instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilya Kaminsky on Ukraina päritolu Ameerika luuletaja, kelle debüütkogu "Odessa tantsud" ("Dancing in Odessa") ilmus 2004. aastal. Teos on pühendatud Odessale, mis on ühtaegu tõeline koht – autori sünnilinn – kui ka kujuteldav paik, kus põimuvad mälestused, kujutluspildid ja jutustatud lood.
Kaminsky teine luulekogu "Kurtide vabariik" ("Deaf Republic", 2019) ilmus Carolina Pihelga tõlkes Loomingu Raamatukogus (32–33/2020). Värske kogumiku "Odessa tantsud" on toimetanud Hasso Krull ja kujundanud Triinu Kööba.
Katkend:
Minu ema tango
Näen, kuidas tema aknad on vihmaga pärani lahti, pesu ripub akna taga –
sünnipäevaks tõi ta mulle metsiku poni, ratsutas tema seljas,
valge poni kaheksandal korrusel.
"Ja kus me teda hoidma hakkame?" "Rõdul!"
Poni hirnus rõdu peal poolteist kuud.
Minu elu keskpunkt: mu ema tantsud,
jah, siinsamas, nagu lapsepõlveski, ema
palub mul kirjeldada õnne trepiastmeid –
ta räägib suppidest, nende peale on tal kätt,
kui kiiresti ta sahmib alustasside- ja
rätikurügementide vahel – liikumatult
avab ja sulgeb ta uksi.
Aga mis oli õnn? Poni rõdu peal!
Minu ema minevik, mantel, mida ta õlgadel kandis.
Tõmban telgjoone läbi selle pärastlõuna,
et näha, kuidas ta kuuekümneneselt võõra keelega kurameerib –
noor, mitte enam noor – minu ema
laseb kaheksandal korrusel poniga galoppi.
Temast saab võõras ja ta näitleb iseend, teeb lahti
kõik, mis kinni, paneb kinni kõik, mis lahti.
Odessa tantsud
Seda linna valitsevad tuvid ja varesed – kesklinnas tuvid, aga turul varesed. Kurt poiss luges üle, kui palju on tema naabri tagaaias linde, kokku tuli neljakohaline arv. Ta helistas sellel numbril ja avaldas armastust häälele, mis kõne vastu võttis.
Minu saladus: jäin nelja-aastaselt kurdiks. Kui kuulmine kadus, hakkasin hääli nägema. Rahvast täis trollis ütles ühekäeline mees, et mu elu olevat müstilisel moel seotud minu riigi ajalooga. Ometi pole minu riiki võimalik leida, kodanikud kohtuvad unenäos, et korraldada valimisi. Nende nägusid mees ei kirjeldanud, ütles ainult paar nime: Roland, Aladdin, Sinbad.
Rändmuusikud
Alguses oli meri – me kuulsime murdlaineid oma hingetõmmete sees, olime kindlad, et meie soontes voolab merevesi.
Linn, millele tõid kuulsuse purjus rätsepad, rabide hiiglaslikud mausoleumid, hobusevargad ja hobuseomanikud, kõige enam aga täidetud küpsekala. Odessas hõlmas keel alati žeste – võimatu oli kelleltki teed küsida, kui ta käed olid täis. Mina ükskord proovisin: mehel oli kaks suurt arbuusi, kummagi kaenla all. Aga mida rohkem ma küsisin, seda punasemaks tõmbus tema nägu, kuni oih! üks arbuus kukkuski maha, sest ta püüdis jutu käigus žestikuleerida. Mees oli umbes viiekümnene ega olnud pettunud, vahtides mahlast arbuusiliha kõnnitee peal. Ta naeris nagu kõige tõsisem laps, keda olen kunagi kohanud, ja jutustas mulle loo riigist, kus kõik olid kurdid. | Loe katkendit Ukraina päritolu kirjaniku Ilya Kaminsky luulekogust "Odessa tantsud" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilya Kaminsky on Ukraina päritolu Ameerika luuletaja, kelle debüütkogu "Odessa tantsud" ("Dancing in Odessa") ilmus 2004. aastal. Teos on pühendatud Odessale, mis on ühtaegu tõeline koht – autori sünnilinn – kui ka kujuteldav paik, kus põimuvad mälestused, kujutluspildid ja jutustatud lood.
Kaminsky teine luulekogu "Kurtide vabariik" ("Deaf Republic", 2019) ilmus Carolina Pihelga tõlkes Loomingu Raamatukogus (32–33/2020). Värske kogumiku "Odessa tantsud" on toimetanud Hasso Krull ja kujundanud Triinu Kööba.
Katkend:
Minu ema tango
Näen, kuidas tema aknad on vihmaga pärani lahti, pesu ripub akna taga –
sünnipäevaks tõi ta mulle metsiku poni, ratsutas tema seljas,
valge poni kaheksandal korrusel.
"Ja kus me teda hoidma hakkame?" "Rõdul!"
Poni hirnus rõdu peal poolteist kuud.
Minu elu keskpunkt: mu ema tantsud,
jah, siinsamas, nagu lapsepõlveski, ema
palub mul kirjeldada õnne trepiastmeid –
ta räägib suppidest, nende peale on tal kätt,
kui kiiresti ta sahmib alustasside- ja
rätikurügementide vahel – liikumatult
avab ja sulgeb ta uksi.
Aga mis oli õnn? Poni rõdu peal!
Minu ema minevik, mantel, mida ta õlgadel kandis.
Tõmban telgjoone läbi selle pärastlõuna,
et näha, kuidas ta kuuekümneneselt võõra keelega kurameerib –
noor, mitte enam noor – minu ema
laseb kaheksandal korrusel poniga galoppi.
Temast saab võõras ja ta näitleb iseend, teeb lahti
kõik, mis kinni, paneb kinni kõik, mis lahti.
Odessa tantsud
Seda linna valitsevad tuvid ja varesed – kesklinnas tuvid, aga turul varesed. Kurt poiss luges üle, kui palju on tema naabri tagaaias linde, kokku tuli neljakohaline arv. Ta helistas sellel numbril ja avaldas armastust häälele, mis kõne vastu võttis.
Minu saladus: jäin nelja-aastaselt kurdiks. Kui kuulmine kadus, hakkasin hääli nägema. Rahvast täis trollis ütles ühekäeline mees, et mu elu olevat müstilisel moel seotud minu riigi ajalooga. Ometi pole minu riiki võimalik leida, kodanikud kohtuvad unenäos, et korraldada valimisi. Nende nägusid mees ei kirjeldanud, ütles ainult paar nime: Roland, Aladdin, Sinbad.
Rändmuusikud
Alguses oli meri – me kuulsime murdlaineid oma hingetõmmete sees, olime kindlad, et meie soontes voolab merevesi.
Linn, millele tõid kuulsuse purjus rätsepad, rabide hiiglaslikud mausoleumid, hobusevargad ja hobuseomanikud, kõige enam aga täidetud küpsekala. Odessas hõlmas keel alati žeste – võimatu oli kelleltki teed küsida, kui ta käed olid täis. Mina ükskord proovisin: mehel oli kaks suurt arbuusi, kummagi kaenla all. Aga mida rohkem ma küsisin, seda punasemaks tõmbus tema nägu, kuni oih! üks arbuus kukkuski maha, sest ta püüdis jutu käigus žestikuleerida. Mees oli umbes viiekümnene ega olnud pettunud, vahtides mahlast arbuusiliha kõnnitee peal. Ta naeris nagu kõige tõsisem laps, keda olen kunagi kohanud, ja jutustas mulle loo riigist, kus kõik olid kurdid.
### Response:
Loe katkendit Ukraina päritolu kirjaniku Ilya Kaminsky luulekogust "Odessa tantsud" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mälestamiskultuur on selline tavade kogum, justkui riitus, mis kultuuritegelase lahkudes läbi viiakse. Eks me kõik oleme seda tähele pannud: kõigepealt ilmuvad uudised, siis sõprade meenutused, seejärel mõne eksperdi kirjutatud professionaalne järelehüüe. Võimalik, et reageerib ka poliitiline avalikkus: peaminister ja president.
Mõnikord on meenutusartikleid lehekülgede kaupa. Neid saadavad mustvalged fotod kultuuriinimesest, kui ta oli veel noor ja ilus ja siis sekka mõned värvilisemad ka, aga needki on pigem paarikümne aasta tagant, kui inimest rohkem põhjust oli pildistada. See kõik on väga kena, austav ja kohati pompoosnegi, aga iga kord ei saa ma lahti kõhedust tekitavast tundest, et Eestis on lahkunud kultuuriinimene justkui rohkem au sees, kui ta oli elavana. Millal üldse on ilmunud Eesti ajalehes kolm, viis või kaheksa lehekülge mõnest kunstnikust? Eks taolisel mälestamise taval on mitmeid põhjuseid. Surm puudutab kõiki, samal ajal kui kunsti mõistavad vähesed. Siiski on mu jutu moraal lihtsake: kas võiks Eestis kunstnikke, muusikuid, kirjanikke tunnustada, imetleda ja hoida rohkem ka siis, kui nad ise veel sellest osa saavad?
15. augustil alustas Eesti Kunstnike Liit tähtajatut meeldetuletuskampaaniat "Ravikindlustus kõigile!". Küllap on paljud näinud sellise kirjaga kleepse või bännereid kuskil linna peal või internetis. Kampaania mõtteks on tuletada riigikogu valimiste eel Eesti poliitikutele meelde, kui kehvas ja haavatavas olukorras on aastakümneid olnud Eesti loovisikud, kellel pole püsivat ravikindlustust. "Olukord halveneb mitte päevade, vaid tundidega," kirjutasid kunstnike esindajad üleskutses dramaatiliselt ent kindlasti täpselt.
Riigikogu valimised on juba märtsis, kuid täna pole parteide valimisprogrammid veel avalikud. Platvormid, mille järgi Eestit järgmisel neljal aastal valitsema hakatakse, selguvad paari kuu jooksul, ent praegused debatid ei näita küll kuidagi, et ravikindlustuse teema arutlusel oleks. Tõsi, ravikindlustusest kõigile loovisikutele on rääkinud sotsid ja veidi ka Keskerakond, kuid kui üldsus teemat kõneväärseks ei pea, siis laiemat debatti ei teki.
Ravikindlustus - poliitiline otsus
Ravikindlustusest kõigile või siis ravikindlustusest loovisikutele on Eestis räägitud vähemalt paarkümmend aastat. Mäletan, kuidas seda teemat liigutati ühest ministeeriumist teise, ja ega praegugi pole selge, kes sellega täpselt tegelema peaks. Tänaseks on aga selge ekspertarvamus, et kõigi inimeste ravikindlustamine on küll kallis, aga tuleb kokkuvõttes odavam kui tagajärgede ravimine. Eestis pole ravikindlustuseta inimesi palju, ligikaudu viis-kuus protsenti elanikkonnast ehk umbes 60 000 inimest. Samas on ajutine ravikindlustuseta olek puudutanud sadu tuhandeid inimesi. Kui palju võib neist olla neid, kes määratlevad ennast loovisikuna, pole mulle täpselt teada, kuid isiklikult tunnen nii mõndagi neist ja tean, et nende mure on tõsine.
Tänaseks on selge ka see, et ravikindlustus kõigile on kõik need aastad seisnud poliitilise otsuse, mitte raha taga. Vastuseis üldisele ravikindlustusele on olnud Eestis maailmavaateline - stiilis, kes tavamõistes tööd ei tee, ei pea saama ka hüvesid. Sest, et mis saaks siis, kui kõik nii teeks?! Kuigi vähemalt kunstnik ju tegelikult teeb tööd, ja teeb kogu aeg – ka siis kui ta ametlikult kuskil palgal ei ole. Seda on Eesti ühiskonnal aga raske mõista, ja sel hetkel on loovisik lihtsalt üks luuser, kelle ideed või soovid kaheksat lehekülge ajalehes küll ei vääri. Ja eks avalikkuse meelestatusest sõltuvad ka poliitikud. Ei saa muidugi öelda, et kultuuriinimesi Eestis üldse ei toetataks, kuid seda tehakse kuidagi puhuti ja juhuslikult. Samuti on see toetus ikkagi väga valikuline. Võtame näiteks "Ela ja Sära" stipendiumi kunstnikele ja kirjanikele, mida saadab ju ka tegelikult avalikkuse pahane mõmin.
Enne lahkumist heale järjele
Üheks suurimaks auks ja toetuseks, mis kultuuriinimesele osaks võib langeda, on riiklik elutööpreemia. Kahjuks saavad selle väga vähesed ja needki üsna vahetult enne siitilmast lahkumist. Ehk siis võib öelda, et ka elutööpreemia on osa Eesti mälestamiskultuurist. Siin tasub märkida, et elutööpreemiat ongi vähemalt kahel korral antud postuumselt. See, et elutööpreemiate jagamisse on muu kultuuriinimeste närutamise foonil kodeeritud miski olemuslik viga, pole muidugi minu originaalne mõte. Seda rääkis üheksakümnendatel aastatel ühes loengus juba mu õppejõud, kirjandusteadlane ja poliitik Peeter Olesk. Ta ütles, et elutööpreemiast on rõõmu ainult pärijatele, laureaadil endal pole sellega enam midagi teha.
Mäletan, et tundsin ennast tema repliigist puudutatuna. Oli ju minugi lähisugulane äsja elutööpreemia saanud! Äkki pidas Olesk mindki tühikargajaks, kes käsi pikal sugulaselt noosi ootab? Tegelikult oli ka mu premeeritud sugulane kinnitanud Oleski sõnu - et mida ta vanamees selle rahaga peale hakkab? Oleks noorem, läheks reisima. Ma ei arva, et elutööpreemiaid ei peaks jagama, või et need peaksid olema väiksemad, küll aga võiks ühiskond pehmendada kunstniku eksistentsi kogu tema karjääri jooksul.
Ehk siis - raha ja tunnustus teevad õnnelikuks küll, aga õigel ajal ja õiges kohas. Ühiskond võiks leida võimaluse toetada kultuuriinimesi ka mingil muul perioodil ja muus vormis kui mälestamiskultuuri osana. Noori, vanu, igasuguseid. | Mari Peegel: kunstnik vajab tunnustust enne eesriide langemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mälestamiskultuur on selline tavade kogum, justkui riitus, mis kultuuritegelase lahkudes läbi viiakse. Eks me kõik oleme seda tähele pannud: kõigepealt ilmuvad uudised, siis sõprade meenutused, seejärel mõne eksperdi kirjutatud professionaalne järelehüüe. Võimalik, et reageerib ka poliitiline avalikkus: peaminister ja president.
Mõnikord on meenutusartikleid lehekülgede kaupa. Neid saadavad mustvalged fotod kultuuriinimesest, kui ta oli veel noor ja ilus ja siis sekka mõned värvilisemad ka, aga needki on pigem paarikümne aasta tagant, kui inimest rohkem põhjust oli pildistada. See kõik on väga kena, austav ja kohati pompoosnegi, aga iga kord ei saa ma lahti kõhedust tekitavast tundest, et Eestis on lahkunud kultuuriinimene justkui rohkem au sees, kui ta oli elavana. Millal üldse on ilmunud Eesti ajalehes kolm, viis või kaheksa lehekülge mõnest kunstnikust? Eks taolisel mälestamise taval on mitmeid põhjuseid. Surm puudutab kõiki, samal ajal kui kunsti mõistavad vähesed. Siiski on mu jutu moraal lihtsake: kas võiks Eestis kunstnikke, muusikuid, kirjanikke tunnustada, imetleda ja hoida rohkem ka siis, kui nad ise veel sellest osa saavad?
15. augustil alustas Eesti Kunstnike Liit tähtajatut meeldetuletuskampaaniat "Ravikindlustus kõigile!". Küllap on paljud näinud sellise kirjaga kleepse või bännereid kuskil linna peal või internetis. Kampaania mõtteks on tuletada riigikogu valimiste eel Eesti poliitikutele meelde, kui kehvas ja haavatavas olukorras on aastakümneid olnud Eesti loovisikud, kellel pole püsivat ravikindlustust. "Olukord halveneb mitte päevade, vaid tundidega," kirjutasid kunstnike esindajad üleskutses dramaatiliselt ent kindlasti täpselt.
Riigikogu valimised on juba märtsis, kuid täna pole parteide valimisprogrammid veel avalikud. Platvormid, mille järgi Eestit järgmisel neljal aastal valitsema hakatakse, selguvad paari kuu jooksul, ent praegused debatid ei näita küll kuidagi, et ravikindlustuse teema arutlusel oleks. Tõsi, ravikindlustusest kõigile loovisikutele on rääkinud sotsid ja veidi ka Keskerakond, kuid kui üldsus teemat kõneväärseks ei pea, siis laiemat debatti ei teki.
Ravikindlustus - poliitiline otsus
Ravikindlustusest kõigile või siis ravikindlustusest loovisikutele on Eestis räägitud vähemalt paarkümmend aastat. Mäletan, kuidas seda teemat liigutati ühest ministeeriumist teise, ja ega praegugi pole selge, kes sellega täpselt tegelema peaks. Tänaseks on aga selge ekspertarvamus, et kõigi inimeste ravikindlustamine on küll kallis, aga tuleb kokkuvõttes odavam kui tagajärgede ravimine. Eestis pole ravikindlustuseta inimesi palju, ligikaudu viis-kuus protsenti elanikkonnast ehk umbes 60 000 inimest. Samas on ajutine ravikindlustuseta olek puudutanud sadu tuhandeid inimesi. Kui palju võib neist olla neid, kes määratlevad ennast loovisikuna, pole mulle täpselt teada, kuid isiklikult tunnen nii mõndagi neist ja tean, et nende mure on tõsine.
Tänaseks on selge ka see, et ravikindlustus kõigile on kõik need aastad seisnud poliitilise otsuse, mitte raha taga. Vastuseis üldisele ravikindlustusele on olnud Eestis maailmavaateline - stiilis, kes tavamõistes tööd ei tee, ei pea saama ka hüvesid. Sest, et mis saaks siis, kui kõik nii teeks?! Kuigi vähemalt kunstnik ju tegelikult teeb tööd, ja teeb kogu aeg – ka siis kui ta ametlikult kuskil palgal ei ole. Seda on Eesti ühiskonnal aga raske mõista, ja sel hetkel on loovisik lihtsalt üks luuser, kelle ideed või soovid kaheksat lehekülge ajalehes küll ei vääri. Ja eks avalikkuse meelestatusest sõltuvad ka poliitikud. Ei saa muidugi öelda, et kultuuriinimesi Eestis üldse ei toetataks, kuid seda tehakse kuidagi puhuti ja juhuslikult. Samuti on see toetus ikkagi väga valikuline. Võtame näiteks "Ela ja Sära" stipendiumi kunstnikele ja kirjanikele, mida saadab ju ka tegelikult avalikkuse pahane mõmin.
Enne lahkumist heale järjele
Üheks suurimaks auks ja toetuseks, mis kultuuriinimesele osaks võib langeda, on riiklik elutööpreemia. Kahjuks saavad selle väga vähesed ja needki üsna vahetult enne siitilmast lahkumist. Ehk siis võib öelda, et ka elutööpreemia on osa Eesti mälestamiskultuurist. Siin tasub märkida, et elutööpreemiat ongi vähemalt kahel korral antud postuumselt. See, et elutööpreemiate jagamisse on muu kultuuriinimeste närutamise foonil kodeeritud miski olemuslik viga, pole muidugi minu originaalne mõte. Seda rääkis üheksakümnendatel aastatel ühes loengus juba mu õppejõud, kirjandusteadlane ja poliitik Peeter Olesk. Ta ütles, et elutööpreemiast on rõõmu ainult pärijatele, laureaadil endal pole sellega enam midagi teha.
Mäletan, et tundsin ennast tema repliigist puudutatuna. Oli ju minugi lähisugulane äsja elutööpreemia saanud! Äkki pidas Olesk mindki tühikargajaks, kes käsi pikal sugulaselt noosi ootab? Tegelikult oli ka mu premeeritud sugulane kinnitanud Oleski sõnu - et mida ta vanamees selle rahaga peale hakkab? Oleks noorem, läheks reisima. Ma ei arva, et elutööpreemiaid ei peaks jagama, või et need peaksid olema väiksemad, küll aga võiks ühiskond pehmendada kunstniku eksistentsi kogu tema karjääri jooksul.
Ehk siis - raha ja tunnustus teevad õnnelikuks küll, aga õigel ajal ja õiges kohas. Ühiskond võiks leida võimaluse toetada kultuuriinimesi ka mingil muul perioodil ja muus vormis kui mälestamiskultuuri osana. Noori, vanu, igasuguseid.
### Response:
Mari Peegel: kunstnik vajab tunnustust enne eesriide langemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajaleht People's Daily on kompartei ametlik hääletoru. Leht avaldas esmaspäeval artikli, milles kutsuti üles "parandama pandeemiavastase töö tõhusust," vahendas Financial Times.
Leht teatas, et viiruse kiire likvideerimine on ülioluline.
"Nakatunud inimeste õigeaegne avastamine, lähikontaktsete täpne tuvastamine ning õigeaegne riskipiirkondade määratlemine on võtmeks, et ennetada pandeemia levikut ja seda tõrjuda," kirjutas People's Daily.
Hiina valitsuse ametlik uudisteagentuur Xinhua kordas esmaspäeval samuti, et riik peab jätkama oma senist karmi koroonapoliitikat.
Selle kuu alguses leevendas kompartei veidi koroonapiiranguid. Riigis kiireneb nüüd kiiresti viiruse levik. Võimud sulgevad nüüd ühe linna teise järel ja riigis laienevad piirangute vastased protestid.
Hiinlased ostavad nüüd kokku õhupuhasteid. Inimesed kardavad, et võimud ei suuda enam viiruse levikut kontrollida.
"Haiglad seisavad paratamatult silmitsi voodikohtade puudusega. Ma pean tagama, et minu isa saaks kodus ravi, kui kiirabi ei saa tulla," ütles kohalik hiinlane Michael Huang.
Hiina juht Xi Jinping kindlustas oktoobris omale kolmanda ametiaja ning tõrjus kõrgematelt ametipostidelt viimasedki võimalikud konkurendid. Nüüd seisab ta silmitsi pretsedenditu kodanikuallumatuse lainega.
Meeleavaldused toimuvad ka Hiina finantskeskuses Shanghais. Rahvas nõuab Xi tagasiastumist ja kommunistliku partei laialiminemist. Meeleavaldusi filmis ka BBC ajakirjanik Ed Lawrence, kes vahistati ja pandi käeraudadesse. Selle aja jooksul politseinikud peksid teda, teatas BBC.
Hiina võimud teatasid esmaspäeval, et leevendavad Uiguuri autonoomse piirkonna pealinnas Urumqis veidi koroonapiiranguid, vahendas BBC.
Eelmisel nädalal hukkus Urumqis kõrghoone tulekahju tagajärjel kümme inimest. Protestijad väidavad, et selle põhjustas maja osaline lukustamine koroona tõttu, mis ei võimaldanud selle elanikel õigeaegselt põgeneda. | FT: Hiina kompartei leht teatas, et Peking jätkab karmi koroonapoliitikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajaleht People's Daily on kompartei ametlik hääletoru. Leht avaldas esmaspäeval artikli, milles kutsuti üles "parandama pandeemiavastase töö tõhusust," vahendas Financial Times.
Leht teatas, et viiruse kiire likvideerimine on ülioluline.
"Nakatunud inimeste õigeaegne avastamine, lähikontaktsete täpne tuvastamine ning õigeaegne riskipiirkondade määratlemine on võtmeks, et ennetada pandeemia levikut ja seda tõrjuda," kirjutas People's Daily.
Hiina valitsuse ametlik uudisteagentuur Xinhua kordas esmaspäeval samuti, et riik peab jätkama oma senist karmi koroonapoliitikat.
Selle kuu alguses leevendas kompartei veidi koroonapiiranguid. Riigis kiireneb nüüd kiiresti viiruse levik. Võimud sulgevad nüüd ühe linna teise järel ja riigis laienevad piirangute vastased protestid.
Hiinlased ostavad nüüd kokku õhupuhasteid. Inimesed kardavad, et võimud ei suuda enam viiruse levikut kontrollida.
"Haiglad seisavad paratamatult silmitsi voodikohtade puudusega. Ma pean tagama, et minu isa saaks kodus ravi, kui kiirabi ei saa tulla," ütles kohalik hiinlane Michael Huang.
Hiina juht Xi Jinping kindlustas oktoobris omale kolmanda ametiaja ning tõrjus kõrgematelt ametipostidelt viimasedki võimalikud konkurendid. Nüüd seisab ta silmitsi pretsedenditu kodanikuallumatuse lainega.
Meeleavaldused toimuvad ka Hiina finantskeskuses Shanghais. Rahvas nõuab Xi tagasiastumist ja kommunistliku partei laialiminemist. Meeleavaldusi filmis ka BBC ajakirjanik Ed Lawrence, kes vahistati ja pandi käeraudadesse. Selle aja jooksul politseinikud peksid teda, teatas BBC.
Hiina võimud teatasid esmaspäeval, et leevendavad Uiguuri autonoomse piirkonna pealinnas Urumqis veidi koroonapiiranguid, vahendas BBC.
Eelmisel nädalal hukkus Urumqis kõrghoone tulekahju tagajärjel kümme inimest. Protestijad väidavad, et selle põhjustas maja osaline lukustamine koroona tõttu, mis ei võimaldanud selle elanikel õigeaegselt põgeneda.
### Response:
FT: Hiina kompartei leht teatas, et Peking jätkab karmi koroonapoliitikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu auto korralisse hooldusesse viinud inimesed on kogenud, et nagu peaaegu kõiki muid valdkondi, on ka autoteenindusi tabanud hinnatõus.
Amserv Auto, mis hooldab Toyota, Lexuse, Opeli ja Chevrolet' autosid, muutis töötunni hinda viimati pool aastat tagasi ja viimase aastaga on hinnad tõusnud umbes 15 protsenti.
Ettevõtte järelteeninduse juht Mairo Romandi rääkis ERR-ile, et näiteks Toyota RAV4 hübriidi esimese viie aasta keskmine korralise hoolduse hind on 250 eurot ja Corolla 1,8 hübriidil 243 eurot koos käibemaksuga.
"Hinnad on tõusnud terves autosektoris," tõdes Romandi, kelle sõnul jälgivad nad järjepidavalt ka konkurentide tegemisi.
Hyundai, Seati, Suzuki ja Citroeni sõidukite hooldusega tegeleva AS-i Topauto järelteeninduse juht Aivar Kägu ütles, et ka nende juures on hoolduse hind kasvanud, sest kallinenud on nii töötunni hind kui ka varuosad.
"Kui selle aasta plaanis vaatame, siis arvan, et kümme protsenti küll," sõnas ta hinnatõusu kohta ja märkis, et mitteoriginaalvaruosade hinnatõus on olnud orginaalosade omast suuremgi.
Keskmine autohoolduse hind oli Käo sõnul varem 300-400 euro vahel ja on nüüdseks sellest kümne protsendi võrra kõrgemaks kerkinud, kuid samas on keskmist tema sõnul raske välja tuua, sest mida vanemaks saab auto, seda kallim on selle hooldus - väljavahetamist vajavate osade hulk kasvab.
Forss ei ole margiesindus, kuid pakub Volkswageni, Audi, Škoda ja Seati remont ja hooldust ning toob ka ise varuosi maale.
Forsi töökoja juhataja Tanel Nõmm ütles, et nemad on tõstnud tunnihinda, sest kõik hinnad on tõusnud ja kulud kasvanud, kuid hinnatõus jääb pigem alla kümne protsendi. Nõmme sõnul on tänavu hinda kergitanud ilmselt kõik autoteenindused.
"Meil oli kaks aastat hind puutumata," lisas ta. "Kui tunnihinnale tuleb kolm või viis eurot otsa, pole see isegi kümneprotsendiline tõus."
Mõne varuosa ooteaeg võib väga pikaks venida
Topauto esindaja sõnul ei ole autohoolduse poole pealt tarneprobleeme ette tulnud. Küll aga on mure keretööde puhul, milleks vajalike detailide tarneajad on pikenenud.
"Mõningaid varuosi oleme oodanud viis kuud," tõi Kägu välja.
Seejuures ei ole näha, et varuosade kättesaadavus oleks paranenud, ehkki Käo sõnul loodab ta, et olukord vähemasti hullemaks ei lähe.
Keretöödeks on võimalik ka kasutatud varuosi otsida, aga Kägu märkis, et mõni klient soovib just originaalvaruosi ja kannatab pika ooteaja ära, sõites seni mõlkis autoga.
Forss keretöödega ei tegele, kuid Nõmme sõnul toovad nad varuosi maale ja müüvad nii originaalvaruosi kui ka soodsamaid analooge. Tema kogemuse põhjal ei ole suuri tarneraskusi olnud ja praeguseks on olukord paranenud.
"Kui räägime näiteks mingitest konkreetsetest eelsüüteküünaldest, siis see on toode, mida toodab ettevõte, kes toodab seda põhimõtteliselt kõigile brändidele. Puudu on näiteks konkreetselt mingile mudelile sobivad küünlad. See pole levinud probleem, kõigil teistel on olemas, aga ühele mudelile pole pakkuda mingil ajahetkel," kirjeldas ta ette tulevaid viivitusi ja kinnitas, et laias laastus tulevad kõik tooted siiski normaalse tarneajaga.
Autoteeninduste kinnitusel on kliendid hinnatõusu mõistvalt suhtunud. Alati on neid, kes teenuseid kalliks peavad, kuid enamik inimesi saab aru, et kõik hinnad tõusevad.
"Kogu energiapool on nii kõvasti kasvanud, et tunnihinna tõus on paratamatu. Vastasel juhul ei suudaks me hakkama saada ja ka kliendid saavad sellest aru," tõdes Topauto järelteeninduse juht. | Autohoolduseks tuleb varuda varasemast rohkem raha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu auto korralisse hooldusesse viinud inimesed on kogenud, et nagu peaaegu kõiki muid valdkondi, on ka autoteenindusi tabanud hinnatõus.
Amserv Auto, mis hooldab Toyota, Lexuse, Opeli ja Chevrolet' autosid, muutis töötunni hinda viimati pool aastat tagasi ja viimase aastaga on hinnad tõusnud umbes 15 protsenti.
Ettevõtte järelteeninduse juht Mairo Romandi rääkis ERR-ile, et näiteks Toyota RAV4 hübriidi esimese viie aasta keskmine korralise hoolduse hind on 250 eurot ja Corolla 1,8 hübriidil 243 eurot koos käibemaksuga.
"Hinnad on tõusnud terves autosektoris," tõdes Romandi, kelle sõnul jälgivad nad järjepidavalt ka konkurentide tegemisi.
Hyundai, Seati, Suzuki ja Citroeni sõidukite hooldusega tegeleva AS-i Topauto järelteeninduse juht Aivar Kägu ütles, et ka nende juures on hoolduse hind kasvanud, sest kallinenud on nii töötunni hind kui ka varuosad.
"Kui selle aasta plaanis vaatame, siis arvan, et kümme protsenti küll," sõnas ta hinnatõusu kohta ja märkis, et mitteoriginaalvaruosade hinnatõus on olnud orginaalosade omast suuremgi.
Keskmine autohoolduse hind oli Käo sõnul varem 300-400 euro vahel ja on nüüdseks sellest kümne protsendi võrra kõrgemaks kerkinud, kuid samas on keskmist tema sõnul raske välja tuua, sest mida vanemaks saab auto, seda kallim on selle hooldus - väljavahetamist vajavate osade hulk kasvab.
Forss ei ole margiesindus, kuid pakub Volkswageni, Audi, Škoda ja Seati remont ja hooldust ning toob ka ise varuosi maale.
Forsi töökoja juhataja Tanel Nõmm ütles, et nemad on tõstnud tunnihinda, sest kõik hinnad on tõusnud ja kulud kasvanud, kuid hinnatõus jääb pigem alla kümne protsendi. Nõmme sõnul on tänavu hinda kergitanud ilmselt kõik autoteenindused.
"Meil oli kaks aastat hind puutumata," lisas ta. "Kui tunnihinnale tuleb kolm või viis eurot otsa, pole see isegi kümneprotsendiline tõus."
Mõne varuosa ooteaeg võib väga pikaks venida
Topauto esindaja sõnul ei ole autohoolduse poole pealt tarneprobleeme ette tulnud. Küll aga on mure keretööde puhul, milleks vajalike detailide tarneajad on pikenenud.
"Mõningaid varuosi oleme oodanud viis kuud," tõi Kägu välja.
Seejuures ei ole näha, et varuosade kättesaadavus oleks paranenud, ehkki Käo sõnul loodab ta, et olukord vähemasti hullemaks ei lähe.
Keretöödeks on võimalik ka kasutatud varuosi otsida, aga Kägu märkis, et mõni klient soovib just originaalvaruosi ja kannatab pika ooteaja ära, sõites seni mõlkis autoga.
Forss keretöödega ei tegele, kuid Nõmme sõnul toovad nad varuosi maale ja müüvad nii originaalvaruosi kui ka soodsamaid analooge. Tema kogemuse põhjal ei ole suuri tarneraskusi olnud ja praeguseks on olukord paranenud.
"Kui räägime näiteks mingitest konkreetsetest eelsüüteküünaldest, siis see on toode, mida toodab ettevõte, kes toodab seda põhimõtteliselt kõigile brändidele. Puudu on näiteks konkreetselt mingile mudelile sobivad küünlad. See pole levinud probleem, kõigil teistel on olemas, aga ühele mudelile pole pakkuda mingil ajahetkel," kirjeldas ta ette tulevaid viivitusi ja kinnitas, et laias laastus tulevad kõik tooted siiski normaalse tarneajaga.
Autoteeninduste kinnitusel on kliendid hinnatõusu mõistvalt suhtunud. Alati on neid, kes teenuseid kalliks peavad, kuid enamik inimesi saab aru, et kõik hinnad tõusevad.
"Kogu energiapool on nii kõvasti kasvanud, et tunnihinna tõus on paratamatu. Vastasel juhul ei suudaks me hakkama saada ja ka kliendid saavad sellest aru," tõdes Topauto järelteeninduse juht.
### Response:
Autohoolduseks tuleb varuda varasemast rohkem raha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haljand on alates 2020. aastast juhtinud Telia ärikliendiüksust, varem erakliendi- ja turundusüksust ja operaatoräri.
Telia Company juhatuse liige Dan Strömberg tänas neli aastat ettevõtet juhtinud Pajost ja märkis, et Telia Eesti on Haljandi juhtimisel kindlates kätes.
"Telial on siinse digiühiskonna arendamisel oluline roll ja kindlasti jätkame ka edaspidi nii uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise liidri kui vastutustundliku äri eestvedajana," ütles Strömberg. | Telia Eestit hakkab juhtima Holger Haljand | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haljand on alates 2020. aastast juhtinud Telia ärikliendiüksust, varem erakliendi- ja turundusüksust ja operaatoräri.
Telia Company juhatuse liige Dan Strömberg tänas neli aastat ettevõtet juhtinud Pajost ja märkis, et Telia Eesti on Haljandi juhtimisel kindlates kätes.
"Telial on siinse digiühiskonna arendamisel oluline roll ja kindlasti jätkame ka edaspidi nii uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise liidri kui vastutustundliku äri eestvedajana," ütles Strömberg.
### Response:
Telia Eestit hakkab juhtima Holger Haljand |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Milano Interi ridadesse kuuluv Onana mängis Šveitsi vastu kogu matši, kuid Serbia mänguks pani Kamerun väravasse Devis Epassy, Onana ei kuulu isegi varumeestepingile.
Itaalia jalgpalliajakirjanik Fabrizio Romano kirjutas Twitteris, et talle öeldi, et Onana eemaldati koondisest, kuna läks peatreeneri Rigobert Songiga tülli.
Lahkarvamused olevat tekkinud Onana mängustiili tõttu, Song olevat leidnud, et Onana riskib liiga palju ja soovitanud traditsioonilisemat stiili, aga Onanale see ei meeldinud ning seepeale otsustas Song Interi mehe koondisest välja heita. | Kameruni väravavaht eemaldati koondisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Milano Interi ridadesse kuuluv Onana mängis Šveitsi vastu kogu matši, kuid Serbia mänguks pani Kamerun väravasse Devis Epassy, Onana ei kuulu isegi varumeestepingile.
Itaalia jalgpalliajakirjanik Fabrizio Romano kirjutas Twitteris, et talle öeldi, et Onana eemaldati koondisest, kuna läks peatreeneri Rigobert Songiga tülli.
Lahkarvamused olevat tekkinud Onana mängustiili tõttu, Song olevat leidnud, et Onana riskib liiga palju ja soovitanud traditsioonilisemat stiili, aga Onanale see ei meeldinud ning seepeale otsustas Song Interi mehe koondisest välja heita.
### Response:
Kameruni väravavaht eemaldati koondisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue voliniku nimi selgub sellel nädalal, tõenäoliselt kolmapäeval, ütles sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Veskimäe ERR-ile.
Uut volinikku on sotsiaalministeerium otsinud pikalt - eelmine võrdõiguslikkuse volinik lahkus juulis ja seni on tema asemel olnud kohusetäitja Siiri Grünbaum. Konkursi protsess venis, sest ministeerium soovis teha valimist läbipaistvamaks. "Valimisprotsessis osaleb ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad huvikaitseorganisatsioonide esindajad," ütles võrdsuspoliitikate osakonna juhi kohusetäitja Kaisa Knight oktoobris.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et uus volinik peaks kandma moraalseid ja eetilisi väärtusi, mis on võrdõiguslikkusega kooskõlas, ja olema hea ja sorava kõnega.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik oli alates 2015. aastast Liisa Pakosta. Juulis 2022 siirdus ta juhtima muinsuskaitseametit, kust ta lahkus vastuolude tõttu 16. oktoobril. | Uus soolise võrdõiguslikkuse volinik selgub sel nädalal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue voliniku nimi selgub sellel nädalal, tõenäoliselt kolmapäeval, ütles sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Veskimäe ERR-ile.
Uut volinikku on sotsiaalministeerium otsinud pikalt - eelmine võrdõiguslikkuse volinik lahkus juulis ja seni on tema asemel olnud kohusetäitja Siiri Grünbaum. Konkursi protsess venis, sest ministeerium soovis teha valimist läbipaistvamaks. "Valimisprotsessis osaleb ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad huvikaitseorganisatsioonide esindajad," ütles võrdsuspoliitikate osakonna juhi kohusetäitja Kaisa Knight oktoobris.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et uus volinik peaks kandma moraalseid ja eetilisi väärtusi, mis on võrdõiguslikkusega kooskõlas, ja olema hea ja sorava kõnega.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik oli alates 2015. aastast Liisa Pakosta. Juulis 2022 siirdus ta juhtima muinsuskaitseametit, kust ta lahkus vastuolude tõttu 16. oktoobril.
### Response:
Uus soolise võrdõiguslikkuse volinik selgub sel nädalal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Album sisaldab seitset pala, mis Kirikmäe sõnul liiguvad muusikaliselt unenäolise ambient -elektroonika ning coldwave 'i äärealadel. Lugudest leiab nii sillerdavaid süntesaatorilainetusi, kummituslikke vokaalikatkeid ning minimalistlikke rütmiskeeme.
Heliplaadi materjal sai alguse käesoleva aasta alguses Põhja-Indias asuvas Vrindavana külas ning Lõuna-Indias Puri linnakeses, kus Kirikmäe salvestas päevasel ajal kohalikke keskkonnahelisid ning sobitas eelnevalt salvestatu öistel lindistussessioonidel muusikasse.
Albumi teine pool valmis selle aasta novembris Viljandi lähistel.
"Epic" on Kirikmäe diskograafias esimene album, kus autor lisaks muusika loomisele hoolitses ka kogu heliplaadi produktsiooni eest miksimisest masterdamise ja kaanekujunduseni välja.
Kirikmäe on varasem välja andnud 13 albumit, neist neli sooloalbumit ning kaks albumit on salvestatud koosseisus trio Mikita / Jürjendal / Kirikmäe.
Epic by Kaido Kirikmäe | Kaido Kirikmäe andis välja sooloalbumi "Epic" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Album sisaldab seitset pala, mis Kirikmäe sõnul liiguvad muusikaliselt unenäolise ambient -elektroonika ning coldwave 'i äärealadel. Lugudest leiab nii sillerdavaid süntesaatorilainetusi, kummituslikke vokaalikatkeid ning minimalistlikke rütmiskeeme.
Heliplaadi materjal sai alguse käesoleva aasta alguses Põhja-Indias asuvas Vrindavana külas ning Lõuna-Indias Puri linnakeses, kus Kirikmäe salvestas päevasel ajal kohalikke keskkonnahelisid ning sobitas eelnevalt salvestatu öistel lindistussessioonidel muusikasse.
Albumi teine pool valmis selle aasta novembris Viljandi lähistel.
"Epic" on Kirikmäe diskograafias esimene album, kus autor lisaks muusika loomisele hoolitses ka kogu heliplaadi produktsiooni eest miksimisest masterdamise ja kaanekujunduseni välja.
Kirikmäe on varasem välja andnud 13 albumit, neist neli sooloalbumit ning kaks albumit on salvestatud koosseisus trio Mikita / Jürjendal / Kirikmäe.
Epic by Kaido Kirikmäe
### Response:
Kaido Kirikmäe andis välja sooloalbumi "Epic" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Baranov tegi kaasa terve kohtumise. Skoori avas 17. minutil peaga nurgalöögist Yusuf Otubanjo. Järgmisi tabamusi tuli oodata kaua, need sepistas Luka Juricic 89. ja 90+4. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Armeenia kõrgliigas paikneb tiitlikaitsja Pjunik neljandal ja Noah viimasel, kümnendal kohal. | Baranov ja Pjunik jõudsid Armeenia karika poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Baranov tegi kaasa terve kohtumise. Skoori avas 17. minutil peaga nurgalöögist Yusuf Otubanjo. Järgmisi tabamusi tuli oodata kaua, need sepistas Luka Juricic 89. ja 90+4. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Armeenia kõrgliigas paikneb tiitlikaitsja Pjunik neljandal ja Noah viimasel, kümnendal kohal.
### Response:
Baranov ja Pjunik jõudsid Armeenia karika poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mere ütles, et kui väga hästi läheb, siis saab Eesti Energia uue juhi valitud jõuludeks. "Kui juhtub, et läbirääkimised ei jõua selleks ajaks veel sinna faasi, siis selgub uus juht aasta alguseks," sõnas Mere ERR-ile.
"Praegu on neli kandidaati jäänud sõelale ehk oleme päris finaalis," lisas ta. Mere sõnul on kõik kandidaadid erasektorist. "Poliitikast pole kedagi," sõnas ta.
Eesti Energiale märtsiks uue juhi valmine on olnud mahukas protsess. "Olid intervjuud personaliotsingufirmaga, sealt tuli oma valik, siis olid intervjuud kõigi nõukoguliikmetega, sealt tuli teine valik. Siis tulid kandidaatide kodutööd Eesti Energia tulevikuvisiooni kohta, siis taustauuring, ja siin me nüüd oleme," selgitas Mere.
Mis saab uue juhi palgaks, ei osanud Mere veel öelda. "Kindlasti tahame maksta konkurentsivõimelist palka," sõnas Mere.
Eesti Energia nõukogu otsustas septembris mitte pikendada kaheksa aastat ettevõtet juhtinud Hando Sutteri lepingut ja tema volitused juhatuse esimehe ametis lõppevad vastavalt kehtivale lepingule 31. märtsil 2023. Mere ütles toona, et nõukogu oli Sutteri tööga rahul, kuid jättis tema lepingu pikendamata, sest soovis värsket pilku. | Mere: kaalume Eesti Energia juhi kohale nelja kandidaati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mere ütles, et kui väga hästi läheb, siis saab Eesti Energia uue juhi valitud jõuludeks. "Kui juhtub, et läbirääkimised ei jõua selleks ajaks veel sinna faasi, siis selgub uus juht aasta alguseks," sõnas Mere ERR-ile.
"Praegu on neli kandidaati jäänud sõelale ehk oleme päris finaalis," lisas ta. Mere sõnul on kõik kandidaadid erasektorist. "Poliitikast pole kedagi," sõnas ta.
Eesti Energiale märtsiks uue juhi valmine on olnud mahukas protsess. "Olid intervjuud personaliotsingufirmaga, sealt tuli oma valik, siis olid intervjuud kõigi nõukoguliikmetega, sealt tuli teine valik. Siis tulid kandidaatide kodutööd Eesti Energia tulevikuvisiooni kohta, siis taustauuring, ja siin me nüüd oleme," selgitas Mere.
Mis saab uue juhi palgaks, ei osanud Mere veel öelda. "Kindlasti tahame maksta konkurentsivõimelist palka," sõnas Mere.
Eesti Energia nõukogu otsustas septembris mitte pikendada kaheksa aastat ettevõtet juhtinud Hando Sutteri lepingut ja tema volitused juhatuse esimehe ametis lõppevad vastavalt kehtivale lepingule 31. märtsil 2023. Mere ütles toona, et nõukogu oli Sutteri tööga rahul, kuid jättis tema lepingu pikendamata, sest soovis värsket pilku.
### Response:
Mere: kaalume Eesti Energia juhi kohale nelja kandidaati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Novembri alguses toodeti Soomes palju tuuleenergiat, kuna ilm oli selleks soodne. Suurem osa Soome tuulikutest asub Pohjanmaa maakonnas. Kui tuul Pohjanmaal vaibub, siis väheneb riigis märkimisväärselt ka tuuleenergia tootmine.
Veel paar nädalat tagasi sai tuuleenergiast rohkem elektrit kui tuumajaamadest, kuid hetkega tootmine vähenes järsult, vahendas Yle.
Yle meteoroloog Kerttu Kotakorpi ütles, et lähinädalate jooksul läheb ilm tuuleenergia tootmise jaoks veelgi ebasoodsamaks. Tuul võib jääda nõrgaks veel pikaks ajaks.
"Kuigi praegu on tuul üsna nõrk, siis edaspidi jääb see veel nõrgemaks," ütles Kotakorpi. | Ebasoodsa ilma tõttu väheneb Soomes tuuleenergia tootmine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Novembri alguses toodeti Soomes palju tuuleenergiat, kuna ilm oli selleks soodne. Suurem osa Soome tuulikutest asub Pohjanmaa maakonnas. Kui tuul Pohjanmaal vaibub, siis väheneb riigis märkimisväärselt ka tuuleenergia tootmine.
Veel paar nädalat tagasi sai tuuleenergiast rohkem elektrit kui tuumajaamadest, kuid hetkega tootmine vähenes järsult, vahendas Yle.
Yle meteoroloog Kerttu Kotakorpi ütles, et lähinädalate jooksul läheb ilm tuuleenergia tootmise jaoks veelgi ebasoodsamaks. Tuul võib jääda nõrgaks veel pikaks ajaks.
"Kuigi praegu on tuul üsna nõrk, siis edaspidi jääb see veel nõrgemaks," ütles Kotakorpi.
### Response:
Ebasoodsa ilma tõttu väheneb Soomes tuuleenergia tootmine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | U-23 vanuseklassis võistlev Valge sai 1000 m distantsil ajaga 1.18,85 13. koha, võidu võttis hispaanlane Nil Llop Izquierdo 1.13,75-ga.
500 m distantsil sai Valge samuti 13. koha, finišeerides ajaga 39,13. Esikoha võttis taas Izquierdo, kelle aeg oli 36,96.
Viimasena oli Valge võistlusprogrammis 1500 m distants, kus ta sai kümnenda koha ajaga 2.00,16. Esikoha sai norralane Kasper Tveter ajaga 1.53,41. | Eesti uisutaja jõudis juunioride MK-etapil esikümnesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
U-23 vanuseklassis võistlev Valge sai 1000 m distantsil ajaga 1.18,85 13. koha, võidu võttis hispaanlane Nil Llop Izquierdo 1.13,75-ga.
500 m distantsil sai Valge samuti 13. koha, finišeerides ajaga 39,13. Esikoha võttis taas Izquierdo, kelle aeg oli 36,96.
Viimasena oli Valge võistlusprogrammis 1500 m distants, kus ta sai kümnenda koha ajaga 2.00,16. Esikoha sai norralane Kasper Tveter ajaga 1.53,41.
### Response:
Eesti uisutaja jõudis juunioride MK-etapil esikümnesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse saatnud Kiievile miljardite dollarite ulatuses relvastust. Kongressi ja valitsusametnike sõnul on Ukrainasse suunduv relvade voog nüüd vastuolus USA pikemaajalise plaaniga varustada Taiwanit relvadega, vahendas The Wall Street Journal.
Asjaga kursis inimeste sõnul ulatub USA relvatarnete võlgnevus Taiwani ees juba 18,7 miljardi dollarini. USA tahab varustada Taipeid piisavas koguses relvadega, mis tõstaks Hiina jaoks hinda, kui Peking peaks ründama Taiwanit.
Taiwani ametnikud on juba varem väljendanud muret relvatarnete viivituste pärast.
"Taiwan soovib, et USA poolt Taiwanile müüdavad relvad tarnitaks vastavalt plaanile," ütles oktoobris Taiwani kaitseministeeriumi kõrge ametnik Wang Shin-lung.
USA võimud tunnistasid viivitusi relvade tarnimisel. Pentagoni teatel plaanib USA tarnida Taiwanile uusimat relvastust, kuid Ukrainat varustatakse juba olemasolevatest varudest.
"Jätkame tööd, et pakkuda Taiwanile parimaid võimalusi, tagades samal ajal, et Ukraina suudab end Venemaa agressiooni eest kaitsta," ütles Pentagoni pressiesindaja Sabrina Singh.
USA suured relvafirmad väidavad, et tarnehäired piiravad uute relvade tootmist. See raskendas tellimuste täitmist juba enne Ukraina sõja puhkemist. Relvafirmad Lockheed ja Raytheon plaanivad nüüd laiendada Javelinide ja raketiheitjate HIMARS tootmist. | WSJ: Ukraina sõda piirab USA relvatarneid Taiwanile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse saatnud Kiievile miljardite dollarite ulatuses relvastust. Kongressi ja valitsusametnike sõnul on Ukrainasse suunduv relvade voog nüüd vastuolus USA pikemaajalise plaaniga varustada Taiwanit relvadega, vahendas The Wall Street Journal.
Asjaga kursis inimeste sõnul ulatub USA relvatarnete võlgnevus Taiwani ees juba 18,7 miljardi dollarini. USA tahab varustada Taipeid piisavas koguses relvadega, mis tõstaks Hiina jaoks hinda, kui Peking peaks ründama Taiwanit.
Taiwani ametnikud on juba varem väljendanud muret relvatarnete viivituste pärast.
"Taiwan soovib, et USA poolt Taiwanile müüdavad relvad tarnitaks vastavalt plaanile," ütles oktoobris Taiwani kaitseministeeriumi kõrge ametnik Wang Shin-lung.
USA võimud tunnistasid viivitusi relvade tarnimisel. Pentagoni teatel plaanib USA tarnida Taiwanile uusimat relvastust, kuid Ukrainat varustatakse juba olemasolevatest varudest.
"Jätkame tööd, et pakkuda Taiwanile parimaid võimalusi, tagades samal ajal, et Ukraina suudab end Venemaa agressiooni eest kaitsta," ütles Pentagoni pressiesindaja Sabrina Singh.
USA suured relvafirmad väidavad, et tarnehäired piiravad uute relvade tootmist. See raskendas tellimuste täitmist juba enne Ukraina sõja puhkemist. Relvafirmad Lockheed ja Raytheon plaanivad nüüd laiendada Javelinide ja raketiheitjate HIMARS tootmist.
### Response:
WSJ: Ukraina sõda piirab USA relvatarneid Taiwanile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja esimese kiirlaskumise võitis Aamodt Kilde, edestades üllatuslikult teise koha saanud austerlast Daniel Hemetsbergerit 0,06 sekundiga. Kolmanda koha sai Odermatt, kaotades norralasele 0,1 sekundiga.
Ülisuurslaalomis võidutses Odermatt, edestades Kildet 0,37 sekundiga. Kolmanda koha sai austerlane Matthias Mayer, kaotades võitjale 0,78 sekundiga.
Veebruaris Pekingis suurslaalomis olümpiakulla võitnud Odermatt on tänavuse hooaja kolmest etapist võitnud kaks ja olnud korra kolmas ning on seega ka MK-sarja üldarvestuses esimene, olles kogunud 260 punkti. Teisel kohal olev Kilde kaotab talle 80 punktiga.
Naiste MK-etapp peeti samal ajal USA-s Killingtonis. Suurslaalomis sai kuueaastase vaheaja järel etapivõidu šveitslanna Lara Gut-Behrami. Viimati võitis ta suurslaalomi 2016. aasta 22. oktoobril.
Gut-Behrami edestas 0,07 sekundiga itaallanna Marta Bassinot, kolmanda koha sai rootslanna Sara Hector, kaotades võitjale 0,2 sekundiga.
Slaalomis läks etapivõit aga jagamisele, kui sama ajaga finišeerisid rootslanna Anna Swenn-Larsson ja šveitslanna Wendy Holdener. Mõlemale oli see karjääri esimene MK-etapivõit. Seejuures Holdener oli varem slaalomis 30 korral pjedestaalile jõudnud, aga võitu polnud veel maitsta saanud. 31-aastasest Swenn-Larssonist sai aga vanim naine, kes MK-sarjas esimese võidu teeninud.
Kolmandana lõpetas Killingtonis austerlanna Katharina Truppe, kaotades võiduduole 0,22 sekundiga. Hooaja esimesed kaks slaalomivõistlust võitnud ameeriklanna Mikaela Shiffrin pidi leppima viienda kohaga, kaotades võitjatele 0,59 sekundiga.
MK-sarja üldarvestuses on Shiffrin 265 punktiga liider, Holdener jääb temast maha 25 punktiga. | Odermatt võttis hooaja teise võidu, naised jagasid etapivõitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja esimese kiirlaskumise võitis Aamodt Kilde, edestades üllatuslikult teise koha saanud austerlast Daniel Hemetsbergerit 0,06 sekundiga. Kolmanda koha sai Odermatt, kaotades norralasele 0,1 sekundiga.
Ülisuurslaalomis võidutses Odermatt, edestades Kildet 0,37 sekundiga. Kolmanda koha sai austerlane Matthias Mayer, kaotades võitjale 0,78 sekundiga.
Veebruaris Pekingis suurslaalomis olümpiakulla võitnud Odermatt on tänavuse hooaja kolmest etapist võitnud kaks ja olnud korra kolmas ning on seega ka MK-sarja üldarvestuses esimene, olles kogunud 260 punkti. Teisel kohal olev Kilde kaotab talle 80 punktiga.
Naiste MK-etapp peeti samal ajal USA-s Killingtonis. Suurslaalomis sai kuueaastase vaheaja järel etapivõidu šveitslanna Lara Gut-Behrami. Viimati võitis ta suurslaalomi 2016. aasta 22. oktoobril.
Gut-Behrami edestas 0,07 sekundiga itaallanna Marta Bassinot, kolmanda koha sai rootslanna Sara Hector, kaotades võitjale 0,2 sekundiga.
Slaalomis läks etapivõit aga jagamisele, kui sama ajaga finišeerisid rootslanna Anna Swenn-Larsson ja šveitslanna Wendy Holdener. Mõlemale oli see karjääri esimene MK-etapivõit. Seejuures Holdener oli varem slaalomis 30 korral pjedestaalile jõudnud, aga võitu polnud veel maitsta saanud. 31-aastasest Swenn-Larssonist sai aga vanim naine, kes MK-sarjas esimese võidu teeninud.
Kolmandana lõpetas Killingtonis austerlanna Katharina Truppe, kaotades võiduduole 0,22 sekundiga. Hooaja esimesed kaks slaalomivõistlust võitnud ameeriklanna Mikaela Shiffrin pidi leppima viienda kohaga, kaotades võitjatele 0,59 sekundiga.
MK-sarja üldarvestuses on Shiffrin 265 punktiga liider, Holdener jääb temast maha 25 punktiga.
### Response:
Odermatt võttis hooaja teise võidu, naised jagasid etapivõitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui eesti teadlased kohvinurgas kohtuvad, räägivad nad omavahel eesti keeles ka teadusest. See on uskumatult hea tulemus, sest näiteks saksa teadlased eelistavad samas olukorras pigem inglise keelt. Erinevus kaob aga kohe, kui eestlaste seltskonda tuleb kasvõi üks muukeelne – eestlased lähevad siis inglise keelele üle. Kas tegelikult ikka peame minema?
Külalislahkus on muidugi väärtus, aga enesekindlus samuti. Uuringutest on teada, et kõige veenvamad suudame olla oma emakeeles. Ärme siis võta võõrkeele koormust alati enda kanda, vaid räägime eesti keelt julgesti ka teiskeelsetega. Järjest enam kohtab näiteid, kus rahvusvahelise seltskonna töökeel on just eesti keel. Foorumilgi pidas Janne Saarikivi Helsingi ülikoolist oma ettekande nauditavas eesti keeles.
Et keelt rääkida, tuleb seda osata. Mõneti üllatavalt kehtib see ka emakeele kohta. Keelt aga õpitakse sisendist – loetud ja kuuldud tekstidest, vanemate ja õpetajate eeskuju järgides. Kui inimese kogu lugemus mingis valdkonnas on võõrkeelne, siis ongi väga keeruline end seal emakeeles väljendada. Sama näitavad koolieksamid, kus parema tulemuse tagab mitmekülgsem lugemus ja põhjalikum viibimine eestikeelses keskkonnas.
Täiskasvanuna võime oma lugemisvara valida ise. Kõigepealt tuleb enda vormis hoidmiseks üldse võimalikult palju lugeda, aga lisaks tasub tähele panna, mida ja missuguses keeles loeme. Igaühe keel on täpselt nii rikas, nagu on tema loetavad tekstid. Samasugune mõju on ka keelekeskkonnal, milles kasvavad meie lapsed, ja selle kujundamine on küll puhtalt tahtmise küsimus.
Tahtmist ei tekita halvustamise, kohustamise ega karistamisega. Parem teeme nagu Tom Sawyer värvis aeda – nii, et ka kõik ümberkaudsed poisid tahtsid aeda värvida. See on meie keel, mille üle oleme uhked ja mida tahame rääkida. Siiras tahtmine paistab välja ja nakatab teisigi. Eriti hästi on seda näha eesti kogukondades välismaal. Eesti keel on väärtus oma kõnelejatele kõikjal maailmas, pakub huvi teistele, ja seob meid kogukonnana ühtseks.
Ülevaade põhineb ettekannetel, mille pidasid Tõnis Lukas, Aune Past, Helena Metslang, Janne Saarikivi, Krista Kerge, Krista Kumberg, Marin Mõttus, Helja Kirber ja Agnes Kuusik-Dijkstra. | Keeleminutid. Eesti keele tulevik sõltub meie valikutest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui eesti teadlased kohvinurgas kohtuvad, räägivad nad omavahel eesti keeles ka teadusest. See on uskumatult hea tulemus, sest näiteks saksa teadlased eelistavad samas olukorras pigem inglise keelt. Erinevus kaob aga kohe, kui eestlaste seltskonda tuleb kasvõi üks muukeelne – eestlased lähevad siis inglise keelele üle. Kas tegelikult ikka peame minema?
Külalislahkus on muidugi väärtus, aga enesekindlus samuti. Uuringutest on teada, et kõige veenvamad suudame olla oma emakeeles. Ärme siis võta võõrkeele koormust alati enda kanda, vaid räägime eesti keelt julgesti ka teiskeelsetega. Järjest enam kohtab näiteid, kus rahvusvahelise seltskonna töökeel on just eesti keel. Foorumilgi pidas Janne Saarikivi Helsingi ülikoolist oma ettekande nauditavas eesti keeles.
Et keelt rääkida, tuleb seda osata. Mõneti üllatavalt kehtib see ka emakeele kohta. Keelt aga õpitakse sisendist – loetud ja kuuldud tekstidest, vanemate ja õpetajate eeskuju järgides. Kui inimese kogu lugemus mingis valdkonnas on võõrkeelne, siis ongi väga keeruline end seal emakeeles väljendada. Sama näitavad koolieksamid, kus parema tulemuse tagab mitmekülgsem lugemus ja põhjalikum viibimine eestikeelses keskkonnas.
Täiskasvanuna võime oma lugemisvara valida ise. Kõigepealt tuleb enda vormis hoidmiseks üldse võimalikult palju lugeda, aga lisaks tasub tähele panna, mida ja missuguses keeles loeme. Igaühe keel on täpselt nii rikas, nagu on tema loetavad tekstid. Samasugune mõju on ka keelekeskkonnal, milles kasvavad meie lapsed, ja selle kujundamine on küll puhtalt tahtmise küsimus.
Tahtmist ei tekita halvustamise, kohustamise ega karistamisega. Parem teeme nagu Tom Sawyer värvis aeda – nii, et ka kõik ümberkaudsed poisid tahtsid aeda värvida. See on meie keel, mille üle oleme uhked ja mida tahame rääkida. Siiras tahtmine paistab välja ja nakatab teisigi. Eriti hästi on seda näha eesti kogukondades välismaal. Eesti keel on väärtus oma kõnelejatele kõikjal maailmas, pakub huvi teistele, ja seob meid kogukonnana ühtseks.
Ülevaade põhineb ettekannetel, mille pidasid Tõnis Lukas, Aune Past, Helena Metslang, Janne Saarikivi, Krista Kerge, Krista Kumberg, Marin Mõttus, Helja Kirber ja Agnes Kuusik-Dijkstra.
### Response:
Keeleminutid. Eesti keele tulevik sõltub meie valikutest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia viiekordne tšempion läks kohtumist juhtima 21. minutil, kui skoori tegi Julia Grosso. Kümmekond minutit hiljem võinuks Como ka juba vastata, kuid Giulia Rizzoni ei suutnud palli penaltipunktilt Prantsusmaa esikinda Pauline Peyraud Magnini selja taha saata. Viigivärava virutas 18-aastane Chiara Beccari 66. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Eesti aasta naismängijaks kuulutatud Vlada Kubassova kuulus Como algkoosseisu ning võeti puhkama 61. minutil.
Georgi Tunjov ja SPAL olid Serie B 14. voorus võõrsil vastamisi Bresciaga ja kaotasid 0:2. Tunjov vahetati mängu 80. minutil, kui lõppskoor oli juba otsustatud.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Kubassova ja Como võtsid ülivõimsalt Juventuselt viigipunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia viiekordne tšempion läks kohtumist juhtima 21. minutil, kui skoori tegi Julia Grosso. Kümmekond minutit hiljem võinuks Como ka juba vastata, kuid Giulia Rizzoni ei suutnud palli penaltipunktilt Prantsusmaa esikinda Pauline Peyraud Magnini selja taha saata. Viigivärava virutas 18-aastane Chiara Beccari 66. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Eesti aasta naismängijaks kuulutatud Vlada Kubassova kuulus Como algkoosseisu ning võeti puhkama 61. minutil.
Georgi Tunjov ja SPAL olid Serie B 14. voorus võõrsil vastamisi Bresciaga ja kaotasid 0:2. Tunjov vahetati mängu 80. minutil, kui lõppskoor oli juba otsustatud.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Kubassova ja Como võtsid ülivõimsalt Juventuselt viigipunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval toimuval Kohtla-Järve linnavolikogu erakorralisel istungil esitavad sotsiaaldemokraadid linnavolikogu esimehe kandidaadiks riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi ning linnapea kandidaadiks Henri Kaselo.
"Eduard on aastate jooksul näidanud oma eeskujulikku kompetentsi kohaliku omavalitsuse juhtimise küsimustes, tunneb väga hästi linnavolikogu tööd puudutavat seadusandlust, on tasakaalukas ja demokraatlik juht, oskab suhelda ja leida kompromisse," ütles Kohtla-Järve linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Jelena Mutonen. "Need on täpselt need oskused ja omadused, mida meie linn vajab sügavast juhtimiskriisist väljumiseks," lisas Mutonen.
Mutoneni sõnul on Henri Kaselo valmisolek kolida Kohtla-Järvele ja asuda Kohtla-Järvet linnapeana juhtima on suurepärane leid, mis toob kõrvaltvaadet ja värskust linnajuhtimisse.
"Henri Kaselo kogemused Tallinna linnavalitsuses ja Tartu linnavolikogus, Euroopa Parlamendis, sidemed Euroopa Liidu institutsioonides, sõltumatus kohalikest ärimeestest ja avatud hoiak kõigi poliitiliste jõudude suhtes veensid sotsiaaldemokraate kutsuma ta kandideerima linnapeaks. Meil on ääretult hea meel, et Henri andis nõusoleku. Kohtla-Järve vajab temasugust inimest linna juhtima," selgitas Mutonen.
Esmaspäeval toimuval Kohtla-Järve volikogu erakorralisel istungil on päevakorras nii volikogu esimehe, aseesimeeste kui ka linnapea valimine. Valituks osutumiseks on vaja 25-kohalises volikogus saada vähemalt 13 häält.
Seni on arvatud, et Kohtla-Järve volikogu saadikud valivad esmaspäeval uueks volikogu esimeheks Kohtla-Järve gümnaasiumi direktori, valimisliidu Restart liikme Hendrik Aguri ja linnapeaks Viru vangla projektijuhi, Isamaa esindaja Virve Linderi.
Keskerakond: oleme vastu Restardi ainuvõimule
Volikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Sergei Lopin teatas esmaspäeval sotsiaalmeedia vahendusel, et on vastu plaanile, mis Keskerakonna hinnangul tähendab Restardile ainuvõimu Kohtla-Järvel.
"Valimisliidu Restart esindajate viimased väljaütlemised ja tegevused ei jäta kahtlust, et nende eesmärk on haarata Kohtla-Järvel ainuvõim ning jätta ülejäänud poliitilised jõud opositsiooni," teatas Lopin. "Restardi jaoks on Kohtla-Järve linna arengust olulisem ametipositsioonid. Tuletan meelde, et just Restart lahkus koalitsiooniläbirääkimistelt. Sisuliselt ütlevad nad, et valime üheskoos Hendrik Aguri volikogu esimeheks ja Virve Linderi linnapeaks, kuid linnavalitsuse moodustame meie ning teie jääte opositsiooni. Keskerakond sellise mänguga kaasa ei lähe," ütles Lopin.
Lopin teatas, Keskerakond on koos sotsiaaldemokraatidega kokku leppinud ühises linnapeakandidaadis, kelleks on Henri Kaselo. "Viimastel koalitsiooniläbirääkimistel mõistsime, et tegemist on tugeva ja pädeva kandidaadiga. Linnavolikogu esimehe kohale toetame Eduard Odinetsi kandidatuuri ning volikogu aseesimehena näeme jätkamas kogenud keskerakondlast Arne Berendseni. Oleme veendunud, et nimetatud isikud panevad aluse läbipaistvale ja teovõimelisele linnajuhtimisele," märkis Lopin.
Võimukriisi tõi suur korruptsiooniskandaal
Kohtla-Järvel puhkes oktoobris võimukriis, kui suur hulk linnavõimuga seotud inimesi sai korruptsioonikahtlustuse ning umbusaldamiste tagajärjel jäi linn juhtideta. 27. oktoobril hääletas volikogu oma esimehe Tiit Lillemetsa umbusaldamise poolt ning seejärel umbusaldati ka linnavalitsust, mis täidab praegu oma kohuseid edasi kuni uue linnapea valimiseni.
Võimuliidu loomine on keeruline, sest 25-liikmelisest volikogust vaid 16 saadikul ei ole korruptsioonikahtlust.
Kolmepoolsed koalitsioonikõnelused jooksid valimisliidu Restart Kohtla-Järve protsessist väljumise järel karile. Nüüd loodab volikogus nelja kohta omav Restart, et volikogu enamus toetab esmaspäeval nende linnapeakandidaati Virve Linderit. Restardi soov on see, et linnapea saaks alustada puhtalt lehelt ehk koostada meeskonna inimestest, kes pole varem Kohtla-Järvel võimul olnud.
Keskerakonnal ja sotsiaaldemokraatidel on volikogus kahe peale kokku 10 kohta.
Kohtla-Järve volikogul on aega volikogu esimeest ja linnapead valida kuni 27. detsembrini. Kui seda ei suudeta, siis kuulutatakse volikogu koosseis teovõimetuks ja volikokku tulevad asendusliikmed. | Sotsid esitavad Kohtla-Järve linnapea kandidaadiks Henri Kaselo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval toimuval Kohtla-Järve linnavolikogu erakorralisel istungil esitavad sotsiaaldemokraadid linnavolikogu esimehe kandidaadiks riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi ning linnapea kandidaadiks Henri Kaselo.
"Eduard on aastate jooksul näidanud oma eeskujulikku kompetentsi kohaliku omavalitsuse juhtimise küsimustes, tunneb väga hästi linnavolikogu tööd puudutavat seadusandlust, on tasakaalukas ja demokraatlik juht, oskab suhelda ja leida kompromisse," ütles Kohtla-Järve linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Jelena Mutonen. "Need on täpselt need oskused ja omadused, mida meie linn vajab sügavast juhtimiskriisist väljumiseks," lisas Mutonen.
Mutoneni sõnul on Henri Kaselo valmisolek kolida Kohtla-Järvele ja asuda Kohtla-Järvet linnapeana juhtima on suurepärane leid, mis toob kõrvaltvaadet ja värskust linnajuhtimisse.
"Henri Kaselo kogemused Tallinna linnavalitsuses ja Tartu linnavolikogus, Euroopa Parlamendis, sidemed Euroopa Liidu institutsioonides, sõltumatus kohalikest ärimeestest ja avatud hoiak kõigi poliitiliste jõudude suhtes veensid sotsiaaldemokraate kutsuma ta kandideerima linnapeaks. Meil on ääretult hea meel, et Henri andis nõusoleku. Kohtla-Järve vajab temasugust inimest linna juhtima," selgitas Mutonen.
Esmaspäeval toimuval Kohtla-Järve volikogu erakorralisel istungil on päevakorras nii volikogu esimehe, aseesimeeste kui ka linnapea valimine. Valituks osutumiseks on vaja 25-kohalises volikogus saada vähemalt 13 häält.
Seni on arvatud, et Kohtla-Järve volikogu saadikud valivad esmaspäeval uueks volikogu esimeheks Kohtla-Järve gümnaasiumi direktori, valimisliidu Restart liikme Hendrik Aguri ja linnapeaks Viru vangla projektijuhi, Isamaa esindaja Virve Linderi.
Keskerakond: oleme vastu Restardi ainuvõimule
Volikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Sergei Lopin teatas esmaspäeval sotsiaalmeedia vahendusel, et on vastu plaanile, mis Keskerakonna hinnangul tähendab Restardile ainuvõimu Kohtla-Järvel.
