instruction
stringclasses 1
value | input
stringlengths 101
28.1k
| output
stringlengths 14
1.2k
| text
stringlengths 422
28.5k
|
|---|---|---|---|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ukrainaga nüüd juhtus jah, selline lugu, et, et tegelikult juba maikuust alates on majandusministri regulatsioon, mis siis ütleb, et kui koroonaviiruse tase 100000 elaniku kohta 14 päeva jooksul on üle 25 siis lennud nendesse riikidesse toimuda ei saa ja Ukrainaga läks niimoodi, et meil viimase kuu aja jooksul see koroonaviiruse tase on tõusnud, see mingil hetkel oli seal isegi 15 või alla 15 kandis ja tänasel hetkel on ta tõusnud nii kõrgele, et need lennud tuli nagu taas sulgeda. Me ei tea seda taset, mis Venemaal on, et kas me seda statistikat sealt üldse uskuda võime, aga igal juhul see on üsna kõrge. Majandusministeerium ja välisministeerium mõlemad oma kodulehtedel avaldavad siis igal reedel uue statistika, mis nad saavad terviseametilt Euroopa riikide ja, ja lähiriikide kohta ja tõesti, Venemaa tase on täna päris kõrge. Noh, Rootsi tase on Euroopas kõige kõrgem, Euroopa Liidu riikide tase on kindlasti usaldusväärne. Tulemused on usaldusväärsed, noh, Venemaa ja Ukraina, aga võib nendes ka natuke kahelda, aga noh, mingi indikatsiooni nad annavad. Kuidas lennujaama on tegelikult nüüd läinud, et tavaolukorras oleks meil ju reisimise tippkuud. Juuli ja august, milline see teie käive on, on inimesi tulnud tagasi? Tulenevalt sellest, et erinevate riikide lõikes on see viirus olukord väga erinev ja kusjuures ta muutub veel igal nädalal, siis inimesed on reisimises ikkagi ettevaatlikud. Praegusel hetkel ehk lennud on meil taastumas siin juba 20 kuude sihtkohta, aga inimesed tulevad tagasi samm-sammult. Teatud liinidel on meil täituvused juba väga head, näiteks Frankfurt, Amsterdam, KaViinil läheb väga hästi ja, ja teatud liinid on siis sellised, kus inimestel ei ole veel seda kindlust, et võiks sinna lennata või on siis ka riikide piirangud, et näiteks ühendkuningriigiga see avanemine ja selgus võiks saabuda nüüd lähinädalatel. Ma saan aru, et see on kindlasti ärisaladus, aga kas Nordica on teinud ka mingeid ettevalmistusi, et avada oma otseliine, et teiega on mingeid kõnelusi vähemalt peetud, et et me tahaks hakata taas Tallinnast lendama mõnda sihtkohta? Meil on valmidus Nordicat teenindada väga lühikese etteteatamisega, kui see vajalik on, sest me oleme neid varem teenindanud ja, ja meil on kõik süsteemid selleks valmis. Aga mis puudutab lennuplaani ja ja lendude alustamise algust, siis seda saab Nordika ise kommenteerida.
|
Mitmed lennukompaniid plaanivad taasavada liinilende Tallinnast, Näitkes Aeroflot Moskvasse ja Turkish Airlines Istanbuli. Samas ei antud luba juba varem väljakuulutatud liinilendudele Ukrainasse.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ukrainaga nüüd juhtus jah, selline lugu, et, et tegelikult juba maikuust alates on majandusministri regulatsioon, mis siis ütleb, et kui koroonaviiruse tase 100000 elaniku kohta 14 päeva jooksul on üle 25 siis lennud nendesse riikidesse toimuda ei saa ja Ukrainaga läks niimoodi, et meil viimase kuu aja jooksul see koroonaviiruse tase on tõusnud, see mingil hetkel oli seal isegi 15 või alla 15 kandis ja tänasel hetkel on ta tõusnud nii kõrgele, et need lennud tuli nagu taas sulgeda. Me ei tea seda taset, mis Venemaal on, et kas me seda statistikat sealt üldse uskuda võime, aga igal juhul see on üsna kõrge. Majandusministeerium ja välisministeerium mõlemad oma kodulehtedel avaldavad siis igal reedel uue statistika, mis nad saavad terviseametilt Euroopa riikide ja, ja lähiriikide kohta ja tõesti, Venemaa tase on täna päris kõrge. Noh, Rootsi tase on Euroopas kõige kõrgem, Euroopa Liidu riikide tase on kindlasti usaldusväärne. Tulemused on usaldusväärsed, noh, Venemaa ja Ukraina, aga võib nendes ka natuke kahelda, aga noh, mingi indikatsiooni nad annavad. Kuidas lennujaama on tegelikult nüüd läinud, et tavaolukorras oleks meil ju reisimise tippkuud. Juuli ja august, milline see teie käive on, on inimesi tulnud tagasi? Tulenevalt sellest, et erinevate riikide lõikes on see viirus olukord väga erinev ja kusjuures ta muutub veel igal nädalal, siis inimesed on reisimises ikkagi ettevaatlikud. Praegusel hetkel ehk lennud on meil taastumas siin juba 20 kuude sihtkohta, aga inimesed tulevad tagasi samm-sammult. Teatud liinidel on meil täituvused juba väga head, näiteks Frankfurt, Amsterdam, KaViinil läheb väga hästi ja, ja teatud liinid on siis sellised, kus inimestel ei ole veel seda kindlust, et võiks sinna lennata või on siis ka riikide piirangud, et näiteks ühendkuningriigiga see avanemine ja selgus võiks saabuda nüüd lähinädalatel. Ma saan aru, et see on kindlasti ärisaladus, aga kas Nordica on teinud ka mingeid ettevalmistusi, et avada oma otseliine, et teiega on mingeid kõnelusi vähemalt peetud, et et me tahaks hakata taas Tallinnast lendama mõnda sihtkohta? Meil on valmidus Nordicat teenindada väga lühikese etteteatamisega, kui see vajalik on, sest me oleme neid varem teenindanud ja, ja meil on kõik süsteemid selleks valmis. Aga mis puudutab lennuplaani ja ja lendude alustamise algust, siis seda saab Nordika ise kommenteerida.
### Response:
Mitmed lennukompaniid plaanivad taasavada liinilende Tallinnast, Näitkes Aeroflot Moskvasse ja Turkish Airlines Istanbuli. Samas ei antud luba juba varem väljakuulutatud liinilendudele Ukrainasse.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Isamaa ja Res Publica Liidu uusesimees Urmas Reinsalu sai suurkogul valitud juba esimeses voorus, tema poolt hääletas 977 IRL-i liiget. Andres Herkel kogus 465 ja Liisa Pakosta 285 häält. Esimesena saatis oma õnnitluse Reformierakond, Erakonna peasekretär Martin Kukk. Kindlasti tervitame Isamaa ja Res Publica Liidu uut juhti Urmas Reinsalu ja usume, et tema on IRLile tasakaalukas ja hea juht. IRL-ilt ootame samuti nagu siiani oleme head koostööd teinud ja kindlasti see koostöö jätkub vähemalt kuni järgmiste valimisteni. Keskerakonna poolt andis kommentaari erakonna aseesimees Enn Eesmaa. Urmas Reinsalu kahtlemata kuulub IRL-i kõige tugevamate poliitikute hulka. Ta on tugev nii teoorias kui kui praktikas. Tal on pikaajaline kogemus ka poliitikas. Ennekõike on see IRL-i delegaatide otsus ja sellega tuleb kõigil arvestada. Kas Keskerakond ootab ka mingisuguseid muutuseid IRL-is? No kõigepealt Keskerakond loodab ja ootab, et see emotsionaalne lausung, mida Reinsalu ütles ühe põhipostulaadina, et IRL tema juhtimisel välistab koostöö Keskerakonnaga, mida juhib Edgar Savisaar, keda valiti Erakonna esimeheks niisama demokraatlikel ja läbipaistvatel valimistel, et see oli niisugune emotsionaalne purse. Ma olen päris kindel, et kui sama küsimus esitada Edgar Savisaarele, siis ta kindlasti ei vastaks, et tulevikus Keskerakond tema juhtimisel välistab koostöö IRL-iga keda juhib Urmas Reinsalu, aga noh, las see jääda tipp-poliitika oma südametunnistuse peale. Ma arvan, et IRL-iga eriti kohtadel. Neil on ju nii mõneski kohas ka IRL-i inimestega fraktsioon kohalikul tasandil kindlasti jätkub. Urmas Reinsalu teab suurepäraselt, kuidas käib töö Riigikogus. Nii et selles mõttes ma arvan, et see koostöö vaatamata sellisele nii-öelda iluveale kohe päris alguses laabub loodetavasti normaalselt. Sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser märkis, et Urmas Reinsalu esindab IRL-is uut põlvkonda ja tal seisab ees mitu olulist väljakutset. Üks ja ma arvan, et lihtsam neist on nende vaenutsevate osapoolte lepitamine. Et tõsi on, et Urmas Reinsalu on ise välja öelnud, et ta on olnud mõlema erakonna, nii Isamaaliidu kui Res Publica asutaja, selles tõdemuses on tegelikult peidus veel üks fakt. Selleks, et olla Res Publica aa pidi ta ühel hetkel ju Isamaa liidust lahkuma. See tähendab, et ta on viimastel aastatel ikkagi esindanud väga selgelt ühte nendest kahest konkureerivast tiivast erakonna sees ehk siis Res Publica. Kui edukas ta suudab nüüd sise vastuolude lahendamisel olla, see sõltub sellest, kas ta saab ennast kehtestada erakonnakaaslaste üle ehk et kas formaalsest juhist saab ka sisuline erakonna juht ja teiseks kindlasti mingil määral ka sellest, kas ta suudab olla erapooletu ja vajadusel kriitiline oma kaasvõitlejate endiste Res Publicaanide äraostmatute suhtes ja, ja, ja mõistev ja arvestav ka niinimetatud kampsunite murede suhtes. Aga ma arvan, et raskem küsimus või väljakutse on talle see ideoloogilise maailmavaatelise selguse saavutamine. Omaaegne isamaaliit oli selline erakond, kes esindas teatud tüüpi sellist konservatiivset rahvuslust või rahvuslikku konservatismi. See oli nii-öelda ajas kahaneva toetuspotentsiaaliga maailmavaade. Res Publica poisid, kui nad liitusid Isamaaliiduga, siis ilmselt mõistsid seda probleemi, aga minu hinnangul asusid lahendama valest otsast ehk mitte ei üritanud seda konservatiivset rahvuslust kuidagi kaasajastada ja, ja ava avatumaks muuta, vaid pigemini valisid selle toetusbaasi suurendamiseks sellise poliitturundusliku populismi tee ehk siis sellesama tee, mida, mida mööda omal ajal poliitikasse tuli üldse Res Publica erakond. Et see on siis selliste populaarsete lahenduste lubaduste lansseerimine väga kiiresti, väga lühikese aja jooksul, aga nende probleemiks on, et nad tavaliselt on sellised õõnsad ja, ja halvasti täidetavad lubadused ja teisest küljest ei moodusta a ka mingisugust erilist maailmavaatelist süsteemi ega tervikut, nii et selle probleemi lahendamine kindlasti on suurem väljakutse. Poliitikavaatleja Agu Uudelepp toob välja kolm märksõna, esimene neist on ilmselge häälte ülekaal. Agu Uudelepp. Kuna Urmas Reinsalu valiti esimeheks kolme kandidaadi hulgast esimeses voorus, siis tegelikult ei ole ka võimalik öelda, et need hääled oleks jagunenud nii väga vanaparteilist liini pidi. Et endised Res Publicaanid olid Urmas Reinsalu poolt endised isamaaliitlased olid Andres Herkeli, Liisa Pakosta poolt. Pigem enamik delegaatidest on seda meelt, et Urmas Reinsalu olekski sobiv vaim esimees, kes suudab sellest IRL-ist teha ühtse tõsiseltvõetava poliitilise jõu. Teine märksõna on väljakutse, mis seisab Urmas Reinsalu ees sellepärast et ta kõigepealt peab tõestama väljapoole, et ta on tõsiseltvõetav esimees. Kuna kui vaadata näiteks seda, kes valiti aseesimeest, eks seal on riigikogu juhatuse esimees, endine peaminister ja endine kahekordne minister siis need on kõik poliitikast teenekamad ja tuntumad inimesed ning Reinsalu peab tõestama, et ta saab erakonna esimehena hakkama ka nii et ta ei ole valitsuse liige ja ei ole seda kunagi olnudki. Ta peab suutma tõestada ka sissepoole, et ta tõepoolest on IRL-i esimees. Mitte ei ole lihtsalt endine Res Publicaan, kes nüüd tsementeerib partei ülevõtmise. Ja kolmas märksõna on suuremeelsus ehk see, kas Urmas Reinsalu suudab siis olla üle oma parteilisest minevikust ning ka suudavad talle alla jäänud kandidaadid ja nende toetajad anda aega uuele esimehele, tõestamaks et ta tõepoolest kavatseb seda kõike teha, mis ta oma kõnedes, intervjuudes on viimastel nädalatel välja öelnud.
|
Eesti erakonnad tervitavad Isamaa ja Res Publica Liidu uue juhi valimisi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Isamaa ja Res Publica Liidu uusesimees Urmas Reinsalu sai suurkogul valitud juba esimeses voorus, tema poolt hääletas 977 IRL-i liiget. Andres Herkel kogus 465 ja Liisa Pakosta 285 häält. Esimesena saatis oma õnnitluse Reformierakond, Erakonna peasekretär Martin Kukk. Kindlasti tervitame Isamaa ja Res Publica Liidu uut juhti Urmas Reinsalu ja usume, et tema on IRLile tasakaalukas ja hea juht. IRL-ilt ootame samuti nagu siiani oleme head koostööd teinud ja kindlasti see koostöö jätkub vähemalt kuni järgmiste valimisteni. Keskerakonna poolt andis kommentaari erakonna aseesimees Enn Eesmaa. Urmas Reinsalu kahtlemata kuulub IRL-i kõige tugevamate poliitikute hulka. Ta on tugev nii teoorias kui kui praktikas. Tal on pikaajaline kogemus ka poliitikas. Ennekõike on see IRL-i delegaatide otsus ja sellega tuleb kõigil arvestada. Kas Keskerakond ootab ka mingisuguseid muutuseid IRL-is? No kõigepealt Keskerakond loodab ja ootab, et see emotsionaalne lausung, mida Reinsalu ütles ühe põhipostulaadina, et IRL tema juhtimisel välistab koostöö Keskerakonnaga, mida juhib Edgar Savisaar, keda valiti Erakonna esimeheks niisama demokraatlikel ja läbipaistvatel valimistel, et see oli niisugune emotsionaalne purse. Ma olen päris kindel, et kui sama küsimus esitada Edgar Savisaarele, siis ta kindlasti ei vastaks, et tulevikus Keskerakond tema juhtimisel välistab koostöö IRL-iga keda juhib Urmas Reinsalu, aga noh, las see jääda tipp-poliitika oma südametunnistuse peale. Ma arvan, et IRL-iga eriti kohtadel. Neil on ju nii mõneski kohas ka IRL-i inimestega fraktsioon kohalikul tasandil kindlasti jätkub. Urmas Reinsalu teab suurepäraselt, kuidas käib töö Riigikogus. Nii et selles mõttes ma arvan, et see koostöö vaatamata sellisele nii-öelda iluveale kohe päris alguses laabub loodetavasti normaalselt. Sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser märkis, et Urmas Reinsalu esindab IRL-is uut põlvkonda ja tal seisab ees mitu olulist väljakutset. Üks ja ma arvan, et lihtsam neist on nende vaenutsevate osapoolte lepitamine. Et tõsi on, et Urmas Reinsalu on ise välja öelnud, et ta on olnud mõlema erakonna, nii Isamaaliidu kui Res Publica asutaja, selles tõdemuses on tegelikult peidus veel üks fakt. Selleks, et olla Res Publica aa pidi ta ühel hetkel ju Isamaa liidust lahkuma. See tähendab, et ta on viimastel aastatel ikkagi esindanud väga selgelt ühte nendest kahest konkureerivast tiivast erakonna sees ehk siis Res Publica. Kui edukas ta suudab nüüd sise vastuolude lahendamisel olla, see sõltub sellest, kas ta saab ennast kehtestada erakonnakaaslaste üle ehk et kas formaalsest juhist saab ka sisuline erakonna juht ja teiseks kindlasti mingil määral ka sellest, kas ta suudab olla erapooletu ja vajadusel kriitiline oma kaasvõitlejate endiste Res Publicaanide äraostmatute suhtes ja, ja, ja mõistev ja arvestav ka niinimetatud kampsunite murede suhtes. Aga ma arvan, et raskem küsimus või väljakutse on talle see ideoloogilise maailmavaatelise selguse saavutamine. Omaaegne isamaaliit oli selline erakond, kes esindas teatud tüüpi sellist konservatiivset rahvuslust või rahvuslikku konservatismi. See oli nii-öelda ajas kahaneva toetuspotentsiaaliga maailmavaade. Res Publica poisid, kui nad liitusid Isamaaliiduga, siis ilmselt mõistsid seda probleemi, aga minu hinnangul asusid lahendama valest otsast ehk mitte ei üritanud seda konservatiivset rahvuslust kuidagi kaasajastada ja, ja ava avatumaks muuta, vaid pigemini valisid selle toetusbaasi suurendamiseks sellise poliitturundusliku populismi tee ehk siis sellesama tee, mida, mida mööda omal ajal poliitikasse tuli üldse Res Publica erakond. Et see on siis selliste populaarsete lahenduste lubaduste lansseerimine väga kiiresti, väga lühikese aja jooksul, aga nende probleemiks on, et nad tavaliselt on sellised õõnsad ja, ja halvasti täidetavad lubadused ja teisest küljest ei moodusta a ka mingisugust erilist maailmavaatelist süsteemi ega tervikut, nii et selle probleemi lahendamine kindlasti on suurem väljakutse. Poliitikavaatleja Agu Uudelepp toob välja kolm märksõna, esimene neist on ilmselge häälte ülekaal. Agu Uudelepp. Kuna Urmas Reinsalu valiti esimeheks kolme kandidaadi hulgast esimeses voorus, siis tegelikult ei ole ka võimalik öelda, et need hääled oleks jagunenud nii väga vanaparteilist liini pidi. Et endised Res Publicaanid olid Urmas Reinsalu poolt endised isamaaliitlased olid Andres Herkeli, Liisa Pakosta poolt. Pigem enamik delegaatidest on seda meelt, et Urmas Reinsalu olekski sobiv vaim esimees, kes suudab sellest IRL-ist teha ühtse tõsiseltvõetava poliitilise jõu. Teine märksõna on väljakutse, mis seisab Urmas Reinsalu ees sellepärast et ta kõigepealt peab tõestama väljapoole, et ta on tõsiseltvõetav esimees. Kuna kui vaadata näiteks seda, kes valiti aseesimeest, eks seal on riigikogu juhatuse esimees, endine peaminister ja endine kahekordne minister siis need on kõik poliitikast teenekamad ja tuntumad inimesed ning Reinsalu peab tõestama, et ta saab erakonna esimehena hakkama ka nii et ta ei ole valitsuse liige ja ei ole seda kunagi olnudki. Ta peab suutma tõestada ka sissepoole, et ta tõepoolest on IRL-i esimees. Mitte ei ole lihtsalt endine Res Publicaan, kes nüüd tsementeerib partei ülevõtmise. Ja kolmas märksõna on suuremeelsus ehk see, kas Urmas Reinsalu suudab siis olla üle oma parteilisest minevikust ning ka suudavad talle alla jäänud kandidaadid ja nende toetajad anda aega uuele esimehele, tõestamaks et ta tõepoolest kavatseb seda kõike teha, mis ta oma kõnedes, intervjuudes on viimastel nädalatel välja öelnud.
### Response:
Eesti erakonnad tervitavad Isamaa ja Res Publica Liidu uue juhi valimisi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Miks anti vaenlase tiitel endriku aavale? Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Jüri Allikalt ütleb, et neid asju, mida avale pahaks pannakse, on üksjagu. Pattusid, mida üles loetleda on palju, aga tähtsamad oleks siis, kui siin meenutada, mis on avalikkusest läbi käinud, on see Silvesteri kohtuasi, selle tulemus on pretsedenditult suur summa Eesti riigi jaoks kahjuna Meie arvates Maksimiamet eesotsas siis oma juhiga väga kergekäeliselt tehakse siis nagu inimkatseid ja püütakse kohtuid või vastata, kuidas poolt üle kavaldada, välja mõelda igasuguseid selliseid kavalaid, pahatahtlikke variante ja tõlgendusi ja ignoreeritakse samal ajal ka kohtupraktikat ja näiteks Silvesteri juhtumi puhul. Tänu sellele kaotusele on tulnud siis maksta Eesti riigil 200 miljoni ligi täiendavaid kulusid, mis tõi kaasa siis ka maksumaksjate kasuks intresside maksmiseks. Maksumaksjad ei ole rahul ka sellega, et Silvesteri kohtuotsust püüti vaidlustada ja sellega venitati, mis tõi kogu aeg kaasa maksuintresse, on veel asju ameti kahjuks tehtud, kohtuotsuseid varjatakse mainekujundus, kampaaniat on mõttetud, tööd ei tehta õiglust ndega ning maksumaksja huvidega ei arvestata, mida arvab maksumaksja vaenlase tiitlist. Hendrik Aarise. Selge see, et aasta on ju olnud väga keeruline ja tuli siin maksu-tolliametis teha raskeid valikuid ja sellises olukorras kõigile meeldida on keeruline. Maksumaksjad ütlevad, et te ei ole arvestanud nende huve ja mis põhiline, te olete riigi raha raisanud Silvester ennekõike. Mina olen siin maksu-Tolliametis viimase nelja aasta jooksul töötanud selle nimel, et maksuhaldur oleks ausa maksumaksja partneriks. Meie ülesanne on tagada maksutulude kogumine, ausad maksumaksjad on tegelikult meie sõbrad, ebaausa maksumaksja sõber me kindlasti olla ei taha ega ei saa ja mul on tegelikult väga hea meel, et vaatamata keerulisele majandusolukorrale Eestis on maksumaksmise kultuur ja maksukeskkond olnud positiivne siine ja meie maksumaksjad on olnud väga riigi suhtes korrektsed, nii et maksumaksjate suhtes on mul on mul väga hea meel, et meil ikkagi koostööpartnerlus tegelikult toimib. Nii et ei pea ennast just maksumaksja vaenlaseks Ei mina ennast kohe mitte mingil juhul ei pea. Maksumaksja sõbraks valiti õiguskantsler Indrek Teder, nagu Jüri Allikalt ütles, sõprade hulgas teisi märkimisväärseid läinud aastal ei olnudki. Temale omistatakse sõbra tiitel selle eest, et ta suutis tõstatada küsimuse siis peale seda kiiret käibemaksutõusu, mis eelmine aasta tehti ja mõnepäevase etteteatamisega, siis ta oli valmis ja tegi selle ära, et käibemaksutõusu vaidlustamine, mille tulemusena siis riigikogu võttis vastu ikkagi mõningased rakendussätted, leevendamaks maksumaksjat, kahjusid või kulusid kuigi noh, sõna otseses mõttes ega väga raske oli leida ka mingeid otstarbekaid lahendusi peale seda, kui see oli kehtestatud, see käibemaksutõus
|
Maksumaksja sõber 2009 on õiguskantsler Indrek Teder ja vaenlane Maksuameti peadirektor Enriko Aav.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Miks anti vaenlase tiitel endriku aavale? Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Jüri Allikalt ütleb, et neid asju, mida avale pahaks pannakse, on üksjagu. Pattusid, mida üles loetleda on palju, aga tähtsamad oleks siis, kui siin meenutada, mis on avalikkusest läbi käinud, on see Silvesteri kohtuasi, selle tulemus on pretsedenditult suur summa Eesti riigi jaoks kahjuna Meie arvates Maksimiamet eesotsas siis oma juhiga väga kergekäeliselt tehakse siis nagu inimkatseid ja püütakse kohtuid või vastata, kuidas poolt üle kavaldada, välja mõelda igasuguseid selliseid kavalaid, pahatahtlikke variante ja tõlgendusi ja ignoreeritakse samal ajal ka kohtupraktikat ja näiteks Silvesteri juhtumi puhul. Tänu sellele kaotusele on tulnud siis maksta Eesti riigil 200 miljoni ligi täiendavaid kulusid, mis tõi kaasa siis ka maksumaksjate kasuks intresside maksmiseks. Maksumaksjad ei ole rahul ka sellega, et Silvesteri kohtuotsust püüti vaidlustada ja sellega venitati, mis tõi kogu aeg kaasa maksuintresse, on veel asju ameti kahjuks tehtud, kohtuotsuseid varjatakse mainekujundus, kampaaniat on mõttetud, tööd ei tehta õiglust ndega ning maksumaksja huvidega ei arvestata, mida arvab maksumaksja vaenlase tiitlist. Hendrik Aarise. Selge see, et aasta on ju olnud väga keeruline ja tuli siin maksu-tolliametis teha raskeid valikuid ja sellises olukorras kõigile meeldida on keeruline. Maksumaksjad ütlevad, et te ei ole arvestanud nende huve ja mis põhiline, te olete riigi raha raisanud Silvester ennekõike. Mina olen siin maksu-Tolliametis viimase nelja aasta jooksul töötanud selle nimel, et maksuhaldur oleks ausa maksumaksja partneriks. Meie ülesanne on tagada maksutulude kogumine, ausad maksumaksjad on tegelikult meie sõbrad, ebaausa maksumaksja sõber me kindlasti olla ei taha ega ei saa ja mul on tegelikult väga hea meel, et vaatamata keerulisele majandusolukorrale Eestis on maksumaksmise kultuur ja maksukeskkond olnud positiivne siine ja meie maksumaksjad on olnud väga riigi suhtes korrektsed, nii et maksumaksjate suhtes on mul on mul väga hea meel, et meil ikkagi koostööpartnerlus tegelikult toimib. Nii et ei pea ennast just maksumaksja vaenlaseks Ei mina ennast kohe mitte mingil juhul ei pea. Maksumaksja sõbraks valiti õiguskantsler Indrek Teder, nagu Jüri Allikalt ütles, sõprade hulgas teisi märkimisväärseid läinud aastal ei olnudki. Temale omistatakse sõbra tiitel selle eest, et ta suutis tõstatada küsimuse siis peale seda kiiret käibemaksutõusu, mis eelmine aasta tehti ja mõnepäevase etteteatamisega, siis ta oli valmis ja tegi selle ära, et käibemaksutõusu vaidlustamine, mille tulemusena siis riigikogu võttis vastu ikkagi mõningased rakendussätted, leevendamaks maksumaksjat, kahjusid või kulusid kuigi noh, sõna otseses mõttes ega väga raske oli leida ka mingeid otstarbekaid lahendusi peale seda, kui see oli kehtestatud, see käibemaksutõus
### Response:
Maksumaksja sõber 2009 on õiguskantsler Indrek Teder ja vaenlane Maksuameti peadirektor Enriko Aav.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Vaktsineerimine edeneb maailmas väga erinevalt, mõnes riigis on suur osa elanikest vaktsiini saanud, mõned alles ootavad oma esimest saadetist terves maailmas. Kokku on ühe vaktsiinidoosi saanud üle 305 miljoni inimese. Kõige kiiremini on tegutsenud Gibraltar, kus 100 elaniku kohta on manustatud juba 130 doosi ja Iisrael, kus see number on 101. Järgnevad Seisellid 83 doosiga, Araabia ühendemiraadid 63 ja Foklandi saared 50 doosiga. Ühendkuningriik on kindlustanud oma elanikele 35 doosi 100 inimese kohta, Ameerika Ühendriigid 27. Kuna eesmärk on vaktsineerida maailmas enam-vähem iga täiskasvanu, on praegu tegemist ajaloo kõige ulatuslikuma vaktsineerimise programmiga. Samas, kui peaaegu kõik Euroopa ja Ameerika riigid on vaktsineerimiskampaaniat alustanud, on seda teinud ainult käputäis Aafrika riike. Paljud vaesemad riigid loodavad maailma terviseorganisatsiooni abiprogrammile ja esimesena sai selle kaudu veebruaris abiGana. Programmi kaudu tahetakse aasta lõpuks välja jagada kaks miljardit vaktsiinidoosi. Esimesena kiitis maailma terviseorganisatsioon heaks fizer ja vaktsiini. See on siiani kõige enam süstitud vaktsiin, mille on kasutusse võtnud 69 riiki. Järgneb Oxfordi AstraZeneca vaktsiin, mida süstitakse 62. riigis. Moderna on kasutusele võtnud 30 riiki ning vene sputniku ja Hiina sinofarmi 18 riiki. Enamikus riikides vaktsineeritakse kõige enne üle 60 aasta vanuseid meedikuid ja kliinilisi haigeid. Iisraelis ja ühendkuningriigis on juba näha esimesi lubavaid märke selle kohta, et haiglatesse satub vähem inimesi, sureb vähem ja nakatumine on samuti taandumas. Hetkel on maailmas ohutuse ja tõhususe testimisel veel üle 200 vaktsiinikandidaadi.
|
Enam kui sajas maailma riigis on inimesed saanud üle 300 miljoni doosi koroonavaktsiini. Mall Mälberg teeb ülevaate BBC asjakohasest materjalist.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Vaktsineerimine edeneb maailmas väga erinevalt, mõnes riigis on suur osa elanikest vaktsiini saanud, mõned alles ootavad oma esimest saadetist terves maailmas. Kokku on ühe vaktsiinidoosi saanud üle 305 miljoni inimese. Kõige kiiremini on tegutsenud Gibraltar, kus 100 elaniku kohta on manustatud juba 130 doosi ja Iisrael, kus see number on 101. Järgnevad Seisellid 83 doosiga, Araabia ühendemiraadid 63 ja Foklandi saared 50 doosiga. Ühendkuningriik on kindlustanud oma elanikele 35 doosi 100 inimese kohta, Ameerika Ühendriigid 27. Kuna eesmärk on vaktsineerida maailmas enam-vähem iga täiskasvanu, on praegu tegemist ajaloo kõige ulatuslikuma vaktsineerimise programmiga. Samas, kui peaaegu kõik Euroopa ja Ameerika riigid on vaktsineerimiskampaaniat alustanud, on seda teinud ainult käputäis Aafrika riike. Paljud vaesemad riigid loodavad maailma terviseorganisatsiooni abiprogrammile ja esimesena sai selle kaudu veebruaris abiGana. Programmi kaudu tahetakse aasta lõpuks välja jagada kaks miljardit vaktsiinidoosi. Esimesena kiitis maailma terviseorganisatsioon heaks fizer ja vaktsiini. See on siiani kõige enam süstitud vaktsiin, mille on kasutusse võtnud 69 riiki. Järgneb Oxfordi AstraZeneca vaktsiin, mida süstitakse 62. riigis. Moderna on kasutusele võtnud 30 riiki ning vene sputniku ja Hiina sinofarmi 18 riiki. Enamikus riikides vaktsineeritakse kõige enne üle 60 aasta vanuseid meedikuid ja kliinilisi haigeid. Iisraelis ja ühendkuningriigis on juba näha esimesi lubavaid märke selle kohta, et haiglatesse satub vähem inimesi, sureb vähem ja nakatumine on samuti taandumas. Hetkel on maailmas ohutuse ja tõhususe testimisel veel üle 200 vaktsiinikandidaadi.
### Response:
Enam kui sajas maailma riigis on inimesed saanud üle 300 miljoni doosi koroonavaktsiini. Mall Mälberg teeb ülevaate BBC asjakohasest materjalist.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Raamatust saab ülevaate kõigist Eestis esindatud rahvustest. Raamatu koostas Eesti keele Instituudi juhataja ja Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent Jüri Viikberg. Kuna nii palju on räägitud, et Eestis elavad ainult eestlased ja venelased, siis tekkis tahtmine näidata, et see pilt ei ole nii mustvalge. Mõnevõrra üllatas mind küll see, et, et see valdkond oli võrdlemisi söötis, siis selgus ühtlasi, et nendel rahvusseltsidel ei olnud tihtipeale ka veel mingit ülevaadet ja isegi näiteks lätlaste või sakslaste puhul, kes on Eestiga ju kaua aega ja traditsiooniliselt seotud ka nende käest mingi kaastöö kättesaamine oli üllatavalt raske. Eestis elab 121 rahvuse esindajaid, raamatus on infot ka nendest rahvustest, kelle esindajaid on siin alla 10. Suurem osa raamatus kasutatud andmetest on pärit 1989. aasta rahvaloendusest. Kahjuks Eestis mingi raha maastikuregistrini või kodanike registrini jõutud ei ole. Ja statistikaametist on viimaste aastate kohta võimalik saada ainult esimese 11 10 nõndanimetatud põhirahvuse arvulisi andmeid. Ma väriseva südamega olen sinna lisanud 97. aasta andmed ja need pärinevad aktsiaseltsist andmevara, nende rahvastikuarvestuse andmebaasist ka nende puhul. See andmestik ei ole nii öelda teaduslikus mõttes või rangete kriteeriumite järgi võttes kasutatav, sest 97. aastal oli selles rahvastiku arvestuse andmebaasis 474000 inimest ilma rahvusliku märgendita ja selle andmestiku väärtust kahandab ka see, et need andmed on kogutud seitsme aasta jooksul. Raamatus on ligi 700 lehekülge, kaasautoreid on 67. Rahvused on järjestatud tähestiku järgi. Ma eeldasin, et iga nimetuse puhul võib tekkida Eesti lugejal küsimus, kust see rahvas pärit on, kus on nende kodumaa või see lähtemaa, seejärel ma eeldasin, et lugejat huvitab, kuidas need inimesed on Eestisse jõudnud ja lõpuks jõuame siis tänapäeva. Kui palju neid on ja kuidas nad siin elavad, kas neil on mingit seltsielu, kas neil on midagi oma näiteks oma ajalehte, oma oma kooli, pühapäeva kooli või muud, kuidas nad on seotud Eesti ühiskonnaga ja kas nad saavad siin elada iseendale?
|
Esitleti teatmeteost "Eesti rahva raamat".
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Raamatust saab ülevaate kõigist Eestis esindatud rahvustest. Raamatu koostas Eesti keele Instituudi juhataja ja Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent Jüri Viikberg. Kuna nii palju on räägitud, et Eestis elavad ainult eestlased ja venelased, siis tekkis tahtmine näidata, et see pilt ei ole nii mustvalge. Mõnevõrra üllatas mind küll see, et, et see valdkond oli võrdlemisi söötis, siis selgus ühtlasi, et nendel rahvusseltsidel ei olnud tihtipeale ka veel mingit ülevaadet ja isegi näiteks lätlaste või sakslaste puhul, kes on Eestiga ju kaua aega ja traditsiooniliselt seotud ka nende käest mingi kaastöö kättesaamine oli üllatavalt raske. Eestis elab 121 rahvuse esindajaid, raamatus on infot ka nendest rahvustest, kelle esindajaid on siin alla 10. Suurem osa raamatus kasutatud andmetest on pärit 1989. aasta rahvaloendusest. Kahjuks Eestis mingi raha maastikuregistrini või kodanike registrini jõutud ei ole. Ja statistikaametist on viimaste aastate kohta võimalik saada ainult esimese 11 10 nõndanimetatud põhirahvuse arvulisi andmeid. Ma väriseva südamega olen sinna lisanud 97. aasta andmed ja need pärinevad aktsiaseltsist andmevara, nende rahvastikuarvestuse andmebaasist ka nende puhul. See andmestik ei ole nii öelda teaduslikus mõttes või rangete kriteeriumite järgi võttes kasutatav, sest 97. aastal oli selles rahvastiku arvestuse andmebaasis 474000 inimest ilma rahvusliku märgendita ja selle andmestiku väärtust kahandab ka see, et need andmed on kogutud seitsme aasta jooksul. Raamatus on ligi 700 lehekülge, kaasautoreid on 67. Rahvused on järjestatud tähestiku järgi. Ma eeldasin, et iga nimetuse puhul võib tekkida Eesti lugejal küsimus, kust see rahvas pärit on, kus on nende kodumaa või see lähtemaa, seejärel ma eeldasin, et lugejat huvitab, kuidas need inimesed on Eestisse jõudnud ja lõpuks jõuame siis tänapäeva. Kui palju neid on ja kuidas nad siin elavad, kas neil on mingit seltsielu, kas neil on midagi oma näiteks oma ajalehte, oma oma kooli, pühapäeva kooli või muud, kuidas nad on seotud Eesti ühiskonnaga ja kas nad saavad siin elada iseendale?
### Response:
Esitleti teatmeteost "Eesti rahva raamat".
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Gunnar Okk juhtis tähelepanu hiljaaegu riigikogus toimunud arutelule, kus jäi kõlama, et Eesti kõrgharidus ja teadus ootavad eelkõige raha juurde. Oki meelest ei taga aga praegusele süsteemile raha juurde andmine selle konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ka tulevikus. Ta lähtub oma ettepanekus 2015. aastal ilmunud raportist Eesti ülikoolide ja teadusasutuste tegevussuundade kohta. Hoki meelest oleks aeg seda raporti uue pilguga vaadata. Sama meelt on Tartu Ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli endine rektor Jaak Aaviksoo, kes leiab, et me oleme nüüd kuus aastat targemad ja paljud asjad ses raportis paistavad teistmoodi. See ettepanek, et jätta järele ainult kolm kõrgkooli, see on küll hästi tähelepanuäratav, aga põhisõnum on, on ju minu arvates natuke mujal väikese riigi ja rahvana suurte suurte poiste mängus kaasa lüües peaksime me targemini valima oma oma tugevuste ja nõrkuste vahel. Ja, ja teatud nii-öelda konsolideerumine on paratamatu. Meil on struktuursed probleemid ja me peaksime peaksime väikese rahvana olema hästi-hästi, paindlik, hästi kohanduma sellele, mis on, mida, mida on vaja ja kus on meie tugevus. Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser märkis, et kui rääkida rahalisest kokkuhoiust, võib ülikoolide konsolideerimine hoopis kulukamaks minna. See, millest me siin Riigikogus rääkisime, et, et see on kõrghariduse rahastamise temaatika, mis vajab praegu kiiremat lahendust ja seda nagu ei peaks nagu võtma, et konsolideerimine on praegu kõrghariduse teema lahendus, konsolideerimine kindlasti on ka kallis, mida me saame oma kogemusest öelda? Seda võib arutada, aga see ei ole praeguse kõrghariduse rahastuse temaatika. Lähima viie aasta lahendus. Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen märkis, et rahalise kokkuhoiu saavutamiseks peaksid ülikoolid sisemiselt ümberkorraldusi tegema. Kõige rohkem saabki efekti siis, kui inimesed panna koos tööle. Mitte et nad ilmtingimata peavad ühes asutuses olema. Kui lugupeetud Gunnar Okk näeb kuskil rahalist kokkuhoidu, siis ma arvan, et ta on veidi määral teel.
|
Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu esimees Gunnar Okk tegi eile ERRi portaalis ilmunud arvamusloos ettepaneku laiaulatuslikuks kõrghariduse ja teadustegevuse reformiks. Selle käigus võiks tema meelest koondada Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste tegevus kahte keskusesse Tallinnas ja ühte keskusesse Tartus.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Gunnar Okk juhtis tähelepanu hiljaaegu riigikogus toimunud arutelule, kus jäi kõlama, et Eesti kõrgharidus ja teadus ootavad eelkõige raha juurde. Oki meelest ei taga aga praegusele süsteemile raha juurde andmine selle konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ka tulevikus. Ta lähtub oma ettepanekus 2015. aastal ilmunud raportist Eesti ülikoolide ja teadusasutuste tegevussuundade kohta. Hoki meelest oleks aeg seda raporti uue pilguga vaadata. Sama meelt on Tartu Ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli endine rektor Jaak Aaviksoo, kes leiab, et me oleme nüüd kuus aastat targemad ja paljud asjad ses raportis paistavad teistmoodi. See ettepanek, et jätta järele ainult kolm kõrgkooli, see on küll hästi tähelepanuäratav, aga põhisõnum on, on ju minu arvates natuke mujal väikese riigi ja rahvana suurte suurte poiste mängus kaasa lüües peaksime me targemini valima oma oma tugevuste ja nõrkuste vahel. Ja, ja teatud nii-öelda konsolideerumine on paratamatu. Meil on struktuursed probleemid ja me peaksime peaksime väikese rahvana olema hästi-hästi, paindlik, hästi kohanduma sellele, mis on, mida, mida on vaja ja kus on meie tugevus. Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser märkis, et kui rääkida rahalisest kokkuhoiust, võib ülikoolide konsolideerimine hoopis kulukamaks minna. See, millest me siin Riigikogus rääkisime, et, et see on kõrghariduse rahastamise temaatika, mis vajab praegu kiiremat lahendust ja seda nagu ei peaks nagu võtma, et konsolideerimine on praegu kõrghariduse teema lahendus, konsolideerimine kindlasti on ka kallis, mida me saame oma kogemusest öelda? Seda võib arutada, aga see ei ole praeguse kõrghariduse rahastuse temaatika. Lähima viie aasta lahendus. Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen märkis, et rahalise kokkuhoiu saavutamiseks peaksid ülikoolid sisemiselt ümberkorraldusi tegema. Kõige rohkem saabki efekti siis, kui inimesed panna koos tööle. Mitte et nad ilmtingimata peavad ühes asutuses olema. Kui lugupeetud Gunnar Okk näeb kuskil rahalist kokkuhoidu, siis ma arvan, et ta on veidi määral teel.
### Response:
Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu esimees Gunnar Okk tegi eile ERRi portaalis ilmunud arvamusloos ettepaneku laiaulatuslikuks kõrghariduse ja teadustegevuse reformiks. Selle käigus võiks tema meelest koondada Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste tegevus kahte keskusesse Tallinnas ja ühte keskusesse Tartus.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Aastate jooksul on lehe tegemise juures muutunud palju. 1990. aastal Lääne eluga liitunud ajakirjanik Kaire Reiljan ütles, et tehnoloogia areng on mõjutanud ka töö sisulist poolt. Kui algusaastatel tuli uudiste leidmiseks tunduvalt rohkem suhelda inimestega tuli palju helistada, tuli palju uurida, siis praegu väga paljud asjad jooksevad ise kätte. Urmas Lauri on mees, kes avaldas paari aasta eest loo sellest, kuidas tollane riigihalduse minister Mihhail Korb seadis Haapsalus käies kahtluse alla Eesti kuulumise NATO-sse. Lauri ise seda juhtumit aga esile ei tõsta ja meenutab hoopis aega, kui li üheksakümnendatel Lääne elu Toompea korrespondent. Lääne elu käis iga nädal paar korda Toompeal jälgimas Toompea istungeid ja, ja oli selle võrra suurem ajaleht lausa nagu üleriigiline leht, sellepärast et isegi suured väljaanded ei olnud seal nii sageli kohal kui mina tookord. Mida arvavad 30 aastaseks saavast maakonnalehest kohalikud? Mulle meeldib see. Traditsiooni hoitakse ülevaid, lippu hoitakse üleval, olen aastaid lugenud ja loen praegu ka ja kus ma neid meie uudiseid muidu teada saan, kui meie lehest olen küll rahul, me nagu meil on nii väike linn, et siin on kõik teada, mis vähegi juhtub ja toimub. Ausalt öeldes, ega ega eriti ei arvagi midagi, sest pole minu teemad eriti. Paberlehtede tiraažid ei ole Eestis kasvamas lääne elu peatoimetaja Andrus Karnau ütleb, et tasuline digiplatvorm kompenseerib seda, kuid leiab, et sarnaselt paberlehtedele peaks ka digiväljaannetele kehtima soodsam ehk üheksa protsendi ne käibemaksumäär. Väga kriitiline on ta postiteenuse kvaliteedi küsimuses. See on suur probleem ja tegelikult ma arvan, et ajalehtedele ei ole ohuks mitte siis inimeste lugemisharjumuste muutumine vaid on ohuks see, et infrastruktuur siis Eesti Posti näol, kes peab kandma, tagama siis koju kande ei, siis ei toeta enam ajalehtede ilmumist. Karnau sõnul on Eesti ajakirjanduse jaoks murekohaks ka internetihiidude nagu Facebook ja Google tegevus kes võtavad siinselt reklaamiturult küll raha, aga kellel puudub igasugune huvi ja vastutus Eesti ühiskonna ees laiemalt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.
|
Laupäeval saab 30-aastaseks kõige kauem järjepidevalt Eestis ilmunud erakapitalil loodud sõltumatu maakonnaleht Lääne Elu, mille asutasid 1989. aasta suvel haapsallased Andres Ammas ja Arne Veske. Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau sõnul on praegu Eesti ajakirjanduse murekohtadeks postiteenuse kvaliteet ja internetihiidude konkurents reklaamiturul.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Aastate jooksul on lehe tegemise juures muutunud palju. 1990. aastal Lääne eluga liitunud ajakirjanik Kaire Reiljan ütles, et tehnoloogia areng on mõjutanud ka töö sisulist poolt. Kui algusaastatel tuli uudiste leidmiseks tunduvalt rohkem suhelda inimestega tuli palju helistada, tuli palju uurida, siis praegu väga paljud asjad jooksevad ise kätte. Urmas Lauri on mees, kes avaldas paari aasta eest loo sellest, kuidas tollane riigihalduse minister Mihhail Korb seadis Haapsalus käies kahtluse alla Eesti kuulumise NATO-sse. Lauri ise seda juhtumit aga esile ei tõsta ja meenutab hoopis aega, kui li üheksakümnendatel Lääne elu Toompea korrespondent. Lääne elu käis iga nädal paar korda Toompeal jälgimas Toompea istungeid ja, ja oli selle võrra suurem ajaleht lausa nagu üleriigiline leht, sellepärast et isegi suured väljaanded ei olnud seal nii sageli kohal kui mina tookord. Mida arvavad 30 aastaseks saavast maakonnalehest kohalikud? Mulle meeldib see. Traditsiooni hoitakse ülevaid, lippu hoitakse üleval, olen aastaid lugenud ja loen praegu ka ja kus ma neid meie uudiseid muidu teada saan, kui meie lehest olen küll rahul, me nagu meil on nii väike linn, et siin on kõik teada, mis vähegi juhtub ja toimub. Ausalt öeldes, ega ega eriti ei arvagi midagi, sest pole minu teemad eriti. Paberlehtede tiraažid ei ole Eestis kasvamas lääne elu peatoimetaja Andrus Karnau ütleb, et tasuline digiplatvorm kompenseerib seda, kuid leiab, et sarnaselt paberlehtedele peaks ka digiväljaannetele kehtima soodsam ehk üheksa protsendi ne käibemaksumäär. Väga kriitiline on ta postiteenuse kvaliteedi küsimuses. See on suur probleem ja tegelikult ma arvan, et ajalehtedele ei ole ohuks mitte siis inimeste lugemisharjumuste muutumine vaid on ohuks see, et infrastruktuur siis Eesti Posti näol, kes peab kandma, tagama siis koju kande ei, siis ei toeta enam ajalehtede ilmumist. Karnau sõnul on Eesti ajakirjanduse jaoks murekohaks ka internetihiidude nagu Facebook ja Google tegevus kes võtavad siinselt reklaamiturult küll raha, aga kellel puudub igasugune huvi ja vastutus Eesti ühiskonna ees laiemalt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.
### Response:
Laupäeval saab 30-aastaseks kõige kauem järjepidevalt Eestis ilmunud erakapitalil loodud sõltumatu maakonnaleht Lääne Elu, mille asutasid 1989. aasta suvel haapsallased Andres Ammas ja Arne Veske. Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau sõnul on praegu Eesti ajakirjanduse murekohtadeks postiteenuse kvaliteet ja internetihiidude konkurents reklaamiturul.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui üldiselt kriis tarbimist ei suurenda, siis teatud tootegruppides on märgata vastupidist tendentsi. Värska vesi, aktsiaseltsi müügi ja turundusdirektor Rauno Jõgeva ütleb, et märtsikuus töötas ettevõte ka nädalavahetuseti. Märtsi teises pooles kasvasid müügid hüppeliselt. Rauno Jõgeva. Värska originaali loodusliku mineraalvee müük on siis kasvanud tsirka kolmandiku võrra, et siin üle 30 protsendi värska allikavesi, see kanister, seitsme liitrine kanistri müük on lausa kahekordistunud võrreldes eelmise aasta märtsiga. Kaks aspekti on, et üks on see, et inimesed eriolukorras kindlasti varusid endale tooteid ette, et mitte igapäevaselt poes käia, siis teine, need toitumisharjumused on natukene muutunud, et teiselt poolt näeme, et jällegi oreksektor restoranid on täitsa ära kadunud, et enam ei käida väljas söömas, vaid tehakse rohkem kodus süüa ja, ja sellepärast ka korratakse rohkem pudelivett koju. Saku Õlletehase aktsiaseltsi müügidirektor Jaan Härms tõdeb, et ettevõttel on praegu raske aeg ning ainus toimiv müügikanal on jaemüük samas pudelivee varasemast suuremat tarbimist on märgata Jaan Härms. Pakendite struktuur müügis on muutunud ja, ja veekategooria on võib-olla selles mõttes hea näide, et kõik, mis on suuremad pakendi, et näiteks kanistrivee müük on meil viimase ütleme, viie nädala jooksul oluliselt kasvanud, peaaegu kahekordistunud ja, ja see viitab selgelt sellele, et inimesed on kolinud oma oma kodudest, linnakodudest võib-olla maale ja, ja võib-olla veidi varunud ka, aga samamoodi ka üleüldse suuremad pakendi, et nii liitrine pakend, pooleteist liitrine pakend ja, ja nende ja nende pudelite kuuspakid, et on võibolla müükidest siin 10 20 protsenti kasvanud, samas kui kõik väikepakendid poole liitrised on nagu oluliselt langenud. Ehkki pudelivee osas on numbrid head, kaldub Härms arvama, et selleks suvehooajaks Saku Õletehas lisatööjõudu ei palka. Tervikuna meil on, siin prognoosime lähikuudeks umbes 25 30 protsenti langust ja see langus tuleneb sellest, et meil on horet on kinni, meil ei toimi, eksport, põhjapiir on seiskunud. Aga jaekaubanduses on see olukord võib-olla pakendite lõikes suhteliselt sarnane, et võib-olla mõnevõrra ka multipakid siis nagu suuremad pakid on oma osakaalu tõusnud, aga noh, tervikuna on ikkagi ka nagu väike langus juba näha. Et seal võib-olla alkoholi puhul nii olulist muudatus toimunud ei ole. Värska vesi on varasematel aastatel suveks täiendavalt tööd pakkunud umbes paarikümnele inimesele. Rauno Jõgeva on positiivne ka käesoleval aastale mõeldes. Suveperioodiks hooajaks iga aasta ikkagi palkame hooaja töölisi, olen kindel, et ka see aasta on lisatööjõudu tarvis.
|
Eriolukord on pannud inimesed rohkem pudelivett tarbima. Varasemast rohkem ostetakse just suuri pakendeid.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui üldiselt kriis tarbimist ei suurenda, siis teatud tootegruppides on märgata vastupidist tendentsi. Värska vesi, aktsiaseltsi müügi ja turundusdirektor Rauno Jõgeva ütleb, et märtsikuus töötas ettevõte ka nädalavahetuseti. Märtsi teises pooles kasvasid müügid hüppeliselt. Rauno Jõgeva. Värska originaali loodusliku mineraalvee müük on siis kasvanud tsirka kolmandiku võrra, et siin üle 30 protsendi värska allikavesi, see kanister, seitsme liitrine kanistri müük on lausa kahekordistunud võrreldes eelmise aasta märtsiga. Kaks aspekti on, et üks on see, et inimesed eriolukorras kindlasti varusid endale tooteid ette, et mitte igapäevaselt poes käia, siis teine, need toitumisharjumused on natukene muutunud, et teiselt poolt näeme, et jällegi oreksektor restoranid on täitsa ära kadunud, et enam ei käida väljas söömas, vaid tehakse rohkem kodus süüa ja, ja sellepärast ka korratakse rohkem pudelivett koju. Saku Õlletehase aktsiaseltsi müügidirektor Jaan Härms tõdeb, et ettevõttel on praegu raske aeg ning ainus toimiv müügikanal on jaemüük samas pudelivee varasemast suuremat tarbimist on märgata Jaan Härms. Pakendite struktuur müügis on muutunud ja, ja veekategooria on võib-olla selles mõttes hea näide, et kõik, mis on suuremad pakendi, et näiteks kanistrivee müük on meil viimase ütleme, viie nädala jooksul oluliselt kasvanud, peaaegu kahekordistunud ja, ja see viitab selgelt sellele, et inimesed on kolinud oma oma kodudest, linnakodudest võib-olla maale ja, ja võib-olla veidi varunud ka, aga samamoodi ka üleüldse suuremad pakendi, et nii liitrine pakend, pooleteist liitrine pakend ja, ja nende ja nende pudelite kuuspakid, et on võibolla müükidest siin 10 20 protsenti kasvanud, samas kui kõik väikepakendid poole liitrised on nagu oluliselt langenud. Ehkki pudelivee osas on numbrid head, kaldub Härms arvama, et selleks suvehooajaks Saku Õletehas lisatööjõudu ei palka. Tervikuna meil on, siin prognoosime lähikuudeks umbes 25 30 protsenti langust ja see langus tuleneb sellest, et meil on horet on kinni, meil ei toimi, eksport, põhjapiir on seiskunud. Aga jaekaubanduses on see olukord võib-olla pakendite lõikes suhteliselt sarnane, et võib-olla mõnevõrra ka multipakid siis nagu suuremad pakid on oma osakaalu tõusnud, aga noh, tervikuna on ikkagi ka nagu väike langus juba näha. Et seal võib-olla alkoholi puhul nii olulist muudatus toimunud ei ole. Värska vesi on varasematel aastatel suveks täiendavalt tööd pakkunud umbes paarikümnele inimesele. Rauno Jõgeva on positiivne ka käesoleval aastale mõeldes. Suveperioodiks hooajaks iga aasta ikkagi palkame hooaja töölisi, olen kindel, et ka see aasta on lisatööjõudu tarvis.
### Response:
Eriolukord on pannud inimesed rohkem pudelivett tarbima. Varasemast rohkem ostetakse just suuri pakendeid.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teatab oma otsusest kandideerida vabariigi presidendiks seitsmendal juunil. Põhikirja järgi otsustab Keskerakonna presidendikandidaadi volikogu. Positsioonil, et ootan, kuidas läheb erakonna volikogu, mis seisukoha volikogu liikmed võtavad ja pärast seda siis teen omapoolse otsuse. Nii et ma ei arva, et mul tuleks kiirustada nende asjadega. Savisaare kõrval on presidendiks pakutud ka Keskerakonna liikmeid Mailis Repsi, Marina Riisalu ja Peeter Ernitsat ning Keskerakonna esimehe arvates võib neid nimesid veelgi lisanduda. Peeter Ernits ütleb, et on viimastel päevadel savisaarega korduvalt presidendi teemat arutanud. See on päris arukas samm, kui ta selle peale läheb. Keskerakonna volikogu tuleb kokku 11. juunil ja siis tuleb volinikel otsustada, kes meie kandidaadi kandidaatidest saab Keskerakonna ametlikuks presidendikandidaadiks ja siis algab see tegelik presidendiralli peale. Ennast on ka peetud üsna arvestatavaks kandidaadiks, et kas te nüüd koondute ka Edgar Savisaare selja taha või jätkate ikkagi oma kampaaniat? Ma olen käinud viimastel nädalatel rohkem kui seni mööda maad ringi ja kohtunud väga erinevate inimestega otsustajatega kaasa arvatud. Kui volikogus Edgar Savisaar oma kandidatuuri üles seab, siis ma arvan, ma toetan teda igal juhul. Eesti vajab presidenti, kes mõtleks laiemalt ja oskaks ühendada ühiskonda, teha suuri asju ja tarku otsuseid. Edgar Savisaar vastab kõige paremini nendele kriteeriumitele, rõhutavad teda esile tõstnud piirkondade juhid. Läänemaa piirkonna esimees Jaanus Karilaid ütleb, et Savisaarele annab julgustust, et ka näiteks Siim Kallas teeb kampaaniat. Ja Siim Kallas, kes on elanud üle nii ränga kohtuprotsessi nagu see 10 miljoni dollari afäär siis ma arvan, et see annab talle ka väga palju hingejõudu ka ise selles kampaaniat kaasa lüüa. Meil ei olegi täna keskerakonnas nii suurt poliitilist subjekti, kes võiks seda koormat kanda. Need on need kaalutlused, miks me julgustame Edgar Savisaarel minna valimiskampaaniasse? Edgar Savisaar lisas veel, et tema tervislik seisund kindlasti presidendiks kandideerimist ei takista. Tema arvates on ka Toompeal tehtud erakondade vahel erinevate kandidaatide upitamiseks mitmeid kokkuleppeid, mida praegu aga väga tõsiselt võtta ei saa.
|
Keskerakonna 14 piirkonna juhid, enamikus Tallinna linnaosade vanemad, on teinud ettepaneku, et erakonna esimees Edgar Savisaar kandideeriks Eesti Vabariigi presidendiks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teatab oma otsusest kandideerida vabariigi presidendiks seitsmendal juunil. Põhikirja järgi otsustab Keskerakonna presidendikandidaadi volikogu. Positsioonil, et ootan, kuidas läheb erakonna volikogu, mis seisukoha volikogu liikmed võtavad ja pärast seda siis teen omapoolse otsuse. Nii et ma ei arva, et mul tuleks kiirustada nende asjadega. Savisaare kõrval on presidendiks pakutud ka Keskerakonna liikmeid Mailis Repsi, Marina Riisalu ja Peeter Ernitsat ning Keskerakonna esimehe arvates võib neid nimesid veelgi lisanduda. Peeter Ernits ütleb, et on viimastel päevadel savisaarega korduvalt presidendi teemat arutanud. See on päris arukas samm, kui ta selle peale läheb. Keskerakonna volikogu tuleb kokku 11. juunil ja siis tuleb volinikel otsustada, kes meie kandidaadi kandidaatidest saab Keskerakonna ametlikuks presidendikandidaadiks ja siis algab see tegelik presidendiralli peale. Ennast on ka peetud üsna arvestatavaks kandidaadiks, et kas te nüüd koondute ka Edgar Savisaare selja taha või jätkate ikkagi oma kampaaniat? Ma olen käinud viimastel nädalatel rohkem kui seni mööda maad ringi ja kohtunud väga erinevate inimestega otsustajatega kaasa arvatud. Kui volikogus Edgar Savisaar oma kandidatuuri üles seab, siis ma arvan, ma toetan teda igal juhul. Eesti vajab presidenti, kes mõtleks laiemalt ja oskaks ühendada ühiskonda, teha suuri asju ja tarku otsuseid. Edgar Savisaar vastab kõige paremini nendele kriteeriumitele, rõhutavad teda esile tõstnud piirkondade juhid. Läänemaa piirkonna esimees Jaanus Karilaid ütleb, et Savisaarele annab julgustust, et ka näiteks Siim Kallas teeb kampaaniat. Ja Siim Kallas, kes on elanud üle nii ränga kohtuprotsessi nagu see 10 miljoni dollari afäär siis ma arvan, et see annab talle ka väga palju hingejõudu ka ise selles kampaaniat kaasa lüüa. Meil ei olegi täna keskerakonnas nii suurt poliitilist subjekti, kes võiks seda koormat kanda. Need on need kaalutlused, miks me julgustame Edgar Savisaarel minna valimiskampaaniasse? Edgar Savisaar lisas veel, et tema tervislik seisund kindlasti presidendiks kandideerimist ei takista. Tema arvates on ka Toompeal tehtud erakondade vahel erinevate kandidaatide upitamiseks mitmeid kokkuleppeid, mida praegu aga väga tõsiselt võtta ei saa.
### Response:
Keskerakonna 14 piirkonna juhid, enamikus Tallinna linnaosade vanemad, on teinud ettepaneku, et erakonna esimees Edgar Savisaar kandideeriks Eesti Vabariigi presidendiks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna EKP keskkomitee 11. pleenumi teisel päeval esinesid veel 15 sõnavõtjat. Päeva jooksul oleme kuulajatele juba oma saadetes vahendanud pleenumi materjale. Alanud infosaates anname edasi ajaleht edasi toimetaja Mart Kadastiku esinemise. Kõigepealt ma tõmbaksin ühe anekdootliku võitu paralleeli sellele meeleolule, mis valitses pärast eilset väga tõsist pleenumi tööpäeva. Nimelt mulle meenutas see ühte sellist nalja, kus kaks naist, kes aastaid istusid üheskoos vanglas kahe inimese kambris lasti korraga vabadusse, kus nad vangla värava ees veel kaks tundi jutti lobisesid. Ma rõhutan, et mu paralleel käib ainult meeleolude kohta. Ka eile ei tulnud juttudele pleenum ümber kõigest sellest, mis siin toimus, mitte kuidagi lõppu ja kuhuga ei sattunud alati oli kõikjal üks ja seesama teema. Ja on vaieldamatu, et hinnang toimunule vähemalt nende inimeste suust, kellega ma kokku puutusin, oli üheselt kiitev. Ja nüüd asja juurde. Käesolev kesk pleenum on esimene, millest mul avanes võimalus osa võtta. Töötan edasi toimetajana kuuendat aastat. Kogu selle aja jooksul on mul olnud kolm silmast silma kohtumist EKP keskkomitee esimese sekretäriga. Kõik need kolm kohtumist on aset leidnud viimase kahe kuu jooksul. Lugu nüüd, tagantjärele tundub, oli see ilmselt meile isegi kasulik, et eelmine Eestimaa parteijuht hoidus kohaliku ajakirjanduse ga kontakte loomast. Miks ma seda räägin? Sellepärast et mõistaksite kui erakordne on tänane esinemine sellisel foorumil ühele linna ja rajoonilehe toimetajale. Ja ometi tahaksin ma loobuda oma südamelähedasest ajakirjandus teemast ning kasutada nappe minuteid veidi mastaapsemate asjade üle arutlemiseks. Kuulun nende hulka, kes astusid NLKP liikmeks 1980.-te aastate algul, see on siis ajal, mida me nüüd nimetame stagnatsiooni kõrgperioodiks. Minu eakaaslased, kommunistid said endale ühiskonna avangardi rolli vähimagi võitluseta. Me ei pidanud mitte kellelegi tõestama oma moraalset õigust olla ühiskonna juhtiv jõud. Me lihtsalt astusime sinna, kuhu vaja, istusime seal, kus vaja, maksime nii palju kui vaja ja küllap rohkemgi ega tõestanud mitte midagi. Võib-olla just seepärast on meile eriti vastuvõetamatud igasugused loosungid parteist kui legendaarsest väesalgast kogu ühiskonna mõistusest ja südametunnistusest ja nii edasi. Me ei ole säärast paatost millegagi ära teeninud. Me tunneme piinlikkust, kui meid tõstetakse ühiskonnas esile üksnes meie parteilise kuuluvuse tõttu. Küllap just neil põhjustel tajume meie eriti teravalt vajadust vähendada rahvast ja parteid. See on meie missioon, me ei taha olla niivõrd partei kui mingi omaette sekti esindajad rahva seas, kuivõrd rahvaesindajad parteis. Küsigem nüüd ausalt, kui suur on tegelikult EKP reaalne mõju keskmisele eestlasele, eestimaalastele kui suuri rahvahulk me suudame oma ideedega tõeliselt haarata. Ma leian, et oleme siin oma positsioone kõvasti üle hinnanud. Miks siis meiega ei ole liitutud? Sellepärast et ei ole olnud, millega või kellega liituda? Aastaid, kui üldse ei ole EKP suutnud pakkuda oma rahva enamusele vastuvõetavat ideestiku positiivset programmi. Ja seetõttu pole midagi imestada, et rahvast, nii parteilasi kui parteituid jäi ühendama üksnes negatiivne programm, kriitika eitus. Püüdkem seda endale tunnistada, et just Karl Vaino isik hakkas täitma psühholoogiliselt väga vajaliku ühiskonna integreerija rolli. Kellegi või millegi eitas, on ikka rahvast ühte sidunud. Ent juba tollal, tänavu kevadel kahtlesid ettenägelikumad inimesed mis saab sellest ühtsusest siis, kui negatiivne isik ära kaob ja kaduski. Mõneks ajaks suutis rahvas veel rahvast veel ühe lipu all hoida. 19. konverents, kuid ainult mõneks ajaks konkreetset programmi Eestimaa elu parandamiseks konverents ju ei andnud ja ei saanudki anda. Ikka veel ei olnud Eesti rahval mitte millelegi toetuda. Polnudki siis parata, et taas hakkas rahva loomulik püüdlus ühtsuse järele realiseeruma negativismi pinna. Pean silmas viimastel nädalatel puhkenud rünnakulaviini peaministri suunas. Just sellest psühholoogilisest foonist oli ilmselt tingitud see viimaste nädalate kriitika, mitte aga peaministri, mingitest konkreetsetest vigadest viimasel kahel nädalal. Ma ei usu, et ta viimasel kahel nädalal tegi rohkem vigu kui varem. Kasutan ka juhust, et, et seltsis otsessoni repliigile vastata. See ime on ohus. Artikkel ta ilmselt peab silmas Tartu grupitöö kollektiivide pöördumist, see ei olnud toimetusartikkel. Ilmus jah, kolmapäeval. Aga kahjuks ei olnud meil küll mingit informatsiooni sellest, mis toimub ministrite nõukogus. See informatsioon tuleb alati suure hilinemisega ja kahjuks on meie trükibaas selline, et me eelmisel päeval järgmist lehte kunagi ei tee. Me töötame alati kaks päeva ette. Kui ime annab meile uue trükibaasi, siis me saame hoopis teistmoodi lehte teha. Tegelikult ma ei tohiks üldse seda otsuse projekti nähagi. Ma ei ole keskkomitee liige, sest see on salajane, aga ma salaja lugesin naabri käest. Ja ja avastasin, et, et minu meelest ei ole ta päris päris kohane. Ja minu meelest oli mul väga naljakas kuulda, ma ei ole varem leenumitel osa võtnud, et otsuse redaktsioonikomisjon praktiliselt koosneb tervest keskkomiteest või vähemalt poolest. Kes vähegi psühholoogiat on õppinud, teab, et see on kõige elementaarsem manipuleerimise viis. Nii suur foorum ei ole otsuse vastuvõtmiseks pädev ega otsuse töötlemiseks. See on kõige lihtsam võimalus allutada aparaadi ennast. Tähendab otsustasid enda diktaadile. Kas mu see kartus on põhjendamatu, seda näitab otsuse projekti saatus. Tunnistagem, et mitmed radikaalsed ettepanekud Vaino Väljase ettekandes tekitasid teatud ärevust ja see on loomulik teatud elanike gruppides. Pole saladus, et see ärevuse joon läbib ka kommunistide ridu. Jutt on võimalikust rahvuslikust konfrontatsioonist, mida siis teha? Mina saan sellest asjast aru nii, et kui kommunistid ei saa ega tohi kuuluda näiteks ERSP-sse ja nad sinna ka ei kuulu siis teiselt poolt peaksid nad kommunistid kõrvale jääma ka interliikumisest niinimetatud interliikumisest. Peaks olema selge, et millised ka poleks rahvusäärmuse subjektiivsed taotlused. Objektiivselt nad teravdavad sisepoliitilist olukorda Eestis, kutsuvad esile vastaspoole ebaadekvaatseid. Reageeringuid. Poliitikas nimetatakse niisugust tegevust provokatsiooniks. Just seepärast peaksid vähemasti kommunistid tegema kõikvõimalikku selleks, et ühendada eri rahvused ühisesse rindesse ja seal diskuteerigemgi ühiselt vajaduse korral vene keeles. Muide Tartu rahvarinde kesktoimkond, kelle 15-st liikmes peaaegu kolmandik on vene keelt kõnelevad inimesed peab oma koosolekuid ka eesti keele riigikeele asjus vene keeles. Tähendab ollakse valmis suhtlema, ei ole siin mingeid tõrkeid, ei ole siin mingit umbusku ja minu meelest on see kõige ehtsam internatsionalism tegelikkuses. Samal ajal niinimetatud internatsionalistlikus liikumises on võimatu midagi selgeks teha eesti keeles. Tegelikult on viimane aeg lõpetada ühe liikmelise vastandamine teisele. Kui üldse midagi teraval keelel öelda, siis tuleks seda teha oma rahvuse omas keeles ja omakeelses ajakirjanduses, nagu ka rääkis kolleeg Sergei Tolakanov Soveskaja Estonias. See tähendab seda, et mitte niivõrd Eesti, kuivõrd venekeelne press kritiseerigu, migrante sissesõitnute kultuuritust, sovinistlikke väljaastumisi ja nii edasi. Samal ajal mitte vene vaid eestikeelne ajakirjandus peaks kriitiliselt analüüsima rahvussümboolika ja riigikeele küsimusi, kolklus, kui seda esineb ja nii edasi. Praegu käib eriarvamuste esitamise sildi all kõik risti vastupidi mistõttu rahvusvastuolud võivad aina süveneda vaid äärmusliku nõudlikkuse ja kriitilisusega enese ning omade suhtes äärmusliku pehmuse ja headusega teiste suhtes võib käituda patrioot 100 rahvaga maal. Venelaste kui suurima rahva kohta käib see eriti kirjutas hilja literaturn. Eestikeelsed ajalehed, püüdku edaspidi sellist mõistmist viia eestlaste sekka. Mis puutub käesolevasse pleenumisse, siis siin on minu arvates samm tasakaalukate rahvussuhete loomise suunas juba astutud. Ma ei ole siin kordagi või peaaegu kordagi juhtunud kuulma vene keeles sõna natsionalism ega eesti keeles sõna sovinism. Ja niiviisi peabki, sest heas armastuse luuletuses kunagi ei tarvitata sõna armastus, aitäh. Emotsionaalne oli Mikk Mikiveri ülesastumine pleenumil. Lugupeetud parteikaaslased, vennad ja õed, kommunistlikes ideaalides. Lubage mul pleenumi külalisel, vabandan küll veelkord, et pleenumi külalisena ma trügisin sõna võtma aga nad on nii isiklikud mõtted, et nende paberitega ei ole mitte midagi kellelgi teisel teha, aga vilistage mind maha, kui ma lähen pikale. Lubage mul pöörduda teie poole ja teie läbi kogu Eestimaa elanike, eelkõige aga kommunistide poole mõningate mõttekäikega kaasamõtlemiseks. Mis parata, nad on läbi tuntud varem, aga nad on eilse päeva äratatud. Peaksime endale selgeks tegema, et kõik see, millest me räägime seoses Eesti NSVga kõik see, mida me siin kavandame, ei ole ainult kitsalt meie probleem on osa kogu suure liitriigi probleemist, tema poliitikast, püsimisest, edenemisest, demokratiseerumisest ja nõnda edasi. On võimaliku inimväärse elukorralduse probleem nõukogude sotsialistlike vabariikide liidus kõigida 15 liiduvabariigi autonoomsete vabariikide, oblastite ja rahvusringkondadega. Me oleme asunud aktiivselt teoks tegema seda, millele keskus Moskva meid juba kaks aastat tagasi kutsus ja suunas aktiivsemalt ehk kui mujal. Aga julgen arvata, et see pole meie puudus, pigem voorus. Me ei tohi kaotada julgust tõkete ja takistustega kohtumisel. Me ei tohi paanikasse sattuda, kuid me, kui meid kohe kõiges ei mõisteta või ei taheta mõista. Partei peaks olema küll selliste inimeste koondis, kus mitte, et hirm oleks tundmatu asi vaid kus aatekaaslust tunnetades hirm võidetakse. Hirm meid kõiki hukka ajabki, ütleb suure kibedustundega ukrainlane Andrei Nahotka venelasele Pavel Blassovile, Maksim Gorki emas ja tõeprotsent selles on suur. Me tuleme ajast, kus vale kõrval oligi minu arvates teiseks ajastu põhiliseks tunnusjooneks hirm. Me ei saa teeselda, et alustame nullist. Et oleme esimesed inimesed seni tühjal maal, et oleme ühed sajaprotsendiliselt süüdi ning rikutud teised sajaprotsendiliselt puhtad. Kõik me välja arvatud vastsündinud tuleme vigaselt üles seatud riigi rüpest kõigi tagajärgedega. Mõnedel lihtsalt oli rohkem selgroogu, individuaalset tarkust ja tahtmist, mitte alistuda, mitte teha lõplikku inimlikust hukutavat kompromissi ajaga. Mõni julges isegi vastu häält tõsta, mõnedel seda kõike polnud. Viimased alistusid ajale kõigis ühiskonna kihtides juhtivtöötajatest reatöötajateni välja. Eile hakkas Edgar Savisaare esmamainimisel levima sõna enda puhastus hea sõnanagi veel parem mõistena, kui talle sisu anda. Ongi individuaalse ja kollektiivse enda puhastuse aeg meie ühiskonnas. Ning iga päevaga saab aina selgemaks, kes suudab ja tahab mõista ning kaasa aidata uue ühiskonna sünnile õigluse vaevarikkale, teekonnale, lõppeesmärgini, kõik inimese heaks jõudmise. Ehk ongi aeg jätta stalinismi kohutavad väärastused ajaloolaste ning õigusteaduskonna käsitleda ja koondada rahva tähelepanu sellele, kes on need, kes täna. Nii ilmselge te seadus ja õigus järgsete aktsiooni e vastu seisavad. Kui tolle hirmsa ajastu portree oleks ainult Josiserjonovitš Stalini portree oleks kõik väga lihtne. Ta on ammu surnud. Minu arvates on tolle ajastu portree kollektiivne portree, millest ühispilti pole tehtudki. Seetõttu pole kõigi tagaotsitavate kirjeldustki olemas. Taustakujud elavad edasi ning neid on pisimategi võimaluste taastumisel aina taas tekkimas. Kui me ei liigu toidulaua, vaesuse või rikkusega, ükskõik kui me ei liigu kindlalt inimlikkuse poole. Unustatud ideaalide poole. Taoline protsess tuleks meil kõigil ette võtta. Olen kord varem rääkinud, et hämmastav on see, kuidas mõned kõrgemad kõrgemal ametikohal olevad kommunistid ei, täpsem on öelda siiski partei liikmed, kommunist on mingi kindel sisemise kvaliteediga mõiste. Jah, partei liikmed oleks otsekui unustanud need ideaalid, mille nimel nad ise kunagi parteisse astusid ja nüüd oma ametikohal võitlevad samade ideaalide ja nende kandjate vastu. Uue ja harjumatu vastu eelkõige. Kuid sama kehtib ka paljude teiste partei liikmete kohta lihtliikmeteni välja. Puhastagem siis ennast. Vaadake ma aegade taha, millised olid need kuldsed põhimõtted parteiprogrammis ja põhikirjas, mille nimel ma sinna astusin. Või kas astusingi nende nimel võib-olla olude sunnil, et end päästa, kindlustada võib-olla karjäärihimust, privileegide taotlusest, võib-olla mõtlematusest võib-olla sunniti ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Kui ideaalid ei meenu, astu välja, teist eed ei ole, sest muidu võib tõesti juhtuda, et partei saabki sisemiselt lõheneda rahvusliku tunnuste ja tont teab veel milliste väliste tunnuste järgi. Väga piinlik lugu, kui nii juhtuks, isegi komparteist väga kaugel seisnud suur humanist Anton Ansen Tammsaare on öelnud. Kas teile ei tundu, et kõigepealt oleme me inimesed ja alles seejärel rahvused. Ja meie maailma kõik kommunistlikud liikumised toetavad rahvaste enesemääramisõigusi võitlevad väikerahvaste vabaduse ja vaba arengu eest ja nõnda edasi. Me kõik asume, kui tõsiselt, see on, iseküsimus õigetele seisukohtadele, kui juttu tuleb Ameerika indiaanlastest või Alaska eeskimatest aga Nõukogude Liidu tsuktsidest tatarlastest eestlastest, mis siis juhtub meie kui kommunistide alus põhimõtetega? Minu jaoks on rumal jutt, et tõeliste kommunistide puhul saaks EKP-s nimetatud lõhenemine toimuda. Puhastab ennast piiratusest, mugavusest, egoismist, suurelisusest ja väiklusest, hirmudest ja aegade jooksul kujunenud väärarusaamadest. Tunnistagem endale ja teineteisele, et Eestimaal pole olemas sisulist rahvusküsimust. Pole kurikuulsat vene ja eesti rahvuste vastasseisu me kõik eestlased, venelased ja teised siin elavad rahvad, oleme ühe, mitte ühtki rahvast hinnanud või armastanud poliitilise või majanduspoliitilise tegevuse ohvrid. Kommunistlikest ideaalidest kaugel olnud klikitegevuse tagajärjel on tekkinud see situatsioon millest primitiivne mõistus leiab väljapääsu rahvastevahelise vaenu õhutamises. Jätame lobisemise ja asume vigu parandama. Eelkõige elu konstitutsiooni, see tähendab seadus ja õigusjärgseks muutma esindama ennast oma ettepanekutega Nõukogude Liidu kõrgemate võimuorganite ees taotlema seda, mida vajavad teisedki kogu selles suures riigis. Meisse puutuvad nii paika Tšernobõl uudismaagrimassid kasahhi, Mägi-Karabahhi ja vana vene kunsti ja kultuuriväärtuste hävimine paaniat ja juubeli. Kuid pangem kõigepealt kodu korda. Ise majandamine, eesti keel kui riigikeel, kodakondsus ja sellest tuleneb ühe päeva peremeeste sisserände piiramine teiste rahvaste kultuurikeskused Eestimaal ja nõnda edasi, nõnda edasi. Tehkem need üheskoos teoks ja meil hakkab kõigil parem. Tehkem teoks Eesti nõukogude sotsialistliku vabariigi elementaarne konstitutsiooniline staatus, vene keel jääb, ei kao kuhugi. Selles keeles suhtleme edasi niikuinii. Elus on toimunud juba mõndagi head puhastavad. Oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui me nüüd äravoolutorud umbe ajaksime ja meid puhastanud pesuvees lämbusime. Seda ei ütle mina, vaid akadeemik Dmitri Lihatšov. Siin on, mille üle mõelda meil kõigil. Ja on, mida teha igal üksikul kommunistil kui ka kogu parteil siis ehk koidab tõesti päev, mil partei ja rahvas on üks. Tänan. Vaino Väljase ettekande põhjal võtsid sõna kokku kahel päeval 41 inimest. Et redaktsioonikomisjon sai otsuse projekti kohta rohkesti olulisi märkusi ja täiendusi, siis peeti vajalikuks võtta vastu lühike kolmepunktiline otsus, mille alusel töötatakse välja lõplik konkreetne dokument järgmiseks EKP keskkomitee pleenumiks, mis toimub selle aasta novembris. Preenum vabastas Nikolai Johansoni EKP keskkomitee büroo liikme kohustustest ja Heino Velti EKP keskkomitee büroo liikmekandidaadi kohustustest. Büroo liikmeteks valiti Gustav Tõnspoeg, Boris Tamm, büroo liikme kandidaatideks Enn Põldroos ja Peeter Kibe, kes on Paide rajooni Estonia kolhoosi peasootehnik.
