instruction
stringclasses 1
value | input
stringlengths 101
28.1k
| output
stringlengths 14
1.2k
| text
stringlengths 422
28.5k
|
|---|---|---|---|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Võru Instituudi spetsialist Triin Nagel ütles, et uue õpiku järgi võib õppida nii loodusõpetust kui ka võru keelt. Loodusõppus noorem peale koolieale on mõeldud kõigile õpilastele, kes soovivad õppida võru keeles loodusõpetust ja ka kõigile õpilastele, kes soovivad võru keelt õpetada. Lisaks näeksin ma seda õpikut kasulikuna ka kõigile Eestimaa eesti keele ja kirjanduse õpetajatele, sellepärast et selle õpiku ja ülesannete abil on võimalik tuua näiteid võru keele kohta võru keele kui Eestimaa ühe piirkondliku keele kohta. Kõik töökeskused ja kogu õpitekst on sisse loetud, see tähendab, et tuleb vajutada vaid nupu peale, teha üks klikk ja on kuulda ilusat võru keelt. Aasta alguses ilmunud võrukeelse õpiku esimene osa on leidnud juba hulga kasutajaid. Triin Nagel Populaarsem esimese osa põhjal, mis ilmus selle aasta märtsikuus, on olnud see variant, kus kõrisulg häevik on märgi märgitud kuu tähega. Seal aprillis oli lausa 339 õpetajat endale päeviku teinud. Selle õpiku kohta ja kasutajaid oli üpris palju. Võru Instituudi keelespetsialist Urmas Kalla kirjeldas õpiku võru keelde tõlkimise suuremaid probleeme. Võro keeles on palju homonüümiat ka näiteks tegusõnade ja nimisõnade vormid langevad sageli kokku. Et ütleme, sõna jõud või eesti keeles siis jõud, noh see on korraga nii nimisõna tähenduses jõud kui ka tegusõna tähenduses jõuab, on ka jõud või veel selgem näide on see, et päeva ja päikese jaoks on võro keeles üks ja sama sõna päiv, nii et vajadusel, kui, kui väga vaja, siis võib päikese kui taevakeha kohta tarvitada sõna päivlik. Et see on ka võro keeles olemas, aga seda tarvitamist tuleb siis iga kord kaaluda, sest see ei ole selline igapäevane. Urmas Kalla andis lootust, et tulevikus on oodata võrukeelseid õpikuid ka vanematele klassidele. Jah, ka sedasama eluuduseoppust on järgmistele vanematele klassidele plaanis edasi tõlkida ja välja anda, et algus, algus on tehtud mõni aasta tagasi.
|
Võrokesed on taas suurendanud võrokeelse õppematerjali hulka. Valmis on saanud loodusõpetuse õpik "Luudusoppus noorõmbalõ kooliiäle" teine osa, ja kuna tegemist on digitaalse variandiga, on materjal kõigile kasutajatele tasuta.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Võru Instituudi spetsialist Triin Nagel ütles, et uue õpiku järgi võib õppida nii loodusõpetust kui ka võru keelt. Loodusõppus noorem peale koolieale on mõeldud kõigile õpilastele, kes soovivad õppida võru keeles loodusõpetust ja ka kõigile õpilastele, kes soovivad võru keelt õpetada. Lisaks näeksin ma seda õpikut kasulikuna ka kõigile Eestimaa eesti keele ja kirjanduse õpetajatele, sellepärast et selle õpiku ja ülesannete abil on võimalik tuua näiteid võru keele kohta võru keele kui Eestimaa ühe piirkondliku keele kohta. Kõik töökeskused ja kogu õpitekst on sisse loetud, see tähendab, et tuleb vajutada vaid nupu peale, teha üks klikk ja on kuulda ilusat võru keelt. Aasta alguses ilmunud võrukeelse õpiku esimene osa on leidnud juba hulga kasutajaid. Triin Nagel Populaarsem esimese osa põhjal, mis ilmus selle aasta märtsikuus, on olnud see variant, kus kõrisulg häevik on märgi märgitud kuu tähega. Seal aprillis oli lausa 339 õpetajat endale päeviku teinud. Selle õpiku kohta ja kasutajaid oli üpris palju. Võru Instituudi keelespetsialist Urmas Kalla kirjeldas õpiku võru keelde tõlkimise suuremaid probleeme. Võro keeles on palju homonüümiat ka näiteks tegusõnade ja nimisõnade vormid langevad sageli kokku. Et ütleme, sõna jõud või eesti keeles siis jõud, noh see on korraga nii nimisõna tähenduses jõud kui ka tegusõna tähenduses jõuab, on ka jõud või veel selgem näide on see, et päeva ja päikese jaoks on võro keeles üks ja sama sõna päiv, nii et vajadusel, kui, kui väga vaja, siis võib päikese kui taevakeha kohta tarvitada sõna päivlik. Et see on ka võro keeles olemas, aga seda tarvitamist tuleb siis iga kord kaaluda, sest see ei ole selline igapäevane. Urmas Kalla andis lootust, et tulevikus on oodata võrukeelseid õpikuid ka vanematele klassidele. Jah, ka sedasama eluuduseoppust on järgmistele vanematele klassidele plaanis edasi tõlkida ja välja anda, et algus, algus on tehtud mõni aasta tagasi.
### Response:
Võrokesed on taas suurendanud võrokeelse õppematerjali hulka. Valmis on saanud loodusõpetuse õpik "Luudusoppus noorõmbalõ kooliiäle" teine osa, ja kuna tegemist on digitaalse variandiga, on materjal kõigile kasutajatele tasuta.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Hamber kinni poliitilisest ajaloost annavad märku kümned pildid seinal, millel endised USA presidendid poseerivad koos ettekandjate ja klientidega. Iga nelja aasta tagant korraldatakse siin ka kohvijuba de hääletus. Külastajad saavad panna oma lemmikkandidaadi topsi ühe kohvioa. Eelvalimiste päeval loetakse need kokku ja kuulutatakse välja võitja. See on teinud hambar kinni nii kuulsaks, et ka teistest osariikidest pärit külastajad soovivad siit kindlasti läbi astuda. Nii nagu Massachussetsist pärit Mariann, kes on vabatahtlik Joe Bideni kampaanias Me loodame teha suurepärase tulemuse siin jovas, me oleme teinud telefonikõnesid, koputanud ustele, käinud inimeste kodudes. Me oleme saanud suurepärase vastuvõtu osaliseks ja seda erinevatel põhjustel, mida võiks eeldada. Joe Biden il on kogemus selle riigi parandamiseks. VaCity on ülikooli linn ja Bernis Andrewsi toetaja. Tristani sõnul on noorte peamine murekoht hariduse maksumus. Berni on tasuta ülikooli poolt ja ma isiklikult arvan, et see oleks väga tore, sest paljude inimeste jaoks on ülikooli mineku takistuseks selle hind ja kui rohkem inimesi saaksid hariduse, sest on loodud võimalus, et selle eest saab maksta vähem või üldse mitte, siis ma arvan, et see oleks suurepärane. Ajakirjandustudengi Maria hinnangul on aga nende eelvalimiste kõige olulisem teema tervishoid sest paljud ameeriklased on tohutute meditsiiniarvete tõttu võlas. Mu sõber pidi just millegipärast EMOsse minema ja ta sai 3000 dollarilise arve lihtsalt kiirabisõidu eest. See on naeruväärne. Ajova eelvalimiste hääletustulemused peaksid selguma Eesti aja järgi homme hommikul. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Ajova.
|
Esimeste eelvalimiste eel külastas ERR kohalikku söögikohta, mis on tuntud valimiseelsete poliitiliste arutelude poolest.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Hamber kinni poliitilisest ajaloost annavad märku kümned pildid seinal, millel endised USA presidendid poseerivad koos ettekandjate ja klientidega. Iga nelja aasta tagant korraldatakse siin ka kohvijuba de hääletus. Külastajad saavad panna oma lemmikkandidaadi topsi ühe kohvioa. Eelvalimiste päeval loetakse need kokku ja kuulutatakse välja võitja. See on teinud hambar kinni nii kuulsaks, et ka teistest osariikidest pärit külastajad soovivad siit kindlasti läbi astuda. Nii nagu Massachussetsist pärit Mariann, kes on vabatahtlik Joe Bideni kampaanias Me loodame teha suurepärase tulemuse siin jovas, me oleme teinud telefonikõnesid, koputanud ustele, käinud inimeste kodudes. Me oleme saanud suurepärase vastuvõtu osaliseks ja seda erinevatel põhjustel, mida võiks eeldada. Joe Biden il on kogemus selle riigi parandamiseks. VaCity on ülikooli linn ja Bernis Andrewsi toetaja. Tristani sõnul on noorte peamine murekoht hariduse maksumus. Berni on tasuta ülikooli poolt ja ma isiklikult arvan, et see oleks väga tore, sest paljude inimeste jaoks on ülikooli mineku takistuseks selle hind ja kui rohkem inimesi saaksid hariduse, sest on loodud võimalus, et selle eest saab maksta vähem või üldse mitte, siis ma arvan, et see oleks suurepärane. Ajakirjandustudengi Maria hinnangul on aga nende eelvalimiste kõige olulisem teema tervishoid sest paljud ameeriklased on tohutute meditsiiniarvete tõttu võlas. Mu sõber pidi just millegipärast EMOsse minema ja ta sai 3000 dollarilise arve lihtsalt kiirabisõidu eest. See on naeruväärne. Ajova eelvalimiste hääletustulemused peaksid selguma Eesti aja järgi homme hommikul. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Ajova.
### Response:
Esimeste eelvalimiste eel külastas ERR kohalikku söögikohta, mis on tuntud valimiseelsete poliitiliste arutelude poolest.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ehitisregistrisse on võimalik üles laadida erinevaid dokumente. Osad üles laetud dokumendid sisaldavad kontaktandmed, mis ei tohiks olla kättesaadavad kolmandatel isikutel. Andmekaitseinspektsiooni pressiesindaja Signe Heiberg toetab Tartu linnavalitsuse püüdlusi. Kindlasti ei ole ehitisregistrist just füüsiliste isikute kontaktandmete kättesaadavus kuidagi seadusega kooskõlas, et kuigi andmete saamiseks tuleb end tuvastada ja sellest jääb registrisse maha jälg, ei muuda see siiski asja olemust. Võõral on võimalik ikkagi saada privaatsuse riivega andmeid ja neid siis omakasu eesmärgil ära kasutada. Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütleb, et projekti ja isikuandmeid sisaldavate dokumentide võimalik avalikustamine on probleemiks. Meie ei saa öelda seda, et eesmärk, et ehitisregistri andmed peaksid olema nii-öelda rohkem avalikud kui mingite muude registrite andmed, ega see ei tarvitse olla üldse vale eesmärk, aga meie pöördumine oligi eelkõige selleks, et juhtida tähelepanu, et see eesmärk tuleb nii-öelda panna kooskõlla isikuandmete kaitse eesmärkidega. Täna, kui me võtame ehitisregistri pidamise põhimääruse, siis seal on väga selgelt tehtud viide, et MKM registri vastutava töötlejana peaks tagama ainult nende andmete avalikustamise, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiiranguid. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talituse juhataja Taavi Jakobson sõnab, et on murest teadlik. See probleem on meil teadvustatud ja seda probleemi sammhaaval ka järjest likvideerime, meil oleks võimalus noh, kasutada selliseid pseudolahendusi, öelda, et, et nii kallis Tartu linn, et pange siis kõikidele andmetele AK märgis peale, see võimalus on olemas, aga ilmselgelt oleks ebaproportsionaalne nii andmete kättesaadavuse koha pealt kui oleks ka ebamõistlik halduskoormus Tartu linna ametnikele. Jüri Mölder vastab Taavi Jakobsonile, et aeg on anda vastuseid. Me ei taha üldse öelda seda, et, et me teame kõige paremini seda, et milline peaks olema see mõistlik tasakaal ehitisregistri, andmete, avalikkuse ja isikuandmete kaitstuse eesmärkide täitmise vahel. Aga aga me tahame selgust saada, me ei taha, et üks riigiasutus nõuab meilt üht, teine riigiasutus nõuab meilt teist ja et need nõuded meie hinnangul võivad olla omavahel konfliktis. Me tahame selgust.
|
Tartu linnavalitsus on mures, et ehitisregistris on praegu kättesaadavad andmed, millele juurdepääs peaks olema piiratud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ehitisregistrisse on võimalik üles laadida erinevaid dokumente. Osad üles laetud dokumendid sisaldavad kontaktandmed, mis ei tohiks olla kättesaadavad kolmandatel isikutel. Andmekaitseinspektsiooni pressiesindaja Signe Heiberg toetab Tartu linnavalitsuse püüdlusi. Kindlasti ei ole ehitisregistrist just füüsiliste isikute kontaktandmete kättesaadavus kuidagi seadusega kooskõlas, et kuigi andmete saamiseks tuleb end tuvastada ja sellest jääb registrisse maha jälg, ei muuda see siiski asja olemust. Võõral on võimalik ikkagi saada privaatsuse riivega andmeid ja neid siis omakasu eesmärgil ära kasutada. Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütleb, et projekti ja isikuandmeid sisaldavate dokumentide võimalik avalikustamine on probleemiks. Meie ei saa öelda seda, et eesmärk, et ehitisregistri andmed peaksid olema nii-öelda rohkem avalikud kui mingite muude registrite andmed, ega see ei tarvitse olla üldse vale eesmärk, aga meie pöördumine oligi eelkõige selleks, et juhtida tähelepanu, et see eesmärk tuleb nii-öelda panna kooskõlla isikuandmete kaitse eesmärkidega. Täna, kui me võtame ehitisregistri pidamise põhimääruse, siis seal on väga selgelt tehtud viide, et MKM registri vastutava töötlejana peaks tagama ainult nende andmete avalikustamise, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiiranguid. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talituse juhataja Taavi Jakobson sõnab, et on murest teadlik. See probleem on meil teadvustatud ja seda probleemi sammhaaval ka järjest likvideerime, meil oleks võimalus noh, kasutada selliseid pseudolahendusi, öelda, et, et nii kallis Tartu linn, et pange siis kõikidele andmetele AK märgis peale, see võimalus on olemas, aga ilmselgelt oleks ebaproportsionaalne nii andmete kättesaadavuse koha pealt kui oleks ka ebamõistlik halduskoormus Tartu linna ametnikele. Jüri Mölder vastab Taavi Jakobsonile, et aeg on anda vastuseid. Me ei taha üldse öelda seda, et, et me teame kõige paremini seda, et milline peaks olema see mõistlik tasakaal ehitisregistri, andmete, avalikkuse ja isikuandmete kaitstuse eesmärkide täitmise vahel. Aga aga me tahame selgust saada, me ei taha, et üks riigiasutus nõuab meilt üht, teine riigiasutus nõuab meilt teist ja et need nõuded meie hinnangul võivad olla omavahel konfliktis. Me tahame selgust.
### Response:
Tartu linnavalitsus on mures, et ehitisregistris on praegu kättesaadavad andmed, millele juurdepääs peaks olema piiratud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
19. sajandil ehitatud Narva-Jõesuu jumalaema kaasane ikooni kirik on põlenud mitu korda. Aasta tagasi toimunud põlengus sai kannatada kiriku puithoone ja hinnalisest kirikuvarast hävis pea kolmandik. Mullu suvel toimunud põleng kahjustas kirikuhoonet juba nii tugevasti, et selle taastamine ei tundunud enam otstarbekana. Nüüd on kogudus võtnud nõuks õigeusu kiriku ikkagi taastada. Esialgse arvestuse järgi võiks taastamistööd maksma minna üle 600000 euro ja hoone varemed tuleb sisuliselt lahti võtta ja uuesti kokku panna. Kogudusel on õnnestunud annetustena koguda üle 100000 euro ja teist sama palju eraldab palkseinte ja katusekonstruktsioonide taastamiseks muinsuskaitseamet, räägib muinsuskaitseameti peadirektori kohusetäitja Linda Lainvoo, kes veel mullu suvel kahtles, kas hoonet ongi veel võimalik endisel kujul üles ehitada. Ajaloolist substantsi seal ikkagi veidi on säilinud ja teisest küljest me peame silmas pidama ka seda, et on, on teatud selliseid sümbolobjekte või sümbolhooneid, mille puhul selle hoone olemasolu on, on täpselt sama oluline kui, kui see ajalooline materjal ja kui me mõtleme näiteks kas või Nõmme turuhoonele, mis ju samuti on, on tegelikult koopiana üles ehitatud mis sai oluliselt suuremaid kahjustusi veel kui Narva-Jõesu õigeusu kirik, siis selline tegevus just seda konteksti ja, ja seda arhitektuurset iseloomu silmas pidades on igal juhul õigustatud. Puudu olevat neljasadat tuhandet eurot taotleb kogudus riigilt ja seni tulutult. Siseministeerium vastas kogudusele, et nende eelarves pühakodade ehituseks ega taastamiseks vahendeid pole ja raha võiks koguda korjanduste toel või omavalitsuse kaasates. Samuti võiks kogudus pöörduda abi saamiseks Moskva patriarhaadi poole. Raha pole Narva-Jõesuu õigeusu kiriku taastamiseks ka kultuuriministeeriumil, räägib Kultuuriministeeriumi muinsuskaitse nõunik Liina Jänes. Narva-Jõesuu kirik küsis kultuuriministeeriumilt tõesti 400000 eurot taastamistöödeks ja see vajadus on igati põhjendatud ja arusaadav, aga sellist summat ei ole praegu kuskilt võtta. Kriisi tõttu on ka ministeeriumi eelarve pingeline ja reservid pingelised ja seetõttu erakorralisi toetusi nii suures mahus ei ole võimalik kanda. Kui meil õnnestuks mälestistele mõeldud toetuste summat suurendada, oleks võimalik ka kirikuid suuremas mahus toetada, võib-olla isegi luua eraldi toetusmeede, nagu oli kunagi pühakodade programm. Muinsuskaitseameti peadirektori kohusetäitja Linda Lainvoo sõnul ei saa ka muinsuskaitseamet praegu rohkem juurde anda, kuid kogudusel on võimalik järgnevatel aastatel raha juurde taotleda. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.
|
Muinsuskaitseamet eraldas Narva-Jõesuu õigeusu kiriku taastamiseks 100 000 eurot. Põlengus tugevasti kannatada saanud Narva-Jõesuu õigeusu kiriku taastamiseks kulub üle poole miljoni euro.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
19. sajandil ehitatud Narva-Jõesuu jumalaema kaasane ikooni kirik on põlenud mitu korda. Aasta tagasi toimunud põlengus sai kannatada kiriku puithoone ja hinnalisest kirikuvarast hävis pea kolmandik. Mullu suvel toimunud põleng kahjustas kirikuhoonet juba nii tugevasti, et selle taastamine ei tundunud enam otstarbekana. Nüüd on kogudus võtnud nõuks õigeusu kiriku ikkagi taastada. Esialgse arvestuse järgi võiks taastamistööd maksma minna üle 600000 euro ja hoone varemed tuleb sisuliselt lahti võtta ja uuesti kokku panna. Kogudusel on õnnestunud annetustena koguda üle 100000 euro ja teist sama palju eraldab palkseinte ja katusekonstruktsioonide taastamiseks muinsuskaitseamet, räägib muinsuskaitseameti peadirektori kohusetäitja Linda Lainvoo, kes veel mullu suvel kahtles, kas hoonet ongi veel võimalik endisel kujul üles ehitada. Ajaloolist substantsi seal ikkagi veidi on säilinud ja teisest küljest me peame silmas pidama ka seda, et on, on teatud selliseid sümbolobjekte või sümbolhooneid, mille puhul selle hoone olemasolu on, on täpselt sama oluline kui, kui see ajalooline materjal ja kui me mõtleme näiteks kas või Nõmme turuhoonele, mis ju samuti on, on tegelikult koopiana üles ehitatud mis sai oluliselt suuremaid kahjustusi veel kui Narva-Jõesu õigeusu kirik, siis selline tegevus just seda konteksti ja, ja seda arhitektuurset iseloomu silmas pidades on igal juhul õigustatud. Puudu olevat neljasadat tuhandet eurot taotleb kogudus riigilt ja seni tulutult. Siseministeerium vastas kogudusele, et nende eelarves pühakodade ehituseks ega taastamiseks vahendeid pole ja raha võiks koguda korjanduste toel või omavalitsuse kaasates. Samuti võiks kogudus pöörduda abi saamiseks Moskva patriarhaadi poole. Raha pole Narva-Jõesuu õigeusu kiriku taastamiseks ka kultuuriministeeriumil, räägib Kultuuriministeeriumi muinsuskaitse nõunik Liina Jänes. Narva-Jõesuu kirik küsis kultuuriministeeriumilt tõesti 400000 eurot taastamistöödeks ja see vajadus on igati põhjendatud ja arusaadav, aga sellist summat ei ole praegu kuskilt võtta. Kriisi tõttu on ka ministeeriumi eelarve pingeline ja reservid pingelised ja seetõttu erakorralisi toetusi nii suures mahus ei ole võimalik kanda. Kui meil õnnestuks mälestistele mõeldud toetuste summat suurendada, oleks võimalik ka kirikuid suuremas mahus toetada, võib-olla isegi luua eraldi toetusmeede, nagu oli kunagi pühakodade programm. Muinsuskaitseameti peadirektori kohusetäitja Linda Lainvoo sõnul ei saa ka muinsuskaitseamet praegu rohkem juurde anda, kuid kogudusel on võimalik järgnevatel aastatel raha juurde taotleda. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.
### Response:
Muinsuskaitseamet eraldas Narva-Jõesuu õigeusu kiriku taastamiseks 100 000 eurot. Põlengus tugevasti kannatada saanud Narva-Jõesuu õigeusu kiriku taastamiseks kulub üle poole miljoni euro.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Maksu ja tolliameti pressikonverentsil oli jutuks füüsilise isiku tulu deklareerimine, mis algab e-maksuametis sel laupäeval, 15. veebruaril. Paberkandjal saab esitada deklaratsiooni alates seitsmeteistkümnendast veebruarist. Esimesed tagastused jõuavad e-deklaratsiooni esitanutele alates 26.-st veebruarist. Mida tulude deklareerimisel tähele panna ja millised on tänavu peamised uuendused sellest, rääkis maksude osakonna juhataja Evelin Liivamägi. Peamised muutused algavad tähtaegadest, et deklaratsiooni saab esitada kuu aega kauem ja maksu saab maksta esimesel oktoobril, et see suvine tähtaeg on siis nihkunud sügisesse ja võib-olla inimestele veel teadmiseks, et need, kes on saanud aasta viimases kvartalis, siis sünnitushüvitist, koondamishüvitist või lapsendamishüvitist saavad selle osa hüvitisest, mis on siis mõeldud järgmise aasta eest liigutadagi koos tulumaksuga järgmise aasta deklaratsiooni. Aga enne seda tegemist tasuks natukene meie veebijuhiseid lugeda natuke kalkuleerida, sest mitte kõigil ei pruugi see rahaliselt kasulik olla, et soovitame teha ikkagi siis kui selle, mistõttu siis tekib nii-öelda võimalus tulumaksu rohkem tagasi saada. Maksu ja tolliamet tuletab inimestele meelde, et nad deklareeriksid ka oma kinnisvara müügitehingut. Seal, kus me näeme oma andmetele tuginedes, et see müügitehing on kindlamini olnud maksustatav, siis meil täidame need andmed tuludeklaratsiooni inimene peab siis lihtsalt toetus maksumuse osa ise juurde kirjutama ja kus me ei ole nagu nii kindlad, et see on maksustatav siis me juhime inimese tähelepanu sellele siis läbi selliste meeldetuletavate küsimuste ja kui on siis olukord, kus me juhime tähelepanu ja tegelikult on tegemist mittemaksustatava müügiga või näiteks ongi elukoht kahe aasta jooksul või siis müüakse esmakordselt omandireformi käigus tagastatud maad päris palju on olnud kinke, tehinguid või ühisvara jagamist abikaasade vahel, siis need on maksuvabad ja neid müüke siis tuludeklaratsiooni panema ei pea ja tulumaksu ka ei pea maksma. Samuti soovib amet juhtide tähelepanu hiljutistele maamaksuteatistele. Maamaksu osas nüüd andmebaasid omavahel ei suutnud andmeid kõiki õigesti vahetada ja tekkis siis olukord, et inimesed, kelle elukoha andmed olid eelmise aasta lõpu poole muutunud, Need ei jõudnud meieni, ehk siis võis tulla maksukohustus maa eest, kus on tegelikult kodu. Kui nüüd selline asi on juhtunud, siis ei pea inimene ise midagi tegema. Me maaametiga toimetame niimoodi, et, et andmed saaksid õigeks ja väljastame inimestele siis uued maamaksuteated ja saadame siis selle kohta info, et siis rahu, ainult rahu. Et küll saab kõik korda.
|
Tuludeklaratsiooni saab tänavu esitada kuu aega kauem. Tulumaksu saab tasuda kuni 1. oktoobrini.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Maksu ja tolliameti pressikonverentsil oli jutuks füüsilise isiku tulu deklareerimine, mis algab e-maksuametis sel laupäeval, 15. veebruaril. Paberkandjal saab esitada deklaratsiooni alates seitsmeteistkümnendast veebruarist. Esimesed tagastused jõuavad e-deklaratsiooni esitanutele alates 26.-st veebruarist. Mida tulude deklareerimisel tähele panna ja millised on tänavu peamised uuendused sellest, rääkis maksude osakonna juhataja Evelin Liivamägi. Peamised muutused algavad tähtaegadest, et deklaratsiooni saab esitada kuu aega kauem ja maksu saab maksta esimesel oktoobril, et see suvine tähtaeg on siis nihkunud sügisesse ja võib-olla inimestele veel teadmiseks, et need, kes on saanud aasta viimases kvartalis, siis sünnitushüvitist, koondamishüvitist või lapsendamishüvitist saavad selle osa hüvitisest, mis on siis mõeldud järgmise aasta eest liigutadagi koos tulumaksuga järgmise aasta deklaratsiooni. Aga enne seda tegemist tasuks natukene meie veebijuhiseid lugeda natuke kalkuleerida, sest mitte kõigil ei pruugi see rahaliselt kasulik olla, et soovitame teha ikkagi siis kui selle, mistõttu siis tekib nii-öelda võimalus tulumaksu rohkem tagasi saada. Maksu ja tolliamet tuletab inimestele meelde, et nad deklareeriksid ka oma kinnisvara müügitehingut. Seal, kus me näeme oma andmetele tuginedes, et see müügitehing on kindlamini olnud maksustatav, siis meil täidame need andmed tuludeklaratsiooni inimene peab siis lihtsalt toetus maksumuse osa ise juurde kirjutama ja kus me ei ole nagu nii kindlad, et see on maksustatav siis me juhime inimese tähelepanu sellele siis läbi selliste meeldetuletavate küsimuste ja kui on siis olukord, kus me juhime tähelepanu ja tegelikult on tegemist mittemaksustatava müügiga või näiteks ongi elukoht kahe aasta jooksul või siis müüakse esmakordselt omandireformi käigus tagastatud maad päris palju on olnud kinke, tehinguid või ühisvara jagamist abikaasade vahel, siis need on maksuvabad ja neid müüke siis tuludeklaratsiooni panema ei pea ja tulumaksu ka ei pea maksma. Samuti soovib amet juhtide tähelepanu hiljutistele maamaksuteatistele. Maamaksu osas nüüd andmebaasid omavahel ei suutnud andmeid kõiki õigesti vahetada ja tekkis siis olukord, et inimesed, kelle elukoha andmed olid eelmise aasta lõpu poole muutunud, Need ei jõudnud meieni, ehk siis võis tulla maksukohustus maa eest, kus on tegelikult kodu. Kui nüüd selline asi on juhtunud, siis ei pea inimene ise midagi tegema. Me maaametiga toimetame niimoodi, et, et andmed saaksid õigeks ja väljastame inimestele siis uued maamaksuteated ja saadame siis selle kohta info, et siis rahu, ainult rahu. Et küll saab kõik korda.
### Response:
Tuludeklaratsiooni saab tänavu esitada kuu aega kauem. Tulumaksu saab tasuda kuni 1. oktoobrini.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Olgugi et mõlemas ministeeriumis nii põllumajandusministeeriumis, kes vastutab siis loomataudi probleemi juhtimise eest riigis ja pandeemia puhul, siis sotsiaalministeerium, kes juhib siis inimeste haigestumise, mõlemal on olemas kommunikatsiooniplaanid. Kuid arvamus oli kriisikomisjoni poolt, et need peaksid olema oluliselt jõulisemad, et tuleks rohkem pöörata tähelepanu inimeste oskuste ja teadmiste suurendamisele. Sellega inimestel tekib niisugune kindlus ja usk ja nad ei satu siis paanikasse, kui peaksid ilmnema esimesed noh, lindude huku juhtumid. Teine punkt oli see, et õppuse taustal me saime selgeks, et paljud niinimetatud pisiasjad logistilised on lahendamata aga elu ja kogemus näitab seda, et suured asjad tavaliselt väikeste asjade nahka lähevadki. Kriisireguleerimismeeskond kohtub loomataudikomisjoniga ja me arutame läbi mõningad üksikasjad, mis nõuavad täpsustamist ressursi kasutamise mõttes isikukaitsevahendite suhtes ja kõik, mis on seostatud siis inimeste tegutsemisega nendes blokeeritud või kontrollitavates tsoonides. Komisjon märkis ära, et, et on tehtud olulisi pingutusi nii põllumajandusministeeriumi poolt kui ka sotsiaalministeeriumi poolt ka teiste ametkondade poolt, kes toetavad antud situatsioonis neid ministeeriumeid. Kuid öelda, et me oleme nüüd lõpmatult valmis, vaevalt võib ja ma arvan, et niisugust väljendit nagu täitsa valmis ei julge öelda praegu ükski riik või ükski valitsus vist Hiinast kuni Suurbritanniani
|
Valitsuse kriisikomisjon arutas valmisolekut linnugripi saabumiseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Olgugi et mõlemas ministeeriumis nii põllumajandusministeeriumis, kes vastutab siis loomataudi probleemi juhtimise eest riigis ja pandeemia puhul, siis sotsiaalministeerium, kes juhib siis inimeste haigestumise, mõlemal on olemas kommunikatsiooniplaanid. Kuid arvamus oli kriisikomisjoni poolt, et need peaksid olema oluliselt jõulisemad, et tuleks rohkem pöörata tähelepanu inimeste oskuste ja teadmiste suurendamisele. Sellega inimestel tekib niisugune kindlus ja usk ja nad ei satu siis paanikasse, kui peaksid ilmnema esimesed noh, lindude huku juhtumid. Teine punkt oli see, et õppuse taustal me saime selgeks, et paljud niinimetatud pisiasjad logistilised on lahendamata aga elu ja kogemus näitab seda, et suured asjad tavaliselt väikeste asjade nahka lähevadki. Kriisireguleerimismeeskond kohtub loomataudikomisjoniga ja me arutame läbi mõningad üksikasjad, mis nõuavad täpsustamist ressursi kasutamise mõttes isikukaitsevahendite suhtes ja kõik, mis on seostatud siis inimeste tegutsemisega nendes blokeeritud või kontrollitavates tsoonides. Komisjon märkis ära, et, et on tehtud olulisi pingutusi nii põllumajandusministeeriumi poolt kui ka sotsiaalministeeriumi poolt ka teiste ametkondade poolt, kes toetavad antud situatsioonis neid ministeeriumeid. Kuid öelda, et me oleme nüüd lõpmatult valmis, vaevalt võib ja ma arvan, et niisugust väljendit nagu täitsa valmis ei julge öelda praegu ükski riik või ükski valitsus vist Hiinast kuni Suurbritanniani
### Response:
Valitsuse kriisikomisjon arutas valmisolekut linnugripi saabumiseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
EKRE esimees Mart Helme kommenteeris valitsuse pressikonverentsil oma erakonnakaaslasest maaeluministri Mart Järviku hiljutist väidet, et ta kuulis listeeriapuhangust esimest korda augustikuus, kuigi ise oli saatnud veterinaar ja toiduametile detailse küsimustiku selle kohta juba juulis. Helme rõhutas Johannes Tralla küsimusele vastates, et Järvik ei ole valetanud. Tema hinnangul ei pruukinud ministril olla kõige kohta adekvaatset infot seetõttu, et veterinaar-toiduamet ministeeriumi allasutusena ei ole teda korrektselt kursis hoidnud. Minister Järvik tegeleb valdkonnas võimalike ohtude kaardistamise kõrvaldamise ja ka konkurentsireeglite rikkumise kõrvaldamisega. Minister Järvik ei valeta. Minister Järvik ei ole saanud kogu aeg VTAlt adekvaatset informatsiooni. VTA ei ole informeerinud ministrit nii nagu allasutus peaks seda tegema. Ja seetõttu on minister Järvik aeg-ajalt esitanud seisukohti, mis ei ole olnud täie informatsiooniga varustatud. Minister Järvik ei valeta. Küll näen ma aga seda, et muuhulgas ERR püüab jälle üles kütta järjekordset hüsteeriat just nagu valetavate ministritega, laskeministril töötada laskeministri mitte ainult ühe firma, vaid ka teiste kalandusega tegelevate kalade toodete tootmisega tegelevate firmade ohuanalüüsid läbi viia ja kõikvõimalikud ohud kõrvaldada. Ärge segage normaalset tööd oma hüsteeriaga. Olukorda kommenteeris ka peaminister Jüri Ratas. Veterinaar ja toiduamet loomulikult teeb oma igapäevast tööd oma kontrolle, need on hästi olulised. Me peame punkt üks viivitamatult saama teada, kui on selliseid haiguspuhangud erinevates tööstustes, antud juhul ma saan aru, on juttu siis kalatööstusest. Ja loomulikult sellele peab järgnema ka väga adekvaatsed reaktsioonid, sealhulgas ka kaubanduslettidelt, tuleb, tuleb ühel hetkel need toiduained ära ära viia, siis nüüd kui te küsite konkreetselt kirja sellest juulikuust vist oli see kiri, et ei, et ma ei ole selle kirjaga kursis. Kas tohib ühe jätku küsimuse lihtsalt, et ma saan aru, et teil on usaldus maaeluministri vastu säilinud olukorras, kus ta väidab, et ta kuulis listeeria puhangust hiljem kui ta mõni nädal varem oli saatnud ülidetailse kirja. Mina kindlasti siin pressikonverentsil ei hakka seda kohut mõistma, et mis hetkel läks kiri ja mis hetkel kuuldi ühest või teisest informatsioonist, aga loomulikult ma saan selle üle täpsustada, et mis väide siis oli, ma saan aru hiljem, kus öeldi, et ei teata midagi, kui kirem oli läinud varem.
|
EKRE esimees Mart Helme kommenteeris valitsuse pressikonverentsil oma erakonnakaaslasest maaeluminister Mart Järviku hiljutist väidet, et ta kuulis listeeriapuhangust esimest korda augustis, kuigi ise oli saatnud veterinaar- ja toiduametile detailse küsimustiku selle kohta juba juulis. Tema hinnangul ei pruukinud ministril olla kõige kohta adekvaatset infot seetõttu, et VTA ministeeriumi allasutusena pole teda korrektselt kursis hoidnud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
EKRE esimees Mart Helme kommenteeris valitsuse pressikonverentsil oma erakonnakaaslasest maaeluministri Mart Järviku hiljutist väidet, et ta kuulis listeeriapuhangust esimest korda augustikuus, kuigi ise oli saatnud veterinaar ja toiduametile detailse küsimustiku selle kohta juba juulis. Helme rõhutas Johannes Tralla küsimusele vastates, et Järvik ei ole valetanud. Tema hinnangul ei pruukinud ministril olla kõige kohta adekvaatset infot seetõttu, et veterinaar-toiduamet ministeeriumi allasutusena ei ole teda korrektselt kursis hoidnud. Minister Järvik tegeleb valdkonnas võimalike ohtude kaardistamise kõrvaldamise ja ka konkurentsireeglite rikkumise kõrvaldamisega. Minister Järvik ei valeta. Minister Järvik ei ole saanud kogu aeg VTAlt adekvaatset informatsiooni. VTA ei ole informeerinud ministrit nii nagu allasutus peaks seda tegema. Ja seetõttu on minister Järvik aeg-ajalt esitanud seisukohti, mis ei ole olnud täie informatsiooniga varustatud. Minister Järvik ei valeta. Küll näen ma aga seda, et muuhulgas ERR püüab jälle üles kütta järjekordset hüsteeriat just nagu valetavate ministritega, laskeministril töötada laskeministri mitte ainult ühe firma, vaid ka teiste kalandusega tegelevate kalade toodete tootmisega tegelevate firmade ohuanalüüsid läbi viia ja kõikvõimalikud ohud kõrvaldada. Ärge segage normaalset tööd oma hüsteeriaga. Olukorda kommenteeris ka peaminister Jüri Ratas. Veterinaar ja toiduamet loomulikult teeb oma igapäevast tööd oma kontrolle, need on hästi olulised. Me peame punkt üks viivitamatult saama teada, kui on selliseid haiguspuhangud erinevates tööstustes, antud juhul ma saan aru, on juttu siis kalatööstusest. Ja loomulikult sellele peab järgnema ka väga adekvaatsed reaktsioonid, sealhulgas ka kaubanduslettidelt, tuleb, tuleb ühel hetkel need toiduained ära ära viia, siis nüüd kui te küsite konkreetselt kirja sellest juulikuust vist oli see kiri, et ei, et ma ei ole selle kirjaga kursis. Kas tohib ühe jätku küsimuse lihtsalt, et ma saan aru, et teil on usaldus maaeluministri vastu säilinud olukorras, kus ta väidab, et ta kuulis listeeria puhangust hiljem kui ta mõni nädal varem oli saatnud ülidetailse kirja. Mina kindlasti siin pressikonverentsil ei hakka seda kohut mõistma, et mis hetkel läks kiri ja mis hetkel kuuldi ühest või teisest informatsioonist, aga loomulikult ma saan selle üle täpsustada, et mis väide siis oli, ma saan aru hiljem, kus öeldi, et ei teata midagi, kui kirem oli läinud varem.
### Response:
EKRE esimees Mart Helme kommenteeris valitsuse pressikonverentsil oma erakonnakaaslasest maaeluminister Mart Järviku hiljutist väidet, et ta kuulis listeeriapuhangust esimest korda augustis, kuigi ise oli saatnud veterinaar- ja toiduametile detailse küsimustiku selle kohta juba juulis. Tema hinnangul ei pruukinud ministril olla kõige kohta adekvaatset infot seetõttu, et VTA ministeeriumi allasutusena pole teda korrektselt kursis hoidnud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kuigi sõna Alibi seostub paljudele esmajoones kriminalistikaga, kasutatakse lavastuses ladina keelest laenatud sõna tema algses tähenduses, milleks on mõiste mujal, näiteks kui seinal käib etendusajal kell, siis temagi on oma ajaga mujal, räägib näitleja. Üks Alibi autoriteet Peeter Rästas Kell on niimoodi, et meil on etenduse juht, inspitsient üllatab meid kellaga ja las ta üllatab, kel elab oma elu. Meie elame oma elu, et kui ma võin öelda niimoodi, et miks on etendus nimi Alibi, et siis me olemegi kusagil mujal, ehk siis see ruum on ka, see on kusagil mujal ja kell elab oma elu, meie elame oma elu, me tahame, et oleks näha, et on aeg kuskil, mis jookseb ja on, oleme meie või need inimesed, kes saalis istuvad. See on absoluutne. Just nii tihedalt täis, mul pole võimalik kingad kuus või pea vastu murenema, rebenema laseb õhku läbi, ma ei saa rääkida, ma ei saa. Mina kõiki inimesi julgustan tulema vaatama seda, et mulle nii väga meeldib, kuidas väga paljud inimesed ütlevad, et ta ei saa midagi aru, aga väga mõnus oli vaadata ja ma tahaks alati julgustada, et inimese arusaamine ei ole mingi kriteerium kunagi, et alati peagi kõigest aru saama võib lasta, noh, ma ei tea, mõjuda või. Alibi räägib sellestki, et tänapäeva sotsiaalmeedia ajastul kipuvad inimesed ennast esitlema targematena, kui nad tegelikult on. Peeter Rästas. Viimasel ajal on juhtunud kuidagi niimoodi, et inimestel on üldse arvamused, hästi, palju on arvamused ja kuna need, noh, on võimalik igal pool välja kraaksuda need arvamused, eks ole, siis need arvamused muutuvad kuidagi nagu inimestel ise tasahilju muutuvad teadmiseks mis on, põhinevad väga vähesel informatsioonil ja siis need teadmised veel paljundatakse omavahel ja siis see kajakambri efekt hakkab toimima niimoodi, et varsti on väga keeruline aru saada, kes on tark ja kes on noh, nii öelda mitte nii tark, et kui meil on inimesed viimasel ajal armastavad hirmsasti öelda, et see on minu arvamus, siis on alati see, et nojah, see on küll sinu arvamus, aga see arvamus võib-olla ei maksa midagi selles mõttes, et ega arvamus ei ole alati kaaluga, et noh vähemalt see on minu arvamus.
|
Rakvere teatri uuslavastus "Alibi" sündis lavastaja Andres Noormetsa ja näitetrupi koostöös.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kuigi sõna Alibi seostub paljudele esmajoones kriminalistikaga, kasutatakse lavastuses ladina keelest laenatud sõna tema algses tähenduses, milleks on mõiste mujal, näiteks kui seinal käib etendusajal kell, siis temagi on oma ajaga mujal, räägib näitleja. Üks Alibi autoriteet Peeter Rästas Kell on niimoodi, et meil on etenduse juht, inspitsient üllatab meid kellaga ja las ta üllatab, kel elab oma elu. Meie elame oma elu, et kui ma võin öelda niimoodi, et miks on etendus nimi Alibi, et siis me olemegi kusagil mujal, ehk siis see ruum on ka, see on kusagil mujal ja kell elab oma elu, meie elame oma elu, me tahame, et oleks näha, et on aeg kuskil, mis jookseb ja on, oleme meie või need inimesed, kes saalis istuvad. See on absoluutne. Just nii tihedalt täis, mul pole võimalik kingad kuus või pea vastu murenema, rebenema laseb õhku läbi, ma ei saa rääkida, ma ei saa. Mina kõiki inimesi julgustan tulema vaatama seda, et mulle nii väga meeldib, kuidas väga paljud inimesed ütlevad, et ta ei saa midagi aru, aga väga mõnus oli vaadata ja ma tahaks alati julgustada, et inimese arusaamine ei ole mingi kriteerium kunagi, et alati peagi kõigest aru saama võib lasta, noh, ma ei tea, mõjuda või. Alibi räägib sellestki, et tänapäeva sotsiaalmeedia ajastul kipuvad inimesed ennast esitlema targematena, kui nad tegelikult on. Peeter Rästas. Viimasel ajal on juhtunud kuidagi niimoodi, et inimestel on üldse arvamused, hästi, palju on arvamused ja kuna need, noh, on võimalik igal pool välja kraaksuda need arvamused, eks ole, siis need arvamused muutuvad kuidagi nagu inimestel ise tasahilju muutuvad teadmiseks mis on, põhinevad väga vähesel informatsioonil ja siis need teadmised veel paljundatakse omavahel ja siis see kajakambri efekt hakkab toimima niimoodi, et varsti on väga keeruline aru saada, kes on tark ja kes on noh, nii öelda mitte nii tark, et kui meil on inimesed viimasel ajal armastavad hirmsasti öelda, et see on minu arvamus, siis on alati see, et nojah, see on küll sinu arvamus, aga see arvamus võib-olla ei maksa midagi selles mõttes, et ega arvamus ei ole alati kaaluga, et noh vähemalt see on minu arvamus.
### Response:
Rakvere teatri uuslavastus "Alibi" sündis lavastaja Andres Noormetsa ja näitetrupi koostöös.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Saksamaa uue valitsus koalitsioonikõnelustelt hakkas eile valget suitsu paistma. Nüüd võib juba ülima kindlusega öelda, et riigi järgmine liidukantsler on sotsiaaldemokraat Olaf Sols. Sotsiaaldemokraadid, rohelised ja liberaalid on neil läbirääkimistel loonud koalitsioonileppe ja sellega uue valitsus koalitsiooni. Tutvustame seda lepet nüüd oma erakondadele hääletamiseks, teeme tugevat kampaaniat järgmise 10 päeva jooksul, et erakonnad selle heaks kiidaksid, ütles Solts. Uues valitsusleppes on mitmeid punkte, mida oodati, kuid on ka üllatusi. Üks ambitsioonikamaid plaane on kivi ja pruunsöe kasutamisest loobumine aastaks 2030. Varasemalt pidi see juhtuma kaheksa aastat hiljem, kuid roheliste tulekuga peeti seda oodatuks, kusjuures samaks ajaks peab ka 80 protsenti Saksamaa energiast pärinema taastuvatest allikatest. Üks huvitavamaid otsuseid puudutab aga kanepi legaliseerimist. Nimelt kavatseb valitsus lubada kanepi müügi litsentseeritud poodides. Valitsus koosseisu arvestades on see samm loogiline, kuid siiski ootamatu. Selle peamiseks argumendiks on liberaalide ja roheliste jaoks olnud maksutulu ning organiseeritud kuritegevuse vähendamine. Plaani järgi vaadatakse otsus üle nelja aasta pärast koos võimalike kahjude vähendamise programmidega. Uuele valitsusele ei saa esimesed päevad aga lihtsad olema, sest Euroopa on sisenemas jälle ühte raskesse koroona talve. Seetõttu on koalitsioon otsustanud maksta rahalist toetust meditsiiniõdedele. Samuti võidakse osades tervisevaldkondades muuta vaktsineerimine kohustuslikuks. Roheliste erakonna kaasjuht. Robert Haabek. Võtame valitsuse üle kriisisituatsioonis on selge, et teeme kõik, mis vajalik, et murda koroona neljas laine ja hoida pandeemiat kontrolli all, sõnas Haabek. Kuivõrd Saksamaa on Euroopa Liidu suurim liige, siis küsiti eile Olaf Sholzilt ka välispoliitika kohta. Kuna ta on seni kehastanud Angela Merkeli järeltulijad igas aspektis, siis ei erine tema vastused siingi. Valitsuse jaoks on olulised suveräänse Euroopa ehitamine ning transatlantilised suhted. Soltz rõhutas seda eriti tuleviku valguses. Maailm muutub, ta saab mitmepooluseliseks, mis see tähendab, et on rohkem tugevaid riike üle maakera ei ole ainult USA ja Hiina, vaid ka mitmed teised Aasia riigid tõusevad. Näiteks Korea, Jaapan, Vietnam, Indoneesia, Malaisia ja India. Tugevad riigid Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas muutuvad samuti maailma asjades häälekamateks, sõnas Solts. See tähendab, et järgmisel Saksamaa liidukantsleril on üsna hea ülevaade sellest, millised on maailma järgnevate aastakümnete demograafilis-majanduslikud väljavaated. Joosep Värk, Brüssel.
|
Saksa uus valitsus tutvustas koalitsioonilepet. Selle kohaselt loobutakse aastaks 2030 kivisöe kasutamisest ning legaliseeritakse kanepi müük.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Saksamaa uue valitsus koalitsioonikõnelustelt hakkas eile valget suitsu paistma. Nüüd võib juba ülima kindlusega öelda, et riigi järgmine liidukantsler on sotsiaaldemokraat Olaf Sols. Sotsiaaldemokraadid, rohelised ja liberaalid on neil läbirääkimistel loonud koalitsioonileppe ja sellega uue valitsus koalitsiooni. Tutvustame seda lepet nüüd oma erakondadele hääletamiseks, teeme tugevat kampaaniat järgmise 10 päeva jooksul, et erakonnad selle heaks kiidaksid, ütles Solts. Uues valitsusleppes on mitmeid punkte, mida oodati, kuid on ka üllatusi. Üks ambitsioonikamaid plaane on kivi ja pruunsöe kasutamisest loobumine aastaks 2030. Varasemalt pidi see juhtuma kaheksa aastat hiljem, kuid roheliste tulekuga peeti seda oodatuks, kusjuures samaks ajaks peab ka 80 protsenti Saksamaa energiast pärinema taastuvatest allikatest. Üks huvitavamaid otsuseid puudutab aga kanepi legaliseerimist. Nimelt kavatseb valitsus lubada kanepi müügi litsentseeritud poodides. Valitsus koosseisu arvestades on see samm loogiline, kuid siiski ootamatu. Selle peamiseks argumendiks on liberaalide ja roheliste jaoks olnud maksutulu ning organiseeritud kuritegevuse vähendamine. Plaani järgi vaadatakse otsus üle nelja aasta pärast koos võimalike kahjude vähendamise programmidega. Uuele valitsusele ei saa esimesed päevad aga lihtsad olema, sest Euroopa on sisenemas jälle ühte raskesse koroona talve. Seetõttu on koalitsioon otsustanud maksta rahalist toetust meditsiiniõdedele. Samuti võidakse osades tervisevaldkondades muuta vaktsineerimine kohustuslikuks. Roheliste erakonna kaasjuht. Robert Haabek. Võtame valitsuse üle kriisisituatsioonis on selge, et teeme kõik, mis vajalik, et murda koroona neljas laine ja hoida pandeemiat kontrolli all, sõnas Haabek. Kuivõrd Saksamaa on Euroopa Liidu suurim liige, siis küsiti eile Olaf Sholzilt ka välispoliitika kohta. Kuna ta on seni kehastanud Angela Merkeli järeltulijad igas aspektis, siis ei erine tema vastused siingi. Valitsuse jaoks on olulised suveräänse Euroopa ehitamine ning transatlantilised suhted. Soltz rõhutas seda eriti tuleviku valguses. Maailm muutub, ta saab mitmepooluseliseks, mis see tähendab, et on rohkem tugevaid riike üle maakera ei ole ainult USA ja Hiina, vaid ka mitmed teised Aasia riigid tõusevad. Näiteks Korea, Jaapan, Vietnam, Indoneesia, Malaisia ja India. Tugevad riigid Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas muutuvad samuti maailma asjades häälekamateks, sõnas Solts. See tähendab, et järgmisel Saksamaa liidukantsleril on üsna hea ülevaade sellest, millised on maailma järgnevate aastakümnete demograafilis-majanduslikud väljavaated. Joosep Värk, Brüssel.
### Response:
Saksa uus valitsus tutvustas koalitsioonilepet. Selle kohaselt loobutakse aastaks 2030 kivisöe kasutamisest ning legaliseeritakse kanepi müük.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Leping sõlmiti Iraanis, Rammsari linnas ja nii kannabki see Rammsari konventsiooni nime. Esialgu peeti silmas lindude kaitset, räägib Soomaa loodust Aivar. Tol ajal 50 aastat tagasi juba oli siis mure, et lindude arvukus langes ja ka linnuliike hakkas välja surema ja kui siis koguneti midagi selle vastu ete võtta, siis õige pea nad said aru, et tegelikult mitte lind ei pea kaitsma vaid lindude elupaiku lindude elupaigast, suures osas ongi märgalad nende alla siis kuuluvad erinevad rannad, rannaniidud järved ja jõed. Jõgede järvede äärsed rohumaad. Ruukel ütleb, et Rammsari konventsioon on globaalse looduskaitse esimene maamärk. Kuna need märgal on tihti väga suured, siis see on suurim oma territooriumilt, mis ülemaailmselt kaitsealasid, ühendame tollal Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Eesti ei saanud seal riigina osaleda siiski Matsalu rahvuspark, juba viis aastat hiljem võeti sinna märgalade konventsiooni alla nõuka ajal ainsana nendest ramsari aladest meil Matsalu oligi Eesti vabariigi sündis ka õige pea see konventsioon siis ratifitseeriti. Hetkel on meil 17 ala, mis kuuluvad selle rammsari alade sekka ka nende seas on siis lisaks Matsalu veel sellised rannikualasid nagu Vilsandi näiteks, aga, aga hulk soid ka nagu ka siin Pärnumaal, eks ju Soome rahvuspark ja Nigula sookuninga ja noh, potentsiaalselt on Eestis veel üks, kümmekond märgala, mis tegelikult igati vastavad nendele kriteeriumitele, nad võiks sinna Rammsaare alla võtta, sest noh, see 17 on niigi suhteliselt hea näitaja ja Eesti on ju märg maa. Rammsaar iseenesest otseselt mingisuguseid kitsendusi ega piiranguid ei sea, aga pigem on ta selline nagu kaubamärk konventsiooni aasta tähistatakse paljude matkadega meie ühingu lehelt siis loodustis.com kaldriis märgalade päev saab vaadata täieliku nimekirja ja valida, et ütleme siis nendel matkadel osalemiseks tuleks võtta alati konkreetselt mingi giidiga ühendust ja Ester Vilgats
|
Täna tähistatakse märgalade kaitsmiseks sõlmitud Ramsari konventsiooni 50. aastapäeva. Selle päeva puhul korraldati matku juba eelmisel nädalal, sel nädalal toimub neid samuti.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Leping sõlmiti Iraanis, Rammsari linnas ja nii kannabki see Rammsari konventsiooni nime. Esialgu peeti silmas lindude kaitset, räägib Soomaa loodust Aivar. Tol ajal 50 aastat tagasi juba oli siis mure, et lindude arvukus langes ja ka linnuliike hakkas välja surema ja kui siis koguneti midagi selle vastu ete võtta, siis õige pea nad said aru, et tegelikult mitte lind ei pea kaitsma vaid lindude elupaiku lindude elupaigast, suures osas ongi märgalad nende alla siis kuuluvad erinevad rannad, rannaniidud järved ja jõed. Jõgede järvede äärsed rohumaad. Ruukel ütleb, et Rammsari konventsioon on globaalse looduskaitse esimene maamärk. Kuna need märgal on tihti väga suured, siis see on suurim oma territooriumilt, mis ülemaailmselt kaitsealasid, ühendame tollal Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Eesti ei saanud seal riigina osaleda siiski Matsalu rahvuspark, juba viis aastat hiljem võeti sinna märgalade konventsiooni alla nõuka ajal ainsana nendest ramsari aladest meil Matsalu oligi Eesti vabariigi sündis ka õige pea see konventsioon siis ratifitseeriti. Hetkel on meil 17 ala, mis kuuluvad selle rammsari alade sekka ka nende seas on siis lisaks Matsalu veel sellised rannikualasid nagu Vilsandi näiteks, aga, aga hulk soid ka nagu ka siin Pärnumaal, eks ju Soome rahvuspark ja Nigula sookuninga ja noh, potentsiaalselt on Eestis veel üks, kümmekond märgala, mis tegelikult igati vastavad nendele kriteeriumitele, nad võiks sinna Rammsaare alla võtta, sest noh, see 17 on niigi suhteliselt hea näitaja ja Eesti on ju märg maa. Rammsaar iseenesest otseselt mingisuguseid kitsendusi ega piiranguid ei sea, aga pigem on ta selline nagu kaubamärk konventsiooni aasta tähistatakse paljude matkadega meie ühingu lehelt siis loodustis.com kaldriis märgalade päev saab vaadata täieliku nimekirja ja valida, et ütleme siis nendel matkadel osalemiseks tuleks võtta alati konkreetselt mingi giidiga ühendust ja Ester Vilgats
### Response:
Täna tähistatakse märgalade kaitsmiseks sõlmitud Ramsari konventsiooni 50. aastapäeva. Selle päeva puhul korraldati matku juba eelmisel nädalal, sel nädalal toimub neid samuti.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kas on ka selliseid Eesti inimesi, kes on palunud välisministeeriumilt abi evakueerumisel, aga kelleni lihtsalt füüsiliselt ei jõua? Ja muidugi neid inimesi on meiega kõik ühenduses olevad inimesed on meiega ühenduses selleks, et paluda mingil määral abi. Kas see abi on siis nõuanded või, või midagi enamat, on muidugi omaette küsimus. Aga kümned Eesti inimesed on meiega ühenduses päris palju ka õnneks välja saanud. Veel on inimesi Ukrainas, püüame kogu aeg neid maksimaalselt aidata. Kus on need kõige keerulisemad piirkonnad, kus Eesti inimesed on? Üldiselt on keeruline igal pool ja keeruline on ka piiridest üle saamine seetõttu, et tänavad ja teed on üpriski umbes piirides, on pikad järjekorrad Ukrainast ju inimesed praegu põgenevad ja arusaadavalt see ummistab nii tänavaid, teid kui piiripunkte. Aga kõige keerulisem on arusaadavalt nendes piirkondades, kus käib aktiivne lahingutegevus, mis on kas langenud piiramisrõngasse või lausa vallutatud või kuhu antakse tuld kaugtulerelvadest. Nendel puhkudel ei ole muud, kui vaadata maksimaalselt kiiresti sealt ärasaamise võimalusi ja hoida iga hinna eest oma elu ja tervist. Afganistani lääs proovis organiseerida mingisugust ühist evakkiat, kas Ukraina puhul on ka selliseid püüdeid? No praegu on seda väga keeruline korraldada, aga lääneriigid on loomulikult omavahel pidevas ühenduses, aga meie praegune reaalne suutlikkus konsulaarabi pakkuda näiteks aktiivse lahingutegevuse piirkondades on arusaadavalt piiratud. Afganistani läksid ju ka riikide kaitsejõud läksid evaki tegema Ukrainasse ei oleks mõeldav. Ei, no Afganistanis olid riikide kaitseväed kohal, Eestil ei olnud mäletatavasti Eestil ei olnud Afganistanis ka ühtegi diplomaati, ei olnud ühtegi sõjaväelast ja ometi õnnestus meil seal liitlastega koostöös mõned meiega koostööd teinud inimesed turvalisusesse aidata, aga seda eelkõige tänu sellele, et meie lääneliitlaste siis kontrolli all oli ju lennuväli ja see sõjategevus oli seal erakordselt selles tähenduses algeline, et ei toimunud ju suurt linnade pommitamist, manööveroperatsioone ja nii edasi. See olukord Ukrainas on kardinaalselt erinev. Kui me oleme nimetanud seda Ukrainas toimuvat suurimaks sõjaks Euroopa pinnal alates teisest maailmasõjast, siis me pole seda öelnud kergekäeliselt. Ta ongi seda ja see intensiivsus on vaatamata koleduse võrreldavusele Ukrainas muidugi kõvasti suurem, kui ta oli Afganistanis. Ukrainaga on sellel teemal olnud juttu, et kuidagi nende kaitsejõudude abil aidata ühte või teist Eesti inimest ära. Ukraina kaitsejõudude fookus on kindlasti praegu hoopis millelgi muul kui lääne kodanike väljaaitamisel, selles mõttes tuleb nende prioriteete mõista ja tegelikult on kogu Ukraina riigiaparaadi fookus praegu hoopis millelgi muul kui välisriikide kodanike aitamisel. Meile teadaolevalt keegi viga eestlastest ei ole saanud Ukrainas. Mulle praegu teadaolevalt ei ole.
|
Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov rääkis intervjuus Madis Hindrele, et ministeeriumiga on ühendust võtnud kümneid Eesti inimesi, kes püüavad Ukrainast pääseda, kuid riigil on neid keeruline aidata.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kas on ka selliseid Eesti inimesi, kes on palunud välisministeeriumilt abi evakueerumisel, aga kelleni lihtsalt füüsiliselt ei jõua? Ja muidugi neid inimesi on meiega kõik ühenduses olevad inimesed on meiega ühenduses selleks, et paluda mingil määral abi. Kas see abi on siis nõuanded või, või midagi enamat, on muidugi omaette küsimus. Aga kümned Eesti inimesed on meiega ühenduses päris palju ka õnneks välja saanud. Veel on inimesi Ukrainas, püüame kogu aeg neid maksimaalselt aidata. Kus on need kõige keerulisemad piirkonnad, kus Eesti inimesed on? Üldiselt on keeruline igal pool ja keeruline on ka piiridest üle saamine seetõttu, et tänavad ja teed on üpriski umbes piirides, on pikad järjekorrad Ukrainast ju inimesed praegu põgenevad ja arusaadavalt see ummistab nii tänavaid, teid kui piiripunkte. Aga kõige keerulisem on arusaadavalt nendes piirkondades, kus käib aktiivne lahingutegevus, mis on kas langenud piiramisrõngasse või lausa vallutatud või kuhu antakse tuld kaugtulerelvadest. Nendel puhkudel ei ole muud, kui vaadata maksimaalselt kiiresti sealt ärasaamise võimalusi ja hoida iga hinna eest oma elu ja tervist. Afganistani lääs proovis organiseerida mingisugust ühist evakkiat, kas Ukraina puhul on ka selliseid püüdeid? No praegu on seda väga keeruline korraldada, aga lääneriigid on loomulikult omavahel pidevas ühenduses, aga meie praegune reaalne suutlikkus konsulaarabi pakkuda näiteks aktiivse lahingutegevuse piirkondades on arusaadavalt piiratud. Afganistani läksid ju ka riikide kaitsejõud läksid evaki tegema Ukrainasse ei oleks mõeldav. Ei, no Afganistanis olid riikide kaitseväed kohal, Eestil ei olnud mäletatavasti Eestil ei olnud Afganistanis ka ühtegi diplomaati, ei olnud ühtegi sõjaväelast ja ometi õnnestus meil seal liitlastega koostöös mõned meiega koostööd teinud inimesed turvalisusesse aidata, aga seda eelkõige tänu sellele, et meie lääneliitlaste siis kontrolli all oli ju lennuväli ja see sõjategevus oli seal erakordselt selles tähenduses algeline, et ei toimunud ju suurt linnade pommitamist, manööveroperatsioone ja nii edasi. See olukord Ukrainas on kardinaalselt erinev. Kui me oleme nimetanud seda Ukrainas toimuvat suurimaks sõjaks Euroopa pinnal alates teisest maailmasõjast, siis me pole seda öelnud kergekäeliselt. Ta ongi seda ja see intensiivsus on vaatamata koleduse võrreldavusele Ukrainas muidugi kõvasti suurem, kui ta oli Afganistanis. Ukrainaga on sellel teemal olnud juttu, et kuidagi nende kaitsejõudude abil aidata ühte või teist Eesti inimest ära. Ukraina kaitsejõudude fookus on kindlasti praegu hoopis millelgi muul kui lääne kodanike väljaaitamisel, selles mõttes tuleb nende prioriteete mõista ja tegelikult on kogu Ukraina riigiaparaadi fookus praegu hoopis millelgi muul kui välisriikide kodanike aitamisel. Meile teadaolevalt keegi viga eestlastest ei ole saanud Ukrainas. Mulle praegu teadaolevalt ei ole.
### Response:
Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov rääkis intervjuus Madis Hindrele, et ministeeriumiga on ühendust võtnud kümneid Eesti inimesi, kes püüavad Ukrainast pääseda, kuid riigil on neid keeruline aidata.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Reovee ülevaatlik pilt on valdavalt oranži kollase kirjukaardil. Et see on mõnevõrra erinev eelmisest nädalast, kus me pea ainult punast nägime. Et nende tulemuste põhjal me näeme. Võrreldes eelmise nädalaga on viiruse hulk reovees üpris ühtlaselt tegelikult üle Eesti langenud. Ja ainus punane koht oli seekord Tallinna lähedal Vinsimuuga piirkonnas. Et suurem langus oli ehk Lõuna-Eesti piirkonnas, kus Valga oli ka eelmisel nädalal roheline seekord ka Võru ja samuti oli seal lähedal suurem langus Põlvas. Tulemuste põhjal me näeme, et võrreldes eelmise nädalaga on viiruse hulk reovees üpris ühtlaselt langenud ja teisalt, et see langus ei tähenda seda, et viirus nüüd üldse kadunud oleks, aga pigem on pilt väga sarnane selle eelmise aasta siis viimaste nädalatega. Millega seda seletada sellepärast et igapäevane nakatumist arv ju läheb Eestis aina üles. Jah, tõepoolest, et ega päris kindlalt ei saagi väita, et võimalik, et kas siin mängis rolli aastavahetus ja pühad või et täpselt seda väita ei oska, aga samas seda nii-öelda kõikumist ja, ja pilt oli üpris sarnane ka eelmise aasta viimastel nädalatel, siis.
|
Terviseameti reoveeuuringu tulemused näitavad, et koroonaviiruse kogus on võrreldes eelmise nädalaga langenud väga kõrgelt tasemelt pisut madalamale. Ainus punane koht kaardil oli Terviseameti teatel Tallinna lähedal Viimsi-Muuga piirkond.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Reovee ülevaatlik pilt on valdavalt oranži kollase kirjukaardil. Et see on mõnevõrra erinev eelmisest nädalast, kus me pea ainult punast nägime. Et nende tulemuste põhjal me näeme. Võrreldes eelmise nädalaga on viiruse hulk reovees üpris ühtlaselt tegelikult üle Eesti langenud. Ja ainus punane koht oli seekord Tallinna lähedal Vinsimuuga piirkonnas. Et suurem langus oli ehk Lõuna-Eesti piirkonnas, kus Valga oli ka eelmisel nädalal roheline seekord ka Võru ja samuti oli seal lähedal suurem langus Põlvas. Tulemuste põhjal me näeme, et võrreldes eelmise nädalaga on viiruse hulk reovees üpris ühtlaselt langenud ja teisalt, et see langus ei tähenda seda, et viirus nüüd üldse kadunud oleks, aga pigem on pilt väga sarnane selle eelmise aasta siis viimaste nädalatega. Millega seda seletada sellepärast et igapäevane nakatumist arv ju läheb Eestis aina üles. Jah, tõepoolest, et ega päris kindlalt ei saagi väita, et võimalik, et kas siin mängis rolli aastavahetus ja pühad või et täpselt seda väita ei oska, aga samas seda nii-öelda kõikumist ja, ja pilt oli üpris sarnane ka eelmise aasta viimastel nädalatel, siis.
### Response:
Terviseameti reoveeuuringu tulemused näitavad, et koroonaviiruse kogus on võrreldes eelmise nädalaga langenud väga kõrgelt tasemelt pisut madalamale. Ainus punane koht kaardil oli Terviseameti teatel Tallinna lähedal Viimsi-Muuga piirkond.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eravestlustes küll poliitikud ja, ja ka majandusest aru saavad teadlased kõik tunnistavad, et kogu see riigi raha või see raha, mida valitsus ümber jagab, et see tekib ju ettevõtlusest. Aga nii-öelda ühiskonnana avalikult seda eriti ei juleta tunnistada. Ehk puudub nagu selline arusaamine, arvatakse, et, et riik peab tagama, et riik annab, aga riik ei anna mitte midagi. Riik annab ainult seda saab anda ainult seda, mida ettevõtlussektor riigile on maksutena andnud. Mina hakkaksin loomulikult, viiksin läbi päriselt riigireformi, sest no ei ole ju väga keeruline arvutada, et võtad siin mingi keskmise palga, ma arvan, riiklikus sektoris ja omavalitsustele keskmine, võib-olla see kuskil 1500 paned maksud otsa. Ühesõnaga, see on kuskil selline kolm pool kuni 4000 inimest on 100 miljonit palgakulu lihtsalt aastas. See on kolm pool kuni 4000 see on 100 miljonit, see on niivõrd suur summa. Ainus lahendus oleks ju see, et lihtsalt vähendada valitsussektori töökohtade arvu. Et neid lihtsalt neid töökohti ei oleks, ehk siis oleksid osad inimesed sunnitud minema tööle erasektorisse. Mina ei oska küll teist lahendust näha, kui palju peaks kärpima? No ma arvan, et see, ma olen ise kunagi arvutanud, ma kunagi tegin sellise tabeli enda jaoks, et panin kokku kõik need vajalikud ametikohad, küsisin igast ametiühingutest ja kõikjalt mujalt. Ja siis ma sain, et see arv kõik, kõik kogu meie politseid, kaitseväed, haridussüsteemid, teadlased, arstid, kõik kõik, kõik õpetajad. Aga ma arvan, et see arv tegelikult võiks olla seal kuskil 120000 juures võiks olla see tegelikult põhjendatud arv valitsussektori suurus. Aga noh, meil on nagu see ongi, et meil on ta 160000. Aga noh, loomulikult see, see arvutus ei ole nüüd kõige täpsem, aga ma arvan, et suurusjärguga mööda ei pane. Nii et ma arvan, üks 30000 inimest oleks võimalik sealt küll ära saata.
|
Tarmeko juht Jaak Nigul rõhutas, et Eesti riik on elanud üle jõu ja laenurahaga seda ülalpidada ei saa. Tema kinnitusel on vaja teha julgeid kärpeid riigisektoris, kus võiks vabastada kümneid tuhandeid inimesi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eravestlustes küll poliitikud ja, ja ka majandusest aru saavad teadlased kõik tunnistavad, et kogu see riigi raha või see raha, mida valitsus ümber jagab, et see tekib ju ettevõtlusest. Aga nii-öelda ühiskonnana avalikult seda eriti ei juleta tunnistada. Ehk puudub nagu selline arusaamine, arvatakse, et, et riik peab tagama, et riik annab, aga riik ei anna mitte midagi. Riik annab ainult seda saab anda ainult seda, mida ettevõtlussektor riigile on maksutena andnud. Mina hakkaksin loomulikult, viiksin läbi päriselt riigireformi, sest no ei ole ju väga keeruline arvutada, et võtad siin mingi keskmise palga, ma arvan, riiklikus sektoris ja omavalitsustele keskmine, võib-olla see kuskil 1500 paned maksud otsa. Ühesõnaga, see on kuskil selline kolm pool kuni 4000 inimest on 100 miljonit palgakulu lihtsalt aastas. See on kolm pool kuni 4000 see on 100 miljonit, see on niivõrd suur summa. Ainus lahendus oleks ju see, et lihtsalt vähendada valitsussektori töökohtade arvu. Et neid lihtsalt neid töökohti ei oleks, ehk siis oleksid osad inimesed sunnitud minema tööle erasektorisse. Mina ei oska küll teist lahendust näha, kui palju peaks kärpima? No ma arvan, et see, ma olen ise kunagi arvutanud, ma kunagi tegin sellise tabeli enda jaoks, et panin kokku kõik need vajalikud ametikohad, küsisin igast ametiühingutest ja kõikjalt mujalt. Ja siis ma sain, et see arv kõik, kõik kogu meie politseid, kaitseväed, haridussüsteemid, teadlased, arstid, kõik kõik, kõik õpetajad. Aga ma arvan, et see arv tegelikult võiks olla seal kuskil 120000 juures võiks olla see tegelikult põhjendatud arv valitsussektori suurus. Aga noh, meil on nagu see ongi, et meil on ta 160000. Aga noh, loomulikult see, see arvutus ei ole nüüd kõige täpsem, aga ma arvan, et suurusjärguga mööda ei pane. Nii et ma arvan, üks 30000 inimest oleks võimalik sealt küll ära saata.
