instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühendkuningriik on ähvardanud blokeerida relvamüügi tellimuse Belgialt väärtuses 600 miljonit eurot kui Belgia valitsus ei kiida heaks brittide jaoks olulise tuumatehnoloogia ekspordi, teatas The Times.
Vaidlusalune tuumatehnoloogia on hädavajalik Ühendkuningriigi tuumaheidutuse tagamiseks.
Spetsiaalse isostaatilise pressi ekspordi blokeeris kaks nädalat tagasi Belgia valitsus, mille põhjustas Belgia haprasse valitsuskoalitsiooni kuuluvate roheliste vastav veto.
Brittide jaoks vajalikku isostaatilist pressi kasutatakse tuumatööstuses tuumajäätmete käitlemiseks ning seda toodab USA-Belgia ettevõte EPSI Antwerpenis.
The Times toob välja, et nendega suhelnud Belgia valitsusametniku sõnul on konkreetsed pressid maailmas unikaalsed.
Belgia valitsusametnikud kardavad tüli suurenemist Belgia ja Ühendkuningriigi vahel.
"See on hallutsinatsiooniline. Me oleme NATO sees liitlased ja kontekstiks on suur konflikt Euroopa piiril. Nüüd Ecolo [Belgia prantsuskeelse osa rohelised] ütleb, et me ei tohi tarnida relvi oma NATO partneritele?" ütles lehele üks allikas Belgia ametkonnast.
Isostaatilist pressi kasutatakse Briti tuumalõhkepeade disaini, tootmise ja hooldamise raames Aldermastonis.
Allikad kinnitasid The Timesile, et Briti tuumaarsenal on töövõimeline ka ilma selle konkreetse seadmeta. Ühendkuningriigil on neli allveelaeva, mis suudavad kanda tuumalõhkepeaga rakette Trident II D5, mille lennuulatus on üle 4000 meremiili.
The Times tõi välja, et tuumavaidlus pidi olema riigisaladus, kuid see on nüüdseks jõudnud avalikkuse ette ning seetõttu võib Belgia seitsmest parteist koosnev koalitsioon kokku kukkuda.
Nii Belgia kui Ühendkuningriik on NATO asutajaliikmed. | Belgia ja Ühendkuningriigi vahel on puhkenud tuumatüli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendkuningriik on ähvardanud blokeerida relvamüügi tellimuse Belgialt väärtuses 600 miljonit eurot kui Belgia valitsus ei kiida heaks brittide jaoks olulise tuumatehnoloogia ekspordi, teatas The Times.
Vaidlusalune tuumatehnoloogia on hädavajalik Ühendkuningriigi tuumaheidutuse tagamiseks.
Spetsiaalse isostaatilise pressi ekspordi blokeeris kaks nädalat tagasi Belgia valitsus, mille põhjustas Belgia haprasse valitsuskoalitsiooni kuuluvate roheliste vastav veto.
Brittide jaoks vajalikku isostaatilist pressi kasutatakse tuumatööstuses tuumajäätmete käitlemiseks ning seda toodab USA-Belgia ettevõte EPSI Antwerpenis.
The Times toob välja, et nendega suhelnud Belgia valitsusametniku sõnul on konkreetsed pressid maailmas unikaalsed.
Belgia valitsusametnikud kardavad tüli suurenemist Belgia ja Ühendkuningriigi vahel.
"See on hallutsinatsiooniline. Me oleme NATO sees liitlased ja kontekstiks on suur konflikt Euroopa piiril. Nüüd Ecolo [Belgia prantsuskeelse osa rohelised] ütleb, et me ei tohi tarnida relvi oma NATO partneritele?" ütles lehele üks allikas Belgia ametkonnast.
Isostaatilist pressi kasutatakse Briti tuumalõhkepeade disaini, tootmise ja hooldamise raames Aldermastonis.
Allikad kinnitasid The Timesile, et Briti tuumaarsenal on töövõimeline ka ilma selle konkreetse seadmeta. Ühendkuningriigil on neli allveelaeva, mis suudavad kanda tuumalõhkepeaga rakette Trident II D5, mille lennuulatus on üle 4000 meremiili.
The Times tõi välja, et tuumavaidlus pidi olema riigisaladus, kuid see on nüüdseks jõudnud avalikkuse ette ning seetõttu võib Belgia seitsmest parteist koosnev koalitsioon kokku kukkuda.
Nii Belgia kui Ühendkuningriik on NATO asutajaliikmed.
### Response:
Belgia ja Ühendkuningriigi vahel on puhkenud tuumatüli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Transpordiameti kinnitusel jäi peatöövõtja GRK Infra tarneraskustest ja materjalide kallinemisest hoolimata eelarve piiresse. Küll aga peab transpordiamet ehitajale maksma ligi kaks miljonit eurot bituumeni ja metalli kallinemise eest.
Peatöövõtja GRK Infra ehitusjuht Kaido Ivask ütles ERR-ile, et jäänud on muutuva teabega liiklusmärkide paigaldamine, kuid seoses tarne hilinemisega tehakse see ära detsembri keskel. Transpordiametile saadeti palve bituumeni ja metalli kallinemine kompenseerida.
Transpordiameti Põhja üksuse juhataja Viktor Kisseljov ütles, et nüüd järgneb objekti vastuvõtmine ja vajadusel puuduste kõrvaldamine. GRK Infra tööga on Kisseljov väga rahul, ettevõte lahendas tema sõnul paindlikult kõik probleemid. Kogu materjalide kallinemisest tingutud ülekulu siiski välja ei maksta.
Tuleval aastal on transpordiametil tee-ehituseks kokku kümnendiku võrra vähem raha kui tänavu.
Transpordiameti teehoiukava juht Tarmo Mõttus ütles, et tuleval aastal kandub tööde raskus Pärnumaale, aga tee-ehitusobjekte on ka mujal.
Tee-ehituseks on eelarves 64,5 miljonit eurot, mis on tänavusega võrreldes 10 protsenti vähem. Kui arvata juurde ka materjalide kallinemine, saab töid teha umbes 20 protsendi võrra vähen kui tänavu. | Eesti tänavune kalleim tee-ehitusobjekt valmis õigeks ajaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Transpordiameti kinnitusel jäi peatöövõtja GRK Infra tarneraskustest ja materjalide kallinemisest hoolimata eelarve piiresse. Küll aga peab transpordiamet ehitajale maksma ligi kaks miljonit eurot bituumeni ja metalli kallinemise eest.
Peatöövõtja GRK Infra ehitusjuht Kaido Ivask ütles ERR-ile, et jäänud on muutuva teabega liiklusmärkide paigaldamine, kuid seoses tarne hilinemisega tehakse see ära detsembri keskel. Transpordiametile saadeti palve bituumeni ja metalli kallinemine kompenseerida.
Transpordiameti Põhja üksuse juhataja Viktor Kisseljov ütles, et nüüd järgneb objekti vastuvõtmine ja vajadusel puuduste kõrvaldamine. GRK Infra tööga on Kisseljov väga rahul, ettevõte lahendas tema sõnul paindlikult kõik probleemid. Kogu materjalide kallinemisest tingutud ülekulu siiski välja ei maksta.
Tuleval aastal on transpordiametil tee-ehituseks kokku kümnendiku võrra vähem raha kui tänavu.
Transpordiameti teehoiukava juht Tarmo Mõttus ütles, et tuleval aastal kandub tööde raskus Pärnumaale, aga tee-ehitusobjekte on ka mujal.
Tee-ehituseks on eelarves 64,5 miljonit eurot, mis on tänavusega võrreldes 10 protsenti vähem. Kui arvata juurde ka materjalide kallinemine, saab töid teha umbes 20 protsendi võrra vähen kui tänavu.
### Response:
Eesti tänavune kalleim tee-ehitusobjekt valmis õigeks ajaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud nädala teisipäeval hukkusid plahvatauses lõuna Poolas kaks inimest kui tõenäoliselt plahvatas Ukrainast üle piiri eksinud õhutõrjerakett, mis omakorda Ukraina pihta sihitud Venemaa raketile pihta ei saanud. Eesti Varssavi suursaatkonna kaitseatašee kolonelleitnant Artur Lillenurm rõhutas usutluses ERR-ile, et Poola prokuratuur veel uurib juhtunut.
"Nemad vaatavad kõiki versioone. Tõenäoliselt kaasatakse kindlasti ameeriklasi, aga ainult infoallikana. Nimelt ameeriklased annavad radaripilti, mis on salajane, mis kindlasti rahva ette ei peagi minema. Ukraina delegatsioon käis ja vaatas sündmuspaika, kuid ei osale uurimises praegu. Sest, et võõrriik saaks osaleda uurimises peab olema moodustatud rahvusvaheline uurimiskomisjon. Praegu seda tehtud veel ei ole," ütles Lillenurm.
Lillenurm ütles, et poolakate hoiak on, et see oli õnnetu juhus ning Poola ei olnud sihtmärgiks. Uurimine peab välja selgitama täpsemad detailid - näiteks selle, kes raketi välja lasi ning mille pihta.
Põhiline õppetund toimunust on Lillenurme sõnul, et enne hinnangute andmist peab faktides veenduma.
"See on ka õppetund, mille Poola õppis väga hästi selgeks pärast Smolenski katastroofi, kus vahetult peale sündmust hakati välja käima teooriad. Seetõttu Poola valitsus võib olla isegi liiga hilja andis ametliku teave – kui infonälg oli piisavalt suureks kasvanud."
Praktilisem tagajärg on see, et Saksamaa on pakkunud Poolasse moodsa õhutõrjesüsteemi Patriot patarei paigutamist. Kuigi selle pakkumise võttis Poola algselt vastu, siis kolmapäeval käis Poola kaitseminister välja teise mõtte.
"Pakkus Saksamaale paigutada need Patriotid hoopis Ukraina territooriumile. Et see kaitseks Lääne-Ukraina infrstruktuuri ning ühes Poola piiri. Sellega läks kaasa Poola peaminister ning ütles, et see on hea mõte. Aga noh selle tõenäosus on ikka väike," selgitas Lillenurm.
Lillenurm tõdes, et Saksamaa ei hakka paigutama Saksa meeskonnaga süsteemi Ukrainasse ning sakslased ei ole pakkunud seda ukrainlasetele.
Samas võib Patrioti süsteem ühel hetkel Ukrainasse jõuda, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu. "See nõuaks nii Saksamaa kui ka päritoluriigi ehk tootjariigi USA nõusolekut. Isiklikult arvaksin, et see nõusolek tuleb ja sellega ei tohiks väga venitada."
Üldse rõhutab Stoicescu sõnul juhtunu vajadust NATO õhutõrje liigutada senisest enam NATO idatiivale, sealjuures Eestisse, kus seda päriselt vaja võib minna.
Kuid Poolas toimunud õnnetuset ajendatult suuri üllatavaid otsuseid enam oodata ei ole. "Kriitiline aeg on möödas. Kõik said aru, et tegu on õnnetusega. Teada on, et vastutav selle eest on Venemaa, kes teeb massilisi raketirünnakuid. Kui Venemaa neid rünnakuid ei teeks, siis seda kõike ei oleks," ütles Lillenurm. | Poolas maandunud raketi uurimine rohkem üllatusi tuua ei tohiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädala teisipäeval hukkusid plahvatauses lõuna Poolas kaks inimest kui tõenäoliselt plahvatas Ukrainast üle piiri eksinud õhutõrjerakett, mis omakorda Ukraina pihta sihitud Venemaa raketile pihta ei saanud. Eesti Varssavi suursaatkonna kaitseatašee kolonelleitnant Artur Lillenurm rõhutas usutluses ERR-ile, et Poola prokuratuur veel uurib juhtunut.
"Nemad vaatavad kõiki versioone. Tõenäoliselt kaasatakse kindlasti ameeriklasi, aga ainult infoallikana. Nimelt ameeriklased annavad radaripilti, mis on salajane, mis kindlasti rahva ette ei peagi minema. Ukraina delegatsioon käis ja vaatas sündmuspaika, kuid ei osale uurimises praegu. Sest, et võõrriik saaks osaleda uurimises peab olema moodustatud rahvusvaheline uurimiskomisjon. Praegu seda tehtud veel ei ole," ütles Lillenurm.
Lillenurm ütles, et poolakate hoiak on, et see oli õnnetu juhus ning Poola ei olnud sihtmärgiks. Uurimine peab välja selgitama täpsemad detailid - näiteks selle, kes raketi välja lasi ning mille pihta.
Põhiline õppetund toimunust on Lillenurme sõnul, et enne hinnangute andmist peab faktides veenduma.
"See on ka õppetund, mille Poola õppis väga hästi selgeks pärast Smolenski katastroofi, kus vahetult peale sündmust hakati välja käima teooriad. Seetõttu Poola valitsus võib olla isegi liiga hilja andis ametliku teave – kui infonälg oli piisavalt suureks kasvanud."
Praktilisem tagajärg on see, et Saksamaa on pakkunud Poolasse moodsa õhutõrjesüsteemi Patriot patarei paigutamist. Kuigi selle pakkumise võttis Poola algselt vastu, siis kolmapäeval käis Poola kaitseminister välja teise mõtte.
"Pakkus Saksamaale paigutada need Patriotid hoopis Ukraina territooriumile. Et see kaitseks Lääne-Ukraina infrstruktuuri ning ühes Poola piiri. Sellega läks kaasa Poola peaminister ning ütles, et see on hea mõte. Aga noh selle tõenäosus on ikka väike," selgitas Lillenurm.
Lillenurm tõdes, et Saksamaa ei hakka paigutama Saksa meeskonnaga süsteemi Ukrainasse ning sakslased ei ole pakkunud seda ukrainlasetele.
Samas võib Patrioti süsteem ühel hetkel Ukrainasse jõuda, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu. "See nõuaks nii Saksamaa kui ka päritoluriigi ehk tootjariigi USA nõusolekut. Isiklikult arvaksin, et see nõusolek tuleb ja sellega ei tohiks väga venitada."
Üldse rõhutab Stoicescu sõnul juhtunu vajadust NATO õhutõrje liigutada senisest enam NATO idatiivale, sealjuures Eestisse, kus seda päriselt vaja võib minna.
Kuid Poolas toimunud õnnetuset ajendatult suuri üllatavaid otsuseid enam oodata ei ole. "Kriitiline aeg on möödas. Kõik said aru, et tegu on õnnetusega. Teada on, et vastutav selle eest on Venemaa, kes teeb massilisi raketirünnakuid. Kui Venemaa neid rünnakuid ei teeks, siis seda kõike ei oleks," ütles Lillenurm.
### Response:
Poolas maandunud raketi uurimine rohkem üllatusi tuua ei tohiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Elektrilised kastirattad on mujal Euroopa linnades kasutusel olnud pikalt, asendades linnaliikluses nii pereautosid kui ka posti- ja kullerteenuse sõidukeid. Vajadus kaaluda Eestis elektriliste kastirataste toetamist tuli välja ka 2021. aastal PriceWaterhouseCoopersilt tellitud vähese heitega sõidukite meetme uuringust. Samuti osutus mullu populaarseks Tartu linna elektriliste kastirataste pilootprojekt," rääkis ERR-ile keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro.
"Elektriline kastiratas on eeskätt multifunktsionaalne sõiduk, millega saab vedada hõlpsalt nii inimesi kui ka kaupa ning seega asendab linnas liikudes autot," lisas ta.
Praeguse seisuga on 500 elektrilise kastiratta ostmist plaanitud toetada 500 000 euroga, mis aga võib veel muutuda. Seega võib toetus olla kuni 1000 eurot ratta kohta.
Tavaliste kastirataste soetamist riik toetama asuda ei plaani.
"Kindlasti soosime kõiki keskkonda säästvaid liikumisviise, aga tavaliste kastirataste ostu siiski praegu toetada ei plaani. Elektriliste kastirataste toetamise üks põhjus on, et nende levikut pärsib suhteliselt kõrge hind. Elektriline kastiratas on tavalisest kastirattast tunduvalt kallim, sest elektriaku ja mootor moodustavad selle maksumusest rohkem kui kolmandiku," ütles Arro.
Elektriline kastiratas võib maksta isegi 5000 eurot, mis on sisuliselt võrreldav pruugitud auto hinnaga.
Arro ütles novembri alguses, et elektriautode kasutuselevõtu toetamiseks on eraldatud üheksa miljonit eurot, kuid see, kui palju üks inimene toetust saab, ei ole veel paigas. | Riik plaanib poole miljoniga toetada elektriliste kastirataste ostu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Elektrilised kastirattad on mujal Euroopa linnades kasutusel olnud pikalt, asendades linnaliikluses nii pereautosid kui ka posti- ja kullerteenuse sõidukeid. Vajadus kaaluda Eestis elektriliste kastirataste toetamist tuli välja ka 2021. aastal PriceWaterhouseCoopersilt tellitud vähese heitega sõidukite meetme uuringust. Samuti osutus mullu populaarseks Tartu linna elektriliste kastirataste pilootprojekt," rääkis ERR-ile keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro.
"Elektriline kastiratas on eeskätt multifunktsionaalne sõiduk, millega saab vedada hõlpsalt nii inimesi kui ka kaupa ning seega asendab linnas liikudes autot," lisas ta.
Praeguse seisuga on 500 elektrilise kastiratta ostmist plaanitud toetada 500 000 euroga, mis aga võib veel muutuda. Seega võib toetus olla kuni 1000 eurot ratta kohta.
Tavaliste kastirataste soetamist riik toetama asuda ei plaani.
"Kindlasti soosime kõiki keskkonda säästvaid liikumisviise, aga tavaliste kastirataste ostu siiski praegu toetada ei plaani. Elektriliste kastirataste toetamise üks põhjus on, et nende levikut pärsib suhteliselt kõrge hind. Elektriline kastiratas on tavalisest kastirattast tunduvalt kallim, sest elektriaku ja mootor moodustavad selle maksumusest rohkem kui kolmandiku," ütles Arro.
Elektriline kastiratas võib maksta isegi 5000 eurot, mis on sisuliselt võrreldav pruugitud auto hinnaga.
Arro ütles novembri alguses, et elektriautode kasutuselevõtu toetamiseks on eraldatud üheksa miljonit eurot, kuid see, kui palju üks inimene toetust saab, ei ole veel paigas.
### Response:
Riik plaanib poole miljoniga toetada elektriliste kastirataste ostu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pangad on hinnalised. Näiteks Eestis on kümne väärtuslikuma eraettevõtte seas neli panka, nähtub finantsnõustamisfirma Prudentia ja Tallinna börsi koostatud ülevaatest.
Viimasest finantskriisist saati on pangad nautinud ülimadalaid laenukahjusid, teisalt on pidevalt kasvanud ka pankade tegevust piiravad regulatsioonid. Siiski näiteks Eesti regioonis tegutsevad pangad on kasumlikud ja teatavad kvartaalselt vähemalt senini täiesti normaalsetest majandustulemustest.
Viimase aasta jooksul kasvanud intressimäärad hakkavad pankade tegevusele nii Eestis kui ka ülejäänud Euroopas andma uut hoogu, ütlevad turgudel tegutsejad. Kui intressimäärad tõusevad, siis pankade kasumlikkus suureneb, selgitas ERR-ile varahaldusfirma Avaron investeeringute juht Peter Priisalm.
"Enamasti on pankade laenuportfell seotud baasintressimääraga. Kui intressimäärad tõusevad, siis kliendid hakkavad üsna pea maksma kõrgemat intressi oma laenudelt. Teisest küljest rahastamise hind, peamiselt deposiidid, tavaliselt reageerib oluliselt aeglasemalt. Pangad peavad küll deposiitide hinda aja jooksul tõstma, aga kuna see raha on suhteliselt suure inertsiga, siis seda saab teha aeglasemas tempos ja eelkõige uutele deposiitidele," rääkis Priisalm.
Hiljuti Leedus pangalitsentsi võtnud finantseerimisettevõtte Finora Capital nõukogu esimees Veikko Maripuu ütles samuti, et kõrgemad intressimäärad aitavad panku. Samuti märkis ta, et viimase kümne aasta jooksul on pankadel olnud ka väga hea aeg laenukahjumite mõttes – neid ei ole kuigi palju olnud.
"Liiga halb aeg ei ole. Aga üsna palju muidugi sõltub sellest, kuidas meil majanduses üldiselt pildis minema veel hakkab," rääkis Maripuu.
Pankade ja pangandussektori mõttes on peamine küsimus, kuidas Euroopa jahenevas majanduskliimas läheb. Majanduskasvu pöördumisel väheneb eraisikute ja ettevõtjate soov laenu võtta. Kui ettevõtted ei suuda enam edasi tegutseda ja pankrotti lähevad, suurenevad ka pankade laenukahjud. Kui kaua ja mil määral halvem majanduskliima pankasid mõjutab, ei oska praegu keegi väga täpselt hinnata.
Priisalm tõdes, et riskid pangandussektoris on selgelt kasvanud. "Pangad töötavad väga suure võimendusega ja kui nüüd laenuportfellist näiteks viis protsenti peaks minema hapuks, siis see on väga suure mõjuga panga majandustulemustele. Pühib ära väga suure osa kapitalist ja seetõttu on pangad kindlasti üldisemalt kõrgema riskiga," rääkis Priisalm.
LHV Varahalduse aktiivsete fondide fondijuht Romet Enok ütle ERR-ile, et panganduses on kõige suurem risk see, kui palju läheb halvaks ettevõtete laene. Samas märkis ta, et erinevalt eelmistest kriisidest on Euroopa pankadele tehtud uusi ulatuslikke regulatsioone ja nad on tegelikult kriisiks ka valmis.
"Kui Lennart Meri väljendit kasutada, siis mõistliku tõenäosuse piires nad suudavad tavalise majanduslangusega kenasti toime tulla," märkis Enok.
"See, et majanduslangus tuleb, see on peaaegu paratamatus – või kindel fakt. See ei tohiks kellelegi üllatus olla ja kindlasti ühelegi finantsinvestorile või panga aktsionäridele uudist ei ole. Aga ma arvan, et siin ongi väärtus just selles, et erinevalt eelmistest kriisidest, need pangad on päris-päris palju ette valmis," ütles Enok.
Sama ütles ka finantsnõustamisfirma Superia Corporate Finance'i partner Henrik Igasta. Tema sõnul on pangad eelmise kriisiga võrreldes oluliselt paremini kapitaliseeritud ja ei ole oodata, et valitsustel tuleks hakata massiliselt pankasid päästma.
"Ja kui ühel hetkel majandus hakkab taastuma, ettevõtjad ja inimesed laenavad rohkem, laenunõudlus kasvab, siis ta kindlasti on päris hea keskkond, kus pankadesse investeerida," rääkis Igasta.
LHV: Euroopa pankade aktsiad on alahinnatud
Sarnast hinnangut kannab ka LHV Varahaldus. LHV pensionifondide juht Andres Viisemann kirjutas viimases pensionifondide ülevaates, et näeb investeerimisvõimalust finantssektoris. "Oleme finantssektori aktsiate ja võlakirjade osakaalu LHV pensionifondides juba mõnda aega tasapisi kasvatanud. Ma usun, et mõõdukalt positiivsed intressimäärad mõjuvad majanduskeskkonnale pigem positiivselt, soodustades konkurentsi ja tõelist innovatsiooni," kirjutas Viisemann ülevaates.
LHV fondijuhtide hinnangul on praegu Euroopa pankade aktsiad alahinnatud.
"Pankade aktsiad Lääne-Euroopas, vahet pole millises riigis – see puudutab nii Saksamaad, Hispaaniat, Itaaliat, Prantsusmaad – kõigi puhul, see on olnud 10, 15 aastat selline sektor, mis investoritele väga huvi ei paku. See tuleb samast, et regulatsioone on nii palju peale pandud, et pankade võime kasumit teenida on madal. Aga nüüd esimest korda, kui keskpanga intressid tõusevad, siis pangad suudavad ka lihtsalt valitsuse võlakirju ostes intressi teenida. Ja see võiks esimest korda selle aastakümne peale anda mingisuguse tootluse investoritele," rääkis Enok.
Ka Igasta ütles, et Euroopa pangad on viimastel aastatel kaubelnud umbes raamatupidamisliku netoväärtuse tasemel. Samas näiteks siinsete pankade turuväärtus on olnud mitmekordne raamatupidamislik netoväärtus.
"Eesti pangad, nii Coop kui LHV kauplesid mingite täiesti ulmekordajate peal," ütles Igasta. "Mille eest siin preemiat makstakse? LHV puhul vahepeal ma sain sellest aru, aga täna ma ei ole päris kindel, kas ma enam aru saan sellest."
"Võib-olla LHV ja Coop on pakkunud paremat kasvu, see põhjendab mingil määral seda," rääkis Igasta. "Aga kas see kasvu kvaliteet on nii palju Eesti pankade kasuks, selles ma veendunud ei ole. Mulle pigem tundub, et siin on ikka natuke tegemist optimistliku turupeegeldusega pigem. Suur raha ajab väikest arvu aktsiaid taga. Ma arvan siin lihtsalt need aktsiad olidki vahepeal väga optimistlikult hinnastatud."
Ehk siis ütlevad finantssektoris tegutsejad, et pigem on Eesti pankade aktsiate hinnad kõrged. Lisaks on institutsionaalsete investorite sõnul nende jaoks võlakirjad oluliselt atraktiivsemaks muutunud. Sama intressimärade tõusu tõttu makstakse võlakirjadelt näiteks aastatagusega võrreldes märgatavalt rohkem intresse. Võlakirjadesse investeerida on nüüd atraktiivsem.
"Tänaseks on võlakirjaturg kardinaalselt muutunud," ütles Priisalm. "Kõige parem näide on hiljutine LHV Panga emissioon, kus pank kaasas 100 miljonit eurot. Nad tegid seda sama emissiooni raames, mille nad esmaselt andsid välja aasta tagasi. Aasta tagasi oli selle emissiooni hind üks protsent. Nüüd oli kaheksa protsenti."
LHV Varahalduse juhitavad pensionifondid on Coop Pangas investorid olnud juba aastaid. Enoki sõnul pakuvad nad umbes kümnendiku panga kapitalist, küll mitte aktsiates, vaid võlakirjadena. Samuti osalesid LHV pensionifondid suvel viie miljoni euroga Coopi võlakirjaemissioonil, kus Coop emiteeris 16 miljoni euro eest 10-protsendise intressiga tähtajatuid võlakirju.
Enok ütles, et fondidel on valida. Ei pea investeerima vaid aktsiatesse või hoidma raha hoiustel. On võimalik osta võlakirju ja saada nendelt praegu juba arvestatavat tootlust. Eriti kuivõrd võlakirjade hinnad on intressimäärade tõustes langenud kohati rohkem kui aktsiad.
Just võlakirjade suuremale langusele viidates ütles Priisalm, et pigem on oodata, et muude varaklasside hinnad korrigeeruvad järele. "Selline erisus ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik," märkis Priisalm. Seega aktsiad või ka kinnisvara ei tundu talle praegu nii atraktiivsed.
Kas osta Coopi?
Coop panga aktsionärid otsustasid novembri alguses, et emiteerivad panga kasvatamiseks uusi aktsiaid. Aktsiaid pakutakse hinnaga kaks eurot aktsia kohta. Praegu on kaupleb Coop Tallinna börsil umbes 2,2 euro tasemel.
Investorid saavad aktsiate märkimist otsustada kuni 29. novembri õhtuni.
Peamine küsimus aktsiate märkimise otsustajal on vaade Coop Panga tuleviku kohta, ütles Priisalm.
"Seni on läinud kindlasti kõik päris hästi ja pank ületanud varasemaid ootusi, mida nad IPO [aktsiate esmase avaliku pakkumise] käigus andsid. Aga investorid peavad kindlasti võtma arvesse asjaolusid, mis majanduses võivad aset leida ja mis juba on hakanud avalduma," rääkis Priisalm.
"Palju keerulisem on täna kaasata deposiite ja seetõttu peavad nad kasutama ka välisplatvorme raha kaasamiseks. Selle hind on kõrgem. Ka panga juhtkond on viidanud, et ilmselt ka riskikulu järgmisel aastal võib hakata tõusma, et eks need on need põhiargumendid," ütles Priisalm.
"Kui konkreetne inimene, kes kaalub emissioonis osalemist, on üldiselt majanduskeskkonna osas väga optimistlik ja ei näe mingisuguseid murepilvi meie kohal, siis kindlasti võib osaleda ja samas kui on teistsugune vaade, negatiivsem vaade, siis tuleks kindlasti põhjalikumalt hinnata, kas seda riski täna võtta või mitte," lisas Priisalm.
Finora Capitali pangaks viinud Veikko Maripuu on Eesti pankade kasvupotentsiaali osas positiivsema vaatega. "Mingisuguse summaga, mis ei ole viimane raha, mis on osake investeerimisportfellist, mis aktsiate alla panna, ma arvan, et pangandus kui selline üldse, ei ole praegu väga vale koht. Võib-olla Coop selles kontekstis ka. Kasvu Coop on näidanud ja mingit sünergiat ta siin Eesti turul kindlasti kätte saab," rääkis Maripuu.
Maripuu sõnul on Coopi-sugustel pankadel ruumi Eesti turul edasi kasvada.
"Ma pigem olen seda usku küll, et kohalikud pangad, kes on suunatud tegelema lähemalt kliendiga kui suuremad pangad, ma muidugi ei ole väga objektiivne, olles ka ühe sellise tegemise alguses, siis ma pigem ütlen, et siin ruumi küll on," märkis Maripuu.
Eesti kohalikult juhitud pankadel peaks Maripuu hinnangul just olema võimalus edukalt võtta Skandinaaviast või kaugemalt juhitud pankadelt turuosa ja nende arvelt kasvada.
"Kaugelt juhtimine on teinud neile karuteene. Kohalikud muutuvad oskuslikumaks, suudavad ka paremini aru saada sellest. Kohapeal tehakse otsuseid. See lõppkokkuvõttes annab ikkagi mõju," ütles Maripuu.
Lisaks on tegelikult Eesti turule uut panka keeruline luua. Kui 30 aastat tagasi oli panga loomine võrdlemisi lihtne, siis enam nii ei ole.
"Täna ma ütleksin, et kümnest üritajast saab hakkama praeguseks alla ühe," märkis Maripuu. | Intresside tõus on teinud pangad kasumlikumaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pangad on hinnalised. Näiteks Eestis on kümne väärtuslikuma eraettevõtte seas neli panka, nähtub finantsnõustamisfirma Prudentia ja Tallinna börsi koostatud ülevaatest.
Viimasest finantskriisist saati on pangad nautinud ülimadalaid laenukahjusid, teisalt on pidevalt kasvanud ka pankade tegevust piiravad regulatsioonid. Siiski näiteks Eesti regioonis tegutsevad pangad on kasumlikud ja teatavad kvartaalselt vähemalt senini täiesti normaalsetest majandustulemustest.
Viimase aasta jooksul kasvanud intressimäärad hakkavad pankade tegevusele nii Eestis kui ka ülejäänud Euroopas andma uut hoogu, ütlevad turgudel tegutsejad. Kui intressimäärad tõusevad, siis pankade kasumlikkus suureneb, selgitas ERR-ile varahaldusfirma Avaron investeeringute juht Peter Priisalm.
"Enamasti on pankade laenuportfell seotud baasintressimääraga. Kui intressimäärad tõusevad, siis kliendid hakkavad üsna pea maksma kõrgemat intressi oma laenudelt. Teisest küljest rahastamise hind, peamiselt deposiidid, tavaliselt reageerib oluliselt aeglasemalt. Pangad peavad küll deposiitide hinda aja jooksul tõstma, aga kuna see raha on suhteliselt suure inertsiga, siis seda saab teha aeglasemas tempos ja eelkõige uutele deposiitidele," rääkis Priisalm.
Hiljuti Leedus pangalitsentsi võtnud finantseerimisettevõtte Finora Capital nõukogu esimees Veikko Maripuu ütles samuti, et kõrgemad intressimäärad aitavad panku. Samuti märkis ta, et viimase kümne aasta jooksul on pankadel olnud ka väga hea aeg laenukahjumite mõttes – neid ei ole kuigi palju olnud.
"Liiga halb aeg ei ole. Aga üsna palju muidugi sõltub sellest, kuidas meil majanduses üldiselt pildis minema veel hakkab," rääkis Maripuu.
Pankade ja pangandussektori mõttes on peamine küsimus, kuidas Euroopa jahenevas majanduskliimas läheb. Majanduskasvu pöördumisel väheneb eraisikute ja ettevõtjate soov laenu võtta. Kui ettevõtted ei suuda enam edasi tegutseda ja pankrotti lähevad, suurenevad ka pankade laenukahjud. Kui kaua ja mil määral halvem majanduskliima pankasid mõjutab, ei oska praegu keegi väga täpselt hinnata.
Priisalm tõdes, et riskid pangandussektoris on selgelt kasvanud. "Pangad töötavad väga suure võimendusega ja kui nüüd laenuportfellist näiteks viis protsenti peaks minema hapuks, siis see on väga suure mõjuga panga majandustulemustele. Pühib ära väga suure osa kapitalist ja seetõttu on pangad kindlasti üldisemalt kõrgema riskiga," rääkis Priisalm.
LHV Varahalduse aktiivsete fondide fondijuht Romet Enok ütle ERR-ile, et panganduses on kõige suurem risk see, kui palju läheb halvaks ettevõtete laene. Samas märkis ta, et erinevalt eelmistest kriisidest on Euroopa pankadele tehtud uusi ulatuslikke regulatsioone ja nad on tegelikult kriisiks ka valmis.
"Kui Lennart Meri väljendit kasutada, siis mõistliku tõenäosuse piires nad suudavad tavalise majanduslangusega kenasti toime tulla," märkis Enok.
"See, et majanduslangus tuleb, see on peaaegu paratamatus – või kindel fakt. See ei tohiks kellelegi üllatus olla ja kindlasti ühelegi finantsinvestorile või panga aktsionäridele uudist ei ole. Aga ma arvan, et siin ongi väärtus just selles, et erinevalt eelmistest kriisidest, need pangad on päris-päris palju ette valmis," ütles Enok.
Sama ütles ka finantsnõustamisfirma Superia Corporate Finance'i partner Henrik Igasta. Tema sõnul on pangad eelmise kriisiga võrreldes oluliselt paremini kapitaliseeritud ja ei ole oodata, et valitsustel tuleks hakata massiliselt pankasid päästma.
"Ja kui ühel hetkel majandus hakkab taastuma, ettevõtjad ja inimesed laenavad rohkem, laenunõudlus kasvab, siis ta kindlasti on päris hea keskkond, kus pankadesse investeerida," rääkis Igasta.
LHV: Euroopa pankade aktsiad on alahinnatud
Sarnast hinnangut kannab ka LHV Varahaldus. LHV pensionifondide juht Andres Viisemann kirjutas viimases pensionifondide ülevaates, et näeb investeerimisvõimalust finantssektoris. "Oleme finantssektori aktsiate ja võlakirjade osakaalu LHV pensionifondides juba mõnda aega tasapisi kasvatanud. Ma usun, et mõõdukalt positiivsed intressimäärad mõjuvad majanduskeskkonnale pigem positiivselt, soodustades konkurentsi ja tõelist innovatsiooni," kirjutas Viisemann ülevaates.
LHV fondijuhtide hinnangul on praegu Euroopa pankade aktsiad alahinnatud.
"Pankade aktsiad Lääne-Euroopas, vahet pole millises riigis – see puudutab nii Saksamaad, Hispaaniat, Itaaliat, Prantsusmaad – kõigi puhul, see on olnud 10, 15 aastat selline sektor, mis investoritele väga huvi ei paku. See tuleb samast, et regulatsioone on nii palju peale pandud, et pankade võime kasumit teenida on madal. Aga nüüd esimest korda, kui keskpanga intressid tõusevad, siis pangad suudavad ka lihtsalt valitsuse võlakirju ostes intressi teenida. Ja see võiks esimest korda selle aastakümne peale anda mingisuguse tootluse investoritele," rääkis Enok.
Ka Igasta ütles, et Euroopa pangad on viimastel aastatel kaubelnud umbes raamatupidamisliku netoväärtuse tasemel. Samas näiteks siinsete pankade turuväärtus on olnud mitmekordne raamatupidamislik netoväärtus.
"Eesti pangad, nii Coop kui LHV kauplesid mingite täiesti ulmekordajate peal," ütles Igasta. "Mille eest siin preemiat makstakse? LHV puhul vahepeal ma sain sellest aru, aga täna ma ei ole päris kindel, kas ma enam aru saan sellest."
"Võib-olla LHV ja Coop on pakkunud paremat kasvu, see põhjendab mingil määral seda," rääkis Igasta. "Aga kas see kasvu kvaliteet on nii palju Eesti pankade kasuks, selles ma veendunud ei ole. Mulle pigem tundub, et siin on ikka natuke tegemist optimistliku turupeegeldusega pigem. Suur raha ajab väikest arvu aktsiaid taga. Ma arvan siin lihtsalt need aktsiad olidki vahepeal väga optimistlikult hinnastatud."
Ehk siis ütlevad finantssektoris tegutsejad, et pigem on Eesti pankade aktsiate hinnad kõrged. Lisaks on institutsionaalsete investorite sõnul nende jaoks võlakirjad oluliselt atraktiivsemaks muutunud. Sama intressimärade tõusu tõttu makstakse võlakirjadelt näiteks aastatagusega võrreldes märgatavalt rohkem intresse. Võlakirjadesse investeerida on nüüd atraktiivsem.
"Tänaseks on võlakirjaturg kardinaalselt muutunud," ütles Priisalm. "Kõige parem näide on hiljutine LHV Panga emissioon, kus pank kaasas 100 miljonit eurot. Nad tegid seda sama emissiooni raames, mille nad esmaselt andsid välja aasta tagasi. Aasta tagasi oli selle emissiooni hind üks protsent. Nüüd oli kaheksa protsenti."
LHV Varahalduse juhitavad pensionifondid on Coop Pangas investorid olnud juba aastaid. Enoki sõnul pakuvad nad umbes kümnendiku panga kapitalist, küll mitte aktsiates, vaid võlakirjadena. Samuti osalesid LHV pensionifondid suvel viie miljoni euroga Coopi võlakirjaemissioonil, kus Coop emiteeris 16 miljoni euro eest 10-protsendise intressiga tähtajatuid võlakirju.
Enok ütles, et fondidel on valida. Ei pea investeerima vaid aktsiatesse või hoidma raha hoiustel. On võimalik osta võlakirju ja saada nendelt praegu juba arvestatavat tootlust. Eriti kuivõrd võlakirjade hinnad on intressimäärade tõustes langenud kohati rohkem kui aktsiad.
Just võlakirjade suuremale langusele viidates ütles Priisalm, et pigem on oodata, et muude varaklasside hinnad korrigeeruvad järele. "Selline erisus ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik," märkis Priisalm. Seega aktsiad või ka kinnisvara ei tundu talle praegu nii atraktiivsed.
Kas osta Coopi?
Coop panga aktsionärid otsustasid novembri alguses, et emiteerivad panga kasvatamiseks uusi aktsiaid. Aktsiaid pakutakse hinnaga kaks eurot aktsia kohta. Praegu on kaupleb Coop Tallinna börsil umbes 2,2 euro tasemel.
Investorid saavad aktsiate märkimist otsustada kuni 29. novembri õhtuni.
Peamine küsimus aktsiate märkimise otsustajal on vaade Coop Panga tuleviku kohta, ütles Priisalm.
"Seni on läinud kindlasti kõik päris hästi ja pank ületanud varasemaid ootusi, mida nad IPO [aktsiate esmase avaliku pakkumise] käigus andsid. Aga investorid peavad kindlasti võtma arvesse asjaolusid, mis majanduses võivad aset leida ja mis juba on hakanud avalduma," rääkis Priisalm.
"Palju keerulisem on täna kaasata deposiite ja seetõttu peavad nad kasutama ka välisplatvorme raha kaasamiseks. Selle hind on kõrgem. Ka panga juhtkond on viidanud, et ilmselt ka riskikulu järgmisel aastal võib hakata tõusma, et eks need on need põhiargumendid," ütles Priisalm.
"Kui konkreetne inimene, kes kaalub emissioonis osalemist, on üldiselt majanduskeskkonna osas väga optimistlik ja ei näe mingisuguseid murepilvi meie kohal, siis kindlasti võib osaleda ja samas kui on teistsugune vaade, negatiivsem vaade, siis tuleks kindlasti põhjalikumalt hinnata, kas seda riski täna võtta või mitte," lisas Priisalm.
Finora Capitali pangaks viinud Veikko Maripuu on Eesti pankade kasvupotentsiaali osas positiivsema vaatega. "Mingisuguse summaga, mis ei ole viimane raha, mis on osake investeerimisportfellist, mis aktsiate alla panna, ma arvan, et pangandus kui selline üldse, ei ole praegu väga vale koht. Võib-olla Coop selles kontekstis ka. Kasvu Coop on näidanud ja mingit sünergiat ta siin Eesti turul kindlasti kätte saab," rääkis Maripuu.
Maripuu sõnul on Coopi-sugustel pankadel ruumi Eesti turul edasi kasvada.
"Ma pigem olen seda usku küll, et kohalikud pangad, kes on suunatud tegelema lähemalt kliendiga kui suuremad pangad, ma muidugi ei ole väga objektiivne, olles ka ühe sellise tegemise alguses, siis ma pigem ütlen, et siin ruumi küll on," märkis Maripuu.
Eesti kohalikult juhitud pankadel peaks Maripuu hinnangul just olema võimalus edukalt võtta Skandinaaviast või kaugemalt juhitud pankadelt turuosa ja nende arvelt kasvada.
"Kaugelt juhtimine on teinud neile karuteene. Kohalikud muutuvad oskuslikumaks, suudavad ka paremini aru saada sellest. Kohapeal tehakse otsuseid. See lõppkokkuvõttes annab ikkagi mõju," ütles Maripuu.
Lisaks on tegelikult Eesti turule uut panka keeruline luua. Kui 30 aastat tagasi oli panga loomine võrdlemisi lihtne, siis enam nii ei ole.
"Täna ma ütleksin, et kümnest üritajast saab hakkama praeguseks alla ühe," märkis Maripuu.
### Response:
Intresside tõus on teinud pangad kasumlikumaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jõuluaeg on pakkide tellimise tipphooaeg, mil pakimaht kasvab tavakuudega võrreldes mitmekordseks ja see paneb jaotusvõrgustikule väga suure koormuse. Nii Omniva, Itella kui ka DPD esindajad kinnitasid ERR-ile, et kiire periood ongi juba alanud.
"Talvine pakiveo kõrghooaeg algab tavaliselt novembri alguses oleva E-smaspäevaga ja sealt edasi liigub vaid kasvavas trendis. Sellele annab hoogu ka eestlaste poolt omaks võtnud musta reede kampaania, mis on novembri lõpus, ning see juhatab juba sisse tavapärase detsembri kingiralli, mis kestab jõuludeni," ütles DPD tegevjuht Remo Kirss, kelle sõnul on pakimahud juba praegu selgelt suuremad.
Itella Estonia OÜ transpordiüksuse juht Rauno Parras tõi välja, et tihedam hooaeg algas juba septembrikuise e-esmaspäevaga, kuid oktoobris olukord veidi rahunes, et novembris taas hoogustuda.
Omniva juhatuse liikme Kristi Undi sõnul käib nendegi sorteerimiskeskuses kärme töö ja postikullerid kiirustavad pakiautomaate täitma üha kiirenevas tempos.
Pakifirmad on lisanud uusi automaatide asukohti ja olemasolevaid automaate laiendanud, täiendanud töötajate ridasid renditööjõuga, võtnud kasutusele tavalisest rohkem kaubikuid ning tühjendavad ja täidavad pakiautomaate tavalisest sagedamini.
DPD tegi sorteerimiskeskuses hooldustöid, et liinid kasvavate mahtudega vastu peaksid, Omniva aga uuendab hoogsalt vanemate automaatide tehnoloogiat, et nende töökindlust parandada.
Väljastpoolt EL-i on peatselt juba riskantne jõulukinke tellida
Undi sõnul suurendavad tellimused nii kodumaistest kui rahvusvahelistest veebipoodidesi oluliselt pakkide kohale toimetamise koormust juba praegu.
"Sel nädalal toimub must reede, mida võib pidada omamoodi verstapostiks, mille järel on jõulu- ja aastavahetuse kingituste tellimine väljastpoolt Euroopa Liitu juba küsitav," tõdes ta.
Unt lisas, et kui veel sellel nädalal Hiinast tellimus teha, võib see enne jõule kohale jõuda. Paraku on logistika pärast Ukraina sõja algust keerulisemaks muutunud.
DPD tegevjuht soovitas ka Euroopast tellimisega juba kiirustama hakata, kui tahta jõuluks pakke kätte saada, sest must reede kasvatab kogu Euroopa pakimahtusid ja kauba väljasaatmine võib seetõttu pikemaks venida.
"Eesti-siseselt tellides veel nii kiire ei ole. Saab veel rahulikult ringi vaadata ja kinke valida, kuid kindlasti ei tasuks seda tegevust jõulueelsele nädalale jätta, vaid pigem stressivabalt lähedaste keskel jõulurahu nautida," lisas Kirss.
Itella transpordiüksuse juht soovitas samuti oste mitte viimasele hetkele jätta, aga kinnitas, et kui pakk jõuab nendeni hiljemalt 21. detsembril, jõuab see veel jõuluõhtuks kingikotti.
Pakkide liikumine sõltub ka klientide kiirusest
Kõik pakiettevõtted panevad inimestele südamele, et nad oma pakkidele võimalikult kiiresti järele tuleksid. Itella kasutab tipphooajal suure nõudlusega pakiautomaatide juures ka klienditeenindajaid, et pakiautomaadi läbilaskevõimet tõsta ja pakid kiiremini klientideni viia.
Omniva esindaja märkis, et pakkide väljavõtmise aeg automaatidest on selline kitsaskoht, mis sageli aeglustab kliendile kohale toimetamist.
"Keskmiselt tullakse pakile järele ööpäeva jooksul. Hetkel on maksimaalne periood, mille jooksul me pakiautomaadis pakke hoiame, seitse päeva. Juba praegu on väga vajalik, et inimesed tuleksid oma pakkidele esimesel võimalusel järele. Sel juhul saame juba järgmised pakid toimetada inimesteni, kes neid samuti väga ootavad," rõhutas Unt.
Ta lisas, et varasemate aastate kogemuse põhjal võetakse selliseid üleskutseid hästi kuulda ja hoolivus töötab isegi paremini kui mõne nutitelefoni loosimine.
Väga populaarsetest pakiautomaatidest, kuhu pakke juurde ei mahu, suunab Omniva paki kliendiga kokkuleppel järgmiseks päevaks talle sobivasse postkontorisse. Omniva kasutab ka lahendust ladustada ühte kappi ühe saaja mitu pakki ja nii saab automaate efektiivsemalt kasutada. Siiski võib väga suurte mahtude puhul ette tulla viivitusi ja ettevõte palub klientidel kannatlik olla. | Pakiautomaatides algavad jõulud novembris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jõuluaeg on pakkide tellimise tipphooaeg, mil pakimaht kasvab tavakuudega võrreldes mitmekordseks ja see paneb jaotusvõrgustikule väga suure koormuse. Nii Omniva, Itella kui ka DPD esindajad kinnitasid ERR-ile, et kiire periood ongi juba alanud.
"Talvine pakiveo kõrghooaeg algab tavaliselt novembri alguses oleva E-smaspäevaga ja sealt edasi liigub vaid kasvavas trendis. Sellele annab hoogu ka eestlaste poolt omaks võtnud musta reede kampaania, mis on novembri lõpus, ning see juhatab juba sisse tavapärase detsembri kingiralli, mis kestab jõuludeni," ütles DPD tegevjuht Remo Kirss, kelle sõnul on pakimahud juba praegu selgelt suuremad.
Itella Estonia OÜ transpordiüksuse juht Rauno Parras tõi välja, et tihedam hooaeg algas juba septembrikuise e-esmaspäevaga, kuid oktoobris olukord veidi rahunes, et novembris taas hoogustuda.
Omniva juhatuse liikme Kristi Undi sõnul käib nendegi sorteerimiskeskuses kärme töö ja postikullerid kiirustavad pakiautomaate täitma üha kiirenevas tempos.
Pakifirmad on lisanud uusi automaatide asukohti ja olemasolevaid automaate laiendanud, täiendanud töötajate ridasid renditööjõuga, võtnud kasutusele tavalisest rohkem kaubikuid ning tühjendavad ja täidavad pakiautomaate tavalisest sagedamini.
DPD tegi sorteerimiskeskuses hooldustöid, et liinid kasvavate mahtudega vastu peaksid, Omniva aga uuendab hoogsalt vanemate automaatide tehnoloogiat, et nende töökindlust parandada.
Väljastpoolt EL-i on peatselt juba riskantne jõulukinke tellida
Undi sõnul suurendavad tellimused nii kodumaistest kui rahvusvahelistest veebipoodidesi oluliselt pakkide kohale toimetamise koormust juba praegu.
"Sel nädalal toimub must reede, mida võib pidada omamoodi verstapostiks, mille järel on jõulu- ja aastavahetuse kingituste tellimine väljastpoolt Euroopa Liitu juba küsitav," tõdes ta.
Unt lisas, et kui veel sellel nädalal Hiinast tellimus teha, võib see enne jõule kohale jõuda. Paraku on logistika pärast Ukraina sõja algust keerulisemaks muutunud.
DPD tegevjuht soovitas ka Euroopast tellimisega juba kiirustama hakata, kui tahta jõuluks pakke kätte saada, sest must reede kasvatab kogu Euroopa pakimahtusid ja kauba väljasaatmine võib seetõttu pikemaks venida.
"Eesti-siseselt tellides veel nii kiire ei ole. Saab veel rahulikult ringi vaadata ja kinke valida, kuid kindlasti ei tasuks seda tegevust jõulueelsele nädalale jätta, vaid pigem stressivabalt lähedaste keskel jõulurahu nautida," lisas Kirss.
Itella transpordiüksuse juht soovitas samuti oste mitte viimasele hetkele jätta, aga kinnitas, et kui pakk jõuab nendeni hiljemalt 21. detsembril, jõuab see veel jõuluõhtuks kingikotti.
Pakkide liikumine sõltub ka klientide kiirusest
Kõik pakiettevõtted panevad inimestele südamele, et nad oma pakkidele võimalikult kiiresti järele tuleksid. Itella kasutab tipphooajal suure nõudlusega pakiautomaatide juures ka klienditeenindajaid, et pakiautomaadi läbilaskevõimet tõsta ja pakid kiiremini klientideni viia.
Omniva esindaja märkis, et pakkide väljavõtmise aeg automaatidest on selline kitsaskoht, mis sageli aeglustab kliendile kohale toimetamist.
"Keskmiselt tullakse pakile järele ööpäeva jooksul. Hetkel on maksimaalne periood, mille jooksul me pakiautomaadis pakke hoiame, seitse päeva. Juba praegu on väga vajalik, et inimesed tuleksid oma pakkidele esimesel võimalusel järele. Sel juhul saame juba järgmised pakid toimetada inimesteni, kes neid samuti väga ootavad," rõhutas Unt.
Ta lisas, et varasemate aastate kogemuse põhjal võetakse selliseid üleskutseid hästi kuulda ja hoolivus töötab isegi paremini kui mõne nutitelefoni loosimine.
Väga populaarsetest pakiautomaatidest, kuhu pakke juurde ei mahu, suunab Omniva paki kliendiga kokkuleppel järgmiseks päevaks talle sobivasse postkontorisse. Omniva kasutab ka lahendust ladustada ühte kappi ühe saaja mitu pakki ja nii saab automaate efektiivsemalt kasutada. Siiski võib väga suurte mahtude puhul ette tulla viivitusi ja ettevõte palub klientidel kannatlik olla.
### Response:
Pakiautomaatides algavad jõulud novembris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Protestid Hiina karmide COVID-19 piirangute vastu levisid pühapäeval, peaaegu kolm aastat pärast pandeemia algust, rohkematesse linnadesse, sealhulgas finantskeskusesse Shanghaisse.
Protestid said alguse Xinjiangi piirkonnast, mille pealinnas Urumqis hukkus kõrghoones toimunud tulekahjus 10 inimest, kelle surma põhjuseks peetakse seda, et elanikel ei õnnestunud õigel ajal majast põgeneda, kuna selle uksed olid osaliselt lukustatud, mida linnaametnikud eitasid. Juhtum vallandas laialdast pahameelt.
Põlengu järel puhkenud kodanikuallumatuse laine on kommunistlikus Hiinas enneolematu pärast selle praeguse liidri Xi Jinpingi võimuletulekut kümme aastat tagasi.
Riigi kõige suurema rahvaarvuga linnas Shanghais kogunesid elanikud laupäeva õhtul põlevate küünaldega Wulumuqi teele, mis on saanud nime Urumqi järgi. Pühapäeva varahommikul muutus kogunemine meeleavalduseks.
Suurt hulka politseinikke trotsiv rahvahulk hoidis üleval tühje paberilehti, millega väljendatakse protesti tsensuuri vastu. Hiljem levis sotsiaalmeedias video, mille kohaselt rahvas skandeeris: "Lõpetage piirangud Urumqis, piirangud Xinjiangis , kogu Hiinas!".
Kohal viibinute sõnul hakkas suur seltskond karjuma: "Maha Hiina kommunistlik partei, maha Xi Jinping!", mis on harvaesinev avalik protest riigi juhtkonna vastu.
Meeleavaldus toimus ka Pekingi Tsinghua ülikoolis, mis on üks Aasia prestiižsemaid kõrgkoole.
Tsinghua university right now city after city seeing protests small and large against Zero Covid policies and against excesses of Communist Party rule - every hour there seems to be a new one pic.twitter.com/7CbUtzNmjR
— Emily Feng 冯哲芸 (@EmilyZFeng) November 27, 2022
Hiina järgib oma COVID-i nullpoliitikat isegi siis, kui suur osa maailmast üritab koroonaviirusega koos elada. Kuigi Hiinas on koroonajuhtude arv ülemaailmsete standardite järgi madal, on see mitu päeva rekordiliselt kõrge, laupäeval registreeriti peaaegu 40 000 uut nakatumist.
Riik lähtub president Xi poliitikast COVID-i väljajuurimiseks, leides, et nulltolerants viiruse suhtes aitab päästa elusid ja vältida tervishoiusüsteemi ülekoormamist. Võimud on lubanud, et jätkavad seda vaatamata kasvavale avalikule vastuseisule ja selle kasvavale negatiivsele mõjule Hiina majandusele.
Koroonameetmete vastane protest Urumqis. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/Video Obtained via REUTERS
Paljud Urumqi neljast miljonist elanikust on olnud Hiina ühe pikema lukustusperioodi all – neil on keelatud kodudest lahkuda koguni 100 päeva.
Hiina pealinnas Pekingis korraldasid mõned sulgemispiirangute alla jäänud elanikud väikeseid proteste. Osad elanikud suutsid oma kohalikke ametnikke veenda kavandatud lukustusmeetmeid mitte kehtestama ning mõnes Pekingi piirkonnas tühistati meetmed enne tähtaega. | Hiinas puhkesid koroonapiirangute vastased protestid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Protestid Hiina karmide COVID-19 piirangute vastu levisid pühapäeval, peaaegu kolm aastat pärast pandeemia algust, rohkematesse linnadesse, sealhulgas finantskeskusesse Shanghaisse.
Protestid said alguse Xinjiangi piirkonnast, mille pealinnas Urumqis hukkus kõrghoones toimunud tulekahjus 10 inimest, kelle surma põhjuseks peetakse seda, et elanikel ei õnnestunud õigel ajal majast põgeneda, kuna selle uksed olid osaliselt lukustatud, mida linnaametnikud eitasid. Juhtum vallandas laialdast pahameelt.
Põlengu järel puhkenud kodanikuallumatuse laine on kommunistlikus Hiinas enneolematu pärast selle praeguse liidri Xi Jinpingi võimuletulekut kümme aastat tagasi.
Riigi kõige suurema rahvaarvuga linnas Shanghais kogunesid elanikud laupäeva õhtul põlevate küünaldega Wulumuqi teele, mis on saanud nime Urumqi järgi. Pühapäeva varahommikul muutus kogunemine meeleavalduseks.
Suurt hulka politseinikke trotsiv rahvahulk hoidis üleval tühje paberilehti, millega väljendatakse protesti tsensuuri vastu. Hiljem levis sotsiaalmeedias video, mille kohaselt rahvas skandeeris: "Lõpetage piirangud Urumqis, piirangud Xinjiangis , kogu Hiinas!".
Kohal viibinute sõnul hakkas suur seltskond karjuma: "Maha Hiina kommunistlik partei, maha Xi Jinping!", mis on harvaesinev avalik protest riigi juhtkonna vastu.
Meeleavaldus toimus ka Pekingi Tsinghua ülikoolis, mis on üks Aasia prestiižsemaid kõrgkoole.
Tsinghua university right now city after city seeing protests small and large against Zero Covid policies and against excesses of Communist Party rule - every hour there seems to be a new one pic.twitter.com/7CbUtzNmjR
— Emily Feng 冯哲芸 (@EmilyZFeng) November 27, 2022
Hiina järgib oma COVID-i nullpoliitikat isegi siis, kui suur osa maailmast üritab koroonaviirusega koos elada. Kuigi Hiinas on koroonajuhtude arv ülemaailmsete standardite järgi madal, on see mitu päeva rekordiliselt kõrge, laupäeval registreeriti peaaegu 40 000 uut nakatumist.
Riik lähtub president Xi poliitikast COVID-i väljajuurimiseks, leides, et nulltolerants viiruse suhtes aitab päästa elusid ja vältida tervishoiusüsteemi ülekoormamist. Võimud on lubanud, et jätkavad seda vaatamata kasvavale avalikule vastuseisule ja selle kasvavale negatiivsele mõjule Hiina majandusele.
Koroonameetmete vastane protest Urumqis. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/Video Obtained via REUTERS
Paljud Urumqi neljast miljonist elanikust on olnud Hiina ühe pikema lukustusperioodi all – neil on keelatud kodudest lahkuda koguni 100 päeva.
Hiina pealinnas Pekingis korraldasid mõned sulgemispiirangute alla jäänud elanikud väikeseid proteste. Osad elanikud suutsid oma kohalikke ametnikke veenda kavandatud lukustusmeetmeid mitte kehtestama ning mõnes Pekingi piirkonnas tühistati meetmed enne tähtaega.
### Response:
Hiinas puhkesid koroonapiirangute vastased protestid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | C-alagrupi kohtumise avapoolaeg kulges sündmustevaeselt. Argentina ja Mehhiko tegid kahepeale seitse pealelööki, millest raami lendas mõlemalt poolt üks. Teine poolaeg algas esimesele sarnaselt, kumbki meeskond riske ei võtnud ja mängupilt oli tujutu.
Suur läbimurre sündis 64. minutil, kui Angel di Maria andis paremalt äärelt söödu Mehhiko karistusala ees seisnud Lionel Messile, kes tegi ühe puute ja seejärel lajatas palli posti kõrvalt sisse. Pärast avaväravat Argentina elavnes ning 87. minutil vormistas lõppskoori vahetusest sekkunud Enzo Fernandez.
Argentina tõusis võiduga C-alagrupis Poola järel teisele kohale. Mehhiko on pärast kahte kohtumist ühe punktiga neljandal kohal. Argentina läheb alagrupi viimases voorus vastamisi Poolaga, Mehhiko madistab Saudi Araabiaga.
C-alagrupp
90:00
Argentina
2
64' Messi
87' Fernandez
2
:
0
0
Mehhiko
Argentina
64' Messi
87' Fernandez
Mehhiko
Enne mängu:
Suurte ootuste ja lootustega MM-ile saabunud Argentina sai finaalturniiri esimeses kohtumises korraliku tagasilöögi, kui teisipäeval jäädi 1:2 alla Saudi Araabiale. Sellega lõppes ka Argentina pikk 36-mänguline kaotuseta seeria.
Suursoosiku tänane vastane Mehhiko mängis 0:0 viiki Poolaga. Kohtumise parim väravavõimalus kuulus Poolale, kuid Mehhiko väravavaht Guillermo Ochoa säras finaalturniiril taas ja tõrjus Robert Lewandowski teise poolaja penalti.
Argentina ja Mehhiko on varasemalt MM-il omavahel kohtunud kolmel korral. Viimati mängiti 2010. aasta MM-il, kui Argentina lülitas 3:1 võiduga Mehhiko kaheksandikfinaalis konkurentsist. | Messi ja Fernandez tõid Argentinale üliolulise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
C-alagrupi kohtumise avapoolaeg kulges sündmustevaeselt. Argentina ja Mehhiko tegid kahepeale seitse pealelööki, millest raami lendas mõlemalt poolt üks. Teine poolaeg algas esimesele sarnaselt, kumbki meeskond riske ei võtnud ja mängupilt oli tujutu.
Suur läbimurre sündis 64. minutil, kui Angel di Maria andis paremalt äärelt söödu Mehhiko karistusala ees seisnud Lionel Messile, kes tegi ühe puute ja seejärel lajatas palli posti kõrvalt sisse. Pärast avaväravat Argentina elavnes ning 87. minutil vormistas lõppskoori vahetusest sekkunud Enzo Fernandez.
Argentina tõusis võiduga C-alagrupis Poola järel teisele kohale. Mehhiko on pärast kahte kohtumist ühe punktiga neljandal kohal. Argentina läheb alagrupi viimases voorus vastamisi Poolaga, Mehhiko madistab Saudi Araabiaga.
C-alagrupp
90:00
Argentina
2
64' Messi
87' Fernandez
2
:
0
0
Mehhiko
Argentina
64' Messi
87' Fernandez
Mehhiko
Enne mängu:
Suurte ootuste ja lootustega MM-ile saabunud Argentina sai finaalturniiri esimeses kohtumises korraliku tagasilöögi, kui teisipäeval jäädi 1:2 alla Saudi Araabiale. Sellega lõppes ka Argentina pikk 36-mänguline kaotuseta seeria.
Suursoosiku tänane vastane Mehhiko mängis 0:0 viiki Poolaga. Kohtumise parim väravavõimalus kuulus Poolale, kuid Mehhiko väravavaht Guillermo Ochoa säras finaalturniiril taas ja tõrjus Robert Lewandowski teise poolaja penalti.
Argentina ja Mehhiko on varasemalt MM-il omavahel kohtunud kolmel korral. Viimati mängiti 2010. aasta MM-il, kui Argentina lülitas 3:1 võiduga Mehhiko kaheksandikfinaalis konkurentsist.
### Response:
Messi ja Fernandez tõid Argentinale üliolulise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses üksikmängus oli Lorenzo Sonego (ATP 45.) tasavägises kohtumises üle Denis Shapovalovist (ATP 18.) 7:6 (7:4), 6:7 (5:7), 6:4, aga teises kaotas Lorenzo Musetti (ATP 23.) maailma kuuendale Felix Auger-Aliassime'ile 3:6, 4:6.
Edasipääseja otsustas paarismäng, kus Auger-Aliassime ja Vasek Pospisil said jagu Matteo Berrettinist ja Fabio Fogninist 7:6 (7:2), 7:5.
1900. aastast mängitavat Davise karikaturniiri pole Kanada koondis kunagi võitnud. 2019. aastal jõuti finaali, kus tuli aga tunnistada Hispaania paremust.
Tänavu kohtutakse finaalis Austraaliaga, kes esimeses poolfinaalis alistas Horvaatia 2:1. Erinevalt Kanadast on Austraalia võitnud Davise karika tervelt 28 korda, viimati küll pea paarkümmend aastat tagasi (2003). | Kanada jõudis teistkordselt Davise karikafinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses üksikmängus oli Lorenzo Sonego (ATP 45.) tasavägises kohtumises üle Denis Shapovalovist (ATP 18.) 7:6 (7:4), 6:7 (5:7), 6:4, aga teises kaotas Lorenzo Musetti (ATP 23.) maailma kuuendale Felix Auger-Aliassime'ile 3:6, 4:6.
Edasipääseja otsustas paarismäng, kus Auger-Aliassime ja Vasek Pospisil said jagu Matteo Berrettinist ja Fabio Fogninist 7:6 (7:2), 7:5.
1900. aastast mängitavat Davise karikaturniiri pole Kanada koondis kunagi võitnud. 2019. aastal jõuti finaali, kus tuli aga tunnistada Hispaania paremust.
Tänavu kohtutakse finaalis Austraaliaga, kes esimeses poolfinaalis alistas Horvaatia 2:1. Erinevalt Kanadast on Austraalia võitnud Davise karika tervelt 28 korda, viimati küll pea paarkümmend aastat tagasi (2003).
### Response:
Kanada jõudis teistkordselt Davise karikafinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 26. novembril kell 19.20:
- Ukraina politseijuhi sõnul on paari nädala jooksul saanud Hersoni linnas rünnakute tõttu surma 32 tsiviilelanikku;
- Vene raketirünnakus Dnipro linnale sai vigastada vähemalt 13 inimest, ütles Dnipropetrovski oblasti kuberner;
- Järjekordse vangide vahetuse käigus vabanes 12 Ukraina ning üheksa Vene sõjaväelast;
- Hersonis on elektrivarustus taastatud;
- Ukraina hinnangul hukkus läinud ööpäevaga üle poole tuhande Vene sõduri;
- Britid: Venemaa kaugmaarakettide varud on ammendumas;
- Saksamaa kaalub Ukrainale õhutõrjekompleksi Patriot andmist.
Belgia lubab Ukrainale 37 miljonit eurot abi
Belgia peaminister Alexander de Croo tegi laupäeval oma esimese visiidi Kiievisse alates Venemaa täiemahulisest invasioonist.
Belgia lubas anda Ukrainale 37 miljonit eurot finantsabi. "Kuna ees on külmad talvekuud, eraldab Belgia Ukrainale uut humanitaar- ja sõjalist abi," ütles de Croo sotsiaalmeedias.
Ukraina politseijuht: Hersonis on paari nädalaga hukkunud 32 tsiviilelanikku
Ukraina politseiülema Igor Klõmenko sõnul on alates 9. novembrist, mil Vene väed Hersoni linnast taganesid, saanud seal surma 32 tsiviilelanikku.
Pärast taganemist on Vene väed Hersoni sagedasti pommitanud. Hersoni oblasti kuberneri Jaroslav Januševõtši sõnul tegi Vene sõjavägi ainuüksi 24. novembril linna pihta 17 rünnakut, mille tagajärjel hukkus seitse ja sai vigastada 21 inimest.
Klõmenko lisas, et Hersoni oblastis vabastatud aladel taasalustasid tööd seitse politseijaoskonda, nendest neli Hersoni linnas.
Politsei demineerijad on Hersoni oblastis kontrollinud üle 450 hektarit maad ning teisaldanud umbes 3500 lõhkekeha, ütles Klõmenko.
Ametnik: rünnakus Dnipro linnale sai viga vähemalt 13 inimest
Raketirünnakus Dnipro linnale sai laupäeval vigastada vähemalt 13 inimest, ütles Dnipropetrovski oblasti kuberner Valentin Reznitšenko.
Tema sõnul hävis rünnakus osaliselt seitse maja ning pääste- ja otsingutööd jätkuvad.
Ukraina ja Venemaa vahetasid taas sõjavange
Nii Ukraina kui ka Venemaa teatasid järjekordsest vangide vahetusest.
"Meil õnnestus vabastada 12 oma inimest. Sõdurid, kes kaitsesid eelkõige Mariupoli, Tšornobõli tuumaelektrijaama ja Maosaart, saavad koju," kirjutas Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak sotsiaalmeedias.
"Läbirääkimiste tulemusel saadeti 26. novembril Kiievi režiimi kontrollitud territooriumilt tagasi üheksa Vene sõjaväelast, kes olid vangistuses surmaohus," teatas Venemaa kaitseministeerium.
Hersonis on taas elekter
Lõuna-Ukrainas Hersonis on elekter taastatud, ütles Ukraina presidendi administratsiooni asejuht Kõrõlo Tõmošenko Telegramis. "Esmalt varustame elektriga linna kriitilist infrastruktuuri ja seejärel kohe kodutarbijaid," kirjutas Tõmošenko.
Linn on olnud elektri, keskkütte ja veeta alates 11. novembrist, kui Ukraina väed linna tagasi vallutasid. Vene väed okupeerisid Hersoni vahetult pärast sissetungi algust veebruari lõpus. Herson oli ainus piirkondlik pealinn, mis neil õnnestus vallutada.
Vene vägede taandumine oli Moskvale märkimisväärne tagasilöök, kuid Ukraina ametnike sõnul tulistavad Vene väed Hersoni endiselt üle Dnipro jõe. Kohaliku administratsiooni juht ütles reedel, et viimase kuue päeva jooksul on rünnakutes hukkunud 15 ja haavata saanud 35 inimest.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 560 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 86710 (võrdlus eelmise päevaga +560);
- tankid 2901 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5848 (+4);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1896 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1554 (+1);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4406 (+2);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Britid: Venemaa tulistab tõenäoliselt tuumalõhkepeadeta rakette
Venemaa kaugmaarakettide varud on nii ammendunud, et tõenäoliselt eemaldatakse vananevatelt tuumatiibrakettidelt tuumalõhkepead ja tulistatakse neid Ukraina pihta, teatas Briti kaitseministeerium.
Uusim luureraport ütles, et piltidel on näha AS-15 Kenti tiibraketti rusud – ilmselt see tulistati alla –, mida toodeti 1980-ndatel "ainult tuumasüsteemina".
"Tõenäoliselt oli lõhkepea asendatud ballastiga. Kuigi selline inertne süsteem tekitab siiski mõningaid kahjustusi raketi kineetilise energia ja kasutamata kütuse tõttu, ei saavuta see tõenäoliselt kavandatud sihtmärkide suhtes loodetud mõju," kirjutati raportis. "Venemaa loodab peaaegu kindlasti, et sellised raketid toimivad peibutusvahenditena ja suunavad Ukraina õhukaitset mujale," lisati analüüsis.
Briti luure hinnangul toob taoliste rakettide kasutamine olenemata Venemaa kavatsustest esile Venemaa kaugmaarakettide varude ammendumise määra.
Saksamaa arutab liitlastega õhutõrjeüksuse andmist Ukrainale
Saksamaa teatas reedel, et arutab liitlastega Poola taotlust saata Ukrainasse Saksa õhutõrjeüksused Patriot, kuna NATO juht andis mõista, et sõjaline liit ei pruugi sellisele sammule vastu seista. "Me räägime oma liitlastega sellest, kuidas käsitleda Poola ettepanekut," ütles Saksamaa valitsuse pressiesindaja Berliinis ajakirjanikele.
Berliin pakkus Varssavile Patrioti süsteemi, pärast seda, kui eelmisel nädalal Poolas alla kukkunud rakett tappis kaks inimest. Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak palus Saksamaal saata tuleüksused hoopis Ukrainasse.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et sellised tarned peaksid olema riikide endi otsused, võttes arvesse lõppkasutajaid puudutavaid reegleid.
"Konkreetsed otsused konkreetsete süsteemide kohta on riiklikud otsused," ütles ta Brüsselis ajakirjanikele. "Mõnikord on sõlmitud lõppkasutajate lepingud ja muud asjad, nii et nad peavad teiste liitlastega nõu pidama. Kuid lõpuks peavad selle otsuse tegema riikide valitsused," lisas ta.
Stoltenbergi kommentaarid tulid pärast seda, kui Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht ütles neljapäeval, et Saksamaa Patrioti üksuste jagamine väljaspool NATO territooriumi nõuab eelnevaid läbirääkimisi NATO ja liitlastega.
Zelenski kritiseeris Kiievi linnapead
President Zelenski kritiseeris reedel Kiievi linnapead Vitali Klõtškod Zelenski väitel halva töö eest hädaabivarjupaikade loomisel. Avalik tüli riigipea ja Kiievi linnapea vahel on harukordne.
Seoses Venemaa purustavate löökidega elektritootmissüsteemi vastu on Ukraina rajanud tuhandeid nn võitmatuse keskusi, kus inimestel on juurdepääs küttele, veele, internetile ja mobiilsidele.
Reedeõhtuses pöördumises märkis Zelenski, et Kiievi linnapea Vitali Klõtško ja tema ametnikud pole abistamiseks piisavalt teinud. "Kahjuks ei ole kohalikel omavalitsustel kõigis linnades hästi läinud. Eelkõige on Kiievis palju kaebusi... Pehmelt öeldes on vaja rohkem tööd teha," ütles ta. "Palun pange tähele – Kiievi inimesed vajavad rohkem tuge... paljud on 20 või isegi 30 tundi elektrita olnud. Ootame linnapealt kvaliteetset tööd." Samuti mainis Zelenski valesid raportites. | Sõja 276. päev: Ukraina taastab elektrivõrguühendust riigis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 26. novembril kell 19.20:
- Ukraina politseijuhi sõnul on paari nädala jooksul saanud Hersoni linnas rünnakute tõttu surma 32 tsiviilelanikku;
- Vene raketirünnakus Dnipro linnale sai vigastada vähemalt 13 inimest, ütles Dnipropetrovski oblasti kuberner;
- Järjekordse vangide vahetuse käigus vabanes 12 Ukraina ning üheksa Vene sõjaväelast;
- Hersonis on elektrivarustus taastatud;
- Ukraina hinnangul hukkus läinud ööpäevaga üle poole tuhande Vene sõduri;
- Britid: Venemaa kaugmaarakettide varud on ammendumas;
- Saksamaa kaalub Ukrainale õhutõrjekompleksi Patriot andmist.
Belgia lubab Ukrainale 37 miljonit eurot abi
Belgia peaminister Alexander de Croo tegi laupäeval oma esimese visiidi Kiievisse alates Venemaa täiemahulisest invasioonist.
Belgia lubas anda Ukrainale 37 miljonit eurot finantsabi. "Kuna ees on külmad talvekuud, eraldab Belgia Ukrainale uut humanitaar- ja sõjalist abi," ütles de Croo sotsiaalmeedias.
Ukraina politseijuht: Hersonis on paari nädalaga hukkunud 32 tsiviilelanikku
Ukraina politseiülema Igor Klõmenko sõnul on alates 9. novembrist, mil Vene väed Hersoni linnast taganesid, saanud seal surma 32 tsiviilelanikku.
Pärast taganemist on Vene väed Hersoni sagedasti pommitanud. Hersoni oblasti kuberneri Jaroslav Januševõtši sõnul tegi Vene sõjavägi ainuüksi 24. novembril linna pihta 17 rünnakut, mille tagajärjel hukkus seitse ja sai vigastada 21 inimest.
Klõmenko lisas, et Hersoni oblastis vabastatud aladel taasalustasid tööd seitse politseijaoskonda, nendest neli Hersoni linnas.
Politsei demineerijad on Hersoni oblastis kontrollinud üle 450 hektarit maad ning teisaldanud umbes 3500 lõhkekeha, ütles Klõmenko.
Ametnik: rünnakus Dnipro linnale sai viga vähemalt 13 inimest
Raketirünnakus Dnipro linnale sai laupäeval vigastada vähemalt 13 inimest, ütles Dnipropetrovski oblasti kuberner Valentin Reznitšenko.
Tema sõnul hävis rünnakus osaliselt seitse maja ning pääste- ja otsingutööd jätkuvad.
Ukraina ja Venemaa vahetasid taas sõjavange
Nii Ukraina kui ka Venemaa teatasid järjekordsest vangide vahetusest.
"Meil õnnestus vabastada 12 oma inimest. Sõdurid, kes kaitsesid eelkõige Mariupoli, Tšornobõli tuumaelektrijaama ja Maosaart, saavad koju," kirjutas Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak sotsiaalmeedias.
"Läbirääkimiste tulemusel saadeti 26. novembril Kiievi režiimi kontrollitud territooriumilt tagasi üheksa Vene sõjaväelast, kes olid vangistuses surmaohus," teatas Venemaa kaitseministeerium.
Hersonis on taas elekter
Lõuna-Ukrainas Hersonis on elekter taastatud, ütles Ukraina presidendi administratsiooni asejuht Kõrõlo Tõmošenko Telegramis. "Esmalt varustame elektriga linna kriitilist infrastruktuuri ja seejärel kohe kodutarbijaid," kirjutas Tõmošenko.
Linn on olnud elektri, keskkütte ja veeta alates 11. novembrist, kui Ukraina väed linna tagasi vallutasid. Vene väed okupeerisid Hersoni vahetult pärast sissetungi algust veebruari lõpus. Herson oli ainus piirkondlik pealinn, mis neil õnnestus vallutada.
Vene vägede taandumine oli Moskvale märkimisväärne tagasilöök, kuid Ukraina ametnike sõnul tulistavad Vene väed Hersoni endiselt üle Dnipro jõe. Kohaliku administratsiooni juht ütles reedel, et viimase kuue päeva jooksul on rünnakutes hukkunud 15 ja haavata saanud 35 inimest.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 560 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 86710 (võrdlus eelmise päevaga +560);
- tankid 2901 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5848 (+4);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1896 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1554 (+1);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4406 (+2);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Britid: Venemaa tulistab tõenäoliselt tuumalõhkepeadeta rakette
Venemaa kaugmaarakettide varud on nii ammendunud, et tõenäoliselt eemaldatakse vananevatelt tuumatiibrakettidelt tuumalõhkepead ja tulistatakse neid Ukraina pihta, teatas Briti kaitseministeerium.
Uusim luureraport ütles, et piltidel on näha AS-15 Kenti tiibraketti rusud – ilmselt see tulistati alla –, mida toodeti 1980-ndatel "ainult tuumasüsteemina".
"Tõenäoliselt oli lõhkepea asendatud ballastiga. Kuigi selline inertne süsteem tekitab siiski mõningaid kahjustusi raketi kineetilise energia ja kasutamata kütuse tõttu, ei saavuta see tõenäoliselt kavandatud sihtmärkide suhtes loodetud mõju," kirjutati raportis. "Venemaa loodab peaaegu kindlasti, et sellised raketid toimivad peibutusvahenditena ja suunavad Ukraina õhukaitset mujale," lisati analüüsis.
Briti luure hinnangul toob taoliste rakettide kasutamine olenemata Venemaa kavatsustest esile Venemaa kaugmaarakettide varude ammendumise määra.
Saksamaa arutab liitlastega õhutõrjeüksuse andmist Ukrainale
Saksamaa teatas reedel, et arutab liitlastega Poola taotlust saata Ukrainasse Saksa õhutõrjeüksused Patriot, kuna NATO juht andis mõista, et sõjaline liit ei pruugi sellisele sammule vastu seista. "Me räägime oma liitlastega sellest, kuidas käsitleda Poola ettepanekut," ütles Saksamaa valitsuse pressiesindaja Berliinis ajakirjanikele.
Berliin pakkus Varssavile Patrioti süsteemi, pärast seda, kui eelmisel nädalal Poolas alla kukkunud rakett tappis kaks inimest. Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak palus Saksamaal saata tuleüksused hoopis Ukrainasse.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et sellised tarned peaksid olema riikide endi otsused, võttes arvesse lõppkasutajaid puudutavaid reegleid.
"Konkreetsed otsused konkreetsete süsteemide kohta on riiklikud otsused," ütles ta Brüsselis ajakirjanikele. "Mõnikord on sõlmitud lõppkasutajate lepingud ja muud asjad, nii et nad peavad teiste liitlastega nõu pidama. Kuid lõpuks peavad selle otsuse tegema riikide valitsused," lisas ta.
Stoltenbergi kommentaarid tulid pärast seda, kui Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht ütles neljapäeval, et Saksamaa Patrioti üksuste jagamine väljaspool NATO territooriumi nõuab eelnevaid läbirääkimisi NATO ja liitlastega.
Zelenski kritiseeris Kiievi linnapead
President Zelenski kritiseeris reedel Kiievi linnapead Vitali Klõtškod Zelenski väitel halva töö eest hädaabivarjupaikade loomisel. Avalik tüli riigipea ja Kiievi linnapea vahel on harukordne.
Seoses Venemaa purustavate löökidega elektritootmissüsteemi vastu on Ukraina rajanud tuhandeid nn võitmatuse keskusi, kus inimestel on juurdepääs küttele, veele, internetile ja mobiilsidele.
Reedeõhtuses pöördumises märkis Zelenski, et Kiievi linnapea Vitali Klõtško ja tema ametnikud pole abistamiseks piisavalt teinud. "Kahjuks ei ole kohalikel omavalitsustel kõigis linnades hästi läinud. Eelkõige on Kiievis palju kaebusi... Pehmelt öeldes on vaja rohkem tööd teha," ütles ta. "Palun pange tähele – Kiievi inimesed vajavad rohkem tuge... paljud on 20 või isegi 30 tundi elektrita olnud. Ootame linnapealt kvaliteetset tööd." Samuti mainis Zelenski valesid raportites.
### Response:
Sõja 276. päev: Ukraina taastab elektrivõrguühendust riigis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alustame tutvustusest. Palun räägi, kui kaua sa oled tegelenud muusikuna?