|
Mart Kadastiku ja Mikk Mikiveri sõnavõtt EKP Keskkomitee XI pleenumil 10. septembril 1988. a. Saatesõnad Gunnar Paal.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna EKP keskkomitee 11. pleenumi teisel päeval esinesid veel 15 sõnavõtjat. Päeva jooksul oleme kuulajatele juba oma saadetes vahendanud pleenumi materjale. Alanud infosaates anname edasi ajaleht edasi toimetaja Mart Kadastiku esinemise. Kõigepealt ma tõmbaksin ühe anekdootliku võitu paralleeli sellele meeleolule, mis valitses pärast eilset väga tõsist pleenumi tööpäeva. Nimelt mulle meenutas see ühte sellist nalja, kus kaks naist, kes aastaid istusid üheskoos vanglas kahe inimese kambris lasti korraga vabadusse, kus nad vangla värava ees veel kaks tundi jutti lobisesid. Ma rõhutan, et mu paralleel käib ainult meeleolude kohta. Ka eile ei tulnud juttudele pleenum ümber kõigest sellest, mis siin toimus, mitte kuidagi lõppu ja kuhuga ei sattunud alati oli kõikjal üks ja seesama teema. Ja on vaieldamatu, et hinnang toimunule vähemalt nende inimeste suust, kellega ma kokku puutusin, oli üheselt kiitev. Ja nüüd asja juurde. Käesolev kesk pleenum on esimene, millest mul avanes võimalus osa võtta. Töötan edasi toimetajana kuuendat aastat. Kogu selle aja jooksul on mul olnud kolm silmast silma kohtumist EKP keskkomitee esimese sekretäriga. Kõik need kolm kohtumist on aset leidnud viimase kahe kuu jooksul. Lugu nüüd, tagantjärele tundub, oli see ilmselt meile isegi kasulik, et eelmine Eestimaa parteijuht hoidus kohaliku ajakirjanduse ga kontakte loomast. Miks ma seda räägin? Sellepärast et mõistaksite kui erakordne on tänane esinemine sellisel foorumil ühele linna ja rajoonilehe toimetajale. Ja ometi tahaksin ma loobuda oma südamelähedasest ajakirjandus teemast ning kasutada nappe minuteid veidi mastaapsemate asjade üle arutlemiseks. Kuulun nende hulka, kes astusid NLKP liikmeks 1980.-te aastate algul, see on siis ajal, mida me nüüd nimetame stagnatsiooni kõrgperioodiks. Minu eakaaslased, kommunistid said endale ühiskonna avangardi rolli vähimagi võitluseta. Me ei pidanud mitte kellelegi tõestama oma moraalset õigust olla ühiskonna juhtiv jõud. Me lihtsalt astusime sinna, kuhu vaja, istusime seal, kus vaja, maksime nii palju kui vaja ja küllap rohkemgi ega tõestanud mitte midagi. Võib-olla just seepärast on meile eriti vastuvõetamatud igasugused loosungid parteist kui legendaarsest väesalgast kogu ühiskonna mõistusest ja südametunnistusest ja nii edasi. Me ei ole säärast paatost millegagi ära teeninud. Me tunneme piinlikkust, kui meid tõstetakse ühiskonnas esile üksnes meie parteilise kuuluvuse tõttu. Küllap just neil põhjustel tajume meie eriti teravalt vajadust vähendada rahvast ja parteid. See on meie missioon, me ei taha olla niivõrd partei kui mingi omaette sekti esindajad rahva seas, kuivõrd rahvaesindajad parteis. Küsigem nüüd ausalt, kui suur on tegelikult EKP reaalne mõju keskmisele eestlasele, eestimaalastele kui suuri rahvahulk me suudame oma ideedega tõeliselt haarata. Ma leian, et oleme siin oma positsioone kõvasti üle hinnanud. Miks siis meiega ei ole liitutud? Sellepärast et ei ole olnud, millega või kellega liituda? Aastaid, kui üldse ei ole EKP suutnud pakkuda oma rahva enamusele vastuvõetavat ideestiku positiivset programmi. Ja seetõttu pole midagi imestada, et rahvast, nii parteilasi kui parteituid jäi ühendama üksnes negatiivne programm, kriitika eitus. Püüdkem seda endale tunnistada, et just Karl Vaino isik hakkas täitma psühholoogiliselt väga vajaliku ühiskonna integreerija rolli. Kellegi või millegi eitas, on ikka rahvast ühte sidunud. Ent juba tollal, tänavu kevadel kahtlesid ettenägelikumad inimesed mis saab sellest ühtsusest siis, kui negatiivne isik ära kaob ja kaduski. Mõneks ajaks suutis rahvas veel rahvast veel ühe lipu all hoida. 19. konverents, kuid ainult mõneks ajaks konkreetset programmi Eestimaa elu parandamiseks konverents ju ei andnud ja ei saanudki anda. Ikka veel ei olnud Eesti rahval mitte millelegi toetuda. Polnudki siis parata, et taas hakkas rahva loomulik püüdlus ühtsuse järele realiseeruma negativismi pinna. Pean silmas viimastel nädalatel puhkenud rünnakulaviini peaministri suunas. Just sellest psühholoogilisest foonist oli ilmselt tingitud see viimaste nädalate kriitika, mitte aga peaministri, mingitest konkreetsetest vigadest viimasel kahel nädalal. Ma ei usu, et ta viimasel kahel nädalal tegi rohkem vigu kui varem. Kasutan ka juhust, et, et seltsis otsessoni repliigile vastata. See ime on ohus. Artikkel ta ilmselt peab silmas Tartu grupitöö kollektiivide pöördumist, see ei olnud toimetusartikkel. Ilmus jah, kolmapäeval. Aga kahjuks ei olnud meil küll mingit informatsiooni sellest, mis toimub ministrite nõukogus. See informatsioon tuleb alati suure hilinemisega ja kahjuks on meie trükibaas selline, et me eelmisel päeval järgmist lehte kunagi ei tee. Me töötame alati kaks päeva ette. Kui ime annab meile uue trükibaasi, siis me saame hoopis teistmoodi lehte teha. Tegelikult ma ei tohiks üldse seda otsuse projekti nähagi. Ma ei ole keskkomitee liige, sest see on salajane, aga ma salaja lugesin naabri käest. Ja ja avastasin, et, et minu meelest ei ole ta päris päris kohane. Ja minu meelest oli mul väga naljakas kuulda, ma ei ole varem leenumitel osa võtnud, et otsuse redaktsioonikomisjon praktiliselt koosneb tervest keskkomiteest või vähemalt poolest. Kes vähegi psühholoogiat on õppinud, teab, et see on kõige elementaarsem manipuleerimise viis. Nii suur foorum ei ole otsuse vastuvõtmiseks pädev ega otsuse töötlemiseks. See on kõige lihtsam võimalus allutada aparaadi ennast. Tähendab otsustasid enda diktaadile. Kas mu see kartus on põhjendamatu, seda näitab otsuse projekti saatus. Tunnistagem, et mitmed radikaalsed ettepanekud Vaino Väljase ettekandes tekitasid teatud ärevust ja see on loomulik teatud elanike gruppides. Pole saladus, et see ärevuse joon läbib ka kommunistide ridu. Jutt on võimalikust rahvuslikust konfrontatsioonist, mida siis teha? Mina saan sellest asjast aru nii, et kui kommunistid ei saa ega tohi kuuluda näiteks ERSP-sse ja nad sinna ka ei kuulu siis teiselt poolt peaksid nad kommunistid kõrvale jääma ka interliikumisest niinimetatud interliikumisest. Peaks olema selge, et millised ka poleks rahvusäärmuse subjektiivsed taotlused. Objektiivselt nad teravdavad sisepoliitilist olukorda Eestis, kutsuvad esile vastaspoole ebaadekvaatseid. Reageeringuid. Poliitikas nimetatakse niisugust tegevust provokatsiooniks. Just seepärast peaksid vähemasti kommunistid tegema kõikvõimalikku selleks, et ühendada eri rahvused ühisesse rindesse ja seal diskuteerigemgi ühiselt vajaduse korral vene keeles. Muide Tartu rahvarinde kesktoimkond, kelle 15-st liikmes peaaegu kolmandik on vene keelt kõnelevad inimesed peab oma koosolekuid ka eesti keele riigikeele asjus vene keeles. Tähendab ollakse valmis suhtlema, ei ole siin mingeid tõrkeid, ei ole siin mingit umbusku ja minu meelest on see kõige ehtsam internatsionalism tegelikkuses. Samal ajal niinimetatud internatsionalistlikus liikumises on võimatu midagi selgeks teha eesti keeles. Tegelikult on viimane aeg lõpetada ühe liikmelise vastandamine teisele. Kui üldse midagi teraval keelel öelda, siis tuleks seda teha oma rahvuse omas keeles ja omakeelses ajakirjanduses, nagu ka rääkis kolleeg Sergei Tolakanov Soveskaja Estonias. See tähendab seda, et mitte niivõrd Eesti, kuivõrd venekeelne press kritiseerigu, migrante sissesõitnute kultuuritust, sovinistlikke väljaastumisi ja nii edasi. Samal ajal mitte vene vaid eestikeelne ajakirjandus peaks kriitiliselt analüüsima rahvussümboolika ja riigikeele küsimusi, kolklus, kui seda esineb ja nii edasi. Praegu käib eriarvamuste esitamise sildi all kõik risti vastupidi mistõttu rahvusvastuolud võivad aina süveneda vaid äärmusliku nõudlikkuse ja kriitilisusega enese ning omade suhtes äärmusliku pehmuse ja headusega teiste suhtes võib käituda patrioot 100 rahvaga maal. Venelaste kui suurima rahva kohta käib see eriti kirjutas hilja literaturn. Eestikeelsed ajalehed, püüdku edaspidi sellist mõistmist viia eestlaste sekka. Mis puutub käesolevasse pleenumisse, siis siin on minu arvates samm tasakaalukate rahvussuhete loomise suunas juba astutud. Ma ei ole siin kordagi või peaaegu kordagi juhtunud kuulma vene keeles sõna natsionalism ega eesti keeles sõna sovinism. Ja niiviisi peabki, sest heas armastuse luuletuses kunagi ei tarvitata sõna armastus, aitäh. Emotsionaalne oli Mikk Mikiveri ülesastumine pleenumil. Lugupeetud parteikaaslased, vennad ja õed, kommunistlikes ideaalides. Lubage mul pleenumi külalisel, vabandan küll veelkord, et pleenumi külalisena ma trügisin sõna võtma aga nad on nii isiklikud mõtted, et nende paberitega ei ole mitte midagi kellelgi teisel teha, aga vilistage mind maha, kui ma lähen pikale. Lubage mul pöörduda teie poole ja teie läbi kogu Eestimaa elanike, eelkõige aga kommunistide poole mõningate mõttekäikega kaasamõtlemiseks. Mis parata, nad on läbi tuntud varem, aga nad on eilse päeva äratatud. Peaksime endale selgeks tegema, et kõik see, millest me räägime seoses Eesti NSVga kõik see, mida me siin kavandame, ei ole ainult kitsalt meie probleem on osa kogu suure liitriigi probleemist, tema poliitikast, püsimisest, edenemisest, demokratiseerumisest ja nõnda edasi. On võimaliku inimväärse elukorralduse probleem nõukogude sotsialistlike vabariikide liidus kõigida 15 liiduvabariigi autonoomsete vabariikide, oblastite ja rahvusringkondadega. Me oleme asunud aktiivselt teoks tegema seda, millele keskus Moskva meid juba kaks aastat tagasi kutsus ja suunas aktiivsemalt ehk kui mujal. Aga julgen arvata, et see pole meie puudus, pigem voorus. Me ei tohi kaotada julgust tõkete ja takistustega kohtumisel. Me ei tohi paanikasse sattuda, kuid me, kui meid kohe kõiges ei mõisteta või ei taheta mõista. Partei peaks olema küll selliste inimeste koondis, kus mitte, et hirm oleks tundmatu asi vaid kus aatekaaslust tunnetades hirm võidetakse. Hirm meid kõiki hukka ajabki, ütleb suure kibedustundega ukrainlane Andrei Nahotka venelasele Pavel Blassovile, Maksim Gorki emas ja tõeprotsent selles on suur. Me tuleme ajast, kus vale kõrval oligi minu arvates teiseks ajastu põhiliseks tunnusjooneks hirm. Me ei saa teeselda, et alustame nullist. Et oleme esimesed inimesed seni tühjal maal, et oleme ühed sajaprotsendiliselt süüdi ning rikutud teised sajaprotsendiliselt puhtad. Kõik me välja arvatud vastsündinud tuleme vigaselt üles seatud riigi rüpest kõigi tagajärgedega. Mõnedel lihtsalt oli rohkem selgroogu, individuaalset tarkust ja tahtmist, mitte alistuda, mitte teha lõplikku inimlikust hukutavat kompromissi ajaga. Mõni julges isegi vastu häält tõsta, mõnedel seda kõike polnud. Viimased alistusid ajale kõigis ühiskonna kihtides juhtivtöötajatest reatöötajateni välja. Eile hakkas Edgar Savisaare esmamainimisel levima sõna enda puhastus hea sõnanagi veel parem mõistena, kui talle sisu anda. Ongi individuaalse ja kollektiivse enda puhastuse aeg meie ühiskonnas. Ning iga päevaga saab aina selgemaks, kes suudab ja tahab mõista ning kaasa aidata uue ühiskonna sünnile õigluse vaevarikkale, teekonnale, lõppeesmärgini, kõik inimese heaks jõudmise. Ehk ongi aeg jätta stalinismi kohutavad väärastused ajaloolaste ning õigusteaduskonna käsitleda ja koondada rahva tähelepanu sellele, kes on need, kes täna. Nii ilmselge te seadus ja õigus järgsete aktsiooni e vastu seisavad. Kui tolle hirmsa ajastu portree oleks ainult Josiserjonovitš Stalini portree oleks kõik väga lihtne. Ta on ammu surnud. Minu arvates on tolle ajastu portree kollektiivne portree, millest ühispilti pole tehtudki. Seetõttu pole kõigi tagaotsitavate kirjeldustki olemas. Taustakujud elavad edasi ning neid on pisimategi võimaluste taastumisel aina taas tekkimas. Kui me ei liigu toidulaua, vaesuse või rikkusega, ükskõik kui me ei liigu kindlalt inimlikkuse poole. Unustatud ideaalide poole. Taoline protsess tuleks meil kõigil ette võtta. Olen kord varem rääkinud, et hämmastav on see, kuidas mõned kõrgemad kõrgemal ametikohal olevad kommunistid ei, täpsem on öelda siiski partei liikmed, kommunist on mingi kindel sisemise kvaliteediga mõiste. Jah, partei liikmed oleks otsekui unustanud need ideaalid, mille nimel nad ise kunagi parteisse astusid ja nüüd oma ametikohal võitlevad samade ideaalide ja nende kandjate vastu. Uue ja harjumatu vastu eelkõige. Kuid sama kehtib ka paljude teiste partei liikmete kohta lihtliikmeteni välja. Puhastagem siis ennast. Vaadake ma aegade taha, millised olid need kuldsed põhimõtted parteiprogrammis ja põhikirjas, mille nimel ma sinna astusin. Või kas astusingi nende nimel võib-olla olude sunnil, et end päästa, kindlustada võib-olla karjäärihimust, privileegide taotlusest, võib-olla mõtlematusest võib-olla sunniti ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Kui ideaalid ei meenu, astu välja, teist eed ei ole, sest muidu võib tõesti juhtuda, et partei saabki sisemiselt lõheneda rahvusliku tunnuste ja tont teab veel milliste väliste tunnuste järgi. Väga piinlik lugu, kui nii juhtuks, isegi komparteist väga kaugel seisnud suur humanist Anton Ansen Tammsaare on öelnud. Kas teile ei tundu, et kõigepealt oleme me inimesed ja alles seejärel rahvused. Ja meie maailma kõik kommunistlikud liikumised toetavad rahvaste enesemääramisõigusi võitlevad väikerahvaste vabaduse ja vaba arengu eest ja nõnda edasi. Me kõik asume, kui tõsiselt, see on, iseküsimus õigetele seisukohtadele, kui juttu tuleb Ameerika indiaanlastest või Alaska eeskimatest aga Nõukogude Liidu tsuktsidest tatarlastest eestlastest, mis siis juhtub meie kui kommunistide alus põhimõtetega? Minu jaoks on rumal jutt, et tõeliste kommunistide puhul saaks EKP-s nimetatud lõhenemine toimuda. Puhastab ennast piiratusest, mugavusest, egoismist, suurelisusest ja väiklusest, hirmudest ja aegade jooksul kujunenud väärarusaamadest. Tunnistagem endale ja teineteisele, et Eestimaal pole olemas sisulist rahvusküsimust. Pole kurikuulsat vene ja eesti rahvuste vastasseisu me kõik eestlased, venelased ja teised siin elavad rahvad, oleme ühe, mitte ühtki rahvast hinnanud või armastanud poliitilise või majanduspoliitilise tegevuse ohvrid. Kommunistlikest ideaalidest kaugel olnud klikitegevuse tagajärjel on tekkinud see situatsioon millest primitiivne mõistus leiab väljapääsu rahvastevahelise vaenu õhutamises. Jätame lobisemise ja asume vigu parandama. Eelkõige elu konstitutsiooni, see tähendab seadus ja õigusjärgseks muutma esindama ennast oma ettepanekutega Nõukogude Liidu kõrgemate võimuorganite ees taotlema seda, mida vajavad teisedki kogu selles suures riigis. Meisse puutuvad nii paika Tšernobõl uudismaagrimassid kasahhi, Mägi-Karabahhi ja vana vene kunsti ja kultuuriväärtuste hävimine paaniat ja juubeli. Kuid pangem kõigepealt kodu korda. Ise majandamine, eesti keel kui riigikeel, kodakondsus ja sellest tuleneb ühe päeva peremeeste sisserände piiramine teiste rahvaste kultuurikeskused Eestimaal ja nõnda edasi, nõnda edasi. Tehkem need üheskoos teoks ja meil hakkab kõigil parem. Tehkem teoks Eesti nõukogude sotsialistliku vabariigi elementaarne konstitutsiooniline staatus, vene keel jääb, ei kao kuhugi. Selles keeles suhtleme edasi niikuinii. Elus on toimunud juba mõndagi head puhastavad. Oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui me nüüd äravoolutorud umbe ajaksime ja meid puhastanud pesuvees lämbusime. Seda ei ütle mina, vaid akadeemik Dmitri Lihatšov. Siin on, mille üle mõelda meil kõigil. Ja on, mida teha igal üksikul kommunistil kui ka kogu parteil siis ehk koidab tõesti päev, mil partei ja rahvas on üks. Tänan. Vaino Väljase ettekande põhjal võtsid sõna kokku kahel päeval 41 inimest. Et redaktsioonikomisjon sai otsuse projekti kohta rohkesti olulisi märkusi ja täiendusi, siis peeti vajalikuks võtta vastu lühike kolmepunktiline otsus, mille alusel töötatakse välja lõplik konkreetne dokument järgmiseks EKP keskkomitee pleenumiks, mis toimub selle aasta novembris. Preenum vabastas Nikolai Johansoni EKP keskkomitee büroo liikme kohustustest ja Heino Velti EKP keskkomitee büroo liikmekandidaadi kohustustest. Büroo liikmeteks valiti Gustav Tõnspoeg, Boris Tamm, büroo liikme kandidaatideks Enn Põldroos ja Peeter Kibe, kes on Paide rajooni Estonia kolhoosi peasootehnik.
### Response:
Mart Kadastiku ja Mikk Mikiveri sõnavõtt EKP Keskkomitee XI pleenumil 10. septembril 1988. a. Saatesõnad Gunnar Paal.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tallinna tehnikaülikool on juba järgmise õppeaasta tingimuse kinnitanud, plaanis on eesti keele riigieksami lävend tõsta 50 punkti peale. Samuti on plaanis infotehnoloogia õppekaval tõsta laia matemaatika lävend 70 75 peale mille eesmärgiks on saada õppima võimalikult ühtlase õpitasemega. Õpilasi, jätkab tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll. Me teame nüüd, et sellel aastal ja ka eelmistel aastatel on üsna ühtlane olnud see laia matemaatika 50 punktile sooritajatajate arv, et see on olnud umbes 2000 202300 vahel ja Tallinna tehnikaülikool oma esimese astmesse ootab umbes kahte tuhandet noort. Eesti kunstiakadeemia proovib igal aastal muuta oma filtrit, millest sisseastujad peavad läbi minema. Sarnased Tehnikaülikoolile on ka kunstiakadeemia tõstnud eesti keele lävendit. Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan Girle Kangro. Aga huvitaval kombel jäävad võibolla mõned andekad inimesed, kes keeleliselt ei ole nii head kui, kui ütleme, just visuaalse kujundi poolest, et nemad jäävad siis välja ja samas selliseid, kes eesti keelt ei oska mingisuguse valemiga on nad ikkagi oma lävendi kuskilt kätte saanud, aga, aga võib-olla peab mõtlema selle peale, et anda kas või mingisugune võimalus ikkagi kohapeal neid teste uuesti teha. Kui tavaliselt võetakse ülikoolidesse kõrgkoolidesse õpilasi vastu üks kord aastas, siis kaitseväe akadeemias toimub õpilaste vastuvõtt kaks korda aastas, jätkab kaitseväeakadeemia õppeosakonna juhataja Nele rand. Praegused numbrid näitavad, et meil ei ole eriti põhjust midagi muuta. Ehk siis, et me oleme katsetega rahul vaid imekuse test ja kutseus, vestlus. Mõlemad näitavad meile päris kenasti selle välja, et et kas on õppima asumiseks motivatsiooni, kas on olemas kutseobivuseks vajalikud omadused ja me praegust hetkeseisuga ütlen küll, et me ei plaani muuta. Tartu tervishoiu kõrgkool muutis juba sellel aastal oma vastuvõtutingimusi järgmiseks aastaks muutusi kavas teha pole tervishoiukõrgkooli rektor Ulla Breden. Tööandjate soovile oleme vestlusi sisse viinud, nii et kui järgmine aasta on huvi ka, siis meie oleme selleks valmis.
|
Sisseastumine ülikoolidesse on lõppemas. Milliseid muudatusi plaanivad teha kõrgkoolid järgmisel õppeaastal?.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tallinna tehnikaülikool on juba järgmise õppeaasta tingimuse kinnitanud, plaanis on eesti keele riigieksami lävend tõsta 50 punkti peale. Samuti on plaanis infotehnoloogia õppekaval tõsta laia matemaatika lävend 70 75 peale mille eesmärgiks on saada õppima võimalikult ühtlase õpitasemega. Õpilasi, jätkab tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll. Me teame nüüd, et sellel aastal ja ka eelmistel aastatel on üsna ühtlane olnud see laia matemaatika 50 punktile sooritajatajate arv, et see on olnud umbes 2000 202300 vahel ja Tallinna tehnikaülikool oma esimese astmesse ootab umbes kahte tuhandet noort. Eesti kunstiakadeemia proovib igal aastal muuta oma filtrit, millest sisseastujad peavad läbi minema. Sarnased Tehnikaülikoolile on ka kunstiakadeemia tõstnud eesti keele lävendit. Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan Girle Kangro. Aga huvitaval kombel jäävad võibolla mõned andekad inimesed, kes keeleliselt ei ole nii head kui, kui ütleme, just visuaalse kujundi poolest, et nemad jäävad siis välja ja samas selliseid, kes eesti keelt ei oska mingisuguse valemiga on nad ikkagi oma lävendi kuskilt kätte saanud, aga, aga võib-olla peab mõtlema selle peale, et anda kas või mingisugune võimalus ikkagi kohapeal neid teste uuesti teha. Kui tavaliselt võetakse ülikoolidesse kõrgkoolidesse õpilasi vastu üks kord aastas, siis kaitseväe akadeemias toimub õpilaste vastuvõtt kaks korda aastas, jätkab kaitseväeakadeemia õppeosakonna juhataja Nele rand. Praegused numbrid näitavad, et meil ei ole eriti põhjust midagi muuta. Ehk siis, et me oleme katsetega rahul vaid imekuse test ja kutseus, vestlus. Mõlemad näitavad meile päris kenasti selle välja, et et kas on õppima asumiseks motivatsiooni, kas on olemas kutseobivuseks vajalikud omadused ja me praegust hetkeseisuga ütlen küll, et me ei plaani muuta. Tartu tervishoiu kõrgkool muutis juba sellel aastal oma vastuvõtutingimusi järgmiseks aastaks muutusi kavas teha pole tervishoiukõrgkooli rektor Ulla Breden. Tööandjate soovile oleme vestlusi sisse viinud, nii et kui järgmine aasta on huvi ka, siis meie oleme selleks valmis.
### Response:
Sisseastumine ülikoolidesse on lõppemas. Milliseid muudatusi plaanivad teha kõrgkoolid järgmisel õppeaastal?.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
On selge, et Iraan on lubanud ja kindlasti ka kavandab kättemaksuaktsioone need võivad ilmneda üsna mitmel kujul, teadupärast Iraan on olnud pingete kruvijaks päris mitmes regiooni konfliktis, olgu Iraagis, kus ka seekordne rünnak aset leidis. Olgu Süürias, olgu Liibanonis kindlasti tasub meenutada ka hiljutisi Iraani osalusel toimunud rünnakuid Saudi Araabia naftarajatistele. Iraanil on kindlasti võimalusi ohustada või kahjustada potentsiaalselt Ameerika huve mitte üksnes rünnakuga otseselt Ameerika Ühendriikide vastu, vaid ka rünnakutega siis mitmete ka liitlaste vastu regioonis. Nii et no sellist määramatust ja teadmatust on kindlasti kindlasti palju ja ärevust ja pingeid see kahtlemata lisab. See rünnak oli rahvusvahelise õiguse rikkumine. Rahvusvaheliselt sanktsioneeritud see rünnak ei olnud, aga noh, seda kindlasti ei olnud ka Iraani mahitusel ja osalusel toimunud rünnak Ameerika Ühendriikide saatkonna vastu Bagdadis. Eesti on nüüd ÜRO Julgeolekunõukogu ajutine liige ja suure tõenäosusega see küsimus tuleb ju ikkagi ka selles nõukogus arutusele, et kuidas me peaksime käituma. No eks kindlasti peaksime kõigepealt nii-öelda võtma võtma endale teadmiseks kõik olemasolevad faktid ja püüda võimalikult suurt selgust luua ja saada selles, mis õieti on aset leidnud, millised on võimalikud tagajärjed, et väga keeruline on eeldada või uskuda, et sellises küsimuses oleks võimalik julgeolekunõukogus vastu võtta mingisugust otsustus resolutsiooni, et sedavõrd polariseerunud on kindlasti seisukohad ka julgeolekunõukogus, aga, aga no eks see esmatähtis siiski on, et milline on siis nii-öelda sündmuste vahetu areng regioonis.
|
USA saatkond Bagdadis kutsus Iraagis viibivaid USA kodanikke otsekohe riigist lahkuma. Pinged regioonis on kasvanud seoses Ühendriikide korraldatud raketilöögiga Bagdadi lennujaama lähedal, kus hukkus Iraani revolutsioonikaardi mõjukas kindral Qasem Soleimani. Nafta hinnad maailmaturgudel tõusid pärast teadet järsult. Endine välisminister Sven Mikser ütles, et Iraani kättemaksuaktsioonid võivad ilmneda mitmel kujul, kaasa arvatud rünnakutena USA liitlaste vastu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
On selge, et Iraan on lubanud ja kindlasti ka kavandab kättemaksuaktsioone need võivad ilmneda üsna mitmel kujul, teadupärast Iraan on olnud pingete kruvijaks päris mitmes regiooni konfliktis, olgu Iraagis, kus ka seekordne rünnak aset leidis. Olgu Süürias, olgu Liibanonis kindlasti tasub meenutada ka hiljutisi Iraani osalusel toimunud rünnakuid Saudi Araabia naftarajatistele. Iraanil on kindlasti võimalusi ohustada või kahjustada potentsiaalselt Ameerika huve mitte üksnes rünnakuga otseselt Ameerika Ühendriikide vastu, vaid ka rünnakutega siis mitmete ka liitlaste vastu regioonis. Nii et no sellist määramatust ja teadmatust on kindlasti kindlasti palju ja ärevust ja pingeid see kahtlemata lisab. See rünnak oli rahvusvahelise õiguse rikkumine. Rahvusvaheliselt sanktsioneeritud see rünnak ei olnud, aga noh, seda kindlasti ei olnud ka Iraani mahitusel ja osalusel toimunud rünnak Ameerika Ühendriikide saatkonna vastu Bagdadis. Eesti on nüüd ÜRO Julgeolekunõukogu ajutine liige ja suure tõenäosusega see küsimus tuleb ju ikkagi ka selles nõukogus arutusele, et kuidas me peaksime käituma. No eks kindlasti peaksime kõigepealt nii-öelda võtma võtma endale teadmiseks kõik olemasolevad faktid ja püüda võimalikult suurt selgust luua ja saada selles, mis õieti on aset leidnud, millised on võimalikud tagajärjed, et väga keeruline on eeldada või uskuda, et sellises küsimuses oleks võimalik julgeolekunõukogus vastu võtta mingisugust otsustus resolutsiooni, et sedavõrd polariseerunud on kindlasti seisukohad ka julgeolekunõukogus, aga, aga no eks see esmatähtis siiski on, et milline on siis nii-öelda sündmuste vahetu areng regioonis.
### Response:
USA saatkond Bagdadis kutsus Iraagis viibivaid USA kodanikke otsekohe riigist lahkuma. Pinged regioonis on kasvanud seoses Ühendriikide korraldatud raketilöögiga Bagdadi lennujaama lähedal, kus hukkus Iraani revolutsioonikaardi mõjukas kindral Qasem Soleimani. Nafta hinnad maailmaturgudel tõusid pärast teadet järsult. Endine välisminister Sven Mikser ütles, et Iraani kättemaksuaktsioonid võivad ilmneda mitmel kujul, kaasa arvatud rünnakutena USA liitlaste vastu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kahtlemata vajame paremini ettevalmistatud kaitset, kui siiani seda olete teie öelnud peaminister ütles, et NATO idapiiri on vaja tugevdada aga selleks ei piisa balti riikide oma vägedest ega sellest, mis siin juba NATO vägesid on. Nii näevadki paljud inimesed ainsa lahendusena vägesid, mis on iga päev kohal. Viimaste uudiste järgi need asjad päriselt nii ei lähe. Mis on parem plaan, kuidas me julgeolek ikkagi tagatud on, kui neid NATO vägesid tuhandete kaupa siia ei tule? Parem plaan ja võiks öelda ka, et jõukohasem plaan on see, kui määratakse ära konkreetsed üksused, mis ohu korral tulevad siis balti riikidesse neid riike kaitsma koostöös nende üksustega, mis siin juba on, see annab selle võimaluse, et me saame konkreetsete üksustega seda tegevust ette valmistada ja harjutada. Tänased pataljoni on loomulikult liiga vähe, nad ka roteeruvad meil oleks vaja, et üksused teaksid, et nad on siia määratud ja nad saaksid selle keskkonnaga tutvuda ja keskkonna all pean ma silmas ka siin olevaid vägesid, loodust, taristut ja isegi kultuuri. Sellest kipsusest, olgu see brigaad näiteks üks kolmandik, noh oleks siis kogu aeg Eestis harjutada ja ülejäänud oleksid juba tuttavad ja valmis siia kiiresti tulema. Selle alternatiiv on hoida siin kogu seda väge ja see on äärmiselt kallis, ma arvan, et seda ei ole valmis, ei maksumaksjad, riik ega mitte keegi tegema, sest et Ühe brigaadi Eestis hoidmine, see tähendab sadu miljoneid investeeringut, kümneid miljoneid ülalpidamist ja ega need sõdurid ei taha siin ju elada aastaid ilma koduta. Sisuliselt peaksime ehitama nendele siia kodud, perekondade majutus, koolid, lasteaiad ja kõik muu sinna juurde käib. Nii et oluline, et Madridis antakse suund konkreetsete üksuste äramääramisele pärast seda nad määratakse, tehakse plaan ja seda plaani hakatakse harjutama. Ja praegu Saksamaa on näidanud juba seda suunda enne Madridi otsuseid ja ma tean, et brittidel on tegelikult enam-vähem sama plaan. Nii et minu meelest läheb kõik väga hästi. Aga kohe tekib küsimus, kas need väed ikka jõuavad ohu korral õigel ajal kohale. See on nüüd otsustamise küsimus, me nägime seda Ukraina puhul nüüd ja 14 aastal, me oleme näinud seda Gruusia puhul, kui tegelikult liigutamiseks on aega olnud küll noh, kui seda üle kanda meile lihtsalt küsimus on, kas vastav otsus tehakse, kui me selles otsuses kahtleme, siis me peaksime ka kahtlema selles otsuses, et üksused, mis on juba Eestis, kas neil lubatakse Eestit kaitsma hakata. Mina ei kahtle kummalisi. Aga tehnika, kas tehnika on Balti riikides kohal vajalik tehnika ohu korral? Küsimus ei ole alati tehnikas, vaid näiteks laskemoonas, varuosades ja väga paljudes detailides, millest osa tuleks ladustada siia, aga ka selle hoidmine on märkimisväärselt odavam kui kogu üksuse ja sinna juurde kuluva, sealhulgas perede hoidmine.
|
Millised Eesti kaitseplaanid NATO tippkohtumiselt heakskiitu ootavad ja milline oleks lahendus, kui siia ei tule suuri NATO üksusi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kahtlemata vajame paremini ettevalmistatud kaitset, kui siiani seda olete teie öelnud peaminister ütles, et NATO idapiiri on vaja tugevdada aga selleks ei piisa balti riikide oma vägedest ega sellest, mis siin juba NATO vägesid on. Nii näevadki paljud inimesed ainsa lahendusena vägesid, mis on iga päev kohal. Viimaste uudiste järgi need asjad päriselt nii ei lähe. Mis on parem plaan, kuidas me julgeolek ikkagi tagatud on, kui neid NATO vägesid tuhandete kaupa siia ei tule? Parem plaan ja võiks öelda ka, et jõukohasem plaan on see, kui määratakse ära konkreetsed üksused, mis ohu korral tulevad siis balti riikidesse neid riike kaitsma koostöös nende üksustega, mis siin juba on, see annab selle võimaluse, et me saame konkreetsete üksustega seda tegevust ette valmistada ja harjutada. Tänased pataljoni on loomulikult liiga vähe, nad ka roteeruvad meil oleks vaja, et üksused teaksid, et nad on siia määratud ja nad saaksid selle keskkonnaga tutvuda ja keskkonna all pean ma silmas ka siin olevaid vägesid, loodust, taristut ja isegi kultuuri. Sellest kipsusest, olgu see brigaad näiteks üks kolmandik, noh oleks siis kogu aeg Eestis harjutada ja ülejäänud oleksid juba tuttavad ja valmis siia kiiresti tulema. Selle alternatiiv on hoida siin kogu seda väge ja see on äärmiselt kallis, ma arvan, et seda ei ole valmis, ei maksumaksjad, riik ega mitte keegi tegema, sest et Ühe brigaadi Eestis hoidmine, see tähendab sadu miljoneid investeeringut, kümneid miljoneid ülalpidamist ja ega need sõdurid ei taha siin ju elada aastaid ilma koduta. Sisuliselt peaksime ehitama nendele siia kodud, perekondade majutus, koolid, lasteaiad ja kõik muu sinna juurde käib. Nii et oluline, et Madridis antakse suund konkreetsete üksuste äramääramisele pärast seda nad määratakse, tehakse plaan ja seda plaani hakatakse harjutama. Ja praegu Saksamaa on näidanud juba seda suunda enne Madridi otsuseid ja ma tean, et brittidel on tegelikult enam-vähem sama plaan. Nii et minu meelest läheb kõik väga hästi. Aga kohe tekib küsimus, kas need väed ikka jõuavad ohu korral õigel ajal kohale. See on nüüd otsustamise küsimus, me nägime seda Ukraina puhul nüüd ja 14 aastal, me oleme näinud seda Gruusia puhul, kui tegelikult liigutamiseks on aega olnud küll noh, kui seda üle kanda meile lihtsalt küsimus on, kas vastav otsus tehakse, kui me selles otsuses kahtleme, siis me peaksime ka kahtlema selles otsuses, et üksused, mis on juba Eestis, kas neil lubatakse Eestit kaitsma hakata. Mina ei kahtle kummalisi. Aga tehnika, kas tehnika on Balti riikides kohal vajalik tehnika ohu korral? Küsimus ei ole alati tehnikas, vaid näiteks laskemoonas, varuosades ja väga paljudes detailides, millest osa tuleks ladustada siia, aga ka selle hoidmine on märkimisväärselt odavam kui kogu üksuse ja sinna juurde kuluva, sealhulgas perede hoidmine.
### Response:
Millised Eesti kaitseplaanid NATO tippkohtumiselt heakskiitu ootavad ja milline oleks lahendus, kui siia ei tule suuri NATO üksusi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kunstiakadeemia kommunikatsioonispetsialist Andres Lõo ütleb, et tänavune lõputööde näitus näitab kõige mitmekülgsemat arhitektuuri, kunsti ja disaini. Kunagi varem pole korraga nii palju ja nii värsket kunsti ja disaini väljas olnud ja tunda on ka maailma avardumist pärast kaht koroona aastat küsisin Andres Lõolt, mis siis on tänavusel näitusel eripärast. Eripäraseks teeb küll juba natukene tuttavaks saanud sõna jätkusuutlikkus aga selle selline totaalne kohalolu kõikides eri valdkondades, kaasa arvatud vabad kunstid ja noh, mitte ainult disain ja arhitektuur, millele me võib-olla peame iseloomulikumaks selle printsiibi rakendamist kaasaegne kunst pakub, võiks öelda lausa üllatavalt selliseid ligipääsetavaid, mitte tingi tingimata kunsti sügavat tundmist eeldavat, sellist nagu ettevalmistus. Hea kunst ongi tarbimisväärtusega ja esmapilgul ei paistagi nagu kunst. Kolmandal korrusel toimetas tootedisaini magistritudeng Argo Tamm, kes on valmis saanud kaks musta ja väga mugavat aga kõva istumisaluse ga diivanit. Nii, me oleme teiega siin selles nurgas, kus on siis teie väljapanek, mis ma saan aru, et tootedisain, see on siis nagu hetkel ma näen siin mööblit. Ta on tegelikult siis keskkonnahoidlike riigihangetele vastav istemööbel mööbel, mis on lahtivõetav, parandatav. Ehk et see ei ole nagu see sõna, mida meie mõistame taaskasutuse all vaid see on uus asi, mida saab. Taaskasutada noh, ma ei võta nagu olemasolevat materjali ja taas kasutan seda vaid ma võtan selle selle puhta materjali ja teen ta niimoodi, et seda on võimalik siis lahti võtta ja parandada selle juppe sees ja ta on istemööbel noh ta. Aga kui üldiselt diivanit tehakse niimoodi, et noh, et liimitakse ja klammerdutakse ja kõik on üks monoliitne suur tervik, siis selle puhul on, jupid on vahetatavad, sa saad lahti võtta, parandada, kui miski läheb katki, siis sa ei viska seda ära. Sa parandab selle ära. Veel kord Andres Lõo Väga hea kunst ongi nii-öelda hea tarbimisväärtusega selles mõttes, et Ta on nagu uhke saladusi täis kapp, mille võti sulle antakse, nii et niipea, kui sa selle avad, siis sa näed, saad sellest aru. Aga seal aina kihtide kaupa ilmneb uusi ja põnevaid tasandeid, et ega ka disain tänapäeval ei tegele ju puhtalt lihtsalt uute asjade loomisega vaid ka seni olemasolevaga ja, ja on samas ka üsna selline mänguline ja seda kõike on nii silmale südamele kui peale.
|
Eesti Kunstiakadeemias (EKA) avati igakevadine lõputööde festival ja näitus. Suurem osa töid on eksponeeritud EKA peahoone kõigil korrustel, EKA Galeriis ja Väligaleriis, aga ka mujal Tallinnas.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kunstiakadeemia kommunikatsioonispetsialist Andres Lõo ütleb, et tänavune lõputööde näitus näitab kõige mitmekülgsemat arhitektuuri, kunsti ja disaini. Kunagi varem pole korraga nii palju ja nii värsket kunsti ja disaini väljas olnud ja tunda on ka maailma avardumist pärast kaht koroona aastat küsisin Andres Lõolt, mis siis on tänavusel näitusel eripärast. Eripäraseks teeb küll juba natukene tuttavaks saanud sõna jätkusuutlikkus aga selle selline totaalne kohalolu kõikides eri valdkondades, kaasa arvatud vabad kunstid ja noh, mitte ainult disain ja arhitektuur, millele me võib-olla peame iseloomulikumaks selle printsiibi rakendamist kaasaegne kunst pakub, võiks öelda lausa üllatavalt selliseid ligipääsetavaid, mitte tingi tingimata kunsti sügavat tundmist eeldavat, sellist nagu ettevalmistus. Hea kunst ongi tarbimisväärtusega ja esmapilgul ei paistagi nagu kunst. Kolmandal korrusel toimetas tootedisaini magistritudeng Argo Tamm, kes on valmis saanud kaks musta ja väga mugavat aga kõva istumisaluse ga diivanit. Nii, me oleme teiega siin selles nurgas, kus on siis teie väljapanek, mis ma saan aru, et tootedisain, see on siis nagu hetkel ma näen siin mööblit. Ta on tegelikult siis keskkonnahoidlike riigihangetele vastav istemööbel mööbel, mis on lahtivõetav, parandatav. Ehk et see ei ole nagu see sõna, mida meie mõistame taaskasutuse all vaid see on uus asi, mida saab. Taaskasutada noh, ma ei võta nagu olemasolevat materjali ja taas kasutan seda vaid ma võtan selle selle puhta materjali ja teen ta niimoodi, et seda on võimalik siis lahti võtta ja parandada selle juppe sees ja ta on istemööbel noh ta. Aga kui üldiselt diivanit tehakse niimoodi, et noh, et liimitakse ja klammerdutakse ja kõik on üks monoliitne suur tervik, siis selle puhul on, jupid on vahetatavad, sa saad lahti võtta, parandada, kui miski läheb katki, siis sa ei viska seda ära. Sa parandab selle ära. Veel kord Andres Lõo Väga hea kunst ongi nii-öelda hea tarbimisväärtusega selles mõttes, et Ta on nagu uhke saladusi täis kapp, mille võti sulle antakse, nii et niipea, kui sa selle avad, siis sa näed, saad sellest aru. Aga seal aina kihtide kaupa ilmneb uusi ja põnevaid tasandeid, et ega ka disain tänapäeval ei tegele ju puhtalt lihtsalt uute asjade loomisega vaid ka seni olemasolevaga ja, ja on samas ka üsna selline mänguline ja seda kõike on nii silmale südamele kui peale.
### Response:
Eesti Kunstiakadeemias (EKA) avati igakevadine lõputööde festival ja näitus. Suurem osa töid on eksponeeritud EKA peahoone kõigil korrustel, EKA Galeriis ja Väligaleriis, aga ka mujal Tallinnas.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ain Kaljurand on võtnud altkäemaksu sadades tuhandetes eurodes, Allan Kiil aga mitme miljoni eest, teatas riigiprokurör Laura Feldmanis. Praegustest kahtlustustest eile Tallinna sadama juhatuses vabastatud mehi kahtlustatakse lisaks rahapesus Laura Feldmannis. Nagu juba on ka avalikult välja tulnud, siis aktsiaselts Tallinna Sadama juhatuse liikmete puhul on kahtlustuste kohaselt siis seotud see eelkõige kahe ettevõttega, kelleks on siis STV terminal ja aktsiaselts HTG Invest. Mis on mõlemad siis aktsias. Tallinna Sadama pikaajalised lepingulised partnerid ning altkäemaksu andmine ja võtmine ongi seotud nende lepingute toimimiseks takistuseta. Lisaks kaljurannale ja kiilile on kinni peetud veel kuus inimest, keda kahtlustatakse kas altkäemaksu andmises või sellele kaasaaitamises. Kaitsepolitsei ja prokuratuuri sõnul on kaljurand ja kiil tegelenud altkäemaksu võtmise ja andmisega vähemalt kuus aastat. Üheks olulisemaks tehinguks peetakse saarte vahelise laevaühenduse tarbeks tehtud parvlaevade hanget. Feldmanise sõnul on praamidega seotud ainult Allan Kiil ning uurimine ei puuduta hanke korraldanud majandus ja kommunikatsiooniministeeriumit. See tähendab tegelikult seda, et käesolevas kriminaalmenetluses ei ole mingisuguseid tõendeid või kuidagi tuvastatud, et hange, mis korraldati majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt, et seal oleks rikutud mingeid reegleid, seal oleks tehtud põhjendamatuid eelistusi vaid üksnes kahtlustuse kohaselt on alust arvata, et siis aktsiaselts Tallinna Sadama juhatuse liikme poolt võib siis olla praamide ostmisel aktsiaselts Tallinna sadama ja see tütarettevõtte kaudu saadud siis selle lepinguga seoses altkäemaksu. Allan Kiili kaitseb selles küsimuses Aivar Pilv, kellelt uurisin, mida ta kahtlustustest arvab. Meil ei ole juurdepääsu nendele tõenditele faktidele, millele tuginedes on kahtlustus esitatud, ehk siis kaitse ja kaitsealune saavad tõenditega tutvuda ju tegelikult alles kohtueelse menetluse lõpus, kui prokuratuur ja õiguskaitseorganid on leidnud, et kogu kohtueelne menetlus on lõpule viidud. Seetõttu, lugedes ja tutvudes kahtlustusega tekitab loomulikult see terve rea küsimusi ja küsitavusi. Kas sellised faktid on aset leidnud, kas need on usaldusväärselt tõendatud ja kui palju nendel kahtlustustel on alust? Pilve sõnul ei selgu ilmselt lähema poole aasta jooksul veel midagi. Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres ei nõustu aga kohtu tänase otsusega, mille alusel mõlemad juhatuse liikmed vahi alla võeti. Ma arvan, et see on ülemäärane, ta on ülemäärane riive, see on inimeselt on võetud vabadus praegu määramatuks ajaks, sellepärast et prokuratuur kardab minu arvates täiesti põhjendamatult, et Ain Kaljurand võiks mingisuguseid tunnistajaid mõjutada. Et minu meelest siin on, võib olla natukene noh, nagu väärinformatsiooni ka, et mitte ühtegi tunnistajat ei ole veel üle kuulatud, et minu teada on tunnistajaid üle kuulatud juba päris palju, et noh, keda ta siis mõjutab või kuidas ta takistab, seda ma ei, ei ole aru saanud. Uurimine on käivitanud Tallinna sadamas aga mitmed ümberkorraldused. Kui eile teatas nõukogu esimees Remo Holsmer, et kinnitab ametisse uue juhatuse, siis lisas ta täna, et saadab laiali ka praeguse nõukogu. Ametis olevale nõukogule küll kaitsepolitseiametil ühtegi etteheidet ega ka kahtlustust ei ei ole, et selles osas sellist nagu sellist vastutust ei ole, aga, aga ma arvan, et, et ettevõtte rahuliku toimimise huvides on, on see, et, et tuleb ka uue koosseisuga nõukogu
|
Riigiprokuratuur süüdistab Tallinna Sadama endiseid juhte Ain Kaljuranda ja Allan Kiili miljonites eurodes altkäemaksu võtmises. Kohtu määrusega võeti nad ka hommikul vahi alla.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ain Kaljurand on võtnud altkäemaksu sadades tuhandetes eurodes, Allan Kiil aga mitme miljoni eest, teatas riigiprokurör Laura Feldmanis. Praegustest kahtlustustest eile Tallinna sadama juhatuses vabastatud mehi kahtlustatakse lisaks rahapesus Laura Feldmannis. Nagu juba on ka avalikult välja tulnud, siis aktsiaselts Tallinna Sadama juhatuse liikmete puhul on kahtlustuste kohaselt siis seotud see eelkõige kahe ettevõttega, kelleks on siis STV terminal ja aktsiaselts HTG Invest. Mis on mõlemad siis aktsias. Tallinna Sadama pikaajalised lepingulised partnerid ning altkäemaksu andmine ja võtmine ongi seotud nende lepingute toimimiseks takistuseta. Lisaks kaljurannale ja kiilile on kinni peetud veel kuus inimest, keda kahtlustatakse kas altkäemaksu andmises või sellele kaasaaitamises. Kaitsepolitsei ja prokuratuuri sõnul on kaljurand ja kiil tegelenud altkäemaksu võtmise ja andmisega vähemalt kuus aastat. Üheks olulisemaks tehinguks peetakse saarte vahelise laevaühenduse tarbeks tehtud parvlaevade hanget. Feldmanise sõnul on praamidega seotud ainult Allan Kiil ning uurimine ei puuduta hanke korraldanud majandus ja kommunikatsiooniministeeriumit. See tähendab tegelikult seda, et käesolevas kriminaalmenetluses ei ole mingisuguseid tõendeid või kuidagi tuvastatud, et hange, mis korraldati majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt, et seal oleks rikutud mingeid reegleid, seal oleks tehtud põhjendamatuid eelistusi vaid üksnes kahtlustuse kohaselt on alust arvata, et siis aktsiaselts Tallinna Sadama juhatuse liikme poolt võib siis olla praamide ostmisel aktsiaselts Tallinna sadama ja see tütarettevõtte kaudu saadud siis selle lepinguga seoses altkäemaksu. Allan Kiili kaitseb selles küsimuses Aivar Pilv, kellelt uurisin, mida ta kahtlustustest arvab. Meil ei ole juurdepääsu nendele tõenditele faktidele, millele tuginedes on kahtlustus esitatud, ehk siis kaitse ja kaitsealune saavad tõenditega tutvuda ju tegelikult alles kohtueelse menetluse lõpus, kui prokuratuur ja õiguskaitseorganid on leidnud, et kogu kohtueelne menetlus on lõpule viidud. Seetõttu, lugedes ja tutvudes kahtlustusega tekitab loomulikult see terve rea küsimusi ja küsitavusi. Kas sellised faktid on aset leidnud, kas need on usaldusväärselt tõendatud ja kui palju nendel kahtlustustel on alust? Pilve sõnul ei selgu ilmselt lähema poole aasta jooksul veel midagi. Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres ei nõustu aga kohtu tänase otsusega, mille alusel mõlemad juhatuse liikmed vahi alla võeti. Ma arvan, et see on ülemäärane, ta on ülemäärane riive, see on inimeselt on võetud vabadus praegu määramatuks ajaks, sellepärast et prokuratuur kardab minu arvates täiesti põhjendamatult, et Ain Kaljurand võiks mingisuguseid tunnistajaid mõjutada. Et minu meelest siin on, võib olla natukene noh, nagu väärinformatsiooni ka, et mitte ühtegi tunnistajat ei ole veel üle kuulatud, et minu teada on tunnistajaid üle kuulatud juba päris palju, et noh, keda ta siis mõjutab või kuidas ta takistab, seda ma ei, ei ole aru saanud. Uurimine on käivitanud Tallinna sadamas aga mitmed ümberkorraldused. Kui eile teatas nõukogu esimees Remo Holsmer, et kinnitab ametisse uue juhatuse, siis lisas ta täna, et saadab laiali ka praeguse nõukogu. Ametis olevale nõukogule küll kaitsepolitseiametil ühtegi etteheidet ega ka kahtlustust ei ei ole, et selles osas sellist nagu sellist vastutust ei ole, aga, aga ma arvan, et, et ettevõtte rahuliku toimimise huvides on, on see, et, et tuleb ka uue koosseisuga nõukogu
### Response:
Riigiprokuratuur süüdistab Tallinna Sadama endiseid juhte Ain Kaljuranda ja Allan Kiili miljonites eurodes altkäemaksu võtmises. Kohtu määrusega võeti nad ka hommikul vahi alla.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Energiakontsern utiilitas teatas, et konkurentsiamet kinnitas uued soojuse piirhinnad Tallinna võrgupiirkonnas, kuhu kuuluvad Tallinn ja Maardu. Ettevõtte teatel põhjustab soojuse piirhindade tõusu maagaasi hinnatõus kuus korda alates aasta algusest. Utiilitase kaugküte ettevõtete juht Robert Kitt ütles, et oluline on üle minna maagaasil teistele tootmisvõimsustele. Uti illitas plaanib vähendada maagaasi osakaalu alla viie protsendini aastaselt kogutoodangust aastaks 2030. Robert Kitt. Gaasiturg kujuneb, eks ju, rahvusvaheliselt ja väga palju on seal hinnas niisugust geopoliitilist riski ja veel kord, et me, me küll loodame, et need pinged geopoliitikas maanduvad, aga täna nad on viinud ka sinna olulise tõusule, just viimastel kuudel on hind väga suuri kõikumisi teinud. Et kas ta nüüd tuleb alla? Me loomulikult loodame, sest et tilitaski on sunnitud oma arved ära maksma kohe. Aga, aga see näitab järjest rohkem seda, et, et ikkagi üleminek kodumaistele kütustele on vältimatu ja on rahaliselt mõistlik. Kiti sõnul on ainult maagaasist soojatootjate teeninduspiirkonna inimeste soojaarved veelgi kasvanud isegi kuni kaks korda. Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles, et hinnatõusu taotlused rahuldatakse, kuid gaasi hinna muutust jälgitakse pingsalt. Mis puudutab ülejäänud Eestit, siis võib öelda, et õnneks selliseid kaugkütte piirkondi, kus need oleks puhtalt maagaasi peal või puhtalt näiteks eks põlevkiviõli peal, ega meil neid palju alles jäänud ei ole, aga mida ma võin kindlasti öelda, on see, et me väga pingsalt järgime maagaasi hinda, kuna soojuse hinnad on kooskõlastatud valemiga. Eelkõige vaatame Tallinna, mis on suurim kaugkütte-ettevõte, kui gaasi hind peaks langema, siis loomulikult tuleb ka koheselt tarbijatele hinda langetada, et selles suhtes meil on valvas silm kogu aeg peal. Ikkagi tegelik hind ei vasta gaasihinnale, siis teeme ettekirjutuse ja konkurentsiametil on õigus isegi äärmisel juhul määrata ajutine hind, kui tõesti on tegemist olukorraga, kus gaasi hind drastiliselt langeb, aga kaugkütte hind seda ei järgi.
|
Konkurentsiamet kinnitas uued soojuse piirhinnad Tallinna võrgupiirkonnas. Utilitas tõstab maagaasi hinnatõusust tulenevalt detsembrist Tallinna ja Maardu võrgupiirkonnas soojuse hinda 65,5 protsenti 83 euroni megavatt-tunni kohta.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Energiakontsern utiilitas teatas, et konkurentsiamet kinnitas uued soojuse piirhinnad Tallinna võrgupiirkonnas, kuhu kuuluvad Tallinn ja Maardu. Ettevõtte teatel põhjustab soojuse piirhindade tõusu maagaasi hinnatõus kuus korda alates aasta algusest. Utiilitase kaugküte ettevõtete juht Robert Kitt ütles, et oluline on üle minna maagaasil teistele tootmisvõimsustele. Uti illitas plaanib vähendada maagaasi osakaalu alla viie protsendini aastaselt kogutoodangust aastaks 2030. Robert Kitt. Gaasiturg kujuneb, eks ju, rahvusvaheliselt ja väga palju on seal hinnas niisugust geopoliitilist riski ja veel kord, et me, me küll loodame, et need pinged geopoliitikas maanduvad, aga täna nad on viinud ka sinna olulise tõusule, just viimastel kuudel on hind väga suuri kõikumisi teinud. Et kas ta nüüd tuleb alla? Me loomulikult loodame, sest et tilitaski on sunnitud oma arved ära maksma kohe. Aga, aga see näitab järjest rohkem seda, et, et ikkagi üleminek kodumaistele kütustele on vältimatu ja on rahaliselt mõistlik. Kiti sõnul on ainult maagaasist soojatootjate teeninduspiirkonna inimeste soojaarved veelgi kasvanud isegi kuni kaks korda. Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles, et hinnatõusu taotlused rahuldatakse, kuid gaasi hinna muutust jälgitakse pingsalt. Mis puudutab ülejäänud Eestit, siis võib öelda, et õnneks selliseid kaugkütte piirkondi, kus need oleks puhtalt maagaasi peal või puhtalt näiteks eks põlevkiviõli peal, ega meil neid palju alles jäänud ei ole, aga mida ma võin kindlasti öelda, on see, et me väga pingsalt järgime maagaasi hinda, kuna soojuse hinnad on kooskõlastatud valemiga. Eelkõige vaatame Tallinna, mis on suurim kaugkütte-ettevõte, kui gaasi hind peaks langema, siis loomulikult tuleb ka koheselt tarbijatele hinda langetada, et selles suhtes meil on valvas silm kogu aeg peal. Ikkagi tegelik hind ei vasta gaasihinnale, siis teeme ettekirjutuse ja konkurentsiametil on õigus isegi äärmisel juhul määrata ajutine hind, kui tõesti on tegemist olukorraga, kus gaasi hind drastiliselt langeb, aga kaugkütte hind seda ei järgi.
### Response:
Konkurentsiamet kinnitas uued soojuse piirhinnad Tallinna võrgupiirkonnas. Utilitas tõstab maagaasi hinnatõusust tulenevalt detsembrist Tallinna ja Maardu võrgupiirkonnas soojuse hinda 65,5 protsenti 83 euroni megavatt-tunni kohta.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul oleks tulnud taasiseseisvunud Eestis kohe üle minna täielikule eestikeelsele haridusele. Praegune haridussüsteem on näidanud, et umbes kolmandikus vene põhikoolidest on riigikeele õpetamise tase selline, et nende lõpetajad suudavad öelda vaid mõned eestikeelsed fraasid. Ilmselgelt me oleks pidanud minema eestikeelsele haridusele üle palju kauem aega tagasi, ilmselgelt me oleks pidanud seda tegema algusest peale, ehk siis arvestades juba lasteaeda, aga kindlasti põhikoolist, milleni me tegelikult ei ole jõudnud ju ka tänini, sest neid poliitilisi otsuseid ka täna ei ole. Me räägime praegu gümnaasiumiastmes 60 40 aga põhikoolis põhimõte mõtteliselt kool võib õpetada ainult kaks korda nädalas eesti keelt ja see on kõik. Ilmselgelt sellest ei piisa. Nii et kui ma ütleks, et kui nüüd keerata peaaegu 30 aastat tagasi aega ja ma oleksin tolles ajas siis ma arvan, et ma soovitaksin kõikidel poliitikutel ja ma arvan, et poliitikud ka ise oleksid sellel hetkel selleks küpsed, et ikkagi minna eestikeelsele õppele üle algusest peale ja võimalikult kiiremini ja kindlasti säilitades seal see mitmekeelsuse komponent, ma ei ütle seda, et vene keel peaks olema nulli peal. Ma arvan, et see on väga hea, kui me väärtustame kõiki emakeeli. Neli aastat tagasi avatud jõhvi riigigümnaasiumi õppejuhi Kristelle Kaarma sõnul oligi kooli käivitamisel kõige suurem üllatus see, et ootamatult palju tuli õpilasi, kelle riigikeeleoskus oli puudulik. Me silmitsi faktiga, et meie noored, kes tulevad vene koolidest, ei oska eesti keelt ja, ja paraku see probleem on täna sama aktuaalne, mitte midagi teha ei ole. Koalitsiooni soovitud vene koolide säilitamise korral tuleks haridusinimeste sõnul nendes koolides kontrollida eesti keele õpetamise taset. Sellele juhtis ajakirjas õiguskeel tähelepanu ka keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Inspektsiooni andmetele ei vastanud eelmisel aastal 3200-st venekeelse üldhariduskooli õpetajast veidi enam kui 600 õpetaja, eesti keele oskus nõuetele.
|
Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul on Eesti hariduselu arengut pärssinud poliitiline otsustamatus, mille tagajärjel suhtuvad palju venekeelsed põhikoolid riigikeele õpetamisse vastutustundetult. Keeleinspektsiooni hinnangul ei vasta ligi viiendiku venekeelsete üldhariduskoolide õpetajate keeletase nõuetele. Käosaare arvates oleks Eestis pidanud kohe pärast iseseisvuse taastamist minema üle eestikeelsele haridusele.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul oleks tulnud taasiseseisvunud Eestis kohe üle minna täielikule eestikeelsele haridusele. Praegune haridussüsteem on näidanud, et umbes kolmandikus vene põhikoolidest on riigikeele õpetamise tase selline, et nende lõpetajad suudavad öelda vaid mõned eestikeelsed fraasid. Ilmselgelt me oleks pidanud minema eestikeelsele haridusele üle palju kauem aega tagasi, ilmselgelt me oleks pidanud seda tegema algusest peale, ehk siis arvestades juba lasteaeda, aga kindlasti põhikoolist, milleni me tegelikult ei ole jõudnud ju ka tänini, sest neid poliitilisi otsuseid ka täna ei ole. Me räägime praegu gümnaasiumiastmes 60 40 aga põhikoolis põhimõte mõtteliselt kool võib õpetada ainult kaks korda nädalas eesti keelt ja see on kõik. Ilmselgelt sellest ei piisa. Nii et kui ma ütleks, et kui nüüd keerata peaaegu 30 aastat tagasi aega ja ma oleksin tolles ajas siis ma arvan, et ma soovitaksin kõikidel poliitikutel ja ma arvan, et poliitikud ka ise oleksid sellel hetkel selleks küpsed, et ikkagi minna eestikeelsele õppele üle algusest peale ja võimalikult kiiremini ja kindlasti säilitades seal see mitmekeelsuse komponent, ma ei ütle seda, et vene keel peaks olema nulli peal. Ma arvan, et see on väga hea, kui me väärtustame kõiki emakeeli. Neli aastat tagasi avatud jõhvi riigigümnaasiumi õppejuhi Kristelle Kaarma sõnul oligi kooli käivitamisel kõige suurem üllatus see, et ootamatult palju tuli õpilasi, kelle riigikeeleoskus oli puudulik. Me silmitsi faktiga, et meie noored, kes tulevad vene koolidest, ei oska eesti keelt ja, ja paraku see probleem on täna sama aktuaalne, mitte midagi teha ei ole. Koalitsiooni soovitud vene koolide säilitamise korral tuleks haridusinimeste sõnul nendes koolides kontrollida eesti keele õpetamise taset. Sellele juhtis ajakirjas õiguskeel tähelepanu ka keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Inspektsiooni andmetele ei vastanud eelmisel aastal 3200-st venekeelse üldhariduskooli õpetajast veidi enam kui 600 õpetaja, eesti keele oskus nõuetele.
### Response:
Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul on Eesti hariduselu arengut pärssinud poliitiline otsustamatus, mille tagajärjel suhtuvad palju venekeelsed põhikoolid riigikeele õpetamisse vastutustundetult. Keeleinspektsiooni hinnangul ei vasta ligi viiendiku venekeelsete üldhariduskoolide õpetajate keeletase nõuetele. Käosaare arvates oleks Eestis pidanud kohe pärast iseseisvuse taastamist minema üle eestikeelsele haridusele.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eelmisel neljapäeval kutsuti mulgi Härberisse kiirabi. Maakonnaleht Sakala kirjutab, et kohapeal avanenud pilt pani Viljandi haigla pöörduma politsei poole, et saada selgeks, kas hooldekodu on jätnud hoolealused abitusse seisu. Kiirabi leidis hooldekodust kolm vanurit, kes olid üliraskes seisus ja on nüüdseks surnud, selgitab Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. Neil olid lamatised, neil oli teratsioon ja ütleme siis vedeliku puudus. Ja nende üldseisund oli küllaltki raske. Üks nendest suri koha peal juba, üks nendest suri koha peal, miks nende elu ei õnnestunud siin haiglas päästa? Kõikide elu ei õnnestugi haiglas päästa, aga nende üldseisund, noh, need olid ka Covidi haiged oli juba nii raske, et seda ei olnud võimalik, neid ei olnud võimalik. Kas teil on olnud selle mulgi häärberi klientidega patsientidega ka varem probleeme? Jah, on olnud. Sakala kirjutab veel, et üks patsient, kes suri kohapeal, oli pandud oma voodisse ning selleks, et ta sealt välja ei pääseks ega kukuks, oli voodi ette lükatud diivan. Teise patsiendi madrats oli tõmmatud põrandale ja nõrgaks jäänud hoolealune sellele lama pandud. Haigele oli jäetud veeklaas aknalauale, kuid sinna ei oleks ta ulatunud. Neljandal märtsil märkas mulgi häärberit kontrollinud Viljandi haigla meditsiinitöötaja, et koridoride ja tubade vaheuksed on lukustatud, nii et eakatel polnud võimalik neid ise avada ega toast lahkuda. Prokuratuur alustas kriminaalmenetluse paragrahvi alusel, mis käsitleb vabaduse võtmist seadusliku aluseta. Mulgi häärberi juhataja Merle Palk nõustus süüdistusi kommenteerima alles pärast hooldekodu omaniku Raivo Tõnismaaga konsulteerimist. Meil pole midagi kommenteerida, kui teine pool levitab lausvalet. Tegeleme sellega, et välja selgitada, kes levitab meie kohta väärinformatsiooni. Meil on olemas tõendid, mis väidavad vastupidist. Mida me hetkel veel ei avaldada. Avaldame, kui on õige aeg saabunud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.
|
Lõuna Ringkonnaprokuratuur alustas kriminaalmenetlust Viljandimaal Hallistes tegutseva erahooldekodu Mulgi Häärberi suhtes. Uurimine viiakse läbi paragrahvi alusel, mis käsitleb vabaduse võtmist seadusliku aluseta.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eelmisel neljapäeval kutsuti mulgi Härberisse kiirabi. Maakonnaleht Sakala kirjutab, et kohapeal avanenud pilt pani Viljandi haigla pöörduma politsei poole, et saada selgeks, kas hooldekodu on jätnud hoolealused abitusse seisu. Kiirabi leidis hooldekodust kolm vanurit, kes olid üliraskes seisus ja on nüüdseks surnud, selgitab Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. Neil olid lamatised, neil oli teratsioon ja ütleme siis vedeliku puudus. Ja nende üldseisund oli küllaltki raske. Üks nendest suri koha peal juba, üks nendest suri koha peal, miks nende elu ei õnnestunud siin haiglas päästa? Kõikide elu ei õnnestugi haiglas päästa, aga nende üldseisund, noh, need olid ka Covidi haiged oli juba nii raske, et seda ei olnud võimalik, neid ei olnud võimalik. Kas teil on olnud selle mulgi häärberi klientidega patsientidega ka varem probleeme? Jah, on olnud. Sakala kirjutab veel, et üks patsient, kes suri kohapeal, oli pandud oma voodisse ning selleks, et ta sealt välja ei pääseks ega kukuks, oli voodi ette lükatud diivan. Teise patsiendi madrats oli tõmmatud põrandale ja nõrgaks jäänud hoolealune sellele lama pandud. Haigele oli jäetud veeklaas aknalauale, kuid sinna ei oleks ta ulatunud. Neljandal märtsil märkas mulgi häärberit kontrollinud Viljandi haigla meditsiinitöötaja, et koridoride ja tubade vaheuksed on lukustatud, nii et eakatel polnud võimalik neid ise avada ega toast lahkuda. Prokuratuur alustas kriminaalmenetluse paragrahvi alusel, mis käsitleb vabaduse võtmist seadusliku aluseta. Mulgi häärberi juhataja Merle Palk nõustus süüdistusi kommenteerima alles pärast hooldekodu omaniku Raivo Tõnismaaga konsulteerimist. Meil pole midagi kommenteerida, kui teine pool levitab lausvalet. Tegeleme sellega, et välja selgitada, kes levitab meie kohta väärinformatsiooni. Meil on olemas tõendid, mis väidavad vastupidist. Mida me hetkel veel ei avaldada. Avaldame, kui on õige aeg saabunud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.
### Response:
Lõuna Ringkonnaprokuratuur alustas kriminaalmenetlust Viljandimaal Hallistes tegutseva erahooldekodu Mulgi Häärberi suhtes. Uurimine viiakse läbi paragrahvi alusel, mis käsitleb vabaduse võtmist seadusliku aluseta.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Riigikogu konverentsisaali laua taga oli arvukas esindus nii arstide, õdede, haigekassa kui patsientide poolt ja probleeme, millest rääkida jätkus. Arstid tõid välja punktid, mille tagajärjel on nende sõnul arstiabi kättesaadavus vähenenud ja patsientide olukord halvenenud. Järjekordade pikendamine, hooldusravi omaosaluse kehtestamine, kõrge ravimite omaosalus, töövõimetus, hüvitise vähendamine, esmataseme arstiabi, mittetäielik kättesaadavus, perearstide esindaja Külvi Peterson rõhutaski, et riigi prioriteet peab olema esmatasandil arstiabi, sest seda vajab 75 protsenti elanikest, samal ajal kui haiglaravi umbes 10 protsenti ja esmatasandi abi on eriarstiabist mitu korda odavam. Aga samas on perearste puudu ja nende töökoormus suureneb pidevalt. Mida teha? Puudu on ikka kindlasti rahast. Kui me võtame vana Euroopa, kus on enam-vähem sama suur perearstipraksis ehk 1700 inimest, sellest on umbes nimistus siis seal on ühe perearsti kohta 3,4 pereõde abiks pluss veel igasugused muud asjaajajad, meil on ühe perearsti kohta üks õde ja rahastamise süsteem võimaldab veel palgata ühe registraatori asjaajaja poole kohaga. Palju räägiti ka ennetustegevusest, sest eesmärk on tegelikult see, et patsient ei saakski patsiendiks, aga ükskõik kust jutt algas, mingil hetkel jõuti ikka rahani. Tartu Ülikooli professor Raul Kiivet. Minu meelest on suht selge, et ei ole küsimus, kas tervishoidu on raha vaja, küsimus on selles, kui kiiresti ja kui palju seda suudetakse riigieelarvesse tekitada, et teda siis elanike puudulat vajaduste katmiseks ja siis nende asjade arendamiseks, mis meil Eestis veel ei ole. Ning haiglate liidu esindaja Urmas Sule Kui me tahame praegu seada eesmärki saada nende piiratud vahenditega lähiaastatel hakkama ja olla siin konkurentsivõimelised, siis siin nagu ootused ja võimalused kipuvad nagu kahvlisse minema, et seda sisemist efektiivsust ei ole meil nii palju, et selle pealt veel siis nagu liugu lasta või midagi saavutada, ehk siis teisisõnu see haigekassa eelarve, selline perspektiiv, nagu ta hetkel nõukogus on läbi käinud, tegelikult tähendab meie konkurentsivõime riikliku konkurentsivõime halvenemist lähiaastatel. Ning lõpuks sõna ka sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Saame panustada nii palju, kui raha on. Meil ei ole tervishoius rohkem raha kui meie inimeste töökad käed sinna kokku korjama. Kui on rohkem, panustame rohkem, kui ei, siis saame vähem panustada. Jah, on variant see, et, et me võtame kolme aastaga reservid tühjaks ja siis on väga valus kukkumine, kui ei toimu mingit järsku muudatust, et erinevaid valikuid on oi-oi kui palju. Aga üldkokkuvõttes, mina usun, et meie tervishoid on täna antud olusid arvestades päris hea kvaliteediga, meie arstid teevad väga head tööd ja meil ei ole väga suuri reforme tervishoius lähitulevikus vaja. Tegelikult oli tänane arutelu üheks ettevalmistavaks etapiks suuremale arutelule tervishoiuteemal seda olulise tähtsusega riikliku küsimusena novembrikuus.
|
Riigikogu sotsiaalkomisjon pidas avaliku istungi, kus olid kõne all olukord ja probleemid tervisesüsteemis.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Riigikogu konverentsisaali laua taga oli arvukas esindus nii arstide, õdede, haigekassa kui patsientide poolt ja probleeme, millest rääkida jätkus. Arstid tõid välja punktid, mille tagajärjel on nende sõnul arstiabi kättesaadavus vähenenud ja patsientide olukord halvenenud. Järjekordade pikendamine, hooldusravi omaosaluse kehtestamine, kõrge ravimite omaosalus, töövõimetus, hüvitise vähendamine, esmataseme arstiabi, mittetäielik kättesaadavus, perearstide esindaja Külvi Peterson rõhutaski, et riigi prioriteet peab olema esmatasandil arstiabi, sest seda vajab 75 protsenti elanikest, samal ajal kui haiglaravi umbes 10 protsenti ja esmatasandi abi on eriarstiabist mitu korda odavam. Aga samas on perearste puudu ja nende töökoormus suureneb pidevalt. Mida teha? Puudu on ikka kindlasti rahast. Kui me võtame vana Euroopa, kus on enam-vähem sama suur perearstipraksis ehk 1700 inimest, sellest on umbes nimistus siis seal on ühe perearsti kohta 3,4 pereõde abiks pluss veel igasugused muud asjaajajad, meil on ühe perearsti kohta üks õde ja rahastamise süsteem võimaldab veel palgata ühe registraatori asjaajaja poole kohaga. Palju räägiti ka ennetustegevusest, sest eesmärk on tegelikult see, et patsient ei saakski patsiendiks, aga ükskõik kust jutt algas, mingil hetkel jõuti ikka rahani. Tartu Ülikooli professor Raul Kiivet. Minu meelest on suht selge, et ei ole küsimus, kas tervishoidu on raha vaja, küsimus on selles, kui kiiresti ja kui palju seda suudetakse riigieelarvesse tekitada, et teda siis elanike puudulat vajaduste katmiseks ja siis nende asjade arendamiseks, mis meil Eestis veel ei ole. Ning haiglate liidu esindaja Urmas Sule Kui me tahame praegu seada eesmärki saada nende piiratud vahenditega lähiaastatel hakkama ja olla siin konkurentsivõimelised, siis siin nagu ootused ja võimalused kipuvad nagu kahvlisse minema, et seda sisemist efektiivsust ei ole meil nii palju, et selle pealt veel siis nagu liugu lasta või midagi saavutada, ehk siis teisisõnu see haigekassa eelarve, selline perspektiiv, nagu ta hetkel nõukogus on läbi käinud, tegelikult tähendab meie konkurentsivõime riikliku konkurentsivõime halvenemist lähiaastatel. Ning lõpuks sõna ka sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Saame panustada nii palju, kui raha on. Meil ei ole tervishoius rohkem raha kui meie inimeste töökad käed sinna kokku korjama. Kui on rohkem, panustame rohkem, kui ei, siis saame vähem panustada. Jah, on variant see, et, et me võtame kolme aastaga reservid tühjaks ja siis on väga valus kukkumine, kui ei toimu mingit järsku muudatust, et erinevaid valikuid on oi-oi kui palju. Aga üldkokkuvõttes, mina usun, et meie tervishoid on täna antud olusid arvestades päris hea kvaliteediga, meie arstid teevad väga head tööd ja meil ei ole väga suuri reforme tervishoius lähitulevikus vaja. Tegelikult oli tänane arutelu üheks ettevalmistavaks etapiks suuremale arutelule tervishoiuteemal seda olulise tähtsusega riikliku küsimusena novembrikuus.