### Response:
Tarmeko juht Jaak Nigul rõhutas, et Eesti riik on elanud üle jõu ja laenurahaga seda ülalpidada ei saa. Tema kinnitusel on vaja teha julgeid kärpeid riigisektoris, kus võiks vabastada kümneid tuhandeid inimesi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Paide avatud noortekeskuse juhataja Reima Nõmmik ütleb, et Paide avab suvel neli õpilasmaleva rühma, pakkudes tööd 50-le noorele, kuigi soovijaid on üle 80. Meil on planeeritud peamiselt heakorratööd, kui nüüd Paide linnas ikkagi toimub ruumieksperiment sel aastal ka siis siis see on nagu lisaks ja lisaks üks rühm on siis planeeritud meil veel ööbimisega ja, ja talus ehk siis natukene sellist maaelu tutvustav töörühm. Teisiti on võib-olla see, et me peame hoidma kaks pluss kaks vahet ja võib-olla kaitsma oma nägu maskiga. Loodame, et see on ainukene teisiti. Kuid kõige enam õpilasmalevlasi saab tööd Tallinnas, Pärnus ja Maardus. Tallinna õpilasmalev plaanis alustada soovijate kirjapanekut viiendal mail, kuid paar päeva tagasi ilmus maleva kodulehele teade, et see on edasi lükatud. Sihtasutuse õpilasmalev juhataja Ott Väli. Tallinna linn tutvustab uuel nädalal oma kriisist väljumise kava ja vastavalt siis sellele ka meie toimetame edasi, et saame otsustada siis rühmade toimumise ja registreerimise. Meil oleks võimalik välja saata umbes 40 rühma mis teeb siis kaheksanda maleva kohta osad Tallinna linnas ja ülejäänud üle kogu Eesti. Eestis üleriigilist õpilasmalevat pole ja kuna Eesti noorsootöö keskus jagab malevarühmadele riiklikku toetust, siis on juba teada, et tänavu loodab õpilasmalevasse jõuda 4300 noort. Noorsootöö keskuse peaekspert Gerli Kängsepp ütleb, et praegu on veel küsimuste küsimus, mil viisil ja kas üldse saab suvel õpilasmaleva tööd korraldada. Igal juhul lähtutakse valitsuse otsustest. Üks variant on see, et viia läbi digimalev, mis tähendab seda, et noored on kodus, saavad viia läbi ka ühistegevusi läbi digivariandi aga kui haigus läheb nii-öelda vähemaks, siis me loodame, et ikkagi suvel on võimalik malevat läbi viia, sest need grupid on omavahel suletud, nad ei puutu kokku nii-öelda teiste inimestega. Kindlasti ma ei ole seda meelt, et me kaotame nüüd tavalised, malevad täielikult ära, aga kuna olukord on selline noored on olnud pikalt kodus, nad väga vajavad sellist toetatud tegevust, et nad saaksid uuesti välja tulla, et ma arvan, see on hästi oluline seda ikkagi sellel aastal teha, aga elame-näeme, et lubada, täna ei saa midagi. Kerli Kängsepp lisas, et varasemast enam on õpilaste töökäte vastu huvi tundnud põllumajandusettevõtted. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
|
Eestis peaks suvel tööd alustama 4300 õpilasmalevlast, mis on saja võrra vähem kui eelmisel aastal. Samas küsis malevarühmadele riiklikku toetust 60 malevakorraldajat, mis hoolimata kriisiolukorrast on kümne võrra enamgi kui mullu. Kui koroonakriis füüsilist tööd teha ei luba, keskenduvad paljud malevlased tänavu arvutitööle.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Paide avatud noortekeskuse juhataja Reima Nõmmik ütleb, et Paide avab suvel neli õpilasmaleva rühma, pakkudes tööd 50-le noorele, kuigi soovijaid on üle 80. Meil on planeeritud peamiselt heakorratööd, kui nüüd Paide linnas ikkagi toimub ruumieksperiment sel aastal ka siis siis see on nagu lisaks ja lisaks üks rühm on siis planeeritud meil veel ööbimisega ja, ja talus ehk siis natukene sellist maaelu tutvustav töörühm. Teisiti on võib-olla see, et me peame hoidma kaks pluss kaks vahet ja võib-olla kaitsma oma nägu maskiga. Loodame, et see on ainukene teisiti. Kuid kõige enam õpilasmalevlasi saab tööd Tallinnas, Pärnus ja Maardus. Tallinna õpilasmalev plaanis alustada soovijate kirjapanekut viiendal mail, kuid paar päeva tagasi ilmus maleva kodulehele teade, et see on edasi lükatud. Sihtasutuse õpilasmalev juhataja Ott Väli. Tallinna linn tutvustab uuel nädalal oma kriisist väljumise kava ja vastavalt siis sellele ka meie toimetame edasi, et saame otsustada siis rühmade toimumise ja registreerimise. Meil oleks võimalik välja saata umbes 40 rühma mis teeb siis kaheksanda maleva kohta osad Tallinna linnas ja ülejäänud üle kogu Eesti. Eestis üleriigilist õpilasmalevat pole ja kuna Eesti noorsootöö keskus jagab malevarühmadele riiklikku toetust, siis on juba teada, et tänavu loodab õpilasmalevasse jõuda 4300 noort. Noorsootöö keskuse peaekspert Gerli Kängsepp ütleb, et praegu on veel küsimuste küsimus, mil viisil ja kas üldse saab suvel õpilasmaleva tööd korraldada. Igal juhul lähtutakse valitsuse otsustest. Üks variant on see, et viia läbi digimalev, mis tähendab seda, et noored on kodus, saavad viia läbi ka ühistegevusi läbi digivariandi aga kui haigus läheb nii-öelda vähemaks, siis me loodame, et ikkagi suvel on võimalik malevat läbi viia, sest need grupid on omavahel suletud, nad ei puutu kokku nii-öelda teiste inimestega. Kindlasti ma ei ole seda meelt, et me kaotame nüüd tavalised, malevad täielikult ära, aga kuna olukord on selline noored on olnud pikalt kodus, nad väga vajavad sellist toetatud tegevust, et nad saaksid uuesti välja tulla, et ma arvan, see on hästi oluline seda ikkagi sellel aastal teha, aga elame-näeme, et lubada, täna ei saa midagi. Kerli Kängsepp lisas, et varasemast enam on õpilaste töökäte vastu huvi tundnud põllumajandusettevõtted. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
### Response:
Eestis peaks suvel tööd alustama 4300 õpilasmalevlast, mis on saja võrra vähem kui eelmisel aastal. Samas küsis malevarühmadele riiklikku toetust 60 malevakorraldajat, mis hoolimata kriisiolukorrast on kümne võrra enamgi kui mullu. Kui koroonakriis füüsilist tööd teha ei luba, keskenduvad paljud malevlased tänavu arvutitööle.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ettepaneku Karin Tammemägi vabastamiseks tegi abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas ja linnavalitsus nõustus selle ettepanekuga konsensuslikult. Linnavalitsuse avalike suhete juht Ain Saarna ütles, et ametist vabastamise põhjus oli vilets. Töökliima. On toimunud mingi rivaalitsemine ja see kindlasti ei saa linnavalitsust rahuldada. Paraku on skandaalid saatnud selle linnaosa tegevust üsna pikka aega, nii et süvenemata ühesegi neist olid nad taustal loomulikult olemas. Ametist peab lahkuma ka Karin Tammemägi asetäitja Priit Kutser. Taavi Aas tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil ei viibinud, kuna läks puhkusele. Küll aga kinnitasid abilinnapead, et Priit Kutser võib kandideerida mõnele vabale ametikohale linnasüsteemis. Kalle Klandorf. Ka varasemalt on öeldud, et Priit Kutsar on väljendanud valmisolekut minna tööle teisele ametikohale. Loomulikult võib ka inimene jääda jääda linna tööle, kui ta seda soovib. Meil on ju ka aeg-ajalt vaba ametikoht ja mis iganes. Karin Tammemägi ütles omakorda antud pressikonverentsil, et ka talle pakuti tööd teisel ametikohal, kuid ta ei pea seda õigeks ja kavatseb oma tagasikutsumise halduskohtus vaidlustada. Põhja-Tallinna valitsuses on suurepärane sisekliima, siin on ainult üks inimene, kelle sisekliima ei katu asutuse sisekliima, aga see ongi Priit Kutsar. Kui ma loen kasvõi Facebookis oma asetäitja kommentaari tuntud inimese lapse surma kohta, et see oli talle paras, siis andke andeks. Need väärtushinnangud ei saa mitte kunagi kokku joosta, need jäävadki erinevaks. Priit Kutseri käitumine töötajatega inimestega on olnud raske ja alandav. Samas kinnitas Tamme mägi, et ei tee praegu otsuseid, mis puudutavad tema erakondlikku kuuluvust. Pressikonverentsi lõppedes viibis Põhja-Tallinna linnaosa valitsuses ka Priit Kutser, kes viskas esmalt oma kabinetist välja sinna kommentaari küsima läinud Delfi ja Õhtulehe ajakirjanikud ja lukustas end kabineti. Mõni aeg hiljem tegi üks linnaosa valitsuse ametnik Postimehe ajakirjanikule oma võtmega ukse lahti. Mina ei hoia ühestki kohast kinni ja mina arvan, et see on väga õige lahendus, mis täna juhtus erakonnale ja tegelikult olgem ausad, kui me vaatame erinevaid skandaal, mis üks lõpeb, teine algab, kas see inimene on siis tublisti tööd teinud? Edasi suhtles kutseajakirjanikega juba läbi lukustatud ukse. Tema sõnul jätkab ta töötamist linnas, kuid tööiseloom saab olema teine.
|
Tallinna linnavalitsus vabastas ametist Põhja-Tallinna linnaosa vanema Karin Tammemägi. Ametist lahkub ka Tammemägi asetäitja Priit Kutser, kelle puhul ei välistata mõnd teist ametikohta linnas. Ametliku versiooni kohalselt on mõlema otsuse taga halb töökliima linnaosavalitsuses. Tammemägi on lubanud linnavalitsuse otsuse kohtus vaidlustada.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ettepaneku Karin Tammemägi vabastamiseks tegi abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas ja linnavalitsus nõustus selle ettepanekuga konsensuslikult. Linnavalitsuse avalike suhete juht Ain Saarna ütles, et ametist vabastamise põhjus oli vilets. Töökliima. On toimunud mingi rivaalitsemine ja see kindlasti ei saa linnavalitsust rahuldada. Paraku on skandaalid saatnud selle linnaosa tegevust üsna pikka aega, nii et süvenemata ühesegi neist olid nad taustal loomulikult olemas. Ametist peab lahkuma ka Karin Tammemägi asetäitja Priit Kutser. Taavi Aas tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil ei viibinud, kuna läks puhkusele. Küll aga kinnitasid abilinnapead, et Priit Kutser võib kandideerida mõnele vabale ametikohale linnasüsteemis. Kalle Klandorf. Ka varasemalt on öeldud, et Priit Kutsar on väljendanud valmisolekut minna tööle teisele ametikohale. Loomulikult võib ka inimene jääda jääda linna tööle, kui ta seda soovib. Meil on ju ka aeg-ajalt vaba ametikoht ja mis iganes. Karin Tammemägi ütles omakorda antud pressikonverentsil, et ka talle pakuti tööd teisel ametikohal, kuid ta ei pea seda õigeks ja kavatseb oma tagasikutsumise halduskohtus vaidlustada. Põhja-Tallinna valitsuses on suurepärane sisekliima, siin on ainult üks inimene, kelle sisekliima ei katu asutuse sisekliima, aga see ongi Priit Kutsar. Kui ma loen kasvõi Facebookis oma asetäitja kommentaari tuntud inimese lapse surma kohta, et see oli talle paras, siis andke andeks. Need väärtushinnangud ei saa mitte kunagi kokku joosta, need jäävadki erinevaks. Priit Kutseri käitumine töötajatega inimestega on olnud raske ja alandav. Samas kinnitas Tamme mägi, et ei tee praegu otsuseid, mis puudutavad tema erakondlikku kuuluvust. Pressikonverentsi lõppedes viibis Põhja-Tallinna linnaosa valitsuses ka Priit Kutser, kes viskas esmalt oma kabinetist välja sinna kommentaari küsima läinud Delfi ja Õhtulehe ajakirjanikud ja lukustas end kabineti. Mõni aeg hiljem tegi üks linnaosa valitsuse ametnik Postimehe ajakirjanikule oma võtmega ukse lahti. Mina ei hoia ühestki kohast kinni ja mina arvan, et see on väga õige lahendus, mis täna juhtus erakonnale ja tegelikult olgem ausad, kui me vaatame erinevaid skandaal, mis üks lõpeb, teine algab, kas see inimene on siis tublisti tööd teinud? Edasi suhtles kutseajakirjanikega juba läbi lukustatud ukse. Tema sõnul jätkab ta töötamist linnas, kuid tööiseloom saab olema teine.
### Response:
Tallinna linnavalitsus vabastas ametist Põhja-Tallinna linnaosa vanema Karin Tammemägi. Ametist lahkub ka Tammemägi asetäitja Priit Kutser, kelle puhul ei välistata mõnd teist ametikohta linnas. Ametliku versiooni kohalselt on mõlema otsuse taga halb töökliima linnaosavalitsuses. Tammemägi on lubanud linnavalitsuse otsuse kohtus vaidlustada.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eelmise aasta mais märkasid USA kaitseuuringute keskuses töötavad Lukas, Gua ja Loren Sung midagi kummalist. Põhja-Korea H. Sadama lähedal kogunes sadakond laeva. Oli kahtlus, et Fenyang müüb mingit väärtuslikku kaupa otse avamerel olles nii tollivaateväljast eemal, kehtivad ju Põhja-Koreale mitmed ekspordi ja impordisanktsioonid nende tuuma ja raketikatsetuste pärast. Selle asemel, et kaubad sadamasse viia, tõstetakse need merel ühelt laevalt teisele. Esimest korda nägid USA eksperdid eelmise aasta mais kümneid laevu Põhja-Koreasse sõitmas. Algas ulatuslik kaubavedu, milles osales lõpuks 279 laeva. Kuid neid laevu ei kasutatud relvade ega võltsitud sularahaveoks või uimastite või ohustatud liikidega kauplemiseks. Need ei vedanud isegi sütt, mis on Funyangi kõige kasumlikum eksport. Need laevad tegelesid liiva kaevandamise ja vedamisega. See võib tunduda kahjutu, kuid 2000 seitsmeteistkümnenda aasta detsembris vastu võetud ÜRO sanktsioonide alusel on liivaga kauplemine Põhja-Koreas. Rahvusvahelise õiguse rikkumine. Liiva eksporditulu oli eelmisel aastal vähemalt 22 miljonit dollarit, ütleb ÜRO aprillis avaldatud raportis. Selle väitel saatis Fenyang 2019. aasta maist kuni aasta lõpuni välismaale peamiselt Hiinasse miljon tonni liiva. Ka Goo ja sung märkasid, et ühed laevad sõitsid Hiina lipu all, teistel olid Hiina nimed. Oma teooria kontrollimiseks võeti appi ka satelliidifotod ja ajalugu. Uurides selgus, et Põhja-Korea on liiva eksportinud 90.-te aastate algusest. Inimkond tarbib umbes 50 miljardit tonni liiva aastas, see on vee järel teisel kohal. Liiva kulub nii betooni, klaasi kui ka elektroonikatööstuses. Kõrbeliiv on ehituses kasutamiseks liiga peen, sest see ei seo hästi. Tsemendi valmistamiseks on parim jõeliiv ookeani liiv tuleb aga enne kasutamist magestada. Maailma suurim liivatarbija ongi Hiina. Peking kasutas ehitusbuumi kõrgaastatel 2011 kuni 13 betooni rohkem kui Ameerika Ühendriigid kogu 20. sajandi jooksul. Hiina ise korraldas eelmise aasta alguses haarangu jans jõe ääres toimuva ebaseadusliku liiva kaevandamise vastu. Arestiti 251 miljonit dollarit 305 liivakaevanduslaeva ja 2,8 miljonit kuupmeetrit liiva. Samas on liiva kaevandamine, logistiline õudusunenägu, selle pesemine, ladustamine ja nii raske toote vedamise kulud on suured. ÜRO on üllatunud, et aastaid ei osanud keegi sellist operatsiooni märgata, hoolimata asjaolust, et sellega oli seotud pea 300 laeva ja veel rohkem inimesi.
|
Põhja-Korea teenis aastaga miljoneid dollareid müües Hiinale salakaubana liiva.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eelmise aasta mais märkasid USA kaitseuuringute keskuses töötavad Lukas, Gua ja Loren Sung midagi kummalist. Põhja-Korea H. Sadama lähedal kogunes sadakond laeva. Oli kahtlus, et Fenyang müüb mingit väärtuslikku kaupa otse avamerel olles nii tollivaateväljast eemal, kehtivad ju Põhja-Koreale mitmed ekspordi ja impordisanktsioonid nende tuuma ja raketikatsetuste pärast. Selle asemel, et kaubad sadamasse viia, tõstetakse need merel ühelt laevalt teisele. Esimest korda nägid USA eksperdid eelmise aasta mais kümneid laevu Põhja-Koreasse sõitmas. Algas ulatuslik kaubavedu, milles osales lõpuks 279 laeva. Kuid neid laevu ei kasutatud relvade ega võltsitud sularahaveoks või uimastite või ohustatud liikidega kauplemiseks. Need ei vedanud isegi sütt, mis on Funyangi kõige kasumlikum eksport. Need laevad tegelesid liiva kaevandamise ja vedamisega. See võib tunduda kahjutu, kuid 2000 seitsmeteistkümnenda aasta detsembris vastu võetud ÜRO sanktsioonide alusel on liivaga kauplemine Põhja-Koreas. Rahvusvahelise õiguse rikkumine. Liiva eksporditulu oli eelmisel aastal vähemalt 22 miljonit dollarit, ütleb ÜRO aprillis avaldatud raportis. Selle väitel saatis Fenyang 2019. aasta maist kuni aasta lõpuni välismaale peamiselt Hiinasse miljon tonni liiva. Ka Goo ja sung märkasid, et ühed laevad sõitsid Hiina lipu all, teistel olid Hiina nimed. Oma teooria kontrollimiseks võeti appi ka satelliidifotod ja ajalugu. Uurides selgus, et Põhja-Korea on liiva eksportinud 90.-te aastate algusest. Inimkond tarbib umbes 50 miljardit tonni liiva aastas, see on vee järel teisel kohal. Liiva kulub nii betooni, klaasi kui ka elektroonikatööstuses. Kõrbeliiv on ehituses kasutamiseks liiga peen, sest see ei seo hästi. Tsemendi valmistamiseks on parim jõeliiv ookeani liiv tuleb aga enne kasutamist magestada. Maailma suurim liivatarbija ongi Hiina. Peking kasutas ehitusbuumi kõrgaastatel 2011 kuni 13 betooni rohkem kui Ameerika Ühendriigid kogu 20. sajandi jooksul. Hiina ise korraldas eelmise aasta alguses haarangu jans jõe ääres toimuva ebaseadusliku liiva kaevandamise vastu. Arestiti 251 miljonit dollarit 305 liivakaevanduslaeva ja 2,8 miljonit kuupmeetrit liiva. Samas on liiva kaevandamine, logistiline õudusunenägu, selle pesemine, ladustamine ja nii raske toote vedamise kulud on suured. ÜRO on üllatunud, et aastaid ei osanud keegi sellist operatsiooni märgata, hoolimata asjaolust, et sellega oli seotud pea 300 laeva ja veel rohkem inimesi.
### Response:
Põhja-Korea teenis aastaga miljoneid dollareid müües Hiinale salakaubana liiva.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Valki poolitamine, nii et konnaajast ühele poole jääv ala kuulub Eestile ja teine Lätile ei ole just ilusam pool kahe riigi ajaloost. Kas aga sajanditagust olukorda arvestades see otsus just vale oli, ei kipu ajaloolased kinnitama. Igatahes on poolitamine mõjutanud nüüdseks kahe linna või siis kaksiklinna arengut üsna oluliselt ja nüüd püütakse järjest enam ühiste asjade poole mõne aasta eest aastati ühine keskväljak, ühise arengukavani pole veel jõutud. Tõenäoliselt jääb aga piltlikult öeldes nii, et laulda ja tantsida saavad lätlased ja eestlased koos ning ka ühest riigist teise kiikuda. Aga valimised toimuvad kummalgi pool eraldi, mis tähendab ka erinevat juhtimist mõlemal pool piiri. Eesti suursaadik Lätis Arti Hilpus. Eks need otsused, mis tuli teha 1920. aastal, kui siis rahvusvahelise Suurbritannia vahekohtuniku poolt pandi see piirijoon nii Valga linnas kui ka üldse Eesti ja Läti vahel paika. Et see oligi mõnes mõttes paratamatus, et mõlema riigi jaoks oli, oli väga oluline, et teatud territooriumid võiksid jääda iseseisvate riikide tingimustes nende koostisosaks, aga mõlemale maksimaalset nõudmiste katet ei olnud võimalik tagada ja siis oli tulemuseks selline vahekohtuniku poolt tehtud kompromissotsus, millega algselt ei olnud keegi rahul. Tänapäevaks see küsimus, kuidas linna tollel ajal jaotati, on mitmes mõttes tolleaegse teravuse ja aktuaalsuse kaotanud sest tänapäeval ju praktilises elus normaalses olukorras seda piirijoont nüüd väga märgata ei ole. Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor, akadeemik Lauri Mälksoo Tänapäeval ju väga palju liigume sellise piiride, ülest igasuguste projektide ja, ja asjade suhtes, ma arvan, siin Valgas on seda palju tunda, aga noh, kui öelda seda, et oli viga, siis ma küsin, et mis oleksid olnud alternatiivid, alternatiivid oleks siis olnud see, et kui üks või teine pool saab selle päriselt endale. Aga kui see ei oleks olnud meie, kui see oleks olnud Läti, kas meil see siis oleks paremini meeldinud, samas, eks ole, sellistes kohtades nagu heinaste ainaasi jällegi eestlased oleks seda endale tahtnud ei saanud, et tuleb vaadata seda piiri kulgemist tervikuna ja, ja miks oli ikkagi väga oluline 1920. aastal see Eesti-Läti piir paika saada, oli see, et et tegelikult ju mõlemad riigid ootasid endiselt lääneliitlaste teejuure tunnustust, kui me räägime ühislinnast, siis ma küsin, et mida see õigusliku mõttes tähendab, sest et tegelikult, et ütleme, rahvusvahelise haiguse aluspõhimõtteks on siiski riikide suveräänsus vaatamata Euroopa liidule vaatamata kõigele ja sellepärast on oluline teada, kust läheb riikide vaheline piir. Sest suveräänsus kehtib selle piiri sees.
|
102 aastat tagasi jagati Walki linn Eesti ja Läti vahel. Nüüd püüavad Valga ja Valka ühist arengut järjest rohkem kavandada koos, aga ühise juhtimise alla ei lähe kaksiklinn tõenäoliselt enam kunagi. Nii leidsid kahe riigi ajaloolased Valga muuseumi korraldatud konverentsil.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Valki poolitamine, nii et konnaajast ühele poole jääv ala kuulub Eestile ja teine Lätile ei ole just ilusam pool kahe riigi ajaloost. Kas aga sajanditagust olukorda arvestades see otsus just vale oli, ei kipu ajaloolased kinnitama. Igatahes on poolitamine mõjutanud nüüdseks kahe linna või siis kaksiklinna arengut üsna oluliselt ja nüüd püütakse järjest enam ühiste asjade poole mõne aasta eest aastati ühine keskväljak, ühise arengukavani pole veel jõutud. Tõenäoliselt jääb aga piltlikult öeldes nii, et laulda ja tantsida saavad lätlased ja eestlased koos ning ka ühest riigist teise kiikuda. Aga valimised toimuvad kummalgi pool eraldi, mis tähendab ka erinevat juhtimist mõlemal pool piiri. Eesti suursaadik Lätis Arti Hilpus. Eks need otsused, mis tuli teha 1920. aastal, kui siis rahvusvahelise Suurbritannia vahekohtuniku poolt pandi see piirijoon nii Valga linnas kui ka üldse Eesti ja Läti vahel paika. Et see oligi mõnes mõttes paratamatus, et mõlema riigi jaoks oli, oli väga oluline, et teatud territooriumid võiksid jääda iseseisvate riikide tingimustes nende koostisosaks, aga mõlemale maksimaalset nõudmiste katet ei olnud võimalik tagada ja siis oli tulemuseks selline vahekohtuniku poolt tehtud kompromissotsus, millega algselt ei olnud keegi rahul. Tänapäevaks see küsimus, kuidas linna tollel ajal jaotati, on mitmes mõttes tolleaegse teravuse ja aktuaalsuse kaotanud sest tänapäeval ju praktilises elus normaalses olukorras seda piirijoont nüüd väga märgata ei ole. Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor, akadeemik Lauri Mälksoo Tänapäeval ju väga palju liigume sellise piiride, ülest igasuguste projektide ja, ja asjade suhtes, ma arvan, siin Valgas on seda palju tunda, aga noh, kui öelda seda, et oli viga, siis ma küsin, et mis oleksid olnud alternatiivid, alternatiivid oleks siis olnud see, et kui üks või teine pool saab selle päriselt endale. Aga kui see ei oleks olnud meie, kui see oleks olnud Läti, kas meil see siis oleks paremini meeldinud, samas, eks ole, sellistes kohtades nagu heinaste ainaasi jällegi eestlased oleks seda endale tahtnud ei saanud, et tuleb vaadata seda piiri kulgemist tervikuna ja, ja miks oli ikkagi väga oluline 1920. aastal see Eesti-Läti piir paika saada, oli see, et et tegelikult ju mõlemad riigid ootasid endiselt lääneliitlaste teejuure tunnustust, kui me räägime ühislinnast, siis ma küsin, et mida see õigusliku mõttes tähendab, sest et tegelikult, et ütleme, rahvusvahelise haiguse aluspõhimõtteks on siiski riikide suveräänsus vaatamata Euroopa liidule vaatamata kõigele ja sellepärast on oluline teada, kust läheb riikide vaheline piir. Sest suveräänsus kehtib selle piiri sees.
### Response:
102 aastat tagasi jagati Walki linn Eesti ja Läti vahel. Nüüd püüavad Valga ja Valka ühist arengut järjest rohkem kavandada koos, aga ühise juhtimise alla ei lähe kaksiklinn tõenäoliselt enam kunagi. Nii leidsid kahe riigi ajaloolased Valga muuseumi korraldatud konverentsil.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Krosberg rääkis, et sisuliselt käib Venemaa poolt plaani ettevalmistus ja tegevused selleks, et lähimatel päevadel või nädalatel alustada uut plaani uue rünnaku suunaga Ida-Ukrainas. Ta märkis, et nädala jooksul on toimunud vene üksuste ümberpaiknemine ja väljatõmbamine Põhja-Ukrainast. Ehkki Vene väed on teatanud Mariupoli vallutamisest, ei vasta see linnapea nõuniku väitel tõele. Tema sõnul pole kesklinna üle kontrolli saadud. Pealegi jääb Ukraina kontrolli alla Primorski rajoon. Osa Liivo Berežnõist, Asostali rajoonist, rannik Asostali sadamani, sadam ise ja tehaste territoorium, kaasa arvatud selle ümbrus. Miks pole suudetud Mariupoli vallutada. Margo Grosberg. Linnalahingud on kohutavalt rasked asjad, seal käib sisuliselt lahing tänavanurga ja hoone peale, mitte nii nagu avatud maastikul, kus on võimalik edasi tungida kilomeetreid ja kilomeetreid, et nendes linnalahingutes, nii nagu ma konflikti algusest olen öelnud, ükski linnalahing ei ole kerge ja Mariupol on selle puhul väga hea tõestus. Sisuliselt on see, et iga nii-öelda hävitatud või kokku lastud hoone muutub omamoodi kindlustuselemendiks nendele üksustele, kes kaitsevad ja sellest tulenevalt ongi kõik see asi nii palju aega võtnud ja nii-öelda suurte kannatustega see tulebki. Kas aga Mariupoli kaitsjatel jätkub piisavalt varustust ja mis võib linnast edasi saada? Peamine koht, kus siis ukrainlased võitlevad, on asastali tehase territoorium, mis on, ütleme niisugune vaata et pea pool Lasnamäe, kui mitte terve Lasnamäe väga-väga suur kompleks ja selle piirkonna varustamine on ülikeeruline, sisuliselt on ikkagi kogu linn ümber piiratud ja ma ei taha, tahaksin nii-öelda väga avalikult välja rääkida, mismoodi ja kas see varustamine toimub või ei toimu. Kui Donbassis on oodata pealetungi, siis mida tähendab see kaitsjatele, kas sealne maastik võimaldab teistsugust vastupanu ja nõuab ka teistsuguseid relvasüsteeme? Maastik seal nüüd sõltub hästi palju ilmastikust mismoodi, kuna see maastik ära kuivab, kui see maapind seal ära tõmbab ja nii-öelda see raspuutitsa, mis on, siis teede lagunemise periood ära lõppeb muutub ta selliseks kõvaks, kus siis on võimalik soomusmasinatega teha laiemamahulisi manöövreid ja selles mõttes soosib ta pigem ütleme siis Vene Föderatsiooni üksusi, kes siis nii-öelda soomuse toel ja tankide toel oleksid võimelised peale tungima suhteliselt laial rindel. Mis puudutab kaitsjad, siis noh, kaitsmine on, ütleme sõjategevuses mõnevõrra lihtsam, kui sul on ettevalmistused tehtud.
|
Kaitseväe luurekeskuse ülema kolonel Margo Grosbergi sõnul ei ole Vene üksused viimase ööpäevaga Ida-Ukrainas edu saavutanud ning Ukraina kaitse on püsinud. Venemaa valmistub suureks pealetungiks, et Ukraina väed Donbassis sisse piirata. Ukraina üksused jätkavad vastupanu ka ümberpiiratud Mariupolis.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Krosberg rääkis, et sisuliselt käib Venemaa poolt plaani ettevalmistus ja tegevused selleks, et lähimatel päevadel või nädalatel alustada uut plaani uue rünnaku suunaga Ida-Ukrainas. Ta märkis, et nädala jooksul on toimunud vene üksuste ümberpaiknemine ja väljatõmbamine Põhja-Ukrainast. Ehkki Vene väed on teatanud Mariupoli vallutamisest, ei vasta see linnapea nõuniku väitel tõele. Tema sõnul pole kesklinna üle kontrolli saadud. Pealegi jääb Ukraina kontrolli alla Primorski rajoon. Osa Liivo Berežnõist, Asostali rajoonist, rannik Asostali sadamani, sadam ise ja tehaste territoorium, kaasa arvatud selle ümbrus. Miks pole suudetud Mariupoli vallutada. Margo Grosberg. Linnalahingud on kohutavalt rasked asjad, seal käib sisuliselt lahing tänavanurga ja hoone peale, mitte nii nagu avatud maastikul, kus on võimalik edasi tungida kilomeetreid ja kilomeetreid, et nendes linnalahingutes, nii nagu ma konflikti algusest olen öelnud, ükski linnalahing ei ole kerge ja Mariupol on selle puhul väga hea tõestus. Sisuliselt on see, et iga nii-öelda hävitatud või kokku lastud hoone muutub omamoodi kindlustuselemendiks nendele üksustele, kes kaitsevad ja sellest tulenevalt ongi kõik see asi nii palju aega võtnud ja nii-öelda suurte kannatustega see tulebki. Kas aga Mariupoli kaitsjatel jätkub piisavalt varustust ja mis võib linnast edasi saada? Peamine koht, kus siis ukrainlased võitlevad, on asastali tehase territoorium, mis on, ütleme niisugune vaata et pea pool Lasnamäe, kui mitte terve Lasnamäe väga-väga suur kompleks ja selle piirkonna varustamine on ülikeeruline, sisuliselt on ikkagi kogu linn ümber piiratud ja ma ei taha, tahaksin nii-öelda väga avalikult välja rääkida, mismoodi ja kas see varustamine toimub või ei toimu. Kui Donbassis on oodata pealetungi, siis mida tähendab see kaitsjatele, kas sealne maastik võimaldab teistsugust vastupanu ja nõuab ka teistsuguseid relvasüsteeme? Maastik seal nüüd sõltub hästi palju ilmastikust mismoodi, kuna see maastik ära kuivab, kui see maapind seal ära tõmbab ja nii-öelda see raspuutitsa, mis on, siis teede lagunemise periood ära lõppeb muutub ta selliseks kõvaks, kus siis on võimalik soomusmasinatega teha laiemamahulisi manöövreid ja selles mõttes soosib ta pigem ütleme siis Vene Föderatsiooni üksusi, kes siis nii-öelda soomuse toel ja tankide toel oleksid võimelised peale tungima suhteliselt laial rindel. Mis puudutab kaitsjad, siis noh, kaitsmine on, ütleme sõjategevuses mõnevõrra lihtsam, kui sul on ettevalmistused tehtud.
### Response:
Kaitseväe luurekeskuse ülema kolonel Margo Grosbergi sõnul ei ole Vene üksused viimase ööpäevaga Ida-Ukrainas edu saavutanud ning Ukraina kaitse on püsinud. Venemaa valmistub suureks pealetungiks, et Ukraina väed Donbassis sisse piirata. Ukraina üksused jätkavad vastupanu ka ümberpiiratud Mariupolis.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nii suvel kui ka talvel hea kalastuskohana tuntud Pärnu laht tõmbab kalastajaid eriti praegu, kus paistab, et ahven tuleb päris hästi. Hiljutine külmalaine tekitas korraliku jääkaane, kus jää ulatus isegi sorgu saareni. Pärnu politseijaoskonna piirivalve välijuht Janek Pinta. Soojalaine, mis siin paar päeva tagasi saabus, ehk, ja tugevad tuuled edela poolt ja lääne poolt, siis on nüüd jää liikuma pannud ja nad on lükanud valgeranna alt Reiu suuna ja tekitanud siis kalda äärde suured lahvandused ja praod, kus enam nagu võimalik jääle minna ei ole. Ja eile meie patrull siis tas kirglikke kalastajaid, Vana-Pärnus härrased olid just plaanimas merele jääle minekut, aga patrull siis vesteldes ja veendes, et ei ole nagu mõistlik minna. Et hommikul saate küll peale, aga päeva jooksul see tuul lükkab selle jää kaldaäärest lahti ja pärast on teil väga raske nagu tagasi saada. Suure, siis nagu kauplemise peale otsustasid kalastaja, et nad siis sealt Vana-Pärnust ei lähe merele, vaid liikusid siis reiu randa, nagu me soovitasime, et seal on nagu ja stabiilsem ja hilisem patrull ringkäik tuvastas, et jah, Reiuranna all oli siis suurem seltskond kalastajaid. Janek Pinta ütles, et jääl oli umbes poolsada inimest. Praegu on nüüd reiurannas ohutu, aga mis edasi võib saada, täna on ka seal inimesed jääl. Täna on ka juba inimesed jääl, jah, patrull tegi meil hommikul vaatluse ära, et seal jääolud tunduvalt stabiilset mehed on peal õngitsevad, aga ilmaprognoos on selline, et on jätkuv soe tuul, nüüd küll pöördub põhja ja see natuke teebki murelikuks, et hakkab ikkagi seda jääd uuesti liigutama ja siis meie nagu soe soovitus on, et see nädalavahetus püüda ikkagi mitte siin kalastama kippuda. Jääolud ei ole stabiilsed. Kui hommikul jääle minnes tundub kõik okei, siis päeva möödudes võib juhtuda, et ei saa sellest kohast enam kaldale ja, ja on vajalik abi. Nii et mõistlik on mõned päevad oodata, sest kohe tuleb ju külmalaine. Ja me kõik loodame, et, et tulevad meil ilusad valged jõulud ja ilmateade näitab, et siin alates esmaspäevast on juba miinuskraadid ja tõenäoliselt see aitab ka siis sellel jääoludel stabiilsemaks muutuda. Ester Vilgats, Pärnu,
|
Pärnu lahe jääolud on ilma soojenemise tõttu muutunud ebastabiilseks ja on kohti, kus tuul on jää kaldast lahti lükanud. Nii võib ka juhtuda, et hommikul jääle läinud kalastajad õhtul enam kaldale ei pääse.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nii suvel kui ka talvel hea kalastuskohana tuntud Pärnu laht tõmbab kalastajaid eriti praegu, kus paistab, et ahven tuleb päris hästi. Hiljutine külmalaine tekitas korraliku jääkaane, kus jää ulatus isegi sorgu saareni. Pärnu politseijaoskonna piirivalve välijuht Janek Pinta. Soojalaine, mis siin paar päeva tagasi saabus, ehk, ja tugevad tuuled edela poolt ja lääne poolt, siis on nüüd jää liikuma pannud ja nad on lükanud valgeranna alt Reiu suuna ja tekitanud siis kalda äärde suured lahvandused ja praod, kus enam nagu võimalik jääle minna ei ole. Ja eile meie patrull siis tas kirglikke kalastajaid, Vana-Pärnus härrased olid just plaanimas merele jääle minekut, aga patrull siis vesteldes ja veendes, et ei ole nagu mõistlik minna. Et hommikul saate küll peale, aga päeva jooksul see tuul lükkab selle jää kaldaäärest lahti ja pärast on teil väga raske nagu tagasi saada. Suure, siis nagu kauplemise peale otsustasid kalastaja, et nad siis sealt Vana-Pärnust ei lähe merele, vaid liikusid siis reiu randa, nagu me soovitasime, et seal on nagu ja stabiilsem ja hilisem patrull ringkäik tuvastas, et jah, Reiuranna all oli siis suurem seltskond kalastajaid. Janek Pinta ütles, et jääl oli umbes poolsada inimest. Praegu on nüüd reiurannas ohutu, aga mis edasi võib saada, täna on ka seal inimesed jääl. Täna on ka juba inimesed jääl, jah, patrull tegi meil hommikul vaatluse ära, et seal jääolud tunduvalt stabiilset mehed on peal õngitsevad, aga ilmaprognoos on selline, et on jätkuv soe tuul, nüüd küll pöördub põhja ja see natuke teebki murelikuks, et hakkab ikkagi seda jääd uuesti liigutama ja siis meie nagu soe soovitus on, et see nädalavahetus püüda ikkagi mitte siin kalastama kippuda. Jääolud ei ole stabiilsed. Kui hommikul jääle minnes tundub kõik okei, siis päeva möödudes võib juhtuda, et ei saa sellest kohast enam kaldale ja, ja on vajalik abi. Nii et mõistlik on mõned päevad oodata, sest kohe tuleb ju külmalaine. Ja me kõik loodame, et, et tulevad meil ilusad valged jõulud ja ilmateade näitab, et siin alates esmaspäevast on juba miinuskraadid ja tõenäoliselt see aitab ka siis sellel jääoludel stabiilsemaks muutuda. Ester Vilgats, Pärnu,
### Response:
Pärnu lahe jääolud on ilma soojenemise tõttu muutunud ebastabiilseks ja on kohti, kus tuul on jää kaldast lahti lükanud. Nii võib ka juhtuda, et hommikul jääle läinud kalastajad õhtul enam kaldale ei pääse.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tere hommikust, kell on üheksa ning eetris rahvusringhäälingu pikem uudistesaade stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Ühendkuningriik otsustas referendumil Euroopa Liidust lahkuda. Lahkumise poolt hääletas 52 protsenti elanikest. Põhja-Iirimaa suuruselt teine erakond SinFein nõuab nüüd referendumi korraldamist Iirimaa ühtsuse üle ja ka Šotimaa näeb enda tulevikuosana Euroopa Liidust ning ei välista uut iseseisvusreferendumit. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats ütles, et Suurbritannia rahva otsus on suur pettumus nii Eestile kui ka Euroopa liidule tervikuna. Tema sõnul oleks parem, kui ühendkuningriigil oleks tulevikus euroliiduga sama sugune suhe, nagu on praegu Norral. Euroskeptik Igor Gräzin aga ütles, et referendumi tulemus võiks olla Euroopa Liidu institutsioonide jaoks äratuskell ja ainus, mis liitub päästab, on tagasi pöördumine oma esialgsete väärtuste juurde. Nendeks on tema sõnul inimõiguste majandusvabadus ja kristlikud väärtused. Ilm on täna pilves selgimistega. Vihmasadu levib läänest itta ja sadu on kohati tugev. Õhusooja lubab ilmajaam 18 kuni 23, Lõuna-Eestis 25 kraadi. Suurbritannias hääletati 51,8 protsendiga Euroopa Liidust lahkumise poolt lahkumist toetas 16,8 miljonit inimest, ühenduse liikmeks jäämist pooldas 15,7 miljonit inimest. Ehkki ühendkuningriik tervikuna toetas Euroopa Liidust lahkumist, hääletasid Šotimaa ja Põhja-Iirimaa valijad ühendusse jäämise poolt ja mul on Birminghamis nüüd telefonil kolleeg Kristi Sobak, tere hommikust. Tere hommikust, tõesti on niimoodi juhtunud, kui vahetult pärast hääletusjaoskondade sulgemist arvati, et napilt siiski võidab jääjate pool. Ja oli ka selline küsitlus, mida küll lävepaku küsitluseks ei saanud nimetada, sest see ei vastanud õigele meetodile, mis näitas, et 52 protsendiga võiksid jääjad ikkagi võita. Ja iseseisvuspartei juht Farra siis ütles, et jah, et tundub, et jääjad on, jääjad on napilt võitnud, aga nüüd nüüd ta muidugi juba kuulutab, et 23. juuni tuleks Suurbritannias kuulutada iseseisvuspäevaks et võitnud on tavalised korralikud inimesed ja et me oleme saanud enda riigi tagasi. Reaktsioonid. Tundub, et britid on natuke ehmatanud sellest, millega nad on nüüd hakkama saanud. Küll on selge, et nii nii Euroopa liitu jäämise pooldajad kui lahkumise pooldajad tunduvad hetkel toetavad seda, et praegune peaminister David Cameron jätkaks oma kohal tema toetuseks 84 parlamendi liiget eile hilisõhtul andsid üle ka kirja, et Cameron peaks jätkama ja praegu on ka mitmed lahkujate pooldajad BBC otse-eetris kinnitanud, et Cameron peaks poliitilise stabiilsuse huvides jätkama. Kui Inglismaa peaaegu täielikult London välja arvata, hääletas Euroopa Liidu vastu siis Põhja-Iirimaal ja Šotimaal, tegelikult olid jäämise pooldajad ülekaalus. Šotimaa esimene minister Nicola Stõugon ütles tulemusi kommenteerides, et Šotimaa näeb enda tuleviku osana Euroopa liidust. Varem on Šoti poliitikud viidanud, et kui võidavad Euroopa Liidust lahkumise toetajad, võib see kaasa tuua uue iseseisvuse referendumi. 2014. aasta septembris hääletas šotlaste enamus 55 protsendiga 45 vastu ühendkuningriigi koosseisu jäämise poolt. Iirimaa ja Põhja-Iiri partei SinFein on kutsunud Suurbritanniat üles korraldama samamoodi referendumit Iirimaa ühtsuse üle. Oleme oleme olukorras, kus Põhja-Iirimaa tiritakse Euroopa Liidust Inglismaa häältega välja. Nii rääkis Põhja-Iiri piirkonna juht. Ilan kirni. Euroskeptilise Briti iseseisvuspartei juht Nigel Farage nimetas 20 kolmandat juuni uueks iseseisvuspäevaks. See on rahvavõit, tavaliste inimeste võit, me võitlesime palju rahvusluse vastu korporatsioonide suurpankade ja suure poliitika vastu, me võitsime selle. Ta lisas, et loodab, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust murrab maha selle läbikukkunud projekti ning viib suveräänsete rahvusriikide Euroopani. Kaotame selle lippu Hümni, Brüsseli ja kõik, mis on valesti läinud, mingu 23. juuni meie ajaloos kirja kui uus iseseisvuspäev, rääkis Farag. Meil on nüüd Inglismaal telefonil ka kolleeg Johannes Tralla. Sa oled natukene vaadanud, missugused on muu Euroopa välisriikide reaktsioonid sellele Brexitile. No selge on see, et esimene asi, mis silma torkab, on teatav šokilaine ja loomulikult teise teistpidi vaadates euroskeptilised parteid kõikjal Euroopas juubeldavad praegu nii Prantsusmaa kui Hollandi euroskeptikud ehk siis Marine Le Pen ja Gert Wilders kuulutasid. Samasugused referendumid peab nüüd korraldama ka Prantsusmaal ja Hollandis. Samas Saksa välisminister ütles, et täna on kurb päev nii Euroopa kui Suurbritannia jaoks. Väga huvitav on see, mis hakkab nüüd toimuma Londoni tänavatel, ma istun praegu Londonis, kell saab kohe kohe seitse ja eile küll need inimesed, kellega ma rääkisin, isegi need inimesed, kes ütlesid, et Nad hääletavad ise Euroopa liidust lahkumise poolt, uskusid tegelikult, et hääletusel võidavad need, kes soovivad Euroopa liitu jäämist. London hääletas ülekaalukalt Euroopa Liitu jäämise poolt. Samas kui me vaatame siin näiteks vanuselist jaotust, siis juuga lävepakuküsitlused ütlevad selgelt, et 18 kuni 24 aastased üle kogu riigi. 75 protsenti neist hääletas Euroopa Liidu jäämise poolt, samas kui üle 65 aastastest vaid 39 protsenti soovis liitu jäämist. Kui need numbrid vastavad tõele, siis tegelikult langetasid, langetas praegu vanem põlvkond otsuse, mille vilju nad võib-olla ise kunagi ei näe, aga mis kindlasti mõjutab nende lapsi ja lapselapsi. Ja tulevasi Briti põlvkond. Venemaa on Brexiti suhtes üldjoontes vaikinud, kuid toetaks Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust. Brexit tugevdaks just neid geopoliitilisi tendentse, mis on Venemaale kasulikud ja nõrgendaks Lääne-Venemaa vastaseid positsioone. Nii analüüsib Moskvas valitsevaid seisukohti Londonis asuva kuningliku rahvusvaheliste suhete instituudi Jaam House analüütik James Nixa. Neeme raud vahendab. Briti peaminister David Cameron, kes juhtis Brexit'i vastasleeri, väitis referendumi eel, et ühendkuningriigi euroliidust lahkumine oleks selgelt president Vladimir Putini huvides. Venemaa suursaatkond Londonis vastas sellele avaldusele omapoolse avaldusega, et mingit kindlat seisukohta antud küsimuses ei ole võetud. Ka Kreml on Brexiti tulemuse suhtes seni vaikinud ja vene suuremates meediakanalites ei ole praktiliselt sõna võetud ei Brexiti poolt ega vastu. Märgi vad vaatlejad. Vene president Vladimir Putin küsis küll Peterburis toimunud rahvusvahelisel majandusfoorumil, miks oli peaminister David Cameronil seda referendumit vaja, mis on selle korraldamise eesmärk, kui ta ise on Brexiti vastane, kas ta soovis Euroopat kuidagi heidutada. Londonis asuva mõttekoja Catam House analüütik James Niki leiab aga, et Suurbritannia lahkumine vähendab euroliidu kaalu ja nõrgendab ka NATOt andes samas Venemaale Euroopa asjadest suurema sõnaõiguse. Vene analüütik Sergei Jutkin ja Vene riigiduuma välisasjade komitee juht Aleksei Puškov on öelnud, et Euroopa Liidust lahkumise järel hakkab Suurbritannia ilmselt otsima omale uusi liitlasi ja sõpru. Venemaa ootab avasüli, väidavad mõlemad mehed. Venemaal on kõlanud ka arvamusi, et Suurbritannia lahkumise taga on osalt pettumus selles, et euroliit on astunud vastu kristlikele väärtushinnangutele. Väide, et Euroopa on sügavas moraalikriisis, on Venemaal kõlanud juba pikka aega. Venemaa majandusministri Aleksei Ulukajevi arvates võiks Brexitil olla Vene majandusele ikkagi negatiivne mõju, sest see suurendab nii kaupade kui kapitaliturgudel valitsevat volatiilsust. Juba tunnetabki Venemaa naftaturgudel valitsevat ebakindlust lisas ulukajev äriuudisteagentuurile Bloomberg News antud intervjuus. Kuid midagi erakordselt dramaatilist Brexiti järel ei juhtu, märkis ta teises intervjuus telekanalile Rossija 24. Vene presidendi abi Andrei Belaussov nentis, et sellised etoonilised muudatused Euroopa liidus annavad endast kindlasti Venemaa majanduse jaoks tunda. Milline on aga Eesti reaktsioon referendumi tulemusele? Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats tunnistas Indrek Kiislerile, et ta on pettunud. No minu arvates küll on jah, noh, eks see sündmused ja, ja otsused on alles värsked, nii et eks see vajab niikuinii settimist, aga selline esmane hinnang on küll, et, et see on väga valus löök. Mis saab nüüd edasi? No edasi on ilmselt nagu ikka, et peaks ära ootama Briti valitsuse hinnangus sellele sündmusele ja mis saab edasi, nii et neid spekulatsioone oli juba hommikul meedias väga palju, nii et ega ega selle, kuidas nüüd päeva kulg edasi läheb, et seda on raske ennustada, tuleb ära oodata avaldused ja, ja see, mis edasi saab, nii et kas avaldus Euroopa Liidust lahkuda tuleb kohe. Kas britid jätkavad sama valitsusega, milliseid suhteid edaspidi soovitakse, et need on nüüd kõik otsused, mis tuleb langetada? Kas on veel teoreetiline võimalus, et kui alustatakse läbirääkimisi lahkumise üle ja tavalisele britile, saab selgeks, kui keeruline see kõik on, et toimub siiski veel ka teine referendum või on see täiesti välistatud? Ei no välistatud ei ole, ei ole miski, et selles mõttes referendumil otsest õiguslikku nagu või tähendab õiguslikku tähendust otse ei ole, et see on alles parlamendi otsus. Selge on see, et alles aasta tagasi valis ühendkuningriigi elanikkond parlamendi, kes on väga euroopameelne, nii et et juba see on nagu küsimus, kuidas parlament otsustab. Ja kui ta otsustab, siis, siis millisel moel ta otsustab, et me kuuleme juba seda, eks ole, et lahkumise pooldajad või vähemalt Yokubei pooldajad soovivad täiesti läbi lõigata selle suhte ehk minna siis WTO suhte peale. Aga ma arvan, et see, milline on tulevik, seda on, on praegusel hetkel küll raske prognoosida. Milline peaks olema Eesti positsioon, et milline võiks olla Suurbritannia väljaspool Euroopa liitu, millises suhtes ta peaks olema Euroopa Liiduga kas see on see Norra variant, on see Šveitsi variant või on siis see WTO suhe? Meie lähenemine on ilmselt ikka selline, et võimalikult lähedane võiks see suhe olla nii et kui võtta nüüd sellest valikust, mis mis teie välja pakkusite, siis, siis on õige vastus Norra suhe, aga, aga ütleme niimoodi, et kõik need varasemadki suhted on, on läbirääkimiste tulemus, nii et ega ega kas see on üks, teine või, või mingisugune segasuhe või on või on midagi hoopis kolmandat, nii et seda on, seda on praegu raske prognoosida. Indrek Kiisler helistas varahommikul ka riigikogu liikmele Igor Gräzinile, kes on tuntud kui euroskeptik. Gräzin ütles, et Euroopa Liidu institutsioonide jaoks peaks eilne referendum lõpuks mõjuma äratuskellana. Ma arvan, et see on normaalse Euroopa jätkumine, brittide selline hästi kõva seos kontinentaalse Euroopa on umbes 50 aastat vana ja Inglismaa eraldi olemine on 1000 aastat vana. Nii et see jääb Briti ajalukku selline huvitav eksperimentaalne episood, aga mitte midagi enamat, tähendab ma tegelikult südamest loodan, et, et Eesti järsku muutub Euroopa komisjonis. Tähendab nii rasked mõtlejad, nagu nad on ja nii paindumatud ja kui see nüüd kah neid mõistusele ei too, et et noh, Euroopa Liidus, Euroopa komisjonis peab midagi muutuma, siis on see üritus neil ikkagi lootusetu, nii et ma loodan, et nad seda äratuskell ikka kuulsid. Mis teie arvates nüüd edasi juhtub Euroopa liidus? No on vaja selgeks teha, et Euroopa liidul on edasi keskmise šansid praeguses variandis, kui ta taastab oma alus, väärtuse alus, väärtus on number üks inimõigused, need on vaja taastada ja üks väga tähtis inimõigus on õigus moodustada oma rahvusriik. Number kaks on majandusvabadus ja number kolm on kristlik judeokristlik traditsioon Euroopa liidus.
|
Suurbritannia hääletas Euroopa Liidust lahkumise poolt. Pikem uudistesaade kell 9. Suurbritannias hääletati 51,8 protsendiga Euroopa Liidust lahkumise poolt. Lahkumist toetas 16,8 miljonit inimest, ühenduse liikmeks jäämist pooldas 15,7 miljonit inimest. Ehkki Ühendkuningriik tervikuna toetas Euroopa Liidust lahkumist, hääletasid Šotimaa ja Põhja-Iirimaa valijad ühendusse jäämise poolt. * Birminghamis on telefonil kolleeg Kristi Sobak * Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon ütles tulemusi kommenteerides, et Šotimaa näeb enda tulevikku osana Euroopa Liidust. Iirimaa ja Põhja-Iiri partei Sinn Féin on kutsunud Suurbritanniat üles korraldama referendumit Iirimaa ühtsuse üle. Euroskeptilise Briti Iseseisvuspartei juht Nigel Farage nimetas 23. juunit "uueks iseseisvuspäevaks". * Johannes Tralla Londonist * Venemaa on Brexiti suhtes üldjoontes vaikinud, kuid toetaks Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust. Neeme Raud * Milline on aga Eesti reaktsioon referendumi tulemusele? Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats tunnistas Indrek Kiislerile, et ta on pettunud. * Igor Gräzin ütles, et Euroopa Liidu institutsioonide jaoks peaks eilne referndum lõpuks mõjuma äratuskellana.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tere hommikust, kell on üheksa ning eetris rahvusringhäälingu pikem uudistesaade stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Ühendkuningriik otsustas referendumil Euroopa Liidust lahkuda. Lahkumise poolt hääletas 52 protsenti elanikest. Põhja-Iirimaa suuruselt teine erakond SinFein nõuab nüüd referendumi korraldamist Iirimaa ühtsuse üle ja ka Šotimaa näeb enda tulevikuosana Euroopa Liidust ning ei välista uut iseseisvusreferendumit. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats ütles, et Suurbritannia rahva otsus on suur pettumus nii Eestile kui ka Euroopa liidule tervikuna. Tema sõnul oleks parem, kui ühendkuningriigil oleks tulevikus euroliiduga sama sugune suhe, nagu on praegu Norral. Euroskeptik Igor Gräzin aga ütles, et referendumi tulemus võiks olla Euroopa Liidu institutsioonide jaoks äratuskell ja ainus, mis liitub päästab, on tagasi pöördumine oma esialgsete väärtuste juurde. Nendeks on tema sõnul inimõiguste majandusvabadus ja kristlikud väärtused. Ilm on täna pilves selgimistega. Vihmasadu levib läänest itta ja sadu on kohati tugev. Õhusooja lubab ilmajaam 18 kuni 23, Lõuna-Eestis 25 kraadi. Suurbritannias hääletati 51,8 protsendiga Euroopa Liidust lahkumise poolt lahkumist toetas 16,8 miljonit inimest, ühenduse liikmeks jäämist pooldas 15,7 miljonit inimest. Ehkki ühendkuningriik tervikuna toetas Euroopa Liidust lahkumist, hääletasid Šotimaa ja Põhja-Iirimaa valijad ühendusse jäämise poolt ja mul on Birminghamis nüüd telefonil kolleeg Kristi Sobak, tere hommikust. Tere hommikust, tõesti on niimoodi juhtunud, kui vahetult pärast hääletusjaoskondade sulgemist arvati, et napilt siiski võidab jääjate pool. Ja oli ka selline küsitlus, mida küll lävepaku küsitluseks ei saanud nimetada, sest see ei vastanud õigele meetodile, mis näitas, et 52 protsendiga võiksid jääjad ikkagi võita. Ja iseseisvuspartei juht Farra siis ütles, et jah, et tundub, et jääjad on, jääjad on napilt võitnud, aga nüüd nüüd ta muidugi juba kuulutab, et 23. juuni tuleks Suurbritannias kuulutada iseseisvuspäevaks et võitnud on tavalised korralikud inimesed ja et me oleme saanud enda riigi tagasi. Reaktsioonid. Tundub, et britid on natuke ehmatanud sellest, millega nad on nüüd hakkama saanud. Küll on selge, et nii nii Euroopa liitu jäämise pooldajad kui lahkumise pooldajad tunduvad hetkel toetavad seda, et praegune peaminister David Cameron jätkaks oma kohal tema toetuseks 84 parlamendi liiget eile hilisõhtul andsid üle ka kirja, et Cameron peaks jätkama ja praegu on ka mitmed lahkujate pooldajad BBC otse-eetris kinnitanud, et Cameron peaks poliitilise stabiilsuse huvides jätkama. Kui Inglismaa peaaegu täielikult London välja arvata, hääletas Euroopa Liidu vastu siis Põhja-Iirimaal ja Šotimaal, tegelikult olid jäämise pooldajad ülekaalus. Šotimaa esimene minister Nicola Stõugon ütles tulemusi kommenteerides, et Šotimaa näeb enda tuleviku osana Euroopa liidust. Varem on Šoti poliitikud viidanud, et kui võidavad Euroopa Liidust lahkumise toetajad, võib see kaasa tuua uue iseseisvuse referendumi. 2014. aasta septembris hääletas šotlaste enamus 55 protsendiga 45 vastu ühendkuningriigi koosseisu jäämise poolt. Iirimaa ja Põhja-Iiri partei SinFein on kutsunud Suurbritanniat üles korraldama samamoodi referendumit Iirimaa ühtsuse üle. Oleme oleme olukorras, kus Põhja-Iirimaa tiritakse Euroopa Liidust Inglismaa häältega välja. Nii rääkis Põhja-Iiri piirkonna juht. Ilan kirni. Euroskeptilise Briti iseseisvuspartei juht Nigel Farage nimetas 20 kolmandat juuni uueks iseseisvuspäevaks. See on rahvavõit, tavaliste inimeste võit, me võitlesime palju rahvusluse vastu korporatsioonide suurpankade ja suure poliitika vastu, me võitsime selle. Ta lisas, et loodab, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust murrab maha selle läbikukkunud projekti ning viib suveräänsete rahvusriikide Euroopani. Kaotame selle lippu Hümni, Brüsseli ja kõik, mis on valesti läinud, mingu 23. juuni meie ajaloos kirja kui uus iseseisvuspäev, rääkis Farag. Meil on nüüd Inglismaal telefonil ka kolleeg Johannes Tralla. Sa oled natukene vaadanud, missugused on muu Euroopa välisriikide reaktsioonid sellele Brexitile. No selge on see, et esimene asi, mis silma torkab, on teatav šokilaine ja loomulikult teise teistpidi vaadates euroskeptilised parteid kõikjal Euroopas juubeldavad praegu nii Prantsusmaa kui Hollandi euroskeptikud ehk siis Marine Le Pen ja Gert Wilders kuulutasid. Samasugused referendumid peab nüüd korraldama ka Prantsusmaal ja Hollandis. Samas Saksa välisminister ütles, et täna on kurb päev nii Euroopa kui Suurbritannia jaoks. Väga huvitav on see, mis hakkab nüüd toimuma Londoni tänavatel, ma istun praegu Londonis, kell saab kohe kohe seitse ja eile küll need inimesed, kellega ma rääkisin, isegi need inimesed, kes ütlesid, et Nad hääletavad ise Euroopa liidust lahkumise poolt, uskusid tegelikult, et hääletusel võidavad need, kes soovivad Euroopa liitu jäämist. London hääletas ülekaalukalt Euroopa Liitu jäämise poolt. Samas kui me vaatame siin näiteks vanuselist jaotust, siis juuga lävepakuküsitlused ütlevad selgelt, et 18 kuni 24 aastased üle kogu riigi. 75 protsenti neist hääletas Euroopa Liidu jäämise poolt, samas kui üle 65 aastastest vaid 39 protsenti soovis liitu jäämist. Kui need numbrid vastavad tõele, siis tegelikult langetasid, langetas praegu vanem põlvkond otsuse, mille vilju nad võib-olla ise kunagi ei näe, aga mis kindlasti mõjutab nende lapsi ja lapselapsi. Ja tulevasi Briti põlvkond. Venemaa on Brexiti suhtes üldjoontes vaikinud, kuid toetaks Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust. Brexit tugevdaks just neid geopoliitilisi tendentse, mis on Venemaale kasulikud ja nõrgendaks Lääne-Venemaa vastaseid positsioone. Nii analüüsib Moskvas valitsevaid seisukohti Londonis asuva kuningliku rahvusvaheliste suhete instituudi Jaam House analüütik James Nixa. Neeme raud vahendab. Briti peaminister David Cameron, kes juhtis Brexit'i vastasleeri, väitis referendumi eel, et ühendkuningriigi euroliidust lahkumine oleks selgelt president Vladimir Putini huvides. Venemaa suursaatkond Londonis vastas sellele avaldusele omapoolse avaldusega, et mingit kindlat seisukohta antud küsimuses ei ole võetud. Ka Kreml on Brexiti tulemuse suhtes seni vaikinud ja vene suuremates meediakanalites ei ole praktiliselt sõna võetud ei Brexiti poolt ega vastu. Märgi vad vaatlejad. Vene president Vladimir Putin küsis küll Peterburis toimunud rahvusvahelisel majandusfoorumil, miks oli peaminister David Cameronil seda referendumit vaja, mis on selle korraldamise eesmärk, kui ta ise on Brexiti vastane, kas ta soovis Euroopat kuidagi heidutada. Londonis asuva mõttekoja Catam House analüütik James Niki leiab aga, et Suurbritannia lahkumine vähendab euroliidu kaalu ja nõrgendab ka NATOt andes samas Venemaale Euroopa asjadest suurema sõnaõiguse. Vene analüütik Sergei Jutkin ja Vene riigiduuma välisasjade komitee juht Aleksei Puškov on öelnud, et Euroopa Liidust lahkumise järel hakkab Suurbritannia ilmselt otsima omale uusi liitlasi ja sõpru. Venemaa ootab avasüli, väidavad mõlemad mehed. Venemaal on kõlanud ka arvamusi, et Suurbritannia lahkumise taga on osalt pettumus selles, et euroliit on astunud vastu kristlikele väärtushinnangutele. Väide, et Euroopa on sügavas moraalikriisis, on Venemaal kõlanud juba pikka aega. Venemaa majandusministri Aleksei Ulukajevi arvates võiks Brexitil olla Vene majandusele ikkagi negatiivne mõju, sest see suurendab nii kaupade kui kapitaliturgudel valitsevat volatiilsust. Juba tunnetabki Venemaa naftaturgudel valitsevat ebakindlust lisas ulukajev äriuudisteagentuurile Bloomberg News antud intervjuus. Kuid midagi erakordselt dramaatilist Brexiti järel ei juhtu, märkis ta teises intervjuus telekanalile Rossija 24. Vene presidendi abi Andrei Belaussov nentis, et sellised etoonilised muudatused Euroopa liidus annavad endast kindlasti Venemaa majanduse jaoks tunda. Milline on aga Eesti reaktsioon referendumi tulemusele? Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats tunnistas Indrek Kiislerile, et ta on pettunud. No minu arvates küll on jah, noh, eks see sündmused ja, ja otsused on alles värsked, nii et eks see vajab niikuinii settimist, aga selline esmane hinnang on küll, et, et see on väga valus löök. Mis saab nüüd edasi? No edasi on ilmselt nagu ikka, et peaks ära ootama Briti valitsuse hinnangus sellele sündmusele ja mis saab edasi, nii et neid spekulatsioone oli juba hommikul meedias väga palju, nii et ega ega selle, kuidas nüüd päeva kulg edasi läheb, et seda on raske ennustada, tuleb ära oodata avaldused ja, ja see, mis edasi saab, nii et kas avaldus Euroopa Liidust lahkuda tuleb kohe. Kas britid jätkavad sama valitsusega, milliseid suhteid edaspidi soovitakse, et need on nüüd kõik otsused, mis tuleb langetada? Kas on veel teoreetiline võimalus, et kui alustatakse läbirääkimisi lahkumise üle ja tavalisele britile, saab selgeks, kui keeruline see kõik on, et toimub siiski veel ka teine referendum või on see täiesti välistatud? Ei no välistatud ei ole, ei ole miski, et selles mõttes referendumil otsest õiguslikku nagu või tähendab õiguslikku tähendust otse ei ole, et see on alles parlamendi otsus. Selge on see, et alles aasta tagasi valis ühendkuningriigi elanikkond parlamendi, kes on väga euroopameelne, nii et et juba see on nagu küsimus, kuidas parlament otsustab. Ja kui ta otsustab, siis, siis millisel moel ta otsustab, et me kuuleme juba seda, eks ole, et lahkumise pooldajad või vähemalt Yokubei pooldajad soovivad täiesti läbi lõigata selle suhte ehk minna siis WTO suhte peale. Aga ma arvan, et see, milline on tulevik, seda on, on praegusel hetkel küll raske prognoosida. Milline peaks olema Eesti positsioon, et milline võiks olla Suurbritannia väljaspool Euroopa liitu, millises suhtes ta peaks olema Euroopa Liiduga kas see on see Norra variant, on see Šveitsi variant või on siis see WTO suhe? Meie lähenemine on ilmselt ikka selline, et võimalikult lähedane võiks see suhe olla nii et kui võtta nüüd sellest valikust, mis mis teie välja pakkusite, siis, siis on õige vastus Norra suhe, aga, aga ütleme niimoodi, et kõik need varasemadki suhted on, on läbirääkimiste tulemus, nii et ega ega kas see on üks, teine või, või mingisugune segasuhe või on või on midagi hoopis kolmandat, nii et seda on, seda on praegu raske prognoosida. Indrek Kiisler helistas varahommikul ka riigikogu liikmele Igor Gräzinile, kes on tuntud kui euroskeptik. Gräzin ütles, et Euroopa Liidu institutsioonide jaoks peaks eilne referendum lõpuks mõjuma äratuskellana. Ma arvan, et see on normaalse Euroopa jätkumine, brittide selline hästi kõva seos kontinentaalse Euroopa on umbes 50 aastat vana ja Inglismaa eraldi olemine on 1000 aastat vana. Nii et see jääb Briti ajalukku selline huvitav eksperimentaalne episood, aga mitte midagi enamat, tähendab ma tegelikult südamest loodan, et, et Eesti järsku muutub Euroopa komisjonis. Tähendab nii rasked mõtlejad, nagu nad on ja nii paindumatud ja kui see nüüd kah neid mõistusele ei too, et et noh, Euroopa Liidus, Euroopa komisjonis peab midagi muutuma, siis on see üritus neil ikkagi lootusetu, nii et ma loodan, et nad seda äratuskell ikka kuulsid. Mis teie arvates nüüd edasi juhtub Euroopa liidus? No on vaja selgeks teha, et Euroopa liidul on edasi keskmise šansid praeguses variandis, kui ta taastab oma alus, väärtuse alus, väärtus on number üks inimõigused, need on vaja taastada ja üks väga tähtis inimõigus on õigus moodustada oma rahvusriik. Number kaks on majandusvabadus ja number kolm on kristlik judeokristlik traditsioon Euroopa liidus.
### Response:
Suurbritannia hääletas Euroopa Liidust lahkumise poolt. Pikem uudistesaade kell 9. Suurbritannias hääletati 51,8 protsendiga Euroopa Liidust lahkumise poolt. Lahkumist toetas 16,8 miljonit inimest, ühenduse liikmeks jäämist pooldas 15,7 miljonit inimest. Ehkki Ühendkuningriik tervikuna toetas Euroopa Liidust lahkumist, hääletasid Šotimaa ja Põhja-Iirimaa valijad ühendusse jäämise poolt. * Birminghamis on telefonil kolleeg Kristi Sobak * Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon ütles tulemusi kommenteerides, et Šotimaa näeb enda tulevikku osana Euroopa Liidust. Iirimaa ja Põhja-Iiri partei Sinn Féin on kutsunud Suurbritanniat üles korraldama referendumit Iirimaa ühtsuse üle. Euroskeptilise Briti Iseseisvuspartei juht Nigel Farage nimetas 23. juunit "uueks iseseisvuspäevaks". * Johannes Tralla Londonist * Venemaa on Brexiti suhtes üldjoontes vaikinud, kuid toetaks Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust. Neeme Raud * Milline on aga Eesti reaktsioon referendumi tulemusele? Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats tunnistas Indrek Kiislerile, et ta on pettunud. * Igor Gräzin ütles, et Euroopa Liidu institutsioonide jaoks peaks eilne referndum lõpuks mõjuma äratuskellana.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Aiandusettevõtetel on järjest raskem leida inimesi hooajatöödele saaki koristama. Aiandusliidu hinnangul võiks lahendada mure välistööjõu palkamine, aga selleks tuleks tühistada praegu välismaalastele kehtivad töötasu piirangud, mis pole enam ajakohased ja tuleks asendada miinimumpalga maksmise kohustusega. Sektori esindajate arvates oleks see ainuke võimalus konkurentsis püsimiseks, räägib Eesti suurim maasikakasvataja Valdis Kaskema. Peamine probleem on selles, et meil on antud palganumber ette, mis me oleme kohustatud maksma, aga seda palganumbrit ei saa nagu kohaldada lihttöölisele, kes on lühiajaliselt tööl, et see on ikkagi nagu spetsialisti palk, isegi veel kõrgem kui spetsialisti palk. Sektor ei saa minna arenema, kui tal ei ole võrdseid tingimusi, siis naaberriikidega. Ka maaelukomisjoni esimees Ivari Padar nendib, et praegu kehtivad regulatsioonid jõustati rohkem kui 10 aasta eest, aga vahepeal on aeg edasi läinud. Olukorras, kus siis naaberliikmesriigid kasutavad nende paindlikumaid võimalusi võõrtööjõu ajutiseks sissetoomiseks ja meie siis mingeid skeeme rentimaks siis tööjõudu Poola või Läti firmadelt, et noh, et ei ole mõtet sellist asendustegevust teha, et me peame ise vaatama omad võimalused üle, kuidas oleks siis otse võimalik hooajatöölisi tuua. Padar käib välja ka mõte, et tegelikult võiks kokku viia tööpuuduses idavirulased ja tööjõupuuduses tööpakkujad näiteks korraldada lisatöösoovijatele transporti. Valdis Kaskema sõnul on see mõeldav. Tööjõudu on aga vaja palju ja tulevikus veelgi rohkem. Suurusjärk täna võib-olla on selline 500 600 inimest, aga aga me räägime tulevikus ikkagi mitmest 1000-st ja edasi. See ei ole otsus, et tänaseks on otsused nagu tulevikus, kas me saame minna arenema või ei saa minna arenema või me peame koomale tõmbama tootmist? Ka suvisest taskurahast huvitatud õpilased ei lahenda muret, tõdeb kaskema. Meil algab hooaeg, siis, kui on ikkagi õpilane veel koolis ja aianduses kõik sügistööd, koristustööd, kõik lõpevad ju hilja sügisel, september, oktoober, kui õpilased on juba koolis, et see periood on nagu palju pikem, millest me räägime. Lisaks kehtivad õpilaste palkamisel ranged tingimused, näiteks piirangud tööajas aga mari küpse b ja vajab korjamist iga päev. Maaelukomisjoni esimees Ivari Padar peab lastest tööharjumuse kujundamist siiski väga oluliseks. Ma ei võtagi nagu seda teemat ainult siis sellise nii-öelda majandus vaatevinklist, ma võtan seda asja ka väga selgelt sellise töökasvatuse vaatevinklist ja minu põlvkond on kõik seal esimesest klassist saadik käinud põldudel ja kaks kätt siiamaani otsas ja see, et kohati on see liigselt keeruliseks tehtud, et see ei ole põhjendatud.
|
Riigikogu maaelukomisjon arutas Aiandusliidu esindajatega tööjõumuresid, mis pärsivad sektori arengut. Aiandusliit soovib praegu välismaalastele kehtivate töötasu piirangute tühistamist, et lahendada nii oma hooajalise tööjõu puuduse mure. Täna arutati teemat maaelukomisjonis.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Aiandusettevõtetel on järjest raskem leida inimesi hooajatöödele saaki koristama. Aiandusliidu hinnangul võiks lahendada mure välistööjõu palkamine, aga selleks tuleks tühistada praegu välismaalastele kehtivad töötasu piirangud, mis pole enam ajakohased ja tuleks asendada miinimumpalga maksmise kohustusega. Sektori esindajate arvates oleks see ainuke võimalus konkurentsis püsimiseks, räägib Eesti suurim maasikakasvataja Valdis Kaskema. Peamine probleem on selles, et meil on antud palganumber ette, mis me oleme kohustatud maksma, aga seda palganumbrit ei saa nagu kohaldada lihttöölisele, kes on lühiajaliselt tööl, et see on ikkagi nagu spetsialisti palk, isegi veel kõrgem kui spetsialisti palk. Sektor ei saa minna arenema, kui tal ei ole võrdseid tingimusi, siis naaberriikidega. Ka maaelukomisjoni esimees Ivari Padar nendib, et praegu kehtivad regulatsioonid jõustati rohkem kui 10 aasta eest, aga vahepeal on aeg edasi läinud. Olukorras, kus siis naaberliikmesriigid kasutavad nende paindlikumaid võimalusi võõrtööjõu ajutiseks sissetoomiseks ja meie siis mingeid skeeme rentimaks siis tööjõudu Poola või Läti firmadelt, et noh, et ei ole mõtet sellist asendustegevust teha, et me peame ise vaatama omad võimalused üle, kuidas oleks siis otse võimalik hooajatöölisi tuua. Padar käib välja ka mõte, et tegelikult võiks kokku viia tööpuuduses idavirulased ja tööjõupuuduses tööpakkujad näiteks korraldada lisatöösoovijatele transporti. Valdis Kaskema sõnul on see mõeldav. Tööjõudu on aga vaja palju ja tulevikus veelgi rohkem. Suurusjärk täna võib-olla on selline 500 600 inimest, aga aga me räägime tulevikus ikkagi mitmest 1000-st ja edasi. See ei ole otsus, et tänaseks on otsused nagu tulevikus, kas me saame minna arenema või ei saa minna arenema või me peame koomale tõmbama tootmist? Ka suvisest taskurahast huvitatud õpilased ei lahenda muret, tõdeb kaskema. Meil algab hooaeg, siis, kui on ikkagi õpilane veel koolis ja aianduses kõik sügistööd, koristustööd, kõik lõpevad ju hilja sügisel, september, oktoober, kui õpilased on juba koolis, et see periood on nagu palju pikem, millest me räägime. Lisaks kehtivad õpilaste palkamisel ranged tingimused, näiteks piirangud tööajas aga mari küpse b ja vajab korjamist iga päev. Maaelukomisjoni esimees Ivari Padar peab lastest tööharjumuse kujundamist siiski väga oluliseks. Ma ei võtagi nagu seda teemat ainult siis sellise nii-öelda majandus vaatevinklist, ma võtan seda asja ka väga selgelt sellise töökasvatuse vaatevinklist ja minu põlvkond on kõik seal esimesest klassist saadik käinud põldudel ja kaks kätt siiamaani otsas ja see, et kohati on see liigselt keeruliseks tehtud, et see ei ole põhjendatud.