Vist natuke rohkem kui neli aastat. Nooremana otseselt ei tegelenud muusikaga. Kokkupuude oli pigem selline, et umbes teises klassis paluti suu lahti teha, et vaadata, kas pääsed koori või mitte. Mu mälestus on see, et ma panin suu päris kiiresti tagasi kinni. Tükk aega ei teinud uuesti suud lahti.
Naljaviluks hakkasin muusikat tegema umbes 20-aastaselt.
Mis ajendas sind esimest singlit välja andma?
Singlit? Ma isegi ei tea. Muusikani jõudsin läbi selle - ma olen seda lugu päris palju rääkinud - et meil oli sõpradega grupi- chat 'is üks teema, mida me otsustasime räpp- battle 'iga lahendada. Mina jõudsin ainsana selleni. Ostsime sõbraga 60-eurose mikrofoni ja hakkasin kodus mässama lihtsalt. Mulle meeldis. Esimesed asjad lindistasin Audacitysse, mis on hästi lihtne tasuta programm.
Esimese singliga ma ei osanud ise midagi peale hakata. Mingil põhjusel aitas mu vend leida mulle ühe inimese, kes produtseeris tausta. Ta oli austraallane. Ma läksin Lakeside stuudiosse ja seal me lindistasimegi esimese loo. See oli päris hirmus kogemus.
Miks hirmus?
Kõik see oli mulle võõras. Ma alustasin täiesti nullist tundmatu asjaga ja siis mingil põhjusel hakkasin singlit tegema. Ma isegi otseselt ei tea, miks, aga siin me oleme. Tagantjärele on tore, et läbi push 'isin, aga see oli tegelikult paras eneseületus.
Kas sul on esinedes lavahirmu ka?
Mul alguses oli rohkem hirmu, kuna esinemine oli hästi võõras olukord. Ma ei kujutanud ennast laval ette, aga täna ma pigem naudin seda. Ma arvan, et igal artistil on grammikene ärevust sees, enne kui ta lavale läheb ja see on normaalne - nii peakski olema. See tähendab minu jaoks seda, et hoolid sellest, et sul läheks hästi. Tänaseks on pigem nii, et esimene lugu või esimestel minutitel on adrenaliinisüst, kui lavale astun. Ja siis sa lähed kuidagi sujuvalt sinna sisse ja kõik edasine läheb hästi.
Miks sa oma esinejanimeks Kirot valisid?
Sellel ei ole tegelikult suurt põhjust taga. Ma mõtlesin, mis nimega ma välja tulen ja lõpuks ma tegin lihtsalt anagrammi enda pärisnimest. Kirot oli kõige kõlavam variant. Tagantjärele sain teada, kui väikses koguses filipiinide like 'id ja lingid hakkasid minuni tulema, et see tähendab nende kohalikus keeles valu. See on hästi huvitav, sest see sõna kirjeldab natuke ka minu lüürilist stiili.
Mida mõtled täpsemalt selle all, et Kirot on sinu üle võlli keeratud isiksus?
Ütleme nii, et ta on palju agressiivsem, kui ma igapäevaselt olen. Kirot on ekstravagantne peegeldus minu meelestatusest. Aga mul on ikkagi väga palju virrvarr emotsioone ka sees. Ma näen, et ma saan sinna lihtsalt kõik enda peast välja loopida. Ükskõik, mis alatooniga, ükskõik, kuidas ma seda ka ei ütleks. See on koht, kus ma saan konkreetne olla. Igapäevaelus olen ma olnud tagasihoidlikum. See on see koht, kus filter eest ära kaob. Ma olen laval ikkagi mina ise, ma ei tunne, et see oleks mingi karakter, mida ma tekitan - see on lihtsalt mina, aga üle võlli.
Kui ma olen laval, siis mul kaovad kõik barjäärid ära. Mingist punktist ma elan sinna niivõrd sisse, et mul on täiesti ükskõik, mida ma ütlen või kuidas keegi otsa vaatab. See ei mõjuta mind mitte kuidagi. Kirot on alati olnud selline projekt, mis on aidanud mul iseendaga elada.
Kirot Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Lisaks muusikale töötad sa IT-alal ja õpid ülikoolis. Kuidas sul jääb selle kõrvalt aega, et loomingut luua?
See on hästi piirav olnud, sest kes garanteerib, et kui sa vabal päeval saad stuudiosse minna, siis sa oled ka loominguliselt meelestatud. Võib-olla on mul väga halb tuju: ma astun vale jalaga voodist välja ja ma ei taha stuudiot nähagi, aga see on ainus moment nädala sees, kus ma tegelikult saan sellega tegeleda. Niimoodi võib tulla head loomingut, aga pigem tekib surutud materjali. Inimestel on vaja aega, et teha head loomingut.
Ma olen täheldanud, et mul käib täpselt kell kolm öösel mingisugune klikk, kus ma olen loominguline. Või siis mul on vaja umbes kolme-nelja tundi - selleks momendiks ma elan piisavalt sisse, et end loomingulisena tunda. Muusika on selline asi, kus ma võin 12-ks tunniks ära unustada, et ma pean vahepeal ka sööma, jooma või üldse silmi pilgutama.
See kohene loomingulisus, mis vahepeal tuleb, on nii tunnetuse küsimus - mul viimati oli see võib-olla paar kuud tagasi, kus ma tundsin, et nüüd ma võin ükskõik, mida teha. Sekundi pealt.
Kas sinu unistus on olla n-ö täiskohaga muusik?
Pigem on, aga kui kõik peaks minema valesti ja halvasti, siis ma saan alati stabiilse IT juurde tagasi tulla.
Kas sa kirjutad ise kõik oma lood ning kas saad inspiratsiooni enda kogemustest ja läbielamistest?
Sõnu ma kirjutan alati ise. See on nagu su laps, keda sa ei taha kellegi teise hoolde usaldada. Ma ei näe, et see oleks aus ka, kui ma olen räppar ja ma annan teksti kirjutamise kellegi teise kätte ja siis ise lihtsalt räägin selle sisse. See võiks ikkagi minu sulest tulla.
Kõige loomingulisem olen ma siis, kui midagi väga halvasti läheb või midagi väga negatiivset juhtub - eriti siis, kui ma olen väga vihane. Ma tunnen, et selle asemel, et kuskil seina peksta, ma lähen lihtsalt stuudiosse ja karjun. Ma ei tea, miks ma positiivset loomingut ei tee. Natuke on seda ikka tulnud, aga võib-olla mul ei ole lihtsalt positiivset väljavaadet elule.
Ja tekst tulebki võimalikult palju enda kogemuste põhjal, aga alati sa ei saa ainult enda kogemustele peatuda, sest palju sa ikka jahud iseenda elust. Ühel hetkel saavad teemad otsa. Iga uue looga, mis ma kirjutan, olen ma ka aina ühiskonnakriitilisem. Ma vaatan enda ümber olevaid inimesi ja olukordi, mis meie ümber on - ka poliitiliselt. Üritan sellest ammutada oma ideoloogiaga mõtet. Kõigil on oma arvamus ja selline žanr nagu hip-hop on tegelikult läbi aja olnud võrdlemisi ühiskonnakriitiline. See on koht, kus enda arvamust avaldada. Peaasi, et su arvamus liiga rumal ei oleks - selle eest tuleks hoolt kanda.
Tundub, et sinu uus singel "Maksab" viitab rahalistele raskustele, mis on praegu väga aktuaalne teema.
Põhimõtteliselt küll. See on natuke inflatsiooni-maiguga lugu. Sealt see teema hakkas kooruma, aga see lugu räägib ka sellest, et kui elus läheb keeruliseks, siis sa tahad aina rohkem toetuda enda pahedele, et mingisugust leevendust saada. Sul oleks justkui dopamiinisüsti vaja saada. See tekitab aga lumepalliefekti. Samal ajal, kui sa oled mäest alla veeremas, paned sellele veel hoogu juurde ja juurde. Kuigi sulle tundub, et sa aeglustad seda mingisuguse ajutise naudinguga. Kontrolli hoidmine on inimestele paraku päris keeruline ja kontrolli kaotusest saame tihti alles siis aru, kui on liiga hilja. See on loo "Maksab" laiem temaatika.
Mis on sinu pahed, mille juurde sa rasketel hetkedel pöördud?
Ma arvan, et nikotiin. Ja kõige suurem pahe on tegelikult aja raiskamine: asjade edasilükkamine ja viivitamine. Iga kord, kui mul läheb keeruliseks, siis ma lükkan kõik tegevused viimasele hetkele, et ma saaksin lihtsalt rahulikult hetkes olla. Ma olen kuhjanud endale hästi palju erinevaid asju, millega ma üritan tegeleda ja siis ma hakkan iseenda mentaalse koorma all lolle vabandusi otsima, milleks mitte midagi teha või teha neid asju homme.
Kas sa saad üldse rahulikult olla, kui sa mõtled, et pead homme midagi tähtsat tegema või oled sa siis hoopis rohkem stressis?
Ei saa. Mul on ka see probleem, et ma tunnen igal õhtul ärevust, kui ma pole täna midagi korda saatnud - just loominguga seoses. Ma pean olema iga päev loominguline, muidu mul hakkab mentaalselt hästi keeruline õhtuti. Ma tajun, kuidas aeg kiiresti möödub. Keegi ei tea, kaua see moment kestab, kui kaua sa saad midagi sellist teha, mis sulle meeldib. Mul on alati selline tunne, et võib-olla homme seda enam pole. Mul pole selle arvelt aega raisata, aga samas ma raiskan aega nii palju.
Ma arvan, et see on isiklike eesmärkide saamahimu, et sa ajad kogu aeg midagi taga - nagu mingit lõpmatut nööri tiriks, aga lõppu ei tule mitte kunagi.
Kes on need artistid, kes sind inspireerivad?
Ma olin tegelikult Eesti muusikas üsna võhik enne, kui ma ise muusikat tegema hakkasin. Ma ei teadnud peaaegu ühtegi räpparit. Kõige rohkem inspiratsiooni annavad Loyle Carner ja artist, kes on süüdi selles, et ma hakkasin räppimist katsetama - Kendrick Lamar.
Kui ma alustasin, siis ma ei osanud isegi rütmis olla. Flow oli minu jaoks väga keeruline konstruktsioon, millest aru saada. Ma õppisin esimese asjana selgeks Kendrick Lamari "Alright" loo - selle pealt õppisin üldse räppima. Harjutamise periood kestis kuskil aasta aega ja siis ma hakkasin ka esimesi eestikeelseid lugusid tegema.
Kas sa tegeled ka praegu uute lugude loomisega?
Praegu ma tegelen vaikselt järgmise albumiga. See on töös olnud juba mõnda aega. Esimese albumi kuupäev kukkus tegelikult natuke tahapoole, kui oleks pidanud ja teise albumi kuupäev lükkus umbes pool aastat edasi. Tegelikult ma ei tunne ennast teise albumiga seoses nii hästi kui esimesega, sest see venis pikalt. Mulle meeldib asjad kiirelt ära teha ja edasi liikuda. Ma jään kinni vanadesse asjadesse.
Kohe, kui see läbi sai, hakkasin järgmise projekti poole vaatama. Kolmas peab tulema selline, mis on kindlasti mu seni kõige tugevam projekt, millega ma olen tegelenud. Ma olen mõelnud, et 2023. aasta lõpuks tahaks selle valmis saada. Ideaalmaailmas.
Kirot Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kas sa vaatad MM-i praegu?
Jaa.
Kes on su lemmikmeeskonnad?
Mul on pikalt Inglismaaga side olnud, aga ma ütlen ausalt: mulle ei meeldi Inglismaa peatreener. Ma tahaks, et MM läheks Ladina-Ameerikasse tagasi - kas Argentiinasse või Brasiiliasse. Iga meeskond, mis ei ole tavaline Kesk-Euroopa meeskond, mis on viimasel ajal võitnud, oleks natuke huvi lisav.
Kas sa mängid ka ise jalgpalli?
Noorena käisin trennis, aga väga palju oli jalgadega probleeme ja igasuguseid erinevaid valusid, nii et ma jätsin selle pooleli, aga jalgpall on väga tähtis osa mu elust olnud lapsest saati.
Praegu ma käin jõusaalis, tahaksin sinna tihedamini jõuda. Trenni on mulle alati meeldinud teha, aga vahel jääb distsipliinist puudu.
Kuna sa tegeled paljude asjadega korraga - kui palju sa kõige selle juures vaimsele tervisele mõtled?
Vaimne tervis on kõige tähtsam neist. See on ka suur põhjus, miks ma muusikat teen: et saada oma deemonitest võitu. Kas see on aidanud? Ma arvan, et on. Muusika tegemine on aidanud mingeid barjääre murda.
Igapäevane vaimne tervis on tegelikult endiselt pilla-palla. See väljendub mu muusikas ka - sinna ma valan suhteliselt palju negatiivset energiat ja see aitab mul kuidagi kohanduda ja toime tulla pingega, mis mu sees on. Ma olen üritanud aru saada, kust see kõik tuleb või miks ma olen vahepeal nii negatiivne, nagu ma olen ... Iga inimene mõtleb vahepeal, et mis tal viga on, aga sa ei leia mitte kunagi seda vastust.
Kas sa tunned vähemalt, et oled aastate vältel endast paremini aru hakanud saama?
Eks ikka olen targemaks saanud, aga mul on tunne, et ma olengi sellise depressiivse kalduvusega 10-15 aastat olnud. Ma ei tea, kas ma sellest kunagi otseselt välja tulen. Sellega on natuke keeruline toime tulla. Ma ei kujuta ette, mida ma peaksin tegema, et murda sellist mustrit enda peas. Eriti, kui tuleb Eesti pime talv, siis mul lähevad häirekellad suhteliselt kohe tööle.
Sa võid füüsilise tervisega tegeleda ükskõik kui palju - see aitab kindlasti kaasa, aga vaimne tervis on kõige alus. Ja kindlasti võiks enda toast välja minna. Ma lihtsalt tunnen, et ma sulgen ennast tihti päevadeks tuppa - eriti sellisel perioodil nagu praegu - ja siis ma ei näegi päevavalgust.
Ma usun, et paljudele inimestele on see aktuaalne teema. Kindlasti soovitan neil teraapiasse minna, et leida need kohad üles, mis tekitavad probleeme. Leida see inimene, kelle abil sa saad reflekteerida ja põrgatada endast sisu välja, sest see viib põhjusteni, mis tekitavad sinus negatiivsust. Minul isiklikult jäi teraapia pooleli.
Miks sul teraapia pooleli jäi?
Ma lihtsalt ei suutnud järgmist sammu teha. Mulle anti ülesanne ja ma tundsin, et ma ei ole selle jaoks valmis. Ja siis juba tundus liiga hilja tagasi minna, kui ma hiljem mõtlesin, et tegelikult mõjus teraapia mulle hästi. Järjepidevusest jäi vast ka puudu.
Kas sa võiksid lõpetuseks midagi välja tuua, mis on sul aidanud vaimset tervist parandada?
Ma arvan, et ikkagi trenn. See on kindlasti aidanud paanikahooge vältida. Ja tervislik toitumine ning ka see, et me ei tohiks end igapäevaselt nii palju põletada, nagu nooruspõlves paljud teevad.
Sotsiaalmeedia ei aita ka kaasa - see pidev võrdlusmoment teistega, kas siis numbrite pealt või selle pealt, kui ilus keegi on.
Mul kahjuks puuduvad vastused, kuidas noori kaitsta selle kõige eest, võib-olla enese kaitsmine peab ise välja arenema. Tuleb enesega leppida. Võib-olla võrdlusmoment tulebki sellest, et me pole enesega rahul? | Räppar Kirot: teen muusikat, et oma deemonitest võitu saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alustame tutvustusest. Palun räägi, kui kaua sa oled tegelenud muusikuna?
Vist natuke rohkem kui neli aastat. Nooremana otseselt ei tegelenud muusikaga. Kokkupuude oli pigem selline, et umbes teises klassis paluti suu lahti teha, et vaadata, kas pääsed koori või mitte. Mu mälestus on see, et ma panin suu päris kiiresti tagasi kinni. Tükk aega ei teinud uuesti suud lahti.
Naljaviluks hakkasin muusikat tegema umbes 20-aastaselt.
Mis ajendas sind esimest singlit välja andma?
Singlit? Ma isegi ei tea. Muusikani jõudsin läbi selle - ma olen seda lugu päris palju rääkinud - et meil oli sõpradega grupi- chat 'is üks teema, mida me otsustasime räpp- battle 'iga lahendada. Mina jõudsin ainsana selleni. Ostsime sõbraga 60-eurose mikrofoni ja hakkasin kodus mässama lihtsalt. Mulle meeldis. Esimesed asjad lindistasin Audacitysse, mis on hästi lihtne tasuta programm.
Esimese singliga ma ei osanud ise midagi peale hakata. Mingil põhjusel aitas mu vend leida mulle ühe inimese, kes produtseeris tausta. Ta oli austraallane. Ma läksin Lakeside stuudiosse ja seal me lindistasimegi esimese loo. See oli päris hirmus kogemus.
Miks hirmus?
Kõik see oli mulle võõras. Ma alustasin täiesti nullist tundmatu asjaga ja siis mingil põhjusel hakkasin singlit tegema. Ma isegi otseselt ei tea, miks, aga siin me oleme. Tagantjärele on tore, et läbi push 'isin, aga see oli tegelikult paras eneseületus.
Kas sul on esinedes lavahirmu ka?
Mul alguses oli rohkem hirmu, kuna esinemine oli hästi võõras olukord. Ma ei kujutanud ennast laval ette, aga täna ma pigem naudin seda. Ma arvan, et igal artistil on grammikene ärevust sees, enne kui ta lavale läheb ja see on normaalne - nii peakski olema. See tähendab minu jaoks seda, et hoolid sellest, et sul läheks hästi. Tänaseks on pigem nii, et esimene lugu või esimestel minutitel on adrenaliinisüst, kui lavale astun. Ja siis sa lähed kuidagi sujuvalt sinna sisse ja kõik edasine läheb hästi.
Miks sa oma esinejanimeks Kirot valisid?
Sellel ei ole tegelikult suurt põhjust taga. Ma mõtlesin, mis nimega ma välja tulen ja lõpuks ma tegin lihtsalt anagrammi enda pärisnimest. Kirot oli kõige kõlavam variant. Tagantjärele sain teada, kui väikses koguses filipiinide like 'id ja lingid hakkasid minuni tulema, et see tähendab nende kohalikus keeles valu. See on hästi huvitav, sest see sõna kirjeldab natuke ka minu lüürilist stiili.
Mida mõtled täpsemalt selle all, et Kirot on sinu üle võlli keeratud isiksus?
Ütleme nii, et ta on palju agressiivsem, kui ma igapäevaselt olen. Kirot on ekstravagantne peegeldus minu meelestatusest. Aga mul on ikkagi väga palju virrvarr emotsioone ka sees. Ma näen, et ma saan sinna lihtsalt kõik enda peast välja loopida. Ükskõik, mis alatooniga, ükskõik, kuidas ma seda ka ei ütleks. See on koht, kus ma saan konkreetne olla. Igapäevaelus olen ma olnud tagasihoidlikum. See on see koht, kus filter eest ära kaob. Ma olen laval ikkagi mina ise, ma ei tunne, et see oleks mingi karakter, mida ma tekitan - see on lihtsalt mina, aga üle võlli.
Kui ma olen laval, siis mul kaovad kõik barjäärid ära. Mingist punktist ma elan sinna niivõrd sisse, et mul on täiesti ükskõik, mida ma ütlen või kuidas keegi otsa vaatab. See ei mõjuta mind mitte kuidagi. Kirot on alati olnud selline projekt, mis on aidanud mul iseendaga elada.
Kirot Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Lisaks muusikale töötad sa IT-alal ja õpid ülikoolis. Kuidas sul jääb selle kõrvalt aega, et loomingut luua?
See on hästi piirav olnud, sest kes garanteerib, et kui sa vabal päeval saad stuudiosse minna, siis sa oled ka loominguliselt meelestatud. Võib-olla on mul väga halb tuju: ma astun vale jalaga voodist välja ja ma ei taha stuudiot nähagi, aga see on ainus moment nädala sees, kus ma tegelikult saan sellega tegeleda. Niimoodi võib tulla head loomingut, aga pigem tekib surutud materjali. Inimestel on vaja aega, et teha head loomingut.
Ma olen täheldanud, et mul käib täpselt kell kolm öösel mingisugune klikk, kus ma olen loominguline. Või siis mul on vaja umbes kolme-nelja tundi - selleks momendiks ma elan piisavalt sisse, et end loomingulisena tunda. Muusika on selline asi, kus ma võin 12-ks tunniks ära unustada, et ma pean vahepeal ka sööma, jooma või üldse silmi pilgutama.
See kohene loomingulisus, mis vahepeal tuleb, on nii tunnetuse küsimus - mul viimati oli see võib-olla paar kuud tagasi, kus ma tundsin, et nüüd ma võin ükskõik, mida teha. Sekundi pealt.
Kas sinu unistus on olla n-ö täiskohaga muusik?
Pigem on, aga kui kõik peaks minema valesti ja halvasti, siis ma saan alati stabiilse IT juurde tagasi tulla.
Kas sa kirjutad ise kõik oma lood ning kas saad inspiratsiooni enda kogemustest ja läbielamistest?
Sõnu ma kirjutan alati ise. See on nagu su laps, keda sa ei taha kellegi teise hoolde usaldada. Ma ei näe, et see oleks aus ka, kui ma olen räppar ja ma annan teksti kirjutamise kellegi teise kätte ja siis ise lihtsalt räägin selle sisse. See võiks ikkagi minu sulest tulla.
Kõige loomingulisem olen ma siis, kui midagi väga halvasti läheb või midagi väga negatiivset juhtub - eriti siis, kui ma olen väga vihane. Ma tunnen, et selle asemel, et kuskil seina peksta, ma lähen lihtsalt stuudiosse ja karjun. Ma ei tea, miks ma positiivset loomingut ei tee. Natuke on seda ikka tulnud, aga võib-olla mul ei ole lihtsalt positiivset väljavaadet elule.
Ja tekst tulebki võimalikult palju enda kogemuste põhjal, aga alati sa ei saa ainult enda kogemustele peatuda, sest palju sa ikka jahud iseenda elust. Ühel hetkel saavad teemad otsa. Iga uue looga, mis ma kirjutan, olen ma ka aina ühiskonnakriitilisem. Ma vaatan enda ümber olevaid inimesi ja olukordi, mis meie ümber on - ka poliitiliselt. Üritan sellest ammutada oma ideoloogiaga mõtet. Kõigil on oma arvamus ja selline žanr nagu hip-hop on tegelikult läbi aja olnud võrdlemisi ühiskonnakriitiline. See on koht, kus enda arvamust avaldada. Peaasi, et su arvamus liiga rumal ei oleks - selle eest tuleks hoolt kanda.
Tundub, et sinu uus singel "Maksab" viitab rahalistele raskustele, mis on praegu väga aktuaalne teema.
Põhimõtteliselt küll. See on natuke inflatsiooni-maiguga lugu. Sealt see teema hakkas kooruma, aga see lugu räägib ka sellest, et kui elus läheb keeruliseks, siis sa tahad aina rohkem toetuda enda pahedele, et mingisugust leevendust saada. Sul oleks justkui dopamiinisüsti vaja saada. See tekitab aga lumepalliefekti. Samal ajal, kui sa oled mäest alla veeremas, paned sellele veel hoogu juurde ja juurde. Kuigi sulle tundub, et sa aeglustad seda mingisuguse ajutise naudinguga. Kontrolli hoidmine on inimestele paraku päris keeruline ja kontrolli kaotusest saame tihti alles siis aru, kui on liiga hilja. See on loo "Maksab" laiem temaatika.
Mis on sinu pahed, mille juurde sa rasketel hetkedel pöördud?
Ma arvan, et nikotiin. Ja kõige suurem pahe on tegelikult aja raiskamine: asjade edasilükkamine ja viivitamine. Iga kord, kui mul läheb keeruliseks, siis ma lükkan kõik tegevused viimasele hetkele, et ma saaksin lihtsalt rahulikult hetkes olla. Ma olen kuhjanud endale hästi palju erinevaid asju, millega ma üritan tegeleda ja siis ma hakkan iseenda mentaalse koorma all lolle vabandusi otsima, milleks mitte midagi teha või teha neid asju homme.
Kas sa saad üldse rahulikult olla, kui sa mõtled, et pead homme midagi tähtsat tegema või oled sa siis hoopis rohkem stressis?
Ei saa. Mul on ka see probleem, et ma tunnen igal õhtul ärevust, kui ma pole täna midagi korda saatnud - just loominguga seoses. Ma pean olema iga päev loominguline, muidu mul hakkab mentaalselt hästi keeruline õhtuti. Ma tajun, kuidas aeg kiiresti möödub. Keegi ei tea, kaua see moment kestab, kui kaua sa saad midagi sellist teha, mis sulle meeldib. Mul on alati selline tunne, et võib-olla homme seda enam pole. Mul pole selle arvelt aega raisata, aga samas ma raiskan aega nii palju.
Ma arvan, et see on isiklike eesmärkide saamahimu, et sa ajad kogu aeg midagi taga - nagu mingit lõpmatut nööri tiriks, aga lõppu ei tule mitte kunagi.
Kes on need artistid, kes sind inspireerivad?
Ma olin tegelikult Eesti muusikas üsna võhik enne, kui ma ise muusikat tegema hakkasin. Ma ei teadnud peaaegu ühtegi räpparit. Kõige rohkem inspiratsiooni annavad Loyle Carner ja artist, kes on süüdi selles, et ma hakkasin räppimist katsetama - Kendrick Lamar.
Kui ma alustasin, siis ma ei osanud isegi rütmis olla. Flow oli minu jaoks väga keeruline konstruktsioon, millest aru saada. Ma õppisin esimese asjana selgeks Kendrick Lamari "Alright" loo - selle pealt õppisin üldse räppima. Harjutamise periood kestis kuskil aasta aega ja siis ma hakkasin ka esimesi eestikeelseid lugusid tegema.
Kas sa tegeled ka praegu uute lugude loomisega?
Praegu ma tegelen vaikselt järgmise albumiga. See on töös olnud juba mõnda aega. Esimese albumi kuupäev kukkus tegelikult natuke tahapoole, kui oleks pidanud ja teise albumi kuupäev lükkus umbes pool aastat edasi. Tegelikult ma ei tunne ennast teise albumiga seoses nii hästi kui esimesega, sest see venis pikalt. Mulle meeldib asjad kiirelt ära teha ja edasi liikuda. Ma jään kinni vanadesse asjadesse.
Kohe, kui see läbi sai, hakkasin järgmise projekti poole vaatama. Kolmas peab tulema selline, mis on kindlasti mu seni kõige tugevam projekt, millega ma olen tegelenud. Ma olen mõelnud, et 2023. aasta lõpuks tahaks selle valmis saada. Ideaalmaailmas.
Kirot Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kas sa vaatad MM-i praegu?
Jaa.
Kes on su lemmikmeeskonnad?
Mul on pikalt Inglismaaga side olnud, aga ma ütlen ausalt: mulle ei meeldi Inglismaa peatreener. Ma tahaks, et MM läheks Ladina-Ameerikasse tagasi - kas Argentiinasse või Brasiiliasse. Iga meeskond, mis ei ole tavaline Kesk-Euroopa meeskond, mis on viimasel ajal võitnud, oleks natuke huvi lisav.
Kas sa mängid ka ise jalgpalli?
Noorena käisin trennis, aga väga palju oli jalgadega probleeme ja igasuguseid erinevaid valusid, nii et ma jätsin selle pooleli, aga jalgpall on väga tähtis osa mu elust olnud lapsest saati.
Praegu ma käin jõusaalis, tahaksin sinna tihedamini jõuda. Trenni on mulle alati meeldinud teha, aga vahel jääb distsipliinist puudu.
Kuna sa tegeled paljude asjadega korraga - kui palju sa kõige selle juures vaimsele tervisele mõtled?
Vaimne tervis on kõige tähtsam neist. See on ka suur põhjus, miks ma muusikat teen: et saada oma deemonitest võitu. Kas see on aidanud? Ma arvan, et on. Muusika tegemine on aidanud mingeid barjääre murda.
Igapäevane vaimne tervis on tegelikult endiselt pilla-palla. See väljendub mu muusikas ka - sinna ma valan suhteliselt palju negatiivset energiat ja see aitab mul kuidagi kohanduda ja toime tulla pingega, mis mu sees on. Ma olen üritanud aru saada, kust see kõik tuleb või miks ma olen vahepeal nii negatiivne, nagu ma olen ... Iga inimene mõtleb vahepeal, et mis tal viga on, aga sa ei leia mitte kunagi seda vastust.
Kas sa tunned vähemalt, et oled aastate vältel endast paremini aru hakanud saama?
Eks ikka olen targemaks saanud, aga mul on tunne, et ma olengi sellise depressiivse kalduvusega 10-15 aastat olnud. Ma ei tea, kas ma sellest kunagi otseselt välja tulen. Sellega on natuke keeruline toime tulla. Ma ei kujuta ette, mida ma peaksin tegema, et murda sellist mustrit enda peas. Eriti, kui tuleb Eesti pime talv, siis mul lähevad häirekellad suhteliselt kohe tööle.
Sa võid füüsilise tervisega tegeleda ükskõik kui palju - see aitab kindlasti kaasa, aga vaimne tervis on kõige alus. Ja kindlasti võiks enda toast välja minna. Ma lihtsalt tunnen, et ma sulgen ennast tihti päevadeks tuppa - eriti sellisel perioodil nagu praegu - ja siis ma ei näegi päevavalgust.
Ma usun, et paljudele inimestele on see aktuaalne teema. Kindlasti soovitan neil teraapiasse minna, et leida need kohad üles, mis tekitavad probleeme. Leida see inimene, kelle abil sa saad reflekteerida ja põrgatada endast sisu välja, sest see viib põhjusteni, mis tekitavad sinus negatiivsust. Minul isiklikult jäi teraapia pooleli.
Miks sul teraapia pooleli jäi?
Ma lihtsalt ei suutnud järgmist sammu teha. Mulle anti ülesanne ja ma tundsin, et ma ei ole selle jaoks valmis. Ja siis juba tundus liiga hilja tagasi minna, kui ma hiljem mõtlesin, et tegelikult mõjus teraapia mulle hästi. Järjepidevusest jäi vast ka puudu.
Kas sa võiksid lõpetuseks midagi välja tuua, mis on sul aidanud vaimset tervist parandada?
Ma arvan, et ikkagi trenn. See on kindlasti aidanud paanikahooge vältida. Ja tervislik toitumine ning ka see, et me ei tohiks end igapäevaselt nii palju põletada, nagu nooruspõlves paljud teevad.
Sotsiaalmeedia ei aita ka kaasa - see pidev võrdlusmoment teistega, kas siis numbrite pealt või selle pealt, kui ilus keegi on.
Mul kahjuks puuduvad vastused, kuidas noori kaitsta selle kõige eest, võib-olla enese kaitsmine peab ise välja arenema. Tuleb enesega leppida. Võib-olla võrdlusmoment tulebki sellest, et me pole enesega rahul?
### Response:
Räppar Kirot: teen muusikat, et oma deemonitest võitu saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lühikava järel kuuenda koha sisse võtnud Levandi korjas vabakavas 136,83 punkti ja langes ühe koha võrra seitsmendaks. Kokku sai ta 209,50 punkti. Selevko tegi vabakavas 132,51 punkti väärt esituse ja sai kokku 199,47 punkti.
Lühikavas teiseks tulnud Malinin kerkis vabakavaga võitjaks ja kahe kava summas 278,39 punkti. Teiseks tuli jaapanlane Shun Sato (262,21) ja kolmandaks lühikava järel juhtinud prantslane Kevin Aymoz (255,69). | Levandi tuli GP-etapil seitsmendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lühikava järel kuuenda koha sisse võtnud Levandi korjas vabakavas 136,83 punkti ja langes ühe koha võrra seitsmendaks. Kokku sai ta 209,50 punkti. Selevko tegi vabakavas 132,51 punkti väärt esituse ja sai kokku 199,47 punkti.
Lühikavas teiseks tulnud Malinin kerkis vabakavaga võitjaks ja kahe kava summas 278,39 punkti. Teiseks tuli jaapanlane Shun Sato (262,21) ja kolmandaks lühikava järel juhtinud prantslane Kevin Aymoz (255,69).
### Response:
Levandi tuli GP-etapil seitsmendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taani alustas avapoolaega tiitlikaitsjast intensiivsemalt, kuid Prantsusmaa sai kohtumise edenedes mängu paremini sisse ning tekitas rohkem ohtlikke momente. Prantslaste esimene tõeline võimalus juhtima minna sündis 21. minutil, kui Adrien Rabiot sai peaga löögile, kuid Taani väravavaht Kasper Schmeichel tegi suurepärase tõrje. Prantsusmaal oli mitu head võimalust veel, ent pausile mindi siiski 0:0 viigiseisul.
Teine poolaeg algas sarnaselt. Taani domineeris poolaja esimestel minutitel, kuid Prantsusmaa nõelas esimesena, kui Kylian Mbappe mängis ilusti kokku Theo Hernandezega ja viis tiitlikaitsja 61. minutil juhtima. Taani vastas kõigest seitse minutit hiljem, kui nurgalöögi järgsest olukorrast viigistas seisu Andreas Christenseni pealöök.
Lõppsõna kuulus siiski Prantsusmaale, sest neli minutit enne normaalaja lõppu vormistas Mbappe oma teise tabamusega kohtumise lõppskoori. Võiduga kindlustas Prantsusmaa esimese meeskonnana edasipääsu kaheksandikfinaali. Taani peab sõelmängudele jõudmiseks viimases voorus alistama Austraalia.
D-alagrupp
97:07
Prantsusmaa
2
61' Mbappe
86' Mbappe
2
:
1
1
Taani
68' Christensen
Prantsusmaa
61' Mbappe
86' Mbappe
Taani
68' Christensen
Enne mängu:
Prantsusmaa alistas oma MM-i avamängus Olivier Giroud, Kylian Mbappe ja Adrien Rabiot' väravatest 4:1 Austraalia. Eelmise EM-i poolfinalist Taani mängis esimeses mängus Tuneesiaga 0:0 viiki.
Täna kohtuvad Prantsusmaa ja Taani MM-il kokku neljandat korda. Prantsusmaa jäi 1998. aastal peale 2:1, kuid neli aastat hiljem võttis Taani revanši 2:0 võiduga. Viimati kohtuti neli aastat tagasi, kui alagrupiturniiril mängiti väravateta viiki.
Seekordses kohtumises kindlustab Prantsusmaa võidu korral edasipääsu kaheksandikfinaali. Tiitlikaitsja võib teenida ka alagrupi esikoha, kuid seda juhul, kui nad võidavad ning Tuneesia ja Austraalia kohtumine lõpeb viigiga. | Mbappe duubel viis Prantsusmaa kaheksandikfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taani alustas avapoolaega tiitlikaitsjast intensiivsemalt, kuid Prantsusmaa sai kohtumise edenedes mängu paremini sisse ning tekitas rohkem ohtlikke momente. Prantslaste esimene tõeline võimalus juhtima minna sündis 21. minutil, kui Adrien Rabiot sai peaga löögile, kuid Taani väravavaht Kasper Schmeichel tegi suurepärase tõrje. Prantsusmaal oli mitu head võimalust veel, ent pausile mindi siiski 0:0 viigiseisul.
Teine poolaeg algas sarnaselt. Taani domineeris poolaja esimestel minutitel, kuid Prantsusmaa nõelas esimesena, kui Kylian Mbappe mängis ilusti kokku Theo Hernandezega ja viis tiitlikaitsja 61. minutil juhtima. Taani vastas kõigest seitse minutit hiljem, kui nurgalöögi järgsest olukorrast viigistas seisu Andreas Christenseni pealöök.
Lõppsõna kuulus siiski Prantsusmaale, sest neli minutit enne normaalaja lõppu vormistas Mbappe oma teise tabamusega kohtumise lõppskoori. Võiduga kindlustas Prantsusmaa esimese meeskonnana edasipääsu kaheksandikfinaali. Taani peab sõelmängudele jõudmiseks viimases voorus alistama Austraalia.
D-alagrupp
97:07
Prantsusmaa
2
61' Mbappe
86' Mbappe
2
:
1
1
Taani
68' Christensen
Prantsusmaa
61' Mbappe
86' Mbappe
Taani
68' Christensen
Enne mängu:
Prantsusmaa alistas oma MM-i avamängus Olivier Giroud, Kylian Mbappe ja Adrien Rabiot' väravatest 4:1 Austraalia. Eelmise EM-i poolfinalist Taani mängis esimeses mängus Tuneesiaga 0:0 viiki.
Täna kohtuvad Prantsusmaa ja Taani MM-il kokku neljandat korda. Prantsusmaa jäi 1998. aastal peale 2:1, kuid neli aastat hiljem võttis Taani revanši 2:0 võiduga. Viimati kohtuti neli aastat tagasi, kui alagrupiturniiril mängiti väravateta viiki.
Seekordses kohtumises kindlustab Prantsusmaa võidu korral edasipääsu kaheksandikfinaali. Tiitlikaitsja võib teenida ka alagrupi esikoha, kuid seda juhul, kui nad võidavad ning Tuneesia ja Austraalia kohtumine lõpeb viigiga.
### Response:
Mbappe duubel viis Prantsusmaa kaheksandikfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu paremad olid Timo Lõhmus 15 (+9), Matej Šmidl 13 (+5) ja Taavet Leppik 12 (+8) punktiga. Daugavpilsile tõi kaheksa punkti Sandis Vilcans (+2).
Teine laupäeval võistlustules olnud Eesti võistkond Võru Barrus jäi kodus alla Jekabpilsi Lušile 0:3 (27:29, 14:25, 21:25). Andri Tšmirov tõi võitjatele 15 (+9) ja Robin Kahu kaotajatele kümme punkti (+5).
Tabeliseis: 1. Selver/TalTech 26 punkti (11 mängust), 2. Tartu Bigbank 23 (9), 3. RTU/Robežsardze/Jurmala 20 (12), 4. Jekabpilsi Luši 17 (10), 5. Võru Barrus 12 (12), 6. Ezerzeme/DU 8 (10), 7. Pärnu VK 5 (10).
Pühapäeval mängivad Tartu Bigbank - Jekabpilsi Luši, Võru Barrus - Ezerzeme/DU ja Pärnu - Selver/TalTech. | Tartu võitis Balti liigas kaheksanda mängu järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu paremad olid Timo Lõhmus 15 (+9), Matej Šmidl 13 (+5) ja Taavet Leppik 12 (+8) punktiga. Daugavpilsile tõi kaheksa punkti Sandis Vilcans (+2).
Teine laupäeval võistlustules olnud Eesti võistkond Võru Barrus jäi kodus alla Jekabpilsi Lušile 0:3 (27:29, 14:25, 21:25). Andri Tšmirov tõi võitjatele 15 (+9) ja Robin Kahu kaotajatele kümme punkti (+5).
Tabeliseis: 1. Selver/TalTech 26 punkti (11 mängust), 2. Tartu Bigbank 23 (9), 3. RTU/Robežsardze/Jurmala 20 (12), 4. Jekabpilsi Luši 17 (10), 5. Võru Barrus 12 (12), 6. Ezerzeme/DU 8 (10), 7. Pärnu VK 5 (10).
Pühapäeval mängivad Tartu Bigbank - Jekabpilsi Luši, Võru Barrus - Ezerzeme/DU ja Pärnu - Selver/TalTech.
### Response:
Tartu võitis Balti liigas kaheksanda mängu järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mudalihke Casamicciola Terme linnas põhjustasid paduvihmad ning muda ja praht pühkisid merre puid, hooneid ja autosid, vahendas BBC. Võimude sõnul raskendab kehv ilm päästjate jõudmist saarele.
Päästjad on leidnud ühe hukkunu, aga umbes kümme inimest on veel kadunud.
Itaalia taristuminister Matteo Salvini ütles varem, et mudalihke tõttu on hukkunud kaheksa inimest, kuid siseministeerium teatas hiljem, et ükski surmajuhtum pole veel kinnitust leidnud. "Praegu ei ole kinnitatud surmajuhtumeid. Päästetöödel on mõningaid raskusi, sest ilmastikuolud on jätkuvalt keerulised," ütles siseminister Matteo Piantedosi.
Saarel asuva Lacco Ameno linnapea sõnul on kümned perekonnad muust ilmast ära lõigatud ning hulk hooneid on kokkuvarisenud. Hulk inimesi on väidetavalt kohalikus hotellis lõksus.
Kohalikud võimud kutsuvad inimesi üles püsima kodudes, et vältida päästeteenistuste töö takistamist.
Campania piirkonda on tabanud viimastel päevadel tugevad vihmahood ning tugeva tuule ja vihma hoiatus on antud pühapäevani.
Ischia on vulkaaniline saar umbes 30 kilomeetri kaugusel Napolist ning see on populaarne puhkusepaik nii turistide kui ka itaallaste seas. | Mudalihe pühkis Itaalia saarel minema maju ja autosid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mudalihke Casamicciola Terme linnas põhjustasid paduvihmad ning muda ja praht pühkisid merre puid, hooneid ja autosid, vahendas BBC. Võimude sõnul raskendab kehv ilm päästjate jõudmist saarele.
Päästjad on leidnud ühe hukkunu, aga umbes kümme inimest on veel kadunud.
Itaalia taristuminister Matteo Salvini ütles varem, et mudalihke tõttu on hukkunud kaheksa inimest, kuid siseministeerium teatas hiljem, et ükski surmajuhtum pole veel kinnitust leidnud. "Praegu ei ole kinnitatud surmajuhtumeid. Päästetöödel on mõningaid raskusi, sest ilmastikuolud on jätkuvalt keerulised," ütles siseminister Matteo Piantedosi.
Saarel asuva Lacco Ameno linnapea sõnul on kümned perekonnad muust ilmast ära lõigatud ning hulk hooneid on kokkuvarisenud. Hulk inimesi on väidetavalt kohalikus hotellis lõksus.
Kohalikud võimud kutsuvad inimesi üles püsima kodudes, et vältida päästeteenistuste töö takistamist.
Campania piirkonda on tabanud viimastel päevadel tugevad vihmahood ning tugeva tuule ja vihma hoiatus on antud pühapäevani.
Ischia on vulkaaniline saar umbes 30 kilomeetri kaugusel Napolist ning see on populaarne puhkusepaik nii turistide kui ka itaallaste seas.
### Response:
Mudalihe pühkis Itaalia saarel minema maju ja autosid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastav pilt läks internetis levima pärast seda, kui fotot jagas Kosovo kultuuriminister Hajrulla Ceku. "Häbiväärsed kaadrid Serbia riietusruumis, mis saadavad Kosovo suunal vihkavaid, ksenofoobseid ja genotsiidilisi sõnumeid," kirjutas ta Twitteris. "Ootame FIFA-lt konkreetseid tegusid, arvestades et Kosovo on FIFA ja UEFA täieõiguslik liige."
Disgraceful images from #Serbia locker room, displaying hateful, xenophobic and genocidal messages towards #Kosova, while exploiting #FIFAWorldCup platform.
We expect concrete actions from @FIFAcom considering that the @FFK_KS is a full FIFA and UEFA member. pic.twitter.com/xwu6i0j7dG
— Hajrulla Çeku (@HCeku) November 25, 2022
Kultuuriministri avaldusega ühines ka Kosovo jalgpalliliit (FFK). "MM on rõõmu ja ühtsuse sündmus ning peaks saatma lootuse- ja rahu-, mitte vihasõnumeid. Kutsume FIFA-t üles sellistele tegudele reageerima," teatas FFK.
Kosovo kuulutas end iseseisvaks 2008. aastal, kuigi Serbia oli sellele vastu. 2016. aastal sai riigist täieõiguslik FIFA ja UEFA liige.
FIFA kinnitas, et on algatanud Serbia jalgpalliliidu vastu distsiplinaarmenetluse.
Brasiiliale 0:2 alla jäänud Serbia peab järgmise mängu esmaspäeval Kameruniga. | FIFA algatas Serbia suhtes distsiplinaarmenetluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastav pilt läks internetis levima pärast seda, kui fotot jagas Kosovo kultuuriminister Hajrulla Ceku. "Häbiväärsed kaadrid Serbia riietusruumis, mis saadavad Kosovo suunal vihkavaid, ksenofoobseid ja genotsiidilisi sõnumeid," kirjutas ta Twitteris. "Ootame FIFA-lt konkreetseid tegusid, arvestades et Kosovo on FIFA ja UEFA täieõiguslik liige."
Disgraceful images from #Serbia locker room, displaying hateful, xenophobic and genocidal messages towards #Kosova, while exploiting #FIFAWorldCup platform.
We expect concrete actions from @FIFAcom considering that the @FFK_KS is a full FIFA and UEFA member. pic.twitter.com/xwu6i0j7dG
— Hajrulla Çeku (@HCeku) November 25, 2022
Kultuuriministri avaldusega ühines ka Kosovo jalgpalliliit (FFK). "MM on rõõmu ja ühtsuse sündmus ning peaks saatma lootuse- ja rahu-, mitte vihasõnumeid. Kutsume FIFA-t üles sellistele tegudele reageerima," teatas FFK.
Kosovo kuulutas end iseseisvaks 2008. aastal, kuigi Serbia oli sellele vastu. 2016. aastal sai riigist täieõiguslik FIFA ja UEFA liige.
FIFA kinnitas, et on algatanud Serbia jalgpalliliidu vastu distsiplinaarmenetluse.
Brasiiliale 0:2 alla jäänud Serbia peab järgmise mängu esmaspäeval Kameruniga.
### Response:
FIFA algatas Serbia suhtes distsiplinaarmenetluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa raketirünnakud, Ukraina sadamate blokaad, mineeritud põllud ja toidutootmise häirimine süvendavad ülemaailmset toidupuudust ja nälga," kõneles Karis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski humanitaaralgatuse "Grain from Ukraine" ("Vili Ukrainast") avaürituse videopöördumises.
Laupäeval möödub 90 aastat Nõukogude Liidu poolt Ukrainas põhjustatud näljahädast ehk holodomorist, mille tagajärjel suri miljoneid inimesi.
"Ukraina mäletab surmavat näljahäda ehk holodomori, mis võttis miljonitelt inimestelt elud. Stalini poliitika loodud totalitaarne süsteem püüdis kustutada mälestusi näljahädast ja selle ohvritest. Ometi Ukraina mäletab ning maailm mäletab. Oma vabaduse, suveräänsuse ja iseseisvuse kaitsmise kõrval jätkavad ukrainlased mujal maailmas nälja tõttu kannatavate inimeste abistamist," ütles Karis.
Ta tervitas laupäeval käivitatud Ukraina presidendi humanitaaralgatust toidukriisi leevendamiseks Aafrikas ja Aasias ning kinnitas, et Eesti koos teiste partneritega toetab seda, et aidata neid, kes on silmitsi näljaga. "Siiski teame, et kõige tõhusam viis toidukriisi leevendamiseks ja nälja vähendamiseks on lõpetada Venemaa agressioon Ukraina vastu," lisas Karis.
Eesti välisministeerium eraldas alguse saanud Ukraina viljainitsiatiivi 50 000 euroga. Ukraina humanitaaralgatuse eesmärk on üleilmse toidukriisi leevendamine läbi viljaekspordi abivajavatele riikidele. Zelenski soovib humanitaaralgatusega "Grain from Ukraine" saata Ukrainast teele viljalaevad Aasia ja Aafrika riikidesse, kus on kõige suurem vajadus täiendava abi järele, et leevendada paljude inimeste toidupuudust. | Karis: nälg ei tohi olla sõjarelv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa raketirünnakud, Ukraina sadamate blokaad, mineeritud põllud ja toidutootmise häirimine süvendavad ülemaailmset toidupuudust ja nälga," kõneles Karis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski humanitaaralgatuse "Grain from Ukraine" ("Vili Ukrainast") avaürituse videopöördumises.
Laupäeval möödub 90 aastat Nõukogude Liidu poolt Ukrainas põhjustatud näljahädast ehk holodomorist, mille tagajärjel suri miljoneid inimesi.
"Ukraina mäletab surmavat näljahäda ehk holodomori, mis võttis miljonitelt inimestelt elud. Stalini poliitika loodud totalitaarne süsteem püüdis kustutada mälestusi näljahädast ja selle ohvritest. Ometi Ukraina mäletab ning maailm mäletab. Oma vabaduse, suveräänsuse ja iseseisvuse kaitsmise kõrval jätkavad ukrainlased mujal maailmas nälja tõttu kannatavate inimeste abistamist," ütles Karis.
Ta tervitas laupäeval käivitatud Ukraina presidendi humanitaaralgatust toidukriisi leevendamiseks Aafrikas ja Aasias ning kinnitas, et Eesti koos teiste partneritega toetab seda, et aidata neid, kes on silmitsi näljaga. "Siiski teame, et kõige tõhusam viis toidukriisi leevendamiseks ja nälja vähendamiseks on lõpetada Venemaa agressioon Ukraina vastu," lisas Karis.
Eesti välisministeerium eraldas alguse saanud Ukraina viljainitsiatiivi 50 000 euroga. Ukraina humanitaaralgatuse eesmärk on üleilmse toidukriisi leevendamine läbi viljaekspordi abivajavatele riikidele. Zelenski soovib humanitaaralgatusega "Grain from Ukraine" saata Ukrainast teele viljalaevad Aasia ja Aafrika riikidesse, kus on kõige suurem vajadus täiendava abi järele, et leevendada paljude inimeste toidupuudust.
### Response:
Karis: nälg ei tohi olla sõjarelv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lühikavas sai Kiibus 49,27 punktiga 11. koha ja vabakavas oli ta 89,62 punktiga 12. Kahe distsipliini summas teenis ta 138,89 punkti, aga eestlanna parim tulemus rahvusvahelistel võistlustel on mullu uisutatud 202,04 punkti.
Espoos teenis esikoha jaapanlanna Mai Mihahira (204,14 punkti), kes suutis vaid 0,23 punktiga edestada lühikava järel juhtinud belglannat Loena Hendrickxi. Kolmas oli taas jaapanlanna Mana Kawabe (197,41). | Kiibuse etteaste GP-etapil ebaõnnestus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lühikavas sai Kiibus 49,27 punktiga 11. koha ja vabakavas oli ta 89,62 punktiga 12. Kahe distsipliini summas teenis ta 138,89 punkti, aga eestlanna parim tulemus rahvusvahelistel võistlustel on mullu uisutatud 202,04 punkti.
Espoos teenis esikoha jaapanlanna Mai Mihahira (204,14 punkti), kes suutis vaid 0,23 punktiga edestada lühikava järel juhtinud belglannat Loena Hendrickxi. Kolmas oli taas jaapanlanna Mana Kawabe (197,41).
### Response:
Kiibuse etteaste GP-etapil ebaõnnestus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja esimese etapivõidu teenis norralane Jarl Magnus Riiber (24.26,7), kes hüppemäel oli kolmas. Teiseks tuli päev varem võitnud sakslane Julian Schmid (+10,4) ja kolmandaks teine norralane Jens Luraas Oftebro (+12,4).
Kaheksa hulka mahtusid veel hüppevooru võitnud jaapanlane Ryota Yamamoto (+13,3), austerlane Stefan Rettenegger (+18,5), prantslased Laurent Muhlethaler (+45,5) ja Matteo Baud (+57,9) ning neljakordne olümpiavõitja Jörgen Graabak (+1.06,1).
30. kohal finišijoone ületanud Ilves kaotas võitjale kolme minuti ja 8,5 sekundiga.
Pühapäeval toimub Rukal ka kolmas etapp.
Enne murdmaasõitu:
Ilvese hüpe kandus laupäeval 127 meetri kaugusele, teenitud 119,3 punkti andis talle 17. koha ning liidrist Ryota Yamamotost läheb ta 10 km suusarajale 2.16 hiljem.
Jaapanlane oli hüppevoorus selgelt parim mees, kui talle läks kirja 141 meetrit ja 153,4 punkti. Austerlane Stefan Rettenegger pääseb rajale temast 31 sekundit hiljem, Jarl Magnus Riiber kaotas 10,4 punkti ehk 42 sekundiga.
Reedel alustas Ilves MK-hooaega kuuenda kohaga, kui kaotas sakslasele Julian Schmidile 40,2 sekundit. Yamamoto oli reedel teine, kolmanda koha sai norralane Jens Luraas Oftebro. | Ilves sai teisel MK-etapil 30. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja esimese etapivõidu teenis norralane Jarl Magnus Riiber (24.26,7), kes hüppemäel oli kolmas. Teiseks tuli päev varem võitnud sakslane Julian Schmid (+10,4) ja kolmandaks teine norralane Jens Luraas Oftebro (+12,4).
Kaheksa hulka mahtusid veel hüppevooru võitnud jaapanlane Ryota Yamamoto (+13,3), austerlane Stefan Rettenegger (+18,5), prantslased Laurent Muhlethaler (+45,5) ja Matteo Baud (+57,9) ning neljakordne olümpiavõitja Jörgen Graabak (+1.06,1).
30. kohal finišijoone ületanud Ilves kaotas võitjale kolme minuti ja 8,5 sekundiga.
Pühapäeval toimub Rukal ka kolmas etapp.
Enne murdmaasõitu:
Ilvese hüpe kandus laupäeval 127 meetri kaugusele, teenitud 119,3 punkti andis talle 17. koha ning liidrist Ryota Yamamotost läheb ta 10 km suusarajale 2.16 hiljem.
Jaapanlane oli hüppevoorus selgelt parim mees, kui talle läks kirja 141 meetrit ja 153,4 punkti. Austerlane Stefan Rettenegger pääseb rajale temast 31 sekundit hiljem, Jarl Magnus Riiber kaotas 10,4 punkti ehk 42 sekundiga.
Reedel alustas Ilves MK-hooaega kuuenda kohaga, kui kaotas sakslasele Julian Schmidile 40,2 sekundit. Yamamoto oli reedel teine, kolmanda koha sai norralane Jens Luraas Oftebro.
### Response:
Ilves sai teisel MK-etapil 30. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cara karjäär sai alguse Broadwayl, kus ta muusikalides esines. Laiema tuntuse osaliseks sai ta filmiga "Fame", kus kehastas Coco Hernandezt ning mille tunnusloos ta laulis. "Fame" tõi talle ka Kuldgloobusel parima naisnäitleja nominatsiooni.
1983. aastal võitis Cara Oscari ja Grammy loo eest "Flashdance... What a Feeling", mis kõlas filmis "Flashdance".
Näitleja pressiesindaja, kes ka tema surmast avalikkusele teatas, sõnas, et hetkel on surma põhjus veel teadmata, kuid Cara leiti tema Florida kodust. Ta lisas, et Cara oli kaunis ja andekas hing, kelle pärand elab muusika ja filmide kaudu igavesti edasi. | Suri laulja ja näitleja Irene Cara | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cara karjäär sai alguse Broadwayl, kus ta muusikalides esines. Laiema tuntuse osaliseks sai ta filmiga "Fame", kus kehastas Coco Hernandezt ning mille tunnusloos ta laulis. "Fame" tõi talle ka Kuldgloobusel parima naisnäitleja nominatsiooni.
1983. aastal võitis Cara Oscari ja Grammy loo eest "Flashdance... What a Feeling", mis kõlas filmis "Flashdance".
Näitleja pressiesindaja, kes ka tema surmast avalikkusele teatas, sõnas, et hetkel on surma põhjus veel teadmata, kuid Cara leiti tema Florida kodust. Ta lisas, et Cara oli kaunis ja andekas hing, kelle pärand elab muusika ja filmide kaudu igavesti edasi.
### Response:
Suri laulja ja näitleja Irene Cara |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine algas tasavägiselt ning kumbki meeskond ei suutnud esimese kümne minuti jooksul midagi ohtlikku luua. Peale seda hoidis Saudi Araabia palli pigem enda valduses. Poolal oli natuke probleeme, kuna Saudi Araabia mängis väga agressiivselt ega lasknud vastasel palliga toimetada. Mängu agressiivsust näitas ka see, et esimese 25 minuti jooksul jagas kohtunik kahe meeskonna peale viis kollast kaarti.
Poola sai avapoolaja lõpupoole aina rohkem mängu sisse ning võttis initsiatiivi enda kätte. 39. minutil päädis Poola surve väravaga. Lewandowski andis hea söödu värava ette ning Piotr Zielinski ei jätnud võimalust kasutamata ning viis Poola 1:0 juhtima.
Avapoolaja lõpus teenis Saudi Araabia penalti, mida läks lööma Firas Al Birakan. Poola väravavaht tegi suurepärast tööd, kui tõrjus Birakani löögi. Peale seda sai tõrjest tagasi põrganud palli väravale suunata veel ka Mohammed Al-Breik, kuid taas tõrjus Wojciech Szczesny pealelöögi. Poola võitis avapoolaja 1:0.
Teine poolaeg algas pigem rahulikumalt ning üsnagi võrdselt. Saudi Araabial tekkis 56. mänguminutil hea võimalus viigistada, kui Poola karistusalas oli segadus ning Al Dawsari sai ohtlikult löögile, aga Szczesny tegi taas suurepärase tõrje.
Poola oli lähedal 2:0 juhtväravale, kuid kahel korral tabati Saudi Araabia väravaposte. Saudi Araabia valdas rohkem palli ja 78. minutil oli variant viigistamiseks, aga kasti joonelt tehtud pealelöök läks napilt alt nurgast mööda.
82. minutil lõi Robert Lewandowski oma esimese MM-i värava, kui kasutas ära Saudi Araabia kaitsja poolt tehtud eksimuse. Al Malki eksis puutega ning Lewandowski lõikas palli vahelt ja lükkas väravasse, viies Poola 2:0 juhtima.
Poola võitis kohtumise 2:0 ning tõusis sellega alagrupis nelja punktiga liidriks. Saudi Araabia on pärast kahte mängu kolme punkti peal. Mehhikol ja Argentinal on pärast esimest mängu vastavalt üks ja null punkti.
C-alagrupp
90:00
Poola
2
39' Zielinski
82' Lewandowski
2
:
0
0
Saudi Araabia
Poola
39' Zielinski
82' Lewandowski
Saudi Araabia
Enne mängu:
C-alagrupi avavoorus vormistas Saudi Araabia suurüllatuse, kui alistas 2:1 Argentina. Poola ei saanud jagu Mehhikost ning kohtumine jäi 0:0 viiki. Enne teise vooru algust on Saudi Araabia kolme punktiga alagrupis liider. Poolal ja Mehhikol on mõlemal üks punkt ning Argentina on nulli peal.
"Oleme FIFA edetabelis ja kogemuste poolest endiselt selle grupi madalaim meeskond. Meie arvates ei muutunud selle MM-i favoriitide osas midagi. Me teame, kust me tuleme. Säilitame oma alandlikkuse, sest kui me oma alandlikkusest ilma jääme, ei suuda me homme väga head mängu mängida," ütles Saudi Araabia meeskonna peatreener mängueelsel pressikonverentsil.
"Minu vaatenurgast jäi Mehhiko vastu puudu heade võimaluste ärakasutamisest," sõnas Poola peatreener. "Teine element, mille puhul peame paremini hakkama saama, on palli hoidmine vastase poolel," lisas ta. | Lewandowski lõi oma esimese MM-i värava ja Poola võitis Saudi Araabiat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine algas tasavägiselt ning kumbki meeskond ei suutnud esimese kümne minuti jooksul midagi ohtlikku luua. Peale seda hoidis Saudi Araabia palli pigem enda valduses. Poolal oli natuke probleeme, kuna Saudi Araabia mängis väga agressiivselt ega lasknud vastasel palliga toimetada. Mängu agressiivsust näitas ka see, et esimese 25 minuti jooksul jagas kohtunik kahe meeskonna peale viis kollast kaarti.
Poola sai avapoolaja lõpupoole aina rohkem mängu sisse ning võttis initsiatiivi enda kätte. 39. minutil päädis Poola surve väravaga. Lewandowski andis hea söödu värava ette ning Piotr Zielinski ei jätnud võimalust kasutamata ning viis Poola 1:0 juhtima.
Avapoolaja lõpus teenis Saudi Araabia penalti, mida läks lööma Firas Al Birakan. Poola väravavaht tegi suurepärast tööd, kui tõrjus Birakani löögi. Peale seda sai tõrjest tagasi põrganud palli väravale suunata veel ka Mohammed Al-Breik, kuid taas tõrjus Wojciech Szczesny pealelöögi. Poola võitis avapoolaja 1:0.
Teine poolaeg algas pigem rahulikumalt ning üsnagi võrdselt. Saudi Araabial tekkis 56. mänguminutil hea võimalus viigistada, kui Poola karistusalas oli segadus ning Al Dawsari sai ohtlikult löögile, aga Szczesny tegi taas suurepärase tõrje.
Poola oli lähedal 2:0 juhtväravale, kuid kahel korral tabati Saudi Araabia väravaposte. Saudi Araabia valdas rohkem palli ja 78. minutil oli variant viigistamiseks, aga kasti joonelt tehtud pealelöök läks napilt alt nurgast mööda.
82. minutil lõi Robert Lewandowski oma esimese MM-i värava, kui kasutas ära Saudi Araabia kaitsja poolt tehtud eksimuse. Al Malki eksis puutega ning Lewandowski lõikas palli vahelt ja lükkas väravasse, viies Poola 2:0 juhtima.
Poola võitis kohtumise 2:0 ning tõusis sellega alagrupis nelja punktiga liidriks. Saudi Araabia on pärast kahte mängu kolme punkti peal. Mehhikol ja Argentinal on pärast esimest mängu vastavalt üks ja null punkti.
C-alagrupp
90:00
Poola
2
39' Zielinski
82' Lewandowski
2
:
0
0
Saudi Araabia
Poola
39' Zielinski
82' Lewandowski
Saudi Araabia
Enne mängu:
C-alagrupi avavoorus vormistas Saudi Araabia suurüllatuse, kui alistas 2:1 Argentina. Poola ei saanud jagu Mehhikost ning kohtumine jäi 0:0 viiki. Enne teise vooru algust on Saudi Araabia kolme punktiga alagrupis liider. Poolal ja Mehhikol on mõlemal üks punkt ning Argentina on nulli peal.
"Oleme FIFA edetabelis ja kogemuste poolest endiselt selle grupi madalaim meeskond. Meie arvates ei muutunud selle MM-i favoriitide osas midagi. Me teame, kust me tuleme. Säilitame oma alandlikkuse, sest kui me oma alandlikkusest ilma jääme, ei suuda me homme väga head mängu mängida," ütles Saudi Araabia meeskonna peatreener mängueelsel pressikonverentsil.
"Minu vaatenurgast jäi Mehhiko vastu puudu heade võimaluste ärakasutamisest," sõnas Poola peatreener. "Teine element, mille puhul peame paremini hakkama saama, on palli hoidmine vastase poolel," lisas ta.
### Response:
Lewandowski lõi oma esimese MM-i värava ja Poola võitis Saudi Araabiat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisel veerandajal saavutas Zielona Gora korraks kümnepunktise edu (38:28), aga vaheajaks kahanes külaliste edu paarile silmale.
Kolmandal veerandil lükkas Poola klubi sisse aga järgmise käigu ja asus koguni 21:0 spurdi toel juhtima 62:38. Enne viimast kümmet minutit oldi ees 70:47.
Väga suurelt taha jäänud Kalev/Cramo korraldas aga marulise lõpuspurdi, lubades külalistel visata järelejäänud aja jooksul vaid paar korvi, aga viis punkti jäi siiski vajaka.
Kalev/Cramo paremad olid Oleksandr Kovliar 14, Wes Van Beck 12, Martin Dorbek 11 ja Kristjan Kitsing kümne punktiga. Külaliste resultatiivsemad olid Aleksandar Zecevic 19 ja Alen Hadzibegovic 15 silmaga.
Juba pühapäeval mängib Kalev/Cramo võõrsil Kosovo klubi Priština Sigaliga. | Heast lõpuspurdist Kalev/Cramole ei piisanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisel veerandajal saavutas Zielona Gora korraks kümnepunktise edu (38:28), aga vaheajaks kahanes külaliste edu paarile silmale.
Kolmandal veerandil lükkas Poola klubi sisse aga järgmise käigu ja asus koguni 21:0 spurdi toel juhtima 62:38. Enne viimast kümmet minutit oldi ees 70:47.
Väga suurelt taha jäänud Kalev/Cramo korraldas aga marulise lõpuspurdi, lubades külalistel visata järelejäänud aja jooksul vaid paar korvi, aga viis punkti jäi siiski vajaka.
Kalev/Cramo paremad olid Oleksandr Kovliar 14, Wes Van Beck 12, Martin Dorbek 11 ja Kristjan Kitsing kümne punktiga. Külaliste resultatiivsemad olid Aleksandar Zecevic 19 ja Alen Hadzibegovic 15 silmaga.
Juba pühapäeval mängib Kalev/Cramo võõrsil Kosovo klubi Priština Sigaliga.
### Response:
Heast lõpuspurdist Kalev/Cramole ei piisanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Makei surmast teatas Valgevene välisministeeriumi pressiesindaja Anatoli Glaz.
Makei oli Valgevene välisminister alates 2012. aastast.
Makei on teeninud nii Nõukogude Liidu kui ka Valgevene sõjaväes. Ta oli reservpolkovnik. 1990. aastatel oli ta Valgevene esindaja Euroopa Nõukogus, samuti Valgevene suursaadiku nõunik Prantsusmaal. 2000. aastate alguses töötas Makei Valgevene presidendi kantseleis.
Belta andmeil oli Makei surm ootamatu. Sel nädalal osales ta Armeenia pealinnas Jerevanis kollektiivse julgeoleku lepingu organisatsiooni konverentsil, esmaspäeval oli tal kavas kohtumine Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga.
Reuters kirjutab, et enne 2020. aasta presidendivalimisi ja sellest ajendatud valitsusvastaseid proteste oli Makei üks neist, kes soovis, et Valgevene parandaks suhteid läänega ning kritiseeris Venemaad. Tema seisukoht muutus aga, kui protestid algasid ning tema väitel õhutasid protestijaid lääne agendid.
The Guardian kirjutab, et Makei surm on oluline Ukrainas käiva sõja seisukohast, sest septembris kordas Makei Venemaa sõnumit sõja põhjuse kohta, süüdistades NATO-t ja läänt Venemaa ja Valgevene julgeolekuhuvide tähelepanuta jätmises.
"Me oleme šokeeritud teadetest Valgevene välisministri Vladimir Makei surmast," kirjutas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova sotsiaalmeedias. | Suri Valgevene välisminister Vladimir Makei | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Makei surmast teatas Valgevene välisministeeriumi pressiesindaja Anatoli Glaz.
Makei oli Valgevene välisminister alates 2012. aastast.
Makei on teeninud nii Nõukogude Liidu kui ka Valgevene sõjaväes. Ta oli reservpolkovnik. 1990. aastatel oli ta Valgevene esindaja Euroopa Nõukogus, samuti Valgevene suursaadiku nõunik Prantsusmaal. 2000. aastate alguses töötas Makei Valgevene presidendi kantseleis.
Belta andmeil oli Makei surm ootamatu. Sel nädalal osales ta Armeenia pealinnas Jerevanis kollektiivse julgeoleku lepingu organisatsiooni konverentsil, esmaspäeval oli tal kavas kohtumine Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga.
Reuters kirjutab, et enne 2020. aasta presidendivalimisi ja sellest ajendatud valitsusvastaseid proteste oli Makei üks neist, kes soovis, et Valgevene parandaks suhteid läänega ning kritiseeris Venemaad. Tema seisukoht muutus aga, kui protestid algasid ning tema väitel õhutasid protestijaid lääne agendid.
The Guardian kirjutab, et Makei surm on oluline Ukrainas käiva sõja seisukohast, sest septembris kordas Makei Venemaa sõnumit sõja põhjuse kohta, süüdistades NATO-t ja läänt Venemaa ja Valgevene julgeolekuhuvide tähelepanuta jätmises.
"Me oleme šokeeritud teadetest Valgevene välisministri Vladimir Makei surmast," kirjutas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova sotsiaalmeedias.
### Response:
Suri Valgevene välisminister Vladimir Makei |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kella 14.50 ajal teate kahe sõiduauto kokkupõrkest Tallinna - Pärnu - Ikla maantee 89. kilomeetril.
Lääne prefektuuri operatiivjuht Margus Kaldma selgitas, et avariipaigal kogutud esialgsete andmete järgi on praeguseks teada, et sõiduauto Audi liikus Pärnu suunas ning Nissan Patrol Pärnust Tallinna suunal. Mis asjaoludel toimus aga kahe sõiduki kokkupõrge on veel selgitamisel.
Kokkupõrke järel paiskus Nissan Patrol kraavi ja jäi katusele. Selles viibis vaid juht, 43-aastane mees, kes sai viga ning kelle meedikud haiglasse viisid. Audis oli kokku kolm inimest – juht ning kaks kaasreisijat. Kokkupõrkes hukkus Audis kaasa sõitnud 58-aastane naine. Audi juht ning teine kaasreisija said õnnetuses viga. Audi roolis olnud mehe viis kiirabi haiglasse ning raskelt viga saanud kaasreisija, 43-aastase naise viis Põhja-Eesti regionaalhaiglasse PPA lennusalga kopter.
Politseinikud tuvastasid avariipaigas, et mõlemal sõidukil olid all nõuetekohased talverehvid. Tee avariipaigas oli lumine ja talviselt libe ning õnnetuse hetkel sadas lund. Õnnetus juhtus sirgel teelõigul, kus lubatud maksimaalne sõidukiirus on 90 kilomeetrit tunnis.
Politsei palub kõigil, kel on selle liiklusõnnetuse kohta infot või kui kellelgi on õnnetusest näiteks pardakaamera salvestist, sellest teada anda politseile numbril 5345 0510.
Politsei palub kõikidel liiklejatel praegustes talvistes oludes liikudes olla tähelepanelik, hoida piisavat pikivahet reageerimaks ettetulevatele ootamatustele ning vältida järske manöövreid.
Liiklusõnnetus Jädivere külas. Autor/allikas: PPA | Märjamaal sai liiklusõnnetuses surma üks ja vigastada kolm inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kella 14.50 ajal teate kahe sõiduauto kokkupõrkest Tallinna - Pärnu - Ikla maantee 89. kilomeetril.
Lääne prefektuuri operatiivjuht Margus Kaldma selgitas, et avariipaigal kogutud esialgsete andmete järgi on praeguseks teada, et sõiduauto Audi liikus Pärnu suunas ning Nissan Patrol Pärnust Tallinna suunal. Mis asjaoludel toimus aga kahe sõiduki kokkupõrge on veel selgitamisel.
Kokkupõrke järel paiskus Nissan Patrol kraavi ja jäi katusele. Selles viibis vaid juht, 43-aastane mees, kes sai viga ning kelle meedikud haiglasse viisid. Audis oli kokku kolm inimest – juht ning kaks kaasreisijat. Kokkupõrkes hukkus Audis kaasa sõitnud 58-aastane naine. Audi juht ning teine kaasreisija said õnnetuses viga. Audi roolis olnud mehe viis kiirabi haiglasse ning raskelt viga saanud kaasreisija, 43-aastase naise viis Põhja-Eesti regionaalhaiglasse PPA lennusalga kopter.
Politseinikud tuvastasid avariipaigas, et mõlemal sõidukil olid all nõuetekohased talverehvid. Tee avariipaigas oli lumine ja talviselt libe ning õnnetuse hetkel sadas lund. Õnnetus juhtus sirgel teelõigul, kus lubatud maksimaalne sõidukiirus on 90 kilomeetrit tunnis.
Politsei palub kõigil, kel on selle liiklusõnnetuse kohta infot või kui kellelgi on õnnetusest näiteks pardakaamera salvestist, sellest teada anda politseile numbril 5345 0510.
Politsei palub kõikidel liiklejatel praegustes talvistes oludes liikudes olla tähelepanelik, hoida piisavat pikivahet reageerimaks ettetulevatele ootamatustele ning vältida järske manöövreid.
Liiklusõnnetus Jädivere külas. Autor/allikas: PPA
### Response:
Märjamaal sai liiklusõnnetuses surma üks ja vigastada kolm inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiskonna kapteni Marie Kaldvee sõnul oli turniir pikk ja pingeline. "Suutsime iga mänguga õppida ja tugevamaks saada. Poolfinaal oli pingeline ja palju oli kaalul, kuid täna nautisime finaalis mängimist ning näitasime head mängu. Olime naiste B-divisjoni tugevaim tiim ja oleme tulemuse üle väga õnnelikud!" kommenteeris Kaldvee ja tänas kõiki kaasaelajaid.
Finaalmängus haaras Eesti initsiatiivi ja teenis igas voorus, kus võistkonnal oli viimase kivi eelis, kaks punkti. Samas sunniti vastast viimase kivi eelisele vaatamata võtma vaid ühte punkti. Kaheksandas voorus võitis aga Eesti neli punkti ja mäng lõppes tugeva ülekaaluga 10:3.
B-divisjoni hõbemedali sai Tšehhi ja pronksi sai Leedu naiskond, kes alistas pronksimängus Sloveenia 10:6.
Eesti naiskonnas mängisid EM-il kapten Marie Kaldvee, Liisa Turmann, Kerli Laidsalu ja Erika Tuvike. Eesti esindusvõistkond on tiitlivõistluseks treeninud šotlasest tipptreeneri Derek Brown juhendamisel, kes abistas naiskonda kogu võistluse vältel. | Kurlingunaiskond võitis EM-i B-divisjonis kulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiskonna kapteni Marie Kaldvee sõnul oli turniir pikk ja pingeline. "Suutsime iga mänguga õppida ja tugevamaks saada. Poolfinaal oli pingeline ja palju oli kaalul, kuid täna nautisime finaalis mängimist ning näitasime head mängu. Olime naiste B-divisjoni tugevaim tiim ja oleme tulemuse üle väga õnnelikud!" kommenteeris Kaldvee ja tänas kõiki kaasaelajaid.
Finaalmängus haaras Eesti initsiatiivi ja teenis igas voorus, kus võistkonnal oli viimase kivi eelis, kaks punkti. Samas sunniti vastast viimase kivi eelisele vaatamata võtma vaid ühte punkti. Kaheksandas voorus võitis aga Eesti neli punkti ja mäng lõppes tugeva ülekaaluga 10:3.
B-divisjoni hõbemedali sai Tšehhi ja pronksi sai Leedu naiskond, kes alistas pronksimängus Sloveenia 10:6.
Eesti naiskonnas mängisid EM-il kapten Marie Kaldvee, Liisa Turmann, Kerli Laidsalu ja Erika Tuvike. Eesti esindusvõistkond on tiitlivõistluseks treeninud šotlasest tipptreeneri Derek Brown juhendamisel, kes abistas naiskonda kogu võistluse vältel.
### Response:
Kurlingunaiskond võitis EM-i B-divisjonis kulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See tähendab, et seaduse riiklik menetlemine võib jõuda lõpule juba enne, kui kõik NATO riigid on Soome liitumise alliansiga ratifitseerinud, vahendas Helsingin Sanomat. Iga NATO liikmesriik peab ratifitseerima Soome ja Rootsi liitumise.
Haavistu hinnangul on paradoksaalne, et Türgi ja Ungari viivitavad ratifitseerimisega. Haavisto ütles, et just nende kahe riigiga on Soomel tugev erisuhe: Ungariga keelesuguluse tõttu ja Türgiga seetõttu, et seal on traditsiooniliselt Soomet imetletud kui paradiislikku maad.
"Ma ei tea, mis seda paradoksi põhjustab," ütles Haavisto laupäeval.
Haavisto sõnul käib töö Türgi ja Ungari ratifitseerimise nimel iga päev. Ta ütles, et vestles viimati Ungari välisministriga reede õhtul.
Ka Soome president Sauli Niinistö on ärgitanud parlamenti vajadusel NATO-ga liitumise seadusega tegelema juba enne, kui Türgi ja Ungari Soome liitumisprotokolli on ratifitseerinud.
Soome parlamendi esimees Matti Vanhanen kinnitas, et NATO seadusega hakatakse parlamendis tegelema, kuigi juba järgmise aasta aprillis on tulemas parlamendivalimised. Vanhanen ütles, et Soome NATO-ga ühinemist käsitletakse kiireloomulise küsimusena ning parlament eraldab selleks ja muudeks kiireloomulisteks eelnõudeks vajaliku aja. | Haavisto: Soome valitsus võib saada NATO-eelnõu juba detsembris valmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See tähendab, et seaduse riiklik menetlemine võib jõuda lõpule juba enne, kui kõik NATO riigid on Soome liitumise alliansiga ratifitseerinud, vahendas Helsingin Sanomat. Iga NATO liikmesriik peab ratifitseerima Soome ja Rootsi liitumise.
Haavistu hinnangul on paradoksaalne, et Türgi ja Ungari viivitavad ratifitseerimisega. Haavisto ütles, et just nende kahe riigiga on Soomel tugev erisuhe: Ungariga keelesuguluse tõttu ja Türgiga seetõttu, et seal on traditsiooniliselt Soomet imetletud kui paradiislikku maad.
"Ma ei tea, mis seda paradoksi põhjustab," ütles Haavisto laupäeval.
Haavisto sõnul käib töö Türgi ja Ungari ratifitseerimise nimel iga päev. Ta ütles, et vestles viimati Ungari välisministriga reede õhtul.
Ka Soome president Sauli Niinistö on ärgitanud parlamenti vajadusel NATO-ga liitumise seadusega tegelema juba enne, kui Türgi ja Ungari Soome liitumisprotokolli on ratifitseerinud.
Soome parlamendi esimees Matti Vanhanen kinnitas, et NATO seadusega hakatakse parlamendis tegelema, kuigi juba järgmise aasta aprillis on tulemas parlamendivalimised. Vanhanen ütles, et Soome NATO-ga ühinemist käsitletakse kiireloomulise küsimusena ning parlament eraldab selleks ja muudeks kiireloomulisteks eelnõudeks vajaliku aja.
### Response:
Haavisto: Soome valitsus võib saada NATO-eelnõu juba detsembris valmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai teate juhtunust kella 13.30 ajal.
"Praegu teadaolevalt oli kohalik jahiselts Hiiumaa vallas metsas ajujahil, kui küttimise käigus sai kuulitabamuse 72-aastane mees. Paraku olid tema vigastused sedavõrd rasked, et ta suri sündmuskohal," selgitas lääne prefektuuri operatiivjuht Margus Kaldma.
Ta lisas, et töö sündmuskohal asjaolude selgitamiseks käib ning esmased menetlustoimingud on alles pooleli. "Mis ajujahil juhtus ning mis tingis sedavõrd traagilise lõpuga sündmuse, sellele peab vastused andma alustatud kriminaalmenetlus," märkis operatiivjuht.
Alustatud menetlust viib läbi lääne prefektuur ja seda juhib lääne ringkonnaprokuratuur. | Hiiumaal hukkus jahil kuulitabamuse saanud mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai teate juhtunust kella 13.30 ajal.
"Praegu teadaolevalt oli kohalik jahiselts Hiiumaa vallas metsas ajujahil, kui küttimise käigus sai kuulitabamuse 72-aastane mees. Paraku olid tema vigastused sedavõrd rasked, et ta suri sündmuskohal," selgitas lääne prefektuuri operatiivjuht Margus Kaldma.
Ta lisas, et töö sündmuskohal asjaolude selgitamiseks käib ning esmased menetlustoimingud on alles pooleli. "Mis ajujahil juhtus ning mis tingis sedavõrd traagilise lõpuga sündmuse, sellele peab vastused andma alustatud kriminaalmenetlus," märkis operatiivjuht.
Alustatud menetlust viib läbi lääne prefektuur ja seda juhib lääne ringkonnaprokuratuur.
### Response:
Hiiumaal hukkus jahil kuulitabamuse saanud mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andersson läbis distantsi ajaga 24.49,6, edestades teiseks tulnud kaasmaalannat Frida Karlssoni 5,7 sekundiga. Pjedestaalile mahtus ka sakslanna Katharina Hennig, kes kaotas Anderssonile 13,3 sekundit, aga edestas norralannat Anne Kjersti Kalvat vaid 0,2 sekundiga.
Võistlustules oli ka eestlanna Aveli Uustalu, kes kaotas võitjale 3.02,3 ning pidi piirduma 53. kohaga. Ühest MK-punktist jäi teda lahutama ligikaudu 20 sekundit. Kahe võistluse järel tõusis MK-sarja üldliidriks reedeses sprindis kolmas olnud Weng.
Pühapäeval toimub Rukal naiste 20 km vabatehnikas jälitussõit. | Rootslannad said Rukal teist päeva järjest kaksikvõidu, Uustalu 53. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andersson läbis distantsi ajaga 24.49,6, edestades teiseks tulnud kaasmaalannat Frida Karlssoni 5,7 sekundiga. Pjedestaalile mahtus ka sakslanna Katharina Hennig, kes kaotas Anderssonile 13,3 sekundit, aga edestas norralannat Anne Kjersti Kalvat vaid 0,2 sekundiga.