### Response:
Riigikogu sotsiaalkomisjon pidas avaliku istungi, kus olid kõne all olukord ja probleemid tervisesüsteemis.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Rahvaliit on seni keskendunud regionaalsusele, kuid tugev tuleb olla ka riigi üldises poliitikas ja parteisiseselt peaks tugev olema maakonnabüroode ning keskbüroo koostöö. Ka peaks olema rahvaliidu edaspidi selge maailmavaateline määratlus. Seda rõhutas ka oma valimiseelses kõnes erakonna uus esimees Jaanus Marrandi. Meid peetakse väga selgelt vasakpoolseks erakonnaks ja aeg-ajalt ka meie oma kõnedest kostub see läbi. Aga kui teiselt poolt vaadata meie põhikirja, siis põhikirjaliselt me oleme määratlenud ennast rahvuslik-alalhoidliku erakonnana, et me peame ühel või teisel viisil selle avalikkuse arvamuse ja sellise väljakujunenud arvamuse vahelise vastuolu ületama. Me peame mõjuma usutavalt ka maailmavaateliselt, mitte ainult kuskil kirja pandud põhikirjaliselt. Jaanus Marrandi jääb rahvaliitu esialgu juhtima käesoleva aasta detsembrikuuni. See on ajani, kui koguneb rahvaliidu 16. korraline kongress, seal otsustatakse, kas jätkatakse sama esimehega või valitakse uus rahvaliit. Parlamendierakonna na on kaasatud edaspidigi poliitilistesse diskussioonidesse ja oma selget, st poliitilisest põhimõttest ei loobuta Eesti Raadio küsimusele, missuguse erakonnaga näeks rahvaliidu uus esimees tulevikus koostöövõimalusi vastas Jaanus Marrandi järgmist. Ma arvan, et me oleme täna opositsioonierakond ja on täiesti selge, et loomulikud koostööpartnerid on meile praegu opositsiooni erakonnad, need on siis Keskerakond ja rohelised, nende mõlemiga on meil kasvõi sotsiaalpoliitika või siis keskkonnateadlikkuse koha pealt kokkupuutepunkte ju tegelikult leida ja ma arvan, et ei tohiks olla täna erakondi, kellega koostööd ei taha teha. Ei saa teha, et kõikide erakondadega peab saama koostööd teha oma eesmärkide elluviimise nimel. Rahvaliidu erakorraline kongress valis ka neli aseesimeest, nendeks on Ester Tuiksoo, Kaarel Rüütli, Jaanus Männik ning Jaan Õuna. Rahvaliidu erakorraline kongress võttis vastu ka pöördumise kogu Eestimaa poole, milles väljendatakse sügavat muret Eestis kujunenud olukorra pärast. Ja Eesti suurima erakonnana ootab rahvaliit kõikide poliitiliste jõudude vastutustundlikku käitumist ning kutsub rahvast üles mitte alluma provokatsioonidele, vaid käituma tasakaalukalt.
|
Rahvaliit valis uue esimehe.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Rahvaliit on seni keskendunud regionaalsusele, kuid tugev tuleb olla ka riigi üldises poliitikas ja parteisiseselt peaks tugev olema maakonnabüroode ning keskbüroo koostöö. Ka peaks olema rahvaliidu edaspidi selge maailmavaateline määratlus. Seda rõhutas ka oma valimiseelses kõnes erakonna uus esimees Jaanus Marrandi. Meid peetakse väga selgelt vasakpoolseks erakonnaks ja aeg-ajalt ka meie oma kõnedest kostub see läbi. Aga kui teiselt poolt vaadata meie põhikirja, siis põhikirjaliselt me oleme määratlenud ennast rahvuslik-alalhoidliku erakonnana, et me peame ühel või teisel viisil selle avalikkuse arvamuse ja sellise väljakujunenud arvamuse vahelise vastuolu ületama. Me peame mõjuma usutavalt ka maailmavaateliselt, mitte ainult kuskil kirja pandud põhikirjaliselt. Jaanus Marrandi jääb rahvaliitu esialgu juhtima käesoleva aasta detsembrikuuni. See on ajani, kui koguneb rahvaliidu 16. korraline kongress, seal otsustatakse, kas jätkatakse sama esimehega või valitakse uus rahvaliit. Parlamendierakonna na on kaasatud edaspidigi poliitilistesse diskussioonidesse ja oma selget, st poliitilisest põhimõttest ei loobuta Eesti Raadio küsimusele, missuguse erakonnaga näeks rahvaliidu uus esimees tulevikus koostöövõimalusi vastas Jaanus Marrandi järgmist. Ma arvan, et me oleme täna opositsioonierakond ja on täiesti selge, et loomulikud koostööpartnerid on meile praegu opositsiooni erakonnad, need on siis Keskerakond ja rohelised, nende mõlemiga on meil kasvõi sotsiaalpoliitika või siis keskkonnateadlikkuse koha pealt kokkupuutepunkte ju tegelikult leida ja ma arvan, et ei tohiks olla täna erakondi, kellega koostööd ei taha teha. Ei saa teha, et kõikide erakondadega peab saama koostööd teha oma eesmärkide elluviimise nimel. Rahvaliidu erakorraline kongress valis ka neli aseesimeest, nendeks on Ester Tuiksoo, Kaarel Rüütli, Jaanus Männik ning Jaan Õuna. Rahvaliidu erakorraline kongress võttis vastu ka pöördumise kogu Eestimaa poole, milles väljendatakse sügavat muret Eestis kujunenud olukorra pärast. Ja Eesti suurima erakonnana ootab rahvaliit kõikide poliitiliste jõudude vastutustundlikku käitumist ning kutsub rahvast üles mitte alluma provokatsioonidele, vaid käituma tasakaalukalt.
### Response:
Rahvaliit valis uue esimehe.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Seekord algavad kollektiivlepingu läbirääkimised, eriti keerulises olukorras. Viirusekriisiga on ühelt poolt kaasnenud ühiskonna suur toetus meditsiinitöötajatele, teisalt ka suur majanduslangus. Õdede liidu juht Anneli Kannus lisas, et viirusekriis tõi eriti teravalt välja selle, et praegune töötasu ei ole kooskõlas pingutustega, mida õed oma tervise ja pereelu arvelt teevad. Praegu on esimese aprilli seisuga õepalk kaheksa eurot tund ja meil ei ole kehtestatud eraldi töötasu eriõele ja hooldustöötaja palk on viis eurot tund. Õdede liit on teinud ettepaneku alustada läbirääkimisi, kus õe palgaks oleks üheksa, 40, eriõe palgaks üheksa-üheksakümmend tund ja kutsega hooldustöötaja palgaks kuus eurot tund. Seekord ei pea õdede liit tööandjatega läbirääkimisi koos arstide ja tervishoiutöötajate liiduga. Kannus ütles, et see on loomulik areng. Eelmisel aastal tegid õed iseseisvaid visiite kaks pool miljonit, mis tähendab lihtsalt seda, et õdede iseseisvumine ja areng on meid viinud sinnani, et õed seisavad iseenda töötingimuste eest iseseisvalt. Arstide liidu president Jaan Sütt ütles, et omavahel on asju siiski arutatud ja nõudmised on sarnased. Tunnitasu tõus nädalavahetuse lisatasu lisapuhkus, täpsemalt rääkima ta veel ei soostunud. Nagunii need numbrid selguvad lõpuks läbirääkimiste käigus ja meiepoolne huvi on lihtsalt, et tervishoiutöötajad ei jääks kuskil osas vaes lapse ossa ja võib-olla mõnes kohas on ka mingeid erialasid vaja järgi aidata, kuna need protsendid on olnud aastaid liiga madalad. Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule nentis, et meditsiinis on väga palju töötajaid, nii et iga palgatõus nõuab väga palju raha. Kindlasti haiglate liit ei ole niisugune nagu võlukepi organisatsioon, tegelikult on meil kõige suurem väljakutse ju selles, et ega keegi täna ei tea, milline saab olema Eesti riigieelarve tahes-tahtmata me peame olema kahe jalaga maa peal. Õdede Liit tahab kõnelusi alustada niipea, kui võimalik. Arstide liit loodab läbirääkimiste laua taha istuda suve lõpus. Arstide Liidu juht Jaan Sütt toonitas, et tervishoiutöötajate välismaale lahkumine on viimastel aastatel tunduvalt vähenenud tänu kollektiivlepingutele, mis töötingimusi on parandanud. Loomulikult mingisugune palgatõus ja mingisugune töötingimuste ja puhketingimuste parandamine peab toimuma sellepärast, et seda ma usun, et riik tervikuna lubada ei saa, et see väljaränne taastuks.
|
Nii Arstide liit kui Õdede liit on algatanud kollektiivlepingu uuendamise. Eesti tervishoiutöötajad ootavad palgatõusu ning lisaraha nädalavahetustel ja öösel töötamise eest.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Seekord algavad kollektiivlepingu läbirääkimised, eriti keerulises olukorras. Viirusekriisiga on ühelt poolt kaasnenud ühiskonna suur toetus meditsiinitöötajatele, teisalt ka suur majanduslangus. Õdede liidu juht Anneli Kannus lisas, et viirusekriis tõi eriti teravalt välja selle, et praegune töötasu ei ole kooskõlas pingutustega, mida õed oma tervise ja pereelu arvelt teevad. Praegu on esimese aprilli seisuga õepalk kaheksa eurot tund ja meil ei ole kehtestatud eraldi töötasu eriõele ja hooldustöötaja palk on viis eurot tund. Õdede liit on teinud ettepaneku alustada läbirääkimisi, kus õe palgaks oleks üheksa, 40, eriõe palgaks üheksa-üheksakümmend tund ja kutsega hooldustöötaja palgaks kuus eurot tund. Seekord ei pea õdede liit tööandjatega läbirääkimisi koos arstide ja tervishoiutöötajate liiduga. Kannus ütles, et see on loomulik areng. Eelmisel aastal tegid õed iseseisvaid visiite kaks pool miljonit, mis tähendab lihtsalt seda, et õdede iseseisvumine ja areng on meid viinud sinnani, et õed seisavad iseenda töötingimuste eest iseseisvalt. Arstide liidu president Jaan Sütt ütles, et omavahel on asju siiski arutatud ja nõudmised on sarnased. Tunnitasu tõus nädalavahetuse lisatasu lisapuhkus, täpsemalt rääkima ta veel ei soostunud. Nagunii need numbrid selguvad lõpuks läbirääkimiste käigus ja meiepoolne huvi on lihtsalt, et tervishoiutöötajad ei jääks kuskil osas vaes lapse ossa ja võib-olla mõnes kohas on ka mingeid erialasid vaja järgi aidata, kuna need protsendid on olnud aastaid liiga madalad. Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule nentis, et meditsiinis on väga palju töötajaid, nii et iga palgatõus nõuab väga palju raha. Kindlasti haiglate liit ei ole niisugune nagu võlukepi organisatsioon, tegelikult on meil kõige suurem väljakutse ju selles, et ega keegi täna ei tea, milline saab olema Eesti riigieelarve tahes-tahtmata me peame olema kahe jalaga maa peal. Õdede Liit tahab kõnelusi alustada niipea, kui võimalik. Arstide liit loodab läbirääkimiste laua taha istuda suve lõpus. Arstide Liidu juht Jaan Sütt toonitas, et tervishoiutöötajate välismaale lahkumine on viimastel aastatel tunduvalt vähenenud tänu kollektiivlepingutele, mis töötingimusi on parandanud. Loomulikult mingisugune palgatõus ja mingisugune töötingimuste ja puhketingimuste parandamine peab toimuma sellepärast, et seda ma usun, et riik tervikuna lubada ei saa, et see väljaränne taastuks.
### Response:
Nii Arstide liit kui Õdede liit on algatanud kollektiivlepingu uuendamise. Eesti tervishoiutöötajad ootavad palgatõusu ning lisaraha nädalavahetustel ja öösel töötamise eest.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Praeguses etapis on meretuulepark keskkonna hindamise faasis mis suures osas sisaldab erinevaid uuringuid, väliuuringuid eeskätt alates selle aasta algusest isegi eelmise aasta lõpust alates hüljestest, nahkhiirtest, lindudest, kaladest ja, ja, ja kõik muu selline. Hetkel on merel kaks laeva tegema uuringut. Üks puudutab merepõhja, ütleme siis 3D mudelit, mis annab ka infot merebioloogidele ja otsib frakke ajaloolist kultuuripärandi ja kõik muud sellist. Ja teine laev on radaritega ja vaatab linde. Ja see kõik võtab veel aastakese aega ja me loodame jõuda lubadeni ülejärgmise aasta lõpuks finantseerimise otsuseni kaks aastat hiljem ja siis kaks aastat ehitamist ehk teoreetiliselt kõige varem 2028 võiks tulla elektrit Eesti põhivõrku, umbes samas faasis on Eesti Energia, Liivi lahe meretuulepark. Ja, ja varem ilmselt ei saa keegi valmis, ei ole võimalik lihtsalt neid protseduure kiiremini teha. Ehk me tegelikult liigume päris kenasti, aga see kõik võtab väga palju aega. Kuna meretuulepargi võimsus on suurenenud algselt 600-lt megavatilt pigem praegu 1400 megavatine, siis ka maksumus on kindlasti suurenenud. Aga täna komakohtadega ka miljardi euro puhul komakohtadega rääkida liiga vara, sest lõplik maht pole teada. Ühtepidi ja teistpidi on hinnad väga muutlikud, et kui siin eelmisel ja sellel aastal on metallhinnad maailmas muutunud 30 protsenti rohkem, siis on väga ja teha lõplikke hinnakalkulatsioone, aga, aga suurusjärk on miljardit ees.
|
Saare Wind Energy poolt Saaremaast lääne poole merre plaanitava meretuulepargi arendus on jõudnud miljoneid eurosid maksma minevate uuringute faasi, mis peaksid lõppema järgmisel aastal. Aga tuulepargi valmimiseni võib minna veel aastaid. Esialgselt plaanitav 600 megavatine tuulepark võib tulla ka pea poole võimsam ja maksma minna mitu miljardit eurot. Saare Wind Energy juhatuse liige Kuido Kartau.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Praeguses etapis on meretuulepark keskkonna hindamise faasis mis suures osas sisaldab erinevaid uuringuid, väliuuringuid eeskätt alates selle aasta algusest isegi eelmise aasta lõpust alates hüljestest, nahkhiirtest, lindudest, kaladest ja, ja, ja kõik muu selline. Hetkel on merel kaks laeva tegema uuringut. Üks puudutab merepõhja, ütleme siis 3D mudelit, mis annab ka infot merebioloogidele ja otsib frakke ajaloolist kultuuripärandi ja kõik muud sellist. Ja teine laev on radaritega ja vaatab linde. Ja see kõik võtab veel aastakese aega ja me loodame jõuda lubadeni ülejärgmise aasta lõpuks finantseerimise otsuseni kaks aastat hiljem ja siis kaks aastat ehitamist ehk teoreetiliselt kõige varem 2028 võiks tulla elektrit Eesti põhivõrku, umbes samas faasis on Eesti Energia, Liivi lahe meretuulepark. Ja, ja varem ilmselt ei saa keegi valmis, ei ole võimalik lihtsalt neid protseduure kiiremini teha. Ehk me tegelikult liigume päris kenasti, aga see kõik võtab väga palju aega. Kuna meretuulepargi võimsus on suurenenud algselt 600-lt megavatilt pigem praegu 1400 megavatine, siis ka maksumus on kindlasti suurenenud. Aga täna komakohtadega ka miljardi euro puhul komakohtadega rääkida liiga vara, sest lõplik maht pole teada. Ühtepidi ja teistpidi on hinnad väga muutlikud, et kui siin eelmisel ja sellel aastal on metallhinnad maailmas muutunud 30 protsenti rohkem, siis on väga ja teha lõplikke hinnakalkulatsioone, aga, aga suurusjärk on miljardit ees.
### Response:
Saare Wind Energy poolt Saaremaast lääne poole merre plaanitava meretuulepargi arendus on jõudnud miljoneid eurosid maksma minevate uuringute faasi, mis peaksid lõppema järgmisel aastal. Aga tuulepargi valmimiseni võib minna veel aastaid. Esialgselt plaanitav 600 megavatine tuulepark võib tulla ka pea poole võimsam ja maksma minna mitu miljardit eurot. Saare Wind Energy juhatuse liige Kuido Kartau.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Pärast kaht, 2013. ja 2000 seitsmeteistkümnendal aastal toimunud omavalitsuste liit, mis on Lüganuse vallas viis kooli Sondas, on kolmeklassiline algkool. Lüganusel ja Maidlas on eestikeelne ning Kiviõli venekeelne põhikool ning Kiviõli esimeses keskkoolis on 12 klassi. Lüganuse abivallavanem Arno Rosmani sõnul on valla koolivõrgu korrastamine vajalik, sest väikesel maa-alal on haridusasutusi liiga palju. Kiviõlist 10 kilomeetri raadiuses on viis kooli, et ega see koolis käimine siis väga kaugele ei lähe, aga, aga kindlasti me ka kaalusime Lüganusel, et nagu ka eelmine vallavõim, et jätab siis algkooli sinna alles, aga täna siis algkooli sellisesse suurde koolihoonesse alles jätta ja majandus ja küttekulud ikkagi oluliselt ei vähene, see on ka puhas raha raiskamine, pigem tuleks kokku hoida ja kokkuhoitud raha siis investeerida haridusse, kus oleks paremad õpetajad, parem koolitaristu ja nii edasi, et lastel oleks ka tulevikus õppida. Sel kevadel võttiski Lüganuse volikogu vastu otsuse, et kuue õpilase, kas on ta algkool ja 60 õpilase ga. Lüganuse põhikool suletakse. Lüganuse kooli lastevanemad on otsuse vaidlustanud ja koguvad ka toetust kohtukulude katteks. Lüganuse vallavolikogu hariduse ja noorsootöökomisjoni esimees Kaja Toika on Lüganuse kooli hoolekogu liikmena üks neist, kes võitleb kooli allesjäämise eest. Kaja Toika hinnangul on Ida-Virumaal maakoolide säilitamine vajalik, sest ka eestikeelse õppekeelega linnakoolides aina suureneb. Muukeelsete laste hulk. Kui praegu riik on võtnud suunaks segakoolid, siis peab jääma ka Eesti lapsevanematele, Ida-Virumaal, igal juhul peab jääma see valikuvõimalus. Kuna meil, Ida-Virumaal eestlaskond elab põhiliselt ikkagi maal siis sellised olukorrad, kus maainimesed jääb vaeslapse ossa siin linnade kõrval, siis tegelikult peaks riik tulema praegu appi, et ei tehtaks selliseid otsuseid nagu lüganuse kooli puhul. Kaja Toika arvates tuleks Lüganuse valla koolide sulgemist asemel paremini üle vaadata haridusasutuste võimalikud kokkuhoiukohad. Enne kui hakata midagi sulgema, tuleb vaadata seda, et kas seal iga haridusasutuse sees on võimalik veel kokkutõmbeid teha. Minu hinnangul oleks oleks olnud seal veel võimalik kokku hoida. Kahe kooli sulgemine on väheneva elanikkonna vallas alles haridus, reformi esimene osa ja vaja on teha ka järgmised sammud, tõdes Lüganuse abivallavanem Arno Rossmann. Me oleme juba võib-olla kolm kuud ka Kivila esimese keskkooliga arutanud gümnaasiumiosa ja teades seda, et siin naabermaakonnas valmib jälle järjekordselt uus riigigümnaasium ja Järve gümnaasium on ja Jõhvi gümnaasium on siin lähedal, kus on oluliselt ikkagi parim õpikeskkond ja kus õpilased saavad paremat haridust, see on tuleviku küsimus ja, ja võib-olla ka juba järgmise aasta küsimus. Lüganuse vallas elab 8200 inimest, neist valla üldhariduskoolides käib 670 Lüganuselt raadiouudistele Rene Kundla.
|
Lüganuse vallas pannakse sügisel kinni kaks kooli, kuid vallajuhtide sõnul on see vaid haridusreformi esimene osa ning kaalukausil on ka valla ainsa gümnaasiumi sulgemine.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Pärast kaht, 2013. ja 2000 seitsmeteistkümnendal aastal toimunud omavalitsuste liit, mis on Lüganuse vallas viis kooli Sondas, on kolmeklassiline algkool. Lüganusel ja Maidlas on eestikeelne ning Kiviõli venekeelne põhikool ning Kiviõli esimeses keskkoolis on 12 klassi. Lüganuse abivallavanem Arno Rosmani sõnul on valla koolivõrgu korrastamine vajalik, sest väikesel maa-alal on haridusasutusi liiga palju. Kiviõlist 10 kilomeetri raadiuses on viis kooli, et ega see koolis käimine siis väga kaugele ei lähe, aga, aga kindlasti me ka kaalusime Lüganusel, et nagu ka eelmine vallavõim, et jätab siis algkooli sinna alles, aga täna siis algkooli sellisesse suurde koolihoonesse alles jätta ja majandus ja küttekulud ikkagi oluliselt ei vähene, see on ka puhas raha raiskamine, pigem tuleks kokku hoida ja kokkuhoitud raha siis investeerida haridusse, kus oleks paremad õpetajad, parem koolitaristu ja nii edasi, et lastel oleks ka tulevikus õppida. Sel kevadel võttiski Lüganuse volikogu vastu otsuse, et kuue õpilase, kas on ta algkool ja 60 õpilase ga. Lüganuse põhikool suletakse. Lüganuse kooli lastevanemad on otsuse vaidlustanud ja koguvad ka toetust kohtukulude katteks. Lüganuse vallavolikogu hariduse ja noorsootöökomisjoni esimees Kaja Toika on Lüganuse kooli hoolekogu liikmena üks neist, kes võitleb kooli allesjäämise eest. Kaja Toika hinnangul on Ida-Virumaal maakoolide säilitamine vajalik, sest ka eestikeelse õppekeelega linnakoolides aina suureneb. Muukeelsete laste hulk. Kui praegu riik on võtnud suunaks segakoolid, siis peab jääma ka Eesti lapsevanematele, Ida-Virumaal, igal juhul peab jääma see valikuvõimalus. Kuna meil, Ida-Virumaal eestlaskond elab põhiliselt ikkagi maal siis sellised olukorrad, kus maainimesed jääb vaeslapse ossa siin linnade kõrval, siis tegelikult peaks riik tulema praegu appi, et ei tehtaks selliseid otsuseid nagu lüganuse kooli puhul. Kaja Toika arvates tuleks Lüganuse valla koolide sulgemist asemel paremini üle vaadata haridusasutuste võimalikud kokkuhoiukohad. Enne kui hakata midagi sulgema, tuleb vaadata seda, et kas seal iga haridusasutuse sees on võimalik veel kokkutõmbeid teha. Minu hinnangul oleks oleks olnud seal veel võimalik kokku hoida. Kahe kooli sulgemine on väheneva elanikkonna vallas alles haridus, reformi esimene osa ja vaja on teha ka järgmised sammud, tõdes Lüganuse abivallavanem Arno Rossmann. Me oleme juba võib-olla kolm kuud ka Kivila esimese keskkooliga arutanud gümnaasiumiosa ja teades seda, et siin naabermaakonnas valmib jälle järjekordselt uus riigigümnaasium ja Järve gümnaasium on ja Jõhvi gümnaasium on siin lähedal, kus on oluliselt ikkagi parim õpikeskkond ja kus õpilased saavad paremat haridust, see on tuleviku küsimus ja, ja võib-olla ka juba järgmise aasta küsimus. Lüganuse vallas elab 8200 inimest, neist valla üldhariduskoolides käib 670 Lüganuselt raadiouudistele Rene Kundla.
### Response:
Lüganuse vallas pannakse sügisel kinni kaks kooli, kuid vallajuhtide sõnul on see vaid haridusreformi esimene osa ning kaalukausil on ka valla ainsa gümnaasiumi sulgemine.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tõesti paistab, et praegu on tegu parimate hoonejäänustega, mis siit leiti. On, et et tundub, et on vanemad kui raekoda ja vaekoda, mis on siis seal seitsmeteistkümnenda sajandi teisel poolel valminud. Et praeguses uurimisseisus tundub, et vanem hoone osa pärineb kuskil seitsmeteistkümnenda sajandi algusest, võib-olla isegi 16. sajandi lõpust, et pigem seostub taanlastega juba see ehitus, oli see oodatav, et selline asi siit välja tuleb? Selles mõttes ajaloolistel plaanidest ma ei ole siin hoonestust leidnud. Seni esimene linnaplaan on meil aastast 1681, et seal seda hoonet peal ei ole. Ja ka hilisematel plaanidel paistab, et siin on kaks erinevat ehitusetappi, et kõige vanem on seal otsas, on üks selline väike keldriruum, paistab et see on tugevate põlemisjälgedega ja siis ta on hiljem uuesti üles ehitatud. Tõenäoliselt on see hoone siis kadunud enne esimest linnaplaani. Kuressaare asula tekkis siia kuskil 14. sajandil, aga noh, lihtsalt ei ole keskaegseid hoonejälgi veel või vundamente leitud, kuna neid on ka raske tuvastada. Enamasti oli tegu puidust hoonetega, mis siin korduvalt on maha põlenud, et see tundub olevat nüüd kivihoone igal juhul, et palju on selliseid katusekivi tükk ja lubimürdiga laotud seinajäänuseid. Praegu tundub, et sellest vanemast hoonest on nii vähe järel, et siin nagu otseselt klaasi alla panna või säilitada vist ei ole midagi, aga lõpliku otsuse teeb muinsuskaitseamet selles suhtes kõrval olevate majade hoovid ja need võivad veel vundament täis. Teoreetiliselt loomulikult arvatakse, et, et see keskaegne asula paikneski kohe siin linnuse külje all ja samas ka keskaegne kirik ja kalmistu siin tolli tänava alguses, et siin neid üllatusi kindlasti tuleb veel, kui mingeid ehitustöid siin piirkonnas toimub?
|
Arheoloog Garel Püüa kinnitusel pole kunagist hoonet märgitud ühelegi vanale linnaplaanile. Ja nii öelda kunagise maja hoovist, enam kui kahe meetri sügavuselt tulid päevavalgele ka mitu seni vanimat Kuressaarest leitud münti 16. sajandist.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tõesti paistab, et praegu on tegu parimate hoonejäänustega, mis siit leiti. On, et et tundub, et on vanemad kui raekoda ja vaekoda, mis on siis seal seitsmeteistkümnenda sajandi teisel poolel valminud. Et praeguses uurimisseisus tundub, et vanem hoone osa pärineb kuskil seitsmeteistkümnenda sajandi algusest, võib-olla isegi 16. sajandi lõpust, et pigem seostub taanlastega juba see ehitus, oli see oodatav, et selline asi siit välja tuleb? Selles mõttes ajaloolistel plaanidest ma ei ole siin hoonestust leidnud. Seni esimene linnaplaan on meil aastast 1681, et seal seda hoonet peal ei ole. Ja ka hilisematel plaanidel paistab, et siin on kaks erinevat ehitusetappi, et kõige vanem on seal otsas, on üks selline väike keldriruum, paistab et see on tugevate põlemisjälgedega ja siis ta on hiljem uuesti üles ehitatud. Tõenäoliselt on see hoone siis kadunud enne esimest linnaplaani. Kuressaare asula tekkis siia kuskil 14. sajandil, aga noh, lihtsalt ei ole keskaegseid hoonejälgi veel või vundamente leitud, kuna neid on ka raske tuvastada. Enamasti oli tegu puidust hoonetega, mis siin korduvalt on maha põlenud, et see tundub olevat nüüd kivihoone igal juhul, et palju on selliseid katusekivi tükk ja lubimürdiga laotud seinajäänuseid. Praegu tundub, et sellest vanemast hoonest on nii vähe järel, et siin nagu otseselt klaasi alla panna või säilitada vist ei ole midagi, aga lõpliku otsuse teeb muinsuskaitseamet selles suhtes kõrval olevate majade hoovid ja need võivad veel vundament täis. Teoreetiliselt loomulikult arvatakse, et, et see keskaegne asula paikneski kohe siin linnuse külje all ja samas ka keskaegne kirik ja kalmistu siin tolli tänava alguses, et siin neid üllatusi kindlasti tuleb veel, kui mingeid ehitustöid siin piirkonnas toimub?
### Response:
Arheoloog Garel Püüa kinnitusel pole kunagist hoonet märgitud ühelegi vanale linnaplaanile. Ja nii öelda kunagise maja hoovist, enam kui kahe meetri sügavuselt tulid päevavalgele ka mitu seni vanimat Kuressaarest leitud münti 16. sajandist.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui liiklusõnnetuses keegi viga ei saa, aga autod on rikutud, võivad inimesed ise otsustada, kes süüdi on. Kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb politsei kutsuda. 2019. aastal tegi politsei varalise kahjuga liiklusõnnetuste sündmuskohale 15000 väljasõitu. Ligi 3000 korda alustati süüdlase väljaselgitamiseks väärteomenetlus. Värskelt välja käidud plaaniga loodab siseministeerium politseiressursse säästa. Politsei ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütleb, et tulevikus ei peaks politseid kutsuma ka juhul, kui õnnetuse asjaosalised erimeelt jäävad. Siis on oluline see, et tuleks teha pildid koguda kokku siis nende osapoolte andmed ja neid hiljem siis edastada kindlustusandjale. See tähendaks seda, et seal sündmuskohal ei ole näiteks vaja oodata politseid. Inimesed ei pea vaidlema 11 süüdistama, vaid saavad asuda kohe ikkagi nende tõendite kogumise kallal. Politseil poleks kohustust välja sõita ka juhul, kui inimesed ikkagi otsustavad hädaabinumbrile helistada. Tulevikus ikkagi püütakse siis seda inimest nõustada selliselt, et, et nad saavad ise selle sündmuse lahendatud ja kindlustus teeb hiljem siis nende kogutud tõendite põhjal otsuse või siis ka kui vaja on noh, näiteks kogutakse mingisuguseid tõendeid juurde, aga tulevikus kindlasti jääb politsei sõitma kõikide nendele õnnetustele, kus on inimesed viga saanud ja ka sellistele õnnetustele näiteks kus üks osapoolt on siis sündmuskohalt lahkunud. Politsei peaks jätkuvalt sõitma kohale ka juhul, kui üks osapool ei anna oma kontaktandmeid, on joobes või kui inimesed ei saa üksteisest näiteks keelebarjääri tõttu aru. Sirle Loigo sõnul kutsutakse tihti politsei eeldusega, et korrakaitse otsus mängib rolli hilisemas kindlustusvaidluses. Tegelikult toimuvad väärteomenetluse ja kindlustusjuhtumi menetlemine paralleelselt, aga üksteisest ei sõltu. See otsus, mida täna teeb politsei väärtemenetluses, otsustades, et kes on nii-öelda süüdi, see otsus ei ole täna kindlustusele siduv ja ka täna teeb kindlustuspolitseis erinevaid otsuseid. Praegu lubab seadus varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustajat väärteokorras trahvida. Suurem osa plekimõlkijaid trahvi ei saa, sest politseid ei kutsuta. Siseministeerium plaanib trahvimisvõimaluse üldse ära kaotada. Tegelikult ei ole riigil soovi karistada inimest nende tegude eest, mis on juhtunud kogemata ja mis otseselt ei ohusta ühegi inimese elu ja tervist. Siseministeerium loodab, et plaanitav seadusemuudatus jõustub 2023. aasta alguses. Ministeerium on välja arvutanud, et muudatuse mõjul vähenevad politsei väljasõidud varalise kahjuga liiklusõnnetustele 70 protsenti ja vastavate väärteomenetluste maht umbes 60 protsenti. Politsei ja piirivalveamet on sellist muudatust juba üsna kaua oodanud ja see peaks aitama riigil kokku hoida ligikaudu 830000 eurot aastas.
|
Tulevikus ei peaks politsei enam varalise kahjuga liiklusõnnetuste pärast välja sõitma isegi juhul, kui õnnetuse osapooled süüdlases kokkuleppele ei jõua. Siseministeeriumis valminud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus jätaks kindlustusandja jaoks vajaliku tõenditekogumise inimeste enda teha.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui liiklusõnnetuses keegi viga ei saa, aga autod on rikutud, võivad inimesed ise otsustada, kes süüdi on. Kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb politsei kutsuda. 2019. aastal tegi politsei varalise kahjuga liiklusõnnetuste sündmuskohale 15000 väljasõitu. Ligi 3000 korda alustati süüdlase väljaselgitamiseks väärteomenetlus. Värskelt välja käidud plaaniga loodab siseministeerium politseiressursse säästa. Politsei ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütleb, et tulevikus ei peaks politseid kutsuma ka juhul, kui õnnetuse asjaosalised erimeelt jäävad. Siis on oluline see, et tuleks teha pildid koguda kokku siis nende osapoolte andmed ja neid hiljem siis edastada kindlustusandjale. See tähendaks seda, et seal sündmuskohal ei ole näiteks vaja oodata politseid. Inimesed ei pea vaidlema 11 süüdistama, vaid saavad asuda kohe ikkagi nende tõendite kogumise kallal. Politseil poleks kohustust välja sõita ka juhul, kui inimesed ikkagi otsustavad hädaabinumbrile helistada. Tulevikus ikkagi püütakse siis seda inimest nõustada selliselt, et, et nad saavad ise selle sündmuse lahendatud ja kindlustus teeb hiljem siis nende kogutud tõendite põhjal otsuse või siis ka kui vaja on noh, näiteks kogutakse mingisuguseid tõendeid juurde, aga tulevikus kindlasti jääb politsei sõitma kõikide nendele õnnetustele, kus on inimesed viga saanud ja ka sellistele õnnetustele näiteks kus üks osapoolt on siis sündmuskohalt lahkunud. Politsei peaks jätkuvalt sõitma kohale ka juhul, kui üks osapool ei anna oma kontaktandmeid, on joobes või kui inimesed ei saa üksteisest näiteks keelebarjääri tõttu aru. Sirle Loigo sõnul kutsutakse tihti politsei eeldusega, et korrakaitse otsus mängib rolli hilisemas kindlustusvaidluses. Tegelikult toimuvad väärteomenetluse ja kindlustusjuhtumi menetlemine paralleelselt, aga üksteisest ei sõltu. See otsus, mida täna teeb politsei väärtemenetluses, otsustades, et kes on nii-öelda süüdi, see otsus ei ole täna kindlustusele siduv ja ka täna teeb kindlustuspolitseis erinevaid otsuseid. Praegu lubab seadus varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustajat väärteokorras trahvida. Suurem osa plekimõlkijaid trahvi ei saa, sest politseid ei kutsuta. Siseministeerium plaanib trahvimisvõimaluse üldse ära kaotada. Tegelikult ei ole riigil soovi karistada inimest nende tegude eest, mis on juhtunud kogemata ja mis otseselt ei ohusta ühegi inimese elu ja tervist. Siseministeerium loodab, et plaanitav seadusemuudatus jõustub 2023. aasta alguses. Ministeerium on välja arvutanud, et muudatuse mõjul vähenevad politsei väljasõidud varalise kahjuga liiklusõnnetustele 70 protsenti ja vastavate väärteomenetluste maht umbes 60 protsenti. Politsei ja piirivalveamet on sellist muudatust juba üsna kaua oodanud ja see peaks aitama riigil kokku hoida ligikaudu 830000 eurot aastas.
### Response:
Tulevikus ei peaks politsei enam varalise kahjuga liiklusõnnetuste pärast välja sõitma isegi juhul, kui õnnetuse osapooled süüdlases kokkuleppele ei jõua. Siseministeeriumis valminud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus jätaks kindlustusandja jaoks vajaliku tõenditekogumise inimeste enda teha.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Te ütlesite meie uudistele antud intervjuus 16. novembril, et Euroopa Liit jätkab läbirääkimisi Valgevene vastaste sanktsioonide üle ja et valmisolek need kohe kehtestada on täiesti olemas. Et eeldatavasti kehtestatakse sanktsioonid neil päevil või siis võimalike asjaolude tõttu, võtab see mõni päev kauem aega, kui kaugel asjad praegu on? Praegu on endiselt veel see paketi väljakuulutamine selle taga, et, et käib juriidiline vormistamine. Euroopa Liidu õigusüksused annavad viimast lihvi sellele, et tagada, et need sanktsioonid oleksid õiguslikult korrektsed. See tähendab seda, et kõik juriidilised argumendid Need peaksid, et ehk kui sanktsioneeritavad asja kohtusse peaksid andma, siis on Euroopa liidu põhjendused sedavõrd tugevad, et Euroopa liit ei jääks kuidagi kaotajaks. Oma sanktsioonide kehtestamisega. Kas te oskate nimetada uut tähtaega, millal sanktsioonid jõustuvad? Täna-homme-ülehomme? Praegu on siht seatud kuu lõpuks nende sanktsioonide kehtestamisele Euroopa Liidu poolt. Neid koordineeritakse ka teiste samameelsete riikidega, näiteks Ameerika Ühendriikidega, kes uue kuu alguses on sanktsioone kehtestamis. Ja muidugi Eesti vaates on väga tähtis, et edasi liigutakse kiiresti ja omalt poolt plaanin selle küsimuse tõstatada kindlasti ka homme saksa kolleegi Haiko Maasiga, kellega olen kohtumas. Kas sanktsioonid puudutavad konkreetselt ka Valgevene lennukompaniid Belavia näiteks, et kas kehtestatakse Euroopa Liidus tegutsevatele firmadele keeld liisida oma lennukeid Belaviale, sellest on juttu olnud. Praegu on kokku lepitud nii füüsilistes kui ka juriidilistes isikutes, nende seas on mitmeid ettevõtteid. Kuid kes detailselt seal nimekirjas on, seda ei ole kahjuks võimalik enne öelda, kui see sanktsioonid. Nimekiri on lõplikult viimistletud ja avalikustatud. Euroopa Liit on kaalunud sanktsioone ka Valgevene peamisele lennujaamale Minskis, et siis Euroopa lennukompaniid nagu näiteks Lufthansa või KLM ei lenda sanktsioonide korral enam Minskisse. Selle kohta on mingit täpsemat infot. Meie jaoks on kahtlemata olnud väga murettekitav, et väga mitmed institutsioonid, ettevõtted on olnud seotud selle immigrantide toomisega Valgevenesse ja sealt edasi Euroopa Liidu välispiirile suunamisega ning meie vaates kindlasti peaksid ka need asutused, üksused, ettevõtted olema sanktsioneeritud, et see kahetsusväärne tegevus nende poolt lõppeks.
|
Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamine Valgevene režiimi vastu on venima hakanud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Te ütlesite meie uudistele antud intervjuus 16. novembril, et Euroopa Liit jätkab läbirääkimisi Valgevene vastaste sanktsioonide üle ja et valmisolek need kohe kehtestada on täiesti olemas. Et eeldatavasti kehtestatakse sanktsioonid neil päevil või siis võimalike asjaolude tõttu, võtab see mõni päev kauem aega, kui kaugel asjad praegu on? Praegu on endiselt veel see paketi väljakuulutamine selle taga, et, et käib juriidiline vormistamine. Euroopa Liidu õigusüksused annavad viimast lihvi sellele, et tagada, et need sanktsioonid oleksid õiguslikult korrektsed. See tähendab seda, et kõik juriidilised argumendid Need peaksid, et ehk kui sanktsioneeritavad asja kohtusse peaksid andma, siis on Euroopa liidu põhjendused sedavõrd tugevad, et Euroopa liit ei jääks kuidagi kaotajaks. Oma sanktsioonide kehtestamisega. Kas te oskate nimetada uut tähtaega, millal sanktsioonid jõustuvad? Täna-homme-ülehomme? Praegu on siht seatud kuu lõpuks nende sanktsioonide kehtestamisele Euroopa Liidu poolt. Neid koordineeritakse ka teiste samameelsete riikidega, näiteks Ameerika Ühendriikidega, kes uue kuu alguses on sanktsioone kehtestamis. Ja muidugi Eesti vaates on väga tähtis, et edasi liigutakse kiiresti ja omalt poolt plaanin selle küsimuse tõstatada kindlasti ka homme saksa kolleegi Haiko Maasiga, kellega olen kohtumas. Kas sanktsioonid puudutavad konkreetselt ka Valgevene lennukompaniid Belavia näiteks, et kas kehtestatakse Euroopa Liidus tegutsevatele firmadele keeld liisida oma lennukeid Belaviale, sellest on juttu olnud. Praegu on kokku lepitud nii füüsilistes kui ka juriidilistes isikutes, nende seas on mitmeid ettevõtteid. Kuid kes detailselt seal nimekirjas on, seda ei ole kahjuks võimalik enne öelda, kui see sanktsioonid. Nimekiri on lõplikult viimistletud ja avalikustatud. Euroopa Liit on kaalunud sanktsioone ka Valgevene peamisele lennujaamale Minskis, et siis Euroopa lennukompaniid nagu näiteks Lufthansa või KLM ei lenda sanktsioonide korral enam Minskisse. Selle kohta on mingit täpsemat infot. Meie jaoks on kahtlemata olnud väga murettekitav, et väga mitmed institutsioonid, ettevõtted on olnud seotud selle immigrantide toomisega Valgevenesse ja sealt edasi Euroopa Liidu välispiirile suunamisega ning meie vaates kindlasti peaksid ka need asutused, üksused, ettevõtted olema sanktsioneeritud, et see kahetsusväärne tegevus nende poolt lõppeks.
### Response:
Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamine Valgevene režiimi vastu on venima hakanud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Haldusreformist on nüüd räägitud tõusude ja maanadega kokku umbes aasta. Paraku on kogu arutelu seni piirdunud kaardi joonistamise liitmise ja lahutamisega. Kuidas kogu see Tallinnas toimuv sekeldamine, kuidas see nagu koha peale paistab ja tundub Noarootsi vallavanem Ülo Kalmer? Tundub, et meil ei ole ikkagi kindlat sihti, kuhu me tahame jõuda ja, ja niikaua, kui ei ole kindlat sihti haldusreformi suhtes, ma arvan, et kohalikud omavalitsused on äraootaval seisukohal ja ja kui on olemas nägemus, mida Eesti riigile vaja on, kuhu me tahame jõuda, on ka selleks olemas omad präänikud. Ma arvan, et omavalitsused reformide lähevad kaasa. Anila vallavanem Arno Peksar, kas tuleks kõne alla tõepoolest ka maakonna suurune vald? Noh, selles maakonna suuruses vallas ma siiski kahtlen, sest tahes-tahtmata jäävad ikkagi väga suured erinevused ja ei näe ka sellel põhjendust, sest et igal asjal peab olema tõesti ikka välja toodud milleks ja, ja mis siis pärast saab ja kui praegu nüüd kokku kraapida terve maakonna peale kõik need investeeringud saaks tõesti mingi kopsaka summa ja ka samal ajal kui nüüd selle kopsaka summaga ma hakata nüüd objektiti mööda maakonda ringi rändama. Ikkagi, ja küsimus, kuhu kõigepealt ja kuhu selle aastakümnete pärast järjekorraga jõutakse? Siin me võime täna juba tuua näiteid ka suurtest valdadest, mis ei ole oma majandamises edukad, nad on rahalistes raskustes, riik vaatab, kuidas neid järje peale aidata. Maarootsi väikene vald. Ma arvan, et kui riik meile paar aastat tagasi 100000 sai valla teede korrashoiuks eraldada, siis oma eelarvest näiteks sel aastal me eraldame veerand miljonit investeeringuteks ja öelda, et ei ole väike vald haldussuutlik siis ma arvan, et see ei pea igati ja alati paika. Kus teile nüüd tundub, kas on võimalik jätkata nii nagu praegu või ei tule see kohe üldse kõne alla? Kuu on mitmed isikud, kellega ma olen kokku puutunud, rõhutanud üks on evolutsiooniline, teine on revolutsioonilise ja praegusel momendil meie valitsus pooldab ikkagi revolutsioonilist teed koos revolutsiooniga kaasneva vägivallaga aga mitte evolutsioonilist teed, sest tegelikult oleks väga võimalik. Kokkulepped on küllaltki paljudes omavalitsustes olemas. Saaks ühineda. Aga ainult üksi sunnismaisusega ei tee mitte midagi, oleks vaja ka präänikut ja kui nüüd riik leiaks mingisugune paar-kolmsada miljonit, ta saab omavalitsuste arvu juba selle liigutusega tõenäoliselt poole vähemaks. Ma arvan, et 10 aastat me oleme ehitanud üles kohalikke omavalitsusi ja tänaseks on ta jõudnud täiesti arvestatavasse tasemesse. Pakutavad teenused vastavad nõuet ja nüüd mõtlematult seda üles ehitatud süsteemi lammutada. Kas me oleme ikka nii rikkad?
|
Kommenteerivad: Noarootsi vallavanem Ülo Kalm ja Hanila vallavanem Arno Peksar.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Haldusreformist on nüüd räägitud tõusude ja maanadega kokku umbes aasta. Paraku on kogu arutelu seni piirdunud kaardi joonistamise liitmise ja lahutamisega. Kuidas kogu see Tallinnas toimuv sekeldamine, kuidas see nagu koha peale paistab ja tundub Noarootsi vallavanem Ülo Kalmer? Tundub, et meil ei ole ikkagi kindlat sihti, kuhu me tahame jõuda ja, ja niikaua, kui ei ole kindlat sihti haldusreformi suhtes, ma arvan, et kohalikud omavalitsused on äraootaval seisukohal ja ja kui on olemas nägemus, mida Eesti riigile vaja on, kuhu me tahame jõuda, on ka selleks olemas omad präänikud. Ma arvan, et omavalitsused reformide lähevad kaasa. Anila vallavanem Arno Peksar, kas tuleks kõne alla tõepoolest ka maakonna suurune vald? Noh, selles maakonna suuruses vallas ma siiski kahtlen, sest tahes-tahtmata jäävad ikkagi väga suured erinevused ja ei näe ka sellel põhjendust, sest et igal asjal peab olema tõesti ikka välja toodud milleks ja, ja mis siis pärast saab ja kui praegu nüüd kokku kraapida terve maakonna peale kõik need investeeringud saaks tõesti mingi kopsaka summa ja ka samal ajal kui nüüd selle kopsaka summaga ma hakata nüüd objektiti mööda maakonda ringi rändama. Ikkagi, ja küsimus, kuhu kõigepealt ja kuhu selle aastakümnete pärast järjekorraga jõutakse? Siin me võime täna juba tuua näiteid ka suurtest valdadest, mis ei ole oma majandamises edukad, nad on rahalistes raskustes, riik vaatab, kuidas neid järje peale aidata. Maarootsi väikene vald. Ma arvan, et kui riik meile paar aastat tagasi 100000 sai valla teede korrashoiuks eraldada, siis oma eelarvest näiteks sel aastal me eraldame veerand miljonit investeeringuteks ja öelda, et ei ole väike vald haldussuutlik siis ma arvan, et see ei pea igati ja alati paika. Kus teile nüüd tundub, kas on võimalik jätkata nii nagu praegu või ei tule see kohe üldse kõne alla? Kuu on mitmed isikud, kellega ma olen kokku puutunud, rõhutanud üks on evolutsiooniline, teine on revolutsioonilise ja praegusel momendil meie valitsus pooldab ikkagi revolutsioonilist teed koos revolutsiooniga kaasneva vägivallaga aga mitte evolutsioonilist teed, sest tegelikult oleks väga võimalik. Kokkulepped on küllaltki paljudes omavalitsustes olemas. Saaks ühineda. Aga ainult üksi sunnismaisusega ei tee mitte midagi, oleks vaja ka präänikut ja kui nüüd riik leiaks mingisugune paar-kolmsada miljonit, ta saab omavalitsuste arvu juba selle liigutusega tõenäoliselt poole vähemaks. Ma arvan, et 10 aastat me oleme ehitanud üles kohalikke omavalitsusi ja tänaseks on ta jõudnud täiesti arvestatavasse tasemesse. Pakutavad teenused vastavad nõuet ja nüüd mõtlematult seda üles ehitatud süsteemi lammutada. Kas me oleme ikka nii rikkad?
### Response:
Kommenteerivad: Noarootsi vallavanem Ülo Kalm ja Hanila vallavanem Arno Peksar.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Euroopa Parlamendi valimiste võitja Andrus Ansipi järel teise tulemuse teinud Yana Toom oli Keskerakonna valimisnimekirjas 12. tema tulemus üle 25000 hääle ületab pea 7000 häälega Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare oma Keskerakonna juhatuse liige ja valimisnimekirja teine number Jüri Ratas ütles, et valimistulemused annavad aimu sellest, et erakond on kaldunud ühte äärmusesse. Eks selge on see, et Keskerakond on liikunud väga tugevasti oma nišis ühte äärmusesse ja see äärmus, kus on eesti keelt kõnelevad inimesed need ei ole. Kas nad on Keskerakonna tagant ära läinud või ei ole enam Keskerakonna poolt hääletama tulnud ja eks erakond peab siin tegema, ma arvan, nendest Euroopa parlamendi valimistest järeldused, kui kui erakond soovib olla edukas 2015, see erakonna esimees sai vähem hääli kui Yana toom, siis selge on see, et erakonna esimees ju ütles algusest peale välja, et tema Euroopa parlamenti ei lähe ja olen enam kui kindel, et väga paljud inimesed sellega arvestasid ja soovisid valida inimest, kes sinna läheb. Aga kas Yana toom oli ka erakonna jaoks sama suur üllatus kui kogu Eesti jaoks? See, et Yana toom on saanud palju hääli, kasvõi ka kohalikel valimistel, kui me võtame eelmise aasta oktoobris Põhja-Tallinnas üle 5000 hääle, see näitab, et ta toet, tal on toetust olnud see, et ta tegi nii suure või tugeva tulemuse, eks see oli tõesti üllatav. Euroopa Parlamendi üksikkandidaadina kandideerinud Keskerakonna liige Olga Sõtnik ütles, et valimistulemused annavad signaali erakonnale, et juhatuses tuleks muutusi teha. Eks need jutud tõepoolest käivad, et kõikidel teistel erakondadel on, see on see põlvkonnavahetus juba toimunud ja oleks aeg ka keskerakonnale seda teha ja minu jaoks need tulemused näitavad küll, et tõepoolest võiks mõelda selle peale, et siiski siiski see, see, see põlvkondade vahetus võiks ka meil aset leida. Jüri Ratas loodab, et erakonna juhid teevad valimistulemustest oma järeldused. Keskerakonna juhti ja Keskerakonna juhatust valib ju kongress, kongress toimub igal iga kahe aasta tagant ja järgmine kord neid valikuid tehakse järgmise aasta suvel korralisel kongressil. Ma väga loodan, et erakonna juhtkond, erakonna esimees, aseesimehed ja ka juhatus näeb põhjust lähipäevadel kokku kutsuda juhatus ja Euroopa Parlamendi tulemusi analüüsida, sest minu meelest analüüsiks on piisavalt põhjust. Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik ütles, et Keskerakonna juhiks saab olla inimene, kes suudab ühendada Eesti ja vene poolt. Et kui Edgar Savisaar peaks välja vahetatama, siis, siis on ju küsimus selles, et, et, et kes on see teine erakonna liige, kes, kes suudab ühendada selle erakonna eestikeelset ja venekeelset poolt. Et niikaua kui sellist inimest ei ole, ma, ma nagu kahtlen, et erakonna esimees välja vahetatakse. Raivo Vettik usub, et Yana Toom esindab Euroopa parlamendis Eesti huve. Kindlasti ei kujune ta selliseks danoka taoliseks kujuks, kes, kes esindab Lätist või on esindanud Lätit europarlamendis, et vene koolireformi puhul leiab toom ilmselt, et, et mitmed Eesti venelaste huvid ei ole piisavalt kaitstud ja sellega seoses ta on olnud aktiivne, aga, aga Euroopa on, on täiesti teine, selline poliitiline väli. Ma, ma arvan küll, et, et, et neid teemasid omavahel seostada ei saa
|
Yana Toomi valimisfenomenist ja Keskerakonna olukorrast pärast seda.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Euroopa Parlamendi valimiste võitja Andrus Ansipi järel teise tulemuse teinud Yana Toom oli Keskerakonna valimisnimekirjas 12. tema tulemus üle 25000 hääle ületab pea 7000 häälega Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare oma Keskerakonna juhatuse liige ja valimisnimekirja teine number Jüri Ratas ütles, et valimistulemused annavad aimu sellest, et erakond on kaldunud ühte äärmusesse. Eks selge on see, et Keskerakond on liikunud väga tugevasti oma nišis ühte äärmusesse ja see äärmus, kus on eesti keelt kõnelevad inimesed need ei ole. Kas nad on Keskerakonna tagant ära läinud või ei ole enam Keskerakonna poolt hääletama tulnud ja eks erakond peab siin tegema, ma arvan, nendest Euroopa parlamendi valimistest järeldused, kui kui erakond soovib olla edukas 2015, see erakonna esimees sai vähem hääli kui Yana toom, siis selge on see, et erakonna esimees ju ütles algusest peale välja, et tema Euroopa parlamenti ei lähe ja olen enam kui kindel, et väga paljud inimesed sellega arvestasid ja soovisid valida inimest, kes sinna läheb. Aga kas Yana toom oli ka erakonna jaoks sama suur üllatus kui kogu Eesti jaoks? See, et Yana toom on saanud palju hääli, kasvõi ka kohalikel valimistel, kui me võtame eelmise aasta oktoobris Põhja-Tallinnas üle 5000 hääle, see näitab, et ta toet, tal on toetust olnud see, et ta tegi nii suure või tugeva tulemuse, eks see oli tõesti üllatav. Euroopa Parlamendi üksikkandidaadina kandideerinud Keskerakonna liige Olga Sõtnik ütles, et valimistulemused annavad signaali erakonnale, et juhatuses tuleks muutusi teha. Eks need jutud tõepoolest käivad, et kõikidel teistel erakondadel on, see on see põlvkonnavahetus juba toimunud ja oleks aeg ka keskerakonnale seda teha ja minu jaoks need tulemused näitavad küll, et tõepoolest võiks mõelda selle peale, et siiski siiski see, see, see põlvkondade vahetus võiks ka meil aset leida. Jüri Ratas loodab, et erakonna juhid teevad valimistulemustest oma järeldused. Keskerakonna juhti ja Keskerakonna juhatust valib ju kongress, kongress toimub igal iga kahe aasta tagant ja järgmine kord neid valikuid tehakse järgmise aasta suvel korralisel kongressil. Ma väga loodan, et erakonna juhtkond, erakonna esimees, aseesimehed ja ka juhatus näeb põhjust lähipäevadel kokku kutsuda juhatus ja Euroopa Parlamendi tulemusi analüüsida, sest minu meelest analüüsiks on piisavalt põhjust. Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik ütles, et Keskerakonna juhiks saab olla inimene, kes suudab ühendada Eesti ja vene poolt. Et kui Edgar Savisaar peaks välja vahetatama, siis, siis on ju küsimus selles, et, et, et kes on see teine erakonna liige, kes, kes suudab ühendada selle erakonna eestikeelset ja venekeelset poolt. Et niikaua kui sellist inimest ei ole, ma, ma nagu kahtlen, et erakonna esimees välja vahetatakse. Raivo Vettik usub, et Yana Toom esindab Euroopa parlamendis Eesti huve. Kindlasti ei kujune ta selliseks danoka taoliseks kujuks, kes, kes esindab Lätist või on esindanud Lätit europarlamendis, et vene koolireformi puhul leiab toom ilmselt, et, et mitmed Eesti venelaste huvid ei ole piisavalt kaitstud ja sellega seoses ta on olnud aktiivne, aga, aga Euroopa on, on täiesti teine, selline poliitiline väli. Ma, ma arvan küll, et, et, et neid teemasid omavahel seostada ei saa
### Response:
Yana Toomi valimisfenomenist ja Keskerakonna olukorrast pärast seda.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Põlevkivituhk segatakse pinnasega, mis saadakse teeäärsete kraavide rajamisel. Tuhaosa on umbes kaheksa protsenti. Kui arvestada, et RMK ehitab või renoveerib aastas üle 300 kilomeetri metsateid vajades selleks ligi 700000 kuupmeetrit kruusa on see oluline kokkuhoid sest kruus on taastumatu maavara. Tallinna tehnikakõrgkoolis on aastaid uuritud, kuidas põlevkivituhka kasutada. Tallinna tehnikakõrgkooli lektor Sven Sillamäe. Tegelikult põlevkivituha kasutamine teedeehituses ei ole uus seitsme kaheksakümnendaiel tehti kruusateedele tolmuvaba katte teid põlevkivi tuhaga, aga teatud probleemide sellest mingi aja jooksul loobuti ja nüüd ka siin viimase 10 15 aasta jooksul on see põlevkivi põletamise tehnoloogia muutunud ja sellega seoses ka tuhaomadused on muutunud me koostöös Eesti energiaga, siis otsisime sellele uuele tuhale teedeehituses rakendust ja pakkusimegi välja selle pinnase modifitseerimise või, või stabiliseerimise tehnoloogia. Esitlesime neid tulemusi eelmine aasta tehnikakõrgkoolis seminaril RMK oli ka seal kuulamas ja pakkus välja, et proovime, teeme päris katselõigu ja vaatame, kas kas õnnestub. Pärast nimetatud seminari asuti kohe tegutsema. Plaanis oli katsetada nelja tüüpi teid. RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimann. Planeerima hakkasime seda kevadel peale seda seminari, meil oli plaanis nelja tüüpi teid katsetada liivateid, savi teid mõnda vana kruusateed ja turbateed turbatee meil Sveni soovitusel jäi kohe ära, siin me oleme nüüd siis liivatee katsetamisel, teed jäävad järgmisse aastasse, see on niisugune liivakas pinnas, looduslik pinnas, midagi juurde siia toodud ei ole, tõime siis siia nüüd katseks tuha sisse ja täna saavad siin juba metsaveoautod peal sõita. Et ta ei ole sugugi mitte halvem kui seesama kruusatee, mis siin kõrval No eks meil oli siin katse käigus ka mõningaid tagasilööke ka ei saa kõik olla ilus, et katsetame veel ja proovime veel ja projekt on lootustandev.
|
RMK alustas pilootprojektiga, kus metsatee ehitamisel kasutatakse kruusa asemel põlevkivituhka. Esimesed katsetused näitavad, et projekt on lootustandev.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Põlevkivituhk segatakse pinnasega, mis saadakse teeäärsete kraavide rajamisel. Tuhaosa on umbes kaheksa protsenti. Kui arvestada, et RMK ehitab või renoveerib aastas üle 300 kilomeetri metsateid vajades selleks ligi 700000 kuupmeetrit kruusa on see oluline kokkuhoid sest kruus on taastumatu maavara. Tallinna tehnikakõrgkoolis on aastaid uuritud, kuidas põlevkivituhka kasutada. Tallinna tehnikakõrgkooli lektor Sven Sillamäe. Tegelikult põlevkivituha kasutamine teedeehituses ei ole uus seitsme kaheksakümnendaiel tehti kruusateedele tolmuvaba katte teid põlevkivi tuhaga, aga teatud probleemide sellest mingi aja jooksul loobuti ja nüüd ka siin viimase 10 15 aasta jooksul on see põlevkivi põletamise tehnoloogia muutunud ja sellega seoses ka tuhaomadused on muutunud me koostöös Eesti energiaga, siis otsisime sellele uuele tuhale teedeehituses rakendust ja pakkusimegi välja selle pinnase modifitseerimise või, või stabiliseerimise tehnoloogia. Esitlesime neid tulemusi eelmine aasta tehnikakõrgkoolis seminaril RMK oli ka seal kuulamas ja pakkus välja, et proovime, teeme päris katselõigu ja vaatame, kas kas õnnestub. Pärast nimetatud seminari asuti kohe tegutsema. Plaanis oli katsetada nelja tüüpi teid. RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimann. Planeerima hakkasime seda kevadel peale seda seminari, meil oli plaanis nelja tüüpi teid katsetada liivateid, savi teid mõnda vana kruusateed ja turbateed turbatee meil Sveni soovitusel jäi kohe ära, siin me oleme nüüd siis liivatee katsetamisel, teed jäävad järgmisse aastasse, see on niisugune liivakas pinnas, looduslik pinnas, midagi juurde siia toodud ei ole, tõime siis siia nüüd katseks tuha sisse ja täna saavad siin juba metsaveoautod peal sõita. Et ta ei ole sugugi mitte halvem kui seesama kruusatee, mis siin kõrval No eks meil oli siin katse käigus ka mõningaid tagasilööke ka ei saa kõik olla ilus, et katsetame veel ja proovime veel ja projekt on lootustandev.
### Response:
RMK alustas pilootprojektiga, kus metsatee ehitamisel kasutatakse kruusa asemel põlevkivituhka. Esimesed katsetused näitavad, et projekt on lootustandev.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Viimati toetas riik hakkepuidu põletamist Narva elektrijaamades kaheksa aastat tagasi. Saastekvoodi hinna hüppeline kasv muudab aga põlevkivi st elektritootmise üha kallimaks ja selleks, et Narva elektrijaamu konkurentsis hoida soovitakse taas puidu põletamist toetada. Balti elektrijaamas on võimalik peaaegu poole põlevkivist asendada biomassiga, mille põletamisel ei pea maksma CO kahe tasu. Elektrituru seaduse muudatused ei meeldi teistele Virumaa puidutöötlejatele, eeskätt puitmassi tootjale Estonian Cell, mis kasutab oma Kunda tehases ligikaudu viit protsenti Eesti raiemahust, räägib aktsiaseltsi Estonian Cell juhatuse liige Siiri lahe. Kui meie piirkonnas hakkab selline massiline puidukasutus ja sellele kasutusele makstakse nagu lõpphinnale peale siis meie, kes me sellele samale puiduressursile kandideerimise või konkureerime, oleme ebavõrdses seisus, sest me ei suuda sellele sisendressursile maksta sama hinda, kui suudaks maksta toetust ega tegeleb puidu kasutaja. Siiri lahe sõnul peaksid nad uues olukorras puidu eest isegi kõrgemat hinda pakkuma et motiveerida metsaomanikku haavapaberipuud muust küttepuust eraldama. Lisaks võib puidu põletamise toetamine kergitada taastuvenergia tasu ning seeläbi ettevõtte elektri arveid. Estonian Cell on aga Eesti suurim elektritarbija. Ettevõte sooviks, et paberipuidu põletamine ja taastuvenergia tasu tõus oleks seadusega välistatud. Jätkab aktsiaseltsi Estonian Cell juhatuse liige Siiri Lahe. Seaduses võiks olla kehtestatud põhimõte, et täiendavalt subsideeritud energia tootmiseks tohiks kasutada ainult sellist puitu, mis ei sobi muul viisil väärindamiseks. Ja meie teine ettepanek on siis see, et kehtestada negatiivse mõju vähendamiseks toetuse piirmäär. Seaduse tasemel piirmäära kehtestamine annaks kõikidele energiatarbijatele kindlustunde, et kui hakatakse massiliselt puitu, energia tootmises täiendavalt kasutama, et nende energiaarved plahvatuslikult ei tõuseks. Eesti energia on varem kinnitanud, et elektrijaamades haava puitmassi reeglina kütusena ei kasutata ning suurem osa biomassist tuuakse teistest riikidest. Estonian Cell tahab aga kindel olla, et Eesti metsa ei kasutatakse energia tootmiseks juhul, kui seda saab muul moel väärindada. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.
|
Riigikogu majanduskomisjon arutab elektrituruseaduse muudatust, mis võimaldaks Narva elektrijaamades puidu põletamise eest taastuvenergia toetust maksta. Puidutöötlejate hinnangul võib sellega kaasneda toorme ja elektri hinnatõus.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Viimati toetas riik hakkepuidu põletamist Narva elektrijaamades kaheksa aastat tagasi. Saastekvoodi hinna hüppeline kasv muudab aga põlevkivi st elektritootmise üha kallimaks ja selleks, et Narva elektrijaamu konkurentsis hoida soovitakse taas puidu põletamist toetada. Balti elektrijaamas on võimalik peaaegu poole põlevkivist asendada biomassiga, mille põletamisel ei pea maksma CO kahe tasu. Elektrituru seaduse muudatused ei meeldi teistele Virumaa puidutöötlejatele, eeskätt puitmassi tootjale Estonian Cell, mis kasutab oma Kunda tehases ligikaudu viit protsenti Eesti raiemahust, räägib aktsiaseltsi Estonian Cell juhatuse liige Siiri lahe. Kui meie piirkonnas hakkab selline massiline puidukasutus ja sellele kasutusele makstakse nagu lõpphinnale peale siis meie, kes me sellele samale puiduressursile kandideerimise või konkureerime, oleme ebavõrdses seisus, sest me ei suuda sellele sisendressursile maksta sama hinda, kui suudaks maksta toetust ega tegeleb puidu kasutaja. Siiri lahe sõnul peaksid nad uues olukorras puidu eest isegi kõrgemat hinda pakkuma et motiveerida metsaomanikku haavapaberipuud muust küttepuust eraldama. Lisaks võib puidu põletamise toetamine kergitada taastuvenergia tasu ning seeläbi ettevõtte elektri arveid. Estonian Cell on aga Eesti suurim elektritarbija. Ettevõte sooviks, et paberipuidu põletamine ja taastuvenergia tasu tõus oleks seadusega välistatud. Jätkab aktsiaseltsi Estonian Cell juhatuse liige Siiri Lahe. Seaduses võiks olla kehtestatud põhimõte, et täiendavalt subsideeritud energia tootmiseks tohiks kasutada ainult sellist puitu, mis ei sobi muul viisil väärindamiseks. Ja meie teine ettepanek on siis see, et kehtestada negatiivse mõju vähendamiseks toetuse piirmäär. Seaduse tasemel piirmäära kehtestamine annaks kõikidele energiatarbijatele kindlustunde, et kui hakatakse massiliselt puitu, energia tootmises täiendavalt kasutama, et nende energiaarved plahvatuslikult ei tõuseks. Eesti energia on varem kinnitanud, et elektrijaamades haava puitmassi reeglina kütusena ei kasutata ning suurem osa biomassist tuuakse teistest riikidest. Estonian Cell tahab aga kindel olla, et Eesti metsa ei kasutatakse energia tootmiseks juhul, kui seda saab muul moel väärindada. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.
### Response:
Riigikogu majanduskomisjon arutab elektrituruseaduse muudatust, mis võimaldaks Narva elektrijaamades puidu põletamise eest taastuvenergia toetust maksta. Puidutöötlejate hinnangul võib sellega kaasneda toorme ja elektri hinnatõus.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nii restaureeritud rist kui ka uus tornikuul ootasid enne torni otsa tõstmist kirikus pühitsemist. Rist ja vana kuul, mis oli taastamiseks liiga lagunenud, toodi alla mullu kevadel. Uue kuuli sisse pandi ka kapsel ajalehtede dokumentide ja müntidega. Kullatud rist ja kuul peaksid särama kullamaa kiriku tornis. Väga kaua jätkab osaühing rändmeister, kuldaja Silde, Siidi rätsep. No kulla puhul on kõige parem see, et kuld on ainuke materjal, mis ei reageeri mitte millegagi, et ainukesed ohud tal on linnud, kes võib olla maanduvad sinna peale ja siis inimesed, kes enne selle tippu viimist katsuvad seda risti või kuuli, et ta aastakümneid aastakümneid peab vastu. Kõigepealt tõsteti torni tippu kuul, sest rist kinnitub selle peale. Kuul oli teekonna ajaks mähitud kaitsva kilega. Kui eilne ilmateade hirmutas suure tuulega, siis keskpäeval õnneks see liiga hull ei olnud ja peale kuuli paika seadmist sai üles viia ka risti. Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop Tiit Salumäe ütles, et restaureerimine sai teoks tänu muinsuskaitseameti ja annetajate toele. Nii et see on väga oluline, väga märgiline päev ja see on kutsuv. See on rõõmus märk. See ei ole mitte leinarist, vaid see on võidurist. Restaureerimistööd tegi osaühing rändmeister ja projekt läks kokku maksma veidi alla 21000 euro. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Kullamaa.
|
Täna tõsteti 48 meetri kõrguse Kullamaa kirikutorni tippu renoveeritud rist ja uus tornikuul. 1869. aastast pärit risti restaureerimine ja uue tornikuuli tegemine said teoks tänu Muinsuskaitseameti, Soomes asuva Raahe sõpruskoguduse ning kohalike annetajate toetusele.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nii restaureeritud rist kui ka uus tornikuul ootasid enne torni otsa tõstmist kirikus pühitsemist. Rist ja vana kuul, mis oli taastamiseks liiga lagunenud, toodi alla mullu kevadel. Uue kuuli sisse pandi ka kapsel ajalehtede dokumentide ja müntidega. Kullatud rist ja kuul peaksid särama kullamaa kiriku tornis. Väga kaua jätkab osaühing rändmeister, kuldaja Silde, Siidi rätsep. No kulla puhul on kõige parem see, et kuld on ainuke materjal, mis ei reageeri mitte millegagi, et ainukesed ohud tal on linnud, kes võib olla maanduvad sinna peale ja siis inimesed, kes enne selle tippu viimist katsuvad seda risti või kuuli, et ta aastakümneid aastakümneid peab vastu. Kõigepealt tõsteti torni tippu kuul, sest rist kinnitub selle peale. Kuul oli teekonna ajaks mähitud kaitsva kilega. Kui eilne ilmateade hirmutas suure tuulega, siis keskpäeval õnneks see liiga hull ei olnud ja peale kuuli paika seadmist sai üles viia ka risti. Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop Tiit Salumäe ütles, et restaureerimine sai teoks tänu muinsuskaitseameti ja annetajate toele. Nii et see on väga oluline, väga märgiline päev ja see on kutsuv. See on rõõmus märk. See ei ole mitte leinarist, vaid see on võidurist. Restaureerimistööd tegi osaühing rändmeister ja projekt läks kokku maksma veidi alla 21000 euro. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Kullamaa.
### Response:
Täna tõsteti 48 meetri kõrguse Kullamaa kirikutorni tippu renoveeritud rist ja uus tornikuul. 1869. aastast pärit risti restaureerimine ja uue tornikuuli tegemine said teoks tänu Muinsuskaitseameti, Soomes asuva Raahe sõpruskoguduse ning kohalike annetajate toetusele.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eelmisel nädalal teatas Türgi presidendipalee, et Istanbulis kuldsarve lahe ääres asuv koramuuseum avatakse peagi moslemipalveteks. Endine usuhoone antakse üle Dianetile, kes on Türgi tähtsaim islami institutsioon. Nagu Haja Sofia, on ka see moslemite jaoks oluline mošee, kuid veelgi olulisem ajaloopärandina mõlemad kuuluvad ju UNESCO maailmapärandi nimistusse. Koora ehitasid kuuendal sajandil pütsanased, hiljem otoman. Impeeriumi ajal tegutses see küll mošeena, kuid 1945.-st aastast pärast Türgi vabariigi asutamise muuseumina. Koras asub suurim bütsansiperioodi, mosaiikide ja freskode. Kogu. Sotsiaalmeedia on täis videosid, kus muuseumi sissepääsu juures lookleb järjekord inimestest, kes üritavad need enne üldsusele sulgemist oma silmaga üle vaadata. Siin asuvad frescod ja kunstiteosed kaunistavad lagesid võlve, kupleid, kirikuseinu ja põrandaid. Türgi õigeusu kiriku kogukonna esindajad, sealhulgas Konstantinoopoli patriarh Bartolomeo väljendasid ja Sofia muutmisele ägedat vastuseisu. Samasugune on reaktsioon ka kora ümberehitamise plaanidele. Kultuurilist mitmekesisust ei tohiks kahtluse alla seada eriti nii rikkas kultuuripealinnas nagu Istanbul, ütlevad nad. Kreeka kogukondade esindaja arvab, et Türgi valitsuse tegevus võib riigis elavaid vähemusrahvaid veelgi võõramaks muuta. Üha enam muust rahvusest noori otsib oma tulevikku välismaalt. Kreeka välisminister um nimetas otsust Türgi provokatsiooniks usklike vastu solvates taas julmalt veel ühte maailmapärandit. Nii seisab Kreeka välisministeeriumi avalduses. Kunstiajaloolase Osman Erdeni sõnul kahjustab selline plaan aga Istanbuli ajalugu. Nii Hya, Sofia kui ka korra kirik muudeti muuseumideks, et anda inimestele aimu linna ajaloost kõige laiemas mõttes. Seda ei vaadatud kunagi, kui õppetundi, kuidas lüüa Ottomani impeeriumit või islami, ütles erden. Opositsiooniline HTP partei nimetas kirik muuseumi funktsiooni muutmist. Riigi häbiks on ohverdatud üks mitme kultuurilise identiteedi ja ajaloo sümboleid, säutsuti Twitteris. Selles on opositsioon üks meelel, et koramuuseumi ümberehitamine on poliitiline samm. Tay ärdon ja tema meeskond kaotasid eelmise aasta kohalike omavalitsuste valimiste ajal Istanbulis. Nüüd näivad nad olevat valmis jätma oma jälge linnas uuel viisil.
|
Hagia Sophia ümberehitamine mošeeks tekitas kriitikat kogu maailmas. Nüüd tahab Türgi sama teha ka Chora muuseumiga, endise Bütsantsi Püha Päästja kirikuga. See on tekitanud ärevust ajaloolaste ja kristlaste seas.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eelmisel nädalal teatas Türgi presidendipalee, et Istanbulis kuldsarve lahe ääres asuv koramuuseum avatakse peagi moslemipalveteks. Endine usuhoone antakse üle Dianetile, kes on Türgi tähtsaim islami institutsioon. Nagu Haja Sofia, on ka see moslemite jaoks oluline mošee, kuid veelgi olulisem ajaloopärandina mõlemad kuuluvad ju UNESCO maailmapärandi nimistusse. Koora ehitasid kuuendal sajandil pütsanased, hiljem otoman. Impeeriumi ajal tegutses see küll mošeena, kuid 1945.-st aastast pärast Türgi vabariigi asutamise muuseumina. Koras asub suurim bütsansiperioodi, mosaiikide ja freskode. Kogu. Sotsiaalmeedia on täis videosid, kus muuseumi sissepääsu juures lookleb järjekord inimestest, kes üritavad need enne üldsusele sulgemist oma silmaga üle vaadata. Siin asuvad frescod ja kunstiteosed kaunistavad lagesid võlve, kupleid, kirikuseinu ja põrandaid. Türgi õigeusu kiriku kogukonna esindajad, sealhulgas Konstantinoopoli patriarh Bartolomeo väljendasid ja Sofia muutmisele ägedat vastuseisu. Samasugune on reaktsioon ka kora ümberehitamise plaanidele. Kultuurilist mitmekesisust ei tohiks kahtluse alla seada eriti nii rikkas kultuuripealinnas nagu Istanbul, ütlevad nad. Kreeka kogukondade esindaja arvab, et Türgi valitsuse tegevus võib riigis elavaid vähemusrahvaid veelgi võõramaks muuta. Üha enam muust rahvusest noori otsib oma tulevikku välismaalt. Kreeka välisminister um nimetas otsust Türgi provokatsiooniks usklike vastu solvates taas julmalt veel ühte maailmapärandit. Nii seisab Kreeka välisministeeriumi avalduses. Kunstiajaloolase Osman Erdeni sõnul kahjustab selline plaan aga Istanbuli ajalugu. Nii Hya, Sofia kui ka korra kirik muudeti muuseumideks, et anda inimestele aimu linna ajaloost kõige laiemas mõttes. Seda ei vaadatud kunagi, kui õppetundi, kuidas lüüa Ottomani impeeriumit või islami, ütles erden. Opositsiooniline HTP partei nimetas kirik muuseumi funktsiooni muutmist. Riigi häbiks on ohverdatud üks mitme kultuurilise identiteedi ja ajaloo sümboleid, säutsuti Twitteris. Selles on opositsioon üks meelel, et koramuuseumi ümberehitamine on poliitiline samm. Tay ärdon ja tema meeskond kaotasid eelmise aasta kohalike omavalitsuste valimiste ajal Istanbulis. Nüüd näivad nad olevat valmis jätma oma jälge linnas uuel viisil.
