instruction
stringclasses 1
value | input
stringlengths 101
28.1k
| output
stringlengths 14
1.2k
| text
stringlengths 422
28.5k
|
|---|---|---|---|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Prokuratuur esitas Val miakile mullu suvel süüdistuse toimingu piirangu rikkumises, eriti suures ulatuses. Tartu maakohus leidis aga oma otsuses, et Semilarski on süüdi, osaliselt jätkab kohtunik Marju Persitskaja. Kohus otsustas mõista Valvosmilarski osaliselt õigeks süüdistuses karistusseadust 300 primlik kaks järgi, see on toimingupiirangu rikkumises aktsiaseltsiga andja Tulber Grupp ja aktsiaseltsiga valliravi kinnisvara seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel aktsiaseltsiga Akva Marina seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel kaheksandal augustil 2017 istungil korralduse number 781 vastuvõtmisel ja üheksandas september 2017. Istungil korralduse number kaks 918 vastuvõtmisel süüdi tunnistada, valva seminari karistus, seadustik, paragrahv 300, primlike kaks järgi. See on aktsiaseltsiga Eviko seotud toimingupiirangu rikkumises ja aktsiaseltsiga Ago Marina seotud toimingupiirangu rikkumises seoses kuuenda juuni 2017 19. September 2017 23 mai 2017 Tartu linnavalitsuse istungitega ning esimese juuni 2017 Tartu linnavolikogu istungit. Valvo Semilarski ütleb, et tänane kohtuotsus oli talle üllatav ja esimeste emotsioonide põhjal kaebab kohtuotsuse ka edasi. Jätkuvalt olen seda meelt, et ma ennast süüdi ei tunnista ja ma ei ole kunagi tegutsenud korruptiivsete tegemistega, võib täna ka öelda seda, et tegemist on Eesti kohta ajalehes esmakordse pretsedendiga, kus siis heidetakse ette sõprus ja pealiskaudsemaid suhteid nii-öelda selles valguses toimingupiirangu valguses, et justkui nende inimeste suhtes oled võtnud siis teatavaid otsuseid vastu küll mitte ainuisikuliselt, aga kollegiaalselt nii-öelda kogu linnavalitsuses nii-öelda istungi raames. Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Ken Kiudorf räägib aga, et prokuratuur on rahul maakohtu otsustega, milles kohus nõustub prokuratuuri argumentidega. Selles osas, mis puudutab osalist õigeksmõistmist, ütleb Keudorf, et tuleb ära oodata kohtu põhjendatud kohtuotsus ja seejärel kujundada seisukoht, kas argumentidega saab olla nõus või on põhjust otsus ka prokuratuuri edasi kaevata. Mõlemal osapoolel on võimalik antud otsusega mittenõustumisel vaidlustada seda kõrgema astme kohtus, see tähendab siis antud juhul on võimalik antud otsust vaidlustada Tartu ringkonnakohtus ja enne enne, kui ei ole jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, ei saa ikkagi valvasemirarskit Kaitleda kurjategijana.
|
Tartu maakohus mõistis endise Tartu abilinnapea Valvo Semilarski toimingupiirangu rikkumises osaliselt süüdi ning mõistis talle rahalise karistuse.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Prokuratuur esitas Val miakile mullu suvel süüdistuse toimingu piirangu rikkumises, eriti suures ulatuses. Tartu maakohus leidis aga oma otsuses, et Semilarski on süüdi, osaliselt jätkab kohtunik Marju Persitskaja. Kohus otsustas mõista Valvosmilarski osaliselt õigeks süüdistuses karistusseadust 300 primlik kaks järgi, see on toimingupiirangu rikkumises aktsiaseltsiga andja Tulber Grupp ja aktsiaseltsiga valliravi kinnisvara seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel aktsiaseltsiga Akva Marina seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel kaheksandal augustil 2017 istungil korralduse number 781 vastuvõtmisel ja üheksandas september 2017. Istungil korralduse number kaks 918 vastuvõtmisel süüdi tunnistada, valva seminari karistus, seadustik, paragrahv 300, primlike kaks järgi. See on aktsiaseltsiga Eviko seotud toimingupiirangu rikkumises ja aktsiaseltsiga Ago Marina seotud toimingupiirangu rikkumises seoses kuuenda juuni 2017 19. September 2017 23 mai 2017 Tartu linnavalitsuse istungitega ning esimese juuni 2017 Tartu linnavolikogu istungit. Valvo Semilarski ütleb, et tänane kohtuotsus oli talle üllatav ja esimeste emotsioonide põhjal kaebab kohtuotsuse ka edasi. Jätkuvalt olen seda meelt, et ma ennast süüdi ei tunnista ja ma ei ole kunagi tegutsenud korruptiivsete tegemistega, võib täna ka öelda seda, et tegemist on Eesti kohta ajalehes esmakordse pretsedendiga, kus siis heidetakse ette sõprus ja pealiskaudsemaid suhteid nii-öelda selles valguses toimingupiirangu valguses, et justkui nende inimeste suhtes oled võtnud siis teatavaid otsuseid vastu küll mitte ainuisikuliselt, aga kollegiaalselt nii-öelda kogu linnavalitsuses nii-öelda istungi raames. Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Ken Kiudorf räägib aga, et prokuratuur on rahul maakohtu otsustega, milles kohus nõustub prokuratuuri argumentidega. Selles osas, mis puudutab osalist õigeksmõistmist, ütleb Keudorf, et tuleb ära oodata kohtu põhjendatud kohtuotsus ja seejärel kujundada seisukoht, kas argumentidega saab olla nõus või on põhjust otsus ka prokuratuuri edasi kaevata. Mõlemal osapoolel on võimalik antud otsusega mittenõustumisel vaidlustada seda kõrgema astme kohtus, see tähendab siis antud juhul on võimalik antud otsust vaidlustada Tartu ringkonnakohtus ja enne enne, kui ei ole jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, ei saa ikkagi valvasemirarskit Kaitleda kurjategijana.
### Response:
Tartu maakohus mõistis endise Tartu abilinnapea Valvo Semilarski toimingupiirangu rikkumises osaliselt süüdi ning mõistis talle rahalise karistuse.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kaitsepolitsei peadirektor Raivo aeg peab möödunud aastat üldiselt rahulikuks ja stabiilseks, endiselt on peamine töövaldkond Vene Föderatsiooni mõjutegevus. Siin. Põhiline liin või kanal, mida mööda seda informatsioonilist mõjutegevust üritatakse realiseerida, on ikkagi seesama kaasmaalaspoliitika elluviimine läbi nende mõttetegevuse mõjutamise siis loomulikult keegi ei räägi ju enam otsese riigivõimu muutmisest taastamisest, küll aga räägitakse mõjusfäärist, kuidas neid huvidega arvestamist suunatakse. Teine kindel eesmärk on loomulikult Venemaa kui kunagise superriigi nii-öelda imagoloogiline ja ka reaalne mõju ja võimsuse taastamine. Kaitsepolitsei peadirektori sõnul on Lasnamäe vene kiriku rahastamine osa idanaabri kaasmaalaspoliitikast, kuid see ei pruugi olla veel ohtlik mõjutegevus. Päevakorral on ka ajalugu, selle faktidega manipuleerimine. Hirmus soov näiteks Vene Föderatsiooni poolt moodustada erinevaid ajaloo komisjone, kus on see tehtud Poola siis samamoodi on ta moodustatud Leeduga. Lätiga on moodustamisel, samasugust ettepanekut on tehtud ka Eesti vabariigile. Meie hinnangul ikkagi see ei ole ajaloo tegemise komisjon, pigem on ta lõpuks muutunud ikkagi poliitika tegemise komisjonis. Paari viimase aastaga on sagenenud ka vene luure värbamiskatsed, ütles Raivo aeg. On värbamiskatsete arv kasvanud circa 30 protsenti, mis on väga tõsine ja ilmestav indikaator kindlasti kõige agressiivsem on Vene Föderatsiooni vastuluureteenistus ehk FSB. Kaitsepolitsei hinnangul on äärmuslus Eestis väikesearvuline, sisemiselt lõhestunud ja laia toetust ei oma. Samas püsib islamiterrorismi oht. Raivo aeg rõhutas, et ring meie ümber tõmbub koomale ja tuletas siin meelde hiljutist plahvatust Stockholmis ning viitas ka eilsele plahvatusele Minski metroos. Terrorism ja terrorismiga seonduv ei tähenda seda, et peab toimuma otsene terroristlik akt, mingi pommiplahvatus, küll aga on väga selge terrorismioht ka terrorismi rahastamine näiteks eeskätt erinevate finantsasutuste finantssüsteemide, näiteks pankade kasutamine terrorismi rahastamiseks. See on väga ja vägagi päevakorraline küsimus, olgu see korrakaitse või julgeoleku asutuste kontroll, nii totaalne, kui ta on absoluutselt välistada, ei suudeta seda kuskilt.
