instruction
stringclasses 1
value | input
stringlengths 101
28.1k
| output
stringlengths 14
1.2k
| text
stringlengths 422
28.5k
|
|---|---|---|---|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ei meie kord näeb ette seda, et erinevate osakondade vahel eelnõu menetleb ja minuni jõuab eelnõu siis, kui kõik probleemid on lahendatud. Vahepeal olid erinevad osapooled, räägime siin IT-osakonnast ja sotsiaalala osakonna vahel olnud diskussioon, et kas tähtajad on reaalsed. Omavahel jõuti kokkuleppele nii IT-osakonna juhata ja kui ka sotsiaalala asekantsler. Kui ka kantsler kõik eelnõu kooskõlastasid ja mina ta 2007. aasta novembrikuus allkirjastasin siis eelnõu menetleti riigikogus. Seadus jõustus esimesel jaanuaril 2008 ja uus puude määramise kord hakkas kehtima esimesest oktoobrist. Kui kooskõlastati määrust, siis selle määruse kooskõlastamise ajal oleks pidanud selguma, et IT-lahendused valmis ei jõua ja see oleks andnud meile võimaluse minna Riigikokku ja seaduse selle sätte jõustumist edasi lükata. Olgu öeldud, et määruse kooskõlastamisel enam infotehnoloogia osakonna seisukohta ei küsitud. Määruse puhul andsid kõik osakonnad oma jahsõna. Seda ei saadetud IT-osakonnale nii-öelda täiendavale kooskõlastusele, enne seda oli toimunud riigihange ja IT-lahendusega hakati tegelema. Oleks pidanud tulema teave, et riigihanke tulemusena saadud partneriga sõlmitud lepingu järgselt ei ole võimalik õigeaegselt neid arendusi teha. Kujunenud olukord oli reformierakondlasest ministril täna jutuks ka oma erakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipiga. Sotsiaalminister Maripuu ei eitanud oma vastutust ega välistanud, et võib tagasi astuda pärast seda, kui probleem on lahendatud. Ma käisin täna peaministri juures ja tema ühene sõnum oli see, et kui on selline segadus tekitatud, siis esmane kohus on see kahju heastada. Üks samm korraga. Samuti ei välistanud minister, et muutusi võib tulla sotsiaalministeeriumi juhtkonnas. Toetuste maksmine puuetega inimestele pole aga ainuke asi, millega sotsiaalministeerium hätta on jäänud. Häda võib tulla ka pensionide maksmisega. Kui me räägime pensionite koju kandest, siis ka sellega me igapäevaselt tegeleme. 15.-ks detsembriks oli inimestele antud võimalus teatada, kuidas nad oma pensioni tahavad. Enamus on reageerinud. Viienda jaanuari seisuga ei olnud vastanud meile 20000 inimest. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb kõikide nende inimestega individuaalselt, leidmaks paremaid lahendusi.
|
Sotsiaalminister Maret Maripuu tagasi astuda ei kavatse.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ei meie kord näeb ette seda, et erinevate osakondade vahel eelnõu menetleb ja minuni jõuab eelnõu siis, kui kõik probleemid on lahendatud. Vahepeal olid erinevad osapooled, räägime siin IT-osakonnast ja sotsiaalala osakonna vahel olnud diskussioon, et kas tähtajad on reaalsed. Omavahel jõuti kokkuleppele nii IT-osakonna juhata ja kui ka sotsiaalala asekantsler. Kui ka kantsler kõik eelnõu kooskõlastasid ja mina ta 2007. aasta novembrikuus allkirjastasin siis eelnõu menetleti riigikogus. Seadus jõustus esimesel jaanuaril 2008 ja uus puude määramise kord hakkas kehtima esimesest oktoobrist. Kui kooskõlastati määrust, siis selle määruse kooskõlastamise ajal oleks pidanud selguma, et IT-lahendused valmis ei jõua ja see oleks andnud meile võimaluse minna Riigikokku ja seaduse selle sätte jõustumist edasi lükata. Olgu öeldud, et määruse kooskõlastamisel enam infotehnoloogia osakonna seisukohta ei küsitud. Määruse puhul andsid kõik osakonnad oma jahsõna. Seda ei saadetud IT-osakonnale nii-öelda täiendavale kooskõlastusele, enne seda oli toimunud riigihange ja IT-lahendusega hakati tegelema. Oleks pidanud tulema teave, et riigihanke tulemusena saadud partneriga sõlmitud lepingu järgselt ei ole võimalik õigeaegselt neid arendusi teha. Kujunenud olukord oli reformierakondlasest ministril täna jutuks ka oma erakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipiga. Sotsiaalminister Maripuu ei eitanud oma vastutust ega välistanud, et võib tagasi astuda pärast seda, kui probleem on lahendatud. Ma käisin täna peaministri juures ja tema ühene sõnum oli see, et kui on selline segadus tekitatud, siis esmane kohus on see kahju heastada. Üks samm korraga. Samuti ei välistanud minister, et muutusi võib tulla sotsiaalministeeriumi juhtkonnas. Toetuste maksmine puuetega inimestele pole aga ainuke asi, millega sotsiaalministeerium hätta on jäänud. Häda võib tulla ka pensionide maksmisega. Kui me räägime pensionite koju kandest, siis ka sellega me igapäevaselt tegeleme. 15.-ks detsembriks oli inimestele antud võimalus teatada, kuidas nad oma pensioni tahavad. Enamus on reageerinud. Viienda jaanuari seisuga ei olnud vastanud meile 20000 inimest. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb kõikide nende inimestega individuaalselt, leidmaks paremaid lahendusi.
### Response:
Sotsiaalminister Maret Maripuu tagasi astuda ei kavatse.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets räägib, et Ülemiste ühisterminali ehitushanke dokumendid on põhimõtteliselt valmis ning lähinädalatel kuulutatakse hange välja. Juba sügisel loodetakse Linda-nimelise terminali ehitajaga leping sõlmida, aga ehituslepingut ei saa sõlmida ilma ehitusloata ning luba ei saa ilma detailplaneeringuta. Praegu ollakse planeeringu kehtestamisest veel kaugel, enne peab planeering käima avalikel aruteludel. Inimesed peavad kogunema rahvakoosolekule ja veel enne seda tuleb linnavalitsusel planeering kinnitada, aga terviseamet teatas juba novembris, et nemad terminali planeeringut kooskõlastada ei saa. Amet viitab uuringutele ja ütleb, et juba praegu ilma terminalita kõrgub piirkonna müratase üheksa detsibelli normist kõrgemale. Lisaks kinnitavad esitatud andmed, et müratase tõuseb veelgi, märgib ameti Anvar. Salomets selgitab, et sisuliselt polegi probleemi. Ülemiste terminaliga. Raudtee vaates tehakse ikkagi tohutult palju paremaks koguda nii-öelda tänane olukord linnaliiklus, valdavalt Peterburi maanteel toimuv liiklus on see, mis seda kumulatiivset pilti siis seal toidab, nii palju, et on normid ületatud. Ka terviseamet rõhub oma kirjas just Peterburi teele ning sealsetele kortermajadele. Amet on seisukohal, et mürarikkasse piirkonda, kus asuvad eluhooned, ei tohiks müraallikaid juurde planeerida, seisab pöördumises. Veel sel aastal on terviseameti arendajad hulga kirju vahetanud. Näiteks veebruari alguses nimetas amet terve rea vigu, mida ettevõttel tuleks nii detailplaneeringu seletuskirjas kui mürauuringus parandada. Tollele kirjale pole Rail Baltic Estonia enam vastanud. Kolmapäeval pöördus ettevõte hoopis sotsiaalministeeriumi kantsleri Maarjo Mändmaa poole ning väitis, et on terviseametile juba kõik tarvilikud dokumendid ja arvutused esitanud. Palume selgitada, mis õigusaktide alusel terviseamet eirab seadusesätteid ning nõuab andmeid, mida seadused ei sätesta, küsis ettevõte. Et elu peab edenema ja tekib nagu kentsakas olukord, et me saame kogu linnapildi tükk maad paremaks, aga, aga kuskil on mingisugune nii-öelda siis koerasaba, mida ei saa ületatud. Salomets rõhutab, et aruteludeks enam palju aega pole, sest kui pingeline graafik umbe jookseb, tulevad ette eurorahade kasutamise tähtajad. Tema sõnul võib linn planeeringu vastu võtta ka ilma terviseameti kooskõlastuseta. Tallinna linn juhib seda detailplaneeringu menetlust, selles mõttes on tal kaalutlusõigus. Täna me usume ikkagi, et noh, nii-öelda ei saa arengut seisma jätta, et nii mulle tundub, et linn ka arvab
|
Terviseamet pole kooskõlastanud Rail Balticu Ülemiste ühisterminali detailplaneeringut, kuna ameti hinnangul on piirkonnas juba nii palju müra, et rohkem müra sinna lisada ei tohiks. Rail Baltic Estonia kaebas Sotsiaalministeeriumi kantslerile ja teatas, et amet eirab seadust.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets räägib, et Ülemiste ühisterminali ehitushanke dokumendid on põhimõtteliselt valmis ning lähinädalatel kuulutatakse hange välja. Juba sügisel loodetakse Linda-nimelise terminali ehitajaga leping sõlmida, aga ehituslepingut ei saa sõlmida ilma ehitusloata ning luba ei saa ilma detailplaneeringuta. Praegu ollakse planeeringu kehtestamisest veel kaugel, enne peab planeering käima avalikel aruteludel. Inimesed peavad kogunema rahvakoosolekule ja veel enne seda tuleb linnavalitsusel planeering kinnitada, aga terviseamet teatas juba novembris, et nemad terminali planeeringut kooskõlastada ei saa. Amet viitab uuringutele ja ütleb, et juba praegu ilma terminalita kõrgub piirkonna müratase üheksa detsibelli normist kõrgemale. Lisaks kinnitavad esitatud andmed, et müratase tõuseb veelgi, märgib ameti Anvar. Salomets selgitab, et sisuliselt polegi probleemi. Ülemiste terminaliga. Raudtee vaates tehakse ikkagi tohutult palju paremaks koguda nii-öelda tänane olukord linnaliiklus, valdavalt Peterburi maanteel toimuv liiklus on see, mis seda kumulatiivset pilti siis seal toidab, nii palju, et on normid ületatud. Ka terviseamet rõhub oma kirjas just Peterburi teele ning sealsetele kortermajadele. Amet on seisukohal, et mürarikkasse piirkonda, kus asuvad eluhooned, ei tohiks müraallikaid juurde planeerida, seisab pöördumises. Veel sel aastal on terviseameti arendajad hulga kirju vahetanud. Näiteks veebruari alguses nimetas amet terve rea vigu, mida ettevõttel tuleks nii detailplaneeringu seletuskirjas kui mürauuringus parandada. Tollele kirjale pole Rail Baltic Estonia enam vastanud. Kolmapäeval pöördus ettevõte hoopis sotsiaalministeeriumi kantsleri Maarjo Mändmaa poole ning väitis, et on terviseametile juba kõik tarvilikud dokumendid ja arvutused esitanud. Palume selgitada, mis õigusaktide alusel terviseamet eirab seadusesätteid ning nõuab andmeid, mida seadused ei sätesta, küsis ettevõte. Et elu peab edenema ja tekib nagu kentsakas olukord, et me saame kogu linnapildi tükk maad paremaks, aga, aga kuskil on mingisugune nii-öelda siis koerasaba, mida ei saa ületatud. Salomets rõhutab, et aruteludeks enam palju aega pole, sest kui pingeline graafik umbe jookseb, tulevad ette eurorahade kasutamise tähtajad. Tema sõnul võib linn planeeringu vastu võtta ka ilma terviseameti kooskõlastuseta. Tallinna linn juhib seda detailplaneeringu menetlust, selles mõttes on tal kaalutlusõigus. Täna me usume ikkagi, et noh, nii-öelda ei saa arengut seisma jätta, et nii mulle tundub, et linn ka arvab
### Response:
Terviseamet pole kooskõlastanud Rail Balticu Ülemiste ühisterminali detailplaneeringut, kuna ameti hinnangul on piirkonnas juba nii palju müra, et rohkem müra sinna lisada ei tohiks. Rail Baltic Estonia kaebas Sotsiaalministeeriumi kantslerile ja teatas, et amet eirab seadust.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Lühifilmide ja animatsioonide festival PÖFF Shorts koosneb kolmest võistlusprogrammist ja kõrvalprogrammist. 370 linastuva filmi seas on 43 maailmaesilinastust ja 16 rahvusvahelist esilinastust. PÖFF Shortsi juht Grete Nellis ütles, et esimeste päevade fookuses on võistlusprogrammid. Lähipäevil näeb siis absoluutselt üle kogu maailma saadetud filme ja kindlasti näeb väga palju uusi Eesti filme, nii lühifilmi kui animat. Eesti filme laekus meile väga palju ja et kõikidest tingimustest, mis meie ümber toimub, olenemata on uut Eesti lühifilmi animat hästi palju ja eripärane, siis veel see, et nõnda paljud nendest esilinastuvad meie festivalil, et nad on niivõrd värsked, et, et siin meil ei ole ka neid keegi veel näinud. Nelise sõnul on lühifilmide võlu selles, et need peegeldavad kõige aktuaalsemaid teemasid. Kui rääkida võistlusprogrammidest, et sellest kogemusest, mida sa selle vaatamisel võiksid saada, ongi see, et see on noh, absoluutselt kõige värskem filmikunst ja lühifilmide tegijad saavad ka maailma oludele natukene kiiremini reageerida, et iga aasta me näeme tendentse, teemasid, mis meie kogu maailmas valitsevad ja noh, et need filmid ei ole muidugi kõik mingid Covidi teemalised või midagi sellist, aga need on laiemad asjad, millega kunsti valdkond ja kultuur kindlasti täna tegeleb. Et on valusaid teemasid, on lõbusamaid, teemasid. PÖFF Shorts on ka Ameerika filmiakadeemia poolt tunnustatud festival, mis tähendab, et võistlusprogrammide võitjatel on õigus kandideerida Ameerika filmiakadeemia auhinnale. Rahvusvaheline lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts toimub tänasest 24. novembrini Tallinna ja Tartu kinodes ning alates 22.-st novembrist PÖFFi virtuaalses kinosaalis.
|
Pimedate Ööde Filmifestivalil (PÖFF) alustab täna viiendat korda kärgfestival PÖFF Shorts, mille programmis jõuab kinodesse üle 370 lühifilmi ja animafilmi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Lühifilmide ja animatsioonide festival PÖFF Shorts koosneb kolmest võistlusprogrammist ja kõrvalprogrammist. 370 linastuva filmi seas on 43 maailmaesilinastust ja 16 rahvusvahelist esilinastust. PÖFF Shortsi juht Grete Nellis ütles, et esimeste päevade fookuses on võistlusprogrammid. Lähipäevil näeb siis absoluutselt üle kogu maailma saadetud filme ja kindlasti näeb väga palju uusi Eesti filme, nii lühifilmi kui animat. Eesti filme laekus meile väga palju ja et kõikidest tingimustest, mis meie ümber toimub, olenemata on uut Eesti lühifilmi animat hästi palju ja eripärane, siis veel see, et nõnda paljud nendest esilinastuvad meie festivalil, et nad on niivõrd värsked, et, et siin meil ei ole ka neid keegi veel näinud. Nelise sõnul on lühifilmide võlu selles, et need peegeldavad kõige aktuaalsemaid teemasid. Kui rääkida võistlusprogrammidest, et sellest kogemusest, mida sa selle vaatamisel võiksid saada, ongi see, et see on noh, absoluutselt kõige värskem filmikunst ja lühifilmide tegijad saavad ka maailma oludele natukene kiiremini reageerida, et iga aasta me näeme tendentse, teemasid, mis meie kogu maailmas valitsevad ja noh, et need filmid ei ole muidugi kõik mingid Covidi teemalised või midagi sellist, aga need on laiemad asjad, millega kunsti valdkond ja kultuur kindlasti täna tegeleb. Et on valusaid teemasid, on lõbusamaid, teemasid. PÖFF Shorts on ka Ameerika filmiakadeemia poolt tunnustatud festival, mis tähendab, et võistlusprogrammide võitjatel on õigus kandideerida Ameerika filmiakadeemia auhinnale. Rahvusvaheline lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts toimub tänasest 24. novembrini Tallinna ja Tartu kinodes ning alates 22.-st novembrist PÖFFi virtuaalses kinosaalis.
### Response:
Pimedate Ööde Filmifestivalil (PÖFF) alustab täna viiendat korda kärgfestival PÖFF Shorts, mille programmis jõuab kinodesse üle 370 lühifilmi ja animafilmi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ajal, mil Ameerika Ühendriikides endiselt loetakse mitmes kaalukeele osariigis hääli, on Euroopa liidrid äraootaval seisukohal. Siiani pole peale Sloveenia peaministri Janeš Jansa ükski riigijuht oma õnnitlusi kummalegi kandidaadile saatnud. See vaikus on tegelikult märgiline ning seda võib tõlgendada kahel eri moel. Esimene tõlgendus viitab sellele, et Euroopa liidrid lihtsalt austavad sedavõrd sügavalt Ameerika Ühendriikide demokraatiat. See tähendab, et demokraatlikesse protsessidesse ei sekkuta ning võitjat õnnitletakse siis, kui tulemus selge. Teine tõlgendus on aga see, et Euroopa liidrid lihtsalt ei julge Joe Bidenit õnnitleda, sest trumpi ootamatu võidu korral oleksid nad erakordselt kehvas seisus. Trump ilmselt ei unusta ks seda kunagi. Seega ongi riigijuhtidel pigem targem oodata ametlikud tulemused ära. Kuid küsimus on selles, mis on ametlikud tulemused. Kas on need tulemused, mis selguvad siis, kui kõik hääled on loetud, või need tulemused, mis selguvad pärast kõiki kohtuvaidlusi järgnevate nädalate ja kuude jooksul seda on raske öelda, kuid vastus on ilmselt Angela Merkeli Emanuel Macroni või Boris Johnson i otsustada. Suure tõenäosusega on keegi neist kolmest see, kes esimesena julge sammu ette võtab, millele järgnevad riburada pidi juba kõik ülejäänud. Tegelikult on nende käest valimistulemuste kohta ka küsitud, kuid nad on seni õnnitlemisest keeldunud. Samas on selle julge sammu ette võtnud näiteks Poola endine välisminister, tänane europarlamendi liige Radoslav sikorski. Ta on ilmselt kõige tuntum poliitik, kes selle avantuuri ette võttis. Temast jõudsid ette ka kaks saksa ametikaaslast Euroopa parlamendist, kes õnnitlesid Bidenit kohe pärast seda, kui viimane Pennsylvanias trumpist möödus. Samas on näiteid ka poliitikutest, kes on õnnitlenud trumpi. Üheks neist oli Sloveenia peaminister Janes Jana kes saatis oma õnnesoovi trumpile juba kolmapäeva hommikul. Kui hiljem selgus, et trumpi šansid ei ole enam nii head, siis küsis väljaannet politi Jan arvamus avalduse kohta. Jansa sõnul õnnitles ta tegelikult vabariikliku parteid, aga see on ilmselge vale, sest tema enda sõnumis oli kirjas Donald Trumpi nimi. Selle aplombi kõrval pole ükski teine juhtiv poliitik tihanud seisukohta võtta ja targem ongi, sest kaotada on oluliselt rohkem kui võita. Joosep Värk, Brüssel.
|
Vabariiklane Donald Trump hoiatas, et Biden ei kuulutaks ennast valedel alustel presidendiks, sest kohtuvaidlused alles algavad. Euroopa riigijuhid pole seni õnnitlenud võidu puhul kumbagi USA presidendikandidaati, ollakse äraootaval seiskohal.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ajal, mil Ameerika Ühendriikides endiselt loetakse mitmes kaalukeele osariigis hääli, on Euroopa liidrid äraootaval seisukohal. Siiani pole peale Sloveenia peaministri Janeš Jansa ükski riigijuht oma õnnitlusi kummalegi kandidaadile saatnud. See vaikus on tegelikult märgiline ning seda võib tõlgendada kahel eri moel. Esimene tõlgendus viitab sellele, et Euroopa liidrid lihtsalt austavad sedavõrd sügavalt Ameerika Ühendriikide demokraatiat. See tähendab, et demokraatlikesse protsessidesse ei sekkuta ning võitjat õnnitletakse siis, kui tulemus selge. Teine tõlgendus on aga see, et Euroopa liidrid lihtsalt ei julge Joe Bidenit õnnitleda, sest trumpi ootamatu võidu korral oleksid nad erakordselt kehvas seisus. Trump ilmselt ei unusta ks seda kunagi. Seega ongi riigijuhtidel pigem targem oodata ametlikud tulemused ära. Kuid küsimus on selles, mis on ametlikud tulemused. Kas on need tulemused, mis selguvad siis, kui kõik hääled on loetud, või need tulemused, mis selguvad pärast kõiki kohtuvaidlusi järgnevate nädalate ja kuude jooksul seda on raske öelda, kuid vastus on ilmselt Angela Merkeli Emanuel Macroni või Boris Johnson i otsustada. Suure tõenäosusega on keegi neist kolmest see, kes esimesena julge sammu ette võtab, millele järgnevad riburada pidi juba kõik ülejäänud. Tegelikult on nende käest valimistulemuste kohta ka küsitud, kuid nad on seni õnnitlemisest keeldunud. Samas on selle julge sammu ette võtnud näiteks Poola endine välisminister, tänane europarlamendi liige Radoslav sikorski. Ta on ilmselt kõige tuntum poliitik, kes selle avantuuri ette võttis. Temast jõudsid ette ka kaks saksa ametikaaslast Euroopa parlamendist, kes õnnitlesid Bidenit kohe pärast seda, kui viimane Pennsylvanias trumpist möödus. Samas on näiteid ka poliitikutest, kes on õnnitlenud trumpi. Üheks neist oli Sloveenia peaminister Janes Jana kes saatis oma õnnesoovi trumpile juba kolmapäeva hommikul. Kui hiljem selgus, et trumpi šansid ei ole enam nii head, siis küsis väljaannet politi Jan arvamus avalduse kohta. Jansa sõnul õnnitles ta tegelikult vabariikliku parteid, aga see on ilmselge vale, sest tema enda sõnumis oli kirjas Donald Trumpi nimi. Selle aplombi kõrval pole ükski teine juhtiv poliitik tihanud seisukohta võtta ja targem ongi, sest kaotada on oluliselt rohkem kui võita. Joosep Värk, Brüssel.
### Response:
Vabariiklane Donald Trump hoiatas, et Biden ei kuulutaks ennast valedel alustel presidendiks, sest kohtuvaidlused alles algavad. Euroopa riigijuhid pole seni õnnitlenud võidu puhul kumbagi USA presidendikandidaati, ollakse äraootaval seiskohal.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Esimene väga selge otsus on see, et esimese maini, kui eriolukord täna kehtib, ühtegi eksamit ja tasemetööd ei korraldata, et selles osas haridus ja teadusministeerium siis palub ka riigikogu toetust muuta veidi seadusandlus ja anda õigus siis selliseid otsuseid teha täidesaatval tasemel. Nüüd kui esimesest maist on võimalik uuesti taastada koolis käimise võimalus, siis sellisel juhul on meil valmisolek teha lõpueksamid ära perioodil mai lõpp. Miks just mai lõpp, et vahepeal ei jääks konsultatsioonide taastamise ja selliste proovieksamite aeg ja juuni kuu juhul kui esimeseks maiks ei taastu võimalus koolis käia, siis tuleb juba vaadata järgnevaid ja alternatiivseid võimalusi, aga, aga täna me töötame selles rütmis. Et mõlemad, mõlemad võimalused on loomulikult laual. Kas ülikoolidega on juba kaalutud ka seda, et ülikooli astumise protsessi kuidagi ümber teha? Gümnaasiumisse ja kutsekooli sisseastumise osas on, on tõesti meil ülevaade olemas lausa koolikaupa. Kuidas ollakse valmis ja seal tagasiside on see, et kui maist on võimalik teha sisseastumisteste ühiseid ja üksikuid vestluseid siis sellisel juhul oleks juuni alguseks kõik gümnaasiumide ja kutsekoolide grupid põhimõtteliselt komplekteeritud. Nüüd ülikoolidega on pilt veidi erinev, sest osad ülikoolid on väga selgelt sooviksid siiski riigieksameid ja teised ülikoolid, kes juba mitmeid aastaid riigieksamitulemusi ei arvesta, teevad oma eksameid. Siis on nad ka juba välja öelnud, et igal juhul isegi kui riigieksami tulemused tuleksid alles juuli lõpus, nemad saaksid juulis teha oma sisseastumiseksamid ja testid juba ära. Nii et jah, siin võibolla väike erisusest ülikoolis ja kõrgkoolidel on siin erinevad ootused, osad kehtestab riigieksamitega lävendi. Teised tahavad kindlasti teha oma testid.
|
Haridusminister Mailis Reps teatas, et koolilaste koduõppe perioodi pikendadakse ning järgmisel nädalal distantsõpe jätkub.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Esimene väga selge otsus on see, et esimese maini, kui eriolukord täna kehtib, ühtegi eksamit ja tasemetööd ei korraldata, et selles osas haridus ja teadusministeerium siis palub ka riigikogu toetust muuta veidi seadusandlus ja anda õigus siis selliseid otsuseid teha täidesaatval tasemel. Nüüd kui esimesest maist on võimalik uuesti taastada koolis käimise võimalus, siis sellisel juhul on meil valmisolek teha lõpueksamid ära perioodil mai lõpp. Miks just mai lõpp, et vahepeal ei jääks konsultatsioonide taastamise ja selliste proovieksamite aeg ja juuni kuu juhul kui esimeseks maiks ei taastu võimalus koolis käia, siis tuleb juba vaadata järgnevaid ja alternatiivseid võimalusi, aga, aga täna me töötame selles rütmis. Et mõlemad, mõlemad võimalused on loomulikult laual. Kas ülikoolidega on juba kaalutud ka seda, et ülikooli astumise protsessi kuidagi ümber teha? Gümnaasiumisse ja kutsekooli sisseastumise osas on, on tõesti meil ülevaade olemas lausa koolikaupa. Kuidas ollakse valmis ja seal tagasiside on see, et kui maist on võimalik teha sisseastumisteste ühiseid ja üksikuid vestluseid siis sellisel juhul oleks juuni alguseks kõik gümnaasiumide ja kutsekoolide grupid põhimõtteliselt komplekteeritud. Nüüd ülikoolidega on pilt veidi erinev, sest osad ülikoolid on väga selgelt sooviksid siiski riigieksameid ja teised ülikoolid, kes juba mitmeid aastaid riigieksamitulemusi ei arvesta, teevad oma eksameid. Siis on nad ka juba välja öelnud, et igal juhul isegi kui riigieksami tulemused tuleksid alles juuli lõpus, nemad saaksid juulis teha oma sisseastumiseksamid ja testid juba ära. Nii et jah, siin võibolla väike erisusest ülikoolis ja kõrgkoolidel on siin erinevad ootused, osad kehtestab riigieksamitega lävendi. Teised tahavad kindlasti teha oma testid.
### Response:
Haridusminister Mailis Reps teatas, et koolilaste koduõppe perioodi pikendadakse ning järgmisel nädalal distantsõpe jätkub.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Septembri alguses kallastel toimunud matused tõid Peipsiääre valda suure mure. Leinaad võtsid endaga kaasa koroonaviiruse ja terviseamet, märkis valla juurde nimetuse matusekolle. Vallavanem Aleksandr Širokov ütleb, et teisipäevaks oli vallas juba kuus nakatunud. Tankla üks töötaja oli haige kalaste koolis, kaks last oli haiget, siis mõned kodanikud Kallaste linnas terviseameti juht, siis siia juht helistas mulle, ütles, et noh, peaks keelama igasugused üritused ja peod ja matused, no natukene arutasime ja siis ma kiiresti kutsusin vallavalitsuse istungi ja siis no võtsime sellise korralduse. Vallavalitsuse istung kestis 25 minutit ja ühehäälselt võeti vastu üheksapunktiline piirangute nimekiri. Kõiki pidusid vald siiski ära ei keelanud, küll aga kõik avalikud üritus. Septembri lõpuni suleti ka valla saunad, keelati Kallaste mänguväljaku ja staadioni kasutamine ning turukaubandus, aga korralduse kaks punkti pälvisid ka õiguskantsleri tähelepanu. Eile teatas õiguskantsler Ülle Madise, et kõigile klienditeenindajatele seatud kohustus kanda maski samuti korraldusjärgida kaks pluss kaks reeglit pole omavalitsuse pädevuses. Aleksander Širokov. See on juba nende huvides see maski kandmine, mitte meie huvides. Kui tolerantsi teenindaja oli haige ja teenindas viis päeva kliente ja võis jagada viirus, siis ma ütlen, et mujal ka võiks teenindajad olla maskis. Sirokov usub, et omavalitsusele võiks anda viiruse tõkestamisel vabamad käed. Kokkuvõttes meie põhiseaduses on mõned asjad, mis võiks nagu muuta või siis valitsus oleks võinud omavalitsustele anda rohkem võimalust või siis terviseametile või no midagi peab muudatusema tõesti kui viiruse leviku ja meil ei ole riigis eriolukorda, kuidas omavalitsus käitub. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Ragnar Vaikemets on sarnase Širokoviga seda meelt, et piirangud, kui need tehakse, peaks olema piirkondlikud Ta loeb ette mitu õigusakti, mille alusel saaks terviseamet omavalitsusele appi minna ja ise piiranguid kehtestada. Paljud võimalikest piirangutest on samad, mis omavalitsuse võimuses. Mõned terviseameti ainupädevuses. Näiteks laste kooliasutuste sulgemine ja samas ka haiglate ja sotsiaalhoolekandeasutuste külastuste keelamine saame siis soovitada ka ametlikult kaugtööd asutustele ja maski kandmist ka. Ragnar Vaikemets ütleb, et üldjuhul ongi terviseamet soovitaja rollis ja korralduse enda annab omavalitsus. Erinevalt Sirokovis usub Vaiknemets, et omavalitsuste ja riigivahelised rollid on üsna hästi ära jagatud. Sama meelt on ka linnade ja valdade liidu juht Tiit erik. Ei tohiks olla selliseid nii-öelda karjuvaid kohti, kus me täna ütleme, et aga me ei saa mitte midagi teha.
|
Peipsiääre vallavanema hinnangul vajavad omavalitsused koroonapiirangute kehtestamiseks rohkem õigusi. Peipsiääre Vallavalitsus peab mõned oma koroonapiirangud tagasi võtma kuna nende kehtestamiseks pole vallal õigust. Vallavanema hinnangul peaks muutma seadust ja omavalitsusele vabamad käed andma.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Septembri alguses kallastel toimunud matused tõid Peipsiääre valda suure mure. Leinaad võtsid endaga kaasa koroonaviiruse ja terviseamet, märkis valla juurde nimetuse matusekolle. Vallavanem Aleksandr Širokov ütleb, et teisipäevaks oli vallas juba kuus nakatunud. Tankla üks töötaja oli haige kalaste koolis, kaks last oli haiget, siis mõned kodanikud Kallaste linnas terviseameti juht, siis siia juht helistas mulle, ütles, et noh, peaks keelama igasugused üritused ja peod ja matused, no natukene arutasime ja siis ma kiiresti kutsusin vallavalitsuse istungi ja siis no võtsime sellise korralduse. Vallavalitsuse istung kestis 25 minutit ja ühehäälselt võeti vastu üheksapunktiline piirangute nimekiri. Kõiki pidusid vald siiski ära ei keelanud, küll aga kõik avalikud üritus. Septembri lõpuni suleti ka valla saunad, keelati Kallaste mänguväljaku ja staadioni kasutamine ning turukaubandus, aga korralduse kaks punkti pälvisid ka õiguskantsleri tähelepanu. Eile teatas õiguskantsler Ülle Madise, et kõigile klienditeenindajatele seatud kohustus kanda maski samuti korraldusjärgida kaks pluss kaks reeglit pole omavalitsuse pädevuses. Aleksander Širokov. See on juba nende huvides see maski kandmine, mitte meie huvides. Kui tolerantsi teenindaja oli haige ja teenindas viis päeva kliente ja võis jagada viirus, siis ma ütlen, et mujal ka võiks teenindajad olla maskis. Sirokov usub, et omavalitsusele võiks anda viiruse tõkestamisel vabamad käed. Kokkuvõttes meie põhiseaduses on mõned asjad, mis võiks nagu muuta või siis valitsus oleks võinud omavalitsustele anda rohkem võimalust või siis terviseametile või no midagi peab muudatusema tõesti kui viiruse leviku ja meil ei ole riigis eriolukorda, kuidas omavalitsus käitub. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Ragnar Vaikemets on sarnase Širokoviga seda meelt, et piirangud, kui need tehakse, peaks olema piirkondlikud Ta loeb ette mitu õigusakti, mille alusel saaks terviseamet omavalitsusele appi minna ja ise piiranguid kehtestada. Paljud võimalikest piirangutest on samad, mis omavalitsuse võimuses. Mõned terviseameti ainupädevuses. Näiteks laste kooliasutuste sulgemine ja samas ka haiglate ja sotsiaalhoolekandeasutuste külastuste keelamine saame siis soovitada ka ametlikult kaugtööd asutustele ja maski kandmist ka. Ragnar Vaikemets ütleb, et üldjuhul ongi terviseamet soovitaja rollis ja korralduse enda annab omavalitsus. Erinevalt Sirokovis usub Vaiknemets, et omavalitsuste ja riigivahelised rollid on üsna hästi ära jagatud. Sama meelt on ka linnade ja valdade liidu juht Tiit erik. Ei tohiks olla selliseid nii-öelda karjuvaid kohti, kus me täna ütleme, et aga me ei saa mitte midagi teha.
### Response:
Peipsiääre vallavanema hinnangul vajavad omavalitsused koroonapiirangute kehtestamiseks rohkem õigusi. Peipsiääre Vallavalitsus peab mõned oma koroonapiirangud tagasi võtma kuna nende kehtestamiseks pole vallal õigust. Vallavanema hinnangul peaks muutma seadust ja omavalitsusele vabamad käed andma.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
2005. aasta eelarve maht on 53 miljardit krooni ja võrreldes eelmise aastaga on see kasvanud nelja ja poole miljardi võrra. Rahandusminister Taavi Veskimägi on mitmel korral öelnud, et eelarve on parem kui kunagi varem. Opositsioon temaga muidugi nõus ei ole. Sotsiaaldemokraatide liider Ivari Padar. Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon hääletab selle eelarve vastu. Miks? Esiteks me ei ole rahul tulumaksureformiga. Valitsuskoalitsioon ei ole meile suutnud veenvalt tõestada, miks tulumaksu langetamine on majanduse edendamise seisukohalt efektiivsem kui näiteks panustamine inimkapitali. Kas tulumaksureformi tulemusena väheneb maksukoormus? Ei vähene? Selline, nagu ta oli, selleks ta ka jääb, sest kaudsed maksud tõusevad ja selle maksavad eelkõige kin. Opositsioon ei olnud rahul veel tervishoiu ja omavalitsuste rahastamise, vanemahüvitise suuruse ja palju muuga. Meelis Atonen, Reformierakonna t vastas etteheidetele nii. Vanemahüvitise alammäär ei tõuse, mina ütlen sellele vastu, et head inimesed kaks aastat tagasi ei teadnudki see kriitik, et sellise asja alammäär võib olemas olla. Kohalikud teed saavad väga vähe raha, aga teate, see on esimene eelarve, kus kohalikud teed on ära mainitud, et nad saavad vähemalt viis protsenti kogu teede aktsiisist. Varem sellist asja ei eksisteerinud ja kohalikud teed said raha nii kui jumal või no ütleme siis minister lubas minu arvates esimest korda. Üle mitme aasta saab koalitsioon eelarvega kritiseerida selle tõttu, et ta viib eelarvega ellu koalitsioonilepet. Ma soovitan kõigil nii koalitsioonisaadikutel uhkusega ja opositsioonisaadikutel võib-olla väikse murega lugeda koalitsioonilepet ja tõmmata sinna taha teatud linnukesi või plussikese. Ja te näete, tegelikult täidetakse seda päris hästi. Eelarve võeti vastu häältega 57 36 vastu. Riigikogu jätkab tööd.
|
Riigikogu võttis vastu riigieelarve.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
2005. aasta eelarve maht on 53 miljardit krooni ja võrreldes eelmise aastaga on see kasvanud nelja ja poole miljardi võrra. Rahandusminister Taavi Veskimägi on mitmel korral öelnud, et eelarve on parem kui kunagi varem. Opositsioon temaga muidugi nõus ei ole. Sotsiaaldemokraatide liider Ivari Padar. Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon hääletab selle eelarve vastu. Miks? Esiteks me ei ole rahul tulumaksureformiga. Valitsuskoalitsioon ei ole meile suutnud veenvalt tõestada, miks tulumaksu langetamine on majanduse edendamise seisukohalt efektiivsem kui näiteks panustamine inimkapitali. Kas tulumaksureformi tulemusena väheneb maksukoormus? Ei vähene? Selline, nagu ta oli, selleks ta ka jääb, sest kaudsed maksud tõusevad ja selle maksavad eelkõige kin. Opositsioon ei olnud rahul veel tervishoiu ja omavalitsuste rahastamise, vanemahüvitise suuruse ja palju muuga. Meelis Atonen, Reformierakonna t vastas etteheidetele nii. Vanemahüvitise alammäär ei tõuse, mina ütlen sellele vastu, et head inimesed kaks aastat tagasi ei teadnudki see kriitik, et sellise asja alammäär võib olemas olla. Kohalikud teed saavad väga vähe raha, aga teate, see on esimene eelarve, kus kohalikud teed on ära mainitud, et nad saavad vähemalt viis protsenti kogu teede aktsiisist. Varem sellist asja ei eksisteerinud ja kohalikud teed said raha nii kui jumal või no ütleme siis minister lubas minu arvates esimest korda. Üle mitme aasta saab koalitsioon eelarvega kritiseerida selle tõttu, et ta viib eelarvega ellu koalitsioonilepet. Ma soovitan kõigil nii koalitsioonisaadikutel uhkusega ja opositsioonisaadikutel võib-olla väikse murega lugeda koalitsioonilepet ja tõmmata sinna taha teatud linnukesi või plussikese. Ja te näete, tegelikult täidetakse seda päris hästi. Eelarve võeti vastu häältega 57 36 vastu. Riigikogu jätkab tööd.
### Response:
Riigikogu võttis vastu riigieelarve.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ma räägin tulevase kaitseministriga. Mis oli see kaalukas põhjus, miks te langetas te otsuse võtta ministri koht vastu? Eks neid põhjuseid oli tegelikult mitmeid, aga noh, kindlasti oli üheks põhjuseks selle rohkem kui 9000 inimese usaldus valimistel ja selles olukorras ütelda, et, et ei, teate ma vaatan seda asja lihtsalt kõrvalt, tundus antud hetkel kohatuna. Teiseks on kahtlemata tegemist alaga, mis on mind minu poliitiku karjääri algusest saadik huvitanud. On raske seda väljakutset tagasi lükata, kindlasti tähendab see minu elus mitmeid muudatusi ja noh, seda tuleb siis teha. Tänasega võib öelda, et Eestil on uus valitsus olemas ja nüüd IRLi volikogu kinnitas IRL-i ministrid. Osa jätkab, osa on uued. Jah, nii nagu igas valitsuses seda juhtub, ega sellist asja vist mõnel maal, et ükski valitsus 100 protsendilise peale uue valitsuse moodustamist jätkaks, seda ma pole vist kuulnud. Majandusministrina jätkab Juhan Parts, põllumajandusministrina Helir-Valdor Seeder ja regionaalministrina Siim-Valmar Kiisler, mis kohtadel ja kes on uued ministrid? Uued ministrid on siis kõigepealt Ken-Marti Vaher, kes asub tööle siseministrina, siis Jaak Aaviksoo siirdub kaitseministri kohalt haridus ja teadusministri kohale ja eks mina olen siis ka uus minister. Riigikogu esimehe kohale IRL toetab endiselt Ene Ergmad. Ja ühtlasi andsite te ju täna ka koalitsioonileppele heakskiidu. Jah, koalitsioonilepe oli meil eesseisuse poolt heaks kiidetud, nüüd oli olnud ka kõikidel võimalust ja aega sellega lähemalt tutvuda ja selles suhtes ka siin arutelu möödus õige kiiresti, sest on ju selge, et, et see lepe, kuhu kohta IRL õnnestus kõik kolm oma peamist lubadust, ehk ema pension, siis ta kõrghariduse ja kodukulude alandamine sisse viia, see on meie erakonnale meele järgi ja leidis ka üks mees teil toetust.
|
IRL-I volikogu kinnitas koalitsioonilepingu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ma räägin tulevase kaitseministriga. Mis oli see kaalukas põhjus, miks te langetas te otsuse võtta ministri koht vastu? Eks neid põhjuseid oli tegelikult mitmeid, aga noh, kindlasti oli üheks põhjuseks selle rohkem kui 9000 inimese usaldus valimistel ja selles olukorras ütelda, et, et ei, teate ma vaatan seda asja lihtsalt kõrvalt, tundus antud hetkel kohatuna. Teiseks on kahtlemata tegemist alaga, mis on mind minu poliitiku karjääri algusest saadik huvitanud. On raske seda väljakutset tagasi lükata, kindlasti tähendab see minu elus mitmeid muudatusi ja noh, seda tuleb siis teha. Tänasega võib öelda, et Eestil on uus valitsus olemas ja nüüd IRLi volikogu kinnitas IRL-i ministrid. Osa jätkab, osa on uued. Jah, nii nagu igas valitsuses seda juhtub, ega sellist asja vist mõnel maal, et ükski valitsus 100 protsendilise peale uue valitsuse moodustamist jätkaks, seda ma pole vist kuulnud. Majandusministrina jätkab Juhan Parts, põllumajandusministrina Helir-Valdor Seeder ja regionaalministrina Siim-Valmar Kiisler, mis kohtadel ja kes on uued ministrid? Uued ministrid on siis kõigepealt Ken-Marti Vaher, kes asub tööle siseministrina, siis Jaak Aaviksoo siirdub kaitseministri kohalt haridus ja teadusministri kohale ja eks mina olen siis ka uus minister. Riigikogu esimehe kohale IRL toetab endiselt Ene Ergmad. Ja ühtlasi andsite te ju täna ka koalitsioonileppele heakskiidu. Jah, koalitsioonilepe oli meil eesseisuse poolt heaks kiidetud, nüüd oli olnud ka kõikidel võimalust ja aega sellega lähemalt tutvuda ja selles suhtes ka siin arutelu möödus õige kiiresti, sest on ju selge, et, et see lepe, kuhu kohta IRL õnnestus kõik kolm oma peamist lubadust, ehk ema pension, siis ta kõrghariduse ja kodukulude alandamine sisse viia, see on meie erakonnale meele järgi ja leidis ka üks mees teil toetust.
### Response:
IRL-I volikogu kinnitas koalitsioonilepingu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Jätkata oma valitsusprogrammi täitmist suuremad on 2005 2008 riigi eelarve ja et need prioriteedid oleksid keskendunud haridus, inimeste tervis, teadus, nende prioriteetide, noh, selge kajastamine Euroopa Liit, NATO iseenesest mõista, me oleme uues positsioonis. Me peame olema võimeline selle nii-öelda uue positsiooni kohaselt tegutsema, ma arvan, need on noh, niisugused lähi ütleme üheksa kuu põhiteemad. Me võime nii-öelda ühe koha Puhul olla mitte väga rahul, rahuldav tulemus oleks kaks kohta ambitsioonikas kolm, nii et ühesõnaga kaotus oleks null, aga, aga, aga ma usun, et, et nii ei lähe. No siis vaatame, tuleme, teeme ikkagi vahet Euroopa parlamenti, sisepoliitikaga, aga kahtlemata tuleb vaadata, noh igal valimisel. Valimisel on mõningane mõju ka sise sisepoliitikale või siseriiklikule poliitikale täiesti selge, aga, aga seda siin spekuleerida. Täna on täiesti mõttetu.
|
Peaminister Juhan Parts valitsuse järgnevast poliitikast ja Res Publica eesmärkidest eurovalimistel.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Jätkata oma valitsusprogrammi täitmist suuremad on 2005 2008 riigi eelarve ja et need prioriteedid oleksid keskendunud haridus, inimeste tervis, teadus, nende prioriteetide, noh, selge kajastamine Euroopa Liit, NATO iseenesest mõista, me oleme uues positsioonis. Me peame olema võimeline selle nii-öelda uue positsiooni kohaselt tegutsema, ma arvan, need on noh, niisugused lähi ütleme üheksa kuu põhiteemad. Me võime nii-öelda ühe koha Puhul olla mitte väga rahul, rahuldav tulemus oleks kaks kohta ambitsioonikas kolm, nii et ühesõnaga kaotus oleks null, aga, aga, aga ma usun, et, et nii ei lähe. No siis vaatame, tuleme, teeme ikkagi vahet Euroopa parlamenti, sisepoliitikaga, aga kahtlemata tuleb vaadata, noh igal valimisel. Valimisel on mõningane mõju ka sise sisepoliitikale või siseriiklikule poliitikale täiesti selge, aga, aga seda siin spekuleerida. Täna on täiesti mõttetu.
### Response:
Peaminister Juhan Parts valitsuse järgnevast poliitikast ja Res Publica eesmärkidest eurovalimistel.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ent taassünni ja reformi liikumiseks nimetava Liibanoni rühmituse teatel on röövitud eestlastega kõik korras ning nende eest nõutakse raha. Liibanonis viibiv Eesti rahvusringhäälingu ajakirjanik Aarne Rannamäe ütles, et teade laekus Liibanoni uudisteportaalile juba eile õhtul. Päeva jooksul pole teadaandega seonduvalt aga midagi uut selgunud. See kiri laekus õhtul pool 12 siis Lebanon Filsi presidendi postkasti ja siis ta helistas kohe eriteenistustele ja luuresse ja need kompetentsed mehed tulid ja võtsid siis selle meili ja andsid loa tema avaldamiseks täna hommikul umbes pool seitse. Aga nüüd me oleme siis päeva jooksul üritanud natukene selle kirja jälgi ajada selles mõttes, et palunud kommentaare asjaomastelt kompetentsetel organitelt, aga praegu nad ei soovi küll absoluutselt mitte midagi öelda, nii et et tegelikult me oleme sama targad nagu, nagu hommikul Öeldi, et, et selle kirjaga tegeldakse nii nagu ka eelmise kirjaga ja kui midagi öelda on, siis nad teevad seda enda valitud ajal. Välisminister Urmas Paet ütles, et praegu on veel ebaselge, kas laekunud e-kirjas leiduvad väited tõele vastavad. Loomulikult kõiki selliseid sõnumeid võetakse väga tõsiselt, aga samas hetkel ei ole ka mingisugust kinnitust selle üle, et selles e-kirjas väidetu vastaks tõele. Kõigepealt ei ole võimalik täna kinnitada, et tegelikult selle inimese või nende inimeste käes need Eesti kodanikud on nagu ka sellise nimetusega seltskonda tegelikult ajalugu ja ka nii-öelda Liibanoni võimuesindajad ei tunne ja ei tea ja kui palju nendes e-kirjades väidetus siis tegelikult ka üldse tõttu. Julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross ütles, et paarilauseline e-kiri ühes liibanoni portaalis üldist infopilti väga palju ei muuda. Me ei suuda praegu hinnata selle teate tõesust, see võib täiesti vabalt olla ka lihtsalt vee segamine või tähelepanu kõrvalejuhtimine. See võib olla ka tõepoolest nii-öelda õige raja algus, aga, aga endiselt ma arvan, et tuleb lihtsalt anda aega ja soovida jõudu uurijatele.
|
Välisministeeriumi teatel on Liibanoni uudisteportaal Lebanon Files saanud sõnumi Bekaa orus eestlased röövinud grupeeringult Taassünni ja Reformi Liikumine.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ent taassünni ja reformi liikumiseks nimetava Liibanoni rühmituse teatel on röövitud eestlastega kõik korras ning nende eest nõutakse raha. Liibanonis viibiv Eesti rahvusringhäälingu ajakirjanik Aarne Rannamäe ütles, et teade laekus Liibanoni uudisteportaalile juba eile õhtul. Päeva jooksul pole teadaandega seonduvalt aga midagi uut selgunud. See kiri laekus õhtul pool 12 siis Lebanon Filsi presidendi postkasti ja siis ta helistas kohe eriteenistustele ja luuresse ja need kompetentsed mehed tulid ja võtsid siis selle meili ja andsid loa tema avaldamiseks täna hommikul umbes pool seitse. Aga nüüd me oleme siis päeva jooksul üritanud natukene selle kirja jälgi ajada selles mõttes, et palunud kommentaare asjaomastelt kompetentsetel organitelt, aga praegu nad ei soovi küll absoluutselt mitte midagi öelda, nii et et tegelikult me oleme sama targad nagu, nagu hommikul Öeldi, et, et selle kirjaga tegeldakse nii nagu ka eelmise kirjaga ja kui midagi öelda on, siis nad teevad seda enda valitud ajal. Välisminister Urmas Paet ütles, et praegu on veel ebaselge, kas laekunud e-kirjas leiduvad väited tõele vastavad. Loomulikult kõiki selliseid sõnumeid võetakse väga tõsiselt, aga samas hetkel ei ole ka mingisugust kinnitust selle üle, et selles e-kirjas väidetu vastaks tõele. Kõigepealt ei ole võimalik täna kinnitada, et tegelikult selle inimese või nende inimeste käes need Eesti kodanikud on nagu ka sellise nimetusega seltskonda tegelikult ajalugu ja ka nii-öelda Liibanoni võimuesindajad ei tunne ja ei tea ja kui palju nendes e-kirjades väidetus siis tegelikult ka üldse tõttu. Julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross ütles, et paarilauseline e-kiri ühes liibanoni portaalis üldist infopilti väga palju ei muuda. Me ei suuda praegu hinnata selle teate tõesust, see võib täiesti vabalt olla ka lihtsalt vee segamine või tähelepanu kõrvalejuhtimine. See võib olla ka tõepoolest nii-öelda õige raja algus, aga, aga endiselt ma arvan, et tuleb lihtsalt anda aega ja soovida jõudu uurijatele.
### Response:
Välisministeeriumi teatel on Liibanoni uudisteportaal Lebanon Files saanud sõnumi Bekaa orus eestlased röövinud grupeeringult Taassünni ja Reformi Liikumine.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui Eesti telekom erastati, sai teli endale suurem osa sidekaablite jaoks mõeldud kanalisatsioonist. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti side ja meediateenuste talituse juhataja Oliver Kailan selgitab, et olulise turujõuga käivad kaasas ka kohustused. Ja üks kohustus ongi see, et kui selles kanalisatsiooni on vaba mahtu, jääb siis see märkimisväärse tulujõuga ettevõte, kes täna on telija andma siis juurdepääsu teisele ettevõttele oma sidekanalisatsiooni. Kui torus uue kaabli jaoks ruumi ei ole, siis pääseb teliaga kohustusest kellegi teise jaoks uut toru ettevõte maa sisse kaevama ei pea. Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots märgib, et topeltvõrkude rajamine pole ka kuigi arukas. Peamine maksumus sellise kaabelkanalisatsiooni rajamisel ei ole mitte selle toru maksumus, vaid peamine maksumus on ikkagi kaeve töö paigaldamine, projekteerimine, tehnilised tingimused. Niisiis peab konkurentsiamet mõistlikuks, et kui keegi juba side kanalisatsiooni rajab, siis sellise, kuhu mahuks mitme sideettevõtja kaablid. See probleem ongi selles, et kuna see on täna reguleerimata, siis on ettevõte enda otsustada, noh, me siin peamiselt räägime teliast, aga ka teistest ettevõtetest, kuivõrd suure läbimõõduga kaabelkanalisatsioon rajada ja kui nüüd näiteks rajatakse 50 millimeetrit noh, siis see tähendab seda, et sinna konkurent enam paralleelselt oma sidekaablit panna ei saa. Sellisel moel talitades võib kanalisatsiooni, raja ja teisi ettevõtteid turult eemale tõrjuda. Konkurentsiameti hinnangul võiks seadust muuta nii, et sidekaabli jaoks mõeldud toru peaks olema vähemalt 10 sentimeetrise läbimõõduga. Nõnda mahuks sama toru kasutama mitu teenuse pakku ja tellija võrgu ja infrastruktuuri üksuse juht Toivo Praakel ei mõista konkurentsiameti seisukohti nagu pärsiks viiesentimeetrise läbimõõduga kaablitoru konkurentsi. Praakel toob näite, et neljakiuga optilise kaabli läbimõõt on kõigest kaheksa millimeetrit. Ta lisab, et uusarenduse juures otsustab siiski kinnistu omanik, missugune toru maasse pannakse ja telija ei saa arendajale nõudmisi esitada. Märt Ots aga usub, et arendaja roll kaablikanalisatsiooni rajamisel on üsna piiratud. Nemad ikkagi arvestavad sellega, et tegemist on sideturu ettevõttega, kes kõige paremini turgu teab, kes teab parimaid tehnilisi lahendusi ja vaevalt et nemad nüüd hakkavad elijale ette kirjutama. Sest noh, kokkuvõttes telija on see, kes ehitab.
|
Konkurentsiamet tahab sidekanalisatsiooni valdajale edaspidi torude läbimõõdu ette kirjutada. Konkurentsiameti hinnangul võib sidekanalisatsiooni põhiline valdaja Telia oma turueelist võimendada, pannes maasse nõnda kitsaid torusid, et ühegi teise sideettevõtja kaabel nendesse ära ei mahuks. Sestap usub amet, et kaablitoru läbimõõt tuleks seaduses paika panna.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui Eesti telekom erastati, sai teli endale suurem osa sidekaablite jaoks mõeldud kanalisatsioonist. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti side ja meediateenuste talituse juhataja Oliver Kailan selgitab, et olulise turujõuga käivad kaasas ka kohustused. Ja üks kohustus ongi see, et kui selles kanalisatsiooni on vaba mahtu, jääb siis see märkimisväärse tulujõuga ettevõte, kes täna on telija andma siis juurdepääsu teisele ettevõttele oma sidekanalisatsiooni. Kui torus uue kaabli jaoks ruumi ei ole, siis pääseb teliaga kohustusest kellegi teise jaoks uut toru ettevõte maa sisse kaevama ei pea. Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots märgib, et topeltvõrkude rajamine pole ka kuigi arukas. Peamine maksumus sellise kaabelkanalisatsiooni rajamisel ei ole mitte selle toru maksumus, vaid peamine maksumus on ikkagi kaeve töö paigaldamine, projekteerimine, tehnilised tingimused. Niisiis peab konkurentsiamet mõistlikuks, et kui keegi juba side kanalisatsiooni rajab, siis sellise, kuhu mahuks mitme sideettevõtja kaablid. See probleem ongi selles, et kuna see on täna reguleerimata, siis on ettevõte enda otsustada, noh, me siin peamiselt räägime teliast, aga ka teistest ettevõtetest, kuivõrd suure läbimõõduga kaabelkanalisatsioon rajada ja kui nüüd näiteks rajatakse 50 millimeetrit noh, siis see tähendab seda, et sinna konkurent enam paralleelselt oma sidekaablit panna ei saa. Sellisel moel talitades võib kanalisatsiooni, raja ja teisi ettevõtteid turult eemale tõrjuda. Konkurentsiameti hinnangul võiks seadust muuta nii, et sidekaabli jaoks mõeldud toru peaks olema vähemalt 10 sentimeetrise läbimõõduga. Nõnda mahuks sama toru kasutama mitu teenuse pakku ja tellija võrgu ja infrastruktuuri üksuse juht Toivo Praakel ei mõista konkurentsiameti seisukohti nagu pärsiks viiesentimeetrise läbimõõduga kaablitoru konkurentsi. Praakel toob näite, et neljakiuga optilise kaabli läbimõõt on kõigest kaheksa millimeetrit. Ta lisab, et uusarenduse juures otsustab siiski kinnistu omanik, missugune toru maasse pannakse ja telija ei saa arendajale nõudmisi esitada. Märt Ots aga usub, et arendaja roll kaablikanalisatsiooni rajamisel on üsna piiratud. Nemad ikkagi arvestavad sellega, et tegemist on sideturu ettevõttega, kes kõige paremini turgu teab, kes teab parimaid tehnilisi lahendusi ja vaevalt et nemad nüüd hakkavad elijale ette kirjutama. Sest noh, kokkuvõttes telija on see, kes ehitab.
### Response:
Konkurentsiamet tahab sidekanalisatsiooni valdajale edaspidi torude läbimõõdu ette kirjutada. Konkurentsiameti hinnangul võib sidekanalisatsiooni põhiline valdaja Telia oma turueelist võimendada, pannes maasse nõnda kitsaid torusid, et ühegi teise sideettevõtja kaabel nendesse ära ei mahuks. Sestap usub amet, et kaablitoru läbimõõt tuleks seaduses paika panna.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Agnes ja Kristjan ütlevad, et viiruse oht tähistamist ei sega. Muuseumi saab ikka tulla. Tavapärase traditsioonid on siiski veidi häiritud. Sööme head toitu, Eesti toitu, vaatame seda nii-öelda presidendi paraadi, mis vist paraku see aasta ära jääb, nii et natuke teistmoodi on küll. Virge peres tähistatakse ka eestipärase toiduga. Hommikut alustasime kilu võileimadega ja täna sööme torti ka ja piduliku õhtusöögi ja me tahtsime vaadata ka neid lennukeid. Ühe laua taha ei tule siiski kogu pere. Lapsi on rohkem olnud kodus, aga nüüd ei saa, pere jääb väiksemaks, igaüks teeb enda kodus. Tavapäraselt käib Külli perega paraadi vaatamas, aga kuna täna jäi see ära, võeti ette kahe ja poole tunnine sõit muuseumisse. Rasked ajad on praegu, ma arvan, et paljudes Eestimaa peredes ja see, et sa ei saa kuskile lõbusasse seltskonda, võib-olla ei olegi olulisem, olulisem on see, et sa lihtsalt hoiad ennast kursis ja hoiad ennast kuidagi rahulikuna ja et saada sellest koroonaajast läbi ja hoida oma lastel ka käes kinni ja olla nagu rahul, et see aeg läheb ka mööda.
|
Tartlased tähistavad iseisvuspäeva Eesti Rahva Muuseumis. Mitmed avalikud üritused jäävad aastapäeval ära. Siiski on Eesti Rahva Muuseum uksed täna külastajatele tasuta lahti.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Agnes ja Kristjan ütlevad, et viiruse oht tähistamist ei sega. Muuseumi saab ikka tulla. Tavapärase traditsioonid on siiski veidi häiritud. Sööme head toitu, Eesti toitu, vaatame seda nii-öelda presidendi paraadi, mis vist paraku see aasta ära jääb, nii et natuke teistmoodi on küll. Virge peres tähistatakse ka eestipärase toiduga. Hommikut alustasime kilu võileimadega ja täna sööme torti ka ja piduliku õhtusöögi ja me tahtsime vaadata ka neid lennukeid. Ühe laua taha ei tule siiski kogu pere. Lapsi on rohkem olnud kodus, aga nüüd ei saa, pere jääb väiksemaks, igaüks teeb enda kodus. Tavapäraselt käib Külli perega paraadi vaatamas, aga kuna täna jäi see ära, võeti ette kahe ja poole tunnine sõit muuseumisse. Rasked ajad on praegu, ma arvan, et paljudes Eestimaa peredes ja see, et sa ei saa kuskile lõbusasse seltskonda, võib-olla ei olegi olulisem, olulisem on see, et sa lihtsalt hoiad ennast kursis ja hoiad ennast kuidagi rahulikuna ja et saada sellest koroonaajast läbi ja hoida oma lastel ka käes kinni ja olla nagu rahul, et see aeg läheb ka mööda.
### Response:
Tartlased tähistavad iseisvuspäeva Eesti Rahva Muuseumis. Mitmed avalikud üritused jäävad aastapäeval ära. Siiski on Eesti Rahva Muuseum uksed täna külastajatele tasuta lahti.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Valitsuskabinet täna otsuseid ei langetanud, kuid peeti oluliseks Estonian Airi tuleviku valikute kaardistamist, et vajadusel omanikuna või aktsionärina vajalikke otsuseid õigel ajal teha. Põhimõtteliselt on kaks valikut, ütles Juhan Pärts. Esimene valik on, ütleme, neutraalses sõnastuses tegevuse lõpetada juriidilise mas sõnastuses juhitud maksujõuetuse kaudu ja teine valik oleks finantseerida Estonian Airi iseseisva jätkamise plaani esimese variandi korral. Kindlasti jääb valitsuse huviks riigi huviks see, et lennuühendused vastaksid Eesti arengu vajadustele. Et esimene variant kindlasti tähendaks seda, et me töötame läbi vajadusel, arvestades turuolukorda, arvestades lennundusturul Euroopas kehtivaid reegleid võimaliku nii-öelda riigihangete avalikku huvi pakkuvate ühenduste kohta. Teine variandi puhul tähendaks, et riik oleks siis ettevõttesse valmis täiendavalt investeerima ja selle puhul on kindlasti mitmed eeltingimused, millal üldse saab see investeerimisvariant kõne alla tulla? Majandusminister nimetas kahte olulisemat eeltingimust esiteks see, et ettevõte peab olema oma tegevuses regionaalselt konkurentsivõimeline ja see tähendab senise kollektiivlepingu muutmist ja teine eeltingimus on, et investeering, mida valitsus teeks, peab olema kooskõlas Euroopa Liidu lennundust puudutavate riigiabi reeglitega. Mõlemad Estonian Airi tulevikuvalikud on võimalikud, kinnitas majandusminister. Ajagraafik näeb välja selline. Me tuleme selle teema juurde tagasi tõenäoliselt kolme nädala pärast, siis me oleme oluliselt detailides targemad. Lõplikud otsuse tõenäoliselt on järgmise aasta esimese kvartali jooksul reisijad ei pea muretsema sellele alati riik, aktsionärina leiab lahenduse. Estonian Airi uue nõukogu tahab minister kinnitada tuleva nädala algul, seni jätkab vana nõukogu.
|
Valitsusel on majandusminister Juhan Partsi hinnangul Estonian Airi jaoks põhimõtteliselt kaks varianti - kas tegevus lõpetada või rahastada ettevõtte iseseisva jätkamise plaani.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Valitsuskabinet täna otsuseid ei langetanud, kuid peeti oluliseks Estonian Airi tuleviku valikute kaardistamist, et vajadusel omanikuna või aktsionärina vajalikke otsuseid õigel ajal teha. Põhimõtteliselt on kaks valikut, ütles Juhan Pärts. Esimene valik on, ütleme, neutraalses sõnastuses tegevuse lõpetada juriidilise mas sõnastuses juhitud maksujõuetuse kaudu ja teine valik oleks finantseerida Estonian Airi iseseisva jätkamise plaani esimese variandi korral. Kindlasti jääb valitsuse huviks riigi huviks see, et lennuühendused vastaksid Eesti arengu vajadustele. Et esimene variant kindlasti tähendaks seda, et me töötame läbi vajadusel, arvestades turuolukorda, arvestades lennundusturul Euroopas kehtivaid reegleid võimaliku nii-öelda riigihangete avalikku huvi pakkuvate ühenduste kohta. Teine variandi puhul tähendaks, et riik oleks siis ettevõttesse valmis täiendavalt investeerima ja selle puhul on kindlasti mitmed eeltingimused, millal üldse saab see investeerimisvariant kõne alla tulla? Majandusminister nimetas kahte olulisemat eeltingimust esiteks see, et ettevõte peab olema oma tegevuses regionaalselt konkurentsivõimeline ja see tähendab senise kollektiivlepingu muutmist ja teine eeltingimus on, et investeering, mida valitsus teeks, peab olema kooskõlas Euroopa Liidu lennundust puudutavate riigiabi reeglitega. Mõlemad Estonian Airi tulevikuvalikud on võimalikud, kinnitas majandusminister. Ajagraafik näeb välja selline. Me tuleme selle teema juurde tagasi tõenäoliselt kolme nädala pärast, siis me oleme oluliselt detailides targemad. Lõplikud otsuse tõenäoliselt on järgmise aasta esimese kvartali jooksul reisijad ei pea muretsema sellele alati riik, aktsionärina leiab lahenduse. Estonian Airi uue nõukogu tahab minister kinnitada tuleva nädala algul, seni jätkab vana nõukogu.
### Response:
Valitsusel on majandusminister Juhan Partsi hinnangul Estonian Airi jaoks põhimõtteliselt kaks varianti - kas tegevus lõpetada või rahastada ettevõtte iseseisva jätkamise plaani.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eriolukorra väljakuulutamine annab valitsusele eelkõige võimaluse kasutada lisaraha koroonaviirusega võitlemiseks räägib USA president Donald Trump. Selle sammuga pääseme ligi 50-le miljardile dollarile, mis on väga oluline ja suur summa, mida osariigid ülemere, territooriumid ja piirkonnad saavad kasutada. Lisaks palus trump, et haigla tegutsesid oma eriolukorra juhiste järgi ja teatas koostööst erasektoriga, mis peaks suurendama testimisvõimekust veel kord. USA president Donald Trump. Me tahame kindlustada, et need, kellel on vaja, saavad minna testima turvaliselt, kiiresti ja mugavalt. Aga me ei taha, et inimesed läheksid testima, kui seda ei ole vaja. Teatud piirkondades peaksid ameeriklased peagi saama täita internetiküsitluse, misjärel nad suunatakse vajadusel kindlasse testimiskohta. Paljudes Walmarti kaubanduskeskuste parklates hakatakse tegema niinimetatud läbisõiduteste. New Yorgi osariigis avati taoline koht juba eile. Te ei saa sinna lihtsalt minna, kõigepealt tuleb helistada ja aeg kokku leppida ja siis minna. Iga auto on seal umbes 15 minutit räägib New Yorgi osariigi elanik Annabel Morales. Mu abikaasa ei tunne end hästi, ta kurk on haige, kehavalulik ja ta on väsinud. Ta töötab linnas ja on edasi-tagasi sõitnud. Ta töötab ühes Jaapani pangas. Kongressi esindajate koda aga võttis vastu hädaabiseaduse, millega võimaldatakse ameeriklastel olla kaks nädalat tasustatud haiguslehel ja kindlustatakse tasuta testimine kõigile räägib USA esindajate koja spiiker, demokraat anseipelLusi. Sealhulgas nendele, kellel ei ole tervisekindlustust, me suudame seda viirust takistada ainult siis, kui teame kindlalt selle ulatust. Samuti teatas president Trump, et ameeriklased ei pea mõnda aega õppelaenude intresse maksma. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.
|
USA president Donald Trump kuulutas koroonaviiruse tõttu riigis välja eriolukorra. Samuti teatas president, et valitsus hakkab tegema koostööd erasektoriga, et suurendada testimisvõimekust. Seni on USA-s koroonaviiruse test tehtud vähem kui 20 000 inimesele.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eriolukorra väljakuulutamine annab valitsusele eelkõige võimaluse kasutada lisaraha koroonaviirusega võitlemiseks räägib USA president Donald Trump. Selle sammuga pääseme ligi 50-le miljardile dollarile, mis on väga oluline ja suur summa, mida osariigid ülemere, territooriumid ja piirkonnad saavad kasutada. Lisaks palus trump, et haigla tegutsesid oma eriolukorra juhiste järgi ja teatas koostööst erasektoriga, mis peaks suurendama testimisvõimekust veel kord. USA president Donald Trump. Me tahame kindlustada, et need, kellel on vaja, saavad minna testima turvaliselt, kiiresti ja mugavalt. Aga me ei taha, et inimesed läheksid testima, kui seda ei ole vaja. Teatud piirkondades peaksid ameeriklased peagi saama täita internetiküsitluse, misjärel nad suunatakse vajadusel kindlasse testimiskohta. Paljudes Walmarti kaubanduskeskuste parklates hakatakse tegema niinimetatud läbisõiduteste. New Yorgi osariigis avati taoline koht juba eile. Te ei saa sinna lihtsalt minna, kõigepealt tuleb helistada ja aeg kokku leppida ja siis minna. Iga auto on seal umbes 15 minutit räägib New Yorgi osariigi elanik Annabel Morales. Mu abikaasa ei tunne end hästi, ta kurk on haige, kehavalulik ja ta on väsinud. Ta töötab linnas ja on edasi-tagasi sõitnud. Ta töötab ühes Jaapani pangas. Kongressi esindajate koda aga võttis vastu hädaabiseaduse, millega võimaldatakse ameeriklastel olla kaks nädalat tasustatud haiguslehel ja kindlustatakse tasuta testimine kõigile räägib USA esindajate koja spiiker, demokraat anseipelLusi. Sealhulgas nendele, kellel ei ole tervisekindlustust, me suudame seda viirust takistada ainult siis, kui teame kindlalt selle ulatust. Samuti teatas president Trump, et ameeriklased ei pea mõnda aega õppelaenude intresse maksma. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.