### Response:
Hagia Sophia ümberehitamine mošeeks tekitas kriitikat kogu maailmas. Nüüd tahab Türgi sama teha ka Chora muuseumiga, endise Bütsantsi Püha Päästja kirikuga. See on tekitanud ärevust ajaloolaste ja kristlaste seas.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Neli ettekandjat räägib täna Riigikogus koroonavaktsiinide korralduse teemal. Praeguseks on kõnepuldis jõudnud käia tervise ja tööminister Tanel Kiik ning terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma. Minister andis ülevaate hetkeolukorrast ja muuhulgas tunnistas, et vaktsineerimise planeerimisel on tehtud vigu. Vaktsineerimise sihtrühmade seas on ka kõrgema nakkusriskiga eesliini töötajad, elutähtsate teenuste osutajad, et me oleme tegelikult alustanud seda tööd juba aasta lõpus saatsime laiali ministeeriumitele palve kaardistada, siis nende valdkonnas kriitilise tähtuse sihtrühmad. Eesmärk oli jaanuari lõpuks need koostada. Osa täpsustusi tehti ka veebruaris. Siin natukese tempo nii-öelda muutus, kuna AstraZeneca müügiloa saamine koos immunoprofülaktikakomisjoni soovituse ga kasutada seda ala 70 aastaste inimeste vaktsineerimisel tähendas seda, et meil tuli mõnes mõttes käivitada eesliini töötajate vaktsineerimine varem, kui algne plaan seda ette nägi. Võib öelda, et võimalus tekkis selleks varem ja tõesti siis ootus oli alustada üldhariduskoolidega veebruari alguses ja kui veebruaris, siis esimese nädala lõpus, teisel nädalal jõudsid esimesed Astaseneka vaktsiini tarned. Selleks koostati vajalikud nimekirjad, see kõik võttis aega. See aus vastus ehk et me tegelikult selle käivitamisel tekkisid ajalised tõrked. Tagantjärele oleks pidanud võib-olla tol hetkel suunama esimesed tarned stasee vaktsiini hoopiski alla seitsmekümneaastastele riskirühmadele, et seniks kuni on nimekirjad koostatud, tehniline korraldus lahendatud ja siis alustada eesliiniga. See nüüd nii-öelda tarkus, mida oleks tagantjärele teistmoodi teinud. EKRE fraktsiooni kuuluv riigikogu liige Kert Kingo viitas Põhja-Eesti regionaalhaigla õdedele saadetud kirjale, kus vaktsineeritud töötajatele lubatakse boonuseid, mida vaktsineerimata töötajad ei saa. Minister Kiik ütles, et saab haiglatest selliste otsuste tegemisel aru, kuid kedagi vaktsineerima survestada ei tohi. Me näeme, kuidas vaktsineerimine on vähendanud haiglate nakkuskolded, on tõstnud haiglate toimepidevust võrreldes vaktsineerimise eelse ajaga ja tegelikult ma võin täiesti ausalt öelda seda, et praegust haiglale vajadust arvestades täna hommikul oli 640 patsienti haiglas. Ilma vaktsineerimiseta, tegelikult haiglad selle survega enam toime tuleks, ehk et üheaegselt vaktsineerimine on saavutanud ära hoidnud tõenäoliselt suurusjärgus 100 lisapatsiendi lisandumise. Täna on umbes kõrgem ja ära hoidnud sadade tervishoiutöötajate haigestumise. Marianne härma andis ülevaate vaktsiinide logistika kohta ja kinnitas, et niisama ei seisa laos ühtegi vaktsiini. AstraZeneca vaktsiini põhjal meie laojääki ei hoia vähemalt kuni märtsi lõpuni, see tähendab seda, et kõik doosid, mis terviseameti lattu selle nädala jooksul sisse tulevad, lähevad nädala lõpuks välja. Me ei hoia mingisugust varu enam terviseameti laos.
|
Riigikogu tänases päevakavas on olulise tähtsusega riikliku küsimusena koroonavaktsineerimise arutelu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Neli ettekandjat räägib täna Riigikogus koroonavaktsiinide korralduse teemal. Praeguseks on kõnepuldis jõudnud käia tervise ja tööminister Tanel Kiik ning terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma. Minister andis ülevaate hetkeolukorrast ja muuhulgas tunnistas, et vaktsineerimise planeerimisel on tehtud vigu. Vaktsineerimise sihtrühmade seas on ka kõrgema nakkusriskiga eesliini töötajad, elutähtsate teenuste osutajad, et me oleme tegelikult alustanud seda tööd juba aasta lõpus saatsime laiali ministeeriumitele palve kaardistada, siis nende valdkonnas kriitilise tähtuse sihtrühmad. Eesmärk oli jaanuari lõpuks need koostada. Osa täpsustusi tehti ka veebruaris. Siin natukese tempo nii-öelda muutus, kuna AstraZeneca müügiloa saamine koos immunoprofülaktikakomisjoni soovituse ga kasutada seda ala 70 aastaste inimeste vaktsineerimisel tähendas seda, et meil tuli mõnes mõttes käivitada eesliini töötajate vaktsineerimine varem, kui algne plaan seda ette nägi. Võib öelda, et võimalus tekkis selleks varem ja tõesti siis ootus oli alustada üldhariduskoolidega veebruari alguses ja kui veebruaris, siis esimese nädala lõpus, teisel nädalal jõudsid esimesed Astaseneka vaktsiini tarned. Selleks koostati vajalikud nimekirjad, see kõik võttis aega. See aus vastus ehk et me tegelikult selle käivitamisel tekkisid ajalised tõrked. Tagantjärele oleks pidanud võib-olla tol hetkel suunama esimesed tarned stasee vaktsiini hoopiski alla seitsmekümneaastastele riskirühmadele, et seniks kuni on nimekirjad koostatud, tehniline korraldus lahendatud ja siis alustada eesliiniga. See nüüd nii-öelda tarkus, mida oleks tagantjärele teistmoodi teinud. EKRE fraktsiooni kuuluv riigikogu liige Kert Kingo viitas Põhja-Eesti regionaalhaigla õdedele saadetud kirjale, kus vaktsineeritud töötajatele lubatakse boonuseid, mida vaktsineerimata töötajad ei saa. Minister Kiik ütles, et saab haiglatest selliste otsuste tegemisel aru, kuid kedagi vaktsineerima survestada ei tohi. Me näeme, kuidas vaktsineerimine on vähendanud haiglate nakkuskolded, on tõstnud haiglate toimepidevust võrreldes vaktsineerimise eelse ajaga ja tegelikult ma võin täiesti ausalt öelda seda, et praegust haiglale vajadust arvestades täna hommikul oli 640 patsienti haiglas. Ilma vaktsineerimiseta, tegelikult haiglad selle survega enam toime tuleks, ehk et üheaegselt vaktsineerimine on saavutanud ära hoidnud tõenäoliselt suurusjärgus 100 lisapatsiendi lisandumise. Täna on umbes kõrgem ja ära hoidnud sadade tervishoiutöötajate haigestumise. Marianne härma andis ülevaate vaktsiinide logistika kohta ja kinnitas, et niisama ei seisa laos ühtegi vaktsiini. AstraZeneca vaktsiini põhjal meie laojääki ei hoia vähemalt kuni märtsi lõpuni, see tähendab seda, et kõik doosid, mis terviseameti lattu selle nädala jooksul sisse tulevad, lähevad nädala lõpuks välja. Me ei hoia mingisugust varu enam terviseameti laos.
### Response:
Riigikogu tänases päevakavas on olulise tähtsusega riikliku küsimusena koroonavaktsineerimise arutelu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna kinnitas justiitsminister Ken-Marti Vaher, et eelmise aasta detsembris leppisid justiitsminister ja siseminister kokku, et 2005. aasta prioriteet on võitlus narkokaubanduse ja korruptsiooniga. Pärast seda on mõlema ministeeriumi, maksu ja tolliameti, kaitsepolitseiameti, politseiameti ja prokuratuuri koostöös välja töötatud selle võitluse plaani. Justiitsminister Ken-Marti Vaheri sõnul pole ta seda seni saanud veel esitleda riigikogu liikmetele. Enne jõudis see ajakirjandusse, aga minister lubas, et see selgitamine seisab ees. Millega siis tegemist on? Justiitsministeeriumi asekantsler Margus Kurm ja peaprokurör Norman Aas. Midagi ei ole parata, prokuratuuri ja politsei ja teiste menetlusasutuste tööresultaat on kohtu alla antud kurjategijad ehk siis kui me tahame ka politsei ja prokuratuuri töös seada mõõdetavaid eesmärke selliseid eesmärke, mis oleks reaalseks käegakatsutavaks juhiseks siis meil ei ole lihtsalt muud näitajat võtta. Ja selles osas ei ole me kaugeltki mitte noh, esimesed maailmas ega isegi Euroopas. Selle eelmise aasta kogemuse, eelmise aasta nii-öelda kitsaskohtade nii-öelda välja analüüsimise ja olemasoleva innovatsiooni põhjal siis nii-öelda need eesmärgid, kui me endale nii-öelda võtsime, teades nii-öelda teatud selliste kuritegelike muutuste kohta informatsiooni, arvestades nii-öelda olemasolevat ressurssi ja panime enam-vähem reaalsed plaanid paika. Vaatate neid, et see ongi norm, mis tuleb igal juhul täis saada seal nii palju seal nii palju ükskõik mis hinnaga. Nii see ei ole, see tegevuse planeerimine. Justiitsminister Ken-Marti Vaher kinnitas, et kogu sellest tööst lähtutakse rangelt seadustest ja tegemist on vaid eesmärgi seadmise ja selle mõõtmisega. Kui me paneme orientiirid ette, ma veel kord küsin, kui me paneme orientiirid ette, et me tahame tabada sellise hulga narkogruppi ja meil on informatsiooni selle kohta, siis me räägime teistest kuritegevusliikidest siis meil peab olema võimalik ju väga selgelt defineerida seda, kui palju neid on ja milline on meie mõõdik. Selleks, et me saaksime oma orientiiri paika saada ja see kõik on seotud oma, see, see kõik on seotud ressursiga ja ressursi planeerimisega. Justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl Esimest korda õiguskaitseorganid niivõrd mastaapselt planeerisid oma tegevust lähtudes kriminaalmenetluses. Nad arutasid seda, millised olid nendel jälitusinfo, mis oli hetkel kriminaalmenetluses, nagu ütles peaprokurör siin, et ja planeerisid niimoodi, et me tahame jõuda kuhugi. Täna on ka tehtud juba ettepanekuid, et justiitsminister astuks tagasi. Täna kinnitas ta, et ei kavatse selle eest tagasi astuda, et on tahtnud Eesti riiki turvalisemaks muuta.
|
Algab "mõõdikuskandaal".
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna kinnitas justiitsminister Ken-Marti Vaher, et eelmise aasta detsembris leppisid justiitsminister ja siseminister kokku, et 2005. aasta prioriteet on võitlus narkokaubanduse ja korruptsiooniga. Pärast seda on mõlema ministeeriumi, maksu ja tolliameti, kaitsepolitseiameti, politseiameti ja prokuratuuri koostöös välja töötatud selle võitluse plaani. Justiitsminister Ken-Marti Vaheri sõnul pole ta seda seni saanud veel esitleda riigikogu liikmetele. Enne jõudis see ajakirjandusse, aga minister lubas, et see selgitamine seisab ees. Millega siis tegemist on? Justiitsministeeriumi asekantsler Margus Kurm ja peaprokurör Norman Aas. Midagi ei ole parata, prokuratuuri ja politsei ja teiste menetlusasutuste tööresultaat on kohtu alla antud kurjategijad ehk siis kui me tahame ka politsei ja prokuratuuri töös seada mõõdetavaid eesmärke selliseid eesmärke, mis oleks reaalseks käegakatsutavaks juhiseks siis meil ei ole lihtsalt muud näitajat võtta. Ja selles osas ei ole me kaugeltki mitte noh, esimesed maailmas ega isegi Euroopas. Selle eelmise aasta kogemuse, eelmise aasta nii-öelda kitsaskohtade nii-öelda välja analüüsimise ja olemasoleva innovatsiooni põhjal siis nii-öelda need eesmärgid, kui me endale nii-öelda võtsime, teades nii-öelda teatud selliste kuritegelike muutuste kohta informatsiooni, arvestades nii-öelda olemasolevat ressurssi ja panime enam-vähem reaalsed plaanid paika. Vaatate neid, et see ongi norm, mis tuleb igal juhul täis saada seal nii palju seal nii palju ükskõik mis hinnaga. Nii see ei ole, see tegevuse planeerimine. Justiitsminister Ken-Marti Vaher kinnitas, et kogu sellest tööst lähtutakse rangelt seadustest ja tegemist on vaid eesmärgi seadmise ja selle mõõtmisega. Kui me paneme orientiirid ette, ma veel kord küsin, kui me paneme orientiirid ette, et me tahame tabada sellise hulga narkogruppi ja meil on informatsiooni selle kohta, siis me räägime teistest kuritegevusliikidest siis meil peab olema võimalik ju väga selgelt defineerida seda, kui palju neid on ja milline on meie mõõdik. Selleks, et me saaksime oma orientiiri paika saada ja see kõik on seotud oma, see, see kõik on seotud ressursiga ja ressursi planeerimisega. Justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl Esimest korda õiguskaitseorganid niivõrd mastaapselt planeerisid oma tegevust lähtudes kriminaalmenetluses. Nad arutasid seda, millised olid nendel jälitusinfo, mis oli hetkel kriminaalmenetluses, nagu ütles peaprokurör siin, et ja planeerisid niimoodi, et me tahame jõuda kuhugi. Täna on ka tehtud juba ettepanekuid, et justiitsminister astuks tagasi. Täna kinnitas ta, et ei kavatse selle eest tagasi astuda, et on tahtnud Eesti riiki turvalisemaks muuta.
### Response:
Algab "mõõdikuskandaal".
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna toimus ohutusjuurdluse keskuse pressikonverents, kus anti ülevaade parvlaev Estonia vraki ja seda ümbritseva merepõhja eeluuringutest. Uuringuid viisid eelmisel nädalal eestlaste juhtimisel läbi Eesti ohutusjuurdluse keskus, Rootsi õnnetusjuhtumite uurimise amet ja Soome ohutusjuurdluse amet. Eesti geoloogiateenistuse mereoloogia ja geofüüsika osakonna juhataja Sten Suuroja kirjeldas tehtud uuringuid. Eesti geoloogiateenistus tegi Estonia Raki piirkonnas siis merepõhja geoloogilisi uuringuid kasutamise selleks seisma akustilist uuringu meetodit, mis siis lahti seletada tähendab seda, et saatsime helilained alla ja siis salvestasime tagasi peegeldunud lained siis, mis annab ülevaate siis erinevatest settekihtidest ja nende paksusest. Tegu on kaudse meetodiga kindlasti me ei saa nüüd täie kindlusega öelda, et mis koosta see kivi või teine kivi on, aga kindlasti me näeme seda sete läbilõiketa geloogilist läbilõiget. Kõikidel päevadel takistas Estonia vraki uuringuid tundmatu segaja, mistõttu oli nähtavus häiritud. Ohutusjuurdluse keskuse juhi Rene Arikase sõnul jäid mõned edasiseks tööks vajalikud laevapõhjamõõtmise seekord tegemata. Miks see on oluline või miks see tegi muret, oli see, et me tahtsime mõõta laeva põhja, siis kallet ja mõõta ka ära siis võimalik laevakere läbiv aine, et selleks siis oligi vaja, et meil oleks võimalik nii-öelda võimaliku suures ulatuses selle 3D sonariga pilt saada. Ja need kaks asja jäid meil tegemata, et eesmärk ongi see, et nüüd leida lahendus, kuidas me saaksime seda ülevaadet seal natukene regulaarsemalt, et selle alusel siis nagu planeerida oma tegevusi, kui me näeme, et seal meid piirkonnas ei segata, et siis me saame minna operatiivselt ja viia edu tööd lõpuni, mis meil hetkel jäi tegemata. Hoolimata takistustest viidi läbi siiski enamik planeeritud uuringutest ning nüüd algab kogutud andmete detailne analüüs, mis kestab orienteeruvalt kolm kuud. Ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikase sõnul vraki põhiuuringutega veel alustada ei saa. Siis meil oleks vaja 3D kujutis luua täielik frakis, nii palju, kui see on võimalik ja ta ära mõõdistada, ehk siis täpselt aru saada, et kui suured need deformatsioonid on, et need osalt ka need asjad, mis meil jäid tegemata ja sinna 3D nii-öelda sellisele kujutise peale tõmma panna ka fotogrameetria, ehk siis meil tekkis ka fotograaf ja hiline kolmD kujutis sellest Frakist paralleelselt, siis mis praegu ei ole veel meil õnnestunud, mis oli plaanis, meil oli luua siis laevast 3D digitaalne mudel.
|
Parvlaeva Estonia vraki eeluuringute käigus kogutud andmete analüüsi põhjal pannakse paika edasine uuringute käik.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna toimus ohutusjuurdluse keskuse pressikonverents, kus anti ülevaade parvlaev Estonia vraki ja seda ümbritseva merepõhja eeluuringutest. Uuringuid viisid eelmisel nädalal eestlaste juhtimisel läbi Eesti ohutusjuurdluse keskus, Rootsi õnnetusjuhtumite uurimise amet ja Soome ohutusjuurdluse amet. Eesti geoloogiateenistuse mereoloogia ja geofüüsika osakonna juhataja Sten Suuroja kirjeldas tehtud uuringuid. Eesti geoloogiateenistus tegi Estonia Raki piirkonnas siis merepõhja geoloogilisi uuringuid kasutamise selleks seisma akustilist uuringu meetodit, mis siis lahti seletada tähendab seda, et saatsime helilained alla ja siis salvestasime tagasi peegeldunud lained siis, mis annab ülevaate siis erinevatest settekihtidest ja nende paksusest. Tegu on kaudse meetodiga kindlasti me ei saa nüüd täie kindlusega öelda, et mis koosta see kivi või teine kivi on, aga kindlasti me näeme seda sete läbilõiketa geloogilist läbilõiget. Kõikidel päevadel takistas Estonia vraki uuringuid tundmatu segaja, mistõttu oli nähtavus häiritud. Ohutusjuurdluse keskuse juhi Rene Arikase sõnul jäid mõned edasiseks tööks vajalikud laevapõhjamõõtmise seekord tegemata. Miks see on oluline või miks see tegi muret, oli see, et me tahtsime mõõta laeva põhja, siis kallet ja mõõta ka ära siis võimalik laevakere läbiv aine, et selleks siis oligi vaja, et meil oleks võimalik nii-öelda võimaliku suures ulatuses selle 3D sonariga pilt saada. Ja need kaks asja jäid meil tegemata, et eesmärk ongi see, et nüüd leida lahendus, kuidas me saaksime seda ülevaadet seal natukene regulaarsemalt, et selle alusel siis nagu planeerida oma tegevusi, kui me näeme, et seal meid piirkonnas ei segata, et siis me saame minna operatiivselt ja viia edu tööd lõpuni, mis meil hetkel jäi tegemata. Hoolimata takistustest viidi läbi siiski enamik planeeritud uuringutest ning nüüd algab kogutud andmete detailne analüüs, mis kestab orienteeruvalt kolm kuud. Ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikase sõnul vraki põhiuuringutega veel alustada ei saa. Siis meil oleks vaja 3D kujutis luua täielik frakis, nii palju, kui see on võimalik ja ta ära mõõdistada, ehk siis täpselt aru saada, et kui suured need deformatsioonid on, et need osalt ka need asjad, mis meil jäid tegemata ja sinna 3D nii-öelda sellisele kujutise peale tõmma panna ka fotogrameetria, ehk siis meil tekkis ka fotograaf ja hiline kolmD kujutis sellest Frakist paralleelselt, siis mis praegu ei ole veel meil õnnestunud, mis oli plaanis, meil oli luua siis laevast 3D digitaalne mudel.
### Response:
Parvlaeva Estonia vraki eeluuringute käigus kogutud andmete analüüsi põhjal pannakse paika edasine uuringute käik.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Orban, kellel on Euroopa liidus Venemaa presidendi Vladimir Putini lähima liitlase maine, kohtub Putiniga ajal, mil teised Euroopa Liidu valitsusjuhid üritavad leida ühist seisukohta Venemaa ähvardava tegevuse suhtes Ukraina piiri läheduses. Ungari kuue opositsioonipartei ühisavalduses öeldakse, et sellises olukorras Moskvasse sõita on lihtsalt reetlik. Opositsiooni avalduse kohaselt oleks parem, kui Orban pärast Moskvas käimist koju tagasi ei tulekski. Opositsiooni avalduses öeldakse, et küllakutsega sunnib Venemaa Ungari reetma oma liitlasi seadma kahtluse alla iseenda suveräänsuse samuti muutma Ungari sõjaliselt jõuetuks Euroopa Parlamendi julgeoleku ja kaitse alamkomisjoni. Eesistuja Natali Louazo sõnul loodab ta, et Orban saab ikka aru, kui palju praegu kaalul on ja jääb truuks Euroopa Liidu ühtsussõnumile. Orbani Moskva-visiiti toetab ühendkuningriigi kaitseminister Pen Wallers, kelle sõnul on vaja kriispiirialadel deeskaleerida ja üheskoos Ukraina suveräänsuse eest seista. Ungari välisministri Peeter Siiarta sõnul arutab Orban Moskvas Venemaalt gaasi ostmist Venemaa sputnik koroonavaktsiini tootmist Ungarist ja ühist tuumajaama ehitamist Ungarisse, mida seni on mitu korda edasi lükatud. Saksamaa, USA Marshall fondi Kesk-Euroopa külalisteadur Daniel Hegedus ütles Saksamaa avalik-õiguslikule meediakanalile Deutsche Welle, et Orbani visiidi ajastatus väärib tähelepanu. Hegedus tuletab meelde, et tegu on juba 11. isikliku kohtumisega Putini ja Orbani vahel ning seekordne kohtumine annab Putinile selge sõnumi, et mitte iga Euroopa Liidu liikmesriik pole tema vastu võimaliku konflikti korral Ukrainaga. Egedus meenutab sedagi, et samasugune kohtumine toimus ka siis, kui Venemaa oli värskelt Krimmi annekteerinud. See paneb teadlast küsima, ega ometi ole Ungari, Venemaa Trooja hobune läänemaailmas. Hegel just nendib ka, et kohtumisega üritab Orman tappa kaks kärbest ühe hoobiga. Ühelt poolt tahab ta alal hoida Ungari erisuhet Venemaaga. Teisalt aga just Ungari. Parlamendivalimiste eel püüab ta rahuldada oma kodumaa energiavajadusi ning veenda Kremli Euroopasse tarnitavat maagaasi kogust suurendama. Orbani enda sõnul on ta enne Venemaale sõitu oma NATO ja Euroopa Liidu liitlastega konsulteerinud, nagu ta tavaliselt tegevat. Enne sellist kohtumist.
|
Ungari peaminister Viktor Orban saabub täna visiidile Moskvasse. Külaskäik on tekitanud ohtrat kriitikat Ungari opositsioonis ning seda jälgitakse närviliselt paljudes Euroopa pealinnades.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Orban, kellel on Euroopa liidus Venemaa presidendi Vladimir Putini lähima liitlase maine, kohtub Putiniga ajal, mil teised Euroopa Liidu valitsusjuhid üritavad leida ühist seisukohta Venemaa ähvardava tegevuse suhtes Ukraina piiri läheduses. Ungari kuue opositsioonipartei ühisavalduses öeldakse, et sellises olukorras Moskvasse sõita on lihtsalt reetlik. Opositsiooni avalduse kohaselt oleks parem, kui Orban pärast Moskvas käimist koju tagasi ei tulekski. Opositsiooni avalduses öeldakse, et küllakutsega sunnib Venemaa Ungari reetma oma liitlasi seadma kahtluse alla iseenda suveräänsuse samuti muutma Ungari sõjaliselt jõuetuks Euroopa Parlamendi julgeoleku ja kaitse alamkomisjoni. Eesistuja Natali Louazo sõnul loodab ta, et Orban saab ikka aru, kui palju praegu kaalul on ja jääb truuks Euroopa Liidu ühtsussõnumile. Orbani Moskva-visiiti toetab ühendkuningriigi kaitseminister Pen Wallers, kelle sõnul on vaja kriispiirialadel deeskaleerida ja üheskoos Ukraina suveräänsuse eest seista. Ungari välisministri Peeter Siiarta sõnul arutab Orban Moskvas Venemaalt gaasi ostmist Venemaa sputnik koroonavaktsiini tootmist Ungarist ja ühist tuumajaama ehitamist Ungarisse, mida seni on mitu korda edasi lükatud. Saksamaa, USA Marshall fondi Kesk-Euroopa külalisteadur Daniel Hegedus ütles Saksamaa avalik-õiguslikule meediakanalile Deutsche Welle, et Orbani visiidi ajastatus väärib tähelepanu. Hegedus tuletab meelde, et tegu on juba 11. isikliku kohtumisega Putini ja Orbani vahel ning seekordne kohtumine annab Putinile selge sõnumi, et mitte iga Euroopa Liidu liikmesriik pole tema vastu võimaliku konflikti korral Ukrainaga. Egedus meenutab sedagi, et samasugune kohtumine toimus ka siis, kui Venemaa oli värskelt Krimmi annekteerinud. See paneb teadlast küsima, ega ometi ole Ungari, Venemaa Trooja hobune läänemaailmas. Hegel just nendib ka, et kohtumisega üritab Orman tappa kaks kärbest ühe hoobiga. Ühelt poolt tahab ta alal hoida Ungari erisuhet Venemaaga. Teisalt aga just Ungari. Parlamendivalimiste eel püüab ta rahuldada oma kodumaa energiavajadusi ning veenda Kremli Euroopasse tarnitavat maagaasi kogust suurendama. Orbani enda sõnul on ta enne Venemaale sõitu oma NATO ja Euroopa Liidu liitlastega konsulteerinud, nagu ta tavaliselt tegevat. Enne sellist kohtumist.
### Response:
Ungari peaminister Viktor Orban saabub täna visiidile Moskvasse. Külaskäik on tekitanud ohtrat kriitikat Ungari opositsioonis ning seda jälgitakse närviliselt paljudes Euroopa pealinnades.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Esiteks ütleb see seadus, et riigikogu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud. Riigikogu selle koosseisu viimane istung toimub juba 21. veebruaril. Selleks, et eelnõu jõuaks üldse esimesele lugemisele, peab selleks ettepaneku tegema juhtivkomisjon ehk praegusel juhul rahanduskomisjon. Rahanduskomisjoni tänases päevakorras alkoholiaktsiisi muutmise eelnõu polnud. Küll oli sinna jõudnud näiteks vabaerakonna esitatud käibemaksu täiendamise eelnõu, mis võeti riigikogu menetlusse juba mullu 22. novembril. Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin ütles aktsiisimäärade muutmise ettepaneku kohta, et valitsusliidus võtab otsuseid vastu koalitsiooninõukogu ja sellist otsust praegu pole. Küsisime Staliuhhinilt, kas rahanduskomisjon jõuab seda eelnõu enne valimisi üldse menetleda. Puhttehnilistel põhjustel ma arvan, et see on võimatu arvestades seda, et iga aktsiis või tulumaksu puudutavat eelnõu peab läbi viima koos kaasamisringiga. Nii et vaevalt, et see on võimalik. Näiteks ütleb ka riigikogu kodu ja töökorra seaduse, et riigikogu liikme algatatud eelnõu saadab riigikogu esimees valitsusele arvamuse andmiseks. Valitsus esitab oma arvamuse viie nädala jooksul alates eelnõu saamisest. Eelnõu ühe algataja Aivar Koka sõnul on isamaa soovinud aktsiiside langetamist ning eelnõu esitamist kaaluti ka detsembris. Samas on tema sõnul nüüdseks väga väike tõenäosus, et eelnõu selles koosseisus ära menetletakse. Me leidsime, et ikkagi aus oleks see üleande ja kui oleks riigikogu seda soovi ja tahtmist olemas, siis siis oleks jõuaks nii-öelda selle viie töönädala aja jooksul ka see eelnõu ka seaduses, aga aga praegu tundub, et seda soovi ja tahtmist ei ole. Rahvusringhäälingu poliitika toimetaja Toomas Sildami hinnangul on selline eelnõu tekkinud põhjusel, et riigikogu valimisteni on jäänud vähem kui 50 päeva. Tegemist on sellise poliittehnilise eelnõuga, mille maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk mures sellepärast, kuidas Eesti teravilja kasutatakse, on käiku lasknud. Selle eelnõu vastuvõtmine praeguses riigikogu koosseisus on sama hea kui võimatu. Kõigepealt sellepärast, et see riigikogu koosseis lõpetab tegevuse seoses parlamendivalimistega ja teiseks põhjusel, et selle eelnõu läbiminekuks puudub ka valitsuskoalitsioonis vajalik konsensus.
|
Riigikogu Isamaa fraktsiooni viis liiget Aivar Koka juhtimisel algatasid läinud kolmapäeval seaduseelnõu, mis näeb ette langetada alkoholi aktsiisimäärad tasemele, mis lõpetaks nende hinnangul ulatusliku alkoholi piirikaubanduse Eesti ja Läti vahel. Eelnõu järgi langetataks aktsiisimäärad 1. juunist Läti omadega lähedasele tasemele. Riigikogu juhatus otsustas läinud reedel eelnõu menetlusse võtta ning juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. Selle eelnõu seaduseks saamine on juba riigikogu kodu- ja töökorra seadust lugedes sisuliselt võimatu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Esiteks ütleb see seadus, et riigikogu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud. Riigikogu selle koosseisu viimane istung toimub juba 21. veebruaril. Selleks, et eelnõu jõuaks üldse esimesele lugemisele, peab selleks ettepaneku tegema juhtivkomisjon ehk praegusel juhul rahanduskomisjon. Rahanduskomisjoni tänases päevakorras alkoholiaktsiisi muutmise eelnõu polnud. Küll oli sinna jõudnud näiteks vabaerakonna esitatud käibemaksu täiendamise eelnõu, mis võeti riigikogu menetlusse juba mullu 22. novembril. Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin ütles aktsiisimäärade muutmise ettepaneku kohta, et valitsusliidus võtab otsuseid vastu koalitsiooninõukogu ja sellist otsust praegu pole. Küsisime Staliuhhinilt, kas rahanduskomisjon jõuab seda eelnõu enne valimisi üldse menetleda. Puhttehnilistel põhjustel ma arvan, et see on võimatu arvestades seda, et iga aktsiis või tulumaksu puudutavat eelnõu peab läbi viima koos kaasamisringiga. Nii et vaevalt, et see on võimalik. Näiteks ütleb ka riigikogu kodu ja töökorra seaduse, et riigikogu liikme algatatud eelnõu saadab riigikogu esimees valitsusele arvamuse andmiseks. Valitsus esitab oma arvamuse viie nädala jooksul alates eelnõu saamisest. Eelnõu ühe algataja Aivar Koka sõnul on isamaa soovinud aktsiiside langetamist ning eelnõu esitamist kaaluti ka detsembris. Samas on tema sõnul nüüdseks väga väike tõenäosus, et eelnõu selles koosseisus ära menetletakse. Me leidsime, et ikkagi aus oleks see üleande ja kui oleks riigikogu seda soovi ja tahtmist olemas, siis siis oleks jõuaks nii-öelda selle viie töönädala aja jooksul ka see eelnõu ka seaduses, aga aga praegu tundub, et seda soovi ja tahtmist ei ole. Rahvusringhäälingu poliitika toimetaja Toomas Sildami hinnangul on selline eelnõu tekkinud põhjusel, et riigikogu valimisteni on jäänud vähem kui 50 päeva. Tegemist on sellise poliittehnilise eelnõuga, mille maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk mures sellepärast, kuidas Eesti teravilja kasutatakse, on käiku lasknud. Selle eelnõu vastuvõtmine praeguses riigikogu koosseisus on sama hea kui võimatu. Kõigepealt sellepärast, et see riigikogu koosseis lõpetab tegevuse seoses parlamendivalimistega ja teiseks põhjusel, et selle eelnõu läbiminekuks puudub ka valitsuskoalitsioonis vajalik konsensus.
### Response:
Riigikogu Isamaa fraktsiooni viis liiget Aivar Koka juhtimisel algatasid läinud kolmapäeval seaduseelnõu, mis näeb ette langetada alkoholi aktsiisimäärad tasemele, mis lõpetaks nende hinnangul ulatusliku alkoholi piirikaubanduse Eesti ja Läti vahel. Eelnõu järgi langetataks aktsiisimäärad 1. juunist Läti omadega lähedasele tasemele. Riigikogu juhatus otsustas läinud reedel eelnõu menetlusse võtta ning juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. Selle eelnõu seaduseks saamine on juba riigikogu kodu- ja töökorra seadust lugedes sisuliselt võimatu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Üllar Lanno ütles, et võtab tagasiastumisega vastutuse suvise vahejuhtumi eest. Terviseameti külm laos. Need külmalaod olid terviseameti omad ja asutust juhib ainult üks inimene. See vastutus ei saagi mitte kellegi teise oma olla. Kinnitan ka seekord, et juhi vastutus ongi tagada see tegevus oma maja sees täpselt nii, nagu on ühiskondlik ootus. Temperatuuri kerkimist tavapärasest kõrgemale tasemele nimetas ta olukorraks, mis oli erakordsete asjaolude kehv kokkulangemine. Lannolt küsiti terviseameti pressikonverentsil ka seda, miks ta alles nüüd tagasi astus, aga mitte näiteks kaks kuud varem, kui skandaal avalikkuse ette tuli. Lanno sõnas, et ta soovis veenduda, et skandaali enam ei korduks ning osad protsessid terviseametis enne teatepulga üleandmist lõpule viia. Seda arvestades olukorda, kus augusti algul vahetus juhtkond ka sotsiaalministeeriumis. Tervise ja tööminister Tanel Kiik Keskerakonnast sõnas, et külmlao juhtumi juured ulatuvad tegelikult kaugemale. Küsimusi tuleb kiige sõnul esitada nii terviseameti kui ka riigi kinnisvara aktsiaseltsi varasematele juhtidele. Ta ütles, et Üllar Lannole pärandati eelmisel suvel hoone seadmed ja protseduurid, mis ei vastanud nõuetele. Terviseameti tänase juhtkonna süü, kui nii võib öelda või vastutus piirneb siiski pelgalt asjaoluga, et ei jõutud tuvastada, võib öelda, märgata, ja mis seal salata ka ringi teha varasemate juhtkondade ajal paika pandud nii-öelda norme, töö, jaotus, protseduure. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu erakonnast Isamaa kritiseeris tänasel komisjoni avalikul koosolekul teravalt tervise ja tööminister Tanel Kiike. Ta võrdles olukorda Hollywoodi režissööri Steven Spielbergi filmi ka reamees Ryani päästmine, mis kajastas seda, kuidas USA sõdurid teises maailmasõjas aitasid kodumaale üht oma sõdurit. Mulle tundub, et selles kriisis tervisekriisis praegu on olukord, kus me tegeleme ühe noore poliitiku nahapäästmisega või talle nii-öelda täiendava ametis oleku kapitali ostmisega ohverdades tegelikkuses kogenud ametnikke ja töötajaid. Marika Priske, Üllar Lanno, Merike Jürilo, Maris Jesse, Marek Seer ja nende inimeste nimekiri on veel pikem selleks, et reamees Raion saaks päästetud. Lanu jõudis terviseametit juhtida veidi vähem kui aasta. Ta astus ametisse mullu esimesel oktoobril.
|
Terviseameti peadirektor Üllar Lanno teatas täna, et astub tagasi. Terviseameti juht on olnud avalikkuse tugeva surve all pärast suvist vahejuhtumit Terviseameti külmlaos, kus temperatuuritõusu tõttu hävis suur hulk vaktsiine ja ravimeid.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Üllar Lanno ütles, et võtab tagasiastumisega vastutuse suvise vahejuhtumi eest. Terviseameti külm laos. Need külmalaod olid terviseameti omad ja asutust juhib ainult üks inimene. See vastutus ei saagi mitte kellegi teise oma olla. Kinnitan ka seekord, et juhi vastutus ongi tagada see tegevus oma maja sees täpselt nii, nagu on ühiskondlik ootus. Temperatuuri kerkimist tavapärasest kõrgemale tasemele nimetas ta olukorraks, mis oli erakordsete asjaolude kehv kokkulangemine. Lannolt küsiti terviseameti pressikonverentsil ka seda, miks ta alles nüüd tagasi astus, aga mitte näiteks kaks kuud varem, kui skandaal avalikkuse ette tuli. Lanno sõnas, et ta soovis veenduda, et skandaali enam ei korduks ning osad protsessid terviseametis enne teatepulga üleandmist lõpule viia. Seda arvestades olukorda, kus augusti algul vahetus juhtkond ka sotsiaalministeeriumis. Tervise ja tööminister Tanel Kiik Keskerakonnast sõnas, et külmlao juhtumi juured ulatuvad tegelikult kaugemale. Küsimusi tuleb kiige sõnul esitada nii terviseameti kui ka riigi kinnisvara aktsiaseltsi varasematele juhtidele. Ta ütles, et Üllar Lannole pärandati eelmisel suvel hoone seadmed ja protseduurid, mis ei vastanud nõuetele. Terviseameti tänase juhtkonna süü, kui nii võib öelda või vastutus piirneb siiski pelgalt asjaoluga, et ei jõutud tuvastada, võib öelda, märgata, ja mis seal salata ka ringi teha varasemate juhtkondade ajal paika pandud nii-öelda norme, töö, jaotus, protseduure. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu erakonnast Isamaa kritiseeris tänasel komisjoni avalikul koosolekul teravalt tervise ja tööminister Tanel Kiike. Ta võrdles olukorda Hollywoodi režissööri Steven Spielbergi filmi ka reamees Ryani päästmine, mis kajastas seda, kuidas USA sõdurid teises maailmasõjas aitasid kodumaale üht oma sõdurit. Mulle tundub, et selles kriisis tervisekriisis praegu on olukord, kus me tegeleme ühe noore poliitiku nahapäästmisega või talle nii-öelda täiendava ametis oleku kapitali ostmisega ohverdades tegelikkuses kogenud ametnikke ja töötajaid. Marika Priske, Üllar Lanno, Merike Jürilo, Maris Jesse, Marek Seer ja nende inimeste nimekiri on veel pikem selleks, et reamees Raion saaks päästetud. Lanu jõudis terviseametit juhtida veidi vähem kui aasta. Ta astus ametisse mullu esimesel oktoobril.
### Response:
Terviseameti peadirektor Üllar Lanno teatas täna, et astub tagasi. Terviseameti juht on olnud avalikkuse tugeva surve all pärast suvist vahejuhtumit Terviseameti külmlaos, kus temperatuuritõusu tõttu hävis suur hulk vaktsiine ja ravimeid.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nii tervitas ajakirjanikke Tallinna muusika ja balletikooli ehk Muba rütmimuusika loovjuht Reigo Ahven koos õpilastega. Tema eestvedamisel saavad rütmimuusikahuvilised noored hakata õppima seni parimatest tingimustes, mis Eestis on. Need tingimused on absoluutne maailmatase, et see ei ole niisama, et me tahaksime, et mõnel vanalinna päevade päevasel kontserdil mõni laps kõlaks natuke paremini. Me tahame põhimõtteliselt hakata muusika, Kaia Kanepeid ja Anett Kontaveit siin ja mitte dresseerima, vaid me tahame anda neile võimaluse kujuneda igaüks omanäoliseks. Muba koolimajas on täielikult arvestatud kõikide erialade vajadustega, eelkõige akustiliselt, mida kirjeldas ehituse juht Priit püss. Seinad ja lagi on ka tehtud sellisest akustilisest kipsplaadist, et kui ma siin räägin, et siis ei, ei kaja. Samas õpetaja jutt nagu kõlab, et oleks täpselt niisugune õige järelkaja sellel kogu ruumil. Ka balletiõpilastele avanevad uued võimalused, mida seni pole olnud, kinnitas Tallinna balletikooli direktor Kaie Kõrb, kellest saab Muba balleti ja kaasaegse tantsu õppejuht. Üks ja kõige suurem pluss on lava. See praktika võimalus, mis selles koolis saab olema, see on ikkagi suurepärane ja fantastiline, sest 12 korda 12 lava on sama, mis Estonia lava, vaata et isegi natuke vist laiem pluss füsioterapeut tugiteenused, pluss bassein. Neid võimalusi on ikka väga-väga palju. Tallinna muusika ja balletikooli juht Timo Steiner ütles, et uue õppeasutuse üks suuremaid väärtusi on see, et mitme valdkonna muusikahuvilistel noortel tekib kokkupuude varasest noorusest. Meil on unistus see, et tekiks kunstnike põlvkond, muusikute tantsite põlvkond, kes omavahel suhtlevad juba siis ütleme, esimesest koolipingist peale, et tulevikus luua väga huvitavaid kunstiteoseid, saada need sõbrad, kellega oma loometee hästi huvitavaks teha. Mubas pakutakse õpet kõikidele vanustele alates esimesest klassist kuni täiskasvanuteni välja. Need lapsed, kes täna on, mahuvad kindlasti siia majja ära ja me võtame ka juurde õpilasi, sest et meil on ikkagi üle 700 koha, nii et ma selle koha pealt olen täitsa rahulik. Ma küll loodan, et suured järjekorrad saavad siin ukse taga olema. Õppetöö algab kõigil senistel ja uutel õpilastel, sellest sügisest Muba uues majas Pärnu maanteel Õnne Palee kõrval.
|
Tallinnas alustab sügisel tööd uus kool MUBA (Tallinna Muusika- ja Balletikool), mis sünnib Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli ühinemisel. Täna tutvustati ajakirjanikele, mis uues koolimajas sündima hakkab.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nii tervitas ajakirjanikke Tallinna muusika ja balletikooli ehk Muba rütmimuusika loovjuht Reigo Ahven koos õpilastega. Tema eestvedamisel saavad rütmimuusikahuvilised noored hakata õppima seni parimatest tingimustes, mis Eestis on. Need tingimused on absoluutne maailmatase, et see ei ole niisama, et me tahaksime, et mõnel vanalinna päevade päevasel kontserdil mõni laps kõlaks natuke paremini. Me tahame põhimõtteliselt hakata muusika, Kaia Kanepeid ja Anett Kontaveit siin ja mitte dresseerima, vaid me tahame anda neile võimaluse kujuneda igaüks omanäoliseks. Muba koolimajas on täielikult arvestatud kõikide erialade vajadustega, eelkõige akustiliselt, mida kirjeldas ehituse juht Priit püss. Seinad ja lagi on ka tehtud sellisest akustilisest kipsplaadist, et kui ma siin räägin, et siis ei, ei kaja. Samas õpetaja jutt nagu kõlab, et oleks täpselt niisugune õige järelkaja sellel kogu ruumil. Ka balletiõpilastele avanevad uued võimalused, mida seni pole olnud, kinnitas Tallinna balletikooli direktor Kaie Kõrb, kellest saab Muba balleti ja kaasaegse tantsu õppejuht. Üks ja kõige suurem pluss on lava. See praktika võimalus, mis selles koolis saab olema, see on ikkagi suurepärane ja fantastiline, sest 12 korda 12 lava on sama, mis Estonia lava, vaata et isegi natuke vist laiem pluss füsioterapeut tugiteenused, pluss bassein. Neid võimalusi on ikka väga-väga palju. Tallinna muusika ja balletikooli juht Timo Steiner ütles, et uue õppeasutuse üks suuremaid väärtusi on see, et mitme valdkonna muusikahuvilistel noortel tekib kokkupuude varasest noorusest. Meil on unistus see, et tekiks kunstnike põlvkond, muusikute tantsite põlvkond, kes omavahel suhtlevad juba siis ütleme, esimesest koolipingist peale, et tulevikus luua väga huvitavaid kunstiteoseid, saada need sõbrad, kellega oma loometee hästi huvitavaks teha. Mubas pakutakse õpet kõikidele vanustele alates esimesest klassist kuni täiskasvanuteni välja. Need lapsed, kes täna on, mahuvad kindlasti siia majja ära ja me võtame ka juurde õpilasi, sest et meil on ikkagi üle 700 koha, nii et ma selle koha pealt olen täitsa rahulik. Ma küll loodan, et suured järjekorrad saavad siin ukse taga olema. Õppetöö algab kõigil senistel ja uutel õpilastel, sellest sügisest Muba uues majas Pärnu maanteel Õnne Palee kõrval.
### Response:
Tallinnas alustab sügisel tööd uus kool MUBA (Tallinna Muusika- ja Balletikool), mis sünnib Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli ühinemisel. Täna tutvustati ajakirjanikele, mis uues koolimajas sündima hakkab.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Praeguseks on sõna saanud taotluse esitanud õiguskantsler Indrek Teder, justiitsminister Kristen Michal ja lõpetas ka rahandusminister Jürgen Ligi oma esinemise. Aga kõige põhjalikumalt on siiani meedias käsitletud siis õiguskantsleri positsiooni. Tema seisukoht on see, et kiirmenetluses siis võib viia selleni, kus Eesti riik ja riigikogu ei oma võimalust otsustada rahaliste kohustuste üle ja sisuliselt kuus ESM-i kuuluvat suuremat riiki võivad võtta Eesti eest 1,3 miljardi euro suuruse kohustuse. Teder rõhutas, et ta ei ole oma olemuselt ESM-i vastu, vaid selle vastu, et me rikume seda pidi käitudes põhiseadust ja anname oma otsustuspädevuse ära. Justiitsminister Kristen Michali kõne Riigikohtus oli väga värvikas ja ta ei kasutanud mitte niivõrd juriidilisi argumente vaid rääkis sellest, et näiteks NATOga liitudes on Eesti võtnud veelgi kulukamaid või suuremaid kohustusi kui ESM-iga liitudes, sest näiteks artikkel viis tagajärjel võib Eestiriik sattuda sõtta ja see võib kaasa tuua SKP-sse suht arvuna, veelgi suuremaid kulutusi, aga hetk tagasi lõpetas oma ettekande rahandusminister Jürgen Ligi, kes seletas üksikulgi riigikohtunikele, mis see ESM on ja milliseid kohustusi Eesti võtab, mida ta sellest võidab. Ja ta väitis ka riigikohtule, et see teoreetiline võimalus, millele õiguskantsler viitab, et Eesti võib suurest hulgast rahast ilma jääda, et see on liiga teoreetiline, et tõeks saada. No vestlesin ka enne teise sessiooni algust õiguskantsleriga, kes ütles, et lepingute sisuks on see, kui midagi on kokku lepitud, siis olgu see teoreetiline või mitte, tuleb arvestada sellega, et ühel hetkel võib sellest reaalsus saada ja me peame neid kohustusi täitma hakkama. Aga hakkab kohtus esinema välisminister Urmas Paet ja tööprotsess on seda pidi seatud, et kui täna kella viieks kella kuueks ei suudeta lõpetada, siis jätkub Riigikohtus arutelu sel teemal ka homme. Aga lahenduse või riigikohtu otsuseni jõutakse tõenäoliselt mitte enne jaanipäeva. Mirko Ojakivi, Tartu.
|
Riigikohus arutab euroala majanduse ja julgeoleku stabiilsusmehhanismi ESM asutamisleppe vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusega.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Praeguseks on sõna saanud taotluse esitanud õiguskantsler Indrek Teder, justiitsminister Kristen Michal ja lõpetas ka rahandusminister Jürgen Ligi oma esinemise. Aga kõige põhjalikumalt on siiani meedias käsitletud siis õiguskantsleri positsiooni. Tema seisukoht on see, et kiirmenetluses siis võib viia selleni, kus Eesti riik ja riigikogu ei oma võimalust otsustada rahaliste kohustuste üle ja sisuliselt kuus ESM-i kuuluvat suuremat riiki võivad võtta Eesti eest 1,3 miljardi euro suuruse kohustuse. Teder rõhutas, et ta ei ole oma olemuselt ESM-i vastu, vaid selle vastu, et me rikume seda pidi käitudes põhiseadust ja anname oma otsustuspädevuse ära. Justiitsminister Kristen Michali kõne Riigikohtus oli väga värvikas ja ta ei kasutanud mitte niivõrd juriidilisi argumente vaid rääkis sellest, et näiteks NATOga liitudes on Eesti võtnud veelgi kulukamaid või suuremaid kohustusi kui ESM-iga liitudes, sest näiteks artikkel viis tagajärjel võib Eestiriik sattuda sõtta ja see võib kaasa tuua SKP-sse suht arvuna, veelgi suuremaid kulutusi, aga hetk tagasi lõpetas oma ettekande rahandusminister Jürgen Ligi, kes seletas üksikulgi riigikohtunikele, mis see ESM on ja milliseid kohustusi Eesti võtab, mida ta sellest võidab. Ja ta väitis ka riigikohtule, et see teoreetiline võimalus, millele õiguskantsler viitab, et Eesti võib suurest hulgast rahast ilma jääda, et see on liiga teoreetiline, et tõeks saada. No vestlesin ka enne teise sessiooni algust õiguskantsleriga, kes ütles, et lepingute sisuks on see, kui midagi on kokku lepitud, siis olgu see teoreetiline või mitte, tuleb arvestada sellega, et ühel hetkel võib sellest reaalsus saada ja me peame neid kohustusi täitma hakkama. Aga hakkab kohtus esinema välisminister Urmas Paet ja tööprotsess on seda pidi seatud, et kui täna kella viieks kella kuueks ei suudeta lõpetada, siis jätkub Riigikohtus arutelu sel teemal ka homme. Aga lahenduse või riigikohtu otsuseni jõutakse tõenäoliselt mitte enne jaanipäeva. Mirko Ojakivi, Tartu.
### Response:
Riigikohus arutab euroala majanduse ja julgeoleku stabiilsusmehhanismi ESM asutamisleppe vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusega.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Praeguseks on täiesti selge, et paremerakonnad on saanud väga tugeva mandaadi. Reformierakonna ja Isamaa, Res Publica liidu programmilised seisukohad on kõige lähedasemad ja tõepoolest eeldused selleks, et need kaks erakonda võiksid olla koalitsioonis osalised on küllalt suured. Mina pean väga oluliseks seda, et valitsuse kandepind oleks hästi lai. Praegune valitsus sai rahva tugeva toetuse osaliseks ja eelkõige tänu sellele, et valitsuse kandepind on lai. Kindlasti tuleb kaasata tulevasse valitsusse ka vasakjõud ei saa teha ainult maailmavaatelisel parempoolsel ilmavaatel põhinevat valitsust. Eesti senine praktika on näidanud, et need valitsused, kus on esindatud nii parem kui vasakpoolne ilmavaade, on efekt aktiivsemad ja tasakaalukamad. Kõige olulisemad on ilmselt kõigi erakondade jaoks nende programmilised seisukohad ja valijatele antud lubadused ja nende eest me seisame. Ja me moodustame valitsuse, nende erakondadega, kellel on meil kõige enamal määral võimalik valijatele antud lubadusi ellu viia. Nii et kõigepealt atsiooni kõikide erakondade esindajate vahel ja seejärel juba hakatakse teatud võimalike partnerite vahel otsima ühisosa koalitsiooni moodustamiseks.
|
Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi kommentaar koalitsioonikõneluste alustamisest.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Praeguseks on täiesti selge, et paremerakonnad on saanud väga tugeva mandaadi. Reformierakonna ja Isamaa, Res Publica liidu programmilised seisukohad on kõige lähedasemad ja tõepoolest eeldused selleks, et need kaks erakonda võiksid olla koalitsioonis osalised on küllalt suured. Mina pean väga oluliseks seda, et valitsuse kandepind oleks hästi lai. Praegune valitsus sai rahva tugeva toetuse osaliseks ja eelkõige tänu sellele, et valitsuse kandepind on lai. Kindlasti tuleb kaasata tulevasse valitsusse ka vasakjõud ei saa teha ainult maailmavaatelisel parempoolsel ilmavaatel põhinevat valitsust. Eesti senine praktika on näidanud, et need valitsused, kus on esindatud nii parem kui vasakpoolne ilmavaade, on efekt aktiivsemad ja tasakaalukamad. Kõige olulisemad on ilmselt kõigi erakondade jaoks nende programmilised seisukohad ja valijatele antud lubadused ja nende eest me seisame. Ja me moodustame valitsuse, nende erakondadega, kellel on meil kõige enamal määral võimalik valijatele antud lubadusi ellu viia. Nii et kõigepealt atsiooni kõikide erakondade esindajate vahel ja seejärel juba hakatakse teatud võimalike partnerite vahel otsima ühisosa koalitsiooni moodustamiseks.
### Response:
Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi kommentaar koalitsioonikõneluste alustamisest.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Välisluurejuhi Mikk Marani sõnul on Vene relvajõud kulutanud Ukraina sõjas ära enamuse oma täppislaskemoonast, mille varude taastamine võtab aastaid. Ka on Venemaal raskusi kaotatud sõdurite asendamisel ja praegu teenivate soldatite moraaliga. Üle riigi värvatakse uusi lepingulisi sõjaväelasi, ent see ei lähe väga libedalt ja ka nende väljaõpe pole piisavalt tasemel. Sellest unelevalt ei suuda Vene relvajõud Ukrainas lähitulevikus suurt läbimurret saavutada, ent samas pole ka märke, et okupeeriv jõud tõmbuks tagasi või plaanis sõjategevust vähendada, jätkab Mikk Marren. Putini eesmärgid on jätkuvalt väga ambitsioonikad, vallutada kindlustada kogu Donbass, see tähendab siis Donetski ja Luganski oblast ning jätta enda kätte ka maismaa ühendus Krimmi a. Putin ei ole loobunud eesmärgist lõigata Ukraina täielikult ära mustast merest ning luua ka siis maismaa ühendus transnistriga. Eelneva tõttu häälestubki Venemaa juhtkond ümber pikaajaliseks konfliktiks Ukrainas ja vastasseisuks läänega. Kurnamissõjale viitab seegi, et Vene relvajõud sihivad ja hävitavad üha enam Ukraina taristut. Praegune olukord ei anna lootust, et sõja suudaks lõpetada läbirääkimised sest kumbki pool pole valmis järeleandmisteks. Selleks, et Venemaa ei saaks sõjaliselt edeneda, vajab Ukraina püsivalt lääne abi. Kokkuvõttes peame nii Eestis kui läänes laiemalt olema valmis selleks, et sõda Ukrainas kestab pikemalt ja selleks, et Ukraina vajab meie toetust ka järgnevate kuude ja, ja ka aastate jooksul. Eesti välisluure peab vähetõenäoliseks, et Venemaa kuulutab välja üldmobilisatsiooni. Muuhulgas tähendaks see senise niinimetatud erioperatsiooni tunnistamist ebaõnnestunuks. Lisaks sellele võib üldmobilisatsioon põhjustada Venemaa ühiskonnas suurt protesti. Venemaa tuumaähvarduse kommenteerides märkis Maran, et see on Venemaa poliitika tavapärane osa ja seda tehes loodetakse lääneriike eemal hoida Ukraina toetamisest, mida võib aga kaasa tuua Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga. Tõenäoliselt Venemaa juhtkonnas praegu kaalutakse erinevaid vastutegevusi, on selge, et Venemaa relvajõud järeldavad Soome ja Rootsi liitumisest NATO-ga, et Venemaa peab muutma oma väepaigutust meie piirkonnas ehk siis Lääne sõjaväeringkonnas, see tähendab tõenäoliselt uute üksuste loomist meie piirkonda või siis olemasolevate üksuste tugevdamist ja see tähendab ka täiendava relvastuse paigutamist meie lähipiirkonda.
|
Välisluureameti peadirektori Mikk Marrani sõnul võib Venemaa juhtkonna käitumisest järeldada, et Kreml valmistub Ukraina-vastase sõja venimiseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Välisluurejuhi Mikk Marani sõnul on Vene relvajõud kulutanud Ukraina sõjas ära enamuse oma täppislaskemoonast, mille varude taastamine võtab aastaid. Ka on Venemaal raskusi kaotatud sõdurite asendamisel ja praegu teenivate soldatite moraaliga. Üle riigi värvatakse uusi lepingulisi sõjaväelasi, ent see ei lähe väga libedalt ja ka nende väljaõpe pole piisavalt tasemel. Sellest unelevalt ei suuda Vene relvajõud Ukrainas lähitulevikus suurt läbimurret saavutada, ent samas pole ka märke, et okupeeriv jõud tõmbuks tagasi või plaanis sõjategevust vähendada, jätkab Mikk Marren. Putini eesmärgid on jätkuvalt väga ambitsioonikad, vallutada kindlustada kogu Donbass, see tähendab siis Donetski ja Luganski oblast ning jätta enda kätte ka maismaa ühendus Krimmi a. Putin ei ole loobunud eesmärgist lõigata Ukraina täielikult ära mustast merest ning luua ka siis maismaa ühendus transnistriga. Eelneva tõttu häälestubki Venemaa juhtkond ümber pikaajaliseks konfliktiks Ukrainas ja vastasseisuks läänega. Kurnamissõjale viitab seegi, et Vene relvajõud sihivad ja hävitavad üha enam Ukraina taristut. Praegune olukord ei anna lootust, et sõja suudaks lõpetada läbirääkimised sest kumbki pool pole valmis järeleandmisteks. Selleks, et Venemaa ei saaks sõjaliselt edeneda, vajab Ukraina püsivalt lääne abi. Kokkuvõttes peame nii Eestis kui läänes laiemalt olema valmis selleks, et sõda Ukrainas kestab pikemalt ja selleks, et Ukraina vajab meie toetust ka järgnevate kuude ja, ja ka aastate jooksul. Eesti välisluure peab vähetõenäoliseks, et Venemaa kuulutab välja üldmobilisatsiooni. Muuhulgas tähendaks see senise niinimetatud erioperatsiooni tunnistamist ebaõnnestunuks. Lisaks sellele võib üldmobilisatsioon põhjustada Venemaa ühiskonnas suurt protesti. Venemaa tuumaähvarduse kommenteerides märkis Maran, et see on Venemaa poliitika tavapärane osa ja seda tehes loodetakse lääneriike eemal hoida Ukraina toetamisest, mida võib aga kaasa tuua Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga. Tõenäoliselt Venemaa juhtkonnas praegu kaalutakse erinevaid vastutegevusi, on selge, et Venemaa relvajõud järeldavad Soome ja Rootsi liitumisest NATO-ga, et Venemaa peab muutma oma väepaigutust meie piirkonnas ehk siis Lääne sõjaväeringkonnas, see tähendab tõenäoliselt uute üksuste loomist meie piirkonda või siis olemasolevate üksuste tugevdamist ja see tähendab ka täiendava relvastuse paigutamist meie lähipiirkonda.
### Response:
Välisluureameti peadirektori Mikk Marrani sõnul võib Venemaa juhtkonna käitumisest järeldada, et Kreml valmistub Ukraina-vastase sõja venimiseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kolm väga väärtuslikku kuud on ära rikutud, täna kaks kuud on, on jäänud põhimõtteliselt aega, et nüüd tuleb teha targad ja õiged valikud ja ja teha nii palju, kui teha, annab. Mis asjad on nüüd jällegi lubatud ja mida saab teha? No lubatud on treenida ja võistelda, siis ennem oli see mul keelatud. Nüüd on kõik lubatud, nii nagu oli varem, enne kui üldse see asi juhtus, nii-öelda uudis tuli, kõik on nagu jah, lubatud nii laagrites minna ja kui, kui ka võistelda Mis on distsiplinaarkomisjoni praeguse otsuse valguses see sõnum, mis võib-olla on oluline Eesti antidopingule edasi öelda? No ma arvan seda, et võib-olla komisjon suudab näha siin ka seda poolt, et tõesti on võimalik saada selliseid väikseid näitusi juhusliku kokkupuute või mis iganes saastumise teel, et alati ei pea olema seal taga teadlik tarbimine, et mulle on jäänud mulje, et antidoping näeb seal taga alati ainult teadlikku tarbimist ja muidu ei ole võimalik, aga, aga tegelikult see on võimalik, sest ma ju tean, et ma ei ole tarbinud ja võib-olla seda poolt lihtsalt, et nad suudaksid ka teinekord näha mündi kahte poolt, mitte ainult ühte poolt.
|
Eesti Olümpiakomitee sõltumatu dopinguvastane distsiplinaarkolleegium tühistas uurimise ajaks dopingukahtlusega maadleja Heiki Nabi ajutise võistluskeelu. Sportlane võib nüüd treenima hakata ja pääseb ka võistlustele, kuid sinna lubamine sõltub juba korraldajate otsusest.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kolm väga väärtuslikku kuud on ära rikutud, täna kaks kuud on, on jäänud põhimõtteliselt aega, et nüüd tuleb teha targad ja õiged valikud ja ja teha nii palju, kui teha, annab. Mis asjad on nüüd jällegi lubatud ja mida saab teha? No lubatud on treenida ja võistelda, siis ennem oli see mul keelatud. Nüüd on kõik lubatud, nii nagu oli varem, enne kui üldse see asi juhtus, nii-öelda uudis tuli, kõik on nagu jah, lubatud nii laagrites minna ja kui, kui ka võistelda Mis on distsiplinaarkomisjoni praeguse otsuse valguses see sõnum, mis võib-olla on oluline Eesti antidopingule edasi öelda? No ma arvan seda, et võib-olla komisjon suudab näha siin ka seda poolt, et tõesti on võimalik saada selliseid väikseid näitusi juhusliku kokkupuute või mis iganes saastumise teel, et alati ei pea olema seal taga teadlik tarbimine, et mulle on jäänud mulje, et antidoping näeb seal taga alati ainult teadlikku tarbimist ja muidu ei ole võimalik, aga, aga tegelikult see on võimalik, sest ma ju tean, et ma ei ole tarbinud ja võib-olla seda poolt lihtsalt, et nad suudaksid ka teinekord näha mündi kahte poolt, mitte ainult ühte poolt.
### Response:
Eesti Olümpiakomitee sõltumatu dopinguvastane distsiplinaarkolleegium tühistas uurimise ajaks dopingukahtlusega maadleja Heiki Nabi ajutise võistluskeelu. Sportlane võib nüüd treenima hakata ja pääseb ka võistlustele, kuid sinna lubamine sõltub juba korraldajate otsusest.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
RMK kauaaegse tegevjuhi vallandamise põhjus on keskkonnaministri sõnul seotud juhtimisvigadega ja kriisiga, mille Kallas on oma tegevusega esile kutsunud. Millised need vead olid, keskkonnaminister Villu Reiljan? Pead olid põhimõtteliselt ilma RMK nõukoguga kooskõlastamata kriisikava elluviimine olukorras, kus mingit kriisi ei ole ja tohutu segaduse tekitamine töökas riigimetsa veres. Üheks erimeelsust ilmseimaks näiteks oli uus RMK-s valminud riigimetsa arengukava, mis näeb ette metsahoiuga seotud ametnike vähendamise. Villu Reiljani sõnul toetub arengukava valedele alustele. Tegelikult riik metsa majanduskeskuse töömahud suurenevad, suurenevad, jätkuvad riigi omadis olevate metsade majandamise ära, jätkuvad riigi omandis olevad ja põllumajanduse välja lagenud maade metsastamiseära. Need mahud ei, ei vähene, mistõttu põhjust hakata metsikult koondama ja teha. Tegelikult see eluvõimetuks see süsteem ei olnud ja, ja see tekitaski tegelikult organisatsioonis tohutud pinged ja vastuolud ja sisuliselt, kas sarnanema mässuga ei olnud peadirektoril volitusi käivitada kava ilma nõukogu liitu otsused, seda kava ei saa heaks kiita. Lahkumisavalduse sisse andnud RMK senine juht Aigar Kallas on eriarvamusel. Siin on nõukogu poolt saadud ülesanne, mida me üsnagi suure hulga inimestega erinevatelt RMK juhtimistasandite tsime kokku panna ja mida on küll tehtud, on see, et enne, kui nõukogusse minna, siis kokku pandud, tutvustada inimestele ellu rakendama ei ole kindlasti otseselt ühtegi selle kavas pakutud plaani ennem kui nõukogu on oma seisukoha öelnud ja seda enam, et oli teada, et nõukogu poolt sellist otsest ja väga täpselt kirjeldatud ülesannet, milline see kava peaks olema ei olnud. Erimeelsused võisid tekkida sellest, et kava kokkupanemisel, inimesed, kes olid sellega seotud, käisid välja üsnagi radikaalseid ideid, mille juures oli minu tingimus see, et ükskõik milline plaan välja käiakse või milline idee välja käiakse, seda ei hoita kusagil kalevi all, vaid algusest peale räägitakse avalikult, millised on võimalused või millised on mõtted ja nende mõtete välja käimine tekitas pingeid ja, ja need pinged kasvasid natukene ka organisatsioonist välja. Kallase juhtimisel valminud arengukava RMK tänane nõukogu siiski arutas. Kallase enda kinnitusel tuleb metsamajandusega seotud ametnike arvu vähendada nagunii, sest senine juhtimisaparaat on riigile liiga kulukas. Raiemahtude vähendamist näitavad Kallase sõnul aga konkreetsed arvud. Riigimetsast raiutakse kahe aasta jooksul 10 protsenti vähem, kui seda on tehtud näiteks aastal 2002, nii et päris selge on see, et raiemahud on juba vähenenud ja kui vaadata, milline on meie puistute vanuseline koosseis riigimetsas, siis väheneb veelgi. Praegu täidab RMK juhi kohuseid keskuse senine rahandusjuht Martti Siimann. Uue juhi leidmiseks korraldab riigimetsa majandamise keskus avaliku konkursi.
|
Riigimetsa majandamise keskuse peadirektor Aigar Kallas vabastati ametist.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
RMK kauaaegse tegevjuhi vallandamise põhjus on keskkonnaministri sõnul seotud juhtimisvigadega ja kriisiga, mille Kallas on oma tegevusega esile kutsunud. Millised need vead olid, keskkonnaminister Villu Reiljan? Pead olid põhimõtteliselt ilma RMK nõukoguga kooskõlastamata kriisikava elluviimine olukorras, kus mingit kriisi ei ole ja tohutu segaduse tekitamine töökas riigimetsa veres. Üheks erimeelsust ilmseimaks näiteks oli uus RMK-s valminud riigimetsa arengukava, mis näeb ette metsahoiuga seotud ametnike vähendamise. Villu Reiljani sõnul toetub arengukava valedele alustele. Tegelikult riik metsa majanduskeskuse töömahud suurenevad, suurenevad, jätkuvad riigi omadis olevate metsade majandamise ära, jätkuvad riigi omandis olevad ja põllumajanduse välja lagenud maade metsastamiseära. Need mahud ei, ei vähene, mistõttu põhjust hakata metsikult koondama ja teha. Tegelikult see eluvõimetuks see süsteem ei olnud ja, ja see tekitaski tegelikult organisatsioonis tohutud pinged ja vastuolud ja sisuliselt, kas sarnanema mässuga ei olnud peadirektoril volitusi käivitada kava ilma nõukogu liitu otsused, seda kava ei saa heaks kiita. Lahkumisavalduse sisse andnud RMK senine juht Aigar Kallas on eriarvamusel. Siin on nõukogu poolt saadud ülesanne, mida me üsnagi suure hulga inimestega erinevatelt RMK juhtimistasandite tsime kokku panna ja mida on küll tehtud, on see, et enne, kui nõukogusse minna, siis kokku pandud, tutvustada inimestele ellu rakendama ei ole kindlasti otseselt ühtegi selle kavas pakutud plaani ennem kui nõukogu on oma seisukoha öelnud ja seda enam, et oli teada, et nõukogu poolt sellist otsest ja väga täpselt kirjeldatud ülesannet, milline see kava peaks olema ei olnud. Erimeelsused võisid tekkida sellest, et kava kokkupanemisel, inimesed, kes olid sellega seotud, käisid välja üsnagi radikaalseid ideid, mille juures oli minu tingimus see, et ükskõik milline plaan välja käiakse või milline idee välja käiakse, seda ei hoita kusagil kalevi all, vaid algusest peale räägitakse avalikult, millised on võimalused või millised on mõtted ja nende mõtete välja käimine tekitas pingeid ja, ja need pinged kasvasid natukene ka organisatsioonist välja. Kallase juhtimisel valminud arengukava RMK tänane nõukogu siiski arutas. Kallase enda kinnitusel tuleb metsamajandusega seotud ametnike arvu vähendada nagunii, sest senine juhtimisaparaat on riigile liiga kulukas. Raiemahtude vähendamist näitavad Kallase sõnul aga konkreetsed arvud. Riigimetsast raiutakse kahe aasta jooksul 10 protsenti vähem, kui seda on tehtud näiteks aastal 2002, nii et päris selge on see, et raiemahud on juba vähenenud ja kui vaadata, milline on meie puistute vanuseline koosseis riigimetsas, siis väheneb veelgi. Praegu täidab RMK juhi kohuseid keskuse senine rahandusjuht Martti Siimann. Uue juhi leidmiseks korraldab riigimetsa majandamise keskus avaliku konkursi.
### Response:
Riigimetsa majandamise keskuse peadirektor Aigar Kallas vabastati ametist.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Möödunud nädalast investeerimispanganduse krahhi peavad mitmed finantsanalüütikud pretsedendituks, millele vähemalt viimastel kümnenditel paralleele ei ole. Finantskriisi taustal on paljud Euroopa poliitikud arvamusel, et pangandussektor vajab uusi reegleid. Euroopa Komisjoni majandus ja rahandusvolinik Joakin Almunia märkis täna europarlamendis kõneldes, et komisjon tuleb juba järgmine nädal välja ettepanekutega muuta pankade kapitalinõuete direktiivi. Olukord Euroopas on vähem kriitiline kui USA-s ja liikmesriigid on arvamusel, et USA tüüpi päästeplaan ei ole Euroopas vajalik. Mis puutub keskpikka ajaraami, siis on selge, et hiljutised sündmused vajavad kõikehõlmavat vastust. Olemasolevad mudelid finantsturgude reguleerimiseks ja järelevalveks on vaja üle vaadata Brüsseli mõttekoja rügel. Analüütik leiab, et investeerimispankade krahhist pääsesid kergemini need pangad, kes võtsid vähem riske ja eelkõige riikides, kus finantsjärelevalve oli ettevaatlikum. Analüütiku sõnul on Euroopa pankades enim kannatanud Suurbritannia, Iirimaa ja Saksamaa pangad. Kergemini on pääsenud Hispaania ja Skandinaavia riikide pangad. Rääkides balti riikidest, märkis analüütik, et mitmed kohalikud valuutad on kaotamas investorite silmis oma senist usaldust ning see võib tekitada probleeme pankadele piirkonnas. Juhtuda võib see, et kohaliku valuuta vastu kaob usaldus ning investorid, kes seda valuutat varem hoidsid, hakkavad seda müüma ja tugevamate valuutade vastu ümber vahetama. Taoline stsenaarium võib viia valuutakriisini ning mitmed Kesk ja Ida-Euroopa riigid on selles osas väga haavatavad. Analüütikud leidsid siiski, et USA valitsuse abipakett on üle mitme kuu mõjutanud finantsturge positiivselt.
|
USA investeerimispankade krahh on Euroopas enim mõjutanud Suurbritannia, Iirimaa ja Saksamaa pankasid. Euroopa Komisjon kavatseb tugevdada finantsasutuste järelevalvet.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Möödunud nädalast investeerimispanganduse krahhi peavad mitmed finantsanalüütikud pretsedendituks, millele vähemalt viimastel kümnenditel paralleele ei ole. Finantskriisi taustal on paljud Euroopa poliitikud arvamusel, et pangandussektor vajab uusi reegleid. Euroopa Komisjoni majandus ja rahandusvolinik Joakin Almunia märkis täna europarlamendis kõneldes, et komisjon tuleb juba järgmine nädal välja ettepanekutega muuta pankade kapitalinõuete direktiivi. Olukord Euroopas on vähem kriitiline kui USA-s ja liikmesriigid on arvamusel, et USA tüüpi päästeplaan ei ole Euroopas vajalik. Mis puutub keskpikka ajaraami, siis on selge, et hiljutised sündmused vajavad kõikehõlmavat vastust. Olemasolevad mudelid finantsturgude reguleerimiseks ja järelevalveks on vaja üle vaadata Brüsseli mõttekoja rügel. Analüütik leiab, et investeerimispankade krahhist pääsesid kergemini need pangad, kes võtsid vähem riske ja eelkõige riikides, kus finantsjärelevalve oli ettevaatlikum. Analüütiku sõnul on Euroopa pankades enim kannatanud Suurbritannia, Iirimaa ja Saksamaa pangad. Kergemini on pääsenud Hispaania ja Skandinaavia riikide pangad. Rääkides balti riikidest, märkis analüütik, et mitmed kohalikud valuutad on kaotamas investorite silmis oma senist usaldust ning see võib tekitada probleeme pankadele piirkonnas. Juhtuda võib see, et kohaliku valuuta vastu kaob usaldus ning investorid, kes seda valuutat varem hoidsid, hakkavad seda müüma ja tugevamate valuutade vastu ümber vahetama. Taoline stsenaarium võib viia valuutakriisini ning mitmed Kesk ja Ida-Euroopa riigid on selles osas väga haavatavad. Analüütikud leidsid siiski, et USA valitsuse abipakett on üle mitme kuu mõjutanud finantsturge positiivselt.
### Response:
USA investeerimispankade krahh on Euroopas enim mõjutanud Suurbritannia, Iirimaa ja Saksamaa pankasid. Euroopa Komisjon kavatseb tugevdada finantsasutuste järelevalvet.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Praegu ainus uue koroonaviiruse tõttu haiglas olev inimene Eestis on paranemas. Seda kinnitas rahvusringhäälingule Lääne-Tallinna keskhaigla pressiesindaja. Lähemaid üksikasju haigla ei avaldas, viidates delikaatsetele isikuandmetele. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles pärast valitsuse kabinetinõupidamist, et Eestis on nüüdseks tehtud üle 70 testi ning uusi nakatunuid pole lisandunud. Samas tuleb tema sõnul valmis olla ka halvemaks olukorraks ja teha vastavaid ettevalmistusi. Reedel teatavaks saanud töörühma ettepanekud said täna ka valitsuse toetuse, ütles kiik. Nii seda, et paigaldada need termokaamerad nii Tallinna lennujaama kui Tallinna sadama vanasadamasse. Samuti toetas põhimõtet, et koolide korraldust me hetkel ei muuda, samuti suurürituste osas mingisuguseid selliseid piiranguid ei kehtesta. Küll aga loomulikult paneme täiendavat tähelepanu tervisekaitse nõuete jälgimisele desinfitseerimisvahendite nendesse just nimelt suuremates asutustesse üritustele, kaasamisse, samuti nüüd täna tegelikult kohtub omavahel terviseamet ja politsei. Piirivalveamet lepib kokku täpsema selle protseduuriga, kuidas see termokaamerate ülespanemisel hakkab nii-öelda kontroll toimuma, et mis on täpselt PPA roll, see, mis on kohaliku siis lennujaama või sadamatöötajate roll, mis on tervise valdkonna roll. Valitsus toetas ka terviseameti soovitust, et riskipiirkonnast tulnud lapsed ei läheks kahe nädala jooksul võimaluse korral kooli või lasteaeda. Ka riskipiirkonnas olnud täiskasvanutel soovitatakse olla kaks nädalat kodus ning võimalusel teha kaugtööd. Ühtlasi soovitatakse üle vaadata reisiplaanid ning teha kaalutletud otsused. Reisimise riskipiirkonnad on jätkuvalt Hiina, Põhja-Itaalia, Iraan, Jaapan, Singapur ja Lõuna-Korea. Terviseamet ja sotsiaalministeerium on kiige sõnul kokku arvutanud ka viiruse leviku tõkestamise esialgsed kulud. Meie valdkonna sellised nii-öelda kulud, just, mis on paljuski ka reservi tekitamise mõttes, et olla valmis ka nüüd nii-öelda nädalaid või, kuid kestvaks olukorraks on ikkagi suurusjärgus kolm miljonit eurot, aga mis puudutab tööjõukulusid, siis loomulikult see võib oluliselt kasvada, sõltuvalt sellest, kui palju saab olema Eestis nakatunud. Aga peame olema alati valmis mõnevõrra halvemaks olukorraks, sest siis, kui see olukord käes on, siis enam reageerida ei jõua. Lisakulutuste katteallikate leidmist hakkab valitsus arutama neljapäeval.
|
Valitsus kiitis heaks sotsiaalminister Tanel Kiige juhitud töörühma ettepanekud uue koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Need puudutavad muuhulgas riskipiirkonnast tulnute kontrolli, terviseameti staabi laiendamist ning juhiseid elanikkonnale, asutustele ja ettevõtetele. Täiendavaid abinõusid plaanib valitsus arutada järgmisel kabinetinõupidamisel.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Praegu ainus uue koroonaviiruse tõttu haiglas olev inimene Eestis on paranemas. Seda kinnitas rahvusringhäälingule Lääne-Tallinna keskhaigla pressiesindaja. Lähemaid üksikasju haigla ei avaldas, viidates delikaatsetele isikuandmetele. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles pärast valitsuse kabinetinõupidamist, et Eestis on nüüdseks tehtud üle 70 testi ning uusi nakatunuid pole lisandunud. Samas tuleb tema sõnul valmis olla ka halvemaks olukorraks ja teha vastavaid ettevalmistusi. Reedel teatavaks saanud töörühma ettepanekud said täna ka valitsuse toetuse, ütles kiik. Nii seda, et paigaldada need termokaamerad nii Tallinna lennujaama kui Tallinna sadama vanasadamasse. Samuti toetas põhimõtet, et koolide korraldust me hetkel ei muuda, samuti suurürituste osas mingisuguseid selliseid piiranguid ei kehtesta. Küll aga loomulikult paneme täiendavat tähelepanu tervisekaitse nõuete jälgimisele desinfitseerimisvahendite nendesse just nimelt suuremates asutustesse üritustele, kaasamisse, samuti nüüd täna tegelikult kohtub omavahel terviseamet ja politsei. Piirivalveamet lepib kokku täpsema selle protseduuriga, kuidas see termokaamerate ülespanemisel hakkab nii-öelda kontroll toimuma, et mis on täpselt PPA roll, see, mis on kohaliku siis lennujaama või sadamatöötajate roll, mis on tervise valdkonna roll. Valitsus toetas ka terviseameti soovitust, et riskipiirkonnast tulnud lapsed ei läheks kahe nädala jooksul võimaluse korral kooli või lasteaeda. Ka riskipiirkonnas olnud täiskasvanutel soovitatakse olla kaks nädalat kodus ning võimalusel teha kaugtööd. Ühtlasi soovitatakse üle vaadata reisiplaanid ning teha kaalutletud otsused. Reisimise riskipiirkonnad on jätkuvalt Hiina, Põhja-Itaalia, Iraan, Jaapan, Singapur ja Lõuna-Korea. Terviseamet ja sotsiaalministeerium on kiige sõnul kokku arvutanud ka viiruse leviku tõkestamise esialgsed kulud. Meie valdkonna sellised nii-öelda kulud, just, mis on paljuski ka reservi tekitamise mõttes, et olla valmis ka nüüd nii-öelda nädalaid või, kuid kestvaks olukorraks on ikkagi suurusjärgus kolm miljonit eurot, aga mis puudutab tööjõukulusid, siis loomulikult see võib oluliselt kasvada, sõltuvalt sellest, kui palju saab olema Eestis nakatunud. Aga peame olema alati valmis mõnevõrra halvemaks olukorraks, sest siis, kui see olukord käes on, siis enam reageerida ei jõua. Lisakulutuste katteallikate leidmist hakkab valitsus arutama neljapäeval.
