaž, parim grimm, parim originaalmuusika, parim produktsioonidisain, parim lühianimatsioon, parim lühifilm ja parim helikujundus – auhindade otse-eetris üleandmisest.
Kategooriate väljajätt põhjustas palju pahameelt kogu filmitööstuses ja akadeemia tegevjuht Bill Kramer tunnistas väljaandele Variety, et pärast tema ametissenimetamist tänavu juunis on tal olnud arvukalt vestlusi otseülekandest väljajäänud kategooriate uuesti sissetoomise teemadel.
"Meil on hea meel, et saame selle ellu viia," tunnistas ta kategooriate tagasitoomist kommenteerides, selgitades, et akadeemia on pühendunud filmiloojate, filmikunsti ja filmitegemise koostööpõhise olemuse esiletõstmisele.
"See on akadeemia missioon ja ma loodan väga, et saame teha saate, mis tähistab kõiki filmitegemise komponente meelelahutuslikul ja kaasahaaraval moel," ütles Kramer.
95. Oscarite gala toimub 12. märtsil 2023 Californias Los Angeles meelelahutuskompleksis Ovation Hollywood asuvas Dolby Theatre'is ning seda kannab üle telekanal ABC ja enam kui kakssada territooriumi üle maailma. Galat juhib tänavu ja juba kolmandat korda Jimmy Kimmel.
### Response:
Ameerika filmiakadeemia annab tänavu kõik Oscarid üle otse-eetris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene väed kasutavad tulejõu suunamisel aegunud kaarte. See võimaldab Ukraina armeel venelasi petta, seisab raportis.
Ukraina väed on pildistanud õhku lastud angaare, trükkinud sealt saadud mustrid suurtele lehtedele ja pannud need siis oma hävitajate peale. Vene väed ei suutnud siis välja selgitada, kuidas Ukraina hävitajad suutsid jätkuvalt hävitatud angaaridest õhku tõusta. Moskva oletas, et Ukraina võis ehitada maa-aluse angaari, vahendas The Times.
RUSI-i raport kirjeldab, kuidas Venemaa armee on väga halvasti juhitud. Venemaa armee ei õpi oma vigadest ja kommunikatsioon erinevate väeliikide vahel on väga halb. Venemaa suurtükiväelased on seetõttu rünnanud ka omaenda vägesid.
"Omaenda sõdurite tapmine on Vene vägede jaoks olnud suur probleem," seisab raportis.
Raport kinnitab, et Moskva ei hooli oma sõdurite saatusest ja jätkab pealetungide korraldamist. Raport siiski hoiatas, et lääneriigid ja Ukraina peavad jääma ettevaatlikuks.
"On olemas ettekujutus, et Venemaa relvajõud on ebakompetentsed, et nende relvad pole tõhusad ning, et nad ei suuda kohaneda. See narratiiv on ohtlik, kuna see on ebatäpne," seisab raportis. | RUSI: Venemaa armee raiskab ukrainlaste trikkide tõttu palju laskemoona | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene väed kasutavad tulejõu suunamisel aegunud kaarte. See võimaldab Ukraina armeel venelasi petta, seisab raportis.
Ukraina väed on pildistanud õhku lastud angaare, trükkinud sealt saadud mustrid suurtele lehtedele ja pannud need siis oma hävitajate peale. Vene väed ei suutnud siis välja selgitada, kuidas Ukraina hävitajad suutsid jätkuvalt hävitatud angaaridest õhku tõusta. Moskva oletas, et Ukraina võis ehitada maa-aluse angaari, vahendas The Times.
RUSI-i raport kirjeldab, kuidas Venemaa armee on väga halvasti juhitud. Venemaa armee ei õpi oma vigadest ja kommunikatsioon erinevate väeliikide vahel on väga halb. Venemaa suurtükiväelased on seetõttu rünnanud ka omaenda vägesid.
"Omaenda sõdurite tapmine on Vene vägede jaoks olnud suur probleem," seisab raportis.
Raport kinnitab, et Moskva ei hooli oma sõdurite saatusest ja jätkab pealetungide korraldamist. Raport siiski hoiatas, et lääneriigid ja Ukraina peavad jääma ettevaatlikuks.
"On olemas ettekujutus, et Venemaa relvajõud on ebakompetentsed, et nende relvad pole tõhusad ning, et nad ei suuda kohaneda. See narratiiv on ohtlik, kuna see on ebatäpne," seisab raportis.
### Response:
RUSI: Venemaa armee raiskab ukrainlaste trikkide tõttu palju laskemoona |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuigi jooksevhindades tõusid peaaegu kõigi tegevusalade lisandväärtused üle 10 protsendi, siis selle taga peitub kiire hinnatõus. See sõi ära peaaegu kõigi tegevusalade reaalse kasvu ja lükkas pooled neist koguni langusesse," sõnas statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp.
Jooksevhindades moodustas kolmanda kvartali SKP 9,3 miljardit eurot. Jooksevhindades suurenes SKP 13,9 protsenti, kuid sarnaselt aasta esimese poolega on peamiselt kasvanud hinnad.
Hinnamõjusid kõrvale jättes näitasid langust nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.
SKP muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga, I kvartal 2005 kuni III kvartal 2022. Autor/allikas: Statistikaamet
Kolmandas kvartalis oli tugevaima positiivse panusega kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonna tegevus. Sellele järgnesid ehitus ja koroonaeelse taseme ületanud majutus ja toitlustus. Tagasihoidlikku kasvu näitasid ka töötlev tööstus ja transport. Selgelt negatiivseim panus tuli põllumajandusest. Samuti omasid olulist majandust pidurdavat mõju tegevus energeetikas ja kinnisvaras.
Aasta esimeses pooles kasvanud eratarbimine hakkas kolmandas kvartalis kahanema. Kui jooksevhindades suurenes eratarbimine 19,3 protsenti, siis kiirelt tõusnud tarbijahindade tõttu leidis reaalväärtuses aset 0,4 protsenti langus.
"Kui energiahindade kallinemise tõttu on hoogsalt suurenenud igapäevased kulutused eluasemele ja transpordile, siis tegelik tarbimine kasvas eelkõige restoranides ja hotellides ning sidetoodete ja teenuste puhul," täiendas Müürsepp.
Enim vähenenud on kulutused kodusisustusele, millele pöörati rohkem tähelepanu koroonakriisi ajal. Samuti on kahanenud tervishoiu ning rõivaste ja jalatsite tarbimine.
Valitsemissektori tarbimine kasvas samas 1,1 protsenti. Enim panustasid sellesse kulutuste kasv avalikus halduses ja riigikaitses ning hariduses.
Pärast nelja järjestikust languskvartalit jäid viimases kvartalis investeeringud eelmise aasta sama perioodi tasemele. Kolmandas kvartalis kasvasid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (21,4 protsenti) ja ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse (37 protsenti). Kõigis teistes varaklassides need vähenesid.
Suurimat negatiivset mõju avaldas see, et ettevõtted investeerisid vähem tarkvarasse ja andmebaasidesse (–47,8 protsenti) ning muudesse hoonetesse ja rajatistesse (–16,5 protsenti).
Nii eksport (3,6 protsenti) kui ka import (6,2 protsenti) jätkasid lõppenud kvartalis kerget kasvu. Kaubavahetus püsis mõlemal suunal eelmise aasta sama perioodi taseme lähedal. Peamist mõju avaldasid sellele energiakaubad ja keemiatooted. Seevastu teenused näitasid jõudsat kasvu – teenuste eksport kasvas 12 protsenti ja import 18 protsenti. Suurimat rolli mängisid siin reisiteenuste ja mitmesuguste transporditeenuste ost ja müük.
Võrreldes eelmise kvartaliga langes sesoonselt korrigeeritud SKP 1,8 protsenti ja võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga 2,3 protsenti.
Tegevusalade panus SKP kasvu, IIl kvartal 2022. Autor/allikas: Statistikaamet | Eesti SKP vähenes kolmandas kvartalis 2,4 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuigi jooksevhindades tõusid peaaegu kõigi tegevusalade lisandväärtused üle 10 protsendi, siis selle taga peitub kiire hinnatõus. See sõi ära peaaegu kõigi tegevusalade reaalse kasvu ja lükkas pooled neist koguni langusesse," sõnas statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp.
Jooksevhindades moodustas kolmanda kvartali SKP 9,3 miljardit eurot. Jooksevhindades suurenes SKP 13,9 protsenti, kuid sarnaselt aasta esimese poolega on peamiselt kasvanud hinnad.
Hinnamõjusid kõrvale jättes näitasid langust nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.
SKP muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga, I kvartal 2005 kuni III kvartal 2022. Autor/allikas: Statistikaamet
Kolmandas kvartalis oli tugevaima positiivse panusega kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonna tegevus. Sellele järgnesid ehitus ja koroonaeelse taseme ületanud majutus ja toitlustus. Tagasihoidlikku kasvu näitasid ka töötlev tööstus ja transport. Selgelt negatiivseim panus tuli põllumajandusest. Samuti omasid olulist majandust pidurdavat mõju tegevus energeetikas ja kinnisvaras.
Aasta esimeses pooles kasvanud eratarbimine hakkas kolmandas kvartalis kahanema. Kui jooksevhindades suurenes eratarbimine 19,3 protsenti, siis kiirelt tõusnud tarbijahindade tõttu leidis reaalväärtuses aset 0,4 protsenti langus.
"Kui energiahindade kallinemise tõttu on hoogsalt suurenenud igapäevased kulutused eluasemele ja transpordile, siis tegelik tarbimine kasvas eelkõige restoranides ja hotellides ning sidetoodete ja teenuste puhul," täiendas Müürsepp.
Enim vähenenud on kulutused kodusisustusele, millele pöörati rohkem tähelepanu koroonakriisi ajal. Samuti on kahanenud tervishoiu ning rõivaste ja jalatsite tarbimine.
Valitsemissektori tarbimine kasvas samas 1,1 protsenti. Enim panustasid sellesse kulutuste kasv avalikus halduses ja riigikaitses ning hariduses.
Pärast nelja järjestikust languskvartalit jäid viimases kvartalis investeeringud eelmise aasta sama perioodi tasemele. Kolmandas kvartalis kasvasid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (21,4 protsenti) ja ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse (37 protsenti). Kõigis teistes varaklassides need vähenesid.
Suurimat negatiivset mõju avaldas see, et ettevõtted investeerisid vähem tarkvarasse ja andmebaasidesse (–47,8 protsenti) ning muudesse hoonetesse ja rajatistesse (–16,5 protsenti).
Nii eksport (3,6 protsenti) kui ka import (6,2 protsenti) jätkasid lõppenud kvartalis kerget kasvu. Kaubavahetus püsis mõlemal suunal eelmise aasta sama perioodi taseme lähedal. Peamist mõju avaldasid sellele energiakaubad ja keemiatooted. Seevastu teenused näitasid jõudsat kasvu – teenuste eksport kasvas 12 protsenti ja import 18 protsenti. Suurimat rolli mängisid siin reisiteenuste ja mitmesuguste transporditeenuste ost ja müük.
Võrreldes eelmise kvartaliga langes sesoonselt korrigeeritud SKP 1,8 protsenti ja võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga 2,3 protsenti.
Tegevusalade panus SKP kasvu, IIl kvartal 2022. Autor/allikas: Statistikaamet
### Response:
Eesti SKP vähenes kolmandas kvartalis 2,4 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane tagamängija kogus 28 minutiga 12 punkti (kahesed 1/3, kolmesed 1/7, vabavisked 7/8), ühe lauapalli, kolm resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike ning kaks pallikaotust, enne kui viie veaga pingile kukkus, vahendab basket.ee.
Washington State'i jaoks oli tegu neljanda võiduga ühe kaotuse kõrval.
Anna Gret Asi võistkond Oklahoma State Cowgirls mängis Mehhikos Cancunis peetud miniturniiril, kus teeniti kaks võitu ja üks kaotus. Esimeses mängus mindi vastamisi Florida State Seminolesiga, kes alistati 79:77.
Asi sai mänguaega seitse minutit, mille jooksul ta ühtegi pealeviset ei teinud. 20-aastase tagamängija arvele jäi üks lauapall ja kaks korvisöötu, negatiivse poole pealt ka üks pallikaotus.
Seejärel oldi 71:62 üle Harvard Crimsonist. Asi tegi oma NCAA-karjääri seni resultatiivseima esituse, visates 22 minutiga 12 punkti (kahesed 2/3, kolmesed 2/4, vabavisked 2/2). Lisaks sai ta kirja kolm lauapalli, kaks resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike, kaks blokeeritud viset ja ühe pallikaotuse.
Turniiri viimases mängus kaotati Purdue Boilermakersile 65:71. Asi nelja minutiga kätt valgeks ei saanud (kolmesed 0/1), aga kogus kaks lauapalli ja kaks pallikaotust.
Oklahoma State jätkab hooaega kuue võidu ja kahe kaotusega.
Anete Elisabeth Adleri naiskond Rhode Island Rams pidas möödunud nädalal kolm kohtumist, millest esimeses alistati kodus Coppin State Eagles 67:60. Adler sai väljakule vaid üheks minutiks ning ühtegi pealeviset ei teinud. 19-aastane keskmängija sai statistikasse kirja ühe isikliku vea.
Kaks järgmist mängu toimusid Orlandos, kus esmalt alistati Southeast Missouri State Redhawks 66:49 ning seejärel oldi 75:63 üle Samford Bulldogsist. Adler pääses platsile vaid teises mängus, kus viskas kahe minutiga kaks punkti (kahesed 1/1), andis ühe korvisöödu ja tegi kaks viga.
Rhode Islandil on nüüd kirjas viis võitu ja üks kaotus.
Marie Anette Sepa kodunaiskond Albany Great Danes kaotas Las Vegases toimunud miniturniiril kõik kolm kohtumist ja pidi leppima viimase ehk kaheksanda kohaga.
Esimeses mängus vannuti 55:78 alla UNLV Rebelsile. Sepp sai väljakul olla kaheksa minutit, kuid punktiarvet avada ei suutnud (kolmesed 0/1). Tema arvele jäi kaks lauapalli, kaks resultatiivset söötu, kaks pallikaotust ja üks viga.
Järgmisena kaotati East Tennessee State Buccaneersile 44:48. Äsja oma 20. sünnipäeva tähistanud tagamängija nelja minutiga ühtegi pealeviset ei sooritanud ning statistikasse läks vaid üks viga.
Mängus seitsmenda koha pärast mindi vastamisi Stetson Hattersiga, kellele jäädi alla 40:61. Sepp pääses platsile kaheks minutiks, mille jooksul kogunes tema arvele kaks punkti (kahesed 1/1), üks pallikaotus ja üks isiklik viga.
Albany on sel hooajal kogunud kolm võitu ja neli kaotust. | Teder aitas naiskonna Hawaiil miniturniiri võiduni, Asi viskas punktirekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane tagamängija kogus 28 minutiga 12 punkti (kahesed 1/3, kolmesed 1/7, vabavisked 7/8), ühe lauapalli, kolm resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike ning kaks pallikaotust, enne kui viie veaga pingile kukkus, vahendab basket.ee.
Washington State'i jaoks oli tegu neljanda võiduga ühe kaotuse kõrval.
Anna Gret Asi võistkond Oklahoma State Cowgirls mängis Mehhikos Cancunis peetud miniturniiril, kus teeniti kaks võitu ja üks kaotus. Esimeses mängus mindi vastamisi Florida State Seminolesiga, kes alistati 79:77.
Asi sai mänguaega seitse minutit, mille jooksul ta ühtegi pealeviset ei teinud. 20-aastase tagamängija arvele jäi üks lauapall ja kaks korvisöötu, negatiivse poole pealt ka üks pallikaotus.
Seejärel oldi 71:62 üle Harvard Crimsonist. Asi tegi oma NCAA-karjääri seni resultatiivseima esituse, visates 22 minutiga 12 punkti (kahesed 2/3, kolmesed 2/4, vabavisked 2/2). Lisaks sai ta kirja kolm lauapalli, kaks resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike, kaks blokeeritud viset ja ühe pallikaotuse.
Turniiri viimases mängus kaotati Purdue Boilermakersile 65:71. Asi nelja minutiga kätt valgeks ei saanud (kolmesed 0/1), aga kogus kaks lauapalli ja kaks pallikaotust.
Oklahoma State jätkab hooaega kuue võidu ja kahe kaotusega.
Anete Elisabeth Adleri naiskond Rhode Island Rams pidas möödunud nädalal kolm kohtumist, millest esimeses alistati kodus Coppin State Eagles 67:60. Adler sai väljakule vaid üheks minutiks ning ühtegi pealeviset ei teinud. 19-aastane keskmängija sai statistikasse kirja ühe isikliku vea.
Kaks järgmist mängu toimusid Orlandos, kus esmalt alistati Southeast Missouri State Redhawks 66:49 ning seejärel oldi 75:63 üle Samford Bulldogsist. Adler pääses platsile vaid teises mängus, kus viskas kahe minutiga kaks punkti (kahesed 1/1), andis ühe korvisöödu ja tegi kaks viga.
Rhode Islandil on nüüd kirjas viis võitu ja üks kaotus.
Marie Anette Sepa kodunaiskond Albany Great Danes kaotas Las Vegases toimunud miniturniiril kõik kolm kohtumist ja pidi leppima viimase ehk kaheksanda kohaga.
Esimeses mängus vannuti 55:78 alla UNLV Rebelsile. Sepp sai väljakul olla kaheksa minutit, kuid punktiarvet avada ei suutnud (kolmesed 0/1). Tema arvele jäi kaks lauapalli, kaks resultatiivset söötu, kaks pallikaotust ja üks viga.
Järgmisena kaotati East Tennessee State Buccaneersile 44:48. Äsja oma 20. sünnipäeva tähistanud tagamängija nelja minutiga ühtegi pealeviset ei sooritanud ning statistikasse läks vaid üks viga.
Mängus seitsmenda koha pärast mindi vastamisi Stetson Hattersiga, kellele jäädi alla 40:61. Sepp pääses platsile kaheks minutiks, mille jooksul kogunes tema arvele kaks punkti (kahesed 1/1), üks pallikaotus ja üks isiklik viga.
Albany on sel hooajal kogunud kolm võitu ja neli kaotust.
### Response:
Teder aitas naiskonna Hawaiil miniturniiri võiduni, Asi viskas punktirekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles pärast kohtumist, et näeb NATO küsimuses Türgi poolt positiivseid signaale. Samas ei ole hästi aru saada, millal Türgi oma otsuse langetab.
Türgis on suve alguses valimised ja kõigis riikides mängib rolli sisepoliitika, ütles Kristersson. See on hetkel ka ainus pidepunkt, millest kinni hoida.
Viimati kohtusid Rootsi, Soome ja Türgi esindajad Stockholmis möödunud reedel, nüüd siis teisipäeval.
See oli esimene kord, kui Türgi andis märku, et Ankara hinnangul Rootsi tõesti täidab ja viib ellu selle, mida Türgi nõuab, kuid loodab järgmisel kohtumisel positiivsemat pilti.
Tõsi, Rootsi viis põhiseadusesse muudatuse, mis sillutab teed uutele terrorismi käsitlevatele seadustele, näiteks keelab osaleda terroristlikes organisatsioonides.
Rootsi täidab Türgi karme nõudmisi niivõrd, kuivõrd selle demokraatlikud väärtused ja seadused seda võimaldavad.
Septembris tühistas Rootsi Türgile kehtestatud relvaekspordi keelu ja augustis nõustus ta välja andma mehe, kes oli Türgi terroristide nimekirjas. Rootsi valitsus kinnitas aga, et üleandmine oli kooskõlas tavapäraste kohtumenetlustega mitte Rootsi püüdlustega NATOga liituda.
Kriitikute hinnangul alandab Rootsi end Türgi ees. Ütles ju ka peaminister Ulf Kristersson oktoobris ametisse astudes, et teeb kõik, et Rootsi taotlus rahuldada.
Kolumnist Alex Schulman viitas päevalehes Dagens Nyheter, et uue peaministri esimene visiit väljaspoole Euroopa Liitu oli 8. novembril Türki. Kolme nädala pärast tuleb Türgi president Recep Tayyip Erdoğan Rootsi, mis tähendab, et alandus jätkub. Kuid seekord pole Kristersson ainuke, keda alandatakse, seekord peab ka kuningas kummardama, kirjutab Schulman.
Rootsi kaitseuuringute agentuuri Lähis-Ida analüütik Aron Lund ütleb, et Erdoğan kujutab end juhina, kellest räägivad USA, Venemaa ja hulk Euroopa riike. Lisaks sellele, et ta pani NATO peasekretäri Türki sõitma ja Rootsi eest paluma.
Pikas perspektiivis on Türgil siiski Rootsi ja Soome NATO liikmesusest palju võita, ütleb Lund.
See muudaks Venemaa ja NATO vahelise maismaapiiri väga pikaks ning nihutaks selle keskpunkti ja koos sellega ka NATO-Venemaa pinged rohkem põhja poole, Türgist eemale.
Ka Leedu välisminister hoiatas Türgit, et venitamine seab ohtu kogu Balti regioon julgeoleku. Gabrielius Landsbergis viitas siin Leedu ja Poola piiril asuvale Suwalki koridorile, mis on Venemaa suunalt lihtne ligipääs Baltikumile.
Ungari teatas eelmisel nädalal, et ratifitseerib Soome ja Rootsi NATO taotlusejärgmise aasta alguses. Vähemalt nii lubas Peaminister Viktor Orban pärast Visegradi grupi kohtumist Slovakkias. Orbani valitsuspartei Fidesz omab parlamendis kahekolmandikulist enamust. | Soome ja Rootsi kohtumine Türgiga ei toonud edasiminekut NATO küsimuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles pärast kohtumist, et näeb NATO küsimuses Türgi poolt positiivseid signaale. Samas ei ole hästi aru saada, millal Türgi oma otsuse langetab.
Türgis on suve alguses valimised ja kõigis riikides mängib rolli sisepoliitika, ütles Kristersson. See on hetkel ka ainus pidepunkt, millest kinni hoida.
Viimati kohtusid Rootsi, Soome ja Türgi esindajad Stockholmis möödunud reedel, nüüd siis teisipäeval.
See oli esimene kord, kui Türgi andis märku, et Ankara hinnangul Rootsi tõesti täidab ja viib ellu selle, mida Türgi nõuab, kuid loodab järgmisel kohtumisel positiivsemat pilti.
Tõsi, Rootsi viis põhiseadusesse muudatuse, mis sillutab teed uutele terrorismi käsitlevatele seadustele, näiteks keelab osaleda terroristlikes organisatsioonides.
Rootsi täidab Türgi karme nõudmisi niivõrd, kuivõrd selle demokraatlikud väärtused ja seadused seda võimaldavad.
Septembris tühistas Rootsi Türgile kehtestatud relvaekspordi keelu ja augustis nõustus ta välja andma mehe, kes oli Türgi terroristide nimekirjas. Rootsi valitsus kinnitas aga, et üleandmine oli kooskõlas tavapäraste kohtumenetlustega mitte Rootsi püüdlustega NATOga liituda.
Kriitikute hinnangul alandab Rootsi end Türgi ees. Ütles ju ka peaminister Ulf Kristersson oktoobris ametisse astudes, et teeb kõik, et Rootsi taotlus rahuldada.
Kolumnist Alex Schulman viitas päevalehes Dagens Nyheter, et uue peaministri esimene visiit väljaspoole Euroopa Liitu oli 8. novembril Türki. Kolme nädala pärast tuleb Türgi president Recep Tayyip Erdoğan Rootsi, mis tähendab, et alandus jätkub. Kuid seekord pole Kristersson ainuke, keda alandatakse, seekord peab ka kuningas kummardama, kirjutab Schulman.
Rootsi kaitseuuringute agentuuri Lähis-Ida analüütik Aron Lund ütleb, et Erdoğan kujutab end juhina, kellest räägivad USA, Venemaa ja hulk Euroopa riike. Lisaks sellele, et ta pani NATO peasekretäri Türki sõitma ja Rootsi eest paluma.
Pikas perspektiivis on Türgil siiski Rootsi ja Soome NATO liikmesusest palju võita, ütleb Lund.
See muudaks Venemaa ja NATO vahelise maismaapiiri väga pikaks ning nihutaks selle keskpunkti ja koos sellega ka NATO-Venemaa pinged rohkem põhja poole, Türgist eemale.
Ka Leedu välisminister hoiatas Türgit, et venitamine seab ohtu kogu Balti regioon julgeoleku. Gabrielius Landsbergis viitas siin Leedu ja Poola piiril asuvale Suwalki koridorile, mis on Venemaa suunalt lihtne ligipääs Baltikumile.
Ungari teatas eelmisel nädalal, et ratifitseerib Soome ja Rootsi NATO taotlusejärgmise aasta alguses. Vähemalt nii lubas Peaminister Viktor Orban pärast Visegradi grupi kohtumist Slovakkias. Orbani valitsuspartei Fidesz omab parlamendis kahekolmandikulist enamust.
### Response:
Soome ja Rootsi kohtumine Türgiga ei toonud edasiminekut NATO küsimuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Euroopa pole paljudes valdkondades konkurentsivõimeline, eriti elektrikulude osas. Kui meil ei õnnestu Saksamaal ja Euroopas kiiresti energiahindu langetada, pole investeeringud energiamahukasse tootmisse ega uutesse akutehastesse enam teostatavad," ütles Schäfer.
Schäferi märkused seavad kahtluse alla VW ulatusliku investeerimisprogrammi. Firma tahab selle programmi raames hakata tootma rohkem elektrisõidukeid. VW on varem lubanud, et rahastab Euroopas kuue akutehase ehitamist, vahendas Politico.
EL tahab alates 2035. aastast keelustada sisepõlemismootoriga sõidukite müügi. Paljud eksperdid leiavad siiski, et selline kiirustamine ohustab Euroopa autotööstust ja vajadusel tuleb seda kuupäeva edasi lükata.
"Fakt seisneb selles, et Saksamaa ja EL kaotavad rahvusvahelises võrdluses kiiresti oma konkurentsivõimet," ütles Schäfer.
Schäfer tõi välja USA inflatsiooni vähendamise seaduse (IRA). IRA seaduse järgi investeerib USA kliima- ja energiaprogrammidesse üle 370 miljardi dollari. Selle käigus tahavad USA võimud tugevdada riigi tööstust.
Euroopa suurriikide vaatenurgast on IRA seadus protektsionistlik meede, kuna see julgustab ettevõtteid suunama investeeringuid Euroopast eemale. Schäferi sõnul on aga Euroopa toetusprogrammid vananenud ja bürokraatlikud.
"EL vajab kiiresti uusi vahendeid, et vältida oma tööstuse kadumist," ütles Schäfer. | VW võib Euroopa energiakriisi tõttu vähendada investeeringuid akutehastesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa pole paljudes valdkondades konkurentsivõimeline, eriti elektrikulude osas. Kui meil ei õnnestu Saksamaal ja Euroopas kiiresti energiahindu langetada, pole investeeringud energiamahukasse tootmisse ega uutesse akutehastesse enam teostatavad," ütles Schäfer.
Schäferi märkused seavad kahtluse alla VW ulatusliku investeerimisprogrammi. Firma tahab selle programmi raames hakata tootma rohkem elektrisõidukeid. VW on varem lubanud, et rahastab Euroopas kuue akutehase ehitamist, vahendas Politico.
EL tahab alates 2035. aastast keelustada sisepõlemismootoriga sõidukite müügi. Paljud eksperdid leiavad siiski, et selline kiirustamine ohustab Euroopa autotööstust ja vajadusel tuleb seda kuupäeva edasi lükata.
"Fakt seisneb selles, et Saksamaa ja EL kaotavad rahvusvahelises võrdluses kiiresti oma konkurentsivõimet," ütles Schäfer.
Schäfer tõi välja USA inflatsiooni vähendamise seaduse (IRA). IRA seaduse järgi investeerib USA kliima- ja energiaprogrammidesse üle 370 miljardi dollari. Selle käigus tahavad USA võimud tugevdada riigi tööstust.
Euroopa suurriikide vaatenurgast on IRA seadus protektsionistlik meede, kuna see julgustab ettevõtteid suunama investeeringuid Euroopast eemale. Schäferi sõnul on aga Euroopa toetusprogrammid vananenud ja bürokraatlikud.
"EL vajab kiiresti uusi vahendeid, et vältida oma tööstuse kadumist," ütles Schäfer.
### Response:
VW võib Euroopa energiakriisi tõttu vähendada investeeringuid akutehastesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu tarbiti Eestis 8,4 teravatt-tundi (TWh) elektrit ning toodeti 6 TWh. Seega kaeti 30 protsenti tarbimisest impordiga, tõdes Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna vanemlektor Reeli Kuhi-Thalfeldt, tegelikult on import oluliselt suurem, kuid ka eksporti on palju.
"Meile tuleb elekter Soomest, aga enamasti see liigub meilt lõuna suunas edasi. Probleem on selles, et meie naaberriigid, eriti Leedu, on praegu suures elektritootmise defitsiidis. Tootmisvõimsust võib olla, aga kui see ei ole konkurentsivõimeline, siis need jaamad hetkel ei tooda. Seal on suures mahus ka maagaasijaamasid," rääkis Kuhi-Thalfeldt.
Elektriturg peaks saavutama selle, et seal, kus on kõige odavam toota, seal jaamad töötavad. See tähendab, et Soomest siia jõudnud elekter ei ole sugugi kõik Soomes toodetud. Peamiselt sõltub elektri tootmise hind kütuseliigist.
"Rootsi on olnud viimastel aastatel kõige suurem netoeksportija. Eriti kui vaadata aasta lõikes toodangut ning tarbimist. Nemad toodavad suure osa oma elektrist tuuma- ja hüdroelektrijaamadega. See teatavasti on üks odavamaid elektritootmise viise. Lisaks ka siis tuuleenergia, mida neil on ka juba omajagu," ütles TTÜ vanemlektor.
See kõik ei tähenda, et justkui kolmandik elektrist oleks Eestist puudu, rõhutas Eleringi energiaturu osakonna juhataja Erkki Sapp.
"Eestil on põhimõtteliselt tootmisvõimsusi kokku nii palju, et tiputarbimine ära katta. Eesti tootmine sõltub palju elektrihindadest mujal, aga ka remontidest ja avariidest Eestis. Eesti on olnud viimastel kuudel nii eksportiv kui importiv süsteem. Septembris näiteks eksportisime, oktoobris mõnevõrra importisime."