### Response:
USA president Donald Trump kuulutas koroonaviiruse tõttu riigis välja eriolukorra. Samuti teatas president, et valitsus hakkab tegema koostööd erasektoriga, et suurendada testimisvõimekust. Seni on USA-s koroonaviiruse test tehtud vähem kui 20 000 inimesele.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Keegi ei kahtle, et teadus vajab lisaraha. Haridus ja teadusminister Mailis Reps ütleb, et praegu on kõige tähtsam jõuda ühise arusaamiseni, kuidas ja kuhu see üks protsent suunata, nii et tooks Eesti ühiskonnale ja majandusele kõige enam kasu. Üks osa läheb ta loomulikult teadusesse ja teadlased autonoomselt ise otsustavad, mida nad edasi teevad, sest teadlaste reaalsed sissetulekud ja, ja sõltuvus projektirahadest on, on väga suur, aga teine pool on see, et mis on siis see ettevõtluse edendav, nii nagu täna oli siin saalis kuulda, ettevõtjad ise on, on kuidagi natuke pahurad küsivad, et mis mõttes, et mina annan maksuraha, teie nüüd hakkate otsustama, kuidas maksuraha mulle tagasi anda, et sellist koostöökohta ja suhtlus kohta on väga-väga palju veel vaja tööd teha, meil ei jää midagi üle, me peame oma majandusega targaks minema, sest me oleme nii väikesed ja me loomulikult tahame olla kogu aeg aina jõukamad. On neid teadlasi, kes ütlevad, et nemad tegelevad loomulikult teadusega ja ühel hetkel on nendel majanduslik edu, aga teine on sellise rakendusuuringute pool ja ka see, et näiteks doktorandid, järeldoktorandi, teadlased, oleksid mingi periood ettevõtluses. Selliseid meetmeid Eestis on väga vähe. Oma kõnekoosoleku korraldasid Astra maja aadriumis ka Tallinna Ülikooli töötajad, et seista õiglase teadusleppe eest. Ülikooli semiootika professor Daniele Monticelli ütleb, et üks protsent teadusele on suur samm, aga pool sellest rahast peaks jõudma otse teadlasteni. Me võime küll mõelda, et on loogiline siduda nagu teadus ütleme ettevõtluse nagu praeguste vaiadustega see muidugi toetab natukene majanduskasvu, aga tegelikult pikemas perspektiivis me saavutame sellist kvalitatiivsed hüpe majanduses ja ühiskonnas ainult tänu alusuuringutele investeeringutele kõrghariduse s, et see lühitee, et noh, lihtsalt natukene suuname raha ettevõtluse arendamisse nagu teaduse nime all. No see ei toimi päris. Monti selli ütleb, et puudu on baasrahastusest, teadlased sõltuvad liiga palju projektidest. Aga oluline on ka, kuidas kaasata õppejõude teadustegevusse ja vastupidi. Ülikoolid praegu teevad ümber oma karjäärimudeleid, luuakse uut nagu süsteemi, mis võiks seda soodustada juhul kui meile antakse ressursse, mida investeerida just selle tenuuri süsteemides? Järgmine samm on vaadata kaugemale. Üks protsent võimaldab meil praegu katta need kõige suuremad ja karjuvaid nagu probleeme nagu teadusmaastikul aga ta ei võimalda meil võimsalt areneda. Järgmine samm on see, et see üks protsent muutuks äkki kaks.
|
Eesti erakondade esimehed ning teadusasutuste, teadlaste ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad kirjutasid detsembris alla teadusleppele, et tõsta teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. See on 48 miljonit eurot lisaraha aastas. Täna kohtusid haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist teadlaste ja ettevõtjate esindajatega, et arutada selle lisaraha kasutamise prioriteete.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Keegi ei kahtle, et teadus vajab lisaraha. Haridus ja teadusminister Mailis Reps ütleb, et praegu on kõige tähtsam jõuda ühise arusaamiseni, kuidas ja kuhu see üks protsent suunata, nii et tooks Eesti ühiskonnale ja majandusele kõige enam kasu. Üks osa läheb ta loomulikult teadusesse ja teadlased autonoomselt ise otsustavad, mida nad edasi teevad, sest teadlaste reaalsed sissetulekud ja, ja sõltuvus projektirahadest on, on väga suur, aga teine pool on see, et mis on siis see ettevõtluse edendav, nii nagu täna oli siin saalis kuulda, ettevõtjad ise on, on kuidagi natuke pahurad küsivad, et mis mõttes, et mina annan maksuraha, teie nüüd hakkate otsustama, kuidas maksuraha mulle tagasi anda, et sellist koostöökohta ja suhtlus kohta on väga-väga palju veel vaja tööd teha, meil ei jää midagi üle, me peame oma majandusega targaks minema, sest me oleme nii väikesed ja me loomulikult tahame olla kogu aeg aina jõukamad. On neid teadlasi, kes ütlevad, et nemad tegelevad loomulikult teadusega ja ühel hetkel on nendel majanduslik edu, aga teine on sellise rakendusuuringute pool ja ka see, et näiteks doktorandid, järeldoktorandi, teadlased, oleksid mingi periood ettevõtluses. Selliseid meetmeid Eestis on väga vähe. Oma kõnekoosoleku korraldasid Astra maja aadriumis ka Tallinna Ülikooli töötajad, et seista õiglase teadusleppe eest. Ülikooli semiootika professor Daniele Monticelli ütleb, et üks protsent teadusele on suur samm, aga pool sellest rahast peaks jõudma otse teadlasteni. Me võime küll mõelda, et on loogiline siduda nagu teadus ütleme ettevõtluse nagu praeguste vaiadustega see muidugi toetab natukene majanduskasvu, aga tegelikult pikemas perspektiivis me saavutame sellist kvalitatiivsed hüpe majanduses ja ühiskonnas ainult tänu alusuuringutele investeeringutele kõrghariduse s, et see lühitee, et noh, lihtsalt natukene suuname raha ettevõtluse arendamisse nagu teaduse nime all. No see ei toimi päris. Monti selli ütleb, et puudu on baasrahastusest, teadlased sõltuvad liiga palju projektidest. Aga oluline on ka, kuidas kaasata õppejõude teadustegevusse ja vastupidi. Ülikoolid praegu teevad ümber oma karjäärimudeleid, luuakse uut nagu süsteemi, mis võiks seda soodustada juhul kui meile antakse ressursse, mida investeerida just selle tenuuri süsteemides? Järgmine samm on vaadata kaugemale. Üks protsent võimaldab meil praegu katta need kõige suuremad ja karjuvaid nagu probleeme nagu teadusmaastikul aga ta ei võimalda meil võimsalt areneda. Järgmine samm on see, et see üks protsent muutuks äkki kaks.
### Response:
Eesti erakondade esimehed ning teadusasutuste, teadlaste ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad kirjutasid detsembris alla teadusleppele, et tõsta teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. See on 48 miljonit eurot lisaraha aastas. Täna kohtusid haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist teadlaste ja ettevõtjate esindajatega, et arutada selle lisaraha kasutamise prioriteete.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ma arvan, et Eesti-siseseid riske on pigem vähe, võib-olla tooks välja tööjõuturu pingelise olukorra, aga peamised riskid ikkagi tulevad meilt väljapoolt, et Eesti on avatud majanduse na oma kaubanduspartnerite riskidele avatud ja kui seal läheb halvemini, siis kindlasti annab see Eestis ka tunda, aga täna mingeid olulisi märke pöördepunktist veel ei ole, et pigem on praegu asjad hästi. Kuna väliskaubanduspartnerite prognoosid siin pigem Soome ja Rootsi näol on vähenemas, siis Eesti puhul ka see kasv natuke aeglustub. Et meil on käesolevaks aastaks siis 2,3 protsendilise majanduskasv, mis on natukene vähem kui eelmisel aastal, aga ma arvan, et tavainimene seda, et kas me kasvame kaks või kolm protsenti ega seda vahet nagu ei tunnetagi, et jätkuvalt Eestil läheb pigem hästi ja see kasv on täiesti okei.
|
LHV panga analüütikud ootavad, et Eesti majandus jätkab ka sel aastal kasvamist, kuigi enam mitte nii kiires tempos kui kolmel viimasel aastal, ütles LHV Grupi juht Madis Toomsalu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ma arvan, et Eesti-siseseid riske on pigem vähe, võib-olla tooks välja tööjõuturu pingelise olukorra, aga peamised riskid ikkagi tulevad meilt väljapoolt, et Eesti on avatud majanduse na oma kaubanduspartnerite riskidele avatud ja kui seal läheb halvemini, siis kindlasti annab see Eestis ka tunda, aga täna mingeid olulisi märke pöördepunktist veel ei ole, et pigem on praegu asjad hästi. Kuna väliskaubanduspartnerite prognoosid siin pigem Soome ja Rootsi näol on vähenemas, siis Eesti puhul ka see kasv natuke aeglustub. Et meil on käesolevaks aastaks siis 2,3 protsendilise majanduskasv, mis on natukene vähem kui eelmisel aastal, aga ma arvan, et tavainimene seda, et kas me kasvame kaks või kolm protsenti ega seda vahet nagu ei tunnetagi, et jätkuvalt Eestil läheb pigem hästi ja see kasv on täiesti okei.
### Response:
LHV panga analüütikud ootavad, et Eesti majandus jätkab ka sel aastal kasvamist, kuigi enam mitte nii kiires tempos kui kolmel viimasel aastal, ütles LHV Grupi juht Madis Toomsalu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Räpina aianduskooli direktor Kalle Toom ütles, et kooli nõunike kogu tunneb muret selle üle, kas aianduseriala õppekohtade järk-järgulise vähendamisega säilib koolivõime pakkuda aiandusalast kvaliteetset kutseharidust. Kui siin viimase viie aasta jooksul Räpina aianduskoolis on aiandus, õppekava rühmas vähendatud õpilaste vastuvõttu mitte 10 protsendi võrra, vaid 20 protsendi võrra ja teistes koolides samal ajal õppijaskond ainult kasvanud siis see on see koht, kus, mille, mille vastu hetkel siis Räpina aianduskooli nõunike kogu koos sektor liitudega protesti. Haridus ja teadusministeeriumi asekantsleri Robert Lippini sõnul on oluline, et aiandusalase hariduse saanud inimesed leiaksid töö õpitud valdkonnas. Riik jälgib olukorda tööjõuturul ning prognoosib ka koolituskohtade vajadust. Meil on olukord, kus on nõudlus tööjõu järgi, aga ettevõtetes ei jõua inimesed, kes oleks valmis töötama. Pigem õpitakse aiandust enda huvist lähtuvalt, mis elukestva õppe kontekstis on kahtlemata tervitatav. Aga me peame siiski vaatama ka seda olukorda, et ettevõtetel oleks kvalifitseeritud töötajad, keda täna meie kutsekoolid on võimelised koolitama. Koolijuhi sõnul on aiandus kiiresti arenev valdkond, mis nõuab ka koolilt uute trendidega kaasas käimist. Kalle Toom. Kui vähendatakse meie rahalisi vahendeid, siis loomulikult väheneb ka meie suutlikkus arengutega kaasas käia. Me olemegi teinud siis otsuse, et 10 protsenti kohtadest, mis täna on koolipõhises õppes, suunatakse ümber töökohapõhisest õppesse, ehk siis õpe suunatakse nendele, kellel on olemas täna töökoht ja reaalselt ettevõtetes töötavad, seega siis peaks olema suurem võimalus, et aiandusvaldkonna ettevõtjad saavad endale kvalifitseeritud tööjõudu. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.
|
Räpina Aianduskooli nõunike kogu ei ole nõus Haridus- ja Teadusministeeriumi plaaniga vähendada järgmisel õppeaastal taas aianduseriala õppekohtade arvu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Räpina aianduskooli direktor Kalle Toom ütles, et kooli nõunike kogu tunneb muret selle üle, kas aianduseriala õppekohtade järk-järgulise vähendamisega säilib koolivõime pakkuda aiandusalast kvaliteetset kutseharidust. Kui siin viimase viie aasta jooksul Räpina aianduskoolis on aiandus, õppekava rühmas vähendatud õpilaste vastuvõttu mitte 10 protsendi võrra, vaid 20 protsendi võrra ja teistes koolides samal ajal õppijaskond ainult kasvanud siis see on see koht, kus, mille, mille vastu hetkel siis Räpina aianduskooli nõunike kogu koos sektor liitudega protesti. Haridus ja teadusministeeriumi asekantsleri Robert Lippini sõnul on oluline, et aiandusalase hariduse saanud inimesed leiaksid töö õpitud valdkonnas. Riik jälgib olukorda tööjõuturul ning prognoosib ka koolituskohtade vajadust. Meil on olukord, kus on nõudlus tööjõu järgi, aga ettevõtetes ei jõua inimesed, kes oleks valmis töötama. Pigem õpitakse aiandust enda huvist lähtuvalt, mis elukestva õppe kontekstis on kahtlemata tervitatav. Aga me peame siiski vaatama ka seda olukorda, et ettevõtetel oleks kvalifitseeritud töötajad, keda täna meie kutsekoolid on võimelised koolitama. Koolijuhi sõnul on aiandus kiiresti arenev valdkond, mis nõuab ka koolilt uute trendidega kaasas käimist. Kalle Toom. Kui vähendatakse meie rahalisi vahendeid, siis loomulikult väheneb ka meie suutlikkus arengutega kaasas käia. Me olemegi teinud siis otsuse, et 10 protsenti kohtadest, mis täna on koolipõhises õppes, suunatakse ümber töökohapõhisest õppesse, ehk siis õpe suunatakse nendele, kellel on olemas täna töökoht ja reaalselt ettevõtetes töötavad, seega siis peaks olema suurem võimalus, et aiandusvaldkonna ettevõtjad saavad endale kvalifitseeritud tööjõudu. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.
### Response:
Räpina Aianduskooli nõunike kogu ei ole nõus Haridus- ja Teadusministeeriumi plaaniga vähendada järgmisel õppeaastal taas aianduseriala õppekohtade arvu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui politseile on avalikku kohta seatud kaamerad igapäevane töövahend, siis keskkonnaametil nende kasutamiseks õigust pole. Ameti uurimisosakonna juht rokko Ots selgitab, et kaameraid läheb vaja nii pahategude ennetamiseks kui rikkumiste tõendamiseks. Kõik, mis on pildis, on arvatavasti oluliselt selgem kui mingi sõna-sõna vastu olukord ja kolmandaks on ka muidugi ressursi paremaks kasutamiseks. Ühe näitena, kus kaameraid tarvis läheks, toob rokoots metsadesse tekkinud registreerimata söödaplatsid. Ei ole ainult mingid kooliõpilased, kes sinna vihtasid, toovad vaid ka need, kes nagu kasutavad neid kas siis ametlikke või mitteametlikke söödaplatse, sellise varitsuskohana ja siis sala kütivad seal loomi. Aga keskkonda ei kahjusta ainult salakütid. Seadusemuudatus lubaks kaameraid seada ka looduskaitsealadele. Roko otsa sõnul on seal, kuhu ei tohi minna autoga ja kindlasti ka seal, kuhu ei tohi üldse minna, vastavad märgid. Kui märk hoiataks ka kaamera eest, võiks see inimesi distsiplineerida. Siis autonumbri järgi on võimalik see inimene tuvastada ja ta vastutusele selle eest võtta, sest ütleme, need samblikud või kaldapealsed või noh, need on tegelikult niivõrd õrnad, et neid on nagu väga lihtne selliselt hävitada. Hoopis rumalalt käituvad inimesed piusa koobastes teatavasti on seal külastuskeskus, kuid keskuse juhi Kristina Maisi sõnul on piirkonnas veel mitu auku, kust iseenesest koobastesse sisse pääseb. Ja need augud on kõik lahti puhtalt sellepärast, et kui need kinni panna, siis kaob nahkhiirtel koopasse ligipääs. Nii võimalike varingute pärast, aga eriti nendesamade nahkhiirte kaitseks on aukude ees metalltarad ja hoiatavad sildid. Nad ju koguvad sügisel enda nii-öelda talve rasva kokku, lähevad koopasse magama, pulss läheb hästi madalale ja kui nad siis seal keset talve üles äratada, siis nad kasutavad kõik selle energia ära, mis neil nii-öelda talletatud on. Ja tänu sellele siis nad hukkuvad. Ometi leidub pea iga kuu seltskondi, kes ööpimeduse varjus valesse koopasse sisse ronivad. Mõnikord on ainult üks perekond, mõnikord on terve sõpruskond. Kristina mais selgitab, et koopaid valvavad ka Eestimaa looduse fondikaamerad, aga keskkonnaameti oma kaamerad aitaksid rikkumistele kiiremini reageerida. Lisaks oleks salvestised ka tõendina kindlamad rokoots. Kui niimoodi keegi teine seda kasutab, siis võib juhtuda, et on probleeme selle menetluslikuks kasutamiseks just kohtus või mis iganes menetluse juures.
|
Kooskõlastusringil olev eelnõu annaks Keskkonnaametile õiguse järelevalveks kaameraid kasutada. Nende abil loodab amet piirata nii salaküttimist kui neid inimesi, kes loata Piusa koobastesse ronivad või autoga looduskaitsealale sõidavad.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui politseile on avalikku kohta seatud kaamerad igapäevane töövahend, siis keskkonnaametil nende kasutamiseks õigust pole. Ameti uurimisosakonna juht rokko Ots selgitab, et kaameraid läheb vaja nii pahategude ennetamiseks kui rikkumiste tõendamiseks. Kõik, mis on pildis, on arvatavasti oluliselt selgem kui mingi sõna-sõna vastu olukord ja kolmandaks on ka muidugi ressursi paremaks kasutamiseks. Ühe näitena, kus kaameraid tarvis läheks, toob rokoots metsadesse tekkinud registreerimata söödaplatsid. Ei ole ainult mingid kooliõpilased, kes sinna vihtasid, toovad vaid ka need, kes nagu kasutavad neid kas siis ametlikke või mitteametlikke söödaplatse, sellise varitsuskohana ja siis sala kütivad seal loomi. Aga keskkonda ei kahjusta ainult salakütid. Seadusemuudatus lubaks kaameraid seada ka looduskaitsealadele. Roko otsa sõnul on seal, kuhu ei tohi minna autoga ja kindlasti ka seal, kuhu ei tohi üldse minna, vastavad märgid. Kui märk hoiataks ka kaamera eest, võiks see inimesi distsiplineerida. Siis autonumbri järgi on võimalik see inimene tuvastada ja ta vastutusele selle eest võtta, sest ütleme, need samblikud või kaldapealsed või noh, need on tegelikult niivõrd õrnad, et neid on nagu väga lihtne selliselt hävitada. Hoopis rumalalt käituvad inimesed piusa koobastes teatavasti on seal külastuskeskus, kuid keskuse juhi Kristina Maisi sõnul on piirkonnas veel mitu auku, kust iseenesest koobastesse sisse pääseb. Ja need augud on kõik lahti puhtalt sellepärast, et kui need kinni panna, siis kaob nahkhiirtel koopasse ligipääs. Nii võimalike varingute pärast, aga eriti nendesamade nahkhiirte kaitseks on aukude ees metalltarad ja hoiatavad sildid. Nad ju koguvad sügisel enda nii-öelda talve rasva kokku, lähevad koopasse magama, pulss läheb hästi madalale ja kui nad siis seal keset talve üles äratada, siis nad kasutavad kõik selle energia ära, mis neil nii-öelda talletatud on. Ja tänu sellele siis nad hukkuvad. Ometi leidub pea iga kuu seltskondi, kes ööpimeduse varjus valesse koopasse sisse ronivad. Mõnikord on ainult üks perekond, mõnikord on terve sõpruskond. Kristina mais selgitab, et koopaid valvavad ka Eestimaa looduse fondikaamerad, aga keskkonnaameti oma kaamerad aitaksid rikkumistele kiiremini reageerida. Lisaks oleks salvestised ka tõendina kindlamad rokoots. Kui niimoodi keegi teine seda kasutab, siis võib juhtuda, et on probleeme selle menetluslikuks kasutamiseks just kohtus või mis iganes menetluse juures.
### Response:
Kooskõlastusringil olev eelnõu annaks Keskkonnaametile õiguse järelevalveks kaameraid kasutada. Nende abil loodab amet piirata nii salaküttimist kui neid inimesi, kes loata Piusa koobastesse ronivad või autoga looduskaitsealale sõidavad.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kristiina Poska läheb landria sümfooniaorkestri ees kolmas aasta. Jah, praegu on minu kolmas hooaeg ja kolm aastat on meil veel veel ees, nii et see aeg on praegu tõesti nagu linnulennul läinud ja tegelikult on praegune hooaeg alles esimene päris hooaeg, kuna tegelikult siin ju nagu me teame, paljud asjad jäid ära ja tuli spontaanselt tegeleda muude asjadega, näiteks salvestamisega ja niimoodi, mida me ka väga aktiivselt tegime. Aga selline päris kontserditega täis publikuga on meil praegu alles esimene hooaeg. Aga kuidas on lood Eestis esitatava kavaga? On see ammu õpitud või täitsa uus? Selle programmiga juhtus selline asi, et meil oli kolm kontserti plaanitud enne Flandrias. Mina isiklikult jäin enne esimest kontserti haigeks ja meil käis suur COVIDi laine orkestrist üle, nii et minu assistent pidi üle võtma ja meil olid väga paljud soolopositsioonidel täiesti teised mängijad, nii et tegelikult täna me tahtsime ilusti nii-öelda läbi kolme kontserdi ilusti harjutada ja olla niimoodi vastavalt valmis Eesti tuuri jaoks, aga nüüd me tegelikult teeme seda väga värskelt kõik, nii et minul on selle programmiga esimene kontsert pidi olema neljas, aga on esimene. Küsimusele, kas on tore jälle Eestis olla, vastab Kristiina Poska, nii. Ei, mina olen Eestis ikka aeg-ajalt seepärast, et ma elan uues Eestis. Mul on kodu Eestis loomulikult ma olen suhteliselt palju palju lennus, aga ma ikkagi käin regulaarselt kodus. Aga noh, selle orkestri ka siin olla ja selle orkestriga see on, see on lihtsalt tõesti suurepärane. Minu jaoks on see selline väike ime, sellepärast et et jah, siis kui ma peadirigendiks sain, siis tekkis kohe alguses see idee, et jah, me peame tulema Eestisse ja see tundus veel too aeg nii selline abstraktne ja eriti eelmine aasta, kui see asi edasi lükkus ja keegi üldse ei tea, mis tulevik toob nii-öelda praegu tundus. See kõik lükkus nagu edasi kuskile abstraktsesse tulevikku, et see on, see on nii uskumatu siin olla ja see on minu jaoks absoluutselt, et väga, väga väga eriline tutvustada Eesti publikule minu orkestrit ja, ja ka vastupidi minu orkestrile näidata minu kodumaad.
|
Täna annab Pärnus, homme Tartus ja ülehomme Tallinnas kontserdi mainekas Flandria sümfooniaorkester eesotsas eestlannast peadirigendi Kristiina Poskaga. Esiettekandele tuleb orkestri tellitud Ülo Kriguli uudisteos, kõlab Waltoni vioolakontsert ja Beethoveni sümfoonia nr 6 F-duur.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kristiina Poska läheb landria sümfooniaorkestri ees kolmas aasta. Jah, praegu on minu kolmas hooaeg ja kolm aastat on meil veel veel ees, nii et see aeg on praegu tõesti nagu linnulennul läinud ja tegelikult on praegune hooaeg alles esimene päris hooaeg, kuna tegelikult siin ju nagu me teame, paljud asjad jäid ära ja tuli spontaanselt tegeleda muude asjadega, näiteks salvestamisega ja niimoodi, mida me ka väga aktiivselt tegime. Aga selline päris kontserditega täis publikuga on meil praegu alles esimene hooaeg. Aga kuidas on lood Eestis esitatava kavaga? On see ammu õpitud või täitsa uus? Selle programmiga juhtus selline asi, et meil oli kolm kontserti plaanitud enne Flandrias. Mina isiklikult jäin enne esimest kontserti haigeks ja meil käis suur COVIDi laine orkestrist üle, nii et minu assistent pidi üle võtma ja meil olid väga paljud soolopositsioonidel täiesti teised mängijad, nii et tegelikult täna me tahtsime ilusti nii-öelda läbi kolme kontserdi ilusti harjutada ja olla niimoodi vastavalt valmis Eesti tuuri jaoks, aga nüüd me tegelikult teeme seda väga värskelt kõik, nii et minul on selle programmiga esimene kontsert pidi olema neljas, aga on esimene. Küsimusele, kas on tore jälle Eestis olla, vastab Kristiina Poska, nii. Ei, mina olen Eestis ikka aeg-ajalt seepärast, et ma elan uues Eestis. Mul on kodu Eestis loomulikult ma olen suhteliselt palju palju lennus, aga ma ikkagi käin regulaarselt kodus. Aga noh, selle orkestri ka siin olla ja selle orkestriga see on, see on lihtsalt tõesti suurepärane. Minu jaoks on see selline väike ime, sellepärast et et jah, siis kui ma peadirigendiks sain, siis tekkis kohe alguses see idee, et jah, me peame tulema Eestisse ja see tundus veel too aeg nii selline abstraktne ja eriti eelmine aasta, kui see asi edasi lükkus ja keegi üldse ei tea, mis tulevik toob nii-öelda praegu tundus. See kõik lükkus nagu edasi kuskile abstraktsesse tulevikku, et see on, see on nii uskumatu siin olla ja see on minu jaoks absoluutselt, et väga, väga väga eriline tutvustada Eesti publikule minu orkestrit ja, ja ka vastupidi minu orkestrile näidata minu kodumaad.
### Response:
Täna annab Pärnus, homme Tartus ja ülehomme Tallinnas kontserdi mainekas Flandria sümfooniaorkester eesotsas eestlannast peadirigendi Kristiina Poskaga. Esiettekandele tuleb orkestri tellitud Ülo Kriguli uudisteos, kõlab Waltoni vioolakontsert ja Beethoveni sümfoonia nr 6 F-duur.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Rahva raamatu tegevjuht Jan Plaan ütles, et võrreldes eelmise aastaga on ettevõtte jaemüük kasvanud kolm protsenti. Teatud kategooriate numbrid on kasvanud aga märkimisväärselt. Lastekirjandus on üks, mis me vaatasime, et on, võrreldes eelmise aastaga on näiteks 14 protsenti kasvanud, mis on juba päris arvestatav kasv ja noh, ilmselt tundub, et see just see aasta on mõjutanud seda, et seal ei ole nagu otseselt noh, ei saa öelda, et seal oleks väga palju niisuguseid lasteraamatuid, mis see aasta on ilmunud, mis on nagu mega head, et on mõned üksikud kindlasti ja, ja mis on, võib olla huvitav, selle aasta kasvamisest on kokandus, et kokandus muidu on aastaid langenud, aga sellel aastal on võrreldes eelmise aastaga 11 protsenti kasvanud. Et see, ma usun, et on päris hästi seotud sellega, milline nii-öelda tarbijakäitumine see aasta on. Apollo kaupluste turundusjuht Ardo Grass ütles, et ehkki poe müüginumbrid on eelnevate aastatega samal tasemel, on veebipoe numbrid kuude lõikes kahekordistunud. Ka pollos on lasteraamatute müük kasvanud ning seda 19 protsenti. Arvestades, et praegu on niisugune kriisisituatsioon, et siis tegelikult on numbrid väga, väga head, võib öelda, aga kui kategooriatest nagu rääkida, siis hetkel on siis ilukirjanduse kasv on väga hea, et on 22 protsenti, võrreldes eelmise aasta detsembriga. Plaan ütles, et ka Rahva raamatul kasvasid veebimüügid sellel aastal kordades, kuid peamiselt kasvas müük suvel, kui poed taas avati. Kui ikkagi jaepoed on kinni, siis inimesed ostuvõimalus tegelikult on väiksem, et see, et me veebist müüsime, noh, veebi müügi kasvasid kordades, aga ega kõik inimesed ikkagi ei ole veebi ostja. Mõlema ettevõtte esindajad ütlesid, et üllatavaks oli see, et terviseraamatute müüginumbrid on kukkunud, jätkab Ardo Krass. Terviseraamatud neid ostetakse, aga arvestades praegu seda pandeemiat ja seda olukorda eeldab tegelt, et neid ostetakse veel rohkem, ehk nad oleksid nagu suuremas kasvus. Plaan lisas, et ka reisiraamatute müüginumbrid on sellel aastal kukkunud üle 40 protsendi. Krass rääkis, mis raamatuid jõulueel kõige rohkem ostetakse. Loomulikult Mihkel Raua võtku homme mind või saatan, mis on juba pea kuu aega siin meil number üks olnud ja age oksa Toris Kareva poolt kokku kirjutatud liblika lend, mis räägib siis ageoksa karjäärist ja elust.
|
Raamatupoodide müüginumbrid on võrreldes eelmise aastaga kasvanud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Rahva raamatu tegevjuht Jan Plaan ütles, et võrreldes eelmise aastaga on ettevõtte jaemüük kasvanud kolm protsenti. Teatud kategooriate numbrid on kasvanud aga märkimisväärselt. Lastekirjandus on üks, mis me vaatasime, et on, võrreldes eelmise aastaga on näiteks 14 protsenti kasvanud, mis on juba päris arvestatav kasv ja noh, ilmselt tundub, et see just see aasta on mõjutanud seda, et seal ei ole nagu otseselt noh, ei saa öelda, et seal oleks väga palju niisuguseid lasteraamatuid, mis see aasta on ilmunud, mis on nagu mega head, et on mõned üksikud kindlasti ja, ja mis on, võib olla huvitav, selle aasta kasvamisest on kokandus, et kokandus muidu on aastaid langenud, aga sellel aastal on võrreldes eelmise aastaga 11 protsenti kasvanud. Et see, ma usun, et on päris hästi seotud sellega, milline nii-öelda tarbijakäitumine see aasta on. Apollo kaupluste turundusjuht Ardo Grass ütles, et ehkki poe müüginumbrid on eelnevate aastatega samal tasemel, on veebipoe numbrid kuude lõikes kahekordistunud. Ka pollos on lasteraamatute müük kasvanud ning seda 19 protsenti. Arvestades, et praegu on niisugune kriisisituatsioon, et siis tegelikult on numbrid väga, väga head, võib öelda, aga kui kategooriatest nagu rääkida, siis hetkel on siis ilukirjanduse kasv on väga hea, et on 22 protsenti, võrreldes eelmise aasta detsembriga. Plaan ütles, et ka Rahva raamatul kasvasid veebimüügid sellel aastal kordades, kuid peamiselt kasvas müük suvel, kui poed taas avati. Kui ikkagi jaepoed on kinni, siis inimesed ostuvõimalus tegelikult on väiksem, et see, et me veebist müüsime, noh, veebi müügi kasvasid kordades, aga ega kõik inimesed ikkagi ei ole veebi ostja. Mõlema ettevõtte esindajad ütlesid, et üllatavaks oli see, et terviseraamatute müüginumbrid on kukkunud, jätkab Ardo Krass. Terviseraamatud neid ostetakse, aga arvestades praegu seda pandeemiat ja seda olukorda eeldab tegelt, et neid ostetakse veel rohkem, ehk nad oleksid nagu suuremas kasvus. Plaan lisas, et ka reisiraamatute müüginumbrid on sellel aastal kukkunud üle 40 protsendi. Krass rääkis, mis raamatuid jõulueel kõige rohkem ostetakse. Loomulikult Mihkel Raua võtku homme mind või saatan, mis on juba pea kuu aega siin meil number üks olnud ja age oksa Toris Kareva poolt kokku kirjutatud liblika lend, mis räägib siis ageoksa karjäärist ja elust.
### Response:
Raamatupoodide müüginumbrid on võrreldes eelmise aastaga kasvanud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kokkusaamise initsiaatorid olid IRL ja Reformierakond, kusjuures stardiplatvormid on erinevad. Kõige soodsamalt alustab Keskerakond fraktsiooni juht Kadri Simson. Keskerakond on võrreldes teiste fraktsioonidega väga erinevas seisus, meil on olemas kandidaat, keda toetab ka piisav arv riigikogu liikmeid. Ehk et me saame kindlad olla, et augustis riigikogu voorus, Mailis Reps on ametlikult esindatud kandidaat Ühelgi teisel fraktsiooni. Sellist kindlust ei ole. Tõsi, ta on, IRL on esitanud Allar Jõksi, sotsiaaldemokraadid Eiki Nestori EKRE, Mart Helme kandidatuurid kuid need on esialgu sõnad oma vastavalt 14 15 ja seitsme häälega nad kandidaati ametlikult üles seada ei suuda. Reformierakond kõhkleb kolme kandidaadi vahel, vabaerakond on üldse lubanud teha otsuse augustis. Mis muidugi olukorda kergemaks ei muuda. IRLi fraktsiooni juht Priit Sibul. Enne seda, kui kõikidel on nagu konkreetne kandidaat ja selgus, et enne seda on nagu keeruline edasi minna. Aga kuivõrd parlamendi istungite periood lõpeb ära, siis on nagu loogiline, et me korra ümber laua istume ja arutame, kuidas selle teemaga edasi minna, et 29. 30. kokku tulles oleks võimalik mingeid otsuseid teha. Ja Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus. Täna ei ole mingisugune otsuste langetamise kokkusaamine, et ikkagi kombatakse, kuulatakse maad, kuulatakse ära teiste seisukoht, meie avaldame oma seisukohti, ka neid arusaamasid, et mida presidendikandidaatidelt ikkagi oodatakse. Ikkagi ütleme niisugune töökohtumine, kus me püüame üksteise positsioonidest paremini aru saada. Ülesanne on kahtlemata keeruline, nendib sotsiaaldemokraat Sven Mikser. Võib üsna kindlalt öelda, et kuue erakonna vahel nüüd päris ühismeelt ühise kandidaadi osas ei teki ja, ja kui me vaatame seda üsna kõrget lävendit, mida riigikogus presidendivalimiseks on vaja ületada 68 poolthäält et siis ka see on kindlasti väga, väga suur väljakutse, et kaks olulist erinevust eelmise presidendivalimisega on, on ühelt poolt see, et toona oli ametis olev ja tagasivalimist taotlev president, täna on nii-öelda lahtine mänguväli ja teiseks oli toona ainult neli erakonda parlamendis, et kolme erakonna kokkuleppest juba piisas presidendi valimiseks vajaliku häältearvu saavutamiseks. Niisiis, nagu öeldud, on ülesanne keeruline ja tegelikult usuvad selle saavutamisse vaid vähesed. Aga katse tehakse.
|
Riigikogu fraktsioonide esindajad kogunevad esimest korda arutama, kas oleks võimalik nimetada riigikogus presidendikandidaat, kes osutuks ka valituks ehk koguks 68 poolhäält.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kokkusaamise initsiaatorid olid IRL ja Reformierakond, kusjuures stardiplatvormid on erinevad. Kõige soodsamalt alustab Keskerakond fraktsiooni juht Kadri Simson. Keskerakond on võrreldes teiste fraktsioonidega väga erinevas seisus, meil on olemas kandidaat, keda toetab ka piisav arv riigikogu liikmeid. Ehk et me saame kindlad olla, et augustis riigikogu voorus, Mailis Reps on ametlikult esindatud kandidaat Ühelgi teisel fraktsiooni. Sellist kindlust ei ole. Tõsi, ta on, IRL on esitanud Allar Jõksi, sotsiaaldemokraadid Eiki Nestori EKRE, Mart Helme kandidatuurid kuid need on esialgu sõnad oma vastavalt 14 15 ja seitsme häälega nad kandidaati ametlikult üles seada ei suuda. Reformierakond kõhkleb kolme kandidaadi vahel, vabaerakond on üldse lubanud teha otsuse augustis. Mis muidugi olukorda kergemaks ei muuda. IRLi fraktsiooni juht Priit Sibul. Enne seda, kui kõikidel on nagu konkreetne kandidaat ja selgus, et enne seda on nagu keeruline edasi minna. Aga kuivõrd parlamendi istungite periood lõpeb ära, siis on nagu loogiline, et me korra ümber laua istume ja arutame, kuidas selle teemaga edasi minna, et 29. 30. kokku tulles oleks võimalik mingeid otsuseid teha. Ja Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus. Täna ei ole mingisugune otsuste langetamise kokkusaamine, et ikkagi kombatakse, kuulatakse maad, kuulatakse ära teiste seisukoht, meie avaldame oma seisukohti, ka neid arusaamasid, et mida presidendikandidaatidelt ikkagi oodatakse. Ikkagi ütleme niisugune töökohtumine, kus me püüame üksteise positsioonidest paremini aru saada. Ülesanne on kahtlemata keeruline, nendib sotsiaaldemokraat Sven Mikser. Võib üsna kindlalt öelda, et kuue erakonna vahel nüüd päris ühismeelt ühise kandidaadi osas ei teki ja, ja kui me vaatame seda üsna kõrget lävendit, mida riigikogus presidendivalimiseks on vaja ületada 68 poolthäält et siis ka see on kindlasti väga, väga suur väljakutse, et kaks olulist erinevust eelmise presidendivalimisega on, on ühelt poolt see, et toona oli ametis olev ja tagasivalimist taotlev president, täna on nii-öelda lahtine mänguväli ja teiseks oli toona ainult neli erakonda parlamendis, et kolme erakonna kokkuleppest juba piisas presidendi valimiseks vajaliku häältearvu saavutamiseks. Niisiis, nagu öeldud, on ülesanne keeruline ja tegelikult usuvad selle saavutamisse vaid vähesed. Aga katse tehakse.
### Response:
Riigikogu fraktsioonide esindajad kogunevad esimest korda arutama, kas oleks võimalik nimetada riigikogus presidendikandidaat, kes osutuks ka valituks ehk koguks 68 poolhäält.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Armsad kaasmaalased, austatud president Lennart Meri, riigikogu esinaine, peaminister Teie ekstsellentsid, kaitseväelased ja kaitseliitlased. Eesti rahvas tähistab tänast võidupüha, Võnnu lahingu 80 viiendat aastapäeva. Esmakordselt NATO ja Euroopa Liidu täieõigusliku liikmena. Nende oluliste teetähisteni jõudmist toetasid suured ootused ja tuleviku usk, nagu need on meie rahva saatjateks olnud läbi aegade. Tänase püha tähistamine seostub heade ootustega. Läidab ju eestlane, tule selleks, et tunda end turvaliselt ja koguda jõudu. Täna kogunevad inimesed peatselt lõkete ümber mille süütamisest saab sündmus sadades külades ja tuhandetes kodudes üle Eesti. Võidu ja jaanituli ühendab inimesi ja sisendab uut lootust. Lootusrikas oli ka äsja lõppenud kalendri kevad. Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumist saatis usk täiendavasse kindlustundesse, mida need ühendused pakuvad kõigile oma liikmetele. Reaalsemaks muutus paljude põlvkondade üks suuri eesmärke tagada oma rahvale ja isamaale kindel tulevik ning turvatunne ka kiire üleilmastumise protsessides. Tänasel võidupüha paraadil marsivad meie kaitseväelased esmakordselt NATO riigi sõduritena. Ühtlasi levivad siin Rakveres kõigi liikmesriikide lipud ning esindatud on meie partnerid alliansist. Tervitame neid sõbralikult ja koostöövalmilt. Head paraadil osalejad täna 85 aastat tagasi saavutas Eesti armee vabadussõja olulise võidu. Toonase armee ridades võitlesid väljaõppinud sõdurite kõrval talumehed, haritlased ja koolipoisid, aga ka eestlastele appi tõtanud teiste rahvaste esindajad. Nõnda tõid otsustava võidu Võnnu all. Nii isamaa armastusele toetub vapruse kui ka püüd vabadusele ja enesemääramisele, mis elu põhiväärtustena ühendavad. Paljusid rahvaid. Eesti on tänulik oma liitlastele vabadussõjas. Ent liitlasi vajame ka tänapäeval ja mitte ainult sellepärast, et Eesti riik on väike. Iga riigi ja rahva eesmärgid teostuvad edukamalt just koostöös partneritega. NATO kaudu koondub Eesti selja taha alliansi kõigi liikmesriikide potentsiaal. See annab meile julgeoleku garantii millega võrreldavat ei leidu ajaloos ega tänases maailmas. Ühtlasi on Eestile auasi täita oma liitlaskohustusi ning panustada nii regiooni kui maailma turvalisuse. Iseseisvus rahva hea käekäik ja riigikaitse saavad alguse elanike kaitsetahtest ning riigi esmasest iseseisvast kaitsevõimest. Sellest tõest lähtudes alustasime iseseisvuse taastamise järel oma kaitsejõudude ülesehitamist. Ajateenistus on olnud ja peab jääma osaks meie riigikaitsest, sest ainult seeläbi saab kaitsevägi valmistada ette vajalikke reservüksusi. On oluline mõista, et esmase iseseisva kaitsevõime säilitamine tugevdab ühtaegu sõjalist võimekust ning kodanike turvatunnet ja kaitsetahet. Tahaksin siinkohal rõhutada kaitseliidu erilist rolli nii sõjalise valmisoleku hoidmises territoriaalkaitse korraldamises kui ka kaitse tahte kasvatamises. Kaitseliidu noorteorganisatsioonid, kodutütred ja noored kotkad on asendamatud isamaalises kasvatustöös. Ühtlasi on need suurimad noorteühendused Eestis, mis on avatud kõigile lastele. Igal aastal osa osaleb noorkotkaste ja kodutütarde tasuta suvelaagrites tuhandeid lapsi. Kaitseliidu peamine jõud noorte hulgas on vabatahtlikkus ja aatelisus aga ka juhtide isiklik eeskuju. Kaitsetahte kujundamine on tähtis riiklik ülesanne mis peaks väljenduma ka meie koolide õppekavades. Kasvatades noori patriootlikus vaimus anname, anname neile ühtlasi ülevaate riikluse aluste ja seda toetavatest ühisväärtustest. Nii valmistame ette tulevasi riigi kaitsjaid, aga ennekõike oma riiki ja iseseisvust pühaks pidavaid kodanikke. Armsad inimesed. Vabadussõja võidulahingu aastapäeval peaksime meenutama teisigi ajalootähiseid. Peatselt möödub 65 aastat Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisest 60 aastat ohvriterohketest kaitselahingutest sinimägedes ning 10 aastat päevast, mil okupatsiooni väed lõplikult Eestist lahkusid. Inimesi, kelle saatuse määrasid 65 aastat tagasi vallandatud sündmused elab meie hulgas aina vähem. Vabadussõja auväärsetest veteranidest on meie sekka jäänud veel ainult Johannes Tark ja Ants Ilus. Andkem au Eesti iseseisvuse eest võidelnutele ja olgem toeks neile, kes kaitsevad oma rahvast praegugi siinsamas kodupinnal või tuhandete kilomeetrite kaugusel kodust. Head võidupüha kõigile.
|
President Arnold Rüütel - kõne Võidupüha puhul.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Armsad kaasmaalased, austatud president Lennart Meri, riigikogu esinaine, peaminister Teie ekstsellentsid, kaitseväelased ja kaitseliitlased. Eesti rahvas tähistab tänast võidupüha, Võnnu lahingu 80 viiendat aastapäeva. Esmakordselt NATO ja Euroopa Liidu täieõigusliku liikmena. Nende oluliste teetähisteni jõudmist toetasid suured ootused ja tuleviku usk, nagu need on meie rahva saatjateks olnud läbi aegade. Tänase püha tähistamine seostub heade ootustega. Läidab ju eestlane, tule selleks, et tunda end turvaliselt ja koguda jõudu. Täna kogunevad inimesed peatselt lõkete ümber mille süütamisest saab sündmus sadades külades ja tuhandetes kodudes üle Eesti. Võidu ja jaanituli ühendab inimesi ja sisendab uut lootust. Lootusrikas oli ka äsja lõppenud kalendri kevad. Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumist saatis usk täiendavasse kindlustundesse, mida need ühendused pakuvad kõigile oma liikmetele. Reaalsemaks muutus paljude põlvkondade üks suuri eesmärke tagada oma rahvale ja isamaale kindel tulevik ning turvatunne ka kiire üleilmastumise protsessides. Tänasel võidupüha paraadil marsivad meie kaitseväelased esmakordselt NATO riigi sõduritena. Ühtlasi levivad siin Rakveres kõigi liikmesriikide lipud ning esindatud on meie partnerid alliansist. Tervitame neid sõbralikult ja koostöövalmilt. Head paraadil osalejad täna 85 aastat tagasi saavutas Eesti armee vabadussõja olulise võidu. Toonase armee ridades võitlesid väljaõppinud sõdurite kõrval talumehed, haritlased ja koolipoisid, aga ka eestlastele appi tõtanud teiste rahvaste esindajad. Nõnda tõid otsustava võidu Võnnu all. Nii isamaa armastusele toetub vapruse kui ka püüd vabadusele ja enesemääramisele, mis elu põhiväärtustena ühendavad. Paljusid rahvaid. Eesti on tänulik oma liitlastele vabadussõjas. Ent liitlasi vajame ka tänapäeval ja mitte ainult sellepärast, et Eesti riik on väike. Iga riigi ja rahva eesmärgid teostuvad edukamalt just koostöös partneritega. NATO kaudu koondub Eesti selja taha alliansi kõigi liikmesriikide potentsiaal. See annab meile julgeoleku garantii millega võrreldavat ei leidu ajaloos ega tänases maailmas. Ühtlasi on Eestile auasi täita oma liitlaskohustusi ning panustada nii regiooni kui maailma turvalisuse. Iseseisvus rahva hea käekäik ja riigikaitse saavad alguse elanike kaitsetahtest ning riigi esmasest iseseisvast kaitsevõimest. Sellest tõest lähtudes alustasime iseseisvuse taastamise järel oma kaitsejõudude ülesehitamist. Ajateenistus on olnud ja peab jääma osaks meie riigikaitsest, sest ainult seeläbi saab kaitsevägi valmistada ette vajalikke reservüksusi. On oluline mõista, et esmase iseseisva kaitsevõime säilitamine tugevdab ühtaegu sõjalist võimekust ning kodanike turvatunnet ja kaitsetahet. Tahaksin siinkohal rõhutada kaitseliidu erilist rolli nii sõjalise valmisoleku hoidmises territoriaalkaitse korraldamises kui ka kaitse tahte kasvatamises. Kaitseliidu noorteorganisatsioonid, kodutütred ja noored kotkad on asendamatud isamaalises kasvatustöös. Ühtlasi on need suurimad noorteühendused Eestis, mis on avatud kõigile lastele. Igal aastal osa osaleb noorkotkaste ja kodutütarde tasuta suvelaagrites tuhandeid lapsi. Kaitseliidu peamine jõud noorte hulgas on vabatahtlikkus ja aatelisus aga ka juhtide isiklik eeskuju. Kaitsetahte kujundamine on tähtis riiklik ülesanne mis peaks väljenduma ka meie koolide õppekavades. Kasvatades noori patriootlikus vaimus anname, anname neile ühtlasi ülevaate riikluse aluste ja seda toetavatest ühisväärtustest. Nii valmistame ette tulevasi riigi kaitsjaid, aga ennekõike oma riiki ja iseseisvust pühaks pidavaid kodanikke. Armsad inimesed. Vabadussõja võidulahingu aastapäeval peaksime meenutama teisigi ajalootähiseid. Peatselt möödub 65 aastat Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisest 60 aastat ohvriterohketest kaitselahingutest sinimägedes ning 10 aastat päevast, mil okupatsiooni väed lõplikult Eestist lahkusid. Inimesi, kelle saatuse määrasid 65 aastat tagasi vallandatud sündmused elab meie hulgas aina vähem. Vabadussõja auväärsetest veteranidest on meie sekka jäänud veel ainult Johannes Tark ja Ants Ilus. Andkem au Eesti iseseisvuse eest võidelnutele ja olgem toeks neile, kes kaitsevad oma rahvast praegugi siinsamas kodupinnal või tuhandete kilomeetrite kaugusel kodust. Head võidupüha kõigile.
### Response:
President Arnold Rüütel - kõne Võidupüha puhul.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tartu Ülikooli seireuuringu tulemustest ilmneb, et koroonaviirusega on nakatunud ligi üks protsent Eesti täisealistest elanikest. Samas on koroonaviiruse vastased antikehad tekkinud kas vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise teel, ligi 77-l protsendil täisealistest. Eestis võib-olla praegu viirusekandja, hinnanguliselt iga 110. täiskasvanu nakatunud on enamasti keskealised ja noored täiskasvanud räägib uuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda. See on päris suur seetõttu, et kui me võrdleme neid andmeid näiteks möödunud hooajaga, siis see veebruarikuu näitaja on umbes sarnane. Aga kui me nüüd vaatame sealjuures, kui palju on praegu haiglasse sattunuid, siis neid on mingi kaks pool korda, isegi vähem kui oli tol tol perioodil, nii et mina saan öelda, et nakatunute ja viiruskandjate hulk on meil päris kõrge. Aga samas siiski haigestumine ei ole nii tõsine täna ja ma arvan, et see on ka vaktsineerimise tõttu nii. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et seireuuringu tulemused panevad kaaluma ühiskonna avamist. Kindlasti on mõistlik, et nende uutele numbritel andmetele annab oma hinnangu Covid 19 teadusnõukoja terviseamet ja seda küsimust käsitleb valitsuskabineti. Minu isiklik positsioon on, et On veel jäänud, võib öelda mõned kuud sellist aktiivset vaktsineerimist ning selleks ajaks on meil saavutatud piisav kaitstus. Et saame kontrollimeetmeid vähendama hakata. Teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar ütles, et Eestis peavad koolid jääma avatuks. Ta rõhutas, et koroonaviiruse tõttu pole haiglas ühtegi koolilast. Kui meil need vanemad ja vanavanemad on ära vaktsineeritud ja kaitstud raske haiguse eest siis me ka lapsi kui nakkuse edasikandjaid väga ei karda, nii et Ma ei ole päris veendunud, et me väga efektiivselt oleme, kui me kogu aeg selle haiguse lastest eemal hoiame. Järgmine hooaeg tuleb ka ja mis me siis järgmisel hooajal teeme? Minule küll ei tundu praegu, et koolid peaks kinni panema, sest me teiste viirushaiguste korral ju ei pane koole kinni. Täna tuvastati 796 uut koroona viirusega nakatunud haiglas on 200 nakatunut. Neist 74,5 protsenti on vaktsineerimata. Ööpäevaga suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest, vanusevahemikus 79 kuni 97 aastat.
|
Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviiruse levik on selline, mis lubab terviseminister Tanel Kiige hinnangul hakata kaaluma piirangute leevendamist.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tartu Ülikooli seireuuringu tulemustest ilmneb, et koroonaviirusega on nakatunud ligi üks protsent Eesti täisealistest elanikest. Samas on koroonaviiruse vastased antikehad tekkinud kas vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise teel, ligi 77-l protsendil täisealistest. Eestis võib-olla praegu viirusekandja, hinnanguliselt iga 110. täiskasvanu nakatunud on enamasti keskealised ja noored täiskasvanud räägib uuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda. See on päris suur seetõttu, et kui me võrdleme neid andmeid näiteks möödunud hooajaga, siis see veebruarikuu näitaja on umbes sarnane. Aga kui me nüüd vaatame sealjuures, kui palju on praegu haiglasse sattunuid, siis neid on mingi kaks pool korda, isegi vähem kui oli tol tol perioodil, nii et mina saan öelda, et nakatunute ja viiruskandjate hulk on meil päris kõrge. Aga samas siiski haigestumine ei ole nii tõsine täna ja ma arvan, et see on ka vaktsineerimise tõttu nii. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et seireuuringu tulemused panevad kaaluma ühiskonna avamist. Kindlasti on mõistlik, et nende uutele numbritel andmetele annab oma hinnangu Covid 19 teadusnõukoja terviseamet ja seda küsimust käsitleb valitsuskabineti. Minu isiklik positsioon on, et On veel jäänud, võib öelda mõned kuud sellist aktiivset vaktsineerimist ning selleks ajaks on meil saavutatud piisav kaitstus. Et saame kontrollimeetmeid vähendama hakata. Teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar ütles, et Eestis peavad koolid jääma avatuks. Ta rõhutas, et koroonaviiruse tõttu pole haiglas ühtegi koolilast. Kui meil need vanemad ja vanavanemad on ära vaktsineeritud ja kaitstud raske haiguse eest siis me ka lapsi kui nakkuse edasikandjaid väga ei karda, nii et Ma ei ole päris veendunud, et me väga efektiivselt oleme, kui me kogu aeg selle haiguse lastest eemal hoiame. Järgmine hooaeg tuleb ka ja mis me siis järgmisel hooajal teeme? Minule küll ei tundu praegu, et koolid peaks kinni panema, sest me teiste viirushaiguste korral ju ei pane koole kinni. Täna tuvastati 796 uut koroona viirusega nakatunud haiglas on 200 nakatunut. Neist 74,5 protsenti on vaktsineerimata. Ööpäevaga suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest, vanusevahemikus 79 kuni 97 aastat.
### Response:
Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviiruse levik on selline, mis lubab terviseminister Tanel Kiige hinnangul hakata kaaluma piirangute leevendamist.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Euroopa Liidu riigid plaanivad viirusekriisi järel taaskäivitamist rahastada laenuga. Selle maksavad tagasi kõik liikmesriigid ühiselt. Laenu maksame kuni 2058. aasta lõpuni. Paketi käivitamiseks on vaja kõikide liikmesriikide heakskiitu. Soome parlamendi põhiseaduskomisjoni hinnangul tähendaks taastepaketis osalemine märkimisväärset volituste delegeerimist Euroopa liidule ja seetõttu peab dokumendi ratifitseerimiseks saavutama parlamendihääletusel kaks kolmandikku häältest. See tähendab, et oleks vaja ka opositsiooni ehk perussuomalaiste või muse liikmete toetust. Mõlemad erakonnad on üldiselt paketi vastu, aga kus ja parlamendifraktsioon otsustas hääletusel erapooletuks jääda. Fraktsiooni esimees Kai Mükkanen ütles, et valitsus on tekitanud olukorra, kus eduskonnal häid valikuid ei ole. Paketi tagasilükkamine tähendaks, et Euroopa liidus võib tekkida kaos. Duspaketisisalduja. Kogemus ei toeta taastepaketi sisu, aga samas ei soovi Euroopa liitu kaosesse viia. Vastutus taastepaketi asjus lasub valitsusel ja seetõttu jääb mus hääletusel erapooletuks, ütles Mükkanen pärast fraktsiooni koosolekut. Mitu fraktsiooni liiget on siiski seda meelt, et ausam on oma seisukoht välja öelda ja hääletada paketi vastu. Turu ülikooli parlamendiuuringute keskuse juhi Markus Togi Sibila sõnul ei ole ka kõik valitsuserakondade liikmed ühte meelt ning nii vasakliidust kui keskus tast võib vastuhääli tulla. Matti Vanhanen keskustast hoiatas parlamendi infotunnis, et paketi läbikukkumine oleks katastroof. Selle mõju oleks maavärin Euroopas, ütles Vanhanen. Taastepakett on ratifitseerimata ligi 10. liikmesriigis. Soome panga OP. Peaökonomist Reijo Heiskanen usub, et taastepakett läheb Euroopas käiku vaatamata Soome otsusele. Suuremad liikmesriigid on selle juba heaks kiitnud. Ajaleht Helsingin Sanomat nendib, et Soome Euroopa-meelsed poliitikud peaksid lõpetama oma poliitilised võimumängud ja silmad lahti tegema, sest olukord nii Euroopas kui suurriikide poliitikas on muutunud. Saksamaa on pärast ühendkuningriigi lahkumist väga mures Euroopa Liidu tuleviku pärast sest ühtne Euroopa liit on saksa julgeolekupoliitika keskmeks. Seda võiks ka Soome meeles pidada, leiavad poliitikavaatlejad. Kuna sisserändekriisi praegu pole, püüavad perussoomlased populaarsust koguda Euroopa Liitu kritiseerides. Helsingin Sanomat nendib, et kui teised parteid sama üritavad, siis perussoomalastest neil Euroopa-vastasusega üle olla ei õnnestu. Küll aga tekitavad nad püsiva kahju Soomele. Soomlaste selg, enamik toetab Euroopa Liitu kuulumist, tuletab Helsingin Sanomat meelde.
|
Soomes on poliitikud Euroopa Liidu ühise laenu asjus eri meelt ja püüavad seda ära kasutada oma toetuse tõstmiseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Euroopa Liidu riigid plaanivad viirusekriisi järel taaskäivitamist rahastada laenuga. Selle maksavad tagasi kõik liikmesriigid ühiselt. Laenu maksame kuni 2058. aasta lõpuni. Paketi käivitamiseks on vaja kõikide liikmesriikide heakskiitu. Soome parlamendi põhiseaduskomisjoni hinnangul tähendaks taastepaketis osalemine märkimisväärset volituste delegeerimist Euroopa liidule ja seetõttu peab dokumendi ratifitseerimiseks saavutama parlamendihääletusel kaks kolmandikku häältest. See tähendab, et oleks vaja ka opositsiooni ehk perussuomalaiste või muse liikmete toetust. Mõlemad erakonnad on üldiselt paketi vastu, aga kus ja parlamendifraktsioon otsustas hääletusel erapooletuks jääda. Fraktsiooni esimees Kai Mükkanen ütles, et valitsus on tekitanud olukorra, kus eduskonnal häid valikuid ei ole. Paketi tagasilükkamine tähendaks, et Euroopa liidus võib tekkida kaos. Duspaketisisalduja. Kogemus ei toeta taastepaketi sisu, aga samas ei soovi Euroopa liitu kaosesse viia. Vastutus taastepaketi asjus lasub valitsusel ja seetõttu jääb mus hääletusel erapooletuks, ütles Mükkanen pärast fraktsiooni koosolekut. Mitu fraktsiooni liiget on siiski seda meelt, et ausam on oma seisukoht välja öelda ja hääletada paketi vastu. Turu ülikooli parlamendiuuringute keskuse juhi Markus Togi Sibila sõnul ei ole ka kõik valitsuserakondade liikmed ühte meelt ning nii vasakliidust kui keskus tast võib vastuhääli tulla. Matti Vanhanen keskustast hoiatas parlamendi infotunnis, et paketi läbikukkumine oleks katastroof. Selle mõju oleks maavärin Euroopas, ütles Vanhanen. Taastepakett on ratifitseerimata ligi 10. liikmesriigis. Soome panga OP. Peaökonomist Reijo Heiskanen usub, et taastepakett läheb Euroopas käiku vaatamata Soome otsusele. Suuremad liikmesriigid on selle juba heaks kiitnud. Ajaleht Helsingin Sanomat nendib, et Soome Euroopa-meelsed poliitikud peaksid lõpetama oma poliitilised võimumängud ja silmad lahti tegema, sest olukord nii Euroopas kui suurriikide poliitikas on muutunud. Saksamaa on pärast ühendkuningriigi lahkumist väga mures Euroopa Liidu tuleviku pärast sest ühtne Euroopa liit on saksa julgeolekupoliitika keskmeks. Seda võiks ka Soome meeles pidada, leiavad poliitikavaatlejad. Kuna sisserändekriisi praegu pole, püüavad perussoomlased populaarsust koguda Euroopa Liitu kritiseerides. Helsingin Sanomat nendib, et kui teised parteid sama üritavad, siis perussoomalastest neil Euroopa-vastasusega üle olla ei õnnestu. Küll aga tekitavad nad püsiva kahju Soomele. Soomlaste selg, enamik toetab Euroopa Liitu kuulumist, tuletab Helsingin Sanomat meelde.
### Response:
Soomes on poliitikud Euroopa Liidu ühise laenu asjus eri meelt ja püüavad seda ära kasutada oma toetuse tõstmiseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Matsalu lahe põhjarannikul Tuulingu puhkemaja pidav Ants Ale ütles, et loodusturism pikendab Eesti nappi turismihooaega nii kevadel kui ka sügisel. Tänavuseks hooajaks tuulingus tehtud majutusbroneeringud annavad alele lootust, et ehkki 2019. aastaga võrreldes võib jääda külaliste hulk vaid 20 protsendi juurde tollasest, on see viimase kahe aastaga võrreldes ikkagi edasiminek, jätkab Ants Ale. Loodusturist on selline hea rahulik inimene, et ta teab neid väärtusi, mille pärast ta siia on tulnud. Ta on paljudel puhkudel teinud eeltöö ja siis ta tulebki neid objekte, linde ja loodust siia nautima. Ale sõnul on välis ja siseturistide vahe selles, et Matsalu rahvuspargis käiv eestlane sageli maapiirkonnas öömaja ei otsi. Sihtasutus Läänemaa avalikustas äsja veebikeskkonna www.linnuriik.ee kus saab virtuaalselt avastada Matsalu vaatetorne ja näha rahvuspargi linnuliike. Lehele on plaanis lisada veel kohalike turismiettevõtjate kontaktid, mis peaks tegema inimestele puhkuse planeerimise lihtsamaks. Tulevikus tahetakse tõlkida leht ka inglise keelde. Uurisin ornitoloogi ja loodusgiidi Tarvo Valkeri käest, millal tasub Matsalut külastada. Matsalut võib juba tegelikult lavastama tulla praegu, et kevad on olnud üsna varajane ja, ja põllud ja luhaservad on hanesid ja luiki juba täis. Aga kui tahta sellist kõige liigi rohkemat ja arvukamat lindude peatusaega tabada, siis aprillis ja mais on kevadel kindlasti see kõige parem aeg tulla. Tarvo Valkeri sõnul on turistide huvi tema juhendatavate loodusreiside vastu taastunud päris hästi. Paljud kliendid tunnevad nüüd aga muret Ukraina sõja pärast, kuid tühistamisi pole Valkeril veel õnneks. Sellega seoses olnud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Matsalu rahvuspark.
|
Kohalikele loodushuvilistele mõeldes sai äsja aga valmis veebikeskkond, mille vahendusel saab tundma õppida Matsalus pesitsevaid ja peatuvaid linde.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Matsalu lahe põhjarannikul Tuulingu puhkemaja pidav Ants Ale ütles, et loodusturism pikendab Eesti nappi turismihooaega nii kevadel kui ka sügisel. Tänavuseks hooajaks tuulingus tehtud majutusbroneeringud annavad alele lootust, et ehkki 2019. aastaga võrreldes võib jääda külaliste hulk vaid 20 protsendi juurde tollasest, on see viimase kahe aastaga võrreldes ikkagi edasiminek, jätkab Ants Ale. Loodusturist on selline hea rahulik inimene, et ta teab neid väärtusi, mille pärast ta siia on tulnud. Ta on paljudel puhkudel teinud eeltöö ja siis ta tulebki neid objekte, linde ja loodust siia nautima. Ale sõnul on välis ja siseturistide vahe selles, et Matsalu rahvuspargis käiv eestlane sageli maapiirkonnas öömaja ei otsi. Sihtasutus Läänemaa avalikustas äsja veebikeskkonna www.linnuriik.ee kus saab virtuaalselt avastada Matsalu vaatetorne ja näha rahvuspargi linnuliike. Lehele on plaanis lisada veel kohalike turismiettevõtjate kontaktid, mis peaks tegema inimestele puhkuse planeerimise lihtsamaks. Tulevikus tahetakse tõlkida leht ka inglise keelde. Uurisin ornitoloogi ja loodusgiidi Tarvo Valkeri käest, millal tasub Matsalut külastada. Matsalut võib juba tegelikult lavastama tulla praegu, et kevad on olnud üsna varajane ja, ja põllud ja luhaservad on hanesid ja luiki juba täis. Aga kui tahta sellist kõige liigi rohkemat ja arvukamat lindude peatusaega tabada, siis aprillis ja mais on kevadel kindlasti see kõige parem aeg tulla. Tarvo Valkeri sõnul on turistide huvi tema juhendatavate loodusreiside vastu taastunud päris hästi. Paljud kliendid tunnevad nüüd aga muret Ukraina sõja pärast, kuid tühistamisi pole Valkeril veel õnneks. Sellega seoses olnud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Matsalu rahvuspark.