### Response:
Valitsus kiitis heaks sotsiaalminister Tanel Kiige juhitud töörühma ettepanekud uue koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Need puudutavad muuhulgas riskipiirkonnast tulnute kontrolli, terviseameti staabi laiendamist ning juhiseid elanikkonnale, asutustele ja ettevõtetele. Täiendavaid abinõusid plaanib valitsus arutada järgmisel kabinetinõupidamisel.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Soosaare sõnul on sellel peamiselt kaks põhjust. Esiteks, kui möödunud suvel leevendati piiranguid toitlustus ja majutussektorile, kus olid kevadel toimunud suured koondamised siis ettevõtted juba koondatud inimeste asemele uusi töötajaid ei võtnud, kuid olemasolevate töötajate töötundide arv suurenes seega ka palk. Teiseks koondati kriisi käigus keskmisest enam madalapalgalisi töökohti, mida ongi enim majutus ja toitlustussektoris. Hursool ja soosaar. Kui madalapalgalised töökohad kaovad, siis ülejäänud töökohtade keskmine palk on suurem. Aga nüüd selle aasta alguses on põhiliselt hoogsama kasvu taga see, et majandusel läheb oodatust paremini, aga muidugi nüüd, kui need tegevuspiirangud on tühistatud, siis tõenäoliselt me edaspidi näeme teenindussektori töökohtade tagasitulekut. Inimesed hakkavad taas rohkem restoranis käima ja me teame, et otsitakse ka teenindussektori töötajaid ja siis sellel on jällegi vastupidine mõju edaspidi. Rahandusministeeriumi analüütik Erki Lõhmuste sõnul prognoosib ministeerium jätkuvalt mõõdukat palgakasvu ka sel aastal. Niisugune mõõdukas palgakasv kindlasti jätkub järgmistel kvartalitel samamoodi piirangute lõdvendamine teeb olukorra paremaks nende jaoks, kelle majandustegevus oli vahepeal täitsa seitsmenda käsu korras kinni pandud, teistel tegevusaladel nad juba tegelikult on valdavalt kohanenud olukorraga. Tegevuspiirangud ei olnud, siis nad on läinud siis nii-öelda vastavalt oludele oma võimalusi, võimalus edasi tegutsemiseks. Seetõttu mõõdukas palgakasv kindlasti sel aastal jätkub. Meie kevadprognoosi järgi ootasime nelja protsendi nelja protsendilist palgakasvu, mis oleks siis järgmisel aastal kiirenenud ja veidi üle viie protsendi. Möödunud aasta jooksul langesid tarbijahinnad Lõhmuste sõnul 0,4 protsendi võrra. Orsolia Soosaare sõnul prognoosib Eesti pank sel aastal küll tarbijahindade kasvu, kuid ta lisas, et vähemalt järgmises kvartalis kasvavad hinnad aeglasemalt kui palgad.
|
Statistikaameti andmeil oli kõrgeim keskmine brutokuupalk jätkuvalt Harjumaal, kus see oli 1623 eurot ning madalaim Võrumaal, kus see oli 1118 eurot. Kõige enam tõusid palgad aastaga Hiiumaal ja Pärnumaal, väikseim palkade tõus oli aga Võrumaal ning Põlvamaal. Keskmine brutokuupalk oli taas kõrgeim info ja side tegevusalal, kus see oli 2629 eurot. Madalaimat palka teeniti aga majutuse ja toitlustuse valdkonnas, kus see oli 847 eurot. Statistikaameti teatel on keskmine brutokuupalk viimase viie aasta jooksul järjepidevalt suurenenud. Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on palgakasv hoogustumas oodatust kiiremini.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Soosaare sõnul on sellel peamiselt kaks põhjust. Esiteks, kui möödunud suvel leevendati piiranguid toitlustus ja majutussektorile, kus olid kevadel toimunud suured koondamised siis ettevõtted juba koondatud inimeste asemele uusi töötajaid ei võtnud, kuid olemasolevate töötajate töötundide arv suurenes seega ka palk. Teiseks koondati kriisi käigus keskmisest enam madalapalgalisi töökohti, mida ongi enim majutus ja toitlustussektoris. Hursool ja soosaar. Kui madalapalgalised töökohad kaovad, siis ülejäänud töökohtade keskmine palk on suurem. Aga nüüd selle aasta alguses on põhiliselt hoogsama kasvu taga see, et majandusel läheb oodatust paremini, aga muidugi nüüd, kui need tegevuspiirangud on tühistatud, siis tõenäoliselt me edaspidi näeme teenindussektori töökohtade tagasitulekut. Inimesed hakkavad taas rohkem restoranis käima ja me teame, et otsitakse ka teenindussektori töötajaid ja siis sellel on jällegi vastupidine mõju edaspidi. Rahandusministeeriumi analüütik Erki Lõhmuste sõnul prognoosib ministeerium jätkuvalt mõõdukat palgakasvu ka sel aastal. Niisugune mõõdukas palgakasv kindlasti jätkub järgmistel kvartalitel samamoodi piirangute lõdvendamine teeb olukorra paremaks nende jaoks, kelle majandustegevus oli vahepeal täitsa seitsmenda käsu korras kinni pandud, teistel tegevusaladel nad juba tegelikult on valdavalt kohanenud olukorraga. Tegevuspiirangud ei olnud, siis nad on läinud siis nii-öelda vastavalt oludele oma võimalusi, võimalus edasi tegutsemiseks. Seetõttu mõõdukas palgakasv kindlasti sel aastal jätkub. Meie kevadprognoosi järgi ootasime nelja protsendi nelja protsendilist palgakasvu, mis oleks siis järgmisel aastal kiirenenud ja veidi üle viie protsendi. Möödunud aasta jooksul langesid tarbijahinnad Lõhmuste sõnul 0,4 protsendi võrra. Orsolia Soosaare sõnul prognoosib Eesti pank sel aastal küll tarbijahindade kasvu, kuid ta lisas, et vähemalt järgmises kvartalis kasvavad hinnad aeglasemalt kui palgad.
### Response:
Statistikaameti andmeil oli kõrgeim keskmine brutokuupalk jätkuvalt Harjumaal, kus see oli 1623 eurot ning madalaim Võrumaal, kus see oli 1118 eurot. Kõige enam tõusid palgad aastaga Hiiumaal ja Pärnumaal, väikseim palkade tõus oli aga Võrumaal ning Põlvamaal. Keskmine brutokuupalk oli taas kõrgeim info ja side tegevusalal, kus see oli 2629 eurot. Madalaimat palka teeniti aga majutuse ja toitlustuse valdkonnas, kus see oli 847 eurot. Statistikaameti teatel on keskmine brutokuupalk viimase viie aasta jooksul järjepidevalt suurenenud. Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on palgakasv hoogustumas oodatust kiiremini.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Illegaalse narkoturu ohtlikumaks aineks on Eestis levima hakanud isotonitaseen ehk narkoslängis iso kurikuulsast fentanüülist veel mürgisem sünteetiline opioid, mille väiksemgi ületoos võib väga kurvalt lõppeda, räägib põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre. Tegemist on väga tugeva sõltuvust tekitava ainega ja väga väga ohtliku ainega, et kanguselt ületab aine 60 korda morbiini kangust ja on palju tugevam kui ventanüüd, et ehk siis, kui ta laialt peaks kanda kinnitama, siis kindlasti on surmad tulemas. Samas tarvitatakse fentanüüli, laadseid meelemürke ikkagi väikeses ja väga tugeva sõltuvusega inimeste seltskonnas. Kui aga vaadata Eesti narkoturgu tervikuna, siis on püsivalt suurima levikuga kanep, millele järgnevad amfetamiini, kokaiin ja ekstrasitabletid põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre sõnul soodustavad kanepi tarvitamist sotsiaalmeedias leviv kogukondlik reklaam ja koroonapandeemia. Kui varem käidi kanepit piiri tagant toomas ja politsei suutis koos maksu ja tolliametiga narkolaadungeid peatada, siis praegu on uimastite levik liikumas kuritegelike grupeeringute käest interneti ja üksikisikupõhiseks, jätkab Urmet Tambre. Tänasel päeval saab inimene kodust lahkumata tellida start veebist endale posti teel aineid koju ja samamoodi siis ka kanepi kasvatamine ja inimesed on hakanud kodus kasvatama ja Eestis nii-öelda kasvatusi üles panema, et olime selleks ka valmis, aga et nii paljud inimesed tegelikult kodudes hakkavad kasutama, päris ei uskunud, aga see on üks ohtlik trend toas, teha nii-öelda kasvuhoone ja kasvatada kanepit. Politsei hinnangul võib Eestis olla sadu kodusid, kus kanepit kasvatatakse, aga kui suures mahus, kas ühe või 100 taime kaupa, pole täpselt teada. Selles suhtes usaldab politsei tervise arengu instituudi reoveeuuringuid. See on üks kõige paremaid indikaatoreid, mis näitab, mis turul toimumas. Kui me näeme, et ained kontsentratsioon läheb kõrgemaks, et siis me hakkame otsima seda põhjust, et ja kui mõnes piirkonnas näitabki rohkem, siis tegelikult kuna tegemist on nagu peidetud probleemiga tegelikult võib-olla oligi see reaalsus valus teada saada, et selline probleem meil on. Viimased reoveeuuringud on näidanud uimastite laialdast levikut Eesti suurlinnades ning nüüd laiendatakse uuringut ka väiksematele linnadele, nagu Võru, Viljandi ja Kohtla-Järve uudistele. Jüri Nikolajev, Narva.
|
Viimased reoveeuuringud on näidanud uimastite laialdast levikut Eesti suurlinnades.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Illegaalse narkoturu ohtlikumaks aineks on Eestis levima hakanud isotonitaseen ehk narkoslängis iso kurikuulsast fentanüülist veel mürgisem sünteetiline opioid, mille väiksemgi ületoos võib väga kurvalt lõppeda, räägib põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre. Tegemist on väga tugeva sõltuvust tekitava ainega ja väga väga ohtliku ainega, et kanguselt ületab aine 60 korda morbiini kangust ja on palju tugevam kui ventanüüd, et ehk siis, kui ta laialt peaks kanda kinnitama, siis kindlasti on surmad tulemas. Samas tarvitatakse fentanüüli, laadseid meelemürke ikkagi väikeses ja väga tugeva sõltuvusega inimeste seltskonnas. Kui aga vaadata Eesti narkoturgu tervikuna, siis on püsivalt suurima levikuga kanep, millele järgnevad amfetamiini, kokaiin ja ekstrasitabletid põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre sõnul soodustavad kanepi tarvitamist sotsiaalmeedias leviv kogukondlik reklaam ja koroonapandeemia. Kui varem käidi kanepit piiri tagant toomas ja politsei suutis koos maksu ja tolliametiga narkolaadungeid peatada, siis praegu on uimastite levik liikumas kuritegelike grupeeringute käest interneti ja üksikisikupõhiseks, jätkab Urmet Tambre. Tänasel päeval saab inimene kodust lahkumata tellida start veebist endale posti teel aineid koju ja samamoodi siis ka kanepi kasvatamine ja inimesed on hakanud kodus kasvatama ja Eestis nii-öelda kasvatusi üles panema, et olime selleks ka valmis, aga et nii paljud inimesed tegelikult kodudes hakkavad kasutama, päris ei uskunud, aga see on üks ohtlik trend toas, teha nii-öelda kasvuhoone ja kasvatada kanepit. Politsei hinnangul võib Eestis olla sadu kodusid, kus kanepit kasvatatakse, aga kui suures mahus, kas ühe või 100 taime kaupa, pole täpselt teada. Selles suhtes usaldab politsei tervise arengu instituudi reoveeuuringuid. See on üks kõige paremaid indikaatoreid, mis näitab, mis turul toimumas. Kui me näeme, et ained kontsentratsioon läheb kõrgemaks, et siis me hakkame otsima seda põhjust, et ja kui mõnes piirkonnas näitabki rohkem, siis tegelikult kuna tegemist on nagu peidetud probleemiga tegelikult võib-olla oligi see reaalsus valus teada saada, et selline probleem meil on. Viimased reoveeuuringud on näidanud uimastite laialdast levikut Eesti suurlinnades ning nüüd laiendatakse uuringut ka väiksematele linnadele, nagu Võru, Viljandi ja Kohtla-Järve uudistele. Jüri Nikolajev, Narva.
### Response:
Viimased reoveeuuringud on näidanud uimastite laialdast levikut Eesti suurlinnades.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Valitsuse teadusnõukoja liige, psühholoog Andero Uusberg selgitab, et vaktsineerima saab innustada inimesi, kui see teha võimalikult lihtsaks. Näiteks võib osadele inimestele takistuseks olla vajadus teha ka teine süst. Samas hoiatab Uusberg, et vaktsiinide omadusi võrreldes ei pruugi teada saada, milline on inimeste eelistus. Näiteks mingil kummalisel kombel on, on Eestis Faizer omajagu populaarsem kui Moderna ja, ja kui tegelikult vaadata nende vaktsiinide seda kahe doosi ajakava, siis Modernaga saab täiskaitse palju kiiremini, et Moderna kahe süsti vahe on, on lühem kui, kui Faizeri kuus nädalat paljud inimesed ilmselt ei ole, ei ole tänaseni nagu teadvustanud seda, et Moderna on see eelis, et see minu jaoks demonstreerib seda, et jah, sellised vaktsiinide konkreetsed omadused üks doos, kaks doosi, eks ole, erinevad ajad kindlasti nende mõningane nagu efektiivsuse erinevus, et need võivad rolli mängida. Aga et kui me tahame mõista inimese otsust, siis on oluline aru saada, et, et mängivad rolli ainult need tegurid, mis on inimese mõttemaailmas parasjagu esil. Siiski on ainult ühte süsti nõudev Janseni vaktsiin nõutud just kiiresti tekkiva immuunsuse tõttu. Kuna vaid ühe süsti tegemine on ka logistiliselt lihtsam, kasutatakse Jansseni vaktsiini näiteks kodustel vaktsineerimistel ja teistel väljasõitudel, ütleb haigekassa juhatuse liige Maivi Parv. Tarneraskuste tõttu vaktsineerimiskeskused Jansseni vaktsiini ei paku. Viimane tarne tuli meile eelmise nädala lõpus, 30. juulil ootasime 8000 doosi tuli 4800, et meil üldse on saabunud doosi, siis selle viimase tarnega siis 46000 Janseni doosi manustatud on 37000 ja see vahe ongi, et pooled siis juba teenuse osutajal käes ja teine pool siis on teenuse osutajate juurde liikumas ja ja me näeme, et sellest tänasest vaktsiinist, mis meil nii-öelda Eestis on, ongi jah, ütleme võib-olla see nädal järgmise nädala algus kaetud. Millal tuleb uus Jansoni tarne, me seda täpselt veel ei tea, lubati augusti teisel nädalal. Aga nii-öelda kuupäev, kui ka tarnekogus on veel tootja poolt kinnitamata. Eesti proviisorapteekrite Liidu tegevjuht Lii otslane kinnitab, et ka apteekidest otsivad inimesed Jansseni vaktsiini. Kuna huvi on, et ilmselt jah, oleks ka Janseni jaoks omad kliendid, kes tahavad kindlasti just saada ainult Jansseni ja ühe süstiga vaktsineeritud praegu ilmselt kindlasti on see kiirus põhiline et kuna piirangud siin nüüd laienevad, siis inimesed tahaksid võimalikult kiiresti seda süsti kätte saada. Rootslane lisab, et täna apteekides pakutava te Fizeri vaktsiini eeliseks on fakt, et erinevalt Jansseni vaktsiinist sobib see ka 12 aastastele ja vanematele noortele. Siiski ütleb rootslane, et mida rohkem valikut saab pakkuda, seda rohkem inimesi õnnestub lõpuks vaktsineerim.
|
Koroonaviiruse uue laine kartuses otsivad veel vaktsineerimata inimesed kiiresti mõjuvat kaitset.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Valitsuse teadusnõukoja liige, psühholoog Andero Uusberg selgitab, et vaktsineerima saab innustada inimesi, kui see teha võimalikult lihtsaks. Näiteks võib osadele inimestele takistuseks olla vajadus teha ka teine süst. Samas hoiatab Uusberg, et vaktsiinide omadusi võrreldes ei pruugi teada saada, milline on inimeste eelistus. Näiteks mingil kummalisel kombel on, on Eestis Faizer omajagu populaarsem kui Moderna ja, ja kui tegelikult vaadata nende vaktsiinide seda kahe doosi ajakava, siis Modernaga saab täiskaitse palju kiiremini, et Moderna kahe süsti vahe on, on lühem kui, kui Faizeri kuus nädalat paljud inimesed ilmselt ei ole, ei ole tänaseni nagu teadvustanud seda, et Moderna on see eelis, et see minu jaoks demonstreerib seda, et jah, sellised vaktsiinide konkreetsed omadused üks doos, kaks doosi, eks ole, erinevad ajad kindlasti nende mõningane nagu efektiivsuse erinevus, et need võivad rolli mängida. Aga et kui me tahame mõista inimese otsust, siis on oluline aru saada, et, et mängivad rolli ainult need tegurid, mis on inimese mõttemaailmas parasjagu esil. Siiski on ainult ühte süsti nõudev Janseni vaktsiin nõutud just kiiresti tekkiva immuunsuse tõttu. Kuna vaid ühe süsti tegemine on ka logistiliselt lihtsam, kasutatakse Jansseni vaktsiini näiteks kodustel vaktsineerimistel ja teistel väljasõitudel, ütleb haigekassa juhatuse liige Maivi Parv. Tarneraskuste tõttu vaktsineerimiskeskused Jansseni vaktsiini ei paku. Viimane tarne tuli meile eelmise nädala lõpus, 30. juulil ootasime 8000 doosi tuli 4800, et meil üldse on saabunud doosi, siis selle viimase tarnega siis 46000 Janseni doosi manustatud on 37000 ja see vahe ongi, et pooled siis juba teenuse osutajal käes ja teine pool siis on teenuse osutajate juurde liikumas ja ja me näeme, et sellest tänasest vaktsiinist, mis meil nii-öelda Eestis on, ongi jah, ütleme võib-olla see nädal järgmise nädala algus kaetud. Millal tuleb uus Jansoni tarne, me seda täpselt veel ei tea, lubati augusti teisel nädalal. Aga nii-öelda kuupäev, kui ka tarnekogus on veel tootja poolt kinnitamata. Eesti proviisorapteekrite Liidu tegevjuht Lii otslane kinnitab, et ka apteekidest otsivad inimesed Jansseni vaktsiini. Kuna huvi on, et ilmselt jah, oleks ka Janseni jaoks omad kliendid, kes tahavad kindlasti just saada ainult Jansseni ja ühe süstiga vaktsineeritud praegu ilmselt kindlasti on see kiirus põhiline et kuna piirangud siin nüüd laienevad, siis inimesed tahaksid võimalikult kiiresti seda süsti kätte saada. Rootslane lisab, et täna apteekides pakutava te Fizeri vaktsiini eeliseks on fakt, et erinevalt Jansseni vaktsiinist sobib see ka 12 aastastele ja vanematele noortele. Siiski ütleb rootslane, et mida rohkem valikut saab pakkuda, seda rohkem inimesi õnnestub lõpuks vaktsineerim.
### Response:
Koroonaviiruse uue laine kartuses otsivad veel vaktsineerimata inimesed kiiresti mõjuvat kaitset.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Saadikupuutumatuse teema pole Riigikogus enam ammu midagi erakorralist, kuid esimest korda võeti see nüüd ära kahelt saadikult ja esmakordselt ühel nendest teist korda. Tegu on siis maadevahetuse ülimahuka kohtuasjaga, mis hõlmab 193 köidet. Prokuratuuri süüdistus Villu Reiljani vastu seisneb lühidalt selles, et ministrina ei kaitsenud ta maadevahetusprotsessis riigi huve küllaldaselt ning kohati käitus isegi riigile kahjulikult. Küll aga tegi eeliseid Merko grupile ja kaitses tehingutes nende uue, mille eest sai tasuta kasutusse korteri Erakonna peasekretärile Lea Kiivitile ning lubaduse tulevikus saada Toomas Annusega seotud äriühingu liikmeks ja omandada ka selle vara. Süüdistus ester tuiksoole on see, et ta helistas Merkot, kui otsis põllumajandusministeeriumile uusi rendiruume ja ka tema sai Toomas annuselt tasuta kasutamiseks korteri. Õiguskantsleri kaks kõnet olid üsna sarnased ja lõppesid sama tõdemusega. Ma ei tuvastanud, et kõnealuses kriminaalmenetluses tõendite kogumisel oleks kaitsepolitsei või prokuratuur ilmselgelt rikkunud kriminaalmenetluse seadustiku norme kokkuvõttes, hinnates kohtueelse menetluse kokkuvõtet ja toimetatud kriminaalmenetlust lähtuvalt ainult õiguskantsleri immuniteedimenetluse ettepaneku aspektist ja eesmärgist, on kriminaalasja kohtueelne menetlus läbi viidud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid järgides ning puuduvad alused saadikupuutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemisest keeldumiseks. Termin ilmselgelt tekitas saalis küsimusi, aga Indrek Teder selgitas, et ei saa vastutada kõikide nüansside eest. Samuti äratas tähelepanu teine õiguskantsleri kinnitus. Ühtegi jälitustoimingu luba ei ole antud nimeliselt Villu Reiljani suhtes. Tema eraelu puutumatust ja sõnumi saladust on jälitustoimingutega riivatud seeläbi, et ta suhtles teiste selles kriminaalasjas kahtlustatavatega, kelle suhtes oli jälitustoimingu luba antud nimeliselt. Täpselt sama lauset kordas ta veidi hiljem, kui vahetas nime Ester Tuiksoo vastu, mis on ilmselt üks põhjustest, mis andis rahvaliidule ajendi rääkida ebaseaduslikust jälitustegevusest aga samuti küsida, kuidas on süüdistus tuiksoo vastu üldse seotud maadevahetuse kohtuasjaga, Karel Rüütli. Õiguskantsler on jätnud oma ettepanekus andmata oma hinnangu riigikogu liikme ester tuikse suhtes läbi viidud kriminaalmenetluse seaduslikkusele sellest asjaolust lähtudes, mis puudutab tema vastu tõendite kogumise lubatavust teise kriminaalasja kaudu. Ester tuiksoo kahtlustab prokuratuur ebaseaduslikus tegevuses põllumajandusministeeriumile uue hoone rendikonkursi läbiviimisel 2006. Aastal, kuid kahtlustus on temale esitatud hoopis teise kriminaalasja raames. Mis puutub otsustamisse, siis nentis Eiki Nestor Poliitikud küünikud, kui nad tahaksid Villu Reiljanile halba jätaksid tal täna saadikupuutumatuse ära võtnud, miks me siis oma poliitilise rivaliteedi küsimuses on nagu asi üks siin on ju küsimus milleski muus inimeses ja selles, kas ta on täitnud seadusi või mitte. Selleks, et ta saaks seda tõestada, tulebki toetada seda ettepanekut, teist võimalust tal ei ole. Hääletamisel toetas koalitsioon saadikupuutumatuse äravõtmist. Rahvaliidu kolm kohal olnud saadikut hääletasid vastu, muu opositsioon jättis kõik nupud puutumata.
|
Riigikogu võttis Villu Reiljanilt ja Ester Tuiksoolt saadikupuutumatuse.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Saadikupuutumatuse teema pole Riigikogus enam ammu midagi erakorralist, kuid esimest korda võeti see nüüd ära kahelt saadikult ja esmakordselt ühel nendest teist korda. Tegu on siis maadevahetuse ülimahuka kohtuasjaga, mis hõlmab 193 köidet. Prokuratuuri süüdistus Villu Reiljani vastu seisneb lühidalt selles, et ministrina ei kaitsenud ta maadevahetusprotsessis riigi huve küllaldaselt ning kohati käitus isegi riigile kahjulikult. Küll aga tegi eeliseid Merko grupile ja kaitses tehingutes nende uue, mille eest sai tasuta kasutusse korteri Erakonna peasekretärile Lea Kiivitile ning lubaduse tulevikus saada Toomas Annusega seotud äriühingu liikmeks ja omandada ka selle vara. Süüdistus ester tuiksoole on see, et ta helistas Merkot, kui otsis põllumajandusministeeriumile uusi rendiruume ja ka tema sai Toomas annuselt tasuta kasutamiseks korteri. Õiguskantsleri kaks kõnet olid üsna sarnased ja lõppesid sama tõdemusega. Ma ei tuvastanud, et kõnealuses kriminaalmenetluses tõendite kogumisel oleks kaitsepolitsei või prokuratuur ilmselgelt rikkunud kriminaalmenetluse seadustiku norme kokkuvõttes, hinnates kohtueelse menetluse kokkuvõtet ja toimetatud kriminaalmenetlust lähtuvalt ainult õiguskantsleri immuniteedimenetluse ettepaneku aspektist ja eesmärgist, on kriminaalasja kohtueelne menetlus läbi viidud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid järgides ning puuduvad alused saadikupuutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemisest keeldumiseks. Termin ilmselgelt tekitas saalis küsimusi, aga Indrek Teder selgitas, et ei saa vastutada kõikide nüansside eest. Samuti äratas tähelepanu teine õiguskantsleri kinnitus. Ühtegi jälitustoimingu luba ei ole antud nimeliselt Villu Reiljani suhtes. Tema eraelu puutumatust ja sõnumi saladust on jälitustoimingutega riivatud seeläbi, et ta suhtles teiste selles kriminaalasjas kahtlustatavatega, kelle suhtes oli jälitustoimingu luba antud nimeliselt. Täpselt sama lauset kordas ta veidi hiljem, kui vahetas nime Ester Tuiksoo vastu, mis on ilmselt üks põhjustest, mis andis rahvaliidule ajendi rääkida ebaseaduslikust jälitustegevusest aga samuti küsida, kuidas on süüdistus tuiksoo vastu üldse seotud maadevahetuse kohtuasjaga, Karel Rüütli. Õiguskantsler on jätnud oma ettepanekus andmata oma hinnangu riigikogu liikme ester tuikse suhtes läbi viidud kriminaalmenetluse seaduslikkusele sellest asjaolust lähtudes, mis puudutab tema vastu tõendite kogumise lubatavust teise kriminaalasja kaudu. Ester tuiksoo kahtlustab prokuratuur ebaseaduslikus tegevuses põllumajandusministeeriumile uue hoone rendikonkursi läbiviimisel 2006. Aastal, kuid kahtlustus on temale esitatud hoopis teise kriminaalasja raames. Mis puutub otsustamisse, siis nentis Eiki Nestor Poliitikud küünikud, kui nad tahaksid Villu Reiljanile halba jätaksid tal täna saadikupuutumatuse ära võtnud, miks me siis oma poliitilise rivaliteedi küsimuses on nagu asi üks siin on ju küsimus milleski muus inimeses ja selles, kas ta on täitnud seadusi või mitte. Selleks, et ta saaks seda tõestada, tulebki toetada seda ettepanekut, teist võimalust tal ei ole. Hääletamisel toetas koalitsioon saadikupuutumatuse äravõtmist. Rahvaliidu kolm kohal olnud saadikut hääletasid vastu, muu opositsioon jättis kõik nupud puutumata.
### Response:
Riigikogu võttis Villu Reiljanilt ja Ester Tuiksoolt saadikupuutumatuse.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Peaminister Kaja Kallase sõnul levib koroonaviirus kõikjal Eestis ja haigestumise intensiivsus on kõrge. Valitsuse otsustatud uute reeglite eesmärk on tagada, et meie tervishoiusüsteem peaks koormuse le vastu, rõhutas peaminister. Kõige enam puudutavad piirangud tema sõnul haridusasutusi. Pärast koolivaheaja lõppu üks nädal lähevad koolid distantsõppele, aga esimene kuni neljas klass jäävad koolidesse ehk siis algkool jääb kontaktõppele samuti hariduslike tugiteenuste, ehk siis hariduslike erivajadustega lapsed jätkavad kontaktõppe ja samamoodi jätkatakse konsultatsioone siis koolides. Kui mõte on selles, et, et inimeste kontakte vähendada, siis sellega seoses piirame ka nii laste, noorte kui täiskasvanute huvitegevust. Ja siis sportimist selliselt, et järgmisel kahel nädalal see peaks toimuma individuaalselt ehk kõikvõimalikud rühmatrennid jääksid ära. Haridusminister Liina Kersna rõhutas, et algkoolid jäävad avatuks. Esiteks need väikesed lapsed, kes koolis on, nende vanusegrupis, ei ole näha olulist nakatumise kasvu. Teiseks me teame nii praktikast kui ka uuringutest, algklasside lapsed vajavad õpetamisel rohkem juhendamist, noh, kuni selleni välja, et kui oluline on väikese lapse õpetamise näiteks silmside õpetajaga, et see on kindlasti prioriteet. Peaminister toonitas, et kõige suurem mõju viiruse levikule on ikkagi igaühe enda käitumisel. Ta soovitas kõigil vähendada teiste inimestega kokkupuuteid ja püsida rohkem kodus. Mis saab aga söögikohtadest ning kultuuriüritustest. Kontserdid kinod, teatrid on endiselt lahti, aga siis nende kontserdite, kinode, teatrite puhul tuleb vaadata siis see, et oleks tagatud siis hajutatavuse nõue maskide kandmise nõue, toitlustuskohad jäävad siis lahti selliselt, nagu nad praegu on, aga tuleb juurde siis 50 protsendiline täituvuse nõue. Nüüd spaad ja veekeskused, meil on tulemas koolivaheaeg. Eelmine kord, kui oli koolivaheaeg, siis seda näitasid reoveeuuringud, inimesed läksid spaadesse ja veekeskustesse lastega ja tänu sellele tegelikult meil viiruse levik suurenes ja seetõttu spaad ja veekeskused lähevad pausile kaheks nädalaks. Ehk siis koolivaheaja perioodiks. Need lähevad kinni.
|
Valitsus kuulas üleeile ära teadusnõukoja soovitused koroonaviiruse kiireneva leviku peatamiseks. Tänasel istungil otsustati järgmised sammud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Peaminister Kaja Kallase sõnul levib koroonaviirus kõikjal Eestis ja haigestumise intensiivsus on kõrge. Valitsuse otsustatud uute reeglite eesmärk on tagada, et meie tervishoiusüsteem peaks koormuse le vastu, rõhutas peaminister. Kõige enam puudutavad piirangud tema sõnul haridusasutusi. Pärast koolivaheaja lõppu üks nädal lähevad koolid distantsõppele, aga esimene kuni neljas klass jäävad koolidesse ehk siis algkool jääb kontaktõppele samuti hariduslike tugiteenuste, ehk siis hariduslike erivajadustega lapsed jätkavad kontaktõppe ja samamoodi jätkatakse konsultatsioone siis koolides. Kui mõte on selles, et, et inimeste kontakte vähendada, siis sellega seoses piirame ka nii laste, noorte kui täiskasvanute huvitegevust. Ja siis sportimist selliselt, et järgmisel kahel nädalal see peaks toimuma individuaalselt ehk kõikvõimalikud rühmatrennid jääksid ära. Haridusminister Liina Kersna rõhutas, et algkoolid jäävad avatuks. Esiteks need väikesed lapsed, kes koolis on, nende vanusegrupis, ei ole näha olulist nakatumise kasvu. Teiseks me teame nii praktikast kui ka uuringutest, algklasside lapsed vajavad õpetamisel rohkem juhendamist, noh, kuni selleni välja, et kui oluline on väikese lapse õpetamise näiteks silmside õpetajaga, et see on kindlasti prioriteet. Peaminister toonitas, et kõige suurem mõju viiruse levikule on ikkagi igaühe enda käitumisel. Ta soovitas kõigil vähendada teiste inimestega kokkupuuteid ja püsida rohkem kodus. Mis saab aga söögikohtadest ning kultuuriüritustest. Kontserdid kinod, teatrid on endiselt lahti, aga siis nende kontserdite, kinode, teatrite puhul tuleb vaadata siis see, et oleks tagatud siis hajutatavuse nõue maskide kandmise nõue, toitlustuskohad jäävad siis lahti selliselt, nagu nad praegu on, aga tuleb juurde siis 50 protsendiline täituvuse nõue. Nüüd spaad ja veekeskused, meil on tulemas koolivaheaeg. Eelmine kord, kui oli koolivaheaeg, siis seda näitasid reoveeuuringud, inimesed läksid spaadesse ja veekeskustesse lastega ja tänu sellele tegelikult meil viiruse levik suurenes ja seetõttu spaad ja veekeskused lähevad pausile kaheks nädalaks. Ehk siis koolivaheaja perioodiks. Need lähevad kinni.
### Response:
Valitsus kuulas üleeile ära teadusnõukoja soovitused koroonaviiruse kiireneva leviku peatamiseks. Tänasel istungil otsustati järgmised sammud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Meie maksusüsteem on ajale jalgu jäänud, sest see on pärit 1990.-te aastate algusest ja peegeldab toonast majanduskeskkonda. Ettevõtja Indrek Neivelt tegi rea ettepanekuid riigikogu ees, kuidas edasi minna. Näiteks pooldas ta tulude maksustamist ja ka astmelise tulumaksu. Näiteks tõi siis ta ületunnitöö, mida võiks täiendavalt maksustada. Sellisel astmelise tulumaksul on palju sügavam filosoofia, kui esmapilgul tundub. See aitab esiteks paljudel ületundide tegijatel jõuda oluliselt tasakaalustama elu poole. Ja teiseks, kui me vaatame tulevikku, siis oleks hea, kui tööd jätkuks kõigile ei ole hea, kui osa teevad 70 80 tundi nädalas ja teisele poole üldse tööd. Et see suuraks selgelt inimeste käitumist ja kõige kõrgem tase ei pea olema 50 protsenti, aga näiteks 25 30 protsenti see ei hirmuta kedagi ära, aga eelarvele on mõju olemas. Samuti arvan, et tuleks vaadata üle ka meie tulumaksusüsteem, ettevõtte tulumaksusüsteem ei ole midagi loogilisemat kui see. Kui firmal läheb hästi, siis jagab ta seda ka teistega eriti oma kogukonnaga. Ja samuti on mitmed spetsialistid ja omavalitsusjuhid arvanud, et ettevõtte tulumaks peaks laekuma kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Vastasel juhul ei ole kohalikul omavalitsusel ega kohalikel huvi suurte tööstusinvesteeringute kohta. Astmeline tulumaks on mingisugusel kujul ka Keskerakonna maksumuudatuste paketis. Fraktsiooni juht Kersti Sarapuu. Loomulikult oleme me endiselt ju seda meelt, et minna edasi astmelisele tulumaksule, täna on meil juba kaks astet olemas, meil on see nullmaksumäär ja on meil ka 20 protsendi maksumäär, siis tuleks minna edasi ja loomulikult siis sealt baasilt oleme me, kui me oleme läinud siis sellele kolmandale ja neljandale astmele näiteks edasi, siis me kindlasti räägiks me sellest sotsiaalmaksu lae piiramisest. Aga mis puutub sellesse tuhandese eurosse, siis? Ma arvan, et me kõik liigume selles suunas. Täna see tõesti pole veel saavutatud, aga kindlasti liigume selles suunas. Maksusüsteemi tuleb niisiis muuta veel kord Indrek Neivelt. Ma arvan, et meie tänane maksusüsteem on rahuldav, aga mitte väga hea ja ei maksa ennast ka eksitada sellest, kui kusagil ilmub pealkiri, mis ütleb, et Eesti maksusüsteem on kõige parem maailmas või kõige konkurentsivõimelisem. Sest tekstis on selgelt öeldud, et seal on hinnang antud ettevõtte seisukohalt mitte Eesti inimese seisukohalt, aga just nimelt ettevõtte seisukohalt. Ja mina ei arva, et me selles nimekirjas peaksime maailmas esikohal olema ja see on liiga kallis hind ühiskonnale. Ja kui me vaatame neid edetabelid, kes seal siis on, need on meie saatusekaaslased selles nimekirjas tipus on meie saatusekaaslased ja meie naabrid Läti, Leedu ja veel mõned ida bloki maad. Et pigem, olles alles edetabelis kõrgel kohal, on see signaal, et midagi on meil valesti ja midagi peab teisiti tegema.
|
See aitakas kaasa ühiskonna võrdsustumisele ja annaks kindluse ka tulevikuks. Keskerakond on lubanud oma maksupaketi välja töötada kevadeks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Meie maksusüsteem on ajale jalgu jäänud, sest see on pärit 1990.-te aastate algusest ja peegeldab toonast majanduskeskkonda. Ettevõtja Indrek Neivelt tegi rea ettepanekuid riigikogu ees, kuidas edasi minna. Näiteks pooldas ta tulude maksustamist ja ka astmelise tulumaksu. Näiteks tõi siis ta ületunnitöö, mida võiks täiendavalt maksustada. Sellisel astmelise tulumaksul on palju sügavam filosoofia, kui esmapilgul tundub. See aitab esiteks paljudel ületundide tegijatel jõuda oluliselt tasakaalustama elu poole. Ja teiseks, kui me vaatame tulevikku, siis oleks hea, kui tööd jätkuks kõigile ei ole hea, kui osa teevad 70 80 tundi nädalas ja teisele poole üldse tööd. Et see suuraks selgelt inimeste käitumist ja kõige kõrgem tase ei pea olema 50 protsenti, aga näiteks 25 30 protsenti see ei hirmuta kedagi ära, aga eelarvele on mõju olemas. Samuti arvan, et tuleks vaadata üle ka meie tulumaksusüsteem, ettevõtte tulumaksusüsteem ei ole midagi loogilisemat kui see. Kui firmal läheb hästi, siis jagab ta seda ka teistega eriti oma kogukonnaga. Ja samuti on mitmed spetsialistid ja omavalitsusjuhid arvanud, et ettevõtte tulumaks peaks laekuma kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Vastasel juhul ei ole kohalikul omavalitsusel ega kohalikel huvi suurte tööstusinvesteeringute kohta. Astmeline tulumaks on mingisugusel kujul ka Keskerakonna maksumuudatuste paketis. Fraktsiooni juht Kersti Sarapuu. Loomulikult oleme me endiselt ju seda meelt, et minna edasi astmelisele tulumaksule, täna on meil juba kaks astet olemas, meil on see nullmaksumäär ja on meil ka 20 protsendi maksumäär, siis tuleks minna edasi ja loomulikult siis sealt baasilt oleme me, kui me oleme läinud siis sellele kolmandale ja neljandale astmele näiteks edasi, siis me kindlasti räägiks me sellest sotsiaalmaksu lae piiramisest. Aga mis puutub sellesse tuhandese eurosse, siis? Ma arvan, et me kõik liigume selles suunas. Täna see tõesti pole veel saavutatud, aga kindlasti liigume selles suunas. Maksusüsteemi tuleb niisiis muuta veel kord Indrek Neivelt. Ma arvan, et meie tänane maksusüsteem on rahuldav, aga mitte väga hea ja ei maksa ennast ka eksitada sellest, kui kusagil ilmub pealkiri, mis ütleb, et Eesti maksusüsteem on kõige parem maailmas või kõige konkurentsivõimelisem. Sest tekstis on selgelt öeldud, et seal on hinnang antud ettevõtte seisukohalt mitte Eesti inimese seisukohalt, aga just nimelt ettevõtte seisukohalt. Ja mina ei arva, et me selles nimekirjas peaksime maailmas esikohal olema ja see on liiga kallis hind ühiskonnale. Ja kui me vaatame neid edetabelid, kes seal siis on, need on meie saatusekaaslased selles nimekirjas tipus on meie saatusekaaslased ja meie naabrid Läti, Leedu ja veel mõned ida bloki maad. Et pigem, olles alles edetabelis kõrgel kohal, on see signaal, et midagi on meil valesti ja midagi peab teisiti tegema.
### Response:
See aitakas kaasa ühiskonna võrdsustumisele ja annaks kindluse ka tulevikuks. Keskerakond on lubanud oma maksupaketi välja töötada kevadeks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Peab ütlema, et Soome sammud on üsna sarnased Eesti valitsuse tänaste otsustega, muuhulgas tühistatakse mai lõpuni kõik enam kui 500 osalejaga avalikud üritused ning ka väiksemate ürituste korraldajatele soovitatakse nende ärajätmist. See tähendab aga jäähoki ja teiste pallimängulahingute pidamist kas ilma publikuta või nagu on otsustanud näiteks korvpalli kõrgliiga kunagi tulevikus. Valitsus soovitab kõigile Soome elanikele ka vältida asjatut reisimist nii Soome sees kui ka välismaale. Ja lisaks soovitatakse piirata oma vaba aja tegevusi, kui need eeldavad inimkontakti näiteks siis hobisid ja treeninguid. Kõiki Soome elanikke kehutatakse võimalusel kaugtööle ning viiruse leviku riskipiirkondadest. Saabunuid ootab ees kohustuslik karantiin. Soome parlamendi kõikide fraktsioonide esindajad on aga just praegu kogunenud peaminister Sanna Marini ettepanekul arutama veelgi ulatuslikumaid meetmeid epideemia puhuks. Soomes on praeguse seisuga avastatud 109 koroonaviiruse juhtu, kusjuures avastatud nakatunute hulk on viimase paari ööpäeva ga rohkem kui kahekordistunud. Eriolukorra väljakuulutamiseks pole peaministri sõnul praegu veel vajadust. Küll aga on valitsus lähtunud prognoosist, et koroona viiruse võib esimese lainega nakatuda kuni 35 protsenti Soome elanikest, märkis sotsiaal ja tervishoiuminister Anna-Kaisa Pekonen tänasel pressikonverentsil. Soome valitsus võtab vastu ka lisaeelarve, millega kindlustatakse piisavalt raha koroonaviiruse leviku tagajärgedega toimetulekuks. Muuhulgas on raha vaja tervishoidu, kuid valitsus on valmis toetama ka kodumaiseid ettevõtteid, muuhulgas madala intressiga laenudega. Rahandusminister Katri Kulmuni avaldas täna aga soovi, et ka Soome kommertspangad arvesta sid oma klientide võimaliku keerulise olukorraga.
|
Soome valitsus tegi täna teatavaks uued meetmed koroonaviiruse leviku vastu võitlemiseks. Soomes on praeguseks leitud 109 koroonaviirusega nakatunut.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Peab ütlema, et Soome sammud on üsna sarnased Eesti valitsuse tänaste otsustega, muuhulgas tühistatakse mai lõpuni kõik enam kui 500 osalejaga avalikud üritused ning ka väiksemate ürituste korraldajatele soovitatakse nende ärajätmist. See tähendab aga jäähoki ja teiste pallimängulahingute pidamist kas ilma publikuta või nagu on otsustanud näiteks korvpalli kõrgliiga kunagi tulevikus. Valitsus soovitab kõigile Soome elanikele ka vältida asjatut reisimist nii Soome sees kui ka välismaale. Ja lisaks soovitatakse piirata oma vaba aja tegevusi, kui need eeldavad inimkontakti näiteks siis hobisid ja treeninguid. Kõiki Soome elanikke kehutatakse võimalusel kaugtööle ning viiruse leviku riskipiirkondadest. Saabunuid ootab ees kohustuslik karantiin. Soome parlamendi kõikide fraktsioonide esindajad on aga just praegu kogunenud peaminister Sanna Marini ettepanekul arutama veelgi ulatuslikumaid meetmeid epideemia puhuks. Soomes on praeguse seisuga avastatud 109 koroonaviiruse juhtu, kusjuures avastatud nakatunute hulk on viimase paari ööpäeva ga rohkem kui kahekordistunud. Eriolukorra väljakuulutamiseks pole peaministri sõnul praegu veel vajadust. Küll aga on valitsus lähtunud prognoosist, et koroona viiruse võib esimese lainega nakatuda kuni 35 protsenti Soome elanikest, märkis sotsiaal ja tervishoiuminister Anna-Kaisa Pekonen tänasel pressikonverentsil. Soome valitsus võtab vastu ka lisaeelarve, millega kindlustatakse piisavalt raha koroonaviiruse leviku tagajärgedega toimetulekuks. Muuhulgas on raha vaja tervishoidu, kuid valitsus on valmis toetama ka kodumaiseid ettevõtteid, muuhulgas madala intressiga laenudega. Rahandusminister Katri Kulmuni avaldas täna aga soovi, et ka Soome kommertspangad arvesta sid oma klientide võimaliku keerulise olukorraga.
### Response:
Soome valitsus tegi täna teatavaks uued meetmed koroonaviiruse leviku vastu võitlemiseks. Soomes on praeguseks leitud 109 koroonaviirusega nakatunut.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Euroopa liidus on valmis saanud ühine klassifitseerimissüsteem ehk taksonoomia, mis peaks aitama juhtida erasektori investeeringuid keskkonnasõbralikumas suunas. Ühised kriteeriumid aitavad näiteks pankade laenude andmisel või börsiettevõtetel võimalikke partnereid valides neid paremini võrrelda ja suunata oma raha jätkusuutlikumasse tehnoloogiasse või ettevõtetesse, selgitas keskkonnaministeeriumi nõunik Aire rihi. Need kriteeriumid sätestavad selle, et kuidas me panustame siis nende kõigi rohepöörde eesmärkide saavutamisse. Soome valitsus otsustas hääletada taksonoomia reeglite vastu. Soomlased on mures, et Euroopa Liidu kriteeriumid seavad liiga palju piiranguid sellele, mida omanik oma metsaga teha tohib. Näiteks tuleks 20 protsenti metsadest kasutusest välja jätta suurema kui 13 hektari metsaomanikud peaksid tegema kliimamõjuanalüüsi. Aire Rihi ütles, et Eestis on olukord teine kui Soomes. Eestis on metsamajanduse kriteeriumid metsamajandamiskavade kaudu üpris ranged, tegelikult palju rangemad kui teistes riikides ja see tähendab seda, et väga tõenäoliselt päris paljud meie ettevõtted juba panustavad väga oluliselt kliima ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Aire Rihi toonitas, et läbirääkimistel seisis Eesti metsaomanike huvide eest. Ta tõi mõned näited. Mille me ka saavutasime, on see, et eelkõige väikeste metsaomanike puhul alla siis 13 hektari, selliste omandite puhul ei tule ka eraldi hinnata kliimaalast kasu, seal oli päris palju teisi kriteeriumid ka, mille vastu me diskuteerisime ja mis tõesti võeti välja. Eesti erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun ütleb, et Eesti metsaomanike mure on tegelikult laiem kui kõnealused taksonoomia reeglid. Me näeme erinevate õigusaktide tuleku kaudu seda, et üha rohkem ja otsustus selle üle, kuidas meil peab metsa majandama siirduks Euroopa komisjoni kätte, et taksonoomia reeglid päris kohe otseselt täna nüüd ja praegu metsaomanikku ei mõjuta, aga miks soomlased on hästi murelikud, siis soomlased on väga liberaalsed, metsaomanik saab ikka maru palju ise otsustada, kuidas teha. Meil on metsanduse oluliselt rohkem reguleeritud, palju rohkem piiranguid täis. Nii et seetõttu no on lootust, et ütleme, et meie oma regulatsioonidega, mis juba praegu kehtivad, et me, et me paljuski olemegi kooskõlas nende nende suunistega, mis Euroopa poolt tulevad. Aire Rihi sõnul seisis Eesti selle eest, et liikmesriikide otsustusõigus säiliks. Näiteks sooviti sisse kirjutada, et me peaksime enda õigusaktidesse üle võtma teatud tingimused, mille see taksonoomia välja tõi. Ja tõepoolest, sellega me nõus ei olnud. Me leiame, et see on liikmesriikide pädevuses. Ühtsete reeglite pakett pannakse Euroopa liidus hääletusele kaheksandal detsembril.
|
Soome on otsustanud Euroopa Liidu niinimetatud taksonoomiareeglid tagasi lükata, Eesti aga on nendega nõus. Asjatundjate sõnul ei peaks need Eesti metsaomanikele siiski suuri muudatusi tooma.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Euroopa liidus on valmis saanud ühine klassifitseerimissüsteem ehk taksonoomia, mis peaks aitama juhtida erasektori investeeringuid keskkonnasõbralikumas suunas. Ühised kriteeriumid aitavad näiteks pankade laenude andmisel või börsiettevõtetel võimalikke partnereid valides neid paremini võrrelda ja suunata oma raha jätkusuutlikumasse tehnoloogiasse või ettevõtetesse, selgitas keskkonnaministeeriumi nõunik Aire rihi. Need kriteeriumid sätestavad selle, et kuidas me panustame siis nende kõigi rohepöörde eesmärkide saavutamisse. Soome valitsus otsustas hääletada taksonoomia reeglite vastu. Soomlased on mures, et Euroopa Liidu kriteeriumid seavad liiga palju piiranguid sellele, mida omanik oma metsaga teha tohib. Näiteks tuleks 20 protsenti metsadest kasutusest välja jätta suurema kui 13 hektari metsaomanikud peaksid tegema kliimamõjuanalüüsi. Aire Rihi ütles, et Eestis on olukord teine kui Soomes. Eestis on metsamajanduse kriteeriumid metsamajandamiskavade kaudu üpris ranged, tegelikult palju rangemad kui teistes riikides ja see tähendab seda, et väga tõenäoliselt päris paljud meie ettevõtted juba panustavad väga oluliselt kliima ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Aire Rihi toonitas, et läbirääkimistel seisis Eesti metsaomanike huvide eest. Ta tõi mõned näited. Mille me ka saavutasime, on see, et eelkõige väikeste metsaomanike puhul alla siis 13 hektari, selliste omandite puhul ei tule ka eraldi hinnata kliimaalast kasu, seal oli päris palju teisi kriteeriumid ka, mille vastu me diskuteerisime ja mis tõesti võeti välja. Eesti erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun ütleb, et Eesti metsaomanike mure on tegelikult laiem kui kõnealused taksonoomia reeglid. Me näeme erinevate õigusaktide tuleku kaudu seda, et üha rohkem ja otsustus selle üle, kuidas meil peab metsa majandama siirduks Euroopa komisjoni kätte, et taksonoomia reeglid päris kohe otseselt täna nüüd ja praegu metsaomanikku ei mõjuta, aga miks soomlased on hästi murelikud, siis soomlased on väga liberaalsed, metsaomanik saab ikka maru palju ise otsustada, kuidas teha. Meil on metsanduse oluliselt rohkem reguleeritud, palju rohkem piiranguid täis. Nii et seetõttu no on lootust, et ütleme, et meie oma regulatsioonidega, mis juba praegu kehtivad, et me, et me paljuski olemegi kooskõlas nende nende suunistega, mis Euroopa poolt tulevad. Aire Rihi sõnul seisis Eesti selle eest, et liikmesriikide otsustusõigus säiliks. Näiteks sooviti sisse kirjutada, et me peaksime enda õigusaktidesse üle võtma teatud tingimused, mille see taksonoomia välja tõi. Ja tõepoolest, sellega me nõus ei olnud. Me leiame, et see on liikmesriikide pädevuses. Ühtsete reeglite pakett pannakse Euroopa liidus hääletusele kaheksandal detsembril.
### Response:
Soome on otsustanud Euroopa Liidu niinimetatud taksonoomiareeglid tagasi lükata, Eesti aga on nendega nõus. Asjatundjate sõnul ei peaks need Eesti metsaomanikele siiski suuri muudatusi tooma.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Koroonaviiruse levik muudab eriti haavatavaks sektorit, kus töötab 21 protsenti Eesti inimestest ehk iga viies töötaja mida arutab samal ajal Eesti valitsus, koalitsioon, kas seda, kuidas majanduskasv mõjudega toime tulla? Ei, hoopis seda, kas abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. Arenguseire keskuse ekspert Uku Varblane võib ju hoiatada, et Eesti majandus läheb koroonaviiruse teisele lainele vastu võrdlemisi haavatavas seisus sest mitmetes majandussektorites on olukorra taastumist oodates puhvrid ära kasutada. Valitsus lihvib samal ajal abieluteemalise rahvaküsitluse küsimuse sõnastus. Riigikontrolör Janar Holm annab parlamendile üle riigikontrolli aastaaruande, mis hindab esmatähtsate avalike teenuste põhihariduse, korrakaitse ja tervishoiu tulevikku. Vastus küsimusele, kas ja kui kauaks jätkub ääremaale politsei ja päästeametnikke kooli õpetajaid ja perearste on julm. Neid ei jätku juba praegu ning 10 aasta pärast on neist väljaspool Harju ja Tartumaad karjuv puudus. Valitsus arutab samal ajal, kas abieluteemaline rahvahääletus peaks toimuma järgmises aprillis või mais. Sotsiaaldemokraadid tahavad rahvahääletuse kraavi lasta seeläbi, et esitavad riigikogu vastava otsuse eelnõu kohta kümned tuhanded parandusettepanekud, mille läbihääletamine halvaks parlamendi töö mistõttu otsus eelnõu jääb riiulisse. EKRE esimees Martin Helme lubas vastuseks pikki ööistungeid, kus sotside ettepanekud ikkagi läbi hääletatakse. Tasub loota, et EKRE võimupartnerid Keskerakond ja Isamaa kasutavad riigikogus aega siiski selleks et näiteks täita enda koalitsioonilepingu lubadust analüüsida erinevaid võimalusi, sealhulgas maksupoliitilisi muudatusi, riiklikke investeeringuid, regionaalseid programme ja muud sarnast tagamaks tasakaalustatud areng kogu Eesti territooriumil. Ja millist maksupoliitikat Eesti tegelikult vajab, nagu julgeb nüüd küsida isegi Reformierakond. Kas käibe ja tulumaksumäärad on igavesed? Iga inimene on meile tähtis, elu peab olema võimalik kogu Eestis, need on ilusad ja õiged loosungid, aga samas sisu. Abieluteemaline rahvas, hääletus tähendab, et pool aastat tegeleb kogu ühiskond, ka valitsuskoalitsioon, ainult selle teemaga koroonakriis majanduskriis, inimesed kaotavad, tööettevõtted panevad uksed kinni. Aga meie arutame, millist kooselamist võib nimetada abieluks ning keda võib nimetada ja keda mitte abielupaariks. Sellise pohi-loova väärtus konflikti lahendamise keskmes. Kuidagi väiklane rääkida, et päästjad teenivad alla 1200 euro kuus, samas kui Eesti keskmine palk on 1409 eurot. See lause on öeldud muidugi irooniaga, aga iroonia, aitabki rasked ajad üle elada.
|
Valitsus võib abieluteemalise rahvahääletusega sulgeda Eesti poole aastasesse arutellu abielu mõiste üle, jättes kõrvale pakilise koroonaprobleemi, leiab poliitikavaatleja Toomas Sildam nädalakommentaaris.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Koroonaviiruse levik muudab eriti haavatavaks sektorit, kus töötab 21 protsenti Eesti inimestest ehk iga viies töötaja mida arutab samal ajal Eesti valitsus, koalitsioon, kas seda, kuidas majanduskasv mõjudega toime tulla? Ei, hoopis seda, kas abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. Arenguseire keskuse ekspert Uku Varblane võib ju hoiatada, et Eesti majandus läheb koroonaviiruse teisele lainele vastu võrdlemisi haavatavas seisus sest mitmetes majandussektorites on olukorra taastumist oodates puhvrid ära kasutada. Valitsus lihvib samal ajal abieluteemalise rahvaküsitluse küsimuse sõnastus. Riigikontrolör Janar Holm annab parlamendile üle riigikontrolli aastaaruande, mis hindab esmatähtsate avalike teenuste põhihariduse, korrakaitse ja tervishoiu tulevikku. Vastus küsimusele, kas ja kui kauaks jätkub ääremaale politsei ja päästeametnikke kooli õpetajaid ja perearste on julm. Neid ei jätku juba praegu ning 10 aasta pärast on neist väljaspool Harju ja Tartumaad karjuv puudus. Valitsus arutab samal ajal, kas abieluteemaline rahvahääletus peaks toimuma järgmises aprillis või mais. Sotsiaaldemokraadid tahavad rahvahääletuse kraavi lasta seeläbi, et esitavad riigikogu vastava otsuse eelnõu kohta kümned tuhanded parandusettepanekud, mille läbihääletamine halvaks parlamendi töö mistõttu otsus eelnõu jääb riiulisse. EKRE esimees Martin Helme lubas vastuseks pikki ööistungeid, kus sotside ettepanekud ikkagi läbi hääletatakse. Tasub loota, et EKRE võimupartnerid Keskerakond ja Isamaa kasutavad riigikogus aega siiski selleks et näiteks täita enda koalitsioonilepingu lubadust analüüsida erinevaid võimalusi, sealhulgas maksupoliitilisi muudatusi, riiklikke investeeringuid, regionaalseid programme ja muud sarnast tagamaks tasakaalustatud areng kogu Eesti territooriumil. Ja millist maksupoliitikat Eesti tegelikult vajab, nagu julgeb nüüd küsida isegi Reformierakond. Kas käibe ja tulumaksumäärad on igavesed? Iga inimene on meile tähtis, elu peab olema võimalik kogu Eestis, need on ilusad ja õiged loosungid, aga samas sisu. Abieluteemaline rahvas, hääletus tähendab, et pool aastat tegeleb kogu ühiskond, ka valitsuskoalitsioon, ainult selle teemaga koroonakriis majanduskriis, inimesed kaotavad, tööettevõtted panevad uksed kinni. Aga meie arutame, millist kooselamist võib nimetada abieluks ning keda võib nimetada ja keda mitte abielupaariks. Sellise pohi-loova väärtus konflikti lahendamise keskmes. Kuidagi väiklane rääkida, et päästjad teenivad alla 1200 euro kuus, samas kui Eesti keskmine palk on 1409 eurot. See lause on öeldud muidugi irooniaga, aga iroonia, aitabki rasked ajad üle elada.
### Response:
Valitsus võib abieluteemalise rahvahääletusega sulgeda Eesti poole aastasesse arutellu abielu mõiste üle, jättes kõrvale pakilise koroonaprobleemi, leiab poliitikavaatleja Toomas Sildam nädalakommentaaris.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Austava ülesande Viljandi lossimägede nõlvad korras hoida said aru, jagu talu uted eesotsas karja juht porgandiga. Teate, mis ta nimi on? Ta on näost natuke oranži värvi on ja mis tema nimi on porgand? Aru jaagu talu perenaine Anu Kiik. Siia, ma võtsin siis lambad, osad, kes on siin harjunud juba käima, neil on siin mõnus olla. Ja teised on lihtsalt sellised hea iseloomuga. Ka tänavu kehtib reegel, et lambaid toita ei tohi. Viljandi linnapea Madis Timpson ütleb, et linn kulutab linna lammastele igal aastal umbes 3000 eurot. Kuigi ka trimmerdajate palkamine poleks odavam. Ja ausalt öeldes, meil on mõte juba natukene edasi liikunud ka, et võib-olla järgmine aasta me siia teisele poole teed, toome hobused. Viljandi turismiameti juhataja Krista Kull ütleb, et Viljandi on aeglaselt kulgemise linn. Kolmandast viienda juunini on Viljandis Hansa päevad rikkaliku kultuuriprogrammi kodukohvikute ja Hansa laadaga. 13.-st juunist pakuvad kogukonna giidid tasuta linnatuure. Siin võib veeta tunde jalutades, siin võib veeta mõnusat aega meie hubastes kohvikutes ja suveterrassidel ja loomulikult Viljandi kultuurisuvi. Minu teada ta ei ole meil ühtegi nädalavahetust, kui linnas ei oleks ei hoovifestivali rütmifestivali, pärimusmuusika festivali või mõnda muud vahvat sündmust, mis on eriline ainult Viljandi piirkonnale ja, ja kutsub siia inimesi lähemalt ja kaugemalt. Linnalambaid saab Viljandis uudistada augusti lõpuni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi.
|
Suvehooajale kohaselt säras taevas päike ja kraadiklaas näitas üle 20 kraadi sooja. Hooaja alguse märgiks toodi Arujaagu talust kohale 12 lammast, kelle ülesanne on turiste lõbustada ja lossimägede nõlvu pügada.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Austava ülesande Viljandi lossimägede nõlvad korras hoida said aru, jagu talu uted eesotsas karja juht porgandiga. Teate, mis ta nimi on? Ta on näost natuke oranži värvi on ja mis tema nimi on porgand? Aru jaagu talu perenaine Anu Kiik. Siia, ma võtsin siis lambad, osad, kes on siin harjunud juba käima, neil on siin mõnus olla. Ja teised on lihtsalt sellised hea iseloomuga. Ka tänavu kehtib reegel, et lambaid toita ei tohi. Viljandi linnapea Madis Timpson ütleb, et linn kulutab linna lammastele igal aastal umbes 3000 eurot. Kuigi ka trimmerdajate palkamine poleks odavam. Ja ausalt öeldes, meil on mõte juba natukene edasi liikunud ka, et võib-olla järgmine aasta me siia teisele poole teed, toome hobused. Viljandi turismiameti juhataja Krista Kull ütleb, et Viljandi on aeglaselt kulgemise linn. Kolmandast viienda juunini on Viljandis Hansa päevad rikkaliku kultuuriprogrammi kodukohvikute ja Hansa laadaga. 13.-st juunist pakuvad kogukonna giidid tasuta linnatuure. Siin võib veeta tunde jalutades, siin võib veeta mõnusat aega meie hubastes kohvikutes ja suveterrassidel ja loomulikult Viljandi kultuurisuvi. Minu teada ta ei ole meil ühtegi nädalavahetust, kui linnas ei oleks ei hoovifestivali rütmifestivali, pärimusmuusika festivali või mõnda muud vahvat sündmust, mis on eriline ainult Viljandi piirkonnale ja, ja kutsub siia inimesi lähemalt ja kaugemalt. Linnalambaid saab Viljandis uudistada augusti lõpuni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi.
### Response:
Suvehooajale kohaselt säras taevas päike ja kraadiklaas näitas üle 20 kraadi sooja. Hooaja alguse märgiks toodi Arujaagu talust kohale 12 lammast, kelle ülesanne on turiste lõbustada ja lossimägede nõlvu pügada.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Lisaks olmetingimuste ajakohastamisele muutub tänu uuele ravikorpusele ka ravi protsess tõhusamaks, kinnitas Ida-Virumaa keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver. See on haigla arengu jaoks loogiline etapp. Et selles mõttes, et haiglal on oma funktsionaalne arengukava, arengukavas on kirjas teatud tegevused, nüüd on, ütleme järgmine etapp jälle läbi saanud, mis nagu reaalselt see tähendab, on see, et siin majas hakkavad paiknema väga olulised teenused meie jaoks. Et üks asi on laboriteenistus. Täna on laboriteenistus mööda Kohtla-Järvet laiali, labori tulemused jõuavad hilinemisega, see annab nagu operatiivsusele kõvasti kaasa. Lisaks see, et siseosakonna voodifond tuleb kõik siia mis tähendab seda, et kui meil vanas hoones olid ikkagi probleemid seal olmetingimustega, siis need on siin lahendatud. Kaks aastat kestnud ehitustööd sattusid keerulisse aega, kus ehitajad pidid silmitsi seisma nii koroona, aga kui ka ehitushindade kallinemisega, nentis Astlanda ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar. Vahepeal pidime riskide maandamiseks tegema väikse koroonapausi, et tundus, et siis kui siin Ahtmes üldse see koroona laiem levik tekkis siis me otsustasime ka kaheks nädalaks peatada ja kõik objektiga seotud inimesed koju karantiini saata, vältimaks objektil nakkuse levikut ja sellest võib-olla tulenevalt veel pikemat peatust kaks nädalat pluss võib-olla 10 päeva, kus siis taastus oli sellist rahulikumat aega, aga üldiselt saime ehitada küll, kui keeruline see objekt oli teie jaoks? Objekt oli kindlasti keerulisem kui tavabüroo hoone ehitamine, esiteks, siin on eriti kõrged hügieeninõuded, teiseks on siin oluliselt rohkem erinevaid tehnosüsteeme, mis on seotud meditsiiniteenuse pakkumisega, näiteks siin ravigaasid hapnikud õe kutsesüsteemi. Aga noh, see on ju selge, et selliste suurte hoonete puhul ja, ja ajas inimeste soovid osaliselt muutuvad. No kindlasti tõi muutusi kaasa see Covidi kogemus, uued hügieeninõuded, uued soneerimised ja nii edasi, aga aga kuna selle keskhaigla poolne personal, kes meiega töötas ehk siis tellija esindajad olid ülimalt asjatundlikud, siis see oli täiesti tavaline protsess. Ida-Virumaa keskhaigla on üks neljast Eesti keskhaiglast ja ta teenindab 150000 elanikuga piirkonda Kohtla-Järvel. Raadiouudistele Rene Kundla.
|
Ida-Viru Keskhaigla uue, üle 14 miljoni euro maksma läinud ravikorpuse abil soovib haigla muuta oma tööd tõhusamaks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Lisaks olmetingimuste ajakohastamisele muutub tänu uuele ravikorpusele ka ravi protsess tõhusamaks, kinnitas Ida-Virumaa keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver. See on haigla arengu jaoks loogiline etapp. Et selles mõttes, et haiglal on oma funktsionaalne arengukava, arengukavas on kirjas teatud tegevused, nüüd on, ütleme järgmine etapp jälle läbi saanud, mis nagu reaalselt see tähendab, on see, et siin majas hakkavad paiknema väga olulised teenused meie jaoks. Et üks asi on laboriteenistus. Täna on laboriteenistus mööda Kohtla-Järvet laiali, labori tulemused jõuavad hilinemisega, see annab nagu operatiivsusele kõvasti kaasa. Lisaks see, et siseosakonna voodifond tuleb kõik siia mis tähendab seda, et kui meil vanas hoones olid ikkagi probleemid seal olmetingimustega, siis need on siin lahendatud. Kaks aastat kestnud ehitustööd sattusid keerulisse aega, kus ehitajad pidid silmitsi seisma nii koroona, aga kui ka ehitushindade kallinemisega, nentis Astlanda ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar. Vahepeal pidime riskide maandamiseks tegema väikse koroonapausi, et tundus, et siis kui siin Ahtmes üldse see koroona laiem levik tekkis siis me otsustasime ka kaheks nädalaks peatada ja kõik objektiga seotud inimesed koju karantiini saata, vältimaks objektil nakkuse levikut ja sellest võib-olla tulenevalt veel pikemat peatust kaks nädalat pluss võib-olla 10 päeva, kus siis taastus oli sellist rahulikumat aega, aga üldiselt saime ehitada küll, kui keeruline see objekt oli teie jaoks? Objekt oli kindlasti keerulisem kui tavabüroo hoone ehitamine, esiteks, siin on eriti kõrged hügieeninõuded, teiseks on siin oluliselt rohkem erinevaid tehnosüsteeme, mis on seotud meditsiiniteenuse pakkumisega, näiteks siin ravigaasid hapnikud õe kutsesüsteemi. Aga noh, see on ju selge, et selliste suurte hoonete puhul ja, ja ajas inimeste soovid osaliselt muutuvad. No kindlasti tõi muutusi kaasa see Covidi kogemus, uued hügieeninõuded, uued soneerimised ja nii edasi, aga aga kuna selle keskhaigla poolne personal, kes meiega töötas ehk siis tellija esindajad olid ülimalt asjatundlikud, siis see oli täiesti tavaline protsess. Ida-Virumaa keskhaigla on üks neljast Eesti keskhaiglast ja ta teenindab 150000 elanikuga piirkonda Kohtla-Järvel. Raadiouudistele Rene Kundla.
### Response:
Ida-Viru Keskhaigla uue, üle 14 miljoni euro maksma läinud ravikorpuse abil soovib haigla muuta oma tööd tõhusamaks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nõmme tervisekeskuse juht Eero Merilind maksis üle eelmine kuu elektri eest 1225 eurot. Detsembri arve ületas novembri oma kuuekordselt, ulatudes üle 8000 euro. Merilinnu sõnul asub tervisekeskus uues hoones, kuid ka see ei päästnud üüratust elektriarvest. Meil on tihti alles ehitatud hoone ja meil peaks olema A energiaklass, see tähendab seda, et meil on siis kõikidest nendest küttelahendustest püütud valida parimad, et meil on siis õhksoojuspump, mis on õhk, vesi ja siis on päikesepaneelid, mis siis peaksid ka natukene nagu seda energiat tagasi tootma. Kuigi elektri hinna tõus oli oodata, ei uskunud merilind, et hind nii kõrgeks kerkib. Me ise lootsime, et kõik need arved jäävadki siin kuskil 1200-l, ma saan aru, et energia hind on tõusnud, et jäävad siin 2000 võib-olla 3000 euro piir kuusse, millega meie, kes me oleme riiklikus tervishoiusüsteemis tuleksime toime, aga et meie mure on nüüd jah, selles, et, et kui nüüd detsember oli 8000, et kas siis jaanuari eest on, on veel 10000 veebruarist on 12000, et, et meie haigekassa leping isegi ei, ei kannata selliseid numbreid välja, et, et me peame ikka väga tõsiselt vaatama, et mis me siis enda energia kasutamisega teha saame. GrüneFe Kluunja kurkide juhi Raivo Külasepa sõnul on elektrihindade puhul oluline võimalus hinnad fikseerida ning ettevõtjad vaatavad neid pikalt ette. Siiski valmistab külasepa sõnul elektrihindade pidev kasv muret. Ettevõtjad alati vaatavad ikkagi võimalikult pikalt ette ja, ja üks võimalus elektri hindade puhul on ka elektrihindade fikseerimine, mida siis on võimalik erinevateks perioodideks teha ja selleks, et oma tootmistegevust natukenegi turvata, siis oleme ka meie tegelikult oma elektrienergia hinna taseme nagu fikseerinud, aga ainuke halb asi on see, et see hakkab varsti otsa lõppema ja, ja mis siis saab, millisel tasemel siis elektrienergia hinnad on, et pigem ähvardab see võib-olla mitte ainult ka meid ja aiandust, vaid see ähvardab üldse kogu Eesti ettevõtjaid, sest ega paljudel tegelikult see suur arve tuleb veel alles järgmine, sest et see võib-olla aasta lõpuni oli Fix hind, võib-olla uuest aastast alates ollakse börsihinna peal, osadel kindlasti tuleb see kevadel teistel natuke veel hiljem, et see oluline kulude tõus on tegelikult ees.
|
Elektrihinna tõus teeb ettevõtjad tuleviku suhtes murelikuks. Kui novembris oli elektrihind kõrge, siis detsembri eest pidid paljud ettevõtjad välja käima juba mitmekordse summa.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nõmme tervisekeskuse juht Eero Merilind maksis üle eelmine kuu elektri eest 1225 eurot. Detsembri arve ületas novembri oma kuuekordselt, ulatudes üle 8000 euro. Merilinnu sõnul asub tervisekeskus uues hoones, kuid ka see ei päästnud üüratust elektriarvest. Meil on tihti alles ehitatud hoone ja meil peaks olema A energiaklass, see tähendab seda, et meil on siis kõikidest nendest küttelahendustest püütud valida parimad, et meil on siis õhksoojuspump, mis on õhk, vesi ja siis on päikesepaneelid, mis siis peaksid ka natukene nagu seda energiat tagasi tootma. Kuigi elektri hinna tõus oli oodata, ei uskunud merilind, et hind nii kõrgeks kerkib. Me ise lootsime, et kõik need arved jäävadki siin kuskil 1200-l, ma saan aru, et energia hind on tõusnud, et jäävad siin 2000 võib-olla 3000 euro piir kuusse, millega meie, kes me oleme riiklikus tervishoiusüsteemis tuleksime toime, aga et meie mure on nüüd jah, selles, et, et kui nüüd detsember oli 8000, et kas siis jaanuari eest on, on veel 10000 veebruarist on 12000, et, et meie haigekassa leping isegi ei, ei kannata selliseid numbreid välja, et, et me peame ikka väga tõsiselt vaatama, et mis me siis enda energia kasutamisega teha saame. GrüneFe Kluunja kurkide juhi Raivo Külasepa sõnul on elektrihindade puhul oluline võimalus hinnad fikseerida ning ettevõtjad vaatavad neid pikalt ette. Siiski valmistab külasepa sõnul elektrihindade pidev kasv muret. Ettevõtjad alati vaatavad ikkagi võimalikult pikalt ette ja, ja üks võimalus elektri hindade puhul on ka elektrihindade fikseerimine, mida siis on võimalik erinevateks perioodideks teha ja selleks, et oma tootmistegevust natukenegi turvata, siis oleme ka meie tegelikult oma elektrienergia hinna taseme nagu fikseerinud, aga ainuke halb asi on see, et see hakkab varsti otsa lõppema ja, ja mis siis saab, millisel tasemel siis elektrienergia hinnad on, et pigem ähvardab see võib-olla mitte ainult ka meid ja aiandust, vaid see ähvardab üldse kogu Eesti ettevõtjaid, sest ega paljudel tegelikult see suur arve tuleb veel alles järgmine, sest et see võib-olla aasta lõpuni oli Fix hind, võib-olla uuest aastast alates ollakse börsihinna peal, osadel kindlasti tuleb see kevadel teistel natuke veel hiljem, et see oluline kulude tõus on tegelikult ees.
### Response:
Elektrihinna tõus teeb ettevõtjad tuleviku suhtes murelikuks. Kui novembris oli elektrihind kõrge, siis detsembri eest pidid paljud ettevõtjad välja käima juba mitmekordse summa.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui sel aastal on Tartu linna eelarve mahuks 208 miljonit eurot, siis järgmise nelja aasta jooksul kõigub maht 204 ja 219 miljoni euro vahel. Igal aastal on eelarves oma osaga laenude tagasimakset, mis näiteks seotud annelinna uue gümnaasiumi rajamiseks võetud laenuga, sest kooliehitus läks prognoositust kallimaks, ütleb Tartu abilinnapea Gea Kangilaski. Uude eelarveperioodi minnakse vastuoluliste kärbetega linna põhitegevuse kuludes ning nii mõnestki investeeringust tuli loobuda, lisab kangilaski. Veeriku kogukonnale näiteks teeb südamevalu veeriku kooli väljajäämine, et seal on natukene põhjuseks ka see, et me saime Evkooli jaoks kroonuaia koolile siis toetust riigi poolt ja teeme korda ploomi tänava hoone, aga see tähendas tõesti, et veeriku kooli renoveerimine lükkub edasi. Võrreldes eelmiste aastatega pöörab uus eelarvestrateegia tähelepanu ka niinimetatud hoolivale linnakeskkonnale. Plaanis on järgnevate aastate jooksul luua tüve tänavale kaks uut sotsiaalmaja ja rekonstrueerida olemasolevad. Tartu linnavalitsuse sotsiaaltööteenistuse juhataja ja Inge kool ütleb, et vajadus uute ja kaasaegsete ruumide järele on olemas stabiilselt, et on seesugustel teenustel üle 500 inimese. Suur põhjus ja peamine põhjus on tegelikult see, et me tahaks tagada eluruume, mis on kvaliteetsed ja mis vastavad inimeste minimaalsetele vajadustele. Praegune ruumibaas, mis linna kasutuses on, on paljuski vananenud. Nende elamistingimused ei ole nii head ja et üldse seda eluruumi tagamise teenuse kvaliteeti tõsta, siis me vajame tegelikult uuemaid eluruume. Minimaalsete tingimuste all mõtleb kool näiteks eluruumidesse, ligipääsetavust ja kohandamist liikumispuudega inimestele. Ka näiteks Tartu kinnisvaraturu peal on selliseid eluruume vähe või nende hinnatase on nii kõrge, et hoolekannet vajavad inimesed. Nendel ei ole materiaalseid võimalusi, et endale üürida või osta selliseid ja need rajatavad kaks maja praegu ongi siis arvestuse ga niimoodi, et sinna tuleb 56 korterit, millest 14 on kohandatud. Samuti näeb plaan ette nõlvak aku tänavale uue kahekümnekohalise energiatõhusa nõlvaku kodu rajamist, mis eelkõige mõeldud just dementsus sündroomiga tartlastele, et neil oleks võimalus saada sellisele teenusele, kus spetsialiseerunud personal just dementsusega inimestega tegelemiseks ja kus ruumiplaneering ning territoorium vastab sihtrühma spetsiifilise seesuguseid teenusekohti napib praegu kogu Eestis, ütleb Tartu linna hoolekandeteenistuse juhataja Marika Kurrikov.
|
Tartu linna elanikele on arvamuse avaldamiseks avalikul väljapanekul Tartu linna eelarvestrateegia aastateks 2021-2024.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui sel aastal on Tartu linna eelarve mahuks 208 miljonit eurot, siis järgmise nelja aasta jooksul kõigub maht 204 ja 219 miljoni euro vahel. Igal aastal on eelarves oma osaga laenude tagasimakset, mis näiteks seotud annelinna uue gümnaasiumi rajamiseks võetud laenuga, sest kooliehitus läks prognoositust kallimaks, ütleb Tartu abilinnapea Gea Kangilaski. Uude eelarveperioodi minnakse vastuoluliste kärbetega linna põhitegevuse kuludes ning nii mõnestki investeeringust tuli loobuda, lisab kangilaski. Veeriku kogukonnale näiteks teeb südamevalu veeriku kooli väljajäämine, et seal on natukene põhjuseks ka see, et me saime Evkooli jaoks kroonuaia koolile siis toetust riigi poolt ja teeme korda ploomi tänava hoone, aga see tähendas tõesti, et veeriku kooli renoveerimine lükkub edasi. Võrreldes eelmiste aastatega pöörab uus eelarvestrateegia tähelepanu ka niinimetatud hoolivale linnakeskkonnale. Plaanis on järgnevate aastate jooksul luua tüve tänavale kaks uut sotsiaalmaja ja rekonstrueerida olemasolevad. Tartu linnavalitsuse sotsiaaltööteenistuse juhataja ja Inge kool ütleb, et vajadus uute ja kaasaegsete ruumide järele on olemas stabiilselt, et on seesugustel teenustel üle 500 inimese. Suur põhjus ja peamine põhjus on tegelikult see, et me tahaks tagada eluruume, mis on kvaliteetsed ja mis vastavad inimeste minimaalsetele vajadustele. Praegune ruumibaas, mis linna kasutuses on, on paljuski vananenud. Nende elamistingimused ei ole nii head ja et üldse seda eluruumi tagamise teenuse kvaliteeti tõsta, siis me vajame tegelikult uuemaid eluruume. Minimaalsete tingimuste all mõtleb kool näiteks eluruumidesse, ligipääsetavust ja kohandamist liikumispuudega inimestele. Ka näiteks Tartu kinnisvaraturu peal on selliseid eluruume vähe või nende hinnatase on nii kõrge, et hoolekannet vajavad inimesed. Nendel ei ole materiaalseid võimalusi, et endale üürida või osta selliseid ja need rajatavad kaks maja praegu ongi siis arvestuse ga niimoodi, et sinna tuleb 56 korterit, millest 14 on kohandatud. Samuti näeb plaan ette nõlvak aku tänavale uue kahekümnekohalise energiatõhusa nõlvaku kodu rajamist, mis eelkõige mõeldud just dementsus sündroomiga tartlastele, et neil oleks võimalus saada sellisele teenusele, kus spetsialiseerunud personal just dementsusega inimestega tegelemiseks ja kus ruumiplaneering ning territoorium vastab sihtrühma spetsiifilise seesuguseid teenusekohti napib praegu kogu Eestis, ütleb Tartu linna hoolekandeteenistuse juhataja Marika Kurrikov.