|
Kaitsepolitsei esitles aastaraamatut, mis võtab kokku 2010. aastal enim tähelepanu pälvinud juhtumid.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kaitsepolitsei peadirektor Raivo aeg peab möödunud aastat üldiselt rahulikuks ja stabiilseks, endiselt on peamine töövaldkond Vene Föderatsiooni mõjutegevus. Siin. Põhiline liin või kanal, mida mööda seda informatsioonilist mõjutegevust üritatakse realiseerida, on ikkagi seesama kaasmaalaspoliitika elluviimine läbi nende mõttetegevuse mõjutamise siis loomulikult keegi ei räägi ju enam otsese riigivõimu muutmisest taastamisest, küll aga räägitakse mõjusfäärist, kuidas neid huvidega arvestamist suunatakse. Teine kindel eesmärk on loomulikult Venemaa kui kunagise superriigi nii-öelda imagoloogiline ja ka reaalne mõju ja võimsuse taastamine. Kaitsepolitsei peadirektori sõnul on Lasnamäe vene kiriku rahastamine osa idanaabri kaasmaalaspoliitikast, kuid see ei pruugi olla veel ohtlik mõjutegevus. Päevakorral on ka ajalugu, selle faktidega manipuleerimine. Hirmus soov näiteks Vene Föderatsiooni poolt moodustada erinevaid ajaloo komisjone, kus on see tehtud Poola siis samamoodi on ta moodustatud Leeduga. Lätiga on moodustamisel, samasugust ettepanekut on tehtud ka Eesti vabariigile. Meie hinnangul ikkagi see ei ole ajaloo tegemise komisjon, pigem on ta lõpuks muutunud ikkagi poliitika tegemise komisjonis. Paari viimase aastaga on sagenenud ka vene luure värbamiskatsed, ütles Raivo aeg. On värbamiskatsete arv kasvanud circa 30 protsenti, mis on väga tõsine ja ilmestav indikaator kindlasti kõige agressiivsem on Vene Föderatsiooni vastuluureteenistus ehk FSB. Kaitsepolitsei hinnangul on äärmuslus Eestis väikesearvuline, sisemiselt lõhestunud ja laia toetust ei oma. Samas püsib islamiterrorismi oht. Raivo aeg rõhutas, et ring meie ümber tõmbub koomale ja tuletas siin meelde hiljutist plahvatust Stockholmis ning viitas ka eilsele plahvatusele Minski metroos. Terrorism ja terrorismiga seonduv ei tähenda seda, et peab toimuma otsene terroristlik akt, mingi pommiplahvatus, küll aga on väga selge terrorismioht ka terrorismi rahastamine näiteks eeskätt erinevate finantsasutuste finantssüsteemide, näiteks pankade kasutamine terrorismi rahastamiseks. See on väga ja vägagi päevakorraline küsimus, olgu see korrakaitse või julgeoleku asutuste kontroll, nii totaalne, kui ta on absoluutselt välistada, ei suudeta seda kuskilt.
### Response:
Kaitsepolitsei esitles aastaraamatut, mis võtab kokku 2010. aastal enim tähelepanu pälvinud juhtumid.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kultuuripoliitika uurija Ege Kulboklatik ütles, et rahvamajad vundament, millele loodi rahvuslik identiteet lihtsat lahendust, kuidas hoida rahvamaju jätkusuutlikuna. Nüüd, kui paljude maakondade elanike arv väheneb, aga võtta pole. Egekulboklatik. 50000 inimest on Soomes tööl ja seal kirjas arvatakse, et Soomes elab 100000 inimest. Kui Viljandi linn on alla 20000 inimese, mõelge, missugune inimeste hulk see on, kuidas nad saavad tagasi tulla Eestisse see regionaalpoliitika, see on majanduspoliitika, see on perepoliitika. See on rahvastikupoliitika. Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veiko Luhalaid ütles, et oluline oleks kokku leppida, mida mõiste rahvamaja tähendab ja mida sellelt oodatakse. Kas ta on korraldaja, koordineerija, infojagaja, kas ta on ise kultuuri tegija või kas ta nii-öelda kokkukutsuja kooshoidja ehk siis pigem ni mitte maja, vaid sädeinimene, kes seal kohapeal on et läbi ajaloo vaadates alati sellisel kooskäimisel on olnud kooskäimise vajadus? Hiiumaal asuva Kõrgessaare vaba aja keskuse juhataja Artur Valk lausus, et tema hinnangul on rahvamaja ühelt poolt paik, kus toimetavad kohalikud kultuuritegijad ja samas on see vahendaja mujalt tulnud esinejatele. Valk tõstis Hiiumaa näitel esile, et oluline on ka rahvamajade koostöö. Elanike arv seab teatud piirangud. Inimestel, kohalikul kogukonnal on koht, kus jälle kas siis tantsida, võimelda, kunstiringis käia ja nii et seda rolli saab, saab põhimõtteliselt täita. Vot need grupid võib-olla on väiksemad, aga nagu Hiiumaa selline väike koht siis päris paljud koori näiteks ka siin poistekoor juba ja need ongi üle hiiumaalised juba. Konverentsi käigus koostatakse ühispöördumine, milles juhitakse tähelepanu, et rahvamajade võrgustik on balti riikide kultuuriline vereringe ja see vajab tuge kõigi kolme riigi valitsuselt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.
|
Haapsalus arutatakse Eesti Rahvamajade Ühingu konverentsil "Kuhu liigud, rahvamaja?" kolme Balti riigi rahvamajade olukorra üle.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kultuuripoliitika uurija Ege Kulboklatik ütles, et rahvamajad vundament, millele loodi rahvuslik identiteet lihtsat lahendust, kuidas hoida rahvamaju jätkusuutlikuna. Nüüd, kui paljude maakondade elanike arv väheneb, aga võtta pole. Egekulboklatik. 50000 inimest on Soomes tööl ja seal kirjas arvatakse, et Soomes elab 100000 inimest. Kui Viljandi linn on alla 20000 inimese, mõelge, missugune inimeste hulk see on, kuidas nad saavad tagasi tulla Eestisse see regionaalpoliitika, see on majanduspoliitika, see on perepoliitika. See on rahvastikupoliitika. Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veiko Luhalaid ütles, et oluline oleks kokku leppida, mida mõiste rahvamaja tähendab ja mida sellelt oodatakse. Kas ta on korraldaja, koordineerija, infojagaja, kas ta on ise kultuuri tegija või kas ta nii-öelda kokkukutsuja kooshoidja ehk siis pigem ni mitte maja, vaid sädeinimene, kes seal kohapeal on et läbi ajaloo vaadates alati sellisel kooskäimisel on olnud kooskäimise vajadus? Hiiumaal asuva Kõrgessaare vaba aja keskuse juhataja Artur Valk lausus, et tema hinnangul on rahvamaja ühelt poolt paik, kus toimetavad kohalikud kultuuritegijad ja samas on see vahendaja mujalt tulnud esinejatele. Valk tõstis Hiiumaa näitel esile, et oluline on ka rahvamajade koostöö. Elanike arv seab teatud piirangud. Inimestel, kohalikul kogukonnal on koht, kus jälle kas siis tantsida, võimelda, kunstiringis käia ja nii et seda rolli saab, saab põhimõtteliselt täita. Vot need grupid võib-olla on väiksemad, aga nagu Hiiumaa selline väike koht siis päris paljud koori näiteks ka siin poistekoor juba ja need ongi üle hiiumaalised juba. Konverentsi käigus koostatakse ühispöördumine, milles juhitakse tähelepanu, et rahvamajade võrgustik on balti riikide kultuuriline vereringe ja see vajab tuge kõigi kolme riigi valitsuselt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.
### Response:
Haapsalus arutatakse Eesti Rahvamajade Ühingu konverentsil "Kuhu liigud, rahvamaja?" kolme Balti riigi rahvamajade olukorra üle.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Hauatähiste rüüstamine avastati Paide linna piiresse jääval reopalu kalmistul 26. detsembril. Muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik Karen Klandorf rääkis, et kahju hindamist alustati eile, kuid täna kutsuti lisaks eksperthinnangut andma ka skulptor restauraator Paul Uivapuu, kes on Järvamaal ja Paides korrastanud mitmeid hauatähiseid. Karen Klandorf. Me elame oma inventeerimisega umbes poole peal ja, ja eilse päeva jooksul siin kahe kvartali peale saime kokku loetud 92 tahvlit, mis on kaduma läinud. Nii et noh, see arvuline suurusjärk jääb julgelt sinna 150 kuni 200 kanti, varastatud on just vaskplaate jah, ja, ja ajaliselt dateeruvad nad 19. sajandi keskpaika kolmandasse veerandisse, et üsna selline kindlalt piiritletav sihtmärk oli sellel teo toimepanijal, jah. Kui palju on rikutud kultuurilooliste inimeste hauatähiseid? Meie linna jaoks just sellised olulist rolli mänginud isikud ja perekonnad, nende kalmud ja hauatähised on tänaseks jäänud anonüümseks. Perekond Hesse perekond, Brose, perekond, Hoffman, kõik siin meie tegusad baltisakslased 19.-st sajandist. Järvateate andmeil on ära viidud ka prohvet Maltsvetina tuntud 19. sajandi usuliikumise juhi Juhan Leinbergi nimeplaat. Skulptor Paul Uibapuu hinnangul on rüüsteretke kahju väga suur. Kindlasti me peame taastama kultuuritegelaste haudadel puudu olevad sildid ja, ja ma usun, et kui palju me materjali leiame nüüd muuseumi fondidest ja endiste omaste käest vastavalt, siis sellele kahju on ikka väga suur, ta on kultuurilooline ja ta on ka materiaalne kahju ja, ja moraalne kahju. Paide politseijaoskonna piirkonna vanem Priit Söörd ütleb, et metallivarguste lainet politsei teada siiski karta pole ja tegemist on üksikjuhtumiga. Kas metalli vargusi on viimastel aastatel üldse ette tulnud eelmise aasta vaates üle Eesti registreeriti siis politsei poolt 24 metallivarguse juhtumit, et neid on, aga mitte väga palju. Kodanikele me kõik saaksime kaasa aidata, et sellised asjad ei juhtuks. Loomulikult, et kui kodanikud liiguvad, kas siis näiteks siin surnuaiaski või mujal, kui näete mingit kahtlast tegevust, kahtlased isikud kuskil toimetavad, et siis kindlasti sellest politseile teada anda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