### Response:
Kohalikele loodushuvilistele mõeldes sai äsja aga valmis veebikeskkond, mille vahendusel saab tundma õppida Matsalus pesitsevaid ja peatuvaid linde.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Doktor Rospu kinnitas, et eakad peaksid läbi mõtlema nimekirja nendest, kes saaksid nende eest vajalikud käigud ära teha. Poes ja apteegis saavad eakate eest käia ka nooremad pereliikmed, naabrid või sotsiaaltöötajad. Omavahelisi kontakte tuleks aga samuti vältida, ütles doktor Rospu. Olen kuulnud siin inimestega rääkides üritustest, kus ikka veel peetakse eakate inimeste sünnipäevi, kuhu tulevad teised samaealised või muid mingisuguseid, noh tõenäoliselt juba varem pikalt kokku lepitud kokkusaamisi praegu on küll kindlasti viimane aeg need üritused ära jätta. Arstimeid ka retsepti ravimeid saab välja osta samuti keegi teine, kui ta teab ravimit vajava inimese. ID-koodi doktor Rospu soovitab välja osta veidi rohkem ravimeid. Ma arvan, et umbes kuu aja ravimivaru oleks mõistlik, me ju ei tea, kui pikalt meil see koroonaviiruse olukord siin kestab, aga oletatakse nelja nädalat oletatakse kuut nädalat ja natukest peale. Ma arvan, et kui oleks ühe kuu ravimivaru, siis juba noh, kuu aja pärast saab vaadata, et mis see seis on ja võib-olla siis vajadusel üht-teist uuendada. Toiduvarud võiksid olla kahe nädala arvestusega, et siis kahe nädala pärast vaadata, mismoodi on. No paljudel eakatel on ju ka sellised regulaarsed vastuvõtud perearstide juures, praegu on perearstidel väga palju tööd, mida selle probleemiga teha? No meie oma perearstikeskuses ja ma väga loodan, et suurem osa Eesti teistest perearstikeskustes niisamuti helistama järjest oma patsientidele, meil on terve nädala vastuvõtud on juba ammu täis broneeritud, me helistame nendele patsientidele eelnevalt, küsime, millega me pidime tegelema või no mõned asjad on pooleli ja ma tean ise, mis me pidime tegema kõik, mida vähegi saab, ära jätta. Me jätame ära või lahendame telefoni teel või lükkame edasi või, või korraldame ümber. Nii et inimesed ei peaks tulema perearstikeskusesse, kui see on vähegi välditav. Kõiki asju ei saa edasi lükata, mõned patsiendid on praegu haiged, mõnedel patsientidel on vaja kipsi või õmblusi eemaldada või mis iganes meditsiinilist abi nad vajavad. Selliste patsientide jaoks me lepime kokku kindla vastuvõtuaja. On see siis vastuvõtuaeg pereõe juurde vastuvõtuaeg perearsti juurde, vastuvõtuaeg pereanalüüside andmiseks, igaüks teab täpselt, millal ta peab tulema, et maja peal meil patsiendid võimalikult vähe ka omavahel lähikontakti satuksid. Tööl käivad inimesed saavad haiguskahtluse korral koju jäädes esitada töövõimetuslehe digilugu.ee keskkonnas. Nädala jooksul saavad perearstid neid juba lõplikult vormistada ja iga juhtumit täpsustada.
|
Eesti Perearstide Selts avaldas soovitused eakatele ja nende lähedastele eriolukorras tegutsemiseks. Just eakatel on suur risk koroonaviirusega nakatudes raskelt haigestuda.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Doktor Rospu kinnitas, et eakad peaksid läbi mõtlema nimekirja nendest, kes saaksid nende eest vajalikud käigud ära teha. Poes ja apteegis saavad eakate eest käia ka nooremad pereliikmed, naabrid või sotsiaaltöötajad. Omavahelisi kontakte tuleks aga samuti vältida, ütles doktor Rospu. Olen kuulnud siin inimestega rääkides üritustest, kus ikka veel peetakse eakate inimeste sünnipäevi, kuhu tulevad teised samaealised või muid mingisuguseid, noh tõenäoliselt juba varem pikalt kokku lepitud kokkusaamisi praegu on küll kindlasti viimane aeg need üritused ära jätta. Arstimeid ka retsepti ravimeid saab välja osta samuti keegi teine, kui ta teab ravimit vajava inimese. ID-koodi doktor Rospu soovitab välja osta veidi rohkem ravimeid. Ma arvan, et umbes kuu aja ravimivaru oleks mõistlik, me ju ei tea, kui pikalt meil see koroonaviiruse olukord siin kestab, aga oletatakse nelja nädalat oletatakse kuut nädalat ja natukest peale. Ma arvan, et kui oleks ühe kuu ravimivaru, siis juba noh, kuu aja pärast saab vaadata, et mis see seis on ja võib-olla siis vajadusel üht-teist uuendada. Toiduvarud võiksid olla kahe nädala arvestusega, et siis kahe nädala pärast vaadata, mismoodi on. No paljudel eakatel on ju ka sellised regulaarsed vastuvõtud perearstide juures, praegu on perearstidel väga palju tööd, mida selle probleemiga teha? No meie oma perearstikeskuses ja ma väga loodan, et suurem osa Eesti teistest perearstikeskustes niisamuti helistama järjest oma patsientidele, meil on terve nädala vastuvõtud on juba ammu täis broneeritud, me helistame nendele patsientidele eelnevalt, küsime, millega me pidime tegelema või no mõned asjad on pooleli ja ma tean ise, mis me pidime tegema kõik, mida vähegi saab, ära jätta. Me jätame ära või lahendame telefoni teel või lükkame edasi või, või korraldame ümber. Nii et inimesed ei peaks tulema perearstikeskusesse, kui see on vähegi välditav. Kõiki asju ei saa edasi lükata, mõned patsiendid on praegu haiged, mõnedel patsientidel on vaja kipsi või õmblusi eemaldada või mis iganes meditsiinilist abi nad vajavad. Selliste patsientide jaoks me lepime kokku kindla vastuvõtuaja. On see siis vastuvõtuaeg pereõe juurde vastuvõtuaeg perearsti juurde, vastuvõtuaeg pereanalüüside andmiseks, igaüks teab täpselt, millal ta peab tulema, et maja peal meil patsiendid võimalikult vähe ka omavahel lähikontakti satuksid. Tööl käivad inimesed saavad haiguskahtluse korral koju jäädes esitada töövõimetuslehe digilugu.ee keskkonnas. Nädala jooksul saavad perearstid neid juba lõplikult vormistada ja iga juhtumit täpsustada.
### Response:
Eesti Perearstide Selts avaldas soovitused eakatele ja nende lähedastele eriolukorras tegutsemiseks. Just eakatel on suur risk koroonaviirusega nakatudes raskelt haigestuda.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kes meist poleks olnud hädas mõne võõrkeele õppimisega, ikka küsivad lapsed, kas lõpuks pole tõesti võimalik leiutada tõlkerakendust, mis lubab rääkida meil eestlastel oma ilusas emakeeles ja meie võõrkeelsetel vestluspartneritel oleks kõrvaklappidest kosta nende emakeelne otsetõlge? Tallinna tehnikaülikooli endine rektor professor Jaak Aaviksoo on rõhutanud et sääraste nii-öelda kõrvatõlkide rakendustes peab kindlasti olemas olema ka eesti keel. See on meie tuleviku jaoks ülimalt oluline. Tallinna tehnikaülikooli keeletehnoloogia labori vanemteadur Einar Meister ütles, et eesti keel on nendes rakendustes täiesti olemas, kuid mehaaniline tõlge ei tähenda veel keelest arusaamist. Vabalt, või suhteliselt hästi ühest keelest teise ja noh, kas või selle Google'i masintõlke arengut vaadates siis keelte paaride arv, mida nad siis katavad, et see on järjest kasvanud ja see tõlke kvaliteet on ka läinud kogu aeg paremaks. Aga, ja on palju selliseid rakendusi, mille puhul täiesti piisab sellest, et, et et see tuvastatud tekst tõlkida teise keelde, aga me ei saa kindlasti rääkida sellest, et näiteks mingid ilukirjandusliku teksti või, või luulet võiks selliselt tõlkida. Nii et, et see oleks ka adekvaatselt mõistetav siis et see eeldab ikkagi sellise intelligentsuse olemasolu. Ja ma ei ole väga optimist siiski selles osas, et et masinad oma intelligentsuse tasemelt jõuavad siis samale tasemele inimesega nii-öelda lähiaastatel. Einar Meister rõhutas, et eesti keel on uutes keeletehnoloogia rakendustes väga hästi esindatud. No näiteks meil on sellised vabavaralised rakendused, mida inglise keele puhul ka näiteks vabalt ei leia. Meie labori kodulehelt leiab sellise kõnetuvastusrakenduse, kuhu igaüks võib üles laadida oma kõnesalvestuse ja saab vastu emaili peale siis selle automaatse transkriptsiooni minu teada sellist vabavaralist rakendust inglise keele jaoks ja noh, siin ka lähikeelte jaoks soome keele puhul ma ei tea, et oleks vabavaraliselt olemas kõigile kasutada.
|
Tänasel emakeelepäeval on paslik küsida, mis seisus on Eesti keele tehnoloogiline arendamine.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kes meist poleks olnud hädas mõne võõrkeele õppimisega, ikka küsivad lapsed, kas lõpuks pole tõesti võimalik leiutada tõlkerakendust, mis lubab rääkida meil eestlastel oma ilusas emakeeles ja meie võõrkeelsetel vestluspartneritel oleks kõrvaklappidest kosta nende emakeelne otsetõlge? Tallinna tehnikaülikooli endine rektor professor Jaak Aaviksoo on rõhutanud et sääraste nii-öelda kõrvatõlkide rakendustes peab kindlasti olemas olema ka eesti keel. See on meie tuleviku jaoks ülimalt oluline. Tallinna tehnikaülikooli keeletehnoloogia labori vanemteadur Einar Meister ütles, et eesti keel on nendes rakendustes täiesti olemas, kuid mehaaniline tõlge ei tähenda veel keelest arusaamist. Vabalt, või suhteliselt hästi ühest keelest teise ja noh, kas või selle Google'i masintõlke arengut vaadates siis keelte paaride arv, mida nad siis katavad, et see on järjest kasvanud ja see tõlke kvaliteet on ka läinud kogu aeg paremaks. Aga, ja on palju selliseid rakendusi, mille puhul täiesti piisab sellest, et, et et see tuvastatud tekst tõlkida teise keelde, aga me ei saa kindlasti rääkida sellest, et näiteks mingid ilukirjandusliku teksti või, või luulet võiks selliselt tõlkida. Nii et, et see oleks ka adekvaatselt mõistetav siis et see eeldab ikkagi sellise intelligentsuse olemasolu. Ja ma ei ole väga optimist siiski selles osas, et et masinad oma intelligentsuse tasemelt jõuavad siis samale tasemele inimesega nii-öelda lähiaastatel. Einar Meister rõhutas, et eesti keel on uutes keeletehnoloogia rakendustes väga hästi esindatud. No näiteks meil on sellised vabavaralised rakendused, mida inglise keele puhul ka näiteks vabalt ei leia. Meie labori kodulehelt leiab sellise kõnetuvastusrakenduse, kuhu igaüks võib üles laadida oma kõnesalvestuse ja saab vastu emaili peale siis selle automaatse transkriptsiooni minu teada sellist vabavaralist rakendust inglise keele jaoks ja noh, siin ka lähikeelte jaoks soome keele puhul ma ei tea, et oleks vabavaraliselt olemas kõigile kasutada.
### Response:
Tänasel emakeelepäeval on paslik küsida, mis seisus on Eesti keele tehnoloogiline arendamine.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti-Läti piiri alal on kütusehinna erinevus eriti märgatav ja ka tuntav. Õigema pildi saamiseks tuleks võrrelda ühe keti keskmist hinda, kuna tanklati võib see erineda Circle K. Andmed näitavad, et diislikütuse hind Eestis ja Leedus on enam-vähem võrdne. Lätis on see kütus Balti riikidest kõige kallim, bensiin on aga oluliselt kallim, Eestis järgneb Läti ja Leedus tuleb selle eest maksta kõige vähem. Aktsiisivõrdlus aga näitab, et Eestis ja Leedus on diislikütuse aktsiis praegu võrdne 372 eurot 1000 liitri kohta. Lätis on see kõrgem ehk 414. Bensiiniaktsiis on aga konkurentsitult kõige kõrgem Eestis 563 eurot 1000 liitri kohta. Lätis on see 509 ja Leedus veelgi vähem ehk 466, kõneleb Sircle K. Eesti mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik. Me oleme diislikütuses pisut odavamad kui on Läti ja samas hinnas, mis on Leedu, et sellest on kindlasti olnud suur abi esmajärjekorras meie vedajatele, kelle konkurentsivõime on paranenud, aga ka me näeme piiriäärsetes piirkondades või tanklates, kus varem käidi Lätis tankimas, siis nüüd seda enam ei tehta, sest ei ole põhjus Läti kütusemüüjate assotsiatsiooni juhid on kogu aeg taotlenud, et Poolast Eestini oleks aktsiis sama. Paraku nii see pole ja ilmselt ei saagi olema. Kuigi aktsiis moodustab kütuse müügihinnast olulise osa, kardab peaminister Kaja Kallas, et selle mõju võib tarbijani jõuda ühesuunaliselt ehk rohkem siis, kui riik määra tõstab ja vähem siis, kui langetab. Mis on minu meelest huvitav, on see, et näiteks aktsiis on meil madalam praegu kui Lätis, ometi hind on meil kõrgem kui Lätis. Kui seadust ei muudeta, ehk siis kõik jääb nii, nagu eelmine valitsus pani paika siis 22. aasta maist tõusevad aktsiisid kriisieelsele tasemele. Kui seda muuta, siis tekib kohe see küsimus. Kas Eesti kütuse ettevõtjad ka langetavad seda hinda selle aktsiisilangetuse võrra? Kuid hinnaerinevusi riikide vahel tingivad ka sisseost ja biolisandite kasutamise nõuded. Läti kütusemüüjate assotsiatsiooni juhatuse esimees Ojars karsewskis. Olulisel määral mõjutab hinda kütuste sisseost, räägib kartvski. On selge, et maailmaturuhinna põhjal tehtud ost Tallinnas erineb kütusehinnast Riias või Vilniuses või Varssavis. Kolmas mõjur ja oluline mõjur on biolisandite kasutamise erinevad nõuded riikide vahel.
|
Eestis praeguse plaani järgi järgmise aasta maini kehtiv madalam diislikütuse aktsiis ei ajenda enam tankima Lätis, kuid bensiin on seal endiselt odavam. Peaminister Kaja Kallas ja kütusemüüjad on eri meelt selles, kui suurel määral mõjutab aktsiis lõpphinda tanklais.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti-Läti piiri alal on kütusehinna erinevus eriti märgatav ja ka tuntav. Õigema pildi saamiseks tuleks võrrelda ühe keti keskmist hinda, kuna tanklati võib see erineda Circle K. Andmed näitavad, et diislikütuse hind Eestis ja Leedus on enam-vähem võrdne. Lätis on see kütus Balti riikidest kõige kallim, bensiin on aga oluliselt kallim, Eestis järgneb Läti ja Leedus tuleb selle eest maksta kõige vähem. Aktsiisivõrdlus aga näitab, et Eestis ja Leedus on diislikütuse aktsiis praegu võrdne 372 eurot 1000 liitri kohta. Lätis on see kõrgem ehk 414. Bensiiniaktsiis on aga konkurentsitult kõige kõrgem Eestis 563 eurot 1000 liitri kohta. Lätis on see 509 ja Leedus veelgi vähem ehk 466, kõneleb Sircle K. Eesti mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik. Me oleme diislikütuses pisut odavamad kui on Läti ja samas hinnas, mis on Leedu, et sellest on kindlasti olnud suur abi esmajärjekorras meie vedajatele, kelle konkurentsivõime on paranenud, aga ka me näeme piiriäärsetes piirkondades või tanklates, kus varem käidi Lätis tankimas, siis nüüd seda enam ei tehta, sest ei ole põhjus Läti kütusemüüjate assotsiatsiooni juhid on kogu aeg taotlenud, et Poolast Eestini oleks aktsiis sama. Paraku nii see pole ja ilmselt ei saagi olema. Kuigi aktsiis moodustab kütuse müügihinnast olulise osa, kardab peaminister Kaja Kallas, et selle mõju võib tarbijani jõuda ühesuunaliselt ehk rohkem siis, kui riik määra tõstab ja vähem siis, kui langetab. Mis on minu meelest huvitav, on see, et näiteks aktsiis on meil madalam praegu kui Lätis, ometi hind on meil kõrgem kui Lätis. Kui seadust ei muudeta, ehk siis kõik jääb nii, nagu eelmine valitsus pani paika siis 22. aasta maist tõusevad aktsiisid kriisieelsele tasemele. Kui seda muuta, siis tekib kohe see küsimus. Kas Eesti kütuse ettevõtjad ka langetavad seda hinda selle aktsiisilangetuse võrra? Kuid hinnaerinevusi riikide vahel tingivad ka sisseost ja biolisandite kasutamise nõuded. Läti kütusemüüjate assotsiatsiooni juhatuse esimees Ojars karsewskis. Olulisel määral mõjutab hinda kütuste sisseost, räägib kartvski. On selge, et maailmaturuhinna põhjal tehtud ost Tallinnas erineb kütusehinnast Riias või Vilniuses või Varssavis. Kolmas mõjur ja oluline mõjur on biolisandite kasutamise erinevad nõuded riikide vahel.
### Response:
Eestis praeguse plaani järgi järgmise aasta maini kehtiv madalam diislikütuse aktsiis ei ajenda enam tankima Lätis, kuid bensiin on seal endiselt odavam. Peaminister Kaja Kallas ja kütusemüüjad on eri meelt selles, kui suurel määral mõjutab aktsiis lõpphinda tanklais.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Valge maja on USA energiaettevõtteid juba mitu nädalat küberrünnakute eest hoiatanud ja palunud kasutada kõiki võimalikke föderaalvahendeid, et süsteemide julgeolekut suurendada, räägib USA endine kaitseminister Jak Hegle. Küberrünnakud on väga ohtlikud, sest need võivad halvata poliitika, elektri ja finantssüsteeme. Kunagi pole teada, kust ja millal need tulevad ja venelased on selles väga head. Texase osariigi energiaettevõtete kinnitusel on Venemaa häkkerid üritanud leida nende süsteemide nõrku kohti. Küberekspert Michael Mabi rõhutab, et Venemaa võib plaanida samasugust lunavara rünnakut nagu tehti möödunud aastal Colonial Byplineile. Seetõttu oli ettevõte umbes 9000 kilomeetri pikkune torujuhe rivist väljas. Pea nädal aega ja mitu idaranniku osariiki seisid silmitsi kütusepuudusega küberekspert Michael Maibi. USA-s on üheks probleemiks see, et üle 3000 erineva ettevõtte nii era kui ka avalikus sektoris on elektrivõrguga seotud. See on 3000 aidaust, mida tuleb kaitsta. Meibi sõnul näitas Texase elektrivõrgu haavatavust möödunud aasta külmalaine. Sajad tuhanded inimesed pidid ilma vooluta hakkama saama mitu päeva. Michel Mayby. 71 protsenti Texase elektrikatkestustest on olnud seotud ilmaga, mida võib eeldada, aga kolm protsenti elektrikatkestustest oli seotud küberrünnakutega ja 22 protsenti füüsiliste rünnakutega. Seega Texase elektrivõrk on haavatav nii inimeste tekitatud ohtudele kui ka looduskatastroofidele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.
|
USA energiaettevõtted valmistuvad võimalikeks Venemaa küberrünnakuteks. Kõige pinevam on olukord Texase osariigis, kus Venemaa häkkerid on üritanud leida kübersüsteemide nõrku kohti.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Valge maja on USA energiaettevõtteid juba mitu nädalat küberrünnakute eest hoiatanud ja palunud kasutada kõiki võimalikke föderaalvahendeid, et süsteemide julgeolekut suurendada, räägib USA endine kaitseminister Jak Hegle. Küberrünnakud on väga ohtlikud, sest need võivad halvata poliitika, elektri ja finantssüsteeme. Kunagi pole teada, kust ja millal need tulevad ja venelased on selles väga head. Texase osariigi energiaettevõtete kinnitusel on Venemaa häkkerid üritanud leida nende süsteemide nõrku kohti. Küberekspert Michael Mabi rõhutab, et Venemaa võib plaanida samasugust lunavara rünnakut nagu tehti möödunud aastal Colonial Byplineile. Seetõttu oli ettevõte umbes 9000 kilomeetri pikkune torujuhe rivist väljas. Pea nädal aega ja mitu idaranniku osariiki seisid silmitsi kütusepuudusega küberekspert Michael Maibi. USA-s on üheks probleemiks see, et üle 3000 erineva ettevõtte nii era kui ka avalikus sektoris on elektrivõrguga seotud. See on 3000 aidaust, mida tuleb kaitsta. Meibi sõnul näitas Texase elektrivõrgu haavatavust möödunud aasta külmalaine. Sajad tuhanded inimesed pidid ilma vooluta hakkama saama mitu päeva. Michel Mayby. 71 protsenti Texase elektrikatkestustest on olnud seotud ilmaga, mida võib eeldada, aga kolm protsenti elektrikatkestustest oli seotud küberrünnakutega ja 22 protsenti füüsiliste rünnakutega. Seega Texase elektrivõrk on haavatav nii inimeste tekitatud ohtudele kui ka looduskatastroofidele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.
### Response:
USA energiaettevõtted valmistuvad võimalikeks Venemaa küberrünnakuteks. Kõige pinevam on olukord Texase osariigis, kus Venemaa häkkerid on üritanud leida kübersüsteemide nõrku kohti.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tööjõus osalemise määr on jäänud madalamaks oluliselt, kui ta oli enne kriisi, ehk siis tegelikult on nagu mingi seltskond meil täna nagu tööjõuturult kadunud nad ei ole nagu töötuna arvel ega ka võib-olla iseennast ei pea, töötaks, aga lihtsalt on siis jäänud näiteks pensionile või mingil muul põhjusel tööturul kõrvale, et just see ka siis see tööhõive t on tegelikult veel päris kaugel sellest, mis ta siin oli näiteks 2019 aasta lõpus. Kas see näitab seda, et meil on tekkinud uusi töökohti, mida need inimesed lihtsalt ei oska täita, kuna töökohad on läinud keerulisemaks? Jah, et selle juures nagu põnev on just see, et kui me nagu mõtleme, et millised sektorid need on, et kus täna võiks veel selline nõudlus tööjõu järele olla madalam kui tal enne kriisi, et noh, see on ikkagi valdavalt sellised turismiga seotud ettevõtmised siis tegelikkuses see seltskond, kes on siis nagu tööturul kõrvale jäänud tundub olevat hoopis nagu meesterahvad, et kes võib-olla ei ole selline nagu peamine sihtgrupp, kellest me mõtleme nagu sellises teenindavas turismisektoris, et eks siin võibolla näiteks jah, seesama nagu töötlev tööstus ja, ja võibolla Ida-Virumaal ka mäetööstus on siia natukene nagu panustanud. Te ütlesite, et töötuse tase on tegelikult langenud kiiremini. Mis sektorid need siis on, et kas selline IT-sektori võidukäik meile kuulsust ja au on toonud, kui palju sinna tegelikult uusi töökohti sisuliselt juurde tuleb? Siin viimased neljanda kvartali numbrid pole nii täpselt jõudnud veel sinna sisse vaadata. Aga põhimõtteliselt jah, et muidugi IT-s on olnud väga kiire kasv, aga noh, kui me räägime nüüd puhtalt nagu programmeerimise tegevusalast, et ta ikkagi nagu niivõrd massiivne ei ole oma suuruse poolest no ja omaette sisuline küsimus, et kas inimesed, kes töötasid töötlevas tööstuses, et kas nad saavad edasi liikuda IT-sektorisse aga, aga ma oleks nagu selle poolest jällegi optimistlik. Kui me vaatame täna nagu suuremat majandussektorite plaane, siis värbamisel tegelikult kõik suuremad sektorid on täna väga huvitatud töötajate juurde värvamist, et seesama töötlev tööstus näiteks, et noh, seal ei ole nende ettevõtete konjunktuuriuuringute põhjal ettevõtete küsitluste põhjal pole kunagi varem olnud niivõrd optimistlikud selles osas, et, et järgneva kolme kuu jooksul siis inimesi juurde värvata samuti ehitussektor, noh seal tundub olevat selline väga tugev nõudlus, täna soovitakse samuti nagu töötajaid juurde värvata, et tegelikult täna kõigis suuremates majandussektorites inimesi soovitakse juurde saada, pigem siis jah, tundub, et võib-olla see pakkumine, mis sealt tuleb, ei ole nagu niivõrd ahvatlev, et need inimesed, kes siis on just tööturul kõrvale jäänud, et oleksid valmis sinna minema.
|
Töötuse määr vähenes eelmisel aastal jõudsasti, ka sel aastal peaks töötus vähenema. Kuigi töötus on vähenenud pole tööjõuturg jõudnud kriisieelsele tasemele.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tööjõus osalemise määr on jäänud madalamaks oluliselt, kui ta oli enne kriisi, ehk siis tegelikult on nagu mingi seltskond meil täna nagu tööjõuturult kadunud nad ei ole nagu töötuna arvel ega ka võib-olla iseennast ei pea, töötaks, aga lihtsalt on siis jäänud näiteks pensionile või mingil muul põhjusel tööturul kõrvale, et just see ka siis see tööhõive t on tegelikult veel päris kaugel sellest, mis ta siin oli näiteks 2019 aasta lõpus. Kas see näitab seda, et meil on tekkinud uusi töökohti, mida need inimesed lihtsalt ei oska täita, kuna töökohad on läinud keerulisemaks? Jah, et selle juures nagu põnev on just see, et kui me nagu mõtleme, et millised sektorid need on, et kus täna võiks veel selline nõudlus tööjõu järele olla madalam kui tal enne kriisi, et noh, see on ikkagi valdavalt sellised turismiga seotud ettevõtmised siis tegelikkuses see seltskond, kes on siis nagu tööturul kõrvale jäänud tundub olevat hoopis nagu meesterahvad, et kes võib-olla ei ole selline nagu peamine sihtgrupp, kellest me mõtleme nagu sellises teenindavas turismisektoris, et eks siin võibolla näiteks jah, seesama nagu töötlev tööstus ja, ja võibolla Ida-Virumaal ka mäetööstus on siia natukene nagu panustanud. Te ütlesite, et töötuse tase on tegelikult langenud kiiremini. Mis sektorid need siis on, et kas selline IT-sektori võidukäik meile kuulsust ja au on toonud, kui palju sinna tegelikult uusi töökohti sisuliselt juurde tuleb? Siin viimased neljanda kvartali numbrid pole nii täpselt jõudnud veel sinna sisse vaadata. Aga põhimõtteliselt jah, et muidugi IT-s on olnud väga kiire kasv, aga noh, kui me räägime nüüd puhtalt nagu programmeerimise tegevusalast, et ta ikkagi nagu niivõrd massiivne ei ole oma suuruse poolest no ja omaette sisuline küsimus, et kas inimesed, kes töötasid töötlevas tööstuses, et kas nad saavad edasi liikuda IT-sektorisse aga, aga ma oleks nagu selle poolest jällegi optimistlik. Kui me vaatame täna nagu suuremat majandussektorite plaane, siis värbamisel tegelikult kõik suuremad sektorid on täna väga huvitatud töötajate juurde värvamist, et seesama töötlev tööstus näiteks, et noh, seal ei ole nende ettevõtete konjunktuuriuuringute põhjal ettevõtete küsitluste põhjal pole kunagi varem olnud niivõrd optimistlikud selles osas, et, et järgneva kolme kuu jooksul siis inimesi juurde värvata samuti ehitussektor, noh seal tundub olevat selline väga tugev nõudlus, täna soovitakse samuti nagu töötajaid juurde värvata, et tegelikult täna kõigis suuremates majandussektorites inimesi soovitakse juurde saada, pigem siis jah, tundub, et võib-olla see pakkumine, mis sealt tuleb, ei ole nagu niivõrd ahvatlev, et need inimesed, kes siis on just tööturul kõrvale jäänud, et oleksid valmis sinna minema.
### Response:
Töötuse määr vähenes eelmisel aastal jõudsasti, ka sel aastal peaks töötus vähenema. Kuigi töötus on vähenenud pole tööjõuturg jõudnud kriisieelsele tasemele.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Narva linnavõim on Eesti vabariigi vastu võidelnud punakommunaaride Albert Diimani ja Ansis Taumani tänavanimede ümbernimetamist saboteerinud aastaid. Viimati nõudis Eesti ajaloo käsitlusega sobimatute tänavanimede muutmist riigihalduse minister Jaak Aab ning riigikogu menetluses on kohanime seaduse muutmise eelnõu, mis annaks valitsusele õiguse kohustada omavalitsust kohanimesid viivitamatult ümber nimetama. Nüüd aga paistab, et Narva on jõulisele pressingule järele andmas. Volikogu võimufraktsiooni liikme Vladimir Butusovi ettepanekul võib üks probleemsetest tänavanimedest saada Narva esimese linnapea Adolf Haani nime. Butusov, kes varem oli ümbernimetamise põhimõtteline vastane, ei täpsusta, kas Adolf Hani nime pakutakse diivani või hoopis Damani tänavale. Me ei hakanud volikogu kultuurikomisjonile ja võimufraktsioonile sihilikult nimetama mingit konkreetset tänavat, et nad saaksid ise otsusele jõuda. Võib-olla oleks mõistlik kõigepealt üks tänav ümber nimetada, et vaadata, kui palju see maksma läheb. Ja kui kulud on liiga suured, siis võiks valitsuselt rahalist abi paluda. Narva volikogu esimees Irina Janovitš peab Butusovi ettepanekut toredaks, kuid millisele tänavale Adolf hani nime anda, seda otsustab volikogu. Kuidas otsustatakse ja mis tänav nimetada? See tuleb kollegiaalne otsus, aga minu arvates Dimani tänav. Narva Eesti seltsi esimees Ants Liimets oleks soovinud linnakaardil näha tuntud kultuuritegelase Hans Otsa nime, kuid ka Narva esimese linnapea nime jäädvustamine oleks Liimetsa hinnangul lahenduseks pikali veninud tänavanimede konfliktile. Kahtlemata on teatud lahendus, kui volikogu otsustab lõpuks tänavad ümber nimetada, siis minu pärast võib ka Haani tänav olla. Mul pole selle Haani vastu ega otsa vastu, mul pole mitte midagi, sest ega nemad ei käitunud hirmutavalt Narva elanike vastu, nad on mõlemad Narva elanike heaks midagi teinud. Narva esimese linnapea Adolf Theodor Haani surmast möödus esimesel augustil 106 aastat. Haani mäletatakse kui metsenaati Narva-Jõesuu kuurordi rajajat ning linna heakorra ja parkide edendajat uudistele. Jüri Nikolajev, Narva.
|
Narva võib ühe Eesti Vabariigi vastu tegutsenud kommunisti nime kandva tänava lõpuks ümber nimetada.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Narva linnavõim on Eesti vabariigi vastu võidelnud punakommunaaride Albert Diimani ja Ansis Taumani tänavanimede ümbernimetamist saboteerinud aastaid. Viimati nõudis Eesti ajaloo käsitlusega sobimatute tänavanimede muutmist riigihalduse minister Jaak Aab ning riigikogu menetluses on kohanime seaduse muutmise eelnõu, mis annaks valitsusele õiguse kohustada omavalitsust kohanimesid viivitamatult ümber nimetama. Nüüd aga paistab, et Narva on jõulisele pressingule järele andmas. Volikogu võimufraktsiooni liikme Vladimir Butusovi ettepanekul võib üks probleemsetest tänavanimedest saada Narva esimese linnapea Adolf Haani nime. Butusov, kes varem oli ümbernimetamise põhimõtteline vastane, ei täpsusta, kas Adolf Hani nime pakutakse diivani või hoopis Damani tänavale. Me ei hakanud volikogu kultuurikomisjonile ja võimufraktsioonile sihilikult nimetama mingit konkreetset tänavat, et nad saaksid ise otsusele jõuda. Võib-olla oleks mõistlik kõigepealt üks tänav ümber nimetada, et vaadata, kui palju see maksma läheb. Ja kui kulud on liiga suured, siis võiks valitsuselt rahalist abi paluda. Narva volikogu esimees Irina Janovitš peab Butusovi ettepanekut toredaks, kuid millisele tänavale Adolf hani nime anda, seda otsustab volikogu. Kuidas otsustatakse ja mis tänav nimetada? See tuleb kollegiaalne otsus, aga minu arvates Dimani tänav. Narva Eesti seltsi esimees Ants Liimets oleks soovinud linnakaardil näha tuntud kultuuritegelase Hans Otsa nime, kuid ka Narva esimese linnapea nime jäädvustamine oleks Liimetsa hinnangul lahenduseks pikali veninud tänavanimede konfliktile. Kahtlemata on teatud lahendus, kui volikogu otsustab lõpuks tänavad ümber nimetada, siis minu pärast võib ka Haani tänav olla. Mul pole selle Haani vastu ega otsa vastu, mul pole mitte midagi, sest ega nemad ei käitunud hirmutavalt Narva elanike vastu, nad on mõlemad Narva elanike heaks midagi teinud. Narva esimese linnapea Adolf Theodor Haani surmast möödus esimesel augustil 106 aastat. Haani mäletatakse kui metsenaati Narva-Jõesuu kuurordi rajajat ning linna heakorra ja parkide edendajat uudistele. Jüri Nikolajev, Narva.
### Response:
Narva võib ühe Eesti Vabariigi vastu tegutsenud kommunisti nime kandva tänava lõpuks ümber nimetada.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Sõbral Soomes oli sünnipäev, helistasin ja soovisin palju õnne. Miks Eesti peaminister Soome peaministrile avalikke kirju saadab, küsis ta vastu. Kaja Kallas seisab Eesti inimeste eest, ütlesin ja Sanna Marin seisab Soome inimeste eest, teatas tema. Nii ongi. Soome on valinud koroonapandeemia vältimiseks oma strateegia, mida kasutab kõigi riikide suhtes. Kuna Eestis oli nakatumine vahepeal kümneid kordi kõrgem, jäid meie pendellindajad, kes Soomes töötavad, aga kelle alaline elukoht on Eestis suletud piiri taha lõksu? Jah, see on vastuolus Euroopa Liidu reeglitega, aga Soome hoiab kõigutamatult kinni enda strateegiast suruda viiruse levik võimalikult madalale ega loobu oma sammudest, kuidas riiki avada. Kui aga Soome lubas nüüd seal töötavatele eestlastele maale pääsemiseks lennu, kuid mitte veel laevaliiklust, tõlgendas ametlik Tallinn seda eriliselt Eesti vastu suunatud sammuks. Algas võidujooks, kes kõige teravamalt ja kõige halvemini Soome kohta ütleb. Nii hindas Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik. Ta on Soomes töötanud ja seal teadust teinud, mõistab seletada Soome ühiskonda. Selle alanud võidujooksu üks osa on ka õhinapõhine välispoliitika. Kui Eesti peaminister Kaja Kallas kutsus välja Soome suursaadiku, et rääkida oma murest eestlaste pendelrändajate üle, võis seda mõista. Kui aga Kaja Kallas lasi avaldada ajalehes Helsingin Sanomat enda avaliku kirja Soome peaministrile Sanna Marinile, et lõpu eestlaste murele ei paista, jättis see mulje ajaloo lõpu saabumisest nagu Eesti-Soome suhetes ei olekski homset ja ülehomset, mil piirid avanevad niikuinii ja siis peavad kaks lähedast küllaltki samameelset naabrit edasi suhtlema. Soomlased saavad nüüd pareerida, et Kaja Kallase tegutsemisel on sisepoliitiline taust, sest opositsioon ja meedia nõuavad temalt jõulisust. EKRE ja Isamaa üks etteheide lähipäevil peaminister Kallase vastu esitatavad umbusaldusavalduses ongi see, et ta ei ole suutnud lahendada pendelrände probleemi Eesti ja Soome vahel. Mida kaks päeva enne Soome kohalikke valimisi. Milline tähelepanuväärne ajastus saadetud avalik kiri saavutab mitte midagi. Soome ei muuda enda koroonastrateegiat ning hakkab Soomes töötavate ja sageli Eestis makse maksvate pendelländajate edasi-tagasi liikumist lubama pärast jaanipäeva või hiljemalt juulis. Täpselt nii, nagu algselt kavatses.
|
Mida kaks päeva enne Soome kohalikke valimisi saadetud avalik kiri põhjanaabrite peaministrile saavutab?.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Sõbral Soomes oli sünnipäev, helistasin ja soovisin palju õnne. Miks Eesti peaminister Soome peaministrile avalikke kirju saadab, küsis ta vastu. Kaja Kallas seisab Eesti inimeste eest, ütlesin ja Sanna Marin seisab Soome inimeste eest, teatas tema. Nii ongi. Soome on valinud koroonapandeemia vältimiseks oma strateegia, mida kasutab kõigi riikide suhtes. Kuna Eestis oli nakatumine vahepeal kümneid kordi kõrgem, jäid meie pendellindajad, kes Soomes töötavad, aga kelle alaline elukoht on Eestis suletud piiri taha lõksu? Jah, see on vastuolus Euroopa Liidu reeglitega, aga Soome hoiab kõigutamatult kinni enda strateegiast suruda viiruse levik võimalikult madalale ega loobu oma sammudest, kuidas riiki avada. Kui aga Soome lubas nüüd seal töötavatele eestlastele maale pääsemiseks lennu, kuid mitte veel laevaliiklust, tõlgendas ametlik Tallinn seda eriliselt Eesti vastu suunatud sammuks. Algas võidujooks, kes kõige teravamalt ja kõige halvemini Soome kohta ütleb. Nii hindas Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik. Ta on Soomes töötanud ja seal teadust teinud, mõistab seletada Soome ühiskonda. Selle alanud võidujooksu üks osa on ka õhinapõhine välispoliitika. Kui Eesti peaminister Kaja Kallas kutsus välja Soome suursaadiku, et rääkida oma murest eestlaste pendelrändajate üle, võis seda mõista. Kui aga Kaja Kallas lasi avaldada ajalehes Helsingin Sanomat enda avaliku kirja Soome peaministrile Sanna Marinile, et lõpu eestlaste murele ei paista, jättis see mulje ajaloo lõpu saabumisest nagu Eesti-Soome suhetes ei olekski homset ja ülehomset, mil piirid avanevad niikuinii ja siis peavad kaks lähedast küllaltki samameelset naabrit edasi suhtlema. Soomlased saavad nüüd pareerida, et Kaja Kallase tegutsemisel on sisepoliitiline taust, sest opositsioon ja meedia nõuavad temalt jõulisust. EKRE ja Isamaa üks etteheide lähipäevil peaminister Kallase vastu esitatavad umbusaldusavalduses ongi see, et ta ei ole suutnud lahendada pendelrände probleemi Eesti ja Soome vahel. Mida kaks päeva enne Soome kohalikke valimisi. Milline tähelepanuväärne ajastus saadetud avalik kiri saavutab mitte midagi. Soome ei muuda enda koroonastrateegiat ning hakkab Soomes töötavate ja sageli Eestis makse maksvate pendelländajate edasi-tagasi liikumist lubama pärast jaanipäeva või hiljemalt juulis. Täpselt nii, nagu algselt kavatses.
### Response:
Mida kaks päeva enne Soome kohalikke valimisi saadetud avalik kiri põhjanaabrite peaministrile saavutab?.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tänaseks on külastussagedus kukkunud kordades, samas ostukorv jällegi tõusnud mitmekümne protsendi võrra, et ehk siis käiakse vähem ja ostetakse korraga rohkem põhimõtteliselt märtsi alguses selle ostlemise kõrghetkel osteti ju põhimõtteliselt seda kõike, mis kätte sattus, siis nüüd on see olukord jällegi normaliseerunud ja ostukorvid on läinud jällegi selliseks loogilisemaks, et ostetakse eluks ikkagi hädavajalikke asju. Et lihatoodete müük on kindlasti tõusnud, millest see tuleneb? Üks põhjus on ka see, et, et hästi palju nii-öelda lahtise leti tooteid on tänaseks kas siis müügilt kõrvaldatud või, või piiratud, et ma pean silmas mingit lahtist kalasalateid, sellist valmistoitu, mida, mida osteti endale kohe tarbimiseks kaasa, et, et kuna jah, inimesed on rohkem kodus, siis ostetakse ka julgemalt kaasa suuremaid lihatükke, millest siis perele kodus maitsev õhtusöök valmistada. Kas on ka mingid kaubad, mis on lettidelt üldse kadunud, sellepärast et tarneahelad on katkenud või ei osteta neid sisse, kuna inimesed praegu lihtsalt neid ei osta? Saadavusega nagu väga-väga suuri probleeme ei ole, et siin jah, märtsi alguses hüppasid ju müügid kahe nädala jooksul ikka väga kõrgeks, et nädal 11 oli ju läbi aegade suurim müüginädal ja siis jooksid riiulid mitmest ki tootest tühjaks, kuid see olukord aastat taastus üsna kiiresti ja täna võib põhimõtteliselt öelda, et et kaubad on kõik olemas, et ikkagi inimesed hoolitsevad oma tervise eest täna kindlasti rohkem kui kunagi varem, et kõikvõimalikud sellised eneseravitooted, sidrunid, küüslaugud, seal on kindlasti nõudlus hästi-hästi kõrge ja, ja seal on aeg-ajalt ka nii-öelda tühje riiuleid.
|
Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,8 protsenti ja teenused 1,1 protsenti kallimad. Enam mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tänaseks on külastussagedus kukkunud kordades, samas ostukorv jällegi tõusnud mitmekümne protsendi võrra, et ehk siis käiakse vähem ja ostetakse korraga rohkem põhimõtteliselt märtsi alguses selle ostlemise kõrghetkel osteti ju põhimõtteliselt seda kõike, mis kätte sattus, siis nüüd on see olukord jällegi normaliseerunud ja ostukorvid on läinud jällegi selliseks loogilisemaks, et ostetakse eluks ikkagi hädavajalikke asju. Et lihatoodete müük on kindlasti tõusnud, millest see tuleneb? Üks põhjus on ka see, et, et hästi palju nii-öelda lahtise leti tooteid on tänaseks kas siis müügilt kõrvaldatud või, või piiratud, et ma pean silmas mingit lahtist kalasalateid, sellist valmistoitu, mida, mida osteti endale kohe tarbimiseks kaasa, et, et kuna jah, inimesed on rohkem kodus, siis ostetakse ka julgemalt kaasa suuremaid lihatükke, millest siis perele kodus maitsev õhtusöök valmistada. Kas on ka mingid kaubad, mis on lettidelt üldse kadunud, sellepärast et tarneahelad on katkenud või ei osteta neid sisse, kuna inimesed praegu lihtsalt neid ei osta? Saadavusega nagu väga-väga suuri probleeme ei ole, et siin jah, märtsi alguses hüppasid ju müügid kahe nädala jooksul ikka väga kõrgeks, et nädal 11 oli ju läbi aegade suurim müüginädal ja siis jooksid riiulid mitmest ki tootest tühjaks, kuid see olukord aastat taastus üsna kiiresti ja täna võib põhimõtteliselt öelda, et et kaubad on kõik olemas, et ikkagi inimesed hoolitsevad oma tervise eest täna kindlasti rohkem kui kunagi varem, et kõikvõimalikud sellised eneseravitooted, sidrunid, küüslaugud, seal on kindlasti nõudlus hästi-hästi kõrge ja, ja seal on aeg-ajalt ka nii-öelda tühje riiuleid.
### Response:
Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,8 protsenti ja teenused 1,1 protsenti kallimad. Enam mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Selles seda näeb nagu teatud aja pärast, et igal asjal on alati nii, et midagi tekib ja siis võetakse mingil hetkel kokkuvõtted ja siis saab aru, et kuidas on läinud ja siis tehakse sellest omad järeldused ja tuleb edasi mõelda, mis on järgmised sammud, et saaks jälle paremini minna ja alati see on alati selline liikuv protsess ja see on ju uus protsess. Kas sihtasutuse juhina püüate siis ka kuidagiviisi puutuda nende regioonide muredesse, kus tõepoolest juhid tahavad pensionile minna ja, ja gruppe d võivad jääda seal ilma juhita hoopis? Ma olen näinud muidugi seda, et tihtilugu gruppides kasvavad välja uued tegijad. Et needsamad, et kui sa käid kooris või kui sa käid tantsurühmas tantsimas, need inimesed saavad teatud sellise laulu või tantsupisiku, kas nad lähevad siis õppima või nad hakkavad ennast ise arendama ja hakkavad seda edasi andma. On nii palju, tantsuvaldkonnas on ka väga palju õpetajaid, kes on saanud selle väikese pisiku, nad on isegi teinekord matemaatikaõpetajad ja nad teevad endale teatud tantsuasjad selgeks ja nad võtavad teinekord selle rühma üle, sest nad näevad seda energiat ja seda vajadust sellega edasi liikuda. Siis ma arvan, et see järelkasv tekib ikkagi sealsamas ka kollektiivi sees ja selle kollektiivi ümber, et ma ei usu, et see kuhugi kaob, sest see näitab ju seda, et kui palju lauljad ja tantsijad meil on ümberringi ja kust nad tulevad ikkagi kellegi osava käe alt nad välja ju kasvavad siis laulma ja tantsima.
|
Toomla on olnud mitmete tantsupidude lavastusmeeskonna liige ning eelmise noorte tantsupeo "Mina jään" pealavastaja.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Selles seda näeb nagu teatud aja pärast, et igal asjal on alati nii, et midagi tekib ja siis võetakse mingil hetkel kokkuvõtted ja siis saab aru, et kuidas on läinud ja siis tehakse sellest omad järeldused ja tuleb edasi mõelda, mis on järgmised sammud, et saaks jälle paremini minna ja alati see on alati selline liikuv protsess ja see on ju uus protsess. Kas sihtasutuse juhina püüate siis ka kuidagiviisi puutuda nende regioonide muredesse, kus tõepoolest juhid tahavad pensionile minna ja, ja gruppe d võivad jääda seal ilma juhita hoopis? Ma olen näinud muidugi seda, et tihtilugu gruppides kasvavad välja uued tegijad. Et needsamad, et kui sa käid kooris või kui sa käid tantsurühmas tantsimas, need inimesed saavad teatud sellise laulu või tantsupisiku, kas nad lähevad siis õppima või nad hakkavad ennast ise arendama ja hakkavad seda edasi andma. On nii palju, tantsuvaldkonnas on ka väga palju õpetajaid, kes on saanud selle väikese pisiku, nad on isegi teinekord matemaatikaõpetajad ja nad teevad endale teatud tantsuasjad selgeks ja nad võtavad teinekord selle rühma üle, sest nad näevad seda energiat ja seda vajadust sellega edasi liikuda. Siis ma arvan, et see järelkasv tekib ikkagi sealsamas ka kollektiivi sees ja selle kollektiivi ümber, et ma ei usu, et see kuhugi kaob, sest see näitab ju seda, et kui palju lauljad ja tantsijad meil on ümberringi ja kust nad tulevad ikkagi kellegi osava käe alt nad välja ju kasvavad siis laulma ja tantsima.
### Response:
Toomla on olnud mitmete tantsupidude lavastusmeeskonna liige ning eelmise noorte tantsupeo "Mina jään" pealavastaja.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui me siin viis aastat seda ikkagi ära korraldasime, mõtlesime, et, et äkki siis oleks nüüd aeg nagu teha mingi areng meie festivalile ja, ja siis tundus nagu hea mõte, et aga hakkame siis selles suurjärvistu festivali suunas liikuma ja tegime Võrtsjärve partneritele ettepaneku ja siin me nüüd oleme palju siis 2024 neid järvi kokku pannakse. Tegelikult samamoodi on siis 2024 planeeritud Peipsi Võrtsi järve Emajõgi, aga siis on lihtsalt see marsruut planeeritud niimoodi, et festival on kokku 16 päeva. Et kui me praegu alustame festivali samal ajal Peipsi järvel ja Võrtsjärvel, siis 2024 alustatakse ühe järve peal, käiakse ühe järve sadamad läbi, käiakse Emajõgi läbi ja käiakse veel teise järve sadamad läbi et siis on nagu plaan selline 16 päevane maraton teha. Me oleme endale võtnud praegu sellise plaani, et meil on ju kolm aastat siin aega katsetada, enne siis seda nii-öelda Tartu 2024 festivali ja me kindlasti kõigil nendel kolmel aastal katse võtame natukene erinevat marsruuti ja lähenemist ja vaatame siis, mis kõige paremini toimib. Sel aastal oleme siis pannud sellise suurema rõhuga keskkonnateemadele. Esimene asi on see, et meil on Järvefestivali alal, igas sadamas on liigiti kogumine, prügiliigiti kogumine, siis kus meil on siis tähistusega erinevad prügikastid, siis me soovitame külalistel tulla festivalile kas mõne laevaga jalgsi, jalgrattaga ühistranspordiga, et me ei propageeri autodega tulemist ja me üritame siis vähendada plastiku kasutamist, et tegelikult me loodame, et see aasta meie festivalil on 90 protsenti korduvkasutatavaid nõusid ja joogikõrred näiteks on festivali alal täiesti keelatud. Lisaks on meil siis konitopsid ja me jagame ka suitsetavatele külastajatele konitopse, et ei satuks nii palju konisid maha järve kaldal on seda kahjuks väga palju ja me üritame siis selle festivali ga seda natukene muuta.
|
Täna algas esimene Sisevete festival. Festival kasvas välja viis aastat järjest toimunud Peipsi järvefestivalist. Kümme päeva kestev Sisevete festival on ettevalmistuseks Suure Järvistu festivaliks 2024. aastal, kui Tartu on Euroopa kultuuripealinn.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui me siin viis aastat seda ikkagi ära korraldasime, mõtlesime, et, et äkki siis oleks nüüd aeg nagu teha mingi areng meie festivalile ja, ja siis tundus nagu hea mõte, et aga hakkame siis selles suurjärvistu festivali suunas liikuma ja tegime Võrtsjärve partneritele ettepaneku ja siin me nüüd oleme palju siis 2024 neid järvi kokku pannakse. Tegelikult samamoodi on siis 2024 planeeritud Peipsi Võrtsi järve Emajõgi, aga siis on lihtsalt see marsruut planeeritud niimoodi, et festival on kokku 16 päeva. Et kui me praegu alustame festivali samal ajal Peipsi järvel ja Võrtsjärvel, siis 2024 alustatakse ühe järve peal, käiakse ühe järve sadamad läbi, käiakse Emajõgi läbi ja käiakse veel teise järve sadamad läbi et siis on nagu plaan selline 16 päevane maraton teha. Me oleme endale võtnud praegu sellise plaani, et meil on ju kolm aastat siin aega katsetada, enne siis seda nii-öelda Tartu 2024 festivali ja me kindlasti kõigil nendel kolmel aastal katse võtame natukene erinevat marsruuti ja lähenemist ja vaatame siis, mis kõige paremini toimib. Sel aastal oleme siis pannud sellise suurema rõhuga keskkonnateemadele. Esimene asi on see, et meil on Järvefestivali alal, igas sadamas on liigiti kogumine, prügiliigiti kogumine, siis kus meil on siis tähistusega erinevad prügikastid, siis me soovitame külalistel tulla festivalile kas mõne laevaga jalgsi, jalgrattaga ühistranspordiga, et me ei propageeri autodega tulemist ja me üritame siis vähendada plastiku kasutamist, et tegelikult me loodame, et see aasta meie festivalil on 90 protsenti korduvkasutatavaid nõusid ja joogikõrred näiteks on festivali alal täiesti keelatud. Lisaks on meil siis konitopsid ja me jagame ka suitsetavatele külastajatele konitopse, et ei satuks nii palju konisid maha järve kaldal on seda kahjuks väga palju ja me üritame siis selle festivali ga seda natukene muuta.
### Response:
Täna algas esimene Sisevete festival. Festival kasvas välja viis aastat järjest toimunud Peipsi järvefestivalist. Kümme päeva kestev Sisevete festival on ettevalmistuseks Suure Järvistu festivaliks 2024. aastal, kui Tartu on Euroopa kultuuripealinn.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tööpuudus on suur, pensionid on väikesed. Aga rikkust, mida ümber jagada, on ikka veel vähevõitu. Ma teeksin siia juurde kaks märkust. Esiteks Meil puudub avameelne kahekõne valitsuse ja kodaniku vahel. Miks asjad nii on, nagu nad on? Inimene tahab teada, inimene tahab kaasa mõelda, inimene tahab kaasa rääkida. See on riigi usaldusväärsuse ja muidugi võrdsete võimaluste küsimus. Õigusriigis on dialoog kodanikuga iga valitsuse otsene kohustus. Ja iga kodaniku otsene õigus. Ning teine märkus. Parlamentaarne riik tugineb tugevatele erakondadele, erakonnal on omad programmid, teisisõnu omad põhimõtted, kuidas teostada õigust haridusele. Õigus tööle, õigus sotsiaalabile ja paljudele muudele õigustele, mida garanteerib Eesti põhiseaduse teine peatükk. Tahaksin jälgida ühe või teise või kolmanda Eesti erakonna seisukohtade kujunemist näiteks hariduspoliitikas või sotsiaalpoliitikas. Või kas või Eesti raudteevõrgu tulevikus. Tahaksin kuulda põhimõtteid ja erinevatest põhimõtetest sünteesitud lahendust. Ma jälgin Fürniki kanalil ülepäeviti saksa parlamendiistungeid. Nad naeravad koos. Kujutlege ometi, nii koalitsioon kui opositsioon. Meil naerdakse teineteise üle, see on poliitilise kultuurituse märk. Siia ritta kuulub ka riigikogu liikme pildi ülespanek ja selle pildi pihta tulistamine. Jutt on mõistagi Keskerakonna esimeest Edgar Savisaarest endisest maavanemast Robert Lepiksonist ja peaminister Mart Laarist. Tule taevas appi. Paugutamine põhimõtete asemel. Ma ei tea, kas Keskerakonna juht Edgar Savisaar on peaminister Mart Laari vabaduse vastu võtnud. Eile, kui andsin Kadrioru kunstimuuseumis ordenid Eesti iseseisvuse kandjatele, see tähendab meie riigitegelastele teadlaste töölistele kunstiinimestele. Istus Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ja peaminister Mart Laari vahel vabadusvõitleja Eduard Leetna kes kodumaast ja kodust oli sunnitud lahus olema 31 aastat. Mulle üllatuseks võttis ta lõbus sõna. Ja ma lasin ta liigutavad sõnad täna hommikul lindilt maha kirjutada, sest mulle tundub, et nad kuuluvad kogu eesti rahvale. Härra Leetna ütles järgmist. Ma istusin koos Mart Laari ja Edgar Savisaarega ja ma tahaksin, et me rahvas oskaks valida õige tee, et omavahelised lahkhelid kustuksid ja et me võiksime teha nii nagu Arkaadia riigis. Nad oskasid elada nii, et neil ei olnud tülisid ega vaenu üksteise vahel. Ma tänan Eestit kõigi oma kaaslaste nimel kellest mina olen ainukesena ellu jäetud. See on tsitaadi lõpp. Võitja tunnus on suuremeelsus ja suuremeelsus avaldub valmisolekus andestada. Eestlased on võitnud. Täna võisime jälle imetleda oma lippu ja laulda oma hümni, mille eest nii paljud on pidanud oma verd valama. Me võime andestada süüdlastele, kuid mitte süsteemile. Mees ei ela viha. Meis elab õigus ja armastus, kuid unustada tähendab teist korda korrata minevikku. Ja seda me ei tee mitte iialgi. Me usume Eestisse. Ja Eesti usub meisse. Head vabariigi aastapäeva, daamid ja alad.
|
Katkend president Lennart Meri kõnest Estonia kontserdisaalis.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tööpuudus on suur, pensionid on väikesed. Aga rikkust, mida ümber jagada, on ikka veel vähevõitu. Ma teeksin siia juurde kaks märkust. Esiteks Meil puudub avameelne kahekõne valitsuse ja kodaniku vahel. Miks asjad nii on, nagu nad on? Inimene tahab teada, inimene tahab kaasa mõelda, inimene tahab kaasa rääkida. See on riigi usaldusväärsuse ja muidugi võrdsete võimaluste küsimus. Õigusriigis on dialoog kodanikuga iga valitsuse otsene kohustus. Ja iga kodaniku otsene õigus. Ning teine märkus. Parlamentaarne riik tugineb tugevatele erakondadele, erakonnal on omad programmid, teisisõnu omad põhimõtted, kuidas teostada õigust haridusele. Õigus tööle, õigus sotsiaalabile ja paljudele muudele õigustele, mida garanteerib Eesti põhiseaduse teine peatükk. Tahaksin jälgida ühe või teise või kolmanda Eesti erakonna seisukohtade kujunemist näiteks hariduspoliitikas või sotsiaalpoliitikas. Või kas või Eesti raudteevõrgu tulevikus. Tahaksin kuulda põhimõtteid ja erinevatest põhimõtetest sünteesitud lahendust. Ma jälgin Fürniki kanalil ülepäeviti saksa parlamendiistungeid. Nad naeravad koos. Kujutlege ometi, nii koalitsioon kui opositsioon. Meil naerdakse teineteise üle, see on poliitilise kultuurituse märk. Siia ritta kuulub ka riigikogu liikme pildi ülespanek ja selle pildi pihta tulistamine. Jutt on mõistagi Keskerakonna esimeest Edgar Savisaarest endisest maavanemast Robert Lepiksonist ja peaminister Mart Laarist. Tule taevas appi. Paugutamine põhimõtete asemel. Ma ei tea, kas Keskerakonna juht Edgar Savisaar on peaminister Mart Laari vabaduse vastu võtnud. Eile, kui andsin Kadrioru kunstimuuseumis ordenid Eesti iseseisvuse kandjatele, see tähendab meie riigitegelastele teadlaste töölistele kunstiinimestele. Istus Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ja peaminister Mart Laari vahel vabadusvõitleja Eduard Leetna kes kodumaast ja kodust oli sunnitud lahus olema 31 aastat. Mulle üllatuseks võttis ta lõbus sõna. Ja ma lasin ta liigutavad sõnad täna hommikul lindilt maha kirjutada, sest mulle tundub, et nad kuuluvad kogu eesti rahvale. Härra Leetna ütles järgmist. Ma istusin koos Mart Laari ja Edgar Savisaarega ja ma tahaksin, et me rahvas oskaks valida õige tee, et omavahelised lahkhelid kustuksid ja et me võiksime teha nii nagu Arkaadia riigis. Nad oskasid elada nii, et neil ei olnud tülisid ega vaenu üksteise vahel. Ma tänan Eestit kõigi oma kaaslaste nimel kellest mina olen ainukesena ellu jäetud. See on tsitaadi lõpp. Võitja tunnus on suuremeelsus ja suuremeelsus avaldub valmisolekus andestada. Eestlased on võitnud. Täna võisime jälle imetleda oma lippu ja laulda oma hümni, mille eest nii paljud on pidanud oma verd valama. Me võime andestada süüdlastele, kuid mitte süsteemile. Mees ei ela viha. Meis elab õigus ja armastus, kuid unustada tähendab teist korda korrata minevikku. Ja seda me ei tee mitte iialgi. Me usume Eestisse. Ja Eesti usub meisse. Head vabariigi aastapäeva, daamid ja alad.
### Response:
Katkend president Lennart Meri kõnest Estonia kontserdisaalis.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Meie oleme mitmel korral öelnud ja, ja oleme jätkuvalt selle juures, et Me ootame ära ametliku müügiloa, selle müügiloa juurde käiva vaktsiini omaduste kokkuvõtta ning selle järgselt tehakse Eestis otsus, millisel sihtrühmal antud vaktsiini prioriteetselt kasutada. Kui suure segaduse see tekitab üleeuroopaliselt, kui üks suurriik Saksamaa ütleb, et meie ei vaktsineeri, see tekitab kindlasti segadust. Ühtegi putru ei sööda sama tuliselt, kui seda keedetakse. Eksperdid suhtlevad omavahel, eksperdid konsulteerivad omavahel ning võetakse vastu siis otsuse, aga otsused võetakse vastu vastavalt sellele millised on antud riigis olevad probleemid, millised on antud, milline on antud riigi demograafia, kui palju antud konkreetses riigis on vaktsiine saadaval. Meie oleme teadlikud juba varasemast, et AstraZeneca vaktsiini puhul vanemaealise elanikkonna läbi viidud uuringuid oli vähe. Ning seetõttu Meie vaktsineerimisplaani erinevate vaktsineerimisrühmade vaktsineerimise täpne algus võib sõltuda sellest, millised on uute müügiluba saavate vaktsiinide omadused ja millisel elanikkonna rühmal neid vaktsiin kasutades. Me saavutame kõige parema mõju. Aga me tegime Eestis otsuse, et me ei hakka mitte midagi otsustama, vaid me ootame ära siis vaktsiini müügiloa, selle juurde käiva dokumentatsiooni avaldamise ning järgmise nädala alguses arutame immunoprofülaktika komisjonis ning siis selle järgse selle järgselt teeme, teeme ühised otsused, millisel Eesti elanikkonna rühmal me saame Astra seneka vaktsiiniga kõige parema tulemuse siis tervisekaitse võtmes.
|
Saksamaa vaktsiinikomitee (STIKO) teatel võib AstraZeneca vaktsiini anda ainult alla 65-aastastele, kuna puuduvad piisavad andmed, et ravimit saaks soovitada vanematele inimestele kasutamiseks. Eelostulepingu järgi on tootja lubanud Eestile oma vaktsiini 270 000 doosi esimese kvartali jooksul, kui Euroopa müügiluba saadakse.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Meie oleme mitmel korral öelnud ja, ja oleme jätkuvalt selle juures, et Me ootame ära ametliku müügiloa, selle müügiloa juurde käiva vaktsiini omaduste kokkuvõtta ning selle järgselt tehakse Eestis otsus, millisel sihtrühmal antud vaktsiini prioriteetselt kasutada. Kui suure segaduse see tekitab üleeuroopaliselt, kui üks suurriik Saksamaa ütleb, et meie ei vaktsineeri, see tekitab kindlasti segadust. Ühtegi putru ei sööda sama tuliselt, kui seda keedetakse. Eksperdid suhtlevad omavahel, eksperdid konsulteerivad omavahel ning võetakse vastu siis otsuse, aga otsused võetakse vastu vastavalt sellele millised on antud riigis olevad probleemid, millised on antud, milline on antud riigi demograafia, kui palju antud konkreetses riigis on vaktsiine saadaval. Meie oleme teadlikud juba varasemast, et AstraZeneca vaktsiini puhul vanemaealise elanikkonna läbi viidud uuringuid oli vähe. Ning seetõttu Meie vaktsineerimisplaani erinevate vaktsineerimisrühmade vaktsineerimise täpne algus võib sõltuda sellest, millised on uute müügiluba saavate vaktsiinide omadused ja millisel elanikkonna rühmal neid vaktsiin kasutades. Me saavutame kõige parema mõju. Aga me tegime Eestis otsuse, et me ei hakka mitte midagi otsustama, vaid me ootame ära siis vaktsiini müügiloa, selle juurde käiva dokumentatsiooni avaldamise ning järgmise nädala alguses arutame immunoprofülaktika komisjonis ning siis selle järgse selle järgselt teeme, teeme ühised otsused, millisel Eesti elanikkonna rühmal me saame Astra seneka vaktsiiniga kõige parema tulemuse siis tervisekaitse võtmes.
### Response:
Saksamaa vaktsiinikomitee (STIKO) teatel võib AstraZeneca vaktsiini anda ainult alla 65-aastastele, kuna puuduvad piisavad andmed, et ravimit saaks soovitada vanematele inimestele kasutamiseks. Eelostulepingu järgi on tootja lubanud Eestile oma vaktsiini 270 000 doosi esimese kvartali jooksul, kui Euroopa müügiluba saadakse.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Leedu koroona nakatumisnäitajad ei ole just Euroopa kõige suuremad. Vaktsineeritud on Leedus rohkem kui Eestis ja ometi rakendab Leedu valitsus väga karme piiranguid. Jah, 13.-st septembrist hakkasid piirangud kehtima just nendele inimestele, kellel ei ole seda kohalikku võimalust passi ja see pass antakse neile inimestele, kes on haiguse läbi põdenud, täis vaktsineeritud või teinud testi või antigeenitesti. Samuti saab seda asendada ka Euroopa Liidu digitõendiga. Ja see piirang seisneb selles, et just selliste suurematesse kauplustesse, kaubanduskeskustesse, teatritesse, kinodesse, spordisaalidesse, ilusalongidesse sissesaamiseks peab siis esitama selle koroona passi. Samas jälle on ikkagi väga paljud asjad endiselt võimalikud, et näiteks kõik baasteenused sotsiaalõigusabi munitsipaalteenused on jätkuvalt tagatud. Juurdepääs on väiksematesse toidu esmatarbepoodidesse, apteekidesse, kohvikutes, restoranis saab istuda väljas. Arsti juurde nad pääsevad, kellel ei ole koroonapassi ja linnatransport ühistransport. Nende on, on juurdepääs olemas, lihtsalt nad peavad kandma maski inimesed, kes on siis vaktsineeritud, nendel nagu ei ole piiranguid. Kas ma sain nüüd õigesti aru, et need inimesed, kellel on see koroonapass, ei pruugi maski kanda ei linnatranspordis ega avalikel üritustel? See info nüüd, mis meil on, on öeldud, et koroonapassi omanikele on maski kandmine soovituslik. Tegelikult avalikes kohtades siiski seda maski väga palju kantakse, aga kohustuslik see ei ole. Kuidas inimesed ise suhtuvad nendesse ikkagi väga karmidesse piirangutesse? No eks siin Leeduski on palju rahulolematuid siin augusti alguses tehti ka avaliku arvamuse uuring, mis näitas, et tegelikult selliseid vaktsineerimisvastaseid oli nagu pisut rohkem kui pooldajaid ja tänaseks päevaks on toimunud kaks meeleavaldust. Milline nakatumistrend Leedus praegu on? Nüüd just viimase nädala jooksul on see aktiivsete puhangute arv nagu märkimisväärselt kasvanud ja haiglaravi ja koroonaviirusesse surmade arv on kasvanud, aga hetkel veel nagu plaanilist ravi, nagu pole piirama hakatud.
|
Leedu rakendab karme koroonapiiranguid inimeste suhtes, kes pole vaktsineeritud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Leedu koroona nakatumisnäitajad ei ole just Euroopa kõige suuremad. Vaktsineeritud on Leedus rohkem kui Eestis ja ometi rakendab Leedu valitsus väga karme piiranguid. Jah, 13.-st septembrist hakkasid piirangud kehtima just nendele inimestele, kellel ei ole seda kohalikku võimalust passi ja see pass antakse neile inimestele, kes on haiguse läbi põdenud, täis vaktsineeritud või teinud testi või antigeenitesti. Samuti saab seda asendada ka Euroopa Liidu digitõendiga. Ja see piirang seisneb selles, et just selliste suurematesse kauplustesse, kaubanduskeskustesse, teatritesse, kinodesse, spordisaalidesse, ilusalongidesse sissesaamiseks peab siis esitama selle koroona passi. Samas jälle on ikkagi väga paljud asjad endiselt võimalikud, et näiteks kõik baasteenused sotsiaalõigusabi munitsipaalteenused on jätkuvalt tagatud. Juurdepääs on väiksematesse toidu esmatarbepoodidesse, apteekidesse, kohvikutes, restoranis saab istuda väljas. Arsti juurde nad pääsevad, kellel ei ole koroonapassi ja linnatransport ühistransport. Nende on, on juurdepääs olemas, lihtsalt nad peavad kandma maski inimesed, kes on siis vaktsineeritud, nendel nagu ei ole piiranguid. Kas ma sain nüüd õigesti aru, et need inimesed, kellel on see koroonapass, ei pruugi maski kanda ei linnatranspordis ega avalikel üritustel? See info nüüd, mis meil on, on öeldud, et koroonapassi omanikele on maski kandmine soovituslik. Tegelikult avalikes kohtades siiski seda maski väga palju kantakse, aga kohustuslik see ei ole. Kuidas inimesed ise suhtuvad nendesse ikkagi väga karmidesse piirangutesse? No eks siin Leeduski on palju rahulolematuid siin augusti alguses tehti ka avaliku arvamuse uuring, mis näitas, et tegelikult selliseid vaktsineerimisvastaseid oli nagu pisut rohkem kui pooldajaid ja tänaseks päevaks on toimunud kaks meeleavaldust. Milline nakatumistrend Leedus praegu on? Nüüd just viimase nädala jooksul on see aktiivsete puhangute arv nagu märkimisväärselt kasvanud ja haiglaravi ja koroonaviirusesse surmade arv on kasvanud, aga hetkel veel nagu plaanilist ravi, nagu pole piirama hakatud.