Üldse on trend liikumas pigem sinna suunda, et Eesti impordib vähem. Eriti nüüd, kui elektrihinna tõusu tõttu on põlevkivielekter jälle konkurentsivõimelisem. Kui järgmistel aastatel lisandub oluliselt taastuvenergiaallikatest tootmist, võib Eestis saada aasta jooksul netoeksportija. Samas tõdeb Kuhi-Thalfeldt, et Eesti elektrihinda mõjutab väga palju Lätis ning Leedus toimuv.
"95 protsenti eelmise aasta tundidest oli Eesti elektrihind täpselt sama, nagu oli Lätis. 88 protsenti oli ka Leeduga sama elektrihind, samas kui Soomega vaid 60 protsenti ajast."
Seega on vaja odavaid tootmisvõimsusi ka Lätti ning Leetu.
"Balti riigid on selles jamas alati koos," tõdes Kuhi-Thalfeldt. | Eesti importis mullu pea kolmandiku tarbitud elektrist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu tarbiti Eestis 8,4 teravatt-tundi (TWh) elektrit ning toodeti 6 TWh. Seega kaeti 30 protsenti tarbimisest impordiga, tõdes Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna vanemlektor Reeli Kuhi-Thalfeldt, tegelikult on import oluliselt suurem, kuid ka eksporti on palju.
"Meile tuleb elekter Soomest, aga enamasti see liigub meilt lõuna suunas edasi. Probleem on selles, et meie naaberriigid, eriti Leedu, on praegu suures elektritootmise defitsiidis. Tootmisvõimsust võib olla, aga kui see ei ole konkurentsivõimeline, siis need jaamad hetkel ei tooda. Seal on suures mahus ka maagaasijaamasid," rääkis Kuhi-Thalfeldt.
Elektriturg peaks saavutama selle, et seal, kus on kõige odavam toota, seal jaamad töötavad. See tähendab, et Soomest siia jõudnud elekter ei ole sugugi kõik Soomes toodetud. Peamiselt sõltub elektri tootmise hind kütuseliigist.
"Rootsi on olnud viimastel aastatel kõige suurem netoeksportija. Eriti kui vaadata aasta lõikes toodangut ning tarbimist. Nemad toodavad suure osa oma elektrist tuuma- ja hüdroelektrijaamadega. See teatavasti on üks odavamaid elektritootmise viise. Lisaks ka siis tuuleenergia, mida neil on ka juba omajagu," ütles TTÜ vanemlektor.
See kõik ei tähenda, et justkui kolmandik elektrist oleks Eestist puudu, rõhutas Eleringi energiaturu osakonna juhataja Erkki Sapp.
"Eestil on põhimõtteliselt tootmisvõimsusi kokku nii palju, et tiputarbimine ära katta. Eesti tootmine sõltub palju elektrihindadest mujal, aga ka remontidest ja avariidest Eestis. Eesti on olnud viimastel kuudel nii eksportiv kui importiv süsteem. Septembris näiteks eksportisime, oktoobris mõnevõrra importisime."
Üldse on trend liikumas pigem sinna suunda, et Eesti impordib vähem. Eriti nüüd, kui elektrihinna tõusu tõttu on põlevkivielekter jälle konkurentsivõimelisem. Kui järgmistel aastatel lisandub oluliselt taastuvenergiaallikatest tootmist, võib Eestis saada aasta jooksul netoeksportija. Samas tõdeb Kuhi-Thalfeldt, et Eesti elektrihinda mõjutab väga palju Lätis ning Leedus toimuv.
"95 protsenti eelmise aasta tundidest oli Eesti elektrihind täpselt sama, nagu oli Lätis. 88 protsenti oli ka Leeduga sama elektrihind, samas kui Soomega vaid 60 protsenti ajast."
Seega on vaja odavaid tootmisvõimsusi ka Lätti ning Leetu.
"Balti riigid on selles jamas alati koos," tõdes Kuhi-Thalfeldt.
### Response:
Eesti importis mullu pea kolmandiku tarbitud elektrist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elisa Teleteenused AS-i käive ulatus mullu ligi 56 miljoni euroni ning nende puhaskasum oli üle 11 miljoni euro. Võrreldes eelnenud aastaga kasvas kasum 32 protsendi ja käive ligi kolme protsendi võrra.
Eelmisel aastal moderniseeris ettevõte oma võrke, ehitades olemasolevate võrkude kõrvale uue valguskaablivõrgu. Tänavu jätkab Elisa kaabelvõrgu arendust Tallinnas, Tartus, Harjumaal ja Pärnus ning maapiirkondades laiendatakse kaabelvõrgu teenuste pakkumist peamiselt riiklikult toetatud partnervõrkude projektide kaudu.
Kokku investeeris Elisa mullu põhivarasse 9,3 miljonit eurot. Ettevõttes töötas eelmise aasta lõpu seisuga 211 inimest.
Telia Eesti AS-i käive oli eelmisel aastal ligi 355 miljonit eurot ja kasum üle 43 miljoni euro. Seejuures ületas ettevõtte kasum tunduvalt nende 2020. aastal teenitud rohkem kui 27 miljoni euro suurust kasumit.
Telia toob oma aastaaruandes välja, et mullu oli nende investeeringute fookus võrguarendustel ning aastaga investeeriti Eesti turule ligi 55 miljonit eurot, olles selle näitajaga riigi üks suuremaid investoreid. Ka on 1610 inimesele tööd andev Telia üks Eesti suuremaid maksumaksjaid.
Tele2 aastaaruande kohaselt oli eelmine aasta neile kolmas järjestikune tugeva kasvu aasta, seejuures kasvas kogukäive 12 protsenti ehk 83 miljoni euroni. Ettevõtte kasum oli üle 1,8 miljoni euro, kuid see jäi 2020. aasta kasumile alla – toona oli see ligi kolm miljonit eurot.
Investeeringutest suur osa läks võrgumahtude ja -võimsuste suurendamiseks ja võrgu moderniseerimiseks. Lisaks sisenes Tele2 eelmisel aastal püsiinternetiärisse. Tänavuseks aastaks on Tele2 seadnud sihiks kasvatada turuosa ning kasvatada oma äri väljaspool Eestit. Töötajaid oli Tele2-s mullu keskmiselt 330.
Hinnatõusudeks tuleb valmis olla ka edaspidi
Elisa on oma hindu tõstnud terve aasta jooksul ja kõigi toodete-teenuste lõikes. Enim ehk üle 20 protsendi on kasvanud lõpptarbijale suunatud elektroonikaseadmete hinnad. Ettevõte on hinnatõuse põhjendanud Ukraina sõja, energiakriisi ja Hiina konservatiivse Covidi-poliitikaga, mistõttu osa tarneahelaid on jätkuvalt katki, tekitades elektroonikakaupade kunstlikku defitsiiti.
Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann ütles ERR-ile, et hinnatõusude jätkumiseks tuleb ilmselt valmis olla ka tuleval aastal.
"Milliste teenuste lõikes ja millisel määral, see selgub ilmselt lähikuudel, sest juba pool aastat ei ole olnud ühelgi energiamahukal ettevõttel seda luksust, et teha eelarveid ja prognoose pikemalt kui mõned kuud ette, et neid siis kuu aja pärast uuesti muutma asuda," lausus ta.
Tele2 tõstis enda kinnitusel peamisi hindu juba sügisel ja need jäid keskmiselt 15 protsendi juurde.
Ettevõtte turundusdirektor Ines Estrin ütles, et kvaliteedi tagamiseks tuleb teha investeeringuid tehnilistesse arendustesse ning samal ajal seistakse silmitsi üldise hinnatõusu ja kallinenud sisend- ja tegevuskuludega olukorras, kus sideteenuste hind pole võrreldes teiste kaubagruppide hindadega seni tõusnud.
Eelmisel nädalal kirjutas ERR, et detsembrist tõstab Telia ruuterite ja digibokside rendihindu kolmandiku kuni poole võrra. Uuest aastast kallinevad ka Diili mobiilsidepaketi hinnad. Ettevõte on seda põhjendanud kiire inflatsiooni ja kulude kasvuga, mis doominoefektina ka telekomisektorisse jõuab. | Hindu tõstvad telekomifirmad teenisid mullu korralikku kasumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elisa Teleteenused AS-i käive ulatus mullu ligi 56 miljoni euroni ning nende puhaskasum oli üle 11 miljoni euro. Võrreldes eelnenud aastaga kasvas kasum 32 protsendi ja käive ligi kolme protsendi võrra.
Eelmisel aastal moderniseeris ettevõte oma võrke, ehitades olemasolevate võrkude kõrvale uue valguskaablivõrgu. Tänavu jätkab Elisa kaabelvõrgu arendust Tallinnas, Tartus, Harjumaal ja Pärnus ning maapiirkondades laiendatakse kaabelvõrgu teenuste pakkumist peamiselt riiklikult toetatud partnervõrkude projektide kaudu.
Kokku investeeris Elisa mullu põhivarasse 9,3 miljonit eurot. Ettevõttes töötas eelmise aasta lõpu seisuga 211 inimest.
Telia Eesti AS-i käive oli eelmisel aastal ligi 355 miljonit eurot ja kasum üle 43 miljoni euro. Seejuures ületas ettevõtte kasum tunduvalt nende 2020. aastal teenitud rohkem kui 27 miljoni euro suurust kasumit.
Telia toob oma aastaaruandes välja, et mullu oli nende investeeringute fookus võrguarendustel ning aastaga investeeriti Eesti turule ligi 55 miljonit eurot, olles selle näitajaga riigi üks suuremaid investoreid. Ka on 1610 inimesele tööd andev Telia üks Eesti suuremaid maksumaksjaid.
Tele2 aastaaruande kohaselt oli eelmine aasta neile kolmas järjestikune tugeva kasvu aasta, seejuures kasvas kogukäive 12 protsenti ehk 83 miljoni euroni. Ettevõtte kasum oli üle 1,8 miljoni euro, kuid see jäi 2020. aasta kasumile alla – toona oli see ligi kolm miljonit eurot.
Investeeringutest suur osa läks võrgumahtude ja -võimsuste suurendamiseks ja võrgu moderniseerimiseks. Lisaks sisenes Tele2 eelmisel aastal püsiinternetiärisse. Tänavuseks aastaks on Tele2 seadnud sihiks kasvatada turuosa ning kasvatada oma äri väljaspool Eestit. Töötajaid oli Tele2-s mullu keskmiselt 330.
Hinnatõusudeks tuleb valmis olla ka edaspidi
Elisa on oma hindu tõstnud terve aasta jooksul ja kõigi toodete-teenuste lõikes. Enim ehk üle 20 protsendi on kasvanud lõpptarbijale suunatud elektroonikaseadmete hinnad. Ettevõte on hinnatõuse põhjendanud Ukraina sõja, energiakriisi ja Hiina konservatiivse Covidi-poliitikaga, mistõttu osa tarneahelaid on jätkuvalt katki, tekitades elektroonikakaupade kunstlikku defitsiiti.
Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann ütles ERR-ile, et hinnatõusude jätkumiseks tuleb ilmselt valmis olla ka tuleval aastal.
"Milliste teenuste lõikes ja millisel määral, see selgub ilmselt lähikuudel, sest juba pool aastat ei ole olnud ühelgi energiamahukal ettevõttel seda luksust, et teha eelarveid ja prognoose pikemalt kui mõned kuud ette, et neid siis kuu aja pärast uuesti muutma asuda," lausus ta.
Tele2 tõstis enda kinnitusel peamisi hindu juba sügisel ja need jäid keskmiselt 15 protsendi juurde.
Ettevõtte turundusdirektor Ines Estrin ütles, et kvaliteedi tagamiseks tuleb teha investeeringuid tehnilistesse arendustesse ning samal ajal seistakse silmitsi üldise hinnatõusu ja kallinenud sisend- ja tegevuskuludega olukorras, kus sideteenuste hind pole võrreldes teiste kaubagruppide hindadega seni tõusnud.
Eelmisel nädalal kirjutas ERR, et detsembrist tõstab Telia ruuterite ja digibokside rendihindu kolmandiku kuni poole võrra. Uuest aastast kallinevad ka Diili mobiilsidepaketi hinnad. Ettevõte on seda põhjendanud kiire inflatsiooni ja kulude kasvuga, mis doominoefektina ka telekomisektorisse jõuab.
### Response:
Hindu tõstvad telekomifirmad teenisid mullu korralikku kasumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa pani kohe mängu alguses tugeva surve peale ning Costa Rica vajus kogu meeskonnaga sügavale oma väljakupoolele kaitsesse. Sakslaste surve oli edukas, kui 10. minutil võideti keskväljal pall ja mindi kontrarünnakusse. David Raum andis hea tsenderduse kasti, kus oli ootamas Serge Gnabry, kes palli väravavõrku lõi.
Sakslastel oli veel mitmeid häid võimalusi edu suurendamiseks, kuid neid ei suudetud realiseerida ning poolajale mindi 1:0 eduseisus. Saksamaa ja Costa Rica mängu teine poolaeg oli väga sündmusterohke. 58. mänguminutil viigistas seisu Yeltsin Tejeda. 12 minutit hiljem läks Costa Rica 2:1 ette. Kolm minutit hiljem viigistas Saksamaa seisu, kui täpne oli Kai Havertz.
85. mänguminutil lõi Havertz oma teise värava ning viis Saksamaa uuesti 3:2 juhtima. Niclas Füllkrug tegi 89. minutil skoori ning Saksamaa võitis kohtumise 4:2. Võit siiski Saksamaale edasipääsu ei taganud. Samuti langes konkurentsist Costa Rica.
Hispaania hakkas kohtumist kohe algusest peale domineerima ning 11. minutil leiti tee Jaapani väravani. Cesar Azpilicueta tsenderdas palli kasti ning sealt lõi Alvaro Morata palli peaga väravasse, viies Hispaania 1:0 ette. Teisel poolajal lõi Jaapan viie minutiga kaks väravat Hispaania vastu ning läks 2:1 ette. Tabamused said kirja Ritsu Doan ja Ao Tanaka.
Jaapani teine värav pakkus palju kõneainet, kuna enne värava löömist oli pall vägagi lähedal otsajoone ületamisele. Esialgu värav tühistati, kuid VAR-i kohtunike ülevaatamise järel oli palli kumerus napilt otsajoone kohal. Silmaga vaadates tundus pall üle joone olevat. See värav sai määravaks Saksamaa turniirilt väljakukkumise osas.
Jaapan võitis 2:1 Hispaaniat ning ühtlasi ka E-alagrupi. Hispaania tagas teisena edasipääsu.
E-alagrupp
90:00
Costa Rica
2
58' Tejeda
70' Vargas
2
:
4
4
Saksamaa
10' Gnabry
73' Havertz
85' Havertz
89' Füllkrug
Costa Rica
58' Tejeda
70' Vargas
Saksamaa
10' Gnabry
73' Havertz
85' Havertz
89' Füllkrug
E-alagrupp
90:00
Jaapan
2
48' Doan
53' Tanaka
2
:
1
1
Hispaania
11' Morata
Jaapan
48' Doan
53' Tanaka
Hispaania
11' Morata
Eelvaade:
Hispaania juhib alagruppi nelja punktiga. Jaapan on kolme punktiga teisel kohal ning Costa Rica hoiab samade punktide arvuga kolmandat kohta. 2014. aasta maailmameister Saksamaa on ühe punktiga neljandal positsioonil.
Saksamaa peab edasipääsuks kindlasti võitma Costa Ricat. Lisaks peavad nad lootma, et Hispaania alistab Jaapani. Kui Hispaania ja Jaapan mängivad viiki ja Saksamaa võidab, on Jaapanil ja Saksamaal võrdne arv punkte ning siis hakkab lugema üldine väravate vahe.
Ka Costa Rical on võimalik edasi pääseda. Võidu korral tagaksid nad koha 1/8-finaalis, olenemata Hispaania ja Jaapani mängu tulemusest. Kui Hispaania võidab Jaapanit, piisaks Costa Ricale ka viigist Saksamaaga.
Hispaanial on seis kõige soodsam. Viik Jaapaniga kindlustaks Hispaaniale edasipääsu. Hispaaniale piisaks edasipääsuks ka sellest, kui Costa Rica ja Saksamaa mängivad viiki. | Peadpööritav õhtu lõppes Jaapani ja Hispaania edasipääsuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa pani kohe mängu alguses tugeva surve peale ning Costa Rica vajus kogu meeskonnaga sügavale oma väljakupoolele kaitsesse. Sakslaste surve oli edukas, kui 10. minutil võideti keskväljal pall ja mindi kontrarünnakusse. David Raum andis hea tsenderduse kasti, kus oli ootamas Serge Gnabry, kes palli väravavõrku lõi.
Sakslastel oli veel mitmeid häid võimalusi edu suurendamiseks, kuid neid ei suudetud realiseerida ning poolajale mindi 1:0 eduseisus. Saksamaa ja Costa Rica mängu teine poolaeg oli väga sündmusterohke. 58. mänguminutil viigistas seisu Yeltsin Tejeda. 12 minutit hiljem läks Costa Rica 2:1 ette. Kolm minutit hiljem viigistas Saksamaa seisu, kui täpne oli Kai Havertz.
85. mänguminutil lõi Havertz oma teise värava ning viis Saksamaa uuesti 3:2 juhtima. Niclas Füllkrug tegi 89. minutil skoori ning Saksamaa võitis kohtumise 4:2. Võit siiski Saksamaale edasipääsu ei taganud. Samuti langes konkurentsist Costa Rica.
Hispaania hakkas kohtumist kohe algusest peale domineerima ning 11. minutil leiti tee Jaapani väravani. Cesar Azpilicueta tsenderdas palli kasti ning sealt lõi Alvaro Morata palli peaga väravasse, viies Hispaania 1:0 ette. Teisel poolajal lõi Jaapan viie minutiga kaks väravat Hispaania vastu ning läks 2:1 ette. Tabamused said kirja Ritsu Doan ja Ao Tanaka.
Jaapani teine värav pakkus palju kõneainet, kuna enne värava löömist oli pall vägagi lähedal otsajoone ületamisele. Esialgu värav tühistati, kuid VAR-i kohtunike ülevaatamise järel oli palli kumerus napilt otsajoone kohal. Silmaga vaadates tundus pall üle joone olevat. See värav sai määravaks Saksamaa turniirilt väljakukkumise osas.
Jaapan võitis 2:1 Hispaaniat ning ühtlasi ka E-alagrupi. Hispaania tagas teisena edasipääsu.
E-alagrupp
90:00
Costa Rica
2
58' Tejeda
70' Vargas
2
:
4
4
Saksamaa
10' Gnabry
73' Havertz
85' Havertz
89' Füllkrug
Costa Rica
58' Tejeda
70' Vargas
Saksamaa
10' Gnabry
73' Havertz
85' Havertz
89' Füllkrug
E-alagrupp
90:00
Jaapan
2
48' Doan
53' Tanaka
2
:
1
1
Hispaania
11' Morata
Jaapan
48' Doan
53' Tanaka
Hispaania
11' Morata
Eelvaade:
Hispaania juhib alagruppi nelja punktiga. Jaapan on kolme punktiga teisel kohal ning Costa Rica hoiab samade punktide arvuga kolmandat kohta. 2014. aasta maailmameister Saksamaa on ühe punktiga neljandal positsioonil.
Saksamaa peab edasipääsuks kindlasti võitma Costa Ricat. Lisaks peavad nad lootma, et Hispaania alistab Jaapani. Kui Hispaania ja Jaapan mängivad viiki ja Saksamaa võidab, on Jaapanil ja Saksamaal võrdne arv punkte ning siis hakkab lugema üldine väravate vahe.
Ka Costa Rical on võimalik edasi pääseda. Võidu korral tagaksid nad koha 1/8-finaalis, olenemata Hispaania ja Jaapani mängu tulemusest. Kui Hispaania võidab Jaapanit, piisaks Costa Ricale ka viigist Saksamaaga.
Hispaanial on seis kõige soodsam. Viik Jaapaniga kindlustaks Hispaaniale edasipääsu. Hispaaniale piisaks edasipääsuks ka sellest, kui Costa Rica ja Saksamaa mängivad viiki.
### Response:
Peadpööritav õhtu lõppes Jaapani ja Hispaania edasipääsuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 30. novembril kell 22.54:
- Vene pommitamise tõttu kukkus Hersoni elektrivõrk kokku;
- Washington sõlmis lepingu kuue NASAMS-i õhutõrjesüsteemi soetamiseks;
- Nii Ukraina saatkonnale Madridis kui ka ühele Hispaania relvatootjale saadeti kirjapomm;
- Zelenski nõunik: Ukraina on kaotanud kuni 13 000 sõdurit;
- Ukraina: Venemaa viib Zaporižžja oblastist vägesid välja;
- Ukraina õhujõud: Iraani droone pole kaks nädalat näha olnud;
- USA kaalub võimalusi laiendamaks Ukraina sõdurite väljaõpet Saksamaal;
- Zelenski: kuuel miljonil ukrainlasel pole elektrit;
- Zelenski NYT-le: sõda lõppeb lähikuudel;
- Valge Maja: Venemaa tahab jätkata Ukraina taristu ründamist;
- Arestovitš: sõjas on hukkunud 10 000 kuni 20 000 Ukraina sõdurit;
- Macron ja Biden mõistsid hukka Venemaa sõjalise tegevuse Ukrainas;
- ISW: Vene väed raiskavad oma sõdureid Bahmuti lahingutes;
- Scholzi sõnul peaks Euroopa pöörduma tagasi sõjaeelse korra juurde, kui Venemaa president Vladimir Putin loobub agressioonist oma naabrite vastu;
- Briti luure: Vene rünnakud Ukraina elektritaristule on osa nende uuest doktriinist.
Macron ja Biden mõistsid hukka Venemaa sõjalise tegevuse Ukrainas
USA president Joe Biden ja tema Prantsuse kolleeg Emmanuel Macron andsid neljapäeval ühise pressikonverentsi.
Biden ütles pressikonverentsil, et USA jätkab Ukraina toetamist.
"Ma teadsin, et Venemaa on jõhker, kuid ma ei osanud arvata, et nad on nii jõhkrad. Täna kinnitame veel kord, et seisame koos selle jõhkruse vastu. Jätkame Ukraina rahva toetamist. Teeme koostööd, et võtta Venemaa vastutusele," ütles Biden.
Macron ütles, et Prantsusmaa juhtis jõupingutusi, et vältida sõja puhkemist. "Me mõistame selle sõja hukka," ütles Macron.
"Toetame nii Ukraina armeed kui ka Ukraina elanikkonda," lisas Macron.
Macron tänas USA-d toetuse eest ja tunnustas Washingtoni sõjalist toetust Ukrainale.
"Me ei kutsu kunagi ukrainalasi üles tegema kompromissi, mis pole neile vastuvõetav. Nad on julged ja kaitsevad oma elu ja riiki ning meie põhimõtteid. Peame ukrainlasi austama, et nad saaksid otsustada hetke ja tingimuste üle, mille alusel nad oma territooriumi ja tuleviku üle läbirääkimisi peavad," ütles Macron.
Zelenski nõunik: Ukraina on kaotanud kuni 13 000 sõdurit
Ukraina relvajõud on sõjas kaotanud 10 000 kuni 13 000 sõdurit, ütles neljapäeval Ukraina presidendi nõunik Mõhailo Podoljak.
"Meil on ametlikud arvud kindralstaabist ja sõjaväe juhtkonnast ning need on 10 000 ja 12 500 kuni 13 000 tapetut," ütles Podoljak.
Viimati andis Ukraina langenute arvule hinnangu augusti lõpus, kui öeldi, et hukkunud on peaaegu 9000 sõjaväelast.
Ukraina: Venemaa viib Zaporižžja oblastist vägesid välja
Venemaa on viimas välja Zapožžja oblastist osa oma vägedest ja ning valmistamas ette okupatsioonirežiimi personali evakuatsiooni mõnest okupeeritud asulast, teatas Ukraina kindralstaap.
Vene väed lahkusid Mõhailivka külast ning rüüstasid Polohõs ja Inženernes hooneid, kus nad olid enne lahkumist elanud, märkis kindralstaap õhtuses ülevaates.
Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange
Ukraina ja Venemaa teatasid, et vangide vahetuse raames vabastasid mõlemad pooled 50 sõdurit. Kokku sai vabaks 100 sõdurit, vahendas CNN.
Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak ja Kremli poolt ametisse pandud separatistliku Donetski oblasti juht Denis Pušilin kinnitasid, et toimus vangide vahetus.
Jermak ütles, et vabastatud sõdurite hulgas olid ka Azovstali terasetehase kaitsjad.
"Töötame seni, kuni viimane ukrainlane on vabastatud," ütles Jermak.
Scholzi sõnul peaks Euroopa pöörduma tagasi sõjaeelse korra juurde, kui Venemaa president Vladimir Putin loobub agressioonist oma naabrite vastu
Saksamaa kantsler Olaf Scholz osales Berliinis toimunud julgeolekukonverentsil. Scholzilt uuriti, kuidas hakkab Saksamaa suhtlema Venemaaga pärast sõja lõppu, võttes arvesse kahe riigi varasemaid suhteid, vahendas The Times.
"Praegusel hetkel ütleksin, et see ei puuduta partnerlust. Venemaa rikkus seda rahulikku korda, mille kallal me tegime tööd aastakümneid, leppisime kokku, et kunagi ei tohiks enam jõuga piire muuta. See, mida Venemaa teeb täna, on tagasiminek imperialistliku lähenemise juurde, kus tugevam riik arvab, et võib endale võtta territooriumi, mis kuulub naabrile. Sellega ei saa me kunagi nõustuda," ütles Scholz.
"Peame pöörduma tagasi viimastel aastakümnetel sõlmitud lepingute juurde, mis olid Euroopa julgeolekukorra aluseks. Me võime naasta selle korra juurde, mis toimis, kui Venemaal on olemas selleks valmisolek," ütles Scholz.
Herson sai osaliselt elektri tagasi
Hersoni oblasti juht Jaroslav Januševõš ütles, et linnas jätkuvad parandustööd ning 65 protsendi ulatuses on linnas elekter tagasi.
Januševõš teatas varem Telegrami kaudu, et Vene vägede pommitamise tõttu on Hersoni linna elektrivõrk kokku kukkunud.
Šveits on külmutanud 7,9 miljardi dollari ulatuses Venemaa varasid
Šveitsi võimud teatasid, et Moskva-vastaste sanktsioonide raames on riik külmutanud 7,9 miljardi dollari ulatuses Venemaa varasid, vahendas The Guardian.
Paljud Venemaa inimesed eelistavad hoida oma raha Šveitsis. Paljud rikkad venelased omavad Šveitsis kinnisvara.
Ukraina peastaap hommikul: Vene vägede hulk Oleškis on vähenenud
Ukraina relvajõudude peastaabi sõnul on Vene väejuhatus osa vägesid Dnipro idakaldalt Hersoni oblastis Oleški lähistelt ära viinud. Enamasti on tegu mobiliseeritud sõduritega, kes on Oleška-Hola Prõstani maanteed mööda laiali jaotatud.
Washington sõlmis lepingu kuue NASAMS-i õhutõrjesüsteemi soetamiseks
USA valitsus sõlmis hiljuti lepingu õhutõrjesüsteemi NASAMS tootja Raytheoniga. USA tellib ettevõttelt kuus NASAMS-i õhutõrjesüsteemi Ukraina tarbeks.
Õhutõrjesüsteemid saavad hinnanguliselt valmis 2025. aasta novembri lõpuks ning USA valitsus maksab nende eest 1,2 miljardit dollarit.
Nii Ukraina saatkonnale Madridis kui ka ühele Hispaania relvatootjale saadeti kirjapomm
Kolmapäeval selgus, et Ukraina saatkonda Madridis saadeti kirjapomm, mis oli adresseeritud suursaadikule. Kirjapommi tõttu sai üks inimene kergelt viga.
Hiljem selgus, et kirjapomm saadeti ka ühele Hispaania relvatootjale, kes toodab raketiheitjaid, mida on annetatud Ukrainale.
Samuti leidsid Hispaania julgeolekutöötajad kolmanda kirjapommi, mis oli saadetud Hispaania õhuväe baasile Torrejon de Adrozi Madridi lähistel.
Hispaania politsei uurib võimalikke seoseid kahe kirjapommi vahel.
Ukraina õhujõud: Iraani droone pole kaks nädalat näha olnud
Ukraina õhuväe esindaja Juri Ignat teatas, et Ukraina õhutõrje on varem suutnud alla tulistada 340 Iraani päritolu drooni teele saadetud 400-st.
Ignati sõnul pole Ukraina väed näinud Iraani päritolu droonide rünnakuid viimased kaks nädalat. Sellest järeldas õhuväe esindaja, et esimene Iraanilt Venemaale saadetud droonide saadetis on otsakorral.
USA kaalub võimalusi laiendamaks Ukraina sõdurite väljaõpet Saksamaal
Bideni administratsioon kaalub Ukraina sõdurite väljaõppe programmi suurendamist Saksamaal. CNNi allikate kinnitusel võidakse sõjalist väljaõpet pakkuda kuni 2500 Ukraina sõdurile iga kuu.
Venemaa täieulatusliku invasiooni alguses pakkus USA vaid piiratud mahus sõjalist väljaõpet ukrainlastele, keskendudes kindlatele relvasüsteemidele.
USA allikate kinnitusel on kavas teha väljaõpe Saksamaal märksa intensiivsem ja kõikehõlmavam kui senine Ukraina sõdurite väljaõpe Ühendkuningriigis või Poolas.
Ettepaneku ukrainlasi välja õpetada tegi USA-le Ukraina valitsus.
Zelenski: kuuel miljonil ukrainlasel pole elektrit
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises, et elektrikatkestusi on jätkuvalt kõikides Ukraina oblastites ja Kiievi linnas. Elektrita on ligikaudu kuus miljonit inimest.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski Autor/allikas: Ukraina presidendi kantselei
Zelenski NYT-le: sõda lõppeb lähikuudel
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles intervjuus The New York Timesile, et murdepunkt sõjas Venemaaga tuleb lähikuudel.
Zelenski sõnul lõppeb sõda, kas Ukraina võidu korral või siis, kui Venemaa tahab lõpetada sõdimist. See võib Zelenski hinnangul juhtuda siis, kui Venemaa tunneb end nõrgana, isoleerituna ning tal pole enam partnereid.
Valge Maja: Venemaa tahab jätkata Ukraina taristu ründamist
USA Valge Maja rahvusliku julgeoleku esindaja John Kirby sõnul ei ole Ameerika Ühendriigid näinud märke, et Venemaa sooviks peatada rünnakuid Ukraina tsiviiltaristu pihta, vahendas Ukrinform kolmapäevast pressikonverentsi.