"Valimisliidu Restart esindajate viimased väljaütlemised ja tegevused ei jäta kahtlust, et nende eesmärk on haarata Kohtla-Järvel ainuvõim ning jätta ülejäänud poliitilised jõud opositsiooni," teatas Lopin. "Restardi jaoks on Kohtla-Järve linna arengust olulisem ametipositsioonid. Tuletan meelde, et just Restart lahkus koalitsiooniläbirääkimistelt. Sisuliselt ütlevad nad, et valime üheskoos Hendrik Aguri volikogu esimeheks ja Virve Linderi linnapeaks, kuid linnavalitsuse moodustame meie ning teie jääte opositsiooni. Keskerakond sellise mänguga kaasa ei lähe," ütles Lopin.
Lopin teatas, Keskerakond on koos sotsiaaldemokraatidega kokku leppinud ühises linnapeakandidaadis, kelleks on Henri Kaselo. "Viimastel koalitsiooniläbirääkimistel mõistsime, et tegemist on tugeva ja pädeva kandidaadiga. Linnavolikogu esimehe kohale toetame Eduard Odinetsi kandidatuuri ning volikogu aseesimehena näeme jätkamas kogenud keskerakondlast Arne Berendseni. Oleme veendunud, et nimetatud isikud panevad aluse läbipaistvale ja teovõimelisele linnajuhtimisele," märkis Lopin.
Võimukriisi tõi suur korruptsiooniskandaal
Kohtla-Järvel puhkes oktoobris võimukriis, kui suur hulk linnavõimuga seotud inimesi sai korruptsioonikahtlustuse ning umbusaldamiste tagajärjel jäi linn juhtideta. 27. oktoobril hääletas volikogu oma esimehe Tiit Lillemetsa umbusaldamise poolt ning seejärel umbusaldati ka linnavalitsust, mis täidab praegu oma kohuseid edasi kuni uue linnapea valimiseni.
Võimuliidu loomine on keeruline, sest 25-liikmelisest volikogust vaid 16 saadikul ei ole korruptsioonikahtlust.
Kolmepoolsed koalitsioonikõnelused jooksid valimisliidu Restart Kohtla-Järve protsessist väljumise järel karile. Nüüd loodab volikogus nelja kohta omav Restart, et volikogu enamus toetab esmaspäeval nende linnapeakandidaati Virve Linderit. Restardi soov on see, et linnapea saaks alustada puhtalt lehelt ehk koostada meeskonna inimestest, kes pole varem Kohtla-Järvel võimul olnud.
Keskerakonnal ja sotsiaaldemokraatidel on volikogus kahe peale kokku 10 kohta.
Kohtla-Järve volikogul on aega volikogu esimeest ja linnapead valida kuni 27. detsembrini. Kui seda ei suudeta, siis kuulutatakse volikogu koosseis teovõimetuks ja volikokku tulevad asendusliikmed.
### Response:
Sotsid esitavad Kohtla-Järve linnapea kandidaadiks Henri Kaselo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Naturaliseerimine vajab paremaid reegleid. See puudutab austust ja on seotud meie õitsenguga. Kõik mehed ja naised annavad panuse tugevasse majandusse. On hea, kui nad valivad ka Saksamaa kodakondsuse," ütles Scholz.
Scholz rõhutas sisserändajate panust Saksamaa ülesehitamisel.
"Saksamaale tulnud naised ja mehed ning mõnikord lapsed on andnud suure panuse, et meie majandus on muutunud nii tugevaks kui see on praegu," ütles Scholz.
Saksa võimuliit leppis kodakondsusreformis kokku juba 2021. aasta lõpus. Siis sai läbi Angela Merkeli ajastu.
Saksa ajaleht Bild teatas reedel, et siseministeerium valmistab juba ette eelnõud. Selle kohaselt oleks naturaliseerimine võimalik pärast viit aastat elamist riigis. Praegu on see periood kaheksa aastat, vahendas Politico.
"Oleme mitmekesine ja kaasaegne sisseränderiik ja ma arvan, et seadusandlus peab seda kajastama," ütles reedel Saksamaa siseminister Nancy Faeser.
Saksamaa Vabade Demokraatide Partei (FDP) ei toeta kodakondsuse nõuete lihtsustamist.
"Praegu pole õige aeg lihtsustada kodakondsusseadust. Seni pole veel ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisel tehtud mingeid edusamme," ütles FDP peasekretär Bijan Djir-Sarai.
FDP juhtiv poliitik Christian Dürr ütles samuti, et Saksamaast peab saama kaasaegne sisseränderiik.
"See hõlmab rände suunamist tööturule, mitte sotsiaalkindlustuse süsteemidesse. Igaühel, kes töötab kõvasti ja on hästi kohanenud, sel peab olema võimalus saada sakslaseks. Kes integreeruda ei taha, peab jälle riigist lahkuma," märkis Dürr. | Saksamaa tahab lihtsustada kodakondsusnõudeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Naturaliseerimine vajab paremaid reegleid. See puudutab austust ja on seotud meie õitsenguga. Kõik mehed ja naised annavad panuse tugevasse majandusse. On hea, kui nad valivad ka Saksamaa kodakondsuse," ütles Scholz.
Scholz rõhutas sisserändajate panust Saksamaa ülesehitamisel.
"Saksamaale tulnud naised ja mehed ning mõnikord lapsed on andnud suure panuse, et meie majandus on muutunud nii tugevaks kui see on praegu," ütles Scholz.
Saksa võimuliit leppis kodakondsusreformis kokku juba 2021. aasta lõpus. Siis sai läbi Angela Merkeli ajastu.
Saksa ajaleht Bild teatas reedel, et siseministeerium valmistab juba ette eelnõud. Selle kohaselt oleks naturaliseerimine võimalik pärast viit aastat elamist riigis. Praegu on see periood kaheksa aastat, vahendas Politico.
"Oleme mitmekesine ja kaasaegne sisseränderiik ja ma arvan, et seadusandlus peab seda kajastama," ütles reedel Saksamaa siseminister Nancy Faeser.
Saksamaa Vabade Demokraatide Partei (FDP) ei toeta kodakondsuse nõuete lihtsustamist.
"Praegu pole õige aeg lihtsustada kodakondsusseadust. Seni pole veel ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisel tehtud mingeid edusamme," ütles FDP peasekretär Bijan Djir-Sarai.
FDP juhtiv poliitik Christian Dürr ütles samuti, et Saksamaast peab saama kaasaegne sisseränderiik.
"See hõlmab rände suunamist tööturule, mitte sotsiaalkindlustuse süsteemidesse. Igaühel, kes töötab kõvasti ja on hästi kohanenud, sel peab olema võimalus saada sakslaseks. Kes integreeruda ei taha, peab jälle riigist lahkuma," märkis Dürr.
### Response:
Saksamaa tahab lihtsustada kodakondsusnõudeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Minu isa kordab eestiaegse inimesena ikka vahel oma isa sõnu: "kõige tähtsamad, ühiskonnale vajalikumad ametid on arst ja õpetaja."
Ma ei hakka esitama viiteid või tsitaate ministritelt jt asjaomastelt isikutelt, neid võivad kõik niigi lugeda. Kuid pöörakem pilgud haridusvaldkonna tuleviku poole. Lugedes haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel olevaid õpetajaid käsitlevaid arengukavu ja teisi ridu pressib pähe mõte, et need saab olla kirjutanud inimene, kes äsja naases mõnelt motivatsioonikoolituselt ning kes ei ole päevagi koolis töötanud. Või on oma õpetajakogemuse juba unustanud.
Sellist ülerinna pateetikat ja hurraa-optimismi on hulgi, leidub ka prognoose, sedastusi, järeldusi, kuid ma ei leia mitte ühtegi dokumenti, mis käsitleks Eesti kooli tuleviku praktilist poolt. Ehk kuidas toimub tuleviku koolis õpetamine, kui õpetajate puudus on endeemiline ning nende ette valmistamine väheneb aasta-aastalt?
Eesti ühiskonnal on vastuseta väga olulised küsimused. Kes ja kuidas vastutab otseselt haritud õpetajate järelkasvu eest? Milline on õpetajakoolituse tulevik? Kes peab arvet kutsega ja kutseta õpetajate hetkeseisu (ja siit ka kooli tuleviku) üle? Kes jagab ja mis alusel jaotatakse õpetajate ettevalmistuseks mõeldud koolitusraha ülikoolidele? Kes otsustab selle üle, mida õpetatakse tulevastele õpetajatele? Kuidas konkreetselt/praktiliselt tõstetakse just praegu õpetajaameti mainet ja mis muudab selle töö senisega võrreldes köitvaks?
Üle poolte õpetajatest on üle 50 aasta vanad
Jah, õpetajad on alati olnud vanemad. Aga järgneva 15 aasta jooksul oleks meie kooli vaja juurde tuhandeid uusi õpetajaid. Magistriharidusega ning õpetajakoolituse läbinutena. Praeguses praktikas tähendab see hoopis seda, et koolijuhid sõlmivad töölepinguid aasta kaupa "vähemalt keskharidusega inimestega." Nii puudus näiteks 2020/21 õppeaastal 57 protsendil alustavatest õpetajatest nõutav kvalifikatsioon.
Huvitav oleks teada, kui suur hulk õpetajaid protsentuaalselt töötab eesti koolis ilma kvalifikatsioonita. Seda hoolimata õpetajateks kandideerijatele esitatavaist nõudeist.
Samuti oleks oluline teada, kui palju alustanud õpetajatest vs kutseta spetsialistidest (oletagem, et on ikka magistrikraadiga) lahkub koolist ühe aasta või kahe kuni viie aasta jooksul?
Mind väga huvitab, kuidas lahendavad haridusvaldkonnas vastutavad inimesed, kes peaksid nägema "suurt pilti", selle, et ca 15 aasta jooksul peaks koolis töötama ca 8 300 uut õpetajat.
Koolis töötamiseks ei piisa mistahes eriala bakalaureusekraadist, vaid õpetajal peab olema magistrikraad. Kuna suur osa praegusest bakalaureuseõppest eeldab kohalkäimist, siis ei saa selles osaleda ka igapäevaselt tööl käivad inimesed. Ja varasema, viieaastase põhiõppeajaga (võrdsustatud praeguse magistriga) lõpetajate vanus on samuti 50+.
"Mitu õpetajat peaks koolitama viie aasta jooksul, et aastal 2027 oleks kaetud kõikide eesti põhikoolide vajadus?"
Annan otsustajatele lihtsa ülesande. 2021 aasta seisuga töötab Eestis 617 füüsikaõpetajat, kellest 30 protsenti on üle 60 aasta vanad. Eeldades, et uute õpetajate koormus jääb samaks, mis praegustel, siis mitu õpetajat peaks koolitama viie aasta jooksul, et aastal 2027 oleks kaetud kõikide eesti põhikoolide vajadus?
Õigem vastus saadakse, kui korrutada vajatavate õpetajate arv vähemalt kahega, sest kõik lõpetajad ei lähe tööle kooli. Kui see on valmis, siis tehke sedasi, kõikide teiste ainetega samamood. Kui analüüsima, st rehkendustest lähtuvalt tegutsema ei hakata, siis tuleb tulevik teistsugune, kui oskame oodata.
Mida me üleüldse tahame?
Levinud on mõtteviis, et kui majanduses korrastab turg end ise, siis ka hariduses on samamoodi. Kostub hääli, et kooli võiksid minna tööle spetsialistid, kel puudub õpetajakoolitus.
Kindlasti on palju tublisid inimesi, kes tulevad sellega suurepäraselt toime, aga spetsialistide mõttes on tegemist siiski eranditega. Me ei luba ju kirurgiks või lenduriks inimesi, kel on magistrikraad mõnes teises valdkonnas, kes "õpivad töö käigus" või kirjutavad kutse taotlemiseks "portfoolio" ning kaitsevad seda komisjoni ees.
Miks siis ei ole koolidel endiselt õpetajate osas valikuvõimalusi, isegi kui oleme standardit niigi madaldanud?
Sõnastagem viimaks see, millele osutavad faktid: enamuse inimeste jaoks on õpetajaamet mõttetult aja ja energiamahukas, mille eest saadav tasu ei kompenseeri ei sellele pühendatud eluaega ega stressirohket töökeskkonda (klasside suurus, normkoormus jms.) Ja seda hoolimata pikast puhkusest.
Teema, millele tähelepanu juhtisin, puudutab olukorda üldiselt, kvantitatiivselt. Veelgi drastilisemaks läheb pilt, kui vaadata olukorda detailsemalt: vaadata õpetatavate ainete sisulise poole muutumist (või mandumist), vaadata õpetajate ettevalmistuse sisulist poolt, ülikoolide pedagoogilist kaadrit, vaadata õpetajate isiksuslikku külge (empaatiavõime jpm), analüüsida meesõpetajate rolli hariduses jms. Liiatigi on haridus kaldu intellektuaalse arengu suunas, tagaplaanil on aga see, mis teeb elu elamisväärsemaks: emotsionaalne, sotsiaalne, esteetiline ja hingeline arengu toetamine.
T.S. Eliot kirjutas 1932. aastal ilmunud essee "Kaasaegne haridus ja klassikaline stuudium", mis on praegu sama tähenduslik kui toona, avalõigus nõnda:
"Haridusküsimusi arutatakse tihti nii, nagu poleks neil mingit seost ühiskondliku süsteemiga, mille kontekstis ja mille tarvis haridust antakse. See on üks pakutud vastuste ebarahuldavuse tavalisemaid põhjuseid. Mingil haridussüsteemil on mõtet üksnes mingi konkreetse ühiskondliku süsteemi raamistuses. Kui tänapäeval haridus paistab manduvat, paistab muutuvat kaootilisemaks ja mõttetumaks, siis eeskätt sellepärast, et meil pole stabiilset ja rahuldavat ühiskonnakorraldust ja et meil on hägused ja lahknevad arvamused, millist ühiskonda me tahamegi. Haridusteemat ei saa arutada tühjuses: esitatud küsimused tõstavad teisi - ühiskondlikke, majanduslikke, rahanduslikke, poliitilisi - küsimusi. Ja seosed viivad neist veel viimsemate probleemideni: et teada, mida me tahame haridusvallas, peame teadma, mida üleüldse tahame; peame tuletama oma haridusteooria oma elufilosoofiast. Nii osutub vaadeldav küsimus religioosseks küsimuseks." | Kaupo Padar: koolidel pole endiselt õpetajate osas valikuvõimalusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Minu isa kordab eestiaegse inimesena ikka vahel oma isa sõnu: "kõige tähtsamad, ühiskonnale vajalikumad ametid on arst ja õpetaja."
Ma ei hakka esitama viiteid või tsitaate ministritelt jt asjaomastelt isikutelt, neid võivad kõik niigi lugeda. Kuid pöörakem pilgud haridusvaldkonna tuleviku poole. Lugedes haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel olevaid õpetajaid käsitlevaid arengukavu ja teisi ridu pressib pähe mõte, et need saab olla kirjutanud inimene, kes äsja naases mõnelt motivatsioonikoolituselt ning kes ei ole päevagi koolis töötanud. Või on oma õpetajakogemuse juba unustanud.
Sellist ülerinna pateetikat ja hurraa-optimismi on hulgi, leidub ka prognoose, sedastusi, järeldusi, kuid ma ei leia mitte ühtegi dokumenti, mis käsitleks Eesti kooli tuleviku praktilist poolt. Ehk kuidas toimub tuleviku koolis õpetamine, kui õpetajate puudus on endeemiline ning nende ette valmistamine väheneb aasta-aastalt?
Eesti ühiskonnal on vastuseta väga olulised küsimused. Kes ja kuidas vastutab otseselt haritud õpetajate järelkasvu eest? Milline on õpetajakoolituse tulevik? Kes peab arvet kutsega ja kutseta õpetajate hetkeseisu (ja siit ka kooli tuleviku) üle? Kes jagab ja mis alusel jaotatakse õpetajate ettevalmistuseks mõeldud koolitusraha ülikoolidele? Kes otsustab selle üle, mida õpetatakse tulevastele õpetajatele? Kuidas konkreetselt/praktiliselt tõstetakse just praegu õpetajaameti mainet ja mis muudab selle töö senisega võrreldes köitvaks?
Üle poolte õpetajatest on üle 50 aasta vanad
Jah, õpetajad on alati olnud vanemad. Aga järgneva 15 aasta jooksul oleks meie kooli vaja juurde tuhandeid uusi õpetajaid. Magistriharidusega ning õpetajakoolituse läbinutena. Praeguses praktikas tähendab see hoopis seda, et koolijuhid sõlmivad töölepinguid aasta kaupa "vähemalt keskharidusega inimestega." Nii puudus näiteks 2020/21 õppeaastal 57 protsendil alustavatest õpetajatest nõutav kvalifikatsioon.
Huvitav oleks teada, kui suur hulk õpetajaid protsentuaalselt töötab eesti koolis ilma kvalifikatsioonita. Seda hoolimata õpetajateks kandideerijatele esitatavaist nõudeist.
Samuti oleks oluline teada, kui palju alustanud õpetajatest vs kutseta spetsialistidest (oletagem, et on ikka magistrikraadiga) lahkub koolist ühe aasta või kahe kuni viie aasta jooksul?
Mind väga huvitab, kuidas lahendavad haridusvaldkonnas vastutavad inimesed, kes peaksid nägema "suurt pilti", selle, et ca 15 aasta jooksul peaks koolis töötama ca 8 300 uut õpetajat.
Koolis töötamiseks ei piisa mistahes eriala bakalaureusekraadist, vaid õpetajal peab olema magistrikraad. Kuna suur osa praegusest bakalaureuseõppest eeldab kohalkäimist, siis ei saa selles osaleda ka igapäevaselt tööl käivad inimesed. Ja varasema, viieaastase põhiõppeajaga (võrdsustatud praeguse magistriga) lõpetajate vanus on samuti 50+.
"Mitu õpetajat peaks koolitama viie aasta jooksul, et aastal 2027 oleks kaetud kõikide eesti põhikoolide vajadus?"
Annan otsustajatele lihtsa ülesande. 2021 aasta seisuga töötab Eestis 617 füüsikaõpetajat, kellest 30 protsenti on üle 60 aasta vanad. Eeldades, et uute õpetajate koormus jääb samaks, mis praegustel, siis mitu õpetajat peaks koolitama viie aasta jooksul, et aastal 2027 oleks kaetud kõikide eesti põhikoolide vajadus?
Õigem vastus saadakse, kui korrutada vajatavate õpetajate arv vähemalt kahega, sest kõik lõpetajad ei lähe tööle kooli. Kui see on valmis, siis tehke sedasi, kõikide teiste ainetega samamood. Kui analüüsima, st rehkendustest lähtuvalt tegutsema ei hakata, siis tuleb tulevik teistsugune, kui oskame oodata.
Mida me üleüldse tahame?
Levinud on mõtteviis, et kui majanduses korrastab turg end ise, siis ka hariduses on samamoodi. Kostub hääli, et kooli võiksid minna tööle spetsialistid, kel puudub õpetajakoolitus.
Kindlasti on palju tublisid inimesi, kes tulevad sellega suurepäraselt toime, aga spetsialistide mõttes on tegemist siiski eranditega. Me ei luba ju kirurgiks või lenduriks inimesi, kel on magistrikraad mõnes teises valdkonnas, kes "õpivad töö käigus" või kirjutavad kutse taotlemiseks "portfoolio" ning kaitsevad seda komisjoni ees.
Miks siis ei ole koolidel endiselt õpetajate osas valikuvõimalusi, isegi kui oleme standardit niigi madaldanud?
Sõnastagem viimaks see, millele osutavad faktid: enamuse inimeste jaoks on õpetajaamet mõttetult aja ja energiamahukas, mille eest saadav tasu ei kompenseeri ei sellele pühendatud eluaega ega stressirohket töökeskkonda (klasside suurus, normkoormus jms.) Ja seda hoolimata pikast puhkusest.
Teema, millele tähelepanu juhtisin, puudutab olukorda üldiselt, kvantitatiivselt. Veelgi drastilisemaks läheb pilt, kui vaadata olukorda detailsemalt: vaadata õpetatavate ainete sisulise poole muutumist (või mandumist), vaadata õpetajate ettevalmistuse sisulist poolt, ülikoolide pedagoogilist kaadrit, vaadata õpetajate isiksuslikku külge (empaatiavõime jpm), analüüsida meesõpetajate rolli hariduses jms. Liiatigi on haridus kaldu intellektuaalse arengu suunas, tagaplaanil on aga see, mis teeb elu elamisväärsemaks: emotsionaalne, sotsiaalne, esteetiline ja hingeline arengu toetamine.
T.S. Eliot kirjutas 1932. aastal ilmunud essee "Kaasaegne haridus ja klassikaline stuudium", mis on praegu sama tähenduslik kui toona, avalõigus nõnda:
"Haridusküsimusi arutatakse tihti nii, nagu poleks neil mingit seost ühiskondliku süsteemiga, mille kontekstis ja mille tarvis haridust antakse. See on üks pakutud vastuste ebarahuldavuse tavalisemaid põhjuseid. Mingil haridussüsteemil on mõtet üksnes mingi konkreetse ühiskondliku süsteemi raamistuses. Kui tänapäeval haridus paistab manduvat, paistab muutuvat kaootilisemaks ja mõttetumaks, siis eeskätt sellepärast, et meil pole stabiilset ja rahuldavat ühiskonnakorraldust ja et meil on hägused ja lahknevad arvamused, millist ühiskonda me tahamegi. Haridusteemat ei saa arutada tühjuses: esitatud küsimused tõstavad teisi - ühiskondlikke, majanduslikke, rahanduslikke, poliitilisi - küsimusi. Ja seosed viivad neist veel viimsemate probleemideni: et teada, mida me tahame haridusvallas, peame teadma, mida üleüldse tahame; peame tuletama oma haridusteooria oma elufilosoofiast. Nii osutub vaadeldav küsimus religioosseks küsimuseks."
### Response:
Kaupo Padar: koolidel pole endiselt õpetajate osas valikuvõimalusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zubac tõi 31 punkti ja võttis koguni 29 lauapalli. Karjääri punktirekordist jäi Zubac punkti kaugusele, nii palju lauapalle pole aga ükski Clippersi mängija ühes mängus võtnud üle 30 aasta – 1988. aasta aprillis sai Michael Cage kirja 30 lauapalli.
Pacersi parim oli Jalen Smith 23 punkti ja üheksa lauapalliga.
Milwaukee Bucks alistas kodus 124:115 Dallas Mavericksi, kellele see oli neljas järjestikune kaotus.
Giannis Antetokounmpo panustas võitu 30 punkti ja 11 lauapalliga, Grayson Allen lisas 25 punkti. Dallase resultatiivseim oli Luka Doncic 27 punktiga, lisaks andis ta 12 resultatiivset söötu.
Tiitlikaitsja Golden State Warriors oli võõrsil kindlalt 137:114 parem Minnesota Timberwolvesist. Stephen Curry tõi võitjatele 25 punkti, võttis 11 lauapalli ja andis kaheksa korvisöötu. Jordan Poole lisas 24 ja Klay Thompson 21 punkti. Minnesota parim oli Anthony Edwards 26 punktiga.
Idakonverentsi liider Boston Celtics alistas kodupubliku ees 130:121 Washington Wizardsi. Jaylen Brown tõi üleplatsimehena Celticsile 36 punkti, Wizardsi parim oli Bradley Beal 30 punktiga.
Tulemused:
Brooklyn – Portland 111:97
Minnesota – Golden State 114:137
LA Clippers – Indiana 114:100
Atlanta – Miami 98:106
Boston – Washington 130:121
New York – Memphis 123:127
Orlando – Philadelphia 103:133
Detroit – Cleveland 94:102
Milwaukee – Dallas 124:115 | Zubac võttis Clippersi võidumängus 29 lauapalli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zubac tõi 31 punkti ja võttis koguni 29 lauapalli. Karjääri punktirekordist jäi Zubac punkti kaugusele, nii palju lauapalle pole aga ükski Clippersi mängija ühes mängus võtnud üle 30 aasta – 1988. aasta aprillis sai Michael Cage kirja 30 lauapalli.
Pacersi parim oli Jalen Smith 23 punkti ja üheksa lauapalliga.
Milwaukee Bucks alistas kodus 124:115 Dallas Mavericksi, kellele see oli neljas järjestikune kaotus.
Giannis Antetokounmpo panustas võitu 30 punkti ja 11 lauapalliga, Grayson Allen lisas 25 punkti. Dallase resultatiivseim oli Luka Doncic 27 punktiga, lisaks andis ta 12 resultatiivset söötu.
Tiitlikaitsja Golden State Warriors oli võõrsil kindlalt 137:114 parem Minnesota Timberwolvesist. Stephen Curry tõi võitjatele 25 punkti, võttis 11 lauapalli ja andis kaheksa korvisöötu. Jordan Poole lisas 24 ja Klay Thompson 21 punkti. Minnesota parim oli Anthony Edwards 26 punktiga.
Idakonverentsi liider Boston Celtics alistas kodupubliku ees 130:121 Washington Wizardsi. Jaylen Brown tõi üleplatsimehena Celticsile 36 punkti, Wizardsi parim oli Bradley Beal 30 punktiga.
Tulemused:
Brooklyn – Portland 111:97
Minnesota – Golden State 114:137
LA Clippers – Indiana 114:100
Atlanta – Miami 98:106
Boston – Washington 130:121
New York – Memphis 123:127
Orlando – Philadelphia 103:133
Detroit – Cleveland 94:102
Milwaukee – Dallas 124:115
### Response:
Zubac võttis Clippersi võidumängus 29 lauapalli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teise albumi kirjutamist alustas Rita Ray praktiliselt kohe peale debüütalbumi esikaid. Esmased demod loost "Love Ain't The Same" valmisid juba esimese koroonalaine ajal, kuid siis tabasid autorit katsumused, tunnistas ta.
"Samal ajal tekkisid mul päris suured probleemid häälega. Asi kulmineerus selleni, et pidin uuesti laulma õppima. Otsisin üles oma päris hääle. Tegelikult oli see hääl kogu aeg minu sees peidus. Kuid selle proovikivi taustal oli muusika loomine ja laulmine kibemagus, sest laulda oli ülimalt keeruline."
Väljakutse sundis teda mugavustsoonist välja – tuli keskenduda tervislikule vokaaltehnika ülesehitamisele, et saaks laulda võimalikult kaua.
"See oli hirmutav tunne – kaotasin mõneks ajaks suure osa oma olemusest ja isiksusest. Laulmisest algas ju minu jaoks kõik. Laulmine on põhjus, miks muusikat üldse kirjutama hakkasin: et jutustada lugusid oma häälega ka teistele. Õnneks oli koroona-aeg mulle justkui kingitus, sest esineda ei saanud ning oli aega keskenduda oma hääle taastamisele."
Seetõttu on "A Life of Its Own" Rita Ray jaoks justkui tema esimene album, tunnistas ta.
"Kuna häälega oli üsna pikalt kehvad lood, jõudsime bändiga neid palu väga palju mängida, enne kui tundsin, et olen vokaalselt valmis taas stuudiosse minema. Seega hakkasid need laulud kolme aasta jooksul täiesti oma elu elama."
Albumile on jõudnud kolme aasta jooksul läbi elatud tunded ja juhtumised, kirjeldas ta. Tegelik plaan oli plaat avaldada eelmise aasta lõpus, kuid elu tuli vahele. "Läks nii nagu minema pidi. Lõppude lõpuks on kõik millegi jaoks vajalik ja praegu on mul hea meel, et see album varem välja ei tulnud."
Albumi esitluskontserdid toimuvad 3. detsembril Tartu Vanemuise ja 10. detsembril Tallinna Alexela kontserdimajades. Rita Ray ansambliga teeb kaasa 25-liikmeline Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester (ÜENSO) orkester, mida juhatab dirigent Kaspar Mänd.
Tartu kontserdi järelpidu toimub baaris Naiiv. Tallinna esitluskontserdile on oodata soojendusbändi Silky Steps (endine Steps To Synapse). Järelpidu toimub endises NO99 teatrimajas. | Rita Ray avaldas albumi "A Life of Its Own" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teise albumi kirjutamist alustas Rita Ray praktiliselt kohe peale debüütalbumi esikaid. Esmased demod loost "Love Ain't The Same" valmisid juba esimese koroonalaine ajal, kuid siis tabasid autorit katsumused, tunnistas ta.
"Samal ajal tekkisid mul päris suured probleemid häälega. Asi kulmineerus selleni, et pidin uuesti laulma õppima. Otsisin üles oma päris hääle. Tegelikult oli see hääl kogu aeg minu sees peidus. Kuid selle proovikivi taustal oli muusika loomine ja laulmine kibemagus, sest laulda oli ülimalt keeruline."
Väljakutse sundis teda mugavustsoonist välja – tuli keskenduda tervislikule vokaaltehnika ülesehitamisele, et saaks laulda võimalikult kaua.
"See oli hirmutav tunne – kaotasin mõneks ajaks suure osa oma olemusest ja isiksusest. Laulmisest algas ju minu jaoks kõik. Laulmine on põhjus, miks muusikat üldse kirjutama hakkasin: et jutustada lugusid oma häälega ka teistele. Õnneks oli koroona-aeg mulle justkui kingitus, sest esineda ei saanud ning oli aega keskenduda oma hääle taastamisele."
Seetõttu on "A Life of Its Own" Rita Ray jaoks justkui tema esimene album, tunnistas ta.
"Kuna häälega oli üsna pikalt kehvad lood, jõudsime bändiga neid palu väga palju mängida, enne kui tundsin, et olen vokaalselt valmis taas stuudiosse minema. Seega hakkasid need laulud kolme aasta jooksul täiesti oma elu elama."
Albumile on jõudnud kolme aasta jooksul läbi elatud tunded ja juhtumised, kirjeldas ta. Tegelik plaan oli plaat avaldada eelmise aasta lõpus, kuid elu tuli vahele. "Läks nii nagu minema pidi. Lõppude lõpuks on kõik millegi jaoks vajalik ja praegu on mul hea meel, et see album varem välja ei tulnud."
Albumi esitluskontserdid toimuvad 3. detsembril Tartu Vanemuise ja 10. detsembril Tallinna Alexela kontserdimajades. Rita Ray ansambliga teeb kaasa 25-liikmeline Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester (ÜENSO) orkester, mida juhatab dirigent Kaspar Mänd.
Tartu kontserdi järelpidu toimub baaris Naiiv. Tallinna esitluskontserdile on oodata soojendusbändi Silky Steps (endine Steps To Synapse). Järelpidu toimub endises NO99 teatrimajas.
### Response:
Rita Ray avaldas albumi "A Life of Its Own" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tahan jagada lugu oma eeskujust, meie pere vanaemast, minu lapse vanavanaemast. Malle – selline on meie vanaema nimi – elab piirkonnas, mille kohta võib öelda ääremaa. Viis kilomeetrit Läti piirist, 15 kilomeetrit lähimast linnast. Eluks vajamineva kauba ostab vanaema kord nädalas käivast autopoest. Tema tervise eest hoolitseb samuti enam kui 80-aastane perearst. Kasvavad ravi- ja elektriarved maksab vanaema, nagu teisedki temavanused, oma kasinast pensionist.
Aga ma ei kirjuta vanaemast sellepärast, et meenutada madalaid pensione, sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust või vähest ligipääsu vajalikele teenustele väljaspool maakonnakeskusi.
Kirjutan vanaemast sellepärast, et kuigi ta on olnud represseeritu, kuigi ta on olnud küüditatu, kuigi ta on kaotanud elus väga palju, kuigi ta peab hakkama saama pensionipiskuga – kõigele sellele vaatamata ei ole ta kibestunud, pettunud ega vihane.
Vastupidi, vanaema leiab endiselt indu, aega ja võimalust mõelda ka teiste peale. Kõigele sellele vaatamata on vanaema annetaja, koguni püsiannetaja, toetades juba aastaid vähiravifondi Kingitud Elu.
Miks on tema annetus oluline? Läbi annetuste saame aidata neid, kes mõne õnnetuse, raske saatuse või valede valikute tõttu tuge vajavad. Neid, kes on sattunud olukorda, mille eest keegi meist lõpuni kaitstud pole, ja kuhu sattudes me ise teiste headusele lootma peame. Heategevus on tõhus vahend ka niisuguste murede ennetamiseks, et õnnetusi või valesid valikuid saaks tulevikus üha vähem.
Selleks, et erinevaid probleeme lahendada ja ennetada ja jõuda sinna, kuhu riik alati ei jõua, tegutseb Eestis lisaks vähiravifondile üle 2500 annetusi koguva organisatsiooni, mis päästavad annetajate abiga elusid, korraldavad kultuuri- ja spordiüritusi, veavad õpi- ja huvialaringe, kaitsevad demokraatiat.
Paljusid neist vabaühendustest teab enamik meist: Toidupank, SOS Lasteküla, Päästeliit, Nähtamatud Loomad, Kiusamisvaba Kool, Varjupaikade MTÜ, Eestimaa Looduse Fond, Noored Kooli ja nii edasi.
"Kodanikuühiskond on elujõuline ja tugev siis, kui leidub aktiivseid ja teadlikke inimesi, kes kasutavad erinevaid ühiskonnaelus osalemise võimalusi ja kanaleid."
Kõik need ühendused ja neile annetajad on osa kodanikuühiskonnast. Kodanikuühiskond on elujõuline ja tugev siis, kui leidub aktiivseid ja teadlikke inimesi, kes kasutavad erinevaid ühiskonnaelus osalemise võimalusi ja kanaleid ning tegutsevad vabatahtlikena, liituvad mõne organisatsiooniga, osalevad nende elu kujundavate otsuste tegemisel, seovad end kogukonnas, kohalikus omavalitsuses või terve riigi tasandil endale südamelähedaste algatustega. Ja muidugi annetavad.
Mitmes mõttes on meie vanaema igati keskmine annetaja. Annetajate seas ongi näiteks naisi kaks korda rohkem kui mehi. Tõsi, enam annetajaid on natuke nooremate hulgas. Tõusuteel on annetamine õnneks vanusest ja soost olenemata. 2021. aastal ulatus Eesti vabaühenduste deklareeritud annetuste summa 55 miljoni euroni. Kõigest viis aastat tagasi oli see summa 18 miljoni euro võrra väiksem.
See on kiire tõus. Me annetame üha sagedamini ja üha suuremaid summasid. On palju, mille üle tänulik olla. Võib lausa öelda, et heategevusel läheb hästi.
Milles siis sellise pealtnäha kena seisu juures probleem on?
Mündi teist poolt vaadates peame tõdema, et Eestis on iga püsiva annetaja kohta peaaegu kolm inimest, kes seda ei tee. Summadesse süüvides näeme, et keskmise annetaja panus heategevusse on kuus umbes sama palju, kui kulub tassile heale kohvile.
Loodetavasti pole liig väita, et me võiksime panustada rohkem heategevusele kui kohvile. Päris kindlasti võiksime panustada heategevusse rohkem kui ühe tassi kohvi jagu kuus. Annetuste kogumist ja annetuskultuuri edendamist veavad ühiselt eest needsamad vabaühendused, mida eespool mainisin. Ühenduste koostöös toimuvad tänavu neljandat korda annetamistalgud, mille eesmärk on tõsta teadlikkust annetamisest ja annetuste kogumisest. Sajad vabaühendused on tõestanud end aasta-aastalt võimekate partneritena riigile ning asendamatu abikäena paljudele abivajajatele.
Annetamiskultuuri edendamine ei ole vajalik mitte ainult vabaühenduste võimekuse toetamiseks ja erinevate ühiskondlike valupunktide leevendamiseks, vaid terve ühiskonna sidususe ja heaolu tõstmiseks. Oma annetusega kuhugi panustamine seob meid selle valdkonnaga, on oluline osa ühiskondlikust aktiivsusest, aitab kaasa kodanikuühiskonna ja demokraatia toimimisele.
Ja nagu sellest oleks vähe, siis aitab uuringute kohaselt kaasa annetaja õnnetunde kasvule.
Mulle meeldib ikka mõelda, et vanaema Malle on ka natuke õnnelikum, kui ta saab panustada talle hingelähedasse valdkonda talle sobival viisil ja summas, kui ta teab, et kellegi teise elu muutub sellest natukene paremaks. Ma ei tahaks, et teised meist – kellest enamikku on elu kohelnud palju leebemalt kui vanaema Mallet – talle alla jääksid. | Kai Klandorf: annetus või tass kohvi? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tahan jagada lugu oma eeskujust, meie pere vanaemast, minu lapse vanavanaemast. Malle – selline on meie vanaema nimi – elab piirkonnas, mille kohta võib öelda ääremaa. Viis kilomeetrit Läti piirist, 15 kilomeetrit lähimast linnast. Eluks vajamineva kauba ostab vanaema kord nädalas käivast autopoest. Tema tervise eest hoolitseb samuti enam kui 80-aastane perearst. Kasvavad ravi- ja elektriarved maksab vanaema, nagu teisedki temavanused, oma kasinast pensionist.
Aga ma ei kirjuta vanaemast sellepärast, et meenutada madalaid pensione, sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust või vähest ligipääsu vajalikele teenustele väljaspool maakonnakeskusi.
Kirjutan vanaemast sellepärast, et kuigi ta on olnud represseeritu, kuigi ta on olnud küüditatu, kuigi ta on kaotanud elus väga palju, kuigi ta peab hakkama saama pensionipiskuga – kõigele sellele vaatamata ei ole ta kibestunud, pettunud ega vihane.
Vastupidi, vanaema leiab endiselt indu, aega ja võimalust mõelda ka teiste peale. Kõigele sellele vaatamata on vanaema annetaja, koguni püsiannetaja, toetades juba aastaid vähiravifondi Kingitud Elu.
Miks on tema annetus oluline? Läbi annetuste saame aidata neid, kes mõne õnnetuse, raske saatuse või valede valikute tõttu tuge vajavad. Neid, kes on sattunud olukorda, mille eest keegi meist lõpuni kaitstud pole, ja kuhu sattudes me ise teiste headusele lootma peame. Heategevus on tõhus vahend ka niisuguste murede ennetamiseks, et õnnetusi või valesid valikuid saaks tulevikus üha vähem.
Selleks, et erinevaid probleeme lahendada ja ennetada ja jõuda sinna, kuhu riik alati ei jõua, tegutseb Eestis lisaks vähiravifondile üle 2500 annetusi koguva organisatsiooni, mis päästavad annetajate abiga elusid, korraldavad kultuuri- ja spordiüritusi, veavad õpi- ja huvialaringe, kaitsevad demokraatiat.
Paljusid neist vabaühendustest teab enamik meist: Toidupank, SOS Lasteküla, Päästeliit, Nähtamatud Loomad, Kiusamisvaba Kool, Varjupaikade MTÜ, Eestimaa Looduse Fond, Noored Kooli ja nii edasi.
"Kodanikuühiskond on elujõuline ja tugev siis, kui leidub aktiivseid ja teadlikke inimesi, kes kasutavad erinevaid ühiskonnaelus osalemise võimalusi ja kanaleid."
Kõik need ühendused ja neile annetajad on osa kodanikuühiskonnast. Kodanikuühiskond on elujõuline ja tugev siis, kui leidub aktiivseid ja teadlikke inimesi, kes kasutavad erinevaid ühiskonnaelus osalemise võimalusi ja kanaleid ning tegutsevad vabatahtlikena, liituvad mõne organisatsiooniga, osalevad nende elu kujundavate otsuste tegemisel, seovad end kogukonnas, kohalikus omavalitsuses või terve riigi tasandil endale südamelähedaste algatustega. Ja muidugi annetavad.
Mitmes mõttes on meie vanaema igati keskmine annetaja. Annetajate seas ongi näiteks naisi kaks korda rohkem kui mehi. Tõsi, enam annetajaid on natuke nooremate hulgas. Tõusuteel on annetamine õnneks vanusest ja soost olenemata. 2021. aastal ulatus Eesti vabaühenduste deklareeritud annetuste summa 55 miljoni euroni. Kõigest viis aastat tagasi oli see summa 18 miljoni euro võrra väiksem.
See on kiire tõus. Me annetame üha sagedamini ja üha suuremaid summasid. On palju, mille üle tänulik olla. Võib lausa öelda, et heategevusel läheb hästi.
Milles siis sellise pealtnäha kena seisu juures probleem on?
Mündi teist poolt vaadates peame tõdema, et Eestis on iga püsiva annetaja kohta peaaegu kolm inimest, kes seda ei tee. Summadesse süüvides näeme, et keskmise annetaja panus heategevusse on kuus umbes sama palju, kui kulub tassile heale kohvile.
Loodetavasti pole liig väita, et me võiksime panustada rohkem heategevusele kui kohvile. Päris kindlasti võiksime panustada heategevusse rohkem kui ühe tassi kohvi jagu kuus. Annetuste kogumist ja annetuskultuuri edendamist veavad ühiselt eest needsamad vabaühendused, mida eespool mainisin. Ühenduste koostöös toimuvad tänavu neljandat korda annetamistalgud, mille eesmärk on tõsta teadlikkust annetamisest ja annetuste kogumisest. Sajad vabaühendused on tõestanud end aasta-aastalt võimekate partneritena riigile ning asendamatu abikäena paljudele abivajajatele.
Annetamiskultuuri edendamine ei ole vajalik mitte ainult vabaühenduste võimekuse toetamiseks ja erinevate ühiskondlike valupunktide leevendamiseks, vaid terve ühiskonna sidususe ja heaolu tõstmiseks. Oma annetusega kuhugi panustamine seob meid selle valdkonnaga, on oluline osa ühiskondlikust aktiivsusest, aitab kaasa kodanikuühiskonna ja demokraatia toimimisele.
Ja nagu sellest oleks vähe, siis aitab uuringute kohaselt kaasa annetaja õnnetunde kasvule.
Mulle meeldib ikka mõelda, et vanaema Malle on ka natuke õnnelikum, kui ta saab panustada talle hingelähedasse valdkonda talle sobival viisil ja summas, kui ta teab, et kellegi teise elu muutub sellest natukene paremaks. Ma ei tahaks, et teised meist – kellest enamikku on elu kohelnud palju leebemalt kui vanaema Mallet – talle alla jääksid.
### Response:
Kai Klandorf: annetus või tass kohvi? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Idee sai alguse küsimusest, miks me alati üksteisest aru ei saa ja muidugi meie mänguvahenditest - pallidest. Pallid on ju mängimiseks loodud, kuigi vahel tekib meie lavastuses ka küsimus, kas mängime meie palliga või pall meiega," rääkis üks lavastajatest Tiina Mölder.
Laval on kunstnik Illimar Vihmari ja valguskunstnik Targo Miilimaa loodud keskkonnas hulgaliselt erinevast materjalist palle ning lavastust ehitati üles omavahel vesteldes, vaieldes ning pallidega mängides ja kujundeid luues. Dramaturg Piret Jaaksi sõnul on lavastusprotsess olnud ideed silmas pidades väga orgaaniline, sest lavastus jutustab läbirääkimistest ja üksteisega arvestamisest – seda aga proovis kogu aeg tehtigi.
Jaaks märkis, et ei tasu karta pakkuda lastele ka nii-öelda abstraktse liikumise, visuaali ja heli hetki, milleks Lauri Dag Tüüri helikujundus on loonud tundliku maailma. "Lapse fantaasia on nii lahti, ta läheb mänguga kaasa või loob sinna vahele oma mängu või oma mõtte," ütles Jaaks.
Eesti Noorsooteatri kunstilise juhi Mirko Rajase sõnul on teater koostööd Zuga ühendatud tantsijatega mitu aastat oodanud. "Mu meelest on see tõesti väga omanäoline sündmus, kus kaks väga erinevat noorele vaatajale suunatud kollektiivi on leidnud ühisosa ja proovisaali kokku tulnud," lausus Rajas.
Autorid Zuga ühendatud tantsijad Ajjar Ausma, Helen Reitsnik, Kärt Tõnisson, Päär Pärenson, Tiina Mölder ning Piret Jaaks, kes on ka dramaturg, lavastus Zuga ühendatud tantsijad, kunstnik Illimar Vihmar, helilooja Lauri-Dag Tüür, valguskunstnik Targo Miilimaa.
Mängivad ja tantsivad Zuga ühendatud tantsijad ning Noorsooteatri näitlejad Jevgeni Moissejenko, Kaisa Selde, Laura Kukk, Mait Joorits ja Maria Ehrenberg. | Eesti Noorsooteatris esietendub koguperelavastus "Uperpall" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Idee sai alguse küsimusest, miks me alati üksteisest aru ei saa ja muidugi meie mänguvahenditest - pallidest. Pallid on ju mängimiseks loodud, kuigi vahel tekib meie lavastuses ka küsimus, kas mängime meie palliga või pall meiega," rääkis üks lavastajatest Tiina Mölder.
Laval on kunstnik Illimar Vihmari ja valguskunstnik Targo Miilimaa loodud keskkonnas hulgaliselt erinevast materjalist palle ning lavastust ehitati üles omavahel vesteldes, vaieldes ning pallidega mängides ja kujundeid luues. Dramaturg Piret Jaaksi sõnul on lavastusprotsess olnud ideed silmas pidades väga orgaaniline, sest lavastus jutustab läbirääkimistest ja üksteisega arvestamisest – seda aga proovis kogu aeg tehtigi.
Jaaks märkis, et ei tasu karta pakkuda lastele ka nii-öelda abstraktse liikumise, visuaali ja heli hetki, milleks Lauri Dag Tüüri helikujundus on loonud tundliku maailma. "Lapse fantaasia on nii lahti, ta läheb mänguga kaasa või loob sinna vahele oma mängu või oma mõtte," ütles Jaaks.
Eesti Noorsooteatri kunstilise juhi Mirko Rajase sõnul on teater koostööd Zuga ühendatud tantsijatega mitu aastat oodanud. "Mu meelest on see tõesti väga omanäoline sündmus, kus kaks väga erinevat noorele vaatajale suunatud kollektiivi on leidnud ühisosa ja proovisaali kokku tulnud," lausus Rajas.
Autorid Zuga ühendatud tantsijad Ajjar Ausma, Helen Reitsnik, Kärt Tõnisson, Päär Pärenson, Tiina Mölder ning Piret Jaaks, kes on ka dramaturg, lavastus Zuga ühendatud tantsijad, kunstnik Illimar Vihmar, helilooja Lauri-Dag Tüür, valguskunstnik Targo Miilimaa.
Mängivad ja tantsivad Zuga ühendatud tantsijad ning Noorsooteatri näitlejad Jevgeni Moissejenko, Kaisa Selde, Laura Kukk, Mait Joorits ja Maria Ehrenberg.
### Response:
Eesti Noorsooteatris esietendub koguperelavastus "Uperpall" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Igal aastal uude toimumispaika rändav kultuurifestival Võnge jõuab tuleva suve 6–8. juulil Setomaale Anzelika Mahetallu. Esimest korda vältab festival kolm päeva. Claire's Birthday kontsert toimub laupäeval, 7. juulil.
Ansambel esineb koosseisus Vaiko Eplik (vokaal, kitarr), Jaan Pehk (vokaal, kitarr), Ivo Etti (bass), Siim Mäesalu (klahv) ja Kallervo Karu (trumm).
"Ootame kolleegidega suure pinevusega seda taaskohtumist oma noorpõlvemuusikaga. Loodame seni CB-d vaid salvestustelt kuulnud põlvkonnale pakkuda ehedat kogemust," kommenteeris Eplik.
Lähikuudel lubab festival avaldada veel mitukümmend live -artisti ja tosin DJ-d nii Eestist kui mujalt maailmast, kes lisaks Claire's Birthday'le festivalil üles astuvad. | Claire's Birthday astub pärast 13-aastast pausi taas lavale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Igal aastal uude toimumispaika rändav kultuurifestival Võnge jõuab tuleva suve 6–8. juulil Setomaale Anzelika Mahetallu. Esimest korda vältab festival kolm päeva. Claire's Birthday kontsert toimub laupäeval, 7. juulil.
Ansambel esineb koosseisus Vaiko Eplik (vokaal, kitarr), Jaan Pehk (vokaal, kitarr), Ivo Etti (bass), Siim Mäesalu (klahv) ja Kallervo Karu (trumm).
"Ootame kolleegidega suure pinevusega seda taaskohtumist oma noorpõlvemuusikaga. Loodame seni CB-d vaid salvestustelt kuulnud põlvkonnale pakkuda ehedat kogemust," kommenteeris Eplik.
Lähikuudel lubab festival avaldada veel mitukümmend live -artisti ja tosin DJ-d nii Eestist kui mujalt maailmast, kes lisaks Claire's Birthday'le festivalil üles astuvad.
### Response:
Claire's Birthday astub pärast 13-aastast pausi taas lavale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene ametnikud eirasid tavalisi väljapanekuid ja läksid kohe meistriteoste juurde, panid need veoautodele ja vedasid hinnalised esemed siis minema, vahendas The Times.
"Neil olid kaasas asjatundjad, nad olid väga informeeritud. Kokku oli umbes 70 töölist. Nad võtsid mõõgad, relvad, kogu meie relvakollektsiooni," ütles Hersoni muuseumi töötaja Jelena Jeremenko.
"Nad võtsid veel münte, ikoone, kullast esemeid ning 18. ja 19. sajandi mööblit. See polnud lihtsalt rüüstamine, selle varguse organiseeris Vene riik," lisas Jeremenko.
Ukraina väed vabastasid hiljuti riigi lõunaosas asuva Hersoni linna. Venemaa sõdurid tegelesid okupatsiooni ajal aktiivselt rüüstamisega. Nad röövisid toitu ja alkoholi. Hersoni kultuuripärandi vargusega tegeles aga Venemaa.
Hersoni kunstimuuseumist on nüüd kadunud 10 000 maali, Vene võimud ei varjanudki oma tegevust.
"Kõik küsivad, mis oli selle tegevuse motivatsioon. Ma arvan, et see oli katse varastada Ukraina ajalugu," märkis Jeremenko.
Hersoni muuseumides töötasid varem ka Kremli-meelsed töötajad. Ajaloomuuseumi juht oli Tatjana Bratšenko, kes hiljuti põgenes Krimmi poolsaarele. Hersonis tegi ta koostööd okupantidega.
Sotsiaalmeediasse postitatud fotodelt on näha, kuidas Hersonist röövitud hinnalised maalid on nüüd Krimmis Tavrida muuseumis. Ukraina võimude teatel ei pruugi aga enam kõige hinnalisemad esemed asuda Krimmi poolsaarel. | Venemaa korraldas Hersonis hästi planeeritud kunstiröövi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene ametnikud eirasid tavalisi väljapanekuid ja läksid kohe meistriteoste juurde, panid need veoautodele ja vedasid hinnalised esemed siis minema, vahendas The Times.
"Neil olid kaasas asjatundjad, nad olid väga informeeritud. Kokku oli umbes 70 töölist. Nad võtsid mõõgad, relvad, kogu meie relvakollektsiooni," ütles Hersoni muuseumi töötaja Jelena Jeremenko.
"Nad võtsid veel münte, ikoone, kullast esemeid ning 18. ja 19. sajandi mööblit. See polnud lihtsalt rüüstamine, selle varguse organiseeris Vene riik," lisas Jeremenko.
Ukraina väed vabastasid hiljuti riigi lõunaosas asuva Hersoni linna. Venemaa sõdurid tegelesid okupatsiooni ajal aktiivselt rüüstamisega. Nad röövisid toitu ja alkoholi. Hersoni kultuuripärandi vargusega tegeles aga Venemaa.
Hersoni kunstimuuseumist on nüüd kadunud 10 000 maali, Vene võimud ei varjanudki oma tegevust.
"Kõik küsivad, mis oli selle tegevuse motivatsioon. Ma arvan, et see oli katse varastada Ukraina ajalugu," märkis Jeremenko.
Hersoni muuseumides töötasid varem ka Kremli-meelsed töötajad. Ajaloomuuseumi juht oli Tatjana Bratšenko, kes hiljuti põgenes Krimmi poolsaarele. Hersonis tegi ta koostööd okupantidega.
Sotsiaalmeediasse postitatud fotodelt on näha, kuidas Hersonist röövitud hinnalised maalid on nüüd Krimmis Tavrida muuseumis. Ukraina võimude teatel ei pruugi aga enam kõige hinnalisemad esemed asuda Krimmi poolsaarel.
### Response:
Venemaa korraldas Hersonis hästi planeeritud kunstiröövi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filip Remunda filmiõhtul tuleb näitamisele kaks filmi: koroonaviiruseaegne perega maale kolimise lugu "Kanad, viirus ja meie" (2021) ning tema koolilõputöö "Tšehhi unelm" (2004). Viimases korraldavad filmitudengid suure reklaamikampaaniale olematule hüpermarketile, mida esitleti pilkupüüdvate sõnumitega: "Ärge minge!", "Ärge kulutage!" Poe avamisele saabusid aga tuhanded inimesed, kes tormasid innukalt odavat kaupa ostma. Kui selgus, et kaubamaja oli vaid fassaad, mille taga polnud muud kui roheline väli, tundsid paljud end solvatuna ja ninapidiveetuna. 2021. aasta lõpus valiti "Tšehhi unelm" Euroopa Filmiakadeemia poolt viimase 30 aasta olulisima Kesk- ja Ida-Euroopa filmi hulka.
Hollandi režissöör Aliona van der Horsti värskeim film "Pööra end päikese poole" (2021) käsitleb ajalugu ja mälu läbi tütre, kes uurib oma teises maailmasõjas osalenud isa minevikku. Filmi on palju kiidetud arhiivikaadrite kunstiliselt oskusliku kasutamise eest ning see pälvis preemia ka viimasel Pärnu filmifestivalil. | Tartu Elektriteatris näidatakse Aliona van den Horsti ja Filip Remunda dokumentaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filip Remunda filmiõhtul tuleb näitamisele kaks filmi: koroonaviiruseaegne perega maale kolimise lugu "Kanad, viirus ja meie" (2021) ning tema koolilõputöö "Tšehhi unelm" (2004). Viimases korraldavad filmitudengid suure reklaamikampaaniale olematule hüpermarketile, mida esitleti pilkupüüdvate sõnumitega: "Ärge minge!", "Ärge kulutage!" Poe avamisele saabusid aga tuhanded inimesed, kes tormasid innukalt odavat kaupa ostma. Kui selgus, et kaubamaja oli vaid fassaad, mille taga polnud muud kui roheline väli, tundsid paljud end solvatuna ja ninapidiveetuna. 2021. aasta lõpus valiti "Tšehhi unelm" Euroopa Filmiakadeemia poolt viimase 30 aasta olulisima Kesk- ja Ida-Euroopa filmi hulka.
Hollandi režissöör Aliona van der Horsti värskeim film "Pööra end päikese poole" (2021) käsitleb ajalugu ja mälu läbi tütre, kes uurib oma teises maailmasõjas osalenud isa minevikku. Filmi on palju kiidetud arhiivikaadrite kunstiliselt oskusliku kasutamise eest ning see pälvis preemia ka viimasel Pärnu filmifestivalil.
### Response:
Tartu Elektriteatris näidatakse Aliona van den Horsti ja Filip Remunda dokumentaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene veerandaeg lõppes 25:25, aga poolajapausile mindi Viimsi neljapunktilises paremuses. Kolmandal veerandil kasvatas Viimsi vahepeal edu kümnepunktiliseks, kuid viimasel veerandajal jõudis Tarvas viigini ja pääses kahel korral ka punktiga ette, aga lõpuks jäi siiski Viimsi peale.
Viimsi resultatiivseim oli Karl-Johan Lips 17 punktiga, Tarva parimana tõi Volodõmõr Ševtšenko 21 punkti ja võttis üheksa lauapalli.
Kümnest mängust seitse võitnud Viimsi on liigatabelis kuuendal kohal, ühe võidu kõrvale üheksanda kaotuse saanud Tarvas aga viimasel ehk 16. kohal. | Tarvas pidi kodusaalis Viimsi paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene veerandaeg lõppes 25:25, aga poolajapausile mindi Viimsi neljapunktilises paremuses. Kolmandal veerandil kasvatas Viimsi vahepeal edu kümnepunktiliseks, kuid viimasel veerandajal jõudis Tarvas viigini ja pääses kahel korral ka punktiga ette, aga lõpuks jäi siiski Viimsi peale.
Viimsi resultatiivseim oli Karl-Johan Lips 17 punktiga, Tarva parimana tõi Volodõmõr Ševtšenko 21 punkti ja võttis üheksa lauapalli.
Kümnest mängust seitse võitnud Viimsi on liigatabelis kuuendal kohal, ühe võidu kõrvale üheksanda kaotuse saanud Tarvas aga viimasel ehk 16. kohal.
### Response:
Tarvas pidi kodusaalis Viimsi paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui hooaega alustas Poolas kolm Eesti koondise mängumeest, siis nüüdseks enam eestlasi Poolas mängimas pole. Kõige nukramini läks Janari Jõesaarel (Wloclawek Anwil), kes sai raske vigastuse ning pidi hooaja lõpetama. Matthias Tass (Dabrowa Gornicza) teenis heade mängudega lepingu Hispaania kõrgliigaklubis Manresa, vahendab basket.ee.
Hermetil jäi Lublini särgis kirja kaheksa kohtumist ning nendes keskmised numbrid 18,8 minutit, 5,5 punkti ja 3,4 lauapalli. Tavapäraselt hea käega eestlase viskeprotsendid olid kahestel kõigest 31, kolmestel 18,2 ja vabavisetel 57,1.
Hermet on varasemalt aastatel 2016-18 mänginud Hispaania tugevuselt teises liigas Forca LLeida meeskonnas, seejärel esindas ta kahel hooajal Tartu Ülikooli ning eelmised kaks aastat mängis BC Kalev/Cramos. | Eesti koondislase Kregor Hermeti teed Poola klubiga läksid lahku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui hooaega alustas Poolas kolm Eesti koondise mängumeest, siis nüüdseks enam eestlasi Poolas mängimas pole. Kõige nukramini läks Janari Jõesaarel (Wloclawek Anwil), kes sai raske vigastuse ning pidi hooaja lõpetama. Matthias Tass (Dabrowa Gornicza) teenis heade mängudega lepingu Hispaania kõrgliigaklubis Manresa, vahendab basket.ee.
Hermetil jäi Lublini särgis kirja kaheksa kohtumist ning nendes keskmised numbrid 18,8 minutit, 5,5 punkti ja 3,4 lauapalli. Tavapäraselt hea käega eestlase viskeprotsendid olid kahestel kõigest 31, kolmestel 18,2 ja vabavisetel 57,1.
Hermet on varasemalt aastatel 2016-18 mänginud Hispaania tugevuselt teises liigas Forca LLeida meeskonnas, seejärel esindas ta kahel hooajal Tartu Ülikooli ning eelmised kaks aastat mängis BC Kalev/Cramos.
### Response:
Eesti koondislase Kregor Hermeti teed Poola klubiga läksid lahku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nafta hind on 2022. aastal olnud volatiilne. Aasta alguses tõusis Ukraina sõja tõttu nafta hind üle 100 dollari. Lääneriikide keskpangad aga karmistavad rahapoliitikat ja Hiina jätkab karmi koroonapoliitikat. Hiljuti puhkesid Hiinas ka suured rahutused.
Hiina tehnoloogiafirma Baidu andmed näitavad, et Hiina suurlinnades on liiklus märkimisväärselt vähenenud. Pekingis vähenes liiklus 45 protsenti, Guangzhous aga 35 protsenti. Andmefirma Kpler teatel võib Hiina nõudlus selles kvartalis olla 15,11 miljonit barrelit päevas. Eelmisel aastal samal perioodil oli see 15,82 miljonit barrelit, vahendas Bloomberg.
USA võimud teatasid hiljuti, et naftagigant Chevron võib jätkata tootmist Venezuelas. Sanktsioonide tõttu pidi Chevron kolm aastat tagasi Venezuelas äritegevuse peatama.
USA-s kaubeldava nafta WTI hind 74,07 dollarit barreli kohta. | Hiinas puhkenud rahutuste tõttu jätkab nafta hind langemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nafta hind on 2022. aastal olnud volatiilne. Aasta alguses tõusis Ukraina sõja tõttu nafta hind üle 100 dollari. Lääneriikide keskpangad aga karmistavad rahapoliitikat ja Hiina jätkab karmi koroonapoliitikat. Hiljuti puhkesid Hiinas ka suured rahutused.
Hiina tehnoloogiafirma Baidu andmed näitavad, et Hiina suurlinnades on liiklus märkimisväärselt vähenenud. Pekingis vähenes liiklus 45 protsenti, Guangzhous aga 35 protsenti. Andmefirma Kpler teatel võib Hiina nõudlus selles kvartalis olla 15,11 miljonit barrelit päevas. Eelmisel aastal samal perioodil oli see 15,82 miljonit barrelit, vahendas Bloomberg.
USA võimud teatasid hiljuti, et naftagigant Chevron võib jätkata tootmist Venezuelas. Sanktsioonide tõttu pidi Chevron kolm aastat tagasi Venezuelas äritegevuse peatama.
USA-s kaubeldava nafta WTI hind 74,07 dollarit barreli kohta.
### Response:
Hiinas puhkenud rahutuste tõttu jätkab nafta hind langemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahutused toimusid Belgia pealinnas Brüsselis, mitmes linnaosas. Jalgpallifännide ja märulipolitsei vahel puhkesid kokkupõrked. Mõned fännid kandsid Maroko lipuvärve, vahendas Reuters.
"Õhtul taastati kord ja mõnedes linnaosades jätkame patrullimist," teatas politsei pressiesindaja Ilse Van de Keere.
"Märatsejad kasutasid pürotehnilist materjali. Vigastada sai ajakirjanik. Just seetõttu otsustas politsei sekkuda, kasutati veekahurit ja pisargaasi," teatas politsei.
Jalgpalli maailmameistrivõistluste F-alagrupi teise vooru kohtumises jäi eelmise finaalturniiri kolmanda koha omanik Belgia alla Marokole 0:2. | Brüsselis puhkesid pühapäeval jalgpallimängu tõttu rahutused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahutused toimusid Belgia pealinnas Brüsselis, mitmes linnaosas. Jalgpallifännide ja märulipolitsei vahel puhkesid kokkupõrked. Mõned fännid kandsid Maroko lipuvärve, vahendas Reuters.
"Õhtul taastati kord ja mõnedes linnaosades jätkame patrullimist," teatas politsei pressiesindaja Ilse Van de Keere.
"Märatsejad kasutasid pürotehnilist materjali. Vigastada sai ajakirjanik. Just seetõttu otsustas politsei sekkuda, kasutati veekahurit ja pisargaasi," teatas politsei.
Jalgpalli maailmameistrivõistluste F-alagrupi teise vooru kohtumises jäi eelmise finaalturniiri kolmanda koha omanik Belgia alla Marokole 0:2.
### Response:
Brüsselis puhkesid pühapäeval jalgpallimängu tõttu rahutused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seetõttu on raskem valituks osutuda tugevalt vaid Läänemaa või Hiiumaa taustaga kandidaatidel, sest seal elab vähem inimesi. Ja pärast haldusreformi Läänemaal veel vähem, kui Pärnumaa alla läksid Lihula ja Hanila vallad. Kolme maakonda hõlmavas valimisringkonnas nr 5 läheb jagamisele kuus mandaati.
Reformierakond jätkab sama esikolmikuga
Reformierakond on olnud aastaid selle valimisringkonna edukaim partei. Eeskätt on neile edu taganud populaarsed kandidaadid Saaremaal. Eelmistel valimistel võeti valimisringkonnas 28,6 protsenti toetust.
Kuigi nelja aasta eest ei saanud isikumandaati sellest valimisringkonnast mitte keegi, siis edukaim häältekoguja oli ja ringkonnamandaadi sai Kalle Laanet 3344 häälega. Laanet veab ka nüüd Reformierakonna nimekirja.
Kalle Laanet. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Laaneti kõrval kandideerivad taas ka Urve Tiidus (eelmine kord 2617 häält) ja Aivar Viidik (893 häält). Neist esimene on tugev eeskätt Saaremaal ja teine Hiiumaal. Ehk Reformierakond panustab kandidaatidele, kes tõid neile edu ka nelja aasta eest.
Keskerakond - Eesmaa asemel esinumber Karilaid
Eelmistel parlamendivalimistel Hiiu-, Saare- ja Läänemaal Keskerakonna esinumbrina kandideerinud ja 1805 häält kogunud Enn Eesmaa loovutas selle positsiooni nüüd riigikogu Keskfraktsiooni ja Haapsalu linnavolikogu esimehele Jaanus Karilaiule. Karilaid sai 2019. aastal 1661 häält.
Karilaiul on eeskätt Läänemaa taust (eelmistel valimistel sai e-hääli arvestamata 800 häält läänlastelt) ja ta on Haapsalu raudtee taastamisest teinud üha oma peateema, kuid esinumbrina suudab ta ta arvatavasti sel korral rohkem hääli saada ka Hiiu- ja eriti Saaremaalt.
Jaanus Karilaid Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Valimisnimekirja kuuluvad ka ettevõtja Mihkel Undrest (eelmine kord 1024 häält), koolijuht Antti Leigri, kindralmajor reservis Neeme Väli, hoolekandeasutuse juhataja Ene Vahter, kirjanik ja ajakirjanik Katrin Pauts ning ettevõtjad Ebekai Härm ning ettevõtja ja endine riigihalduse minister Janek Mäggi.
EKRE nimekirjas kohalike valimiste üllataja
Eelmistel riigikogu valimistel tegi EKRE 21,5 protsendiga viiendas valimisringkonnas paremuselt teise tulemuse. Ehk selles ringkonnas tehti parem tulemus kui Eestis tervikuna (17,8 protsenti).
EKRE nimekirja veab selgi korral Helle-Moonika Helme, kes eelmistel valimistel sai ringkonnamandaadi 3202 häälega. Sealjuures võttis ta hääli ühtlaselt kõigist kolmest maakonnast, mis on selles ringkonnas üks edu pante.
Helle-Moonika Helme. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Nimekirjas teine number on EKRE Saaremaa ringkonna esimees Daniel Mereäär, kolmas Kristjan Moora ning neljas EKRE Läänemaa piirkonna esimees Hardi Rehkalt.
Neist endise Kaitseliidu Saaremaa maleva pealiku Moora puhul võiks välja tuua kõneka fakti, et 2017. aasta kohalikel valimistel sai ta Saarlase valimisliidu kandidaadina vaid 17 häält, kuid 2021. aastal EKRE nimekirja esinumbrina 716 häält. Sellest parema tulemuse tegi 1040 häälega vaid Madis Kallas.
Isamaa teine number võib tõusta esinumbriks
Isamaa Saaremaa piirkonna juhatuse liige ja eelmistel valimistel selles ringkonnas nimekirja vedanud Raivo Aeg ütles, et tema veel ei tea, kus ta kandideerib. Eelmistel valimistel oli ta 1451 häälega Isamaa parim häältetooja.
Aeg pakkus, et Isamaa esinumber on sel korral hoopis Mart Maastik.
Mart Maastik ütles ERR-ile, et praegu ei ole veel esinumbrit paika pandud. Ta märkis, et tema on vähemalt teine number, aga kui muud üle jää, siis on ta valmis ka esinumbrina kandideerima.
Mart Maastik. Autor/allikas: SCANPIX/POSTIMEES/Kermo Benrot
Teised Isamaa Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkonna kandidaadid on kirikuõpetaja Anti Toplaan, endine Saare maavanem Kaido Kaasik, Hiiumaa ettevõtja Andrus Ilumets ja endine Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Sotsid loodavad keskkonnaminister Kallasele
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja veab keskkonnaminister Madis Kallas, kes oli SDE esinumber ka nelja aasta eest. Tõsi, siis jäi ta oma erakonna siseses mõõduvõtus alla nimekirja teisele numbrile Reili Randile. Eeskätt Saaremaalt hääli saanud Kallas sai 812 ja Hiiumaalt hääli noppinud Rand 918 häält.
Ka nüüd on Rand SDE teine number, kuid Kallast edestada on tal nüüd raskem. Eelmise sügise kohalikel valimistel sai Madis Kallas küll mitte SDE, vaid valimisliidu nimekirjas kandideerides Saaremaa vallas 1041 häält, mis oli parem tulemas kui riigikogu valimistel kolme maakonna peale kokku.
Madis Kallas Autor/allikas: Riigikantselei
Kui Madis Kallas suvel keskkonnaministriks sai, oli ta esimesed paar-kolm kuud üks vähem silma paistnud ministreid. Nüüd, ja ilmselt ka ühe pealinna volikogus igavleva kogenuma erakonnakaaslase teadlikul suunamisel, on ta aga näiteks raiemahtude vähendamise teemaga selgelt silma paistnud.
SDE nimekirjas näeme kandideerimas ka kunagist riigikogu liiget Neeme Suurt, kes korjab hääli eeskätt Läänemaalt. SDE nimekirjas võib kandideerida ka Heiki Hanso. Valimisringkond nr 5 on ilmselt SDE-le üks kindlamaid kohti, kust mandaat võtta.
Eesti 200 loodab julgeolekuekspert Stoicescule
Parlamendivälise erakonna Eesti 200 esinumbriks saab Kalev Stoicescu. Tema puhul on suur küsimärk, kuivõrd oluliseks peavad piirkonna valijad julgeolekuteemasid. Mingit otsest seost mehel selle valimisringkonnaga pole, kuigi ta kirjutab kohalikele maakonnalehtedele aktiivselt arvamuslugusid.
Stoicescu kandideeris ka 2019. aasta riigikogu valimistel Eesti 200 ridades ja sai 395 häält. Tollal kandideeris ta Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas.
Kalev Stoicescu Autor/allikas: Vladislava Snurnikova/ERR
Eesti 200 nimekirjas kandideerib ka Saaremaa ettevõtja Koit Kelder, kes eelmistel valimistel oli 903 häälega selgelt parim häältetooja erakonnale. Aastatel 2011-2016 kuulus Kelder Reformierakonda ja tõi erakonnale 2015. aasta valimistel 529 häält.
Nimekirja kolmas number on Keith Siilats. Eesti 200 esimees Lauri Hussar ütles ERR-ile, et need kolm nime moodustavad Eesti 200 valimisringkonna esikolmiku.
Rohelised ja Parempoolsed
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et erakonna esinumber selles valimisringkonnas ei ole veel kinnitatud. "Aga suurtest nimedest kandideerib Aleksei Lotman, kunagine riigikogu liige Roheliste fraktsioonis," sõnas Tõugu.
Lotman oli ka eelmistel riigikogu valimistel Rohelistele selles ringkonnas parim häältetooja. Tema saagiks jäi 320 häält. Kuid näiteks 2011. aastal tõi ta erakonnale 1490 häält.
Aleksei Lotman Autor/allikas: Anna Aurelia Minev
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Hiiu-, Lääne- ja Saarema valijatest hääletada Reformierakonna poolt 32 protsenti, EKRE poolt 21 protsenti ja Keskerakonna poolt 19 protsenti.