### Response:
Riigikogu maaelukomisjon arutas Aiandusliidu esindajatega tööjõumuresid, mis pärsivad sektori arengut. Aiandusliit soovib praegu välismaalastele kehtivate töötasu piirangute tühistamist, et lahendada nii oma hooajalise tööjõu puuduse mure. Täna arutati teemat maaelukomisjonis.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
10 kuud Euroopa kultuuripealinna staatust on täitnud Tallinna väga eriilmeliste sündmustega, kokku on neist osa saanud ligi poolteist miljonit inimest. Mahukaimad ettevõtmised olid põhuteater, kumu, öö, laulu ja tantsupidu, Vabaduse laul, teatetants. Viis ja pool tundi kestis Richard Vagneri ooper Parsi ifal Noblesneri kvartalis 62 kunsti ateljeed avas oma uksed linlastele. Samuti merepäevad ja lennusadama rekonstrueerimine. Kultuuri aasta mõte oligi kesklinnas asuva endise mereäärse tühermaa elavdamine. Kultuuripealinna Tallinn 2011 programmijuht Jaanus Rohumaa ütles, et kõik, mis plaanitud sai, sai ka tehtud. Mõte oli selles, et luua ikkagi olemasolevale kultuurielule mingi lisandväärtus ja anda võimalus uutele tulijatele ja seda kahtlemata ta teinud on ja olulisem on isegi see kultuuri enda prestiiž tõusis ja tegijad said innustust kultuurile ei ole praegu lihtne, kui paljud nendest projektidest on nüüd jätkusuutlikud, noh, ma arvan, mõned, mis on sündinud selle kultuuriaasta vältel nagu Tallinn Music Week või siis merepäevad või tsirkuse puu, noh, neid on, ma usun, üks 40 sellest, mis on nüüd uued ja mis jätkavad nende elu. Küsimus aga mentaalsuses, mida me kultuurist peame, tegemist pole ainult ju klassikalise balleti või klassikalise maalikunstiga, vaid et me hakkame harjutama, sest mõttega, et see võib olla ka tänavakultuur, see võib olla ka uus meedia. Sihtasutuse juhil Jaanus Mutlil on hea meel, et kultuur on liikunud kontserdisaalidest, galeriidest ja ateljeedest. Linnaruumi hoo on sisse saanud mitmed kogukonnad uue maailma ja telliskivi selts. Mutli rääkis ka numbritest. Nendest välisturistidest küsitleti 28 protsenti olid need, kes oma plaane seadsid just selle järgi, et sel aastal oli Tallinn kultuuri pealinn. Euroopa kultuuripealinna aasta lõpeb 22. detsembril tiheda programmiga mere ääres ja linna südames. Sadamas ainulinastub projekt 60 sekundit üksindust, aastal null Vabaduse väljakul kuuleb Margo Kõlari uudisteost tornikellade laulja näeb sellest inspireeritud 3 D video projektsiooni Jaani kiriku fassaadil. Õhtul antakse kultuuripealinna tiitel üle Gimaresile ja Mariborile, mida neile kaasa öelda, Jaanus Rohumaa? See on pea püsti, on selle nimi, sellepärast et kui kultuuripealinnad võitlevad täpselt samasuguste probleemidega, et ühelt poolt meil on võib-olla poliitiliselt raske olukord, siis on neil vähem raha. Tallinn muidugi läheb ajalukku sellega, et me oleme tõenäoliselt ajaloo kõige väiksema eelarvega kultuuripealinn, aga põhiliselt tuleb ise uskuda sellesse, mis sa teed.
|
Kultuuripealinna aasta on jõudmas lõpule.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
10 kuud Euroopa kultuuripealinna staatust on täitnud Tallinna väga eriilmeliste sündmustega, kokku on neist osa saanud ligi poolteist miljonit inimest. Mahukaimad ettevõtmised olid põhuteater, kumu, öö, laulu ja tantsupidu, Vabaduse laul, teatetants. Viis ja pool tundi kestis Richard Vagneri ooper Parsi ifal Noblesneri kvartalis 62 kunsti ateljeed avas oma uksed linlastele. Samuti merepäevad ja lennusadama rekonstrueerimine. Kultuuri aasta mõte oligi kesklinnas asuva endise mereäärse tühermaa elavdamine. Kultuuripealinna Tallinn 2011 programmijuht Jaanus Rohumaa ütles, et kõik, mis plaanitud sai, sai ka tehtud. Mõte oli selles, et luua ikkagi olemasolevale kultuurielule mingi lisandväärtus ja anda võimalus uutele tulijatele ja seda kahtlemata ta teinud on ja olulisem on isegi see kultuuri enda prestiiž tõusis ja tegijad said innustust kultuurile ei ole praegu lihtne, kui paljud nendest projektidest on nüüd jätkusuutlikud, noh, ma arvan, mõned, mis on sündinud selle kultuuriaasta vältel nagu Tallinn Music Week või siis merepäevad või tsirkuse puu, noh, neid on, ma usun, üks 40 sellest, mis on nüüd uued ja mis jätkavad nende elu. Küsimus aga mentaalsuses, mida me kultuurist peame, tegemist pole ainult ju klassikalise balleti või klassikalise maalikunstiga, vaid et me hakkame harjutama, sest mõttega, et see võib olla ka tänavakultuur, see võib olla ka uus meedia. Sihtasutuse juhil Jaanus Mutlil on hea meel, et kultuur on liikunud kontserdisaalidest, galeriidest ja ateljeedest. Linnaruumi hoo on sisse saanud mitmed kogukonnad uue maailma ja telliskivi selts. Mutli rääkis ka numbritest. Nendest välisturistidest küsitleti 28 protsenti olid need, kes oma plaane seadsid just selle järgi, et sel aastal oli Tallinn kultuuri pealinn. Euroopa kultuuripealinna aasta lõpeb 22. detsembril tiheda programmiga mere ääres ja linna südames. Sadamas ainulinastub projekt 60 sekundit üksindust, aastal null Vabaduse väljakul kuuleb Margo Kõlari uudisteost tornikellade laulja näeb sellest inspireeritud 3 D video projektsiooni Jaani kiriku fassaadil. Õhtul antakse kultuuripealinna tiitel üle Gimaresile ja Mariborile, mida neile kaasa öelda, Jaanus Rohumaa? See on pea püsti, on selle nimi, sellepärast et kui kultuuripealinnad võitlevad täpselt samasuguste probleemidega, et ühelt poolt meil on võib-olla poliitiliselt raske olukord, siis on neil vähem raha. Tallinn muidugi läheb ajalukku sellega, et me oleme tõenäoliselt ajaloo kõige väiksema eelarvega kultuuripealinn, aga põhiliselt tuleb ise uskuda sellesse, mis sa teed.
### Response:
Kultuuripealinna aasta on jõudmas lõpule.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Enamikus Euroopa riikides kasutatakse joogiveeks põhjavett, see on vesi, mis on maapinnast allpool. Hiljutisest uuringust selgus aga, et Eesti põhjavesi on radioaktiivne. Seda seetõttu, et aluspõhja kivimites esinevad looduslikud radioaktiivsed elemendid ja need lahustuvad põhjavette, jätkab Tartu Ülikooli kiirguskaitse teadur Siiri Salupere. Meil on üks selline eriline põhjaveekiht, kambriumvendi põhjavesi, kus on siis päris palju raadiumi isotoope sees, looduslikult esinevaid radioaktiivseid elemente, raadium, siis lahustub ka vette ja, ja teeb meie põhjavee, siis annab selle nii-öelda loodusliku radioaktiivsuse sinna vette ka. Kuigi loodusliku radioaktiivsuse kogused põhjavees ei ole tohutult suured, siis ei ole päris täpselt teada, kuidas ka väikesed kogused võivad inimesele mõjuda, jätkab Siiri Salupere. Enim tõestust leidnud hüpotees on see, et ka madalad doosid suurendavad inimese vähkkasvajate tekke tõenäosus. Aga nüüd muidugi see riski suurenemine on tegelikult noh, hästi väikesed protsendid, millest me siin räägime ja kui palju see siis nagu seda riski suurendab. Kuigi praegu ei pea veel liigselt muretsema joogivee radioaktiivsuse pärast, siis on olemas tõenäosus, et radioaktiivsus vees muutub veelgi kõrgemaks. Eesti geoloogiateenistuse hüdrogeoloog Joonas Pärn ei usu siiski, et see võiks lähiajal juhtuda. Kui nüüd ei toimu, ma arvan, drastilist veevõtu suurenemist sealt sügavatest, põhjaveekogumitest, mida hetkel näha ei ole, pigem on see veevõtt seal just vähenenud, nendes ütleme põhjaveekihtides, mis on selle loodusliku radioaktiivsusega seotud, siis ma arvan, et on suhteliselt vähetõenäoline, et need sisaldused nüüd väga palju suureneksid. Kui aga juhtub nõnda, et radioaktiivsete elementide kogus põhjavees suureneb, siis tuleb ilmselt hakata kasutama maapinnale lähemat põhjavett, jätkab Joonas Pärn. Minu teada Ida-Virumaal on seda ka kohati juba tehtud, et just on loobutud selle sügavama põhjaveekihi kasutamisest. Seal ei ole probleem ainult selle loodusliku radioaktiivsusega, vaid kohati lähevad ka floriidide kontsentratsioonid suureks või sisaldused ja põhjavee soolsus kasvab. Et siis ongi just mindud seda teed, et on hakatud tarbima siis maapinna lähedasemat põhjavett, kus seda probleemi ei ole. Normist suurema radioaktiivsete elementide sisaldusega põhjaved esineb peale Eesti veel ka näiteks Prantsusmaal, Portugalis ja Rootsis.
|
Eesti paistab Euroopas silma radioaktiivse põhjaveega, mida inimesed tarvitavad joogiks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Enamikus Euroopa riikides kasutatakse joogiveeks põhjavett, see on vesi, mis on maapinnast allpool. Hiljutisest uuringust selgus aga, et Eesti põhjavesi on radioaktiivne. Seda seetõttu, et aluspõhja kivimites esinevad looduslikud radioaktiivsed elemendid ja need lahustuvad põhjavette, jätkab Tartu Ülikooli kiirguskaitse teadur Siiri Salupere. Meil on üks selline eriline põhjaveekiht, kambriumvendi põhjavesi, kus on siis päris palju raadiumi isotoope sees, looduslikult esinevaid radioaktiivseid elemente, raadium, siis lahustub ka vette ja, ja teeb meie põhjavee, siis annab selle nii-öelda loodusliku radioaktiivsuse sinna vette ka. Kuigi loodusliku radioaktiivsuse kogused põhjavees ei ole tohutult suured, siis ei ole päris täpselt teada, kuidas ka väikesed kogused võivad inimesele mõjuda, jätkab Siiri Salupere. Enim tõestust leidnud hüpotees on see, et ka madalad doosid suurendavad inimese vähkkasvajate tekke tõenäosus. Aga nüüd muidugi see riski suurenemine on tegelikult noh, hästi väikesed protsendid, millest me siin räägime ja kui palju see siis nagu seda riski suurendab. Kuigi praegu ei pea veel liigselt muretsema joogivee radioaktiivsuse pärast, siis on olemas tõenäosus, et radioaktiivsus vees muutub veelgi kõrgemaks. Eesti geoloogiateenistuse hüdrogeoloog Joonas Pärn ei usu siiski, et see võiks lähiajal juhtuda. Kui nüüd ei toimu, ma arvan, drastilist veevõtu suurenemist sealt sügavatest, põhjaveekogumitest, mida hetkel näha ei ole, pigem on see veevõtt seal just vähenenud, nendes ütleme põhjaveekihtides, mis on selle loodusliku radioaktiivsusega seotud, siis ma arvan, et on suhteliselt vähetõenäoline, et need sisaldused nüüd väga palju suureneksid. Kui aga juhtub nõnda, et radioaktiivsete elementide kogus põhjavees suureneb, siis tuleb ilmselt hakata kasutama maapinnale lähemat põhjavett, jätkab Joonas Pärn. Minu teada Ida-Virumaal on seda ka kohati juba tehtud, et just on loobutud selle sügavama põhjaveekihi kasutamisest. Seal ei ole probleem ainult selle loodusliku radioaktiivsusega, vaid kohati lähevad ka floriidide kontsentratsioonid suureks või sisaldused ja põhjavee soolsus kasvab. Et siis ongi just mindud seda teed, et on hakatud tarbima siis maapinna lähedasemat põhjavett, kus seda probleemi ei ole. Normist suurema radioaktiivsete elementide sisaldusega põhjaved esineb peale Eesti veel ka näiteks Prantsusmaal, Portugalis ja Rootsis.
### Response:
Eesti paistab Euroopas silma radioaktiivse põhjaveega, mida inimesed tarvitavad joogiks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Mulgi kultuuri Instituudi tegevjuht Taave Grenberg. Öelge palun, kuidas siis Eesti ja maailm on tundnud seda, et abja Paluoja on olnud Soome-ugri kultuuripealinn? Ma arvan, et nad on väga hästi seda tundnud. Me oleme olnud pildis oma kultuuri ja keelega erinevate traditsioonidega, neid on külastanud paljud hõimurahvad ja oleme neid sündmuseid kajastanud üle maailma. Ka veebiteel. Täna te annate siis üle selle sümboolse sirgu, see on siis hõimurahvaste liikumise sümbol udmurdi külale Paitere. Kuidas see valik nüüd on langenud, et just see küla nüüd teie tööd siis jätkab ja, ja mis on selle küla eripära? No kindlasti, nende pärimuskultuur on meie kõigi eripära, sest meil on omad traditsioonid nii toidus, tantsus, laulus ja oma keel eristab meid kõiki, see on meie oma identiteet, mis on väga oluline hõimu rahvastele. Seda õnnestub niiviisi elus hoida, kui me ise kõik selleks anname oma panuse ja väärtustame oma keelt ja kultuuri, räägime oma keeles. Näitame oma rõivaid, oma kombestikku, toitu, esitleme niiviisi me saamegi esivanemate kultuuri elus hoida. Teie instituut ehk siis mulgi kultuuri instituut saab ka 25 aastaseks, mis selle jooksul siis muutunud? Kuna meil toimuvad murdekeele ringid lasteaedades laulutantsu ja oleme välja andnud hulga õppematerjale, praegu koostatakse muldis uut sõnaraamatut, 10000 sõna on juba kellegi keelekeskkonnas ja 10000 sõna vajab veel korrigeerimist. Ja niiviisi me edasi saamegi anda oma keelt, kultuuri just läbi laste, et alustades juba lasteaiast ja ka viia edasi põhikooli. Täna te annate siis Abja paluojas välja ka järjekordse Mulgimaa uhkuse auhinna. Mulgimaa uhkus on seekord Li Laanemets ja tema on ainuke Mulgimaal, kes õpetab autentset taluelu lastele ja lina kasvatamist, nii nagu vanasti meie esivanemad seda tegid, et saad kraasida lina ja ka palju loodus. Õppeprogramme viib ta läbi just laste ja noortele, õpetab loodust tundma ja ta on igati väärt muldima. Uhkus.
|
Mulgimaa pealinna Abja-Paluoja aasta soome-ugri kultuuripealinnana saab läbi ja sel puhul on täna terve päeva peetud 13. Mulgi Kultuuri Instituut saab aga 25-aastaseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Mulgi kultuuri Instituudi tegevjuht Taave Grenberg. Öelge palun, kuidas siis Eesti ja maailm on tundnud seda, et abja Paluoja on olnud Soome-ugri kultuuripealinn? Ma arvan, et nad on väga hästi seda tundnud. Me oleme olnud pildis oma kultuuri ja keelega erinevate traditsioonidega, neid on külastanud paljud hõimurahvad ja oleme neid sündmuseid kajastanud üle maailma. Ka veebiteel. Täna te annate siis üle selle sümboolse sirgu, see on siis hõimurahvaste liikumise sümbol udmurdi külale Paitere. Kuidas see valik nüüd on langenud, et just see küla nüüd teie tööd siis jätkab ja, ja mis on selle küla eripära? No kindlasti, nende pärimuskultuur on meie kõigi eripära, sest meil on omad traditsioonid nii toidus, tantsus, laulus ja oma keel eristab meid kõiki, see on meie oma identiteet, mis on väga oluline hõimu rahvastele. Seda õnnestub niiviisi elus hoida, kui me ise kõik selleks anname oma panuse ja väärtustame oma keelt ja kultuuri, räägime oma keeles. Näitame oma rõivaid, oma kombestikku, toitu, esitleme niiviisi me saamegi esivanemate kultuuri elus hoida. Teie instituut ehk siis mulgi kultuuri instituut saab ka 25 aastaseks, mis selle jooksul siis muutunud? Kuna meil toimuvad murdekeele ringid lasteaedades laulutantsu ja oleme välja andnud hulga õppematerjale, praegu koostatakse muldis uut sõnaraamatut, 10000 sõna on juba kellegi keelekeskkonnas ja 10000 sõna vajab veel korrigeerimist. Ja niiviisi me edasi saamegi anda oma keelt, kultuuri just läbi laste, et alustades juba lasteaiast ja ka viia edasi põhikooli. Täna te annate siis Abja paluojas välja ka järjekordse Mulgimaa uhkuse auhinna. Mulgimaa uhkus on seekord Li Laanemets ja tema on ainuke Mulgimaal, kes õpetab autentset taluelu lastele ja lina kasvatamist, nii nagu vanasti meie esivanemad seda tegid, et saad kraasida lina ja ka palju loodus. Õppeprogramme viib ta läbi just laste ja noortele, õpetab loodust tundma ja ta on igati väärt muldima. Uhkus.
### Response:
Mulgimaa pealinna Abja-Paluoja aasta soome-ugri kultuuripealinnana saab läbi ja sel puhul on täna terve päeva peetud 13. Mulgi Kultuuri Instituut saab aga 25-aastaseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
See, et märgatakse, selliseid asju, see annab, annab kindlasti indu indu juurde aluda kuskile Ida-Virumaale on viimased. Ma ei tea juba palju aastaid nii palju seda vaba aega, kui on pandud, et maraton elaks rattamaraton sünniks ja areneks edasi, et see on minu üks võimalus hoida Ida-Virumaad pildil ja anda natukenegi tagasi seda, mida ma kõigi sealt saan, olen ellusuhtumist, sportlikkust ja nõnda edasi, et nii, et Ida-Virumaa on ikkagi paljude jaoks Eestimaal siiamaani vähe avastatud või avastamata pärl, siis looduses liikumine on üks parimaid võimalusi Ida-Virumaad avastada.
|
Valgetähe V järgu teenetemärgi sai Alutaguse maratoni korraldaja Tiit Pekk. Ida-Virumaa spordielu edendaja Alutaguse maratoni korraldaja Tiit Pekk.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
See, et märgatakse, selliseid asju, see annab, annab kindlasti indu indu juurde aluda kuskile Ida-Virumaale on viimased. Ma ei tea juba palju aastaid nii palju seda vaba aega, kui on pandud, et maraton elaks rattamaraton sünniks ja areneks edasi, et see on minu üks võimalus hoida Ida-Virumaad pildil ja anda natukenegi tagasi seda, mida ma kõigi sealt saan, olen ellusuhtumist, sportlikkust ja nõnda edasi, et nii, et Ida-Virumaa on ikkagi paljude jaoks Eestimaal siiamaani vähe avastatud või avastamata pärl, siis looduses liikumine on üks parimaid võimalusi Ida-Virumaad avastada.
### Response:
Valgetähe V järgu teenetemärgi sai Alutaguse maratoni korraldaja Tiit Pekk. Ida-Virumaa spordielu edendaja Alutaguse maratoni korraldaja Tiit Pekk.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Veise kasvataja Jaanus aasamaa avastas eile, et Russalu kivisilla kõrvale rajatakse ajutine jalakäijate sild ja kivisild suletakse liikluseks 27. aprillil kuni kolmeks kuuks. Aasamaa kahe veisefarmi vahe on kolm kilomeetrit, kuid õnnetul kombel asuvad need teine, teisel pool silda, kuhu tuleb sõita traktoriga. Ma ei pea seda võimalikuks, et ma võtan kätte ja ma sõidan 20 kilomeetrise ringi traktoriga kord päevas, et loomi sööta praegu, eriti veel kevadel, kus on ka põllutööaeg, et tuleb ka põllutöödega tegeleda. Need ei ole need asjad, mida saaks kuidagi edasi lükata. Jaanus aasamaa kinnitab, et ei maanteeamet ega ka Märjamaa vald vaevunud teda, kui ettevõtjad silla sulgemisest teavitama. Abivallavanem Ott Valdma ütleb aga, et ehitaja tuli silla sulgemist kooskõlastama üheksandal aprillil, kuid vald pole kooskõlastust andnud. Siiani. Pigem on võib-olla küsimus selles, et maanteeamet tihtipeale jätab selle teavituse üsna nagu hiljaks. Praegu on jäetud selle nagu töövõtja silla ehitaja peale, aga võib-olla mõistlikum oleks nagu mitu kuud ette teavitada inimesi sellest, et siin asi tuleb, et ja ka meid tegelikult. Maanteeameti põhja teehoiuosakonna juhataja Janar tükk kinnitab, et silla restaureerimisprojekti koostamise käigus suheldi ümberkaudsete ettevõtete ja omavalitsuse esindajatega. Me ei teadnud, et siin on selline väike ettevõtja, kellel on mõlemal pool jõge oma tegevus ja tal on vaja seda jõge ületada päevas mitu korda, me lihtsalt ei teadnud seda. Tänu rahvusringhäälingu sekkumisele sündis kohapeal otsus, millega on kõik osapooled rahul. Taaskord Janar Tükk. Ja, ja me leppisime kokku selles, et kui võimalik, siis me natukene oma tööde algust nihutame ja samas leiame talle ka selle lahenduse, et ta saab traktoriga jõge ületada. 1848. aastal valminud Russalu Kivisilla konstruktsioonid tehakse korda ja asfaltkate asendatakse munakividega. Tööd algavad nüüd maikuu keskel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Raplamaal.
|
Ruussalu ajaloolise kivisilla ootamatult alanud restaureerimine oleks kuni kolmeks kuuks peatanud kohaliku veisekasvataja majandustegevuse, sest veiste poegimise ja kevadiste põllutööde kõrgaeg on alanud. Kui Maanteeamet poleks täna töid peatanud, tulnuks talunikul oma traktoriga ühest laudast teise sõita 20-kilomeetrise ringiga.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Veise kasvataja Jaanus aasamaa avastas eile, et Russalu kivisilla kõrvale rajatakse ajutine jalakäijate sild ja kivisild suletakse liikluseks 27. aprillil kuni kolmeks kuuks. Aasamaa kahe veisefarmi vahe on kolm kilomeetrit, kuid õnnetul kombel asuvad need teine, teisel pool silda, kuhu tuleb sõita traktoriga. Ma ei pea seda võimalikuks, et ma võtan kätte ja ma sõidan 20 kilomeetrise ringi traktoriga kord päevas, et loomi sööta praegu, eriti veel kevadel, kus on ka põllutööaeg, et tuleb ka põllutöödega tegeleda. Need ei ole need asjad, mida saaks kuidagi edasi lükata. Jaanus aasamaa kinnitab, et ei maanteeamet ega ka Märjamaa vald vaevunud teda, kui ettevõtjad silla sulgemisest teavitama. Abivallavanem Ott Valdma ütleb aga, et ehitaja tuli silla sulgemist kooskõlastama üheksandal aprillil, kuid vald pole kooskõlastust andnud. Siiani. Pigem on võib-olla küsimus selles, et maanteeamet tihtipeale jätab selle teavituse üsna nagu hiljaks. Praegu on jäetud selle nagu töövõtja silla ehitaja peale, aga võib-olla mõistlikum oleks nagu mitu kuud ette teavitada inimesi sellest, et siin asi tuleb, et ja ka meid tegelikult. Maanteeameti põhja teehoiuosakonna juhataja Janar tükk kinnitab, et silla restaureerimisprojekti koostamise käigus suheldi ümberkaudsete ettevõtete ja omavalitsuse esindajatega. Me ei teadnud, et siin on selline väike ettevõtja, kellel on mõlemal pool jõge oma tegevus ja tal on vaja seda jõge ületada päevas mitu korda, me lihtsalt ei teadnud seda. Tänu rahvusringhäälingu sekkumisele sündis kohapeal otsus, millega on kõik osapooled rahul. Taaskord Janar Tükk. Ja, ja me leppisime kokku selles, et kui võimalik, siis me natukene oma tööde algust nihutame ja samas leiame talle ka selle lahenduse, et ta saab traktoriga jõge ületada. 1848. aastal valminud Russalu Kivisilla konstruktsioonid tehakse korda ja asfaltkate asendatakse munakividega. Tööd algavad nüüd maikuu keskel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Raplamaal.
### Response:
Ruussalu ajaloolise kivisilla ootamatult alanud restaureerimine oleks kuni kolmeks kuuks peatanud kohaliku veisekasvataja majandustegevuse, sest veiste poegimise ja kevadiste põllutööde kõrgaeg on alanud. Kui Maanteeamet poleks täna töid peatanud, tulnuks talunikul oma traktoriga ühest laudast teise sõita 20-kilomeetrise ringiga.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Isamaa nõudmisel arutas täna kogunenud koalitsiooninõukogu ühe teemana eestikeelse hariduse jätkumist Kohtla-Järvel. Isamaa teatas vahetult enne koalitsiooninõukogu, et erakond ei tagane seisukohast, et Kohtla-Järve loodav riigigümnaasium peab olema eestikeelne. Haridus ja teadusminister, Keskerakonda kuuluv Mailis Reps ütles möödunud nädalal, et uus riigigümnaasium alustab osalise venekeelse õppega koalitsiooninõukogus. Isamaad esindanud Urmas Reinsalu. Isamaale kujunenud olukord ei ole vastuvõetav. Kohtla-Järvel peab täies mahus eestikeelne gümnaasium säilima ja me väljendasime oma seisukohta koalitsioonipartneritele. Et me peame mõistlikuks seda küsimust käsitleda valitsuskabinetis viivitusteta. Kui eestlased tunnevad ennast Kohtla-Järvel ohustatuna sellest, mis puudutab eestikeelset gümnaasiumiharidust, siis Eesti vabariigi valitsus peab andma selge seisukoha ja see seisukoht Isamaa vaadetes peab olema ühene et eestikeelne gümnaasiumi haridus Kohtla-Järvel peab olema. Me töötame selle nimel, et see lahendus peab saama leitud ja ma olen veendunud, et me moel või teisel suudame selles küsimuses adresseeritud savalt selle tegeliku probleemi. Ja see probleem on kahtlemata tõsine. Peaminister Jüri Ratas ütles, et neljapäeval tegeleb küsimusega edasi valitsuskabinet. Leppisime kokku, et kolm inimest igast erakonnast, siis üks vaatavad selle hariduspoliitilise temaatika läbi me ei saa üle ega ümber minna selles osas, et täna on Järve gümnaasium, mis teeb tõesti väga head tööd ja on suurepärane. Seal on olnud lõpetajaid 2018 16 õpetajat, 2017 13 õpetajat ja küsimus on nüüd selles, et kui tuleb siin uus riigigümnaasium ja ta on esimeses septembris 2019 100 protsenti eestikeelne, et kuskohast me need õpilased võtame. Et ma arvan, et sellises valimiskampaania eelsel ajal, kui on alla kahe nädala jäänud valimispäevani kõige põhimõttelisemaid muudatusi hariduspoliitikas, kindlasti ei ole niisugust emotsiooni pealt mõistlik. Homme sõidab Kohtla-Järvele haridusminister Mailis Reps. Jüri Ratas ütles, et ministri sõnum on see, et eesti keeles hariduse andmine Kohtla-Järvel jätkub. Ta kinnitas, et kõik, kes tahavad õppida ainult eestikeelsel õppekaval, saavad seda teha ka edaspidi. Võimalust, et uues riigigümnaasiumis algaks kohe sajaprotsendiline eestikeelne õpe, kõigile, ei pea Jüri Ratas realistlikuks. Kui palju meil täna Kohtla-Järvel on neid õpilasi, kes on võimelised esimene september 2019 alustama õpet 100 protsenti eesti keeles koolis, mis ehitatakse 300-le õpilasele ja ma ei pea õigeks, et seal hakkab õppima ainult 30. Ma arvan, et me peame liikuma selles suunas, et kõik 300 ühel hetkel saavad seal õppida 100 protsenti eesti keeles. Seda, et see juhtuks esimene september 2019. Ma ei näe, et see oleks realistlik.
|
Erakond Isamaa teatas täna, et loodav riigigümnaasium Kohtla-Järvel peab olema eestikeelne ning see on midagi, millega nad ei tingi. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et neile tuli üllatusena koalitsioonipartneri keskerakonna haridusministri teade, et uus riigigümnaasium alustab osaliselt venekeelsena. Täna arutati teemat koalitsiooninõukogus, edasi tegeleb sellega valitsuskabineti töörühm. Kõik koalitsioonipartnerid leiavad, et kaks nädalat enne valimisi lõplikku otsust ei tule.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Isamaa nõudmisel arutas täna kogunenud koalitsiooninõukogu ühe teemana eestikeelse hariduse jätkumist Kohtla-Järvel. Isamaa teatas vahetult enne koalitsiooninõukogu, et erakond ei tagane seisukohast, et Kohtla-Järve loodav riigigümnaasium peab olema eestikeelne. Haridus ja teadusminister, Keskerakonda kuuluv Mailis Reps ütles möödunud nädalal, et uus riigigümnaasium alustab osalise venekeelse õppega koalitsiooninõukogus. Isamaad esindanud Urmas Reinsalu. Isamaale kujunenud olukord ei ole vastuvõetav. Kohtla-Järvel peab täies mahus eestikeelne gümnaasium säilima ja me väljendasime oma seisukohta koalitsioonipartneritele. Et me peame mõistlikuks seda küsimust käsitleda valitsuskabinetis viivitusteta. Kui eestlased tunnevad ennast Kohtla-Järvel ohustatuna sellest, mis puudutab eestikeelset gümnaasiumiharidust, siis Eesti vabariigi valitsus peab andma selge seisukoha ja see seisukoht Isamaa vaadetes peab olema ühene et eestikeelne gümnaasiumi haridus Kohtla-Järvel peab olema. Me töötame selle nimel, et see lahendus peab saama leitud ja ma olen veendunud, et me moel või teisel suudame selles küsimuses adresseeritud savalt selle tegeliku probleemi. Ja see probleem on kahtlemata tõsine. Peaminister Jüri Ratas ütles, et neljapäeval tegeleb küsimusega edasi valitsuskabinet. Leppisime kokku, et kolm inimest igast erakonnast, siis üks vaatavad selle hariduspoliitilise temaatika läbi me ei saa üle ega ümber minna selles osas, et täna on Järve gümnaasium, mis teeb tõesti väga head tööd ja on suurepärane. Seal on olnud lõpetajaid 2018 16 õpetajat, 2017 13 õpetajat ja küsimus on nüüd selles, et kui tuleb siin uus riigigümnaasium ja ta on esimeses septembris 2019 100 protsenti eestikeelne, et kuskohast me need õpilased võtame. Et ma arvan, et sellises valimiskampaania eelsel ajal, kui on alla kahe nädala jäänud valimispäevani kõige põhimõttelisemaid muudatusi hariduspoliitikas, kindlasti ei ole niisugust emotsiooni pealt mõistlik. Homme sõidab Kohtla-Järvele haridusminister Mailis Reps. Jüri Ratas ütles, et ministri sõnum on see, et eesti keeles hariduse andmine Kohtla-Järvel jätkub. Ta kinnitas, et kõik, kes tahavad õppida ainult eestikeelsel õppekaval, saavad seda teha ka edaspidi. Võimalust, et uues riigigümnaasiumis algaks kohe sajaprotsendiline eestikeelne õpe, kõigile, ei pea Jüri Ratas realistlikuks. Kui palju meil täna Kohtla-Järvel on neid õpilasi, kes on võimelised esimene september 2019 alustama õpet 100 protsenti eesti keeles koolis, mis ehitatakse 300-le õpilasele ja ma ei pea õigeks, et seal hakkab õppima ainult 30. Ma arvan, et me peame liikuma selles suunas, et kõik 300 ühel hetkel saavad seal õppida 100 protsenti eesti keeles. Seda, et see juhtuks esimene september 2019. Ma ei näe, et see oleks realistlik.
### Response:
Erakond Isamaa teatas täna, et loodav riigigümnaasium Kohtla-Järvel peab olema eestikeelne ning see on midagi, millega nad ei tingi. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et neile tuli üllatusena koalitsioonipartneri keskerakonna haridusministri teade, et uus riigigümnaasium alustab osaliselt venekeelsena. Täna arutati teemat koalitsiooninõukogus, edasi tegeleb sellega valitsuskabineti töörühm. Kõik koalitsioonipartnerid leiavad, et kaks nädalat enne valimisi lõplikku otsust ei tule.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Rüütelkonna hoone tuleviku ja funktsiooni üle on arutatud kaua. Suvel arutati hoonesse riigikantselei juurde loodud situatsioonikeskuse ehk sitke loomist. Sitke jaoks suunati 2,88 miljonit eurot. Veel enne seda käis abi eelkäija Janek Mägi välja uitmõte, et rüütelkonna hoone võiks endale saada Kadrioru kunstimuuseum ehk et hoone võiks saada kunstimuuseumi funktsiooni. See tekitas kunstirahva seas palju küsimusi ja hämmeldust. Nüüdsetest plaanidest räägib aga täpsemalt Jaak Aab. Tekitada ikkagi või teha sellest toome peal asuvast väga esinduslikust väga huvitava ja kaaluka ajalooga majast võimalikud esindusruumid, mis tähendab siis tegelikult põhiseaduslike institutsioonide, riigikogu, vabariigi presidendi, peaministri, ministeeriumide võimalust võtta vastu välisdelegatsioone, anda seal ka pressikonverentse, sellised ruumid Eestil kahjuks puuduvad. Aabi sõnul on plaan anda ruumidele teine funktsioon kontoriruumide näol, kuhu saaks paigutada neid riigiasutusi, mis on minemas remonti. Lähiajal võiks Aabi sõnul olla näiteks riigikogu kantselei esindusfunktsiooni andmisega hoone tavainimesele aga suletuks ei jää. Avatud ka inimestele, turistidele teatud aegadel seal saaks eksponeerida meie riigi ajalugu, sümboleid ja nii edasi seal asus ka välisministeerium kunagi kui Eesti riik iseseisvus ja iseenesest on väga hästi säilinud ka rüütelkonna hoone, siis kui rüütelkond seal asus, kogu see sisustus ja elemendid. Et see on üks väärtuslikumaid tegelikult hooneid selles suhtes üldse Eestis. Kui see peaks realiseeruma, et palju see maksma umbes võiks minna. Noh, on räägitud suhteliselt ümmargustest numbritest, mina ei julge seda öelda, kunagi on räägitud kaheksast miljonist, me teame, et kõik kallinevad. Ma ei tea seda, et kui ma lähen kabinetti või kui ma lähen esitama riigieelarve strateegiasse ettepanekud siis see analüüs on tehtud, esialgne projekt on tehtud ja selle põhjal me oleme natuke targemad, nii et on lõppjärgus, on see ettevalmistustöö. Aab esitab ettepaneku valitsuskabinetile otsustamiseks kuu aja jooksul kevadisteks riigieelarve strateegia läbirääkimisteks peaks abi sõnul olema selge, kas saab arvestada kuluga, mis hoone renoveerimiseks läheks.
|
Riigihalduse minister Jaak Aab esitab kuu aja jooksul valitsuskabinetile ettepaneku teha Rüütelkonna hoonesse riigiasutustele esindusruumid näiteks välisdelegatsioonide vastuvõtmiseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Rüütelkonna hoone tuleviku ja funktsiooni üle on arutatud kaua. Suvel arutati hoonesse riigikantselei juurde loodud situatsioonikeskuse ehk sitke loomist. Sitke jaoks suunati 2,88 miljonit eurot. Veel enne seda käis abi eelkäija Janek Mägi välja uitmõte, et rüütelkonna hoone võiks endale saada Kadrioru kunstimuuseum ehk et hoone võiks saada kunstimuuseumi funktsiooni. See tekitas kunstirahva seas palju küsimusi ja hämmeldust. Nüüdsetest plaanidest räägib aga täpsemalt Jaak Aab. Tekitada ikkagi või teha sellest toome peal asuvast väga esinduslikust väga huvitava ja kaaluka ajalooga majast võimalikud esindusruumid, mis tähendab siis tegelikult põhiseaduslike institutsioonide, riigikogu, vabariigi presidendi, peaministri, ministeeriumide võimalust võtta vastu välisdelegatsioone, anda seal ka pressikonverentse, sellised ruumid Eestil kahjuks puuduvad. Aabi sõnul on plaan anda ruumidele teine funktsioon kontoriruumide näol, kuhu saaks paigutada neid riigiasutusi, mis on minemas remonti. Lähiajal võiks Aabi sõnul olla näiteks riigikogu kantselei esindusfunktsiooni andmisega hoone tavainimesele aga suletuks ei jää. Avatud ka inimestele, turistidele teatud aegadel seal saaks eksponeerida meie riigi ajalugu, sümboleid ja nii edasi seal asus ka välisministeerium kunagi kui Eesti riik iseseisvus ja iseenesest on väga hästi säilinud ka rüütelkonna hoone, siis kui rüütelkond seal asus, kogu see sisustus ja elemendid. Et see on üks väärtuslikumaid tegelikult hooneid selles suhtes üldse Eestis. Kui see peaks realiseeruma, et palju see maksma umbes võiks minna. Noh, on räägitud suhteliselt ümmargustest numbritest, mina ei julge seda öelda, kunagi on räägitud kaheksast miljonist, me teame, et kõik kallinevad. Ma ei tea seda, et kui ma lähen kabinetti või kui ma lähen esitama riigieelarve strateegiasse ettepanekud siis see analüüs on tehtud, esialgne projekt on tehtud ja selle põhjal me oleme natuke targemad, nii et on lõppjärgus, on see ettevalmistustöö. Aab esitab ettepaneku valitsuskabinetile otsustamiseks kuu aja jooksul kevadisteks riigieelarve strateegia läbirääkimisteks peaks abi sõnul olema selge, kas saab arvestada kuluga, mis hoone renoveerimiseks läheks.
### Response:
Riigihalduse minister Jaak Aab esitab kuu aja jooksul valitsuskabinetile ettepaneku teha Rüütelkonna hoonesse riigiasutustele esindusruumid näiteks välisdelegatsioonide vastuvõtmiseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Haridus ja teadusminister Liina Kersna ütles, et Tallinna koolide suhtes ei algatata järelevalvemenetlust, sest koolid kuuluvad kohalikule omavalitsusele mitte riigile ning käimas on juba ka vastav kohtumenetlus. Meil on täna niimoodi, et koolijuhil on, on õigus otsustada, et kool läheb distantsile, aga see otsus, kus peab olema põhjendatud otsus, see peab olema terviseametiga kooskõlastatud otsus ja me näeme täna seda, et kohus on öelnud oma esmase õiguskaitse andes, et, et see peab niimoodi olema ja meil paralleelselt käib praegu kohtumenetluse. Et kindlasti annab ka kohtumenetlus meile õigusselguse, et milline on siis ühe kohaliku omavalitsuse ja milline on koolijuhi vastutus selles küsimuses. Uue plaani järgi valmib ministeeriumil hoopis seire uuring, mis hõlmab 100 viitekümmet seitset kooli 10-st omavalitsuse. Meil on ettevalmistamisel põhikooli ja gümnaasiumiseaduse muudatus, kus me tahame ka reguleerida distantsõppele suunamist, täna ei olegi seda õigesti reguleeritud ja see annab meile hea sellise tausta, teadmise, et milline on siis reaalselt see tänane praktika. Tallinna linnavalitsus peaks täna kohtuma koolijuhtidega, et arutada, kas koolid peaksid osalise kaugõppega jätkama ka järgnevatel nädalatel. Minister Kersna rõhutas, et koolide kaugõppele saatmine peab olema epidemioloogiliselt põhjendatud. Lihtsalt igaks juhuks laste distantsõppele saatmine ei ole seadusega kooskõlas. Minister sõnas, et nakatumisnäitaja on täna juba kõvasti langenud ning ka koolikoldeid on vähem.
|
Haridusministeerium kaugõppele läinud koolide suhtes järelevalvemenetlust ei alusta. Selle asemel viiakse koolides läbi seireuuring, et tulevikus paremini koolide kaugõppele jäämist korraldada.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Haridus ja teadusminister Liina Kersna ütles, et Tallinna koolide suhtes ei algatata järelevalvemenetlust, sest koolid kuuluvad kohalikule omavalitsusele mitte riigile ning käimas on juba ka vastav kohtumenetlus. Meil on täna niimoodi, et koolijuhil on, on õigus otsustada, et kool läheb distantsile, aga see otsus, kus peab olema põhjendatud otsus, see peab olema terviseametiga kooskõlastatud otsus ja me näeme täna seda, et kohus on öelnud oma esmase õiguskaitse andes, et, et see peab niimoodi olema ja meil paralleelselt käib praegu kohtumenetluse. Et kindlasti annab ka kohtumenetlus meile õigusselguse, et milline on siis ühe kohaliku omavalitsuse ja milline on koolijuhi vastutus selles küsimuses. Uue plaani järgi valmib ministeeriumil hoopis seire uuring, mis hõlmab 100 viitekümmet seitset kooli 10-st omavalitsuse. Meil on ettevalmistamisel põhikooli ja gümnaasiumiseaduse muudatus, kus me tahame ka reguleerida distantsõppele suunamist, täna ei olegi seda õigesti reguleeritud ja see annab meile hea sellise tausta, teadmise, et milline on siis reaalselt see tänane praktika. Tallinna linnavalitsus peaks täna kohtuma koolijuhtidega, et arutada, kas koolid peaksid osalise kaugõppega jätkama ka järgnevatel nädalatel. Minister Kersna rõhutas, et koolide kaugõppele saatmine peab olema epidemioloogiliselt põhjendatud. Lihtsalt igaks juhuks laste distantsõppele saatmine ei ole seadusega kooskõlas. Minister sõnas, et nakatumisnäitaja on täna juba kõvasti langenud ning ka koolikoldeid on vähem.
### Response:
Haridusministeerium kaugõppele läinud koolide suhtes järelevalvemenetlust ei alusta. Selle asemel viiakse koolides läbi seireuuring, et tulevikus paremini koolide kaugõppele jäämist korraldada.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Möödunud aasta algul nõustus riigi kinnisvara aktsiaselts ehk s andma Tartu linnavalitsusele endise ERMi näitusemaja. Linn pidi vastu andma annelinnas Krundi kaldatee 11, kuhu Rs plaanib rajada uue hoone politsei ja piirivalveametile. Kuigi vahetuskaupa tehtud ei ole, siis abilinnapea Gea Kangilaski ütleb, et kokkulepe on endiselt jõus. Aga raske on öelda, mille taga see täpselt seisab, et see on nüüd riigi kinnisvara aktsiaseltsi nagu plaanide ja, ja otsuste taga ilmselt ikkagi meie poolt natuke roheline tuli ja noh, loodame, et saame edasi minna. Kuna uue politseimaja krunt on näitusemajast väärtuslikum, pidi RKs linnale peale maksma 950000 eurot. ERKs selgitab kirjalikus vastuses, et kuivõrd hetkel puuduvad täiendavad vahendid kinnistute väärtuste vahe katmiseks, ei ole saadud tehinguga edasi minna. Täpsemaid selgitusi. Riigi kinnisvara aktsiaselts ei jaga, viidates, et teemat valdav ametnik on puhkusel. Seni seisab aga hoone tühjana ja laguneb. Endine ERMi direktor Krista Aru. Tõesti viis aastat, eks ole, on juba seal tühjana seisnud, ühelegi joonele ei mõju see hästi ja seda enam, et et seal ju kütet midagi sees ei ole. No meie hinnang oli ju, ega me ju töötasime ERMis ka kogu aeg paralleelselt, et noh, kõik läheb õnneks ja uus maja saab. Aga et kui ei saa, mis siis, mis siis teha oleks vaja, oli selle näitusemaja puhul tõesti see, et, et noh, keskkütte kaugkütte sisse panna, uuesti torud ära ühendada, see ei ole väga kallis, see on tehtav. Praegu on hoones elektriküte, seetõttu on linnavalitsusele tähtis ligi miljon eurot, mille tehing peaks tooma, lisab kangilaski. Me oleme arvestanud sellega, et kui sarnasel moel see tehing toimub nii et me saame selle miljoni, siis meil sellised kõige olulisemad ümberehitused. Mis puudutab seda keskküttesüsteemi, näiteks ja ventilatsioonisüsteemi parandamist need saaksime ära teha. Praegu on plaan näitusemaja anda tiigi seltsimajale erinevad vaidlused hoone üle on kestnud ERMi lahkumisest saati. Aru sõnul näitab see, et puudub hea dialoog linnavalitsuse ja riigi vahel. Me peaksime suutma ikkagi otsustada just sellel tasandil, et kus anda ja kes suudab anda sellele hoonele parema kasutamise. Ja linn võiks sellistel asjadel olla ka kindlasti aktiivsem ja, ja kohe tunduvalt proaktiivsem oodata, et see asi iseendast kuidagi laheneb. See aeg on nagu ammu möödas.
|
Kuperjanovi tänava endist ERMi näitusemaja on Tartu linn endale soovinud juba 2016. aastast. Kui aasta tagasi sündis selleks justkui riigiga kokkulepe, ei ole see seni vilja kandnud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Möödunud aasta algul nõustus riigi kinnisvara aktsiaselts ehk s andma Tartu linnavalitsusele endise ERMi näitusemaja. Linn pidi vastu andma annelinnas Krundi kaldatee 11, kuhu Rs plaanib rajada uue hoone politsei ja piirivalveametile. Kuigi vahetuskaupa tehtud ei ole, siis abilinnapea Gea Kangilaski ütleb, et kokkulepe on endiselt jõus. Aga raske on öelda, mille taga see täpselt seisab, et see on nüüd riigi kinnisvara aktsiaseltsi nagu plaanide ja, ja otsuste taga ilmselt ikkagi meie poolt natuke roheline tuli ja noh, loodame, et saame edasi minna. Kuna uue politseimaja krunt on näitusemajast väärtuslikum, pidi RKs linnale peale maksma 950000 eurot. ERKs selgitab kirjalikus vastuses, et kuivõrd hetkel puuduvad täiendavad vahendid kinnistute väärtuste vahe katmiseks, ei ole saadud tehinguga edasi minna. Täpsemaid selgitusi. Riigi kinnisvara aktsiaselts ei jaga, viidates, et teemat valdav ametnik on puhkusel. Seni seisab aga hoone tühjana ja laguneb. Endine ERMi direktor Krista Aru. Tõesti viis aastat, eks ole, on juba seal tühjana seisnud, ühelegi joonele ei mõju see hästi ja seda enam, et et seal ju kütet midagi sees ei ole. No meie hinnang oli ju, ega me ju töötasime ERMis ka kogu aeg paralleelselt, et noh, kõik läheb õnneks ja uus maja saab. Aga et kui ei saa, mis siis, mis siis teha oleks vaja, oli selle näitusemaja puhul tõesti see, et, et noh, keskkütte kaugkütte sisse panna, uuesti torud ära ühendada, see ei ole väga kallis, see on tehtav. Praegu on hoones elektriküte, seetõttu on linnavalitsusele tähtis ligi miljon eurot, mille tehing peaks tooma, lisab kangilaski. Me oleme arvestanud sellega, et kui sarnasel moel see tehing toimub nii et me saame selle miljoni, siis meil sellised kõige olulisemad ümberehitused. Mis puudutab seda keskküttesüsteemi, näiteks ja ventilatsioonisüsteemi parandamist need saaksime ära teha. Praegu on plaan näitusemaja anda tiigi seltsimajale erinevad vaidlused hoone üle on kestnud ERMi lahkumisest saati. Aru sõnul näitab see, et puudub hea dialoog linnavalitsuse ja riigi vahel. Me peaksime suutma ikkagi otsustada just sellel tasandil, et kus anda ja kes suudab anda sellele hoonele parema kasutamise. Ja linn võiks sellistel asjadel olla ka kindlasti aktiivsem ja, ja kohe tunduvalt proaktiivsem oodata, et see asi iseendast kuidagi laheneb. See aeg on nagu ammu möödas.
### Response:
Kuperjanovi tänava endist ERMi näitusemaja on Tartu linn endale soovinud juba 2016. aastast. Kui aasta tagasi sündis selleks justkui riigiga kokkulepe, ei ole see seni vilja kandnud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Orkaan ida räsis kõige rohkem Louisiana osariigi rannikupiirkonda, kus hävis vähemalt 13000 kodu tända Mangi perekond pääses oma maja juurde alles hiljuti ja tekitatud kahju oli hullem, kui nad eeldasid. Plekk katus oli osaliselt minema lennanud, mis muutis 100 aastat tagasi ehitatud hoone põhimõtteliselt elamiskõlbmatuks. Perekond veetis nädal aega koduaeda püsti pandud telgis räägib luisiana osariigi elanik Dandomang. Olime seal nii kaua, kuni need vinged inimesed, ma kutsun neid ingliteks, sest kõik on siin olnud väga abivalmid, tulid ja andsid meile generaatori. See andis perekonnale võimaluse magada öösiti maja tagaosas, mida katab present, aga ka see laseb vett läbi kindlustus, nende kahjusid ei kata veel kord. Louisiana osariigi elanik tandomang. Nüüd oleme mures hallituse ja muu sellise pärast 50 kilomeetri kaugusel elav Christal Hoson täpselt samasuguses olukorras. Orkaani järel kolis tema väikesesse majja mitu pereliiget ja nüüd üritatakse üheskoos niiskuse ja hallituse vastu võidelda räägib luisiana osariigi elanik Christal Harch. Mu vennapoeg parandas eile presenti nii et praegu midagi ei leki. Me riputasime riided kuuri kuivama, et peita neid vihma eest. Suur hulk rannikupiirkonna elanikke peab esmatarbekaupade saamiseks toetuma heategevusorganisatsioonidele. Vahel aga tundub, et riik on hädasolijad unustanud, räägib Luisiana osariigi elanik Sesen Smith. See on lähedane kogukond, aga vajame, et ülejäänud riik meid aitaks, räägib vabatahtlik CamJorden. Siin on endiselt väga palju rususid ja väga palju valu. Meil on paranemise ni veel pikk tee. Möödunud nädalal võttis kongress vastu resolutsiooni, millega antakse orkaanikahjustustega piirkondadele katastroofi abi nii endo, Mangi kui ka Kristal. Hotši perekonna jaoks on see lootus kiir ja nad ootavad nüüd föderaalse kriisi haldamise agentuuri inspektorid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, USA.
|
Kuu aega pärast seda, kui orkaan Ida laastas USA Louisiana osariiki, elavad sealse rannikupiirkonna inimesed endiselt kohutavates tingimustes. Tuhanded elavad telkides.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Orkaan ida räsis kõige rohkem Louisiana osariigi rannikupiirkonda, kus hävis vähemalt 13000 kodu tända Mangi perekond pääses oma maja juurde alles hiljuti ja tekitatud kahju oli hullem, kui nad eeldasid. Plekk katus oli osaliselt minema lennanud, mis muutis 100 aastat tagasi ehitatud hoone põhimõtteliselt elamiskõlbmatuks. Perekond veetis nädal aega koduaeda püsti pandud telgis räägib luisiana osariigi elanik Dandomang. Olime seal nii kaua, kuni need vinged inimesed, ma kutsun neid ingliteks, sest kõik on siin olnud väga abivalmid, tulid ja andsid meile generaatori. See andis perekonnale võimaluse magada öösiti maja tagaosas, mida katab present, aga ka see laseb vett läbi kindlustus, nende kahjusid ei kata veel kord. Louisiana osariigi elanik tandomang. Nüüd oleme mures hallituse ja muu sellise pärast 50 kilomeetri kaugusel elav Christal Hoson täpselt samasuguses olukorras. Orkaani järel kolis tema väikesesse majja mitu pereliiget ja nüüd üritatakse üheskoos niiskuse ja hallituse vastu võidelda räägib luisiana osariigi elanik Christal Harch. Mu vennapoeg parandas eile presenti nii et praegu midagi ei leki. Me riputasime riided kuuri kuivama, et peita neid vihma eest. Suur hulk rannikupiirkonna elanikke peab esmatarbekaupade saamiseks toetuma heategevusorganisatsioonidele. Vahel aga tundub, et riik on hädasolijad unustanud, räägib Luisiana osariigi elanik Sesen Smith. See on lähedane kogukond, aga vajame, et ülejäänud riik meid aitaks, räägib vabatahtlik CamJorden. Siin on endiselt väga palju rususid ja väga palju valu. Meil on paranemise ni veel pikk tee. Möödunud nädalal võttis kongress vastu resolutsiooni, millega antakse orkaanikahjustustega piirkondadele katastroofi abi nii endo, Mangi kui ka Kristal. Hotši perekonna jaoks on see lootus kiir ja nad ootavad nüüd föderaalse kriisi haldamise agentuuri inspektorid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, USA.
### Response:
Kuu aega pärast seda, kui orkaan Ida laastas USA Louisiana osariiki, elavad sealse rannikupiirkonna inimesed endiselt kohutavates tingimustes. Tuhanded elavad telkides.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ida-Virumaal Lüganuse vallas paikneval uus Kiviõli kaeveväljal on maal peidus üle 200 miljoni tonni põlevkivi, millest Viru keemia Grupp tahab kaevandada 70 miljonit ja Eesti energia ligi 140 miljonit tonni. Kaevandamisload on ettevõtetel olemas. Uue kaevanduse arendus on hetkel keskkonnamõjude hindamise ja planeerimise staadiumis. Milleks on põlevkivi ettevõtetel vaja uut mahukat kaevandust olukorras, kus Eesti on võtnud selge suuna põlevkivist loobumiseks. Sellele küsimusele on Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimehe ja tehnikadirektori Meelis Eltermanni sõnul vastus lihtne. Meie põhitooteks täna põlevkiviõli ja globaalsel turul on ta väga nõutud kaup ning lähiaastatel ei paista fossiilsetele laevakütustele alternatiivi. Meie plaan on jätkata põlevkivi väärindamisega õlitootmiseks seni, kuni turunõudlus ja regulatsioonid seda lubavad. Meelis eldermanni sõnul saab Viru Keemia Grupp õlitootmiseks vajaliku põlevkivi ojamaa kaevandusest, kuid seda jätkub seal veel vaid kaheksaks aastaks. Ja selleks ongi vaja meie jaoks kindlasti võtta kasutusele ka uus Kiviõli kaevandus, see annaks meile 2040. aastani perspektiivi. Kindlasti. Ojamaa kaevanduses töötab umbes 500 inimest, kes põlevkivi varude lõppedes lähevad üle Kiviõli kaevandusse. Uut Kiviõli kaeveala arendab Viru Keemia Grupp koostöös Eesti Energiaga räägib Eesti Energia projektidirektor Veljo Aleksandrov. Eesti energia on võtnud strateegilise suuna jah, süsiniku neutraalsusele ja keemiatööstuse arendamiseks, aga ka sinnani tuleb veel elada ja, ja selles plaanis seda kaevandust täna ka arendama, nii et Need on üsna pikad aastad veel, kus seda põlevkivi kindlasti on vaja. Veljo Aleksandrovi sõnul kavatseb Eesti energia aastateks 2040 kuni 2045 rakendada keemiatööstuses ringmajanduse põhimõtteid ja kasutada õlitootmises jäätmeplasti ja vanarehve. Siin on ka omamoodi riske ja plaane, mis võivad muutuda, et VKG-ga koos arendus, noh, selles mõttes tähendab kindlasti sellist päkapvaru plaan B-varu või kuidas seda nagu nimetada, aga põhimõtteliselt meil on vaja uusi arendusi vähemasti arendada. Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimehe ja tehnika direktori Meelis Eldermanni sõnul peaks uus kiviõli kaevanduse reaalne ehitus algama hiljemalt 26. aastal ja esimesed tonnid põlevkivi peaks uus kiviõli kaevandus andma hiljemalt 28. aastal. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.
|
Eesti Energia ja VKG ei loobu Uus-Kiviõli kaevanduse rajamisest, sest põlevkivist loobumiseni on veel paarkümmend aastat aega.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ida-Virumaal Lüganuse vallas paikneval uus Kiviõli kaeveväljal on maal peidus üle 200 miljoni tonni põlevkivi, millest Viru keemia Grupp tahab kaevandada 70 miljonit ja Eesti energia ligi 140 miljonit tonni. Kaevandamisload on ettevõtetel olemas. Uue kaevanduse arendus on hetkel keskkonnamõjude hindamise ja planeerimise staadiumis. Milleks on põlevkivi ettevõtetel vaja uut mahukat kaevandust olukorras, kus Eesti on võtnud selge suuna põlevkivist loobumiseks. Sellele küsimusele on Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimehe ja tehnikadirektori Meelis Eltermanni sõnul vastus lihtne. Meie põhitooteks täna põlevkiviõli ja globaalsel turul on ta väga nõutud kaup ning lähiaastatel ei paista fossiilsetele laevakütustele alternatiivi. Meie plaan on jätkata põlevkivi väärindamisega õlitootmiseks seni, kuni turunõudlus ja regulatsioonid seda lubavad. Meelis eldermanni sõnul saab Viru Keemia Grupp õlitootmiseks vajaliku põlevkivi ojamaa kaevandusest, kuid seda jätkub seal veel vaid kaheksaks aastaks. Ja selleks ongi vaja meie jaoks kindlasti võtta kasutusele ka uus Kiviõli kaevandus, see annaks meile 2040. aastani perspektiivi. Kindlasti. Ojamaa kaevanduses töötab umbes 500 inimest, kes põlevkivi varude lõppedes lähevad üle Kiviõli kaevandusse. Uut Kiviõli kaeveala arendab Viru Keemia Grupp koostöös Eesti Energiaga räägib Eesti Energia projektidirektor Veljo Aleksandrov. Eesti energia on võtnud strateegilise suuna jah, süsiniku neutraalsusele ja keemiatööstuse arendamiseks, aga ka sinnani tuleb veel elada ja, ja selles plaanis seda kaevandust täna ka arendama, nii et Need on üsna pikad aastad veel, kus seda põlevkivi kindlasti on vaja. Veljo Aleksandrovi sõnul kavatseb Eesti energia aastateks 2040 kuni 2045 rakendada keemiatööstuses ringmajanduse põhimõtteid ja kasutada õlitootmises jäätmeplasti ja vanarehve. Siin on ka omamoodi riske ja plaane, mis võivad muutuda, et VKG-ga koos arendus, noh, selles mõttes tähendab kindlasti sellist päkapvaru plaan B-varu või kuidas seda nagu nimetada, aga põhimõtteliselt meil on vaja uusi arendusi vähemasti arendada. Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimehe ja tehnika direktori Meelis Eldermanni sõnul peaks uus kiviõli kaevanduse reaalne ehitus algama hiljemalt 26. aastal ja esimesed tonnid põlevkivi peaks uus kiviõli kaevandus andma hiljemalt 28. aastal. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.
### Response:
Eesti Energia ja VKG ei loobu Uus-Kiviõli kaevanduse rajamisest, sest põlevkivist loobumiseni on veel paarkümmend aastat aega.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kaja Kallase valitsus on seadnud eesmärgiks poliitilise usalduse taastamise nii siseriiklikult kui ka välispoliitikas. Esimene asi, millega uus valitsusliit hakkab aga tegelema, on võitlemine koroonaviirusest tingitud tervisekriisi ja selle tagajärgedega. Kaja Kallas. Juba homme, kui täna saan mandaadi olen kutsunud kokku siis valitsuse kriisikomisjoni koos teadusnõukojaga aga iga kriis võib olla ka tuleviku väetis ja selles koalitsioonilepingus on väga palju mõtteid, kuidas seda kriisi Eesti jaoks paremal võimalikul moel ära kasutada. Keskerakonna esimees Jüri Ratas Ma arvan, et selles koalitsioonis on sees väga olulised põhimõtted, mis on seotud regionaalpoliitikaga, mis on seotud pensionitega pensionitõusuga, riigikaitsega. Aga ma arvan, et me peame mõlemad pingutama selle nimel nii nagu Kaja ütles, et tegelikult uuesti majandus saada, käima ja läbi selle ka teha kõik pingutused, et Eesti inimeste tööhõive taas tõuseks ja me ei näeks, et tööpuudus läheb üles. Uue valitsuse moodustamise aluste tutvustamisel riigikogule tõi Kallas välja mitmeid uusi algatusi. Nii on näiteks plaanis luua vaimse tervise võrgustik ja kohandada psühhiaatrilise abiseadust, et aidata toime tulla ka vaimse tervise kriisiga. Seoses suurenenud kaugtöö vajadusega lubas uus valitsus investeerida kiire interneti side väljaehitusse ja pöörata erilist tähelepanu Ida-Virumaa arengule. Mida me plaanime teha, on meelitada Ida-Virumaale investeeringuid, selleks, et sinna tekiksid töökohad, mis vajavad samasuguste oskustega inimesi. Ja selle jaoks on ka Euroopa õiglase ülemineku fond, mis on Euroopas väga selgelt aidanud selliseid piirkondi, kellel on samasugused mured Kallas tõdes, et aasta 2035 on tähtaeg, mil Eesti peaks lõpetama põlevkivielektri kasutamise. Möönan, et vaidlustes meil oli tunduvalt ambitsioonikam plaan, aga see on kompromiss siis kahe koalitsiooni erakonna vahel. Teine küsimus, mis puudutab õlitehast, siis me leppisime kokku selle, et maksumaksja raha õlitehasesse või fossiilsetesse kütustesse enam ei investeerita. Mis on ebaselge, on see, et kui palju seda olemasolevat raha, mis on eraldatud, on juba ära kasutatud, siis selle jaoks, et seda rajada, aga rohkem maksumaksja raha sinna sisse ei tohiks panna. Makse uus valitsus ei puuduta, lubas Kallas. Eelarve tasakaal on riigieelarve strateegilise arutelu eesmärk. Kaja Kallase valitsus astub ametisse homme ja annab siis ka riigikogu ees ametivande.
|
Kaja Kallas tegi Riigikogu istungil ettekande valitsuse moodustamise alustest ja vastas Riigikogu liikmete küsimustele. President Kersti Kaljulaid nimetab valitsuse ametisse homme hommikul.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kaja Kallase valitsus on seadnud eesmärgiks poliitilise usalduse taastamise nii siseriiklikult kui ka välispoliitikas. Esimene asi, millega uus valitsusliit hakkab aga tegelema, on võitlemine koroonaviirusest tingitud tervisekriisi ja selle tagajärgedega. Kaja Kallas. Juba homme, kui täna saan mandaadi olen kutsunud kokku siis valitsuse kriisikomisjoni koos teadusnõukojaga aga iga kriis võib olla ka tuleviku väetis ja selles koalitsioonilepingus on väga palju mõtteid, kuidas seda kriisi Eesti jaoks paremal võimalikul moel ära kasutada. Keskerakonna esimees Jüri Ratas Ma arvan, et selles koalitsioonis on sees väga olulised põhimõtted, mis on seotud regionaalpoliitikaga, mis on seotud pensionitega pensionitõusuga, riigikaitsega. Aga ma arvan, et me peame mõlemad pingutama selle nimel nii nagu Kaja ütles, et tegelikult uuesti majandus saada, käima ja läbi selle ka teha kõik pingutused, et Eesti inimeste tööhõive taas tõuseks ja me ei näeks, et tööpuudus läheb üles. Uue valitsuse moodustamise aluste tutvustamisel riigikogule tõi Kallas välja mitmeid uusi algatusi. Nii on näiteks plaanis luua vaimse tervise võrgustik ja kohandada psühhiaatrilise abiseadust, et aidata toime tulla ka vaimse tervise kriisiga. Seoses suurenenud kaugtöö vajadusega lubas uus valitsus investeerida kiire interneti side väljaehitusse ja pöörata erilist tähelepanu Ida-Virumaa arengule. Mida me plaanime teha, on meelitada Ida-Virumaale investeeringuid, selleks, et sinna tekiksid töökohad, mis vajavad samasuguste oskustega inimesi. Ja selle jaoks on ka Euroopa õiglase ülemineku fond, mis on Euroopas väga selgelt aidanud selliseid piirkondi, kellel on samasugused mured Kallas tõdes, et aasta 2035 on tähtaeg, mil Eesti peaks lõpetama põlevkivielektri kasutamise. Möönan, et vaidlustes meil oli tunduvalt ambitsioonikam plaan, aga see on kompromiss siis kahe koalitsiooni erakonna vahel. Teine küsimus, mis puudutab õlitehast, siis me leppisime kokku selle, et maksumaksja raha õlitehasesse või fossiilsetesse kütustesse enam ei investeerita. Mis on ebaselge, on see, et kui palju seda olemasolevat raha, mis on eraldatud, on juba ära kasutatud, siis selle jaoks, et seda rajada, aga rohkem maksumaksja raha sinna sisse ei tohiks panna. Makse uus valitsus ei puuduta, lubas Kallas. Eelarve tasakaal on riigieelarve strateegilise arutelu eesmärk. Kaja Kallase valitsus astub ametisse homme ja annab siis ka riigikogu ees ametivande.