### Response:
Leedu rakendab karme koroonapiiranguid inimeste suhtes, kes pole vaktsineeritud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Lääneranna valla planeeringute spetsialisti Margus Källe sõnul on tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade avalik väljapanek toimunud ja sellega seoses tekkinud ettepanekud laekunud. Praegu ollakse järjega ametiasutuste teavitusringil. Võimalike tuuleenergia arendamise aladena on källe sõnul vaadeldud valla eri piirkondades seitse tala, mille seast tuleb sobiv valik teha. Suve lõpuks peaks valmima avalikustamiseks asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos selle keskkonnamõjude hindamisega, sügisel on oodata ka uusi avalikke arutelusid. Margus Källe kirjeldab tuuleenergia arendajate huvi läänerannavalla vastu. Huvi on muidugi väga suur, et ikkagi mereäärne vald ja, ja need arendajad on rohkem kui üks, nii et, et hetkel siin on jah, neli-viis vaata et juba. Källe täpsustas, et eriplaneering puudutab vaid maismaa tuuleparkidega seonduvad planeeringu menetlemisel. Seni laekunud seisukohad on tema sõnul olnud seinast seina. Arendajate ettepanekud oli, et võiks alasid sisse lülitada, juurde see on nagu üks, üks külg ja teine külg on ka siis eraisikute ja MTÜ-de poolt jälle avaldusi, et ei peaks üle pea ühtegi tuulikuparki tegema, et, et see pilt, et on noh, kohati väga vastandlik, et et seal vahel nüüd see see optimum leida ei ole sugugi lihtne. Källe sõnul on eriplaneeringu menetlemine keeruline protsess ning ka eeskuju on raske leida, sest teisedki omavalitsused on sarnaste eriplaneeringutega alles poolel teel. Mis tähendab seda, et, et kogu selle asja korraldamise koha peal on kõik, kes me siin eriplaneeringutega kokku puutume ja need vallad ja kohalikud omavalitsused oleme nii-öelda siis seda teed alles avastamas, et mis on see kõige kõige mõistlik ja, ja optimum ja mis sobivam variant, et kuidas, kuidas seda protsessi üldse juhtida ja läbi viia? Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu ja selle keskkonnamõju hindamise koostab vallale ettevõte Henrikson Jago rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.
|
Pärnumaal asuvas Lääneranna vallas on käsil tuuleparkide eriplaneeringu menetlemine, mille raames valitakse välja ala või alad, mis sobiksid tulevikus tuuleenergia tootmiseks kõige paremini.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Lääneranna valla planeeringute spetsialisti Margus Källe sõnul on tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade avalik väljapanek toimunud ja sellega seoses tekkinud ettepanekud laekunud. Praegu ollakse järjega ametiasutuste teavitusringil. Võimalike tuuleenergia arendamise aladena on källe sõnul vaadeldud valla eri piirkondades seitse tala, mille seast tuleb sobiv valik teha. Suve lõpuks peaks valmima avalikustamiseks asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos selle keskkonnamõjude hindamisega, sügisel on oodata ka uusi avalikke arutelusid. Margus Källe kirjeldab tuuleenergia arendajate huvi läänerannavalla vastu. Huvi on muidugi väga suur, et ikkagi mereäärne vald ja, ja need arendajad on rohkem kui üks, nii et, et hetkel siin on jah, neli-viis vaata et juba. Källe täpsustas, et eriplaneering puudutab vaid maismaa tuuleparkidega seonduvad planeeringu menetlemisel. Seni laekunud seisukohad on tema sõnul olnud seinast seina. Arendajate ettepanekud oli, et võiks alasid sisse lülitada, juurde see on nagu üks, üks külg ja teine külg on ka siis eraisikute ja MTÜ-de poolt jälle avaldusi, et ei peaks üle pea ühtegi tuulikuparki tegema, et, et see pilt, et on noh, kohati väga vastandlik, et et seal vahel nüüd see see optimum leida ei ole sugugi lihtne. Källe sõnul on eriplaneeringu menetlemine keeruline protsess ning ka eeskuju on raske leida, sest teisedki omavalitsused on sarnaste eriplaneeringutega alles poolel teel. Mis tähendab seda, et, et kogu selle asja korraldamise koha peal on kõik, kes me siin eriplaneeringutega kokku puutume ja need vallad ja kohalikud omavalitsused oleme nii-öelda siis seda teed alles avastamas, et mis on see kõige kõige mõistlik ja, ja optimum ja mis sobivam variant, et kuidas, kuidas seda protsessi üldse juhtida ja läbi viia? Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu ja selle keskkonnamõju hindamise koostab vallale ettevõte Henrikson Jago rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.
### Response:
Pärnumaal asuvas Lääneranna vallas on käsil tuuleparkide eriplaneeringu menetlemine, mille raames valitakse välja ala või alad, mis sobiksid tulevikus tuuleenergia tootmiseks kõige paremini.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ukraina suursaadik Eestis Mariana Petsa tunnustas ja tänab Eestit juba saadetud abi eest, kuid rõhutab, et Venemaa rünnaku all kannatav Ukraina vajab veel tuge. See tähendab veel relvi, kütust, humanitaarabi, aga ka inimesi. Sellest ka üleskutse vabatahtlikele liituda Ukraina relvajõududega. Vabatahtlike registreerib ja jagab neile selgitusi iga riigi Ukraina saatkonna kaitse atašee saatkonna Facebooki lehel on vorm, mille peab vabatahtlik täitma, siis võtab kaitseatašee vabatahtlikuga ühendust, tehakse esmalt taustakontroll ja vabatahtlik viiakse Ukrainasse. Siis nad saavad liituda territoriaalkaitsejõududega ja kaitsta Ukrainat Venemaa rünnaku eest. Eesti justiitsminister maris Lauri rõhutab, et Ukrainat on parim aidata muul moel kuid vabatahtlikele sõduri tele kätt ette ei panda. Kõik sellised väga keerulised otsused tuleb langetada mitte emotsioonide lahe, vaid natuke mõelda asja üle. Nagu ma ütlen veelkord, et aitamisvõimalusi on hästi palju, väga mitmesuguseid, enne kui nii öelda tormata kohe sõdima. Tasub kaaluda ja mõelda, et järsku on siiski olemas mingeid teisi võimalusi ilma et otseselt kohe sõdima minna. Kuigi petsa täpset numbrit ei ütle, on juba Eestist inimesi, kes on Ukraina saatkonda pöördunud sooviga minna Ukrainat relvaga kaitsma. Me just alustasime, kuid soovijate hulk on muljetavaldav. Need ei ole ainult eestlased, inimesi on ka teistest rahvustest. Ma ütleks, et on 1000 ukrainlase, kes tahavad siit Eestist minna Ukrainat kaitsma. Nad ei lähe küll selle üksuse alla, aga siiski me mõistame, et Ukraina julgeolek on Euroopa julgeolek.
|
Üleskutsele Ukrainat relvaga kaitsta on vastanud juba ka inimesed Eestist. Valitsus alles arutab, kuidas vabatahtlikega seotud seadusandlust selgemaks teha.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ukraina suursaadik Eestis Mariana Petsa tunnustas ja tänab Eestit juba saadetud abi eest, kuid rõhutab, et Venemaa rünnaku all kannatav Ukraina vajab veel tuge. See tähendab veel relvi, kütust, humanitaarabi, aga ka inimesi. Sellest ka üleskutse vabatahtlikele liituda Ukraina relvajõududega. Vabatahtlike registreerib ja jagab neile selgitusi iga riigi Ukraina saatkonna kaitse atašee saatkonna Facebooki lehel on vorm, mille peab vabatahtlik täitma, siis võtab kaitseatašee vabatahtlikuga ühendust, tehakse esmalt taustakontroll ja vabatahtlik viiakse Ukrainasse. Siis nad saavad liituda territoriaalkaitsejõududega ja kaitsta Ukrainat Venemaa rünnaku eest. Eesti justiitsminister maris Lauri rõhutab, et Ukrainat on parim aidata muul moel kuid vabatahtlikele sõduri tele kätt ette ei panda. Kõik sellised väga keerulised otsused tuleb langetada mitte emotsioonide lahe, vaid natuke mõelda asja üle. Nagu ma ütlen veelkord, et aitamisvõimalusi on hästi palju, väga mitmesuguseid, enne kui nii öelda tormata kohe sõdima. Tasub kaaluda ja mõelda, et järsku on siiski olemas mingeid teisi võimalusi ilma et otseselt kohe sõdima minna. Kuigi petsa täpset numbrit ei ütle, on juba Eestist inimesi, kes on Ukraina saatkonda pöördunud sooviga minna Ukrainat relvaga kaitsma. Me just alustasime, kuid soovijate hulk on muljetavaldav. Need ei ole ainult eestlased, inimesi on ka teistest rahvustest. Ma ütleks, et on 1000 ukrainlase, kes tahavad siit Eestist minna Ukrainat kaitsma. Nad ei lähe küll selle üksuse alla, aga siiski me mõistame, et Ukraina julgeolek on Euroopa julgeolek.
### Response:
Üleskutsele Ukrainat relvaga kaitsta on vastanud juba ka inimesed Eestist. Valitsus alles arutab, kuidas vabatahtlikega seotud seadusandlust selgemaks teha.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ta on saanud üsna positiivseid reaktsioone, ütleme nii Euroopa parlamendi sees kui ka riikidelt Need neli riiki, kes siis on midagi kriitilist öelnud põhimõtteliselt keskenduvad sellele, et, et kui suur on tagastamatu abi ja laenude tasakaal või vahekord, et hirm on ikkagi riikidel sellest, et liigub see, ütleme laenatud Euroopa liidu poolt tegelikult siis liikmesriikide poolt kollektiivselt laenatud raha liigub liiga palju lõunasse näiteks Itaalia, Hispaania kõige rohkem kannatanud riigid, aga alus lepinguid muuta, ma arvan, et siin ongi see küsimus, et kas nähakse ette nagu seda kriisi lahendamise instrumendina ainult seda uut ettepanekut või, või tahetakse luua nagu midagi püsivamat pikemat ja eesmärk on ju luua lihtsam, sem süsteem. Sest et tegelikult ju ütleme liikmesriigid ei ole ju oma kapatsiteedilt ja haavatuselt nagu võrdsed. Noh, ma usun, et kui nüüd see arutelu tuleb, ütleme, nõukogus ja parlamendis, siis seal võib-olla neid momente ka kaalutakse. Nii et põhimõtteliselt, kui see jääks selliseks kestvaks instrumendiks et Euroopa liit hakkabki tulevikus regulaarselt võtma laenu kõikide 27 liikmesriigi nimel vastutatakse ühiselt, siis see eeldaks ikkagi aluslepingute muutmist. Tegelikult otseselt mitte sellepärast, et seda on juba varem ka tehtud. Et ütleme, sellist Recovery Fund või, või sellist taastusfondi noh, kasutus on juba ju olnud, lihtsalt küsimus on selles, et, et ta praegu on niivõrd suures ulatuses ja niivõrd pikaajaliselt ette kavandatud ja noh, et see tekitab mõtet, et kuivõrd see plaan, mis eile välja käidi, ta ei ole seotud ainult abi, Ta ei ole seotud ainult laenudega, ta on ka seotud digipöördega, ütleme siis digituru arendamisega rohkem tähelepanu ütleme tegelikult muidugi valdkondadele, mis tagavad, et, et laenu saab ka tagasi maksta mõistliku aja jooksul. Siis tegemist on niivõrd suuremahulise plaaniga, et, et siin kaaluda seda, et, et siis Euroopa tasandile tuleks siis pädevuste parem kirjeldus. Aga antud juhul ütleme otsest vajadust ma nagu siin hetkel veel ei näe
|
Euroopa Komsjoni eilne ettepanek Euroliidu ühislaenu kohta on tekitanud ka mitmeid juriidilisi küsimusi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ta on saanud üsna positiivseid reaktsioone, ütleme nii Euroopa parlamendi sees kui ka riikidelt Need neli riiki, kes siis on midagi kriitilist öelnud põhimõtteliselt keskenduvad sellele, et, et kui suur on tagastamatu abi ja laenude tasakaal või vahekord, et hirm on ikkagi riikidel sellest, et liigub see, ütleme laenatud Euroopa liidu poolt tegelikult siis liikmesriikide poolt kollektiivselt laenatud raha liigub liiga palju lõunasse näiteks Itaalia, Hispaania kõige rohkem kannatanud riigid, aga alus lepinguid muuta, ma arvan, et siin ongi see küsimus, et kas nähakse ette nagu seda kriisi lahendamise instrumendina ainult seda uut ettepanekut või, või tahetakse luua nagu midagi püsivamat pikemat ja eesmärk on ju luua lihtsam, sem süsteem. Sest et tegelikult ju ütleme liikmesriigid ei ole ju oma kapatsiteedilt ja haavatuselt nagu võrdsed. Noh, ma usun, et kui nüüd see arutelu tuleb, ütleme, nõukogus ja parlamendis, siis seal võib-olla neid momente ka kaalutakse. Nii et põhimõtteliselt, kui see jääks selliseks kestvaks instrumendiks et Euroopa liit hakkabki tulevikus regulaarselt võtma laenu kõikide 27 liikmesriigi nimel vastutatakse ühiselt, siis see eeldaks ikkagi aluslepingute muutmist. Tegelikult otseselt mitte sellepärast, et seda on juba varem ka tehtud. Et ütleme, sellist Recovery Fund või, või sellist taastusfondi noh, kasutus on juba ju olnud, lihtsalt küsimus on selles, et, et ta praegu on niivõrd suures ulatuses ja niivõrd pikaajaliselt ette kavandatud ja noh, et see tekitab mõtet, et kuivõrd see plaan, mis eile välja käidi, ta ei ole seotud ainult abi, Ta ei ole seotud ainult laenudega, ta on ka seotud digipöördega, ütleme siis digituru arendamisega rohkem tähelepanu ütleme tegelikult muidugi valdkondadele, mis tagavad, et, et laenu saab ka tagasi maksta mõistliku aja jooksul. Siis tegemist on niivõrd suuremahulise plaaniga, et, et siin kaaluda seda, et, et siis Euroopa tasandile tuleks siis pädevuste parem kirjeldus. Aga antud juhul ütleme otsest vajadust ma nagu siin hetkel veel ei näe
### Response:
Euroopa Komsjoni eilne ettepanek Euroliidu ühislaenu kohta on tekitanud ka mitmeid juriidilisi küsimusi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna hommikul kell üheksa viidi teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnik Luhamaa piiripunkti läheduses jõudu kasutades ja relva ähvardusel Venemaale. Kaitsepolitsei ametnik täitis teenistuskohustusi ses piiriülese kuriteo tõkestamisega. Inimröövile eelnes Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsugranaadi kasutamine. Kaitsepolitsei teatel kohtuti täna vene piirivalvega ja tehti koha peal ka ühine piirivaatlus. Vene piir mingit intsidenti fikseerinud ei ole. Eesti pool aga fikseeris piiriületuse ja rüseluse. Eesti poolel jätkab kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu. Täna kell üks Eesti poole initsiatiivil luhamaa piiripunktis Eesti ja Venemaa piirivalve kohtusid. Anti ülevaade toimunud intsidendist meie poolelt. Vene piirivalve ütles, et neil mingisugust sellist sündmust ei ole fikseeritud. Ühiselt vaadeldi seda nii-öelda sündmuskohta või see, kus see intsident toimus, fikseeriti siis see, et tõepoolest, et on rüseluse märgid piiril ja on näha, et vene poolelt tulevad Eesti territooriumile nii-öelda jalajäljed ja Eesti territooriumil on siis toimunud rüselus ja siis nii-öelda jalajäljed suunduvad tagasi või need märgid, et minnakse tagasi Vene poole. Me käsitleme seda praegu tavakuriteona. Eesti riik teeb loomulikult kõik endast oleneva, et meie töötaja kätte saada. Eesti riik on juba kontakteerunud vene poolega, nagu ma just äsja ütlesin, piirivalvega ja samuti välisministeeriumi kantsler kohtus vene suursaadikuga selles küsimuses, et meil ei ole indikatsioone, et seal oleks nii öelda tulevahetust olnud või et seal oleks mingit verd. Sündmuskohal midagi sellist ei ole, aga seal on näha rüseluse märke, nii et, et rohkem ei oska spekuleerida. Nüüd teatavasti kaitsepolitsei peamine ülesanne on tõkestada ennetada kuritegusid, et tegemist ei olnud selles mõttes tollel hetkel kriminaalmenetlusega, vaid teabe hankega. Ehk siis piiriülese piiritolli korruptsiooni kohta teabe kogumisega, et kõige laiemas mõttes. Et aga detailidesse ma kahjuks minna ei saa. Riigi peaprokuröri ülesannetes Lavly Perling ütles, et kriminaalmenetlust on alustatud kahe paragrahvi alusel. Täna tõesti alustati kriminaalmenetlus, seda kahe paragrahvi alusel. Kõigepealt siis karistusseaduslik 136, mis sikult ebaseaduslik vabaduse võtmine ja ka paragrahvi 258 lõige kaks punkti ühe alusel, mis käsitleb Eesti vabariigi riigipiiri ja atuse kontrolljoone ebaseadusliku ületamisevägivallaga. Need on, ma rõhutan, esialgse kriminaalmenetluse alustamist puudutavad paragrahvi. Esimeseks menetlustoiminguks, millega menetlus algas, oli sündmuskoha vaatlusprotokoll või sündmuskoha vaatlus. Ja, ja eks esmane anne kriminaalmenetluse seisukohast ongi praegu võimalikult kiiresti kokku koguda võimalikult palju kvaliteetseid tõendeid sündmuskohas, mis aitaksid meid selles loos edasi. Arnold Sinisalu sõnul oli tegemist kogenud kaitsepolitseiametnikuga, hetkel on poliitiline motiiv välistatud, ametnik oli sündmuskohal täitmas oma ametikohustusi. Kurjategijad KAPOga praeguseks ühendust võtnud ei ole, samuti puudub info röövitu tervisliku seisundi kohta. Indrek Kiisler küsis välisminister Urmas Paetilt, milliseid samme on olukorra lahendamiseks ette võtnud Eesti välisminister. Ium. No me oleme nüüd kutsunud välja vene suursaadiku Eestis, kes käis välisministeeriumis, kus me siis muidugi avaldasime tugevat nördimust selle üle, mis juhtus ja samuti siis eeldame, et Vene pool teeb igakülgset koostööd selleks, et see juhtum saaks kiiresti lahendatud ja, ja Eesti kodanik Eestisse tagasi. Ja sama sõnumi me täna edastame siis ka Moskvas, kus siis meie saadik Venemaal edastab sellesama meiepoolse ootuse ja soovi ka Vene välisministeeriumile. Mida Venemaa suursaadik Eestis teile vastas? No ta võttis praegu selle info teadmiseks ja, ja ega hetkel rohkem tagasisidet pole veel olnud. Kas Vene pool andis ka mingeid lubadusi, et juhtumit uuriti? No saadik võttis selle teadmiseks, eks ta edastab selle meiepoolse palve siis oma oma peamajja.
|
Venemaa julgeolekuteenistuse (FSB) teatel tõkestati täna Pihkva oblastis piiritsoonis Eesti kaitsepolitsei agentuurioperatsioon, mille käigus peeti kinni kapo töötaja. Eesti kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu kinnitas, et kinnipeetu näol on tegu kapo ametniku Eston Kohveriga.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna hommikul kell üheksa viidi teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnik Luhamaa piiripunkti läheduses jõudu kasutades ja relva ähvardusel Venemaale. Kaitsepolitsei ametnik täitis teenistuskohustusi ses piiriülese kuriteo tõkestamisega. Inimröövile eelnes Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsugranaadi kasutamine. Kaitsepolitsei teatel kohtuti täna vene piirivalvega ja tehti koha peal ka ühine piirivaatlus. Vene piir mingit intsidenti fikseerinud ei ole. Eesti pool aga fikseeris piiriületuse ja rüseluse. Eesti poolel jätkab kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu. Täna kell üks Eesti poole initsiatiivil luhamaa piiripunktis Eesti ja Venemaa piirivalve kohtusid. Anti ülevaade toimunud intsidendist meie poolelt. Vene piirivalve ütles, et neil mingisugust sellist sündmust ei ole fikseeritud. Ühiselt vaadeldi seda nii-öelda sündmuskohta või see, kus see intsident toimus, fikseeriti siis see, et tõepoolest, et on rüseluse märgid piiril ja on näha, et vene poolelt tulevad Eesti territooriumile nii-öelda jalajäljed ja Eesti territooriumil on siis toimunud rüselus ja siis nii-öelda jalajäljed suunduvad tagasi või need märgid, et minnakse tagasi Vene poole. Me käsitleme seda praegu tavakuriteona. Eesti riik teeb loomulikult kõik endast oleneva, et meie töötaja kätte saada. Eesti riik on juba kontakteerunud vene poolega, nagu ma just äsja ütlesin, piirivalvega ja samuti välisministeeriumi kantsler kohtus vene suursaadikuga selles küsimuses, et meil ei ole indikatsioone, et seal oleks nii öelda tulevahetust olnud või et seal oleks mingit verd. Sündmuskohal midagi sellist ei ole, aga seal on näha rüseluse märke, nii et, et rohkem ei oska spekuleerida. Nüüd teatavasti kaitsepolitsei peamine ülesanne on tõkestada ennetada kuritegusid, et tegemist ei olnud selles mõttes tollel hetkel kriminaalmenetlusega, vaid teabe hankega. Ehk siis piiriülese piiritolli korruptsiooni kohta teabe kogumisega, et kõige laiemas mõttes. Et aga detailidesse ma kahjuks minna ei saa. Riigi peaprokuröri ülesannetes Lavly Perling ütles, et kriminaalmenetlust on alustatud kahe paragrahvi alusel. Täna tõesti alustati kriminaalmenetlus, seda kahe paragrahvi alusel. Kõigepealt siis karistusseaduslik 136, mis sikult ebaseaduslik vabaduse võtmine ja ka paragrahvi 258 lõige kaks punkti ühe alusel, mis käsitleb Eesti vabariigi riigipiiri ja atuse kontrolljoone ebaseadusliku ületamisevägivallaga. Need on, ma rõhutan, esialgse kriminaalmenetluse alustamist puudutavad paragrahvi. Esimeseks menetlustoiminguks, millega menetlus algas, oli sündmuskoha vaatlusprotokoll või sündmuskoha vaatlus. Ja, ja eks esmane anne kriminaalmenetluse seisukohast ongi praegu võimalikult kiiresti kokku koguda võimalikult palju kvaliteetseid tõendeid sündmuskohas, mis aitaksid meid selles loos edasi. Arnold Sinisalu sõnul oli tegemist kogenud kaitsepolitseiametnikuga, hetkel on poliitiline motiiv välistatud, ametnik oli sündmuskohal täitmas oma ametikohustusi. Kurjategijad KAPOga praeguseks ühendust võtnud ei ole, samuti puudub info röövitu tervisliku seisundi kohta. Indrek Kiisler küsis välisminister Urmas Paetilt, milliseid samme on olukorra lahendamiseks ette võtnud Eesti välisminister. Ium. No me oleme nüüd kutsunud välja vene suursaadiku Eestis, kes käis välisministeeriumis, kus me siis muidugi avaldasime tugevat nördimust selle üle, mis juhtus ja samuti siis eeldame, et Vene pool teeb igakülgset koostööd selleks, et see juhtum saaks kiiresti lahendatud ja, ja Eesti kodanik Eestisse tagasi. Ja sama sõnumi me täna edastame siis ka Moskvas, kus siis meie saadik Venemaal edastab sellesama meiepoolse ootuse ja soovi ka Vene välisministeeriumile. Mida Venemaa suursaadik Eestis teile vastas? No ta võttis praegu selle info teadmiseks ja, ja ega hetkel rohkem tagasisidet pole veel olnud. Kas Vene pool andis ka mingeid lubadusi, et juhtumit uuriti? No saadik võttis selle teadmiseks, eks ta edastab selle meiepoolse palve siis oma oma peamajja.
### Response:
Venemaa julgeolekuteenistuse (FSB) teatel tõkestati täna Pihkva oblastis piiritsoonis Eesti kaitsepolitsei agentuurioperatsioon, mille käigus peeti kinni kapo töötaja. Eesti kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu kinnitas, et kinnipeetu näol on tegu kapo ametniku Eston Kohveriga.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul tegutseb pealinnas tugevamate lumesadude ajal umbes 120 lumekoristusmasinat ning käsitsi töö brigaadides veidi alla 100 inimese. Käsitsi tööd tehakse peamiselt ühistranspordipeatuste, kitsamate, kõnniteede ja keerulisemate ülekäiguradade koristamisel. Linnalepingupartnerite on Sveti sõnul praegugi vabu töökohti ning nad on valmis inimesi juurde palkama. Tallinn teeb ka ettevalmistusi uute tänavahoolduslepingute sõlmimiseks järgmiseks talveks. Sveti sõnul kaalutakse kindlasti ka seda, milline on edaspidi käsitsi töö roll. Küsimus, kas kaasata rohkem inimesi selliseks tööks lühiajaliselt, näiteks tugevate lumesadude ajal. Päevaks-kaheks vajab Sveti sõnul kaalumist, kuid see ei tundu tema sõnul olevat eriti süsteemne lähenemine. Iga inimene vajab juhendamist, ta vajab välja koolitamist ja vajab järelevalvet. See töö, mida ta teeb ning oluline on ka see, et inimesed teevad tööd, mitte siis, kui nad ise soovivad vaid siis, kui parasjagu lund sajab. Kuigi see teoreetiliselt kõlab hästi, et nad kaasama inimesi, kes tahavad just praegu nagu teha tööd. Aga kui me tahame, et meie tänavad oleksid paremini hooldatud, me peaksime siiski rohkem mõtlema mitte juhutööliste kasemise peale parema süstematiseerimise, parema järelevalve ja intensiivsema hoolduse peale ning muidugi kaks inimest, kõige pisema traktoriga saavad teha rohkem kui neli inimest labidatega. Töötukassa tööandjate teenuse juht Liivia La soovitab tööandjatele lühiajaliste lumekoristustööde pakkumiseks kasutada töötukassa süsteemi. Ka töötuna arvel olev inimene saab tema kinnitusel sellistel töödel osaleda. Inimene, kes on töötuna arvel, võib ühes kuus kuni kaheksa päevaga töötada samal ajal töötuna arvel olla ja, ja seal siis lisaks on ka selline palgapiir veidi üle 260 euro, mis ta tohib selle kaheksa päeva eest saada, aga et ta saab nii-öelda paindlikuma tegelikult täitsa toimetada ja see annab ka tegelikult võimalusi siis nendele tööandjatele, kellel on vaja kas kiiresti või noh, just niimoodi sellist lühiajaliselt lisatööjõudu Tartu Ülikooli sotsiaalõiguse professor Gabriel Tavits ütles, et vähem kui kaks nädalat kestva töö tegemiseks pole vaja sõlmida isegi kirjalikku lepingut. Üldised kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtivad aga kõigile tööpakkujatele. Ja paratamatult, kui me seda inimesi sinna kaasame, siis me peame tagama talle ikkagi sellised ohutud töötingimused, et kui selle töötajaga midagi juhtub või selle töö tegijaga ja noh, vigastab oma selga või, või ta tõmmab mingid lihased ära, siis meil tegelikkuses on meil tegemist nagu tööõnnetusega ja siis tuleb hakata töötus nii-öelda uurima, tuleb vaadata, mis probleemid on, tuleb hakata välja selgitama, kes oli süüdi ja nii edasi.
|
Lumerohked päevad on tekitanud küsimuse, kas Tallinnas saaks lumekoristusel kasvõi lühiajaliselt kasutada senisest rohkem tööjõudu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul tegutseb pealinnas tugevamate lumesadude ajal umbes 120 lumekoristusmasinat ning käsitsi töö brigaadides veidi alla 100 inimese. Käsitsi tööd tehakse peamiselt ühistranspordipeatuste, kitsamate, kõnniteede ja keerulisemate ülekäiguradade koristamisel. Linnalepingupartnerite on Sveti sõnul praegugi vabu töökohti ning nad on valmis inimesi juurde palkama. Tallinn teeb ka ettevalmistusi uute tänavahoolduslepingute sõlmimiseks järgmiseks talveks. Sveti sõnul kaalutakse kindlasti ka seda, milline on edaspidi käsitsi töö roll. Küsimus, kas kaasata rohkem inimesi selliseks tööks lühiajaliselt, näiteks tugevate lumesadude ajal. Päevaks-kaheks vajab Sveti sõnul kaalumist, kuid see ei tundu tema sõnul olevat eriti süsteemne lähenemine. Iga inimene vajab juhendamist, ta vajab välja koolitamist ja vajab järelevalvet. See töö, mida ta teeb ning oluline on ka see, et inimesed teevad tööd, mitte siis, kui nad ise soovivad vaid siis, kui parasjagu lund sajab. Kuigi see teoreetiliselt kõlab hästi, et nad kaasama inimesi, kes tahavad just praegu nagu teha tööd. Aga kui me tahame, et meie tänavad oleksid paremini hooldatud, me peaksime siiski rohkem mõtlema mitte juhutööliste kasemise peale parema süstematiseerimise, parema järelevalve ja intensiivsema hoolduse peale ning muidugi kaks inimest, kõige pisema traktoriga saavad teha rohkem kui neli inimest labidatega. Töötukassa tööandjate teenuse juht Liivia La soovitab tööandjatele lühiajaliste lumekoristustööde pakkumiseks kasutada töötukassa süsteemi. Ka töötuna arvel olev inimene saab tema kinnitusel sellistel töödel osaleda. Inimene, kes on töötuna arvel, võib ühes kuus kuni kaheksa päevaga töötada samal ajal töötuna arvel olla ja, ja seal siis lisaks on ka selline palgapiir veidi üle 260 euro, mis ta tohib selle kaheksa päeva eest saada, aga et ta saab nii-öelda paindlikuma tegelikult täitsa toimetada ja see annab ka tegelikult võimalusi siis nendele tööandjatele, kellel on vaja kas kiiresti või noh, just niimoodi sellist lühiajaliselt lisatööjõudu Tartu Ülikooli sotsiaalõiguse professor Gabriel Tavits ütles, et vähem kui kaks nädalat kestva töö tegemiseks pole vaja sõlmida isegi kirjalikku lepingut. Üldised kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtivad aga kõigile tööpakkujatele. Ja paratamatult, kui me seda inimesi sinna kaasame, siis me peame tagama talle ikkagi sellised ohutud töötingimused, et kui selle töötajaga midagi juhtub või selle töö tegijaga ja noh, vigastab oma selga või, või ta tõmmab mingid lihased ära, siis meil tegelikkuses on meil tegemist nagu tööõnnetusega ja siis tuleb hakata töötus nii-öelda uurima, tuleb vaadata, mis probleemid on, tuleb hakata välja selgitama, kes oli süüdi ja nii edasi.
### Response:
Lumerohked päevad on tekitanud küsimuse, kas Tallinnas saaks lumekoristusel kasvõi lühiajaliselt kasutada senisest rohkem tööjõudu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tänane pidulik tseremoonia sisaldas president Ilvese kõnet, president Kaljulaidi ametivanet ja kõnet ja vahepeal ka ametiketi asetamist president Ilvese kaelast president Kaljulaidi kaela. Toomas Hendrik Ilves rõhutas oma kõnes, et presidendivalimistega ei läinud midagi valesti ja põhiseadusel ei ole ka midagi viga. See, et aega läks kauem, ei kahanda grammigi võrra nädala eest saavutatud konsensuse kaalu see ei pisenda, tulemuse ei heida varju valitud presidendile. Lõpuks valis riigikogu Eestile järgmise presidendi. Täpselt nii nagu põhiseaduse loojad soovisid. Erakondlik egoism kaotas ja laiapõhjaline kokkulepe võitis. Kersti Kaljulaid rääkis nii heast kui halvast esmalt positiivne. Meil on hariduse usku ühiskond, kus koolilapsed teevad pea kogu maailma eakaaslastele silmad ette. Meil on tervishoid, kus võime küll teinekord ühe või teise asja üle nuriseda kuid keskmine eeldatav eluiga on ühtlaselt kasvanud. Meil on meie kultuur. Meil on ühiskond, kus mitmepalgelised kogukonnad on üha tähtsamad. Selline ongi Eesti, mida me tahtsime. Samas ei ole Eesti olukord sugugi muretu. Meie rahvastik vananeb ja väheneb inimeste elujärje sõltuvus sellest, kui kaugel nad elavad Tallinnast või Tartust, on muret valmistavalt suur. Me oleme tipus edetabelites, kus parem oleks olla viimaste hulgas. Meie naabruses toimuvad protsessid, mis teevad pehmelt öeldes murelikuks. Kaljulaid tuletas meelde president Roosevelti tõdemust 1933. aastal, et Ameerika probleemid on põhiliselt majanduslikud ja jätkas. Meie ütleme selgelt, et meie suurim probleem ei ole kunagi majandus. Meie suurim probleem on alati julgeolek. Kaljulaid rõhutas oma kõnes hariduse ja ettevõtmisjulguse tähtsust. Peame oma lastele andma hariduse, see on nende kõige tähtsam tööriist, millega nemad saavad ehitada oma lastele tulevikku. Juba Henry Ford tõdes, et tööandja mitte ei maksa palka, vaid vahendab palka. Palga maksab toode ja tänapäeval üha enam teenus. Mis saab üldse olla Eesti toode või teenus, mis arvestab siinseid olusid ja võimalusi ning võimaldab rahvusvaheliselt läbi lüüa? See pole kindlasti mitte üks suur nokia vaid palju tegija oskustest ja unistustest, sõltuvaid tooteid ja teenuseid. Neid saab luua ainult targa tööga ja see on ettevõtjate vabadus ning vastutus. Riigi vastutus on haridus ja ettevõtmise lihtsus ning vabadus. Ja mõned kiired saadikute muljed Mart Helme EKREst. Mulle meeldis väga tema niisugune põhifookus see, et see oli lastel, riigi tulevikul, järelkasvul, see on tegelikult ju väga selgelt üks meie põhiprobleeme ja ma ütleks, et kui president hakkab sellele tähelepanu pöörama, siis see kindlasti mõjutab üldist suhtumist. Aadu Must Keskerakonnast. Kõne oli sügavalt inimlik, tunnetati põhiväärtusi, perekonda ja mis on hästi sümpaatne ka haridust, see tekitab positiivseid mõtteid ja annab hea lootuse tulevikuks. Ja Keit Pentus-Rosimannus Reformierakond. Väga positiivne, väga tasakaalukas, läbimõeldud, väga täpselt paika timmitud rõhuasetused. Ma arvan, et Kersti Kaljulaid saab õigustama kõiki neid ootusi, mis talle pandud on.
|
Tänane pidulik tseremoonia sisaldas president Ilvese kõnet, president Kaljulaidi ametivannet ja kõnet ja vahepeal ka ametiketi astamist president Ilvese kaelast president Kaljulaidi kaela.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tänane pidulik tseremoonia sisaldas president Ilvese kõnet, president Kaljulaidi ametivanet ja kõnet ja vahepeal ka ametiketi asetamist president Ilvese kaelast president Kaljulaidi kaela. Toomas Hendrik Ilves rõhutas oma kõnes, et presidendivalimistega ei läinud midagi valesti ja põhiseadusel ei ole ka midagi viga. See, et aega läks kauem, ei kahanda grammigi võrra nädala eest saavutatud konsensuse kaalu see ei pisenda, tulemuse ei heida varju valitud presidendile. Lõpuks valis riigikogu Eestile järgmise presidendi. Täpselt nii nagu põhiseaduse loojad soovisid. Erakondlik egoism kaotas ja laiapõhjaline kokkulepe võitis. Kersti Kaljulaid rääkis nii heast kui halvast esmalt positiivne. Meil on hariduse usku ühiskond, kus koolilapsed teevad pea kogu maailma eakaaslastele silmad ette. Meil on tervishoid, kus võime küll teinekord ühe või teise asja üle nuriseda kuid keskmine eeldatav eluiga on ühtlaselt kasvanud. Meil on meie kultuur. Meil on ühiskond, kus mitmepalgelised kogukonnad on üha tähtsamad. Selline ongi Eesti, mida me tahtsime. Samas ei ole Eesti olukord sugugi muretu. Meie rahvastik vananeb ja väheneb inimeste elujärje sõltuvus sellest, kui kaugel nad elavad Tallinnast või Tartust, on muret valmistavalt suur. Me oleme tipus edetabelites, kus parem oleks olla viimaste hulgas. Meie naabruses toimuvad protsessid, mis teevad pehmelt öeldes murelikuks. Kaljulaid tuletas meelde president Roosevelti tõdemust 1933. aastal, et Ameerika probleemid on põhiliselt majanduslikud ja jätkas. Meie ütleme selgelt, et meie suurim probleem ei ole kunagi majandus. Meie suurim probleem on alati julgeolek. Kaljulaid rõhutas oma kõnes hariduse ja ettevõtmisjulguse tähtsust. Peame oma lastele andma hariduse, see on nende kõige tähtsam tööriist, millega nemad saavad ehitada oma lastele tulevikku. Juba Henry Ford tõdes, et tööandja mitte ei maksa palka, vaid vahendab palka. Palga maksab toode ja tänapäeval üha enam teenus. Mis saab üldse olla Eesti toode või teenus, mis arvestab siinseid olusid ja võimalusi ning võimaldab rahvusvaheliselt läbi lüüa? See pole kindlasti mitte üks suur nokia vaid palju tegija oskustest ja unistustest, sõltuvaid tooteid ja teenuseid. Neid saab luua ainult targa tööga ja see on ettevõtjate vabadus ning vastutus. Riigi vastutus on haridus ja ettevõtmise lihtsus ning vabadus. Ja mõned kiired saadikute muljed Mart Helme EKREst. Mulle meeldis väga tema niisugune põhifookus see, et see oli lastel, riigi tulevikul, järelkasvul, see on tegelikult ju väga selgelt üks meie põhiprobleeme ja ma ütleks, et kui president hakkab sellele tähelepanu pöörama, siis see kindlasti mõjutab üldist suhtumist. Aadu Must Keskerakonnast. Kõne oli sügavalt inimlik, tunnetati põhiväärtusi, perekonda ja mis on hästi sümpaatne ka haridust, see tekitab positiivseid mõtteid ja annab hea lootuse tulevikuks. Ja Keit Pentus-Rosimannus Reformierakond. Väga positiivne, väga tasakaalukas, läbimõeldud, väga täpselt paika timmitud rõhuasetused. Ma arvan, et Kersti Kaljulaid saab õigustama kõiki neid ootusi, mis talle pandud on.
### Response:
Tänane pidulik tseremoonia sisaldas president Ilvese kõnet, president Kaljulaidi ametivannet ja kõnet ja vahepeal ka ametiketi astamist president Ilvese kaelast president Kaljulaidi kaela.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti tööstuse ja Tööandjate Keskliidu tegevdirektor Henn Pärn ütles nurgakivi panemise tseremoonial Karl Marxsi parafraseerides et kuigi kapitalil pole piire ega rahvust, on siiski tore, kui rahvusel on kapitali. Europrindi nõukogu esimehe Aare Ojamäe sõnul investeerib ettevõte uue trükikompleksi ehitamiseks kaheksa miljonit krooni. Lisaks kulub 14 miljonit seadmestiku moderniseerimisele. Ehitus on ainult oma vahenditest, sisseseade soetamisel kaasatakse mingil määral ka pangad. Aare Ojamäe. Avamise me proovime teha kusagil märtsi lõppu, et sisse kolida märtsi lõpp, aprill on see hoone valmis ja ka uus tehnika sees ja ka vana ümber kolitud töötajaid on viis-kuuskümmend inimest seoses uue hoonega tuleb kindlasti lisatöökohti ja tuleb ka struktuurimuutusi. Lenin juba ütles, et trükitöölised on töötajate kõige kõrgem kiht. Noh, see on ka säilinud ja ta ei ole üldse must töö, ta on ikkagi poolloominguline töö. Valmivas trükikojas hakatakse tegema äriblankette reklaammaterjale ja ka ajakirju. Kvaliteedi paranedes suureneb ka ekspordi osakaal.
|
100% Eesti kapitalil põhinev trükitööstusettevõte Europrint pani nurgakivi uuele trükikojakompleksile.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti tööstuse ja Tööandjate Keskliidu tegevdirektor Henn Pärn ütles nurgakivi panemise tseremoonial Karl Marxsi parafraseerides et kuigi kapitalil pole piire ega rahvust, on siiski tore, kui rahvusel on kapitali. Europrindi nõukogu esimehe Aare Ojamäe sõnul investeerib ettevõte uue trükikompleksi ehitamiseks kaheksa miljonit krooni. Lisaks kulub 14 miljonit seadmestiku moderniseerimisele. Ehitus on ainult oma vahenditest, sisseseade soetamisel kaasatakse mingil määral ka pangad. Aare Ojamäe. Avamise me proovime teha kusagil märtsi lõppu, et sisse kolida märtsi lõpp, aprill on see hoone valmis ja ka uus tehnika sees ja ka vana ümber kolitud töötajaid on viis-kuuskümmend inimest seoses uue hoonega tuleb kindlasti lisatöökohti ja tuleb ka struktuurimuutusi. Lenin juba ütles, et trükitöölised on töötajate kõige kõrgem kiht. Noh, see on ka säilinud ja ta ei ole üldse must töö, ta on ikkagi poolloominguline töö. Valmivas trükikojas hakatakse tegema äriblankette reklaammaterjale ja ka ajakirju. Kvaliteedi paranedes suureneb ka ekspordi osakaal.
### Response:
100% Eesti kapitalil põhinev trükitööstusettevõte Europrint pani nurgakivi uuele trükikojakompleksile.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tere, Riina. Me teeme uudistetoimetusega siin sellist küsitlust, et mida peaks inimene tegema, et saada presidendilt ordeni. Kas sa oskad mingi mingeid vihjeid anda meile aga palju õnne. Te olete saanud presidendil ordeni? Olles üllatusest pisut toibunud, rääkisime Riina Rõõmusega edasi. Raadiotööga on Riina Rõõmus seotud 1988.-st aastast alates. Oma töö suurimaks plussiks peab Riina Rõõmus vaheldusrikkust. See on ilmselt see, et siin asutuses on kõik. Ja ja kogu aeg väga muutub, ma arvan, et ei ole palju niivõrd vaheldusrikkaid töid, kui on raadiotöö. Loomulikult on hetked, kus tekivad rutiinid, aga, aga siin on väga vähe päevi, mis on üksteisega täpselt sarnased. Aeg-ajalt on natukene rutiinset tööd hea teha. Aeg-ajalt on tore mõelda, mingeid huvitavaid projekte või saateid välja. Ja, ja see on ilmselt see, millega nõustuvad kõik, kes selles majas on töötanud, et, et siin on erakordselt toredad inimesed ja ma ei ütle seda, see ei ole lihtsalt selline sõna kõlksuks või moepärast öeldud, vaid see tõesti on nii. Kuidas tänane õhtu, kas see on nagu pisut eriline ka, kas tuleb tort laua peale? No torti vaevalt et tuleb, mul oli täna muideks plaanis trenni minna õhtul, aga nüüd ma mõtlen? Jah, ühesõnaga nüüd ma pean kõigepealt seda üllatust natuke seedima ja siis vaatame edasi, kus tavaliselt inimesed horde nüüd hoiavad, huvitab. Ma võin öelda seda üsna täpselt sellepärast et minu abikaasal on üsna mitu ordenit ja meie kodus seisavad nad ühe klaasi taga kapis.
|
Vabariigi president omistas sel aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmusele, keda käis mikrofoniga üllatamas Reene Leas.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tere, Riina. Me teeme uudistetoimetusega siin sellist küsitlust, et mida peaks inimene tegema, et saada presidendilt ordeni. Kas sa oskad mingi mingeid vihjeid anda meile aga palju õnne. Te olete saanud presidendil ordeni? Olles üllatusest pisut toibunud, rääkisime Riina Rõõmusega edasi. Raadiotööga on Riina Rõõmus seotud 1988.-st aastast alates. Oma töö suurimaks plussiks peab Riina Rõõmus vaheldusrikkust. See on ilmselt see, et siin asutuses on kõik. Ja ja kogu aeg väga muutub, ma arvan, et ei ole palju niivõrd vaheldusrikkaid töid, kui on raadiotöö. Loomulikult on hetked, kus tekivad rutiinid, aga, aga siin on väga vähe päevi, mis on üksteisega täpselt sarnased. Aeg-ajalt on natukene rutiinset tööd hea teha. Aeg-ajalt on tore mõelda, mingeid huvitavaid projekte või saateid välja. Ja, ja see on ilmselt see, millega nõustuvad kõik, kes selles majas on töötanud, et, et siin on erakordselt toredad inimesed ja ma ei ütle seda, see ei ole lihtsalt selline sõna kõlksuks või moepärast öeldud, vaid see tõesti on nii. Kuidas tänane õhtu, kas see on nagu pisut eriline ka, kas tuleb tort laua peale? No torti vaevalt et tuleb, mul oli täna muideks plaanis trenni minna õhtul, aga nüüd ma mõtlen? Jah, ühesõnaga nüüd ma pean kõigepealt seda üllatust natuke seedima ja siis vaatame edasi, kus tavaliselt inimesed horde nüüd hoiavad, huvitab. Ma võin öelda seda üsna täpselt sellepärast et minu abikaasal on üsna mitu ordenit ja meie kodus seisavad nad ühe klaasi taga kapis.
### Response:
Vabariigi president omistas sel aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmusele, keda käis mikrofoniga üllatamas Reene Leas.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Võru abilinnapea Toomas Sarapuu sõnul on Võrus seistud selle eest, et linnainimestel oleks lihtsam sorteeritud prügi ära anda. Liigiti kogumisega on Võru linn kaasa läinud taaskord keskkonnainvesteeringute keskuse päris mahuka projektiga, kus siis Võru keskkonnajaama sai soetatud 16 uut konteinerit, sealhulgas ka mõned presskonteinerid, mis teeks veel hõlpsamaks liigiti jäätmete kogumist ja sinna juurde ka käivad koolitused, korralikud piktogrammi sildistus, et, et oleks võimalikult lihtne linnakodanikel enda jäätmeid liigiti siis ära anda. Põlva vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Relika Raig ütles, et mida teadlikumad on inimesed keskkonnaprobleemidest, seda enam nähakse vaeva prügi sorteerimisega. Teadlikkust ma arvan, et on pigem tõusuteel just nagu noorem põlvkond ja natuke nagu hoolivamad, võib-olla inimesed, aga on ka väga palju erinevaid arusaamu, et küll pannakse hiljem kõik prügi kokku ja kui need nii-öelda müüdid saaksid ületatud ja mitte nendesse kinni jääda, et ma arvan, et inimesed meelsamini võib-olla sorteeriksid. Leidub ikka neid, kes ei oska valida prügila õiget konteinerit. Relika raig. Mõni inimene on hooletu ja paneb näiteks segapakendikonteinerisse, tolmuimeja või mõne väikse rehvikese, poetab sinna. Aga see rikub tegelikult konteineri sisu. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi lillemäe.
|
Täna algab üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal. Kagu-Eesti väikelinnades ja hajaasustusega piirkondades pakuvad omavalitsused inimestele uusi võimalusi jäätmete sorteerimiseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Võru abilinnapea Toomas Sarapuu sõnul on Võrus seistud selle eest, et linnainimestel oleks lihtsam sorteeritud prügi ära anda. Liigiti kogumisega on Võru linn kaasa läinud taaskord keskkonnainvesteeringute keskuse päris mahuka projektiga, kus siis Võru keskkonnajaama sai soetatud 16 uut konteinerit, sealhulgas ka mõned presskonteinerid, mis teeks veel hõlpsamaks liigiti jäätmete kogumist ja sinna juurde ka käivad koolitused, korralikud piktogrammi sildistus, et, et oleks võimalikult lihtne linnakodanikel enda jäätmeid liigiti siis ära anda. Põlva vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Relika Raig ütles, et mida teadlikumad on inimesed keskkonnaprobleemidest, seda enam nähakse vaeva prügi sorteerimisega. Teadlikkust ma arvan, et on pigem tõusuteel just nagu noorem põlvkond ja natuke nagu hoolivamad, võib-olla inimesed, aga on ka väga palju erinevaid arusaamu, et küll pannakse hiljem kõik prügi kokku ja kui need nii-öelda müüdid saaksid ületatud ja mitte nendesse kinni jääda, et ma arvan, et inimesed meelsamini võib-olla sorteeriksid. Leidub ikka neid, kes ei oska valida prügila õiget konteinerit. Relika raig. Mõni inimene on hooletu ja paneb näiteks segapakendikonteinerisse, tolmuimeja või mõne väikse rehvikese, poetab sinna. Aga see rikub tegelikult konteineri sisu. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi lillemäe.
### Response:
Täna algab üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal. Kagu-Eesti väikelinnades ja hajaasustusega piirkondades pakuvad omavalitsused inimestele uusi võimalusi jäätmete sorteerimiseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kokku linastub festivalil kuue päeva jooksul 31 filmi. Festivali kavast leiab ka kolm Oscari lühinimekirja jõudnud linateost, mis räägivad kõik kaugetest kultuuridest. Erinevalt varasemast on nüüd mitmel filmil ka korduslinastused. Festival näitab avafilmina Monika Siimetsa toki eestlaste õnneotsingutest Soomes. Oleks keegi ütleb mulle 10 aastat tagasi, ma tulen Soome koristajaks koristajaks, ma oleks naerma ka. Seitsme aasta jooksul vändatud film avardab filmikriitik Andrei Liimetsa sõnul meie arusaamu tüüpilisest töö rändajast. Mulle tundub, et sageli see tüüpkuju, keda eestlased teavad mis sümboliseerib kuidagi seda Eesti-Soome rännet, on selline Kalevipoeg, millel on justkui halb maik juures. Tänaseks Monika Siimets näitab väga hästi seda mitmekihilisust ja rikkalikust, mis tegelikult selle rändenarratiivi taga on, kui erinevad inimesed, kui erinevate taustade soovide oskustega inimesed on reisinud Eesti-Soome vahet, rännanud, mõned kolinud sinna jäädavalt ja ja avab filmis põhjuseid, miks nad seda on teinud ja näitab, kuidas nad seal siis hakkama saavad. Filmi tugevus on autori soe ja empaatiline suhtumine oma tegelastesse. Siimets on saavutanud nendega hea kontakti ning leidnud sageli keeruliste lugude juurest ka sooja huumorit ja helgeid hetki. Samuti kiidab Liimets filmi visuaalset külge. Põhjus, miks seda võiks kinos vaadata, on see, et et Siimetsa paremaks käeks on olnud operaator Rein gotov, Eesti operaatorite absoluutne tipp, kes on ju ka tõe ja õiguse ja Siimmetsa enda seltsimees lapse üles võtnud ja ja ta on kuidagi tabanud ära ka väga palju selliseid üld plaane ja jutustanud seda lugu visuaalselt nende intervjuude vahel, et, et ta on kuidagi hästi balanssis sellise pildilise loo jutustamise ja, ja intervjuu katkete vahel. Dok Point Tallinna filmid linastuvad kuue päeva jooksul kinodes sõprus ja Artis ning lisaks jõuab valik dokumentaalfilme koostöös elektriteatriga ka Tartu publikuni.
|
Täna algab dokumentaalfilimide festival DocPoint. Avafilmiks on Moonika Siimetsa dokumentaal "2 tundi õnneni".
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kokku linastub festivalil kuue päeva jooksul 31 filmi. Festivali kavast leiab ka kolm Oscari lühinimekirja jõudnud linateost, mis räägivad kõik kaugetest kultuuridest. Erinevalt varasemast on nüüd mitmel filmil ka korduslinastused. Festival näitab avafilmina Monika Siimetsa toki eestlaste õnneotsingutest Soomes. Oleks keegi ütleb mulle 10 aastat tagasi, ma tulen Soome koristajaks koristajaks, ma oleks naerma ka. Seitsme aasta jooksul vändatud film avardab filmikriitik Andrei Liimetsa sõnul meie arusaamu tüüpilisest töö rändajast. Mulle tundub, et sageli see tüüpkuju, keda eestlased teavad mis sümboliseerib kuidagi seda Eesti-Soome rännet, on selline Kalevipoeg, millel on justkui halb maik juures. Tänaseks Monika Siimets näitab väga hästi seda mitmekihilisust ja rikkalikust, mis tegelikult selle rändenarratiivi taga on, kui erinevad inimesed, kui erinevate taustade soovide oskustega inimesed on reisinud Eesti-Soome vahet, rännanud, mõned kolinud sinna jäädavalt ja ja avab filmis põhjuseid, miks nad seda on teinud ja näitab, kuidas nad seal siis hakkama saavad. Filmi tugevus on autori soe ja empaatiline suhtumine oma tegelastesse. Siimets on saavutanud nendega hea kontakti ning leidnud sageli keeruliste lugude juurest ka sooja huumorit ja helgeid hetki. Samuti kiidab Liimets filmi visuaalset külge. Põhjus, miks seda võiks kinos vaadata, on see, et et Siimetsa paremaks käeks on olnud operaator Rein gotov, Eesti operaatorite absoluutne tipp, kes on ju ka tõe ja õiguse ja Siimmetsa enda seltsimees lapse üles võtnud ja ja ta on kuidagi tabanud ära ka väga palju selliseid üld plaane ja jutustanud seda lugu visuaalselt nende intervjuude vahel, et, et ta on kuidagi hästi balanssis sellise pildilise loo jutustamise ja, ja intervjuu katkete vahel. Dok Point Tallinna filmid linastuvad kuue päeva jooksul kinodes sõprus ja Artis ning lisaks jõuab valik dokumentaalfilme koostöös elektriteatriga ka Tartu publikuni.
### Response:
Täna algab dokumentaalfilimide festival DocPoint. Avafilmiks on Moonika Siimetsa dokumentaal "2 tundi õnneni".
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tänane kohtumine oli osapoolte sõnul infokoosolek, kus ühtegi otsust ei tehtud. Tartu Ülikooli kliinikumi nõukogu andis arstkonnale ja kliinikute juhtidele ülevaate, mis on nõukogus juhtimiskriisi puudutavatel aruteludel toimunud. Samuti jagas nõukogu infot selle kohta, millised on edasised plaanid seoses struktuuri ja juhtimisreformiga. Tartu Ülikooli kliinikute juhid rääkisid nõukogule aga milline on nende nägemus, kuidas võiks edasi liikuda. Peale kohtumise lõppu tõdesid nii nõukogu liikmed kui ka kliinikute juhid, et meedia vahendusel juhtimiskriisi ei lahenda. Sellega seoses polnud ka osapoolte tänased kommentaarid üleliia detailsed, räägib Tartu Ülikooli kliinikumi nõukogu liige, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. Kuna jaanuaris tekkis, eks ole, konflikt sellest, et kas kliinikute juhtide avaldus on tingitud struktuurireformist ja kas kliinikumi juhtkonna seas muudatuste tegemine võiks seada ohtu muudatused kliinikumis siis nõukogu pidas oluliseks, et esmalt pannakse paika struktuurireformi juhtimisreformi plaan, ajakava. Töörühm kogunes, teeb lähinädalatel ja kuudel omad ettepanekud ning siis vastavalt siis valmidustele minnakse edasi järgmiste küsimustega. Kas kliinikumi juhatuse või nõukogu koosseis muutub, seda Jesse sõnul praegu ei arutatud. Kliinikumi struktuuri ja juhtimisreformi töörühma juhib nõukogu liige, Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil. Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku juht professor Margus Lember on üks nendest kliinikujuhtidest, kes avalikult on nõudnud nii kliinik Minu juhatuse esimehe Priit Eelmäe kui ka nõukogu juhatuse esimehe Urmas Klaasi tagasiastumise. Pärast kohtumist ütles Lember, et kliinikute juhid osalevad Kristjan Vassili poolt juhitavas struktuurireformi. Juhtimiskriisi osas on Pall emberi sõnul aga nõukogu käes. Kuna kliinikumi nõukogul on hool ja mure kliinikumi edasiarenemise pärast, siis seetõttu on see paralleelteema reformidest ja veel kord kõik, kes siin olid, olid selles osas ühel meelel ja me töötame sellega edasi. Aga siin on mõned sammud ka ennem vaja astuda. Kas sammude astumine tähendab endiselt kliinikute juhtide soovi juhatuse esimehe Priit Eelmäe ametist tagasikutsumiseks, seda Lember täpsustada ei soovinud. Ka Jesse sõnul on tahtmine olukorda parandada mõlemal osapoolel, aga selge on see, et ühe kohtumisega hoobilt asju ei lahenda. Arutelu oli avatud, aga meil on ka varem olnud avatud arutelu. Need pinged on kogunenud pikema aja jooksul ning me ei saa oodata, et need ühe aruteluga lahenevad.
|
Tartu Ülikooli senati saalis kohtusid Tartu Ülikooli kliinikute juhid ja kliinikumi nõukogu liikmed. Osapooled arutasid kliinikumi struktuuri- ja juhtimisreformi ning ka tekkinud juhtimiskriisi olukorda ja edasist plaani. Osapoolte sõnul aitas arutamine pingeid maandada, kuid üks kohtumine iseenesest olukorda ei muuda.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tänane kohtumine oli osapoolte sõnul infokoosolek, kus ühtegi otsust ei tehtud. Tartu Ülikooli kliinikumi nõukogu andis arstkonnale ja kliinikute juhtidele ülevaate, mis on nõukogus juhtimiskriisi puudutavatel aruteludel toimunud. Samuti jagas nõukogu infot selle kohta, millised on edasised plaanid seoses struktuuri ja juhtimisreformiga. Tartu Ülikooli kliinikute juhid rääkisid nõukogule aga milline on nende nägemus, kuidas võiks edasi liikuda. Peale kohtumise lõppu tõdesid nii nõukogu liikmed kui ka kliinikute juhid, et meedia vahendusel juhtimiskriisi ei lahenda. Sellega seoses polnud ka osapoolte tänased kommentaarid üleliia detailsed, räägib Tartu Ülikooli kliinikumi nõukogu liige, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. Kuna jaanuaris tekkis, eks ole, konflikt sellest, et kas kliinikute juhtide avaldus on tingitud struktuurireformist ja kas kliinikumi juhtkonna seas muudatuste tegemine võiks seada ohtu muudatused kliinikumis siis nõukogu pidas oluliseks, et esmalt pannakse paika struktuurireformi juhtimisreformi plaan, ajakava. Töörühm kogunes, teeb lähinädalatel ja kuudel omad ettepanekud ning siis vastavalt siis valmidustele minnakse edasi järgmiste küsimustega. Kas kliinikumi juhatuse või nõukogu koosseis muutub, seda Jesse sõnul praegu ei arutatud. Kliinikumi struktuuri ja juhtimisreformi töörühma juhib nõukogu liige, Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil. Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku juht professor Margus Lember on üks nendest kliinikujuhtidest, kes avalikult on nõudnud nii kliinik Minu juhatuse esimehe Priit Eelmäe kui ka nõukogu juhatuse esimehe Urmas Klaasi tagasiastumise. Pärast kohtumist ütles Lember, et kliinikute juhid osalevad Kristjan Vassili poolt juhitavas struktuurireformi. Juhtimiskriisi osas on Pall emberi sõnul aga nõukogu käes. Kuna kliinikumi nõukogul on hool ja mure kliinikumi edasiarenemise pärast, siis seetõttu on see paralleelteema reformidest ja veel kord kõik, kes siin olid, olid selles osas ühel meelel ja me töötame sellega edasi. Aga siin on mõned sammud ka ennem vaja astuda. Kas sammude astumine tähendab endiselt kliinikute juhtide soovi juhatuse esimehe Priit Eelmäe ametist tagasikutsumiseks, seda Lember täpsustada ei soovinud. Ka Jesse sõnul on tahtmine olukorda parandada mõlemal osapoolel, aga selge on see, et ühe kohtumisega hoobilt asju ei lahenda. Arutelu oli avatud, aga meil on ka varem olnud avatud arutelu. Need pinged on kogunenud pikema aja jooksul ning me ei saa oodata, et need ühe aruteluga lahenevad.
### Response:
Tartu Ülikooli senati saalis kohtusid Tartu Ülikooli kliinikute juhid ja kliinikumi nõukogu liikmed. Osapooled arutasid kliinikumi struktuuri- ja juhtimisreformi ning ka tekkinud juhtimiskriisi olukorda ja edasist plaani. Osapoolte sõnul aitas arutamine pingeid maandada, kuid üks kohtumine iseenesest olukorda ei muuda.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
1,7 eurot maksva koti hind sisaldab olmejäätmete käitlemist ja neid saab osta Hiiumaa koopi kauplustes, tuuletorni ja Kõpu majaka juures ning Hiiumaa turismiinfopunktis. Lähitulevikus jõuavad need ka praamidel olevasse ergioski. Jäätmekotile on märgitud kohad, kus asuvad spetsiaalsed konteinerid, kuhu selle viia saab. Hiiumaa valla Käina osavalla vanem Omar Jõpiselg ütles, et see on osa laiemast kavast pakendi punktide olukorra parandamiseks. Me oleme seda meie pakendipunktide probleemi lahendanud ka sellega, et tõesti videovalvet pannud, aga et nüüd inimese poolt seda probleemi lahendada, siis tõesti on võimalus, et ostad teki poest selle koti ja ilusti paned pakendi pakendikotti ja alles jääva olmejäätme eelmakstud jäätmekotti ja ongi see asi ka lahendatud. Esimeste nädalatega on 25 liitriseid jäätmekotte müüdud umbes 600 Omar jõpiselg selgitas Käinas Mäe platsil asuvas kogumispunktis paikneva eelmakstud olmeprügikottide konteineri juures, kuidas selle mõju tundub olevat. Ja kui ma siia sisse vaatan, siis ma näen, et see on juba pooltäis ja ma tunnetan, et, et kaks kolmandikku sellest oleks meil kaks kuud tagasi sattunud täpselt nendesse pakendikonteineritesse, mis tähendabki, et, et ta on tegelikult tööle hakanud ja, ja kui me siis vaatame nüüd sinna pakendite sisse, siis, siis see kvaliteet on juba puhtamaks läinud. Spetsiaalsetesse olmejäätmete konteineritesse on lubatud panna jäätmeid vaid eelmakstud kotiga. Jäätmekotid on tehtud kohapeal Käinas asuvas ettevõttes Daagöplast. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Hiiumaa.
|
Kuna Hiiumaal kasvab suvel inimeste hulk hüppeliselt, hakkas Hiiumaa vallavalitsus ligi kolme nädala eest müüma külalistele olmeprügi jaoks mõeldud kotte mida saab jätta spetsiaalsetesse konteineritesse mitmel pool üle saare. Esimeste nädalate jooksul on müüdud 600 kotti.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
1,7 eurot maksva koti hind sisaldab olmejäätmete käitlemist ja neid saab osta Hiiumaa koopi kauplustes, tuuletorni ja Kõpu majaka juures ning Hiiumaa turismiinfopunktis. Lähitulevikus jõuavad need ka praamidel olevasse ergioski. Jäätmekotile on märgitud kohad, kus asuvad spetsiaalsed konteinerid, kuhu selle viia saab. Hiiumaa valla Käina osavalla vanem Omar Jõpiselg ütles, et see on osa laiemast kavast pakendi punktide olukorra parandamiseks. Me oleme seda meie pakendipunktide probleemi lahendanud ka sellega, et tõesti videovalvet pannud, aga et nüüd inimese poolt seda probleemi lahendada, siis tõesti on võimalus, et ostad teki poest selle koti ja ilusti paned pakendi pakendikotti ja alles jääva olmejäätme eelmakstud jäätmekotti ja ongi see asi ka lahendatud. Esimeste nädalatega on 25 liitriseid jäätmekotte müüdud umbes 600 Omar jõpiselg selgitas Käinas Mäe platsil asuvas kogumispunktis paikneva eelmakstud olmeprügikottide konteineri juures, kuidas selle mõju tundub olevat. Ja kui ma siia sisse vaatan, siis ma näen, et see on juba pooltäis ja ma tunnetan, et, et kaks kolmandikku sellest oleks meil kaks kuud tagasi sattunud täpselt nendesse pakendikonteineritesse, mis tähendabki, et, et ta on tegelikult tööle hakanud ja, ja kui me siis vaatame nüüd sinna pakendite sisse, siis, siis see kvaliteet on juba puhtamaks läinud. Spetsiaalsetesse olmejäätmete konteineritesse on lubatud panna jäätmeid vaid eelmakstud kotiga. Jäätmekotid on tehtud kohapeal Käinas asuvas ettevõttes Daagöplast. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Hiiumaa.
### Response:
Kuna Hiiumaal kasvab suvel inimeste hulk hüppeliselt, hakkas Hiiumaa vallavalitsus ligi kolme nädala eest müüma külalistele olmeprügi jaoks mõeldud kotte mida saab jätta spetsiaalsetesse konteineritesse mitmel pool üle saare. Esimeste nädalate jooksul on müüdud 600 kotti.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Valitsus otsustas muuta Eesti telekomi põhikirja, viies selle vastavusse börsireeglitega. Valitsus otsustas laiendada ettevõtte aktsiakapitali suunatud emissiooni teel ja emiteerida ka Baktsia. Seda on üksainus ehk nõndanimetatud kuldaktsia. Kuldaktsia on uus nähtus ja tähendab seda, et oluliste strateegiliste otsuste puhul on vajalik kuldaktsia omaniku ehk siis riigi nõusolek. Valitsus kiitis heaks Eesti Telekomi restruktureerimiskava strateegilised partnerid Sonora Soomest ja Elia Rootsist, millel on praegu 49 protsendilise osalus Eesti telekomi tütarfirmades. Eesti telefonis ja Eesti mobiiltelefonis vahetavad osaluse tütarfirmades osaluse vastu kontsernis Eesti Telekom. Vahetuse käigus omandavad nad 46,5 protsenti laiendatud aktsiakapitalist. Nad võivad suurendada omaosalust kuni 49 protsendini, kuid mitte üle selle. Restruktureerimine toimub pärast aktsiate avalikku pakkumist, kuid tähtis on, et põhimõtted oleksid fikseeritud enne, rõhutas teede ja sideminister Raivo Vare. See on tähtis finantsinvestoritele. Investoritele on väga tähtis teada, et nad on täpselt teada põhimõtted, mille alusel protsess toimib ja kogu selle asja mõte on tegelikult ka struktuuri läbipaistvamaks ning rahvusvahelisest aktsepteeritavaks muutmine ning loomulikult on siin taga ka hinnaküsimus, sest tegelikult nii preemiam kui ka hilisem nii-öelda aktsiakapitali väärtuse kasv tähendab lõppkokkuvõttes riigi omandi väärtuse kasvu ja märgatavat kasvu erinevatel hinnangutel kuni kolmandik, aga võib-olla ka rohkem. Millal algab aktsiate avalik müük? Nagu te aru saate, on protsess piisavalt kaugele jõudnud ja noh, tundub, et selle aasta numbri sees siiski ta ei teostu, aga see on ka kõik, mis ma täna saan öelda, sest otsus tuleb lähimal ajal nagu lubatud. Pärast emissiooni ja aktsiate müüki jääb riigile telekomist 27,3 protsenti strateegilistele partneritele Sonerale ja tellijale 46,5 ja finantsinvestoritele 23,72 protsenti.
|
digimoonutus 00:01:54.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Valitsus otsustas muuta Eesti telekomi põhikirja, viies selle vastavusse börsireeglitega. Valitsus otsustas laiendada ettevõtte aktsiakapitali suunatud emissiooni teel ja emiteerida ka Baktsia. Seda on üksainus ehk nõndanimetatud kuldaktsia. Kuldaktsia on uus nähtus ja tähendab seda, et oluliste strateegiliste otsuste puhul on vajalik kuldaktsia omaniku ehk siis riigi nõusolek. Valitsus kiitis heaks Eesti Telekomi restruktureerimiskava strateegilised partnerid Sonora Soomest ja Elia Rootsist, millel on praegu 49 protsendilise osalus Eesti telekomi tütarfirmades. Eesti telefonis ja Eesti mobiiltelefonis vahetavad osaluse tütarfirmades osaluse vastu kontsernis Eesti Telekom. Vahetuse käigus omandavad nad 46,5 protsenti laiendatud aktsiakapitalist. Nad võivad suurendada omaosalust kuni 49 protsendini, kuid mitte üle selle. Restruktureerimine toimub pärast aktsiate avalikku pakkumist, kuid tähtis on, et põhimõtted oleksid fikseeritud enne, rõhutas teede ja sideminister Raivo Vare. See on tähtis finantsinvestoritele. Investoritele on väga tähtis teada, et nad on täpselt teada põhimõtted, mille alusel protsess toimib ja kogu selle asja mõte on tegelikult ka struktuuri läbipaistvamaks ning rahvusvahelisest aktsepteeritavaks muutmine ning loomulikult on siin taga ka hinnaküsimus, sest tegelikult nii preemiam kui ka hilisem nii-öelda aktsiakapitali väärtuse kasv tähendab lõppkokkuvõttes riigi omandi väärtuse kasvu ja märgatavat kasvu erinevatel hinnangutel kuni kolmandik, aga võib-olla ka rohkem. Millal algab aktsiate avalik müük? Nagu te aru saate, on protsess piisavalt kaugele jõudnud ja noh, tundub, et selle aasta numbri sees siiski ta ei teostu, aga see on ka kõik, mis ma täna saan öelda, sest otsus tuleb lähimal ajal nagu lubatud. Pärast emissiooni ja aktsiate müüki jääb riigile telekomist 27,3 protsenti strateegilistele partneritele Sonerale ja tellijale 46,5 ja finantsinvestoritele 23,72 protsenti.