Kirby hinnangul rahuneb olukord lahingutandril talvekuudel, kuid see ei tähenda sõjaliste operatsioonide lõppemist.
Kirby lubas lisaks, et USA jätkab Ukraina kriitilise taristu taastamise toetamist.
Arestovitš: sõjas on hukkunud 10 000 kuni 20 000 Ukraina sõdurit
Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Oleksi Arestovitš kinnitas kolmapäeval enda videoanalüüsis, et tema allikate kohaselt on sõjas Venemaa vastu hukkunud 10 000 kuni 20 000 Ukraina sõdurit. Täpemat arvu Arestovitš ei soostunud andma.
Arestovitši sõnul tähendab tõenäoliselt meedias läbi käinud number 100 000 lahingutes kaotatud sõdurist nii hukkunuid kui haavatuid.
Kuna Arestovitši sõnul on Ukraina lahingumeditsiin märksa paremal tasemel kui Vene sõjaline tervishoid, siis suudab Ukraina enamus haavata saanud sõdureid lahingusse tagasi saata.
Lisaks on Ukraina haavata saanute ja hukkunud sõdurite suhtarv palju parem ning võrreldes Vene sõduritega jääb ka rohkem sõdureid ellu.
Arestovitši väiteid pole võimalik sõltumatult kinnitada.
ISW: Vene väed raiskavad oma sõdureid Bahmuti lahingutes
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikute hinnangul ei ole Vene väed õppinud varasematest suure intensiivsusega lahingutest ning raiskavad oma sõdureid rünnates Bahmuti linna ja selle ümbrust.
Mõttekoja hinnangul ei oma Bahmut nii suurt strateegilist väärtust, mis vääriks nõnda suuri kaotusi elavjõus nagu Vene väed on kandnud piirkonnas viimase kuue kuu jooksul.
ISW toob esile, et Vene palgasõdurite grupeeringu Wagner väed ja teised sealsed üksused on suutnud alates maikuust edeneda Bahmutis vaid mõned kilomeetrid korraga.
Mõttekoja hinnangul meenutab olukord Bahmuti lähistel lahinguid Severodonetski ja Lõssõtšanski lähistel sõjas varem, kus Ukraina väed suunasid Vene sõdurid lahingutesse, kus viimased kaotasid palju elavjõudu ja tehnikat, saavutades samas suures strateegilises pildis vähe.
ISW mainis lisaks, et Kreml on asunud laiendama välisagentide definitsiooni, et veelgi enam suruda alla riigisisest kriitikat Vene sõjategevusele.
Briti luure: Vene rünnakud Ukraina elektritaristule on osa nende uuest doktriinist
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hinnangul võivad Vene rünnakud Ukraina elektritaristule olla osa nende uuest viimaste aastate jooksul loodud strateegilisest kontseptsioonist.
Venemaa uue strateegia kohaselt tuleb pikamaa rakettidega rünnata vastase kriitilist taristut, mitte relvajõude, et demoraliseerida vastase elanikkonda ja sundida lõpuks vastase juhtkonda kapituleeruma.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 01 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/xZbaD06yRU
#StandWithUkraine pic.twitter.com/xE1OlJT6gW
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 1, 2022
Brittide hinnangul on Venemaa sellise lähenemise efektiivsus tõenäoliselt piiratud mõjuga, kuna Venemaa on oma rakette juba suures mahus ära kulutanud. Lisaks on selliste rünnakute mõju praegu märksa väiksem, kui see oleks olnud sõja alguses.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 560 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 89440 (võrdlus eelmise päevaga +560);
- tankid 2915 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5877 (+5);
- lennukid 280 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1904 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 210 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1562 (+0);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4441 (+12);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 281. päev: Herson sai osaliselt elektri tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 30. novembril kell 22.54:
- Vene pommitamise tõttu kukkus Hersoni elektrivõrk kokku;
- Washington sõlmis lepingu kuue NASAMS-i õhutõrjesüsteemi soetamiseks;
- Nii Ukraina saatkonnale Madridis kui ka ühele Hispaania relvatootjale saadeti kirjapomm;
- Zelenski nõunik: Ukraina on kaotanud kuni 13 000 sõdurit;
- Ukraina: Venemaa viib Zaporižžja oblastist vägesid välja;
- Ukraina õhujõud: Iraani droone pole kaks nädalat näha olnud;
- USA kaalub võimalusi laiendamaks Ukraina sõdurite väljaõpet Saksamaal;
- Zelenski: kuuel miljonil ukrainlasel pole elektrit;
- Zelenski NYT-le: sõda lõppeb lähikuudel;
- Valge Maja: Venemaa tahab jätkata Ukraina taristu ründamist;
- Arestovitš: sõjas on hukkunud 10 000 kuni 20 000 Ukraina sõdurit;
- Macron ja Biden mõistsid hukka Venemaa sõjalise tegevuse Ukrainas;
- ISW: Vene väed raiskavad oma sõdureid Bahmuti lahingutes;
- Scholzi sõnul peaks Euroopa pöörduma tagasi sõjaeelse korra juurde, kui Venemaa president Vladimir Putin loobub agressioonist oma naabrite vastu;
- Briti luure: Vene rünnakud Ukraina elektritaristule on osa nende uuest doktriinist.
Macron ja Biden mõistsid hukka Venemaa sõjalise tegevuse Ukrainas
USA president Joe Biden ja tema Prantsuse kolleeg Emmanuel Macron andsid neljapäeval ühise pressikonverentsi.
Biden ütles pressikonverentsil, et USA jätkab Ukraina toetamist.
"Ma teadsin, et Venemaa on jõhker, kuid ma ei osanud arvata, et nad on nii jõhkrad. Täna kinnitame veel kord, et seisame koos selle jõhkruse vastu. Jätkame Ukraina rahva toetamist. Teeme koostööd, et võtta Venemaa vastutusele," ütles Biden.
Macron ütles, et Prantsusmaa juhtis jõupingutusi, et vältida sõja puhkemist. "Me mõistame selle sõja hukka," ütles Macron.
"Toetame nii Ukraina armeed kui ka Ukraina elanikkonda," lisas Macron.
Macron tänas USA-d toetuse eest ja tunnustas Washingtoni sõjalist toetust Ukrainale.
"Me ei kutsu kunagi ukrainalasi üles tegema kompromissi, mis pole neile vastuvõetav. Nad on julged ja kaitsevad oma elu ja riiki ning meie põhimõtteid. Peame ukrainlasi austama, et nad saaksid otsustada hetke ja tingimuste üle, mille alusel nad oma territooriumi ja tuleviku üle läbirääkimisi peavad," ütles Macron.
Zelenski nõunik: Ukraina on kaotanud kuni 13 000 sõdurit
Ukraina relvajõud on sõjas kaotanud 10 000 kuni 13 000 sõdurit, ütles neljapäeval Ukraina presidendi nõunik Mõhailo Podoljak.
"Meil on ametlikud arvud kindralstaabist ja sõjaväe juhtkonnast ning need on 10 000 ja 12 500 kuni 13 000 tapetut," ütles Podoljak.
Viimati andis Ukraina langenute arvule hinnangu augusti lõpus, kui öeldi, et hukkunud on peaaegu 9000 sõjaväelast.
Ukraina: Venemaa viib Zaporižžja oblastist vägesid välja
Venemaa on viimas välja Zapožžja oblastist osa oma vägedest ja ning valmistamas ette okupatsioonirežiimi personali evakuatsiooni mõnest okupeeritud asulast, teatas Ukraina kindralstaap.
Vene väed lahkusid Mõhailivka külast ning rüüstasid Polohõs ja Inženernes hooneid, kus nad olid enne lahkumist elanud, märkis kindralstaap õhtuses ülevaates.
Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange
Ukraina ja Venemaa teatasid, et vangide vahetuse raames vabastasid mõlemad pooled 50 sõdurit. Kokku sai vabaks 100 sõdurit, vahendas CNN.
Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak ja Kremli poolt ametisse pandud separatistliku Donetski oblasti juht Denis Pušilin kinnitasid, et toimus vangide vahetus.
Jermak ütles, et vabastatud sõdurite hulgas olid ka Azovstali terasetehase kaitsjad.
"Töötame seni, kuni viimane ukrainlane on vabastatud," ütles Jermak.
Scholzi sõnul peaks Euroopa pöörduma tagasi sõjaeelse korra juurde, kui Venemaa president Vladimir Putin loobub agressioonist oma naabrite vastu
Saksamaa kantsler Olaf Scholz osales Berliinis toimunud julgeolekukonverentsil. Scholzilt uuriti, kuidas hakkab Saksamaa suhtlema Venemaaga pärast sõja lõppu, võttes arvesse kahe riigi varasemaid suhteid, vahendas The Times.
"Praegusel hetkel ütleksin, et see ei puuduta partnerlust. Venemaa rikkus seda rahulikku korda, mille kallal me tegime tööd aastakümneid, leppisime kokku, et kunagi ei tohiks enam jõuga piire muuta. See, mida Venemaa teeb täna, on tagasiminek imperialistliku lähenemise juurde, kus tugevam riik arvab, et võib endale võtta territooriumi, mis kuulub naabrile. Sellega ei saa me kunagi nõustuda," ütles Scholz.
"Peame pöörduma tagasi viimastel aastakümnetel sõlmitud lepingute juurde, mis olid Euroopa julgeolekukorra aluseks. Me võime naasta selle korra juurde, mis toimis, kui Venemaal on olemas selleks valmisolek," ütles Scholz.
Herson sai osaliselt elektri tagasi
Hersoni oblasti juht Jaroslav Januševõš ütles, et linnas jätkuvad parandustööd ning 65 protsendi ulatuses on linnas elekter tagasi.
Januševõš teatas varem Telegrami kaudu, et Vene vägede pommitamise tõttu on Hersoni linna elektrivõrk kokku kukkunud.
Šveits on külmutanud 7,9 miljardi dollari ulatuses Venemaa varasid
Šveitsi võimud teatasid, et Moskva-vastaste sanktsioonide raames on riik külmutanud 7,9 miljardi dollari ulatuses Venemaa varasid, vahendas The Guardian.
Paljud Venemaa inimesed eelistavad hoida oma raha Šveitsis. Paljud rikkad venelased omavad Šveitsis kinnisvara.
Ukraina peastaap hommikul: Vene vägede hulk Oleškis on vähenenud
Ukraina relvajõudude peastaabi sõnul on Vene väejuhatus osa vägesid Dnipro idakaldalt Hersoni oblastis Oleški lähistelt ära viinud. Enamasti on tegu mobiliseeritud sõduritega, kes on Oleška-Hola Prõstani maanteed mööda laiali jaotatud.
Washington sõlmis lepingu kuue NASAMS-i õhutõrjesüsteemi soetamiseks
USA valitsus sõlmis hiljuti lepingu õhutõrjesüsteemi NASAMS tootja Raytheoniga. USA tellib ettevõttelt kuus NASAMS-i õhutõrjesüsteemi Ukraina tarbeks.
Õhutõrjesüsteemid saavad hinnanguliselt valmis 2025. aasta novembri lõpuks ning USA valitsus maksab nende eest 1,2 miljardit dollarit.
Nii Ukraina saatkonnale Madridis kui ka ühele Hispaania relvatootjale saadeti kirjapomm
Kolmapäeval selgus, et Ukraina saatkonda Madridis saadeti kirjapomm, mis oli adresseeritud suursaadikule. Kirjapommi tõttu sai üks inimene kergelt viga.
Hiljem selgus, et kirjapomm saadeti ka ühele Hispaania relvatootjale, kes toodab raketiheitjaid, mida on annetatud Ukrainale.
Samuti leidsid Hispaania julgeolekutöötajad kolmanda kirjapommi, mis oli saadetud Hispaania õhuväe baasile Torrejon de Adrozi Madridi lähistel.
Hispaania politsei uurib võimalikke seoseid kahe kirjapommi vahel.
Ukraina õhujõud: Iraani droone pole kaks nädalat näha olnud
Ukraina õhuväe esindaja Juri Ignat teatas, et Ukraina õhutõrje on varem suutnud alla tulistada 340 Iraani päritolu drooni teele saadetud 400-st.
Ignati sõnul pole Ukraina väed näinud Iraani päritolu droonide rünnakuid viimased kaks nädalat. Sellest järeldas õhuväe esindaja, et esimene Iraanilt Venemaale saadetud droonide saadetis on otsakorral.
USA kaalub võimalusi laiendamaks Ukraina sõdurite väljaõpet Saksamaal
Bideni administratsioon kaalub Ukraina sõdurite väljaõppe programmi suurendamist Saksamaal. CNNi allikate kinnitusel võidakse sõjalist väljaõpet pakkuda kuni 2500 Ukraina sõdurile iga kuu.
Venemaa täieulatusliku invasiooni alguses pakkus USA vaid piiratud mahus sõjalist väljaõpet ukrainlastele, keskendudes kindlatele relvasüsteemidele.
USA allikate kinnitusel on kavas teha väljaõpe Saksamaal märksa intensiivsem ja kõikehõlmavam kui senine Ukraina sõdurite väljaõpe Ühendkuningriigis või Poolas.
Ettepaneku ukrainlasi välja õpetada tegi USA-le Ukraina valitsus.
Zelenski: kuuel miljonil ukrainlasel pole elektrit
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises, et elektrikatkestusi on jätkuvalt kõikides Ukraina oblastites ja Kiievi linnas. Elektrita on ligikaudu kuus miljonit inimest.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski Autor/allikas: Ukraina presidendi kantselei
Zelenski NYT-le: sõda lõppeb lähikuudel
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles intervjuus The New York Timesile, et murdepunkt sõjas Venemaaga tuleb lähikuudel.
Zelenski sõnul lõppeb sõda, kas Ukraina võidu korral või siis, kui Venemaa tahab lõpetada sõdimist. See võib Zelenski hinnangul juhtuda siis, kui Venemaa tunneb end nõrgana, isoleerituna ning tal pole enam partnereid.
Valge Maja: Venemaa tahab jätkata Ukraina taristu ründamist
USA Valge Maja rahvusliku julgeoleku esindaja John Kirby sõnul ei ole Ameerika Ühendriigid näinud märke, et Venemaa sooviks peatada rünnakuid Ukraina tsiviiltaristu pihta, vahendas Ukrinform kolmapäevast pressikonverentsi.
Kirby hinnangul rahuneb olukord lahingutandril talvekuudel, kuid see ei tähenda sõjaliste operatsioonide lõppemist.
Kirby lubas lisaks, et USA jätkab Ukraina kriitilise taristu taastamise toetamist.
Arestovitš: sõjas on hukkunud 10 000 kuni 20 000 Ukraina sõdurit
Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Oleksi Arestovitš kinnitas kolmapäeval enda videoanalüüsis, et tema allikate kohaselt on sõjas Venemaa vastu hukkunud 10 000 kuni 20 000 Ukraina sõdurit. Täpemat arvu Arestovitš ei soostunud andma.
Arestovitši sõnul tähendab tõenäoliselt meedias läbi käinud number 100 000 lahingutes kaotatud sõdurist nii hukkunuid kui haavatuid.
Kuna Arestovitši sõnul on Ukraina lahingumeditsiin märksa paremal tasemel kui Vene sõjaline tervishoid, siis suudab Ukraina enamus haavata saanud sõdureid lahingusse tagasi saata.
Lisaks on Ukraina haavata saanute ja hukkunud sõdurite suhtarv palju parem ning võrreldes Vene sõduritega jääb ka rohkem sõdureid ellu.
Arestovitši väiteid pole võimalik sõltumatult kinnitada.
ISW: Vene väed raiskavad oma sõdureid Bahmuti lahingutes
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikute hinnangul ei ole Vene väed õppinud varasematest suure intensiivsusega lahingutest ning raiskavad oma sõdureid rünnates Bahmuti linna ja selle ümbrust.
Mõttekoja hinnangul ei oma Bahmut nii suurt strateegilist väärtust, mis vääriks nõnda suuri kaotusi elavjõus nagu Vene väed on kandnud piirkonnas viimase kuue kuu jooksul.
ISW toob esile, et Vene palgasõdurite grupeeringu Wagner väed ja teised sealsed üksused on suutnud alates maikuust edeneda Bahmutis vaid mõned kilomeetrid korraga.
Mõttekoja hinnangul meenutab olukord Bahmuti lähistel lahinguid Severodonetski ja Lõssõtšanski lähistel sõjas varem, kus Ukraina väed suunasid Vene sõdurid lahingutesse, kus viimased kaotasid palju elavjõudu ja tehnikat, saavutades samas suures strateegilises pildis vähe.
ISW mainis lisaks, et Kreml on asunud laiendama välisagentide definitsiooni, et veelgi enam suruda alla riigisisest kriitikat Vene sõjategevusele.
Briti luure: Vene rünnakud Ukraina elektritaristule on osa nende uuest doktriinist
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hinnangul võivad Vene rünnakud Ukraina elektritaristule olla osa nende uuest viimaste aastate jooksul loodud strateegilisest kontseptsioonist.
Venemaa uue strateegia kohaselt tuleb pikamaa rakettidega rünnata vastase kriitilist taristut, mitte relvajõude, et demoraliseerida vastase elanikkonda ja sundida lõpuks vastase juhtkonda kapituleeruma.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 01 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/xZbaD06yRU
#StandWithUkraine pic.twitter.com/xE1OlJT6gW
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 1, 2022
Brittide hinnangul on Venemaa sellise lähenemise efektiivsus tõenäoliselt piiratud mõjuga, kuna Venemaa on oma rakette juba suures mahus ära kulutanud. Lisaks on selliste rünnakute mõju praegu märksa väiksem, kui see oleks olnud sõja alguses.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 560 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 89440 (võrdlus eelmise päevaga +560);
- tankid 2915 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5877 (+5);
- lennukid 280 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1904 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 210 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1562 (+0);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4441 (+12);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 281. päev: Herson sai osaliselt elektri tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval oli meistriliigas olnud must päev koduseinte toele lootvatele tiimidele. Mistra vandus Arukülas alla Põlva Servitile ning HC Kehra/Horizon Pulp&Paper pidi Viljandi HC paremust tunnistama. Neljapäeval aga alustas Tapa kodupubliku trummide toel võimsalt ja juba kümnendal minutil lõpetas Ihor Berežnõi rünnaku ilusa vintviskega ning viis nad 8:3 ette, mille järel oli vastaste peatreener Risto Lepp sunnitud aja maha võtma. Selle järel küll mäng võrdsustus, kuid HC Tallinn siiski vahet vähendada ei suutnud. Külalised olid taas tulnud mängule vaid üheksa palluriga ja poolajaks olid N.R Energy mehed vahe suutnud taas kaheksa värava peale viia.
Teise perioodi alguses mäng enam põnevamaks ei läinud ja SK Tapa vaid kasvatas vahet. 41. minutil tegi Endrik Jaanis seisuks 24:12 ning kümme minutit hiljem tõi resulatiivset mängu näidanud Ilja Kosmirak tabloole numbrid 30:17. HC Tallinna Volodõmõr Štšerban teenis veel mõned hetked enne lõppu punase kaardi ja N.R Energy jättis kindla 35:21 võiduga punktid koju. SK Tapa eest viskasid Ilja Kosmirak kaheksa ja Endrik Jaanis neli väravat. HC Tallinna poolel tabas Daniil Gumijanov üheksal korral.
"Täna sujus meil mäng esimestest minutitest väga hästi. Saime palju lihtsaid väravaid, mille pealt oli lihtne oma mäng käima saada. Positiivne oli see, et kõik said mänguaega ning skoorijate nimekiri oli täna väga lai isegi. Ootasime täna kergemat mängu, et tulevastes tasavägisemates mängudes enesekindlamad olla ja üksteise peale rohkem loota," olid SK Tapa palluri Ilja Kosmiraki esimesed emotsioonid pärast kohtumist.
Käsipalli meistriliiga jätkub 7. detsembril, kui lähevad vastamisi Viljandi HC - HC Tallinn ja Mistra - SK Tapa/N-R Energy. | Tapa jätkas head hoogu ka meistriliigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval oli meistriliigas olnud must päev koduseinte toele lootvatele tiimidele. Mistra vandus Arukülas alla Põlva Servitile ning HC Kehra/Horizon Pulp&Paper pidi Viljandi HC paremust tunnistama. Neljapäeval aga alustas Tapa kodupubliku trummide toel võimsalt ja juba kümnendal minutil lõpetas Ihor Berežnõi rünnaku ilusa vintviskega ning viis nad 8:3 ette, mille järel oli vastaste peatreener Risto Lepp sunnitud aja maha võtma. Selle järel küll mäng võrdsustus, kuid HC Tallinn siiski vahet vähendada ei suutnud. Külalised olid taas tulnud mängule vaid üheksa palluriga ja poolajaks olid N.R Energy mehed vahe suutnud taas kaheksa värava peale viia.
Teise perioodi alguses mäng enam põnevamaks ei läinud ja SK Tapa vaid kasvatas vahet. 41. minutil tegi Endrik Jaanis seisuks 24:12 ning kümme minutit hiljem tõi resulatiivset mängu näidanud Ilja Kosmirak tabloole numbrid 30:17. HC Tallinna Volodõmõr Štšerban teenis veel mõned hetked enne lõppu punase kaardi ja N.R Energy jättis kindla 35:21 võiduga punktid koju. SK Tapa eest viskasid Ilja Kosmirak kaheksa ja Endrik Jaanis neli väravat. HC Tallinna poolel tabas Daniil Gumijanov üheksal korral.
"Täna sujus meil mäng esimestest minutitest väga hästi. Saime palju lihtsaid väravaid, mille pealt oli lihtne oma mäng käima saada. Positiivne oli see, et kõik said mänguaega ning skoorijate nimekiri oli täna väga lai isegi. Ootasime täna kergemat mängu, et tulevastes tasavägisemates mängudes enesekindlamad olla ja üksteise peale rohkem loota," olid SK Tapa palluri Ilja Kosmiraki esimesed emotsioonid pärast kohtumist.
Käsipalli meistriliiga jätkub 7. detsembril, kui lähevad vastamisi Viljandi HC - HC Tallinn ja Mistra - SK Tapa/N-R Energy.
### Response:
Tapa jätkas head hoogu ka meistriliigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhikoosseisu kuulunud Anier realiseeris mitmest heast võimalusest ühe, kui sai 32. minutil läbisöödu kaitseliini taha ning avas skoori, vahendab Soccernet.ee.
59. minutil söötis Eesti ründaja Ekanit Panyale, kes tegi seisuks 2:0. Sellel seisul vahetati Anier kuus minutit hiljem välja.
Tai kõrgliigas on Anier saanud tänavu kirja 15 mänguga (nendest üheksa põhikoosseisus) kolm väravat. | Anier panustas võidukasse karikamängu värava ja resultatiivse sööduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhikoosseisu kuulunud Anier realiseeris mitmest heast võimalusest ühe, kui sai 32. minutil läbisöödu kaitseliini taha ning avas skoori, vahendab Soccernet.ee.
59. minutil söötis Eesti ründaja Ekanit Panyale, kes tegi seisuks 2:0. Sellel seisul vahetati Anier kuus minutit hiljem välja.
Tai kõrgliigas on Anier saanud tänavu kirja 15 mänguga (nendest üheksa põhikoosseisus) kolm väravat.
### Response:
Anier panustas võidukasse karikamängu värava ja resultatiivse sööduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | San Francisco võimud kiitsid heaks ettepaneku, mis lubab korrakaitsjatel kasutada hädaolukordades tapjaroboteid, teatas The Times.
Politsei tõi ka näiteid olukordade kohta, kus oleks vaja relvastatud roboteid. Selliseid roboteid võiks kasutada siis, kui korrakaitsjad seisavad silmitsi enesetaputerroristidega. Politsei tõi välja ka 2017. aastal Las Vegases toimunud tulistamise, kui massitulistaja tappis 60 inimest.
Dallase politsei kasutas 2016. aastal robotit, et kõrvaldada snaiper, kes oli tapnud viis korrakaitsjat. See oli esimene kord, kui USA õiguskaitseorganid kasutasid kellegi tapmiseks robotit.
San Francisco politsei teatas, et ei plaani roboteid tulirelvadega varustada, vaid pigem varustatakse robotid lõhkeainetega.
Mõned kriitikud leidsid, et San Francisco võimude viimane otsus toob kaasa politsei militariseerimise. San Francisco poliitik Hillary Ronen oli ettepaneku vastu ja süüdistas politseid hirmu õhutamises.
Tapjarobotite kasutamine tekitab USA-s jätkuvalt vastuolusid. Hiljuti loobus sarnasest ettepanekust terava kriitika tõttu Oaklandi politsei. | San Francisco politsei hakkab kasutama relvastatud roboteid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
San Francisco võimud kiitsid heaks ettepaneku, mis lubab korrakaitsjatel kasutada hädaolukordades tapjaroboteid, teatas The Times.
Politsei tõi ka näiteid olukordade kohta, kus oleks vaja relvastatud roboteid. Selliseid roboteid võiks kasutada siis, kui korrakaitsjad seisavad silmitsi enesetaputerroristidega. Politsei tõi välja ka 2017. aastal Las Vegases toimunud tulistamise, kui massitulistaja tappis 60 inimest.
Dallase politsei kasutas 2016. aastal robotit, et kõrvaldada snaiper, kes oli tapnud viis korrakaitsjat. See oli esimene kord, kui USA õiguskaitseorganid kasutasid kellegi tapmiseks robotit.
San Francisco politsei teatas, et ei plaani roboteid tulirelvadega varustada, vaid pigem varustatakse robotid lõhkeainetega.
Mõned kriitikud leidsid, et San Francisco võimude viimane otsus toob kaasa politsei militariseerimise. San Francisco poliitik Hillary Ronen oli ettepaneku vastu ja süüdistas politseid hirmu õhutamises.
Tapjarobotite kasutamine tekitab USA-s jätkuvalt vastuolusid. Hiljuti loobus sarnasest ettepanekust terava kriitika tõttu Oaklandi politsei.
### Response:
San Francisco politsei hakkab kasutama relvastatud roboteid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise MM-i pronksmedalist Belgia vajas finaalturniiri viimases alagrupivoorus Horvaatia vastu võitu, et F-grupist edasi pääseda, kuid ei suutnud väravaid lüüa. Belglaste jaoks algas MM kesise mängupildi taustal saadud 1:0 võiduga Kanada üle, teises voorus kaotati 0:2 Marokole.
"See oli minu viimane mäng rahvuskoondise peatreenerina ja see oli täpselt nii emotsionaalne kui ette kujutate," rääkis Martinez pärast neljapäevast viiki Horvaatia vastu. "Tegin vahetult enne MM-i otsuse, et isegi kui tuleme maailmameistriks, panen nagunii ameti maha."
Martinez sai Belgia peatreeneriks pärast 2016. aasta EM-finaalturniiri, tema käe all lõpetasid belglased eelmise MM-i kolmanda kohaga, mullusel EM-il piirduti veerandfinaaliga. Hispaanlase juhendamisel võitis Belgia 80 mängust 56 ja viigistas 13, kolm aastat järjest oldi maailma edetabeliliidriks.
Martinez jätkab Belgia jalgpallielu juures, sest on alaliidu tehniliseks direktoriks. "Minu igapäevane töö on ehitada ja luua midagi ajaks, mil mind ennast enam seal ei ole. Meie töö keskendub juba 2026. aasta MM-ile, oleme loonud arengukava, et teatud mängijad jõuaks sellel turniiril oma parimale võimalikule tasemele," rääkis hispaanlane mullu The Athleticule. | Belgia peatreener pani pettumust valmistanud turniiri järel ameti maha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise MM-i pronksmedalist Belgia vajas finaalturniiri viimases alagrupivoorus Horvaatia vastu võitu, et F-grupist edasi pääseda, kuid ei suutnud väravaid lüüa. Belglaste jaoks algas MM kesise mängupildi taustal saadud 1:0 võiduga Kanada üle, teises voorus kaotati 0:2 Marokole.
"See oli minu viimane mäng rahvuskoondise peatreenerina ja see oli täpselt nii emotsionaalne kui ette kujutate," rääkis Martinez pärast neljapäevast viiki Horvaatia vastu. "Tegin vahetult enne MM-i otsuse, et isegi kui tuleme maailmameistriks, panen nagunii ameti maha."
Martinez sai Belgia peatreeneriks pärast 2016. aasta EM-finaalturniiri, tema käe all lõpetasid belglased eelmise MM-i kolmanda kohaga, mullusel EM-il piirduti veerandfinaaliga. Hispaanlase juhendamisel võitis Belgia 80 mängust 56 ja viigistas 13, kolm aastat järjest oldi maailma edetabeliliidriks.
Martinez jätkab Belgia jalgpallielu juures, sest on alaliidu tehniliseks direktoriks. "Minu igapäevane töö on ehitada ja luua midagi ajaks, mil mind ennast enam seal ei ole. Meie töö keskendub juba 2026. aasta MM-ile, oleme loonud arengukava, et teatud mängijad jõuaks sellel turniiril oma parimale võimalikule tasemele," rääkis hispaanlane mullu The Athleticule.
### Response:
Belgia peatreener pani pettumust valmistanud turniiri järel ameti maha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril viienda asetusena mängiv Lajal võitis kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud prantslast tunni ja kolme minutiga.
Lajal lõi mängu jooksul kuus ässa ja võitis esimeselt servilt 93 protsenti mängitud punktidest. Berger võitis esimeselt servilt samas vaid 43 protsenti punktidest.
Veerandfinaalis kohtub Lajal maailma edetabelis 707. kohal oleva Saksamaa tennisisti Christoph Negrituga. | Hästi servinud Lajal pääses Tuneesias veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril viienda asetusena mängiv Lajal võitis kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud prantslast tunni ja kolme minutiga.
Lajal lõi mängu jooksul kuus ässa ja võitis esimeselt servilt 93 protsenti mängitud punktidest. Berger võitis esimeselt servilt samas vaid 43 protsenti punktidest.
Veerandfinaalis kohtub Lajal maailma edetabelis 707. kohal oleva Saksamaa tennisisti Christoph Negrituga.
### Response:
Hästi servinud Lajal pääses Tuneesias veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maroko jaoks algas mäng suurepäraselt. Kanada keskkaitsja andis halva söödu oma väravavahile Milan Borjanile ning ta pidi väravast välja tulema. Borjan lõi palli minema, kuid see lendas otse Hakim Ziyechi jala peale, kes tõstis palli üle Kanada kaitsjate ja väravavahi otse väravasse ja viis Maroko 1:0 juhtima.
Maroko asus 23. mänguminutil 2:0 juhtima, kui Ziyech andis väga hea söödu Kanada keskkaitsjate selja taha ning Youssef En-Nesyri lõi palli ette nurka väravasse.