### Response:
Kaja Kallas tegi Riigikogu istungil ettekande valitsuse moodustamise alustest ja vastas Riigikogu liikmete küsimustele. President Kersti Kaljulaid nimetab valitsuse ametisse homme hommikul.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
See Tartusse Eesti Rahva Muuseumisse kogunenud vabaerakondlased valivad enda esimeheks Artur Talviku, oli üsna kindel juba mõned nädalad tagasi. Kõige valjuhäälsem siseopositsionäär Jevgeni Kristafovitš arvati erakonnast välja, sest Erakonna juhtpoliitikute sõnul ta lihtsalt rollis. Erakonna aseesimees Monika Haukanõmm, kes samuti esimeheks kandideerimist kaalus, avaldas aga juba märtsi lõpus toetust Talvikule. Niisiis, debatti erakonna tuleviku üle kostus vabaerakonna üldkoosolekul niisama vähe. Paar nädalat tagasi toimunud Eesti Konservatiivse rahvaerakonna kongressil endiselt siseheitlusi pidava Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles täna vabaerakondlasi tervitades, et tegelikult mõjuvadki sellised ühe kandidaadiga valimised värskendavalt. Ka Artur Talvik ise usub, et see tegi erakonnale head. Me oleme näinud väga palju praegu viimastel aegadel, kus erakondades on kaks esimehekandidaati ja mille tulemusena need erakonnad on pooleks läinud, enamus nendest on siiamaani nii-öelda haavad lahtised. Olen küll suur demokraatia fänn, et ma leian, et tänases olukorras oli vabaerakonnale isegi hea, et oli ainult üks kandidaat. Vabaerakonna parlamendifraktsiooni juht Andres Ammas rääkis täna, et erakonna üks suuremaid katsumusi saab olema see, kuidas oma mõtete ja sõnumitega inimesteni jõuda. Maailmavaade ehk vaba konservatism on erakonnas nüüd ära sõnastatud, aga mil moel selle sisu valijatele selgeks teha? Taaskord Artur Talvik. Ühiskond on pilbasteks, et poolt sotsiaalliberaalne seltskond, kes natuke nagu keeb globaliseerumis Katlas ja teiselt poolt selline ultrakonservatiivne seltskond, kes tahaks väga kapselduda ja meie mahume täpselt sinna vahele, me esindame eestlaslikku ellusuhtumist, juurtega maas ja nii-öelda ninaga värsket õhku hingates. Ees ootavatel kohalike omavalitsuste valimistel vabaerakond oma nimekirjaga välja ei tule ja erakonna liikmed kandideerivad valimisliitudes. Erakonna senine esimees Andres Herkel pühendas kõige murelikuma osa oma pöördumisest Tallinnas vabaerakonna ga koostööd tegevale valimisliidule. Vaba Tallinna kodanik. Kõige enam olen ma aga mures Tallinna pärast, sest sealse valimisliidu tegemistest need lihtsalt ei kosta meieni. Ja see vaikus võib kõneleda sellest, et minnakse läbi lati alt. Kindlasti on uuel esimehel põhjust mõelda, millised on Tallinnas võib-olla ka alternatiivsed lahendused ja stsenaariumid. Herkeli sõnul ei tähenda see siiski, et vabaerakond peaks Tallinnas ikkagi päris oma nimekirjaga välja tulema. Küll aga võiks valimisliitu kaasata ka kõiki teisi peale. Keskerakonna. Ma meenutan seda, et 90.-te aastate lõpus täiesti loomuliku nähtusena oli Tallinnas valimisliit ja päris edukas valimisliit, mille nimi oli paremerakonnad ja mõõdukad. Täna muudeti ka erakonna põhikirja, nimelt seni said piirkondade erakonna liikmed ise otsustada, kas kohalikel valimistel kandideerida valimisliidus või ikkagi erakondliku nimekirjaga, nüüd aga otsustab seda erakonna esinduskogu rahvusringhäälingu raadiouudistele. Madis Hindre. Tartu.
|
Vabaerakonna esimeheks valiti kaheksakümne viie protsendilise häälteenamusega ainsa kandidaadina üles seatud Artur Talvik. Erakonna senine esimees Andres Herkel ütles, et eesootavatel kohalike omavalitsuste valimistel on erakonna suurim murekoht see, kuidas saada pildile Tallinnas.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
See Tartusse Eesti Rahva Muuseumisse kogunenud vabaerakondlased valivad enda esimeheks Artur Talviku, oli üsna kindel juba mõned nädalad tagasi. Kõige valjuhäälsem siseopositsionäär Jevgeni Kristafovitš arvati erakonnast välja, sest Erakonna juhtpoliitikute sõnul ta lihtsalt rollis. Erakonna aseesimees Monika Haukanõmm, kes samuti esimeheks kandideerimist kaalus, avaldas aga juba märtsi lõpus toetust Talvikule. Niisiis, debatti erakonna tuleviku üle kostus vabaerakonna üldkoosolekul niisama vähe. Paar nädalat tagasi toimunud Eesti Konservatiivse rahvaerakonna kongressil endiselt siseheitlusi pidava Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles täna vabaerakondlasi tervitades, et tegelikult mõjuvadki sellised ühe kandidaadiga valimised värskendavalt. Ka Artur Talvik ise usub, et see tegi erakonnale head. Me oleme näinud väga palju praegu viimastel aegadel, kus erakondades on kaks esimehekandidaati ja mille tulemusena need erakonnad on pooleks läinud, enamus nendest on siiamaani nii-öelda haavad lahtised. Olen küll suur demokraatia fänn, et ma leian, et tänases olukorras oli vabaerakonnale isegi hea, et oli ainult üks kandidaat. Vabaerakonna parlamendifraktsiooni juht Andres Ammas rääkis täna, et erakonna üks suuremaid katsumusi saab olema see, kuidas oma mõtete ja sõnumitega inimesteni jõuda. Maailmavaade ehk vaba konservatism on erakonnas nüüd ära sõnastatud, aga mil moel selle sisu valijatele selgeks teha? Taaskord Artur Talvik. Ühiskond on pilbasteks, et poolt sotsiaalliberaalne seltskond, kes natuke nagu keeb globaliseerumis Katlas ja teiselt poolt selline ultrakonservatiivne seltskond, kes tahaks väga kapselduda ja meie mahume täpselt sinna vahele, me esindame eestlaslikku ellusuhtumist, juurtega maas ja nii-öelda ninaga värsket õhku hingates. Ees ootavatel kohalike omavalitsuste valimistel vabaerakond oma nimekirjaga välja ei tule ja erakonna liikmed kandideerivad valimisliitudes. Erakonna senine esimees Andres Herkel pühendas kõige murelikuma osa oma pöördumisest Tallinnas vabaerakonna ga koostööd tegevale valimisliidule. Vaba Tallinna kodanik. Kõige enam olen ma aga mures Tallinna pärast, sest sealse valimisliidu tegemistest need lihtsalt ei kosta meieni. Ja see vaikus võib kõneleda sellest, et minnakse läbi lati alt. Kindlasti on uuel esimehel põhjust mõelda, millised on Tallinnas võib-olla ka alternatiivsed lahendused ja stsenaariumid. Herkeli sõnul ei tähenda see siiski, et vabaerakond peaks Tallinnas ikkagi päris oma nimekirjaga välja tulema. Küll aga võiks valimisliitu kaasata ka kõiki teisi peale. Keskerakonna. Ma meenutan seda, et 90.-te aastate lõpus täiesti loomuliku nähtusena oli Tallinnas valimisliit ja päris edukas valimisliit, mille nimi oli paremerakonnad ja mõõdukad. Täna muudeti ka erakonna põhikirja, nimelt seni said piirkondade erakonna liikmed ise otsustada, kas kohalikel valimistel kandideerida valimisliidus või ikkagi erakondliku nimekirjaga, nüüd aga otsustab seda erakonna esinduskogu rahvusringhäälingu raadiouudistele. Madis Hindre. Tartu.
### Response:
Vabaerakonna esimeheks valiti kaheksakümne viie protsendilise häälteenamusega ainsa kandidaadina üles seatud Artur Talvik. Erakonna senine esimees Andres Herkel ütles, et eesootavatel kohalike omavalitsuste valimistel on erakonna suurim murekoht see, kuidas saada pildile Tallinnas.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
2023. aastal, mil plaanitav seadus jõustub, peaks vanaduspensioniri sissetulekust 622 eurot olema tulumaksuvaba. Mingite maksuastmete pärast ta muretsema ei pea, räägib rahandusminister Keith. Me teeme süsteemi oluliselt lihtsamaks ja mitte ainult lihtsamaks, vaid ka pensioni saavate inimeste jaoks õiglasemaks. Ometi teatas sotsiaalkindlustusamet, et kui eelnõu praegusel kujul seaduseks saab, võib iga pensionär vajada individuaalset maksualast nõustamist. Ameti finants ja arendusosakonna juht Ruth Paade räägib, et suurem tulumaksuvabastus ei laiene sugugi kõigile pensionäridele. Keerukaks teeb selle asja inimestele just see, et kas mulle on määratud selline pension, mis kuulub siis selle tulumaksu erisuse alla. Suuremaid gruppe, keda uude süsteemi ei kaasata, on kaks. Ühed on need, kes saavad pensioni soodustingimustel vanaduspensioni seaduse alusel. Nemad võivad varem pensionile jääda oma tervist kahjustava töö tõttu. Teises grupis on need, keda mainitakse välja teenitud aastate pensioniseaduses. Nende hulka kuuluvad näiteks päästjad, politseinikud ja erivajadustega laste õpetajad. Lisaks varem saabuvale pensionile on nende pension ka pisut suurem. Kokku on kõikvõimalikke eripensionisaajaid 26000 ruttpade. Meie vastuskiri teeb ettepanekuid, et see uus süsteem oleks pensionäridele lihtsamini arusaadav ja ei oleks siis ühest pensioniliigist teise üleminekul olulisi maksuerisusi. Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et asja tuleb arutada. Praegune loogika on olnud jah, see, et sarnaseid koheldakse sarnaselt ja see fookuses olnud riikliku vanaduspensioni saajatel, mitte eripensioni saajatel. Aga eks see on arutelu koht, kui laiaks seda esimest etappi laiendada. Pentus-Rosimannus rõhutab, et tulumaksusüsteemi plaanib valitsus ka edaspidi muuta. Riikliku vanaduspensioni saajad võeti tema sõnul esimesena ette sellepärast, et nende vaesusrisk on teistest suurem. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andres Erlich pakub välja pisut lihtsama süsteemi. Mõte on selles, et siduda õigus tulumaksuvaba tulule mitte pensioni määramise faktiga vaid peaga, inimese vanusega.
|
Plaanitud keskmise pensioni tulumaksuvabastus jätab kõrvale politseiametnikud, päästjad ja kohtunikud. Ilma jäävad ka need, kes lubatakse varem pensionile nende tervistkahjustava töö pärast. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul tekitab plaanitav süsteem hulga segadust.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
2023. aastal, mil plaanitav seadus jõustub, peaks vanaduspensioniri sissetulekust 622 eurot olema tulumaksuvaba. Mingite maksuastmete pärast ta muretsema ei pea, räägib rahandusminister Keith. Me teeme süsteemi oluliselt lihtsamaks ja mitte ainult lihtsamaks, vaid ka pensioni saavate inimeste jaoks õiglasemaks. Ometi teatas sotsiaalkindlustusamet, et kui eelnõu praegusel kujul seaduseks saab, võib iga pensionär vajada individuaalset maksualast nõustamist. Ameti finants ja arendusosakonna juht Ruth Paade räägib, et suurem tulumaksuvabastus ei laiene sugugi kõigile pensionäridele. Keerukaks teeb selle asja inimestele just see, et kas mulle on määratud selline pension, mis kuulub siis selle tulumaksu erisuse alla. Suuremaid gruppe, keda uude süsteemi ei kaasata, on kaks. Ühed on need, kes saavad pensioni soodustingimustel vanaduspensioni seaduse alusel. Nemad võivad varem pensionile jääda oma tervist kahjustava töö tõttu. Teises grupis on need, keda mainitakse välja teenitud aastate pensioniseaduses. Nende hulka kuuluvad näiteks päästjad, politseinikud ja erivajadustega laste õpetajad. Lisaks varem saabuvale pensionile on nende pension ka pisut suurem. Kokku on kõikvõimalikke eripensionisaajaid 26000 ruttpade. Meie vastuskiri teeb ettepanekuid, et see uus süsteem oleks pensionäridele lihtsamini arusaadav ja ei oleks siis ühest pensioniliigist teise üleminekul olulisi maksuerisusi. Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et asja tuleb arutada. Praegune loogika on olnud jah, see, et sarnaseid koheldakse sarnaselt ja see fookuses olnud riikliku vanaduspensioni saajatel, mitte eripensioni saajatel. Aga eks see on arutelu koht, kui laiaks seda esimest etappi laiendada. Pentus-Rosimannus rõhutab, et tulumaksusüsteemi plaanib valitsus ka edaspidi muuta. Riikliku vanaduspensioni saajad võeti tema sõnul esimesena ette sellepärast, et nende vaesusrisk on teistest suurem. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andres Erlich pakub välja pisut lihtsama süsteemi. Mõte on selles, et siduda õigus tulumaksuvaba tulule mitte pensioni määramise faktiga vaid peaga, inimese vanusega.
### Response:
Plaanitud keskmise pensioni tulumaksuvabastus jätab kõrvale politseiametnikud, päästjad ja kohtunikud. Ilma jäävad ka need, kes lubatakse varem pensionile nende tervistkahjustava töö pärast. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul tekitab plaanitav süsteem hulga segadust.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Koidula tänav 17 paikneb 1994. aastal valminud kirjanike maja, mis peale Mati Undi on koduks olnud ka teistele Eesti kirjanduse suurkujudele, nagu Viivi Luik Toris, Kareva, Juhan Viiding, Rein raud ja Mati Sirkel. Mati Undi kodumuuseum on esialgu ajutine, muuseumi eestvedaja on Tallinna kirjanduskeskus ning Maarja Vaino Maarja ga ma seal juttu ajasingi. Kogu selle idee eesmärk oleks siiski rääkida sellest, et Mati Unt on üks nendest kirjanikest, kellele võiks olla pühendatud oma muuseum. Sellepärast et see muuseum oleks ühest küljest pühendatud ühele kirjanikule, aga teisest küljest võimaldaks rääkida ka väga paljudest teistest kirjanikest ja tervest ajastust. No praegu on siin nagu ühe korteri jagu seda ruumi ja seda on siis sisustatud mõnede asjadega, mis on Mati Undile kuulunud, siin on ka mõnesid raamatuid ja ulatuslik fotoväljapanek, mis annab samamoodi tausta tema tegemiste ja tema kirjaniku teele. Muusea mõtteliselt kannab pealkirja kodu kodus sellepärast et me oleme siin üles pannud nii-öelda Mati Undi kaks kodu tema Mustamäe kodu, mis meil oli ka sellise konteinerina või telgina avatud ka kirjandus tänava festivalil ja selle kõrval siis Mati Undi Kadrioru kodu, kus me oleme samamoodi üritanud taastada siis seda osa, missugune nägi välja siis Mati Undi kodu siinsamas, selles majas kaks korrust kõrgemal, et laias laastus, kui inimene natukene süveneb, kuulab klappidest mälestusi, vaatab Maria duško filmi Unditund loeb läbi tekstid, siis ta saab päris hea pildi Mati Undist. Siin on siis võimalik seda arendada ka selliseks kirjanduskeskuseks või uurimiskeskuseks. Aga kui kaugele selle ideega praegu mõelda võib, et praegu me oleme siiski ajutistel pindadel. Muidugi väga loodame, et selle aja jooksul, mis meil nüüd aasta lõpuni on aega, me suudame veenda kedagi vastavalt siis linna või, või kedagi erasponsorit või kes oleks valmis neid ruume meie jaoks üürima ka järgmisel aastal ja võib-olla pikemaltki, et me võiksime juba tõesti mõelda selle peale, et see muuseum ei olegi niivõrd ajutine, vaid juba rohkem püsiv ja et siia juurde saaks tõesti luua ka sellise uurimisrühma või uurimiskeskuse, mis tegeleb 70.-te 80.-te aastate kirjandusega laiemalt. Sellepärast et väga paljud teised kirjanikud, kes on samuti siin majas kas elanud või elavad praegugi, kuuluvad samuti sellesse ajastusse ja see võimaldaks uurida eesti kirjandust palju rohkem, kui seda praegu on, on võimalik, sest et konkreetselt nende ajastutega minu teada ükski asutus ei tegele Eestis.
|
Esialgu on muuseum avatud aasta lõpuni, Tallinna Kirjanduskeskus loodab sellest aga luua püsivamat.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Koidula tänav 17 paikneb 1994. aastal valminud kirjanike maja, mis peale Mati Undi on koduks olnud ka teistele Eesti kirjanduse suurkujudele, nagu Viivi Luik Toris, Kareva, Juhan Viiding, Rein raud ja Mati Sirkel. Mati Undi kodumuuseum on esialgu ajutine, muuseumi eestvedaja on Tallinna kirjanduskeskus ning Maarja Vaino Maarja ga ma seal juttu ajasingi. Kogu selle idee eesmärk oleks siiski rääkida sellest, et Mati Unt on üks nendest kirjanikest, kellele võiks olla pühendatud oma muuseum. Sellepärast et see muuseum oleks ühest küljest pühendatud ühele kirjanikule, aga teisest küljest võimaldaks rääkida ka väga paljudest teistest kirjanikest ja tervest ajastust. No praegu on siin nagu ühe korteri jagu seda ruumi ja seda on siis sisustatud mõnede asjadega, mis on Mati Undile kuulunud, siin on ka mõnesid raamatuid ja ulatuslik fotoväljapanek, mis annab samamoodi tausta tema tegemiste ja tema kirjaniku teele. Muusea mõtteliselt kannab pealkirja kodu kodus sellepärast et me oleme siin üles pannud nii-öelda Mati Undi kaks kodu tema Mustamäe kodu, mis meil oli ka sellise konteinerina või telgina avatud ka kirjandus tänava festivalil ja selle kõrval siis Mati Undi Kadrioru kodu, kus me oleme samamoodi üritanud taastada siis seda osa, missugune nägi välja siis Mati Undi kodu siinsamas, selles majas kaks korrust kõrgemal, et laias laastus, kui inimene natukene süveneb, kuulab klappidest mälestusi, vaatab Maria duško filmi Unditund loeb läbi tekstid, siis ta saab päris hea pildi Mati Undist. Siin on siis võimalik seda arendada ka selliseks kirjanduskeskuseks või uurimiskeskuseks. Aga kui kaugele selle ideega praegu mõelda võib, et praegu me oleme siiski ajutistel pindadel. Muidugi väga loodame, et selle aja jooksul, mis meil nüüd aasta lõpuni on aega, me suudame veenda kedagi vastavalt siis linna või, või kedagi erasponsorit või kes oleks valmis neid ruume meie jaoks üürima ka järgmisel aastal ja võib-olla pikemaltki, et me võiksime juba tõesti mõelda selle peale, et see muuseum ei olegi niivõrd ajutine, vaid juba rohkem püsiv ja et siia juurde saaks tõesti luua ka sellise uurimisrühma või uurimiskeskuse, mis tegeleb 70.-te 80.-te aastate kirjandusega laiemalt. Sellepärast et väga paljud teised kirjanikud, kes on samuti siin majas kas elanud või elavad praegugi, kuuluvad samuti sellesse ajastusse ja see võimaldaks uurida eesti kirjandust palju rohkem, kui seda praegu on, on võimalik, sest et konkreetselt nende ajastutega minu teada ükski asutus ei tegele Eestis.
### Response:
Esialgu on muuseum avatud aasta lõpuni, Tallinna Kirjanduskeskus loodab sellest aga luua püsivamat.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Keskaegse Läänemaa intriigide keerises on ühe aadlimehe julm ja südametu abikaasa pununud vandenõusid, tapnud inimesi, otsinud abi mustast maagiast. Naine ihkab võimu kõigi ja kõige üle, tema koletud teod ei anna tänapäevalgi rahu. Indrek Hargla kõhedust tekitavas loos saavad vanad müüdid lammutatud ja siis jälle uuesti üles ehitatud, jätkab viirastuse lavastaja Margo Teder. Ma ei saa võib-olla kõike reeta, mis siin lavastuses nagu juhtuma hakkab. Aga ma võin väikese vihje anda, et kuna meil kirjanikuks on Indrek Hargla, siis tegemist on ikkagi sellise natuke õudussugemetega krimilooga. Teatritükis põimuvad kaks eri aega, nii tänapäevase kultuuritöötaja kui ka keskaegse emand rollis on Haapsalust pärit näitleja Karin Rask, kes nõustub ühe oma tegelaskuju poolt lavastuses öelduga, et valge daami traditsioon on osa Haapsalu kultuurielu DNA-st. Inimestele, ma arvan, Haapsaluga seostub valge daam peaaegu alati minna inimese juurde kuskilt mujalt linnast ja küsida, et ütle Haapsalu kohta viis märksõna, siis ma arvan, et see valge daam käib sealt kindlasti läbi. Käesolev valge daami lavastus on järjekorras juba seitsmeteistkümnes eelnevad kuuteist lavastust on mängitud kokku enam kui 120-l etendusel jätkab valge daami. Suveteatri produtsent Annely Aken. Valge daami suveteater on nagu pere tavatseme öelda, et valge daam on nagu meie ema, kes meid igal aastal kokku kutsub neid, kes elavad Tallinnas või isegi kaugemal. Viirastust mängitakse Haapsalu piiskopilinnuses neljapäevast pühapäevani igal õhtul kell 10 rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.
|
Indrek Hargla kirjutatud näidend "Viirastus" on praegust ja keskaega ühte põimiv lugu, millest leiab intriigid, mõrvaplaanid ja needuse, kuid ka lootuse.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Keskaegse Läänemaa intriigide keerises on ühe aadlimehe julm ja südametu abikaasa pununud vandenõusid, tapnud inimesi, otsinud abi mustast maagiast. Naine ihkab võimu kõigi ja kõige üle, tema koletud teod ei anna tänapäevalgi rahu. Indrek Hargla kõhedust tekitavas loos saavad vanad müüdid lammutatud ja siis jälle uuesti üles ehitatud, jätkab viirastuse lavastaja Margo Teder. Ma ei saa võib-olla kõike reeta, mis siin lavastuses nagu juhtuma hakkab. Aga ma võin väikese vihje anda, et kuna meil kirjanikuks on Indrek Hargla, siis tegemist on ikkagi sellise natuke õudussugemetega krimilooga. Teatritükis põimuvad kaks eri aega, nii tänapäevase kultuuritöötaja kui ka keskaegse emand rollis on Haapsalust pärit näitleja Karin Rask, kes nõustub ühe oma tegelaskuju poolt lavastuses öelduga, et valge daami traditsioon on osa Haapsalu kultuurielu DNA-st. Inimestele, ma arvan, Haapsaluga seostub valge daam peaaegu alati minna inimese juurde kuskilt mujalt linnast ja küsida, et ütle Haapsalu kohta viis märksõna, siis ma arvan, et see valge daam käib sealt kindlasti läbi. Käesolev valge daami lavastus on järjekorras juba seitsmeteistkümnes eelnevad kuuteist lavastust on mängitud kokku enam kui 120-l etendusel jätkab valge daami. Suveteatri produtsent Annely Aken. Valge daami suveteater on nagu pere tavatseme öelda, et valge daam on nagu meie ema, kes meid igal aastal kokku kutsub neid, kes elavad Tallinnas või isegi kaugemal. Viirastust mängitakse Haapsalu piiskopilinnuses neljapäevast pühapäevani igal õhtul kell 10 rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.
### Response:
Indrek Hargla kirjutatud näidend "Viirastus" on praegust ja keskaega ühte põimiv lugu, millest leiab intriigid, mõrvaplaanid ja needuse, kuid ka lootuse.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Reedel ütles koalitsioonikõnelusi juhtiv Reformierakonna esimees Kaja Kallas, et võimalikke kärpekohti hakatakse alles otsima. Me leppisime kokku selles, et me teeme ikkagi põhjalikuma riigieelarve revisjoni. Eelarve revisjoni korraldamise otsustas veel ametisolev valitsus 2019. aasta suvel. Rahandusminister Martin Helme ütleb, et tema on revisjoni käekäiku kolm korda ka valitsusele tutvustanud. Detsembris 2019 käisin esitlemas seda plaani ennast, kuidas seda teha, 20. aasta mais käisin uuesti, see oli juba siis koroona ajal, kus me tegime kokkuvõtte nendest kuludest, mis koroona tõttu jäävad tegemata, mille oleks saanud siis eelarves kokku hoida ja see summa tuli seal kuskil 25 miljoni kanti. Kolmandat korda tutvustas Helme eelarve revisjoni tulemusi läinud aasta septembris, siis kui läbi räägiti 2021. aasta riigieelarvet ja uut riigieelarve strateegiat. Martin Helme ütleb, et riigieelarves on ligi 140 miljoni euro jagu kulusid, mille ärajätmist ühiskond ei tajuks. Kahte sorti kulud on seal üks on siis paksu kultuurikihi all olevad kulud, mis kunagi keegi on millegi jaoks välja võidelnud ja nüüd nad lihtsalt tiksuvad ministeeriumi või allasutused kasutavad neid tegelikult kas puhvrina või siis lihtsalt lasevad olla ja teine on siis kulud, mis on jäänud tegelikult tegemata ja mida siis ka tavaliselt ministeeriumid või allasutused siis aasta lõpul paaniliselt kulutavad ja ostavad siis midagi muud, noh, tehakse ümbertõsteid eelarve sees ja sisuliselt lihtsalt lüüakse raha laiaks. Kõige suurem, 65 miljoni eurone kärbe tulnuks erinevate toetuste arvelt sinna hulka kuuluvad tegevustoetused avalik-õiguslik ele organisatsioonidele ja sihtasutus, tele, aga ka näiteks omavalitsustele. Toetuste real võinuks kärpida ka projektitoetus. Näiteks neid, mida lastakse käiku läbi avalike taotlusvoorude. Ülejäänud 75 miljonit eurot võinuks eelarverevisjoni järgi kokku hoida riigisektori tööjõu ja majandamiskuludelt. Niisugune kärpeplaan oleks võtnud piraka tüki iga ministeeriumi haldusalast ja valitsuses seda mõtet ei toetatud. Teine võimalus, mille me välja pakkusime, oli minna mingisuguste konkreetsete kulutuste kaupa, noh, mingisugused tegevused, mis meil on praegu ära jätta. Kolmas võimalus, mida me ka vaatasime ja kaalusime, oli mingid suhteliselt suured ja kallid avalikud teenused, mis on kunagi kokku lepitud poliitiliselt, aga mis, kas ei ole ennast õigustanud või mis ei ole noh, tänase valitsuse siis tehtud ja poliitiline omand, et neid vähendada. Aga ükskõik, mil moel Helme võimalikke kärpekohti presenteeris päriselt eelarvekärpeni ikkagi ei jõutud. Praktiliselt iga viimane, kui minister ümber laua ütles, et ei, kuskilt pole mitte midagi võimalik vähendada ega võtta ära, et vastupidi, meil on lisataotlused ja juurde on vaja, et noh, kui sa jätad mingisugusele MTÜ-le aastas 30000 andmata siis halba BRi saad kindlasti rohkem kui 30000 eest, selles võib päris kindel olla ja sellepärast keegi ei tahagi torkida seda.
|
Läinud sügisel toimunud eelarvekõneluste ajal tutvustas rahandusminister Martin Helme valitsusele plaani, kuidas vähendada kulutusi kuni 140 miljoni euro võrra. Valitsuspartnerid kärpeplaani ei toetanud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Reedel ütles koalitsioonikõnelusi juhtiv Reformierakonna esimees Kaja Kallas, et võimalikke kärpekohti hakatakse alles otsima. Me leppisime kokku selles, et me teeme ikkagi põhjalikuma riigieelarve revisjoni. Eelarve revisjoni korraldamise otsustas veel ametisolev valitsus 2019. aasta suvel. Rahandusminister Martin Helme ütleb, et tema on revisjoni käekäiku kolm korda ka valitsusele tutvustanud. Detsembris 2019 käisin esitlemas seda plaani ennast, kuidas seda teha, 20. aasta mais käisin uuesti, see oli juba siis koroona ajal, kus me tegime kokkuvõtte nendest kuludest, mis koroona tõttu jäävad tegemata, mille oleks saanud siis eelarves kokku hoida ja see summa tuli seal kuskil 25 miljoni kanti. Kolmandat korda tutvustas Helme eelarve revisjoni tulemusi läinud aasta septembris, siis kui läbi räägiti 2021. aasta riigieelarvet ja uut riigieelarve strateegiat. Martin Helme ütleb, et riigieelarves on ligi 140 miljoni euro jagu kulusid, mille ärajätmist ühiskond ei tajuks. Kahte sorti kulud on seal üks on siis paksu kultuurikihi all olevad kulud, mis kunagi keegi on millegi jaoks välja võidelnud ja nüüd nad lihtsalt tiksuvad ministeeriumi või allasutused kasutavad neid tegelikult kas puhvrina või siis lihtsalt lasevad olla ja teine on siis kulud, mis on jäänud tegelikult tegemata ja mida siis ka tavaliselt ministeeriumid või allasutused siis aasta lõpul paaniliselt kulutavad ja ostavad siis midagi muud, noh, tehakse ümbertõsteid eelarve sees ja sisuliselt lihtsalt lüüakse raha laiaks. Kõige suurem, 65 miljoni eurone kärbe tulnuks erinevate toetuste arvelt sinna hulka kuuluvad tegevustoetused avalik-õiguslik ele organisatsioonidele ja sihtasutus, tele, aga ka näiteks omavalitsustele. Toetuste real võinuks kärpida ka projektitoetus. Näiteks neid, mida lastakse käiku läbi avalike taotlusvoorude. Ülejäänud 75 miljonit eurot võinuks eelarverevisjoni järgi kokku hoida riigisektori tööjõu ja majandamiskuludelt. Niisugune kärpeplaan oleks võtnud piraka tüki iga ministeeriumi haldusalast ja valitsuses seda mõtet ei toetatud. Teine võimalus, mille me välja pakkusime, oli minna mingisuguste konkreetsete kulutuste kaupa, noh, mingisugused tegevused, mis meil on praegu ära jätta. Kolmas võimalus, mida me ka vaatasime ja kaalusime, oli mingid suhteliselt suured ja kallid avalikud teenused, mis on kunagi kokku lepitud poliitiliselt, aga mis, kas ei ole ennast õigustanud või mis ei ole noh, tänase valitsuse siis tehtud ja poliitiline omand, et neid vähendada. Aga ükskõik, mil moel Helme võimalikke kärpekohti presenteeris päriselt eelarvekärpeni ikkagi ei jõutud. Praktiliselt iga viimane, kui minister ümber laua ütles, et ei, kuskilt pole mitte midagi võimalik vähendada ega võtta ära, et vastupidi, meil on lisataotlused ja juurde on vaja, et noh, kui sa jätad mingisugusele MTÜ-le aastas 30000 andmata siis halba BRi saad kindlasti rohkem kui 30000 eest, selles võib päris kindel olla ja sellepärast keegi ei tahagi torkida seda.
### Response:
Läinud sügisel toimunud eelarvekõneluste ajal tutvustas rahandusminister Martin Helme valitsusele plaani, kuidas vähendada kulutusi kuni 140 miljoni euro võrra. Valitsuspartnerid kärpeplaani ei toetanud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui kaugel sa rindejoonest praegu oled? Ma olen täna Polmovaha linnas Ukraina positsioonideni, siis umbes 20 kilomeetrit ja siin asub ühe brigaadi peastaabi ja see brigaad vastutab, kaob nagu rinde lõigu eest ja täna rääkisime juba brigaadiülemaga ja brigaadi ülem ütles, et neil on kurb uudis, et sel öösel sai surma üks nende sõdurite, sest tema sõnul ei ole süda kuidagi vaibunud siin, et tegelikult see teravnemine, millest räägivad poliitikud ja millest räägib Ukraina riik ja millest räägib omaette ka Venemaa, et seda on siis Eesti tunda. Eile olid sa rindejoonele lähemal kui täna. Ja umbes viis kilomeetrit rindejoonel ja viimase viie kuu aasta jooksul seal elasid tavainimesed, küla elanikud ja oli kõik põhimõtteliselt korras. Nende sõnul ehk inimesed olid väga rahul sellega, et nad elasid üle nii-öelda sõja aktiivse faasi ja järsku novembris, paar-kolm nädalat tagasi neid hakati pommitama. Inimesed olid šokis, ei olnud mingit põhjust, nagu neid tulistada. Ja näiteks 14. novembril kukkus küla peale üle 70 mürsku ja kolm päeva hiljem jälle oli sama rünnak. Ja nad ütlesid, nad pole kuulnud kalašnikovi, et nad on liiga kaugel rindejoone. Nii et võib öelda, et vastane tulistas üle Ukraina vägede positsioone ja pihta sai just süütu küla. Kuhu sa nüüd edasi liigud, seal ringi liikumine iseenesest on ju ka ohtlik või ei ole? Kui liikuda rindejoonel enam-vähem nagu 10 15 kilomeetrit kaugusel, siis ohtlik see ei ole. Oht hakkab juba päris kaevikutest, kuhu me Kristjan virseni operaatoriga kavatseme täna minna ja rääkida hukkunud sõduri relva endadega. Nii et lähme kaevikutesse. Täna.
|
Vene vägede Ukraina piirile koondamist jälgitakse maailmas tähelepanelikult. Pingekoldes viibib praegu ka ERR-i korrespondent Anton Aleksejev, kelle Mall Mälberg telefonile sai.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui kaugel sa rindejoonest praegu oled? Ma olen täna Polmovaha linnas Ukraina positsioonideni, siis umbes 20 kilomeetrit ja siin asub ühe brigaadi peastaabi ja see brigaad vastutab, kaob nagu rinde lõigu eest ja täna rääkisime juba brigaadiülemaga ja brigaadi ülem ütles, et neil on kurb uudis, et sel öösel sai surma üks nende sõdurite, sest tema sõnul ei ole süda kuidagi vaibunud siin, et tegelikult see teravnemine, millest räägivad poliitikud ja millest räägib Ukraina riik ja millest räägib omaette ka Venemaa, et seda on siis Eesti tunda. Eile olid sa rindejoonele lähemal kui täna. Ja umbes viis kilomeetrit rindejoonel ja viimase viie kuu aasta jooksul seal elasid tavainimesed, küla elanikud ja oli kõik põhimõtteliselt korras. Nende sõnul ehk inimesed olid väga rahul sellega, et nad elasid üle nii-öelda sõja aktiivse faasi ja järsku novembris, paar-kolm nädalat tagasi neid hakati pommitama. Inimesed olid šokis, ei olnud mingit põhjust, nagu neid tulistada. Ja näiteks 14. novembril kukkus küla peale üle 70 mürsku ja kolm päeva hiljem jälle oli sama rünnak. Ja nad ütlesid, nad pole kuulnud kalašnikovi, et nad on liiga kaugel rindejoone. Nii et võib öelda, et vastane tulistas üle Ukraina vägede positsioone ja pihta sai just süütu küla. Kuhu sa nüüd edasi liigud, seal ringi liikumine iseenesest on ju ka ohtlik või ei ole? Kui liikuda rindejoonel enam-vähem nagu 10 15 kilomeetrit kaugusel, siis ohtlik see ei ole. Oht hakkab juba päris kaevikutest, kuhu me Kristjan virseni operaatoriga kavatseme täna minna ja rääkida hukkunud sõduri relva endadega. Nii et lähme kaevikutesse. Täna.
### Response:
Vene vägede Ukraina piirile koondamist jälgitakse maailmas tähelepanelikult. Pingekoldes viibib praegu ka ERR-i korrespondent Anton Aleksejev, kelle Mall Mälberg telefonile sai.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna hommikul jalutasin tööle, päike paistab karge hommik, inimesed argipäeva hommikuselt, asjalikud, võib-olla pisut vähem on rahvast, kui tavapäraselt. Kas Eesti saatkond töötab, kas teil on mingi plaan, et tulete koju ja kuidas ukrainlased üldse suhtuvad sellesse, et lääneriikide diplomaadid lahkuvad? Eesti saatkond töötab, meie, ühtegi diplomaati hetkel ära ei saada. Loomulikult jälgime me olukorda, riik on ikkagi kaheksa aastat Venemaaga sõjas olnud igasugused ähvardused, asjad, neid peab tõsiselt võtma. Saatkonnal on ka erinevateks puhkudeks erinevad plaanid valmis pandud. Hetkel me ei näe vajadust neid kuidagi rakendama hakata. Ütleme, et on, erinevatel riikidel on erinevad protseduurid, erinevad reeglid. Euroopa Liit toimetab päris kinni pandud ei ole, koosseis on vahendatud kohalikud. Eks nad ikka vaatavad murega, et kui keegi hakkab oma töötajaid riigist välja saatma, et siis kohalik arvab või mõtleb ka, et kas ta peaks ka midagi ette võtma. Kui lennuühendusi hakatakse lõpetama, kuidas siis riigist välja saab? No hetkel on lennuühendused lõpetanud siiski ainult üks lennufirma, see on KLM, teised lennufirmad hetkel jätkavad, juhul kui peaks tekkima tõrge ja tegelikult tõrge siis ka ju kaks aastat tagasi, kui Covidi lokdown tuli siis on võimalik ja oli võimalik tollal ka eestlasi riigist välja aidata. Maismaad mööda. Ukrainal on Euroopa liiduga maismaa piir, kõik need ühendused on olemas. Kui palju eestlasi elab Ukrainas õpib või töötab? Meie teada Eesti kodanikke ja elamisloaga inimesi on üle 1000, lisaks siis veel eestlased, kes on siia reisinud, töötavad, teevad midagi. Kas keegi on nendest saatkonna poole juba pöördunud mingi abisooviga? On pöördutud peamaja poole ka ja on mõned, keda ma ise isiklikult tunnen, on ka küsinud täpsustavaid küsimusi meie selle reisihoiatuse peale, et selliseid kontaktivõtmisi on olnud ja paljudel on nüüd meelde tulnud, vaadates oma dokumente, et pagan, need vajavad uuendamist. Kas te peate omavahel mingit sidet iga päev, ma pean silmas Euroopa Liidu riikide suursaadikuid. Oo jaa, meil on väga korralik infovahetus, koordineerime igapäevaselt, vahetame infot seesamagi näiteks, et kui eile tuli järsku see info, et äkki lennuühendused kas katkevad või, või pannakse Pausile, siis vastavate riikide saadikud informeerisid teisi, Lufthansa jätkab või jätkab, Lo jätkab ja nii edasi.
|
Telefonil on Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna hommikul jalutasin tööle, päike paistab karge hommik, inimesed argipäeva hommikuselt, asjalikud, võib-olla pisut vähem on rahvast, kui tavapäraselt. Kas Eesti saatkond töötab, kas teil on mingi plaan, et tulete koju ja kuidas ukrainlased üldse suhtuvad sellesse, et lääneriikide diplomaadid lahkuvad? Eesti saatkond töötab, meie, ühtegi diplomaati hetkel ära ei saada. Loomulikult jälgime me olukorda, riik on ikkagi kaheksa aastat Venemaaga sõjas olnud igasugused ähvardused, asjad, neid peab tõsiselt võtma. Saatkonnal on ka erinevateks puhkudeks erinevad plaanid valmis pandud. Hetkel me ei näe vajadust neid kuidagi rakendama hakata. Ütleme, et on, erinevatel riikidel on erinevad protseduurid, erinevad reeglid. Euroopa Liit toimetab päris kinni pandud ei ole, koosseis on vahendatud kohalikud. Eks nad ikka vaatavad murega, et kui keegi hakkab oma töötajaid riigist välja saatma, et siis kohalik arvab või mõtleb ka, et kas ta peaks ka midagi ette võtma. Kui lennuühendusi hakatakse lõpetama, kuidas siis riigist välja saab? No hetkel on lennuühendused lõpetanud siiski ainult üks lennufirma, see on KLM, teised lennufirmad hetkel jätkavad, juhul kui peaks tekkima tõrge ja tegelikult tõrge siis ka ju kaks aastat tagasi, kui Covidi lokdown tuli siis on võimalik ja oli võimalik tollal ka eestlasi riigist välja aidata. Maismaad mööda. Ukrainal on Euroopa liiduga maismaa piir, kõik need ühendused on olemas. Kui palju eestlasi elab Ukrainas õpib või töötab? Meie teada Eesti kodanikke ja elamisloaga inimesi on üle 1000, lisaks siis veel eestlased, kes on siia reisinud, töötavad, teevad midagi. Kas keegi on nendest saatkonna poole juba pöördunud mingi abisooviga? On pöördutud peamaja poole ka ja on mõned, keda ma ise isiklikult tunnen, on ka küsinud täpsustavaid küsimusi meie selle reisihoiatuse peale, et selliseid kontaktivõtmisi on olnud ja paljudel on nüüd meelde tulnud, vaadates oma dokumente, et pagan, need vajavad uuendamist. Kas te peate omavahel mingit sidet iga päev, ma pean silmas Euroopa Liidu riikide suursaadikuid. Oo jaa, meil on väga korralik infovahetus, koordineerime igapäevaselt, vahetame infot seesamagi näiteks, et kui eile tuli järsku see info, et äkki lennuühendused kas katkevad või, või pannakse Pausile, siis vastavate riikide saadikud informeerisid teisi, Lufthansa jätkab või jätkab, Lo jätkab ja nii edasi.
### Response:
Telefonil on Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Väga madal temperatuur võib koolides kaasa tuua külmapühad, milleks annab aluse sotsiaalministri määrus, mis räägib tervisekaitse nõuetest koolides. Seega ei lähtu külma tõttu tundide ärajätmine ühegi direktori kõhutundest, vaid selleks on selgelt paika pandud teatud tingimused. Tundide ärajätmisel võetakse arvesse peale temperatuuri ka tuule külma ja kuidas on korraldatud transport kodust koolimajani ja tagasi räägib haridusministeeriumi alus ja põhihariduse osakonna juhataja Liina põld. Kui õpilane peab tulema jalgsi kooli, selle külmaga, et siis ta võib koju jääda ja õppetunnid võib ära jätta, ehk et tegelikult, kui on õpilastransport tagatud ja õpilane selle külma kätte ei satu, et siis ei ei pea tunde ära jätma ja omakorda ilmateenistuse kodulehel on siis need nii-öelda tuulekülma indeksid ja selle koosmõjust tulenevad siis need temperatuurid välisõhutemperatuuri, et ikkagi see on see nii-öelda tajutud temperatuur ja siin on see konkreetne siis tabel, mille saab lahti võtta kenasti ja kui direktor selle otsuse siis teeb, siis ta saab sellest lähtuda. Määruse järgi võib esimesest kuni kuuenda klassini tunnid ära jätta, kui tegelik välisõhutemperatuur on alla miinus 20 kraadi. Seitsmenda, kuni üheksanda klassi lapsed saavad koju jääda, kui väljas on alla 25 kraadi külma. Keskkooli õpilased külmapühadele ei pääse. Ka õpperuumides olevale temperatuurile on omad nõuded, selgitas põld. Koolitunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 kraadi ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 kraadi. Samuti on reguleeritud, milliste temperatuuridega tohib õues pidada kehalise kasvatuse tunde. Need piirid jäävad vastavalt vanusele miinus 10 ja miinus 15 kraadi vahele. Mida aga teha ärajäänud tundide asemel? Haridusministeeriumi soovitus on Liina Põllu sõnul siiski tunde distantsilt pidada. Et kui on nii külm väljas, et kooli kokku tulla ei saa, et siis siis distantsõpet rakendada ikka saab, aga, aga väiksemate klasside puhul muidugi on, see on see keerukam, eks siis tuleks kaaluda ja hinnata seda olukorda, et kui õpilastransport toimib kenasti ja õpilased saab kogu kooli tuua ja õpetaja on ka olemas, et siis pole nagu põhjust jätta koju ju lapsi ja seda distantsõpet rakendada, et see on täpselt selline hetkel kooli otsustuse tasand ikkagi. Ja, ja sõltub ju piirkonnast, et linnas on olukord võib-olla teine, et, et ühistransport on, on olemas ja ei ole seda probleemi.
|
Selle nädala külm ilm võib anda põhjust koolitunnid ära jätta, kuid otsuse selle kohta teeb iga kool ja koolidirektor ise.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Väga madal temperatuur võib koolides kaasa tuua külmapühad, milleks annab aluse sotsiaalministri määrus, mis räägib tervisekaitse nõuetest koolides. Seega ei lähtu külma tõttu tundide ärajätmine ühegi direktori kõhutundest, vaid selleks on selgelt paika pandud teatud tingimused. Tundide ärajätmisel võetakse arvesse peale temperatuuri ka tuule külma ja kuidas on korraldatud transport kodust koolimajani ja tagasi räägib haridusministeeriumi alus ja põhihariduse osakonna juhataja Liina põld. Kui õpilane peab tulema jalgsi kooli, selle külmaga, et siis ta võib koju jääda ja õppetunnid võib ära jätta, ehk et tegelikult, kui on õpilastransport tagatud ja õpilane selle külma kätte ei satu, et siis ei ei pea tunde ära jätma ja omakorda ilmateenistuse kodulehel on siis need nii-öelda tuulekülma indeksid ja selle koosmõjust tulenevad siis need temperatuurid välisõhutemperatuuri, et ikkagi see on see nii-öelda tajutud temperatuur ja siin on see konkreetne siis tabel, mille saab lahti võtta kenasti ja kui direktor selle otsuse siis teeb, siis ta saab sellest lähtuda. Määruse järgi võib esimesest kuni kuuenda klassini tunnid ära jätta, kui tegelik välisõhutemperatuur on alla miinus 20 kraadi. Seitsmenda, kuni üheksanda klassi lapsed saavad koju jääda, kui väljas on alla 25 kraadi külma. Keskkooli õpilased külmapühadele ei pääse. Ka õpperuumides olevale temperatuurile on omad nõuded, selgitas põld. Koolitunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 kraadi ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 kraadi. Samuti on reguleeritud, milliste temperatuuridega tohib õues pidada kehalise kasvatuse tunde. Need piirid jäävad vastavalt vanusele miinus 10 ja miinus 15 kraadi vahele. Mida aga teha ärajäänud tundide asemel? Haridusministeeriumi soovitus on Liina Põllu sõnul siiski tunde distantsilt pidada. Et kui on nii külm väljas, et kooli kokku tulla ei saa, et siis siis distantsõpet rakendada ikka saab, aga, aga väiksemate klasside puhul muidugi on, see on see keerukam, eks siis tuleks kaaluda ja hinnata seda olukorda, et kui õpilastransport toimib kenasti ja õpilased saab kogu kooli tuua ja õpetaja on ka olemas, et siis pole nagu põhjust jätta koju ju lapsi ja seda distantsõpet rakendada, et see on täpselt selline hetkel kooli otsustuse tasand ikkagi. Ja, ja sõltub ju piirkonnast, et linnas on olukord võib-olla teine, et, et ühistransport on, on olemas ja ei ole seda probleemi.
### Response:
Selle nädala külm ilm võib anda põhjust koolitunnid ära jätta, kuid otsuse selle kohta teeb iga kool ja koolidirektor ise.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tööandjate keskliidu juht Arto Aas ütleb, et meie majandusel ja tööinimestel on praegu head ajad aga teisest küljest teeb murelikuks see, et tööjõu tootlikkus on kaks korda madalam kui tööjõukulude kasv. Aga mis on viimasel ajal muutunud? Viimased kolm-neli aastat on olnud üsna stabiilne see palgakasv ja, ja väga kiire palgakasv tegelikult, mis nüüd sel aastal jälle silma torkab, muidugi on see, et, et avalikus sektoris on palgakasv olnud oluliselt kiirem kui erasektoris. Et avalik sektor on jälle palgakasvuvedaja ja, ja see kindlasti ettevõtlusmaastiku väga rõõmsaks ei tee. Et see raha tuleb ju maksudest ja avalik sektor on võimeline siis ka üle ostma häid töötajaid erasektoris, nii et see jäi kindlasti sel korral silma, aga tõepoolest viimased kolm-neli aastat on see palgakasv kuus-seitse protsenti olnud. Praegu küll prognoosid suurpankade ja finantsinstitutsioonide prognoosid näitavad, et majandus ja palgakasv peaks sel aastal veel pisut raugema ja võib-olla see väga head ajad saavad lähiaastatel otsa. Aga mingit majanduskriisi hetkel küll õnneks ei paista. Avalikus sektoris oli palgakasv tõesti 9,5 protsenti ja keskmine palk eelmisel aastal 1525 eurot. Riigihalduse minister Jaak Aab ütleb aga, et päris üheselt seda võtta ei saa, sest avaliku sektori alla kuuluvad ka õpetajad, politseinikud, päästetöötajad, sotsiaaltöötajad. Tegelikult noh, ka siin on ju välja toodud, et kõige suurem kasv vaatame kui avaliku sektori poolele, siis oli tervishoius ja sotsiaalhoolekandes mis olid ka prioriteedid, kui valitsus tegi eelarvet, nende keskmine palgakasv oli kõrgem ja sellepärast see mõjutas ka üldiselt avaliku sektori palgakasvu. Ma ei oska veel eelmise aasta kohta täpselt öelda, aga üle-eelmisel aastal ja tõenäoliselt ka eelmisel aastal sellise tüüpilise ametniku palgakasv on kuskil viis protsenti, ehk see jääb keskmiselt palgakasvule kindlasti maha ja miks nüüd ka avaliku sektori park on üldisest keskmisest kõrgem, siis noh, tegelikult avaliku sektori töökohad eeldavad suuremat kompetentsi ja haridust keskeltläbi kui erasektor. Et see on kogu aeg nii olnud, et avalikus sektoris on veidi kõrgem palk. Kas välismaalaste palganõue mõjutab keskmist palka, Harto aas? No välistööjõud on Eestis cirka 30000 inimest, see on orienteeruvalt siin neli-viis protsenti meie tööjõust. Nendele tõepoolest tuleb maksta vähemalt Eesti keskmist palka, mis paljudes regioonides ja sektorites on väga kõrge palganõue. Eks ta mõnevõrra keskmist palka kergitab, samas on selge paljudes sektorites on ta siis nüüd ehitustööstus? Teenindussektorites välistööjõu kasutamise võimalus on ikkagi noh, natukene ka seda tööjõupuudust leevendanud ja, ja seda ülekuumenenud tööturgu pisut normaliseerinud, nii et siin on tasakaalustavad jõud.
|
Keskmine brutokuupalk oli Eesti ettevõtetes eelmisel aastal 1407 eurot.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tööandjate keskliidu juht Arto Aas ütleb, et meie majandusel ja tööinimestel on praegu head ajad aga teisest küljest teeb murelikuks see, et tööjõu tootlikkus on kaks korda madalam kui tööjõukulude kasv. Aga mis on viimasel ajal muutunud? Viimased kolm-neli aastat on olnud üsna stabiilne see palgakasv ja, ja väga kiire palgakasv tegelikult, mis nüüd sel aastal jälle silma torkab, muidugi on see, et, et avalikus sektoris on palgakasv olnud oluliselt kiirem kui erasektoris. Et avalik sektor on jälle palgakasvuvedaja ja, ja see kindlasti ettevõtlusmaastiku väga rõõmsaks ei tee. Et see raha tuleb ju maksudest ja avalik sektor on võimeline siis ka üle ostma häid töötajaid erasektoris, nii et see jäi kindlasti sel korral silma, aga tõepoolest viimased kolm-neli aastat on see palgakasv kuus-seitse protsenti olnud. Praegu küll prognoosid suurpankade ja finantsinstitutsioonide prognoosid näitavad, et majandus ja palgakasv peaks sel aastal veel pisut raugema ja võib-olla see väga head ajad saavad lähiaastatel otsa. Aga mingit majanduskriisi hetkel küll õnneks ei paista. Avalikus sektoris oli palgakasv tõesti 9,5 protsenti ja keskmine palk eelmisel aastal 1525 eurot. Riigihalduse minister Jaak Aab ütleb aga, et päris üheselt seda võtta ei saa, sest avaliku sektori alla kuuluvad ka õpetajad, politseinikud, päästetöötajad, sotsiaaltöötajad. Tegelikult noh, ka siin on ju välja toodud, et kõige suurem kasv vaatame kui avaliku sektori poolele, siis oli tervishoius ja sotsiaalhoolekandes mis olid ka prioriteedid, kui valitsus tegi eelarvet, nende keskmine palgakasv oli kõrgem ja sellepärast see mõjutas ka üldiselt avaliku sektori palgakasvu. Ma ei oska veel eelmise aasta kohta täpselt öelda, aga üle-eelmisel aastal ja tõenäoliselt ka eelmisel aastal sellise tüüpilise ametniku palgakasv on kuskil viis protsenti, ehk see jääb keskmiselt palgakasvule kindlasti maha ja miks nüüd ka avaliku sektori park on üldisest keskmisest kõrgem, siis noh, tegelikult avaliku sektori töökohad eeldavad suuremat kompetentsi ja haridust keskeltläbi kui erasektor. Et see on kogu aeg nii olnud, et avalikus sektoris on veidi kõrgem palk. Kas välismaalaste palganõue mõjutab keskmist palka, Harto aas? No välistööjõud on Eestis cirka 30000 inimest, see on orienteeruvalt siin neli-viis protsenti meie tööjõust. Nendele tõepoolest tuleb maksta vähemalt Eesti keskmist palka, mis paljudes regioonides ja sektorites on väga kõrge palganõue. Eks ta mõnevõrra keskmist palka kergitab, samas on selge paljudes sektorites on ta siis nüüd ehitustööstus? Teenindussektorites välistööjõu kasutamise võimalus on ikkagi noh, natukene ka seda tööjõupuudust leevendanud ja, ja seda ülekuumenenud tööturgu pisut normaliseerinud, nii et siin on tasakaalustavad jõud.
### Response:
Keskmine brutokuupalk oli Eesti ettevõtetes eelmisel aastal 1407 eurot.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kaubikusse mahutatud koerte pärast tehti väljakutse politseile. Patrull pidas Helterma sadamas laevalt maha tulnud kaubiku kinni. Selgus, et kaubikus oli 22 jahikoera kaasas kaks hispaanlast, kes koeri vedasid, jätkab Kärdla politseijaoskonna välijuht. Marko Kallas. Bussis oli kokku kuus puuri ja suuremates puurides olid eraldi koerad ja neljas puuris olid siis 20 koera, et viis koera ühes puuris. Kallase sõnul kontrollis politsei, et koertel oli tagatud ventilatsioon, toit ja vesi. Edasine menetlus on juba põllumajandus ja toiduameti teha. Hiiumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Andres Onemar ütles, et seltsi vastutada ei ole turistide koerte transport. Hiiumaa jahimeeste selts ei tegele selle jahikorraldusega. Hiiumaa jahimeeste selts ainult võimaldab oma maade peal jahti pidada ja kontrollib seda, kas jahidokumendid on korras. Kontrollib ka seda, kas koerteldokumendid on olemas ja annab igale jahiseltskonnale jahisaatja. Sealjuures viib ka läbi koolituse. Seltsist öeldi, et jahiturismi vahendaja oli Eestis elav Samuele Debisoli, kes ei soovinud ise teemat kommenteerida. Jahivälisel ajal on koerad praegu Kärdlas asuva majutuskoha koertele mõeldud osas. Kohalik jahisaatja Tiit Värva ütles, et video põhjal tehtud kommentaarid on laimavad. Meil on tee peal kohad olemas koerte hotellid, kus peatutakse, kus koerte lastakse joosta, rahulikult jalga sirutada, see on ju enne mõeldamatu, et nad sõidavad terve päeva sellistes oludes. Jahimehed koerte niimoodi kaubikuga läbi Euroopa vedamises eetilist probleemi ei näe. Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja sõnul ei ole ta ülereguleerimise pooldaja, aga antud juhtumi valguses võiks jahiturismi teemat põhjalikumalt analüüsida. Antud video näeb küll halb välja esimese asjana, jah, täna tegeleb põllumajandus ja toiduamet teemaga, et meie telefonivestlusel jäi kokkulepe, et nad hoiavad vallavalitsust ka asjadega kursis, kuidas see edenenud on. Ja sealt siis saame ja edasi vaadata, millised järgmised käigud vajalikud on. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Hiiumaa.
|
Läinud reede õhtul salvestati Rohuküla sadamas video, kus on näha Hispaania numbrimärgiga kaubikut, millesse on paigutatud üle kahekümne jahikoera. See tõi ühismeedias kaasa elava arutelu ja palju kriitilisi kommentaare, milles tunti muret, et jahiturismi raames Hiiumaale toodud koeri on sellise transpordiviisiga väärkoheldud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kaubikusse mahutatud koerte pärast tehti väljakutse politseile. Patrull pidas Helterma sadamas laevalt maha tulnud kaubiku kinni. Selgus, et kaubikus oli 22 jahikoera kaasas kaks hispaanlast, kes koeri vedasid, jätkab Kärdla politseijaoskonna välijuht. Marko Kallas. Bussis oli kokku kuus puuri ja suuremates puurides olid eraldi koerad ja neljas puuris olid siis 20 koera, et viis koera ühes puuris. Kallase sõnul kontrollis politsei, et koertel oli tagatud ventilatsioon, toit ja vesi. Edasine menetlus on juba põllumajandus ja toiduameti teha. Hiiumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Andres Onemar ütles, et seltsi vastutada ei ole turistide koerte transport. Hiiumaa jahimeeste selts ei tegele selle jahikorraldusega. Hiiumaa jahimeeste selts ainult võimaldab oma maade peal jahti pidada ja kontrollib seda, kas jahidokumendid on korras. Kontrollib ka seda, kas koerteldokumendid on olemas ja annab igale jahiseltskonnale jahisaatja. Sealjuures viib ka läbi koolituse. Seltsist öeldi, et jahiturismi vahendaja oli Eestis elav Samuele Debisoli, kes ei soovinud ise teemat kommenteerida. Jahivälisel ajal on koerad praegu Kärdlas asuva majutuskoha koertele mõeldud osas. Kohalik jahisaatja Tiit Värva ütles, et video põhjal tehtud kommentaarid on laimavad. Meil on tee peal kohad olemas koerte hotellid, kus peatutakse, kus koerte lastakse joosta, rahulikult jalga sirutada, see on ju enne mõeldamatu, et nad sõidavad terve päeva sellistes oludes. Jahimehed koerte niimoodi kaubikuga läbi Euroopa vedamises eetilist probleemi ei näe. Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja sõnul ei ole ta ülereguleerimise pooldaja, aga antud juhtumi valguses võiks jahiturismi teemat põhjalikumalt analüüsida. Antud video näeb küll halb välja esimese asjana, jah, täna tegeleb põllumajandus ja toiduamet teemaga, et meie telefonivestlusel jäi kokkulepe, et nad hoiavad vallavalitsust ka asjadega kursis, kuidas see edenenud on. Ja sealt siis saame ja edasi vaadata, millised järgmised käigud vajalikud on. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Hiiumaa.
### Response:
Läinud reede õhtul salvestati Rohuküla sadamas video, kus on näha Hispaania numbrimärgiga kaubikut, millesse on paigutatud üle kahekümne jahikoera. See tõi ühismeedias kaasa elava arutelu ja palju kriitilisi kommentaare, milles tunti muret, et jahiturismi raames Hiiumaale toodud koeri on sellise transpordiviisiga väärkoheldud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Hiiumaa pärandkultuuri nädala eestvedaja Andres veel ütles, et nädalaplaan kasvas välja laupäeval esimesel augustil peetavast käsitöö palkmaja ehitajate kutsevõistlusest. Terve nädala jooksul toimuvad praktilised koolitused, seminarid ja väljasõidud, keskendutakse hiiu Saunaga seotud ehitusoskustele ja kombestikule, jätkab Andres veel. No saun on selline hästi tüüpiline palk ehitis tegelikult ja, ja seeläbi võib-olla ma arvan, on noh, kasvõi nagu populariseerimiseks nii-öelda on nagu väga hea lähteplatvorm ja noh, kui nüüd mööda Hiiumaad ringi sõita, siis tegelikult võib näha, et Hiiu saun on natukene teist moodi kui mujal Mandri-Eestis. Nii oma arhitektuuri kui ka proportsioonide poolest, kui ka tegelikult natuke kasutus otstarve poolest, et Hiiu sauna juurde käib alati selline pargosa kus siis on süüa tehtud ja nii loomadele kui, kui inimestele ja, ja ta on natukene teistmoodi, et tahaks nagu seda kultuuri kas siis natukene taaselustada või vähemalt hoida sellisena, nagu ta praegu on veel. Tänasest reedeni peetakse näiteks suitsusauna kerise vahvärk konstruktsioonide valmistamise ja palkmaja ehitaja algkursust. Uurisin kursusel osaleva humu käest, mis teda suuremõisa palgikotta meelitas. Kui on palk ja on tahtmist ei tule Alžeeria parkinson kallale kohe. Aga teile muidu puud ei, meeldib, meeldib nädala jooksul kursustel õpitud, saab uudistada reede õhtul suuremõisa palgikojas Andres veel. Me võtame siis oma nädala tegevused kokku ja on kõik juhendajad siin kohal ja eeldatavasti ka suurem osa kursante ja uksed on lahti ja kõik saavad tulla ja tutvuda räägimegi sauna tegemisest, selles mõttes nii ehitamisest kui ka sauna tegemisest kombestiku mõttes. Pärandkultuuri nädala kulminatsioon on laupäeval, kui suuremõisas peetakse Hiiumaa külade päeva ja kümnendat käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlust. Hiiumaa pärandkultuurinädala kavaga saab lähemalt tutvuda internetiaadressil Hiiu kultuur.ee. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Suuremõisa.
|
Täna algas Suuremõisas esimest korda peetav Hiiumaa pärandkultuuri nädal, mille fookuses on Hiiu saunakultuur.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Hiiumaa pärandkultuuri nädala eestvedaja Andres veel ütles, et nädalaplaan kasvas välja laupäeval esimesel augustil peetavast käsitöö palkmaja ehitajate kutsevõistlusest. Terve nädala jooksul toimuvad praktilised koolitused, seminarid ja väljasõidud, keskendutakse hiiu Saunaga seotud ehitusoskustele ja kombestikule, jätkab Andres veel. No saun on selline hästi tüüpiline palk ehitis tegelikult ja, ja seeläbi võib-olla ma arvan, on noh, kasvõi nagu populariseerimiseks nii-öelda on nagu väga hea lähteplatvorm ja noh, kui nüüd mööda Hiiumaad ringi sõita, siis tegelikult võib näha, et Hiiu saun on natukene teist moodi kui mujal Mandri-Eestis. Nii oma arhitektuuri kui ka proportsioonide poolest, kui ka tegelikult natuke kasutus otstarve poolest, et Hiiu sauna juurde käib alati selline pargosa kus siis on süüa tehtud ja nii loomadele kui, kui inimestele ja, ja ta on natukene teistmoodi, et tahaks nagu seda kultuuri kas siis natukene taaselustada või vähemalt hoida sellisena, nagu ta praegu on veel. Tänasest reedeni peetakse näiteks suitsusauna kerise vahvärk konstruktsioonide valmistamise ja palkmaja ehitaja algkursust. Uurisin kursusel osaleva humu käest, mis teda suuremõisa palgikotta meelitas. Kui on palk ja on tahtmist ei tule Alžeeria parkinson kallale kohe. Aga teile muidu puud ei, meeldib, meeldib nädala jooksul kursustel õpitud, saab uudistada reede õhtul suuremõisa palgikojas Andres veel. Me võtame siis oma nädala tegevused kokku ja on kõik juhendajad siin kohal ja eeldatavasti ka suurem osa kursante ja uksed on lahti ja kõik saavad tulla ja tutvuda räägimegi sauna tegemisest, selles mõttes nii ehitamisest kui ka sauna tegemisest kombestiku mõttes. Pärandkultuuri nädala kulminatsioon on laupäeval, kui suuremõisas peetakse Hiiumaa külade päeva ja kümnendat käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlust. Hiiumaa pärandkultuurinädala kavaga saab lähemalt tutvuda internetiaadressil Hiiu kultuur.ee. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Suuremõisa.
### Response:
Täna algas Suuremõisas esimest korda peetav Hiiumaa pärandkultuuri nädal, mille fookuses on Hiiu saunakultuur.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti turg on suhteliselt väike, ehk siin võivad üksikud tehingud meie börsile üsna palju mõju avaldada ja paratamatult me oleme väga tugevalt mõjutatud nendest üldistest suundumustest, kui riskijanu investoritel väheneb, siis paratamatult järgneb sellele ka mõningane aktsiate müügisurve. Ja, ja noh, see see tegelikult peegeldub ilmselt ka meie kohalikul börsil üsna selgelt. Fakt on see, et pärast pikka tõusuepisoodi peavad investorid väga hoolikalt läbi vaatama oma oma riskitaluvuse ja investeerimishorisondi oodatava pikkuse. See on nüüd suhteliselt diplomaatiline jutt, aga kui palju meie aktsiaturg ikkagi eile kukkus? No sisuliselt need langused nii nii Baltikumis kui ka globaalsetel turgudel jäävad sarnasesse suurusjärku viimase globaalse kriisiepisoodiga, ehk siis sisuliselt niisuguseid langusi ja ka riski hirmu tõusu mõõdetuna siis ka optsioonide ja muude varade hindades. Me ei ole näinud sellest ajast peale, kui, kui viimati olid väga keerulised ajad Lemani ajal siin ei ole ju tegelikult keskmine aktsiainvestor ega ka ega ka majandusanalüütik asjatundja viroloogia alal ja, ja kõikide nende niisuguste meditsiiniliste aspektide alal, mis, mida see viiruse levik endaga kaasa toob, aga fakt on selles, et see on mõjutanud väga suure hulga inimeste käitumist, kes võib-olla otseselt ei ole ka sellest viirusest puudutatud ja, ja noh, selles mõttes tuleb see märtsikuu väga määramatu just nimelt selles osas, et mil määral mitte see viirus ainult levib, vaid vaid mil määral riigid või siis või siis inimesed muudavad oma käitumist ja, ja selles osas meil on on tegelikult lähinädalad väga-väga-väga suure määramatusega seotud ja ilmselt see areng kujuneb suhteliselt tormiliseks. Mida öelda neile, kes muretsevad pensionifondide pärast? Pensionifondid klassikalises mõttes suudavad oma riske üsna hästi juhtida selles mõttes, et riskantsemad varad on seotud reeglina nendega, kelle pensionipõlv ei ole mitte lähiaastatel, vaid vaid lähemate aastakümnete jooksul. Ja senine kogemus on näidanud, et juhul kui riskid on hästi hajutatud siis isegi mõnevõrra kõrgema riskiga aktsiaportfelli tootlus pikal perioodil nii-öelda kujuneb ikkagi keskmiseks ja, ja selles valguses ei, ei peaks tegema niisuguseid paanilisi ja kiireid otsuseid ja noh, kogenud pensionifondi juhid ilmselgelt neid ka väga ei kiirusta tegema.
|
Eilne päev oli täis uudiseid vapustuste kohta aktsiaturgudel. Tänane päev on toonud pisut rahunemist. Uku Toom palus Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhatajal Peeter Luikmelil olukorda kommenteerida. Oma mõju on pikalt kestnud tõusuperioodil aktsiaturgudel, kus negatiivne signaal toob kaasa müügisurve. Eesti kohta ütleb Peeter Luikmel nii.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti turg on suhteliselt väike, ehk siin võivad üksikud tehingud meie börsile üsna palju mõju avaldada ja paratamatult me oleme väga tugevalt mõjutatud nendest üldistest suundumustest, kui riskijanu investoritel väheneb, siis paratamatult järgneb sellele ka mõningane aktsiate müügisurve. Ja, ja noh, see see tegelikult peegeldub ilmselt ka meie kohalikul börsil üsna selgelt. Fakt on see, et pärast pikka tõusuepisoodi peavad investorid väga hoolikalt läbi vaatama oma oma riskitaluvuse ja investeerimishorisondi oodatava pikkuse. See on nüüd suhteliselt diplomaatiline jutt, aga kui palju meie aktsiaturg ikkagi eile kukkus? No sisuliselt need langused nii nii Baltikumis kui ka globaalsetel turgudel jäävad sarnasesse suurusjärku viimase globaalse kriisiepisoodiga, ehk siis sisuliselt niisuguseid langusi ja ka riski hirmu tõusu mõõdetuna siis ka optsioonide ja muude varade hindades. Me ei ole näinud sellest ajast peale, kui, kui viimati olid väga keerulised ajad Lemani ajal siin ei ole ju tegelikult keskmine aktsiainvestor ega ka ega ka majandusanalüütik asjatundja viroloogia alal ja, ja kõikide nende niisuguste meditsiiniliste aspektide alal, mis, mida see viiruse levik endaga kaasa toob, aga fakt on selles, et see on mõjutanud väga suure hulga inimeste käitumist, kes võib-olla otseselt ei ole ka sellest viirusest puudutatud ja, ja noh, selles mõttes tuleb see märtsikuu väga määramatu just nimelt selles osas, et mil määral mitte see viirus ainult levib, vaid vaid mil määral riigid või siis või siis inimesed muudavad oma käitumist ja, ja selles osas meil on on tegelikult lähinädalad väga-väga-väga suure määramatusega seotud ja ilmselt see areng kujuneb suhteliselt tormiliseks. Mida öelda neile, kes muretsevad pensionifondide pärast? Pensionifondid klassikalises mõttes suudavad oma riske üsna hästi juhtida selles mõttes, et riskantsemad varad on seotud reeglina nendega, kelle pensionipõlv ei ole mitte lähiaastatel, vaid vaid lähemate aastakümnete jooksul. Ja senine kogemus on näidanud, et juhul kui riskid on hästi hajutatud siis isegi mõnevõrra kõrgema riskiga aktsiaportfelli tootlus pikal perioodil nii-öelda kujuneb ikkagi keskmiseks ja, ja selles valguses ei, ei peaks tegema niisuguseid paanilisi ja kiireid otsuseid ja noh, kogenud pensionifondi juhid ilmselgelt neid ka väga ei kiirusta tegema.
### Response:
Eilne päev oli täis uudiseid vapustuste kohta aktsiaturgudel. Tänane päev on toonud pisut rahunemist. Uku Toom palus Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhatajal Peeter Luikmelil olukorda kommenteerida. Oma mõju on pikalt kestnud tõusuperioodil aktsiaturgudel, kus negatiivne signaal toob kaasa müügisurve. Eesti kohta ütleb Peeter Luikmel nii.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Alles äsja lõppes Euroopa ülemkogu, kus riigijuhid arutasid just Poola konstitutsioonikohtu otsust, mille kohaselt on Poola seadused Euroopa Liidu alusaktidest tugevamad. Lahendust riigijuhtide tasandil ei tulnud, küll aga rõhutasid kõik, sealhulgas ka Poola peaminister, et õigusriigi põhimõte on fundamentaalne. Charles Michell mainis, et poliitilised dialoogid peavad jätkuma. Poola konstitutsioonikohtu koosseis väärib omaette lugu, kuid juba aasta tagasi langetas kohus otsuse, mis tekitas riigis suure pahameele. Laine raseduse katkestamise õigus võeti neilt naistelt, kellel tuvastatakse väärarenguga loode. Sellega leidis kohus, et lootele peab olema tagatud põhiseaduslik kaitse ellu jääda. Rasedust võib katkestada vaid siis, kui see on ohtlik ema elule või kui rasestuti vägistamise või intsesti järel pahameel, et kohus tungis nii sügavale naiste õiguse se otsustada oma keha üle, oli Poola ühiskonnas suur. Kümned tuhanded tulid tänavatele ja nõudsid otsuse ümbermuutmist. Selle aasta jaanuarist kehtima hakanud otsus avaldab juba mõju. Piirideta abordid on organisatsiooni enda väitel aidanud 34000 poole naist välismaale, et rasedust katkestada. Naiste ja pereplaneerimise Föderatsiooni teatel on kohtuotsus põhjustanud pöördumatut kahju vaestele ja maapiirkonnas elavatele inimestele. Erivalitsusvälised organisatsioonid on hinnanud, et enne selle kehtima hakkamist tegid 80 kuni 200000 Poola naist aastas illegaalse abordi ning praegune 34000 välismaale aidata on vaid jäämäe tipp. Kuid kohtuotsuse järel tekkinud meeleavaldused ja selle mõju noortele naistele ei ole nii samuti läbi uuriv ajakirjandus. Balkan Insit toob välja, et umbes 4000 inimest sattus Poola korrakaitsjate tagakiusamise ohvriks. Artiklis kirjeldavad noored, kuidas politsei neid meeleavaldusel osalemise eest ähvardas, kuidas võimuladviku otsesel juhtimisel proovis prokuratuur eri kohtuastmeis osalejaid karistada trahvi või vangistusega. Naiste streigi liider Marta Lempart ootab aga endiselt kohtuistungi algus päeva. Teda võib oodata kuni kaheksa aastane vangistus demonstratsioonide korraldamise eest. Kas see on demokraatliku õigusriigi põhimõte, millega Poolal probleeme polevat? Nagu kinnitas reedel peaminister Brüsselis.
|
Aasta on möödas Poola konstitutsioonikohtu otsusest, millega keelati naistel abordiõigus, kui loode on väärarenguga. Kohtu otsusel oli suur mõju nii naistele, kes soovisid käesoleval aastal rasedust katkestada kui ka neile, kes osalesid kümneid tuhandeid inimesi kaasanud protestidel.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Alles äsja lõppes Euroopa ülemkogu, kus riigijuhid arutasid just Poola konstitutsioonikohtu otsust, mille kohaselt on Poola seadused Euroopa Liidu alusaktidest tugevamad. Lahendust riigijuhtide tasandil ei tulnud, küll aga rõhutasid kõik, sealhulgas ka Poola peaminister, et õigusriigi põhimõte on fundamentaalne. Charles Michell mainis, et poliitilised dialoogid peavad jätkuma. Poola konstitutsioonikohtu koosseis väärib omaette lugu, kuid juba aasta tagasi langetas kohus otsuse, mis tekitas riigis suure pahameele. Laine raseduse katkestamise õigus võeti neilt naistelt, kellel tuvastatakse väärarenguga loode. Sellega leidis kohus, et lootele peab olema tagatud põhiseaduslik kaitse ellu jääda. Rasedust võib katkestada vaid siis, kui see on ohtlik ema elule või kui rasestuti vägistamise või intsesti järel pahameel, et kohus tungis nii sügavale naiste õiguse se otsustada oma keha üle, oli Poola ühiskonnas suur. Kümned tuhanded tulid tänavatele ja nõudsid otsuse ümbermuutmist. Selle aasta jaanuarist kehtima hakanud otsus avaldab juba mõju. Piirideta abordid on organisatsiooni enda väitel aidanud 34000 poole naist välismaale, et rasedust katkestada. Naiste ja pereplaneerimise Föderatsiooni teatel on kohtuotsus põhjustanud pöördumatut kahju vaestele ja maapiirkonnas elavatele inimestele. Erivalitsusvälised organisatsioonid on hinnanud, et enne selle kehtima hakkamist tegid 80 kuni 200000 Poola naist aastas illegaalse abordi ning praegune 34000 välismaale aidata on vaid jäämäe tipp. Kuid kohtuotsuse järel tekkinud meeleavaldused ja selle mõju noortele naistele ei ole nii samuti läbi uuriv ajakirjandus. Balkan Insit toob välja, et umbes 4000 inimest sattus Poola korrakaitsjate tagakiusamise ohvriks. Artiklis kirjeldavad noored, kuidas politsei neid meeleavaldusel osalemise eest ähvardas, kuidas võimuladviku otsesel juhtimisel proovis prokuratuur eri kohtuastmeis osalejaid karistada trahvi või vangistusega. Naiste streigi liider Marta Lempart ootab aga endiselt kohtuistungi algus päeva. Teda võib oodata kuni kaheksa aastane vangistus demonstratsioonide korraldamise eest. Kas see on demokraatliku õigusriigi põhimõte, millega Poolal probleeme polevat? Nagu kinnitas reedel peaminister Brüsselis.