|
Paide vanalt Reopalu kalmistult varastati umbes 200 ristide küljes olnud vaskset nimeplaati. Metallivaraste saagiks on langenud ka kultuurilooliselt oluliste inimeste matmispaikade tähised.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Hauatähiste rüüstamine avastati Paide linna piiresse jääval reopalu kalmistul 26. detsembril. Muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik Karen Klandorf rääkis, et kahju hindamist alustati eile, kuid täna kutsuti lisaks eksperthinnangut andma ka skulptor restauraator Paul Uivapuu, kes on Järvamaal ja Paides korrastanud mitmeid hauatähiseid. Karen Klandorf. Me elame oma inventeerimisega umbes poole peal ja, ja eilse päeva jooksul siin kahe kvartali peale saime kokku loetud 92 tahvlit, mis on kaduma läinud. Nii et noh, see arvuline suurusjärk jääb julgelt sinna 150 kuni 200 kanti, varastatud on just vaskplaate jah, ja, ja ajaliselt dateeruvad nad 19. sajandi keskpaika kolmandasse veerandisse, et üsna selline kindlalt piiritletav sihtmärk oli sellel teo toimepanijal, jah. Kui palju on rikutud kultuurilooliste inimeste hauatähiseid? Meie linna jaoks just sellised olulist rolli mänginud isikud ja perekonnad, nende kalmud ja hauatähised on tänaseks jäänud anonüümseks. Perekond Hesse perekond, Brose, perekond, Hoffman, kõik siin meie tegusad baltisakslased 19.-st sajandist. Järvateate andmeil on ära viidud ka prohvet Maltsvetina tuntud 19. sajandi usuliikumise juhi Juhan Leinbergi nimeplaat. Skulptor Paul Uibapuu hinnangul on rüüsteretke kahju väga suur. Kindlasti me peame taastama kultuuritegelaste haudadel puudu olevad sildid ja, ja ma usun, et kui palju me materjali leiame nüüd muuseumi fondidest ja endiste omaste käest vastavalt, siis sellele kahju on ikka väga suur, ta on kultuurilooline ja ta on ka materiaalne kahju ja, ja moraalne kahju. Paide politseijaoskonna piirkonna vanem Priit Söörd ütleb, et metallivarguste lainet politsei teada siiski karta pole ja tegemist on üksikjuhtumiga. Kas metalli vargusi on viimastel aastatel üldse ette tulnud eelmise aasta vaates üle Eesti registreeriti siis politsei poolt 24 metallivarguse juhtumit, et neid on, aga mitte väga palju. Kodanikele me kõik saaksime kaasa aidata, et sellised asjad ei juhtuks. Loomulikult, et kui kodanikud liiguvad, kas siis näiteks siin surnuaiaski või mujal, kui näete mingit kahtlast tegevust, kahtlased isikud kuskil toimetavad, et siis kindlasti sellest politseile teada anda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
### Response:
Paide vanalt Reopalu kalmistult varastati umbes 200 ristide küljes olnud vaskset nimeplaati. Metallivaraste saagiks on langenud ka kultuurilooliselt oluliste inimeste matmispaikade tähised.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Uus, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsusliit ühendab kahte täiesti erinevat maailmavaadet. Viimase 10 aasta jooksul on kõikides Toompea valimisliitudes olnud kohal ka Reformierakond küll IRL-iga, küll Keskerakonnaga ja nüüd siis sotsiaaldemokraatidega. Küsisin peaministrikandidaadilt Reformierakonda kuuluvalt Taavi Rõivaselt, kas säärane poliitiliste partnerite pidev vahetamine ei jäta erakonna hõlmale lõpuks plekke? See sõlmitud lepe on kindlasti nii Reformierakonna nägu kui ka sotsiaaldemokraat pöörame. See on lepe, mis on Eesti riigile kasulik ja ma arvan, et seda usuvad kindlasti ka Eesti inimesed seetõttu ette heita, et me oleme orienteeritud koostööle Eesti riigi ja rahva huvides oleks ju mõnevõrra puhatu. Me oleme ka seda tegelikult ju välja öelnud, et Reformierakond ei näe võimalust teha koos valitsust Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga. Ja kõik need avaldused, mida Edgar Savisaar on viimastel nädalatel teinud on seda reformierakondlaste veendumust veelgi süvendama. Uues valitsusliidu leppes on kirjas, et kaitsekulutused jäävad vähemalt kahe protsendi tasemele sisemajanduse kogutoodangust. Arvestades aga Venemaa agressiivset käitumist, kas ei peaks kaitsekulutusi veelgi suurendama? Uurisin seda tulevaselt kaitseministrilt. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehelt Sven Mikserilt. Ma arvan, et selline järsk suurendamine ega ka järsk vähendamine ei ole riigikaitses mõistlik, et kõik peab käima plaanide järgi selles valdkonnas, mis puudutab nüüd kaitse-eelarvet, oli üks kõige lihtsamaid, kõige lühemaid läbirääkimiste voore. Mõlemad pooled tõdesid, et riigikaitse arengukavas tuleb kinni pidada. Mõlemad pooled tõdesid, et riigikaitsekulud tuleb hoida kahe protsendi tasemel SKT-st. Loomulikult me hoiame olukorral ka jätkuvalt silma peal ja vajadusel teeme korrektuure ka riigikaitse planeerimises. On selge, et julgeolekuolukord on võrreldes siin varasemate aastatega tunduvalt pingestunud Euroopas tervikuna ja ka meie regioonis konkreetselt. Isamaa ja Res Publica liit oli valitsuses ligi seitse aastat ja mitmed kõrged riigiametnikud on praegu selle erakonna liikmed, näiteks paljud maavanemad. Mis neist nüüd saab? Kui maavanemad on ametisse nimetatud tähtajaliselt, et eks sedamööda, kuidas nende ametiajad lõppevad, peab valitsus olema valmis siis nimetama uusi maavanemaid. Et kindlasti see valitsus ei ole valitsus, mis nii-öelda üritaks sellist parteilisel alusel parteipidajati alusel kedagi ametist kangutada või kedagi ametisse suruda.
|
Koalitsioonilepe sai allkirjad.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Uus, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsusliit ühendab kahte täiesti erinevat maailmavaadet. Viimase 10 aasta jooksul on kõikides Toompea valimisliitudes olnud kohal ka Reformierakond küll IRL-iga, küll Keskerakonnaga ja nüüd siis sotsiaaldemokraatidega. Küsisin peaministrikandidaadilt Reformierakonda kuuluvalt Taavi Rõivaselt, kas säärane poliitiliste partnerite pidev vahetamine ei jäta erakonna hõlmale lõpuks plekke? See sõlmitud lepe on kindlasti nii Reformierakonna nägu kui ka sotsiaaldemokraat pöörame. See on lepe, mis on Eesti riigile kasulik ja ma arvan, et seda usuvad kindlasti ka Eesti inimesed seetõttu ette heita, et me oleme orienteeritud koostööle Eesti riigi ja rahva huvides oleks ju mõnevõrra puhatu. Me oleme ka seda tegelikult ju välja öelnud, et Reformierakond ei näe võimalust teha koos valitsust Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga. Ja kõik need avaldused, mida Edgar Savisaar on viimastel nädalatel teinud on seda reformierakondlaste veendumust veelgi süvendama. Uues valitsusliidu leppes on kirjas, et kaitsekulutused jäävad vähemalt kahe protsendi tasemele sisemajanduse kogutoodangust. Arvestades aga Venemaa agressiivset käitumist, kas ei peaks kaitsekulutusi veelgi suurendama? Uurisin seda tulevaselt kaitseministrilt. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehelt Sven Mikserilt. Ma arvan, et selline järsk suurendamine ega ka järsk vähendamine ei ole riigikaitses mõistlik, et kõik peab käima plaanide järgi selles valdkonnas, mis puudutab nüüd kaitse-eelarvet, oli üks kõige lihtsamaid, kõige lühemaid läbirääkimiste voore. Mõlemad pooled tõdesid, et riigikaitse arengukavas tuleb kinni pidada. Mõlemad pooled tõdesid, et riigikaitsekulud tuleb hoida kahe protsendi tasemel SKT-st. Loomulikult me hoiame olukorral ka jätkuvalt silma peal ja vajadusel teeme korrektuure ka riigikaitse planeerimises. On selge, et julgeolekuolukord on võrreldes siin varasemate aastatega tunduvalt pingestunud Euroopas tervikuna ja ka meie regioonis konkreetselt. Isamaa ja Res Publica liit oli valitsuses ligi seitse aastat ja mitmed kõrged riigiametnikud on praegu selle erakonna liikmed, näiteks paljud maavanemad. Mis neist nüüd saab? Kui maavanemad on ametisse nimetatud tähtajaliselt, et eks sedamööda, kuidas nende ametiajad lõppevad, peab valitsus olema valmis siis nimetama uusi maavanemaid. Et kindlasti see valitsus ei ole valitsus, mis nii-öelda üritaks sellist parteilisel alusel parteipidajati alusel kedagi ametist kangutada või kedagi ametisse suruda.