### Response:
digimoonutus 00:01:54.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti on veterinaar ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul oluliselt suurendanud sigade analüüside arvu idapiiril toimub pagasikontroll, et pagasis poleks keelatud toiduaineid. Tehtud on kitsendused metssigade söödale ja esitatud täiendavad nõuded transpordivahenditele. Kuna Aafrika sigade katk on Euroopa territooriumil juba 2006.-st aastast alustas Venemaalt leviku ja, ja Venemaal levib ka tänaseni suhteliselt kontrollimatul siis loomulikult on võimatu väita, et, et seda tõenäosus ei ole, tõenäosus on kindlasti olemas. Keskkonnaameti nõuniku Teet Koitjärve arvates on katku jõudmise võimalus Eestisse seda suurem, mida lähemale ta Eesti piiridele jõuab. Noh, me oleme läbi mõelnud ja selliseid asju, kui selline haigus Eestisse jõuab, mida ja kuidas teha, et praegu me pigem jälgima olukorda, loomulikult on see ebameeldiv, mida lähemale ta Eestis jõuab, samas on viimase kolme-nelja aasta jooksul seda haigust meil lähedal olnud, Eestisse ta pole jõudnud, nimelt Venemaal oli üks haigus kolleka Peterburi oblastis. Ago Pärteli sõnul on taudi liikumise suunda ennustada võimatu. Prognoos sõltub puhtalt sellest, kui edukalt kolle likvideeritakse, et Sankt-Peterburgi näitel vene kolleegid olid edukad mingites muudes piirkondades, nad ei ole edukad, ta endiselt levib ja noh, me näeme, et ka Poolas ja, ja Leedus vaatamata sellele, et juhud olid aasta alguses, ei ole ta levinud. Ja praegu tuleb lihtsalt pöialt hoida Läti kolleegidele, et neil õnnestuks, õnnestuks see kiiresti likvideerida. Teet Koitjärve sõnul on mitmeid arvamusi, mida praeguses olukorras tuleb teha. Tema arvates pole vaja, et metssigu rohkem kütitakse või muuta Eesti metssea vabaks. Probleem ei ole mitte niivõrd metssigade arvukus või selle vähendamine, vaid pigem see, et kui ajujahtide ja ja, ja suurenda tud jahitegevusega, aetakse metssead liikvele nendest piirialadelt, kuhu see haigus teoreetiliselt võib, võib kunagi jõuda, et siis me võime seda haiguse levikut hoopis kiirendada. Katk on sigade seas väga nakkav ja seda iseloomustab kõrge palavik, isutus, verevalumid nahal ja siseorganites.
|
Eestis on kehtestatud mitmeid erimeetmeid, et ohtlik Aafrika seakatku viirus Eestisse ei jõuaks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti on veterinaar ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul oluliselt suurendanud sigade analüüside arvu idapiiril toimub pagasikontroll, et pagasis poleks keelatud toiduaineid. Tehtud on kitsendused metssigade söödale ja esitatud täiendavad nõuded transpordivahenditele. Kuna Aafrika sigade katk on Euroopa territooriumil juba 2006.-st aastast alustas Venemaalt leviku ja, ja Venemaal levib ka tänaseni suhteliselt kontrollimatul siis loomulikult on võimatu väita, et, et seda tõenäosus ei ole, tõenäosus on kindlasti olemas. Keskkonnaameti nõuniku Teet Koitjärve arvates on katku jõudmise võimalus Eestisse seda suurem, mida lähemale ta Eesti piiridele jõuab. Noh, me oleme läbi mõelnud ja selliseid asju, kui selline haigus Eestisse jõuab, mida ja kuidas teha, et praegu me pigem jälgima olukorda, loomulikult on see ebameeldiv, mida lähemale ta Eestis jõuab, samas on viimase kolme-nelja aasta jooksul seda haigust meil lähedal olnud, Eestisse ta pole jõudnud, nimelt Venemaal oli üks haigus kolleka Peterburi oblastis. Ago Pärteli sõnul on taudi liikumise suunda ennustada võimatu. Prognoos sõltub puhtalt sellest, kui edukalt kolle likvideeritakse, et Sankt-Peterburgi näitel vene kolleegid olid edukad mingites muudes piirkondades, nad ei ole edukad, ta endiselt levib ja noh, me näeme, et ka Poolas ja, ja Leedus vaatamata sellele, et juhud olid aasta alguses, ei ole ta levinud. Ja praegu tuleb lihtsalt pöialt hoida Läti kolleegidele, et neil õnnestuks, õnnestuks see kiiresti likvideerida. Teet Koitjärve sõnul on mitmeid arvamusi, mida praeguses olukorras tuleb teha. Tema arvates pole vaja, et metssigu rohkem kütitakse või muuta Eesti metssea vabaks. Probleem ei ole mitte niivõrd metssigade arvukus või selle vähendamine, vaid pigem see, et kui ajujahtide ja ja, ja suurenda tud jahitegevusega, aetakse metssead liikvele nendest piirialadelt, kuhu see haigus teoreetiliselt võib, võib kunagi jõuda, et siis me võime seda haiguse levikut hoopis kiirendada. Katk on sigade seas väga nakkav ja seda iseloomustab kõrge palavik, isutus, verevalumid nahal ja siseorganites.
### Response:
Eestis on kehtestatud mitmeid erimeetmeid, et ohtlik Aafrika seakatku viirus Eestisse ei jõuaks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Pärnu uue kunsti muuseumis kulges pärastlõuna kui Kihnu pidu selle keskmes särase ärme roosi ehk kodanikunimega Rosaali Karjam, kes saanud valmis Kihnu kinda ja sukakirju ning esiemade tarkusi ja uskumusi tutvustava raamatu. Kihnu naised on juba aastasadu kinnastesse sukkadesse tekkidesse ning körtidesse koonud kirju omal moel sõnumeid kaugetelt esivanematelt. Kuigi sukavardaid liigutab aga alt enamik Kihnu naisi on ärmaroosi üks vähestest, kes teab rohkem kirjade tähenduse võlu ja ravijõudu. Ei tea, kas saladusi nad peidavad, aga ikkagi iga kirjal on oma nimi. Ja kui me lähme teise käest kirja tõmbas, me ütleme, mis kirja meie daaminagu on seal siidilapi, kirini, kaheksakand ning siis silmus neli nurki, ükskõik või kassikäppa või tammetõrugid ja, või igasugused kirjad. Del on oma nimed jälle siis teine, teab missugust kirja keegi soovib, aga nagu kaheksa kantsellega ravitakse jälle iidi. See on samas poolik, on niisugune haigus nahahaigus üks. Kui see juti jutiga tehtakse selle koha peale. Roosi on oma pika elu jooksul kogunud kokku rohkem kui 300 kinda ja enam kui 100 sukakirja ning pannud need ühes abilistega uue kunsti muuseumist ja Eesti Rahva muuseumist kaante vahele koos esiemade tarkuste ning uskumustega. Raamatu pealkiri elumõnu pole juhuslik. Ärme Roosi sündis 74 aastat tagasi mõnu talus ning on kogu elu suurt mõnu tundnud Kihnu naiste näputööst. See on veel viimane elu mõnu minu, see on ka sellepärast huvitav, et mina sain selle pisike omale kaasa mõnu talust minu sünnikodu nimi oli mõnu talu vanaaegse mitmesada. Aastad on selle koha peal see maja olnud. Aga missugune nimi oleks parem sobinud kohale see kodus on ju see mõnu. Lisaks kudumitele annab raamat põhjaliku ülevaate Kihnu tikanditest ning õmblustöödest, kus samuti peidus palju kaitsemaagilise märke. Raamatu lugeja saab teada sedagi, kuidas Kihnu naine kombekohaselt pealaest jalatallani riidesse panna. Valik Ärmaroosi näputöödest on 24. veebruarini väljas Pärnu uue kunsti muuseumis. Kogu nädalavahetuse viibib seal kohal ka autor isiklikult ning õpetab kõiki asjahuvilisi ülipeent rahvuslikku näputööd tegema.
|
Pärnu uue kunsti muuseumis esitleti Kihnu käsitöömeistri Ärmä Roosi raamatut "Elumõnu" ning avati ülevaatenäitus tema tehtud näputöödest. Huvilised võivad terve selle nädalavahetuse meistri juures käsitööõpet saada.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Pärnu uue kunsti muuseumis kulges pärastlõuna kui Kihnu pidu selle keskmes särase ärme roosi ehk kodanikunimega Rosaali Karjam, kes saanud valmis Kihnu kinda ja sukakirju ning esiemade tarkusi ja uskumusi tutvustava raamatu. Kihnu naised on juba aastasadu kinnastesse sukkadesse tekkidesse ning körtidesse koonud kirju omal moel sõnumeid kaugetelt esivanematelt. Kuigi sukavardaid liigutab aga alt enamik Kihnu naisi on ärmaroosi üks vähestest, kes teab rohkem kirjade tähenduse võlu ja ravijõudu. Ei tea, kas saladusi nad peidavad, aga ikkagi iga kirjal on oma nimi. Ja kui me lähme teise käest kirja tõmbas, me ütleme, mis kirja meie daaminagu on seal siidilapi, kirini, kaheksakand ning siis silmus neli nurki, ükskõik või kassikäppa või tammetõrugid ja, või igasugused kirjad. Del on oma nimed jälle siis teine, teab missugust kirja keegi soovib, aga nagu kaheksa kantsellega ravitakse jälle iidi. See on samas poolik, on niisugune haigus nahahaigus üks. Kui see juti jutiga tehtakse selle koha peale. Roosi on oma pika elu jooksul kogunud kokku rohkem kui 300 kinda ja enam kui 100 sukakirja ning pannud need ühes abilistega uue kunsti muuseumist ja Eesti Rahva muuseumist kaante vahele koos esiemade tarkuste ning uskumustega. Raamatu pealkiri elumõnu pole juhuslik. Ärme Roosi sündis 74 aastat tagasi mõnu talus ning on kogu elu suurt mõnu tundnud Kihnu naiste näputööst. See on veel viimane elu mõnu minu, see on ka sellepärast huvitav, et mina sain selle pisike omale kaasa mõnu talust minu sünnikodu nimi oli mõnu talu vanaaegse mitmesada. Aastad on selle koha peal see maja olnud. Aga missugune nimi oleks parem sobinud kohale see kodus on ju see mõnu. Lisaks kudumitele annab raamat põhjaliku ülevaate Kihnu tikanditest ning õmblustöödest, kus samuti peidus palju kaitsemaagilise märke. Raamatu lugeja saab teada sedagi, kuidas Kihnu naine kombekohaselt pealaest jalatallani riidesse panna. Valik Ärmaroosi näputöödest on 24. veebruarini väljas Pärnu uue kunsti muuseumis. Kogu nädalavahetuse viibib seal kohal ka autor isiklikult ning õpetab kõiki asjahuvilisi ülipeent rahvuslikku näputööd tegema.
### Response:
Pärnu uue kunsti muuseumis esitleti Kihnu käsitöömeistri Ärmä Roosi raamatut "Elumõnu" ning avati ülevaatenäitus tema tehtud näputöödest. Huvilised võivad terve selle nädalavahetuse meistri juures käsitööõpet saada.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Seadusemuudatused võimaldavad senisest poole väiksemat sissemaksu eluasemetoetuste saamisel. Seadusemuudatuse eesmärk on abistada neid, kel on raskusi saada selle tarvis pangalaenu, räägib majandus ja taristuminister Taavi Aas. Seda sai pikalt läbi räägitud ka Eesti pangaga. Et me ei teeks selliseid muudatusi, mis võivad kinnisvaraturgu veelgi kuumendada, aga tõesti võtsime siis need sihtgrupid, kus on väga selgelt näha, et on tegemist turutõrkega eelkõige siis paljulapselised pered, nende endapoolne sissemaks eluaseme soetamisel. Et oleks madalam, oli see miinimummäär 10 protsenti, nüüd on ta siis viis protsenti. Ja teine pool kindlasti, kus, kus turutõrge on, on maapiirkonnad seal saada pangast laenu märgatavalt keerulisem, sest lihtsalt eluaseme väärtused kinnisvara väärtus on maapiirkondades väiksem. Ja seetõttu ka siis täiendav meede KredExil, et pakkuda siis pankadele täiendavat kindlust nendesse piirkondadesse. Laenu andmisel. Aasa sõnul on käivitunud ka korterelamute renoveerimise programm. Lepingud on sõlmitud 19-le hoonele. Pilootprojekti raames on uuendatud kaks korterelamut. Projekt on suunatud piirkondadele, kus on tühjenevad ja kehvas seisus korterelamud. Regionaalminister Jaak Aab. See põhivastutaja on muidugi kohalik omavalitsus, aga neil ei piisa ressursse see on päris keeruline protsess, et asendada näiteks omandit hoopis teise korterelamus korteriga või siis Ida-Virumaal see probleem, et ei saa kätte neid korteri omanikke, eks ju. Et seal on siis sundvõõrandamise protsess, kui neid kätte ei saada. Ida-Virumaal, kus probleem on nagu suurem, toetame eraldi Ida-Viru programmist selle programmi jätkumist, et me toetame omavalitsus selle protsessi läbiviimisel ka asenduspindade ostmisel, asendamisel, lammutamisel lammutamine on sel puhul, kui see korterelamu saab tühjaks tehtud ja on suhteliselt kehvas seisus ja kortermajade rekonstrueerimise rong on siis kriisiabimeetmena tehtud soodsamatel tingimustel maapiirkondade järgi, sest ega me nägime, et, et põhiline rekonstrueerimine ja korteriühistud, kes siis osalesid, selles programmis said toetust ikkagi olid linnades ja seal on võimalik saada siis maapiirkondades kuni 50 protsenti oma osalus on väiksem ja on võimalik saada Kredexit ka regionaallaenu. Jaak Aab tõdes, et eluaseme korrastamise soetamise meetmetega püüab valitsus luua paremad elamistingimused maapiirkondades, mis kipuvad tühjenema.
|
Paljulapseliste perede ja maapiirkondade elanikud saavad edaspidi senisest hõlpsamini eluasemetoetust. Valitsus kiitis heaks vastavad seadusemuudatused.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Seadusemuudatused võimaldavad senisest poole väiksemat sissemaksu eluasemetoetuste saamisel. Seadusemuudatuse eesmärk on abistada neid, kel on raskusi saada selle tarvis pangalaenu, räägib majandus ja taristuminister Taavi Aas. Seda sai pikalt läbi räägitud ka Eesti pangaga. Et me ei teeks selliseid muudatusi, mis võivad kinnisvaraturgu veelgi kuumendada, aga tõesti võtsime siis need sihtgrupid, kus on väga selgelt näha, et on tegemist turutõrkega eelkõige siis paljulapselised pered, nende endapoolne sissemaks eluaseme soetamisel. Et oleks madalam, oli see miinimummäär 10 protsenti, nüüd on ta siis viis protsenti. Ja teine pool kindlasti, kus, kus turutõrge on, on maapiirkonnad seal saada pangast laenu märgatavalt keerulisem, sest lihtsalt eluaseme väärtused kinnisvara väärtus on maapiirkondades väiksem. Ja seetõttu ka siis täiendav meede KredExil, et pakkuda siis pankadele täiendavat kindlust nendesse piirkondadesse. Laenu andmisel. Aasa sõnul on käivitunud ka korterelamute renoveerimise programm. Lepingud on sõlmitud 19-le hoonele. Pilootprojekti raames on uuendatud kaks korterelamut. Projekt on suunatud piirkondadele, kus on tühjenevad ja kehvas seisus korterelamud. Regionaalminister Jaak Aab. See põhivastutaja on muidugi kohalik omavalitsus, aga neil ei piisa ressursse see on päris keeruline protsess, et asendada näiteks omandit hoopis teise korterelamus korteriga või siis Ida-Virumaal see probleem, et ei saa kätte neid korteri omanikke, eks ju. Et seal on siis sundvõõrandamise protsess, kui neid kätte ei saada. Ida-Virumaal, kus probleem on nagu suurem, toetame eraldi Ida-Viru programmist selle programmi jätkumist, et me toetame omavalitsus selle protsessi läbiviimisel ka asenduspindade ostmisel, asendamisel, lammutamisel lammutamine on sel puhul, kui see korterelamu saab tühjaks tehtud ja on suhteliselt kehvas seisus ja kortermajade rekonstrueerimise rong on siis kriisiabimeetmena tehtud soodsamatel tingimustel maapiirkondade järgi, sest ega me nägime, et, et põhiline rekonstrueerimine ja korteriühistud, kes siis osalesid, selles programmis said toetust ikkagi olid linnades ja seal on võimalik saada siis maapiirkondades kuni 50 protsenti oma osalus on väiksem ja on võimalik saada Kredexit ka regionaallaenu. Jaak Aab tõdes, et eluaseme korrastamise soetamise meetmetega püüab valitsus luua paremad elamistingimused maapiirkondades, mis kipuvad tühjenema.
### Response:
Paljulapseliste perede ja maapiirkondade elanikud saavad edaspidi senisest hõlpsamini eluasemetoetust. Valitsus kiitis heaks vastavad seadusemuudatused.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Riigi vaktsineerimiskava muutused ja ka otsused vaktsiinide kasutamise kohta teeb sotsiaalministeeriumi ekspertkomisjon. Mida nad praeguseks on otsustanud ja mida tuleks veel kaaluda. Sellest rääkis täna valitsuse pressikonverentsil tervise ja tööminister Tanel Kiik. Näiteks otsustati, et AstraZeneca vaktsiini süstitakse ainult alla 70 aastastele. Tuginedes hetkel teadavale infole ei ole sellel vaktsiinil mingit vastunäidustust ühegi vanusegrupi mõttes, aga ei ole väga palju uuringuid selle immuunsuse kestmise kohta just nimelt kõrgemates vanuserühmades ehk kuni 69 vanuses inimesed saavad AstraZeneca vaktsiini ja 70 kaasa arvatud ja üle selle Moderna vaktsiini samal ajal kasutades AstraZeneca vaktsiini ka nende eakate ja võib-olla ka liikumisraskustega inimeste puhul, kes ei saa tulla perearstikeskusesse või vaktsineerimise punkti teda on oluliselt lihtsam logistiliselt transportida säilitada kui ja Moderna vaktsiine, mis eeldavad need ultrasügavkülmutusvõimalust, mida enamikes perearstikeskustes pole. Samuti lepiti kokku, et kuna AstraZeneca kahe doosi vahe võib olla kuni 12 nädalat, jääb see Eestis kaheksa nädala peale. Mis tähendab seda, et me võime suhteliselt julgesti need vaktsiinidoosid, mis Eestisse jõuavad ka kohe ära kasutada, ehk ei ole põhjust panna teist doosi kõrvale, kuna me teame, et selle kahe kuu jooksul ikkagi need järgmised tarned siia saabuvad ja Moderna izeri puhul siis hoiame teatud strateegiliste reservi juks, kui tekib mingeid tarneraskusi. Mis järjekorras eesliini töötajaid vaktsineeritakse, seda tuleb veel otsustada. Valitsus kuidagi eelisjärjekorras pole, rõhutas kiik. Ja täpse siis jaotuse eesliini töötajate vahel haridusvaldkond, siseturvalisus, sotsiaal-elutähtsad teenused, strateegiline eeslin, selle paneme paika vaktsineerimise juhtrühmas tulenevalt ühest küljest nende näidustaatusest ajakriitilisusest loomulikult arvestame siin ka valitsuse seisukohtade ja strateegiliste eelistustega ehk näiteks haridusvaldkond on olnud valdkond, mida me oleme püüdnud hoida võimalikult avatuna. Kahtlemata ka valitsuse liikmed, erinevad põhiseaduse kogenisatsioonid, kõrgemad erinevate asutuste juhid kuuluvad sellise strateegilise eesliini hulka. Nende vaktsineerimine, samamoodi on mõistlik, aga meile seadnud ennast ettepoole, näiteks nagu tervishoiu hoolekandesektorit, ma arvan, peaks olema võimalikult nii-öelda a poliitiline lähenemine siin. Kus ja kuidas täpselt järgmisi vaktsineeritavaid süstima hakatakse, seda pole ka veel otsustatud. Näiteks teatud sektorite puhul me oleme leppinud kokku, et haigla tegelevad vaktsineerimisega apteegitöötajad, on need teised terviseasutused sel või perearstikeskuste kutsuda, siis vastavalt nimekirjadele on variant teha ka kohapeal neid vaktsineerimisi. Kuigi esmajärjekorras vaktsineeritute seas pole omaste hooldajaid, soovitab terviseminister pöörduda neil omavalitsuste poole, et teada anda soovist vaktsiin esmajärjekorras kätte saada.
|
AstraZeneca vaktsiini hakkavad saama alla 70aastased inimesed.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Riigi vaktsineerimiskava muutused ja ka otsused vaktsiinide kasutamise kohta teeb sotsiaalministeeriumi ekspertkomisjon. Mida nad praeguseks on otsustanud ja mida tuleks veel kaaluda. Sellest rääkis täna valitsuse pressikonverentsil tervise ja tööminister Tanel Kiik. Näiteks otsustati, et AstraZeneca vaktsiini süstitakse ainult alla 70 aastastele. Tuginedes hetkel teadavale infole ei ole sellel vaktsiinil mingit vastunäidustust ühegi vanusegrupi mõttes, aga ei ole väga palju uuringuid selle immuunsuse kestmise kohta just nimelt kõrgemates vanuserühmades ehk kuni 69 vanuses inimesed saavad AstraZeneca vaktsiini ja 70 kaasa arvatud ja üle selle Moderna vaktsiini samal ajal kasutades AstraZeneca vaktsiini ka nende eakate ja võib-olla ka liikumisraskustega inimeste puhul, kes ei saa tulla perearstikeskusesse või vaktsineerimise punkti teda on oluliselt lihtsam logistiliselt transportida säilitada kui ja Moderna vaktsiine, mis eeldavad need ultrasügavkülmutusvõimalust, mida enamikes perearstikeskustes pole. Samuti lepiti kokku, et kuna AstraZeneca kahe doosi vahe võib olla kuni 12 nädalat, jääb see Eestis kaheksa nädala peale. Mis tähendab seda, et me võime suhteliselt julgesti need vaktsiinidoosid, mis Eestisse jõuavad ka kohe ära kasutada, ehk ei ole põhjust panna teist doosi kõrvale, kuna me teame, et selle kahe kuu jooksul ikkagi need järgmised tarned siia saabuvad ja Moderna izeri puhul siis hoiame teatud strateegiliste reservi juks, kui tekib mingeid tarneraskusi. Mis järjekorras eesliini töötajaid vaktsineeritakse, seda tuleb veel otsustada. Valitsus kuidagi eelisjärjekorras pole, rõhutas kiik. Ja täpse siis jaotuse eesliini töötajate vahel haridusvaldkond, siseturvalisus, sotsiaal-elutähtsad teenused, strateegiline eeslin, selle paneme paika vaktsineerimise juhtrühmas tulenevalt ühest küljest nende näidustaatusest ajakriitilisusest loomulikult arvestame siin ka valitsuse seisukohtade ja strateegiliste eelistustega ehk näiteks haridusvaldkond on olnud valdkond, mida me oleme püüdnud hoida võimalikult avatuna. Kahtlemata ka valitsuse liikmed, erinevad põhiseaduse kogenisatsioonid, kõrgemad erinevate asutuste juhid kuuluvad sellise strateegilise eesliini hulka. Nende vaktsineerimine, samamoodi on mõistlik, aga meile seadnud ennast ettepoole, näiteks nagu tervishoiu hoolekandesektorit, ma arvan, peaks olema võimalikult nii-öelda a poliitiline lähenemine siin. Kus ja kuidas täpselt järgmisi vaktsineeritavaid süstima hakatakse, seda pole ka veel otsustatud. Näiteks teatud sektorite puhul me oleme leppinud kokku, et haigla tegelevad vaktsineerimisega apteegitöötajad, on need teised terviseasutused sel või perearstikeskuste kutsuda, siis vastavalt nimekirjadele on variant teha ka kohapeal neid vaktsineerimisi. Kuigi esmajärjekorras vaktsineeritute seas pole omaste hooldajaid, soovitab terviseminister pöörduda neil omavalitsuste poole, et teada anda soovist vaktsiin esmajärjekorras kätte saada.
### Response:
AstraZeneca vaktsiini hakkavad saama alla 70aastased inimesed.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eelmise aasta novembri algus oli mitmete Lääne-Euroopa riikide jaoks tõehetk, sest koroonaviiruse nakatumisnäitajad kerkisid seninägematutesse kõrgustesse. Toona suleti ühiskonnad ning veel mõne nädala taguse Eestiga võrreldes neid lahti tehtud polegi. Epidemioloogiline olukord on lubanud Belgia ühiskonda avada järk-järgult. Kuu aega tagasi said ukse avad juuksurid, paar nädalat hiljem tatoveeringu salongi ning sellest nädalast juuksurikoolid, fotograafi, ärid ja privaatsaunad. Brüsseli kesklinna kaubanduskeskuses juuksurisalongi pidava palma sõnul oli veebruari keskpaigas klientide huvi tohutu. Meil on olnud tõesti palju kliente, kuni praeguseni töötasime tihti ilma pausideta, aga nüüd on olnud rahulikum, ütles Palma. Mõni tänav eemal juuksurina töötava Nurse sõnul olid kolme ja poole kuu pikkuse pausi jooksul klientide soengud metsikuks kasvanud. Klientide juuksed on väga pikad, paljud lõikasid endale kodus ise juukseid. Töö käigus näeme väga palju moraalset, väsinud isegi psühholoogilise probleemidega inimesi. Ollakse palju üksi ja paljudel on keeruline sellega harjuda, sest pole sotsiaalset elu. See on raske, ütles Nurseli tavapärasemast. Pikemaid juukseid on kohanud ka palma. Jah, väga palju, eriti palju näeme seda just meeste puhul. Kui naistel on juba pikemad juuksed, siis eelistavad nad tihti neid ka pikemana hoida. Nad ütlevad, et nad on pikemate juustega harjunud aga meestel tõepoolest on kohati väga väga-väga pikad juuksed ja kõik on pärast lõikust tulemusega rahul olnud, ütles palma. Juuksurite sissetulek on nüüd vaikselt taastumas, kuid finantsiline auk on meeletu. Meid kohe pärast avamist, sest pidime salongi eest ikkagi makse maksma. Erateenuse pakkujatele oli see aga kingitus, mille riik justkui laenuna tegi. Nurseli sõnul on lähipiirkonnas uksed sulgenud kahe tema tuttava juuksuri salongi sest raha sai lihtsalt otsa. Vahepealset aega üritavad tasa teha ka tatoveerijad, kelle käed on sõna otseses mõttes tööd täis. Ülipingelisele graafikule viidates loobusid neist ajakirjanikuga rääkimast. Kõik järjekorrad olla mitmete kuude pikkused. Joosep Värk, Brüssel.
|
Mitu kuud karmide piirangute all elanud Belgia on asunud ühiskonda taas avama. Klientide tulva alla jäänud juuksurite sõnul olid inimeste soengud lausa metsikuks kasvanud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eelmise aasta novembri algus oli mitmete Lääne-Euroopa riikide jaoks tõehetk, sest koroonaviiruse nakatumisnäitajad kerkisid seninägematutesse kõrgustesse. Toona suleti ühiskonnad ning veel mõne nädala taguse Eestiga võrreldes neid lahti tehtud polegi. Epidemioloogiline olukord on lubanud Belgia ühiskonda avada järk-järgult. Kuu aega tagasi said ukse avad juuksurid, paar nädalat hiljem tatoveeringu salongi ning sellest nädalast juuksurikoolid, fotograafi, ärid ja privaatsaunad. Brüsseli kesklinna kaubanduskeskuses juuksurisalongi pidava palma sõnul oli veebruari keskpaigas klientide huvi tohutu. Meil on olnud tõesti palju kliente, kuni praeguseni töötasime tihti ilma pausideta, aga nüüd on olnud rahulikum, ütles Palma. Mõni tänav eemal juuksurina töötava Nurse sõnul olid kolme ja poole kuu pikkuse pausi jooksul klientide soengud metsikuks kasvanud. Klientide juuksed on väga pikad, paljud lõikasid endale kodus ise juukseid. Töö käigus näeme väga palju moraalset, väsinud isegi psühholoogilise probleemidega inimesi. Ollakse palju üksi ja paljudel on keeruline sellega harjuda, sest pole sotsiaalset elu. See on raske, ütles Nurseli tavapärasemast. Pikemaid juukseid on kohanud ka palma. Jah, väga palju, eriti palju näeme seda just meeste puhul. Kui naistel on juba pikemad juuksed, siis eelistavad nad tihti neid ka pikemana hoida. Nad ütlevad, et nad on pikemate juustega harjunud aga meestel tõepoolest on kohati väga väga-väga pikad juuksed ja kõik on pärast lõikust tulemusega rahul olnud, ütles palma. Juuksurite sissetulek on nüüd vaikselt taastumas, kuid finantsiline auk on meeletu. Meid kohe pärast avamist, sest pidime salongi eest ikkagi makse maksma. Erateenuse pakkujatele oli see aga kingitus, mille riik justkui laenuna tegi. Nurseli sõnul on lähipiirkonnas uksed sulgenud kahe tema tuttava juuksuri salongi sest raha sai lihtsalt otsa. Vahepealset aega üritavad tasa teha ka tatoveerijad, kelle käed on sõna otseses mõttes tööd täis. Ülipingelisele graafikule viidates loobusid neist ajakirjanikuga rääkimast. Kõik järjekorrad olla mitmete kuude pikkused. Joosep Värk, Brüssel.
### Response:
Mitu kuud karmide piirangute all elanud Belgia on asunud ühiskonda taas avama. Klientide tulva alla jäänud juuksurite sõnul olid inimeste soengud lausa metsikuks kasvanud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nagu süldikeeduvesi on kulinaarne düstoopia, nii on selle saari määranud autor ott. Kilusk. Düstoopia on utoopia vastand, tegevus toimub väljamõeldud ühiskonnas. Süldikeeduvees vajaminevat butafooriat on terve tuba täis. Butafoor Kaido torn. Siin tuleb teha surnud kassi varest, ka hiir tuleb valmis teha, sisalik, et ma ei tea, kas nendest päris sülti tehakse, aga lava peal nad läbi käivad. Nii palju surnuid tõesti pole minu tööaastate jooksul olnud, aga, aga väga põnev on. Lavastaja jutu järgi surnud elukatest laval sülti siiski ei keedeta. Kaili viidas. Söök on ikka söök ja elajad on nagu midagi muud, aga, aga võib-olla nad ei jää surnuks lihtsalt võib-olla selles tükis ka, et ma näiteks nagu sellega nagu võib-olla lahtisi elu on selline müstiline nähtus, mida võib olla nagu päriselt ei eksisteerigi. Endlas on nüüd lõpuks hooaeg lahti läinud. Algus tehti mõrva müsteeriumiga hotell laibaga, mis esietendus märtsi alguses ja mida jõutigi mängida kaks korda. Teatrijuht Roland Leesment. Praeguste piirangute järgi saab meil olla suures saalis 285 inimest, kehtib piirang 50 protsenti saali täituvusest või kuni 500 inimest. See number ei ole praegu meie jaoks üldse oluline. Tähtis on, et me saame oma tööde tegemistega peale hakata ja uuesti oma lavastusi tutvustada ja mängida.
|
Augustis Pärnu Endlas publiku ette jõudev "Nagu süldikeeduvesi" kuulub lavastuste hulka, mille tarvis tuleb butafooril palju tööd teha. Surnud kass ja vares on juba valmis, aga tööd on veel.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nagu süldikeeduvesi on kulinaarne düstoopia, nii on selle saari määranud autor ott. Kilusk. Düstoopia on utoopia vastand, tegevus toimub väljamõeldud ühiskonnas. Süldikeeduvees vajaminevat butafooriat on terve tuba täis. Butafoor Kaido torn. Siin tuleb teha surnud kassi varest, ka hiir tuleb valmis teha, sisalik, et ma ei tea, kas nendest päris sülti tehakse, aga lava peal nad läbi käivad. Nii palju surnuid tõesti pole minu tööaastate jooksul olnud, aga, aga väga põnev on. Lavastaja jutu järgi surnud elukatest laval sülti siiski ei keedeta. Kaili viidas. Söök on ikka söök ja elajad on nagu midagi muud, aga, aga võib-olla nad ei jää surnuks lihtsalt võib-olla selles tükis ka, et ma näiteks nagu sellega nagu võib-olla lahtisi elu on selline müstiline nähtus, mida võib olla nagu päriselt ei eksisteerigi. Endlas on nüüd lõpuks hooaeg lahti läinud. Algus tehti mõrva müsteeriumiga hotell laibaga, mis esietendus märtsi alguses ja mida jõutigi mängida kaks korda. Teatrijuht Roland Leesment. Praeguste piirangute järgi saab meil olla suures saalis 285 inimest, kehtib piirang 50 protsenti saali täituvusest või kuni 500 inimest. See number ei ole praegu meie jaoks üldse oluline. Tähtis on, et me saame oma tööde tegemistega peale hakata ja uuesti oma lavastusi tutvustada ja mängida.
### Response:
Augustis Pärnu Endlas publiku ette jõudev "Nagu süldikeeduvesi" kuulub lavastuste hulka, mille tarvis tuleb butafooril palju tööd teha. Surnud kass ja vares on juba valmis, aga tööd on veel.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Läbirääkimised selle osas olid pikad, kuid kõige olulisem hetk, antud juhul oli võib olla see, et kannatanu on aktsiaselts. Omaehitaja tahtis kindlasti kaitsta oma huve ning toimusid osapoolte vahelised kokkulepped, mille tulemusena aktsiaselts omaehitaja kannatanuna võttis tagasi tsiviilhagi ning sõlmis isikutega kohtuvälise kokkuleppe. Raivo Fridolini puhul menetluse lõpetamise küsimus tegelikult samuti leidis aset arutamise käigus eilse päeva jooksul ning tõesti kriminaalasjas kogutud tõendeid arvestades isiku süü küsimust arvestades leiti, et tema suhtes on põhjendatud avaliku menetlushuvi puudumisega lõpetamine. Kokkuleppemenetluses on võimalik esitada kaebus vaid siis, kui on toimunud menetlusnormide rikkumine. Lõpetamise osas koostatud määrus aga ei ole edasi kaevatav.
|
Pärnu Maakohus mõistis AS-i Taastusravikeskus Estonia endise juhi Vello Järvesalu süüdi ja määras talle 154 tuhande 500 krooni suuruse rahalise karistuse. Järvesalu tasus isiklikke kulutusi ettevõtte varaga.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Läbirääkimised selle osas olid pikad, kuid kõige olulisem hetk, antud juhul oli võib olla see, et kannatanu on aktsiaselts. Omaehitaja tahtis kindlasti kaitsta oma huve ning toimusid osapoolte vahelised kokkulepped, mille tulemusena aktsiaselts omaehitaja kannatanuna võttis tagasi tsiviilhagi ning sõlmis isikutega kohtuvälise kokkuleppe. Raivo Fridolini puhul menetluse lõpetamise küsimus tegelikult samuti leidis aset arutamise käigus eilse päeva jooksul ning tõesti kriminaalasjas kogutud tõendeid arvestades isiku süü küsimust arvestades leiti, et tema suhtes on põhjendatud avaliku menetlushuvi puudumisega lõpetamine. Kokkuleppemenetluses on võimalik esitada kaebus vaid siis, kui on toimunud menetlusnormide rikkumine. Lõpetamise osas koostatud määrus aga ei ole edasi kaevatav.
### Response:
Pärnu Maakohus mõistis AS-i Taastusravikeskus Estonia endise juhi Vello Järvesalu süüdi ja määras talle 154 tuhande 500 krooni suuruse rahalise karistuse. Järvesalu tasus isiklikke kulutusi ettevõtte varaga.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Teisipäeval andis Venemaa riiklik telekanal Rossia üks teada, et kreml paneb talle ebasõbralike riikide nimekirja USA, Poola, Tšehhi, Leedu, Läti, Eesti, Suurbritannia, Kanada, Ukraina ja Austraalia. Kolmapäeval kordas nende välisminister Sergei Lavrov, et president Putin tõesti andis korralduse selline nimekiri teha, kuid lisas, et seda alles koostatakse. Niisiis Eesti ei tea, kas ta on seal sees või sealt väljas kui sees, siis laieneb meile keeld võtta Moskva saatkonnas või Peterburi peakonsulaadis tööle kohalikke inimesi. Neid on aga Eesti esindustes niigi vaid mõned, samal ajal, kui ameeriklased või britid on värvanud sadu vene kodanike enda viisaosakondadesse ja abipersonali hulka. USA juba andiski teada, et kui nad ei saa enam Moskvas kohalikku tööjõudu kasutada, siis kurb küll, aga maikuu keskel lõpetavad nad suure osa viisataotluste töötlemise. Süüdlast otsides leiavad vene inimesed end vaatamas tõtt kremliga, kes on pealtnäha irratsionaalselt välissuhtluses rapsima hakanud. Eesti ei tohiks isiklikult võtta kui peaksimegi sattuma ebasõbralike riikide nimekirja sest see, mida praegu näeme, on Kremli heidutuspoliitika kogu demokraatliku lääne suunas. Et ärge torkige Venemaad, rahunege maha, hakake läbi rääkima. Ja see heidutuspoliitika jäisus, mille näiteks oli hiljutine vägede koondumine Ukraina piiride lähedale on omakorda ääristatud ettemääramatuse jaheda hingusega. Ettemääramatuse kõrgpilotaaž oli president Putini hoiatus kümmekond päeva tagasi tema nõndanimetatud aastakõnes, et Venemaal on oma punased jooned, mida ei tohi keegi ületada. Aga kus need punased jooned on, seda määrab Venemaa iga kord ise. Ei mingit reeglitel põhinevat maailmakorda. Niisugusele hirmutamisele ja ettemääramatusele saab vastu panna reeglitele toetuva korra ning lääne ühtsuse kõlaguse kui trafaretselt tahes. Venemaa tahabki ju riikidega üks ühele asju ajada, aga jääb jänni näiteks Euroopa Liidu ja Atlandi ülese üksmeelsuse vastas. Venemaa rahvusvahelist tegutsemist märgistavad praegu sõjategevuse toetamine Ukrainas, Krimmi endale haaramine sekkumised, teiste riikide valimistesse, oponentide mürgitamised ja jõulised luureoperatsioonid välismaal demokraatlike riikide kehtestatud sanktsioonid. See kõik tõukab Venemaad läänest eemale. Õigemini Venemaa kaugeneb ise. Ja kas kõik vene inimesed on sellega nõus? Ilmselt mitte. President Putini seni oluline liitlane vene õigeusu kiriku pea patriarh Kirill ütles ülestõusmispüha eel tehtud pöördumises üllatuslikult, et juhi ülesannete täitmisega ei tohi kaasneda isikliku uhkuse ja üleoleku tunne, siis muutub võim türanniaks. Ilmselgelt ei mõelnud patriarh Kirill ei Eesti riigipead ega isegi Ameerika Ühendriikide presidenti.
|
Toomas Sildam ütleb oma nädalakommentaaris, et Eesti ei peaks Kremli ebasõbralike riikide nimekirja sattumist isiklikult võtma.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Teisipäeval andis Venemaa riiklik telekanal Rossia üks teada, et kreml paneb talle ebasõbralike riikide nimekirja USA, Poola, Tšehhi, Leedu, Läti, Eesti, Suurbritannia, Kanada, Ukraina ja Austraalia. Kolmapäeval kordas nende välisminister Sergei Lavrov, et president Putin tõesti andis korralduse selline nimekiri teha, kuid lisas, et seda alles koostatakse. Niisiis Eesti ei tea, kas ta on seal sees või sealt väljas kui sees, siis laieneb meile keeld võtta Moskva saatkonnas või Peterburi peakonsulaadis tööle kohalikke inimesi. Neid on aga Eesti esindustes niigi vaid mõned, samal ajal, kui ameeriklased või britid on värvanud sadu vene kodanike enda viisaosakondadesse ja abipersonali hulka. USA juba andiski teada, et kui nad ei saa enam Moskvas kohalikku tööjõudu kasutada, siis kurb küll, aga maikuu keskel lõpetavad nad suure osa viisataotluste töötlemise. Süüdlast otsides leiavad vene inimesed end vaatamas tõtt kremliga, kes on pealtnäha irratsionaalselt välissuhtluses rapsima hakanud. Eesti ei tohiks isiklikult võtta kui peaksimegi sattuma ebasõbralike riikide nimekirja sest see, mida praegu näeme, on Kremli heidutuspoliitika kogu demokraatliku lääne suunas. Et ärge torkige Venemaad, rahunege maha, hakake läbi rääkima. Ja see heidutuspoliitika jäisus, mille näiteks oli hiljutine vägede koondumine Ukraina piiride lähedale on omakorda ääristatud ettemääramatuse jaheda hingusega. Ettemääramatuse kõrgpilotaaž oli president Putini hoiatus kümmekond päeva tagasi tema nõndanimetatud aastakõnes, et Venemaal on oma punased jooned, mida ei tohi keegi ületada. Aga kus need punased jooned on, seda määrab Venemaa iga kord ise. Ei mingit reeglitel põhinevat maailmakorda. Niisugusele hirmutamisele ja ettemääramatusele saab vastu panna reeglitele toetuva korra ning lääne ühtsuse kõlaguse kui trafaretselt tahes. Venemaa tahabki ju riikidega üks ühele asju ajada, aga jääb jänni näiteks Euroopa Liidu ja Atlandi ülese üksmeelsuse vastas. Venemaa rahvusvahelist tegutsemist märgistavad praegu sõjategevuse toetamine Ukrainas, Krimmi endale haaramine sekkumised, teiste riikide valimistesse, oponentide mürgitamised ja jõulised luureoperatsioonid välismaal demokraatlike riikide kehtestatud sanktsioonid. See kõik tõukab Venemaad läänest eemale. Õigemini Venemaa kaugeneb ise. Ja kas kõik vene inimesed on sellega nõus? Ilmselt mitte. President Putini seni oluline liitlane vene õigeusu kiriku pea patriarh Kirill ütles ülestõusmispüha eel tehtud pöördumises üllatuslikult, et juhi ülesannete täitmisega ei tohi kaasneda isikliku uhkuse ja üleoleku tunne, siis muutub võim türanniaks. Ilmselgelt ei mõelnud patriarh Kirill ei Eesti riigipead ega isegi Ameerika Ühendriikide presidenti.
### Response:
Toomas Sildam ütleb oma nädalakommentaaris, et Eesti ei peaks Kremli ebasõbralike riikide nimekirja sattumist isiklikult võtma.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Pärnumaa operatiivteenistuse osakonna juhataja Jaanus Saar. Kell on veidi enne seitset, milline praegune seis päästetööde staabis on? Praegune olukord on meil normaliseerunud selles mõttes, et veepiir on nüüd taganenud veepiir on praktiliselt Pärnu jahisadamas. Jahisadamas on taandunud siis Lootsi tänav on veest vaba, siis on veepiir taganenud ka Pärnu rannas ja see veepiir on praktiliselt praegu Tammsaare tänavani ja Tammsaare tänavast linna poole on juba võimalik liigelda ja liiklus on tee, on vaba. On teil siin tahvli peal olnud terve päev, kõik ülesanded siia on praeguseks hetkeks jäänud veel neli viimast ülesannet. Jah, selles mõttes on praegu tõesti aeg selline natuke lõdvem, et me saame rahulikult kokkuvõtteid teha ja vaata, mis me päeva jooksul oleme teinud. Praegu väljakutseid enam ei ole olnud, et inimesed ei ole abi palunud, need, need, kes on soovinud evakueerida, need on evakueeritud ja need, kes on jäänud oma majadesse, need on siis praegu veel majades sees. Aga kui öösel ilm tuul tugevneb ja inimesed vajavad evakueerimist, siis ma ilmselt ka seda teeme. Siis praegu nende kahe hoone puhul Tammsaare 11 ja Tammsaare 38, ühes on vanadekodu ja teises varisemisohtlik maja. Samsal 11 asub tõesti vanadekodu, selle me suutsime kiiresti evakueerida sinna me andsime kaks autot peale ja need inimesed, kes vajasid evakueerimist, on evakueeritud praeguseks momendiks ja, ja tammistesse vanakulus ümber ümber viidud. Kui palju täna operatsioonidel päästjad üldse osalenud on ja ja kes lisaks Pärnumaa päästekompaniidele on veel kaasa aidanud? Praegu on no meil on siin abiks väga paljud päästeteenistused. Abis on Viljandi päästeteenistus, Valgamaa päästeteenistus, siis on Rapla inimesed ja Tartu ja Jõgeva päästeteenistusest on inimesed paatide ja autodega kohal. Peale selle on veel skaudipataljon, siis on kaitseliit, piirivalve ja politsei loomulikult. No me näemegi siinsamas Taavi bussi kõrval üpris mitut paati, mis on kuivama pandud. See on harukordne pilt Pärnu kesklinnas, paatidega tuleb sõita. Kui palju need paadid täna tööd tegid? Suurem osa tööd on tulnudki paatidega teha ja paatidega sellisel viisil, et inimesed on pandud paatidesse ja inimesed lükkavad päästeteenistus, inimesed lükkavad ise olles vees, lükkavad paati ja evakueerivad sellisel viisil inimesi. Seega mängitakse omamoodi murlakke, kes lükkavad paati lise tendents? Jah, sellisel kujul võib öelda küll, miks nii? Kas paadi aerudega ei ole võimalik sõuda praeguselt kui tuul vaibus, siis oli võimalik aerudega lükata, aga hommikupoole oli tuul tõeliselt tugev ja, ja lihtsalt muud varianti ei olnudki. Mootorit muidugi ei saa tööle panna, sest seal kord on vesi madal, kord on kõrge ja ja vees hulpis erinevaid palke ja erinevaid sodi, nii et mootorid oleks ära rikkunud. Lihtsalt tuli aeg-ajalt lihtsalt käsi lükata. Kui mitmest inimesest me valves räägime, kui mitu meest on öösel valmis kohe sekkuma? Kuus tormilaine peaks tulema. Praktiliselt on niimoodi, et suurem osa inimesi lähevad puhkama. Need, kes on kõik tööl, need lähevad puhkama, aga neid on võimalik momentaalselt seal mingi 10 minuti jooksul tööle rakendada. Selles mõttes. Staabis on küll paar-kolm inimest pidevalt ärkvel, aga ülejäänud inimesed puhkavad, aga neid on võimalik siis kasutada. Kas on teil teada, millal taastub elektrivool ranna piiril? No seda ma kahjuks ei oska öelda, et lihtsalt elektrivõrgu inimesed töötavad täie pingega ja ma usun, et niipea kui võimalik, ma usun, et ka homse päeva jooksul on kindlasti vool olemas sest tegelikult on suuremas osas linnas on vool olemas, järelikult on inimesed tublit tööd teinud ja pingutavad selle nimel, et vool tagasi saada.
|
Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 19.00.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Pärnumaa operatiivteenistuse osakonna juhataja Jaanus Saar. Kell on veidi enne seitset, milline praegune seis päästetööde staabis on? Praegune olukord on meil normaliseerunud selles mõttes, et veepiir on nüüd taganenud veepiir on praktiliselt Pärnu jahisadamas. Jahisadamas on taandunud siis Lootsi tänav on veest vaba, siis on veepiir taganenud ka Pärnu rannas ja see veepiir on praktiliselt praegu Tammsaare tänavani ja Tammsaare tänavast linna poole on juba võimalik liigelda ja liiklus on tee, on vaba. On teil siin tahvli peal olnud terve päev, kõik ülesanded siia on praeguseks hetkeks jäänud veel neli viimast ülesannet. Jah, selles mõttes on praegu tõesti aeg selline natuke lõdvem, et me saame rahulikult kokkuvõtteid teha ja vaata, mis me päeva jooksul oleme teinud. Praegu väljakutseid enam ei ole olnud, et inimesed ei ole abi palunud, need, need, kes on soovinud evakueerida, need on evakueeritud ja need, kes on jäänud oma majadesse, need on siis praegu veel majades sees. Aga kui öösel ilm tuul tugevneb ja inimesed vajavad evakueerimist, siis ma ilmselt ka seda teeme. Siis praegu nende kahe hoone puhul Tammsaare 11 ja Tammsaare 38, ühes on vanadekodu ja teises varisemisohtlik maja. Samsal 11 asub tõesti vanadekodu, selle me suutsime kiiresti evakueerida sinna me andsime kaks autot peale ja need inimesed, kes vajasid evakueerimist, on evakueeritud praeguseks momendiks ja, ja tammistesse vanakulus ümber ümber viidud. Kui palju täna operatsioonidel päästjad üldse osalenud on ja ja kes lisaks Pärnumaa päästekompaniidele on veel kaasa aidanud? Praegu on no meil on siin abiks väga paljud päästeteenistused. Abis on Viljandi päästeteenistus, Valgamaa päästeteenistus, siis on Rapla inimesed ja Tartu ja Jõgeva päästeteenistusest on inimesed paatide ja autodega kohal. Peale selle on veel skaudipataljon, siis on kaitseliit, piirivalve ja politsei loomulikult. No me näemegi siinsamas Taavi bussi kõrval üpris mitut paati, mis on kuivama pandud. See on harukordne pilt Pärnu kesklinnas, paatidega tuleb sõita. Kui palju need paadid täna tööd tegid? Suurem osa tööd on tulnudki paatidega teha ja paatidega sellisel viisil, et inimesed on pandud paatidesse ja inimesed lükkavad päästeteenistus, inimesed lükkavad ise olles vees, lükkavad paati ja evakueerivad sellisel viisil inimesi. Seega mängitakse omamoodi murlakke, kes lükkavad paati lise tendents? Jah, sellisel kujul võib öelda küll, miks nii? Kas paadi aerudega ei ole võimalik sõuda praeguselt kui tuul vaibus, siis oli võimalik aerudega lükata, aga hommikupoole oli tuul tõeliselt tugev ja, ja lihtsalt muud varianti ei olnudki. Mootorit muidugi ei saa tööle panna, sest seal kord on vesi madal, kord on kõrge ja ja vees hulpis erinevaid palke ja erinevaid sodi, nii et mootorid oleks ära rikkunud. Lihtsalt tuli aeg-ajalt lihtsalt käsi lükata. Kui mitmest inimesest me valves räägime, kui mitu meest on öösel valmis kohe sekkuma? Kuus tormilaine peaks tulema. Praktiliselt on niimoodi, et suurem osa inimesi lähevad puhkama. Need, kes on kõik tööl, need lähevad puhkama, aga neid on võimalik momentaalselt seal mingi 10 minuti jooksul tööle rakendada. Selles mõttes. Staabis on küll paar-kolm inimest pidevalt ärkvel, aga ülejäänud inimesed puhkavad, aga neid on võimalik siis kasutada. Kas on teil teada, millal taastub elektrivool ranna piiril? No seda ma kahjuks ei oska öelda, et lihtsalt elektrivõrgu inimesed töötavad täie pingega ja ma usun, et niipea kui võimalik, ma usun, et ka homse päeva jooksul on kindlasti vool olemas sest tegelikult on suuremas osas linnas on vool olemas, järelikult on inimesed tublit tööd teinud ja pingutavad selle nimel, et vool tagasi saada.
### Response:
Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 19.00.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Mainitud loos oli kaebaja sündinud küll Eestis, aga ta on Vene Föderatsiooni kodanik ja elas siin elamisloa alusel. 2009. aastal vedas ta korduvalt narkootilisi aineid Eesti ja Venemaa vahet. Peale selle oli teda 11-l korral karistatud väärteo korras ja korraga joobes juhtimise eest. Politsei ja piirivalveamet tühistas mehe elamisloa ja kehtestas sissesõidukeelu. Selliste otsuste tegemisel kaalutakse väga põhjalikult kõiki argumente, ütleb siseministeeriumi kodakondsus ja rändepoliitika osakonna nõunik Elle Russak. Olgugi, et see inimene oli sündinud Eestis ja tal on siin perekond, ei ole ta teinud pingutusi Eesti ühiskonda lõimumisel ja võis eeldada, et tal ei teki raskusi Venemaal elama asumisel, seal töökoha leidmisel ja seal riiki lõimumisel. Eestil on Vene Föderatsiooniga sõlmitud tagasivõtuleping. Ele Russak. Viimase kolme aasta jooksul on avaliku korra riigi julgeoleku kaalutlustel politsei ja piirivalveamet tunnistanud kehtetuks 45 välismaalase elamisload keda on karistatud vanglakaristusega, siis nendest enamik on Vene Föderatsiooni kodanikud. Eelmisel aastal tegi politsei ja piirivalveamet 1210 lahkumisettekirjutust, millest sund täideti 208. Ehk 208 välismaalast kuulus väljasaatmisele. Ma usun kindlasti, et antud lahend mõjutab siinseid välismaalasi õiguskuulekale käitumisele. Kui tegemist on määratlemata kodakondsusega välismaalasega, siis tagasivõtmise eeldus on, et asjaomane kolmas riik on väljastanud talle elamisloa kuid Eestis pole sellist juhtumit veel ette tulnud. Millistel tingimustel võib siis inimese välja saata. Ele Russak. Väljasaatmisele kuuluvad välismaalased, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. See tähendab, et kui välismaalasel on Eestis elamisluba või viisa, siis tema väljasaatmiseks tuleb kõigepealt tema elamisluba või viisa kehtetuks tunnistada. Kehtetuks tunnistamise aluseks võib olla oht avaliku korra riigi julgeolekule. Kui välismaalane on toime pannud tõsise õigusrikkumise, samuti kehtetuks tunnistamise alused, sõltuvad tema seadusliku aluse liigist.
|
Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et riigil oli õigus saata välja Eestis sündinud ja siin elamisluba omava, kuid Vene kodakondsusega narkokurjategija. Kui sageli selliseid juhtumeid ette tuleb ja millistel tingimustel saab inimese välja saata, kui tal on siin muidu legaalne õigus viibida.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Mainitud loos oli kaebaja sündinud küll Eestis, aga ta on Vene Föderatsiooni kodanik ja elas siin elamisloa alusel. 2009. aastal vedas ta korduvalt narkootilisi aineid Eesti ja Venemaa vahet. Peale selle oli teda 11-l korral karistatud väärteo korras ja korraga joobes juhtimise eest. Politsei ja piirivalveamet tühistas mehe elamisloa ja kehtestas sissesõidukeelu. Selliste otsuste tegemisel kaalutakse väga põhjalikult kõiki argumente, ütleb siseministeeriumi kodakondsus ja rändepoliitika osakonna nõunik Elle Russak. Olgugi, et see inimene oli sündinud Eestis ja tal on siin perekond, ei ole ta teinud pingutusi Eesti ühiskonda lõimumisel ja võis eeldada, et tal ei teki raskusi Venemaal elama asumisel, seal töökoha leidmisel ja seal riiki lõimumisel. Eestil on Vene Föderatsiooniga sõlmitud tagasivõtuleping. Ele Russak. Viimase kolme aasta jooksul on avaliku korra riigi julgeoleku kaalutlustel politsei ja piirivalveamet tunnistanud kehtetuks 45 välismaalase elamisload keda on karistatud vanglakaristusega, siis nendest enamik on Vene Föderatsiooni kodanikud. Eelmisel aastal tegi politsei ja piirivalveamet 1210 lahkumisettekirjutust, millest sund täideti 208. Ehk 208 välismaalast kuulus väljasaatmisele. Ma usun kindlasti, et antud lahend mõjutab siinseid välismaalasi õiguskuulekale käitumisele. Kui tegemist on määratlemata kodakondsusega välismaalasega, siis tagasivõtmise eeldus on, et asjaomane kolmas riik on väljastanud talle elamisloa kuid Eestis pole sellist juhtumit veel ette tulnud. Millistel tingimustel võib siis inimese välja saata. Ele Russak. Väljasaatmisele kuuluvad välismaalased, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. See tähendab, et kui välismaalasel on Eestis elamisluba või viisa, siis tema väljasaatmiseks tuleb kõigepealt tema elamisluba või viisa kehtetuks tunnistada. Kehtetuks tunnistamise aluseks võib olla oht avaliku korra riigi julgeolekule. Kui välismaalane on toime pannud tõsise õigusrikkumise, samuti kehtetuks tunnistamise alused, sõltuvad tema seadusliku aluse liigist.
### Response:
Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et riigil oli õigus saata välja Eestis sündinud ja siin elamisluba omava, kuid Vene kodakondsusega narkokurjategija. Kui sageli selliseid juhtumeid ette tuleb ja millistel tingimustel saab inimese välja saata, kui tal on siin muidu legaalne õigus viibida.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Riikide toimetulek kriisidega sõltub muuhulgas sellest, kui hästi suudavad nad ohjeldada väärinfo levikut. Tartu Ülikooli doktorant ja kriisisotsioloog Sten Torpan osales rahvusvahelises uuringus, kus uuriti väärinfo tõrjumist kaheksas Euroopa riigis. Andmeid koguti enne koroonakriisi peale Eesti veel muuhulgas Soomest, Ungaris, Itaaliast ja Saksamaalt, räägib Sten Torpan. Kuidas on valeinfo haldamine kirjas ametlikes dokumentides, regulatsioonidokumentides, ametijuhistes ja kuidas siis professionaali ise sellest aru saavad, praktikud ise sellest aru saavad? Selgus, et nii Eestis kui ka mujal pühendatakse väärinfole ametlikes dokumentides ruumi vähe. Kuigi Eestil on olemas eraldi dokument väärinfoga toimetulekuks, puudutab see ainult väärinfot hõlmavaid rünnakuid, mitte selle laiemat levikut. Samuti selgus, et valeinfot puudutavad teadmised on riikidel küll olemas, aga need pole tingimata kirja pandud. Pigem tulevad teadmised välja kriisi haldavate inimeste oskustes ja töös. Dorpan põhjendab seda paindlikkusega. Ametnikel tuleb toime tulla üha uute väärinfoga seotud väljakutsetega ja liiga jäigad juhised võivad muuta riigi hoopis haavatavaks. Kui Rootsis ja Belgias juhib kriisihaldust riik, siis Eestis ja Soomes vastutab iga asutus oma kriisisuhtluse eest ise. Riigikantselei sekkub vaid juhul, kui olukord muutub kriitiliseks. Eestile on olemas ka kriisikommunikatsiooni käsiraamat, aga seda täiendati viimati üle 10 aasta tagasi ja ametnikud enda sõnul seda ei kasuta. Siiski, vastukaaluks kõigi asutuste erinevale kriisiinfole käivitati mullu kevadel riiklik kriisiinfotelefon üks-kaks neli, seitse. Lisaks võeti riigikantseleis tööle riigi infoteenuste juht, kelle töö on riigiasutuste info kokku tuua, jätkab Sten Torpan. Et hakatakse üha rohkem aru saama sellest, kui tähtis on ühtne, konkreetne, selge kommunikatsioon mis väldib kantseliiti, kus tegijad võtavad vastutuse. Kui meie kriisihaldajad jätkavad oma sihipärast tegevust tõesinformatsiooni edastamisel, siis ei teki mingisugust salastatud. Ja meil ei ole ohtu, et, et kasvab vandenõuteoreetikute osakaal suuremaks, kui ta tegelikult lihtsalt on. Uuring näitas, et erinevalt teistest riikidest eelistavad Eesti ja Soome panustada kiiresse ja täpsesse kriisikommunikatsiooni. Samuti peavad Eesti ja Soome oluliseks, et publik usalda riiki ja edastatud sõnumid oleks ühtsed.
|
Eesti peab kriisi ajal väärinfo tõrjumisest tähtsamaks, et kriisisõnumid oleks kõigile kättesaadavad ja kvaliteetsed, näitas rahvusvaheline uuring.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Riikide toimetulek kriisidega sõltub muuhulgas sellest, kui hästi suudavad nad ohjeldada väärinfo levikut. Tartu Ülikooli doktorant ja kriisisotsioloog Sten Torpan osales rahvusvahelises uuringus, kus uuriti väärinfo tõrjumist kaheksas Euroopa riigis. Andmeid koguti enne koroonakriisi peale Eesti veel muuhulgas Soomest, Ungaris, Itaaliast ja Saksamaalt, räägib Sten Torpan. Kuidas on valeinfo haldamine kirjas ametlikes dokumentides, regulatsioonidokumentides, ametijuhistes ja kuidas siis professionaali ise sellest aru saavad, praktikud ise sellest aru saavad? Selgus, et nii Eestis kui ka mujal pühendatakse väärinfole ametlikes dokumentides ruumi vähe. Kuigi Eestil on olemas eraldi dokument väärinfoga toimetulekuks, puudutab see ainult väärinfot hõlmavaid rünnakuid, mitte selle laiemat levikut. Samuti selgus, et valeinfot puudutavad teadmised on riikidel küll olemas, aga need pole tingimata kirja pandud. Pigem tulevad teadmised välja kriisi haldavate inimeste oskustes ja töös. Dorpan põhjendab seda paindlikkusega. Ametnikel tuleb toime tulla üha uute väärinfoga seotud väljakutsetega ja liiga jäigad juhised võivad muuta riigi hoopis haavatavaks. Kui Rootsis ja Belgias juhib kriisihaldust riik, siis Eestis ja Soomes vastutab iga asutus oma kriisisuhtluse eest ise. Riigikantselei sekkub vaid juhul, kui olukord muutub kriitiliseks. Eestile on olemas ka kriisikommunikatsiooni käsiraamat, aga seda täiendati viimati üle 10 aasta tagasi ja ametnikud enda sõnul seda ei kasuta. Siiski, vastukaaluks kõigi asutuste erinevale kriisiinfole käivitati mullu kevadel riiklik kriisiinfotelefon üks-kaks neli, seitse. Lisaks võeti riigikantseleis tööle riigi infoteenuste juht, kelle töö on riigiasutuste info kokku tuua, jätkab Sten Torpan. Et hakatakse üha rohkem aru saama sellest, kui tähtis on ühtne, konkreetne, selge kommunikatsioon mis väldib kantseliiti, kus tegijad võtavad vastutuse. Kui meie kriisihaldajad jätkavad oma sihipärast tegevust tõesinformatsiooni edastamisel, siis ei teki mingisugust salastatud. Ja meil ei ole ohtu, et, et kasvab vandenõuteoreetikute osakaal suuremaks, kui ta tegelikult lihtsalt on. Uuring näitas, et erinevalt teistest riikidest eelistavad Eesti ja Soome panustada kiiresse ja täpsesse kriisikommunikatsiooni. Samuti peavad Eesti ja Soome oluliseks, et publik usalda riiki ja edastatud sõnumid oleks ühtsed.
### Response:
Eesti peab kriisi ajal väärinfo tõrjumisest tähtsamaks, et kriisisõnumid oleks kõigile kättesaadavad ja kvaliteetsed, näitas rahvusvaheline uuring.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti aja järgi mõni minut enne kella seitset hakkas siktuse kabeli korstnast limitsima suitsujuga ligi viis minutit ei tulnud mingeid teateid korstna sikuse kabeli kohal imiteeri suitsu. Paljud inimesed hakkasid arvama, et tegu on taas musta suitsuga ja paavsti ei õnnestunud ära valida. Eesti aja järgi kell seitse hakkasid aga viimaks tõepoolest lööma ka püha Peetri kirikukellad. Nii oli maal antud kindel märguanne, et Johannes Paulus teisele on järglane tõesti leitud. Kümned tuhanded püha Peetri väljakule kogunenud palverändurid ja muidu huvilised tervitasid seda rõkkava aplausiga. Peagi helisesid kirikukellad uue paavsti tervituseks kogu maailmas üle ilma katkestati telesaated, et anda otse-eetris edasi uudis. Uus paavst on leitud. Paavst valiti pärast nelja hääletus. Voor. See näitab, et valijamehed jõudsid tõepoolest täna kiirele kokkuleppele. Püha Peetri väljakul juubeldavad rahvamassid ja inimesi tuleb lausa jooksuga Vatikani tänavatelt aina juurde, et tervitada uut paavsti üle. Toode, vatikan.
|
Ülle Toode muljed Vatikanist uue paavsti (Joseph Ratzinger) valimiselt.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti aja järgi mõni minut enne kella seitset hakkas siktuse kabeli korstnast limitsima suitsujuga ligi viis minutit ei tulnud mingeid teateid korstna sikuse kabeli kohal imiteeri suitsu. Paljud inimesed hakkasid arvama, et tegu on taas musta suitsuga ja paavsti ei õnnestunud ära valida. Eesti aja järgi kell seitse hakkasid aga viimaks tõepoolest lööma ka püha Peetri kirikukellad. Nii oli maal antud kindel märguanne, et Johannes Paulus teisele on järglane tõesti leitud. Kümned tuhanded püha Peetri väljakule kogunenud palverändurid ja muidu huvilised tervitasid seda rõkkava aplausiga. Peagi helisesid kirikukellad uue paavsti tervituseks kogu maailmas üle ilma katkestati telesaated, et anda otse-eetris edasi uudis. Uus paavst on leitud. Paavst valiti pärast nelja hääletus. Voor. See näitab, et valijamehed jõudsid tõepoolest täna kiirele kokkuleppele. Püha Peetri väljakul juubeldavad rahvamassid ja inimesi tuleb lausa jooksuga Vatikani tänavatelt aina juurde, et tervitada uut paavsti üle. Toode, vatikan.
### Response:
Ülle Toode muljed Vatikanist uue paavsti (Joseph Ratzinger) valimiselt.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Andres Ammas, kui kaugele on vesi jõudnud Haapsalu linnas? Noh, mereäärsed tänavad on muidugi üle ujutatud Haapsalu kalda tänav õhtu kallas, promenaad, külakoja ja kuursaali ümbrus Holmi pealne, kes teavad natuke Haapsalut, siis on meil niisugune väike, pooleldi siseveekogu nagu väike viik. See ajab üle Kallaste. Nii et päris sentimeetrit seda praegu niimoodi silma järgi hinnata ei oska, aga aga märase tänavad vee all on. Kas sa mäletad, kas varem on midagi niisugust olnud ka? Ei mäleta, olen küll põline, aga, aga tunnistan, et minu silmad seda ei mäleta ja 67. aasta augustitorm on veel sellise lapsepõlve pildina silme ees. Aga niisugust veetõusu ei mäleta ka tollest ajast. Kas linnas elekter on? Enamasti on vaid minu teada ühes mereäärses paikkonnas. Holmil on elekter ära. Ja kuidas inimeste evakueerimisega on, seisab praegu või viiakse ikkagi ära sealt ranna äärest inimesi. Uut infot ei ole päästeteenistuse andmetel kuskil, paarkümmend inimest on oma kodudest nii-öelda evakueeritud. Inimesed on ju uudishimulikud ka ja sõitsin praegu tund aega linnas ringi ja nii-öelda amatöörfotograafe on linn täis. Inimesed uudistavad, seisavad mere ääres, pildistavad. Hoolimata sellest, et päästeamet on kõikidele öelnud, et parem on, kui te koju jääte. Jah, aga eks see inimlik uudishimu on vist suurem kui hirm. Hiiumaal hakkas muuseas lund veel sadama, lisaks kõigele sellele veel, kuidas Haapsalus on. Haapsalus sajab ka praegu sellist lörtsi ja peksab tuulega vastu nägu. Hästi ebameeldiv ilm ja tundub, et et vesi mitte ei alane, vaid vaid nagu tundub, et tuleb pisut juurde veel ja pigem vesi, vesi veel tõuseb, käisin ka Haapsalu lähedal rohuküla sadamas, ka seal on meri üle kai ääre ja ja rohuküla sadama parkimisplats on vee all.
|
Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 12.00.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Andres Ammas, kui kaugele on vesi jõudnud Haapsalu linnas? Noh, mereäärsed tänavad on muidugi üle ujutatud Haapsalu kalda tänav õhtu kallas, promenaad, külakoja ja kuursaali ümbrus Holmi pealne, kes teavad natuke Haapsalut, siis on meil niisugune väike, pooleldi siseveekogu nagu väike viik. See ajab üle Kallaste. Nii et päris sentimeetrit seda praegu niimoodi silma järgi hinnata ei oska, aga aga märase tänavad vee all on. Kas sa mäletad, kas varem on midagi niisugust olnud ka? Ei mäleta, olen küll põline, aga, aga tunnistan, et minu silmad seda ei mäleta ja 67. aasta augustitorm on veel sellise lapsepõlve pildina silme ees. Aga niisugust veetõusu ei mäleta ka tollest ajast. Kas linnas elekter on? Enamasti on vaid minu teada ühes mereäärses paikkonnas. Holmil on elekter ära. Ja kuidas inimeste evakueerimisega on, seisab praegu või viiakse ikkagi ära sealt ranna äärest inimesi. Uut infot ei ole päästeteenistuse andmetel kuskil, paarkümmend inimest on oma kodudest nii-öelda evakueeritud. Inimesed on ju uudishimulikud ka ja sõitsin praegu tund aega linnas ringi ja nii-öelda amatöörfotograafe on linn täis. Inimesed uudistavad, seisavad mere ääres, pildistavad. Hoolimata sellest, et päästeamet on kõikidele öelnud, et parem on, kui te koju jääte. Jah, aga eks see inimlik uudishimu on vist suurem kui hirm. Hiiumaal hakkas muuseas lund veel sadama, lisaks kõigele sellele veel, kuidas Haapsalus on. Haapsalus sajab ka praegu sellist lörtsi ja peksab tuulega vastu nägu. Hästi ebameeldiv ilm ja tundub, et et vesi mitte ei alane, vaid vaid nagu tundub, et tuleb pisut juurde veel ja pigem vesi, vesi veel tõuseb, käisin ka Haapsalu lähedal rohuküla sadamas, ka seal on meri üle kai ääre ja ja rohuküla sadama parkimisplats on vee all.