### Response:
Aasta on möödas Poola konstitutsioonikohtu otsusest, millega keelati naistel abordiõigus, kui loode on väärarenguga. Kohtu otsusel oli suur mõju nii naistele, kes soovisid käesoleval aastal rasedust katkestada kui ka neile, kes osalesid kümneid tuhandeid inimesi kaasanud protestidel.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kuus minutit peale keskööd teatas juhuslik möödakäia häirekeskusele, et Tallinnas Tartu maantee alguses asuva hoone hoovipoolsetest akendest paistab lahtine leek. Mõne minutiga kohale saabunud päästekomando mõistis kohe olukorra tõsidust. Välja sai kuulutatud kõrgeim ehk neljas väljasõiduaste. Tihedalt asustatud kvartalis paiknevad läbisegi nii elumajad, lao, tootmis kui ka büroohooned. Mõni neist hinnanguliselt kuni 100 aasta vanune suitsusukeldujatel ei olnudki võimalik hoonesse keerulise planeeringu tõttu siseneda enne, kui kohale ilmunud omanik päästetöötajatele majaplaani tutvustas põhja päästekeskuse vanem operatiivkorrapidaja Andres Mumma. Tulekahju lõpuks meil oli kokku 10 päästemeeskonda, kellest üheaegselt töötas kaheksa, et meil oli siis tegelikult esindatud kogu Tallinna päästeressurss, pluss veel Harjumaalt ka kaks komandot juurde, selleks ajaks kui juba meie nii-öelda suitsusukeldujad sinna hoonesse sisse positsioonile jõudsid, olime juba osaliselt aega kaotanud, tules oli siis kangaladu väga tugev kuumus, tihe suits ja tulekahju käigus siis Kesklinna komando neli päästjat, kes siis võitlesid seal hoones sees, viimseni oli suunatud tervisekontrolli ja kaks inimest siis ostaiseeriti. Aga praeguseks on nad ilusasti kodus ja nendega on kõik korras. Tulekahju saadi kontrolli alla varahommikul kell viis, 45, kuna suitsusukeldujate jaoks muutus hoones viibimine ohtlikuks, sai hoone osaliselt kustutatud väljaspoolt, mis aga tähendab ebaefektiivsemat kustutustööd palju suurema veekogusega. Lisaks ulatuslikele tule põhjustatud kahjudele on hoonel ka tõsised veekahjustused. Hommikul poole 11 ajal võis Tartu maantee alguses näha kümmekonda päästeameti, politsei ja kiirabi sõidukit. Tuletõrjujad rullisid kokku voolikuid kõikjal kirbe Vinguhais ja kangatükid vaheldumisi tuhaga. Tules hävinud kangadžungli omaniku Aileen Nõmbergi sõnul on kahjud väga suured, sest kangadžungli Tartu maantee pood moodustas ligi poole ettevõtte käibest. Teisel korrusel ja kolmandal korrusel kanga džungli suured kangaja pudulaod oli öösel suur tulekahju. Alguse sai see väikesest kontorist kogu kolmanda korruse kangaladu ja pudruladu põlesid sajaprotsendiliselt. Alumise kaupluses on suured veekahjustused. Kella kaheks on siin Tartu maanteel järelkustutustööd lõppenud ja päästeametit lahkusid, firmaomanikud lubati nende ruumidesse, et kahjudega tutvuda kõik, et tilgub vett, pime, palav, kastmassi, kõrbemise hais. Üsna trööstitu vaatepilt, sest kõigile vaatamata siin ja seal on värvilised siidpaelad, mis ripuvad laest või on põrandad. Politseiuurijad juba lahkusid, praegu pildistavad sündmuskohta. Päästeameti uurijad. Mõned omanikud proovivad veel päästa, mis päästa annab, tassivad mõnda kaupa poest välja. Enamik siiski seisavad tõsisel pilgul. Vaikides, ega keegi kommentaare jagada ei taha. Kuidas ja miks see tulekahju alguse sai, see selgub politsei kriminaaluurimise käigus.
|
Kustutustööd kestsid üle kümne tunni, osalesid kõik Tallinna tuletõrjejõud ja lisaks kaks üksust Harjumaalt.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kuus minutit peale keskööd teatas juhuslik möödakäia häirekeskusele, et Tallinnas Tartu maantee alguses asuva hoone hoovipoolsetest akendest paistab lahtine leek. Mõne minutiga kohale saabunud päästekomando mõistis kohe olukorra tõsidust. Välja sai kuulutatud kõrgeim ehk neljas väljasõiduaste. Tihedalt asustatud kvartalis paiknevad läbisegi nii elumajad, lao, tootmis kui ka büroohooned. Mõni neist hinnanguliselt kuni 100 aasta vanune suitsusukeldujatel ei olnudki võimalik hoonesse keerulise planeeringu tõttu siseneda enne, kui kohale ilmunud omanik päästetöötajatele majaplaani tutvustas põhja päästekeskuse vanem operatiivkorrapidaja Andres Mumma. Tulekahju lõpuks meil oli kokku 10 päästemeeskonda, kellest üheaegselt töötas kaheksa, et meil oli siis tegelikult esindatud kogu Tallinna päästeressurss, pluss veel Harjumaalt ka kaks komandot juurde, selleks ajaks kui juba meie nii-öelda suitsusukeldujad sinna hoonesse sisse positsioonile jõudsid, olime juba osaliselt aega kaotanud, tules oli siis kangaladu väga tugev kuumus, tihe suits ja tulekahju käigus siis Kesklinna komando neli päästjat, kes siis võitlesid seal hoones sees, viimseni oli suunatud tervisekontrolli ja kaks inimest siis ostaiseeriti. Aga praeguseks on nad ilusasti kodus ja nendega on kõik korras. Tulekahju saadi kontrolli alla varahommikul kell viis, 45, kuna suitsusukeldujate jaoks muutus hoones viibimine ohtlikuks, sai hoone osaliselt kustutatud väljaspoolt, mis aga tähendab ebaefektiivsemat kustutustööd palju suurema veekogusega. Lisaks ulatuslikele tule põhjustatud kahjudele on hoonel ka tõsised veekahjustused. Hommikul poole 11 ajal võis Tartu maantee alguses näha kümmekonda päästeameti, politsei ja kiirabi sõidukit. Tuletõrjujad rullisid kokku voolikuid kõikjal kirbe Vinguhais ja kangatükid vaheldumisi tuhaga. Tules hävinud kangadžungli omaniku Aileen Nõmbergi sõnul on kahjud väga suured, sest kangadžungli Tartu maantee pood moodustas ligi poole ettevõtte käibest. Teisel korrusel ja kolmandal korrusel kanga džungli suured kangaja pudulaod oli öösel suur tulekahju. Alguse sai see väikesest kontorist kogu kolmanda korruse kangaladu ja pudruladu põlesid sajaprotsendiliselt. Alumise kaupluses on suured veekahjustused. Kella kaheks on siin Tartu maanteel järelkustutustööd lõppenud ja päästeametit lahkusid, firmaomanikud lubati nende ruumidesse, et kahjudega tutvuda kõik, et tilgub vett, pime, palav, kastmassi, kõrbemise hais. Üsna trööstitu vaatepilt, sest kõigile vaatamata siin ja seal on värvilised siidpaelad, mis ripuvad laest või on põrandad. Politseiuurijad juba lahkusid, praegu pildistavad sündmuskohta. Päästeameti uurijad. Mõned omanikud proovivad veel päästa, mis päästa annab, tassivad mõnda kaupa poest välja. Enamik siiski seisavad tõsisel pilgul. Vaikides, ega keegi kommentaare jagada ei taha. Kuidas ja miks see tulekahju alguse sai, see selgub politsei kriminaaluurimise käigus.
### Response:
Kustutustööd kestsid üle kümne tunni, osalesid kõik Tallinna tuletõrjejõud ja lisaks kaks üksust Harjumaalt.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Sünnipäev on eriline päev see, kui sünnipäevalaps saab oma maja, on veel erilisem. See oma maja saamise lugu on olnud vanalinna stuudio jaoks üks kõige kõvemaid pähkleid, mida puredes on kaotatud palju jõudu, ent kogutud ka uut ja jäätud ellu. Vahepeal on elatud kodu, seinte ja kodu soojuse, ta aga üks, millest kunagi pole puudust. Tuntud on publik. Vanalinna teater on alati mänginud täismajadele, ütleb Eino Baskin, kelle unistus saada oma maja on lõpuks täitunud. Ma tegin lõpu lõpuks oma töö ära, sain maja hea või halb, aga maja saadud ja nüüd võib edasi juba teised võivad juba edasi seda arendada. Ma arvan, et kui 36-ks aastaks on see maja renditud selle 36 aasta jooksul. Vaheta siin mitu meeskonda ja mine tea, missugused eksperimentaatorid siia tulevad. Mine tea, missugused andekad inimesed siia tulevad. Kõige enam on Sakala tänava majas muutunud soklikorrus, seal, kus varem olid garderoobid, puhvet ja pommivariant, on nüüd väike saal, mille lava on transformeeritud mille treppidel saab ka etendusi teha. Ja kui saabub klaver, tulevad ka muusikaetendused. Ühel päeval tuleb sokli korrusele ka supiteater. Uues teatrimajas on ka kaunis valge sinine kammersaal, kus saab kuulata muusikat ja korraldada konverentsi. Suur saal ehk Baskini saal ehk black box tüüpi saal pole traditsiooniline teatrisaal. See on üks kaasaegsemaid teatrivorme. Kõik selles saalis on muudetav liigutatav ümber paigutatav teatri direktor Jüri Järvet on Irina Raua kujundusega väga rahul, samuti uute võimalustega, mida suure saali lava annab. Võimalusi annab kas või juba juba see, et lava on võimalik paigutada erinevatesse kohtadesse, et kogu valgus ja dekoratsioonid võib paigutada ükskõik kuhu, samuti lava iseenesest võib ka mitte olla, mängida võib ka põrandat ja kuidas neid nüüd kasutada, on iseküsimus. No võin siin ette öelda, et näiteks esietendus, mis tuleb meil neljandal novembril Roman Baskin lavastus kähku igaviku, seal kasutatakse lava, mis on nagu pika keelena nagu väljas. Nii et võimalusi on lõputult palju. Ta ei ole niisugune klassikaline lava, et vot siit algab, siin ta lõpeb, siin on kardin, kardin tuleb ette ja kõik näitlejale muidugi see tekitab teatud probleemi, et tuleb mängida ka erinevates suundades. Me ei hakka järsku tegema mingit uut teatrit. Me ei hakka tegema mingit saksa teatrit või me ei hakka tegema mingisugust Ameerika projektiteatrit, teeme oma teatrit edasi, see saab olema komöödia ja satiiriteater, vaatame, üritame võib-olla lavakunsti kateedri lõpetajatest saada endale natukene ka näitleja toetust, sellepärast et meil on kaks saali ja nii ta läheb.
|
Teatri direktor Jüri Järvet jun.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Sünnipäev on eriline päev see, kui sünnipäevalaps saab oma maja, on veel erilisem. See oma maja saamise lugu on olnud vanalinna stuudio jaoks üks kõige kõvemaid pähkleid, mida puredes on kaotatud palju jõudu, ent kogutud ka uut ja jäätud ellu. Vahepeal on elatud kodu, seinte ja kodu soojuse, ta aga üks, millest kunagi pole puudust. Tuntud on publik. Vanalinna teater on alati mänginud täismajadele, ütleb Eino Baskin, kelle unistus saada oma maja on lõpuks täitunud. Ma tegin lõpu lõpuks oma töö ära, sain maja hea või halb, aga maja saadud ja nüüd võib edasi juba teised võivad juba edasi seda arendada. Ma arvan, et kui 36-ks aastaks on see maja renditud selle 36 aasta jooksul. Vaheta siin mitu meeskonda ja mine tea, missugused eksperimentaatorid siia tulevad. Mine tea, missugused andekad inimesed siia tulevad. Kõige enam on Sakala tänava majas muutunud soklikorrus, seal, kus varem olid garderoobid, puhvet ja pommivariant, on nüüd väike saal, mille lava on transformeeritud mille treppidel saab ka etendusi teha. Ja kui saabub klaver, tulevad ka muusikaetendused. Ühel päeval tuleb sokli korrusele ka supiteater. Uues teatrimajas on ka kaunis valge sinine kammersaal, kus saab kuulata muusikat ja korraldada konverentsi. Suur saal ehk Baskini saal ehk black box tüüpi saal pole traditsiooniline teatrisaal. See on üks kaasaegsemaid teatrivorme. Kõik selles saalis on muudetav liigutatav ümber paigutatav teatri direktor Jüri Järvet on Irina Raua kujundusega väga rahul, samuti uute võimalustega, mida suure saali lava annab. Võimalusi annab kas või juba juba see, et lava on võimalik paigutada erinevatesse kohtadesse, et kogu valgus ja dekoratsioonid võib paigutada ükskõik kuhu, samuti lava iseenesest võib ka mitte olla, mängida võib ka põrandat ja kuidas neid nüüd kasutada, on iseküsimus. No võin siin ette öelda, et näiteks esietendus, mis tuleb meil neljandal novembril Roman Baskin lavastus kähku igaviku, seal kasutatakse lava, mis on nagu pika keelena nagu väljas. Nii et võimalusi on lõputult palju. Ta ei ole niisugune klassikaline lava, et vot siit algab, siin ta lõpeb, siin on kardin, kardin tuleb ette ja kõik näitlejale muidugi see tekitab teatud probleemi, et tuleb mängida ka erinevates suundades. Me ei hakka järsku tegema mingit uut teatrit. Me ei hakka tegema mingit saksa teatrit või me ei hakka tegema mingisugust Ameerika projektiteatrit, teeme oma teatrit edasi, see saab olema komöödia ja satiiriteater, vaatame, üritame võib-olla lavakunsti kateedri lõpetajatest saada endale natukene ka näitleja toetust, sellepärast et meil on kaks saali ja nii ta läheb.
### Response:
Teatri direktor Jüri Järvet jun.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Väga hea meel on tõdeda, et kokku saime vastused üle 416-lt 1000-lt inimeselt. Kas on natuke pettumust ka, et seda on tegelikult ikkagi vähem kui 10 aastat tagasi toimunud rahvahääletusel? Ei, selles osas me ikkagi ütleme, et pettumust kindlasti ei ole, seekordne rahvaloendus toimus teisiti, me teeme selle suuresti registripõhiselt ja lisaks siis kombineeritud valikuuuringuga, kuhu kuulus juhu valim ehk siis üle 60000 inimese, kelle jaoks küsitluse osalemine oli kohustus ülejäänud elanikkonnale küsitluse osalemine vabatahtlik, et selles osas ma ütleks, et pigem on väga hästi läinud, et nii palju inimesi ikkagi vastas. Kas te teate, kui palju kohustuslikult vastama pidanud inimestest tegelikult jättis vastamata? Selles osas on nüüd niimoodi, et veebiküsitlus oli ainult üks periood. Et nüüd veebruaris jätkub siis see periood, kus valimisse kuuluvate inimestega võtab ühendust meie rahvaloenduse küsitleja. Nii et nendel inimestel oligi see variant, et kui nad veebis ei vastanud, siis nendega võtab veebruaris ühendust küsitleja ja küsitleja küsib siis vastused telefoni teel. Praeguseks hetkeks me kõikidelt vastuseid ei ole saanud, nii et veebruaris kindlasti siis töö jätkub. Kuna koroona olukord on Eestis hull, siis ilmselt te kodudesse ei lähegi. Koroonaepideemia olukord on jah, midagi sellist, mida me pidevalt jälgime, statistikaameti viib läbi ka teisi küsitlusi, et selles mõttes see on meie igapäevatöö osa, et me seda jälgima. Aga mis puudutab rahvaloendust, siis tõepoolest esimesed kaks nädalat kindlasti küsitlejad teevad inimestega intervjuusid ainult telefoni teel. Ja kui nüüd juhtub, et kedagi ikkagi telefoni teel ei õnnestu tabada, siis me veebruari alguses teeme selle otsuse, mis pidime nende inimestega ühendust. Võtame, et kindlasti küsitleja ikkagi käib kohapeal vaatab, kas eluruum on iseenesest üleüldse asustatud või seal ei elagi tegelikult, et kedagi. Aga see, et kas ta päriselt kodukülastusi teha saab.
|
Möödunud laupäeval oli viimane võimlus vastata rahvaloenduse küsimustele elektrooniliselt.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Väga hea meel on tõdeda, et kokku saime vastused üle 416-lt 1000-lt inimeselt. Kas on natuke pettumust ka, et seda on tegelikult ikkagi vähem kui 10 aastat tagasi toimunud rahvahääletusel? Ei, selles osas me ikkagi ütleme, et pettumust kindlasti ei ole, seekordne rahvaloendus toimus teisiti, me teeme selle suuresti registripõhiselt ja lisaks siis kombineeritud valikuuuringuga, kuhu kuulus juhu valim ehk siis üle 60000 inimese, kelle jaoks küsitluse osalemine oli kohustus ülejäänud elanikkonnale küsitluse osalemine vabatahtlik, et selles osas ma ütleks, et pigem on väga hästi läinud, et nii palju inimesi ikkagi vastas. Kas te teate, kui palju kohustuslikult vastama pidanud inimestest tegelikult jättis vastamata? Selles osas on nüüd niimoodi, et veebiküsitlus oli ainult üks periood. Et nüüd veebruaris jätkub siis see periood, kus valimisse kuuluvate inimestega võtab ühendust meie rahvaloenduse küsitleja. Nii et nendel inimestel oligi see variant, et kui nad veebis ei vastanud, siis nendega võtab veebruaris ühendust küsitleja ja küsitleja küsib siis vastused telefoni teel. Praeguseks hetkeks me kõikidelt vastuseid ei ole saanud, nii et veebruaris kindlasti siis töö jätkub. Kuna koroona olukord on Eestis hull, siis ilmselt te kodudesse ei lähegi. Koroonaepideemia olukord on jah, midagi sellist, mida me pidevalt jälgime, statistikaameti viib läbi ka teisi küsitlusi, et selles mõttes see on meie igapäevatöö osa, et me seda jälgima. Aga mis puudutab rahvaloendust, siis tõepoolest esimesed kaks nädalat kindlasti küsitlejad teevad inimestega intervjuusid ainult telefoni teel. Ja kui nüüd juhtub, et kedagi ikkagi telefoni teel ei õnnestu tabada, siis me veebruari alguses teeme selle otsuse, mis pidime nende inimestega ühendust. Võtame, et kindlasti küsitleja ikkagi käib kohapeal vaatab, kas eluruum on iseenesest üleüldse asustatud või seal ei elagi tegelikult, et kedagi. Aga see, et kas ta päriselt kodukülastusi teha saab.
### Response:
Möödunud laupäeval oli viimane võimlus vastata rahvaloenduse küsimustele elektrooniliselt.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Alates esimesest jaanuarist on ühendkuningriik Euroopa Liidu jaoks kolmas riik, mis tähendab, et hakkavad kehtima tollireeglid. See puudutab näiteks postipakke. Eesti elanikud on briti veebipoodides agarad ostjad, ütleb Külli Kurvits. Nemad peavad arvestama sellega, et kõik kaubad, mis maksavad rohkem kui 22 eurot tuleb tollis deklareerida ja nende kaupade pealt tuleb tasuda ka maksud. Käibemaks tuleb tasuda kõikide saadetiste pealt, mille väärtus on 22 eurot kuni 150 eurot ja alates 150-st eurost tuleb tasuda ka tollimaks. Lisaks siis käibemaks Külli Kurvits selgitas ka tollimaksumäärasid, mis rakenduvad üle 150 euro maksvatele kaupadele. Näiteks rõivastele on kehtestatud 12 protsendilise tollimaksumäär raamatutele null ja mobiilitelefonidele ka null protsenti spordialatsitele seevastu 16,9 protsenti ja sinna juurde siis tuleb 20 protsendiline käibemaks ka saadetised, mis saadetakse ühelt eraisikult teisele eraisikule, siis seal on eraldi reeglid. Maksuvabastust kohaldatakse kuni 45 eurostele saadetistele. Kõik, mis on kallimad, kuuluvad deklareerimisele ja maksustamisele. Esimesest jaanuarist hakkavad kehtima ka teatud erinõuded ja lausa keelud, ütleb Külli Kurvits. Kui varasemalt Euroopa Liidust ostes oli lubatud mõnede kaupade tellimine, siis nüüd, esimesest jaanuarist enam nende kaupade tellimine ei ole lubatud. Ühe näitena võib siia tuua ravimid ja ravimite saatmine või ostmine kolmandast riigist on keelatud. On asju, mida reisilt tulles saab kaasa tuua ja asju, mida ei saa. Maksuvabalt on võimalik tuua kaasa reisilt kolmandast riigist lennureisija puhul siis 430 euro väärtuses kaupa. Kõik kaup, mis ületab seda summat, tuleb tollis deklareerida ja tasuda maksud. Kõiki kaupu ei ole lubatud, et kolmandast riigist Euroopa liitu tuua seega ka Eestisse. Eraisikutel ei ole lubatud tuua lihatooteid ega piimatooteid.
|
Välisministeeriumis selgitati mitmeid muudatusi, mis kaasnevad Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise üleminekuperioodi lõpuga 1. jaanuaril. Muudatused puudutavad nii reisijaid kui ettevõtteid, kes peavad arvestama uute tollireeglitega.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Alates esimesest jaanuarist on ühendkuningriik Euroopa Liidu jaoks kolmas riik, mis tähendab, et hakkavad kehtima tollireeglid. See puudutab näiteks postipakke. Eesti elanikud on briti veebipoodides agarad ostjad, ütleb Külli Kurvits. Nemad peavad arvestama sellega, et kõik kaubad, mis maksavad rohkem kui 22 eurot tuleb tollis deklareerida ja nende kaupade pealt tuleb tasuda ka maksud. Käibemaks tuleb tasuda kõikide saadetiste pealt, mille väärtus on 22 eurot kuni 150 eurot ja alates 150-st eurost tuleb tasuda ka tollimaks. Lisaks siis käibemaks Külli Kurvits selgitas ka tollimaksumäärasid, mis rakenduvad üle 150 euro maksvatele kaupadele. Näiteks rõivastele on kehtestatud 12 protsendilise tollimaksumäär raamatutele null ja mobiilitelefonidele ka null protsenti spordialatsitele seevastu 16,9 protsenti ja sinna juurde siis tuleb 20 protsendiline käibemaks ka saadetised, mis saadetakse ühelt eraisikult teisele eraisikule, siis seal on eraldi reeglid. Maksuvabastust kohaldatakse kuni 45 eurostele saadetistele. Kõik, mis on kallimad, kuuluvad deklareerimisele ja maksustamisele. Esimesest jaanuarist hakkavad kehtima ka teatud erinõuded ja lausa keelud, ütleb Külli Kurvits. Kui varasemalt Euroopa Liidust ostes oli lubatud mõnede kaupade tellimine, siis nüüd, esimesest jaanuarist enam nende kaupade tellimine ei ole lubatud. Ühe näitena võib siia tuua ravimid ja ravimite saatmine või ostmine kolmandast riigist on keelatud. On asju, mida reisilt tulles saab kaasa tuua ja asju, mida ei saa. Maksuvabalt on võimalik tuua kaasa reisilt kolmandast riigist lennureisija puhul siis 430 euro väärtuses kaupa. Kõik kaup, mis ületab seda summat, tuleb tollis deklareerida ja tasuda maksud. Kõiki kaupu ei ole lubatud, et kolmandast riigist Euroopa liitu tuua seega ka Eestisse. Eraisikutel ei ole lubatud tuua lihatooteid ega piimatooteid.
### Response:
Välisministeeriumis selgitati mitmeid muudatusi, mis kaasnevad Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise üleminekuperioodi lõpuga 1. jaanuaril. Muudatused puudutavad nii reisijaid kui ettevõtteid, kes peavad arvestama uute tollireeglitega.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ja meil on tänaseks juba kogemust piisavalt nii Eestis kui ka mujal maailmas, et kokku panna selline. No ma ei tea, koroona valem näiteks, mis võiks siis hästi jämedas plaanis näiteks umbes nii välja näha, et kahe nädala nakatumisnäitaja on üle 400, siis lähevad gümnaasiumid kinni üle 500, siis ei saa spaasse minna 600, siis on restoranid suletud. Mõnes maakonnas on see näitaja üle 1000, noh siis läheb maakondliku. Muidugi saab sinna veel igasuguseid muid elemente sisse panna, on seal positiivsete proovide protsent või juba haiglasse sattunud. Aga seesama idee, et kogu seda koroonaviirusele reageerimist saaks natukene ette nähtav teha, see on tegelikult niisugune paratamatu arengutee, kes enne suudab siin natukene mingit selgemat pilti pakkuda, sellel on võib-olla riigina ka natukene väike eelis. Reisipiirangute puhul põhimõtteliselt septembrikuus lepiti Euroopa liidus kokku ka sellises nii-öelda valgusfoori süsteemis, et kus on nii-öelda rohelised riigid, aga juhtus see, et kõik need numbrid läksid kohe täiesti punasesse, et sellist, kui me praegu meelde tuletame, siis ajab isegi muigama, et kui nakatumisnäit on 25 või alla selle, kõik need näidud on ammu ja ammu ületatud. No ega mingisuguseid lõplikke numbreid ei saa kindlasti paika panna, aga, aga see on lihtsalt minu arvates niisugune mõistlik suund, mille suunas tasub sammuda eriti hoides silma ees, et ega nüüd noh, seda tüüpi nähtused nagu see COvid meil praegu on, et see ei ole viimane, see tuleb mingi kolmas, viies või seitsmes laine, tõenäoliselt see on ka riigilt erinev mingisugune selline sammude jada, mis siis aitaks ühelt poolt ka inimestel ennast ja ka ettevõtjatel ennast kuidagi ette valmistada ja loob ka sellise selguse ja kindluse, see on üks väga tähtis asi kindlus selles osas, et noh, mis siis juhtuma hakkab, mis siis toimuma hakkab ja võib-olla veel ta sunni ka natuke pingutama, et kui restorani omanikele on ikkagi teada, et kui see näitaja meil siin Tallinnas läheb, no ma ei tea mingist numbrist kõrgemaks, et siis nendega võib midagi juhtuda, mis neid sunnib. No kontrollime ka seda, et ma ei tea, see 50 protsenti seal meil oleks ja et maske kantakse ja nii edasi, nii edasi.
|
Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets leiab, et aeg on küps koroonakäitumisvalemi väljatöötamiseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ja meil on tänaseks juba kogemust piisavalt nii Eestis kui ka mujal maailmas, et kokku panna selline. No ma ei tea, koroona valem näiteks, mis võiks siis hästi jämedas plaanis näiteks umbes nii välja näha, et kahe nädala nakatumisnäitaja on üle 400, siis lähevad gümnaasiumid kinni üle 500, siis ei saa spaasse minna 600, siis on restoranid suletud. Mõnes maakonnas on see näitaja üle 1000, noh siis läheb maakondliku. Muidugi saab sinna veel igasuguseid muid elemente sisse panna, on seal positiivsete proovide protsent või juba haiglasse sattunud. Aga seesama idee, et kogu seda koroonaviirusele reageerimist saaks natukene ette nähtav teha, see on tegelikult niisugune paratamatu arengutee, kes enne suudab siin natukene mingit selgemat pilti pakkuda, sellel on võib-olla riigina ka natukene väike eelis. Reisipiirangute puhul põhimõtteliselt septembrikuus lepiti Euroopa liidus kokku ka sellises nii-öelda valgusfoori süsteemis, et kus on nii-öelda rohelised riigid, aga juhtus see, et kõik need numbrid läksid kohe täiesti punasesse, et sellist, kui me praegu meelde tuletame, siis ajab isegi muigama, et kui nakatumisnäit on 25 või alla selle, kõik need näidud on ammu ja ammu ületatud. No ega mingisuguseid lõplikke numbreid ei saa kindlasti paika panna, aga, aga see on lihtsalt minu arvates niisugune mõistlik suund, mille suunas tasub sammuda eriti hoides silma ees, et ega nüüd noh, seda tüüpi nähtused nagu see COvid meil praegu on, et see ei ole viimane, see tuleb mingi kolmas, viies või seitsmes laine, tõenäoliselt see on ka riigilt erinev mingisugune selline sammude jada, mis siis aitaks ühelt poolt ka inimestel ennast ja ka ettevõtjatel ennast kuidagi ette valmistada ja loob ka sellise selguse ja kindluse, see on üks väga tähtis asi kindlus selles osas, et noh, mis siis juhtuma hakkab, mis siis toimuma hakkab ja võib-olla veel ta sunni ka natuke pingutama, et kui restorani omanikele on ikkagi teada, et kui see näitaja meil siin Tallinnas läheb, no ma ei tea mingist numbrist kõrgemaks, et siis nendega võib midagi juhtuda, mis neid sunnib. No kontrollime ka seda, et ma ei tea, see 50 protsenti seal meil oleks ja et maske kantakse ja nii edasi, nii edasi.
### Response:
Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets leiab, et aeg on küps koroonakäitumisvalemi väljatöötamiseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kodusünnituste arv püsib Eestis võrdlemisi stabiilsena, moodustades ühe protsendi kõikidest sünnitustest, räägib sünnitoetaja Ann vool kodus sünnitamise juures tuleb arvestada näiteks, et sünnitusega kaasnevad kulud tuleb katta perekonnale. Samuti tuleb teada, et meditsiinilise sünnitõendi saab beebile väljastada vaid vastavat tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja, kes viibis lapse sünni juures või kelle poole pöörduti vahetult pärast sünni. Vool ütleb, et üldiselt on kodus sünnitajad reeglitest teadlikud. Samas on juhtumeid ka lähiminevikust, kus lapse sünd on jäänud koheselt registreerimata, sest tõendi on välja andnud selleks vastava pädevuse ta tervishoiuteenuse osutaja ilma tõendit. Ta ei saa ka vastsündinu koheselt kõiki teenuseid, mida vajab, jätkab siseministeeriumi rahvastiku kodanikuühiskonna ja perepoliitika asekantsler Raivo Küüt. Inimesed pöörduvad siis näiteks kas perearsti juurde või kuskile teise arsti juurde, kes ei ole selleks litsentseeritud, siis paraku ei saa seda sünni registreerimist juriidiliselt korrektseks lugeda ja me ei saa seda rahvastikuregistrisse lugeda, ega inimene peab seetõttu siis pöörduma kohtu poole, kas see ära teha. Neid juhtumeid iseenesest on aastas üks-kaks juhtumit, aga vaatamata sellele vajab see olukord lahendamist ja korda tegemist. Küüt ütleb, et eelkirjeldatud juhtumid võivad tekkida kahel põhjusel. Esiteks ei pruugi kõik tervishoiuteenuse osutajad ja kodus sünnitajad ikkagi kursis olla, et kodust sünnitusabi võib määruse järgi osutada vaid selleks vastavat pädevust omab ämmaemand. Seesuguseid ämmaemandaid, kellel on luba kodusünnitust vastu võtta, on aga Eestis veel vähe, ütleb vool. Nii et vahel võib ka juhtuda see, et, et võib-olla oleks mõni pere, kes sooviks kodus sünnitada, aga lihtsalt kuna ämmaemandatel on juba nii-öelda graafik täis, siis siis nad ei saa neid võtta. Teise põhjusena nimetab küüt vastavaid regulatsioon, mis tuleks üle vaadata. Kas see on tänases ajastus, kus me praegu oleme, on jätkuvalt kehtiv ja kõige parem regulatsioon? Näiteks arvab vool, et regulatsiooni võiks kaasajastada nii, et need looksid võrdsed tingimused nii kodus kui ka haiglas sünnitajatele. See võiks olla ikkagi selline esmatasandi, kas siis meditsiiniasutus või keegi väga lihtsasti ligipääsetav, kes selle sünnitunnistuse saaks neile väljastada, et see ei peaks olema keerulisem kui nendele, kes sünnitavad sünnitusmajas. Sotsiaalministeeriumist öeldi, et probleemistik meditsiiniliste sünnitõendite väljastamisega kodus sündinud lastele on varasemast teada ja teemat tuleb selles valguses rahulikult siseministeeriumi ja terviseametiga uuesti arutada.
|
Kodusünnituse populaarsus on püsinud aastate jooksul stabiilsena. Kuid on olukordi, kus perekond peab uuele ilmakodanikule sünnitunnistuse saamiseks kohtusse pöörduma.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kodusünnituste arv püsib Eestis võrdlemisi stabiilsena, moodustades ühe protsendi kõikidest sünnitustest, räägib sünnitoetaja Ann vool kodus sünnitamise juures tuleb arvestada näiteks, et sünnitusega kaasnevad kulud tuleb katta perekonnale. Samuti tuleb teada, et meditsiinilise sünnitõendi saab beebile väljastada vaid vastavat tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja, kes viibis lapse sünni juures või kelle poole pöörduti vahetult pärast sünni. Vool ütleb, et üldiselt on kodus sünnitajad reeglitest teadlikud. Samas on juhtumeid ka lähiminevikust, kus lapse sünd on jäänud koheselt registreerimata, sest tõendi on välja andnud selleks vastava pädevuse ta tervishoiuteenuse osutaja ilma tõendit. Ta ei saa ka vastsündinu koheselt kõiki teenuseid, mida vajab, jätkab siseministeeriumi rahvastiku kodanikuühiskonna ja perepoliitika asekantsler Raivo Küüt. Inimesed pöörduvad siis näiteks kas perearsti juurde või kuskile teise arsti juurde, kes ei ole selleks litsentseeritud, siis paraku ei saa seda sünni registreerimist juriidiliselt korrektseks lugeda ja me ei saa seda rahvastikuregistrisse lugeda, ega inimene peab seetõttu siis pöörduma kohtu poole, kas see ära teha. Neid juhtumeid iseenesest on aastas üks-kaks juhtumit, aga vaatamata sellele vajab see olukord lahendamist ja korda tegemist. Küüt ütleb, et eelkirjeldatud juhtumid võivad tekkida kahel põhjusel. Esiteks ei pruugi kõik tervishoiuteenuse osutajad ja kodus sünnitajad ikkagi kursis olla, et kodust sünnitusabi võib määruse järgi osutada vaid selleks vastavat pädevust omab ämmaemand. Seesuguseid ämmaemandaid, kellel on luba kodusünnitust vastu võtta, on aga Eestis veel vähe, ütleb vool. Nii et vahel võib ka juhtuda see, et, et võib-olla oleks mõni pere, kes sooviks kodus sünnitada, aga lihtsalt kuna ämmaemandatel on juba nii-öelda graafik täis, siis siis nad ei saa neid võtta. Teise põhjusena nimetab küüt vastavaid regulatsioon, mis tuleks üle vaadata. Kas see on tänases ajastus, kus me praegu oleme, on jätkuvalt kehtiv ja kõige parem regulatsioon? Näiteks arvab vool, et regulatsiooni võiks kaasajastada nii, et need looksid võrdsed tingimused nii kodus kui ka haiglas sünnitajatele. See võiks olla ikkagi selline esmatasandi, kas siis meditsiiniasutus või keegi väga lihtsasti ligipääsetav, kes selle sünnitunnistuse saaks neile väljastada, et see ei peaks olema keerulisem kui nendele, kes sünnitavad sünnitusmajas. Sotsiaalministeeriumist öeldi, et probleemistik meditsiiniliste sünnitõendite väljastamisega kodus sündinud lastele on varasemast teada ja teemat tuleb selles valguses rahulikult siseministeeriumi ja terviseametiga uuesti arutada.
### Response:
Kodusünnituse populaarsus on püsinud aastate jooksul stabiilsena. Kuid on olukordi, kus perekond peab uuele ilmakodanikule sünnitunnistuse saamiseks kohtusse pöörduma.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna teatas riigi kinnisvara aktsiaselts nelja ministeeriumi ühishoone ehk meedias ka superministeeriumis kutsutud kaksiktornide ehitushanke väljakuulutamisest. Kui kõik läheb plaanipäraselt, võetakse juba järgmise aasta alguses praegune rahandusministeeriumi hoone maha ja ehitus võib alata. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi projektidirektor Kaupo Pajumäe selgitab. Eksperdid soovitasid meil väga selgelt olemasolev hoone lammutada. Üks põhjustest on võib-olla see, et see hoone on ise juba ligi 30 aastat olnud ekspluatatsioonis. See tähendab, et tema eluiga hakkab läbi saama. Teine põhjus on see, et kaks hoonet sinna rajada tähendab seda, et need kaks hoonet peavad üksteisega koos sünkroonis olema. Kahjuks olemasoleva hoone korruste kõrgused ja muud parameetrid vastavad nõukogudeaegsetele standarditele ja ei ole võimalik ühte tasapinda hooneid paigutada. Ei ole võimalik tagada ka inimeste turvalisust. Rahandus majandus, justiits ja sotsiaalministeeriumi ametnikud panevad leivad nii-öelda ühte kappi tõenäoliselt alles kahe ja poole aasta pärast. Ministeeriumihoone valmimine on planeeritud 2016. aasta esimesse poolde. Oluliseks märksõnaks on efektiivsus. Selle tõttu hakkavad ühiseid nõupidamisruume, pressikonverentside tubasid ja suurt saali nelja ministeeriumi ametnikud kasutama kordamööda. Eraldi pööratakse tähelepanu ka energiatõhususele. Põhilised energiatõhususe võtted siis seisnevad selles, et kuidas suvel tõrjuda eredat päikesekiirgust ja talvel mitte lasta sooja majast välja ehituslikus mõttes konstruktsioonid on hästi sooja soojust pidavad ja teises mõttes siis suviti tõrjume siis päikesekiirgust, mis tavaliselt soojendab ruumid ülesse ja põhiline meetod selleks on siis topeltfassaadi kasutamine, topeltfassaad tegelikult tähendab seda, et kõigepealt ehitatakse maja valmis oma tavaliste akendega ja sinna ümber siis paigutatakse veel üks täiendav fassaad, mis on siis meie hoone puhul kaetud siis spetsiaalse sellise siiditrükiga. Mis siis võtab seda, lõikab seda päikesekiirgust ära. Hange tuleb tavapärasest veidi erinev, sest tegemist on kontsessiooni, mitte ehitushankega. See tähendab, et erafirma ehitab oma kulu ja kirjadega hoone valmis ning saab õiguse rajatavat ehitist kasutada näiteks ehitist välja üürida ja seeläbi tulu teenida. See investeeringute suurusjärk on 20 miljonit euro ja võib-olla natukene rohkem, sest riik enne otsuse tegemist selgelt kalkuleeris, kas seda investeeringut ise teha või teha seeläbi erasektori, tehes nüüd läbi selle erasektori riik, siis võtab need hooned lihtsalt 10-ks aastaks üürile ja tegelik investeering jääb riigil tegemata, see tähendab, see raha põhimõtteliselt on võimalik kuskil mujal igutada.
|
Plaanitakse 4 ministeeriumi ühishoone ehitust. Hoone võiks maksma minna umbes 20 miljonit eurot. Ehitus algab järgmisel aastal.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna teatas riigi kinnisvara aktsiaselts nelja ministeeriumi ühishoone ehk meedias ka superministeeriumis kutsutud kaksiktornide ehitushanke väljakuulutamisest. Kui kõik läheb plaanipäraselt, võetakse juba järgmise aasta alguses praegune rahandusministeeriumi hoone maha ja ehitus võib alata. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi projektidirektor Kaupo Pajumäe selgitab. Eksperdid soovitasid meil väga selgelt olemasolev hoone lammutada. Üks põhjustest on võib-olla see, et see hoone on ise juba ligi 30 aastat olnud ekspluatatsioonis. See tähendab, et tema eluiga hakkab läbi saama. Teine põhjus on see, et kaks hoonet sinna rajada tähendab seda, et need kaks hoonet peavad üksteisega koos sünkroonis olema. Kahjuks olemasoleva hoone korruste kõrgused ja muud parameetrid vastavad nõukogudeaegsetele standarditele ja ei ole võimalik ühte tasapinda hooneid paigutada. Ei ole võimalik tagada ka inimeste turvalisust. Rahandus majandus, justiits ja sotsiaalministeeriumi ametnikud panevad leivad nii-öelda ühte kappi tõenäoliselt alles kahe ja poole aasta pärast. Ministeeriumihoone valmimine on planeeritud 2016. aasta esimesse poolde. Oluliseks märksõnaks on efektiivsus. Selle tõttu hakkavad ühiseid nõupidamisruume, pressikonverentside tubasid ja suurt saali nelja ministeeriumi ametnikud kasutama kordamööda. Eraldi pööratakse tähelepanu ka energiatõhususele. Põhilised energiatõhususe võtted siis seisnevad selles, et kuidas suvel tõrjuda eredat päikesekiirgust ja talvel mitte lasta sooja majast välja ehituslikus mõttes konstruktsioonid on hästi sooja soojust pidavad ja teises mõttes siis suviti tõrjume siis päikesekiirgust, mis tavaliselt soojendab ruumid ülesse ja põhiline meetod selleks on siis topeltfassaadi kasutamine, topeltfassaad tegelikult tähendab seda, et kõigepealt ehitatakse maja valmis oma tavaliste akendega ja sinna ümber siis paigutatakse veel üks täiendav fassaad, mis on siis meie hoone puhul kaetud siis spetsiaalse sellise siiditrükiga. Mis siis võtab seda, lõikab seda päikesekiirgust ära. Hange tuleb tavapärasest veidi erinev, sest tegemist on kontsessiooni, mitte ehitushankega. See tähendab, et erafirma ehitab oma kulu ja kirjadega hoone valmis ning saab õiguse rajatavat ehitist kasutada näiteks ehitist välja üürida ja seeläbi tulu teenida. See investeeringute suurusjärk on 20 miljonit euro ja võib-olla natukene rohkem, sest riik enne otsuse tegemist selgelt kalkuleeris, kas seda investeeringut ise teha või teha seeläbi erasektori, tehes nüüd läbi selle erasektori riik, siis võtab need hooned lihtsalt 10-ks aastaks üürile ja tegelik investeering jääb riigil tegemata, see tähendab, see raha põhimõtteliselt on võimalik kuskil mujal igutada.
### Response:
Plaanitakse 4 ministeeriumi ühishoone ehitust. Hoone võiks maksma minna umbes 20 miljonit eurot. Ehitus algab järgmisel aastal.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Perussoomlased said hiljuti kohalikel valimistel küll märgatavalt rohkem hääli kui eelmisel korral, aga siiski vähem, kui arvamusküsitluste järgi loodeti. Erakonna esimees Jussi Hallaho teatas pärast seda, et augusti keskel toimuval kongressil enam uuesti ei kandideeri. Praegu on peamine kandidaat parteijuhi kohale, praegune aseesimees Rika Purra, aga on ka teisi kandidaate. Murra on eesmärgiks seadnud, et 2023. aasta valimiste järel pääseb partei valitsusse. Kohalikel valimistel sai kõige rohkem hääli ja ligi 20 protsendilise toetuse kogemus ja ka viimastes arvamusküsitlustes on nad erakondade edetabeli eesotsas. Kogemuse esimees Petter Orbo sai hiljuti infarkti, oli haiguslehel, aga teeb juba peaministri plaane. Eelmisel nädalal andis ta ajalehele Ildason omad intervjuu, milles rääkis parempoolse valitsuse moodustamisest koos Perussoomalaistega. Siiamaani on kogemus, koostöö jus, hallhu juhid, tavate perussoomlastega välistanud. Praegu on ebaselge, kas purra saamine partei juhiks muudaks perussoomlased nii-öelda parketikõlblikumaks, sest purra ja hallaho seisukohad on üsna lähedased. Samas avaldas koomus neil päevil parlamendifraktsiooni koostatud uue sisserändeprogrammi, mis vaatlejate sõnul ei erinegi nii väga perussuomalaiste seisukohtadest. Kogemus teeb muuhulgas ettepaneku teha sotsiaaltoetuste maksmise vahet pärissoomlastel ja sisserändajatel. Veidi hiljem muutis erakond sõnastust ja kirjutas päris soomlaste asemel Soomes alaliselt asuv Soome kodanik. Orbo sõnul on Soomel vaja tööjõusisserännet, aga varjupaigataotluste alusel sisserännet tuleks võimalikult vähendada. Ta lisas, et rändega kaasnevaid probleeme tuleb tunnistada ja neist rääkida. Euroopa Liidu poliitikas ei ole Urbo valmis järeleandmisi tegema ja see võib saada suhetes perussoomalastega komistuskiviks. Orbo leiab, et kui Perussoomalased tahavad pärast esimehe vahetust valitsusse pääseda, peavad nad olema valmis kompromissideks sisserände Euroopa ja kliimapoliitikas. Berusu maleste uus juht valitakse augusti keskel. Kui juhiks saab Rika burra, võib ta saada erakonnale toetajaid juurde naiste hulgas, kuigi räägib enamasti mehelikuks peetud teemadel nagu majandus, sisserändepoliitika karmistamine ja siseturvalisus pehmemat poolt, näitas Purra hiljuti oma taimetoitlusest rääkides traditsioonilisi meestoetama. Tõenäoliselt ärritaks purra kliimasõbralikkus ja roheteemad. Perussoomlaste majanduspoliitika parempoolsemaks muutmine võib omakorda eemale peletada töölisklassi valijad. Kuigi erakonda nimetatakse sageli parempopulistlik ks, on nad alati rõhutanud, et seisavad tavalise tööinimese eest.
|
Soome Perussuomalaiste erakond valib augustis uue juhi ja loodab tänu sellele valitsusse pääseda. Teine opositsioonierakond Kokoomus ei välista enam koostööd.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Perussoomlased said hiljuti kohalikel valimistel küll märgatavalt rohkem hääli kui eelmisel korral, aga siiski vähem, kui arvamusküsitluste järgi loodeti. Erakonna esimees Jussi Hallaho teatas pärast seda, et augusti keskel toimuval kongressil enam uuesti ei kandideeri. Praegu on peamine kandidaat parteijuhi kohale, praegune aseesimees Rika Purra, aga on ka teisi kandidaate. Murra on eesmärgiks seadnud, et 2023. aasta valimiste järel pääseb partei valitsusse. Kohalikel valimistel sai kõige rohkem hääli ja ligi 20 protsendilise toetuse kogemus ja ka viimastes arvamusküsitlustes on nad erakondade edetabeli eesotsas. Kogemuse esimees Petter Orbo sai hiljuti infarkti, oli haiguslehel, aga teeb juba peaministri plaane. Eelmisel nädalal andis ta ajalehele Ildason omad intervjuu, milles rääkis parempoolse valitsuse moodustamisest koos Perussoomalaistega. Siiamaani on kogemus, koostöö jus, hallhu juhid, tavate perussoomlastega välistanud. Praegu on ebaselge, kas purra saamine partei juhiks muudaks perussoomlased nii-öelda parketikõlblikumaks, sest purra ja hallaho seisukohad on üsna lähedased. Samas avaldas koomus neil päevil parlamendifraktsiooni koostatud uue sisserändeprogrammi, mis vaatlejate sõnul ei erinegi nii väga perussuomalaiste seisukohtadest. Kogemus teeb muuhulgas ettepaneku teha sotsiaaltoetuste maksmise vahet pärissoomlastel ja sisserändajatel. Veidi hiljem muutis erakond sõnastust ja kirjutas päris soomlaste asemel Soomes alaliselt asuv Soome kodanik. Orbo sõnul on Soomel vaja tööjõusisserännet, aga varjupaigataotluste alusel sisserännet tuleks võimalikult vähendada. Ta lisas, et rändega kaasnevaid probleeme tuleb tunnistada ja neist rääkida. Euroopa Liidu poliitikas ei ole Urbo valmis järeleandmisi tegema ja see võib saada suhetes perussoomalastega komistuskiviks. Orbo leiab, et kui Perussoomalased tahavad pärast esimehe vahetust valitsusse pääseda, peavad nad olema valmis kompromissideks sisserände Euroopa ja kliimapoliitikas. Berusu maleste uus juht valitakse augusti keskel. Kui juhiks saab Rika burra, võib ta saada erakonnale toetajaid juurde naiste hulgas, kuigi räägib enamasti mehelikuks peetud teemadel nagu majandus, sisserändepoliitika karmistamine ja siseturvalisus pehmemat poolt, näitas Purra hiljuti oma taimetoitlusest rääkides traditsioonilisi meestoetama. Tõenäoliselt ärritaks purra kliimasõbralikkus ja roheteemad. Perussoomlaste majanduspoliitika parempoolsemaks muutmine võib omakorda eemale peletada töölisklassi valijad. Kuigi erakonda nimetatakse sageli parempopulistlik ks, on nad alati rõhutanud, et seisavad tavalise tööinimese eest.
### Response:
Soome Perussuomalaiste erakond valib augustis uue juhi ja loodab tänu sellele valitsusse pääseda. Teine opositsioonierakond Kokoomus ei välista enam koostööd.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Estonian Airi esindajad ja lendurite esindajad olid täna siis neli tundi koos, mis laual oli, mis te kokku leppisite ja mis edasi saab? Arutati uue kollektiivlepingu sätteid ja põhiliselt mille üle meil diskussioon oli, on töö ja puhkaja normid. Me saame uuesti kokku kuu teisipäeval, see on siis nädala pärast ja tänase pika koosistumise järel veel ütleme selliseid põhjapanevaid tulemusi ei olnud ja, ja mõlemad osapooled kujundavad oma seisukohad lähtuvalt tänastest läbirääkimistest. Millised ettepanekud nüüd täna laual olid, Estonian Airi poolt ja mida tahab lendurite assotsiatsioon? Põhiküsimus on töö efektiivistamine. Aga kuivõrd meil on täna veel läbirääkimised algusfaasis, siis väga detailselt veel avalikkusega jagada ei saa. Lepingu punkte. No Terodaskila ütles eelmisel pressikonverentsil, et Estonian Airi eesmärk on suurendada töö efektiivsust 15 protsenti. Jah, ja sarnane eesmärk on tegelikult seatud meil kogu ettevõttele. Tänases olukorras on kulude kokkuhoid efektiivsem tegutsemine kiirem reageering turuolukorrale aktuaalsed.
|
Estonian Airis peetakse läbirääkimisi kollektiivlepingu teemadel. Firma avalike suhete direktorit Ilona Eskelineni usutles Mall Mälberg.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Estonian Airi esindajad ja lendurite esindajad olid täna siis neli tundi koos, mis laual oli, mis te kokku leppisite ja mis edasi saab? Arutati uue kollektiivlepingu sätteid ja põhiliselt mille üle meil diskussioon oli, on töö ja puhkaja normid. Me saame uuesti kokku kuu teisipäeval, see on siis nädala pärast ja tänase pika koosistumise järel veel ütleme selliseid põhjapanevaid tulemusi ei olnud ja, ja mõlemad osapooled kujundavad oma seisukohad lähtuvalt tänastest läbirääkimistest. Millised ettepanekud nüüd täna laual olid, Estonian Airi poolt ja mida tahab lendurite assotsiatsioon? Põhiküsimus on töö efektiivistamine. Aga kuivõrd meil on täna veel läbirääkimised algusfaasis, siis väga detailselt veel avalikkusega jagada ei saa. Lepingu punkte. No Terodaskila ütles eelmisel pressikonverentsil, et Estonian Airi eesmärk on suurendada töö efektiivsust 15 protsenti. Jah, ja sarnane eesmärk on tegelikult seatud meil kogu ettevõttele. Tänases olukorras on kulude kokkuhoid efektiivsem tegutsemine kiirem reageering turuolukorrale aktuaalsed.
### Response:
Estonian Airis peetakse läbirääkimisi kollektiivlepingu teemadel. Firma avalike suhete direktorit Ilona Eskelineni usutles Mall Mälberg.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti telefoni juhatuse esimees Valdo Kalm põhjendas uuenduste vajadust Esiteks see, et Eesti telefon ei ole enam pelgalt telefonifirma. Meie kõige kiiremini arenevad valdkonnad täna on juba internet, infotehnoloogia. Ja teiseks põhjuseks on see, et me oleme võtnud sihi saada teenindusettevõtteks. Meie soov parandada teenuste kvaliteeti, oma teenindamist, lihtsustada tooteportfelli, tulla kliendile lähemale, pakkudes kliendile just lahendusi. Kui seni pakuti klientidele üksiktooteid, siis nüüd keskendutakse lahenduste pakkumisele nii erakliendile kui ärikliendile just neile sobivaid tooteid. Valdo Kalmu sõnul loodetakse nimevahetusega lahti saada ka monopoolse ettevõtte mainest, sest seda ei ole Eesti telefon enam ammu. Eestis avanes telekominikatsiooniturg esimesena Kesk ja Ida-Euroopa riikidest. Head väärtused, nagu näiteks usaldusväärsus, võetakse aga kindlasti üle. Nimevahetuseks valmistus Eesti telefon aasta aega. Valik tehti 720 nime seast. Elioni taga on lugu, millega tullakse avalikkuse ette augustis. Võib-olla mõned vihjed kindlasti me tahame selles loos kirjeldada eestimaisust partnerlussuhet kliendiga ja inspireerivat kliendi suhet just. Tänavu 13. mail kanti aga äriregistrisse samanimeline väikefirma. Sindis asuva osaühingu Eli on tegevusaladeks on krediidiinfo andmeil jae, hulgi ja komisjonikaubanduses, timport-konsultatsiooniteenused ja transporditeenused. Eesti telefoni avalike suhete talituse direktor Piret Mürk märkis, et selle ettevõttega peetakse juba kõnelusi nime kasutamise üle. Tema sõnul on lootust ka kokkuleppele jõuda. Kõik Eesti telefoni teised kaubamärgid nagu näiteks Atlas Et jao need kaovad. Ainsana jääb alles vaid otsingumootor neti. Ka hallo poed lõimitakse oma esinduste ketiks Elioni kaubamärgi alla. Nimevahetuse eelarvet täna ei avalikustatud, kuid Valdo Kalmu kinnitusel seda summat kliendiarvetesse ei kirjutata. See tasub ennast väga lühiajaliselt ja kiiresti ära, sellepärast et meil on täna väga mitu kaubamärki, millede kommunikeerimine on kallis. Siis me ju läheme ühe kaubamärgi peale ja vähendame ju oluliselt seal kulusid, nii et see on, see on lühikese tasuvusajaga projekt. Ma arvan, et kliendi jaoks seoses toodete paketeerimise ja lihtsustumisega võib asi isegi kohati minna odavamaks, kindlasti mitte kallimaks.
|
Eesti Telefon vahetab kaubamärki ja hakkab kandma nime Elion.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti telefoni juhatuse esimees Valdo Kalm põhjendas uuenduste vajadust Esiteks see, et Eesti telefon ei ole enam pelgalt telefonifirma. Meie kõige kiiremini arenevad valdkonnad täna on juba internet, infotehnoloogia. Ja teiseks põhjuseks on see, et me oleme võtnud sihi saada teenindusettevõtteks. Meie soov parandada teenuste kvaliteeti, oma teenindamist, lihtsustada tooteportfelli, tulla kliendile lähemale, pakkudes kliendile just lahendusi. Kui seni pakuti klientidele üksiktooteid, siis nüüd keskendutakse lahenduste pakkumisele nii erakliendile kui ärikliendile just neile sobivaid tooteid. Valdo Kalmu sõnul loodetakse nimevahetusega lahti saada ka monopoolse ettevõtte mainest, sest seda ei ole Eesti telefon enam ammu. Eestis avanes telekominikatsiooniturg esimesena Kesk ja Ida-Euroopa riikidest. Head väärtused, nagu näiteks usaldusväärsus, võetakse aga kindlasti üle. Nimevahetuseks valmistus Eesti telefon aasta aega. Valik tehti 720 nime seast. Elioni taga on lugu, millega tullakse avalikkuse ette augustis. Võib-olla mõned vihjed kindlasti me tahame selles loos kirjeldada eestimaisust partnerlussuhet kliendiga ja inspireerivat kliendi suhet just. Tänavu 13. mail kanti aga äriregistrisse samanimeline väikefirma. Sindis asuva osaühingu Eli on tegevusaladeks on krediidiinfo andmeil jae, hulgi ja komisjonikaubanduses, timport-konsultatsiooniteenused ja transporditeenused. Eesti telefoni avalike suhete talituse direktor Piret Mürk märkis, et selle ettevõttega peetakse juba kõnelusi nime kasutamise üle. Tema sõnul on lootust ka kokkuleppele jõuda. Kõik Eesti telefoni teised kaubamärgid nagu näiteks Atlas Et jao need kaovad. Ainsana jääb alles vaid otsingumootor neti. Ka hallo poed lõimitakse oma esinduste ketiks Elioni kaubamärgi alla. Nimevahetuse eelarvet täna ei avalikustatud, kuid Valdo Kalmu kinnitusel seda summat kliendiarvetesse ei kirjutata. See tasub ennast väga lühiajaliselt ja kiiresti ära, sellepärast et meil on täna väga mitu kaubamärki, millede kommunikeerimine on kallis. Siis me ju läheme ühe kaubamärgi peale ja vähendame ju oluliselt seal kulusid, nii et see on, see on lühikese tasuvusajaga projekt. Ma arvan, et kliendi jaoks seoses toodete paketeerimise ja lihtsustumisega võib asi isegi kohati minna odavamaks, kindlasti mitte kallimaks.
### Response:
Eesti Telefon vahetab kaubamärki ja hakkab kandma nime Elion.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Meie otsustasime oma ravimipoliitikas aastaid tagasi mitte küsida Euroopa liitu liitumise suunas lõpneku perioodi. Meie ravimiamet töötab väga hästi suunaga, et kättesaadav ravim, mis lubatakse Eesti turule, on tõesti kvaliteetne ja ohutu. Seetõttu mõningad traditsionaalsed odavamad ravimid, mida toodeti Ida-Euroopas, on turult kadunud. Nende hulgas ka ravimi sarnased ained ehk siis ravimtaimedest tehtud tabletid või tinktuurid, ükskõik millises vormis nad on. Mis olid ravimi nimekirjas. 27. märtsil allkirjastasin määruse ja see on nüüd ka riigi teate, lisas avaldatud teataja number 47, mis toob need ravimtaimed välja ravimite nimekirjast. Nendele kohaldub teinekord nendele ei pea selliselt taotlema luba, kuid loomulikult kontrollitakse, kas ikkagi on sellest taimest, mis, mis on tema pakendil. Nii on turule tagasi tulnud näiteks alkohol, valitool, palderjan ja kindlasti veel mitmed ravimtaimedest koosnevad. Need on odavamad, nad toetavad tervist. Nad ei ravi.
|
Sotsiaalminister Siiri Oviir vastas Riigikogus küsimusele odavate ravimite müügile lubamisest.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Meie otsustasime oma ravimipoliitikas aastaid tagasi mitte küsida Euroopa liitu liitumise suunas lõpneku perioodi. Meie ravimiamet töötab väga hästi suunaga, et kättesaadav ravim, mis lubatakse Eesti turule, on tõesti kvaliteetne ja ohutu. Seetõttu mõningad traditsionaalsed odavamad ravimid, mida toodeti Ida-Euroopas, on turult kadunud. Nende hulgas ka ravimi sarnased ained ehk siis ravimtaimedest tehtud tabletid või tinktuurid, ükskõik millises vormis nad on. Mis olid ravimi nimekirjas. 27. märtsil allkirjastasin määruse ja see on nüüd ka riigi teate, lisas avaldatud teataja number 47, mis toob need ravimtaimed välja ravimite nimekirjast. Nendele kohaldub teinekord nendele ei pea selliselt taotlema luba, kuid loomulikult kontrollitakse, kas ikkagi on sellest taimest, mis, mis on tema pakendil. Nii on turule tagasi tulnud näiteks alkohol, valitool, palderjan ja kindlasti veel mitmed ravimtaimedest koosnevad. Need on odavamad, nad toetavad tervist. Nad ei ravi.
### Response:
Sotsiaalminister Siiri Oviir vastas Riigikogus küsimusele odavate ravimite müügile lubamisest.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Film on valminud Olavi Ruitlase samanimelise romaani ainetel ja ruitlane on filmil ka stsenarist. Filmi produtsent on Marju Lepp. Sõltumatul komisjonil tuli valida seitsme filmi vahel, mis oli määrav lõplikus valikus. Küsisin žürii liikmelt rahvusringhäälingu kultuuriportaali peatoimetajalt ja filmiajakirjanikult Kaspar Viilupilt. No kui me vaatame seda filmisaaki, mis meil nüüd sel aastal oli, siis palju tugevaid lugusid. Ta on just sellistest, mis on hästi Eesti kesksed, mingis mõttes, et teine tugev kandidaat, mis omamoodi laual oli, oli ju kratt, mis küll mängib selliste žanrifilmi esteetikatega, aga aga tegelikult on ka selline tugev Eesti lugu. Aga eks seal hääled läksid napilt, aga peale jäi ikkagi vee peal. Ja vee peal puhul saab minu silmis huvitav olema juba see, kuidas see film siis rahvusvahelise publiku ees tööle hakkab, ega seda ei oska ilmselt keegi, ilmselt ka Peeter Simmi ise ette kujutada. Et kui seal Ameerikas need screeningud toimuma hakkavad, kuidas sealne publik vastu võtab, isegi ootan huviga, näiteks ma ei tea, kui rajati, võtaks arvustada, mida nad siis ütlevad selle filmi kohta, kuivõrd Ameerika, kuivõrd euroopalik see film on? Ma arvan, et eks seal on kõike, eks ta ennekõike tegelikult on eestilik, aga teisalt on selles huumorimudelis, mida seal näeb. Ja võib-olla isegi midagi sellist vanakooli lapstikist küll sellises väikses Eesti kastmes Eesti nurga alt, et ma arvan, et see potentsiaal, et see lugu võiks kohale jõuda ka rahvusvahelise publikule. Mul ei ole. Lihtsalt millestki rääkida siis lihtsalt vaata edele silma ja naeratad. Peeter Simmi ja Olavi Ruitlase vee peal läheb Oscareid püüdma Los Angeleses 27. märtsil. Aga minu meelest te püüate kala täiesti valesti. Ei oska samal ajal elust rõõmu tunda.
|
Eesti esitab võõrkeelse filmi Oscarile Peeter Simmi mängufilmi "Vee peal". Film on valminud Olavi Ruitlase samanimelise romaani ainetel ja Ruitlane on filmil ka stsenarist. Sõltumatul komisjonil tuli valida seitsme filmi vahel. Mis oli määrav lõplikus valikus?.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Film on valminud Olavi Ruitlase samanimelise romaani ainetel ja ruitlane on filmil ka stsenarist. Filmi produtsent on Marju Lepp. Sõltumatul komisjonil tuli valida seitsme filmi vahel, mis oli määrav lõplikus valikus. Küsisin žürii liikmelt rahvusringhäälingu kultuuriportaali peatoimetajalt ja filmiajakirjanikult Kaspar Viilupilt. No kui me vaatame seda filmisaaki, mis meil nüüd sel aastal oli, siis palju tugevaid lugusid. Ta on just sellistest, mis on hästi Eesti kesksed, mingis mõttes, et teine tugev kandidaat, mis omamoodi laual oli, oli ju kratt, mis küll mängib selliste žanrifilmi esteetikatega, aga aga tegelikult on ka selline tugev Eesti lugu. Aga eks seal hääled läksid napilt, aga peale jäi ikkagi vee peal. Ja vee peal puhul saab minu silmis huvitav olema juba see, kuidas see film siis rahvusvahelise publiku ees tööle hakkab, ega seda ei oska ilmselt keegi, ilmselt ka Peeter Simmi ise ette kujutada. Et kui seal Ameerikas need screeningud toimuma hakkavad, kuidas sealne publik vastu võtab, isegi ootan huviga, näiteks ma ei tea, kui rajati, võtaks arvustada, mida nad siis ütlevad selle filmi kohta, kuivõrd Ameerika, kuivõrd euroopalik see film on? Ma arvan, et eks seal on kõike, eks ta ennekõike tegelikult on eestilik, aga teisalt on selles huumorimudelis, mida seal näeb. Ja võib-olla isegi midagi sellist vanakooli lapstikist küll sellises väikses Eesti kastmes Eesti nurga alt, et ma arvan, et see potentsiaal, et see lugu võiks kohale jõuda ka rahvusvahelise publikule. Mul ei ole. Lihtsalt millestki rääkida siis lihtsalt vaata edele silma ja naeratad. Peeter Simmi ja Olavi Ruitlase vee peal läheb Oscareid püüdma Los Angeleses 27. märtsil. Aga minu meelest te püüate kala täiesti valesti. Ei oska samal ajal elust rõõmu tunda.
### Response:
Eesti esitab võõrkeelse filmi Oscarile Peeter Simmi mängufilmi "Vee peal". Film on valminud Olavi Ruitlase samanimelise romaani ainetel ja Ruitlane on filmil ka stsenarist. Sõltumatul komisjonil tuli valida seitsme filmi vahel. Mis oli määrav lõplikus valikus?.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Restoranist Karl Friedrich kohtunud erakondade liidrid kinnitasid, et on senise koostööga rahul ja kavatsevad seda jätkata ka pärast presidendivalimisi. Milline oli siis tänase kohtumise tulemus, Keskerakonna liider Edgar Savisaar? Alustasime kõnelustega rahvaliiduga. Meil on olnud mitmeid häid kogemusi koostööks ka varem. Arutasime presidendivalimiste küsimusi, sest loomulikult me oleme mõlemad huvitatud, et Eesti saaks enesele valitud tubli ja tarmuka presidendi. Aga me läksime ka laiemalt nende teemade juurde. Ma arvan, et ka siin me leidsime häid kokkupuutepunkte, millega jätkata. Ja me leppisime kokku, et kõneluste järgmine voor on järgmisel teisipäeval. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan No kõigepealt me otsustasime konstruktiivselt edasi minna, loomulikult me tuletasime meelde neid edusamme, mis me oleme koos saavutanud alates elektrijaamade, st eelmistest presidendivalimistes, sellest positiivsest koostööst, mis meil on praegu koalitsioonis ja ja tõepoolest, me läksime presidendi valimistest kaugemale. Kui kõrgeteks hindab siis Keskerakond šansse presidendivalimiseks Riigikogus Edgar Savisaar. Kame seda sõelumisprotsessi, mis seal toimuvad, aga samal ajal ma tahaksin öelda seda, et tõepoolest Arnold Rüütel, kui ta valiti presidendiks, siis nii rahvaliit kui Keskerakond tookord toetasid tema kandidaati ja selles mõttes Me oleme teises seisus kui ülejäänud riigikogu parteid, sest et presidendikandidaat, keda me toetasime, võitis tookord, aga nende presidendikandidaat kaotas. Selles mõttes muidugi meil on erinev seis ja me arvame, et Arnold Rüütel on oma tööd teinud hästi. Me ei ole läinud kaasa selle mõningate parteide ja ka osa meedia poolt algatud kampaaniaga, mis püüdis äsja kujutada ette niimoodi, et riigikogu, see sõelumine on Anti rüütli koalitsiooni loomine. Nii Villu Reiljan, kuidas te vaatate selle peale, et Keskerakond jätkab ka koostööd teiste erakondadega, nüüd presidendi valimiseks ikkagi riigikogus kusjuures ju rahvaliit on öelnud, et president valitakse valijate kogus ja on nagu sellel positsioonil, et praegune president siis jätkaks? Me üldse ei erutu, sellest, me teame juba teisipäeval kokku ja hea küll, kõik otsused sünnivad õigel ajal, eks ole, protsessid lähevad väga loogilise ja konstruktiivset rada pidi ja meile on väga rahul.
|
Keskerakond ja Rahvaliit alustasid kõnelusi koostöö üle.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Restoranist Karl Friedrich kohtunud erakondade liidrid kinnitasid, et on senise koostööga rahul ja kavatsevad seda jätkata ka pärast presidendivalimisi. Milline oli siis tänase kohtumise tulemus, Keskerakonna liider Edgar Savisaar? Alustasime kõnelustega rahvaliiduga. Meil on olnud mitmeid häid kogemusi koostööks ka varem. Arutasime presidendivalimiste küsimusi, sest loomulikult me oleme mõlemad huvitatud, et Eesti saaks enesele valitud tubli ja tarmuka presidendi. Aga me läksime ka laiemalt nende teemade juurde. Ma arvan, et ka siin me leidsime häid kokkupuutepunkte, millega jätkata. Ja me leppisime kokku, et kõneluste järgmine voor on järgmisel teisipäeval. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan No kõigepealt me otsustasime konstruktiivselt edasi minna, loomulikult me tuletasime meelde neid edusamme, mis me oleme koos saavutanud alates elektrijaamade, st eelmistest presidendivalimistes, sellest positiivsest koostööst, mis meil on praegu koalitsioonis ja ja tõepoolest, me läksime presidendi valimistest kaugemale. Kui kõrgeteks hindab siis Keskerakond šansse presidendivalimiseks Riigikogus Edgar Savisaar. Kame seda sõelumisprotsessi, mis seal toimuvad, aga samal ajal ma tahaksin öelda seda, et tõepoolest Arnold Rüütel, kui ta valiti presidendiks, siis nii rahvaliit kui Keskerakond tookord toetasid tema kandidaati ja selles mõttes Me oleme teises seisus kui ülejäänud riigikogu parteid, sest et presidendikandidaat, keda me toetasime, võitis tookord, aga nende presidendikandidaat kaotas. Selles mõttes muidugi meil on erinev seis ja me arvame, et Arnold Rüütel on oma tööd teinud hästi. Me ei ole läinud kaasa selle mõningate parteide ja ka osa meedia poolt algatud kampaaniaga, mis püüdis äsja kujutada ette niimoodi, et riigikogu, see sõelumine on Anti rüütli koalitsiooni loomine. Nii Villu Reiljan, kuidas te vaatate selle peale, et Keskerakond jätkab ka koostööd teiste erakondadega, nüüd presidendi valimiseks ikkagi riigikogus kusjuures ju rahvaliit on öelnud, et president valitakse valijate kogus ja on nagu sellel positsioonil, et praegune president siis jätkaks? Me üldse ei erutu, sellest, me teame juba teisipäeval kokku ja hea küll, kõik otsused sünnivad õigel ajal, eks ole, protsessid lähevad väga loogilise ja konstruktiivset rada pidi ja meile on väga rahul.