· SDE praegune toetusnumber viiendas valimisringkonnas on 10 protsenti, Isamaal kaheksa ja Eesti 200-l kuus protsenti. Rohelisi toetab ligi kaks ja Parempoolseid üks protsent.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele. | Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa eriilmeline valimisringkond soosib saarlasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seetõttu on raskem valituks osutuda tugevalt vaid Läänemaa või Hiiumaa taustaga kandidaatidel, sest seal elab vähem inimesi. Ja pärast haldusreformi Läänemaal veel vähem, kui Pärnumaa alla läksid Lihula ja Hanila vallad. Kolme maakonda hõlmavas valimisringkonnas nr 5 läheb jagamisele kuus mandaati.
Reformierakond jätkab sama esikolmikuga
Reformierakond on olnud aastaid selle valimisringkonna edukaim partei. Eeskätt on neile edu taganud populaarsed kandidaadid Saaremaal. Eelmistel valimistel võeti valimisringkonnas 28,6 protsenti toetust.
Kuigi nelja aasta eest ei saanud isikumandaati sellest valimisringkonnast mitte keegi, siis edukaim häältekoguja oli ja ringkonnamandaadi sai Kalle Laanet 3344 häälega. Laanet veab ka nüüd Reformierakonna nimekirja.
Kalle Laanet. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Laaneti kõrval kandideerivad taas ka Urve Tiidus (eelmine kord 2617 häält) ja Aivar Viidik (893 häält). Neist esimene on tugev eeskätt Saaremaal ja teine Hiiumaal. Ehk Reformierakond panustab kandidaatidele, kes tõid neile edu ka nelja aasta eest.
Keskerakond - Eesmaa asemel esinumber Karilaid
Eelmistel parlamendivalimistel Hiiu-, Saare- ja Läänemaal Keskerakonna esinumbrina kandideerinud ja 1805 häält kogunud Enn Eesmaa loovutas selle positsiooni nüüd riigikogu Keskfraktsiooni ja Haapsalu linnavolikogu esimehele Jaanus Karilaiule. Karilaid sai 2019. aastal 1661 häält.
Karilaiul on eeskätt Läänemaa taust (eelmistel valimistel sai e-hääli arvestamata 800 häält läänlastelt) ja ta on Haapsalu raudtee taastamisest teinud üha oma peateema, kuid esinumbrina suudab ta ta arvatavasti sel korral rohkem hääli saada ka Hiiu- ja eriti Saaremaalt.
Jaanus Karilaid Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Valimisnimekirja kuuluvad ka ettevõtja Mihkel Undrest (eelmine kord 1024 häält), koolijuht Antti Leigri, kindralmajor reservis Neeme Väli, hoolekandeasutuse juhataja Ene Vahter, kirjanik ja ajakirjanik Katrin Pauts ning ettevõtjad Ebekai Härm ning ettevõtja ja endine riigihalduse minister Janek Mäggi.
EKRE nimekirjas kohalike valimiste üllataja
Eelmistel riigikogu valimistel tegi EKRE 21,5 protsendiga viiendas valimisringkonnas paremuselt teise tulemuse. Ehk selles ringkonnas tehti parem tulemus kui Eestis tervikuna (17,8 protsenti).
EKRE nimekirja veab selgi korral Helle-Moonika Helme, kes eelmistel valimistel sai ringkonnamandaadi 3202 häälega. Sealjuures võttis ta hääli ühtlaselt kõigist kolmest maakonnast, mis on selles ringkonnas üks edu pante.
Helle-Moonika Helme. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Nimekirjas teine number on EKRE Saaremaa ringkonna esimees Daniel Mereäär, kolmas Kristjan Moora ning neljas EKRE Läänemaa piirkonna esimees Hardi Rehkalt.
Neist endise Kaitseliidu Saaremaa maleva pealiku Moora puhul võiks välja tuua kõneka fakti, et 2017. aasta kohalikel valimistel sai ta Saarlase valimisliidu kandidaadina vaid 17 häält, kuid 2021. aastal EKRE nimekirja esinumbrina 716 häält. Sellest parema tulemuse tegi 1040 häälega vaid Madis Kallas.
Isamaa teine number võib tõusta esinumbriks
Isamaa Saaremaa piirkonna juhatuse liige ja eelmistel valimistel selles ringkonnas nimekirja vedanud Raivo Aeg ütles, et tema veel ei tea, kus ta kandideerib. Eelmistel valimistel oli ta 1451 häälega Isamaa parim häältetooja.
Aeg pakkus, et Isamaa esinumber on sel korral hoopis Mart Maastik.
Mart Maastik ütles ERR-ile, et praegu ei ole veel esinumbrit paika pandud. Ta märkis, et tema on vähemalt teine number, aga kui muud üle jää, siis on ta valmis ka esinumbrina kandideerima.
Mart Maastik. Autor/allikas: SCANPIX/POSTIMEES/Kermo Benrot
Teised Isamaa Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkonna kandidaadid on kirikuõpetaja Anti Toplaan, endine Saare maavanem Kaido Kaasik, Hiiumaa ettevõtja Andrus Ilumets ja endine Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Sotsid loodavad keskkonnaminister Kallasele
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja veab keskkonnaminister Madis Kallas, kes oli SDE esinumber ka nelja aasta eest. Tõsi, siis jäi ta oma erakonna siseses mõõduvõtus alla nimekirja teisele numbrile Reili Randile. Eeskätt Saaremaalt hääli saanud Kallas sai 812 ja Hiiumaalt hääli noppinud Rand 918 häält.
Ka nüüd on Rand SDE teine number, kuid Kallast edestada on tal nüüd raskem. Eelmise sügise kohalikel valimistel sai Madis Kallas küll mitte SDE, vaid valimisliidu nimekirjas kandideerides Saaremaa vallas 1041 häält, mis oli parem tulemas kui riigikogu valimistel kolme maakonna peale kokku.
Madis Kallas Autor/allikas: Riigikantselei
Kui Madis Kallas suvel keskkonnaministriks sai, oli ta esimesed paar-kolm kuud üks vähem silma paistnud ministreid. Nüüd, ja ilmselt ka ühe pealinna volikogus igavleva kogenuma erakonnakaaslase teadlikul suunamisel, on ta aga näiteks raiemahtude vähendamise teemaga selgelt silma paistnud.
SDE nimekirjas näeme kandideerimas ka kunagist riigikogu liiget Neeme Suurt, kes korjab hääli eeskätt Läänemaalt. SDE nimekirjas võib kandideerida ka Heiki Hanso. Valimisringkond nr 5 on ilmselt SDE-le üks kindlamaid kohti, kust mandaat võtta.
Eesti 200 loodab julgeolekuekspert Stoicescule
Parlamendivälise erakonna Eesti 200 esinumbriks saab Kalev Stoicescu. Tema puhul on suur küsimärk, kuivõrd oluliseks peavad piirkonna valijad julgeolekuteemasid. Mingit otsest seost mehel selle valimisringkonnaga pole, kuigi ta kirjutab kohalikele maakonnalehtedele aktiivselt arvamuslugusid.
Stoicescu kandideeris ka 2019. aasta riigikogu valimistel Eesti 200 ridades ja sai 395 häält. Tollal kandideeris ta Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas.
Kalev Stoicescu Autor/allikas: Vladislava Snurnikova/ERR
Eesti 200 nimekirjas kandideerib ka Saaremaa ettevõtja Koit Kelder, kes eelmistel valimistel oli 903 häälega selgelt parim häältetooja erakonnale. Aastatel 2011-2016 kuulus Kelder Reformierakonda ja tõi erakonnale 2015. aasta valimistel 529 häält.
Nimekirja kolmas number on Keith Siilats. Eesti 200 esimees Lauri Hussar ütles ERR-ile, et need kolm nime moodustavad Eesti 200 valimisringkonna esikolmiku.
Rohelised ja Parempoolsed
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et erakonna esinumber selles valimisringkonnas ei ole veel kinnitatud. "Aga suurtest nimedest kandideerib Aleksei Lotman, kunagine riigikogu liige Roheliste fraktsioonis," sõnas Tõugu.
Lotman oli ka eelmistel riigikogu valimistel Rohelistele selles ringkonnas parim häältetooja. Tema saagiks jäi 320 häält. Kuid näiteks 2011. aastal tõi ta erakonnale 1490 häält.
Aleksei Lotman Autor/allikas: Anna Aurelia Minev
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Hiiu-, Lääne- ja Saarema valijatest hääletada Reformierakonna poolt 32 protsenti, EKRE poolt 21 protsenti ja Keskerakonna poolt 19 protsenti.
· SDE praegune toetusnumber viiendas valimisringkonnas on 10 protsenti, Isamaal kaheksa ja Eesti 200-l kuus protsenti. Rohelisi toetab ligi kaks ja Parempoolseid üks protsent.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
### Response:
Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa eriilmeline valimisringkond soosib saarlasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjon on muutmas praegu pakenditega seotud regulatsiooni. Selle eesmärgiks on muudatuste abil vähendada pakendijäätmete tekkimist just läbi korduskasutuse edendamise, ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kristel Kund ERR-ile.
"Näiteks aastaks 2030 on ette nähtud, et 30 protsenti kaasamüüdavatest joogipakenditest peaksid olema korduskasutatavatest pakenditest. Ja aastaks 2040 juba 95 protsenti," rääkis Kund.
Euroopa Komisjoni plaanid pakenditega puudutavad ka jaekette ja seda, millises pakendis soojaletist toitu inimestele kaasa müüakse. Rimi on mõned kuud piloteerinud kolmes poes toidu kaasamüüki ringluspakenditesse.
Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats sõnas, et ei saa öelda, et kliendid oleksid väga altid seda valikut kasutama.
"Eriti kummaline on see, arvestades, et piloodi perioodil on nendes kauplustes ühekordne pakend tasuline, et kliendid on isegi nõus maksma see mõnikümmend senti rohkem, mida nad enne ju ei maksnud versus siis korduskasutatav pakend."
Kas korduskasutatavuse peaks kinni maksma ettevõte või tarbija?
Bats lisas, et probleem on praegu ka selles, et Eestis ei ole väga palju ringluspakendite teenuse pakkujaid. Samuti on küsimus, kas jaekettide näitel peaks korduvkasutatavuse kinni maksma ettevõte või tarbija?
"Tänaste pakkujate ja tänase seisu puhul tähendab see kliendile lisakulu. Tänases konkurentsis oleme meie otsustanud, et me korduskasutatava lahenduse puhul võtame kulu enda kanda, aga seda ei oska öelda, mis hakkab turul toimuma siis, kui see muutub seaduseks," rääkis Bats.
Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski ütles, et praegu on üksnes eesmärgid, aga kuidas praktikas kõik välja nägema hakkab, on keeruline öelda.
"Meile endale tundub, et üks teine ots on lahendamata kogu selle teema puhul ja see on jäätmekäitlus. Parim võrrand oleks see, kui tarbija sorteeriks ühekordse plasti korrektselt ja jäätmekäitleja oleks teiselt poolt võimeline seda ka liigiti vastu võtma. Kui me suudame jäätmekäitlusesse viia ringmajandust ja seda materjali, mida me igapäevaselt kasutame uuesti ümber töödelda, siis me ei peaks plastikut nii palju tootma nullist ja see ju lahendaks üheotsa probleemi ära. Ja kas pakendite pesemine, transport, hügieenitingimuste hoidmine, kui me räägime korduskasutatavusest, kas see on ikka loodust säästvam tegevus? Need küsimused on täna vastamata," selgitas Veski.
Kristel Kund keskkonnaministeeriumist lisas, et mitme uuringu järgi peaks ringluspakendit kasutama 20 korda, et ta oleks ühekordsest alternatiivist keskkonnasõbralikum.
"Kindlasti on selle teemaga seose palju umbusku ja hirmu. Täpselt see sama küsimus, kas korduskasutus on kokkuvõttes keskkonnale parem kui ühekordne? Kas ta mõjutab kuidagi kasumit, toiduohutust, kas tarbijad on valmis? Aga me näeme, et Euroopas on neid lahendusi järjest turule tulemas. Ja ka Eestis on neid ettevõtteid, kes selliseid võimalusi pakuvad. Ja järjest rohkem tarbijad neid võimalusi ka kasutavad, ütles Kund. | Ringluspakenditele üleminek tekitab jaekettidele palju küsimusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjon on muutmas praegu pakenditega seotud regulatsiooni. Selle eesmärgiks on muudatuste abil vähendada pakendijäätmete tekkimist just läbi korduskasutuse edendamise, ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kristel Kund ERR-ile.
"Näiteks aastaks 2030 on ette nähtud, et 30 protsenti kaasamüüdavatest joogipakenditest peaksid olema korduskasutatavatest pakenditest. Ja aastaks 2040 juba 95 protsenti," rääkis Kund.
Euroopa Komisjoni plaanid pakenditega puudutavad ka jaekette ja seda, millises pakendis soojaletist toitu inimestele kaasa müüakse. Rimi on mõned kuud piloteerinud kolmes poes toidu kaasamüüki ringluspakenditesse.
Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats sõnas, et ei saa öelda, et kliendid oleksid väga altid seda valikut kasutama.
"Eriti kummaline on see, arvestades, et piloodi perioodil on nendes kauplustes ühekordne pakend tasuline, et kliendid on isegi nõus maksma see mõnikümmend senti rohkem, mida nad enne ju ei maksnud versus siis korduskasutatav pakend."
Kas korduskasutatavuse peaks kinni maksma ettevõte või tarbija?
Bats lisas, et probleem on praegu ka selles, et Eestis ei ole väga palju ringluspakendite teenuse pakkujaid. Samuti on küsimus, kas jaekettide näitel peaks korduvkasutatavuse kinni maksma ettevõte või tarbija?
"Tänaste pakkujate ja tänase seisu puhul tähendab see kliendile lisakulu. Tänases konkurentsis oleme meie otsustanud, et me korduskasutatava lahenduse puhul võtame kulu enda kanda, aga seda ei oska öelda, mis hakkab turul toimuma siis, kui see muutub seaduseks," rääkis Bats.
Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski ütles, et praegu on üksnes eesmärgid, aga kuidas praktikas kõik välja nägema hakkab, on keeruline öelda.
"Meile endale tundub, et üks teine ots on lahendamata kogu selle teema puhul ja see on jäätmekäitlus. Parim võrrand oleks see, kui tarbija sorteeriks ühekordse plasti korrektselt ja jäätmekäitleja oleks teiselt poolt võimeline seda ka liigiti vastu võtma. Kui me suudame jäätmekäitlusesse viia ringmajandust ja seda materjali, mida me igapäevaselt kasutame uuesti ümber töödelda, siis me ei peaks plastikut nii palju tootma nullist ja see ju lahendaks üheotsa probleemi ära. Ja kas pakendite pesemine, transport, hügieenitingimuste hoidmine, kui me räägime korduskasutatavusest, kas see on ikka loodust säästvam tegevus? Need küsimused on täna vastamata," selgitas Veski.
Kristel Kund keskkonnaministeeriumist lisas, et mitme uuringu järgi peaks ringluspakendit kasutama 20 korda, et ta oleks ühekordsest alternatiivist keskkonnasõbralikum.
"Kindlasti on selle teemaga seose palju umbusku ja hirmu. Täpselt see sama küsimus, kas korduskasutus on kokkuvõttes keskkonnale parem kui ühekordne? Kas ta mõjutab kuidagi kasumit, toiduohutust, kas tarbijad on valmis? Aga me näeme, et Euroopas on neid lahendusi järjest turule tulemas. Ja ka Eestis on neid ettevõtteid, kes selliseid võimalusi pakuvad. Ja järjest rohkem tarbijad neid võimalusi ka kasutavad, ütles Kund.
### Response:
Ringluspakenditele üleminek tekitab jaekettidele palju küsimusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeva õhtul avaldatud tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,5 protsenti, EKRE-t 24,4 protsenti, ja Keskerakonda 16,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus on nädalaga tõusnud – eelmisel nädalal oli erakonna toetus 32,7 protsenti. Ka Keskerakonna toetus on pisut tõusnud, olles eelmisel nädalal 16 protsenti. EKRE toetus on viimastel nädalatel olnud languses, olles oktoobri lõpus 27,4 protsenti ning eelmisel nädalal 25,5 protsendi peal.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,1 protsenti), Isamaa (7,7 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,0 protsenti).
Erakonna Eestimaa Rohelised toetus oli viimase küsitluse kohaselt 1,2 protsenti ja Parempoolsete toetus 0,8 protsenti.
Esileht koondtulemused
Infogram
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,2 protsenti ja opositsioonierakondi 41 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 1. novembrist 28. novembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku. | Norstati küsitlus: Reformierakonna edu EKRE ees jätkas kasvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeva õhtul avaldatud tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,5 protsenti, EKRE-t 24,4 protsenti, ja Keskerakonda 16,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus on nädalaga tõusnud – eelmisel nädalal oli erakonna toetus 32,7 protsenti. Ka Keskerakonna toetus on pisut tõusnud, olles eelmisel nädalal 16 protsenti. EKRE toetus on viimastel nädalatel olnud languses, olles oktoobri lõpus 27,4 protsenti ning eelmisel nädalal 25,5 protsendi peal.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,1 protsenti), Isamaa (7,7 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,0 protsenti).
Erakonna Eestimaa Rohelised toetus oli viimase küsitluse kohaselt 1,2 protsenti ja Parempoolsete toetus 0,8 protsenti.
Esileht koondtulemused
Infogram
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,2 protsenti ja opositsioonierakondi 41 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 1. novembrist 28. novembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.
### Response:
Norstati küsitlus: Reformierakonna edu EKRE ees jätkas kasvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa avas Walesi vastu skoori 50. minutil, kui Marcus Rashford keerutas Danny Wardi selja taha kauni karistuslöögi. Sisuliselt järgmisel rünnakul kaotasid waleslased oma karistusala lähedal palli, Harry Kane saatis värava eest läbi madala tsenderduse ja tagumises postis lükkas palli võrku Phil Foden. Rashford lõi 68. minutil oma mängu teise ja turniiri kolmanda värava.
Enne matši algust pigem poliitilistel põhjustel silma paistnud USA ja Iraani kohtumises olid ameeriklased tund aega selgelt paremaks võistkonnaks ja said tasutud 38. minutil, kui paremkaitsja Sergino Dest lükkas karistusalla tulnud kõrge söödu peaga väravaesisele ning selle koksas võrku Christian Pulisic. Iraan tuli aeglaselt mängu tagasi ja otsis kohtumise lõpus maruliselt viigiväravat, mis oleks nad alagrupist edasi viinud, kuid tabamuseni ei jõutud.
Inglismaa kogus B-grupi võitjana seitse punkti, USA sai teisena viis, Iraan kolm ja Wales pidi leppima ühe punktiga. Ühtlasi selgusid esimesed paarid kaheksandikfinaalis, kui A-grupi võitja Holland mängib USA-ga ning Inglismaa läheb 16 parema seas vastamisi Senegaliga.
B-alagrupp
90:00
Wales
0
0
:
3
3
Inglismaa
50' Rashford
52' Foden
68' Rashford
Wales
Inglismaa
50' Rashford
52' Foden
68' Rashford
B-alagrupp
90:00
Iraan
0
0
:
1
1
USA
38' Pulisic
Iraan
USA
38' Pulisic
Enne mängu:
B-alagrupis on viimase vooru eel edasipääsulootused säilinud kõigil neljal koondisel. Inglismaal on neli punkti (väravate vahe +4), Iraanil kolm (-2), USA-l kaks (0) ja Walesil üks punkt (-2). See tähendab, et Wales peab igal juhul Inglismaa alistama ning lootma, et Iraan ja USA mängivad viiki. Kui Iraani ja USA kohtumises suudab üks meeskond võita, peab Wales naabrid kaheksandikfinaali pääsemiseks alistama juba nelja väravaga.
USA koondise peatreeneril Gregg Berhalteril ja kaptenil Tyler Adamsil oli esmaspäeval vaja läbi teha senise MM-i kõige pingelisem ja keerulisem pressikonverents, sest küsimused ulatusid USA immigratsioonipoliitikast ja sõjalaevastiku kohalolekust Pärsia lahes inflatsiooni ja diskrimineerimise likvideerimiseni, lisaks sai Adams ühelt reporterilt sugeda, sest hääldas Iraani valesti.
USA ja Iraan läksid vastamisi ka 1998. aasta MM-finaalturniiril, toona teenisid iraanlased maailmas palju laineid löönud 2:1 võidu. "See mäng põleb mul siiamaani mälus," ütles Berhalter, kui küsimused viimaks jalgpalli juurde jõudsid. "Kommenteerisin seda matši toona Hollandi televisioonis ja ma nägin avavilest peale, et üks meeskond tahtis mängu väga võita ja teine mitte. Iraan oli äärmiselt keskendunud ja kui me tahame, et meil oleks teisipäeval võimalus, peame võtma sama mõtteviisi."
Wales vajab Inglismaa vastu igal juhul võitu ning peatreener Rob Page'i arvates on neil mulluse EM-finalisti vastu võimalused olemas. "See turniir on tõestanud, et kõik koondised on võidetavad. Muidugi on ka Inglismaa võidetav. Neil on suurepärane valik mängijaid, mis tähendab, et mistahes võistkonna nad väljakule saadavad, saab see meie jaoks olema keeruline ülesanne. Tahame aga näidata, et me ei ole siin vaid pettumustvalmistavaid esitusi pakkumas," rääkis Page. | Kindel Inglismaa võitis grupi, USA seljatas mängus teisele kohale Iraani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa avas Walesi vastu skoori 50. minutil, kui Marcus Rashford keerutas Danny Wardi selja taha kauni karistuslöögi. Sisuliselt järgmisel rünnakul kaotasid waleslased oma karistusala lähedal palli, Harry Kane saatis värava eest läbi madala tsenderduse ja tagumises postis lükkas palli võrku Phil Foden. Rashford lõi 68. minutil oma mängu teise ja turniiri kolmanda värava.
Enne matši algust pigem poliitilistel põhjustel silma paistnud USA ja Iraani kohtumises olid ameeriklased tund aega selgelt paremaks võistkonnaks ja said tasutud 38. minutil, kui paremkaitsja Sergino Dest lükkas karistusalla tulnud kõrge söödu peaga väravaesisele ning selle koksas võrku Christian Pulisic. Iraan tuli aeglaselt mängu tagasi ja otsis kohtumise lõpus maruliselt viigiväravat, mis oleks nad alagrupist edasi viinud, kuid tabamuseni ei jõutud.
Inglismaa kogus B-grupi võitjana seitse punkti, USA sai teisena viis, Iraan kolm ja Wales pidi leppima ühe punktiga. Ühtlasi selgusid esimesed paarid kaheksandikfinaalis, kui A-grupi võitja Holland mängib USA-ga ning Inglismaa läheb 16 parema seas vastamisi Senegaliga.
B-alagrupp
90:00
Wales
0
0
:
3
3
Inglismaa
50' Rashford
52' Foden
68' Rashford
Wales
Inglismaa
50' Rashford
52' Foden
68' Rashford
B-alagrupp
90:00
Iraan
0
0
:
1
1
USA
38' Pulisic
Iraan
USA
38' Pulisic
Enne mängu:
B-alagrupis on viimase vooru eel edasipääsulootused säilinud kõigil neljal koondisel. Inglismaal on neli punkti (väravate vahe +4), Iraanil kolm (-2), USA-l kaks (0) ja Walesil üks punkt (-2). See tähendab, et Wales peab igal juhul Inglismaa alistama ning lootma, et Iraan ja USA mängivad viiki. Kui Iraani ja USA kohtumises suudab üks meeskond võita, peab Wales naabrid kaheksandikfinaali pääsemiseks alistama juba nelja väravaga.
USA koondise peatreeneril Gregg Berhalteril ja kaptenil Tyler Adamsil oli esmaspäeval vaja läbi teha senise MM-i kõige pingelisem ja keerulisem pressikonverents, sest küsimused ulatusid USA immigratsioonipoliitikast ja sõjalaevastiku kohalolekust Pärsia lahes inflatsiooni ja diskrimineerimise likvideerimiseni, lisaks sai Adams ühelt reporterilt sugeda, sest hääldas Iraani valesti.
USA ja Iraan läksid vastamisi ka 1998. aasta MM-finaalturniiril, toona teenisid iraanlased maailmas palju laineid löönud 2:1 võidu. "See mäng põleb mul siiamaani mälus," ütles Berhalter, kui küsimused viimaks jalgpalli juurde jõudsid. "Kommenteerisin seda matši toona Hollandi televisioonis ja ma nägin avavilest peale, et üks meeskond tahtis mängu väga võita ja teine mitte. Iraan oli äärmiselt keskendunud ja kui me tahame, et meil oleks teisipäeval võimalus, peame võtma sama mõtteviisi."
Wales vajab Inglismaa vastu igal juhul võitu ning peatreener Rob Page'i arvates on neil mulluse EM-finalisti vastu võimalused olemas. "See turniir on tõestanud, et kõik koondised on võidetavad. Muidugi on ka Inglismaa võidetav. Neil on suurepärane valik mängijaid, mis tähendab, et mistahes võistkonna nad väljakule saadavad, saab see meie jaoks olema keeruline ülesanne. Tahame aga näidata, et me ei ole siin vaid pettumustvalmistavaid esitusi pakkumas," rääkis Page.
### Response:
Kindel Inglismaa võitis grupi, USA seljatas mängus teisele kohale Iraani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 29. novembril kell 22.47:
- Milrem saadab koos sakslastega Ukrainale 14 mehitamata Themis sõidukit;
- USA toetab Ukraina elektrisüsteemi taastamist 53 miljoni dollariga;
- NATO välisministrid lubasid Ukrainale lisaabi;
- Slovakkia andis Ukrainale 30 BMP-1 lahingumasinat;
- Ukraina sai Prantsusmaalt veel ühe LRU mitmikraketiheitja;
- Venemaa pommitab aina rohkem Hersonis asuvaid asulaid;
- Ukraina välisminister palub NATO-l relvastuse tootmist suurendada;
- Macron sõidab USA-sse ja arutab Bideniga Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas;
- Poola võimupartei juht: Saksamaa peaks saatma Ukrainasse õhutõrjesüsteemid Patriot;
- Venemaa viis Valgevenesse 15 õhutõrjesüsteemi;
- ISW: Bahmutit ei ohusta veel ümberpiiramine.
Milrem saadab koos sakslastega Ukrainale 14 mehitamata Themis sõidukit
Eesti kaitsetööstuse ettevõte Milrem koos Saksa kaitsetööstuse ettevõttega Krauss-Maffei Wegmann saadavad Ukrainale 14 mehitamata maastikusõidukit Themis.
Seitse sõidukit on mõeldud kannatanute evakuatsiooniks lahinguväljalt ning need saabuvad Ukrainasse aasta lõpuks.
Ülejäänud seitse sõidukit saavad endale teekonna puhastamise Prantsuse ettevõtte CNIM Systèmes Industriels relvasüsteemid.
Sõidukite saatmist Ukrainale rahastab Saksa kaitsetööstus.
Venemaa pani septembris välja auhinna Themis sõiduki kättesaamiseks Ukraina lahingutandril.
NATO välisministrid lubasid Ukrainale lisaabi
NATO välisministrid, kes kohtuvad kahel päeval Bukarestis, ütlesid ühisavalduses, et Ukrainale jätkatakse nii poliitlilise kui ka taristu taastamiseks vajaliku abi andmist.
"Me jätkame ja suurendame poliitilise ja praktilise abi andmist Ukrainale /.../ ja teeme seda nii kaua, kui on vajalik," seisis avalduses.
Välisministrid lisasid, et Venemaal lasub täielik vastutus sõja eest, samas mõisteti hukka need riigid, kes on Venemaa sissetungi heaks kiitnud, nagu näiteks Valgevene.
NATO liikmed lubasid Ukrainat ka aidata sõjajärgsete taastustöödega, reformide ja Ukraina kaitseväe moderniseerimisega.
USA toetab Ukraina elektrisüsteemi taastamist 53 miljoni dollariga
Ameerika Ühendriigid annavad 53 miljonit dollarit Ukraina elektrivõrgu taastamiseks.
Sihtrahastus on mõeldud Ukraina elektrivõrgu jaoks kriitilise taristutehnika soetamiseks, mis tarnitakse võimalikult kiiresti Ukrainale, vahendas CNN.
Välja kuulutatud 53 miljonit lisanduvad USA varem lubatud 55 miljonile Ukraina elektrivõrgu toetamiseks.
Reuters teatas varem, et USA ja NATO eraldavad Ukrainale raha ja tehnikat enda elektrisüsteemide taastamiseks.
NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi teatel toetab NATO Ukrainat nii kaua kuni vaja.
Ukraina tegeleb siiani Venemaa 23. novembri suurrünnaku tagajärgedega, mille tõttu on riigis ulatuslikud elektrikatkestused.
Ukraina prokuratuur teatas Hersoni abilinnapea kinnipidamisest
Ukraina võimud pidasid kinni Hersoni abilinnapea, keda süüdistatakse koostöös Vene okupatsioonivõimudega.
Ukraina prokuratuuri teatel alustas märtsis nimetamata jäänud ametiisik koostööd Vene okupatsioonivõimudega. Juhul kui kinni peetud isik mõistetakse süüdi, siis võib teda oodata 10-12 aasta pikkune vabadusekaotus.
Slovakkia andis Ukrainale 30 BMP-1 lahingumasinat
Slovakkia kaitseminister Jaroslav Nad' teatas teisipäeval, et varem Ukrainale lubatud 30 BMP-1 lahingumasinat on üle antud. Slovakkia sai vastutasuks Saksamaalt 15 Leopard 2 tanki koos moona, tagavaraosade ning väljaõppega.
Ukraina sai Prantsusmaalt veel ühe LRU mitmikraketiheitja
Mitmikraketiheitja LRU tarnest Ukrainale teatas riigi kaitseminister Oleksi Reznikov.
The 4th brother in the Long Hand family, LRU from , has arrived in ! #UAarmy now is even more powerful for deterring&destroying the enemy.
That is a visible result of friendship between @ZelenskyyUa and @EmmanuelMacron
Thank you to @SebLecornu, the government & people of ! pic.twitter.com/ENcsiOYJw9
— Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) November 29, 2022
Kõik Ukraina suuremad soojus- ja hüdroelektrijaamad on Vene rünnakutes kahjustada saanud
Ukraina Ukrenergo juht Volodõmõr Kudrõtski teatas, et Vene raketirünnakute tõttu on alates oktoobri algusest saanud kahjustada kõik suuremad Ukraina soojus- ja hüdroelektrijaamad.
22. novembril ütles Kudrõtski, et Ukrainas pole praktiliselt terveid sooja- ja hüdroelektrijaamu ega sõlmjaamu, vahendas Meduza.
Viimati korraldas Venemaa 23. novembri pärastlõunal ulatusliku raketirünnaku Ukraina elektritaristule, mille tõttu jäi 80 protsenti riigist ilma elektri ja veeta.
Venemaa pommitab aina rohkem Hersonis asuvaid asulaid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval oma igaõhtuses pöördumises, et viimase nädala jooksul pommitasid Vene väed Hersoni oblastis asuvaid asulaid 258 korda. Zelenski sõnul kahjustasid Vene väed ka pumbajaama, mis varustas Mõkolajivit veega.
Ukraina väed vabastasid Hersoni 11. novembril. Piirkond on nüüd Venemaa suurtükiväe pideva tule all. Tsiviilelanikud jätkavad Hersoni linnast lahkumist, kuna Dnipro jõe idakaldale paigutunud Vene väed jätkavad linna pommitamist.
Hersoni võimude teatel hukkus 20.–25. novembrini Venemaa pommitamise tõttu 15 inimest, nende hulgas oli ka üks laps, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina välisminister palub NATO-l relvastuse tootmist suurendada
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ärgitas intervjuus Politicole NATO kaitseallianssi riike suurendama oma relvastuse tootmist. Kuleba sõnul ei saa Ukraina lahingutandril pikas plaanis võita ilma täiendavate relvadeta.
"Võideldes tänaseid lahinguid peame mõtlema, kuidas pidada lahinguid tulevikus," ütles Kuleba.
NATO liikmesriikide ministrid kohtuvad teisipäeval ja kolmapäeval Bukarestis, et arutada Ukraina paremat relvastamist. Kuleba täpsustas, et seekordsel kohtumisel on tal kolm soovi NATO partneritele – õhukaitsesüsteemid, tankid ja tootmisliinid.
Ukraina välisminister väljendas kahetsust mitme lääneriigi valitsuse käitumise üle – pikalt välistatakse mõne relvasüsteemi tarned Ukrainale, aga peale mõnda tragöödiat need süsteemid järsku saadetakse.
Kuleba lisas, et väited, nagu lääneriigid survestaks Ukrainat alustama Venemaaga rahukõnelusi, on liialdatud. Välisministri sõnul on tegu pigem kõnelustega, et mis järgmisena juhtub ja kuidas sellega ühiselt hakkama saada.
Kuleba teatas esmaspäeval sotsiaalmeedia kaudu, et NATO kohtumise raames pööratakse võrdselt tähelepanu nii Ukraina relvastamisele kui ka elektrisüsteemide taastamisele.
London: Venemaa loobus BTG-de kasutamisest
Suurbritannia kaitseministeerium teatas, et tõenäoliselt lõpetas Venemaa pataljoni taktikaliste gruppide (BTG) kasutamise. Ministeeriumi teatel on BTG-de nõrkused muutnud need grupid võimetuks ulatusliku lahingutegevuse jaoks.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 29 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/BH2fUT8Uqr
#StandWithUkraine pic.twitter.com/G6IYZE2HDK
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 29, 2022
Sõda Ukrainas Autor/allikas: SCANPIX/AFP/YEVHEN TITOV
Macron sõidab USA-sse ja arutab Bideniga Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas
Prantsusmaa president Emmanuel Macron teeb sel nädalal riigivisiidi USA-sse. Prantsuse ametniku sõnul arutab ta Joe Bideniga ka Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas, vahendas CNN.
Macron kohtub USA-s veel asepresident Kamala Harrise ja välisminister Antony Blinkeniga. Hiljem kohtub ta USA kongressisaadikutega.
Poola võimupartei juht: Saksamaa peaks saatma Ukrainasse õhutõrjesüsteemid Patriot
Poola võimupartei juht Õigus ja Õiglus (PiS) Jaroslaw Kaczynski ütles, et Saksamaa peaks saatma Ukrainasse õhutõrjesüsteemid Patriot.
"Need raketid on selles sõjas kasulikud, kuid ainult kohas, kus neid tegelikult kasutatakse," ütles Kaczynski.
Venemaa viis Valgevenesse 15 õhutõrjesüsteemi
Venemaa saatis Valgevenesse hulk sõjatehnikat, sealhulgas 15 õhutõrjesüsteemi, teatas Venemaa relvade liikumist jälgiv rühmitus Belarusian Hajun.
Valgevenes on praegu umbes 12 000 mobiliseeritud Venemaa sõjaväelast.
ISW: Bahmuti linna ei ohusta veel ümberpiiramine
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel väidab Venemaa, et riigi väed teevad Bahmuti lähedal edusamme. Praegu pole aga nende väidete kohta konkreetseid tõendeid. Venemaa allikad on alates oktoobrist esitanud valesid väiteid, et riigi väed teevad Bahmuti lähedal edusamme.
"Isegi kui Vene väed on Bahmutist lõuna pool asuvad asulad vallutanud, siis pole nad kontrolli alla saanud tähtsaid marsruute. Kõige lähemal Bahmutile asuvad Vene vägede positsioonid on Klištšijivkas. Bahmutit ja Klištšijivkat lahutab kolm kilomeetrit lagedat põllumaad, " teatas ISW.
Ukraina peastaap teatas esmaspäeval, et Vene väed keskenduvad jätkuvalt Bahmuti ümbruses mitme asula ründamisele.
Ukraina sõjaväe ida ringkonna esindaja Serhi Tšerevatõi ütles, et Bahmut on Ukraina jaoks peamise lahingu keskmes.
"Vaenlane on kõige agressiivsem selles suunas. Ta viib läbi rünnakuid ja tulelööke. Keskmiselt teeb vaenlane päevas umbes 180 kuni 200 suurtükirünnakut," ütles Tšerevatõi.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga umbes 480 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 88 380 (võrdlus eelmise päevaga +480);
- tankid 2911 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 5866 (+5);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1899 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1555 (+0);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4423 (+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | ISW: Bahmuti linna ei ohusta veel ümberpiiramine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 29. novembril kell 22.47:
- Milrem saadab koos sakslastega Ukrainale 14 mehitamata Themis sõidukit;
- USA toetab Ukraina elektrisüsteemi taastamist 53 miljoni dollariga;
- NATO välisministrid lubasid Ukrainale lisaabi;
- Slovakkia andis Ukrainale 30 BMP-1 lahingumasinat;
- Ukraina sai Prantsusmaalt veel ühe LRU mitmikraketiheitja;
- Venemaa pommitab aina rohkem Hersonis asuvaid asulaid;
- Ukraina välisminister palub NATO-l relvastuse tootmist suurendada;
- Macron sõidab USA-sse ja arutab Bideniga Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas;
- Poola võimupartei juht: Saksamaa peaks saatma Ukrainasse õhutõrjesüsteemid Patriot;
- Venemaa viis Valgevenesse 15 õhutõrjesüsteemi;
- ISW: Bahmutit ei ohusta veel ümberpiiramine.
Milrem saadab koos sakslastega Ukrainale 14 mehitamata Themis sõidukit
Eesti kaitsetööstuse ettevõte Milrem koos Saksa kaitsetööstuse ettevõttega Krauss-Maffei Wegmann saadavad Ukrainale 14 mehitamata maastikusõidukit Themis.
Seitse sõidukit on mõeldud kannatanute evakuatsiooniks lahinguväljalt ning need saabuvad Ukrainasse aasta lõpuks.
Ülejäänud seitse sõidukit saavad endale teekonna puhastamise Prantsuse ettevõtte CNIM Systèmes Industriels relvasüsteemid.
Sõidukite saatmist Ukrainale rahastab Saksa kaitsetööstus.
Venemaa pani septembris välja auhinna Themis sõiduki kättesaamiseks Ukraina lahingutandril.
NATO välisministrid lubasid Ukrainale lisaabi
NATO välisministrid, kes kohtuvad kahel päeval Bukarestis, ütlesid ühisavalduses, et Ukrainale jätkatakse nii poliitlilise kui ka taristu taastamiseks vajaliku abi andmist.
"Me jätkame ja suurendame poliitilise ja praktilise abi andmist Ukrainale /.../ ja teeme seda nii kaua, kui on vajalik," seisis avalduses.
Välisministrid lisasid, et Venemaal lasub täielik vastutus sõja eest, samas mõisteti hukka need riigid, kes on Venemaa sissetungi heaks kiitnud, nagu näiteks Valgevene.
NATO liikmed lubasid Ukrainat ka aidata sõjajärgsete taastustöödega, reformide ja Ukraina kaitseväe moderniseerimisega.
USA toetab Ukraina elektrisüsteemi taastamist 53 miljoni dollariga
Ameerika Ühendriigid annavad 53 miljonit dollarit Ukraina elektrivõrgu taastamiseks.
Sihtrahastus on mõeldud Ukraina elektrivõrgu jaoks kriitilise taristutehnika soetamiseks, mis tarnitakse võimalikult kiiresti Ukrainale, vahendas CNN.
Välja kuulutatud 53 miljonit lisanduvad USA varem lubatud 55 miljonile Ukraina elektrivõrgu toetamiseks.
Reuters teatas varem, et USA ja NATO eraldavad Ukrainale raha ja tehnikat enda elektrisüsteemide taastamiseks.
NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi teatel toetab NATO Ukrainat nii kaua kuni vaja.
Ukraina tegeleb siiani Venemaa 23. novembri suurrünnaku tagajärgedega, mille tõttu on riigis ulatuslikud elektrikatkestused.
Ukraina prokuratuur teatas Hersoni abilinnapea kinnipidamisest
Ukraina võimud pidasid kinni Hersoni abilinnapea, keda süüdistatakse koostöös Vene okupatsioonivõimudega.
Ukraina prokuratuuri teatel alustas märtsis nimetamata jäänud ametiisik koostööd Vene okupatsioonivõimudega. Juhul kui kinni peetud isik mõistetakse süüdi, siis võib teda oodata 10-12 aasta pikkune vabadusekaotus.
Slovakkia andis Ukrainale 30 BMP-1 lahingumasinat
Slovakkia kaitseminister Jaroslav Nad' teatas teisipäeval, et varem Ukrainale lubatud 30 BMP-1 lahingumasinat on üle antud. Slovakkia sai vastutasuks Saksamaalt 15 Leopard 2 tanki koos moona, tagavaraosade ning väljaõppega.
Ukraina sai Prantsusmaalt veel ühe LRU mitmikraketiheitja
Mitmikraketiheitja LRU tarnest Ukrainale teatas riigi kaitseminister Oleksi Reznikov.
The 4th brother in the Long Hand family, LRU from , has arrived in ! #UAarmy now is even more powerful for deterring&destroying the enemy.
That is a visible result of friendship between @ZelenskyyUa and @EmmanuelMacron
Thank you to @SebLecornu, the government & people of ! pic.twitter.com/ENcsiOYJw9
— Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) November 29, 2022
Kõik Ukraina suuremad soojus- ja hüdroelektrijaamad on Vene rünnakutes kahjustada saanud
Ukraina Ukrenergo juht Volodõmõr Kudrõtski teatas, et Vene raketirünnakute tõttu on alates oktoobri algusest saanud kahjustada kõik suuremad Ukraina soojus- ja hüdroelektrijaamad.
22. novembril ütles Kudrõtski, et Ukrainas pole praktiliselt terveid sooja- ja hüdroelektrijaamu ega sõlmjaamu, vahendas Meduza.
Viimati korraldas Venemaa 23. novembri pärastlõunal ulatusliku raketirünnaku Ukraina elektritaristule, mille tõttu jäi 80 protsenti riigist ilma elektri ja veeta.
Venemaa pommitab aina rohkem Hersonis asuvaid asulaid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval oma igaõhtuses pöördumises, et viimase nädala jooksul pommitasid Vene väed Hersoni oblastis asuvaid asulaid 258 korda. Zelenski sõnul kahjustasid Vene väed ka pumbajaama, mis varustas Mõkolajivit veega.
Ukraina väed vabastasid Hersoni 11. novembril. Piirkond on nüüd Venemaa suurtükiväe pideva tule all. Tsiviilelanikud jätkavad Hersoni linnast lahkumist, kuna Dnipro jõe idakaldale paigutunud Vene väed jätkavad linna pommitamist.
Hersoni võimude teatel hukkus 20.–25. novembrini Venemaa pommitamise tõttu 15 inimest, nende hulgas oli ka üks laps, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina välisminister palub NATO-l relvastuse tootmist suurendada
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ärgitas intervjuus Politicole NATO kaitseallianssi riike suurendama oma relvastuse tootmist. Kuleba sõnul ei saa Ukraina lahingutandril pikas plaanis võita ilma täiendavate relvadeta.
"Võideldes tänaseid lahinguid peame mõtlema, kuidas pidada lahinguid tulevikus," ütles Kuleba.
NATO liikmesriikide ministrid kohtuvad teisipäeval ja kolmapäeval Bukarestis, et arutada Ukraina paremat relvastamist. Kuleba täpsustas, et seekordsel kohtumisel on tal kolm soovi NATO partneritele – õhukaitsesüsteemid, tankid ja tootmisliinid.
Ukraina välisminister väljendas kahetsust mitme lääneriigi valitsuse käitumise üle – pikalt välistatakse mõne relvasüsteemi tarned Ukrainale, aga peale mõnda tragöödiat need süsteemid järsku saadetakse.
Kuleba lisas, et väited, nagu lääneriigid survestaks Ukrainat alustama Venemaaga rahukõnelusi, on liialdatud. Välisministri sõnul on tegu pigem kõnelustega, et mis järgmisena juhtub ja kuidas sellega ühiselt hakkama saada.
Kuleba teatas esmaspäeval sotsiaalmeedia kaudu, et NATO kohtumise raames pööratakse võrdselt tähelepanu nii Ukraina relvastamisele kui ka elektrisüsteemide taastamisele.
London: Venemaa loobus BTG-de kasutamisest
Suurbritannia kaitseministeerium teatas, et tõenäoliselt lõpetas Venemaa pataljoni taktikaliste gruppide (BTG) kasutamise. Ministeeriumi teatel on BTG-de nõrkused muutnud need grupid võimetuks ulatusliku lahingutegevuse jaoks.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 29 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/BH2fUT8Uqr
#StandWithUkraine pic.twitter.com/G6IYZE2HDK
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 29, 2022
Sõda Ukrainas Autor/allikas: SCANPIX/AFP/YEVHEN TITOV
Macron sõidab USA-sse ja arutab Bideniga Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas
Prantsusmaa president Emmanuel Macron teeb sel nädalal riigivisiidi USA-sse. Prantsuse ametniku sõnul arutab ta Joe Bideniga ka Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas, vahendas CNN.
Macron kohtub USA-s veel asepresident Kamala Harrise ja välisminister Antony Blinkeniga. Hiljem kohtub ta USA kongressisaadikutega.
Poola võimupartei juht: Saksamaa peaks saatma Ukrainasse õhutõrjesüsteemid Patriot
Poola võimupartei juht Õigus ja Õiglus (PiS) Jaroslaw Kaczynski ütles, et Saksamaa peaks saatma Ukrainasse õhutõrjesüsteemid Patriot.
"Need raketid on selles sõjas kasulikud, kuid ainult kohas, kus neid tegelikult kasutatakse," ütles Kaczynski.
Venemaa viis Valgevenesse 15 õhutõrjesüsteemi
Venemaa saatis Valgevenesse hulk sõjatehnikat, sealhulgas 15 õhutõrjesüsteemi, teatas Venemaa relvade liikumist jälgiv rühmitus Belarusian Hajun.
Valgevenes on praegu umbes 12 000 mobiliseeritud Venemaa sõjaväelast.
ISW: Bahmuti linna ei ohusta veel ümberpiiramine
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel väidab Venemaa, et riigi väed teevad Bahmuti lähedal edusamme. Praegu pole aga nende väidete kohta konkreetseid tõendeid. Venemaa allikad on alates oktoobrist esitanud valesid väiteid, et riigi väed teevad Bahmuti lähedal edusamme.
"Isegi kui Vene väed on Bahmutist lõuna pool asuvad asulad vallutanud, siis pole nad kontrolli alla saanud tähtsaid marsruute. Kõige lähemal Bahmutile asuvad Vene vägede positsioonid on Klištšijivkas. Bahmutit ja Klištšijivkat lahutab kolm kilomeetrit lagedat põllumaad, " teatas ISW.
Ukraina peastaap teatas esmaspäeval, et Vene väed keskenduvad jätkuvalt Bahmuti ümbruses mitme asula ründamisele.
Ukraina sõjaväe ida ringkonna esindaja Serhi Tšerevatõi ütles, et Bahmut on Ukraina jaoks peamise lahingu keskmes.
"Vaenlane on kõige agressiivsem selles suunas. Ta viib läbi rünnakuid ja tulelööke. Keskmiselt teeb vaenlane päevas umbes 180 kuni 200 suurtükirünnakut," ütles Tšerevatõi.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga umbes 480 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 88 380 (võrdlus eelmise päevaga +480);
- tankid 2911 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 5866 (+5);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1899 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1555 (+0);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4423 (+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
ISW: Bahmuti linna ei ohusta veel ümberpiiramine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rapla tegi kohtumise alguses 5:0 spurdi, kuid Keila viskas kaks kolmepunktiviset kiirelt vastu ja läks omakorda ette. Seejärel sai Keila hea hoo sisse ning võitis avaveerandi 18:10. Tundus, et Keila kasvatab edu nii suureks, et Raplal on raske sealt välja tulla, kuid poolajaks jõuti nelja punkti kaugusele (28:32).
Rapla näitas kolmandal veerandajal head mängu ning võitis selle 20:14, minnes viimasele veerandajale vastu 48:46 eduseisus. Keila viigistas küll neljanda veerandaja algul seisu, kuid edasi näitas Rapla paremat mängu ning võitis kohtumise 67:59.
Mängu parim oli Matej Radunic (Keila) 19 punkti ja 14 lauapalliga, saades kirja kaksikduubli. Marcis Vitols ja Andrii Mõronenko toetasid vastavalt 16 ja 13 silmaga.
Rapla poolt tegi parima esituse Tyler Shamar Cheese, kes viskas 15 punkti. Sven Kaldre tõi kümme silma, Obrad Tomic toetas üheksa punktiga ning võttis lausa 16 lauapalli.
Eesti-Läti ühisliigas seitsmendal kohal olev Rapla on 11 mängust võitnud seitse ning 13. positsioonil paiknev Keila on üheksast mängust saanud kolm võitu. | Poolajaks kaotusseisus olnud Rapla sai jagu Keilast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rapla tegi kohtumise alguses 5:0 spurdi, kuid Keila viskas kaks kolmepunktiviset kiirelt vastu ja läks omakorda ette. Seejärel sai Keila hea hoo sisse ning võitis avaveerandi 18:10. Tundus, et Keila kasvatab edu nii suureks, et Raplal on raske sealt välja tulla, kuid poolajaks jõuti nelja punkti kaugusele (28:32).
Rapla näitas kolmandal veerandajal head mängu ning võitis selle 20:14, minnes viimasele veerandajale vastu 48:46 eduseisus. Keila viigistas küll neljanda veerandaja algul seisu, kuid edasi näitas Rapla paremat mängu ning võitis kohtumise 67:59.
Mängu parim oli Matej Radunic (Keila) 19 punkti ja 14 lauapalliga, saades kirja kaksikduubli. Marcis Vitols ja Andrii Mõronenko toetasid vastavalt 16 ja 13 silmaga.
Rapla poolt tegi parima esituse Tyler Shamar Cheese, kes viskas 15 punkti. Sven Kaldre tõi kümme silma, Obrad Tomic toetas üheksa punktiga ning võttis lausa 16 lauapalli.
Eesti-Läti ühisliigas seitsmendal kohal olev Rapla on 11 mängust võitnud seitse ning 13. positsioonil paiknev Keila on üheksast mängust saanud kolm võitu.
### Response:
Poolajaks kaotusseisus olnud Rapla sai jagu Keilast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel kahel aastal Hispaanias baseeruva profinaiskonna Eneicat – RBH Globali ridadesse kuulunud eestlanna teenis lisaks Eesti meistritiitlile tänavu veel 29. koha kodusel Ladies Tour of Estonial (UCI 1.2), kaheksanda koha Euroopa meistrivõistlustel segateatevõistlusel ning 40. koha Gracia-Orlova (UCI 2.2) velotuuri kokkuvõttes. Hetkel on Tuisk Hispaanias treeninglaagris kilomeetreid kogumas, vahendab Eesti Jalgratturite Liit.
"Esimene kohtumine klubikaaslastega toimub veebruari alguses, mil on tulemas ühine kevadlaager samuti Hispaanias," kirjutas Tuisk sotsiaalmeedias. "Olen väga põnevil. Usun, et Belgias on tase väga hea ning võidusõidud sobivad mulle paremini kui Hispaanias. Võistlushooaeg peaks algama märtsi keskpaigas, mil sõidan Belgiasse."
Varasemalt on samas naiskonnas sõitnud õed Daisi Rist ja Liisi Alamaa. | Aidi Gerde Tuisk jätkab karjääri Belgia amatöörnaiskonnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel kahel aastal Hispaanias baseeruva profinaiskonna Eneicat – RBH Globali ridadesse kuulunud eestlanna teenis lisaks Eesti meistritiitlile tänavu veel 29. koha kodusel Ladies Tour of Estonial (UCI 1.2), kaheksanda koha Euroopa meistrivõistlustel segateatevõistlusel ning 40. koha Gracia-Orlova (UCI 2.2) velotuuri kokkuvõttes. Hetkel on Tuisk Hispaanias treeninglaagris kilomeetreid kogumas, vahendab Eesti Jalgratturite Liit.
"Esimene kohtumine klubikaaslastega toimub veebruari alguses, mil on tulemas ühine kevadlaager samuti Hispaanias," kirjutas Tuisk sotsiaalmeedias. "Olen väga põnevil. Usun, et Belgias on tase väga hea ning võidusõidud sobivad mulle paremini kui Hispaanias. Võistlushooaeg peaks algama märtsi keskpaigas, mil sõidan Belgiasse."
Varasemalt on samas naiskonnas sõitnud õed Daisi Rist ja Liisi Alamaa.
### Response:
Aidi Gerde Tuisk jätkab karjääri Belgia amatöörnaiskonnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | The Telegraph väitel kasutasid Talibani ametiisikud viimase kümnendi jooksul rahuläbirääkimiste käigus teenitud tulusid, et osta endale ehitustehnikat.
Seejärel pakuti soetatud tehnikat alltöövõtjana Katari jalgpalli maailmameistrivõistluse turniiride taristu rajamiseks, kinnitas lehele üks allikas Talibani Doha esindusest.
"Mõnel Talibani liikmel oli Dohas kuus kuni kümme rasketehnika masinat ning nad teenisid kuni 10 000 naela [ligikaudu 12 000 eurot] masina kohta kuus," kinnitas allikas Briti lehele.
Kaks eraldiseisvat Talibani allikat kirjeldasid lehele kuidas Talibani esindajatele anti rahukõneluste ajal riigis elamiseks suuri toetusi, mis seejärel investeeriti ehitustehnika soetamiseks.
Lisaks suurele rahalisele toetusele tagas Katari riik Talibani esindajatele riigis olles luksuslikud maasturid, tasuta tervishoiu ning toidu.
Kataris asus veel eelmise aastani Talibani peakontor. 2021. aasta augustis suutsid Talibani võitlejad taas vallutada enda kätte Afganistani riigi territooriumi enamiku.
Talibani juhtkond asus Katari pealinnas Dohas alates 2013. aastast, kus nad pidasid pikki rahukõnelusi nii USA kui ka ÜRO-ga.
Mitme allika kinnitusel koordineeris ehitustehnika liisimist ehitusfirmadele Haji Ahmad Jan, kes oli Afganistani nafta- ja kaevandusminister aastatel 1996-2001.
Talibani esindaja lükkas ametlikus vastuses The Telegraphile lehe väited tagasi.
Nii Katari staadionite rajamine kui ka Talibani režiim on verised
Leht rõhutab, et teadete kohaselt on Katari staadionite ja muu taristu rajamisel hukkunud üle 6000 võõrtöölise. Katari valitsus on neid väiteid eitanud.
Inimõigusorganisatsioonid on kinnitanud, et Taliban on alates võimu taas enda kätte haaramisest Afganistanis hukanud ilma kohtuotsuseta sadu endiseid valitsusametnikke, relvajõududesse kuulunud isikuid ja politseinikke.
Samuti on peetud kinni kohalikke aktiviste ja ajakirjanikke.
Talibani võimule tulles keelati tüdrukutel keskkoolis käimine ning naistel on riigis keelatud tööl käimine ning paljude avalike kohtade, sh parkide, lõbustusparkide ja spordisaalide külastamine. | The Telegraph: Katari staadioneid aitas ehitada Taliban | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
The Telegraph väitel kasutasid Talibani ametiisikud viimase kümnendi jooksul rahuläbirääkimiste käigus teenitud tulusid, et osta endale ehitustehnikat.
Seejärel pakuti soetatud tehnikat alltöövõtjana Katari jalgpalli maailmameistrivõistluse turniiride taristu rajamiseks, kinnitas lehele üks allikas Talibani Doha esindusest.
"Mõnel Talibani liikmel oli Dohas kuus kuni kümme rasketehnika masinat ning nad teenisid kuni 10 000 naela [ligikaudu 12 000 eurot] masina kohta kuus," kinnitas allikas Briti lehele.
Kaks eraldiseisvat Talibani allikat kirjeldasid lehele kuidas Talibani esindajatele anti rahukõneluste ajal riigis elamiseks suuri toetusi, mis seejärel investeeriti ehitustehnika soetamiseks.
Lisaks suurele rahalisele toetusele tagas Katari riik Talibani esindajatele riigis olles luksuslikud maasturid, tasuta tervishoiu ning toidu.
Kataris asus veel eelmise aastani Talibani peakontor. 2021. aasta augustis suutsid Talibani võitlejad taas vallutada enda kätte Afganistani riigi territooriumi enamiku.
Talibani juhtkond asus Katari pealinnas Dohas alates 2013. aastast, kus nad pidasid pikki rahukõnelusi nii USA kui ka ÜRO-ga.
Mitme allika kinnitusel koordineeris ehitustehnika liisimist ehitusfirmadele Haji Ahmad Jan, kes oli Afganistani nafta- ja kaevandusminister aastatel 1996-2001.
Talibani esindaja lükkas ametlikus vastuses The Telegraphile lehe väited tagasi.
Nii Katari staadionite rajamine kui ka Talibani režiim on verised
Leht rõhutab, et teadete kohaselt on Katari staadionite ja muu taristu rajamisel hukkunud üle 6000 võõrtöölise. Katari valitsus on neid väiteid eitanud.
Inimõigusorganisatsioonid on kinnitanud, et Taliban on alates võimu taas enda kätte haaramisest Afganistanis hukanud ilma kohtuotsuseta sadu endiseid valitsusametnikke, relvajõududesse kuulunud isikuid ja politseinikke.
Samuti on peetud kinni kohalikke aktiviste ja ajakirjanikke.
Talibani võimule tulles keelati tüdrukutel keskkoolis käimine ning naistel on riigis keelatud tööl käimine ning paljude avalike kohtade, sh parkide, lõbustusparkide ja spordisaalide külastamine.
### Response:
The Telegraph: Katari staadioneid aitas ehitada Taliban |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese väljaõppe said videokohtuniku (VAR) koolitust alustanud Juri Frischer, Joonas Jaanovits, Jagnar Jakobson, Kevin Kaivoja, Andrei Karhu, Karl Koppel, Kristo Külljastinen, Kristjan-Eric Lääne, Rasmus Maalinn, Grigori Ošomkov, Tanel Üprus ja Marko Liiva.
Lisaks neile läbivad väljaõppe ka 12 tulevast abivideokohtunikku (AVAR): Risto Eelmaa, Aron Härsing, Erkko Liiv, Veiko Mõtsnik, Egerd Pajustik, Jaan Roos, Tauno Rämson, Sander Saga, Lauri Salei, Petteri Schultz, Riivo Stolts ja Thor Vaas.
Spetsiaalselt A. Le Coq Arenale välja ehitatud keskuses käisid tehnikat paigaldamas VOGO süsteemi teenusepakkujad Prantsusmaalt, kes ühtlasi tutvustasid masinate toimimist. Süsteemi hulka kuuluvad Vokkero peakomplektid, videoserverid, videokohtuniku tööks vajalikud kuvarid ja kordustemasin.
Lisaks toimus Olümpia hotellis seminar kõigile kohtunikele, abikohtunikele ja vaatlejatele, kes teenindavad järgmine aasta Premium liiga kohtumisi. Videokohtuniku toimimise põhimõtetest ja protokollist käis rääkimas endine Poola jalgpallikohtunik ja praegune FIFA videokohtunike instruktor Pawel Gil.
"Esimesed kontaktõppe päevad möödusid väga edukalt. Kohtunike silmis oli näha heas mõttes põlemist ja entusiasmi, mis teeb õppimisprotsessi oluliselt sujuvamaks. See on küll alles algus, aga pärast teoreetilist osa ja tööd masinate taga oli juba näha edusamme. Lisaks saime positiivset tagasisidet Pawel Gililt, kes tõi võrreldes Poolas kasutusel oleva süsteemiga välja mitmeid häid aspekte VOGO kohta," sõnas Eestis videokohtunike projekti eest vastutav Kristo Tohver. | Videokohtunike tehnika jõudis A. Le Coq Arenale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese väljaõppe said videokohtuniku (VAR) koolitust alustanud Juri Frischer, Joonas Jaanovits, Jagnar Jakobson, Kevin Kaivoja, Andrei Karhu, Karl Koppel, Kristo Külljastinen, Kristjan-Eric Lääne, Rasmus Maalinn, Grigori Ošomkov, Tanel Üprus ja Marko Liiva.
Lisaks neile läbivad väljaõppe ka 12 tulevast abivideokohtunikku (AVAR): Risto Eelmaa, Aron Härsing, Erkko Liiv, Veiko Mõtsnik, Egerd Pajustik, Jaan Roos, Tauno Rämson, Sander Saga, Lauri Salei, Petteri Schultz, Riivo Stolts ja Thor Vaas.
Spetsiaalselt A. Le Coq Arenale välja ehitatud keskuses käisid tehnikat paigaldamas VOGO süsteemi teenusepakkujad Prantsusmaalt, kes ühtlasi tutvustasid masinate toimimist. Süsteemi hulka kuuluvad Vokkero peakomplektid, videoserverid, videokohtuniku tööks vajalikud kuvarid ja kordustemasin.
Lisaks toimus Olümpia hotellis seminar kõigile kohtunikele, abikohtunikele ja vaatlejatele, kes teenindavad järgmine aasta Premium liiga kohtumisi. Videokohtuniku toimimise põhimõtetest ja protokollist käis rääkimas endine Poola jalgpallikohtunik ja praegune FIFA videokohtunike instruktor Pawel Gil.
"Esimesed kontaktõppe päevad möödusid väga edukalt. Kohtunike silmis oli näha heas mõttes põlemist ja entusiasmi, mis teeb õppimisprotsessi oluliselt sujuvamaks. See on küll alles algus, aga pärast teoreetilist osa ja tööd masinate taga oli juba näha edusamme. Lisaks saime positiivset tagasisidet Pawel Gililt, kes tõi võrreldes Poolas kasutusel oleva süsteemiga välja mitmeid häid aspekte VOGO kohta," sõnas Eestis videokohtunike projekti eest vastutav Kristo Tohver.
### Response:
Videokohtunike tehnika jõudis A. Le Coq Arenale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pentagoni iga-aastases Hiina relvajõudude ülevaates USA Kongressile hoiatab kaitseministeerium, et Hiina rahvavabariik jõuab 2035. aastaks oma relvajõudude moderniseerimisega lõpule.
USA kaitseministeerium hindas eelmisel aastal, et Hiina võib aastaks 2030 ehitada valmis vähemalt 1000 tuumalõhkepead. Viimases ülevaates hinnatakse, et Hiinal on praegu üle 400 tuumalõhkepea.
Üks Politicoga suhelnud ametiisik kinnitas, et Hiina tuumalõhkepeade ehitamise tempo on praegu kooskõlas varem tehtud prognoosidega. Samas on see märgatavalt kiirem võrrelduna 2000ndate aastate keskpaigaga. Sama allika kinnitusel on Hiina tuumalõhkepeade ehitamist kiirendatud.
Politico rõhutab, et Hiina tuumaarsenal on praegu veel vaid murdosa USA ja Venemaa tuumaarsenalist. Neil kahel riigil on kahe peale kokku ligikaudu 90 protsenti maailma tuumalõhkepeadest.
Stockholmi Rahu-Uuringute Instituudi (SIPRI) jaanuarikuus avaldatud andmetel on Venemaal 5977 tuumalõhkepead ning USA-l 5428 tuumalõhkepead.
USA ja Venemaa tuumaarsenalide suurust piirab START lepe. 2021. aastal leppisid mõlemad riigid kokku, et pikendavad START lepet viie aasta võrra.
Hiljuti teatas Venemaa, et lükkab teisipäeval algama pidanud kõnelused START leppe osas edasi.
Hiina on siiani keeldunud START leppega liitumist, kuna nende hinnangul vastutavad relvastuskontrolli eest põhiliselt need kaks riiki, kelle käes on enamus maailma tuumalõhkepeadest.
Ühe Politicoga suhelnud USA kaitseministeeriumi ametniku sõnul tekitab Pekingi otsus suurendada oma tuumaarsenali küsimusi. Sama allikas tõi välja, et avalikult on Hiina rahvavabariik seadnud eesmärgiks omada minimaalsel arvul tuumalõhkepäid, mis on riigi julgeoleku tagamiseks vajalikud.
Pentagoni raportis tuuakse ka välja, et Hiina tegi 2021. aastal ligikaudu 135 ballistilise raketi katsetust, mis on kolm korda rohkem kui kõik teised riigid kokku. | Hiinal võib aastaks 2035 olla 1500 tuumalõhkepead | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pentagoni iga-aastases Hiina relvajõudude ülevaates USA Kongressile hoiatab kaitseministeerium, et Hiina rahvavabariik jõuab 2035. aastaks oma relvajõudude moderniseerimisega lõpule.
USA kaitseministeerium hindas eelmisel aastal, et Hiina võib aastaks 2030 ehitada valmis vähemalt 1000 tuumalõhkepead. Viimases ülevaates hinnatakse, et Hiinal on praegu üle 400 tuumalõhkepea.
Üks Politicoga suhelnud ametiisik kinnitas, et Hiina tuumalõhkepeade ehitamise tempo on praegu kooskõlas varem tehtud prognoosidega. Samas on see märgatavalt kiirem võrrelduna 2000ndate aastate keskpaigaga. Sama allika kinnitusel on Hiina tuumalõhkepeade ehitamist kiirendatud.
Politico rõhutab, et Hiina tuumaarsenal on praegu veel vaid murdosa USA ja Venemaa tuumaarsenalist. Neil kahel riigil on kahe peale kokku ligikaudu 90 protsenti maailma tuumalõhkepeadest.
Stockholmi Rahu-Uuringute Instituudi (SIPRI) jaanuarikuus avaldatud andmetel on Venemaal 5977 tuumalõhkepead ning USA-l 5428 tuumalõhkepead.
USA ja Venemaa tuumaarsenalide suurust piirab START lepe. 2021. aastal leppisid mõlemad riigid kokku, et pikendavad START lepet viie aasta võrra.
Hiljuti teatas Venemaa, et lükkab teisipäeval algama pidanud kõnelused START leppe osas edasi.
Hiina on siiani keeldunud START leppega liitumist, kuna nende hinnangul vastutavad relvastuskontrolli eest põhiliselt need kaks riiki, kelle käes on enamus maailma tuumalõhkepeadest.
Ühe Politicoga suhelnud USA kaitseministeeriumi ametniku sõnul tekitab Pekingi otsus suurendada oma tuumaarsenali küsimusi. Sama allikas tõi välja, et avalikult on Hiina rahvavabariik seadnud eesmärgiks omada minimaalsel arvul tuumalõhkepäid, mis on riigi julgeoleku tagamiseks vajalikud.
Pentagoni raportis tuuakse ka välja, et Hiina tegi 2021. aastal ligikaudu 135 ballistilise raketi katsetust, mis on kolm korda rohkem kui kõik teised riigid kokku.
### Response:
Hiinal võib aastaks 2035 olla 1500 tuumalõhkepead |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viktor Babariko teatel viibib Maria Kolesnikova Gomeli kiirabihaigla intensiivravi osakonnas. Haiglas viibimist kinnitas Babariko sõnul Kolesnikova advokaat.
Babariko väitel viidi Kolesnikova 28. novembril kiirabiga kirurgiaosakonda ning viidi sealt üle intensiivravi osakonda.
29. novembril ei lubatud Kolesnikova advokaadil kolmandat korda oma kliendiga kohtuda. Valgevene võimude sõnul polnud selleks temalt ühtegi avaldust.
Varem sai Babariko sõnul teatavaks, et Kolesnikova viibib karistuskambris. Seda millal naine sinna paigutati ja kui pikalt ta seal oli ei ole teada.
Kolesnikova advokaat Vladimir Põltšenko on mures Kolesnikova tervisliku seisundi pärast. Valgevene õiguskaitseorganid ei ole tema kaebustele ega pöördumistele reageerinud.
Babariko sõnul määrati Kolesnikovale kolm karistust – 9. ja 10. novembril oli ta väidetavalt tööajal vales kohas. 11. novembril sai naine noomituse vangikoloonia töötajate väidetava ebaviisaka kohtlemise eest, vahendas Vene portaal The Insider.
Valgevene kohus mõistis Kolesnikova 11 aastaks vangi, süüdistatuna äärmusrühmituse loomises, riikliku julgeoleku kahjustamise avalikus üleskutses ja põhiseadusega vastuolus oleva võimuhaaramise kavandamises.
Kolesnikova kannab oma karistust Gomeli vanglas.
Muusik Maria Kolesnikova oli seotud nii presidendikandidaat Viktor Babariko kampaania kui ka Svjatlana Tsihhanovskaja presidendikampaania staabiga ning kuulus Valgevene opositsiooni koordinatsiooninõukogu presiidiumisse. | Allikas: Valgevene opositsioonipoliitik Maria Kolesnikova on intensiivravis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viktor Babariko teatel viibib Maria Kolesnikova Gomeli kiirabihaigla intensiivravi osakonnas. Haiglas viibimist kinnitas Babariko sõnul Kolesnikova advokaat.
Babariko väitel viidi Kolesnikova 28. novembril kiirabiga kirurgiaosakonda ning viidi sealt üle intensiivravi osakonda.
29. novembril ei lubatud Kolesnikova advokaadil kolmandat korda oma kliendiga kohtuda. Valgevene võimude sõnul polnud selleks temalt ühtegi avaldust.
Varem sai Babariko sõnul teatavaks, et Kolesnikova viibib karistuskambris. Seda millal naine sinna paigutati ja kui pikalt ta seal oli ei ole teada.
Kolesnikova advokaat Vladimir Põltšenko on mures Kolesnikova tervisliku seisundi pärast. Valgevene õiguskaitseorganid ei ole tema kaebustele ega pöördumistele reageerinud.
Babariko sõnul määrati Kolesnikovale kolm karistust – 9. ja 10. novembril oli ta väidetavalt tööajal vales kohas. 11. novembril sai naine noomituse vangikoloonia töötajate väidetava ebaviisaka kohtlemise eest, vahendas Vene portaal The Insider.
Valgevene kohus mõistis Kolesnikova 11 aastaks vangi, süüdistatuna äärmusrühmituse loomises, riikliku julgeoleku kahjustamise avalikus üleskutses ja põhiseadusega vastuolus oleva võimuhaaramise kavandamises.
Kolesnikova kannab oma karistust Gomeli vanglas.
Muusik Maria Kolesnikova oli seotud nii presidendikandidaat Viktor Babariko kampaania kui ka Svjatlana Tsihhanovskaja presidendikampaania staabiga ning kuulus Valgevene opositsiooni koordinatsiooninõukogu presiidiumisse.
### Response:
Allikas: Valgevene opositsioonipoliitik Maria Kolesnikova on intensiivravis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollandi ja Katari mäng ei otsustanud sisuliselt enam midagi, sest hollandlased olid põhimõtteliselt edasipääsu taganud ning korraldajariigil enam 16 sekka pääsemiseks võimalusi polnud. Hollandi viis 26. minutil juhtima Cody Gakpo, teise poolaja neljandal minutil vormistas lõppskoori Frenkie de Jong.