### Response:
Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 12.00.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Jah, see oli minu hääl, et riigikogu julgeolekuasutuse järelevalvekomisjonis on viis liiget ja täna, kus meil on ka viis parlamendierakonda siis jagunes see jaotus nii, et kaks erakonda koalitsioonist ja kolm erakonda opositsioonist. Samas on selge, et sellise riigikogu hea tava järgi see ei ole küll seaduses kirjas, aga see on selline riigikogu hea tava järgi. Riigikogu komisjon, mis teostab siis julgeolekuasustuste järelevalvet. Et selle komisjoni esimehe koht on koalitsiooni esindaja käes. Et seda head tava järgides ka siis tänasel juhul hääletus toimus. Aga EKRE ja Isamaa hääletasid siiski Gert Kingo poolt, ma saan aru. Jah, EKRE isamaa, hääletasid Kert Kingo poolt, eks siis need olid nende otsused, et igal juhul on selge, et et ma ei soovinud, et selle olulise komisjoni esimehe valimiste ümber hakkaks toimuma mingit veiderdamist mille puhul oleks toimunud kas või see, et lihtsalt oleks kunstlikult suurendatud komisjoni liikmete arvu. Et koalitsioon oleks oma tahtmist saada, et igati mõistlik oli tänasel juhul see asi ära lahendada viisakalt ka seniseid tavasid silmas pidades. Et riigikogu siis viimase aja ajaloos on vist üks kord olnud paarkümmend aastat tagasi, kui seda komisjoni juhtis opositsioonist ja tollal oli komisjoni juht Enn Tartu
|
Riigikogu KAPO komisjoni esimeheks valiti Jürgen Ligi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Jah, see oli minu hääl, et riigikogu julgeolekuasutuse järelevalvekomisjonis on viis liiget ja täna, kus meil on ka viis parlamendierakonda siis jagunes see jaotus nii, et kaks erakonda koalitsioonist ja kolm erakonda opositsioonist. Samas on selge, et sellise riigikogu hea tava järgi see ei ole küll seaduses kirjas, aga see on selline riigikogu hea tava järgi. Riigikogu komisjon, mis teostab siis julgeolekuasustuste järelevalvet. Et selle komisjoni esimehe koht on koalitsiooni esindaja käes. Et seda head tava järgides ka siis tänasel juhul hääletus toimus. Aga EKRE ja Isamaa hääletasid siiski Gert Kingo poolt, ma saan aru. Jah, EKRE isamaa, hääletasid Kert Kingo poolt, eks siis need olid nende otsused, et igal juhul on selge, et et ma ei soovinud, et selle olulise komisjoni esimehe valimiste ümber hakkaks toimuma mingit veiderdamist mille puhul oleks toimunud kas või see, et lihtsalt oleks kunstlikult suurendatud komisjoni liikmete arvu. Et koalitsioon oleks oma tahtmist saada, et igati mõistlik oli tänasel juhul see asi ära lahendada viisakalt ka seniseid tavasid silmas pidades. Et riigikogu siis viimase aja ajaloos on vist üks kord olnud paarkümmend aastat tagasi, kui seda komisjoni juhtis opositsioonist ja tollal oli komisjoni juht Enn Tartu
### Response:
Riigikogu KAPO komisjoni esimeheks valiti Jürgen Ligi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eriolukorraga kaotasid reisikindlustuse müüjad 90 protsenti mahust, kui üldiselt pandeemiaga seonduv ei lange korvatava kahju alla, tuldi tihti vastu ja maksti kinni hädas tekkinud reisikulud. Kindlustusseltside liidu juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul pole seis suve ega palju paranenud. Kindlustusandjad ei tõtta pakkuma kindlustuskaitset olukorras, mille puhul tõesti ei ole teada, milline olukord maailmas järgmisel nädalal juba on, ütleme, kui ikka manitsetakse inimesi sellele, ärge parem reisige ja olge kodus, siis kindlustusandjad kindlasti ei saa ka omalt poolt tulla välja kindlustuspakettidega. Reisige reisige, et olge muret, me hüvitame kõik. Kindlustusandjad suhtuvad sama ettevaatlikuks olukorda kui riigiasutused. Euroopa ravikindlustuse kaardi olemasolul on Euroopa riikides tagatud hädavajalik arsti abiga koroonaviirusega haigestumisel, küll aga pole kaetud viirusest tingitud transpordikulud või näiteks arsti visiiditasu. Need kulud võiks haigekassa sõnul katta erakindlustus. Swedbanki reisikindlustuse tootejuht Liina Laks ütleb, et reisija peab ise suutma riskiga arvestada. Ütleme, kui pandeemia juba oli välja kuulutatud, antud juhul ikkagi reisile minnes koroonasse haigestumise võimalus ringi liikudes erinevate inimestega kokku puutudes on olemas, siis võib öelda, et inimene võtab reisile minnes teadlikult selle riski ja kindlustus neid juhtumeid ei hüvita. Salva kindlustus on üks vähestest reisikindlustuse pakkujatest, kes on valmis koroonaviirusega seotud juhtumid lepingusse sisse kirjutama. Salva kindlustuse juhatuse esimees Urmas Kivirüüt rõhutab siiski, et ka nemad kõike ei kata. Koronasse haigestumine on nüüd juba meil standardis katte all, eks siis, et kui inimene läheb välismaale reisile või saab selle koroona kuskilt kätte, siis loomulikult me ravime ta ära ja toome koju tagasi ka neid üks kate, mida veel ei ole ja mis on ka hästi keeruline kate on koroona pärast reisi ärajäämine, et selles mõttes, et see risk, et kas saab lennata või ei saa, see on nüüd koroonaaegadel, jäävad endiselt reisija enda otsustada, et kas ta julgeb selle pileti osta või mitte.
|
Piirangute leevendamisega reisima hakanud inimesed ei pruugi kindlustatud olla koroonaviirusega seotud juhtumite vastu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eriolukorraga kaotasid reisikindlustuse müüjad 90 protsenti mahust, kui üldiselt pandeemiaga seonduv ei lange korvatava kahju alla, tuldi tihti vastu ja maksti kinni hädas tekkinud reisikulud. Kindlustusseltside liidu juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul pole seis suve ega palju paranenud. Kindlustusandjad ei tõtta pakkuma kindlustuskaitset olukorras, mille puhul tõesti ei ole teada, milline olukord maailmas järgmisel nädalal juba on, ütleme, kui ikka manitsetakse inimesi sellele, ärge parem reisige ja olge kodus, siis kindlustusandjad kindlasti ei saa ka omalt poolt tulla välja kindlustuspakettidega. Reisige reisige, et olge muret, me hüvitame kõik. Kindlustusandjad suhtuvad sama ettevaatlikuks olukorda kui riigiasutused. Euroopa ravikindlustuse kaardi olemasolul on Euroopa riikides tagatud hädavajalik arsti abiga koroonaviirusega haigestumisel, küll aga pole kaetud viirusest tingitud transpordikulud või näiteks arsti visiiditasu. Need kulud võiks haigekassa sõnul katta erakindlustus. Swedbanki reisikindlustuse tootejuht Liina Laks ütleb, et reisija peab ise suutma riskiga arvestada. Ütleme, kui pandeemia juba oli välja kuulutatud, antud juhul ikkagi reisile minnes koroonasse haigestumise võimalus ringi liikudes erinevate inimestega kokku puutudes on olemas, siis võib öelda, et inimene võtab reisile minnes teadlikult selle riski ja kindlustus neid juhtumeid ei hüvita. Salva kindlustus on üks vähestest reisikindlustuse pakkujatest, kes on valmis koroonaviirusega seotud juhtumid lepingusse sisse kirjutama. Salva kindlustuse juhatuse esimees Urmas Kivirüüt rõhutab siiski, et ka nemad kõike ei kata. Koronasse haigestumine on nüüd juba meil standardis katte all, eks siis, et kui inimene läheb välismaale reisile või saab selle koroona kuskilt kätte, siis loomulikult me ravime ta ära ja toome koju tagasi ka neid üks kate, mida veel ei ole ja mis on ka hästi keeruline kate on koroona pärast reisi ärajäämine, et selles mõttes, et see risk, et kas saab lennata või ei saa, see on nüüd koroonaaegadel, jäävad endiselt reisija enda otsustada, et kas ta julgeb selle pileti osta või mitte.
### Response:
Piirangute leevendamisega reisima hakanud inimesed ei pruugi kindlustatud olla koroonaviirusega seotud juhtumite vastu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Euroopa Liidu viiel uuel liikmesriigil on ülemäärase laovaru likvideerimiseks aega kuni 30. novembrini 31.-ks märtsiks 2006 tuleb tõendada, et nimetatud varu on likvideeritud. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Francois Lebel. Jutt käib suhkruvarust, mida on kogunenud märkimisväärselt mõnes liikmesriigis, mille suhtes komisjon otsustas pikendada aega laovarude määratlemiseks ja ka hävitamiseks. Need on suhkruvarud, mis tekkisid enne ühinemist tänu suhkruhinna erinevusele euroliidus ja tulevastes liikmesriikides, ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja. Hävitamata varu eest, mida pole detsembris likvideeritud, tuleb tasuda Euroopa Liidule maksu, mis Eesti puhul küünib kuni 823 ja poole miljoni kroonini. Põllumajandusministeerium püüab jätkuvalt tõestada, et osa sellest kogusest ehk 43000 tonni on tarbijate käes. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Põllumajandusministeerium on endiselt seisukohal, et eratarbimiseks ostetud suhkrut ei käsitleta üleliigse laovaruna ja seda me endiselt teavitame Euroopa komisjonile. Samas ei osanud Tuiksoo kindlalt väita, kas Euroopa komisjon Eesti põhjendusi ka arvestab. Kuna otsust ei ole, siis ma ei saa ju midagi kinnitada, aga loomulikult oleme me selgitanud seda. Üleliigse suhkruvaru likvideerimiseks tuleb see hävitada. Samuti on lubatud suhkrut eksportida, ilma toetuseta kolmandatesse riikidesse töödelda loomasöödaks või biokütuseks. Kõik see tähendab aga ligi sama suurt rahalist kaotust. Täna põllumajandusministeeriumis esinenud endised põllumajandusministrid kinnitasid, et ainuke pääsetee oluks kehtestada eelmise aasta alguses suhkru impordil aktsiisimaks. See jäi aga tegemata. Tiit Tammsaar. Aktsiisimaks kahtlemata oleks võimalik kehtestada ja see jutt, et siis oleks loomulikult hakanud ärimehed varem varuma suhkrut ei ole pädev. Segadusi suhtlemisel Euroopa komisjoniga on tekitanud ka põllumajandusministeeriumi vastukäivad andmed spekulatiivsetel eesmärkidel kokku ostetud suhkru kohta. Eelmisel nädalal oli põllumajandusminister Ester Tuiksoo sunnitud Euroopa Liidu põllumajandusvolinikule saadetud kirjas tunnistama, et Eesti ettevõtete suhkruvaru on varasemast 20000 tonni suurem. Viimast kritiseeris täna riigikogu ees ka peaminister Andrus Ansip. Loomulikult on kahetsusväärne, et Brüsselisse, Eestist esitati ettevõtete käes oleva suhkru numbreid kaks korda ja need olid teineteisest väga erinevad. Kindlasti see kahandas Eesti usaldusväärsust. Kui Eestil ei õnnestu tõestada üleliigse suhkruvaru hävitamist tuleb osa laovaru maksust sisse nõuda ettevõtjatelt. Viimasesse aga endised põllumajandusministrid eriti ei usu.
|
Euroopa Komisjon pikendas suhkru ülemäärase laovaru likvideerimise tähtaega.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Euroopa Liidu viiel uuel liikmesriigil on ülemäärase laovaru likvideerimiseks aega kuni 30. novembrini 31.-ks märtsiks 2006 tuleb tõendada, et nimetatud varu on likvideeritud. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Francois Lebel. Jutt käib suhkruvarust, mida on kogunenud märkimisväärselt mõnes liikmesriigis, mille suhtes komisjon otsustas pikendada aega laovarude määratlemiseks ja ka hävitamiseks. Need on suhkruvarud, mis tekkisid enne ühinemist tänu suhkruhinna erinevusele euroliidus ja tulevastes liikmesriikides, ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja. Hävitamata varu eest, mida pole detsembris likvideeritud, tuleb tasuda Euroopa Liidule maksu, mis Eesti puhul küünib kuni 823 ja poole miljoni kroonini. Põllumajandusministeerium püüab jätkuvalt tõestada, et osa sellest kogusest ehk 43000 tonni on tarbijate käes. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Põllumajandusministeerium on endiselt seisukohal, et eratarbimiseks ostetud suhkrut ei käsitleta üleliigse laovaruna ja seda me endiselt teavitame Euroopa komisjonile. Samas ei osanud Tuiksoo kindlalt väita, kas Euroopa komisjon Eesti põhjendusi ka arvestab. Kuna otsust ei ole, siis ma ei saa ju midagi kinnitada, aga loomulikult oleme me selgitanud seda. Üleliigse suhkruvaru likvideerimiseks tuleb see hävitada. Samuti on lubatud suhkrut eksportida, ilma toetuseta kolmandatesse riikidesse töödelda loomasöödaks või biokütuseks. Kõik see tähendab aga ligi sama suurt rahalist kaotust. Täna põllumajandusministeeriumis esinenud endised põllumajandusministrid kinnitasid, et ainuke pääsetee oluks kehtestada eelmise aasta alguses suhkru impordil aktsiisimaks. See jäi aga tegemata. Tiit Tammsaar. Aktsiisimaks kahtlemata oleks võimalik kehtestada ja see jutt, et siis oleks loomulikult hakanud ärimehed varem varuma suhkrut ei ole pädev. Segadusi suhtlemisel Euroopa komisjoniga on tekitanud ka põllumajandusministeeriumi vastukäivad andmed spekulatiivsetel eesmärkidel kokku ostetud suhkru kohta. Eelmisel nädalal oli põllumajandusminister Ester Tuiksoo sunnitud Euroopa Liidu põllumajandusvolinikule saadetud kirjas tunnistama, et Eesti ettevõtete suhkruvaru on varasemast 20000 tonni suurem. Viimast kritiseeris täna riigikogu ees ka peaminister Andrus Ansip. Loomulikult on kahetsusväärne, et Brüsselisse, Eestist esitati ettevõtete käes oleva suhkru numbreid kaks korda ja need olid teineteisest väga erinevad. Kindlasti see kahandas Eesti usaldusväärsust. Kui Eestil ei õnnestu tõestada üleliigse suhkruvaru hävitamist tuleb osa laovaru maksust sisse nõuda ettevõtjatelt. Viimasesse aga endised põllumajandusministrid eriti ei usu.
### Response:
Euroopa Komisjon pikendas suhkru ülemäärase laovaru likvideerimise tähtaega.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna hommikul oli veel oodata, et äkise protsess hakkab veenima ja kestab veel mõned nädalad või kuud kui me võrdleme näiteks Navalnõi Hodorkovskiga. Hodorkovski protsess, nii nii käiski, see võttis nagu mitu, kuid jäi aastaid. Aga täna umbes tund aega tagasi üks Navalnõ Vokaatidest ütles, et tema, tema arvamusel teeb kohtunik kohtuotsuse juba täna pärastlõuna ehk oli just üks paus kohtuistungis ja nüüd see kohtuistung on jälle käimas ja advokaadid on juba saalis ja arvatavasti Navalnõi saabki reaalset vangistust ehk kolm ja pool aastat. Isegi kui mitte siis pole midagi välistatud. Siis ta jääb näiteks koduajaristi alla ja ärgem unustagem, et Vene uurimiskomiteel on teine kriminaalasi Navalnõi kohta mille raames teda süüdistatakse. Teema toeta annetuste varastamises ehk kelmuses ja selle uue kriminaalasjas ähvardab teda 10 aastat vangistust. Mis võiks olla selle põhjus, et nüüd see otsus võib tulla palju kiiremini, kui arvati? Ma arvan, et eeskätt on see suur tähelepanu, mis tekkis Venemaa ja maailma sNavalnõi use vastu ja ma arvan, et lihtsalt praegu, kui me vaatame, mis toimub Moskvas seal tuhanded politseinikud, mis valvavad Moskva linnakohtuhoonet et seda tavaliselt ei toimu ja ma arvan, et selline pikk kohtuprotsess ei ole lihtne sealt vene võimude huvidest, ei ta, nad tahaksid selle Navalnõi asja lahendada kiiremini ja kui Naval nõi peaks istuma, siis istugu ta juba kuskil Vene koloonias ehk kuskil vangis ja muidugi mitte Moskvas. Sest muidu inimesed tulevad tänavatele ja nõuavad teda vabastamist. Aga kui Navalnõi on juba vangis, siis mis siis saab teha nüüd juba nagu kõik praegu ei ole veel kõik otsustatud.
|
Moskvas hakkas politsei kinni pidama inimesi kohtuhoone lähedal, kus langetatakse otsus Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi vanglakaristuse üle. Moskva ühiskondliku jälgimiskomisjoni vastutava sekretäri Aleksei Melnikovi sõnul on praeguseks kinni peetud üle 200 inimese, kellest osa on toimetatud jaoskondadesse. Kohus arutab föderaalse karistusameti taotlust Navalnõile määratud tingimisi 3,5 aastase karistuse pööramist reaalseks vangistuseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna hommikul oli veel oodata, et äkise protsess hakkab veenima ja kestab veel mõned nädalad või kuud kui me võrdleme näiteks Navalnõi Hodorkovskiga. Hodorkovski protsess, nii nii käiski, see võttis nagu mitu, kuid jäi aastaid. Aga täna umbes tund aega tagasi üks Navalnõ Vokaatidest ütles, et tema, tema arvamusel teeb kohtunik kohtuotsuse juba täna pärastlõuna ehk oli just üks paus kohtuistungis ja nüüd see kohtuistung on jälle käimas ja advokaadid on juba saalis ja arvatavasti Navalnõi saabki reaalset vangistust ehk kolm ja pool aastat. Isegi kui mitte siis pole midagi välistatud. Siis ta jääb näiteks koduajaristi alla ja ärgem unustagem, et Vene uurimiskomiteel on teine kriminaalasi Navalnõi kohta mille raames teda süüdistatakse. Teema toeta annetuste varastamises ehk kelmuses ja selle uue kriminaalasjas ähvardab teda 10 aastat vangistust. Mis võiks olla selle põhjus, et nüüd see otsus võib tulla palju kiiremini, kui arvati? Ma arvan, et eeskätt on see suur tähelepanu, mis tekkis Venemaa ja maailma sNavalnõi use vastu ja ma arvan, et lihtsalt praegu, kui me vaatame, mis toimub Moskvas seal tuhanded politseinikud, mis valvavad Moskva linnakohtuhoonet et seda tavaliselt ei toimu ja ma arvan, et selline pikk kohtuprotsess ei ole lihtne sealt vene võimude huvidest, ei ta, nad tahaksid selle Navalnõi asja lahendada kiiremini ja kui Naval nõi peaks istuma, siis istugu ta juba kuskil Vene koloonias ehk kuskil vangis ja muidugi mitte Moskvas. Sest muidu inimesed tulevad tänavatele ja nõuavad teda vabastamist. Aga kui Navalnõi on juba vangis, siis mis siis saab teha nüüd juba nagu kõik praegu ei ole veel kõik otsustatud.
### Response:
Moskvas hakkas politsei kinni pidama inimesi kohtuhoone lähedal, kus langetatakse otsus Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi vanglakaristuse üle. Moskva ühiskondliku jälgimiskomisjoni vastutava sekretäri Aleksei Melnikovi sõnul on praeguseks kinni peetud üle 200 inimese, kellest osa on toimetatud jaoskondadesse. Kohus arutab föderaalse karistusameti taotlust Navalnõile määratud tingimisi 3,5 aastase karistuse pööramist reaalseks vangistuseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Teadusnõukoja juht, viroloogia professor Irja Lutsar toob eraldi välja, et nakatumiste kasv on suurem Harjumaal ning eriti Tallinnas. Samas on tema sõnul võrreldes kevadega noorte koroonasse haigestunud tabamine paranenud. Me saime küll kätte rasked haiged, me saime ka kätte vanemad inimesed, aga tõenäoliselt need noored inimesed, kes kevadel selle haiguse kas väikeste sümptomitega või lausa ilma sümptomiteta läbi põdesid, neid me kevadel kätte ei saanud, et praegu kindlasti palju rohkem saame niisuguse inimesi kätte, et see seletab ka võib-olla ära selle olukorra, et kevadel ütleme, kui meil oli niisugused nakatumise numbrid, olid meil juba üle 100 haige haiglasse, praegu siis tänase päeva seisuga minu teada on 36. Hoolimata koroonaviiruse üha laiemast levikust ei usu Lutsar, et maskide kohustuslikuks muutmisest oleks kasu ning praegu piirdutakse range soovitused seda siiski rahvarohketes kohtades kanda. Päris maski kohustuslikuks ja trahvimisega, et, et me leiame, et sellega me kuhugi väga kaugele me ei jõua, et me pigem ikkagi ikkagi tahame innustada inimesi, et nad aru saaksid, et, et kus peab maski kandma, muidugi ma ei räägi meditsiiniasutustes ja haiglates, kus ma arvan, et maskid juba ongi kohustuslikud nii töötajatele kui ka haigetele, kes neid kanda saavad, et see on teine olukord. Uusi piiranguid teadusnõukoda täna valitsusel kehtestada ei soovitanud. Samas toonitab Lutsar üle, et koroonaviiruse puhangu kontrolli all hoidmine sõltub inimestest endist. Kõik need, hoia distantsi laadi, hoia äpp endale maha. Haigena ei lähe mitte kuhugi, ei tööle ega ka kuhugi peole ja, ja kui on mind määratud eneseisolatsiooni või karantiini, siis nendest reeglitest tuleb väga väga rangelt kinni pidada, et, et kui me neid täidame, siis ma usun, et me suudame seda pandeemiat ka kontrollida. Eestis.
|
Valitsust nõustava teadusnõukoja hinnangul on koroonaviirusega nakatunute arv tõusuteel ning seda eriti Tallinnas. Teadusnõukoda täna valitsusele siiski uusi piiranguid ei pakkunud, kuid soovitas siseruumides inimestel maske kanda.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Teadusnõukoja juht, viroloogia professor Irja Lutsar toob eraldi välja, et nakatumiste kasv on suurem Harjumaal ning eriti Tallinnas. Samas on tema sõnul võrreldes kevadega noorte koroonasse haigestunud tabamine paranenud. Me saime küll kätte rasked haiged, me saime ka kätte vanemad inimesed, aga tõenäoliselt need noored inimesed, kes kevadel selle haiguse kas väikeste sümptomitega või lausa ilma sümptomiteta läbi põdesid, neid me kevadel kätte ei saanud, et praegu kindlasti palju rohkem saame niisuguse inimesi kätte, et see seletab ka võib-olla ära selle olukorra, et kevadel ütleme, kui meil oli niisugused nakatumise numbrid, olid meil juba üle 100 haige haiglasse, praegu siis tänase päeva seisuga minu teada on 36. Hoolimata koroonaviiruse üha laiemast levikust ei usu Lutsar, et maskide kohustuslikuks muutmisest oleks kasu ning praegu piirdutakse range soovitused seda siiski rahvarohketes kohtades kanda. Päris maski kohustuslikuks ja trahvimisega, et, et me leiame, et sellega me kuhugi väga kaugele me ei jõua, et me pigem ikkagi ikkagi tahame innustada inimesi, et nad aru saaksid, et, et kus peab maski kandma, muidugi ma ei räägi meditsiiniasutustes ja haiglates, kus ma arvan, et maskid juba ongi kohustuslikud nii töötajatele kui ka haigetele, kes neid kanda saavad, et see on teine olukord. Uusi piiranguid teadusnõukoda täna valitsusel kehtestada ei soovitanud. Samas toonitab Lutsar üle, et koroonaviiruse puhangu kontrolli all hoidmine sõltub inimestest endist. Kõik need, hoia distantsi laadi, hoia äpp endale maha. Haigena ei lähe mitte kuhugi, ei tööle ega ka kuhugi peole ja, ja kui on mind määratud eneseisolatsiooni või karantiini, siis nendest reeglitest tuleb väga väga rangelt kinni pidada, et, et kui me neid täidame, siis ma usun, et me suudame seda pandeemiat ka kontrollida. Eestis.
### Response:
Valitsust nõustava teadusnõukoja hinnangul on koroonaviirusega nakatunute arv tõusuteel ning seda eriti Tallinnas. Teadusnõukoda täna valitsusele siiski uusi piiranguid ei pakkunud, kuid soovitas siseruumides inimestel maske kanda.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Välispoliitika arengukava sätestab Eesti välispoliitilised huvid ja tegevused järgmiseks 10-ks aastaks ja kuigi praegune kriis neid olemuslikult ei muuda, ütles välisminister. Peame tulevikku vaadates arvestama alles kujunevaid protsesse, mis meie välis ja julgeolekupoliitilisi otsuseid suunavad. Oleme arengukava koostades arvestanud, et üleilmsed kriisid sagenevad ja just seetõttu on meie huvide kaitsmisele rahvusvahelise suhtluse kaudu vaja suunata enam tähelepanu ja ressursse. Meie tegevus keskendub jätkuvalt liitlassuhetele koostööle Euroopa Liidus ja NATO-s aga rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ÜRO. Jätkuvalt jäävad fookusesse tugevad Atlandiülesed suhted ning Põhjala ja Balti koostöö. Tähtis on olla välispoliitikas mõjukam, kui meie mehaaniline arvuline erikaal eeldaks. Eesti panustab USA algatatud usuvabaduse alliansi Ühendkuningriigi algatatud ajakirjandusvabaduse alliansi tegevusse. Tähtis on kaitsta tõde, rääkigu ideoloogid ja teoreetikud, mida tahes tõde on olemas ja seda ka rahvusvahelises suhtluses. Pingelistes ja kriitilistes olukordades suureneb veelgi vajadus olla valvas valeinfo levitamise suhtes ja tegutseda oskuslikult hübriidrinnakute ja vaenuliku propaganda tõrjumisel. Arengukava usund on vajadusele mõjutada Venemaad loobuma oma agressiivsest poliitikast, märkis Urmas Reinsalu. Samuti mõjutavad meie välispoliitikat tema sõnul üha enam suhted Hiinaga, kelle osakaal ja aktiivsus maailmas on kiiresti kasvanud. Rääkides julgeolekust kui Eesti välispoliitika prioriteedi, st ütles minister, et arengukava esimene ja olulisim tegevussuund on seetõttu julgeoleku tagamine ja tugevdamine. Eesti julgeolekupoliitika siht on oht ennetada julgeolekuohtude ilmnemisel neile paindlikult reageerida. Meie tegevus on suunatud sellele, et ka 10 aasta pärast saaksime tõdeda, et regionaalne julgeolek on kindel. Eesti kohalolu ja mõju maailmas on kasvanud. Peame oluliseks igakülgselt reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel põhineva korra säilimist maailmas ja selle tugevdamist. Hoolimata erimeelsustest on Euroopa ja USA julgeolekuteemadel kindlad liitlased ja selle jätkumine on meie keskne eesmärk. Konkurents või vastasseis mingis üksikus küsimuses ei tohi üle kanduda umbusaldusg moonduda petlikuks ettekujutuseks. Et oma kollektiivset julgeolekut suudetakse tagada teineteisest lahus. Välisminister rõhutas ka, et Eesti kui väikeriigi jaoks on hea maine ja tuntus äärmiselt olulised. Need teenivad mitte ainult majandust, vaid ka julgeolekut. Oleme seadnud sihiks, et Eesti tuntakse, kuulatakse ja usaldatakse, kinnitas Urmas Reinsalu. Arengukava teise suunana nimetas välisminister välismajanduse arendamist ning kolmanda suunana eestlaskonna toetamist. Võrsil.
|
Eesti välispoliitika prioriteediks jääb julgeolek. Välisminister Urmas Reinsalu esines täna Riigikogu ees välispoliitika arengukavaga kuni 2030. aastani.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Välispoliitika arengukava sätestab Eesti välispoliitilised huvid ja tegevused järgmiseks 10-ks aastaks ja kuigi praegune kriis neid olemuslikult ei muuda, ütles välisminister. Peame tulevikku vaadates arvestama alles kujunevaid protsesse, mis meie välis ja julgeolekupoliitilisi otsuseid suunavad. Oleme arengukava koostades arvestanud, et üleilmsed kriisid sagenevad ja just seetõttu on meie huvide kaitsmisele rahvusvahelise suhtluse kaudu vaja suunata enam tähelepanu ja ressursse. Meie tegevus keskendub jätkuvalt liitlassuhetele koostööle Euroopa Liidus ja NATO-s aga rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ÜRO. Jätkuvalt jäävad fookusesse tugevad Atlandiülesed suhted ning Põhjala ja Balti koostöö. Tähtis on olla välispoliitikas mõjukam, kui meie mehaaniline arvuline erikaal eeldaks. Eesti panustab USA algatatud usuvabaduse alliansi Ühendkuningriigi algatatud ajakirjandusvabaduse alliansi tegevusse. Tähtis on kaitsta tõde, rääkigu ideoloogid ja teoreetikud, mida tahes tõde on olemas ja seda ka rahvusvahelises suhtluses. Pingelistes ja kriitilistes olukordades suureneb veelgi vajadus olla valvas valeinfo levitamise suhtes ja tegutseda oskuslikult hübriidrinnakute ja vaenuliku propaganda tõrjumisel. Arengukava usund on vajadusele mõjutada Venemaad loobuma oma agressiivsest poliitikast, märkis Urmas Reinsalu. Samuti mõjutavad meie välispoliitikat tema sõnul üha enam suhted Hiinaga, kelle osakaal ja aktiivsus maailmas on kiiresti kasvanud. Rääkides julgeolekust kui Eesti välispoliitika prioriteedi, st ütles minister, et arengukava esimene ja olulisim tegevussuund on seetõttu julgeoleku tagamine ja tugevdamine. Eesti julgeolekupoliitika siht on oht ennetada julgeolekuohtude ilmnemisel neile paindlikult reageerida. Meie tegevus on suunatud sellele, et ka 10 aasta pärast saaksime tõdeda, et regionaalne julgeolek on kindel. Eesti kohalolu ja mõju maailmas on kasvanud. Peame oluliseks igakülgselt reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel põhineva korra säilimist maailmas ja selle tugevdamist. Hoolimata erimeelsustest on Euroopa ja USA julgeolekuteemadel kindlad liitlased ja selle jätkumine on meie keskne eesmärk. Konkurents või vastasseis mingis üksikus küsimuses ei tohi üle kanduda umbusaldusg moonduda petlikuks ettekujutuseks. Et oma kollektiivset julgeolekut suudetakse tagada teineteisest lahus. Välisminister rõhutas ka, et Eesti kui väikeriigi jaoks on hea maine ja tuntus äärmiselt olulised. Need teenivad mitte ainult majandust, vaid ka julgeolekut. Oleme seadnud sihiks, et Eesti tuntakse, kuulatakse ja usaldatakse, kinnitas Urmas Reinsalu. Arengukava teise suunana nimetas välisminister välismajanduse arendamist ning kolmanda suunana eestlaskonna toetamist. Võrsil.
### Response:
Eesti välispoliitika prioriteediks jääb julgeolek. Välisminister Urmas Reinsalu esines täna Riigikogu ees välispoliitika arengukavaga kuni 2030. aastani.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Murekohti on võib-olla kaks tükki ja mõlemad on seotud siis sellega, et mil viisil loendust korraldatakse, et selleks on erinevaid viise ja statistikaamet on praegu pakkunud siis välja sellised lahendused, et ühelt poolt püütakse seda loendust teha siis täielikult registripõhisena ja täiendada seda sellise suhteliselt suuremahulise küsitlusuuringuga, umbes 60000 inimest on plaanitud valimimahuks. Ja teadlased on seda ettevalmistusprotsessi pikalt tegelikult üle 10 aasta jälginud ja kõiki neid noh, murekohti ja meile tundub, et, et selle mõlema poolega on probleeme, millele see märgukiri siis tähelepanu juhibki. Juhul kui see rahvaloendus viiakse läbi nii nagu statistikaamet on seda praegu planeerinud kas need andmed on tegelikult usaldusväärsed? Need andmed on suurte piirangutega ja probleem on selles, et et statistikaamet hindab seda usaldusväärsust, noh, niimoodi kogu rahvastiku tasemel, et tõepoolest, et kui me vaatame rahvastiku tervikuna siis need arvulised tulemused on realistlikud. Aga et loendus kui niisugune hästi suur andmekogumine, mis hõlmab kogu rahvast, et tema suhtes on ootus selline, et, et loendus peab olema samavõrra usaldusväärne ka väiksemate rahvastikurühmade ja piirkondade lõikes ja see niisugune kriitika koht ongi eelkõige seal, et selles loenduses on siis kohti ja elemente, mille puhul seda usaldusväärsust tagada. Niisuguse lähenemisega ei suudeta. Praegu välja pakutud lahenduse järgi tehakse ka 60000 vastaga valimisuuring. Et kas seda arvu peaks lihtsalt suurendama, et kui see oleks 100000, et kas siis sellest piisaks? Siin ongi nüüd selline nagu kontseptuaalne või, või olemuslik küsimus, et loendus on ju kõik andmekogumine ehk et niisuguse valimuuringuga kaasneb alati esindusviga.
|
Statistikaamet on teinud ettepaneku korraldada uus loendus täielikult registripõhiselt. Sellele lisanduks 60 000 vastajaga valimiuuring, et koguda teavet nende ühiskonna jaoks oluliste nähtuste kohta, mis registrites ei kajastu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Murekohti on võib-olla kaks tükki ja mõlemad on seotud siis sellega, et mil viisil loendust korraldatakse, et selleks on erinevaid viise ja statistikaamet on praegu pakkunud siis välja sellised lahendused, et ühelt poolt püütakse seda loendust teha siis täielikult registripõhisena ja täiendada seda sellise suhteliselt suuremahulise küsitlusuuringuga, umbes 60000 inimest on plaanitud valimimahuks. Ja teadlased on seda ettevalmistusprotsessi pikalt tegelikult üle 10 aasta jälginud ja kõiki neid noh, murekohti ja meile tundub, et, et selle mõlema poolega on probleeme, millele see märgukiri siis tähelepanu juhibki. Juhul kui see rahvaloendus viiakse läbi nii nagu statistikaamet on seda praegu planeerinud kas need andmed on tegelikult usaldusväärsed? Need andmed on suurte piirangutega ja probleem on selles, et et statistikaamet hindab seda usaldusväärsust, noh, niimoodi kogu rahvastiku tasemel, et tõepoolest, et kui me vaatame rahvastiku tervikuna siis need arvulised tulemused on realistlikud. Aga et loendus kui niisugune hästi suur andmekogumine, mis hõlmab kogu rahvast, et tema suhtes on ootus selline, et, et loendus peab olema samavõrra usaldusväärne ka väiksemate rahvastikurühmade ja piirkondade lõikes ja see niisugune kriitika koht ongi eelkõige seal, et selles loenduses on siis kohti ja elemente, mille puhul seda usaldusväärsust tagada. Niisuguse lähenemisega ei suudeta. Praegu välja pakutud lahenduse järgi tehakse ka 60000 vastaga valimisuuring. Et kas seda arvu peaks lihtsalt suurendama, et kui see oleks 100000, et kas siis sellest piisaks? Siin ongi nüüd selline nagu kontseptuaalne või, või olemuslik küsimus, et loendus on ju kõik andmekogumine ehk et niisuguse valimuuringuga kaasneb alati esindusviga.
### Response:
Statistikaamet on teinud ettepaneku korraldada uus loendus täielikult registripõhiselt. Sellele lisanduks 60 000 vastajaga valimiuuring, et koguda teavet nende ühiskonna jaoks oluliste nähtuste kohta, mis registrites ei kajastu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ma arvan, et, et see on iga inimese riski tunnetamise küsimus ja sinna suunda see läheb, et iseenda riskikäitumise enda lähedaste riskikäitumise ja selle kohaselt otsustamise küsimus ehk siis olulisemaks saab see, mis, mida teed sina, mitte see, mida keelab amet. Ehk te olete selgelt selle suuna pooldaja, et tõepoolest iga inimene peab ise vastutama, kui ta peab vajalikuks maski kandmist, siis ta seda ka kannab. Kui ta seda vajalikuks ei pea, siis ta seda ei kanna. Täpselt, et hetkel, kui koroonanähud, ambulatoorsed, haigete arvud on kahanemas ja prognoosid on helgemad, siis loomulikult on see sõnum ja terviseameti roll on neid riske piisavalt selgelt kommunikeerida. Et inimestel oleks otsustus ja kaalutlusõigus. Sest et terviseamet on üks see amet, kes annab ka ju selgelt soovitusi valitsusele, et kuidas praeguses koroona olukorras edasi minna. Jah, on üks, üks ütleme organisatsioon, kes seda soovitust teeb loomulikult. Terviseamet on alati rollis, kus ta kutsub valvsusele olla tähelepanelikum, pigem pisut kartvam. Kuid see ongi riskide maandamise üks üks vorme, et kui nüüd peaks tekkima näiteks mõni teine epidemioloogiline olukord, siis loomulikult on ju küsimus, et miks seda riski ei teavitatud, et, et me usume, et inimesed on selle kahe aasta jooksul piisavalt haritud, et saame aru, millist kommunikatsiooni terviseamet edasi annab, mis on need sõnumid ja tegelikult ka prognooside mõistmise tundmisel, on, on siin väga suur roll. Tegelikult täna hommikul just käisime Need teemad läbi ja ega nagu ma ütlesin, pika aja jooksul õpitakse ja kuna tõesti need nii koroonas nakatunud, kui ambulatoorsete patsientide arvu trendid on on languses, siis me saame ka suhtluses lubada natukene leebemaid meetmeid ja sõnumeid. Et selles mõttes risk ei kao. Vastutus ei kao, väga selge. Kas esimeseks maiks, kui teie ametisse asute, on maski kohustus Eestis läinud? See prognoosi vaade tundub, et jah.
|
Terviseameti peadirektori ametisse valiti haridusvalkonna tippjuht Birgit Lao. Birgit Lao sõnul muutub koroonakriisi ohjamises järjest olulisemaks inimeste isiklik vastutus, mitte käsud ja keelud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ma arvan, et, et see on iga inimese riski tunnetamise küsimus ja sinna suunda see läheb, et iseenda riskikäitumise enda lähedaste riskikäitumise ja selle kohaselt otsustamise küsimus ehk siis olulisemaks saab see, mis, mida teed sina, mitte see, mida keelab amet. Ehk te olete selgelt selle suuna pooldaja, et tõepoolest iga inimene peab ise vastutama, kui ta peab vajalikuks maski kandmist, siis ta seda ka kannab. Kui ta seda vajalikuks ei pea, siis ta seda ei kanna. Täpselt, et hetkel, kui koroonanähud, ambulatoorsed, haigete arvud on kahanemas ja prognoosid on helgemad, siis loomulikult on see sõnum ja terviseameti roll on neid riske piisavalt selgelt kommunikeerida. Et inimestel oleks otsustus ja kaalutlusõigus. Sest et terviseamet on üks see amet, kes annab ka ju selgelt soovitusi valitsusele, et kuidas praeguses koroona olukorras edasi minna. Jah, on üks, üks ütleme organisatsioon, kes seda soovitust teeb loomulikult. Terviseamet on alati rollis, kus ta kutsub valvsusele olla tähelepanelikum, pigem pisut kartvam. Kuid see ongi riskide maandamise üks üks vorme, et kui nüüd peaks tekkima näiteks mõni teine epidemioloogiline olukord, siis loomulikult on ju küsimus, et miks seda riski ei teavitatud, et, et me usume, et inimesed on selle kahe aasta jooksul piisavalt haritud, et saame aru, millist kommunikatsiooni terviseamet edasi annab, mis on need sõnumid ja tegelikult ka prognooside mõistmise tundmisel, on, on siin väga suur roll. Tegelikult täna hommikul just käisime Need teemad läbi ja ega nagu ma ütlesin, pika aja jooksul õpitakse ja kuna tõesti need nii koroonas nakatunud, kui ambulatoorsete patsientide arvu trendid on on languses, siis me saame ka suhtluses lubada natukene leebemaid meetmeid ja sõnumeid. Et selles mõttes risk ei kao. Vastutus ei kao, väga selge. Kas esimeseks maiks, kui teie ametisse asute, on maski kohustus Eestis läinud? See prognoosi vaade tundub, et jah.
### Response:
Terviseameti peadirektori ametisse valiti haridusvalkonna tippjuht Birgit Lao. Birgit Lao sõnul muutub koroonakriisi ohjamises järjest olulisemaks inimeste isiklik vastutus, mitte käsud ja keelud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Mittetulundusühingu korruptsioonivaba Eesti idee oli ära kasutada avalikke andmeid, neid omavahel ristata ja vaadata, mis sellest välja tuleb. Nii sündis rakendus Opener, mida nüüd koos MTÜ Open Noledge, Estonia, justiitsministeeriumi ja Läti partneritega arendatakse. Openeri eesmärk on tuua rohkem läbipaistvust riigihangetesse, selgitas korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Karina Paju. Openeri oleme me kasutanud peamiselt kolm registrit meil on riigihangete register, siis on meil äriregister, kust tulevad nende hankijate ja pakkujate omandisuhe andmed ja kolmandaks on erakondlike annetuste register, mis tuleb siis erakondade rahastamise järelevalve komisjonil ja kuidas see rakendus toimib, on see, et kui vaadata mõnda hanket kas on mingisugune võimalus, et selle hanke juures on olemas huvide konflikt, ütleme näiteks, kui keegi on teinud annetuse selleks, et saada hankelepingut endale. Paju rõhutas, et kui seos eri registrite vahel on näha, ei tähenda see tingimata, et tegu on korruptsiooniga. Küll aga võiks anda põhjust lähemalt uurimiseks, kas võib olla huvide konflikt? Sinna juurde siis oleme loonud näiteks riigihangete sellised indikaatorid, et kuivõrd läbipaistvalt seda tehtud on, kui palju seal pakkujaid oli, kui pikk oli näiteks hankeperiood, et kui seal on väga palju selliseid nii-öelda punaseid lipukesi, mis viitavad, et päris läbipaistvalt seda ei tehtud, siis on põhjust ka seda lähemalt uurida. Rakenduse prooviversioon on leheküljel opener.ee nähtav ja seal on põhifunktsioonid olemas, kirjeldas Paju. Muidugi, me tahame seda viia sellisele järgmisele tasemele, kus on palju rohkem filtreid ja ja ka andmeid, mis oleksid reaalajas uuendatud praegusel hetkel ikkagi te näete põhimõtteliselt sellist rakendust, kus on juba näha inimestevahelised võrgustikud nende riigihangetega seoses seal näeb praegu nii Eesti kui Läti andmeid viimasest kahest aastast. Openeri lõplik valmimine seisab raha taga, mistõttu loodeti korjata eilsetel annetamistalgutel 35000 eurot. Esimene rahasüst tuli rahvusvahelise valuutafondi ideekorje konkursilt. Paju kinnitusel saaks vajaliku raha olemasolul rakenduse kahe-kolme kuuga valmis teha.
|
Vabaühendus Korruptsioonivaba Eesti arendab riigihangete läbipaistvuse suurendamiseks ja huvide konflikti avastamiseks rakendust Opener.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Mittetulundusühingu korruptsioonivaba Eesti idee oli ära kasutada avalikke andmeid, neid omavahel ristata ja vaadata, mis sellest välja tuleb. Nii sündis rakendus Opener, mida nüüd koos MTÜ Open Noledge, Estonia, justiitsministeeriumi ja Läti partneritega arendatakse. Openeri eesmärk on tuua rohkem läbipaistvust riigihangetesse, selgitas korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Karina Paju. Openeri oleme me kasutanud peamiselt kolm registrit meil on riigihangete register, siis on meil äriregister, kust tulevad nende hankijate ja pakkujate omandisuhe andmed ja kolmandaks on erakondlike annetuste register, mis tuleb siis erakondade rahastamise järelevalve komisjonil ja kuidas see rakendus toimib, on see, et kui vaadata mõnda hanket kas on mingisugune võimalus, et selle hanke juures on olemas huvide konflikt, ütleme näiteks, kui keegi on teinud annetuse selleks, et saada hankelepingut endale. Paju rõhutas, et kui seos eri registrite vahel on näha, ei tähenda see tingimata, et tegu on korruptsiooniga. Küll aga võiks anda põhjust lähemalt uurimiseks, kas võib olla huvide konflikt? Sinna juurde siis oleme loonud näiteks riigihangete sellised indikaatorid, et kuivõrd läbipaistvalt seda tehtud on, kui palju seal pakkujaid oli, kui pikk oli näiteks hankeperiood, et kui seal on väga palju selliseid nii-öelda punaseid lipukesi, mis viitavad, et päris läbipaistvalt seda ei tehtud, siis on põhjust ka seda lähemalt uurida. Rakenduse prooviversioon on leheküljel opener.ee nähtav ja seal on põhifunktsioonid olemas, kirjeldas Paju. Muidugi, me tahame seda viia sellisele järgmisele tasemele, kus on palju rohkem filtreid ja ja ka andmeid, mis oleksid reaalajas uuendatud praegusel hetkel ikkagi te näete põhimõtteliselt sellist rakendust, kus on juba näha inimestevahelised võrgustikud nende riigihangetega seoses seal näeb praegu nii Eesti kui Läti andmeid viimasest kahest aastast. Openeri lõplik valmimine seisab raha taga, mistõttu loodeti korjata eilsetel annetamistalgutel 35000 eurot. Esimene rahasüst tuli rahvusvahelise valuutafondi ideekorje konkursilt. Paju kinnitusel saaks vajaliku raha olemasolul rakenduse kahe-kolme kuuga valmis teha.
### Response:
Vabaühendus Korruptsioonivaba Eesti arendab riigihangete läbipaistvuse suurendamiseks ja huvide konflikti avastamiseks rakendust Opener.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ajaloomuuseumi suurgildihoone akendel oli täna pidulikult välja valgustatud, tea entsüklopeedia, samuti pidulik eriväljaanne, mida Elleri kodumaise viisi helide saatel esitleti. Tea entsüklopeedia, akadeemilise kolleegiumi esimees Peeter Tulviste ütleb, et see on ebaharilik entsüklopeedia. Siin on tegemist erientsüklopeediaga, mis tähendab seda, et on üks temaatika, mille kohta seal kirjutatakse, on üks maa, üks maarahvaskultuur, see on väga tore pealkiri. See on pärit 20.-test aastatest juba, aga ma hea meelega ütleksin paar sõna selle ühe eelkäija kohta, kes on hästi pähe tuntud. Nimelt ilmus üks Eesti entsüklopeedia 1949. aastal kus oli palju Eesti pagulasi. Meil ei ole praegu seda hirmu, et meil oma maad ei oleks, et käes tol ajal, kui see ilmus Saksamaal, see raamat tol ajal meil maa ei olnud enda käes. Nii et see oli ennekõike adresseeritud. Ma saan aru pagulasnoortele, et nemad peaksid meeles eestlaseks olemist. Aga täna esitletud teos, Eesti vabariik, maa rahvaskultuur on vabariigi sünnipäeva puhuselt ilus ja pidulik. Peakirjastuse juht Silva Tomingas. Ta on ühest küljest väga faktitihe, kuid teie teisest küljest ka selliselt illustreeritud ja sellises keeles kirjutatud, et sellest saab aru ka juba üsna noor õpilane, sündis tegelikult omaette uus teos, mis on mõnevõrra teisiti kujundatud, sai pandud Olev Soansi kultuuriloolised kaardid peatükkide algusesse, mis annavad teistsuguse tunnetuse ja kultuuritunnetuse kogu sellele teosele hästi palju sai lisatud ajaloolist fotot, hästi palju sai lisatud illustratsiooni, kuid kogu materjal sai tänapäevastatud täielikult ja nüüd esmakordselt on seal ka mitmed sellised asjad, mida täpselt sellisel kujul ei leia näiteks alates Eesti vabariigi esimesest valitsuskabinetist kuni tänaseni välja kõigi valitsuskabinetide koosseisud, siis majanduse peatükk on põhjalik, täielikult uuendatud. Silva Tomingas ütles, et juba küsitakse ka võõrkeelset väljaannet. Päris palju on nüüd selle teose ettetellimise käigus küsitud ka juba kas vähemalt ingliskeelset väljaannet ei ole?
|
Ilmus TEA entsüklopeedia eriväljaanne "Eesti Vabariik.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ajaloomuuseumi suurgildihoone akendel oli täna pidulikult välja valgustatud, tea entsüklopeedia, samuti pidulik eriväljaanne, mida Elleri kodumaise viisi helide saatel esitleti. Tea entsüklopeedia, akadeemilise kolleegiumi esimees Peeter Tulviste ütleb, et see on ebaharilik entsüklopeedia. Siin on tegemist erientsüklopeediaga, mis tähendab seda, et on üks temaatika, mille kohta seal kirjutatakse, on üks maa, üks maarahvaskultuur, see on väga tore pealkiri. See on pärit 20.-test aastatest juba, aga ma hea meelega ütleksin paar sõna selle ühe eelkäija kohta, kes on hästi pähe tuntud. Nimelt ilmus üks Eesti entsüklopeedia 1949. aastal kus oli palju Eesti pagulasi. Meil ei ole praegu seda hirmu, et meil oma maad ei oleks, et käes tol ajal, kui see ilmus Saksamaal, see raamat tol ajal meil maa ei olnud enda käes. Nii et see oli ennekõike adresseeritud. Ma saan aru pagulasnoortele, et nemad peaksid meeles eestlaseks olemist. Aga täna esitletud teos, Eesti vabariik, maa rahvaskultuur on vabariigi sünnipäeva puhuselt ilus ja pidulik. Peakirjastuse juht Silva Tomingas. Ta on ühest küljest väga faktitihe, kuid teie teisest küljest ka selliselt illustreeritud ja sellises keeles kirjutatud, et sellest saab aru ka juba üsna noor õpilane, sündis tegelikult omaette uus teos, mis on mõnevõrra teisiti kujundatud, sai pandud Olev Soansi kultuuriloolised kaardid peatükkide algusesse, mis annavad teistsuguse tunnetuse ja kultuuritunnetuse kogu sellele teosele hästi palju sai lisatud ajaloolist fotot, hästi palju sai lisatud illustratsiooni, kuid kogu materjal sai tänapäevastatud täielikult ja nüüd esmakordselt on seal ka mitmed sellised asjad, mida täpselt sellisel kujul ei leia näiteks alates Eesti vabariigi esimesest valitsuskabinetist kuni tänaseni välja kõigi valitsuskabinetide koosseisud, siis majanduse peatükk on põhjalik, täielikult uuendatud. Silva Tomingas ütles, et juba küsitakse ka võõrkeelset väljaannet. Päris palju on nüüd selle teose ettetellimise käigus küsitud ka juba kas vähemalt ingliskeelset väljaannet ei ole?
### Response:
Ilmus TEA entsüklopeedia eriväljaanne "Eesti Vabariik.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Laval on 10 eakat naist, keegi neist pole kutseline tantsija, ent armastanud tantsimist kogu elu. 78 aastane paides ne Eha Kaibiainen tegi oma esimese tantsu kohaliku rahvamaja naisrahvatantsurühmas Milvi Reinfeldi juhendamisel. Me õppisime tantsupeotantse õde kutsus mind tantsima ja ma algul kartsin natukene, et kas ma saan hakkama, sest ma polnud ennem nagu niimoodi rühmas tantsinud. Aga see, mida Paide teatri noored loomejõud Ehal ja tema üheksal kaaslasel äsja lavaküpseks saanud tantsu etendusel teha palusid, on üksjagu pöörane. Kui meie tantsuproovi tuleb üks kena pikk lokkis peaga noormees ja vaatab sulle otse silma sisse ja ütleb nii et sa ju tuled. Võimatu on ju ära öelda. Ja see oli jälle üks uus kogemus elus. Idee autor ja lavastaja Henri Hütt ütleb, et esimene tants viimast korda võtab kokku nende Paide naiste poole sajandi pikkuse tantsutee. Ja kui tantsud tantsitud saavad, räägivad naised siiralt ja ausalt oma elu esimestest tantsudest. Energia poole pealt on nad olnud kõik kogu aeg väga valmis kõike tegema, hästi uudishimulikud. Aga mis puudutab just erinevaid tantsužanre ja kehatunnetuse piiride kompamisi, siis selles osas on küll toimunud totaalne vabanemine, et kõik on selline elujaatav ja inspireeriv. Ja kui nüüd keegi leiab, et 70 ja 80 aastaste prouade lavale toomine on üksjagu skandaalne siis Paide teatri loominguline juht Jan Teevet nii ei arva. Kui öelda või mõelda, et see on skandaalne, siis just nimelt sellega tulekski tegeleda. Meie ühiskond on tegelikult tervik, kus generatsioonid ei ela müüridega eraldatud maailmas. See, et need prouad siin on 70 ja 80 aastat vanad ei tähenda mitte midagi. Nad on nii elus, kui elus olla saab. Lavastust esimene tants, viimast korda mängitakse Paides kahel korral suvel Rakvere teatrifestivali Balto skandal edasi Tallinnas, Tartus ja mujal. Aga siis on etendajaiks juba daamid Rakverest, Tallinnast ja Tartust.
|
Viimast korda.". Lavastaja Henri Hütt toob lavale liikuma ja oma mälestusi avama kümme kohalikku naist, kes kõik on vanemad kui 63 aastat.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Laval on 10 eakat naist, keegi neist pole kutseline tantsija, ent armastanud tantsimist kogu elu. 78 aastane paides ne Eha Kaibiainen tegi oma esimese tantsu kohaliku rahvamaja naisrahvatantsurühmas Milvi Reinfeldi juhendamisel. Me õppisime tantsupeotantse õde kutsus mind tantsima ja ma algul kartsin natukene, et kas ma saan hakkama, sest ma polnud ennem nagu niimoodi rühmas tantsinud. Aga see, mida Paide teatri noored loomejõud Ehal ja tema üheksal kaaslasel äsja lavaküpseks saanud tantsu etendusel teha palusid, on üksjagu pöörane. Kui meie tantsuproovi tuleb üks kena pikk lokkis peaga noormees ja vaatab sulle otse silma sisse ja ütleb nii et sa ju tuled. Võimatu on ju ära öelda. Ja see oli jälle üks uus kogemus elus. Idee autor ja lavastaja Henri Hütt ütleb, et esimene tants viimast korda võtab kokku nende Paide naiste poole sajandi pikkuse tantsutee. Ja kui tantsud tantsitud saavad, räägivad naised siiralt ja ausalt oma elu esimestest tantsudest. Energia poole pealt on nad olnud kõik kogu aeg väga valmis kõike tegema, hästi uudishimulikud. Aga mis puudutab just erinevaid tantsužanre ja kehatunnetuse piiride kompamisi, siis selles osas on küll toimunud totaalne vabanemine, et kõik on selline elujaatav ja inspireeriv. Ja kui nüüd keegi leiab, et 70 ja 80 aastaste prouade lavale toomine on üksjagu skandaalne siis Paide teatri loominguline juht Jan Teevet nii ei arva. Kui öelda või mõelda, et see on skandaalne, siis just nimelt sellega tulekski tegeleda. Meie ühiskond on tegelikult tervik, kus generatsioonid ei ela müüridega eraldatud maailmas. See, et need prouad siin on 70 ja 80 aastat vanad ei tähenda mitte midagi. Nad on nii elus, kui elus olla saab. Lavastust esimene tants, viimast korda mängitakse Paides kahel korral suvel Rakvere teatrifestivali Balto skandal edasi Tallinnas, Tartus ja mujal. Aga siis on etendajaiks juba daamid Rakverest, Tallinnast ja Tartust.
### Response:
Viimast korda.". Lavastaja Henri Hütt toob lavale liikuma ja oma mälestusi avama kümme kohalikku naist, kes kõik on vanemad kui 63 aastat.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Anthony Blinkini kõne oli mõnevõrra deklaratiivne. Ta tuli eile Kiievist, on täna Berliinis ja homme läheb Genfi kohtuma Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ning võib arvata, et see kõne oligi tegelikult sellest kantud, et kuna ta peab veel minema Venemaa välisministriga kohtuma, siis ta ei soovinud olla võib-olla niivõrd järsk ja öelda välja kõike, mida ta arvab, sellepärast et USA soovib endiselt diplomaatilist lahendust sellele olukorrale. Aga ta siiski loetas ette kõik asjad, mis Venemaa viimase 30 aasta jooksul valesti on teinud, kuidas Venemaa on rünnanud erinevaid riike, nii Gruusiat kui Ukrainat ja, ja selles mõttes oli see loomulikult realistlik. Kõne lõpus ütles ta välja selle, mida me tegelikult ju Balti riikides kõik loodame, et kui Ukrainas peaks mingisugune konflikt käivituma siis NATO kavatseb polsterdada oma kaitset, see oli tema sõnastus, aga noh, seda võib võtta kui selget viidet sellele, et võimaliku konflikti korral Ukrainas tooks NATO ja võib-olla ka siis Ameerika Ühendriigid Balti riikidesse juurde väe kontingente. Ja ta andis ka selgelt mõista, et kui Ukraina konflikt peaks algama, siis see tähendaks sisuliselt uut külma sõda. Aga loomulikult, see ei ole Ameerika Ühendriikide lääne valik ning ta loodab leida homsel kohtumisel diplomaatilist lahendust kogu sellele olukorrale. Ta ei arva, et see olukord suudetakse ära lahendada ühe kohtumise vaid rea diplomaatiliste kohtumistega tulevikus.
|
Berliinis olid koos mitme lääneriigi ministrid, et arutada Ukrainaga seotud julgeolekuküsimusi. Kiievist saabunud USA välisministri Antony Blinkeniga kohtusid Saksa ja Prantsuse välisminister ning Briti valitsuse esindaja. Blinken pidas pärast kohtumist ka kõne Atlandi-ülese partnerluse teemal ning seda jälgis Joosep Värk.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Anthony Blinkini kõne oli mõnevõrra deklaratiivne. Ta tuli eile Kiievist, on täna Berliinis ja homme läheb Genfi kohtuma Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ning võib arvata, et see kõne oligi tegelikult sellest kantud, et kuna ta peab veel minema Venemaa välisministriga kohtuma, siis ta ei soovinud olla võib-olla niivõrd järsk ja öelda välja kõike, mida ta arvab, sellepärast et USA soovib endiselt diplomaatilist lahendust sellele olukorrale. Aga ta siiski loetas ette kõik asjad, mis Venemaa viimase 30 aasta jooksul valesti on teinud, kuidas Venemaa on rünnanud erinevaid riike, nii Gruusiat kui Ukrainat ja, ja selles mõttes oli see loomulikult realistlik. Kõne lõpus ütles ta välja selle, mida me tegelikult ju Balti riikides kõik loodame, et kui Ukrainas peaks mingisugune konflikt käivituma siis NATO kavatseb polsterdada oma kaitset, see oli tema sõnastus, aga noh, seda võib võtta kui selget viidet sellele, et võimaliku konflikti korral Ukrainas tooks NATO ja võib-olla ka siis Ameerika Ühendriigid Balti riikidesse juurde väe kontingente. Ja ta andis ka selgelt mõista, et kui Ukraina konflikt peaks algama, siis see tähendaks sisuliselt uut külma sõda. Aga loomulikult, see ei ole Ameerika Ühendriikide lääne valik ning ta loodab leida homsel kohtumisel diplomaatilist lahendust kogu sellele olukorrale. Ta ei arva, et see olukord suudetakse ära lahendada ühe kohtumise vaid rea diplomaatiliste kohtumistega tulevikus.
### Response:
Berliinis olid koos mitme lääneriigi ministrid, et arutada Ukrainaga seotud julgeolekuküsimusi. Kiievist saabunud USA välisministri Antony Blinkeniga kohtusid Saksa ja Prantsuse välisminister ning Briti valitsuse esindaja. Blinken pidas pärast kohtumist ka kõne Atlandi-ülese partnerluse teemal ning seda jälgis Joosep Värk.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tark mees taskus, ütleb, et igas raamatus peab olema vähemalt üks jutt, millest üldse aru ei saa. Siis õpid. Nii, kirjutab mets aabitsa tekstide koostaja Juhani pütsep raamatu sissejuhatuses ja kutsub nii väikest kui suurt lugejat kaasa just seesugust ühte juttu raamatust avastama. Pütsepp räägib, et raamat on üles ehitatud tähestikulises järjekorras, nii et iga tähe all. On kaks metsaga seonduvat mõistet. Mõni sõna on lastele tuttavam ja mõni võõram, et ma katsusingi leida tasakaalu sellist, et, et seletada mingeid põhilisi mõisteid nagu näiteks elurikkus või ka siis mõnda võõrsõna, et mis asi on forvarder või droon või? Nii näiteks kirjutab Pütsep raamatus, mis on kasvukoha tüüp või noorendik või siis selgitab, et Forward on kokkuveotraktor, mis metsas kraana abil endale ise koorma peale tõstab jaksates vedada viiteteist tonni palke. Üks elevant muuseas kaalub poole vähem. Samuti viitab Pütsepp oma tekstides, et metsas võib kohata ka kahjureid või võõrliike ning et metsast ei tule üksnes marjad ja seened, vaid näiteks ka tualettpaber. Püütsepp ütleb, et seesugust raamatut on vaja kasvõi seepärast, et lapses metsa vastu huvi äratada. Aga ka meelde tuletada, kui võimas on ümbritsev loodus ja kui väike selle keskel tegelikult inimene. Kui laps arvuti taga neid klahve liigutab, nagu paljud ju peavad tegema küllalt suure aja, siis tal võib tekkida tunne, et tema ongi nüüd paari arvuti klõksuga on kogu maailma isand ja kõik allub talle kogu kogu sfäär taevas, maa ja, ja põrgu allu alluvad talle. Aga kui ta jõuab metsa, et siis kõik see pudeneb laiali kuidagi ja siis ta saab aru, et kus ta on tegelikult selles ruumis taeva ja maa ja, ja kosmose suhtes, et metsas viibimine endast kõrgemate olendite keskel viibimine paneb nagu sind ennast paika või häälestab. Kalastel ja noortel endal on aabitsa valmimises panus. Nii näiteks on Pütsep paabitsa tekste katsetanud oma noorema tütre peal. Raamatu illustraator selgitati välja aga konkursi kaudu jätkab raamatu koordineerija Eneli Põldveer. Kõigepealt me tegime kunstikoolis sellise väikese konkursi ja lasime portfoolioid saata noortel illustraatoritel ja sealt valisime mõned välja ja lõpuks jäi sõelale Virgile Soosaar ja tema kaunid joonistused illustreerivadki meie aabitsat. Metsaabits raamatupoodidesse müüki ei tule, vaid jagatakse koostajate poolt erinevatesse lasteaedade se algkoolidesse raamatukogudesse ja ka näiteks loodus majadesse.
|
Metsahariduse sajanda juubeliaasta tähistamiseks on Maaülikooli teadlased koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Metsahoiu Sihtasutusega välja andnud Eesti esimese metsa-aabitsa, mis eelkõige suunatud lastele. Autor ja tema abilised on kirjutanud tähestiku järjekorras tähtsamad metsa põhimõisted lugudesse nii, et väikeses ja suures lugejas peaks lugemise järel vastuse saama küsimus – mis see mets siis ikkagi on.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tark mees taskus, ütleb, et igas raamatus peab olema vähemalt üks jutt, millest üldse aru ei saa. Siis õpid. Nii, kirjutab mets aabitsa tekstide koostaja Juhani pütsep raamatu sissejuhatuses ja kutsub nii väikest kui suurt lugejat kaasa just seesugust ühte juttu raamatust avastama. Pütsepp räägib, et raamat on üles ehitatud tähestikulises järjekorras, nii et iga tähe all. On kaks metsaga seonduvat mõistet. Mõni sõna on lastele tuttavam ja mõni võõram, et ma katsusingi leida tasakaalu sellist, et, et seletada mingeid põhilisi mõisteid nagu näiteks elurikkus või ka siis mõnda võõrsõna, et mis asi on forvarder või droon või? Nii näiteks kirjutab Pütsep raamatus, mis on kasvukoha tüüp või noorendik või siis selgitab, et Forward on kokkuveotraktor, mis metsas kraana abil endale ise koorma peale tõstab jaksates vedada viiteteist tonni palke. Üks elevant muuseas kaalub poole vähem. Samuti viitab Pütsepp oma tekstides, et metsas võib kohata ka kahjureid või võõrliike ning et metsast ei tule üksnes marjad ja seened, vaid näiteks ka tualettpaber. Püütsepp ütleb, et seesugust raamatut on vaja kasvõi seepärast, et lapses metsa vastu huvi äratada. Aga ka meelde tuletada, kui võimas on ümbritsev loodus ja kui väike selle keskel tegelikult inimene. Kui laps arvuti taga neid klahve liigutab, nagu paljud ju peavad tegema küllalt suure aja, siis tal võib tekkida tunne, et tema ongi nüüd paari arvuti klõksuga on kogu maailma isand ja kõik allub talle kogu kogu sfäär taevas, maa ja, ja põrgu allu alluvad talle. Aga kui ta jõuab metsa, et siis kõik see pudeneb laiali kuidagi ja siis ta saab aru, et kus ta on tegelikult selles ruumis taeva ja maa ja, ja kosmose suhtes, et metsas viibimine endast kõrgemate olendite keskel viibimine paneb nagu sind ennast paika või häälestab. Kalastel ja noortel endal on aabitsa valmimises panus. Nii näiteks on Pütsep paabitsa tekste katsetanud oma noorema tütre peal. Raamatu illustraator selgitati välja aga konkursi kaudu jätkab raamatu koordineerija Eneli Põldveer. Kõigepealt me tegime kunstikoolis sellise väikese konkursi ja lasime portfoolioid saata noortel illustraatoritel ja sealt valisime mõned välja ja lõpuks jäi sõelale Virgile Soosaar ja tema kaunid joonistused illustreerivadki meie aabitsat. Metsaabits raamatupoodidesse müüki ei tule, vaid jagatakse koostajate poolt erinevatesse lasteaedade se algkoolidesse raamatukogudesse ja ka näiteks loodus majadesse.