Võistlustules oli ka eestlanna Aveli Uustalu, kes kaotas võitjale 3.02,3 ning pidi piirduma 53. kohaga. Ühest MK-punktist jäi teda lahutama ligikaudu 20 sekundit. Kahe võistluse järel tõusis MK-sarja üldliidriks reedeses sprindis kolmas olnud Weng.
Pühapäeval toimub Rukal naiste 20 km vabatehnikas jälitussõit.
### Response:
Rootslannad said Rukal teist päeva järjest kaksikvõidu, Uustalu 53. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austraalia alustas kohtumist paremini ning hoidis palli rohkem enda valduses. Oli selgelt näha, et Austraalia proovis Tuneesia kaitset vasaku ääre kaudu murda ning sealt palli kasti tsenderdada. Midagi ohtlikku sealt siiski luua ei suudetud. Tuneesial tekkis vähe võimalusi ning enamjaolt käis mäng nende väljakupoolel.
Austraallaste tsenderdused vasakult äärelt tõid tulu. Craig Goodwini tsenderdus jõudis vastase karistusalasse ning Mitchell Duke lõi palli peaga Tuneesia väravasse ja viis Austraalia 23. minutil 1:0 juhtima.
Tuneesia alustas teist poolaega hoopis teise ilmega ning Austraalia vajus kogu meeskonnaga selgelt oma väljakupoolele. Tuneesial tekkisid omad võimalused värava löömiseks, kuid Austraalia kaitsjad ja väravavaht seisid kindlalt.
Austraalial endal tekkis teise poolaja keskel suurepärane võimalus 2:0 juhtima minna, kui Mathew Leckiele tuli värava ette terav sööt, kuid austraallane ei ulatanud napilt pallini. Tuneesia kaitsjad ja väravavaht olid olukorrast välja mängitud.
Tuneesia jõudis teise poolaja lõpus mitmel korral Austraalia karistusalasse, kuid otsustava löögini tihtipeale ei jõutud. Austraalia võitis kohtumise 1:0.
C-alagrupp
90:00
Tuneesia
0
0
:
1
1
Austraalia
23' Duke
Tuneesia
Austraalia
23' Duke
Tuneesia tegi oma teisipäevases avamatšis Euroopa tippmeeskonna Taani vastu hea partii, kui võistkonnad lahkusid väljakult väravateta viigiga. Austraalia läks tiitlikaitsja Prantsusmaa vastu üllatuslikult juhtima, kuid pidi lõpuks leppima 1:4 kaotusega.
"Analüüsisin seda mängu, nagu olen analüüsinud kõiki teisigi mänge," rääkis Tuneesia peatreener Jalel Kadri reedesel pressikonverentsil. "Oleme näinud ootamatuid, veidraid tulemusi. [Austraalia] esitus üllatas meid, aga mitte lõpptulemus, nad on ikkagi tiitlikaitsjad. Teame Austraalia kohta iga väikest detaili, sest oleme kõiki nende viimaseid matše analüüsinud. Neil on kiired mängijad, kes suudavad oma võimalusi ära kasutada, aga loodetavasti saame meie ära kasutada nende nõrkusi."
Austraallased pole MM-finaalturniiridel suutnud oma seitsmest viimasest mängust võita ühtegi ja peatreener Graham Arnoldi sõnul üritab tiim sellest motivatsiooni leida. "Oleme oma 17-st MM-matšist võitnud kaks. Nüüd tahame austraallaste nägudele naeratusi tuua," rääkis Arnold pressikonverentsil. "Läheme väljakule, et saada järgmiseks kuldseks põlvkonnaks. Üritame Tuneesiat kõrgelt pressida, palli taga ajada ning rünnata." | Austraalia võitis Tuneesiat ning teenis vajalikud kolm punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austraalia alustas kohtumist paremini ning hoidis palli rohkem enda valduses. Oli selgelt näha, et Austraalia proovis Tuneesia kaitset vasaku ääre kaudu murda ning sealt palli kasti tsenderdada. Midagi ohtlikku sealt siiski luua ei suudetud. Tuneesial tekkis vähe võimalusi ning enamjaolt käis mäng nende väljakupoolel.
Austraallaste tsenderdused vasakult äärelt tõid tulu. Craig Goodwini tsenderdus jõudis vastase karistusalasse ning Mitchell Duke lõi palli peaga Tuneesia väravasse ja viis Austraalia 23. minutil 1:0 juhtima.
Tuneesia alustas teist poolaega hoopis teise ilmega ning Austraalia vajus kogu meeskonnaga selgelt oma väljakupoolele. Tuneesial tekkisid omad võimalused värava löömiseks, kuid Austraalia kaitsjad ja väravavaht seisid kindlalt.
Austraalial endal tekkis teise poolaja keskel suurepärane võimalus 2:0 juhtima minna, kui Mathew Leckiele tuli värava ette terav sööt, kuid austraallane ei ulatanud napilt pallini. Tuneesia kaitsjad ja väravavaht olid olukorrast välja mängitud.
Tuneesia jõudis teise poolaja lõpus mitmel korral Austraalia karistusalasse, kuid otsustava löögini tihtipeale ei jõutud. Austraalia võitis kohtumise 1:0.
C-alagrupp
90:00
Tuneesia
0
0
:
1
1
Austraalia
23' Duke
Tuneesia
Austraalia
23' Duke
Tuneesia tegi oma teisipäevases avamatšis Euroopa tippmeeskonna Taani vastu hea partii, kui võistkonnad lahkusid väljakult väravateta viigiga. Austraalia läks tiitlikaitsja Prantsusmaa vastu üllatuslikult juhtima, kuid pidi lõpuks leppima 1:4 kaotusega.
"Analüüsisin seda mängu, nagu olen analüüsinud kõiki teisigi mänge," rääkis Tuneesia peatreener Jalel Kadri reedesel pressikonverentsil. "Oleme näinud ootamatuid, veidraid tulemusi. [Austraalia] esitus üllatas meid, aga mitte lõpptulemus, nad on ikkagi tiitlikaitsjad. Teame Austraalia kohta iga väikest detaili, sest oleme kõiki nende viimaseid matše analüüsinud. Neil on kiired mängijad, kes suudavad oma võimalusi ära kasutada, aga loodetavasti saame meie ära kasutada nende nõrkusi."
Austraallased pole MM-finaalturniiridel suutnud oma seitsmest viimasest mängust võita ühtegi ja peatreener Graham Arnoldi sõnul üritab tiim sellest motivatsiooni leida. "Oleme oma 17-st MM-matšist võitnud kaks. Nüüd tahame austraallaste nägudele naeratusi tuua," rääkis Arnold pressikonverentsil. "Läheme väljakule, et saada järgmiseks kuldseks põlvkonnaks. Üritame Tuneesiat kõrgelt pressida, palli taga ajada ning rünnata."
### Response:
Austraalia võitis Tuneesiat ning teenis vajalikud kolm punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane Ondoua sündis Yaoundes, kuid kolis noorena Moskvasse, kus tema isa töötas diplomaadina. Seal kuulus ta Lokomotivi akadeemiasse, alustas profikarjääri CSKA-s ning kogus hiljem kuulsust Šveitsis Servette'is, kust teenis mullu lepingu Hannoveriga. Pikka aega oli ta ka Venemaa noortekoondiste vaateväljas ja lootis seal läbi lüüa ka A-koondise tasandil, kuid ühtegi kutset lõpuks ei teeninud ning otsustas tänavu kevadel Kameruni esindamise kasuks.
Ondoua on viimastel aastatel mängides putsadel kandnud nii Kameruni kui Venemaa lippu, neljapäeval tegi ta seda ka Kameruni MM-kohtumises Šveitsi vastu, mis jäi Ukrainas toimuva tõttu mõistagi rahvusvahelisele meediale silma. FIFA reeglite järgi ei ole poliitilised sõnumid väljakul lubatud.
Cameroon midfielder Gaël Ondoua, displayed Russian flag gesture on his boots at World Cup at match against Switzerland
He was born in Cameroon, but lived in Russia from childhood, as his father worked at the Cameroonian embassy
He expressed his gratitude to his second homeland pic.twitter.com/IeYaxw6PMs
— Sive ✨ (@SiveXaluva) November 26, 2022
"Näen, et minu jalgpallisaapad pakuvad palju kõneainet ja tahan toonitada, et neile kantud Venemaa lipp on austusavaldus riigile, kus kasvasin üles ning sain oma jalgpallihariduse. Minu sugulased elavad Venemaal, see on meie ühine kodu. Olen mänginud Venemaa lipu sümboolikaga putsades juba mitmeid aastaid ja ma ei hakka seda traditsiooni murdma," kirjutas Ondoua oma Telegrami kanalil.
Norra jalgpalliliidu eetikakomitee liikme ja inimõigustele pühendunud Helsingi komitee peasekretäri Berit Lindemani sõnul tõestaks rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA Kameruni ja Ondouat karistuseta jättes oma silmakirjalikkust. "See on poliitiine sõnum, mida tuleb võtta toetusaktina võistluskeelu all olevale koondisele," rääkis ta NRK-le. "Teised sõnumid, nagu One Love kaptenipaelad, on FIFA poolt keelatud, samal ajal vaadatakse poliitilistele sõnumitele läbi sõrmede. FIFA peab end kokku võtma," lisas ta. | FOTO | Kameruni jalgpallur avaldas MM-il toetust Venemaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane Ondoua sündis Yaoundes, kuid kolis noorena Moskvasse, kus tema isa töötas diplomaadina. Seal kuulus ta Lokomotivi akadeemiasse, alustas profikarjääri CSKA-s ning kogus hiljem kuulsust Šveitsis Servette'is, kust teenis mullu lepingu Hannoveriga. Pikka aega oli ta ka Venemaa noortekoondiste vaateväljas ja lootis seal läbi lüüa ka A-koondise tasandil, kuid ühtegi kutset lõpuks ei teeninud ning otsustas tänavu kevadel Kameruni esindamise kasuks.
Ondoua on viimastel aastatel mängides putsadel kandnud nii Kameruni kui Venemaa lippu, neljapäeval tegi ta seda ka Kameruni MM-kohtumises Šveitsi vastu, mis jäi Ukrainas toimuva tõttu mõistagi rahvusvahelisele meediale silma. FIFA reeglite järgi ei ole poliitilised sõnumid väljakul lubatud.
Cameroon midfielder Gaël Ondoua, displayed Russian flag gesture on his boots at World Cup at match against Switzerland
He was born in Cameroon, but lived in Russia from childhood, as his father worked at the Cameroonian embassy
He expressed his gratitude to his second homeland pic.twitter.com/IeYaxw6PMs
— Sive ✨ (@SiveXaluva) November 26, 2022
"Näen, et minu jalgpallisaapad pakuvad palju kõneainet ja tahan toonitada, et neile kantud Venemaa lipp on austusavaldus riigile, kus kasvasin üles ning sain oma jalgpallihariduse. Minu sugulased elavad Venemaal, see on meie ühine kodu. Olen mänginud Venemaa lipu sümboolikaga putsades juba mitmeid aastaid ja ma ei hakka seda traditsiooni murdma," kirjutas Ondoua oma Telegrami kanalil.
Norra jalgpalliliidu eetikakomitee liikme ja inimõigustele pühendunud Helsingi komitee peasekretäri Berit Lindemani sõnul tõestaks rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA Kameruni ja Ondouat karistuseta jättes oma silmakirjalikkust. "See on poliitiine sõnum, mida tuleb võtta toetusaktina võistluskeelu all olevale koondisele," rääkis ta NRK-le. "Teised sõnumid, nagu One Love kaptenipaelad, on FIFA poolt keelatud, samal ajal vaadatakse poliitilistele sõnumitele läbi sõrmede. FIFA peab end kokku võtma," lisas ta.
### Response:
FOTO | Kameruni jalgpallur avaldas MM-il toetust Venemaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iila oli kvalifikatsiooni avaringis vaba ning seejärel võitis kaks mängu väga napilt, kui alistas esmalt belglanna Oceanne Lopeze 3:6, 6:3, 18:16 ja siis hiinlanna Yanan Hou 6:4, 3:6, 10:8, vahendab tennisnet.ee.
Põhiturniiri avaringis võitis Iila vabapääsmega turniirile pääsenud bulgaarlannat Ioana Monevat 6:0, 6:1, aga siis kaotas kuuendana asetatud belglannale Eliessa Vanlangendonckile (WTA 823.) 1:6, 2:6. | Monastiris kolm võitu saanud Elisabeth Iila langes teises ringis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iila oli kvalifikatsiooni avaringis vaba ning seejärel võitis kaks mängu väga napilt, kui alistas esmalt belglanna Oceanne Lopeze 3:6, 6:3, 18:16 ja siis hiinlanna Yanan Hou 6:4, 3:6, 10:8, vahendab tennisnet.ee.
Põhiturniiri avaringis võitis Iila vabapääsmega turniirile pääsenud bulgaarlannat Ioana Monevat 6:0, 6:1, aga siis kaotas kuuendana asetatud belglannale Eliessa Vanlangendonckile (WTA 823.) 1:6, 2:6.
### Response:
Monastiris kolm võitu saanud Elisabeth Iila langes teises ringis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval peetud esimeses omavahelises kohtumises võttis Legion tänu esimese poolaja väravatele kindla 3:0 võidu, kirjutab jalgpalliliit.
Elva peab teise mängu võitmiseks ja Premium liigasse tõusmiseks kõvasti juurde panema, et halvata Legioni võimas ründetegevus. Legioni ründeduo Markus Vaherna ja Nikita Ivanov said mõlemad värava kirja, samuti sai jala valgeks noor keskkaitsja Erko Jonne Tõugjas.
Pühapäeval pannakse pall mängu Sportland Arenal kell 13. Mängu peakohtunik on Juri Frischer, keda abistavad Aron Härsing ja Riivo Stolts. Neljas kohtunik on Karl Koppel. Mängust teeb otseülekande Soccernet.ee. | Elva vajab Premium liiga üleminekumängu korduskohtumises suurt võitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval peetud esimeses omavahelises kohtumises võttis Legion tänu esimese poolaja väravatele kindla 3:0 võidu, kirjutab jalgpalliliit.
Elva peab teise mängu võitmiseks ja Premium liigasse tõusmiseks kõvasti juurde panema, et halvata Legioni võimas ründetegevus. Legioni ründeduo Markus Vaherna ja Nikita Ivanov said mõlemad värava kirja, samuti sai jala valgeks noor keskkaitsja Erko Jonne Tõugjas.
Pühapäeval pannakse pall mängu Sportland Arenal kell 13. Mängu peakohtunik on Juri Frischer, keda abistavad Aron Härsing ja Riivo Stolts. Neljas kohtunik on Karl Koppel. Mängust teeb otseülekande Soccernet.ee.
### Response:
Elva vajab Premium liiga üleminekumängu korduskohtumises suurt võitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aigro hüppas hommikuses kvalifikatsioonis 129,5 meetrit ja sai 122,6 punkti, mis andis talle 67 mehe konkurentsis 40. koha. Maltsev teenis 123-meetrise hüppe eest 112,7 punkti ning oli 49. ehk eelviimane lõppvõistlusele pääsenud mees.
Kvalifikatsiooni parim oli sloveen Anže Lanišek, kes sai 142,5-meetrise hüppe eest 162,8 punkti. Talle järgnesid MK-sarja üldliider, poolakas Dawid Kubacki (143 m, 160,3 p) ja norralane Halvor Egner Granerud (143 m, 159,3 p).
Lõppvõistlusel eestlastel kõige paremini ei läinud: Aigro hüppas 121 meetrit ja sai 102,3 punkti, mis andis talle 45. koha. Maltsev oli 114,5-meetrise hüppe eest saadud 91,5 punktiga eelviimane.
Esikoha teenis laupäeval Lanišek, kes sai lõppvõistluse esimeses voorus kirja koguni 149 meetri pikkuse hüppe. Teises voorus näitas austerlane Stefan Kraft sloveenist kaks ja pool meetrit pikemat õhulendu, aga kokkuvõttes teenitud 312,8 silma andsid Lanišekile Krafti ees siiski 1,3-punktilise võidu. Kolmas oli 300,7 silmaga poolakas Piotr Zyla, mõlemad senised etapid võitnud Kubacki pidi piirduma neljanda kohaga.
Rukal võisteldakse ka pühapäeval. | Aigro ja Maltsev piirdusid Ruka MK-etapi esimesel päeval avaringiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aigro hüppas hommikuses kvalifikatsioonis 129,5 meetrit ja sai 122,6 punkti, mis andis talle 67 mehe konkurentsis 40. koha. Maltsev teenis 123-meetrise hüppe eest 112,7 punkti ning oli 49. ehk eelviimane lõppvõistlusele pääsenud mees.
Kvalifikatsiooni parim oli sloveen Anže Lanišek, kes sai 142,5-meetrise hüppe eest 162,8 punkti. Talle järgnesid MK-sarja üldliider, poolakas Dawid Kubacki (143 m, 160,3 p) ja norralane Halvor Egner Granerud (143 m, 159,3 p).
Lõppvõistlusel eestlastel kõige paremini ei läinud: Aigro hüppas 121 meetrit ja sai 102,3 punkti, mis andis talle 45. koha. Maltsev oli 114,5-meetrise hüppe eest saadud 91,5 punktiga eelviimane.
Esikoha teenis laupäeval Lanišek, kes sai lõppvõistluse esimeses voorus kirja koguni 149 meetri pikkuse hüppe. Teises voorus näitas austerlane Stefan Kraft sloveenist kaks ja pool meetrit pikemat õhulendu, aga kokkuvõttes teenitud 312,8 silma andsid Lanišekile Krafti ees siiski 1,3-punktilise võidu. Kolmas oli 300,7 silmaga poolakas Piotr Zyla, mõlemad senised etapid võitnud Kubacki pidi piirduma neljanda kohaga.
Rukal võisteldakse ka pühapäeval.
### Response:
Aigro ja Maltsev piirdusid Ruka MK-etapi esimesel päeval avaringiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ansambel Minimal Wind, kuhu kuuluvad Elisabeth Tiffany Lepik (vokaal), Paula Pajusaar (kitarr), Taavi-Hans Kõlar (kitarr), Velle Tamme (kitarr) ja Ralf Erik Kollom (trummid), andis välja esimese täispika albumi, millelt leiab kümme lugu.
Albumil "Hi." on ka singel "What to Make of This", millega ansambel 2022. aasta Eesti Laulul teise koha saavutas. Veel on uue albumi lugudest varasemalt singlina ilmunud "Spacecraft" ja "Torchlight". Ülejäänud seitse lugu albumil on: "Hi", "Black Flies", "Dark Horse", "Tnt", "Revangel", "Sirens" ja "Endless Waves".
Kuula albumit "Hi." siit: | Minimal Wind andis välja debüütalbumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ansambel Minimal Wind, kuhu kuuluvad Elisabeth Tiffany Lepik (vokaal), Paula Pajusaar (kitarr), Taavi-Hans Kõlar (kitarr), Velle Tamme (kitarr) ja Ralf Erik Kollom (trummid), andis välja esimese täispika albumi, millelt leiab kümme lugu.
Albumil "Hi." on ka singel "What to Make of This", millega ansambel 2022. aasta Eesti Laulul teise koha saavutas. Veel on uue albumi lugudest varasemalt singlina ilmunud "Spacecraft" ja "Torchlight". Ülejäänud seitse lugu albumil on: "Hi", "Black Flies", "Dark Horse", "Tnt", "Revangel", "Sirens" ja "Endless Waves".
Kuula albumit "Hi." siit:
### Response:
Minimal Wind andis välja debüütalbumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnakas saavutas tänavu mainekal juunioride ühepäevasõidul Paris-Roubaix 14. koha ja Dobele tuuril seitsmenda koha. Maanteesõidu Eesti meistrivõistlustel tuli Mitt samuti juunioride arvestuses kuuendale kohale, kirjutab EJL.
Belgias toimunud meesjuunioride Sint Martinusprijs Kontich (UCI 2.1) velotuuri kolmandal etapil sai Mitt 12. koha, Ungaris toimunud Rahvuste Karika sarja kuuluval velotuuril One Belt One Road 38. koha ja Belgias Namuris cyclo-crossi Euroopa meistrivõistlustel 45. koha.
Praegu valmistub noorsportlane uueks hooajaks Hispaanias. | Noor Eesti rattur liitus Prantsusmaa tiimiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnakas saavutas tänavu mainekal juunioride ühepäevasõidul Paris-Roubaix 14. koha ja Dobele tuuril seitsmenda koha. Maanteesõidu Eesti meistrivõistlustel tuli Mitt samuti juunioride arvestuses kuuendale kohale, kirjutab EJL.
Belgias toimunud meesjuunioride Sint Martinusprijs Kontich (UCI 2.1) velotuuri kolmandal etapil sai Mitt 12. koha, Ungaris toimunud Rahvuste Karika sarja kuuluval velotuuril One Belt One Road 38. koha ja Belgias Namuris cyclo-crossi Euroopa meistrivõistlustel 45. koha.
Praegu valmistub noorsportlane uueks hooajaks Hispaanias.
### Response:
Noor Eesti rattur liitus Prantsusmaa tiimiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Borna Coric viis Thanasi Kokkinakise 6:4, 6:3 alistamisega Horvaatia ette, kuid Alex de Minaur sai seejärel ilma suurema vaevata 6:2, 6:2 jagu Marin Cilicist.
Nii jäi turniiri esimest finalisti otsustama paarismäng, kus Max Purcell ja Jordan Thompson kaotasid Nikola Mektici - Mate Pavici vastu avaseti 6:7 (3), aga võitsid kaks järgmist 7:5, 6:4. Viimati mängis Austraalia Davise karika finaalis aastal 2003, toona alistati Hispaania.
"See on olnud pikk aeg," sõnas Austraalia koondise kapten Lleyton Hewitt, kes alistas tolles 19 aasta taguses finaalis viies setis Juan Carlos Ferrero. "Olen poiste üle väga õnnelik, nad on väärt võimalust finaalis mängida."
Laupäeval selgitavad teise finalisti välja Itaalia ja Kanada, finaal toimub Malagas pühapäeval. | Austraalia jõudis 19-aastase vahe järel Davise karikaturniiri finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Borna Coric viis Thanasi Kokkinakise 6:4, 6:3 alistamisega Horvaatia ette, kuid Alex de Minaur sai seejärel ilma suurema vaevata 6:2, 6:2 jagu Marin Cilicist.
Nii jäi turniiri esimest finalisti otsustama paarismäng, kus Max Purcell ja Jordan Thompson kaotasid Nikola Mektici - Mate Pavici vastu avaseti 6:7 (3), aga võitsid kaks järgmist 7:5, 6:4. Viimati mängis Austraalia Davise karika finaalis aastal 2003, toona alistati Hispaania.
"See on olnud pikk aeg," sõnas Austraalia koondise kapten Lleyton Hewitt, kes alistas tolles 19 aasta taguses finaalis viies setis Juan Carlos Ferrero. "Olen poiste üle väga õnnelik, nad on väärt võimalust finaalis mängida."
Laupäeval selgitavad teise finalisti välja Itaalia ja Kanada, finaal toimub Malagas pühapäeval.
### Response:
Austraalia jõudis 19-aastase vahe järel Davise karikaturniiri finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel hooajal pronksiseerias kohtunud meeskondade reedeõhtuses kohtumises lõid avapoolaja ainsa värava külalised, kui 19. minuti alguses oli täpne Nikolai Pulkkinen.
Teisel poolajal said väljakuperemehed Eric Pärna kahest ja Lehar Savikingu ühest värvast 3:1 ette. Kaks minutit enne lõppu lõi Tanel Oeselg küll külaliste kasuks veel ühe värava, kuid 3:2 mäng lõppeski.
Kuue mänguga 12 punkti kogunud Ravens Futsal tõusis tabelis Viimsi FC Smsrahaga jagama 3.-4. kohta. 3 punkti omav JK Kohila jätkab Aruküla Radiusega 7.-8. koha jagamist.
Ülejäänud kuuenda vooru kohtumised toimuvad laupäeval ja nendes on vastamisi Rummu Dünamo (0 punkti) – FC Jõgeva Wolves (0), Tallinna FC Cosmos (15) – Jõhvi FC Phoenix (6), Aruküla Raidus (3) – Sillamäe FC NPM Silmet (13), Viimsi FC Smsraha (12) – Narva United FC (10). | Saaliliiga kuues voor algas Tartu Ravens Futsali võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel hooajal pronksiseerias kohtunud meeskondade reedeõhtuses kohtumises lõid avapoolaja ainsa värava külalised, kui 19. minuti alguses oli täpne Nikolai Pulkkinen.
Teisel poolajal said väljakuperemehed Eric Pärna kahest ja Lehar Savikingu ühest värvast 3:1 ette. Kaks minutit enne lõppu lõi Tanel Oeselg küll külaliste kasuks veel ühe värava, kuid 3:2 mäng lõppeski.
Kuue mänguga 12 punkti kogunud Ravens Futsal tõusis tabelis Viimsi FC Smsrahaga jagama 3.-4. kohta. 3 punkti omav JK Kohila jätkab Aruküla Radiusega 7.-8. koha jagamist.
Ülejäänud kuuenda vooru kohtumised toimuvad laupäeval ja nendes on vastamisi Rummu Dünamo (0 punkti) – FC Jõgeva Wolves (0), Tallinna FC Cosmos (15) – Jõhvi FC Phoenix (6), Aruküla Raidus (3) – Sillamäe FC NPM Silmet (13), Viimsi FC Smsraha (12) – Narva United FC (10).
### Response:
Saaliliiga kuues voor algas Tartu Ravens Futsali võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Toomkiriku varemetes on aastate ja aastasadade jäljed. Kui varemete vahel seista, siis kuuled aegade lugu. Ma ei arva, et neid varemeid peaks kuidagi restoraniga, olgu see ükskõik kui uhke ja moodne, "väärindama". Varemed sellisena, nagu need on, on ise väärtus," leidis Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru.
Leho Ainsaar, Tartu Ülikooli geoloogia professor ja loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan märkis, et Tartu Ülikooli rektoraat on ära kuulanud arendajad ja asunud ettevaatlikult positiivsele seisukohale: "See tähendab, et enne otsuseid tuleb selgitada muinsuskaitse ja looduskaitse aspektid, samuti ka rendilepingu ning ehitise tehnilised tingimused. Antud seisukohale pole mul dekaanina midagi hetkel lisada, sest need protsessid on veel käimas."
Tartu Ülikooli muuseumi direktori kohusetäitja ja teadusdirektor Jaanika Anderson sedastas samuti, et täpsema seisukoha kujundamiseks tuleks ära oodata ametkondlikud otsused. "Võib-olla paneb sellele ideele piiri keskkonnaamet, sest praegu ei ole meil lubatud isegi prügikonteineritele majakesi ümber ehitada," märkis ta.
Ajasurve ja varemete hooldamine
Andersoni sõnul on tervitatav, et ettevõtjad julge ideega ülikooli poole pöördusid. Samas tekitavad tema sõnul küsitavusi erinevad praktilist laadi küsimused, mis tulenevad paljuski tihedast ajagraafikust. Juba järgmisel sügisel peaks toimuma menüüde testimine, et siis restoran ametlikult 2024. aasta alguses koos kultuuripealinna programmiga avada.
"Kõige akuutsem teema on kindlasti varemete seisund. Seda me näeme absoluutselt igal kevadel, kui sulgeme varemeteala hooldustöödeks. Suurte temperatuuri kõikumiste tõttu telliskivid pudenevad. Ajaaken, millal neid töid teha saab, on suhteliselt lühikene, sest selleks, et materjalid kivistuksid, peab olema teatud õhutemperatuur," rääkis Anderson.
Ta lisas, et kui restorani plaan teoks saab, on vaja läbi viia varemete põhjalik ja pikemaajalisem hooldus. Tõenäoliselt toob see kaasa võrkude paneku, sest ei saa riskida kivide kukkumisega.
Leho Ainsaar rõhutas samuti, et tähelepanu on vaja pöörata müüridelt langevate kividele: "Varemete füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub pidevalt edasi, eriti kevadiste ööpäevaste sulamise-külmumise tsüklite ajal." Ta lisas, et geoloogi pilgu läbi on Toomemägi tugeva pinnasega ala, kuhu klaaspaviljoni ehitamine probleeme ei valmistaks.
Anderson ütles, et restorani rajamine mõjutaks ülikooli muuseumi pikemaajalisi plaane ja varemeteala broneeringuid. Lisaks on praeguseks selgunud varemete valgustusprojekti võitja, kes peab restorani rajamise korral projekti vajadusel ringi tegema. "Sellest kõigest tulenevalt oleme üpris suure ajasurve all," ütles Anderson.
Avatud ala piiramine
Omaette küsimus on, mil määral muudaks klaaspaviljoni rajamine ligipääsetavust varemetele. Näiteks Krista Aru ei usu, et varemetesse kätketud aegade lugu end enam igale jalutajale avab, kui söömine või mingi teine üritus varemed täidab: "Kas sinna passibki siis niisama jalutama minna? Kas need jalutajad ongi akna taha oodatud, kui teised sees söövad? Las need toomkiriku varemed olla, nagu need on. Kõik lihtsalt ei ole kaubaks."
Jaanika Anderson märkis, et praegu käivad inimesed varemete vahel keha kergendamas, mistõttu on mõnedes kohtades probleeme haisuga, eriti suvel. Valgustusprojekt ja varemeteala nii-öelda tsiviliseerimine aitaks seda probleemi tema sõnul leevendada. Samas möönis Anderson, et klaaspaviljoni idee teostudes kaoks praegune vaba ala ära.
"Näiteks viivad varemete vahel lähedal asuvad koolid läbi kehalise kasvatuse tunde. Samuti kasutatakse varemeteala Toomemäel peetavate spordi- ja orienteerumismängude jaoks. Seega paneks restoran ühe ala kinni ja lõhuks ära avatud terviku. Selles mõttes võtaks ta kindlasti midagi ära inimestelt, kes on harjunud Toomemäel käima," rääkis Anderson.
Krista Aru sõnul on lisaks küsitav, kuivõrd on klaaspaviljoni idee kooskõlas säästva arengu ja rohepöördega: "Kuidas see, olgugi et väga kaasaegse ja parimate tehniliste lahendustega restoran, sellele suunale vastab? Igasugune ehitus muudab keskkonda mitte ainult enda all, vaid ka enda ümber. Restoran, kas ajutine või mitte, suurendab tahes või tahtmata meie jalajälge rohkem, kui kindlustatud ja korrastatud varemed." | Tartu Ülikooli töötajatel napib Toomkiriku tuleviku osas ühismeelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Toomkiriku varemetes on aastate ja aastasadade jäljed. Kui varemete vahel seista, siis kuuled aegade lugu. Ma ei arva, et neid varemeid peaks kuidagi restoraniga, olgu see ükskõik kui uhke ja moodne, "väärindama". Varemed sellisena, nagu need on, on ise väärtus," leidis Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru.
Leho Ainsaar, Tartu Ülikooli geoloogia professor ja loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan märkis, et Tartu Ülikooli rektoraat on ära kuulanud arendajad ja asunud ettevaatlikult positiivsele seisukohale: "See tähendab, et enne otsuseid tuleb selgitada muinsuskaitse ja looduskaitse aspektid, samuti ka rendilepingu ning ehitise tehnilised tingimused. Antud seisukohale pole mul dekaanina midagi hetkel lisada, sest need protsessid on veel käimas."
Tartu Ülikooli muuseumi direktori kohusetäitja ja teadusdirektor Jaanika Anderson sedastas samuti, et täpsema seisukoha kujundamiseks tuleks ära oodata ametkondlikud otsused. "Võib-olla paneb sellele ideele piiri keskkonnaamet, sest praegu ei ole meil lubatud isegi prügikonteineritele majakesi ümber ehitada," märkis ta.
Ajasurve ja varemete hooldamine
Andersoni sõnul on tervitatav, et ettevõtjad julge ideega ülikooli poole pöördusid. Samas tekitavad tema sõnul küsitavusi erinevad praktilist laadi küsimused, mis tulenevad paljuski tihedast ajagraafikust. Juba järgmisel sügisel peaks toimuma menüüde testimine, et siis restoran ametlikult 2024. aasta alguses koos kultuuripealinna programmiga avada.
"Kõige akuutsem teema on kindlasti varemete seisund. Seda me näeme absoluutselt igal kevadel, kui sulgeme varemeteala hooldustöödeks. Suurte temperatuuri kõikumiste tõttu telliskivid pudenevad. Ajaaken, millal neid töid teha saab, on suhteliselt lühikene, sest selleks, et materjalid kivistuksid, peab olema teatud õhutemperatuur," rääkis Anderson.
Ta lisas, et kui restorani plaan teoks saab, on vaja läbi viia varemete põhjalik ja pikemaajalisem hooldus. Tõenäoliselt toob see kaasa võrkude paneku, sest ei saa riskida kivide kukkumisega.
Leho Ainsaar rõhutas samuti, et tähelepanu on vaja pöörata müüridelt langevate kividele: "Varemete füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub pidevalt edasi, eriti kevadiste ööpäevaste sulamise-külmumise tsüklite ajal." Ta lisas, et geoloogi pilgu läbi on Toomemägi tugeva pinnasega ala, kuhu klaaspaviljoni ehitamine probleeme ei valmistaks.
Anderson ütles, et restorani rajamine mõjutaks ülikooli muuseumi pikemaajalisi plaane ja varemeteala broneeringuid. Lisaks on praeguseks selgunud varemete valgustusprojekti võitja, kes peab restorani rajamise korral projekti vajadusel ringi tegema. "Sellest kõigest tulenevalt oleme üpris suure ajasurve all," ütles Anderson.
Avatud ala piiramine
Omaette küsimus on, mil määral muudaks klaaspaviljoni rajamine ligipääsetavust varemetele. Näiteks Krista Aru ei usu, et varemetesse kätketud aegade lugu end enam igale jalutajale avab, kui söömine või mingi teine üritus varemed täidab: "Kas sinna passibki siis niisama jalutama minna? Kas need jalutajad ongi akna taha oodatud, kui teised sees söövad? Las need toomkiriku varemed olla, nagu need on. Kõik lihtsalt ei ole kaubaks."
Jaanika Anderson märkis, et praegu käivad inimesed varemete vahel keha kergendamas, mistõttu on mõnedes kohtades probleeme haisuga, eriti suvel. Valgustusprojekt ja varemeteala nii-öelda tsiviliseerimine aitaks seda probleemi tema sõnul leevendada. Samas möönis Anderson, et klaaspaviljoni idee teostudes kaoks praegune vaba ala ära.
"Näiteks viivad varemete vahel lähedal asuvad koolid läbi kehalise kasvatuse tunde. Samuti kasutatakse varemeteala Toomemäel peetavate spordi- ja orienteerumismängude jaoks. Seega paneks restoran ühe ala kinni ja lõhuks ära avatud terviku. Selles mõttes võtaks ta kindlasti midagi ära inimestelt, kes on harjunud Toomemäel käima," rääkis Anderson.
Krista Aru sõnul on lisaks küsitav, kuivõrd on klaaspaviljoni idee kooskõlas säästva arengu ja rohepöördega: "Kuidas see, olgugi et väga kaasaegse ja parimate tehniliste lahendustega restoran, sellele suunale vastab? Igasugune ehitus muudab keskkonda mitte ainult enda all, vaid ka enda ümber. Restoran, kas ajutine või mitte, suurendab tahes või tahtmata meie jalajälge rohkem, kui kindlustatud ja korrastatud varemed."
### Response:
Tartu Ülikooli töötajatel napib Toomkiriku tuleviku osas ühismeelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu toomkirik on kõige suurem keskaegne kirik Eestis ja Lätis. Vaieldamatult uhkem katedraal, kui Riia toomkirik. Tõenäoliselt alustati esialgse toomkiriku rajamist umbes 1225. aasta paiku. Läbi nende kolme sajandi, mil hoone oli kasutusel kirikuna, laiendati seda pidevalt. Põhiosas sai see valmis 14. sajandi jooksul, viimased olulised ümberehitused toimusid 15. ja 16. sajandi vahetusel.
1582. aastal Tartu hõivanud poolakad ja linna külastanud jesuiidid pidasid siinset toomkirikut ilusamaks, kui ühtki teist sakraalhoonet Rzeczpospolitas. Selleks ajaks oli kirik aga juba lagunemas. Viimased missad peeti Tartu katedraalis arvatavasti 1565. aastal, kuna siis küüditati viimased Tartusse jäänud toomkiriku vaimulikud ("toompapid") Venemaale.
Luterlikke jumalateenistusi pole seal kunagi peetud – ehkki rootslastel 17. sajandi alguses selliseid plaane oli. Niisiis oli toomkirik kogu selle aja, mil teda sakraalhoonena kasutati, katoliku kirik. Matusepaigana kasutati ajapikku üha enam lagunevat toomkirikut ja selle ümbrust aga vähemalt kuni Põhjasõjani. Viimati nimetatud sõja tagajärjel jäi kirik arvatavasti ka lõplikult varemetesse.
Mihkel Mäesalu ja Madis Maasing kirjutavad Tartu toomkiriku ajaloost pikemalt 2018. aastal ilmunud teoses "Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum". Raamat koondab toomkiriku uurijate uurimistulemusi ja annab ülevaate hoone kaheksa sajandi pikkusest ajaloost. | TÜ ajaloolased: toomkiriku varemed annavad Tartule mõttelise sügavuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu toomkirik on kõige suurem keskaegne kirik Eestis ja Lätis. Vaieldamatult uhkem katedraal, kui Riia toomkirik. Tõenäoliselt alustati esialgse toomkiriku rajamist umbes 1225. aasta paiku. Läbi nende kolme sajandi, mil hoone oli kasutusel kirikuna, laiendati seda pidevalt. Põhiosas sai see valmis 14. sajandi jooksul, viimased olulised ümberehitused toimusid 15. ja 16. sajandi vahetusel.
1582. aastal Tartu hõivanud poolakad ja linna külastanud jesuiidid pidasid siinset toomkirikut ilusamaks, kui ühtki teist sakraalhoonet Rzeczpospolitas. Selleks ajaks oli kirik aga juba lagunemas. Viimased missad peeti Tartu katedraalis arvatavasti 1565. aastal, kuna siis küüditati viimased Tartusse jäänud toomkiriku vaimulikud ("toompapid") Venemaale.
Luterlikke jumalateenistusi pole seal kunagi peetud – ehkki rootslastel 17. sajandi alguses selliseid plaane oli. Niisiis oli toomkirik kogu selle aja, mil teda sakraalhoonena kasutati, katoliku kirik. Matusepaigana kasutati ajapikku üha enam lagunevat toomkirikut ja selle ümbrust aga vähemalt kuni Põhjasõjani. Viimati nimetatud sõja tagajärjel jäi kirik arvatavasti ka lõplikult varemetesse.
Mihkel Mäesalu ja Madis Maasing kirjutavad Tartu toomkiriku ajaloost pikemalt 2018. aastal ilmunud teoses "Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum". Raamat koondab toomkiriku uurijate uurimistulemusi ja annab ülevaate hoone kaheksa sajandi pikkusest ajaloost.
### Response:
TÜ ajaloolased: toomkiriku varemed annavad Tartule mõttelise sügavuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | B-divisjoni finaalis kohtub Eesti Tšehhi naiskonnaga, kes alistas poolfinaalis Sloveenia tulemusega 8:7. Mõlemad finalistid on oma riigile kindlustanud koha järgmise aasta Euroopa meistrivõistluste A-divisjonis ehk Euroopa kümne tugevaima kurlingunaiskonna hulgas.
Eesti ja Leedu poolfinaal kujunes pingeliseks ning võitja selgitati lisavoorus. Neljanda vooru järel oli seis 2:1 Leedu kasuks, kuid viiendas voorus röövisid eestlannad vastaselt kolm punkti. Leedu naiskond vastas kahe punkti röövimisega seitsmendas voorus. Kümnenda vooru järel oli seis viigis 6:6 ning võitja pidi selgitama lisavoor. Lisavoorus võitis Eesti naiskond otsustava punkti ning mäng lõppes 7:6 Eesti kasuks.
Eesti meeskond võitis laupäeval alagruppide viimaste kohtade matšis Ukraina meeskonda tulemusega 6:5 ning säilitas seega koha B-divisjonis ka järgmiseks aastaks. | Eesti kurlingunaiskond jõudis EM-il finaali ning tagas koha A-divisjonis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
B-divisjoni finaalis kohtub Eesti Tšehhi naiskonnaga, kes alistas poolfinaalis Sloveenia tulemusega 8:7. Mõlemad finalistid on oma riigile kindlustanud koha järgmise aasta Euroopa meistrivõistluste A-divisjonis ehk Euroopa kümne tugevaima kurlingunaiskonna hulgas.
Eesti ja Leedu poolfinaal kujunes pingeliseks ning võitja selgitati lisavoorus. Neljanda vooru järel oli seis 2:1 Leedu kasuks, kuid viiendas voorus röövisid eestlannad vastaselt kolm punkti. Leedu naiskond vastas kahe punkti röövimisega seitsmendas voorus. Kümnenda vooru järel oli seis viigis 6:6 ning võitja pidi selgitama lisavoor. Lisavoorus võitis Eesti naiskond otsustava punkti ning mäng lõppes 7:6 Eesti kasuks.
Eesti meeskond võitis laupäeval alagruppide viimaste kohtade matšis Ukraina meeskonda tulemusega 6:5 ning säilitas seega koha B-divisjonis ka järgmiseks aastaks.
### Response:
Eesti kurlingunaiskond jõudis EM-il finaali ning tagas koha A-divisjonis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Venemaa kodanikuühiskond ärkas korraks mobiliseerimise peale, siis Valgevene kodanikud on aastaid aktiivset vastupanu osutanud. Pärast 2020. aastal toimunud võltsitud valimistulemustele järgnenud massiivseid proteste on Valgevene valitsus alustanud sõda kodanikuühiskonna vastu.
Viimaste aastate võtmesündmuseks Valgevenes on 2020. aastal toimunud valimised, mille järel säilitas enda võimu Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenka, kes on olnud võimul alates 1994. aastast. Võltsitud valimistulemustele järgnenud protestid tõid kaasa suuremahulise inimõiguste rikkumise, valitsusvastaste organisatsioonide hävitamise, ajakirjanike, kohtunike ja aktivistide vahistamise ja poliitiliselt laetud tapmised. Protestidel kinnipeetuid inimesi piinati jõhkrate meetoditega.
Alates 2020. aastast on Valgevene valitsus rakendanud aina enam uusi ja karmimaid meetmeid, et igasugust vastupanu piirata ja rangelt karistada. Nii on Valgevene valitsus kuulutanud sõja sealsele kodanikuühiskonnale ning igasugune valitsusvastane tegevus võib lõppeda vangistuse, piinamise ja halvimal juhul surmaga. Siinkohal on oluline märkida, et Valgevenes on viimase riigina Euroopas endiselt kasutusel surmanuhtlus.
Kodanikuühiskonna võimalikkus autoritaarses riigis
Prantsuse ajaloolase Alexis de Tocqueville' järgi on kodanikuühiskond tugevalt seotud demokraatia, autonoomsuse ja õiguste ning vabaduste kaitsega. Kodanikuühiskonnast on harjutud rääkima eelkõige demokraatliku riigi kontekstis ning üldiselt kehtib reegel, et mida tugevam kodanikuühiskond, seda tugevam on demokraatia.
Samal ajal on sellel arusaamal ka erandeid. Kodanikuühiskond ja autoritaarne režiim saavad koos eksisteerida ning kodanikuühiskonna ja autoritaarse režiimi vaheline dünaamika funktsioneerib erinevates vormides. Kodanikuühiskonna tegevust mõjutab režiimi tugevus, mõnes autoritaarses režiimis on kodanikuühiskonnal suuremad võimalused ning kui suhtumine kodanikuühiskonda on nii-öelda pehmenenud, on riigis suurem võimalus režiimimuutuseks demokraatia poole.
Valgevene puhul mõjutab kodanikuühiskond tugevalt sealset totalitaarset režiimi ning seda ohtu tajub ka Valgevene valitsus. Teisalt on valitsuse vastureaktsioon riigis jõuline ning pärast 2020. aasta proteste on kodanikuühiskonna tegevus riigis aina enam piiratud.
Eksiilis kodanikuühiskond
Riigis toimuva kodanikuühiskonna represseerimise tõttu on suur osa Valgevene kodanikuaktivistidest ja opositsioonist riigist lahkunud ning jätkanud oma tegevust mujal Euroopas. Kõige enam illustreerib seda Valgevene opositsiooniliidri Svetlana Tsihhanovskaja 2022. aasta augustis loodud eksiilivalitsus.
Tsihhanovskaja on Lukašenkale tõsiseltvõetav vastane ning Lukašenka valitsus tajub eksiilis tegutseva valitsuse mõjuvõimu. Seetõttu on Valgevene valitsus Tsihhanovskaja vastu algatanud kohtumenetluse, süüdistades teda muuhulgas massirahutustes osalemises, sotsiaalse vaenu õhutamises, äärmusorganisatsiooni asutamises ja võimuhaaramise katses.
Lisaks opositsioonipoliitikutele seisavad võõrsil režiimi vastu ka teised diasporaa liikmed, sealhulgas ajakirjanikud, kodanikuaktivistid ja akadeemikud.
"Diasporaa tegevust ja mõju autoritaarsele režiimile on võrdlemisi vähe uuritud, kuid Valgevene näitab potentsiaali autoritaarse režiimi kukutamisesse võõrsilt."
Eestis tegutseb Valgevene Maja, mille esindajad on terroristliku režiimi vastu sõna võtnud näiteks Ryanairi lennuki kaaperdamise raames. Diasporaa tegevust ja mõju autoritaarsele režiimile on võrdlemisi vähe uuritud, kuid Valgevene näitab potentsiaali autoritaarse režiimi kukutamisesse võõrsilt.
Valgevene tulevik ja demokraatia võimalikkus
Režiimimuutus Valgevenes on kindlasti võimalik. Küll aga ei pruugi see lähiaastatel viia demokraatiani, pigem on realistlik hübriidrežiim. Režiimimuutuseni viivad üldiselt massilised protestid ja revolutsioonid. Lisaks eeldab režiimimuutuse võimalikkus vastavaid eeltingimusi, milleks on ühtne poliitiline tugiraamistik, ebapopulaarne ja -efektiivne diktaator, võimul oleva eliidi vähene võimekus ja uut režiimi toetavad strukturaalsed tingimused.
Samas lõppeb režiimimuutuse stsenaarium sageli mitte demokraatiaga, vaid hübriidrežiimiga ning püsivad muutused on tihti ebatõenäolised. Valgevene puhul tuleb arvestada ka Venemaa rolliga ning Venemaa suur osalus Valgevene sisepoliitikas soosib enne demokraatiat ka hübriidrežiimi läbimist.
Režiimi muutusi, nagu eelnevalt mainitud, mõjutavad suuresti kodanikuühendused. Need mõjutavad ka seda, kas, kuidas ja millistel tingimustel režiimimuutus toimub. Režiim võib muutuda vägivaldselt või rahulikult, see võib muutuda demokraatiaks või autokraatiaks ning muutus võib olla kas püsiv või lühiajaline. Siinkohal mängib suurt rolli ka opositsioonipartei struktuur ja efektiivsus. Viimast esindab Valgevene puhul Tsihhanovskaja eksiilivalitsus ja nii on opositsiooniliidri roll Valgevene tuleviku osas märkimisväärse tähtsusega.
Valgevene kodanikuühiskond kannab oma õlgadel lootust demokraatia poole. Nemad seisavad vastu nii Lukašenkale, Vladimir Putinile kui ka Putini korraldatud sõjale Ukrainas. Kahtlemata on koorem suur, kuid Tsihhanovskaja aktiivne tegevus eksiilivalitsuses ja Valgevene kodanikuühenduste suuremahuline vastupanu ja võitlus demokraatia eest annavad alust lootuseks. Lisaks on Valgevenel trump, mida Venemaal pole: julged ja aktiivsed kodanikud. | Kristel Birgit Potsepp: sõda ja okupatsioon, millest ei räägita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Venemaa kodanikuühiskond ärkas korraks mobiliseerimise peale, siis Valgevene kodanikud on aastaid aktiivset vastupanu osutanud. Pärast 2020. aastal toimunud võltsitud valimistulemustele järgnenud massiivseid proteste on Valgevene valitsus alustanud sõda kodanikuühiskonna vastu.
Viimaste aastate võtmesündmuseks Valgevenes on 2020. aastal toimunud valimised, mille järel säilitas enda võimu Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenka, kes on olnud võimul alates 1994. aastast. Võltsitud valimistulemustele järgnenud protestid tõid kaasa suuremahulise inimõiguste rikkumise, valitsusvastaste organisatsioonide hävitamise, ajakirjanike, kohtunike ja aktivistide vahistamise ja poliitiliselt laetud tapmised. Protestidel kinnipeetuid inimesi piinati jõhkrate meetoditega.
Alates 2020. aastast on Valgevene valitsus rakendanud aina enam uusi ja karmimaid meetmeid, et igasugust vastupanu piirata ja rangelt karistada. Nii on Valgevene valitsus kuulutanud sõja sealsele kodanikuühiskonnale ning igasugune valitsusvastane tegevus võib lõppeda vangistuse, piinamise ja halvimal juhul surmaga. Siinkohal on oluline märkida, et Valgevenes on viimase riigina Euroopas endiselt kasutusel surmanuhtlus.
Kodanikuühiskonna võimalikkus autoritaarses riigis
Prantsuse ajaloolase Alexis de Tocqueville' järgi on kodanikuühiskond tugevalt seotud demokraatia, autonoomsuse ja õiguste ning vabaduste kaitsega. Kodanikuühiskonnast on harjutud rääkima eelkõige demokraatliku riigi kontekstis ning üldiselt kehtib reegel, et mida tugevam kodanikuühiskond, seda tugevam on demokraatia.
Samal ajal on sellel arusaamal ka erandeid. Kodanikuühiskond ja autoritaarne režiim saavad koos eksisteerida ning kodanikuühiskonna ja autoritaarse režiimi vaheline dünaamika funktsioneerib erinevates vormides. Kodanikuühiskonna tegevust mõjutab režiimi tugevus, mõnes autoritaarses režiimis on kodanikuühiskonnal suuremad võimalused ning kui suhtumine kodanikuühiskonda on nii-öelda pehmenenud, on riigis suurem võimalus režiimimuutuseks demokraatia poole.
Valgevene puhul mõjutab kodanikuühiskond tugevalt sealset totalitaarset režiimi ning seda ohtu tajub ka Valgevene valitsus. Teisalt on valitsuse vastureaktsioon riigis jõuline ning pärast 2020. aasta proteste on kodanikuühiskonna tegevus riigis aina enam piiratud.
Eksiilis kodanikuühiskond
Riigis toimuva kodanikuühiskonna represseerimise tõttu on suur osa Valgevene kodanikuaktivistidest ja opositsioonist riigist lahkunud ning jätkanud oma tegevust mujal Euroopas. Kõige enam illustreerib seda Valgevene opositsiooniliidri Svetlana Tsihhanovskaja 2022. aasta augustis loodud eksiilivalitsus.
Tsihhanovskaja on Lukašenkale tõsiseltvõetav vastane ning Lukašenka valitsus tajub eksiilis tegutseva valitsuse mõjuvõimu. Seetõttu on Valgevene valitsus Tsihhanovskaja vastu algatanud kohtumenetluse, süüdistades teda muuhulgas massirahutustes osalemises, sotsiaalse vaenu õhutamises, äärmusorganisatsiooni asutamises ja võimuhaaramise katses.
Lisaks opositsioonipoliitikutele seisavad võõrsil režiimi vastu ka teised diasporaa liikmed, sealhulgas ajakirjanikud, kodanikuaktivistid ja akadeemikud.
"Diasporaa tegevust ja mõju autoritaarsele režiimile on võrdlemisi vähe uuritud, kuid Valgevene näitab potentsiaali autoritaarse režiimi kukutamisesse võõrsilt."
Eestis tegutseb Valgevene Maja, mille esindajad on terroristliku režiimi vastu sõna võtnud näiteks Ryanairi lennuki kaaperdamise raames. Diasporaa tegevust ja mõju autoritaarsele režiimile on võrdlemisi vähe uuritud, kuid Valgevene näitab potentsiaali autoritaarse režiimi kukutamisesse võõrsilt.
Valgevene tulevik ja demokraatia võimalikkus
Režiimimuutus Valgevenes on kindlasti võimalik. Küll aga ei pruugi see lähiaastatel viia demokraatiani, pigem on realistlik hübriidrežiim. Režiimimuutuseni viivad üldiselt massilised protestid ja revolutsioonid. Lisaks eeldab režiimimuutuse võimalikkus vastavaid eeltingimusi, milleks on ühtne poliitiline tugiraamistik, ebapopulaarne ja -efektiivne diktaator, võimul oleva eliidi vähene võimekus ja uut režiimi toetavad strukturaalsed tingimused.
Samas lõppeb režiimimuutuse stsenaarium sageli mitte demokraatiaga, vaid hübriidrežiimiga ning püsivad muutused on tihti ebatõenäolised. Valgevene puhul tuleb arvestada ka Venemaa rolliga ning Venemaa suur osalus Valgevene sisepoliitikas soosib enne demokraatiat ka hübriidrežiimi läbimist.
Režiimi muutusi, nagu eelnevalt mainitud, mõjutavad suuresti kodanikuühendused. Need mõjutavad ka seda, kas, kuidas ja millistel tingimustel režiimimuutus toimub. Režiim võib muutuda vägivaldselt või rahulikult, see võib muutuda demokraatiaks või autokraatiaks ning muutus võib olla kas püsiv või lühiajaline. Siinkohal mängib suurt rolli ka opositsioonipartei struktuur ja efektiivsus. Viimast esindab Valgevene puhul Tsihhanovskaja eksiilivalitsus ja nii on opositsiooniliidri roll Valgevene tuleviku osas märkimisväärse tähtsusega.
Valgevene kodanikuühiskond kannab oma õlgadel lootust demokraatia poole. Nemad seisavad vastu nii Lukašenkale, Vladimir Putinile kui ka Putini korraldatud sõjale Ukrainas. Kahtlemata on koorem suur, kuid Tsihhanovskaja aktiivne tegevus eksiilivalitsuses ja Valgevene kodanikuühenduste suuremahuline vastupanu ja võitlus demokraatia eest annavad alust lootuseks. Lisaks on Valgevenel trump, mida Venemaal pole: julged ja aktiivsed kodanikud.
### Response:
Kristel Birgit Potsepp: sõda ja okupatsioon, millest ei räägita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lopezi värske albumi nimeks saab "This is Me ... Now", mis on inspireeritud tema 2002. aastal ilmunud albumist "This is Me ... Then". Album tegi toona Lopezi ülemaailmselt tuntuks.
Lopez sõnas, et uus album kirjeldab tema emotsionaalset, vaimset ja psühholoogilist teekonda, mille ta on viimase kahe aastakümne jooksul läbinud. Lauljanna lisas, et tegemist on autobiograafilise projektiga ehk lugudesse on pandud tema enda elukogemused. Albumi läbivateks teemadeks on Lopezi keeruline lapsepõlv ja ebaõnnestunud suhted ning albumiga soovitab ta kuulajateni tuua lootust ja usku, et tõeline armastus ei sure kunagi.
This is Me … Now #ThisIsMeNow #ThisIsMeThenAndNow #20yearsofTHISISMETHEN #HappyAnniversary #ThisIsMeThen pic.twitter.com/POrGmpVCZq
— jlo (@JLo) November 25, 2022
Lauljanna avaldas ka "This is Me ... Now" lugude nimekirja, mis koosneb 13-st heliteosest.
1. "This Is Me ... Now"
2. "Be Yours"
3. "Mad in Love"
4. "Can't Get Enough"
5. "Rebound"
6. "Not. Going. Anywhere."
7. "Dear Ben pt. ll"
8. "Hummingbird"
9. "Hearts and Flowers"
10. "Broken Like Me"
11. "This Time Around"
12. "Midnight Trip to Vegas"
13. "Greatest Love Story Never Told" | Jennifer Lopezil ilmub üle kaheksa aasta uus album | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lopezi värske albumi nimeks saab "This is Me ... Now", mis on inspireeritud tema 2002. aastal ilmunud albumist "This is Me ... Then". Album tegi toona Lopezi ülemaailmselt tuntuks.
Lopez sõnas, et uus album kirjeldab tema emotsionaalset, vaimset ja psühholoogilist teekonda, mille ta on viimase kahe aastakümne jooksul läbinud. Lauljanna lisas, et tegemist on autobiograafilise projektiga ehk lugudesse on pandud tema enda elukogemused. Albumi läbivateks teemadeks on Lopezi keeruline lapsepõlv ja ebaõnnestunud suhted ning albumiga soovitab ta kuulajateni tuua lootust ja usku, et tõeline armastus ei sure kunagi.
This is Me … Now #ThisIsMeNow #ThisIsMeThenAndNow #20yearsofTHISISMETHEN #HappyAnniversary #ThisIsMeThen pic.twitter.com/POrGmpVCZq
— jlo (@JLo) November 25, 2022
Lauljanna avaldas ka "This is Me ... Now" lugude nimekirja, mis koosneb 13-st heliteosest.
1. "This Is Me ... Now"
2. "Be Yours"
3. "Mad in Love"
4. "Can't Get Enough"
5. "Rebound"
6. "Not. Going. Anywhere."
7. "Dear Ben pt. ll"
8. "Hummingbird"
9. "Hearts and Flowers"
10. "Broken Like Me"
11. "This Time Around"
12. "Midnight Trip to Vegas"
13. "Greatest Love Story Never Told"
### Response:
Jennifer Lopezil ilmub üle kaheksa aasta uus album |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti Tallinna südalinna püstitatud Konstantin Pätsi ausammas on tekitanud laialdast vastukaja. Enamasti on juttu visuaalsest küljest, sellest, kas kuju on ilus või kole, moodne või vanamoodne. Ainest pakub taiese omapärane esteetiline lahendus ja taustal mängib oma osa ilmselt ka Jaak Joala mälestusmärgi saaga. Välisele on keskendutud võib-olla ka seepärast, et Pätsi vastuoluline pärand pole Eestis veel korralikult lahti mõtestatud.
Mõnes artiklis on siiski lähenetud monumendile ka sellest vaatepunktist: Pätsi on kirjeldatud "demokraatia tapjana", aga väidetud ka vastupidist, et tema tegevust on tagantjärele hinnatud ebaõiglaselt karmilt.
Tegelikult vajaks suuremat tähelepanu küsimus, milline õieti oli see poliitiline süsteem, mida hakati looma pärast 1934. aasta 12. märtsi. Räägitakse küll Pätsi-aegsest nn vaikivast ajastust ja autoritaarsest korrast, ent mida see täpsemalt tähendab. Vastus sellele küsimusele aitaks hinnata, kas Pätsi mälestusmärgi avamine sellises vormis ja asukohas on õigustatud või mitte.
Kui 12. märtsi riigipööre oli läbi viidud, ootas Päts riigikogult oma sammudele toetust. 15. märtsist pärineb kuulus "haige rahva" kõne, kus Päts selgitab riigikogule, et rahvast on tabanud "psüühiline haigus", mistõttu rahvas vajab rahu. Poliitikaelu või demokraatia "haigusest" oli tegelikult hakatud kõnelema juba 1930. aastate alguses.
Näiteks arst, eugeenik ja poliitik Juhan Vilms, Jüri Vilmsi vend, sedastas juba tol ajal, et demokraatia on haige: "Kui rahvas tahab vabadust, õiglust ja seaduslikkust, siis on praegune demokraatia mõnel pool tühi kott, mis ei taha püsti seista." Sarnaste, paljusid kõnetanud mõtete tõttu olid edukad ka vabadussõjalased: uute tegijatena poliitilisel maastikul esitlesid nad ennast mittepoliitilise liikumisena, lipukirjaks populistlik "rahvuslik tervik" ja mingi uut tüüpi "tõeline" demokraatia.
Päts oli olnud 1920. aasta liberaalse põhiseaduse häälekamaid kriitikuid juba selle loomisest peale, kuna tema meelest andis see parlamendile liiga palju võimu ja seal puudus parlamendi tasakaalustajana presidendi institutsioon. Pärast mitut luhtunud katset 1920. aasta põhiseadust muuta oli aga just vabadussõjalaste põhiseadusmuudatuse projekt see, mis 1933. aasta oktoobri rahvahääletuse tulemusel vastu võeti ja järgmise aasta jaanuaris kehtima hakkas. Kevadel ootasid ees riigikogu ja riigivanema valimised, enne aga tuli 12. märtsi pööre.
Pätsi riigipööre, selle järel välja kuulutatud üleriigiline kaitseseisukord ja vabadussõjalaste liikumise likvideerimine pälvis esialgu poliitilise eliidi toetuse, kuna vabadussõjalased olid olnud vastumeelsed konkurendid teistelegi parteidele. Kuid kohe alustati ka demokraatlike vabaduste piiramisega.
Ehkki Päts kuulutas kaitseseisukorra ametlikult välja vabadussõjalaste riigipöördekatse ärahoidmiseks ja demokraatia kaitseks, ei ole ajaloolased leidnud tõendeid, et sellist riigipööret oleks 1934. aasta kevadel kavandatud. See on ka loogiline, kuna populaarseid vabadussõjalasi oleks valimistel tõenäoliselt saatnud edu. Ja kuigi 12. märtsile olid eelnenud majandusliku ja põhiseadusliku kriisi aastad ning olukord oli tavapärasest pinevam, ei ole mingit põhjust rääkida Eesti liberaalse demokraatliku süsteemi loomulikust kokkukukkumisest, nagu see ametlikus retoorikas müüdina kinnistus.
Laiendatud kaitseseisukord kuulutati esialgu välja kuueks kuuks ning sellega seoses lükati edasi ka valimised. Kui sügisel kaitseseisukorda taas pikendati, muutusid nii Pätsi varasemad vastased kui ka mõned erakonnakaaslased murelikumaks.
Sel ajal, kui riigikogu 28. septembril ja 2. oktoobril kaheks erakorraliseks koosolekuks kokku kutsuti, kritiseerisid mitmed selle liikmed valitsust otsekoheselt. Teravaima sõnavõtuga esines riigikogu liige Mihkel Juhkam, kes teatas: "Ka kaitseseisukord läheb pikapeale nüriks, sest liiga terav nuga ei kõlba igapäevaseks kartulikoorimiseks."
"Eenpalu esines ajakirjanikele selgitustega: parlamenti ei saadeta vormiliselt laiali, kuid see jääb "vaikivasse olekusse" uue parlamendi koosseisu valimiseni."
Küllap taktikalistel põhjustel otsustas Päts erakorralistest koosolekutest ise eemale hoida, andes Kaarel Eenpalule volituse istungjärk vajadusel lõpetada. Eenpalu seda võimalust tõepoolest kasutas, tuues ametlikuks põhjenduseks, et parlament ei soovi valitsusega koostööd teha. Ta esines ajakirjanikele selgitustega: parlamenti ei saadeta vormiliselt laiali, kuid see jääb "vaikivasse olekusse" uue parlamendi koosseisu valimiseni.
Ühtlasi andis ta teada, et parteide tegevus peatatakse (lõplikult keelati erakondade tegevus ja poliitiliste koosolekute pidamine 1935. aasta märtsis siseministri sundmäärusega nr 21): "See ei tähenda aga mitte seda, et kogu poliitiline tegevus rahva keskel jääb seisma. Kõik organisatsioonid ja isikud, kes pooldavad valitsuse suunda ja ta uuendusi, omavad tegevusvabaduse ka poliitilisel alal, kuna need, kes tahaksid asuda vastasrinda valitsuse üldise riikliku suunaga, peavad vaikima."
Valitsusringkondade sõnum oli selge: poliitilises sfääris saab tegutseda vaid valitsusmeelses suunas. Samamoodi asuti piirama ajakirjanduse tegevust.
Näiteks siseministri sundmäärus nr 19 nägi ette, et perioodiline trükitoode (ajaleht, ajakiri) "oma sisult, toonilt ja väljendusviisilt peab olema rahva elu ülesehitav ja kasvatav" ja selles avaldatud pealkirjad valitsuse tegevuse suhtes "koostatud võimalikult jaatavas vormis". Selliste sisekaitseülema sundmääruste ja kaitseseisukorra seaduse alusel hakati tõepoolest karistusi määrama. Näiteks võis mõnel juhul einelauas peetud eravestlus või perekondlikul õhtul tõstetud toost, kus kritiseeriti valitsust ja kiideti vapse, kaasa tuua isegi paarikuise vanglakaristuse.
Pätsi plaani muuta riigipöörde järel nii põhiseadust kui ka kehtivat poliitilist süsteemi hakati valitsussõbralikus meedias kirjeldama kui suurt riigireformi, mille käigus kogu poliitiline elu tuli "organiseerida" või "korraldada" ümber uutel alustel. Seda, milles uus süsteem seisneb, selgitas Päts korduvalt. Näiteks andis ta 1935. aasta 17. jaanuaril Estonia kontsertsaalis peetud programmilises kõnes teada, et Eesti poliitika võiks rajaneda kutseesindustel, mitte poliitilistel erakondadel. Samas kõnes lausus Päts: "Meie ei ole valitsuses mitte võimuhaarajad, vaid meie oleme võimu hooldajad."
Endale võetud õigus olla riigi või rahva "hooldaja" tulenes suuresti ilmselt Pätsi riigipeakogemusest Eesti riigi algusaegadel, mil tema juhitud ajutisel valitsusel oli suur võimutäius.
Sarnase rolli võttis endale ka Pätsi üks eeskujusid, Poola riigimees Józef Piłsudski, kes oli nooruses kodanikuvabaduste ja demokraatia eest võidelnud, kuid kellest 1926. aastal sai autoritaarse riigipöörde teostaja. Nagu Päts, pettus ka Piłsudski parlamentaarses demokraatias ja erakondades. Temagi retoorikas said keskseks poliitilise elu "tervendamise" küsimused.
Neile, kes valitsuse tegevust ei toetanud, jäid tegelikult väga ahtad tegevuspiirid. Ka mitmed valitsuse pealtnäha demokraatlikud sammud olid mõeldud vaid ebademokraatliku süsteemi legitimeerimiseks. Näiteks korraldati 1936. aasta veebruaris rahvahääletus saamaks teada, kas rahvas toetab rahvuskogu kokkukutsumist eesmärgiga "vastu võtta vajalikud parandused maksvas Eesti Vabariigi Põhiseaduses või vajaduse korral töötada välja ja vastu võtta uus Põhiseadus".
Rahvahääletuse tulemus oli positiivne, kuid demokraatliku sammuga oli tegemist siiski vaid näiliselt. Esiteks näitab seda Pätsi äärmiselt kriitiline reaktsioon Tartust saadud negatiivse tulemuse peale: seda, et valitsust ei toetatud just ülikoolilinnas, pidas Päts eriti kahjulikuks ning arvas, et "tuleb leida abinõusid, et Tartu meeleolud terveneksid".
Teiseks oli töö uue põhiseadusega kinniste uste taga alanud juba enne rahvahääletuse läbiviimist. Seega polnud esitatud küsimuses leiduv viide eelmise põhiseaduse võimalikule parandamisele tegelikult enam soositud valikute hulgas, kuigi endine riigivanem Ants Piip seda võimalust veel 1937. aastal rahvuskogus püüdis tõstatada.
Eesti uue põhiseaduse otsene eeskuju oli 1935. aastal vastu võetud Poola n-ö aprillikonstitutsioon. Sellekohaselt koondus jagamatu riigivõim presidendi kätte, kes oli vastutav "jumala ja ajaloo" ees. Indiviidi põhiõigused olid piiratud "üldise hüvega" ning indiviidi võimalus mõjutada ühiskondlikku elu tulenes tema panusest üldhüvesse.
Poola õigusteadlased propageerisid uue põhiseaduse alusena "ühiselulise solidariteedi" põhimõtet ja sotsiaalset riiki, mis pidid olema alternatiiviks "läbikukkunud" liberaaldemokraatiale, mis oli loonud "nõrga" riigi. Ent see lähenemine vastandus seejuures Saksa või Itaalia stiilis diktatuurile ja "totaalsele" riigile, mis ei jätnud indiviidile mingit tegevusvabadust. Sunni asemel tuli kasvatada justkui rahvas solidaarsust, kuid tegelikult ehitati solidarismi ja üldise hüve retoorika varjus siiski autoritaarset süsteemi.
Autoritaarse režiimi kriitikute seas on kõige paremini tuntud Tartu opositsiooni, eriti Jaan Tõnissoni tegevus. 1937. ja 1938. aasta põhiseaduse koostamisest kõnelevad ajalooallikad aga näitavad, et vastumeelsust ebademokraatlike tendentside suhtes leidus ka vaikiva ajastu eliidi seas.
Komisjoni, mis tegeles uue põhiseaduse eelnõu koostamisega, kuulusid ainult Pätsi valitud või heakskiidetud isikud. Nende seas olid ka Eduard Laaman ja Ado Anderkopp, kes kritiseerisid nii väiksemates ringides kui ka hiljem rahvuskogu ees Poola jäljendamist ning soovitasid võtta eeskuju pigem Soomest ja Tšehhoslovakkiast. Need olid küll "tugevad" riigid ja Eesti saatusekaaslased, kuid erinevalt Poolast endiselt demokraatlikud. Laaman küsis kriitiliselt Poola põhiseadusele osutades: kes tõlgendab üldist hüve?
"Uuele kahekojalisele parlamendile vaatamata ei kujunenud 1930. aastate Eestist siiski enam demokraatlikku riiki – seda isegi mitte oma aja arusaamade kohaselt."
1938. aasta alguses kehtima hakanud põhiseadusele, mille lõppvariandis oli Poola eeskujust mõnevõrra kaugenetud, ja uuele kahekojalisele parlamendile vaatamata ei kujunenud 1930. aastate Eestist siiski enam demokraatlikku riiki – seda isegi mitte oma aja arusaamade kohaselt. 1938. aasta poliitilised suundumused olid kõnekad.
Demokraatliku opositsiooni kandidaatidel oli küll põhimõtteliselt võimalik kandideerida ja valituks osutuda, kuid nende kampaaniatöö võimalused olid valitsusmeelsete kandidaatidega võrreldes piiratud.
1938. aasta aprillis sündis siseministeeriumi algatusel rida kodanike põhiõigusi piiravaid eriseadusi, nende seas riigihoidja dekreedina välja antud trükiseadus. Sellega keelati nt "perioodilises trükitootes avaldada [—] kirjutisi või kujutisi, mis oma ässitava, demagoogilise või nääkleva väljendusega võivad õhutada vaenu või tekitada lahkhelisid üksikute rahvakihtide, poliitiliste voolude või muude ühiskondlike rühmitiste vahel või muul viisil on kahjulikud ühiselulisele solidariteedile ja rahva ühtlusele".
Selline ebamäärane sõnastus lubas keelustada põhimõtteliselt mis tahes valitsusvastase kriitika. Samuti on siin näha, et Poola päritolu solidarismiretoorika oli jõudnud Eesti poliitilisse ellu.
Sama aasta sügisel pidas Eenpalu Isamaaliidu keskkomitee koosolekul palju vastukaja pälvinud kõne juhitavast demokraatiast. Mitmeid mitteliberaalse demokraatia vorme olid valitsusmeelsed ringkonnad propageerinud varemgi, kõneledes näiteks distsiplineeritud või korrastatud demokraatiast. Eenpalu kõnes sai juhitavast demokraatiast aga tõeline lipukiri. Kõnes avaldas ta ka uuesti tugevat kahtlust, et parteid on parim ühiskonna organiseerimise vorm.
Mis aga olulisim: vahepeal kogunenud parlamendile ja uuele põhiseadusele vaatamata otsustati 1938. aasta sügisel kaitseseisukorda taas pikendada. Seda tehti nüüd juba uue, riigihoidja dekreedina vastu võetud seaduse alusel.
Ei Päts ega ka peaministriks valitud Eenpalu teinud katset liikuda edaspidi mingisugusele demokraatlikumale alusele. Ja kuigi väike, ent aktiivne demokraatlik opositsioon võttis riigivolikogus teravalt sõna, siis leheveergudel sellest ei kirjutatud.
Veelgi enam, opositsiooni poliitilise tegevuse käsitlemisel võisid olla negatiivsed tagajärjed. Näiteks Päevalehe toimetaja Oskar Mänd sai 1939. aasta algul valida tuhandekroonise trahvi või 60-päevase vanglakaristuse vahel ajakirjas Akadeemia avaldatud artikli "Jaan Tõnisson perioodil 1934–1938" eest. Sõnavabaduse piiramise juriidilise alusena kehtisid endiselt siseministri sundmäärused ja riigipea dekreedid.
Selle kõige valguses võiks küsida: miks otsustati Estonia ette panna monument just vaikiva ajastu aegsele vanale Pätsile, kes oli pidanud samas Estonia saalis kõnesid oma ebademokraatlike sammude õigustuseks?
Kui tuua paralleel Jaak Joalale Viljandis püstitatud mälestusmärgiga, mis "laulis", siis millised oleksid kõned, mida Pätsi pea võiks valjuhääldist kuuldavale tuua? Kas nende sõnum vääriks tänapäeval austust? Leidub seisukohti, nagu olnuks monumendi näol tegu viimaks täidetud tänuvõlaga Pätsile tema teenete eest.
Tuleks aga meeles pidada, et ajaloo suurkujude pärand võib olla pahatihti äärmiselt vastuoluline. Ka noorema, Eesti riigi rajamise aegse Pätsi kuju võiks tekitada tema hilisema poliitilise tegevuse valguses lahkarvamusi, kuid seda oleks siiski lihtsam mõista. Ausamba praegune lahendus on problemaatiline ja vajab paremat selgitust.
Diskussioon on aga igal juhul tänuväärne ja seda peaks veelgi julgustama. Tänavaküsitlustes on mõned inimesed uut mälestusmärki kommenteerides öelnud, et tegelikult teavad nad 1930. aastatest liiga vähe, et seisukohta võtta. Ajaloolastel on seega põhjust kirjutada neil teemadel rohkem, sealhulgas avalikkusele. Ühtlasi kutsun üles uutesse sambaprojektidesse kaasama tegevajaloolasi, kellest võib olla ajaloo suurkujude pärandi mõtestamisel abi. | Liisi Veski: "Meie oleme võimu hooldajad" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti Tallinna südalinna püstitatud Konstantin Pätsi ausammas on tekitanud laialdast vastukaja. Enamasti on juttu visuaalsest küljest, sellest, kas kuju on ilus või kole, moodne või vanamoodne. Ainest pakub taiese omapärane esteetiline lahendus ja taustal mängib oma osa ilmselt ka Jaak Joala mälestusmärgi saaga. Välisele on keskendutud võib-olla ka seepärast, et Pätsi vastuoluline pärand pole Eestis veel korralikult lahti mõtestatud.
Mõnes artiklis on siiski lähenetud monumendile ka sellest vaatepunktist: Pätsi on kirjeldatud "demokraatia tapjana", aga väidetud ka vastupidist, et tema tegevust on tagantjärele hinnatud ebaõiglaselt karmilt.
Tegelikult vajaks suuremat tähelepanu küsimus, milline õieti oli see poliitiline süsteem, mida hakati looma pärast 1934. aasta 12. märtsi. Räägitakse küll Pätsi-aegsest nn vaikivast ajastust ja autoritaarsest korrast, ent mida see täpsemalt tähendab. Vastus sellele küsimusele aitaks hinnata, kas Pätsi mälestusmärgi avamine sellises vormis ja asukohas on õigustatud või mitte.
Kui 12. märtsi riigipööre oli läbi viidud, ootas Päts riigikogult oma sammudele toetust. 15. märtsist pärineb kuulus "haige rahva" kõne, kus Päts selgitab riigikogule, et rahvast on tabanud "psüühiline haigus", mistõttu rahvas vajab rahu. Poliitikaelu või demokraatia "haigusest" oli tegelikult hakatud kõnelema juba 1930. aastate alguses.
Näiteks arst, eugeenik ja poliitik Juhan Vilms, Jüri Vilmsi vend, sedastas juba tol ajal, et demokraatia on haige: "Kui rahvas tahab vabadust, õiglust ja seaduslikkust, siis on praegune demokraatia mõnel pool tühi kott, mis ei taha püsti seista." Sarnaste, paljusid kõnetanud mõtete tõttu olid edukad ka vabadussõjalased: uute tegijatena poliitilisel maastikul esitlesid nad ennast mittepoliitilise liikumisena, lipukirjaks populistlik "rahvuslik tervik" ja mingi uut tüüpi "tõeline" demokraatia.
Päts oli olnud 1920. aasta liberaalse põhiseaduse häälekamaid kriitikuid juba selle loomisest peale, kuna tema meelest andis see parlamendile liiga palju võimu ja seal puudus parlamendi tasakaalustajana presidendi institutsioon. Pärast mitut luhtunud katset 1920. aasta põhiseadust muuta oli aga just vabadussõjalaste põhiseadusmuudatuse projekt see, mis 1933. aasta oktoobri rahvahääletuse tulemusel vastu võeti ja järgmise aasta jaanuaris kehtima hakkas. Kevadel ootasid ees riigikogu ja riigivanema valimised, enne aga tuli 12. märtsi pööre.
Pätsi riigipööre, selle järel välja kuulutatud üleriigiline kaitseseisukord ja vabadussõjalaste liikumise likvideerimine pälvis esialgu poliitilise eliidi toetuse, kuna vabadussõjalased olid olnud vastumeelsed konkurendid teistelegi parteidele. Kuid kohe alustati ka demokraatlike vabaduste piiramisega.
Ehkki Päts kuulutas kaitseseisukorra ametlikult välja vabadussõjalaste riigipöördekatse ärahoidmiseks ja demokraatia kaitseks, ei ole ajaloolased leidnud tõendeid, et sellist riigipööret oleks 1934. aasta kevadel kavandatud. See on ka loogiline, kuna populaarseid vabadussõjalasi oleks valimistel tõenäoliselt saatnud edu. Ja kuigi 12. märtsile olid eelnenud majandusliku ja põhiseadusliku kriisi aastad ning olukord oli tavapärasest pinevam, ei ole mingit põhjust rääkida Eesti liberaalse demokraatliku süsteemi loomulikust kokkukukkumisest, nagu see ametlikus retoorikas müüdina kinnistus.
Laiendatud kaitseseisukord kuulutati esialgu välja kuueks kuuks ning sellega seoses lükati edasi ka valimised. Kui sügisel kaitseseisukorda taas pikendati, muutusid nii Pätsi varasemad vastased kui ka mõned erakonnakaaslased murelikumaks.
Sel ajal, kui riigikogu 28. septembril ja 2. oktoobril kaheks erakorraliseks koosolekuks kokku kutsuti, kritiseerisid mitmed selle liikmed valitsust otsekoheselt. Teravaima sõnavõtuga esines riigikogu liige Mihkel Juhkam, kes teatas: "Ka kaitseseisukord läheb pikapeale nüriks, sest liiga terav nuga ei kõlba igapäevaseks kartulikoorimiseks."
"Eenpalu esines ajakirjanikele selgitustega: parlamenti ei saadeta vormiliselt laiali, kuid see jääb "vaikivasse olekusse" uue parlamendi koosseisu valimiseni."
Küllap taktikalistel põhjustel otsustas Päts erakorralistest koosolekutest ise eemale hoida, andes Kaarel Eenpalule volituse istungjärk vajadusel lõpetada. Eenpalu seda võimalust tõepoolest kasutas, tuues ametlikuks põhjenduseks, et parlament ei soovi valitsusega koostööd teha. Ta esines ajakirjanikele selgitustega: parlamenti ei saadeta vormiliselt laiali, kuid see jääb "vaikivasse olekusse" uue parlamendi koosseisu valimiseni.
Ühtlasi andis ta teada, et parteide tegevus peatatakse (lõplikult keelati erakondade tegevus ja poliitiliste koosolekute pidamine 1935. aasta märtsis siseministri sundmäärusega nr 21): "See ei tähenda aga mitte seda, et kogu poliitiline tegevus rahva keskel jääb seisma. Kõik organisatsioonid ja isikud, kes pooldavad valitsuse suunda ja ta uuendusi, omavad tegevusvabaduse ka poliitilisel alal, kuna need, kes tahaksid asuda vastasrinda valitsuse üldise riikliku suunaga, peavad vaikima."
Valitsusringkondade sõnum oli selge: poliitilises sfääris saab tegutseda vaid valitsusmeelses suunas. Samamoodi asuti piirama ajakirjanduse tegevust.