### Response:
Koalitsioonilepe sai allkirjad.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tegemist on suure publikumenuga ja tunnustusi pälvinud muusikateoste Lageda laulud ja sina oled valgus ja hommik mõttelise järjega. Teos on inspireeritud USA lennunduspioneeri ja naisõiguslase Ameerika. Oli esimene naine, kes 1932. aastal üksi ja peatusteta üle Atlandi lendas kõneleb helilooja Tõnu Kõrvits. See on selline romantiline lugu, ta oli üks väga julge inimene ja, ja tõeline legend, üks esimesi naisõiguslasi ka ja see lugu on ka natuke romantiline, et see tema viimane lend mis oli hästi suurejooneliselt ette võetud ja see ei lõppenud hästi selles mõttes, et ta läks kaduma. Aga nagu selle teose tekstiski on Doris Kareva sõnades, et keegi ei lähe kunagi kaduma, vaid silmapiir on uus. Te olete ise öelnud ka, et see on kõige helgem sellest triloogiast? Ma arvan, et kaks eelnevat teost, Lageda laulud ja sina oled valguse hommik. Et nad olid ehk natuke sellised tumedamad ja melanhoolsamad, võib-olla bluusilikumad. Ja jah, mulle tundus see ilus triloogia kuidagi kena kokku võtta, sellise helgema ja valgusrikkama muusikaga. Triloogia kõik osad on kirjutatud solistidele, koorile ja keelpillidele ning nende esmaesitajad on Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna kammerorkester ning dirigent Risto Joost. Risto Joost on ka kogu triloogia idee autor. Olgugi, et seal võivad lähtepunktid olla erinevad kus ta oma inspiratsiooni on saanud siin kogu aeg kumab läbi igatsus, armastus, nukrus, selline voogav janu millegi järele. Eesti muusika on läbi selle kolme teose saanud väga palju rikkamaks ja ma tegelikult kutsuks üles ka teisi heliloojaid kirjutama sellele kooslusele seepärast, et see on toimiv ja kõrgetasemeline kooslus ja, ja tänu sellele, ma arvan, saaks ka Eesti muusika rohkem maailma. Sest et mõlemad teosed ju nii lageda laulud kui ka nüüd. Seila luge, sina oled, valgus on ju jõudnud juba rahvusvahelistele areenidele mitte ainult Euroopas, nii et selles mõttes läbi nende salvestuste me tegelikult automaatselt propageerime Eesti muusikat. Teose tiibade hääl esiettekanne toimub homme Haapsalus, reedel Tartus ja laupäeval Tallinnas.
|
Heliloojal Tõnu Kõrvitsal on valminud triloogia kolmas osa, mis kannab nime "Tiibade hääl".
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tegemist on suure publikumenuga ja tunnustusi pälvinud muusikateoste Lageda laulud ja sina oled valgus ja hommik mõttelise järjega. Teos on inspireeritud USA lennunduspioneeri ja naisõiguslase Ameerika. Oli esimene naine, kes 1932. aastal üksi ja peatusteta üle Atlandi lendas kõneleb helilooja Tõnu Kõrvits. See on selline romantiline lugu, ta oli üks väga julge inimene ja, ja tõeline legend, üks esimesi naisõiguslasi ka ja see lugu on ka natuke romantiline, et see tema viimane lend mis oli hästi suurejooneliselt ette võetud ja see ei lõppenud hästi selles mõttes, et ta läks kaduma. Aga nagu selle teose tekstiski on Doris Kareva sõnades, et keegi ei lähe kunagi kaduma, vaid silmapiir on uus. Te olete ise öelnud ka, et see on kõige helgem sellest triloogiast? Ma arvan, et kaks eelnevat teost, Lageda laulud ja sina oled valguse hommik. Et nad olid ehk natuke sellised tumedamad ja melanhoolsamad, võib-olla bluusilikumad. Ja jah, mulle tundus see ilus triloogia kuidagi kena kokku võtta, sellise helgema ja valgusrikkama muusikaga. Triloogia kõik osad on kirjutatud solistidele, koorile ja keelpillidele ning nende esmaesitajad on Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna kammerorkester ning dirigent Risto Joost. Risto Joost on ka kogu triloogia idee autor. Olgugi, et seal võivad lähtepunktid olla erinevad kus ta oma inspiratsiooni on saanud siin kogu aeg kumab läbi igatsus, armastus, nukrus, selline voogav janu millegi järele. Eesti muusika on läbi selle kolme teose saanud väga palju rikkamaks ja ma tegelikult kutsuks üles ka teisi heliloojaid kirjutama sellele kooslusele seepärast, et see on toimiv ja kõrgetasemeline kooslus ja, ja tänu sellele, ma arvan, saaks ka Eesti muusika rohkem maailma. Sest et mõlemad teosed ju nii lageda laulud kui ka nüüd. Seila luge, sina oled, valgus on ju jõudnud juba rahvusvahelistele areenidele mitte ainult Euroopas, nii et selles mõttes läbi nende salvestuste me tegelikult automaatselt propageerime Eesti muusikat. Teose tiibade hääl esiettekanne toimub homme Haapsalus, reedel Tartus ja laupäeval Tallinnas.
### Response:
Heliloojal Tõnu Kõrvitsal on valminud triloogia kolmas osa, mis kannab nime "Tiibade hääl".
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogus kaks aastat. Mida teie peate sellest ajast kõige olulisemaks, mis jääb alles ja seostub Eestiga? Ma arvan, see, mis jääb alles ja seostub Eestiga, siis kindlasti küberjulgeoleku toomine julgeolekunõukogu lauale, et see on ikkagi tuleviku väljakutse ja see on Eesti välispoliitikas väga olulisel kohal olnud. Aga teisest küljest samamoodi võib ka öelda seda, et, et nagu meie rahvale rohkem arusaadavad teemad ja meid rohkem puudutavad teemad nagu nagu Valgevene ja Ukraina ja Gruusia, mida me suutsime seal laual hoida. Aga veidi laiemalt veel, võib-olla lihtsalt see, et, et meie nii-öelda prestiiž maailmas on ikka tegelikult tunnetatavalt tõusnud ja samamoodi ka meie suhted kõige lähemate liitlastega, kes julgeolekunõukogu alalised liikmed on. Ma saan aru, et maailmas on tunduvalt rohkem riike, nüüd, kes teavad, kus on Eesti ja mis on Eesti. Jah, kindlasti ja selles kontekstis võib-olla võib isegi ka öelda, et noh, kuigi see kampaania selleks, et sinna julgeolekunõukogusse saada oli ikkagi väga pingeline ja pikk ja väsitav, aga nüüd tagantjärele öeldes see sundis meid ennast kokku võtma, ennast maailmale tutvustama ja Eestil on ikkagi väga palju uusi suhteid praegu maailmas, mida ilma ilma selle julgeolekunõukogu protsessid poleks olnud ja, ja me teadlikult võtsime ka kampaanias algusest peale sellise suuna, et oleks nii-öelda võit, võit, situatsioon, et kas me saame julgeolekunõukogusse või ka me isegi ei saa, et me loome uusi suhteid ja, ja me teadlikult valisime ka spetsiifilised teemad, millest, mis neid suhteid ka tulevikus alal hoiavad, et mitte lihtsalt, et meie oleme tore riik ja palun toetage meid vaid, vaid peamine, millega me nüüd maailmas tegelikult ikkagi väga laialt tegeleme, siis e-valitsemine on asi, kus Eesti on praegu nõu andmas rohkem kui 120-l riigile, nii et see on ka jällegi asi, mis jääb püsima. Üks teema, mida Eesti üleval hoidis, oli Afganistan. Jah, ja see muidugi on üks kõige olulisemaid küsimusi üldse julgeolekunõukogu päevakorras, noh paraku kahjuks ega mitte keegi ei osanud ju esimesel jaanuaril ette kujutada, mis hakkab augustis juhtuma, aga ma arvan, et me oleme selle selle tööga ikkagi julgeolekunõukogus väga hästi hakkama saanud.
|
Eesti kõige olulisemaks saavutuseks Julgeolekunõukogus on küberjulgeoleku päevakorda toomine.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogus kaks aastat. Mida teie peate sellest ajast kõige olulisemaks, mis jääb alles ja seostub Eestiga? Ma arvan, see, mis jääb alles ja seostub Eestiga, siis kindlasti küberjulgeoleku toomine julgeolekunõukogu lauale, et see on ikkagi tuleviku väljakutse ja see on Eesti välispoliitikas väga olulisel kohal olnud. Aga teisest küljest samamoodi võib ka öelda seda, et, et nagu meie rahvale rohkem arusaadavad teemad ja meid rohkem puudutavad teemad nagu nagu Valgevene ja Ukraina ja Gruusia, mida me suutsime seal laual hoida. Aga veidi laiemalt veel, võib-olla lihtsalt see, et, et meie nii-öelda prestiiž maailmas on ikka tegelikult tunnetatavalt tõusnud ja samamoodi ka meie suhted kõige lähemate liitlastega, kes julgeolekunõukogu alalised liikmed on. Ma saan aru, et maailmas on tunduvalt rohkem riike, nüüd, kes teavad, kus on Eesti ja mis on Eesti. Jah, kindlasti ja selles kontekstis võib-olla võib isegi ka öelda, et noh, kuigi see kampaania selleks, et sinna julgeolekunõukogusse saada oli ikkagi väga pingeline ja pikk ja väsitav, aga nüüd tagantjärele öeldes see sundis meid ennast kokku võtma, ennast maailmale tutvustama ja Eestil on ikkagi väga palju uusi suhteid praegu maailmas, mida ilma ilma selle julgeolekunõukogu protsessid poleks olnud ja, ja me teadlikult võtsime ka kampaanias algusest peale sellise suuna, et oleks nii-öelda võit, võit, situatsioon, et kas me saame julgeolekunõukogusse või ka me isegi ei saa, et me loome uusi suhteid ja, ja me teadlikult valisime ka spetsiifilised teemad, millest, mis neid suhteid ka tulevikus alal hoiavad, et mitte lihtsalt, et meie oleme tore riik ja palun toetage meid vaid, vaid peamine, millega me nüüd maailmas tegelikult ikkagi väga laialt tegeleme, siis e-valitsemine on asi, kus Eesti on praegu nõu andmas rohkem kui 120-l riigile, nii et see on ka jällegi asi, mis jääb püsima. Üks teema, mida Eesti üleval hoidis, oli Afganistan. Jah, ja see muidugi on üks kõige olulisemaid küsimusi üldse julgeolekunõukogu päevakorras, noh paraku kahjuks ega mitte keegi ei osanud ju esimesel jaanuaril ette kujutada, mis hakkab augustis juhtuma, aga ma arvan, et me oleme selle selle tööga ikkagi julgeolekunõukogus väga hästi hakkama saanud.