40. minutil suutis Kanada ühe värava tagasi lüüa. Terav tsenderdus tuli värava alla ning Maroko kaitsja sai jala vahele, kuid sealt võttis pall uue suuna ootamatult Maroko värava peale ja väravavaht ei suutnud piisavalt reageerida ning pall lendas väravavõrku. Maroko 2:1 juhtimisel mindi poolajapausile.
Kanada oli teisel poolajal lähedal mänguseisu viigistamisele. Atiba Hutchinson sai peaga löögile ja pall tabas latti ning põrkas alla väravajoone peale, kuid ei ületanud täielikult väravajoont.
Maroko alistas 2:1 Kanada ning võitis F-alagrupi.
Horvaatia teenis esimese poolaja algul penalti ning Luka Modric oli juba sättimas palli penaltipunktile. Siiski andis VAR kohtunikule teada, et tuleks olukord üle vaadata ning penalt võetigi ära, kuna varasemalt oli Horvaatia mängija suluseisus.
Teisel poolajal tuli Belgia eest mängu Romelu Lukaku ja väljakult võeti ära Dries Mertens. Lukakul tekkis kohtumise jooksul neli head võimalust Belgia juhtima viia, kuid Lukaku ei suutnud olukordi realiseerida.
Belgia ja Horvaatia kohtumine jäi 0:0 viiki ning Belgia langes konkurentsist. Horvaatia saavutas alagrupis teise koha ning tagas edasipääsu 1/8-finaali.
F-alagrupp
90:00
Kanada
1
40' Aguerd (ov.).
1
:
2
2
Maroko
4' Ziyech
23' En-Nesyri
Kanada
40' Aguerd (ov.).
Maroko
4' Ziyech
23' En-Nesyri
F-alagrupp
90:00
Horvaatia
0
0
:
0
0
Belgia
Horvaatia
Belgia
Eelvaade:
Horvaatia mängis avavoorus Marokoga 0:0 viiki, kuid teises mängus saadi 4:1 jagu Kanadast. Belgia võitis avakohtumises 1:0 Kanadat, kuid teises mängus kaotati 0:2 Marokole.
Horvaatia juhib alagruppi nelja punktiga ning Maroko on samade punktide arvuga teisel kohal. Belgia on kogunud kolm silma ning on kolmandal positsioonil. Kanada on F-alagrupis ainuke meeskond, kes pole kogunud ühtegi punkti ning neil pole ka võimalust edasi pääseda.
Kui Belgia tahab edasi pääseda, peavad nad võitma grupi liidrit Horvaatiat. Belgia pole aga näidanud kõige veenvamat mängu ning Horvaatia oli viimases kohtumises kindlalt üle Kanadast. Maroko pääseb edasi, kui nad võidavad Kanadat, olenemata Belgia ja Horvaatia mängu tulemusest. Maroko tagab edasipääsu ka siis, kui Belgia ei suuda Horvaatiat võita.
Horvaatiale piisaks edasipääsuks sellest, kui nad mängiksid Belgiaga viiki. Kui Maroko ei võida Kanadat, siis pääseb Horvaatia igal juhul edasi, olenemata sellest, mis jääb seis Belgia vastu. | Maroko võitis alagrupi, Belgia langes konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maroko jaoks algas mäng suurepäraselt. Kanada keskkaitsja andis halva söödu oma väravavahile Milan Borjanile ning ta pidi väravast välja tulema. Borjan lõi palli minema, kuid see lendas otse Hakim Ziyechi jala peale, kes tõstis palli üle Kanada kaitsjate ja väravavahi otse väravasse ja viis Maroko 1:0 juhtima.
Maroko asus 23. mänguminutil 2:0 juhtima, kui Ziyech andis väga hea söödu Kanada keskkaitsjate selja taha ning Youssef En-Nesyri lõi palli ette nurka väravasse.
40. minutil suutis Kanada ühe värava tagasi lüüa. Terav tsenderdus tuli värava alla ning Maroko kaitsja sai jala vahele, kuid sealt võttis pall uue suuna ootamatult Maroko värava peale ja väravavaht ei suutnud piisavalt reageerida ning pall lendas väravavõrku. Maroko 2:1 juhtimisel mindi poolajapausile.
Kanada oli teisel poolajal lähedal mänguseisu viigistamisele. Atiba Hutchinson sai peaga löögile ja pall tabas latti ning põrkas alla väravajoone peale, kuid ei ületanud täielikult väravajoont.
Maroko alistas 2:1 Kanada ning võitis F-alagrupi.
Horvaatia teenis esimese poolaja algul penalti ning Luka Modric oli juba sättimas palli penaltipunktile. Siiski andis VAR kohtunikule teada, et tuleks olukord üle vaadata ning penalt võetigi ära, kuna varasemalt oli Horvaatia mängija suluseisus.
Teisel poolajal tuli Belgia eest mängu Romelu Lukaku ja väljakult võeti ära Dries Mertens. Lukakul tekkis kohtumise jooksul neli head võimalust Belgia juhtima viia, kuid Lukaku ei suutnud olukordi realiseerida.
Belgia ja Horvaatia kohtumine jäi 0:0 viiki ning Belgia langes konkurentsist. Horvaatia saavutas alagrupis teise koha ning tagas edasipääsu 1/8-finaali.
F-alagrupp
90:00
Kanada
1
40' Aguerd (ov.).
1
:
2
2
Maroko
4' Ziyech
23' En-Nesyri
Kanada
40' Aguerd (ov.).
Maroko
4' Ziyech
23' En-Nesyri
F-alagrupp
90:00
Horvaatia
0
0
:
0
0
Belgia
Horvaatia
Belgia
Eelvaade:
Horvaatia mängis avavoorus Marokoga 0:0 viiki, kuid teises mängus saadi 4:1 jagu Kanadast. Belgia võitis avakohtumises 1:0 Kanadat, kuid teises mängus kaotati 0:2 Marokole.
Horvaatia juhib alagruppi nelja punktiga ning Maroko on samade punktide arvuga teisel kohal. Belgia on kogunud kolm silma ning on kolmandal positsioonil. Kanada on F-alagrupis ainuke meeskond, kes pole kogunud ühtegi punkti ning neil pole ka võimalust edasi pääseda.
Kui Belgia tahab edasi pääseda, peavad nad võitma grupi liidrit Horvaatiat. Belgia pole aga näidanud kõige veenvamat mängu ning Horvaatia oli viimases kohtumises kindlalt üle Kanadast. Maroko pääseb edasi, kui nad võidavad Kanadat, olenemata Belgia ja Horvaatia mängu tulemusest. Maroko tagab edasipääsu ka siis, kui Belgia ei suuda Horvaatiat võita.
Horvaatiale piisaks edasipääsuks sellest, kui nad mängiksid Belgiaga viiki. Kui Maroko ei võida Kanadat, siis pääseb Horvaatia igal juhul edasi, olenemata sellest, mis jääb seis Belgia vastu.
### Response:
Maroko võitis alagrupi, Belgia langes konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | IRA seadusega tahab USA edendada rohelise energiaga seotud tööstusharusid. Selle käigus pakub Washington maksusoodustusi elektriautodele, mis on toodetud USA-s. Prantsusmaa hinnangul on see seadus protektsionistlik meede, kuna see julgustab ettevõtteid suunama investeeringuid Euroopast eemale.
Macron pidas kolmapäeva õhtul kõne Prantsuse USA saatkonnas. Macron ütles, et kuigi ta nõustub inflatsiooni vähendamise seaduse eesmärkidega, siis see seadus avaldab Euroopa tööstusele negatiivset mõju.
"Viimaste kuude valikud, eriti IRA, on valikud, mis lõhestavad läänt. Peame oma poliitilisi tegevuskavasid koordineerima," ütles Macron.
Macroni sõnul võib Prantsusmaa IRA seaduse tõttu ilma jääda paljudest töökohtadest.
"Võib-olla lahendab see seadus USA probleemid, kuid muudab minu omad hullemaks," ütles Macron.
Prantsuse ametnikud ütlesid, et arutavad oma USA kolleegidega võimalust, mis aitaksid vältida konkurentsimoonutusi sellistes rohelistes tööstusharudes nagu elektriautod ja taastuvenergia, vahendas Financial Times.
Macron on varem kutsunud EL-i üles võtma vastu sarnast seadust, mis pakuks toetusi Euroopa firmadele. Joe Bideni administratsioon väidab, et IRA on vajalik, kuna see aitab võidelda kliimamuutuste vastu. | Macroni sõnul võivad USA roheäri seadused lõhestada lääneriikide ühtsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
IRA seadusega tahab USA edendada rohelise energiaga seotud tööstusharusid. Selle käigus pakub Washington maksusoodustusi elektriautodele, mis on toodetud USA-s. Prantsusmaa hinnangul on see seadus protektsionistlik meede, kuna see julgustab ettevõtteid suunama investeeringuid Euroopast eemale.
Macron pidas kolmapäeva õhtul kõne Prantsuse USA saatkonnas. Macron ütles, et kuigi ta nõustub inflatsiooni vähendamise seaduse eesmärkidega, siis see seadus avaldab Euroopa tööstusele negatiivset mõju.
"Viimaste kuude valikud, eriti IRA, on valikud, mis lõhestavad läänt. Peame oma poliitilisi tegevuskavasid koordineerima," ütles Macron.
Macroni sõnul võib Prantsusmaa IRA seaduse tõttu ilma jääda paljudest töökohtadest.
"Võib-olla lahendab see seadus USA probleemid, kuid muudab minu omad hullemaks," ütles Macron.
Prantsuse ametnikud ütlesid, et arutavad oma USA kolleegidega võimalust, mis aitaksid vältida konkurentsimoonutusi sellistes rohelistes tööstusharudes nagu elektriautod ja taastuvenergia, vahendas Financial Times.
Macron on varem kutsunud EL-i üles võtma vastu sarnast seadust, mis pakuks toetusi Euroopa firmadele. Joe Bideni administratsioon väidab, et IRA on vajalik, kuna see aitab võidelda kliimamuutuste vastu.
### Response:
Macroni sõnul võivad USA roheäri seadused lõhestada lääneriikide ühtsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa velotuuri viimane etapp toimub traditsiooniliselt Pariisis, kui ratturid läbivad Champs Elysees' tänava. 2024. aasta suvel algavad Pariisis vaid mõned päevad pärast Touri lõppu suveolümpiamängud ning Champs Elysees on sel ajal OM-iga hõivatud.
Nõnda kinnitasid Touri korraldajad neljapäeval, et traditsioonilise lõppvaatuse asemel päädib ülejärgmise aasta Prantsusmaa velotuur Nice'is toimuva temposõiduga. Eraldistart lõpetas Tour de France'i viimati 1989. aastal, kui Greg LeMond triumfeeris Laurent Fignon. | Prantsusmaa velotuur lõppeb esmakordselt väljaspool Pariisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa velotuuri viimane etapp toimub traditsiooniliselt Pariisis, kui ratturid läbivad Champs Elysees' tänava. 2024. aasta suvel algavad Pariisis vaid mõned päevad pärast Touri lõppu suveolümpiamängud ning Champs Elysees on sel ajal OM-iga hõivatud.
Nõnda kinnitasid Touri korraldajad neljapäeval, et traditsioonilise lõppvaatuse asemel päädib ülejärgmise aasta Prantsusmaa velotuur Nice'is toimuva temposõiduga. Eraldistart lõpetas Tour de France'i viimati 1989. aastal, kui Greg LeMond triumfeeris Laurent Fignon.
### Response:
Prantsusmaa velotuur lõppeb esmakordselt väljaspool Pariisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Silvi Palm pälvis vallasisese tunnustuse setokeelsete tekstide ja raamatute toimetamise eest.
Palm on Meremäe kooli eesti keele õpetaja ja Setomaa ajalehe keeletoimetaja. Lisaks tegeleb ta igapäevaselt erinevate setokeelsete tekstide ja raamatute toimetamisega. Viimaste aastate jooksul on Palm toimetanud terve riiulitäie raamatuid ning valdav osa setokeelseid raamatud ja trükised on tema toimetatud. Samuti on palju kiitust saanud tema poolt hiljuti Värska lasteaia õpetajatele ja lapsevanematele läbi viidud seto keele kursus. Viimasteks suuremateks töödeks on Palmil olnud Seto rahvarõivaraamat ja Isa Jevgenist tehtud raamatu toimetamine.
Leida Heliste sai vallavälise tunnustuse seto leelo laulutraditsiooni ja traditsioonilise seto käsitöö hoidmise, järjepideva tutvustamise ning edasiandmise eest.
2021. aastal ilmus tal plaat "Leeloga läbi elo". Plaadil kõlavad mitmed Heliste poolt Seto kuningriigipäeva sõnolise võistluseks loodud laulud. 2022. aastal loodi Heliste ideel ja algatusel seto käsitöönäitus "Jalaja Nasta seto käsitüü." Näitus oli avatud Obinitsa Galeriis Hal'as Kunn ning on edaspidi avatud Eesti Vabaõhumuuseumi seto Vanatalo laudahoones.
Arvis Kiristaja pälvis vallavälise preemia pikaaegse ja järjepideva töö eest Setomaa arheoloogia- ja kohanimede uurimisel ning selle kirjaliku talletamise eest.
Kiristaja koostamisel ja toimetamisel ilmus 2022. aastal raamat "Setumaa Kogumik 8". Ta on aastaid teinud Setomaal arheoloogia- ja kohanimealaseid välitöid, seda nii Eesti kui ka Vene Föderatsiooni territooriumil. Sel aastal ilmuvasse Setomaa rahvariideraamatusse on Kiristaja kirjutanud pika sissejuhatava teksti pealkirjaga "Setodest ja Setomaast". Omades laialdasi teadmisi Setomaa ajaloost on ta alati nõus neid huvilistele jagama.
Anne Vabarna omakultuuripreemiat antakse välja alates 1995. aastast. Preemia antakse traditsioonilise seto pärimuskultuuri edasikandmisel tehtud silmapaistva töö eest preemia väljaandmise aastal. Anne Vabarna omakultuuripreemial on kaks nominatsiooni: vallasisene ja vallaväline preemia.
Tunnustuse saajaid tänatakse valla tänukirja ning 500-eurose preemiaga. Tänukirjad ja preemiad antakse laureaatidele üle 19. detsembril toimuval Anne Vabarna omakultuuriõhtul Värskas. | Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia pälvisid Silvi Palm, Leida Heliste ja Arvis Kiristaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Silvi Palm pälvis vallasisese tunnustuse setokeelsete tekstide ja raamatute toimetamise eest.
Palm on Meremäe kooli eesti keele õpetaja ja Setomaa ajalehe keeletoimetaja. Lisaks tegeleb ta igapäevaselt erinevate setokeelsete tekstide ja raamatute toimetamisega. Viimaste aastate jooksul on Palm toimetanud terve riiulitäie raamatuid ning valdav osa setokeelseid raamatud ja trükised on tema toimetatud. Samuti on palju kiitust saanud tema poolt hiljuti Värska lasteaia õpetajatele ja lapsevanematele läbi viidud seto keele kursus. Viimasteks suuremateks töödeks on Palmil olnud Seto rahvarõivaraamat ja Isa Jevgenist tehtud raamatu toimetamine.
Leida Heliste sai vallavälise tunnustuse seto leelo laulutraditsiooni ja traditsioonilise seto käsitöö hoidmise, järjepideva tutvustamise ning edasiandmise eest.
2021. aastal ilmus tal plaat "Leeloga läbi elo". Plaadil kõlavad mitmed Heliste poolt Seto kuningriigipäeva sõnolise võistluseks loodud laulud. 2022. aastal loodi Heliste ideel ja algatusel seto käsitöönäitus "Jalaja Nasta seto käsitüü." Näitus oli avatud Obinitsa Galeriis Hal'as Kunn ning on edaspidi avatud Eesti Vabaõhumuuseumi seto Vanatalo laudahoones.
Arvis Kiristaja pälvis vallavälise preemia pikaaegse ja järjepideva töö eest Setomaa arheoloogia- ja kohanimede uurimisel ning selle kirjaliku talletamise eest.
Kiristaja koostamisel ja toimetamisel ilmus 2022. aastal raamat "Setumaa Kogumik 8". Ta on aastaid teinud Setomaal arheoloogia- ja kohanimealaseid välitöid, seda nii Eesti kui ka Vene Föderatsiooni territooriumil. Sel aastal ilmuvasse Setomaa rahvariideraamatusse on Kiristaja kirjutanud pika sissejuhatava teksti pealkirjaga "Setodest ja Setomaast". Omades laialdasi teadmisi Setomaa ajaloost on ta alati nõus neid huvilistele jagama.
Anne Vabarna omakultuuripreemiat antakse välja alates 1995. aastast. Preemia antakse traditsioonilise seto pärimuskultuuri edasikandmisel tehtud silmapaistva töö eest preemia väljaandmise aastal. Anne Vabarna omakultuuripreemial on kaks nominatsiooni: vallasisene ja vallaväline preemia.
Tunnustuse saajaid tänatakse valla tänukirja ning 500-eurose preemiaga. Tänukirjad ja preemiad antakse laureaatidele üle 19. detsembril toimuval Anne Vabarna omakultuuriõhtul Värskas.
### Response:
Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia pälvisid Silvi Palm, Leida Heliste ja Arvis Kiristaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jakovlev kuulus Levadia süsteemi ka aastatel 2010-16. 17-aastaselt tegi ta debüüdi esiliigas, saades Levadia duubelmeeskonnas kahe hooajaga kirja 58 mängu ja 15 väravat. Sealt edasi on noorena ka Peterburi Zeniti akadeemiast läbi käinud Jakovlev jõudnud pallida veel Narva Transis ning Hispaania klubides Atletico Saguntino, Arandina CF, Penya Deportivo ja CD Torrijos, kirjutab Levadia klubi kodulehel.
2022. aastaks naasis Jakovlev Eestisse, esindades Premium liigas Tallinna Kalevit. Lõppenud hooajal sai ta Eesti kõrgliigas enda nimele kuus väravat ja 13 resultatiivset söötu, olles seeläbi kogu liiga parim väravasöötude jagaja.
Kokku on 24-aastane ääreründaja Premium liigas kirja saanud 100 mängu, 11 väravat ning 22 resultatiivset söötu. "Mul on hea meel liituda Eesti tippklubi FCI Levadiaga! Levadia mängib ka eurosarjas ning see oli üks mu prioriteete, kui otsustasin, kus oma karjääri jätkata. Olen siin klubis üles kasvanud ning soovin Levadia järgmisele tasemele viia," kommenteeris Jakovlev oma üleminekut.
Eesmärgid on Levadia värskel täiendusel kõrged: "muidugi tahan siin Eesti meistritiitli võita ning pääseda alagrupiturniirile ka Konverentsiliigas."
"Tahan uuel hooajal kõiki inimesi meie mängudele kutsuda. Arendame koos jalgpallikultuuri, sest jalgpalli mängitakse just fännidele. Ilma toetajateta pole mängul mõtet. Muidugi tahan tribüünidele kutsuda ka kõiki Levadia ja Infoneti noormängijaid ning nende vanemaid. Üheskoos saame teha Levadia ajalugu," lisas Jakovlev.
"Meil on hea meel Ioani taas Levadias tervitada! Lõppenud hooajal näitas ta Premium liigas suurepärast minekut, mida tõestavad ka kuus väravat ja 13 resultatiivset söötu. Usume, et just Ioan on vajalik mees, kes annab meie äärtele teravust ja kiirust!" rääkis FCI Levadia president Viktor Levada. | Levadia sõlmis lepingu Premium liiga söödukuningaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jakovlev kuulus Levadia süsteemi ka aastatel 2010-16. 17-aastaselt tegi ta debüüdi esiliigas, saades Levadia duubelmeeskonnas kahe hooajaga kirja 58 mängu ja 15 väravat. Sealt edasi on noorena ka Peterburi Zeniti akadeemiast läbi käinud Jakovlev jõudnud pallida veel Narva Transis ning Hispaania klubides Atletico Saguntino, Arandina CF, Penya Deportivo ja CD Torrijos, kirjutab Levadia klubi kodulehel.
2022. aastaks naasis Jakovlev Eestisse, esindades Premium liigas Tallinna Kalevit. Lõppenud hooajal sai ta Eesti kõrgliigas enda nimele kuus väravat ja 13 resultatiivset söötu, olles seeläbi kogu liiga parim väravasöötude jagaja.
Kokku on 24-aastane ääreründaja Premium liigas kirja saanud 100 mängu, 11 väravat ning 22 resultatiivset söötu. "Mul on hea meel liituda Eesti tippklubi FCI Levadiaga! Levadia mängib ka eurosarjas ning see oli üks mu prioriteete, kui otsustasin, kus oma karjääri jätkata. Olen siin klubis üles kasvanud ning soovin Levadia järgmisele tasemele viia," kommenteeris Jakovlev oma üleminekut.
Eesmärgid on Levadia värskel täiendusel kõrged: "muidugi tahan siin Eesti meistritiitli võita ning pääseda alagrupiturniirile ka Konverentsiliigas."
"Tahan uuel hooajal kõiki inimesi meie mängudele kutsuda. Arendame koos jalgpallikultuuri, sest jalgpalli mängitakse just fännidele. Ilma toetajateta pole mängul mõtet. Muidugi tahan tribüünidele kutsuda ka kõiki Levadia ja Infoneti noormängijaid ning nende vanemaid. Üheskoos saame teha Levadia ajalugu," lisas Jakovlev.
"Meil on hea meel Ioani taas Levadias tervitada! Lõppenud hooajal näitas ta Premium liigas suurepärast minekut, mida tõestavad ka kuus väravat ja 13 resultatiivset söötu. Usume, et just Ioan on vajalik mees, kes annab meie äärtele teravust ja kiirust!" rääkis FCI Levadia president Viktor Levada.
### Response:
Levadia sõlmis lepingu Premium liiga söödukuningaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nõukogude Liidu juhtkond proovis kontrollida kohalikke talupoegi ja surus seetõttu maha ukrainlaste eluviisi, keelt ja kultuuri. Tänapäeva vaatepunktist viitab see ajaloolis-poliitilisel klassifitseerimisel genotsiidile. Saksamaa parlament jagab sellist klassifikatsiooni," teatas pressiteates Saksamaa parlament.
Saksamaa kolm koalitsiooniparteid hääletasid kõik resolutsiooni poolt. Resolutsiooni toetas ka paremtsentristlik erakond Saksa Kristlikud Demokraadid (CDU), vahendas Deutsche Welle.
Holodomoriks nimetatakse näljahäda, mille põhjustas Nõukogude Liidu terror Ukrainas, kus tööliste ja stalinistide relvastatud salgad saadeti üle jõu käivate varumisplaanide alusel küladesse vilja koguma. Selle tulemusena suri nälga erinevatel andmetel 2,5-7,5 miljonit inimest. Nõukogude Liitu valitses siis kommunist Jossif Stalin.
Ukraina parlament kuulutas holodomori genotsiidiks 2006. aastal. Lisaks Ukrainale on Holodomori genotsiidiks kuulutanud veel 16 riiki, nende hulgas on ka Eesti ja USA. | Saksamaa kuulutas stalinistide korraldatud Ukraina näljahäda genotsiidiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nõukogude Liidu juhtkond proovis kontrollida kohalikke talupoegi ja surus seetõttu maha ukrainlaste eluviisi, keelt ja kultuuri. Tänapäeva vaatepunktist viitab see ajaloolis-poliitilisel klassifitseerimisel genotsiidile. Saksamaa parlament jagab sellist klassifikatsiooni," teatas pressiteates Saksamaa parlament.
Saksamaa kolm koalitsiooniparteid hääletasid kõik resolutsiooni poolt. Resolutsiooni toetas ka paremtsentristlik erakond Saksa Kristlikud Demokraadid (CDU), vahendas Deutsche Welle.
Holodomoriks nimetatakse näljahäda, mille põhjustas Nõukogude Liidu terror Ukrainas, kus tööliste ja stalinistide relvastatud salgad saadeti üle jõu käivate varumisplaanide alusel küladesse vilja koguma. Selle tulemusena suri nälga erinevatel andmetel 2,5-7,5 miljonit inimest. Nõukogude Liitu valitses siis kommunist Jossif Stalin.
Ukraina parlament kuulutas holodomori genotsiidiks 2006. aastal. Lisaks Ukrainale on Holodomori genotsiidiks kuulutanud veel 16 riiki, nende hulgas on ka Eesti ja USA.
### Response:
Saksamaa kuulutas stalinistide korraldatud Ukraina näljahäda genotsiidiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kivistikul on koos uue klubiga selja taga juba esimesed laagrid, milles esimeses käidi ühiselt Tšehhi mägedes matkamas ning teises sõideti maastikuratastega. Esmase kontakti lõid Kivistik ja ATT Investment juulis, vahendab EJL.
"Pärast seda said nad mind jälgida Balti Keti velotuuril ning kokkuleppeni jõudsime sügisel," rääkis Kivistik. "Klubi on senini jätnud väga hea ning organiseeritud mulje. Usun, et suudame nendega koos ühtteist korda saata. Enda poolt soovin teha parima võimaliku hooaja. Kalenderplaan on tihe ning ilmselt leian ka endale piisavalt võimalusi tulemust teha."
Kivistik sai Balti Keti velotuuril kokkuvõttes 12. koha ning lõpetas koduse Tour of Estonia 21. positsioonil. Grupisõidu Eesti meistrivõistlustel teenis ta neljanda ning graveli maailmameistrivõistlustel 19. koha. Martinique saarel võisteldes pälvis Kivistik aga 12 võitu ja 12 pjedestaalikohta.
Järgmine meeskonnalaager toimub detsembris Hispaanias. | Kivistik hakkab sõitma Räimega samas Tšehhi võistkonnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kivistikul on koos uue klubiga selja taga juba esimesed laagrid, milles esimeses käidi ühiselt Tšehhi mägedes matkamas ning teises sõideti maastikuratastega. Esmase kontakti lõid Kivistik ja ATT Investment juulis, vahendab EJL.
"Pärast seda said nad mind jälgida Balti Keti velotuuril ning kokkuleppeni jõudsime sügisel," rääkis Kivistik. "Klubi on senini jätnud väga hea ning organiseeritud mulje. Usun, et suudame nendega koos ühtteist korda saata. Enda poolt soovin teha parima võimaliku hooaja. Kalenderplaan on tihe ning ilmselt leian ka endale piisavalt võimalusi tulemust teha."
Kivistik sai Balti Keti velotuuril kokkuvõttes 12. koha ning lõpetas koduse Tour of Estonia 21. positsioonil. Grupisõidu Eesti meistrivõistlustel teenis ta neljanda ning graveli maailmameistrivõistlustel 19. koha. Martinique saarel võisteldes pälvis Kivistik aga 12 võitu ja 12 pjedestaalikohta.
Järgmine meeskonnalaager toimub detsembris Hispaanias.
### Response:
Kivistik hakkab sõitma Räimega samas Tšehhi võistkonnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui küsida kaitseväelastelt, millal neil Nursipalu harjutusvälja laiendust tarvis läheb, kõlab vastuseks "eile". Olemasolevate harjutusväljade kalendrid on tihedalt täis. Varem treeniti aktiivselt ka Põhja-Lätis polügoonil, kuid sinna Eesti sõdurid enam ei mahu. Veel enam, vajadused lähevad üha suuremaks.
"Me jõuame sinna faasi, kus meie uued võimed hakkavad kohale jõudma," rääkis kaitseminister Hanno Pevkur. "Liikursuurtükid tulevad teise brigaadi. Teine brigaad saab soomustatud. Meil on liitlaste poolt saada siia täiendavaid mitmikraketiheitjaid."
Ka liitlassõdureid hakkab siin rohkem harjutamas käima. "Ma väga loodan, et paari-kolme aastaga me ikkagi jõuame sinnamaale, kus meil on võimalus neid alasid kasutada," ütles Pevkur.
Samas möönis ta, et see ootus on väga optimistlik. Piisab kellelgi näiteks kohtusse minna ja kogu protsess võib määramata ajaks venima jääda. See on ka üks põhjuseid, miks kaitsevägi kõigi elanikega iga hinna eest kokkulepet otsib. Aga muutujaid on teisigi.
"Näiteks meil ei ole täna ka lõpliku vastust rahandusministeeriumist, kas me saame kasutada riigikaitselist erisust," sõnas minister.
Erisus jätaks planeeringu vahele
Riigikaitselise erisuse võimalus kirjutati seadusesse suvel. Toona mõeldi kõige enam sellele, kuidas kindlustada võimalikult kiirest Narva elektrijaamade veevarustus.
"Teatud juhtudel, ohuhinnangu alusel ja kui tegevus on vajalik ainult riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra vähendamiseks, on võimalik loobuda planeerimisprotsessist," selgitas rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen
Selle jaoks peaks ohuhinnang ütlema, et kui väga kiiresti ei tegutseta, toob see häda kogu riigile ja rahvale. "Need negatiivsed tagajärjed peavad kaaluma üle selle hea, mida me saame tavapärasest planeerimisprotsessist. Ehk inimeste kaasamise ja kaasarääkimisõiguse ja mõjude hindamise," lausus Klasen.
"Selle me suudame väga kenasti ära põhjendada," ütles Pevkur ning kordas, et meie tänased harjutusväljad on täis, Lätti ei pääse, liitlasi tuleb juurde ja teise brigaadi soomukid peavad kusagil harjutama.
"Kui me teame, et need põhjused on meil käes kas juba täna või lähiaastatel, siis ei ole meil väga võimalust öelda, et me räägime kuuest kuni kaheksast aastast eriplaneeringu koostamise protsessist," ütles Pevkur.
Riigihalduse ministri Riina Solman aga ütles, et planeeringu koostamisest pääsu ei ole. "Kui me väga lihtsalt ja kergekäeliselt igat objekti käsitleme riigikaitselisest vaatest ja saame sellega kehtestada ülimuslikud õigused, siis see on justkui pretsedendi loomine, mis avab järgmised uksed," lausus Solman ning kinnitas, et rahandusministeerium soovib ruumilist analüüsi.
"Et ennekõike kaaluda kõiki neid kitsaskohti, mis täna tegelikult ka ilmsiks on tulnud. Enne, kui hakata oma ülimuslikku õigust kehtestama," märkis ta.
Elektrijaama kanal ja polügoon ühe seaduse alla ei mahu
Planeeringu nõudmisele on ka tehnilisem põhjus. Klasen selgitas, et riigikaitselist erisust saab tarvitada ainult siis, kui see ühegi kehtiva õigusaktiga vastuollu ei lähe.