### Response:
Keskerakond ja Rahvaliit alustasid kõnelusi koostöö üle.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tartu ettevõtja Tõnu Runnel ütleb, et Tartu on ideaalne linn, kuhu oma äri tuua, seda tänu nii linnavalitsuse kui ka Tartu Ülikooli heale tööle. Mina näen buumi juba praegu. Paju kaks on viimati ehitatud kontorihoone, mille otsas istub Pipedrive logo ja ja kõik kontorid said täis enne koroonat, eks ju, kui seda ehitati ja, ja nüüd on pigem probleem selles, et need järgmised projektid ei ole liikuma saanud, et ei ole piisavalt kontoripinda, ettevõtteid. Huvi oleks küll, olen selle ise väga lähedalt läbi elanud. Abilinnapea Raimond Tamme sõnul on arendajatel suur huvi Tartusse kontorihooneid rajada. Tamm pakub, et ehitamist võib praegu pärssida kõrged ehitusmaterjalide hinnad. Me näeme, et tööjõumaksude mahud on kasvanud, et, et, et see on kindlasti üks indikaatoritest, mis näitab, et, et osadel sektoritel läheb ikka väga kenasti, et on sektorid, kellel loomulikult on olnud hoopis teised ajad ja ja on tulnud tublisti töökohti vähendada. Aga, aga ütleme, et selline suurem osa sektoritest julgen siis nii öelda, et nendel tänasel päeval on tõesti kenasti läinud. Tamm loodab Tartu meelitada töökohti rõhudes siinsetele ülikoolidele. Nii loodab linnavalitsus ka välismaalt uute tehnoloogiate arendajaid Tartu tuua. Üks hiljutine võit saabus, kui mehitamata õhusõidukite tarkvara arendava ettevõte Andra Technologis tõi oma peakontori just Tartu. Eesti lennundusklastri juhataja Kristo Reinsalu selgitab, millega selline ettevõte tegeleb. Ma olen kasutanud seda näidet, et, et kui me istume nagu autorooli ja, ja, ja tahame sõita punktist A punkti B, siis, siis noh, me võime kasutada, eks ju, Google Maps i võime kasutada Wasi et siis tegelikult noh, täpselt samamoodi mehitamata ja et et sa tegelikult kasutad selliseid nagu digitaalseid lahendusi, sellist tarkvara tegelikult Anva Technovad siis arendabki Kui palju töökohti droonifirma Tartu toob, ei ole veel Reinsalu sõnul selge. Kindlasti tekib tulevikus vajadus õhusõidukeid katsetada. See on ikkagi reaalne asi, et, et ma arvan, et noh, seda tegelikult hakkavad ka inimeste silmad nagu nägema, et seda kuskil nii-öelda ööpimeduses ei tehta ja, ja seal on kindlasti vaja nagu nii-öelda inimressurssi ka, et aga noh, täna täna veel on hetkel on nagu raske hinnata, kas neid inimesi ütleme, saab olema nii-öelda 10 50 või 100. See on ka Reinsalu idee, kuidas Tartu saaks droonide vallas läbi lüüa. Tuleb teha droonidele liivakast ehk ala, kus lendamiseks ja katsetamiseks on vabamad käed.
|
Tartus on palju suuri avalikke asutusi - eeskätt Tartu Ülikool, seega on erasektori osakaal väike. Siiski kiidavad erasektori esindajad Tartu ärikeskkonda ja ootavad kasvu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tartu ettevõtja Tõnu Runnel ütleb, et Tartu on ideaalne linn, kuhu oma äri tuua, seda tänu nii linnavalitsuse kui ka Tartu Ülikooli heale tööle. Mina näen buumi juba praegu. Paju kaks on viimati ehitatud kontorihoone, mille otsas istub Pipedrive logo ja ja kõik kontorid said täis enne koroonat, eks ju, kui seda ehitati ja, ja nüüd on pigem probleem selles, et need järgmised projektid ei ole liikuma saanud, et ei ole piisavalt kontoripinda, ettevõtteid. Huvi oleks küll, olen selle ise väga lähedalt läbi elanud. Abilinnapea Raimond Tamme sõnul on arendajatel suur huvi Tartusse kontorihooneid rajada. Tamm pakub, et ehitamist võib praegu pärssida kõrged ehitusmaterjalide hinnad. Me näeme, et tööjõumaksude mahud on kasvanud, et, et, et see on kindlasti üks indikaatoritest, mis näitab, et, et osadel sektoritel läheb ikka väga kenasti, et on sektorid, kellel loomulikult on olnud hoopis teised ajad ja ja on tulnud tublisti töökohti vähendada. Aga, aga ütleme, et selline suurem osa sektoritest julgen siis nii öelda, et nendel tänasel päeval on tõesti kenasti läinud. Tamm loodab Tartu meelitada töökohti rõhudes siinsetele ülikoolidele. Nii loodab linnavalitsus ka välismaalt uute tehnoloogiate arendajaid Tartu tuua. Üks hiljutine võit saabus, kui mehitamata õhusõidukite tarkvara arendava ettevõte Andra Technologis tõi oma peakontori just Tartu. Eesti lennundusklastri juhataja Kristo Reinsalu selgitab, millega selline ettevõte tegeleb. Ma olen kasutanud seda näidet, et, et kui me istume nagu autorooli ja, ja, ja tahame sõita punktist A punkti B, siis, siis noh, me võime kasutada, eks ju, Google Maps i võime kasutada Wasi et siis tegelikult noh, täpselt samamoodi mehitamata ja et et sa tegelikult kasutad selliseid nagu digitaalseid lahendusi, sellist tarkvara tegelikult Anva Technovad siis arendabki Kui palju töökohti droonifirma Tartu toob, ei ole veel Reinsalu sõnul selge. Kindlasti tekib tulevikus vajadus õhusõidukeid katsetada. See on ikkagi reaalne asi, et, et ma arvan, et noh, seda tegelikult hakkavad ka inimeste silmad nagu nägema, et seda kuskil nii-öelda ööpimeduses ei tehta ja, ja seal on kindlasti vaja nagu nii-öelda inimressurssi ka, et aga noh, täna täna veel on hetkel on nagu raske hinnata, kas neid inimesi ütleme, saab olema nii-öelda 10 50 või 100. See on ka Reinsalu idee, kuidas Tartu saaks droonide vallas läbi lüüa. Tuleb teha droonidele liivakast ehk ala, kus lendamiseks ja katsetamiseks on vabamad käed.
### Response:
Tartus on palju suuri avalikke asutusi - eeskätt Tartu Ülikool, seega on erasektori osakaal väike. Siiski kiidavad erasektori esindajad Tartu ärikeskkonda ja ootavad kasvu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Haigekassa nõukogu istungil anti ülevaade esimese poolaasta jooksul kasutatud eelarvest. Sotsiaalminister Tanel Kiik nentis, et Covid 19 kriis ei olnud Eesti tervishoiusüsteemile nii ränk, kui kõige mustem stsenaarium seda ette nägi. Haigekassale eraldati valitsuse otsusega kokku 213 miljonit eurot just nimelt Covid 19 seotud kulude katmiseks ja sellest tegelikult jäi siis suurusjärgus 117 miljonit alles ehk et haigekassa käitus rahaliselt vastutustundlikult koostöös tervishoiuga süsteemi osapooltega ja, ja kulutati tõesti nendeks tegevusteks ja nendeks vajalikeks nii ravitööks kui ka isikukaitsevahendite soetamiseks ja, ja desinfitseerimisvahenditeks, mis reaalselt ära kulus ja, ja vaja läks. Kiige sõnul tuleb valitsusel otsustada, kas lisaraha ülejääk saab olema haigekassa edasiste vajaduste katteks. Samuti anti nõukogu istungil ülevaade tervishoiuteenuste hinnatud nõudluse, st. Siht on olnud see, et oleks kaetud vähemalt 96 protsenti, ideaalis ta võiks olla 100 protsenti sellest reaalsest, nii-öelda inimeste ravi vajadusest praegu on, on see tase olnud siin viimastel aastatel 96 protsendi juures, et kunagi siht oli tegelikult liikuda sellega järk-järgult 100 protsendini, aga arvestades seda tervishoiusüsteemi keerulises ja ja ravivajaduse mahtusid siis hetkel on 96 protsenti olnud selline realistlikult saavutatav tase. Haigekassa järgmise aasta eelarve tuleb praeguse prognoosi järgi väiksem kui tänavu. 21 aasta nii-öelda eelarve tulude pool vajab kas siis nii-öelda Covid 19 lisarahast ülejäänud osa kasutusele võtmist, teatud reservide kasutamist, jaotatud tulemi kasutamist. Need valikud tuleb teha, kui me hakkame 21 aasta eelarvet täpsemalt paika panema.
|
Sotsiaalmaksu alalaekumise tõttu võib Haigekassa tuleva aasta eelarve olla tänavusest väiksem.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Haigekassa nõukogu istungil anti ülevaade esimese poolaasta jooksul kasutatud eelarvest. Sotsiaalminister Tanel Kiik nentis, et Covid 19 kriis ei olnud Eesti tervishoiusüsteemile nii ränk, kui kõige mustem stsenaarium seda ette nägi. Haigekassale eraldati valitsuse otsusega kokku 213 miljonit eurot just nimelt Covid 19 seotud kulude katmiseks ja sellest tegelikult jäi siis suurusjärgus 117 miljonit alles ehk et haigekassa käitus rahaliselt vastutustundlikult koostöös tervishoiuga süsteemi osapooltega ja, ja kulutati tõesti nendeks tegevusteks ja nendeks vajalikeks nii ravitööks kui ka isikukaitsevahendite soetamiseks ja, ja desinfitseerimisvahenditeks, mis reaalselt ära kulus ja, ja vaja läks. Kiige sõnul tuleb valitsusel otsustada, kas lisaraha ülejääk saab olema haigekassa edasiste vajaduste katteks. Samuti anti nõukogu istungil ülevaade tervishoiuteenuste hinnatud nõudluse, st. Siht on olnud see, et oleks kaetud vähemalt 96 protsenti, ideaalis ta võiks olla 100 protsenti sellest reaalsest, nii-öelda inimeste ravi vajadusest praegu on, on see tase olnud siin viimastel aastatel 96 protsendi juures, et kunagi siht oli tegelikult liikuda sellega järk-järgult 100 protsendini, aga arvestades seda tervishoiusüsteemi keerulises ja ja ravivajaduse mahtusid siis hetkel on 96 protsenti olnud selline realistlikult saavutatav tase. Haigekassa järgmise aasta eelarve tuleb praeguse prognoosi järgi väiksem kui tänavu. 21 aasta nii-öelda eelarve tulude pool vajab kas siis nii-öelda Covid 19 lisarahast ülejäänud osa kasutusele võtmist, teatud reservide kasutamist, jaotatud tulemi kasutamist. Need valikud tuleb teha, kui me hakkame 21 aasta eelarvet täpsemalt paika panema.
### Response:
Sotsiaalmaksu alalaekumise tõttu võib Haigekassa tuleva aasta eelarve olla tänavusest väiksem.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ma olen kogu oma teadliku nii-öelda Eesti valija elu ennast Isamaa ja sama partei erinevate formaatidega väga selgelt määratlenud alati ja teine põhjus on see, et mulle tehti ettepanek, et eks ta nii on, kui ettepanekut ei tehta, siis ei saa seda ka kaaluda ja, ja kolmas vahest kõige olulisem on see, et ma pean väga oluliseks, et Euroopa Liidu parlamendis oleks Eesti huvid võimalikult tugevat esindatud ja Eesti oleks võrdväärne osa tugevate rahvusriikide liidust, millisena Euroopa liit omal ajal loodi.
|
Tänasest on Riho Terras ka erakonna Isamaa liige. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et tegi Terrasele ettepaneku nädal tagasi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ma olen kogu oma teadliku nii-öelda Eesti valija elu ennast Isamaa ja sama partei erinevate formaatidega väga selgelt määratlenud alati ja teine põhjus on see, et mulle tehti ettepanek, et eks ta nii on, kui ettepanekut ei tehta, siis ei saa seda ka kaaluda ja, ja kolmas vahest kõige olulisem on see, et ma pean väga oluliseks, et Euroopa Liidu parlamendis oleks Eesti huvid võimalikult tugevat esindatud ja Eesti oleks võrdväärne osa tugevate rahvusriikide liidust, millisena Euroopa liit omal ajal loodi.
### Response:
Tänasest on Riho Terras ka erakonna Isamaa liige. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et tegi Terrasele ettepaneku nädal tagasi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb tunnistas, et Savisaare võimalik kandideerimine üldnimekirjas esimesel kohal oli üks teemadest, mida arutati niinimetatud kolme õe läbirääkimistel. Eelmisel nädalal. Selle teema ümber oli arutelu ja pakuti, et Edgar Savisaar võiks olla esinumber üldTallinna nimekirjas ja kellelgi selle kohta ei olnud erilised vastuväidet, sest kõik enne seda ka avaldanud arvamused, kui Edgar Savisaar. Kama ja kõik olid selle plaaniga nõus ja põhimõtteliselt. Pakkuda Edgar Savisaar ongi väga palju hääli valimistel saanud ja tal on väga suur. Seas ja ma arvan, et kindlasti ta saab ka sel korral päris kõva tulemus, kui ta otsustab valimistel kandideerida. Tavaliselt juhib üldnimekirja linnapeakandidaat Savisaare kohtu all olek, aga erakonna juht ei häiri. Korbi kinnitusel kehtib Eestis endiselt süütuse presumptsioon. Millal Savisaar oma vastuse annab, seda erakonna peasekretär ennustada ei osanud. On vaja nimekirjad valimiskomisjonile esitada, teades, et kas Savisaart ta teeb otsuse viimasel hetkel võib veenda täit sõi ka juhtuda, piltlikult öeldes, neljandal septembril ja sellega tuleb arvestada ja seda ei saa talle pahaks panna. Opositsioonierakondade reaktsioon Savisaare võimalikule kandideerimisele oli ette ennustatav. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur kirjutas sotsiaalmeedias, et esikoha pakkumine näitab ennekõike Jüri Ratase nõrkust ja väljapressijate alistumist. See on avalikkuse õiglustundele näkku kui sülitamine ja tõestus, et keskerakonnas ei ole midagi muutunud, väitis Pevkur. Samal seisukohal oli ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna linnapeakandidaat Rainer Vakra. Kindlasti tundub see olevat esiteks uskumatu. Teiseks võib kasutada ka sõna ajuvaba, et me antud juhul ei saa siis rääkida mitte mingisugusest uuenemisest, kui tõepoolest peaks ikkagi ettepanek kandideerimaks inimesele, kes tegelikkuses on ju ikkagi kohtu kaudu tööd kõrvaldatud. Rahulikult suhtus Savisaare kandideerimisse IRL-i linnapeakandidaat Raivo aeg. Need selgitused, mis seal kaasnevad, need on nii sogased ja, ja arusaamatud, et on nagu esinumber, aga ei ole linnapeakandidaat ega volikogu esimehe kandidaat. No ega seal minu jaoks ei ole ju vahet, mina kaitsen oma seisukohti ja ega siin härra savisaarega ongi ennem debateeritud, et see ei ole ka mul esimene koht.
|
Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles, et Keskerakond pakub Tallinnas Edgar Savisaarele üldnimekirjas kohta number üks. Korbi sõnul on Savisaarel nii linna kui Keskerakonna ees nii suured teened, et ta väärib nimekirjas esikohta.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb tunnistas, et Savisaare võimalik kandideerimine üldnimekirjas esimesel kohal oli üks teemadest, mida arutati niinimetatud kolme õe läbirääkimistel. Eelmisel nädalal. Selle teema ümber oli arutelu ja pakuti, et Edgar Savisaar võiks olla esinumber üldTallinna nimekirjas ja kellelgi selle kohta ei olnud erilised vastuväidet, sest kõik enne seda ka avaldanud arvamused, kui Edgar Savisaar. Kama ja kõik olid selle plaaniga nõus ja põhimõtteliselt. Pakkuda Edgar Savisaar ongi väga palju hääli valimistel saanud ja tal on väga suur. Seas ja ma arvan, et kindlasti ta saab ka sel korral päris kõva tulemus, kui ta otsustab valimistel kandideerida. Tavaliselt juhib üldnimekirja linnapeakandidaat Savisaare kohtu all olek, aga erakonna juht ei häiri. Korbi kinnitusel kehtib Eestis endiselt süütuse presumptsioon. Millal Savisaar oma vastuse annab, seda erakonna peasekretär ennustada ei osanud. On vaja nimekirjad valimiskomisjonile esitada, teades, et kas Savisaart ta teeb otsuse viimasel hetkel võib veenda täit sõi ka juhtuda, piltlikult öeldes, neljandal septembril ja sellega tuleb arvestada ja seda ei saa talle pahaks panna. Opositsioonierakondade reaktsioon Savisaare võimalikule kandideerimisele oli ette ennustatav. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur kirjutas sotsiaalmeedias, et esikoha pakkumine näitab ennekõike Jüri Ratase nõrkust ja väljapressijate alistumist. See on avalikkuse õiglustundele näkku kui sülitamine ja tõestus, et keskerakonnas ei ole midagi muutunud, väitis Pevkur. Samal seisukohal oli ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna linnapeakandidaat Rainer Vakra. Kindlasti tundub see olevat esiteks uskumatu. Teiseks võib kasutada ka sõna ajuvaba, et me antud juhul ei saa siis rääkida mitte mingisugusest uuenemisest, kui tõepoolest peaks ikkagi ettepanek kandideerimaks inimesele, kes tegelikkuses on ju ikkagi kohtu kaudu tööd kõrvaldatud. Rahulikult suhtus Savisaare kandideerimisse IRL-i linnapeakandidaat Raivo aeg. Need selgitused, mis seal kaasnevad, need on nii sogased ja, ja arusaamatud, et on nagu esinumber, aga ei ole linnapeakandidaat ega volikogu esimehe kandidaat. No ega seal minu jaoks ei ole ju vahet, mina kaitsen oma seisukohti ja ega siin härra savisaarega ongi ennem debateeritud, et see ei ole ka mul esimene koht.
### Response:
Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles, et Keskerakond pakub Tallinnas Edgar Savisaarele üldnimekirjas kohta number üks. Korbi sõnul on Savisaarel nii linna kui Keskerakonna ees nii suured teened, et ta väärib nimekirjas esikohta.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tänavune kuldmikrofon on järjekorras 13. ja läheb staažikale tegijale kelle viimaste aastate saadete märgusõna on ajalugu ning kelle elutöö esiletõstmine on seetõttu sobilikult seonduv Eesti vabariigi 90. aastapäevaga. Saatejuhid on rahvusringhäälingu arhiivist välja otsinud tänavuse laureaadi hääle 45 aasta tagant kui ta lõpetas noorte reporterite Klubi. Kas arvate ära, kes räägib? Ja mulle anti esimene lugu päris vastutusrikas lugu, nagu ütles Gunnar Hololei. See oli Nõukogude Liidu tugevamate viievõistlejate matš Tallinnas varakevadel märtsikuus 1961. Kes selles nüüd oma hääle ära tundis. Selles intervjuus võib nüüd ette astuda siia sellepärast, et auhinnad juba ootavad. Me palume siia Mati Talviku Hakkasin raadiole kaastööd tegema tõesti 61.-st aastast ja tõesti, see oli Gunnar Hololei, kes mulle nagu eetri ukse avas, sest temal oli seal spordisaadetes vähe toimetajaid, reportereid ja hakkasingi, ma pääsesin esimeste lugudega eetrisse spordisaadetes, ma olen maailmameistrivõistluse näiteks kiiruisutamises üle kandnud Moskvast ihuüksi. Ma olen palju, ma arvasin, et ma olen spordireporter, aga ma liikusin niivõrd heas seltskonnas, see oli omaaegne Eesti Raadio noortesaadete toimetus. Et ma pääsesin ka sealt kohe eetrisse ja seal üks vahe ise omavahel naersime, et VVA väga väärtuslik välisautor. Ma tegin kõike, kuni Soome saadeteni välja. Päevakaja, spordisaated, noortesaated, isegi tööstussaateid olen teinud.
|
Täna 82 aastat tagasi algasid Eestis regulaarsed raadiosaated. Eesti Ringhäälingute Liit annab igal aastal sellel päeval välja Kuldmikrofoni, nii ka sel aastal. Pidulik tseremoonia toimus Tallinnas, Pikk tänav 43. Selleaastast preemiasaajat tutvustas Ringhäälingute Liidu tegevdirektor Urmas Loit.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tänavune kuldmikrofon on järjekorras 13. ja läheb staažikale tegijale kelle viimaste aastate saadete märgusõna on ajalugu ning kelle elutöö esiletõstmine on seetõttu sobilikult seonduv Eesti vabariigi 90. aastapäevaga. Saatejuhid on rahvusringhäälingu arhiivist välja otsinud tänavuse laureaadi hääle 45 aasta tagant kui ta lõpetas noorte reporterite Klubi. Kas arvate ära, kes räägib? Ja mulle anti esimene lugu päris vastutusrikas lugu, nagu ütles Gunnar Hololei. See oli Nõukogude Liidu tugevamate viievõistlejate matš Tallinnas varakevadel märtsikuus 1961. Kes selles nüüd oma hääle ära tundis. Selles intervjuus võib nüüd ette astuda siia sellepärast, et auhinnad juba ootavad. Me palume siia Mati Talviku Hakkasin raadiole kaastööd tegema tõesti 61.-st aastast ja tõesti, see oli Gunnar Hololei, kes mulle nagu eetri ukse avas, sest temal oli seal spordisaadetes vähe toimetajaid, reportereid ja hakkasingi, ma pääsesin esimeste lugudega eetrisse spordisaadetes, ma olen maailmameistrivõistluse näiteks kiiruisutamises üle kandnud Moskvast ihuüksi. Ma olen palju, ma arvasin, et ma olen spordireporter, aga ma liikusin niivõrd heas seltskonnas, see oli omaaegne Eesti Raadio noortesaadete toimetus. Et ma pääsesin ka sealt kohe eetrisse ja seal üks vahe ise omavahel naersime, et VVA väga väärtuslik välisautor. Ma tegin kõike, kuni Soome saadeteni välja. Päevakaja, spordisaated, noortesaated, isegi tööstussaateid olen teinud.
### Response:
Täna 82 aastat tagasi algasid Eestis regulaarsed raadiosaated. Eesti Ringhäälingute Liit annab igal aastal sellel päeval välja Kuldmikrofoni, nii ka sel aastal. Pidulik tseremoonia toimus Tallinnas, Pikk tänav 43. Selleaastast preemiasaajat tutvustas Ringhäälingute Liidu tegevdirektor Urmas Loit.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nagu nimigi ütleb, käsitleb näitus keeleteemat seda keelekasutust, mis on välja kujunenud Eestimaal elavas venekeelses kogukonnas. Hingelähedased sõnad on oma lugudega väljas esimeses saalis väikestes juveelikarbikestes, kuid mõned neist karbikestest on veel tühjad. Tanja Muravskaja. Meil on eelneva aasta jooksul on kogutud rohkem kui 150 sõna, näitusel jäävad üksikud sahtlid tühjad ja siis vaatajal külastajal on, jääb nagu see võimalus siia panustada, kirjutada ja me vaikselt nagu vahetame selle aasta jooksul. Tegemist on seega identiteediteemalise näitusega, millega Vene muuseum on jätkuvalt tegelenud, mida muuseum selle sõnade koguga edasi teeb. Vene muuseumi juht Elena Sikulajeva. Me tahame teha koostööd oma kogukonnaga, me tahame rääkida inimestega, me tahame kuulda nende lugusid ja juba lähtuvalt nendest lugudest teha uusi näitusi. Ja see sõnade kollektsioon on väga hea lähtepunkt selleks. Millised on need sõnad, mis võib-olla tulid ka üllatusena, et nad on välja kujunenud just meie keeleruumis ja näiteks, et kui siin vene kogukonna esindaja läheb Moskvasse või Peterburi, siis seda sõna näiteks ei mõisteta. Hit sõnad on ikkagi rabarbar mis tõesti eksisteerib meie regioonis ainult tõlgituna originaalkeelest. Ja nüüd see sahver vene keeles on see šafriika, mis on baltisakslaste mõjudega olnud. See oli šafferei. Tegelikult on päris palju selliseid laenutusi igapäevalaenutusi vene keeles, et pai kohvik või töötukassa me kasutame neid oma kõnes ja me ei mõtle selle peale, et neid oleks vaja tõlkida. Siin on ka teine saal, kus on näiteks Raul Meele kõige värskem teos. See on suur edu, et saime selle teose siia näitusele. Teos on loodud digitaalsel kujul Malevici album 2021 Raul Meelele. Lisaks on meil tänu väga sümpaatsele koostööle Tartu kunstimuuseumiga on siia meile jõudnud kabakovi graafilise lehed ja lisaks on meil nooremad kunstnikud. Näitus jääb üles kuni septembrini. Nii et aega on, tulge kindlasti Vene muuseumisse.
|
Fotokunstnik Tanja Muravskaja avas Vene muuseumis kuraatorinäituse "Hingelähedane sõna". Vene muuseumis avatud kuraatorinäitusel uurib Tanja Muravskaja siinses vene kogukonnas väljakujunenud keelekasutust.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nagu nimigi ütleb, käsitleb näitus keeleteemat seda keelekasutust, mis on välja kujunenud Eestimaal elavas venekeelses kogukonnas. Hingelähedased sõnad on oma lugudega väljas esimeses saalis väikestes juveelikarbikestes, kuid mõned neist karbikestest on veel tühjad. Tanja Muravskaja. Meil on eelneva aasta jooksul on kogutud rohkem kui 150 sõna, näitusel jäävad üksikud sahtlid tühjad ja siis vaatajal külastajal on, jääb nagu see võimalus siia panustada, kirjutada ja me vaikselt nagu vahetame selle aasta jooksul. Tegemist on seega identiteediteemalise näitusega, millega Vene muuseum on jätkuvalt tegelenud, mida muuseum selle sõnade koguga edasi teeb. Vene muuseumi juht Elena Sikulajeva. Me tahame teha koostööd oma kogukonnaga, me tahame rääkida inimestega, me tahame kuulda nende lugusid ja juba lähtuvalt nendest lugudest teha uusi näitusi. Ja see sõnade kollektsioon on väga hea lähtepunkt selleks. Millised on need sõnad, mis võib-olla tulid ka üllatusena, et nad on välja kujunenud just meie keeleruumis ja näiteks, et kui siin vene kogukonna esindaja läheb Moskvasse või Peterburi, siis seda sõna näiteks ei mõisteta. Hit sõnad on ikkagi rabarbar mis tõesti eksisteerib meie regioonis ainult tõlgituna originaalkeelest. Ja nüüd see sahver vene keeles on see šafriika, mis on baltisakslaste mõjudega olnud. See oli šafferei. Tegelikult on päris palju selliseid laenutusi igapäevalaenutusi vene keeles, et pai kohvik või töötukassa me kasutame neid oma kõnes ja me ei mõtle selle peale, et neid oleks vaja tõlkida. Siin on ka teine saal, kus on näiteks Raul Meele kõige värskem teos. See on suur edu, et saime selle teose siia näitusele. Teos on loodud digitaalsel kujul Malevici album 2021 Raul Meelele. Lisaks on meil tänu väga sümpaatsele koostööle Tartu kunstimuuseumiga on siia meile jõudnud kabakovi graafilise lehed ja lisaks on meil nooremad kunstnikud. Näitus jääb üles kuni septembrini. Nii et aega on, tulge kindlasti Vene muuseumisse.
### Response:
Fotokunstnik Tanja Muravskaja avas Vene muuseumis kuraatorinäituse "Hingelähedane sõna". Vene muuseumis avatud kuraatorinäitusel uurib Tanja Muravskaja siinses vene kogukonnas väljakujunenud keelekasutust.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Siseminister Mart Helme loetles lünki seadusandluses, mida peaks parandama ja samme, mida peaks astuma. Esimene on, et me peame andma pikema nimekirja nendest tingimustest, nendest asjaoludest, millede puhul relvaloa andmine on absoluutselt välistatud. Praegu ilmselgelt on siin teatud auke ja üks kõige suurem auk on see, et kantud karistus, seda käsitletakse nii, nagu see oleks kustunud. Ja inimene võib relvaluba uuesti taotleda. Nüüd teine, tuleb üle vaadata, samuti regulatsioonid mille põhjal on tänasel päeval õigus relvaloa andmisest keelduda. Mis see tähendab, see tähendab seda, et meil on relvade väljaandmisel ka kaalutlusõigus ja inimesel ei pruugi isegi olla ju mingit kriminaalset registrit. Aga kui on olemas siiski informatsioon fikseeritud juhtumid, et see inimene on alkoholi või narkootiliste ainete regulaarne tarbija, et tal on psüühikahäireid, siis neid regulatsiooni tuleks täpsustada, üle vaadata ja täiendada. Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar täpsustas mõnda punkti, kus relvaluba anda ei tohiks. Et ka inimelu või ühiskonna ohtlike kuritegude puhul inimesel sõltumata sellest, millal ta selle teo toime pani. Ta võis seda teha noores eas ja relvaluba taotleb hilisemas eas näiteks paarkümmend 30 aastat hiljem, et tal ei teki kunagi võimalus seda relvaluba saada. Ja seda nende juhtude puhul, kui ta on toime pannud elu või tervisevastase kuriteo on olnud tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo eest süüdi mõistetud on karistuse saanud või ka näiteks mõne väiksema või kergema tervisekahjustuse puhul, et kui siin noored vihased mehed satuvad vahel kauplusesse avalikus ruumis, et ka nende puhul ei oleks, oleks välistatud tulevikus relvaloa saamine teisena. Politseil on täna õigus keelduda relvaloa väljastamist inimestele kes tegelikult oma käitumisega või niisuguse pikema tegevusega näitavad, et nad ei ole valmis relva kandma. Nad on ühiskonnas turvatunnet mitte tekitavad, pigem vastupidi, käituvad, et seda regulatsiooni sisemiselt me saame korrastada ja seda me ka põhjalikkusega üle vaatamas oleme.
|
Politsei on alustanud distsiplinaarmenetlust, et välja selgitada, kuidas sai tulistamises kahtlustatav 2017. aastal relvaloa. Siseministeeriumis toimunud pressikonverentsil olid põhiteemaks relvaloa andmise tingimused.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Siseminister Mart Helme loetles lünki seadusandluses, mida peaks parandama ja samme, mida peaks astuma. Esimene on, et me peame andma pikema nimekirja nendest tingimustest, nendest asjaoludest, millede puhul relvaloa andmine on absoluutselt välistatud. Praegu ilmselgelt on siin teatud auke ja üks kõige suurem auk on see, et kantud karistus, seda käsitletakse nii, nagu see oleks kustunud. Ja inimene võib relvaluba uuesti taotleda. Nüüd teine, tuleb üle vaadata, samuti regulatsioonid mille põhjal on tänasel päeval õigus relvaloa andmisest keelduda. Mis see tähendab, see tähendab seda, et meil on relvade väljaandmisel ka kaalutlusõigus ja inimesel ei pruugi isegi olla ju mingit kriminaalset registrit. Aga kui on olemas siiski informatsioon fikseeritud juhtumid, et see inimene on alkoholi või narkootiliste ainete regulaarne tarbija, et tal on psüühikahäireid, siis neid regulatsiooni tuleks täpsustada, üle vaadata ja täiendada. Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar täpsustas mõnda punkti, kus relvaluba anda ei tohiks. Et ka inimelu või ühiskonna ohtlike kuritegude puhul inimesel sõltumata sellest, millal ta selle teo toime pani. Ta võis seda teha noores eas ja relvaluba taotleb hilisemas eas näiteks paarkümmend 30 aastat hiljem, et tal ei teki kunagi võimalus seda relvaluba saada. Ja seda nende juhtude puhul, kui ta on toime pannud elu või tervisevastase kuriteo on olnud tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo eest süüdi mõistetud on karistuse saanud või ka näiteks mõne väiksema või kergema tervisekahjustuse puhul, et kui siin noored vihased mehed satuvad vahel kauplusesse avalikus ruumis, et ka nende puhul ei oleks, oleks välistatud tulevikus relvaloa saamine teisena. Politseil on täna õigus keelduda relvaloa väljastamist inimestele kes tegelikult oma käitumisega või niisuguse pikema tegevusega näitavad, et nad ei ole valmis relva kandma. Nad on ühiskonnas turvatunnet mitte tekitavad, pigem vastupidi, käituvad, et seda regulatsiooni sisemiselt me saame korrastada ja seda me ka põhjalikkusega üle vaatamas oleme.
### Response:
Politsei on alustanud distsiplinaarmenetlust, et välja selgitada, kuidas sai tulistamises kahtlustatav 2017. aastal relvaloa. Siseministeeriumis toimunud pressikonverentsil olid põhiteemaks relvaloa andmise tingimused.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Euroopa kosmoseagentuuri päikesesond pildistas päikest vaid 77 miljoni kilomeetri kauguselt selle pinnast. Kosmoseagentuur lähetas päikesesondi Solar Orbiter teele tänavu veebruaris, räägib Euroopa kosmoseagentuuri teadur Daniel Müller. Me ei ole kunagi olnud kaameraga päikesele lähemal kui praegu ja see on alles pika ja võimsa teekonna algus, mis viib meid vähem kui kahe aasta pärast päikeseloojangu. Sondi töö on uurida päikesemuutlikku käitumist, muuhulgas annab sond nüüd teadlastele paremat taimu päikeseminipurset. Veel saab paremini uurida päikesepooluseid, räägib päikese sondi projektiga seotud NASA teadlane Hally ber. Siiani oleme suutnud seda päikese piirkonda uurida maa vaatepunktist, kuid nüüd saame esimest korda teha pilte päikese polaarpiirkonnast. Sond uurib ka üldisemaid päikese pinnal toimuvaid muutusi ja liikumisi. Nimelt mõjutavad päikesekiirgused maad palju enam kui vaid valgust ja soojust andes. Kiirguse ga paiskub kosmosesse laetud osakesi, millega kaasnevad magnetväljad. Sageli häirivad just magnetväljad maa tehiskaaslastel asuvat elektroonikat ja raadiosidet. Sajandi lõpuks sünnib maailmas lapsi praegusest palju vähem. Värske USA teadlaste tehtud uuringu kohaselt peaks aastaks 2100 maailma 23. riigis rahvaarv poole võrra vähenema. Ühtlasi on nendes riikides 80 aastaseid ja vastsündinuid selleks ajaks võrdselt. Paraku pole maailma ühiskonnad nii järsuks muutuseks valmis. Kui tavaliselt peetakse vähese sündimuse põhjuseks viljakusmuresid, siis praegu ei seisne põhjus selles. Sündimus väheneb, sest üha rohkem naisi saab hariduse ja käib tööl. Samuti muutuvad kaitsevahendid üha kättesaadavamaks, mistap teevad naised ise valiku vähem lapsi saada. Elanikkonna vähenemist on oodata ka praeguses maailma rahvarohkeimas riigis. Hiinas.
|
Päikesesond pildistas Päikest lähemalt kui kunagi varem. Sajandi lõpuks sünnib maailmas vähem lapsi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Euroopa kosmoseagentuuri päikesesond pildistas päikest vaid 77 miljoni kilomeetri kauguselt selle pinnast. Kosmoseagentuur lähetas päikesesondi Solar Orbiter teele tänavu veebruaris, räägib Euroopa kosmoseagentuuri teadur Daniel Müller. Me ei ole kunagi olnud kaameraga päikesele lähemal kui praegu ja see on alles pika ja võimsa teekonna algus, mis viib meid vähem kui kahe aasta pärast päikeseloojangu. Sondi töö on uurida päikesemuutlikku käitumist, muuhulgas annab sond nüüd teadlastele paremat taimu päikeseminipurset. Veel saab paremini uurida päikesepooluseid, räägib päikese sondi projektiga seotud NASA teadlane Hally ber. Siiani oleme suutnud seda päikese piirkonda uurida maa vaatepunktist, kuid nüüd saame esimest korda teha pilte päikese polaarpiirkonnast. Sond uurib ka üldisemaid päikese pinnal toimuvaid muutusi ja liikumisi. Nimelt mõjutavad päikesekiirgused maad palju enam kui vaid valgust ja soojust andes. Kiirguse ga paiskub kosmosesse laetud osakesi, millega kaasnevad magnetväljad. Sageli häirivad just magnetväljad maa tehiskaaslastel asuvat elektroonikat ja raadiosidet. Sajandi lõpuks sünnib maailmas lapsi praegusest palju vähem. Värske USA teadlaste tehtud uuringu kohaselt peaks aastaks 2100 maailma 23. riigis rahvaarv poole võrra vähenema. Ühtlasi on nendes riikides 80 aastaseid ja vastsündinuid selleks ajaks võrdselt. Paraku pole maailma ühiskonnad nii järsuks muutuseks valmis. Kui tavaliselt peetakse vähese sündimuse põhjuseks viljakusmuresid, siis praegu ei seisne põhjus selles. Sündimus väheneb, sest üha rohkem naisi saab hariduse ja käib tööl. Samuti muutuvad kaitsevahendid üha kättesaadavamaks, mistap teevad naised ise valiku vähem lapsi saada. Elanikkonna vähenemist on oodata ka praeguses maailma rahvarohkeimas riigis. Hiinas.
### Response:
Päikesesond pildistas Päikest lähemalt kui kunagi varem. Sajandi lõpuks sünnib maailmas vähem lapsi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Sel korral on muinsuskaitse aastaraamatu üks peamisi teemasid koolid vanades majades. See saab alguse juba raamatu kaanelt, mis kujutab mullu renoveeritud Pärsti mõisa lasteaeda. Muinsuskaitseameti aasta teo auhinna saanud lasteaiaruumid esindavad suurepärast näidet lastele loodud ruumist, kus on samas väärikalt arvestatud ajaloolise hoone eripäraga. Nii ütles üks tänavuse aastaraamatu toimetajatest Anneli Randla. See koolide plokk sisaldab veel õige mitut head näidet sellest, kuidas vanadesse hoonetesse tuua ja luua koolihooneid. Ja noh, kui me mõtleme ka sellise rohepöörde mõttes, kus on oluline see, et me vast ehitas me vähem uut ja kasutasime juba olemasolevat Teine suur teema muinsuskaitse aastaraamatus on sel korral vanalinnamaastikud. Kuivõrd vanalinnade kaitsekorrad on praegu uuendamisel, on neist eriti oluline rääkida, märkis Randla. Nende maastike all, siis võib väga erinevaid asju mõelda, siin on, on pikem artikkel vanalinna katusemaastikest Tallinna näitel siis, aga noh, sama kehtib ka siis näiteks Tartu või Viljandi kohta on palju kohti, kust näiteks Tallinna vanalinna katused kenasti ära paistavad ja vahest võivad need kohad olla päris ootamatud või neid võib ka juurde tekkida, et kui me mõtleme praegu ehituses oleva Niguliste kiriku lifti peale, siis Niguliste kiriku tornist hakkavad avanema palju uusi vaateid, mida ju pikka aega nüüd ei ole. Ei ole saanud külastajad näha. Muinsuskaitse aastaraamatu kirikute rubriigi artiklid annavad ülevaate erinevatest töödest üle Eesti. On siis aarded, mis tulid välja Uusalu kirikust, kus siis tegelikult hakati restaureerima kooriruumi, seinu ja võlve, aga peale päris kuldsete tähtedega võlvi leidub ka mumifitseerunud krahvi süda ja tõenäoliselt ka üks päris keskaegne reliikvia. Kunstirubriigist leiab teiste seas lood, Õnnepalee, valgustid, taassünnist ning presidendi kantselei kadunud ja leitud tekstiiltapeetidest. Arheoloogia peatükis saab lugeda nii põhjasõjaaegsete matmispaikade leidudest kui ka arheoloogiapärandi kaitse võimalikkusest Eestis. 2021. aasta muinsuskaitseameti aastaraamat sisaldab veel mitut pikemat persoonilugu näiteks arheoloog Mati Mandeli, konservaator Jaan Märsi ning plekkseppade Andrus Raie ja Kalvi Kondioga. Raamatu toimetajad on Maris Mändel, Anneli Randla ja Triin Reidla.
|
Värskes Muinsuskaitse aastaraamatus on fookuses vanalinna maastikud ning koolid vanades hoonetes. Kunstiakadeemias tutvustati värsket Muinsuskaitse aastaraamatut. Kogumik annab ülevaate möödunud aasta olulisematest tegudest ja silmapaistvamatest inimestest muinsuskaitses.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Sel korral on muinsuskaitse aastaraamatu üks peamisi teemasid koolid vanades majades. See saab alguse juba raamatu kaanelt, mis kujutab mullu renoveeritud Pärsti mõisa lasteaeda. Muinsuskaitseameti aasta teo auhinna saanud lasteaiaruumid esindavad suurepärast näidet lastele loodud ruumist, kus on samas väärikalt arvestatud ajaloolise hoone eripäraga. Nii ütles üks tänavuse aastaraamatu toimetajatest Anneli Randla. See koolide plokk sisaldab veel õige mitut head näidet sellest, kuidas vanadesse hoonetesse tuua ja luua koolihooneid. Ja noh, kui me mõtleme ka sellise rohepöörde mõttes, kus on oluline see, et me vast ehitas me vähem uut ja kasutasime juba olemasolevat Teine suur teema muinsuskaitse aastaraamatus on sel korral vanalinnamaastikud. Kuivõrd vanalinnade kaitsekorrad on praegu uuendamisel, on neist eriti oluline rääkida, märkis Randla. Nende maastike all, siis võib väga erinevaid asju mõelda, siin on, on pikem artikkel vanalinna katusemaastikest Tallinna näitel siis, aga noh, sama kehtib ka siis näiteks Tartu või Viljandi kohta on palju kohti, kust näiteks Tallinna vanalinna katused kenasti ära paistavad ja vahest võivad need kohad olla päris ootamatud või neid võib ka juurde tekkida, et kui me mõtleme praegu ehituses oleva Niguliste kiriku lifti peale, siis Niguliste kiriku tornist hakkavad avanema palju uusi vaateid, mida ju pikka aega nüüd ei ole. Ei ole saanud külastajad näha. Muinsuskaitse aastaraamatu kirikute rubriigi artiklid annavad ülevaate erinevatest töödest üle Eesti. On siis aarded, mis tulid välja Uusalu kirikust, kus siis tegelikult hakati restaureerima kooriruumi, seinu ja võlve, aga peale päris kuldsete tähtedega võlvi leidub ka mumifitseerunud krahvi süda ja tõenäoliselt ka üks päris keskaegne reliikvia. Kunstirubriigist leiab teiste seas lood, Õnnepalee, valgustid, taassünnist ning presidendi kantselei kadunud ja leitud tekstiiltapeetidest. Arheoloogia peatükis saab lugeda nii põhjasõjaaegsete matmispaikade leidudest kui ka arheoloogiapärandi kaitse võimalikkusest Eestis. 2021. aasta muinsuskaitseameti aastaraamat sisaldab veel mitut pikemat persoonilugu näiteks arheoloog Mati Mandeli, konservaator Jaan Märsi ning plekkseppade Andrus Raie ja Kalvi Kondioga. Raamatu toimetajad on Maris Mändel, Anneli Randla ja Triin Reidla.
### Response:
Värskes Muinsuskaitse aastaraamatus on fookuses vanalinna maastikud ning koolid vanades hoonetes. Kunstiakadeemias tutvustati värsket Muinsuskaitse aastaraamatut. Kogumik annab ülevaate möödunud aasta olulisematest tegudest ja silmapaistvamatest inimestest muinsuskaitses.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Umbusaldusavaldusele oli alla kirjutanud 40 sotsiaaldemokraati ja keskerakondlast. Selle saalis üle andnud sotsiaaldemokraat Mart Meri süüdistas minister Langi valetamises ja vassimises ja lisas. Aga veelgi olulisem on, et ta on oma noh, mahinatsioonidega riivanud väga paljude tublide inimeste õiglustunnet, et ta on kahandanud kriitilise piirina justkui läbipaistvate justkui avalikkuses kokkulepitud reeglite järgi toimima pidanud otsustusprotsesside usaldusväärsust. Lang eitas valetamist kategooriliselt. Ma lükkan tagasi kõik süüdistused valetamises ja kinnitan üks kord veel siit riigikogu kõnetoolist. Ma ei ole sekkunud sihtasutuse kultuurileht, nõukogu ega juhatuse tegevusse. Kõik otsused, mida sihtasutus on langetanud nii juhatuse tasemel kui nõukogu tasemel, on tehtud täiesti vabas õhkkonnas. Ilma mingi minu poolset või minu erakonnakaaslaste poolse surveta. Miks keskerakondlased langi vabastamist toetavad fraktsiooni juht Kadri Simson? Keskerakond leiab, et selline kultuuriminister, keda on umbusaldanud 18 loomeliitu, on tegelikult ammendanud võimaluse selles ametis jätkata. Et kui need inimesed, keda ta otseselt kureerib, ütlevad, et koostöö jätkamise võimalust nad ei näe siis tegelikult ei saaks seda näha ka minister ja kõige õigem oleks talle ise tagasi astuda. Reformierakonna fraktsiooni liider Jaanus Tamkivi ütleb, et fraktsioonile ei ole endiselt kõik asjaolud selged. Nemad ajaleheartiklite põhjal järeldusi tegema ei hakka. Loomeliitude suhtumise kohta ütleb aga nii. Jah, tundub, et levib selline üldine seisukoht järjest enam, et, et tegelikult on loomeliidud ja meedia see, kes otsustab, kes on valitsuses, kui kaua ta seal on ja millal ta sealt kukub. Et üldiselt nagu riigikogul väga suurt rolli pole. Et kahju, kui see niimoodi peaks välja kujunema meil ühiskonnas, kui need kaalujaotused selliseks kujunevad. Rein Lang samas küsimuses Ega usaldus ongi üks selline asi, mis ei pea põhinema faktidel Eestis enam. Minu arvates on see äärmiselt suur probleem kui on võimalik Eestis tekitada olukord, kus sünnivad vandenõuteooriad, mis elavad nädala jagu oma elu, mille sisu on mingisugune poliitiline sekkumine, vaba meedia toimetamisse, mis küll hiljem variseb kokku. Selline vandenõuteooria aga tekitab inimestes mingisuguse fooni ja mingi raevu või mingi viha. IRL-i fraktsioon kohtus täna hommikul Rein Langiga fraktsiooni juht Kaia iva. Meil oli selliseid kolm küsimuste plokki, et miks nii juhtus, mida oleks võinud teistmoodi teha, teine küsimus, et kas minister valetas ja saime sellele ka ministri kinnitus, et ta ei ole valetanud ja kolmas, kuidas siis selline usaldus ja, ja töörahu taastada. Ja, ja meie fraktsiooni otsus siis oli, et me umbusaldusega kaasa ei lähe. Hääletamisel sai umbusaldusavaldus 38 poolthäält, muuhulgas ka IRL-i liikmelt Andres Herkeli. Aga läbi muidugi ei läinud. Suhtekorraldus. Mägi ütleb selle kõige mõttekuse kohta nii. Loomulikult tuli umbusaldust avaldada, et kui on selline võimalus, siis tuleb see kõik ära kasutada ja ühiskond otsustab, et meie inimestena otsustame, me vaatame, tunded muutuvad. Ühel päeval ma tunnen, et Lang on ülbe, teisel pool, ma vaatan, et mul hakkab tast kahju. Praegu on mul tast konkreetselt väga kahju, sest ma arvan, et ta ei tee oma tööd nii halvasti, kui seda praegu ühiskonnas väidetakse. Ja ma rõhutan, et on väga palju inimesi, kes arvavad täpselt samamoodi ja ei ole kindel, et Reformierakonna populaarsus sellest langeb. Võib juhtuda vastupidi. Kadri Simson on aga nõus olema oraakel Ma ennustaksin, et lähinädalatel näeme me siiski uut kultuuriministrit.
|
Riigikogus anti üle umbusaldusavaldus kultuuriminister Rein Langile, mida kohe ka hääletati.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Umbusaldusavaldusele oli alla kirjutanud 40 sotsiaaldemokraati ja keskerakondlast. Selle saalis üle andnud sotsiaaldemokraat Mart Meri süüdistas minister Langi valetamises ja vassimises ja lisas. Aga veelgi olulisem on, et ta on oma noh, mahinatsioonidega riivanud väga paljude tublide inimeste õiglustunnet, et ta on kahandanud kriitilise piirina justkui läbipaistvate justkui avalikkuses kokkulepitud reeglite järgi toimima pidanud otsustusprotsesside usaldusväärsust. Lang eitas valetamist kategooriliselt. Ma lükkan tagasi kõik süüdistused valetamises ja kinnitan üks kord veel siit riigikogu kõnetoolist. Ma ei ole sekkunud sihtasutuse kultuurileht, nõukogu ega juhatuse tegevusse. Kõik otsused, mida sihtasutus on langetanud nii juhatuse tasemel kui nõukogu tasemel, on tehtud täiesti vabas õhkkonnas. Ilma mingi minu poolset või minu erakonnakaaslaste poolse surveta. Miks keskerakondlased langi vabastamist toetavad fraktsiooni juht Kadri Simson? Keskerakond leiab, et selline kultuuriminister, keda on umbusaldanud 18 loomeliitu, on tegelikult ammendanud võimaluse selles ametis jätkata. Et kui need inimesed, keda ta otseselt kureerib, ütlevad, et koostöö jätkamise võimalust nad ei näe siis tegelikult ei saaks seda näha ka minister ja kõige õigem oleks talle ise tagasi astuda. Reformierakonna fraktsiooni liider Jaanus Tamkivi ütleb, et fraktsioonile ei ole endiselt kõik asjaolud selged. Nemad ajaleheartiklite põhjal järeldusi tegema ei hakka. Loomeliitude suhtumise kohta ütleb aga nii. Jah, tundub, et levib selline üldine seisukoht järjest enam, et, et tegelikult on loomeliidud ja meedia see, kes otsustab, kes on valitsuses, kui kaua ta seal on ja millal ta sealt kukub. Et üldiselt nagu riigikogul väga suurt rolli pole. Et kahju, kui see niimoodi peaks välja kujunema meil ühiskonnas, kui need kaalujaotused selliseks kujunevad. Rein Lang samas küsimuses Ega usaldus ongi üks selline asi, mis ei pea põhinema faktidel Eestis enam. Minu arvates on see äärmiselt suur probleem kui on võimalik Eestis tekitada olukord, kus sünnivad vandenõuteooriad, mis elavad nädala jagu oma elu, mille sisu on mingisugune poliitiline sekkumine, vaba meedia toimetamisse, mis küll hiljem variseb kokku. Selline vandenõuteooria aga tekitab inimestes mingisuguse fooni ja mingi raevu või mingi viha. IRL-i fraktsioon kohtus täna hommikul Rein Langiga fraktsiooni juht Kaia iva. Meil oli selliseid kolm küsimuste plokki, et miks nii juhtus, mida oleks võinud teistmoodi teha, teine küsimus, et kas minister valetas ja saime sellele ka ministri kinnitus, et ta ei ole valetanud ja kolmas, kuidas siis selline usaldus ja, ja töörahu taastada. Ja, ja meie fraktsiooni otsus siis oli, et me umbusaldusega kaasa ei lähe. Hääletamisel sai umbusaldusavaldus 38 poolthäält, muuhulgas ka IRL-i liikmelt Andres Herkeli. Aga läbi muidugi ei läinud. Suhtekorraldus. Mägi ütleb selle kõige mõttekuse kohta nii. Loomulikult tuli umbusaldust avaldada, et kui on selline võimalus, siis tuleb see kõik ära kasutada ja ühiskond otsustab, et meie inimestena otsustame, me vaatame, tunded muutuvad. Ühel päeval ma tunnen, et Lang on ülbe, teisel pool, ma vaatan, et mul hakkab tast kahju. Praegu on mul tast konkreetselt väga kahju, sest ma arvan, et ta ei tee oma tööd nii halvasti, kui seda praegu ühiskonnas väidetakse. Ja ma rõhutan, et on väga palju inimesi, kes arvavad täpselt samamoodi ja ei ole kindel, et Reformierakonna populaarsus sellest langeb. Võib juhtuda vastupidi. Kadri Simson on aga nõus olema oraakel Ma ennustaksin, et lähinädalatel näeme me siiski uut kultuuriministrit.
### Response:
Riigikogus anti üle umbusaldusavaldus kultuuriminister Rein Langile, mida kohe ka hääletati.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Soome-ugri rahvaste viienda maailmakongressi lõppotsuse vastuvõtmisel puhkes äge arutelu organisatsiooni konsultatiivkomitee peakorteri asukoha üle. Praegu on peakorter Helsingis, kuid on tehtud ettepanek tuua see üle Venemaale. Võimalike asukohtadena on seejuures nimetatud Saranskit ja Stokari. 14 rahva esindajad toetasid asukohana Helsingit. Ülejäänud mitte üks meelt ei saavutatud ja seetõttu jääb peakorter Helsingisse. Kuigi peakorteri asukoht pole kongressi lõppotsustest kõige tähtsam, kulus sellele teemale siiski väga palju aega. Nüüdseks on kongress lõppenud ja resolutsioon heaks kiidetud. Pärisin kongressi presiidiumi liikmete arvamusi soome-ugri rahvaste seekordsest suurkokkutulekust. Siin Hantõ Mansiiski Eesti esindaja Tõnu Seilental. Selle kongressi eripära on vene oludest tulenevalt see, et ametivõimudel on väga raske aru saada sellest, et see on rahvaste kongress ja, ja et, et otsuseid ei määra mitte Moskva, vaid et, et siiski rahvaste esindajad peaksid neid vastu võtma ja, ja seetõttu on väga mitmetegi kongressi dokumentide vastuvõtmine noh, üsna raskelt läinud näiteks selline väike küsimus, et kus asub konsultatiivkomitee peakorter, selle arutamine võttis ütleme, kaks päeva ja plenaaristungist poolteist tundi, tegelda sellega, kuni lõpuks õnnestus siis aru saada, et, et mida tähendab konsensus ja mul on väga kurb seda öelda, et niisugust poliitika rendikat on sisse toonud tegelikult vene osapoole, et härra Kostatšovi kõne, kes oli külalisena tervitamas, oli noh, selles mõttes täiesti sobimatu sisuga. Kas see õhkkond on jätnud jälje kuidagi ka sellele asjale, mida tegelikult rahvas siia tulid ajad? Ei, ma arvan, et sellele asjale, see ei ole selles mõttes jälg jätnud, et see kongressi nii-öelda aktiva pool on minu meelest saavutatud, tähendab, et, et on väga palju uusi ideid tulnud uusi koostööprojektide algatusi, mõtteid, mida arutatakse edasi ja nii edasi, et et selles mõttes see rahvaste koostööle on suur samm edasi. Janosuti Ungaris. Mulle tundub, et on üks väga-väga selge liin, mida varem ei olnud. Et Venemaa tahab võtta oma kätte meie programmide ja konverentsitööd. Ja just selles mõttes Paik peaks olema Venemaal ja pärast seda mõned rahvaesindajad ütlesid ka, et peaks tooma peahoone Helsingist ära. Aga me oleme Eesti, Soome ja Ungari seda meelt ja mõned mõned Venemaa rahvad ka väga tublid. Et see on rahvusvaheline ega mitte Venemaa organisatsioon, see on rahvusvaheline organisatsioon. Venemaal on meie organisatsiooni filiaal, assotsiat, sedasnagu, duvasisko Fra. Aga see ei tööta see tee tööd ja mina kardan, et kui see peahoone tuleks Venemaale võtaksid raha meilt teilt, Soomest ja järgmine lause oleks, et see on meie asi, me ei taha mitte. Kui ka siis asjadesse ja mina, mina ütlesin just pleenumis, et Inkari ei ole huvitatud osaleda sellises organisatsioonis. President esimees on Venemaalt, aga see on see asi, loomulikult. Soome rahva esindaja peab olema. Aga garantii peab olema, et see jääb rahvusvaheliseks ja see garantii on, et peahoone on mujal kui Venemaal. Ja Valeri Markov Venemaalt. Peakorter töötas Helsingis normaalselt ja pole kahtlust, et ta töötab seal normaalselt ka edaspidi. Kuid mulle meeldis väga meie presidendi Dmitri Medvedjevi ettepanek luua peakorter Venemaale ja ma arvan, et meil on, mille üle järgmise kongressini mõelda, arvas konsultatiivkomitee president Valeri Marko. Järgmine soome-ugri rahvaste maailmakongress on nelja aasta pärast Ungaris Vallo Kelmsaar Hantõ-Mansiiskist.
|
Hantõ-Mansiiskis lõppes soome-ugri rahvaste maailmakongress.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Soome-ugri rahvaste viienda maailmakongressi lõppotsuse vastuvõtmisel puhkes äge arutelu organisatsiooni konsultatiivkomitee peakorteri asukoha üle. Praegu on peakorter Helsingis, kuid on tehtud ettepanek tuua see üle Venemaale. Võimalike asukohtadena on seejuures nimetatud Saranskit ja Stokari. 14 rahva esindajad toetasid asukohana Helsingit. Ülejäänud mitte üks meelt ei saavutatud ja seetõttu jääb peakorter Helsingisse. Kuigi peakorteri asukoht pole kongressi lõppotsustest kõige tähtsam, kulus sellele teemale siiski väga palju aega. Nüüdseks on kongress lõppenud ja resolutsioon heaks kiidetud. Pärisin kongressi presiidiumi liikmete arvamusi soome-ugri rahvaste seekordsest suurkokkutulekust. Siin Hantõ Mansiiski Eesti esindaja Tõnu Seilental. Selle kongressi eripära on vene oludest tulenevalt see, et ametivõimudel on väga raske aru saada sellest, et see on rahvaste kongress ja, ja et, et otsuseid ei määra mitte Moskva, vaid et, et siiski rahvaste esindajad peaksid neid vastu võtma ja, ja seetõttu on väga mitmetegi kongressi dokumentide vastuvõtmine noh, üsna raskelt läinud näiteks selline väike küsimus, et kus asub konsultatiivkomitee peakorter, selle arutamine võttis ütleme, kaks päeva ja plenaaristungist poolteist tundi, tegelda sellega, kuni lõpuks õnnestus siis aru saada, et, et mida tähendab konsensus ja mul on väga kurb seda öelda, et niisugust poliitika rendikat on sisse toonud tegelikult vene osapoole, et härra Kostatšovi kõne, kes oli külalisena tervitamas, oli noh, selles mõttes täiesti sobimatu sisuga. Kas see õhkkond on jätnud jälje kuidagi ka sellele asjale, mida tegelikult rahvas siia tulid ajad? Ei, ma arvan, et sellele asjale, see ei ole selles mõttes jälg jätnud, et see kongressi nii-öelda aktiva pool on minu meelest saavutatud, tähendab, et, et on väga palju uusi ideid tulnud uusi koostööprojektide algatusi, mõtteid, mida arutatakse edasi ja nii edasi, et et selles mõttes see rahvaste koostööle on suur samm edasi. Janosuti Ungaris. Mulle tundub, et on üks väga-väga selge liin, mida varem ei olnud. Et Venemaa tahab võtta oma kätte meie programmide ja konverentsitööd. Ja just selles mõttes Paik peaks olema Venemaal ja pärast seda mõned rahvaesindajad ütlesid ka, et peaks tooma peahoone Helsingist ära. Aga me oleme Eesti, Soome ja Ungari seda meelt ja mõned mõned Venemaa rahvad ka väga tublid. Et see on rahvusvaheline ega mitte Venemaa organisatsioon, see on rahvusvaheline organisatsioon. Venemaal on meie organisatsiooni filiaal, assotsiat, sedasnagu, duvasisko Fra. Aga see ei tööta see tee tööd ja mina kardan, et kui see peahoone tuleks Venemaale võtaksid raha meilt teilt, Soomest ja järgmine lause oleks, et see on meie asi, me ei taha mitte. Kui ka siis asjadesse ja mina, mina ütlesin just pleenumis, et Inkari ei ole huvitatud osaleda sellises organisatsioonis. President esimees on Venemaalt, aga see on see asi, loomulikult. Soome rahva esindaja peab olema. Aga garantii peab olema, et see jääb rahvusvaheliseks ja see garantii on, et peahoone on mujal kui Venemaal. Ja Valeri Markov Venemaalt. Peakorter töötas Helsingis normaalselt ja pole kahtlust, et ta töötab seal normaalselt ka edaspidi. Kuid mulle meeldis väga meie presidendi Dmitri Medvedjevi ettepanek luua peakorter Venemaale ja ma arvan, et meil on, mille üle järgmise kongressini mõelda, arvas konsultatiivkomitee president Valeri Marko. Järgmine soome-ugri rahvaste maailmakongress on nelja aasta pärast Ungaris Vallo Kelmsaar Hantõ-Mansiiskist.
### Response:
Hantõ-Mansiiskis lõppes soome-ugri rahvaste maailmakongress.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Varahommikul kella viie paiku teatas Venemaa president Vladimir Putin sõjalise operatsiooni alustamisest Ukrainas. Vaid minutite pärast oli üle-Ukraina ka pealinnas Kiievis kuulda plahvatusi. Venemaa pommitas Ukraina sõjaväelennuvälju, juhtimisstaape, õhutõrjet ja muud olulist taristut nii lennukite kui suurtükkide abil. Viis minutit enne kella kuud teatab Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, et Venemaa on alustanud täiemõõdulist sõda Ukraina vastu. Samal ajal koguneb Eesti valitsus istungile olukorda arutama. Valitsus otsustab teha ettepaneku rakendada NATO artikkel neli. Eesti peaminister Kaja Kallas. No kõige hullemad hullemad ennustused on täide läinud. Päikesetõusul kell seitse 32 tõuseb Pika Hermanni tipu Eesti lipp. Eesti hakkab 100 neljandat iseseisvuspäeva tähistama. Kell 10 annab kaitseväe luurekeskuse ülem kolonelleitnant Margo Krosberg selle hetke teadmistest ülevaate. Eelkõige siis Valgevenest ülevalt, siis ütleme Põhja-Ukraina suunalt tõenäoliselt siis šinikivi peale ja sealt edasi tõenäoliselt Kiievi peale ja altlõunast siis Krimmi, ütleme, Krimmi suunal Donbassi suunale, need on meie praegused esmased teadmised, kustkohast on pealetung alustatud maavägede operatsioonist. Ärev olukord Ukrainas Eestis pidupäeva lõpuni ära ei riku. Kell 12 toimub kaitseväe paraad. Keskpäevaks on Kiievi ümbruses ummikud, inimesed otsivad varju. Kella 12 paiku tabab Ukraina teine kaugtulelöökide laine. Ukraina sõjavägi teatab pärastlõunal, et on alla tulistanud mitmed vene lennukid, helikopterid ja hävitanud mitu tanki. Veel enne kella kahte lubab NATO peasekretär Jens Stoltenberg tugevdada NATO idatiiba. Lääneriikide juhid lubavad juba hommikust karme sanktsioone Venemaale. Enne kella viit kogunevad G seitsme riigid, et ühiseid sanktsioone arutada. Ukrainas hukkunute seas on ka tsiviilisikud. Täpset arvu ei ole teada.
|
Ukraina linnades ärkasid inimesed varahommikul plahvatuste peale, Venemaa alustas ulatuslikku pealetungi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Varahommikul kella viie paiku teatas Venemaa president Vladimir Putin sõjalise operatsiooni alustamisest Ukrainas. Vaid minutite pärast oli üle-Ukraina ka pealinnas Kiievis kuulda plahvatusi. Venemaa pommitas Ukraina sõjaväelennuvälju, juhtimisstaape, õhutõrjet ja muud olulist taristut nii lennukite kui suurtükkide abil. Viis minutit enne kella kuud teatab Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, et Venemaa on alustanud täiemõõdulist sõda Ukraina vastu. Samal ajal koguneb Eesti valitsus istungile olukorda arutama. Valitsus otsustab teha ettepaneku rakendada NATO artikkel neli. Eesti peaminister Kaja Kallas. No kõige hullemad hullemad ennustused on täide läinud. Päikesetõusul kell seitse 32 tõuseb Pika Hermanni tipu Eesti lipp. Eesti hakkab 100 neljandat iseseisvuspäeva tähistama. Kell 10 annab kaitseväe luurekeskuse ülem kolonelleitnant Margo Krosberg selle hetke teadmistest ülevaate. Eelkõige siis Valgevenest ülevalt, siis ütleme Põhja-Ukraina suunalt tõenäoliselt siis šinikivi peale ja sealt edasi tõenäoliselt Kiievi peale ja altlõunast siis Krimmi, ütleme, Krimmi suunal Donbassi suunale, need on meie praegused esmased teadmised, kustkohast on pealetung alustatud maavägede operatsioonist. Ärev olukord Ukrainas Eestis pidupäeva lõpuni ära ei riku. Kell 12 toimub kaitseväe paraad. Keskpäevaks on Kiievi ümbruses ummikud, inimesed otsivad varju. Kella 12 paiku tabab Ukraina teine kaugtulelöökide laine. Ukraina sõjavägi teatab pärastlõunal, et on alla tulistanud mitmed vene lennukid, helikopterid ja hävitanud mitu tanki. Veel enne kella kahte lubab NATO peasekretär Jens Stoltenberg tugevdada NATO idatiiba. Lääneriikide juhid lubavad juba hommikust karme sanktsioone Venemaale. Enne kella viit kogunevad G seitsme riigid, et ühiseid sanktsioone arutada. Ukrainas hukkunute seas on ka tsiviilisikud. Täpset arvu ei ole teada.
### Response:
Ukraina linnades ärkasid inimesed varahommikul plahvatuste peale, Venemaa alustas ulatuslikku pealetungi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Praegu kehtivad apteekri lähtetoetuse tingimused jõustusid 2015. aasta jaanuaris. Toona oli eesmärgiks seesuguse toetuse abil motiveerida proviisoreid või farmatseute tööle asuma piirkondadesse, kus apteegi teenus on halvasti kättesaadav. Viie aasta jooksul on aga lähtetoetust taotletud üks kord ja seegi taotlus ei vastanud tingimustele, jätkab sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Eda Lopatu. Nüüd see, mis puudutab muudatusi, mida me soovime siis eelkõige paindlikumaks muuta, sellepärast et need lähtetoetuse tingimused ei ole ilmselt olnud praktikas teostatavad ja nad ei ole motiveerinud seda toetust taotlema. Nii näiteks on soov muuta lähtetoetuse taotlemise pikkust. Kui praegu võib tööle asunud inimene toetust taotleda kolme kuu jooksul siis tulevikus võiks see periood olla aasta pikkune. Samuti soovitakse laiendada toetuste saajate ringi, ehk tulevikus võiks toetus olla kättesaadav ka nendele proviisoritele farmatseutidele, kellel on eriala omandamisest möödas rohkem kui viis aastat. Ehk et kui see proviisori või farmatseut on tööle asunud ja tunnetab, et ta tahab jätkata, et siis ta saab veel ka seda ühe aasta jooksul teha ja me oleme kaotanud ära selle viie aasta jooksul kutse omandamise nõude ehk et see ei sõltu enam kui kaua aega tagasi apteeker või farmatseut oma kutse omandas, ehk et see võimaldab ka pisut vanematel ja eelkõige kogenud l proviisoritel jõuti seda lähtetoetust taotleda. Samuti on plaanis suurendada lähtetoetuse suurust. Kui praegu on toetuse suurus viie aasta peale 15000 eurot, siis tulevikus võiks toetuse suurus kolme aasta peale olla 15000 eurot ja viie aasta peale 25000 eurot. Eesti proviisorite koja juhatuse esimees Karin Alamaas ütleb, et kavandatavad muutused on head ja vajalikud. Ongi vaja toetust, et see annab tegelikult leida neid proviisoreid sinna maapiirkonda just igasuguses vanuses proviisorite ja farmatseutide hulgast, et tegelikult on see hea mõte. Võtan näiteks, ma ei tea, näiteks Lihula või, või Pärnu-Jaagupi Pärnu-Jaagupis, minu arust tööjõud on olemas, aga Lihula ju alles hiljuti tegelikult otsis pikalt lisatööjõudu, et võib-olla nii mõnigi kaalus, et võib-olla läheks, aga see elu muudatus nõuab raha.
|
Sotsiaalministeerium esitas riigikogu Sotsiaalkomisjonile täiendavad muudatusettepanekud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõule. Muu hulgas soovitakse tehtud ettepanekute järgi muuta paindlikumaks apteekri lähtetoetuse taotlemise tingimusi. Eesmärgiks on motiveerida proviisoreid või farmatseute asuma tööle Eesti piirkondades, kus apteegiteenuse pakkumisega on lood keerulised.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Praegu kehtivad apteekri lähtetoetuse tingimused jõustusid 2015. aasta jaanuaris. Toona oli eesmärgiks seesuguse toetuse abil motiveerida proviisoreid või farmatseute tööle asuma piirkondadesse, kus apteegi teenus on halvasti kättesaadav. Viie aasta jooksul on aga lähtetoetust taotletud üks kord ja seegi taotlus ei vastanud tingimustele, jätkab sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Eda Lopatu. Nüüd see, mis puudutab muudatusi, mida me soovime siis eelkõige paindlikumaks muuta, sellepärast et need lähtetoetuse tingimused ei ole ilmselt olnud praktikas teostatavad ja nad ei ole motiveerinud seda toetust taotlema. Nii näiteks on soov muuta lähtetoetuse taotlemise pikkust. Kui praegu võib tööle asunud inimene toetust taotleda kolme kuu jooksul siis tulevikus võiks see periood olla aasta pikkune. Samuti soovitakse laiendada toetuste saajate ringi, ehk tulevikus võiks toetus olla kättesaadav ka nendele proviisoritele farmatseutidele, kellel on eriala omandamisest möödas rohkem kui viis aastat. Ehk et kui see proviisori või farmatseut on tööle asunud ja tunnetab, et ta tahab jätkata, et siis ta saab veel ka seda ühe aasta jooksul teha ja me oleme kaotanud ära selle viie aasta jooksul kutse omandamise nõude ehk et see ei sõltu enam kui kaua aega tagasi apteeker või farmatseut oma kutse omandas, ehk et see võimaldab ka pisut vanematel ja eelkõige kogenud l proviisoritel jõuti seda lähtetoetust taotleda. Samuti on plaanis suurendada lähtetoetuse suurust. Kui praegu on toetuse suurus viie aasta peale 15000 eurot, siis tulevikus võiks toetuse suurus kolme aasta peale olla 15000 eurot ja viie aasta peale 25000 eurot. Eesti proviisorite koja juhatuse esimees Karin Alamaas ütleb, et kavandatavad muutused on head ja vajalikud. Ongi vaja toetust, et see annab tegelikult leida neid proviisoreid sinna maapiirkonda just igasuguses vanuses proviisorite ja farmatseutide hulgast, et tegelikult on see hea mõte. Võtan näiteks, ma ei tea, näiteks Lihula või, või Pärnu-Jaagupi Pärnu-Jaagupis, minu arust tööjõud on olemas, aga Lihula ju alles hiljuti tegelikult otsis pikalt lisatööjõudu, et võib-olla nii mõnigi kaalus, et võib-olla läheks, aga see elu muudatus nõuab raha.