### Response:
Eesti kõige olulisemaks saavutuseks Julgeolekunõukogus on küberjulgeoleku päevakorda toomine.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Lapseeas liikumine parandab vaimset võimekust, nii leidsid Tartu Ülikooli teadlased aasta alguses avaldatud uuringus. Tartu Ülikooli liikumise sporditeaduste doktorant Kirke Reisberg ütles, et eelkooliealised lapsed, kes rohkem liiguvad, mõistavad ka maailma paremini ning nende tajuvõimed on rohkem arenenud. Kaasa aitab igasugune liikumine, nagu näiteks rahulik jalgrattasõit või väljas aktiivselt mängimine. See oli siuke noh, hea leid, et tasub lihtsalt nii-öelda sealt ekraani tagant püsti tulla, lähed õue, jalutab ja tegelikult juba see on ka nagu kasulik, laps läheb kooli juba tegelikult tal on nagu paremad eeldused hea õpivõimekuse loomiseks. Tartu Ülikooli teadlased mõõtsid kuue ja poole aastaste laste kehalist aktiivsust ning seejärel aasta hiljem, kui lapsed olid koolis esimesse klassi läinud, nende vaimset võimekust. Lapsed, kes olid kehaliselt aktiivsemad, olid koolis edukamad võrreldes nendega, kes liikusid vähem. Eeskätt seostus lastel vaimne võimekus parema maailma hoomamisega. Näiteks mõistsid nad paremini esemete ja mõistete omavahelisi suhteid ja seoseid. Selline üldistus, oskus ja nagu suhtemõistete tundmine ta aitabki, nagu siis sellele loogilisele, sellele arutlusmõtlemisvõimele kaasa, siis ka aitab neid sündmusi igapäevaelus nagu järjestada mõiste nii öelda objektide ja inimeste nii-öelda nagu paiknemist, omavahelisi suhteid, samuti siis aitab kaasa probleemi lahendusele, et noh, kõik see on nagu päris vajalik, et juba nagu koolis nii-öelda nagu hakkama saada. Kuigi vaimsele võimekusele on positiivse mõjuga ka väheintensiivne liikumine, soovitab Kirke reisberg lastel igapäevaselt liikuda siiski vähemalt 60 minutit. Seda eeskätt selleks, et ennetada teisi terviseprobleeme, nagu näiteks ülekaalulisust, kõrget vererõhku või diabeeti. Osa liigutamisest peaks olema mõõduka intensiivsusega, teine osa tugevama intensiivsusega. Ja see mõõdukas, kuni tugev ongi siis see, et mingi osa päevast ikkagi peaks olema see, mis ajab nüüd nii-öelda hingeldama, noh, näiteks selle 60 minuti, sest 15 minutit ja 45 minutit võiks olla ikkagi see, mis natukene rohkem tõstab seda hingamissagedus, jalgrattasõit, suusatamine, jooksumängud. Tervise arengu instituudi 2018. aasta uurimus näitas, et seda igapäevast liikumisnormi täidab vaid veerand kahe kuni 11 aastastest poistest ja kümnendik tüdrukutest.
|
Lapseeas liikumine parandab vaimset võimekust. Nii leidsid Tartu Ülikooli teadlased aasta alguses avaldatud uuringus.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Lapseeas liikumine parandab vaimset võimekust, nii leidsid Tartu Ülikooli teadlased aasta alguses avaldatud uuringus. Tartu Ülikooli liikumise sporditeaduste doktorant Kirke Reisberg ütles, et eelkooliealised lapsed, kes rohkem liiguvad, mõistavad ka maailma paremini ning nende tajuvõimed on rohkem arenenud. Kaasa aitab igasugune liikumine, nagu näiteks rahulik jalgrattasõit või väljas aktiivselt mängimine. See oli siuke noh, hea leid, et tasub lihtsalt nii-öelda sealt ekraani tagant püsti tulla, lähed õue, jalutab ja tegelikult juba see on ka nagu kasulik, laps läheb kooli juba tegelikult tal on nagu paremad eeldused hea õpivõimekuse loomiseks. Tartu Ülikooli teadlased mõõtsid kuue ja poole aastaste laste kehalist aktiivsust ning seejärel aasta hiljem, kui lapsed olid koolis esimesse klassi läinud, nende vaimset võimekust. Lapsed, kes olid kehaliselt aktiivsemad, olid koolis edukamad võrreldes nendega, kes liikusid vähem. Eeskätt seostus lastel vaimne võimekus parema maailma hoomamisega. Näiteks mõistsid nad paremini esemete ja mõistete omavahelisi suhteid ja seoseid. Selline üldistus, oskus ja nagu suhtemõistete tundmine ta aitabki, nagu siis sellele loogilisele, sellele arutlusmõtlemisvõimele kaasa, siis ka aitab neid sündmusi igapäevaelus nagu järjestada mõiste nii öelda objektide ja inimeste nii-öelda nagu paiknemist, omavahelisi suhteid, samuti siis aitab kaasa probleemi lahendusele, et noh, kõik see on nagu päris vajalik, et juba nagu koolis nii-öelda nagu hakkama saada. Kuigi vaimsele võimekusele on positiivse mõjuga ka väheintensiivne liikumine, soovitab Kirke reisberg lastel igapäevaselt liikuda siiski vähemalt 60 minutit. Seda eeskätt selleks, et ennetada teisi terviseprobleeme, nagu näiteks ülekaalulisust, kõrget vererõhku või diabeeti. Osa liigutamisest peaks olema mõõduka intensiivsusega, teine osa tugevama intensiivsusega. Ja see mõõdukas, kuni tugev ongi siis see, et mingi osa päevast ikkagi peaks olema see, mis ajab nüüd nii-öelda hingeldama, noh, näiteks selle 60 minuti, sest 15 minutit ja 45 minutit võiks olla ikkagi see, mis natukene rohkem tõstab seda hingamissagedus, jalgrattasõit, suusatamine, jooksumängud. Tervise arengu instituudi 2018. aasta uurimus näitas, et seda igapäevast liikumisnormi täidab vaid veerand kahe kuni 11 aastastest poistest ja kümnendik tüdrukutest.
### Response:
Lapseeas liikumine parandab vaimset võimekust. Nii leidsid Tartu Ülikooli teadlased aasta alguses avaldatud uuringus.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Erakorralise meditsiiniosakonna uuendamise projekt valmis koostöös Tartu Ülikooli kliinikumiga, kuid projekti tegemise ajal ei osanud keegi ennustada koroonaviiruse tulekut ning enne avamist pidi hakkama uusi ruume vaheseintega eraldama, et viirusega nakatunud patsiente vastu võtta saaks, räägib Narva haigla juhatuse liige Olev silland. Aga nüüd me oleme tekitanud juurde lüüse võimalust, et eraldada ohutsoon, kus hakkavad meil olema Covid haigusega või kahtlusega patsiendid ja roheline tsoon, kus satuvad sisse patsiendid üldhaigestumisega ja keda me oleme harjunud ravima ja kuna osakond on piisavalt suur, siis see võimalus meil on olemas ajutistel pindadel, mis meil oli seni kasutada, meil poleks võimalik kaasaegsel tasemel raviteenust osutada. Seni pole Narva haiglasse koroonaviirusesse nakatunud patsiente saabunud, kuid haigla on selleks valmis. See, mis on seotud nüüd selle Covid patoloogiaga, sellega me peame harjuma, aga selleks on personal treeninud. Et kaitsevahendite kasutamine oleks selge ja et oleks nagu harjumuspärase see uues olukorras töö tegemine. Olev silland kinnitab, et uues erakorralise meditsiini osakonnas on tänu ohutusabinõudele tavapatsiendi turvalisus tagatud kuid ikkagi külastab EMOt võrreldes viirusepuhangu eelse ajaga märgatavalt vähem inimesi. Kui meil oli nii-öelda tavaelu ilma Covid infektsiooniga, siis käis siit läbi 60 inimest päevas keskeltläbi, nii et 22000 juht oli aastas praeguse momendiga emad, meid külastab üks, kaks, kaks ja pool korda vähem inimesi, kui oli selles tolles tavaelus, kus veel Covid infektsiooni ei olnud, nii et mis on juhtunud, võib-olla rahvas nii kergekäeliselt haiglasse enam ei pöördu? Narva haigla erakorralise meditsiiniosakonna renoveerimine läks maksma üle kahe miljoni euro pea poole sellest summast eraldas riik uudistele Jüri Nikolajev Narva.
|
Narva haigla erakorralise meditsiini osakond saab peale renoveerimist vastu võtta ka koroonaviirusega nakatunud patsiente.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Erakorralise meditsiiniosakonna uuendamise projekt valmis koostöös Tartu Ülikooli kliinikumiga, kuid projekti tegemise ajal ei osanud keegi ennustada koroonaviiruse tulekut ning enne avamist pidi hakkama uusi ruume vaheseintega eraldama, et viirusega nakatunud patsiente vastu võtta saaks, räägib Narva haigla juhatuse liige Olev silland. Aga nüüd me oleme tekitanud juurde lüüse võimalust, et eraldada ohutsoon, kus hakkavad meil olema Covid haigusega või kahtlusega patsiendid ja roheline tsoon, kus satuvad sisse patsiendid üldhaigestumisega ja keda me oleme harjunud ravima ja kuna osakond on piisavalt suur, siis see võimalus meil on olemas ajutistel pindadel, mis meil oli seni kasutada, meil poleks võimalik kaasaegsel tasemel raviteenust osutada. Seni pole Narva haiglasse koroonaviirusesse nakatunud patsiente saabunud, kuid haigla on selleks valmis. See, mis on seotud nüüd selle Covid patoloogiaga, sellega me peame harjuma, aga selleks on personal treeninud. Et kaitsevahendite kasutamine oleks selge ja et oleks nagu harjumuspärase see uues olukorras töö tegemine. Olev silland kinnitab, et uues erakorralise meditsiini osakonnas on tänu ohutusabinõudele tavapatsiendi turvalisus tagatud kuid ikkagi külastab EMOt võrreldes viirusepuhangu eelse ajaga märgatavalt vähem inimesi. Kui meil oli nii-öelda tavaelu ilma Covid infektsiooniga, siis käis siit läbi 60 inimest päevas keskeltläbi, nii et 22000 juht oli aastas praeguse momendiga emad, meid külastab üks, kaks, kaks ja pool korda vähem inimesi, kui oli selles tolles tavaelus, kus veel Covid infektsiooni ei olnud, nii et mis on juhtunud, võib-olla rahvas nii kergekäeliselt haiglasse enam ei pöördu? Narva haigla erakorralise meditsiiniosakonna renoveerimine läks maksma üle kahe miljoni euro pea poole sellest summast eraldas riik uudistele Jüri Nikolajev Narva.