Senegal vajas Ecuadori vastu kaheksandikfinaali pääsemiseks võitu ja Aafrika meister tegigi väga hea partii, kui Ismaila Sarr viis nad avapoolaja viimasel minutil penaltist juhtima. 67. minutil lõi Moises Caicedo küll viigivärava, mis oleks 16 parema sekka viinud juba Ecuadori, aga keskkaitsja Kalidou Koulibaly vastas kolm minutit hiljem karistusalas ründajaliku sooritusega ja tõi Senegalile 2:1 võidu.
Holland võitis A-alagrupi seitsme punktiga, Senegal kogus teisena kuus ja Ecuador kolm silma. Katar jäi oma MM-debüüdil nullile väravate vahega 1:7.
A-alagrupp
90:00
Holland
2
26' Gakpo
50' De Jong
2
:
0
0
Katar
Holland
26' Gakpo
50' De Jong
Katar
A-alagrupp
90:00
Ecuador
1
67' Caicedo
1
:
2
2
Senegal
44' Ismaila Sarr (pen.)
70' Koulibaly
Ecuador
67' Caicedo
Senegal
44' Ismaila Sarr (pen.)
70' Koulibaly
Enne mängu:
A-alagrupi viimase mänguvooru eel on Hollandil ja Ecuadoril neli punkti ja väravate vahe +2, Senegalil kolm punkti ja väravate vahe 0 ning korraldajamaa Katar ei ole punktiarvet veel avanud. See tähendab, et matemaatiliselt on viigi korral võimalik edasi pääseda nii Ecuadoril kui Senegalil, selleks peaks Katar Hollandit vähemalt kahe väravaga võitma. Reaalsuses peab Senegal muidugi Ecuadori vastu ründavalt mängima.
Kui Ecuador suudab kaotust vältida, korratakse riigi ajaloo parimat saavutust MM-finaalturniiridel. Kaheksandikfinaali pääseti ka aastal 2006. "Olen veendunud, et oleme endast kõik andnud. Oleme teinud oma kodutöö ja loodetavasti oleme homme suurepärase meeskonna vastu tugevad, sest väärime edasipääsu," rääkis reporteritele Ecuadori peatreener Gustavo Alfaro.
Senegali peatreeneri Aliou Cisse sõnul oodatakse neilt pääsu 16 parema sekka, sest tegu on valitsevate Aafrika meistritega. "Tulen riigist, kus ei sallita kaotamist. Kaheksandikfinaalist välja jäämist oleks raske seedida. Mõistame, et võit lubaks meid selle seiklusega jätkata ja täpselt seda kavatsemegi teha," sõnas Cisse.
Legendaarne Hollandi juhendaja Louis van Gaal kinnitas esmaspäevasel pressikonverentsil, et ei kiirusta Memphis Depay koosseisu lülitamisega. "Kui tahame tulla maailmameistriteks, on meil Memphis Depayd vaja. Teeme kõik, et edasipääs kindlustada," rääkis van Gaal.
Võõrustaja Katar jooksis turniiri avamängus Ecuadori vastu lati alt läbi ning kuigi teises voorus Senegali vastu nende mängupilt paranes ja löödi ka riigi ajaloo esimene MM-värav, loodeti Aasia meistritelt siiski enamat. "Viimaste aastate jooksul oleme läbi teinud erinevaid tsükleid. Valmistusime Aasia karikavõistlusteks, mis oli üks tsükkel, siis Gold Cup ja Copa America. Iga kord, kui sa lõpetad ühe võistluse, alustad järgmise tsükliga. Oleme ka nüüd üht peatükki lõpetamas ja järgmisega alustamas," mõtiskles Katari hispaanlasest peatreener Felix Sanchez.
"Olime teadlikud, et see on meie jaoks väga keeruliseks alagrupiks. Oleksime lootnud olla paremas olukorras, aga see on sport. Mõnikord kaotame asjade üle perspektiivi: oleme riik 6000 litsentseeritud mängijaga ning usun, et need mängijad on viimaste aastate jooksul palju saavutanud. Peame mõistma, et jääme sellel tasemel osalemisest veel veidi kaugele," lisas Sanchez. | Senegal alistas Ecuadori ja tagas Hollandi järel teisena edasipääsu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollandi ja Katari mäng ei otsustanud sisuliselt enam midagi, sest hollandlased olid põhimõtteliselt edasipääsu taganud ning korraldajariigil enam 16 sekka pääsemiseks võimalusi polnud. Hollandi viis 26. minutil juhtima Cody Gakpo, teise poolaja neljandal minutil vormistas lõppskoori Frenkie de Jong.
Senegal vajas Ecuadori vastu kaheksandikfinaali pääsemiseks võitu ja Aafrika meister tegigi väga hea partii, kui Ismaila Sarr viis nad avapoolaja viimasel minutil penaltist juhtima. 67. minutil lõi Moises Caicedo küll viigivärava, mis oleks 16 parema sekka viinud juba Ecuadori, aga keskkaitsja Kalidou Koulibaly vastas kolm minutit hiljem karistusalas ründajaliku sooritusega ja tõi Senegalile 2:1 võidu.
Holland võitis A-alagrupi seitsme punktiga, Senegal kogus teisena kuus ja Ecuador kolm silma. Katar jäi oma MM-debüüdil nullile väravate vahega 1:7.
A-alagrupp
90:00
Holland
2
26' Gakpo
50' De Jong
2
:
0
0
Katar
Holland
26' Gakpo
50' De Jong
Katar
A-alagrupp
90:00
Ecuador
1
67' Caicedo
1
:
2
2
Senegal
44' Ismaila Sarr (pen.)
70' Koulibaly
Ecuador
67' Caicedo
Senegal
44' Ismaila Sarr (pen.)
70' Koulibaly
Enne mängu:
A-alagrupi viimase mänguvooru eel on Hollandil ja Ecuadoril neli punkti ja väravate vahe +2, Senegalil kolm punkti ja väravate vahe 0 ning korraldajamaa Katar ei ole punktiarvet veel avanud. See tähendab, et matemaatiliselt on viigi korral võimalik edasi pääseda nii Ecuadoril kui Senegalil, selleks peaks Katar Hollandit vähemalt kahe väravaga võitma. Reaalsuses peab Senegal muidugi Ecuadori vastu ründavalt mängima.
Kui Ecuador suudab kaotust vältida, korratakse riigi ajaloo parimat saavutust MM-finaalturniiridel. Kaheksandikfinaali pääseti ka aastal 2006. "Olen veendunud, et oleme endast kõik andnud. Oleme teinud oma kodutöö ja loodetavasti oleme homme suurepärase meeskonna vastu tugevad, sest väärime edasipääsu," rääkis reporteritele Ecuadori peatreener Gustavo Alfaro.
Senegali peatreeneri Aliou Cisse sõnul oodatakse neilt pääsu 16 parema sekka, sest tegu on valitsevate Aafrika meistritega. "Tulen riigist, kus ei sallita kaotamist. Kaheksandikfinaalist välja jäämist oleks raske seedida. Mõistame, et võit lubaks meid selle seiklusega jätkata ja täpselt seda kavatsemegi teha," sõnas Cisse.
Legendaarne Hollandi juhendaja Louis van Gaal kinnitas esmaspäevasel pressikonverentsil, et ei kiirusta Memphis Depay koosseisu lülitamisega. "Kui tahame tulla maailmameistriteks, on meil Memphis Depayd vaja. Teeme kõik, et edasipääs kindlustada," rääkis van Gaal.
Võõrustaja Katar jooksis turniiri avamängus Ecuadori vastu lati alt läbi ning kuigi teises voorus Senegali vastu nende mängupilt paranes ja löödi ka riigi ajaloo esimene MM-värav, loodeti Aasia meistritelt siiski enamat. "Viimaste aastate jooksul oleme läbi teinud erinevaid tsükleid. Valmistusime Aasia karikavõistlusteks, mis oli üks tsükkel, siis Gold Cup ja Copa America. Iga kord, kui sa lõpetad ühe võistluse, alustad järgmise tsükliga. Oleme ka nüüd üht peatükki lõpetamas ja järgmisega alustamas," mõtiskles Katari hispaanlasest peatreener Felix Sanchez.
"Olime teadlikud, et see on meie jaoks väga keeruliseks alagrupiks. Oleksime lootnud olla paremas olukorras, aga see on sport. Mõnikord kaotame asjade üle perspektiivi: oleme riik 6000 litsentseeritud mängijaga ning usun, et need mängijad on viimaste aastate jooksul palju saavutanud. Peame mõistma, et jääme sellel tasemel osalemisest veel veidi kaugele," lisas Sanchez.
### Response:
Senegal alistas Ecuadori ja tagas Hollandi järel teisena edasipääsu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sandro sai vigastada Brasiilia 1:0 võidumängus Šveitsi üle.
"Alex Sandro vahetati välja 86. minutil ebamugavustundega ja teisipäeval tehtud arstlik ülevaatus tuvastas tema vasakus puusas lihasevigastuse, mistõttu ei saa ta mängida järgmises kohtumises Kameruni vastu," ütles meeskonna arst Rodrigo Lasmar.
See oli järjekordne tagasilöök Brasiilia jaoks, kes peavad juba hakkama saama ründaja Neymarita ja paremkaitsja Danilota. Lasmar ütles, et mõlemad on endiselt ravil ja soovivad 1/8-finaalmänguks terved olla.
Neymar ei teinud esmaspäeval oma meeskonnakaaslastega kerge palaviku tõttu trenni kaasa. Mitmed Brasiilia mängijad olid pühapäeval haiged, sealhulgas poolkaitsja Lucas Paqueta, kes jättis laupäevase treeningu vahele ja vahetati mängus Šveitsi vastu poolajal pingile.
Treener Tite pidas teisipäeval lühikese treeningu, kus osalesid mängijad, kes šveitslaste vastu ei startinud. Eeldatakse, et Brasiilia muudab oma koosseisu Kameruni mänguks. | Alex Sandro peab vigastuse tõttu järgmise kohtumise vahele jätma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sandro sai vigastada Brasiilia 1:0 võidumängus Šveitsi üle.
"Alex Sandro vahetati välja 86. minutil ebamugavustundega ja teisipäeval tehtud arstlik ülevaatus tuvastas tema vasakus puusas lihasevigastuse, mistõttu ei saa ta mängida järgmises kohtumises Kameruni vastu," ütles meeskonna arst Rodrigo Lasmar.
See oli järjekordne tagasilöök Brasiilia jaoks, kes peavad juba hakkama saama ründaja Neymarita ja paremkaitsja Danilota. Lasmar ütles, et mõlemad on endiselt ravil ja soovivad 1/8-finaalmänguks terved olla.
Neymar ei teinud esmaspäeval oma meeskonnakaaslastega kerge palaviku tõttu trenni kaasa. Mitmed Brasiilia mängijad olid pühapäeval haiged, sealhulgas poolkaitsja Lucas Paqueta, kes jättis laupäevase treeningu vahele ja vahetati mängus Šveitsi vastu poolajal pingile.
Treener Tite pidas teisipäeval lühikese treeningu, kus osalesid mängijad, kes šveitslaste vastu ei startinud. Eeldatakse, et Brasiilia muudab oma koosseisu Kameruni mänguks.
### Response:
Alex Sandro peab vigastuse tõttu järgmise kohtumise vahele jätma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondised mängisid ka 2015. aastal Bakuus toimunud esimestel ja 2019. aastal Minskis toimunud Euroopa mängudel. Viimaselt sai Eesti naiste 3×3 koondis ajaloolised hõbemedalid.
"Konkurents olümpiaprogrammi kuuluvas 3×3 korvpallis on väga tihedaks läinud, seda eriti Euroopas, näiteks Tokyo olümpiamängude 3×3 esiviisik oli Euroopa riikidest," ütles Eesti Korvpalliliidu 3×3 valdkonna juht Reigo Kimmel, kelle sõnul seati juba suvise hooaja alguses eesmärk lõpetada Euroopa top 16 ehk 2023. aasta Euroopa mängude pääsmega. "Täna saame öelda, et eesmärk on täidetud ning kõigil korvpallifännidel tasub järgmise aasta jaanipäev planeerida Poolas."
2023. aasta Euroopa mängud peetakse 21. juunist – 2. juulini. 3×3 korvpalliturniir peetakse kohe mängude alguses ehk 21. juunist - 24. juunini. | Eesti 3x3 korvpallikoondised pääsesid Euroopa mängudele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondised mängisid ka 2015. aastal Bakuus toimunud esimestel ja 2019. aastal Minskis toimunud Euroopa mängudel. Viimaselt sai Eesti naiste 3×3 koondis ajaloolised hõbemedalid.
"Konkurents olümpiaprogrammi kuuluvas 3×3 korvpallis on väga tihedaks läinud, seda eriti Euroopas, näiteks Tokyo olümpiamängude 3×3 esiviisik oli Euroopa riikidest," ütles Eesti Korvpalliliidu 3×3 valdkonna juht Reigo Kimmel, kelle sõnul seati juba suvise hooaja alguses eesmärk lõpetada Euroopa top 16 ehk 2023. aasta Euroopa mängude pääsmega. "Täna saame öelda, et eesmärk on täidetud ning kõigil korvpallifännidel tasub järgmise aasta jaanipäev planeerida Poolas."
2023. aasta Euroopa mängud peetakse 21. juunist – 2. juulini. 3×3 korvpalliturniir peetakse kohe mängude alguses ehk 21. juunist - 24. juunini.
### Response:
Eesti 3x3 korvpallikoondised pääsesid Euroopa mängudele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ferri jooksis kohtumise ajal väljakule, kandes seljas särki, millel oli peal kaks sõnumit: "päästke Ukraina" ja "austage Iraani naisi".
Teisipäeval teatas Ferri, et ta vabastati vahi alt.
Praegu elab ta Poolas, kus ta aitab Ukraina põgenikel varjupaika leida. "Mul on siin Poolas sõber ja ta rääkis mulle, mis toimub," rääkis Ferri telekanalile CBS Sports.
"Ma olen konkreetne inimene ja see, mida ma Indias nägin, puudutas mind väga. Sealsed inimesed kannatavad nii palju. Mul oli vaja midagi tagasi anda," lisas Ferri, kes mängib India teise liiga meeskonna United Sports Clubi ridades.
"Lendasin Poolasse, rentisin auto ja sõitsin Ukraina piirile, tegin seda omal käel. Ma maksan ise kõige eest ja ma ei taha midagi tagasi saada. Ma lähen Lvivi, otsin abivajajaid ja sõidan viis, kümme, 15 tundi. Lviv on nagu sadam ukrainlastele, kes tahavad riigist lahkuda," kommenteeris Ferri.
This pitch invader during the Portugal-Uruguay match was holding a rainbow flag.
The front of his shirt read 'Save Ukraine' and the back read 'Respect For Iranian Women'. pic.twitter.com/DeHDf4jQ7S
— ESPN FC (@ESPNFC) November 28, 2022
Ferri protestimised said alguse sellest, kui ta protesteeris 2010. aastal tollase Itaalia jalgpallikoondise peatreeneri Marcello Lippi vastu.
Pärast seda hakkas Ferri protestima rohkem heategevuslikel eesmärkidel. Ta protesteeris 2010. aastal Milano Interi klubide vahelise mängu eel, kandes särki, millel oli kirjas "vabastage Sakineh", mis viitas iraanlannale, keda ähvardas kividega surnuks loopimine.
2014. aastal protestis ta jalgpalli MM-il Brasiilia favelade ja sellega seotud vaesuse üle.
Kui 2012. aastal küsiti Ferri käest, kas ta kaalub protestide lõpetamist, vastas ta järgnevalt: "Seal on kolm põhjust," vastas ta. "Esimene, ja ma olen aus, on isiklik väljakutse. Mul on alati õnnestunud turvameeste käest pääseda. Mulle on risk alati meeldinud."
"Teiseks, minu invasioonidel on alati olnud erilised tähendused ja põhjused. Lõpuks tõi kõige esimene protest mulle töö ja kuulsuse. Nüüd olen elus keegi, korraldan üritusi ja õhtuid, pean restorani ja olen kunstiline juht klubides," ütles Ferri. | Portugali mängus väljakule jooksnud mees on tuntud oma protestide poolest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ferri jooksis kohtumise ajal väljakule, kandes seljas särki, millel oli peal kaks sõnumit: "päästke Ukraina" ja "austage Iraani naisi".
Teisipäeval teatas Ferri, et ta vabastati vahi alt.
Praegu elab ta Poolas, kus ta aitab Ukraina põgenikel varjupaika leida. "Mul on siin Poolas sõber ja ta rääkis mulle, mis toimub," rääkis Ferri telekanalile CBS Sports.
"Ma olen konkreetne inimene ja see, mida ma Indias nägin, puudutas mind väga. Sealsed inimesed kannatavad nii palju. Mul oli vaja midagi tagasi anda," lisas Ferri, kes mängib India teise liiga meeskonna United Sports Clubi ridades.
"Lendasin Poolasse, rentisin auto ja sõitsin Ukraina piirile, tegin seda omal käel. Ma maksan ise kõige eest ja ma ei taha midagi tagasi saada. Ma lähen Lvivi, otsin abivajajaid ja sõidan viis, kümme, 15 tundi. Lviv on nagu sadam ukrainlastele, kes tahavad riigist lahkuda," kommenteeris Ferri.
This pitch invader during the Portugal-Uruguay match was holding a rainbow flag.
The front of his shirt read 'Save Ukraine' and the back read 'Respect For Iranian Women'. pic.twitter.com/DeHDf4jQ7S
— ESPN FC (@ESPNFC) November 28, 2022
Ferri protestimised said alguse sellest, kui ta protesteeris 2010. aastal tollase Itaalia jalgpallikoondise peatreeneri Marcello Lippi vastu.
Pärast seda hakkas Ferri protestima rohkem heategevuslikel eesmärkidel. Ta protesteeris 2010. aastal Milano Interi klubide vahelise mängu eel, kandes särki, millel oli kirjas "vabastage Sakineh", mis viitas iraanlannale, keda ähvardas kividega surnuks loopimine.
2014. aastal protestis ta jalgpalli MM-il Brasiilia favelade ja sellega seotud vaesuse üle.
Kui 2012. aastal küsiti Ferri käest, kas ta kaalub protestide lõpetamist, vastas ta järgnevalt: "Seal on kolm põhjust," vastas ta. "Esimene, ja ma olen aus, on isiklik väljakutse. Mul on alati õnnestunud turvameeste käest pääseda. Mulle on risk alati meeldinud."
"Teiseks, minu invasioonidel on alati olnud erilised tähendused ja põhjused. Lõpuks tõi kõige esimene protest mulle töö ja kuulsuse. Nüüd olen elus keegi, korraldan üritusi ja õhtuid, pean restorani ja olen kunstiline juht klubides," ütles Ferri.
### Response:
Portugali mängus väljakule jooksnud mees on tuntud oma protestide poolest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Section 25 on esimene Factory plaadifirma bänd, kes kunagi Eestit külastab ja meil on hea meel teid vastu võtta. Kuidas end Tallinnasse tuleku eel tunnete? Mida olete Eestist eelnevalt kuulnud?
Oleme väga elevil, et saame Eestisse tulla ja siin esineda. Me ei tea teie riigist väga palju, kuid ootame väga, et saaksime sellega ise tutvuda.
Te esinesite Soomes umbes 40 aastat tagasi. Kas meenub midagi sellest reisist? Oli see teie tolleaegse kitarristi Pauli viimane kontsert?
Me mängisime Helsinki Kultuurihallis ... soojendasime New Orderit, vist läks üsna hästi ... palju kisamist oli küll ... ja tõepoolest, see oli viimane kord, kui Paul meiega mängis. Tal oli, ja senimaani on, lennuhirm – ta reisis maad mööda ja üle mere, et sinna jõuda ja selleks kulus päevi. Meil oli tulekul USA tuur ja mu vend põhimõtteliselt andis talle kinga. Pärast venna surma lindistasin Pauliga albumi ja nüüd on meie vahel kõik hästi.
Section 25 on Blackpoolist (täpsemini lähedalasuvast Poultonist), kuidas sai mereäärse linna bänd osaks Manchesteri ja Factory plaadifirma skeenest?
Me korraldasime Blackpooli Imperial Hotelis heategevuskontserti ja kutsusime Joy Divisioni ja Orchestral Manoeuvres In The Darki sinna esinema. Mängisime ka ise ja kui Ian Curtis Joy Divisionist ja nende mänedžer Rob Gretton meid nägid, tahtsid, et salvestaksime demo ja laseks neil seda produtseerida. Rob andis demo (Factory omanikule) Tony Wilsonile ja ta nõustus meiega lepingu tegema ja singli avaldama.
Kas saaksid veidi kirjeldada neid varajasi lindistusi, kuidas oli töötada Ian Curtise ja (Factory majaprodutsendi) Martin Hannettiga. Viimast tembeldatakse tihti hulluks geeniuseks.
Eks siis, kui Ian ja Rob end alguses n-ö produtseerima pakkusid, olime me väga põnevil ... kuid oleme ausad, me ei teadnud mida see üldse tähendabki ... lõpuks olid nad väga head, tegid meie trummiheli korda ja andsid hüva nõu, mida mängida. Teisel päeval tõi Ian mulle süntesaatortrummi, mille (Joy Divisioni trummar) Stephen Morris oli äsja ostnud, seda on lindistuses kuulda.
Martiniga töötamine oli meile alati kasulik. Olen kuulnud palju negatiivset tema kohta inimestelt, kel temaga stuudios töötamise kogemust, kuid ausalt öeldes on see nende endi egode probleem. Me mõtlesime, et kui Martin juba meid produtseerib, siis laseme tal lihtsalt produtseerida. Meile meeldis, mis ta trummisektsiooniga tegi ja me jämmisime temaga ka paaril palal.
Kuidas oli tuuritada selliste algsete Factory bändidega nagu Joy Division, A Certain Ratio ja Crispy Ambulance? Kas mõni esinemine on mingil põhjusel eriti meeles?
Mäletan Burys Lancashire'is Derby Hallis mängimist ... soojendasime Joy Divisionit, Ianil oli üsna halb olla ja tegi vaid paar lugu. Tony Wilsoni "hea mõte" oli A Certain Ratio Simon Topping ja Crispy Ambulance'i Alan Hempsall panna Iani asemel nn külalisvokalistideks. Tegelikult oleks pidanud kontserti lihtsalt ära jätma, sest selle järel tekkis sõna otseses mõttes mäss.
Peale Joy Divisioni, A Certain Ratio ja New Orderi olete soojendanud veel Talking Headsi ja The Stranglersit, need olid ilmselgelt suured kontserdid – kas on meenutusi? Kuidas meeldisite nende konventsionaalsemate lauludega bändide fännidele?
Soojendasime Aberdeenis Talking Headsi, publik vihkas meid ja plaksutas aeglaselt ... aga see oli okei, sest kasutasime plaksutamist lihtsalt uue trummikäigu alustamiseks ja jämmisime selle peale!
Madchesteri skeene olulise tõukejõu, legendaarse Factory Recordsi üks viimaseid originaalansambleid Section 25. Autor/allikas: promomaterjalid
Nüüd, enam kui 40 aastat hiljem, nähakse Factoryt ühe 80ndate unikaalsema ja tähtsama plaadifirmana. Kas tol ajal oli tunne, et olete osa muusikaajaloost?
Tol ajal oli see päris lahe, aga mitte mingil viisil ei tundnud me, et läheme ajalukku, mitmed aspektid Factory juures olid üsna frustreerivad, aga eks need hajuvad aja jooksul ja alles jääb kultuuriliselt ja kunstiliselt oluline ... tõeline pärand.
Pärast 1982. aasta "Key Of Dreamsi" oli teil väike laialiminek, kui kitarrist Paul lahkus ja tõite bändi kaks tüdrukut: Jenny ja su õde Angie ning perkussionisti, et tulla tagasi kokku ja teha mõjukaks kujunenud album "From The Hip". Mis ajendas teid lisama trummimasinad ja süntesaatorid? See oli umbes New Orderi "Blue Monday" kandis, kui sündipõhise muusika esimest lainet juhtisid Human League, Depeche Mode jt. Kas bändi muutmine oli vajalik, et pea selgeks saada ja võtta uus suund?
Mu vend Larry ja mina jõudsime kohta, kus tahtsime täielikku suunamuutust. Ostsime parima tehnikapargi, mida saime endale lubada ja kirjutasime umbes neli kuud järjest. Mind huvitas tol ajal rohkem Herbie Hancock kui Depeche või Human League. Õnneks (produtsent ja New Orderi liider) Bernardile (Sumner) meeldis meie uus suund, seega kui läksime temaga Rockfieldi stuudiosse, siis asjad lihtsalt hakkasid jooksma.
"The Key Of Dreamsi" mõju on kuulda 80ndate tantsurokis, reivis ja Madchesteri ajastus, kuid te läksite laiali just enne seda, kui algas nn Teine Armastuse Suvi. Kas on tunne, et jäite millestki ilma?
Mul on hea meel, et oleme teisi mõjutanud, kuid ma ei kahetse, et bändist tol ajal lahkusin – mul oli noor pere, keda oli vaja toetada ja pidin andma nimel endast parima.
2016. aastal sämpeldas Kanye West teie lugu "Hit" albumilt "Always Now" oma albumil "The Life Of Pablo". Kuidas selline ebatõenäoline koostöö sündis?
Kuuldavasti oli Kanyel meie album oma kogus ja ma olin täiesti, meeldivalt üllatunud. Meie plaadifirma ütles, et Kanye tahab meie lugu sämpeldada – ma kujutasin ette, et sa saab olema väike jupp soolotrummist või kitarrist. Kui saime valmis loo kätte, et see kinnitada, ei suutnud ma uskuda, et nad olid kasutanud Kanye taustal umbes kaks minutit täisbändist ... kuigi ta oli mu venna vokaalid nii kiireks kerinud, et ta kõlas nagu vöötorav ... aga ma usun ta oleks ikka rahul olnud.
Section 25 teine tulemine on olnud mitmekülgsem, kui samas albumid on olnud terviklikumad. "Part-Primitivi" nurgelisest post-pungist särava tekno-popini "Dark Lightil" on olnud põnev näha bändi pärast taasühinemist arenemas, kui enamik samas olukorras jäävad ennast kordama. Ja seda kõike pärast Jenny ja Larry traagilist kaotamist. Mis on Section 25 läbi 21. sajandi tagant utsitanud?
Ma usun, et mu vend ja mina, ja eriti mina viimasel ajal, oleme alati tundnud vajadust muusikat mängida. Justkui poleks meil olnud palju valikut ... see võib kõlada veidralt, kuid oleme noorest peale tundnud vajadust mängida. Meid ei huvitanud, kas inimestele see meeldis, tore oli, kui meeldis, kuid see polnud eesmärk. Nii on ka nüüd.
Kas toob naeratuse näole, kui näete noori bände võtmas omale nimesid teie lugudest, nagu Friendly Fires või Primitive Parts (kelle album on "Parts Primitive")?
Ma arvan, et see on kõik täitsa tore. Lihtsalt, kui inimesed seda teevad, oleks viisakas ka viidata.
2018. aasta "Elektra" oli väga tugev album, pärast mida avaldasite veel ühe kontsertalbumi. Kas on plaane avaldada lähitulevikus uut muusikat ja mida võib tuua (loodetavasti koroonajärgne) tulevik Section 25-le?
Steve ja mina plaanime uuel aastal stuudios lindistada, loodetavasti kevadel-suvel midagi välja anda, ja plaanime jätkata nii kaua, kuni asi tundub hea!
*
Section 25 esineb Tallinnas Sveta Baaris laupäeval, 3. detsembril. Bändi soojendab The Lunacy Of Flowers. | Vin Cassidy: Factory Recordsi juures oli palju frustreerivat, aga alles jäi tõeline pärand | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Section 25 on esimene Factory plaadifirma bänd, kes kunagi Eestit külastab ja meil on hea meel teid vastu võtta. Kuidas end Tallinnasse tuleku eel tunnete? Mida olete Eestist eelnevalt kuulnud?
Oleme väga elevil, et saame Eestisse tulla ja siin esineda. Me ei tea teie riigist väga palju, kuid ootame väga, et saaksime sellega ise tutvuda.
Te esinesite Soomes umbes 40 aastat tagasi. Kas meenub midagi sellest reisist? Oli see teie tolleaegse kitarristi Pauli viimane kontsert?
Me mängisime Helsinki Kultuurihallis ... soojendasime New Orderit, vist läks üsna hästi ... palju kisamist oli küll ... ja tõepoolest, see oli viimane kord, kui Paul meiega mängis. Tal oli, ja senimaani on, lennuhirm – ta reisis maad mööda ja üle mere, et sinna jõuda ja selleks kulus päevi. Meil oli tulekul USA tuur ja mu vend põhimõtteliselt andis talle kinga. Pärast venna surma lindistasin Pauliga albumi ja nüüd on meie vahel kõik hästi.
Section 25 on Blackpoolist (täpsemini lähedalasuvast Poultonist), kuidas sai mereäärse linna bänd osaks Manchesteri ja Factory plaadifirma skeenest?
Me korraldasime Blackpooli Imperial Hotelis heategevuskontserti ja kutsusime Joy Divisioni ja Orchestral Manoeuvres In The Darki sinna esinema. Mängisime ka ise ja kui Ian Curtis Joy Divisionist ja nende mänedžer Rob Gretton meid nägid, tahtsid, et salvestaksime demo ja laseks neil seda produtseerida. Rob andis demo (Factory omanikule) Tony Wilsonile ja ta nõustus meiega lepingu tegema ja singli avaldama.
Kas saaksid veidi kirjeldada neid varajasi lindistusi, kuidas oli töötada Ian Curtise ja (Factory majaprodutsendi) Martin Hannettiga. Viimast tembeldatakse tihti hulluks geeniuseks.
Eks siis, kui Ian ja Rob end alguses n-ö produtseerima pakkusid, olime me väga põnevil ... kuid oleme ausad, me ei teadnud mida see üldse tähendabki ... lõpuks olid nad väga head, tegid meie trummiheli korda ja andsid hüva nõu, mida mängida. Teisel päeval tõi Ian mulle süntesaatortrummi, mille (Joy Divisioni trummar) Stephen Morris oli äsja ostnud, seda on lindistuses kuulda.
Martiniga töötamine oli meile alati kasulik. Olen kuulnud palju negatiivset tema kohta inimestelt, kel temaga stuudios töötamise kogemust, kuid ausalt öeldes on see nende endi egode probleem. Me mõtlesime, et kui Martin juba meid produtseerib, siis laseme tal lihtsalt produtseerida. Meile meeldis, mis ta trummisektsiooniga tegi ja me jämmisime temaga ka paaril palal.
Kuidas oli tuuritada selliste algsete Factory bändidega nagu Joy Division, A Certain Ratio ja Crispy Ambulance? Kas mõni esinemine on mingil põhjusel eriti meeles?
Mäletan Burys Lancashire'is Derby Hallis mängimist ... soojendasime Joy Divisionit, Ianil oli üsna halb olla ja tegi vaid paar lugu. Tony Wilsoni "hea mõte" oli A Certain Ratio Simon Topping ja Crispy Ambulance'i Alan Hempsall panna Iani asemel nn külalisvokalistideks. Tegelikult oleks pidanud kontserti lihtsalt ära jätma, sest selle järel tekkis sõna otseses mõttes mäss.
Peale Joy Divisioni, A Certain Ratio ja New Orderi olete soojendanud veel Talking Headsi ja The Stranglersit, need olid ilmselgelt suured kontserdid – kas on meenutusi? Kuidas meeldisite nende konventsionaalsemate lauludega bändide fännidele?
Soojendasime Aberdeenis Talking Headsi, publik vihkas meid ja plaksutas aeglaselt ... aga see oli okei, sest kasutasime plaksutamist lihtsalt uue trummikäigu alustamiseks ja jämmisime selle peale!
Madchesteri skeene olulise tõukejõu, legendaarse Factory Recordsi üks viimaseid originaalansambleid Section 25. Autor/allikas: promomaterjalid
Nüüd, enam kui 40 aastat hiljem, nähakse Factoryt ühe 80ndate unikaalsema ja tähtsama plaadifirmana. Kas tol ajal oli tunne, et olete osa muusikaajaloost?
Tol ajal oli see päris lahe, aga mitte mingil viisil ei tundnud me, et läheme ajalukku, mitmed aspektid Factory juures olid üsna frustreerivad, aga eks need hajuvad aja jooksul ja alles jääb kultuuriliselt ja kunstiliselt oluline ... tõeline pärand.
Pärast 1982. aasta "Key Of Dreamsi" oli teil väike laialiminek, kui kitarrist Paul lahkus ja tõite bändi kaks tüdrukut: Jenny ja su õde Angie ning perkussionisti, et tulla tagasi kokku ja teha mõjukaks kujunenud album "From The Hip". Mis ajendas teid lisama trummimasinad ja süntesaatorid? See oli umbes New Orderi "Blue Monday" kandis, kui sündipõhise muusika esimest lainet juhtisid Human League, Depeche Mode jt. Kas bändi muutmine oli vajalik, et pea selgeks saada ja võtta uus suund?
Mu vend Larry ja mina jõudsime kohta, kus tahtsime täielikku suunamuutust. Ostsime parima tehnikapargi, mida saime endale lubada ja kirjutasime umbes neli kuud järjest. Mind huvitas tol ajal rohkem Herbie Hancock kui Depeche või Human League. Õnneks (produtsent ja New Orderi liider) Bernardile (Sumner) meeldis meie uus suund, seega kui läksime temaga Rockfieldi stuudiosse, siis asjad lihtsalt hakkasid jooksma.
"The Key Of Dreamsi" mõju on kuulda 80ndate tantsurokis, reivis ja Madchesteri ajastus, kuid te läksite laiali just enne seda, kui algas nn Teine Armastuse Suvi. Kas on tunne, et jäite millestki ilma?
Mul on hea meel, et oleme teisi mõjutanud, kuid ma ei kahetse, et bändist tol ajal lahkusin – mul oli noor pere, keda oli vaja toetada ja pidin andma nimel endast parima.
2016. aastal sämpeldas Kanye West teie lugu "Hit" albumilt "Always Now" oma albumil "The Life Of Pablo". Kuidas selline ebatõenäoline koostöö sündis?
Kuuldavasti oli Kanyel meie album oma kogus ja ma olin täiesti, meeldivalt üllatunud. Meie plaadifirma ütles, et Kanye tahab meie lugu sämpeldada – ma kujutasin ette, et sa saab olema väike jupp soolotrummist või kitarrist. Kui saime valmis loo kätte, et see kinnitada, ei suutnud ma uskuda, et nad olid kasutanud Kanye taustal umbes kaks minutit täisbändist ... kuigi ta oli mu venna vokaalid nii kiireks kerinud, et ta kõlas nagu vöötorav ... aga ma usun ta oleks ikka rahul olnud.
Section 25 teine tulemine on olnud mitmekülgsem, kui samas albumid on olnud terviklikumad. "Part-Primitivi" nurgelisest post-pungist särava tekno-popini "Dark Lightil" on olnud põnev näha bändi pärast taasühinemist arenemas, kui enamik samas olukorras jäävad ennast kordama. Ja seda kõike pärast Jenny ja Larry traagilist kaotamist. Mis on Section 25 läbi 21. sajandi tagant utsitanud?
Ma usun, et mu vend ja mina, ja eriti mina viimasel ajal, oleme alati tundnud vajadust muusikat mängida. Justkui poleks meil olnud palju valikut ... see võib kõlada veidralt, kuid oleme noorest peale tundnud vajadust mängida. Meid ei huvitanud, kas inimestele see meeldis, tore oli, kui meeldis, kuid see polnud eesmärk. Nii on ka nüüd.
Kas toob naeratuse näole, kui näete noori bände võtmas omale nimesid teie lugudest, nagu Friendly Fires või Primitive Parts (kelle album on "Parts Primitive")?
Ma arvan, et see on kõik täitsa tore. Lihtsalt, kui inimesed seda teevad, oleks viisakas ka viidata.
2018. aasta "Elektra" oli väga tugev album, pärast mida avaldasite veel ühe kontsertalbumi. Kas on plaane avaldada lähitulevikus uut muusikat ja mida võib tuua (loodetavasti koroonajärgne) tulevik Section 25-le?
Steve ja mina plaanime uuel aastal stuudios lindistada, loodetavasti kevadel-suvel midagi välja anda, ja plaanime jätkata nii kaua, kuni asi tundub hea!
*
Section 25 esineb Tallinnas Sveta Baaris laupäeval, 3. detsembril. Bändi soojendab The Lunacy Of Flowers.
### Response:
Vin Cassidy: Factory Recordsi juures oli palju frustreerivat, aga alles jäi tõeline pärand |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2021. aastal oli lennufirma Air Balticu kahjum esimese üheksa kuu jooksul 72 miljonit eurot.
Ettevõtte tegevjuht Martin Gauss lubas, et Air Baltic on varsti taas kasumlik.
Tegevjuhi sõnul on samas ettevõtte olukorra muutnud raskemaks sõda Ukrainas, mis on tinginud tarneahelate probleeme, lennukikütuse hinna tõusu ja vajaduse muuta lennugraafikuid.
Ettevõtte käive üheksa kuu jooksul oli 362,5 miljonit eurot, mis on 172 protsenti rohkem kui 2021. aastal.
Esimese üheksa kuuga lendas Air Balticuga 2,4 miljonit inimest, vahendas Läti rahvusringhääling LSM.
Gaussi teatel on lennundusvaldkond taastumas koroonapandeemia mõjudest ning see on näha ka lennundusettevõtete seisus. | Läti lennufirma Air Baltic on hoolimata käibe kasvust suures kahjumis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2021. aastal oli lennufirma Air Balticu kahjum esimese üheksa kuu jooksul 72 miljonit eurot.
Ettevõtte tegevjuht Martin Gauss lubas, et Air Baltic on varsti taas kasumlik.
Tegevjuhi sõnul on samas ettevõtte olukorra muutnud raskemaks sõda Ukrainas, mis on tinginud tarneahelate probleeme, lennukikütuse hinna tõusu ja vajaduse muuta lennugraafikuid.
Ettevõtte käive üheksa kuu jooksul oli 362,5 miljonit eurot, mis on 172 protsenti rohkem kui 2021. aastal.
Esimese üheksa kuuga lendas Air Balticuga 2,4 miljonit inimest, vahendas Läti rahvusringhääling LSM.
Gaussi teatel on lennundusvaldkond taastumas koroonapandeemia mõjudest ning see on näha ka lennundusettevõtete seisus.
### Response:
Läti lennufirma Air Baltic on hoolimata käibe kasvust suures kahjumis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leida on eesti- ja ingliskeelne veebiajakiri, mis hakkab ilmuma kaks korda aastas. Igal sügis- ja kevadnumbril saab olema keskne teema, millega ajakirja autorid erinevatel viisidel suhestuvad. Leida esimene number võtab vaatluse alla tehnoloogia, mis lisaks disainerite praktikale kujundab ka kõikide teiste inimeste igapäevaelu. Leidat annab välja Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond.
Disainer ja EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski rõhutas, et Leida ilmumisega keeratakse uus peatükk Eesti disainiväljal. "Disainiajakirja vajalikkusest on valdkonna sees räägitud juba aastaid. Viimaks ometi oleme jõudnud nii kaugele, et saame tutvustada väljaannet, mis ühest küljest arendab disaini mõtestamist nii Eesti disainerite praktika kontekstis, kuid teisest küljest tutvustab Eesti üldsusele disaini vahetut ja seni vähe räägitud mõju avalikele ja individuaalsetele harjumustele ja tõekspidamistele."
Kuigi Leida kakskeelsus soodustab Eesti disainerite tutvustamist Eestist väljaspool, siis Leida peamine fookus saab Melioranski väitel olema valdkonna jaoks oluliste diskussioonide ja teemade eestikeelsel mõtestamisel ja edendamisel.
"Disain on alati kollektiivne, sest selle käigus tuleb suuta erinevate osapooltega suhestuda," ütles Leida peatoimetaja Taavi Hallimäe ning lisas, et Leida loomine on algusest peale olnud kollektiivne praktika, hõlmates huvitavaid arutelusid ajakirja kontseptsiooni, disaini, autorite ja lugejate üle, kuid mille hulka kuulus ka ajakirja nimetamine almanahhi "Kunst ja Kodu" esimese koostaja Leida Madissoni järgi."
Leida graafilised disainerid on Alexandra Margetic ja Oliver Long, veebiarendaja on Alejandro Bellón Ample. Esimese numbri kaanekujunduse autor on Zody Burke. | EKA disainiteaduskond hakkab välja andma veebiajakirja Leida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leida on eesti- ja ingliskeelne veebiajakiri, mis hakkab ilmuma kaks korda aastas. Igal sügis- ja kevadnumbril saab olema keskne teema, millega ajakirja autorid erinevatel viisidel suhestuvad. Leida esimene number võtab vaatluse alla tehnoloogia, mis lisaks disainerite praktikale kujundab ka kõikide teiste inimeste igapäevaelu. Leidat annab välja Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond.
Disainer ja EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski rõhutas, et Leida ilmumisega keeratakse uus peatükk Eesti disainiväljal. "Disainiajakirja vajalikkusest on valdkonna sees räägitud juba aastaid. Viimaks ometi oleme jõudnud nii kaugele, et saame tutvustada väljaannet, mis ühest küljest arendab disaini mõtestamist nii Eesti disainerite praktika kontekstis, kuid teisest küljest tutvustab Eesti üldsusele disaini vahetut ja seni vähe räägitud mõju avalikele ja individuaalsetele harjumustele ja tõekspidamistele."
Kuigi Leida kakskeelsus soodustab Eesti disainerite tutvustamist Eestist väljaspool, siis Leida peamine fookus saab Melioranski väitel olema valdkonna jaoks oluliste diskussioonide ja teemade eestikeelsel mõtestamisel ja edendamisel.
"Disain on alati kollektiivne, sest selle käigus tuleb suuta erinevate osapooltega suhestuda," ütles Leida peatoimetaja Taavi Hallimäe ning lisas, et Leida loomine on algusest peale olnud kollektiivne praktika, hõlmates huvitavaid arutelusid ajakirja kontseptsiooni, disaini, autorite ja lugejate üle, kuid mille hulka kuulus ka ajakirja nimetamine almanahhi "Kunst ja Kodu" esimese koostaja Leida Madissoni järgi."
Leida graafilised disainerid on Alexandra Margetic ja Oliver Long, veebiarendaja on Alejandro Bellón Ample. Esimese numbri kaanekujunduse autor on Zody Burke.
### Response:
EKA disainiteaduskond hakkab välja andma veebiajakirja Leida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige kauem oli Levadiaga seotud Maksim Podholjuzin, kes liitus klubiga juba 2006. aastal. Noorteklassidest esindustiimi tõusnud Podholjuzin jõudis lõpuks Levadia esindusmeeskonna eest platsil käia 416 korral, saades selle ajaga kirja ka 16 väravat. Samuti jõudis 30-aastane kaitsja Levadiaga Eesti meistriks tulla koguni neljal korral – seda aastatel 2009, 2013, 2014 ja 2021. Viiel korral võideti üheskoos ka Eesti karikas (2010, 2012, 2014, 2018, 2021), viiel puhul triumfeeriti ka Superkarikas (2010, 2013, 2015, 2018, 2022), vahendab FCI Levadia koduleht.
Ilja Antonov veetis FCI Levadias kokku seitse hooaega. Esimene periood kestis aastatel 2012-2017 ning klubiga taasliitus ta 2021. aasta algul. Kokku tuli ta Levadiaga Eesti meistriks kolmel korral (aastatel 2013, 2014 ning 2021). Samuti võideti üheskoos kolm Evald Tipneri karikat (2012, 2014, 2021) ja kolm Superkarikat (2013, 2015, 2022). Kokku jäi Antonovi nimele Levadia esindusmeeskonnas 231 mängu ja 16 väravat.
Markus Jürgenson pallis Levadia ridades viis hooaega, aastatel 2018-2022. Jürgenson oli osaline 2021. aasta Premium liiga võidus ning üheskoos võideti ka kahel puhul Evald Tipneri karikas (2018, 2021). 2018. ja 2022. aastal õnnestus lisaks võita ka Superkarikas. Kokku jäi Jürgensoni nimele Levadia esindusmeeskonnas 122 mängu ja 14 väravat.
Maximiliano Ugge ja Milan Mitrovic liitusid Levadiaga möödunud aasta suvel ning nende toel võideti nii 2021. aasta Premium liiga kui tänavune Superkarikas. Ugge sai Levadia särgis kokku kirja 56 mängu ja viis väravat, Mitrovici arvele jäi omakorda 52 ametlikku matši Levadias.
Liliu tõmbas rohelise särgi selga tänavuse hooaja algul ning ka tema oli osaline 2022. aasta Superkarika võidus. Levadia esindusmeeskonnas sai brasiillasest ründaja kirja 28 mängu, üheksa väravat ja viis resultatiivset söötu.
Serblasest füüsilise ettevalmistuse treener Aleksandar Ilic oli esindusmeeskonnaga seotud tänavuse hooaja algusest. | Kuus mängijat ja üks treener lahkusid FCI Levadiast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige kauem oli Levadiaga seotud Maksim Podholjuzin, kes liitus klubiga juba 2006. aastal. Noorteklassidest esindustiimi tõusnud Podholjuzin jõudis lõpuks Levadia esindusmeeskonna eest platsil käia 416 korral, saades selle ajaga kirja ka 16 väravat. Samuti jõudis 30-aastane kaitsja Levadiaga Eesti meistriks tulla koguni neljal korral – seda aastatel 2009, 2013, 2014 ja 2021. Viiel korral võideti üheskoos ka Eesti karikas (2010, 2012, 2014, 2018, 2021), viiel puhul triumfeeriti ka Superkarikas (2010, 2013, 2015, 2018, 2022), vahendab FCI Levadia koduleht.
Ilja Antonov veetis FCI Levadias kokku seitse hooaega. Esimene periood kestis aastatel 2012-2017 ning klubiga taasliitus ta 2021. aasta algul. Kokku tuli ta Levadiaga Eesti meistriks kolmel korral (aastatel 2013, 2014 ning 2021). Samuti võideti üheskoos kolm Evald Tipneri karikat (2012, 2014, 2021) ja kolm Superkarikat (2013, 2015, 2022). Kokku jäi Antonovi nimele Levadia esindusmeeskonnas 231 mängu ja 16 väravat.
Markus Jürgenson pallis Levadia ridades viis hooaega, aastatel 2018-2022. Jürgenson oli osaline 2021. aasta Premium liiga võidus ning üheskoos võideti ka kahel puhul Evald Tipneri karikas (2018, 2021). 2018. ja 2022. aastal õnnestus lisaks võita ka Superkarikas. Kokku jäi Jürgensoni nimele Levadia esindusmeeskonnas 122 mängu ja 14 väravat.
Maximiliano Ugge ja Milan Mitrovic liitusid Levadiaga möödunud aasta suvel ning nende toel võideti nii 2021. aasta Premium liiga kui tänavune Superkarikas. Ugge sai Levadia särgis kokku kirja 56 mängu ja viis väravat, Mitrovici arvele jäi omakorda 52 ametlikku matši Levadias.
Liliu tõmbas rohelise särgi selga tänavuse hooaja algul ning ka tema oli osaline 2022. aasta Superkarika võidus. Levadia esindusmeeskonnas sai brasiillasest ründaja kirja 28 mängu, üheksa väravat ja viis resultatiivset söötu.
Serblasest füüsilise ettevalmistuse treener Aleksandar Ilic oli esindusmeeskonnaga seotud tänavuse hooaja algusest.
### Response:
Kuus mängijat ja üks treener lahkusid FCI Levadiast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuna peaminister ütles eelmine nädal avalikult, et minu valitud kandidaati ta ei toeta, siis eks ta nii on, et pakun uue," märkis siseminister Lauri Läänemets (SDE) Delfile.
"Koalitsiooni sees peab toetus olema. Järgmiseks nädalaks teen uue pakkumise," lisas ta.
Seni on Läänemets pakkunud valitsusele Veiko Kommusaare kandidatuuri, millest ta nüüd loobub.
Läänemets sõnas, et kaalub olemasolevaid kandidaate – praegusi politsei- ja piirivalveameti (PPA) asedirektoreid Egert Belitševi ja Krista Aasa –, ent hoiab silma peal ka uutel võimalikel nimedel. "Eestis on päris mitu väga head inimest, kes võiks seda asutust juhtida," ütles ta. Olemasolevatel kandidaatidel on tema sõnutsi võimalus politsei- ja piirivalveameti juhiks saada suur.
Kaja Kallas ütles teisipäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et Läänemets ei ole veel uut kandidaati välja pakkunud ning edusamme PPA uue juhi leidmisel ei ole.
"Siseminister ei ole tulnud uue kandidaadiga. Vähemalt nii ta mulle ütles, et alustab puhtalt lehelt, kuigi minu arvates kõik kandidaadid on ju täiesti arvestatavad kandidaadid, aga eile näiteks ei olnud võimalik siseministrit tabada," kommenteeris Kallas.
Saatejuht Arp Müller küsis Kallaselt, kas tõesti siseminister ei võta peaministri kõnesid vastu.
"Jah, ju on kiired ajad," vastas Kallas. "Kui tema nõunik kuulab seda, siis äkki ta helistab mulle," lisas ta.
Mirko Ojakivi ütles, et on kuulnud uue võimaliku kandidaadina Kristian Jaani nime. "Kristian Jaani on minu meelest ka väga hea kandidaat ja väga tubli tegija. Aga praegu see pall on siseministri käes, kes peaks kandidaadiga tulema," ütles Kallas. | Läänemets ei võta peaministri kõnesid vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuna peaminister ütles eelmine nädal avalikult, et minu valitud kandidaati ta ei toeta, siis eks ta nii on, et pakun uue," märkis siseminister Lauri Läänemets (SDE) Delfile.
"Koalitsiooni sees peab toetus olema. Järgmiseks nädalaks teen uue pakkumise," lisas ta.
Seni on Läänemets pakkunud valitsusele Veiko Kommusaare kandidatuuri, millest ta nüüd loobub.
Läänemets sõnas, et kaalub olemasolevaid kandidaate – praegusi politsei- ja piirivalveameti (PPA) asedirektoreid Egert Belitševi ja Krista Aasa –, ent hoiab silma peal ka uutel võimalikel nimedel. "Eestis on päris mitu väga head inimest, kes võiks seda asutust juhtida," ütles ta. Olemasolevatel kandidaatidel on tema sõnutsi võimalus politsei- ja piirivalveameti juhiks saada suur.
Kaja Kallas ütles teisipäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et Läänemets ei ole veel uut kandidaati välja pakkunud ning edusamme PPA uue juhi leidmisel ei ole.
"Siseminister ei ole tulnud uue kandidaadiga. Vähemalt nii ta mulle ütles, et alustab puhtalt lehelt, kuigi minu arvates kõik kandidaadid on ju täiesti arvestatavad kandidaadid, aga eile näiteks ei olnud võimalik siseministrit tabada," kommenteeris Kallas.
Saatejuht Arp Müller küsis Kallaselt, kas tõesti siseminister ei võta peaministri kõnesid vastu.
"Jah, ju on kiired ajad," vastas Kallas. "Kui tema nõunik kuulab seda, siis äkki ta helistab mulle," lisas ta.
Mirko Ojakivi ütles, et on kuulnud uue võimaliku kandidaadina Kristian Jaani nime. "Kristian Jaani on minu meelest ka väga hea kandidaat ja väga tubli tegija. Aga praegu see pall on siseministri käes, kes peaks kandidaadiga tulema," ütles Kallas.
### Response:
Läänemets ei võta peaministri kõnesid vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AS Tallinna Linnatranspordi nõukogus on kolm keskerakondlast, üks sotsiaaldemokraat ja üks linnaametnik. Tallinna Soojuse nõukogus on ühe linnaametniku kõrval samuti üks sotsiaaldemokraat, aga suisa neli keskerakondlast. Aga näiteks Tallinna Hambakliiniku nõukogus sotse ei ole. Seal on ühe ametniku kõrval neli keskerakondlast.
Kolm ja pool aastat linna juhtinud keskerakondlase Mihhail Kõlvarti sõnul on ta pidanud kogu aeg oluliseks, et linnaettevõtete ja sihtasutuste juhtimise juures oleks vähem poliitikuid ja rohkem eksperte. Tegu olevat lihtsalt pideva arengu ja protsessiga.
Siiski, nüüd on paika saanud ka konkreetsed sihid. "Me oleme kokku leppinud, et järk-järgult me liigume sinna suunda, et meil erakondade esindajaid nõukogudes ei ole üle poole," ütles Tallinna linnavolikogu esimees sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski. Tema sõnul jõutakse muudatustega lõpule 2023. aasta esimeseks juuliks.
Tänavu detsembris peaks kokku tulema ekspertrühm, mis koostab linna omanikupoliitika raamdokumendi. Seda dokumenti ootavad koalitsioonipartnerid 1. maiks.
"Muuhulgas vaadatakse üle ka see, milliseid äriühinguid ja sihtasutusi üldse vaja on, mis on nende avalik funktsioon ja selle pealt on võimalik ka edaspidi teha konkreetseid otsuseid, omaniku suuniseid ja ootusi nendele ettevõtetele, nii nõukogudele kui ka juhatustele," rääkis Ossinovski.
Selle sama töö raames peaksid vormuma ka reeglid, kuidas või mis alustel nõukogu liikmeid määratakse. Samas kinnitas Ossinovski, et nõukoguliikmete väljavahetamine algab juba varem.
Esimesed kaadrimuutused lähiajal
"Seal, kus toimub mingi muutus tulenevalt nõukogu liikme volituste lõppemisest või mõnest muust asjast, me neid otsuseid teeme," kinnitas Ossinovski, ning lisas, et võimalikke eksperte, kes poliitikute koha üle võtaks on juba otsima hakatud. "Esimesed otsused tulevad selles kontekstis juba õige pea," ütles ta.
Eesseisvaid muutusi kinnitas ka Kõlvart. Eraldi mainis ta Tallinna linnatranspordi nõukogu. "Suurem osa muudatustest on plaanis järgmise aasta esimese poole jooksul ellu viia," ütles Kõlvart.
Tallinna linnavolikogu Isamaa fraktsiooni esimehe Karl-Sander Kase sõnul oleks vaja hoogsamaid muutusi. "See probleem veeretatakse justkui perioodi, mil riigikogu valimised on läbi," nentis Kase, kelle sõnul on tarvilik raamdokument juba olemas.
"See on 2019. aastal koostatud korruptsioonivastase strateegia raport, kus on selgelt ette nähtud nimetamiskomitee loomine," märkis Kase.
Neljapäeval arutab Tallinna linnavolikogu ka Isamaa esitatud eelnõu, mis nõukogude liikmete nimetamiseks mõeldud komitee ellu kutsuks.
AS Tallinna Linnahall lõpetatakse
Tallinna linnavalitsus aga teatas, et nende linna äriühingute ja sihtasutuste reformimine ei piirdu ainult raamdokumendi loomise või nõukoguliikmete väljavahetamisega. Nimelt plaanitakse lõpetada nii AS Tallinna Linnahalli kui Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve sihtasutuse tegevus.
Neist esimese ülesanded ja vara antakse aktsiaseltsile Tallinna Tööstuspargid, teise rolli võtab üle linna keskkonna- ja kommunaalamet. Jevgeni Ossinovski märkis, et ühe hoone haldamiseks eraldi aktsiaseltsi tarvis ei ole.
"Järgmise poolaasta jooksul jääb töösse veel mitu ettevõtte ja sihtasutuse küsimust ning ma usun, et me jõuame ka seal kokkuleppele, et nende töö sellises vormis on võimalik reorganiseerida," lausus Ossinovski.
Kõlvart ütles, et ka linnaettevõtete ja sihtasutuste sulgemine on pidev protsess. "Täna on vahendite kokkuhoidmine eriti aktuaalne," nentis Kõlvart ja lisas, et ühe ettevõtte sulgemise abil võib säästa kuni 100 000 eurot aastas.
AS Tallinna Linnahall saab tänavu linnalt 880 000 eurot. Suurema osa sellest neelavad kütte- ja elektrienergia kulud. Ettevõtte juht Anu Liinsoo tõdes, et temale tuli aktsiaseltsi lõpetamise uudis üllatusena.
"Aga selge on olnud, et linnahalli küsimus on olnud õhus ja et mingi hetk midagi tuleb otsustada," märkis Liinsoo.
Ettevõtte põhiülesanne on suure hoone korrashoidmine. "Kuna maja on hästi suur ja sopiline ja kasutusest väljas, tuleb sellel pidevalt silma peal hoida," sõnas Liinsoo. "Tuleb jälgida, et fassaadil ei tekiks varinguohtlikke kohti." Samamoodi tuleb hoolega jälgida Enn Põldroosi loodud gobeläänvaiba seisukorda.
Linnahallil on seitse üürilepingut ning tänavu on maja kasutatud kuue filmi võteteks. "Koostöös Arhitektuurikeskusega on meil see aasta käinud peaaegu 2300 ekskursanti," ütles Liinsoo.
"Ülalpidamiskuludes väga kokku hoida ei saa. Aga tööjõukuludes on mingisugune kokkuhoid võimalik," sõnas Liinsoo ning märkis, et aktsiaseltsi lõppemisel pole tarvis näiteks nõukogu. Linnahalli neli nõukogu liiget saavad praegu 500 eurot kuus, nõukogu esimehele Andrei Novikovile antakse iga kuu 750 eurot.
Linnavalitsuse pressiteates kulude kokkuhoiule ei viidata. Küll märgitakse, et kui ettevõte ühendatakse aktsiaseltsiga Tallinna Tööstuspargid, on arendusprojektide juhtimiskogemus ühes kohas. Ühendatud ettevõtte nimeks saabki Tallinna Linnaarendus.
Sihtasutusel nõukoguliikmeid sama palju kui töötajaid
AS Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve sihtasutuse nõukogu liikmed teenivad pisut vähem raha. Nõukogu esimees Viktor Vassiljev saab 500 eurot kuus, teine nõukogu liige linnaametnik Vello Ervin 350 eurot.
Ka töötajaid on sihtasutusel kaks. Vassiljev märkis, et selle töö on samas väga oluline. "Sihtasutus teeb igapäevast rutiinset tööd ja hoiab sõltumatu kontrollorganina silma peal Tallinna Vee tegemistel, et linnaelanikud saaksid piisaval hulgal kvaliteetset joogivett," märkis Vassiljev ning lisas, et rohkem töötajaid selleks vaja ei olegi.
"Töö on piisavalt kindlalt paika pandud, teostatakse proove, kontrollitakse, kuidas ettevõtja täidab ülesandeid aga lahendatakse kaebusi," ütles Vassiljev.
Vassiljevi hinnangul ei muutu linnaelaniku jaoks midagi ka juhul, kui vee kontrollimise ülesanne sihtasutuse käest linnaasutusele antakse. Ta usub, et ka raha ei õnnestu sellest kokku hoida.
"Sest sihtasutuse kogu eelarve on 150 000 eurot aastas ja vaevalt, et erasektor seda tööd oluliselt kallimalt või odavamalt teeb," lausus Vassiljev. | Tallinna juhid lubavad osa poliitikuid nõukogudest välja heita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AS Tallinna Linnatranspordi nõukogus on kolm keskerakondlast, üks sotsiaaldemokraat ja üks linnaametnik. Tallinna Soojuse nõukogus on ühe linnaametniku kõrval samuti üks sotsiaaldemokraat, aga suisa neli keskerakondlast. Aga näiteks Tallinna Hambakliiniku nõukogus sotse ei ole. Seal on ühe ametniku kõrval neli keskerakondlast.
Kolm ja pool aastat linna juhtinud keskerakondlase Mihhail Kõlvarti sõnul on ta pidanud kogu aeg oluliseks, et linnaettevõtete ja sihtasutuste juhtimise juures oleks vähem poliitikuid ja rohkem eksperte. Tegu olevat lihtsalt pideva arengu ja protsessiga.
Siiski, nüüd on paika saanud ka konkreetsed sihid. "Me oleme kokku leppinud, et järk-järgult me liigume sinna suunda, et meil erakondade esindajaid nõukogudes ei ole üle poole," ütles Tallinna linnavolikogu esimees sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski. Tema sõnul jõutakse muudatustega lõpule 2023. aasta esimeseks juuliks.
Tänavu detsembris peaks kokku tulema ekspertrühm, mis koostab linna omanikupoliitika raamdokumendi. Seda dokumenti ootavad koalitsioonipartnerid 1. maiks.
"Muuhulgas vaadatakse üle ka see, milliseid äriühinguid ja sihtasutusi üldse vaja on, mis on nende avalik funktsioon ja selle pealt on võimalik ka edaspidi teha konkreetseid otsuseid, omaniku suuniseid ja ootusi nendele ettevõtetele, nii nõukogudele kui ka juhatustele," rääkis Ossinovski.
Selle sama töö raames peaksid vormuma ka reeglid, kuidas või mis alustel nõukogu liikmeid määratakse. Samas kinnitas Ossinovski, et nõukoguliikmete väljavahetamine algab juba varem.
Esimesed kaadrimuutused lähiajal
"Seal, kus toimub mingi muutus tulenevalt nõukogu liikme volituste lõppemisest või mõnest muust asjast, me neid otsuseid teeme," kinnitas Ossinovski, ning lisas, et võimalikke eksperte, kes poliitikute koha üle võtaks on juba otsima hakatud. "Esimesed otsused tulevad selles kontekstis juba õige pea," ütles ta.
Eesseisvaid muutusi kinnitas ka Kõlvart. Eraldi mainis ta Tallinna linnatranspordi nõukogu. "Suurem osa muudatustest on plaanis järgmise aasta esimese poole jooksul ellu viia," ütles Kõlvart.
Tallinna linnavolikogu Isamaa fraktsiooni esimehe Karl-Sander Kase sõnul oleks vaja hoogsamaid muutusi. "See probleem veeretatakse justkui perioodi, mil riigikogu valimised on läbi," nentis Kase, kelle sõnul on tarvilik raamdokument juba olemas.
"See on 2019. aastal koostatud korruptsioonivastase strateegia raport, kus on selgelt ette nähtud nimetamiskomitee loomine," märkis Kase.
Neljapäeval arutab Tallinna linnavolikogu ka Isamaa esitatud eelnõu, mis nõukogude liikmete nimetamiseks mõeldud komitee ellu kutsuks.
AS Tallinna Linnahall lõpetatakse
Tallinna linnavalitsus aga teatas, et nende linna äriühingute ja sihtasutuste reformimine ei piirdu ainult raamdokumendi loomise või nõukoguliikmete väljavahetamisega. Nimelt plaanitakse lõpetada nii AS Tallinna Linnahalli kui Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve sihtasutuse tegevus.
Neist esimese ülesanded ja vara antakse aktsiaseltsile Tallinna Tööstuspargid, teise rolli võtab üle linna keskkonna- ja kommunaalamet. Jevgeni Ossinovski märkis, et ühe hoone haldamiseks eraldi aktsiaseltsi tarvis ei ole.
"Järgmise poolaasta jooksul jääb töösse veel mitu ettevõtte ja sihtasutuse küsimust ning ma usun, et me jõuame ka seal kokkuleppele, et nende töö sellises vormis on võimalik reorganiseerida," lausus Ossinovski.
Kõlvart ütles, et ka linnaettevõtete ja sihtasutuste sulgemine on pidev protsess. "Täna on vahendite kokkuhoidmine eriti aktuaalne," nentis Kõlvart ja lisas, et ühe ettevõtte sulgemise abil võib säästa kuni 100 000 eurot aastas.
AS Tallinna Linnahall saab tänavu linnalt 880 000 eurot. Suurema osa sellest neelavad kütte- ja elektrienergia kulud. Ettevõtte juht Anu Liinsoo tõdes, et temale tuli aktsiaseltsi lõpetamise uudis üllatusena.
"Aga selge on olnud, et linnahalli küsimus on olnud õhus ja et mingi hetk midagi tuleb otsustada," märkis Liinsoo.
Ettevõtte põhiülesanne on suure hoone korrashoidmine. "Kuna maja on hästi suur ja sopiline ja kasutusest väljas, tuleb sellel pidevalt silma peal hoida," sõnas Liinsoo. "Tuleb jälgida, et fassaadil ei tekiks varinguohtlikke kohti." Samamoodi tuleb hoolega jälgida Enn Põldroosi loodud gobeläänvaiba seisukorda.
Linnahallil on seitse üürilepingut ning tänavu on maja kasutatud kuue filmi võteteks. "Koostöös Arhitektuurikeskusega on meil see aasta käinud peaaegu 2300 ekskursanti," ütles Liinsoo.
"Ülalpidamiskuludes väga kokku hoida ei saa. Aga tööjõukuludes on mingisugune kokkuhoid võimalik," sõnas Liinsoo ning märkis, et aktsiaseltsi lõppemisel pole tarvis näiteks nõukogu. Linnahalli neli nõukogu liiget saavad praegu 500 eurot kuus, nõukogu esimehele Andrei Novikovile antakse iga kuu 750 eurot.
Linnavalitsuse pressiteates kulude kokkuhoiule ei viidata. Küll märgitakse, et kui ettevõte ühendatakse aktsiaseltsiga Tallinna Tööstuspargid, on arendusprojektide juhtimiskogemus ühes kohas. Ühendatud ettevõtte nimeks saabki Tallinna Linnaarendus.
Sihtasutusel nõukoguliikmeid sama palju kui töötajaid
AS Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve sihtasutuse nõukogu liikmed teenivad pisut vähem raha. Nõukogu esimees Viktor Vassiljev saab 500 eurot kuus, teine nõukogu liige linnaametnik Vello Ervin 350 eurot.
Ka töötajaid on sihtasutusel kaks. Vassiljev märkis, et selle töö on samas väga oluline. "Sihtasutus teeb igapäevast rutiinset tööd ja hoiab sõltumatu kontrollorganina silma peal Tallinna Vee tegemistel, et linnaelanikud saaksid piisaval hulgal kvaliteetset joogivett," märkis Vassiljev ning lisas, et rohkem töötajaid selleks vaja ei olegi.
"Töö on piisavalt kindlalt paika pandud, teostatakse proove, kontrollitakse, kuidas ettevõtja täidab ülesandeid aga lahendatakse kaebusi," ütles Vassiljev.
Vassiljevi hinnangul ei muutu linnaelaniku jaoks midagi ka juhul, kui vee kontrollimise ülesanne sihtasutuse käest linnaasutusele antakse. Ta usub, et ka raha ei õnnestu sellest kokku hoida.
"Sest sihtasutuse kogu eelarve on 150 000 eurot aastas ja vaevalt, et erasektor seda tööd oluliselt kallimalt või odavamalt teeb," lausus Vassiljev.
### Response:
Tallinna juhid lubavad osa poliitikuid nõukogudest välja heita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäng toimub Kalevi Spordihallis algusega kell 19.30 ja tuleb mitmes mõttes eriline. Kuigi BC Kalev/Cramo on viiest mängust neli võitnud ja paikneb turniiritabelis esikohal, sõltub edasipääs järgmisesse ringi just viimase mängu tulemusest. Eriliseks teeb mängu ka Brindisi rivistusse kuuluv Eesti U-20 koondise A-divisjoni aidanud ning meeste rahvuskoondist esindanud Joonas Riismaa.
Mängu muudab tuliseks esimene omavaheline kohtumine Brindisis, kus pinget ja põnevust jätkus lõpusekunditeni, kuid kohtunike mõneti kaheldava ebasportliku vea tõttu tuli BC Kalev/Cramol 86:88 kaotus vastu võtta. Peale lõpuvile kõlamist otsustas vastaste keskmängija Nick Perkins rünnata Kalev/Cramo lätlasest keskmängijat Martinš Meiersit, millel järel tormas platsile ka Brindisi president, kes Eesti meeskonna ebatsensuurseid väljendeid kasutades ja žeste tehes väljakult minema saatis.
BC Kalev/Cramo peatreener Heiko Rannula tõdeb, et tegemist on ühe oluliseima mänguga viimaste aastate Eesti klubikorvpallis ning loodab kodupubliku toele: "Kolmapäeval saab oluliseks, kuidas suudame 1:1 kaitses vastastega hakkama saada," rääkis Rannula ning tõi välja vastaste võtmemängijad. "Bowman, Reed ja Perkins on väga kõrge kvaliteediga mängijad ning nende ohjeldamine ja kontrolli all hoidmine on üks olulisemaid asju. Meil on võitluslik meeskond, kes naudib kodusaali atmosfääri. Koduseinad on kindlasti suur trump homseks." | BC Kalev/Cramot ootab eurosarjas ees hooaja tähtsaim mäng | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäng toimub Kalevi Spordihallis algusega kell 19.30 ja tuleb mitmes mõttes eriline. Kuigi BC Kalev/Cramo on viiest mängust neli võitnud ja paikneb turniiritabelis esikohal, sõltub edasipääs järgmisesse ringi just viimase mängu tulemusest. Eriliseks teeb mängu ka Brindisi rivistusse kuuluv Eesti U-20 koondise A-divisjoni aidanud ning meeste rahvuskoondist esindanud Joonas Riismaa.
Mängu muudab tuliseks esimene omavaheline kohtumine Brindisis, kus pinget ja põnevust jätkus lõpusekunditeni, kuid kohtunike mõneti kaheldava ebasportliku vea tõttu tuli BC Kalev/Cramol 86:88 kaotus vastu võtta. Peale lõpuvile kõlamist otsustas vastaste keskmängija Nick Perkins rünnata Kalev/Cramo lätlasest keskmängijat Martinš Meiersit, millel järel tormas platsile ka Brindisi president, kes Eesti meeskonna ebatsensuurseid väljendeid kasutades ja žeste tehes väljakult minema saatis.
BC Kalev/Cramo peatreener Heiko Rannula tõdeb, et tegemist on ühe oluliseima mänguga viimaste aastate Eesti klubikorvpallis ning loodab kodupubliku toele: "Kolmapäeval saab oluliseks, kuidas suudame 1:1 kaitses vastastega hakkama saada," rääkis Rannula ning tõi välja vastaste võtmemängijad. "Bowman, Reed ja Perkins on väga kõrge kvaliteediga mängijad ning nende ohjeldamine ja kontrolli all hoidmine on üks olulisemaid asju. Meil on võitluslik meeskond, kes naudib kodusaali atmosfääri. Koduseinad on kindlasti suur trump homseks."
### Response:
BC Kalev/Cramot ootab eurosarjas ees hooaja tähtsaim mäng |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ponsiluoma tegi teises lasketiirus ühe möödalasu, kuid läbis ülejäänud tiirud eksimusteta. Teise koha ja kolmanda koha pälvisid üllatusmehed. Teiseks tuli šveitslane Niklas Hartweg, kes läbis kõik neli tiiru puhaste paberitega, kuid kaotas võitjale siiski 37,2 sekundit. Kolmanda koha hõivas sakslane David Zobel (+59,3), kes läbis samuti kõik tiirud eksimusteta.