"Nursipalu harjutusvälja laiendamine täna ei ole kooskõlas kehtivate planeeringutega, mis on samuti õigusaktid. Ehk Nursipalu harjutusvälja puhul erisust tegelikult ei ole võimalik rakendada ja tuleb minna tavapärasesse planeerimisprotsessi," kinnitas Klasen.
Näiteks oktoobri keskel, kui valitsus kuulutaks riigikaitseliseks ehitiseks Auvere energiakompleksi ringvoolukanali, sobitus see kenasti üldplaneeringusse.
"Näiteks juhul, kui planeeringuga on ette nähtud, et ühele alale tuleb väärtuslik põllumaa või on ette nähtud elamumaa või juba olemasolevad elamud, siis sellisel juhul me ütleme, et maa-alale riigikaitse otstarbe määramine ilma planeeringut muutmata ei ole võimalik," lausus Klasen.
"Eks me peame nüüd siis kiiresti arutama veel korra rahandusministeeriumiga, et kas on mõistlikum riigikaitselist erandit laiendada ka seda tüüpi planeeringutele," pakkus Pevkur.
Võimalik ka omavalitsuste üldplaneeringu menetluses
Kui käiku läheb täiemahuline planeerimismenetlus, on võimalusi laias laastus kaks. Klasen märkis, et kõigil piirkonna omavalitsustel käib parasjagu üldplaneeringute koostamine.
"Ja kaitseministeeriumil oleks võimalik teha kohalike omavalitsustega koostööd ja see harjutusväli nendes pooleliolevates üldplaneeringutes ette näha," pakkus Klasen.
Kuna üldplaneeringu kehtestab omavalitsuse volikogu, märkis Antsla vallavanem Avo Kirsbaum, et sel puhul oleks kogukonna võimalus kaasa rääkida eriti suur.
"Ma olen veidi skeptiline, et see kõigis kolmes omavalitsuses üldplaneeringu läbib," nentis Kirsbaum. "Kui inimeste ja omavalitsuste vajadused või häiringud saavad vääriliselt tasutud, võib see seis olla teistsugune."
Appi võib tulla seadusemuudatus
Teine variant oleks ikkagi riigi eriplaneering. Seni on riik algatanud viis riigi eriplaneeringut. Neist ainsana on lõpule jõudnud kaitseväe keskpolügooni eriplaneering, mis kestis kokku kuus aastat.
Samas võib kogu asi ka oodatust kiiremini edeneda. Klaseni sõnul kavandab rahandusministeerium ettepanekut, mis muudaks riigi eriplaneeringu senisest oluliselt lühemaks.
"See annaks võimaluse ka Nursipalu harjutusvälja kiiremini menetleda. Aga seejuures alustada protsessi õigest otsast," märkis Klasen. "Ehk alustada asukohavalikust, kaaluda ja võrrelda erinevaid sobilikke asukohtasid, hinnata mõjusid ja kaasata kogu kohapealne elanikkond sellesse protsessi."
Klaseni sõnul võiks riigi eriplaneering muudatuse järel kõigest kaks-kolm aastat võtta. "Riigi eriplaneering koosneb meil täna kahest etapist," selgitas ta. "Esimeses etapis valitakse asukohta ja teises tehakse detailne lahendus sobilikule asukohale. Aga kui asukoha eelvaliku etapi järgselt on võimalik väljastada projekteerimistingimused, siis saab minna otse asukohavaliku järgselt planeeringu kehtestamisse."
Ametlikult pole niisugust ettepanekut veel tehtud kuid õige pea peaks selle esitama majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Seadusemuudatus haagitaks elektrituruseaduse muutmise eelnõu külge. | Kaitseministeerium uurib võimalust Nursipalu pika planeeringuta laiendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui küsida kaitseväelastelt, millal neil Nursipalu harjutusvälja laiendust tarvis läheb, kõlab vastuseks "eile". Olemasolevate harjutusväljade kalendrid on tihedalt täis. Varem treeniti aktiivselt ka Põhja-Lätis polügoonil, kuid sinna Eesti sõdurid enam ei mahu. Veel enam, vajadused lähevad üha suuremaks.
"Me jõuame sinna faasi, kus meie uued võimed hakkavad kohale jõudma," rääkis kaitseminister Hanno Pevkur. "Liikursuurtükid tulevad teise brigaadi. Teine brigaad saab soomustatud. Meil on liitlaste poolt saada siia täiendavaid mitmikraketiheitjaid."
Ka liitlassõdureid hakkab siin rohkem harjutamas käima. "Ma väga loodan, et paari-kolme aastaga me ikkagi jõuame sinnamaale, kus meil on võimalus neid alasid kasutada," ütles Pevkur.
Samas möönis ta, et see ootus on väga optimistlik. Piisab kellelgi näiteks kohtusse minna ja kogu protsess võib määramata ajaks venima jääda. See on ka üks põhjuseid, miks kaitsevägi kõigi elanikega iga hinna eest kokkulepet otsib. Aga muutujaid on teisigi.
"Näiteks meil ei ole täna ka lõpliku vastust rahandusministeeriumist, kas me saame kasutada riigikaitselist erisust," sõnas minister.
Erisus jätaks planeeringu vahele
Riigikaitselise erisuse võimalus kirjutati seadusesse suvel. Toona mõeldi kõige enam sellele, kuidas kindlustada võimalikult kiirest Narva elektrijaamade veevarustus.
"Teatud juhtudel, ohuhinnangu alusel ja kui tegevus on vajalik ainult riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra vähendamiseks, on võimalik loobuda planeerimisprotsessist," selgitas rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen
Selle jaoks peaks ohuhinnang ütlema, et kui väga kiiresti ei tegutseta, toob see häda kogu riigile ja rahvale. "Need negatiivsed tagajärjed peavad kaaluma üle selle hea, mida me saame tavapärasest planeerimisprotsessist. Ehk inimeste kaasamise ja kaasarääkimisõiguse ja mõjude hindamise," lausus Klasen.
"Selle me suudame väga kenasti ära põhjendada," ütles Pevkur ning kordas, et meie tänased harjutusväljad on täis, Lätti ei pääse, liitlasi tuleb juurde ja teise brigaadi soomukid peavad kusagil harjutama.
"Kui me teame, et need põhjused on meil käes kas juba täna või lähiaastatel, siis ei ole meil väga võimalust öelda, et me räägime kuuest kuni kaheksast aastast eriplaneeringu koostamise protsessist," ütles Pevkur.
Riigihalduse ministri Riina Solman aga ütles, et planeeringu koostamisest pääsu ei ole. "Kui me väga lihtsalt ja kergekäeliselt igat objekti käsitleme riigikaitselisest vaatest ja saame sellega kehtestada ülimuslikud õigused, siis see on justkui pretsedendi loomine, mis avab järgmised uksed," lausus Solman ning kinnitas, et rahandusministeerium soovib ruumilist analüüsi.
"Et ennekõike kaaluda kõiki neid kitsaskohti, mis täna tegelikult ka ilmsiks on tulnud. Enne, kui hakata oma ülimuslikku õigust kehtestama," märkis ta.
Elektrijaama kanal ja polügoon ühe seaduse alla ei mahu
Planeeringu nõudmisele on ka tehnilisem põhjus. Klasen selgitas, et riigikaitselist erisust saab tarvitada ainult siis, kui see ühegi kehtiva õigusaktiga vastuollu ei lähe.
"Nursipalu harjutusvälja laiendamine täna ei ole kooskõlas kehtivate planeeringutega, mis on samuti õigusaktid. Ehk Nursipalu harjutusvälja puhul erisust tegelikult ei ole võimalik rakendada ja tuleb minna tavapärasesse planeerimisprotsessi," kinnitas Klasen.
Näiteks oktoobri keskel, kui valitsus kuulutaks riigikaitseliseks ehitiseks Auvere energiakompleksi ringvoolukanali, sobitus see kenasti üldplaneeringusse.
"Näiteks juhul, kui planeeringuga on ette nähtud, et ühele alale tuleb väärtuslik põllumaa või on ette nähtud elamumaa või juba olemasolevad elamud, siis sellisel juhul me ütleme, et maa-alale riigikaitse otstarbe määramine ilma planeeringut muutmata ei ole võimalik," lausus Klasen.
"Eks me peame nüüd siis kiiresti arutama veel korra rahandusministeeriumiga, et kas on mõistlikum riigikaitselist erandit laiendada ka seda tüüpi planeeringutele," pakkus Pevkur.
Võimalik ka omavalitsuste üldplaneeringu menetluses
Kui käiku läheb täiemahuline planeerimismenetlus, on võimalusi laias laastus kaks. Klasen märkis, et kõigil piirkonna omavalitsustel käib parasjagu üldplaneeringute koostamine.
"Ja kaitseministeeriumil oleks võimalik teha kohalike omavalitsustega koostööd ja see harjutusväli nendes pooleliolevates üldplaneeringutes ette näha," pakkus Klasen.
Kuna üldplaneeringu kehtestab omavalitsuse volikogu, märkis Antsla vallavanem Avo Kirsbaum, et sel puhul oleks kogukonna võimalus kaasa rääkida eriti suur.
"Ma olen veidi skeptiline, et see kõigis kolmes omavalitsuses üldplaneeringu läbib," nentis Kirsbaum. "Kui inimeste ja omavalitsuste vajadused või häiringud saavad vääriliselt tasutud, võib see seis olla teistsugune."
Appi võib tulla seadusemuudatus
Teine variant oleks ikkagi riigi eriplaneering. Seni on riik algatanud viis riigi eriplaneeringut. Neist ainsana on lõpule jõudnud kaitseväe keskpolügooni eriplaneering, mis kestis kokku kuus aastat.
Samas võib kogu asi ka oodatust kiiremini edeneda. Klaseni sõnul kavandab rahandusministeerium ettepanekut, mis muudaks riigi eriplaneeringu senisest oluliselt lühemaks.
"See annaks võimaluse ka Nursipalu harjutusvälja kiiremini menetleda. Aga seejuures alustada protsessi õigest otsast," märkis Klasen. "Ehk alustada asukohavalikust, kaaluda ja võrrelda erinevaid sobilikke asukohtasid, hinnata mõjusid ja kaasata kogu kohapealne elanikkond sellesse protsessi."
Klaseni sõnul võiks riigi eriplaneering muudatuse järel kõigest kaks-kolm aastat võtta. "Riigi eriplaneering koosneb meil täna kahest etapist," selgitas ta. "Esimeses etapis valitakse asukohta ja teises tehakse detailne lahendus sobilikule asukohale. Aga kui asukoha eelvaliku etapi järgselt on võimalik väljastada projekteerimistingimused, siis saab minna otse asukohavaliku järgselt planeeringu kehtestamisse."
Ametlikult pole niisugust ettepanekut veel tehtud kuid õige pea peaks selle esitama majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Seadusemuudatus haagitaks elektrituruseaduse muutmise eelnõu külge.
### Response:
Kaitseministeerium uurib võimalust Nursipalu pika planeeringuta laiendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastuse algmaterjali on inspireerinud Edward Theodore Geini nimelise mõrvari elu, Robert Blochi lugu "Psycho" ja Alfred Hitchcocki 1960. aastal tehtud film. Arvustuse puhul kasutab autor tuntud laulu sõnu.
"Miks ei oleks võinud ma olla tavaline Plainfieldi poiss?" küsib Kellerteatri uus lavastuse peategelane Lee ema käte vahel vääksudes. See on väga õigustatud küsimus: keegi pole siia ilma ju sündind surema 1. Ka teatrivaatajal võivad pärast "Skiso" vaatamist sarnased küsimused tekkida. Mina jäin isiklikult mõtlema sellele, mis hetkel oleks saanud Leed, kelle prototüüp on inimnahast esemeid valmistav Edward Gein, veel mõrvarlikest harjumustest päästa. "Skiso" peaidee paistabki olevat ühe haiglasliku mehe mõttemaailmas sobrada, temaga juhtunut kaardistada ning elavate ja surnute vahelist seost uurida.
Esmalt tundub, et lavastuse kontseptsioon liigub hämaratel aladel. Laval toimuv on veider, mõned stseenid mängitakse mitu korda uuesti läbi ja lavamaailmas puudub loogilisus. Lavastus avabki oma kaarte tasahilju, vihjeid antakse kergelt ning alles lõpuks annavad killud enam-vähem arusaadava pildi kokku. Publikult ootab "Skiso" elavat kaasa mõtlemist ja leppimist teadmisega, et tükk aega ei pruugi nähtule pihta saada.
Vahur Kelleri kirjutatud näidend, milles leidub Alfred Hitchcocki "Psychole" nii mõnigi omaaž (nagu: kiiktoolis istuv luukere), küsib vaatajatelt inimmälu kohta filosoofilisi küsimusi. Kui hästi mäletatakse? On mälu täpne või mäletab inimene ainult seda, mida tahab mäletada? Keller pidas esietendusel väga sisuka sõnavõtu, mis juhatas lavastuse efektselt sisse.
Kelleri loodud helikujundus loob pinevust ja müstilisust, võimendades laval toimuvaid õõvastavaid sündmuseid. Rene Topolevi valguskujundus illustreerib tegevustikku, valguse tugevusega mängitsemine aitab luua ebamaist, mõni kord ka apokalüptilist vibe 'i. Kellerteater ongi atmosfääri loomisel alati suurepärane.
Koreograaf Kristina Paškevicius on näitlejad üpris põnevalt liikuma saanud. Näiteks on Liis Haavale antud ülesanne mängida kahte tegelast – Carmenit ja Claire'i. Koreograafia aitab näitlejal mõlemat rolli eristada – Haava kehakeele plastilisus kirjeldab Carmeni mässumeelsust, õrnad, lapselikud liigutused on Claire'i illustreerivad. Haaval on teises vaatuses monoloog, mis mõjub just tänu koreograafiale jõuliselt.
Britt Urbla Kelleri kunstnikutöö on lihtsakoeline, ent praktiline. Eeslaval paikneb laud ja tool, saali kivist seina ja lava vahele on loodud koridor, mida piirab kile. Seda kilet kasutatakse erinevate hauataguste helide tekitamiseks ja ka õudu tekitavas Lee naiseks muundumise stseenis. Selline lavastuslik-visuaalne lahendus muutis stseeni veelgi hirmutavamaks.
Kelleri näidendi suhtes oleksin siiski mõnevõrra kriitiline. Nimelt on näitemängu dialoog on tükati ekspositsioonirohke ja kuiv, mille tõttu hakkas saalis kohati igav. Meelis Kubo inimeste kolpadest kausse valmistav Lee on küll nauditavalt, mõnusa lavaenergiaga esitatud, kuid ärgem unustagem, et Kubo mängitud tegelase prototüüp on Edward Theodore Gein. Geini peas toimus kindlasti midagi palju haiglaslikumat kui obsessiivsed mõtted inimeste näost maske teha.
"Skiso" peategelane Lee on kaunis haletsusväärne kuju, kes õigustab enda ebatervet huvi oma venna õhtujuttudest kõnelemisega. Lee mõttemaailm mõjub kuidagi liiga lihtsustatult, mustvalgelt. Kui keegi lugejatest on näinud verd tarretama ajavat dokumentaalfilmi "Ted Bundy: Mind of a Monster" 2, mis soovib "Skisole" sarnaselt Ameerika sarimõrvari mõttemaailma tungida, siis too lugeja teab, et mõrvarlike inimeste mõtetes on palju rohkem erinevaid õudusi, haiglaslikke soove kui "Skiso" peategelasel. Tegelase lihtsustatud psühholoogia tõttu ei mõju Kubo kehastatud mõrvar paraku lõpuni usutavalt ning tegelane jääb üheplaaniliseks.
Elina Reinold mängib Lee manipuleerivat ema Emily parajalt võimukaks. Ema parandab pidevalt poja vildakat rühti, anub tema lähedust ning ei häbene talle ka käsi külge panemast. Reinoldit on rollis väga põnev jälgida, kuid Emily't oleks saanud natuke rohkem nüansseerida. Nimelt muutus tegelase kehakeel kohati ennast ammendavaks.
Liis Haab kehastab Claire'i, kes üheksa aastat tagasi kadunuks jäi, ja Carmenit, kes on oma sõpra otsima tulnud. Claire'ina on Haab armas, habras ja nii kaitseta 1. Roll sobib näitlejannale valatult ning mõjub naturaalselt. Flirtiv, ülevoolava kehakeelega ja seksuaalsusest tulvil Carmen polnud seevastu päris see. Tegelase säärte eksponeerimine, Leega seksuaalse kontakti otsimine ning amatsoonlik käitumine oli esietendusel veidi ebaloomulik. Ilmselt läheb näitleja osatäitmine iga mängukorraga veenvamaks.
Kellerteatri uus lavastus "Skiso" on võtnud omale keerulise ülesande, kuid hindele viis seda ülesannet ei lahenda. Lee mõttemaailma kaardistamise puhul saab pärast "Skiso" ära nägemist kasutada järgnevaid laulusõnu:" Ütle, miks nii teed? Kelle eest põgened? Mulle mõistmatuks jääb see". 1
1 Terminaator "Kaitseta" laulusõnad. https://www.youtube.com/watch?v=b6ahS6g9vCg
2 https://www.imdb.com/title/tt12913902/?ref_=ttep_ep1 | Arvustus. "Skiso" endale võetud keerulist ülesannet päris viiele ei lahenda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastuse algmaterjali on inspireerinud Edward Theodore Geini nimelise mõrvari elu, Robert Blochi lugu "Psycho" ja Alfred Hitchcocki 1960. aastal tehtud film. Arvustuse puhul kasutab autor tuntud laulu sõnu.
"Miks ei oleks võinud ma olla tavaline Plainfieldi poiss?" küsib Kellerteatri uus lavastuse peategelane Lee ema käte vahel vääksudes. See on väga õigustatud küsimus: keegi pole siia ilma ju sündind surema 1. Ka teatrivaatajal võivad pärast "Skiso" vaatamist sarnased küsimused tekkida. Mina jäin isiklikult mõtlema sellele, mis hetkel oleks saanud Leed, kelle prototüüp on inimnahast esemeid valmistav Edward Gein, veel mõrvarlikest harjumustest päästa. "Skiso" peaidee paistabki olevat ühe haiglasliku mehe mõttemaailmas sobrada, temaga juhtunut kaardistada ning elavate ja surnute vahelist seost uurida.
Esmalt tundub, et lavastuse kontseptsioon liigub hämaratel aladel. Laval toimuv on veider, mõned stseenid mängitakse mitu korda uuesti läbi ja lavamaailmas puudub loogilisus. Lavastus avabki oma kaarte tasahilju, vihjeid antakse kergelt ning alles lõpuks annavad killud enam-vähem arusaadava pildi kokku. Publikult ootab "Skiso" elavat kaasa mõtlemist ja leppimist teadmisega, et tükk aega ei pruugi nähtule pihta saada.
Vahur Kelleri kirjutatud näidend, milles leidub Alfred Hitchcocki "Psychole" nii mõnigi omaaž (nagu: kiiktoolis istuv luukere), küsib vaatajatelt inimmälu kohta filosoofilisi küsimusi. Kui hästi mäletatakse? On mälu täpne või mäletab inimene ainult seda, mida tahab mäletada? Keller pidas esietendusel väga sisuka sõnavõtu, mis juhatas lavastuse efektselt sisse.
Kelleri loodud helikujundus loob pinevust ja müstilisust, võimendades laval toimuvaid õõvastavaid sündmuseid. Rene Topolevi valguskujundus illustreerib tegevustikku, valguse tugevusega mängitsemine aitab luua ebamaist, mõni kord ka apokalüptilist vibe 'i. Kellerteater ongi atmosfääri loomisel alati suurepärane.
Koreograaf Kristina Paškevicius on näitlejad üpris põnevalt liikuma saanud. Näiteks on Liis Haavale antud ülesanne mängida kahte tegelast – Carmenit ja Claire'i. Koreograafia aitab näitlejal mõlemat rolli eristada – Haava kehakeele plastilisus kirjeldab Carmeni mässumeelsust, õrnad, lapselikud liigutused on Claire'i illustreerivad. Haaval on teises vaatuses monoloog, mis mõjub just tänu koreograafiale jõuliselt.
Britt Urbla Kelleri kunstnikutöö on lihtsakoeline, ent praktiline. Eeslaval paikneb laud ja tool, saali kivist seina ja lava vahele on loodud koridor, mida piirab kile. Seda kilet kasutatakse erinevate hauataguste helide tekitamiseks ja ka õudu tekitavas Lee naiseks muundumise stseenis. Selline lavastuslik-visuaalne lahendus muutis stseeni veelgi hirmutavamaks.
Kelleri näidendi suhtes oleksin siiski mõnevõrra kriitiline. Nimelt on näitemängu dialoog on tükati ekspositsioonirohke ja kuiv, mille tõttu hakkas saalis kohati igav. Meelis Kubo inimeste kolpadest kausse valmistav Lee on küll nauditavalt, mõnusa lavaenergiaga esitatud, kuid ärgem unustagem, et Kubo mängitud tegelase prototüüp on Edward Theodore Gein. Geini peas toimus kindlasti midagi palju haiglaslikumat kui obsessiivsed mõtted inimeste näost maske teha.
"Skiso" peategelane Lee on kaunis haletsusväärne kuju, kes õigustab enda ebatervet huvi oma venna õhtujuttudest kõnelemisega. Lee mõttemaailm mõjub kuidagi liiga lihtsustatult, mustvalgelt. Kui keegi lugejatest on näinud verd tarretama ajavat dokumentaalfilmi "Ted Bundy: Mind of a Monster" 2, mis soovib "Skisole" sarnaselt Ameerika sarimõrvari mõttemaailma tungida, siis too lugeja teab, et mõrvarlike inimeste mõtetes on palju rohkem erinevaid õudusi, haiglaslikke soove kui "Skiso" peategelasel. Tegelase lihtsustatud psühholoogia tõttu ei mõju Kubo kehastatud mõrvar paraku lõpuni usutavalt ning tegelane jääb üheplaaniliseks.
Elina Reinold mängib Lee manipuleerivat ema Emily parajalt võimukaks. Ema parandab pidevalt poja vildakat rühti, anub tema lähedust ning ei häbene talle ka käsi külge panemast. Reinoldit on rollis väga põnev jälgida, kuid Emily't oleks saanud natuke rohkem nüansseerida. Nimelt muutus tegelase kehakeel kohati ennast ammendavaks.
Liis Haab kehastab Claire'i, kes üheksa aastat tagasi kadunuks jäi, ja Carmenit, kes on oma sõpra otsima tulnud. Claire'ina on Haab armas, habras ja nii kaitseta 1. Roll sobib näitlejannale valatult ning mõjub naturaalselt. Flirtiv, ülevoolava kehakeelega ja seksuaalsusest tulvil Carmen polnud seevastu päris see. Tegelase säärte eksponeerimine, Leega seksuaalse kontakti otsimine ning amatsoonlik käitumine oli esietendusel veidi ebaloomulik. Ilmselt läheb näitleja osatäitmine iga mängukorraga veenvamaks.
Kellerteatri uus lavastus "Skiso" on võtnud omale keerulise ülesande, kuid hindele viis seda ülesannet ei lahenda. Lee mõttemaailma kaardistamise puhul saab pärast "Skiso" ära nägemist kasutada järgnevaid laulusõnu:" Ütle, miks nii teed? Kelle eest põgened? Mulle mõistmatuks jääb see". 1
1 Terminaator "Kaitseta" laulusõnad. https://www.youtube.com/watch?v=b6ahS6g9vCg
2 https://www.imdb.com/title/tt12913902/?ref_=ttep_ep1
### Response:
Arvustus. "Skiso" endale võetud keerulist ülesannet päris viiele ei lahenda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ükski teine kirjapomm ei plahvatanud. Hispaania valitsus kinnitas neljapäeval, et kirjapommi sai veel peaministri kantselei. Veel saadeti sarnane saadetis kaitseminister Margarita Roblesile, vahendas Financial Times.
"Peaminister Pedro Sanchezele adresseeritud kiri leiti eelmisel nädalal," ütles valitsuse pressiesindaja.
Üks saadetis saadeti Madridi lähedal asuvasse Torrejon de Adrozi õhubaasi. Sarnane kiri saadeti veel relvafirma Instalaza peakorterisse. Sama firma on saatnud Ukrainasse relvastust. Firma toodab raketiheitjaid, mida on annetatud Ukrainale.
Kolmapäeval selgus, et Ukraina saatkonda Madridis saadeti kirjapomm, mis oli adresseeritud suursaadikule. Kirjapommi tõttu sai üks inimene kergelt viga. Saatkonna julgeolekut on tugevdatud. | Hispaania võimud avastasid kokku viis kirjapommi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ükski teine kirjapomm ei plahvatanud. Hispaania valitsus kinnitas neljapäeval, et kirjapommi sai veel peaministri kantselei. Veel saadeti sarnane saadetis kaitseminister Margarita Roblesile, vahendas Financial Times.
"Peaminister Pedro Sanchezele adresseeritud kiri leiti eelmisel nädalal," ütles valitsuse pressiesindaja.
Üks saadetis saadeti Madridi lähedal asuvasse Torrejon de Adrozi õhubaasi. Sarnane kiri saadeti veel relvafirma Instalaza peakorterisse. Sama firma on saatnud Ukrainasse relvastust. Firma toodab raketiheitjaid, mida on annetatud Ukrainale.
Kolmapäeval selgus, et Ukraina saatkonda Madridis saadeti kirjapomm, mis oli adresseeritud suursaadikule. Kirjapommi tõttu sai üks inimene kergelt viga. Saatkonna julgeolekut on tugevdatud.
### Response:
Hispaania võimud avastasid kokku viis kirjapommi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastus räägib ühest südalinna keldrist, kuhu igal õhtul kogunetakse, et end avada laulu ja muusikaga. Kabareelavale astuvad tundlikest tundlikemad, sarmikatest sarmikamad ja pöörastest pöörasemad.
Algne idee teha Draamateatris lavastus, kus muusikal oleks kandev osa, sündis näitleja Karmo Nigulal. Mõtte edasiarendamiseks koondus väike töögrupp ning arutelude käigus jooksis läbi mitmeid lahendusi kuni Hendrik Toompere juuniori ettepanekul valiti välja kabareesuund. Lavastuse sisulisse ülesehitamisse kaasati lavastusdramaturgina Andrus Kivirähk, kes aitas laulunumbrite tegelaskujud välja joonistada ning tekstiga varustada.
Nigula sõnul alustati muusikavalikut tehes 1930. aastate lugudest ning hiljem kava muudkui laienes. "Meie mõtteks sai mitte esitada laule originaaltekstidega, vaid kirjutada uued sõnad, mis kasvaksid välja sellest, mida näitlejad tahavad publikule öelda. On ka üldisema sõnumiga lugusid, kuid enamiku puhul on näitlejad ise andnud sisendi, millest võiks nende esitatav lugu rääkida," selgitas ta.
Nigula rääkis, et teatriõhtu võiks pakkuda vaatajale vabadust olla võrdne võrdsete seas. "Kui sa sisened Café Théâtrali maailma, oled siin koos meiega. Siin pole sa kunagi üksi, vähemalt mitte nii üksi kui tavaliselt, ja see on juba suur asi. Sul on võimalus korraks põgeneda kõige eest ja siit väljudes õnnelikumalt eluga edasi minna," sõnas ta.
Idee autorid ja lavastajad Karmo Nigula ja Hendrik Toompere jr, dramaturg Andrus Kivirähk, laulusõnade autorid Laur Lomper, Andrus Kivirähk, Kairi Kruus, Teele Pärn, Vaiko Eplik, Ülle Kaljuste, Karmo Nigula, kunstnik Illimar Vihmar, kostüümikunstnik Kärt Ojavee, kostüümikunstniku assistent Carmen Kremm, valguskunstnik Sander Aleks Paavo (Ugala teater), liikumisjuht Villiko Kruuse ja lauluõpetaja Kaire Vilgats.
Laval astuvad üles Viire Valdma, Ülle Kaljuste, Hilje Murel, Teele Pärn, Tõnis Niinemets, Tõnu Kark, Rein Oja, Raimo Pass, Laine Mägi, Karmo Nigula ja Hendrik Toompere jr ning bänd koosseisus Kristjan-Robert Rebane, Madis Muul, Marten Altrov ja Ahto Abner. | Draamateatris esietendub kabareelavastus "Café Théâtral" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastus räägib ühest südalinna keldrist, kuhu igal õhtul kogunetakse, et end avada laulu ja muusikaga. Kabareelavale astuvad tundlikest tundlikemad, sarmikatest sarmikamad ja pöörastest pöörasemad.
Algne idee teha Draamateatris lavastus, kus muusikal oleks kandev osa, sündis näitleja Karmo Nigulal. Mõtte edasiarendamiseks koondus väike töögrupp ning arutelude käigus jooksis läbi mitmeid lahendusi kuni Hendrik Toompere juuniori ettepanekul valiti välja kabareesuund. Lavastuse sisulisse ülesehitamisse kaasati lavastusdramaturgina Andrus Kivirähk, kes aitas laulunumbrite tegelaskujud välja joonistada ning tekstiga varustada.
Nigula sõnul alustati muusikavalikut tehes 1930. aastate lugudest ning hiljem kava muudkui laienes. "Meie mõtteks sai mitte esitada laule originaaltekstidega, vaid kirjutada uued sõnad, mis kasvaksid välja sellest, mida näitlejad tahavad publikule öelda. On ka üldisema sõnumiga lugusid, kuid enamiku puhul on näitlejad ise andnud sisendi, millest võiks nende esitatav lugu rääkida," selgitas ta.
Nigula rääkis, et teatriõhtu võiks pakkuda vaatajale vabadust olla võrdne võrdsete seas. "Kui sa sisened Café Théâtrali maailma, oled siin koos meiega. Siin pole sa kunagi üksi, vähemalt mitte nii üksi kui tavaliselt, ja see on juba suur asi. Sul on võimalus korraks põgeneda kõige eest ja siit väljudes õnnelikumalt eluga edasi minna," sõnas ta.
Idee autorid ja lavastajad Karmo Nigula ja Hendrik Toompere jr, dramaturg Andrus Kivirähk, laulusõnade autorid Laur Lomper, Andrus Kivirähk, Kairi Kruus, Teele Pärn, Vaiko Eplik, Ülle Kaljuste, Karmo Nigula, kunstnik Illimar Vihmar, kostüümikunstnik Kärt Ojavee, kostüümikunstniku assistent Carmen Kremm, valguskunstnik Sander Aleks Paavo (Ugala teater), liikumisjuht Villiko Kruuse ja lauluõpetaja Kaire Vilgats.