### Response:
Narva haigla erakorralise meditsiini osakond saab peale renoveerimist vastu võtta ka koroonaviirusega nakatunud patsiente.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Sügisel, kui päike enam nii soojalt ei paista ja inimesed on suvega võrreldes märksa tõsisemad, siis linnagalerii algav hooaeg keskendub mitmekesisusele ja pole kindlasti ülearu tõsine. Linnagalerii juhataja Alar raudoja. Alustame Eesti kunsti vanema põlvkonna kunstniku Eva Jänese näitusega edasi ootab meid põnev näitusekava. Pärnu raekojas avab Karel Kütas oma näituse 12. septembril. Juba, mis on tema terve suvetöö, võiks nii öelda, see sisaldab nii installatsiooni, performance' it kui videot, mida ta on ette valmistanud kogu suve oma tiimiga ja kindlasti näeme veel Hiina plakatit. Seda näitust siis kureerib Marko Kekišev, kes on Haapsalu disainifestivali korraldaja. Igal aastal on juhtunud peaaegu niimoodi, et ka Haapsalu graafilise disaini festivalilt me saame natukene omale ka näitamiseks parimaid töid, nii et kindlasti see on valik paremikust ja mis meid kindlasti ees ootab, on suur Pärnu kunstiaastanäitus, mis sel aastal avatakse kolmandal novembril ja mis pakub alati elevust Pärnus tegutsevatele kunstnikele. Kui ütleme suvine hooaeg, kus meil on ingrafika festival, ives Univers, rahvusvaheline festival, kunstisuvi, mis on eelkõige võib-olla selline kuraatori näoga ja kuraatorite poolt kokku pandud, siis oma kunstnik saab nüüd oma tööd ka välja tuua. Tavaliselt on kuskil 35 autot koktorit esinemas, põnevust kindlasti ootame seda. No paar sõna nüüd ka siis hooaja va näituse kohta. Tegemist on siis Eva Jänese maalinäitusega, mille pealkiri on ilma allikad ja Eva Jänest tuntakse eelkõige võib-olla nõukogude ajast pärit freskode suurte panoomaalingute kaudu, siis viimasel ajal on ta tegelenud rohkem tahvelmaaliga ja tema tunnuseks on geomeetrialine joon ja, ja võib-olla selline geomeetriline abstraktsionism võiks tutvustuseks öelda, see on linnagalerii kunstnike majas ja tutvuda saab ka Mai Levini poolt koostatud raamatuga, kus on võimalik saada ülevaate Eva Jänese loomingust.
|
Pärnu galerii avab sügishooaja. Hooaeg avatakse maalikunstniku Eva Jänese näitusega "Ilmaalllikad".
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Sügisel, kui päike enam nii soojalt ei paista ja inimesed on suvega võrreldes märksa tõsisemad, siis linnagalerii algav hooaeg keskendub mitmekesisusele ja pole kindlasti ülearu tõsine. Linnagalerii juhataja Alar raudoja. Alustame Eesti kunsti vanema põlvkonna kunstniku Eva Jänese näitusega edasi ootab meid põnev näitusekava. Pärnu raekojas avab Karel Kütas oma näituse 12. septembril. Juba, mis on tema terve suvetöö, võiks nii öelda, see sisaldab nii installatsiooni, performance' it kui videot, mida ta on ette valmistanud kogu suve oma tiimiga ja kindlasti näeme veel Hiina plakatit. Seda näitust siis kureerib Marko Kekišev, kes on Haapsalu disainifestivali korraldaja. Igal aastal on juhtunud peaaegu niimoodi, et ka Haapsalu graafilise disaini festivalilt me saame natukene omale ka näitamiseks parimaid töid, nii et kindlasti see on valik paremikust ja mis meid kindlasti ees ootab, on suur Pärnu kunstiaastanäitus, mis sel aastal avatakse kolmandal novembril ja mis pakub alati elevust Pärnus tegutsevatele kunstnikele. Kui ütleme suvine hooaeg, kus meil on ingrafika festival, ives Univers, rahvusvaheline festival, kunstisuvi, mis on eelkõige võib-olla selline kuraatori näoga ja kuraatorite poolt kokku pandud, siis oma kunstnik saab nüüd oma tööd ka välja tuua. Tavaliselt on kuskil 35 autot koktorit esinemas, põnevust kindlasti ootame seda. No paar sõna nüüd ka siis hooaja va näituse kohta. Tegemist on siis Eva Jänese maalinäitusega, mille pealkiri on ilma allikad ja Eva Jänest tuntakse eelkõige võib-olla nõukogude ajast pärit freskode suurte panoomaalingute kaudu, siis viimasel ajal on ta tegelenud rohkem tahvelmaaliga ja tema tunnuseks on geomeetrialine joon ja, ja võib-olla selline geomeetriline abstraktsionism võiks tutvustuseks öelda, see on linnagalerii kunstnike majas ja tutvuda saab ka Mai Levini poolt koostatud raamatuga, kus on võimalik saada ülevaate Eva Jänese loomingust.
### Response:
Pärnu galerii avab sügishooaja. Hooaeg avatakse maalikunstniku Eva Jänese näitusega "Ilmaalllikad".
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eelmisel aastal läbi viidud uuringus leidsid kolme ülikooli teadlased, et veokitele kehtiva 44 tonnise täismassi piirangu tõttu on ümarmaterjali vedu Eestis ebaefektiivne. Mõistlik on vedada rohkem korraga ja arendada Eesti maanteede infrastruktuuri. Maanteeameti sõnul takistab seda aga teede ja sildade tehniline seisukord. Hooldusremondist ei piisa. Ott Otsmann metsa ja puidutööstuse liidust. Meil on niivõrd nõrku kohti nagu osad sillad, näiteks et ja noh, meie lähenemine siin on olnud see, et nendel kohtadel saaks piirata ka eraldi ja juba tegelikult seda ka praegu tehakse osadel sildadel on, ma ei tea, lubatud 20 tonni näiteks Tartu ülikool uuris seda majandusliku efektiivsuse poolt iga kaup tegelikult, kus nüüd see kauba erikaal on piisav selleks, et ta mahub autosse ära, aga et ta siis on juba nii palju, teeb selle kogu auto raskeks, et puista materjalid, liiv, kruus, killustik, vedelikud piimkütust, annaks ta efekti. Autoettevõtete Liidu ettepanek on tõsta lubatud massiveokitele telgede lisamise arvel liidu juht Villem Tori. Kasutustihedus, selle tee tihedus kulutab seda asfalti ja mida väiksemaks see kasutustihedus sellel maanteel jääb, seda rohkem see tee ka säilib. Ja nüüd see täismass tuleb jagada ära maanteele, läbi telgede läbi rataste. Teljekoormuse piirang on kusagil 10 tonni. Võtame see 44 tonni, jagame ära. Telgede vahel on 7,3 tonni. Kui me nüüd jagame ära 60 tonni, saame kaheksa ja pool tonni. Ettevõtjate hinnangul lükkab ka majandusministeerium võimalikke lahendusi edasi, öeldes, et riigi, maanteede ja sildade võrgu tugevdamine, 60 tonniste veokite liikluses võib maksma minna kuni kaks miljardit eurot. Ott Otsmann ja Villem Tori. Ega siis, kui ehitatakse uut silda, siin ei ole mingit küsimust, kas see on 44 tonni või 60 tonni või 90 tonni, et siin niisugused asjad on, üledimensioneeritud. Silla peal on autod, üksteise taga seisavad ja nende kandevõim on siis peab olema välja kannatama selle 325 tonni. Sellist võimalust reaalses elus ei ole olemas. Ühe ühe soovituse andis uuring veel, et sildadel saab piirata ka raskemate veoste kiirust näiteks 80 kilomeetrit tunnis, et see nagu vähendas sildadele mõjuvat dünaamilist koormust. Me peame jõudma nii kaugele, et vedajad hakkavad tegema investeeringud kaasaegsesse tehnikasse ja kui need suured investeeringud tehakse, siis peab olema ka võimalus nende investeeringute tagasiteenimisel. Ei saa nüüd öelda, et meil sellele üldse ei mõeldakse, mõeldakse ikka, et ainukene, mis meile nagu tundub, on see, et, et neid eesmärke ei, ei sätita nagu. Nagu liiga täpselt transport on üks osa tervest majandusest ja toetab majanduse arengut. Ants Varblane Eesti erametsaliidust rõhutas, et kõik praegu autotranspordile tehtavad liigsed kulud nuheldakse metsaomanikele. Meie peame selle tegelikult kinni maksma. See puidu hind, mida me turult saame, on seda võrra väiksem.