### Response:
Tartu linna elanikele on arvamuse avaldamiseks avalikul väljapanekul Tartu linna eelarvestrateegia aastateks 2021-2024.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui senini on setomaal peetud üksnes konsultatsioone, kas ühineda või mitte, siis sedapuhku on kaks naabervalda. Ligemale 1400 elanikuga Värska ja alla 1000 elanikuga Mikitamäe konkreetsete sammudeni jõudnud Mikitamäe vald tegi aasta algul Värskale ühinemisettepaneku jätkab Mikitamäe vallavolikogu esimees Imre Liivago. Kõik inimesed räägivad, et mis siis juhtub, kui ühinemine, aga keegi ei räägi nagu, mis siis juhtub, kui me midagi ei tee, et see on nagu kõige nukram selle asja juures, et väikse vallana on nagu edaspidi raske ja riigi poolt on ka siin erinevaid reform, on hea tulemus, et teeks ettepaneku hakkaks läbi arutama, sest me ei ole kunagi selleni jõudnud, et asja nagu läbi arutada. Alati olen ma juba nagu eos otsustanud, et ei ole või volikogu otsustada ei ole mõtet ja siis rahva käest ei ole ka küsitud. Aga see protsess nagu näebki ette, et rahvahääletus toimuks. Et siis küsitakse rahva käest. Kahe valla ühinemise tulemusena sünnib seto vald, mille administratiivkeskus ühes erakorralistel valimistel valitava viieteistliikmelise volikoguga saab olema värskas. Vallakodanike jaoks midagi ei muutu, sest nii Mikitamäe kui värske haldushooned jäävad inimesi teenindama ning samuti säilivad kõik avalikud hooned nagu koolid, raamatukogud, hooldekodud ja lasteaiad. Uued valla töötajadki otsitaks sisekonkursi teel. Värska vallavolikogu esimehe Vello Saare sõnul ongi ühinemise näol tegemist tegelikult juhtimise ümberkorraldamisega, mille tulemusena peaksid teenused muutuma vallakodanike jaoks kvaliteetsemaks. Tegemist on tegelikult strateegilise juhtimisvõimekuse suurendamisega ja see on ka üheselt selle reformi eesmärk paremaks tegelikult peab muutuma teenuse kvaliteet ja eelkõige selle läbi, et tekib võimalus spetsialiseeruda, noh, võtame jälle sotsiaalvaldkonna näite. Siin vaieldamatult üks inimene ei saa olla mees nagu orkester ja vaieldamatult mingisugune asi tänases olukorras kannatab. Need teenuse kvaliteet peaks olema märksõna, mida on võimalik paremaks muuta. Huvitav on selle juures ka see, et näiteks ühes vallas on teatavad sotsiaaltoetused suuremad kui teises vallas, et mis siis sellest saab? Jääb kõrgem toetus üks ka näide, et ranitsa toetus 100 eurot Värska vallas Mikitamäe vallas 300, siis ühinenud omavalitsustes saab ranitsa toetus olema kõigile 300 eurot. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Mirjam Nutov, Setomaa.
|
Mikitamäe ja Värska valla volikogud kogunevad erakorralisele istungile, et tutvuda kahe valla ühinemislepinguga.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui senini on setomaal peetud üksnes konsultatsioone, kas ühineda või mitte, siis sedapuhku on kaks naabervalda. Ligemale 1400 elanikuga Värska ja alla 1000 elanikuga Mikitamäe konkreetsete sammudeni jõudnud Mikitamäe vald tegi aasta algul Värskale ühinemisettepaneku jätkab Mikitamäe vallavolikogu esimees Imre Liivago. Kõik inimesed räägivad, et mis siis juhtub, kui ühinemine, aga keegi ei räägi nagu, mis siis juhtub, kui me midagi ei tee, et see on nagu kõige nukram selle asja juures, et väikse vallana on nagu edaspidi raske ja riigi poolt on ka siin erinevaid reform, on hea tulemus, et teeks ettepaneku hakkaks läbi arutama, sest me ei ole kunagi selleni jõudnud, et asja nagu läbi arutada. Alati olen ma juba nagu eos otsustanud, et ei ole või volikogu otsustada ei ole mõtet ja siis rahva käest ei ole ka küsitud. Aga see protsess nagu näebki ette, et rahvahääletus toimuks. Et siis küsitakse rahva käest. Kahe valla ühinemise tulemusena sünnib seto vald, mille administratiivkeskus ühes erakorralistel valimistel valitava viieteistliikmelise volikoguga saab olema värskas. Vallakodanike jaoks midagi ei muutu, sest nii Mikitamäe kui värske haldushooned jäävad inimesi teenindama ning samuti säilivad kõik avalikud hooned nagu koolid, raamatukogud, hooldekodud ja lasteaiad. Uued valla töötajadki otsitaks sisekonkursi teel. Värska vallavolikogu esimehe Vello Saare sõnul ongi ühinemise näol tegemist tegelikult juhtimise ümberkorraldamisega, mille tulemusena peaksid teenused muutuma vallakodanike jaoks kvaliteetsemaks. Tegemist on tegelikult strateegilise juhtimisvõimekuse suurendamisega ja see on ka üheselt selle reformi eesmärk paremaks tegelikult peab muutuma teenuse kvaliteet ja eelkõige selle läbi, et tekib võimalus spetsialiseeruda, noh, võtame jälle sotsiaalvaldkonna näite. Siin vaieldamatult üks inimene ei saa olla mees nagu orkester ja vaieldamatult mingisugune asi tänases olukorras kannatab. Need teenuse kvaliteet peaks olema märksõna, mida on võimalik paremaks muuta. Huvitav on selle juures ka see, et näiteks ühes vallas on teatavad sotsiaaltoetused suuremad kui teises vallas, et mis siis sellest saab? Jääb kõrgem toetus üks ka näide, et ranitsa toetus 100 eurot Värska vallas Mikitamäe vallas 300, siis ühinenud omavalitsustes saab ranitsa toetus olema kõigile 300 eurot. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Mirjam Nutov, Setomaa.
### Response:
Mikitamäe ja Värska valla volikogud kogunevad erakorralisele istungile, et tutvuda kahe valla ühinemislepinguga.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna teatas IRL-i esimees Urmas Reinsalu, et erakonna peaministrikandidaat 2015. aasta riigikogu valimistel on Juhan Parts. Tema kandidatuuri peab heaks kiitma ka pühapäeval kogunev erakonna volikogu. Erakonna põhikirja järgi ei pea erakonna esimehe ja peaministrikandidaadi isik kattuma, samas oleks see vägagi tavapärane, millest selline otsus tingitud, selgitab erakonna esimehena jätkab Urmas Reinsalu. Ma arvan, et praegu me peame olema stambivabad ja mõtlema sellest milline on see lahendus, mis on parim Eestile ja jah, tõepoolest, Juhan Partsil on peaministri ametist nii kogemust kui ka seda otsustuskindlust, mida Eesti riik vajab valitsusjuhilt. Ja ma loodan, et Juhan Parts saab pärast vali valimisvõitlusse minnes selge toetuse ja mandaadi ühiskonnas, aga selle lähteeeldus on muidugi hea programm ja tugev meeskond. Vastne peaministrikandidaat lubas tänasel pressikonverentsil, et niisama moosi juttu ta rääkima ei hakka. Selles töös kui erakonna volikogu kinnitab peaministrikandidaadina moosi juttu, ma ei kavatse Eesti rahvale ajada. See on minu esimene lubadus. Muidugi on see meie tõsine otsus, et minna vastu. Minu hinnangul vaata et niivõrd tähtsatele valimistele, mida võiks võrrelda 90.-te aasta valimistega. Viis tähtsamat teemat, millele erakond keskendub, on lisaks Eesti kui rahvusriigi tulevikule ja geopoliitilisele olukorrale veel majanduskasv, inimeste toimetulek ning kodanikuühiskonna areng. Juhan Parts. Rahvusriigi kontseptsiooni ja filosoofia kohandumine selleks et eesti rahvas küsiks, säiliks ja areneks. Tegelikult nõuab põhimõttelisi poliitilisi muudatusi. Teine teema, majanduskasv ja majanduskasv ei, tähendab inimeste toimetulekut, see tähendab inimeste heaolu ei kulge enam iseenesest. Meie valik on täna selleks, kas me jääme nii-öelda heaolu riikidest teise liigasse või meil on selge perspektiiv, et me tegelikult jõuame arenenud riikide majandustegevuselikult. Meie majanduspoliitiline narratiiv vajab täiendamist. Arvatavasti kujunevad eelseisvate valimiste põhiteemadeks maksu ja julgeoleku küsimused. Esimese teema algatamisse on IRL oma panuse juba andnud, tehes ettepaneku vabastada 500 eurone teenistus tulumaksust. Erakonna esimees Urmas Reinsalu. Me peame vaatama trumpi vabalt ka muudatusi meie maksupoliitikas, meie riigi investeeringupoliitikas ja, ja julgema neid ka ellu viia. IRL on mõelnud stambivabalt ka puuduvat maksudesse. Me oleme välja käinud madalapalgaliste maksureformi idee, mis ei ole astmeline tulumaks. Aga mille mõte on see, et poliitiliselt tuleb saavutada tegelikku muutust?
|
Isamaa ja Res Publica Liidu juht Urmas Reinsalu tegi täna ettepaneku nimetada kevadistel riigikogu valimistel erakonna peaministrikandidaadiks Juhan Parts.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna teatas IRL-i esimees Urmas Reinsalu, et erakonna peaministrikandidaat 2015. aasta riigikogu valimistel on Juhan Parts. Tema kandidatuuri peab heaks kiitma ka pühapäeval kogunev erakonna volikogu. Erakonna põhikirja järgi ei pea erakonna esimehe ja peaministrikandidaadi isik kattuma, samas oleks see vägagi tavapärane, millest selline otsus tingitud, selgitab erakonna esimehena jätkab Urmas Reinsalu. Ma arvan, et praegu me peame olema stambivabad ja mõtlema sellest milline on see lahendus, mis on parim Eestile ja jah, tõepoolest, Juhan Partsil on peaministri ametist nii kogemust kui ka seda otsustuskindlust, mida Eesti riik vajab valitsusjuhilt. Ja ma loodan, et Juhan Parts saab pärast vali valimisvõitlusse minnes selge toetuse ja mandaadi ühiskonnas, aga selle lähteeeldus on muidugi hea programm ja tugev meeskond. Vastne peaministrikandidaat lubas tänasel pressikonverentsil, et niisama moosi juttu ta rääkima ei hakka. Selles töös kui erakonna volikogu kinnitab peaministrikandidaadina moosi juttu, ma ei kavatse Eesti rahvale ajada. See on minu esimene lubadus. Muidugi on see meie tõsine otsus, et minna vastu. Minu hinnangul vaata et niivõrd tähtsatele valimistele, mida võiks võrrelda 90.-te aasta valimistega. Viis tähtsamat teemat, millele erakond keskendub, on lisaks Eesti kui rahvusriigi tulevikule ja geopoliitilisele olukorrale veel majanduskasv, inimeste toimetulek ning kodanikuühiskonna areng. Juhan Parts. Rahvusriigi kontseptsiooni ja filosoofia kohandumine selleks et eesti rahvas küsiks, säiliks ja areneks. Tegelikult nõuab põhimõttelisi poliitilisi muudatusi. Teine teema, majanduskasv ja majanduskasv ei, tähendab inimeste toimetulekut, see tähendab inimeste heaolu ei kulge enam iseenesest. Meie valik on täna selleks, kas me jääme nii-öelda heaolu riikidest teise liigasse või meil on selge perspektiiv, et me tegelikult jõuame arenenud riikide majandustegevuselikult. Meie majanduspoliitiline narratiiv vajab täiendamist. Arvatavasti kujunevad eelseisvate valimiste põhiteemadeks maksu ja julgeoleku küsimused. Esimese teema algatamisse on IRL oma panuse juba andnud, tehes ettepaneku vabastada 500 eurone teenistus tulumaksust. Erakonna esimees Urmas Reinsalu. Me peame vaatama trumpi vabalt ka muudatusi meie maksupoliitikas, meie riigi investeeringupoliitikas ja, ja julgema neid ka ellu viia. IRL on mõelnud stambivabalt ka puuduvat maksudesse. Me oleme välja käinud madalapalgaliste maksureformi idee, mis ei ole astmeline tulumaks. Aga mille mõte on see, et poliitiliselt tuleb saavutada tegelikku muutust?
### Response:
Isamaa ja Res Publica Liidu juht Urmas Reinsalu tegi täna ettepaneku nimetada kevadistel riigikogu valimistel erakonna peaministrikandidaadiks Juhan Parts.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Rahvusvaheline koalitsioon on peatanud selle väljaõppe, põhimõtteliselt tähendab see seda, et baasi ei lasta enam neid, kellele väljaõpet antakse ja ka instruktorid ei käi baasist. Väljas ollakse selles mõttes olukorras, kus põhitegevus on praegu baasi kaitsmine, arvestades ka väga pingelist olukorda Iraagis. Ma arvan, et see on õigustatud lähenemine, nii et selles mõttes hetkel nad ei täida oma põhiülesannet. On rõhutatud, et see on ajutiselt niimoodi, aga me peame muidugi vaatama, kuhu see sündmus areneb. Õnneks see konkreetne baas asub nii-öelda sunnide piirkonnas, kus põhiliselt elavad sunni usulahu esindajad kes on sade suhtes alati väga skeptilised ja siia militaarsed rühmitused ei oma kindlasti sellel territooriumil väga suurt mõju. No osa meie liitlasi või partnereid evakueerib oma sõdureid Iraagist. Eesti midagi sellist praegu ei kavatse. Ei hetkel ei kavatse, nagu on ka igasuguste NATO operatsioonidega, siis me üldprintsiibina kasutame lahendust ingoter, outod, et koos me läksime sinna ja koos tuleme ka ära ja see on oluline väga mitmes mõttes. Esiteks sellel operatsioonil on olemas oma õiguslik struktuur, lepe, üldjuhtimine ja selles mõttes me peame pingutama selle nimel, et kõik toimuks nii-öelda selle rahvusvahelise koalitsiooni tegevuse raames. Mida me sooviksime, on muidugi see, et see koalitsioon jõuaks tervikuna Iraagi valitsusega kokkuleppele selles, kuidas me edasi tegutseme. Juhtroll on siin iraaklaste käes, me oleme nende maal, me oleme läinud sinna nende kutsel ja nemad peavad ka omalt poolt võimalikult selgelt ütlema, kuidas nad tahavad, et rahvusvaheline kogukond neid edasi toetas ja aitaks. Kas USA ja üldse NATO liitlaste üksused saaksid jääda Iraaki vastu kohaliku valitsuse tahet? Ei, see on ilmselge, et Iraagi valitsusel on siin nendes küsimustes juhtroll.
|
Iraagi parlament võttis nädalavahetusel vastu otsuse, milles kutsutakse võõrvägesid riigist välja viima. Vastava otsuse peab langetama Iraagi valitsus. Iraagis on praegu kohal ka kuus eesti kaitseväelast, kes asuvad Bagdadist kahesaja kilomeetri kaugusel sõjaväebaasis. Kapten Toomas Reinu juhtimisel õpetatakse seal välja Iraagi piirivalvureid.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Rahvusvaheline koalitsioon on peatanud selle väljaõppe, põhimõtteliselt tähendab see seda, et baasi ei lasta enam neid, kellele väljaõpet antakse ja ka instruktorid ei käi baasist. Väljas ollakse selles mõttes olukorras, kus põhitegevus on praegu baasi kaitsmine, arvestades ka väga pingelist olukorda Iraagis. Ma arvan, et see on õigustatud lähenemine, nii et selles mõttes hetkel nad ei täida oma põhiülesannet. On rõhutatud, et see on ajutiselt niimoodi, aga me peame muidugi vaatama, kuhu see sündmus areneb. Õnneks see konkreetne baas asub nii-öelda sunnide piirkonnas, kus põhiliselt elavad sunni usulahu esindajad kes on sade suhtes alati väga skeptilised ja siia militaarsed rühmitused ei oma kindlasti sellel territooriumil väga suurt mõju. No osa meie liitlasi või partnereid evakueerib oma sõdureid Iraagist. Eesti midagi sellist praegu ei kavatse. Ei hetkel ei kavatse, nagu on ka igasuguste NATO operatsioonidega, siis me üldprintsiibina kasutame lahendust ingoter, outod, et koos me läksime sinna ja koos tuleme ka ära ja see on oluline väga mitmes mõttes. Esiteks sellel operatsioonil on olemas oma õiguslik struktuur, lepe, üldjuhtimine ja selles mõttes me peame pingutama selle nimel, et kõik toimuks nii-öelda selle rahvusvahelise koalitsiooni tegevuse raames. Mida me sooviksime, on muidugi see, et see koalitsioon jõuaks tervikuna Iraagi valitsusega kokkuleppele selles, kuidas me edasi tegutseme. Juhtroll on siin iraaklaste käes, me oleme nende maal, me oleme läinud sinna nende kutsel ja nemad peavad ka omalt poolt võimalikult selgelt ütlema, kuidas nad tahavad, et rahvusvaheline kogukond neid edasi toetas ja aitaks. Kas USA ja üldse NATO liitlaste üksused saaksid jääda Iraaki vastu kohaliku valitsuse tahet? Ei, see on ilmselge, et Iraagi valitsusel on siin nendes küsimustes juhtroll.
### Response:
Iraagi parlament võttis nädalavahetusel vastu otsuse, milles kutsutakse võõrvägesid riigist välja viima. Vastava otsuse peab langetama Iraagi valitsus. Iraagis on praegu kohal ka kuus eesti kaitseväelast, kes asuvad Bagdadist kahesaja kilomeetri kaugusel sõjaväebaasis. Kapten Toomas Reinu juhtimisel õpetatakse seal välja Iraagi piirivalvureid.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Seal, kus me oleme kandideerinud, kas erakonnana või valimisliiduna, on, on tulemused üsna head, nii et me olen saanud õnnitleda õige mitmeid vallavalitsusi. Ilmselt kõige magusam tundub tulevat valimisvõit Türil väiksematest kohtadest ja seal pole küll hääled veel lõplikult loetud, aga, aga noh, tundub, et, et ilmselt suured muudatused toimuvad Haapsalus, kus võttis Res Public, meil on sõlmitud koalitsioonileppe, nii et me ilmselt kaheksa tuleme võimule Saaremaa mitmetes valdades on valimisliidud, kus on Isamaaliidu vallaval vanemad ja vallavolikogu esimehed saavutanud saavutanud võidu Eesti kõige lapsesõbralikumas vallas Valjalas näiteks. Nii et vaadates neid üle Eesti Albu vallas Mõisakülas selles suhtes võib nende tulemustega üsna-üsna rahule jääda. Kärdlas oleme me teised, seal veel loetakse hääli. Tartus oleme me teisel kohal, nii nagu eelmistel valimistel ka seal hääli loetakse Tallinnas loomulikult tänu nendele suurepärastele. Viimase hetke küsitlustele on meilt läinud palju hääli Res Publicale, kuna inimesed, kes tahtsid hääletada praegu valitseva koalitsiooni vastu, lihtsalt kandsid meie hääletajad oma hääled Res Publicale ja nad tegid. Ma ei sea vaadates neid ennustusi suhteliselt mõistliku otsuse, ainult et ennustused nagu võis juba arvata, on noh, täiesti valeks osutunud. Probleem oligi just ainult selles, et, et kui tehakse ebaprofessionaalseid valimisküsitlusi ja need kaks päeva enne valimisi avaldatakse, siis on ade kaotus ikka suhteliselt massiivne. Aga midagi pole parata, ma võin selles suhtes ütelda, et noh, nad ei läinud nüüd nagu väga valesti kohta vähemalt, sest et enam-vähem on selge kuu kohta nad läksid vaadates Res Publica valimised, mis on Tallinnas igati tunnustatav ja, ja positiivne.
|
Erakondade juhtide kommentaar valimiste tulemuste kohta 24.00.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Seal, kus me oleme kandideerinud, kas erakonnana või valimisliiduna, on, on tulemused üsna head, nii et me olen saanud õnnitleda õige mitmeid vallavalitsusi. Ilmselt kõige magusam tundub tulevat valimisvõit Türil väiksematest kohtadest ja seal pole küll hääled veel lõplikult loetud, aga, aga noh, tundub, et, et ilmselt suured muudatused toimuvad Haapsalus, kus võttis Res Public, meil on sõlmitud koalitsioonileppe, nii et me ilmselt kaheksa tuleme võimule Saaremaa mitmetes valdades on valimisliidud, kus on Isamaaliidu vallaval vanemad ja vallavolikogu esimehed saavutanud saavutanud võidu Eesti kõige lapsesõbralikumas vallas Valjalas näiteks. Nii et vaadates neid üle Eesti Albu vallas Mõisakülas selles suhtes võib nende tulemustega üsna-üsna rahule jääda. Kärdlas oleme me teised, seal veel loetakse hääli. Tartus oleme me teisel kohal, nii nagu eelmistel valimistel ka seal hääli loetakse Tallinnas loomulikult tänu nendele suurepärastele. Viimase hetke küsitlustele on meilt läinud palju hääli Res Publicale, kuna inimesed, kes tahtsid hääletada praegu valitseva koalitsiooni vastu, lihtsalt kandsid meie hääletajad oma hääled Res Publicale ja nad tegid. Ma ei sea vaadates neid ennustusi suhteliselt mõistliku otsuse, ainult et ennustused nagu võis juba arvata, on noh, täiesti valeks osutunud. Probleem oligi just ainult selles, et, et kui tehakse ebaprofessionaalseid valimisküsitlusi ja need kaks päeva enne valimisi avaldatakse, siis on ade kaotus ikka suhteliselt massiivne. Aga midagi pole parata, ma võin selles suhtes ütelda, et noh, nad ei läinud nüüd nagu väga valesti kohta vähemalt, sest et enam-vähem on selge kuu kohta nad läksid vaadates Res Publica valimised, mis on Tallinnas igati tunnustatav ja, ja positiivne.
### Response:
Erakondade juhtide kommentaar valimiste tulemuste kohta 24.00.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ettepanek määrata rektori kohusetäitjaks Tõnu Lehtsaar oli rektoraadi üksmeelne otsus. Rektoraadi liige, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop jätkab. Tõnu Lehtsaar on väga sobilik sellisel raskel ajal ülikooli vedama inimestele kindlustunne andma ja viima lõpule neid otsuseid, mis professor Kalli Kalm rektorina juba on ette valmistanud. Tõnu Lehtsar on ameti poolest psühholoog ja tema ülesanne on konflikte ennetada, lahendada, kuulata inimeste muresid ja leida lahendusi. Väga tähtis on õiglus, väga tähtis on hoolivus ja neid omadusi. Professor Tõnu Lehtsaar kannab. Rahulik järjepidevus on see sõnade paar, millega professor Tõnu Lehtsaar iseloomustab oma plaane Tartu Ülikooli rektori kohusetäitjana. Mul ei ole selleks perioodiks niisugust suurt agendat, et ma tahaksin laeva teisipidi pöörata. Ma võin öelda, et Tartu ülikool on väga hästi juhitud ja ta on ka väga hästi ohjatud selles mõttes, et meie arengukavad, vastutusvaldkonnad on hästi paigas. Ma tahan ülikooli akadeemilisele perele ka tugipersonalile luua need tingimused, kus nad saaksid hästi ja efektiivselt oma tööd teha. Esimene ülesanne on viia ennast asjaga kurssi. Tartu Ülikooli põhikiri võimaldab määrata rektori kohusetäitja kuni üheks aastaks. Otsuse rektori valimiste väljakuulutamise kohta teeb Tartu Ülikooli nõukogu. Nõukogu esimees Ruth Oltjer ütles, et nõukogu tuleb kokku jaanuaris ja loodetavasti saab uus rektor ametisse asuda septembris. Ruth Oltjer. See, et Tartu ülikool on rahvusülikool parim Eesti ülikool, see on pärand ja see on ka visioon ja me tahame, et see jääks alati niimoodi ja seda, mida me ootame uuelt rektorilt. Me ootame seda, et ta on auväärne, Ta on tark. Aga samas me ootame seda. Ta on väärikas, ta on energiline, ta on initsiatiivikas ja ta suudab kaasata endaga inimesi. Kas Tõnu Lehtsaar või juba kaks korda kandideerinud Margit Sutrop tulevatel valimistel rektori kohale pürgivad, seda näitab aeg. Tõnu Lehtsaar. Ma praegu üldse ei spekuleeri, täna ei ole see minu mure. Ka Margit Sutrop ei soovinud tänases olukorras veel ühtegi otsust teha. Ma olen väga seda meelt, et nii nagu professor Tõnu Lehtsaar ütleski, see on meie oma ülikool ja kui ülikool vajab sind, siis sa pead olema selleks valmis, et täita neid rolle, mida ülikool sulle usalda. Marii Kangur Tartu.
|
Laupäeval ootamatult meie seast lahkunud Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu kohusetäitjaks asub professor Tõnu Lehtsaar, kes oli samas rollis ka 2007. aastal. Ülikooli nõukogu asub tööle selle nimel, et ülikool saaks uue rektori järgmise õppeaasta alguseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ettepanek määrata rektori kohusetäitjaks Tõnu Lehtsaar oli rektoraadi üksmeelne otsus. Rektoraadi liige, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop jätkab. Tõnu Lehtsaar on väga sobilik sellisel raskel ajal ülikooli vedama inimestele kindlustunne andma ja viima lõpule neid otsuseid, mis professor Kalli Kalm rektorina juba on ette valmistanud. Tõnu Lehtsar on ameti poolest psühholoog ja tema ülesanne on konflikte ennetada, lahendada, kuulata inimeste muresid ja leida lahendusi. Väga tähtis on õiglus, väga tähtis on hoolivus ja neid omadusi. Professor Tõnu Lehtsaar kannab. Rahulik järjepidevus on see sõnade paar, millega professor Tõnu Lehtsaar iseloomustab oma plaane Tartu Ülikooli rektori kohusetäitjana. Mul ei ole selleks perioodiks niisugust suurt agendat, et ma tahaksin laeva teisipidi pöörata. Ma võin öelda, et Tartu ülikool on väga hästi juhitud ja ta on ka väga hästi ohjatud selles mõttes, et meie arengukavad, vastutusvaldkonnad on hästi paigas. Ma tahan ülikooli akadeemilisele perele ka tugipersonalile luua need tingimused, kus nad saaksid hästi ja efektiivselt oma tööd teha. Esimene ülesanne on viia ennast asjaga kurssi. Tartu Ülikooli põhikiri võimaldab määrata rektori kohusetäitja kuni üheks aastaks. Otsuse rektori valimiste väljakuulutamise kohta teeb Tartu Ülikooli nõukogu. Nõukogu esimees Ruth Oltjer ütles, et nõukogu tuleb kokku jaanuaris ja loodetavasti saab uus rektor ametisse asuda septembris. Ruth Oltjer. See, et Tartu ülikool on rahvusülikool parim Eesti ülikool, see on pärand ja see on ka visioon ja me tahame, et see jääks alati niimoodi ja seda, mida me ootame uuelt rektorilt. Me ootame seda, et ta on auväärne, Ta on tark. Aga samas me ootame seda. Ta on väärikas, ta on energiline, ta on initsiatiivikas ja ta suudab kaasata endaga inimesi. Kas Tõnu Lehtsaar või juba kaks korda kandideerinud Margit Sutrop tulevatel valimistel rektori kohale pürgivad, seda näitab aeg. Tõnu Lehtsaar. Ma praegu üldse ei spekuleeri, täna ei ole see minu mure. Ka Margit Sutrop ei soovinud tänases olukorras veel ühtegi otsust teha. Ma olen väga seda meelt, et nii nagu professor Tõnu Lehtsaar ütleski, see on meie oma ülikool ja kui ülikool vajab sind, siis sa pead olema selleks valmis, et täita neid rolle, mida ülikool sulle usalda. Marii Kangur Tartu.
### Response:
Laupäeval ootamatult meie seast lahkunud Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu kohusetäitjaks asub professor Tõnu Lehtsaar, kes oli samas rollis ka 2007. aastal. Ülikooli nõukogu asub tööle selle nimel, et ülikool saaks uue rektori järgmise õppeaasta alguseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Keskkonnaamet ja Kohtla-Järve linnavalitsus põrgatasid kirju selgitamaks välja, kes peaks Kohtla-Järvel asuval reformimata riigimaal ehk omanikuta maal asuvad kolm ebaseaduslikku prügilat likvideerima. Lõpuks jäi see vastutus keskkonnaametile, räägib Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko. Haljastusspetsialist on teinud kirja riigile, et riigi omandis olev maa on niitmata ja tihtipeale koristamata, et me palume teha need tööd ära, aga vastus oli siis selline, et kui teil on selline ettepanek, siis me ei ole vastu, et te koristajate ise, aga loomulikult iga omanik peab koristama oma maad ja oma kinnistu ümbruse, nii et see vastus oli muidugi meile selline ootamatu ja me leiame, et ikkagi ikkagi riik peaks ka eraldama vahendeid, et need krundid, mis on riigi omandis, peaksid need korda tegema. Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg nentis, et Ida-Virumaa on reformimata riigimaa prügistamises Eesti tipus. Jäätmete koristamine on üldse üldjuhul niimoodi, et kui keegi viib metsa alla prügi, siis eelkõige peab koristama selle, see, kes selle metsa alla viis, ehk siis prügistaja peab alati ise koristama. Kui nüüd prügistajat kindlaks ei suudeta teha, seda peab tegema siis järelevalveasutus, kas keskkonnainspektsioon, aga ka kohalikul omavalitsusel on järelevalve kohustus olemas või võimalused olemas, siis sellisel juhul, kui prügistajat ei ole, läheb kohustus maa omanikule ja sellisel juhul peab maa omanik koristama, keskkonnaamet on vastutav selliste maade eest, millel justkui ei olegi omaniku ehk siis reformimata riigimaad ja kui prügistajat ei ole leida, siis on kohustus keskkonnaametil. Lisaks on veel selline säte jäätmeseaduses, mis ütleb, et kui kohalik omavalitsus ei ole oma kohustusi täitnud ehk siis ta ei ole korraldanud jäätmevedu või ta on vabastanud liiga palju isikuid sellest jäätmeveost, vot sellisel juhul on hoopiski koristamise tasumise eest kohustus kohalikul omavalitsusele seega alati olenebki olukorrast, et kelle kohustus on siis prügikeskkonnast ära viia. Keskkonnaamet koristab üle riigi siis tegelikult reformimata riigimaid ja eelkõige võib öelda, et kõige sellised suuremad prügistajad on Harjumaal ja Ida-Virumaal. Keskkonnaameti eelarves on 15 kuni 30000 eurot iga aasta, et koristada siis üle Eesti. Kõiki neid maid. Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko tunnistas, et linnal kulub palju raha munitsipaalmaale tekitatud prügilate likvideerimiseks. Eelmisel aastal me kulutasime 100000 selleks, et teha need kõik kohad korda ja loomulikult tuleb jälle kevad ja jälle tekivad sinna need prügimäed. See probleem on jah, see oleneb sellest kuidas inimesed suhtuvad oma linna ümbruses se ja see on tegelikult tegemata kasvatus, töö, ma ütleksin niimoodi. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis likvideerib keskkonnaamet Kohtla-Järve kolm päti prügilat järgmisel aastal Kohtla-Järvet raadiouudistele. Räne Kundla.
|
Kohtla-Järve on hädas hoolimatute inimestega, kes muudavad riigi- ja munitsipaalmaal asuvad kinnistud prügimägedeks. Keskkonnaameti sõnul on Ida-Virumaa reformimata riigimaa prügistamises Eesti tipus, rohkem prügi tuuakse riigimaale vaid Harjumaal.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Keskkonnaamet ja Kohtla-Järve linnavalitsus põrgatasid kirju selgitamaks välja, kes peaks Kohtla-Järvel asuval reformimata riigimaal ehk omanikuta maal asuvad kolm ebaseaduslikku prügilat likvideerima. Lõpuks jäi see vastutus keskkonnaametile, räägib Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko. Haljastusspetsialist on teinud kirja riigile, et riigi omandis olev maa on niitmata ja tihtipeale koristamata, et me palume teha need tööd ära, aga vastus oli siis selline, et kui teil on selline ettepanek, siis me ei ole vastu, et te koristajate ise, aga loomulikult iga omanik peab koristama oma maad ja oma kinnistu ümbruse, nii et see vastus oli muidugi meile selline ootamatu ja me leiame, et ikkagi ikkagi riik peaks ka eraldama vahendeid, et need krundid, mis on riigi omandis, peaksid need korda tegema. Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg nentis, et Ida-Virumaa on reformimata riigimaa prügistamises Eesti tipus. Jäätmete koristamine on üldse üldjuhul niimoodi, et kui keegi viib metsa alla prügi, siis eelkõige peab koristama selle, see, kes selle metsa alla viis, ehk siis prügistaja peab alati ise koristama. Kui nüüd prügistajat kindlaks ei suudeta teha, seda peab tegema siis järelevalveasutus, kas keskkonnainspektsioon, aga ka kohalikul omavalitsusel on järelevalve kohustus olemas või võimalused olemas, siis sellisel juhul, kui prügistajat ei ole, läheb kohustus maa omanikule ja sellisel juhul peab maa omanik koristama, keskkonnaamet on vastutav selliste maade eest, millel justkui ei olegi omaniku ehk siis reformimata riigimaad ja kui prügistajat ei ole leida, siis on kohustus keskkonnaametil. Lisaks on veel selline säte jäätmeseaduses, mis ütleb, et kui kohalik omavalitsus ei ole oma kohustusi täitnud ehk siis ta ei ole korraldanud jäätmevedu või ta on vabastanud liiga palju isikuid sellest jäätmeveost, vot sellisel juhul on hoopiski koristamise tasumise eest kohustus kohalikul omavalitsusele seega alati olenebki olukorrast, et kelle kohustus on siis prügikeskkonnast ära viia. Keskkonnaamet koristab üle riigi siis tegelikult reformimata riigimaid ja eelkõige võib öelda, et kõige sellised suuremad prügistajad on Harjumaal ja Ida-Virumaal. Keskkonnaameti eelarves on 15 kuni 30000 eurot iga aasta, et koristada siis üle Eesti. Kõiki neid maid. Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko tunnistas, et linnal kulub palju raha munitsipaalmaale tekitatud prügilate likvideerimiseks. Eelmisel aastal me kulutasime 100000 selleks, et teha need kõik kohad korda ja loomulikult tuleb jälle kevad ja jälle tekivad sinna need prügimäed. See probleem on jah, see oleneb sellest kuidas inimesed suhtuvad oma linna ümbruses se ja see on tegelikult tegemata kasvatus, töö, ma ütleksin niimoodi. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis likvideerib keskkonnaamet Kohtla-Järve kolm päti prügilat järgmisel aastal Kohtla-Järvet raadiouudistele. Räne Kundla.
### Response:
Kohtla-Järve on hädas hoolimatute inimestega, kes muudavad riigi- ja munitsipaalmaal asuvad kinnistud prügimägedeks. Keskkonnaameti sõnul on Ida-Virumaa reformimata riigimaa prügistamises Eesti tipus, rohkem prügi tuuakse riigimaale vaid Harjumaal.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Texase osariigi lõunapiiril asuva Ansal Tuuase silla all ootavad sajad immigrandid ajutise registreerimiskeskuse järjekorras. USA piirivalve ülem Raul. Umbes kaks nädalat tagasi oli inimeste arv kinnipidamiskeskustes üks suuremaid, mida kunagi oleme näinud üle 20000 inimese piirivalveasutustes või Ansal uuse silla all. Jaanuaris pidasid piirivalveametnikud kinni 78000 inimest, juulis aga juba 200000. Nende hulgas oli ka tuhandeid lapsi, kes tulid üle piiri üksinda. Veel kord USA piirivalve ülem Raul Ortiis. Kui lapsed perekonna ületavad piiri väga eraldatud piirkondades pea 40 kraadises kuumuse, siis see on probleem. Samuti seisab mitu piiriäärset maakonda silmitsi tervisekriisiga. Iga nädal avastatakse sisserändajate hulgast umbes 1500 koroonaviirusega nakatunut. Enamik neist peab olema karantiinis Ansal duase pargis, kuhu loodi ajutine varjupaik McCalleni linnapea Havier viia Lobos. Esialgu ma ei näinud selles probleemi, sest kõik oli kontrolli all. Ma ei näinud, et koroonaviirusega nakatumiste kasv meie kogukonnas oleks olnud seotud immigrantidega sest nad olid isoleeritud. Nüüd ma arvan, et see on probleem, sest nad saavad välja viia loobos süüdistab president Joe Bideni administratsiooni silmakirjalikkuses sest eravestlustes tunnistatakse, et lõunapiiril toimuv ei ole jätkusuutlik. Kuid avalikult jäetakse mulje, justkui oleks kriis peagi läbi. Veel kord McCalleni linnapea Havier viia lobos. See koormab meie riiki, meie linna ja meil ei ole selle jaoks eelarves kohta. Me ei tegele immigratsiooniga ja me ei peaks seda tegema USA sisejulgeolekuminister, Aleandru Maiorkas. Meil on plaan, me viime oma plaani ellu ja see võtab aega. Majorkase sõnul on endiselt vaja uuendada piiritehnoloogiat ja muuta tõhusamaks registreerimisprotsess. Samuti on üle koormatud kohtud, kus on järjekorras üle miljoni juhtumi ja keskmine menetlusaeg küündib kolme aastani. Surve immigratsioonisüsteemile ei näita aga vaibumise märke, sest riigil tuleb nüüd tegeleda ka Afganistani põgenikega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.
|
USA lõunapiiri maakonnad seisavad endiselt silmitsi tohutu immigratsioonisurvega. Kohalikud ametnikud süüdistavad president Joe Bideni administratsiooni probleemi pisendamises ja ootavad kiiremaid lahendusi. Samal ajal kasvab sisserändajate seas koroonaviirusega nakatumine, mis ohustab ka varjupaikade lähedasi kogukondi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Texase osariigi lõunapiiril asuva Ansal Tuuase silla all ootavad sajad immigrandid ajutise registreerimiskeskuse järjekorras. USA piirivalve ülem Raul. Umbes kaks nädalat tagasi oli inimeste arv kinnipidamiskeskustes üks suuremaid, mida kunagi oleme näinud üle 20000 inimese piirivalveasutustes või Ansal uuse silla all. Jaanuaris pidasid piirivalveametnikud kinni 78000 inimest, juulis aga juba 200000. Nende hulgas oli ka tuhandeid lapsi, kes tulid üle piiri üksinda. Veel kord USA piirivalve ülem Raul Ortiis. Kui lapsed perekonna ületavad piiri väga eraldatud piirkondades pea 40 kraadises kuumuse, siis see on probleem. Samuti seisab mitu piiriäärset maakonda silmitsi tervisekriisiga. Iga nädal avastatakse sisserändajate hulgast umbes 1500 koroonaviirusega nakatunut. Enamik neist peab olema karantiinis Ansal duase pargis, kuhu loodi ajutine varjupaik McCalleni linnapea Havier viia Lobos. Esialgu ma ei näinud selles probleemi, sest kõik oli kontrolli all. Ma ei näinud, et koroonaviirusega nakatumiste kasv meie kogukonnas oleks olnud seotud immigrantidega sest nad olid isoleeritud. Nüüd ma arvan, et see on probleem, sest nad saavad välja viia loobos süüdistab president Joe Bideni administratsiooni silmakirjalikkuses sest eravestlustes tunnistatakse, et lõunapiiril toimuv ei ole jätkusuutlik. Kuid avalikult jäetakse mulje, justkui oleks kriis peagi läbi. Veel kord McCalleni linnapea Havier viia lobos. See koormab meie riiki, meie linna ja meil ei ole selle jaoks eelarves kohta. Me ei tegele immigratsiooniga ja me ei peaks seda tegema USA sisejulgeolekuminister, Aleandru Maiorkas. Meil on plaan, me viime oma plaani ellu ja see võtab aega. Majorkase sõnul on endiselt vaja uuendada piiritehnoloogiat ja muuta tõhusamaks registreerimisprotsess. Samuti on üle koormatud kohtud, kus on järjekorras üle miljoni juhtumi ja keskmine menetlusaeg küündib kolme aastani. Surve immigratsioonisüsteemile ei näita aga vaibumise märke, sest riigil tuleb nüüd tegeleda ka Afganistani põgenikega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.
### Response:
USA lõunapiiri maakonnad seisavad endiselt silmitsi tohutu immigratsioonisurvega. Kohalikud ametnikud süüdistavad president Joe Bideni administratsiooni probleemi pisendamises ja ootavad kiiremaid lahendusi. Samal ajal kasvab sisserändajate seas koroonaviirusega nakatumine, mis ohustab ka varjupaikade lähedasi kogukondi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Esimene samm nagu selles suunas, et saab jälle täiemahuliselt, saavad kõik lendama hakata, on tehtud, see sõltub nüüd tulevik loomulikult sellest, et kui palju kliente on, et kui palju inimesed tahavad lennata pärast vaktsineerimist see tahtmine võib tulla väga kiiresti. Järgmisel nädalal peaks minema lennuk Tallinnast Tenerifele. Kui reisibürood panevad rahad kokku ja tellivad neid soojama reise, siis te enam ei saa panna oma allkirjaga sellele kätt ette. Täna meil kehtib ja ma arvan, see kehtib kuni aasta lõpuni, reegel, et võib lennata nendesse piirkondadesse, kus siis nakatumine on vähem kui kahekordne Euroopa keskmine. Ja täna tuleb öelda, et Euroopa keskmine, mis vahepeal tõusis väga kiiresti, on väga kiiresti langema hakanud. Jah, Hispaania näiteks, et sinna täna täiesti vabalt võib lennata, seal ei ole mingit probleemi. Loomulikult mina valitsuse liikmena kutsun siiski inimesi selles mõttes üles, et kannatame veel natuke, ei ole veel see aeg, kui tormata, aga ma arvan, et kui midagi hullu Euroopas ei juhtu, siis järgmine aasta on, aga kõiki liine võib teenindada. Kõik sõltub siis sellest, et kui kiiresti inimesed taas lendama hakata. Kas see puudutab ka Euroopa Liidu väliseid lende, see puudutab ka Li, kas see tähendab seda, et Turkish Airlines, kes on teiega vaielnud siin tükk aega saab Tallinnast liini avada? Jah, aga Türgi puhul nüüd tuleb jällegi, et me ei lubanud Türki siis sellel hetkel, kui seda väga taheti ja tahtsid ka turismiettevõtted, sellepärast et meil oli see informatsioon, et need numbrid, mis Türgis on, ei pruugi olla õiged numbrid. Novembri lõpus. Terviseminister, et nüüd on statistika teistsugune, Nad võtsid arvesse ainult neid nakatunuid, kellel olid selged sümptomid ja, ja see muutunud statistika, nii palju kui mina tean, tegi Türgi Euroopa kõige suurema nakkusega riigiks, et noh, tegelikult see olukord, mis näidati, ei olnud see, mis seal oli, nii et ma arvan, et see Türgi puhul see otsus oli, oli väga õige, et me seda ei lubanud, aga kui Euroopa Liit tõesti leiab, et nüüd on aeg ka need välispiiringud maha võtta, siis need välispiirangud ka maha lähevad. Ja, ja siis on kõigil võimalus taas lendama hakata ka Moskvasse kõikidesse sihtpunktidesse, kuhu lastakse.
|
Euroopa Komisjon ei luba alates 1. jaanuarist liikmesriikidel lennupiirangud kehtestada.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Esimene samm nagu selles suunas, et saab jälle täiemahuliselt, saavad kõik lendama hakata, on tehtud, see sõltub nüüd tulevik loomulikult sellest, et kui palju kliente on, et kui palju inimesed tahavad lennata pärast vaktsineerimist see tahtmine võib tulla väga kiiresti. Järgmisel nädalal peaks minema lennuk Tallinnast Tenerifele. Kui reisibürood panevad rahad kokku ja tellivad neid soojama reise, siis te enam ei saa panna oma allkirjaga sellele kätt ette. Täna meil kehtib ja ma arvan, see kehtib kuni aasta lõpuni, reegel, et võib lennata nendesse piirkondadesse, kus siis nakatumine on vähem kui kahekordne Euroopa keskmine. Ja täna tuleb öelda, et Euroopa keskmine, mis vahepeal tõusis väga kiiresti, on väga kiiresti langema hakanud. Jah, Hispaania näiteks, et sinna täna täiesti vabalt võib lennata, seal ei ole mingit probleemi. Loomulikult mina valitsuse liikmena kutsun siiski inimesi selles mõttes üles, et kannatame veel natuke, ei ole veel see aeg, kui tormata, aga ma arvan, et kui midagi hullu Euroopas ei juhtu, siis järgmine aasta on, aga kõiki liine võib teenindada. Kõik sõltub siis sellest, et kui kiiresti inimesed taas lendama hakata. Kas see puudutab ka Euroopa Liidu väliseid lende, see puudutab ka Li, kas see tähendab seda, et Turkish Airlines, kes on teiega vaielnud siin tükk aega saab Tallinnast liini avada? Jah, aga Türgi puhul nüüd tuleb jällegi, et me ei lubanud Türki siis sellel hetkel, kui seda väga taheti ja tahtsid ka turismiettevõtted, sellepärast et meil oli see informatsioon, et need numbrid, mis Türgis on, ei pruugi olla õiged numbrid. Novembri lõpus. Terviseminister, et nüüd on statistika teistsugune, Nad võtsid arvesse ainult neid nakatunuid, kellel olid selged sümptomid ja, ja see muutunud statistika, nii palju kui mina tean, tegi Türgi Euroopa kõige suurema nakkusega riigiks, et noh, tegelikult see olukord, mis näidati, ei olnud see, mis seal oli, nii et ma arvan, et see Türgi puhul see otsus oli, oli väga õige, et me seda ei lubanud, aga kui Euroopa Liit tõesti leiab, et nüüd on aeg ka need välispiiringud maha võtta, siis need välispiirangud ka maha lähevad. Ja, ja siis on kõigil võimalus taas lendama hakata ka Moskvasse kõikidesse sihtpunktidesse, kuhu lastakse.
### Response:
Euroopa Komisjon ei luba alates 1. jaanuarist liikmesriikidel lennupiirangud kehtestada.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ja maskid on võib-olla selle pandeemia kõige kõige raskem küsimus olnud, et ütleme, puhta teoreetiliselt ja niisuguse eksperimentaalseid uuringuid on maskide kohta, mis on maskide niisugust suurt efektiivsust näidanud. Nüüd jah, päris niisugusi inimuuringuid on väga vähe tehtud, ilmselt ka pandeemia olukorras. Kui modelleerimise kõik näitasid, et maskid on väga, väga kasulikud, siis, siis oli väga raske ka raske ka teha niisugust platseebo uuringut, et pooled kannavad ja pooled ei kanna. Kuna tõesti on tegemist haigusega, mis hingamisteede kaudu levib. Et selles mõttes hingamisteede kinnikatmine kindlasti kindlasti siis efekti peaks andma. Aga, aga kui suur see efekt on ja kui me vaatame ka Euroopas ringi, ega Euroopas on, on läinud nii, nagu ta kellelgi on läinud. Nii et, et nii nendel maadel, kus maski võib-olla vähem kantakse, on olnud probleeme kui ka nendel maadel, kus maski väga väga kiivalt nõutakse, nii et, et et ilmselt need analüüsid kõik, mis me sellest aastast või rohkem kui aastast oleme õppinud. Ma usun, et need peaksid nüüd suure hooga hakkama, et me oleme andmeid palju kogunud, aga, aga, aga nüüd see andmete hindamine, nüüd see niisugune maski kandmine, jah, nii nagu me kõik tegime, et vahepeal taskusse ja siis taskust jälle ette ja siis taskusse tagasi ja niimoodi päevade kaupa. Et ega see nüüd päris õige ei ole, kui palju see mõjutas, aga kui palju jälle taskus on, neid mikroorganismidegamisteid mõjutavad, on teine küsimus, nii et et ega siin on minu meelest väga palju teadmatust.
|
Eile õhtul oli koos valitsust nõustav teadusnõukoda. Lisaks on teadlastel kogu maailmas võimalik rohkem hinnata seniste meetmete tõhusust, näiteks kui suur oli igapäevase maskikandmise kasutegur.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ja maskid on võib-olla selle pandeemia kõige kõige raskem küsimus olnud, et ütleme, puhta teoreetiliselt ja niisuguse eksperimentaalseid uuringuid on maskide kohta, mis on maskide niisugust suurt efektiivsust näidanud. Nüüd jah, päris niisugusi inimuuringuid on väga vähe tehtud, ilmselt ka pandeemia olukorras. Kui modelleerimise kõik näitasid, et maskid on väga, väga kasulikud, siis, siis oli väga raske ka raske ka teha niisugust platseebo uuringut, et pooled kannavad ja pooled ei kanna. Kuna tõesti on tegemist haigusega, mis hingamisteede kaudu levib. Et selles mõttes hingamisteede kinnikatmine kindlasti kindlasti siis efekti peaks andma. Aga, aga kui suur see efekt on ja kui me vaatame ka Euroopas ringi, ega Euroopas on, on läinud nii, nagu ta kellelgi on läinud. Nii et, et nii nendel maadel, kus maski võib-olla vähem kantakse, on olnud probleeme kui ka nendel maadel, kus maski väga väga kiivalt nõutakse, nii et, et et ilmselt need analüüsid kõik, mis me sellest aastast või rohkem kui aastast oleme õppinud. Ma usun, et need peaksid nüüd suure hooga hakkama, et me oleme andmeid palju kogunud, aga, aga, aga nüüd see andmete hindamine, nüüd see niisugune maski kandmine, jah, nii nagu me kõik tegime, et vahepeal taskusse ja siis taskust jälle ette ja siis taskusse tagasi ja niimoodi päevade kaupa. Et ega see nüüd päris õige ei ole, kui palju see mõjutas, aga kui palju jälle taskus on, neid mikroorganismidegamisteid mõjutavad, on teine küsimus, nii et et ega siin on minu meelest väga palju teadmatust.
### Response:
Eile õhtul oli koos valitsust nõustav teadusnõukoda. Lisaks on teadlastel kogu maailmas võimalik rohkem hinnata seniste meetmete tõhusust, näiteks kui suur oli igapäevase maskikandmise kasutegur.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Euroopa komisjon määras Eesti üleliigseks laovaruks Euroopa Liiduga liitumisel 91464 tonni, mille eest tuleb tasuda trahvi ligi 715 miljonit krooni. Üleliigsetest suhkruvarudest ligi poole moodustasid aga kodumajapidamistes hoitud varud, mida Eesti arvates poleks tohtinud Euroopa Komisjoni määruses arvestada. Kuna enne trahvi otsuse tegemist ei nõustunud Euroopa komisjon Eestiga läbi rääkima, siis esitas Eesti komisjoni vastu hagi kodumajapidamistes leiduva suhkruvaru väljajätmine. Trahvi otsusest oleks vähendanud trahvi umbes 300 miljoni krooni võrra. See on kogu suhkrutrahvi loo taust. Täna tuli siis otsus, et Eesti hagi ei rahulda ta. Välisministeeriumi Euroopa kohtubüroo direktor Lembit Uibo on praeguseks kohtu põhjendusega tutvunud ja tema hinnangul võiks kogu temaatika jagada kaheks suureks plokiks. Esimene oleks siis see, et komisjon rikkus menetluslikke reegleid ja teine on siis see sisuline külg, see materiaalõiguse või siis see nii-öelda Euroopa Liidu seaduse enda tõlgendamine, kus meie leiame, et, et kodumajapidamised ei oleks pidanud olema selle üleliigse laovaru koguse kindlaksmääramise hulgas. Et selles osas jah, kohus leidis, et meie argumendid ei ole põhjendatud, nüüd iseasi, on see, kas me nõustume selle kohta oht põhjendusega või mitte, et, et siin nagu töö käib ja meile kõik need kohtu välja öeldud seisukohad küll päris veenvad ei tundu, see on selline esialgne hinnang, siit on kindlasti ka aruteluruumi edasise tegevuse suhtes ja ma arvan, et, et me kaalume tõsiselt ka selle otsuse edasikaebamist Euroopa kohtusse. Kui kaua võiks minna aega, et selline otsus langetada? Protseduuri reeglite järgi on aega nüüd kaks kuud ja ma arvan, et see kaks kuud saab olema ka väga sellised töökad kuud, et see otsus põhjalikult lahti nii-öelda harutada enda jaoks ja, ja kõik nüansid selgeks teha, et kus meie võimalused siin on. Juhtunul on Lembit Uibo sõnul ka üldfilosoofilise plaan. Ma arvan, et see peegeldab ka nüüd, viis aastat pärast pärast ühinemist Euroopa Liiduga ka vast sellist esimese vestaposti läbimist, kus me oleme saanud kinnitust ühele sellisele aluspinnasime, on see selline. Õigusriigi põhimõte ka selliseid nii-öelda noh, meie mõistes ütleme keskvõimu nagu komisjon on, eks ole, otsuseid saab hageda ja, ja kui on head argumendid, siis, siis need ka tühistatakse, et me tõesti nagu opereerime siin õigusriigi territooriumil, kus, kus ka väikeriigil on, kui ta tunneb seda Euroopa Liidu õigust ja kas oskab seda kasutada ja, ja, ja teab neid argumente, mida kohtu ees tuua, siis on väga head võimalused, et see noh, nagu minu jaoks selle valdkonna spetsialisti jaoks nagu väga oluline näitaja
|
Eesti jäi Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidlustamises kaotajaks, kohtu põhjendused ei tundu meile esialgsel hinnangul veenvad, edasikaebamine otsustatakse kahe kuu jooksul.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Euroopa komisjon määras Eesti üleliigseks laovaruks Euroopa Liiduga liitumisel 91464 tonni, mille eest tuleb tasuda trahvi ligi 715 miljonit krooni. Üleliigsetest suhkruvarudest ligi poole moodustasid aga kodumajapidamistes hoitud varud, mida Eesti arvates poleks tohtinud Euroopa Komisjoni määruses arvestada. Kuna enne trahvi otsuse tegemist ei nõustunud Euroopa komisjon Eestiga läbi rääkima, siis esitas Eesti komisjoni vastu hagi kodumajapidamistes leiduva suhkruvaru väljajätmine. Trahvi otsusest oleks vähendanud trahvi umbes 300 miljoni krooni võrra. See on kogu suhkrutrahvi loo taust. Täna tuli siis otsus, et Eesti hagi ei rahulda ta. Välisministeeriumi Euroopa kohtubüroo direktor Lembit Uibo on praeguseks kohtu põhjendusega tutvunud ja tema hinnangul võiks kogu temaatika jagada kaheks suureks plokiks. Esimene oleks siis see, et komisjon rikkus menetluslikke reegleid ja teine on siis see sisuline külg, see materiaalõiguse või siis see nii-öelda Euroopa Liidu seaduse enda tõlgendamine, kus meie leiame, et, et kodumajapidamised ei oleks pidanud olema selle üleliigse laovaru koguse kindlaksmääramise hulgas. Et selles osas jah, kohus leidis, et meie argumendid ei ole põhjendatud, nüüd iseasi, on see, kas me nõustume selle kohta oht põhjendusega või mitte, et, et siin nagu töö käib ja meile kõik need kohtu välja öeldud seisukohad küll päris veenvad ei tundu, see on selline esialgne hinnang, siit on kindlasti ka aruteluruumi edasise tegevuse suhtes ja ma arvan, et, et me kaalume tõsiselt ka selle otsuse edasikaebamist Euroopa kohtusse. Kui kaua võiks minna aega, et selline otsus langetada? Protseduuri reeglite järgi on aega nüüd kaks kuud ja ma arvan, et see kaks kuud saab olema ka väga sellised töökad kuud, et see otsus põhjalikult lahti nii-öelda harutada enda jaoks ja, ja kõik nüansid selgeks teha, et kus meie võimalused siin on. Juhtunul on Lembit Uibo sõnul ka üldfilosoofilise plaan. Ma arvan, et see peegeldab ka nüüd, viis aastat pärast pärast ühinemist Euroopa Liiduga ka vast sellist esimese vestaposti läbimist, kus me oleme saanud kinnitust ühele sellisele aluspinnasime, on see selline. Õigusriigi põhimõte ka selliseid nii-öelda noh, meie mõistes ütleme keskvõimu nagu komisjon on, eks ole, otsuseid saab hageda ja, ja kui on head argumendid, siis, siis need ka tühistatakse, et me tõesti nagu opereerime siin õigusriigi territooriumil, kus, kus ka väikeriigil on, kui ta tunneb seda Euroopa Liidu õigust ja kas oskab seda kasutada ja, ja, ja teab neid argumente, mida kohtu ees tuua, siis on väga head võimalused, et see noh, nagu minu jaoks selle valdkonna spetsialisti jaoks nagu väga oluline näitaja
### Response:
Eesti jäi Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidlustamises kaotajaks, kohtu põhjendused ei tundu meile esialgsel hinnangul veenvad, edasikaebamine otsustatakse kahe kuu jooksul.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tartus Emajõe kaldal asuv lokaal väike Kuuba on tuntud just tänu Mohitodele. Neid kokteile on paar müünud ka kullerteenuste kaudu. Nüüd on linnavalitsus teada andnud, et alkohoolsete kokteilide kaasamüümine on seadusega vastuolus. Abilinnapea Raimond Tamm selgitab. Märgukirja saanud restoranid kuuluvad ühingusse, Sevenand Suns ühingu tegevjuht Martin Sõgel ütleb, et restoranipidajad ei soovi seadust eirata ja peatavad kaasamüügi, mis on pandeemia tõttu neile tähtsaks kujunenud. Kaks korda oleme täiesti kinni pidanud olema, kus igasugune kaasa müük oli ainukene viis, kuidas ellu jääda. Ja meie restoranide ja baaride grupp haaras nii-öelda härjal sarvis sellest ja, ja tegelikult väga suur protsent meie sissetulekust tollel ajal või üldse käibest, millega me suutsime katta igasugused kommunaalkulud ja eelkõige siis oma töötajad, palgad, ühesõnaga see osa kattis päris palju. Sõgel viitab, et 20 aastat tagasi kirjutatud seadus ei arvesta tänapäevaste kullerteenustega. Näiteks jääb põhjenduseta, miks võib klient koju tellida pudeli õlut või veini, aga mitte kokteili. Et sätte eesmärk on hoopis midagi muud, nendib ka majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna valdkonna juht Merike Koppel. Et esiteks, et poed näiteks või, või korteris inimesed ei hakkaks kuidagi seda alkoholi ise kokku segama ja siis müüma, vaid, vaid konkreetselt piiritletud kohas, et kus tarbijad tuleb, siis sinna toitlustusasutus kohapeale tellib seal ja see valmistatakse seal kohapeal mis võimaldab siis ka järelevalvet teha. Koppel ütleb, et sama küsimus on ettevõtjate seas segadust tekitanud juba pandeemia algusest, kuid seadust eirata ei saa. Vastasel juhul saab ka seaduskuulekas konkurent turul karistada. See konkreetne Tartu näide oligi sellepärast, et ettevõtja, kes küsis samal ajal nõu, kuidas ma saaksin tegutseda, saades vastuse, et ja tõesti kokteilid ei tohi niimoodi müüa, siis tõigi välja, aga vot need ja need seal müüvad. Koppel mõistab vajadust restoranidele teha kokteilide kojuveo kohta erand, kuid milline see olla võiks, ei saa veel öelda. Ministeerium plaanib alkoholiseadust kaasajastada, kuid see võtab vähemalt aasta. Kuna tulemas on ka riigikogu valimised, siis tõenäoliselt veel kauem. Seni ettevõtjatele head lahendust pakkuda ei ole. Ma kahjuks praegu ei saa öelda ühtegi head lahendust täna, eks ju ilmale vaatamata on meil siiski kevad ja, ja suvi tulemas, piirangud on maas, sisuliselt ikkagi inimesed saavad liikuda toidu kohta restorani mahita, baari saavad kohapeal tarbida.
|
Kuigi restoranid pakuvad tihti võimalust kullerteenuse toel koju kokteile tellida, siis seadus lubab neid müüa vaid kohapeal joomiseks. Selle tõttu peavad Tartu restoranid kokteilide kaasamüügi lõpetama.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tartus Emajõe kaldal asuv lokaal väike Kuuba on tuntud just tänu Mohitodele. Neid kokteile on paar müünud ka kullerteenuste kaudu. Nüüd on linnavalitsus teada andnud, et alkohoolsete kokteilide kaasamüümine on seadusega vastuolus. Abilinnapea Raimond Tamm selgitab. Märgukirja saanud restoranid kuuluvad ühingusse, Sevenand Suns ühingu tegevjuht Martin Sõgel ütleb, et restoranipidajad ei soovi seadust eirata ja peatavad kaasamüügi, mis on pandeemia tõttu neile tähtsaks kujunenud. Kaks korda oleme täiesti kinni pidanud olema, kus igasugune kaasa müük oli ainukene viis, kuidas ellu jääda. Ja meie restoranide ja baaride grupp haaras nii-öelda härjal sarvis sellest ja, ja tegelikult väga suur protsent meie sissetulekust tollel ajal või üldse käibest, millega me suutsime katta igasugused kommunaalkulud ja eelkõige siis oma töötajad, palgad, ühesõnaga see osa kattis päris palju. Sõgel viitab, et 20 aastat tagasi kirjutatud seadus ei arvesta tänapäevaste kullerteenustega. Näiteks jääb põhjenduseta, miks võib klient koju tellida pudeli õlut või veini, aga mitte kokteili. Et sätte eesmärk on hoopis midagi muud, nendib ka majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna valdkonna juht Merike Koppel. Et esiteks, et poed näiteks või, või korteris inimesed ei hakkaks kuidagi seda alkoholi ise kokku segama ja siis müüma, vaid, vaid konkreetselt piiritletud kohas, et kus tarbijad tuleb, siis sinna toitlustusasutus kohapeale tellib seal ja see valmistatakse seal kohapeal mis võimaldab siis ka järelevalvet teha. Koppel ütleb, et sama küsimus on ettevõtjate seas segadust tekitanud juba pandeemia algusest, kuid seadust eirata ei saa. Vastasel juhul saab ka seaduskuulekas konkurent turul karistada. See konkreetne Tartu näide oligi sellepärast, et ettevõtja, kes küsis samal ajal nõu, kuidas ma saaksin tegutseda, saades vastuse, et ja tõesti kokteilid ei tohi niimoodi müüa, siis tõigi välja, aga vot need ja need seal müüvad. Koppel mõistab vajadust restoranidele teha kokteilide kojuveo kohta erand, kuid milline see olla võiks, ei saa veel öelda. Ministeerium plaanib alkoholiseadust kaasajastada, kuid see võtab vähemalt aasta. Kuna tulemas on ka riigikogu valimised, siis tõenäoliselt veel kauem. Seni ettevõtjatele head lahendust pakkuda ei ole. Ma kahjuks praegu ei saa öelda ühtegi head lahendust täna, eks ju ilmale vaatamata on meil siiski kevad ja, ja suvi tulemas, piirangud on maas, sisuliselt ikkagi inimesed saavad liikuda toidu kohta restorani mahita, baari saavad kohapeal tarbida.
### Response:
Kuigi restoranid pakuvad tihti võimalust kullerteenuse toel koju kokteile tellida, siis seadus lubab neid müüa vaid kohapeal joomiseks. Selle tõttu peavad Tartu restoranid kokteilide kaasamüügi lõpetama.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Sertifikaati on hakatud nimetama roheliseks passiks ja see peab nüüd võimaldama eurooplastel jälle ohutult reisida teistesse Euroopa Liidu maadesse. Jah, digitaalne roheline sertifikaat, põhiline on see, et me saaks Euroopa Liidu sees piiriüleselt nende sertifikaatide kehtivust kontrollida. Ehk siis, et vähemalt siin Euroopasse toimiks. Eesmärk on muidugi kogu maailmas, aga vähemalt esimese sammuna saaks siingi tööle. Kuidas see praktiliselt käib, et mul on telefonis mingi QR kood, ma näitan seda piiril, piir võtab ühenduse minu riigiga või kuidas? Jah, see ettepanek tegelikult, kuidas seda teha, on Eestil olemas ja meie digieksperdid on tegelikult selle ettepaneku välja töötanud ja me ka pakume seda lahendust, kas nüüd Euroopa Liit sellest lähtub, seda saab siis näha, aga, aga see peaks jah kuidagi niimoodi välja nägema, et noh, kas see on ker kood või mingi muu lahendus. Aga et igal juhul siis see digitaalselt vormis esitatava dokumenti saavad siis riigiametnikud kohe kontrollida ja seal on siis selline digitaalne usaldussüsteem taga, et, et siis ametnik, kes kontrollib, näeb, et ahah, et see digitaalne tõesti selle riigi poolt välja antud on seaduslik, on sellele inimesele antud sellise raamistiku peakski nüüd siis ettepanek, mis, mida me täna ootame vähemalt Euroopas tekitama? Eelmisel nädalal teatas Euronews, et pass näitab ainult seda, et isik on vaktsineeritud Euroopa tervishoiuagentuuris heaks kiidetud vaktsiiniga. Nüüd tuhanded on valinud Vene või Hiina vaktsiini, nemad ei saa seda rohelist passi oma käsutusse. See ei ole veel ilmselt päris niimoodi otsustatud, need, mis on Euroopa agentuuri poolt esitatud, nendega ei tohiks üldse mingeid probleeme olla nende vaktsiinidega. Et teiste puhul ma arvan, et, et juhul, kui üks liikmesriik on selle heaks kiitnud, ütleb jah, et meil siin näiteks Ungaris kehtib ka see Hiina vaktsiin, siis ma usun, et, et see peaks ka selles Euroopa süsteemis olema ameteeritav. Eks need detailid kõik tulevad, aga vist noh, ilmselt põhiline ju on, mida see paistaks näitama, et, et inimene on immuunne, et kas see tuli nüüd läbipõdemise või sertifitseeri tud või sertifitseerimata vaktsiini teel, see iseenesest ju võiks olla üks nest detailide, st, aga eks me näeme, kui see ettepanek välja tuleb, täna, siis hakatakse veel elluviimise käigus täiendama. Euroopa reisikomisjoni juht ütles, et selleks, et päästa reisisuve, peaks sertifikaat valmis olema mai keskel. Kui tõenäoline see on? Oi, jah, noh, kõik need asjad on ju millegipärast olnud hiljem, kui nad oleksid võinud ja tegelikult ju ka see komisjoni ettepanek oleks võinud natukene varem välja tulla. Noh, kui ta nüüd märtsi keskel tuleb välja aprillikuuga, tegeletakse mais. No see oleks üllatav, kui Euroopa liit nii ruttu valmis saaks oma asjad.
|
Euroopa Komisjon teeb täna teatavaks oma vaktsineerimissertifikaadi projekti. Sertifikaat hakkaks kehtima üle terve Euroopa Liidu. Turismile oleks see pääsetee, kui see suve alguseks valmis saaks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Sertifikaati on hakatud nimetama roheliseks passiks ja see peab nüüd võimaldama eurooplastel jälle ohutult reisida teistesse Euroopa Liidu maadesse. Jah, digitaalne roheline sertifikaat, põhiline on see, et me saaks Euroopa Liidu sees piiriüleselt nende sertifikaatide kehtivust kontrollida. Ehk siis, et vähemalt siin Euroopasse toimiks. Eesmärk on muidugi kogu maailmas, aga vähemalt esimese sammuna saaks siingi tööle. Kuidas see praktiliselt käib, et mul on telefonis mingi QR kood, ma näitan seda piiril, piir võtab ühenduse minu riigiga või kuidas? Jah, see ettepanek tegelikult, kuidas seda teha, on Eestil olemas ja meie digieksperdid on tegelikult selle ettepaneku välja töötanud ja me ka pakume seda lahendust, kas nüüd Euroopa Liit sellest lähtub, seda saab siis näha, aga, aga see peaks jah kuidagi niimoodi välja nägema, et noh, kas see on ker kood või mingi muu lahendus. Aga et igal juhul siis see digitaalselt vormis esitatava dokumenti saavad siis riigiametnikud kohe kontrollida ja seal on siis selline digitaalne usaldussüsteem taga, et, et siis ametnik, kes kontrollib, näeb, et ahah, et see digitaalne tõesti selle riigi poolt välja antud on seaduslik, on sellele inimesele antud sellise raamistiku peakski nüüd siis ettepanek, mis, mida me täna ootame vähemalt Euroopas tekitama? Eelmisel nädalal teatas Euronews, et pass näitab ainult seda, et isik on vaktsineeritud Euroopa tervishoiuagentuuris heaks kiidetud vaktsiiniga. Nüüd tuhanded on valinud Vene või Hiina vaktsiini, nemad ei saa seda rohelist passi oma käsutusse. See ei ole veel ilmselt päris niimoodi otsustatud, need, mis on Euroopa agentuuri poolt esitatud, nendega ei tohiks üldse mingeid probleeme olla nende vaktsiinidega. Et teiste puhul ma arvan, et, et juhul, kui üks liikmesriik on selle heaks kiitnud, ütleb jah, et meil siin näiteks Ungaris kehtib ka see Hiina vaktsiin, siis ma usun, et, et see peaks ka selles Euroopa süsteemis olema ameteeritav. Eks need detailid kõik tulevad, aga vist noh, ilmselt põhiline ju on, mida see paistaks näitama, et, et inimene on immuunne, et kas see tuli nüüd läbipõdemise või sertifitseeri tud või sertifitseerimata vaktsiini teel, see iseenesest ju võiks olla üks nest detailide, st, aga eks me näeme, kui see ettepanek välja tuleb, täna, siis hakatakse veel elluviimise käigus täiendama. Euroopa reisikomisjoni juht ütles, et selleks, et päästa reisisuve, peaks sertifikaat valmis olema mai keskel. Kui tõenäoline see on? Oi, jah, noh, kõik need asjad on ju millegipärast olnud hiljem, kui nad oleksid võinud ja tegelikult ju ka see komisjoni ettepanek oleks võinud natukene varem välja tulla. Noh, kui ta nüüd märtsi keskel tuleb välja aprillikuuga, tegeletakse mais. No see oleks üllatav, kui Euroopa liit nii ruttu valmis saaks oma asjad.
### Response:
Euroopa Komisjon teeb täna teatavaks oma vaktsineerimissertifikaadi projekti. Sertifikaat hakkaks kehtima üle terve Euroopa Liidu. Turismile oleks see pääsetee, kui see suve alguseks valmis saaks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Mobiilirakendus hoia aitab tuvastada koroonapositiivse ga lähikontaktis olnuid äppi on alla laadinud küll hulk inimesi, kuid viiruse tõkestamiseks oleks tarvis rohkem kasutajaid, jätkab terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Kerstin Gertrud Kärblane. Teadlased on siiamaani öelnud, et sellised rakendused suudavad ohjata levikut, kui seda kasutab vähemalt 56 protsenti elanikkonnast. Tänase seisuga. Need numbrid on küll natukene madalamad, aga ei saa öelda, et ta nüüd üldse ei oleks kasulik. Praegu on rakendus veidi üle 13-l protsendil Eesti elanikkonnast. Samas on kärblase sõnul juba näiteid, kus lähikontaktsed ei olnud võimalik teisiti tuvastada. Oleme saanud tagasisidet meie tublidelt regioonidelt, et on olnud juhtumeid, kus inimesed helistavad, et nad on saanud hoialt lähikontaktse teavituse ja tõepoolest on osutunud lähikontaktseks, aga noh, muidu ei oleks võimalik olnud tuvastada näiteks Hoia rakendus saadab teavituse, kui keegi on olnud lähikontaktis kauem kui 15 minutit ja lähemal kui kaks meetrit. Kärblane räägib, kuidas tuleb käituda, kui äpilt tuleb lähikontaktsele teavitus. Äpp näitab ka, kui kaua peaks kestma siis isolatsioon ja seal on kirjas ka terviseameti number ja tulekski võtta ühendust terviseametiga ja rääkida meile sellest lähikontaktist ja siis saab juba edasi planeerida. Hoia äppi töötamiseks peab olema nutiseadmel sisse lülitatud bluutuut, edasi saavad telefonid omavahel anonüümseid koode vahetada. Rakendus ei teavita konkreetselt, millal ja kus lähikontakt toimus, et tagada privaatsust.
|
Mobiilirakenduses HOIA on end koroonaviirusega nakatunuks märkinud 287 inimest, 152 neist on aktiivsed haigusjuhud. Terviseameti sõnul on rakendus küll kasulik, aga täielikult efektiivne see veel ei ole.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Mobiilirakendus hoia aitab tuvastada koroonapositiivse ga lähikontaktis olnuid äppi on alla laadinud küll hulk inimesi, kuid viiruse tõkestamiseks oleks tarvis rohkem kasutajaid, jätkab terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Kerstin Gertrud Kärblane. Teadlased on siiamaani öelnud, et sellised rakendused suudavad ohjata levikut, kui seda kasutab vähemalt 56 protsenti elanikkonnast. Tänase seisuga. Need numbrid on küll natukene madalamad, aga ei saa öelda, et ta nüüd üldse ei oleks kasulik. Praegu on rakendus veidi üle 13-l protsendil Eesti elanikkonnast. Samas on kärblase sõnul juba näiteid, kus lähikontaktsed ei olnud võimalik teisiti tuvastada. Oleme saanud tagasisidet meie tublidelt regioonidelt, et on olnud juhtumeid, kus inimesed helistavad, et nad on saanud hoialt lähikontaktse teavituse ja tõepoolest on osutunud lähikontaktseks, aga noh, muidu ei oleks võimalik olnud tuvastada näiteks Hoia rakendus saadab teavituse, kui keegi on olnud lähikontaktis kauem kui 15 minutit ja lähemal kui kaks meetrit. Kärblane räägib, kuidas tuleb käituda, kui äpilt tuleb lähikontaktsele teavitus. Äpp näitab ka, kui kaua peaks kestma siis isolatsioon ja seal on kirjas ka terviseameti number ja tulekski võtta ühendust terviseametiga ja rääkida meile sellest lähikontaktist ja siis saab juba edasi planeerida. Hoia äppi töötamiseks peab olema nutiseadmel sisse lülitatud bluutuut, edasi saavad telefonid omavahel anonüümseid koode vahetada. Rakendus ei teavita konkreetselt, millal ja kus lähikontakt toimus, et tagada privaatsust.