Laval astuvad üles Viire Valdma, Ülle Kaljuste, Hilje Murel, Teele Pärn, Tõnis Niinemets, Tõnu Kark, Rein Oja, Raimo Pass, Laine Mägi, Karmo Nigula ja Hendrik Toompere jr ning bänd koosseisus Kristjan-Robert Rebane, Madis Muul, Marten Altrov ja Ahto Abner.
### Response:
Draamateatris esietendub kabareelavastus "Café Théâtral" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsev olümpiavõitja Rootsi (Linn Persson, Anna Magnusson, Hanna Öberg, Elvira Öberg) kasutas nelja peale kuut varupadrunit ja võttis kindla võidu, edestades teisena lõpetanud Saksamaad (0+6) 28,1 ning Norrat (0+3) 31,5 sekundiga. Viimasele ringile läks Norra ankrunaine Ingrid Landmark Tandrevold seitsmesekundilise eduga Denise Herrmann-Wicki eest, kuid endine murdmaasuusataja näitas rajal kiiremat minekut ja püüdis norralanna kinni, tõstes Saksamaa teiseks.
Eesti nelik võttis samuti kuus varupadrunit. Avavahetust sõitnud Regina Ermits kasutas püstitiirus üht varupadrunit ja andis vahetuse Tuuli Tomingale 12. kohal.
Tomingas võttis lamadestiirus ühe varupadruni ja läbis püstitiiru puhaste paberitega, tõstes Eesti üheksandaks. Susan Külm pidi küll esimeses tiirus kolm varupadrunit võtma, aga teise tiiru läbis eksimusteta ja vahetas 11. kohal. Hooaja esimese MK-stardi teinud Eesti ankrunaine Johanna Talihärm kasutas viimases tiirus üht varupadrunit ja tõi Eesti finišisse kümnendal kohal, kaotust võitjatele 5.08,5.
17 naiskonnast lõpetas 15. Bulgaaria kaotas liidritele ringiga ja pidi sõidu pooleli jätma, Rumeenia diskvalifitseeriti.
Kontiolahti MK-etapp jätkub laupäeval sprintidega.
Enne sõitu:
Eesti naiskonna stardinumber on 9. Esimesena läheb rajale Regina Ermits, seejärel Tuuli Tomingas, Susan Külm ning ankrunaisena koroonaviirusest taastuv Johanna Talihärm.
Eelmise hooaja viimane teatesõit sõideti just Kontiolahtis ja siis sai Eesti naiskond üheksanda koha, lisaks jõuti eelmisel hooajal veel kahel korral esikümnesse – Ruhpoldingis olid kaheksandad ja Hochfilzenis kümnendad.
Eelmisel hooajal võitis naiste teatesõidu kristallgloobuse Rootsi, võites viiest teatesõidust ühe ja jõudes veel kolmel korral pjedestaalile. Vaid kaheksa punktiga kaotas Rootsile hooaja viimased kaks teatesõitu võitnud Norra naiskond. Pekingi olümpial võitis naiste teatesõidu samuti Rootsi. | Eesti teatenaiskond sai kümnenda koha, võitis Rootsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsev olümpiavõitja Rootsi (Linn Persson, Anna Magnusson, Hanna Öberg, Elvira Öberg) kasutas nelja peale kuut varupadrunit ja võttis kindla võidu, edestades teisena lõpetanud Saksamaad (0+6) 28,1 ning Norrat (0+3) 31,5 sekundiga. Viimasele ringile läks Norra ankrunaine Ingrid Landmark Tandrevold seitsmesekundilise eduga Denise Herrmann-Wicki eest, kuid endine murdmaasuusataja näitas rajal kiiremat minekut ja püüdis norralanna kinni, tõstes Saksamaa teiseks.
Eesti nelik võttis samuti kuus varupadrunit. Avavahetust sõitnud Regina Ermits kasutas püstitiirus üht varupadrunit ja andis vahetuse Tuuli Tomingale 12. kohal.
Tomingas võttis lamadestiirus ühe varupadruni ja läbis püstitiiru puhaste paberitega, tõstes Eesti üheksandaks. Susan Külm pidi küll esimeses tiirus kolm varupadrunit võtma, aga teise tiiru läbis eksimusteta ja vahetas 11. kohal. Hooaja esimese MK-stardi teinud Eesti ankrunaine Johanna Talihärm kasutas viimases tiirus üht varupadrunit ja tõi Eesti finišisse kümnendal kohal, kaotust võitjatele 5.08,5.
17 naiskonnast lõpetas 15. Bulgaaria kaotas liidritele ringiga ja pidi sõidu pooleli jätma, Rumeenia diskvalifitseeriti.
Kontiolahti MK-etapp jätkub laupäeval sprintidega.
Enne sõitu:
Eesti naiskonna stardinumber on 9. Esimesena läheb rajale Regina Ermits, seejärel Tuuli Tomingas, Susan Külm ning ankrunaisena koroonaviirusest taastuv Johanna Talihärm.
Eelmise hooaja viimane teatesõit sõideti just Kontiolahtis ja siis sai Eesti naiskond üheksanda koha, lisaks jõuti eelmisel hooajal veel kahel korral esikümnesse – Ruhpoldingis olid kaheksandad ja Hochfilzenis kümnendad.
Eelmisel hooajal võitis naiste teatesõidu kristallgloobuse Rootsi, võites viiest teatesõidust ühe ja jõudes veel kolmel korral pjedestaalile. Vaid kaheksa punktiga kaotas Rootsile hooaja viimased kaks teatesõitu võitnud Norra naiskond. Pekingi olümpial võitis naiste teatesõidu samuti Rootsi.
### Response:
Eesti teatenaiskond sai kümnenda koha, võitis Rootsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oleme kirikuaasta esimese nädala keskpunktis. Möödunud 1. advendipühapäevaga algas läänekristlikus maailmas uus kirikuaasta. Kõikjal üle maa – linnades, alevites ja külades – süüdati pühapäeval advendiküünlaid.
Meist üle rullunud pandeemialaine, mille järellainetused endiselt veel kestavad. Viimased aastad on tähendanud kirikule, nagu ka muule osale ühiskonnast, paljude muutustega kohanemist. Oluliselt laiemaks on muutunud ka kiriku kohal olemise tähendus. Uueks kohalolemise viisiks on virtuaalne kohalolek.
Sõda ja rahu Ukrainas
Venemaa agressioonist ja sõja eskaleerumisest Ukraina territooriumil alates 24. veebruarist 2022 on möödunud üheksa kuud. EELK ja kõik teised Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud reageerisid sõjale ja sellega kaasnenud põgenikekriisile operatiivselt. On tehtud mitmeid pöördumisi ja avaldusi Venemaa agressiooni ja sõja hukkamõistmiseks.
Ka praktilise poole pealt on kirikud ja kogudused ulatanud Ukrainale ja sõjapõgenikele oma abikäed, avanud uksed ja südamed. Palvetame kirikutes jätkuvalt rahu saabumise pärast just nendel tingimustel, mis toovad lisaks relvade vaikimisele rahu ka ukrainlaste südamesse.
Mul on eriti hea meel, et tugi, mida me ka Eesti luterlastena ukrainlastele nii siin kui ka Ukrainas pakkuda oleme saanud, ei ole lihtsalt formaalne, vaid on reaalne. See väljendub abi saatmises esemete ja tarvikute näol mitmetest meie kogudustest ja kogukondadest, samuti rahalistes annetustes.
Abi, mida oleme EELK kirikuvalitsuse kaudu meie partnerite ja koguduste toel toetusteks eraldanud, ulatub 80 000 euroni. Umbes pool sellest rahas on kulunud põgenike vastuvõtmisele Eestis ja pool saadetud Ukrainasse meie partnerkiriku diakoonia organisatsioonile. Tänu selle kõige eest kuulub väga paljudele inimestele. Ilusa läbilõike sellest Ukraina toest annab värske trükis "Rahu poole".
Eesti rahva kultuuriline identiteet ja usualane kirjaoskus
Üldiselt oleme Eestis kollektiivselt seisukohal, et elame kristlikus kultuuriruumis. Värsked rahvaloenduse tulemused võiksid aga anda aluse arvata, et tänapäevase Eesti kultuurikeskkond moodustub juba mingitest muudest komponentidest kui kristlus.
2021. aasta rahvaloenduse andmete kohaselt ei pea Eesti täisealistest elanikest ühtegi usku omaks tervelt 58 protsenti rahvast. Usuga seotud küsimusele ei soovinud rahvaloendusel vastata täiendavalt 13 protsenti inimestest. See tähendab, et 71 protsenti eestimaalastest ei pea ühtegi usku nii oluliseks, et mõnda neist rahvaloendusel kõige südamelähedasemana nimetada.
Nõnda tõstatub küsimus, kas iga-aastane advendiküünalde süütamine omavalitsusjuhtide eestvõttel ja suurte rahvahulkade rõõmuks kõikjal üle Eesti vastab tegelikult rahva kultuurilistele ootustele. Lisaks on advendiaja tähistamine veel ju ka läänekristlik tava.
2021. aasta rahvaloenduse tulemused kinnitavad aga, et Eestis on rohkem idakristlastest ortodokse ehk õigeusklikke, kes advendiaja saabumist üldse ei tähista ning jõulegi pühitsevad suurem osa neist vana kalendri järgi alles uue kalendriaasta alguses.
Selles kontekstis on arusaamatu, miks vana kalendri järgi tähistatavad jõulud ei ole leidnud kohta meie riiklikus tähtpäevade kalendris või miks me üldse enam tähistame riigipühadena jõululaupäeva, esimest ja teist jõulupüha, Suurt Reedet, esimest ülestõusmispüha ja esimest nelipüha. Kõik need pühad meie riigipühade loendis on kaotamas mõtet, kui me koolis nende pühade kristliku päritolu selgitamiseks ja oma kultuuri kinnistamiseks ühtegi õppetundi ei kasuta.
"Meie senist arengut iseseisvaks rahvaks ja riigiks mõjutanud läänekristlik mõtteviis ei ole enam Eesti kultuurimõjutajana väga oluline."
Kui usundiõpetuse ning usualaste ja kultuuriliste teadmiste parema korraldamise ettepanekuid, mida on korduvalt esitanud EELK ja valitsuse ühiskomisjon või Eesti Kirikute Nõukogu, jätkuvalt otsustajate poolt ignoreeritakse, peame peagi ühiselt tunnistama, et meie senist arengut iseseisvaks rahvaks ja riigiks mõjutanud läänekristlik mõtteviis ei ole enam Eesti kultuurimõjutajana väga oluline.
See paneb küsima, kas põhiseaduse preambuli eetos eesti rahvuse, kultuuri ja keele püsimiseks on tagatud, kui jätame koolis kristluse kui ühe mõjuvaima kultuurikomponendi uuele põlvkonnale piisavas mahus tutvustamata.
Kõige pisemad
Matteuse evangeeliumi 25. peatükis kirjeldab Jeesus ühes tähendamissõnas viimset kohtupäeva, kus Inimese Poeg lausub õigust mõistes: "Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle. Mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi." (Mt 25:40,45)
Kes on kõige pisemad? Need on kõik need, kes ei ole tähtsad. Need on inimesed, kes ei trooni mõjukate edetabelis esimese saja hulgas. Isegi mitte 1000, 10 000, 100 000 või 500 000 hulgas. Kõige pisemad ehk tähelepandamatud on kõik need, kes on nähtamatud, kes on dehumaniseeritud ja instrumentaliseeritud, kellelt on võetud isikupära, kes on kaotanud oma identiteedi, kes on muutunud statistika osana vaid ümardatavateks numbriteks.
Kui me tavaliselt peame heade tegude vastandiks halva tegemist, siis tähendamissõnast selgub, et hea tegemise vastuskäitumiseks ei ole mitte kurjad teod, vaid hea tegemata jätmine: silmade ja kõrvade sulgemine ning käte seljataha peitmine, et mitte sekkudes hoida oma turvalist erapooletust. Aga just ükskõiksus sillutab tee hukatusse.
Neile, kes on õigesti toiminud, ütleb Issand: "Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu, ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde." (Mt 25:35-36)
Nälg, janu, kodutus, alastiolek, haigused ja vangistuses viibimine iseloomustavad paljusid inimesi meie keskel. Jättes valimisteks valmistuvad erakonnad ja poliitikud hetkel kõrvale, peame küsima endilt, mida saame meie ise oma ligimeste heaks ära teha? See küsimus kehtib eriti kristlaste ja kirikute kohta.
Näljased
"Mul oli nälg ja te andsite mulle süüa," ütleb Inimese Poeg õigetele. Meiegi saame leevendada ligimese nälga. Nälg märgib puudust kõigest sellest, mis inimest toidab. See on nälg märkamise järele; nälg õiguse järele; nälg hoolivuse ja armastuse järele, hea sõna ja toetava õlatunde järele; nälg rahu järele.
Kui kellelgi on näljatunne nende asjade järele, saavad kõrvalseisjad, sealhulgas nii riik kui ka kirik oma otsuste ja töökorraldusega palju ära teha. Rääkimata sellest, et võime üksikisikutena leevendada füüsilist puudust, annetades toitu, rõivaid, esmatarbevahendeid ja raha kellelegi, kelle puhul teame, et need ei ole talle igapäevaselt kättesaadavad. Eestis elab ligi viiendik rahvast suhtelise vaesuse piiril. Need on inimesed meie kõrval, naaberkorteris, ühistranspordis, kirikupingis.
Janused
"Mul oli janu ja te andsite mulle juua," ütleb Inimese Poeg õigetele. Janu, mis on tingitud veepuudusest, Eestis reeglina ei esine. Viis, kuidas me aga puhta joogiveega ümber käime – seda tualetipotist liitrite viisi kanalisatsiooni laseme –, näitab, kui ülekohtuselt rikkad me oleme võrreldes paikadega gloobusel, kus inimesed käivad igapäevaselt kilomeetrite tagant kaevult, veekogust või üksikust kraanist oma perele jalgsi joogivett toomas.
Miljonid inimesed elavad ka piirkondades, kus joogivett saab ainult plastpudeliga osta ja selle hinda kontrollib mõni võõramaalasest tööstur. Janu, mida inimesed meie kõrval tunnevad, on reaalne vajadus millegi järele elus, mida seaduste või korraldustega ei saa pakkuda. Inimesed tunnevad janu armastuse ja helluse järele, hea sõna ja naeratuse järele, märkamise ja hoolimise järele. Peamine selle juures on igatsus olla armastatud ilma tingimusi seadmata, olla õnnelik omaenda tingimustel, mitte kellegi teise seatud reegleid mööda.
Meie kõigi võimuses on olla ligimesele ligimene ja armastada teda sellisena, nagu ta on. Me kipume aga seadma tingimusi. Me tahame olla mitte viimsed, vaid esimesed kohtumõistjad. Tegelikult on ainult üks, kes on nii esimene kui viimne (kohtumõistja), ja see on Issand Kristus.
Kodutud
"Ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu," ütleb Inimese Poeg. On oluline teha vahet, kas inimesel on peavari, kuhu varjuda külma eest, kus tal on turvaline olla ja kõik eluks vajalik olemas, või inimesel on kodu.
Eestisse on jäänud juba üle 60 000 Ukrainast saabunud sõjapõgeniku. Arvan, et keegi neist ei ole veel valmis nimetama oma uut elukohta koduks, isegi kui see on sama mugav või paremgi, kui oli Ukrainas. Sest kodu, kuhu soovitakse naasta, on Ukrainas.
Ühe riigi sotsiaalsüsteem võib pakkuda peavarju põgenikele, orbudele, elamispinna kaotanutele, kuid kuidas pakkuda kellelegi kodu? Kodutu võib olla ka inimene, kes elab kõigi mugavustega elamispinnal, kuid ta tunneb end võõrana.
Viimasel ajal räägitakse palju inimeste vaimsest toimetulekust ja vaimsest tervisest. Meie ümber, isegi meie lähedaste hulgas, on inimesi, kes ei tunne, et on kodus isegi oma kodus, oma kodumaal, oma lähedaste keskel, isegi omaenda kehas. Mõtted, mis neid vaevavad, on häirivad, hing tunneb ärevust ja rahutust ning nad ei ole õnnelikud.
On see pandeemia, mis inimestes depressiooni ja ärevust tekitab, on see läheduses toimuv sõda, on see rahulolematus kooli või tööpaigaga, lähedaste ja sõpradega, kes neid ei mõista, ebaõiglusega, mida kogetakse ühiskonnas, riigis või kirikus... Süüdistatakse isegi Jumalat. Kuidas saame aidata?
"Ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu," ütleb Inimese Poeg. Võtsite vastu! Mitte peavari esmalt, vaid vastuvõtmine, aktsepteerimine ja märkamine on olulised. Sellised inimesed on teistsugused ja ei mahu teiste inimeste arusaamiste raamidesse või tekitavad lihtsalt ebamugavust, sest nad on probleemsed, liiga palju teistest erinevad.
Me isegi kipume ignoreerima ja nähtamatuks muutma inimesi, kes ei usu meiega samamoodi, kes valivad teistsugust erakonda, ei ela ega armasta meiega samamoodi, kelle eluviisid ja elamiskombed ei allu üldkehtivatele normidele, kes on problemaatilise käitumisega, sest neil on sõltuvused või erivajadused, mis tekitavad meis ebamugavust.
Meie ümber on inimesi, kes on teistsugused omaenda valikutest lähtuvalt, kellegi teise süül või Jumala poolt selliseks looduna. Kas me võtame nad vastu? Kas nad tunnevad ennast siin maailmas ja ühiskonnas kodus olevana? Ka usklikud tunnevad Eestis vahel, et on teistsugused, ning meiega ei osata muud peale hakata kui nähtamatuks muutmine või "pildilt kustutamine".
Me kõik igatseme, et Eesti oleks kodu, kus meist hoolitakse, meid armastatakse, meiega arvestatakse.
Alastiolijad
"Ma olin alasti ja te riietasite mind," ütleb Inimese Poeg. Me kanname rõivaid vastavalt ilmastikule ja keskkonnale, milles viibime. Kuid mitte ainult. Riidesolek ei kaitse meid ainult ilma eest, vaid ka võõra silma eest. Me kanname riideid, sest me oleme haavatavad.
Inimene võtab ennast alasti ainult kõige usaldavamas olukorras või siis, kui seda nõuab tema tervislik olukord. Inimene võib saada alastikistuks ka siis, kui teda soovitakse alandada. Enne ristilöömist kisti Jeesuselt rõivad. Ka inimene, kelle kõige isiklikumad ja delikaatsemad eludetailid, mälestused või usalduslikult kellegagi jagatud mõtted saavad avalikuks, tunneb ennast alasti.
Tühistamiskultuuri üheks tõhusamaks meetodiks kellegi avalikkuse silmis häbistamiseks, ühiskondliku positsiooni või ameti kõigutamiseks on alastikiskumine. Rohkem juhtub seda avaliku elu tegelastega, kelle positsioon eeldabki oma elu avalikult elamist – ilma saladusteta, ilma midagi varjamata.
Avalik elu tähendabki alasti elu. Aga sama võib juhtuda ka parimate sõprade, pereliikmete, kooli- ja töökaaslaste vahel. Piisab vaid kiirest fotokaadrist või videoklipist nutiseadmega ja postitusest sotsiaalmeedias ja oledki maailma eest alasti.
"Valguse kätte kistakse teod, mida pole kunagi olnud, ja sõnad, mida pole kunagi öeldud."
Meedia, eriti ühismeedia kaudu õigusemõistmine on muutunud üldtunnustatud alastikiskumise meetodiks. Ei ole ka enam vahet, kas kõik, mida avaldatakse, on ka tõde. Valguse kätte kistakse teod, mida pole kunagi olnud, ja sõnad, mida pole kunagi öeldud.
Öeldakse, et tõde on alasti. Üha enam aga tundub, et kui keegi kistakse alasti, siis saab alastiolekust endast tõe kriteerium. Inimese Poeg ütleb aga õigetele: "Ma olin alasti ja te riietasite mind." Meie ülesanne ei ole alasti kiskumine, vaid riietamine.
Kristlik ja üldinimlik suhtumine eeldab, et kõigi väärikus, isegi nende väärikus, kelle väärad teod on õigusega avalikuks tehtud, taastatakse ja alastiolek lõpetatakse. See tähendab häirivate teemade õigeaegset lõpetamist, ülekohtuselt avalikustamise ja alastikiskumise puhul vabandamist ning andekspalumist. Eriti käib see nende kohta, kes on olnud rutakad kohtumõistjad ja püüdnud teha ise ära õigusorganite või viimse kohtumõistja töö.
Ristiinimlik on säilitada alati ligimesearmastuse suurune osa mõistmist ja sooja tähelepanelikkust, mida igale ligimesele, sealhulgas tühistatud ligimesele, osutada.
Haiged
"Ma olin haige ja te tulite mind vaatama," ütleb Inimese Poeg. Inimese Poeg ei oota, et me üksteist arstina raviksime – see jäägu asjatundjate hooleks –, vaid et me oleks valmis pühendama oma aega, minnes haigeid vaatama ja teenides neid sellega, mida nende hing vajab.
Vaimse tervise nõrgenemise pandeemia oludes tuleb meil tõdeda, et me kõik võime olla ühel või teisel hetkel kurnatud, läbipõlenud ja vaimselt nõrkenud, niisamuti nagu me kõik saame hoida ka nende hingi, kes meie kõrval on ära nõrkenud. Kui pühendame üksteisele rohkem tähelepanu ja aega, saame olla üksteise hinge hoidjad.
Vangid
"Ma olin vangis ja te tulite mu juurde," ütleb Inimese Poeg. Et olla vangis, ei ole vaja olla trellide taga. Me oleme oma harjumuste vangid, mitmete kirjutatud või kirjutamata dogmade, reeglite ja normide vangid, eelarvamuste ja mugavuste vangid.
On inimesi, kes on vangis võõrsil omamata võimalust naasta või siseemigratsioonis oma kodumaal. Selliseid näiteid on meie oma rahva ajaloos palju ja Venemaa sõda Ukrainas on muutnud sellise vangisoleku reaalsuseks ka tänapäeval nii ukrainlaste kui venelaste jaoks mõlemas riigis.
On neid, kes on raha vangid, oma ameti vangid, normide ja reeglite vangid, poliitikate ja ideoloogiate vangid. Paljud inimesed on omal soovil või vastu oma tahtmist instrumentaliseeritud, muudetud kellegi või millegi orjaks ja tööriistaks.
Jumal ei oota meilt vangide vabastamist, vaid seda, et oleksime kõigi aheldatute jaoks olemas, läheksime nende juurde, kes on erinevate olukordade vangid ja teeniksime neid oma mõistmisega. Me ei pea igaüht, kes pole niisama vabad kui meie, püüdma ümber veenda.
Vabadus vajab julgust. Me saame olla julgustajaks, et inimesed teeksid otsused, mis neile kingivad vabaduse. Vang, kes muutub ja saab vabaks, ei naase enam trellide taha. Samamoodi vabaks saab oma kinnisideedest, eelarvamustest või hoiakutest ka inimene, kes on valmis teisi kuulama ja mõistma.
Kommentaar põhineb 1. detsembril Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus advendimõtisklusel peetud kõnel. | Urmas Viilma: vabadus vajab julgust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oleme kirikuaasta esimese nädala keskpunktis. Möödunud 1. advendipühapäevaga algas läänekristlikus maailmas uus kirikuaasta. Kõikjal üle maa – linnades, alevites ja külades – süüdati pühapäeval advendiküünlaid.
Meist üle rullunud pandeemialaine, mille järellainetused endiselt veel kestavad. Viimased aastad on tähendanud kirikule, nagu ka muule osale ühiskonnast, paljude muutustega kohanemist. Oluliselt laiemaks on muutunud ka kiriku kohal olemise tähendus. Uueks kohalolemise viisiks on virtuaalne kohalolek.
Sõda ja rahu Ukrainas
Venemaa agressioonist ja sõja eskaleerumisest Ukraina territooriumil alates 24. veebruarist 2022 on möödunud üheksa kuud. EELK ja kõik teised Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud reageerisid sõjale ja sellega kaasnenud põgenikekriisile operatiivselt. On tehtud mitmeid pöördumisi ja avaldusi Venemaa agressiooni ja sõja hukkamõistmiseks.
Ka praktilise poole pealt on kirikud ja kogudused ulatanud Ukrainale ja sõjapõgenikele oma abikäed, avanud uksed ja südamed. Palvetame kirikutes jätkuvalt rahu saabumise pärast just nendel tingimustel, mis toovad lisaks relvade vaikimisele rahu ka ukrainlaste südamesse.
Mul on eriti hea meel, et tugi, mida me ka Eesti luterlastena ukrainlastele nii siin kui ka Ukrainas pakkuda oleme saanud, ei ole lihtsalt formaalne, vaid on reaalne. See väljendub abi saatmises esemete ja tarvikute näol mitmetest meie kogudustest ja kogukondadest, samuti rahalistes annetustes.
Abi, mida oleme EELK kirikuvalitsuse kaudu meie partnerite ja koguduste toel toetusteks eraldanud, ulatub 80 000 euroni. Umbes pool sellest rahas on kulunud põgenike vastuvõtmisele Eestis ja pool saadetud Ukrainasse meie partnerkiriku diakoonia organisatsioonile. Tänu selle kõige eest kuulub väga paljudele inimestele. Ilusa läbilõike sellest Ukraina toest annab värske trükis "Rahu poole".
Eesti rahva kultuuriline identiteet ja usualane kirjaoskus
Üldiselt oleme Eestis kollektiivselt seisukohal, et elame kristlikus kultuuriruumis. Värsked rahvaloenduse tulemused võiksid aga anda aluse arvata, et tänapäevase Eesti kultuurikeskkond moodustub juba mingitest muudest komponentidest kui kristlus.
2021. aasta rahvaloenduse andmete kohaselt ei pea Eesti täisealistest elanikest ühtegi usku omaks tervelt 58 protsenti rahvast. Usuga seotud küsimusele ei soovinud rahvaloendusel vastata täiendavalt 13 protsenti inimestest. See tähendab, et 71 protsenti eestimaalastest ei pea ühtegi usku nii oluliseks, et mõnda neist rahvaloendusel kõige südamelähedasemana nimetada.
Nõnda tõstatub küsimus, kas iga-aastane advendiküünalde süütamine omavalitsusjuhtide eestvõttel ja suurte rahvahulkade rõõmuks kõikjal üle Eesti vastab tegelikult rahva kultuurilistele ootustele. Lisaks on advendiaja tähistamine veel ju ka läänekristlik tava.
2021. aasta rahvaloenduse tulemused kinnitavad aga, et Eestis on rohkem idakristlastest ortodokse ehk õigeusklikke, kes advendiaja saabumist üldse ei tähista ning jõulegi pühitsevad suurem osa neist vana kalendri järgi alles uue kalendriaasta alguses.
Selles kontekstis on arusaamatu, miks vana kalendri järgi tähistatavad jõulud ei ole leidnud kohta meie riiklikus tähtpäevade kalendris või miks me üldse enam tähistame riigipühadena jõululaupäeva, esimest ja teist jõulupüha, Suurt Reedet, esimest ülestõusmispüha ja esimest nelipüha. Kõik need pühad meie riigipühade loendis on kaotamas mõtet, kui me koolis nende pühade kristliku päritolu selgitamiseks ja oma kultuuri kinnistamiseks ühtegi õppetundi ei kasuta.
"Meie senist arengut iseseisvaks rahvaks ja riigiks mõjutanud läänekristlik mõtteviis ei ole enam Eesti kultuurimõjutajana väga oluline."
Kui usundiõpetuse ning usualaste ja kultuuriliste teadmiste parema korraldamise ettepanekuid, mida on korduvalt esitanud EELK ja valitsuse ühiskomisjon või Eesti Kirikute Nõukogu, jätkuvalt otsustajate poolt ignoreeritakse, peame peagi ühiselt tunnistama, et meie senist arengut iseseisvaks rahvaks ja riigiks mõjutanud läänekristlik mõtteviis ei ole enam Eesti kultuurimõjutajana väga oluline.
See paneb küsima, kas põhiseaduse preambuli eetos eesti rahvuse, kultuuri ja keele püsimiseks on tagatud, kui jätame koolis kristluse kui ühe mõjuvaima kultuurikomponendi uuele põlvkonnale piisavas mahus tutvustamata.
Kõige pisemad
Matteuse evangeeliumi 25. peatükis kirjeldab Jeesus ühes tähendamissõnas viimset kohtupäeva, kus Inimese Poeg lausub õigust mõistes: "Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle. Mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi." (Mt 25:40,45)
Kes on kõige pisemad? Need on kõik need, kes ei ole tähtsad. Need on inimesed, kes ei trooni mõjukate edetabelis esimese saja hulgas. Isegi mitte 1000, 10 000, 100 000 või 500 000 hulgas. Kõige pisemad ehk tähelepandamatud on kõik need, kes on nähtamatud, kes on dehumaniseeritud ja instrumentaliseeritud, kellelt on võetud isikupära, kes on kaotanud oma identiteedi, kes on muutunud statistika osana vaid ümardatavateks numbriteks.
Kui me tavaliselt peame heade tegude vastandiks halva tegemist, siis tähendamissõnast selgub, et hea tegemise vastuskäitumiseks ei ole mitte kurjad teod, vaid hea tegemata jätmine: silmade ja kõrvade sulgemine ning käte seljataha peitmine, et mitte sekkudes hoida oma turvalist erapooletust. Aga just ükskõiksus sillutab tee hukatusse.
Neile, kes on õigesti toiminud, ütleb Issand: "Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu, ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde." (Mt 25:35-36)
Nälg, janu, kodutus, alastiolek, haigused ja vangistuses viibimine iseloomustavad paljusid inimesi meie keskel. Jättes valimisteks valmistuvad erakonnad ja poliitikud hetkel kõrvale, peame küsima endilt, mida saame meie ise oma ligimeste heaks ära teha? See küsimus kehtib eriti kristlaste ja kirikute kohta.
Näljased
"Mul oli nälg ja te andsite mulle süüa," ütleb Inimese Poeg õigetele. Meiegi saame leevendada ligimese nälga. Nälg märgib puudust kõigest sellest, mis inimest toidab. See on nälg märkamise järele; nälg õiguse järele; nälg hoolivuse ja armastuse järele, hea sõna ja toetava õlatunde järele; nälg rahu järele.