Napilt jäid pjedestaalikohast ilma sakslane Roman Rees (1; +1.00,9) ja rootslane Sebastian Samuelsson (1; +1.02,8). Kahel eelmisel talvel hooaja avavõistlusel võidutsenud Sturla Holm Lägreid hoidis kuni viimase lasketiiruni liidrikohta, ent siis tegi norralane kaks möödalasku ja sai kokkuvõttes kuuenda koha (+1.23,4). Seitsmendaks tuli Lägreidi koondisekaaslane Vetle Sjaastad Christiansen (1; +1.32,9).
Tubli sõidu tegi leedulane Vytautas Strolia, kes eksis korra viimases tiirus ning saavutas norralaste järel kaheksanda koha (+1.37,1). Esikümnesse sõitsid end veel prantslane Fabien Claude (2; +2.07,5) ja norralane Erlend Bjöntegaard (1: +2.11,5).
MK-sarja kolmekordne üldvõitja Johannes Thingnes Bö oli 12. (4; +2.25,2) ning märtsis Otepääl MK-sarja üldvõitjaks kroonitud Quentin Fillon Maillet oli 15. (2; +2.42,9).
Parima eestlasena saavutas Rene Zahkna 41. koha. Zahkna tegi teises ja kolmandas tiirus ühe möödalasu ning kaotas võitjale 5.14,2. Kristo Siimer sai nelja eksimusega 70. koha (+7.09,5), Robert Heldna kahe eksimusega 74. koha (+7.32,4) ning Raido Ränkel üheksa eksimusega 93. koha (+11.11,3).
Enne võistlust:
Täna asub võistlustulle 102 meest, nende seas ka neli eestlast: Rene Zahkna, Raido Ränkel, Kristo Siimer ja Robert Heldna. "Kohe esimesel etapil on talvetunne sees, näpud on jääs! Nüüd on väga rahulik, tipp-topp talvetingimused," rääkis Zahkna avaetapi eel ERR-ile.
Mullu Östersundis toimunud avasõidu võitis norralane Sturla Holm Lägreid, kes saavutas hooaja kokkuvõttes prantslase Quentin Fillon Maillet järel teise koha. Tavadistantside maailma karika võitis Lägreidi kaasmaalane Tarjei Bö.
Naised alustavad hooaega kolmapäeval 15 km tavadistantsiga. | Laskesuusa MK-hooaeg algas Ponsiluoma võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ponsiluoma tegi teises lasketiirus ühe möödalasu, kuid läbis ülejäänud tiirud eksimusteta. Teise koha ja kolmanda koha pälvisid üllatusmehed. Teiseks tuli šveitslane Niklas Hartweg, kes läbis kõik neli tiiru puhaste paberitega, kuid kaotas võitjale siiski 37,2 sekundit. Kolmanda koha hõivas sakslane David Zobel (+59,3), kes läbis samuti kõik tiirud eksimusteta.
Napilt jäid pjedestaalikohast ilma sakslane Roman Rees (1; +1.00,9) ja rootslane Sebastian Samuelsson (1; +1.02,8). Kahel eelmisel talvel hooaja avavõistlusel võidutsenud Sturla Holm Lägreid hoidis kuni viimase lasketiiruni liidrikohta, ent siis tegi norralane kaks möödalasku ja sai kokkuvõttes kuuenda koha (+1.23,4). Seitsmendaks tuli Lägreidi koondisekaaslane Vetle Sjaastad Christiansen (1; +1.32,9).
Tubli sõidu tegi leedulane Vytautas Strolia, kes eksis korra viimases tiirus ning saavutas norralaste järel kaheksanda koha (+1.37,1). Esikümnesse sõitsid end veel prantslane Fabien Claude (2; +2.07,5) ja norralane Erlend Bjöntegaard (1: +2.11,5).
MK-sarja kolmekordne üldvõitja Johannes Thingnes Bö oli 12. (4; +2.25,2) ning märtsis Otepääl MK-sarja üldvõitjaks kroonitud Quentin Fillon Maillet oli 15. (2; +2.42,9).
Parima eestlasena saavutas Rene Zahkna 41. koha. Zahkna tegi teises ja kolmandas tiirus ühe möödalasu ning kaotas võitjale 5.14,2. Kristo Siimer sai nelja eksimusega 70. koha (+7.09,5), Robert Heldna kahe eksimusega 74. koha (+7.32,4) ning Raido Ränkel üheksa eksimusega 93. koha (+11.11,3).
Enne võistlust:
Täna asub võistlustulle 102 meest, nende seas ka neli eestlast: Rene Zahkna, Raido Ränkel, Kristo Siimer ja Robert Heldna. "Kohe esimesel etapil on talvetunne sees, näpud on jääs! Nüüd on väga rahulik, tipp-topp talvetingimused," rääkis Zahkna avaetapi eel ERR-ile.
Mullu Östersundis toimunud avasõidu võitis norralane Sturla Holm Lägreid, kes saavutas hooaja kokkuvõttes prantslase Quentin Fillon Maillet järel teise koha. Tavadistantside maailma karika võitis Lägreidi kaasmaalane Tarjei Bö.
Naised alustavad hooaega kolmapäeval 15 km tavadistantsiga.
### Response:
Laskesuusa MK-hooaeg algas Ponsiluoma võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatu nimilugu "Puiestee" on Tove Janssoni esimene avaldatud novell ja see ilmus 1934. aastal. Tekstis satub Pariisis elav eakas mees ühtäkki silmitsi iseenda üksildusega.
Lisaks Tove Janssoni noorpõlvenovellidele sisaldab see kogumik ka valikut tema hilisematest juttudest täiskasvanuile. Nende hulgas on nii Edgar Allan Poest mõjutatud psühholoogilisi ja õudussugemetega lugusid kui ka koomilisi novelle.
Novelle saadavad Janssoni illustratsioonid teiste kirjanike tekstidele.
Kirjastus Hea Lugu on viimastel aastatel andnud uuesti eesti keeles välja nii kõik Tove Janssoni Muumi-raamatud kui ka tema täiskasvanutele mõeldud teosed "Aus pettur", "Reis kerge pagasiga", "Puhas mäng", "Kujuri tütar" ja "Suveraamat". | Eesti keeles ilmus Tove Janssoni novelli- ja esseekogumik "Puiestee ja teisi jutte" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatu nimilugu "Puiestee" on Tove Janssoni esimene avaldatud novell ja see ilmus 1934. aastal. Tekstis satub Pariisis elav eakas mees ühtäkki silmitsi iseenda üksildusega.
Lisaks Tove Janssoni noorpõlvenovellidele sisaldab see kogumik ka valikut tema hilisematest juttudest täiskasvanuile. Nende hulgas on nii Edgar Allan Poest mõjutatud psühholoogilisi ja õudussugemetega lugusid kui ka koomilisi novelle.
Novelle saadavad Janssoni illustratsioonid teiste kirjanike tekstidele.
Kirjastus Hea Lugu on viimastel aastatel andnud uuesti eesti keeles välja nii kõik Tove Janssoni Muumi-raamatud kui ka tema täiskasvanutele mõeldud teosed "Aus pettur", "Reis kerge pagasiga", "Puhas mäng", "Kujuri tütar" ja "Suveraamat".
### Response:
Eesti keeles ilmus Tove Janssoni novelli- ja esseekogumik "Puiestee ja teisi jutte" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa teatas teisipäeval, et neil polnud muud valikut kui peatada USA-ga uue START leppe kõnelused. START (Strategic Arms Reduction Treaty) leppe eesmärgiks on kahe tuumariigi tuumaarsenali kahepoolne piiramine ja relvastuskontrolli tagamine.
Vene asevälisminister Sergei Rjabkov teatas, et USA oli huvitatud ainult relvastuskontrolli jätkamisest, samas kui Venemaa tahtis arutada ka teisi küsimusi. Kõnelused kahe riigi vahel Kairos pidid algama teisipäeval, vahendas Reuters.
Rjabkovi väitel soovis Venemaa arutada laiemalt strateegilist stabiilsust kahe tuumariigi vahel.
Esialgne START lepe jõustus 2011. aastal ning sellega piirati muuhulgas kui palju tuumalõhkepäid kumbki riik võib omada.
Teisipäeval algama pidanud kõneluste raames pidid kaks riiki arutama ka vastastikust relvastuskontrolli jätkumist, mis peatati koroonapandeemia tõttu 2020. aasta märtsis.
Ria Novosti teatel ei pane Moskva uuele võimalikule kohtumisele eeltingimusi, kuid Venemaa soovib näha tasakaalukamat programmi. Rjabkovi sõnul ei plaanita käesoleval aastal uut kohtumist.
USA ning teised lääneriigid on süüdistanud Venemaad tuumašantaažis seoses Venemaa sõjategevusega Ukrainas. Vene president Vladimir Putin on mitmed kordi alates veebruarist viidanud tuumarelvade võimalikule kasutamisele.
Vene tuumaähvarduste tõttu kohtus kaks nädalat tagasi CIA peadirektor William Burns Ankaras oma Vene ametikaaslase Sergei Narõškiniga, teatas tollal Valge Maja. Kohtumise raames kinnitati Venemaale, et tuumarelva kasutamise puhul on oodata ränki tagajärgi. | Venemaa katkestas START tuumaleppe kõnelused USA-ga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa teatas teisipäeval, et neil polnud muud valikut kui peatada USA-ga uue START leppe kõnelused. START (Strategic Arms Reduction Treaty) leppe eesmärgiks on kahe tuumariigi tuumaarsenali kahepoolne piiramine ja relvastuskontrolli tagamine.
Vene asevälisminister Sergei Rjabkov teatas, et USA oli huvitatud ainult relvastuskontrolli jätkamisest, samas kui Venemaa tahtis arutada ka teisi küsimusi. Kõnelused kahe riigi vahel Kairos pidid algama teisipäeval, vahendas Reuters.
Rjabkovi väitel soovis Venemaa arutada laiemalt strateegilist stabiilsust kahe tuumariigi vahel.
Esialgne START lepe jõustus 2011. aastal ning sellega piirati muuhulgas kui palju tuumalõhkepäid kumbki riik võib omada.
Teisipäeval algama pidanud kõneluste raames pidid kaks riiki arutama ka vastastikust relvastuskontrolli jätkumist, mis peatati koroonapandeemia tõttu 2020. aasta märtsis.
Ria Novosti teatel ei pane Moskva uuele võimalikule kohtumisele eeltingimusi, kuid Venemaa soovib näha tasakaalukamat programmi. Rjabkovi sõnul ei plaanita käesoleval aastal uut kohtumist.
USA ning teised lääneriigid on süüdistanud Venemaad tuumašantaažis seoses Venemaa sõjategevusega Ukrainas. Vene president Vladimir Putin on mitmed kordi alates veebruarist viidanud tuumarelvade võimalikule kasutamisele.
Vene tuumaähvarduste tõttu kohtus kaks nädalat tagasi CIA peadirektor William Burns Ankaras oma Vene ametikaaslase Sergei Narõškiniga, teatas tollal Valge Maja. Kohtumise raames kinnitati Venemaale, et tuumarelva kasutamise puhul on oodata ränki tagajärgi.
### Response:
Venemaa katkestas START tuumaleppe kõnelused USA-ga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud nädalal vaadatuimat telesaadet "Pealtnägijat" jälgis 186 000 silmapaari. Edetabeli teisele kohale platseerus "Aktuaalne kaamera" (138 000 televaatajaga) ja kolmandale kohale tõusis "Hommik Anuga" (130 000 televaatajaga).
ETV saadetest jõudsid edetabelisse veel "Õnne 13" (122 000 televaatajat) ja "Ringvaade" (108 000 televaatajat).
Erakanalite saadetest tõusid teleedetabelisse "Tantsud tähtedega" (TV3), "Ma näen su häält" (Kanal 2), "Kuldvillak" (Kanal 2), "Kuuuurija" (Kanal 2) ja "Sündamesoov" (Kanal 2). | Teleedetabeli esikolmikus võidutses taas ETV | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädalal vaadatuimat telesaadet "Pealtnägijat" jälgis 186 000 silmapaari. Edetabeli teisele kohale platseerus "Aktuaalne kaamera" (138 000 televaatajaga) ja kolmandale kohale tõusis "Hommik Anuga" (130 000 televaatajaga).
ETV saadetest jõudsid edetabelisse veel "Õnne 13" (122 000 televaatajat) ja "Ringvaade" (108 000 televaatajat).
Erakanalite saadetest tõusid teleedetabelisse "Tantsud tähtedega" (TV3), "Ma näen su häält" (Kanal 2), "Kuldvillak" (Kanal 2), "Kuuuurija" (Kanal 2) ja "Sündamesoov" (Kanal 2).
### Response:
Teleedetabeli esikolmikus võidutses taas ETV |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti ja Ungari on varasemalt kohtunud kaheksal korral ja viimati mindi vastamisi 2018. aastal Rahvuste liiga kohtumistes. Eesti saavutas A. Le Coq Arena kodumängus 3:3 viigi, kui täpsed olid Siim Luts ja Henri Anier. Ungari head hoogu kinnitavad möödunud aastal saavutatud võidud Rahvuste liigas, kus muuhulgas alistati Saksamaa ja kahel korral ka Inglismaa.
Ungari paikneb FIFA edetabelis 36. positsioonil, olles üheksal korral kvalifitseerunud maailmameistrivõistluste ja neljal korral Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Mängupaigaks valitud Ungari koondise koduväljak Puskas Arena mahutab üle 67 000 pealtvaataja.
Eesti ja Ungari maavõistluse avavile täpne kellaaeg on veel kokkuleppimisel, otseülekannet vahendab Viaplay. | Meeste jalgpallikoondis kohtub märtsis Ungariga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti ja Ungari on varasemalt kohtunud kaheksal korral ja viimati mindi vastamisi 2018. aastal Rahvuste liiga kohtumistes. Eesti saavutas A. Le Coq Arena kodumängus 3:3 viigi, kui täpsed olid Siim Luts ja Henri Anier. Ungari head hoogu kinnitavad möödunud aastal saavutatud võidud Rahvuste liigas, kus muuhulgas alistati Saksamaa ja kahel korral ka Inglismaa.
Ungari paikneb FIFA edetabelis 36. positsioonil, olles üheksal korral kvalifitseerunud maailmameistrivõistluste ja neljal korral Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Mängupaigaks valitud Ungari koondise koduväljak Puskas Arena mahutab üle 67 000 pealtvaataja.
Eesti ja Ungari maavõistluse avavile täpne kellaaeg on veel kokkuleppimisel, otseülekannet vahendab Viaplay.
### Response:
Meeste jalgpallikoondis kohtub märtsis Ungariga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastus põhineb nii dokumentaalsetel materjalidel kui ka Narva linna legendidel. Läbi inimsaatuste ja ajaloosündmuste otsitakse vastuseid küsimusele, miks oli vaja hävitada üks Eesti linn – nii füüsiliselt kui ka vaimselt.
Kuigi lavastus Narva ajaloost oli Vaba Laval plaanis ammu, siis üheks lavastuse esietendumist kiirendavaks tõukeks Kaja Kallase suvine väljaütlemine, et narvakatele tuleks rohkem Eesti ajalugu õpetada.
"1. detsember on Vaba Lava Narva sünnipäev. Oleme seda ikka ühe esietendusega tähistanud, nii ka nüüd," ütles Vaba Lava juht Märt Meos. "Narvas ei ole me tegemas mitte ainult teatrit, vaid kandmas ka sügavamat missiooni — toome nii palju kui võimalik Eestit ja meie ajalugu siia piirilinna."
Lavastaja ja autor Julia Aug, kunstnik Elisa Sinisalu, videokujundaja Laura Romanova, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, valguskujundaja Ivar Piterskihh. Laval astuvad üles Mirtel Pohla, Kristo Viiding, Loviise Kapper, Ott Kartau ja Ragnar Uustal.
Lavastust mängitakse nii Narvas kui ka Tallinnas. | Narva Vaba Laval esietendub Julia Augi "Narva – linn, mille me kaotasime" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastus põhineb nii dokumentaalsetel materjalidel kui ka Narva linna legendidel. Läbi inimsaatuste ja ajaloosündmuste otsitakse vastuseid küsimusele, miks oli vaja hävitada üks Eesti linn – nii füüsiliselt kui ka vaimselt.
Kuigi lavastus Narva ajaloost oli Vaba Laval plaanis ammu, siis üheks lavastuse esietendumist kiirendavaks tõukeks Kaja Kallase suvine väljaütlemine, et narvakatele tuleks rohkem Eesti ajalugu õpetada.
"1. detsember on Vaba Lava Narva sünnipäev. Oleme seda ikka ühe esietendusega tähistanud, nii ka nüüd," ütles Vaba Lava juht Märt Meos. "Narvas ei ole me tegemas mitte ainult teatrit, vaid kandmas ka sügavamat missiooni — toome nii palju kui võimalik Eestit ja meie ajalugu siia piirilinna."
Lavastaja ja autor Julia Aug, kunstnik Elisa Sinisalu, videokujundaja Laura Romanova, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, valguskujundaja Ivar Piterskihh. Laval astuvad üles Mirtel Pohla, Kristo Viiding, Loviise Kapper, Ott Kartau ja Ragnar Uustal.
Lavastust mängitakse nii Narvas kui ka Tallinnas.
### Response:
Narva Vaba Laval esietendub Julia Augi "Narva – linn, mille me kaotasime" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahemikus jaanuarist oktoobrini on Venemaa LNG import Euroopa riikidesse kasvanud 40 protsenti võrrelduna 2021. aasta sama perioodiga.
Vene veeldatud maagaas on samal perioodil kogu Euroopa merd mööda imporditud maagaasist tervelt 16 protsenti.
Merd mööda on Venemaa tarninud Euroopale kokku 17,7 miljardit kuupmeetrit maagaasi, mis on siiski märksa vähem kui 62,1 miljardit kuupmeetrit, mida suudeti tarnida läbi gaasitorude.
Financial Times hinnangul on Vene veeldatud maagaasi kõige enam tellinud Prantsusmaa, Belgia, Hispaania ja Holland.
Üks Vene LNG laev saabus hiljuti ka Kreekasse, olles alustanud oma teekonda Vene Portovaja rajatisest Vene-Soome piiri lähistel. Tegu on tõenäoliselt esimese korraga kui Venemaa on Portovaja kaudu suutnud eksportida veeldatud maagaasi.
Kolumbia ülikooli energiapoliitika analüütiku Anne-Sophie Corbeau sõnul "võib Putin ühel päeval üles ärgata ning öelda "Me lõpetame LNG saatmise Euroopasse," sundides piirkonda liikuma veelgi kallimasse turusegmenti".
Corbeau hinnangul võib Venemaa suunata oma LNG näiteks Bangladeshi ja Pakistani, kel on maagaasist suur puudus. Sedasi saaks Euroopat survestada.
Euroopa Liit pole siiani kehtestanud sanktsioone Vene maagaasile, kuna mitmed Euroopa riigid sõltuvad Vene gaasist. Venemaa samas on vähehaaval vähendanud tarneid Euroopasse.
Poolat läbiva Jamal gaasitoru kaudu lõpetas Venemaa gaasi tarned juba maikuus. Nord Stream 1 kaudu lõpetati tarned suvel.
Hiljem juhtusid selle gaasitoru ning Nord Stream 2-ga salapärased plahvatused. Mitmed Euroopa riigid on nimetanud juhtunut sabotaažiks.
Venemaa on lisaks ähvardanud lõpetada gaasi tarned Euroopasse läbi Ukraina. Mõttekoja Bruegel hinnangul liigub läbi Ukraina 80 protsenti sama palju gaasi kui eelmisel aastal samal perioodil. | FT: merd mööda Euroopasse tarnitava Vene maagaasi kogused on kasvanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahemikus jaanuarist oktoobrini on Venemaa LNG import Euroopa riikidesse kasvanud 40 protsenti võrrelduna 2021. aasta sama perioodiga.
Vene veeldatud maagaas on samal perioodil kogu Euroopa merd mööda imporditud maagaasist tervelt 16 protsenti.
Merd mööda on Venemaa tarninud Euroopale kokku 17,7 miljardit kuupmeetrit maagaasi, mis on siiski märksa vähem kui 62,1 miljardit kuupmeetrit, mida suudeti tarnida läbi gaasitorude.
Financial Times hinnangul on Vene veeldatud maagaasi kõige enam tellinud Prantsusmaa, Belgia, Hispaania ja Holland.
Üks Vene LNG laev saabus hiljuti ka Kreekasse, olles alustanud oma teekonda Vene Portovaja rajatisest Vene-Soome piiri lähistel. Tegu on tõenäoliselt esimese korraga kui Venemaa on Portovaja kaudu suutnud eksportida veeldatud maagaasi.
Kolumbia ülikooli energiapoliitika analüütiku Anne-Sophie Corbeau sõnul "võib Putin ühel päeval üles ärgata ning öelda "Me lõpetame LNG saatmise Euroopasse," sundides piirkonda liikuma veelgi kallimasse turusegmenti".
Corbeau hinnangul võib Venemaa suunata oma LNG näiteks Bangladeshi ja Pakistani, kel on maagaasist suur puudus. Sedasi saaks Euroopat survestada.
Euroopa Liit pole siiani kehtestanud sanktsioone Vene maagaasile, kuna mitmed Euroopa riigid sõltuvad Vene gaasist. Venemaa samas on vähehaaval vähendanud tarneid Euroopasse.
Poolat läbiva Jamal gaasitoru kaudu lõpetas Venemaa gaasi tarned juba maikuus. Nord Stream 1 kaudu lõpetati tarned suvel.
Hiljem juhtusid selle gaasitoru ning Nord Stream 2-ga salapärased plahvatused. Mitmed Euroopa riigid on nimetanud juhtunut sabotaažiks.
Venemaa on lisaks ähvardanud lõpetada gaasi tarned Euroopasse läbi Ukraina. Mõttekoja Bruegel hinnangul liigub läbi Ukraina 80 protsenti sama palju gaasi kui eelmisel aastal samal perioodil.
### Response:
FT: merd mööda Euroopasse tarnitava Vene maagaasi kogused on kasvanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel ajal on palju räägitud tankide saatmisest Ukraina kasutusse. Eriti on rõhutatud Saksamaa Leopard-tankide saatmist. Millist abi tankid Ukrainas ukrainlastele praegu pakuksid ja milline eelis lääne tankidel on?
Üldiselt peetakse Lääne-Euroopa riikides – Prantsusmaal, Saksamaal, Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias – toodetut tanke oma Vene analoogidest paremaks, mitte soomuse pärast, aga sellepärast, et nad on võimelised paremini opereerima, nad on võimsamad ja tavaliselt need üksused, kus neid tanke kasutatakse, on paremini juhitud.
Üldiselt ei ole tankidel võib-olla niisugust massilise relva tähendust, nagu Venemaa seda kasutab, massilistes pealetungides. Aga see kõik on väga peen taktikaline disain. See ongi siin tegelikult suurim väljakutse. Lihtsalt tankide Ukrainale andmine ei aita Ukrainat just liiga palju. Nad peavad õppima neid tanke kasutama ja õppima kasutama neid tanke selliselt, et nende lääne tankide eelised tuleksid selgelt praktikas esile. Kui seda ei oska teha, siis pole suurt vahet, millise tankiga lahingus manööverdada.
Tankide andmist ma ei pea praegu väga tõsiseltvõetavaks. Siiamaani on otsitud neid nõukogude päritolu tanke valdavalt Ida-Euroopa riikide relvastusest või ka kuskilt mujalt, kus neid on kasutatud ja üritatud neid moderniseerida ning ukrainlastele üle anda, kuna nad oskavad neid ise kasutada, ise remontida ja taastada, kui vaja on. Sellise lääne soomustehnika andmisel oleks vaja üles ehitada uus keeruline logistikaahel, remondibaas, kõik need asjad, mis ei ole tegelikult üldse lihtne.
Ma väga ei usu, et Ukrainale antakse lähiajal lääne keerulisemat soomustehnikat.
Miks teie arvates lääne arvamusliidrid ja mõned poliitikud on viimasel ajal kutsunud üles just Saksamaad saatma Ukrainale tanke?
Saksamaad tuleb kuidagi survestada Ukrainat aitama, Saksamaa relvaabi on siiamaani olnud võrdlemisi tagasihoidlik.
Pigem ma arvan, et Ukrainal oleks hetkel rohkem abi õhutõrjevahenditest, millega oleks võimalik tagada raketikaitse.
Soomustehnika on vajalik eelkõige selleks, et hõivata tagasi territooriume või vabastada need territooriumid, mis Venemaa on vallutanud. Aga ma arvan, et Ukrainal praegu sellest soomustehnikast liiga karjuv puudus ei ole. Pikas perspektiivis küll. Mingil hetkel saavad ka need nõukogude päritolu tankid ka Ukraina poolel otsa, sest nad kaotavad neid. Seda on väga lihtne öelda, et lääne tanke tuleks neile üle anda, aga tegelikult on see väga pikk ja keeruline protsess.
Mida on oodata Ukrainas lähiaegadel. Praegu on keeruline, paigalseis, kus stabiilselt umbes nädalaste vahedega Venemaa pommitab Ukraina kriitilist taristust ja energiasüsteemi. Millised on võimalikud järgmised arengud?
Kahtlemata Venemaa üritab seda korrata. Kuna nad on rakette nii palju välja tulistanud Ukraina suunal, siis nad ilmselgelt kasutavad nüüd rakette sellises koguses, mis pärsib Venemaa enda kaitsevõimet teistel suundadel. Küsimus on, kui kaua on Venemaa juhtkonnal riskivalmidust seda Venemaa kaitsevõimet kahandada. Kaua nad suudavad neid raketirünnakuid sellisel kujul jätkata?
Teistpidi on näha, et üksikute rakettide tulistamine üksikute objektide pihta väga tulemuslik ei ole, vaid tuleb lasta lendu suurem hulk. Siis läheb mingi osa Ukraina õhutõrjest läbi. Nii et õhutõrje on Ukraina jaoks praegu kõige kriitilisema tähendusega.
Teine moment on see, et rinnetel käib üksteise positsioonide suurtükiväe tulega töötlemine. Enne rinne liikuma ei hakka, kui mõne poole kaotused on kasvanud piisavalt suureks. Selle tõttu see teine kriitiline komponent, mida Ukrainal on vaja, on suurtükiväge, laskemoona ja võimalikult kaugele ning täpselt laskvaid relvi. Kui Ukrainal oleks sedalaadi relvastust ja laskemoona rohkem, siis nad oleks kiiremini võimelised Vene kaitsevõimet purustama ja siis tekiks jälle loogiliselt võimalus neil peale tungida.
Umbes niimoodi see sõda praegu käib. Venemaa kindlasti üritab edasiliikumiseks veel ühte pealetungi maavägedega Donbassis. Aga siiamaani ta pole seda pealetungi veel suutnud käima saada.
Kuigi keerukamad raketid on Venemaa arsenalis otsakorral, on lihtsamaid rakette ja suurtükimoona veel külluses. Ja Venemaa panustabki osaliselt sellele, et oodata, kuni Ukraina enda ja lääneriikide pakutav laskemoon lihtsalt otsa saab.
Nii võib öelda küll. Venemaa on hakanud kurnamissõda pidama. Siiamaani nad üritasid Ukraina vastupanu murda sõjaliste operatsioonidega, mis ei õnnestunud. Aga nüüd üritatakse rohkem kurnata. Ukraina poolt samamoodi. Selline taktika on olnud suvest saadik. Aga samas ei ole Venemaa loobunud ikkagi veel ka pealetungidest territooriumi hõivamiseks.
Ma tuletan meelde, et Venemaa üldise arusaamise kohapealt, kuidas sõda pidada, peaks tal olema väga aktiivne lennuvägi. Seda on aga näha, et lennuväge nad ei saa Ukrainas kasutada. Järelikult peaks planeerimises Ukraina vägede purustamine minema palju pikemale ajale. Ehk siis suurtükiväega kindlasti ei saa sellisel kujul Ukraina kaitsevõimet murda, nagu oleks seda võimalik teha kombinatsioonis suurtükiväe ja lennuväega. Sisuliselt on neil väga halvasti kasutatud ka laevastik, mida nad kasutavad ainult Kalibr tiibrakettide laskmiseks. Nii et Venemaal on probleeme väga palju ja selle tõttu nad ongi valinud sellise lähenemise, mis nende enda arvates nendele endale kõige vähem kaotusi põhjustab.
Aga kas nende suurtükkide vastu ei ole Ukrainal ja läänel sisuliselt rohtu, kui neil on lõputult moona kasutada?
Päris nii ei ole. Kui selle vastu rohtu ei oleks, siis Ukraina väed ei oleks suutnud territooriumi tagasi võtta. Ukraina on näidanud, et ta suudab ka Vene suurtükiväega lõpuks toime tulla.
Aga mitte siis, kui moon otsa saab?
Praegu tal on moona veel jätkunud. Infot, mis levib, on väga raske kontrollida. Venemaa on üle maailma moona juurde hankimas, ehk ta ikkagi nii palju ise toota ei suuda, kui ta kulutab. Ja Ukraina muidugi sõltub täielikult teiste tarnetest. Selles mõttes nad on üsna ebamugavas olukorras. Aga praegu ei ole mitte mingit põhjust väita, et Venemaa valitud taktika toob neile edu. Nende väed ikkagi seisavad. Nad ei suuda oma eesmärke saavutada, kuigi nad üritavad pidevalt ja nende kaotused on jätkuvalt palju suuremad kui Ukraina poolel. Samuti on Vene suurtükiväe aktiivsus võrreldes juuliga ja selle ajaga kui Himarsid jõudsid rindele, langenud üle poole.
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles hiljuti Saksa meediale, et Venemaa relvajõud ei ole sõjaga oluliselt nõrgenenud. Samuti kulub kaitseministeeriumi enda prognoosi järgi Venemaal oma sõjaeelse sõjalise suutlikkuse taastamiseks umbes kaks aastat. Teie olete varem pakkunud välja pikemaid perioode. Milline on teie viimane hinnang selles küsimuses?
Mis ei ole Venemaal kannatada saanud, on strateegiliste raketivägede ja õhutõrje suutlikkus ehk see, mis on Venemaa kaitseks mõeldud, statsionaarne õhutõrje, need kõige uuemad kompleksid. Nad on kaotanud väga palju mobiilset õhutõrjet Ukrainas erineva laskeulatusega. Aga see, mis on Venemaa territooriumi kaitsmiseks, on olemas.
Aga Venemaa maavägede opereerimisvõime on küll drastiliselt langenud. Sellega ma nõus ei ole, et siin võime langust ei ole. Kaotused on väga suured ja ma olen jätkuvalt seda meelt, et alla viie aasta seda taastada pole võimalik. Venemaa ei pea tingimata taastama seda väevõimet sellisel kujul, nagu ta enne oli, kus oli rõhk profiarmeel. Aga nii võitlusvõimelisi üksuseid, nagu tal oli enne Ukrainasse sissetungimist, ei ole võimalik kahe aastaga taastada. See võtab palju pikemat aega. Nad alustasid elukutseliste õhudessantvägede ja üksuste loomist peale Gruusia sõda. Et jõuda tasemele, kus nad neid Ukrainas kasutama hakkasid, läks aega umbes 10 aastat. Nüüd ei saa minna kiiremini. Nüüd, kus üldine foon on halb ja väga palju potentsiaalseid võitlejaid on surma saanud. See koolitamine ja ohvitseride uuesti väljaõpetamine võtab palju aega ja kahe aastaga ei ole seda võimalik kuidagi taastada. | Saks: tankidest rohkem on Ukrainal vaja õhutõrjet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel ajal on palju räägitud tankide saatmisest Ukraina kasutusse. Eriti on rõhutatud Saksamaa Leopard-tankide saatmist. Millist abi tankid Ukrainas ukrainlastele praegu pakuksid ja milline eelis lääne tankidel on?
Üldiselt peetakse Lääne-Euroopa riikides – Prantsusmaal, Saksamaal, Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias – toodetut tanke oma Vene analoogidest paremaks, mitte soomuse pärast, aga sellepärast, et nad on võimelised paremini opereerima, nad on võimsamad ja tavaliselt need üksused, kus neid tanke kasutatakse, on paremini juhitud.
Üldiselt ei ole tankidel võib-olla niisugust massilise relva tähendust, nagu Venemaa seda kasutab, massilistes pealetungides. Aga see kõik on väga peen taktikaline disain. See ongi siin tegelikult suurim väljakutse. Lihtsalt tankide Ukrainale andmine ei aita Ukrainat just liiga palju. Nad peavad õppima neid tanke kasutama ja õppima kasutama neid tanke selliselt, et nende lääne tankide eelised tuleksid selgelt praktikas esile. Kui seda ei oska teha, siis pole suurt vahet, millise tankiga lahingus manööverdada.
Tankide andmist ma ei pea praegu väga tõsiseltvõetavaks. Siiamaani on otsitud neid nõukogude päritolu tanke valdavalt Ida-Euroopa riikide relvastusest või ka kuskilt mujalt, kus neid on kasutatud ja üritatud neid moderniseerida ning ukrainlastele üle anda, kuna nad oskavad neid ise kasutada, ise remontida ja taastada, kui vaja on. Sellise lääne soomustehnika andmisel oleks vaja üles ehitada uus keeruline logistikaahel, remondibaas, kõik need asjad, mis ei ole tegelikult üldse lihtne.
Ma väga ei usu, et Ukrainale antakse lähiajal lääne keerulisemat soomustehnikat.
Miks teie arvates lääne arvamusliidrid ja mõned poliitikud on viimasel ajal kutsunud üles just Saksamaad saatma Ukrainale tanke?
Saksamaad tuleb kuidagi survestada Ukrainat aitama, Saksamaa relvaabi on siiamaani olnud võrdlemisi tagasihoidlik.
Pigem ma arvan, et Ukrainal oleks hetkel rohkem abi õhutõrjevahenditest, millega oleks võimalik tagada raketikaitse.
Soomustehnika on vajalik eelkõige selleks, et hõivata tagasi territooriume või vabastada need territooriumid, mis Venemaa on vallutanud. Aga ma arvan, et Ukrainal praegu sellest soomustehnikast liiga karjuv puudus ei ole. Pikas perspektiivis küll. Mingil hetkel saavad ka need nõukogude päritolu tankid ka Ukraina poolel otsa, sest nad kaotavad neid. Seda on väga lihtne öelda, et lääne tanke tuleks neile üle anda, aga tegelikult on see väga pikk ja keeruline protsess.
Mida on oodata Ukrainas lähiaegadel. Praegu on keeruline, paigalseis, kus stabiilselt umbes nädalaste vahedega Venemaa pommitab Ukraina kriitilist taristust ja energiasüsteemi. Millised on võimalikud järgmised arengud?
Kahtlemata Venemaa üritab seda korrata. Kuna nad on rakette nii palju välja tulistanud Ukraina suunal, siis nad ilmselgelt kasutavad nüüd rakette sellises koguses, mis pärsib Venemaa enda kaitsevõimet teistel suundadel. Küsimus on, kui kaua on Venemaa juhtkonnal riskivalmidust seda Venemaa kaitsevõimet kahandada. Kaua nad suudavad neid raketirünnakuid sellisel kujul jätkata?
Teistpidi on näha, et üksikute rakettide tulistamine üksikute objektide pihta väga tulemuslik ei ole, vaid tuleb lasta lendu suurem hulk. Siis läheb mingi osa Ukraina õhutõrjest läbi. Nii et õhutõrje on Ukraina jaoks praegu kõige kriitilisema tähendusega.
Teine moment on see, et rinnetel käib üksteise positsioonide suurtükiväe tulega töötlemine. Enne rinne liikuma ei hakka, kui mõne poole kaotused on kasvanud piisavalt suureks. Selle tõttu see teine kriitiline komponent, mida Ukrainal on vaja, on suurtükiväge, laskemoona ja võimalikult kaugele ning täpselt laskvaid relvi. Kui Ukrainal oleks sedalaadi relvastust ja laskemoona rohkem, siis nad oleks kiiremini võimelised Vene kaitsevõimet purustama ja siis tekiks jälle loogiliselt võimalus neil peale tungida.
Umbes niimoodi see sõda praegu käib. Venemaa kindlasti üritab edasiliikumiseks veel ühte pealetungi maavägedega Donbassis. Aga siiamaani ta pole seda pealetungi veel suutnud käima saada.
Kuigi keerukamad raketid on Venemaa arsenalis otsakorral, on lihtsamaid rakette ja suurtükimoona veel külluses. Ja Venemaa panustabki osaliselt sellele, et oodata, kuni Ukraina enda ja lääneriikide pakutav laskemoon lihtsalt otsa saab.
Nii võib öelda küll. Venemaa on hakanud kurnamissõda pidama. Siiamaani nad üritasid Ukraina vastupanu murda sõjaliste operatsioonidega, mis ei õnnestunud. Aga nüüd üritatakse rohkem kurnata. Ukraina poolt samamoodi. Selline taktika on olnud suvest saadik. Aga samas ei ole Venemaa loobunud ikkagi veel ka pealetungidest territooriumi hõivamiseks.
Ma tuletan meelde, et Venemaa üldise arusaamise kohapealt, kuidas sõda pidada, peaks tal olema väga aktiivne lennuvägi. Seda on aga näha, et lennuväge nad ei saa Ukrainas kasutada. Järelikult peaks planeerimises Ukraina vägede purustamine minema palju pikemale ajale. Ehk siis suurtükiväega kindlasti ei saa sellisel kujul Ukraina kaitsevõimet murda, nagu oleks seda võimalik teha kombinatsioonis suurtükiväe ja lennuväega. Sisuliselt on neil väga halvasti kasutatud ka laevastik, mida nad kasutavad ainult Kalibr tiibrakettide laskmiseks. Nii et Venemaal on probleeme väga palju ja selle tõttu nad ongi valinud sellise lähenemise, mis nende enda arvates nendele endale kõige vähem kaotusi põhjustab.
Aga kas nende suurtükkide vastu ei ole Ukrainal ja läänel sisuliselt rohtu, kui neil on lõputult moona kasutada?
Päris nii ei ole. Kui selle vastu rohtu ei oleks, siis Ukraina väed ei oleks suutnud territooriumi tagasi võtta. Ukraina on näidanud, et ta suudab ka Vene suurtükiväega lõpuks toime tulla.
Aga mitte siis, kui moon otsa saab?
Praegu tal on moona veel jätkunud. Infot, mis levib, on väga raske kontrollida. Venemaa on üle maailma moona juurde hankimas, ehk ta ikkagi nii palju ise toota ei suuda, kui ta kulutab. Ja Ukraina muidugi sõltub täielikult teiste tarnetest. Selles mõttes nad on üsna ebamugavas olukorras. Aga praegu ei ole mitte mingit põhjust väita, et Venemaa valitud taktika toob neile edu. Nende väed ikkagi seisavad. Nad ei suuda oma eesmärke saavutada, kuigi nad üritavad pidevalt ja nende kaotused on jätkuvalt palju suuremad kui Ukraina poolel. Samuti on Vene suurtükiväe aktiivsus võrreldes juuliga ja selle ajaga kui Himarsid jõudsid rindele, langenud üle poole.
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles hiljuti Saksa meediale, et Venemaa relvajõud ei ole sõjaga oluliselt nõrgenenud. Samuti kulub kaitseministeeriumi enda prognoosi järgi Venemaal oma sõjaeelse sõjalise suutlikkuse taastamiseks umbes kaks aastat. Teie olete varem pakkunud välja pikemaid perioode. Milline on teie viimane hinnang selles küsimuses?
Mis ei ole Venemaal kannatada saanud, on strateegiliste raketivägede ja õhutõrje suutlikkus ehk see, mis on Venemaa kaitseks mõeldud, statsionaarne õhutõrje, need kõige uuemad kompleksid. Nad on kaotanud väga palju mobiilset õhutõrjet Ukrainas erineva laskeulatusega. Aga see, mis on Venemaa territooriumi kaitsmiseks, on olemas.
Aga Venemaa maavägede opereerimisvõime on küll drastiliselt langenud. Sellega ma nõus ei ole, et siin võime langust ei ole. Kaotused on väga suured ja ma olen jätkuvalt seda meelt, et alla viie aasta seda taastada pole võimalik. Venemaa ei pea tingimata taastama seda väevõimet sellisel kujul, nagu ta enne oli, kus oli rõhk profiarmeel. Aga nii võitlusvõimelisi üksuseid, nagu tal oli enne Ukrainasse sissetungimist, ei ole võimalik kahe aastaga taastada. See võtab palju pikemat aega. Nad alustasid elukutseliste õhudessantvägede ja üksuste loomist peale Gruusia sõda. Et jõuda tasemele, kus nad neid Ukrainas kasutama hakkasid, läks aega umbes 10 aastat. Nüüd ei saa minna kiiremini. Nüüd, kus üldine foon on halb ja väga palju potentsiaalseid võitlejaid on surma saanud. See koolitamine ja ohvitseride uuesti väljaõpetamine võtab palju aega ja kahe aastaga ei ole seda võimalik kuidagi taastada.
### Response:
Saks: tankidest rohkem on Ukrainal vaja õhutõrjet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa abi Ukrainale on märkimisväärselt kasvanud. Kas te olete sellega praegu rahul või näete, et midagi on endiselt juurde vaja?
Ma olen väga rahul sotsiaalse abiga sõjapõgenikele Saksamaal. Sõjaliselt saaksime me aga teha palju enam. Me peaksime valmistuma laskemoona tootmiseks ja hakkama ette valmistama tankiste ning valmistuma tankide saatmiseks, kui algab pealetung alade tagasivõtmiseks varakevadel. Me jääme siin alla ootustele ja ka meie võimalustele.
Kas te leiate, et Ukrainasse tuleks saata Leopard tanke?
Vanad nõukogude mudelid on otsa saamas. Nad on katki või napib meil varuosasid. Ja ma usun ka, et ellujäämisvõimalus on palju suurem Leopardis või Marder lahingumasinas. Me peame oma laod avama, eelkõige relvatööstuses ja koordineerima seda oma partneritega, kellel on samuti Leopardid kasutusel, et neid saata nii kiiresti kui võimalik.
Leopard tankid on kasutusel paljudes Euroopa riikides, kes saaksid ühineda.
13 riiki, see oleks 13 Leopardi-riigi ettevõtmine. Ja me peaksime saatma ka vanemaid tanke, Leopard 1, mis on juba saadaval koos rohke laskemoonaga, neid on eriti Saksamaal ja Itaalias.
Teil on suur militaarkogemus. Mida ukrainlased peale tankide veel praegu vajavad?
Kõigepealt vajavad nad palju arusaamist meie ühiskondadest. Mitte Baltikumis, kus kõik asjast aru saavad, aga Saksamaal läheb vaja palju rohkem moraalset tuge ja avalikku arutelu, et me toetame seda riiki, sest nemad kaitsevad meie vabadust.
Teiseks peab meie ühiskond aru saama, et mõnedest fantaasiatest tuleb loobuda ja ka väiksest osast oma heaolust selleks, et investeerida rohkem Ukrainasse. Ja kolmandaks, me peame valmis olema sõja eskaleerumiseks ja see peab viima Ukraina võiduni. Me peame muutma oma nõudmisi ja mitte ütlema, et Venemaa ei tohi seda sõda võita ja Ukraina ei tohi kaotada, vaid me peame ütlema, et Venemaa peab teatud tingimustel kaotama ja Ukraina peab võitma. Kui nad kaotavad, siis jätkub sõda Moldovas ja Balti riikides.
Te rääkisite kõhklustest Saksa ühiskonnas, mis tuleb ületada. Miks see nii raske on Saksamaa jaoks?
See ei ole ühiskonna küsimus, vaid poliitilise juhtimise küsimus. Kuigi välisministeerium ja majandusministeerium toetavad täielikult relvade saatmist, siis kantsler on kõhklev. See on küsimus mõtteviisist ja valest arusaamisest juhi rollist ja kolmandaks see on viis, kuidas Venemaa töötab. See on hirm tuumaeskalatsiooni ees, mida ei juhtu. Sellepärast peame me investeerima kõik, mis vaja, et Ukraina võidaks. Valitsus peaks mõtteviisi muutma. Siis on ka inimesed, kellest 80 protsenti toetab Ukrainat, valmis panustama rohkem ja seda ka avalikult näitama.
Te olete korduvalt öelnud, et Ukraina peab võitma. Kas te peate silmas täielikku territoriaalset terviklikkust? Ja kas see muudab lääneriikidele Ukraina toetamise keerukamaks, kui see puudutab alasid nagu Krimm?
Miinimum on kõigi alade tagasivõtmine, mis olid Ukraina kontrolli all käesoleva aasta jaanuaris. Järgmine samm oleks Donetsk ja Luhansk. Ja kolmandaks Krimm. Mis puudutab Krimmi, siis on vaja rahvusvahelist mõistmist, et Krimm kuulub Ukrainale, aga Venemaa on rahvastiku seal välja vahetanud. Kui Krimm läheb tagasi Ukrainale, siis tuleb nende inimeste jaoks lahendus leida, aga lõpuks peab Krimm minema Ukrainale.
Teine teema on, et me peame uurima kõiki Venemaa sõjakuritegusid ja Venemaa peab maksma Ukrainale reparatsioone, see tuleb selgeks teha. Samuti vajab Ukraina julgeolekugarantiisid. See ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu liikmesus, vaid pikas perspektiivis ka NATO liikmesus. Kuni seda ei ole, on vaja luua Ukraina toetajate liit, kes aitavad relvadega, poliitiliselt ja tuumavihmavarjuga.
Kuidas sõjakuritegude uurimine peaks välja nägema ja kuidas Venemaalt reparatsioonid kätte saada?
Meil on vaja rahvusvahelist kohut, et neid uurida, palju uurijaid tegutseb juba seal. Venemaa püüab hävitada viiteid tapetud tsiviilisikutele ja sõduritele. See tuleb avalikkuse ette tuua. Ja ma soovin, et ka meie avalikkus sellest teadlikuks saaks, sest meie televisioon püüab neid jubedaid julmusi vältida. Reparatsioonid tuleb läbi rääkida, aga Venemaa peab selle kõige eest maksma. See võib kesta aastakümneid, aga ei saa olla nii, et nad teevad kahju rohkem kui kahe triljoni euro ulatuses ja keegi ei aita neid kahjusid taastada.
Rääkimata inimeludest, mida ükski raha tagasi ei too.
Jah. Ilmselt tuleb neil maksta loodusvaradega ja kogu vene oligarhide raha tuleb anda Ukraina rahvale ja riigile.
Räägime energiakriisist. Kui alguses olid hirmud, kuidas õnnestub see talv üle elada, siis nüüd tuled põlevad, küte on olemas ja ettevõtted töötavad. Kas kõik on hästi?
Lühiajaliselt jah, aga kui vaadata järgmist talve, siis sel ajal peaksid meie tuumajaamad töö lõpetama, mis on suur viga ja siis me muutume väga sõltuvaks Katari ja teiste riikide gaasist. Me peame oma energiaallikaid mitmekesistama, sealhulgas tuumaenergiaga ja investeerima elektrivõrku, et oleks võimalik taastuvenergiat põhjast lõuna suunas liigutada. Nii et me peame end reformima, et vabaneda sõltuvusest Venemaast ja mõnedest riikidest Pärsia lahe piirkonnas.
Katar ei tundu ka parim valik, vaadates kasvõi jalgpalli MM-i.
Just. Seal naabruses asub Iraak, kus on palju gaasi, aga puudub taristu selle müümiseks. See riik on väga nõrk ja väärib toetamist Iraani ja teiste selliste riikide vastu. Katar on väga jõukas riik ja me sõltume näiteks Katari investoritest meie autotööstuses. Aga me peame energiaallikaid mitmekesistama ja investeerima Iraaki, et nad saaksid Saksamaale gaasi ja naftat müüa kuni me seda vajame. Ühtlasi aitaksime me sellel riigil stabiilsust leida.
Üheks suureks teemaks on Saksamaal tõusnud Hiina. Sellest räägitakse väga palju. Mis on teie partei jaoks punane joon, kus tuleb hakata investeeringuid tähelepanelikult vaatama? Hamburgi sadam oli hiljuti silmatorkav näide.
Me oleme juba punased jooned ületanud oma IT-julgeoleku seadusega ja telekommunikatsiooni julgeoleku seadusega kaks aastat tagasi. Seda lükati teadlikult edasi ja vahepeal muutus meie telekommunikatsiooni sektor sõltuvaks odavamatest hiina seadmetest. Nii et punane joon on juba ületatud. Samuti andsid kuus ministrit kantslerile nõu mitte müüa Hamburgi sadama osa ja seda terminali, aga ta tegi seda ikkagi teadlikult. See on halb otsus, see suurendab sõltuvust ja see avab ukse Hiina infosõjale, annab infot sadama taristu kohta ja seda läbivate kaupade kohta.
See on halb märk ka itaallastele, kes müüsid Genova sadama Hiinale ja Trieste sadama Hamburgile, nüüd sõltuvad nad kaudselt Hiinast. Seda püüdis Itaalia valitsus tegelikult vältida. Nii et me tekitasime segadust Euroopa sadamate infrastruktuuris. Hamburgi sadam ei olnud konkurentsivõimeline ja Hiina oli ainus investor. Me peame asju parandama, aga mitte suurendama oma sõltuvust.
Konkurents paneb meid hiinlaste poole vaatama. Kas selle vältimiseks oleks vaja leppida kokku Euroopa Liidus ühtsed reeglid?
Me peame vaatama tarneahelaid ja määratlema, mis on kriitilise tähtsusega infrastruktuur, kus Hiina ega Venemaa mõju ei tohi olla. Selleks on näiteks infotehnoloogia, farmaatsia ja haruldased muldmetallid. Haruldaste muldmetallide teemat tuleks Euroopa Liidus arutada.
Hiina impordib 80 protsenti haruldastest muldmetallidest Austraaliast. Saksamaa impordib 96 protsenti oma haruldastest muldmetallidest Hiinast. Miks me ei otsi lepinguid Austraaliast? Me peame koos samameelsete riikidega oma sõltuvust vähendama. Me oleme vastastikku sõltuvad ja omavahel seotud, aga me ei peaks olema nii suures sõltuvuses, et 60 või 80 protsenti või nagu viimases näites 90 protsenti millestki tuleb Hiinast. See ei taga mingisugustki vastupidavust.
Kas Bundestagi liikmed kasutavad Tiktokki?
Mina seda ei kasuta, aga sajad Bundestagi liikmed kasutavad seda ja avavad kõik oma kontaktid Hiina salateenistusele. Mina ja minu kontor väldime Tiktokki, aga me vajame teisi vahendeid, et jõuda noorte inimesteni. Ja me peame tõstma ka noorte inimeste teadlikkust, sellist haridust Saksamaal ei jagata.
Bundestag on arutanud seaduseelnõu, mis keelab sõjakuritegude õigustamist. See seostub ka Ukraina jubedustega ja näiteks Vene lipuga ringikäimisega. Miks seda vaja on ja kas te toetate seda?
See on tõesti vajalik, sest koroonaajast on meil jäänud palju inimesi, kes otsivad uusi mässamise alasid. Sellised protestid on seaduslikud, aga me peame vaatama, et nad ei oleks nii palju mõjutatud Venemaa poolt, kui nad praegu seda on. Venemaa püüab neid mõjutada Telegrami ja teiste kanalite kaudu. Nii nagu fašistlikud lipud on Saksamaal keelatud, samamoodi tuleb keelata kõik Venemaa sõjasümbolid nagu Z tähe sümbol, mille all nad Ukrainat ründavad. Inimesi tuleb veenda, et see on vale pool, keelamine üksi ei aita, vaja on inimesi ka veenda õigete faktidega.
Te rääkisite, et sakslased peavad ära andma osa oma heaolust või selle ümber mõtestama. Mida see tähendab?
24. veebruarini tähendas heaolu kolmandat puhkust aastas või kuuesilindrilise auto vahetamist kaheksasilindrilise vastu, mis on vale ja dekadentlik lähenemine. Me ei ole seni defineerinud heaolu kui vastupidavaid struktuure. | Saksa opositsioonipoliitik: Saksamaa peab heaolu tähenduse ümber mõtestama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa abi Ukrainale on märkimisväärselt kasvanud. Kas te olete sellega praegu rahul või näete, et midagi on endiselt juurde vaja?
Ma olen väga rahul sotsiaalse abiga sõjapõgenikele Saksamaal. Sõjaliselt saaksime me aga teha palju enam. Me peaksime valmistuma laskemoona tootmiseks ja hakkama ette valmistama tankiste ning valmistuma tankide saatmiseks, kui algab pealetung alade tagasivõtmiseks varakevadel. Me jääme siin alla ootustele ja ka meie võimalustele.
Kas te leiate, et Ukrainasse tuleks saata Leopard tanke?
Vanad nõukogude mudelid on otsa saamas. Nad on katki või napib meil varuosasid. Ja ma usun ka, et ellujäämisvõimalus on palju suurem Leopardis või Marder lahingumasinas. Me peame oma laod avama, eelkõige relvatööstuses ja koordineerima seda oma partneritega, kellel on samuti Leopardid kasutusel, et neid saata nii kiiresti kui võimalik.
Leopard tankid on kasutusel paljudes Euroopa riikides, kes saaksid ühineda.
13 riiki, see oleks 13 Leopardi-riigi ettevõtmine. Ja me peaksime saatma ka vanemaid tanke, Leopard 1, mis on juba saadaval koos rohke laskemoonaga, neid on eriti Saksamaal ja Itaalias.
Teil on suur militaarkogemus. Mida ukrainlased peale tankide veel praegu vajavad?
Kõigepealt vajavad nad palju arusaamist meie ühiskondadest. Mitte Baltikumis, kus kõik asjast aru saavad, aga Saksamaal läheb vaja palju rohkem moraalset tuge ja avalikku arutelu, et me toetame seda riiki, sest nemad kaitsevad meie vabadust.
Teiseks peab meie ühiskond aru saama, et mõnedest fantaasiatest tuleb loobuda ja ka väiksest osast oma heaolust selleks, et investeerida rohkem Ukrainasse. Ja kolmandaks, me peame valmis olema sõja eskaleerumiseks ja see peab viima Ukraina võiduni. Me peame muutma oma nõudmisi ja mitte ütlema, et Venemaa ei tohi seda sõda võita ja Ukraina ei tohi kaotada, vaid me peame ütlema, et Venemaa peab teatud tingimustel kaotama ja Ukraina peab võitma. Kui nad kaotavad, siis jätkub sõda Moldovas ja Balti riikides.
Te rääkisite kõhklustest Saksa ühiskonnas, mis tuleb ületada. Miks see nii raske on Saksamaa jaoks?
See ei ole ühiskonna küsimus, vaid poliitilise juhtimise küsimus. Kuigi välisministeerium ja majandusministeerium toetavad täielikult relvade saatmist, siis kantsler on kõhklev. See on küsimus mõtteviisist ja valest arusaamisest juhi rollist ja kolmandaks see on viis, kuidas Venemaa töötab. See on hirm tuumaeskalatsiooni ees, mida ei juhtu. Sellepärast peame me investeerima kõik, mis vaja, et Ukraina võidaks. Valitsus peaks mõtteviisi muutma. Siis on ka inimesed, kellest 80 protsenti toetab Ukrainat, valmis panustama rohkem ja seda ka avalikult näitama.
Te olete korduvalt öelnud, et Ukraina peab võitma. Kas te peate silmas täielikku territoriaalset terviklikkust? Ja kas see muudab lääneriikidele Ukraina toetamise keerukamaks, kui see puudutab alasid nagu Krimm?
Miinimum on kõigi alade tagasivõtmine, mis olid Ukraina kontrolli all käesoleva aasta jaanuaris. Järgmine samm oleks Donetsk ja Luhansk. Ja kolmandaks Krimm. Mis puudutab Krimmi, siis on vaja rahvusvahelist mõistmist, et Krimm kuulub Ukrainale, aga Venemaa on rahvastiku seal välja vahetanud. Kui Krimm läheb tagasi Ukrainale, siis tuleb nende inimeste jaoks lahendus leida, aga lõpuks peab Krimm minema Ukrainale.
Teine teema on, et me peame uurima kõiki Venemaa sõjakuritegusid ja Venemaa peab maksma Ukrainale reparatsioone, see tuleb selgeks teha. Samuti vajab Ukraina julgeolekugarantiisid. See ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu liikmesus, vaid pikas perspektiivis ka NATO liikmesus. Kuni seda ei ole, on vaja luua Ukraina toetajate liit, kes aitavad relvadega, poliitiliselt ja tuumavihmavarjuga.
Kuidas sõjakuritegude uurimine peaks välja nägema ja kuidas Venemaalt reparatsioonid kätte saada?
Meil on vaja rahvusvahelist kohut, et neid uurida, palju uurijaid tegutseb juba seal. Venemaa püüab hävitada viiteid tapetud tsiviilisikutele ja sõduritele. See tuleb avalikkuse ette tuua. Ja ma soovin, et ka meie avalikkus sellest teadlikuks saaks, sest meie televisioon püüab neid jubedaid julmusi vältida. Reparatsioonid tuleb läbi rääkida, aga Venemaa peab selle kõige eest maksma. See võib kesta aastakümneid, aga ei saa olla nii, et nad teevad kahju rohkem kui kahe triljoni euro ulatuses ja keegi ei aita neid kahjusid taastada.
Rääkimata inimeludest, mida ükski raha tagasi ei too.
Jah. Ilmselt tuleb neil maksta loodusvaradega ja kogu vene oligarhide raha tuleb anda Ukraina rahvale ja riigile.
Räägime energiakriisist. Kui alguses olid hirmud, kuidas õnnestub see talv üle elada, siis nüüd tuled põlevad, küte on olemas ja ettevõtted töötavad. Kas kõik on hästi?
Lühiajaliselt jah, aga kui vaadata järgmist talve, siis sel ajal peaksid meie tuumajaamad töö lõpetama, mis on suur viga ja siis me muutume väga sõltuvaks Katari ja teiste riikide gaasist. Me peame oma energiaallikaid mitmekesistama, sealhulgas tuumaenergiaga ja investeerima elektrivõrku, et oleks võimalik taastuvenergiat põhjast lõuna suunas liigutada. Nii et me peame end reformima, et vabaneda sõltuvusest Venemaast ja mõnedest riikidest Pärsia lahe piirkonnas.
Katar ei tundu ka parim valik, vaadates kasvõi jalgpalli MM-i.
Just. Seal naabruses asub Iraak, kus on palju gaasi, aga puudub taristu selle müümiseks. See riik on väga nõrk ja väärib toetamist Iraani ja teiste selliste riikide vastu. Katar on väga jõukas riik ja me sõltume näiteks Katari investoritest meie autotööstuses. Aga me peame energiaallikaid mitmekesistama ja investeerima Iraaki, et nad saaksid Saksamaale gaasi ja naftat müüa kuni me seda vajame. Ühtlasi aitaksime me sellel riigil stabiilsust leida.
Üheks suureks teemaks on Saksamaal tõusnud Hiina. Sellest räägitakse väga palju. Mis on teie partei jaoks punane joon, kus tuleb hakata investeeringuid tähelepanelikult vaatama? Hamburgi sadam oli hiljuti silmatorkav näide.
Me oleme juba punased jooned ületanud oma IT-julgeoleku seadusega ja telekommunikatsiooni julgeoleku seadusega kaks aastat tagasi. Seda lükati teadlikult edasi ja vahepeal muutus meie telekommunikatsiooni sektor sõltuvaks odavamatest hiina seadmetest. Nii et punane joon on juba ületatud. Samuti andsid kuus ministrit kantslerile nõu mitte müüa Hamburgi sadama osa ja seda terminali, aga ta tegi seda ikkagi teadlikult. See on halb otsus, see suurendab sõltuvust ja see avab ukse Hiina infosõjale, annab infot sadama taristu kohta ja seda läbivate kaupade kohta.
See on halb märk ka itaallastele, kes müüsid Genova sadama Hiinale ja Trieste sadama Hamburgile, nüüd sõltuvad nad kaudselt Hiinast. Seda püüdis Itaalia valitsus tegelikult vältida. Nii et me tekitasime segadust Euroopa sadamate infrastruktuuris. Hamburgi sadam ei olnud konkurentsivõimeline ja Hiina oli ainus investor. Me peame asju parandama, aga mitte suurendama oma sõltuvust.
Konkurents paneb meid hiinlaste poole vaatama. Kas selle vältimiseks oleks vaja leppida kokku Euroopa Liidus ühtsed reeglid?
Me peame vaatama tarneahelaid ja määratlema, mis on kriitilise tähtsusega infrastruktuur, kus Hiina ega Venemaa mõju ei tohi olla. Selleks on näiteks infotehnoloogia, farmaatsia ja haruldased muldmetallid. Haruldaste muldmetallide teemat tuleks Euroopa Liidus arutada.
Hiina impordib 80 protsenti haruldastest muldmetallidest Austraaliast. Saksamaa impordib 96 protsenti oma haruldastest muldmetallidest Hiinast. Miks me ei otsi lepinguid Austraaliast? Me peame koos samameelsete riikidega oma sõltuvust vähendama. Me oleme vastastikku sõltuvad ja omavahel seotud, aga me ei peaks olema nii suures sõltuvuses, et 60 või 80 protsenti või nagu viimases näites 90 protsenti millestki tuleb Hiinast. See ei taga mingisugustki vastupidavust.
Kas Bundestagi liikmed kasutavad Tiktokki?
Mina seda ei kasuta, aga sajad Bundestagi liikmed kasutavad seda ja avavad kõik oma kontaktid Hiina salateenistusele. Mina ja minu kontor väldime Tiktokki, aga me vajame teisi vahendeid, et jõuda noorte inimesteni. Ja me peame tõstma ka noorte inimeste teadlikkust, sellist haridust Saksamaal ei jagata.
Bundestag on arutanud seaduseelnõu, mis keelab sõjakuritegude õigustamist. See seostub ka Ukraina jubedustega ja näiteks Vene lipuga ringikäimisega. Miks seda vaja on ja kas te toetate seda?
See on tõesti vajalik, sest koroonaajast on meil jäänud palju inimesi, kes otsivad uusi mässamise alasid. Sellised protestid on seaduslikud, aga me peame vaatama, et nad ei oleks nii palju mõjutatud Venemaa poolt, kui nad praegu seda on. Venemaa püüab neid mõjutada Telegrami ja teiste kanalite kaudu. Nii nagu fašistlikud lipud on Saksamaal keelatud, samamoodi tuleb keelata kõik Venemaa sõjasümbolid nagu Z tähe sümbol, mille all nad Ukrainat ründavad. Inimesi tuleb veenda, et see on vale pool, keelamine üksi ei aita, vaja on inimesi ka veenda õigete faktidega.
Te rääkisite, et sakslased peavad ära andma osa oma heaolust või selle ümber mõtestama. Mida see tähendab?
24. veebruarini tähendas heaolu kolmandat puhkust aastas või kuuesilindrilise auto vahetamist kaheksasilindrilise vastu, mis on vale ja dekadentlik lähenemine. Me ei ole seni defineerinud heaolu kui vastupidavaid struktuure.
### Response:
Saksa opositsioonipoliitik: Saksamaa peab heaolu tähenduse ümber mõtestama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ootasin hooaja algust pikisilmi ja olin kolmapäevasele 15 km individuaalile juba ammu sihi seadnud. Kahjuks sai mind kätte koroonaviirus ja kuigi lubati juba mõned päevad tagasi karantiinist välja, vajan hetkel igat lisapäeva taastumiseks ja treenimiseks. Seetõttu olen sunnitud homse (kolmapäevase - toim) individuaalvõistluse vahele jätma," kirjutas Talihärm Instagramis.
Kolmapäeval stardivad Kontiolahtis Eesti naistest Tuuli Tomingas, Regina Ermits ja Susan Külm. Talihärm loodab, et saab neljapäeval Eesti naiskonda 4x6 km teatesõidus aidata. | Johanna Talihärm jätab hooaja avasõidu vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ootasin hooaja algust pikisilmi ja olin kolmapäevasele 15 km individuaalile juba ammu sihi seadnud. Kahjuks sai mind kätte koroonaviirus ja kuigi lubati juba mõned päevad tagasi karantiinist välja, vajan hetkel igat lisapäeva taastumiseks ja treenimiseks. Seetõttu olen sunnitud homse (kolmapäevase - toim) individuaalvõistluse vahele jätma," kirjutas Talihärm Instagramis.
Kolmapäeval stardivad Kontiolahtis Eesti naistest Tuuli Tomingas, Regina Ermits ja Susan Külm. Talihärm loodab, et saab neljapäeval Eesti naiskonda 4x6 km teatesõidus aidata.
### Response:
Johanna Talihärm jätab hooaja avasõidu vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Malta lipu all seilav laev ehitati möödunud aastal. Maikuus teatas energiakontsern Uniper, et Saksamaa prahib Kreeka ettevõttelt Dynagas nii Transgas Force'i kui ka samal aastal esimesena valminud sõsarlaeva Transgas Power.
Alused peaksid Uniperi teate kohaselt asuma Saksamaale gaasi vedama 2023. aasta algul, seda sõltuvalt riigi LNG vastuvõtutaristu valmimise ajast.
Transgas Force mahutab 174 000 kuupmeetrit veeldatud maagaasi. Laeva mõõtmed on on 294 x 47 meetrit.
Alexela ja Infortar konkreetse laeva Paldiski LNG-kai äärde toomist ei kinnitanud, ettevõte ootab kokkuleppe sõlmimiseks kinnitust Eleringilt.
"LNG-laeva seisuaeg kai ääres maksab täna umbes 500 000 USA dollarit päevas, sellist kohustust saab võtta vaid siis, kui on selge konkreetne kuupäev, mis ajaks Elering selle gaasitaristu Paldiskis lõpuni välja ehitab. Samas on LNG- laevade turg täna nii kuum, et iga viivitatud päev võib tähendada, et laeva saab eelolevaks talveks keegi teine, kes valmis kohe edasi liikuma," ütles Alexela nõukogu esimees Marti Hääl.
Laev läbis teisipäeval La Manche'i väina, olles teel Rotterdamist USA poole. | Alexela renditav LNG-laev võib olla mullu valminud Transgas Force | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Malta lipu all seilav laev ehitati möödunud aastal. Maikuus teatas energiakontsern Uniper, et Saksamaa prahib Kreeka ettevõttelt Dynagas nii Transgas Force'i kui ka samal aastal esimesena valminud sõsarlaeva Transgas Power.
Alused peaksid Uniperi teate kohaselt asuma Saksamaale gaasi vedama 2023. aasta algul, seda sõltuvalt riigi LNG vastuvõtutaristu valmimise ajast.
Transgas Force mahutab 174 000 kuupmeetrit veeldatud maagaasi. Laeva mõõtmed on on 294 x 47 meetrit.
Alexela ja Infortar konkreetse laeva Paldiski LNG-kai äärde toomist ei kinnitanud, ettevõte ootab kokkuleppe sõlmimiseks kinnitust Eleringilt.
"LNG-laeva seisuaeg kai ääres maksab täna umbes 500 000 USA dollarit päevas, sellist kohustust saab võtta vaid siis, kui on selge konkreetne kuupäev, mis ajaks Elering selle gaasitaristu Paldiskis lõpuni välja ehitab. Samas on LNG- laevade turg täna nii kuum, et iga viivitatud päev võib tähendada, et laeva saab eelolevaks talveks keegi teine, kes valmis kohe edasi liikuma," ütles Alexela nõukogu esimees Marti Hääl.
Laev läbis teisipäeval La Manche'i väina, olles teel Rotterdamist USA poole.
### Response:
Alexela renditav LNG-laev võib olla mullu valminud Transgas Force |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ferrari kommenteeris pressiteate vahendusel, et 53-aastane Binotto lahkub 31. detsembril ametist ning asendaja leidmise protsess on alanud.
"Kahetsusega, mis sellega kaasneb, otsustasin lõpetada oma koostöö Ferrariga. Lahkun firmast, mida armastan, mille osa olen 28 aastat olnud," ütles Binotto. "See samm on õige, kuid väga raske. Jätan endast maha tugeva meeskonna, kes on kindlasti valmis saavutama kõige kõrgemaid eesmärke. Soovin Ferrarile tulevikuks ainult parimat."
Binotto alustas 1995. aastal Ferraris tööd insenerina, seejärel sai temast mootoriosakonna juht, siis meeskonna tehniline direktor ja lõpuks tiimipealik.
BBC sõnul on Binotto üheks võimalikuks asendajaks Alfa Romeo tiimipealik Frederic Vasseur. | Ferrari tiimipealik lahkub aasta lõpus ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ferrari kommenteeris pressiteate vahendusel, et 53-aastane Binotto lahkub 31. detsembril ametist ning asendaja leidmise protsess on alanud.
"Kahetsusega, mis sellega kaasneb, otsustasin lõpetada oma koostöö Ferrariga. Lahkun firmast, mida armastan, mille osa olen 28 aastat olnud," ütles Binotto. "See samm on õige, kuid väga raske. Jätan endast maha tugeva meeskonna, kes on kindlasti valmis saavutama kõige kõrgemaid eesmärke. Soovin Ferrarile tulevikuks ainult parimat."
Binotto alustas 1995. aastal Ferraris tööd insenerina, seejärel sai temast mootoriosakonna juht, siis meeskonna tehniline direktor ja lõpuks tiimipealik.
BBC sõnul on Binotto üheks võimalikuks asendajaks Alfa Romeo tiimipealik Frederic Vasseur.
### Response:
Ferrari tiimipealik lahkub aasta lõpus ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud nädalavahetusel pöördusid õpetajate ühendused koalitsiooninõukogu poole palvega, et koalitsioonis olevad fraktsioonid ise teeksid või oleksid valmis toetama opositsioonis oleva erakonna muudatusettepanekut 2023. aasta riigieelarve seaduseelnõusse, mis suurendaks kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi, et tasustada õpetajatöö mahukad lisaülesanded ning diferentseerida töötasusid.
Fraktsioonid saavad muudatusettepanekuid teha 30. novembrini 2022. Õpetajaskonna pilgud on taas pööratud Toompea poole.
Õpetajatel oli motiveeriv karjäärimudel olemas aastani 2013. Siis see kaotati, sest haridus- ja teadusministeerium leidis, et kõik õpetaja ametikohal töötavad inimesed peaksid tegema 35 tundi tööd ja saama selle eest ühesugust töötasu. Ülikooliharidus, pädevus ja panus ei olnud enam olulised.
Nüüd imestatakse, et umbes pooled õpetajakoolituse lõpetanud noored valivad pärast lõpetamist mõne teise eriala. Üllatusega tõdetakse, et aastas lahkub koolist üle tuhande õpetaja. Tõsi, mitmed lähevad väljateenitud pensionile, kuid lahkutakse ka teistesse sektoritesse.
Juba 2013. aastal said pea kõik haridusvaldkonna tippõpetajad ja -juhid aru, et karjäärimudel kaotamine oli oluline viga ning pea kohe hakati kõnelema selles taastamisest. 2020. aastal tõdeti karjäärimudel taastamise vajadust ka riigikogu tasemel. Aastad lähevad, peagi on kümme aastat täis, aga ikka veel pole karjäärimudelini jõutud.