Näiteks siseministri sundmäärus nr 19 nägi ette, et perioodiline trükitoode (ajaleht, ajakiri) "oma sisult, toonilt ja väljendusviisilt peab olema rahva elu ülesehitav ja kasvatav" ja selles avaldatud pealkirjad valitsuse tegevuse suhtes "koostatud võimalikult jaatavas vormis". Selliste sisekaitseülema sundmääruste ja kaitseseisukorra seaduse alusel hakati tõepoolest karistusi määrama. Näiteks võis mõnel juhul einelauas peetud eravestlus või perekondlikul õhtul tõstetud toost, kus kritiseeriti valitsust ja kiideti vapse, kaasa tuua isegi paarikuise vanglakaristuse.
Pätsi plaani muuta riigipöörde järel nii põhiseadust kui ka kehtivat poliitilist süsteemi hakati valitsussõbralikus meedias kirjeldama kui suurt riigireformi, mille käigus kogu poliitiline elu tuli "organiseerida" või "korraldada" ümber uutel alustel. Seda, milles uus süsteem seisneb, selgitas Päts korduvalt. Näiteks andis ta 1935. aasta 17. jaanuaril Estonia kontsertsaalis peetud programmilises kõnes teada, et Eesti poliitika võiks rajaneda kutseesindustel, mitte poliitilistel erakondadel. Samas kõnes lausus Päts: "Meie ei ole valitsuses mitte võimuhaarajad, vaid meie oleme võimu hooldajad."
Endale võetud õigus olla riigi või rahva "hooldaja" tulenes suuresti ilmselt Pätsi riigipeakogemusest Eesti riigi algusaegadel, mil tema juhitud ajutisel valitsusel oli suur võimutäius.
Sarnase rolli võttis endale ka Pätsi üks eeskujusid, Poola riigimees Józef Piłsudski, kes oli nooruses kodanikuvabaduste ja demokraatia eest võidelnud, kuid kellest 1926. aastal sai autoritaarse riigipöörde teostaja. Nagu Päts, pettus ka Piłsudski parlamentaarses demokraatias ja erakondades. Temagi retoorikas said keskseks poliitilise elu "tervendamise" küsimused.
Neile, kes valitsuse tegevust ei toetanud, jäid tegelikult väga ahtad tegevuspiirid. Ka mitmed valitsuse pealtnäha demokraatlikud sammud olid mõeldud vaid ebademokraatliku süsteemi legitimeerimiseks. Näiteks korraldati 1936. aasta veebruaris rahvahääletus saamaks teada, kas rahvas toetab rahvuskogu kokkukutsumist eesmärgiga "vastu võtta vajalikud parandused maksvas Eesti Vabariigi Põhiseaduses või vajaduse korral töötada välja ja vastu võtta uus Põhiseadus".
Rahvahääletuse tulemus oli positiivne, kuid demokraatliku sammuga oli tegemist siiski vaid näiliselt. Esiteks näitab seda Pätsi äärmiselt kriitiline reaktsioon Tartust saadud negatiivse tulemuse peale: seda, et valitsust ei toetatud just ülikoolilinnas, pidas Päts eriti kahjulikuks ning arvas, et "tuleb leida abinõusid, et Tartu meeleolud terveneksid".
Teiseks oli töö uue põhiseadusega kinniste uste taga alanud juba enne rahvahääletuse läbiviimist. Seega polnud esitatud küsimuses leiduv viide eelmise põhiseaduse võimalikule parandamisele tegelikult enam soositud valikute hulgas, kuigi endine riigivanem Ants Piip seda võimalust veel 1937. aastal rahvuskogus püüdis tõstatada.
Eesti uue põhiseaduse otsene eeskuju oli 1935. aastal vastu võetud Poola n-ö aprillikonstitutsioon. Sellekohaselt koondus jagamatu riigivõim presidendi kätte, kes oli vastutav "jumala ja ajaloo" ees. Indiviidi põhiõigused olid piiratud "üldise hüvega" ning indiviidi võimalus mõjutada ühiskondlikku elu tulenes tema panusest üldhüvesse.
Poola õigusteadlased propageerisid uue põhiseaduse alusena "ühiselulise solidariteedi" põhimõtet ja sotsiaalset riiki, mis pidid olema alternatiiviks "läbikukkunud" liberaaldemokraatiale, mis oli loonud "nõrga" riigi. Ent see lähenemine vastandus seejuures Saksa või Itaalia stiilis diktatuurile ja "totaalsele" riigile, mis ei jätnud indiviidile mingit tegevusvabadust. Sunni asemel tuli kasvatada justkui rahvas solidaarsust, kuid tegelikult ehitati solidarismi ja üldise hüve retoorika varjus siiski autoritaarset süsteemi.
Autoritaarse režiimi kriitikute seas on kõige paremini tuntud Tartu opositsiooni, eriti Jaan Tõnissoni tegevus. 1937. ja 1938. aasta põhiseaduse koostamisest kõnelevad ajalooallikad aga näitavad, et vastumeelsust ebademokraatlike tendentside suhtes leidus ka vaikiva ajastu eliidi seas.
Komisjoni, mis tegeles uue põhiseaduse eelnõu koostamisega, kuulusid ainult Pätsi valitud või heakskiidetud isikud. Nende seas olid ka Eduard Laaman ja Ado Anderkopp, kes kritiseerisid nii väiksemates ringides kui ka hiljem rahvuskogu ees Poola jäljendamist ning soovitasid võtta eeskuju pigem Soomest ja Tšehhoslovakkiast. Need olid küll "tugevad" riigid ja Eesti saatusekaaslased, kuid erinevalt Poolast endiselt demokraatlikud. Laaman küsis kriitiliselt Poola põhiseadusele osutades: kes tõlgendab üldist hüve?
"Uuele kahekojalisele parlamendile vaatamata ei kujunenud 1930. aastate Eestist siiski enam demokraatlikku riiki – seda isegi mitte oma aja arusaamade kohaselt."
1938. aasta alguses kehtima hakanud põhiseadusele, mille lõppvariandis oli Poola eeskujust mõnevõrra kaugenetud, ja uuele kahekojalisele parlamendile vaatamata ei kujunenud 1930. aastate Eestist siiski enam demokraatlikku riiki – seda isegi mitte oma aja arusaamade kohaselt. 1938. aasta poliitilised suundumused olid kõnekad.
Demokraatliku opositsiooni kandidaatidel oli küll põhimõtteliselt võimalik kandideerida ja valituks osutuda, kuid nende kampaaniatöö võimalused olid valitsusmeelsete kandidaatidega võrreldes piiratud.
1938. aasta aprillis sündis siseministeeriumi algatusel rida kodanike põhiõigusi piiravaid eriseadusi, nende seas riigihoidja dekreedina välja antud trükiseadus. Sellega keelati nt "perioodilises trükitootes avaldada [—] kirjutisi või kujutisi, mis oma ässitava, demagoogilise või nääkleva väljendusega võivad õhutada vaenu või tekitada lahkhelisid üksikute rahvakihtide, poliitiliste voolude või muude ühiskondlike rühmitiste vahel või muul viisil on kahjulikud ühiselulisele solidariteedile ja rahva ühtlusele".
Selline ebamäärane sõnastus lubas keelustada põhimõtteliselt mis tahes valitsusvastase kriitika. Samuti on siin näha, et Poola päritolu solidarismiretoorika oli jõudnud Eesti poliitilisse ellu.
Sama aasta sügisel pidas Eenpalu Isamaaliidu keskkomitee koosolekul palju vastukaja pälvinud kõne juhitavast demokraatiast. Mitmeid mitteliberaalse demokraatia vorme olid valitsusmeelsed ringkonnad propageerinud varemgi, kõneledes näiteks distsiplineeritud või korrastatud demokraatiast. Eenpalu kõnes sai juhitavast demokraatiast aga tõeline lipukiri. Kõnes avaldas ta ka uuesti tugevat kahtlust, et parteid on parim ühiskonna organiseerimise vorm.
Mis aga olulisim: vahepeal kogunenud parlamendile ja uuele põhiseadusele vaatamata otsustati 1938. aasta sügisel kaitseseisukorda taas pikendada. Seda tehti nüüd juba uue, riigihoidja dekreedina vastu võetud seaduse alusel.
Ei Päts ega ka peaministriks valitud Eenpalu teinud katset liikuda edaspidi mingisugusele demokraatlikumale alusele. Ja kuigi väike, ent aktiivne demokraatlik opositsioon võttis riigivolikogus teravalt sõna, siis leheveergudel sellest ei kirjutatud.
Veelgi enam, opositsiooni poliitilise tegevuse käsitlemisel võisid olla negatiivsed tagajärjed. Näiteks Päevalehe toimetaja Oskar Mänd sai 1939. aasta algul valida tuhandekroonise trahvi või 60-päevase vanglakaristuse vahel ajakirjas Akadeemia avaldatud artikli "Jaan Tõnisson perioodil 1934–1938" eest. Sõnavabaduse piiramise juriidilise alusena kehtisid endiselt siseministri sundmäärused ja riigipea dekreedid.
Selle kõige valguses võiks küsida: miks otsustati Estonia ette panna monument just vaikiva ajastu aegsele vanale Pätsile, kes oli pidanud samas Estonia saalis kõnesid oma ebademokraatlike sammude õigustuseks?
Kui tuua paralleel Jaak Joalale Viljandis püstitatud mälestusmärgiga, mis "laulis", siis millised oleksid kõned, mida Pätsi pea võiks valjuhääldist kuuldavale tuua? Kas nende sõnum vääriks tänapäeval austust? Leidub seisukohti, nagu olnuks monumendi näol tegu viimaks täidetud tänuvõlaga Pätsile tema teenete eest.
Tuleks aga meeles pidada, et ajaloo suurkujude pärand võib olla pahatihti äärmiselt vastuoluline. Ka noorema, Eesti riigi rajamise aegse Pätsi kuju võiks tekitada tema hilisema poliitilise tegevuse valguses lahkarvamusi, kuid seda oleks siiski lihtsam mõista. Ausamba praegune lahendus on problemaatiline ja vajab paremat selgitust.
Diskussioon on aga igal juhul tänuväärne ja seda peaks veelgi julgustama. Tänavaküsitlustes on mõned inimesed uut mälestusmärki kommenteerides öelnud, et tegelikult teavad nad 1930. aastatest liiga vähe, et seisukohta võtta. Ajaloolastel on seega põhjust kirjutada neil teemadel rohkem, sealhulgas avalikkusele. Ühtlasi kutsun üles uutesse sambaprojektidesse kaasama tegevajaloolasi, kellest võib olla ajaloo suurkujude pärandi mõtestamisel abi.
### Response:
Liisi Veski: "Meie oleme võimu hooldajad" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lakersi eest viimati 9. novembril väljakul käinud James viskas reedel 21 punkti, Anthony Davis tegi 25 punkti ja 15 lauapalliga kuuenda järjestikuse kaksikduubli. Lakers (6-11) on viimasest viiest mängust võitnud neli, Spurs jätkab aga allakäigutrepil: kaotatud on seitse järjestikust mängu ning viimasest 13-st 12.
Brooklyn Netsi (9-11) ei aidanud reedel ka Kevin Duranti 36 punkti, üheksa lauapalli ja kaheksa resultatiivset söötu, skooriga 117:128 tuli alla vanduda Indiana Pacersile (11-7). NBA parima saldoga (15-4) jätkav Boston Celtics oli Jayson Tatumi 30 ja Jaylen Browni 25 punkti toel 122:104 üle Sacramento Kingsist (10-8).
Portland Trail Blazers (11-8) võttis lisaajal võõrsil 132:129 võidu New York Knicksi (9-10) üle, võitjate kasuks viskas 44 punkti koguni 28-st vabaviskest 21 tabanud Jerami Grant. 47 minutit väljakul rassinud Anfernee Simons toetas teda 38 punktiga. 44 punkti viskas reedel ka Trae Young, kuigi Atlanta Hawks (11-8) pidi 122:128 alla vanduma Houston Rocketsile (4-14). Dejounte Murray viskas Atlanta kasuks 39 punkti ehk sama palju kui teised tiimi eest väljakul käinud kaheksa meest kokku. | James naasis koosseisu ja aitas Lakersil võita mõõnavat Spursi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lakersi eest viimati 9. novembril väljakul käinud James viskas reedel 21 punkti, Anthony Davis tegi 25 punkti ja 15 lauapalliga kuuenda järjestikuse kaksikduubli. Lakers (6-11) on viimasest viiest mängust võitnud neli, Spurs jätkab aga allakäigutrepil: kaotatud on seitse järjestikust mängu ning viimasest 13-st 12.
Brooklyn Netsi (9-11) ei aidanud reedel ka Kevin Duranti 36 punkti, üheksa lauapalli ja kaheksa resultatiivset söötu, skooriga 117:128 tuli alla vanduda Indiana Pacersile (11-7). NBA parima saldoga (15-4) jätkav Boston Celtics oli Jayson Tatumi 30 ja Jaylen Browni 25 punkti toel 122:104 üle Sacramento Kingsist (10-8).
Portland Trail Blazers (11-8) võttis lisaajal võõrsil 132:129 võidu New York Knicksi (9-10) üle, võitjate kasuks viskas 44 punkti koguni 28-st vabaviskest 21 tabanud Jerami Grant. 47 minutit väljakul rassinud Anfernee Simons toetas teda 38 punktiga. 44 punkti viskas reedel ka Trae Young, kuigi Atlanta Hawks (11-8) pidi 122:128 alla vanduma Houston Rocketsile (4-14). Dejounte Murray viskas Atlanta kasuks 39 punkti ehk sama palju kui teised tiimi eest väljakul käinud kaheksa meest kokku.
### Response:
James naasis koosseisu ja aitas Lakersil võita mõõnavat Spursi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast paaripäevaseid veebi teel peetud läbirääkimisi lepiti Venemaaga kokku kalapüügikvoodid.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude peaspetsialist Margus Salundi ütles, et kõvasti langes rääbise kvoot. "Kui käesoleval aastal oli see 45 tonni, siis järgmisel on see vaid kümme tonni. Teiste varude osas suuri kõikumisi ei olnud," sõnas Salundi.
Muid suuremaid muutusi ei ole. Tindipüük on endiselt keelatud, koha tohib püüda 470 tonni ehk tänavusest 25 tonni rohkem, ahvenat 895 tonni ehk 55 tonni rohkem. Latikat tohib tuleval aastal püüda 735 tonni.
"Ei peaks olema mures. Väga pikki aastaid oli rääbise püük ju üldse kinni tegelikult. See järv on väga hea taasttootmise võimega. Kindlasti need varud lähevad ka ülesse. Need kõikumised on täiesti tavapärased," ütles Salundi.
Erilisemad tänavu olid tänavu ehk läbirääkimised ise. Kui juba ka eelnevad kaks aastat on neid peetud viiruseohu tõttu veebi teel, siis nüüd tehti ka ka oluliselt lühemalt.
"Muidugi on emotsionaalselt keeruline venemaalastega läbirääkimisi pidada. Ka nende poolt oli tunda, et nad ei tunne ennast seal laua taga väga mugavalt. Üldpoliitilisi teemasid me ei tõstatanud. Eelnevalt olime neile teada andnud, et kuna Venemaa on alustanud sõjalist agressiooni Ukraina vastu, siis soovime arutada vaid neid küsimusi, mis on kalavarude huvides Peipsi järvel. Me mingeid laiendatud küsimusi ei olnud nõus arutama," rääkis Salundi. | Eesti leppis Venemaaga kokku Peipsi püügikvoodid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast paaripäevaseid veebi teel peetud läbirääkimisi lepiti Venemaaga kokku kalapüügikvoodid.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude peaspetsialist Margus Salundi ütles, et kõvasti langes rääbise kvoot. "Kui käesoleval aastal oli see 45 tonni, siis järgmisel on see vaid kümme tonni. Teiste varude osas suuri kõikumisi ei olnud," sõnas Salundi.
Muid suuremaid muutusi ei ole. Tindipüük on endiselt keelatud, koha tohib püüda 470 tonni ehk tänavusest 25 tonni rohkem, ahvenat 895 tonni ehk 55 tonni rohkem. Latikat tohib tuleval aastal püüda 735 tonni.
"Ei peaks olema mures. Väga pikki aastaid oli rääbise püük ju üldse kinni tegelikult. See järv on väga hea taasttootmise võimega. Kindlasti need varud lähevad ka ülesse. Need kõikumised on täiesti tavapärased," ütles Salundi.
Erilisemad tänavu olid tänavu ehk läbirääkimised ise. Kui juba ka eelnevad kaks aastat on neid peetud viiruseohu tõttu veebi teel, siis nüüd tehti ka ka oluliselt lühemalt.
"Muidugi on emotsionaalselt keeruline venemaalastega läbirääkimisi pidada. Ka nende poolt oli tunda, et nad ei tunne ennast seal laua taga väga mugavalt. Üldpoliitilisi teemasid me ei tõstatanud. Eelnevalt olime neile teada andnud, et kuna Venemaa on alustanud sõjalist agressiooni Ukraina vastu, siis soovime arutada vaid neid küsimusi, mis on kalavarude huvides Peipsi järvel. Me mingeid laiendatud küsimusi ei olnud nõus arutama," rääkis Salundi.
### Response:
Eesti leppis Venemaaga kokku Peipsi püügikvoodid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodusaalis mänginud TalTech võitis avageimi 25:22 tulemusega. Teine ja kolmas geim kujunesid erinevalt esimesest ühepoolseks, kui külalised kogusid vastavalt 16 ja 15 punkti, mis tähendas koduvõistkonna 3:0 (25:22, 25:16, 25:15) võitu, vahendab volley.ee.
Rünnakuid 38-protsendiliselt lahendanud Maren Mõrd tõi võitjatele üleplatsimängijana 15 ja Milja Raitis üheksa punkti. Kerttu Lääne lõpetas Viljandi naiskonna ridades kohtumise 12 punktiga. Võõrustajate rünnakuprotsent oli 41 ja külalistel 31, blokipunktide arvestuses oli TalTech parem ühe punktiga (2-1).
TalTechi naiskond püsib ainsana kaotuseta, olles võitnud kõik viis mängu. Viljandi esindus on kuuest mängust võitnud neli. Punkte on naiskondadel vastavalt 15 ja 11. Tegemist oli TalTechi ja Viljandi tänavuse hooaja teise omavahelise kohtumisega, kui oktoobri lõpus jäi Viljandis 3:0 (25:17, 25:19, 25:20) tulemusega peale TalTech.
Laupäeval kell 17 võõrustab turniiritabeli viies võistkond Rae Spordikool/VIASTON kaks kohta madalamal asuvat BARRUS/Võru Võrkpalliklubi ja kell 17.15 Viljandi Metall kolmandat kohta hoidvat Tartu Ülikool/Bigbanki. Pühapäeval kell 17 lähevad Viimsi koolis vastamisi neljandal kohal paiknev Viimsi/Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool/Bigbank. | TalTech/Tradehouse kindlustas liidrite heitluses esikohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodusaalis mänginud TalTech võitis avageimi 25:22 tulemusega. Teine ja kolmas geim kujunesid erinevalt esimesest ühepoolseks, kui külalised kogusid vastavalt 16 ja 15 punkti, mis tähendas koduvõistkonna 3:0 (25:22, 25:16, 25:15) võitu, vahendab volley.ee.
Rünnakuid 38-protsendiliselt lahendanud Maren Mõrd tõi võitjatele üleplatsimängijana 15 ja Milja Raitis üheksa punkti. Kerttu Lääne lõpetas Viljandi naiskonna ridades kohtumise 12 punktiga. Võõrustajate rünnakuprotsent oli 41 ja külalistel 31, blokipunktide arvestuses oli TalTech parem ühe punktiga (2-1).
TalTechi naiskond püsib ainsana kaotuseta, olles võitnud kõik viis mängu. Viljandi esindus on kuuest mängust võitnud neli. Punkte on naiskondadel vastavalt 15 ja 11. Tegemist oli TalTechi ja Viljandi tänavuse hooaja teise omavahelise kohtumisega, kui oktoobri lõpus jäi Viljandis 3:0 (25:17, 25:19, 25:20) tulemusega peale TalTech.
Laupäeval kell 17 võõrustab turniiritabeli viies võistkond Rae Spordikool/VIASTON kaks kohta madalamal asuvat BARRUS/Võru Võrkpalliklubi ja kell 17.15 Viljandi Metall kolmandat kohta hoidvat Tartu Ülikool/Bigbanki. Pühapäeval kell 17 lähevad Viimsi koolis vastamisi neljandal kohal paiknev Viimsi/Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool/Bigbank.
### Response:
TalTech/Tradehouse kindlustas liidrite heitluses esikohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahe Euroopa jalgpallihiiu kohtumine kujunes oodatult kõrgetasemeliseks, hea tehnika ja väljakunägemisega paistsid silma noored tähed Pedri, Gavi ja Jamal Musiala. Avapoolaja parim võimalus avanes Dani Olmol, kelle tagumisse posti keerutatud kauglöögi päästis Manuel Neuer suurepärase tõrjega latti, Antonio Rüdiger sahistas ka võrku, kuid oli eelnevalt suluseisus.
62. minutil leidsid hispaanlased viimaks tee läbi Saksamaa kaitseliini, kui Jordi Alba toimetas vasakult äärelt madala tsenderduse värava alla, kus selle lükkas ühe puutega väravasse paar minutit varem vahetusest sekkunud Alvaro Morata.
Avavärava järel kontrollis Hispaania näiliselt mängu käiku edasi, kuid avamängu kaotanud sakslased hakkasid rünnakutel teravamalt tegutsema ning väravajaht kandis toore jõuga vilja 83. minutil, kui Niclas Füllkrug saatis karistusalas palli Unai Simonist mööda Hispaania värava lakke.
Kahe vooru järel on Hispaanial E-grupi liidrina neli punkti, Jaapanil ja Costa Rical kolm ning Saksamaal üks punkt. Sakslased peavad otsustavas mängus kindlasti Costa Ricat võitma, kui nad ei suuda seda teha enama kui ühe väravaga, piisab Jaapanile Hispaania vastu edasipääsuks viigist.
E-alagrupp
90:00
Hispaania
1
62' Morata
1
:
1
1
Saksamaa
83' Füllkrug
Hispaania
62' Morata
Saksamaa
83' Füllkrug
Enne mängu:
Käesoleval MM-finaalturniiril toimus esimene maailma edetabelis esikümnesse kuuluvate riikide omavaheline matš laupäeval, kui D-alagrupis läksid vastamisi Prantsusmaa ja Taani. Saksamaa on nüüdseks küll esikümnest välja langenud, kuid tõenäoliselt peab laiem jalgpallipublik MM-i esimeseks nii-öelda "suureks" mänguks just pühapäevast matši.
Ajalooliselt on kahe suurriigi omavahelised kohtumised olnud tasavägised: Saksamaa on võitnud üheksa ja Hispaania kaheksa korda, viiki on mängitud kaheksa matši. Küll oli koondiste viimane kohtumine kõike muud kui tasavägine, sest Hispaania alistas kaks aastat tagasi Rahvuste liiga raames sakslased koguni 6:0.
Hispaania jaoks algas MM-finaalturniir ülikindla 7:0 võiduga Costa Rica üle, kaks väravat lõi Ferran Torres, kes sahistas toonases mängus sakslaste võrku kolmel korral. Saksamaa läks Jaapani vastu Ilkay Gündogani penaltist juhtima, aga pidi ikkagi vastu võtma 1:2 kaotuse. Neli aastat tagasi Venemaal jäi Saksamaa alagruppi pidama, kui kaotati nii Mehhikole kui Lõuna-Koreale, üsna ruttu lõppes suurturniir nende jaoks ka mullu suvel, kui EM-kaheksandikfinaalis tuli vastu võtta kaotus Inglismaalt.
"Kaks viimast turniiri polnud meie jaoks head, tahame selle kordamist vältida," rääkis Saksamaa peatreener Hansi Flick laupäevasel pressikonverentsil. "Meie fookus on keskendumisel, fookus on jalgpallil. See on meie jaoks finaalmänguks. Teame, kuidas tahame mängida. Kui me ei anna endast sada protsenti, anname ruumi vastasele. Nii juhtus Jaapani vastu."
"Meie jaoks on see ilusaks väljakutseks," ütles Hispaania loots Luis Enrique. "Usun, et sellest tuleb lahtine mäng. Kas Saksamaa on ohtlikum, sest nad vajavad võitu meist rohkem? Jalgpallis ei oska seda kunagi öelda." | Hispaania ja Saksamaa leppisid põnevusmängu järel viiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahe Euroopa jalgpallihiiu kohtumine kujunes oodatult kõrgetasemeliseks, hea tehnika ja väljakunägemisega paistsid silma noored tähed Pedri, Gavi ja Jamal Musiala. Avapoolaja parim võimalus avanes Dani Olmol, kelle tagumisse posti keerutatud kauglöögi päästis Manuel Neuer suurepärase tõrjega latti, Antonio Rüdiger sahistas ka võrku, kuid oli eelnevalt suluseisus.
62. minutil leidsid hispaanlased viimaks tee läbi Saksamaa kaitseliini, kui Jordi Alba toimetas vasakult äärelt madala tsenderduse värava alla, kus selle lükkas ühe puutega väravasse paar minutit varem vahetusest sekkunud Alvaro Morata.
Avavärava järel kontrollis Hispaania näiliselt mängu käiku edasi, kuid avamängu kaotanud sakslased hakkasid rünnakutel teravamalt tegutsema ning väravajaht kandis toore jõuga vilja 83. minutil, kui Niclas Füllkrug saatis karistusalas palli Unai Simonist mööda Hispaania värava lakke.
Kahe vooru järel on Hispaanial E-grupi liidrina neli punkti, Jaapanil ja Costa Rical kolm ning Saksamaal üks punkt. Sakslased peavad otsustavas mängus kindlasti Costa Ricat võitma, kui nad ei suuda seda teha enama kui ühe väravaga, piisab Jaapanile Hispaania vastu edasipääsuks viigist.
E-alagrupp
90:00
Hispaania
1
62' Morata
1
:
1
1
Saksamaa
83' Füllkrug
Hispaania
62' Morata
Saksamaa
83' Füllkrug
Enne mängu:
Käesoleval MM-finaalturniiril toimus esimene maailma edetabelis esikümnesse kuuluvate riikide omavaheline matš laupäeval, kui D-alagrupis läksid vastamisi Prantsusmaa ja Taani. Saksamaa on nüüdseks küll esikümnest välja langenud, kuid tõenäoliselt peab laiem jalgpallipublik MM-i esimeseks nii-öelda "suureks" mänguks just pühapäevast matši.
Ajalooliselt on kahe suurriigi omavahelised kohtumised olnud tasavägised: Saksamaa on võitnud üheksa ja Hispaania kaheksa korda, viiki on mängitud kaheksa matši. Küll oli koondiste viimane kohtumine kõike muud kui tasavägine, sest Hispaania alistas kaks aastat tagasi Rahvuste liiga raames sakslased koguni 6:0.
Hispaania jaoks algas MM-finaalturniir ülikindla 7:0 võiduga Costa Rica üle, kaks väravat lõi Ferran Torres, kes sahistas toonases mängus sakslaste võrku kolmel korral. Saksamaa läks Jaapani vastu Ilkay Gündogani penaltist juhtima, aga pidi ikkagi vastu võtma 1:2 kaotuse. Neli aastat tagasi Venemaal jäi Saksamaa alagruppi pidama, kui kaotati nii Mehhikole kui Lõuna-Koreale, üsna ruttu lõppes suurturniir nende jaoks ka mullu suvel, kui EM-kaheksandikfinaalis tuli vastu võtta kaotus Inglismaalt.
"Kaks viimast turniiri polnud meie jaoks head, tahame selle kordamist vältida," rääkis Saksamaa peatreener Hansi Flick laupäevasel pressikonverentsil. "Meie fookus on keskendumisel, fookus on jalgpallil. See on meie jaoks finaalmänguks. Teame, kuidas tahame mängida. Kui me ei anna endast sada protsenti, anname ruumi vastasele. Nii juhtus Jaapani vastu."
"Meie jaoks on see ilusaks väljakutseks," ütles Hispaania loots Luis Enrique. "Usun, et sellest tuleb lahtine mäng. Kas Saksamaa on ohtlikum, sest nad vajavad võitu meist rohkem? Jalgpallis ei oska seda kunagi öelda."
### Response:
Hispaania ja Saksamaa leppisid põnevusmängu järel viiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 27. novembril kell 22.25:
- Valgevene president kutsus Ukrainat üles Venemaaga eeltingimusteta läbirääkimisi pidama;
- Ukrenergo teatel suudab ettevõte tagada vaid 80 protsenti Ukraina elektrivajadusest;
- Ukraina riikliku tuumaenergiafirma juhi sõnul on näha on märke sellest, et Vene väed võivad valmistuda lahkuma Zaporižžja tuumajaamast;
- Suurbritannia tarnis Ukrainale täppisjuhitavaid Brimstone 2 rakette;
- Ukraina võimude teatel pommitasid Vene väed Hersoni oblastit laupäeval 54 korral;
- Saksamaa tootjad saatsid Ukraina sõjaväele eriotstarbelisi sõidukeid;
- Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul võib lähiajal toimuva maapinna külmumise järel oodata lahingutegevuse uut ägenemist Ukrainas;
- Vene relvajõududel ei jätku arste, ütles riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski;
- Briti sõjaväeluure: Venemaa läbimurre ei õnnestu üksuste madala kvaliteedi tõttu
- NYT kirjutab, et lahingumoona varud võivad saada sõjas otsustavaks, kuna seda kulub tempos, mida pole nähtud Teisest maailmasõjast saadik;
- Kiievi võimud on suutnud taastada praktiliselt kogu linnas kaugkütte, elektri- ja veevarustuse ning mobiilside;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga umbes 600 sõdurit.
Lukašenka Ukrainale: pidage Venemaaga ilma eeltingimusteta läbirääkimisi
Valgevene president Aleksandr Lukašenka ütles pühapäeval, et Ukraina teeb vea, kui seab läbirääkimistele Venemaaga eeltingimusi.
"Ukrainlaste, president Volodõmõr Zelenski viga on see, et ta rikub läbirääkimiste protsessi klassikalisi põhimõtteid. Eriti, kui rääkida hiiglasliku Venemaaga. Sa ei saa seada eeltingimusi," ütles Lukašenka intervjuus Vene riigitelevisioonile.
"Istu läbirääkimistelaua taha ja esita tingimused seal. Ja teine tingimus on klassikaline – kompromissid," lisas ta.
Oktoobris ütles Zelenski, et välistab läbirääkimised Venemaa režiimi liidri Vladimir Putiniga. "Me oleme valmis dialoogiks Venemaaga, kuid Venemaa mõne teise presidendiga," ütles ta.
Allikate sõnul on USA kõrged ametnikud viimastel nädalatel õhutanud Ukrainat näitama, et on endiselt valmis diplomaatilisteks aruteludeks Venemaaga. Samal ajal ei suru USA allikate sõnul Ukrainat vastu tahtmist läbirääkimistelaua taha eriti seetõttu, et Venemaa pole näidanud, et on valmis läbirääkima heas usus.
Ukrenergo: Ukraina suudab tagada vaid 80 protsenti oma elektrivajadusest
Ukraina riiklik võrguettevõte Ukrenergo teatas, et suudab tagada vaid 80 protsenti riigi elektrivajadusest.
Ettevõte teatas sellest pärast Venemaa seitsmendat rünnakulainet Ukraina energiataristule.
Ukraina tuumafirma juht: Vene väed võivad Zaporižžja jaamast lahkuda
Ukraina riikliku tuumaenergiafirma Energoatom juht Petro Kotin ütles pühapäeval Ukraina meediale, et näha on märke sellest, et Vene väed võivad valmistuda lahkuma Zaporižžja tuumajaamast, mille nad märtsis hõivasid.
"Me oleme viimastel nädalatel saanud informatsiooni märkidest, et nad võivad valmistuda jaamast lahkumiseks," ütles Kotin.
"Esiteks on Venemaa meedias väga palju teateid selle kohta, et jaam tasuks vabastada ja võib-olla anda selle kontroll üle Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile (IAEA). Jääb mulje, et nad pakivad oma kohvreid ja varastavad kõike, mida saavad," rääkis Kotin.
Tema sõnul on veel vara rääkida Vene vägede lahkumisest. "Me ei näe seda praegu, kuid nad valmistuvad selleks," lisas ta.
Reuters kirjutab, et kui Vene väed vabastaksid Zaporižžja tuumajaama, siis see tooks osaliselt okupeeritud oblastis lahinguväljal kaasa suure muutuse. Zaporižžja oblastis on rindejoon mitu kuud paigal püsinud.
Tuumajaama korduv pommitamine on aga kaasa toonud hirmu võimaliku tuumakatastroofi pärast. Venemaa ja Ukraina on mitu kuud süüdistanud teineteist Zaporižžja tuumajaama reaktorite pommitamises.
IAEA juht kohtus 23. novembril Istanbulis Vene delegatsiooniga, et arutada tuumajaama ümber turvatsooni loomist. Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov ütles päev pärast kohtumist, et kaitsetsooni loomise otsus tehakse üsna kiiresti.
Zaporižžja tuumajaam andis varem umbes viiendiku Ukraina elektrist.
Britid kinnitasid Ukrainale rakettide tarnimist
Suurbritannia kaitseministeerium kinnitas, et osana oma abipaketist on Suurbritannia andnud Ukraina relvajõududele täppisjuhitavaid Brimstone 2 rakette.
"See abi on mänginud tähtsat rolli Venemaa edasi liikumise takistamisel," märkis Briti kaitseministeerium.
As part of its aid package, the UK has provided Brimstone 2 missiles, a precision-guided missile, to the Ukrainian Armed Forces.
This aid has played a crucial role in stalling Russian advancements.
#StandWithUkraine pic.twitter.com/SpVnWqeiVm
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 27, 2022
Ukraina teatel pommitasid Vene väed Hersoni oblastit rohkem kui 50 korda
Vene väed pommitasid laupäeval Hersoni oblastit 54 korda, ütles oblasti kuberner Jaroslav Januševõtš.
Tema sõnul sai rünnakutes surma üks inimene ja vigastada kaks. Ta lisas, et rünnakud tabasid elumaju, garaaži ja koolihoonet.
Osad elanikud on hiljuti vabastatud Hersoni linnast ja selle ümbruse küladest viimase nädala jooksul evakueerunud. Lahkujaid võib veel tulla, sest kohalikud võimud ärgitavad ukrainlasi võtma arvesse hoiatusi Vene vägede korraldatud rünnakute ja ebastabiilse elektrivarustuse kohta.
Saksa tootjad saatsid Ukrainale uue partii sõjalist abi
Saksamaa andis eelmisel nädalal Ukraina sõjaväele üle partii eriotstarbelisi sõidukeid – juurde viidi kaks raskeveotraktorit (kokku on neid antud kümme), lisaks 14 sõidukit piirivalvele (varem on antud neid 39), samuti 14 kaugjuhitavat roomiksõidukit tugiülesannete täitmiseks.
Tegemist aga ei ole Saksa kaitseväe varudest tarnitud masinatega, vaid seekordse abi panid kokku tootjad.
Saksa kantsler Olaf Scholz on lubanud, et Saksamaa annab esimesel võimalusel Ukrainale juurde kolm IRIS-T õhutõrjesüsteemi.
Briti sõjaväeluure: Venemaa läbimurre ei õnnestu üksuste madala kvaliteedi tõttu
Venemaa üksuste katsed murda Donetski oblasti lõuna- ja keskosas läbi Ukraina kaitseliinidest ei õnnestu, kuna nende üksustel ei jätku kvaliteeti, tõdes Briti kaitseministeerium oma igapäevases lühiülevaates.
Ühendkuningriigi sõjaväeluure koostatud raporti kohaselt on mõlemad pooled kandnud piirkonnas suuri kaotusi, kuid ei ole operatsioonilist murrangut saavutanud. Lahingute keskmes on Pavlivka ja Vuhledari asula, kus Vene merejalaväe üksused on kandnud suuri kaotusi.
Briti kaitseministeerium tõdeb, et kumbki pool ei ole avaldanud oma kaotuste suurust Donbassi regioonis, kus toimuvad suuremad lahingud.
Ülevaate kohaselt peab Venemaa praegust lahingute keskpunkti võimaliku hüppelauana, et vallutada seni veel Ukraina käes olevad Donetski oblasti alad, kuid oma üksuste ebapiisava kvaliteedi tõttu ei suuda seda teha.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 27 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/wQFhk7Fvrq
#StandWithUkraine pic.twitter.com/ZWsADrjj3l
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 27, 2022
Vene duumasaadik: armeel napib arste
Vene relvajõududel ei jätku arste, ütles riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski.
"Üksustes napib arste, seda räägivad kõik. Ma ei saa öelda, et neid üldse ei ole, kuid neid praktiliselt pole näha," rääkis populistliku Vene Liberaaldemokraatliku Partei liider Slutski laupäeval mobiliseeritud sõdurite emadega toimunud kohtumisel.
Tegemist on haruldase avaliku tunnistusega probleemidest Vene relvajõududes, mis on oma sõjakäigul Ukrainasse viimasel ajal mitmeid tagasilööke pidanud üle elama.
Slutski lubas varustusprobleeme kurtnud emadele, et räägib nende väljatoodud puudujääkidest kaitseministeeriumi juhtidele.
ISW: Ilm lubaks peagi uuesti suuri operatsioone alustada
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) ekspertide hinnangul võib lähiajal oodata lahingutegevuse uut ägenemist Ukrainas, kuna paari nädala jooksul peaks maapind külmuma, mis võimaldab taas rasketehnika liikumist.
ISW ülevaate kohaselt on viimastel päevadel olnud märgata lahingutegevuse vaibumist rindejoonel seoses ilmaga, aga see peaks muutuma, kui maapind kogu rindejoone ulatuses läbi külmub.
Instituudi hinnangul näitavad nii Ukraina kui Vene vägede rindeteated Svatovo, Bahmuti ja Ugledari rindelõikudel, et sõjalisi operatsioone takistab vihmade tõttu pehmeks muutunud pinnas. ISW ekspertide prognoosi kohaselt peaks järgmisel nädalal saabuv külm maapinna uuesti kõvaks muutma, võimaldades aktiivsemat lahingutegevust, kuna mõlema poole mobiilsus saab uuesti kasvada.
ISW tõdeb siiski, et pole teada, kas kumbki pool valmistub praegu uuteks pealetungideks.
Ukraina sõjaväelased Vene üksustelt hõivatud tankist tulistamas. Autor/allikas: SCANPIX / AP
NYT: Ukrainas kulub ööpäevas sama palju laskemoona kui Afganistanis ühe kuuga
Ukraina ja Venemaa kulutavad lahingutes sama palju laskemoona ööpäevas, kui kulus Afganistanis terve kuu jooksul. Tegemist on kasutatava relvastuse ja laskemoona hulga poolest suurima konfliktiga pärast Teist maailmasõda ning varud võivad saada selle konflikti tulemuse suhtes otsustavaks, kirjutas ajaleht The New York Times.
"Päev Ukrainas – see on kuu või isegi rohkem Afganistanis," ütles lehele mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu ekspert, hiljuti veel NATO peasekretäri relvastusinvesteeringute valdkonna nõunikuna töötanud Camille Grand.
Ühe kõrge NATO ametniku sõnul tulistasid Ukraina üksused suvel Donbassis keskmiselt 6000 – 7000 mürsku päevas, Vene väed aga 40 000 – 50 000. NYT toob võrdluseks, et USA toodab kõigest 15 000 mürsku kuus.
Ajaleht märgib, et külma sõja lõppedes kärpisid lääneriigid järsult oma kaitsekulusid, relvajõude ja arsenali ning nüüdne sõda Ukrainas toob need puudused teravalt esile. Isegi USA-l on ainult piiratud varud sellest, mida Ukraina vajab ja küsib ning Washington ei soovi kõiki olulisi varusid ära anda, mis on mõeldud Lõuna-Korea ja Taiwani kaitseks.
Leht kirjeldab, kuidas lääneriigid otsivad võimalusi relvastuse ja laskemoona kiiremaks tootmiseks ning eriti Nõukogude aegseid relvi, nende varuosi ja laskemoona. Kaalutakse isegi investeeringuid Tšehhis, Bulgaarias ja Slovakkias asuvatesse vanadesse sõjatehastesse, et alustada neis uuesti 152- ja 122-millimeetriste mürskude tootmist, mida kasutavad Nõukogude päritolu suurtükid.
NYT andmeil on NATO riigid kokku andnud Ukrainale sõjavarustust umbes 40 miljardi dollari väärtuses, mis võrdub umbes Prantsusmaa ühe aasta kaitse-eelarvega.
Üks NATO ametnik ütles lehle, et 20 alliansi riiki on peaaegu ammendanud oma võimalused, aga need kümme riiki, mis veel ei ole ammendanud, võivad anda rohkemgi: nende seas on Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Holland.
Kiievis taastus elektri- ja soojavarustus
Kiievi võimud on suutnud taastada praktiliselt kogu linnas kaugkütte, elektri- ja veevarustuse ning mobiilside.
"Elektrisüsteemis on remonttööd lõppfaasis. Hommikuse seisuga on suuremal osal linnaelanikest elekter tagasi ning ei ole enam ka avariikatkestusi," öeldakse Kiievi võimude teates. Samas lisati, et see on tänu stabiilsele elektrivarustusele ning abonentide madalale tarbimisele.
"Pealinnas töötab tavarežiimis ka veevarustus, kaugküte ja side. Tõenäolised on ainult lokaalsed avariid," teatasid linnavõimud.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga umbes 600 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 87 310 (võrdlus eelmise päevaga +600);
- tankid 2905 (+4);
- jalaväe lahingumasinad 5856 (+8);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1897 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1555 (+1);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4412 (+6);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Vaenlane kandis suurimaid kaotusi Bahmuti, Lõmani ja Avdijivka suundadel.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Ukraina tuumaenergia juht: Vene väed võivad valmistuda Zaporižžja jaamast lahkuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 27. novembril kell 22.25:
- Valgevene president kutsus Ukrainat üles Venemaaga eeltingimusteta läbirääkimisi pidama;
- Ukrenergo teatel suudab ettevõte tagada vaid 80 protsenti Ukraina elektrivajadusest;
- Ukraina riikliku tuumaenergiafirma juhi sõnul on näha on märke sellest, et Vene väed võivad valmistuda lahkuma Zaporižžja tuumajaamast;
- Suurbritannia tarnis Ukrainale täppisjuhitavaid Brimstone 2 rakette;
- Ukraina võimude teatel pommitasid Vene väed Hersoni oblastit laupäeval 54 korral;
- Saksamaa tootjad saatsid Ukraina sõjaväele eriotstarbelisi sõidukeid;
- Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul võib lähiajal toimuva maapinna külmumise järel oodata lahingutegevuse uut ägenemist Ukrainas;
- Vene relvajõududel ei jätku arste, ütles riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski;
- Briti sõjaväeluure: Venemaa läbimurre ei õnnestu üksuste madala kvaliteedi tõttu
- NYT kirjutab, et lahingumoona varud võivad saada sõjas otsustavaks, kuna seda kulub tempos, mida pole nähtud Teisest maailmasõjast saadik;
- Kiievi võimud on suutnud taastada praktiliselt kogu linnas kaugkütte, elektri- ja veevarustuse ning mobiilside;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga umbes 600 sõdurit.
Lukašenka Ukrainale: pidage Venemaaga ilma eeltingimusteta läbirääkimisi
Valgevene president Aleksandr Lukašenka ütles pühapäeval, et Ukraina teeb vea, kui seab läbirääkimistele Venemaaga eeltingimusi.
"Ukrainlaste, president Volodõmõr Zelenski viga on see, et ta rikub läbirääkimiste protsessi klassikalisi põhimõtteid. Eriti, kui rääkida hiiglasliku Venemaaga. Sa ei saa seada eeltingimusi," ütles Lukašenka intervjuus Vene riigitelevisioonile.
"Istu läbirääkimistelaua taha ja esita tingimused seal. Ja teine tingimus on klassikaline – kompromissid," lisas ta.
Oktoobris ütles Zelenski, et välistab läbirääkimised Venemaa režiimi liidri Vladimir Putiniga. "Me oleme valmis dialoogiks Venemaaga, kuid Venemaa mõne teise presidendiga," ütles ta.
Allikate sõnul on USA kõrged ametnikud viimastel nädalatel õhutanud Ukrainat näitama, et on endiselt valmis diplomaatilisteks aruteludeks Venemaaga. Samal ajal ei suru USA allikate sõnul Ukrainat vastu tahtmist läbirääkimistelaua taha eriti seetõttu, et Venemaa pole näidanud, et on valmis läbirääkima heas usus.
Ukrenergo: Ukraina suudab tagada vaid 80 protsenti oma elektrivajadusest
Ukraina riiklik võrguettevõte Ukrenergo teatas, et suudab tagada vaid 80 protsenti riigi elektrivajadusest.
Ettevõte teatas sellest pärast Venemaa seitsmendat rünnakulainet Ukraina energiataristule.
Ukraina tuumafirma juht: Vene väed võivad Zaporižžja jaamast lahkuda
Ukraina riikliku tuumaenergiafirma Energoatom juht Petro Kotin ütles pühapäeval Ukraina meediale, et näha on märke sellest, et Vene väed võivad valmistuda lahkuma Zaporižžja tuumajaamast, mille nad märtsis hõivasid.
"Me oleme viimastel nädalatel saanud informatsiooni märkidest, et nad võivad valmistuda jaamast lahkumiseks," ütles Kotin.
"Esiteks on Venemaa meedias väga palju teateid selle kohta, et jaam tasuks vabastada ja võib-olla anda selle kontroll üle Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile (IAEA). Jääb mulje, et nad pakivad oma kohvreid ja varastavad kõike, mida saavad," rääkis Kotin.
Tema sõnul on veel vara rääkida Vene vägede lahkumisest. "Me ei näe seda praegu, kuid nad valmistuvad selleks," lisas ta.
Reuters kirjutab, et kui Vene väed vabastaksid Zaporižžja tuumajaama, siis see tooks osaliselt okupeeritud oblastis lahinguväljal kaasa suure muutuse. Zaporižžja oblastis on rindejoon mitu kuud paigal püsinud.
Tuumajaama korduv pommitamine on aga kaasa toonud hirmu võimaliku tuumakatastroofi pärast. Venemaa ja Ukraina on mitu kuud süüdistanud teineteist Zaporižžja tuumajaama reaktorite pommitamises.
IAEA juht kohtus 23. novembril Istanbulis Vene delegatsiooniga, et arutada tuumajaama ümber turvatsooni loomist. Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov ütles päev pärast kohtumist, et kaitsetsooni loomise otsus tehakse üsna kiiresti.
Zaporižžja tuumajaam andis varem umbes viiendiku Ukraina elektrist.
Britid kinnitasid Ukrainale rakettide tarnimist
Suurbritannia kaitseministeerium kinnitas, et osana oma abipaketist on Suurbritannia andnud Ukraina relvajõududele täppisjuhitavaid Brimstone 2 rakette.
"See abi on mänginud tähtsat rolli Venemaa edasi liikumise takistamisel," märkis Briti kaitseministeerium.
As part of its aid package, the UK has provided Brimstone 2 missiles, a precision-guided missile, to the Ukrainian Armed Forces.
This aid has played a crucial role in stalling Russian advancements.
#StandWithUkraine pic.twitter.com/SpVnWqeiVm
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 27, 2022
Ukraina teatel pommitasid Vene väed Hersoni oblastit rohkem kui 50 korda
Vene väed pommitasid laupäeval Hersoni oblastit 54 korda, ütles oblasti kuberner Jaroslav Januševõtš.
Tema sõnul sai rünnakutes surma üks inimene ja vigastada kaks. Ta lisas, et rünnakud tabasid elumaju, garaaži ja koolihoonet.
Osad elanikud on hiljuti vabastatud Hersoni linnast ja selle ümbruse küladest viimase nädala jooksul evakueerunud. Lahkujaid võib veel tulla, sest kohalikud võimud ärgitavad ukrainlasi võtma arvesse hoiatusi Vene vägede korraldatud rünnakute ja ebastabiilse elektrivarustuse kohta.
Saksa tootjad saatsid Ukrainale uue partii sõjalist abi
Saksamaa andis eelmisel nädalal Ukraina sõjaväele üle partii eriotstarbelisi sõidukeid – juurde viidi kaks raskeveotraktorit (kokku on neid antud kümme), lisaks 14 sõidukit piirivalvele (varem on antud neid 39), samuti 14 kaugjuhitavat roomiksõidukit tugiülesannete täitmiseks.
Tegemist aga ei ole Saksa kaitseväe varudest tarnitud masinatega, vaid seekordse abi panid kokku tootjad.
Saksa kantsler Olaf Scholz on lubanud, et Saksamaa annab esimesel võimalusel Ukrainale juurde kolm IRIS-T õhutõrjesüsteemi.
Briti sõjaväeluure: Venemaa läbimurre ei õnnestu üksuste madala kvaliteedi tõttu
Venemaa üksuste katsed murda Donetski oblasti lõuna- ja keskosas läbi Ukraina kaitseliinidest ei õnnestu, kuna nende üksustel ei jätku kvaliteeti, tõdes Briti kaitseministeerium oma igapäevases lühiülevaates.
Ühendkuningriigi sõjaväeluure koostatud raporti kohaselt on mõlemad pooled kandnud piirkonnas suuri kaotusi, kuid ei ole operatsioonilist murrangut saavutanud. Lahingute keskmes on Pavlivka ja Vuhledari asula, kus Vene merejalaväe üksused on kandnud suuri kaotusi.
Briti kaitseministeerium tõdeb, et kumbki pool ei ole avaldanud oma kaotuste suurust Donbassi regioonis, kus toimuvad suuremad lahingud.
Ülevaate kohaselt peab Venemaa praegust lahingute keskpunkti võimaliku hüppelauana, et vallutada seni veel Ukraina käes olevad Donetski oblasti alad, kuid oma üksuste ebapiisava kvaliteedi tõttu ei suuda seda teha.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 27 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/wQFhk7Fvrq
#StandWithUkraine pic.twitter.com/ZWsADrjj3l
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 27, 2022
Vene duumasaadik: armeel napib arste
Vene relvajõududel ei jätku arste, ütles riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski.
"Üksustes napib arste, seda räägivad kõik. Ma ei saa öelda, et neid üldse ei ole, kuid neid praktiliselt pole näha," rääkis populistliku Vene Liberaaldemokraatliku Partei liider Slutski laupäeval mobiliseeritud sõdurite emadega toimunud kohtumisel.
Tegemist on haruldase avaliku tunnistusega probleemidest Vene relvajõududes, mis on oma sõjakäigul Ukrainasse viimasel ajal mitmeid tagasilööke pidanud üle elama.
Slutski lubas varustusprobleeme kurtnud emadele, et räägib nende väljatoodud puudujääkidest kaitseministeeriumi juhtidele.
ISW: Ilm lubaks peagi uuesti suuri operatsioone alustada
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) ekspertide hinnangul võib lähiajal oodata lahingutegevuse uut ägenemist Ukrainas, kuna paari nädala jooksul peaks maapind külmuma, mis võimaldab taas rasketehnika liikumist.
ISW ülevaate kohaselt on viimastel päevadel olnud märgata lahingutegevuse vaibumist rindejoonel seoses ilmaga, aga see peaks muutuma, kui maapind kogu rindejoone ulatuses läbi külmub.
Instituudi hinnangul näitavad nii Ukraina kui Vene vägede rindeteated Svatovo, Bahmuti ja Ugledari rindelõikudel, et sõjalisi operatsioone takistab vihmade tõttu pehmeks muutunud pinnas. ISW ekspertide prognoosi kohaselt peaks järgmisel nädalal saabuv külm maapinna uuesti kõvaks muutma, võimaldades aktiivsemat lahingutegevust, kuna mõlema poole mobiilsus saab uuesti kasvada.
ISW tõdeb siiski, et pole teada, kas kumbki pool valmistub praegu uuteks pealetungideks.
Ukraina sõjaväelased Vene üksustelt hõivatud tankist tulistamas. Autor/allikas: SCANPIX / AP
NYT: Ukrainas kulub ööpäevas sama palju laskemoona kui Afganistanis ühe kuuga
Ukraina ja Venemaa kulutavad lahingutes sama palju laskemoona ööpäevas, kui kulus Afganistanis terve kuu jooksul. Tegemist on kasutatava relvastuse ja laskemoona hulga poolest suurima konfliktiga pärast Teist maailmasõda ning varud võivad saada selle konflikti tulemuse suhtes otsustavaks, kirjutas ajaleht The New York Times.
"Päev Ukrainas – see on kuu või isegi rohkem Afganistanis," ütles lehele mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu ekspert, hiljuti veel NATO peasekretäri relvastusinvesteeringute valdkonna nõunikuna töötanud Camille Grand.
Ühe kõrge NATO ametniku sõnul tulistasid Ukraina üksused suvel Donbassis keskmiselt 6000 – 7000 mürsku päevas, Vene väed aga 40 000 – 50 000. NYT toob võrdluseks, et USA toodab kõigest 15 000 mürsku kuus.
Ajaleht märgib, et külma sõja lõppedes kärpisid lääneriigid järsult oma kaitsekulusid, relvajõude ja arsenali ning nüüdne sõda Ukrainas toob need puudused teravalt esile. Isegi USA-l on ainult piiratud varud sellest, mida Ukraina vajab ja küsib ning Washington ei soovi kõiki olulisi varusid ära anda, mis on mõeldud Lõuna-Korea ja Taiwani kaitseks.
Leht kirjeldab, kuidas lääneriigid otsivad võimalusi relvastuse ja laskemoona kiiremaks tootmiseks ning eriti Nõukogude aegseid relvi, nende varuosi ja laskemoona. Kaalutakse isegi investeeringuid Tšehhis, Bulgaarias ja Slovakkias asuvatesse vanadesse sõjatehastesse, et alustada neis uuesti 152- ja 122-millimeetriste mürskude tootmist, mida kasutavad Nõukogude päritolu suurtükid.
NYT andmeil on NATO riigid kokku andnud Ukrainale sõjavarustust umbes 40 miljardi dollari väärtuses, mis võrdub umbes Prantsusmaa ühe aasta kaitse-eelarvega.
Üks NATO ametnik ütles lehle, et 20 alliansi riiki on peaaegu ammendanud oma võimalused, aga need kümme riiki, mis veel ei ole ammendanud, võivad anda rohkemgi: nende seas on Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Holland.
Kiievis taastus elektri- ja soojavarustus
Kiievi võimud on suutnud taastada praktiliselt kogu linnas kaugkütte, elektri- ja veevarustuse ning mobiilside.
"Elektrisüsteemis on remonttööd lõppfaasis. Hommikuse seisuga on suuremal osal linnaelanikest elekter tagasi ning ei ole enam ka avariikatkestusi," öeldakse Kiievi võimude teates. Samas lisati, et see on tänu stabiilsele elektrivarustusele ning abonentide madalale tarbimisele.
"Pealinnas töötab tavarežiimis ka veevarustus, kaugküte ja side. Tõenäolised on ainult lokaalsed avariid," teatasid linnavõimud.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga umbes 600 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 87 310 (võrdlus eelmise päevaga +600);
- tankid 2905 (+4);
- jalaväe lahingumasinad 5856 (+8);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1897 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1555 (+1);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4412 (+6);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Vaenlane kandis suurimaid kaotusi Bahmuti, Lõmani ja Avdijivka suundadel.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Ukraina tuumaenergia juht: Vene väed võivad valmistuda Zaporižžja jaamast lahkuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna HC Panter alistas laupäeval võõrsil Narva PSK tulemusega 3:1 (1:0, 1:0, 1:1). Pantritele tõid võidu Kevin Parrase, Silver Kerna ja Jaanus Sorokini väravad, piirilinna meeskonna autabamuse sepistas Jegor Nevzorov. Narva PSK väravavaht Daniil Seppenen tõrjus mängu jooksul 56 ning HC Panteri puurilukk Anatoli Sizov 20 vastaste pealeviset. HC Panter on võitnud Narva PSK-d kõigis kolmes senipeetud põhiturniiri mängus.
Nelja viimase aasta meister Tartu Välk 494 pidi oma koduhallis Astri Arenal vastu võtma 5:7 (3:2, 1;2, 1:3) kaotuse HS Rigalt. Avakolmandiku tartlased võitsid, viimase perioodi eel näitas tabloo viigiseisu 4:4, ent siis pöörasid noored lätlased mängu enda kasuks.
Tartlaste resultatiivsemad olid Oleksii Voitsekhivskyi (2+1) ja Vassili Titarenko (1+2), ühe värava viskasid Dmitri Kuznetsov ja Anatoli Jakovlev. HS Riga poolel tegid skoori Sandis Auzinš, Matiass Daniels Grinbergs, Verners Fricbergs, Raivis Strazdinš, Dmitrijs Dilevka, Aleksandr Zaprivoda ja Martinš Biezais. Tartu Välgu väravavahid Antons Naumovs (25) ja Juri Bahturin (7) tõrjusid mängu jooksul kokku 32 vastaste pealeviset. HS Riga väravasuul tegi Aksels Ozols kahjutuks 53 tartlaste üritust.
Laupäeva viimases kohtumises teenis liidermeeskond Riia HK Kurbads 11. järjestikuse võidu, kui kodujääl alistati Kohtla-Järve SK Viru Sputniku 5:2 (4:0, 1:1, 0:1).
HK Kurbadsi kasuks viskas kaks väravat Julians Misjus ning ühe Rihards Ligis, Edgars Adamovičs ja Marcis Zembergs, Viru Sputniku poolel olid täpsed Allan Saar ja Nikita Tsõganov. Külaliste väravasuul tõrjus äsja Eesti koondises debüteerinud puurilukk Sergei Andrejev 60 kodumeeskonna pealeviset. HK Kurbadsi väravavaht Arginto Milbergs sekkus 19 korral.
Pühapäevastes mängudes täiendasid punktiarvet Riia HK Kurbads ja tiitlikaitsja Tartu Välk 494. Riia HK Kurbads alistas Kohtla-Järve SK Viru Sputniku tulemusega 3:1 (2:0, 0:0, 1:1). Väljakuperemeeste väravad viskasid Juris Berzinš, Julians Misjus ja Toms Hartmanis, külaliste poolel skooris Maksim Urlihh. HK Kurbadsi väravavaht Arginto Milbergs tõrjus mängu jooksul 20 ning Viru Sputniku üleväljakolleeg Sergei Andrejev 42 vastaste pealeviset.
Tartu Välk 494 alistas kodujääl HS Riga 9:3 (1:1, 7:1, 1:1) ning võttis laupäevase kaotuse eest revanši. Mängu esimene ja viimane kolmandik lõppesid 1:1 viigiga, teisel perioodil viskas Välk pisut enam kui kümne minuti jooksul seitse väravat ning pööras kohtumise kindalt enda kasuks.
Tartlaste väravad viskasid Otar Sakhokia (1+2), Maksim Rõbuškin, Harri Koll (1+1), Dmitri Kuznetsov (2+0), Martinš Lavrovs (1+1), Vassili Titarenko (1+2) ja Maksims Širokovs (2+1). Kaks söödupunkti said kirja Oleksii Voitsekhivskyi, Nikita Zantmans, Olev Kork, Nikita Trofilov ja Aleksejs Širokovs. HS Riga leerist olid täpsed Matiass Daniels Grinbergs, Danila Lobačovs ja Verners Fricbergs, kaks väravasöötu andis Raivis Strazdinš.
Välgu väravavaht Andrei Bonch-Bruevich tõrjus mängu jooksul 37 vastate pealeviset. HS Riga väravavahid Oskars Gusevs js Aksels Ozols tegid kokku kahjutuks 47 litrit.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 24 (12), HC Panter 19 (11), Tartu Välk 494 12 (11), HS Riga 9 (12), Narva PSK 8 (10), HC Everest 6 (8), SK Viru Sputnik 0 (10). | Coolbet hokiliigas tabeliliidrid ei vääratanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna HC Panter alistas laupäeval võõrsil Narva PSK tulemusega 3:1 (1:0, 1:0, 1:1). Pantritele tõid võidu Kevin Parrase, Silver Kerna ja Jaanus Sorokini väravad, piirilinna meeskonna autabamuse sepistas Jegor Nevzorov. Narva PSK väravavaht Daniil Seppenen tõrjus mängu jooksul 56 ning HC Panteri puurilukk Anatoli Sizov 20 vastaste pealeviset. HC Panter on võitnud Narva PSK-d kõigis kolmes senipeetud põhiturniiri mängus.
Nelja viimase aasta meister Tartu Välk 494 pidi oma koduhallis Astri Arenal vastu võtma 5:7 (3:2, 1;2, 1:3) kaotuse HS Rigalt. Avakolmandiku tartlased võitsid, viimase perioodi eel näitas tabloo viigiseisu 4:4, ent siis pöörasid noored lätlased mängu enda kasuks.
Tartlaste resultatiivsemad olid Oleksii Voitsekhivskyi (2+1) ja Vassili Titarenko (1+2), ühe värava viskasid Dmitri Kuznetsov ja Anatoli Jakovlev. HS Riga poolel tegid skoori Sandis Auzinš, Matiass Daniels Grinbergs, Verners Fricbergs, Raivis Strazdinš, Dmitrijs Dilevka, Aleksandr Zaprivoda ja Martinš Biezais. Tartu Välgu väravavahid Antons Naumovs (25) ja Juri Bahturin (7) tõrjusid mängu jooksul kokku 32 vastaste pealeviset. HS Riga väravasuul tegi Aksels Ozols kahjutuks 53 tartlaste üritust.
Laupäeva viimases kohtumises teenis liidermeeskond Riia HK Kurbads 11. järjestikuse võidu, kui kodujääl alistati Kohtla-Järve SK Viru Sputniku 5:2 (4:0, 1:1, 0:1).
HK Kurbadsi kasuks viskas kaks väravat Julians Misjus ning ühe Rihards Ligis, Edgars Adamovičs ja Marcis Zembergs, Viru Sputniku poolel olid täpsed Allan Saar ja Nikita Tsõganov. Külaliste väravasuul tõrjus äsja Eesti koondises debüteerinud puurilukk Sergei Andrejev 60 kodumeeskonna pealeviset. HK Kurbadsi väravavaht Arginto Milbergs sekkus 19 korral.
Pühapäevastes mängudes täiendasid punktiarvet Riia HK Kurbads ja tiitlikaitsja Tartu Välk 494. Riia HK Kurbads alistas Kohtla-Järve SK Viru Sputniku tulemusega 3:1 (2:0, 0:0, 1:1). Väljakuperemeeste väravad viskasid Juris Berzinš, Julians Misjus ja Toms Hartmanis, külaliste poolel skooris Maksim Urlihh. HK Kurbadsi väravavaht Arginto Milbergs tõrjus mängu jooksul 20 ning Viru Sputniku üleväljakolleeg Sergei Andrejev 42 vastaste pealeviset.
Tartu Välk 494 alistas kodujääl HS Riga 9:3 (1:1, 7:1, 1:1) ning võttis laupäevase kaotuse eest revanši. Mängu esimene ja viimane kolmandik lõppesid 1:1 viigiga, teisel perioodil viskas Välk pisut enam kui kümne minuti jooksul seitse väravat ning pööras kohtumise kindalt enda kasuks.
Tartlaste väravad viskasid Otar Sakhokia (1+2), Maksim Rõbuškin, Harri Koll (1+1), Dmitri Kuznetsov (2+0), Martinš Lavrovs (1+1), Vassili Titarenko (1+2) ja Maksims Širokovs (2+1). Kaks söödupunkti said kirja Oleksii Voitsekhivskyi, Nikita Zantmans, Olev Kork, Nikita Trofilov ja Aleksejs Širokovs. HS Riga leerist olid täpsed Matiass Daniels Grinbergs, Danila Lobačovs ja Verners Fricbergs, kaks väravasöötu andis Raivis Strazdinš.
Välgu väravavaht Andrei Bonch-Bruevich tõrjus mängu jooksul 37 vastate pealeviset. HS Riga väravavahid Oskars Gusevs js Aksels Ozols tegid kokku kahjutuks 47 litrit.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 24 (12), HC Panter 19 (11), Tartu Välk 494 12 (11), HS Riga 9 (12), Narva PSK 8 (10), HC Everest 6 (8), SK Viru Sputnik 0 (10).
### Response:
Coolbet hokiliigas tabeliliidrid ei vääratanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamängus kindla 3:0 võidu kirja saanud Legion asus Sportland Arenal toimunud kordusmängus kaitsma eduseisu. Võimalustevaesel avapoolajal said mõlemad meeskonnad küll paaril korral ohtlikumalt löögile, ent vaheajapausile mindi siiski väravateta viigiseisul, vahendab jalgpall.ee.
Elval õnnestus vastaste väravalukk lahti muukida 58. minutil, kui Markus Lokk saatis paremal äärel karistuslöögist palli värava alla, kus see läks Legioni kaitsja Erko Jonne Tõugjase jalast väravasse.
Rohkem ei suutnud kumbki meeskond skoori teha ning Legion jätkab järgmisel hooajal Premium liigas ja Elva peab leppima kohaga Esiliigas. | Legion säilitas koha Premium liigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängus kindla 3:0 võidu kirja saanud Legion asus Sportland Arenal toimunud kordusmängus kaitsma eduseisu. Võimalustevaesel avapoolajal said mõlemad meeskonnad küll paaril korral ohtlikumalt löögile, ent vaheajapausile mindi siiski väravateta viigiseisul, vahendab jalgpall.ee.
Elval õnnestus vastaste väravalukk lahti muukida 58. minutil, kui Markus Lokk saatis paremal äärel karistuslöögist palli värava alla, kus see läks Legioni kaitsja Erko Jonne Tõugjase jalast väravasse.
Rohkem ei suutnud kumbki meeskond skoori teha ning Legion jätkab järgmisel hooajal Premium liigas ja Elva peab leppima kohaga Esiliigas.
### Response:
Legion säilitas koha Premium liigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päeva naelaks oli viiegeimiline lahing Pärnu Võrkpalliklubi ja Selver/TalTechi vahel, kus lõpuks jäi võõrsil 3:2 (23:25, 25:18, 26:24, 14:25, 19:17) peale Selver/TalTech, kes jätkab 28 punktiga liidrikohal. Pärnu jätkab viimasel real kuue punktiga, vahendab Volley.ee.
Pealinnaklubi resultatiivseimaks tõusis uskumatu rünnakuprotsendiga tegutsenud temporündaja Marx Aru, kes panustas 19 punkti (+15). Aru rünnakud olid koguni 95% ehk ta realiseeris 17-st rünnakust 16. 18 silma (+13) panustas Rauno Tamme ja 11 punkti (+2) Denis Losnikov. Tallinna meeskonna vastuvõtt oli 46%, rünnak 43%, blokist saadi 14 punkti, servilt kaks silma (16 viga).
Pärnule tõi Kaur Erik Kais 21 punkti (+13), Tony Tammiksaar lisas 19 (+9) ning Luiz Samas 17 punkti (+2). Pärnu vastuvõtt oli 64%, rünnak 43%, blokk saadi vastase rünnakutele ette üheksal korral ning servil löödi kuus ässa ja eksiti 18 pallingul.
Tartu Bigbank lõpetas nädalavahetuse 3:2 (25:17, 23:25, 15:25, 25:21, 15:12) võiduga Jekabpilsi Luši vastu ja jätkab tabelis teisena, punkte on koos 25. Tartlaste parimaks kerkis 23 punkti (+18) toonud Timo Lõhmus, 20 silma (+10) jäi Matej Šmidli arvele. Tartu vastuvõtt oli 46%, rünnak 40%, blokist saadi 11 punkti ning servil löödi kuus ässa ja eksiti 13 servil.
Jekabpilsi edukaimaks tõusis 18 punktiga (+12) Zigurds Adamovics. Lätlaste vastuvõtt oli 56 ja rünnak 38%, blokist saadi 12 ja servilt 11 punkti (eksiti 17 pallingul).
Kaotuse sai Võru Barrus VK, jäädes kodus 1:3 (23:2, 25:18, 23:25, 22:25) alla Daugavpilsi Ülikool/Ezerzemele. Tabelis on Võru meeskond 12 silmaga viies, Daugavpils neist koht tagapool 11 punktiga.
Võitjate edukaim oli 18 punktiga (+9) Andris Širjakovs. Lätlaste vastuvõtt oli 51 ja rünnak 40%, blokist saadi üheksa ja servilt viis punkti (12 viga). Võru resultatiivseimana panustas 17 punktiga (+6) Matthew Slivinski, 16 punkti (+3) lisas Devin Põlluste ja 13 (+8) Robin Kahu. Võru vastuvõtt oli 56%, rünnak 43%, blokiga teeniti koguni 18 punkti (kaheksa blokki pani Sten Perillus) ja servil löödi neli ässa ja eksiti 21 pallingul.
Tabeliseisu saab näha siit. | Selver/TalTech ja Tartu Bigbank jätkavad Balti liigas võidulainel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päeva naelaks oli viiegeimiline lahing Pärnu Võrkpalliklubi ja Selver/TalTechi vahel, kus lõpuks jäi võõrsil 3:2 (23:25, 25:18, 26:24, 14:25, 19:17) peale Selver/TalTech, kes jätkab 28 punktiga liidrikohal. Pärnu jätkab viimasel real kuue punktiga, vahendab Volley.ee.
Pealinnaklubi resultatiivseimaks tõusis uskumatu rünnakuprotsendiga tegutsenud temporündaja Marx Aru, kes panustas 19 punkti (+15). Aru rünnakud olid koguni 95% ehk ta realiseeris 17-st rünnakust 16. 18 silma (+13) panustas Rauno Tamme ja 11 punkti (+2) Denis Losnikov. Tallinna meeskonna vastuvõtt oli 46%, rünnak 43%, blokist saadi 14 punkti, servilt kaks silma (16 viga).
Pärnule tõi Kaur Erik Kais 21 punkti (+13), Tony Tammiksaar lisas 19 (+9) ning Luiz Samas 17 punkti (+2). Pärnu vastuvõtt oli 64%, rünnak 43%, blokk saadi vastase rünnakutele ette üheksal korral ning servil löödi kuus ässa ja eksiti 18 pallingul.
Tartu Bigbank lõpetas nädalavahetuse 3:2 (25:17, 23:25, 15:25, 25:21, 15:12) võiduga Jekabpilsi Luši vastu ja jätkab tabelis teisena, punkte on koos 25. Tartlaste parimaks kerkis 23 punkti (+18) toonud Timo Lõhmus, 20 silma (+10) jäi Matej Šmidli arvele. Tartu vastuvõtt oli 46%, rünnak 40%, blokist saadi 11 punkti ning servil löödi kuus ässa ja eksiti 13 servil.
Jekabpilsi edukaimaks tõusis 18 punktiga (+12) Zigurds Adamovics. Lätlaste vastuvõtt oli 56 ja rünnak 38%, blokist saadi 12 ja servilt 11 punkti (eksiti 17 pallingul).
Kaotuse sai Võru Barrus VK, jäädes kodus 1:3 (23:2, 25:18, 23:25, 22:25) alla Daugavpilsi Ülikool/Ezerzemele. Tabelis on Võru meeskond 12 silmaga viies, Daugavpils neist koht tagapool 11 punktiga.
Võitjate edukaim oli 18 punktiga (+9) Andris Širjakovs. Lätlaste vastuvõtt oli 51 ja rünnak 40%, blokist saadi üheksa ja servilt viis punkti (12 viga). Võru resultatiivseimana panustas 17 punktiga (+6) Matthew Slivinski, 16 punkti (+3) lisas Devin Põlluste ja 13 (+8) Robin Kahu. Võru vastuvõtt oli 56%, rünnak 43%, blokiga teeniti koguni 18 punkti (kaheksa blokki pani Sten Perillus) ja servil löödi neli ässa ja eksiti 21 pallingul.
Tabeliseisu saab näha siit.
### Response:
Selver/TalTech ja Tartu Bigbank jätkavad Balti liigas võidulainel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avavoorus Belgia vastu intensiivse partii pakkunud Kanada alustas pühapäeval suurepäraselt, kui Müncheni Bayerni tähe Alphonso Daviese pealöök viis nad vaid 67 sekundit kestnud mängu järel juhtima. Ühtlasi oli see Kanada jaoks riigi ajaloo esimeseks väravaks MM-finaalturniiridel.
Horvaatia hakkas ehmatusest toibuma umbes pooletunnise mängu järel ning läks vaheajale juba eduseisus, kui 36. minutil viigistas Andrej Kramaric ja 44. minutil viis nad Josip Juranovici hea eeltöö järel juhtima Marko Livaja.
Kanada vajas edasipääsulootuste säilitamiseks vähemalt punkti ja nii hakati teisel poolajal üheaegselt ründama ja väsima, Horvaatia näitas selle peale oma tuntud klassi ning Kramarici teine tabamus 70. minutil viis MM-hõbeda kahe väravaga ette. Mängu neljandal lisaminutil eksis Kanada keskkaitsja Kamal Miller, Horvaatia sai kaks-üks rünnaku, mille lahendas Lovro Majer.
Kanada jaoks on finaalturniir nüüd ka matemaatiliselt lõppenud, viimase vooru eel on Horvaatial ja Marokol neli ning Belgial kolm punkti.
F-alagrupp
90:00
Horvaatia
4
36' Kramaric
44' Livaja
70' Kramaric
90+4' Majer
4
:
1
1
Kanada
2' Davies
Horvaatia
36' Kramaric
44' Livaja
70' Kramaric
90+4' Majer
Kanada
2' Davies
Enne mängu:
Horvaatia mängis avavoorus Marokoga väravateta viiki, Kanada pakkus mitu aastat maailma edetabelijuhiks olnud Belgia vastu väga sümpaatse esituse, kui mängis eelmise MM-pronksi suurema osa mängust üle, kuid pidi lõpuks siiski vastu võtma 0:1 kaotuse.
Pärast matši esines Kanada peatreener John Herdman meedia ees üsna bravuurika avaldusega. "Ütlesin mängijatele, et nad kuuluvad siia ning et me läheme tambime Horvaatia mutta [ we are going to eff Croatia ]. Nii lihtsalt ongi," rääkis Herdman.
Horvaatia meediale jäi see mõistagi silma ja nii avaldas näiteks tabloid 24sata esikaanel pildi alasti Herdmanist, vahtralehed katmas privaatseid piirkondi ja suud, pealkirjaga: "sul on küll sõnad, aga kas sul on ka mu*ad?"
Croatian tabloids seem quite unforgiving towards Herdman, putting him on the cover despite Dalić's claim that 'Croatia will speak on the pitch'.
"You have the mouth (tongue)", this one says, next to the, well, stripped Herdman. "But do you have the balls as well?" pic.twitter.com/Z7b4Ncdomk
— Juraj Vrdoljak (@JurajVrdoljak) November 25, 2022
"Tema sõnakasutus ei ole märk austusest," ei olnud rahul ka Horvaatia peatreener Zlatko Dalic. "Me oleme MM-finalistid, me väärime austust. Ma ei keskendu teiste inimeste kommentaaridele. See Horvaatia koondis väärib austust kõigilt, oleme seda tõestanud oma mänguga ning käitumisega. Austame kõiki võrdselt ja ootame, et meie vastased teeksid sama," lisas Dalic. | Horvaatia taastus Kanada väravast kiirelt ja sai kindla võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avavoorus Belgia vastu intensiivse partii pakkunud Kanada alustas pühapäeval suurepäraselt, kui Müncheni Bayerni tähe Alphonso Daviese pealöök viis nad vaid 67 sekundit kestnud mängu järel juhtima. Ühtlasi oli see Kanada jaoks riigi ajaloo esimeseks väravaks MM-finaalturniiridel.
Horvaatia hakkas ehmatusest toibuma umbes pooletunnise mängu järel ning läks vaheajale juba eduseisus, kui 36. minutil viigistas Andrej Kramaric ja 44. minutil viis nad Josip Juranovici hea eeltöö järel juhtima Marko Livaja.
Kanada vajas edasipääsulootuste säilitamiseks vähemalt punkti ja nii hakati teisel poolajal üheaegselt ründama ja väsima, Horvaatia näitas selle peale oma tuntud klassi ning Kramarici teine tabamus 70. minutil viis MM-hõbeda kahe väravaga ette. Mängu neljandal lisaminutil eksis Kanada keskkaitsja Kamal Miller, Horvaatia sai kaks-üks rünnaku, mille lahendas Lovro Majer.
Kanada jaoks on finaalturniir nüüd ka matemaatiliselt lõppenud, viimase vooru eel on Horvaatial ja Marokol neli ning Belgial kolm punkti.
F-alagrupp
90:00
Horvaatia
4
36' Kramaric
44' Livaja
70' Kramaric
90+4' Majer
4
:
1
1
Kanada
2' Davies
Horvaatia
36' Kramaric
44' Livaja
70' Kramaric
90+4' Majer
Kanada
2' Davies
Enne mängu:
Horvaatia mängis avavoorus Marokoga väravateta viiki, Kanada pakkus mitu aastat maailma edetabelijuhiks olnud Belgia vastu väga sümpaatse esituse, kui mängis eelmise MM-pronksi suurema osa mängust üle, kuid pidi lõpuks siiski vastu võtma 0:1 kaotuse.
Pärast matši esines Kanada peatreener John Herdman meedia ees üsna bravuurika avaldusega. "Ütlesin mängijatele, et nad kuuluvad siia ning et me läheme tambime Horvaatia mutta [ we are going to eff Croatia ]. Nii lihtsalt ongi," rääkis Herdman.
Horvaatia meediale jäi see mõistagi silma ja nii avaldas näiteks tabloid 24sata esikaanel pildi alasti Herdmanist, vahtralehed katmas privaatseid piirkondi ja suud, pealkirjaga: "sul on küll sõnad, aga kas sul on ka mu*ad?"
Croatian tabloids seem quite unforgiving towards Herdman, putting him on the cover despite Dalić's claim that 'Croatia will speak on the pitch'.
"You have the mouth (tongue)", this one says, next to the, well, stripped Herdman. "But do you have the balls as well?" pic.twitter.com/Z7b4Ncdomk
— Juraj Vrdoljak (@JurajVrdoljak) November 25, 2022
"Tema sõnakasutus ei ole märk austusest," ei olnud rahul ka Horvaatia peatreener Zlatko Dalic. "Me oleme MM-finalistid, me väärime austust. Ma ei keskendu teiste inimeste kommentaaridele. See Horvaatia koondis väärib austust kõigilt, oleme seda tõestanud oma mänguga ning käitumisega. Austame kõiki võrdselt ja ootame, et meie vastased teeksid sama," lisas Dalic.
### Response:
Horvaatia taastus Kanada väravast kiirelt ja sai kindla võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grazis toimunud MM-il astusid võimlemisplatsile 25 meistri- ja 20 juuniorklassi võistkonda 16 erinevast riigist. Eestit esindasid kaks täiskasvanute rühma (VK Rütmika Siidisabad ja VK Janika Tallinn Caresse) ja kolm juunioride rühma (VK Janika Violett, VK Piruett Junior team, VK Rütmika Junior Team).
Kvalifikatsioonist pääses finaalvõistlusele 12 parimat rühma. Paremusjärjestus põhines kvalifikatsiooni ja finaali punktide summeerimisel.
Maailmameistriks krooniti esmakordselt Bulgaaria rahvuskoondis (38.550 punkti), hõbeda ja pronksi noppisid Soome rühmad Minetit (38.200 p) ja Gloria (37.500 p).
VK Rütmika Siidisabad läksid finaalile vastu eelvõistluse paremuselt neljanda tulemusega. Finaalis parandasid nad oma tulemust 0,450 punkti võrra, kuid jäid medalist 0,05 punkti kaugusele ning saavutasid kokkuvõttes neljanda koha (37,450 p). VK Janika Tallinn Caresse sai eelvõistlusel 19. koha (15.300 p).
Juunioride arvestuses pälvis VK Janika Violett neljanda koha (34.650 p), neile järgnes VK Rütmika Junior Team (33.950 p). Maailmameistriks krooniti Soomes Tamperes treeniv Minetit Junior võistkond (37.900 p), teiseks tuli Bulgaaria juunioride rahvuskoondis (37.550 p) ning kolmandaks Soome OVO Junior Team (37.250 p). Kuna finaali pääses maksimaalselt kaks rühma riigi kohta, siis eelvõistlusel 10.-11. kohta jaganud VK Piruett Junior Team (16.200 p) finaalvõistlusele ei pääsenud.
Eesti kolm juuniorrühma osalesid ka riikidevahelises koondvõistkondlikus arvestuses, kus Eesti koondvõistkond võitis hõbemedali. Juunioride koondvõistkondliku arvestuse maailmameistriks krooniti Soome, pronksi pälvis Kasahstan.
2024. aasta novembris toimuvad rühmvõimlemise maailmameistrivõistlused Eestis. | Rühmvõimlemise MM tõi Eestile juunioride võistkondliku hõbemedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grazis toimunud MM-il astusid võimlemisplatsile 25 meistri- ja 20 juuniorklassi võistkonda 16 erinevast riigist. Eestit esindasid kaks täiskasvanute rühma (VK Rütmika Siidisabad ja VK Janika Tallinn Caresse) ja kolm juunioride rühma (VK Janika Violett, VK Piruett Junior team, VK Rütmika Junior Team).