Kui kellelgi on näljatunne nende asjade järele, saavad kõrvalseisjad, sealhulgas nii riik kui ka kirik oma otsuste ja töökorraldusega palju ära teha. Rääkimata sellest, et võime üksikisikutena leevendada füüsilist puudust, annetades toitu, rõivaid, esmatarbevahendeid ja raha kellelegi, kelle puhul teame, et need ei ole talle igapäevaselt kättesaadavad. Eestis elab ligi viiendik rahvast suhtelise vaesuse piiril. Need on inimesed meie kõrval, naaberkorteris, ühistranspordis, kirikupingis.
Janused
"Mul oli janu ja te andsite mulle juua," ütleb Inimese Poeg õigetele. Janu, mis on tingitud veepuudusest, Eestis reeglina ei esine. Viis, kuidas me aga puhta joogiveega ümber käime – seda tualetipotist liitrite viisi kanalisatsiooni laseme –, näitab, kui ülekohtuselt rikkad me oleme võrreldes paikadega gloobusel, kus inimesed käivad igapäevaselt kilomeetrite tagant kaevult, veekogust või üksikust kraanist oma perele jalgsi joogivett toomas.
Miljonid inimesed elavad ka piirkondades, kus joogivett saab ainult plastpudeliga osta ja selle hinda kontrollib mõni võõramaalasest tööstur. Janu, mida inimesed meie kõrval tunnevad, on reaalne vajadus millegi järele elus, mida seaduste või korraldustega ei saa pakkuda. Inimesed tunnevad janu armastuse ja helluse järele, hea sõna ja naeratuse järele, märkamise ja hoolimise järele. Peamine selle juures on igatsus olla armastatud ilma tingimusi seadmata, olla õnnelik omaenda tingimustel, mitte kellegi teise seatud reegleid mööda.
Meie kõigi võimuses on olla ligimesele ligimene ja armastada teda sellisena, nagu ta on. Me kipume aga seadma tingimusi. Me tahame olla mitte viimsed, vaid esimesed kohtumõistjad. Tegelikult on ainult üks, kes on nii esimene kui viimne (kohtumõistja), ja see on Issand Kristus.
Kodutud
"Ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu," ütleb Inimese Poeg. On oluline teha vahet, kas inimesel on peavari, kuhu varjuda külma eest, kus tal on turvaline olla ja kõik eluks vajalik olemas, või inimesel on kodu.
Eestisse on jäänud juba üle 60 000 Ukrainast saabunud sõjapõgeniku. Arvan, et keegi neist ei ole veel valmis nimetama oma uut elukohta koduks, isegi kui see on sama mugav või paremgi, kui oli Ukrainas. Sest kodu, kuhu soovitakse naasta, on Ukrainas.
Ühe riigi sotsiaalsüsteem võib pakkuda peavarju põgenikele, orbudele, elamispinna kaotanutele, kuid kuidas pakkuda kellelegi kodu? Kodutu võib olla ka inimene, kes elab kõigi mugavustega elamispinnal, kuid ta tunneb end võõrana.
Viimasel ajal räägitakse palju inimeste vaimsest toimetulekust ja vaimsest tervisest. Meie ümber, isegi meie lähedaste hulgas, on inimesi, kes ei tunne, et on kodus isegi oma kodus, oma kodumaal, oma lähedaste keskel, isegi omaenda kehas. Mõtted, mis neid vaevavad, on häirivad, hing tunneb ärevust ja rahutust ning nad ei ole õnnelikud.
On see pandeemia, mis inimestes depressiooni ja ärevust tekitab, on see läheduses toimuv sõda, on see rahulolematus kooli või tööpaigaga, lähedaste ja sõpradega, kes neid ei mõista, ebaõiglusega, mida kogetakse ühiskonnas, riigis või kirikus... Süüdistatakse isegi Jumalat. Kuidas saame aidata?
"Ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu," ütleb Inimese Poeg. Võtsite vastu! Mitte peavari esmalt, vaid vastuvõtmine, aktsepteerimine ja märkamine on olulised. Sellised inimesed on teistsugused ja ei mahu teiste inimeste arusaamiste raamidesse või tekitavad lihtsalt ebamugavust, sest nad on probleemsed, liiga palju teistest erinevad.
Me isegi kipume ignoreerima ja nähtamatuks muutma inimesi, kes ei usu meiega samamoodi, kes valivad teistsugust erakonda, ei ela ega armasta meiega samamoodi, kelle eluviisid ja elamiskombed ei allu üldkehtivatele normidele, kes on problemaatilise käitumisega, sest neil on sõltuvused või erivajadused, mis tekitavad meis ebamugavust.
Meie ümber on inimesi, kes on teistsugused omaenda valikutest lähtuvalt, kellegi teise süül või Jumala poolt selliseks looduna. Kas me võtame nad vastu? Kas nad tunnevad ennast siin maailmas ja ühiskonnas kodus olevana? Ka usklikud tunnevad Eestis vahel, et on teistsugused, ning meiega ei osata muud peale hakata kui nähtamatuks muutmine või "pildilt kustutamine".
Me kõik igatseme, et Eesti oleks kodu, kus meist hoolitakse, meid armastatakse, meiega arvestatakse.
Alastiolijad
"Ma olin alasti ja te riietasite mind," ütleb Inimese Poeg. Me kanname rõivaid vastavalt ilmastikule ja keskkonnale, milles viibime. Kuid mitte ainult. Riidesolek ei kaitse meid ainult ilma eest, vaid ka võõra silma eest. Me kanname riideid, sest me oleme haavatavad.
Inimene võtab ennast alasti ainult kõige usaldavamas olukorras või siis, kui seda nõuab tema tervislik olukord. Inimene võib saada alastikistuks ka siis, kui teda soovitakse alandada. Enne ristilöömist kisti Jeesuselt rõivad. Ka inimene, kelle kõige isiklikumad ja delikaatsemad eludetailid, mälestused või usalduslikult kellegagi jagatud mõtted saavad avalikuks, tunneb ennast alasti.
Tühistamiskultuuri üheks tõhusamaks meetodiks kellegi avalikkuse silmis häbistamiseks, ühiskondliku positsiooni või ameti kõigutamiseks on alastikiskumine. Rohkem juhtub seda avaliku elu tegelastega, kelle positsioon eeldabki oma elu avalikult elamist – ilma saladusteta, ilma midagi varjamata.
Avalik elu tähendabki alasti elu. Aga sama võib juhtuda ka parimate sõprade, pereliikmete, kooli- ja töökaaslaste vahel. Piisab vaid kiirest fotokaadrist või videoklipist nutiseadmega ja postitusest sotsiaalmeedias ja oledki maailma eest alasti.
"Valguse kätte kistakse teod, mida pole kunagi olnud, ja sõnad, mida pole kunagi öeldud."
Meedia, eriti ühismeedia kaudu õigusemõistmine on muutunud üldtunnustatud alastikiskumise meetodiks. Ei ole ka enam vahet, kas kõik, mida avaldatakse, on ka tõde. Valguse kätte kistakse teod, mida pole kunagi olnud, ja sõnad, mida pole kunagi öeldud.
Öeldakse, et tõde on alasti. Üha enam aga tundub, et kui keegi kistakse alasti, siis saab alastiolekust endast tõe kriteerium. Inimese Poeg ütleb aga õigetele: "Ma olin alasti ja te riietasite mind." Meie ülesanne ei ole alasti kiskumine, vaid riietamine.
Kristlik ja üldinimlik suhtumine eeldab, et kõigi väärikus, isegi nende väärikus, kelle väärad teod on õigusega avalikuks tehtud, taastatakse ja alastiolek lõpetatakse. See tähendab häirivate teemade õigeaegset lõpetamist, ülekohtuselt avalikustamise ja alastikiskumise puhul vabandamist ning andekspalumist. Eriti käib see nende kohta, kes on olnud rutakad kohtumõistjad ja püüdnud teha ise ära õigusorganite või viimse kohtumõistja töö.
Ristiinimlik on säilitada alati ligimesearmastuse suurune osa mõistmist ja sooja tähelepanelikkust, mida igale ligimesele, sealhulgas tühistatud ligimesele, osutada.
Haiged
"Ma olin haige ja te tulite mind vaatama," ütleb Inimese Poeg. Inimese Poeg ei oota, et me üksteist arstina raviksime – see jäägu asjatundjate hooleks –, vaid et me oleks valmis pühendama oma aega, minnes haigeid vaatama ja teenides neid sellega, mida nende hing vajab.
Vaimse tervise nõrgenemise pandeemia oludes tuleb meil tõdeda, et me kõik võime olla ühel või teisel hetkel kurnatud, läbipõlenud ja vaimselt nõrkenud, niisamuti nagu me kõik saame hoida ka nende hingi, kes meie kõrval on ära nõrkenud. Kui pühendame üksteisele rohkem tähelepanu ja aega, saame olla üksteise hinge hoidjad.
Vangid
"Ma olin vangis ja te tulite mu juurde," ütleb Inimese Poeg. Et olla vangis, ei ole vaja olla trellide taga. Me oleme oma harjumuste vangid, mitmete kirjutatud või kirjutamata dogmade, reeglite ja normide vangid, eelarvamuste ja mugavuste vangid.
On inimesi, kes on vangis võõrsil omamata võimalust naasta või siseemigratsioonis oma kodumaal. Selliseid näiteid on meie oma rahva ajaloos palju ja Venemaa sõda Ukrainas on muutnud sellise vangisoleku reaalsuseks ka tänapäeval nii ukrainlaste kui venelaste jaoks mõlemas riigis.
On neid, kes on raha vangid, oma ameti vangid, normide ja reeglite vangid, poliitikate ja ideoloogiate vangid. Paljud inimesed on omal soovil või vastu oma tahtmist instrumentaliseeritud, muudetud kellegi või millegi orjaks ja tööriistaks.
Jumal ei oota meilt vangide vabastamist, vaid seda, et oleksime kõigi aheldatute jaoks olemas, läheksime nende juurde, kes on erinevate olukordade vangid ja teeniksime neid oma mõistmisega. Me ei pea igaüht, kes pole niisama vabad kui meie, püüdma ümber veenda.
Vabadus vajab julgust. Me saame olla julgustajaks, et inimesed teeksid otsused, mis neile kingivad vabaduse. Vang, kes muutub ja saab vabaks, ei naase enam trellide taha. Samamoodi vabaks saab oma kinnisideedest, eelarvamustest või hoiakutest ka inimene, kes on valmis teisi kuulama ja mõistma.
Kommentaar põhineb 1. detsembril Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus advendimõtisklusel peetud kõnel.
### Response:
Urmas Viilma: vabadus vajab julgust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajalehe The Times ajakirjanikud külastasid Otšakivi linna. Kinburni maasääre tipp asub Otšakivist vaid paari kilomeetri kaugusel.
"Me näeme siit kõike. Me ei tea täpselt, mis toimub, kuid Kiburnis on näha tulekahjusid," ütles Otšakivi linnapea.
Praegu pole veel täpselt selge, kes kontrollib Kinburni. Suurbritannia kaitseministeeriumi poolt avaldatud kaartidel on näha, et Kinburni kontrollivad juba ukrainlased. Ukraina sõjaväe pressiesindaja ütles aga esmaspäeval, et veel on liiga vara kinnitada, et Ukraina kontrollib Kinburni, vahendas The Times.
Timesi teatel elavad Otšakivi elanikud pidevate rünnakute all. Kinburn asub strateegiliselt tähtsas asukohas, kuna piirkonnas asuvad olulised veeteed. Kinburni kontrollides suudab Venemaa armee blokeerida laevaliikluse Mõkolajivi ja Hersoni sadamatest.
"President Volodõmõr Zelenski tahab, et Mõkolajivist saaks alustada jälle vilja tarnimist Euroopasse," ütles üks Ukraina allikas.
Lääneriikide analüütikute hinnangul annaks Kinburni tagasivallutamine Ukrainale veel ühe eelise. See võimaldaks Ukrainal ohustada Vene vägesid, mis asuvad Krimmi poolsaarel.
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas hiljuti, et Venemaa ehitab Kinburni piirkonda kaitserajatisi.
"Vene sõjavägi peab võimalikuks, et Ukraina võib korraldada vastupealetungi üle Dnipro ja Kinburni maasääre kaudu," teatas ISW.
Esimene Kinburni lahing toimus juba 1787. aastal. Venemaa väejuhataja Aleksandr Suvorov alistas siis Osmanite impeeriumi sõjaväe. Otšakivis on endiselt olemas Suvorovi ausammas. | Times: võitlus Kinburni pärast võib määrata Ukraina sõja edasise saatuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajalehe The Times ajakirjanikud külastasid Otšakivi linna. Kinburni maasääre tipp asub Otšakivist vaid paari kilomeetri kaugusel.
"Me näeme siit kõike. Me ei tea täpselt, mis toimub, kuid Kiburnis on näha tulekahjusid," ütles Otšakivi linnapea.
Praegu pole veel täpselt selge, kes kontrollib Kinburni. Suurbritannia kaitseministeeriumi poolt avaldatud kaartidel on näha, et Kinburni kontrollivad juba ukrainlased. Ukraina sõjaväe pressiesindaja ütles aga esmaspäeval, et veel on liiga vara kinnitada, et Ukraina kontrollib Kinburni, vahendas The Times.
Timesi teatel elavad Otšakivi elanikud pidevate rünnakute all. Kinburn asub strateegiliselt tähtsas asukohas, kuna piirkonnas asuvad olulised veeteed. Kinburni kontrollides suudab Venemaa armee blokeerida laevaliikluse Mõkolajivi ja Hersoni sadamatest.
"President Volodõmõr Zelenski tahab, et Mõkolajivist saaks alustada jälle vilja tarnimist Euroopasse," ütles üks Ukraina allikas.
Lääneriikide analüütikute hinnangul annaks Kinburni tagasivallutamine Ukrainale veel ühe eelise. See võimaldaks Ukrainal ohustada Vene vägesid, mis asuvad Krimmi poolsaarel.
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas hiljuti, et Venemaa ehitab Kinburni piirkonda kaitserajatisi.
"Vene sõjavägi peab võimalikuks, et Ukraina võib korraldada vastupealetungi üle Dnipro ja Kinburni maasääre kaudu," teatas ISW.
Esimene Kinburni lahing toimus juba 1787. aastal. Venemaa väejuhataja Aleksandr Suvorov alistas siis Osmanite impeeriumi sõjaväe. Otšakivis on endiselt olemas Suvorovi ausammas.
### Response:
Times: võitlus Kinburni pärast võib määrata Ukraina sõja edasise saatuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alexela kinnitusel sobib Soome hangitud ujuvterminali Exemplar ühendamiseks hangitud marine loading arm (MLA) ehk käpp ka sellele ujuvterminalile, mis ettevõte plaanib Paldiskisse tuua.
"See ei ole meie hinnata, kas Soome ettevõtte FSRU OY käsutuses olevad ühenduskäpad liituja terminalile sobivad. Liitumispunktist laeva poole jäävad seadmed on liituja kanda, aga see on liituja otsus ja arutelu koht, kas liituja hangib ühenduskäpa ise või teeb seda erandkorras Elering nii, et liitumiskäpaga seotud täiendavad kulud jäävad liituja kanda," ütles Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa.
Elering ootab Alexelalt ja Infortarilt ujuvterminali ametlikke parameetreid ja kinnitust, et neil on õiguslik alus terminali opereerimiseks.
Käppasid on Soome ettevõtte FSRU OY hangitud alusel Exemplar aga kaks, millest üks on varuks ning seda saaks kasutada vajadusel Paldiskis, kui mingil põhjusel ei saaks Inkoo terminalis gaasi vastu võtta.
Kui selline olukord peaks tekkima, peaksid soomlased läbima aga samasuguse liitumisprotsessi, nagu Alexelal ja Infortaril praegu pooleli on.
"Ehk nad esitavad liitumistaotluse, seejärel sõlmitakse liitumisleping. Kas soomlaste ujuvterminal tuleks sellisel juhul siia juba kasutuses oleva ühenduskäpaga või kasutaksid nad varuühenduskäppa, on täielikult nende otsustada," ütles Ellermaa. | Elering ja Alexela peavad käpa hankimist teineteise ülesandeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alexela kinnitusel sobib Soome hangitud ujuvterminali Exemplar ühendamiseks hangitud marine loading arm (MLA) ehk käpp ka sellele ujuvterminalile, mis ettevõte plaanib Paldiskisse tuua.
"See ei ole meie hinnata, kas Soome ettevõtte FSRU OY käsutuses olevad ühenduskäpad liituja terminalile sobivad. Liitumispunktist laeva poole jäävad seadmed on liituja kanda, aga see on liituja otsus ja arutelu koht, kas liituja hangib ühenduskäpa ise või teeb seda erandkorras Elering nii, et liitumiskäpaga seotud täiendavad kulud jäävad liituja kanda," ütles Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa.
Elering ootab Alexelalt ja Infortarilt ujuvterminali ametlikke parameetreid ja kinnitust, et neil on õiguslik alus terminali opereerimiseks.
Käppasid on Soome ettevõtte FSRU OY hangitud alusel Exemplar aga kaks, millest üks on varuks ning seda saaks kasutada vajadusel Paldiskis, kui mingil põhjusel ei saaks Inkoo terminalis gaasi vastu võtta.
Kui selline olukord peaks tekkima, peaksid soomlased läbima aga samasuguse liitumisprotsessi, nagu Alexelal ja Infortaril praegu pooleli on.
"Ehk nad esitavad liitumistaotluse, seejärel sõlmitakse liitumisleping. Kas soomlaste ujuvterminal tuleks sellisel juhul siia juba kasutuses oleva ühenduskäpaga või kasutaksid nad varuühenduskäppa, on täielikult nende otsustada," ütles Ellermaa.
### Response:
Elering ja Alexela peavad käpa hankimist teineteise ülesandeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elering teatas kolmapäeval, et taastuvenergia tasu tõuseb tulevast aastast 10 protsenti. Tasu tõstmist põhjendas ettevõte asjaoluga, et elektritarbimise eeldatav maht väheneb ja kuigi kahaneb ka makstavate toetuste maht, siis juba tänavusest aastast alanud tarbimise vähenemise tõttu suureneb summa, mis tuleb toetuste rahastamiseks igalt tarbitud kilovatt-tunnilt koguda.
Riigikogu majanduskomisjoni opositsioonisaadikutest liikmed suhtuvad niisugusesse hinnatõusu kriitiliselt.
Taavi Aas Keskerakonna fraktsioonist ütles ERR-ile, et Eleringi samm on täiesti arusaamatu.
"Taastuvenergia toetused olid mõeldud selle rohetootmise katteks, mis on varasemalt alustatud, ja need peaksid praegu hakkama vähenema, nii et tegelikult peaks ju ka tasu hulk hakkama vähenema. Uued taastuvenergia tootmised on tulnud vähempakkumistega ja saavad praegu täiesti turupõhiselt töötada, pole midagi vaja juurde maksta - elektri hind on selline," lausus ta.
Aasa sõnul peaks taastuvenergia tasusid praeguste hindade juures hakkama vähendama, mitte tõstma.
"Tänases olukorras, kui nii ehk naa tarbijaid toetatakse, olgu siis universaalteenuse, hinnalagede või muuga, peaks selle tasu korjamise üldse lõpetama," lisas ta.
Majanduskomisjonis ei ole Aasa sõnul arutatud ei Eleringi kavatsust taastuvenergia tasu tõsta ega ka võimalust see üldse kaotada. Toetuslagede osas on Keskerakond teinud ettepanekuid, kuid koalitsioon ei ole neid arvestanud, kuigi Aas märkis, et mõned ettepanekud on lõpuks muutunud koalitsooni ettepanekuks.
Kokk: selle toetusmeetme aeg on läbi
Ka majanduskomisjoni aseesimees Rene Kokk (EKRE) ei pidanud taastuvenergia tasu tõstmist õiglaseks ja elektrituruseaduse mõned punktid tuleks tema hinnangul üldse ära muuta.
"Need argumendid, miks see omal ajal seadusesse pandi, on tänaseks ära kukkunud. Täna on probleem, et me ei suuda liita uusi päikeseparke elektrivõrku tootma. Selle meetme aeg on läbi, täna käib ülekompenseerimine ja see tuleb ära lõpetada," lausus Kokk.
Ta juhtis tähelepanu sellele, et jaanuarist tõstab ka Elektrilevi võrgutasu keskmiselt 13 protsenti ning kui vaadata energiasektoris teenitavaid kasumeid, ei ole alust tulla rääkima, et soodsamaid hindu ei ole kuidagi võimalik pakkuda.
"See on täiesti jama, mis toimub," ütles majanduskomisjoni aseesimees.
EKRE fraktsioon plaanib tema sõnul ilmselt teha ettepaneku elektrituruseadust muuta ja lõpetada kompenseerimine seal, kus see enam vajalik ei ole.
Kokk lisas, et arutada võiks selle üle, kas biomassist elektritootmise toetamist võiks jätkata, et Eesti biomassi rohkem väärindada. See on mõttekoht, kuid muus osas tuleks toetus lõpetada.
Michal: vähempakkumised toovad hinna alla
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kristen Michal Reformierakonnast ütles ERR-ile, et taastuvenergia tasu tõstmine on prognoositava väiksema elektritarbimise automaatne tagajärg.
"Varem ühiskonnana võetud kohtustused taastuvenergeetika arendamisse tuleb katta, nii kasvab ühiku hind," tõdes ta. "Alternatiiv sellele on katta see mujalt, maksurahast, nagu 2020. aasta novembris tehti."
Ta lisas, et see on samuti ühine raha või kui õnnestub statistikakaubandusega teenida, siis oleks kate võimalik leida sealt. Seega on varem võetud kohustuste tasumine Michali sõnul paratamatus ja küsimus on vaid, kuidas.
Küsimust, kas taastuvenergia tasu koguda on praeguste energiahindade juures enam üldse tarvis, nimetas ta õigeks.
"Aastal 2016 tegime majandusministeeriumis kolleegidega põhimõttelise suunamuutuse energeetikas, kui olin majandus-ja taristuminister, et edaspidi hakatakse ostma taastuvenergiat maksumaksjale soodsaimal võimalikul viisil vähempakkumistel. 2018 sai see riigikogus tehtud ja sel aastal tõi esimene vähempakkumine hinna, alla mille tootjad tuge vajavad, 1,9-3,5 senti kilovatt-tunnist," lausus Michal.
Vähempakkumiste loogika tähendab tema sõnul lihtsamalt öeldes, et tulevikus tuleb ühiskonnal taastuvaid tootmisi toetada ainult siis, kui elektrihind on väga madal.
"See on palju parem asjade käik, kui veel täna lõpusirgel olev ja lähiaastail väheneva hakkav taastuvenergiatasu. See plaan on palju parem tänasest olukorrast, õnneks viime seda ka juba ellu," lisas Michal.
Metsoja: riik peaks keskenduma kogu energiavõrgule
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist ütles tasu tõusu kommenteerides, et Elering lähtub oma hinnatõusuotsuses õigusruumist, mis on kokku lepitud, ning kuna turule on tulnud palju päikseenergiatootjaid, siis nende rehkendus ilmselt annab sellise tulemi.
Tegelik sekkumine on tema sõnul paika pandud vähempakkumistega ja tegelikkuses maksab tarbija seda otse kinni nii ehk naa.
Keskkonnakomisjoni fookus ei ole Metsoja sõnul taastuvenergiatasu kogumise vajalikkusel, pigem aga ressursikasutusel ehk küsimusel, kuidas kasutada tuult ja maad päikesejaamade kontekstis ja kuidas on lood bioressursi ehk metsaga.
"Küsimus on jätkusuutlikkuses, kas selline mudel taastuvenergia kontekstis on mingist hetkest põhjendatud ja teiseks, kas tegelikult ei peaks riik rohkem keskenduma üldse kogu energiavõrgule, et majapidamised ja väikeettevõtted saaksid ise taastuvenergiat toota," lisas Metsaoja.
Kogu energiaküsimust tuleks tema sõnul vaadata laiemas kontekstis kui vaid taastuvenergia.
"12 aastat tagasi hakkasid tuulikud tasu saama, et nad saaks turule tulla. Tänaseks peaks väga suur osa tuulikuid sellest süsteemist ju väljuma, aga teiselt on jälle päikeseparke nii palju juurde tulnud ja ju seal on siis taastuvenergia toetustel nii suur osa, et turuletulekut soodustada. Õigusruum on selliselt üles ehitatud, et täna seda toetust makstakse. Lõpuks on kõik kinni selles, mida tarbija suudab kinni maksta," tõdes Metsoja.
Ta lisas, et järjest enam ongi rohepöörde osas laual küsimus, kuhumaani on tarbija valmis neid asju kinni maksma. Kuidas edasi minna, on poliitika küsimus.
"Ühel päeval räägime, et võrku on vaja arendada, teisel päeval saame aru probleemist, et see võrk on ka meretuuleparkide kontekstis olematu ja tuleb rajada. Kuidas see raha kokku jookseb? Kõik, ka selle võrgu rajamine tuleb ju tarbijatel kinni maksta."
ERR küsis kommentaari ka sotsiaaldemokraatide saadikult Kalvi Kõvalt, kuid loo ilmumise ajaks ei olnud ta vastust andnud.
Riik on maksnud taastuvenergia tootjatele alates 2010. aastast kuni möödunud aasta lõpuni ligi 900 miljonit eurot taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi. Mullu maksti neid toetusi kokku ligi 95,5 miljonit eurot. | Opositsioon: taastuvenergia tasu tõstmise asemel peaks selle kaotama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elering teatas kolmapäeval, et taastuvenergia tasu tõuseb tulevast aastast 10 protsenti. Tasu tõstmist põhjendas ettevõte asjaoluga, et elektritarbimise eeldatav maht väheneb ja kuigi kahaneb ka makstavate toetuste maht, siis juba tänavusest aastast alanud tarbimise vähenemise tõttu suureneb summa, mis tuleb toetuste rahastamiseks igalt tarbitud kilovatt-tunnilt koguda.
Riigikogu majanduskomisjoni opositsioonisaadikutest liikmed suhtuvad niisugusesse hinnatõusu kriitiliselt.
Taavi Aas Keskerakonna fraktsioonist ütles ERR-ile, et Eleringi samm on täiesti arusaamatu.
"Taastuvenergia toetused olid mõeldud selle rohetootmise katteks, mis on varasemalt alustatud, ja need peaksid praegu hakkama vähenema, nii et tegelikult peaks ju ka tasu hulk hakkama vähenema. Uued taastuvenergia tootmised on tulnud vähempakkumistega ja saavad praegu täiesti turupõhiselt töötada, pole midagi vaja juurde maksta - elektri hind on selline," lausus ta.
Aasa sõnul peaks taastuvenergia tasusid praeguste hindade juures hakkama vähendama, mitte tõstma.
"Tänases olukorras, kui nii ehk naa tarbijaid toetatakse, olgu siis universaalteenuse, hinnalagede või muuga, peaks selle tasu korjamise üldse lõpetama," lisas ta.
Majanduskomisjonis ei ole Aasa sõnul arutatud ei Eleringi kavatsust taastuvenergia tasu tõsta ega ka võimalust see üldse kaotada. Toetuslagede osas on Keskerakond teinud ettepanekuid, kuid koalitsioon ei ole neid arvestanud, kuigi Aas märkis, et mõned ettepanekud on lõpuks muutunud koalitsooni ettepanekuks.
Kokk: selle toetusmeetme aeg on läbi
Ka majanduskomisjoni aseesimees Rene Kokk (EKRE) ei pidanud taastuvenergia tasu tõstmist õiglaseks ja elektrituruseaduse mõned punktid tuleks tema hinnangul üldse ära muuta.
"Need argumendid, miks see omal ajal seadusesse pandi, on tänaseks ära kukkunud. Täna on probleem, et me ei suuda liita uusi päikeseparke elektrivõrku tootma. Selle meetme aeg on läbi, täna käib ülekompenseerimine ja see tuleb ära lõpetada," lausus Kokk.
Ta juhtis tähelepanu sellele, et jaanuarist tõstab ka Elektrilevi võrgutasu keskmiselt 13 protsenti ning kui vaadata energiasektoris teenitavaid kasumeid, ei ole alust tulla rääkima, et soodsamaid hindu ei ole kuidagi võimalik pakkuda.
"See on täiesti jama, mis toimub," ütles majanduskomisjoni aseesimees.
EKRE fraktsioon plaanib tema sõnul ilmselt teha ettepaneku elektrituruseadust muuta ja lõpetada kompenseerimine seal, kus see enam vajalik ei ole.
Kokk lisas, et arutada võiks selle üle, kas biomassist elektritootmise toetamist võiks jätkata, et Eesti biomassi rohkem väärindada. See on mõttekoht, kuid muus osas tuleks toetus lõpetada.
Michal: vähempakkumised toovad hinna alla
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kristen Michal Reformierakonnast ütles ERR-ile, et taastuvenergia tasu tõstmine on prognoositava väiksema elektritarbimise automaatne tagajärg.
"Varem ühiskonnana võetud kohtustused taastuvenergeetika arendamisse tuleb katta, nii kasvab ühiku hind," tõdes ta. "Alternatiiv sellele on katta see mujalt, maksurahast, nagu 2020. aasta novembris tehti."
Ta lisas, et see on samuti ühine raha või kui õnnestub statistikakaubandusega teenida, siis oleks kate võimalik leida sealt. Seega on varem võetud kohustuste tasumine Michali sõnul paratamatus ja küsimus on vaid, kuidas.
Küsimust, kas taastuvenergia tasu koguda on praeguste energiahindade juures enam üldse tarvis, nimetas ta õigeks.
"Aastal 2016 tegime majandusministeeriumis kolleegidega põhimõttelise suunamuutuse energeetikas, kui olin majandus-ja taristuminister, et edaspidi hakatakse ostma taastuvenergiat maksumaksjale soodsaimal võimalikul viisil vähempakkumistel. 2018 sai see riigikogus tehtud ja sel aastal tõi esimene vähempakkumine hinna, alla mille tootjad tuge vajavad, 1,9-3,5 senti kilovatt-tunnist," lausus Michal.
Vähempakkumiste loogika tähendab tema sõnul lihtsamalt öeldes, et tulevikus tuleb ühiskonnal taastuvaid tootmisi toetada ainult siis, kui elektrihind on väga madal.
"See on palju parem asjade käik, kui veel täna lõpusirgel olev ja lähiaastail väheneva hakkav taastuvenergiatasu. See plaan on palju parem tänasest olukorrast, õnneks viime seda ka juba ellu," lisas Michal.
Metsoja: riik peaks keskenduma kogu energiavõrgule
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist ütles tasu tõusu kommenteerides, et Elering lähtub oma hinnatõusuotsuses õigusruumist, mis on kokku lepitud, ning kuna turule on tulnud palju päikseenergiatootjaid, siis nende rehkendus ilmselt annab sellise tulemi.