|
Eestis käib vaidlus raskeveokite massipiirangu teemadel.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eelmisel aastal läbi viidud uuringus leidsid kolme ülikooli teadlased, et veokitele kehtiva 44 tonnise täismassi piirangu tõttu on ümarmaterjali vedu Eestis ebaefektiivne. Mõistlik on vedada rohkem korraga ja arendada Eesti maanteede infrastruktuuri. Maanteeameti sõnul takistab seda aga teede ja sildade tehniline seisukord. Hooldusremondist ei piisa. Ott Otsmann metsa ja puidutööstuse liidust. Meil on niivõrd nõrku kohti nagu osad sillad, näiteks et ja noh, meie lähenemine siin on olnud see, et nendel kohtadel saaks piirata ka eraldi ja juba tegelikult seda ka praegu tehakse osadel sildadel on, ma ei tea, lubatud 20 tonni näiteks Tartu ülikool uuris seda majandusliku efektiivsuse poolt iga kaup tegelikult, kus nüüd see kauba erikaal on piisav selleks, et ta mahub autosse ära, aga et ta siis on juba nii palju, teeb selle kogu auto raskeks, et puista materjalid, liiv, kruus, killustik, vedelikud piimkütust, annaks ta efekti. Autoettevõtete Liidu ettepanek on tõsta lubatud massiveokitele telgede lisamise arvel liidu juht Villem Tori. Kasutustihedus, selle tee tihedus kulutab seda asfalti ja mida väiksemaks see kasutustihedus sellel maanteel jääb, seda rohkem see tee ka säilib. Ja nüüd see täismass tuleb jagada ära maanteele, läbi telgede läbi rataste. Teljekoormuse piirang on kusagil 10 tonni. Võtame see 44 tonni, jagame ära. Telgede vahel on 7,3 tonni. Kui me nüüd jagame ära 60 tonni, saame kaheksa ja pool tonni. Ettevõtjate hinnangul lükkab ka majandusministeerium võimalikke lahendusi edasi, öeldes, et riigi, maanteede ja sildade võrgu tugevdamine, 60 tonniste veokite liikluses võib maksma minna kuni kaks miljardit eurot. Ott Otsmann ja Villem Tori. Ega siis, kui ehitatakse uut silda, siin ei ole mingit küsimust, kas see on 44 tonni või 60 tonni või 90 tonni, et siin niisugused asjad on, üledimensioneeritud. Silla peal on autod, üksteise taga seisavad ja nende kandevõim on siis peab olema välja kannatama selle 325 tonni. Sellist võimalust reaalses elus ei ole olemas. Ühe ühe soovituse andis uuring veel, et sildadel saab piirata ka raskemate veoste kiirust näiteks 80 kilomeetrit tunnis, et see nagu vähendas sildadele mõjuvat dünaamilist koormust. Me peame jõudma nii kaugele, et vedajad hakkavad tegema investeeringud kaasaegsesse tehnikasse ja kui need suured investeeringud tehakse, siis peab olema ka võimalus nende investeeringute tagasiteenimisel. Ei saa nüüd öelda, et meil sellele üldse ei mõeldakse, mõeldakse ikka, et ainukene, mis meile nagu tundub, on see, et, et neid eesmärke ei, ei sätita nagu. Nagu liiga täpselt transport on üks osa tervest majandusest ja toetab majanduse arengut. Ants Varblane Eesti erametsaliidust rõhutas, et kõik praegu autotranspordile tehtavad liigsed kulud nuheldakse metsaomanikele. Meie peame selle tegelikult kinni maksma. See puidu hind, mida me turult saame, on seda võrra väiksem.
### Response:
Eestis käib vaidlus raskeveokite massipiirangu teemadel.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Aasta tagasi võeti vastu otsus keelustada ajujaht ja koertega jaht metssigadele, et mitte neid metsas liikvele ajada ja sellega suurendada taudi levikut. Nüüd on taud siiski oma geograafiat laiendanud ja neist meetmetest pole enam mõtet rääkida. Keskkonnaminister Marko Pomerants. Tuleb astuda samm kaks ja seetõttu on jahimeeste ettepanek küll selline mida toetab ka keskkonnaministeerium, et tuleks aju ja koerajahi piirangud lõpetada. Ta aitaks seda küttimise edukust suurendada. Meie keskkonnaagentuuri urukiseire spetsialistid on siis ka nuputanud, et mis see mõistlik küttimise tase võiks olla. Et eelnevatel aastatel, kus on olnud soodsad tingimused sigadele, see küttimise tase pole olnud piisav ja on jõutud siis järgmiseks hooajaks sinna kuhugi 29 30000 seakanti ja see ilmselgelt tähendab seda, et see on suur ja mahukas ja raske töö jahimeestele ja nüüd minu meelest võiks kaaluda täiendavalt nüüd selle ajujahi keelu lõpetamisele järgmisi asju. Tavapärase jahiseaduse debatis on olnud probleemiks ja siiamaani ei olegi lubatud summuti ka relvast jahipidamine, see on relvaseaduse küsimus ennekõike ja teine asi on siis valgustiga jahipidamine. Aga, aga minu ettepanek on küll, et nüüd seakatku perioodiks võiks riigikogu sügisel ära menetleda ühe, ühe väikese kobarseaduse, mis koosneski sellest relvaseaduse ja jahiseaduse muudatusest, kus pool lubataks valgustiga jaht ja teiselt poolt siis relvaseaduses võetakse välja see keeld, summuti ka jahipidamisest, et jällegi ülesanne on väga suur. Küsimusi, mida arutada, on tegelikult veel palju. Kuidas suhtuda sigade lisa söötmisse? Ühest küljest aitab see kaasa asurkonna suurenemisele, teisest küljest soodustab varitsusjahti. Kui aga siga on maha lastud, tuleb veenduda, et tegu ei ole taudisseaga. Kui kiirelt tulevad analüüsi tulemused, praegu on sellega nädalavahetustel probleeme. Pomerants teeb ettepaneku kaaluda siin analüüsivõimsuse tõstmist. Ja kui nüüd lastavate sigade hulk ja sellega ka sealiha hulk on suurenenud, on vaja tagada, et ei tekiks probleeme liha töötlemise ja külmutamisega. Igal juhul ei ole probleeme jahihooaja ootamisega. Metsja jaht on lubatud aasta läbi.
|
Metssigade arvukuse piiramiseks plaanib keskkonnaministeerium lubada taas sigade ajujahi. Kuidas seda probleemi lahendada?.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Aasta tagasi võeti vastu otsus keelustada ajujaht ja koertega jaht metssigadele, et mitte neid metsas liikvele ajada ja sellega suurendada taudi levikut. Nüüd on taud siiski oma geograafiat laiendanud ja neist meetmetest pole enam mõtet rääkida. Keskkonnaminister Marko Pomerants. Tuleb astuda samm kaks ja seetõttu on jahimeeste ettepanek küll selline mida toetab ka keskkonnaministeerium, et tuleks aju ja koerajahi piirangud lõpetada. Ta aitaks seda küttimise edukust suurendada. Meie keskkonnaagentuuri urukiseire spetsialistid on siis ka nuputanud, et mis see mõistlik küttimise tase võiks olla. Et eelnevatel aastatel, kus on olnud soodsad tingimused sigadele, see küttimise tase pole olnud piisav ja on jõutud siis järgmiseks hooajaks sinna kuhugi 29 30000 seakanti ja see ilmselgelt tähendab seda, et see on suur ja mahukas ja raske töö jahimeestele ja nüüd minu meelest võiks kaaluda täiendavalt nüüd selle ajujahi keelu lõpetamisele järgmisi asju. Tavapärase jahiseaduse debatis on olnud probleemiks ja siiamaani ei olegi lubatud summuti ka relvast jahipidamine, see on relvaseaduse küsimus ennekõike ja teine asi on siis valgustiga jahipidamine. Aga, aga minu ettepanek on küll, et nüüd seakatku perioodiks võiks riigikogu sügisel ära menetleda ühe, ühe väikese kobarseaduse, mis koosneski sellest relvaseaduse ja jahiseaduse muudatusest, kus pool lubataks valgustiga jaht ja teiselt poolt siis relvaseaduses võetakse välja see keeld, summuti ka jahipidamisest, et jällegi ülesanne on väga suur. Küsimusi, mida arutada, on tegelikult veel palju. Kuidas suhtuda sigade lisa söötmisse? Ühest küljest aitab see kaasa asurkonna suurenemisele, teisest küljest soodustab varitsusjahti. Kui aga siga on maha lastud, tuleb veenduda, et tegu ei ole taudisseaga. Kui kiirelt tulevad analüüsi tulemused, praegu on sellega nädalavahetustel probleeme. Pomerants teeb ettepaneku kaaluda siin analüüsivõimsuse tõstmist. Ja kui nüüd lastavate sigade hulk ja sellega ka sealiha hulk on suurenenud, on vaja tagada, et ei tekiks probleeme liha töötlemise ja külmutamisega. Igal juhul ei ole probleeme jahihooaja ootamisega. Metsja jaht on lubatud aasta läbi.