Kvalifikatsioonist pääses finaalvõistlusele 12 parimat rühma. Paremusjärjestus põhines kvalifikatsiooni ja finaali punktide summeerimisel.
Maailmameistriks krooniti esmakordselt Bulgaaria rahvuskoondis (38.550 punkti), hõbeda ja pronksi noppisid Soome rühmad Minetit (38.200 p) ja Gloria (37.500 p).
VK Rütmika Siidisabad läksid finaalile vastu eelvõistluse paremuselt neljanda tulemusega. Finaalis parandasid nad oma tulemust 0,450 punkti võrra, kuid jäid medalist 0,05 punkti kaugusele ning saavutasid kokkuvõttes neljanda koha (37,450 p). VK Janika Tallinn Caresse sai eelvõistlusel 19. koha (15.300 p).
Juunioride arvestuses pälvis VK Janika Violett neljanda koha (34.650 p), neile järgnes VK Rütmika Junior Team (33.950 p). Maailmameistriks krooniti Soomes Tamperes treeniv Minetit Junior võistkond (37.900 p), teiseks tuli Bulgaaria juunioride rahvuskoondis (37.550 p) ning kolmandaks Soome OVO Junior Team (37.250 p). Kuna finaali pääses maksimaalselt kaks rühma riigi kohta, siis eelvõistlusel 10.-11. kohta jaganud VK Piruett Junior Team (16.200 p) finaalvõistlusele ei pääsenud.
Eesti kolm juuniorrühma osalesid ka riikidevahelises koondvõistkondlikus arvestuses, kus Eesti koondvõistkond võitis hõbemedali. Juunioride koondvõistkondliku arvestuse maailmameistriks krooniti Soome, pronksi pälvis Kasahstan.
2024. aasta novembris toimuvad rühmvõimlemise maailmameistrivõistlused Eestis.
### Response:
Rühmvõimlemise MM tõi Eestile juunioride võistkondliku hõbemedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõik tänavused laureaadid on erakordsed interpreedid, kes esindavad erinevate intertrumentalistide väga kõrget taset," sõnas Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema. "Oboemängija Ingely Laiv-Järvi on särav artist, kelle tundlik mäng ja interpretatsioon haarab esimesest noodist. Klassikaline kitarrist Kirill Ogorodnikov on pühendunud eesti muusika esitaja ja hinnatud esineja kõikide kontserdikorraldajate poolt. Viiuldaja Hans Christian Aaviku tippinterpreedi teekond on alles ees ja 2022. aasta oli vaid esimene märgiline aasta sellel teel."
"Saame koos rõõmustada, et Eestil on nii häid interpreete, keda lisaks Eesti lavalaudade on võimalik nautida ka mujal. Tänavune aasta oli Eesti interpretatsioonikunstile tähelepanuväärne, sest mitmed Eesti interpreedid saavutasid mainekatel rahvusvahelistel konkurssidel kõrgeid tulemusi. Rahvusvahelised mainekad konkursid on nagu rahvusvahelised spordivõistlused ja nendel kõrgeid tulemusi saada peab järjepidevalt harjutama ja jõudma rahvusvahelisele tipptasemele," tõdes Varema.
Viiuldaja Hans Christian Aavik on 2022. aastal toimunud Carl Nielseni nimelise rahvusvahelise konkursi esimese preemia ja kahe eripreemia laureaat. Lisaks sõlmisid temaga lepingu Nordic Artist Management ning Orchid Classic, seega on ta järgmistel hooaegadel tihe külaline parimate Skandinaavia orkestrite ees.
Aastast 2019 toetab Aavikut Yehudi Menuhin Live Music Now Frankfurt am Main ühing. 2021. aastast on ta Deutschland Stipendiumi ning 2022. aastast Villa Musica Rheinland-Pfalzi stipendiaat. 2022. aastal pälvis ta ka Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning Saksamaa ühe tippfestivali, Usedomi muusikafestivali preemia.
2021. aasta andis Aavik välja oma debüütplaadi "Aeternus" koos pianist Karolina Aavikuga. Aaviku õpetajad on olnud Piret Kreek, Kaido Välja, prof Erik Schumanni, prof Angelika Merkle, Julian Rachlini ning prof Jevgeni Sinasiki juures.
Alates 2022. aaastast õpib Hans Christian Aavik mainekas Kronbergi akadeemias. Ta on soleerinud ERSO, Stuttgardi kammerorkestri, Kopenhaageni filharmoonikute, Odense sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Jyväskylä sümfooniaorkestri jt orkestrite ees.
Ingely Laiv-Järvi Autor/allikas: Mait Jüriado
Ingely Laiv-Järvi on õppinud oboemängu Tulike Looritsa ja Aleksander Hännikäineni ja prof Thomas Indermühle juhendamisel. Laiv-Järvi on osalenud mitmete orkestrite töös nii Eestis kui mujal: ERSO, Tallinna Kammerorkester, Württembergi filharmooniaorkester, Karlsruhe riigiteatri orkester ja Karlsruhe kammerorkester, Eesti Festivaliorkester, ansambel JSB (Stuttgart), Absolute Ensemble, Baltic Sea Philharmonic, Ensemble Voces Musicales.
Hetkel töötab Laiv-Järvi rahvusooper Estonia oboerühma kontsertmeistrina. Laiv-Järvi on soleerinud ERSO, TKO, Virumaa Kammerorkestri ja Pärnu Linnaorkestri ees. Samuti on ta aktiivne kammermuusik.
Laiv-Järvi on pälvinud esimese koha ja kaks eripreemiat Eesti interpreetide konkursil puhkpillidele (2018), teise koha telekonkursil "Klassikatähed" (2018), laureaaditiitli kammermuusikakonkursil "In corpore" (2015), kolmanda koha vabariiklikul puhk- ja löökpillimängijate konkursil (2012) ja esimese koha Eduard Mednisi nim konkursil (2011).
Kirill Ogorodinokov Autor/allikas: Kleer Tali
Kitarrist Kirill Ogorodnikov on õppinud Tiit Petersoni, Heiki Mätliku ning professor Gerhard Reichenbachi juhendamisel. Ta on osalenud Yves Stormsi, Martin Fogeli, Johan Fostieri, Roberto Ausseli, Sérgio Assadi, Carlo Marchione, Eduardo Fernandezi ja Sven Lundestadi meistriklassides ning saavutanud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel klassikalise kitarri konkurssidel, sh kolmanda koha Gevelsbergi rahvusvahelisel kitarrikonkursil Saksamaal (2014) ning teise koha ja Klassikaraadio eripreemia Tallinna rahvusvahelisel kitarrikonkursil (2010).
Ogordonikov esineb nii soolokavadega kui ka mitmesuguste ansamblite koosseisus. Ta on üles astunud mitmete festivalide ja kontserdisarjade raames, sh Tallinna Kitarrifestivalil, Fiesta de la Gitarral, Eesti Muusika Päevadel, Pärnu kitarrifestivalil, Viljandi vanamuusika festival, Eesti Muusika Nädalal, Tango Port Tallinnas, SaitenReise Gitarrenfestival Saksamaal, Noored Klassikas ja mujal.
Ogordonikovi laiaulatuslikku repertuaari kuuluvad originaalteosed ja transkriptsioonid barokist kaasaegse muusikani, ta on olnud eesti heliloojate teoste esmaettekandja. Ogorodnikov kuulub koos Heli Ernitsaga 2015. aastal loodud ansamblisse Duo Telluur. Duo on andnud kontserte mitmel poolt Eestis, Saksamaal ja Venemaal. | Aasta interpreedid on Aavik, Laiv-Järvi ja Ogorodnikov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõik tänavused laureaadid on erakordsed interpreedid, kes esindavad erinevate intertrumentalistide väga kõrget taset," sõnas Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema. "Oboemängija Ingely Laiv-Järvi on särav artist, kelle tundlik mäng ja interpretatsioon haarab esimesest noodist. Klassikaline kitarrist Kirill Ogorodnikov on pühendunud eesti muusika esitaja ja hinnatud esineja kõikide kontserdikorraldajate poolt. Viiuldaja Hans Christian Aaviku tippinterpreedi teekond on alles ees ja 2022. aasta oli vaid esimene märgiline aasta sellel teel."
"Saame koos rõõmustada, et Eestil on nii häid interpreete, keda lisaks Eesti lavalaudade on võimalik nautida ka mujal. Tänavune aasta oli Eesti interpretatsioonikunstile tähelepanuväärne, sest mitmed Eesti interpreedid saavutasid mainekatel rahvusvahelistel konkurssidel kõrgeid tulemusi. Rahvusvahelised mainekad konkursid on nagu rahvusvahelised spordivõistlused ja nendel kõrgeid tulemusi saada peab järjepidevalt harjutama ja jõudma rahvusvahelisele tipptasemele," tõdes Varema.
Viiuldaja Hans Christian Aavik on 2022. aastal toimunud Carl Nielseni nimelise rahvusvahelise konkursi esimese preemia ja kahe eripreemia laureaat. Lisaks sõlmisid temaga lepingu Nordic Artist Management ning Orchid Classic, seega on ta järgmistel hooaegadel tihe külaline parimate Skandinaavia orkestrite ees.
Aastast 2019 toetab Aavikut Yehudi Menuhin Live Music Now Frankfurt am Main ühing. 2021. aastast on ta Deutschland Stipendiumi ning 2022. aastast Villa Musica Rheinland-Pfalzi stipendiaat. 2022. aastal pälvis ta ka Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning Saksamaa ühe tippfestivali, Usedomi muusikafestivali preemia.
2021. aasta andis Aavik välja oma debüütplaadi "Aeternus" koos pianist Karolina Aavikuga. Aaviku õpetajad on olnud Piret Kreek, Kaido Välja, prof Erik Schumanni, prof Angelika Merkle, Julian Rachlini ning prof Jevgeni Sinasiki juures.
Alates 2022. aaastast õpib Hans Christian Aavik mainekas Kronbergi akadeemias. Ta on soleerinud ERSO, Stuttgardi kammerorkestri, Kopenhaageni filharmoonikute, Odense sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Jyväskylä sümfooniaorkestri jt orkestrite ees.
Ingely Laiv-Järvi Autor/allikas: Mait Jüriado
Ingely Laiv-Järvi on õppinud oboemängu Tulike Looritsa ja Aleksander Hännikäineni ja prof Thomas Indermühle juhendamisel. Laiv-Järvi on osalenud mitmete orkestrite töös nii Eestis kui mujal: ERSO, Tallinna Kammerorkester, Württembergi filharmooniaorkester, Karlsruhe riigiteatri orkester ja Karlsruhe kammerorkester, Eesti Festivaliorkester, ansambel JSB (Stuttgart), Absolute Ensemble, Baltic Sea Philharmonic, Ensemble Voces Musicales.
Hetkel töötab Laiv-Järvi rahvusooper Estonia oboerühma kontsertmeistrina. Laiv-Järvi on soleerinud ERSO, TKO, Virumaa Kammerorkestri ja Pärnu Linnaorkestri ees. Samuti on ta aktiivne kammermuusik.
Laiv-Järvi on pälvinud esimese koha ja kaks eripreemiat Eesti interpreetide konkursil puhkpillidele (2018), teise koha telekonkursil "Klassikatähed" (2018), laureaaditiitli kammermuusikakonkursil "In corpore" (2015), kolmanda koha vabariiklikul puhk- ja löökpillimängijate konkursil (2012) ja esimese koha Eduard Mednisi nim konkursil (2011).
Kirill Ogorodinokov Autor/allikas: Kleer Tali
Kitarrist Kirill Ogorodnikov on õppinud Tiit Petersoni, Heiki Mätliku ning professor Gerhard Reichenbachi juhendamisel. Ta on osalenud Yves Stormsi, Martin Fogeli, Johan Fostieri, Roberto Ausseli, Sérgio Assadi, Carlo Marchione, Eduardo Fernandezi ja Sven Lundestadi meistriklassides ning saavutanud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel klassikalise kitarri konkurssidel, sh kolmanda koha Gevelsbergi rahvusvahelisel kitarrikonkursil Saksamaal (2014) ning teise koha ja Klassikaraadio eripreemia Tallinna rahvusvahelisel kitarrikonkursil (2010).
Ogordonikov esineb nii soolokavadega kui ka mitmesuguste ansamblite koosseisus. Ta on üles astunud mitmete festivalide ja kontserdisarjade raames, sh Tallinna Kitarrifestivalil, Fiesta de la Gitarral, Eesti Muusika Päevadel, Pärnu kitarrifestivalil, Viljandi vanamuusika festival, Eesti Muusika Nädalal, Tango Port Tallinnas, SaitenReise Gitarrenfestival Saksamaal, Noored Klassikas ja mujal.
Ogordonikovi laiaulatuslikku repertuaari kuuluvad originaalteosed ja transkriptsioonid barokist kaasaegse muusikani, ta on olnud eesti heliloojate teoste esmaettekandja. Ogorodnikov kuulub koos Heli Ernitsaga 2015. aastal loodud ansamblisse Duo Telluur. Duo on andnud kontserte mitmel poolt Eestis, Saksamaal ja Venemaal.
### Response:
Aasta interpreedid on Aavik, Laiv-Järvi ja Ogorodnikov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalev juhtis avaveerandi järel 21:12, kuid teise veerandi võitis Sigali 18:9, mis tähendas, et poolajapausile mindi 30:30 viigiseisul. Kalev näitas teisel poolajal kindlamat minekut ning võitis kaks viimast veerandaega 16:10 ja 15:10.
Hugo Toom viskas Kalevi parimana 14 punkti, võttis neli lauapalli ja tegi kaks vaheltlõiget. Taavi Jurkatamm ja Martins Meiers panustasid kumbki 10 punkti ning Wesley van Becki arvele kogunes seitse punkti ja neli lauapalli. Sigali edukaim oli 15 punkti toonud Dustin Thomas.
Kalev/Cramo pidi laupäeval ENBL-i esimeses kohtumises tunnistama Poola klubi Zielona Gora 74:69 paremust. | BC Kalev/Cramo teenis Põhja-Euroopa liigas esimese võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalev juhtis avaveerandi järel 21:12, kuid teise veerandi võitis Sigali 18:9, mis tähendas, et poolajapausile mindi 30:30 viigiseisul. Kalev näitas teisel poolajal kindlamat minekut ning võitis kaks viimast veerandaega 16:10 ja 15:10.
Hugo Toom viskas Kalevi parimana 14 punkti, võttis neli lauapalli ja tegi kaks vaheltlõiget. Taavi Jurkatamm ja Martins Meiers panustasid kumbki 10 punkti ning Wesley van Becki arvele kogunes seitse punkti ja neli lauapalli. Sigali edukaim oli 15 punkti toonud Dustin Thomas.
Kalev/Cramo pidi laupäeval ENBL-i esimeses kohtumises tunnistama Poola klubi Zielona Gora 74:69 paremust.
### Response:
BC Kalev/Cramo teenis Põhja-Euroopa liigas esimese võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ratasepa sõnul oli see tema jaoks üks kihvtimaid projekte ja avaldas heameelt selle üle, et suutis vähese kõrgmäestiku-kogemuse pealt selliseks ultrajooksuks end Eesti oludes õigesti ette valmistada.
Mehe hinnangul kujunes katsumus logistiliseks imeks. "Esimese kuue saare vahel liikusime lennukiga. Kõik lennupiletid mulle ja tiimiliikmetele olid ette ostetud, saateautod broneeritud ning ööbimiskohad võetud. Seega ajaline surve oli suur, ent kõik toimis õnneks nagu planeeritud."
Kui muidu oli sportlase füüsiline enesetunne katsumuse vältel hea, siis viimasel kahel päeval hakkas füüsiline koormus ja vähene uni oma tööd tegema. "Lõppu jäänud 100 km pikkused päevad ning tehniline ja kiviklibune rada said lihastele ja liigestele korralikuks proovikiviks. Õnneks keha pidas lõpuni vastu, mis on kinnitus sellest, et eesmärgid said õigesti seatud ja treeningud õigustasid end," sõnas Ratasepp, kes läbis saared joostes rannikult rannikule, ületades seejuures iga saare kõrgeima tipu.
Rait Ratasepp Autor/allikas: Jakob Meier
Katsumus sai alguse 16. novembril kell 8:00 El Hierrolt ja lõppes Fuerteventural Playitase spordikuurordis 25. novembril veidi enne südaööd kell 23:36:13.
Ratasepa sõnul täitis Kanaari saarte jooks ultratriatloni vaheaastal vaimu taastamise eesmärki: "Kuna vaimu taastamine 60-kordsest ultratriatlonist on pikk protsess, oli see hea võimalus oma füüsist ja vaimu uue ettevõtmisega teravana hoida. Lisaks tegi see katsumus mind järgmisteks ettevõtmisteks tugevamaks ja loodetavasti aitab see mul talviste treeningutega saavutada järgmiseks aastaks uue taseme."
Saarte järjestus ja kõrgeimad tipud:
1. El Hierro, kõrgeim tipp 1451 meetrit
2. Gran Canaria, kõrgeim tipp 1949 m
3. La Gomera, kõrgeim tipp 1487 m
4. La Palma, kõrgeim tipp 2423 m
5. Tenerife, kõrgeim tipp 3718 m
6. La Graciosa, kõrgeim tipp 266 m
7. Lanzarote, kõrgeim tipp 670 m
8. Fuerteventura, kõrgeim tipp 807 m | Rait Ratasepp finišeeris üle Kanaari saarte ultrajooksuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ratasepa sõnul oli see tema jaoks üks kihvtimaid projekte ja avaldas heameelt selle üle, et suutis vähese kõrgmäestiku-kogemuse pealt selliseks ultrajooksuks end Eesti oludes õigesti ette valmistada.
Mehe hinnangul kujunes katsumus logistiliseks imeks. "Esimese kuue saare vahel liikusime lennukiga. Kõik lennupiletid mulle ja tiimiliikmetele olid ette ostetud, saateautod broneeritud ning ööbimiskohad võetud. Seega ajaline surve oli suur, ent kõik toimis õnneks nagu planeeritud."
Kui muidu oli sportlase füüsiline enesetunne katsumuse vältel hea, siis viimasel kahel päeval hakkas füüsiline koormus ja vähene uni oma tööd tegema. "Lõppu jäänud 100 km pikkused päevad ning tehniline ja kiviklibune rada said lihastele ja liigestele korralikuks proovikiviks. Õnneks keha pidas lõpuni vastu, mis on kinnitus sellest, et eesmärgid said õigesti seatud ja treeningud õigustasid end," sõnas Ratasepp, kes läbis saared joostes rannikult rannikule, ületades seejuures iga saare kõrgeima tipu.
Rait Ratasepp Autor/allikas: Jakob Meier
Katsumus sai alguse 16. novembril kell 8:00 El Hierrolt ja lõppes Fuerteventural Playitase spordikuurordis 25. novembril veidi enne südaööd kell 23:36:13.
Ratasepa sõnul täitis Kanaari saarte jooks ultratriatloni vaheaastal vaimu taastamise eesmärki: "Kuna vaimu taastamine 60-kordsest ultratriatlonist on pikk protsess, oli see hea võimalus oma füüsist ja vaimu uue ettevõtmisega teravana hoida. Lisaks tegi see katsumus mind järgmisteks ettevõtmisteks tugevamaks ja loodetavasti aitab see mul talviste treeningutega saavutada järgmiseks aastaks uue taseme."
Saarte järjestus ja kõrgeimad tipud:
1. El Hierro, kõrgeim tipp 1451 meetrit
2. Gran Canaria, kõrgeim tipp 1949 m
3. La Gomera, kõrgeim tipp 1487 m
4. La Palma, kõrgeim tipp 2423 m
5. Tenerife, kõrgeim tipp 3718 m
6. La Graciosa, kõrgeim tipp 266 m
7. Lanzarote, kõrgeim tipp 670 m
8. Fuerteventura, kõrgeim tipp 807 m
### Response:
Rait Ratasepp finišeeris üle Kanaari saarte ultrajooksuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemal poolajal hoidis Belgia rohkem palli (mängu peale kokku 67% vs 33%), aga Maroko oli rünnakutel veidi isukam ja otsis teravusi. Juba esimese poolaja lõpus sai Hakim Ziyech karistuslöögist palli väravasse, aga VAR tühistas selle suluseisu tõttu.
Teisel poolajal saatis Abdelhamid Sabiri palli sarnasest olukorrast eesmise posti ja väravavaht Thibaut Courtois' vahelt puuri ja viis Maroko juhtima. Teise värava lõi üleminutitel Zakari Aboukhlal.
Maroko tõusis sellega nelja punkti peale ja kohtub viimases voorus Kanadaga. Kolmandas voorus teise Euroopa koondise Horvaatiaga mängiv Belgia jätkab kolme punktiga.
F-alagrupp
90:00
Belgia
0
0
:
2
2
Maroko
73' Sabiri
90+2' Aboukhlal
Belgia
Maroko
73' Sabiri
90+2' Aboukhlal
Eelvaade:
F-alagrupis löödi esimeses voorus kahe mängu peale vaid üks värav. Sellega sai hakkama belglane Michy Batshuayi, kelle tabamusest alistati Kanada 1:0. Sellest hoolimata ründasid kanadalased väsimatult ja belglastel vedas, et kolme punktiga pääsesid.
Teises voorus ei lähe midagi lihtsamaks, sest vastu tuleb Maroko, kes avavoorus röövis punkte Horvaatialt (0:0 viik). Maroko näitas head jalgpalli ja jahib oma esimest finaalturniiri võitu pärast 1998. aastat.
Kahe koondise viimane omavaheline mäng jääb küll aastasse 2008, aga selle võitis Maroko koguni 4:1. Kindlasti on Belgia küllalt eakatel kaitsjatel probleeme vastase ründajatega ka pühapäeval.
Belgia trumbiks on aga väravavaht Thibaut Courtois, kes on oma positsioonil üks maailma paremaid ja tõrjus Kanada vastu ka penalti. Kuid Maroko poolehoidjad loodavad, et ründaja Youssef En-Nesyri, kes on viimase kaheksa mängu jooksul löönud kolm väravat, tekitab talle parasjagu peavalu. | Belgia pidi teises voorus tunnistama Maroko paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemal poolajal hoidis Belgia rohkem palli (mängu peale kokku 67% vs 33%), aga Maroko oli rünnakutel veidi isukam ja otsis teravusi. Juba esimese poolaja lõpus sai Hakim Ziyech karistuslöögist palli väravasse, aga VAR tühistas selle suluseisu tõttu.
Teisel poolajal saatis Abdelhamid Sabiri palli sarnasest olukorrast eesmise posti ja väravavaht Thibaut Courtois' vahelt puuri ja viis Maroko juhtima. Teise värava lõi üleminutitel Zakari Aboukhlal.
Maroko tõusis sellega nelja punkti peale ja kohtub viimases voorus Kanadaga. Kolmandas voorus teise Euroopa koondise Horvaatiaga mängiv Belgia jätkab kolme punktiga.
F-alagrupp
90:00
Belgia
0
0
:
2
2
Maroko
73' Sabiri
90+2' Aboukhlal
Belgia
Maroko
73' Sabiri
90+2' Aboukhlal
Eelvaade:
F-alagrupis löödi esimeses voorus kahe mängu peale vaid üks värav. Sellega sai hakkama belglane Michy Batshuayi, kelle tabamusest alistati Kanada 1:0. Sellest hoolimata ründasid kanadalased väsimatult ja belglastel vedas, et kolme punktiga pääsesid.
Teises voorus ei lähe midagi lihtsamaks, sest vastu tuleb Maroko, kes avavoorus röövis punkte Horvaatialt (0:0 viik). Maroko näitas head jalgpalli ja jahib oma esimest finaalturniiri võitu pärast 1998. aastat.
Kahe koondise viimane omavaheline mäng jääb küll aastasse 2008, aga selle võitis Maroko koguni 4:1. Kindlasti on Belgia küllalt eakatel kaitsjatel probleeme vastase ründajatega ka pühapäeval.
Belgia trumbiks on aga väravavaht Thibaut Courtois, kes on oma positsioonil üks maailma paremaid ja tõrjus Kanada vastu ka penalti. Kuid Maroko poolehoidjad loodavad, et ründaja Youssef En-Nesyri, kes on viimase kaheksa mängu jooksul löönud kolm väravat, tekitab talle parasjagu peavalu.
### Response:
Belgia pidi teises voorus tunnistama Maroko paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valkast pärit Zunte, kelle ema on eestlanna, tegi oma esimese võistluse Eesti lipu all laupäeval, kui ta sai kahe sõidu kokkuvõttes kirja aja 1.57,30 (+2,21), mis andis talle 15 naise konkurentsis kaheksanda koha.
Võidu teenis 2018. PyeongChangi olümpiamängude hõbemedalist sakslanna Jacqueline Lölling (1.55,09) kaasmaalase Corinna Leipoldi (+0,87) ja ameeriklanna Mystique Ro (+1,27) ees.
Pühapäeval pälvis Zunte ajaga 1.57,26 (+2,10) seitsmenda koha. Ühtlasi tähistab see tema karjääri teist parimat kontinentaalkarika etapi tulemust. Eelmisel talvel saavutas Zunte Lätis toimunud etapil viienda koha.
Pjedestaali kaks kõrgeimat kohta hõivasid taas Lölling (1.55,16) ja Leipold (+0,50). Kolmanda koha sai britt Amelia Coltman (+0,72). | Eesti lipu alla kolinud kelgusportlane saavutas Saksamaal seitsmenda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valkast pärit Zunte, kelle ema on eestlanna, tegi oma esimese võistluse Eesti lipu all laupäeval, kui ta sai kahe sõidu kokkuvõttes kirja aja 1.57,30 (+2,21), mis andis talle 15 naise konkurentsis kaheksanda koha.
Võidu teenis 2018. PyeongChangi olümpiamängude hõbemedalist sakslanna Jacqueline Lölling (1.55,09) kaasmaalase Corinna Leipoldi (+0,87) ja ameeriklanna Mystique Ro (+1,27) ees.
Pühapäeval pälvis Zunte ajaga 1.57,26 (+2,10) seitsmenda koha. Ühtlasi tähistab see tema karjääri teist parimat kontinentaalkarika etapi tulemust. Eelmisel talvel saavutas Zunte Lätis toimunud etapil viienda koha.
Pjedestaali kaks kõrgeimat kohta hõivasid taas Lölling (1.55,16) ja Leipold (+0,50). Kolmanda koha sai britt Amelia Coltman (+0,72).
### Response:
Eesti lipu alla kolinud kelgusportlane saavutas Saksamaal seitsmenda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste 20-kilomeetri pikkusele jälitussõidule startis esimesena rajale Kläbo, tema järel kaasmaalane Paal Golberg. Peagi said nad kokku ning nendega liitusid ka mitmed tagantpoolt startinud mehed.
Kogu distantsi vältel liiguti ees suure grupiga, kuni lõputõusuni välja, kus kiireimat minekut näitas taas Kläbo. Norralane oli lõpusirgeks teiste ees veenva edu sisse saanud ning võttis võidu. Teise koha sai Golberg (+0,7), kolmandana lõpetas rootslane Calle Halfvarsson (+1,0). Neljandaks sõitis end itaallane Federico Pellegrino (+1,3).
Eestlased Martin Himma ja Alvar Johannes Alev tegid taas väga hea sõidu. Alev sai 20. koha (+56,6) ning Himma oli 22. (+58,9).
"Kõigepealt ütleksin, et oli ka aeg. Olen üle kümne aasta MK-sarjas tiirelnud. Lõpuks jäid suusad jalga, kepid terveks ja ise ei rikkunud midagi ära. Mul on selle üle äärmiselt hea meel. Eilsest jäi mõru maik suhu, sest teadsin, et ei sõitnud enda maksimumi välja. Pingutasin, mis ma pingutasin, aga teadsin, et mulle jäi varu sisse. Täna sõitsin neli ringi väga mõnusa tundega ja viiendal ringil üritasin pundi tagant ette saada, sellest jäi paraku natukene puudu," sõnas Alev pärast võistlust. | Kläbole polnud taas vastast, Alev ja Himma 25 parema hulgas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste 20-kilomeetri pikkusele jälitussõidule startis esimesena rajale Kläbo, tema järel kaasmaalane Paal Golberg. Peagi said nad kokku ning nendega liitusid ka mitmed tagantpoolt startinud mehed.
Kogu distantsi vältel liiguti ees suure grupiga, kuni lõputõusuni välja, kus kiireimat minekut näitas taas Kläbo. Norralane oli lõpusirgeks teiste ees veenva edu sisse saanud ning võttis võidu. Teise koha sai Golberg (+0,7), kolmandana lõpetas rootslane Calle Halfvarsson (+1,0). Neljandaks sõitis end itaallane Federico Pellegrino (+1,3).
Eestlased Martin Himma ja Alvar Johannes Alev tegid taas väga hea sõidu. Alev sai 20. koha (+56,6) ning Himma oli 22. (+58,9).
"Kõigepealt ütleksin, et oli ka aeg. Olen üle kümne aasta MK-sarjas tiirelnud. Lõpuks jäid suusad jalga, kepid terveks ja ise ei rikkunud midagi ära. Mul on selle üle äärmiselt hea meel. Eilsest jäi mõru maik suhu, sest teadsin, et ei sõitnud enda maksimumi välja. Pingutasin, mis ma pingutasin, aga teadsin, et mulle jäi varu sisse. Täna sõitsin neli ringi väga mõnusa tundega ja viiendal ringil üritasin pundi tagant ette saada, sellest jäi paraku natukene puudu," sõnas Alev pärast võistlust.
### Response:
Kläbole polnud taas vastast, Alev ja Himma 25 parema hulgas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HC Everesti kasuks viskas Estrit Aasma kaks väravat, Maria Disko lisas ühe ning andis kaks resultatiivset söötu. Anna Fedjajeva tegi samuti eeltöö kahele väravale.
Kolmandal kolmandikul kaheväravalisest kaotusseisust välja tulnud HC Grizzlyze poolel olid täpsed Christin Lauk-Gurtovoi (1+1), Marili Ärmand ja Janika Väliste.
HC Everesti väravat kaitsnud Aleksandra-Olga Seppar tõrjus mängu jooksul 25 ning HC Grizzlyze Julia Geller kuus vastaste pealeviset.
Paf naiste hokiliiga tabeliseis: HC Everest üheksa punkti, HK Roosa Panter kaheksa, HC Grizzlyz kolm, Tartu HK Säde kaks, Viljandi HK kaks, HC Wolferines null punkti. | Naiste hokiliiga liider ei suutnud HC Grizzlyzt alistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HC Everesti kasuks viskas Estrit Aasma kaks väravat, Maria Disko lisas ühe ning andis kaks resultatiivset söötu. Anna Fedjajeva tegi samuti eeltöö kahele väravale.
Kolmandal kolmandikul kaheväravalisest kaotusseisust välja tulnud HC Grizzlyze poolel olid täpsed Christin Lauk-Gurtovoi (1+1), Marili Ärmand ja Janika Väliste.
HC Everesti väravat kaitsnud Aleksandra-Olga Seppar tõrjus mängu jooksul 25 ning HC Grizzlyze Julia Geller kuus vastaste pealeviset.
Paf naiste hokiliiga tabeliseis: HC Everest üheksa punkti, HK Roosa Panter kaheksa, HC Grizzlyz kolm, Tartu HK Säde kaks, Viljandi HK kaks, HC Wolferines null punkti.
### Response:
Naiste hokiliiga liider ei suutnud HC Grizzlyzt alistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 20-kilomeetri pikkusele jälitussõidule startis esimesena rootslanna Ebba Andersson. Teisena sai rajale Frida Karlsson, kes püüdis kaasmaalanna kinni ning võitis sõidu uhkes üksinduses.
Andersson kaotas Karlssonile finišis 33,3 sekundiga. Järgmised kolm kohta jagasid omavahel norralannad. Kolmas oli Tiril Udnes Weng (+1.11,6), neljas Heidi Weng (+1.12,0) ning viies Silje Theodorsen (1.12,2). Parim soomlanna oli Krista Pärmäkoski (+1.14,5), kes lõpetas sõidu üheksandal kohal.
Maailmakarika punktitabelis jagavad Andersson ja Karlsson 195 punktiga esikohta. Kolmandal kohal olev Heidi Weng jääb neist maha 35 silmaga. | Rootslannad said Rukal kolmandat päeva järjest kaksikvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20-kilomeetri pikkusele jälitussõidule startis esimesena rootslanna Ebba Andersson. Teisena sai rajale Frida Karlsson, kes püüdis kaasmaalanna kinni ning võitis sõidu uhkes üksinduses.
Andersson kaotas Karlssonile finišis 33,3 sekundiga. Järgmised kolm kohta jagasid omavahel norralannad. Kolmas oli Tiril Udnes Weng (+1.11,6), neljas Heidi Weng (+1.12,0) ning viies Silje Theodorsen (1.12,2). Parim soomlanna oli Krista Pärmäkoski (+1.14,5), kes lõpetas sõidu üheksandal kohal.
Maailmakarika punktitabelis jagavad Andersson ja Karlsson 195 punktiga esikohta. Kolmandal kohal olev Heidi Weng jääb neist maha 35 silmaga.
### Response:
Rootslannad said Rukal kolmandat päeva järjest kaksikvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meister FC Cosmos oli viimati kodus 15:0 (8:0) parem esimest hooaega meistriliigas mängivast Jõhvi FC Phoenixist. Neli väravat lõi Denis Vnukov ja kolm Jaroslav Lebed. Jõhvi miinuspoolele kanti ka kaks punast kaarti, mille said treener Nicolai Lahmai ja mängija Aleksandr Dubõkin.
Teised selle vooru kohtumised olid tasavägisemad: Tartu Ravens Futsal – JK Kohila 3:2 (0:1; Lehar Savikink (Ravens Futsal) 2 väravat), Rummu Dünamo – FC Jõgeva Wolves 6:5 (3:4; Jevgeni Rabkov (Dünamo) 3 väravat ja punane kaart – Margo Parkala (Wolves) 3 väravat), Aruküla Radius – Sillamäe FC NPM Silmet 1:4 (0:1; Rainer Reinsaarele (Aruküla) punane kaart – Vitali Andrejev (Silmet) 2 väravat), Viimsi FC Smsraha – Narva United FC 3:2 (7:5; Igor Vassiljev (Smsraha) 3 väravat – Maksim Raužin (Narva) 2 väravat).
Paremusjärjestus (5-6/18): 1. Tallinna FC Cosmos 18, 2. Sillamäe FC NPM Silmet 16, 3. Viimsi FC Smsraha 15, 4. Tartu Ravens Futsal 12, 5. Narva United FC 10, 6. Jõhvi FC Phoenix 6, 7.-9. Aruküla Raidus, Rummu Dünamo, JK Kohila 3, 10. FC Jõgeva Wolves 0 punkti.
Järgmisel nädalal on plaanis kuus mängu. Kolmapäeval mängivad Jõhvi FC Phoenix ja Aruküla Raidus 5. vooru edasilükatud kohtumise. 7. vooru kohtumised peetakse 3. detsembril ja vastamisi on Narva United FC – Tartu Ravens Futsal, Sillamäe FC NPM Silmet – Tallinna FC Cosmos, FC Jõgeva Wolves – Aruküla Radius, JK Kohila – Rummu Dünamo, Viimsi FC Smsraha – Jõhvi FC Phoenix. | FC Cosmos sai saaliliigas järjekordse suureskoorilise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meister FC Cosmos oli viimati kodus 15:0 (8:0) parem esimest hooaega meistriliigas mängivast Jõhvi FC Phoenixist. Neli väravat lõi Denis Vnukov ja kolm Jaroslav Lebed. Jõhvi miinuspoolele kanti ka kaks punast kaarti, mille said treener Nicolai Lahmai ja mängija Aleksandr Dubõkin.
Teised selle vooru kohtumised olid tasavägisemad: Tartu Ravens Futsal – JK Kohila 3:2 (0:1; Lehar Savikink (Ravens Futsal) 2 väravat), Rummu Dünamo – FC Jõgeva Wolves 6:5 (3:4; Jevgeni Rabkov (Dünamo) 3 väravat ja punane kaart – Margo Parkala (Wolves) 3 väravat), Aruküla Radius – Sillamäe FC NPM Silmet 1:4 (0:1; Rainer Reinsaarele (Aruküla) punane kaart – Vitali Andrejev (Silmet) 2 väravat), Viimsi FC Smsraha – Narva United FC 3:2 (7:5; Igor Vassiljev (Smsraha) 3 väravat – Maksim Raužin (Narva) 2 väravat).
Paremusjärjestus (5-6/18): 1. Tallinna FC Cosmos 18, 2. Sillamäe FC NPM Silmet 16, 3. Viimsi FC Smsraha 15, 4. Tartu Ravens Futsal 12, 5. Narva United FC 10, 6. Jõhvi FC Phoenix 6, 7.-9. Aruküla Raidus, Rummu Dünamo, JK Kohila 3, 10. FC Jõgeva Wolves 0 punkti.
Järgmisel nädalal on plaanis kuus mängu. Kolmapäeval mängivad Jõhvi FC Phoenix ja Aruküla Raidus 5. vooru edasilükatud kohtumise. 7. vooru kohtumised peetakse 3. detsembril ja vastamisi on Narva United FC – Tartu Ravens Futsal, Sillamäe FC NPM Silmet – Tallinna FC Cosmos, FC Jõgeva Wolves – Aruküla Radius, JK Kohila – Rummu Dünamo, Viimsi FC Smsraha – Jõhvi FC Phoenix.
### Response:
FC Cosmos sai saaliliigas järjekordse suureskoorilise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses voorus üllatuslikult Saksamaa koondisest jagu saanud Jaapan oli terve kohtumise domineerivam pool ja Costa Rical võimalused praktiliselt puudusid.
Kümmekond minutit enne lõppu aga kaotasid jaapanlased oma karistusala lähistel palli ja Keysher Fuller (Costa Rica) karistas eksimuse ära.
See tähendab, et mõlemad koondised jätkavad kahe vooru järel võidu ja kaotusega.
E-alagrupp
90:00
Jaapan
0
0
:
1
1
Costa Rica
80' Fuller
Jaapan
Costa Rica
80' Fuller
Eelvaade:
Jaapan ja Costa Rica lahkusid esimese mängu järel väljakult kardinaalselt erinevas meeleolus. Jaapani peatreener Hajime Moriyasu saatis kohtumises Saksamaaga teisel poolajal väljakule Takuma Asano ja Kaoru Mitoma ning 0:1 kaotusseisus olnud tiim sai lõpuks 2:1 võidu.
Võit Costa Rica üle tähistaks Jaapanile teist võitu järjest ja viimati saadi MM-finaalturniiril sellise saavutusega hakkama 2002. aastal, kui mänge peeti koduareenil. Kui Jaapan võidab ja Saksamaa ei saa hilisemas mängus jagu Hispaaniast, tagatakse esmakordselt teist turniiri järjest koht 16 seas.
Costa Rica lagunes aga avamängus Hispaania vastu ja pidi korjama puurist koguni seitse palli. Seega on paljuski küsimus selles, milline on meeskonna moraal ja kuidas treenerid suudavad võistkonna uueks kohtumiseks häälestada.
Ajalugu Kesk-Ameerika võistkonda samuti ei soovi, sest viimase kümne aasta jooksul on sõpruskohtumistes jaapanlastele kaks korda alla jäädud: 2014. aastal 1:3 ja 2018. aastal 0:3. | Üks õnnestunud rünnak tõi Costa Ricale võidu Jaapani üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses voorus üllatuslikult Saksamaa koondisest jagu saanud Jaapan oli terve kohtumise domineerivam pool ja Costa Rical võimalused praktiliselt puudusid.
Kümmekond minutit enne lõppu aga kaotasid jaapanlased oma karistusala lähistel palli ja Keysher Fuller (Costa Rica) karistas eksimuse ära.
See tähendab, et mõlemad koondised jätkavad kahe vooru järel võidu ja kaotusega.
E-alagrupp
90:00
Jaapan
0
0
:
1
1
Costa Rica
80' Fuller
Jaapan
Costa Rica
80' Fuller
Eelvaade:
Jaapan ja Costa Rica lahkusid esimese mängu järel väljakult kardinaalselt erinevas meeleolus. Jaapani peatreener Hajime Moriyasu saatis kohtumises Saksamaaga teisel poolajal väljakule Takuma Asano ja Kaoru Mitoma ning 0:1 kaotusseisus olnud tiim sai lõpuks 2:1 võidu.
Võit Costa Rica üle tähistaks Jaapanile teist võitu järjest ja viimati saadi MM-finaalturniiril sellise saavutusega hakkama 2002. aastal, kui mänge peeti koduareenil. Kui Jaapan võidab ja Saksamaa ei saa hilisemas mängus jagu Hispaaniast, tagatakse esmakordselt teist turniiri järjest koht 16 seas.
Costa Rica lagunes aga avamängus Hispaania vastu ja pidi korjama puurist koguni seitse palli. Seega on paljuski küsimus selles, milline on meeskonna moraal ja kuidas treenerid suudavad võistkonna uueks kohtumiseks häälestada.
Ajalugu Kesk-Ameerika võistkonda samuti ei soovi, sest viimase kümne aasta jooksul on sõpruskohtumistes jaapanlastele kaks korda alla jäädud: 2014. aastal 1:3 ja 2018. aastal 0:3.
### Response:
Üks õnnestunud rünnak tõi Costa Ricale võidu Jaapani üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Portugali meedia teatas, et Pereira järgmistes alagrupimängudes enam kaasa ei tee. Alagrupist edasipääsu korral on tema edasine osalemine samuti kahtluse all.
Pereira sai vigastada laupäevasel treeningul.
Portugal on H-alagrupis esikohal pärast neljapäevast 3:2 võitu Ghana üle. Teises alagrupimängus kohtutakse esmaspäeval Lusaili staadionil Uruguayga. Viimases voorus mängitakse Lõuna-Koreaga. | Portugali keskkaitsja murdis treeningul kolm roiet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portugali meedia teatas, et Pereira järgmistes alagrupimängudes enam kaasa ei tee. Alagrupist edasipääsu korral on tema edasine osalemine samuti kahtluse all.
Pereira sai vigastada laupäevasel treeningul.
Portugal on H-alagrupis esikohal pärast neljapäevast 3:2 võitu Ghana üle. Teises alagrupimängus kohtutakse esmaspäeval Lusaili staadionil Uruguayga. Viimases voorus mängitakse Lõuna-Koreaga.
### Response:
Portugali keskkaitsja murdis treeningul kolm roiet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olgem ausad: Vene sõjalaevastik ja lennuvägi on enam-vähem sama suured kui nad olid enne sõda," ütles Berliini külastanud Pevkur usutluses Saksa uudisteagentuurile dpa, mida vahendas Raadio Vaba Euroopa / Raadio Vabadus veebisait.
Ehkki Vene maaväed on kaotanud märkimisväärse osa oma jõust, suudab Venemaa selle suuruse enne varem kui hiljem taastada ning võib-olla isegi tõsta suuremaks kui see oli enne Ukrainasse tungimist, lisas Pevkur.
Eesti kaitseminister tõdes ka, et Venemaa õpib oma sõjakäigust Ukrainasse. "Meil ei ole mingit põhjust uskuda, et Venemaalt lähtuv oht on vähenenud või oht NATO-le on vähenenud," rõhutas Pevkur dpa-le. | Pevkur Saksa meediale: Vene relvajõud pole sõjaga oluliselt nõrgenenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olgem ausad: Vene sõjalaevastik ja lennuvägi on enam-vähem sama suured kui nad olid enne sõda," ütles Berliini külastanud Pevkur usutluses Saksa uudisteagentuurile dpa, mida vahendas Raadio Vaba Euroopa / Raadio Vabadus veebisait.
Ehkki Vene maaväed on kaotanud märkimisväärse osa oma jõust, suudab Venemaa selle suuruse enne varem kui hiljem taastada ning võib-olla isegi tõsta suuremaks kui see oli enne Ukrainasse tungimist, lisas Pevkur.
Eesti kaitseminister tõdes ka, et Venemaa õpib oma sõjakäigust Ukrainasse. "Meil ei ole mingit põhjust uskuda, et Venemaalt lähtuv oht on vähenenud või oht NATO-le on vähenenud," rõhutas Pevkur dpa-le.
### Response:
Pevkur Saksa meediale: Vene relvajõud pole sõjaga oluliselt nõrgenenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond on aastast 2004 andnud välja Paabeli Torni tõlkeauhinda parimale juturaamatule ja alates 2016. aastast ka parimale pildiraamatule. Selle auhinna eesmärgiks on tõsta esile head tõlkelastekirjandust ning väärtustada tõlkijate ja kirjastajate tööd. Hinnatakse nii algteose kunstilist väärtust kui tõlke kvaliteeti. Valik tehti teoste hulgast, mis on ilmunud 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta septembri lõpuni.
Kokku kümne nominendi hulgas oli nii inglise, hollandi, ukraina kui ka leedu keelest tõlgitud raamatuid. Lugudes ei domineeri lilled, liblikad ja lapsepõlve muretud mängud. Tegemist on suurte ja tõsiste teemadega – sõda, külm sõda, küüditamine, pagulusse siirdumine, seksuaalne väärkohtlemine jne. Kuid käsitletud on neid delikaatselt, kujundlikult, lootust ja lohutust pakkuval toonil. Osutatakse sellele, et pealtnäha halvad sündmused võivad viia millegi hea juhtumiseni. Jutustatakse ustavusest, armastusest, õnnest, märkamisest; reaalsus põimub muinasjutuga, see aitab muremõtetest üle, aitab mõista teisi ja sedakaudu paremini ka iseennast.
Laureaadi tiitli pälvis juturaamatute kategoorias Katrin Kern Kimberly Brubaker Bradley "Õed hundid" ja pildiraamatute kategoorias Ilona Martson Romana Romanõšõni ja Andri Lessivi "Sõda, mis muutis Rondot" tõlkimise eest.
"Õed hundid" minajutustaja on kümneaastane tüdruk. Tal pole loota kellelegi peale iseenda ja oma vanema õe. Lapsesilmne ja lapsesuine vaade pikka aega kestnud vägivallale ei lase sel raamatul lugejat masendada ja muserdada. Jutustamise alguses elavad tüdrukud juba turvalises paigas. Valusat teemat on käsitletud ausalt, samas peenetundeliselt. Tõlkija on hästi edasi andnud lapse ühest küljest naiivset ja samas käredat ja otsekohest väljenduslaadi.
Karjuvalt päevakajalises jutustuses "Sõda, mis muutis Rondot" on olemas kõik, mis ühes heas pildiraamatus olema peab – hinge minev lugu, põnevad pildid ja asjakohane kujundus. Ilus, tundlik ja läbimõeldud sõnastus ning kujundirikas pildikeel teevad sellest nauditava lugemiselamuse nii lapsele kui täiskasvanule. Teos valmis 2014. aasta sõja tuules, see on ood rahule, vastupanule ja lootusele.
Juturaamatute kategoorias pälvisid diplomi Kaisa Kaer (J. K. Rowling "Jõulupõrsas" kirjastuselt Varrak), Kairi Look (Annet Schaap "Milla ja mere lapsed" kirjastuselt Eesti Raamat), Tiina Kattel (Jurga Vile "Siberi haiku" kirjastuselt Draakon&Kuu) ja Eve Laur (Eugene Yelchin "Geenius laua all" kirjastuselt Pegasus).
Pildiraamatute kategoorias pälvisid diplomi Tiina Kattel (Evelina Daciūte "Õnn on rebane", ill Aušra Kiudulaite kirjastuselt Päike ja Pilv), Piret Orav (Christopher Denise "Öörüütel" kirjastuselt Hea Lugu), Leelo Märjamaa (Chris Naylor-Ballesteros "Kohver" kirjastuselt Draakon&Kuu) ja Marge Kask (Kate Read "Üks rebane" kirjastuselt Julius Press).
Raamatuid hindas žürii, koosseisus: Kadri Hinrikus, Jüri Kolk, Krista Kumberg, Helin Puksand ja Kertu Sillaste. | Selgusid Paabeli Torni tõlkeauhinna tänavused laureaadid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond on aastast 2004 andnud välja Paabeli Torni tõlkeauhinda parimale juturaamatule ja alates 2016. aastast ka parimale pildiraamatule. Selle auhinna eesmärgiks on tõsta esile head tõlkelastekirjandust ning väärtustada tõlkijate ja kirjastajate tööd. Hinnatakse nii algteose kunstilist väärtust kui tõlke kvaliteeti. Valik tehti teoste hulgast, mis on ilmunud 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta septembri lõpuni.
Kokku kümne nominendi hulgas oli nii inglise, hollandi, ukraina kui ka leedu keelest tõlgitud raamatuid. Lugudes ei domineeri lilled, liblikad ja lapsepõlve muretud mängud. Tegemist on suurte ja tõsiste teemadega – sõda, külm sõda, küüditamine, pagulusse siirdumine, seksuaalne väärkohtlemine jne. Kuid käsitletud on neid delikaatselt, kujundlikult, lootust ja lohutust pakkuval toonil. Osutatakse sellele, et pealtnäha halvad sündmused võivad viia millegi hea juhtumiseni. Jutustatakse ustavusest, armastusest, õnnest, märkamisest; reaalsus põimub muinasjutuga, see aitab muremõtetest üle, aitab mõista teisi ja sedakaudu paremini ka iseennast.
Laureaadi tiitli pälvis juturaamatute kategoorias Katrin Kern Kimberly Brubaker Bradley "Õed hundid" ja pildiraamatute kategoorias Ilona Martson Romana Romanõšõni ja Andri Lessivi "Sõda, mis muutis Rondot" tõlkimise eest.
"Õed hundid" minajutustaja on kümneaastane tüdruk. Tal pole loota kellelegi peale iseenda ja oma vanema õe. Lapsesilmne ja lapsesuine vaade pikka aega kestnud vägivallale ei lase sel raamatul lugejat masendada ja muserdada. Jutustamise alguses elavad tüdrukud juba turvalises paigas. Valusat teemat on käsitletud ausalt, samas peenetundeliselt. Tõlkija on hästi edasi andnud lapse ühest küljest naiivset ja samas käredat ja otsekohest väljenduslaadi.
Karjuvalt päevakajalises jutustuses "Sõda, mis muutis Rondot" on olemas kõik, mis ühes heas pildiraamatus olema peab – hinge minev lugu, põnevad pildid ja asjakohane kujundus. Ilus, tundlik ja läbimõeldud sõnastus ning kujundirikas pildikeel teevad sellest nauditava lugemiselamuse nii lapsele kui täiskasvanule. Teos valmis 2014. aasta sõja tuules, see on ood rahule, vastupanule ja lootusele.
Juturaamatute kategoorias pälvisid diplomi Kaisa Kaer (J. K. Rowling "Jõulupõrsas" kirjastuselt Varrak), Kairi Look (Annet Schaap "Milla ja mere lapsed" kirjastuselt Eesti Raamat), Tiina Kattel (Jurga Vile "Siberi haiku" kirjastuselt Draakon&Kuu) ja Eve Laur (Eugene Yelchin "Geenius laua all" kirjastuselt Pegasus).
Pildiraamatute kategoorias pälvisid diplomi Tiina Kattel (Evelina Daciūte "Õnn on rebane", ill Aušra Kiudulaite kirjastuselt Päike ja Pilv), Piret Orav (Christopher Denise "Öörüütel" kirjastuselt Hea Lugu), Leelo Märjamaa (Chris Naylor-Ballesteros "Kohver" kirjastuselt Draakon&Kuu) ja Marge Kask (Kate Read "Üks rebane" kirjastuselt Julius Press).
Raamatuid hindas žürii, koosseisus: Kadri Hinrikus, Jüri Kolk, Krista Kumberg, Helin Puksand ja Kertu Sillaste.
### Response:
Selgusid Paabeli Torni tõlkeauhinna tänavused laureaadid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kullamäele anti mänguaega 18 minuti jagu ning sai selle jooksul kirja viis punkti, kaks lauapalli ja kolm resultatiivset söötu. Eestlase arvele jäi ka kaks pallikaotust ja kaks isiklikku viga.
Lietkabelis otsustas mängu ära kolmandal veerandajal, kui visati 27 punkti Neptunase üheksa vastu.
Mängu parim oli Jamel Morris (Lietkabelis), kes panustas võitu 28 punkti, neli lauapalli ja kolm resultatiivset söötu. Vytenis Lipkevicius (Lietkabelis) toetas 17 silmaga.
Lietkabelis on Leedu kõrgliigas Kaunase Žalgirise järel teisel kohal, olles kümnest mängust võitnud kaheksa.
Kullamäe koduklubi peab järgmise liigamängu 3. detsembril Vilniuse Wolvesi vastu. | Kullamäe panus jäi Lietkabelise võidumängus tagasihoidlikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kullamäele anti mänguaega 18 minuti jagu ning sai selle jooksul kirja viis punkti, kaks lauapalli ja kolm resultatiivset söötu. Eestlase arvele jäi ka kaks pallikaotust ja kaks isiklikku viga.
Lietkabelis otsustas mängu ära kolmandal veerandajal, kui visati 27 punkti Neptunase üheksa vastu.
Mängu parim oli Jamel Morris (Lietkabelis), kes panustas võitu 28 punkti, neli lauapalli ja kolm resultatiivset söötu. Vytenis Lipkevicius (Lietkabelis) toetas 17 silmaga.
Lietkabelis on Leedu kõrgliigas Kaunase Žalgirise järel teisel kohal, olles kümnest mängust võitnud kaheksa.
Kullamäe koduklubi peab järgmise liigamängu 3. detsembril Vilniuse Wolvesi vastu.
### Response:
Kullamäe panus jäi Lietkabelise võidumängus tagasihoidlikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maltsevi lennu pikkuseks mõõdeti 92 meetrit ning ta teenis selle eest 41,9 punkti. Aigro lendas samuti 92 meetrit, aga tema punktiskoor oli Maltsevist parem, teenides hüppe eest 54,7 silma.
Kumbki eestlane lõppvõistlusele ei pääsenud. 61 võistleja seas oli Aigro 52. ja Maltsev sai 56. koha. Edasi pääses 50 sportlast.
Etapivõit läks jagamisele, sest nii austerlane Stefan Kraft kui ka norralane Halvor Egner Granerud said mõlemad kokku 304,5 punkti. Kolmanda koha teenis jaapanlane Naoki Nakamura 294,9 silmaga. MK-sarja juhib Poola esindaja Dawid Kubacki, kes lõpetas võistluse kuuendal kohal.
Kvalifikatsioonis näitas pikimat õhulendu norralane Halvor Egner Granerud, kes tegi mäe uut rekordit tähistava 150,5-meetri pikkuse hüppe. | Aigro ja Maltsev kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maltsevi lennu pikkuseks mõõdeti 92 meetrit ning ta teenis selle eest 41,9 punkti. Aigro lendas samuti 92 meetrit, aga tema punktiskoor oli Maltsevist parem, teenides hüppe eest 54,7 silma.
Kumbki eestlane lõppvõistlusele ei pääsenud. 61 võistleja seas oli Aigro 52. ja Maltsev sai 56. koha. Edasi pääses 50 sportlast.
Etapivõit läks jagamisele, sest nii austerlane Stefan Kraft kui ka norralane Halvor Egner Granerud said mõlemad kokku 304,5 punkti. Kolmanda koha teenis jaapanlane Naoki Nakamura 294,9 silmaga. MK-sarja juhib Poola esindaja Dawid Kubacki, kes lõpetas võistluse kuuendal kohal.
Kvalifikatsioonis näitas pikimat õhulendu norralane Halvor Egner Granerud, kes tegi mäe uut rekordit tähistava 150,5-meetri pikkuse hüppe.
### Response:
Aigro ja Maltsev kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelise vehklemisliidu (FIE) liikmed pidid otsustama, kas Venemaa ja Valgevene sportlased peaksid Šveitsis Lausanne'is toimuval võistlusel osaleda saama.
FIE kongress otsustas hääletuse nelja kuu võrra edasi lükata, mille tõttu pikenes Venemaa ja Valgevene sportlaste võistluskeeld kuni märtsini, mil võetakse küsimus uuesti arutellu.
Venemaa ja Valgevene vehklejatel on Ukraina sõja tõttu võistluskeeld alates selle aasta märtsist.
Soome vehklemis- ja viievõistlusliidu president Joonas Lyytinen nimetas võistluskeelu pikenemist "nõrgaks võiduks", kuid ütles, et see oli "tõenäoliselt parim tulemus, mida oleks võinud saavutada".
Lyytinen oli nende ametnike seas, kes kutsusid FIE-t enne kongressi üles tagama seda, et Venemaa ja Valgevene sportlastele jääks võistluskeeld püsima. Lyytinen lisas, et FIE saadaks "väga kummalise sõnumi", kui tühistaks võistluskeelu Venemaa ja Valgevene suhtes.
USA ja Ukraina vehklemisliit olid samuti sanktsioonide jõus hoidmise poolt. | Venemaa ja Valgevene vehklejate võistluskeeld pikenes nelja kuu võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelise vehklemisliidu (FIE) liikmed pidid otsustama, kas Venemaa ja Valgevene sportlased peaksid Šveitsis Lausanne'is toimuval võistlusel osaleda saama.
FIE kongress otsustas hääletuse nelja kuu võrra edasi lükata, mille tõttu pikenes Venemaa ja Valgevene sportlaste võistluskeeld kuni märtsini, mil võetakse küsimus uuesti arutellu.
Venemaa ja Valgevene vehklejatel on Ukraina sõja tõttu võistluskeeld alates selle aasta märtsist.
Soome vehklemis- ja viievõistlusliidu president Joonas Lyytinen nimetas võistluskeelu pikenemist "nõrgaks võiduks", kuid ütles, et see oli "tõenäoliselt parim tulemus, mida oleks võinud saavutada".
Lyytinen oli nende ametnike seas, kes kutsusid FIE-t enne kongressi üles tagama seda, et Venemaa ja Valgevene sportlastele jääks võistluskeeld püsima. Lyytinen lisas, et FIE saadaks "väga kummalise sõnumi", kui tühistaks võistluskeelu Venemaa ja Valgevene suhtes.
USA ja Ukraina vehklemisliit olid samuti sanktsioonide jõus hoidmise poolt.
### Response:
Venemaa ja Valgevene vehklejate võistluskeeld pikenes nelja kuu võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Jaani koguduse teatel toimub Riho Sibula ärasaatmine esimese advendi ehk 27. novembri pärastlõunal.
Raadio 2 paneb ärasaatmise ajaks kell 13 eetrisse "Resonantsi" kordussaate, kus käisid 2021. aasta oktoobris külas Riho Sibul ja Raul Vaigla. Saatele järgneb algusega kell 14 kontsertsalvestus 2007. aastast, kui Ultima Thule tähistas oma 20. tegutsemisaastat Rock Cafes.
Kontsertsalvestusel tulevad esitlusele järgnevad lood:
"Tahaks jääda iseendaks"
"Saada mind kiusatusse"
"Kõik ei ole kunst, mis tüütab"
"Võitluslauluke"
"Muuseas"
"Mida iganes"
"Lennelda priiks"
"Kassitapp"
"Liivimaa pastoraal"
"Tuvijäljed tuulepluusil"
"Polaarpäev"
Lisaks kõlab pühapäeva õhtul kell 21 Klassikaraadio eetris 2006. aasta kontsert Jazzkaare festivalilt, kus Riho Sibul esitas koos Raivo Tafenau ansambliga nii enda laule kui ka Raivo Tammiku, Rein Rannapi, Raivo Tafenau, Bill Evansi jt. loomingut. Kontsert toimus Niguliste kirikus ning kaasa tegi ka soomlane Mikko Helevä hammond-orelil. | Raadio 2 mälestab Riho Sibulat eriprogrammiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Jaani koguduse teatel toimub Riho Sibula ärasaatmine esimese advendi ehk 27. novembri pärastlõunal.
Raadio 2 paneb ärasaatmise ajaks kell 13 eetrisse "Resonantsi" kordussaate, kus käisid 2021. aasta oktoobris külas Riho Sibul ja Raul Vaigla. Saatele järgneb algusega kell 14 kontsertsalvestus 2007. aastast, kui Ultima Thule tähistas oma 20. tegutsemisaastat Rock Cafes.
Kontsertsalvestusel tulevad esitlusele järgnevad lood:
"Tahaks jääda iseendaks"
"Saada mind kiusatusse"
"Kõik ei ole kunst, mis tüütab"
"Võitluslauluke"
"Muuseas"
"Mida iganes"
"Lennelda priiks"
"Kassitapp"
"Liivimaa pastoraal"
"Tuvijäljed tuulepluusil"
"Polaarpäev"
Lisaks kõlab pühapäeva õhtul kell 21 Klassikaraadio eetris 2006. aasta kontsert Jazzkaare festivalilt, kus Riho Sibul esitas koos Raivo Tafenau ansambliga nii enda laule kui ka Raivo Tammiku, Rein Rannapi, Raivo Tafenau, Bill Evansi jt. loomingut. Kontsert toimus Niguliste kirikus ning kaasa tegi ka soomlane Mikko Helevä hammond-orelil.
### Response:
Raadio 2 mälestab Riho Sibulat eriprogrammiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas pole tavaline selline olukord, kus telestuudiosse on kutsutud mitu teadlast ning toimub vaidlus: missugune on olukord ning kus peituvad lahendused? Üks viimaseid selliseid oli novembri alguses eetris olnud Urmas Vaino saade "UV faktor", kus vastamisi olid Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli metsandusteadlased. Arutelu oli loomulikult põnev, aga erilist nihet ühiste arusaamade poole ei toimunud.
Me kõik soovime, et riigi otsused oleksid targad ja teaduspõhised, kuid selliste põrkumiste järel on poliitikutel väga lihtne öelda, et kui üks teadlane räägib üht ja teine teist juttu, siis selgust ei ole ja keegi peab ikkagi otsustama.
Tegelikult aga peavadki arvamused olema erinevad, sest iga teadlane räägib oma teadusharu ja selle eesmärkide põhiselt. Mida oleks väärt ökoloogiateadus, kui selle valdkonna professionaalid ei räägiks, kui tähtsad on vääriselupaigad, elurikkus ja ökosüsteemid? Või milleks peaks olemas olema metsamajandusalane teadus ja õpe, kui selle eksperdid ei aita metsandussektoril areneda?
Samal ajal on inimühiskonna toimimine läinud üha rohkem paratamatusse konflikti loodusega ning oma väärtushinnangutes on enamik inimesi pigem raha ja selle pakutavate võimaluste kui elusloodusega tasakaalus elamise kütkeis. Ning seda kõvemat häält püüavad teha need vähesed, kes pooldavad mõõdukamat heaolu looduskeskkonna säilimise nimel.
Kes toimuvast aru saab, võib kõike seda võtta loomulikuna – see on otsekui omalaadne mäng, mida mängitakse. Kõige jõhkramal kujul on mängu elemendid kandunud ühismeediasse, kus vastavates gruppides külvavad juhtmängurid vastaspoole üle solvavate epiteetidega, sissetungijad vaigistatakse ning mentaliteedis tekib kambavaim.
Postituste sagedust vaadates on näha, et paljud on selles leidnud väljenduse oma muidu mitte eriti tähelepanuväärsele elule ning solvanguid pritsides on nad oma poole kangelased, kel lastakse ka vabalt tegutseda.
Minevikust mäletan juhtumeid, kus teadlastele anti selge poliitiline tellimus ning töörühm töötas palehigis, pannes kokku kümneid lehekülgi dokumente, et põhjendada ette antud arvu.
Üheks suuremaks kurioosumiks minu praktikas tuleb aga pidada Eesti pikima maa-aluse salajõe avastamist, mida geoloogid ei suutnud kohe kuidagi oma radarisüsteemidega tuvastada ning appi tulid geobioloogid (loe: pendlimehed), kes "jõe" asukoha täpselt paika panid.
Antud juhul oli kohaliku vastupanuliikumise juhil vaja argumente, miks jõega ühendatud anumatena ühenduses olev kaev võib kuivaks jääda, kui kellelgi on plaanis mitmeid kilomeetreid allavoolu kaevandamisega tegelda. Nendel juhtudel on minu arvates piir ületatud ning teadusega ei ole sellise lähenemise korral suurt pistmist.
Olen näinud kümnete ja sadade lehekülgede pikkuste strateegiate kirjutamist, millest kokkuvõttes saab kõik tähelepanu vääriva mahutada ühele lehele. Need protsessid on kohutavalt pikad ja väsitavad, õnneks on ka näiteid, kus tulemusena hakkab jää lõpuks liikuma. Kuid ka selliseid, kus iga järgnev on eelmisega suhteliselt sarnane ja küsimusi eelmise strateegia tulemuslikkuse kohta igaks juhuks ei esitata.
"Strateegial, mis koosneb sõnadest "parandada", "arendada" ja "tõhustada", pole suurt mõtet, sest tulemusi pole võimalik hinnata."
Üks kõige hirmsamaid asju on mõõdikute fetišism. Igas strateegias peavad olema mõõdikud, sest muidu on strateegia hambutu. Strateegial, mis koosneb sõnadest "parandada", "arendada" ja "tõhustada", pole suurt mõtet, sest tulemusi pole võimalik hinnata. Kuid teine äärmus on mõõdikud, mis on küll paika pandud, aga nendeni jõudmise viise ei ole kirjeldatud ja ressursse eraldatud.
Tunnen iseenda näite varal, et multidistsiplinaarsus võiks anda parimaid tulemusi, kuid ometi pean pidevalt põrkuma äärmuslike seisukohtadega. Saatuse tahtel olen õppinud nii geoloogiat, keskkonnakaitset kui ka keemiatehnikat ning kui ühe eriala eksperdil on lihtne jõuda seisukohale, siis eri erialadele toetudes on pakutav lahendus erinev.
Nii ütleb keskkonnakaitsja mingi arendusprojekti kohta, et ei mingil tingimusel ei tohi see tulla, keemiatehnika ekspert aga, et just see tehas on kohutavalt vajalik. Mina jään sinna vahele siis keerlema, jõudes näiteks lahendusele, et arendus võiks olla lubatav, aga teatud tingimustel. Ning siis ütleb keskkonnakaitsja, et mitte mingil juhul, ettevõtjate huve arvestav keemiatehnik aga, et pakutav kompromisslahendus ei sobi (loe: ei anna piisavalt kasumit).
Ükskord kutsuti mind telesaatesse eluliselt tähtsat teemat arutama ning kui olin juba peaaegu nõus, soovis saatejuht teada, kas olen poolt või vastu. Kui vastasin, et ma soovin välja tuua nii poolt- kui vastuargumente, vastas saatejuht, et kahjuks seda formaat ei luba. Nii jäigi saatesse minemata. Olen selliseid mänge juba nii kaua näinud, et igat mängu, mille reeglid on minu arvates ebasobivad, ma kaasa ei mängi.
Nii arvangi, et teadus on tähtis ja püha ning teadusega ei tohi täita ette kirjutatud poliitilisi tellimusi. Ka ülikooli ettevõtluskoostöös allkirjastasin ainult selliseid lepinguid, kus tellija pidi aktsepteerima ka enda jaoks ebasobivaid tulemusi ja arvamusi.
Mida ma lahkarvamuste korral soovitaksin?
Alustada sellest, milles ollakse ühel meelel, ja panna kirja vastavad formuleeringud. Mingi ühisosa peab olema. Kui see ei õnnestu, siis käituda nagu jäähokikohtunik, kes saadab liiga agressiivsed lahtiviske võitlejad minema ja kutsub uued. Seejärel panna kirja, milles ollakse eri meelt ja kui suured need erimeelsused on. Seda täiesti rahulikult, ilma emotsioonideta. Ning aktsepteerida seda, et keegi peab nii või naa otsustama – ja mida vähem me tahame seda mängu mängida, seda negatiivsem võib tulemus olla. Seejärel asuda lahkarvamusi läbi arutama nii, et keegi teemast kõrvale ei kaldu, keskendutakse ainult ühele püstitud küsimusele korraga.
Kui selle käigus selgub, et mingitest mõistetest saadakse erinevalt aru, tuleb astuda samm tagasi ja leppida kokku mõistetes. Lõpptulemus aga peab mahtuma maksimaalselt kahele-kolmele leheküljele.
Winston Churchill on öelnud, et laias laastus võib inimesed jagada kolmeks: ühed, kes tapetakse arvetega, teised, kes muretsevad end surnuks, ja kolmandad, kes surevad igavusest. Et see nii ei oleks, on vaja kokkuleppeid ja strateegiaid, ent mitte selliseid, mille kohta Churchill on jällegi öelnud: "Selle dokumendi pikkus kaitseb seda hästi lugemise riski eest." | Erik Puura: teadlase dilemmad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas pole tavaline selline olukord, kus telestuudiosse on kutsutud mitu teadlast ning toimub vaidlus: missugune on olukord ning kus peituvad lahendused? Üks viimaseid selliseid oli novembri alguses eetris olnud Urmas Vaino saade "UV faktor", kus vastamisi olid Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli metsandusteadlased. Arutelu oli loomulikult põnev, aga erilist nihet ühiste arusaamade poole ei toimunud.
Me kõik soovime, et riigi otsused oleksid targad ja teaduspõhised, kuid selliste põrkumiste järel on poliitikutel väga lihtne öelda, et kui üks teadlane räägib üht ja teine teist juttu, siis selgust ei ole ja keegi peab ikkagi otsustama.
Tegelikult aga peavadki arvamused olema erinevad, sest iga teadlane räägib oma teadusharu ja selle eesmärkide põhiselt. Mida oleks väärt ökoloogiateadus, kui selle valdkonna professionaalid ei räägiks, kui tähtsad on vääriselupaigad, elurikkus ja ökosüsteemid? Või milleks peaks olemas olema metsamajandusalane teadus ja õpe, kui selle eksperdid ei aita metsandussektoril areneda?
Samal ajal on inimühiskonna toimimine läinud üha rohkem paratamatusse konflikti loodusega ning oma väärtushinnangutes on enamik inimesi pigem raha ja selle pakutavate võimaluste kui elusloodusega tasakaalus elamise kütkeis. Ning seda kõvemat häält püüavad teha need vähesed, kes pooldavad mõõdukamat heaolu looduskeskkonna säilimise nimel.
Kes toimuvast aru saab, võib kõike seda võtta loomulikuna – see on otsekui omalaadne mäng, mida mängitakse. Kõige jõhkramal kujul on mängu elemendid kandunud ühismeediasse, kus vastavates gruppides külvavad juhtmängurid vastaspoole üle solvavate epiteetidega, sissetungijad vaigistatakse ning mentaliteedis tekib kambavaim.
Postituste sagedust vaadates on näha, et paljud on selles leidnud väljenduse oma muidu mitte eriti tähelepanuväärsele elule ning solvanguid pritsides on nad oma poole kangelased, kel lastakse ka vabalt tegutseda.
Minevikust mäletan juhtumeid, kus teadlastele anti selge poliitiline tellimus ning töörühm töötas palehigis, pannes kokku kümneid lehekülgi dokumente, et põhjendada ette antud arvu.
Üheks suuremaks kurioosumiks minu praktikas tuleb aga pidada Eesti pikima maa-aluse salajõe avastamist, mida geoloogid ei suutnud kohe kuidagi oma radarisüsteemidega tuvastada ning appi tulid geobioloogid (loe: pendlimehed), kes "jõe" asukoha täpselt paika panid.
Antud juhul oli kohaliku vastupanuliikumise juhil vaja argumente, miks jõega ühendatud anumatena ühenduses olev kaev võib kuivaks jääda, kui kellelgi on plaanis mitmeid kilomeetreid allavoolu kaevandamisega tegelda. Nendel juhtudel on minu arvates piir ületatud ning teadusega ei ole sellise lähenemise korral suurt pistmist.
Olen näinud kümnete ja sadade lehekülgede pikkuste strateegiate kirjutamist, millest kokkuvõttes saab kõik tähelepanu vääriva mahutada ühele lehele. Need protsessid on kohutavalt pikad ja väsitavad, õnneks on ka näiteid, kus tulemusena hakkab jää lõpuks liikuma. Kuid ka selliseid, kus iga järgnev on eelmisega suhteliselt sarnane ja küsimusi eelmise strateegia tulemuslikkuse kohta igaks juhuks ei esitata.
"Strateegial, mis koosneb sõnadest "parandada", "arendada" ja "tõhustada", pole suurt mõtet, sest tulemusi pole võimalik hinnata."
Üks kõige hirmsamaid asju on mõõdikute fetišism. Igas strateegias peavad olema mõõdikud, sest muidu on strateegia hambutu. Strateegial, mis koosneb sõnadest "parandada", "arendada" ja "tõhustada", pole suurt mõtet, sest tulemusi pole võimalik hinnata. Kuid teine äärmus on mõõdikud, mis on küll paika pandud, aga nendeni jõudmise viise ei ole kirjeldatud ja ressursse eraldatud.
Tunnen iseenda näite varal, et multidistsiplinaarsus võiks anda parimaid tulemusi, kuid ometi pean pidevalt põrkuma äärmuslike seisukohtadega. Saatuse tahtel olen õppinud nii geoloogiat, keskkonnakaitset kui ka keemiatehnikat ning kui ühe eriala eksperdil on lihtne jõuda seisukohale, siis eri erialadele toetudes on pakutav lahendus erinev.
Nii ütleb keskkonnakaitsja mingi arendusprojekti kohta, et ei mingil tingimusel ei tohi see tulla, keemiatehnika ekspert aga, et just see tehas on kohutavalt vajalik. Mina jään sinna vahele siis keerlema, jõudes näiteks lahendusele, et arendus võiks olla lubatav, aga teatud tingimustel. Ning siis ütleb keskkonnakaitsja, et mitte mingil juhul, ettevõtjate huve arvestav keemiatehnik aga, et pakutav kompromisslahendus ei sobi (loe: ei anna piisavalt kasumit).
Ükskord kutsuti mind telesaatesse eluliselt tähtsat teemat arutama ning kui olin juba peaaegu nõus, soovis saatejuht teada, kas olen poolt või vastu. Kui vastasin, et ma soovin välja tuua nii poolt- kui vastuargumente, vastas saatejuht, et kahjuks seda formaat ei luba. Nii jäigi saatesse minemata. Olen selliseid mänge juba nii kaua näinud, et igat mängu, mille reeglid on minu arvates ebasobivad, ma kaasa ei mängi.
Nii arvangi, et teadus on tähtis ja püha ning teadusega ei tohi täita ette kirjutatud poliitilisi tellimusi. Ka ülikooli ettevõtluskoostöös allkirjastasin ainult selliseid lepinguid, kus tellija pidi aktsepteerima ka enda jaoks ebasobivaid tulemusi ja arvamusi.
Mida ma lahkarvamuste korral soovitaksin?
Alustada sellest, milles ollakse ühel meelel, ja panna kirja vastavad formuleeringud. Mingi ühisosa peab olema. Kui see ei õnnestu, siis käituda nagu jäähokikohtunik, kes saadab liiga agressiivsed lahtiviske võitlejad minema ja kutsub uued. Seejärel panna kirja, milles ollakse eri meelt ja kui suured need erimeelsused on. Seda täiesti rahulikult, ilma emotsioonideta. Ning aktsepteerida seda, et keegi peab nii või naa otsustama – ja mida vähem me tahame seda mängu mängida, seda negatiivsem võib tulemus olla. Seejärel asuda lahkarvamusi läbi arutama nii, et keegi teemast kõrvale ei kaldu, keskendutakse ainult ühele püstitud küsimusele korraga.
Kui selle käigus selgub, et mingitest mõistetest saadakse erinevalt aru, tuleb astuda samm tagasi ja leppida kokku mõistetes. Lõpptulemus aga peab mahtuma maksimaalselt kahele-kolmele leheküljele.
Winston Churchill on öelnud, et laias laastus võib inimesed jagada kolmeks: ühed, kes tapetakse arvetega, teised, kes muretsevad end surnuks, ja kolmandad, kes surevad igavusest. Et see nii ei oleks, on vaja kokkuleppeid ja strateegiaid, ent mitte selliseid, mille kohta Churchill on jällegi öelnud: "Selle dokumendi pikkus kaitseb seda hästi lugemise riski eest."
### Response:
Erik Puura: teadlase dilemmad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Leian, et piir, mida praegu kaalutakse – umbes 60 dollarit, on kunstlik piirang," ütles Zelenski laupäeval. Tema sõnul oleks siiski igasugune hinnapiir hea, kuna annab märku, et riigid on valmis sellega edasi liikuma.
"Aga me sooviksime, et sanktsioonid oleksid selles võitluses väga mõjusad. Et hinnalagi oleks 30-40 dollari tasemel, et Venemaa seda tunnetaks," rääkis Ukraina president laupäeval peetud pressikonverentsil.
Zelenski hinnangul tulevad hinnapiirangud Vene naftale kindlasti. "Aga küsimus on selles, kas kehtestada need lihtsalt selleks, et öelda – ära tegime! Väga oluline on, et sanktsioonid ka mõjuksid," rääkis ta.
Ukraina presidendi sõnul avaldavad osa praegu Euroopa riikide ja USA kehtestatud sanktsioonidest Venemaale reaalset mõju, aga osadest suudab Moskva mööda hiilida, mida aga ei tohiks juhtuda.
"Tahaksin väga, et nafta hinnale seatavatest sanktsioonidest ei saaks mööda minna, et need ei töötaks mitte poliitiliselt, vaid reaalselt. Ning Venemaa ei saaks pärast kasutada teenitud miljardeid – aga Venemaa teenib naftast kümneid miljardeid – Ukraina vastu," rääkis Zelenski.
Ukraina president tänas eriti Poolat ja Leedut nende positsiooni eest Vene naftale hinnalae seadmisel.
Euroopa Liidu riigid ei ole suutnud veel kokkuleppele jõuda Vene naftale seatavas hinnalaes. Demokraatlike tööstusriikide rühm G7 tegi ettepaneku seada Vene naftale hinnalagi vahemikus 60-70 dollarit. Balti riigid ja Poola sooviksid selle toomist märksa madalamale, leides, pakutud hinnalagi on Moskva jaoks liiga soodne. Kreeka, Küpros ja Malta ütlevad aga, et alla 70 dollari barrelist nemad ei räägi. | Zelenski: Vene naftale seatav hinnalagi võiks jääda 30-40 dollari juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Leian, et piir, mida praegu kaalutakse – umbes 60 dollarit, on kunstlik piirang," ütles Zelenski laupäeval. Tema sõnul oleks siiski igasugune hinnapiir hea, kuna annab märku, et riigid on valmis sellega edasi liikuma.
"Aga me sooviksime, et sanktsioonid oleksid selles võitluses väga mõjusad. Et hinnalagi oleks 30-40 dollari tasemel, et Venemaa seda tunnetaks," rääkis Ukraina president laupäeval peetud pressikonverentsil.
Zelenski hinnangul tulevad hinnapiirangud Vene naftale kindlasti. "Aga küsimus on selles, kas kehtestada need lihtsalt selleks, et öelda – ära tegime! Väga oluline on, et sanktsioonid ka mõjuksid," rääkis ta.
Ukraina presidendi sõnul avaldavad osa praegu Euroopa riikide ja USA kehtestatud sanktsioonidest Venemaale reaalset mõju, aga osadest suudab Moskva mööda hiilida, mida aga ei tohiks juhtuda.
"Tahaksin väga, et nafta hinnale seatavatest sanktsioonidest ei saaks mööda minna, et need ei töötaks mitte poliitiliselt, vaid reaalselt. Ning Venemaa ei saaks pärast kasutada teenitud miljardeid – aga Venemaa teenib naftast kümneid miljardeid – Ukraina vastu," rääkis Zelenski.
Ukraina president tänas eriti Poolat ja Leedut nende positsiooni eest Vene naftale hinnalae seadmisel.
Euroopa Liidu riigid ei ole suutnud veel kokkuleppele jõuda Vene naftale seatavas hinnalaes. Demokraatlike tööstusriikide rühm G7 tegi ettepaneku seada Vene naftale hinnalagi vahemikus 60-70 dollarit. Balti riigid ja Poola sooviksid selle toomist märksa madalamale, leides, pakutud hinnalagi on Moskva jaoks liiga soodne. Kreeka, Küpros ja Malta ütlevad aga, et alla 70 dollari barrelist nemad ei räägi.
### Response:
Zelenski: Vene naftale seatav hinnalagi võiks jääda 30-40 dollari juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei ole selleks kunagi laiemalt rääkinud, aga on esinenud katseid, kus sõjalise otstarbega droonid ja muud lennuaparaadid on püüdnud seadusevastaselt üle piiri tulla," rääkis kuberner Mihhail Vedernikov laupäeval peetud meediakonverentsil.
Tema väitel toimus selliseid sissetunge ka enne Venemaa alustatud agressiooni Ukrainas, kuid need on pärast sõja algust veelgi sagenenud.
Pihkva oblastiga piirnevad NATO liikmesriigid Eesti ja Läti.