Paludes, et kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond suureneks, soovivad õpetajad, et taastuks varasem olukord, kus koolijuhtidel oli olemas vähemalt 20-protsendiline palgafondi lisa, millest kas või osaliselt tasustada õpetajate mahukat lisatööd. Ka siin palume lihtsalt varasema olukorra taastamist. Paralleelselt selle summa vähendamisega on keskvõim juurutanud kaasavat haridust, personaliseeritud õpiradasid, õppimist toetavat hindamist ning mitmed teisi haridusuuendusi, mis kõik eeldavad oluliselt suuremat panustamist.
Kõnelesime selle toetusfondi taastamise vajalikkusest 2020. aastal, 2021. aastal ning ka sügisel 2022. Üks järelkasvu tagamise lahendus on meie ees olemas, kuid jälle kulutame asjatult aega.
Rõhutan veel kord, et töötasu diferentseerimine ja reaalpalga tõus aitab hoida õpetajad koolis ning tõstab motivatsiooni õpetajaks õppida. Õpetajate järelkasvu tagamiseks on vajalik, et juba järgmisel kevadel esitaks ülikoolidele sooviavalduse aineõpetajaks õppida hulk noori.
"Õpetajaskond pidas vastu pingelise tervisekriisi, pingutas, et koolid oleksid avatud, tegeles õpilünkadega."
Senine poliitika ei ole tulemust toonud. Eesti kool ei saa endale lubada enam ühtegi õppeaastat, kus aineõpetajaks õppivate üliõpilaste arv Eesti kõrgkoolides on pea olematu. Õpetajaskond pidas vastu pingelise tervisekriisi, pingutas, et koolid oleksid avatud, tegeles õpilünkadega.
Venemaa agressioon Ukrainas on loonud olukorra, kus peame enese jõu mobiliseerima Ukraina sõjapõgenikest laste ja perede toetamisele. Lisaks peavad koolid looma võimaluse B-võõrkeele valikute rikastamiseks ning tulema toime eestikeelsele õppele üleminekuga. Vajame õpetajate töötasude diferentseerimist, et tasuda enam neile, kes oluliselt enam panustavad.
Ukraina sõda on näide sellest, et Venemaa agressiooni pidurdamiseks ja tagasitõrjumiseks ei piisa üksnes sõnumist, et meie toetame või et me juba andsime abi, mida te veel soovite. Ka Eesti koolile ei piisa enam sõnumitest, et meie toetame või mida te veel tahate, me juba andsime teie töötasuks palgalisa.
Kõige olulisem küsimus Ukraina jaoks on: kas antud abi on piisav, et võitlus vaba maailma eest viib Ukraina ning seda toetava vaba maailma püsimiseni. Eesti kooli jaoks on peamine küsimus, kas haridusse seni investeeritud ressursid on piisavad, et tagada Eesti kooli ja õpetajaskonna kestlikkus. Nii Ukraina riiki ja rahvast kui ka Eesti kooli tuleb aidata kohe praegu.
Ma arvan, et Eesti õpetajad on alati seisnud oma riigi hea arengu eest ning mobiliseerinud oma jõuvarud, kui ühiskond on seda vajanud. Oleks kena, kui riigikogu liikmed leiaksid nüüd endas jõudu seista meie õpetajate eest. | Madis Somelar: tegeleme kriisiga hariduses kohe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädalavahetusel pöördusid õpetajate ühendused koalitsiooninõukogu poole palvega, et koalitsioonis olevad fraktsioonid ise teeksid või oleksid valmis toetama opositsioonis oleva erakonna muudatusettepanekut 2023. aasta riigieelarve seaduseelnõusse, mis suurendaks kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi, et tasustada õpetajatöö mahukad lisaülesanded ning diferentseerida töötasusid.
Fraktsioonid saavad muudatusettepanekuid teha 30. novembrini 2022. Õpetajaskonna pilgud on taas pööratud Toompea poole.
Õpetajatel oli motiveeriv karjäärimudel olemas aastani 2013. Siis see kaotati, sest haridus- ja teadusministeerium leidis, et kõik õpetaja ametikohal töötavad inimesed peaksid tegema 35 tundi tööd ja saama selle eest ühesugust töötasu. Ülikooliharidus, pädevus ja panus ei olnud enam olulised.
Nüüd imestatakse, et umbes pooled õpetajakoolituse lõpetanud noored valivad pärast lõpetamist mõne teise eriala. Üllatusega tõdetakse, et aastas lahkub koolist üle tuhande õpetaja. Tõsi, mitmed lähevad väljateenitud pensionile, kuid lahkutakse ka teistesse sektoritesse.
Juba 2013. aastal said pea kõik haridusvaldkonna tippõpetajad ja -juhid aru, et karjäärimudel kaotamine oli oluline viga ning pea kohe hakati kõnelema selles taastamisest. 2020. aastal tõdeti karjäärimudel taastamise vajadust ka riigikogu tasemel. Aastad lähevad, peagi on kümme aastat täis, aga ikka veel pole karjäärimudelini jõutud.
Paludes, et kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond suureneks, soovivad õpetajad, et taastuks varasem olukord, kus koolijuhtidel oli olemas vähemalt 20-protsendiline palgafondi lisa, millest kas või osaliselt tasustada õpetajate mahukat lisatööd. Ka siin palume lihtsalt varasema olukorra taastamist. Paralleelselt selle summa vähendamisega on keskvõim juurutanud kaasavat haridust, personaliseeritud õpiradasid, õppimist toetavat hindamist ning mitmed teisi haridusuuendusi, mis kõik eeldavad oluliselt suuremat panustamist.
Kõnelesime selle toetusfondi taastamise vajalikkusest 2020. aastal, 2021. aastal ning ka sügisel 2022. Üks järelkasvu tagamise lahendus on meie ees olemas, kuid jälle kulutame asjatult aega.
Rõhutan veel kord, et töötasu diferentseerimine ja reaalpalga tõus aitab hoida õpetajad koolis ning tõstab motivatsiooni õpetajaks õppida. Õpetajate järelkasvu tagamiseks on vajalik, et juba järgmisel kevadel esitaks ülikoolidele sooviavalduse aineõpetajaks õppida hulk noori.
"Õpetajaskond pidas vastu pingelise tervisekriisi, pingutas, et koolid oleksid avatud, tegeles õpilünkadega."
Senine poliitika ei ole tulemust toonud. Eesti kool ei saa endale lubada enam ühtegi õppeaastat, kus aineõpetajaks õppivate üliõpilaste arv Eesti kõrgkoolides on pea olematu. Õpetajaskond pidas vastu pingelise tervisekriisi, pingutas, et koolid oleksid avatud, tegeles õpilünkadega.
Venemaa agressioon Ukrainas on loonud olukorra, kus peame enese jõu mobiliseerima Ukraina sõjapõgenikest laste ja perede toetamisele. Lisaks peavad koolid looma võimaluse B-võõrkeele valikute rikastamiseks ning tulema toime eestikeelsele õppele üleminekuga. Vajame õpetajate töötasude diferentseerimist, et tasuda enam neile, kes oluliselt enam panustavad.
Ukraina sõda on näide sellest, et Venemaa agressiooni pidurdamiseks ja tagasitõrjumiseks ei piisa üksnes sõnumist, et meie toetame või et me juba andsime abi, mida te veel soovite. Ka Eesti koolile ei piisa enam sõnumitest, et meie toetame või mida te veel tahate, me juba andsime teie töötasuks palgalisa.
Kõige olulisem küsimus Ukraina jaoks on: kas antud abi on piisav, et võitlus vaba maailma eest viib Ukraina ning seda toetava vaba maailma püsimiseni. Eesti kooli jaoks on peamine küsimus, kas haridusse seni investeeritud ressursid on piisavad, et tagada Eesti kooli ja õpetajaskonna kestlikkus. Nii Ukraina riiki ja rahvast kui ka Eesti kooli tuleb aidata kohe praegu.
Ma arvan, et Eesti õpetajad on alati seisnud oma riigi hea arengu eest ning mobiliseerinud oma jõuvarud, kui ühiskond on seda vajanud. Oleks kena, kui riigikogu liikmed leiaksid nüüd endas jõudu seista meie õpetajate eest.
### Response:
Madis Somelar: tegeleme kriisiga hariduses kohe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vootele Ruusmaa näidend "Sjoo linna uulitsate tuska" püüab avada luuletaja Artur Adsonit Võru linna ja tänapäeva kahe noore naisterahva kaudu. Poeetilises näitemängus põletavad tegelasi igatsus, vastamata tunded ja soov leida oma kohta heitlikus maailmas.
Eesti näitekirjanduse arendamise mentorprogramm on pilootprojekt, mis loob silla kirjutavate autorite ja teatrite vahele eesmärgiga arendada autorite oskust kirjutada teatrile. Programmi käigus soovitakse toetada autorit, kes on näidanud Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel osaledes üles huvi Eesti näitekirjanduse ja teatri vastu ning soovib neid ka omalt poolt edasi arendada. Autorit toetatakse programmi jooksul näitlejate ja lavastajate professionaalse tagasisidega ning vajadusel kaasatakse teemakohaseid eksperte.
Näitekirjanduse arendamise mentorprogramm toimub Eesti Teatri Agentuuri algatusel ja koostöös Eesti teatritega.
"Sjoo linna uulitsate tuska" autor ja helilooja on Vootele Ruusmaa, autori mentor Andri Luup, ettelugemise lavastaja Ott Aardam ja ekspert Õnne Kepp. Näidendit loevad Theatrumi näitlejad. | Theatrumis tuleb ettelugemisele Vootele Ruusmaa "Sjoo linna uulitsate tuska" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vootele Ruusmaa näidend "Sjoo linna uulitsate tuska" püüab avada luuletaja Artur Adsonit Võru linna ja tänapäeva kahe noore naisterahva kaudu. Poeetilises näitemängus põletavad tegelasi igatsus, vastamata tunded ja soov leida oma kohta heitlikus maailmas.
Eesti näitekirjanduse arendamise mentorprogramm on pilootprojekt, mis loob silla kirjutavate autorite ja teatrite vahele eesmärgiga arendada autorite oskust kirjutada teatrile. Programmi käigus soovitakse toetada autorit, kes on näidanud Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel osaledes üles huvi Eesti näitekirjanduse ja teatri vastu ning soovib neid ka omalt poolt edasi arendada. Autorit toetatakse programmi jooksul näitlejate ja lavastajate professionaalse tagasisidega ning vajadusel kaasatakse teemakohaseid eksperte.
Näitekirjanduse arendamise mentorprogramm toimub Eesti Teatri Agentuuri algatusel ja koostöös Eesti teatritega.
"Sjoo linna uulitsate tuska" autor ja helilooja on Vootele Ruusmaa, autori mentor Andri Luup, ettelugemise lavastaja Ott Aardam ja ekspert Õnne Kepp. Näidendit loevad Theatrumi näitlejad.
### Response:
Theatrumis tuleb ettelugemisele Vootele Ruusmaa "Sjoo linna uulitsate tuska" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikontroll juhtis sel aastal ülevaates"Eesti tervishoiu suundumused" tähelepanu tervishoiusüsteemi kitsaskohtadele. Probleemid, millele riigikontroll osundab, on teravad – arste ja õdesid on puudu, tervishoiuteenuste kättesaadavus langeb ning kulud kasvavad.
Vananevas ühiskonnas muutub tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine üha suuremaks väljakutseks. Lisaks tervishoiu tugevdamisele tuleb olukorrale lahendusi otsida ka rahvatervishoiu valdkonnast, mis pakub lahendusi ka meditsiinisüsteemi väliselt.
Tervena elatud aastaid ei lisandu
Tulekahju puhul tuleb asuda kustutama. Meie tervishoid on leekides ja selle rahastus ning tervishoiutöötajate puudus vajavad tähelepanu. Äriloogikast lähtudes: nõudlus tervishoiuteenuste järele ületab pakkumist ning see tendents pigem süveneb. Eesti inimeste oodatav eluiga küll pikeneb, kuid tervena elatud eluaastate kasvu viimasel dekaadil ei ole olnud.
Tervisest tulenevaid piiranguid tajub Eestis iga kolmas inimene ning mida kauem elatakse piirangute ja haigustega, seda suurem on toetuste ja teenuste vajadus ning väiksem inimese enda võimekus iseseisvalt toime tulla ja täisväärtusliku elu elada.
Kuigi Eesti on väike riik, siis piirkondlikud erinevused tervisenäitajates – ebavõrdsus tervises – on väga suured: tervena elatud aastate erinevus parima ja halvima näitajaga maakonna vahel on naistel kaheksa ja meestel üheksa aastat ning see lõhe suureneb. Olukorra parandamiseks ei piisa vaid üle-eestilistest tegevustest.
Probleemid, millega tegeleb tervishoiud, on jäämäe tipp ning tervishoiuteenused kallid. 2021. aastal kulus haigekassa andmetel ühe ravikindlustatud inimese kohta ligi 1 200 eurot ravikindlustuse raha. Sellele lisanduvad inimeste enda kulutused ravimitele ning tervishoiuteenustele, mida haigekassa ei rahasta.
Haigestumuse ja varase suremusega, aga ka riskikäitumisega seotud kulu sotsiaal-, siseturvalisuse ja õiguskaitse valdkondadele ning saamata jäänud tulu maksude näol on paraku veelgi suuremad, rääkimata kaotatud inimeludest.
Suurima tervisekao põhjused
Siiski ei ole kaugeltki iga haigestumine paratamatu ning vajadust tervishoiuteenuste järele saab ja peab vähendama. Südame- ja veresoonkonnahaigused põhjustavad Tervise Arengu Instituudi andmetel aastas üle 8 000 inimese surma ja suurima tervisekao. Teisel kohal selles kurvas edetabelis on vähk, mille tõttu sureb aastas ca 4 000 inimest ning haigestub ligi 9 000 inimest. Vähijuhtude arv suureneb 2030. aastaks eeldatavalt 11 000 inimeseni.
Tervist hoidva elustiiliga saab Maailma Südameföderatsiooni (World Heart Federation) hinnangul ennetada 80 protsenti südame- ja veresoonkonna haigustest. Vähijuhtudest on teadaolevalt ennetatavad 40 protsenti. Ka vaimse tervise probleemid, mis Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös tehtud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu andmetel eestlasi märkimisväärselt mõjutavad, on suuresti ennetatavad.
Kõikvõimalikud vigastused ning nendega seotud suremus on oma olemuselt välditavad. Kesksele kohale tervena elatud eluea pikendamisel ja inimeste elukvaliteedi parandamisel tulebki seada tervisemurede ennetamine ja terviseedendus.
Kasvava surve leevendamine
Täpselt nii nagu on vaja tugevdada tervishoidu, on vaja pöörata senisest oluliselt rohkem tähelepanu paljude probleemide juurpõhjuste ära hoidmisele ja riskikäitumisele. Ennetustegevuste süsteemne elluviimine vajab poliitilist toetust ning olulisi lisainvesteeringuid.
Lastele ja noortele suunatud riskikäitumist ennetavad tõendatud mõjuga sekkumised on ühed kulutulusaimad lahendused. Need aitavad pikemas perspektiivis hoida ära kulusid ja probleeme mitmetes eelmainitud sektorites, sh tervishoius. Näiteks vanemlusprogrammi "Imelised aastad" kulu-tulu analüüsis leiti, et iga programmi rakendamiseks kulutatud euro aitab pikas perspektiivis hoida kokku 14,40 eurot.
Tervisega seotud valikuid teevad inimesed seal, kus nad igapäevaselt elavad, töötavad, õpivad, mängivad ja veedavad oma vaba aega. Olulist rolli haiguste ning vaimse tervise probleemide väljakujunemisel ja ka ennetamisel mängivad füüsiline aktiivsus, toitumine, uni, suhtlemisoskused, toetav elukeskkond, hoiakud, riskikäitumine – alkoholi ja erinevate uimastite tarvitamine ning muud elustiili puudutavad tegurid.
Seega tuleb süsteemselt tegeleda tervislikke valikuid toetava keskkonna loomisega nii kodus, lasteaias, koolis kui ka töökohtades, aga ka laiemalt kohalikes omavalitsustes ja riigi tasandil, et vältida elustiilist tingitud haigestumist ja surmi.
Investeering tervise hoidmisse tasub ära
"Panust riskikäitumise ennetamisse ja tervist toetava keskkonna loomisesse tuleb käsitleda pikaajalise investeeringuna."
Mõjusa ennetustöö inimesteni viimiseks on oluline ekspertide olemasolu, hästi toimivad asutused ja protsessid ning rahastus. Panust riskikäitumise ennetamisse ja tervist toetava keskkonna loomisesse tuleb käsitleda pikaajalise investeeringuna, mille tulemused kajastuvad tervisenäitajates aastate, vahel isegi aastakümne pärast. Seepärast on oluline tegevusi hästi sihtida ja valida, et olla kindel nende positiivses mõjus.
Siinkohal tulevad appi teadlased ja rahvatervishoiu eksperdid. Oluliste otsuste tegemisele, mis aitaksid kaasa senisest tõhusamale ennetustööle ning seeläbi tervishoiu jt kulude vähendamisele, aitab loodetavasti kaasa ka vastloodud valitsuskomisjon ehk ennetusnõukogu, mida teadustöö ja ekspertnõuga toetab Tervise Arengu Instituut.
Inimlik on mõelda tervise hoidmisele alles siis, kui tervisemured uksele koputavad ja sageli ei ole seda koputust väga kuulda ka. Muutused inimeste käitumises, tervisetulemites ja elukvaliteedis väljenduvad pika perioodi jooksul.
Ennetustegevused on sageli vähem populaarsed kui probleemide tagajärgedega tegelemine. Leekides olevad probleemkohad on nähtavad nüüd ja praegu ning loomulikult tuleb kustutustööga tegeleda. Ennetustöö on aga pikaajaline investeeringuga, mille tasuvusaeg jääb küll tulevikku, kuid mis koosmõjus kättesaadava ja kvaliteetse arstiabiga toob tulevikus paranenud tervisenäitajate näol reaalse tulu kogu ühiskonnale.
Just terviskäitumise ja tervist toetava keskkonna kujundamisega saab kasvatada tervena elatud aastate arvu. See on investeering, mille tasub mõelda kohe. | Annika Veimer: nõudlus tervishoiuteenuste järele ületab pakkumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikontroll juhtis sel aastal ülevaates"Eesti tervishoiu suundumused" tähelepanu tervishoiusüsteemi kitsaskohtadele. Probleemid, millele riigikontroll osundab, on teravad – arste ja õdesid on puudu, tervishoiuteenuste kättesaadavus langeb ning kulud kasvavad.
Vananevas ühiskonnas muutub tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine üha suuremaks väljakutseks. Lisaks tervishoiu tugevdamisele tuleb olukorrale lahendusi otsida ka rahvatervishoiu valdkonnast, mis pakub lahendusi ka meditsiinisüsteemi väliselt.
Tervena elatud aastaid ei lisandu
Tulekahju puhul tuleb asuda kustutama. Meie tervishoid on leekides ja selle rahastus ning tervishoiutöötajate puudus vajavad tähelepanu. Äriloogikast lähtudes: nõudlus tervishoiuteenuste järele ületab pakkumist ning see tendents pigem süveneb. Eesti inimeste oodatav eluiga küll pikeneb, kuid tervena elatud eluaastate kasvu viimasel dekaadil ei ole olnud.
Tervisest tulenevaid piiranguid tajub Eestis iga kolmas inimene ning mida kauem elatakse piirangute ja haigustega, seda suurem on toetuste ja teenuste vajadus ning väiksem inimese enda võimekus iseseisvalt toime tulla ja täisväärtusliku elu elada.
Kuigi Eesti on väike riik, siis piirkondlikud erinevused tervisenäitajates – ebavõrdsus tervises – on väga suured: tervena elatud aastate erinevus parima ja halvima näitajaga maakonna vahel on naistel kaheksa ja meestel üheksa aastat ning see lõhe suureneb. Olukorra parandamiseks ei piisa vaid üle-eestilistest tegevustest.
Probleemid, millega tegeleb tervishoiud, on jäämäe tipp ning tervishoiuteenused kallid. 2021. aastal kulus haigekassa andmetel ühe ravikindlustatud inimese kohta ligi 1 200 eurot ravikindlustuse raha. Sellele lisanduvad inimeste enda kulutused ravimitele ning tervishoiuteenustele, mida haigekassa ei rahasta.
Haigestumuse ja varase suremusega, aga ka riskikäitumisega seotud kulu sotsiaal-, siseturvalisuse ja õiguskaitse valdkondadele ning saamata jäänud tulu maksude näol on paraku veelgi suuremad, rääkimata kaotatud inimeludest.
Suurima tervisekao põhjused
Siiski ei ole kaugeltki iga haigestumine paratamatu ning vajadust tervishoiuteenuste järele saab ja peab vähendama. Südame- ja veresoonkonnahaigused põhjustavad Tervise Arengu Instituudi andmetel aastas üle 8 000 inimese surma ja suurima tervisekao. Teisel kohal selles kurvas edetabelis on vähk, mille tõttu sureb aastas ca 4 000 inimest ning haigestub ligi 9 000 inimest. Vähijuhtude arv suureneb 2030. aastaks eeldatavalt 11 000 inimeseni.
Tervist hoidva elustiiliga saab Maailma Südameföderatsiooni (World Heart Federation) hinnangul ennetada 80 protsenti südame- ja veresoonkonna haigustest. Vähijuhtudest on teadaolevalt ennetatavad 40 protsenti. Ka vaimse tervise probleemid, mis Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös tehtud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu andmetel eestlasi märkimisväärselt mõjutavad, on suuresti ennetatavad.
Kõikvõimalikud vigastused ning nendega seotud suremus on oma olemuselt välditavad. Kesksele kohale tervena elatud eluea pikendamisel ja inimeste elukvaliteedi parandamisel tulebki seada tervisemurede ennetamine ja terviseedendus.
Kasvava surve leevendamine
Täpselt nii nagu on vaja tugevdada tervishoidu, on vaja pöörata senisest oluliselt rohkem tähelepanu paljude probleemide juurpõhjuste ära hoidmisele ja riskikäitumisele. Ennetustegevuste süsteemne elluviimine vajab poliitilist toetust ning olulisi lisainvesteeringuid.
Lastele ja noortele suunatud riskikäitumist ennetavad tõendatud mõjuga sekkumised on ühed kulutulusaimad lahendused. Need aitavad pikemas perspektiivis hoida ära kulusid ja probleeme mitmetes eelmainitud sektorites, sh tervishoius. Näiteks vanemlusprogrammi "Imelised aastad" kulu-tulu analüüsis leiti, et iga programmi rakendamiseks kulutatud euro aitab pikas perspektiivis hoida kokku 14,40 eurot.
Tervisega seotud valikuid teevad inimesed seal, kus nad igapäevaselt elavad, töötavad, õpivad, mängivad ja veedavad oma vaba aega. Olulist rolli haiguste ning vaimse tervise probleemide väljakujunemisel ja ka ennetamisel mängivad füüsiline aktiivsus, toitumine, uni, suhtlemisoskused, toetav elukeskkond, hoiakud, riskikäitumine – alkoholi ja erinevate uimastite tarvitamine ning muud elustiili puudutavad tegurid.
Seega tuleb süsteemselt tegeleda tervislikke valikuid toetava keskkonna loomisega nii kodus, lasteaias, koolis kui ka töökohtades, aga ka laiemalt kohalikes omavalitsustes ja riigi tasandil, et vältida elustiilist tingitud haigestumist ja surmi.
Investeering tervise hoidmisse tasub ära
"Panust riskikäitumise ennetamisse ja tervist toetava keskkonna loomisesse tuleb käsitleda pikaajalise investeeringuna."
Mõjusa ennetustöö inimesteni viimiseks on oluline ekspertide olemasolu, hästi toimivad asutused ja protsessid ning rahastus. Panust riskikäitumise ennetamisse ja tervist toetava keskkonna loomisesse tuleb käsitleda pikaajalise investeeringuna, mille tulemused kajastuvad tervisenäitajates aastate, vahel isegi aastakümne pärast. Seepärast on oluline tegevusi hästi sihtida ja valida, et olla kindel nende positiivses mõjus.
Siinkohal tulevad appi teadlased ja rahvatervishoiu eksperdid. Oluliste otsuste tegemisele, mis aitaksid kaasa senisest tõhusamale ennetustööle ning seeläbi tervishoiu jt kulude vähendamisele, aitab loodetavasti kaasa ka vastloodud valitsuskomisjon ehk ennetusnõukogu, mida teadustöö ja ekspertnõuga toetab Tervise Arengu Instituut.
Inimlik on mõelda tervise hoidmisele alles siis, kui tervisemured uksele koputavad ja sageli ei ole seda koputust väga kuulda ka. Muutused inimeste käitumises, tervisetulemites ja elukvaliteedis väljenduvad pika perioodi jooksul.
Ennetustegevused on sageli vähem populaarsed kui probleemide tagajärgedega tegelemine. Leekides olevad probleemkohad on nähtavad nüüd ja praegu ning loomulikult tuleb kustutustööga tegeleda. Ennetustöö on aga pikaajaline investeeringuga, mille tasuvusaeg jääb küll tulevikku, kuid mis koosmõjus kättesaadava ja kvaliteetse arstiabiga toob tulevikus paranenud tervisenäitajate näol reaalse tulu kogu ühiskonnale.
Just terviskäitumise ja tervist toetava keskkonna kujundamisega saab kasvatada tervena elatud aastate arvu. See on investeering, mille tasub mõelda kohe.
### Response:
Annika Veimer: nõudlus tervishoiuteenuste järele ületab pakkumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Belgia väljaanne RTL kirjutab, et rahvuskoondise sisekliima käärib. Koondise peatreener Roberto Martinez tunnistas pärast Marokolt saadud 0:2 kaotust, et meeskonnasisene õhkkond ei ole kiita.
Väidetavalt läksid pärast Maroko kaotust riietusruumis omavahel kättpidi kokku Kevin de Bruyne, Eden Hazard ja Jan Vertonghen. Tülitsevaid tähti pidi lahutama Romelu Lukaku. Põhjuseks de Bruyne mängueelne kommentaar, et Belgia on MM-i võitmiseks "liiga vana", mis olevat ärritanud koondise kõige vanemat mängijat, 35-aastast Vertonghenit.
RTL lisas, et koondises tekitab vastakaid tundeid ka kaptenipaela kandev Eden Hazard, kes pole aastaid tippvormis olnud, kuid saab sellele vaatamata mängida algkoosseisus.
Samuti pole väljaande teatel de Bruyne ja väravavaht Thibaut Courtois juba aastaid omavahel isiklikel põhjustel rääkinud. Lisaks esineb erimeelsusi ründajate Lukaku ja Michy Batshuayi vahel ning ka Hazard ja ääreründaja Leandro Trossard ei räägi omavahel. | Belgia koondises käärib: tähtmängijad on omavahel tülis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belgia väljaanne RTL kirjutab, et rahvuskoondise sisekliima käärib. Koondise peatreener Roberto Martinez tunnistas pärast Marokolt saadud 0:2 kaotust, et meeskonnasisene õhkkond ei ole kiita.
Väidetavalt läksid pärast Maroko kaotust riietusruumis omavahel kättpidi kokku Kevin de Bruyne, Eden Hazard ja Jan Vertonghen. Tülitsevaid tähti pidi lahutama Romelu Lukaku. Põhjuseks de Bruyne mängueelne kommentaar, et Belgia on MM-i võitmiseks "liiga vana", mis olevat ärritanud koondise kõige vanemat mängijat, 35-aastast Vertonghenit.
RTL lisas, et koondises tekitab vastakaid tundeid ka kaptenipaela kandev Eden Hazard, kes pole aastaid tippvormis olnud, kuid saab sellele vaatamata mängida algkoosseisus.
Samuti pole väljaande teatel de Bruyne ja väravavaht Thibaut Courtois juba aastaid omavahel isiklikel põhjustel rääkinud. Lisaks esineb erimeelsusi ründajate Lukaku ja Michy Batshuayi vahel ning ka Hazard ja ääreründaja Leandro Trossard ei räägi omavahel.
### Response:
Belgia koondises käärib: tähtmängijad on omavahel tülis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leo Luks, "Vabamõtleja" raamatusarja eestvedaja, mis viis sarja loomiseni?
Pidasin vähemalt kümme aastat plaani hobi korras kirjastama hakata, sh filosoofilise kallakuga esseistikat avaldada. Miskipärast on just eesti filosoofid raamatute väljaandmisel kaunis passiivsed, nõnda valitseb oht, et terve rida huvitavaid mõtteid kaante vahele ei jõua, vajuvad unustusse. Harva kui tekst üksnes ajakirjanduses ilmudes pikemaks ajaks käibele jääb.
Mul mõlkusid meeles mõned autorid, keda kindlasti tahtsin kirjastada, eesotsas Jüri Eintaluga, kelle 1990ndatel ilmunud vabamõtlejalikud esseed avaldasid algajale filosoofiatudengile sügavat muljet. Kui mul turgatas lisaks pähe idee parafraseerida kujunduse poolest nõukaaegset filosoofide elulugude sarja "Suuri mõtlejaid", oligi sari "Vabamõtlejad" sündinud.
Mis on sarja eripära? Mis eristab sarja raamatuid "Eesti mõtteloo" sarjas välja antud jm eesti autorite esseistikaraamatutest?
Küllap ilmub üksikväljaannetena nii mõndagi, mis ka meie sarja sobiks. Esseistikasarju hakkab meie kultuurimaastikul silma küllaltki vähe. Tallinna ülikooli rohelise kujundusega raamatud on küll jagatud seeriatesse, kuid nende fookuste erinevust on raske mõista. "Eesti mõtteloo" sari aga avaldab vähemalt elavate autorite puhul üksnes nn elavaid klassikuid, mitte kahtlasema renomeega vabamõtlejaid. Kaugemast ajaloost on nad avaldanud küll nii mõndagi autorit, kes hästi ka "Vabamõtleja" sarja sobiksid, nt Masing, Grenzstein, Hackenschmidt. Pole muide välistatud, et kunagi ilmub mõni sajandi eest kirjutanud autor ka "Vabamõtleja" sarjas, kui idee turgatab ja koostamisjaksu jagub.
Kes on vabamõtleja, mille poolest ta erineb teistest filosoofiaga tegelejatest või mõtlejatest?
Vabamõtleja range piiritlemine oleks seda mõtteviisi reetev samm, nii et kirjastamisotsuseid teen ikkagi intuitiivselt. Põgusalt kirjeldada on siiski võimalik. Vabamõtleja kirjutisi iseloomustab eriomane stiil, isegi kui ta kirjutab mingi kitsama mõttevoolu raames, nt Margo Laasberg. Vabamõtleja mõtleb avaralt, ta ei piirdu akadeemiliste kirjatöödega, kuigi võib ka neid edukalt luua, nt Rein Raud, keda olen korduvalt edutult oma sarja meelitada üritanud. Samuti iseloomustab vabamõtleja ütlusi julgus ja teravus, mis eristab teda poliitkorrektsest, alati ette teada viisakaid fraase poetavast õilishingest. Vähemalt mõnikord satub ta oma teravat sulge rakendama ka ühiskonna valupunktidel. Mõnikord kaldub ta teispoole teadusliku maailmapildi poolt sobivaks tunnistatud diskursusi, kuid säilitab ka seal kriitikameele, muutumata uhuu-diskursuse jüngriks – kuigi liialdusi-vääratusi võib siin esineda, sest vabamõtleja liigub edasi riskivalt ja ekslevalt, mitte sisse tallatud diskursuste kiirteid pidi. Vabamõtleja tuvastamisel tuleb välistada akadeemilised kuivikud ja poliitkorrektsed õilishinged, aga ka sisutühjad grafomaanid ja kinnismõtetega trollid.
Lähiajaloos on püütud mitu korda küsida, mis on eesti filosoofia. Milline on "Vabamõtleja" sarja suhe selle küsimusega?
Suhe on olnud seni lõtv, leidub mõningaid sellesuunalisi tekste minu enda ja Eintalu raamatutes ning põgusaid mõttekäike Jüri Lippingu raamatus. Mulle näib, et kunagine pinge on lahtunud, omaks on võetud avar käsitus eesti filosoofiast, kuhu mahub nii Eesti pinnal tehtud eri keeltes filosoofia kui ka eestlaste tehtav võõrkeelne akadeemiline filosoofia. See probleem paistab olevat surnud koos Madis Kõivu, Tõnu Luige ja Jaan Kaplinskiga.
Miks ei ole sarja autorite seas naisi?
Nii on lihtsalt juhtunud, et järg pole nendeni veel jõudnud, muidugi pole ma ka poliitkorrektse tasakaalustatuse nimel nahast välja pugenud. Nii mõnigi terane naismõtleja, nt Kadri Tüür, on mulle sellesama kriitilise küsimuse esitanud ja olen küsimusele vastanud kutsega, aga vedu pole võetud. Kutset ei pea ootama jääma, pakutagu aga julgelt käsikirju!
Väikese intriigi korras püstitaksin hüpoteesi, et ka filosoofias, nagu Eestis üldse, on naised meestest keskeltläbi tublimad, töökamad ja alalhoidlikumad. Meil on terve rida hästi tublisid akadeemilisi naisfilosoofe, kes kirjutavad hunnikute viisi rahvusvahelisi teadusartikleid, hoiavad grante jms, löömata meie kultuuriväljal kuigivõrd kaasa laia haardega diskussioonides. Nii et akadeemilise elu piiril sündiv vabamõtlus jääb vähem edukate meeste pärisosaks, nt Andres Luure, Margus Ott, Enn Kasak, Linnar Priimägi, Jüri Lipping, Jüri Eintalu, mina ise jt.
Kuidas on sarja kureerimine ja väljaandmine sujunud, millised on peamised mured?
On sujunud üle kivide ja kändude. Siinkohal ei saa paraku vabamõtlejalikult originaalitseda, mured on needsamad, mis kirjastamise puhul üldiselt. Peamine on muidugi rahamure ehk sõltumine kulka armust. Senisest kuuest raamatust kolm – Lipping, Laasberg, Eintalu – ei pälvinud toetust ning kaks neist küllap jäävadki rahaliselt miinusesse, Laasbergi mälestusteos jõudis nulli tänu perekonna ja sõprade annetustele. Struktuurne probleem on selles, et esseistikagi saab toetusi kirjanduse sihtkapitalist ning kui kaugele sobilik käsikiri võib kirjandusteemadest kaugeneda, see sõltub komisjoni arvamusest. Muidugi olen ka ise laisk olnud otsimas sarjale metseeni, kes kulka eitusi kompenseeriks.
Muret teeb ka müük, ja seda mitte ainult rahalises plaanis. Kui enamikku hoolikalt koostatud ja mõistlikult hinnastatud raamatutest ei müüda isegi mitte 200 eksemplari, võib hakata kahtlema, kas vabamõtlus üldse läheb kellelegi korda, ainut arhiivi tarbeks koostada ka ei viitsi. Siin mängib küllap mõningast rolli ka eesti filosoofia retseptsiooni töötempo eripära, näiteks kas või selles Sirbis retsenseeritavad "Vabamõtleja" sarja teosed ilmusid juba üle aasta tagasi ja on müügil veel üksikutes ketipoodides. Aga kirjastaja käest saab ikka. Natuke kahju on ka sellest, et nii mõnedki säravad vabamõtlejad on sarjas avaldamisest keeldunud või kõhklevad seni.
Millisena näed sarja tulevikku?
Lähitulevikku näen läbi roosade prillide – detsembris ilmub tuntud ja armastatud kirjaniku Jan Kausi esseekogu, mis võiks ometi laiemat tähelepanu pälvida. Edasi võtan vabalt, ühtki uut käsikirja praegu töös ei ole ning akadeemilis-loomingulises elus on käsil kiired ja viljakad ajad. Kuid küllap millalgi jälle hakkavad näpud sügelema ja uus raamat läheb töösse, sest põnevaid vabamõtlejaid on Eestis sedavõrd palju. | Leo Luks: omaks on võetud avar käsitlus eesti filosoofiast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leo Luks, "Vabamõtleja" raamatusarja eestvedaja, mis viis sarja loomiseni?
Pidasin vähemalt kümme aastat plaani hobi korras kirjastama hakata, sh filosoofilise kallakuga esseistikat avaldada. Miskipärast on just eesti filosoofid raamatute väljaandmisel kaunis passiivsed, nõnda valitseb oht, et terve rida huvitavaid mõtteid kaante vahele ei jõua, vajuvad unustusse. Harva kui tekst üksnes ajakirjanduses ilmudes pikemaks ajaks käibele jääb.
Mul mõlkusid meeles mõned autorid, keda kindlasti tahtsin kirjastada, eesotsas Jüri Eintaluga, kelle 1990ndatel ilmunud vabamõtlejalikud esseed avaldasid algajale filosoofiatudengile sügavat muljet. Kui mul turgatas lisaks pähe idee parafraseerida kujunduse poolest nõukaaegset filosoofide elulugude sarja "Suuri mõtlejaid", oligi sari "Vabamõtlejad" sündinud.
Mis on sarja eripära? Mis eristab sarja raamatuid "Eesti mõtteloo" sarjas välja antud jm eesti autorite esseistikaraamatutest?
Küllap ilmub üksikväljaannetena nii mõndagi, mis ka meie sarja sobiks. Esseistikasarju hakkab meie kultuurimaastikul silma küllaltki vähe. Tallinna ülikooli rohelise kujundusega raamatud on küll jagatud seeriatesse, kuid nende fookuste erinevust on raske mõista. "Eesti mõtteloo" sari aga avaldab vähemalt elavate autorite puhul üksnes nn elavaid klassikuid, mitte kahtlasema renomeega vabamõtlejaid. Kaugemast ajaloost on nad avaldanud küll nii mõndagi autorit, kes hästi ka "Vabamõtleja" sarja sobiksid, nt Masing, Grenzstein, Hackenschmidt. Pole muide välistatud, et kunagi ilmub mõni sajandi eest kirjutanud autor ka "Vabamõtleja" sarjas, kui idee turgatab ja koostamisjaksu jagub.
Kes on vabamõtleja, mille poolest ta erineb teistest filosoofiaga tegelejatest või mõtlejatest?
Vabamõtleja range piiritlemine oleks seda mõtteviisi reetev samm, nii et kirjastamisotsuseid teen ikkagi intuitiivselt. Põgusalt kirjeldada on siiski võimalik. Vabamõtleja kirjutisi iseloomustab eriomane stiil, isegi kui ta kirjutab mingi kitsama mõttevoolu raames, nt Margo Laasberg. Vabamõtleja mõtleb avaralt, ta ei piirdu akadeemiliste kirjatöödega, kuigi võib ka neid edukalt luua, nt Rein Raud, keda olen korduvalt edutult oma sarja meelitada üritanud. Samuti iseloomustab vabamõtleja ütlusi julgus ja teravus, mis eristab teda poliitkorrektsest, alati ette teada viisakaid fraase poetavast õilishingest. Vähemalt mõnikord satub ta oma teravat sulge rakendama ka ühiskonna valupunktidel. Mõnikord kaldub ta teispoole teadusliku maailmapildi poolt sobivaks tunnistatud diskursusi, kuid säilitab ka seal kriitikameele, muutumata uhuu-diskursuse jüngriks – kuigi liialdusi-vääratusi võib siin esineda, sest vabamõtleja liigub edasi riskivalt ja ekslevalt, mitte sisse tallatud diskursuste kiirteid pidi. Vabamõtleja tuvastamisel tuleb välistada akadeemilised kuivikud ja poliitkorrektsed õilishinged, aga ka sisutühjad grafomaanid ja kinnismõtetega trollid.
Lähiajaloos on püütud mitu korda küsida, mis on eesti filosoofia. Milline on "Vabamõtleja" sarja suhe selle küsimusega?
Suhe on olnud seni lõtv, leidub mõningaid sellesuunalisi tekste minu enda ja Eintalu raamatutes ning põgusaid mõttekäike Jüri Lippingu raamatus. Mulle näib, et kunagine pinge on lahtunud, omaks on võetud avar käsitus eesti filosoofiast, kuhu mahub nii Eesti pinnal tehtud eri keeltes filosoofia kui ka eestlaste tehtav võõrkeelne akadeemiline filosoofia. See probleem paistab olevat surnud koos Madis Kõivu, Tõnu Luige ja Jaan Kaplinskiga.
Miks ei ole sarja autorite seas naisi?
Nii on lihtsalt juhtunud, et järg pole nendeni veel jõudnud, muidugi pole ma ka poliitkorrektse tasakaalustatuse nimel nahast välja pugenud. Nii mõnigi terane naismõtleja, nt Kadri Tüür, on mulle sellesama kriitilise küsimuse esitanud ja olen küsimusele vastanud kutsega, aga vedu pole võetud. Kutset ei pea ootama jääma, pakutagu aga julgelt käsikirju!
Väikese intriigi korras püstitaksin hüpoteesi, et ka filosoofias, nagu Eestis üldse, on naised meestest keskeltläbi tublimad, töökamad ja alalhoidlikumad. Meil on terve rida hästi tublisid akadeemilisi naisfilosoofe, kes kirjutavad hunnikute viisi rahvusvahelisi teadusartikleid, hoiavad grante jms, löömata meie kultuuriväljal kuigivõrd kaasa laia haardega diskussioonides. Nii et akadeemilise elu piiril sündiv vabamõtlus jääb vähem edukate meeste pärisosaks, nt Andres Luure, Margus Ott, Enn Kasak, Linnar Priimägi, Jüri Lipping, Jüri Eintalu, mina ise jt.
Kuidas on sarja kureerimine ja väljaandmine sujunud, millised on peamised mured?
On sujunud üle kivide ja kändude. Siinkohal ei saa paraku vabamõtlejalikult originaalitseda, mured on needsamad, mis kirjastamise puhul üldiselt. Peamine on muidugi rahamure ehk sõltumine kulka armust. Senisest kuuest raamatust kolm – Lipping, Laasberg, Eintalu – ei pälvinud toetust ning kaks neist küllap jäävadki rahaliselt miinusesse, Laasbergi mälestusteos jõudis nulli tänu perekonna ja sõprade annetustele. Struktuurne probleem on selles, et esseistikagi saab toetusi kirjanduse sihtkapitalist ning kui kaugele sobilik käsikiri võib kirjandusteemadest kaugeneda, see sõltub komisjoni arvamusest. Muidugi olen ka ise laisk olnud otsimas sarjale metseeni, kes kulka eitusi kompenseeriks.
Muret teeb ka müük, ja seda mitte ainult rahalises plaanis. Kui enamikku hoolikalt koostatud ja mõistlikult hinnastatud raamatutest ei müüda isegi mitte 200 eksemplari, võib hakata kahtlema, kas vabamõtlus üldse läheb kellelegi korda, ainut arhiivi tarbeks koostada ka ei viitsi. Siin mängib küllap mõningast rolli ka eesti filosoofia retseptsiooni töötempo eripära, näiteks kas või selles Sirbis retsenseeritavad "Vabamõtleja" sarja teosed ilmusid juba üle aasta tagasi ja on müügil veel üksikutes ketipoodides. Aga kirjastaja käest saab ikka. Natuke kahju on ka sellest, et nii mõnedki säravad vabamõtlejad on sarjas avaldamisest keeldunud või kõhklevad seni.
Millisena näed sarja tulevikku?
Lähitulevikku näen läbi roosade prillide – detsembris ilmub tuntud ja armastatud kirjaniku Jan Kausi esseekogu, mis võiks ometi laiemat tähelepanu pälvida. Edasi võtan vabalt, ühtki uut käsikirja praegu töös ei ole ning akadeemilis-loomingulises elus on käsil kiired ja viljakad ajad. Kuid küllap millalgi jälle hakkavad näpud sügelema ja uus raamat läheb töösse, sest põnevaid vabamõtlejaid on Eestis sedavõrd palju.
### Response:
Leo Luks: omaks on võetud avar käsitlus eesti filosoofiast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rita Ray uue albumi "A Life of Its Own" esitluskontsert 10. detsembril Alexela Kontserdimajas. Rita Ray looming on väga stiilipuhas, ta ei karda, on väga pühendunud ning jäänud endale truuks. Ühtlasi on ta bändiliikmed väga andekad.
Hiljuti avaldas oma uue albumi ka Eesti kõige kõvem rokibänd Elephants From Neptune. Nende uued lood on tõesti väga head ja nende laulja Robert Linna on selline tüüp, kes suudab palju ja väga hästi teha. Ja kui neid isegi kontserdile kuulama minna ei saa, siis pange nende uus album "Boogieland" kodus mängima.
Kutsun loomulikult kõiki ka 17. detsembril oma sünnipäevakontserdile"Valter Soosalu 30" Alexela Kontserdimajja. Kuigi ma pole veel sellises vanuses, et juubelikontserte pidada, tundus see ümmargune number hea ettekääne, miks üheks õhtuks head sõbrad erinevatest kollektiividest koos lavale tuua ning leida võimalus meelitada Eestisse esinema oma lemmikbänd Saimaa Soomest.
Saimaa on suutnud ühendada absoluutse pullitegemise tippkvaliteediga. Nad on Soome ässade punt – seda on nende salvestustel kuulda juba esimesest hetkest. Nende tava kombineerida erinevaid stiile ja maitseid on midagi sellist, mille peale oleme mõelnud ka Põhja Konnaga ja kuhu poole tahame pürgida. Saimaa astub 17. detsembril üles koos Pärnu Linnaorkestriga ning lisaks astub kontserdiõhtul lavale ka Põhja Konn koos Pärnu Linnaorkestriga; Valter's Harpejji Band ja Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor.
Et jõuluaeg on üsna tihe, siis pärast meie kontserti soovitan suurematel muusikasõpradel külastada samal õhtul ka Erinevate Tubade Klubi, kus astub üles Lexsoul Dancemachine. Et kõik, kes soovivad, saaksid osa mõlemast kontserdist, oleme sättinud kahe ürituse ajakavad selliselt, et Alexela Kontserdimaja järel jõuaks huvi korral ka Erinevate Tubade Klubisse Lexsoul Dancemachine'i esinemist kuulama.
Soovituste nimekirjas on kindlasti ka 22. detsembril toimuvat Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri ja Tõnu Kaljuste kontserti "Händel ja Vivaldi". Kontserdil saavad kokku teada-tuntud standardiga tegijad, nii et kindlasti on see kõrge kvaliteediga meeldiv kuulamine.
Tallinn ei ole muusikalinn pelgalt seetõttu, et siin toimub palju muusikaüritusi – on linnu, kus neid toimub palju rohkem. Aga samavõrra oluline on, et siit on võrsunud töökad ja andekad inimesed, kes oma põneva loominguga on jõudnud kaugemale. Näiteks oli mul suur au ja rõõm õppida kunagi Tallinna Muusikakeskkoolis koos Holger Marjamaa ning Theodor Singiga, kes on ühed mu parimad sõbrad.
Niisiis, kui keegi siinse artikli lugeja satub detsembris New Yorki, siis soovitan seal minna maailma TOP1 jazz 'i-klubisse Blue Note, kus Holger Marjamaa mängib detsembrikuus igal päeval kaks set 'i koos Chris Bottiga. Theodor Sink on aga üks parema süvenemisvõimega interpreete, keda ma tean – tõsiselt huvitav muusik. Soovitan ta tegemistel ja esinemistel silma peal hoida.
Oma jazz 'i-klubi – Philly Joe's – eksisteerib ka Tallinnas ja uute muusikute jaoks on loodud siin nii head võimalused õppimiseks MUBA uues majas või ka koos koorides laulmas käimiseks. Järgmise aasta suve alguses toimub Tallinnas XIII noorte laulu- ja tantsupidu ning 2025. aastal XXVIII laulupidu.
Kui keegi soovib detsembrikuus uusaastalubadusi anda, siis julgustan (taas)liituma kooridega, et tuua rohkem muusikat ning ilusaid emotsioone nii enda kui ka teiste ellu. | Valter Soosalu muusikasoovitused: Rita Ray, Elephants from Neptune ning "Händel ja Vivaldi" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rita Ray uue albumi "A Life of Its Own" esitluskontsert 10. detsembril Alexela Kontserdimajas. Rita Ray looming on väga stiilipuhas, ta ei karda, on väga pühendunud ning jäänud endale truuks. Ühtlasi on ta bändiliikmed väga andekad.
Hiljuti avaldas oma uue albumi ka Eesti kõige kõvem rokibänd Elephants From Neptune. Nende uued lood on tõesti väga head ja nende laulja Robert Linna on selline tüüp, kes suudab palju ja väga hästi teha. Ja kui neid isegi kontserdile kuulama minna ei saa, siis pange nende uus album "Boogieland" kodus mängima.
Kutsun loomulikult kõiki ka 17. detsembril oma sünnipäevakontserdile"Valter Soosalu 30" Alexela Kontserdimajja. Kuigi ma pole veel sellises vanuses, et juubelikontserte pidada, tundus see ümmargune number hea ettekääne, miks üheks õhtuks head sõbrad erinevatest kollektiividest koos lavale tuua ning leida võimalus meelitada Eestisse esinema oma lemmikbänd Saimaa Soomest.
Saimaa on suutnud ühendada absoluutse pullitegemise tippkvaliteediga. Nad on Soome ässade punt – seda on nende salvestustel kuulda juba esimesest hetkest. Nende tava kombineerida erinevaid stiile ja maitseid on midagi sellist, mille peale oleme mõelnud ka Põhja Konnaga ja kuhu poole tahame pürgida. Saimaa astub 17. detsembril üles koos Pärnu Linnaorkestriga ning lisaks astub kontserdiõhtul lavale ka Põhja Konn koos Pärnu Linnaorkestriga; Valter's Harpejji Band ja Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor.
Et jõuluaeg on üsna tihe, siis pärast meie kontserti soovitan suurematel muusikasõpradel külastada samal õhtul ka Erinevate Tubade Klubi, kus astub üles Lexsoul Dancemachine. Et kõik, kes soovivad, saaksid osa mõlemast kontserdist, oleme sättinud kahe ürituse ajakavad selliselt, et Alexela Kontserdimaja järel jõuaks huvi korral ka Erinevate Tubade Klubisse Lexsoul Dancemachine'i esinemist kuulama.
Soovituste nimekirjas on kindlasti ka 22. detsembril toimuvat Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri ja Tõnu Kaljuste kontserti "Händel ja Vivaldi". Kontserdil saavad kokku teada-tuntud standardiga tegijad, nii et kindlasti on see kõrge kvaliteediga meeldiv kuulamine.
Tallinn ei ole muusikalinn pelgalt seetõttu, et siin toimub palju muusikaüritusi – on linnu, kus neid toimub palju rohkem. Aga samavõrra oluline on, et siit on võrsunud töökad ja andekad inimesed, kes oma põneva loominguga on jõudnud kaugemale. Näiteks oli mul suur au ja rõõm õppida kunagi Tallinna Muusikakeskkoolis koos Holger Marjamaa ning Theodor Singiga, kes on ühed mu parimad sõbrad.
Niisiis, kui keegi siinse artikli lugeja satub detsembris New Yorki, siis soovitan seal minna maailma TOP1 jazz 'i-klubisse Blue Note, kus Holger Marjamaa mängib detsembrikuus igal päeval kaks set 'i koos Chris Bottiga. Theodor Sink on aga üks parema süvenemisvõimega interpreete, keda ma tean – tõsiselt huvitav muusik. Soovitan ta tegemistel ja esinemistel silma peal hoida.
Oma jazz 'i-klubi – Philly Joe's – eksisteerib ka Tallinnas ja uute muusikute jaoks on loodud siin nii head võimalused õppimiseks MUBA uues majas või ka koos koorides laulmas käimiseks. Järgmise aasta suve alguses toimub Tallinnas XIII noorte laulu- ja tantsupidu ning 2025. aastal XXVIII laulupidu.
Kui keegi soovib detsembrikuus uusaastalubadusi anda, siis julgustan (taas)liituma kooridega, et tuua rohkem muusikat ning ilusaid emotsioone nii enda kui ka teiste ellu.
### Response:
Valter Soosalu muusikasoovitused: Rita Ray, Elephants from Neptune ning "Händel ja Vivaldi" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kokku veetsin avalikus sektoris umbes 25 aastat. Nüüd tahan keskenduda projektidele, mis on seotud eraalgatuse arendamisega," kirjutas sotsiaalmeedias Kudrin.
Meedia teatel läheb Kudrin tööle Venemaa tehnoloogiafirmasse Yandex. Interfaxi teatel võib Kudrinist saada Yandexi direktorite nõukogu esimees.
Kudrin oli varem Venemaa rahandusminister. Kudrin alustas oma tähelendu Peterburi linnavalitsuses, kus tema ülemus oli Anatoli Sobtšaki. Samas meeskonnas töötas ka Vladimir Putin. Kremliga seotud organitesse läks Kudrin tööle 1997. aastal, koos temaga läks Moskvasse ka Putin. | Putini liitlane Aleksei Kudrin lahkub riigiametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kokku veetsin avalikus sektoris umbes 25 aastat. Nüüd tahan keskenduda projektidele, mis on seotud eraalgatuse arendamisega," kirjutas sotsiaalmeedias Kudrin.
Meedia teatel läheb Kudrin tööle Venemaa tehnoloogiafirmasse Yandex. Interfaxi teatel võib Kudrinist saada Yandexi direktorite nõukogu esimees.
Kudrin oli varem Venemaa rahandusminister. Kudrin alustas oma tähelendu Peterburi linnavalitsuses, kus tema ülemus oli Anatoli Sobtšaki. Samas meeskonnas töötas ka Vladimir Putin. Kremliga seotud organitesse läks Kudrin tööle 1997. aastal, koos temaga läks Moskvasse ka Putin.
### Response:
Putini liitlane Aleksei Kudrin lahkub riigiametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olga Tokarczuk on üks tõlgitumaid ja tunnustatumaid Poola autoreid. Kliinilise psühholoogi haridusega luuletajale ja prosaistile omistati 2018. aastal Nobeli kirjanduspreemia, samal aastal pälvis tema romaani "Rändajad" ingliskeelne tõlge Man Bookeri auhinna.
Katkend
TEE SILMAD LAHTI, SA OLED SURNUD
C. ostis selle raamatu ahvatleva kaanepildi pärast: tumedal, kuivanud vere värvi taustal oli trepp, mis viis häguselt paistva paokil ukseni; ukse taga paistis hele valguskiir, terav kui nuga. Lisaks tundis ta ära tuttavas kujunduses pealkirja kollased kandilised tähed, raamat kuulus niisiis tema lemmikkrimisarja. Aastaid tagasi alustas C. Agatha Christie teostega, aga hiljem tüdines ta nende kristallselgest järjekindlusest: mõrv, uurimine, mõrvari paljastamine. Justkui oleks kriminaalromaan väljapääsuta konstruktsioon, ehkki puhas ja steriilne. Teda ärritasid paberlikud tegelased, kes olid kui etturid, lavale paigutatud ja autori peamise idee järgi liikuma pandud. See on veider, et autor on ainus isik, kes teab algusest peale seda raamatusse raiutud kuriteo ja karistuse korraldust, ja ometigi soovib sellest kannatlikult jutustada. See on ju igav, mõtles C.
C. ei teadnud, mida ta õieti tahab. Ta ei teadnud, mida ta otsib linnaraamatukogu ja raamatupoodide riiulitelt. Kui ta oleks pidanud seda selgelt määratlema, oleks ta arvatavasti löönud silmad lakke, lükanud huuled torusse ja laiutanud abitult käsi. Ta otsis tõelisi inimesi ja kuritegusid, millel oleks rohkem liha luudel. Komplitseeritumaid motiive ja asitõendeid, mis jäävad detektiivil kahe silma vahele. Ei, küsimus ei olnud veres ja lihas, koletus tapatöös ega košmaarides. Seda nägi piisavalt teleristki. Ta soovis midagi ebatüüpilist, mitte lõpuni selget skeemi, mis ainult aeg-ajalt pinnale pupsahtaks, et seda ei unustataks. Ta soovis midagi sellist, mis teda puudutaks, raputaks, ei laseks magada. Seda oli raamatukoguhoidjale või poemüüjale raske seletada.
"Ma ei tea ise ka," ütles ta raamatut käes keerutades, aga lõpuks ikkagi ostis selle.
Krimkade lugemine oli igas mõttes meeldiv. See meenutas koristamist, sahtlite korrastamist – samm-sammult muutub kaos korraks. Aga vahel saab korrast kõrini.
C. tassis linnaraamatukogust krimkasid koju virnade viisi. Ta luges neid aplalt köögis ja metroos. Nädalas kaks-kolm tükki. Laenutas ka vähetuntud autorite teoseid; nende hulgas oli päris häid, oli ka täielikku rämpsu. Ta proovis lugeda ka niinimetatud kirjanduslikke krimkasid, mille teine tasand jäi enamasti üsna ähmaseks; tutvus põgusalt veidrate krimkadega, mis olid nagu mingid transgeneetilised taimed, mekkis kriminaalpuslesid, kriminaalpoeeme; võttis koost lahti krimkasid-matrjoškasid, kus iga järgmine peatükk toob välja uusi tähendusi, teisi lugusid, millel näiliselt pole tegevusega seost; näris end läbi kriminaaltraktaatidest, mis olid täis eruditsiooniga eputamist ja allusioone, mida ta oleks pidanud mõistma, aga ei mõistnud; maadles teostega, mis teesklesid, et ei ole krimkad, vaid puudutavad tunnetus- ja moraaliprobleeme. Nende hulgas oli kuritegelikke krimkasid, mis lugeja silme all tegid pihuks ja põrmuks žanri põhimõtted, muutsid need mingiks vastikuks romsteegiks ja mis kõige hullem, paljastasid kohe mõrvari isiku, jättes kõrvale kogu uurimise püha rituaali. Või siis sellised, mis igat lauset lihvides jätsid kuriteo tagaplaanile, armunud oma estetismi nagu ilueedid peegli ees. Või siis näiteks sellised – juba palja mõtte peale surus C. hambad vihast ja nördimusest kokku –, mis kirjeldasid kuritegu ülimalt üksikasjalikult, aga jätsid kurjategija paljastamata! Milline perverssus! Raamatupoodi ilmus aina enam krimkasid, mis olid kui segaverelised krantsid: mingid tehnokrimkad, ulmekrimkad, krimkad-armastusromaanid. C. luges kõike, vähemalt tema jäi truuks. Ei juhtunud, et ta oleks alustanud ja jätnud lõpetamata. Esimese lause lugemist võttis ta kui lepingule allakirjutamist või tõotust, et püsib lõpuni raamatu seltsis. Taganemisteed ei olnud. Kuni mõrtsuka paljastamine meid lahutab.
Metrooga koju sõites luges ta läbi esimesed leheküljed ning nentis rahulolevalt, et lugu algab päris hästi. Siin oli kõik, mis talle meeldis: põhjalikult ja realistlikult kirjeldatud keskkond, asju olid kujutatud armastusega detailide vastu, tegelased olid selgesti välja joonistatud. Ta tundis autori vastu tänulikkust kellegi kiilaspea või kortsus velvetpükste mainimise eest. Tänu sellele suutis ta juba paari lõigu järel näha kõike seda vilkumas vaguni tumedates akendes.
Jutt oli sellest, et ühes kaunis Flandria maakohas asuvas väikeses lossis toimus krimikirjanike kokkutulek. Lossiomanik ja selle ebatavalise kokkutuleku idee algataja oli žanri kuninganna, juba väga eakas, üle kaheksakümneaastane Ulrika. | Loe katkendit Olga Tokarczuki jutukogust "Maailma kõige inetum naisterahvas" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olga Tokarczuk on üks tõlgitumaid ja tunnustatumaid Poola autoreid. Kliinilise psühholoogi haridusega luuletajale ja prosaistile omistati 2018. aastal Nobeli kirjanduspreemia, samal aastal pälvis tema romaani "Rändajad" ingliskeelne tõlge Man Bookeri auhinna.
Katkend
TEE SILMAD LAHTI, SA OLED SURNUD
C. ostis selle raamatu ahvatleva kaanepildi pärast: tumedal, kuivanud vere värvi taustal oli trepp, mis viis häguselt paistva paokil ukseni; ukse taga paistis hele valguskiir, terav kui nuga. Lisaks tundis ta ära tuttavas kujunduses pealkirja kollased kandilised tähed, raamat kuulus niisiis tema lemmikkrimisarja. Aastaid tagasi alustas C. Agatha Christie teostega, aga hiljem tüdines ta nende kristallselgest järjekindlusest: mõrv, uurimine, mõrvari paljastamine. Justkui oleks kriminaalromaan väljapääsuta konstruktsioon, ehkki puhas ja steriilne. Teda ärritasid paberlikud tegelased, kes olid kui etturid, lavale paigutatud ja autori peamise idee järgi liikuma pandud. See on veider, et autor on ainus isik, kes teab algusest peale seda raamatusse raiutud kuriteo ja karistuse korraldust, ja ometigi soovib sellest kannatlikult jutustada. See on ju igav, mõtles C.
C. ei teadnud, mida ta õieti tahab. Ta ei teadnud, mida ta otsib linnaraamatukogu ja raamatupoodide riiulitelt. Kui ta oleks pidanud seda selgelt määratlema, oleks ta arvatavasti löönud silmad lakke, lükanud huuled torusse ja laiutanud abitult käsi. Ta otsis tõelisi inimesi ja kuritegusid, millel oleks rohkem liha luudel. Komplitseeritumaid motiive ja asitõendeid, mis jäävad detektiivil kahe silma vahele. Ei, küsimus ei olnud veres ja lihas, koletus tapatöös ega košmaarides. Seda nägi piisavalt teleristki. Ta soovis midagi ebatüüpilist, mitte lõpuni selget skeemi, mis ainult aeg-ajalt pinnale pupsahtaks, et seda ei unustataks. Ta soovis midagi sellist, mis teda puudutaks, raputaks, ei laseks magada. Seda oli raamatukoguhoidjale või poemüüjale raske seletada.
"Ma ei tea ise ka," ütles ta raamatut käes keerutades, aga lõpuks ikkagi ostis selle.
Krimkade lugemine oli igas mõttes meeldiv. See meenutas koristamist, sahtlite korrastamist – samm-sammult muutub kaos korraks. Aga vahel saab korrast kõrini.
C. tassis linnaraamatukogust krimkasid koju virnade viisi. Ta luges neid aplalt köögis ja metroos. Nädalas kaks-kolm tükki. Laenutas ka vähetuntud autorite teoseid; nende hulgas oli päris häid, oli ka täielikku rämpsu. Ta proovis lugeda ka niinimetatud kirjanduslikke krimkasid, mille teine tasand jäi enamasti üsna ähmaseks; tutvus põgusalt veidrate krimkadega, mis olid nagu mingid transgeneetilised taimed, mekkis kriminaalpuslesid, kriminaalpoeeme; võttis koost lahti krimkasid-matrjoškasid, kus iga järgmine peatükk toob välja uusi tähendusi, teisi lugusid, millel näiliselt pole tegevusega seost; näris end läbi kriminaaltraktaatidest, mis olid täis eruditsiooniga eputamist ja allusioone, mida ta oleks pidanud mõistma, aga ei mõistnud; maadles teostega, mis teesklesid, et ei ole krimkad, vaid puudutavad tunnetus- ja moraaliprobleeme. Nende hulgas oli kuritegelikke krimkasid, mis lugeja silme all tegid pihuks ja põrmuks žanri põhimõtted, muutsid need mingiks vastikuks romsteegiks ja mis kõige hullem, paljastasid kohe mõrvari isiku, jättes kõrvale kogu uurimise püha rituaali. Või siis sellised, mis igat lauset lihvides jätsid kuriteo tagaplaanile, armunud oma estetismi nagu ilueedid peegli ees. Või siis näiteks sellised – juba palja mõtte peale surus C. hambad vihast ja nördimusest kokku –, mis kirjeldasid kuritegu ülimalt üksikasjalikult, aga jätsid kurjategija paljastamata! Milline perverssus! Raamatupoodi ilmus aina enam krimkasid, mis olid kui segaverelised krantsid: mingid tehnokrimkad, ulmekrimkad, krimkad-armastusromaanid. C. luges kõike, vähemalt tema jäi truuks. Ei juhtunud, et ta oleks alustanud ja jätnud lõpetamata. Esimese lause lugemist võttis ta kui lepingule allakirjutamist või tõotust, et püsib lõpuni raamatu seltsis. Taganemisteed ei olnud. Kuni mõrtsuka paljastamine meid lahutab.
Metrooga koju sõites luges ta läbi esimesed leheküljed ning nentis rahulolevalt, et lugu algab päris hästi. Siin oli kõik, mis talle meeldis: põhjalikult ja realistlikult kirjeldatud keskkond, asju olid kujutatud armastusega detailide vastu, tegelased olid selgesti välja joonistatud. Ta tundis autori vastu tänulikkust kellegi kiilaspea või kortsus velvetpükste mainimise eest. Tänu sellele suutis ta juba paari lõigu järel näha kõike seda vilkumas vaguni tumedates akendes.
Jutt oli sellest, et ühes kaunis Flandria maakohas asuvas väikeses lossis toimus krimikirjanike kokkutulek. Lossiomanik ja selle ebatavalise kokkutuleku idee algataja oli žanri kuninganna, juba väga eakas, üle kaheksakümneaastane Ulrika.
### Response:
Loe katkendit Olga Tokarczuki jutukogust "Maailma kõige inetum naisterahvas" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iraani inimõiguste aktivistide teatel on rahutuste tõttu tapetud 451 protestijat. Võimud on vahistanud üle 18 000 inimese. Revolutsioonilise kaardiväe kindral Amir Ali Hajizadeh ütles hiljuti, et hukkunud on üle 300 inimese.
Iraanis puhkesid meeleavaldused juba septembris. Meeleavaldused puhkesid peale kurdi päritolu Mahsa Amini hukkumist Iraani kombepolitsei vägivalla tõttu.
Iraani võimud piiravad meedias meeleavalduste kajastamist. Riigimeedia pole teatanud, kui palju inimesi on protestide tõttu surma saanud.
Iraani võimud väidavad, et protestide puhkemises on süüdi võõrvõimud. Hajizadeh kordas ametlikku väidet, et proteste korraldavad Iraani vaenlased. Hajizadehi väitel on nende hulgas lääneriigid ja Saudi Araabia, konkreetseid tõendeid ta ei esitanud. Hajizadeh avaldas oma väited revolutsioonilise kaardiväega seotud väljaandes, vahendas AP.
Protestid toimuvad kogu riigis, meeleavaldajatele avaldavad toetust Iraani kunstnikud, sportlased ja teised avaliku elu tegelased.
Hiljuti avaldas protestijatele toetust ka riigi kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei sugulane Farideh Moradkhani. Ta on kauaaegne aktivist, kelle isa oli abielus Khamenei õega. | Iraani kindral: protestide tõttu on hukkunud vähemalt 300 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iraani inimõiguste aktivistide teatel on rahutuste tõttu tapetud 451 protestijat. Võimud on vahistanud üle 18 000 inimese. Revolutsioonilise kaardiväe kindral Amir Ali Hajizadeh ütles hiljuti, et hukkunud on üle 300 inimese.
Iraanis puhkesid meeleavaldused juba septembris. Meeleavaldused puhkesid peale kurdi päritolu Mahsa Amini hukkumist Iraani kombepolitsei vägivalla tõttu.
Iraani võimud piiravad meedias meeleavalduste kajastamist. Riigimeedia pole teatanud, kui palju inimesi on protestide tõttu surma saanud.
Iraani võimud väidavad, et protestide puhkemises on süüdi võõrvõimud. Hajizadeh kordas ametlikku väidet, et proteste korraldavad Iraani vaenlased. Hajizadehi väitel on nende hulgas lääneriigid ja Saudi Araabia, konkreetseid tõendeid ta ei esitanud. Hajizadeh avaldas oma väited revolutsioonilise kaardiväega seotud väljaandes, vahendas AP.
Protestid toimuvad kogu riigis, meeleavaldajatele avaldavad toetust Iraani kunstnikud, sportlased ja teised avaliku elu tegelased.
Hiljuti avaldas protestijatele toetust ka riigi kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei sugulane Farideh Moradkhani. Ta on kauaaegne aktivist, kelle isa oli abielus Khamenei õega.
### Response:
Iraani kindral: protestide tõttu on hukkunud vähemalt 300 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Loo esimene versioon valmis juba eelmise aasta sügisel ning hea sõber bassist Viljar Norman aitas toona selle harmooniat sättida. Salvestasime sellest koos Viljari, kitarrist Jörgen Pakkase, trummar Jeremia Kangase, pianist Tarvi Kulli ning helivõlur Kaarel Tamraga koos bändiversiooni, seejärel aga jäi laul natukeseks seisma ja oma aega ootama," rääkis Marvi laulu teekonnast kuulajateni.
"Lugu jäi mulle aga südamele ning viisin selle Taavi Paometsa juurde. Tööprotsess temaga oli väga inspireeriv ja konkreetne, saime teineteise mõtetest ja ideedest hästi aru," lisas ta.
"Lugu räägib vastuarmastuse hüüdest, hirmust oma armastusest ilma jääda ning lootusest ja usust, et armastus on tugev tunne, mille nimel tasub võidelda," kirjeldas Marvi. "Kui esialgu oli mõttes, et loost tuleb ballaad, siis endalegi üllatuseks sai sellest rütmiline ja lüüriline EDM." | Marvi Vallaste andis välja uue singli "Hüüan su poole" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Loo esimene versioon valmis juba eelmise aasta sügisel ning hea sõber bassist Viljar Norman aitas toona selle harmooniat sättida. Salvestasime sellest koos Viljari, kitarrist Jörgen Pakkase, trummar Jeremia Kangase, pianist Tarvi Kulli ning helivõlur Kaarel Tamraga koos bändiversiooni, seejärel aga jäi laul natukeseks seisma ja oma aega ootama," rääkis Marvi laulu teekonnast kuulajateni.
"Lugu jäi mulle aga südamele ning viisin selle Taavi Paometsa juurde. Tööprotsess temaga oli väga inspireeriv ja konkreetne, saime teineteise mõtetest ja ideedest hästi aru," lisas ta.
"Lugu räägib vastuarmastuse hüüdest, hirmust oma armastusest ilma jääda ning lootusest ja usust, et armastus on tugev tunne, mille nimel tasub võidelda," kirjeldas Marvi. "Kui esialgu oli mõttes, et loost tuleb ballaad, siis endalegi üllatuseks sai sellest rütmiline ja lüüriline EDM."
### Response:
Marvi Vallaste andis välja uue singli "Hüüan su poole" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome ostab USA-lt 40 AIM 9X Block II raketti ja 48 AGM- 154 JSOW pommi. Tehing parandab Soome suutlikkust õhulahingu ja õhk-maa relvade valdkonnas. Samuti tugevdab see tehing USA suhteid Soomega veelgi, vahendas Yle.