### Response:
Metsahariduse sajanda juubeliaasta tähistamiseks on Maaülikooli teadlased koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Metsahoiu Sihtasutusega välja andnud Eesti esimese metsa-aabitsa, mis eelkõige suunatud lastele. Autor ja tema abilised on kirjutanud tähestiku järjekorras tähtsamad metsa põhimõisted lugudesse nii, et väikeses ja suures lugejas peaks lugemise järel vastuse saama küsimus – mis see mets siis ikkagi on.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Valitsust nõustava teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar ütles, et nakatunute arvu kasv Ida-Virumaal on stabiliseerunud. Tartu ja Ida-Viru haiglates pole ka patsientide arv nädalaga suurenenud, kuid olukord on üha keerulisem. Tallinna linnas. Kõigis Tallinna haiglates oli kindlasti hospitaliseeritud arvu tõusu näha ja mis on võib-olla saanudki suuremaks probleemiks Tallinna haiglates on see, et kuna kogukonnas on viirus palju, nakatub personal. See omakorda paneb siis osakonnas teised töötajad isolatsiooni osakonnad kinni. Ja selle tagajärjel, kui on juba viirus haiglas, siis nakatuvad ka seal olevad haiged. Nii et niisugune suletud ring on tekkinud. Haigla juhid ise on pessimistlikud eelolevate arengute suhtes. Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee ütles, et plaanilisele ravile tuleb varsti kriips peale tõmmata. Täna veel tuleme toime, aga kui niiviisi edasi läheb ja kui sama suur vabadus igal pool ümberringi on, sest ega meie inimesed väljaspool töö ajad ja erinev teistest, siis asi läheb väga kriitiliselt viiruse nakatunud 60 piires. Aga ülejäänud on, kes on kontaktsed ja muud asjad ka haiglas sees on kuskil 50 viie-kuuekümne vahel, on neid kokku, meil on 63 kohta hetkel, kui tuleb käsk ja siis tuleb osakonda laiendada, siis tuleb öelda ka seda, et praktiliselt plaaniline töö on selleks aastaks unustatud. Ütleks nii, et mulle need pühad ei meeldi asutuse juhina inimesed on täis vabaduses ja nii kurb, kui see ka ei ole, inimesed ei anna endale aru. Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu rääkis, et PERHi töötajate seas on 43 positiivset koroonatesti andnud inimest ning karantiinis on 77 lähikontaktset. Teadlaste arvutused on ka haiglaravi vajavate patsientide osas väga täpseks osutunud. Tänase seisuga on haiglaravil 362 inimest. Me eeldame, et jõulude ja aastavahetuse ajal ikkagi saadakse rohkem kokku inimestega, kui võiks või peaks saama, kui jätkuks sedasi, et iga päev tuleb 40 patsienti sisse ja siis me oleme 500 patsienti Covid patsienti, mis tähendab, et tegelikult haiglad on sellisel juhul aasta alguses päris käpuli.
|
Ida-Virumaal ja Tartus on haiglapatsientide arv stabiliseerunud, kuid Tallinnas kasvab kiiresti. Lisaks on Tallinna haiglates paljud meditsiinitöötajad nakatunud koroonaviirusesse. Ida-Tallinna Keskhaigla juht Ralf Allikvee ütles, et varsti tuleb plaanilisest ravist loobuda.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Valitsust nõustava teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar ütles, et nakatunute arvu kasv Ida-Virumaal on stabiliseerunud. Tartu ja Ida-Viru haiglates pole ka patsientide arv nädalaga suurenenud, kuid olukord on üha keerulisem. Tallinna linnas. Kõigis Tallinna haiglates oli kindlasti hospitaliseeritud arvu tõusu näha ja mis on võib-olla saanudki suuremaks probleemiks Tallinna haiglates on see, et kuna kogukonnas on viirus palju, nakatub personal. See omakorda paneb siis osakonnas teised töötajad isolatsiooni osakonnad kinni. Ja selle tagajärjel, kui on juba viirus haiglas, siis nakatuvad ka seal olevad haiged. Nii et niisugune suletud ring on tekkinud. Haigla juhid ise on pessimistlikud eelolevate arengute suhtes. Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee ütles, et plaanilisele ravile tuleb varsti kriips peale tõmmata. Täna veel tuleme toime, aga kui niiviisi edasi läheb ja kui sama suur vabadus igal pool ümberringi on, sest ega meie inimesed väljaspool töö ajad ja erinev teistest, siis asi läheb väga kriitiliselt viiruse nakatunud 60 piires. Aga ülejäänud on, kes on kontaktsed ja muud asjad ka haiglas sees on kuskil 50 viie-kuuekümne vahel, on neid kokku, meil on 63 kohta hetkel, kui tuleb käsk ja siis tuleb osakonda laiendada, siis tuleb öelda ka seda, et praktiliselt plaaniline töö on selleks aastaks unustatud. Ütleks nii, et mulle need pühad ei meeldi asutuse juhina inimesed on täis vabaduses ja nii kurb, kui see ka ei ole, inimesed ei anna endale aru. Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu rääkis, et PERHi töötajate seas on 43 positiivset koroonatesti andnud inimest ning karantiinis on 77 lähikontaktset. Teadlaste arvutused on ka haiglaravi vajavate patsientide osas väga täpseks osutunud. Tänase seisuga on haiglaravil 362 inimest. Me eeldame, et jõulude ja aastavahetuse ajal ikkagi saadakse rohkem kokku inimestega, kui võiks või peaks saama, kui jätkuks sedasi, et iga päev tuleb 40 patsienti sisse ja siis me oleme 500 patsienti Covid patsienti, mis tähendab, et tegelikult haiglad on sellisel juhul aasta alguses päris käpuli.
### Response:
Ida-Virumaal ja Tartus on haiglapatsientide arv stabiliseerunud, kuid Tallinnas kasvab kiiresti. Lisaks on Tallinna haiglates paljud meditsiinitöötajad nakatunud koroonaviirusesse. Ida-Tallinna Keskhaigla juht Ralf Allikvee ütles, et varsti tuleb plaanilisest ravist loobuda.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Rahandusministeerium hindas oma varasügiseses eelarveprognoosis nii maksude laekumist, inflatsiooni kui ka üleilmseid energiahindasid. Reformierakondlane Aivar Sõerd seletas, et sõltumatu eelarvenõukogu on juba viidanud aga mitmetele riskidele. Nii näiteks eeldas rahandusministeerium, et inflatsioon hakkab uuest aastast langema ning brenti toornafta hinnaks kujuneb järgmisel aastal 68 eurot. Tegelikkuses ei näita inflatsioon aga mingeid vaibumise märke ning ka nafta järgmise aasta hinda prognoositakse nüüd hoopis 90 euro kanti. Säärd peab siiski vähetõenäoliseks, et eelarvesse enam mingeid muudatusi tehtaks. Kui me praegu viimaseid andmeid vaatame, siis tõepoolest võibki öelda, et eelarvenõukogu poolt viidatud riskid eelkõige, mis seonduvad inflatsiooni arengutega, need riskid on muutunud nagu tõenäolisemaks. Aga see ei tähenda, et eelarvet hakatakse ringi tegema sellepärast et meil on lihtsalt on selline eelarve tegemise protsess ja ajakava. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, keskerakondlane Erki Savisaar ütles, et valdav osa eelarvest on juba varasemalt võetud kohustustega niikuinii paigas. Nii näiteks on pikalt ette prognoositud nii pensionid kui ka kaitsekulutused. Tänases sellises turbulentses olukorras tõmmata kogu eelarvele nii-öelda kriips peale ja, ja alustada uuesti, ei ole kindlasti mõistlik. Me ikkagi püüame selle eelarvega liikuda lõpuni ja, ja kui nüüd tekib see vajadus ja võimalus, siis kindlasti valitsus tuleb välja lisaeelarvega. Praegu hindas Savisaar vajadust kevadise lisaeelarve järele siiski väikeseks. Konservatiivse rahvaerakonna esimees Martin Helme ütles, et riigikogu ei peaks praegu veel eelarvega tõmblema, sest õhus on palju segadust ja ennustamatust. Vähemalt järgmisel aastal tagab suurenev inflatsioon riigikassale kindlasti ülelaekumise. Helme ütles, et kui valitsus ei tee järgmisel aastal just mingeid suuri erakorralisi kulutusi, siis ei juhtu eelarve vaates midagi hullu. Kevadist lisaeelarvet Helme pigem väldiks, sest see protsess on väga mahukas ja erakorraline. Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütles, et eelarve ümbertegemisel on pall eeskätt rahandusministeeriumi käes, kelle käes on kõige parem teadmine. Küsimus on selles, et kui kiiresti me saame kolmanda laine kontrolli alla kas ja millal neljas laine tuleb, et see, et viiruse kontrollimatu levik mõjutab väga paljude sektorite toimetulekut. Tegemist ei ole nüüd ootamatusega mida saavad ettevõtted üle elada minevikus kogutud varude arvelt. Poliitikutest ainukesena nägi selgelt vajadust eelarve ümber teha Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Kõik need kulutused, mis puudutavad avaliku sektori kulusid on tõenäoliselt suuremad ja samal ajal ka näiteks õpetajate palk ja paljud muud, mille tõus järgmise aasta eelarvesse on arvestatud. Selle sööb ära inflatsioon ja üldine prognoositav keskmise palgakasv, mis järgmisel aastal võib toimuda. Nii et see on kindlasti üks valdkond, mida tuleb ümber vaadata ja mis on aegunud.
|
Kolmapäeval läheb Riigikogus teisele lugemisele järgmise aasta riigieelarve eelnõu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Rahandusministeerium hindas oma varasügiseses eelarveprognoosis nii maksude laekumist, inflatsiooni kui ka üleilmseid energiahindasid. Reformierakondlane Aivar Sõerd seletas, et sõltumatu eelarvenõukogu on juba viidanud aga mitmetele riskidele. Nii näiteks eeldas rahandusministeerium, et inflatsioon hakkab uuest aastast langema ning brenti toornafta hinnaks kujuneb järgmisel aastal 68 eurot. Tegelikkuses ei näita inflatsioon aga mingeid vaibumise märke ning ka nafta järgmise aasta hinda prognoositakse nüüd hoopis 90 euro kanti. Säärd peab siiski vähetõenäoliseks, et eelarvesse enam mingeid muudatusi tehtaks. Kui me praegu viimaseid andmeid vaatame, siis tõepoolest võibki öelda, et eelarvenõukogu poolt viidatud riskid eelkõige, mis seonduvad inflatsiooni arengutega, need riskid on muutunud nagu tõenäolisemaks. Aga see ei tähenda, et eelarvet hakatakse ringi tegema sellepärast et meil on lihtsalt on selline eelarve tegemise protsess ja ajakava. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, keskerakondlane Erki Savisaar ütles, et valdav osa eelarvest on juba varasemalt võetud kohustustega niikuinii paigas. Nii näiteks on pikalt ette prognoositud nii pensionid kui ka kaitsekulutused. Tänases sellises turbulentses olukorras tõmmata kogu eelarvele nii-öelda kriips peale ja, ja alustada uuesti, ei ole kindlasti mõistlik. Me ikkagi püüame selle eelarvega liikuda lõpuni ja, ja kui nüüd tekib see vajadus ja võimalus, siis kindlasti valitsus tuleb välja lisaeelarvega. Praegu hindas Savisaar vajadust kevadise lisaeelarve järele siiski väikeseks. Konservatiivse rahvaerakonna esimees Martin Helme ütles, et riigikogu ei peaks praegu veel eelarvega tõmblema, sest õhus on palju segadust ja ennustamatust. Vähemalt järgmisel aastal tagab suurenev inflatsioon riigikassale kindlasti ülelaekumise. Helme ütles, et kui valitsus ei tee järgmisel aastal just mingeid suuri erakorralisi kulutusi, siis ei juhtu eelarve vaates midagi hullu. Kevadist lisaeelarvet Helme pigem väldiks, sest see protsess on väga mahukas ja erakorraline. Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütles, et eelarve ümbertegemisel on pall eeskätt rahandusministeeriumi käes, kelle käes on kõige parem teadmine. Küsimus on selles, et kui kiiresti me saame kolmanda laine kontrolli alla kas ja millal neljas laine tuleb, et see, et viiruse kontrollimatu levik mõjutab väga paljude sektorite toimetulekut. Tegemist ei ole nüüd ootamatusega mida saavad ettevõtted üle elada minevikus kogutud varude arvelt. Poliitikutest ainukesena nägi selgelt vajadust eelarve ümber teha Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Kõik need kulutused, mis puudutavad avaliku sektori kulusid on tõenäoliselt suuremad ja samal ajal ka näiteks õpetajate palk ja paljud muud, mille tõus järgmise aasta eelarvesse on arvestatud. Selle sööb ära inflatsioon ja üldine prognoositav keskmise palgakasv, mis järgmisel aastal võib toimuda. Nii et see on kindlasti üks valdkond, mida tuleb ümber vaadata ja mis on aegunud.
### Response:
Kolmapäeval läheb Riigikogus teisele lugemisele järgmise aasta riigieelarve eelnõu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Mõne aja eest teatasid Donetski ja Luhanski moodustised, et ukrainlased, Ukraina sõjavägi on neid tulistanud, pinge püsib. Kirjeldage meile, palun, kuidas rindejoon kulgeb. Kas võib juhtuda nii, et et Vene väed tahavad seda liigutada selles suunas, et Ukraina territooriumil mingeid strateegilisi objekte kätte saada, näiteks? Noh, rindejoon on praegu selline, nagu ta alates 16-st aastast on, et ta jookseb seal poole Luhanski ja Donetski oblasti pealt. Nüüd alates seitsmeteistkümnendast veebruarist on separatistid suurendanud oma aktiivsust. On päris palju rünnatud eelkõige kaugkülarelvadega, Ukraina positsioone. Selle selge eesmärk on Ukrainalasi provotseerida. Ukrainlased on praegu üsna hästi käitunud ja ei ole nendele provokatsioonid allunud. Noh nagu te teate, siis Venemaa president tunnustas neid kahte okupeeritud piirkonda ja andis korralduse viia sisse rahuvalla väed, nii-öelda rahualla väed, väidetavalt on siis öösel mingisuguseid üksused liikunud sinna täpselt, keegi praegu ei oska öelda, sest seda seda piirkonda kontrollib Vene Föderatsioon. Kas nüüd Vene üksused üritavad seda piirkonda laiendada, on raske öelda, aga vaadates seda, mis on nüüd ööpäeva jooksul toimunud pärast seda, seda nii-öelda tunnustamist Vene Föderatsiooni poolt, siis tulekontaktide arv ei ole vähenenud, aga ta pole ka suurenenud, et hetkel on nagu väga raske hinnata, mida Vene pool nüüd edasi teeb. Kas on võimalik, et Vene väed hakkavad piiri siiski nihutama, arvestades, et sealsamas selle rindejoone lähedal on strateegilise objekte näiteks veehoidla? Seal on neid nii nii-öelda strateegilisi objekte on, mitte mitmeid tegelikult ei, ma ei ole ise nüüd seda lugenud, aga ma olen kommentaaridest lugenud, et see, see piirkond, mida Venemaa tunnustab, piirdub ikkagi selle alaga, mis on praegu okupeeritud, et see nagu justkui väidetavalt ei laiene kogu Donetski ja Luhanski oblasti peal ehk siis ka sellele alale, kus ukrainlased Olukord on pingeline, mis nüüd edasi saab, ei oska öelda, väga palju sellest, kuidas venelased käituvad, mis nende plaanid on Ukrainas ja provotseeritakse edasi. Ukrainlased on valmis kõikideks tegevusvariantideks ja minu isiklik nagu mingisugust laialatuslikku rünnakut Ukraina vastu hetkel ei näe.
|
Venemaa tunnustab separatistlikke Ida-Ukraina vabariike nende praegustes piirides. Eesti kaitseatašee Vahur Murulaid ütles, et praegu ei tundu, et Venemaa pretendeerib ka Ukraina kontrolli all olevatele aladele.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Mõne aja eest teatasid Donetski ja Luhanski moodustised, et ukrainlased, Ukraina sõjavägi on neid tulistanud, pinge püsib. Kirjeldage meile, palun, kuidas rindejoon kulgeb. Kas võib juhtuda nii, et et Vene väed tahavad seda liigutada selles suunas, et Ukraina territooriumil mingeid strateegilisi objekte kätte saada, näiteks? Noh, rindejoon on praegu selline, nagu ta alates 16-st aastast on, et ta jookseb seal poole Luhanski ja Donetski oblasti pealt. Nüüd alates seitsmeteistkümnendast veebruarist on separatistid suurendanud oma aktiivsust. On päris palju rünnatud eelkõige kaugkülarelvadega, Ukraina positsioone. Selle selge eesmärk on Ukrainalasi provotseerida. Ukrainlased on praegu üsna hästi käitunud ja ei ole nendele provokatsioonid allunud. Noh nagu te teate, siis Venemaa president tunnustas neid kahte okupeeritud piirkonda ja andis korralduse viia sisse rahuvalla väed, nii-öelda rahualla väed, väidetavalt on siis öösel mingisuguseid üksused liikunud sinna täpselt, keegi praegu ei oska öelda, sest seda seda piirkonda kontrollib Vene Föderatsioon. Kas nüüd Vene üksused üritavad seda piirkonda laiendada, on raske öelda, aga vaadates seda, mis on nüüd ööpäeva jooksul toimunud pärast seda, seda nii-öelda tunnustamist Vene Föderatsiooni poolt, siis tulekontaktide arv ei ole vähenenud, aga ta pole ka suurenenud, et hetkel on nagu väga raske hinnata, mida Vene pool nüüd edasi teeb. Kas on võimalik, et Vene väed hakkavad piiri siiski nihutama, arvestades, et sealsamas selle rindejoone lähedal on strateegilise objekte näiteks veehoidla? Seal on neid nii nii-öelda strateegilisi objekte on, mitte mitmeid tegelikult ei, ma ei ole ise nüüd seda lugenud, aga ma olen kommentaaridest lugenud, et see, see piirkond, mida Venemaa tunnustab, piirdub ikkagi selle alaga, mis on praegu okupeeritud, et see nagu justkui väidetavalt ei laiene kogu Donetski ja Luhanski oblasti peal ehk siis ka sellele alale, kus ukrainlased Olukord on pingeline, mis nüüd edasi saab, ei oska öelda, väga palju sellest, kuidas venelased käituvad, mis nende plaanid on Ukrainas ja provotseeritakse edasi. Ukrainlased on valmis kõikideks tegevusvariantideks ja minu isiklik nagu mingisugust laialatuslikku rünnakut Ukraina vastu hetkel ei näe.
### Response:
Venemaa tunnustab separatistlikke Ida-Ukraina vabariike nende praegustes piirides. Eesti kaitseatašee Vahur Murulaid ütles, et praegu ei tundu, et Venemaa pretendeerib ka Ukraina kontrolli all olevatele aladele.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tallinnas Toompeal kogunes riigikogu ette lossiplatsile tuhatkond inimest, et avaldada meelt menetlusel oleva kooseluseaduse eelnõu vastu. Oli neid, kes tulid meelt avaldama lihtsalt meeleavalduse pärast, kuid oli ka tõsiseltvõetavamaid arvamusi. Kohal olid ka kooseluseaduse pooldajad. Ma ei ole rahul, mis siin riigiseadusega tehakse, kas selle konkreetse seadusega või teistega ka. No sinna läheb mitu paragrahvi sinna alla, nii et, et ikka meeleavaldus korraldatakse, siis te tunnete, et tuleb tulla, no ikka ikka selle poolt. Ma olen siin sellepärast, et ma näen, et see on tohutu tohutu rünnak demokraatiale, sõnavabadusele ja usuvabadusele. Ehk kui see vastu võetakse, siis neid asju sisuliselt enam ei eksisteeri. Ma ma tulin sellepärast, et mulle meeldib Varro Vooglaiu tegevus ja nende selline aktsioon, et nad ikkagi võtavad südamega seda, et niisuguseid olulisi püsiväärtusi ikkagi säilitada. Oi, sellest ma tulingi. Nad saatsid mulle palun kutse, tule ja mina tulin. Mina soovin lihtsalt väljendada enda arvamust kooseluseaduse poolt. Kuna see annab paljudele inimestele lahendab nende reaalsed probleemid ja ei võta kelleltki mitte midagi ära, siis mina soovin väljendada enda Poolahoidu sellele. Mind toob siia täna Varro vooglaidu kummalised sõnavõtud perekonna teemal, kus inimesed saavad selleks ainult kokku, et lapsi teha, et perekonnal ja partnerlusel on ka muid sisukomponente kui ainult seks ja laste saamine. Riigikogu õiguskomisjoni juhtiv Neeme Suur sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ütles, et õiguskomisjon on oma otsuse teinud ja kooseluseaduse eelnõu läheb teisipäeval riigikogu täiskogu mitte teisele lugemisele. Opositsioonis olev Isamaa ja Res Publica Liit teatas, et soovitab eelnõu teine lugemine katkestada. Teised parlamendifraktsioonid pole selliseid ühtseid seisukohti väljendanud. Riigikogu liige Andres Herkel juhtis oma blogis tähelepanu sellele, et eelnõu praegusel kujul ei lahenda näiteks ühisvara küsimust. Neeme Suur. Tõsi on see, et eelnõu käsitleb endast nüüd kooseluseaduse niinimetatud materiaalosa ehk siis seda tuumikut kõige põhilisemat. See, mis nüüd puudutab eelnõu rakendamisse, see on nüüd tõesti edasine töö, mis siis tuleks ära teha juhul kui see eelnõu vastu võetakse. Ja, ja sellest tulenevalt, et eelnõu juures rakendussätteid ei ole, on ka tehtud ettepanek määrata eelnõule jõustumistähtajaks esimene jaanuar 2016, nii et sinna jääb aasta aega vahele. Mis nüüd sellest eelnõust edasi saab, seda ikkagi siis saab otsustada riigikogu täiskogu istung, nagu me teame, siis see eelnõu on algatatud 40 riigikogu liikme poolt ja eks riigikogu liikmed siis kuulates rahva häält ja kuulates oma südame häält, võtavad vastu ka otsuse. Paljud avaliku elu tegelased avaldavad oma poolehoidu kooseluseadusele veebilehel www.kooselu.ee. Sinna riputatud videolõikudega astuvad üles näiteks Ivo Linna, Eino Baskin, Mart Poom, Andrus Vaarik, Kadri Tali ning Evelin ja Priit Võigemast. Nende sõnum on sallivus ja avatud ühiskond. Selline on näiteks ajaloolase David Vseviovi seisukoht. Mind on üllatanud reaktsioon. Me elame maailmas, kus on niivõrd palju probleeme. Me oleme murede puntras. Ja järsku üks seadus üks seadus, mis on minu vaatevinklist väga paljus teiste inimeste seadus. On tekitanud niivõrd palju vastuseisu ja see on mulle täiesti arusaamatu. Inimlik ei ole see, kui me ei lase teistel inimestel olla sellistele, nagu nad seda tahavad olla. Ja see ongi see põhjus, miks süüvimata sellesse seadusesse. Aga nähes, et on nii palju meie seas inimesi, kelle jaoks seda seadust on vaja kes ootavad seda seadust, kes tahavad seda seadust miks ma siis ei peaks laskma neil seda seadust saada. Ja see on põhimõte, millest ma olen püüdnud elus lähtuda, lasta teistel inimestel, kui nad ei tee liiga ülejäänutel olla sellised, nagu nad tahavad olla.
|
Toompeal avaldati meelt kooseluseaduse vastu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tallinnas Toompeal kogunes riigikogu ette lossiplatsile tuhatkond inimest, et avaldada meelt menetlusel oleva kooseluseaduse eelnõu vastu. Oli neid, kes tulid meelt avaldama lihtsalt meeleavalduse pärast, kuid oli ka tõsiseltvõetavamaid arvamusi. Kohal olid ka kooseluseaduse pooldajad. Ma ei ole rahul, mis siin riigiseadusega tehakse, kas selle konkreetse seadusega või teistega ka. No sinna läheb mitu paragrahvi sinna alla, nii et, et ikka meeleavaldus korraldatakse, siis te tunnete, et tuleb tulla, no ikka ikka selle poolt. Ma olen siin sellepärast, et ma näen, et see on tohutu tohutu rünnak demokraatiale, sõnavabadusele ja usuvabadusele. Ehk kui see vastu võetakse, siis neid asju sisuliselt enam ei eksisteeri. Ma ma tulin sellepärast, et mulle meeldib Varro Vooglaiu tegevus ja nende selline aktsioon, et nad ikkagi võtavad südamega seda, et niisuguseid olulisi püsiväärtusi ikkagi säilitada. Oi, sellest ma tulingi. Nad saatsid mulle palun kutse, tule ja mina tulin. Mina soovin lihtsalt väljendada enda arvamust kooseluseaduse poolt. Kuna see annab paljudele inimestele lahendab nende reaalsed probleemid ja ei võta kelleltki mitte midagi ära, siis mina soovin väljendada enda Poolahoidu sellele. Mind toob siia täna Varro vooglaidu kummalised sõnavõtud perekonna teemal, kus inimesed saavad selleks ainult kokku, et lapsi teha, et perekonnal ja partnerlusel on ka muid sisukomponente kui ainult seks ja laste saamine. Riigikogu õiguskomisjoni juhtiv Neeme Suur sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ütles, et õiguskomisjon on oma otsuse teinud ja kooseluseaduse eelnõu läheb teisipäeval riigikogu täiskogu mitte teisele lugemisele. Opositsioonis olev Isamaa ja Res Publica Liit teatas, et soovitab eelnõu teine lugemine katkestada. Teised parlamendifraktsioonid pole selliseid ühtseid seisukohti väljendanud. Riigikogu liige Andres Herkel juhtis oma blogis tähelepanu sellele, et eelnõu praegusel kujul ei lahenda näiteks ühisvara küsimust. Neeme Suur. Tõsi on see, et eelnõu käsitleb endast nüüd kooseluseaduse niinimetatud materiaalosa ehk siis seda tuumikut kõige põhilisemat. See, mis nüüd puudutab eelnõu rakendamisse, see on nüüd tõesti edasine töö, mis siis tuleks ära teha juhul kui see eelnõu vastu võetakse. Ja, ja sellest tulenevalt, et eelnõu juures rakendussätteid ei ole, on ka tehtud ettepanek määrata eelnõule jõustumistähtajaks esimene jaanuar 2016, nii et sinna jääb aasta aega vahele. Mis nüüd sellest eelnõust edasi saab, seda ikkagi siis saab otsustada riigikogu täiskogu istung, nagu me teame, siis see eelnõu on algatatud 40 riigikogu liikme poolt ja eks riigikogu liikmed siis kuulates rahva häält ja kuulates oma südame häält, võtavad vastu ka otsuse. Paljud avaliku elu tegelased avaldavad oma poolehoidu kooseluseadusele veebilehel www.kooselu.ee. Sinna riputatud videolõikudega astuvad üles näiteks Ivo Linna, Eino Baskin, Mart Poom, Andrus Vaarik, Kadri Tali ning Evelin ja Priit Võigemast. Nende sõnum on sallivus ja avatud ühiskond. Selline on näiteks ajaloolase David Vseviovi seisukoht. Mind on üllatanud reaktsioon. Me elame maailmas, kus on niivõrd palju probleeme. Me oleme murede puntras. Ja järsku üks seadus üks seadus, mis on minu vaatevinklist väga paljus teiste inimeste seadus. On tekitanud niivõrd palju vastuseisu ja see on mulle täiesti arusaamatu. Inimlik ei ole see, kui me ei lase teistel inimestel olla sellistele, nagu nad seda tahavad olla. Ja see ongi see põhjus, miks süüvimata sellesse seadusesse. Aga nähes, et on nii palju meie seas inimesi, kelle jaoks seda seadust on vaja kes ootavad seda seadust, kes tahavad seda seadust miks ma siis ei peaks laskma neil seda seadust saada. Ja see on põhimõte, millest ma olen püüdnud elus lähtuda, lasta teistel inimestel, kui nad ei tee liiga ülejäänutel olla sellised, nagu nad tahavad olla.
### Response:
Toompeal avaldati meelt kooseluseaduse vastu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eestisse alates sõja algusest on Venemaalt saabunud ka noori mehi, kes on tulnud siia mobilisatsiooni hirmus selliste juhtumite lahendamiseks. Meil on olemas rahvusvahelise kaitse menetlus siis alates 24.-st veebruarist kuni eilse päevani on Eestile esitatud üldse kokku 247 rahvusvahelise kaitse taotlust, sealhulgas on väga palju Ukraina kodanikke. Aga sealhulgas on ka 65 Vene Föderatsiooni kodanikku. Oluline on see, et me ei saa väita, et kõik need 65 inimest on Vene Föderatsioonist lahkunud just mobilisatsiooni hirmus. Seal on väga palju erinevaid inimesi, seal on väga palju erinevaid lugusid. Kui see üldmobilisatsioon Venemaal tuleks, see võiks ju tähendada, et nende inimeste arv, kes sellist varjupaika Eestis otsivad, tõuseks tõenäoliselt hüppeliselt, et kas me oleme mõelnud ette ka, mida me neile inimestele ütleme, et kas me menetleme igat juhtumit eraldi või peame üks etk nentima, et me lihtsalt ei saa seda massi vastu võtta. Ja kui inimesel väga erilisi asjaolusid ei ole, siis on võimalik seda menetlust läbi viia ka veidi kiiremini, lihtsamini, aga kõikidel juhtudel, kus me näeme, et seal tegelikult võib olla see oht siis isiku elule ja tervisele tuleb otsuse tegemisel veenduda, et see oht, kas seal on või ei ole. Et me ikka üritame, kas või siis, kui neid tuleks suurel hulgal ikka igat juhtumit menetleda. Kui neid inimesi tuleb suurel hulgal, siis seal ilmselt saab ka teha siis erisusi. Kui tegemist on näiteks naisterahvastega, siis see taustainfo saabki näidata, et kui see üldmobilisatsiooni korral naisi tegelikult mobilisatsiooni alla ei panda, siis sellest tulenevat ohtu inimesel ei ole. Ka ukrainlasi on ju tegelikult sisuliselt nendelt okupeeritud aladelt Venemaale küüditatud, et kui palju neid inimesi nüüdseks on ka Eesti piiri juures, kes võib-olla sooviks siia tulla? Viimastel nädalatel on piiriületuste arv olnud suhteliselt stabiilne, ehk siis meil on keskmiselt 4000 inimest sisse välja suunal ehk siis suures pildis sama palju kui siseneb ka Eesti piiride kaudu inimesi väljub circa 200 inimest päevas või 200 Ukraina sõjapõgeniku päevas siis ületab Narva piiripunkti näiteks ja umbes 100 inimest ka Luhamaa Koidula kaudu. Täna ei ole põhjust olla ärev tänase olukorra vaates, aga oluline on ikkagi see, et me vaatame ette, mõtle ette ja oleme valmis vajadusel muutusteks siis rände surmas.
|
Praegu on olukord idapiiril stabiilne – sisserändajaid liiguvad üldjuhul Eestist edasi. Eesti kaudu pagevad nii ukrainlastest sõjapõgenikud kui ka kodumaal ohtu sattunud Vene kodanikud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eestisse alates sõja algusest on Venemaalt saabunud ka noori mehi, kes on tulnud siia mobilisatsiooni hirmus selliste juhtumite lahendamiseks. Meil on olemas rahvusvahelise kaitse menetlus siis alates 24.-st veebruarist kuni eilse päevani on Eestile esitatud üldse kokku 247 rahvusvahelise kaitse taotlust, sealhulgas on väga palju Ukraina kodanikke. Aga sealhulgas on ka 65 Vene Föderatsiooni kodanikku. Oluline on see, et me ei saa väita, et kõik need 65 inimest on Vene Föderatsioonist lahkunud just mobilisatsiooni hirmus. Seal on väga palju erinevaid inimesi, seal on väga palju erinevaid lugusid. Kui see üldmobilisatsioon Venemaal tuleks, see võiks ju tähendada, et nende inimeste arv, kes sellist varjupaika Eestis otsivad, tõuseks tõenäoliselt hüppeliselt, et kas me oleme mõelnud ette ka, mida me neile inimestele ütleme, et kas me menetleme igat juhtumit eraldi või peame üks etk nentima, et me lihtsalt ei saa seda massi vastu võtta. Ja kui inimesel väga erilisi asjaolusid ei ole, siis on võimalik seda menetlust läbi viia ka veidi kiiremini, lihtsamini, aga kõikidel juhtudel, kus me näeme, et seal tegelikult võib olla see oht siis isiku elule ja tervisele tuleb otsuse tegemisel veenduda, et see oht, kas seal on või ei ole. Et me ikka üritame, kas või siis, kui neid tuleks suurel hulgal ikka igat juhtumit menetleda. Kui neid inimesi tuleb suurel hulgal, siis seal ilmselt saab ka teha siis erisusi. Kui tegemist on näiteks naisterahvastega, siis see taustainfo saabki näidata, et kui see üldmobilisatsiooni korral naisi tegelikult mobilisatsiooni alla ei panda, siis sellest tulenevat ohtu inimesel ei ole. Ka ukrainlasi on ju tegelikult sisuliselt nendelt okupeeritud aladelt Venemaale küüditatud, et kui palju neid inimesi nüüdseks on ka Eesti piiri juures, kes võib-olla sooviks siia tulla? Viimastel nädalatel on piiriületuste arv olnud suhteliselt stabiilne, ehk siis meil on keskmiselt 4000 inimest sisse välja suunal ehk siis suures pildis sama palju kui siseneb ka Eesti piiride kaudu inimesi väljub circa 200 inimest päevas või 200 Ukraina sõjapõgeniku päevas siis ületab Narva piiripunkti näiteks ja umbes 100 inimest ka Luhamaa Koidula kaudu. Täna ei ole põhjust olla ärev tänase olukorra vaates, aga oluline on ikkagi see, et me vaatame ette, mõtle ette ja oleme valmis vajadusel muutusteks siis rände surmas.
### Response:
Praegu on olukord idapiiril stabiilne – sisserändajaid liiguvad üldjuhul Eestist edasi. Eesti kaudu pagevad nii ukrainlastest sõjapõgenikud kui ka kodumaal ohtu sattunud Vene kodanikud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna sai Raplas toimunud nõupidamisel veelgi selgemaks, mida raudteetranspordi kadumine tähendab näiteks Viljandi ja Rapla ettevõtjatele. Viljandi küünlatootja, aktsiaseltsi Hansa Kändl tegevjuht Andre Haav. Meie veame aastas 2000 tonni kaupa raudteega mis on siis umbes 40 vagunit. Sellisel juhul tuleb tootmine sulgeda Viljandis. See tähendab umbes 100 inimese töötuks jäämist. Andre Aav lisab, et tootmise sulgemine pole mingi lahendus, mistõttu otsitakse alternatiivseid transpordivõimalusi. Raplas tegutsev kemikaalide maaletooja ja turustaja aktsiaselts Ingle on välja ehitanud 30 miljoni krooni eest kemikaalide mahalaadimise. Terminali ilma raudteeta ettevõtte juhataja Aare Leinbergi sõnul hakkama ei saa. See tähendab seda, et meie firma jaoks esimesest veebruarist see 30 miljonit, mis me eelmine aasta siia investeerisime ja valmis saime, muutub nulliks ja sellist analoogi Eestis praegusel hetkel ei ole kusagil mujal. Nõupidamisel osalenud ettevõtjad süüdistasid Edelaraudteed väljapressimises, sest hind, millega raudteefirma on valmis kaupa vedama, on senisest kolm kuni neli korda kallim. Edelaraudtee juht Kalvi Pukka selgitab. Peamiseks põhjuseks kaubaveo lepingute lõpetamisel on edelaraudteele tekkinud üheksa miljoni kroonine kahjum 2007. Aastal ja meie prognoosid 2008. Aastaks näitavad, et see kahjum võib suureneda meil sirca 15 miljoni kroonini. Me oleme teatanud avalikkusele seda, et me väljume regulaarsete kaubavedude turult. Aga ühekordsete vedude võimalus jääb. Edelaraudtee juht kinnitab, et Edelaraudtee on jätkuvalt kaubaveost huvitatud, kui majandus ja kommunikatsiooniministeerium teeb järeleandmisi raudtee infrastruktuuri kasutamise tasus, milles näeb aga lahendust ministeeriumi teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatter. Meie hinnangul ikkagi Edelaraudtee kaubaveo lõpetamine veebruarist ei ole piisavalt põhjendatud, kuna tegelikult infrastruktuuri kasutust asud ei tõuse esimesest jaanuarist nad muutuvad mai lõpust ja, ja selline suhteliselt kliendisõbralik lähenemine oleks siiski, kui ettevõtja jätkaks vedamist vähemalt mai lõpuni, kuni siis ka ministeerium vaatab üle võimalused muuta infrastuuri metoodikat selliselt, et, et soodustada kaubavedusid raudteel jätkama. Juttu oli sellestki, et edelaraudtee kaubaveod võiks kiiresti üle võtta Eesti raudtee kuid ainuüksi kasutatavate vedurite suure kaalu tõttu pole see võimalik. Sobilike vedurite remontimine võtab aga aega. Aega võtab ka klientidega lepingute sõlmimine ja hinnas kokkuleppimine. Niisiis, kas Edelaraudtee sõidavad kaubarongid ka pärast esimest veebruari, jäi täna küll selgusetuks.
|
Edelaraudtee plaanib lõpetada 1. veebruarist kaubaveod.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna sai Raplas toimunud nõupidamisel veelgi selgemaks, mida raudteetranspordi kadumine tähendab näiteks Viljandi ja Rapla ettevõtjatele. Viljandi küünlatootja, aktsiaseltsi Hansa Kändl tegevjuht Andre Haav. Meie veame aastas 2000 tonni kaupa raudteega mis on siis umbes 40 vagunit. Sellisel juhul tuleb tootmine sulgeda Viljandis. See tähendab umbes 100 inimese töötuks jäämist. Andre Aav lisab, et tootmise sulgemine pole mingi lahendus, mistõttu otsitakse alternatiivseid transpordivõimalusi. Raplas tegutsev kemikaalide maaletooja ja turustaja aktsiaselts Ingle on välja ehitanud 30 miljoni krooni eest kemikaalide mahalaadimise. Terminali ilma raudteeta ettevõtte juhataja Aare Leinbergi sõnul hakkama ei saa. See tähendab seda, et meie firma jaoks esimesest veebruarist see 30 miljonit, mis me eelmine aasta siia investeerisime ja valmis saime, muutub nulliks ja sellist analoogi Eestis praegusel hetkel ei ole kusagil mujal. Nõupidamisel osalenud ettevõtjad süüdistasid Edelaraudteed väljapressimises, sest hind, millega raudteefirma on valmis kaupa vedama, on senisest kolm kuni neli korda kallim. Edelaraudtee juht Kalvi Pukka selgitab. Peamiseks põhjuseks kaubaveo lepingute lõpetamisel on edelaraudteele tekkinud üheksa miljoni kroonine kahjum 2007. Aastal ja meie prognoosid 2008. Aastaks näitavad, et see kahjum võib suureneda meil sirca 15 miljoni kroonini. Me oleme teatanud avalikkusele seda, et me väljume regulaarsete kaubavedude turult. Aga ühekordsete vedude võimalus jääb. Edelaraudtee juht kinnitab, et Edelaraudtee on jätkuvalt kaubaveost huvitatud, kui majandus ja kommunikatsiooniministeerium teeb järeleandmisi raudtee infrastruktuuri kasutamise tasus, milles näeb aga lahendust ministeeriumi teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatter. Meie hinnangul ikkagi Edelaraudtee kaubaveo lõpetamine veebruarist ei ole piisavalt põhjendatud, kuna tegelikult infrastruktuuri kasutust asud ei tõuse esimesest jaanuarist nad muutuvad mai lõpust ja, ja selline suhteliselt kliendisõbralik lähenemine oleks siiski, kui ettevõtja jätkaks vedamist vähemalt mai lõpuni, kuni siis ka ministeerium vaatab üle võimalused muuta infrastuuri metoodikat selliselt, et, et soodustada kaubavedusid raudteel jätkama. Juttu oli sellestki, et edelaraudtee kaubaveod võiks kiiresti üle võtta Eesti raudtee kuid ainuüksi kasutatavate vedurite suure kaalu tõttu pole see võimalik. Sobilike vedurite remontimine võtab aga aega. Aega võtab ka klientidega lepingute sõlmimine ja hinnas kokkuleppimine. Niisiis, kas Edelaraudtee sõidavad kaubarongid ka pärast esimest veebruari, jäi täna küll selgusetuks.
### Response:
Edelaraudtee plaanib lõpetada 1. veebruarist kaubaveod.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Mälestusmärgi rajamiseks tegid mullu jaanuaris ettepaneku seitse organisatsiooni, selle kohaselt tuleks mälestusmärk rajada riigi 100.-ks sünnipäevaks Toompea lossi kõrvale kuberneri aeda. Muinsuskaitse seltsi auesimees Trivimi Velliste ütles õpetajate majas korraldatud arutelul, et kuigi ajaloolastel on nüanssides erimeelsusi, ollakse siiski üksmeelsed selles, et kuidagi ei saa eirata Pätsi suurt tähtsust. Eesti riigi sünniloos. Arhitektuuriajaloolane Mart Kalm ütles, et tihti on meil plaan teha kuju, aga head kohta ei ole. Kuberneriaed on mingi kuju paigutamiseks kahtlemata sobiv. On see siis päts või keegi teine, mis puutub tänases arutelusse, ütles Kalm. Mulle iseenesest meeldib see, et võimi Velliste on selline mees, kes tahab kõiki neid kujusid üles panna intelligentsel moel. Ja ta ei taha niimoodi läbi suruda üht või teist seisukohta, vaid ta tahab kõikide osapooltega asjad läbi arutada. Et ta tahab võtta nii ajaloolasi, poliitikuid, sugulasi, kunstiintelligentsi kõigiga ja see on hea mõte. Neid, kes leiavad, et pätsil ei ole mingit mälestusmärki tarvis, tänasel arutelul kohal ei olnud. Küll aga on tuntavad erimeelsused selles osas, milline mälestusmärk peaks olema ja kes peaks otsustama, milline ta on kas võtta aluseks mõni pätsi eluajal loodud kuju või teha uus. Mitmed kõnelejad leidsid, et mälestusmärk peaks rääkima lugu mida arvab skulptor Jaak Soans, kelle Tammsaare kuju kindlasti räägib. Lugu. No siin ikka natukene see Pätsi monument natuke teistsugune on, ta on ikkagi ütleme, kui tegemist on, ütleme, kirjanikuga, siis loo rääkimine nagu tundub igati ei nagu loomulikum ja ja nagu asjakohasem, aga ütleme kui selline mees nagu päts, ta on ikkagi sümbol ja ta on ikkagi ütleme, Eesti vabariikluse sümbol ja kogu Eesti riigi sümbol ja tal peaks olema see sümboolsuse, see, ütleme, osa peaks olema seal märksa niimoodi konkreetse ja suurem. Ning lõpuküsimus kogu ürituse eestvedajale Trivimi Vellistele, mis on arutelu praeguses etapis kõige olulisem? Ma arvan, et kõige olulisem oleks sõnastada võimaliku konkursi lähtetingimused, nii et oleksid noh, kõik võimalused arvesse võetud, aga samal ajal ei oleks see laialivalguv selle kuldse kesktee leidmine, see eeldaks nüüd noh, kõige paremaid päid, mis meil Eestis on. Et, et me suudaksime sõnastada lähtetingimused, mida me tegelikult soovime. Me peame tegema lähinädalatel kõige suuremad pingutusi, et kokku panna selline komisjon, kes on suuteline sõnastama selle kuldse kesktee. Et lahendus oleks noh, kõigist võimalikest kõige parem.
|
Tallinnas toimus ka arutelu Konstantin Pätsile mälestusmärgi püstitamise üle.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Mälestusmärgi rajamiseks tegid mullu jaanuaris ettepaneku seitse organisatsiooni, selle kohaselt tuleks mälestusmärk rajada riigi 100.-ks sünnipäevaks Toompea lossi kõrvale kuberneri aeda. Muinsuskaitse seltsi auesimees Trivimi Velliste ütles õpetajate majas korraldatud arutelul, et kuigi ajaloolastel on nüanssides erimeelsusi, ollakse siiski üksmeelsed selles, et kuidagi ei saa eirata Pätsi suurt tähtsust. Eesti riigi sünniloos. Arhitektuuriajaloolane Mart Kalm ütles, et tihti on meil plaan teha kuju, aga head kohta ei ole. Kuberneriaed on mingi kuju paigutamiseks kahtlemata sobiv. On see siis päts või keegi teine, mis puutub tänases arutelusse, ütles Kalm. Mulle iseenesest meeldib see, et võimi Velliste on selline mees, kes tahab kõiki neid kujusid üles panna intelligentsel moel. Ja ta ei taha niimoodi läbi suruda üht või teist seisukohta, vaid ta tahab kõikide osapooltega asjad läbi arutada. Et ta tahab võtta nii ajaloolasi, poliitikuid, sugulasi, kunstiintelligentsi kõigiga ja see on hea mõte. Neid, kes leiavad, et pätsil ei ole mingit mälestusmärki tarvis, tänasel arutelul kohal ei olnud. Küll aga on tuntavad erimeelsused selles osas, milline mälestusmärk peaks olema ja kes peaks otsustama, milline ta on kas võtta aluseks mõni pätsi eluajal loodud kuju või teha uus. Mitmed kõnelejad leidsid, et mälestusmärk peaks rääkima lugu mida arvab skulptor Jaak Soans, kelle Tammsaare kuju kindlasti räägib. Lugu. No siin ikka natukene see Pätsi monument natuke teistsugune on, ta on ikkagi ütleme, kui tegemist on, ütleme, kirjanikuga, siis loo rääkimine nagu tundub igati ei nagu loomulikum ja ja nagu asjakohasem, aga ütleme kui selline mees nagu päts, ta on ikkagi sümbol ja ta on ikkagi ütleme, Eesti vabariikluse sümbol ja kogu Eesti riigi sümbol ja tal peaks olema see sümboolsuse, see, ütleme, osa peaks olema seal märksa niimoodi konkreetse ja suurem. Ning lõpuküsimus kogu ürituse eestvedajale Trivimi Vellistele, mis on arutelu praeguses etapis kõige olulisem? Ma arvan, et kõige olulisem oleks sõnastada võimaliku konkursi lähtetingimused, nii et oleksid noh, kõik võimalused arvesse võetud, aga samal ajal ei oleks see laialivalguv selle kuldse kesktee leidmine, see eeldaks nüüd noh, kõige paremaid päid, mis meil Eestis on. Et, et me suudaksime sõnastada lähtetingimused, mida me tegelikult soovime. Me peame tegema lähinädalatel kõige suuremad pingutusi, et kokku panna selline komisjon, kes on suuteline sõnastama selle kuldse kesktee. Et lahendus oleks noh, kõigist võimalikest kõige parem.
### Response:
Tallinnas toimus ka arutelu Konstantin Pätsile mälestusmärgi püstitamise üle.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ajalehe Eesti sõnumit peatoimetaja Toomas Leito, kuidas teie kommenteeriksite tänases rahvahääles esileheküljel olevat artiklit, millest siis nagu tuleb välja, et kogu see lugu rahva hääle ümber on tegelikult tellimus ja et sellele tellimusele on pandud alus selle aasta alguses ning nimeliselt on pannud aluse allar Lind, Edgar Savisaar ja Vambola Kolbakov. Sain just selle artikli, vaatasin selle üle ja no eks see käib põhimõtte järgi, mida suurem vale, seda rohkem võiks ta usuta, tav olla. Ja mulle tundub, et see nüüd on väga hea näide. Isamaal oli vaja saada rahva häält, et kõik oma poliitilised vastased ja keda vaja poriga täis loopida. Mis puutub faktuuri, siis on täielik absurd, niisugust klassifikatsiooni Eesti ajakirjanduses. Noh ausalt öeldes pole ma nagu lugenud ki seostamine selle aktsiaseltsiga uut lehte, on täielik absurd. Esimest korda elus kuulen, et nihke aktsiaselts üldse eksisteerib. No ja teie nime ei ole aktsiaseltsi asutajate Ei, aga ma kuulen ka üldse niisugune aktsiaselts on olemas, ma saan aru, et siin on väidetud, et keegi just nagu mingit läbirääkimisi on pidanud. Ja siin on öeldud niimoodi, et härra Savisaar, just nagu oli pidanud härra Leitole avaldama survet ja mõjutama teda raha kaudu Täielik absurd elus esimest korda kuulen, kes on vot mis ta nimi oli, Kolbakov või? Savisaarest ei ole sel aastal näinud Allar lindu. Ei ole Savisaar viimaste kuude jooksul isegi juhuslikult mitte tänava peal näinud ega, ega, ega veel vähem et mingisuguseid läbirääkimisi pidanud. Tegemist on täieliku väljamõeldise absurdiga. Nii et teie väitel me võime nüüd öelda, et Edgar Savisaar uue lehe Eesti sõnumi taga ei ole Minu minu jaoks on täielik absurd, minu teada pole Savisaare rahaga või kui ka on, siis temaga see absoluutselt seotud ei ole. Tegemist on täieliku ajuvaba jutuga. Kas härra Leito kavatseb nüüd ka alustada kohtuprotsessi, kuna ka tema nimi on määritud? Ja teate, kohtuprotsess oleks vaja nii palju alustada. Ehk alustab Savisaar, aga ausalt öeldes kohtuprotsessiks on siin alust ikka küll ja küll.
|
Helilõike ajalehe Rahva Hääl kriisi teemadel. Peeter Raidla kirjutis Rahva Hääles Edgar Savisaare seotusest Eesti Sõnumitega.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ajalehe Eesti sõnumit peatoimetaja Toomas Leito, kuidas teie kommenteeriksite tänases rahvahääles esileheküljel olevat artiklit, millest siis nagu tuleb välja, et kogu see lugu rahva hääle ümber on tegelikult tellimus ja et sellele tellimusele on pandud alus selle aasta alguses ning nimeliselt on pannud aluse allar Lind, Edgar Savisaar ja Vambola Kolbakov. Sain just selle artikli, vaatasin selle üle ja no eks see käib põhimõtte järgi, mida suurem vale, seda rohkem võiks ta usuta, tav olla. Ja mulle tundub, et see nüüd on väga hea näide. Isamaal oli vaja saada rahva häält, et kõik oma poliitilised vastased ja keda vaja poriga täis loopida. Mis puutub faktuuri, siis on täielik absurd, niisugust klassifikatsiooni Eesti ajakirjanduses. Noh ausalt öeldes pole ma nagu lugenud ki seostamine selle aktsiaseltsiga uut lehte, on täielik absurd. Esimest korda elus kuulen, et nihke aktsiaselts üldse eksisteerib. No ja teie nime ei ole aktsiaseltsi asutajate Ei, aga ma kuulen ka üldse niisugune aktsiaselts on olemas, ma saan aru, et siin on väidetud, et keegi just nagu mingit läbirääkimisi on pidanud. Ja siin on öeldud niimoodi, et härra Savisaar, just nagu oli pidanud härra Leitole avaldama survet ja mõjutama teda raha kaudu Täielik absurd elus esimest korda kuulen, kes on vot mis ta nimi oli, Kolbakov või? Savisaarest ei ole sel aastal näinud Allar lindu. Ei ole Savisaar viimaste kuude jooksul isegi juhuslikult mitte tänava peal näinud ega, ega, ega veel vähem et mingisuguseid läbirääkimisi pidanud. Tegemist on täieliku väljamõeldise absurdiga. Nii et teie väitel me võime nüüd öelda, et Edgar Savisaar uue lehe Eesti sõnumi taga ei ole Minu minu jaoks on täielik absurd, minu teada pole Savisaare rahaga või kui ka on, siis temaga see absoluutselt seotud ei ole. Tegemist on täieliku ajuvaba jutuga. Kas härra Leito kavatseb nüüd ka alustada kohtuprotsessi, kuna ka tema nimi on määritud? Ja teate, kohtuprotsess oleks vaja nii palju alustada. Ehk alustab Savisaar, aga ausalt öeldes kohtuprotsessiks on siin alust ikka küll ja küll.
### Response:
Helilõike ajalehe Rahva Hääl kriisi teemadel. Peeter Raidla kirjutis Rahva Hääles Edgar Savisaare seotusest Eesti Sõnumitega.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Vanemate õpilaste koduõppele jäämine ei ole Soomes andnud oodatud tulemust, nakatumine laste ja noorte seas ei ole vähenenud. Helsingi ja Uusimaa piirkonna nakkushaiguste ülemarst Asko Järvinen nentis, et viirus levib pigem pere ja sõprade ringis ning koolides kehtestatud piirangud ei ole eriti tõhusad. Kasvanud on nakatumine ka nii väikelaste kui seitsme kuni 12 aastaste seas. Soome terviseameti teatel paljudel neist aga mingeid haigustunnuseid ei ole. Järgmine märkis, et lasteaedade ja algkoolide sulgemine ei annaks samuti tulemust, aga lisaks tekitaks kiiresti probleeme tervishoius, sest seal on tööl palju noori naisi, kellel on väikesed lapsed. Lasteaedade sulgemisel ei pääseks nad tööle. Praegused ranged piirangud kehtestati kolmeks nädalaks ja see aeg saab järgmise nädala lõpus ehk 28. märtsil täis. Täna hakkavadki viie valitsuserakonna juhid arutama, mida edasi teha. Rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru ütles, et nakatumine on eriti Helsingi ja Uusimaa piirkonnas ikka liiga suur ja praeguseks on peaaegu kõik vahendid juba kasutuses. Ma ei välista praegu ühtki piirangut ja olen sama soovitanud ka oma kolleegidele valitsuses, ütles Krista Kiuru. Valitsus on muuhulgas arutanud liikumispiiranguid, aga seda otsust pole siiski veel praegu tehtud. Ajakirjanduse andmetel ei ole kavas keelata liikumist üle uusi oma piiride, nagu eelmisel kevadel õue minemist päris ära ei keelataks, aga väljas tohiks liikuda ainult üksi või oma pereliikmetega. Asjatundjatele teeb eriti muret nakatumine kodustel pidudel, seetõttu oli kavas liikumispiirangud esialgu seada õhtuks ja ööseks. Aga lõpuks pandi kavasse kirja siiski pidev kogu ööpäeva kehtiv piirang. Valitsus. Allikad tunnistasid samas ajalehele Helsingin Sanomad, et liikumispiirangute üle järelevalvet teha oleks väga keeruline. Ettevõtjad hoiatavad, et liikumispiirangud oleksid pealinna kaubandus ja teenindusettevõtjatele täielik katastroof. Helsingin sanomate andmel on töö ja majandusministeriumis valminud analüüs, mille järgi Helsingi vande ja Esp kaubandus ettevõtetele tähendaks see miljardi euro kaotust nädalas. Piirangud on aga kavas kehtestada vähemalt kolmeks nädalaks. Otsust liikumispiirangute kohta siiski täna ilmselt ei tule, vaid see tehakse järgmisel nädalal. Soome valitsusele teevad eriti muret eelseisvad lihavõttepühad. Lapimaale oodatakse pühadeks tuhandeid inimesi Soome eri paigus. See kindlasti lisab valitsusele survet liikumispiirangute kehtestamiseks. Lisaks näitab värske arvamusküsitlus, et opositsioonis olevate Perussoomalaste toetus on nüüd suurem kui peaministri. Teil, sotsiaaldemokraatidel ja peamine põhjus on viirus. Olukord.
|
Soome valitsuserakondade juhid hakkavad täna arutama uusi piiranguid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Viimastel päevadel on tuvastatud umbes 800 nakkusjuhtu päevas.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Vanemate õpilaste koduõppele jäämine ei ole Soomes andnud oodatud tulemust, nakatumine laste ja noorte seas ei ole vähenenud. Helsingi ja Uusimaa piirkonna nakkushaiguste ülemarst Asko Järvinen nentis, et viirus levib pigem pere ja sõprade ringis ning koolides kehtestatud piirangud ei ole eriti tõhusad. Kasvanud on nakatumine ka nii väikelaste kui seitsme kuni 12 aastaste seas. Soome terviseameti teatel paljudel neist aga mingeid haigustunnuseid ei ole. Järgmine märkis, et lasteaedade ja algkoolide sulgemine ei annaks samuti tulemust, aga lisaks tekitaks kiiresti probleeme tervishoius, sest seal on tööl palju noori naisi, kellel on väikesed lapsed. Lasteaedade sulgemisel ei pääseks nad tööle. Praegused ranged piirangud kehtestati kolmeks nädalaks ja see aeg saab järgmise nädala lõpus ehk 28. märtsil täis. Täna hakkavadki viie valitsuserakonna juhid arutama, mida edasi teha. Rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru ütles, et nakatumine on eriti Helsingi ja Uusimaa piirkonnas ikka liiga suur ja praeguseks on peaaegu kõik vahendid juba kasutuses. Ma ei välista praegu ühtki piirangut ja olen sama soovitanud ka oma kolleegidele valitsuses, ütles Krista Kiuru. Valitsus on muuhulgas arutanud liikumispiiranguid, aga seda otsust pole siiski veel praegu tehtud. Ajakirjanduse andmetel ei ole kavas keelata liikumist üle uusi oma piiride, nagu eelmisel kevadel õue minemist päris ära ei keelataks, aga väljas tohiks liikuda ainult üksi või oma pereliikmetega. Asjatundjatele teeb eriti muret nakatumine kodustel pidudel, seetõttu oli kavas liikumispiirangud esialgu seada õhtuks ja ööseks. Aga lõpuks pandi kavasse kirja siiski pidev kogu ööpäeva kehtiv piirang. Valitsus. Allikad tunnistasid samas ajalehele Helsingin Sanomad, et liikumispiirangute üle järelevalvet teha oleks väga keeruline. Ettevõtjad hoiatavad, et liikumispiirangud oleksid pealinna kaubandus ja teenindusettevõtjatele täielik katastroof. Helsingin sanomate andmel on töö ja majandusministeriumis valminud analüüs, mille järgi Helsingi vande ja Esp kaubandus ettevõtetele tähendaks see miljardi euro kaotust nädalas. Piirangud on aga kavas kehtestada vähemalt kolmeks nädalaks. Otsust liikumispiirangute kohta siiski täna ilmselt ei tule, vaid see tehakse järgmisel nädalal. Soome valitsusele teevad eriti muret eelseisvad lihavõttepühad. Lapimaale oodatakse pühadeks tuhandeid inimesi Soome eri paigus. See kindlasti lisab valitsusele survet liikumispiirangute kehtestamiseks. Lisaks näitab värske arvamusküsitlus, et opositsioonis olevate Perussoomalaste toetus on nüüd suurem kui peaministri. Teil, sotsiaaldemokraatidel ja peamine põhjus on viirus. Olukord.
### Response:
Soome valitsuserakondade juhid hakkavad täna arutama uusi piiranguid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Viimastel päevadel on tuvastatud umbes 800 nakkusjuhtu päevas.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Mullu oli Eestis surmasid sündidest endiselt rohkem ja loomulik iive jäi 1490-ga negatiivseks. Seda võib pidada ootuspäraseks, sest vanemaealiste hulk rahvastikus on suur ja sünnitusealiste inimeste arv väheneb, märkis statistikaamet. Eelmisel aastal suri 15390 Eesti elanikku ning sündis 13900 last ehk üle 400 lapse vähem kui aasta varem. Sisseränne on viimased kolm aastat Eesti rahvaarvu suurendanud. Esialgsetel andmetel saabus mullu Eestisse elama 12240 ja siit lahkus välismaale 7210 inimest. Esialgsete andmetena me ei olegi veel nagu vaadanud seda täpsemalt, kes on sisserännanud, aga peamiselt mõjutab seda positiivset rännet ikkagi just varasematel aastatel just kolmandate riikidest saabunud inimesed. Ja viimased kaks aastat ütleme siis 2017 ja 2018 oli ka Eesti kodanike välisühendus alto positiivne, aga see moodustab kindlasti väiksema hulga kui uued sisserännanud. Tartu Ülikooli linna ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik Tiit Tammaru ütles vikerraadio saates uudis pluss täna avaldatud andmeid kommenteerides, et Eesti rahvaarvu kasvamine sisserände tõttu näitab, et meil on toimunud rändepööre nagu Euroopa Liidu vanades ja rikkamates liikmesriikides. Siin on ikkagi ridamisi aastaid juba, kus rände saldo on olnud positiivne, kuigi noh, natukene siin kõikudes huvitav on jah, selle viimase aasta rändeandmeid vaadates see, et sisserändajaid on nüüd natukene küll vähem 2019 olnud kui 2018, aga teiselt poolt me näeme siis seda, et sellist ajutist tööjõudu ja ajutist elanikkonda on juurde tulnud ja teine asi, mis nagu trendina ikkagi väga selgelt tuleb välja viimasest ütleme neljast-viiest aastast on see, et et see väljaränne, mis oli pärast 2009. aasta majanduskriisi suur ikkagi selgelt nagu väheneb Kommenteerides Eesti poliitiliste otsuste mõju rahvaarvule märkis tammaru, et kindlasti on tähtsad sündimust toetavad poliitika meetmed. Loomulik iive on meil küll endiselt negatiivne, aga kui me vaatame sündimus summari korda, näiteks et sündide arvu ühe naise kohta siis me näeme siin isegi väikest tõusu, mis on Euroopa kontekstis üsna ebatavaline, sellepärast et kui me noh, teisi riike vaatame viimase viie aasta sündimusnäitajad ka Põhjamaades siis me näeme pigem suunda allapoole.
|
Loomulik iive on negatiivne, kuid Eestisse asus eelmisel aastal elama 5030 inimest rohkem kui siit lahkus. Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 328 360 ehk 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Elanikkonna kasv jätkus kolmandat aastat järjest sisserände tõttu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Mullu oli Eestis surmasid sündidest endiselt rohkem ja loomulik iive jäi 1490-ga negatiivseks. Seda võib pidada ootuspäraseks, sest vanemaealiste hulk rahvastikus on suur ja sünnitusealiste inimeste arv väheneb, märkis statistikaamet. Eelmisel aastal suri 15390 Eesti elanikku ning sündis 13900 last ehk üle 400 lapse vähem kui aasta varem. Sisseränne on viimased kolm aastat Eesti rahvaarvu suurendanud. Esialgsetel andmetel saabus mullu Eestisse elama 12240 ja siit lahkus välismaale 7210 inimest. Esialgsete andmetena me ei olegi veel nagu vaadanud seda täpsemalt, kes on sisserännanud, aga peamiselt mõjutab seda positiivset rännet ikkagi just varasematel aastatel just kolmandate riikidest saabunud inimesed. Ja viimased kaks aastat ütleme siis 2017 ja 2018 oli ka Eesti kodanike välisühendus alto positiivne, aga see moodustab kindlasti väiksema hulga kui uued sisserännanud. Tartu Ülikooli linna ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik Tiit Tammaru ütles vikerraadio saates uudis pluss täna avaldatud andmeid kommenteerides, et Eesti rahvaarvu kasvamine sisserände tõttu näitab, et meil on toimunud rändepööre nagu Euroopa Liidu vanades ja rikkamates liikmesriikides. Siin on ikkagi ridamisi aastaid juba, kus rände saldo on olnud positiivne, kuigi noh, natukene siin kõikudes huvitav on jah, selle viimase aasta rändeandmeid vaadates see, et sisserändajaid on nüüd natukene küll vähem 2019 olnud kui 2018, aga teiselt poolt me näeme siis seda, et sellist ajutist tööjõudu ja ajutist elanikkonda on juurde tulnud ja teine asi, mis nagu trendina ikkagi väga selgelt tuleb välja viimasest ütleme neljast-viiest aastast on see, et et see väljaränne, mis oli pärast 2009. aasta majanduskriisi suur ikkagi selgelt nagu väheneb Kommenteerides Eesti poliitiliste otsuste mõju rahvaarvule märkis tammaru, et kindlasti on tähtsad sündimust toetavad poliitika meetmed. Loomulik iive on meil küll endiselt negatiivne, aga kui me vaatame sündimus summari korda, näiteks et sündide arvu ühe naise kohta siis me näeme siin isegi väikest tõusu, mis on Euroopa kontekstis üsna ebatavaline, sellepärast et kui me noh, teisi riike vaatame viimase viie aasta sündimusnäitajad ka Põhjamaades siis me näeme pigem suunda allapoole.
### Response:
Loomulik iive on negatiivne, kuid Eestisse asus eelmisel aastal elama 5030 inimest rohkem kui siit lahkus. Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 328 360 ehk 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Elanikkonna kasv jätkus kolmandat aastat järjest sisserände tõttu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Uudised on sellised kahel järjestikusel nädalal on ülemiste hingamisteede haigustega, sealhulgas siis gripiga pöördunud arstide poole 20 protsenti vähem inimesi kui eelmisel. See tähendab, et esimene gripilaine on meil taandumas. Ka ei suletud möödunud nädalal enam ühtegi kooli. Ja teine uudis on, et Eestisse on jõudnud kohale esimene partii uue gripivaktsiini ning sel nädalal võib vaktsineerimine alata. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ülla-Karin nurm. Ja juba täna pärastlõunal läksid esimesed doosid ligi paarkümmend 1000 doosi siis Tallinna tervisekaitse talituse ja homme jätkatakse sellega, et jagatakse ülejäänud doosid maakondade vahel ära ning perearstid põhimõtteliselt võiksid alates homsest siis juba Tallinna perearstid alates homsest minna tervisekaitsetalitus oma tellitud doosidele järgi. Kindlasti ei ole vaja mingisugust tormijooksu hetkel selles mõttes, et seda vaktsiini meil tegelikult jagub. Kuni veebruarini ja, ja hetkel on ette näha, et haigestumise esimene kõrgperiood on möödas ja noh, tõenäoliselt tuleb valmis olla teiseks laineks. Aga selleks ajaks, kui see jaanuaris veebruaris peaks kohale jõudma, oleme me rahulikus tempos, ma usun riskirühmad jõudnud kenasti katta. Eesti on arvestanud, et meil peab olema 100 250000 inimese jaoks hetkel on perearstid esitanud tellimusi veidi vähem kui 120-le 1000-le. Nagu öeldud, hakatakse vaktsineerima riskirühmi, nende üksikasjaline nimekiri on üsna pikk, aga üldiselt võttis sotsiaalminister Hanno Pevkur selle kokku nii. Lapsepõtel naised kuni kaheaastased, lapsed ja ülejäänud isikud, kellel on kroonilised haiged ja sinna lisanduvad ka tervishoiutöötajad, aga nemad saavad eeldatavalt oma süsteemi kaudu selle info teada. Ja lisan veel juurde, et ka me oleme arvestanud, et kuni kuue kuuste laste emad samamoodi kuuluvad sellesse riskirühma, kuna alla kuue kuustele lastele vaktsiini teha ei või ja ja need lapsed reeglina on emadega kodus ja saavad oma kaitse siis selliselt Vaktsineerimine on vabatahtlik ja kui soovijaid pole nii palju kui vaktsiini tellitud, kaalutakse riskirühmade nimekirja laiendamist ning mingil hetkel jõuab vaktsiin ilmselt ka vabaturule. Muuseas, Hanno Pevkur ütles, et kuulis just täna Läti sotsiaalministrilt, et naabrid on otsustanud, et nende juures mingit vaktsineerimise nii kaua ei tehtagi.
|
Eestisse saabus täna esimene kogus uue gripi vaktsiini ja algab riskirühmade vaktsineerimine.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Uudised on sellised kahel järjestikusel nädalal on ülemiste hingamisteede haigustega, sealhulgas siis gripiga pöördunud arstide poole 20 protsenti vähem inimesi kui eelmisel. See tähendab, et esimene gripilaine on meil taandumas. Ka ei suletud möödunud nädalal enam ühtegi kooli. Ja teine uudis on, et Eestisse on jõudnud kohale esimene partii uue gripivaktsiini ning sel nädalal võib vaktsineerimine alata. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ülla-Karin nurm. Ja juba täna pärastlõunal läksid esimesed doosid ligi paarkümmend 1000 doosi siis Tallinna tervisekaitse talituse ja homme jätkatakse sellega, et jagatakse ülejäänud doosid maakondade vahel ära ning perearstid põhimõtteliselt võiksid alates homsest siis juba Tallinna perearstid alates homsest minna tervisekaitsetalitus oma tellitud doosidele järgi. Kindlasti ei ole vaja mingisugust tormijooksu hetkel selles mõttes, et seda vaktsiini meil tegelikult jagub. Kuni veebruarini ja, ja hetkel on ette näha, et haigestumise esimene kõrgperiood on möödas ja noh, tõenäoliselt tuleb valmis olla teiseks laineks. Aga selleks ajaks, kui see jaanuaris veebruaris peaks kohale jõudma, oleme me rahulikus tempos, ma usun riskirühmad jõudnud kenasti katta. Eesti on arvestanud, et meil peab olema 100 250000 inimese jaoks hetkel on perearstid esitanud tellimusi veidi vähem kui 120-le 1000-le. Nagu öeldud, hakatakse vaktsineerima riskirühmi, nende üksikasjaline nimekiri on üsna pikk, aga üldiselt võttis sotsiaalminister Hanno Pevkur selle kokku nii. Lapsepõtel naised kuni kaheaastased, lapsed ja ülejäänud isikud, kellel on kroonilised haiged ja sinna lisanduvad ka tervishoiutöötajad, aga nemad saavad eeldatavalt oma süsteemi kaudu selle info teada. Ja lisan veel juurde, et ka me oleme arvestanud, et kuni kuue kuuste laste emad samamoodi kuuluvad sellesse riskirühma, kuna alla kuue kuustele lastele vaktsiini teha ei või ja ja need lapsed reeglina on emadega kodus ja saavad oma kaitse siis selliselt Vaktsineerimine on vabatahtlik ja kui soovijaid pole nii palju kui vaktsiini tellitud, kaalutakse riskirühmade nimekirja laiendamist ning mingil hetkel jõuab vaktsiin ilmselt ka vabaturule. Muuseas, Hanno Pevkur ütles, et kuulis just täna Läti sotsiaalministrilt, et naabrid on otsustanud, et nende juures mingit vaktsineerimise nii kaua ei tehtagi.