Vene võimudele lojaalse uudisteagentuuri TASS teadet vahendanud Iisraeli ajaleht The Jerusalem Post lisas, et Pihkva kuberneri väited järgnesid sellele, kui Venemaa teatas sel nädalal Ukraina droonirünnaku kahjutuks tegemisest okupeeritud Krimmi poolsaarel Sevastoopolis.
Oktoobri lõpus hävisid aga Pihkva oblastis Ostrovi õhujõudude baasis toimunud plahvatustes kaks Vene ründekopterit Ka-52. Ukraina sõjaväeluure väitel põhjustasid plahvatused kopterite juurde paigutatud lõhkelaengud. Ostrov asub umbes 15 kaugusel Läti piirist ning 30 kilomeetri kaugusel Eesti lõunapiirist. | Pihkva kuberneri väitel sagenevad NATO droonide sissetungid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei ole selleks kunagi laiemalt rääkinud, aga on esinenud katseid, kus sõjalise otstarbega droonid ja muud lennuaparaadid on püüdnud seadusevastaselt üle piiri tulla," rääkis kuberner Mihhail Vedernikov laupäeval peetud meediakonverentsil.
Tema väitel toimus selliseid sissetunge ka enne Venemaa alustatud agressiooni Ukrainas, kuid need on pärast sõja algust veelgi sagenenud.
Pihkva oblastiga piirnevad NATO liikmesriigid Eesti ja Läti.
Vene võimudele lojaalse uudisteagentuuri TASS teadet vahendanud Iisraeli ajaleht The Jerusalem Post lisas, et Pihkva kuberneri väited järgnesid sellele, kui Venemaa teatas sel nädalal Ukraina droonirünnaku kahjutuks tegemisest okupeeritud Krimmi poolsaarel Sevastoopolis.
Oktoobri lõpus hävisid aga Pihkva oblastis Ostrovi õhujõudude baasis toimunud plahvatustes kaks Vene ründekopterit Ka-52. Ukraina sõjaväeluure väitel põhjustasid plahvatused kopterite juurde paigutatud lõhkelaengud. Ostrov asub umbes 15 kaugusel Läti piirist ning 30 kilomeetri kaugusel Eesti lõunapiirist.
### Response:
Pihkva kuberneri väitel sagenevad NATO droonide sissetungid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu riigid on seadnud endale eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside (KHG) netoheidet 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga ning selle saavutamise üheks vahendiks on jõupingutuste jagamise määrus (JJM), mis hõlmab transpordisektorit, põllumajandust, jäätmemajandust, hoonete sektorit ning väikeenergeetikat.
Kui praegu liigub Eesti kursil, mille kohaselt peaks kasvuhoonegaaside heide vähenema 2030. aastaks 13 protsenti, siis 2020. aasta detsembris Euroopa Ülemkogul saavutatud kokkuleppe alusel peaks Eesti uueks eesmärgiks saama vähendada emissiooni vähendamine JJM valdkondades kokku 24 protsendi võrra.
Sellele juhtis lõppeval nädalal tähelepanu ka peaminister Kaja Kallas, kes ütles riigikogus Eesti Euroopa Liidu poliitikat tutvustavas ettekandes: "Transport, põllumajandus, jäätmed, hooned ongi hetkel meie murelaps, sest praegu liigume siin kursil 13 protsenti emissioonide vähenemist, aga eesmärk on 24 protsenti. Selleni mittejõudmine võib tähendada suurusjärgus 225 miljonit eurot /---/ kulukohustusi riigieelarvele täiendavate heitmekvootide soetamiseks."
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Mart Kiis selgitas ERR-ile, et 225 miljonit on hinnanguline number, kuna praeguseks on küll kokku lepitud Eesti uus sihttase süsinikuheitme vähendamiseks neis sektorites aastani 2030, kuid ei ole veel paika pandud trajektoori aastate kaupa, kuidas selleni jõuda.
"Kuid see on võimalik määrusest tulenevate põhimõtete alusel Eestile välja arvutada," märkis Kiis. "Hinnang 225 miljonit eurot tuleneb seega kogu perioodi 2021-2030 eesmärkide võrdlusest kehtivas ja uues määruses."
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok tõi välja, et 2030. aasta praeguse ja uue sihttaseme vahe on 680 000 tonni.
"Vaid 2030. aasta eesmärki võrreldes on tõesti kahe eesmärgi vahe 680 000 tonni, kuid kogu perioodi jooksul on see vahe ligi 2 800 000 tonni," tõdes Kiis.
Ehkki praegu ei ole teada, mis kujuneb CO2 tonni hinnaks riikide vahel kaubeldavate JJM süsteemis, saab võrdlusena võtta Euroopa Liidu süsinikuturu heitmekvootide hinna, kus hetkel on tonni maksumus umbes 80 eurot. Sellega Eesti ülemäärase heitme kogust läbi korrutades saab summaks 224 miljonit eurot.
Seetõttu tulebki Eesti leida täiendavaid võimalusi transpordist, põllumajandusest, jäätmetest ja hoonetest tekkiva süsinikuheitme vähendamiseks, kuna vastasel juhul peame hakkama kasvuhoonegaasi heite ühikuid soetama teistelt riikidelt, kes on heidet vähendanud rohkem kui nende eesmärk ette näeb, tõdes Ristkok. | Eesti suutmatus süsinikuheidet kiiremini kärpida võib maksma minna kümneid miljoneid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu riigid on seadnud endale eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside (KHG) netoheidet 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga ning selle saavutamise üheks vahendiks on jõupingutuste jagamise määrus (JJM), mis hõlmab transpordisektorit, põllumajandust, jäätmemajandust, hoonete sektorit ning väikeenergeetikat.
Kui praegu liigub Eesti kursil, mille kohaselt peaks kasvuhoonegaaside heide vähenema 2030. aastaks 13 protsenti, siis 2020. aasta detsembris Euroopa Ülemkogul saavutatud kokkuleppe alusel peaks Eesti uueks eesmärgiks saama vähendada emissiooni vähendamine JJM valdkondades kokku 24 protsendi võrra.
Sellele juhtis lõppeval nädalal tähelepanu ka peaminister Kaja Kallas, kes ütles riigikogus Eesti Euroopa Liidu poliitikat tutvustavas ettekandes: "Transport, põllumajandus, jäätmed, hooned ongi hetkel meie murelaps, sest praegu liigume siin kursil 13 protsenti emissioonide vähenemist, aga eesmärk on 24 protsenti. Selleni mittejõudmine võib tähendada suurusjärgus 225 miljonit eurot /---/ kulukohustusi riigieelarvele täiendavate heitmekvootide soetamiseks."
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Mart Kiis selgitas ERR-ile, et 225 miljonit on hinnanguline number, kuna praeguseks on küll kokku lepitud Eesti uus sihttase süsinikuheitme vähendamiseks neis sektorites aastani 2030, kuid ei ole veel paika pandud trajektoori aastate kaupa, kuidas selleni jõuda.
"Kuid see on võimalik määrusest tulenevate põhimõtete alusel Eestile välja arvutada," märkis Kiis. "Hinnang 225 miljonit eurot tuleneb seega kogu perioodi 2021-2030 eesmärkide võrdlusest kehtivas ja uues määruses."
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok tõi välja, et 2030. aasta praeguse ja uue sihttaseme vahe on 680 000 tonni.
"Vaid 2030. aasta eesmärki võrreldes on tõesti kahe eesmärgi vahe 680 000 tonni, kuid kogu perioodi jooksul on see vahe ligi 2 800 000 tonni," tõdes Kiis.
Ehkki praegu ei ole teada, mis kujuneb CO2 tonni hinnaks riikide vahel kaubeldavate JJM süsteemis, saab võrdlusena võtta Euroopa Liidu süsinikuturu heitmekvootide hinna, kus hetkel on tonni maksumus umbes 80 eurot. Sellega Eesti ülemäärase heitme kogust läbi korrutades saab summaks 224 miljonit eurot.
Seetõttu tulebki Eesti leida täiendavaid võimalusi transpordist, põllumajandusest, jäätmetest ja hoonetest tekkiva süsinikuheitme vähendamiseks, kuna vastasel juhul peame hakkama kasvuhoonegaasi heite ühikuid soetama teistelt riikidelt, kes on heidet vähendanud rohkem kui nende eesmärk ette näeb, tõdes Ristkok.
### Response:
Eesti suutmatus süsinikuheidet kiiremini kärpida võib maksma minna kümneid miljoneid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine algas Portugali domineerimisel ning Uruguay vajus kogu meeskonnaga väga sügavale oma väljakupoolele kaitsesse. Poolaja keskel Uruguay toibus ning neil oli avapoolaja parim võimalus skoor avada. Rodrigo Bentancur läks mitmest portugallasest mööda ja jõudis ka Portugali karistusalasse, kuid ei suutnud vastaste väravavahti üle mängida.
Portugal asus teise poolaja algul jälle mängu domineerima ning see päädis ka väravaga. 54. mänguminutil andis Bruno Fernandes hea tsenderduse kasti, kus oli olemas Cristiano Ronaldo, kes tegi küll löögiliigutuse, kuid palli ta peaga ei puutunud. Pall lendas väravasse ning Portugal läks Fernandesi tabamusest 1:0 juhtima.
Mõni minut enne normaalaja lõppu mängis Uruguay kaitsja kastis käega ning kohtunik määras Portugali kasuks penalti. Bruno Fernandes lõi penalti sisse ja viis Portugali 2:0 ette.
Kohtumine lõppes 2:0 Portugali võiduga. Portugal teenis tabelisse kolm punkti juurde, mis tagas meeskonnale ka alagrupist edasipääsu.
H-alagrupp
90:00
Portugal
2
54' Fernandes
90+3' Fernandes
2
:
0
0
Uruguay
Portugal
54' Fernandes
90+3' Fernandes
Uruguay
Portugal alistas alagrupi esimeses voorus 3:2 Ghana. Uruguay ei suutnud Lõuna-Korea vastu võita ning kohtumine jäi 0:0 viiki.
2018. aasta MM-il mindi 1/8-finaalmängus omavahel vastamisi ja siis jäi 2:1 peale Uruguay. Edinson Cavani lõi kaks väravat, kes on ka praegu meeskonna nimekirjas ning Portugali eest tegi skoori Pepe, kes on samuti Kataris kohal, kuid esimeses mängus Ghana vastu teda platsil ei olnud.
Pepel on võimalus Uruguay vastu algkoosseisu saada, kuna avamängus keskkaitses mänginud Danilo Pereira murdis treeningul kolm roiet ega saa koondist vähemalt järgmises kahes kohtumises aidata.
Uruguay on viimasel kolmel MM-il iga kord alagrupist edasi jõudnud. 2010. aastal tuldi lausa neljandaks ning eelmisel MM-il saadi viies koht. Portugalil nii hästi läinud ei ole, kuna viimasel viiel MM-il on kahel korral jäädud alagruppi pidama. 2006. aastal oldi edukad ning siis saadi neljas koht. 2010. ja 2018. aastal jõuti alagrupist edasi, kuid järgmises voorus saadi kaotus ning veerandfinaali ei pääsetud. | Portugal võitis Uruguayd ning tagas alagrupist edasipääsu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine algas Portugali domineerimisel ning Uruguay vajus kogu meeskonnaga väga sügavale oma väljakupoolele kaitsesse. Poolaja keskel Uruguay toibus ning neil oli avapoolaja parim võimalus skoor avada. Rodrigo Bentancur läks mitmest portugallasest mööda ja jõudis ka Portugali karistusalasse, kuid ei suutnud vastaste väravavahti üle mängida.
Portugal asus teise poolaja algul jälle mängu domineerima ning see päädis ka väravaga. 54. mänguminutil andis Bruno Fernandes hea tsenderduse kasti, kus oli olemas Cristiano Ronaldo, kes tegi küll löögiliigutuse, kuid palli ta peaga ei puutunud. Pall lendas väravasse ning Portugal läks Fernandesi tabamusest 1:0 juhtima.
Mõni minut enne normaalaja lõppu mängis Uruguay kaitsja kastis käega ning kohtunik määras Portugali kasuks penalti. Bruno Fernandes lõi penalti sisse ja viis Portugali 2:0 ette.
Kohtumine lõppes 2:0 Portugali võiduga. Portugal teenis tabelisse kolm punkti juurde, mis tagas meeskonnale ka alagrupist edasipääsu.
H-alagrupp
90:00
Portugal
2
54' Fernandes
90+3' Fernandes
2
:
0
0
Uruguay
Portugal
54' Fernandes
90+3' Fernandes
Uruguay
Portugal alistas alagrupi esimeses voorus 3:2 Ghana. Uruguay ei suutnud Lõuna-Korea vastu võita ning kohtumine jäi 0:0 viiki.
2018. aasta MM-il mindi 1/8-finaalmängus omavahel vastamisi ja siis jäi 2:1 peale Uruguay. Edinson Cavani lõi kaks väravat, kes on ka praegu meeskonna nimekirjas ning Portugali eest tegi skoori Pepe, kes on samuti Kataris kohal, kuid esimeses mängus Ghana vastu teda platsil ei olnud.
Pepel on võimalus Uruguay vastu algkoosseisu saada, kuna avamängus keskkaitses mänginud Danilo Pereira murdis treeningul kolm roiet ega saa koondist vähemalt järgmises kahes kohtumises aidata.
Uruguay on viimasel kolmel MM-il iga kord alagrupist edasi jõudnud. 2010. aastal tuldi lausa neljandaks ning eelmisel MM-il saadi viies koht. Portugalil nii hästi läinud ei ole, kuna viimasel viiel MM-il on kahel korral jäädud alagruppi pidama. 2006. aastal oldi edukad ning siis saadi neljas koht. 2010. ja 2018. aastal jõuti alagrupist edasi, kuid järgmises voorus saadi kaotus ning veerandfinaali ei pääsetud.
### Response:
Portugal võitis Uruguayd ning tagas alagrupist edasipääsu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 27. novembril kell 22.08:
- Nii Ukraina kui ka Venemaa esindajate sõnul jätkuvad kõige intensiivsemad lahingud Bahmuti ümber;
- NATO peasekretäri sõnul püüab Vladimir Putin kasutada talve relvana Ukraina vastu;
- Ukrainlased ründasid Vene vägede varustamiseks kasutatud silda;
- Tsiviilelanikud jätkavad Hersoni linnast evakueerumist;
- Kreml eitab väiteid, et Vene väed valmistuvad Zaporižžja tuumajaamast lahkuma;
- Zelenski: Venemaa kavandab uusi õhurünnakuid;
- Reuters: Suurbritannia peaminister lubab Ukraina toetamist suurendada;
- Kiiev: Vene rünnakute tõttu on kahjustada saanud 32 000 tsiviilobjekti;
- London: Venemaa jätkab Hersoni pommitamist;
- Reuters: Boeing tahab Ukrainale tarnida täppispomme;
- ISW: Venemaa inforuumis levivad üha rohkem väited, et Vene väed ei suuda enam hoida Zaporižžja oblastit.
Bahmuti ümber jätkuvad intensiivsed lahingud
Nii Ukraina kui ka Venemaa teatel jätkuvad Donetski oblastis Bahmuti linna ümbruses intensiivsed lahingud.
Bahmut on olnud Vene vägede jaoks tähtis sihtmärk. Sotsiaalmeediasse on ilmunud videod, mis kirjeldavad suurt hävingut Bahmutis, kus jätkuvalt tuhanded inimesed elektri ja kanalisatsiooniveeta elavad.
Venemaa ametisse määratud nn Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin ütles esmaspäeval, et Vene väed on lähedal Bahmuti ümberpiiramisele.
"Olukord Bahmutis püsib keeruline, kuid meie üksused, eelkõige Wagneri üksus liigub kindlasti edasi," ütles Pušilin Vene meediale.
"Ka Bahmuti ümbruses on edu. Operatiivse piiramise olukord on üsna lähedal," väitis Pušilin.
Ukraina relvajõud kinnitasid Vene vägede rünnakuid piirkonnas, kuid eitasid oma positsioonide kaotamist. Ukraina peastaap teatas, et Vene väed keskenduvad jätkuvalt Bahmuti ümbruses mitme asula ründamisele.
Ukraina sõjaväe ida ringkonna esindaja Sergi Tšerevatõi ütles, et Bahmut on Ukraina jaoks peamise lahingu keskmes.
"Vaenlane on kõige agressiivsem selles suunas. Ta viib läbi rünnakuid ja tulelööke. Keskmiselt teeb vaenlane päevas umbes 180 kuni 200 suurtükirünnakut," ütles Tšerevatõi.
Ukrainlased ründasid Vene vägede varustamiseks kasutatud silda
Ukraina sõjavägi suutis kahjustada Zaporižzja oblastis Starobohdanivka lähedal asuvat raudteesilda, mida Venemaa kasutas oma vägede varustamiseks, teatasid Ukraina relvajõud.
Raudteesilda kasutati Vene vägede poolt relvade ja muu sõjalise varustuse kohaletoimetamiseks.
Ukraina relvajõud lisasid, et Vene väed on Zaporižžja oblastis surutud kaitsepositsioonidele ning rünnakuid pole nad suutnud korraldada.
Stoltenberg: Putin püüab kasutada talve relvana
Venemaa tõenäoliselt jätkab Ukraina elektrivõrgu, gaasitaristu ja inimeste põhivajaduste ründamist Ukrainas, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg esmaspäeval.
"Selle tegemine ajal, mil on saabumas talv, näitab, et president Vladimir Putin püüab nüüd kasutada talve relvana sõjas Ukraina vastu," rääkis Stoltenberg Bukarestis NATO välisministrite kohtumise eel.
Elanikud jätkavad Hersonist evakueerumist
Tsiviilelanikud jätkavad hiljuti vabastatud Hersoni linnast lahkumist, kuna Dnipro jõe idakaldale paigutunud Vene väed jätkavad linna pommitamist.
Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Januševõtš ütles, et pühapäeval sai Hersoni piirkond 30 tabamust ning suur osa linnast on elektri ja veeta. Rünnakute alla jäid tema sõnul ka Berõslav ja selle ümbruse asulad. Üks inimene sai Januševõtši sõnul surma.
Tsiviilelanikud lahkuvad rongidega ohutumatesse piirkondadesse. "Ajutist majutust pakutakse selleks spetsiaalselt varustatud koolides ja lasteaedades, mõnel pool on kohti ühiselamutes ja maapiirkondade tühjades majades," rääkis Januševõtš.
Kremli sõnul ei ole Vene väed Zaporižžja jaamast lahkumas
Kremli pressiesindaja eitas väiteid, et Vene sõjaväelased plaanivad Ukrainas Zaporižžja tuumajaamast lahkuda.
"Pole vaja otsida märke sealt, kus neid pole ja ei saagi olla," ütles Dmitri Peskov.
Peskov kommenteeris ka paavst Franciscuse hiljutist sõnumit, et Vatikan on valmis tegema kõik võimaliku, et vahendada ja lõpetada Venemaa ja Ukraina sõda. Peskovi sõnul tervitab Kreml Vatikani pakkumist, kuid Ukraina seisukohad teevad läbirääkimised võimatuks.
Zelenski: Venemaa kavandab uusi õhurünnakuid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval oma igaõhtuses pöördumises, et Venemaa plaanib korraldada uusi raketirünnakuid. Zelenski hoiatas, et see nädal saab olema sama raske kui eelmine.
"Me teame, et terroristid valmistavad ette uusi rünnakuid. Me teame seda kindlalt. Seni, kuni neil on rakette, nad ei loobu. Algav nädal võib olla sama keeruline kui eelmine nädal. Meie kaitsevägi valmistub selleks, kogu meie riik valmistub. Töötame kõigi stsenaariumide kalla, teeme koostööd oma partneritega," ütles Zelenski.
23. novembril korraldas Venemaa massiivse raketirünnaku Ukraina energiataristu vastu. Ukrainas jäid miljonid inimesed ilma elektrita.
Zelenski tunnistas pühapäeval, et olukord rindel on endiselt väga raske. Kõige keerulisem on olukord Donetski oblastis, vahendas The Kyiv Independent.
Reuters: Suurbritannia peaminister lubab Ukraina toetamist suurendada
Suurbritannia peaminister Rishi Sunak peab esmaspäeval oma esimese suurema välispoliitilise kõne. Ta lubab kõnes, et Suurbritannia säilitab või suurendab oma sõjalist toetust Ukrainale, teatas Reuters.
Suurbritannia on sel aastal saatnud Ukrainale 2,8 miljardi dollari eest sõjalist tehnikat.
London: Venemaa jätkab Hersoni pommitamist
"Kuigi Ukraina väed vabastasid Hersoni 11. novembril, siis linn on Venemaa suurtükiväe pideva tule all. 24. novembril hukkus 10 inimest," teatas esmaspäeval Suurbritannia kaitseministeerium.
Venemaa suurtükivägi saab Dnipro idakaldalt jätkata linna pommitamist. 27. novembril pommitas Venemaa Hersoni piirkonda vähemalt 54 korda.
Reuters: Boeing tahab Ukrainale tarnida täppispomme
USA ja lääneriikide relvavarud vähenevad. Ukrainal on seetõttu üha rohkem vaja kaasaegsemat laskemoona. Boeing tahab seetõttu Ukrainasse saata süsteemi GLSDB.
GLSDB ühendab endas väikese läbimõõduga pommi GBU-39 ning raketimootorit M26.
Kiiev: Vene rünnakute tõttu on kahjustada saanud 32 000 tsiviilobjekti
"Nagu terroristidelt oodata võis, siis venelased ründavad tsiviilsihtmärke. Praeguseks on Vene rakettide ja pommide tõttu kahjustada saanud umbes 32 000 sellist sihtmärki. Need on peamiselt eramajad ja korterelamud. Ainult kolm protsenti rünnakutest on toimunud sõjaliste objektide vastu," ütles Ukraina diplomaat Jevgeni Jenin.
ISW: Venemaa inforuumis levivad üha rohkem väited, et Vene väed ei suuda enam hoida Zaporižžja oblastit
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel hakkavad Vene blogijad kaotama usku Vene vägede suutlikkusse hoida Zaporižžja oblastis asuvaid võtmepiirkondi. Blogijad väidavad, et Vene väed valmistuvad lahkuma Zaporižžja tuumajaamast.
Ukraina riikliku tuumaenergiafirma Energoatom juht Petro Kotin ütles pühapäeval samuti, et näha on märke sellest, et Vene väed võivad valmistuda lahkuma Zaporižžja tuumajaamast, mille nad märtsis hõivasid.
ISW pole siiski veel näinud mingeid tõendeid, et Ukraina alustab peagi vastupealetungi Zaporižžja oblastis. ISW hinnangul kardab Venemaa samuti, et Ukraina võib korraldada pealetungi üle Dnipro jõe.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga umbes 590 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 87 900 (võrdlus eelmise päevaga +590);
- tankid 2908 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 5861 (+5);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1899 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1555 (+0);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4416 (+4);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Bahmuti ümber jätkuvad tulised lahingud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 27. novembril kell 22.08:
- Nii Ukraina kui ka Venemaa esindajate sõnul jätkuvad kõige intensiivsemad lahingud Bahmuti ümber;
- NATO peasekretäri sõnul püüab Vladimir Putin kasutada talve relvana Ukraina vastu;
- Ukrainlased ründasid Vene vägede varustamiseks kasutatud silda;
- Tsiviilelanikud jätkavad Hersoni linnast evakueerumist;
- Kreml eitab väiteid, et Vene väed valmistuvad Zaporižžja tuumajaamast lahkuma;
- Zelenski: Venemaa kavandab uusi õhurünnakuid;
- Reuters: Suurbritannia peaminister lubab Ukraina toetamist suurendada;
- Kiiev: Vene rünnakute tõttu on kahjustada saanud 32 000 tsiviilobjekti;
- London: Venemaa jätkab Hersoni pommitamist;
- Reuters: Boeing tahab Ukrainale tarnida täppispomme;
- ISW: Venemaa inforuumis levivad üha rohkem väited, et Vene väed ei suuda enam hoida Zaporižžja oblastit.
Bahmuti ümber jätkuvad intensiivsed lahingud
Nii Ukraina kui ka Venemaa teatel jätkuvad Donetski oblastis Bahmuti linna ümbruses intensiivsed lahingud.
Bahmut on olnud Vene vägede jaoks tähtis sihtmärk. Sotsiaalmeediasse on ilmunud videod, mis kirjeldavad suurt hävingut Bahmutis, kus jätkuvalt tuhanded inimesed elektri ja kanalisatsiooniveeta elavad.
Venemaa ametisse määratud nn Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin ütles esmaspäeval, et Vene väed on lähedal Bahmuti ümberpiiramisele.
"Olukord Bahmutis püsib keeruline, kuid meie üksused, eelkõige Wagneri üksus liigub kindlasti edasi," ütles Pušilin Vene meediale.
"Ka Bahmuti ümbruses on edu. Operatiivse piiramise olukord on üsna lähedal," väitis Pušilin.
Ukraina relvajõud kinnitasid Vene vägede rünnakuid piirkonnas, kuid eitasid oma positsioonide kaotamist. Ukraina peastaap teatas, et Vene väed keskenduvad jätkuvalt Bahmuti ümbruses mitme asula ründamisele.
Ukraina sõjaväe ida ringkonna esindaja Sergi Tšerevatõi ütles, et Bahmut on Ukraina jaoks peamise lahingu keskmes.
"Vaenlane on kõige agressiivsem selles suunas. Ta viib läbi rünnakuid ja tulelööke. Keskmiselt teeb vaenlane päevas umbes 180 kuni 200 suurtükirünnakut," ütles Tšerevatõi.
Ukrainlased ründasid Vene vägede varustamiseks kasutatud silda
Ukraina sõjavägi suutis kahjustada Zaporižzja oblastis Starobohdanivka lähedal asuvat raudteesilda, mida Venemaa kasutas oma vägede varustamiseks, teatasid Ukraina relvajõud.
Raudteesilda kasutati Vene vägede poolt relvade ja muu sõjalise varustuse kohaletoimetamiseks.
Ukraina relvajõud lisasid, et Vene väed on Zaporižžja oblastis surutud kaitsepositsioonidele ning rünnakuid pole nad suutnud korraldada.
Stoltenberg: Putin püüab kasutada talve relvana
Venemaa tõenäoliselt jätkab Ukraina elektrivõrgu, gaasitaristu ja inimeste põhivajaduste ründamist Ukrainas, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg esmaspäeval.
"Selle tegemine ajal, mil on saabumas talv, näitab, et president Vladimir Putin püüab nüüd kasutada talve relvana sõjas Ukraina vastu," rääkis Stoltenberg Bukarestis NATO välisministrite kohtumise eel.
Elanikud jätkavad Hersonist evakueerumist
Tsiviilelanikud jätkavad hiljuti vabastatud Hersoni linnast lahkumist, kuna Dnipro jõe idakaldale paigutunud Vene väed jätkavad linna pommitamist.
Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Januševõtš ütles, et pühapäeval sai Hersoni piirkond 30 tabamust ning suur osa linnast on elektri ja veeta. Rünnakute alla jäid tema sõnul ka Berõslav ja selle ümbruse asulad. Üks inimene sai Januševõtši sõnul surma.
Tsiviilelanikud lahkuvad rongidega ohutumatesse piirkondadesse. "Ajutist majutust pakutakse selleks spetsiaalselt varustatud koolides ja lasteaedades, mõnel pool on kohti ühiselamutes ja maapiirkondade tühjades majades," rääkis Januševõtš.
Kremli sõnul ei ole Vene väed Zaporižžja jaamast lahkumas
Kremli pressiesindaja eitas väiteid, et Vene sõjaväelased plaanivad Ukrainas Zaporižžja tuumajaamast lahkuda.
"Pole vaja otsida märke sealt, kus neid pole ja ei saagi olla," ütles Dmitri Peskov.
Peskov kommenteeris ka paavst Franciscuse hiljutist sõnumit, et Vatikan on valmis tegema kõik võimaliku, et vahendada ja lõpetada Venemaa ja Ukraina sõda. Peskovi sõnul tervitab Kreml Vatikani pakkumist, kuid Ukraina seisukohad teevad läbirääkimised võimatuks.
Zelenski: Venemaa kavandab uusi õhurünnakuid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval oma igaõhtuses pöördumises, et Venemaa plaanib korraldada uusi raketirünnakuid. Zelenski hoiatas, et see nädal saab olema sama raske kui eelmine.
"Me teame, et terroristid valmistavad ette uusi rünnakuid. Me teame seda kindlalt. Seni, kuni neil on rakette, nad ei loobu. Algav nädal võib olla sama keeruline kui eelmine nädal. Meie kaitsevägi valmistub selleks, kogu meie riik valmistub. Töötame kõigi stsenaariumide kalla, teeme koostööd oma partneritega," ütles Zelenski.
23. novembril korraldas Venemaa massiivse raketirünnaku Ukraina energiataristu vastu. Ukrainas jäid miljonid inimesed ilma elektrita.
Zelenski tunnistas pühapäeval, et olukord rindel on endiselt väga raske. Kõige keerulisem on olukord Donetski oblastis, vahendas The Kyiv Independent.
Reuters: Suurbritannia peaminister lubab Ukraina toetamist suurendada
Suurbritannia peaminister Rishi Sunak peab esmaspäeval oma esimese suurema välispoliitilise kõne. Ta lubab kõnes, et Suurbritannia säilitab või suurendab oma sõjalist toetust Ukrainale, teatas Reuters.
Suurbritannia on sel aastal saatnud Ukrainale 2,8 miljardi dollari eest sõjalist tehnikat.
London: Venemaa jätkab Hersoni pommitamist
"Kuigi Ukraina väed vabastasid Hersoni 11. novembril, siis linn on Venemaa suurtükiväe pideva tule all. 24. novembril hukkus 10 inimest," teatas esmaspäeval Suurbritannia kaitseministeerium.
Venemaa suurtükivägi saab Dnipro idakaldalt jätkata linna pommitamist. 27. novembril pommitas Venemaa Hersoni piirkonda vähemalt 54 korda.
Reuters: Boeing tahab Ukrainale tarnida täppispomme
USA ja lääneriikide relvavarud vähenevad. Ukrainal on seetõttu üha rohkem vaja kaasaegsemat laskemoona. Boeing tahab seetõttu Ukrainasse saata süsteemi GLSDB.
GLSDB ühendab endas väikese läbimõõduga pommi GBU-39 ning raketimootorit M26.
Kiiev: Vene rünnakute tõttu on kahjustada saanud 32 000 tsiviilobjekti
"Nagu terroristidelt oodata võis, siis venelased ründavad tsiviilsihtmärke. Praeguseks on Vene rakettide ja pommide tõttu kahjustada saanud umbes 32 000 sellist sihtmärki. Need on peamiselt eramajad ja korterelamud. Ainult kolm protsenti rünnakutest on toimunud sõjaliste objektide vastu," ütles Ukraina diplomaat Jevgeni Jenin.
ISW: Venemaa inforuumis levivad üha rohkem väited, et Vene väed ei suuda enam hoida Zaporižžja oblastit
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel hakkavad Vene blogijad kaotama usku Vene vägede suutlikkusse hoida Zaporižžja oblastis asuvaid võtmepiirkondi. Blogijad väidavad, et Vene väed valmistuvad lahkuma Zaporižžja tuumajaamast.
Ukraina riikliku tuumaenergiafirma Energoatom juht Petro Kotin ütles pühapäeval samuti, et näha on märke sellest, et Vene väed võivad valmistuda lahkuma Zaporižžja tuumajaamast, mille nad märtsis hõivasid.
ISW pole siiski veel näinud mingeid tõendeid, et Ukraina alustab peagi vastupealetungi Zaporižžja oblastis. ISW hinnangul kardab Venemaa samuti, et Ukraina võib korraldada pealetungi üle Dnipro jõe.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga umbes 590 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 87 900 (võrdlus eelmise päevaga +590);
- tankid 2908 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 5861 (+5);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1899 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1555 (+0);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4416 (+4);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Bahmuti ümber jätkuvad tulised lahingud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muangthong läks Bangkok Unitedi vastu teise poolaja alguses juhtima, aga pidi leppima 1:1 viigiga. Anier sekkus vahetusest 84. minutil (ehk hiljem kui kunagi varem sel hooajal), kui mõlemad väravad olid löödud. Üleajal teenis Eesti koondislane oma hooaja neljanda kollase kaardi, kirjutab Soccernet.ee.
Muangthong United paikneb kümnendal tabelireal, Bangkok on neljas.
Vahetusest sekkus ka Inna Kiss-Zlidnis, kelle koduklubi Ferencvaros alistas Ungari naiste kõrgliiga 12. voorus Szent Mihaly 10:0. Kiss-Zlidnis vahetati sisse 56. minutil 7:0 eduseisus. Ferencvaros jätkab täiseduga ning väravate vahega 102:4 tabeli tipus. | Anierile piisas kuuest mänguminutist, et kollane kaart teenida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muangthong läks Bangkok Unitedi vastu teise poolaja alguses juhtima, aga pidi leppima 1:1 viigiga. Anier sekkus vahetusest 84. minutil (ehk hiljem kui kunagi varem sel hooajal), kui mõlemad väravad olid löödud. Üleajal teenis Eesti koondislane oma hooaja neljanda kollase kaardi, kirjutab Soccernet.ee.
Muangthong United paikneb kümnendal tabelireal, Bangkok on neljas.
Vahetusest sekkus ka Inna Kiss-Zlidnis, kelle koduklubi Ferencvaros alistas Ungari naiste kõrgliiga 12. voorus Szent Mihaly 10:0. Kiss-Zlidnis vahetati sisse 56. minutil 7:0 eduseisus. Ferencvaros jätkab täiseduga ning väravate vahega 102:4 tabeli tipus.
### Response:
Anierile piisas kuuest mänguminutist, et kollane kaart teenida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brasiilia ja Šveitsi avapoolaeg oli väga ettevaatlik ja tasavägine ning mõlemad meeskonnad mängisid kindla peale. Kumbki võistkond ei suutnud käike ettepoole leida. Avapoolaja parim võimalus oli Brasiilial, kui Raphinha andis hea tsenderduse kasti ning Šveitsi kaitsjad magasid Vinicius Juniori jooksu karistusalasse täielikult maha. Brasiillane läks ka õhust löögile, kuid Yann Sommer tegi suurepärase tõrje.
Teine poolaeg jätkus sarnases tempos ning kumbki meeskond suuri riske ei võtnud. Vinicius suutis küll teise poolaja keskel palli Šveitsi väravavõrku lüüa, kuid hiljem selgus, et varasemalt oli Viniciusele söödu andnud Richarlison suluseisus ning väravat ei loetud.
83. minutil sai Brasiilia oma tahtmise ning leidis tee väravani. Vinicius andis söödu Rodrygole, kes andis palli edasi kastis olevale Casemirole, kes lõi palli õhust ühe puutega väravasse taha üles nurka. Löök oli nii tugev, et Šveitsi väravavaht Yann Sommer isegi ei liigutanud.
Brasiilia teenis tabelisse kolm punkti juurde ning tagas ka edasipääsu.
G-alagrupp
90:00
Brasiilia
1
83' Casemiro
1
:
0
0
Šveits
Brasiilia
83' Casemiro
Šveits
Brasiilia alistas avavoorus 2:0 Serbia. Ka Šveits alustas MM-i võiduga, saades 1:0 jagu Kamerunist.
Brasiilia avamängus sai nende suurim staar Neymar vigastada ega saa koondist vähemalt järgmises kahes mängus aidata. Siiski on meeskonna nimekiri piisavalt pikk ja värvikas, et alagrupist edasipääsemine ei tohiks probleeme valmistada.
Viimati kohtuti omavahel eelmistel maailmameistrivõistlustel samuti alagrupis ning siis mängiti 1:1 viiki. Brasiilia eest tegi skoori Coutinho, keda sel MM-il kaasa ei võetud. Šveitsi eest lõi värava Steven Zuber, kes jäi samuti koondisest välja.
Nii Šveitsil kui Brasiilial on tabelis mõlemal kolm punkti. Võidu korral tagaks emb-kumb meeskond alagrupist edasipääsu. | Brasiilia alistas Šveitsi ja kindlustas alagrupist edasipääsu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brasiilia ja Šveitsi avapoolaeg oli väga ettevaatlik ja tasavägine ning mõlemad meeskonnad mängisid kindla peale. Kumbki võistkond ei suutnud käike ettepoole leida. Avapoolaja parim võimalus oli Brasiilial, kui Raphinha andis hea tsenderduse kasti ning Šveitsi kaitsjad magasid Vinicius Juniori jooksu karistusalasse täielikult maha. Brasiillane läks ka õhust löögile, kuid Yann Sommer tegi suurepärase tõrje.
Teine poolaeg jätkus sarnases tempos ning kumbki meeskond suuri riske ei võtnud. Vinicius suutis küll teise poolaja keskel palli Šveitsi väravavõrku lüüa, kuid hiljem selgus, et varasemalt oli Viniciusele söödu andnud Richarlison suluseisus ning väravat ei loetud.
83. minutil sai Brasiilia oma tahtmise ning leidis tee väravani. Vinicius andis söödu Rodrygole, kes andis palli edasi kastis olevale Casemirole, kes lõi palli õhust ühe puutega väravasse taha üles nurka. Löök oli nii tugev, et Šveitsi väravavaht Yann Sommer isegi ei liigutanud.
Brasiilia teenis tabelisse kolm punkti juurde ning tagas ka edasipääsu.
G-alagrupp
90:00
Brasiilia
1
83' Casemiro
1
:
0
0
Šveits
Brasiilia
83' Casemiro
Šveits
Brasiilia alistas avavoorus 2:0 Serbia. Ka Šveits alustas MM-i võiduga, saades 1:0 jagu Kamerunist.
Brasiilia avamängus sai nende suurim staar Neymar vigastada ega saa koondist vähemalt järgmises kahes mängus aidata. Siiski on meeskonna nimekiri piisavalt pikk ja värvikas, et alagrupist edasipääsemine ei tohiks probleeme valmistada.
Viimati kohtuti omavahel eelmistel maailmameistrivõistlustel samuti alagrupis ning siis mängiti 1:1 viiki. Brasiilia eest tegi skoori Coutinho, keda sel MM-il kaasa ei võetud. Šveitsi eest lõi värava Steven Zuber, kes jäi samuti koondisest välja.
Nii Šveitsil kui Brasiilial on tabelis mõlemal kolm punkti. Võidu korral tagaks emb-kumb meeskond alagrupist edasipääsu.
### Response:
Brasiilia alistas Šveitsi ja kindlustas alagrupist edasipääsu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | The Athletic kirjutab, et Song palus Milano Interi väravavahil laupäevasel treeningul võtta oma karistusalas vähem riske ja pigem palli traditsiooniliselt puhtaks lüüa. Seejärel otsustas Onana esialgu tiimi juurest koju lennata, kuid mõtles hiljem ümber ning jäi siiski veel Katari.
"Ta on väga tähtis mängija, aga oleme turniiril ja minu ülesanne on pühenduda võistkonnale enne indiviidi," rääkis Song esmaspäevasel pressikonverentsil. "Ta on üks parimaid väravavahte Euroopas. Asi ei ole tema esitustes, aga võistkonda peab kaitsma. Võib-olla vajasimegi tugevat signaali. Võtsin suure riski, aga olen nende laste isa, ehk vajaduse korral peangi neid riske võtma."
Kamerun on G-alagrupis koos Serbiaga kogunud ühe punkti ning peab edasipääsulootuste säilitamiseks reedel igal juhul viimases voorus Brasiilia alistama. | Kameruni peatreener Onana kõrvalejätmisest: olen nende laste isa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
The Athletic kirjutab, et Song palus Milano Interi väravavahil laupäevasel treeningul võtta oma karistusalas vähem riske ja pigem palli traditsiooniliselt puhtaks lüüa. Seejärel otsustas Onana esialgu tiimi juurest koju lennata, kuid mõtles hiljem ümber ning jäi siiski veel Katari.
"Ta on väga tähtis mängija, aga oleme turniiril ja minu ülesanne on pühenduda võistkonnale enne indiviidi," rääkis Song esmaspäevasel pressikonverentsil. "Ta on üks parimaid väravavahte Euroopas. Asi ei ole tema esitustes, aga võistkonda peab kaitsma. Võib-olla vajasimegi tugevat signaali. Võtsin suure riski, aga olen nende laste isa, ehk vajaduse korral peangi neid riske võtma."
Kamerun on G-alagrupis koos Serbiaga kogunud ühe punkti ning peab edasipääsulootuste säilitamiseks reedel igal juhul viimases voorus Brasiilia alistama.
### Response:
Kameruni peatreener Onana kõrvalejätmisest: olen nende laste isa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaal peeti karikavõistluste veerandfinaale, kus Albert Hurt ja Herrsching pidid vastu võtma 1:3 (19:25, 20:25, 25:22, 23:25) kaotuse VfB Friedrichshafenilt ning langesid konkurentsist, vahendab volley.ee. Hurt tegi taaskord korraliku mängu, tuues oma meeskonna parimana 20 punkti (+13). Lisaks peeti ka üks liigamäng, kus saadi 3:1 (25:22 29:27 22:25 25:21) võit Netzhoppersi vastu. Hurdalt selles kohtumises 17 punkti (+9), millega oli eestlasest nurgaründaja taas resultatiivseim. Tabelis on Herrsching 13 punktiga neljas.
Soome meeste meistriliigas läksid omavahel vastamisi kaks eestlasest nurgaründajat. Kodusaalis mänginud Andrus Raadik ja Savo Volley pidid Karli Alliku ja Sastamala Valepa käest vastu võtma 1:3 (19:25 23:25 25:21 18/25) kaotuse. Raadik tõi kaotajate parimana 15 punkti (+7), Allik panustas võitjate ridades 12 punkti (+8). Mõlemad käisid eelmisel nädalal veel platsil. Savo pidi tunnistama Perungan Pojat meeskonna 3:0 (25:18 25:21 26:24) üleolekut, Raadikult 14 punkti (+9). Valepa sai lisaks kirja 3:0 (25:19 25:14 25:17) võidu Karelian Hurmose üle ja seejärel sama vastase vastu 1:3 (25:18, 20:25, 22:25, 21:25) kaotuse. Allik tõi vastavalt 7 (+3) ja 9 (+2) silma. Tabelis on Valepa 26 punktiga teisel ja Savo 15 punktiga seitsmendal positsioonil.
Soome naiste meistriliigas said Avo Keel ja tema juhendatav Arctic Volley 3:2 (18:25 17:25 25:20 25:23 15:13) võidu Puijo Volley vastu. Liigas on Arctic Volley 14 punktiga kuues.
Poola meistriliigas sai kehvade tulemuste tõttu peatreenerit vahetanud Timo Tammemaa tööandja Cerrad Enea Czarni Radom kirja 3:0 (25:21, 25:21, 30:28) võidu Katowice üle. Tammemaa mängis ühe geimi ja skoori ei teinud. Tabelis ollakse 7 punktiga eelviimasel kohal.
Poola esiliiga tipus jätkavad Renee Teppan ja MKS Bedzin said viimati 2:3 (25:27, 22:25, 26:24, 26:24, 13:15) kaotuse liiga liidrilt Mickiewicz Kluczborkilt. Teppan tõi osalise mänguajaga 9 punkti (+4). Tabelis on Bedzin 23 punktiga viiendal positsioonil.
Itaalia naiste esiliigas teenis Liis ja Kadi Kullerkannu koduklubi Cremona Esperia 3:1 (31:29, 19:25, 25:16, 25:14) võidu Lecco naiskonna üle. Mõlemad õed panustasid 12 punktiga. Kristiine Miilen ja Olbia Hermaea said aga 0:3 (15:25, 21:25, 22:25) kaotuse Prescialt, Miilenilt 3 punkti. A-grupis hoiab Esperia 14 punktiga viiendat ja Olbia 11 punktiga seitsmendat kohta. B-grupis sai Eliise Hollase tööandja San´t Elia 2:3 (20:25, 25:15, 19:25, 25:20, 3:15) kaotuse Perugialt, Hollas tõi 9 punkti. Samas grupis kaotas Silvia Pertensi tööandja Messina 0:3 (13:25, 13:25, 15:25) Romale, Pertens vähese mänguajaga skoori ei teinud. Tabelis on Hollase koduklubi 5 punktiga 10. ja Pertensi tööandja 7 punktiga kaheksas.
Itaalia meeste esiliigas said Valentin Kordas ja Motta di Livenza üle pika aja võidurõõmu tunda, saades 3:2 (23:25, 17:25, 25:21, 25:21, 15:8) jagu Lagonegro meeskonnast. Kordase arvele kogunes 16 punkti (+5). Tabelis hoiab Motta di Livenza 5 silmaga viimast kohta.
Belgia kõrgliigas sai võidulisa Märt Tammearu koduklubi Roeselare Knack, saades 3:0 (25:18 25:16 25:18) jagu Achelist. Tammearu tõi 11 punkti (+9). Alex Saaremaa ja Aalsti Lindemans pidid aga tunnistama Axis Guibertini 3:1 (25:22 17:25 25:17 27:25) paremust, Saaremaalt 2 punkti (+2). Tabelis on Roeselare 17 silmaga esimene, Aalst 6 punktiga seitsmes ja Renet Vankeri ning Henri Treiali koduklubi Maaseiki Greenyard 11 punktiga neljas.
Austria meistriliigas sai 3:0 (25:16, 25:18, 25:22) võidu Mihkel Varblase koduklubi Innsbrucki Hypo Tirol, alistades Weizi. Statistika pole saadaval. Stefan Kaibald ja Zadruga Aich/Dob pidid aga Amstettenilt vastu võtma 1:3 (16:25, 25:23, 19:25, 23:25) kaotuse. Kaibald tõi 11 punkti (+1). Tabelis on Hypo Tirol 22 punktiga liidrikohal ja Aich/Dob 15 silmaga kolmas.
Abitreener Märt Pajusalu tööandja Zürichi Volero teenis lõppenud nädalal Šveitsi naiste meistriliigas 0:3 (21:25, 21:25, 24:26) kaotuse Düdingenilt ja on liigas 7 punktiga seitsmes.
Türgi kõrgliigas pidid Kevin Saar ja tema koduklubiks olev Altkema tunnistama Spor Toto meeskonna 3.0 (25:23 25:23 25:22) paremust. Saar panustas Altkema poolel osalise mänguajaga 6 punkti (+1). Liigas hoiab Altkema 8 punktiga 12. kohta.
Tšehhi meistriliiga 13. mänguvoorus said positiivse tulemuse kirja mõlemad seal pallivad eestlased. Martti Juhkami tõi CEZ Karlovarsko 3:0 (25:14 25:17 25:15) võidumängus Ostrava vastu resultatiivseimana 13 punkti (+13). Silver Maar aitas Libereci Dukla samuti 3:0 (25:18 27:25 25:21) võidu Kladno üle. Maari vastuvõtuprotsent oli 10. Tabelis asub Karlovarsko 33 punktiga esikohal ja Liberec 30 punktiga nende seljataga.
Küprose meistriliigas sai Rainer Vassiljevi juhendatav Paphose Pafiakos kirja 0:3 (23:25, 20:25, 15:25) kaotuse Nicosia Omonialt. Kristo Kollo tõi Pafiakose kasuks meeskonna resultatiivseimana 14 punkti (+12). Sidemängija Aleksander Eerma lisas lisaks põhitööle 1 punkti (-2). Markus Uuskari ja Nicosia Apoel pidid tunnistama Famagusta Anorthosise 3:2 (25:19 26:24 18:25 12:25 15:8) paremust, statistika pole saadaval. Tabelis on Nicosia 14 punktiga teine ja Paphos 8 punktiga kuues.
Prantsusmaa meeste meistriliigas pidid Ardo Kreek ja Arago de Sete tunnistama liiga liidri Chaumont´ 3:1 (25/17 21/25 25/16 25/19) paremust, Kreegilt 6 punkti (+3). Tabelis on Sete 12 punktiga kaheksas.
Prantsusmaa naiste meistriliigas sai Kertu Laagi koduklubi RC Cannes viimases mängus 2:3 (25:20 21:25 24:26 25:15 13:15) kaotuse Pays d'Aix Venelles´lt. Laak oli tavapäraselt oma naiskonna parim, tuues seekord 24 punkti (+19). 2:3 (25:22 26:24 17:25 20:25 15:11) kaotuse sai ka Karolina Kibbermanni tööandja Marcq En Baroeul, tunnistades Terville´i Florange´i paremust. Kibbermann ei mänginud. Tabelis Cannes 19 silmaga neljas ja Baroeul 10 punktiga eelviimane.
Prantsusmaa naiste esiliigas olid võidukad Nette Peit ja Quimper Volley29, saades 3:1 (27:25, 25:22, 20:25, 25:17) jagu Rennes´naiskonnast. A-grupis on Quimper Volley 18 punktiga teine.
Rumeenia meistriliigas jäi Robert Viiberi koduklubi Craiova 1:3 (25:17 15:25 27:29 20:25) alla Bukaresti Dünamole. Viiber juhtis oma meeskonna rünnakuid kogu mängu ning tõi lisaks 3 punkti (-1). Keith Pupart aitas Zalau 3:0 (25:11, 25:15, 25:17) võidule Cluj vastu, tuues 10 punkti (+9). Craiova asub tabelis 18 punktiga kolmandal ja Zalau 16 punktiga kuuendal kohal. | Võrkpallurid välismaal: Laak ja Hurt särasid taas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaal peeti karikavõistluste veerandfinaale, kus Albert Hurt ja Herrsching pidid vastu võtma 1:3 (19:25, 20:25, 25:22, 23:25) kaotuse VfB Friedrichshafenilt ning langesid konkurentsist, vahendab volley.ee. Hurt tegi taaskord korraliku mängu, tuues oma meeskonna parimana 20 punkti (+13). Lisaks peeti ka üks liigamäng, kus saadi 3:1 (25:22 29:27 22:25 25:21) võit Netzhoppersi vastu. Hurdalt selles kohtumises 17 punkti (+9), millega oli eestlasest nurgaründaja taas resultatiivseim. Tabelis on Herrsching 13 punktiga neljas.
Soome meeste meistriliigas läksid omavahel vastamisi kaks eestlasest nurgaründajat. Kodusaalis mänginud Andrus Raadik ja Savo Volley pidid Karli Alliku ja Sastamala Valepa käest vastu võtma 1:3 (19:25 23:25 25:21 18/25) kaotuse. Raadik tõi kaotajate parimana 15 punkti (+7), Allik panustas võitjate ridades 12 punkti (+8). Mõlemad käisid eelmisel nädalal veel platsil. Savo pidi tunnistama Perungan Pojat meeskonna 3:0 (25:18 25:21 26:24) üleolekut, Raadikult 14 punkti (+9). Valepa sai lisaks kirja 3:0 (25:19 25:14 25:17) võidu Karelian Hurmose üle ja seejärel sama vastase vastu 1:3 (25:18, 20:25, 22:25, 21:25) kaotuse. Allik tõi vastavalt 7 (+3) ja 9 (+2) silma. Tabelis on Valepa 26 punktiga teisel ja Savo 15 punktiga seitsmendal positsioonil.
Soome naiste meistriliigas said Avo Keel ja tema juhendatav Arctic Volley 3:2 (18:25 17:25 25:20 25:23 15:13) võidu Puijo Volley vastu. Liigas on Arctic Volley 14 punktiga kuues.
Poola meistriliigas sai kehvade tulemuste tõttu peatreenerit vahetanud Timo Tammemaa tööandja Cerrad Enea Czarni Radom kirja 3:0 (25:21, 25:21, 30:28) võidu Katowice üle. Tammemaa mängis ühe geimi ja skoori ei teinud. Tabelis ollakse 7 punktiga eelviimasel kohal.
Poola esiliiga tipus jätkavad Renee Teppan ja MKS Bedzin said viimati 2:3 (25:27, 22:25, 26:24, 26:24, 13:15) kaotuse liiga liidrilt Mickiewicz Kluczborkilt. Teppan tõi osalise mänguajaga 9 punkti (+4). Tabelis on Bedzin 23 punktiga viiendal positsioonil.
Itaalia naiste esiliigas teenis Liis ja Kadi Kullerkannu koduklubi Cremona Esperia 3:1 (31:29, 19:25, 25:16, 25:14) võidu Lecco naiskonna üle. Mõlemad õed panustasid 12 punktiga. Kristiine Miilen ja Olbia Hermaea said aga 0:3 (15:25, 21:25, 22:25) kaotuse Prescialt, Miilenilt 3 punkti. A-grupis hoiab Esperia 14 punktiga viiendat ja Olbia 11 punktiga seitsmendat kohta. B-grupis sai Eliise Hollase tööandja San´t Elia 2:3 (20:25, 25:15, 19:25, 25:20, 3:15) kaotuse Perugialt, Hollas tõi 9 punkti. Samas grupis kaotas Silvia Pertensi tööandja Messina 0:3 (13:25, 13:25, 15:25) Romale, Pertens vähese mänguajaga skoori ei teinud. Tabelis on Hollase koduklubi 5 punktiga 10. ja Pertensi tööandja 7 punktiga kaheksas.
Itaalia meeste esiliigas said Valentin Kordas ja Motta di Livenza üle pika aja võidurõõmu tunda, saades 3:2 (23:25, 17:25, 25:21, 25:21, 15:8) jagu Lagonegro meeskonnast. Kordase arvele kogunes 16 punkti (+5). Tabelis hoiab Motta di Livenza 5 silmaga viimast kohta.
Belgia kõrgliigas sai võidulisa Märt Tammearu koduklubi Roeselare Knack, saades 3:0 (25:18 25:16 25:18) jagu Achelist. Tammearu tõi 11 punkti (+9). Alex Saaremaa ja Aalsti Lindemans pidid aga tunnistama Axis Guibertini 3:1 (25:22 17:25 25:17 27:25) paremust, Saaremaalt 2 punkti (+2). Tabelis on Roeselare 17 silmaga esimene, Aalst 6 punktiga seitsmes ja Renet Vankeri ning Henri Treiali koduklubi Maaseiki Greenyard 11 punktiga neljas.
Austria meistriliigas sai 3:0 (25:16, 25:18, 25:22) võidu Mihkel Varblase koduklubi Innsbrucki Hypo Tirol, alistades Weizi. Statistika pole saadaval. Stefan Kaibald ja Zadruga Aich/Dob pidid aga Amstettenilt vastu võtma 1:3 (16:25, 25:23, 19:25, 23:25) kaotuse. Kaibald tõi 11 punkti (+1). Tabelis on Hypo Tirol 22 punktiga liidrikohal ja Aich/Dob 15 silmaga kolmas.
Abitreener Märt Pajusalu tööandja Zürichi Volero teenis lõppenud nädalal Šveitsi naiste meistriliigas 0:3 (21:25, 21:25, 24:26) kaotuse Düdingenilt ja on liigas 7 punktiga seitsmes.
Türgi kõrgliigas pidid Kevin Saar ja tema koduklubiks olev Altkema tunnistama Spor Toto meeskonna 3.0 (25:23 25:23 25:22) paremust. Saar panustas Altkema poolel osalise mänguajaga 6 punkti (+1). Liigas hoiab Altkema 8 punktiga 12. kohta.
Tšehhi meistriliiga 13. mänguvoorus said positiivse tulemuse kirja mõlemad seal pallivad eestlased. Martti Juhkami tõi CEZ Karlovarsko 3:0 (25:14 25:17 25:15) võidumängus Ostrava vastu resultatiivseimana 13 punkti (+13). Silver Maar aitas Libereci Dukla samuti 3:0 (25:18 27:25 25:21) võidu Kladno üle. Maari vastuvõtuprotsent oli 10. Tabelis asub Karlovarsko 33 punktiga esikohal ja Liberec 30 punktiga nende seljataga.
Küprose meistriliigas sai Rainer Vassiljevi juhendatav Paphose Pafiakos kirja 0:3 (23:25, 20:25, 15:25) kaotuse Nicosia Omonialt. Kristo Kollo tõi Pafiakose kasuks meeskonna resultatiivseimana 14 punkti (+12). Sidemängija Aleksander Eerma lisas lisaks põhitööle 1 punkti (-2). Markus Uuskari ja Nicosia Apoel pidid tunnistama Famagusta Anorthosise 3:2 (25:19 26:24 18:25 12:25 15:8) paremust, statistika pole saadaval. Tabelis on Nicosia 14 punktiga teine ja Paphos 8 punktiga kuues.
Prantsusmaa meeste meistriliigas pidid Ardo Kreek ja Arago de Sete tunnistama liiga liidri Chaumont´ 3:1 (25/17 21/25 25/16 25/19) paremust, Kreegilt 6 punkti (+3). Tabelis on Sete 12 punktiga kaheksas.
Prantsusmaa naiste meistriliigas sai Kertu Laagi koduklubi RC Cannes viimases mängus 2:3 (25:20 21:25 24:26 25:15 13:15) kaotuse Pays d'Aix Venelles´lt. Laak oli tavapäraselt oma naiskonna parim, tuues seekord 24 punkti (+19). 2:3 (25:22 26:24 17:25 20:25 15:11) kaotuse sai ka Karolina Kibbermanni tööandja Marcq En Baroeul, tunnistades Terville´i Florange´i paremust. Kibbermann ei mänginud. Tabelis Cannes 19 silmaga neljas ja Baroeul 10 punktiga eelviimane.
Prantsusmaa naiste esiliigas olid võidukad Nette Peit ja Quimper Volley29, saades 3:1 (27:25, 25:22, 20:25, 25:17) jagu Rennes´naiskonnast. A-grupis on Quimper Volley 18 punktiga teine.
Rumeenia meistriliigas jäi Robert Viiberi koduklubi Craiova 1:3 (25:17 15:25 27:29 20:25) alla Bukaresti Dünamole. Viiber juhtis oma meeskonna rünnakuid kogu mängu ning tõi lisaks 3 punkti (-1). Keith Pupart aitas Zalau 3:0 (25:11, 25:15, 25:17) võidule Cluj vastu, tuues 10 punkti (+9). Craiova asub tabelis 18 punktiga kolmandal ja Zalau 16 punktiga kuuendal kohal.
### Response:
Võrkpallurid välismaal: Laak ja Hurt särasid taas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | The Weeknd, kodanikunimega Abel Makkonen Tesfaye, on karjääri jooksul pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas neli Grammyt. 75 miljonit müüdud albumiühikut teeb temast ühe läbi aegade edukaima artisti, lisaks on tema käes arvukalt voogedastusplatvormide ja Billboardi edetabeli rekordeid.
Tesfaye hakkas muusikat välja andma 2009. aastal anonüümselt Youtube'i vahendusel pärast seda, kui oli narkootikumidega äritsemise tõttu seadusega pahuksisse sattunud ja otsustas oma elu muuta ning lihttöö kõrvalt muusikale keskendus. Enne kui ta võttis omale esinejanime The Weeknd, andis ta muusikat välja aliase The Noise ja Kin Kane alt.
Debüüt-miksteip "House of Balloons" ilmus 2011. aasta märtsis, sama aasta augustis ilmus teine miksteip "Thursday", kolmas miksteip "Echoes of Silence" sama aasta detsembris. The Weekndi avastas sama aasta juulis Kanada räppar Drake, kes juhtus nägema tema esimest live -ülesastumist Torontos ja kutsus teda esinema oma OVO Festivalile.
Järgneval aastal läks The Weeknd oma esimesele maailmaturneele, astudes üles festivalidel nii USA-s kui ka Euroopas, sõlmis lepingu plaadifirmaga Republic ning andis välja ilmunud miksteipide uuesti miksitud ja masterdatud versioonidest koosneva kompilatsioonalbumi "Trilogy", mis jõudis USA-s Billboardi edetabelis neljandale kohale ja teenis hiljem plaatinastaatuse.
The Weekndi debüüt-stuudioalbum "Kiss Land" ilmus 2013. aasta septembris. Teine, läbimurdealbum "Beauty Behind the Madness" ilmus 2015. aastal ja jõudis esikümnesse enam kui kümnes riigis üle maailma, sealhulgas esikohale nii Kanadas, Austraalias, Norras kui ka Ühendkuningriigis.
"Beauty Behind the Madness" teenis USA-s topeltplaatina staatuse, seda müüdi üle maailma üle 1,5 miljoni koopia, see oli tol aastal voogedastusplatvormide üks enimkuulatud albumeid, jõudis mitmete muusikaväljaannete aasta parimate albumite nimekirja ning võitis Grammy.
Kolmas stuudioalbum "Starboy" ilmus aastal 2016, mille nimilugu sündis koostöös Prantsuse elektroonilise muusika duoga Daft Punk ning jõudis Billboard Hot 100 edetabeli tippu, mis tegi sellest The Weekendi karjääri kolmanda esikohaloo. Seegi album võitis Grammy.
2018. aastal ilmus tema esimene lühialbum "My Dear Melancholy,". Sellest sai tema järjekorras kolmas esikohaalbum. 2019. aasta novembris ilmus tema neljanda stuudioalbumi "After Hours" avasingel "Blinding Lights", millest sai Billboard Hot 100 edetabeli läbi aegade esimene singel, mis olnud esikümnes kogu aasta.
2020. aasta märtsis ilmunud "After Hoursist", millega The Weeknd tõi oma muusikasse ka new wave 'i ja dream pop 'i mõjutusi, sai voogedastusplatvormide läbi aegade enimkuulatud R&B album.
The Weekndi viies, tantsupopisuunitlusega stuudioalbum "Dawn FM" ilmus selle aasta jaanuaris, albumil teevad kaasa Tyler, the Creator, Lil Wayne, Quincy Jones, Oneohtrix Point Never ning Jim Carrey.
Turnee algab 10. juunil Ühendkuningriigis Manchesteris ning jõuab läbi erinevate Euroopa suurlinnade Tallinnasse 12. augustil 2023. Tuuri Põhja-Ameerika osaga on praeguseks on kogutud üle 130 miljoni dollari, millest suur osa läheb heategevuseks.
Kuna Tesfaye on ka ÜRO Maailma Toiduprogrammi hea tahte suursaadik, tähendab see, et turnee piletimüügist läheb mingi osa XO Humanitaarfondi, et leevendada ülemaailmset näljakriisi. | The Weeknd esineb järgmisel suvel Tallinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
The Weeknd, kodanikunimega Abel Makkonen Tesfaye, on karjääri jooksul pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas neli Grammyt. 75 miljonit müüdud albumiühikut teeb temast ühe läbi aegade edukaima artisti, lisaks on tema käes arvukalt voogedastusplatvormide ja Billboardi edetabeli rekordeid.
Tesfaye hakkas muusikat välja andma 2009. aastal anonüümselt Youtube'i vahendusel pärast seda, kui oli narkootikumidega äritsemise tõttu seadusega pahuksisse sattunud ja otsustas oma elu muuta ning lihttöö kõrvalt muusikale keskendus. Enne kui ta võttis omale esinejanime The Weeknd, andis ta muusikat välja aliase The Noise ja Kin Kane alt.
Debüüt-miksteip "House of Balloons" ilmus 2011. aasta märtsis, sama aasta augustis ilmus teine miksteip "Thursday", kolmas miksteip "Echoes of Silence" sama aasta detsembris. The Weekndi avastas sama aasta juulis Kanada räppar Drake, kes juhtus nägema tema esimest live -ülesastumist Torontos ja kutsus teda esinema oma OVO Festivalile.
Järgneval aastal läks The Weeknd oma esimesele maailmaturneele, astudes üles festivalidel nii USA-s kui ka Euroopas, sõlmis lepingu plaadifirmaga Republic ning andis välja ilmunud miksteipide uuesti miksitud ja masterdatud versioonidest koosneva kompilatsioonalbumi "Trilogy", mis jõudis USA-s Billboardi edetabelis neljandale kohale ja teenis hiljem plaatinastaatuse.
The Weekndi debüüt-stuudioalbum "Kiss Land" ilmus 2013. aasta septembris. Teine, läbimurdealbum "Beauty Behind the Madness" ilmus 2015. aastal ja jõudis esikümnesse enam kui kümnes riigis üle maailma, sealhulgas esikohale nii Kanadas, Austraalias, Norras kui ka Ühendkuningriigis.
"Beauty Behind the Madness" teenis USA-s topeltplaatina staatuse, seda müüdi üle maailma üle 1,5 miljoni koopia, see oli tol aastal voogedastusplatvormide üks enimkuulatud albumeid, jõudis mitmete muusikaväljaannete aasta parimate albumite nimekirja ning võitis Grammy.
Kolmas stuudioalbum "Starboy" ilmus aastal 2016, mille nimilugu sündis koostöös Prantsuse elektroonilise muusika duoga Daft Punk ning jõudis Billboard Hot 100 edetabeli tippu, mis tegi sellest The Weekendi karjääri kolmanda esikohaloo. Seegi album võitis Grammy.
2018. aastal ilmus tema esimene lühialbum "My Dear Melancholy,". Sellest sai tema järjekorras kolmas esikohaalbum. 2019. aasta novembris ilmus tema neljanda stuudioalbumi "After Hours" avasingel "Blinding Lights", millest sai Billboard Hot 100 edetabeli läbi aegade esimene singel, mis olnud esikümnes kogu aasta.
2020. aasta märtsis ilmunud "After Hoursist", millega The Weeknd tõi oma muusikasse ka new wave 'i ja dream pop 'i mõjutusi, sai voogedastusplatvormide läbi aegade enimkuulatud R&B album.
The Weekndi viies, tantsupopisuunitlusega stuudioalbum "Dawn FM" ilmus selle aasta jaanuaris, albumil teevad kaasa Tyler, the Creator, Lil Wayne, Quincy Jones, Oneohtrix Point Never ning Jim Carrey.
Turnee algab 10. juunil Ühendkuningriigis Manchesteris ning jõuab läbi erinevate Euroopa suurlinnade Tallinnasse 12. augustil 2023. Tuuri Põhja-Ameerika osaga on praeguseks on kogutud üle 130 miljoni dollari, millest suur osa läheb heategevuseks.
Kuna Tesfaye on ka ÜRO Maailma Toiduprogrammi hea tahte suursaadik, tähendab see, et turnee piletimüügist läheb mingi osa XO Humanitaarfondi, et leevendada ülemaailmset näljakriisi.
### Response:
The Weeknd esineb järgmisel suvel Tallinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linna suurimaks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, mille mahuks plaanitakse uues eelarves 122 miljonit eurot ja mis peaks keskmise palga kasvu prognoosile tuginedes kasvama eelmise aastaga võrreldes 12 miljoni euro (10,9 protsendi) võrra.
Riiklikest maksudest laekub Tartu eelarvesse ka maamaks kogumahus 1,9 miljonit eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes sama suur. Kohalikest maksudest laekub linna eelarvesse 2,1 miljonit eurot, mis jaguneb reklaamimaksu, teede ja tänavate sulgemise maksu ning parkimistasu vahel. Kohalike maksude tulu kasvab 0,3 miljoni euro võrra.
Linna hallatavate asutuste kaupade ja teenuste müügitulu tõuseb 24,2 miljoni euroni (kasv 13 protsenti). Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavaid toetusi on planeeritud 59,6 miljonit eurot ning muid tulusid 0,7 miljonit eurot.
Pool linna kuludest läheb palkadeks
Linna põhitegevuse kuludeks on eelarvekavas kavandatud 208,5 miljonit eurot. Kulud kasvavad käesoleva aasta täpsustatud eelarvega 21 miljoni euro (11,2 protsendi) võrra.
Põhitegevuse kuludest moodustab 53 protsenti tööjõukulu, mis kasvab 109,7 miljoni euroni. Tööjõukulud kasvavad 15,4 miljonit eurot, millest kolmandik kaetakse riigieelarvest ning kaks kolmandikku Tartu linna vahenditest.
Majandamiskulud kasvavad 5,2 miljoni euro (+7,7 protsendi) võrra, jõudes 72,5 miljoni euroni.
Energia- ja küttekulude hinnatõusu mõju võrreldes 2022. aasta eelarvega on 0,8 miljonit eurot. Toetusi planeeritakse 25,6 miljonit (kasv 1,9 protsenti) ja muid tegevuskulusid (reservfond) 0,8 miljonit eurot (vähenemine 2,3 protsenti).
Kulud jagunevad valdkondade vahel järgmiselt: haridus 52 protsenti, majandus 16 protsenti, sotsiaalne kaitse 8 protsenti, vaba aeg ja kultuur 7 protsenti, üldised valitsussektori teenused 6 protsenti, elamu- ja kommunaalmajandus 5 protsenti, keskkonnakaitse neli protsenti ning tervishoid ja avalik kord mõlemad alla ühe protsenti.
Investeeringuid rahastatakse laenuga
Investeeringuteks planeeritakse järgmise aasta Tartu eelarve kokku 55,5 miljonit eurot, mis moodustab linna eelarve kogumahust umbes viiendiku, ning investeeringud kasvavad tänavuse aastaga võrreldes 18,2 protsenti, seisab eelarve eelnõu seletuskirjas.
Samas kaetakse investeeringud valdavalt laenudest. Linn plaanib järgmisel aastal suurendada oma laenukohustisi 51 miljoni euroni. 2022. aastal oli laenukohustisi 17,1 miljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvuks 198 protsenti.
Laenurahast 9,8 miljonit eurot kasutatakse olemasolevate võlakohustiste refinantseerimiseks ning 41,3 miljonit uute investeeringute rahastamiseks. Võlakohustiste teenindamiseks on kavandatud 4,8 miljonit eurot.
Linna laenukohustised moodustavad 2023. aasta lõpuks 139,6 miljonit eurot. Netovõlakoormus on aasta lõpuks 135 miljonit eurot, mis moodustab põhitegevuse tuludest 64 protsenti. Sellega ollakse KOFS-is ajutiselt lubatud netovõlakoormuse ülemmäära (80 protsenti) piires, öeldakse eelarve seletuskirjas. Samas on teada, et see ülempiir langetatakse lähiaastatel 60 protsendile.
Tartu järgmise aasta suuremad investeerimisobjektid on Pärli Kool (10,6 miljonit), lasteaed Hellik (3,1 miljonit), LED tänavavalgustid seniste lampide asemel (2,8 miljonit), Karlova Kooli rekonstrueerimine (2,7 miljonit), Põhja puiestee ja Muuseumi tee ehitus (2 miljonit), Kalda tee 40 hoone rekonstrueerimine (1,8 miljonit), Kaarsilla ja Rahu silla vahelisele kaldapealsele trepistiku rajamine (1,8 miljonit), Miina Härma Gümnaasiumi lisahoone ja selle osaline rekonstrueerimine (1,5 miljonit), jalgrattateede põhivõrk (1 miljon).
Tartu opositsioonilised erakonnad Eesti 200, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna esindajad ütlesid esmaspäeval ERR-ile, et kuna eelarvet tutvustatakse volikogule alles esmaspäeva õhtul, ei ole nad valmis sellele veel oma hinnangut andma. | Tartu plaanib uuel aastal kolmekordistada laenuvõtmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linna suurimaks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, mille mahuks plaanitakse uues eelarves 122 miljonit eurot ja mis peaks keskmise palga kasvu prognoosile tuginedes kasvama eelmise aastaga võrreldes 12 miljoni euro (10,9 protsendi) võrra.
Riiklikest maksudest laekub Tartu eelarvesse ka maamaks kogumahus 1,9 miljonit eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes sama suur. Kohalikest maksudest laekub linna eelarvesse 2,1 miljonit eurot, mis jaguneb reklaamimaksu, teede ja tänavate sulgemise maksu ning parkimistasu vahel. Kohalike maksude tulu kasvab 0,3 miljoni euro võrra.
Linna hallatavate asutuste kaupade ja teenuste müügitulu tõuseb 24,2 miljoni euroni (kasv 13 protsenti). Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavaid toetusi on planeeritud 59,6 miljonit eurot ning muid tulusid 0,7 miljonit eurot.
Pool linna kuludest läheb palkadeks
Linna põhitegevuse kuludeks on eelarvekavas kavandatud 208,5 miljonit eurot. Kulud kasvavad käesoleva aasta täpsustatud eelarvega 21 miljoni euro (11,2 protsendi) võrra.
Põhitegevuse kuludest moodustab 53 protsenti tööjõukulu, mis kasvab 109,7 miljoni euroni. Tööjõukulud kasvavad 15,4 miljonit eurot, millest kolmandik kaetakse riigieelarvest ning kaks kolmandikku Tartu linna vahenditest.
Majandamiskulud kasvavad 5,2 miljoni euro (+7,7 protsendi) võrra, jõudes 72,5 miljoni euroni.
Energia- ja küttekulude hinnatõusu mõju võrreldes 2022. aasta eelarvega on 0,8 miljonit eurot. Toetusi planeeritakse 25,6 miljonit (kasv 1,9 protsenti) ja muid tegevuskulusid (reservfond) 0,8 miljonit eurot (vähenemine 2,3 protsenti).
Kulud jagunevad valdkondade vahel järgmiselt: haridus 52 protsenti, majandus 16 protsenti, sotsiaalne kaitse 8 protsenti, vaba aeg ja kultuur 7 protsenti, üldised valitsussektori teenused 6 protsenti, elamu- ja kommunaalmajandus 5 protsenti, keskkonnakaitse neli protsenti ning tervishoid ja avalik kord mõlemad alla ühe protsenti.
Investeeringuid rahastatakse laenuga
Investeeringuteks planeeritakse järgmise aasta Tartu eelarve kokku 55,5 miljonit eurot, mis moodustab linna eelarve kogumahust umbes viiendiku, ning investeeringud kasvavad tänavuse aastaga võrreldes 18,2 protsenti, seisab eelarve eelnõu seletuskirjas.
Samas kaetakse investeeringud valdavalt laenudest. Linn plaanib järgmisel aastal suurendada oma laenukohustisi 51 miljoni euroni. 2022. aastal oli laenukohustisi 17,1 miljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvuks 198 protsenti.
Laenurahast 9,8 miljonit eurot kasutatakse olemasolevate võlakohustiste refinantseerimiseks ning 41,3 miljonit uute investeeringute rahastamiseks. Võlakohustiste teenindamiseks on kavandatud 4,8 miljonit eurot.
Linna laenukohustised moodustavad 2023. aasta lõpuks 139,6 miljonit eurot. Netovõlakoormus on aasta lõpuks 135 miljonit eurot, mis moodustab põhitegevuse tuludest 64 protsenti. Sellega ollakse KOFS-is ajutiselt lubatud netovõlakoormuse ülemmäära (80 protsenti) piires, öeldakse eelarve seletuskirjas. Samas on teada, et see ülempiir langetatakse lähiaastatel 60 protsendile.
Tartu järgmise aasta suuremad investeerimisobjektid on Pärli Kool (10,6 miljonit), lasteaed Hellik (3,1 miljonit), LED tänavavalgustid seniste lampide asemel (2,8 miljonit), Karlova Kooli rekonstrueerimine (2,7 miljonit), Põhja puiestee ja Muuseumi tee ehitus (2 miljonit), Kalda tee 40 hoone rekonstrueerimine (1,8 miljonit), Kaarsilla ja Rahu silla vahelisele kaldapealsele trepistiku rajamine (1,8 miljonit), Miina Härma Gümnaasiumi lisahoone ja selle osaline rekonstrueerimine (1,5 miljonit), jalgrattateede põhivõrk (1 miljon).
Tartu opositsioonilised erakonnad Eesti 200, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna esindajad ütlesid esmaspäeval ERR-ile, et kuna eelarvet tutvustatakse volikogule alles esmaspäeva õhtul, ei ole nad valmis sellele veel oma hinnangut andma.
### Response:
Tartu plaanib uuel aastal kolmekordistada laenuvõtmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõuna-Korea alustas kohtumist teravamalt, kuid esimesena nõelas hoopis Ghana. Jordan Ayew tõstis 24. minutil karistuslöögist palli kasti ning trahvilöögi järgse segaduse kasutas ära Mohammed Salisu. Kümme minutit hiljem kasvatas Ghana eduseisu Mohammed Kudus, taas andis resultatiivse tsenderduse Ayew. Lõuna-Koreal tekkis avapoolaja lõpuminutitel paar võimalust, kuid need jäid realiseerimata.
Kohtumise 58. minutil lõi Cho Gue-sung Lõuna-Korea kasuks ühe tagasi ning kolm minutit hiljem skooris ründaja ka viigivärava. Viigiseis kaua ei püsinud, sest 69. minutil taastas Ghana eduseisu Kuduse teine tabamus. Kohtumine lõppes Ghana 3:2 võiduga ning Aafrika meeskond kirjutas tabelisse esimesed punktid.
H-alagrupp
90:00
Korea Vabariik
2
58' Cho
61' Cho
2
:
3
3
Ghana
24' Salisu
34' Kudus
69' Kudus
Korea Vabariik
58' Cho
61' Cho
Ghana
24' Salisu
34' Kudus
69' Kudus
Enne mängu:
Ghana oli avavoorus lähedal Portugali üllatamisele, kuid üle-eelmine Euroopa meister suutis oma talismani Cristiano Ronaldo eestvedamisel ikkagi 3:2 võidu võtta. Lõuna-Korea pidas tasavägise duelli Uruguayga, kus jalgpallisõprade kahjuks väravaid ei sündinud.
Lõuna-Korea läheb tänasele mängule vastu heas vormis, sest viimasest kümnest kohtumisest on kaotatud vaid üks ning Kim Min-jae juhitud kaitseliin on hoidnud oma värava puhtana kolmes mängus järjest.
Sõltumata sellest, mis juhtub õhtuses kohtumises Portugali ja Uruguay vahel, langeb Ghana kaotuse korral konkurentsist. Seda enam loodab Aafrika meeskond, et Andre Ayew ja Osman Bukari väravad Portugali vastu polnud juhuslikud välgatused. | Ghana alistas põnevusmängus Lõuna-Korea ning avas MM-il punktiarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõuna-Korea alustas kohtumist teravamalt, kuid esimesena nõelas hoopis Ghana. Jordan Ayew tõstis 24. minutil karistuslöögist palli kasti ning trahvilöögi järgse segaduse kasutas ära Mohammed Salisu. Kümme minutit hiljem kasvatas Ghana eduseisu Mohammed Kudus, taas andis resultatiivse tsenderduse Ayew. Lõuna-Koreal tekkis avapoolaja lõpuminutitel paar võimalust, kuid need jäid realiseerimata.
Kohtumise 58. minutil lõi Cho Gue-sung Lõuna-Korea kasuks ühe tagasi ning kolm minutit hiljem skooris ründaja ka viigivärava. Viigiseis kaua ei püsinud, sest 69. minutil taastas Ghana eduseisu Kuduse teine tabamus. Kohtumine lõppes Ghana 3:2 võiduga ning Aafrika meeskond kirjutas tabelisse esimesed punktid.
H-alagrupp
90:00
Korea Vabariik
2
58' Cho
61' Cho
2
:
3
3
Ghana
24' Salisu
34' Kudus
69' Kudus
Korea Vabariik
58' Cho
61' Cho
Ghana
24' Salisu
34' Kudus
69' Kudus
Enne mängu:
Ghana oli avavoorus lähedal Portugali üllatamisele, kuid üle-eelmine Euroopa meister suutis oma talismani Cristiano Ronaldo eestvedamisel ikkagi 3:2 võidu võtta. Lõuna-Korea pidas tasavägise duelli Uruguayga, kus jalgpallisõprade kahjuks väravaid ei sündinud.
Lõuna-Korea läheb tänasele mängule vastu heas vormis, sest viimasest kümnest kohtumisest on kaotatud vaid üks ning Kim Min-jae juhitud kaitseliin on hoidnud oma värava puhtana kolmes mängus järjest.
Sõltumata sellest, mis juhtub õhtuses kohtumises Portugali ja Uruguay vahel, langeb Ghana kaotuse korral konkurentsist. Seda enam loodab Aafrika meeskond, et Andre Ayew ja Osman Bukari väravad Portugali vastu polnud juhuslikud välgatused.
### Response:
Ghana alistas põnevusmängus Lõuna-Korea ning avas MM-il punktiarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Rahvusringhääling vahendab algaval laskesuusatamise hooajal kõiki MK-sarja etappe ja veebruaris Oberhofis toimuvaid maailmameistrivõistluseid.
Laskesuusatamise ülekanded lisanduvad teisipäevast jalgpalli MM-finaalturniiri ülekannetele. "Järgneva 20 päeva jooksul toob ERR-i sporditoimetus vaatajateni 52 haaravat otseülekannet," sõnas sporditoimetuse juht Rivo Saarna. "Alates teisipäevast on ETV laskesuusatamise päralt ning jalgpalli MM kogub põnevust ja vaatajaid ETV2-s," lisas Saarna.
Laskesuusatamise ülekannete vastutava toimetaja Alvar Tiisleri sõnul annab algav hooaeg põhjust kaasa elada nii omadele kui ka rahvusvahelistele tippudele: "Eesti telepubliku rõõmuks ei ole kahe hooaja vahel olnud väga palju tippspordist loobujaid, mis tähendab, et ka tänavusel hooajal saab teleekraani vahendusel näha kõiki seniseid lemmikuid. Eesti koondis osaleb igal MK-etapil kaheksa sportlasega ja loodetavasti tehakse eelmise aastaga samm edasi."