### Response:
Mobiilirakenduses HOIA on end koroonaviirusega nakatunuks märkinud 287 inimest, 152 neist on aktiivsed haigusjuhud. Terviseameti sõnul on rakendus küll kasulik, aga täielikult efektiivne see veel ei ole.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Jäägrikompanii likvideerimisega sai teoks see, mida aasta tagasi pulla peal ilma verevalamiseta teha polnud võimalik. Aeg näitas, et jäägritele ei saa relvi usaldada, ütles major Gert Johannes. Kert oli ette täiesti veendunud, et mingit vastasseisu tema eilsest otsusest ei teki. Major Gerdi arvates oli asso kommer ainuke, kes jääkraid distsiplineerida suutis. Käskkirja kirjutas major Gerd alla pullapääl jäägrite ja kõigi Eesti kaitseliidu malevapealike juuresolekul. Ma ei pea võimalikuks, et ühes sõjaväestatud üksuses toimuvad joomingud ja ei ole organiseeritud õppetöö. Ja põhiline tegevus on firmadele turvateenistuste osutamine riigirelvadele. Meie kätte sattusid ka terve rida üsna huvitavaid dokumente. Millised me peame veel selekteerima? Ühe tunnistusena on major Gerdil, ajakirjanik Madis Hindi juhuslik sattumine jäägrite juurde hetkel, kui jäägreid kulla peal polnudki ja valve puudus. Selgusetuks jäi, kuidas saab sattuda juhuslikult objektile, mis ei jää üldkäideva tee äärde. Major Kert väitis, et tallegi oli jäägrite juriidiline staatus arusaamatu. Suur osa neist polnud ka kaitseliidu liikmed, sest üksuse viimisel kaitseliidu alluvusse ei saanud jäägrid automaatselt kaitseliitlasteks. Teada pole kaitseliidule ka jäägrite arv. Eile oli kohal kuus jäägrit, nende tegelik arv selgub leitud dokumente uurides. Major Kert eitas sündmuste seost hiljutise arusaamatusega jäägrite ja aktsiaseltsi Tammiskilp vahel. Gert eitas ka vajadust hankida Asso kommertstuprotsessi tarbeks jäägrite konfidentsiaalseid dokumente. Peale madala distsipliini polnud jäägrikompanii likvideerimisel tähtsuseta, et kaitseliit ei pea võimalikuks anda raha jäägrite regulaarüksuse ülalpidamiseks. Eesti riik on kaitseliidule andnud oma eelarvest viis miljonit krooni pluss lisaeelarvest kaks miljonit krooni. Ja Eesti kaitseliidul. Kuigi me oleme raha hulka rohkem küsinud, ei ole võimalust eelarveline finantseerida regulaarüksuse tegevust. Ja kaitseväe juhtkond ei ole nõus võtma seda üksust kaitseväe koosseisu. Jäägrite valvatavad objektid lähevad kaitseliidu malevate valve alla. Ainsa põhjusena, miks aasta tagasi juba laialisaatmisele määratud jäägrikompanii kaitseliidu tiiva alla läks, nimetas major Gert vajadust lahendada jääkrikriis veretult. Laiali ei saa saata seda üksust ilma lahinguta, kes lihtsalt laiali lähe ja relvastatud vastuaku organiseerib. See probleem oli vaja lahendada ilma vereta ja ma tegin seda. Praegu ei pea major Gert jäägrite relvastatud vastuhakku reaalseks. Jäägrid on aga täna teinud avalduse, milles nimetatakse major Gerdi juhitud operatsiooni relvaprovokatsiooniks. Lembit Tõnsi allkirjaga avalduses juhitakse tähelepanu, et distsipliini langus ja relvade kadumine toimus jäägri kompaniis Johannes Gerdi usaldusisikute juhtimise all. Avalduses meenutatakse niinimetatud libajäägreid ehk aktsiaseltsi tammiskilp kriminaalse varjundiga tegusid jäägrite nime all ja peatset Asso kommeri kohtuistungit. Jäägrid ootavad erapooletut seisukohta valitsuse jääkrikriisikomisjonilt, mida juhib Peeter Olesk. Avalduses on öeldud, et jääkrikompanii jätkab rahulikult oma tegevust.
|
Kaitseliidu ülema major Johannes Kerti kommentaar Jäägriüksuse lõpliku likvideerimise kohta.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Jäägrikompanii likvideerimisega sai teoks see, mida aasta tagasi pulla peal ilma verevalamiseta teha polnud võimalik. Aeg näitas, et jäägritele ei saa relvi usaldada, ütles major Gert Johannes. Kert oli ette täiesti veendunud, et mingit vastasseisu tema eilsest otsusest ei teki. Major Gerdi arvates oli asso kommer ainuke, kes jääkraid distsiplineerida suutis. Käskkirja kirjutas major Gerd alla pullapääl jäägrite ja kõigi Eesti kaitseliidu malevapealike juuresolekul. Ma ei pea võimalikuks, et ühes sõjaväestatud üksuses toimuvad joomingud ja ei ole organiseeritud õppetöö. Ja põhiline tegevus on firmadele turvateenistuste osutamine riigirelvadele. Meie kätte sattusid ka terve rida üsna huvitavaid dokumente. Millised me peame veel selekteerima? Ühe tunnistusena on major Gerdil, ajakirjanik Madis Hindi juhuslik sattumine jäägrite juurde hetkel, kui jäägreid kulla peal polnudki ja valve puudus. Selgusetuks jäi, kuidas saab sattuda juhuslikult objektile, mis ei jää üldkäideva tee äärde. Major Kert väitis, et tallegi oli jäägrite juriidiline staatus arusaamatu. Suur osa neist polnud ka kaitseliidu liikmed, sest üksuse viimisel kaitseliidu alluvusse ei saanud jäägrid automaatselt kaitseliitlasteks. Teada pole kaitseliidule ka jäägrite arv. Eile oli kohal kuus jäägrit, nende tegelik arv selgub leitud dokumente uurides. Major Kert eitas sündmuste seost hiljutise arusaamatusega jäägrite ja aktsiaseltsi Tammiskilp vahel. Gert eitas ka vajadust hankida Asso kommertstuprotsessi tarbeks jäägrite konfidentsiaalseid dokumente. Peale madala distsipliini polnud jäägrikompanii likvideerimisel tähtsuseta, et kaitseliit ei pea võimalikuks anda raha jäägrite regulaarüksuse ülalpidamiseks. Eesti riik on kaitseliidule andnud oma eelarvest viis miljonit krooni pluss lisaeelarvest kaks miljonit krooni. Ja Eesti kaitseliidul. Kuigi me oleme raha hulka rohkem küsinud, ei ole võimalust eelarveline finantseerida regulaarüksuse tegevust. Ja kaitseväe juhtkond ei ole nõus võtma seda üksust kaitseväe koosseisu. Jäägrite valvatavad objektid lähevad kaitseliidu malevate valve alla. Ainsa põhjusena, miks aasta tagasi juba laialisaatmisele määratud jäägrikompanii kaitseliidu tiiva alla läks, nimetas major Gert vajadust lahendada jääkrikriis veretult. Laiali ei saa saata seda üksust ilma lahinguta, kes lihtsalt laiali lähe ja relvastatud vastuaku organiseerib. See probleem oli vaja lahendada ilma vereta ja ma tegin seda. Praegu ei pea major Gert jäägrite relvastatud vastuhakku reaalseks. Jäägrid on aga täna teinud avalduse, milles nimetatakse major Gerdi juhitud operatsiooni relvaprovokatsiooniks. Lembit Tõnsi allkirjaga avalduses juhitakse tähelepanu, et distsipliini langus ja relvade kadumine toimus jäägri kompaniis Johannes Gerdi usaldusisikute juhtimise all. Avalduses meenutatakse niinimetatud libajäägreid ehk aktsiaseltsi tammiskilp kriminaalse varjundiga tegusid jäägrite nime all ja peatset Asso kommeri kohtuistungit. Jäägrid ootavad erapooletut seisukohta valitsuse jääkrikriisikomisjonilt, mida juhib Peeter Olesk. Avalduses on öeldud, et jääkrikompanii jätkab rahulikult oma tegevust.
### Response:
Kaitseliidu ülema major Johannes Kerti kommentaar Jäägriüksuse lõpliku likvideerimise kohta.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
No ega praegusel ajal nagu mingit tähistamist nagu ei tule, nii et et eks me oleme abikaasaga kahekesi, aga ma pean küll tunnistama, et me kahe meetri kaugusel 11 ei hoidu. Kas sõbrad tulevad akna taha ka laulma? No ütleme niimoodi, et minul selle kohta teateid ei ole, aga aga oma sõpru teades ütleme niimoodi, et ma ei imesta. Mul on õnneks olemas ka nii väike rõdu na, mille taga nad võivad rahulikult laulda. Te olete olnud murdelistel aegadel Eestis peaminister ja teinud väga tavatuid otsuseid, et kas praegu on käes jällegi aeg teha tavatuid otsuseid, kui me oleme selles suures kriinis? Küll kui me tahame, et meil hästi läheks, sest üks asi on, on ennast siis nii-öelda läbi tiksutada mida ilmselt me teeme niikuinii, kuna me hullemat läbi elanud, aga teine asi on seda kriisi enda jaoks ära kasutada. Ja ma arvan, et tegelikult Eestil on selleks kõik võimalused olemas. Kui me vähegi julgeme ja julgeme riski võtta ja mitte tavapäraselt käituda. Sest praegu tundub, et me teeme täpselt nii, nagu teevad teised, võtame laenu, maksame kriisi ajal toetusi ja siis pärast elame edasi, et midagi sisuliselt ei paista muutuvat. Mina arvan, et ega iseenesest ütleme kriisiajal laenu võtmine ei ole kõige hullem, kuna meil on see võimalus erinevalt väga paljudest teistest Euroopa riikidest, kes nüüd hakkavad nende varasemad pitsad peksma või varasemad vead meil on nagu see, kuna varem pole valitsuses laenu võtnud, koormust kasutanud see on Eesti laenuvõtme võimekus väga suur. Ja ainukene asi, et milleks me seda kasutame, see on peamine asi. Et mulle tundub, et kui me teeme tavapärast seda viga, mida mujal tehakse, ehk ikkagi arvame, et me paneme seda pett toona teeme riiklikke abiprogramme ja riiklike igasugu veel muid asju ja kolmandaid asju siis ei peaks olema kõige tõhusam, me võiksime natuke erituda ja investeerida praegusel hetkel just sinna, kus teised investeeri. Ehk noh, kas või teadusesse IKT tugisüsteemidesse. Te olete öelnud, et me peaksime tegelema rohkem Lätiga ja, ja, ja Leeduga, et kas selle ütlemise valguses oli üllatav, et Soome otsustas sisuliselt inimeste liikumise Eesti ja Soome vahel kinni panna. Soomel oli üsna suur võimalus teha Soome otsustas seda mitte kasutada neid väga hästi. Et milline meie lootus, et hakata mingit erisuhteid Soome aja, et kui nõrgad alusel see on tegelikult, aga lihtsalt seda ei tule sellisel määral ja ütleme läbi kõige häda ja läbi kõigi raskuste riigina. Tegelikult on ikka meie kaks balti riiki ka meie saatusekaasas täna meile tegelikult kõige lähema partnerid.
|
Ekspeaminister Mart Laar tähistab täna oma 60. sünnipäeva.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
No ega praegusel ajal nagu mingit tähistamist nagu ei tule, nii et et eks me oleme abikaasaga kahekesi, aga ma pean küll tunnistama, et me kahe meetri kaugusel 11 ei hoidu. Kas sõbrad tulevad akna taha ka laulma? No ütleme niimoodi, et minul selle kohta teateid ei ole, aga aga oma sõpru teades ütleme niimoodi, et ma ei imesta. Mul on õnneks olemas ka nii väike rõdu na, mille taga nad võivad rahulikult laulda. Te olete olnud murdelistel aegadel Eestis peaminister ja teinud väga tavatuid otsuseid, et kas praegu on käes jällegi aeg teha tavatuid otsuseid, kui me oleme selles suures kriinis? Küll kui me tahame, et meil hästi läheks, sest üks asi on, on ennast siis nii-öelda läbi tiksutada mida ilmselt me teeme niikuinii, kuna me hullemat läbi elanud, aga teine asi on seda kriisi enda jaoks ära kasutada. Ja ma arvan, et tegelikult Eestil on selleks kõik võimalused olemas. Kui me vähegi julgeme ja julgeme riski võtta ja mitte tavapäraselt käituda. Sest praegu tundub, et me teeme täpselt nii, nagu teevad teised, võtame laenu, maksame kriisi ajal toetusi ja siis pärast elame edasi, et midagi sisuliselt ei paista muutuvat. Mina arvan, et ega iseenesest ütleme kriisiajal laenu võtmine ei ole kõige hullem, kuna meil on see võimalus erinevalt väga paljudest teistest Euroopa riikidest, kes nüüd hakkavad nende varasemad pitsad peksma või varasemad vead meil on nagu see, kuna varem pole valitsuses laenu võtnud, koormust kasutanud see on Eesti laenuvõtme võimekus väga suur. Ja ainukene asi, et milleks me seda kasutame, see on peamine asi. Et mulle tundub, et kui me teeme tavapärast seda viga, mida mujal tehakse, ehk ikkagi arvame, et me paneme seda pett toona teeme riiklikke abiprogramme ja riiklike igasugu veel muid asju ja kolmandaid asju siis ei peaks olema kõige tõhusam, me võiksime natuke erituda ja investeerida praegusel hetkel just sinna, kus teised investeeri. Ehk noh, kas või teadusesse IKT tugisüsteemidesse. Te olete öelnud, et me peaksime tegelema rohkem Lätiga ja, ja, ja Leeduga, et kas selle ütlemise valguses oli üllatav, et Soome otsustas sisuliselt inimeste liikumise Eesti ja Soome vahel kinni panna. Soomel oli üsna suur võimalus teha Soome otsustas seda mitte kasutada neid väga hästi. Et milline meie lootus, et hakata mingit erisuhteid Soome aja, et kui nõrgad alusel see on tegelikult, aga lihtsalt seda ei tule sellisel määral ja ütleme läbi kõige häda ja läbi kõigi raskuste riigina. Tegelikult on ikka meie kaks balti riiki ka meie saatusekaasas täna meile tegelikult kõige lähema partnerid.
### Response:
Ekspeaminister Mart Laar tähistab täna oma 60. sünnipäeva.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Möödunud aasta 11. augusti pärastlõunal tungis Karen rambion, kes oli relvastatud püstoli ja omavalmistatud lõhkekehadega kaitseministeeriumisse, kus vangistas osa valvemeeskonnast, vigastas mitut inimest ja hukkus hiljem tulevahetuses. Nüüd on uurimine lõppenud, kuigi lõpuni kõiki asjaolusid välja selgitada ei õnnestunud, ütleb kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Erik Heldna. Seoses siis kahtlusaluse hukkumisega jäävad loomulikult mõningad küsimused õhku, eelkõige siis motiivide osas, mis aga tuvastati kriminaalmenetluse käigus, et Karendram man tegutses üksi, tal ei olnud kaasosalisi. Ja selles osas saame vähemalt tänasel hetkel nii-öelda joone selle loole alla tõmmata. Kas see, et lõhkekehadest keegi vigastada ei saanud, oli pigem juhus? See oli pigem juhus, et purunes küll üks pommirobot, mida päästeamet kasutas, seal tekitati piisavalt suuri kahjustusi ruumides sees, aga nagu oli siis näha ka kaitsevarustus, mis pihta sai, et tegelikult need metallesemed, mis olid sinna ise valmistatud, lõhkekehasse pandud, oleks lähikontaktis tekitanud väga raskeid vigastusi ja, ja võib-olla ka isiku surma, nii et nii et see on pigem õnnelik juhus, täpselt samamoodi ka see oli väga-väga õnnelik juhus, et tulistades siis ka kaitseministeeriumi relvastamata amet nike suunas ei tabanud, karendram pean kedagi ja politseiametnikust kaks, siis said vaid kergemaid vigastusi juba hilisema tulevahetuse käigus. Tule avastab politseiametnike pihta tule taga avas osade kaitsemine ministeeriumi ametnike pihta, kes siis põgenesid tema sellest vaateväljast. Aga need isikud, kelle ta vabaduse võttis, ehk siis see kaitsemeeskond jah, tõepoolest, neid ta ei tapnud, vähemalt mitte sellel momendil ei üritanud tappa, kui kui ta siis sinna ruumi tungis. Ja nendele ta ei suutnud nagu adekvaatselt selgitada, miks ta sinna tunginud oli. Ei, ja millest on ka loomulikult väga kahju, et korduvatele ettepanekutele astuda siis läbirääkimistesse, paraku ta reageeris vaid siis intensiivse tule avamisega politseiametnike suhtes ning ka see on üks põhjus, miks see juhtum leidis just sellise lahenduse, nagu ta leidis Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, kuidas reageeris ministeerium sellele juhtumile? Pärast seda me oleme korralikult maja turvalisust analüüsinud ja üldine seis Eestis ja ka mujal Põhjamaades näitab seda, et meil on turvariske rohkem, kui, kui neid vanasti oli ja, ja seetõttu on vältimatuks muutunud see, et me suurendame kaitseministeeriumi turvameetmeid, mida me juba oleme teinud. Me oleme märkimisväärselt tõstnud kaitseministeeriumi maja turvava kaitseliidu valveüksuse võimekust. Vahetu ligipääs külalistele kaitseministeeriumisse on piiratud. Peauksest otse sisse enam ei saa, tuleb ette registreerida ja, ja läbida eelkontroll. Ja just täna tegelikult avasime ehituspakkumised siis uue külaliste ala rajamiseks. Kaitseministeeriumi fuajeesse. Ehitamine algab lähinädalatel ja peaks lõpule suvel. Lisaks sellele veel oleme vaadanud ka turvaperimeetrit ja kavatseme siia sõiduteede äärde rajada betoonist tõkised, et takistada parkimist vahetult kaitseministeeriumi hoone seina kõrvale. Erik eldna lisab, et asutusi on vaja muidugi turvata, kuid ütleb veel. Aga kindlasti ei tohiks ka sellise sündmuse pinnalt ühiskonnas levida mingisugune paanika või, või pigem siis selline väga laialdane hirmutunne, et Eesti on jätkuvalt väga madala terroristliku rünnaku riskiga riik ja see, mis küll sundis nüüd Karen Rambjani konkreetselt toime panema taolisi tegusid, jääb küll vastamata, tema radikaalsed vaated küll Eesti vabariigi suhtes olid ka interneti vahendusel üldteada, aga mis oli konkreetne motiiv, mis sundis astuma siis konkreetselt sellist sammu sellele küll ei ole enam kriminaalmenetluse raames vastust leida võimalik.
|
Kaitsepolitsei jõudis lõpule Kaitseministeeriumis eelmise aasta suvel toimunud relvastatud rünnaku uurimisega. Kaitsepolitsei kriminaaluurimine ei tuvastanud, et kaitseministeeriumis tulistanud ning tulevahetuses hukkunud juristil Karen Drambjanil oleks olnud kaasosalisi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Möödunud aasta 11. augusti pärastlõunal tungis Karen rambion, kes oli relvastatud püstoli ja omavalmistatud lõhkekehadega kaitseministeeriumisse, kus vangistas osa valvemeeskonnast, vigastas mitut inimest ja hukkus hiljem tulevahetuses. Nüüd on uurimine lõppenud, kuigi lõpuni kõiki asjaolusid välja selgitada ei õnnestunud, ütleb kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Erik Heldna. Seoses siis kahtlusaluse hukkumisega jäävad loomulikult mõningad küsimused õhku, eelkõige siis motiivide osas, mis aga tuvastati kriminaalmenetluse käigus, et Karendram man tegutses üksi, tal ei olnud kaasosalisi. Ja selles osas saame vähemalt tänasel hetkel nii-öelda joone selle loole alla tõmmata. Kas see, et lõhkekehadest keegi vigastada ei saanud, oli pigem juhus? See oli pigem juhus, et purunes küll üks pommirobot, mida päästeamet kasutas, seal tekitati piisavalt suuri kahjustusi ruumides sees, aga nagu oli siis näha ka kaitsevarustus, mis pihta sai, et tegelikult need metallesemed, mis olid sinna ise valmistatud, lõhkekehasse pandud, oleks lähikontaktis tekitanud väga raskeid vigastusi ja, ja võib-olla ka isiku surma, nii et nii et see on pigem õnnelik juhus, täpselt samamoodi ka see oli väga-väga õnnelik juhus, et tulistades siis ka kaitseministeeriumi relvastamata amet nike suunas ei tabanud, karendram pean kedagi ja politseiametnikust kaks, siis said vaid kergemaid vigastusi juba hilisema tulevahetuse käigus. Tule avastab politseiametnike pihta tule taga avas osade kaitsemine ministeeriumi ametnike pihta, kes siis põgenesid tema sellest vaateväljast. Aga need isikud, kelle ta vabaduse võttis, ehk siis see kaitsemeeskond jah, tõepoolest, neid ta ei tapnud, vähemalt mitte sellel momendil ei üritanud tappa, kui kui ta siis sinna ruumi tungis. Ja nendele ta ei suutnud nagu adekvaatselt selgitada, miks ta sinna tunginud oli. Ei, ja millest on ka loomulikult väga kahju, et korduvatele ettepanekutele astuda siis läbirääkimistesse, paraku ta reageeris vaid siis intensiivse tule avamisega politseiametnike suhtes ning ka see on üks põhjus, miks see juhtum leidis just sellise lahenduse, nagu ta leidis Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, kuidas reageeris ministeerium sellele juhtumile? Pärast seda me oleme korralikult maja turvalisust analüüsinud ja üldine seis Eestis ja ka mujal Põhjamaades näitab seda, et meil on turvariske rohkem, kui, kui neid vanasti oli ja, ja seetõttu on vältimatuks muutunud see, et me suurendame kaitseministeeriumi turvameetmeid, mida me juba oleme teinud. Me oleme märkimisväärselt tõstnud kaitseministeeriumi maja turvava kaitseliidu valveüksuse võimekust. Vahetu ligipääs külalistele kaitseministeeriumisse on piiratud. Peauksest otse sisse enam ei saa, tuleb ette registreerida ja, ja läbida eelkontroll. Ja just täna tegelikult avasime ehituspakkumised siis uue külaliste ala rajamiseks. Kaitseministeeriumi fuajeesse. Ehitamine algab lähinädalatel ja peaks lõpule suvel. Lisaks sellele veel oleme vaadanud ka turvaperimeetrit ja kavatseme siia sõiduteede äärde rajada betoonist tõkised, et takistada parkimist vahetult kaitseministeeriumi hoone seina kõrvale. Erik eldna lisab, et asutusi on vaja muidugi turvata, kuid ütleb veel. Aga kindlasti ei tohiks ka sellise sündmuse pinnalt ühiskonnas levida mingisugune paanika või, või pigem siis selline väga laialdane hirmutunne, et Eesti on jätkuvalt väga madala terroristliku rünnaku riskiga riik ja see, mis küll sundis nüüd Karen Rambjani konkreetselt toime panema taolisi tegusid, jääb küll vastamata, tema radikaalsed vaated küll Eesti vabariigi suhtes olid ka interneti vahendusel üldteada, aga mis oli konkreetne motiiv, mis sundis astuma siis konkreetselt sellist sammu sellele küll ei ole enam kriminaalmenetluse raames vastust leida võimalik.
### Response:
Kaitsepolitsei jõudis lõpule Kaitseministeeriumis eelmise aasta suvel toimunud relvastatud rünnaku uurimisega. Kaitsepolitsei kriminaaluurimine ei tuvastanud, et kaitseministeeriumis tulistanud ning tulevahetuses hukkunud juristil Karen Drambjanil oleks olnud kaasosalisi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kasahstanis on kestnud rahutused nüüd juba kolm päeva. Valitsus on tagasi astunud ja viimaste andmete järgi need rahutused lähevad kogu aeg tugevamaks. Siiamaani on teada ikkagi need rahutused, mis olid kuni siis eilse õhtuni, mille järel kehtestati siis eriolukord Mangõstau ja Almatõ oblastis ja Almatõ linnas. Jah, ja see on tõsi, et need raudsed läksid eile õhtul ka vägivaldseks või olid kokkupõrked nii et umbes 190 inimest on kannatada saanud. Tänase kohta ma pean tõdema, et meil infot ei ole, et oleks nendes kahes piirkonnas rahutusi olnud, kuigi jah, väidetavalt väiksemaid kogunemisi on olnud ka mujal. Eesti aja järgi kell 12 kohaliku aja järgi kell neli teatati, et ka eriolukord kehtestatakse pealinnas Nursultanis kuni 19. jaanuarini. Inimestel soovitatakse minna koju, meie oleme ka oma saatkonna inimestele soovitanud tänaseks koju minna. Rohkem informatsiooni. Nüüd rahutusi veel on juurde tekkinud, kas nad on ka Nursultanis juba midagi toimunud, hetkel saatkonnal ei ole. Keelutund kehtib öösel kella 11-st hommiku kella seitsmeni. Vene agentuurid rõhutavad väga hoolega, et Kasahstan ei ole Venemaa käest abi palunud rahutuste maha surumiseks. Jah, meil ei ole selle kohta informatsiooni, nad ei ole ka meilt või Euroopa Liidu liikmesriikidelt abi palunud. Täna toimus Euroopa Liidu delegatsiooni juhtimisel koordinatsioonikohtumine Euroopa Liidu saatkondade ja ka konsulaatidega, mis asuvad Almatõs ja sedasorti informatsiooni ei ole liikunud, vahetati infot olukorrast. No on võimalik, et, et Euroopa Liidu eriesindaja Teri Hagala, kes on spetsiaalselt selleks määratud, et, et suhelda Euroopa Liidu ja, ja Kesk-Aasia riikidega, on võimalik, et tema kaudu tuleb mõni sõnum hetkel riigid ja ka meie jälgime olukorda kasvatanud nii suur riik, et kui ei minda ise neid rahvarahutusi otsima, siis tegelikult olukord on inimestele ohutu ja hea uudis on ka veel see, et Eesti kodanikke, noh, tegelikult Kasahstanis on vähe, meie teada ei ole lühiajaliselt viibivaid kodanikke Kasahstanis praegu üldse ja saatkonna poole ei ole keegi pöördunud, et, et nad vajaksid abi.
|
Kasahstanis astus valitsus tagasi pärast seda, kui kütusehinna tõusust tingitud meeleavaldused muutusid mitmel pool vägivaldseks. Kokkupõrked kestsid tunde, politsei kasutas pisargaasi ja granaate, et ajada Almatõ peaväljakult välja sadu meeleavaldajaid.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kasahstanis on kestnud rahutused nüüd juba kolm päeva. Valitsus on tagasi astunud ja viimaste andmete järgi need rahutused lähevad kogu aeg tugevamaks. Siiamaani on teada ikkagi need rahutused, mis olid kuni siis eilse õhtuni, mille järel kehtestati siis eriolukord Mangõstau ja Almatõ oblastis ja Almatõ linnas. Jah, ja see on tõsi, et need raudsed läksid eile õhtul ka vägivaldseks või olid kokkupõrked nii et umbes 190 inimest on kannatada saanud. Tänase kohta ma pean tõdema, et meil infot ei ole, et oleks nendes kahes piirkonnas rahutusi olnud, kuigi jah, väidetavalt väiksemaid kogunemisi on olnud ka mujal. Eesti aja järgi kell 12 kohaliku aja järgi kell neli teatati, et ka eriolukord kehtestatakse pealinnas Nursultanis kuni 19. jaanuarini. Inimestel soovitatakse minna koju, meie oleme ka oma saatkonna inimestele soovitanud tänaseks koju minna. Rohkem informatsiooni. Nüüd rahutusi veel on juurde tekkinud, kas nad on ka Nursultanis juba midagi toimunud, hetkel saatkonnal ei ole. Keelutund kehtib öösel kella 11-st hommiku kella seitsmeni. Vene agentuurid rõhutavad väga hoolega, et Kasahstan ei ole Venemaa käest abi palunud rahutuste maha surumiseks. Jah, meil ei ole selle kohta informatsiooni, nad ei ole ka meilt või Euroopa Liidu liikmesriikidelt abi palunud. Täna toimus Euroopa Liidu delegatsiooni juhtimisel koordinatsioonikohtumine Euroopa Liidu saatkondade ja ka konsulaatidega, mis asuvad Almatõs ja sedasorti informatsiooni ei ole liikunud, vahetati infot olukorrast. No on võimalik, et, et Euroopa Liidu eriesindaja Teri Hagala, kes on spetsiaalselt selleks määratud, et, et suhelda Euroopa Liidu ja, ja Kesk-Aasia riikidega, on võimalik, et tema kaudu tuleb mõni sõnum hetkel riigid ja ka meie jälgime olukorda kasvatanud nii suur riik, et kui ei minda ise neid rahvarahutusi otsima, siis tegelikult olukord on inimestele ohutu ja hea uudis on ka veel see, et Eesti kodanikke, noh, tegelikult Kasahstanis on vähe, meie teada ei ole lühiajaliselt viibivaid kodanikke Kasahstanis praegu üldse ja saatkonna poole ei ole keegi pöördunud, et, et nad vajaksid abi.
### Response:
Kasahstanis astus valitsus tagasi pärast seda, kui kütusehinna tõusust tingitud meeleavaldused muutusid mitmel pool vägivaldseks. Kokkupõrked kestsid tunde, politsei kasutas pisargaasi ja granaate, et ajada Almatõ peaväljakult välja sadu meeleavaldajaid.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti Konservatiivse rahvaerakonna esindajad ning keskerakondlane Jaanus Karilaid on esitanud eelnõu, mis sisuliselt tühistaks apteegireformi. Eelnõu eesmärk on kaotada apteekide omandipiirangud ning anda apteegipidajatele ja tervishoiuteenuste osutajatele õigus osta ravimeid otsetootjalt. Kolm sotsiaaldemokraati Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt ja Riina Sikut on esitanud eelnõu, mille järgi loetakse proviisor omandi nõue täidetuks ka juhul, kui apteegiettevõte valitsevaks omanikuks on mitu proviisorit ühiselt. Samuti antakse ravimiametile paindlikkust reformi rakendamiseks ehk nendes asulates, kus ükski apteek esimese märtsi seisuga uutele nõuetele ei vasta. Pikeneks ülemineku aeg esimese jaanuarini. Neid asulaid oli eelnõu esitajate andmetel jaanuari lõpus ligi 25. Lisaks on sotsiaaldemokraadid esitanud veel eraldi eelnõu, mis võimaldaks haigla apteekidel ise ravimeid maale tuua. Eelnõu esitajate hinnangul säästab selline muudatus ravikindlustuse raha ning parandab konkurentsiravimite hulgimüügiturul. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et komisjon ei kujundanud oma seisukohta ühegi eelnõu suhtes, vaid jätab selle suure saali teha. Kuna tegemist on ikkagi selles mõttes nagu põhimõtteliselt üksteisega väga vastukäivate eelnõudega ja tegelikult need arvamused jooksevad ka fraktsiooniti väga erinevat teid pidi siis kõige mõistlikum selles küsimuses on just nimelt anda selline lai otsustusring suure parlamendi kätte viia see arutelu ja debatt suurde saali, nii et järgmise nädala esimesed lugemise 25 26 veebruar annab siis selguse, kas see apteegireform läheb kuidagi edasi või ei. Keskerakondlane Mölder lisas, et täna hommikul arutas apteegireformi ka Keskerakonna fraktsiooni ja homme arutelu jätkub. Tema sõnul on opositsiooni eelnõud asjus suhteliselt ühtne seisukoht olemas, aga EKRE eelnõu puhul on nii toetajaid kui vastaseid. EKRE esindaja sotsiaalkomisjonis Urmas Espenberg ütles, et nende eelnõu pakub uusi lahendusi ning arutelu suures saalis näitab, kuhu jõutakse. Ega tegelikult seaduse eesmärk lahutada hulgimüük jaemüügist oli iseenesest noh, õige aga lihtsalt kuna seda tehti seadust rikkudes, siis noh, lihtsalt see ei kõlba. Esiteks, seal on põhiseaduse riiveid, siis on Euroopa Liidu äriõigust ja ettevõtluse õigust riivatud, nii et noh, üldiselt see kahju nõue, me ei oska prognoosida, aga võib tulla päris suur. Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles, et Isamaa seisukoht ei ole võrreldes detsembrikuise hääletusega muutunud. Erakond toetab seadusemuudatustel ainult neid aspekte, mis puudutavad omandipiirangute kaotamist. Üks eelnõu seda sisaldab EKRE eelnõu ja seal me neid aspekte oleme valmis toetama. Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas ütles, et nemad ühtegi esitatud eelnõu ei toeta. Kui valitsusel oli vajadus seda muuta, siis oleks saanud seda teha aasta aega tagasi oleks ka olnud mõistlikum kui see, et viimasel hetkel minna, nii et, et see viimasel hetkel muutmine ei ole kindlasti õige.
|
Riigikogu sotsiaalkomisjon saadab kõik kolm apteegireformi puudutavat eelnõud parlamendi suurde saali, neid arutatakse järgmise nädala teisipäeval ja kolmapäeval. Kehtiva seaduse järgi jõustub apteegireform 1. aprillil. Alates sellest kuupäevast tohivad apteeke pidada vaid proviisorid ning ravimite jae- ja hulgimüük on lahutatud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti Konservatiivse rahvaerakonna esindajad ning keskerakondlane Jaanus Karilaid on esitanud eelnõu, mis sisuliselt tühistaks apteegireformi. Eelnõu eesmärk on kaotada apteekide omandipiirangud ning anda apteegipidajatele ja tervishoiuteenuste osutajatele õigus osta ravimeid otsetootjalt. Kolm sotsiaaldemokraati Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt ja Riina Sikut on esitanud eelnõu, mille järgi loetakse proviisor omandi nõue täidetuks ka juhul, kui apteegiettevõte valitsevaks omanikuks on mitu proviisorit ühiselt. Samuti antakse ravimiametile paindlikkust reformi rakendamiseks ehk nendes asulates, kus ükski apteek esimese märtsi seisuga uutele nõuetele ei vasta. Pikeneks ülemineku aeg esimese jaanuarini. Neid asulaid oli eelnõu esitajate andmetel jaanuari lõpus ligi 25. Lisaks on sotsiaaldemokraadid esitanud veel eraldi eelnõu, mis võimaldaks haigla apteekidel ise ravimeid maale tuua. Eelnõu esitajate hinnangul säästab selline muudatus ravikindlustuse raha ning parandab konkurentsiravimite hulgimüügiturul. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et komisjon ei kujundanud oma seisukohta ühegi eelnõu suhtes, vaid jätab selle suure saali teha. Kuna tegemist on ikkagi selles mõttes nagu põhimõtteliselt üksteisega väga vastukäivate eelnõudega ja tegelikult need arvamused jooksevad ka fraktsiooniti väga erinevat teid pidi siis kõige mõistlikum selles küsimuses on just nimelt anda selline lai otsustusring suure parlamendi kätte viia see arutelu ja debatt suurde saali, nii et järgmise nädala esimesed lugemise 25 26 veebruar annab siis selguse, kas see apteegireform läheb kuidagi edasi või ei. Keskerakondlane Mölder lisas, et täna hommikul arutas apteegireformi ka Keskerakonna fraktsiooni ja homme arutelu jätkub. Tema sõnul on opositsiooni eelnõud asjus suhteliselt ühtne seisukoht olemas, aga EKRE eelnõu puhul on nii toetajaid kui vastaseid. EKRE esindaja sotsiaalkomisjonis Urmas Espenberg ütles, et nende eelnõu pakub uusi lahendusi ning arutelu suures saalis näitab, kuhu jõutakse. Ega tegelikult seaduse eesmärk lahutada hulgimüük jaemüügist oli iseenesest noh, õige aga lihtsalt kuna seda tehti seadust rikkudes, siis noh, lihtsalt see ei kõlba. Esiteks, seal on põhiseaduse riiveid, siis on Euroopa Liidu äriõigust ja ettevõtluse õigust riivatud, nii et noh, üldiselt see kahju nõue, me ei oska prognoosida, aga võib tulla päris suur. Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles, et Isamaa seisukoht ei ole võrreldes detsembrikuise hääletusega muutunud. Erakond toetab seadusemuudatustel ainult neid aspekte, mis puudutavad omandipiirangute kaotamist. Üks eelnõu seda sisaldab EKRE eelnõu ja seal me neid aspekte oleme valmis toetama. Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas ütles, et nemad ühtegi esitatud eelnõu ei toeta. Kui valitsusel oli vajadus seda muuta, siis oleks saanud seda teha aasta aega tagasi oleks ka olnud mõistlikum kui see, et viimasel hetkel minna, nii et, et see viimasel hetkel muutmine ei ole kindlasti õige.
### Response:
Riigikogu sotsiaalkomisjon saadab kõik kolm apteegireformi puudutavat eelnõud parlamendi suurde saali, neid arutatakse järgmise nädala teisipäeval ja kolmapäeval. Kehtiva seaduse järgi jõustub apteegireform 1. aprillil. Alates sellest kuupäevast tohivad apteeke pidada vaid proviisorid ning ravimite jae- ja hulgimüük on lahutatud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kagu-Eesti maakondade ettevõtlushuviga gümnaasiumiõpilaste taoline kokkusaamine oli tänavu esimene. Võru Gümnaasiumi direktori ja kauaaegse õpilasfirmade juhendaja Karmo Kurvitsa sõnul on noortele ettevõtluskogemuse pakkumine väga vajalik. Sellel aastal me mõtlesime, et me kutsume ka kõrvalmaakondade noored, et äkki ka sellest sünniks ka mõni õpilasfirma, kus liikmed on nii-öelda mitmest erinevast koolist erinevast maakonnast. Oma kogemuse põhjal saan öelda, et tegemist on ühe kõige mõjusama õppeprogrammiga Eesti koolides mille läbimisel tõepoolest ma olen näinud seda, kuidas üks noor inimene muutub väga julgeks avatuks, koostööaltiks, ta oskab teha paremini koostööd, ta vastutab oma valikute eest, et ma näen, kuidas see programm mõjub noortele väga-väga positiivselt ja kasulikult. Võrumaa arenduskeskuse noorte ettevõtluskonsultant Elis Hermel kirjeldas, et lisaks Võrumaal traditsioonilisetele ettevõtlusvaldkondadele, milleks on puit, toit ja turism, on õpilased oma ideed arendanud keskkonnasäästmisest kuni infotehnoloogiliste lahendusteni välja. See on noorte tuleviku heaks, et õpilasfirmasid on vaja tagant nii-öelda torkida, et nad saaksid leida oma eriala või valdkonna, mis neid huvitab ja isegi see teadmine, et kas neist võiks kunagi saada ettevõtja on kindlasti hea. Direktor Karmo Kurvits rõhutas, et isegi siis, kui noorte kõik lennukad plaanid ei peaks teostuma, on ka negatiivne kogemus see, millest on võimalik õppida. Paar aastat tagasi üks meie kooli õpilasfirma Läks pankrotti, väga suur kahjuminumber oli ja kui nad tegid oma aasta aruande, siis need noormehed, kes seal firmas olid, suutsid välja tuua mul 10 põhjust juhendajale, miks nad läksid pankrotti ja kui ma kuulasin nende õppetunde ja mida nad õppisid ja, ja mõtlen selle peale, mida nad praegu teevad, mida nad ülikoolis õpivad, siis see oli väga suur õppetund ja ma arvan, et, et nad õppisid sellest palju ja, ja ka see on õppimise koht, kui juhtub midagi halba. Sest kui me toome paralleeli päris ettevõtluse, sest nii ka juhtub. Oluline on see, et mida inimene teeb pärast seda negatiivset sündmust. 11. klassi õpilane Laura on otsustanud sellel õppeaastal osaleda õpilasfirma töös, kuigi varem ei ole ta ettevõtjaks hakkamisele mõelnud. Varasemalt ei ole olnud kokkupuudet ettevõtlusega, ei ole eriti huvitanudki sellest siis mõtlesin, et miks mitte arendada ka ennast selles valdkonnas, missugused on tee ootused, kindlasti hästi palju uusi kogemusi ja et oleks lõbus ja tore teekond. Eelmisel aastal tegutses Kagu-Eestis üle 50 õpilasfirma, millest mõnedki jõudsid oma toodetega suurte kaupluste poelettidele raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
|
Võru Gümnaasiumis toimus õpilasfirmadele mõeldud üritus nimega Kagu-Eesti Idee Labor, mille eesmärgiks oli aitata noortel leida ja arendada äriideid ning saada isiklik kogemus ettevõtlusmaastikul.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kagu-Eesti maakondade ettevõtlushuviga gümnaasiumiõpilaste taoline kokkusaamine oli tänavu esimene. Võru Gümnaasiumi direktori ja kauaaegse õpilasfirmade juhendaja Karmo Kurvitsa sõnul on noortele ettevõtluskogemuse pakkumine väga vajalik. Sellel aastal me mõtlesime, et me kutsume ka kõrvalmaakondade noored, et äkki ka sellest sünniks ka mõni õpilasfirma, kus liikmed on nii-öelda mitmest erinevast koolist erinevast maakonnast. Oma kogemuse põhjal saan öelda, et tegemist on ühe kõige mõjusama õppeprogrammiga Eesti koolides mille läbimisel tõepoolest ma olen näinud seda, kuidas üks noor inimene muutub väga julgeks avatuks, koostööaltiks, ta oskab teha paremini koostööd, ta vastutab oma valikute eest, et ma näen, kuidas see programm mõjub noortele väga-väga positiivselt ja kasulikult. Võrumaa arenduskeskuse noorte ettevõtluskonsultant Elis Hermel kirjeldas, et lisaks Võrumaal traditsioonilisetele ettevõtlusvaldkondadele, milleks on puit, toit ja turism, on õpilased oma ideed arendanud keskkonnasäästmisest kuni infotehnoloogiliste lahendusteni välja. See on noorte tuleviku heaks, et õpilasfirmasid on vaja tagant nii-öelda torkida, et nad saaksid leida oma eriala või valdkonna, mis neid huvitab ja isegi see teadmine, et kas neist võiks kunagi saada ettevõtja on kindlasti hea. Direktor Karmo Kurvits rõhutas, et isegi siis, kui noorte kõik lennukad plaanid ei peaks teostuma, on ka negatiivne kogemus see, millest on võimalik õppida. Paar aastat tagasi üks meie kooli õpilasfirma Läks pankrotti, väga suur kahjuminumber oli ja kui nad tegid oma aasta aruande, siis need noormehed, kes seal firmas olid, suutsid välja tuua mul 10 põhjust juhendajale, miks nad läksid pankrotti ja kui ma kuulasin nende õppetunde ja mida nad õppisid ja, ja mõtlen selle peale, mida nad praegu teevad, mida nad ülikoolis õpivad, siis see oli väga suur õppetund ja ma arvan, et, et nad õppisid sellest palju ja, ja ka see on õppimise koht, kui juhtub midagi halba. Sest kui me toome paralleeli päris ettevõtluse, sest nii ka juhtub. Oluline on see, et mida inimene teeb pärast seda negatiivset sündmust. 11. klassi õpilane Laura on otsustanud sellel õppeaastal osaleda õpilasfirma töös, kuigi varem ei ole ta ettevõtjaks hakkamisele mõelnud. Varasemalt ei ole olnud kokkupuudet ettevõtlusega, ei ole eriti huvitanudki sellest siis mõtlesin, et miks mitte arendada ka ennast selles valdkonnas, missugused on tee ootused, kindlasti hästi palju uusi kogemusi ja et oleks lõbus ja tore teekond. Eelmisel aastal tegutses Kagu-Eestis üle 50 õpilasfirma, millest mõnedki jõudsid oma toodetega suurte kaupluste poelettidele raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
### Response:
Võru Gümnaasiumis toimus õpilasfirmadele mõeldud üritus nimega Kagu-Eesti Idee Labor, mille eesmärgiks oli aitata noortel leida ja arendada äriideid ning saada isiklik kogemus ettevõtlusmaastikul.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kergliiklustee linnast valla poole liikudes ongi nii, et ühel hetkel saab tee otsa ja selgub, et ehitus jätkub 2020. aastal. Looduskaitsealune mets tee ääres on tõeline padrik, ühtki puud siit raiuda ei tohi ja ka mahalangenud puud peavad jääma, kuni kõdunevad aga jalgrattal või jalgsi mööda viia Baltikat liigelda võrdub vaata ette enesetapuga. Siin liikus juba paari aasta eest ligi 15000 autot päevas, aga eile võeti tulevaselt kergliiklusteelt lõpuks maha esimesed puud. Häädemeeste vallavanem Karel Telp. Suur probleem oli looduskaitsealaga, me oleme läbi vallal planeeringu alustanud selle kaartidel joonistamist juba 2008 aastal üle 10 aasta, tänaseks ja regulaarselt seda teemat ajanud seitse-kaheksa aastat, looduskaitseala oli ees sihtkaitsevöönd, mis on siis karmimaid asju, kui sees on kogu selle temaatika ga siis läbi erinevate planeeringute, allkirjade korjamist, oleme siis lõpuks jõudnud siia, kus, et see otsus ja, või raha on olemas, on ja üle nelja aasta ja kogu see maa, mille peal me kergliiklusteed ehitame, on ka valla oma lihtsalt looduskaitseala vastu viia. Baltikat, mis tegelikult on nagu päris kummaline ja alles neli pool aastat tagasi oli olukord, kus järjekordse looduskaitsealaga taheti tulla täiesti viia Baltika äärde, kuigi võiks ju ammu mõelda selle peale, et riik areneb ja nii edasi, et ei saa päris looduskaitsealasid panna maanteeäärde, et siin sama lugu, et natuke mapiiri nihutamist ja üle 10 aasta suurt tööd. Kergliiklusteed hakkab ehitama nurme teedeehitus ja muud keerulist selle juures polegi, kui et ilm on liiga vesine. Nurme teede ehituse juhatuse liige Aavo rits. Kindlasti ma arvan, et lõpptulemusena ei sega see meie tööde kvaliteeti ja tee valmimist, kuna olen ka ise Häädemeeste valla elanik, olen väga huvitatud selle tee valmimisest kiiresti ja kvaliteetselt, et lapsed saaksid seda kasutada turvaliselt linna jõudmiseks ja treeningutesse suvel, mis iganes. Mai lõpuks peaks asfaldi maha saama 2,43 kilomeetrit valgustatud kergliiklusteed koos haljastusega saab päris valmis oktoobris.
|
Juba mais saab asfaldi alla Pärnu-Uulu kergliiklustee Häädemeeste valla osa. Valla piirini ehitas tee Pärnu linn ja see valmis juba ülemöödunud aastal. Vallal läks aega looduskaitseala tõttu, kust puude langetamise luba saada polnud lihtne.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kergliiklustee linnast valla poole liikudes ongi nii, et ühel hetkel saab tee otsa ja selgub, et ehitus jätkub 2020. aastal. Looduskaitsealune mets tee ääres on tõeline padrik, ühtki puud siit raiuda ei tohi ja ka mahalangenud puud peavad jääma, kuni kõdunevad aga jalgrattal või jalgsi mööda viia Baltikat liigelda võrdub vaata ette enesetapuga. Siin liikus juba paari aasta eest ligi 15000 autot päevas, aga eile võeti tulevaselt kergliiklusteelt lõpuks maha esimesed puud. Häädemeeste vallavanem Karel Telp. Suur probleem oli looduskaitsealaga, me oleme läbi vallal planeeringu alustanud selle kaartidel joonistamist juba 2008 aastal üle 10 aasta, tänaseks ja regulaarselt seda teemat ajanud seitse-kaheksa aastat, looduskaitseala oli ees sihtkaitsevöönd, mis on siis karmimaid asju, kui sees on kogu selle temaatika ga siis läbi erinevate planeeringute, allkirjade korjamist, oleme siis lõpuks jõudnud siia, kus, et see otsus ja, või raha on olemas, on ja üle nelja aasta ja kogu see maa, mille peal me kergliiklusteed ehitame, on ka valla oma lihtsalt looduskaitseala vastu viia. Baltikat, mis tegelikult on nagu päris kummaline ja alles neli pool aastat tagasi oli olukord, kus järjekordse looduskaitsealaga taheti tulla täiesti viia Baltika äärde, kuigi võiks ju ammu mõelda selle peale, et riik areneb ja nii edasi, et ei saa päris looduskaitsealasid panna maanteeäärde, et siin sama lugu, et natuke mapiiri nihutamist ja üle 10 aasta suurt tööd. Kergliiklusteed hakkab ehitama nurme teedeehitus ja muud keerulist selle juures polegi, kui et ilm on liiga vesine. Nurme teede ehituse juhatuse liige Aavo rits. Kindlasti ma arvan, et lõpptulemusena ei sega see meie tööde kvaliteeti ja tee valmimist, kuna olen ka ise Häädemeeste valla elanik, olen väga huvitatud selle tee valmimisest kiiresti ja kvaliteetselt, et lapsed saaksid seda kasutada turvaliselt linna jõudmiseks ja treeningutesse suvel, mis iganes. Mai lõpuks peaks asfaldi maha saama 2,43 kilomeetrit valgustatud kergliiklusteed koos haljastusega saab päris valmis oktoobris.
### Response:
Juba mais saab asfaldi alla Pärnu-Uulu kergliiklustee Häädemeeste valla osa. Valla piirini ehitas tee Pärnu linn ja see valmis juba ülemöödunud aastal. Vallal läks aega looduskaitseala tõttu, kust puude langetamise luba saada polnud lihtne.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Maaeluministeeriumi tellitud toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuringust selgub, et inimesed saavad võrreldes viie aasta taguse ajaga paremini aru toiduainete pakendil toodud märgistustest. Uuringu tulemusi selgitab maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo juhataja Anneli Tuvike. Näiteks siis märgistamise valdkonnast lugejate osakaal on võrreldes 2014. Aasta. Läbi viidud uuringu tulemustega kasvanud. Samuti on paranenud info leidmine pakendilt ja ka tarbija usaldus pakendile esitatud teabe osas ja pakendilt. Enamasti otsitakse säilimisaega ja koostist. Toiduainete ristsaastumise ohte tajutakse koduköögis vähe, kuid kätepesu enne toidu valmistamist on pigem norm. Kätepesu osas võib öelda, et harjumus on hästi sisse juurdunud. 91 protsenti inimestest vastas, et nad pesevad alati või enamasti käsi. Muidugi see protsent võiks kõrgem olla aga samas toiduohutuse tagamiseks ning ristsaastumise vältimiseks kasutab kõigest 32 protsenti alati toore kala ja liha jaoks muust toidust eraldi lõikelauda, et et võiks välja tuua, et see ristsaastumise küsimus on nagu problemaatilisem.
|
Maaeluministeeriumi tellitud toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuringust selgub, et inimesed saavad võrreldes viie aasta taguse ajaga paremini aru toiduainete pakendil toodud märgistusest. Paranenud on ka väljenditest "kõlblik kuni" ning "parim enne" arusaamine. Uuringu tulemusi selgitab Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo juhataja Anneli Tuvike.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Maaeluministeeriumi tellitud toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuringust selgub, et inimesed saavad võrreldes viie aasta taguse ajaga paremini aru toiduainete pakendil toodud märgistustest. Uuringu tulemusi selgitab maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo juhataja Anneli Tuvike. Näiteks siis märgistamise valdkonnast lugejate osakaal on võrreldes 2014. Aasta. Läbi viidud uuringu tulemustega kasvanud. Samuti on paranenud info leidmine pakendilt ja ka tarbija usaldus pakendile esitatud teabe osas ja pakendilt. Enamasti otsitakse säilimisaega ja koostist. Toiduainete ristsaastumise ohte tajutakse koduköögis vähe, kuid kätepesu enne toidu valmistamist on pigem norm. Kätepesu osas võib öelda, et harjumus on hästi sisse juurdunud. 91 protsenti inimestest vastas, et nad pesevad alati või enamasti käsi. Muidugi see protsent võiks kõrgem olla aga samas toiduohutuse tagamiseks ning ristsaastumise vältimiseks kasutab kõigest 32 protsenti alati toore kala ja liha jaoks muust toidust eraldi lõikelauda, et et võiks välja tuua, et see ristsaastumise küsimus on nagu problemaatilisem.
### Response:
Maaeluministeeriumi tellitud toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuringust selgub, et inimesed saavad võrreldes viie aasta taguse ajaga paremini aru toiduainete pakendil toodud märgistusest. Paranenud on ka väljenditest "kõlblik kuni" ning "parim enne" arusaamine. Uuringu tulemusi selgitab Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo juhataja Anneli Tuvike.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ma nägin Hispaanias rongi. Ta tegi su ja oligi läinud, meil arutatakse praegu näiteks no Tartu linnas, kas viimati oleks õige piirata rongide liikumiskiirust linnades 25 kilomeetrini tunnis ja need jutud ei ole ei tea kust võetud, vaid need jutud on täielikus kooskõlas raudtee tehnilise infrastruktuuri olukorraga. Ma ütleksin, et enam kaugemale minna ei anna. Üle 100 aasta tagasi, kui auruvedur leiutati, sõitis ta märksa kiiremini see auruvedur kui praegu, 21. sajandil sõidab vedur ühes rongiga. Eesti raudtee, nüüd küsimus sellest, kas me oleme huvitatud raudtee tagasi ostmisest? Me oleme huvitatud sellest, et meil oleks toimiv raudtee raudteetransport Eestis peab toimima praegu kuidagimoodi ta toimib, reisija transpordiks, raudteed no kasutatakse aga, aga praktiliselt olematul määral see, et me saame Tallinnast Tartusse kahe poole tunniga ei ole ilmselt küll see, mida me oleksime oodanud ja mida ootasid need inimesed, kes aastaid tagasi raudtee erastamise otsuse langetasin. Raudtee peab toimima, kuidas see tagatise, eelkõige tuleb see tagada riigis kehtivate seadustega ja ka raudtee inspektsioon peab jälgima, et meil oleks selline tehniline infrastrukt struktuur, mis võimaldaks rongidel vähe kiiremini liikuda kui mõnikümmend kilomeetrit tunnis. Kas riik peaks ilmtingimata omanik olema? Minu arvates ei peaks riik ilmtingimata olema raudtee omanik. Kas me kavatseme raudtee tagasi osta? Praegu ei ole ju Eesti raudtee tegelikult teinud mitte mingisugust müügipakkumist, olukord on hoopis vastupidine, justkui küsitakse Eesti riigilt ostupakkumist ehk siis hinna peaks nimetama Eesti riik. Ma arvan, et, et Eesti riigil ka talle kuuluva äriühingu kaudu on otstarbekas olukorda analüüsida ja oma hind ka pakkuda. Kas see valitsus on nüüd kuidagi muutnud oma suhtumist raudteesse võrreldes eelmise valitsusega? Kinnitan, et mitte mingeid muutusi toimunud ei ole. Seega kõik sõltub hinnast, kõik sõltub sellest kaubast, mida riigile müüa pakutakse. Mingit kinnitust, et jah, kindlasti ostame, maksku mis maksab. Minu huultelt ei tule.
|
Peaminister Andrus Ansip valitsuse aastalõpu pressikonverentsil Eesti Raudteest, selle tagasiostmise võimalusest ja rongidest Hispaanias.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ma nägin Hispaanias rongi. Ta tegi su ja oligi läinud, meil arutatakse praegu näiteks no Tartu linnas, kas viimati oleks õige piirata rongide liikumiskiirust linnades 25 kilomeetrini tunnis ja need jutud ei ole ei tea kust võetud, vaid need jutud on täielikus kooskõlas raudtee tehnilise infrastruktuuri olukorraga. Ma ütleksin, et enam kaugemale minna ei anna. Üle 100 aasta tagasi, kui auruvedur leiutati, sõitis ta märksa kiiremini see auruvedur kui praegu, 21. sajandil sõidab vedur ühes rongiga. Eesti raudtee, nüüd küsimus sellest, kas me oleme huvitatud raudtee tagasi ostmisest? Me oleme huvitatud sellest, et meil oleks toimiv raudtee raudteetransport Eestis peab toimima praegu kuidagimoodi ta toimib, reisija transpordiks, raudteed no kasutatakse aga, aga praktiliselt olematul määral see, et me saame Tallinnast Tartusse kahe poole tunniga ei ole ilmselt küll see, mida me oleksime oodanud ja mida ootasid need inimesed, kes aastaid tagasi raudtee erastamise otsuse langetasin. Raudtee peab toimima, kuidas see tagatise, eelkõige tuleb see tagada riigis kehtivate seadustega ja ka raudtee inspektsioon peab jälgima, et meil oleks selline tehniline infrastrukt struktuur, mis võimaldaks rongidel vähe kiiremini liikuda kui mõnikümmend kilomeetrit tunnis. Kas riik peaks ilmtingimata omanik olema? Minu arvates ei peaks riik ilmtingimata olema raudtee omanik. Kas me kavatseme raudtee tagasi osta? Praegu ei ole ju Eesti raudtee tegelikult teinud mitte mingisugust müügipakkumist, olukord on hoopis vastupidine, justkui küsitakse Eesti riigilt ostupakkumist ehk siis hinna peaks nimetama Eesti riik. Ma arvan, et, et Eesti riigil ka talle kuuluva äriühingu kaudu on otstarbekas olukorda analüüsida ja oma hind ka pakkuda. Kas see valitsus on nüüd kuidagi muutnud oma suhtumist raudteesse võrreldes eelmise valitsusega? Kinnitan, et mitte mingeid muutusi toimunud ei ole. Seega kõik sõltub hinnast, kõik sõltub sellest kaubast, mida riigile müüa pakutakse. Mingit kinnitust, et jah, kindlasti ostame, maksku mis maksab. Minu huultelt ei tule.
### Response:
Peaminister Andrus Ansip valitsuse aastalõpu pressikonverentsil Eesti Raudteest, selle tagasiostmise võimalusest ja rongidest Hispaanias.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Haridus ja teadusministeerium jagab kolme kuni viie päevaste õpilaagrite korraldamiseks toetust kuni 120 eurot osaleja kohta. Ministeeriumi peaspetsialist Mari Tikerpuu seletab, et kuigi laagrid peaksid toetama õppekava eesmärkide täitmist, on esikohal osalejate õpihuvi turgutamine. Ministeeriumis tegelikult ei ole tõesti kedagi, kes arvaks, et praeguse distantsõppe järel minna tuleks kõik lapsed jõuliselt suvel koolipinki suruda. Ja, ja õpimotivatsioon ei ole muidugi ka asi, mida kujundada paari päevaga. Küll aga on võimalik nagu taas tekitada huvi ja võib-olla toetada ka natuke õpirõõmu, kindlasti poole aasta jooksul tekkinud võlgu ka laagritegevused ei kompenseeri. Tikerpuu lisab, et toetust jagatakse pigem neile laagri korraldajatele, kes suudavad kaasata õpilasi, kes on kõige rängemalt distantsõppe tõttu kannatanud. Siin võiks abiks olla õpetajad, kes tunnevad oma õpilasi kõige paremini. Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov. Et kõik koolid ju täna tegelevad juba sellega ja nad teavad, et mis klassides, millistes ainetes on, on need õpilased, kellel on olnud, kas siis keeruline hakkama saada või siis kelle, kelle õpitulemused on langenud või kelle teadmised täna ei, ei ole sellel tasemel, kus siis selle konkreetse klassi on ju ütleme, lõpetamisel võiksid, võiksid need teadmised olla. Timakov kiidab laagrite ideed, kuid muretse, kas abikäsi ulatatakse kõigile võrdselt. Timakovi sõnul on oluline mõista, et õpilüngad ei ole ületamatult suured ja neid on kõige parem tasa teha järgmise õppeaasta jooksul. Tartu Ülikooli haridus teadlane Margus Pedaste nõustub ja ütleb, et õpilastel on vaja omavahelist suhtlust ja võimalust suvel puhata. Et meil ei ole vaja ainult mõelda sellele, et millised on ainealased eesmärgid vaid ka sellele, millised on inimeste ühiskonnaks kogu kasvamisega seonduvad eesmärgid enesearenguga laiemalt inimeseks, kasvamisega, sotsialiseerumisega, teistega koostöö tegemisega seonduvad eesmärgid. Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste kiidab õpilaagrite mõtet. Kaste sõnul siiski ei pruugi gümnasistidel laagri vastu huvi olla, sest suvel õpilased tihti töötavad. Ka arvab kaste, et kui suvel jääb õpilastel võimalus taastuda, suudetakse sügisest õpilüngat tasa teha. Nii nagu siin ütleme, gümnaasiuminoored ütlevad, et sa ei leia endale isegi sõpra sõbranna, sest ei ole kuskil käia, midagi ei ole teha gümnaasiumiõpilase põhitegevus. Psühholoogilises arengus on suhtlemine, eakaaslastega suhtlemine, iseenda leidmine. Ma arvan seda, et kõige tähtsam sellel suvel siiski on see, et meie maimud saaksid terveks.
|
Haridusministeerium jagab suvel huvihariduslaagrite korraldamiseks kuus miljonit eurot. Distantsõppega on tekkinud osal õpilastest hariduslüngad. Siiski ei tasu haridus ekspertide sõnul suvel õpilasi suvel koolipinki sundida, pigem on tähtis pingeliset aastast taastumine.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Haridus ja teadusministeerium jagab kolme kuni viie päevaste õpilaagrite korraldamiseks toetust kuni 120 eurot osaleja kohta. Ministeeriumi peaspetsialist Mari Tikerpuu seletab, et kuigi laagrid peaksid toetama õppekava eesmärkide täitmist, on esikohal osalejate õpihuvi turgutamine. Ministeeriumis tegelikult ei ole tõesti kedagi, kes arvaks, et praeguse distantsõppe järel minna tuleks kõik lapsed jõuliselt suvel koolipinki suruda. Ja, ja õpimotivatsioon ei ole muidugi ka asi, mida kujundada paari päevaga. Küll aga on võimalik nagu taas tekitada huvi ja võib-olla toetada ka natuke õpirõõmu, kindlasti poole aasta jooksul tekkinud võlgu ka laagritegevused ei kompenseeri. Tikerpuu lisab, et toetust jagatakse pigem neile laagri korraldajatele, kes suudavad kaasata õpilasi, kes on kõige rängemalt distantsõppe tõttu kannatanud. Siin võiks abiks olla õpetajad, kes tunnevad oma õpilasi kõige paremini. Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov. Et kõik koolid ju täna tegelevad juba sellega ja nad teavad, et mis klassides, millistes ainetes on, on need õpilased, kellel on olnud, kas siis keeruline hakkama saada või siis kelle, kelle õpitulemused on langenud või kelle teadmised täna ei, ei ole sellel tasemel, kus siis selle konkreetse klassi on ju ütleme, lõpetamisel võiksid, võiksid need teadmised olla. Timakov kiidab laagrite ideed, kuid muretse, kas abikäsi ulatatakse kõigile võrdselt. Timakovi sõnul on oluline mõista, et õpilüngad ei ole ületamatult suured ja neid on kõige parem tasa teha järgmise õppeaasta jooksul. Tartu Ülikooli haridus teadlane Margus Pedaste nõustub ja ütleb, et õpilastel on vaja omavahelist suhtlust ja võimalust suvel puhata. Et meil ei ole vaja ainult mõelda sellele, et millised on ainealased eesmärgid vaid ka sellele, millised on inimeste ühiskonnaks kogu kasvamisega seonduvad eesmärgid enesearenguga laiemalt inimeseks, kasvamisega, sotsialiseerumisega, teistega koostöö tegemisega seonduvad eesmärgid. Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste kiidab õpilaagrite mõtet. Kaste sõnul siiski ei pruugi gümnasistidel laagri vastu huvi olla, sest suvel õpilased tihti töötavad. Ka arvab kaste, et kui suvel jääb õpilastel võimalus taastuda, suudetakse sügisest õpilüngat tasa teha. Nii nagu siin ütleme, gümnaasiuminoored ütlevad, et sa ei leia endale isegi sõpra sõbranna, sest ei ole kuskil käia, midagi ei ole teha gümnaasiumiõpilase põhitegevus. Psühholoogilises arengus on suhtlemine, eakaaslastega suhtlemine, iseenda leidmine. Ma arvan seda, et kõige tähtsam sellel suvel siiski on see, et meie maimud saaksid terveks.
### Response:
Haridusministeerium jagab suvel huvihariduslaagrite korraldamiseks kuus miljonit eurot. Distantsõppega on tekkinud osal õpilastest hariduslüngad. Siiski ei tasu haridus ekspertide sõnul suvel õpilasi suvel koolipinki sundida, pigem on tähtis pingeliset aastast taastumine.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Pea kõik on ühel meelel, et apteegireformi pole suudetud vajalikul määral ette valmistada. Erimeelt ollakse selles, mida see ettevalmistamatus kaasa toob ja mida ette võtta. Sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul on eelnõu, mis kaotab omandipiirangud vajalik apteegituru praegusel kujul säilitamiseks õpteekide võimaliku sulgemise ära hoidmiseks. EKRE esimees Mart Helme on samal seisukohal. Kui me ikkagi seisame oma valijate huvide eest, kes elavad maapiirkondades, siis on täiesti ilmne, et see tähendab vähemalt paari-kolmesaja apteegis lgemist ja need on suures osas väikestes linnades väikestes keskustes ja maapiirkondades, nii palju, kui neid maapiirkondades üldse veel järele jäänud on. Et me ikkagi oleme seda meelt, et riik ei saa tekitada olukorda, kus kümned, aga võib-olla ka sajad tuhanded inimesed jäävad noh puht logistilistel põhjustel mingil hetkel elupäästest ravimist ilma. Keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik jäi läbirääkimistel vähemusse, kuid säilitab oma eriarvamuse. Kindlasti sotsiaalministeeriumi vaates oleks mõistlik seda eelnõud ulatuslikult muuta loomulikult oma ettepanekud esitama, mis puudutab nii võimalikku, siis tapiviisilist sateegi reformi elluviimist kui ka erinevaid ravimite kättesaadavust ja tarneraskuste ennetamist ja nende tagajärgede leevendamist puudutavaid muudatusi. Mina olen jätkuvalt toetanud sotsiaalministeeriumi ja varasemate mini, et selle positsiooni, et apteegireform on olnud põhimõtteliselt õige tõsi, on see, et nii palju apteeke võib-olla pole tänaseks omandit vahetanud, kui sooviksime ja seetõttu pakkusimegi välja ja toetame jätkuvalt sellist etapiviisilist üleminekut, mis aitaks tagada sellise sujuva korralduse ja väldiks ka teoreetilist ei või teoreetilist olukorda, kus üleminekuperioodil võiks näiteks tekkida probleeme ravimite kättesaadavuse osas. Eesti inimestele. Reformierakonna fraktsiooni liige Signe Riisalo kardab, et reformi tagasipööramine annab hoobi riigi usaldusväärsusele ja lisab. Kui proviisor oleks tahtnud vahepeal apteegi luua, et neid apteeke praegu oleks rohkem, mis nõuetele vastaks siis ilmselt ta tegi targasti, kui ta jättis selle tegemata, sellepärast et tema turupositsioon ilmselgelt on nõrgem ketiapteegi kõrval. Teisalt, mis mulle muret valmistab, on see, et igasuguste piirangute lubades siis tõepoolest nii vertikaalset integratsiooni kui omandi küsimuses ebaprofessionaalsust, ma julgen öelda, et see ilmselgelt ei saa tagada ei ravimi mõistlikke hindu, see kindlasti ei saa tagada võimalikult laia spektrit, erinevaid ravimeid ja küsimärgi all on minu jaoks ka ravimite kättesaadavus. Vaidlused riigikogus algavad erimeelsused, keskerakonnas võivad osa hääli plaanitud eelnõu tagant ka ära võtta.
|
Isamaa fraktsiooni juht Priit Sibul andis täna hommikul üle ravimiseaduse muutmise eelnõu, mis sisuliselt tühistab järgmise aastal aprillis jõustuma pidanud apteegireformi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Pea kõik on ühel meelel, et apteegireformi pole suudetud vajalikul määral ette valmistada. Erimeelt ollakse selles, mida see ettevalmistamatus kaasa toob ja mida ette võtta. Sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul on eelnõu, mis kaotab omandipiirangud vajalik apteegituru praegusel kujul säilitamiseks õpteekide võimaliku sulgemise ära hoidmiseks. EKRE esimees Mart Helme on samal seisukohal. Kui me ikkagi seisame oma valijate huvide eest, kes elavad maapiirkondades, siis on täiesti ilmne, et see tähendab vähemalt paari-kolmesaja apteegis lgemist ja need on suures osas väikestes linnades väikestes keskustes ja maapiirkondades, nii palju, kui neid maapiirkondades üldse veel järele jäänud on. Et me ikkagi oleme seda meelt, et riik ei saa tekitada olukorda, kus kümned, aga võib-olla ka sajad tuhanded inimesed jäävad noh puht logistilistel põhjustel mingil hetkel elupäästest ravimist ilma. Keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik jäi läbirääkimistel vähemusse, kuid säilitab oma eriarvamuse. Kindlasti sotsiaalministeeriumi vaates oleks mõistlik seda eelnõud ulatuslikult muuta loomulikult oma ettepanekud esitama, mis puudutab nii võimalikku, siis tapiviisilist sateegi reformi elluviimist kui ka erinevaid ravimite kättesaadavust ja tarneraskuste ennetamist ja nende tagajärgede leevendamist puudutavaid muudatusi. Mina olen jätkuvalt toetanud sotsiaalministeeriumi ja varasemate mini, et selle positsiooni, et apteegireform on olnud põhimõtteliselt õige tõsi, on see, et nii palju apteeke võib-olla pole tänaseks omandit vahetanud, kui sooviksime ja seetõttu pakkusimegi välja ja toetame jätkuvalt sellist etapiviisilist üleminekut, mis aitaks tagada sellise sujuva korralduse ja väldiks ka teoreetilist ei või teoreetilist olukorda, kus üleminekuperioodil võiks näiteks tekkida probleeme ravimite kättesaadavuse osas. Eesti inimestele. Reformierakonna fraktsiooni liige Signe Riisalo kardab, et reformi tagasipööramine annab hoobi riigi usaldusväärsusele ja lisab. Kui proviisor oleks tahtnud vahepeal apteegi luua, et neid apteeke praegu oleks rohkem, mis nõuetele vastaks siis ilmselt ta tegi targasti, kui ta jättis selle tegemata, sellepärast et tema turupositsioon ilmselgelt on nõrgem ketiapteegi kõrval. Teisalt, mis mulle muret valmistab, on see, et igasuguste piirangute lubades siis tõepoolest nii vertikaalset integratsiooni kui omandi küsimuses ebaprofessionaalsust, ma julgen öelda, et see ilmselgelt ei saa tagada ei ravimi mõistlikke hindu, see kindlasti ei saa tagada võimalikult laia spektrit, erinevaid ravimeid ja küsimärgi all on minu jaoks ka ravimite kättesaadavus. Vaidlused riigikogus algavad erimeelsused, keskerakonnas võivad osa hääli plaanitud eelnõu tagant ka ära võtta.
### Response:
Isamaa fraktsiooni juht Priit Sibul andis täna hommikul üle ravimiseaduse muutmise eelnõu, mis sisuliselt tühistab järgmise aastal aprillis jõustuma pidanud apteegireformi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Euroopa riigijuhid kogunesid täna Brüsselis väga pinevas olukorras vaid päev pärast riiklikult korraldatud lennukiga aperdust Minskis tuleb neil otsustada, milliseid samme astuda Valgevene suunal. Et tegu oli sisuliselt Euroopa Liidu siselennuga Ateenast Vilniusesse, nõuab olukord kiireid ja konkreetseid otsuseid. Kõige väledamalt on täna tegutsenud Leedu, kes otsustas homme öösel kella kahest keelata kõik lennud riiki või riigist välja, mis lähevad läbi Valgevene õhuruumi. Leedu peaministri Ingrid sõnul peab ka Euroopa Liit reageerima kiirelt. See on riiklik terrorism, mis on suunatud Euroopa Liidu ja teiste riikide kodanike turvalisuse vastu samuti Valgevene kodanikuühiskonna vastu, kes soovib asüüli režiimi kättemaksu eest. Leidu nõuab rahvusvaheliselt kogukonnalt selget ja kompromissitut vastust. Valgevene õhuruum pole kellelegi turvaline. Euroopa Liit peab tegutsema kiirelt, et kaitsta kõiki inimesi, sõltumata rahvusest, kes on ohus režiimi ebaadekvaatsete tegude pärast. Töötame koos rahvusvaheliste partneritega, et sulgeda Valgevene õhuruum rahvusvahelistele lendudele. See, mis juhtus, ei ole ainult rünnak Leedule. See on signaal kogu Euroopa liidule ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, ütles. Kuigi ta ise Euroopa ülemkogule ei sõida, saabus Brüsselisse sama sõnumiga Leedu president Gitanas. Nauseda sõnakad on olnud ka Poola juhid, kes samuti Valgevenega piiri jagavad. Peaminister Matteoravitski sõnul tuleb Valgevene sanktsioone karmistada. Teen täna Euroopa ülemkogule ettepaneku peatada kõik lennud Euroopa Liidu ja Valgevene vahel. Seda seniks, kuni mees, kes režiimi vastu võitles ning sellepärast arreteeriti, on vabastatud. Teen kindlasti täna ettepaneku laiendada sanktsioone Valgevenele, mis peaksid selle riigi terrorismi süütute inimeste suunas lõpetama, ütles Moravitski. Suure tõenäosusega ootab riigijuhte täna pikk õhtu, sest Valgevene kõrval tuleb neil arutada ka muid teemasid. Joosep Värk, Brüssel.
|
Euroopa Liit arutab Brüsselis algaval ülemkogul Valgevenega seonduvat. Peaminister Kaja Kallase sõnul peab Euroopa Liit Valgevene tegevusele ühiselt vastama. Valgevene võimud sundisid pühapäeval Minskis maanduma Ateenast Vilniusesse suundunud Ryanairi reisilennuki, et saada kätte opositsiooniline ajakirjanik Raman Pratasevitš.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Euroopa riigijuhid kogunesid täna Brüsselis väga pinevas olukorras vaid päev pärast riiklikult korraldatud lennukiga aperdust Minskis tuleb neil otsustada, milliseid samme astuda Valgevene suunal. Et tegu oli sisuliselt Euroopa Liidu siselennuga Ateenast Vilniusesse, nõuab olukord kiireid ja konkreetseid otsuseid. Kõige väledamalt on täna tegutsenud Leedu, kes otsustas homme öösel kella kahest keelata kõik lennud riiki või riigist välja, mis lähevad läbi Valgevene õhuruumi. Leedu peaministri Ingrid sõnul peab ka Euroopa Liit reageerima kiirelt. See on riiklik terrorism, mis on suunatud Euroopa Liidu ja teiste riikide kodanike turvalisuse vastu samuti Valgevene kodanikuühiskonna vastu, kes soovib asüüli režiimi kättemaksu eest. Leidu nõuab rahvusvaheliselt kogukonnalt selget ja kompromissitut vastust. Valgevene õhuruum pole kellelegi turvaline. Euroopa Liit peab tegutsema kiirelt, et kaitsta kõiki inimesi, sõltumata rahvusest, kes on ohus režiimi ebaadekvaatsete tegude pärast. Töötame koos rahvusvaheliste partneritega, et sulgeda Valgevene õhuruum rahvusvahelistele lendudele. See, mis juhtus, ei ole ainult rünnak Leedule. See on signaal kogu Euroopa liidule ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, ütles. Kuigi ta ise Euroopa ülemkogule ei sõida, saabus Brüsselisse sama sõnumiga Leedu president Gitanas. Nauseda sõnakad on olnud ka Poola juhid, kes samuti Valgevenega piiri jagavad. Peaminister Matteoravitski sõnul tuleb Valgevene sanktsioone karmistada. Teen täna Euroopa ülemkogule ettepaneku peatada kõik lennud Euroopa Liidu ja Valgevene vahel. Seda seniks, kuni mees, kes režiimi vastu võitles ning sellepärast arreteeriti, on vabastatud. Teen kindlasti täna ettepaneku laiendada sanktsioone Valgevenele, mis peaksid selle riigi terrorismi süütute inimeste suunas lõpetama, ütles Moravitski. Suure tõenäosusega ootab riigijuhte täna pikk õhtu, sest Valgevene kõrval tuleb neil arutada ka muid teemasid. Joosep Värk, Brüssel.
### Response:
Euroopa Liit arutab Brüsselis algaval ülemkogul Valgevenega seonduvat. Peaminister Kaja Kallase sõnul peab Euroopa Liit Valgevene tegevusele ühiselt vastama. Valgevene võimud sundisid pühapäeval Minskis maanduma Ateenast Vilniusesse suundunud Ryanairi reisilennuki, et saada kätte opositsiooniline ajakirjanik Raman Pratasevitš.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Olli Rehni täna esitletud konvergentsiraport ütleb üheselt. Läti täidab kõik eurotsooni astumise kriteeriumid. Läti on valmis euro kasutusele võtma alates esimesest jaanuarist 2014. Euroopa komisjon teeb vastava ettepaneku Euroopa ülemkogule. Ootan, et ülemkogu ja sellega paralleelselt ka Euroopa Parlamendis id seda küsimust ning lõplik otsus võidakse langetada Ecofini kohtumisel juulis. Euroopa Komisjoni tänane raport, mis näitab Lätile euroga liitumiseks rohelist tuld on ühest küljest tunnustus Lätile tublide pingutuste eest. Teisest küljest kasutab komisjon võimalust teha majanduspoliitiline manifest, mis ütleb reformid ja kasinuspoliitika viivad soovitud sihini. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn. Läti soov eurole üle minna näitab usaldust meie ühisraha vastu see näitab, et jätkusuutlik ja stabiilsusele orienteeritud poliitika annab konkreetseid tulemusi ja reformi tasuvad ennast ära. Nii Euroopa komisjoni kui ka Euroopa keskpanga täna avalikustatud raportid märgivad ära residentidest hoiustajate suure osakaalu Läti pankades ja sellega kaasnevad riskid. Samas ei näe Olli Rehn võrdluseks Küprosega põhjust. Läti pangandussektor moodustab majandusest märksa tagasihoidlikuma osa, ulatudes 150 protsendini SKP-st, kui Küprosel ulatus see ligi 800 protsendini. Pangandusjärelvalve on Lätis samuti piisav, leidis rahandusvolinik Reen rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel.
|
Euroopa Komisjon otsustas, et Läti võib järgmisest aastast euro kasutusele võtta.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Olli Rehni täna esitletud konvergentsiraport ütleb üheselt. Läti täidab kõik eurotsooni astumise kriteeriumid. Läti on valmis euro kasutusele võtma alates esimesest jaanuarist 2014. Euroopa komisjon teeb vastava ettepaneku Euroopa ülemkogule. Ootan, et ülemkogu ja sellega paralleelselt ka Euroopa Parlamendis id seda küsimust ning lõplik otsus võidakse langetada Ecofini kohtumisel juulis. Euroopa Komisjoni tänane raport, mis näitab Lätile euroga liitumiseks rohelist tuld on ühest küljest tunnustus Lätile tublide pingutuste eest. Teisest küljest kasutab komisjon võimalust teha majanduspoliitiline manifest, mis ütleb reformid ja kasinuspoliitika viivad soovitud sihini. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn. Läti soov eurole üle minna näitab usaldust meie ühisraha vastu see näitab, et jätkusuutlik ja stabiilsusele orienteeritud poliitika annab konkreetseid tulemusi ja reformi tasuvad ennast ära. Nii Euroopa komisjoni kui ka Euroopa keskpanga täna avalikustatud raportid märgivad ära residentidest hoiustajate suure osakaalu Läti pankades ja sellega kaasnevad riskid. Samas ei näe Olli Rehn võrdluseks Küprosega põhjust. Läti pangandussektor moodustab majandusest märksa tagasihoidlikuma osa, ulatudes 150 protsendini SKP-st, kui Küprosel ulatus see ligi 800 protsendini. Pangandusjärelvalve on Lätis samuti piisav, leidis rahandusvolinik Reen rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel.