Tegelik sekkumine on tema sõnul paika pandud vähempakkumistega ja tegelikkuses maksab tarbija seda otse kinni nii ehk naa.
Keskkonnakomisjoni fookus ei ole Metsoja sõnul taastuvenergiatasu kogumise vajalikkusel, pigem aga ressursikasutusel ehk küsimusel, kuidas kasutada tuult ja maad päikesejaamade kontekstis ja kuidas on lood bioressursi ehk metsaga.
"Küsimus on jätkusuutlikkuses, kas selline mudel taastuvenergia kontekstis on mingist hetkest põhjendatud ja teiseks, kas tegelikult ei peaks riik rohkem keskenduma üldse kogu energiavõrgule, et majapidamised ja väikeettevõtted saaksid ise taastuvenergiat toota," lisas Metsaoja.
Kogu energiaküsimust tuleks tema sõnul vaadata laiemas kontekstis kui vaid taastuvenergia.
"12 aastat tagasi hakkasid tuulikud tasu saama, et nad saaks turule tulla. Tänaseks peaks väga suur osa tuulikuid sellest süsteemist ju väljuma, aga teiselt on jälle päikeseparke nii palju juurde tulnud ja ju seal on siis taastuvenergia toetustel nii suur osa, et turuletulekut soodustada. Õigusruum on selliselt üles ehitatud, et täna seda toetust makstakse. Lõpuks on kõik kinni selles, mida tarbija suudab kinni maksta," tõdes Metsoja.
Ta lisas, et järjest enam ongi rohepöörde osas laual küsimus, kuhumaani on tarbija valmis neid asju kinni maksma. Kuidas edasi minna, on poliitika küsimus.
"Ühel päeval räägime, et võrku on vaja arendada, teisel päeval saame aru probleemist, et see võrk on ka meretuuleparkide kontekstis olematu ja tuleb rajada. Kuidas see raha kokku jookseb? Kõik, ka selle võrgu rajamine tuleb ju tarbijatel kinni maksta."
ERR küsis kommentaari ka sotsiaaldemokraatide saadikult Kalvi Kõvalt, kuid loo ilmumise ajaks ei olnud ta vastust andnud.
Riik on maksnud taastuvenergia tootjatele alates 2010. aastast kuni möödunud aasta lõpuni ligi 900 miljonit eurot taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi. Mullu maksti neid toetusi kokku ligi 95,5 miljonit eurot.
### Response:
Opositsioon: taastuvenergia tasu tõstmise asemel peaks selle kaotama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 6. aprilli valge kaardi päevana tähistamise algatasid Rahvusvaheline Olümpiakomitee ja ÜRO nimega International Day of Sport for Development and Peace. See päev räägib sellest, kuidas sport suudab ühiskonda paremaks muuta – spordil on jõud inimesi ühendada, dialoogi arendada ning mõistmist ja hoolivust luua.
Eestis tähistati 6. aprilli EOK eestvedamisel esimest korda 2017. aastal ning alates 2020. aastast on EOK sidunud päeva mõne päevakorralise teemaga. Tänavu kutsus EOK spordirahvast üles Ukraina sõjapõgenikke ja nende siinviibimist igakülgselt toetama.
Teiste seas edastasid 6. aprillil videosõnumi #üheskoos EOK president Urmas Sõõrumaa, epeevehklemise olümpiavõitja Irina Embrich, kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter, murdmaasuusatamise olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi, freestyle-suusatamise olümpiapronks ja maailmameister Kelly Sildaru, sõudmise olümpiapronks Allar Raja, kulturist Ott Kiivikas, kahevõistleja Kristjan Ilves, sprinter Karl-Erik Nazarov, kahevõistleja Kristjan Ilves, Eesti meeste jalgpallikoondis.
Eestis on valge kaardi päeva kontseptsiooni autor ja projektijuht EOK kommunikatsioonijuht Merili Luuk, kelle sõnul kiideti EOK valge kaardi kampaaniat erinevate organisatsioonide poolt üle kogu maailma. "On väga meeldiv, kui meie video toob heldimuspisarad silma nii Ukraina, aga ka näiteks Suurbritannia, Kanada ja Rwanda esindajatele. EOK tänu kuulub kõigile ca 300 tipp- ja harrastussportlasele, kes individuaalselt või meeskonnana valge kaardi päeval osalesid ning kutsusid üles Ukraina sõjapõgenikke toetama. Aitäh!" ütles Luuk.
Lisaks EOK-le pälvisid Monacos peetud auhinnagalal tunnustuse Mehhiko organisatsioon Fundacion Alfredo Harp Helu para el Deporte, kelle eestvõttel korraldati enam kui 60 Mehhiko linnas lastele spordiüritusi ning India-Pakistani ühisprojekt, mis keskendus konfliktipiirkonnas elava kahe lapse sõprusele. Seejuures sai Mehhiko projekt eripreemia. | EOK valge kaardi projekt pälvis rahvusvahelise tunnustuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
6. aprilli valge kaardi päevana tähistamise algatasid Rahvusvaheline Olümpiakomitee ja ÜRO nimega International Day of Sport for Development and Peace. See päev räägib sellest, kuidas sport suudab ühiskonda paremaks muuta – spordil on jõud inimesi ühendada, dialoogi arendada ning mõistmist ja hoolivust luua.
Eestis tähistati 6. aprilli EOK eestvedamisel esimest korda 2017. aastal ning alates 2020. aastast on EOK sidunud päeva mõne päevakorralise teemaga. Tänavu kutsus EOK spordirahvast üles Ukraina sõjapõgenikke ja nende siinviibimist igakülgselt toetama.
Teiste seas edastasid 6. aprillil videosõnumi #üheskoos EOK president Urmas Sõõrumaa, epeevehklemise olümpiavõitja Irina Embrich, kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter, murdmaasuusatamise olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi, freestyle-suusatamise olümpiapronks ja maailmameister Kelly Sildaru, sõudmise olümpiapronks Allar Raja, kulturist Ott Kiivikas, kahevõistleja Kristjan Ilves, sprinter Karl-Erik Nazarov, kahevõistleja Kristjan Ilves, Eesti meeste jalgpallikoondis.
Eestis on valge kaardi päeva kontseptsiooni autor ja projektijuht EOK kommunikatsioonijuht Merili Luuk, kelle sõnul kiideti EOK valge kaardi kampaaniat erinevate organisatsioonide poolt üle kogu maailma. "On väga meeldiv, kui meie video toob heldimuspisarad silma nii Ukraina, aga ka näiteks Suurbritannia, Kanada ja Rwanda esindajatele. EOK tänu kuulub kõigile ca 300 tipp- ja harrastussportlasele, kes individuaalselt või meeskonnana valge kaardi päeval osalesid ning kutsusid üles Ukraina sõjapõgenikke toetama. Aitäh!" ütles Luuk.
Lisaks EOK-le pälvisid Monacos peetud auhinnagalal tunnustuse Mehhiko organisatsioon Fundacion Alfredo Harp Helu para el Deporte, kelle eestvõttel korraldati enam kui 60 Mehhiko linnas lastele spordiüritusi ning India-Pakistani ühisprojekt, mis keskendus konfliktipiirkonnas elava kahe lapse sõprusele. Seejuures sai Mehhiko projekt eripreemia.
### Response:
EOK valge kaardi projekt pälvis rahvusvahelise tunnustuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii Nasil kui ka 21 Savage'il ilmus novembris uus album - 21 Savange andis välja Drake'iga koos albumi "Her Loss" ja Nasil tuli välja "King's Disease III".
"Her Loss" tõusis avanädalal Billboard 200 albumiedetabelis esikohale, kukutades sealt Taylor Swifti "Midnightsi". Hetkel on 21 Savage'i ja Drake'i lugu "Rich Fex" Billboard Hot 100 edetabelis teisel kohal. Nasi "King's Disease III" tõusis selle avaldamise nädalal Billboard 200 edetabelis aga kümnendale positsioonile.
Kuula Nasi ja 21 Savage'i uut lugu siit: | Nas ja 21 Savage avaldasid ühise singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Nasil kui ka 21 Savage'il ilmus novembris uus album - 21 Savange andis välja Drake'iga koos albumi "Her Loss" ja Nasil tuli välja "King's Disease III".
"Her Loss" tõusis avanädalal Billboard 200 albumiedetabelis esikohale, kukutades sealt Taylor Swifti "Midnightsi". Hetkel on 21 Savage'i ja Drake'i lugu "Rich Fex" Billboard Hot 100 edetabelis teisel kohal. Nasi "King's Disease III" tõusis selle avaldamise nädalal Billboard 200 edetabelis aga kümnendale positsioonile.
Kuula Nasi ja 21 Savage'i uut lugu siit:
### Response:
Nas ja 21 Savage avaldasid ühise singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeva pärastlõunal hakkasid komisjoni ettepanekut arutama liikmesriikide kõrgemad ametnikud, teatas The Wall Street Journal.
Hinnalae kehtestamise peavad heaks kiitma kõik 27 liikmesriiki. "Komisjon usub, et liikmesriigid jõuavad sellise hinnataseme kehtestamises kokkuleppele," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele The Wall Street Journal.
Venemaa müüb praegu oma toornaftat allahindlusega. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli neljapäeval 87 dollarit barreli kohta. Venemaa toornafta Urals hind oli neljapäeval umbes 58 dollarit barreli kohta.
Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles, et Euroopa Liit on Vene naftale hinnalae kehtestamisel üsna lähedal ning kokkulepe võib tulla juba neljapäeval.
"Me oleme kokkuleppele üsna lähedal. Ma loodan, et see tuleb tänase päeva jooksul," ütles Kallas. | Brüssel tahab Vene naftale ülempiiriks seada 60 dollarit barreli kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeva pärastlõunal hakkasid komisjoni ettepanekut arutama liikmesriikide kõrgemad ametnikud, teatas The Wall Street Journal.
Hinnalae kehtestamise peavad heaks kiitma kõik 27 liikmesriiki. "Komisjon usub, et liikmesriigid jõuavad sellise hinnataseme kehtestamises kokkuleppele," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele The Wall Street Journal.
Venemaa müüb praegu oma toornaftat allahindlusega. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli neljapäeval 87 dollarit barreli kohta. Venemaa toornafta Urals hind oli neljapäeval umbes 58 dollarit barreli kohta.
Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles, et Euroopa Liit on Vene naftale hinnalae kehtestamisel üsna lähedal ning kokkulepe võib tulla juba neljapäeval.
"Me oleme kokkuleppele üsna lähedal. Ma loodan, et see tuleb tänase päeva jooksul," ütles Kallas.
### Response:
Brüssel tahab Vene naftale ülempiiriks seada 60 dollarit barreli kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu on riigimetsades raiete pindala 10 400 hektarit. Keskkonnaministri Madis Kallase ettepanek koalitsioonipartneritele on vähendada alates järgmisest aastast riigimetsas raiemahtu 9180 hektari peale.
"Ettepanek oli siis vähendada kõige suuremas mahus männipuidu pealt, mõnevõrra ka kaske. Kuuse osas pigem jääks samale tasemele ja lepa osas ka samale tasemele ja just kuuse osas sellest tulenevalt, et on ikkagi vaja täiendavaid raieid ka üraskikahjude n-ö ohjeldamiseks," ütles Madis Kallas.
Üraskikahjust tingitud vajalike raiete maht lisanduks planeeritavale 9180 hektarile.
"Ka see aasta me tegelikult Eestis ei räägi 10 400 hektarist raiemahust, vaid on see oluliselt suurem , see on üle 11 700. Ehk kokkuvõttes me räägime ikkagi jah, kas see võib olla 500 hektarit või 1000 hektarit üraskikahjusid, aga et suurusjärk selle aasta raietega oleks ikkagi kuskil 10 protsenti väiksem," sõnas Kallas.
Kallase teine suur soov on üle vaadata ka riigimetsa hanke põhimõtted. Ehk ennekõike võiks hangete kaugu liikuda puit neile, kes seda rohkem väärindavad ning kes tegelevad Eestis ka kaugkütmisega.
"Kõik see, mis puudutab nüüd väärtuspõhiseid hankeid ja ka kaugkütjatele suunatud hankeid, et selles osas RMK on aktiivselt juba mitu kuud tööd teinud, aga nende läbiviimine ja ennekõike käegakatsutav mõju saab olema 2024. aastal," rääkis Kallas.
Neljapäeval peaks keskkonnaminister allkirjastama ka 2023.–2024. aasta raiemahtude dokumendi. Kuna aga koalitsioonis üksmeelt selles veel ei ole, ei saa dokument Kallase sõnul veel ka allkirja.
"Praegu ma räägingi läbi eraldi RMK-ga ja annan neile teatud ülevaate, kus faasis me selle allkirjastamisega oleme, et seda n-ö kokkulepitud tähtaega tänase seisuga ma ei suuda täita," ütles Kallas.
Metsa- ja puidutööstuse liit peab ettepanekut vastutustundetuks
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe ja Combimill Sakala juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on ministri ettepanek majanduskriisile ja keerulisele talvele vastu minnes vastutustundetu.
"Eesti üks olulisemaid tööstusharusid on juba eelnevate poliitiliste otsuste tõttu raskustes ning koondatud on sadu inimesi," ütles Kohava.
Kohava sõnul lööks männipuidu raie vähendamine puidutööstust eriti laialt, kuna seda väärindatakse Eestis kohapeal kõige pikemas tarneahelas. "Kui näiteks kuusest toodetakse peamiselt konstruktsiooni- ja hööveldatud materjale, siis männipuidust tehakse näiteks uksi, aknaid ja mööblit."
Põhjamaadest imporditud puit aitaks katta ajutiselt toorainevajaduse, kuid seda ei saa liidu hinnangul pidada jätkusuutlikuks ega keskkonnasõbralikuks.
Samuti hoiatab Kohava valitsust koondamiste laine eest, mis kaasneks männipuidu raie vähendamisega, seejuures tuues välja, et kui oktoobris langes tööstustoodang Eestis 5,8 protsenti, siis puidutööstuses kukkus see 15,8 protsenti. | Keskkonnaminister esitas valitsusele ettepanekuid raiemahtude vähendamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu on riigimetsades raiete pindala 10 400 hektarit. Keskkonnaministri Madis Kallase ettepanek koalitsioonipartneritele on vähendada alates järgmisest aastast riigimetsas raiemahtu 9180 hektari peale.
"Ettepanek oli siis vähendada kõige suuremas mahus männipuidu pealt, mõnevõrra ka kaske. Kuuse osas pigem jääks samale tasemele ja lepa osas ka samale tasemele ja just kuuse osas sellest tulenevalt, et on ikkagi vaja täiendavaid raieid ka üraskikahjude n-ö ohjeldamiseks," ütles Madis Kallas.
Üraskikahjust tingitud vajalike raiete maht lisanduks planeeritavale 9180 hektarile.
"Ka see aasta me tegelikult Eestis ei räägi 10 400 hektarist raiemahust, vaid on see oluliselt suurem , see on üle 11 700. Ehk kokkuvõttes me räägime ikkagi jah, kas see võib olla 500 hektarit või 1000 hektarit üraskikahjusid, aga et suurusjärk selle aasta raietega oleks ikkagi kuskil 10 protsenti väiksem," sõnas Kallas.
Kallase teine suur soov on üle vaadata ka riigimetsa hanke põhimõtted. Ehk ennekõike võiks hangete kaugu liikuda puit neile, kes seda rohkem väärindavad ning kes tegelevad Eestis ka kaugkütmisega.
"Kõik see, mis puudutab nüüd väärtuspõhiseid hankeid ja ka kaugkütjatele suunatud hankeid, et selles osas RMK on aktiivselt juba mitu kuud tööd teinud, aga nende läbiviimine ja ennekõike käegakatsutav mõju saab olema 2024. aastal," rääkis Kallas.
Neljapäeval peaks keskkonnaminister allkirjastama ka 2023.–2024. aasta raiemahtude dokumendi. Kuna aga koalitsioonis üksmeelt selles veel ei ole, ei saa dokument Kallase sõnul veel ka allkirja.
"Praegu ma räägingi läbi eraldi RMK-ga ja annan neile teatud ülevaate, kus faasis me selle allkirjastamisega oleme, et seda n-ö kokkulepitud tähtaega tänase seisuga ma ei suuda täita," ütles Kallas.
Metsa- ja puidutööstuse liit peab ettepanekut vastutustundetuks
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe ja Combimill Sakala juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on ministri ettepanek majanduskriisile ja keerulisele talvele vastu minnes vastutustundetu.
"Eesti üks olulisemaid tööstusharusid on juba eelnevate poliitiliste otsuste tõttu raskustes ning koondatud on sadu inimesi," ütles Kohava.
Kohava sõnul lööks männipuidu raie vähendamine puidutööstust eriti laialt, kuna seda väärindatakse Eestis kohapeal kõige pikemas tarneahelas. "Kui näiteks kuusest toodetakse peamiselt konstruktsiooni- ja hööveldatud materjale, siis männipuidust tehakse näiteks uksi, aknaid ja mööblit."
Põhjamaadest imporditud puit aitaks katta ajutiselt toorainevajaduse, kuid seda ei saa liidu hinnangul pidada jätkusuutlikuks ega keskkonnasõbralikuks.
Samuti hoiatab Kohava valitsust koondamiste laine eest, mis kaasneks männipuidu raie vähendamisega, seejuures tuues välja, et kui oktoobris langes tööstustoodang Eestis 5,8 protsenti, siis puidutööstuses kukkus see 15,8 protsenti.
### Response:
Keskkonnaminister esitas valitsusele ettepanekuid raiemahtude vähendamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametlikult kinnitamata andmetel tegi Euroopa Komisjon neljapäeval ettepaneku kehtestada ülempiiriks 60 dollarit barreli kohta, vahendas Wall Street Journal.
"Jah, need läbirääkimised on käinud. Me oleme kogu aeg soovinud, et see oleks alla turuhinna. Kui turuhind on hetkel 68, siis 60 on kindlasti alla turuhinna," kommenteeris Kallas valitsuse pressikonverentsil.
"Millest me peame aru saama, on see, et seal on väga palju erinevaid huvisid. Meie oleme rääkinud sanktsioonist Vene naftale algusest peale, et see toidab Vene sõjamasinat ja need tulud tuleb ära võtta," lisas ta.
"Me oleme kokkuleppele üsna lähedal. Ma loodan, et see tuleb tänase päeva jooksul," ütles Kallas veel. | Kallas ootab Vene nafta hinnalae otsust neljapäeva jooksul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametlikult kinnitamata andmetel tegi Euroopa Komisjon neljapäeval ettepaneku kehtestada ülempiiriks 60 dollarit barreli kohta, vahendas Wall Street Journal.
"Jah, need läbirääkimised on käinud. Me oleme kogu aeg soovinud, et see oleks alla turuhinna. Kui turuhind on hetkel 68, siis 60 on kindlasti alla turuhinna," kommenteeris Kallas valitsuse pressikonverentsil.
"Millest me peame aru saama, on see, et seal on väga palju erinevaid huvisid. Meie oleme rääkinud sanktsioonist Vene naftale algusest peale, et see toidab Vene sõjamasinat ja need tulud tuleb ära võtta," lisas ta.
"Me oleme kokkuleppele üsna lähedal. Ma loodan, et see tuleb tänase päeva jooksul," ütles Kallas veel.
### Response:
Kallas ootab Vene nafta hinnalae otsust neljapäeva jooksul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eduard Bornhöhe samanimelisel jutustusel põhinev mängufilm "Kuulsuse narrid" viib vaataja aega, kus eestlaste rahvuslik iseteadvus oli alles tärkamas. Komöödia peategelasteks on mehed, kelle rinnus pakitseb soov oma rahvale midagi igavikulist kinkida – olgu selleks siis õhus lendav imemasin või maakeeli kirja pandud väärtkirjandus.
Tegijate sõnul on "Kuulsuse narrid" film kõrgetest püüdlustest rasketel aegadel. Lugu sellest, kuidas utoopiliste ideaalide teostumine võib takerduda kõige maisematesse asjadesse, ka ande ja vaimse ettevalmistuse puudumisse.
Stsenarist Ott Kiluski hinnangul on Bornhöhe tekstid juba kindlustanud koha Eesti filmiklassikas Kromonovi, Valtoni ja Meri "Viimse rekliikvia" näol. "Lisaks ajaloolistele jutustustele oli Bornhöhel ka annet huumoriks. Seda näitab tema jutustuste kogu "Tallinna narrid ja narrikesed", mille parim lugu ongi "Kuulsuse narrid"."
Kiluski sõnul mäletab tema generatsioon telelavastust armastatud näitleja-duoga, aga nooremad seda enam ei tea. "Just väärtuslik algmaterjal oligi põhjuseks, miks otsustasime selle loo uuesti tänapäevases kvaliteedis ja filmilikult jäädvustada, et humoorikat teost ka uutele põlvkondadele tutvustada."
Filmis mängivad Karl Robert Saaremäe, Veiko Porkanen, Maiken Pius, Ott Sepp, Saara Nüganen, Marian Heinat, Loviise Kapper, Argo Aadli, Margo Mitt, Vallo Kirs, Margus Jaanovits, Guido Kangur, Stefan Kristofer Soeson, Ott Raidmets, Tiit Sukk ja Jüri Lumiste.
Filmi režissöör on Ain Mäeots, stsenarist Ott Kilusk, operaator Mihkel Soe ja kunstnik Karoliina Kull. Filmi produtsendid on Kristian Taska ja Adeele Tähemaa Taska Filmist ning Tanel Tatter ja Veiko Esken Apollo Film Productionsist.
"Kuulsuse narrid" esilinastub Tallinnas 9. jaanuaril, Viljandis 11. jaanuaril ja Tartus 12. jaanuaril. | Ilmus komöödiafilmi "Kuulsuse narrid" treiler | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eduard Bornhöhe samanimelisel jutustusel põhinev mängufilm "Kuulsuse narrid" viib vaataja aega, kus eestlaste rahvuslik iseteadvus oli alles tärkamas. Komöödia peategelasteks on mehed, kelle rinnus pakitseb soov oma rahvale midagi igavikulist kinkida – olgu selleks siis õhus lendav imemasin või maakeeli kirja pandud väärtkirjandus.
Tegijate sõnul on "Kuulsuse narrid" film kõrgetest püüdlustest rasketel aegadel. Lugu sellest, kuidas utoopiliste ideaalide teostumine võib takerduda kõige maisematesse asjadesse, ka ande ja vaimse ettevalmistuse puudumisse.
Stsenarist Ott Kiluski hinnangul on Bornhöhe tekstid juba kindlustanud koha Eesti filmiklassikas Kromonovi, Valtoni ja Meri "Viimse rekliikvia" näol. "Lisaks ajaloolistele jutustustele oli Bornhöhel ka annet huumoriks. Seda näitab tema jutustuste kogu "Tallinna narrid ja narrikesed", mille parim lugu ongi "Kuulsuse narrid"."
Kiluski sõnul mäletab tema generatsioon telelavastust armastatud näitleja-duoga, aga nooremad seda enam ei tea. "Just väärtuslik algmaterjal oligi põhjuseks, miks otsustasime selle loo uuesti tänapäevases kvaliteedis ja filmilikult jäädvustada, et humoorikat teost ka uutele põlvkondadele tutvustada."
Filmis mängivad Karl Robert Saaremäe, Veiko Porkanen, Maiken Pius, Ott Sepp, Saara Nüganen, Marian Heinat, Loviise Kapper, Argo Aadli, Margo Mitt, Vallo Kirs, Margus Jaanovits, Guido Kangur, Stefan Kristofer Soeson, Ott Raidmets, Tiit Sukk ja Jüri Lumiste.
Filmi režissöör on Ain Mäeots, stsenarist Ott Kilusk, operaator Mihkel Soe ja kunstnik Karoliina Kull. Filmi produtsendid on Kristian Taska ja Adeele Tähemaa Taska Filmist ning Tanel Tatter ja Veiko Esken Apollo Film Productionsist.
"Kuulsuse narrid" esilinastub Tallinnas 9. jaanuaril, Viljandis 11. jaanuaril ja Tartus 12. jaanuaril.
### Response:
Ilmus komöödiafilmi "Kuulsuse narrid" treiler |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina asepeaminister Sun Chunlan teatas kolmapäeval, et viirusevastane võitlus on jõudnud "uude etappi". Sun Chunlan ei maininud terminit "null-koroona poliitika". Varem väitsid võimud järjepidevalt, et riik peab jätkama karmi koroonapoliitikat.
Kompartei leevendas piiranguid Guangzhous, kus varem toimusid kokkupõrked protestijate ja politsei vahel. Võimud leevendasid piiranguid veel Shanghais ja Chongqingis.
Hiinas kiireneb siiski koroonaviiruse levik. Riigis registreeriti kolmapäeval ametlike andmete kohaselt 36 000 uut juhtu. Ametlike andmete teatel on riigis pandeemia tõttu surnud 5200 inimest.
Sel nädalal muutis tooni ka Hiina riigimeedia. Meedia teatel on koroonaviiruse omikroni variant vähem ohtlikum, kui teised viiruse variandid.
"Me ei peaks omikroni liiga palju kartma," teatas neljapäeval oma juhtkirjas Global Times.
Jaapani finantsfirma Nomura ökonomist Ting Lu ütles, et kompartei viimased sammud viidata sellele, et Hiina plaanib loobuda oma null-koroona poliitika strateegiast. | Hiina kompartei leevendab protestide tõttu koroonapiiranguid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina asepeaminister Sun Chunlan teatas kolmapäeval, et viirusevastane võitlus on jõudnud "uude etappi". Sun Chunlan ei maininud terminit "null-koroona poliitika". Varem väitsid võimud järjepidevalt, et riik peab jätkama karmi koroonapoliitikat.
Kompartei leevendas piiranguid Guangzhous, kus varem toimusid kokkupõrked protestijate ja politsei vahel. Võimud leevendasid piiranguid veel Shanghais ja Chongqingis.
Hiinas kiireneb siiski koroonaviiruse levik. Riigis registreeriti kolmapäeval ametlike andmete kohaselt 36 000 uut juhtu. Ametlike andmete teatel on riigis pandeemia tõttu surnud 5200 inimest.
Sel nädalal muutis tooni ka Hiina riigimeedia. Meedia teatel on koroonaviiruse omikroni variant vähem ohtlikum, kui teised viiruse variandid.
"Me ei peaks omikroni liiga palju kartma," teatas neljapäeval oma juhtkirjas Global Times.
Jaapani finantsfirma Nomura ökonomist Ting Lu ütles, et kompartei viimased sammud viidata sellele, et Hiina plaanib loobuda oma null-koroona poliitika strateegiast.
### Response:
Hiina kompartei leevendab protestide tõttu koroonapiiranguid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pungijärgne Manchester oli üks kõige loovamaid paikasid 80ndate Suurbritannias, muutes oma maa muusikat jäädavalt," kirjeldas plaadipoe Terminal juhataja Sander Varusk.
"Selle kese seal linnas oli innovaatiline ja mässumeelne Factory plaadifirma, mille esimeste gruppide seas olid Joy Division, Section 25 ja Durutti Column. Need grupid said kõik mõjukaks, kasvades koos Factoryga, tuuritades ja töötades koos," jätkas ta.
"Kui Joy Divisionist arenes tantsumuusikat pioneeriv New Order, oli Section 25 sarnasel rajal, mõjutades tugevalt oma trummimasinate ja süntesaatorite juhitud uue suunaga 80ndate reivi, tantsurokki ja klubimuusikat."
Intervjuus tõdes Section 25 üks liikmeid, Vin Cassidy, et tol ajal ei tundnud nad mingil viisil seda, et nad lähevad ajalukku. "Mitmed aspektid Factory juures olid üsna frustreerivad, aga eks need hajuvad aja jooksul ja alles jääb kultuuriliselt ja kunstiliselt oluline ... tõeline pärand."
Soojendajana astub üles Londonist pärit, kuid Tallinnas resideeruv eksperimentaalse post-pungi ja industriaalmuusika segu projekt The Lunacy of Flowers, keda kohtab ka tihti klubides plaate keerutamas ning kohalikus IDA raadios ja globaalsema haardega NTS-is muusikat valimas.
Ürituse uksed avanevad kell 20.00, The Lunacy of Flowers alustab kell 21, Section 25 kell 22, pärast mida jätkavad Factory Recordsi ja The Haçienda kraamiga DJ-d Sander Varusk ja Luke Teetsov-Faulkner.
Factory plaafirma loo ja Haçienda klubi tõusu ja languse kohta saab lähemalt kuulata R2 "Popikroonikad" paari aasta tagusest saatest. | Sveta baaris esineb legendaarse Factory Recordsi üks põhibände Section 25 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pungijärgne Manchester oli üks kõige loovamaid paikasid 80ndate Suurbritannias, muutes oma maa muusikat jäädavalt," kirjeldas plaadipoe Terminal juhataja Sander Varusk.
"Selle kese seal linnas oli innovaatiline ja mässumeelne Factory plaadifirma, mille esimeste gruppide seas olid Joy Division, Section 25 ja Durutti Column. Need grupid said kõik mõjukaks, kasvades koos Factoryga, tuuritades ja töötades koos," jätkas ta.
"Kui Joy Divisionist arenes tantsumuusikat pioneeriv New Order, oli Section 25 sarnasel rajal, mõjutades tugevalt oma trummimasinate ja süntesaatorite juhitud uue suunaga 80ndate reivi, tantsurokki ja klubimuusikat."
Intervjuus tõdes Section 25 üks liikmeid, Vin Cassidy, et tol ajal ei tundnud nad mingil viisil seda, et nad lähevad ajalukku. "Mitmed aspektid Factory juures olid üsna frustreerivad, aga eks need hajuvad aja jooksul ja alles jääb kultuuriliselt ja kunstiliselt oluline ... tõeline pärand."
Soojendajana astub üles Londonist pärit, kuid Tallinnas resideeruv eksperimentaalse post-pungi ja industriaalmuusika segu projekt The Lunacy of Flowers, keda kohtab ka tihti klubides plaate keerutamas ning kohalikus IDA raadios ja globaalsema haardega NTS-is muusikat valimas.
Ürituse uksed avanevad kell 20.00, The Lunacy of Flowers alustab kell 21, Section 25 kell 22, pärast mida jätkavad Factory Recordsi ja The Haçienda kraamiga DJ-d Sander Varusk ja Luke Teetsov-Faulkner.
Factory plaafirma loo ja Haçienda klubi tõusu ja languse kohta saab lähemalt kuulata R2 "Popikroonikad" paari aasta tagusest saatest.
### Response:
Sveta baaris esineb legendaarse Factory Recordsi üks põhibände Section 25 |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.