Laskesuusatamise otseülekandeid kommenteerivad Margus Ader ja Karel Kulbin, stuudiot veavad Alvar Tiisler ja Tarmo Tiisler.
Laskesuusatamise MK-sarja alustatakse teisipäeval Soomes Kontiolahtis, kus esimesena võtavad 20 kilomeetri sõidus mõõtu mehed. MK-sarjas toimub 2022. aastal kolm etappi, Soomest suundutakse tuleval nädalal Hochfilzenisse ja aasta viimane võistlus toimub Le Grand Bornandis. Uue aasta esimene etapp läheb juba 5. jaanuaril käima Pokljukas. Maailmameistrid selgitatakse Oberhofis 8. kuni 19. veebruarini. Laskesuusatamise hooaeg lõppeb märtsi keskpaigas Holmenkollenis.
Otseülekannete kava Kontiolahtist:
29.11 kell 14 Meeste 20 km ETV ja ERR-i spordiportaal
30.11 kell 14 Naiste 15 km ETV ja ERR-i spordiportaal
01.12 kell 11.45 Meeste 4x7,5 km teatesõit
01.12 kell 14.20 Naiste 4x6 km teatesõit
03.12 kell 11.30 Meeste 10 km sprint
03.12 kell 14.30 Naiste 7,5 km sprint
04.12 kell 13 Meeste 12,5 km jälitussõit
04.12 kell 15 Naiste 10 km jälitussõit
Otseülekandeid näitavad ETV ja ERR-i spordiportaal | ERR alustab teisipäeval laskesuusatamise ülekannetega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Rahvusringhääling vahendab algaval laskesuusatamise hooajal kõiki MK-sarja etappe ja veebruaris Oberhofis toimuvaid maailmameistrivõistluseid.
Laskesuusatamise ülekanded lisanduvad teisipäevast jalgpalli MM-finaalturniiri ülekannetele. "Järgneva 20 päeva jooksul toob ERR-i sporditoimetus vaatajateni 52 haaravat otseülekannet," sõnas sporditoimetuse juht Rivo Saarna. "Alates teisipäevast on ETV laskesuusatamise päralt ning jalgpalli MM kogub põnevust ja vaatajaid ETV2-s," lisas Saarna.
Laskesuusatamise ülekannete vastutava toimetaja Alvar Tiisleri sõnul annab algav hooaeg põhjust kaasa elada nii omadele kui ka rahvusvahelistele tippudele: "Eesti telepubliku rõõmuks ei ole kahe hooaja vahel olnud väga palju tippspordist loobujaid, mis tähendab, et ka tänavusel hooajal saab teleekraani vahendusel näha kõiki seniseid lemmikuid. Eesti koondis osaleb igal MK-etapil kaheksa sportlasega ja loodetavasti tehakse eelmise aastaga samm edasi."
Laskesuusatamise otseülekandeid kommenteerivad Margus Ader ja Karel Kulbin, stuudiot veavad Alvar Tiisler ja Tarmo Tiisler.
Laskesuusatamise MK-sarja alustatakse teisipäeval Soomes Kontiolahtis, kus esimesena võtavad 20 kilomeetri sõidus mõõtu mehed. MK-sarjas toimub 2022. aastal kolm etappi, Soomest suundutakse tuleval nädalal Hochfilzenisse ja aasta viimane võistlus toimub Le Grand Bornandis. Uue aasta esimene etapp läheb juba 5. jaanuaril käima Pokljukas. Maailmameistrid selgitatakse Oberhofis 8. kuni 19. veebruarini. Laskesuusatamise hooaeg lõppeb märtsi keskpaigas Holmenkollenis.
Otseülekannete kava Kontiolahtist:
29.11 kell 14 Meeste 20 km ETV ja ERR-i spordiportaal
30.11 kell 14 Naiste 15 km ETV ja ERR-i spordiportaal
01.12 kell 11.45 Meeste 4x7,5 km teatesõit
01.12 kell 14.20 Naiste 4x6 km teatesõit
03.12 kell 11.30 Meeste 10 km sprint
03.12 kell 14.30 Naiste 7,5 km sprint
04.12 kell 13 Meeste 12,5 km jälitussõit
04.12 kell 15 Naiste 10 km jälitussõit
Otseülekandeid näitavad ETV ja ERR-i spordiportaal
### Response:
ERR alustab teisipäeval laskesuusatamise ülekannetega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kärevere-Kardla maanteelõik läbib Natura 2000 loodus- ja linnuala, millest tulenevalt rajati loodusala metsapiiride lähedusse kaks tunnelit suurulukitele, teatas transpordiamet. Üks suurulukitunnelitest ehitati kaheotstarbelisena – suurulukite läbipääs koos kogujatee läbipääsuga. Teine tagab üksnes loomadele läbipääsu tee alt. Lisaks rajati kaks teealust truupi väikeulukitele ning maantee serva ligi 7,7 km ulukitara.
Samuti ehitati 97 meetrit müratõkkeseina. Ehituse käigus tehti maaparandustöid, side-ja elektritöid, paigaldati uued liikluskorraldusvahendid ning rajati nii kõrg- kui ka madalhaljastus.
Teelõigul on sõiduradade laius 3,5 meetrit, eraldusriba laius 2,8 meetrit ja sõidutee servas on 2-2,5 meetri laiune kindlustatud teepeenar. 2+2 ristlõikega teelõigule paigaldati metallist karptalast keskpiire. Ehitati uued juurdepääsuteed ning tagasipöördekohad kohaliku liikluse ühendamiseks olemasoleva teedevõrguga ja juurdepääsuks teeäärsetele kinnistutele.
Lepingu Kärevere–Kardla lõigu ehitamiseks sõlmit transpordiamet 2021. aasta veebruaris. Ehitas AS Nordecon ning omanikujärelevalvet viis läbi OÜ Toomtsentrum. Teelõigu ehitus läks maksma 12,6 miljonit eurot (lisandub käibemaks). | Tallinna-Tartu maanteest on neljarajaliseks saanud 84 kilomeetrit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kärevere-Kardla maanteelõik läbib Natura 2000 loodus- ja linnuala, millest tulenevalt rajati loodusala metsapiiride lähedusse kaks tunnelit suurulukitele, teatas transpordiamet. Üks suurulukitunnelitest ehitati kaheotstarbelisena – suurulukite läbipääs koos kogujatee läbipääsuga. Teine tagab üksnes loomadele läbipääsu tee alt. Lisaks rajati kaks teealust truupi väikeulukitele ning maantee serva ligi 7,7 km ulukitara.
Samuti ehitati 97 meetrit müratõkkeseina. Ehituse käigus tehti maaparandustöid, side-ja elektritöid, paigaldati uued liikluskorraldusvahendid ning rajati nii kõrg- kui ka madalhaljastus.
Teelõigul on sõiduradade laius 3,5 meetrit, eraldusriba laius 2,8 meetrit ja sõidutee servas on 2-2,5 meetri laiune kindlustatud teepeenar. 2+2 ristlõikega teelõigule paigaldati metallist karptalast keskpiire. Ehitati uued juurdepääsuteed ning tagasipöördekohad kohaliku liikluse ühendamiseks olemasoleva teedevõrguga ja juurdepääsuks teeäärsetele kinnistutele.
Lepingu Kärevere–Kardla lõigu ehitamiseks sõlmit transpordiamet 2021. aasta veebruaris. Ehitas AS Nordecon ning omanikujärelevalvet viis läbi OÜ Toomtsentrum. Teelõigu ehitus läks maksma 12,6 miljonit eurot (lisandub käibemaks).
### Response:
Tallinna-Tartu maanteest on neljarajaliseks saanud 84 kilomeetrit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikolmikusse mahtus ka eelmise nädala populaarseim film, koomiksifilm "Must Panter: Wakanda igaveseks" ("Black Panther: Wakanda Forever"), mis kogus 2688 külastust (kokku 25 930 külastust) ning Brando Quilici kogupere seiklusfilm "Poiss ja tiiger" ("Tiger's Nest"), mis kogus 802 külastust (kokku 2779 külastust).
Edetabelisse jõudsid veel Eesti osalusel valminud triller "Matmine" ("Burial), mis kogus avapäevadega 692 külastust, Ove Mustingu spordidraama "Kalev", mis kogus 684 külastust (kokku 112 710 külastust), kogupere muusikaline komöödia "Will, Will, krokodill" ("Lyle, Lyle, Crocodile"), mis kogus 631 külastust (kokku 24 989 külastust) ja Russell Crowe'i lavastatud triller "Pokkerinägu" ("Poker Face"), mis kogus 621 külastust (kokku 2934 külastust). | Nädalavahetuse menukaim film Eesti kinodes oli "Veider maailm" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikolmikusse mahtus ka eelmise nädala populaarseim film, koomiksifilm "Must Panter: Wakanda igaveseks" ("Black Panther: Wakanda Forever"), mis kogus 2688 külastust (kokku 25 930 külastust) ning Brando Quilici kogupere seiklusfilm "Poiss ja tiiger" ("Tiger's Nest"), mis kogus 802 külastust (kokku 2779 külastust).
Edetabelisse jõudsid veel Eesti osalusel valminud triller "Matmine" ("Burial), mis kogus avapäevadega 692 külastust, Ove Mustingu spordidraama "Kalev", mis kogus 684 külastust (kokku 112 710 külastust), kogupere muusikaline komöödia "Will, Will, krokodill" ("Lyle, Lyle, Crocodile"), mis kogus 631 külastust (kokku 24 989 külastust) ja Russell Crowe'i lavastatud triller "Pokkerinägu" ("Poker Face"), mis kogus 621 külastust (kokku 2934 külastust).
### Response:
Nädalavahetuse menukaim film Eesti kinodes oli "Veider maailm" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Energia Auvere elektrijaam, mis oli alates oktoobri algusest hooldusremondis, alustas neljapäevast taas tööd.
Pühapäeval tekkis elektrijaamas soojusvahetis leke ning järjekordne remont võtab poolteist nädalat. Elektrijaam peaks tööd alustama taas 7. detsembril.
Auverest tingitud pakkumise vähenemine turul ei tohiks hinnatõusu põhjustada, vähemalt seni, kuni me Soomega samas hinnatsoonis püsime, märkis Eesti Energia.
Samas on ettevõtte hinnangul oodata kogu regioonis järgmiseks nädalaks veidi kõrgemaid hindasid külmast tingitud suurema tarbimise ja väga madala tuuleprognoosi tõttu.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul 820 megavatti. Ettevõtte teatel on juhitavate elektritootmisvõimsuste plaanilised hooldused selleks talveks suuremas osas tehtud.
2018. aastal avatud Auvere elektrijaamal on olnud pidevalt probleeme. Eelmisel nädalal lõppenud hooldustööd tehti selleks, et parandada jaama töökindlust. | Auvere elektrijaamas taas rike, remont võtab poolteist nädalat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Energia Auvere elektrijaam, mis oli alates oktoobri algusest hooldusremondis, alustas neljapäevast taas tööd.
Pühapäeval tekkis elektrijaamas soojusvahetis leke ning järjekordne remont võtab poolteist nädalat. Elektrijaam peaks tööd alustama taas 7. detsembril.
Auverest tingitud pakkumise vähenemine turul ei tohiks hinnatõusu põhjustada, vähemalt seni, kuni me Soomega samas hinnatsoonis püsime, märkis Eesti Energia.
Samas on ettevõtte hinnangul oodata kogu regioonis järgmiseks nädalaks veidi kõrgemaid hindasid külmast tingitud suurema tarbimise ja väga madala tuuleprognoosi tõttu.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul 820 megavatti. Ettevõtte teatel on juhitavate elektritootmisvõimsuste plaanilised hooldused selleks talveks suuremas osas tehtud.
2018. aastal avatud Auvere elektrijaamal on olnud pidevalt probleeme. Eelmisel nädalal lõppenud hooldustööd tehti selleks, et parandada jaama töökindlust.
### Response:
Auvere elektrijaamas taas rike, remont võtab poolteist nädalat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viiendal kohal paiknev Viimsi/Tallinna Ülikool ei suutnud üllatust serveerida, jäädes kodusaalis 0:3 (23:25, 22:25, 19:25) tulemusega alla kaks kohta kõrgemal asuvale Tartu Ülikool/Bigbankile. Elina Lebedeva tõi võõrustajatele 18 ja Freia Liisa Palk üheksa punkti. Ingris Suvi panustas võitu 14, Annabel Huik 12, Liisbet Pill samuti 12 ja Laura Liisa Maiste 10 punkti, vahendab volley.ee.
Hendrik Rikandi juhendatav Tartu tegi silmapaistva esituse rünnakul, lahendades punktiks 52 protsenti sooritustest. Omavigu kogunes seejuures vaid neli ja neljal korral jäädi hätta vastase blokiga. Sten Esna tüüritav Viimsi/Tallinna Ülikooli tegi rünnakul viis omaviga, kaheksal korral löödi tartlannade blokki ja rünnakuprotsendiks kujunes 40. Turniiritabelis paikneb 15 punktiga esikohal TalTech/Tradehouse, Viljandi Metall järgneb 14 ja Tartu Ülikool/Bigbank 13 punktiga.
Balti liigas õnnestus Audentese SG/Noortekoondisel koduvõistkonna SUFA klubs/DU vastu kolme geimi järel juhtima minna, kuid lõpuks tuli tunnistada lätlannade 3:2 (22:25, 26:24, 10:25, 25:12, 15:9) paremust. Enda hooaja punktirekordi püstitanud Nora Lember lahendas 23 rünnakut (efektiivsus 46 protsenti) ning lisas kaks bloki- ja viis servipunkti, kogudes üleplatsimängijana 30 punkti. Carmel Vares lisas külalistele 18 ja Karlotta Kattai 13 punkti.
Kuigi rünnakul oli protsentidega 38-34 edukam Audentese SG/Noortekoondis, siis servil tehti koguni 21 viga. Serviässasid kogunes seejuures 14. Daugavpilsi võistkond eksis vaid kuuel servil ja lõi kümme ässa. Seitse punkti kogunud Audentese SG/Noortekoondis jätkab kaheksandal kohal, üheksandaks tõusnud SUFA klubs/DU võistkonnal on kirjas kuus punkti. | TÜ/Bigbank jõudis meistriliiga tabelijuhist kahe punkti kaugusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viiendal kohal paiknev Viimsi/Tallinna Ülikool ei suutnud üllatust serveerida, jäädes kodusaalis 0:3 (23:25, 22:25, 19:25) tulemusega alla kaks kohta kõrgemal asuvale Tartu Ülikool/Bigbankile. Elina Lebedeva tõi võõrustajatele 18 ja Freia Liisa Palk üheksa punkti. Ingris Suvi panustas võitu 14, Annabel Huik 12, Liisbet Pill samuti 12 ja Laura Liisa Maiste 10 punkti, vahendab volley.ee.
Hendrik Rikandi juhendatav Tartu tegi silmapaistva esituse rünnakul, lahendades punktiks 52 protsenti sooritustest. Omavigu kogunes seejuures vaid neli ja neljal korral jäädi hätta vastase blokiga. Sten Esna tüüritav Viimsi/Tallinna Ülikooli tegi rünnakul viis omaviga, kaheksal korral löödi tartlannade blokki ja rünnakuprotsendiks kujunes 40. Turniiritabelis paikneb 15 punktiga esikohal TalTech/Tradehouse, Viljandi Metall järgneb 14 ja Tartu Ülikool/Bigbank 13 punktiga.
Balti liigas õnnestus Audentese SG/Noortekoondisel koduvõistkonna SUFA klubs/DU vastu kolme geimi järel juhtima minna, kuid lõpuks tuli tunnistada lätlannade 3:2 (22:25, 26:24, 10:25, 25:12, 15:9) paremust. Enda hooaja punktirekordi püstitanud Nora Lember lahendas 23 rünnakut (efektiivsus 46 protsenti) ning lisas kaks bloki- ja viis servipunkti, kogudes üleplatsimängijana 30 punkti. Carmel Vares lisas külalistele 18 ja Karlotta Kattai 13 punkti.
Kuigi rünnakul oli protsentidega 38-34 edukam Audentese SG/Noortekoondis, siis servil tehti koguni 21 viga. Serviässasid kogunes seejuures 14. Daugavpilsi võistkond eksis vaid kuuel servil ja lõi kümme ässa. Seitse punkti kogunud Audentese SG/Noortekoondis jätkab kaheksandal kohal, üheksandaks tõusnud SUFA klubs/DU võistkonnal on kirjas kuus punkti.
### Response:
TÜ/Bigbank jõudis meistriliiga tabelijuhist kahe punkti kaugusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskkonnaameti ekspertiis ei leidnud sanatooriumi pargist 1. või 2. kategooria kaitsealuseid liike ega muud põhjust, miks park vajaks just riikliku kaitset. Kuid siiski on ameti hinnangul põhjust park kaitse alla võtta, ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
"Kuna rohealana see park linnakeskkonnas kindlasti peaks ja võiks säilida, siis oleks mõistlik see säilitada kohaliku omavalitsuse egiidi all. Tartu linn peaks selle otsuse tegema ja oma varasema detailplaneeringu ümber vaatama," lausus ta.
Vakra lisas, et parki ohustab linnvalitsuse 2005. aastal kehtestatud detailplaneering. Kuid amet jagab vaid soovitusi. Otsuse peab langetama keskkonnaminister.
"Selle detailplaneeringu hinnanguline lõpetamine on neli-viis miljonit eurot, mida Eesti maksumaksja peaks kinni maksma. Lõppkokkuvõttes on see poliitiline otsus," lausus Vakra.
Kui park võtta kohaliku katse alla, jääks kulu linna kanda. Keskkonnaministeerium veel tutvub valminud ekspertiisiga.
Tartu abilinnapea Gea Kangilaski selgitas, et linn ootab ministri otsuse ära ning siis kaalub pargi kohalikku kaitsmist uuesti. Ministeeriumile pargi kaitsmiseks ettepaneku teinud tartlane Irja Alakivi ütles, et ekspertiis ei toonud kõiki pargikaitsjate argumente esile.
"See niinimetatud ekspertiis on praegu väga kitsalt kirjutatud ja mitte kõiki asjaolusid arvesse võttev. Näiteks, kui oluline on rahvatervise seisukohast selle pargi kaitse. See ei ole ainult füüsilise tervise seisukohast, see on oluline ka vaimse tervise seisukohast, kui arvestada, millistes muserdavates vaimsetes oludes kogu Eesti elanikkond elab agressorriigi piiri ääres," lausus Alakivi.
Siiski loodab Alakivi, et minister otsustab parki kaitsta.
"Meil on üle hulga aja keskkonnaminister, kes on avalikult öelnud, et kui iga teine ministeerium kaitseb oma haldusala – ehitame, betoneerime ja rajame ja nii edasi – siis mina seisan looduskaitse eest, mina seisan keskkonnakaitse eest," lausus Alakivi. | Keskkonnaamet ei soovita Tartu sanatooriumi pargile riiklikku kaitset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskkonnaameti ekspertiis ei leidnud sanatooriumi pargist 1. või 2. kategooria kaitsealuseid liike ega muud põhjust, miks park vajaks just riikliku kaitset. Kuid siiski on ameti hinnangul põhjust park kaitse alla võtta, ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
"Kuna rohealana see park linnakeskkonnas kindlasti peaks ja võiks säilida, siis oleks mõistlik see säilitada kohaliku omavalitsuse egiidi all. Tartu linn peaks selle otsuse tegema ja oma varasema detailplaneeringu ümber vaatama," lausus ta.
Vakra lisas, et parki ohustab linnvalitsuse 2005. aastal kehtestatud detailplaneering. Kuid amet jagab vaid soovitusi. Otsuse peab langetama keskkonnaminister.
"Selle detailplaneeringu hinnanguline lõpetamine on neli-viis miljonit eurot, mida Eesti maksumaksja peaks kinni maksma. Lõppkokkuvõttes on see poliitiline otsus," lausus Vakra.
Kui park võtta kohaliku katse alla, jääks kulu linna kanda. Keskkonnaministeerium veel tutvub valminud ekspertiisiga.
Tartu abilinnapea Gea Kangilaski selgitas, et linn ootab ministri otsuse ära ning siis kaalub pargi kohalikku kaitsmist uuesti. Ministeeriumile pargi kaitsmiseks ettepaneku teinud tartlane Irja Alakivi ütles, et ekspertiis ei toonud kõiki pargikaitsjate argumente esile.
"See niinimetatud ekspertiis on praegu väga kitsalt kirjutatud ja mitte kõiki asjaolusid arvesse võttev. Näiteks, kui oluline on rahvatervise seisukohast selle pargi kaitse. See ei ole ainult füüsilise tervise seisukohast, see on oluline ka vaimse tervise seisukohast, kui arvestada, millistes muserdavates vaimsetes oludes kogu Eesti elanikkond elab agressorriigi piiri ääres," lausus Alakivi.
Siiski loodab Alakivi, et minister otsustab parki kaitsta.
"Meil on üle hulga aja keskkonnaminister, kes on avalikult öelnud, et kui iga teine ministeerium kaitseb oma haldusala – ehitame, betoneerime ja rajame ja nii edasi – siis mina seisan looduskaitse eest, mina seisan keskkonnakaitse eest," lausus Alakivi.
### Response:
Keskkonnaamet ei soovita Tartu sanatooriumi pargile riiklikku kaitset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kiire hinnakasvu tõttu on jalgpallihallid muutunud plaanituga võrreldes oluliselt kallimaks, mis on pannud omavalitsused keerulisse olukorda. Selleks, et alustatu lõpule viia, oleme järgmise aasta eelarves näinud hallidele ette täiendava toetuse," ütles kultuuriminister Piret Hartman.
Kultuuriministeerium on teinud ettepaneku eraldada 2023. aasta kultuurieelarve regionaalsetest investeeringutest jalgpalli- ja võimlemishalli rajamiseks üks miljon eurot lisaraha Kuressaarele, samuti üks miljon eurot lisaraha Paidele. Jalgpallihalli rajamisest loobunud Jõhvi tagastatud poolteist miljonit eurot jagatakse pooleks samal aastal toetust saanud Pärnu ja Rakvere vahel.
"Taotlesime lisavahendeid kõigile juba toetatud omavalitsustele, kuid riigieelarve võimalused on piiratud. Kultuuriministeeriumil on samas selge soov leida ka teistele omavalitsustele täiendavaid vahendeid 2024. aasta riigieelarvest. Toetust saanud omavalitsustel on jätkuvalt kasutada halli rajamiseks juba eraldatud poolteist miljonit eurot või selle jääki. Viimasel kahel aastal toetatud omavalitsustel, kes veel projektidega alustanud pole, on võimalik viia need ellu 2024. aasta lõpuks," lisas kultuuriminister.
2020. aastast on jalgpallihallide rajamiseks eraldatud toetust 12 omavalitsusele, igaühele poolteist miljonit ehk kokku 18 miljonit eurot.
Kultuuriministeerium on alates 2020. aastast toetanud jalgpallihallide rajamist igal aastal kuue miljoni euroga. Tänaseks on jalgpallihallid valminud Haapsalus, Raplas, Tartus ja Viljandis. | Riik annab jalgpalli sisehallide rajamiseks linnadele lisaraha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kiire hinnakasvu tõttu on jalgpallihallid muutunud plaanituga võrreldes oluliselt kallimaks, mis on pannud omavalitsused keerulisse olukorda. Selleks, et alustatu lõpule viia, oleme järgmise aasta eelarves näinud hallidele ette täiendava toetuse," ütles kultuuriminister Piret Hartman.
Kultuuriministeerium on teinud ettepaneku eraldada 2023. aasta kultuurieelarve regionaalsetest investeeringutest jalgpalli- ja võimlemishalli rajamiseks üks miljon eurot lisaraha Kuressaarele, samuti üks miljon eurot lisaraha Paidele. Jalgpallihalli rajamisest loobunud Jõhvi tagastatud poolteist miljonit eurot jagatakse pooleks samal aastal toetust saanud Pärnu ja Rakvere vahel.
"Taotlesime lisavahendeid kõigile juba toetatud omavalitsustele, kuid riigieelarve võimalused on piiratud. Kultuuriministeeriumil on samas selge soov leida ka teistele omavalitsustele täiendavaid vahendeid 2024. aasta riigieelarvest. Toetust saanud omavalitsustel on jätkuvalt kasutada halli rajamiseks juba eraldatud poolteist miljonit eurot või selle jääki. Viimasel kahel aastal toetatud omavalitsustel, kes veel projektidega alustanud pole, on võimalik viia need ellu 2024. aasta lõpuks," lisas kultuuriminister.
2020. aastast on jalgpallihallide rajamiseks eraldatud toetust 12 omavalitsusele, igaühele poolteist miljonit ehk kokku 18 miljonit eurot.
Kultuuriministeerium on alates 2020. aastast toetanud jalgpallihallide rajamist igal aastal kuue miljoni euroga. Tänaseks on jalgpallihallid valminud Haapsalus, Raplas, Tartus ja Viljandis.
### Response:
Riik annab jalgpalli sisehallide rajamiseks linnadele lisaraha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaringis vaba olnud Eesti alistas 32 seas Rootsi teise võistkonna 45:34, seejärel Itaalia kolmanda esinduse 45:23 ja veerandfinaalis Hispaania 45:31. Poolfinaalis tuli Eestile vastu Ukraina teine tiim, keda võideti tasavägises kohtumises 45:44. Finaalis tuli Eestil tunnistada Iisraeli nappi 45:44 paremust.
Kokku osales 42 võistkonda.
Päev varem peetud individuaalturniiril saavutas Anneli Proosväli (En Garde) naiskadettide epees 128 vehkleja konkurentsis kolmanda koha. | Eesti meeskadettide epeekoondis saavutas Euroopa karikaetapil teise koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaringis vaba olnud Eesti alistas 32 seas Rootsi teise võistkonna 45:34, seejärel Itaalia kolmanda esinduse 45:23 ja veerandfinaalis Hispaania 45:31. Poolfinaalis tuli Eestile vastu Ukraina teine tiim, keda võideti tasavägises kohtumises 45:44. Finaalis tuli Eestil tunnistada Iisraeli nappi 45:44 paremust.
Kokku osales 42 võistkonda.
Päev varem peetud individuaalturniiril saavutas Anneli Proosväli (En Garde) naiskadettide epees 128 vehkleja konkurentsis kolmanda koha.
### Response:
Eesti meeskadettide epeekoondis saavutas Euroopa karikaetapil teise koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MK-etapi võiduga teenis Grigori Minaškin sada edetabelipunkti ning tõusis reitingus viie positsiooni võrra 32. kohale. Lisaks teenis Eesti sportlane väärtuslikke olümpiamängude kvalifikatsioonipunkte.
Treeneri Vladimir Stepanjani sõnul oli tegemist üliolulise turniiriga ning MK-etapil teenitud punktid ja tõus maailma edetabelis annavad Minaškinile õiguse võistelda detsembris Iisraelis toimuval Jerusalem Masters võistlusel, kuhu pääseb 36 maailma paremat judokat.
"Jerusalem Masters võistlusele pääsemine on väga oluline, kuna juba ainuüksi osalemise fakt annab sportlasele väärtuslikke olümpiamängude punkte. Oleme hetkel alles hoogu võtmas, kuid seis on vägagi hea ning hooaja peamine siht on 2024. aasta suveolümpiamängude punktide teenimine," kommenteeris Stepanjan ning lisas, et kui olümpiamängudele pääsejate nimekiri pandaks kinni praeguse seisuga, pääseks Minaškin tänu praeguseks teenitud punktidele olümpiale. "Siiski on tulemustest veel vara rääkida, poolteist aastat on veel minna," ütles Stepanjan.
Minaškin võistles Liibanoni MK-etapil kehakaalus kuni 100 kilo ning esimeses ringis oli sportlane loosi tahtel vaba. Poolfinaalis oli Minaškini vastaseks prantslane Marc Ewen Codjogan, kelle üle saavutas Eesti judoka veenva võidu. Finaalis alistas Minaškin Küprose judoka Georgios Kroussaniotakise.
Liibanonis toimus rahvusvaheline MK-etapp Asian Open esmakordselt, turniir tõi tatamile võistlema 106 sportlast 15 riigist Euroopast, Aasiast ja Aafrikast. Minaškin oli suurvõistlusel Eesti ainus esindaja. | Minaškin võitis MK-etapil kuldmedali ja tõusis maailma edetabelis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MK-etapi võiduga teenis Grigori Minaškin sada edetabelipunkti ning tõusis reitingus viie positsiooni võrra 32. kohale. Lisaks teenis Eesti sportlane väärtuslikke olümpiamängude kvalifikatsioonipunkte.
Treeneri Vladimir Stepanjani sõnul oli tegemist üliolulise turniiriga ning MK-etapil teenitud punktid ja tõus maailma edetabelis annavad Minaškinile õiguse võistelda detsembris Iisraelis toimuval Jerusalem Masters võistlusel, kuhu pääseb 36 maailma paremat judokat.
"Jerusalem Masters võistlusele pääsemine on väga oluline, kuna juba ainuüksi osalemise fakt annab sportlasele väärtuslikke olümpiamängude punkte. Oleme hetkel alles hoogu võtmas, kuid seis on vägagi hea ning hooaja peamine siht on 2024. aasta suveolümpiamängude punktide teenimine," kommenteeris Stepanjan ning lisas, et kui olümpiamängudele pääsejate nimekiri pandaks kinni praeguse seisuga, pääseks Minaškin tänu praeguseks teenitud punktidele olümpiale. "Siiski on tulemustest veel vara rääkida, poolteist aastat on veel minna," ütles Stepanjan.
Minaškin võistles Liibanoni MK-etapil kehakaalus kuni 100 kilo ning esimeses ringis oli sportlane loosi tahtel vaba. Poolfinaalis oli Minaškini vastaseks prantslane Marc Ewen Codjogan, kelle üle saavutas Eesti judoka veenva võidu. Finaalis alistas Minaškin Küprose judoka Georgios Kroussaniotakise.
Liibanonis toimus rahvusvaheline MK-etapp Asian Open esmakordselt, turniir tõi tatamile võistlema 106 sportlast 15 riigist Euroopast, Aasiast ja Aafrikast. Minaškin oli suurvõistlusel Eesti ainus esindaja.
### Response:
Minaškin võitis MK-etapil kuldmedali ja tõusis maailma edetabelis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Albaania president Bajram Begaj sõnas, et Lipa on teinud riigi uhkeks oma ülemaailmse karjääriga ning sõnavõttudega olulistel sotsiaalsetel teemadel.
Lipa teatas, et Albaania kodakondsuse vastuvõtmine oli kirjeldamatult rõõmus sündmus. Dokumendi üleandmise tseremoonial allkirjastas Lipa isikutunnistuse ja passi taotlusvormi.
Thank you President Bajram Begaj and Mayor @erionveliaj for this honour ~ got my Albanian citizenship!! ~ faleminderit, po ndihem shume krenare ❤️ pic.twitter.com/bfZzqukKAe
— DUA LIPA (@DUALIPA) November 27, 2022
Lipa vanemad põgenesid Albaaniast 1992. aastal riigis aset leidnud rahutuste tõttu, mis hiljem sõjaks edasi arenesid. Lipa sündis Londonis, kuid tema vanemad hoidsid lauljannat Albaania kultuuriga kursis ning kodus rääkisid nad omavahel albaania keeles.
Lauljanna vanemad olid alati soovinud kodumaale naasta ja kui Lipa oli 11-aastane koliski perekond tagasi Albaaniasse. Lipa elas Albaanias viis aastat, kuid otsustas 16-aastaselt taas Londonisse elama minna, et seal muusikukarjääri poole püüelda.
"Nende jaoks oli see emotsionaalselt keeruline, kuid minu jaoks oli see parim aeg mu elus," kommenteeris Lipa alaealisena üksi Londonisse kolimist. | Dua Lipale anti Albaania kodakondsus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Albaania president Bajram Begaj sõnas, et Lipa on teinud riigi uhkeks oma ülemaailmse karjääriga ning sõnavõttudega olulistel sotsiaalsetel teemadel.
Lipa teatas, et Albaania kodakondsuse vastuvõtmine oli kirjeldamatult rõõmus sündmus. Dokumendi üleandmise tseremoonial allkirjastas Lipa isikutunnistuse ja passi taotlusvormi.
Thank you President Bajram Begaj and Mayor @erionveliaj for this honour ~ got my Albanian citizenship!! ~ faleminderit, po ndihem shume krenare ❤️ pic.twitter.com/bfZzqukKAe
— DUA LIPA (@DUALIPA) November 27, 2022
Lipa vanemad põgenesid Albaaniast 1992. aastal riigis aset leidnud rahutuste tõttu, mis hiljem sõjaks edasi arenesid. Lipa sündis Londonis, kuid tema vanemad hoidsid lauljannat Albaania kultuuriga kursis ning kodus rääkisid nad omavahel albaania keeles.
Lauljanna vanemad olid alati soovinud kodumaale naasta ja kui Lipa oli 11-aastane koliski perekond tagasi Albaaniasse. Lipa elas Albaanias viis aastat, kuid otsustas 16-aastaselt taas Londonisse elama minna, et seal muusikukarjääri poole püüelda.
"Nende jaoks oli see emotsionaalselt keeruline, kuid minu jaoks oli see parim aeg mu elus," kommenteeris Lipa alaealisena üksi Londonisse kolimist.
### Response:
Dua Lipale anti Albaania kodakondsus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on pretsedenditu, mis siin praegu toimub, sest rahutused ei ole mitte ainult ühes piirkonnas," ütles Hanso esmaspäeval ERR-ile. "Need koroonapiirangud on tõesti inimesed meeleheitele ajanud, need kestavad juba kolmandat aastat ja see on üsnagi pretsedenditu, et sellised rahutused on nüüd toimumas erinevates Hiina suurlinnades," rääkis ta.
Hanso tõi esile, et proteste on toimunud nii Lääne-Hiinas Xinjiangi provintsi maapiirkondades kui ka selle pealinnas Urumqis, samuti Pekingis, Shanghais ja Guangdongi piirkonnas.
"See on kindlasti märk sellest, et inimesed lihtsalt ei ole valmis enam neid piiranguid taluma, ei ole valmis seda teadmatust taluma, sest sa ei saa mitte midagi planeerida oma elus – iga päev võib juhtuda midagi, mille puhul sa ei saa ennast ette valmistada. Ja inimesed on läinud välja ja protesteerivad piirangute vastu," rääkis diplomaat.
Tema sõnul kõlab meeleavaldustel esitatavate nõudmiste seas ka poliitilise süsteemi vastaseid üleskutseid. "Nii et see on päris uus olukord siin riigis ja ärevust kindlasti on palju," tõdes Hanso.
Küsimusele, kuidas Hiina valitsus on protestidele reageerinud - kas käitunud karmilt või teinud järeleandmisi, vastas Hanso, et näha on mõlemat.
"Näiteks Xinjiangi provintsis läksid inimesed valitsushoone ette keskväljakul ja nõudsid piirangute lõpetamist, skandeerisid "Vabadus, vabadus, vabadus!" ja järgmisel päeval provintsivalitsus teatas, et koroonaprobleem on praktiliselt lahenenud. Umbes sada päeva kestnud piiranguid leevendati põhimõtteliselt üleöö, ehk siis anti justkui järele," rääkis suursaadik.
"Aga me näeme siin ka kõikvõimalikest kaadritest sotsiaalmeedias, kuidas politsei on kasutanud inimeste vastu ka puhast füüsilist jõudu, kumminuiasid, jalgadega peksmist, arreteerimisi ja kõike seda – mõlemat on näha," lisas ta.
Kokkuvõttes paistab siiski, et võimud on tunnetanud rahva meelepaha ulatust ning kalduvad tegema leevendusi, rääkis Hanso.
"Kui me vaatame täna Hiina peamist ingliskeelset päevalehte, siis on seal kirjutatud mitte protestidest, aga on kirjutatud, et osad omavalitsusi teeb ebamõistlikult rangeid piiranguid, et on antud käsk need üle vaadata. Ehk siis mulle tundub, et valitsusele võib-olla hakanud kohale jõudma, et nende piirangute järjest karmistamine ei ole enam jätkusuutlik ja süüdistatakse selles mõistetavalt mitte riigi juhtkonda, aga hoopiski kohaliku tasandi võime," ütles saadik.
Hiinas vallandusid eelmisel nädala karmide koroonapiirangute vastased meeleavaldused, mis said alguse Xinjiangi provintsist, kuid levisid mõne päevaga paljudesse suurlinnadesse. Xinjiangi autonoomse piirkonna pealinnas Urumqis puhkesid rahutused pärast seda, kui linna ühe kõrghoone tulekahjus hukkus kümme inimest. Nende surma põhjuseks peetakse seda, et maja väljapääsud olid koroonapiirangute tõttu suletud, mis ei võimaldanud elanikel õigeaegselt põgeneda. | Eesti suursaadik protestidest: Hiina võimudele hakkab olukorra tõsidus kohale jõudma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on pretsedenditu, mis siin praegu toimub, sest rahutused ei ole mitte ainult ühes piirkonnas," ütles Hanso esmaspäeval ERR-ile. "Need koroonapiirangud on tõesti inimesed meeleheitele ajanud, need kestavad juba kolmandat aastat ja see on üsnagi pretsedenditu, et sellised rahutused on nüüd toimumas erinevates Hiina suurlinnades," rääkis ta.
Hanso tõi esile, et proteste on toimunud nii Lääne-Hiinas Xinjiangi provintsi maapiirkondades kui ka selle pealinnas Urumqis, samuti Pekingis, Shanghais ja Guangdongi piirkonnas.
"See on kindlasti märk sellest, et inimesed lihtsalt ei ole valmis enam neid piiranguid taluma, ei ole valmis seda teadmatust taluma, sest sa ei saa mitte midagi planeerida oma elus – iga päev võib juhtuda midagi, mille puhul sa ei saa ennast ette valmistada. Ja inimesed on läinud välja ja protesteerivad piirangute vastu," rääkis diplomaat.
Tema sõnul kõlab meeleavaldustel esitatavate nõudmiste seas ka poliitilise süsteemi vastaseid üleskutseid. "Nii et see on päris uus olukord siin riigis ja ärevust kindlasti on palju," tõdes Hanso.
Küsimusele, kuidas Hiina valitsus on protestidele reageerinud - kas käitunud karmilt või teinud järeleandmisi, vastas Hanso, et näha on mõlemat.
"Näiteks Xinjiangi provintsis läksid inimesed valitsushoone ette keskväljakul ja nõudsid piirangute lõpetamist, skandeerisid "Vabadus, vabadus, vabadus!" ja järgmisel päeval provintsivalitsus teatas, et koroonaprobleem on praktiliselt lahenenud. Umbes sada päeva kestnud piiranguid leevendati põhimõtteliselt üleöö, ehk siis anti justkui järele," rääkis suursaadik.
"Aga me näeme siin ka kõikvõimalikest kaadritest sotsiaalmeedias, kuidas politsei on kasutanud inimeste vastu ka puhast füüsilist jõudu, kumminuiasid, jalgadega peksmist, arreteerimisi ja kõike seda – mõlemat on näha," lisas ta.
Kokkuvõttes paistab siiski, et võimud on tunnetanud rahva meelepaha ulatust ning kalduvad tegema leevendusi, rääkis Hanso.
"Kui me vaatame täna Hiina peamist ingliskeelset päevalehte, siis on seal kirjutatud mitte protestidest, aga on kirjutatud, et osad omavalitsusi teeb ebamõistlikult rangeid piiranguid, et on antud käsk need üle vaadata. Ehk siis mulle tundub, et valitsusele võib-olla hakanud kohale jõudma, et nende piirangute järjest karmistamine ei ole enam jätkusuutlik ja süüdistatakse selles mõistetavalt mitte riigi juhtkonda, aga hoopiski kohaliku tasandi võime," ütles saadik.
Hiinas vallandusid eelmisel nädala karmide koroonapiirangute vastased meeleavaldused, mis said alguse Xinjiangi provintsist, kuid levisid mõne päevaga paljudesse suurlinnadesse. Xinjiangi autonoomse piirkonna pealinnas Urumqis puhkesid rahutused pärast seda, kui linna ühe kõrghoone tulekahjus hukkus kümme inimest. Nende surma põhjuseks peetakse seda, et maja väljapääsud olid koroonapiirangute tõttu suletud, mis ei võimaldanud elanikel õigeaegselt põgeneda.
### Response:
Eesti suursaadik protestidest: Hiina võimudele hakkab olukorra tõsidus kohale jõudma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kergejõustikuhooaeg lõppes juba tükk aega tagasi ja sportlased on alustanud tõsist ettevalmistust järgmiseks aastaks, mis kulmineerub augustis Budapestis toimuvate maailmameistrivõistlustega. Kui suve lõpus avaldati järgmiste maailmameistrivõistluste normid, olid paljud kergejõustikuinimesed väga üllatunud. Normid ongi aastatega kõrgemaks muutunud, aga kohati tunduvad Budapesti MM-normid lausa ebamõistlikud.
Näiteks kümnevõistluse norm on 8460 punkti. Sel aastal suutis selle punktisumma maailmas ületada kümme meest, kusjuures nende seas ei olnud mitte ühtegi Eesti kümnevõistlejat. Tänavuste Eugene'i maailmameistrivõistluste norm oli 8350 punkti.
Meeste 100 meetri jooksu norm on täpselt 10 sekundit, maratonijooksus aga juba alla kahe tunni ja kümne minuti. Naiste kaugushüppe norm on kruvitud 6.85-ni. Loomulikult ongi alasid, mille tase on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, aga sellise normide tõstmise tempo jätkusuutlikkus on küsitav.
Teadupärast ei pea tiitlivõistlustele pääsemiseks täitma normi, vaid suur osa sportlastest pääseb MM-ile ka edetabelisüsteemi alusel. See süsteem omakorda on äärmiselt keeruline ja lõpuni mitte päris õiglane.
Milline roll on tiitlivõistluste normidel, kui ühel hetkel on need jõukohased vähem kui kümnele sportlasele? Olümpiavõitja Gerd Kanter, kelle ala kettaheite norm on järgmisel MM-il 67 meetrit, praegust süsteemi mõistlikuks ei pea.
"Aasta tagasi, kui toimusid olümpiamängud, siis ka seal olid kõrged normatiivid. Võib-olla selle kõrge normatiivi puhul üks ohukoht on lihtsalt see, et tehakse palju sohki. Ma oskan eelkõige oma alast rääkida, aga ma usun, et neid näiteid on väga-väga palju – tekitab küsimusi, et kui viimastel päevadel, kui tähtaeg kukub, siis järsku mingid mehed-naised teevad selliseid tulemusi, mis on näiteks mitmeid meetreid paremad nendest tulemustest, mis neil on varasemalt saavutatud. Ja kui sa oled neid näinud näiteks Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel juubeldamas näiteks 60 meetri üle ja siis järsku tuleb kuskilt 66… see tekitab palju küsimusi," rääkis Kanter "Spordipühapäevas". "Ma arvan, et selliste kõrgete normatiivide veel liigne tõstmine kindlasti kuidagi kergejõustikule mingit au ei tee ja pigem ta teeb seda pilti veel hägusamaks ja need tulemused tegelikult ei ole kohati tõsiseltvõetavad."
Praegust kvalifitseerumise süsteemi – kus tiitlivõistlustele pääseb lisaks normitäitmisele ka edetabeli põhjal – on põhjendatud korraldajate soovidega. "Kindlasti saan aru sellest, et üritatakse vältida seda, et neid kvalifitseerujaid oleks liiga palju. Aga nii palju kui ma kasvõi enda ala mäletan, siis tegelikult see võistlejate arv, kes lõpuks kvalifitseerus näiteks MM-ile või siis teistele tiitlivõistlustele, oli suhteliselt konstantne. Reeglina ikkagi kuskil 32-34 sportlase ümber tiirles," arutles Kanter. "Kui me räägimegi kvalifikatsioonigruppidest, siis selline 15-16-17 sportlast ühes grupis on täiesti normaalne. Selge see, et peame arvestama, et katsete vahed on pikad. Teistpidi muidugi saame aru, et võistluse korraldajad muretsevad oma ajakava pärast. Minu meelest on see, et kui meie normid olid madalamad, siis on ju selge see, et kui nüüd norme veel tõstame, siis kindlasti neid normitäitjaid kuskilt ju juurde ei saa tekkida. Pigem, ma arvan, on üle reageeritud ja see liigne tõstmine ei tee kuidagi au. Sest kui normatiivi väärtuseks on sisuliselt vähemalt medalivääriline tulemus, siis seal tegelikult loogika puudub."
Gerd Kanter Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Kas siis selleks, et süsteem oleks kõigile arusaadava, peaks pigem valima vaid ühe – edetabeli või normatiivid? "Ma saangi aru, et võib-olla see selgitus seal taga ei ole piisav. Võib-olla tõesti mingi loogika oleks see, et pooled sportlased täidavad normatiivi ja võib-olla pooled siis kvalifitseeruvad ranking 'uga," mõtiskles Kanter. "Aga praegu on tõesti see, et kui vaatame näiteks eelmise MM-i tulemusi, siis tegelikult ju hakkas silma, et kogu selle keeruka kvalifitseerumissüsteemi taga lõpuks on ikkagi oht, et võistlustele pääsevad alumises otsas ikkagi natukene sellised sportlased, kes kuidagi seal ei peaks olema. Ja ma arvan, et nii mõnigi sportlane, kes on jäänud kuskile piiri peale ja jäänud võib-olla ühe või kahe kohaga 32 hulgast näiteks välja, siis tegelikult see frustratsioon, mida need sportlased tunnevad, on päris suur."
"Oskangi rääkida just siin oma endise sportlase Robert Urbaneki pettumust, kes siis olümpiamängude kvalifikatsiooni edetabelisüsteemis jäi vist kas esimesena või teisena joone alla ja seal võistlusrivis olid sportlased, kes tegelikult kohapeal jäid ikka sellest tulemusest, mida nad siis kas sohi või muu abiga olid saavutanud, väga-väga kaugele," lisas Kanter. "Nii et selles mõttes ma arvan, et kuidagi see asi peaks ikkagi saama mingisuguse selgema lahenduse ja igal juhul ju nii sportlastel kui alaliitudel on mingid omad ootused, mida võib-olla see praegune süsteem päris ei täida."
Edetabelisüsteemi alusel tiitlivõistlustele pääsemine on tehtud nii keeruliseks, et Soome kergejõustikuliidus on tööl eraldi inimene, kes analüüsib pidevalt olukorda ja aitab sportlastel valida õigeid võistlusi vajalike punktide teenimiseks. Nii kuulus tänavugi Soome MM-koondisesse mitu sellist sportlast, kes pääsesid sinna mitte tänu suurepärastele tulemustele, vaid tänu sellele, et süsteem pandi oskuslikult enda kasuks tööle.
"Ma arvan, et soomlastele tuleb au anda, sest see käitumine on tegelikult väga loogikapärane. Kui on reeglid kehtestatud, siis igal juhul on vaja need endale selgeks teha ja ma arvan, et väga tihti osad sportlased, kes on jäänud kõrvale, ei ole tegelikult enda jaoks teinud selgeks, mismoodi on võimalik siis kvalifitseeruda," arvas Kanter. "Ja tegelikult, kui sa näedki, millised võistlused, millised kategooriapunktid mingi võistlusega võimalik saada…. reegel on see, et kindlasti rahvusmeistrivõistlused on väga tähtsad, erinevad võib-olla muud kontinentide võistlused, kus on võimalik neid kõrgemaid punkte saada. Ja kui sa neid eirad ja võib-olla loodad, et siit või sealt tuleb, siis tegelikult ei tule. Mis on tegelikult ikkagi selle edetabelisüsteemi selge miinus, on see, et meil ei ole võimalik tagada kõigile soovijatele võrdseid võimalusi."
"Paratamatult Teemantliiga on väga suure väärtusega, väga suurte boonuspunktidega. Ja paratamatult väljakualadele võetakse peale võib-olla kuskil kümme sportlast, aga tegelikult ju kvalifitseeruda püüdleb võib-olla 50-60 inimest, siis tegelikult enamik ei saa üldse võimalustki," jätkas Kanter. "Nii et selles mõttes juba eos see praegune edetabelisüsteem kindlasti ei ole piisavalt kõigile võrdseid võimalusi pakkuv. Igal juhul ta nõuaks veel täiendavat reformi. Selle edetabeli üks hea eeldus on see, et ühtepidi, mis räägib pettuse vastu, on see, et seal läheb arvesse kas viis või kuus võistlust, igal juhul ta võtab arvesse sinu tugeva keskmise. Aga teistpidi ongi see, et kui sul õnnestub tõesti ühel võistlusel natukene kohtunikega kokku leppida ja teha selline tulemus, mis annab sulle selle automaatse tulemusega edasipääsu, siis seda me tõesti välistada ei saa ja seda arvatavasti on ka osavalt ära kasvanud."
400 meetri tõkkejooksu Eesti rekordimehele Rasmus Mägile ei ole maailmameistrivõistluste normi täitmine mingi probleem, aga praegusel kvalifitseerumise süsteemil on temagi sõnul selgeid puudujääke. "Ma ei saa öelda, et ma väga pikalt sellel teemal vaagisin, sellepärast et olles teatud tasemel, siis ma saan aru, et see sõltub hoopis rohkem sellest, mis võistlustel sa võistelda saad ja nii edasi. Aga siinkohal see probleem minu jaoks võib-olla ongi kõige suurem, et tegelikult riikide erinevus, mis võistlusi, kus üldse korraldatakse, mis võistlustel teatud riikide sportlased osa võtta saavad, see toob hästi suure erinevuse sisse," rääkis Mägi. "Kas või enda ala kontekstis rääkides, et on ikkagi päris suur vahe, kas sa proovid seda normi joosta kuskil väga heade tingimustega suures katlas näiteks Teemantliigal või sa proovid, ma ei tea, oma riigi meistrivõistlustel. Mitte Eestis, meil on Eestis väga tingimused, aga… ma ei taha kellelegi liiga teha, aga ma hästi ei kujuta ette, et kuskil Valmieras näiteks suudaksin sellele normile ligilähedale jõuda."
Rasmus Mägi Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
"Ameerikas kevadeti tehakse väga tugevaid võistlusi, on head ilmastikuolud, saad võib-olla ka valida, mis suunas sa ühte või teist distantsi jooksed. Võib-olla see on see kõige suurem probleem, et mulle tundub, et lihtsalt teatud riikide sportlaste puhul see muutub juba keeruliseks, sest lihtsalt ei ole neid kohti või häid staadioni, kus neid vastavaid tulemusi teha, olgugi et võimed võib-olla seda lubaks," jätkas Mägi. "Kui see mingit pidi teeks kergejõustiku atraktiivsemaks, siis kõik on tore ja hea. Samas, tiitlivõistlustele mõeldes, et tahetakse kindlat arvu sportlasi, aga viimased MM-id tegelikult on väga selgelt näidanud, et viimasel hetkel neid ärakukkujaid on ikkagi päris suur hulk. Mitmevõistluses reeglina kahjuks mingi arv sportlasi ka katkestab ja lõpuks need read lihtsalt on nii hõredad, see kindlasti on probleem."
"Mulle natuke tundub, et see näiteks viie võistluse süsteem võib-olla töötati välja sellepärast, et sul on vaja kindlat arvu võistlusi, et kvalifitseeruda, ühest heast tulemusest ainult ei piisa," analüüsis Mägi. "Sellega me justkui tahtsime välistada selle, et kuskil riikides tulemustega ei manipuleeritaks, aga võib-olla oleks pidanud alustama sellest otsast, et saadame mingisuguseid järelevaatajaid nendesse kohtadesse, kus meil tegelikult juba on teada, et tulemustega on manipuleeritud. Või me koolitame sealset kohtunike ringkonda, mis iganes. Või siis neid asju tegema paralleelselt. Äkki me praegu selle edetabeliga alustasime ühest otsast ja väga jõuliselt, aga unustasime selle teise poole ära."
"Mulle tihti tundub, et see võib olla puudutabki tegelikult just neid kõige haavatavamaid sportlasi, kes selle ranking 'u ja tugevate normide tõttu kõrvale võivad jääda – sportlased, kes just parasjagu on oma läbilööki või läbimurret tegemas, jäävad siis kõrvale või neil päris veel ei õnnestu osa võtta tugeva tasemega võistlustest. Nende suhtes kindlasti see on kõige valusam," nentis Mägi. "Ma arvan, et kogenud sportlane suudab oma tulemuse lõppkokkuvõttes ikkagi ära teha ja teinekord võib-olla ka natukene nime põhjal siis on võimalik saada äkki gramm tugevamaid võistlusi, isegi kui hetketase seda ei luba. Need võib-olla on sellised valukohad, millele ma ise mõelnud olen."
Kristjan Rosenberg Autor/allikas: Kuvatõmmis
Kümnevõistleja Kristjan Rosenbergi isiklik rekord on 8298 punkti, aga järgmiste maailmameistrivõistluste normini on sealt veel 160 punkti. "Olen aru saanud, et tahetakse rohkem, et ranking 'uga võetakse tiitlivõistlustele inimesi peale. Kümnevõistluse MM-norm on 8460… ma ei tea, mis see statistika ütleb, aga ma ütleks, et võib-olla kuus-seitse-kaheksa inimest võib-olla teebki hooaja vältel selle tulemuse ära," tõdes Rosenberg. "Kuna MM-ile pääseb 24 kümnevõistluses, siis enamik võetaksegi edetabeli põhjal. See on võib-olla harjumatu süsteem, selles mõttes, et ise oled terve elu aru saanud, et on norm, normi täidad ära, saad tiitlivõistlustele ja see tundub väga loogiline. Aga samas nüüd ranking 'uga on niisugune võimalus, et mõni sportlane teeb seal 7900 mingil olulisel võistlusel ja pääseb MM-ile, aga siis mingi tüüp teeb mingil oma koduvõistlusel 8300 ja ei saagi… seal on omad plussid-miinused. Mõnes mõttes on nagu õiglane, aga samas mõnes mõttes ei ole ka. See on uus süsteem ja seal on mingid puudujäägid."
Rosenbergi sõnul on suurim probleem aga see, et mitmevõistlejaid pääseb võrreldes teiste alade sportlastega tiitlivõistlustele vähem – vaid 24. "Mulle muidugi see ei meeldi, et kümnevõistlejaid on vähem. Selles mõttes ma saan aru, mis see põhjus võib olla, ongi võib-olla see tele-eetriaeg. Ma saan aru, et kui on 32 sportlast, siis võistlus kujuneks võib-olla pikaks. Mis on loogiline, kui sul on kaheksa sportlast rohkem, kulubki aega rohkem," mõtiskles Rosenberg. "Aga samas tuleb arvestada seda ka, et kümnevõistlus on selline ala, kus katkestajate arv on ka suur. Kui sul on 32 sportlast stardis, siis tõenäoliselt lõpetab ikkagi 24, ma arvan.
"Statistika umbes ütleb, et kuskil neljandik võib välja langeda. Selles mõttes on minu arust kurb, kui sul on 24 sportlast stardis ja sul võib välja kukkuda kaheksa, siis lõpetab 15-16, see on ka minu arust natuke nukker. Minu arust on 32 on väga okei, nelja jooksu jagu täpselt," lisas Rosenberg. "Just kümnevõistlejana ma ei saa aru sellest, et kuna 24 sportlast ainult pääseb tiitlivõistlustele, see võib-olla ei motiveeri ka nii palju teisi kümnevõistlusega tegelema, lihtsam on ju sprindis peale saada, kui tiitlivõistlusel võetakse sada tükki, kümnevõistlusele võetakse 24." | Kanter: kui normi väärtuseks on medalivääriline tulemus, siis loogika puudub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kergejõustikuhooaeg lõppes juba tükk aega tagasi ja sportlased on alustanud tõsist ettevalmistust järgmiseks aastaks, mis kulmineerub augustis Budapestis toimuvate maailmameistrivõistlustega. Kui suve lõpus avaldati järgmiste maailmameistrivõistluste normid, olid paljud kergejõustikuinimesed väga üllatunud. Normid ongi aastatega kõrgemaks muutunud, aga kohati tunduvad Budapesti MM-normid lausa ebamõistlikud.
Näiteks kümnevõistluse norm on 8460 punkti. Sel aastal suutis selle punktisumma maailmas ületada kümme meest, kusjuures nende seas ei olnud mitte ühtegi Eesti kümnevõistlejat. Tänavuste Eugene'i maailmameistrivõistluste norm oli 8350 punkti.
Meeste 100 meetri jooksu norm on täpselt 10 sekundit, maratonijooksus aga juba alla kahe tunni ja kümne minuti. Naiste kaugushüppe norm on kruvitud 6.85-ni. Loomulikult ongi alasid, mille tase on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, aga sellise normide tõstmise tempo jätkusuutlikkus on küsitav.
Teadupärast ei pea tiitlivõistlustele pääsemiseks täitma normi, vaid suur osa sportlastest pääseb MM-ile ka edetabelisüsteemi alusel. See süsteem omakorda on äärmiselt keeruline ja lõpuni mitte päris õiglane.
Milline roll on tiitlivõistluste normidel, kui ühel hetkel on need jõukohased vähem kui kümnele sportlasele? Olümpiavõitja Gerd Kanter, kelle ala kettaheite norm on järgmisel MM-il 67 meetrit, praegust süsteemi mõistlikuks ei pea.
"Aasta tagasi, kui toimusid olümpiamängud, siis ka seal olid kõrged normatiivid. Võib-olla selle kõrge normatiivi puhul üks ohukoht on lihtsalt see, et tehakse palju sohki. Ma oskan eelkõige oma alast rääkida, aga ma usun, et neid näiteid on väga-väga palju – tekitab küsimusi, et kui viimastel päevadel, kui tähtaeg kukub, siis järsku mingid mehed-naised teevad selliseid tulemusi, mis on näiteks mitmeid meetreid paremad nendest tulemustest, mis neil on varasemalt saavutatud. Ja kui sa oled neid näinud näiteks Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel juubeldamas näiteks 60 meetri üle ja siis järsku tuleb kuskilt 66… see tekitab palju küsimusi," rääkis Kanter "Spordipühapäevas". "Ma arvan, et selliste kõrgete normatiivide veel liigne tõstmine kindlasti kuidagi kergejõustikule mingit au ei tee ja pigem ta teeb seda pilti veel hägusamaks ja need tulemused tegelikult ei ole kohati tõsiseltvõetavad."
Praegust kvalifitseerumise süsteemi – kus tiitlivõistlustele pääseb lisaks normitäitmisele ka edetabeli põhjal – on põhjendatud korraldajate soovidega. "Kindlasti saan aru sellest, et üritatakse vältida seda, et neid kvalifitseerujaid oleks liiga palju. Aga nii palju kui ma kasvõi enda ala mäletan, siis tegelikult see võistlejate arv, kes lõpuks kvalifitseerus näiteks MM-ile või siis teistele tiitlivõistlustele, oli suhteliselt konstantne. Reeglina ikkagi kuskil 32-34 sportlase ümber tiirles," arutles Kanter. "Kui me räägimegi kvalifikatsioonigruppidest, siis selline 15-16-17 sportlast ühes grupis on täiesti normaalne. Selge see, et peame arvestama, et katsete vahed on pikad. Teistpidi muidugi saame aru, et võistluse korraldajad muretsevad oma ajakava pärast. Minu meelest on see, et kui meie normid olid madalamad, siis on ju selge see, et kui nüüd norme veel tõstame, siis kindlasti neid normitäitjaid kuskilt ju juurde ei saa tekkida. Pigem, ma arvan, on üle reageeritud ja see liigne tõstmine ei tee kuidagi au. Sest kui normatiivi väärtuseks on sisuliselt vähemalt medalivääriline tulemus, siis seal tegelikult loogika puudub."
Gerd Kanter Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Kas siis selleks, et süsteem oleks kõigile arusaadava, peaks pigem valima vaid ühe – edetabeli või normatiivid? "Ma saangi aru, et võib-olla see selgitus seal taga ei ole piisav. Võib-olla tõesti mingi loogika oleks see, et pooled sportlased täidavad normatiivi ja võib-olla pooled siis kvalifitseeruvad ranking 'uga," mõtiskles Kanter. "Aga praegu on tõesti see, et kui vaatame näiteks eelmise MM-i tulemusi, siis tegelikult ju hakkas silma, et kogu selle keeruka kvalifitseerumissüsteemi taga lõpuks on ikkagi oht, et võistlustele pääsevad alumises otsas ikkagi natukene sellised sportlased, kes kuidagi seal ei peaks olema. Ja ma arvan, et nii mõnigi sportlane, kes on jäänud kuskile piiri peale ja jäänud võib-olla ühe või kahe kohaga 32 hulgast näiteks välja, siis tegelikult see frustratsioon, mida need sportlased tunnevad, on päris suur."
"Oskangi rääkida just siin oma endise sportlase Robert Urbaneki pettumust, kes siis olümpiamängude kvalifikatsiooni edetabelisüsteemis jäi vist kas esimesena või teisena joone alla ja seal võistlusrivis olid sportlased, kes tegelikult kohapeal jäid ikka sellest tulemusest, mida nad siis kas sohi või muu abiga olid saavutanud, väga-väga kaugele," lisas Kanter. "Nii et selles mõttes ma arvan, et kuidagi see asi peaks ikkagi saama mingisuguse selgema lahenduse ja igal juhul ju nii sportlastel kui alaliitudel on mingid omad ootused, mida võib-olla see praegune süsteem päris ei täida."
Edetabelisüsteemi alusel tiitlivõistlustele pääsemine on tehtud nii keeruliseks, et Soome kergejõustikuliidus on tööl eraldi inimene, kes analüüsib pidevalt olukorda ja aitab sportlastel valida õigeid võistlusi vajalike punktide teenimiseks. Nii kuulus tänavugi Soome MM-koondisesse mitu sellist sportlast, kes pääsesid sinna mitte tänu suurepärastele tulemustele, vaid tänu sellele, et süsteem pandi oskuslikult enda kasuks tööle.
"Ma arvan, et soomlastele tuleb au anda, sest see käitumine on tegelikult väga loogikapärane. Kui on reeglid kehtestatud, siis igal juhul on vaja need endale selgeks teha ja ma arvan, et väga tihti osad sportlased, kes on jäänud kõrvale, ei ole tegelikult enda jaoks teinud selgeks, mismoodi on võimalik siis kvalifitseeruda," arvas Kanter. "Ja tegelikult, kui sa näedki, millised võistlused, millised kategooriapunktid mingi võistlusega võimalik saada…. reegel on see, et kindlasti rahvusmeistrivõistlused on väga tähtsad, erinevad võib-olla muud kontinentide võistlused, kus on võimalik neid kõrgemaid punkte saada. Ja kui sa neid eirad ja võib-olla loodad, et siit või sealt tuleb, siis tegelikult ei tule. Mis on tegelikult ikkagi selle edetabelisüsteemi selge miinus, on see, et meil ei ole võimalik tagada kõigile soovijatele võrdseid võimalusi."
"Paratamatult Teemantliiga on väga suure väärtusega, väga suurte boonuspunktidega. Ja paratamatult väljakualadele võetakse peale võib-olla kuskil kümme sportlast, aga tegelikult ju kvalifitseeruda püüdleb võib-olla 50-60 inimest, siis tegelikult enamik ei saa üldse võimalustki," jätkas Kanter. "Nii et selles mõttes juba eos see praegune edetabelisüsteem kindlasti ei ole piisavalt kõigile võrdseid võimalusi pakkuv. Igal juhul ta nõuaks veel täiendavat reformi. Selle edetabeli üks hea eeldus on see, et ühtepidi, mis räägib pettuse vastu, on see, et seal läheb arvesse kas viis või kuus võistlust, igal juhul ta võtab arvesse sinu tugeva keskmise. Aga teistpidi ongi see, et kui sul õnnestub tõesti ühel võistlusel natukene kohtunikega kokku leppida ja teha selline tulemus, mis annab sulle selle automaatse tulemusega edasipääsu, siis seda me tõesti välistada ei saa ja seda arvatavasti on ka osavalt ära kasvanud."
400 meetri tõkkejooksu Eesti rekordimehele Rasmus Mägile ei ole maailmameistrivõistluste normi täitmine mingi probleem, aga praegusel kvalifitseerumise süsteemil on temagi sõnul selgeid puudujääke. "Ma ei saa öelda, et ma väga pikalt sellel teemal vaagisin, sellepärast et olles teatud tasemel, siis ma saan aru, et see sõltub hoopis rohkem sellest, mis võistlustel sa võistelda saad ja nii edasi. Aga siinkohal see probleem minu jaoks võib-olla ongi kõige suurem, et tegelikult riikide erinevus, mis võistlusi, kus üldse korraldatakse, mis võistlustel teatud riikide sportlased osa võtta saavad, see toob hästi suure erinevuse sisse," rääkis Mägi. "Kas või enda ala kontekstis rääkides, et on ikkagi päris suur vahe, kas sa proovid seda normi joosta kuskil väga heade tingimustega suures katlas näiteks Teemantliigal või sa proovid, ma ei tea, oma riigi meistrivõistlustel. Mitte Eestis, meil on Eestis väga tingimused, aga… ma ei taha kellelegi liiga teha, aga ma hästi ei kujuta ette, et kuskil Valmieras näiteks suudaksin sellele normile ligilähedale jõuda."
Rasmus Mägi Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
"Ameerikas kevadeti tehakse väga tugevaid võistlusi, on head ilmastikuolud, saad võib-olla ka valida, mis suunas sa ühte või teist distantsi jooksed. Võib-olla see on see kõige suurem probleem, et mulle tundub, et lihtsalt teatud riikide sportlaste puhul see muutub juba keeruliseks, sest lihtsalt ei ole neid kohti või häid staadioni, kus neid vastavaid tulemusi teha, olgugi et võimed võib-olla seda lubaks," jätkas Mägi. "Kui see mingit pidi teeks kergejõustiku atraktiivsemaks, siis kõik on tore ja hea. Samas, tiitlivõistlustele mõeldes, et tahetakse kindlat arvu sportlasi, aga viimased MM-id tegelikult on väga selgelt näidanud, et viimasel hetkel neid ärakukkujaid on ikkagi päris suur hulk. Mitmevõistluses reeglina kahjuks mingi arv sportlasi ka katkestab ja lõpuks need read lihtsalt on nii hõredad, see kindlasti on probleem."
"Mulle natuke tundub, et see näiteks viie võistluse süsteem võib-olla töötati välja sellepärast, et sul on vaja kindlat arvu võistlusi, et kvalifitseeruda, ühest heast tulemusest ainult ei piisa," analüüsis Mägi. "Sellega me justkui tahtsime välistada selle, et kuskil riikides tulemustega ei manipuleeritaks, aga võib-olla oleks pidanud alustama sellest otsast, et saadame mingisuguseid järelevaatajaid nendesse kohtadesse, kus meil tegelikult juba on teada, et tulemustega on manipuleeritud. Või me koolitame sealset kohtunike ringkonda, mis iganes. Või siis neid asju tegema paralleelselt. Äkki me praegu selle edetabeliga alustasime ühest otsast ja väga jõuliselt, aga unustasime selle teise poole ära."
"Mulle tihti tundub, et see võib olla puudutabki tegelikult just neid kõige haavatavamaid sportlasi, kes selle ranking 'u ja tugevate normide tõttu kõrvale võivad jääda – sportlased, kes just parasjagu on oma läbilööki või läbimurret tegemas, jäävad siis kõrvale või neil päris veel ei õnnestu osa võtta tugeva tasemega võistlustest. Nende suhtes kindlasti see on kõige valusam," nentis Mägi. "Ma arvan, et kogenud sportlane suudab oma tulemuse lõppkokkuvõttes ikkagi ära teha ja teinekord võib-olla ka natukene nime põhjal siis on võimalik saada äkki gramm tugevamaid võistlusi, isegi kui hetketase seda ei luba. Need võib-olla on sellised valukohad, millele ma ise mõelnud olen."
Kristjan Rosenberg Autor/allikas: Kuvatõmmis
Kümnevõistleja Kristjan Rosenbergi isiklik rekord on 8298 punkti, aga järgmiste maailmameistrivõistluste normini on sealt veel 160 punkti. "Olen aru saanud, et tahetakse rohkem, et ranking 'uga võetakse tiitlivõistlustele inimesi peale. Kümnevõistluse MM-norm on 8460… ma ei tea, mis see statistika ütleb, aga ma ütleks, et võib-olla kuus-seitse-kaheksa inimest võib-olla teebki hooaja vältel selle tulemuse ära," tõdes Rosenberg. "Kuna MM-ile pääseb 24 kümnevõistluses, siis enamik võetaksegi edetabeli põhjal. See on võib-olla harjumatu süsteem, selles mõttes, et ise oled terve elu aru saanud, et on norm, normi täidad ära, saad tiitlivõistlustele ja see tundub väga loogiline. Aga samas nüüd ranking 'uga on niisugune võimalus, et mõni sportlane teeb seal 7900 mingil olulisel võistlusel ja pääseb MM-ile, aga siis mingi tüüp teeb mingil oma koduvõistlusel 8300 ja ei saagi… seal on omad plussid-miinused. Mõnes mõttes on nagu õiglane, aga samas mõnes mõttes ei ole ka. See on uus süsteem ja seal on mingid puudujäägid."
Rosenbergi sõnul on suurim probleem aga see, et mitmevõistlejaid pääseb võrreldes teiste alade sportlastega tiitlivõistlustele vähem – vaid 24. "Mulle muidugi see ei meeldi, et kümnevõistlejaid on vähem. Selles mõttes ma saan aru, mis see põhjus võib olla, ongi võib-olla see tele-eetriaeg. Ma saan aru, et kui on 32 sportlast, siis võistlus kujuneks võib-olla pikaks. Mis on loogiline, kui sul on kaheksa sportlast rohkem, kulubki aega rohkem," mõtiskles Rosenberg. "Aga samas tuleb arvestada seda ka, et kümnevõistlus on selline ala, kus katkestajate arv on ka suur. Kui sul on 32 sportlast stardis, siis tõenäoliselt lõpetab ikkagi 24, ma arvan.
"Statistika umbes ütleb, et kuskil neljandik võib välja langeda. Selles mõttes on minu arust kurb, kui sul on 24 sportlast stardis ja sul võib välja kukkuda kaheksa, siis lõpetab 15-16, see on ka minu arust natuke nukker. Minu arust on 32 on väga okei, nelja jooksu jagu täpselt," lisas Rosenberg. "Just kümnevõistlejana ma ei saa aru sellest, et kuna 24 sportlast ainult pääseb tiitlivõistlustele, see võib-olla ei motiveeri ka nii palju teisi kümnevõistlusega tegelema, lihtsam on ju sprindis peale saada, kui tiitlivõistlusel võetakse sada tükki, kümnevõistlusele võetakse 24."
### Response:
Kanter: kui normi väärtuseks on medalivääriline tulemus, siis loogika puudub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tahtsime luua huvitavat ja natuke ulmelist maailma kuhu Aigar asetada. Videot, 3D-d ja 3D skaneerimistehnikat segades tuli väga huvitav kombinatsioon, mis on ühest küljest kliininine ja teisalt orgaaniline", rääkis video režissöör ja animaator Roland Seer.
Videolugu pärineb Aigar Valsi värskelt ilmunud kolmandalt stuudioalbumilt "Uue ajastu guru". Album on kuulatav voogedastuses, ning CD-na, mille vahel nelja erineva disainiga kleepsupaberit. | Aigar Vals avaldas muusikavideo loole "Tulilind" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tahtsime luua huvitavat ja natuke ulmelist maailma kuhu Aigar asetada. Videot, 3D-d ja 3D skaneerimistehnikat segades tuli väga huvitav kombinatsioon, mis on ühest küljest kliininine ja teisalt orgaaniline", rääkis video režissöör ja animaator Roland Seer.
Videolugu pärineb Aigar Valsi värskelt ilmunud kolmandalt stuudioalbumilt "Uue ajastu guru". Album on kuulatav voogedastuses, ning CD-na, mille vahel nelja erineva disainiga kleepsupaberit.
### Response:
Aigar Vals avaldas muusikavideo loole "Tulilind" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Album on bändi sõnul täis mõjutusi nii illbient 'ist, elektroonikast, maailmamuusikast kui ka noise 'ist ja post-rock 'ist ning külastab oma heliteekonnal nii kosmilisi avarusi kui ka õudusunenägudest ja -filmidest inspireeritud maastikke.
"Esimest korda plaati kuulates sain mingi viis mõtteorgasmi; mitte midagi rõvedat, puht spirituaalne teema, nagu sees lihtsalt plahvatas. Sellest ekstaatilisest rõõmust inspireerituna sai ka teos oma pealkirja, mis viitab kaasaja üleküllastunud meediamaastikule ning proovib pakkuda vahendit, et sellest välja pääseda."
Eelmise aasta novembris kokku tulnud kollektiivi kuuluvad Fedor Bezrukov basskitarril, Laura Sinimäe ja Joonatan Kivi modulaarsüntesaatoritel, Kaur Einasto elektrikitarril ning Javier Navarro löökpillidel, kuigi viimane tunneb end mugavalt ka basskitarril ja kontrabassil.
ARE YOU LIVING IN A TV? by pulsaator | Eesti-Tšiili kollektiiv Pulsaator avaldas debüütalbumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Album on bändi sõnul täis mõjutusi nii illbient 'ist, elektroonikast, maailmamuusikast kui ka noise 'ist ja post-rock 'ist ning külastab oma heliteekonnal nii kosmilisi avarusi kui ka õudusunenägudest ja -filmidest inspireeritud maastikke.
"Esimest korda plaati kuulates sain mingi viis mõtteorgasmi; mitte midagi rõvedat, puht spirituaalne teema, nagu sees lihtsalt plahvatas. Sellest ekstaatilisest rõõmust inspireerituna sai ka teos oma pealkirja, mis viitab kaasaja üleküllastunud meediamaastikule ning proovib pakkuda vahendit, et sellest välja pääseda."
Eelmise aasta novembris kokku tulnud kollektiivi kuuluvad Fedor Bezrukov basskitarril, Laura Sinimäe ja Joonatan Kivi modulaarsüntesaatoritel, Kaur Einasto elektrikitarril ning Javier Navarro löökpillidel, kuigi viimane tunneb end mugavalt ka basskitarril ja kontrabassil.
ARE YOU LIVING IN A TV? by pulsaator
### Response:
Eesti-Tšiili kollektiiv Pulsaator avaldas debüütalbumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Serbia alustas kohtumist paremini, kuid avavärava skooris Kamerun, kui 29. minutil lõi Jean-Charles Castelletto nurgalöögist tulnud palli serblaste väravavõrku. Pärast väravat Serbia elavnes ning vahetult enne poolajavilet viisid Strahinja Pavlovic ja Sergej Milinkovic-Savic Euroopa koondise 2:1 juhtima.
Teise poolaja alguses kasvatas Aleksandar Mitrovic Serbia eduseisu kahele väravale. Kamerun võitles vaatamata raskele seisule südikalt edasi ning 64. minutil lõi vahetusest sekkunud Vincent Aboubakar ühe tagasi. Kõigest kaks minutit hiljem andis Aboubakar söödu värava ette, kus seisis Eric Maxim Choupo-Moting, kes tõi tabloole 3:3 viigiseisu. Järelejäänud aja jooksul kumbki meeskond väravaid ei löönud.
Kamerun ja Serbia on kogunud kahe esimese mänguga ühe punkti ning hoiavad G-alagrupis vastavalt kolmandat ja neljandat kohta.
G-alagrupp
90:00
Kamerun
3
29' Castelletto
64' Aboubakar
66' Choupo-Moting
3
:
3
3
Serbia
45+1' Pavlovic
45+3' Milinkovic-Savic
53' Mitrovic
Kamerun
29' Castelletto
64' Aboubakar
66' Choupo-Moting
Serbia
45+1' Pavlovic
45+3' Milinkovic-Savic
53' Mitrovic
Enne mängu:
Serbia pidi G-alagrupi avavoorus tunnistama suursoosiku Brasiilia 2:0 paremust, Kamerun jäi 0:1 alla Šveitsile. Seejuures on Kamerun kaotanud kaheksa järjestikust MM-kohtumist, Aafrika meeskonna viimane võit pärineb 2002. aasta MM-ilt.
Serbia lähiajalugu pole samuti kiita, sest viimasest kümnest MM-mängust on kaotatud koguni kaheksa ning alagrupist pääseti viimati edasi 1998. aastal, kuid siis kuuluti veel Jugoslaavia alla.
Tänased vastased on omavahel varasemalt kohtunud korra, 2010. aastal võttis Serbia suureskoorilises sõprusmängus 4:3 võidu. Tolles mängus lõi kaotajate kolmanda värava Eric Maxim Choupo-Moting, kes veab Kameruni ründeliini ka Kataris.
Serbia ootab väravaid eelkõige Aleksandar Mitrovicilt ja Dusan Vlahovicilt, kes käisid küll Brasiilia vastu väljakul, kuid on viimastel nädalatel vigastustega kimpus olnud.
Mängu võitja säilitab edasipääsulootused, kaotaja peab ellujäämiseks lootma Brasiilia ja Šveitsi kohtumisest soodsat tulemust. | Serbia ja Kamerun lõid kahe peale kuus väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serbia alustas kohtumist paremini, kuid avavärava skooris Kamerun, kui 29. minutil lõi Jean-Charles Castelletto nurgalöögist tulnud palli serblaste väravavõrku. Pärast väravat Serbia elavnes ning vahetult enne poolajavilet viisid Strahinja Pavlovic ja Sergej Milinkovic-Savic Euroopa koondise 2:1 juhtima.
Teise poolaja alguses kasvatas Aleksandar Mitrovic Serbia eduseisu kahele väravale. Kamerun võitles vaatamata raskele seisule südikalt edasi ning 64. minutil lõi vahetusest sekkunud Vincent Aboubakar ühe tagasi. Kõigest kaks minutit hiljem andis Aboubakar söödu värava ette, kus seisis Eric Maxim Choupo-Moting, kes tõi tabloole 3:3 viigiseisu. Järelejäänud aja jooksul kumbki meeskond väravaid ei löönud.
Kamerun ja Serbia on kogunud kahe esimese mänguga ühe punkti ning hoiavad G-alagrupis vastavalt kolmandat ja neljandat kohta.
G-alagrupp
90:00
Kamerun
3
29' Castelletto
64' Aboubakar
66' Choupo-Moting
3
:
3
3
Serbia
45+1' Pavlovic
45+3' Milinkovic-Savic
53' Mitrovic
Kamerun
29' Castelletto
64' Aboubakar
66' Choupo-Moting
Serbia
45+1' Pavlovic
45+3' Milinkovic-Savic
53' Mitrovic
Enne mängu:
Serbia pidi G-alagrupi avavoorus tunnistama suursoosiku Brasiilia 2:0 paremust, Kamerun jäi 0:1 alla Šveitsile. Seejuures on Kamerun kaotanud kaheksa järjestikust MM-kohtumist, Aafrika meeskonna viimane võit pärineb 2002. aasta MM-ilt.
Serbia lähiajalugu pole samuti kiita, sest viimasest kümnest MM-mängust on kaotatud koguni kaheksa ning alagrupist pääseti viimati edasi 1998. aastal, kuid siis kuuluti veel Jugoslaavia alla.
Tänased vastased on omavahel varasemalt kohtunud korra, 2010. aastal võttis Serbia suureskoorilises sõprusmängus 4:3 võidu. Tolles mängus lõi kaotajate kolmanda värava Eric Maxim Choupo-Moting, kes veab Kameruni ründeliini ka Kataris.
Serbia ootab väravaid eelkõige Aleksandar Mitrovicilt ja Dusan Vlahovicilt, kes käisid küll Brasiilia vastu väljakul, kuid on viimastel nädalatel vigastustega kimpus olnud.
Mängu võitja säilitab edasipääsulootused, kaotaja peab ellujäämiseks lootma Brasiilia ja Šveitsi kohtumisest soodsat tulemust.
### Response:
Serbia ja Kamerun lõid kahe peale kuus väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle aasta alguses ilmus Riste Lehari esikkogu "Kafe", mille isiklikest, sügavalt läbitunnetatud ja poeetilise sulega kirja pandud lühilugudest kumab ühe sooja siseilma valgust. Ave Taavet püüdis neist akendest pisut sisse piiluda ning põneva raamatu autorit paremini tundma õppida. Kohtumine leidis aset Nõmmel, Riste kodu ülekasvanud tagahoovis, kus krõbistasime Merekivikesi ja küpsiseid ning vestlesime unenägudest, ujumisest ja – otse loomulikult – kirjandusest!
Su lugudes on olulisel kohal ruumitunnetus. Isegi sedavõrd, et tegevuspaik omandab sageli tegelase mõõtmed. Kust sa ise pärit oled? Milline oli su lapsepõlv?