### Response:
Sotsiaalministeerium esitas riigikogu Sotsiaalkomisjonile täiendavad muudatusettepanekud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõule. Muu hulgas soovitakse tehtud ettepanekute järgi muuta paindlikumaks apteekri lähtetoetuse taotlemise tingimusi. Eesmärgiks on motiveerida proviisoreid või farmatseute asuma tööle Eesti piirkondades, kus apteegiteenuse pakkumisega on lood keerulised.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Riigikogu valis täna juhatust esimehe kandidaatideks esitati koalitsiooni poolt senine esimees Jüri Ratas, opositsiooni poolt Helir-Valdor Seeder. Vähem kui tund aega hiljem luges istungit juhtinud Martin Helme ette valimiskomisjoni protokolli. Vabariigi valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Nimekirja kantud riigikogu liikmete arv 101, hääletamissedeli saanud riigikogu liikmete arv 95 hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 95, kehtetute hääletamissedelite arv kuus ja riigikogu esimehe kandidaatidele antud häälte arv esimehe valimistel siis Jüri Ratas 53 häält, Helir-Valdor Seeder 36 häält. Kui arvestada koalitsiooni ja opositsiooni saadikute arvu, oleks ratas võinud saada 58 häält, sai siis 53 seederi. Võimalik häältesaak oleks võinud olla 42, oli 36. Järgnevalt valiti aseesimehed ja tulemused tõi avalikkuse ette Jüri Ratas. Teen teatavaks hääletamistulemused riigikogu aseesimeeste valimisel. Tulenevalt vabariigi valimiskomisjoni protokollist. Nimekirja on protokolli alusel kantud riigikogu liikmete arv 101 hääletamist, seda ei saanud. Riigikogu liikmete arv 88 hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 88 kehtetute hääletamissedelite arv neli. Riigikogu aseesimeeste kandidaatide antud häälte arv. Hanno Pevkur poolt antud häälte arv 52 Martin Helme poolt antud häälte arv 32.
|
Riigikogu valis taas esimeheks Keskerakonna esimehe Jüri Ratase, kes sai 53 häält. Aseesimeestena jätkavad Hanno Pevkur (Reformierakond) ja Martin Helme (EKRE).
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Riigikogu valis täna juhatust esimehe kandidaatideks esitati koalitsiooni poolt senine esimees Jüri Ratas, opositsiooni poolt Helir-Valdor Seeder. Vähem kui tund aega hiljem luges istungit juhtinud Martin Helme ette valimiskomisjoni protokolli. Vabariigi valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Nimekirja kantud riigikogu liikmete arv 101, hääletamissedeli saanud riigikogu liikmete arv 95 hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 95, kehtetute hääletamissedelite arv kuus ja riigikogu esimehe kandidaatidele antud häälte arv esimehe valimistel siis Jüri Ratas 53 häält, Helir-Valdor Seeder 36 häält. Kui arvestada koalitsiooni ja opositsiooni saadikute arvu, oleks ratas võinud saada 58 häält, sai siis 53 seederi. Võimalik häältesaak oleks võinud olla 42, oli 36. Järgnevalt valiti aseesimehed ja tulemused tõi avalikkuse ette Jüri Ratas. Teen teatavaks hääletamistulemused riigikogu aseesimeeste valimisel. Tulenevalt vabariigi valimiskomisjoni protokollist. Nimekirja on protokolli alusel kantud riigikogu liikmete arv 101 hääletamist, seda ei saanud. Riigikogu liikmete arv 88 hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 88 kehtetute hääletamissedelite arv neli. Riigikogu aseesimeeste kandidaatide antud häälte arv. Hanno Pevkur poolt antud häälte arv 52 Martin Helme poolt antud häälte arv 32.
### Response:
Riigikogu valis taas esimeheks Keskerakonna esimehe Jüri Ratase, kes sai 53 häält. Aseesimeestena jätkavad Hanno Pevkur (Reformierakond) ja Martin Helme (EKRE).
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tartu linnavolikogu esimees Tõnis Lukas selgitab, et Tartus plaanitakse eestikeelsele haridusele üle minna etapiliselt. Tuleval õppeaastal ehk sügisest keskendutakse esimesele, neljandale ja seitsmendale klassile. Kui õpilased jõuavad järgmisse klassi, liigub nendega kaasa ka suurem eesti keele osakaal. Õppekeelena. Üleminek lõpebki 2025. aasta kevadel, kus kõik õpilased põhikooli astmes õpivad vähemalt 75 protsendi ulatuses eesti keeles. Ja selle eelduseks on, et õpetajad peavad valdama keelt Cüks tasemel ja eesmärk on, et selle põhikooli lõpuks kõik õpilased omandavad eesti keele B-2 tasemel. Lukas ütleb, et Isamaa sooviks sama lahendust laiendada kogu riigile. Aga riigis muidugi on vaja ettevalmistustööd ehk õpetajate värbamist, õppematerjali ettevalmistus, seda asja teha kauem, nii et tõenäoliselt ei saa alustada sellest sügisest kohe. Võib-olla paari aasta pärast, aga üleminek võiks olla täitsa nähtavas perspektiivis praegusest hetkest võrreldes viie aastaga tehtud. Suurim takistus on õpetajate leidmine, ütleb Tartu Aleksander Puškini kooli direktor Alina Brasilene. Lihtsalt ei ole jah, konkurss on välja kuulutatud, et ma, ma ei ütle, et me üldse ei leidnud, aga noh nagu valida ei ole, et lihtsalt see inimene, kes tuli, see ongi võetud tööle. Kui veel Tartu koolid suure vaevaga õpetajad leiavad, siis Narvas võib see osutuda oluliselt raskemaks. Haridusminister mi üld ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juht Ingar Tubolazov ütleb, et tegelikult seati riigile juba sügisel valminud tegevuskavas samad eesmärgid. Küll aastaks 2035. Mingid numbrid kindlasti seal enam sellisel kujul paika ei pea. Aga noh, tol korral me vaatasime seal pikka plaani, selline suurusjärk 250 miljonit eurot. Veel on puudus õppematerjalidest taas Brasilene. Õppekava eeldab, et põhikooli lõpetaja sooritab eksam B 1 tasemel kõik õpikud, töövihiku taseme tööd ja nii edasi on töö töötatud välja niimoodi, et tagaks B ühe. Aga tegelikult meil ju peab olema B-kaks ja järelikult iga õpetaja iseseisvalt peab kõik need materjali koostata. See on väga raske töö. Ehk kui erakonnad tõenäoliselt suudavad eesmärgiks nõustuda, on vaja veel otsustada ajakava ning leida rahastus õpetajate värbamiseks ning õppematerjalide loomiseks.
|
Tartus sügisel sündinud Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa koalitsioon juba plaanib nelja aastaga linnas üle minna eestikeelsele haridusele.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tartu linnavolikogu esimees Tõnis Lukas selgitab, et Tartus plaanitakse eestikeelsele haridusele üle minna etapiliselt. Tuleval õppeaastal ehk sügisest keskendutakse esimesele, neljandale ja seitsmendale klassile. Kui õpilased jõuavad järgmisse klassi, liigub nendega kaasa ka suurem eesti keele osakaal. Õppekeelena. Üleminek lõpebki 2025. aasta kevadel, kus kõik õpilased põhikooli astmes õpivad vähemalt 75 protsendi ulatuses eesti keeles. Ja selle eelduseks on, et õpetajad peavad valdama keelt Cüks tasemel ja eesmärk on, et selle põhikooli lõpuks kõik õpilased omandavad eesti keele B-2 tasemel. Lukas ütleb, et Isamaa sooviks sama lahendust laiendada kogu riigile. Aga riigis muidugi on vaja ettevalmistustööd ehk õpetajate värbamist, õppematerjali ettevalmistus, seda asja teha kauem, nii et tõenäoliselt ei saa alustada sellest sügisest kohe. Võib-olla paari aasta pärast, aga üleminek võiks olla täitsa nähtavas perspektiivis praegusest hetkest võrreldes viie aastaga tehtud. Suurim takistus on õpetajate leidmine, ütleb Tartu Aleksander Puškini kooli direktor Alina Brasilene. Lihtsalt ei ole jah, konkurss on välja kuulutatud, et ma, ma ei ütle, et me üldse ei leidnud, aga noh nagu valida ei ole, et lihtsalt see inimene, kes tuli, see ongi võetud tööle. Kui veel Tartu koolid suure vaevaga õpetajad leiavad, siis Narvas võib see osutuda oluliselt raskemaks. Haridusminister mi üld ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juht Ingar Tubolazov ütleb, et tegelikult seati riigile juba sügisel valminud tegevuskavas samad eesmärgid. Küll aastaks 2035. Mingid numbrid kindlasti seal enam sellisel kujul paika ei pea. Aga noh, tol korral me vaatasime seal pikka plaani, selline suurusjärk 250 miljonit eurot. Veel on puudus õppematerjalidest taas Brasilene. Õppekava eeldab, et põhikooli lõpetaja sooritab eksam B 1 tasemel kõik õpikud, töövihiku taseme tööd ja nii edasi on töö töötatud välja niimoodi, et tagaks B ühe. Aga tegelikult meil ju peab olema B-kaks ja järelikult iga õpetaja iseseisvalt peab kõik need materjali koostata. See on väga raske töö. Ehk kui erakonnad tõenäoliselt suudavad eesmärgiks nõustuda, on vaja veel otsustada ajakava ning leida rahastus õpetajate värbamiseks ning õppematerjalide loomiseks.
### Response:
Tartus sügisel sündinud Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa koalitsioon juba plaanib nelja aastaga linnas üle minna eestikeelsele haridusele.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Euroopa Liidu suure kliimapaketi üheks osaks on nii-öelda koormajagamise regulatsioon. Sellega seatakse igale riigile aastani 2030 heitgaaside emissiooni eesmärk. Eelmisel nädalal käis seaduse Euroopa Parlamendi raportöör esika Bolfi välja ettepaneku seada sisse rahalised trahvid riikidele, mis seda ei täida. Seejuures tuleks trahvi maksta iga CO kahe tonni pealt, mis eesmärgist puudu jääb? Me näeme, et kui ei jõuta 2030. aasta eesmärkideni, siis on ka tõelisi probleeme 2050. aasta eesmärgini jõudmisel. Seepärast on hea siduda see sanktsioonidega, aga minu lootus on, et leiame lahenduse ja ei pea riike karistama. Ma loodan, et riigid leiavad lahendusi, et tõesti eesmärkideni jõuda, ütles Bolfied. Arvestades hinnatõusu CO kahe emissiooni turul, ei oleks sellised trahvid liikmesriikides ilmselt ülearu populaarsed. Seega kas ei võiks kliima eesmärkideni jõudmiseks kasutada pigem positiivset motiveerimist? Heitgaaside vähendamisel on väga palju positiivseid külgi, me oleme paljudes riikides näinud häid näiteid, kuidas rohepööre on juba kohal ning panustada uude majandusse Euroopa liidus, sõnas Bolfad. Kuna CO kahe emissioonide arvutused on seotud aastaga 1990, siis Eesti trahvi praeguse seisuga ka ei ähvardas. Sellegipoolest on Eesti konservatiivsed Euroopa parlamendi liikmed ideele vastu. Riho Terras. Trahvimine ei aita, see ainult tekitab pingeid, inimesed lähevad omavahel tülli ja tulemus ei ole ühtne Euroopa, nii et ma arvan, et sellel ei ole mingit mõtet ja tegelikult on oluline, et ka Rootsi moderaadid saavad aru, milline on olukord kas Poolas või Eestis või, või näiteks Leedus, kus on väga CO kahe intensiivne energia tootmine. Jaak Madisson selline karistamise metoodika ei ole kunagi väga edasiviiv. Ainuke asi, mis viib edasi, kui me räägime kliimapoliitikast, on siiski see, kui me lähtume teaduslikest faktidest. Räägime läbi kõik need negatiivsed positiivsed küljed. Joosep Värk, Brüssel.
|
Euroopa Parlamendi kliimaeesmärkide koormajagamise seaduse raportöör sooviks trahvida riike, mis 2030. aastaks võetud kohustusi ei täida. Eesti konservatiivsed parlamendisaadikud on sellele vastu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Euroopa Liidu suure kliimapaketi üheks osaks on nii-öelda koormajagamise regulatsioon. Sellega seatakse igale riigile aastani 2030 heitgaaside emissiooni eesmärk. Eelmisel nädalal käis seaduse Euroopa Parlamendi raportöör esika Bolfi välja ettepaneku seada sisse rahalised trahvid riikidele, mis seda ei täida. Seejuures tuleks trahvi maksta iga CO kahe tonni pealt, mis eesmärgist puudu jääb? Me näeme, et kui ei jõuta 2030. aasta eesmärkideni, siis on ka tõelisi probleeme 2050. aasta eesmärgini jõudmisel. Seepärast on hea siduda see sanktsioonidega, aga minu lootus on, et leiame lahenduse ja ei pea riike karistama. Ma loodan, et riigid leiavad lahendusi, et tõesti eesmärkideni jõuda, ütles Bolfied. Arvestades hinnatõusu CO kahe emissiooni turul, ei oleks sellised trahvid liikmesriikides ilmselt ülearu populaarsed. Seega kas ei võiks kliima eesmärkideni jõudmiseks kasutada pigem positiivset motiveerimist? Heitgaaside vähendamisel on väga palju positiivseid külgi, me oleme paljudes riikides näinud häid näiteid, kuidas rohepööre on juba kohal ning panustada uude majandusse Euroopa liidus, sõnas Bolfad. Kuna CO kahe emissioonide arvutused on seotud aastaga 1990, siis Eesti trahvi praeguse seisuga ka ei ähvardas. Sellegipoolest on Eesti konservatiivsed Euroopa parlamendi liikmed ideele vastu. Riho Terras. Trahvimine ei aita, see ainult tekitab pingeid, inimesed lähevad omavahel tülli ja tulemus ei ole ühtne Euroopa, nii et ma arvan, et sellel ei ole mingit mõtet ja tegelikult on oluline, et ka Rootsi moderaadid saavad aru, milline on olukord kas Poolas või Eestis või, või näiteks Leedus, kus on väga CO kahe intensiivne energia tootmine. Jaak Madisson selline karistamise metoodika ei ole kunagi väga edasiviiv. Ainuke asi, mis viib edasi, kui me räägime kliimapoliitikast, on siiski see, kui me lähtume teaduslikest faktidest. Räägime läbi kõik need negatiivsed positiivsed küljed. Joosep Värk, Brüssel.
### Response:
Euroopa Parlamendi kliimaeesmärkide koormajagamise seaduse raportöör sooviks trahvida riike, mis 2030. aastaks võetud kohustusi ei täida. Eesti konservatiivsed parlamendisaadikud on sellele vastu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Süsihappegaasi ehk CO kahe kvoodi hinnatõusu arutelu Riigikogus avas riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu elektrituru olukorra kirjeldusega. Opositsioonipoliitik tõdes, et senised prognoosid elektrihinna kujunemise kohta ei ole vett pidanud ning valitsusel pole plaani, mida edasi teha. Meil ei ole tegelikkuses ka kiretut ja ratsionaalset tõenduspõhist analüüsi, mis tegelikkuses juhtuma hakkab. Lähiaasta perspektiivis. Reinsalu hinnangul võiks muuta taastuvenergia tasuga seonduvat ning luua automaatne stabilisaator, mis välistaks kodutarbijatele ülikõrge elektrihinna. Meil on võimalus taastuvenergia tasu täies mahus tühistada ja kompenseerida see taastuvenergia tootjatele siis vastavalt riigieelarvelise sihteraldisega, nagu teeb suur hulk Euroopa riike. Me peame kiiresti suurendama ka KredExi toetusi ja lihtsustama toetusmehhanisme elamufondi, sealhulgas eramute energiatõhususe suurendamiseks ja lokaalse energiatootmise edendamiseks. Majandusminister Taavi Aas ütles riigikogu ees, et ta on juba Euroopa komisjoni poole pöördunud, et liiduüleselt võetaks kerkivate energiahindadega midagi ette. Elektri hinna kujunemisel on ainsad Euroopa Liidu energeetika ja kliimapoliitikast sõltuvad komponendid CO kahe heitmekaubanduse süsteem ning meetmed, millega kiirendada taastuvenergia turule toomist. Mõlema osas oleme samme astunud, kuid peame aru saama, et kumbki ei ole kiire lahendus ega võluvits. Nimelt on heitmekaubanduse süsteem kiirete hinnahüpete leevendamiseks ette nähtud mehhanism, mis peaks kiirete hinnakõikumiste korral turule pakkuma täiendavalt CO kahe ühikuid. Kuid süsteem on disainitud ajal kui CO ka hind oli tasemel viis eurot tonn, mitte 60 eurot tonn ja seega on vastavad hinnatõusu kirjeldavad kordajad selgelt ajale jalgu jäänud. Viimasena kõnelenud energiamüügiettevõte Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson selgitas elektrituru toimimise iseärasusi. Ta pakkus välja lahendusi, kuidas elektri hinda alandada ning mida riigikogu selleks teha saaks. 90 protsenti ajast ei määra tegelikult hulgituru hinda Eesti põlevkivijaamad üldsegi mitte, et meil on elektrit puudu, meil on alati elektrit vaja osta ja kui see ostetava elekter on kõrgema hinnaga, siis meie hind on kõrgem sõltumata sellest, mis hinnaga Narva elektrijaamad soovivad müüa. Et mis siis aitaks hinda alandada kiiremini eeloleval talvel ainult ilm, pikemas perspektiivis on vaja uusi ühendusi, Estinkkolm, võib-olla taastuvenergia arengu kiirendamist, salvestustehnoloogiad, energiatõhusus, tarbimise paindlikkus, sellised teemad, tuumaenergia, vesiniku võimaluste väljaselgitamine ehk siis teie saate mõjutada administratiivset osa saate kasutada CO kahe kõrgemaid oksjonituled kas elektriarve komponentide või hinnatõusu kompenseerimiseks ja aktsiisi või käibemaksu saab alati alandada.
|
Riigikogus arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena süsihappegaasi kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Süsihappegaasi ehk CO kahe kvoodi hinnatõusu arutelu Riigikogus avas riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu elektrituru olukorra kirjeldusega. Opositsioonipoliitik tõdes, et senised prognoosid elektrihinna kujunemise kohta ei ole vett pidanud ning valitsusel pole plaani, mida edasi teha. Meil ei ole tegelikkuses ka kiretut ja ratsionaalset tõenduspõhist analüüsi, mis tegelikkuses juhtuma hakkab. Lähiaasta perspektiivis. Reinsalu hinnangul võiks muuta taastuvenergia tasuga seonduvat ning luua automaatne stabilisaator, mis välistaks kodutarbijatele ülikõrge elektrihinna. Meil on võimalus taastuvenergia tasu täies mahus tühistada ja kompenseerida see taastuvenergia tootjatele siis vastavalt riigieelarvelise sihteraldisega, nagu teeb suur hulk Euroopa riike. Me peame kiiresti suurendama ka KredExi toetusi ja lihtsustama toetusmehhanisme elamufondi, sealhulgas eramute energiatõhususe suurendamiseks ja lokaalse energiatootmise edendamiseks. Majandusminister Taavi Aas ütles riigikogu ees, et ta on juba Euroopa komisjoni poole pöördunud, et liiduüleselt võetaks kerkivate energiahindadega midagi ette. Elektri hinna kujunemisel on ainsad Euroopa Liidu energeetika ja kliimapoliitikast sõltuvad komponendid CO kahe heitmekaubanduse süsteem ning meetmed, millega kiirendada taastuvenergia turule toomist. Mõlema osas oleme samme astunud, kuid peame aru saama, et kumbki ei ole kiire lahendus ega võluvits. Nimelt on heitmekaubanduse süsteem kiirete hinnahüpete leevendamiseks ette nähtud mehhanism, mis peaks kiirete hinnakõikumiste korral turule pakkuma täiendavalt CO kahe ühikuid. Kuid süsteem on disainitud ajal kui CO ka hind oli tasemel viis eurot tonn, mitte 60 eurot tonn ja seega on vastavad hinnatõusu kirjeldavad kordajad selgelt ajale jalgu jäänud. Viimasena kõnelenud energiamüügiettevõte Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson selgitas elektrituru toimimise iseärasusi. Ta pakkus välja lahendusi, kuidas elektri hinda alandada ning mida riigikogu selleks teha saaks. 90 protsenti ajast ei määra tegelikult hulgituru hinda Eesti põlevkivijaamad üldsegi mitte, et meil on elektrit puudu, meil on alati elektrit vaja osta ja kui see ostetava elekter on kõrgema hinnaga, siis meie hind on kõrgem sõltumata sellest, mis hinnaga Narva elektrijaamad soovivad müüa. Et mis siis aitaks hinda alandada kiiremini eeloleval talvel ainult ilm, pikemas perspektiivis on vaja uusi ühendusi, Estinkkolm, võib-olla taastuvenergia arengu kiirendamist, salvestustehnoloogiad, energiatõhusus, tarbimise paindlikkus, sellised teemad, tuumaenergia, vesiniku võimaluste väljaselgitamine ehk siis teie saate mõjutada administratiivset osa saate kasutada CO kahe kõrgemaid oksjonituled kas elektriarve komponentide või hinnatõusu kompenseerimiseks ja aktsiisi või käibemaksu saab alati alandada.
### Response:
Riigikogus arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena süsihappegaasi kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Mati Mihelis ja Raimo Aas on ammused sõbrad ja just huumor ning ürituste korraldamine viis nad kokku. Karikaturist Mati Micheli. Meil niisugune sari oli, mis kestis 10 aastat, naise kärutamine ja Raimo oli üks alati seal, selle õhtu läbiviijaid. Esimene näitus häire kell karikatuurides toimus Sindi raamatukogus 2014. aastal veel kord Mati Mihelis. Sindi raamatukogu pakkus mulle võimalused teha näituse ja mina kutsusin Raimo Kat, tule ka oma piltidega, et teeme ühise näituse ja huumoriliidu alt. Aga miks on nii, et Raimo Aas on rohkem tuntud humoristi ja õhtujuhina, aga vähem karikaturistina? Ma lihtsalt olen hoidnud oma küünalt vaka all, aga lõpetasin ma ju Tallinna 46. kunsti kallakuga kooli ja seal sai joonistatud küll ja hiljem ka sellel halval ajal ma vabariiklikel komsomoli koosolekutel tegin komsomoli prožektorit. Vahepeal tuli joonistamisse paus, aga siis tuli uuesti alustada. Nimelt lubas tuttav ta Eesti karikatuuri ajalukku kirjutada. Ja siis mul tekkis häbi, et noh, mille eest nüüd neli-viis kuus, 10 pilti ja nüüd karikaturist, et mis karikaturist ma olen ja siis ma hakkasin uuesti jälle karikatuuri tegema ja mis see kellateema võib-olla peab olema igal ajal oma häirekella lööja, kui häirekell enam ei aita, siis tuleb juba äratuskell panna helisema ja kõik lõpeb lõpukelladega meile endile.
|
Näitusel "Äratuskell karikatuurides" Sindi raamatukogus astuvad oma töödega üles kauaaegsed sõbrad Mati Michelis ja Raimo Aas.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Mati Mihelis ja Raimo Aas on ammused sõbrad ja just huumor ning ürituste korraldamine viis nad kokku. Karikaturist Mati Micheli. Meil niisugune sari oli, mis kestis 10 aastat, naise kärutamine ja Raimo oli üks alati seal, selle õhtu läbiviijaid. Esimene näitus häire kell karikatuurides toimus Sindi raamatukogus 2014. aastal veel kord Mati Mihelis. Sindi raamatukogu pakkus mulle võimalused teha näituse ja mina kutsusin Raimo Kat, tule ka oma piltidega, et teeme ühise näituse ja huumoriliidu alt. Aga miks on nii, et Raimo Aas on rohkem tuntud humoristi ja õhtujuhina, aga vähem karikaturistina? Ma lihtsalt olen hoidnud oma küünalt vaka all, aga lõpetasin ma ju Tallinna 46. kunsti kallakuga kooli ja seal sai joonistatud küll ja hiljem ka sellel halval ajal ma vabariiklikel komsomoli koosolekutel tegin komsomoli prožektorit. Vahepeal tuli joonistamisse paus, aga siis tuli uuesti alustada. Nimelt lubas tuttav ta Eesti karikatuuri ajalukku kirjutada. Ja siis mul tekkis häbi, et noh, mille eest nüüd neli-viis kuus, 10 pilti ja nüüd karikaturist, et mis karikaturist ma olen ja siis ma hakkasin uuesti jälle karikatuuri tegema ja mis see kellateema võib-olla peab olema igal ajal oma häirekella lööja, kui häirekell enam ei aita, siis tuleb juba äratuskell panna helisema ja kõik lõpeb lõpukelladega meile endile.
### Response:
Näitusel "Äratuskell karikatuurides" Sindi raamatukogus astuvad oma töödega üles kauaaegsed sõbrad Mati Michelis ja Raimo Aas.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Enamik kohaletulnutest kuulusid keskerakonda, saalis olid ka mõned Rahvaliidu ja teiste erakondade esindajad. Oma kõne pidanud Keskerakonna juht ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar kinnitas, et riik on kohalikele omavalitsustele eraldatavate vahendite vähendamisega rikkunud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat ning ta lubas, et Tallinna linn kaebab selle otsuse riigikohtusse. Tallinn, kes kavatses selle aasta kevadel positiivse lisaeelarvega välja tulla, peab nüüd sellest küll loobuma ja samuti eelarvet piirama hakkab vahetevahel mulle tundub, et praegust valitsust juhib lihtsalt silmatorkav soov panna omavalitsuse Toompea sarnasesse seisu pärast riigi eelarvejalgkäid. Ka kolmandik omavalitsus satub pankrotieelsesse seisu. Ka Rae vallavanem Raivo Uukivi kinnitas, et riigi otsus lõi valusalt Rae valla rahakoti pihta. Ja praegu on menetluses negatiivne eelarve, nii et, et ainult see kärbe tegi meile 3,8 miljonit ja, ja noh, teiselt poolt tuleb veel see üleüldine vähenemine ka palkade ja sissetulekute pealt, et noh, ka see võtab nii, et me võtsime umbes kuus protsenti oma planeeritud tulumaksu maha Justiitsminister Rein Lang ütles valitsuse istungijärgsel pressikonverentsil, et riigieelarve kärbe ei olnud põhiseaduse vastane. Kui valitsuse kärpekava oleks põhiseaduse vastane, siis me ei oleks seda riigikogule esitanud. Loomulikult on Edgar Savisaarel tema käsutuses olevaid võimalusi, et tekitada sellest põhiseaduse vaidluse, siis lõpuks otsustab selle riigikohus. Eesti on õigusriik ja siin on olemas väga selged mehhanismid, mismoodi õigusriik toimib. Aga seda sabatit, mis seal täna toimub, ma ei kommenteeriks. Edgar Savisaar kritiseeris ka regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri haldusreformi kava, kinnitades, et see paiskab kohaliku elu segi. Aga võib-olla soovitakse järgmisteks presidendivalimisteks kärpida koos omavalitsuste arvuga ka seni suur ja riskantselt presidendi valijameeste kogu Mooses. Meil on niigi majanduslik ebakindlus ja määramatus, nüüd tahetakse sellele lisaks veel ka kohapealse elukorralduse ebakindlust süvendada.
|
Omavalitsused kritseerisid kärpekava.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Enamik kohaletulnutest kuulusid keskerakonda, saalis olid ka mõned Rahvaliidu ja teiste erakondade esindajad. Oma kõne pidanud Keskerakonna juht ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar kinnitas, et riik on kohalikele omavalitsustele eraldatavate vahendite vähendamisega rikkunud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat ning ta lubas, et Tallinna linn kaebab selle otsuse riigikohtusse. Tallinn, kes kavatses selle aasta kevadel positiivse lisaeelarvega välja tulla, peab nüüd sellest küll loobuma ja samuti eelarvet piirama hakkab vahetevahel mulle tundub, et praegust valitsust juhib lihtsalt silmatorkav soov panna omavalitsuse Toompea sarnasesse seisu pärast riigi eelarvejalgkäid. Ka kolmandik omavalitsus satub pankrotieelsesse seisu. Ka Rae vallavanem Raivo Uukivi kinnitas, et riigi otsus lõi valusalt Rae valla rahakoti pihta. Ja praegu on menetluses negatiivne eelarve, nii et, et ainult see kärbe tegi meile 3,8 miljonit ja, ja noh, teiselt poolt tuleb veel see üleüldine vähenemine ka palkade ja sissetulekute pealt, et noh, ka see võtab nii, et me võtsime umbes kuus protsenti oma planeeritud tulumaksu maha Justiitsminister Rein Lang ütles valitsuse istungijärgsel pressikonverentsil, et riigieelarve kärbe ei olnud põhiseaduse vastane. Kui valitsuse kärpekava oleks põhiseaduse vastane, siis me ei oleks seda riigikogule esitanud. Loomulikult on Edgar Savisaarel tema käsutuses olevaid võimalusi, et tekitada sellest põhiseaduse vaidluse, siis lõpuks otsustab selle riigikohus. Eesti on õigusriik ja siin on olemas väga selged mehhanismid, mismoodi õigusriik toimib. Aga seda sabatit, mis seal täna toimub, ma ei kommenteeriks. Edgar Savisaar kritiseeris ka regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri haldusreformi kava, kinnitades, et see paiskab kohaliku elu segi. Aga võib-olla soovitakse järgmisteks presidendivalimisteks kärpida koos omavalitsuste arvuga ka seni suur ja riskantselt presidendi valijameeste kogu Mooses. Meil on niigi majanduslik ebakindlus ja määramatus, nüüd tahetakse sellele lisaks veel ka kohapealse elukorralduse ebakindlust süvendada.
### Response:
Omavalitsused kritseerisid kärpekava.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Enamik Eesti kunstimuuseumi varakambrisse kuuluvatest ajaloolistest hõbetöödest on eksponeeritud Niguliste kiriku käärkambris. Kadrioru lossi väljapanekusse valiti lossiga seotud esemed. Nende hulgas on ka 19. sajandi keskel Inglismaal valmistatud üleni kullatud tee ja kohviserviis, mida 1900 kolmekümnendatel aastatel kasutati Eesti riigivanema esindusserviisina. Teise rühma. Kadrioru hõbedakambri väljapanekust moodustavad esemed perekond Reinansi erakogust. Marje ja Alur Reinans on pikka aega kogunud Eesti hõbedaseppade valmistatud esemeid. Alur Reinans ütles naerdes, et kogumise üks mõte on teisi kadedaks teha sellega, mis sul on. Kuna ma olin eestlane ja elasin Rootsis, siis on hõbe kaunis loomulik, kuna see on üks väheseid asju, mille algupära on võimalik kindlaks määrata ja mida on nii palju olemas, et seda on, on mõtet korjata, tähendab hõbetööd on ju tembeldatud linnamärgiga, mis näitab, kus linnas on tehtud ja meistrimärgiga, see sobib nii hästi selle kunstimuuseumikoguga kokku, kuna ma olen osaliselt teadlikult just seda osa rõhutanud, mida siin muuseumikogudes ei ole. Te ütlesite ka seda, et nõud peavad olema kasutuses, kas nüüd kodus midagi puudu või ei jää? Jääb küll, jah, see on, see on see miinus selle asjaga, näiteks üks nendest toredamatest uhkematest asjadest, siin on üks suur supitirin. Kui ma selle ostsin, siis tähendab, see on kõige kallim asi, mis ma olen ostnud. Ja siis ma tulin koju ja teatasin oma perekonnale, et nüüd me peame tükk aega kartulisupist elama. Ma olen seal sees ka just kartulisuppi väga paljudele serveerinud. Ja see on muidugi üks minus, et, et seda teha ei saa. Reinansid andsid osa oma hõbedakollektsioonist 10-ks aastaks Eesti kunstimuuseumile hoiule. Kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa märkis, et asjatundjad vaatavad neid esemeid nagu rebane, ViinaMarju. See erakogu on väga väärtuslik ja ta annab ülevaate mitte ainult Tallinna ja ütleme Narva meistrite töödest, nagu meie kunstimuuseumi kogus olevad Eesti päritolu kesemed, vaid siin on ka mitmeid asju, on Tartu meistrite ja Rakverest, a Paidest ja Viljandist ja Pärnust ning isegi Kuressaarest. Nii et siin on esitatud enam kui 10 minevikku pagulassepa kunstikeskuse tooted seitsmeteistkümnest sajandist kuni tsunfti aja lõpuni, see on siis sajandi alguseni välja. Need inimesed, kes Eesti hõbeda vastu huvi tunnevad, võivad siit saada väga mitmest emotsioone, aga ma arvan, et põhiline asja juures ei ole mitte kadedust, roheliseks minemine, vaid esteetiline nauding ja teada saamine, et nii toredaid asju on ülepea olemas.
|
Kadrioru lossi väliskunsti muuseumis avati hõbedakamber.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Enamik Eesti kunstimuuseumi varakambrisse kuuluvatest ajaloolistest hõbetöödest on eksponeeritud Niguliste kiriku käärkambris. Kadrioru lossi väljapanekusse valiti lossiga seotud esemed. Nende hulgas on ka 19. sajandi keskel Inglismaal valmistatud üleni kullatud tee ja kohviserviis, mida 1900 kolmekümnendatel aastatel kasutati Eesti riigivanema esindusserviisina. Teise rühma. Kadrioru hõbedakambri väljapanekust moodustavad esemed perekond Reinansi erakogust. Marje ja Alur Reinans on pikka aega kogunud Eesti hõbedaseppade valmistatud esemeid. Alur Reinans ütles naerdes, et kogumise üks mõte on teisi kadedaks teha sellega, mis sul on. Kuna ma olin eestlane ja elasin Rootsis, siis on hõbe kaunis loomulik, kuna see on üks väheseid asju, mille algupära on võimalik kindlaks määrata ja mida on nii palju olemas, et seda on, on mõtet korjata, tähendab hõbetööd on ju tembeldatud linnamärgiga, mis näitab, kus linnas on tehtud ja meistrimärgiga, see sobib nii hästi selle kunstimuuseumikoguga kokku, kuna ma olen osaliselt teadlikult just seda osa rõhutanud, mida siin muuseumikogudes ei ole. Te ütlesite ka seda, et nõud peavad olema kasutuses, kas nüüd kodus midagi puudu või ei jää? Jääb küll, jah, see on, see on see miinus selle asjaga, näiteks üks nendest toredamatest uhkematest asjadest, siin on üks suur supitirin. Kui ma selle ostsin, siis tähendab, see on kõige kallim asi, mis ma olen ostnud. Ja siis ma tulin koju ja teatasin oma perekonnale, et nüüd me peame tükk aega kartulisupist elama. Ma olen seal sees ka just kartulisuppi väga paljudele serveerinud. Ja see on muidugi üks minus, et, et seda teha ei saa. Reinansid andsid osa oma hõbedakollektsioonist 10-ks aastaks Eesti kunstimuuseumile hoiule. Kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa märkis, et asjatundjad vaatavad neid esemeid nagu rebane, ViinaMarju. See erakogu on väga väärtuslik ja ta annab ülevaate mitte ainult Tallinna ja ütleme Narva meistrite töödest, nagu meie kunstimuuseumi kogus olevad Eesti päritolu kesemed, vaid siin on ka mitmeid asju, on Tartu meistrite ja Rakverest, a Paidest ja Viljandist ja Pärnust ning isegi Kuressaarest. Nii et siin on esitatud enam kui 10 minevikku pagulassepa kunstikeskuse tooted seitsmeteistkümnest sajandist kuni tsunfti aja lõpuni, see on siis sajandi alguseni välja. Need inimesed, kes Eesti hõbeda vastu huvi tunnevad, võivad siit saada väga mitmest emotsioone, aga ma arvan, et põhiline asja juures ei ole mitte kadedust, roheliseks minemine, vaid esteetiline nauding ja teada saamine, et nii toredaid asju on ülepea olemas.
### Response:
Kadrioru lossi väliskunsti muuseumis avati hõbedakamber.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Reformierakonna volikogu andis heakskiidu sellise koalitsioonilepingu alusel valitsus moodustada koalitsioon moodustada ja ma loodan, et Isamaa ja Res Publica liidul homme tuleb samasugune otsus, kui palju oli neid nüüd kompromissi kohti selles lepingus me olime kompromissidele altid, minu meelest need koalitsiooniläbirääkimised, need olid väga viljakad ja ladusad läbirääkimised. Koalitsiooniläbirääkimised ei ole kunagi kerged läbirääkimised ja olnud need ka kerged läbirääkimised, kuid seda koalitsiooni moodustavad erakonnad, kes on jaganud valitsusvastutust juba nelja aasta jooksul ja kui eelmiste koalitsioonide juures on olnud üks liige, selline vähemalt üks liige, selline, kes on tulnud opositsiooni poolelt, siis edasiliikumise kiirus on suhteliselt tagasihoidlik olnud. Aga praegu mõlemad erakonnad teavad, missuguses olukorras me oleme. Ja edasi on võimalik liikuda ka siis, kui nimetatakse märksõnu ja ei pea iga numbri tausta täpselt avama, sest et kõik osapooled teavad, millest jutt käib, kompromissid sündisid kaunis kergelt punktid. Kas nende täitmine on ka praegusel hetkel selge või see kõik selgub nagu jooksvalt selle nelja aasta jooksul, et kuidas neid asju täpselt ikkagi täitma hakatakse. Me võtsime läbirääkimistel aluseks ka rahandusministeeriumi prognoosi järgmiseks neljaks aastaks ja kõik need eesmärgid, mille me oleme kirjutanud valitsemisprogrammi arvestavad ka rahaliste võimalustega, nii et see, mis on kirja pandud koalitsioonilepingusse, see ka täidetud saab, me suutsime koalitsiooniläbirääkimiste käigus leida siis meetmeid, mis võimaldavad võrreldes rahandusministeriumi prognoosiga saavutada eelarve tasakaal aasta võrra kiiremini, kui algselt loodetud oli.
|
Reformierakonna volikogu kinnitas valitsusliidu leppe IRL-ga. Reformierakonna esimees Andrus Ansip; reporter Margitta Otsmaa.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Reformierakonna volikogu andis heakskiidu sellise koalitsioonilepingu alusel valitsus moodustada koalitsioon moodustada ja ma loodan, et Isamaa ja Res Publica liidul homme tuleb samasugune otsus, kui palju oli neid nüüd kompromissi kohti selles lepingus me olime kompromissidele altid, minu meelest need koalitsiooniläbirääkimised, need olid väga viljakad ja ladusad läbirääkimised. Koalitsiooniläbirääkimised ei ole kunagi kerged läbirääkimised ja olnud need ka kerged läbirääkimised, kuid seda koalitsiooni moodustavad erakonnad, kes on jaganud valitsusvastutust juba nelja aasta jooksul ja kui eelmiste koalitsioonide juures on olnud üks liige, selline vähemalt üks liige, selline, kes on tulnud opositsiooni poolelt, siis edasiliikumise kiirus on suhteliselt tagasihoidlik olnud. Aga praegu mõlemad erakonnad teavad, missuguses olukorras me oleme. Ja edasi on võimalik liikuda ka siis, kui nimetatakse märksõnu ja ei pea iga numbri tausta täpselt avama, sest et kõik osapooled teavad, millest jutt käib, kompromissid sündisid kaunis kergelt punktid. Kas nende täitmine on ka praegusel hetkel selge või see kõik selgub nagu jooksvalt selle nelja aasta jooksul, et kuidas neid asju täpselt ikkagi täitma hakatakse. Me võtsime läbirääkimistel aluseks ka rahandusministeeriumi prognoosi järgmiseks neljaks aastaks ja kõik need eesmärgid, mille me oleme kirjutanud valitsemisprogrammi arvestavad ka rahaliste võimalustega, nii et see, mis on kirja pandud koalitsioonilepingusse, see ka täidetud saab, me suutsime koalitsiooniläbirääkimiste käigus leida siis meetmeid, mis võimaldavad võrreldes rahandusministeriumi prognoosiga saavutada eelarve tasakaal aasta võrra kiiremini, kui algselt loodetud oli.
### Response:
Reformierakonna volikogu kinnitas valitsusliidu leppe IRL-ga. Reformierakonna esimees Andrus Ansip; reporter Margitta Otsmaa.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti raudtee ostetakse riigile tagasi hinnaga 2,35 miljardit krooni. Majandus ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar rõhutas, et tegemist on kokkuleppe hinnaga. Juba esimeses ettepanekus valitsusele, BRSi ja Subrema poolt. Rõhutati, et see hind on läbirääkimiste eeltingimus ja sellest sai ka lähtutud, tähendab, me olime pandud olukorda, võta või jäta ja me otsustasime võtta muidugi valitsusega. Riigikogu ei ole sunnitud lepinguid heaks kiitma ega erastamislepingut lõpetama. Ei ole mingit otsest materiaalset tagajärge, kui seda ei tehta, aga samal ajal me oleme seisukohal, et Eesti huvi on raudtee tagasi saada. Vastavalt kokkuleppele kinnitatakse enne enamus aktsiate omandiõiguse ületulekut ka 2004. ja 2005. aasta majandusaasta aruanded ning PRS saab 150 miljonit krooni dividende. Eesmärk oli, et asi saaks lõpuni lahendatud, et meil ei tekiks paari-kolme aasta pärast jälle vaidlusi nende lepingute ümber. BRS-i nõukogu esimees Edward Berkhart kinnitas, et on viis aastat tagasi raudtee erastamisel seatud eesmärgid saavutanud ning ehkki taas riigistamine oli ebaharilik lahendus, oli see tekkinud olukorras ainumõeldav. Ei ole saladus, et viimase poolteise aasta jooksul on BRS-i ja riigi ootused raudtee tuleviku suhtes lahku läinud. Tekitatud on rahanduslik olukord, mis on raud eraisikutest aktsionäridele probleemiks ning seetõttu on loomulik, et riik võtab raudtee juhtimise taas enda kätte, ütles Berghard. Teadaolevalt on nii mõnedki Eesti raudtee ostmise vastu huvi tundnud ettevõtted avaldanud valmisolekut erastada näiteks operaatortegevus. Minister Savisaar välistab Eesti raudtee uuesti erastamise. Ma kindlasti hoiduksin igasugustest juttudest selle kohta, et riik kohe hakkab raudteed jälle müüma, nii, olgu see siis veeremi või olgu see siis infrastruktuuri kohta me ei osta tagasi mitte selleks, et kohe sellega, et hakata sellega jälle äri tegema.
|
Parafeeriti Eesti Raudtee aktsiate tagasiostmise leping.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti raudtee ostetakse riigile tagasi hinnaga 2,35 miljardit krooni. Majandus ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar rõhutas, et tegemist on kokkuleppe hinnaga. Juba esimeses ettepanekus valitsusele, BRSi ja Subrema poolt. Rõhutati, et see hind on läbirääkimiste eeltingimus ja sellest sai ka lähtutud, tähendab, me olime pandud olukorda, võta või jäta ja me otsustasime võtta muidugi valitsusega. Riigikogu ei ole sunnitud lepinguid heaks kiitma ega erastamislepingut lõpetama. Ei ole mingit otsest materiaalset tagajärge, kui seda ei tehta, aga samal ajal me oleme seisukohal, et Eesti huvi on raudtee tagasi saada. Vastavalt kokkuleppele kinnitatakse enne enamus aktsiate omandiõiguse ületulekut ka 2004. ja 2005. aasta majandusaasta aruanded ning PRS saab 150 miljonit krooni dividende. Eesmärk oli, et asi saaks lõpuni lahendatud, et meil ei tekiks paari-kolme aasta pärast jälle vaidlusi nende lepingute ümber. BRS-i nõukogu esimees Edward Berkhart kinnitas, et on viis aastat tagasi raudtee erastamisel seatud eesmärgid saavutanud ning ehkki taas riigistamine oli ebaharilik lahendus, oli see tekkinud olukorras ainumõeldav. Ei ole saladus, et viimase poolteise aasta jooksul on BRS-i ja riigi ootused raudtee tuleviku suhtes lahku läinud. Tekitatud on rahanduslik olukord, mis on raud eraisikutest aktsionäridele probleemiks ning seetõttu on loomulik, et riik võtab raudtee juhtimise taas enda kätte, ütles Berghard. Teadaolevalt on nii mõnedki Eesti raudtee ostmise vastu huvi tundnud ettevõtted avaldanud valmisolekut erastada näiteks operaatortegevus. Minister Savisaar välistab Eesti raudtee uuesti erastamise. Ma kindlasti hoiduksin igasugustest juttudest selle kohta, et riik kohe hakkab raudteed jälle müüma, nii, olgu see siis veeremi või olgu see siis infrastruktuuri kohta me ei osta tagasi mitte selleks, et kohe sellega, et hakata sellega jälle äri tegema.
### Response:
Parafeeriti Eesti Raudtee aktsiate tagasiostmise leping.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Are Arand tähistas läinud kevadel 50 viiendat töö juubelit, esimene tööpäev oli tal palupera raudteejaamas, pöörmeseadja õpilasena. Aga armastus raudteeasjanduse vastu sai alguse veel 10 aastat varem. Väike koolipoiss trehvas esimest korda raudtee serva ja siis ta nägi kaugelt tulemas auruvedurit, seda rong oli taga, siis suu, amuli silmad põlesid peas, kui ta nägi seda veduri juhti, kes oli siukest läikivas tunkedes ja vormimise ja hästi uhkelt seal. Auruveduri aknast vaatas välja ja siis see samane koolipoiss andis omale sõna. Minust peab saama raudteelane. Tänaseks on Aare Arand raudteel nii mitut ametit pidanud, et sõrmedest võib nende üleslugemisel väheks jääda. Ainuke, milles ma ei ole spetsialist, on raudtee, side ja signalisatsioonitöö. Muidugi ma tean neid valgusfooride, tean nendes skeemidest, nendes asjades ma tean, aga spetsialist ma nendes asjades ei ole. Tundub, et ülejäänud ametit es olen ma päris kodus, võib nii ütelda. Ja lapsena saadud pisik on tal veres siiamaani. Mäletan aegu, kus see auruvedur hakkas ära kaduma, tulid soojusvedurid, siis tulid diiselrongid, kui praegu sõidab rong 140 kilomeetrit tunnis, vaikselt, sujuvalt, aga siis ta läks, ütleme puhtalt välja. Kolla-kolla-kollaka kol kol l koll. Pidurdamise kolm, kolm, kolm, kolm käis nii, et on aegu, mida on nähtud ja on aegu, mida meenutada. Ja tuleks ainult külma ja jääd saaks meenutuste kõrvale rahulikult kala püüda, selles aare, arand täna unistab. Meie saime Aare arandile edasi anda sõnumi, et vabariigi president annab talle valgetähe medali. Siin ma jäin sõnatuks. Ma kas ma olen selle vääriline? Muidugi olete, aga siis sügav kummardus ja aitäh presidendile.
|
Täna said teatavaks teenetemärkide saajad, mille president enne Vabariigi aastapäeva kätte annab.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Are Arand tähistas läinud kevadel 50 viiendat töö juubelit, esimene tööpäev oli tal palupera raudteejaamas, pöörmeseadja õpilasena. Aga armastus raudteeasjanduse vastu sai alguse veel 10 aastat varem. Väike koolipoiss trehvas esimest korda raudtee serva ja siis ta nägi kaugelt tulemas auruvedurit, seda rong oli taga, siis suu, amuli silmad põlesid peas, kui ta nägi seda veduri juhti, kes oli siukest läikivas tunkedes ja vormimise ja hästi uhkelt seal. Auruveduri aknast vaatas välja ja siis see samane koolipoiss andis omale sõna. Minust peab saama raudteelane. Tänaseks on Aare Arand raudteel nii mitut ametit pidanud, et sõrmedest võib nende üleslugemisel väheks jääda. Ainuke, milles ma ei ole spetsialist, on raudtee, side ja signalisatsioonitöö. Muidugi ma tean neid valgusfooride, tean nendes skeemidest, nendes asjades ma tean, aga spetsialist ma nendes asjades ei ole. Tundub, et ülejäänud ametit es olen ma päris kodus, võib nii ütelda. Ja lapsena saadud pisik on tal veres siiamaani. Mäletan aegu, kus see auruvedur hakkas ära kaduma, tulid soojusvedurid, siis tulid diiselrongid, kui praegu sõidab rong 140 kilomeetrit tunnis, vaikselt, sujuvalt, aga siis ta läks, ütleme puhtalt välja. Kolla-kolla-kollaka kol kol l koll. Pidurdamise kolm, kolm, kolm, kolm käis nii, et on aegu, mida on nähtud ja on aegu, mida meenutada. Ja tuleks ainult külma ja jääd saaks meenutuste kõrvale rahulikult kala püüda, selles aare, arand täna unistab. Meie saime Aare arandile edasi anda sõnumi, et vabariigi president annab talle valgetähe medali. Siin ma jäin sõnatuks. Ma kas ma olen selle vääriline? Muidugi olete, aga siis sügav kummardus ja aitäh presidendile.
### Response:
Täna said teatavaks teenetemärkide saajad, mille president enne Vabariigi aastapäeva kätte annab.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Üks variant oli see, et kanaatsiooni tsirkuleerimiseks kasutatakse järvest pumbatavat vett, kuid see kahjuks ei kõlba juua. Ja veel nad proovivad taastada seisvat l ettevõtetel olevaid kaeve kuid ka nende seisund on praegu teadmata. Meiepoolne lahendus on ainult ühene, niikaua kui võlga ära ei maksta, ei saa meie vett avada ega hakata nende kanalisatsiooni heitvetesid puhastama. See on ainukene meiepoolne variant.
|
Narva Vesi avalike suhete juhi Piret Paatsi iseloomustus hetkeseisule suhetes Ivangorodiga.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Üks variant oli see, et kanaatsiooni tsirkuleerimiseks kasutatakse järvest pumbatavat vett, kuid see kahjuks ei kõlba juua. Ja veel nad proovivad taastada seisvat l ettevõtetel olevaid kaeve kuid ka nende seisund on praegu teadmata. Meiepoolne lahendus on ainult ühene, niikaua kui võlga ära ei maksta, ei saa meie vett avada ega hakata nende kanalisatsiooni heitvetesid puhastama. See on ainukene meiepoolne variant.
### Response:
Narva Vesi avalike suhete juhi Piret Paatsi iseloomustus hetkeseisule suhetes Ivangorodiga.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kahe riigipea ja NATO peasekretäri ühisel pressikonverentsil mõisteti taas ühiselt hukka Venemaa rünnaku Ukrainale. Peaminister Kaja Kallas. Putin ründab vaba ja iseseisvat riiki 200000 sõduriga. Nende sihtmärgiks on haiglad, koolid, lasteaiad, süütud ukrainlased. Kahjuks näeme tõenäoliselt veel suuremaid õudusi, sealhulgas pommitamist, sihtmärki valimata. Peaminister lisas, et NATO peab hüppeliselt oma võimekust tõstma. NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas, et NATO teeb just seda Me oleme tõstnud valmisolekut õhus, maal ja merel, see tähendab, et üle 30-st erinevast baasist patrullivad pidevas valmisolekus üle 100 hävituslennuki. Samamoodi Vahemerest Läänemereni üle 120 laeva. Lisaks paigutavad liikmesriigid tuhandeid sõdureid NATO idatiivale. See kõik, et ei oleks kahtlust. Meie pühendumus artikkel viiele ja Washingtoni leppele on raudkindel. Me kaitseme igat tolli, NATO territooriumist. Kuigi rõhutati ka abiandmist Ukrainale ka laskemoona ja relvade näol, siis sellest enam anti edasi sõnum, et NATO eesmärk on liikmesriike kaitsta. NATO ei sekku sõjalise jõuga Ukraina konflikti ajakirjanike korduvate küsimuste peale selgitas seisukohta Briti peaminister Boris Johnson. Valearvutused ja möödarääkimised on pingelises olukorras väga võimalikud. Seetõttu on tähtis rõhutada sõnumit, et NATO on liit liikmesriikide kaitseks. See ei tähenda, et meie, Ukraina sõbrad ei tohi ennast kaitsta ja et me ei saa neid selles aidata. Kui rääkida lennukeelutsoonist Ukraina taevas, siis peame tunnistama reaalsust, et see tähendab vene lennukite allatulistamist. Seda ei aruta praegu ükski NATO riik. Py oo. Eni. Atooni.
|
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja Briti peaminister Boris Johnson külastasid Tapa sõjaväelinnakut. Sõjalise liidu peasekretär kinnitas NATO valmisolekut Eestit kaitsta.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kahe riigipea ja NATO peasekretäri ühisel pressikonverentsil mõisteti taas ühiselt hukka Venemaa rünnaku Ukrainale. Peaminister Kaja Kallas. Putin ründab vaba ja iseseisvat riiki 200000 sõduriga. Nende sihtmärgiks on haiglad, koolid, lasteaiad, süütud ukrainlased. Kahjuks näeme tõenäoliselt veel suuremaid õudusi, sealhulgas pommitamist, sihtmärki valimata. Peaminister lisas, et NATO peab hüppeliselt oma võimekust tõstma. NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas, et NATO teeb just seda Me oleme tõstnud valmisolekut õhus, maal ja merel, see tähendab, et üle 30-st erinevast baasist patrullivad pidevas valmisolekus üle 100 hävituslennuki. Samamoodi Vahemerest Läänemereni üle 120 laeva. Lisaks paigutavad liikmesriigid tuhandeid sõdureid NATO idatiivale. See kõik, et ei oleks kahtlust. Meie pühendumus artikkel viiele ja Washingtoni leppele on raudkindel. Me kaitseme igat tolli, NATO territooriumist. Kuigi rõhutati ka abiandmist Ukrainale ka laskemoona ja relvade näol, siis sellest enam anti edasi sõnum, et NATO eesmärk on liikmesriike kaitsta. NATO ei sekku sõjalise jõuga Ukraina konflikti ajakirjanike korduvate küsimuste peale selgitas seisukohta Briti peaminister Boris Johnson. Valearvutused ja möödarääkimised on pingelises olukorras väga võimalikud. Seetõttu on tähtis rõhutada sõnumit, et NATO on liit liikmesriikide kaitseks. See ei tähenda, et meie, Ukraina sõbrad ei tohi ennast kaitsta ja et me ei saa neid selles aidata. Kui rääkida lennukeelutsoonist Ukraina taevas, siis peame tunnistama reaalsust, et see tähendab vene lennukite allatulistamist. Seda ei aruta praegu ükski NATO riik. Py oo. Eni. Atooni.
### Response:
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja Briti peaminister Boris Johnson külastasid Tapa sõjaväelinnakut. Sõjalise liidu peasekretär kinnitas NATO valmisolekut Eestit kaitsta.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Filmi aluseks on Rosa Liksomi samanimeline romaan ning stsenaristideks on Andris Feldmanis ja Liivia Ulman. Filmikriitik Maria Ulfsak, kes nägi filmi kannsis, ütles filmi kohta nii. Selle filmi edu aluseks on Juho Koosmaneni sümpaatne stiil, kuidas ta vaatleb oma tegelasi, ta on oma loomult humanist, Ta on nagu antiküünik, ta räägib oma lugusid hästi ilusasti ja soojalt ja sellega ta võidab südameid nii kriitikute hulgas kui ka tavalise publiku hulgas. Filmis on kaks peategelast, kes kohtuvad Moskvast Murmanskisse sõitva rongi kupees tavaline vene mužik, keda mängib Juri Borissov ja Soome tudeng, kelle osas on seidi Haarla. Seidi Haarla ütles, et tema karakter valmis filmi tegemise käigus aluseks niisiis liksomi romaan ja vestlused lavastaja Juha Koasmaneniga. Mõlemad oldi loetusse illum, kus see oli tullu ilmesta 2011 tunnil. Et see oli küll mõlemale seda lugenud juba aastal 2011, kui see ilmus. See oli tuttav materjal ja hea lähtepunkt. Stsenaarium oli muidugi midagi muud kui algupärane raamat. Seda lugedes aastal 2011 olin ka ise hoopis noorem ja ka elanud 20 aastaselt Venemaal ning see kontekst ja mälestused mõjutasid samuti rolli kujunemist nii rääkis Aarla. Režissöör Juha Kaasmann märkis, et selles juhuslikus kohtumises, millest romaan lähtub, on midagi ühist nii Soome kui ka vene mentaliteedile. Usk saatusse, mis venelastel on väga tugev ja see on mulle arusaadavam, viis maailma näha kui see, et iga mees on oma saatuse sepp ehk siis võimeline otsustama täielikult oma elu üle. Mulle tundub, et elu on siiski suures osas saladus müsteerium ja me ei suuda kõike lõpuni siiski mõjutada. Režissööri sõnul on see ka üks kandev teema kupeenumber kuue juures. Imestan pürgimis ümber elama, nii see nagu radiota elame, et, et me üritame. Nüüd elust aru saada piirab nende endi elu. Me piirame oma ootuste kaudu eluvõimalusi see kõik, mis ellu mahub ja selle vastuvõtmine on ka filmi keskne teema, seletas Kuaasmanen.
|
Täna esilinastub Eesti-Soome-Vene-Saksa ühistöös valminud "Kupee nr 6". Cannes'is Grand Prix'ga pärjatud filmi esitas Soome ka rahvusvahelise filmi Oscarile.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Filmi aluseks on Rosa Liksomi samanimeline romaan ning stsenaristideks on Andris Feldmanis ja Liivia Ulman. Filmikriitik Maria Ulfsak, kes nägi filmi kannsis, ütles filmi kohta nii. Selle filmi edu aluseks on Juho Koosmaneni sümpaatne stiil, kuidas ta vaatleb oma tegelasi, ta on oma loomult humanist, Ta on nagu antiküünik, ta räägib oma lugusid hästi ilusasti ja soojalt ja sellega ta võidab südameid nii kriitikute hulgas kui ka tavalise publiku hulgas. Filmis on kaks peategelast, kes kohtuvad Moskvast Murmanskisse sõitva rongi kupees tavaline vene mužik, keda mängib Juri Borissov ja Soome tudeng, kelle osas on seidi Haarla. Seidi Haarla ütles, et tema karakter valmis filmi tegemise käigus aluseks niisiis liksomi romaan ja vestlused lavastaja Juha Koasmaneniga. Mõlemad oldi loetusse illum, kus see oli tullu ilmesta 2011 tunnil. Et see oli küll mõlemale seda lugenud juba aastal 2011, kui see ilmus. See oli tuttav materjal ja hea lähtepunkt. Stsenaarium oli muidugi midagi muud kui algupärane raamat. Seda lugedes aastal 2011 olin ka ise hoopis noorem ja ka elanud 20 aastaselt Venemaal ning see kontekst ja mälestused mõjutasid samuti rolli kujunemist nii rääkis Aarla. Režissöör Juha Kaasmann märkis, et selles juhuslikus kohtumises, millest romaan lähtub, on midagi ühist nii Soome kui ka vene mentaliteedile. Usk saatusse, mis venelastel on väga tugev ja see on mulle arusaadavam, viis maailma näha kui see, et iga mees on oma saatuse sepp ehk siis võimeline otsustama täielikult oma elu üle. Mulle tundub, et elu on siiski suures osas saladus müsteerium ja me ei suuda kõike lõpuni siiski mõjutada. Režissööri sõnul on see ka üks kandev teema kupeenumber kuue juures. Imestan pürgimis ümber elama, nii see nagu radiota elame, et, et me üritame. Nüüd elust aru saada piirab nende endi elu. Me piirame oma ootuste kaudu eluvõimalusi see kõik, mis ellu mahub ja selle vastuvõtmine on ka filmi keskne teema, seletas Kuaasmanen.
### Response:
Täna esilinastub Eesti-Soome-Vene-Saksa ühistöös valminud "Kupee nr 6". Cannes'is Grand Prix'ga pärjatud filmi esitas Soome ka rahvusvahelise filmi Oscarile.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Järva valla neljanda sünnipäeva peole kuigi mõisa kogunes eile õhtul kenake hulk rahvast. Paljud saalisolijad aga ei teadnud, et tund varem kirjutati alla uus koalitsioonileping, millega kaotab koha praegune vallavanem Arto Saar ja valimised võitnud EKRE peab leppima kohaga opositsioonis. Vallavanemaks tõuseb senine abi vallavanem, 31 aastane Toomas Tammik Keskerakonnast. Soovin kindlasti täit ülevaadet saada valla võimekusest enne kui midagi suurt hakata tegema, peab olema teada, milline see tegelik võimekus meil vallal on ja kindlasti näoga olla rahva poole. Väike etteheide vallavanemale, see ei ole etteheide, pigem oli uus vald, palju oli sellist sisemist tööd, see kõik nõudis aega. Ja ma arvan, et see oli ka üks põhjus, võib-olla mille tõttu jäi natuke tähelepanu sellisele sisetööle ja rahvaga võib-olla suheldi mõnevõrra vähem. Järva valla kõige populaarsem mees valimisliidule Järva valla heaks 251 häält kogunud praegune vallavanem Arto Saar ütleb, et vallavanema toolist ilma jäämine pole hinnang tema tööle. See on ju demokraatia ja niimoodi ju tegelikult kohalik omavalitsemine käib ju, et kui meil oleks lihtsalt parimate häälte tulemustega sisse saaks, siis me räägiksime hoopis teisest valimissüsteemist, et solvumist küll ei ole. Reformierakonna esinumber ja tulevane volikogu esimees Rait Pihelgas ütleb, et Keskerakonna, Reformierakonna ja Isamaa koalitsioon sündis tänu varasemale koostööle ja sarnasele visioonile muuta Järva vald Eesti parimaks maaomavalitsuseks. Eelmise koalitsiooni, mis loodi 2017 ju EKRE lõhkus ja sealt ka vähene usaldus ja täna kolm koalitsioonipartnerit on läbi kahe koalitsiooni eelmisel perioodil siis ühiselt koostööd teinud. Uus koalitsioon paneb Rait Pihelgase sõnul suurt rõhku valla juhtimise arendamisele. Jätkatakse üürimajade projekti aravetele, kerkib uus lasteaed ja otsitakse võimalusi Koeru piirkonda ujula ehitamiseks. Ekre vallavanema kandidaat Valdo Helmelaid ütleb, et uus koalitsioon valis kõige mugavama tee, jätkates tuttava toiduahelaga. Valime konstruktiivse ja terava opositsiooni taktika kindlasti on, me oleme, me oleme väga aktiivsed, sest teisiti oleks meie poolt hääle andnud inimeste usalduse reetmine. Need inimesed tulidki valla enda inimeste hulgas ja see on see hääl, mis soovis muutust natukene kinni jooksnud ja mugavanud võimuvahetust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
|
Järva vallas valimised napilt võitnud EKRE peab siirduma opositsiooni. Neljapäeva õhtul sõlmisid võimuliidu leppe senised koostööpartnerid Keskerakond, Reformierakond ja Isamaa. Opositsiooni peab jääma ka senise vallavanema Arto Saare valimisliit.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Järva valla neljanda sünnipäeva peole kuigi mõisa kogunes eile õhtul kenake hulk rahvast. Paljud saalisolijad aga ei teadnud, et tund varem kirjutati alla uus koalitsioonileping, millega kaotab koha praegune vallavanem Arto Saar ja valimised võitnud EKRE peab leppima kohaga opositsioonis. Vallavanemaks tõuseb senine abi vallavanem, 31 aastane Toomas Tammik Keskerakonnast. Soovin kindlasti täit ülevaadet saada valla võimekusest enne kui midagi suurt hakata tegema, peab olema teada, milline see tegelik võimekus meil vallal on ja kindlasti näoga olla rahva poole. Väike etteheide vallavanemale, see ei ole etteheide, pigem oli uus vald, palju oli sellist sisemist tööd, see kõik nõudis aega. Ja ma arvan, et see oli ka üks põhjus, võib-olla mille tõttu jäi natuke tähelepanu sellisele sisetööle ja rahvaga võib-olla suheldi mõnevõrra vähem. Järva valla kõige populaarsem mees valimisliidule Järva valla heaks 251 häält kogunud praegune vallavanem Arto Saar ütleb, et vallavanema toolist ilma jäämine pole hinnang tema tööle. See on ju demokraatia ja niimoodi ju tegelikult kohalik omavalitsemine käib ju, et kui meil oleks lihtsalt parimate häälte tulemustega sisse saaks, siis me räägiksime hoopis teisest valimissüsteemist, et solvumist küll ei ole. Reformierakonna esinumber ja tulevane volikogu esimees Rait Pihelgas ütleb, et Keskerakonna, Reformierakonna ja Isamaa koalitsioon sündis tänu varasemale koostööle ja sarnasele visioonile muuta Järva vald Eesti parimaks maaomavalitsuseks. Eelmise koalitsiooni, mis loodi 2017 ju EKRE lõhkus ja sealt ka vähene usaldus ja täna kolm koalitsioonipartnerit on läbi kahe koalitsiooni eelmisel perioodil siis ühiselt koostööd teinud. Uus koalitsioon paneb Rait Pihelgase sõnul suurt rõhku valla juhtimise arendamisele. Jätkatakse üürimajade projekti aravetele, kerkib uus lasteaed ja otsitakse võimalusi Koeru piirkonda ujula ehitamiseks. Ekre vallavanema kandidaat Valdo Helmelaid ütleb, et uus koalitsioon valis kõige mugavama tee, jätkates tuttava toiduahelaga. Valime konstruktiivse ja terava opositsiooni taktika kindlasti on, me oleme, me oleme väga aktiivsed, sest teisiti oleks meie poolt hääle andnud inimeste usalduse reetmine. Need inimesed tulidki valla enda inimeste hulgas ja see on see hääl, mis soovis muutust natukene kinni jooksnud ja mugavanud võimuvahetust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
### Response:
Järva vallas valimised napilt võitnud EKRE peab siirduma opositsiooni. Neljapäeva õhtul sõlmisid võimuliidu leppe senised koostööpartnerid Keskerakond, Reformierakond ja Isamaa. Opositsiooni peab jääma ka senise vallavanema Arto Saare valimisliit.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti põllumajandusülikooli rektori valimiseks läks täna tarvis kahte hääletusvooru, sest esimeses ei kogunud ükski kandidaat vajalikku 100 viitekümmend poolt häält. Valimiskogu 299-st liikmest oli täna kohal 281, kellest esimeses voorus hääletas korrektselt 279 ning hääled jaotusid vastavalt siis 140. Professor Alar Karise 79 professor Hardi Tulluse poolt ning 60 häält sai teadusprorektor professor Lembit Nei. Seega teise vooru pääsesid kaks enam häält saanud kandidaati, kellest siis Alar Karis kogus teises voorus 272-st hääletanust 189 poolthäält ja Hardi Tullus 83 häält. Seega tuleb uus põllumajandusülikooli rektor väljapoolt ja selleks saab Tartu ülikooli praegune erisooloogia korraline professor Alar Karis, kelle kandidatuuri seadis üles põllumajandusülikooli endine rektor Nikolai Koslov. Oma tänukõnes ütles professor Karis järgnevalt. Õnneks ma väga palju ei ole lubanud. See tähendab seda, et kõik need probleemid, mis teil on, on, on võimalik ikkagi, ma arvan, üheskoos ära teha ja lahendada. Et tõesti nagu ardi ulus ütles, et viie aasta pärast põllumajandusülikool oleks paremas seisus, kui ta praegu olen. Nagu ma ikka olen öelnud. Ma annan ennast parima, et, et tagada õiglus põllumajandusülikooli sees ja põllumajandusülikooli õiglane koht ühiskonnas. Intervjuus Eesti raadiole ütles professor Karis, et tema esimene ülesanne on kokku panna meeskond, kellega saab koos töötada. See ei puuduta ainult rektoraadi, vaid meeskond on tegelikult ju kõik teaduskonnad ja arendusosakonnad. On teil enda meeskond, prorektorid, võite nimesid juba välja öelda. Ma selles faasis nimesid ei julgeks välja öelda, sellepärast et inimestega läbirääkimised alles käivad ja, ja paljudega ma pole veelgi rääkinud, nii et ma tahaksin luua tasakaalustatud rektoraadi. Teie kui nüüd Tartu ülikoolist tulnud kandidaadi käest võib ikkagi selle provotseeriva küsimuse esitada, et mida arvate siis sellest paari aasta tagusest välja käidud ideest liita põllumajandus ülikool Tartu ülikooliga? Nagu te ise ütlesite, see on nii paari aasta tagune idee, nii et see me elame tänases päevas ja vaatame tulevikku, nii et ma arvan, et sellel ei ole hetkel siin kohta. Põllumajandusülikooli uus rektor annab ülikooli nõukogu ees vande homme.
|
Eesti Põllumajandusülikoolile valiti uus rektor.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti põllumajandusülikooli rektori valimiseks läks täna tarvis kahte hääletusvooru, sest esimeses ei kogunud ükski kandidaat vajalikku 100 viitekümmend poolt häält. Valimiskogu 299-st liikmest oli täna kohal 281, kellest esimeses voorus hääletas korrektselt 279 ning hääled jaotusid vastavalt siis 140. Professor Alar Karise 79 professor Hardi Tulluse poolt ning 60 häält sai teadusprorektor professor Lembit Nei. Seega teise vooru pääsesid kaks enam häält saanud kandidaati, kellest siis Alar Karis kogus teises voorus 272-st hääletanust 189 poolthäält ja Hardi Tullus 83 häält. Seega tuleb uus põllumajandusülikooli rektor väljapoolt ja selleks saab Tartu ülikooli praegune erisooloogia korraline professor Alar Karis, kelle kandidatuuri seadis üles põllumajandusülikooli endine rektor Nikolai Koslov. Oma tänukõnes ütles professor Karis järgnevalt. Õnneks ma väga palju ei ole lubanud. See tähendab seda, et kõik need probleemid, mis teil on, on, on võimalik ikkagi, ma arvan, üheskoos ära teha ja lahendada. Et tõesti nagu ardi ulus ütles, et viie aasta pärast põllumajandusülikool oleks paremas seisus, kui ta praegu olen. Nagu ma ikka olen öelnud. Ma annan ennast parima, et, et tagada õiglus põllumajandusülikooli sees ja põllumajandusülikooli õiglane koht ühiskonnas. Intervjuus Eesti raadiole ütles professor Karis, et tema esimene ülesanne on kokku panna meeskond, kellega saab koos töötada. See ei puuduta ainult rektoraadi, vaid meeskond on tegelikult ju kõik teaduskonnad ja arendusosakonnad. On teil enda meeskond, prorektorid, võite nimesid juba välja öelda. Ma selles faasis nimesid ei julgeks välja öelda, sellepärast et inimestega läbirääkimised alles käivad ja, ja paljudega ma pole veelgi rääkinud, nii et ma tahaksin luua tasakaalustatud rektoraadi. Teie kui nüüd Tartu ülikoolist tulnud kandidaadi käest võib ikkagi selle provotseeriva küsimuse esitada, et mida arvate siis sellest paari aasta tagusest välja käidud ideest liita põllumajandus ülikool Tartu ülikooliga? Nagu te ise ütlesite, see on nii paari aasta tagune idee, nii et see me elame tänases päevas ja vaatame tulevikku, nii et ma arvan, et sellel ei ole hetkel siin kohta. Põllumajandusülikooli uus rektor annab ülikooli nõukogu ees vande homme.