### Response:
Eestisse saabus täna esimene kogus uue gripi vaktsiini ja algab riskirühmade vaktsineerimine.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Aab ütles, et läheb selle küsimusega valitsuskabineti septembris, kui tuleb arutusele riigieelarve strateegia. Põhimõtteliselt on olemas kaks võimalust, kas maja müüakse otsustuskorras Tartu linnale või paneb riigi kinnisvara aktsiaselts selle uuesti enampakkumisele. Kolm aastat tagasi korraldas riigi kinnisvara aktsiaselts endise näitusemaja enampakkumise ning korporatsioon Sakala oli valimishoone eest välja käima 610000 eurot. Toonane riigihalduse minister Mihhail Korb ei andnud aga võõrandamiseks nõusolekut ning riik otsustas võõrandada hoone hoopis Tartu linnale poole miljoni euro eest, viidates avalikule huvile. Riigi kinnisvara toonane juht Urmas Somelar keeldus näitusemajaga enampakkumise hinnast rohkem kui 100000 eurot odavamalt Tartu linnale müümast, teatades, et ei saa nõustuda riigi äriühingule rahalise kahju tekitamisega alates, sest saadik pole ka poliitiliste erimeelsuste tõttu praegu tühjalt seisva näitusemaja asjas erilist edasiminekut olnud. Aabi sõnul oleks nüüd vaja otsuseni jõuda. Tartu linn on väitnud, et seda on vaja neile, mis on seotud siis ka linnaelanikele teatud teenuste pakkumisega, seal on mõeldud siis vist pensionäride päevakeskust ja ja ka rahvakultuuri koordineeriv sihtasutus sooviks saada omale ruume, kuigi neil noh, mõlemal on mingid ruumid olemas, nii et nüüd ongi kaalumise küsimus või kaalutlusotsus et kas Tartu linnale siis riigi poolt anda või kui see ei ole piisavalt põhjendatud või ei nähta selle selle nii tugevat seost nende teenustega ja hädavajalikkusega siis jätkuvalt võib riigi kinnisvara aktsiaselts minna ka edasi selle plaaniga, et paneb selle uuesti enampakkumisele. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on linnavalitsus jätkuvalt seisukohal, et valitsus peaks selle hoone Tartu linnale andma. Klaas lisas, et hoonet on vaja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Meie arvamus ei ole muutunud, kinnitame, et kõik ettevalmistavad projektid, vajalikud tegevused, et selle hoonega toimetada, on Tartu linn juba varem teinud ja meie huvi on jätkuv selleks, et seda hoonet Tartu kultuuriseltside jaoks rakendada. Aabi sõnul hakatakse septembris valitsuses arutama ka Tallinnas asuva rüütelkonna hoone renoveerimise rahastamist. Veel augustis peaks valmima ehitusprojekt.
|
Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul peaks septembris selguma, mis saab Tartus Kuperjanovi tänaval asuvast Eesti Rahva Muuseumi endisest näitusemajast.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Aab ütles, et läheb selle küsimusega valitsuskabineti septembris, kui tuleb arutusele riigieelarve strateegia. Põhimõtteliselt on olemas kaks võimalust, kas maja müüakse otsustuskorras Tartu linnale või paneb riigi kinnisvara aktsiaselts selle uuesti enampakkumisele. Kolm aastat tagasi korraldas riigi kinnisvara aktsiaselts endise näitusemaja enampakkumise ning korporatsioon Sakala oli valimishoone eest välja käima 610000 eurot. Toonane riigihalduse minister Mihhail Korb ei andnud aga võõrandamiseks nõusolekut ning riik otsustas võõrandada hoone hoopis Tartu linnale poole miljoni euro eest, viidates avalikule huvile. Riigi kinnisvara toonane juht Urmas Somelar keeldus näitusemajaga enampakkumise hinnast rohkem kui 100000 eurot odavamalt Tartu linnale müümast, teatades, et ei saa nõustuda riigi äriühingule rahalise kahju tekitamisega alates, sest saadik pole ka poliitiliste erimeelsuste tõttu praegu tühjalt seisva näitusemaja asjas erilist edasiminekut olnud. Aabi sõnul oleks nüüd vaja otsuseni jõuda. Tartu linn on väitnud, et seda on vaja neile, mis on seotud siis ka linnaelanikele teatud teenuste pakkumisega, seal on mõeldud siis vist pensionäride päevakeskust ja ja ka rahvakultuuri koordineeriv sihtasutus sooviks saada omale ruume, kuigi neil noh, mõlemal on mingid ruumid olemas, nii et nüüd ongi kaalumise küsimus või kaalutlusotsus et kas Tartu linnale siis riigi poolt anda või kui see ei ole piisavalt põhjendatud või ei nähta selle selle nii tugevat seost nende teenustega ja hädavajalikkusega siis jätkuvalt võib riigi kinnisvara aktsiaselts minna ka edasi selle plaaniga, et paneb selle uuesti enampakkumisele. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on linnavalitsus jätkuvalt seisukohal, et valitsus peaks selle hoone Tartu linnale andma. Klaas lisas, et hoonet on vaja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Meie arvamus ei ole muutunud, kinnitame, et kõik ettevalmistavad projektid, vajalikud tegevused, et selle hoonega toimetada, on Tartu linn juba varem teinud ja meie huvi on jätkuv selleks, et seda hoonet Tartu kultuuriseltside jaoks rakendada. Aabi sõnul hakatakse septembris valitsuses arutama ka Tallinnas asuva rüütelkonna hoone renoveerimise rahastamist. Veel augustis peaks valmima ehitusprojekt.
### Response:
Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul peaks septembris selguma, mis saab Tartus Kuperjanovi tänaval asuvast Eesti Rahva Muuseumi endisest näitusemajast.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja Jevgeni Ossinovski sõnul on kõrgkoolide rahastamise olukord halb. Kõrghariduse peab raha suunama ja seda peab tegema kiiresti. No olukord on kahtlemata hull, see ei ole kellelegi uudis, see teema on ju kõrgkoolide poolt olnud laual juba õige mitu aastat on poliitiliselt väljendanud muret olukorra üle, aga tegelikke lahendusi pakkunud ei ole, nii et selles mõttes koolidele tuleb riigieelarvest täiendavaid vahendeid eraldada. Seda tuleb teha tegelikult võimalikult kiiresti. Ei ole normaalne ka see olukord, kus riigil ei ole ülikoolidega halduslepinguid, nii et ma arvan, et tagasi nii-öelda kokkuleppelisse raami on vaja jõuda ja loomulikult see eeldab seda, et lähiaastatel siis vastav riigieelarveline eraldis siis kasvab nende summadeni, mis, millest siin juttu on olnud, et tõepoolest me suudaksime oma maailma tasemel kõrgharidust ka edaspidi hoida. Isamaa esindaja Tõnis Lukase sõnul räägiti kõrghariduse rahastamisküsimusest juba läbirääkimiste esimesel päeval. Lukase sõnul mõistavad tegelikult kõik osapooled, et kõrgharidusse on vaja raha juurde suunata. Üldiselt oli suhtumine rektorite ettepanekusse ja vajaduse täiendava raha leidmiseks positiivne, nii et ma loodan, et kui lõppkokkulepet sõlmime, siis siis saab kõrgharidus ka lisaraha. Lukase sõnul on lisaks oluline, et tulevastel tudengitel oleks võimalik õppida soovi korral eesti keeles. Meie ettepanek on, et kõigi õppekava gruppide sees olevate kõigi õppekava rühmade puhul vähemalt üks õppekava peaks olema eesti keeles, see tähendab, et nii bakalaureuse kui magistriõppes peaks olema kõigis õppekava gruppides kõigis õppekava rühmades võimalik õppida ka eesti keeles. Õigus eestikeelsele kõrgharidusele peaks olema tagatud Eesti ülikoolides. Ossinovski sõnul peaks üle vaatama ka tudengite toetused, sest seoses elukalliduse tõusuga on need ajale jalgu jäänud. Ja teiselt poolt oleme meie pannud lauale kindlasti ka tudengite õppetoetuste süsteemi ülevaatamise vajadus, põhine õppetoetus ja, ja ka siis see tulemusstipendium, mis omal ajal, kui ta loodi nüüd peaaegu 10 aastat tagasi oli, oli täitsa adekvaatne ja mõistlik viis, kuidas tudengeid toetada, siis loomulikult tänaseks on need toetussummad jäänud ajale jalgu ja arvestades ka kiiret hinnatõusu, ka siin oleks asjakohane see väike revisjon ja täiendav täiendava vahendi eraldamine.
|
Kõrghariduse alarahastamine on olnud probleemiks juba aastaid. Ka koalitsioonikõnelustel on oluliseks punktiks kõrgharidusse raha suunamine.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja Jevgeni Ossinovski sõnul on kõrgkoolide rahastamise olukord halb. Kõrghariduse peab raha suunama ja seda peab tegema kiiresti. No olukord on kahtlemata hull, see ei ole kellelegi uudis, see teema on ju kõrgkoolide poolt olnud laual juba õige mitu aastat on poliitiliselt väljendanud muret olukorra üle, aga tegelikke lahendusi pakkunud ei ole, nii et selles mõttes koolidele tuleb riigieelarvest täiendavaid vahendeid eraldada. Seda tuleb teha tegelikult võimalikult kiiresti. Ei ole normaalne ka see olukord, kus riigil ei ole ülikoolidega halduslepinguid, nii et ma arvan, et tagasi nii-öelda kokkuleppelisse raami on vaja jõuda ja loomulikult see eeldab seda, et lähiaastatel siis vastav riigieelarveline eraldis siis kasvab nende summadeni, mis, millest siin juttu on olnud, et tõepoolest me suudaksime oma maailma tasemel kõrgharidust ka edaspidi hoida. Isamaa esindaja Tõnis Lukase sõnul räägiti kõrghariduse rahastamisküsimusest juba läbirääkimiste esimesel päeval. Lukase sõnul mõistavad tegelikult kõik osapooled, et kõrgharidusse on vaja raha juurde suunata. Üldiselt oli suhtumine rektorite ettepanekusse ja vajaduse täiendava raha leidmiseks positiivne, nii et ma loodan, et kui lõppkokkulepet sõlmime, siis siis saab kõrgharidus ka lisaraha. Lukase sõnul on lisaks oluline, et tulevastel tudengitel oleks võimalik õppida soovi korral eesti keeles. Meie ettepanek on, et kõigi õppekava gruppide sees olevate kõigi õppekava rühmade puhul vähemalt üks õppekava peaks olema eesti keeles, see tähendab, et nii bakalaureuse kui magistriõppes peaks olema kõigis õppekava gruppides kõigis õppekava rühmades võimalik õppida ka eesti keeles. Õigus eestikeelsele kõrgharidusele peaks olema tagatud Eesti ülikoolides. Ossinovski sõnul peaks üle vaatama ka tudengite toetused, sest seoses elukalliduse tõusuga on need ajale jalgu jäänud. Ja teiselt poolt oleme meie pannud lauale kindlasti ka tudengite õppetoetuste süsteemi ülevaatamise vajadus, põhine õppetoetus ja, ja ka siis see tulemusstipendium, mis omal ajal, kui ta loodi nüüd peaaegu 10 aastat tagasi oli, oli täitsa adekvaatne ja mõistlik viis, kuidas tudengeid toetada, siis loomulikult tänaseks on need toetussummad jäänud ajale jalgu ja arvestades ka kiiret hinnatõusu, ka siin oleks asjakohane see väike revisjon ja täiendav täiendava vahendi eraldamine.
### Response:
Kõrghariduse alarahastamine on olnud probleemiks juba aastaid. Ka koalitsioonikõnelustel on oluliseks punktiks kõrgharidusse raha suunamine.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Mullu suvel tegevust alustanud Eesti varude keskus on seni tagavaraks kogunud nii kütust, toidukaupu kui ka isikukaitsevahendeid. Nüüd tuleb keskusel soetada ühe teravatt-tunni ulatuses maagaasivaru hinnaga kuni 170 miljonit eurot. Sellele lisandub ühe kuu jagu ehk 7500 tonni ulatuses teraviljavaru, mille hoiukuludeks on arvestatud 450000 eurot. Küsisin majandus ja taristuminister Taavi Aasalt, kus varusid hoiustama hakatakse. Teravilja loomulikult siis sellistes kohtades, kus hoiusvõimekus on, et tõenäoliselt ei saa mitte ole siis nii, et riik ostab selle koguse teravilja vaid riik läbi hanke, siis saab endale partneri, kes nii ehk naa teravilja hoiustab, aga riik siis broneerib sellest teatud hulga teravilja endale selle hoiustaja juures ja selle 450000-ga siis kaetakse selle hoiukulusid gaasivaru loomulikult Baltikumis selle hoiukoht on klaipeda ja sinna siis riik juba päriselt ostab ühe teravatt-tunni ulatuses gaasivaru. Uued varud luuakse nullist 2000.-te aastate alguses oli Eesti riigil viljavaru suurus 40000 tonni. Kas praegu plaanitud 7500 tonni on ikka piisav? See on kuskil kuu riigi varu ja loomulikult täna on ju ka selline see olukord ju, et ega siis viljavaru on sellega tegelevate vilja hoidmisega tegelevate ettevõtete juures ka niisama olemas, et, et toidu poole pealt me tegelikult oleme päris hästi kindlustatud. Kes aga hakkab soetatud varusid kontrollima, et salvesid tühjaks ei tehtaks, nagu 2004. aastal juhtus? Gaasihoidla puhul insukant siis tegelikult hoitakse ju kuni 20 teravatti varu, nii et selles mõttes gaas kindlasti insukantsis olema saab ja mis on teravilja puhul oluline see, et riik ei osta seda teravilja enda omandisse, et lihtsalt see varu hoidja peab garanteerima, et et selles ulatuses on tema ladudes punkrites vili, vili olemas, reeglina tegemist kindlasti on palju suuremate hoidlatega, et ma ei näe siin probleemi, et see kindlasti ei saa olema selline juhtum, nagu meil kunagi vilja viljaga oli, kus riigi vili ära kadus. Tegemist on ikkagi eraettevõtja käes oleva olemasoleva viljakogusega.
|
Seoses turgudel valitseva ebakindlusega asub Eesti riik varuma nii maagaasi kui ka teravilja. Nende soetamise kulud kaetakse eile vastu võetud lisaeelarvest.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Mullu suvel tegevust alustanud Eesti varude keskus on seni tagavaraks kogunud nii kütust, toidukaupu kui ka isikukaitsevahendeid. Nüüd tuleb keskusel soetada ühe teravatt-tunni ulatuses maagaasivaru hinnaga kuni 170 miljonit eurot. Sellele lisandub ühe kuu jagu ehk 7500 tonni ulatuses teraviljavaru, mille hoiukuludeks on arvestatud 450000 eurot. Küsisin majandus ja taristuminister Taavi Aasalt, kus varusid hoiustama hakatakse. Teravilja loomulikult siis sellistes kohtades, kus hoiusvõimekus on, et tõenäoliselt ei saa mitte ole siis nii, et riik ostab selle koguse teravilja vaid riik läbi hanke, siis saab endale partneri, kes nii ehk naa teravilja hoiustab, aga riik siis broneerib sellest teatud hulga teravilja endale selle hoiustaja juures ja selle 450000-ga siis kaetakse selle hoiukulusid gaasivaru loomulikult Baltikumis selle hoiukoht on klaipeda ja sinna siis riik juba päriselt ostab ühe teravatt-tunni ulatuses gaasivaru. Uued varud luuakse nullist 2000.-te aastate alguses oli Eesti riigil viljavaru suurus 40000 tonni. Kas praegu plaanitud 7500 tonni on ikka piisav? See on kuskil kuu riigi varu ja loomulikult täna on ju ka selline see olukord ju, et ega siis viljavaru on sellega tegelevate vilja hoidmisega tegelevate ettevõtete juures ka niisama olemas, et, et toidu poole pealt me tegelikult oleme päris hästi kindlustatud. Kes aga hakkab soetatud varusid kontrollima, et salvesid tühjaks ei tehtaks, nagu 2004. aastal juhtus? Gaasihoidla puhul insukant siis tegelikult hoitakse ju kuni 20 teravatti varu, nii et selles mõttes gaas kindlasti insukantsis olema saab ja mis on teravilja puhul oluline see, et riik ei osta seda teravilja enda omandisse, et lihtsalt see varu hoidja peab garanteerima, et et selles ulatuses on tema ladudes punkrites vili, vili olemas, reeglina tegemist kindlasti on palju suuremate hoidlatega, et ma ei näe siin probleemi, et see kindlasti ei saa olema selline juhtum, nagu meil kunagi vilja viljaga oli, kus riigi vili ära kadus. Tegemist on ikkagi eraettevõtja käes oleva olemasoleva viljakogusega.
### Response:
Seoses turgudel valitseva ebakindlusega asub Eesti riik varuma nii maagaasi kui ka teravilja. Nende soetamise kulud kaetakse eile vastu võetud lisaeelarvest.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Haldusreformi otsused ei ole päris lõplikult räägitud, küll on aga meil üks täiesti konkreetne otsus seotud Europarlamendi valimise seadus muutuse ettepanekuga. See on niisugune, et, et toetada välja pakutud seadusmuudatus aga alates ajast peale 2009. aasta europarlamendi valimisi. Ühesõnaga me oleme selle seadusmuutuse poolt, aga mitte veel selleks valimiskorraks. Ja põhjus on lihtsalt selles, et, et mitte teha ootamatuid ja kiireid muutusi. Kui valimised on niivõrd lähedal, et me peame seda, peame seda nagu sobimatuks, et liiga väikese eelplaneerimisega teha põhimõttelise muutusi valimiskorras. Selleks peaks oleks olema rohkem aega. Kuulajate jaoks siis selgituseks, et see muudatus puudutab avatud ja kinniste nimekirjade põhimõtet. Ja mida te veel olete jõudnud täna otsustada? Me oleme arutanud mitmesuguseid põhimõtteid, et kuidasmoodi suhestuks volikogu juhatusega ja meil oli küllalt oluline punkt selles, et, et kas volikogu võtaks vastu mingisuguseid seisukohti võimalikeks koalitsiooniläbirääkimisteks, kui peaks tekkima valitsuskriis ja me leidsime, et me ei näe praegu suurt tõenäosust valitsuskriisiks ja volikogu ei hakka mitte mingisuguseid konkreetseid suuniseid selleks vastu võtma.
|
Täna oli esimest korda koos erakonna Eestimaa Rohelised volikogu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Haldusreformi otsused ei ole päris lõplikult räägitud, küll on aga meil üks täiesti konkreetne otsus seotud Europarlamendi valimise seadus muutuse ettepanekuga. See on niisugune, et, et toetada välja pakutud seadusmuudatus aga alates ajast peale 2009. aasta europarlamendi valimisi. Ühesõnaga me oleme selle seadusmuutuse poolt, aga mitte veel selleks valimiskorraks. Ja põhjus on lihtsalt selles, et, et mitte teha ootamatuid ja kiireid muutusi. Kui valimised on niivõrd lähedal, et me peame seda, peame seda nagu sobimatuks, et liiga väikese eelplaneerimisega teha põhimõttelise muutusi valimiskorras. Selleks peaks oleks olema rohkem aega. Kuulajate jaoks siis selgituseks, et see muudatus puudutab avatud ja kinniste nimekirjade põhimõtet. Ja mida te veel olete jõudnud täna otsustada? Me oleme arutanud mitmesuguseid põhimõtteid, et kuidasmoodi suhestuks volikogu juhatusega ja meil oli küllalt oluline punkt selles, et, et kas volikogu võtaks vastu mingisuguseid seisukohti võimalikeks koalitsiooniläbirääkimisteks, kui peaks tekkima valitsuskriis ja me leidsime, et me ei näe praegu suurt tõenäosust valitsuskriisiks ja volikogu ei hakka mitte mingisuguseid konkreetseid suuniseid selleks vastu võtma.
### Response:
Täna oli esimest korda koos erakonna Eestimaa Rohelised volikogu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Pämari lennuväljal suruõhuhaamri ääl, kui üles võetakse vana lennurada kaks ja pool kilomeetrit mitukümmend meetrit laia betoonkatet läheb purustajasse, et hiljem täita padjaaset uue lennuraja valmimisel. Eesti õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar ütleb, vastates küsimusele, kas poleks saanud vana rada renoveerida. Siin on kolm korda ümber ehitatud seda lennuvälja, seda ehitati veel 87. veel kiht peale betooni ei saa parandada, sinna võib ainult uus kiht valada ja seda oli proovitud remontida nii Tartus kui ka Tallinnas, aga lõppotsus oli, võeti maha ja uus asfalt betoon peale. Ja just need betoonplaatide, need vahekohad, see ongi kõige keerulisem, et kui lennukid suurel kiirusel maanduvad, siis need rehvid purunevad, aga siin tuleb elus sillekate. See kõik kokku tähendab aga seda, et Ämari lennubaasi ümberehitustööd ehk arendusprojekti otsustav faas, nagu ütleb kaitseminister Jaak Aaviksoo, on alanud esmane valmidus kahe täisvalmidus kolme aasta pärast. Tööd lähevad maksma esialgu umbes miljard krooni, millest pool tuleb Eesti riigilt teine pool NATO-lt sest ühiselt on otsustatud, et kuna Eesti asub NATO piiril, peab ta omama ka oma lennuvälja, et olla suuteline võtma vastu kõiki tüüpi lennukeid. Jaak Aaviksoo. Kaks märksõna, suutlikkus siitsamast äraist teostada õhuturvet vastu võtta liitlaste näitajaid pikemas perspektiivis ka balti riikide ühise õhuturbe projekti raamides, võib-olla kunagi balti ühisteavitajate esmatrile, kui nii otsustatakse ja vajadusel ka liitlaste transpordilennukid, kui selle järgi on tõsine vajadus ja kui selleks vajaduse ennetamiseks korraldatakse õppust Ja kindral Saar lisab siia juurde Me oleme võtnud enda peale ka kohustused ja see, mida me praegu ehitame, ongi üks näide meie kohustuste täitmisest. Meie oota, et nat midagi meile toob ja annab Need kõik ehitised, mis on juba valmis ehitatud ja see põhi tuleb nägu, rada, mis on tegelikult lennuväljal süda, ongi see Eesti panus, mis ühises, nagu Nato katlamaja, selle võime kaitsta NATO riike.
|
Tutvustati Ämari lennuvälja arendamise plaane.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Pämari lennuväljal suruõhuhaamri ääl, kui üles võetakse vana lennurada kaks ja pool kilomeetrit mitukümmend meetrit laia betoonkatet läheb purustajasse, et hiljem täita padjaaset uue lennuraja valmimisel. Eesti õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar ütleb, vastates küsimusele, kas poleks saanud vana rada renoveerida. Siin on kolm korda ümber ehitatud seda lennuvälja, seda ehitati veel 87. veel kiht peale betooni ei saa parandada, sinna võib ainult uus kiht valada ja seda oli proovitud remontida nii Tartus kui ka Tallinnas, aga lõppotsus oli, võeti maha ja uus asfalt betoon peale. Ja just need betoonplaatide, need vahekohad, see ongi kõige keerulisem, et kui lennukid suurel kiirusel maanduvad, siis need rehvid purunevad, aga siin tuleb elus sillekate. See kõik kokku tähendab aga seda, et Ämari lennubaasi ümberehitustööd ehk arendusprojekti otsustav faas, nagu ütleb kaitseminister Jaak Aaviksoo, on alanud esmane valmidus kahe täisvalmidus kolme aasta pärast. Tööd lähevad maksma esialgu umbes miljard krooni, millest pool tuleb Eesti riigilt teine pool NATO-lt sest ühiselt on otsustatud, et kuna Eesti asub NATO piiril, peab ta omama ka oma lennuvälja, et olla suuteline võtma vastu kõiki tüüpi lennukeid. Jaak Aaviksoo. Kaks märksõna, suutlikkus siitsamast äraist teostada õhuturvet vastu võtta liitlaste näitajaid pikemas perspektiivis ka balti riikide ühise õhuturbe projekti raamides, võib-olla kunagi balti ühisteavitajate esmatrile, kui nii otsustatakse ja vajadusel ka liitlaste transpordilennukid, kui selle järgi on tõsine vajadus ja kui selleks vajaduse ennetamiseks korraldatakse õppust Ja kindral Saar lisab siia juurde Me oleme võtnud enda peale ka kohustused ja see, mida me praegu ehitame, ongi üks näide meie kohustuste täitmisest. Meie oota, et nat midagi meile toob ja annab Need kõik ehitised, mis on juba valmis ehitatud ja see põhi tuleb nägu, rada, mis on tegelikult lennuväljal süda, ongi see Eesti panus, mis ühises, nagu Nato katlamaja, selle võime kaitsta NATO riike.
### Response:
Tutvustati Ämari lennuvälja arendamise plaane.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kinoekraan on ehitatud Tartu arhitekti Raul Levroitkivi tüüpprojekti järgi. Samasuguseid hooneid on üle Eesti veel püsti, kolm. Üks Võrus, üks Tallinnas Pääskülas ja üks Kohtla-Järvel. 2018. aastal lammutati teine Tallinnas Mustamäel sama projekti järgi ehitatud maja. Kino ei ole peale ekraani üheski samasuguses hoones pikalt näidatud. Tartu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm ütleb, et mälestiseks kuulutamise eel hindab muinsuskaitseamet kindlaid kriteeriume. Näiteks autentsus kui autentselt hoone on säilinud, kas ta on tüüpiline või unikaalehitis antud juhul on tegemist tüüpilise ehitisega kuid tänaseks on enamus seda tüüpi kinod ja üldse kinohooned, mis nõukogude ajal ehitati ümber ehitatud ehk selles mõttes on kindlasti tegemist väärtuslikku, veel säilinud hoonega vaadatakse, kas ta on silmapaistev ehitis või on ta sümboolne ehitis. Kas ta on seotud tuntud isikutega, antud juhul siis on tegemist arhitekt Raul Levroit kivi loominguga, samuti vaadatakse, et kuidas siis hoone substants on säilinud. Kui palju on ümberehituse eksterjööris, kui palju on interjööris ümberehitisi? Selleks, et krundile midagi uut ehitada, tuleb omanikul esitada soov koostada uus detailplaneering. Siis peaks ka arvestama Tartu üldplaneeringuga, seletab Tartu detailplaneeringute teenistuse juhataja Aire Priks. Sel planeeringu järgi on tegemist ühiskondliku hoonete maa-alaga mis tähendab seda siis, et see on mõeldud kas kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse muuseumi raamatukoguhoone, mingi kultus või tavandihoone või kasumi saamise eesmärgita büroo ja administratiivhoone maa-alaks. Teisisõnu ei saa sinna ehitada korterelamut või täismahus äripinda ilma üldplaneeringut muutmata. Tartu üldplaneeringu on ka eilsest avalikul väljapanekul ja Estiku grupp, kui krundi omanik saaks teha ettepaneku lubada ekraani asemel ehitada näiteks korterid. Samuti võib iga tartlane teha ettepaneku kuulutada maja miljööväärtuslikuks. Egle Tamm kirjeldab, mida see tähendaks. Miljööväärtusliku üksikobjekti puhul väärtustatakse ainult hoone välisilmet ehk nõuded on seatud ainult hoone eksterjöörile, aga mälestise puhul on loakohustuslik ka hoone interjöör. Üks muinsuskaitsestaatus ei välista teist mälestuseks kuulutamine otsustatakse riigi miljööväärtuslikus linna tasemel. Maja uus omanik Eestika Grupp ei ole öelnud, mida nad hoonega teha tahavad.
|
Muinsuskaitseamet ütles eile, et kaalub Tartu kino Ekraan maja mälestiseks määramist. Hoone lammutamiseks peaks koostama uue detailplaneeringu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kinoekraan on ehitatud Tartu arhitekti Raul Levroitkivi tüüpprojekti järgi. Samasuguseid hooneid on üle Eesti veel püsti, kolm. Üks Võrus, üks Tallinnas Pääskülas ja üks Kohtla-Järvel. 2018. aastal lammutati teine Tallinnas Mustamäel sama projekti järgi ehitatud maja. Kino ei ole peale ekraani üheski samasuguses hoones pikalt näidatud. Tartu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm ütleb, et mälestiseks kuulutamise eel hindab muinsuskaitseamet kindlaid kriteeriume. Näiteks autentsus kui autentselt hoone on säilinud, kas ta on tüüpiline või unikaalehitis antud juhul on tegemist tüüpilise ehitisega kuid tänaseks on enamus seda tüüpi kinod ja üldse kinohooned, mis nõukogude ajal ehitati ümber ehitatud ehk selles mõttes on kindlasti tegemist väärtuslikku, veel säilinud hoonega vaadatakse, kas ta on silmapaistev ehitis või on ta sümboolne ehitis. Kas ta on seotud tuntud isikutega, antud juhul siis on tegemist arhitekt Raul Levroit kivi loominguga, samuti vaadatakse, et kuidas siis hoone substants on säilinud. Kui palju on ümberehituse eksterjööris, kui palju on interjööris ümberehitisi? Selleks, et krundile midagi uut ehitada, tuleb omanikul esitada soov koostada uus detailplaneering. Siis peaks ka arvestama Tartu üldplaneeringuga, seletab Tartu detailplaneeringute teenistuse juhataja Aire Priks. Sel planeeringu järgi on tegemist ühiskondliku hoonete maa-alaga mis tähendab seda siis, et see on mõeldud kas kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse muuseumi raamatukoguhoone, mingi kultus või tavandihoone või kasumi saamise eesmärgita büroo ja administratiivhoone maa-alaks. Teisisõnu ei saa sinna ehitada korterelamut või täismahus äripinda ilma üldplaneeringut muutmata. Tartu üldplaneeringu on ka eilsest avalikul väljapanekul ja Estiku grupp, kui krundi omanik saaks teha ettepaneku lubada ekraani asemel ehitada näiteks korterid. Samuti võib iga tartlane teha ettepaneku kuulutada maja miljööväärtuslikuks. Egle Tamm kirjeldab, mida see tähendaks. Miljööväärtusliku üksikobjekti puhul väärtustatakse ainult hoone välisilmet ehk nõuded on seatud ainult hoone eksterjöörile, aga mälestise puhul on loakohustuslik ka hoone interjöör. Üks muinsuskaitsestaatus ei välista teist mälestuseks kuulutamine otsustatakse riigi miljööväärtuslikus linna tasemel. Maja uus omanik Eestika Grupp ei ole öelnud, mida nad hoonega teha tahavad.
### Response:
Muinsuskaitseamet ütles eile, et kaalub Tartu kino Ekraan maja mälestiseks määramist. Hoone lammutamiseks peaks koostama uue detailplaneeringu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Air Baltic oli Euroopas esimene lennufirma, kes lõpetas päeva pealt kõik liinilennud, sest Läti otsustas kogu rahvusvahelise liikluse katkestada. Seisak on tänaseks kestnud kaks nädalat ja üks päev. Kui mitte arvestada baltlaste kojunaasmise ja transpordilende Air Baltic ul, on kriisist väljumise plaan olemas, millel aga liinilennud taastuvad, pole teada üheski riigis, kõneleb Air Balticu tegevjuht Martin Kauss. See on riigiti väga erinev, sest igal riigil on oma piirangud, räägib kauss. Praegu on seisukoht, et enne kui lihavõtted on läbi, lennud ei taastu. Lätis kehtib näiteks erakorraline olukord formaalselt küll 15. aprillini, kuid me arvestame, et seda pikendatakse ja enne selle lõppu me lennata ei saa, kinnitas Martin Kauss. Air Baltic peab ajutiselt töölt kõrvale jätma 700 inimest ehk 40 protsenti oma personalist. Samuti on otsustatud, et kriisi lõppedes kasutatakse vaid uusi Airpasse. Loobutakse turbo propellerlennukist ja Boeing uist, millel iisinguaeg peagi niikuinii läbi saab. Martin kauss. Lendamine ainult Air busidega ehk ühe lennuki tüübiga on oluliselt odavam, kui kasutada erinevaid lennukeid. Pärast kriisi plaanime alustada viie lennukiga ja lisada iga nädal veel ühe ning taastuda nii suund suuna kaupa. Samamoodi plaanime taastada lennud ka Tallinnast ja Vilniusest, räägib Martin Kaus. Air Balticu juht kinnitas, et nende Air bussid võivad mistahes maailma punktist tuua vajaliku abi ka Eestile või Leedule kuid seni pole eestlased ei temalt ega Läti poliitikult abi küsinud. Lätlaste maskidega varustamiseks võetakse peagi ette juba teine Hiina lend. Martin Kauss. Ma olen sakslane ja soovin aidata kõiki Baltimaade elanikke, et neil oleks parem taristu, räägib Kaus. Praegu kriisi ajal peaksime ka töötama koos ja rahvuslikud teemad peaks olema jäetud kõrvale. Meie lend Hiina on suurte kaubalennukitega võrreldes oluliselt odavam, tõdeb kauss. Kuigi Läti valitsus on valmis Air Balticu põhikapitali investeerima, suudab lennufirma ilma toetuse või laenuta lähikuud ise vastu pidada sest läinud aastal emiteeriti võlakirju. Kas päris kriisi lõpuni sõltub sellest, kui kaua kriis kestab?
|
Samas lõpetatakse töösuhe 700 inimesega.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Air Baltic oli Euroopas esimene lennufirma, kes lõpetas päeva pealt kõik liinilennud, sest Läti otsustas kogu rahvusvahelise liikluse katkestada. Seisak on tänaseks kestnud kaks nädalat ja üks päev. Kui mitte arvestada baltlaste kojunaasmise ja transpordilende Air Baltic ul, on kriisist väljumise plaan olemas, millel aga liinilennud taastuvad, pole teada üheski riigis, kõneleb Air Balticu tegevjuht Martin Kauss. See on riigiti väga erinev, sest igal riigil on oma piirangud, räägib kauss. Praegu on seisukoht, et enne kui lihavõtted on läbi, lennud ei taastu. Lätis kehtib näiteks erakorraline olukord formaalselt küll 15. aprillini, kuid me arvestame, et seda pikendatakse ja enne selle lõppu me lennata ei saa, kinnitas Martin Kauss. Air Baltic peab ajutiselt töölt kõrvale jätma 700 inimest ehk 40 protsenti oma personalist. Samuti on otsustatud, et kriisi lõppedes kasutatakse vaid uusi Airpasse. Loobutakse turbo propellerlennukist ja Boeing uist, millel iisinguaeg peagi niikuinii läbi saab. Martin kauss. Lendamine ainult Air busidega ehk ühe lennuki tüübiga on oluliselt odavam, kui kasutada erinevaid lennukeid. Pärast kriisi plaanime alustada viie lennukiga ja lisada iga nädal veel ühe ning taastuda nii suund suuna kaupa. Samamoodi plaanime taastada lennud ka Tallinnast ja Vilniusest, räägib Martin Kaus. Air Balticu juht kinnitas, et nende Air bussid võivad mistahes maailma punktist tuua vajaliku abi ka Eestile või Leedule kuid seni pole eestlased ei temalt ega Läti poliitikult abi küsinud. Lätlaste maskidega varustamiseks võetakse peagi ette juba teine Hiina lend. Martin Kauss. Ma olen sakslane ja soovin aidata kõiki Baltimaade elanikke, et neil oleks parem taristu, räägib Kaus. Praegu kriisi ajal peaksime ka töötama koos ja rahvuslikud teemad peaks olema jäetud kõrvale. Meie lend Hiina on suurte kaubalennukitega võrreldes oluliselt odavam, tõdeb kauss. Kuigi Läti valitsus on valmis Air Balticu põhikapitali investeerima, suudab lennufirma ilma toetuse või laenuta lähikuud ise vastu pidada sest läinud aastal emiteeriti võlakirju. Kas päris kriisi lõpuni sõltub sellest, kui kaua kriis kestab?
### Response:
Samas lõpetatakse töösuhe 700 inimesega.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kuidas siis kommenteerite tänast valimistulemust? Vaatamata sellele, kui raskes olukorras Reformierakond oli, siis väga hea tulemus, me pidime hästi palju vaeva nägema, et tõestamaks, et Reformierakond on murus ikkagi tugev erakond. No häälte kombinatsioon või mandaatide kombinatsioon on selline, et seal on üsna palju variante, võimalikud, kas on juba teil mingisugused mõtted selles suhtes liikunud või on mingid variandid, mida te nagu selgelt välistate Nende ja Reformierakond Võrus ei ole kunagi mingisuguseid variante välistanud, kõik erakonnad on läbi räägitavad, pigem on küsimus siis nelja aasta programmis, et mida tehakse, mida jäetakse tegemata. Et üsna sellist vihast võitlust võib-olla pidasid noh, nüüd häälte järgi vaadates siis oma peamiste oponentide sotsidega, et kas see koostöö on ka võimalik? Ei, see paistis pigem ajakirjanduses vihane võistlus, et sotsialistid on ka kindlasti läbi läbiräägitav partner, ma arvan, et me leiame ka sotsialistidega ühiskeele. Eks ta niisugune oodatud üllatus oli, et vaikselt, hingest lootsin, et tõesti läheb hästi ja läks ka väga hästi. No mida sa sellest tulemusest välja loeksid? No selles tulemuses on selge sõnum, nagu Võru linna elanikud on ütelnud, kuidas võiks järgmine neli aastat Võru linna juhtida ehk et see, mida meie oma valimislubadustes sotsid välja ütlesid, on, on see, et ikkagi rohkem niisugust mõistlikku majandamist oleks ja et niisugust inimeste hääl saaks kuuldavale. No, mis nüüd edasi saab, see kombinatsioonide hulk on seal ütleme üsna muljetavaldav. Jah, peab tõesti tõele au andma, et väga-väga palju erinevaid võimalusi on ja ja ainult kaks või üks võimalus on selline, kus siis kaks erakonda saaks koos teha, need on siis sotsid, Reformierakond ülejäänud puhul tuleb kõigil otsida kolmandat partnerit. Ütleme nii, et kui, kui need mõtted, mis meil tõesti on välja käidud ja millele tänu inimesed on nii suure usalduse sotsidele seekord andnud Võrus ja ka minule andnud, siis ma pean nendest mõtetest väga kinni ja, ja kui Reformierakond on valmis nende mõtetega kaasa tulema, siis kindlasti ei välista kedagi.
|
Võrus tõotab valimistulemus põnevaid koalitsiooniläbirääkimisi, kuna praeguste häältejaotuse järgi on võimalik jätkata nii Reformierakonnal kui ka näha täiesti uut võimuliitu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kuidas siis kommenteerite tänast valimistulemust? Vaatamata sellele, kui raskes olukorras Reformierakond oli, siis väga hea tulemus, me pidime hästi palju vaeva nägema, et tõestamaks, et Reformierakond on murus ikkagi tugev erakond. No häälte kombinatsioon või mandaatide kombinatsioon on selline, et seal on üsna palju variante, võimalikud, kas on juba teil mingisugused mõtted selles suhtes liikunud või on mingid variandid, mida te nagu selgelt välistate Nende ja Reformierakond Võrus ei ole kunagi mingisuguseid variante välistanud, kõik erakonnad on läbi räägitavad, pigem on küsimus siis nelja aasta programmis, et mida tehakse, mida jäetakse tegemata. Et üsna sellist vihast võitlust võib-olla pidasid noh, nüüd häälte järgi vaadates siis oma peamiste oponentide sotsidega, et kas see koostöö on ka võimalik? Ei, see paistis pigem ajakirjanduses vihane võistlus, et sotsialistid on ka kindlasti läbi läbiräägitav partner, ma arvan, et me leiame ka sotsialistidega ühiskeele. Eks ta niisugune oodatud üllatus oli, et vaikselt, hingest lootsin, et tõesti läheb hästi ja läks ka väga hästi. No mida sa sellest tulemusest välja loeksid? No selles tulemuses on selge sõnum, nagu Võru linna elanikud on ütelnud, kuidas võiks järgmine neli aastat Võru linna juhtida ehk et see, mida meie oma valimislubadustes sotsid välja ütlesid, on, on see, et ikkagi rohkem niisugust mõistlikku majandamist oleks ja et niisugust inimeste hääl saaks kuuldavale. No, mis nüüd edasi saab, see kombinatsioonide hulk on seal ütleme üsna muljetavaldav. Jah, peab tõesti tõele au andma, et väga-väga palju erinevaid võimalusi on ja ja ainult kaks või üks võimalus on selline, kus siis kaks erakonda saaks koos teha, need on siis sotsid, Reformierakond ülejäänud puhul tuleb kõigil otsida kolmandat partnerit. Ütleme nii, et kui, kui need mõtted, mis meil tõesti on välja käidud ja millele tänu inimesed on nii suure usalduse sotsidele seekord andnud Võrus ja ka minule andnud, siis ma pean nendest mõtetest väga kinni ja, ja kui Reformierakond on valmis nende mõtetega kaasa tulema, siis kindlasti ei välista kedagi.
### Response:
Võrus tõotab valimistulemus põnevaid koalitsiooniläbirääkimisi, kuna praeguste häältejaotuse järgi on võimalik jätkata nii Reformierakonnal kui ka näha täiesti uut võimuliitu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Riigikogu esimene erakorraline istungjärk lõppes sisuliselt algamata, koalitsioon otsustas, et neil ei ole vaja Isamaaliidu õppetoetuste seaduse varianti arutada, piisab enda omast. Reformierakonna fraktsioon jättis saali tulemata. Res Publica ja rahvaliit istusid küll saalis, kuid kohal ennast ei registreerinud. Niisiis nentis riigikogu esimees Ene Ergmaa pärast kohaloleku kontrolli. Kohal on 41 riigikogu saadikut. Erakorralisel istungjärgul on riigikogu otsustusvõimeline, kui on kohal üle poole riigikogu koosseisust. Kuna kohal on vähem kui 51 riigikogu liiget, siis istungjärk ei ole otsustusvõimeline. Istungjärk on lõppenud. Isamaaliidu esindaja Tõnis Lukase lühikommentaar. See koalitsiooni käitumine on tegelikult täiesti üllatav ja mõnes mõttes ka küüniline, sellepärast et õppetoetuste seadust on mitu aastat arutatud ja seal on tõsiseid arutelupunkte küll ja küll ja kui nüüd üks või teine opositsiooni ettepanek ei meeldi, aga see ei tähenda sellest teemast nii üleolevalt mööda minna ja et teemat poleks vaja arutada, arutada on igal juhul vaja. Hiljem selgus, et oleks võinud arutada ja aega parajaks teha küll, sest kui pool tundi hiljem koguneti valitsuse poolt kokku kutsutud istungjärgule, selgus, et eelnõu koos parandusettepanekutega on veel paljunduses ja tööd alustada ei saa. Uus pooletunnine vaheaeg. Opositsioon soovis vaheaega vähemalt kaks tundi, et parandusettepanekutega tutvuda ja kui seda ei saanud, teatas Keskerakonna fraktsioon, et keeldub edasises arutelus osalemast, mistõttu opositsiooni hääl jäi muidugi saalis tublisti vaiksemaks. Tänase vaidluse üks põhipunkte oli see, kellele ikkagi toetust anda ja kas pole võimalik parameetreid täpselt paika panna. Minister Toivo Maimets. Põhitoetust ja doktoranditoetust on õigus taotleda õppuril, kes on Eesti kodanik või viibib Eestis elamisloa alusel. Õpib täiskoormusega ehk täidab õppekava mahust aastas vähemalt 75 protsenti ja ei ole ületanud nominaalset. Ministrile oponeeris rahvaliidu esindaja Jaak Allik, kes luges ette vabariikide kõrgkoolide rektori nõukogu seisukoha Põhitoetuse saamiseks taotluse esitanud üliõpilaste kohta tuleks koostada paremusjärjestused õppekavade kaupa. Lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist. Põhitoetus peaks olema kindlustatud kõigile üliõpilastele, kes on õppinud sajaprotsendilise õppekava järgse koormusega või seda ületanud. Senine kord pakuks selged kriteeriumid toetuste määramiseks ning oleks piisavalt motiveeriv üliõpilastele lõpetamaks ülikooli nominaalajaga. Rahvaliit teatas omakorda, et toetab seda seisukohta muuseas nagu üliõpilasedki, kuid saab aru, et raha on vähe ja suhtub käesolevasse eelnõusse kui pilootprojekti, mida edaspidi parandama peab. Seisukoht, et tegu on seadusega, mille üks põhieesmärk on praktilise kogemuse saamine ja mis nõuab edasist täiendamist sai saalis sellise vastukaja, et mõõdukad pakkusid juba termini uus poliitika asemel välja uus pilootika ja rõhutasid, et õppetoetuste seaduse esialgne mõte on kadunud. Eiki Nestor. Kuulge, sõbrad, siin pole ju õppetoetustest, mida kolm aastat on arutatud, juttugi, et siin räägitakse stipist siiamaani stiist ja ainult stipist. Kui komplekslahendustest on juttu ka sotsiaalhoolekande seaduse meie laual oleva lahenduse järgi siis võib tõesti rääkida komplekssest, kõri, pigistamisest, tudengitele ja mitte midagi muud. Mõõdukad tegid ka ebaõnnestunud katse mõlemad eelnõud riigikogu menetlusest välja hääletada, teine lugemine lõppes ikkagi mõlema puhul edukalt. Homme on uus riigikogu erakorraline istungjärk.
|
Riigikogu pidas erakorralise istungjärgu õppetoetuste teemadel.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Riigikogu esimene erakorraline istungjärk lõppes sisuliselt algamata, koalitsioon otsustas, et neil ei ole vaja Isamaaliidu õppetoetuste seaduse varianti arutada, piisab enda omast. Reformierakonna fraktsioon jättis saali tulemata. Res Publica ja rahvaliit istusid küll saalis, kuid kohal ennast ei registreerinud. Niisiis nentis riigikogu esimees Ene Ergmaa pärast kohaloleku kontrolli. Kohal on 41 riigikogu saadikut. Erakorralisel istungjärgul on riigikogu otsustusvõimeline, kui on kohal üle poole riigikogu koosseisust. Kuna kohal on vähem kui 51 riigikogu liiget, siis istungjärk ei ole otsustusvõimeline. Istungjärk on lõppenud. Isamaaliidu esindaja Tõnis Lukase lühikommentaar. See koalitsiooni käitumine on tegelikult täiesti üllatav ja mõnes mõttes ka küüniline, sellepärast et õppetoetuste seadust on mitu aastat arutatud ja seal on tõsiseid arutelupunkte küll ja küll ja kui nüüd üks või teine opositsiooni ettepanek ei meeldi, aga see ei tähenda sellest teemast nii üleolevalt mööda minna ja et teemat poleks vaja arutada, arutada on igal juhul vaja. Hiljem selgus, et oleks võinud arutada ja aega parajaks teha küll, sest kui pool tundi hiljem koguneti valitsuse poolt kokku kutsutud istungjärgule, selgus, et eelnõu koos parandusettepanekutega on veel paljunduses ja tööd alustada ei saa. Uus pooletunnine vaheaeg. Opositsioon soovis vaheaega vähemalt kaks tundi, et parandusettepanekutega tutvuda ja kui seda ei saanud, teatas Keskerakonna fraktsioon, et keeldub edasises arutelus osalemast, mistõttu opositsiooni hääl jäi muidugi saalis tublisti vaiksemaks. Tänase vaidluse üks põhipunkte oli see, kellele ikkagi toetust anda ja kas pole võimalik parameetreid täpselt paika panna. Minister Toivo Maimets. Põhitoetust ja doktoranditoetust on õigus taotleda õppuril, kes on Eesti kodanik või viibib Eestis elamisloa alusel. Õpib täiskoormusega ehk täidab õppekava mahust aastas vähemalt 75 protsenti ja ei ole ületanud nominaalset. Ministrile oponeeris rahvaliidu esindaja Jaak Allik, kes luges ette vabariikide kõrgkoolide rektori nõukogu seisukoha Põhitoetuse saamiseks taotluse esitanud üliõpilaste kohta tuleks koostada paremusjärjestused õppekavade kaupa. Lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist. Põhitoetus peaks olema kindlustatud kõigile üliõpilastele, kes on õppinud sajaprotsendilise õppekava järgse koormusega või seda ületanud. Senine kord pakuks selged kriteeriumid toetuste määramiseks ning oleks piisavalt motiveeriv üliõpilastele lõpetamaks ülikooli nominaalajaga. Rahvaliit teatas omakorda, et toetab seda seisukohta muuseas nagu üliõpilasedki, kuid saab aru, et raha on vähe ja suhtub käesolevasse eelnõusse kui pilootprojekti, mida edaspidi parandama peab. Seisukoht, et tegu on seadusega, mille üks põhieesmärk on praktilise kogemuse saamine ja mis nõuab edasist täiendamist sai saalis sellise vastukaja, et mõõdukad pakkusid juba termini uus poliitika asemel välja uus pilootika ja rõhutasid, et õppetoetuste seaduse esialgne mõte on kadunud. Eiki Nestor. Kuulge, sõbrad, siin pole ju õppetoetustest, mida kolm aastat on arutatud, juttugi, et siin räägitakse stipist siiamaani stiist ja ainult stipist. Kui komplekslahendustest on juttu ka sotsiaalhoolekande seaduse meie laual oleva lahenduse järgi siis võib tõesti rääkida komplekssest, kõri, pigistamisest, tudengitele ja mitte midagi muud. Mõõdukad tegid ka ebaõnnestunud katse mõlemad eelnõud riigikogu menetlusest välja hääletada, teine lugemine lõppes ikkagi mõlema puhul edukalt. Homme on uus riigikogu erakorraline istungjärk.
### Response:
Riigikogu pidas erakorralise istungjärgu õppetoetuste teemadel.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
2021. aasta esimeses pooles kasvas Eesti majandus hoolimata koroonaviiruse uuest lainest ja nakkuse leviku tõkestamiseks seatud piirangutest jõudsal kuid tööturg taastus tagasihoidlikumalt. Tööga hõivatuid on teises kvartalis endiselt vähem kui enne kriisi ning tööpuuduski oli suurem. Eesti Panga ökonomist Lauri Matsulei ütles, et tööga hõivatuse dünaamika kriisi vältel on olnud valdkonniti erinev. Osa tegevusalasid, nagu näiteks tervishoid või haridus kasvatasid hõivet kogu pandeemia perioodi vältel, sest nõudlus tööjõu järele see püsis ja üldse viimase pooleteise aasta jooksul valitsussektori hõive kasvas ning kogu see hõive langus on tulnud ikkagi erasektorist. Siin võib välja tuua ajutise toitlustuse, kus hotellides, restoranides see hõive langus jätkus veel selle aasta teises kvartalis, aasta võrdluses, sõltumata sellest, et ka eelmise aasta teine kvartal oli juba pandeemia poolt räsitud, nüüd rääkides mäetööstuses energeetikast, siis seal on mõjutajateks mitte niivõrd pandeemia kriis, vaid see, mis toimub põlevkivienergeetikas ja ütleme, selle kogu selle põlevkivienergeetika tähtsuse vähenemine ja kokkuvõttes oli nüüd teises kvartalis pisut pisut enam kui pooltel tegevusaladel õive madalam kui kaks aastat tagasi. Et hõive oli 2021. aasta esimesel poolel madalam kui enne kriisi, oli vaba tööjõudu turul rohkem. Sellest hoolimata on tööandjate seas kasvanud mure tööjõupuuduse pärast ja taas värvata se töötajaid välismaalt. Sama palju kui enne kriisi. Koos suurema tööjõupuuduse tunnetusega on hoogustunud keskmise palgakasv mis ulatus käesoleva aasta teises kvartalis 7,3 protsendini. Eesti Panga ökonomist Ol ja Soosaar. Palkade kasvuga me näeme seda, et kriisi alguses kohe oli üks selline jõnks alla, ehk siis alguses oli suur ebakindlus ja siis tõesti keskmine palk isegi võrreldes eelmise kvartaliga kahanes, see oli siis 2020 kohe teises kvartalis. Aga pärast seda on palgakasv üsnagi kiiresti tagasi tulnud ka võrreldes kriisieelsega ikkagi näiteks kus sektoris on palgakasv olnud aeglasem. Kui nüüd ettevaates mõelda, siis tegelikult on neid selliseid tegureid, mis seda palgakasvu hoogustavad, pigem ülekaalus. Soosaar tõi näiteks eeldatava miinimumpalga kasvu 12 protsendi võrra järgmisest aastast samuti tarbija hindade kiire tõusu, kahaneva vaba tööjõuhulga tööturul ja erineva hõive kasvukiiruse tegevusaladel.
|
Eesti Pank märkis tööturu ülevaates, et tööandjate seas on kasvanud mure tööjõupuuduse pärast ja taas värvatakse töötajaid välismaalt sama palju kui enne koroonakriisi. Samal ajal on hoogustunud keskmise palga kasv, mis ülevaate koostajate hinnangul peaks ka lähiajal jätkuma.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
2021. aasta esimeses pooles kasvas Eesti majandus hoolimata koroonaviiruse uuest lainest ja nakkuse leviku tõkestamiseks seatud piirangutest jõudsal kuid tööturg taastus tagasihoidlikumalt. Tööga hõivatuid on teises kvartalis endiselt vähem kui enne kriisi ning tööpuuduski oli suurem. Eesti Panga ökonomist Lauri Matsulei ütles, et tööga hõivatuse dünaamika kriisi vältel on olnud valdkonniti erinev. Osa tegevusalasid, nagu näiteks tervishoid või haridus kasvatasid hõivet kogu pandeemia perioodi vältel, sest nõudlus tööjõu järele see püsis ja üldse viimase pooleteise aasta jooksul valitsussektori hõive kasvas ning kogu see hõive langus on tulnud ikkagi erasektorist. Siin võib välja tuua ajutise toitlustuse, kus hotellides, restoranides see hõive langus jätkus veel selle aasta teises kvartalis, aasta võrdluses, sõltumata sellest, et ka eelmise aasta teine kvartal oli juba pandeemia poolt räsitud, nüüd rääkides mäetööstuses energeetikast, siis seal on mõjutajateks mitte niivõrd pandeemia kriis, vaid see, mis toimub põlevkivienergeetikas ja ütleme, selle kogu selle põlevkivienergeetika tähtsuse vähenemine ja kokkuvõttes oli nüüd teises kvartalis pisut pisut enam kui pooltel tegevusaladel õive madalam kui kaks aastat tagasi. Et hõive oli 2021. aasta esimesel poolel madalam kui enne kriisi, oli vaba tööjõudu turul rohkem. Sellest hoolimata on tööandjate seas kasvanud mure tööjõupuuduse pärast ja taas värvata se töötajaid välismaalt. Sama palju kui enne kriisi. Koos suurema tööjõupuuduse tunnetusega on hoogustunud keskmise palgakasv mis ulatus käesoleva aasta teises kvartalis 7,3 protsendini. Eesti Panga ökonomist Ol ja Soosaar. Palkade kasvuga me näeme seda, et kriisi alguses kohe oli üks selline jõnks alla, ehk siis alguses oli suur ebakindlus ja siis tõesti keskmine palk isegi võrreldes eelmise kvartaliga kahanes, see oli siis 2020 kohe teises kvartalis. Aga pärast seda on palgakasv üsnagi kiiresti tagasi tulnud ka võrreldes kriisieelsega ikkagi näiteks kus sektoris on palgakasv olnud aeglasem. Kui nüüd ettevaates mõelda, siis tegelikult on neid selliseid tegureid, mis seda palgakasvu hoogustavad, pigem ülekaalus. Soosaar tõi näiteks eeldatava miinimumpalga kasvu 12 protsendi võrra järgmisest aastast samuti tarbija hindade kiire tõusu, kahaneva vaba tööjõuhulga tööturul ja erineva hõive kasvukiiruse tegevusaladel.
### Response:
Eesti Pank märkis tööturu ülevaates, et tööandjate seas on kasvanud mure tööjõupuuduse pärast ja taas värvatakse töötajaid välismaalt sama palju kui enne koroonakriisi. Samal ajal on hoogustunud keskmise palga kasv, mis ülevaate koostajate hinnangul peaks ka lähiajal jätkuma.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kaitseväe luurekeskuse ülema Margo Grosbergi sõnul pole vene relvajõud suutnud Ukrainas nädala jooksul kusagil peale Mariupoli edasi liikuda ja tegelevad praegu oma positsioonide kindlustamisega. Mariupol on väga tihedas piiramisrõngas, sisuliselt käivad lahingud erinevate tänavate nurkade ja kvartalite peale, aga ka seal ei ole olukord kommalegi poolele väga lihtne ja tõenäoliselt siis vähemalt järgmised seitse päeva jätkub see olukord seal enam-vähem samas rütmis. Mariupolis on väga palju purustusi, alates tsiviilelamutest ja rajoonidest kuni tööstuspiirkondadeni. Kiievi, Tšernikivi ja Harkivi piirkonnas on Vene üksused saavutanud kulminatsioonipunkti, ent pole seatud eesmärkidele jõudnud. Ilma väga suurte muudatustega lahinguplaanis isikkoosseisus tehnikas praegusel hetkel enam kuskile kaugemale edasi minna ei olda võimelised ja mida viimastel päevadel võib-olla isegi nädala on tehtud, on siis pigem kindlustatud neid nii-öelda võidetud maa-alasid, mis küll iseenesest ütleme määrust kupäraselt on tavapärane tegevus ehk siis kaevutakse vähemal või rohkemal määral sisse. Samuti on vene üksustel suuri probleeme isikkoosseisuga. Siis on näha, et üksusi Ukraina piiridele võiks tuua kasvõi sellistes kohtades nagu Lõuna-Osseetia, Abhaasia, Vene Föderatsiooni relvajõudude baasist Armeeniast ja samamoodi indikatsioone. Et Süürias võitlevad üksused Vene Föderatsiooni poole peal, siis samamoodi planeeritakse, et tuua Ukraina juurde. Vene relvajõudusid kimbutavad ka sel nädalal samad hädad, mis varem kõige silmatorkavamad neist on probleemid sidega. Lisaks jätkuvad ka varustus ja juhtimisprobleemid.
|
Vene väeüksused Ukrainas kaevavad kaevikuid. Edasiliikumist praktiliselt pole, ütleb Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kaitseväe luurekeskuse ülema Margo Grosbergi sõnul pole vene relvajõud suutnud Ukrainas nädala jooksul kusagil peale Mariupoli edasi liikuda ja tegelevad praegu oma positsioonide kindlustamisega. Mariupol on väga tihedas piiramisrõngas, sisuliselt käivad lahingud erinevate tänavate nurkade ja kvartalite peale, aga ka seal ei ole olukord kommalegi poolele väga lihtne ja tõenäoliselt siis vähemalt järgmised seitse päeva jätkub see olukord seal enam-vähem samas rütmis. Mariupolis on väga palju purustusi, alates tsiviilelamutest ja rajoonidest kuni tööstuspiirkondadeni. Kiievi, Tšernikivi ja Harkivi piirkonnas on Vene üksused saavutanud kulminatsioonipunkti, ent pole seatud eesmärkidele jõudnud. Ilma väga suurte muudatustega lahinguplaanis isikkoosseisus tehnikas praegusel hetkel enam kuskile kaugemale edasi minna ei olda võimelised ja mida viimastel päevadel võib-olla isegi nädala on tehtud, on siis pigem kindlustatud neid nii-öelda võidetud maa-alasid, mis küll iseenesest ütleme määrust kupäraselt on tavapärane tegevus ehk siis kaevutakse vähemal või rohkemal määral sisse. Samuti on vene üksustel suuri probleeme isikkoosseisuga. Siis on näha, et üksusi Ukraina piiridele võiks tuua kasvõi sellistes kohtades nagu Lõuna-Osseetia, Abhaasia, Vene Föderatsiooni relvajõudude baasist Armeeniast ja samamoodi indikatsioone. Et Süürias võitlevad üksused Vene Föderatsiooni poole peal, siis samamoodi planeeritakse, et tuua Ukraina juurde. Vene relvajõudusid kimbutavad ka sel nädalal samad hädad, mis varem kõige silmatorkavamad neist on probleemid sidega. Lisaks jätkuvad ka varustus ja juhtimisprobleemid.
### Response:
Vene väeüksused Ukrainas kaevavad kaevikuid. Edasiliikumist praktiliselt pole, ütleb Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Erakond Isamaa on võimul kõigis kolmes Järvamaa omavalitsuses Isamaa parempoolsete ridadesse kuuluv Paide linnapea Priit Värk teatas täna, et on loonud valimisliidu uus Paide Isamaa nimekirjas ta volikogus ei kandideeri ja loodab kohalikku poliitikasse tuua uut verd. Paide linnavolikogu 23-st liikmest 14 on kohalikus poliitikas tegevad olnud, kes 12, mõni isegi 25 aastat. Minu ja isamaa teed on mitte päris lahku läinud, et ma erakonna liige jätkuvalt olen, aga meie suhted on külmutanud, mina keskendun ainult paidele ja selles raames ka oleme koos seltskonnaga loonud valimisliidu Uus Paide isamaale. Soovin edu. Kohaliku poliitikaga rohkem kursis olevad inimesed kinnitavad, et põhjus, miks linnapea Priit Värk enam koos isamaaga ei jätka, on tüli volikogu aseesimehe, mõjuka Paide kirurgist isamaalase Mihhail Festšiniga. Mihhail Festšin jätkab. Kas see tähendab nüüd, et isamaa paides on lõhenenud ja lõhene ja sellepärast nii kui üldse Isamaa lõhe on parempoolsed ja, ja, ja isamaa ja mina ei ole Priit isiklikult vastu midagi ja, aga kui ütleme, tema erakonna läheb vastu, me ei saa võtta Priitu Verki linnapea lipu alla, kui tema ise vastu Ka isamaasse kuuluv Türi vallavanem Pipi-Liis Siimann ei lähe valimistele erakonnanimekirjas. Ta on loonud valimisliidu koduvalt Türi, milles kandideerib ka ministri kogemusega poliitik Kaia Iva. Meil inimesed ei ole näinud põhjust ennast siduda ühegi erakonnaga, küll aga soovivad nad aktiivselt kogukonna elu korraldamises kaasa lüüa. Kas see tähendab seda, et Isamaa nimekirja Türi vallas valimistel olema ei saa? Minule teadaolevalt mitte. Järva abivallavanem Tiina Oraste ütleb aga, et tema läheb valimistele Isamaa nimekirjas, nagu see oli ka neli aastat tagasi. Kui lihtne või. Keeruline on erakonna nimekirja saada maal kandideerijaid. Ega see lihtne ei ole, aga kui sul on eelnevatel aastatel olnud oma meeskond, siis see annab nagu väga palju tuge, et läheme ühiselt edasi ja samamoodi nii-öelda nende tegevuste pealt oma mõtete pealt saada juurde uusi inimesi. See on keeruline, aga mitte võimatu. Isamaa pole siiski ainus erakond, mille liikmed moodustavad kohalikeks valimisteks valimisliite. Nii on valimisliidu moodustamisest teatanud näiteks ka sotsiaaldemokraadid nii Türi vallas kui Viljandi linnas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
|
Isamaa erakonda kuuluv Paide linnapea Priit Värk teatas täna valimisliidu Uus Paide loomisest, mille ridades ta kandideerib kohalikel valimistel muu hulgas ka oma koduerakonna vastu. Mitmed teisedki mõne erakonnaga seotud kohalikud poliitikud on juba teatanud, et kandideerivad volikogusse valimisliidu nimekirjas ega kandideeri erakonna nime all.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Erakond Isamaa on võimul kõigis kolmes Järvamaa omavalitsuses Isamaa parempoolsete ridadesse kuuluv Paide linnapea Priit Värk teatas täna, et on loonud valimisliidu uus Paide Isamaa nimekirjas ta volikogus ei kandideeri ja loodab kohalikku poliitikasse tuua uut verd. Paide linnavolikogu 23-st liikmest 14 on kohalikus poliitikas tegevad olnud, kes 12, mõni isegi 25 aastat. Minu ja isamaa teed on mitte päris lahku läinud, et ma erakonna liige jätkuvalt olen, aga meie suhted on külmutanud, mina keskendun ainult paidele ja selles raames ka oleme koos seltskonnaga loonud valimisliidu Uus Paide isamaale. Soovin edu. Kohaliku poliitikaga rohkem kursis olevad inimesed kinnitavad, et põhjus, miks linnapea Priit Värk enam koos isamaaga ei jätka, on tüli volikogu aseesimehe, mõjuka Paide kirurgist isamaalase Mihhail Festšiniga. Mihhail Festšin jätkab. Kas see tähendab nüüd, et isamaa paides on lõhenenud ja lõhene ja sellepärast nii kui üldse Isamaa lõhe on parempoolsed ja, ja, ja isamaa ja mina ei ole Priit isiklikult vastu midagi ja, aga kui ütleme, tema erakonna läheb vastu, me ei saa võtta Priitu Verki linnapea lipu alla, kui tema ise vastu Ka isamaasse kuuluv Türi vallavanem Pipi-Liis Siimann ei lähe valimistele erakonnanimekirjas. Ta on loonud valimisliidu koduvalt Türi, milles kandideerib ka ministri kogemusega poliitik Kaia Iva. Meil inimesed ei ole näinud põhjust ennast siduda ühegi erakonnaga, küll aga soovivad nad aktiivselt kogukonna elu korraldamises kaasa lüüa. Kas see tähendab seda, et Isamaa nimekirja Türi vallas valimistel olema ei saa? Minule teadaolevalt mitte. Järva abivallavanem Tiina Oraste ütleb aga, et tema läheb valimistele Isamaa nimekirjas, nagu see oli ka neli aastat tagasi. Kui lihtne või. Keeruline on erakonna nimekirja saada maal kandideerijaid. Ega see lihtne ei ole, aga kui sul on eelnevatel aastatel olnud oma meeskond, siis see annab nagu väga palju tuge, et läheme ühiselt edasi ja samamoodi nii-öelda nende tegevuste pealt oma mõtete pealt saada juurde uusi inimesi. See on keeruline, aga mitte võimatu. Isamaa pole siiski ainus erakond, mille liikmed moodustavad kohalikeks valimisteks valimisliite. Nii on valimisliidu moodustamisest teatanud näiteks ka sotsiaaldemokraadid nii Türi vallas kui Viljandi linnas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
### Response:
Isamaa erakonda kuuluv Paide linnapea Priit Värk teatas täna valimisliidu Uus Paide loomisest, mille ridades ta kandideerib kohalikel valimistel muu hulgas ka oma koduerakonna vastu. Mitmed teisedki mõne erakonnaga seotud kohalikud poliitikud on juba teatanud, et kandideerivad volikogusse valimisliidu nimekirjas ega kandideeri erakonna nime all.
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.