Ma olen pärit Tallinnast ja õppisin Kopli kunstikoolis. Mu lapsepõlve meeldejäävamad hetked on aga veedetud Muhumaal, kus meie perel on metsa sees elektrita majapidamine. See on minu jaoks üks väga eriline koht. Veetsin seal suviti pikalt aega oma vanaemaga, kes on hariduselt keskkonnaesteetik ja töötas EKAs õppejõuna. Muuhulgas oli ta suur Merleau-Ponty fänn, ilmselt immutas ta mind seal looduse keskel oma teadmistega. Olin tema esimene lapselaps ja tervelt kaheksa aastat ka ainus, nii et tal oli minu jaoks palju aega ja tähelepanu.
Kelleks sa lapsena saada tahtsid?
(Naerab.) Poemüüjaks. Ja siis koristajaks. Aga mingi hetk ma tahtsin ikkagi kirjanikuks saada. Ma ei tea, kust see soov tuli. Mäletan, et nägin mingit pilti, kus Hemingway tõmbab oma kirjutusmasina taga sigarillot ja rüüpab kalvadost. See tundus kuidagi romantiline ja cool.
Kas sa nende Hemingway piltidega seoses hakkasidki kirjutama?
Ei, see juhtus juba varem. Kuna ma olin Muhumaal kogu aeg vanaemaga ninapidi koos ja tema pidas seal kroonikat, siis hakkasin mina ka juba hästi väiksena tähtsaid asju üles kirjutama. Muhus oli palju aega, et lihtsalt lugeda ja looduse keskel olla. Kirjutasin päevikusse üles oma mured ja "tähtsad asjad" ning niimoodi leidsid need lahenduse. 1 Oma esimesed raamatud kirjutasin ka Muhumaal, illustreerisin ise. Vanaema köitis lehed kokku ja toimetas. Need olid multikatest, muinasjuttudest ja seebikatest inspireeritud segased armastus- ja seikluslood, mille peategelased olid loomad. Ühe loo nimi on "Prügimäe kass ja lossi-kass", mis räägib erinevat sotsiaalset päritolu kasside vahelisest armastusest.
Mida see vanaema kroonika endast kujutas?
Oh, seal olid päevasündmused ja loodusvaatlused. Näiteks, et nägime täna haigruid või pesime pesu või käisime maasikal. See, et nägime rebast, oli ka oluline päevasündmus.
Absoluutselt! Siiamaani on… Milliste raamatute saatel sa üles kasvasid?
Jens Sigsgaardi "Palle üksinda maailmas" ning Avo Paistiku "Klaabu, Nipi ja ahne kala" tulevad esimestena meelde. Vist sellepärast, et need olid nii õudsed! Ahne kala muutis ju kogu aeg oma suurust, kui sa lehte keerasid! Ühel pildil oli ta teiste tegelastega võrreldes hästi suur ja siis jälle hästi väike. Hirmus!
Töötasid pikalt Tartu Uues Teatris, mis on üks väga loominguline ja andeküllane paik. Mida see periood sulle tähendab?
Tegelikult läksin ma alguses hoopis Tartu Elektriteatrisse vabatahtlikuks. See tegutses siis Uue Teatriga samades ruumides. Pisut hiljem leidsin end siis juba teatrist. See oli hästi-hästi äge (aga ka väsitav) periood, täis õhinapõhist tegutsemist ja pinget. Pidevalt toimus midagi uut ja põnevat. Uues Teatris õppisin ma ennast rohkem tundma ja see oli loovusele viljakas pinnas.
Nimetaksin mitmeid sinu proosapalu "seisundikirjanduseks". Need on väga intiimsed, sisekaemuslikud, tugevalt läbi tunnetatud palad, kus konkreetne algus- ja lõpupunkt on pigem teisejärgulised. Räägi pisut oma kirjutamismeetoditest.
Kirjutamiseks on vaja üksindust. Alguses ma kogun lauseid, muljeid, mõtteid ja tundeid, mis jäävad kuklasse tiksuma. Ja mingi hetk ma tunnen enda sees ära, et pinge nendes on nii suureks kasvanud, et pean selle kuidagi ära lahendama. Ja siis ma lihtsalt lasen lool ise lahti rulluda.
Kas sa pöördud nende juurde veel tagasi või jäävad nad enam-vähem selliseks, nagu alguses kirja sai?
Ma pöördun ikka korduvalt tagasi. Kirjutamine on minu jaoks hästi mitmefaasiline. Alguses ma ei mõtlegi vormile, panen lihtsalt kirja, mis minu seest välja tahab tulla. Ma ei mõtle ei loogikale ega lugejale. Siis jätan selle marineeruma. Hiljem võtan teksti veel korduvalt uuesti ette. Iga järgmine faas on pisut mõistuspärasem.
Marineerimisaeg on minu jaoks hästi oluline.
Kui palju on sul aega, et ilukirjandust lugeda?
Ma loen hästi palju! Minu arust ei saagi kirjutada, kui sa ei loe, sest sõnad saavad lihtsalt otsa. Loen isegi pakendite pealt asju – mõtlen sõnastuse rütmi peale –, loen silte, kõike-kõike!
Kuidas kõige selle juures jõuda oma stiilini?
Jah, see on keeruline küsimus. Kui keegi on mind mõne muu kirjanikuga võrrelnud, siis olen teadlikult tema teoste lugemisest loobunud. Aga teisalt, kui kellegi looming on sinusse ikka sügava jälje jätnud, siis – üldse tahtmata teda kopeerida – jõuab see kuidagi ka sinu teostesse. Püüan lihtsalt võimalikult mitmekesiseid tekste lugeda. Kindlasti ei inspireeri mind ainult kirjandus, vaid ka muusika, lavastused, filmid ja kujutav kunst. Ehkki nendegi aluseks on sageli mingid lood või müüdid. Ehk olen kõige rohkem impulsse saanud mittetekstuaalsest kunstist. Või siis lihtsalt elust.
Sinu lugude korduvad sümbolid on uni, unenäolisus ja vesi. Tavaelu ja fantaasiamaailm on nagu Möbiuse leht. Milline on sinu suhe unega?
Uni ja vesi on hästi-hästi lohutavad. Ma magan hästi palju. Ma armastan magamist! Ja ma joon hästi palju vett… Kirjanduses võimaldavad vesi ja unenäod mingit totaalselt teistsugust kogemust. Nad on hästi head, lohutavad, mõnusad asjad. Ja ma soovin, et neid oleks minu päris elus alati nii palju, kui praegu on.
Kas uni on sinu jaoks reaalsuse pikendus või hoopis vastupidi?
See võib olla reaalsuse pikendus, aga ka koht, kust leida huvitavaid infokilde, vastuseid ja kujundeid. Ma lähen unne justkui suplema. See on nagu suur teadvuse meri: ühest küljest hästi varjatud ja personaalne, teisest küljest ühendab uni sind kollektiivse teadvusega. Mulle meeldib tuua sealt fragmente siiapoole. Mul on põnev unemaailm ja tundub, et mingid kogemused, mida ma sealt saan, mõjutavad ka mu reaalsust siin. Tahan unenägusid mäletada ning kui ma näen või kogen midagi eriti võimsat, siis katsun seda kuidagi talletada.
Näiteks oli mul hiljuti mõjuv unenägu hiigelsuurest helesinisest hobusest. Järgmisel päeval otsisin internetist pilte, panin need kokku ning taaslõin sarnase hobuse ja maastiku. Ma tahtsin, et see, mis minu psüühes oli oluline kogemus, säiliks, justkui oleks mul sellest hetkest foto.
Paar päeva tagasi nägin üht õudset unenägu, kus lendasin pimedas ja muudkui korrutasin ühte ja sama lauset, aga mu hääl kõlas hästi madalalt. Siis ärkasin üles, aga see lause kummitas mind edasi. Tegin selle lause ja atmosfääriga väikese muusikalise salvestuse. Mida rohkem tähelepanu unenägudele pöörata, seda rohkem saad nendest aru ning nad hakkavad sinuga teistmoodi rääkima. See aitab endaga kontaktis olla.
Esitlusel mainisid, et "Kafe" alternatiivpealkirjana oli kaalumisel ka "Nähtamatud". Sama nime kannab üks keskseid lugusid jutukogumikus. Kes on nähtamatud?
Mitte kes on nähtamatud, vaid mis on nähtamatud. Nähtamatud on kohad, kuhu sa sukeldud, et minna otsima Kafet.
Räägi pisut "Kafe" visuaalist. See on samuti pisut unenäoline – piltides on palju juhuslikkust, aga ka kummastavat detailsust. Kuidas selline kujundus sündis?
Ma olen kujundusega väga rahul. Meil oli Liisa Maria Murdveega väga hea klapp ja ma jätsin talle vabad käed. Soovisin ainult, et raamatus ei oleks väga konkreetseid, defineerivaid kujutisi, mis on vist nende lugude puhul mõistetav. Siis hakkas Liisa lustima ja tuligi välja selline kujundus – mitmeti vaadeldavad pildid, mille peal silm puhkab. Mulle meeldib ka kortsus hõbepaberi kujutis kaantel, mis meenutab šokolaadi või kohvipakki ja kutsub raamatut nautima.
Töötad "tavaelus" copywriter 'ina. Kui erinev on tunnus- ja reklaamtekstide kirjutamine ilukirjanduse loomisest?
Need on täiesti erinevad maailmad. Enda kirjutiste ees ma ei vastuta, ma võin minna, kuhu tahan, ja teha, mida tahan. Mul ei ole eesmärki. See on täis teadmatust ja vabadust. Copywriter 'i töö on just vastupidine – hästi paika sätitud, kaalutletud, kontrollitud. Ma pean arvestama ka kellegi teisega – kes on mu klient ja milline on tema sihtgrupp. Ja sellel tekstil on alati eesmärk.
Protsess ja eesmärk on neil kahel kirjutuslaadil sootuks erinevad. Aga muidugi on ka sarnasusi. Ikka on vaja teatavat inkubatsiooniperioodi ja reklaaminduses töötamine on aidanud mul ka enda asju kiiremini kirja saada.
Kas oled kogenud kirjutamisblokki? Kuidas sellest üle saada?
Jaa, ma kogesin seda siis, kui tekkis selline tunne, et varsti on ilmselt raamat koos, aga midagi oli veel puudu. Mind segas see mõte, et raamat peab valmis saama, ja ma ei suutnud tükk aega midagi kirjutada. Mitte miski, mida ma kirjutasin, ei meeldinud mulle. Sellepärast see raamatu väljaandmine ka venis. Eesmärgistatus segas. Aga lõpuks sain ma sellest niimoodi üle, et ma lihtsalt unustasin selle raamatu ära! Ja siis sündiski viimane lugu, nimilugu, "Kafe".
Kuidas on lood sinu "sisemise kriitikuga"? Kas koostöö temaga on heas tasakaalus või kipub ta sind pigem liiga palju tagasi hoidma?
See on üks ebatervislik armastuse ja vihkamise piiril olev suhe. Vahel ma kirjutan midagi, mis algul tundub täitsa hea, aga üle lugedes mõtlen, et see on ju kõige hullem asi, mida keegi üldse kunagi on kirjutanud! Minu suhe tekstidega muutub kogu aeg.
"Kafet" lugedes tulid maailmakirjandusest korduvalt pähe paralleelid Kafkaga – samasugused painajalikud ja arusaamatud olukorrad, pidev lävel viibimine ja ebamäärasus. Hiljuti Loomingu Raamatukogu kuldsarjas (taas)ilmunud Kafka kogumiku "Aruanne akadeemiale" järelsõnas kirjutas Mart Kangur, et "lävel olemine on radikaalsem kui jäämine lävest siiapoole või minemine sinnapoole" 2. Sinugi lugudes võlub mind see kõikjal valitsev liminaalsuse tunne. Oled sa midagi välja jätnud – kas su tegelastel on üldse konkreetsed sihtpunktid, väljundid, lõpplahendused? Või vastab see, mida lugeja raamatust leiab – see kummaline kahevahelolek – su enese sisemisele teelolekule?
Ilmselt on see mingi minule omane korduv seisund, kuhu ma ikka ja jälle satun. Võib-olla viin end vahel sinna ka meelega. Esiteks sellepärast, et see on mulle tuttav. Teiseks see, et kuigi piiripealsus on mingil määral häiriv, on selles teistmoodi elusolek ja potentsiaal.
Mida kirjutamisprotsess sulle pakub?
See on mõtestamise, salvestamise ja analüüsimise viis. Ma ei taha kasutada sellist sõna nagu "teraapia", aga mingil määral aitab kirjutamine enesega hakkama saada. Ma võtan mingi mõtte või tunde, mis mind häirib, justkui enda küljest ära. Vaatlen seda distantsilt ning loon selle ümber uue konteksti. Eks lugudes on kõik need asjad muidugi võimendatud.
Kirjutamine on turvaline ruum. Minu kirjutistesse saab peitu pugeda, aga ma tegelen seal turvalises ruumis ikkagi sotsiaalsete teemadega – üksildus, vägivald, seksuaalsus, kliimakriis, suhtlemisraskused, keerulised emotsioonid…
Kirjelda pisut oma ideaalset lugejat. Kuidas võiks sinu tekstide salamaailmale läheneda?
Empaatiliselt. Ma väga austan seda, kui inimesed oskavad kirjanduse ja kunsti kõigile vormidele läheneda empaatiliselt, kaasa mõelda ja tunda. Kirjutamise lõpufaasis lisan teksti veel enda jaoks olulisi salajasi viiteid. Ideaalne lugeja viitsib muukida. Isegi kui ta neid samamoodi lahti ei mõtesta.
Kui see uks lõpuks avaneb, siis ei peagi see ju lugejat samasse tuppa viima, kus sina viibisid… Millise teksti lugemist sa ise naudid?
Eelistan tumedaid tekste. Mulle väga meeldivad näiteks Bohumil Hrabal ja Jean-Paul Sartre. Kui ma tunnen, et autor on julge ja aus, siis ma naudin seda. Pigem häirivad mind poosid. Kui ma ei kannata kirjutaja poosi, siis mulle ei meeldi ka tema tekst.
Kas tekstide avaldamine nõuab kirjutajalt teatavat eneseületust?
Alguses nõudis. Praegu mõjub see, et ma saan mingile keerulisele asjale uue kindla kuju anda, pigem vabastavalt. Ja minajutustaja ei võrdu minu endaga. See on ikkagi kirjandus, kus on kasutatud ülepaisutamist, kokkusulatamist, fantaasiat. Ma ei pea ka kõikide oma tegelastega nõustuma.
Milline on su suhe Anna Haavaga? (Anna Haava on Riste neljajalgne sõber, kes parasjagu mändide vahel ringi lippab ja poolkatkist jalgpalli rõõmuga taga ajab.)
See suhe on viimasel ajal muutunud tugevamaks. Koera nimeks sai Anna Haava sellepärast, et ta on Havanna koer. Iseloomu poolest on ta vist Anna Haava vastand – ta on hästi rõõmus, hästi seltskondlik, ta ei kirjuta mitte midagi. (Naerab.) Ja ta on hästi sportlik ka.
Pärast seda, kui me selle koera võtsime ja ta oli nime saanud, siis ma olen kuidagi rohkem Anna Haava luulet märganud, näiteks lauludes "Mu süda usub õnne" ja "Las jääda nii, kuis oli…".
Elame kummalisel ajal, kus reaalsus on totaalselt ümber kujunemas ja tulevik teadmata. "Kafe" esitlus toimus üks päev enne Ukraina sõja algust. Kas kunst päästab maailma?
Kindlasti päästab. Lood päästavad maailma. Kirjandus ei kao mitte kunagi mitte kuhugi.
Kuhu edasi? Kas jätkad kirjutamisega?
Eesmärk mõjub mulle halvasti. (Naerab.) Mulle meeldib mitte teada, mida tulevik toob. Kui keegi uurib, kas mul on hetkel midagi töös, siis ma tahaksin pigem eitavalt vastata. Aga jah, töötan praegu ühe pikema tekstifaili kallal, mida ma regulaarselt täiendan ja mille valmimise eeltingimuseks on aja möödumine. Lisaks mõned lõpetamata lühemad jutud, fragmendid.
Aga ma oleksin täiesti rahul ka sellega, kui ma mitte kunagi enam mitte midagi ei avalda. Eesmärgistatus rikub kirjutamisrõõmu minu jaoks kuidagi ära.
Mis muidu? Kuidas ennast turgutad ja milles peitub sinu jaoks maailma armsus?
Mul on kaks väga armsat elukaaslast. Üks on koer, teine on inimene. (Naerab.) Mulle meeldib siin metslinnas elada. Mulle meeldib rahulik elu. Aga kui tunnen, et läheb jälle liiga mugavaks, siis muutun hoopis rahutuks ja hakkan otsima midagi põnevamat. Seepärast meeldib mulle uusi asju proovida – mind turgutab, kui saan ennast millegi uue ja ebamugavaga ehmatada. Ilmselt see ongi seesama vahealades kolamas käimine.
1 Katkendeid Riste Muhupäevikutest võib leida Värske Rõhu 2021. aasta novembrinumbrist.
2 Maarja Kangro, Mart Kangur, Hasso Krull, Peeter Laurits, Peeter Sauter. "Meie kafkanemine" – Franz Kafka, "Aruanne akadeemiale", Loomingu Raamatukogu kuldsari, 2022, lk 82. | Riste Lehari: kirjutamiseks on vaja üksindust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle aasta alguses ilmus Riste Lehari esikkogu "Kafe", mille isiklikest, sügavalt läbitunnetatud ja poeetilise sulega kirja pandud lühilugudest kumab ühe sooja siseilma valgust. Ave Taavet püüdis neist akendest pisut sisse piiluda ning põneva raamatu autorit paremini tundma õppida. Kohtumine leidis aset Nõmmel, Riste kodu ülekasvanud tagahoovis, kus krõbistasime Merekivikesi ja küpsiseid ning vestlesime unenägudest, ujumisest ja – otse loomulikult – kirjandusest!
Su lugudes on olulisel kohal ruumitunnetus. Isegi sedavõrd, et tegevuspaik omandab sageli tegelase mõõtmed. Kust sa ise pärit oled? Milline oli su lapsepõlv?
Ma olen pärit Tallinnast ja õppisin Kopli kunstikoolis. Mu lapsepõlve meeldejäävamad hetked on aga veedetud Muhumaal, kus meie perel on metsa sees elektrita majapidamine. See on minu jaoks üks väga eriline koht. Veetsin seal suviti pikalt aega oma vanaemaga, kes on hariduselt keskkonnaesteetik ja töötas EKAs õppejõuna. Muuhulgas oli ta suur Merleau-Ponty fänn, ilmselt immutas ta mind seal looduse keskel oma teadmistega. Olin tema esimene lapselaps ja tervelt kaheksa aastat ka ainus, nii et tal oli minu jaoks palju aega ja tähelepanu.
Kelleks sa lapsena saada tahtsid?
(Naerab.) Poemüüjaks. Ja siis koristajaks. Aga mingi hetk ma tahtsin ikkagi kirjanikuks saada. Ma ei tea, kust see soov tuli. Mäletan, et nägin mingit pilti, kus Hemingway tõmbab oma kirjutusmasina taga sigarillot ja rüüpab kalvadost. See tundus kuidagi romantiline ja cool.
Kas sa nende Hemingway piltidega seoses hakkasidki kirjutama?
Ei, see juhtus juba varem. Kuna ma olin Muhumaal kogu aeg vanaemaga ninapidi koos ja tema pidas seal kroonikat, siis hakkasin mina ka juba hästi väiksena tähtsaid asju üles kirjutama. Muhus oli palju aega, et lihtsalt lugeda ja looduse keskel olla. Kirjutasin päevikusse üles oma mured ja "tähtsad asjad" ning niimoodi leidsid need lahenduse. 1 Oma esimesed raamatud kirjutasin ka Muhumaal, illustreerisin ise. Vanaema köitis lehed kokku ja toimetas. Need olid multikatest, muinasjuttudest ja seebikatest inspireeritud segased armastus- ja seikluslood, mille peategelased olid loomad. Ühe loo nimi on "Prügimäe kass ja lossi-kass", mis räägib erinevat sotsiaalset päritolu kasside vahelisest armastusest.
Mida see vanaema kroonika endast kujutas?
Oh, seal olid päevasündmused ja loodusvaatlused. Näiteks, et nägime täna haigruid või pesime pesu või käisime maasikal. See, et nägime rebast, oli ka oluline päevasündmus.
Absoluutselt! Siiamaani on… Milliste raamatute saatel sa üles kasvasid?
Jens Sigsgaardi "Palle üksinda maailmas" ning Avo Paistiku "Klaabu, Nipi ja ahne kala" tulevad esimestena meelde. Vist sellepärast, et need olid nii õudsed! Ahne kala muutis ju kogu aeg oma suurust, kui sa lehte keerasid! Ühel pildil oli ta teiste tegelastega võrreldes hästi suur ja siis jälle hästi väike. Hirmus!
Töötasid pikalt Tartu Uues Teatris, mis on üks väga loominguline ja andeküllane paik. Mida see periood sulle tähendab?
Tegelikult läksin ma alguses hoopis Tartu Elektriteatrisse vabatahtlikuks. See tegutses siis Uue Teatriga samades ruumides. Pisut hiljem leidsin end siis juba teatrist. See oli hästi-hästi äge (aga ka väsitav) periood, täis õhinapõhist tegutsemist ja pinget. Pidevalt toimus midagi uut ja põnevat. Uues Teatris õppisin ma ennast rohkem tundma ja see oli loovusele viljakas pinnas.
Nimetaksin mitmeid sinu proosapalu "seisundikirjanduseks". Need on väga intiimsed, sisekaemuslikud, tugevalt läbi tunnetatud palad, kus konkreetne algus- ja lõpupunkt on pigem teisejärgulised. Räägi pisut oma kirjutamismeetoditest.
Kirjutamiseks on vaja üksindust. Alguses ma kogun lauseid, muljeid, mõtteid ja tundeid, mis jäävad kuklasse tiksuma. Ja mingi hetk ma tunnen enda sees ära, et pinge nendes on nii suureks kasvanud, et pean selle kuidagi ära lahendama. Ja siis ma lihtsalt lasen lool ise lahti rulluda.
Kas sa pöördud nende juurde veel tagasi või jäävad nad enam-vähem selliseks, nagu alguses kirja sai?
Ma pöördun ikka korduvalt tagasi. Kirjutamine on minu jaoks hästi mitmefaasiline. Alguses ma ei mõtlegi vormile, panen lihtsalt kirja, mis minu seest välja tahab tulla. Ma ei mõtle ei loogikale ega lugejale. Siis jätan selle marineeruma. Hiljem võtan teksti veel korduvalt uuesti ette. Iga järgmine faas on pisut mõistuspärasem.
Marineerimisaeg on minu jaoks hästi oluline.
Kui palju on sul aega, et ilukirjandust lugeda?
Ma loen hästi palju! Minu arust ei saagi kirjutada, kui sa ei loe, sest sõnad saavad lihtsalt otsa. Loen isegi pakendite pealt asju – mõtlen sõnastuse rütmi peale –, loen silte, kõike-kõike!
Kuidas kõige selle juures jõuda oma stiilini?
Jah, see on keeruline küsimus. Kui keegi on mind mõne muu kirjanikuga võrrelnud, siis olen teadlikult tema teoste lugemisest loobunud. Aga teisalt, kui kellegi looming on sinusse ikka sügava jälje jätnud, siis – üldse tahtmata teda kopeerida – jõuab see kuidagi ka sinu teostesse. Püüan lihtsalt võimalikult mitmekesiseid tekste lugeda. Kindlasti ei inspireeri mind ainult kirjandus, vaid ka muusika, lavastused, filmid ja kujutav kunst. Ehkki nendegi aluseks on sageli mingid lood või müüdid. Ehk olen kõige rohkem impulsse saanud mittetekstuaalsest kunstist. Või siis lihtsalt elust.
Sinu lugude korduvad sümbolid on uni, unenäolisus ja vesi. Tavaelu ja fantaasiamaailm on nagu Möbiuse leht. Milline on sinu suhe unega?
Uni ja vesi on hästi-hästi lohutavad. Ma magan hästi palju. Ma armastan magamist! Ja ma joon hästi palju vett… Kirjanduses võimaldavad vesi ja unenäod mingit totaalselt teistsugust kogemust. Nad on hästi head, lohutavad, mõnusad asjad. Ja ma soovin, et neid oleks minu päris elus alati nii palju, kui praegu on.
Kas uni on sinu jaoks reaalsuse pikendus või hoopis vastupidi?
See võib olla reaalsuse pikendus, aga ka koht, kust leida huvitavaid infokilde, vastuseid ja kujundeid. Ma lähen unne justkui suplema. See on nagu suur teadvuse meri: ühest küljest hästi varjatud ja personaalne, teisest küljest ühendab uni sind kollektiivse teadvusega. Mulle meeldib tuua sealt fragmente siiapoole. Mul on põnev unemaailm ja tundub, et mingid kogemused, mida ma sealt saan, mõjutavad ka mu reaalsust siin. Tahan unenägusid mäletada ning kui ma näen või kogen midagi eriti võimsat, siis katsun seda kuidagi talletada.
Näiteks oli mul hiljuti mõjuv unenägu hiigelsuurest helesinisest hobusest. Järgmisel päeval otsisin internetist pilte, panin need kokku ning taaslõin sarnase hobuse ja maastiku. Ma tahtsin, et see, mis minu psüühes oli oluline kogemus, säiliks, justkui oleks mul sellest hetkest foto.
Paar päeva tagasi nägin üht õudset unenägu, kus lendasin pimedas ja muudkui korrutasin ühte ja sama lauset, aga mu hääl kõlas hästi madalalt. Siis ärkasin üles, aga see lause kummitas mind edasi. Tegin selle lause ja atmosfääriga väikese muusikalise salvestuse. Mida rohkem tähelepanu unenägudele pöörata, seda rohkem saad nendest aru ning nad hakkavad sinuga teistmoodi rääkima. See aitab endaga kontaktis olla.
Esitlusel mainisid, et "Kafe" alternatiivpealkirjana oli kaalumisel ka "Nähtamatud". Sama nime kannab üks keskseid lugusid jutukogumikus. Kes on nähtamatud?
Mitte kes on nähtamatud, vaid mis on nähtamatud. Nähtamatud on kohad, kuhu sa sukeldud, et minna otsima Kafet.
Räägi pisut "Kafe" visuaalist. See on samuti pisut unenäoline – piltides on palju juhuslikkust, aga ka kummastavat detailsust. Kuidas selline kujundus sündis?
Ma olen kujundusega väga rahul. Meil oli Liisa Maria Murdveega väga hea klapp ja ma jätsin talle vabad käed. Soovisin ainult, et raamatus ei oleks väga konkreetseid, defineerivaid kujutisi, mis on vist nende lugude puhul mõistetav. Siis hakkas Liisa lustima ja tuligi välja selline kujundus – mitmeti vaadeldavad pildid, mille peal silm puhkab. Mulle meeldib ka kortsus hõbepaberi kujutis kaantel, mis meenutab šokolaadi või kohvipakki ja kutsub raamatut nautima.
Töötad "tavaelus" copywriter 'ina. Kui erinev on tunnus- ja reklaamtekstide kirjutamine ilukirjanduse loomisest?
Need on täiesti erinevad maailmad. Enda kirjutiste ees ma ei vastuta, ma võin minna, kuhu tahan, ja teha, mida tahan. Mul ei ole eesmärki. See on täis teadmatust ja vabadust. Copywriter 'i töö on just vastupidine – hästi paika sätitud, kaalutletud, kontrollitud. Ma pean arvestama ka kellegi teisega – kes on mu klient ja milline on tema sihtgrupp. Ja sellel tekstil on alati eesmärk.
Protsess ja eesmärk on neil kahel kirjutuslaadil sootuks erinevad. Aga muidugi on ka sarnasusi. Ikka on vaja teatavat inkubatsiooniperioodi ja reklaaminduses töötamine on aidanud mul ka enda asju kiiremini kirja saada.
Kas oled kogenud kirjutamisblokki? Kuidas sellest üle saada?
Jaa, ma kogesin seda siis, kui tekkis selline tunne, et varsti on ilmselt raamat koos, aga midagi oli veel puudu. Mind segas see mõte, et raamat peab valmis saama, ja ma ei suutnud tükk aega midagi kirjutada. Mitte miski, mida ma kirjutasin, ei meeldinud mulle. Sellepärast see raamatu väljaandmine ka venis. Eesmärgistatus segas. Aga lõpuks sain ma sellest niimoodi üle, et ma lihtsalt unustasin selle raamatu ära! Ja siis sündiski viimane lugu, nimilugu, "Kafe".
Kuidas on lood sinu "sisemise kriitikuga"? Kas koostöö temaga on heas tasakaalus või kipub ta sind pigem liiga palju tagasi hoidma?
See on üks ebatervislik armastuse ja vihkamise piiril olev suhe. Vahel ma kirjutan midagi, mis algul tundub täitsa hea, aga üle lugedes mõtlen, et see on ju kõige hullem asi, mida keegi üldse kunagi on kirjutanud! Minu suhe tekstidega muutub kogu aeg.
"Kafet" lugedes tulid maailmakirjandusest korduvalt pähe paralleelid Kafkaga – samasugused painajalikud ja arusaamatud olukorrad, pidev lävel viibimine ja ebamäärasus. Hiljuti Loomingu Raamatukogu kuldsarjas (taas)ilmunud Kafka kogumiku "Aruanne akadeemiale" järelsõnas kirjutas Mart Kangur, et "lävel olemine on radikaalsem kui jäämine lävest siiapoole või minemine sinnapoole" 2. Sinugi lugudes võlub mind see kõikjal valitsev liminaalsuse tunne. Oled sa midagi välja jätnud – kas su tegelastel on üldse konkreetsed sihtpunktid, väljundid, lõpplahendused? Või vastab see, mida lugeja raamatust leiab – see kummaline kahevahelolek – su enese sisemisele teelolekule?
Ilmselt on see mingi minule omane korduv seisund, kuhu ma ikka ja jälle satun. Võib-olla viin end vahel sinna ka meelega. Esiteks sellepärast, et see on mulle tuttav. Teiseks see, et kuigi piiripealsus on mingil määral häiriv, on selles teistmoodi elusolek ja potentsiaal.
Mida kirjutamisprotsess sulle pakub?
See on mõtestamise, salvestamise ja analüüsimise viis. Ma ei taha kasutada sellist sõna nagu "teraapia", aga mingil määral aitab kirjutamine enesega hakkama saada. Ma võtan mingi mõtte või tunde, mis mind häirib, justkui enda küljest ära. Vaatlen seda distantsilt ning loon selle ümber uue konteksti. Eks lugudes on kõik need asjad muidugi võimendatud.
Kirjutamine on turvaline ruum. Minu kirjutistesse saab peitu pugeda, aga ma tegelen seal turvalises ruumis ikkagi sotsiaalsete teemadega – üksildus, vägivald, seksuaalsus, kliimakriis, suhtlemisraskused, keerulised emotsioonid…
Kirjelda pisut oma ideaalset lugejat. Kuidas võiks sinu tekstide salamaailmale läheneda?
Empaatiliselt. Ma väga austan seda, kui inimesed oskavad kirjanduse ja kunsti kõigile vormidele läheneda empaatiliselt, kaasa mõelda ja tunda. Kirjutamise lõpufaasis lisan teksti veel enda jaoks olulisi salajasi viiteid. Ideaalne lugeja viitsib muukida. Isegi kui ta neid samamoodi lahti ei mõtesta.
Kui see uks lõpuks avaneb, siis ei peagi see ju lugejat samasse tuppa viima, kus sina viibisid… Millise teksti lugemist sa ise naudid?
Eelistan tumedaid tekste. Mulle väga meeldivad näiteks Bohumil Hrabal ja Jean-Paul Sartre. Kui ma tunnen, et autor on julge ja aus, siis ma naudin seda. Pigem häirivad mind poosid. Kui ma ei kannata kirjutaja poosi, siis mulle ei meeldi ka tema tekst.
Kas tekstide avaldamine nõuab kirjutajalt teatavat eneseületust?
Alguses nõudis. Praegu mõjub see, et ma saan mingile keerulisele asjale uue kindla kuju anda, pigem vabastavalt. Ja minajutustaja ei võrdu minu endaga. See on ikkagi kirjandus, kus on kasutatud ülepaisutamist, kokkusulatamist, fantaasiat. Ma ei pea ka kõikide oma tegelastega nõustuma.
Milline on su suhe Anna Haavaga? (Anna Haava on Riste neljajalgne sõber, kes parasjagu mändide vahel ringi lippab ja poolkatkist jalgpalli rõõmuga taga ajab.)
See suhe on viimasel ajal muutunud tugevamaks. Koera nimeks sai Anna Haava sellepärast, et ta on Havanna koer. Iseloomu poolest on ta vist Anna Haava vastand – ta on hästi rõõmus, hästi seltskondlik, ta ei kirjuta mitte midagi. (Naerab.) Ja ta on hästi sportlik ka.
Pärast seda, kui me selle koera võtsime ja ta oli nime saanud, siis ma olen kuidagi rohkem Anna Haava luulet märganud, näiteks lauludes "Mu süda usub õnne" ja "Las jääda nii, kuis oli…".
Elame kummalisel ajal, kus reaalsus on totaalselt ümber kujunemas ja tulevik teadmata. "Kafe" esitlus toimus üks päev enne Ukraina sõja algust. Kas kunst päästab maailma?
Kindlasti päästab. Lood päästavad maailma. Kirjandus ei kao mitte kunagi mitte kuhugi.
Kuhu edasi? Kas jätkad kirjutamisega?
Eesmärk mõjub mulle halvasti. (Naerab.) Mulle meeldib mitte teada, mida tulevik toob. Kui keegi uurib, kas mul on hetkel midagi töös, siis ma tahaksin pigem eitavalt vastata. Aga jah, töötan praegu ühe pikema tekstifaili kallal, mida ma regulaarselt täiendan ja mille valmimise eeltingimuseks on aja möödumine. Lisaks mõned lõpetamata lühemad jutud, fragmendid.
Aga ma oleksin täiesti rahul ka sellega, kui ma mitte kunagi enam mitte midagi ei avalda. Eesmärgistatus rikub kirjutamisrõõmu minu jaoks kuidagi ära.
Mis muidu? Kuidas ennast turgutad ja milles peitub sinu jaoks maailma armsus?
Mul on kaks väga armsat elukaaslast. Üks on koer, teine on inimene. (Naerab.) Mulle meeldib siin metslinnas elada. Mulle meeldib rahulik elu. Aga kui tunnen, et läheb jälle liiga mugavaks, siis muutun hoopis rahutuks ja hakkan otsima midagi põnevamat. Seepärast meeldib mulle uusi asju proovida – mind turgutab, kui saan ennast millegi uue ja ebamugavaga ehmatada. Ilmselt see ongi seesama vahealades kolamas käimine.
1 Katkendeid Riste Muhupäevikutest võib leida Värske Rõhu 2021. aasta novembrinumbrist.
2 Maarja Kangro, Mart Kangur, Hasso Krull, Peeter Laurits, Peeter Sauter. "Meie kafkanemine" – Franz Kafka, "Aruanne akadeemiale", Loomingu Raamatukogu kuldsari, 2022, lk 82.
### Response:
Riste Lehari: kirjutamiseks on vaja üksindust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kunstiteadlane Mai Levin (1942) on truu inimene: tema koduelu on kulgenud Nõmmel, tööelu 1961. aastast pensionile jäämiseni Eesti kunstimuuseumis, teaduri, graafikaosakonna juhataja, teadusdirektori, peaspetsialistina. Ta on läbinisti pühendunud eesti kunstile – suurtele klassikutele Eduard Wiiraltile ja Kristjan Rauale, aga on uurinud ka suurest kunstiajaloost välja jäänud teemasid ja autoreid. Levin pälvis tänavu Kristjan Raua kunstipreemia Kristjan Raua monograafia eest. See on tal teine Kristjan Raua preemia: esimese sai 1999. aastal Eduard Wiiralti monograafia eest. 2007. aastal autasustati teda riigi kultuuripreemiaga näituste "Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud" ja "Vene valitsejad. Valitsejaportreed Eesti kunstikogudest" ning näitusekataloogide eest. Kristjan Raua preemia ei olnud Mai Levinil tänavu ainuke kolleegide tunnustus: talle anti ka kunstiteadlaste ja kuraatorite ühingu aastaauhind. Mai Levin ei tööta küll enam kunstimuuseumis, kuid ta on professionaalselt tegus endiselt. Äsja valmis tal Nikolai Kormašovi monograafia käsikiri ning ta kirjutab siiani kunstikriitikat, tutvustab kunstnikke ja kunsti ajakirjanduses.
Raamatute hinnad küll kerkivad, kuid buum jätkub. Ka kunstiraamatuid ilmub rohkem kui kunagi varem, nende seas on tähtis koht monograafiatel. Tõsi, mõned on artiklikogumikud – monograafiale pinda ette valmistavad väljaanded, kuid kunstnikust ja tema loomingust saab neistki ülevaate. Milline on meie kunstimonograafiate, kunstniku elu ja loomingu süvauuringute seis? Kas neid on piisavalt? Või juba liiga palju?
Üks asi on soovunelmad, teine aga tegelikkus ja materiaalsed võimalused. Väga lahe see olukord ei ole. Napib ka kirjutajaid, sest häid kunstnikke on palju.
Monumentide puhul on kõne all olnud ka valikuküsimus: ei ole vaja huupi monumente püstitada, vaid mõelda läbi, kes sellist esiletõstmist väärivad. Kas peaks ka monograafiate puhul selle peale mõtlema? Iseäranis, kui kirjutajaid on vähe ja vahendeid napib. Millest lähtuda? Valdkonnast – näiteks graafikutel on olukord hea, skulptorite puhul aga napib? Või soolisest tasakaalust? Või kunstniku mõtteviisist – avangardistid on kaetud, traditsionalistid vaeslapse osas? Või vastupidi?
Kui mõelda näiteks skulptuuri peale, siis Anton Starkopf vajab hädasti monograafiat. Tema mõju on eesti skulptuuri arengule võimas olnud, kunstnikuna on ta väga huvitav, mulle imponeerib tema kujundliku mõtlemise kultuur. Ei saa öelda, et Starkopfist ei ole midagi ilmunud: Tartu kunstimuuseumis anti omal ajal välja kataloog, on Moskva kunstiajaloolase Tšervonnaja raamatuke. Kuid ühes korralikus kunstniku monograafias peab olema kvaliteetseid pilte, kunstnikuteose repro peab mõjuma. Tekst on küll tähtis, aga visuaal, kunstiteos peab olema esile tõstetud.
Näiteks Ants Viidalepp on kirjutanud raamatu Johannes Võerahansust, ega see ju halb ole, midagi sai sellega praavitatud, aga praegu oleks hädasti uut vaja. Tartu kunstimuuseumi kogus leidub tema sümbolistlikke joonistusi, Mart Lepa kogus Pallase-aegseid portreesid. Need lõid mu lausa pahviks.
Ega Lehti Viiroja Kristjan Raua käsitlus kaota oma tähtsust, kui nüüd ilmus Rauast uus monograafia. Aeg läheb edasi, vaatepunktid muutuvad, töid tuleb tänu kunstiturule erakogudest välja. Kui faktilist materjali koguneb, siis tekib vajadus see uuesti läbi mõelda. Et kunstnikud ka ise oma monograafia väljaandmise taga on, on ainult hea. Pisitasa tuleb monograafiaid juurde teha. Ka kunstnikele, kellel see juba on.
Sa oled üksjagu monograafiaid kirjutanud, iseäranis viimasel ajal. Ikka ja jälle on tulnud välja mõni uus meeskunstniku käsitlus. Kuidas oled uurimisainese valinud?
Töötasin pikka aega Eesti kunstimuuseumis, ka graafikakogu hoidjana. Wiiralti ja Kristjan Rauaga olen paratamatult tegelenud juba 1960ndatest saati. 1965. aastal oli vendade Kristjan ja Paul Raua 100. sünniaastapäeva näitus, mina tegin Kristjan Raua osa. Enne seda oli tema suur Lehti Viiroja koostatud väljapanek. 100. sünniaastapäeva puhul ilmus ka kataloog, küll mõni aeg hiljem, sest Lehti tahtis kõike üle kontrollida. See, et need kaks meest on hästi tähtsad, on mul juba veres. Nad on minuga algusest peale olnud.
Su huvi kaldus Eduard Wiiralti poole. Miks? Oled naljaga pooleks ennast Wiiralti pruudiks nimetanud.
Olen kaevunud tema kirjadesse ja märkmikesse juba nii palju, et mulle tundub, et ta elab siiani, mulle on klaar, kuidas ta on ühte või teise asja suhtunud. Wiiralt on mulle ka isikuna väga sümpaatne, looming meeldib tervikuna. Kuid ta kaebas terviseprobleemide üle juba 1940ndate algul Eestis, hiljem eksiilis väsis. Seda peab arvestama ka loomingu käsitlemisel. Wiiralt tundis oma väärtust ja hoidis kunstilippu kõrgel. Ta oli Andres Tali tüüpi mees. Tellimustöid ei teinud just erilise rõõmuga. Wiiralti meisterlikkus on väga suur, see ei ole aga külm tehnika. Tema tööd on ka kujundlikult väga läbi mõeldud.
Wiiraltiga oled hästi pikalt tegutsenud, sinu põhjalik monograafia ilmus 1998. aastal. Monograafia koostamine on suur töö ja ega sellele ei saa kogu aeg pühenduda, iseäranis, kui on muu töö ka olemas. Kui palju su arusaam ja sellest tingituna ka kirjutamisviis näiteks Wiiraltist monograafia koostamise ajal muutus? Kui palju mõtled ette, kuidas just sellest kunstnikust kirjutada tuleb?
Muuseumis töötades tuleb aastas teha mitu näitust, need nõuavad aega ja energiat. Kunstnikke, kellest olen kataloogi teinud, on poolesaja ümber. Mõtlesin Wiiraltist väitekirja kaitsta. Käisin Aliide Rõude juures ja vaatasin tema Wiiralti kogu üksipulgi läbi. Aga puudu oli kunstniku Rootsis valminud hilislooming ja sealne arhiiv. Ei saa ju tema loomingu käsitlust lõpetada 1940ndate algusega.
Väitekirja saab, iseäranis kui võtta kunstniku loomingust mõni aspekt ja panna see avaramasse konteksti.
Seda küll, aga mulle tundus, et see pole õige ja nii jäigi väitekiri pidama. 1980ndate lõpul ja 1990ndate algul pääses Wiiralti materjalide juurde Rootsi. Tema pärandustombus ei olnud ainult sõjajärgsed, vaid ka varasemad tööd.
On selge, et iga uus teos annab midagi juurde, aga kui palju muutis pärand Wiiraltist teada olevat pilti?
Seal oli joonistusi, mida kunstnik oli endaga toonud või ka erakogudest tagasi ostnud. Need olid tööd, mida ta ise hindas. Arhiiv, iseäranis märkmikud on üliväärtuslikud.
Kui võtad ette järgmise monograafia, siis kui palju oled mõjutatud sellest, kuidas ajalugu, eeskätt kunstiajalugu, kirjutatakse? Ajaloo, selle sees ka kunstiajaloo kirjutamisviis on viimase paari aastakümne jooksul üksjagu muutunud.
Kui hakata monograafiat kirjutama, siis on selge, et ei saa kunstnikku tema ajast ja ühiskonnast välja lõigata. Tuleb vaadata kõiki seoseid ajas ja ruumis, et kunstnik aegade ahelas kuhugi paigutada. Ühiskonnata hakkama ei saa ja olen püüdnud seda ka avada. Kuid looming tuleb esiplaanil hoida, sest kunst ei ole ainult oma aja illustratsioon. Kunst on subjektiivne, isiksuse spetsiifiline eneseväljendus. Isiksus peab tekstist välja kooruma. Wiiralti 1998. aasta monograafia pole kaugeltki ideaalne. Püüdsin sinna nii palju informatsiooni sisse toppida, kui vähegi sain. Seetõttu jääb see skemaatiliseks. Lahti kirjutamise võimalusi on palju.
Kas sa ise võtaksid veel Wiiralti ette?
Pean kunstnikest lugu, Eesti kunstis ja kunstiajaloos on palju neid, keda tõesti hindan. Teosed on aga nagu lapsed, kes lähevad maailma ja hakkavad elama iseseisvat elu. Teoste tõlgendamine sõltub tõlgendajast. Püüan olla kunstniku suhtes nii empaatiline, kui vähegi võimalik. Kunstisfääris on empaatia väga tähtis. Tunnen, et kunstnik, kellest kirjutama hakkan, seisab minust kõrgemal.
Kui oled monograafia kirjutamise ette võtnud, kas tunned siis iga kunstniku puhul ühtemoodi aukartust ja austust? Kas tuleb ka vahe sisse, et Wiiralt ja Raud on rahvuslik uhkus, aga näiteks Uutmaa mitte-veel-nii-väga?
Mitte niiviisi. Wiiralt muutus vanemas eas virisejaks ja temalgi on oma naljakad küljed. Ta ei olnud näiteks vastuvõtlik moodsale kunstile, oli ka kunstielu suhtes kriitiline.
Richard Uutmaal on palju austajaid. Tema monograafia kirjutamiseks tegi ettepaneku kunstniku tütar Tiina Uutmaa, tema käes on suur isa pärand. Kunstnik ei peagi algul väga sümpaatne olema, aga kui hakata pealispinda kraapima ja õppida loomingut sügavamalt tundma, siis tekib selle vastu suurem huvi. Ikka tahaks objektiivset pilti edasi anda.
Kas monograafiat kirjutades saad kunstniku suhtes kriitiline olla? Kas see on vajalik?
Mul võib olla kriitiline suhe, kuid monograafia kirjutamisel püüan leida positiivseid noote. See tuleb mul vist muuseumitööst, sest olen harjunud kunsti populariseerima, publikule lähemale tooma. Olen veendunud, et ka "väiksemaid" tegijaid tuleb uurida, nemadki on monograafia ära teeninud. Võtame või XX sajandi alguse kunstnikud, kes noorelt surid. Nende looming on vähene, aga see oli omas ajas ja on ka praegu huvitav. Näiteks Uurits, Lukk, Mülber. Nendeta oleks XX sajandi alguse kunst meil hoopis vaesem olnud.
Kuidas on sul Ants Laikmaaga suhe? Kas sa temast ei ole tahtnud raamatut kirjutada?
Olen temaga isegi tegelenud. Ta oli väga hea pastellimaalija, õpetas ka oma õpilased selles tehnikas välja. Pastell sobis tema loomingule ja see oli 1920ndatel ja 1930ndatel väga populaarne. Õli- ja temperatehnikat peetakse maaliks, pastelli aga mitte.
Kui palju sa kunstnikust kirjutades mõtled väljendusvahendite ja tehniliste nüansside peale?
Tehnikatest ei tohi mööda minna, kuid tänapäeval on piirid ähmasemad, kõige tähtsam on sõnum ja idee, žanr ja väljendusvahendid, esteetika on kõrvale jäetud või pole enam nii oluline. Praegu kiputakse mõnda tööd esile tõstma ja teise kohta ütlema "jama". Selles pole midagi ebatavalist, see on normaalne protsess. Eks me kaota kogu aeg ka midagi head, näiteks suhetes loodusega, vahest ka perekonnas, aga teiselt poolt läheb midagi ka paremaks. (Naerab selle peale.)
Kuidas sul on raamatute juures kujundajatega koostöö sujunud? Kas oled ise saanud kujundaja valida?
Wiiralti, nagu ka Kristjan Raua monograafia puhul tahtsin kujundajaks Andres Tali. Usaldan teda. Meil Taliga probleeme ei tekkinud, tema vahelehtedest olin lausa vaimustuses. Külli Kaatsiga oli meil Köleri monograafia puhul väga hea koostöö, vaatasime kujunduse koos lehekülg lehekülje haaval läbi. Tiit Jürnaga istusime koos Kristjan ja Paul Raua kataloogi juures. Minu meelest kukkus see hästi välja. Vanasti kujundas Heino Kersna paljusid Tallinna kunstimuuseumi väljaandeid. Kirjutajal peab olema ettekujutus, mida ta tahab raamatusse panna ja kuhu milline pilt peaks tulema, üldine väljanägemine, proportsioonid ja muu selline on kunstniku otsustada. Mul on kujundajatega vedanud.
Sinu professionaalne elu kulges suuresti Eesti kunstimuuseumis. Kas muuseumis töötamine aitab kaasa kunstiajaloolase arengule, potentsiaali väljatulemisele või surub liialt raamidesse?
Kui 1960ndatel hakati ajaloo instituudi kunstiajaloo sektoris koostama Eesti kunsti ajalugu, siis kunstimuuseumides – nii Tallinnas kui ka Tartus – korraldati hästi tihedalt kunstnike isikunäitusi. Need olid nende kunstnike esimesed monograafilised väljapanekud. Sellest oli kunstiajaloo kirjutamisel hästi palju kasu. Eks ka praegu tehakse sedalaadi näitusi. Polegi tähtis, kas need on hiiglasuured ja põhjalikud, ka väikestest on kunstiajaloost selgema pildi saamisel palju abi. Võtame või Juta Kivimäe koostatud Endel Kübarsepa ja Linda Sõbra näituse. Ka uues kunstiajaloos kajastub muuseumide monograafiline näitusetegevus.
Kui nüüd tagasi vaadata, kas oleksid tahtnud valida teistsuguse karjääri? Pühenduda teaduslikus uurimisasutuses kunstiteadusele? Õpetada kõrgkoolis?
Muuseum oli mulle õige koht. Ma polegi teadlasetüüp: ei viitsi teooriatesse süveneda. Mul on neist aimus, kunagi Euroülikoolis tuli neist ka rääkida, püüdsin teha seda lihtsalt ja oma sõnadega, just nii, nagu neist aru sain. Mul on tunne, et suured filosoofid ja esteetikud on ühel ajal tõusulainel ja siis nad õnnelikult unustatakse. Tulevad järgmised ja nendegi käsi käib samuti. Kui vaadata näiteks Juri Lotmani pärandit, siis ta oli erakordselt erudeeritud. Eriti, mis puudutab vene kirjanduse kuldaega, Puškinit tagasi- ja edasivaates koos ühiskondliku tausta, vaimse atmosfääri ja väliskontaktidega. Kui tahta luua üldistusi, siis peab vähemalt üks ajastu olema peensusteni käpas. Alles siis tekivad seosed ja üldistused on pädevad. Ei saa minna materjali kallale teooriast lähtudes, vaid materjal peab dikteerima teooria. Kuigi ka praeguse aja teooriaid tuleb tunda.
Kui palju on muuseumitööd mõjutanud selle juht? Tallinna kunstimuuseumi puhul räägiti Inge Tedrest ja tema ajast, Tartu puhul Vaike Tiigist.
Kindlasti mõjutab juht muuseumi tööd, aga ka valitsev atmosfäär. 1950ndate algul ei oleks Teder üldse löögile pääsenud. Inge Teder oli igas mõttes tubli, 1960ndate lõpul ja iseäranis 1970ndatel hakkas muuseumi tulema ka Tartu ülikoolist uusi häid tegijaid: Jüri Kuuskemaa, Eha Komissarov, Tiina Abel. Olen ka ise Tartu ülikooli taustaga, kunstiajaloo õpetus oli seal, nagu oli, ma ei ütle midagi halba professor Voldemar Vaga kohta. Ta oli imponeeriv isiksus. Suuremal määral tuli aga ise õppida. Arvan, et humanitaarias ongi iseõppimine väga tähtis. Kui mõelda Evi Pihlaku, Helena Ristheina või Anu Liivaku peale, kellel on Peterburi haridus, siis sealne olukord oli ideaalsem: Ermitaaž oli käepärast, 1970ndatel hakkas tulema ka huvitavaid välisnäitusi, eri epohhe õpetasid erinevad õppejõud, kellest nii mõnigi oli seotud Ermitaaži kogudega, ei tohi unustada ka Ermitaaži suurepärast raamatukogu. Sellest üksinda jääb aga väheks, palju loeb üldine õhustik. Nii ei saa ka muuseumi direktor üksi midagi teha, töötajad on sama tähtsad. Inge Tedre õlgadele langes filiaalide loomine: Niguliste, tarbekunstimuuseum, Adamson-Ericu muuseum, ka Kristjan Raua majamuuseum. 1990ndateks ta lihtsalt väsis ära. Ajavaim ja -ootused olid teised. Siis tuli Marika Valk ja oli sellal direktorina väga õige inimene. See oli dünaamiline aeg. Ka praegused noored on väga tublid. Kui mõelda kas või Elnara Taidre või Liisa Kaljula peale. Greta Koppeli Michel Sittowi näitus oli sajandi tegu. Mul on huvitav seda kõike jälgida.
Kas muuseumis oli huvitav töötada?
Muidugi oli. Koormus oli paras, vahel kolleegid küll nurisesid, et jälle tuleb tuld kustutada, aga mis seal siis ikka, lõbusam oligi. Muuseum on elav koht. Kui mõelda kunstiharidustöö peale, siis meid visati nagu kassipoegi vette, aga välja ujusime. Mul tekkisid head sidemed Saaremaaga, iseäranis Kuressaare kunstiklubiga. Graafikakogu hoidjana hakkasin nõudma uusi ruume, ega Inge Teder vaadanud algul just hea pilguga selle peale. Koos tollase peavarahoidja Milvi Kuldnaga tassisime raamid alla keldrisse, et ruumi juurde saada. Restauraator Erik Põld oli selle peale väga pahane. Aga ega midagi, kogule tehti uued aknad, sest Kadrioru lossi aknad olid veel 1930ndatest, Pätsu ajast. Aknaraamid olid täiesti mädanenud.
Sa oled praegugi veel seotud kahe eraalgatusliku kunstiinstitutsiooniga – Haapsalu Evald Okka muuseumi ja Pärnu uue kunsti muuseumiga. Oled seal kureerinud näitusi, aidanud programmi kokku panna.
Pärnu muuseumi toetan igati: Pärnus käib palju turiste, Mark Soosaar on erakordselt hakkaja mees. Teist temasugust entusiasti on raske leida.
Okka muuseum on Haapsalus omal kohal, tore, et perekond, eelkõige noor põlvkond on selle taga. Nad on ise hakkajad, ideedega inimesed, minu roll ei ole kuigi suur. Tore, et seal inimesi käib, sest eks külastajate probleem ole igal pool.
Kuivõrd jälgid praegust kunstielu? Kui palju väljaspool Eestit näitustele jõuad?
Muidugi huvitab, aga ei jõua igale poole minna, arvuti taga tuleb istuda ja üsna kõvasti tööd teha. Igas vallas toimub midagi huvitavat. Kui Köleri monograafiat kirjutasin (ilmus 2019. aastal – R. V.), siis tilkusin palju Peterburis, istusin seal palju raamatukogudes, hoidlates, arhiivides. 2018. aastal käisin Pariisis, kui seal oli Baltimaade sümbolismi näitus. Riia börsi kunstimuuseumi olen külastanud. Ega ma viimasel ajal väga palju ringi tõmmanud ole. Alati on midagi pooleli olnud.
Kas ka praegu on midagi pooleli?
Nikolai Kormašovi monograafia, tekst on enam-vähem valmis, tõlked olemas, kujundus ka, nüüd on silumise aeg. Just rääkisin kujundaja Andrei Kormašoviga, et ülevaatamiseks kokku saada. Palju on uudset materjali, kõigele, mis on Venemaal, ei saanudki jälile. Venemaal on tekkinud palju uusi asutusi, kus korraldatakse küll vana, küll nüüdiskunsti näitusi. Omaaegne kunstifondi kogu on laiali pillutud, andmeid praegu kätte ei saa.
Kui sa nüüd kirjutasid Nikolai Kormašovist, kas pidid tema kunsti käsitlemisel otsima ka uut sõnavara? Tema on ju üks neist, keda on selgelt lahterdatud 1960ndate alguse karmi stiili, siis tulid eksistentsiaalsed teemad, küll nõukogude moodi jne. Suured mõisted, näiteks universum, religioossus jms.
Kormašovil on suhe religiooniga olemas: ta hakkas ikoone koguma, neist tulenev maailmavaade hakkas kindlasti külge. Kormašov oli väga intelligentne, laiade teoreetiliste teadmiste ja suure suhtevõrguga kunstnik. Kuid kunstniku suhe religiooniga on läbi aegade olnud isesugune, isegi ajal, kui kaanon oli selgelt paigas, püüdsid kunstnikud subjektiivsed olla. See tuleb hästi välja näiteks Theophanes Kreeklase puhul. Mul oli kunagi võimalus Novgorodis vaadata tema seinamaali tellingute pealt. Ta trumpab kõik ekspressionistid üle – pintslilöögid on nii vägevad, värvide kooskõla haruldane, lakoonilisus eriline.
Tänavu on meil, kunstiteadlastel-kunstiajaloolastel, eriline aasta: sada aasta tagasi loodi Tartu ülikoolis kunstiajaloo õppetool, sellest peale saab rääkida meie oma kunstiajaloo kirjutamisest, kunstiteadusest. Kuidas hindad kunstiteaduse praegust seisu?
Kunstiteadus on eriline teadus, subjektilt tuleb ja subjektile läheb. Seal on palju subjektiivset, ei saa kehtestada täppisteadusele omaseid reegleid. Sellega tuleb arvestada. Meil on küll mitu nüüdiskunstikeskust, kus saab teavet näituste ja kunstnike kohta, aga kuna on tekkinud suurepärased info salvestamisvõimalused jne, siis peaks kunsti kohta käivat teavet palju rohkem ja kergemini kätte saama. Faktoloogiat saab alati üle kontrollida.
Kunstis vajavad kõik alad uurimist, ka need, mida parasjagu marginaalseks peetakse. Hiljem annavad lüngad ennast tunda. Alati on hea, kui ka peensustest on ülevaade. Lähtuda tuleb põhimõttest, et ükski ajastu ei ole läbinisti hea ega halb või valdkond tähtsusetu. Lai (kunsti)väli laieneb veelgi. Retseptsiooni ei ole küll küllaldaselt, kuid õnneks jääb internetti jälg. | Mai Levin: kunstiteaduses on palju subjektiivset, ei saa kehtestada täppisteadusele omaseid reegleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kunstiteadlane Mai Levin (1942) on truu inimene: tema koduelu on kulgenud Nõmmel, tööelu 1961. aastast pensionile jäämiseni Eesti kunstimuuseumis, teaduri, graafikaosakonna juhataja, teadusdirektori, peaspetsialistina. Ta on läbinisti pühendunud eesti kunstile – suurtele klassikutele Eduard Wiiraltile ja Kristjan Rauale, aga on uurinud ka suurest kunstiajaloost välja jäänud teemasid ja autoreid. Levin pälvis tänavu Kristjan Raua kunstipreemia Kristjan Raua monograafia eest. See on tal teine Kristjan Raua preemia: esimese sai 1999. aastal Eduard Wiiralti monograafia eest. 2007. aastal autasustati teda riigi kultuuripreemiaga näituste "Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud" ja "Vene valitsejad. Valitsejaportreed Eesti kunstikogudest" ning näitusekataloogide eest. Kristjan Raua preemia ei olnud Mai Levinil tänavu ainuke kolleegide tunnustus: talle anti ka kunstiteadlaste ja kuraatorite ühingu aastaauhind. Mai Levin ei tööta küll enam kunstimuuseumis, kuid ta on professionaalselt tegus endiselt. Äsja valmis tal Nikolai Kormašovi monograafia käsikiri ning ta kirjutab siiani kunstikriitikat, tutvustab kunstnikke ja kunsti ajakirjanduses.
Raamatute hinnad küll kerkivad, kuid buum jätkub. Ka kunstiraamatuid ilmub rohkem kui kunagi varem, nende seas on tähtis koht monograafiatel. Tõsi, mõned on artiklikogumikud – monograafiale pinda ette valmistavad väljaanded, kuid kunstnikust ja tema loomingust saab neistki ülevaate. Milline on meie kunstimonograafiate, kunstniku elu ja loomingu süvauuringute seis? Kas neid on piisavalt? Või juba liiga palju?
Üks asi on soovunelmad, teine aga tegelikkus ja materiaalsed võimalused. Väga lahe see olukord ei ole. Napib ka kirjutajaid, sest häid kunstnikke on palju.
Monumentide puhul on kõne all olnud ka valikuküsimus: ei ole vaja huupi monumente püstitada, vaid mõelda läbi, kes sellist esiletõstmist väärivad. Kas peaks ka monograafiate puhul selle peale mõtlema? Iseäranis, kui kirjutajaid on vähe ja vahendeid napib. Millest lähtuda? Valdkonnast – näiteks graafikutel on olukord hea, skulptorite puhul aga napib? Või soolisest tasakaalust? Või kunstniku mõtteviisist – avangardistid on kaetud, traditsionalistid vaeslapse osas? Või vastupidi?
Kui mõelda näiteks skulptuuri peale, siis Anton Starkopf vajab hädasti monograafiat. Tema mõju on eesti skulptuuri arengule võimas olnud, kunstnikuna on ta väga huvitav, mulle imponeerib tema kujundliku mõtlemise kultuur. Ei saa öelda, et Starkopfist ei ole midagi ilmunud: Tartu kunstimuuseumis anti omal ajal välja kataloog, on Moskva kunstiajaloolase Tšervonnaja raamatuke. Kuid ühes korralikus kunstniku monograafias peab olema kvaliteetseid pilte, kunstnikuteose repro peab mõjuma. Tekst on küll tähtis, aga visuaal, kunstiteos peab olema esile tõstetud.
Näiteks Ants Viidalepp on kirjutanud raamatu Johannes Võerahansust, ega see ju halb ole, midagi sai sellega praavitatud, aga praegu oleks hädasti uut vaja. Tartu kunstimuuseumi kogus leidub tema sümbolistlikke joonistusi, Mart Lepa kogus Pallase-aegseid portreesid. Need lõid mu lausa pahviks.
Ega Lehti Viiroja Kristjan Raua käsitlus kaota oma tähtsust, kui nüüd ilmus Rauast uus monograafia. Aeg läheb edasi, vaatepunktid muutuvad, töid tuleb tänu kunstiturule erakogudest välja. Kui faktilist materjali koguneb, siis tekib vajadus see uuesti läbi mõelda. Et kunstnikud ka ise oma monograafia väljaandmise taga on, on ainult hea. Pisitasa tuleb monograafiaid juurde teha. Ka kunstnikele, kellel see juba on.
Sa oled üksjagu monograafiaid kirjutanud, iseäranis viimasel ajal. Ikka ja jälle on tulnud välja mõni uus meeskunstniku käsitlus. Kuidas oled uurimisainese valinud?
Töötasin pikka aega Eesti kunstimuuseumis, ka graafikakogu hoidjana. Wiiralti ja Kristjan Rauaga olen paratamatult tegelenud juba 1960ndatest saati. 1965. aastal oli vendade Kristjan ja Paul Raua 100. sünniaastapäeva näitus, mina tegin Kristjan Raua osa. Enne seda oli tema suur Lehti Viiroja koostatud väljapanek. 100. sünniaastapäeva puhul ilmus ka kataloog, küll mõni aeg hiljem, sest Lehti tahtis kõike üle kontrollida. See, et need kaks meest on hästi tähtsad, on mul juba veres. Nad on minuga algusest peale olnud.
Su huvi kaldus Eduard Wiiralti poole. Miks? Oled naljaga pooleks ennast Wiiralti pruudiks nimetanud.
Olen kaevunud tema kirjadesse ja märkmikesse juba nii palju, et mulle tundub, et ta elab siiani, mulle on klaar, kuidas ta on ühte või teise asja suhtunud. Wiiralt on mulle ka isikuna väga sümpaatne, looming meeldib tervikuna. Kuid ta kaebas terviseprobleemide üle juba 1940ndate algul Eestis, hiljem eksiilis väsis. Seda peab arvestama ka loomingu käsitlemisel. Wiiralt tundis oma väärtust ja hoidis kunstilippu kõrgel. Ta oli Andres Tali tüüpi mees. Tellimustöid ei teinud just erilise rõõmuga. Wiiralti meisterlikkus on väga suur, see ei ole aga külm tehnika. Tema tööd on ka kujundlikult väga läbi mõeldud.
Wiiraltiga oled hästi pikalt tegutsenud, sinu põhjalik monograafia ilmus 1998. aastal. Monograafia koostamine on suur töö ja ega sellele ei saa kogu aeg pühenduda, iseäranis, kui on muu töö ka olemas. Kui palju su arusaam ja sellest tingituna ka kirjutamisviis näiteks Wiiraltist monograafia koostamise ajal muutus? Kui palju mõtled ette, kuidas just sellest kunstnikust kirjutada tuleb?
Muuseumis töötades tuleb aastas teha mitu näitust, need nõuavad aega ja energiat. Kunstnikke, kellest olen kataloogi teinud, on poolesaja ümber. Mõtlesin Wiiraltist väitekirja kaitsta. Käisin Aliide Rõude juures ja vaatasin tema Wiiralti kogu üksipulgi läbi. Aga puudu oli kunstniku Rootsis valminud hilislooming ja sealne arhiiv. Ei saa ju tema loomingu käsitlust lõpetada 1940ndate algusega.
Väitekirja saab, iseäranis kui võtta kunstniku loomingust mõni aspekt ja panna see avaramasse konteksti.
Seda küll, aga mulle tundus, et see pole õige ja nii jäigi väitekiri pidama. 1980ndate lõpul ja 1990ndate algul pääses Wiiralti materjalide juurde Rootsi. Tema pärandustombus ei olnud ainult sõjajärgsed, vaid ka varasemad tööd.
On selge, et iga uus teos annab midagi juurde, aga kui palju muutis pärand Wiiraltist teada olevat pilti?
Seal oli joonistusi, mida kunstnik oli endaga toonud või ka erakogudest tagasi ostnud. Need olid tööd, mida ta ise hindas. Arhiiv, iseäranis märkmikud on üliväärtuslikud.
Kui võtad ette järgmise monograafia, siis kui palju oled mõjutatud sellest, kuidas ajalugu, eeskätt kunstiajalugu, kirjutatakse? Ajaloo, selle sees ka kunstiajaloo kirjutamisviis on viimase paari aastakümne jooksul üksjagu muutunud.
Kui hakata monograafiat kirjutama, siis on selge, et ei saa kunstnikku tema ajast ja ühiskonnast välja lõigata. Tuleb vaadata kõiki seoseid ajas ja ruumis, et kunstnik aegade ahelas kuhugi paigutada. Ühiskonnata hakkama ei saa ja olen püüdnud seda ka avada. Kuid looming tuleb esiplaanil hoida, sest kunst ei ole ainult oma aja illustratsioon. Kunst on subjektiivne, isiksuse spetsiifiline eneseväljendus. Isiksus peab tekstist välja kooruma. Wiiralti 1998. aasta monograafia pole kaugeltki ideaalne. Püüdsin sinna nii palju informatsiooni sisse toppida, kui vähegi sain. Seetõttu jääb see skemaatiliseks. Lahti kirjutamise võimalusi on palju.
Kas sa ise võtaksid veel Wiiralti ette?
Pean kunstnikest lugu, Eesti kunstis ja kunstiajaloos on palju neid, keda tõesti hindan. Teosed on aga nagu lapsed, kes lähevad maailma ja hakkavad elama iseseisvat elu. Teoste tõlgendamine sõltub tõlgendajast. Püüan olla kunstniku suhtes nii empaatiline, kui vähegi võimalik. Kunstisfääris on empaatia väga tähtis. Tunnen, et kunstnik, kellest kirjutama hakkan, seisab minust kõrgemal.
Kui oled monograafia kirjutamise ette võtnud, kas tunned siis iga kunstniku puhul ühtemoodi aukartust ja austust? Kas tuleb ka vahe sisse, et Wiiralt ja Raud on rahvuslik uhkus, aga näiteks Uutmaa mitte-veel-nii-väga?
Mitte niiviisi. Wiiralt muutus vanemas eas virisejaks ja temalgi on oma naljakad küljed. Ta ei olnud näiteks vastuvõtlik moodsale kunstile, oli ka kunstielu suhtes kriitiline.
Richard Uutmaal on palju austajaid. Tema monograafia kirjutamiseks tegi ettepaneku kunstniku tütar Tiina Uutmaa, tema käes on suur isa pärand. Kunstnik ei peagi algul väga sümpaatne olema, aga kui hakata pealispinda kraapima ja õppida loomingut sügavamalt tundma, siis tekib selle vastu suurem huvi. Ikka tahaks objektiivset pilti edasi anda.
Kas monograafiat kirjutades saad kunstniku suhtes kriitiline olla? Kas see on vajalik?
Mul võib olla kriitiline suhe, kuid monograafia kirjutamisel püüan leida positiivseid noote. See tuleb mul vist muuseumitööst, sest olen harjunud kunsti populariseerima, publikule lähemale tooma. Olen veendunud, et ka "väiksemaid" tegijaid tuleb uurida, nemadki on monograafia ära teeninud. Võtame või XX sajandi alguse kunstnikud, kes noorelt surid. Nende looming on vähene, aga see oli omas ajas ja on ka praegu huvitav. Näiteks Uurits, Lukk, Mülber. Nendeta oleks XX sajandi alguse kunst meil hoopis vaesem olnud.
Kuidas on sul Ants Laikmaaga suhe? Kas sa temast ei ole tahtnud raamatut kirjutada?
Olen temaga isegi tegelenud. Ta oli väga hea pastellimaalija, õpetas ka oma õpilased selles tehnikas välja. Pastell sobis tema loomingule ja see oli 1920ndatel ja 1930ndatel väga populaarne. Õli- ja temperatehnikat peetakse maaliks, pastelli aga mitte.
Kui palju sa kunstnikust kirjutades mõtled väljendusvahendite ja tehniliste nüansside peale?
Tehnikatest ei tohi mööda minna, kuid tänapäeval on piirid ähmasemad, kõige tähtsam on sõnum ja idee, žanr ja väljendusvahendid, esteetika on kõrvale jäetud või pole enam nii oluline. Praegu kiputakse mõnda tööd esile tõstma ja teise kohta ütlema "jama". Selles pole midagi ebatavalist, see on normaalne protsess. Eks me kaota kogu aeg ka midagi head, näiteks suhetes loodusega, vahest ka perekonnas, aga teiselt poolt läheb midagi ka paremaks. (Naerab selle peale.)
Kuidas sul on raamatute juures kujundajatega koostöö sujunud? Kas oled ise saanud kujundaja valida?
Wiiralti, nagu ka Kristjan Raua monograafia puhul tahtsin kujundajaks Andres Tali. Usaldan teda. Meil Taliga probleeme ei tekkinud, tema vahelehtedest olin lausa vaimustuses. Külli Kaatsiga oli meil Köleri monograafia puhul väga hea koostöö, vaatasime kujunduse koos lehekülg lehekülje haaval läbi. Tiit Jürnaga istusime koos Kristjan ja Paul Raua kataloogi juures. Minu meelest kukkus see hästi välja. Vanasti kujundas Heino Kersna paljusid Tallinna kunstimuuseumi väljaandeid. Kirjutajal peab olema ettekujutus, mida ta tahab raamatusse panna ja kuhu milline pilt peaks tulema, üldine väljanägemine, proportsioonid ja muu selline on kunstniku otsustada. Mul on kujundajatega vedanud.
Sinu professionaalne elu kulges suuresti Eesti kunstimuuseumis. Kas muuseumis töötamine aitab kaasa kunstiajaloolase arengule, potentsiaali väljatulemisele või surub liialt raamidesse?
Kui 1960ndatel hakati ajaloo instituudi kunstiajaloo sektoris koostama Eesti kunsti ajalugu, siis kunstimuuseumides – nii Tallinnas kui ka Tartus – korraldati hästi tihedalt kunstnike isikunäitusi. Need olid nende kunstnike esimesed monograafilised väljapanekud. Sellest oli kunstiajaloo kirjutamisel hästi palju kasu. Eks ka praegu tehakse sedalaadi näitusi. Polegi tähtis, kas need on hiiglasuured ja põhjalikud, ka väikestest on kunstiajaloost selgema pildi saamisel palju abi. Võtame või Juta Kivimäe koostatud Endel Kübarsepa ja Linda Sõbra näituse. Ka uues kunstiajaloos kajastub muuseumide monograafiline näitusetegevus.
Kui nüüd tagasi vaadata, kas oleksid tahtnud valida teistsuguse karjääri? Pühenduda teaduslikus uurimisasutuses kunstiteadusele? Õpetada kõrgkoolis?
Muuseum oli mulle õige koht. Ma polegi teadlasetüüp: ei viitsi teooriatesse süveneda. Mul on neist aimus, kunagi Euroülikoolis tuli neist ka rääkida, püüdsin teha seda lihtsalt ja oma sõnadega, just nii, nagu neist aru sain. Mul on tunne, et suured filosoofid ja esteetikud on ühel ajal tõusulainel ja siis nad õnnelikult unustatakse. Tulevad järgmised ja nendegi käsi käib samuti. Kui vaadata näiteks Juri Lotmani pärandit, siis ta oli erakordselt erudeeritud. Eriti, mis puudutab vene kirjanduse kuldaega, Puškinit tagasi- ja edasivaates koos ühiskondliku tausta, vaimse atmosfääri ja väliskontaktidega. Kui tahta luua üldistusi, siis peab vähemalt üks ajastu olema peensusteni käpas. Alles siis tekivad seosed ja üldistused on pädevad. Ei saa minna materjali kallale teooriast lähtudes, vaid materjal peab dikteerima teooria. Kuigi ka praeguse aja teooriaid tuleb tunda.
Kui palju on muuseumitööd mõjutanud selle juht? Tallinna kunstimuuseumi puhul räägiti Inge Tedrest ja tema ajast, Tartu puhul Vaike Tiigist.
Kindlasti mõjutab juht muuseumi tööd, aga ka valitsev atmosfäär. 1950ndate algul ei oleks Teder üldse löögile pääsenud. Inge Teder oli igas mõttes tubli, 1960ndate lõpul ja iseäranis 1970ndatel hakkas muuseumi tulema ka Tartu ülikoolist uusi häid tegijaid: Jüri Kuuskemaa, Eha Komissarov, Tiina Abel. Olen ka ise Tartu ülikooli taustaga, kunstiajaloo õpetus oli seal, nagu oli, ma ei ütle midagi halba professor Voldemar Vaga kohta. Ta oli imponeeriv isiksus. Suuremal määral tuli aga ise õppida. Arvan, et humanitaarias ongi iseõppimine väga tähtis. Kui mõelda Evi Pihlaku, Helena Ristheina või Anu Liivaku peale, kellel on Peterburi haridus, siis sealne olukord oli ideaalsem: Ermitaaž oli käepärast, 1970ndatel hakkas tulema ka huvitavaid välisnäitusi, eri epohhe õpetasid erinevad õppejõud, kellest nii mõnigi oli seotud Ermitaaži kogudega, ei tohi unustada ka Ermitaaži suurepärast raamatukogu. Sellest üksinda jääb aga väheks, palju loeb üldine õhustik. Nii ei saa ka muuseumi direktor üksi midagi teha, töötajad on sama tähtsad. Inge Tedre õlgadele langes filiaalide loomine: Niguliste, tarbekunstimuuseum, Adamson-Ericu muuseum, ka Kristjan Raua majamuuseum. 1990ndateks ta lihtsalt väsis ära. Ajavaim ja -ootused olid teised. Siis tuli Marika Valk ja oli sellal direktorina väga õige inimene. See oli dünaamiline aeg. Ka praegused noored on väga tublid. Kui mõelda kas või Elnara Taidre või Liisa Kaljula peale. Greta Koppeli Michel Sittowi näitus oli sajandi tegu. Mul on huvitav seda kõike jälgida.
Kas muuseumis oli huvitav töötada?
Muidugi oli. Koormus oli paras, vahel kolleegid küll nurisesid, et jälle tuleb tuld kustutada, aga mis seal siis ikka, lõbusam oligi. Muuseum on elav koht. Kui mõelda kunstiharidustöö peale, siis meid visati nagu kassipoegi vette, aga välja ujusime. Mul tekkisid head sidemed Saaremaaga, iseäranis Kuressaare kunstiklubiga. Graafikakogu hoidjana hakkasin nõudma uusi ruume, ega Inge Teder vaadanud algul just hea pilguga selle peale. Koos tollase peavarahoidja Milvi Kuldnaga tassisime raamid alla keldrisse, et ruumi juurde saada. Restauraator Erik Põld oli selle peale väga pahane. Aga ega midagi, kogule tehti uued aknad, sest Kadrioru lossi aknad olid veel 1930ndatest, Pätsu ajast. Aknaraamid olid täiesti mädanenud.
Sa oled praegugi veel seotud kahe eraalgatusliku kunstiinstitutsiooniga – Haapsalu Evald Okka muuseumi ja Pärnu uue kunsti muuseumiga. Oled seal kureerinud näitusi, aidanud programmi kokku panna.
Pärnu muuseumi toetan igati: Pärnus käib palju turiste, Mark Soosaar on erakordselt hakkaja mees. Teist temasugust entusiasti on raske leida.
Okka muuseum on Haapsalus omal kohal, tore, et perekond, eelkõige noor põlvkond on selle taga. Nad on ise hakkajad, ideedega inimesed, minu roll ei ole kuigi suur. Tore, et seal inimesi käib, sest eks külastajate probleem ole igal pool.
Kuivõrd jälgid praegust kunstielu? Kui palju väljaspool Eestit näitustele jõuad?
Muidugi huvitab, aga ei jõua igale poole minna, arvuti taga tuleb istuda ja üsna kõvasti tööd teha. Igas vallas toimub midagi huvitavat. Kui Köleri monograafiat kirjutasin (ilmus 2019. aastal – R. V.), siis tilkusin palju Peterburis, istusin seal palju raamatukogudes, hoidlates, arhiivides. 2018. aastal käisin Pariisis, kui seal oli Baltimaade sümbolismi näitus. Riia börsi kunstimuuseumi olen külastanud. Ega ma viimasel ajal väga palju ringi tõmmanud ole. Alati on midagi pooleli olnud.
Kas ka praegu on midagi pooleli?
Nikolai Kormašovi monograafia, tekst on enam-vähem valmis, tõlked olemas, kujundus ka, nüüd on silumise aeg. Just rääkisin kujundaja Andrei Kormašoviga, et ülevaatamiseks kokku saada. Palju on uudset materjali, kõigele, mis on Venemaal, ei saanudki jälile. Venemaal on tekkinud palju uusi asutusi, kus korraldatakse küll vana, küll nüüdiskunsti näitusi. Omaaegne kunstifondi kogu on laiali pillutud, andmeid praegu kätte ei saa.
Kui sa nüüd kirjutasid Nikolai Kormašovist, kas pidid tema kunsti käsitlemisel otsima ka uut sõnavara? Tema on ju üks neist, keda on selgelt lahterdatud 1960ndate alguse karmi stiili, siis tulid eksistentsiaalsed teemad, küll nõukogude moodi jne. Suured mõisted, näiteks universum, religioossus jms.
Kormašovil on suhe religiooniga olemas: ta hakkas ikoone koguma, neist tulenev maailmavaade hakkas kindlasti külge. Kormašov oli väga intelligentne, laiade teoreetiliste teadmiste ja suure suhtevõrguga kunstnik. Kuid kunstniku suhe religiooniga on läbi aegade olnud isesugune, isegi ajal, kui kaanon oli selgelt paigas, püüdsid kunstnikud subjektiivsed olla. See tuleb hästi välja näiteks Theophanes Kreeklase puhul. Mul oli kunagi võimalus Novgorodis vaadata tema seinamaali tellingute pealt. Ta trumpab kõik ekspressionistid üle – pintslilöögid on nii vägevad, värvide kooskõla haruldane, lakoonilisus eriline.
Tänavu on meil, kunstiteadlastel-kunstiajaloolastel, eriline aasta: sada aasta tagasi loodi Tartu ülikoolis kunstiajaloo õppetool, sellest peale saab rääkida meie oma kunstiajaloo kirjutamisest, kunstiteadusest. Kuidas hindad kunstiteaduse praegust seisu?
Kunstiteadus on eriline teadus, subjektilt tuleb ja subjektile läheb. Seal on palju subjektiivset, ei saa kehtestada täppisteadusele omaseid reegleid. Sellega tuleb arvestada. Meil on küll mitu nüüdiskunstikeskust, kus saab teavet näituste ja kunstnike kohta, aga kuna on tekkinud suurepärased info salvestamisvõimalused jne, siis peaks kunsti kohta käivat teavet palju rohkem ja kergemini kätte saama. Faktoloogiat saab alati üle kontrollida.
Kunstis vajavad kõik alad uurimist, ka need, mida parasjagu marginaalseks peetakse. Hiljem annavad lüngad ennast tunda. Alati on hea, kui ka peensustest on ülevaade. Lähtuda tuleb põhimõttest, et ükski ajastu ei ole läbinisti hea ega halb või valdkond tähtsusetu. Lai (kunsti)väli laieneb veelgi. Retseptsiooni ei ole küll küllaldaselt, kuid õnneks jääb internetti jälg.
### Response:
Mai Levin: kunstiteaduses on palju subjektiivset, ei saa kehtestada täppisteadusele omaseid reegleid |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.