"Müük toetab USA välispoliitikat ja riiklikku julgeolekut, parandades usaldusväärse partneri julgeolekut," teatas Pentagon.
Mõlemat relvasüsteemi toodab USA relvafirma Raytheon.
USA kaitseministeerium teavitas esmaspäeval tehingust ka kongressi. | USA müüb Soomele 310 miljoni euro eest relvastust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome ostab USA-lt 40 AIM 9X Block II raketti ja 48 AGM- 154 JSOW pommi. Tehing parandab Soome suutlikkust õhulahingu ja õhk-maa relvade valdkonnas. Samuti tugevdab see tehing USA suhteid Soomega veelgi, vahendas Yle.
"Müük toetab USA välispoliitikat ja riiklikku julgeolekut, parandades usaldusväärse partneri julgeolekut," teatas Pentagon.
Mõlemat relvasüsteemi toodab USA relvafirma Raytheon.
USA kaitseministeerium teavitas esmaspäeval tehingust ka kongressi.
### Response:
USA müüb Soomele 310 miljoni euro eest relvastust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bigbank lülitas esimeses ringis konkurentsist Slovakkia klubi Prešovi Mirad Unipo, portugallased said omakorda jagu soomlaste Akaa-Volleyst.
Bastardo hoiab Portugali liigas hetkel esikohta, võidetud on kõik 10 mängu. Seejuures edestatakse Meistrite liigas osalevat Lissaboni Benficat ja eurosarjas Pärnu Võrkpalliklubi alistanud Lissaboni Sportingut.
Tartu meeskonna peatreeneri Alar Rikbergi hinnangul on järgmine vastane eelmisest klassi võrra kõrgem ja omab korralikku rünnakujõudu. "Kindlasti klassi võrra kõrgem. Neil on olnud väga ladus hooaja esimene pool, nad on saanud koduses liigas nõrgemate vastu põhimeestele puhkust anda ja tugevamate vastu põhidega mängida. Mängivad väga enesekindlalt ja asjad on ka lihtsalt hästi sujunud," ütles Rikberg.
"Lisaks on neil võrreldes Prešovi taseme ja Balti liigaga rünnakujõudu, millega meie igapäevaselt kokku ei puutu. See käib kahe mehe kohta, diagonaalründaja Alberto Valencia Gonzalese ja nurgaründaga Joao Rodrigues Noleto kohta. Enamik meeskonna tuumikust on ka parimas võrkpallurieas ja nende mäng on stabiilne."
Peatreeneri sõnul tuleb edu saavutamiseks tegutseda riskeerivamalt. "Seda nii servijoone taga – et nad võrgust eemale saada – kui ka rünnakul, et punkte teenida. Nende bloki-kaitse kvaliteet on väga kõrge, peame seetõttu leidma tavapärasest jõulisemad, osavamaid lahendusi," analüüsis juhendaja edu saavutamise võimalusi.
Eelmises ringis ei saanud Soome liiga liider Akaa-Volley Portugali klubi käest geimigi. "Seegi näitab taset. Eks me peame oma tihedas graafikus olukorraga kohanema, mängupäevi on pea sama palju kui trennipäevi ja erinevalt eelmisest hooajast peame arenema mängudega," märkis juhendaja, kelle sõnul andsid viimased Balti liiga kohtumised pigem enesekindlust.
"Heameelt tegi see, kui lihtsalt tuli võit Daugavpilsi vastu ja see, et suutsime Jekabpilsi vastu välja tulla raskest seisust. Tulevikule mõeldes oli sellest viimasest mängust rohkem kasu, meeskond sai hea karastuse," lisas Rikberg.
Avamäng toimub kolmapäeval algusega kell 19.00 Tartu Ülikooli spordihoones, otsepilti näeb nii Duo 5 kui Postimehe vahendusel. | Tartu Bigbank jätkab euroteekonda Portugali tippklubi vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bigbank lülitas esimeses ringis konkurentsist Slovakkia klubi Prešovi Mirad Unipo, portugallased said omakorda jagu soomlaste Akaa-Volleyst.
Bastardo hoiab Portugali liigas hetkel esikohta, võidetud on kõik 10 mängu. Seejuures edestatakse Meistrite liigas osalevat Lissaboni Benficat ja eurosarjas Pärnu Võrkpalliklubi alistanud Lissaboni Sportingut.
Tartu meeskonna peatreeneri Alar Rikbergi hinnangul on järgmine vastane eelmisest klassi võrra kõrgem ja omab korralikku rünnakujõudu. "Kindlasti klassi võrra kõrgem. Neil on olnud väga ladus hooaja esimene pool, nad on saanud koduses liigas nõrgemate vastu põhimeestele puhkust anda ja tugevamate vastu põhidega mängida. Mängivad väga enesekindlalt ja asjad on ka lihtsalt hästi sujunud," ütles Rikberg.
"Lisaks on neil võrreldes Prešovi taseme ja Balti liigaga rünnakujõudu, millega meie igapäevaselt kokku ei puutu. See käib kahe mehe kohta, diagonaalründaja Alberto Valencia Gonzalese ja nurgaründaga Joao Rodrigues Noleto kohta. Enamik meeskonna tuumikust on ka parimas võrkpallurieas ja nende mäng on stabiilne."
Peatreeneri sõnul tuleb edu saavutamiseks tegutseda riskeerivamalt. "Seda nii servijoone taga – et nad võrgust eemale saada – kui ka rünnakul, et punkte teenida. Nende bloki-kaitse kvaliteet on väga kõrge, peame seetõttu leidma tavapärasest jõulisemad, osavamaid lahendusi," analüüsis juhendaja edu saavutamise võimalusi.
Eelmises ringis ei saanud Soome liiga liider Akaa-Volley Portugali klubi käest geimigi. "Seegi näitab taset. Eks me peame oma tihedas graafikus olukorraga kohanema, mängupäevi on pea sama palju kui trennipäevi ja erinevalt eelmisest hooajast peame arenema mängudega," märkis juhendaja, kelle sõnul andsid viimased Balti liiga kohtumised pigem enesekindlust.
"Heameelt tegi see, kui lihtsalt tuli võit Daugavpilsi vastu ja see, et suutsime Jekabpilsi vastu välja tulla raskest seisust. Tulevikule mõeldes oli sellest viimasest mängust rohkem kasu, meeskond sai hea karastuse," lisas Rikberg.
Avamäng toimub kolmapäeval algusega kell 19.00 Tartu Ülikooli spordihoones, otsepilti näeb nii Duo 5 kui Postimehe vahendusel.
### Response:
Tartu Bigbank jätkab euroteekonda Portugali tippklubi vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiinas on kasvanud rahva pahameel koroonaviirusega seotud lukustusmeetmete üle. Mõned protestijad nõuavad, et Xi Jinping lahkuks suurest poliitikast.
Hiina politsei arreteerib ja peksab protestijaid. Politsei peksab ka sündmusi kajastavaid ajakirjanikke. Michel seisab silmitsi üha kasvava survega, et ta ei läheks Hiinasse, vahendas Politico.
"Michel peaks reisi tühistama. Isegi kui ta seda ei tee, siis ta peaks seal kritiseerima kompartei tegevust protestide mahasurumisel," ütlesid diplomaadid ja poliitikud väljaandele Politico.
"Ta peaks kasutama juhust, et tõstatada meie mure mitmes küsimuses. Kui viimane protestiliikumine maha surutakse, siis EL on valmis tõstatama seda rahvusvahelistes institutsioonides," ütles Saksa roheliste partei liige Reinhard Bütikofer.
"Michel peaks jääma kindlaks EL-i väärtustele ja ütlema Hiinale, et nad peavad kaitsma rahumeelseid protestijaid," ütles üks EL-i diplomaat.
EL-i ametnikud ütlesid, et Michel ei plaani neljapäeval proteste arutada. Siis kohtub ta Xi Jinpingiga. Ametnike sõnul viitab Michel Hiina inimõiguste üldisele olukorrale ja pakub Euroopa toetust, et Hiina saaks võidelda pandeemia vastu.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ei sõida koos Micheliga Hiinasse.
"Kogu reisi tuleb vaadelda von der Leyeni ja Micheli rivaalitsemise taustal. Hiinlased tahavad teada kaubanduspoliitika üksikasju ja seda, kas EL järgib USA kehtestatud kiipide ekspordipiiranguid. Need on küsimused, mida Xi küsib ja Charles ei saa neile vastata, ainult Ursula saab," ütles üks EL-i ametnik. | Michel plaanib kriitikast hoolimata sõita teisipäeval Hiinasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiinas on kasvanud rahva pahameel koroonaviirusega seotud lukustusmeetmete üle. Mõned protestijad nõuavad, et Xi Jinping lahkuks suurest poliitikast.
Hiina politsei arreteerib ja peksab protestijaid. Politsei peksab ka sündmusi kajastavaid ajakirjanikke. Michel seisab silmitsi üha kasvava survega, et ta ei läheks Hiinasse, vahendas Politico.
"Michel peaks reisi tühistama. Isegi kui ta seda ei tee, siis ta peaks seal kritiseerima kompartei tegevust protestide mahasurumisel," ütlesid diplomaadid ja poliitikud väljaandele Politico.
"Ta peaks kasutama juhust, et tõstatada meie mure mitmes küsimuses. Kui viimane protestiliikumine maha surutakse, siis EL on valmis tõstatama seda rahvusvahelistes institutsioonides," ütles Saksa roheliste partei liige Reinhard Bütikofer.
"Michel peaks jääma kindlaks EL-i väärtustele ja ütlema Hiinale, et nad peavad kaitsma rahumeelseid protestijaid," ütles üks EL-i diplomaat.
EL-i ametnikud ütlesid, et Michel ei plaani neljapäeval proteste arutada. Siis kohtub ta Xi Jinpingiga. Ametnike sõnul viitab Michel Hiina inimõiguste üldisele olukorrale ja pakub Euroopa toetust, et Hiina saaks võidelda pandeemia vastu.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ei sõida koos Micheliga Hiinasse.
"Kogu reisi tuleb vaadelda von der Leyeni ja Micheli rivaalitsemise taustal. Hiinlased tahavad teada kaubanduspoliitika üksikasju ja seda, kas EL järgib USA kehtestatud kiipide ekspordipiiranguid. Need on küsimused, mida Xi küsib ja Charles ei saa neile vastata, ainult Ursula saab," ütles üks EL-i ametnik.
### Response:
Michel plaanib kriitikast hoolimata sõita teisipäeval Hiinasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üha enam elektroonika- ja bassirohketesse sügavustesse liikuva Manna jaoks on uus singel eelmäng saabuvale muusikale. "Manna areneb ikka edasi ja suuremaks. On oodata väga huvitavaid esinemisi ja muidugi ka väga häid laule," kommenteeris laulja ennast kui artisti.
Uue looga on kaasas ka Rene Kösteri remiks, mis tuli Manna arvates väga lahedalt välja. "Perfektne segu süngusest ja tantsust. Rene Köster on kindlalt üks mu lemmikumaid Eesti artiste," rääkis ta.
Singli "!Cloud B" produtseeris Markus Palo. | Manna avaldas uue singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üha enam elektroonika- ja bassirohketesse sügavustesse liikuva Manna jaoks on uus singel eelmäng saabuvale muusikale. "Manna areneb ikka edasi ja suuremaks. On oodata väga huvitavaid esinemisi ja muidugi ka väga häid laule," kommenteeris laulja ennast kui artisti.
Uue looga on kaasas ka Rene Kösteri remiks, mis tuli Manna arvates väga lahedalt välja. "Perfektne segu süngusest ja tantsust. Rene Köster on kindlalt üks mu lemmikumaid Eesti artiste," rääkis ta.
Singli "!Cloud B" produtseeris Markus Palo.
### Response:
Manna avaldas uue singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on ühtaegu sisemine kaduvik ja pääsetee, marutuul tühjas portselantassis," ütles Avi ja lisas, et filmilint on tulikallis ja halastamatu. "Nagu elutähtsa otsuse tegemine pelgalt seitsme hingetõmbe jooksul, tühjendades Bruce Lee kombel oma tassi selleks, et seda saaks täita ja leida tühjuse, et saavutada täielikkus."
"Lost Weekend" on kolmas singel Mart Avi tänavu kevadel ilmunud kuuendalt täispikalt albumilt "Blade", mille kohta muusikajakiri Mojo on öelnud, et tegu on "Eesti neo-soul 'i enigma omaenda lavastatud film-noir 'iga" ning mida muusikaportaal Beats Per Minute on nimetanud "meisterlikuks popmuusika piiride nihestamiseks".
"Lost Weekend" video režissöör ja monteerija on Ivar Murd, operaator ja värvimääraja Fidelia Regina Randmäe.
Värsket videolugu saab kuulda ka Mart Avi tänavusel esimesel ja viimasel täispikal avalikul esinemisel Tallinnas Von Krahlis 2. detsembril. Kontserdi juhatab sisse Jim Jarmuschi filmi "Kummituskoer: Samurai tee" linastus. | Mart Avi avaldas muusikavideo loole "Lost Weekend" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on ühtaegu sisemine kaduvik ja pääsetee, marutuul tühjas portselantassis," ütles Avi ja lisas, et filmilint on tulikallis ja halastamatu. "Nagu elutähtsa otsuse tegemine pelgalt seitsme hingetõmbe jooksul, tühjendades Bruce Lee kombel oma tassi selleks, et seda saaks täita ja leida tühjuse, et saavutada täielikkus."
"Lost Weekend" on kolmas singel Mart Avi tänavu kevadel ilmunud kuuendalt täispikalt albumilt "Blade", mille kohta muusikajakiri Mojo on öelnud, et tegu on "Eesti neo-soul 'i enigma omaenda lavastatud film-noir 'iga" ning mida muusikaportaal Beats Per Minute on nimetanud "meisterlikuks popmuusika piiride nihestamiseks".
"Lost Weekend" video režissöör ja monteerija on Ivar Murd, operaator ja värvimääraja Fidelia Regina Randmäe.
Värsket videolugu saab kuulda ka Mart Avi tänavusel esimesel ja viimasel täispikal avalikul esinemisel Tallinnas Von Krahlis 2. detsembril. Kontserdi juhatab sisse Jim Jarmuschi filmi "Kummituskoer: Samurai tee" linastus.
### Response:
Mart Avi avaldas muusikavideo loole "Lost Weekend" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu kevadel pälvis hetkel Berliinis elav ja õppiv Marcel Johannes Kits kolmanda koha kõrgetasemelisel Queen Elisabethi konkursil Brüsselis. Sügisel osales ta kontsertturneel Koreasse koos Eesti Festivaliorkestri ja dirigent Paavo Järviga, esitades koos Triin Ruubel-Lillebergiga J. Brahmsi Topeltkontserti viiulile ja tšellole. Käesoleval aastal pälvis Kits Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning PLMF "Noore muusiku" preemia.
Tšellisti sõnul on Berliini Filharmoonia suure saali näol tegemist kõige tšellosõbralikuma saaliga, kus ta seni mänginud on. See on ka ühe tema unistuste täitumine. "Raske uskuda, et ma nüüd tõesti saangi sel laval mängida, millest olen seni suutnud vaid unistada."
Sinfonie Orchester Schöneberg on Berliinis tegutsev asjaarmastajate sümfooniaorkester. 30 aastat tagasi loodud kollektiiv annab kaks korda aastas Berliini Filharmoonia suures saalis kontserte ning enamasti seisab dirigendipuldis mõni Berliini Filharmoonikute liikmetest. Kitse sõnul oli eriline rõõm mängida inimestega, kelle jaoks orkestrimäng pole pelgalt rutiin; viimsest kui ühest orkestrandist kiirgas välja suur tahe argielust välja tulla ning koos musitseerida. | Marcel Johannes Kits debüteeris Berliini Filharmoonia suures saalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu kevadel pälvis hetkel Berliinis elav ja õppiv Marcel Johannes Kits kolmanda koha kõrgetasemelisel Queen Elisabethi konkursil Brüsselis. Sügisel osales ta kontsertturneel Koreasse koos Eesti Festivaliorkestri ja dirigent Paavo Järviga, esitades koos Triin Ruubel-Lillebergiga J. Brahmsi Topeltkontserti viiulile ja tšellole. Käesoleval aastal pälvis Kits Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning PLMF "Noore muusiku" preemia.
Tšellisti sõnul on Berliini Filharmoonia suure saali näol tegemist kõige tšellosõbralikuma saaliga, kus ta seni mänginud on. See on ka ühe tema unistuste täitumine. "Raske uskuda, et ma nüüd tõesti saangi sel laval mängida, millest olen seni suutnud vaid unistada."
Sinfonie Orchester Schöneberg on Berliinis tegutsev asjaarmastajate sümfooniaorkester. 30 aastat tagasi loodud kollektiiv annab kaks korda aastas Berliini Filharmoonia suures saalis kontserte ning enamasti seisab dirigendipuldis mõni Berliini Filharmoonikute liikmetest. Kitse sõnul oli eriline rõõm mängida inimestega, kelle jaoks orkestrimäng pole pelgalt rutiin; viimsest kui ühest orkestrandist kiirgas välja suur tahe argielust välja tulla ning koos musitseerida.
### Response:
Marcel Johannes Kits debüteeris Berliini Filharmoonia suures saalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soovõrdsuse kava koostamise vajadus tõukus Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi uuringust, mis tõi välja, et teaduses avaldub jätkuvalt sooline ebavõrdsus ja see väljendub nii teaduse kui ka teadusvaldkondade soolises segregatsioonis.
"Ka teadusasutustes näeme soost tingitud karjääriprobleeme, tasakaalu puudumist juhtivatel ametikohtadel, teadustöö sooliselt kallutatud rahastamist ja näilist sooneutraalsust, samuti soolisi eelarvamusi teaduses, organisatsioonikultuuris ja institutsionaalsetes protsessides," selgitas teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Pille Epner, EKA SVK töögrupi vedaja ja lisas, et seetõttu on Euroopa Komisjon kutsunud teadusasutusi üles soolise võrdõiguslikkuse kavade kaudu ellu viima institutsionaalseid muudatusi.
Rektor Mart Kalm leidis, et EKA on Eesti ülikoolide seas erandlikult naiste domineeritud, nii palkade kui ametikohtade lõikes. "Kuid meil on ka arenemis- ja paranemisruumi. Koroonakriis sundis meid väga kiiresti muutma õpetamis-, õppimis- ja töötamistavasid ja näitas, et oleme selleks suutelised. Ka juurdunud stereotüüpseid eelarvamusi, hoiakuid ja kõnepruuki on võimalik kohendada ning ennast ümber harjutada. Usun, et EKA soolise võrdsuse kava aitab meil olla tähelepanelikum, tundlikum ja avatum ning õiglasem oma töötajate ja tudengite suhtes."
EKA soolise võrdõiguslikkuse kava peamised eesmärgid lähiaastateks on tõsta teadlikkust võrdse kohtlemise ning võrdsete võimaluste osas, lõimides mitmekesisuse ja sooteadlikkuse teemasid ka õppe- ja teadustegevusse; edendada soovõrdsust toetavat organisatsioonikultuuri, sh töö- ja eraelu ühitamisel ning karjääriarengus; suurendada teadlikkust töökiusust ning soolisest ja seksuaalsest ahistamisest ning pöörata tähelepanu tüliküsimuste ennetamisele ja lahendamisele.
SVK koostamisse panustas laiapõhjaline töörühm, kus osalesid eri valdkondade ja teaduskondade esindajad. Kava loomisel lähtuti EKA kogukonna soolise jagunemise statistilistest ja uuringute andmetest. Samuti viidi läbi fookusrühma intervjuud akadeemiliste ja tugitöötajate ning personalijuhi ja prorektoritega.
SVK kehtib 2025. aastani, peale seda vaadatakse kava üle ja vajadusel täiendatakse. | Eesti Kunstiakadeemia võttis vastu soolise võrdõiguslikkuse kava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soovõrdsuse kava koostamise vajadus tõukus Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi uuringust, mis tõi välja, et teaduses avaldub jätkuvalt sooline ebavõrdsus ja see väljendub nii teaduse kui ka teadusvaldkondade soolises segregatsioonis.
"Ka teadusasutustes näeme soost tingitud karjääriprobleeme, tasakaalu puudumist juhtivatel ametikohtadel, teadustöö sooliselt kallutatud rahastamist ja näilist sooneutraalsust, samuti soolisi eelarvamusi teaduses, organisatsioonikultuuris ja institutsionaalsetes protsessides," selgitas teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Pille Epner, EKA SVK töögrupi vedaja ja lisas, et seetõttu on Euroopa Komisjon kutsunud teadusasutusi üles soolise võrdõiguslikkuse kavade kaudu ellu viima institutsionaalseid muudatusi.
Rektor Mart Kalm leidis, et EKA on Eesti ülikoolide seas erandlikult naiste domineeritud, nii palkade kui ametikohtade lõikes. "Kuid meil on ka arenemis- ja paranemisruumi. Koroonakriis sundis meid väga kiiresti muutma õpetamis-, õppimis- ja töötamistavasid ja näitas, et oleme selleks suutelised. Ka juurdunud stereotüüpseid eelarvamusi, hoiakuid ja kõnepruuki on võimalik kohendada ning ennast ümber harjutada. Usun, et EKA soolise võrdsuse kava aitab meil olla tähelepanelikum, tundlikum ja avatum ning õiglasem oma töötajate ja tudengite suhtes."
EKA soolise võrdõiguslikkuse kava peamised eesmärgid lähiaastateks on tõsta teadlikkust võrdse kohtlemise ning võrdsete võimaluste osas, lõimides mitmekesisuse ja sooteadlikkuse teemasid ka õppe- ja teadustegevusse; edendada soovõrdsust toetavat organisatsioonikultuuri, sh töö- ja eraelu ühitamisel ning karjääriarengus; suurendada teadlikkust töökiusust ning soolisest ja seksuaalsest ahistamisest ning pöörata tähelepanu tüliküsimuste ennetamisele ja lahendamisele.
SVK koostamisse panustas laiapõhjaline töörühm, kus osalesid eri valdkondade ja teaduskondade esindajad. Kava loomisel lähtuti EKA kogukonna soolise jagunemise statistilistest ja uuringute andmetest. Samuti viidi läbi fookusrühma intervjuud akadeemiliste ja tugitöötajate ning personalijuhi ja prorektoritega.
SVK kehtib 2025. aastani, peale seda vaadatakse kava üle ja vajadusel täiendatakse.
### Response:
Eesti Kunstiakadeemia võttis vastu soolise võrdõiguslikkuse kava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Boeing tahab saata Ukrainasse süsteemi GLSDB, mis ühendab endas väikese läbimõõduga pommi GBU-39 ning raketimootorit M26. Pentagon kaalub nüüd Boeingu ettepanekut, vahendas The Telegraph.
Nende relvade tootmine pole kallis ja need võivad Ukraina armee käsutusse jõuda juba järgmisel kevadel, selgub Reutersi käsutuses olevast dokumendist.
GLSDB võimaldaks Ukrainal tabada sõjalisi sihtmärke, mis praegu pole Ukraina armee laskeulatuses. Neid juhitavaid pomme saab välja tulistada raketisüsteemist HIMARS. GBU-39 suudab lüüa rivist välja soomusmasinaid.
Raketisüsteem HIMARS Ukrainas Autor/allikas: SCANPIX/EPA/HANNIBAL HANSCHKE
Lääneriikide relvavarud on Ukraina sõja tõttu ammendumas. USA tahab nüüd kiirendada laskemoona tootmist.
"Venemaa sissetung Ukrainasse suurendas nõudlust Ameerikas toodetud relvade ja laskemoona järele," ütles USA kaitseministeeriumi kõrge ametnik Doug Bush. | USA võib saata Ukrainale 160- kilomeetrise laskekaugusega täppispomme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Boeing tahab saata Ukrainasse süsteemi GLSDB, mis ühendab endas väikese läbimõõduga pommi GBU-39 ning raketimootorit M26. Pentagon kaalub nüüd Boeingu ettepanekut, vahendas The Telegraph.
Nende relvade tootmine pole kallis ja need võivad Ukraina armee käsutusse jõuda juba järgmisel kevadel, selgub Reutersi käsutuses olevast dokumendist.
GLSDB võimaldaks Ukrainal tabada sõjalisi sihtmärke, mis praegu pole Ukraina armee laskeulatuses. Neid juhitavaid pomme saab välja tulistada raketisüsteemist HIMARS. GBU-39 suudab lüüa rivist välja soomusmasinaid.
Raketisüsteem HIMARS Ukrainas Autor/allikas: SCANPIX/EPA/HANNIBAL HANSCHKE
Lääneriikide relvavarud on Ukraina sõja tõttu ammendumas. USA tahab nüüd kiirendada laskemoona tootmist.
"Venemaa sissetung Ukrainasse suurendas nõudlust Ameerikas toodetud relvade ja laskemoona järele," ütles USA kaitseministeeriumi kõrge ametnik Doug Bush.
### Response:
USA võib saata Ukrainale 160- kilomeetrise laskekaugusega täppispomme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailmas pole ilmselt numbrit, mida teravamalt jälgitaks, kui seda on nafta maailmaturuhind. Musta kulla hind on ajalooliselt hävitanud majandusi ja kukutanud valitsusi ning viimase aasta jooksul on see aga valusalt pitsitanud ka kõigi eestlaste rahakotti. Siiski on viimastel nädalatel jõudnud hinnasula meie tanklatesse. Kas on põhjust vargsi loota kõrgete kütusehindade agoonia lõppu?
Tavapäraselt otsitakse nafta maailmaturuhindade muutumisel sarnast muutust ka tanklapostidel. Veel selle aasta veebruari kolmanda nädalani liikusidki toornafta ja meie tanklates hinnastamise aluseks olevate lõpptoodete hinnad suhteliselt tugeva korrelatsiooniga. Venemaa kallaletung Ukrainale aga hävitas igasuguse stabiilsuse ja naftahinnad ning diislikütuse- ja mootoribensiini Euroopa turupiirkonna hulgihinnad on sellest ajast saati liikunud sisuliselt nii, kuidas jumal juhatab.
Lisaks on meie tarbijate rahakotile pannud põntsu ka euro nõrgenemine dollari suhtes. Nii kaupleb Brenti toornafta praegu umbes samal tasemel kui eelmise aasta novembris, samal ajal on diislikütuse ja mootoribensiini hinnad Euroopa hulgiturgudel eurodes aga vastavalt 55 ja 23 protsenti kõrgemad.
Nagu näitavad nii rahvusvaheliste turgude hinnagraafikud kui ka tanklatest vastu säravad postihinnad, siis kõige valusamalt on hinnatõus tabanud diislikütuse tarbijaid. Euroopa Liit tarbib umbes 11 miljonit barrelit naftatooteid päevas, millest pea poole moodustavad diislikütus ja gaasiõlid.
Globaalselt on just diislikütus ja selle raskem versioon gaasiõli majandust edasiviivaks jõuks – raskeveokid, tehase- ja põllumasinad ning kaevandustehnika vajavad töötamiseks diislikütust. Rahvusvahelise kaubanduse selgrooks olev meretransport seilab suurema väävlisisaldusega gaasiõliga. Seega on diislikütusel mõlemapoolne side majanduse käekäiguga: majanduskasvu tingimustes nõudlus diislikütuse järele kasvab.
See oli nähtav ka viimase kahe aasta jooksul, kui maailmamajandus taastus kiirelt ja jõuliselt koroonapandeemiast ning globaalne janu just diislikütuse järgi jõudis kiirelt tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Teiselt poolt mõjub selle kriitilise tähtsusega kütuse kõrge hind negatiivselt majandusaktiivsusele ja viib üles inflatsiooni.
Euroopa on ennast aastatega mugavalt Vene kütusenisa otsa imenud ja nii sõltume 25 protsendi mahus otse Venemaalt imporditavast toornaftast. Kütuse rafineerimine on energiamahukas ja arvestatava keskkonnajalajäljega tööstusharu ning sektori konkurentsivõimet on märgatavalt vähendanud EL-i karmid keskkonnaregulatsioonid.
Viimase kümne aastaga on Euroopa rafineerimisvõimekus vähenenud 12 protsenti, lisaks on üle viiendiku tehastest jõude seisnud. Diislikütuse impordimahud Venemaalt on sama perioodi jooksul aga viiekordistunud ning praeguseks on verise naaberriigi osakaal üle poole EL-i koguimpordist.
Kui seni on selline rafineerimistegevuse liikumine piiri taha aidanud paberil täita EL-i kliimaeesmärke, siis teiselt poolt on see tekitanud ka ohtliku sõltuvuse Venemaa kütusetarnetest. Selle aastatepikkuse strateegilise vea hinda tunnevad kõik eurooplased praegu valusalt oma rahakotis.
Tarbijate rõõmuks on diislikütus nii meie tanklates kui ka maailmaturgudel viimaste nädalate jooksul oma hinnatipust arvestatavalt allapoole tulnud. Kui augustis-septembris valitses tõsine paanika, et Venemaa keerab gaasikraanid kinni ja Euroopa peab talve üle elamiseks hakkama suures mahus diislikütust põletama, siis nüüdseks on selge, et suurem risk selleks on maas. Gaasihoidlad on täis ja lastitud LNG tankerid seisavad järjekorras, et laadung Euroopa sadamates maha laadida.
Olukord on muutunud sedavõrd, et maailma üks suurimaid energiakauplejaid Trafigura avaldas ettevaatlikku lootust, et EL suudab ka järgmise talve ilma suuremate gaasi tarneprobleemideta üle elada.
"Rahvusvaheline Energiaagentuur IEA hindab, et maailma suurima naftaimportija Hiina nõudlus langeb sel aastal esmakordselt alates 1990. aastast."
Kuigi diislikütuse varud on ajalooliselt madalal tasemel üle kogu maailma, siis viimase nädala jooksul varud USA-s ja Euroopas hoopis kasvasid. Rahvusvaheline Energiaagentuur IEA hindab, et maailma suurima naftaimportija Hiina nõudlus langeb sel aastal esmakordselt alates 1990. aastast.
Peamiseks põhjuseks on pidevalt uuenevad koroonapandeemiast tulenevad liikumispiirangud – praegu kehtivad karmid reeglid mitmes metropolis – ja naftanõudlus on analüütikute hinnangul tavapärasest 14 miljonist barrelist päevas umbes ühe miljoni võrra madalam. Seetõttu loobus Hiina detsembris osalt juba kokku lepitud naftatarnetest Saudi Araabiast.
Lisaks muudab keskpankade jõuline intressimäärade tõstmise poliitika väljavaateid globaalsest majanduskasvust nõrgemaks. Kütuseturud hindavad, et kogu see kompott vähendab nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis diislikütuse nõudlust ja see ongi turuhinnad langusesse viinud.
Turud ootavad praegu ärevalt 5. detsembrit, mil hakkab kehtima esimene ring EL-i Venemaale kehtestatud naftaembargost ning suurte tööstusriikide klubi G7 liikmed kuulutavad välja hinnalae Vene naftale. Vähemalt praegune indikatsioon EL-i tasandilt on see, et hinnalagi kehtestatakse ainult paberil: välja pakutud 65-70 dollarit barreli kohta on madalam, kui praegune Venemaa Urals toornafta kauplemishind.
Kui EL võtab aru pähe ja "naljasanktsioonide" asemel lepib kokku reaalses hinnalaes, siis sellel võib olla mõju ka kütusehindadele. Venemaa on lubanud igal juhul karmi vastust kõigile, kes kehtestatud hinnalaega liituvad. Siiski on küsitav, kui reaalne Venemaa ähvardus on, sest langeva globaalse nõudluse juures ei ole neil sugugi lihtne oma naftale uusi kliente leida.
Igal juhul reageerivad turud jõuliselt igale infokillule ja kuulujutule. Esmaspäeval kukkus Brenti toornafta viis protsenti uudise peale, et kütusekartell OPEC plaanib Saudi Araabia eestvedamisel detsembris tootmismahte suurendada. Saudid asusid kiiresti seda infot ümber lükkama ja toornafta tõusis koheselt endisele tasemele tagasi.
Võib eeldada, et vähemalt lähikuudel jätkub nafta- ja kütuseturgude ralli ameerika mägedel. Lootus püsib, et juhul kui vastlapäevaks on praegune turgude peataolek lahenduse leidnud, siis asendub hektiline hinnakõikumine aga pika ja lauge liuga. Ikka loodetavasti allapoole. | Mart Raamat: globaalsete kütuseturgude hullumeelne sõit ameerika mägedel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailmas pole ilmselt numbrit, mida teravamalt jälgitaks, kui seda on nafta maailmaturuhind. Musta kulla hind on ajalooliselt hävitanud majandusi ja kukutanud valitsusi ning viimase aasta jooksul on see aga valusalt pitsitanud ka kõigi eestlaste rahakotti. Siiski on viimastel nädalatel jõudnud hinnasula meie tanklatesse. Kas on põhjust vargsi loota kõrgete kütusehindade agoonia lõppu?
Tavapäraselt otsitakse nafta maailmaturuhindade muutumisel sarnast muutust ka tanklapostidel. Veel selle aasta veebruari kolmanda nädalani liikusidki toornafta ja meie tanklates hinnastamise aluseks olevate lõpptoodete hinnad suhteliselt tugeva korrelatsiooniga. Venemaa kallaletung Ukrainale aga hävitas igasuguse stabiilsuse ja naftahinnad ning diislikütuse- ja mootoribensiini Euroopa turupiirkonna hulgihinnad on sellest ajast saati liikunud sisuliselt nii, kuidas jumal juhatab.
Lisaks on meie tarbijate rahakotile pannud põntsu ka euro nõrgenemine dollari suhtes. Nii kaupleb Brenti toornafta praegu umbes samal tasemel kui eelmise aasta novembris, samal ajal on diislikütuse ja mootoribensiini hinnad Euroopa hulgiturgudel eurodes aga vastavalt 55 ja 23 protsenti kõrgemad.
Nagu näitavad nii rahvusvaheliste turgude hinnagraafikud kui ka tanklatest vastu säravad postihinnad, siis kõige valusamalt on hinnatõus tabanud diislikütuse tarbijaid. Euroopa Liit tarbib umbes 11 miljonit barrelit naftatooteid päevas, millest pea poole moodustavad diislikütus ja gaasiõlid.
Globaalselt on just diislikütus ja selle raskem versioon gaasiõli majandust edasiviivaks jõuks – raskeveokid, tehase- ja põllumasinad ning kaevandustehnika vajavad töötamiseks diislikütust. Rahvusvahelise kaubanduse selgrooks olev meretransport seilab suurema väävlisisaldusega gaasiõliga. Seega on diislikütusel mõlemapoolne side majanduse käekäiguga: majanduskasvu tingimustes nõudlus diislikütuse järele kasvab.
See oli nähtav ka viimase kahe aasta jooksul, kui maailmamajandus taastus kiirelt ja jõuliselt koroonapandeemiast ning globaalne janu just diislikütuse järgi jõudis kiirelt tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Teiselt poolt mõjub selle kriitilise tähtsusega kütuse kõrge hind negatiivselt majandusaktiivsusele ja viib üles inflatsiooni.
Euroopa on ennast aastatega mugavalt Vene kütusenisa otsa imenud ja nii sõltume 25 protsendi mahus otse Venemaalt imporditavast toornaftast. Kütuse rafineerimine on energiamahukas ja arvestatava keskkonnajalajäljega tööstusharu ning sektori konkurentsivõimet on märgatavalt vähendanud EL-i karmid keskkonnaregulatsioonid.
Viimase kümne aastaga on Euroopa rafineerimisvõimekus vähenenud 12 protsenti, lisaks on üle viiendiku tehastest jõude seisnud. Diislikütuse impordimahud Venemaalt on sama perioodi jooksul aga viiekordistunud ning praeguseks on verise naaberriigi osakaal üle poole EL-i koguimpordist.
Kui seni on selline rafineerimistegevuse liikumine piiri taha aidanud paberil täita EL-i kliimaeesmärke, siis teiselt poolt on see tekitanud ka ohtliku sõltuvuse Venemaa kütusetarnetest. Selle aastatepikkuse strateegilise vea hinda tunnevad kõik eurooplased praegu valusalt oma rahakotis.
Tarbijate rõõmuks on diislikütus nii meie tanklates kui ka maailmaturgudel viimaste nädalate jooksul oma hinnatipust arvestatavalt allapoole tulnud. Kui augustis-septembris valitses tõsine paanika, et Venemaa keerab gaasikraanid kinni ja Euroopa peab talve üle elamiseks hakkama suures mahus diislikütust põletama, siis nüüdseks on selge, et suurem risk selleks on maas. Gaasihoidlad on täis ja lastitud LNG tankerid seisavad järjekorras, et laadung Euroopa sadamates maha laadida.
Olukord on muutunud sedavõrd, et maailma üks suurimaid energiakauplejaid Trafigura avaldas ettevaatlikku lootust, et EL suudab ka järgmise talve ilma suuremate gaasi tarneprobleemideta üle elada.
"Rahvusvaheline Energiaagentuur IEA hindab, et maailma suurima naftaimportija Hiina nõudlus langeb sel aastal esmakordselt alates 1990. aastast."
Kuigi diislikütuse varud on ajalooliselt madalal tasemel üle kogu maailma, siis viimase nädala jooksul varud USA-s ja Euroopas hoopis kasvasid. Rahvusvaheline Energiaagentuur IEA hindab, et maailma suurima naftaimportija Hiina nõudlus langeb sel aastal esmakordselt alates 1990. aastast.
Peamiseks põhjuseks on pidevalt uuenevad koroonapandeemiast tulenevad liikumispiirangud – praegu kehtivad karmid reeglid mitmes metropolis – ja naftanõudlus on analüütikute hinnangul tavapärasest 14 miljonist barrelist päevas umbes ühe miljoni võrra madalam. Seetõttu loobus Hiina detsembris osalt juba kokku lepitud naftatarnetest Saudi Araabiast.
Lisaks muudab keskpankade jõuline intressimäärade tõstmise poliitika väljavaateid globaalsest majanduskasvust nõrgemaks. Kütuseturud hindavad, et kogu see kompott vähendab nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis diislikütuse nõudlust ja see ongi turuhinnad langusesse viinud.
Turud ootavad praegu ärevalt 5. detsembrit, mil hakkab kehtima esimene ring EL-i Venemaale kehtestatud naftaembargost ning suurte tööstusriikide klubi G7 liikmed kuulutavad välja hinnalae Vene naftale. Vähemalt praegune indikatsioon EL-i tasandilt on see, et hinnalagi kehtestatakse ainult paberil: välja pakutud 65-70 dollarit barreli kohta on madalam, kui praegune Venemaa Urals toornafta kauplemishind.
Kui EL võtab aru pähe ja "naljasanktsioonide" asemel lepib kokku reaalses hinnalaes, siis sellel võib olla mõju ka kütusehindadele. Venemaa on lubanud igal juhul karmi vastust kõigile, kes kehtestatud hinnalaega liituvad. Siiski on küsitav, kui reaalne Venemaa ähvardus on, sest langeva globaalse nõudluse juures ei ole neil sugugi lihtne oma naftale uusi kliente leida.
Igal juhul reageerivad turud jõuliselt igale infokillule ja kuulujutule. Esmaspäeval kukkus Brenti toornafta viis protsenti uudise peale, et kütusekartell OPEC plaanib Saudi Araabia eestvedamisel detsembris tootmismahte suurendada. Saudid asusid kiiresti seda infot ümber lükkama ja toornafta tõusis koheselt endisele tasemele tagasi.
Võib eeldada, et vähemalt lähikuudel jätkub nafta- ja kütuseturgude ralli ameerika mägedel. Lootus püsib, et juhul kui vastlapäevaks on praegune turgude peataolek lahenduse leidnud, siis asendub hektiline hinnakõikumine aga pika ja lauge liuga. Ikka loodetavasti allapoole.
### Response:
Mart Raamat: globaalsete kütuseturgude hullumeelne sõit ameerika mägedel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa väljaanne Sky Sports kirjutab, et Juventuse finantsaruandeid on viimastel kuudel kontrollinud Itaalia prokuratuur ja Itaalia turujärelevalveasutus Consob, kes süüdistavad klubi valede finantsandmete esitamises ja turuga manipuleerimises. Juventus eitab esitatud süüdistusi.
Ühtlasi teenis Juventus möödunud hooajal rekordilise aastakahjumi - 254,6 miljonit eurot. Lisaks Agnellile ja Nedvedile astusid tagasi juhatuse liikmed Laurence Debroux, Massimo Della Ragione, Katryn Fink, Daniela Marilungo, Francesco Roncaglio, Giorgio Tacchia ja Suzanne Keywood. Tegevjuht Maurizio Arrivabene jätkab ainsana järgmises juhatuses.
Agnelli on Juventuse president olnud alates 2010. aastast ning ta oli üks peamisi tegelasi nn superliiga loomisel. Agnelli loobus juhtivatest ametikohtadest Euroopa Klubiliidus ja UEFA komitees, et asuda superliiga aseesimehe kohale. Itaallase kahjuks lagunes superliiga vaid 48 tundi pärast selle käivitamist.
Juventus võitis Agnelli ametiaja jooksul aastatel 2012 kuni 2020 üheksa järjestikust Itaalia kõrgliiga tiitlit ning aastatel 2015 ja 2017 jõudis klubi ka Meistrite liiga finaali. Käimasoleval hooajal langes Juventus Meistrite liiga alagrupifaasis välja ning koduses liigas ollakse 15. vooru järel kolmandal kohal. Klubi jääb liidermeeskonnast Napolist 10 punkti kaugusele.
Official statement confirms Juventus entire Board of Directors resigned. ⚪️⚫️ #Juventus #SerieA
Andrea Agnelli and Pavel Nedved will no longer be part of Juventus board, while CEO Maurizio Arrivabene will remain in charge until the new board will be announced. pic.twitter.com/XUe4VpODvT
— Fabrizio Romano (@FabrizioRomano) November 28, 2022 | Torino Juventuse juhatus astus tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa väljaanne Sky Sports kirjutab, et Juventuse finantsaruandeid on viimastel kuudel kontrollinud Itaalia prokuratuur ja Itaalia turujärelevalveasutus Consob, kes süüdistavad klubi valede finantsandmete esitamises ja turuga manipuleerimises. Juventus eitab esitatud süüdistusi.
Ühtlasi teenis Juventus möödunud hooajal rekordilise aastakahjumi - 254,6 miljonit eurot. Lisaks Agnellile ja Nedvedile astusid tagasi juhatuse liikmed Laurence Debroux, Massimo Della Ragione, Katryn Fink, Daniela Marilungo, Francesco Roncaglio, Giorgio Tacchia ja Suzanne Keywood. Tegevjuht Maurizio Arrivabene jätkab ainsana järgmises juhatuses.
Agnelli on Juventuse president olnud alates 2010. aastast ning ta oli üks peamisi tegelasi nn superliiga loomisel. Agnelli loobus juhtivatest ametikohtadest Euroopa Klubiliidus ja UEFA komitees, et asuda superliiga aseesimehe kohale. Itaallase kahjuks lagunes superliiga vaid 48 tundi pärast selle käivitamist.
Juventus võitis Agnelli ametiaja jooksul aastatel 2012 kuni 2020 üheksa järjestikust Itaalia kõrgliiga tiitlit ning aastatel 2015 ja 2017 jõudis klubi ka Meistrite liiga finaali. Käimasoleval hooajal langes Juventus Meistrite liiga alagrupifaasis välja ning koduses liigas ollakse 15. vooru järel kolmandal kohal. Klubi jääb liidermeeskonnast Napolist 10 punkti kaugusele.
Official statement confirms Juventus entire Board of Directors resigned. ⚪️⚫️ #Juventus #SerieA
Andrea Agnelli and Pavel Nedved will no longer be part of Juventus board, while CEO Maurizio Arrivabene will remain in charge until the new board will be announced. pic.twitter.com/XUe4VpODvT
— Fabrizio Romano (@FabrizioRomano) November 28, 2022
### Response:
Torino Juventuse juhatus astus tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahanduskomisjon hakkab 1. detsembril arutama riigikogu liikmete muudatusettepanekuid järgmise aasta riigieelarvesse. Arutusele tulevad regionaalsete investeeringute nime taha peidetud ettepanekud "katuseraha" jagamiseks. Soovitan absoluutselt kõigil aktiivselt nende summade jagamise vastu huvi tunda.
Tsiteerides riigikogu liiget Eduard Odinetsi on need kasulikud ja huvitavad investeeringud regioonides. Kasulikud investeeringud tehakse avalikkusele arusaadavalt ja toetust saavad spordiklubid, kiigeplatsid, eakate ühendused ja kogudused.
Nagu viidatud, on nende kõrval on ka huvitavad projektid. Nimelt jagatakse "katuserahaga" katust nii otseses kui ka kaudses mõttes. See tähendab, et riigikogu liikmed jagavad raha enda ja partei suva järgi, neile, kes praegu või tulevikus kasulikud on. Just siin tuleb igaühel olla valvas, uurida ja küsida riigikogu liikmetelt otse ja igaühelt, miks, kellele ja miks just see summa.
Miks küsida? Aga selle pärast, et niinimetatud katuseraha sümboliseerib peaaegu kõike, mis on Eesti poliitilises süsteemis valesti – selle raha jagamise skeem on täiesti suvaline. Näiteks võib soovida eraldada 45 000 eurot ühingule Ungern Khaan, mis soovis püstitada mälestusmärki massimõrvarile ja tsaarivõimu taastada soovijale. Vaid avalikkuse vastureaktsioon hoidis selle andmise ära.
Tänavu näeme ettepanekute seas toetust tankileinajatele, valgustatud teed isiklikku suvilasse, kodukülla seiklusraja rajamist, Ukraina sõda soosiva kiriku toetamist. Erakonnakaaslaste ühingute toetamist. Selle kõrval on ainult veidi vähem valus vaadata valimisringkonda vahetavate saadikute valimiskampaania rahastamist otse riigieelarvest.
Vaatamata aastaid kõlanud kriitikale ei ole "katuseraha" jagamise süsteemi oluliselt täiendatud ega muudetud, rääkimata selle kaotamisest. Siit saab teha vaid järelduse, et sellisena on see otsustajatele kasulik. Ka kriitikud parlamendis on rõhutanud, et taolise rahajagamise iseloomus on olemas paljud märgid seadustatud korruptsioonist, siiski ei ole nad jagamist peatanud.
Tüdimuseni on räägitud sellest, et Eesti riigieelarve muutub üha läbipaistmatumaks ja seda tuleks muuta. "Katuseraha" jagamine on tänu parlamendisaadikute nime kirjutamisele konkreetse rahaeralduse taha muutunud justkui läbipaistvamaks.
Kutsun kõiki toetuse saajate nimekirjadesse süvenema ja püüdma mõista seoseid raha eraldaja ja saaja vahel. See on vähim, mida saab teha, sest nelja miljoni euro hääleka jagamisega võetakse kogu tähelepanu riigieelarvelt ja valikutelt, mida sellega tehakse.
Eesti 200 on alati olnud "katuseraha" jagamise vastu. Kui mingil sellesarnasel viisil peab tingimata raha jagama, siis võiks seda teha kaasava eelarve põhimõttel. Omavalitsused tunnevad neid põhimõtteid hästi ja saavad anda riigikogule head eeskuju. Ka sellisel juhul tuleb jõuluvana aasta lõpus ikka, abivajajad saavad märgatud ja head ideed tuule tiibadesse. | Lauri Hussar: küsige ikkagi saadikutelt katuseraha kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahanduskomisjon hakkab 1. detsembril arutama riigikogu liikmete muudatusettepanekuid järgmise aasta riigieelarvesse. Arutusele tulevad regionaalsete investeeringute nime taha peidetud ettepanekud "katuseraha" jagamiseks. Soovitan absoluutselt kõigil aktiivselt nende summade jagamise vastu huvi tunda.
Tsiteerides riigikogu liiget Eduard Odinetsi on need kasulikud ja huvitavad investeeringud regioonides. Kasulikud investeeringud tehakse avalikkusele arusaadavalt ja toetust saavad spordiklubid, kiigeplatsid, eakate ühendused ja kogudused.
Nagu viidatud, on nende kõrval on ka huvitavad projektid. Nimelt jagatakse "katuserahaga" katust nii otseses kui ka kaudses mõttes. See tähendab, et riigikogu liikmed jagavad raha enda ja partei suva järgi, neile, kes praegu või tulevikus kasulikud on. Just siin tuleb igaühel olla valvas, uurida ja küsida riigikogu liikmetelt otse ja igaühelt, miks, kellele ja miks just see summa.
Miks küsida? Aga selle pärast, et niinimetatud katuseraha sümboliseerib peaaegu kõike, mis on Eesti poliitilises süsteemis valesti – selle raha jagamise skeem on täiesti suvaline. Näiteks võib soovida eraldada 45 000 eurot ühingule Ungern Khaan, mis soovis püstitada mälestusmärki massimõrvarile ja tsaarivõimu taastada soovijale. Vaid avalikkuse vastureaktsioon hoidis selle andmise ära.
Tänavu näeme ettepanekute seas toetust tankileinajatele, valgustatud teed isiklikku suvilasse, kodukülla seiklusraja rajamist, Ukraina sõda soosiva kiriku toetamist. Erakonnakaaslaste ühingute toetamist. Selle kõrval on ainult veidi vähem valus vaadata valimisringkonda vahetavate saadikute valimiskampaania rahastamist otse riigieelarvest.
Vaatamata aastaid kõlanud kriitikale ei ole "katuseraha" jagamise süsteemi oluliselt täiendatud ega muudetud, rääkimata selle kaotamisest. Siit saab teha vaid järelduse, et sellisena on see otsustajatele kasulik. Ka kriitikud parlamendis on rõhutanud, et taolise rahajagamise iseloomus on olemas paljud märgid seadustatud korruptsioonist, siiski ei ole nad jagamist peatanud.
Tüdimuseni on räägitud sellest, et Eesti riigieelarve muutub üha läbipaistmatumaks ja seda tuleks muuta. "Katuseraha" jagamine on tänu parlamendisaadikute nime kirjutamisele konkreetse rahaeralduse taha muutunud justkui läbipaistvamaks.
Kutsun kõiki toetuse saajate nimekirjadesse süvenema ja püüdma mõista seoseid raha eraldaja ja saaja vahel. See on vähim, mida saab teha, sest nelja miljoni euro hääleka jagamisega võetakse kogu tähelepanu riigieelarvelt ja valikutelt, mida sellega tehakse.
Eesti 200 on alati olnud "katuseraha" jagamise vastu. Kui mingil sellesarnasel viisil peab tingimata raha jagama, siis võiks seda teha kaasava eelarve põhimõttel. Omavalitsused tunnevad neid põhimõtteid hästi ja saavad anda riigikogule head eeskuju. Ka sellisel juhul tuleb jõuluvana aasta lõpus ikka, abivajajad saavad märgatud ja head ideed tuule tiibadesse.
### Response:
Lauri Hussar: küsige ikkagi saadikutelt katuseraha kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võimud vabastasid Berzina peagi pärast tema vahistamist. Parlament peaks peagi valima uue CVK koosseisu ning Berzina on varem teatanud, et ei soovi teiseks ametiajaks kandideerida, vahendas LSM.
KNAB uurib tehnoloogiafirma SOAAR ja CVK sidemeid. Firma on viimaste aastate jooksul võitnud mitu hanget, mille korraldas CVK.
SOAAR võitis selle aasta alguses CVK poolt tellitud hanke, kus lepingu väärtuseks oli 963 515 eurot. Firma on viimaste aastate jooksul võitnud ka teisi hankeid.
KNAAB tahab, et parlament eemaldaks nüüd Berzina ametist.
Parlamendi spiiker Edvards Smiltens ütles, et on "olukorrast teadlik". Parlamendisaadik Viktor Valainis ütles, et parlament võib otsustada selle küsimuse järgmisel istungil, mis toimub 1. detsembril. | Läti võimud vahistasid korruptsioonis kahtlustatava valimiskomisjoni juhi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võimud vabastasid Berzina peagi pärast tema vahistamist. Parlament peaks peagi valima uue CVK koosseisu ning Berzina on varem teatanud, et ei soovi teiseks ametiajaks kandideerida, vahendas LSM.
KNAB uurib tehnoloogiafirma SOAAR ja CVK sidemeid. Firma on viimaste aastate jooksul võitnud mitu hanget, mille korraldas CVK.
SOAAR võitis selle aasta alguses CVK poolt tellitud hanke, kus lepingu väärtuseks oli 963 515 eurot. Firma on viimaste aastate jooksul võitnud ka teisi hankeid.
KNAAB tahab, et parlament eemaldaks nüüd Berzina ametist.
Parlamendi spiiker Edvards Smiltens ütles, et on "olukorrast teadlik". Parlamendisaadik Viktor Valainis ütles, et parlament võib otsustada selle küsimuse järgmisel istungil, mis toimub 1. detsembril.
### Response:
Läti võimud vahistasid korruptsioonis kahtlustatava valimiskomisjoni juhi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jõulueelses kontserdisarjas "Sajab und" esinevad koos Tõnis Mäega (klahvpill, suupill, vokaal) Ain Agan (kitarr) ja Andre Maaker (kitarr). Kontserdisarja pealkiri on inspireeritud Uku Masingu luuletusest ning trio lubab laval mängida nii originaalteoseid kui ka mõningaid oma lemmikuid, meenutades sõpru ja heliloojaid.
Esitlusele tulevate lugude tekstid on loonud: Uku Masing, Artur Alliksaar, Zbigniew Herbert (Poola), Joel Sang, Juhan Viiding, Villu Kangur, Vladislav Koržets ja Tõnis Mägi.
Kontserdid toimuvad:
30. novemberil Tartus ERM-is
2. detsemberil Tallinnas Jaani kirikus
4. detsemberil Viljandis, Viljandi pärimusmuusika aidas | Tõnis Mägi annab kolm jõulueelset kontserti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jõulueelses kontserdisarjas "Sajab und" esinevad koos Tõnis Mäega (klahvpill, suupill, vokaal) Ain Agan (kitarr) ja Andre Maaker (kitarr). Kontserdisarja pealkiri on inspireeritud Uku Masingu luuletusest ning trio lubab laval mängida nii originaalteoseid kui ka mõningaid oma lemmikuid, meenutades sõpru ja heliloojaid.
Esitlusele tulevate lugude tekstid on loonud: Uku Masing, Artur Alliksaar, Zbigniew Herbert (Poola), Joel Sang, Juhan Viiding, Villu Kangur, Vladislav Koržets ja Tõnis Mägi.
Kontserdid toimuvad:
30. novemberil Tartus ERM-is
2. detsemberil Tallinnas Jaani kirikus
4. detsemberil Viljandis, Viljandi pärimusmuusika aidas
### Response:
Tõnis Mägi annab kolm jõulueelset kontserti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VHK orkestri dirigent Rasmus Puuri sõnul toimus noorte orkestrantide esmane lähem kokkupuude Ester Mägi ning tema muusikaga viis aastat tagasi, mil Tallinnas, Mustpeade majas toimunud kontserti külastas toona 95. aastane helilooja ka ise. "Ester Mägi muusikaga kohtumine on alati suur rõõm. See esimene kohtumine VHK keelpilliorkestri ja maestra vahel viis aastat tagasi on ilmselt mälestus, mida kõik tookordsed osalejad endas pikalt edasi kannavad," lausus dirigent.
Ester Mägi helikeel on välja kasvanud eesti rahvaviisidest, siin on kindlasti suur mõju olnud tema õpetajal Mart Saarel. Harva tervikviise kasutades on ta rahvaviisist saanud algimpulsi, arendades muusikat edasi vabalt, nõnda et see kulgeb justkui improvisatsiooni või fantaasia laadselt ning sageli vanale rahvalaulule omaste huigete ja helletustega põimitult. VHK keelpilliorkestri liikme, abituriendist vioolamängija Annabel Soode sõnul viib Ester Mägi muusika kuulaja haprasse ja nüansside rohkesse keskkonda. "Mägi muusikas liigutab mind ausus ja pieteeditunne," rääkis Soode. "Esile kerkivad nüansid ja peen tekstitundlikkus, olgu see siis sõnaline või instrumentaalne."
Eeloleval kontserdil kõlavad orkestri esituses uued keelpilliorkestri seaded Ester Mägi koori- ja instrumentaalmuusikast. Kavas on näiteks algselt viiulile ja klaverile loodud "Kuus eesti rahvaviisi" ja "Koolivalss" aga ka tuntud kooriteosed "Siin mu rõõmumaa", "Kerko-kell", "Pieta", "Laulikutele", "Murdunud aer" ja "Vahtralt valgõ pilve pääle".
Ülesastumisi Ester Mägi loominguga ootavad nii orkestriliikmed kui dirigent suure põnevusega. "Pean tunnistama, et teekond nende kontsertideni on suur nauding," sõnas Puur. "Samuti on hea meel, et saame advendiaja alguses toimuva kontserdiga laiendada jaanuaris alanud Ester Mägi 100. sünniaastapäeva pidustusi."
Möödunud hooajal 25. tegutsemisaastat tähistanud VHK keelpilliorkester koosneb Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilastest. Orkestris musitseerivad noored vanuses 13–19 eluaastat ning repertuaar koosneb pea ainult Eesti muusikast. Orkester on koostööd teinud mitmete inspireerivate interpreetidega eri žanridest: Johan Randvere, Marten Altrovi, Linda-Anette Verte, Kirke Karja, Joel ja Heikko Remmeli, Peedu Kassi, Mari Kalkuni, Liisi Koiksoni, Mari Jürjensi, Jarek Kasari ja Jaan Pehkiga. Orkestri dirigent on alates 2015. aastast Rasmus Puur.
Kontserdid toimuvad:
1. detsembril kell 19 Viljandi pärimusmuusika aidas
2. detsembril kell 18 Karksi-Nuia kultuurikeskuses
4. detsembril kell 17 Arvo Pärdi keskuses | VHK keelpilliorkester annab kolm kontserti maestra Ester Mägi muusikaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
VHK orkestri dirigent Rasmus Puuri sõnul toimus noorte orkestrantide esmane lähem kokkupuude Ester Mägi ning tema muusikaga viis aastat tagasi, mil Tallinnas, Mustpeade majas toimunud kontserti külastas toona 95. aastane helilooja ka ise. "Ester Mägi muusikaga kohtumine on alati suur rõõm. See esimene kohtumine VHK keelpilliorkestri ja maestra vahel viis aastat tagasi on ilmselt mälestus, mida kõik tookordsed osalejad endas pikalt edasi kannavad," lausus dirigent.
Ester Mägi helikeel on välja kasvanud eesti rahvaviisidest, siin on kindlasti suur mõju olnud tema õpetajal Mart Saarel. Harva tervikviise kasutades on ta rahvaviisist saanud algimpulsi, arendades muusikat edasi vabalt, nõnda et see kulgeb justkui improvisatsiooni või fantaasia laadselt ning sageli vanale rahvalaulule omaste huigete ja helletustega põimitult. VHK keelpilliorkestri liikme, abituriendist vioolamängija Annabel Soode sõnul viib Ester Mägi muusika kuulaja haprasse ja nüansside rohkesse keskkonda. "Mägi muusikas liigutab mind ausus ja pieteeditunne," rääkis Soode. "Esile kerkivad nüansid ja peen tekstitundlikkus, olgu see siis sõnaline või instrumentaalne."
Eeloleval kontserdil kõlavad orkestri esituses uued keelpilliorkestri seaded Ester Mägi koori- ja instrumentaalmuusikast. Kavas on näiteks algselt viiulile ja klaverile loodud "Kuus eesti rahvaviisi" ja "Koolivalss" aga ka tuntud kooriteosed "Siin mu rõõmumaa", "Kerko-kell", "Pieta", "Laulikutele", "Murdunud aer" ja "Vahtralt valgõ pilve pääle".
Ülesastumisi Ester Mägi loominguga ootavad nii orkestriliikmed kui dirigent suure põnevusega. "Pean tunnistama, et teekond nende kontsertideni on suur nauding," sõnas Puur. "Samuti on hea meel, et saame advendiaja alguses toimuva kontserdiga laiendada jaanuaris alanud Ester Mägi 100. sünniaastapäeva pidustusi."
Möödunud hooajal 25. tegutsemisaastat tähistanud VHK keelpilliorkester koosneb Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilastest. Orkestris musitseerivad noored vanuses 13–19 eluaastat ning repertuaar koosneb pea ainult Eesti muusikast. Orkester on koostööd teinud mitmete inspireerivate interpreetidega eri žanridest: Johan Randvere, Marten Altrovi, Linda-Anette Verte, Kirke Karja, Joel ja Heikko Remmeli, Peedu Kassi, Mari Kalkuni, Liisi Koiksoni, Mari Jürjensi, Jarek Kasari ja Jaan Pehkiga. Orkestri dirigent on alates 2015. aastast Rasmus Puur.
Kontserdid toimuvad:
1. detsembril kell 19 Viljandi pärimusmuusika aidas
2. detsembril kell 18 Karksi-Nuia kultuurikeskuses
4. detsembril kell 17 Arvo Pärdi keskuses
### Response:
VHK keelpilliorkester annab kolm kontserti maestra Ester Mägi muusikaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rud Pedersen Groupi osaluseks META-s kujuneb 58 protsenti. META juhtimist jätkab Andreas Kaju.
"Meie klientide jaoks on tehingul selged plussid – oleme nüüd Balti äriregioonis ja kolmes pealinnas üks meeskond, kuhu kuulub sadakond konsultanti ja eksperti, kes toetavad oma kliente üle kogu kommunikatsiooni spektri – valitsussuhetest maine juhtimiseni, brändi- ja digikommunikatsioonist kriisikommunikatsioonini," ütles META juhtivpartner Kaju tehingut selgitades.
Rud Pedersen Groupi asutaja ja president Morten Rud Pedersen ütles, et näeb tehingus võimalust võtta kogu Balti regioonis sisse turuliidri positsioon.
Seni Rud Pedersen Eesti üksust juhtinud Kairi Uustulnd asub META valitsussuhete tiimi juhiks. Turunduskommunikatsiooni tiimi juhib jätkuvalt Ann Hiiemaa ning mainetiimi Rainer Laurits. Ott Lumi võtab sisse valitsussuhete erinõustaja rolli, kus jätkab mitme META strateegilise projekti juhtimist.
"Oleme seni keskendunud puhtalt valitsussuhetele. See on meie jaoks olnud väga loomulik areng, et laiendades strateegiliselt oma teenuseid, oleme valinud selleks turul parimad eksperdid mitte üksnes oma oskuste vaid ka ettevõtluskultuuri põhjalt," ütles üle nelja aasta Rud Pederseni valitsussuhteid juhtinud Kairi Uustulnd.
Ettevõte jätkab Eestis tegutsemist Meta Advisory Group ärinime all.
Rud Pedersen Groupist (RPG) on asutatud 2003. aastal, grupi peakontor on Stockholmis ning selle pea 500 konsultanti ning 75 partnerit töötavad 13 turul ümber Läänemere ning Euroopa. | Rahvusvaheline ettevõte ostis Eesti META-s osaluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rud Pedersen Groupi osaluseks META-s kujuneb 58 protsenti. META juhtimist jätkab Andreas Kaju.
"Meie klientide jaoks on tehingul selged plussid – oleme nüüd Balti äriregioonis ja kolmes pealinnas üks meeskond, kuhu kuulub sadakond konsultanti ja eksperti, kes toetavad oma kliente üle kogu kommunikatsiooni spektri – valitsussuhetest maine juhtimiseni, brändi- ja digikommunikatsioonist kriisikommunikatsioonini," ütles META juhtivpartner Kaju tehingut selgitades.
Rud Pedersen Groupi asutaja ja president Morten Rud Pedersen ütles, et näeb tehingus võimalust võtta kogu Balti regioonis sisse turuliidri positsioon.
Seni Rud Pedersen Eesti üksust juhtinud Kairi Uustulnd asub META valitsussuhete tiimi juhiks. Turunduskommunikatsiooni tiimi juhib jätkuvalt Ann Hiiemaa ning mainetiimi Rainer Laurits. Ott Lumi võtab sisse valitsussuhete erinõustaja rolli, kus jätkab mitme META strateegilise projekti juhtimist.
"Oleme seni keskendunud puhtalt valitsussuhetele. See on meie jaoks olnud väga loomulik areng, et laiendades strateegiliselt oma teenuseid, oleme valinud selleks turul parimad eksperdid mitte üksnes oma oskuste vaid ka ettevõtluskultuuri põhjalt," ütles üle nelja aasta Rud Pederseni valitsussuhteid juhtinud Kairi Uustulnd.
Ettevõte jätkab Eestis tegutsemist Meta Advisory Group ärinime all.
Rud Pedersen Groupist (RPG) on asutatud 2003. aastal, grupi peakontor on Stockholmis ning selle pea 500 konsultanti ning 75 partnerit töötavad 13 turul ümber Läänemere ning Euroopa.
### Response:
Rahvusvaheline ettevõte ostis Eesti META-s osaluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui septembris vähenes müügitulu eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6 protsenti, siis oktoobris langus mõnevõrra aeglustus. Müügitulu langust mõjutasid oktoobris enim toidukaupade kauplused, kus müük vähenes aastaga seitse protsenti, lisas Pihlak.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu vähenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes neli protsenti. Neist enim ehk 14 protsenti vähenes müük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes, täpsustas Pihlak.
Keskmisest enam ehk kuus protsenti vähenes müügitulu veel ka kaubamajades ning neli protsenti apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Müügitulu suurenes üheksa protsenti muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus müüakse peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, raamatuid, sporditarbeid, mänguasju ja muud taolist. Müügitulu jäi eelmise aasta tasemele kasutatud kaupade kauplustes ning kioskites, turgudel ja otsemüügil.
Mootorikütuste müüjate müügitulu kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes kuus protsenti.
Septembriga võrreldes jäi oktoobris jaekaubandusettevõtete müügitulu samale tasemele.
Selle aasta esimese kümne kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kolm protsenti. | Oktoobris vähenes enim toidukaupade müük | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui septembris vähenes müügitulu eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6 protsenti, siis oktoobris langus mõnevõrra aeglustus. Müügitulu langust mõjutasid oktoobris enim toidukaupade kauplused, kus müük vähenes aastaga seitse protsenti, lisas Pihlak.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu vähenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes neli protsenti. Neist enim ehk 14 protsenti vähenes müük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes, täpsustas Pihlak.
Keskmisest enam ehk kuus protsenti vähenes müügitulu veel ka kaubamajades ning neli protsenti apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Müügitulu suurenes üheksa protsenti muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus müüakse peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, raamatuid, sporditarbeid, mänguasju ja muud taolist. Müügitulu jäi eelmise aasta tasemele kasutatud kaupade kauplustes ning kioskites, turgudel ja otsemüügil.
Mootorikütuste müüjate müügitulu kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes kuus protsenti.
Septembriga võrreldes jäi oktoobris jaekaubandusettevõtete müügitulu samale tasemele.
Selle aasta esimese kümne kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kolm protsenti.
### Response:
Oktoobris vähenes enim toidukaupade müük |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Balti riigid ja Poola leidsid, et arutlusel olnud hinnalagi on endiselt Moskva jaoks liiga soodne. Pole selge, millal EL-i liikmesriigid kokkuleppele jõuavad, vahendas Bloomberg.
Kreekas ja Küprosel asuvad suured laevafirmad, nemad soovivad, et ülempiir jääks kõrgemale tasemele.
EL tegi alguses ettepaneku, et hinnalagi oleks 65 dollari juures. Venemaa müüb juba aga praegu oma toornaftat allahindlusega. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli teisipäeva hommikul 85 dollarit barreli kohta.
Hinnalae idee töötas välja USA rahandusministeerium. EL-i kõneluste seisu kommenteeris esmaspäeval ka USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby.
"Meie EL-i kolleegid töötavad praegu läbi üksikasjad, kuidas seda rakendatakse ja millisel tasemel see oleks. Ma arvan, et meil pole praegu survet, et osaleksime selles arutelus rohkem, kui praegu teeme," ütles Kirby. | EL ei jõudnud esmaspäeval Vene naftale hinnalae kehtestamises kokkuleppele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Balti riigid ja Poola leidsid, et arutlusel olnud hinnalagi on endiselt Moskva jaoks liiga soodne. Pole selge, millal EL-i liikmesriigid kokkuleppele jõuavad, vahendas Bloomberg.
Kreekas ja Küprosel asuvad suured laevafirmad, nemad soovivad, et ülempiir jääks kõrgemale tasemele.
EL tegi alguses ettepaneku, et hinnalagi oleks 65 dollari juures. Venemaa müüb juba aga praegu oma toornaftat allahindlusega. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli teisipäeva hommikul 85 dollarit barreli kohta.
Hinnalae idee töötas välja USA rahandusministeerium. EL-i kõneluste seisu kommenteeris esmaspäeval ka USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby.
"Meie EL-i kolleegid töötavad praegu läbi üksikasjad, kuidas seda rakendatakse ja millisel tasemel see oleks. Ma arvan, et meil pole praegu survet, et osaleksime selles arutelus rohkem, kui praegu teeme," ütles Kirby.
### Response:
EL ei jõudnud esmaspäeval Vene naftale hinnalae kehtestamises kokkuleppele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiinas on kasvanud rahva pahameel koroonaviirusega seotud lukustusmeetmete üle ning algul pealinnas Pekingis ja Xinjiangi autonoomses piirkonnas puhkenud protestid levisid ka teistesse linnadesse.
Protestid jätkusid esmaspäeva õhtul ja Pekingi tänavaid valvasid politseinikud. Shanghais, Hangzhous ja Nanjingis olid väiksemad meeleavaldused kui nädalavahetusel. Kompartei kontrollib ka sotsiaalmeedias levivat sisu, tsensorid eemaldavad võimudevastased postitused, vahendas Bloomberg.
Kompartei leevendab samuti veidi koroonapiiranguid. Teisipäeval teatasid võimud, et koju jäänud inimesed ei pea enam pidevalt tegema koroonateste.
Chengdu linnavõimud peatasid karantiinirajatise ehitamise, mille eesmärk oli mahutada kümneid tuhandeid inimesi. Linnas elab umbes 21 miljonit inimest.
Chengdu on Hiina edelaosas asuva Sichuani provintsi pealinn. Piirkonda tabas augustis karm kuumalaine, mis põhjustas suure energiakriisi. Selle kuu alguses raputas provintsi ka tugev maavärin, milles sai surma 93 inimest.
Hiinas siiski kiireneb koroonaviiruse levik. Riigis registreeriti esmaspäeval ametlike andmete kohaselt 37 477 uut juhtu. Pealinnas Pekingis registreeriti 4370 uut juhtu.
Hiina võimud sulgesid teisipäeval jälle Shanghai linnas asuva Disneylandi meelelahutuspargi. Shanghai Disneyland suleti sel aastal juba kolmandat korda, linnas kiireneb viiruse levik, vahendas Financial Times.