### Response:
Eesti Põllumajandusülikoolile valiti uus rektor.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Peaminister Sanna Marin esines nagu ikka, väga tasakaalukalt. Ta ütles, et praegu peab jälle ennast kokku võtma, nagu kevadel. Saime koos hakkama, kevadel saame ka. Nüüd ütles Soome peaminister. Ta kutsus üles kohalikke võime kasutama kõiki meetmeid, mis võimalik, et viiruse levikut pidurdada. Eriolukorda valitsus veel välja ei kuuluta. Vabariigi president on avaldanud valmisolekut eriolukorra väljakuulutamiseks, aga selles olukorras me veel ei ole, ütles peaminister. Kõik meetmed on tungivad soovitused, aga neid võib võtta sama hästi kui keeluna. Muuhulgas on Soomes nüüd keelatud üle 10 inimese kogunemine ja ka kõik eraviisilised kogunemised. See on eriti päevakohane seetõttu, et läheneb Soome iseseisvuspäev ja käes on ka niinimetatud piku jõuluaeg, mil soomlastel on kombeks koos töökaaslastega saabuvat iseseisvuspäeva ja jõule tähistada. Soovitus on sulgeda kõik spordisaalid, ujulad, jõusaalid ja spaad, täiskasvanute rühmatreeningud ja muud harrastused tuleb ära jätta. Vaid laste harrastustegevust tuleks võimalusel jätkata. Ametikoolid, gümnaasiumiaste ja ülikoolid lähevad kaugõppele ka kõigile töötajatele, kellel võimalik, soovitatakse kaugtööle jääda. Ajakirjanikud märkisid, et vaatamata soovitustele ei kasuta paljud inimesed maski. Rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru ütles, et nakkushaiguste seadust praegu täiendatakse, aga maski kohustust siiski ei käsitleta, kuna see on põhiseaduse seisukohalt keeruline. Minu arust peaks Soomes kriisiolukorras mõistma, et kui ametiisikud annavad soovituse, siis kõik seda ka järgivad, toonitas Kiuru. Peaminister Marin lisas, et kui oleks kohustus, siis oleks vaja ka karistusi ja tema ei tahaks sellist olukorda, et inimesi tuleks maski puudumise tõttu trahvima hakata. Kõik peavad alati teiste inimestega kokku puutudes maski kandma ja eelkõige tuleks üldse teiste inimestega kokkupuutumist vältida, ütles Sanna Marin. Peaministrilt küsiti ka, kas väljas liikumise keelu kehtestamine on välistatud, viidates eelkõige pealinna piirkonnale, kus inimesi ja nakatumisi rohkem. Selle peale vastas Marin, et välistatud pole ükski meede. Küsimusele, kas ka Soomes on plaanis ära keelata vana-aasta õhtu ilutulestik, et inimesed ei koguneks seda vaatama, ütles peaminister, et praegu ei hakata veel aastavahetuse kohta midagi otsustama, vaid eesmärk on nakatumine lähemate nädalate ajal kontrolli alla saada.
|
Soome valitsus otsustas, et koroonaviiruse tõttu eriolukorda veel välja ei kuulutata. Veidi aega tagasi tutvustati uusi meetmeid pressikonverentsil.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Peaminister Sanna Marin esines nagu ikka, väga tasakaalukalt. Ta ütles, et praegu peab jälle ennast kokku võtma, nagu kevadel. Saime koos hakkama, kevadel saame ka. Nüüd ütles Soome peaminister. Ta kutsus üles kohalikke võime kasutama kõiki meetmeid, mis võimalik, et viiruse levikut pidurdada. Eriolukorda valitsus veel välja ei kuuluta. Vabariigi president on avaldanud valmisolekut eriolukorra väljakuulutamiseks, aga selles olukorras me veel ei ole, ütles peaminister. Kõik meetmed on tungivad soovitused, aga neid võib võtta sama hästi kui keeluna. Muuhulgas on Soomes nüüd keelatud üle 10 inimese kogunemine ja ka kõik eraviisilised kogunemised. See on eriti päevakohane seetõttu, et läheneb Soome iseseisvuspäev ja käes on ka niinimetatud piku jõuluaeg, mil soomlastel on kombeks koos töökaaslastega saabuvat iseseisvuspäeva ja jõule tähistada. Soovitus on sulgeda kõik spordisaalid, ujulad, jõusaalid ja spaad, täiskasvanute rühmatreeningud ja muud harrastused tuleb ära jätta. Vaid laste harrastustegevust tuleks võimalusel jätkata. Ametikoolid, gümnaasiumiaste ja ülikoolid lähevad kaugõppele ka kõigile töötajatele, kellel võimalik, soovitatakse kaugtööle jääda. Ajakirjanikud märkisid, et vaatamata soovitustele ei kasuta paljud inimesed maski. Rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru ütles, et nakkushaiguste seadust praegu täiendatakse, aga maski kohustust siiski ei käsitleta, kuna see on põhiseaduse seisukohalt keeruline. Minu arust peaks Soomes kriisiolukorras mõistma, et kui ametiisikud annavad soovituse, siis kõik seda ka järgivad, toonitas Kiuru. Peaminister Marin lisas, et kui oleks kohustus, siis oleks vaja ka karistusi ja tema ei tahaks sellist olukorda, et inimesi tuleks maski puudumise tõttu trahvima hakata. Kõik peavad alati teiste inimestega kokku puutudes maski kandma ja eelkõige tuleks üldse teiste inimestega kokkupuutumist vältida, ütles Sanna Marin. Peaministrilt küsiti ka, kas väljas liikumise keelu kehtestamine on välistatud, viidates eelkõige pealinna piirkonnale, kus inimesi ja nakatumisi rohkem. Selle peale vastas Marin, et välistatud pole ükski meede. Küsimusele, kas ka Soomes on plaanis ära keelata vana-aasta õhtu ilutulestik, et inimesed ei koguneks seda vaatama, ütles peaminister, et praegu ei hakata veel aastavahetuse kohta midagi otsustama, vaid eesmärk on nakatumine lähemate nädalate ajal kontrolli alla saada.
### Response:
Soome valitsus otsustas, et koroonaviiruse tõttu eriolukorda veel välja ei kuulutata. Veidi aega tagasi tutvustati uusi meetmeid pressikonverentsil.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Reformierakond ei suhtu Silver Meikari teguviisi eriti hästi ja kui ta täna erakonna üldkogul kõnepulti astus, siis võib öelda, et Silver Meikar vilistati erakonna üldkogul lihtsalt välja. Mis järeldused teeb sellest, Silver Meikar ise? No ma kindlasti nüüd jää muud üle, kui avaldada see kõne täies täies mahus mõnes Eesti ajalehes või oma ajaveebis. Mul on muidugi kahju, sest oli lootus, et sellised isiklikud rünnakud lõppevad. Võibolla see kolm nädalat on olnud liiga lühike aeg, ma loodan, et võib-olla poole aasta pärast, needsamad inimesed, kes võib-olla kõige sobilikumalt ei käitunud siin mõtlevad ümber, ütlevad, et väga hea, et siin asi välja tuli, me saime erakonna muuta paremaks ja saavad keskenduda näiteks järgmistele valimistele. See ei ole küsimus minust, see küsimus on erakondade rahastamises ja see on väga ohtlik Eesti julgeolekule, vaatame korruptiivseid riike, sealt ju tegelikult võetakse, see raha võetakse tegelikult lihtsalt inimeste käest ja see on see oht. Inimesed peavad mõistma, et poliitiline korruptsioon hävitab Eesti tulevikku, hävitab Eesti inimeste julgeolekut, heaolu, turvalisust kui majanduslikku heaolu. Ja ainuke võimalus, et see muutuks, on see, et erakonnad ütlevad, et jah, sellised asjad on olnud, mõistavad, et see on vale, lõpetavad sellise tegevuse ja keskenduvad sel hetkel siis juba järgmistele teemadele. Peaminister Andrus Ansip aga väitis, et ajakirjanduses on mõned üldistused läinud üle võlli kuid väärkuvandi tekkimisel on süüd ka erakondadel ja poliitikutel. Poliitikud ja erakonnad on rahva umbusule kõvasti põhjust andnud kuid ma loodan, et ka ajakirjandus tunnistab, et teatud puhkudel on üldistused olnud ülekohtused ja üldsegi mitte kohased. Kas rahastamisskandaal on kahjustanud Reformierakonna mainet? No miks ta ei kahjustanud, lõppkokkuvõttes ka kahandab selline skandaal või sellised skandaalid, neid on ju mitmuses praegu võimalik üles lugeda ka Eesti institutsioonide usaldusväärsust Üheski riigis ei ole taolisi skandaale vaja, kuid demokraatlikus arengus on, on sellised skandaalid suhteliselt tavalised ja riigile on hea, kui nendest skandaalidest õpitakse. Kas selleks, et rahastamisskandaali natukenegi varjutada, tõi täna Reformierakond välja seni vaka all hoitud mõtte kahekordistada enim tuge vajavate perede lastetoetusi? Ilmselt ei ole Eestis olnud ühtegi poliitilist algatust, mille puhul poleks öeldud, et see on tähelepanu eemale juhtimiseks, aga lastetoetuste teema on väga oluline teema. Ma ei hakka võrdlema Eesti 19 eurot Bulgaaria kaheksa euroga, kuid näiteks Portugali või või Tšehhi sama pisikeste summadega kannatab võrrelda küll. Kuidas tegutseb Reformierakond edasi peale annetamise skandaali? Elu läheb edasi, elu ei jää seisma. Areng ei ole mitte kriisis, vaid areng on puhastamiseks, mis kriisile peab järgnema.
|
Reformierakond pidas üldkogu. Erakonna esimees Andrus Ansip ütles, et viimastel nädalatel tekkinud kuvand ei peegelda Eesti poliitika tõelisust ega olemust.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Reformierakond ei suhtu Silver Meikari teguviisi eriti hästi ja kui ta täna erakonna üldkogul kõnepulti astus, siis võib öelda, et Silver Meikar vilistati erakonna üldkogul lihtsalt välja. Mis järeldused teeb sellest, Silver Meikar ise? No ma kindlasti nüüd jää muud üle, kui avaldada see kõne täies täies mahus mõnes Eesti ajalehes või oma ajaveebis. Mul on muidugi kahju, sest oli lootus, et sellised isiklikud rünnakud lõppevad. Võibolla see kolm nädalat on olnud liiga lühike aeg, ma loodan, et võib-olla poole aasta pärast, needsamad inimesed, kes võib-olla kõige sobilikumalt ei käitunud siin mõtlevad ümber, ütlevad, et väga hea, et siin asi välja tuli, me saime erakonna muuta paremaks ja saavad keskenduda näiteks järgmistele valimistele. See ei ole küsimus minust, see küsimus on erakondade rahastamises ja see on väga ohtlik Eesti julgeolekule, vaatame korruptiivseid riike, sealt ju tegelikult võetakse, see raha võetakse tegelikult lihtsalt inimeste käest ja see on see oht. Inimesed peavad mõistma, et poliitiline korruptsioon hävitab Eesti tulevikku, hävitab Eesti inimeste julgeolekut, heaolu, turvalisust kui majanduslikku heaolu. Ja ainuke võimalus, et see muutuks, on see, et erakonnad ütlevad, et jah, sellised asjad on olnud, mõistavad, et see on vale, lõpetavad sellise tegevuse ja keskenduvad sel hetkel siis juba järgmistele teemadele. Peaminister Andrus Ansip aga väitis, et ajakirjanduses on mõned üldistused läinud üle võlli kuid väärkuvandi tekkimisel on süüd ka erakondadel ja poliitikutel. Poliitikud ja erakonnad on rahva umbusule kõvasti põhjust andnud kuid ma loodan, et ka ajakirjandus tunnistab, et teatud puhkudel on üldistused olnud ülekohtused ja üldsegi mitte kohased. Kas rahastamisskandaal on kahjustanud Reformierakonna mainet? No miks ta ei kahjustanud, lõppkokkuvõttes ka kahandab selline skandaal või sellised skandaalid, neid on ju mitmuses praegu võimalik üles lugeda ka Eesti institutsioonide usaldusväärsust Üheski riigis ei ole taolisi skandaale vaja, kuid demokraatlikus arengus on, on sellised skandaalid suhteliselt tavalised ja riigile on hea, kui nendest skandaalidest õpitakse. Kas selleks, et rahastamisskandaali natukenegi varjutada, tõi täna Reformierakond välja seni vaka all hoitud mõtte kahekordistada enim tuge vajavate perede lastetoetusi? Ilmselt ei ole Eestis olnud ühtegi poliitilist algatust, mille puhul poleks öeldud, et see on tähelepanu eemale juhtimiseks, aga lastetoetuste teema on väga oluline teema. Ma ei hakka võrdlema Eesti 19 eurot Bulgaaria kaheksa euroga, kuid näiteks Portugali või või Tšehhi sama pisikeste summadega kannatab võrrelda küll. Kuidas tegutseb Reformierakond edasi peale annetamise skandaali? Elu läheb edasi, elu ei jää seisma. Areng ei ole mitte kriisis, vaid areng on puhastamiseks, mis kriisile peab järgnema.
### Response:
Reformierakond pidas üldkogu. Erakonna esimees Andrus Ansip ütles, et viimastel nädalatel tekkinud kuvand ei peegelda Eesti poliitika tõelisust ega olemust.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Seal oli noori ja hakkajaid, seal oli eakaid pika elu ja kogemuspagasiga. See oli Eesti kodaniku järjepidevus ühel pildil sellest järjepidevuse t, rääkis ka peaminister Siim Kallas. Alles pärast seda, kui me asusime taastama oma riigi osalust rahvusvahelistes institutsioonides hakkasime me tegelikult aru saama, kui tähtis oli see, et me rajasime oma iseseisvuse taastamise kodanikkonna järjepidevusele. Kodanikupäev tuletab meelde, et riigi käekäik sõltub tema kodanikkonnast. Tuletab meelde, et on olemas kodanike õigused ja on kodaniku vastutus. Ja et kodanikuühiskonna areng sõltub mitte ainult riigijuhtidest, vaid sama palju ka kõigist kodanikest kui kodanikuühiskond Eesti juba on. Enn Soosaar. Kodanikuühiskond tähendab seda, et kodanikkond just nimelt rohujuure tasandil võtaks aktiivselt osa riigi tegemist, sest mõjutaks seda mitte ainult valimiste kaudu, vaid ka oma konkreetsete tegevuste kaudu mõningal määral ka kindlasti ka olles survegrupid ja olles aktiivsed ka ühendused ja samal ajal siis need kodanikuühendused peaksid siis ka oma häälega üsna selgesti esile tooma. Mida enam kodanikud oma seisukohti esile toovad, seda rohkem tõenäoliselt neid ka arvestatakse. Ma arvan, et me oleme lähenemas sellele. Üks, kes täna aumärgi sai, on Ilmar Heinrich Jõesoo vana kooliõpetaja, koduuurija, neljateistkümnendat põlve Läänemaa mees. Tema arvab, et Eesti vaim pole kadunud kuhugi, aga kodanikuaktiivsus, vastutus ja kodanikuühiskonna teke võtab aega. Sinna on ikka veel teed omajagu, sest see teadlikkus, vaat see sisemiselt see kasvab, nagu öeldakse põlvkondade jooksul, et me nüüd on lühikese aja jooksul 10 aasta jooksul ei ole kujunenud, sest öeldakse, et kui kujuneb uus maailmavaade, siis on vaja kolm põlvkonda. Täna esitleti Stenbocki majas ka trükisooja kodanikuraamatut õpik ja käsiraamat, ütleb siseminister Ain Seppik. Esmakordselt antakse kompaktne ülevaade Eesti omariiklike institutsioonide kujunemisest, tutvustatakse meie riigi olemust ja see toimimise reegleid ning kodanikuks olemisega kaasnevat. See raamat on üks samm kodanikuhariduse kasvatamisel.
|
Eestis tähistati kodanikupäeva. Peaminister Siim Kallas andis sel puhul aumärke.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Seal oli noori ja hakkajaid, seal oli eakaid pika elu ja kogemuspagasiga. See oli Eesti kodaniku järjepidevus ühel pildil sellest järjepidevuse t, rääkis ka peaminister Siim Kallas. Alles pärast seda, kui me asusime taastama oma riigi osalust rahvusvahelistes institutsioonides hakkasime me tegelikult aru saama, kui tähtis oli see, et me rajasime oma iseseisvuse taastamise kodanikkonna järjepidevusele. Kodanikupäev tuletab meelde, et riigi käekäik sõltub tema kodanikkonnast. Tuletab meelde, et on olemas kodanike õigused ja on kodaniku vastutus. Ja et kodanikuühiskonna areng sõltub mitte ainult riigijuhtidest, vaid sama palju ka kõigist kodanikest kui kodanikuühiskond Eesti juba on. Enn Soosaar. Kodanikuühiskond tähendab seda, et kodanikkond just nimelt rohujuure tasandil võtaks aktiivselt osa riigi tegemist, sest mõjutaks seda mitte ainult valimiste kaudu, vaid ka oma konkreetsete tegevuste kaudu mõningal määral ka kindlasti ka olles survegrupid ja olles aktiivsed ka ühendused ja samal ajal siis need kodanikuühendused peaksid siis ka oma häälega üsna selgesti esile tooma. Mida enam kodanikud oma seisukohti esile toovad, seda rohkem tõenäoliselt neid ka arvestatakse. Ma arvan, et me oleme lähenemas sellele. Üks, kes täna aumärgi sai, on Ilmar Heinrich Jõesoo vana kooliõpetaja, koduuurija, neljateistkümnendat põlve Läänemaa mees. Tema arvab, et Eesti vaim pole kadunud kuhugi, aga kodanikuaktiivsus, vastutus ja kodanikuühiskonna teke võtab aega. Sinna on ikka veel teed omajagu, sest see teadlikkus, vaat see sisemiselt see kasvab, nagu öeldakse põlvkondade jooksul, et me nüüd on lühikese aja jooksul 10 aasta jooksul ei ole kujunenud, sest öeldakse, et kui kujuneb uus maailmavaade, siis on vaja kolm põlvkonda. Täna esitleti Stenbocki majas ka trükisooja kodanikuraamatut õpik ja käsiraamat, ütleb siseminister Ain Seppik. Esmakordselt antakse kompaktne ülevaade Eesti omariiklike institutsioonide kujunemisest, tutvustatakse meie riigi olemust ja see toimimise reegleid ning kodanikuks olemisega kaasnevat. See raamat on üks samm kodanikuhariduse kasvatamisel.
### Response:
Eestis tähistati kodanikupäeva. Peaminister Siim Kallas andis sel puhul aumärke.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Dokumentide põhjal lasub lõplik vastutusfirma olukorra pärast tegevjuht Mark Sukerbergil kellel on ühe endise töötaja sõnul diktaatorlik jõud ettevõtte üle, mis pakub tasuta teenust umbkaudu kolmele miljardile inimesele kogu maailmas, kogudes samal ajal nende andmeid. Zukerbergil on Facebooki üle raudne haare. Talle kuulub suurem osa firma aktsiatest, tema otsustab direktorite nõukogu üle ja ta on ümbritsenud ennast tippjuhtidega, kes korraks tema arusaama firma arengust kahtluse alla ei pane. Selline taktika aga ei ole suutnud muuta olukorda, kus uusi kasutajaid enam juurde ei tule ning Facebooki tähtsus on hakanud kahanema just kõige olulisemates piirkondades Euroopas ja USAs. Facebookist on saanud nii-öelda vanainimeste sotsiaalmeedia. Ei teismelisi ega ka mitte noori täiskasvanuid Facebook ei tõmba. Noorte jaoks pole tegu mitte ainult tehniliselt väliselt vananenud keskkonnaga vaid nad heidavad Facebookile ette ka mõttetut või ebahuvitavat sisu. Nagu lekkinud dokumentidest selgub, on Facebook noorte meelest igav, eksitav ja viril hullem veel. Keskmine Facebooki kasutaja vananeb kiiremini kui rahvastik üldiselt. See toob kaasa lumepalliefekti. Noored tunnevad järjest vähem tahtmist end vananevasse keskkonda liikmeks registreerida, mis tähendab, et noortele suunatud reklaamid kaovad Facebookist, mis omakorda vähendab noorte soovi keskkonnaga ühineda. Firma tulude säilitamiseks orienteerub Facebook rohkem Aasia turgudele, kus noortel veel ei ole vastumeelsust Facebooki suhtes. Seal aga ei tunne Facebooki juhid põhjalikult kohalikke olusid, mis tähendab, et vihakõne väärinfo ja isegi vägivalla üleskutsete haldamisega ei tuld toime. Näiteks vohab pustukeelses Facebookis äärmuslik keelekasutus, mida ei ohjeldata, sest pole piisavalt pustu keelt, oskavaid, Facebooki töötajaid. Sellest tulenebki olukord, kus algoritmid soodustavad kasutajate radikaliseerumist. Levib väärinfo ja äärmuslus, tegeletakse isegi inimkaubandusega ning tõugatakse teismelisi ehk Facebooki kõige hinnalisemat kasutajarühma enesetapule. Facebooki juhid on dokumendilekkest ilmnenud faktidele reageerinud kinnitusega, et firma ei sea laienemist ohutusest ettepoole. Firmajuhtide sõnul on dokumente lekitatud teadlikult nii, et need annaksid Facebookist väära ettekujutuse, mille põhjal on võimatu langetada ausat otsust. Facebooki juhtide sõnul on firma eesmärk küll kasutajate arvel raha teha. Vastasel korral poleks ettevõttel mingit mõtet, kuid kasum pole kunagi tulnud kasutajate ohutuse või heaolu arvelt. Facebook teatab, et on keskkonnaohutusse investeerinud 13 miljardit dollarit ning palganud ohutuse tagamiseks üle 40000 töötaja.
|
Facebook on kaotamas kontrolli oma sotsiaalmeediakeskkonna üle, selgub Facebook Papersi nime kandvast ulatuslikust dokumendilekkest. Samuti on firmajuhtidel kombeks firma peamise tootega seotud eetilistest probleemidest mööda vaadata.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Dokumentide põhjal lasub lõplik vastutusfirma olukorra pärast tegevjuht Mark Sukerbergil kellel on ühe endise töötaja sõnul diktaatorlik jõud ettevõtte üle, mis pakub tasuta teenust umbkaudu kolmele miljardile inimesele kogu maailmas, kogudes samal ajal nende andmeid. Zukerbergil on Facebooki üle raudne haare. Talle kuulub suurem osa firma aktsiatest, tema otsustab direktorite nõukogu üle ja ta on ümbritsenud ennast tippjuhtidega, kes korraks tema arusaama firma arengust kahtluse alla ei pane. Selline taktika aga ei ole suutnud muuta olukorda, kus uusi kasutajaid enam juurde ei tule ning Facebooki tähtsus on hakanud kahanema just kõige olulisemates piirkondades Euroopas ja USAs. Facebookist on saanud nii-öelda vanainimeste sotsiaalmeedia. Ei teismelisi ega ka mitte noori täiskasvanuid Facebook ei tõmba. Noorte jaoks pole tegu mitte ainult tehniliselt väliselt vananenud keskkonnaga vaid nad heidavad Facebookile ette ka mõttetut või ebahuvitavat sisu. Nagu lekkinud dokumentidest selgub, on Facebook noorte meelest igav, eksitav ja viril hullem veel. Keskmine Facebooki kasutaja vananeb kiiremini kui rahvastik üldiselt. See toob kaasa lumepalliefekti. Noored tunnevad järjest vähem tahtmist end vananevasse keskkonda liikmeks registreerida, mis tähendab, et noortele suunatud reklaamid kaovad Facebookist, mis omakorda vähendab noorte soovi keskkonnaga ühineda. Firma tulude säilitamiseks orienteerub Facebook rohkem Aasia turgudele, kus noortel veel ei ole vastumeelsust Facebooki suhtes. Seal aga ei tunne Facebooki juhid põhjalikult kohalikke olusid, mis tähendab, et vihakõne väärinfo ja isegi vägivalla üleskutsete haldamisega ei tuld toime. Näiteks vohab pustukeelses Facebookis äärmuslik keelekasutus, mida ei ohjeldata, sest pole piisavalt pustu keelt, oskavaid, Facebooki töötajaid. Sellest tulenebki olukord, kus algoritmid soodustavad kasutajate radikaliseerumist. Levib väärinfo ja äärmuslus, tegeletakse isegi inimkaubandusega ning tõugatakse teismelisi ehk Facebooki kõige hinnalisemat kasutajarühma enesetapule. Facebooki juhid on dokumendilekkest ilmnenud faktidele reageerinud kinnitusega, et firma ei sea laienemist ohutusest ettepoole. Firmajuhtide sõnul on dokumente lekitatud teadlikult nii, et need annaksid Facebookist väära ettekujutuse, mille põhjal on võimatu langetada ausat otsust. Facebooki juhtide sõnul on firma eesmärk küll kasutajate arvel raha teha. Vastasel korral poleks ettevõttel mingit mõtet, kuid kasum pole kunagi tulnud kasutajate ohutuse või heaolu arvelt. Facebook teatab, et on keskkonnaohutusse investeerinud 13 miljardit dollarit ning palganud ohutuse tagamiseks üle 40000 töötaja.
### Response:
Facebook on kaotamas kontrolli oma sotsiaalmeediakeskkonna üle, selgub Facebook Papersi nime kandvast ulatuslikust dokumendilekkest. Samuti on firmajuhtidel kombeks firma peamise tootega seotud eetilistest probleemidest mööda vaadata.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tantsige nii nagu teie juhendaja teilt ootavad. Olgu teie värvide rohke säteldav tants hümni oodiks meie kallile palju rahvuse isele kodumaale meie kodukandile, Eesti NSV noorusele sõpruse le rahule. Head tantsulusti. Esimene kontsert siin komsomoli nimelisel staadionil on nüüd õhtul, see on meeli köitev päev olnud rahvariiete värvi kirevuses päikesepaistes, nooruslikus ülevas tujus. Kuidas te iseloomustaksite kuuendat koolinoorte tantsupidu ei aassalu? No praegu on muidugi muljed veel hästi värsked ja seda lõplikku hinnangut anda, selleks muidugi läheb pisut aega. Aga ühte kindlasti öelda, et palju nendest ideedest, mis tegijatel meeles mõlkusid, on teoks saanud. Ja muidugi väga toetas meid ilmastik väga, me muretsesime kõik ju ilmade pärast, sest juuni oli ju nii heitlik, kuu aga kadunud Ullo Toomi ütles väga õigesti, et proovide ajal, kui ilm kom soosib, siis tuleb pidu ka kindlasti välja. Ja praegu selleks järjekordselt see mõtetäide. Sellepärast et kõik päevad olid niisugused, et nad soodustasid tööd. Ja peab ütlema seda, et ka see kaader, need tantsuõpetajad, need üldjuhid, kes on selle peo loojad. Nad on ikka väga suured meistrid, ausalt öelda. Sellepärast et võib olla nüüd vaataja, kes istub siin tribüünil ja ta võtab selle vastu niimoodi vahenditult ja ta nagu ei oskagi seda aimata. Kui suur töö on tehtud ära väga lühikese ajaga. Mul on olnud palju võimalusi ka Moskvas Lusik staadionil teha tööd ja seal niisuguseid pidusid tehakse kuu aega kolm nädalat, aga meie pidu on ju sündinud tegelikult ühe nädalaga ja selle tõttu võib öelda, et see, mis me siin näeme, see on tõesti ime. Ja tore on selle praeguse peo puhul seda öelda, et tal on väga oma nägu. Sest et kui me 62. aastal esimest taolist pidu tegime, siis muidugi keegi meist ei suutnud arvata, et see asi nii elujõuline on ja et ta nüüd on juba oleme jõudnud kuuenda ülemaailmse koolinoorte peoni ja et on niisuguste juba traditsioonidega pidu ja selle peo nägu on väga selgelt välja toodud, see on ju aastaaegade ühe kooliaasta pidu. Ja rohkem kui varasematel pidudel on siin praegu just liikumisrühmadel võimlejatel oma sõna öelda, sest nemad annavadki, selle niisuguse värvi režii ja värvidramaturgia kõigi oma aastaaegade värvidega. Sügis, talv, kevad ja suvi. Ja see annab sellele peole niisuguse väga toreda ja noorusliku oma näo. Ja et see pidu ei ole ära segatav eelnevate pidudega, see on üks minu meelest üks väga suur ja tore saavutus ja tänast pidu hindate Teie Eino aassalu kui järelkasvu demonstratsiooni ülesannet saada siit uut jõudu meie suurte tantsupidudele ja mina olengi seekord iseenda jaoks väga uues rollis. Ma ei ole üldjuhul ma olen selle peokonsultant, sest minu põhimõte on see, et noorte pidu peavad tegema noored. Ja meil ongi siin niisugused toredad debüüdid nagu Kersti Ulmas neidude rühma juhina siis veel mitmed-mitmed, teised noored üldjuhid ja nad oma töö teinud niisuguse toreda entusiasmi ja toreda kordaminekuga. Ja kohe nagu kindlus on südames. Et siit tuleb järelkasvu ka täiskasvanute tantsupidudele. Nii et, et niisugune paljutõotav algus paljudele noortele võib öelda, et looduses on kätte jõudnud ja ka siin komsomoli-nimelisel staadionil on kätte jõudnud täissuvi. Ja tõesti see suvi, mis nii kaua lasi ennast tänavu oodata. Täna võib tõesti öelda, et suvi on tõesti kätte jõudnud. Teine pussita, s.
|
Helilõik uudistesaatest 03.07.1987. Koolinoorte VI laulupidu. EVSV haridusministri Elsa Gretškina kõne.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tantsige nii nagu teie juhendaja teilt ootavad. Olgu teie värvide rohke säteldav tants hümni oodiks meie kallile palju rahvuse isele kodumaale meie kodukandile, Eesti NSV noorusele sõpruse le rahule. Head tantsulusti. Esimene kontsert siin komsomoli nimelisel staadionil on nüüd õhtul, see on meeli köitev päev olnud rahvariiete värvi kirevuses päikesepaistes, nooruslikus ülevas tujus. Kuidas te iseloomustaksite kuuendat koolinoorte tantsupidu ei aassalu? No praegu on muidugi muljed veel hästi värsked ja seda lõplikku hinnangut anda, selleks muidugi läheb pisut aega. Aga ühte kindlasti öelda, et palju nendest ideedest, mis tegijatel meeles mõlkusid, on teoks saanud. Ja muidugi väga toetas meid ilmastik väga, me muretsesime kõik ju ilmade pärast, sest juuni oli ju nii heitlik, kuu aga kadunud Ullo Toomi ütles väga õigesti, et proovide ajal, kui ilm kom soosib, siis tuleb pidu ka kindlasti välja. Ja praegu selleks järjekordselt see mõtetäide. Sellepärast et kõik päevad olid niisugused, et nad soodustasid tööd. Ja peab ütlema seda, et ka see kaader, need tantsuõpetajad, need üldjuhid, kes on selle peo loojad. Nad on ikka väga suured meistrid, ausalt öelda. Sellepärast et võib olla nüüd vaataja, kes istub siin tribüünil ja ta võtab selle vastu niimoodi vahenditult ja ta nagu ei oskagi seda aimata. Kui suur töö on tehtud ära väga lühikese ajaga. Mul on olnud palju võimalusi ka Moskvas Lusik staadionil teha tööd ja seal niisuguseid pidusid tehakse kuu aega kolm nädalat, aga meie pidu on ju sündinud tegelikult ühe nädalaga ja selle tõttu võib öelda, et see, mis me siin näeme, see on tõesti ime. Ja tore on selle praeguse peo puhul seda öelda, et tal on väga oma nägu. Sest et kui me 62. aastal esimest taolist pidu tegime, siis muidugi keegi meist ei suutnud arvata, et see asi nii elujõuline on ja et ta nüüd on juba oleme jõudnud kuuenda ülemaailmse koolinoorte peoni ja et on niisuguste juba traditsioonidega pidu ja selle peo nägu on väga selgelt välja toodud, see on ju aastaaegade ühe kooliaasta pidu. Ja rohkem kui varasematel pidudel on siin praegu just liikumisrühmadel võimlejatel oma sõna öelda, sest nemad annavadki, selle niisuguse värvi režii ja värvidramaturgia kõigi oma aastaaegade värvidega. Sügis, talv, kevad ja suvi. Ja see annab sellele peole niisuguse väga toreda ja noorusliku oma näo. Ja et see pidu ei ole ära segatav eelnevate pidudega, see on üks minu meelest üks väga suur ja tore saavutus ja tänast pidu hindate Teie Eino aassalu kui järelkasvu demonstratsiooni ülesannet saada siit uut jõudu meie suurte tantsupidudele ja mina olengi seekord iseenda jaoks väga uues rollis. Ma ei ole üldjuhul ma olen selle peokonsultant, sest minu põhimõte on see, et noorte pidu peavad tegema noored. Ja meil ongi siin niisugused toredad debüüdid nagu Kersti Ulmas neidude rühma juhina siis veel mitmed-mitmed, teised noored üldjuhid ja nad oma töö teinud niisuguse toreda entusiasmi ja toreda kordaminekuga. Ja kohe nagu kindlus on südames. Et siit tuleb järelkasvu ka täiskasvanute tantsupidudele. Nii et, et niisugune paljutõotav algus paljudele noortele võib öelda, et looduses on kätte jõudnud ja ka siin komsomoli-nimelisel staadionil on kätte jõudnud täissuvi. Ja tõesti see suvi, mis nii kaua lasi ennast tänavu oodata. Täna võib tõesti öelda, et suvi on tõesti kätte jõudnud. Teine pussita, s.
### Response:
Helilõik uudistesaatest 03.07.1987. Koolinoorte VI laulupidu. EVSV haridusministri Elsa Gretškina kõne.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Me oleme ütelnud seda, et koostööd on vaja teha ja, ja ma arvan, et täna ei ole mitte niivõrd keskne küsimus see, et, et mis see, mis, nagu rahvaliidust saab, vaid pigem on see, et, et kas 2011 aastal on võimalik Eesti poliitikasse tuua muutusi, on võimalik tuua pööret ja, ja, ja see koostöö, mis täna riigikogu opositsioonierakondade vahel on tihedalt käima läinud, see on igati tunnustamist vääriv. Aga kuuldused, et volikogus tehakse ettepanekuid ühinemiseks sotsiaaldemokraatidega, kas need osutusid siis valeks? Selliseid küsimusi ja selliseid. Kuid rahvaliidu volikogus täna kindlasti ei tehta, meil on riigikogu valimisteks valmistumisest kindlasti räägime ja, ja siin erinevad maakonnaorganisatsioonid annavad ka oma oma nägemuse, erakonna juhtkond arutas seda küsimust, teeb omapoolse nägemuse, aga, aga mingisuguseid ettepanekuid, nii nagu päevaleht on püüdnud avalikkusele siis teada anda selliseid arutelusid siin või selliseid ettepanekuid kindlasti ei tule.
|
Rahvaliidu esimees Karel Rüütli eitab kuuldusi, et volikogu istungil arutatakse ka võimalikku ühinemist sotsiaaldemokraatidega.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Me oleme ütelnud seda, et koostööd on vaja teha ja, ja ma arvan, et täna ei ole mitte niivõrd keskne küsimus see, et, et mis see, mis, nagu rahvaliidust saab, vaid pigem on see, et, et kas 2011 aastal on võimalik Eesti poliitikasse tuua muutusi, on võimalik tuua pööret ja, ja, ja see koostöö, mis täna riigikogu opositsioonierakondade vahel on tihedalt käima läinud, see on igati tunnustamist vääriv. Aga kuuldused, et volikogus tehakse ettepanekuid ühinemiseks sotsiaaldemokraatidega, kas need osutusid siis valeks? Selliseid küsimusi ja selliseid. Kuid rahvaliidu volikogus täna kindlasti ei tehta, meil on riigikogu valimisteks valmistumisest kindlasti räägime ja, ja siin erinevad maakonnaorganisatsioonid annavad ka oma oma nägemuse, erakonna juhtkond arutas seda küsimust, teeb omapoolse nägemuse, aga, aga mingisuguseid ettepanekuid, nii nagu päevaleht on püüdnud avalikkusele siis teada anda selliseid arutelusid siin või selliseid ettepanekuid kindlasti ei tule.
### Response:
Rahvaliidu esimees Karel Rüütli eitab kuuldusi, et volikogu istungil arutatakse ka võimalikku ühinemist sotsiaaldemokraatidega.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui me isegi täpselt ei tea, mis nädalal, kui palju on ju vaktsiini tuleb ja et seda on keeruline ka riigil on ju prognoosida siis siiski nagu ettevalmistustöö, et oleks valmis pikemaajalised plaanid, mida saab siis nendesse konkreetsetesse nädalatesse sättida ja kindlasti, et oleks täpselt teada prioriteedid, keda, mis hetkel millises järjekorras vaktsineerima, sest see aitab ka neid võimalikke segadusi ära hoida ka nooremad inimesed, kes keskuste juurde kogunesid, soovitus oli väga paljude nooremate inimeste poolt, et tekiksid sellised niinime seatud riiklikud ootelistid. Et ega nemad ei tahagi kellegi teise eest vaktsiine ära võtta ja, ja sellisel juhul nad teavad, et nad on oma soovist teada andnud, et neile siis õigel ajal ka neid kohale kutsutakse ja saime siit kõik on ju oma õppetunnid, võib-olla mis asjad tuleb, on ju paremini läbi mõelda? Kindlasti, et õigesti prognoosida sihtrühma suurus ja et oleks meil valmis, on ju ka plaan B, et kui sellise vanuse juures nii palju on, ju soovijaid ei ole, kuidas siis sujuvalt üle minna järgmiste vanuserühmade ja prioriteetide juurde kindlasti on nagu omapärad, kuidas inimesi ka kutsuda, võrreldes siis maakonna ja võib-olla pealinna maakondades, noh, vanem elanikkond ju põhiliselt ammutab oma informatsiooni siiski paberlehtedest ja väga lühikese ajaga, kus veel pühade ajal igapäevaselt, aga lehed ei ilmunud kindlasti kogu informatsioon õigete inimesteni jõudiski natukene liiga hilja.
|
Pühade ajal tehti Eesti tervishoiuasutustes ligi 17 000 kaitsesüsti, neist 11 000 üle 60-aastastele. Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ütles, et nädalavahetusel üle jäänud vaktsiinidoosid jäävad haiglatele ja haiglad kutsuvad üle 65-aastaseid endiselt vaktsineerimisele. Eeloleval nädalal jätkub vanemaealiste ja riskirühma inimeste vaktsineerimine peamiselt perearstikeskustes. Kahe suuremas eratervishoiuasutuses, Medicumis ja Confidos jäi nädalavahetusest üle ligikaudu 2000 doosi vaktsiini ja see suunatakse perearstidele.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui me isegi täpselt ei tea, mis nädalal, kui palju on ju vaktsiini tuleb ja et seda on keeruline ka riigil on ju prognoosida siis siiski nagu ettevalmistustöö, et oleks valmis pikemaajalised plaanid, mida saab siis nendesse konkreetsetesse nädalatesse sättida ja kindlasti, et oleks täpselt teada prioriteedid, keda, mis hetkel millises järjekorras vaktsineerima, sest see aitab ka neid võimalikke segadusi ära hoida ka nooremad inimesed, kes keskuste juurde kogunesid, soovitus oli väga paljude nooremate inimeste poolt, et tekiksid sellised niinime seatud riiklikud ootelistid. Et ega nemad ei tahagi kellegi teise eest vaktsiine ära võtta ja, ja sellisel juhul nad teavad, et nad on oma soovist teada andnud, et neile siis õigel ajal ka neid kohale kutsutakse ja saime siit kõik on ju oma õppetunnid, võib-olla mis asjad tuleb, on ju paremini läbi mõelda? Kindlasti, et õigesti prognoosida sihtrühma suurus ja et oleks meil valmis, on ju ka plaan B, et kui sellise vanuse juures nii palju on, ju soovijaid ei ole, kuidas siis sujuvalt üle minna järgmiste vanuserühmade ja prioriteetide juurde kindlasti on nagu omapärad, kuidas inimesi ka kutsuda, võrreldes siis maakonna ja võib-olla pealinna maakondades, noh, vanem elanikkond ju põhiliselt ammutab oma informatsiooni siiski paberlehtedest ja väga lühikese ajaga, kus veel pühade ajal igapäevaselt, aga lehed ei ilmunud kindlasti kogu informatsioon õigete inimesteni jõudiski natukene liiga hilja.
### Response:
Pühade ajal tehti Eesti tervishoiuasutustes ligi 17 000 kaitsesüsti, neist 11 000 üle 60-aastastele. Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ütles, et nädalavahetusel üle jäänud vaktsiinidoosid jäävad haiglatele ja haiglad kutsuvad üle 65-aastaseid endiselt vaktsineerimisele. Eeloleval nädalal jätkub vanemaealiste ja riskirühma inimeste vaktsineerimine peamiselt perearstikeskustes. Kahe suuremas eratervishoiuasutuses, Medicumis ja Confidos jäi nädalavahetusest üle ligikaudu 2000 doosi vaktsiini ja see suunatakse perearstidele.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
On ikkagi täiesti uus tõllelugu, et ta on jah, muistendite ja rahva lugude põhjal kirjutatud uus lugu, millel on oma algus ja oma lõpp. Kui palju siin on kirjaniku poolt uusi asju juures? Ütleme, kirjaniku poolt on nagu see sidumine ja ütleme, lihtsalt töö selle lugudega ja erinevatest põllulugudest nagu nende iseloomujoonte ja selliste detailide väljakorjamisega, aga ikkagi 95 protsenti või isegi natuke peale on ikkagi kõik lugude põhjal. Kui tähtis tegelane oli töll Saaremaale ja saarlastele. Kui nüüd tõesti neid muistendeid lugeda, siis ta oli väga oluline ja kusjuures ta oli hea südamega ja kui lõpuks siis juhtus see õnnetu, siis kogu Saaremaal eines teda, kui suur ta siis nagu tegelikult oli? Jah, muistendites muidugi tulevad neid tõllusuurusi igatpidi saab võtta ja nagu öeldakse, mida rohkem jutud liiguvad edasi, seda suuremaks nagu kangelane räägitakse. Aga mis on nagu väga hea mõõdupuu, mis muistendis tuleb ka välja, et kui me võtame karja kiriku, siis tõll oli siis nende sammaste kõrgune, ütleme, et umbes sinna 10 meetri kanti tänapäeva mõistes, et kui praegu saarlasi iirlased natuke omavahel aasivad ja siis kuidas tal ja Leiger tookord läbi said ütleme, kui nad olid väikesed, siis oli jah, et leiger oli nagu rohkem kodune, tal meeldis kodurahu, kodused tööd. Aatõl oli niisugune seikleja, tema käis mööda Saaremaad, otsis seiklusi ja siis võitles vaenlastega, et nad olid nagu erinevate iseloomudega, aga kui nad ikkagi vanemaks said, nad olid ikkagi head sõbrad, käisid üksteisega külas, käisid saunas koos, et ikkagi nad said hästi läbi.
|
Kirjanik Raoul Annion tutvustas täna Kuressaares tema poolt kokku pandud raamatut Suur Tõll.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
On ikkagi täiesti uus tõllelugu, et ta on jah, muistendite ja rahva lugude põhjal kirjutatud uus lugu, millel on oma algus ja oma lõpp. Kui palju siin on kirjaniku poolt uusi asju juures? Ütleme, kirjaniku poolt on nagu see sidumine ja ütleme, lihtsalt töö selle lugudega ja erinevatest põllulugudest nagu nende iseloomujoonte ja selliste detailide väljakorjamisega, aga ikkagi 95 protsenti või isegi natuke peale on ikkagi kõik lugude põhjal. Kui tähtis tegelane oli töll Saaremaale ja saarlastele. Kui nüüd tõesti neid muistendeid lugeda, siis ta oli väga oluline ja kusjuures ta oli hea südamega ja kui lõpuks siis juhtus see õnnetu, siis kogu Saaremaal eines teda, kui suur ta siis nagu tegelikult oli? Jah, muistendites muidugi tulevad neid tõllusuurusi igatpidi saab võtta ja nagu öeldakse, mida rohkem jutud liiguvad edasi, seda suuremaks nagu kangelane räägitakse. Aga mis on nagu väga hea mõõdupuu, mis muistendis tuleb ka välja, et kui me võtame karja kiriku, siis tõll oli siis nende sammaste kõrgune, ütleme, et umbes sinna 10 meetri kanti tänapäeva mõistes, et kui praegu saarlasi iirlased natuke omavahel aasivad ja siis kuidas tal ja Leiger tookord läbi said ütleme, kui nad olid väikesed, siis oli jah, et leiger oli nagu rohkem kodune, tal meeldis kodurahu, kodused tööd. Aatõl oli niisugune seikleja, tema käis mööda Saaremaad, otsis seiklusi ja siis võitles vaenlastega, et nad olid nagu erinevate iseloomudega, aga kui nad ikkagi vanemaks said, nad olid ikkagi head sõbrad, käisid üksteisega külas, käisid saunas koos, et ikkagi nad said hästi läbi.
### Response:
Kirjanik Raoul Annion tutvustas täna Kuressaares tema poolt kokku pandud raamatut Suur Tõll.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ehitussektorist jäi riigil läinud aastal saamata ligi 28 miljonit eurot maksuraha, sellest enam kui pool läks kaduma sellepärast, et töötajatele makstakse ümbrikupalk. Maksu ja tolliameti maksuauditi osakonna arendusspetsialist Siim Tamm usub, et alates 2023.-st aastast peaks olukord paranema. Läinud nädalal tutvustatud eelnõu järgi tuleks suurematel ehitusplatsidel üles seada tööaja registreerimise süsteem. See tähendab, et iga tööline saab endale viipekaardi, mille ta ehitusplatsile saabudes ja sealt lahkudes läbi piiksutab. Kogutakse kokku platsile sisenemise väljumise kohalik süsteem edastab need maksu ja tolliameti loodavasse andmebaasi ning siis juba toimuks meie poolt selline automaatne võrdlus ja kontroll. Näiteks mõni inimene töötab ametlikult poole kohaga ja ka makse makstakse tema pealt vähem. Aga kui uus süsteem registreerib, et inimene käib tegelikult objektil 10 tundi päevas viis päeva nädalas, siis sütib ametniku arvutiekraanil punane tuli. Ja see annab eelkõige neile indikatsiooni, et ettevõte, kus me peaksime täpsemalt sisse vaatama Eesti ehitusettevõtete liit on niisugusest süsteemist juba aastaid rääkinud. Liidu tegevdirektor Indrek Peterson ütleb, et peatöövõtja vastutab objektil nii maksupettuste kui ilma tööloata välismaalaste eest. Aga ta ei pruugi näha, kes konkreetselt mingisuguse alltöövõtja alt siis objektil tegutseb ja kas tal on õiguslik alus objektil viibida, et see muudab selle kontrolli võib-olla selles mõttes lihtsamaks. Peterson lisab, et parem kontroll on ka ausate ettevõtjate huvides. Et just nimelt ei olekski võimalik läbi maksualaste optimeerimiste saavutada hinna võitu, vaid pigem, et see hinnavõit tuleks kas innovatsiooni või ettevõtte konkurentsivõime arvelt. Enne seaduse jõustumist tuleb ettevõtjatel tellida süsteem, mis suhtleks maksu ja tolliameti andmebaasiga Ühes kuus ulatuvad süsteemi kulud 100-st 1000 euroni. Siiski ei tule seda teha kõigil ehitusfirmadel. Tööaega hakatakse kontrollima seal, kus ehitus kestab vähemalt 30 päeva ja ehitusplatsil viibib korraga vähemalt 20 inimest. Niisuguseid objekte on aastas 600-st 700-ni. Samas ehituslubasid antakse aastas välja üle 13000. Indrek Peterson ütleb, et seaduseelnõu väljatöötamise ajal arutati ega seatud lävend liialt kõrge ole. Aga noh, teisest küljest võib ju ka väita, et varem või hiljem need väiksemad ettevõtted, kes väiksematel objektidel tegutsevad, jõuavad ka sinna suuremale ehitusobjektile ja seal automaatselt ka nende jaoks see nõue kohaldub
|
Rahandusministeeriumis valminud eelnõu järgi saavad suuremate ehitusplatside töötajad pooleteise aasta pärast endale kiipkaardid, millega tuleb registreerida nii objektile jõudmine kui sealt lahkumine.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ehitussektorist jäi riigil läinud aastal saamata ligi 28 miljonit eurot maksuraha, sellest enam kui pool läks kaduma sellepärast, et töötajatele makstakse ümbrikupalk. Maksu ja tolliameti maksuauditi osakonna arendusspetsialist Siim Tamm usub, et alates 2023.-st aastast peaks olukord paranema. Läinud nädalal tutvustatud eelnõu järgi tuleks suurematel ehitusplatsidel üles seada tööaja registreerimise süsteem. See tähendab, et iga tööline saab endale viipekaardi, mille ta ehitusplatsile saabudes ja sealt lahkudes läbi piiksutab. Kogutakse kokku platsile sisenemise väljumise kohalik süsteem edastab need maksu ja tolliameti loodavasse andmebaasi ning siis juba toimuks meie poolt selline automaatne võrdlus ja kontroll. Näiteks mõni inimene töötab ametlikult poole kohaga ja ka makse makstakse tema pealt vähem. Aga kui uus süsteem registreerib, et inimene käib tegelikult objektil 10 tundi päevas viis päeva nädalas, siis sütib ametniku arvutiekraanil punane tuli. Ja see annab eelkõige neile indikatsiooni, et ettevõte, kus me peaksime täpsemalt sisse vaatama Eesti ehitusettevõtete liit on niisugusest süsteemist juba aastaid rääkinud. Liidu tegevdirektor Indrek Peterson ütleb, et peatöövõtja vastutab objektil nii maksupettuste kui ilma tööloata välismaalaste eest. Aga ta ei pruugi näha, kes konkreetselt mingisuguse alltöövõtja alt siis objektil tegutseb ja kas tal on õiguslik alus objektil viibida, et see muudab selle kontrolli võib-olla selles mõttes lihtsamaks. Peterson lisab, et parem kontroll on ka ausate ettevõtjate huvides. Et just nimelt ei olekski võimalik läbi maksualaste optimeerimiste saavutada hinna võitu, vaid pigem, et see hinnavõit tuleks kas innovatsiooni või ettevõtte konkurentsivõime arvelt. Enne seaduse jõustumist tuleb ettevõtjatel tellida süsteem, mis suhtleks maksu ja tolliameti andmebaasiga Ühes kuus ulatuvad süsteemi kulud 100-st 1000 euroni. Siiski ei tule seda teha kõigil ehitusfirmadel. Tööaega hakatakse kontrollima seal, kus ehitus kestab vähemalt 30 päeva ja ehitusplatsil viibib korraga vähemalt 20 inimest. Niisuguseid objekte on aastas 600-st 700-ni. Samas ehituslubasid antakse aastas välja üle 13000. Indrek Peterson ütleb, et seaduseelnõu väljatöötamise ajal arutati ega seatud lävend liialt kõrge ole. Aga noh, teisest küljest võib ju ka väita, et varem või hiljem need väiksemad ettevõtted, kes väiksematel objektidel tegutsevad, jõuavad ka sinna suuremale ehitusobjektile ja seal automaatselt ka nende jaoks see nõue kohaldub
### Response:
Rahandusministeeriumis valminud eelnõu järgi saavad suuremate ehitusplatside töötajad pooleteise aasta pärast endale kiipkaardid, millega tuleb registreerida nii objektile jõudmine kui sealt lahkumine.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Suurbritannia ja Euroopa Liidu eelmise nädala teated selle kohta, kuidas riigid kavatsevad viis G sidevõrkude rajamisel turvalisust tagada, jätsid ukse Hiina telekomihiiule lahti. Küll aga räägivad eurooplased tarnijate riskantsuse hindamisest ja võimalikest piirangutest võrgukesksete funktsioonide ja kriitilisemate osade puhul. Huawei, küberjulgeoleku ja privaatsuse asepresident Mika Lauhte peab seda heaks lähtekohaks. See oleks võinud olla veidi parem, aga ma ei ole ka pettunud. Nagu ma ütlesin, siis minu arvates algab meie töö just siit. Nüüd me hakkame ehitama võrke ja kõike muud, millele me rajame turvalisuse ja usaldusväärsuse. Nii Euroopa Liidu kui ka NATO hinnangud viis sidevõrkude turvariskidele toovad välja selle, et neid ei ole võimalik üksnes tehnoloogiliste garantiidega maandada. Just see on ja jääb probleemiks kommunistliku Hiina tehnoloogiaettevõttele. USA tõrjub Huaveid ja Euroopa Liit nimetab Hiinat oma poliitikadokumentides süsteemseks rivaaliks. Lauhte ütleb, et Huawei saab julgeolekumurede leevendamiseks pakkuda maksimaalset läbipaistvuse ja veenda kliente ja valitsus oma käitumisega. Minu arvates Huawei ei. Erine teistest rahvusvahelistest ettevõtetest mitte millegi poolest. Meil on tootearendus Euroopas, Hiinas, Ameerika Ühendriikides ja veel mitmel maal. Me oleme kogu aeg järjest rohkem läinud välismaale, ehk mõelnud läbipaistvuse peale. Kiibid tehakse Soomes antennid, Rootsis, ekraanid, Jaapanis, videod Tampere Soomes ja nii edasi. Meil töötab märkimisväärselt palju eurooplasi. Ega kogu tarkus ei tule Hiinast, kuigi meie peakontor on seal. Rahvusringhäälingu raadiouudiste leib, pehand, Brüssel, Belgia.
|
Lauhde: Euroopa riikide eelmise nädala otsused 5G võrkude turvariskide maandamise küsimuses on hea lähtekoht edasiseks. Huawei pakub eurooplaste usalduse võitmiseks läbipaistvust.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Suurbritannia ja Euroopa Liidu eelmise nädala teated selle kohta, kuidas riigid kavatsevad viis G sidevõrkude rajamisel turvalisust tagada, jätsid ukse Hiina telekomihiiule lahti. Küll aga räägivad eurooplased tarnijate riskantsuse hindamisest ja võimalikest piirangutest võrgukesksete funktsioonide ja kriitilisemate osade puhul. Huawei, küberjulgeoleku ja privaatsuse asepresident Mika Lauhte peab seda heaks lähtekohaks. See oleks võinud olla veidi parem, aga ma ei ole ka pettunud. Nagu ma ütlesin, siis minu arvates algab meie töö just siit. Nüüd me hakkame ehitama võrke ja kõike muud, millele me rajame turvalisuse ja usaldusväärsuse. Nii Euroopa Liidu kui ka NATO hinnangud viis sidevõrkude turvariskidele toovad välja selle, et neid ei ole võimalik üksnes tehnoloogiliste garantiidega maandada. Just see on ja jääb probleemiks kommunistliku Hiina tehnoloogiaettevõttele. USA tõrjub Huaveid ja Euroopa Liit nimetab Hiinat oma poliitikadokumentides süsteemseks rivaaliks. Lauhte ütleb, et Huawei saab julgeolekumurede leevendamiseks pakkuda maksimaalset läbipaistvuse ja veenda kliente ja valitsus oma käitumisega. Minu arvates Huawei ei. Erine teistest rahvusvahelistest ettevõtetest mitte millegi poolest. Meil on tootearendus Euroopas, Hiinas, Ameerika Ühendriikides ja veel mitmel maal. Me oleme kogu aeg järjest rohkem läinud välismaale, ehk mõelnud läbipaistvuse peale. Kiibid tehakse Soomes antennid, Rootsis, ekraanid, Jaapanis, videod Tampere Soomes ja nii edasi. Meil töötab märkimisväärselt palju eurooplasi. Ega kogu tarkus ei tule Hiinast, kuigi meie peakontor on seal. Rahvusringhäälingu raadiouudiste leib, pehand, Brüssel, Belgia.
### Response:
Lauhde: Euroopa riikide eelmise nädala otsused 5G võrkude turvariskide maandamise küsimuses on hea lähtekoht edasiseks. Huawei pakub eurooplaste usalduse võitmiseks läbipaistvust.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti riigi pidupäev algas hümni ja lipueiskamise tseremoonia ga Toompea lossihoovis. Seejärel sai sõna riigikogu esimees Toomas Savi, kes sedakorda oli veidi poeetiline ja tsiteeris mitmel korral Eesti luuletajaid, aga ühendas ka minevikku, hetkepoliitikaga ja hetkevaidlustega. Mõeldes meie riigi ehitajatele aastakümnete kestes südamliku tänuga tahaksin tänasel päeval, et Eesti iseseisvuse ajalugu õpetas meile just nüüd vastutustunnet ja ettenägelikkust. Head sõbrad. Meie teiega teame, mida tähendab sündida sõja ajal ja elada okupatsioonide all. Kuid me teame ka, et vägivalla ja ülekohtu vastu ei saa end kaitsta ükskõiksesega sest vägivald ise ei ole kunagi neutraalne ja inertne. See on meie paljude põlvkondade kogemus, mis annab meile õiguse maailmas ja maailma asjades kaasa rääkida ka siis, kui meist ei taheta aru saada, kuulda, võtta või kuulata. Traditsiooniline kaitsejõudude paraad Vabaduse platsil oli nagu ikka pidulik ja seda oli jälgimas märgatavalt suurem rahvahulk kui mõnelgi varasemal aastal. Võib-olla oli see tingitud tänasest heast ilmast. Kell 10 saabus vabariigi president ja võttis vastu paraadi juhataja raporti. Härra Eesti vabariigi president. Vabariigi 85. aastapäeva paradriivis on maaväe, mereväe, piirivalve, kaitseliidu ja päästeameti üksused. Rivis on neli kompaniit, kuus rühma, lahingutehnika ja kaks orkestrit. Paraadijuhataja viitsiadmiral kõuts. Kaitsejõudude juhataja, viitseadmiral Tarmo kõuts peatus oma kõnes seekord pikemalt Eesti sidemete NATO-ga ja jõupingutustel, mida Eesti on oma kaitsevõime tagamiseks teinud. NATO kutse saamine on kogu eesti rahva saavutus. Kutse saamine on läänemaailma tunnustus eeskujulikult demokraatliku ühiskonna rajanud eesti rahvale. Sellesse saavutusse on andnud oma panuse iga Eesti kodanik. Iga maksumaksja kutse saamine ei ole pelgalt poliitikute, ametnike, ohvitseride ega kaitseväevõit. NATOga ühineb riik ja see on rahva otsus. NATO liikmelisuse saavutamiseks kahe protsendi eraldamine sisemajanduse kogupro on olnud ja on tõsiseks majanduslikuks pingutuseks kogu meie rahvale. Need kaks protsenti on suur raha. Ent selle eraldamine riigikaitsele on eelkõige investeering julgeolekusse, mis muudab meie riigi ja majanduse veelgi stabiilsemaks. Meelitab Eestisse investeeringuid ning pikas perspektiivis parandab niiviisi meie kõigi elujärge.
|
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti riigi pidupäev algas hümni ja lipueiskamise tseremoonia ga Toompea lossihoovis. Seejärel sai sõna riigikogu esimees Toomas Savi, kes sedakorda oli veidi poeetiline ja tsiteeris mitmel korral Eesti luuletajaid, aga ühendas ka minevikku, hetkepoliitikaga ja hetkevaidlustega. Mõeldes meie riigi ehitajatele aastakümnete kestes südamliku tänuga tahaksin tänasel päeval, et Eesti iseseisvuse ajalugu õpetas meile just nüüd vastutustunnet ja ettenägelikkust. Head sõbrad. Meie teiega teame, mida tähendab sündida sõja ajal ja elada okupatsioonide all. Kuid me teame ka, et vägivalla ja ülekohtu vastu ei saa end kaitsta ükskõiksesega sest vägivald ise ei ole kunagi neutraalne ja inertne. See on meie paljude põlvkondade kogemus, mis annab meile õiguse maailmas ja maailma asjades kaasa rääkida ka siis, kui meist ei taheta aru saada, kuulda, võtta või kuulata. Traditsiooniline kaitsejõudude paraad Vabaduse platsil oli nagu ikka pidulik ja seda oli jälgimas märgatavalt suurem rahvahulk kui mõnelgi varasemal aastal. Võib-olla oli see tingitud tänasest heast ilmast. Kell 10 saabus vabariigi president ja võttis vastu paraadi juhataja raporti. Härra Eesti vabariigi president. Vabariigi 85. aastapäeva paradriivis on maaväe, mereväe, piirivalve, kaitseliidu ja päästeameti üksused. Rivis on neli kompaniit, kuus rühma, lahingutehnika ja kaks orkestrit. Paraadijuhataja viitsiadmiral kõuts. Kaitsejõudude juhataja, viitseadmiral Tarmo kõuts peatus oma kõnes seekord pikemalt Eesti sidemete NATO-ga ja jõupingutustel, mida Eesti on oma kaitsevõime tagamiseks teinud. NATO kutse saamine on kogu eesti rahva saavutus. Kutse saamine on läänemaailma tunnustus eeskujulikult demokraatliku ühiskonna rajanud eesti rahvale. Sellesse saavutusse on andnud oma panuse iga Eesti kodanik. Iga maksumaksja kutse saamine ei ole pelgalt poliitikute, ametnike, ohvitseride ega kaitseväevõit. NATOga ühineb riik ja see on rahva otsus. NATO liikmelisuse saavutamiseks kahe protsendi eraldamine sisemajanduse kogupro on olnud ja on tõsiseks majanduslikuks pingutuseks kogu meie rahvale. Need kaks protsenti on suur raha. Ent selle eraldamine riigikaitsele on eelkõige investeering julgeolekusse, mis muudab meie riigi ja majanduse veelgi stabiilsemaks. Meelitab Eestisse investeeringuid ning pikas perspektiivis parandab niiviisi meie kõigi elujärge.
### Response:
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
No ma arvan, et enamus juhtudel jõudsime siiski teadusnõukoja põhiseisukohtadeni, nii et, et seal nad vajavad veel vormistamist, et neid saaks kirjalikult kuskil esitada, aga, aga enamus punktid, mis noh, ennekõike oli see küsimus, et kuidas edasi need me jõudsime läbi aruta ja ja nüüd on vaja need kirjalikult veel vormistada. Ma saan aru, et sisu ei avalda, aga võib-olla nendest punktidest natuke täpsemalt missugune ongi nagu Eesti riigi strateegia saab olema edasi, et teadus nõukoda on öelnud ka enne, et me peame selle viirusega koos elama nii hästi kui see võimalik on, et meie tahaks küll viirusest lahti saada, aga see paraku ei ole nii lihtne. Millal laiem avalikkus saab teie seisukohtadega tutvuda, kuna me oleme valitsuse teadusnõukoda, siis me kõigepealt esitame need punktid kindlasti valitsusele ja, ja pärast seda jõuavad nad ilmselt ka avalikkuse kätte. Noh kuna me oleme jälle teadlased ja me oleme väga sellise avatuse poolt ja suletuse vastu, nii et, et kindlasti avalikkus saab nendest põhiseisukohtadest teada, paneme need kirja kõik nädalavahetusel ja saadame kõigile need kirjalikud dokumendid ja eks siis inimesed kommenteerivad minu arust väga palju lahtisi otsi ei jäänud, aga nii nagu alati, saatan on ju detailides.
|
Valitsust koroonaviiruse tõrje asjus nõustav teadusnõukoda valmistab uueks nädalaks ette soovitusi, kuidas edasi liikuda. Eile arutati läbi mitu teemat, nädalavahetuse jooksul veel täpsustatakse detaile, ütles Tartu Ülikooli viroloogia professor Irja Lutsar.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
No ma arvan, et enamus juhtudel jõudsime siiski teadusnõukoja põhiseisukohtadeni, nii et, et seal nad vajavad veel vormistamist, et neid saaks kirjalikult kuskil esitada, aga, aga enamus punktid, mis noh, ennekõike oli see küsimus, et kuidas edasi need me jõudsime läbi aruta ja ja nüüd on vaja need kirjalikult veel vormistada. Ma saan aru, et sisu ei avalda, aga võib-olla nendest punktidest natuke täpsemalt missugune ongi nagu Eesti riigi strateegia saab olema edasi, et teadus nõukoda on öelnud ka enne, et me peame selle viirusega koos elama nii hästi kui see võimalik on, et meie tahaks küll viirusest lahti saada, aga see paraku ei ole nii lihtne. Millal laiem avalikkus saab teie seisukohtadega tutvuda, kuna me oleme valitsuse teadusnõukoda, siis me kõigepealt esitame need punktid kindlasti valitsusele ja, ja pärast seda jõuavad nad ilmselt ka avalikkuse kätte. Noh kuna me oleme jälle teadlased ja me oleme väga sellise avatuse poolt ja suletuse vastu, nii et, et kindlasti avalikkus saab nendest põhiseisukohtadest teada, paneme need kirja kõik nädalavahetusel ja saadame kõigile need kirjalikud dokumendid ja eks siis inimesed kommenteerivad minu arust väga palju lahtisi otsi ei jäänud, aga nii nagu alati, saatan on ju detailides.
### Response:
Valitsust koroonaviiruse tõrje asjus nõustav teadusnõukoda valmistab uueks nädalaks ette soovitusi, kuidas edasi liikuda. Eile arutati läbi mitu teemat, nädalavahetuse jooksul veel täpsustatakse detaile, ütles Tartu Ülikooli viroloogia professor Irja Lutsar.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Laevaliiklus Eesti ja Rootsi vahel on kohe taastumas. Kes saavad Rootsi reisida ja mida neilt seejuures nõutakse, selle kohta on ilmunud erinevaid andmeid. Paavo Nõgene, tehke palun olukord selgeks, kes saavad ja kes ei saa. Alates siis tõesti, juba järgmise nädala lõpust on võimalik Stockholmi reisida ja sõita saavad kõik inimesed, kellel on kas vähemalt üks doos saadud vaktsineerimiskuurist mille saamisest on möödas vähemalt kaks nädalat, ehk siis ei pea olema topeltvaktsineeritud ja tuleb tõendada seda siis sertifikaadiga. Samuti saavad reisida kõik covidi läbi põdenud ja saavad reisida ka kõik, kes on teinud mitte vanema kui 72 tundi kiirtesti, mille kohta on väljastatud sertifikaat. Seega Rootsi on lähenenud väga liberaalselt ja tegelikult võimaldab Euroopa Liidu liikmesriikidest saabuda siis sisse nii negatiivse Covid testi tõendiga läbipõdemis tunnistusega kui vaktsineerimistunnistusega. Ja kordan veel, et piisab ühest vaktsiini doosist, kui sellest on möödas kaks nädalat. Laev saabub nüüd Stockholmi, Rootsi piirivalve hakkab kontrollima reisijaid. Me ei ole selles lõpuni kindel, et eks see on lõpuks Rootsi politsei otsustada, et kas nad kontrollivad, kas nad kontrollivad pisteliselt, mis nad teevad. Jah, Rootsi politsei lehe järgi on neil selleks õigus. Valmis peab kontrolliks olema, aga kas seda kontrolli tehakse ja millises mahus, see on Rootsi politsei otsustada. Aga Tallinnas piirivalve kontrollib selle tõendi olemasolu. Ei, me ei kontrolli, see on reisija vastutust, ta peab teadma seda, et, et sellised tingimused Rootsi sisenemiseks on ja juhul, kui tal sellist tõendit ei ole. Ja juhul, kui Rootsi politsei tõesti kontrollib, siis inimesel on alati võimalik veeta kena päev laeva päikesetekil, nii et ta ei pea iseenesest Rootsi sisenema. Kui palju reisijaid te esialgu kavatsete lavale lubada, kas täismahus? Me oleme seadnud piirangu ikkagi 75 protsenti laeva kapatsiteedist, nii nagu me sõitsime ka eelmise aasta suvel. Laev on suur, laevas on võimalik distantseeruda ja tõesti hoida distantsi ja reisida turvaliselt.
|
Rootsi reisimise tingimustes on üsna palju ebatäpset infot olnud. Tallinki juhi Paavo Nõgene sõnul on Rootsi sisenemiseks vaja ühte kolmest tõendist - kas koroona läbipõdemise kohta, negatiivset testitulemust või vaktsineerimissertifikaati, kusjuures aitab ka ühest vaktsiinidoosist.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Laevaliiklus Eesti ja Rootsi vahel on kohe taastumas. Kes saavad Rootsi reisida ja mida neilt seejuures nõutakse, selle kohta on ilmunud erinevaid andmeid. Paavo Nõgene, tehke palun olukord selgeks, kes saavad ja kes ei saa. Alates siis tõesti, juba järgmise nädala lõpust on võimalik Stockholmi reisida ja sõita saavad kõik inimesed, kellel on kas vähemalt üks doos saadud vaktsineerimiskuurist mille saamisest on möödas vähemalt kaks nädalat, ehk siis ei pea olema topeltvaktsineeritud ja tuleb tõendada seda siis sertifikaadiga. Samuti saavad reisida kõik covidi läbi põdenud ja saavad reisida ka kõik, kes on teinud mitte vanema kui 72 tundi kiirtesti, mille kohta on väljastatud sertifikaat. Seega Rootsi on lähenenud väga liberaalselt ja tegelikult võimaldab Euroopa Liidu liikmesriikidest saabuda siis sisse nii negatiivse Covid testi tõendiga läbipõdemis tunnistusega kui vaktsineerimistunnistusega. Ja kordan veel, et piisab ühest vaktsiini doosist, kui sellest on möödas kaks nädalat. Laev saabub nüüd Stockholmi, Rootsi piirivalve hakkab kontrollima reisijaid. Me ei ole selles lõpuni kindel, et eks see on lõpuks Rootsi politsei otsustada, et kas nad kontrollivad, kas nad kontrollivad pisteliselt, mis nad teevad. Jah, Rootsi politsei lehe järgi on neil selleks õigus. Valmis peab kontrolliks olema, aga kas seda kontrolli tehakse ja millises mahus, see on Rootsi politsei otsustada. Aga Tallinnas piirivalve kontrollib selle tõendi olemasolu. Ei, me ei kontrolli, see on reisija vastutust, ta peab teadma seda, et, et sellised tingimused Rootsi sisenemiseks on ja juhul, kui tal sellist tõendit ei ole. Ja juhul, kui Rootsi politsei tõesti kontrollib, siis inimesel on alati võimalik veeta kena päev laeva päikesetekil, nii et ta ei pea iseenesest Rootsi sisenema. Kui palju reisijaid te esialgu kavatsete lavale lubada, kas täismahus? Me oleme seadnud piirangu ikkagi 75 protsenti laeva kapatsiteedist, nii nagu me sõitsime ka eelmise aasta suvel. Laev on suur, laevas on võimalik distantseeruda ja tõesti hoida distantsi ja reisida turvaliselt.
### Response:
Rootsi reisimise tingimustes on üsna palju ebatäpset infot olnud. Tallinki juhi Paavo Nõgene sõnul on Rootsi sisenemiseks vaja ühte kolmest tõendist - kas koroona läbipõdemise kohta, negatiivset testitulemust või vaktsineerimissertifikaati, kusjuures aitab ka ühest vaktsiinidoosist.
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.