### Response:
Euroopa Komisjon otsustas, et Läti võib järgmisest aastast euro kasutusele võtta.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Me laename praegu läbirääkimised käivad ilmselt laename Euroopa investeerimispangalt ja Põhjamaade investeerimispangalt. Ettevalmistustöid Estlink kahe rajamiseks on tehtud juba mitu aastat. Mis puudutab nüüd maismaa osa, siis siin on ehitusload juba saadud ja te olete märkinud, et valdavalt on maakasutuse lepingud eramaa omanikega sõlmitud, aga kõik veel mitte. Mis on takistused? Ega takistusi printsiibina ei ole, ma usun. Me suudame ka need maalepingud sõlmida ilma selleta, et me läheksime sundvõõrandama. Nii et praegu tundub, et kõik asjad lähevadki täiesti plaanipäraselt ja 2010 detsember loodame ka siis kirjutada alla lepingu juba kaabli ja konverterjaama rajamiseks. Millal reaalselt tööks võiks minna? Ilmselt 2011. aasta kulub projekteerimiseks. Kui asjad lähevad plaanipäraselt ja, ja miks nad ei peaks minema, siis 2012 on ehituse algus ja ilmselt 2013 on siis kaabli ettepanek, et 2014 juba algus oleks võimalik anda slink kaks turu käsutusse. Kui Estlink 2 valmis on, siis sellega suureneb ülekandevõimsus ligi 1000 megavatini. Kui palju see moodustab Eesti üldisest elektritoodangust? Eestis on praegu Installeeritud tootmisvõimsust veidi üle 2200 megavatti, meie tiputarbimine sellel aastal ühes lühikeses hetkes oli 1587 megavatt ja ka suvel kuskil jaanipäeva öösel on Eesti tarbimine kuskil 400 megavatti, nii et tegelikult sellisest tavalisest baaskoormuse st on võimalik. Estlink üks Estlink kaks ehk siis kaks lendus Soomega ikkagi suurem osa Eesti tarbimisvajadusest katta, aga ma usun, et sellisel kujul pole seda vaja, sest ikkagi Estlink kahe töösse andmisega tekib Põhja-Balti ühtne elektriturg või loomulikult seal väga palju muid eeldusi, millega me tegeleme samamoodi, et elekter alati liigub sinnapoole, kus on hind kõrgem ja ma loodan, et ka meie tootjad suudavad olla sellel turul konkurentsivõimelised. Me teame, et praegu turu avamine on ikkagi suurtarbijate jaoks kaasa toonud hinnatõusu, mida see Estlin k muudab Eesti tarbija jaoks. Ta peaks Eesti tarbija jaoks tähendama seda, et kui me teame, et 2016 pluss on potentsiaalselt meil tootmisvõimsuste defitsiit ja et elektrituru hinna teeb alati madalama marginaalkuluga tootja, kes veel turule pääseb, siis eeldame seda, et, et ikkagi Rootsi parlament on teinud tuumajaama otsuse. Soome parlament on teinud tuumajaama otsuse siis, et mida rohkem on erinevaid generaatorid, mis turul on, kes kasutavad erinevaid allikaid elektri tootmiseks potentsiaalselt, see tähendab, et igal tunnil peaks olema tarbija jaoks parim hind, see peaks tähendama nii tootjatele kui tarbijatele ühtedele siis paremat hinda ja teistele paremat võimalust oma tootmisvõimsusi ära kasutada maksimaalselt.
|
Euroopa Komisjon tegi ametliku otsuse 100 miljoni euro investeerimiseks Eesti ja Soome vahelise teise kaabelühenduse EstLink 2 ehitusse.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Me laename praegu läbirääkimised käivad ilmselt laename Euroopa investeerimispangalt ja Põhjamaade investeerimispangalt. Ettevalmistustöid Estlink kahe rajamiseks on tehtud juba mitu aastat. Mis puudutab nüüd maismaa osa, siis siin on ehitusload juba saadud ja te olete märkinud, et valdavalt on maakasutuse lepingud eramaa omanikega sõlmitud, aga kõik veel mitte. Mis on takistused? Ega takistusi printsiibina ei ole, ma usun. Me suudame ka need maalepingud sõlmida ilma selleta, et me läheksime sundvõõrandama. Nii et praegu tundub, et kõik asjad lähevadki täiesti plaanipäraselt ja 2010 detsember loodame ka siis kirjutada alla lepingu juba kaabli ja konverterjaama rajamiseks. Millal reaalselt tööks võiks minna? Ilmselt 2011. aasta kulub projekteerimiseks. Kui asjad lähevad plaanipäraselt ja, ja miks nad ei peaks minema, siis 2012 on ehituse algus ja ilmselt 2013 on siis kaabli ettepanek, et 2014 juba algus oleks võimalik anda slink kaks turu käsutusse. Kui Estlink 2 valmis on, siis sellega suureneb ülekandevõimsus ligi 1000 megavatini. Kui palju see moodustab Eesti üldisest elektritoodangust? Eestis on praegu Installeeritud tootmisvõimsust veidi üle 2200 megavatti, meie tiputarbimine sellel aastal ühes lühikeses hetkes oli 1587 megavatt ja ka suvel kuskil jaanipäeva öösel on Eesti tarbimine kuskil 400 megavatti, nii et tegelikult sellisest tavalisest baaskoormuse st on võimalik. Estlink üks Estlink kaks ehk siis kaks lendus Soomega ikkagi suurem osa Eesti tarbimisvajadusest katta, aga ma usun, et sellisel kujul pole seda vaja, sest ikkagi Estlink kahe töösse andmisega tekib Põhja-Balti ühtne elektriturg või loomulikult seal väga palju muid eeldusi, millega me tegeleme samamoodi, et elekter alati liigub sinnapoole, kus on hind kõrgem ja ma loodan, et ka meie tootjad suudavad olla sellel turul konkurentsivõimelised. Me teame, et praegu turu avamine on ikkagi suurtarbijate jaoks kaasa toonud hinnatõusu, mida see Estlin k muudab Eesti tarbija jaoks. Ta peaks Eesti tarbija jaoks tähendama seda, et kui me teame, et 2016 pluss on potentsiaalselt meil tootmisvõimsuste defitsiit ja et elektrituru hinna teeb alati madalama marginaalkuluga tootja, kes veel turule pääseb, siis eeldame seda, et, et ikkagi Rootsi parlament on teinud tuumajaama otsuse. Soome parlament on teinud tuumajaama otsuse siis, et mida rohkem on erinevaid generaatorid, mis turul on, kes kasutavad erinevaid allikaid elektri tootmiseks potentsiaalselt, see tähendab, et igal tunnil peaks olema tarbija jaoks parim hind, see peaks tähendama nii tootjatele kui tarbijatele ühtedele siis paremat hinda ja teistele paremat võimalust oma tootmisvõimsusi ära kasutada maksimaalselt.
### Response:
Euroopa Komisjon tegi ametliku otsuse 100 miljoni euro investeerimiseks Eesti ja Soome vahelise teise kaabelühenduse EstLink 2 ehitusse.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Euroopa Liidu valitsusjuhid kohtuvad taas videolülituse kaudu, nagu sel kevadel juba tavaks on saanud ja ootused tänasele kohtumisele pole ühelt poolt suured. Tegemist on justkui ettevalmistusega nii-öelda päris kohtumiseks juulis. Teisalt loodab ülemkogu eesistuja Charles Michell saada kinnitust, et valitsusjuhtide hulgas valitseb üksmeelne arusaam vajadusest erakordse ühtse vastuse järele erakordses majanduskriisis ja et see vastus seisneb uues pikaajalises eelarves ning seda täiendavas mahukas ühised laenus. Eesistuja tahab arutada ka paketi suuruse ja ajalise ulatuse üle laenude ja toetuste suhte üle ning rahajagamise tingimuste üle. Kui sellise majanduspaketi vajalikkuses ja üldises lähenemises hakkab konsensuse kujunema, siis oleks tegelikult tegemist juba märkimisväärse sammuga. Ei tea, kas kriisiolukord on senistele aruteludele oma templi vajutanud, aga need on olnud pigem konstruktiivsed, mis ei tähenda muidugi, et erimeelsused kuhugi kadunud oleks. Küsimärke on üleval kümneid. Kui Lõuna-Euroopa riigid on paketiga üldiselt rahul ning Kesk ja Ida-Euroopa riigid on pigem rahul, siis suurimat vastuseisu on väljendanud konservatiivse eelarvepoliitikaga jõukad eelarvesse sissemaksjad riigid. Holland, Austria, Rootsi ja Taani väljendasid paari päeva taguses arvamusartiklis taas oma vastuseisu plaanile mahuka ühislaenu arvelt toetusi maksta. Ühel poolel on soov aidata suuremates raskustes riike ja toetada Euroopa ühtlasemat taastumist teisel poolel hirm vastutustundetu kulutamise ees. Tee ühtse otsuseni kujuneb ülemkogu eesistuja Charles Micheli jaoks justkui küpsuseksami ks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele pehand Brüssel Belgia.
|
Euroopa Liidu valitsusjuhid arutavad täna esmakordselt majanduse taaskäivitamise plaani. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku lisaks tavapärasele eelarvele võtta ühiselt 750 miljardit eurot laenu ja see laenude ning toetustena majanduse turgutamisse panna.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Euroopa Liidu valitsusjuhid kohtuvad taas videolülituse kaudu, nagu sel kevadel juba tavaks on saanud ja ootused tänasele kohtumisele pole ühelt poolt suured. Tegemist on justkui ettevalmistusega nii-öelda päris kohtumiseks juulis. Teisalt loodab ülemkogu eesistuja Charles Michell saada kinnitust, et valitsusjuhtide hulgas valitseb üksmeelne arusaam vajadusest erakordse ühtse vastuse järele erakordses majanduskriisis ja et see vastus seisneb uues pikaajalises eelarves ning seda täiendavas mahukas ühised laenus. Eesistuja tahab arutada ka paketi suuruse ja ajalise ulatuse üle laenude ja toetuste suhte üle ning rahajagamise tingimuste üle. Kui sellise majanduspaketi vajalikkuses ja üldises lähenemises hakkab konsensuse kujunema, siis oleks tegelikult tegemist juba märkimisväärse sammuga. Ei tea, kas kriisiolukord on senistele aruteludele oma templi vajutanud, aga need on olnud pigem konstruktiivsed, mis ei tähenda muidugi, et erimeelsused kuhugi kadunud oleks. Küsimärke on üleval kümneid. Kui Lõuna-Euroopa riigid on paketiga üldiselt rahul ning Kesk ja Ida-Euroopa riigid on pigem rahul, siis suurimat vastuseisu on väljendanud konservatiivse eelarvepoliitikaga jõukad eelarvesse sissemaksjad riigid. Holland, Austria, Rootsi ja Taani väljendasid paari päeva taguses arvamusartiklis taas oma vastuseisu plaanile mahuka ühislaenu arvelt toetusi maksta. Ühel poolel on soov aidata suuremates raskustes riike ja toetada Euroopa ühtlasemat taastumist teisel poolel hirm vastutustundetu kulutamise ees. Tee ühtse otsuseni kujuneb ülemkogu eesistuja Charles Micheli jaoks justkui küpsuseksami ks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele pehand Brüssel Belgia.
### Response:
Euroopa Liidu valitsusjuhid arutavad täna esmakordselt majanduse taaskäivitamise plaani. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku lisaks tavapärasele eelarvele võtta ühiselt 750 miljardit eurot laenu ja see laenude ning toetustena majanduse turgutamisse panna.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti vabariigi sünnilinnas võetakse riigi aastapäeva tähistamist väga tõsiselt. Näiteks veetakse südalinnast lumi ära. Kõik tehnilised seadmed olid iseseisvuse väljakul juba eile kohal, sest seekord ei loe näitleja Nils Matia-Steinberg manifesti ette mitte Endla teatri rõdu kujutavalt monumendilt vaid tegemist on hologrammiga. Ette kantakse terve audiuisuaalne lavastus, mida korratakse õhtul kella seitsme ja üheksa vahel neli korda pluss kolm seitse- kaks kommuniti kaasasutaja Sten Õitspuu. Tehnoloogilisi vahendeid näiteks valgust, heli, videopilti ja antud juhul ka hologrammi kasutades me oleme jutustamas sellist eestlase hinge või eestlaseks olemise ja selle kujunemise lugu vaadates esialgu minevikku, siis heites pilgu tagasi sellele olulisele kõnemomendile, manifesti ettelugemisele ning vaadates siis ka natukene tulevikku ja küsides, et kuhu siis edasi. Pilku püüdvat showd vaatama tulles peab silmas pidama, et koroonaviirus ründab praegu järjest agressiivsemalt. Pärnu linnavalitsuse avalike suhete teenistuse juhataja Anu Juurmaa Saks. Alates kella seitsmest kuni kella üheksani toimub meil etendus iseseisvusväljakul, kuhu on kõik oodatud ja kahe tunni jooksul toimub siis see etendus neli korda, nii et võtke rahulikult, võtke aega, tulge siis, kui saate ja ka väga palume, et seoses viiruse levikuga siis siin platsil on ruumi küll, et hajuge ja hoiame vahemaad ja võimalusel kandke kõigi maski, et nii on turvalisus tagatud ja loodame, et me jäi haigeks. Ester Võigats Pärnu.
|
Homme on Eesti Vabariigi aastapäev. Pärnus tähistatakse seda aga varem kui mujal Eestis, sest Iseseisvusmanifesti luges kohalik advokaat Endla rõdult ette 23. veebruaril. Tänane manifesti ettelugemine toimub varasemate aastatega võrreldes siiski teisiti.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti vabariigi sünnilinnas võetakse riigi aastapäeva tähistamist väga tõsiselt. Näiteks veetakse südalinnast lumi ära. Kõik tehnilised seadmed olid iseseisvuse väljakul juba eile kohal, sest seekord ei loe näitleja Nils Matia-Steinberg manifesti ette mitte Endla teatri rõdu kujutavalt monumendilt vaid tegemist on hologrammiga. Ette kantakse terve audiuisuaalne lavastus, mida korratakse õhtul kella seitsme ja üheksa vahel neli korda pluss kolm seitse- kaks kommuniti kaasasutaja Sten Õitspuu. Tehnoloogilisi vahendeid näiteks valgust, heli, videopilti ja antud juhul ka hologrammi kasutades me oleme jutustamas sellist eestlase hinge või eestlaseks olemise ja selle kujunemise lugu vaadates esialgu minevikku, siis heites pilgu tagasi sellele olulisele kõnemomendile, manifesti ettelugemisele ning vaadates siis ka natukene tulevikku ja küsides, et kuhu siis edasi. Pilku püüdvat showd vaatama tulles peab silmas pidama, et koroonaviirus ründab praegu järjest agressiivsemalt. Pärnu linnavalitsuse avalike suhete teenistuse juhataja Anu Juurmaa Saks. Alates kella seitsmest kuni kella üheksani toimub meil etendus iseseisvusväljakul, kuhu on kõik oodatud ja kahe tunni jooksul toimub siis see etendus neli korda, nii et võtke rahulikult, võtke aega, tulge siis, kui saate ja ka väga palume, et seoses viiruse levikuga siis siin platsil on ruumi küll, et hajuge ja hoiame vahemaad ja võimalusel kandke kõigi maski, et nii on turvalisus tagatud ja loodame, et me jäi haigeks. Ester Võigats Pärnu.
### Response:
Homme on Eesti Vabariigi aastapäev. Pärnus tähistatakse seda aga varem kui mujal Eestis, sest Iseseisvusmanifesti luges kohalik advokaat Endla rõdult ette 23. veebruaril. Tänane manifesti ettelugemine toimub varasemate aastatega võrreldes siiski teisiti.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Rally Estonia infopunkt asub Tartu Ülikooli spordihoones, kus alates teisipäevast antakse välja rallipasse ja autolubasid. Täna kell üks päeval olid korraldajatel infopunktis käed-jalad tööd täis. Inimesi lubati spordihoonesse piiratud arvul. Valdavalt moodustus kuni kümmekonnast tootajast koosnenud järjekord maja välisukse juurde vestlesime kohapeal olnud inimestega. Praegu lähen autopiletit nii-öelda võtma, et passid on tegelikult juba käes. Tegelikult olen põline tartlane, et lähme viiese pundiga. Kui palju see häirib inimesi ja konkreetselt teid näiteks, et nüüd on kohustuseks tehtud rallialadel kanda maski. Tegelikult ei häiri üldse, et on arusaadav, et ilmselgelt on see ohutuste kaalutlustel ja, ja ma pean üldse ütlema, et on väga vinge üldse, et meil õnnestub üldse raja juurde hetkel saada, et et ikkagi on ju tegelikult suhteliselt keerulise olukorraga tegemist, olen ise hästi palju lugenud rally Estonia kodulehelt ja seal on küll tegelikult kõik väga hästi lahti kirjutatud ja seletatud nii-öelda, et mida peab tegema, mida peab jälgima, et, et minu jaoks on kõik vähemalt väga, väga, Kust kaugelt te olete tulnud? Sellest majutamisest on räägitud palju, et välismaalastelt kooritakse seitse nahka, aga kui hästi teil läks, sõbral on suvila Haanjas ja meil on seal hea olla ja ma arvan, et kõik on hästi, kuidas teie hindaks, kui hästi praegu ralli publik on kursis sellega kõigega, et mis tuleb siis nüüd katsetel mida tuleb jälgida ja kuidas käituda. Ma arvan, et ralli publik on tegelikult selline, kes loeb seda meediat väga palju, et ma loen enam-vähem ikkagi nagu kolmveerand nendest uudistest läbi, mis tegelikult ralli kohta kirjutatakse, eks ole, ma arvan, et see info on ikka jõudnud kohale, kes ma ei ütle, et mul maskiga väga meeldis käia, aga ja ma ei tea, kas see metsas alati vajalik on, aga vaja siin vaja. Viimane autopass tuli ka siin, piletid olid juba enne ostetud. Lähete siis ma eeldan viiele katsele, nii nagu pass siis see maksimaalne variant vist peaks olema. Just et servispark kahjuks võeti nüüd välja nii, et saab ainult neljale tuleb sellega leppida, mis on. Aga kinnitate siis seda, et kui teil oli üks võimalus oli, sellist parki seda ei ole, siis saite 20 protsenti rahast tagasi või saate tagasi. Ei tea veel, tegin selle taotluse kodulehel ära, aga see selgub vist kuu aja jooksul, ma saan aru, aga lubati küll. Aga maski kandmine, see on nüüd kohustuslikuks tehtud eilse seisuga, et kui ebamugav see on. Kui tahad rallit näha, tuleb ära kannatada, et mul on maskid kaasas ja, ja, ja elame üle, noh. Mul on see õnn, et linnas on kodu selles kohas, et kõik asjad käivad minust mööda ja maal on täpselt samamoodi, et ma olen alati õnneks seotud. Nii et siis täna siin järjekorras, kus valdavalt seisavad inimesed, kes tulevad oma ralli passi võtma, mida teie võtma üldse tulete, kas see on pass, mis teile antakse või see on midagi muud? Täpselt ei tea sellepärast, et ma olen mitu päeva neid asju ajanud, ma saan aru, neil on kiire, et ma saan aru, et ma saan mingi loa nii autole kui endale, et ma saan üldse sinna piirkonda sisse, muidu ma ei pääseks üldse koju sissegi, kuna teed on juba kinni. Ma saan siis aru, et te olete üks nendest, kes on pigem rahul sellega, et ralli teie kandist mööda käib. Mina olen ikka mitte pigem rahul, vaid olengi väga rahul. Aga mis selle rahulolu taga on? Ralli tuleb koju kätte ja see on ju vahva, kui midagi toimub. Isegi see, kui teed vahepeal pärast on sellised, et autoga on raske välja saada, nad teevad need kohe varsti korda. Mind ei häiri küll mitte midagi, see melu on seal hästi vahva.
|
Rally Estonia publik lubab käituda vastutustundlikult.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Rally Estonia infopunkt asub Tartu Ülikooli spordihoones, kus alates teisipäevast antakse välja rallipasse ja autolubasid. Täna kell üks päeval olid korraldajatel infopunktis käed-jalad tööd täis. Inimesi lubati spordihoonesse piiratud arvul. Valdavalt moodustus kuni kümmekonnast tootajast koosnenud järjekord maja välisukse juurde vestlesime kohapeal olnud inimestega. Praegu lähen autopiletit nii-öelda võtma, et passid on tegelikult juba käes. Tegelikult olen põline tartlane, et lähme viiese pundiga. Kui palju see häirib inimesi ja konkreetselt teid näiteks, et nüüd on kohustuseks tehtud rallialadel kanda maski. Tegelikult ei häiri üldse, et on arusaadav, et ilmselgelt on see ohutuste kaalutlustel ja, ja ma pean üldse ütlema, et on väga vinge üldse, et meil õnnestub üldse raja juurde hetkel saada, et et ikkagi on ju tegelikult suhteliselt keerulise olukorraga tegemist, olen ise hästi palju lugenud rally Estonia kodulehelt ja seal on küll tegelikult kõik väga hästi lahti kirjutatud ja seletatud nii-öelda, et mida peab tegema, mida peab jälgima, et, et minu jaoks on kõik vähemalt väga, väga, Kust kaugelt te olete tulnud? Sellest majutamisest on räägitud palju, et välismaalastelt kooritakse seitse nahka, aga kui hästi teil läks, sõbral on suvila Haanjas ja meil on seal hea olla ja ma arvan, et kõik on hästi, kuidas teie hindaks, kui hästi praegu ralli publik on kursis sellega kõigega, et mis tuleb siis nüüd katsetel mida tuleb jälgida ja kuidas käituda. Ma arvan, et ralli publik on tegelikult selline, kes loeb seda meediat väga palju, et ma loen enam-vähem ikkagi nagu kolmveerand nendest uudistest läbi, mis tegelikult ralli kohta kirjutatakse, eks ole, ma arvan, et see info on ikka jõudnud kohale, kes ma ei ütle, et mul maskiga väga meeldis käia, aga ja ma ei tea, kas see metsas alati vajalik on, aga vaja siin vaja. Viimane autopass tuli ka siin, piletid olid juba enne ostetud. Lähete siis ma eeldan viiele katsele, nii nagu pass siis see maksimaalne variant vist peaks olema. Just et servispark kahjuks võeti nüüd välja nii, et saab ainult neljale tuleb sellega leppida, mis on. Aga kinnitate siis seda, et kui teil oli üks võimalus oli, sellist parki seda ei ole, siis saite 20 protsenti rahast tagasi või saate tagasi. Ei tea veel, tegin selle taotluse kodulehel ära, aga see selgub vist kuu aja jooksul, ma saan aru, aga lubati küll. Aga maski kandmine, see on nüüd kohustuslikuks tehtud eilse seisuga, et kui ebamugav see on. Kui tahad rallit näha, tuleb ära kannatada, et mul on maskid kaasas ja, ja, ja elame üle, noh. Mul on see õnn, et linnas on kodu selles kohas, et kõik asjad käivad minust mööda ja maal on täpselt samamoodi, et ma olen alati õnneks seotud. Nii et siis täna siin järjekorras, kus valdavalt seisavad inimesed, kes tulevad oma ralli passi võtma, mida teie võtma üldse tulete, kas see on pass, mis teile antakse või see on midagi muud? Täpselt ei tea sellepärast, et ma olen mitu päeva neid asju ajanud, ma saan aru, neil on kiire, et ma saan aru, et ma saan mingi loa nii autole kui endale, et ma saan üldse sinna piirkonda sisse, muidu ma ei pääseks üldse koju sissegi, kuna teed on juba kinni. Ma saan siis aru, et te olete üks nendest, kes on pigem rahul sellega, et ralli teie kandist mööda käib. Mina olen ikka mitte pigem rahul, vaid olengi väga rahul. Aga mis selle rahulolu taga on? Ralli tuleb koju kätte ja see on ju vahva, kui midagi toimub. Isegi see, kui teed vahepeal pärast on sellised, et autoga on raske välja saada, nad teevad need kohe varsti korda. Mind ei häiri küll mitte midagi, see melu on seal hästi vahva.
### Response:
Rally Estonia publik lubab käituda vastutustundlikult.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ameeriklastel on luure üpriski efektiivne ja seda nähti ette ja tegelikult siis sellest kahest baasist, mis lööki alla läksid, see on siis salassad. Ja Erbelis viidi tegelikult mehed välja, nii et ka UUSA koalitsiooni poolselt kaotusi ei olnud. Rünnaku nimeks pandi märter Sulemani. Nad väitsid, et see on esimene etapp. Tegeleb sellega siis eriüksused tegelikult. Ja nad on muidugi praegu õhku kõvasti täis, siin ähvardavad veel, et kui vastulöök mingi tuleb, siis viiakse see tegevus ka USA kontinendile. Ma hästi ei usu seda kõike. Aga eks täna peaks pärastlõunat siis USA president, et tegema avalduse, mis on siis USA otsus või koalitsioonijõudude otsus. Mis edasi saab, igatahes, ei Iraagi poole peal ega koalitsiooni poole peal keegi surma ega viga ei saanud sõjaväelase sõjaväelaste, ma mõtlen.
|
Riigikogu riigikaitse komisjoni liige erukindral Ants Laaneots ütles, et Iraani korraldatud rünnak toimus ohvriteta tänu ameeriklaste heale eelhoiatussüsteemile.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ameeriklastel on luure üpriski efektiivne ja seda nähti ette ja tegelikult siis sellest kahest baasist, mis lööki alla läksid, see on siis salassad. Ja Erbelis viidi tegelikult mehed välja, nii et ka UUSA koalitsiooni poolselt kaotusi ei olnud. Rünnaku nimeks pandi märter Sulemani. Nad väitsid, et see on esimene etapp. Tegeleb sellega siis eriüksused tegelikult. Ja nad on muidugi praegu õhku kõvasti täis, siin ähvardavad veel, et kui vastulöök mingi tuleb, siis viiakse see tegevus ka USA kontinendile. Ma hästi ei usu seda kõike. Aga eks täna peaks pärastlõunat siis USA president, et tegema avalduse, mis on siis USA otsus või koalitsioonijõudude otsus. Mis edasi saab, igatahes, ei Iraagi poole peal ega koalitsiooni poole peal keegi surma ega viga ei saanud sõjaväelase sõjaväelaste, ma mõtlen.
### Response:
Riigikogu riigikaitse komisjoni liige erukindral Ants Laaneots ütles, et Iraani korraldatud rünnak toimus ohvriteta tänu ameeriklaste heale eelhoiatussüsteemile.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui vaadata nüüd seda viimast 30 aastat, et siin tõesti võib näha seda, et, et Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid ka on teinud seda niisugust erinevust, mis oli kusagil 90.-te aastate algul väga suur ja süsteem suures osas taga, et ka ütleme statistikaameti täna avaldatud keskmise eluhea andmed näitavad, et me oleme näiteks siin, põhjanaabritest, Soomest maas oma keskmise elueaga kusagil kolm aastat, mis ei ole väga suur erinevus, et kui me vaatame 30 aastat tagasi, siis, siis see erisus oli ikkagi vähenes sinna sinna 10-le aastale ja, ja noh, ütleme, et kui me vaatame sündimust, siis, siis on teada see, et, et Eesti sündimus on hetkel kõrgem kui Soomes, nii et need niisugused ütleme sellest nõukogude aja pärandist tulenevad asjad on jah, jah, paljus nagu taandunud, nad ei ole kõigis asjades näiteks seesama keskmine eluiga täiesti kadunud, aga, aga nad on suhteliselt niisuguseks väikeseks muutunud. Kas me praegu võime uuesti ka ümber hinnata neid varasemaid prognoose, kus on ennustatud, et Eestis elavate inimeste arv langeb sajandi keskpaigaks sajandi teiseks pooleks ikka väga madalale, tegelik elu on sellesse juba korrektuure toonud. Et kui võis näha 2000.-te alguses selliseid prognoose, mis langetasid Eesti rahvaarvu sinna kuskile 700 800000 juurde, mitte siis 21. sajandi lõpuks vaid keskpaigaks, siis noh, praegusel juhul see väljavaade on jah, positiivsem kindlasti. Kuidas on aga eestlaste arvuga? Sellega on, on siis niimoodi, et eks ta on viimastel aastatel, kui vaadata statistikaameti numbreid, suurenenud, et aga, aga ta on ikkagi siis viimased, viimane arv. 2021. aasta algul oli 914000 eestlast siin Eestis elas, et ütleme, et kui me vaatame sinna 80.-te aastate lõppu, et siis see arv oli 960000.
|
Demograaf Allan Puur ütles, et demograafilised trendid Eestis ja Lääneriikides on võrdustumas, seda ka eluea pikkuse võrdluses.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui vaadata nüüd seda viimast 30 aastat, et siin tõesti võib näha seda, et, et Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid ka on teinud seda niisugust erinevust, mis oli kusagil 90.-te aastate algul väga suur ja süsteem suures osas taga, et ka ütleme statistikaameti täna avaldatud keskmise eluhea andmed näitavad, et me oleme näiteks siin, põhjanaabritest, Soomest maas oma keskmise elueaga kusagil kolm aastat, mis ei ole väga suur erinevus, et kui me vaatame 30 aastat tagasi, siis, siis see erisus oli ikkagi vähenes sinna sinna 10-le aastale ja, ja noh, ütleme, et kui me vaatame sündimust, siis, siis on teada see, et, et Eesti sündimus on hetkel kõrgem kui Soomes, nii et need niisugused ütleme sellest nõukogude aja pärandist tulenevad asjad on jah, jah, paljus nagu taandunud, nad ei ole kõigis asjades näiteks seesama keskmine eluiga täiesti kadunud, aga, aga nad on suhteliselt niisuguseks väikeseks muutunud. Kas me praegu võime uuesti ka ümber hinnata neid varasemaid prognoose, kus on ennustatud, et Eestis elavate inimeste arv langeb sajandi keskpaigaks sajandi teiseks pooleks ikka väga madalale, tegelik elu on sellesse juba korrektuure toonud. Et kui võis näha 2000.-te alguses selliseid prognoose, mis langetasid Eesti rahvaarvu sinna kuskile 700 800000 juurde, mitte siis 21. sajandi lõpuks vaid keskpaigaks, siis noh, praegusel juhul see väljavaade on jah, positiivsem kindlasti. Kuidas on aga eestlaste arvuga? Sellega on, on siis niimoodi, et eks ta on viimastel aastatel, kui vaadata statistikaameti numbreid, suurenenud, et aga, aga ta on ikkagi siis viimased, viimane arv. 2021. aasta algul oli 914000 eestlast siin Eestis elas, et ütleme, et kui me vaatame sinna 80.-te aastate lõppu, et siis see arv oli 960000.
### Response:
Demograaf Allan Puur ütles, et demograafilised trendid Eestis ja Lääneriikides on võrdustumas, seda ka eluea pikkuse võrdluses.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Peaminister Andrus Ansip nentis, et praegu räägivad kõik poliitikud oma kohtumistel majanduskriisist, hoolimata sellest, mis on ametlikus päevakorras. Eesti tervitab Euroopa Komisjoni majanduse elavdamise kava ja annab selle kava täitmisse ka oma panuse. Peaminister rõhutas taas Eesti soovi ühineda eurotsooniga niipea kui võimalik ehk esimesest jaanuarist 2011 ning ütles, et seetõttu on eelarve tasakaalu probleemid eriti olulised. Eesti tervitab ka Euroopa komisjoni poolt välja töötatud Läänemere ühenduste energiaühenduste plaane selle plaani alusel kavandatav 100 miljonit eurot Estlinki teise merekaabli väljaehitamiseks oleks kindlasti suureks abiks balti riikide energiajulgeoleku suurendamisel. Edasi sai sõna Euroopa Komisjoni president, kes kinnitas, et peab talle Maarja Maristi omistamist suureks auks ja lisas. Kinnitame, et toetame täielikult seda joont, mida Eesti valitsus on võtnud, et oleks range eelarvedistsipliin tagatud makromajanduslik stabiilsus sellises keerulises olukorras, nagu meil praegu on. Barroso ütles, et toetab ka suunda viia läbi struktuurseid reforme, tasakaalustada majandus. See kõik on eelduseks, et liituda eurotsooniga väikestest ja suurtest riikidest ning oma huvide kaitsmisest rääkides ütles Barroso, et Euroopa Liidu edu peidab endas ühise turu ja vastastikuse solidaarsuse kombinatsiooni, kus liikmesriigid austavad 11 vaatamata sellele, kui suur ta on või milline on ta majandus. Protektsionism on alati ahvatlev, kui majanduse seis halveneb ja seda tuleb ette igal pool. Euroopa liidus on seda seni õnnestunud vältida. Loodan, et meil õnnestub ka edaspidi seda teha, sest on üldiselt teada, et protektsionism ei too töökohti juurde, vaid kaotab neid. Kiideti ka teineteist. Barroso tänas Eestit Euroopa-meelse joone eest, mida riik ajab ja ütles taas, et Euroopa on tugevam, kui riigid tegutsevad koordineeritult. Peaminister Ansip on alati seda joont kaitsnud, kaitstes loomulikult Eesti huve, kuid tehes seda täielikult Euroopa vaimus. Andrus Ansip lisas aga omalt poolt Ma olen veendunud, et Euroopa komisjon on Euroopa Liit väga hästi juhtinud ja ma olen ka veendunud selles, et Jose Manuel Barroso on presidendina Euroopa komisjoni väga hästi juhtinud ja seetõttu ma sooviksin kindlasti näha Jose Manuel Barroso Euroopa Komisjoni presidendi ametis ka järgmisel valimisperioodil.
|
Teiste hulgas sai täna Kadriorus Eesti riikliku preemia ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso. Seejärel tuldi ajakirjanike ette.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Peaminister Andrus Ansip nentis, et praegu räägivad kõik poliitikud oma kohtumistel majanduskriisist, hoolimata sellest, mis on ametlikus päevakorras. Eesti tervitab Euroopa Komisjoni majanduse elavdamise kava ja annab selle kava täitmisse ka oma panuse. Peaminister rõhutas taas Eesti soovi ühineda eurotsooniga niipea kui võimalik ehk esimesest jaanuarist 2011 ning ütles, et seetõttu on eelarve tasakaalu probleemid eriti olulised. Eesti tervitab ka Euroopa komisjoni poolt välja töötatud Läänemere ühenduste energiaühenduste plaane selle plaani alusel kavandatav 100 miljonit eurot Estlinki teise merekaabli väljaehitamiseks oleks kindlasti suureks abiks balti riikide energiajulgeoleku suurendamisel. Edasi sai sõna Euroopa Komisjoni president, kes kinnitas, et peab talle Maarja Maristi omistamist suureks auks ja lisas. Kinnitame, et toetame täielikult seda joont, mida Eesti valitsus on võtnud, et oleks range eelarvedistsipliin tagatud makromajanduslik stabiilsus sellises keerulises olukorras, nagu meil praegu on. Barroso ütles, et toetab ka suunda viia läbi struktuurseid reforme, tasakaalustada majandus. See kõik on eelduseks, et liituda eurotsooniga väikestest ja suurtest riikidest ning oma huvide kaitsmisest rääkides ütles Barroso, et Euroopa Liidu edu peidab endas ühise turu ja vastastikuse solidaarsuse kombinatsiooni, kus liikmesriigid austavad 11 vaatamata sellele, kui suur ta on või milline on ta majandus. Protektsionism on alati ahvatlev, kui majanduse seis halveneb ja seda tuleb ette igal pool. Euroopa liidus on seda seni õnnestunud vältida. Loodan, et meil õnnestub ka edaspidi seda teha, sest on üldiselt teada, et protektsionism ei too töökohti juurde, vaid kaotab neid. Kiideti ka teineteist. Barroso tänas Eestit Euroopa-meelse joone eest, mida riik ajab ja ütles taas, et Euroopa on tugevam, kui riigid tegutsevad koordineeritult. Peaminister Ansip on alati seda joont kaitsnud, kaitstes loomulikult Eesti huve, kuid tehes seda täielikult Euroopa vaimus. Andrus Ansip lisas aga omalt poolt Ma olen veendunud, et Euroopa komisjon on Euroopa Liit väga hästi juhtinud ja ma olen ka veendunud selles, et Jose Manuel Barroso on presidendina Euroopa komisjoni väga hästi juhtinud ja seetõttu ma sooviksin kindlasti näha Jose Manuel Barroso Euroopa Komisjoni presidendi ametis ka järgmisel valimisperioodil.
### Response:
Teiste hulgas sai täna Kadriorus Eesti riikliku preemia ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso. Seejärel tuldi ajakirjanike ette.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Veneetsias võtab võimust viimase 50 aasta kõrgeim tõusuvesi, vesi on tõusnud 1,87 meetrini ning üle ujutanud paljud vaatamisväärsused. Linnapea Luigi Brugnaro lubas välja kuulutada katastroofiolukorra ning hoiatas, et üleujutus võib jätta linnale kestva jälje. Belestrina saarel, mis eraldab Veneetsia Laguuni Aadria merest, hukkus üleujutuse tõttu kaks inimest. Lisaks tõusuveele tõusis linnas ka tugev torm. Veneetsias puhkusel viibiva Marie Virta sõnul on alates eilses linnas kuulda üleujutuse eest hoiatavaid sireene. Olukord on väga-väga vesine ja kõik inimesed, kellel veel midagi päästa, on. Päästavad, et praegu just näen, kuidas üks paat jäi mööda meie aknast ja võtab veel viimased mööbli siit uksest välja nagu ja eile õhtul, kui me olime lastega linnas, siis väiksem laps sai ainult meie seljas. Koju, ja kõik, kellel oli vähemalt umbes puusakõrgel kaup või kuskil poodides, siis see tuli päästa nagu ja vett pumbati nagu igalt poolt välja nagu, aga seda vett on lihtsalt nii palju, et selle ei saa vastu enam kahjuks. Ma olen jõudnud lugeda seda, et kõik koolid on tänagi ja palutakse inimestel, kes vähegi võimalik on, et kusagile tähtsamatesse punktidesse nagu mitte minna nagu takistada seda üldse liiklust või seda, mis on nagu.
|
Veneetsias võtab võimust viimase viiekümne aasta kõrgeim tõusuvesi. Linnapea Luigi Brugnaro lubas välja kuulutada katastroofiolukorra ning hoiatas, et üleujutus võib jätta linnale kestva jälje. Reene Leas rääkis Veneetsias puhkusel viibiva eestlase Marie Virtaga.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Veneetsias võtab võimust viimase 50 aasta kõrgeim tõusuvesi, vesi on tõusnud 1,87 meetrini ning üle ujutanud paljud vaatamisväärsused. Linnapea Luigi Brugnaro lubas välja kuulutada katastroofiolukorra ning hoiatas, et üleujutus võib jätta linnale kestva jälje. Belestrina saarel, mis eraldab Veneetsia Laguuni Aadria merest, hukkus üleujutuse tõttu kaks inimest. Lisaks tõusuveele tõusis linnas ka tugev torm. Veneetsias puhkusel viibiva Marie Virta sõnul on alates eilses linnas kuulda üleujutuse eest hoiatavaid sireene. Olukord on väga-väga vesine ja kõik inimesed, kellel veel midagi päästa, on. Päästavad, et praegu just näen, kuidas üks paat jäi mööda meie aknast ja võtab veel viimased mööbli siit uksest välja nagu ja eile õhtul, kui me olime lastega linnas, siis väiksem laps sai ainult meie seljas. Koju, ja kõik, kellel oli vähemalt umbes puusakõrgel kaup või kuskil poodides, siis see tuli päästa nagu ja vett pumbati nagu igalt poolt välja nagu, aga seda vett on lihtsalt nii palju, et selle ei saa vastu enam kahjuks. Ma olen jõudnud lugeda seda, et kõik koolid on tänagi ja palutakse inimestel, kes vähegi võimalik on, et kusagile tähtsamatesse punktidesse nagu mitte minna nagu takistada seda üldse liiklust või seda, mis on nagu.
### Response:
Veneetsias võtab võimust viimase viiekümne aasta kõrgeim tõusuvesi. Linnapea Luigi Brugnaro lubas välja kuulutada katastroofiolukorra ning hoiatas, et üleujutus võib jätta linnale kestva jälje. Reene Leas rääkis Veneetsias puhkusel viibiva eestlase Marie Virtaga.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Koondatud politseiametnike arv on 424. Need on need inimesed, kes reaalselt lahkusid. Politseist koondatud teenistujate arv, kes ka reaalselt politsei teenistust lahkus, on 85 koondatud teenistutajate arv, kes töötasid töölepinguga, on 132 teise politseiasutusse üleviidud. Politsei ametnike arv on 31. Madalamale ametiastmele viidi üle politseiametniku 178. Kokku on Eesti vabariigi valitsuse poolt kehtestatud politseiametnike piiriarvuks praegusel hetkel 3800 politseinikku. Raha politseinike koondamiseks kulus väljapool politseile eraldatud eelarve vahendeid viis miljonit krooni. Ehk teisiti öeldes. Politseiamet 1999. aastal hoidis kokku oma vahendeid, nii et aasta lõpus oli võimalik koondamist läbi viia ja valitsuse poole pealt anti viis miljonit juurde. Kui ma nüüd peast ütlen, siis suurusjärk, mis üldse kulus koondamiseks, kui ma ei eksi, oli 20 miljonit krooni. Edasi, mis puudutab nüüd seda, et ei räägitud kusagil midagi läbi, siis vastan nii. Politseiamet arutas läbi oma prefektidega neid koondamisi. Prefektid pidid arutama läbi kohalike omavalitsuste. Liitudes omavalitsuste esindajatega, võin kinnitada, et näiteks Viljandis seda tehti. Esitati vastu lauseid, vahetati kirju, ka maavanemad esitasid oma protestid, neid arutati ja võimalusel ka arvestati, vähendati kokku 45 inimese koondamist. Anti tähendab neid kohti täiendavalt maakondadele juurde. See puudutas Viljandit Saaremaal Harju Raplamaad ja Põlvat, kui ma ei eksi, ja Ida-Virut. Kui täna on olukord kuskil muutunud selliseks, et politsei jõua õigeks saaks kohale, siis on see see küsimus, mida tuleb esitada kindlasti. Prefektile ei tohiks olla takistuseks täna ei transpordiküsimused ega sideküsimused. Need on maapiirkondades lahendatud, Tallinnas on siin mõningaid probleeme, meil ei tohiks olla küsimuseks ka see, et politseinik ei jätku kõik ametikohad tänasel hetkel on praktiliselt täidetud ja praegu käib siis läbivaatamine, mida teha? Koosseisudega suveks.
|
Siseminister Tarmo Loodus andis Riigikogu infotunnis aru politseireformi statistikast ja maksumusest.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Koondatud politseiametnike arv on 424. Need on need inimesed, kes reaalselt lahkusid. Politseist koondatud teenistujate arv, kes ka reaalselt politsei teenistust lahkus, on 85 koondatud teenistutajate arv, kes töötasid töölepinguga, on 132 teise politseiasutusse üleviidud. Politsei ametnike arv on 31. Madalamale ametiastmele viidi üle politseiametniku 178. Kokku on Eesti vabariigi valitsuse poolt kehtestatud politseiametnike piiriarvuks praegusel hetkel 3800 politseinikku. Raha politseinike koondamiseks kulus väljapool politseile eraldatud eelarve vahendeid viis miljonit krooni. Ehk teisiti öeldes. Politseiamet 1999. aastal hoidis kokku oma vahendeid, nii et aasta lõpus oli võimalik koondamist läbi viia ja valitsuse poole pealt anti viis miljonit juurde. Kui ma nüüd peast ütlen, siis suurusjärk, mis üldse kulus koondamiseks, kui ma ei eksi, oli 20 miljonit krooni. Edasi, mis puudutab nüüd seda, et ei räägitud kusagil midagi läbi, siis vastan nii. Politseiamet arutas läbi oma prefektidega neid koondamisi. Prefektid pidid arutama läbi kohalike omavalitsuste. Liitudes omavalitsuste esindajatega, võin kinnitada, et näiteks Viljandis seda tehti. Esitati vastu lauseid, vahetati kirju, ka maavanemad esitasid oma protestid, neid arutati ja võimalusel ka arvestati, vähendati kokku 45 inimese koondamist. Anti tähendab neid kohti täiendavalt maakondadele juurde. See puudutas Viljandit Saaremaal Harju Raplamaad ja Põlvat, kui ma ei eksi, ja Ida-Virut. Kui täna on olukord kuskil muutunud selliseks, et politsei jõua õigeks saaks kohale, siis on see see küsimus, mida tuleb esitada kindlasti. Prefektile ei tohiks olla takistuseks täna ei transpordiküsimused ega sideküsimused. Need on maapiirkondades lahendatud, Tallinnas on siin mõningaid probleeme, meil ei tohiks olla küsimuseks ka see, et politseinik ei jätku kõik ametikohad tänasel hetkel on praktiliselt täidetud ja praegu käib siis läbivaatamine, mida teha? Koosseisudega suveks.
### Response:
Siseminister Tarmo Loodus andis Riigikogu infotunnis aru politseireformi statistikast ja maksumusest.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Praegu me hindame pigem pessimistlikumaks seda, seda olukorda ja, ja leiame, tõenäoliselt tuleb terve terviseameti varu maha kanda. Seda on siis üle 250000 doosi või siis originaali kahjude täielik nii-öelda see summa või hinnang veel alles selgub, võib ta olla sinna kuhugi kolme miljoni euro kanti võib-olla nendest vaktsiinidest kõige aeg sed meie jaoks ongi haiglates kasutatavad nii-öelda need erakorralised vaktsiinide, et on difteeria, teetanus, tuberkuloos, marutaudi ravim, noh selliste ga on kiire. Praegu on tarnijatega suusõnalised kokkulepped saavuta osad nendest on valmis kiirtarnetega Eestisse, need ravimid juba ka järgmisel nädalal vähemalt esimesel võimalusel järgmisel nädalal tooma teistega võib minna natukene kauem aega, aga praegu töö käib selleks, et võimalikult kiiresti oleksid need varud taastatud. Me hetkel kaardistame, mis olukord on haiglates ja arsti, et teada siis kui palju siis lisada kiirust nendele kriitilistele tarnetele. Hetkel meil veel täit teadmist ei ole, palju on haiglates, me teame, palju on meil endal terviseametis erinevates vaheladudes vaktsiine olemas, me teame, palju on hulgimüüjate juures olemas, aga, aga täit selgust veel siin osas ei ole, selle nimel tehakse praegu kõvasti tööd, enne kui varud lõpevad, oleksid juba uued tarned olemas. Loomulikult siin on oluline teada, et kui vaktsiinid on seisnud, ütleme, soojas temperatuuris nad ei muutu inimese jaoks ohtlikuks nende toime, et sealt väheneb, et nad ei ole enam nii efektiivsed, et see on võib-olla oluline vahe aru saada.
|
Terviseamet kannab ohutuse huvides maha ilmselt kõik rikki läinud külmlaos olnud vaktsiinid ja ravimid.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Praegu me hindame pigem pessimistlikumaks seda, seda olukorda ja, ja leiame, tõenäoliselt tuleb terve terviseameti varu maha kanda. Seda on siis üle 250000 doosi või siis originaali kahjude täielik nii-öelda see summa või hinnang veel alles selgub, võib ta olla sinna kuhugi kolme miljoni euro kanti võib-olla nendest vaktsiinidest kõige aeg sed meie jaoks ongi haiglates kasutatavad nii-öelda need erakorralised vaktsiinide, et on difteeria, teetanus, tuberkuloos, marutaudi ravim, noh selliste ga on kiire. Praegu on tarnijatega suusõnalised kokkulepped saavuta osad nendest on valmis kiirtarnetega Eestisse, need ravimid juba ka järgmisel nädalal vähemalt esimesel võimalusel järgmisel nädalal tooma teistega võib minna natukene kauem aega, aga praegu töö käib selleks, et võimalikult kiiresti oleksid need varud taastatud. Me hetkel kaardistame, mis olukord on haiglates ja arsti, et teada siis kui palju siis lisada kiirust nendele kriitilistele tarnetele. Hetkel meil veel täit teadmist ei ole, palju on haiglates, me teame, palju on meil endal terviseametis erinevates vaheladudes vaktsiine olemas, me teame, palju on hulgimüüjate juures olemas, aga, aga täit selgust veel siin osas ei ole, selle nimel tehakse praegu kõvasti tööd, enne kui varud lõpevad, oleksid juba uued tarned olemas. Loomulikult siin on oluline teada, et kui vaktsiinid on seisnud, ütleme, soojas temperatuuris nad ei muutu inimese jaoks ohtlikuks nende toime, et sealt väheneb, et nad ei ole enam nii efektiivsed, et see on võib-olla oluline vahe aru saada.
### Response:
Terviseamet kannab ohutuse huvides maha ilmselt kõik rikki läinud külmlaos olnud vaktsiinid ja ravimid.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti Panga põhisõnumiks oli, et pärast välissokke ja majanduslangust on Eesti majanduskeskkond stabiliseerunud. Eesti Panga president Vahur Krahv. Selle aasta esimese poolaastaga oleme läbinud stabiliseerimisprotsessi pöördelise perioodi, kus on toimunud majanduse kohanemine. See majanduse kohanemine on osutunud veidi pikemaks kui eeldasime kuid mis on selge? Ees ootab kindlalt meid tõusu faas. Arvestades aga oodatust suuremat majanduslangust esimesel poolaastal ja prognoositust aeglasemat kasvu taastumist maailma ulatuses eeldab Eesti pank, et Eesti majanduse reaalkasv jääb 1999. aastal parimal juhul nulli lähedale. Tõenäolisemalt aga on see negatiivne. Vältimatu on eelarve puudujääk, seda umbes viis protsenti. See on põhjustatud eelmisel aastal valele majanduskasvu prognoosile tuginevast tasakaalustamata eelarve vastuvõtmise est ning ka küllaltki tagasihoidliku mahuga lisaeelarvest, mis lähtus ikkagi liiga optimistlikust tuleviku prognoosist. Oodatust tunduvalt väiksem oli maksude, eriti kaudsete maksude ja sotsiaalmaksu laekumine. Puuduv raha omakorda saadakse reservidest, mida on kogutud muudel eesmärkidel kasutamiseks, nagu näiteks pensionireformi läbiviimiseks. Järgmise aasta prognoos on siiski tuginevalt praegu kujunenud olukorrale nii Eestis kui kogu maailma majanduses. Lootust andev Vahur Kraft. Arenevate turgude olukord on oluliselt paranenud ja deflatsiooni ootused on praeguseks möödunud. Rahvusvaheline valuutafond on pidevalt tõstnud maailma majanduse kasvuprognoosi ja selle aasta septembrikuus on selleks juba siis 2,8 protsenti. Sama suurt kasvu eeldatakse ka Euroopa Liidu riikides. Samal ajal arengumaade väljavaateid hinnatakse veelgi kõrgemalt, näiteks ka eelkõige siis kriisidest kannatanud Ida-Aasias. Majanduskasvu ks prognoositakse isegi kuni 5,2 protsenti. Mis puutub konkreetselt Eestisse, siis ennustab Eesti pank meie järgmise aasta majanduskasvuks kolm kuni 4,5 protsenti ning veel kord sõna Eesti Panga presidendile. Eestile on majanduskasvu taastumine eriti oluline mitte ainult sellepärast, et, et see tõstaks justkui elujärge ja vähendab tööpuudust ning aitab lahendada muid sotsiaalseid probleeme, vaid tegelikult eelkõige ka selle tõttu et kasvu taastamise kiirus ja ulatus näitavad meie majanduse suutlikkust sõna otseses mõttes euro integratsiooniks ehk siis võimet ühineda Euroopa Liidu majanduse tõusufaasiga.
|
Eesti Pank tegi majandus- ja rahandusaasta kokkuvõtte. Uku Toom ja Eesti Panga president Vahur Kraft.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti Panga põhisõnumiks oli, et pärast välissokke ja majanduslangust on Eesti majanduskeskkond stabiliseerunud. Eesti Panga president Vahur Krahv. Selle aasta esimese poolaastaga oleme läbinud stabiliseerimisprotsessi pöördelise perioodi, kus on toimunud majanduse kohanemine. See majanduse kohanemine on osutunud veidi pikemaks kui eeldasime kuid mis on selge? Ees ootab kindlalt meid tõusu faas. Arvestades aga oodatust suuremat majanduslangust esimesel poolaastal ja prognoositust aeglasemat kasvu taastumist maailma ulatuses eeldab Eesti pank, et Eesti majanduse reaalkasv jääb 1999. aastal parimal juhul nulli lähedale. Tõenäolisemalt aga on see negatiivne. Vältimatu on eelarve puudujääk, seda umbes viis protsenti. See on põhjustatud eelmisel aastal valele majanduskasvu prognoosile tuginevast tasakaalustamata eelarve vastuvõtmise est ning ka küllaltki tagasihoidliku mahuga lisaeelarvest, mis lähtus ikkagi liiga optimistlikust tuleviku prognoosist. Oodatust tunduvalt väiksem oli maksude, eriti kaudsete maksude ja sotsiaalmaksu laekumine. Puuduv raha omakorda saadakse reservidest, mida on kogutud muudel eesmärkidel kasutamiseks, nagu näiteks pensionireformi läbiviimiseks. Järgmise aasta prognoos on siiski tuginevalt praegu kujunenud olukorrale nii Eestis kui kogu maailma majanduses. Lootust andev Vahur Kraft. Arenevate turgude olukord on oluliselt paranenud ja deflatsiooni ootused on praeguseks möödunud. Rahvusvaheline valuutafond on pidevalt tõstnud maailma majanduse kasvuprognoosi ja selle aasta septembrikuus on selleks juba siis 2,8 protsenti. Sama suurt kasvu eeldatakse ka Euroopa Liidu riikides. Samal ajal arengumaade väljavaateid hinnatakse veelgi kõrgemalt, näiteks ka eelkõige siis kriisidest kannatanud Ida-Aasias. Majanduskasvu ks prognoositakse isegi kuni 5,2 protsenti. Mis puutub konkreetselt Eestisse, siis ennustab Eesti pank meie järgmise aasta majanduskasvuks kolm kuni 4,5 protsenti ning veel kord sõna Eesti Panga presidendile. Eestile on majanduskasvu taastumine eriti oluline mitte ainult sellepärast, et, et see tõstaks justkui elujärge ja vähendab tööpuudust ning aitab lahendada muid sotsiaalseid probleeme, vaid tegelikult eelkõige ka selle tõttu et kasvu taastamise kiirus ja ulatus näitavad meie majanduse suutlikkust sõna otseses mõttes euro integratsiooniks ehk siis võimet ühineda Euroopa Liidu majanduse tõusufaasiga.
### Response:
Eesti Pank tegi majandus- ja rahandusaasta kokkuvõtte. Uku Toom ja Eesti Panga president Vahur Kraft.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Paremäärmuslust on sõjajärgsel Saksamaal aeg-ajalt ikka taaselustada püütud eriti just Ida-Saksamaal, kus puudub riigi lääneosale omane tugev äratõukereaktsioon kõige paremäärmusliku suhtes. Alternatiiv Saksamaale on aga saksa paremäärmusluse nišis olnud esimene tõeliselt edukas partei. Nüüd aga on koroonaparteile laastavat mõju avaldanud ning erakonnas lõõmav sisetüli sellele veel oma osa lisanud. Nimelt visati hiljuti parteist välja Brandenburgi liidumaa parteiosakonna juht Andreas Kalbits, kelle vaated juba parteijuhtide jaoks piinlikult Natsi-Saksamaad meenutama hakkasid. Kalbitsi aatekaaslasi on alternatiivist Saksamaale eri hinnanguil aga 20 kuni 40 protsenti. Suurem osa neist just Berliini ümbritseval Brandenburgi liidumaal, mis kalbitsile ka truuks jäi. Partei teine suur häda on see, et paljud partei senised pooldajad tüdisid koroona ohjeldamispiiranguist kõige kiiremini partei seda aga tähele ei pannud. Märtsi alguses oli alternatiiv Saksamaale üks kõige rangemaid piiranguid pooldavaid erakondi. Praeguseks on hüpatud piirangute vastaste paati. Piirangute vastaste meeleavalduste korraldajad ja seal osalejad saavad aga suurepäraselt aru, et partei ei ole mitte lihtsalt protestide eestvedaja vaid ühines protesti liikumisega alles siis, kui see juba niigi tugevaks oli muutunud ning seega üritab lihtsalt olukorda oma huvides ära kasutada. See arusaamine koos partei sisetüliga on erakonna populaarsust üleriigilises arvamusküsitlustes langetanud kohati alla 10 protsendi. Parteijuhtide enda hinnangul on nende arvamuse muutus koroonaviiruse osas täiesti loomulik ja just eesrindlik. Kui keegi teine veel karme piiranguid ei pooldanud, said nemad piirangute vajalikkusest aru, kuid nüüd, kus valitsus on piirangusse kinni jäänud kutsub alternatiiv Saksamaale neid õigeaegselt leevendama ja riigi avamisega mitte hilinema. Sisetüli on aga partei seadnud raske valiku ette. Kas hakata tõsimeelselt natsiparteiks või liikuda edasi ohutumat parempopulistlikku liini mööda. Ida-Saksamaal on alternatiiv Saksamaale suutnud protestipartei kohalt edukalt välja vahetada vasakpartei ning Brandenburgis tõusta koguni populaarsuselt teiseks parteiks. Ida-Saksamaal aga köidavad rahvast just võimalikult käremeelsed seisukohad. Tüüpilised parempopulistid nagu Bernt Luke ja Fraukepetri on natsimeelsemate poliitikute poolt parteijuhtkonnast välja tõrjutud. Saksa poliitikavaatlejate hinnangul ei tähenda praegune kriis partei lõpp vaid alternatiiv Saksamaale hülgab veelgi rohkem tüüpilisi parempopulistlikke seisukohti ning muutub senisest avameelsemalt otseselt paremäärmuslikuks. See tähendab küll kõndimist Saksamaa põhiseaduse lubatu piiril, kuid tõotab seevastu ohtrat poliitilist profiiti.
|
Saksamaa paremäärmuslik partei Alternatiiv Saksamaale on jõudnud kriisi lävele. Partei populaarsus langeb arvamusküsitluste põhjal pidevalt, samuti viskas partei välja oma ühe kõige äärmuslikumate vaadetega juhtivtegelase, kelle valijad aga ilmselt enam Alternatiiv Saksamaale poolt ei hääleta. Partei vähikäigu põhjuseks peetakse parteijuhtide saamatust koroonapiirangute osas selge ühisseisukoht kujundada.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Paremäärmuslust on sõjajärgsel Saksamaal aeg-ajalt ikka taaselustada püütud eriti just Ida-Saksamaal, kus puudub riigi lääneosale omane tugev äratõukereaktsioon kõige paremäärmusliku suhtes. Alternatiiv Saksamaale on aga saksa paremäärmusluse nišis olnud esimene tõeliselt edukas partei. Nüüd aga on koroonaparteile laastavat mõju avaldanud ning erakonnas lõõmav sisetüli sellele veel oma osa lisanud. Nimelt visati hiljuti parteist välja Brandenburgi liidumaa parteiosakonna juht Andreas Kalbits, kelle vaated juba parteijuhtide jaoks piinlikult Natsi-Saksamaad meenutama hakkasid. Kalbitsi aatekaaslasi on alternatiivist Saksamaale eri hinnanguil aga 20 kuni 40 protsenti. Suurem osa neist just Berliini ümbritseval Brandenburgi liidumaal, mis kalbitsile ka truuks jäi. Partei teine suur häda on see, et paljud partei senised pooldajad tüdisid koroona ohjeldamispiiranguist kõige kiiremini partei seda aga tähele ei pannud. Märtsi alguses oli alternatiiv Saksamaale üks kõige rangemaid piiranguid pooldavaid erakondi. Praeguseks on hüpatud piirangute vastaste paati. Piirangute vastaste meeleavalduste korraldajad ja seal osalejad saavad aga suurepäraselt aru, et partei ei ole mitte lihtsalt protestide eestvedaja vaid ühines protesti liikumisega alles siis, kui see juba niigi tugevaks oli muutunud ning seega üritab lihtsalt olukorda oma huvides ära kasutada. See arusaamine koos partei sisetüliga on erakonna populaarsust üleriigilises arvamusküsitlustes langetanud kohati alla 10 protsendi. Parteijuhtide enda hinnangul on nende arvamuse muutus koroonaviiruse osas täiesti loomulik ja just eesrindlik. Kui keegi teine veel karme piiranguid ei pooldanud, said nemad piirangute vajalikkusest aru, kuid nüüd, kus valitsus on piirangusse kinni jäänud kutsub alternatiiv Saksamaale neid õigeaegselt leevendama ja riigi avamisega mitte hilinema. Sisetüli on aga partei seadnud raske valiku ette. Kas hakata tõsimeelselt natsiparteiks või liikuda edasi ohutumat parempopulistlikku liini mööda. Ida-Saksamaal on alternatiiv Saksamaale suutnud protestipartei kohalt edukalt välja vahetada vasakpartei ning Brandenburgis tõusta koguni populaarsuselt teiseks parteiks. Ida-Saksamaal aga köidavad rahvast just võimalikult käremeelsed seisukohad. Tüüpilised parempopulistid nagu Bernt Luke ja Fraukepetri on natsimeelsemate poliitikute poolt parteijuhtkonnast välja tõrjutud. Saksa poliitikavaatlejate hinnangul ei tähenda praegune kriis partei lõpp vaid alternatiiv Saksamaale hülgab veelgi rohkem tüüpilisi parempopulistlikke seisukohti ning muutub senisest avameelsemalt otseselt paremäärmuslikuks. See tähendab küll kõndimist Saksamaa põhiseaduse lubatu piiril, kuid tõotab seevastu ohtrat poliitilist profiiti.
### Response:
Saksamaa paremäärmuslik partei Alternatiiv Saksamaale on jõudnud kriisi lävele. Partei populaarsus langeb arvamusküsitluste põhjal pidevalt, samuti viskas partei välja oma ühe kõige äärmuslikumate vaadetega juhtivtegelase, kelle valijad aga ilmselt enam Alternatiiv Saksamaale poolt ei hääleta. Partei vähikäigu põhjuseks peetakse parteijuhtide saamatust koroonapiirangute osas selge ühisseisukoht kujundada.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Aga mis sa muud oskad teha, mis see muu taktika on? Sest sest vaadake, soomlased on ju Eesti suhtes olnud tegelikult väga-väga ettevõtliku Soome rahvas on Eesti rahvale olnud hindamatult kasulik, avanud meile tänu keelebarjäärile lääne ja, ja kõik äri ja kõik töökohad ja kõik selles mõttes, nagu me peame Soome rahvale olema väga-väga tänulikud, aga Soome valitsus ei ole mitte kunagi tegelikult teinud riski riskantsetes olukordades meid toetavaid otsuseid. Et see on nagu paradoks. Natukene ja noh, see paradoks on seal selles loomulikult, mida me kõik hästi teame, et, et nemad ei ole NATO-s, meie oleme NATO-s, see on väga vastuoluline teema, Soomes olen ise osalenud seal ühel ühel debatil sel teemal, et see on väga pingeline seal sees, nii et noh, kõik need asjad mõjuvad ja ega ma ei oska muud, mis see Eesti valitsus peaks tegema, mis see muu variant on, eks ole, kui sul nagu ütleme, niisugused isiklikud ja sõbralikud suhted, eks ole, tegelikult resultaati ei anna. Eks ikka paljud asjad selguvad kriiside käigus, kuidas tegelikult asjadest arvatakse, et igasugune diplomaatia heidetakse sellises olukorras kõrvale. Mulle tundub, et me oleme nüüd, nagu väga selgelt on meile öeldud nii Soomest kui ka Rootsist. Et Eesti ei kuulu kindlasti sellesse klubisse, et meil oli kuidagi selline arvamus, et kuna meie peaminister, balti peaministrid kohtuvad Põhjamaade peaministritega enne ülemkogu, et me oleme üks grupp ja et selgelt toimub Läänemere äärne selline tihedam koostöö, mis toimubki. Aga kui on kriisiolukord, siis Rootsi kuningriik otsustab, et me laseme ilma testita sisse taanlasi, soomlasi ja norrakaid. Aga eestlasi ei lase. Täpselt samamoodi käitus ka Soome, et me pandi paika, et me me ei ole päris nemad. Me ei olegi, aga meil oli selline kujutelm, et me oleme nagu Üks ruum, no me püüdlesime selle poole kindlasti olema, alati püüelnud, sest noh, on neist on palju ja neil on palju positiivseid külgi, et ega see pole iseendast halb, aga muidugi ma ütleksin, et kui me nagu tõsiselt mõtleksime, oleksime mõelnud selle peale, siis me oleksime ikkagi pidanud Põhjamaade nõukokku saama sisse. Noh, siis sa saad rääkida, et siis me oleme klubis, kui me ei ole Põhjamaade nõukogus, noh siis me ei ole klubis.
|
Endine Euroopa Komisjoni volinik, ekspeaminister Siim Kallas ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et Soome valitsuse kritiseerimist reisipiirangute kehtestamisel tuleb jätkata. Soome valitsus kinnitas eile, et kuni septembrini pääsevad täiesti vabalt Soome vaid need reisijad, kes tulevad riikidest kus koroonaviiruse nakatumisnäit on alla kümne saja tuhande elaniku kohta.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Aga mis sa muud oskad teha, mis see muu taktika on? Sest sest vaadake, soomlased on ju Eesti suhtes olnud tegelikult väga-väga ettevõtliku Soome rahvas on Eesti rahvale olnud hindamatult kasulik, avanud meile tänu keelebarjäärile lääne ja, ja kõik äri ja kõik töökohad ja kõik selles mõttes, nagu me peame Soome rahvale olema väga-väga tänulikud, aga Soome valitsus ei ole mitte kunagi tegelikult teinud riski riskantsetes olukordades meid toetavaid otsuseid. Et see on nagu paradoks. Natukene ja noh, see paradoks on seal selles loomulikult, mida me kõik hästi teame, et, et nemad ei ole NATO-s, meie oleme NATO-s, see on väga vastuoluline teema, Soomes olen ise osalenud seal ühel ühel debatil sel teemal, et see on väga pingeline seal sees, nii et noh, kõik need asjad mõjuvad ja ega ma ei oska muud, mis see Eesti valitsus peaks tegema, mis see muu variant on, eks ole, kui sul nagu ütleme, niisugused isiklikud ja sõbralikud suhted, eks ole, tegelikult resultaati ei anna. Eks ikka paljud asjad selguvad kriiside käigus, kuidas tegelikult asjadest arvatakse, et igasugune diplomaatia heidetakse sellises olukorras kõrvale. Mulle tundub, et me oleme nüüd, nagu väga selgelt on meile öeldud nii Soomest kui ka Rootsist. Et Eesti ei kuulu kindlasti sellesse klubisse, et meil oli kuidagi selline arvamus, et kuna meie peaminister, balti peaministrid kohtuvad Põhjamaade peaministritega enne ülemkogu, et me oleme üks grupp ja et selgelt toimub Läänemere äärne selline tihedam koostöö, mis toimubki. Aga kui on kriisiolukord, siis Rootsi kuningriik otsustab, et me laseme ilma testita sisse taanlasi, soomlasi ja norrakaid. Aga eestlasi ei lase. Täpselt samamoodi käitus ka Soome, et me pandi paika, et me me ei ole päris nemad. Me ei olegi, aga meil oli selline kujutelm, et me oleme nagu Üks ruum, no me püüdlesime selle poole kindlasti olema, alati püüelnud, sest noh, on neist on palju ja neil on palju positiivseid külgi, et ega see pole iseendast halb, aga muidugi ma ütleksin, et kui me nagu tõsiselt mõtleksime, oleksime mõelnud selle peale, siis me oleksime ikkagi pidanud Põhjamaade nõukokku saama sisse. Noh, siis sa saad rääkida, et siis me oleme klubis, kui me ei ole Põhjamaade nõukogus, noh siis me ei ole klubis.
### Response:
Endine Euroopa Komisjoni volinik, ekspeaminister Siim Kallas ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et Soome valitsuse kritiseerimist reisipiirangute kehtestamisel tuleb jätkata. Soome valitsus kinnitas eile, et kuni septembrini pääsevad täiesti vabalt Soome vaid need reisijad, kes tulevad riikidest kus koroonaviiruse nakatumisnäit on alla kümne saja tuhande elaniku kohta.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Austria lavastaja ja libretisti Toomas Kornelius esiooper on fantaasia legendaarse filmirežissööri teostamata jäänud projekti teemadel. Lavastuse muusikaautoriks on eestlaste Trio Nihe ehk muusiku teke västrik Taavi Kerik mäe ja Tarmo Johannes. Lavastaja Toomas Tesi ise on vaimustatud sellest, et saab ooperit etendada kultuurikatlas, mille kõrval filmiti kunagi ka kinokunsti üks tähtteoseid stalker. Ja ta kohtus ka tema pojaga. Selle põhjal kirjutas ta ooperilibreto kohtumine Eesti Kontserdi produtsendi Madis Kolgiga andis sellele ka konkreetse väljundi ning Eesti muusikud. Lavastus kasutab palju videot ja tehnoloogiat ning kultuurikatla suur saal seda ka võimaldab. Samas Tarkovski ise polnud just vaimustuses tehnoloogia edusammudest, rääkis lavastaja. Hoog technology teatril ja muusikateatri on siinjuures võimalus ja isegi kohustus uurida, mis toimub meie kultuurist tehnoloogia kasutuselevõtu tõttu, ütles tesi. See lavastus pole seotud mingi eritehnoloogiaga ega ka sellega, et näidata, kuidas me seda kasutada saame vaid ta pigem on tehnoloogiast just sellest, mida tehnoloogia meie eluga teeb. Seega pole ma sedavõrd negatiivselt meelestatud nagu Tarkovski oli ja soovin näidata, et tehnoloogiast on ka kasu, rääkis lavastaja. Lavastuse Tarkovski kaheksas filmi esietendus oli mullu Viinis, filmirežissöör Peeter Simm on seda näinud videolt. Küsisin talt, kas tema pilgu läbi on see meelelahutuslik fantaasia või suudab see lavastus meid tõugata tagasi Tarkovski loominguga, tutvuma. See on ikkagi autorite endi nägemus loomingust ja nad on võtnud selleks materjaliks Tarkovski võime võtta igasuguseid fantaasiaid, olles John Malkovitš, on ka niisugune film. See on lihtsalt fantaasia ja, ja see ei räägi tarkovskist endast. Aga teatrietendust tuleb ikkagi vaadata. Päriselt. Elektronooperit Tarkovski kaheksas film etendust näeb täna õhtul, niisiis Tallinnas kultuurikatlas ja homme Tartu Vanemuise kontserdimajas.
|
Tallinnas Kultuurikatlas etendub elektronooper "Tarkovski. Kaheksas film". Kaheksas film" on pühendatud Pimedate Ööde Filmifestivali 25. sünnipäevale.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Austria lavastaja ja libretisti Toomas Kornelius esiooper on fantaasia legendaarse filmirežissööri teostamata jäänud projekti teemadel. Lavastuse muusikaautoriks on eestlaste Trio Nihe ehk muusiku teke västrik Taavi Kerik mäe ja Tarmo Johannes. Lavastaja Toomas Tesi ise on vaimustatud sellest, et saab ooperit etendada kultuurikatlas, mille kõrval filmiti kunagi ka kinokunsti üks tähtteoseid stalker. Ja ta kohtus ka tema pojaga. Selle põhjal kirjutas ta ooperilibreto kohtumine Eesti Kontserdi produtsendi Madis Kolgiga andis sellele ka konkreetse väljundi ning Eesti muusikud. Lavastus kasutab palju videot ja tehnoloogiat ning kultuurikatla suur saal seda ka võimaldab. Samas Tarkovski ise polnud just vaimustuses tehnoloogia edusammudest, rääkis lavastaja. Hoog technology teatril ja muusikateatri on siinjuures võimalus ja isegi kohustus uurida, mis toimub meie kultuurist tehnoloogia kasutuselevõtu tõttu, ütles tesi. See lavastus pole seotud mingi eritehnoloogiaga ega ka sellega, et näidata, kuidas me seda kasutada saame vaid ta pigem on tehnoloogiast just sellest, mida tehnoloogia meie eluga teeb. Seega pole ma sedavõrd negatiivselt meelestatud nagu Tarkovski oli ja soovin näidata, et tehnoloogiast on ka kasu, rääkis lavastaja. Lavastuse Tarkovski kaheksas filmi esietendus oli mullu Viinis, filmirežissöör Peeter Simm on seda näinud videolt. Küsisin talt, kas tema pilgu läbi on see meelelahutuslik fantaasia või suudab see lavastus meid tõugata tagasi Tarkovski loominguga, tutvuma. See on ikkagi autorite endi nägemus loomingust ja nad on võtnud selleks materjaliks Tarkovski võime võtta igasuguseid fantaasiaid, olles John Malkovitš, on ka niisugune film. See on lihtsalt fantaasia ja, ja see ei räägi tarkovskist endast. Aga teatrietendust tuleb ikkagi vaadata. Päriselt. Elektronooperit Tarkovski kaheksas film etendust näeb täna õhtul, niisiis Tallinnas kultuurikatlas ja homme Tartu Vanemuise kontserdimajas.
### Response:
Tallinnas Kultuurikatlas etendub elektronooper "Tarkovski. Kaheksas film". Kaheksas film" on pühendatud Pimedate Ööde Filmifestivali 25. sünnipäevale.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud arutelu Riigikogus oli komisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul ajendatud sellest, et riik pidi koroonakriisile vastu astuma halvas seisus riigi rahandusega. Ligi sõnul on vaatamata positiivsele majandustsüklile elatud minevikus kogutud varude arvel ja sellega kahjustatud majanduse kasvupotentsiaali ning eiratud ekspertide soovitusi. Alates 2016.-st aastast on valitsused patustanud hea riigieelarve koostamise põhimõtete vastu. Jürgen Ligi. Kui siiani oli Eestile vaatad pigem positiivsed kiitvad meie arve poliitika suhtes, siis 2016. aasta lõpus tõi muutuse ka ekspertsoovituste. Meile hakati ette heitma protsüklilisust kulude kasvu eelarvestiimulist ajal, kui tegelikult on vaja majandust jahutada pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse rikkumist, sotsiaalkulude ebatõhusust, struktuursete reformide puudus, nii et tegelikult kallati majandusele raha peale, mis peitis ka vajadused kulusid kaaluda. 2020.-ks aastaks ütles Euroopa komisjon, et meie poliitika on olnud need aastad protsükliline ehk olukorda halvendab ja nagu ütleb ka Ardo Hansson halvendab ka majanduse kasvu potentsiaali pikas vaates. Eesti Panga president Madis Müller ütles oma sõnavõtus, et headel aegadel oleks pidanud koguma, siis oleksime käesolevasse koroonakriisi sisenenud, paremas seisus. Kui varasematel aastatel oleksime lähtunud tasakaalus eelarve eesmärgist, oleksime praeguseks kriisiks paremini valmis. Võttes aluseks lihtsalt nominaalset arvestust on Eesti riigieelarve viimasel neljal aastal kokku puudujäägis 530 miljoni euroga. Kui oleksime suutnud hoida eelarvet vähemalt nominaalse tasakaalus, oleksid riigi puhvrid kriisi sisenedes olnud vastavalt selle võrra suuremad. Kui oleksime aga lähtunud eelpool kirjeldatud struktuurse tasakaalu eesmärgiks oleks Eesti riigil kriisi sisenedes olnud eelneva nelja aastaga kogutud varu umbes 750 miljonit eurot mida saaksime praegu kasutusele võtta ilma nii palju täiendavalt raha juurde laenamata. Nii Ligi kui Madis Müller praeguses koroonakriisi aegses majanduses laenu võtmist kahtluse alla ei sea. Madis Müller. Meie madal riigivõlg ja pikaajaliste riigireitingute kõrge tase on taganud selle, et laenuraha on meile soodne. Küll aga on oluline, milleks laenuraha kasutatakse. Jürgen Ligi. Meil oleks laenuraha võimalik kasutada struktuurseteks reformideks, majanduses, näiteks rohepöördeks, näiteks majanduse digitaliseerimiseks. Meil ei ole seda agendas selliseid struktuurseid muutusi ju üldse olnud, aga neid ootaks.
|
Riigikogu päevakorras oli olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluna riigieelarve ja riigi rahanduse käekäik. Valitsuste parem eelarvedistsipliin oleks aidanud Eestil koroonakriisi siseneda 750 miljoni eurose puhvriga, ütles Eesti Panga president Madis Müller Riigikogu arutelul.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud arutelu Riigikogus oli komisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul ajendatud sellest, et riik pidi koroonakriisile vastu astuma halvas seisus riigi rahandusega. Ligi sõnul on vaatamata positiivsele majandustsüklile elatud minevikus kogutud varude arvel ja sellega kahjustatud majanduse kasvupotentsiaali ning eiratud ekspertide soovitusi. Alates 2016.-st aastast on valitsused patustanud hea riigieelarve koostamise põhimõtete vastu. Jürgen Ligi. Kui siiani oli Eestile vaatad pigem positiivsed kiitvad meie arve poliitika suhtes, siis 2016. aasta lõpus tõi muutuse ka ekspertsoovituste. Meile hakati ette heitma protsüklilisust kulude kasvu eelarvestiimulist ajal, kui tegelikult on vaja majandust jahutada pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse rikkumist, sotsiaalkulude ebatõhusust, struktuursete reformide puudus, nii et tegelikult kallati majandusele raha peale, mis peitis ka vajadused kulusid kaaluda. 2020.-ks aastaks ütles Euroopa komisjon, et meie poliitika on olnud need aastad protsükliline ehk olukorda halvendab ja nagu ütleb ka Ardo Hansson halvendab ka majanduse kasvu potentsiaali pikas vaates. Eesti Panga president Madis Müller ütles oma sõnavõtus, et headel aegadel oleks pidanud koguma, siis oleksime käesolevasse koroonakriisi sisenenud, paremas seisus. Kui varasematel aastatel oleksime lähtunud tasakaalus eelarve eesmärgist, oleksime praeguseks kriisiks paremini valmis. Võttes aluseks lihtsalt nominaalset arvestust on Eesti riigieelarve viimasel neljal aastal kokku puudujäägis 530 miljoni euroga. Kui oleksime suutnud hoida eelarvet vähemalt nominaalse tasakaalus, oleksid riigi puhvrid kriisi sisenedes olnud vastavalt selle võrra suuremad. Kui oleksime aga lähtunud eelpool kirjeldatud struktuurse tasakaalu eesmärgiks oleks Eesti riigil kriisi sisenedes olnud eelneva nelja aastaga kogutud varu umbes 750 miljonit eurot mida saaksime praegu kasutusele võtta ilma nii palju täiendavalt raha juurde laenamata. Nii Ligi kui Madis Müller praeguses koroonakriisi aegses majanduses laenu võtmist kahtluse alla ei sea. Madis Müller. Meie madal riigivõlg ja pikaajaliste riigireitingute kõrge tase on taganud selle, et laenuraha on meile soodne. Küll aga on oluline, milleks laenuraha kasutatakse. Jürgen Ligi. Meil oleks laenuraha võimalik kasutada struktuurseteks reformideks, majanduses, näiteks rohepöördeks, näiteks majanduse digitaliseerimiseks. Meil ei ole seda agendas selliseid struktuurseid muutusi ju üldse olnud, aga neid ootaks.
### Response:
Riigikogu päevakorras oli olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluna riigieelarve ja riigi rahanduse käekäik. Valitsuste parem eelarvedistsipliin oleks aidanud Eestil koroonakriisi siseneda 750 miljoni eurose puhvriga, ütles Eesti Panga president Madis Müller Riigikogu arutelul.
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.