Shanghais registreeriti teisipäeval ametlike andmete kohaselt 178 uut juhtu. | Hiina kompartei kasutab protestide mahasurumiseks politseid ja tsensuuri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiinas on kasvanud rahva pahameel koroonaviirusega seotud lukustusmeetmete üle ning algul pealinnas Pekingis ja Xinjiangi autonoomses piirkonnas puhkenud protestid levisid ka teistesse linnadesse.
Protestid jätkusid esmaspäeva õhtul ja Pekingi tänavaid valvasid politseinikud. Shanghais, Hangzhous ja Nanjingis olid väiksemad meeleavaldused kui nädalavahetusel. Kompartei kontrollib ka sotsiaalmeedias levivat sisu, tsensorid eemaldavad võimudevastased postitused, vahendas Bloomberg.
Kompartei leevendab samuti veidi koroonapiiranguid. Teisipäeval teatasid võimud, et koju jäänud inimesed ei pea enam pidevalt tegema koroonateste.
Chengdu linnavõimud peatasid karantiinirajatise ehitamise, mille eesmärk oli mahutada kümneid tuhandeid inimesi. Linnas elab umbes 21 miljonit inimest.
Chengdu on Hiina edelaosas asuva Sichuani provintsi pealinn. Piirkonda tabas augustis karm kuumalaine, mis põhjustas suure energiakriisi. Selle kuu alguses raputas provintsi ka tugev maavärin, milles sai surma 93 inimest.
Hiinas siiski kiireneb koroonaviiruse levik. Riigis registreeriti esmaspäeval ametlike andmete kohaselt 37 477 uut juhtu. Pealinnas Pekingis registreeriti 4370 uut juhtu.
Hiina võimud sulgesid teisipäeval jälle Shanghai linnas asuva Disneylandi meelelahutuspargi. Shanghai Disneyland suleti sel aastal juba kolmandat korda, linnas kiireneb viiruse levik, vahendas Financial Times.
Shanghais registreeriti teisipäeval ametlike andmete kohaselt 178 uut juhtu.
### Response:
Hiina kompartei kasutab protestide mahasurumiseks politseid ja tsensuuri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärn ütles, et nad on valmis Läänemaal teisaldatavad ideoloogilised hauatähised muuseumi hoiule võtma.
"Vaatamata sellele ideoloogilisele sõnumile on tegemist ajaloolise mäluga ja see ajalooline mälu ka meile mitte alati kõige vastuvõetavamas kontekstis vajab jäädvustamist ja ka, kui vaja, uurimist ja tutvustamist," selgitas Pärn.
Pärn ütles, et kui punamonumendid peaksid muuseumi hoiule tulema, siis ei tähenda see, et neid tingimata avalikult eksponeeritakse.
"Ma arvan, et esimese sammuna tuleb võtta nad hoiule, ladustada ja edaspidi elu näitab, kuidas nendega edasi minna. Võib-olla tulebki leppida, et mõneks ajaks peavadki jääma nad sellisesse nii-öelda hoitavasse olekusse."
Hiiumaal on punamonumendid lubanud hoiule võtta Hiiumaa militaarmuuseum. Hiiumaa militaarajaloo seltsi juhatuse liige Ain Tähiste ütles, et muuseumis olid juba varem kaks enne praegust üleriigilist aktsiooni eemaldatud punamonumenti. Tänavu on Tähiste sõnul muuseumi lisandunud veel kolm Hiiumaa punamonumenti.
"Kõige kuulsam on Kivi-Jüri, siis on Tahkuna poolsaare tipus olnud mälestussein ehk niinimetatud Navožnõhhi sein ja on tulnud Emmaste hauamonument."
Tähiste sõnul on nad valmis vastu võtma ka ülejäänud veel teisaldamist ootavad Hiiumaa punamonumendid. Muuseumikülastajatele plaanitakse selgitada monumentide ajaloolist tausta.
"Meie siis selle oma monumendipargi juures iga monumendi juures avame tema reaalse loo ka, kui palju on olnud selles tõde, kui palju on olnud vale. Meil on täna juba varasemast ajast monumendipargis olnud kahe monumendi juures selgitav infotahvel olemas; kus nad on algselt olnud, millele pühendatud ja kuidas nad on meie juurde sattunud nii, et samamoodi teeme kõigi teistega," rääkis Tähiste. | Läänemaa ja Hiiumaa punamonumendid võivad leida koha muuseumis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärn ütles, et nad on valmis Läänemaal teisaldatavad ideoloogilised hauatähised muuseumi hoiule võtma.
"Vaatamata sellele ideoloogilisele sõnumile on tegemist ajaloolise mäluga ja see ajalooline mälu ka meile mitte alati kõige vastuvõetavamas kontekstis vajab jäädvustamist ja ka, kui vaja, uurimist ja tutvustamist," selgitas Pärn.
Pärn ütles, et kui punamonumendid peaksid muuseumi hoiule tulema, siis ei tähenda see, et neid tingimata avalikult eksponeeritakse.
"Ma arvan, et esimese sammuna tuleb võtta nad hoiule, ladustada ja edaspidi elu näitab, kuidas nendega edasi minna. Võib-olla tulebki leppida, et mõneks ajaks peavadki jääma nad sellisesse nii-öelda hoitavasse olekusse."
Hiiumaal on punamonumendid lubanud hoiule võtta Hiiumaa militaarmuuseum. Hiiumaa militaarajaloo seltsi juhatuse liige Ain Tähiste ütles, et muuseumis olid juba varem kaks enne praegust üleriigilist aktsiooni eemaldatud punamonumenti. Tänavu on Tähiste sõnul muuseumi lisandunud veel kolm Hiiumaa punamonumenti.
"Kõige kuulsam on Kivi-Jüri, siis on Tahkuna poolsaare tipus olnud mälestussein ehk niinimetatud Navožnõhhi sein ja on tulnud Emmaste hauamonument."
Tähiste sõnul on nad valmis vastu võtma ka ülejäänud veel teisaldamist ootavad Hiiumaa punamonumendid. Muuseumikülastajatele plaanitakse selgitada monumentide ajaloolist tausta.
"Meie siis selle oma monumendipargi juures iga monumendi juures avame tema reaalse loo ka, kui palju on olnud selles tõde, kui palju on olnud vale. Meil on täna juba varasemast ajast monumendipargis olnud kahe monumendi juures selgitav infotahvel olemas; kus nad on algselt olnud, millele pühendatud ja kuidas nad on meie juurde sattunud nii, et samamoodi teeme kõigi teistega," rääkis Tähiste.
### Response:
Läänemaa ja Hiiumaa punamonumendid võivad leida koha muuseumis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Apple on Twitteris reklaamimise lõpetanud. Kas nad vihkavad sõnavabadust Ameerikas?" kirjutas esmaspäeval sotsiaalmeedias Musk.
Musk väitis veel, et Apple ähvardas eemaldada Twitteri oma veebipoest. Muski sõnul ei anna firma piisavalt informatsiooni, miks teatud rakendused ja sisu on App Store'is blokeeritud.
Kümned miljonid inimesed kasutavad Apple'i toodetud iPhone'e, et pääseda ligi Twitterile. Rakendus laetakse alla Apple'i veebipoest.
Muski Apple'i vastane kriitika tuleneb sellest, et mitmed suurfirmad on oma reklaamimise Twitteris ajutiselt peatanud.
Musk väidab samas, et tahab platvormil suurendada sõnavabadust, kriitikud kardavad aga, et kontrolli nõrgendamine sisu üle suurendab vihakõne ja valede levikut.
Musk on lubanud taastada kõik Twitteri kontod, mis siiani olid Twitteri keskkonnas blokeeritud. Hiljuti otsustas Musk ennistada endise USA presidendi Donald Trumpi Twitteri konto. | Musk süüdistab Apple'it sõnavabaduse piiramises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Apple on Twitteris reklaamimise lõpetanud. Kas nad vihkavad sõnavabadust Ameerikas?" kirjutas esmaspäeval sotsiaalmeedias Musk.
Musk väitis veel, et Apple ähvardas eemaldada Twitteri oma veebipoest. Muski sõnul ei anna firma piisavalt informatsiooni, miks teatud rakendused ja sisu on App Store'is blokeeritud.
Kümned miljonid inimesed kasutavad Apple'i toodetud iPhone'e, et pääseda ligi Twitterile. Rakendus laetakse alla Apple'i veebipoest.
Muski Apple'i vastane kriitika tuleneb sellest, et mitmed suurfirmad on oma reklaamimise Twitteris ajutiselt peatanud.
Musk väidab samas, et tahab platvormil suurendada sõnavabadust, kriitikud kardavad aga, et kontrolli nõrgendamine sisu üle suurendab vihakõne ja valede levikut.
Musk on lubanud taastada kõik Twitteri kontod, mis siiani olid Twitteri keskkonnas blokeeritud. Hiljuti otsustas Musk ennistada endise USA presidendi Donald Trumpi Twitteri konto.
### Response:
Musk süüdistab Apple'it sõnavabaduse piiramises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel laulu- ja tantsupeol 2019. aastal katsetasid korraldajad bioplastiga. Nõud koguti kokku ja laevatati üle lahe Soome. Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juht Margus Toomla tõdes, et Eestis pole biolaguneva plasti ümbertöötlemiseks piisavat võimekust.
"Ja milleks neid peaks üldse töötlema, kui on võimalus täna liikuda säästlikumate lahenduste poole, ehk korduvkasutatavate poole," ütles Toomla.
Tantsupidu koos proovidega kestab esinejate jaoks viis päeva ja iga päev pistavad tantsijad nahka 11 000 kausitäit suppi. Laulupidu jaotub kolmele päevale. Esimestel päevadel on suid pisut vähem, kuid viimasel, kontserdipäeval läheb korraga tarvis pea 55 000 kaussi ja lusikat.
"Me hoidsime hinge kinni, et kuidas partnerite suutlikkus üldse on. Täna on näha, et tantsupeo poole pealt on see suutlikkus olemas ja laulupeo hange on ka lõppemas. Praegu tehakse viimaseid otsuseid seal hanke juures."
Tantsupeo hanke võitnud Eesti Pandipakendi juhi Kaupo Karba sõnul peaks kogu peo samade komplektidega hakkama saama.
"Selles ajavahemikus, mil tantsu- ja laulupidu toimub, töötab meie pesuliin 24/7. See tähendab, et öösel hakkab pesu tööle ja hommikuks on need 11 000 kaussi pestud."
Tantsupeo nõude eest maksavad korraldajad umbes 12 000 eurot. Karba lisab, et kui Eesti Pandipakend peaks võitma ka laulupeo hanke, tuleb paar pesumasinat juurde rentida. Nende ainus konkurent on osaühing Ringo Eco. Ettevõtte tegevjuht Hannes Falten rääkis, et praegu saab nende pesuliin tunnis hakkama kuni 3000 esemega.
"Toidupakendeid pestakse puhtaks täpselt samamoodi nagu õllepudeleid," selgitas Falten.
Mõlemal ettevõttel on suurüritustega juba üksjagu kogemust. Eesti Pandipakendi klientide seas on Paide Arvamusfestival ja Viljandi Pärimusmuusikafestival, Ringo nõud on jõudnud nii Tallinna kui Tartu maratonidele.
Hannes Falten märkis, et iseenesest võiks nad oma nõusid pakkuda ka laulupeo külastajate alal. Selleks tarvilik süsteem on neil juba mõnda aega tagasi välja töötatud ja töötab näiteks Ülemiste City toidukohtades.
"Ostad näiteks ühe toitlustaja juurest toidu, mis on sulle korduspakendis. Sa tarbid selle ära, igal pakendil on QR-kood, skanneerid selle ära ja tagastad pakendi ettenähtud kohtadesse."
Tagastatud pakendi eest saadetakse raha kliendi kontole.
Margus Toomla sõnul pole külastajatele mõeldud toitlustusala reegleid veel paika pandud. Tema sõnul sõltubki palju sellest, kas ettevõtted suudavad ka külastajatele nõusid tarnida ja neid operatiivselt kokku koguda.
"Loomulikult, kui need nõuded tulevad korduvkasutatavate nõude peale, siis kõik kauplejad peavad neid nõudeid täitma. Aga praegu me kaubanduse poolt alles töötame välja," ütles Toomla.
Laulu- ja tantsupeo sihtasutus on veendunud, et korduvkasutatavad nõud on keskkonnasäästlikumad kui ühekordsed nõud. Arvudes on seda aga keeruline kirjeldada.
Kaupo Karba ütleb, et nende toidunõude tootja sõnul peavad nõud vastu sada pesukorda. Samas ei pruugi need oma kasutusea lõpus enam kuigi esinduslikud välja näha. Ringo pakend teeb ära keskmiselt 80 ringi.
Siiski ei saa öelda, et korduvkasutatava pakendi jalajälg on ühekordse pakendi omast sada või kaheksakümmend korda väiksem. Selle tootmiskulud on suuremad, ressursse nõuab ka logistika ja pesemine. Ühtlasi läheb osa nõusid ringluse jooksul kaotsi.
Kaupo Karba ütleb, et Eesti Pandipakend pole süsinikukulu vahet välja arvutanud. Senised kolm hooaega on olnud ürituste mõttes üsna hüplikud ja infot on veel vähe.
"Eks me tahaksime ikkagi mingisugust äristatistikat saada, mille baasilt arvutada. Vastasel juhul tuleb jälle üks teoreetiline uuring, mis ei põhine faktidel."
Ringo on oma arvutustes julgem. Hannes Falteni sõnul sõltub rehkenduse tulemus sellest, millega võrrelda.
"Kui me võrdleme tselluloosist pakendiga, siis meie jalajälg on kolm korda väiksem. Kui me räägime PET-ist, kuhu kauplustes pakendatakse valmistoite, siis on meie jalajälg viis korda väiksem." | Noorte laulu- ja tantsupidu katsetab taaskasutatavate supikaussidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel laulu- ja tantsupeol 2019. aastal katsetasid korraldajad bioplastiga. Nõud koguti kokku ja laevatati üle lahe Soome. Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juht Margus Toomla tõdes, et Eestis pole biolaguneva plasti ümbertöötlemiseks piisavat võimekust.
"Ja milleks neid peaks üldse töötlema, kui on võimalus täna liikuda säästlikumate lahenduste poole, ehk korduvkasutatavate poole," ütles Toomla.
Tantsupidu koos proovidega kestab esinejate jaoks viis päeva ja iga päev pistavad tantsijad nahka 11 000 kausitäit suppi. Laulupidu jaotub kolmele päevale. Esimestel päevadel on suid pisut vähem, kuid viimasel, kontserdipäeval läheb korraga tarvis pea 55 000 kaussi ja lusikat.
"Me hoidsime hinge kinni, et kuidas partnerite suutlikkus üldse on. Täna on näha, et tantsupeo poole pealt on see suutlikkus olemas ja laulupeo hange on ka lõppemas. Praegu tehakse viimaseid otsuseid seal hanke juures."
Tantsupeo hanke võitnud Eesti Pandipakendi juhi Kaupo Karba sõnul peaks kogu peo samade komplektidega hakkama saama.
"Selles ajavahemikus, mil tantsu- ja laulupidu toimub, töötab meie pesuliin 24/7. See tähendab, et öösel hakkab pesu tööle ja hommikuks on need 11 000 kaussi pestud."
Tantsupeo nõude eest maksavad korraldajad umbes 12 000 eurot. Karba lisab, et kui Eesti Pandipakend peaks võitma ka laulupeo hanke, tuleb paar pesumasinat juurde rentida. Nende ainus konkurent on osaühing Ringo Eco. Ettevõtte tegevjuht Hannes Falten rääkis, et praegu saab nende pesuliin tunnis hakkama kuni 3000 esemega.
"Toidupakendeid pestakse puhtaks täpselt samamoodi nagu õllepudeleid," selgitas Falten.
Mõlemal ettevõttel on suurüritustega juba üksjagu kogemust. Eesti Pandipakendi klientide seas on Paide Arvamusfestival ja Viljandi Pärimusmuusikafestival, Ringo nõud on jõudnud nii Tallinna kui Tartu maratonidele.
Hannes Falten märkis, et iseenesest võiks nad oma nõusid pakkuda ka laulupeo külastajate alal. Selleks tarvilik süsteem on neil juba mõnda aega tagasi välja töötatud ja töötab näiteks Ülemiste City toidukohtades.
"Ostad näiteks ühe toitlustaja juurest toidu, mis on sulle korduspakendis. Sa tarbid selle ära, igal pakendil on QR-kood, skanneerid selle ära ja tagastad pakendi ettenähtud kohtadesse."
Tagastatud pakendi eest saadetakse raha kliendi kontole.
Margus Toomla sõnul pole külastajatele mõeldud toitlustusala reegleid veel paika pandud. Tema sõnul sõltubki palju sellest, kas ettevõtted suudavad ka külastajatele nõusid tarnida ja neid operatiivselt kokku koguda.
"Loomulikult, kui need nõuded tulevad korduvkasutatavate nõude peale, siis kõik kauplejad peavad neid nõudeid täitma. Aga praegu me kaubanduse poolt alles töötame välja," ütles Toomla.
Laulu- ja tantsupeo sihtasutus on veendunud, et korduvkasutatavad nõud on keskkonnasäästlikumad kui ühekordsed nõud. Arvudes on seda aga keeruline kirjeldada.
Kaupo Karba ütleb, et nende toidunõude tootja sõnul peavad nõud vastu sada pesukorda. Samas ei pruugi need oma kasutusea lõpus enam kuigi esinduslikud välja näha. Ringo pakend teeb ära keskmiselt 80 ringi.
Siiski ei saa öelda, et korduvkasutatava pakendi jalajälg on ühekordse pakendi omast sada või kaheksakümmend korda väiksem. Selle tootmiskulud on suuremad, ressursse nõuab ka logistika ja pesemine. Ühtlasi läheb osa nõusid ringluse jooksul kaotsi.
Kaupo Karba ütleb, et Eesti Pandipakend pole süsinikukulu vahet välja arvutanud. Senised kolm hooaega on olnud ürituste mõttes üsna hüplikud ja infot on veel vähe.
"Eks me tahaksime ikkagi mingisugust äristatistikat saada, mille baasilt arvutada. Vastasel juhul tuleb jälle üks teoreetiline uuring, mis ei põhine faktidel."
Ringo on oma arvutustes julgem. Hannes Falteni sõnul sõltub rehkenduse tulemus sellest, millega võrrelda.
"Kui me võrdleme tselluloosist pakendiga, siis meie jalajälg on kolm korda väiksem. Kui me räägime PET-ist, kuhu kauplustes pakendatakse valmistoite, siis on meie jalajälg viis korda väiksem."
### Response:
Noorte laulu- ja tantsupidu katsetab taaskasutatavate supikaussidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miks Hiinast on praegu Saksamaal saanud nii suur teema, mida te arvate?
See tuleneb sellest, mida me oleme näinud Venemaa Ukrainasse tungimisel. Sellest tuleneb küsimus, kas me saame vältida sarnast situatsiooni, kus Saksamaa on äärmiselt sõltuv mitte üksnes Venemaast, vaid ka Hiinast. Me ei taha korrata sama viga, mille me tegime minevikus.
Kui tõsine teie hinnangul on uue sõltuvuse oht?
Sõltuvus on olemas ja oht on juba olemas. Küsimus on selles, kui suur on risk olla niivõrd sõltuv Hiinast. Risk on üsna silmapaistev ja selge, ma pean sõjastsenaariumi Taiwani suhtes üsna realistlikuks, nii et see oht on tõeline.
Miks te hindate sõja ohtu Taiwanil realistlikuks?
Hiinlased on teinud üsna selgeks, et nad tahavad Taiwani enda kontrolli alla võtta enne 2049. aastat, mil Hiina Rahvavabariik saab 100-aastaseks. Ja ma arvan, et Xi Jinping tahab seda saavutada oma presidendiks oleku ajal ehk enne 2049. aastat. Ja me näeme ka, et Hiina on kaotamas enesekindlust, et aeg töötab nende kasuks. Hiina maadleb mitmete sisemiste kriisidega, samal ajal on ameeriklased ja eurooplased Venemaa tõttu üles ärganud ja võivad suurendada oma valmisolekut selliseks stsenaariumiks. See võib viia selleni, et Peking tahab edasi liikuda pigem varem kui hiljem, sest ei olda enam kindel, et ootamine on Hiina jaoks hea. Sellepärast olen mina isiklikult Taiwani situatsiooni osas üsna pessimistlikult meelestatud.
Rääkides sõltuvusest Euroopas, millele tuleks kõige kriitilisema pilguga vaadata?
Rääkides Saksamaast ehk ühest enim haavatavast riigist, siis hea uudis on, et meie sisemajanduse kogutoodangust on Hiinaga seotud vaid kaks kuni kolm protsenti. See on märkimisväärne, aga hallatav suurus. Samal ajal on meil kriitilise tähtsusega sõltuvused mitmetes strateegiliselt olulistes sektorites ja tehnoloogiates seoses toormaterjalidega, eriti mineraalidega. See seostub mikroelektroonikaga ja digitehnoloogia innovatsiooniga ja mõnede eksportivate ettevõtetega. Seda on keerukas hallata ja ma ei alahinda selle väljakutse suurust, aga samas arvestades, et tegemist on ainult kahe kuni kolme protsendiga majandusest, siis see on tehtav. Meil peaks olema julgust selle küsimusega tegeleda.
Hiljuti oli näha konflikti Hamburgi sadama osalust müües, kus kantsler läks oma otsusega vastuollu mitmete ministeeriumide ja paljude inimeste arvamustega. Mida see teile näitas?
See konkreetne juhtum näitas, et tegu oli väga poliitilise otsusega. Kantsler Scholz on pärit Hamburgist, ta teab väga hästi kohalikke olusid. See võis viia selleni, et ta võttis vähem arvesse laiemaid strateegilisi väljakutseid, mis sellest tehingust tulenevad. Samuti arvan ma, et see on teatud määral seotud tema enda varasemate kogemustega Hamburgi meerina ja rahandusministrina. Mõlemas rollis puutus ta kokku suhteliselt liberaalse ja avatud osaga Hiina parteiriigist. Tema enda kogemus ei pruugi täiel määral esindada seda, mis Hiina tegelikult on. See näitab, kuivõrd poliitika on neis küsimustes esindatud. Ma arvan, et me peaksime oma otsuseid neis küsimustes langetama faktipõhisele analüüsile toetudes.
Kuidas selliseid olukordi lahendada? Ma saan aru, et Hamburgi sadama puhul oli asi konkurentsis. Kõik Euroopa sadamad tahavad investeeringuid ja Hiina kaubavoogu. Et konkurentsis püsida, tuleb sellega kaasa minna. Kas meil ei peaks olema mingeid ühiseid reegleid Euroopas, et selle probleemiga hakkama saada?
Meil peaks kehtima samasugused reeglid kogu kontinendil, aga lisaks neile reeglitele peame me oluliselt rohkem oma tegevust neis küsimustes koordineerima. Te nimetasite siin olulist elementi. On õige, et suur osa Hamburgi sadama otsusest tulenes konkurentsist Euroopa sadamate vahel. Kuigi konkurents iseenesest viib meie majandust edasi ja see on üldiselt väga positiivne, siis me peame jõudma palju rangema koordineerimiseni selles osas, millal majandusliku loogika konkurents hakkab töötama vastu Euroopa geopoliitilistele ja julgeolekuhuvidele. Ma arvan, et kõige targem olnuks jätta see tehing ootele ja rääkida see läbi Euroopa partneritega ning leida Euroopa lahendus. Sellest oleme me kaugel. Ja kui ma tohin veel lisada: kui kantsler läks Hiinasse, siis püüti seda koordineerida Prantsusmaaga. Ma ei taha kedagi süüdistada, aga asjaolu, et kantsler läks sinna ilmselt vastu Prantsusmaa tahet ja ilma koordineerimata, siis see saadab Hiinale vastupidise signaali, mida tuleks saata. Hiinal peaks olema raske meid lahutada, aga see ei ole nii.
Kas sakslased peaksid kasutama Tiktoki rakendust, kas te soovitate seda oma sõpradele?
Ei, ma kindlasti ei soovita kasutada Tiktokki ega teisi rakendusi, mis on kas arendatud Hiina ettevõtete poolt või mis kuuluvad Hiina ettevõtetele. Kui te vaatate mängude sektorit, siis on palju mänge, mis on väga populaarsed Hiinas ja kõikjal Euroopas, mis võib-olla ei olegi arendatud Hiina ettevõtete poolt, aga kui vaadata omanikke, siis need on sageli hiinlased. Ma soovitan väga tähelepanelikult vaadata rakenduste omanikke, mida me sageli kasutame. Ma ei usu, et inimesed seda tegelikult teevad.
Miks Hiina on ikkagi oht?
Hiina on väga spetsiifiline tegutseja rahvusvahelisel areenil. See ei ole demokraatia, see ei ole vaba turg, tegemist on riigikapitalismiga ja diplomaatiliselt väljendudes suhtub Hiina väga pragmaatiliselt rahvusvahelistesse reeglitesse. Hiina lähtub rahvusvahelistes suhetes võimupoliitikast: kellel on võim, seda tuleb austada; kellel seda ei ole, selle võib jätta unustusse ja nendega ei pea arvestama. Need on Hiina poliitikale lähenemise spetsiifilised jooned nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Ja me ei kuulu Hiinaga samasse julgeolekuliitu.
Ma ei pea ebatõenäoliseks mingit konflikti külma sõja stiilis, mis puudutab tehnoloogiat, kaubandust ja majandust või ka tulist konflikti sõjalises mõttes lääne ja Hiina vahel. Hiina on oht mitmes mõttes, sest tal on väga erinev lähenemine poliitikale.
Sarnasused Venemaaga on täitsa suured, Venemaa sõda võib mõjuda äratuskellana läänes?
On sarnasusi ja erinevusi. Ma arvan, et Hiina on ratsionaalsem ja Hiina on rohkem integreerunud maailmamajandusse ja rahvusvahelistesse institutsioonidesse, aga ta on ka palju võimukam ja meie enda sõltuvus Hiinast on samuti komplekssem. Nii et ma ei arva, et ta oleks igas mõttes sarnane, aga Venemaa konfliktist me peame aru saama, et me peame paremini mõistma autoritaarsete riikide loogikat, kellega me silmitsi oleme. Venemaa ja Hiina ei tegutse alati samamoodi, aga nad võivad samal määral minna vastuollu meie ootustega. Me peame Venemaa tegevusest õppima seda, et me peame Hiinat põhjalikult uurima ja valmistuma halvimaks. | Saksamaa analüütik: Hiinat tuleb uurida ja valmistuda halvimaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks Hiinast on praegu Saksamaal saanud nii suur teema, mida te arvate?
See tuleneb sellest, mida me oleme näinud Venemaa Ukrainasse tungimisel. Sellest tuleneb küsimus, kas me saame vältida sarnast situatsiooni, kus Saksamaa on äärmiselt sõltuv mitte üksnes Venemaast, vaid ka Hiinast. Me ei taha korrata sama viga, mille me tegime minevikus.
Kui tõsine teie hinnangul on uue sõltuvuse oht?
Sõltuvus on olemas ja oht on juba olemas. Küsimus on selles, kui suur on risk olla niivõrd sõltuv Hiinast. Risk on üsna silmapaistev ja selge, ma pean sõjastsenaariumi Taiwani suhtes üsna realistlikuks, nii et see oht on tõeline.
Miks te hindate sõja ohtu Taiwanil realistlikuks?
Hiinlased on teinud üsna selgeks, et nad tahavad Taiwani enda kontrolli alla võtta enne 2049. aastat, mil Hiina Rahvavabariik saab 100-aastaseks. Ja ma arvan, et Xi Jinping tahab seda saavutada oma presidendiks oleku ajal ehk enne 2049. aastat. Ja me näeme ka, et Hiina on kaotamas enesekindlust, et aeg töötab nende kasuks. Hiina maadleb mitmete sisemiste kriisidega, samal ajal on ameeriklased ja eurooplased Venemaa tõttu üles ärganud ja võivad suurendada oma valmisolekut selliseks stsenaariumiks. See võib viia selleni, et Peking tahab edasi liikuda pigem varem kui hiljem, sest ei olda enam kindel, et ootamine on Hiina jaoks hea. Sellepärast olen mina isiklikult Taiwani situatsiooni osas üsna pessimistlikult meelestatud.
Rääkides sõltuvusest Euroopas, millele tuleks kõige kriitilisema pilguga vaadata?
Rääkides Saksamaast ehk ühest enim haavatavast riigist, siis hea uudis on, et meie sisemajanduse kogutoodangust on Hiinaga seotud vaid kaks kuni kolm protsenti. See on märkimisväärne, aga hallatav suurus. Samal ajal on meil kriitilise tähtsusega sõltuvused mitmetes strateegiliselt olulistes sektorites ja tehnoloogiates seoses toormaterjalidega, eriti mineraalidega. See seostub mikroelektroonikaga ja digitehnoloogia innovatsiooniga ja mõnede eksportivate ettevõtetega. Seda on keerukas hallata ja ma ei alahinda selle väljakutse suurust, aga samas arvestades, et tegemist on ainult kahe kuni kolme protsendiga majandusest, siis see on tehtav. Meil peaks olema julgust selle küsimusega tegeleda.
Hiljuti oli näha konflikti Hamburgi sadama osalust müües, kus kantsler läks oma otsusega vastuollu mitmete ministeeriumide ja paljude inimeste arvamustega. Mida see teile näitas?
See konkreetne juhtum näitas, et tegu oli väga poliitilise otsusega. Kantsler Scholz on pärit Hamburgist, ta teab väga hästi kohalikke olusid. See võis viia selleni, et ta võttis vähem arvesse laiemaid strateegilisi väljakutseid, mis sellest tehingust tulenevad. Samuti arvan ma, et see on teatud määral seotud tema enda varasemate kogemustega Hamburgi meerina ja rahandusministrina. Mõlemas rollis puutus ta kokku suhteliselt liberaalse ja avatud osaga Hiina parteiriigist. Tema enda kogemus ei pruugi täiel määral esindada seda, mis Hiina tegelikult on. See näitab, kuivõrd poliitika on neis küsimustes esindatud. Ma arvan, et me peaksime oma otsuseid neis küsimustes langetama faktipõhisele analüüsile toetudes.
Kuidas selliseid olukordi lahendada? Ma saan aru, et Hamburgi sadama puhul oli asi konkurentsis. Kõik Euroopa sadamad tahavad investeeringuid ja Hiina kaubavoogu. Et konkurentsis püsida, tuleb sellega kaasa minna. Kas meil ei peaks olema mingeid ühiseid reegleid Euroopas, et selle probleemiga hakkama saada?
Meil peaks kehtima samasugused reeglid kogu kontinendil, aga lisaks neile reeglitele peame me oluliselt rohkem oma tegevust neis küsimustes koordineerima. Te nimetasite siin olulist elementi. On õige, et suur osa Hamburgi sadama otsusest tulenes konkurentsist Euroopa sadamate vahel. Kuigi konkurents iseenesest viib meie majandust edasi ja see on üldiselt väga positiivne, siis me peame jõudma palju rangema koordineerimiseni selles osas, millal majandusliku loogika konkurents hakkab töötama vastu Euroopa geopoliitilistele ja julgeolekuhuvidele. Ma arvan, et kõige targem olnuks jätta see tehing ootele ja rääkida see läbi Euroopa partneritega ning leida Euroopa lahendus. Sellest oleme me kaugel. Ja kui ma tohin veel lisada: kui kantsler läks Hiinasse, siis püüti seda koordineerida Prantsusmaaga. Ma ei taha kedagi süüdistada, aga asjaolu, et kantsler läks sinna ilmselt vastu Prantsusmaa tahet ja ilma koordineerimata, siis see saadab Hiinale vastupidise signaali, mida tuleks saata. Hiinal peaks olema raske meid lahutada, aga see ei ole nii.
Kas sakslased peaksid kasutama Tiktoki rakendust, kas te soovitate seda oma sõpradele?
Ei, ma kindlasti ei soovita kasutada Tiktokki ega teisi rakendusi, mis on kas arendatud Hiina ettevõtete poolt või mis kuuluvad Hiina ettevõtetele. Kui te vaatate mängude sektorit, siis on palju mänge, mis on väga populaarsed Hiinas ja kõikjal Euroopas, mis võib-olla ei olegi arendatud Hiina ettevõtete poolt, aga kui vaadata omanikke, siis need on sageli hiinlased. Ma soovitan väga tähelepanelikult vaadata rakenduste omanikke, mida me sageli kasutame. Ma ei usu, et inimesed seda tegelikult teevad.
Miks Hiina on ikkagi oht?
Hiina on väga spetsiifiline tegutseja rahvusvahelisel areenil. See ei ole demokraatia, see ei ole vaba turg, tegemist on riigikapitalismiga ja diplomaatiliselt väljendudes suhtub Hiina väga pragmaatiliselt rahvusvahelistesse reeglitesse. Hiina lähtub rahvusvahelistes suhetes võimupoliitikast: kellel on võim, seda tuleb austada; kellel seda ei ole, selle võib jätta unustusse ja nendega ei pea arvestama. Need on Hiina poliitikale lähenemise spetsiifilised jooned nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Ja me ei kuulu Hiinaga samasse julgeolekuliitu.
Ma ei pea ebatõenäoliseks mingit konflikti külma sõja stiilis, mis puudutab tehnoloogiat, kaubandust ja majandust või ka tulist konflikti sõjalises mõttes lääne ja Hiina vahel. Hiina on oht mitmes mõttes, sest tal on väga erinev lähenemine poliitikale.
Sarnasused Venemaaga on täitsa suured, Venemaa sõda võib mõjuda äratuskellana läänes?
On sarnasusi ja erinevusi. Ma arvan, et Hiina on ratsionaalsem ja Hiina on rohkem integreerunud maailmamajandusse ja rahvusvahelistesse institutsioonidesse, aga ta on ka palju võimukam ja meie enda sõltuvus Hiinast on samuti komplekssem. Nii et ma ei arva, et ta oleks igas mõttes sarnane, aga Venemaa konfliktist me peame aru saama, et me peame paremini mõistma autoritaarsete riikide loogikat, kellega me silmitsi oleme. Venemaa ja Hiina ei tegutse alati samamoodi, aga nad võivad samal määral minna vastuollu meie ootustega. Me peame Venemaa tegevusest õppima seda, et me peame Hiinat põhjalikult uurima ja valmistuma halvimaks.
### Response:
Saksamaa analüütik: Hiinat tuleb uurida ja valmistuda halvimaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 30. novembril kell 23.20:
- Ukraina välisministri hinnangul peaks NATO olema Ukraina kõrval nii kaua kui vaja, aga ka varustama Ukrainat kõige vajalikuga nii kiiresti kui vaja;
- Ukraina peastaap: Venemaa jätkab uuel aastal mobilisatsiooniga;
- NATO kaalub Ukraina jaoks nõukogude kaliibriga moona tootmist;
- USA võib Wagneri palgasõdurite grupeeringu lisada terroristlike organisatsioonide nimistusse;
- Saksamaa õpetab 2023. aasta suveks välja 5000 Ukraina sõdurit;
- Ukraina saatkonnas Madridis toimus plahvatus;
- Borrell: Euroopa Liit annab Ukrainale veel 40 elektrigeneraatorit;
- Okupeeritud Zaporižžja tuumajaama uueks juhiks määrati jaama endine peainsener
- Venemaa pommitas kolmapäeva hommikul Sumõ ja Tšernihivi oblasteid pea 40 korda;
- Zelenski: Venemaa kaotab sel aastal vähemalt 100 000 sõdurit;
- Von der Leyen: EL tahab Vene sõjakuritegudele tribunali;
- Ukraina peastaap ei soovi enda relvajõudude kaotusi avalikustada;
- Saksamaa lubas anda Ukrainale rohkem õhutõrjesüsteeme;
- USA kaitseametnik: Washington kaalub õhutõrjesüsteemi Patriot saatmist Ukrainasse;
- ISW: Vene väed pole Bahmuti ümbruses olulisi edusamme teinud.
Kuleba: NATO peaks varustama Ukrainat nii kiiresti kui vaja
NATO ja G7 välisministrite kohtumisel Bukarestis osalenud Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et NATO peaks Ukrainale kiiresti varustust tarnima.
"Te peate olema meiega mitte ainult nii kaua kui vaja, vaid ka varustama meid kõige vajalikuga nii kiiresti kui vaja," ütles Kuleba.
"Ma olen tänanud siin kõiki riike, kes ütlesid, et nad seisavad Ukrainaga nii kaua kui vaja. See on meie jaoks väga tähtis märk, sest meile ei olnud nii üksmeelset toetust varem," rääkis ta.
Kuleba tervitas uue varustuse saamist. "Need on trafod, generaatorid, relvad, talvevormid. Ma ei saa kõigest rääkida, aga seal on ka 155mm suurtükke, mürske, soomusmasinaid. Kõik see saadetakse peagi Ukrainasse ja tugevdab meie relvajõude," kõneles minister.
Rääkides USA Patrioti õhutõrjesüsteemist, ütles Kuleba, et selle üle käivad praegu tõsised arutelud.
"Siiani ei rääkinud sellest küsimusest peale meie mitte keegi. Me olime ainsad, kes selle teema tõstatas. Aga nüüd seda küsimust arutatakse. See on väga tõsine ja sisuline arutelu," rääkis ta.
CNN teatas teisipäeval, et USA kaalub Ukrainale Patriot raketitõrjesüsteemi saatmist.
Ukraina peastaap: Venemaa jätkab uuel aastal mobilisatsiooniga
Ukraina kaitsejõudude peastaabi õhtuses rindeülevaates väidetakse, et Vene Föderatsioon valmistub järgmise mobilisatsioonilaine läbiviimiseks jaanuaris-veebruaris.
NATO kaalub Ukraina jaoks nõukogude kaliibriga moona tootmist
Ameerika Ühendriikide välisminister Antony Blinken kinnitas intervjuus CNN-le, et USA otsib võimalusi kuidas tagada Ukrainale vajalik laskemoon olemasolevale relvastusele. Selle hulka kuulub ka Ukraina nõukogude päritolu relvastus, mille tarbeks tuleb muuhulgas hakata tootma vastava kaliibriga laskemoona, mida pole pikka aega tehtud.
The New York Times teatas pühapäeval, et NATO liikmesriigid arutavad võimalusi kuidas Tšehhi vabariigis, Slovakkias ja Bulgaarias asuvad laskemoonatehased panna taas tootma nõukogude kaliibriga laskemoona. Ukraina relvajõud vajavad eelkõige 151mm ja 122mm suurtükimoona.
USA võib Wagneri palgasõdurite grupeeringu lisada terroristlike organisatsioonide nimistusse
Nimetamata jäänud USA ametiisiku sõnul kaalub Bideni administratsioon Wagneri lisamist terroristlike organisatsioonide nimistusse, vahendab CNN.
CNN-ga suhelnud allika kinnitusel ei ole Valge Maja lõpliku otsust veel teinud. Arvestama peab ka asjaoluga, et organisatsiooni lisamine terroristlike organisatsioonide nimistusse on aeganõudev protsess.
Wagneri asutajaks peetakse Vene presidendi Vladimir Putiniga lähedal seisvat Jevgeni Prigožinit, keda on tema Kremli toitlustuslepingute tõttu nimetatud ka Putini kokaks.
Saksamaa õpetab 2023. aasta suveks välja 5000 Ukraina sõdurit
Saksa kaitseminister Christine Lambrecht teatas hiljuti ühel julgeolekukonverentsil, et Saksamaa suudab 2023. aasta suveks õpetada välja 5000 Ukraina sõdurit, vahendas The Jerusalem Post.
Ukraina saatkonnas Madridis toimus plahvatus
Hispaania siseministeeriumi teatel toimus Ukraina saatkonnas plahvatus, milles sai üks inimene kergelt viga, vahendas CNN.
Esialgsetel andmetel tundub, et tegu võis olla kirjapommiga.
El Mundo teatel juhtus intsident kolmapäeval kella 13 paiku kohaliku aja järgi.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba käskis kõikidel Ukraina saatkondadel enda turvataset tõsta, kinnitas riigi välisministeeriumi esindaja Oleg Nikolenko.
Hispaania välisministeeriumi teatel oli kirjapomm adresseeritud Ukraina suursaadikule Serhi Pohoreltsevile.
Borrell: Euroopa Liit annab Ukrainale veel 40 elektrigeneraatorit
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kinnitas kolmapäeval, et Euroopa Liit saadab Ukrainale veel 40 elektrigeneraatorit.
Majandusblokk on praeguseks andnud Ukrainale 550 elektrigeneraatorit.
Russia attempts to break morale of #Ukraine by targeting energy infrastructure and using winter as weapon of war against civilians
At @G7 meeting we coordinate our support; EU is sending 40 power generators in addition to the 550 already provided via @eu_echo #EUCivPro Mechanism
— Josep Borrell Fontelles (@JosepBorrellF) November 30, 2022
Borrelli sõnul koordineerib G7 omavahel järgmisi samme.
Okupeeritud Zaporižžja tuumajaama uueks juhiks määrati jaama endine peainsener
Venemaa teatas kolmapäeval, et määrasid Zaporižžja tuumajaama uueks direktoriks senise tuumajaama peainseneri Jurii Šernišuk. Ukraina sõnul röövisid Vene okupatsioonivõimud Zaporižžja tuumajaama endise direktori Ihor Murašovi, kel hiljem lubati minna Ukraina poolt kontrollitud aladele.
Vene väed okupeerisid Zaporižžja tuumajaama märtsis.
Tuumajaam pole alates septembrist Ukraina elektrivõrgule elektrit tootnud.
Venemaa pommitas kolmapäeva hommikul Sumõ ja Tšernihivi oblasteid pea 40 korda
Ukraina relvajõudude põhjaringkonna teatel pommitasid Vene väed Sumõ ja Tšernihivi oblasteid kolmapäeva hommikul pea 40 korda.
Zelenski: Venemaa kaotab sel aastal vähemalt 100 000 sõdurit
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval oma igaõhtuses pöördumises, et aasta lõpuks ulatub Ukrainas hukkunud Venemaa sõdurite arv 100 000 sõdurini.
"Venemaa kaotab isegi sel aastal sada tuhat sõdurit ja jumal teab, kui palju palgasõdureid. Ja Ukraina jääb püsima," ütles Zelenski.
Zelenski sõnul on olukord rindel endiselt keeruline. Tema sõnul püüavad venelased edasi liikuda Donetski oblastis.
"Kuid me hoiame kaitset, me ei lase vaenlasel oma kavatsusi ellu viia. Nad ütlesid kevadel ja suvel pidevalt, et vallutavad Donetski oblasti. Sel nädalal algab juba talv," ütles Zelenski.
Von der Leyen: EL tahab Vene sõjakuritegudele tribunali
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas oma hiljutises sõnavõtus, et Euroopa Liit kavatseb koos Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga (ICC) toetada eritribunali rajamist, mis käsitleks Venemaa korda saadetud sõjakuritegusid Ukrainas.
Russia must pay for its horrific crimes.
We will work with the ICC and help set up a specialised court to try Russia's crimes.
With our partners, we will make sure that Russia pays for the devastation it caused, with the frozen funds of oligarchs and assets of its central bank pic.twitter.com/RL4Z0dfVE9
— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) November 30, 2022
"Venemaa peab maksma oma kohutavate kuritegude eest," kinnitas von der Leyen. Euroopa Komisjoni president lubas lisaks, et Venemaa maksab tehtud hävingu eest ning selleks kasutatakse Vene oligarhide ja keskpanga külmutatud varasid.
Euroopa parlament kuulutas 23. novembril Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks.
ÜRO hinnangul on Vene-Ukraina sõjas hukkunud vähemalt 6655 tsiviilisikut ning vähemalt 10 368 on viga saanud, meenutas The Kyiv Independent.
Ukraina peastaap ei soovi enda relvajõudude kaotusi avalikustada
Ukrainska Pravda tõi esile, et algselt mainis von der Leyen oma sõnavõtus ka 100 000 Ukraina sõduri ja 20 000 tsiviilisiku hukkumist sõjas. Hiljem sellised viited eemaldati Euroopa Komisjoni kodulehelt.
USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley hindas novembri alguses, et Vene väed on Ukrainas kaotanud üle 100 000 sõduri. Kindral Milley hinnangul on Ukraina väed sama palju sõdureid kaotanud.
Ukraina kaitsejõudude peastaap kinnitas Ukrainska Pravdale, et von der Leyeni välja öeldud kaotuste suurust ei saa nad kinnitada.
Relvajõududes loetakse kaotuste hulka nii hukkunuid kui ka viga saanuid.
Euroopa Komisjoni esindaja kinnitas hiljem, et algselt esitatud number oli vigane ja seepärast see eemaldati.
Saksamaa lubas anda Ukrainale rohkem õhutõrjesüsteeme
Saksamaa kantsler Olaf Scholz lubas, et Berliin tarnib Ukrainale veel rohkem iseliikuvaid õhutõrjesüsteeme.
Scholzi sõnul jätkab Berliin tööd selle nimel, et Saksamaa saaks Ukrainale saata veel iseliikuvaid õhutõrjesüsteeme Gepard, vahendas CNN.
Iseliikuva õhutõrjesüsteemi Gepard tootis relvafirma Krauss-Maffei Wegmann.
Scholzi sõnul pole Saksamaa loobunud ka oma ettepanekust, et riik saadab Poolasse õhutõrjesüsteemid Patriot.
USA kaitseametnik: Washington kaalub õhutõrjesüsteemi Patriot saatmist Ukrainasse
USA kaalub õhutõrjesüsteemi Patriot saatmist Ukrainasse, et toetada nende võimet tõrjuda tagasi Venemaa rünnakuid, ütles teisipäeval USA kõrge kaitseametnik.
"Kaalume kõiki võimalusi. Patriot on üks võimalus, mida kaalutakse," lisas ametnik.
Pentagoni pressiesindaja Pat Ryder ütles siiski hiljem, et USA ei plaani praegu veel Ukrainasse selliseid süsteeme saata, vahendas CNN.
"Arutame Ukrainaga erinevaid võimalusi, konsulteerime regulaarselt Ukrainaga ja oma liitlastega. Praegu pole meil plaanis Ukrainale Patriote anda, kuid me jätkame neid arutelusid ja kui sellel rindel on midagi teada anda, siis me seda teeme," ütles Pat Ryder.
Sõda Ukrainas Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/LEAH MILLIS
ISW: Vene väed pole Bahmuti ümbruses olulisi edusamme teinud
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel tegid Vene väed 29. novembril Bahmuti ümbruses väikeseid edusamme. ISW ei saa siiski endiselt kinnitada Vene blogijate väiteid, et Venemaa väed liiguvad piirkonnas edasi.
ISW hindab jätkuvalt, et Bahmuti linna ei ohusta veel ümberpiiramine.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga umbes 500 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 88 880 (võrdlus eelmise päevaga +500);
- tankid 2914 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 5872 (+6);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1902 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 210 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1562 (+7);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4429 (+6);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 280. päev: Venemaa jätkab uuel aastal mobilisatsiooniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 30. novembril kell 23.20:
- Ukraina välisministri hinnangul peaks NATO olema Ukraina kõrval nii kaua kui vaja, aga ka varustama Ukrainat kõige vajalikuga nii kiiresti kui vaja;
- Ukraina peastaap: Venemaa jätkab uuel aastal mobilisatsiooniga;
- NATO kaalub Ukraina jaoks nõukogude kaliibriga moona tootmist;
- USA võib Wagneri palgasõdurite grupeeringu lisada terroristlike organisatsioonide nimistusse;
- Saksamaa õpetab 2023. aasta suveks välja 5000 Ukraina sõdurit;
- Ukraina saatkonnas Madridis toimus plahvatus;
- Borrell: Euroopa Liit annab Ukrainale veel 40 elektrigeneraatorit;
- Okupeeritud Zaporižžja tuumajaama uueks juhiks määrati jaama endine peainsener
- Venemaa pommitas kolmapäeva hommikul Sumõ ja Tšernihivi oblasteid pea 40 korda;
- Zelenski: Venemaa kaotab sel aastal vähemalt 100 000 sõdurit;
- Von der Leyen: EL tahab Vene sõjakuritegudele tribunali;
- Ukraina peastaap ei soovi enda relvajõudude kaotusi avalikustada;
- Saksamaa lubas anda Ukrainale rohkem õhutõrjesüsteeme;
- USA kaitseametnik: Washington kaalub õhutõrjesüsteemi Patriot saatmist Ukrainasse;
- ISW: Vene väed pole Bahmuti ümbruses olulisi edusamme teinud.
Kuleba: NATO peaks varustama Ukrainat nii kiiresti kui vaja
NATO ja G7 välisministrite kohtumisel Bukarestis osalenud Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et NATO peaks Ukrainale kiiresti varustust tarnima.
"Te peate olema meiega mitte ainult nii kaua kui vaja, vaid ka varustama meid kõige vajalikuga nii kiiresti kui vaja," ütles Kuleba.
"Ma olen tänanud siin kõiki riike, kes ütlesid, et nad seisavad Ukrainaga nii kaua kui vaja. See on meie jaoks väga tähtis märk, sest meile ei olnud nii üksmeelset toetust varem," rääkis ta.
Kuleba tervitas uue varustuse saamist. "Need on trafod, generaatorid, relvad, talvevormid. Ma ei saa kõigest rääkida, aga seal on ka 155mm suurtükke, mürske, soomusmasinaid. Kõik see saadetakse peagi Ukrainasse ja tugevdab meie relvajõude," kõneles minister.
Rääkides USA Patrioti õhutõrjesüsteemist, ütles Kuleba, et selle üle käivad praegu tõsised arutelud.
"Siiani ei rääkinud sellest küsimusest peale meie mitte keegi. Me olime ainsad, kes selle teema tõstatas. Aga nüüd seda küsimust arutatakse. See on väga tõsine ja sisuline arutelu," rääkis ta.
CNN teatas teisipäeval, et USA kaalub Ukrainale Patriot raketitõrjesüsteemi saatmist.
Ukraina peastaap: Venemaa jätkab uuel aastal mobilisatsiooniga
Ukraina kaitsejõudude peastaabi õhtuses rindeülevaates väidetakse, et Vene Föderatsioon valmistub järgmise mobilisatsioonilaine läbiviimiseks jaanuaris-veebruaris.
NATO kaalub Ukraina jaoks nõukogude kaliibriga moona tootmist
Ameerika Ühendriikide välisminister Antony Blinken kinnitas intervjuus CNN-le, et USA otsib võimalusi kuidas tagada Ukrainale vajalik laskemoon olemasolevale relvastusele. Selle hulka kuulub ka Ukraina nõukogude päritolu relvastus, mille tarbeks tuleb muuhulgas hakata tootma vastava kaliibriga laskemoona, mida pole pikka aega tehtud.
The New York Times teatas pühapäeval, et NATO liikmesriigid arutavad võimalusi kuidas Tšehhi vabariigis, Slovakkias ja Bulgaarias asuvad laskemoonatehased panna taas tootma nõukogude kaliibriga laskemoona. Ukraina relvajõud vajavad eelkõige 151mm ja 122mm suurtükimoona.
USA võib Wagneri palgasõdurite grupeeringu lisada terroristlike organisatsioonide nimistusse
Nimetamata jäänud USA ametiisiku sõnul kaalub Bideni administratsioon Wagneri lisamist terroristlike organisatsioonide nimistusse, vahendab CNN.
CNN-ga suhelnud allika kinnitusel ei ole Valge Maja lõpliku otsust veel teinud. Arvestama peab ka asjaoluga, et organisatsiooni lisamine terroristlike organisatsioonide nimistusse on aeganõudev protsess.
Wagneri asutajaks peetakse Vene presidendi Vladimir Putiniga lähedal seisvat Jevgeni Prigožinit, keda on tema Kremli toitlustuslepingute tõttu nimetatud ka Putini kokaks.
Saksamaa õpetab 2023. aasta suveks välja 5000 Ukraina sõdurit
Saksa kaitseminister Christine Lambrecht teatas hiljuti ühel julgeolekukonverentsil, et Saksamaa suudab 2023. aasta suveks õpetada välja 5000 Ukraina sõdurit, vahendas The Jerusalem Post.
Ukraina saatkonnas Madridis toimus plahvatus
Hispaania siseministeeriumi teatel toimus Ukraina saatkonnas plahvatus, milles sai üks inimene kergelt viga, vahendas CNN.
Esialgsetel andmetel tundub, et tegu võis olla kirjapommiga.
El Mundo teatel juhtus intsident kolmapäeval kella 13 paiku kohaliku aja järgi.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba käskis kõikidel Ukraina saatkondadel enda turvataset tõsta, kinnitas riigi välisministeeriumi esindaja Oleg Nikolenko.
Hispaania välisministeeriumi teatel oli kirjapomm adresseeritud Ukraina suursaadikule Serhi Pohoreltsevile.
Borrell: Euroopa Liit annab Ukrainale veel 40 elektrigeneraatorit
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kinnitas kolmapäeval, et Euroopa Liit saadab Ukrainale veel 40 elektrigeneraatorit.
Majandusblokk on praeguseks andnud Ukrainale 550 elektrigeneraatorit.
Russia attempts to break morale of #Ukraine by targeting energy infrastructure and using winter as weapon of war against civilians
At @G7 meeting we coordinate our support; EU is sending 40 power generators in addition to the 550 already provided via @eu_echo #EUCivPro Mechanism
— Josep Borrell Fontelles (@JosepBorrellF) November 30, 2022
Borrelli sõnul koordineerib G7 omavahel järgmisi samme.
Okupeeritud Zaporižžja tuumajaama uueks juhiks määrati jaama endine peainsener
Venemaa teatas kolmapäeval, et määrasid Zaporižžja tuumajaama uueks direktoriks senise tuumajaama peainseneri Jurii Šernišuk. Ukraina sõnul röövisid Vene okupatsioonivõimud Zaporižžja tuumajaama endise direktori Ihor Murašovi, kel hiljem lubati minna Ukraina poolt kontrollitud aladele.
Vene väed okupeerisid Zaporižžja tuumajaama märtsis.
Tuumajaam pole alates septembrist Ukraina elektrivõrgule elektrit tootnud.
Venemaa pommitas kolmapäeva hommikul Sumõ ja Tšernihivi oblasteid pea 40 korda
Ukraina relvajõudude põhjaringkonna teatel pommitasid Vene väed Sumõ ja Tšernihivi oblasteid kolmapäeva hommikul pea 40 korda.
Zelenski: Venemaa kaotab sel aastal vähemalt 100 000 sõdurit
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval oma igaõhtuses pöördumises, et aasta lõpuks ulatub Ukrainas hukkunud Venemaa sõdurite arv 100 000 sõdurini.
"Venemaa kaotab isegi sel aastal sada tuhat sõdurit ja jumal teab, kui palju palgasõdureid. Ja Ukraina jääb püsima," ütles Zelenski.
Zelenski sõnul on olukord rindel endiselt keeruline. Tema sõnul püüavad venelased edasi liikuda Donetski oblastis.
"Kuid me hoiame kaitset, me ei lase vaenlasel oma kavatsusi ellu viia. Nad ütlesid kevadel ja suvel pidevalt, et vallutavad Donetski oblasti. Sel nädalal algab juba talv," ütles Zelenski.
Von der Leyen: EL tahab Vene sõjakuritegudele tribunali
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas oma hiljutises sõnavõtus, et Euroopa Liit kavatseb koos Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga (ICC) toetada eritribunali rajamist, mis käsitleks Venemaa korda saadetud sõjakuritegusid Ukrainas.
Russia must pay for its horrific crimes.
We will work with the ICC and help set up a specialised court to try Russia's crimes.
With our partners, we will make sure that Russia pays for the devastation it caused, with the frozen funds of oligarchs and assets of its central bank pic.twitter.com/RL4Z0dfVE9
— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) November 30, 2022
"Venemaa peab maksma oma kohutavate kuritegude eest," kinnitas von der Leyen. Euroopa Komisjoni president lubas lisaks, et Venemaa maksab tehtud hävingu eest ning selleks kasutatakse Vene oligarhide ja keskpanga külmutatud varasid.
Euroopa parlament kuulutas 23. novembril Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks.
ÜRO hinnangul on Vene-Ukraina sõjas hukkunud vähemalt 6655 tsiviilisikut ning vähemalt 10 368 on viga saanud, meenutas The Kyiv Independent.
Ukraina peastaap ei soovi enda relvajõudude kaotusi avalikustada
Ukrainska Pravda tõi esile, et algselt mainis von der Leyen oma sõnavõtus ka 100 000 Ukraina sõduri ja 20 000 tsiviilisiku hukkumist sõjas. Hiljem sellised viited eemaldati Euroopa Komisjoni kodulehelt.
USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley hindas novembri alguses, et Vene väed on Ukrainas kaotanud üle 100 000 sõduri. Kindral Milley hinnangul on Ukraina väed sama palju sõdureid kaotanud.
Ukraina kaitsejõudude peastaap kinnitas Ukrainska Pravdale, et von der Leyeni välja öeldud kaotuste suurust ei saa nad kinnitada.
Relvajõududes loetakse kaotuste hulka nii hukkunuid kui ka viga saanuid.
Euroopa Komisjoni esindaja kinnitas hiljem, et algselt esitatud number oli vigane ja seepärast see eemaldati.
Saksamaa lubas anda Ukrainale rohkem õhutõrjesüsteeme
Saksamaa kantsler Olaf Scholz lubas, et Berliin tarnib Ukrainale veel rohkem iseliikuvaid õhutõrjesüsteeme.
Scholzi sõnul jätkab Berliin tööd selle nimel, et Saksamaa saaks Ukrainale saata veel iseliikuvaid õhutõrjesüsteeme Gepard, vahendas CNN.
Iseliikuva õhutõrjesüsteemi Gepard tootis relvafirma Krauss-Maffei Wegmann.
Scholzi sõnul pole Saksamaa loobunud ka oma ettepanekust, et riik saadab Poolasse õhutõrjesüsteemid Patriot.
USA kaitseametnik: Washington kaalub õhutõrjesüsteemi Patriot saatmist Ukrainasse
USA kaalub õhutõrjesüsteemi Patriot saatmist Ukrainasse, et toetada nende võimet tõrjuda tagasi Venemaa rünnakuid, ütles teisipäeval USA kõrge kaitseametnik.
"Kaalume kõiki võimalusi. Patriot on üks võimalus, mida kaalutakse," lisas ametnik.
Pentagoni pressiesindaja Pat Ryder ütles siiski hiljem, et USA ei plaani praegu veel Ukrainasse selliseid süsteeme saata, vahendas CNN.
"Arutame Ukrainaga erinevaid võimalusi, konsulteerime regulaarselt Ukrainaga ja oma liitlastega. Praegu pole meil plaanis Ukrainale Patriote anda, kuid me jätkame neid arutelusid ja kui sellel rindel on midagi teada anda, siis me seda teeme," ütles Pat Ryder.
Sõda Ukrainas Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/LEAH MILLIS
ISW: Vene väed pole Bahmuti ümbruses olulisi edusamme teinud
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel tegid Vene väed 29. novembril Bahmuti ümbruses väikeseid edusamme. ISW ei saa siiski endiselt kinnitada Vene blogijate väiteid, et Venemaa väed liiguvad piirkonnas edasi.
ISW hindab jätkuvalt, et Bahmuti linna ei ohusta veel ümberpiiramine.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga umbes 500 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 88 880 (võrdlus eelmise päevaga +500);
- tankid 2914 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 5872 (+6);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1902 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 210 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1562 (+7);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4429 (+6);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 280. päev: Venemaa jätkab uuel aastal mobilisatsiooniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Argentinal oli šanss juhtima asuda juba esimesel poolajal, aga Wojciech Szczesny tõrjus Lionel Messi penalti.
Kohe teise poolaja esimesel minutil avas Alexis Mac Allister (Argentina) skoori ja 67. minutil suurendas Julian Alvarez argentiinlaste eduseisu.
Teises mängus sai Mehhiko jagu Saudi Araabiast 2:1 (47. Henry Martin, 52. Luis Chavez - 90+5. Salem Al Dawsari), aga kumbki edasi ei saanud.
Kuus punkti kogunud Argentina võitis alagrupi, Poola ja Mehhiko said mõlemad neli punkti, aga Poolal oli parem väravatevahe (vastavalt 2:2 ja 2:3) ning neljandaks jäi Saudi Araabia kolme punktiga.
Seejuures pikka aega oli teisel poolajal seis, kus Poolal ja Mehhikol olid kõik olulisemad näitajad viigis ja lugema tulnuks hakata kollaseid kaarte. Aga ka see eelistanuks Poolat.
Kaheksandikfinaalis läheb Argentina kokku Austraaliaga ja Poola kohtub Prantsusmaaga.
C-alagrupp
90:00
Poola
0
0
:
2
2
Argentina
46' Mac Allister
67' Alvarez
Poola
Argentina
46' Mac Allister
67' Alvarez
C-alagrupp
90:00
Saudi Araabia
1
90+5' Al Dawsari
1
:
2
2
Mehhiko
48' Martin
52' Chavez
Saudi Araabia
90+5' Al Dawsari
Mehhiko
48' Martin
52' Chavez
Otseblogi:
Eelvaade:
Täna kell 20.30 alustavad ETV2 ja ERR-i spordiportaal otseülekannet Poola - Argentina kohtumiselt. Ülekannet kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Markus Jürgenson, stuudiot juhib Aet Süvari.
Argentina alustas finaalturniiri suure jahmatusega, kui jäi avamängus alla Saudi Araabiale 1:2. Teises kohtumises Mehhiko vastu püsis seis esimese tunni 0:0, kuid siis võideti Lionel Messi ja Enzo Fernandezi väravatest 2:0.
Poola mängis esimeses voorus Mehhikoga 0:0 viiki, aga Robert Lewandowski eksis penaltil ja pigem sai koondis esituse eest kriitikat. Teises voorus alistati aga Saudi Araabia 2:0 ja Lewandowski lõi oma karjääri esimese värava MM-finaalturniiridel.
Kolmanda vooru eel on Poola küll nelja punktiga C-grupi liider, aga kuna ees ootab matš ühe suurema favoriidi Argentinaga, siis pole nende seis tegelikult kuigi kindel, ehkki viigist edasipääsemiseks piisaks.
Poolal ja Argentinal on ühine ajalugu 1970. aastate turniiridelt, kui oli mõlema koondise hiilgeaeg: 1974. aastal sai Poola 3:2 võidu ja 1978. aastal võitsid argentiinlased 2:0. Viimati kohtuti 2011. aastal sõprusmängus ja siis oli taas parem Poola 2:1.
Täna kell 20.50 alustavad ERR-i spordiportaal ja ETV+ otseülekannet Saudi Araabia - Mehhiko kohtumiselt. Ülekannet kommenteerivad Johannes Vedru ja Indrek Zelinski.
Avamängus jalgpallimaailma ahhetama pannud Saudi Araabia sai teises mängus Poolalt lüüa ja seetõttu ei pruugi Mehhiko vastu ka viigist piisata. Mehhiko, kes pärast 0:0 viiki Poolaga, kaotas Argentinale 0:2, võib ka võidu korval 16 seast välja jääda.
Oma maailmajagudes domineerivate võistkondadega on Saudi Araabia ja Mehhiko kohtunud 1990. aastatel kolmel korral Maailmajagude karikaturniiril, kus alati on jäänud kindlalt peale mehhiklased. Sel turniiril on neil aga väravaarve veel avamata. | Argentina võitis Poolat, aga edasi said mõlemad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argentinal oli šanss juhtima asuda juba esimesel poolajal, aga Wojciech Szczesny tõrjus Lionel Messi penalti.
Kohe teise poolaja esimesel minutil avas Alexis Mac Allister (Argentina) skoori ja 67. minutil suurendas Julian Alvarez argentiinlaste eduseisu.
Teises mängus sai Mehhiko jagu Saudi Araabiast 2:1 (47. Henry Martin, 52. Luis Chavez - 90+5. Salem Al Dawsari), aga kumbki edasi ei saanud.
Kuus punkti kogunud Argentina võitis alagrupi, Poola ja Mehhiko said mõlemad neli punkti, aga Poolal oli parem väravatevahe (vastavalt 2:2 ja 2:3) ning neljandaks jäi Saudi Araabia kolme punktiga.
Seejuures pikka aega oli teisel poolajal seis, kus Poolal ja Mehhikol olid kõik olulisemad näitajad viigis ja lugema tulnuks hakata kollaseid kaarte. Aga ka see eelistanuks Poolat.
Kaheksandikfinaalis läheb Argentina kokku Austraaliaga ja Poola kohtub Prantsusmaaga.
C-alagrupp
90:00
Poola
0
0
:
2
2
Argentina
46' Mac Allister
67' Alvarez
Poola
Argentina
46' Mac Allister
67' Alvarez
C-alagrupp
90:00
Saudi Araabia
1
90+5' Al Dawsari
1
:
2
2
Mehhiko
48' Martin
52' Chavez
Saudi Araabia
90+5' Al Dawsari
Mehhiko
48' Martin
52' Chavez
Otseblogi:
Eelvaade:
Täna kell 20.30 alustavad ETV2 ja ERR-i spordiportaal otseülekannet Poola - Argentina kohtumiselt. Ülekannet kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Markus Jürgenson, stuudiot juhib Aet Süvari.
Argentina alustas finaalturniiri suure jahmatusega, kui jäi avamängus alla Saudi Araabiale 1:2. Teises kohtumises Mehhiko vastu püsis seis esimese tunni 0:0, kuid siis võideti Lionel Messi ja Enzo Fernandezi väravatest 2:0.
Poola mängis esimeses voorus Mehhikoga 0:0 viiki, aga Robert Lewandowski eksis penaltil ja pigem sai koondis esituse eest kriitikat. Teises voorus alistati aga Saudi Araabia 2:0 ja Lewandowski lõi oma karjääri esimese värava MM-finaalturniiridel.
Kolmanda vooru eel on Poola küll nelja punktiga C-grupi liider, aga kuna ees ootab matš ühe suurema favoriidi Argentinaga, siis pole nende seis tegelikult kuigi kindel, ehkki viigist edasipääsemiseks piisaks.
Poolal ja Argentinal on ühine ajalugu 1970. aastate turniiridelt, kui oli mõlema koondise hiilgeaeg: 1974. aastal sai Poola 3:2 võidu ja 1978. aastal võitsid argentiinlased 2:0. Viimati kohtuti 2011. aastal sõprusmängus ja siis oli taas parem Poola 2:1.
Täna kell 20.50 alustavad ERR-i spordiportaal ja ETV+ otseülekannet Saudi Araabia - Mehhiko kohtumiselt. Ülekannet kommenteerivad Johannes Vedru ja Indrek Zelinski.
Avamängus jalgpallimaailma ahhetama pannud Saudi Araabia sai teises mängus Poolalt lüüa ja seetõttu ei pruugi Mehhiko vastu ka viigist piisata. Mehhiko, kes pärast 0:0 viiki Poolaga, kaotas Argentinale 0:2, võib ka võidu korval 16 seast välja jääda.
Oma maailmajagudes domineerivate võistkondadega on Saudi Araabia ja Mehhiko kohtunud 1990. aastatel kolmel korral Maailmajagude karikaturniiril, kus alati on jäänud kindlalt peale mehhiklased. Sel turniiril on neil aga väravaarve veel avamata.
### Response:
Argentina võitis Poolat, aga edasi said mõlemad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | White eeldatavasti ei naase ülejäänud turniiri jooksul Inglismaa koondisesse. "Palume, et mängija privaatsust austataks praegusel hetkel," lisas Inglismaa jalgpalliliit oma avalduses.
25-aastane White on Inglismaa koondist esindanud neljal korral, kuid MM-i debüüt jäi tal tegemata. Kahes esimeses alagrupimängus toetus Inglismaa peatreener Gareth Southgate Harry Maguire'ile ja John Stones'ile. White jäi viimasest kohtumisest Walesi vastu haiguse tõttu eemale.
#ThreeLions defender @ben6white has left England's training base in Al Wakrah and returned home for personal reasons.
— England (@England) November 30, 2022 | Inglismaa kaitsja lahkus koondise juurest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
White eeldatavasti ei naase ülejäänud turniiri jooksul Inglismaa koondisesse. "Palume, et mängija privaatsust austataks praegusel hetkel," lisas Inglismaa jalgpalliliit oma avalduses.
25-aastane White on Inglismaa koondist esindanud neljal korral, kuid MM-i debüüt jäi tal tegemata. Kahes esimeses alagrupimängus toetus Inglismaa peatreener Gareth Southgate Harry Maguire'ile ja John Stones'ile. White jäi viimasest kohtumisest Walesi vastu haiguse tõttu eemale.
#ThreeLions defender @ben6white has left England's training base in Al Wakrah and returned home for personal reasons.
— England (@England) November 30, 2022
### Response:
Inglismaa kaitsja lahkus koondise juurest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane Rovanperä võitis asja lõppenud hooajal kuus rallit ning lõpetas esikolmikus ka Kataloonias ja Soomes.
Rovanperä kindlustas MM-tiitli kaks etappi enne hooaja lõppu ning temast sai ühtlasi MM-sarja ajaloo noorim maailmameister. Eelmine rekord kuulus varalahkunud Colin McRaele, kes võitis 1995. aasta MM-tiitli 27 aasta ja 109 päeva vanuselt.
"Ma pean järgmisel aastal veel parem olema. On mitmeid asju, milles saan areneda. Näiteks järgmisel aastal on peamiseks eesmärgiks olla stabiilsem," rääkis Rovanperä ralliportaalile DirtFish.
"Minu jaoks on tähtis, et auto sobiks mulle ideaalselt. See pole alati nii olnud, eriti asfaldirallidel. Aga kui autoga on kõik korras, siis oleme üpris kiired," lisas Rovanperä.
MM-sarja uus hooaeg algab järgmise aasta 19. jaanuaril Monte Carlos. | Kalle Rovanperä: pean järgmisel aastal veel parem olema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane Rovanperä võitis asja lõppenud hooajal kuus rallit ning lõpetas esikolmikus ka Kataloonias ja Soomes.
Rovanperä kindlustas MM-tiitli kaks etappi enne hooaja lõppu ning temast sai ühtlasi MM-sarja ajaloo noorim maailmameister. Eelmine rekord kuulus varalahkunud Colin McRaele, kes võitis 1995. aasta MM-tiitli 27 aasta ja 109 päeva vanuselt.
"Ma pean järgmisel aastal veel parem olema. On mitmeid asju, milles saan areneda. Näiteks järgmisel aastal on peamiseks eesmärgiks olla stabiilsem," rääkis Rovanperä ralliportaalile DirtFish.
"Minu jaoks on tähtis, et auto sobiks mulle ideaalselt. See pole alati nii olnud, eriti asfaldirallidel. Aga kui autoga on kõik korras, siis oleme üpris kiired," lisas Rovanperä.
MM-sarja uus hooaeg algab järgmise aasta 19. jaanuaril Monte Carlos.
### Response:
Kalle Rovanperä: pean järgmisel aastal veel parem olema |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.