### Response:
Metssigade arvukuse piiramiseks plaanib keskkonnaministeerium lubada taas sigade ajujahi. Kuidas seda probleemi lahendada?.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Visiidi käigus kohtus Venemaa asepeaminister juhtivate Eesti poliitikutega ja kirjutas koos peaminister Siim Kallasega alla kolm riikidevahelist lepingut. Siim Kallas. Eesmärk oli kirjutada alla esialgu kaks lepingut, viimastel päevadel lisandus veel kokkuleppe saavutamine kolmanda lepingu osas. Nii et üks leping käsitles pensionide maksmise korrastamist, kahel pool piiri, teine leping, topeltmaksustamise vältimist ja kolmas leping, see, mille osas arusaam, et, et see on valmis, jõudis tõepoolest, alles vahetult enne seda üritust oli siis karistuse kandmise kohtade kohta käib leping, ehk siis põhimõte, et riikide kodanikud kannavad karistust ka oma riikide kinnipidamisasutustes ja mina võiksin küll öelda, et selle kohtumisega võib igal juhul rahul olla. Ma arvan, et minu enda ootused olid ka võib-olla isegi väiksemad, kui, kui tegelikult välja kujunes. Venemaa asepeaminister Matvienko ütles, et on kohtumise ja valitsustevahelise komisjoni töötulemustega rahul. Põhiliseks pidas ta seda, et saavutati kokkulepe edasiseks tihedamaks koostööks. Vene poolkond stateerib, et viimasel ajal on Eesti valitsus võtnud vastu mitu otsust, mis vastavad vene poole huvidele. Ta tõi näiteks õigeusu kiriku kogu probleemi lahendamise ja venekeelse hariduse garanteerimise peale 2000 seitsmendat aastat. Valentina Matvienko. Me võtsime seda kui Eesti valitsuse positiivset soovi kahepoolsete sidemete laiendamiseks ja omalt poolt peame samuti mati väga oluliseks heanaaberlike mõlemapoolselt kasulike sidemete olemasolu naaberriigi Eestiga. See on Venemaa välispoliitika üks tähtsamaid prioriteete. Valentina Matvienko leidis, et praegu on loodud head tingimused edaspidiseks kaubandussidemete, samuti humanitaaralaste küsimuste lahendamiseks. Ainus küsimus, mille üle vene pool täna muret tunneb. On nende kaasmaalaste temaatika, aga ka siin loodetakse ühistele positsioonidele jõuda. Kui Venemaa asepeaministri lubadused teostuvad, lahenevad üsna pea mitmed Eesti ja Venemaa vahelised probleemid. On läbivaatamisel ja kooskõlastamisel kaubavahetuse soodusrežiimi leping. Piirileping sisuliselt kehtib ja Vene pool leiab, et pärast mõningat tööd ja mõnede tingimuste kooskõlastamist ei ole selle alla kirjutamine probleem. Eesti presidendi ametiraha on otsustatud Eestile tagastada. Mingeid juriidilisi takistusi sellega viivitamiseks ei ole. Tagasiandmise aeg ja protseduur täpsustatakse diplomaatiliste kanalite kaudu. Täna kuuldu põhjal tundub olukord roosiline, aga eks ta ole ennegi nii paistnud. Igal juhul järgmine valitsustevaheline kohtumine toimub Moskvas, aga veel enne tuleb Eestisse Venemaa välisminister Igor Ivanov ja seda Valentina Matvienko sõnul juba lähinädalatel.
|
Eestis oli visiidil Venemaa asepeaminister Valentina Matvijenko.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Visiidi käigus kohtus Venemaa asepeaminister juhtivate Eesti poliitikutega ja kirjutas koos peaminister Siim Kallasega alla kolm riikidevahelist lepingut. Siim Kallas. Eesmärk oli kirjutada alla esialgu kaks lepingut, viimastel päevadel lisandus veel kokkuleppe saavutamine kolmanda lepingu osas. Nii et üks leping käsitles pensionide maksmise korrastamist, kahel pool piiri, teine leping, topeltmaksustamise vältimist ja kolmas leping, see, mille osas arusaam, et, et see on valmis, jõudis tõepoolest, alles vahetult enne seda üritust oli siis karistuse kandmise kohtade kohta käib leping, ehk siis põhimõte, et riikide kodanikud kannavad karistust ka oma riikide kinnipidamisasutustes ja mina võiksin küll öelda, et selle kohtumisega võib igal juhul rahul olla. Ma arvan, et minu enda ootused olid ka võib-olla isegi väiksemad, kui, kui tegelikult välja kujunes. Venemaa asepeaminister Matvienko ütles, et on kohtumise ja valitsustevahelise komisjoni töötulemustega rahul. Põhiliseks pidas ta seda, et saavutati kokkulepe edasiseks tihedamaks koostööks. Vene poolkond stateerib, et viimasel ajal on Eesti valitsus võtnud vastu mitu otsust, mis vastavad vene poole huvidele. Ta tõi näiteks õigeusu kiriku kogu probleemi lahendamise ja venekeelse hariduse garanteerimise peale 2000 seitsmendat aastat. Valentina Matvienko. Me võtsime seda kui Eesti valitsuse positiivset soovi kahepoolsete sidemete laiendamiseks ja omalt poolt peame samuti mati väga oluliseks heanaaberlike mõlemapoolselt kasulike sidemete olemasolu naaberriigi Eestiga. See on Venemaa välispoliitika üks tähtsamaid prioriteete. Valentina Matvienko leidis, et praegu on loodud head tingimused edaspidiseks kaubandussidemete, samuti humanitaaralaste küsimuste lahendamiseks. Ainus küsimus, mille üle vene pool täna muret tunneb. On nende kaasmaalaste temaatika, aga ka siin loodetakse ühistele positsioonidele jõuda. Kui Venemaa asepeaministri lubadused teostuvad, lahenevad üsna pea mitmed Eesti ja Venemaa vahelised probleemid. On läbivaatamisel ja kooskõlastamisel kaubavahetuse soodusrežiimi leping. Piirileping sisuliselt kehtib ja Vene pool leiab, et pärast mõningat tööd ja mõnede tingimuste kooskõlastamist ei ole selle alla kirjutamine probleem. Eesti presidendi ametiraha on otsustatud Eestile tagastada. Mingeid juriidilisi takistusi sellega viivitamiseks ei ole. Tagasiandmise aeg ja protseduur täpsustatakse diplomaatiliste kanalite kaudu. Täna kuuldu põhjal tundub olukord roosiline, aga eks ta ole ennegi nii paistnud. Igal juhul järgmine valitsustevaheline kohtumine toimub Moskvas, aga veel enne tuleb Eestisse Venemaa välisminister Igor Ivanov ja seda Valentina Matvienko sõnul juba lähinädalatel.
### Response:
Eestis oli visiidil Venemaa asepeaminister Valentina Matvijenko.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Esimesel oktoobril peatatakse esialgu plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud Tallinna ja Tartu haiglates. Streigi ajal antakse siiski abi lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi vajavatele patsientidel. Samuti töötab kiirabi. Elena Mahova tervishoiutöötajate liidust ütles, et kui esimese nädalaga nende nõudmisi ei täideta, seiskub kaheksandast oktoobrist ka kirurgiline ravi ja streigiga liituvad ka teised Eesti haiglad. Riiklik lepitaja Henn Pärn ütles meie raadiouudistele, et tema on esimesest oktoobrist algava tervishoiutöötajate streigiks küll loa andnud, et nõudmised, mille alusel ta seda tegi, erinevad oluliselt sellest, mida tervishoiutöötajate liit nüüd avalikkusele esitab. Kui ma lugesin pressiteadaandest, mida need organisatsioonid nagu väljastasid, siis see oli hoopis laiem teemade ring kui riikliku lepitaja juures läbitud tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine ja arstide Eestist ära minek. Nii-öelda vähendamine ja selle nimel muuta rahastamissüsteemi Need ei olnud teemad, millega riikliku lepitaja juurde saaks tulla, need on hoopis laiemat arutelu nõudvad küsimused, siin on vaja ühiskondlikku kokkulepet, kas suurendame raha hulka meditsiini või mitte, et need nõudmised on, on juba poliitilised ja edasi, ma arvan, et eks õiguskaitseorganid ja teine osapool, Ma arvan kõigepealt haigete liit peavad siin reageerima ja ka ma arvan, et üldsus peab selles osas nagu selgelt oma sõna ütlema. Minu arvates see ei ole õiguspärane, et üks seltskond nõuab teatud väljakujunenud maksusüsteemi tasakaalu muuta läbi streigi. Elena Mahova sõnul esitasidki tervishoiutöötajad üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimise nõudmise selleks, et parandada arstiabi kättesaadavuse kvaliteeti Eestis. Kui rääkida töökoormuse ja töötasust, need on otseselt seotud sellega, et inimesed lähevad Eesti tervishoiust välismaale tööle. Ega see kollektiivlepingu sõlmimine nende punktidega, mis seal on kajastatud, ongi suunatud sellele, et peatuda seda väljarännet, see on see kõige kaugemale ulatuv eesmärk, aga selleks ütleme, tervishoiutöötajate jaoks on töökoormuse töönormid, mida on vaja kehtestada ja loomulikult konkurentsivõimeline töötasu. Oluline on see, et oleks nii, Haiglate Liidu kui ka ütleme riigipoolne soov astuda läbirääkimistesse Eesti Haiglate Liidu juht Urmas Sule sõnul ei näe ta tänavuseks aastaks palgatõusuks vahendeid ei haigekassa ega riigieelarvest, ent tema sõnul on järgmise aasta kohta läbirääkimisi alustatud. Seal on ka lahti Eesti haigekassa tervishoiuteenuste loetelu ehk lihtsas keeles öeldes haigekassa hinnad, mis siis peaksid sisaldama sellist hinnakomponenti, mis võimaldab inimestele maksta adekvaatset, milline saab olema tulemus järgmise aasta eelarve läbirääkimiste täna on raske seda öelda. Haiglate liit on väga seda meelt, et me peaksime saama sellise olukorra, et kõikide osapoole tahet on maksimaalselt arvestatud, aga julgen väita, et seda on piisavalt keerukas saavutada. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles täna Riigikogus avaliku sektori palku puudutavale arupärimisele vastates, et arstide palk on ühestest vähestest, mis on igal aastal kasvanud. Kui palju ikkagi seda verisemist on arstide liidu poolt ja tema juhi poolt, et see on ikka uskumatu, et loomulikult on siin küsimus rahvusvahelises konkurentsis, aga õiglust ei ole selles jutus küll kokku, ees on palju, palju kehvemas olukorras ameteid ka riigisektoris piisavalt arstide keskmine palk endiselt on üle kahe korra kõrgem, kui on teistes valdkondades. Igasuguste selliste palganõudmiste riigi ähvarduste puhul võiks jääda ikkagi viisakuste piires, ütleme niimoodi.
|
Arstide Liit ja tervishoiutöötajate kutseliit teatasid, et alustavad 1. oktoobrist streiki, millega nõutakse palgatõusu ja töötingimuste parandamist.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Esimesel oktoobril peatatakse esialgu plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud Tallinna ja Tartu haiglates. Streigi ajal antakse siiski abi lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi vajavatele patsientidel. Samuti töötab kiirabi. Elena Mahova tervishoiutöötajate liidust ütles, et kui esimese nädalaga nende nõudmisi ei täideta, seiskub kaheksandast oktoobrist ka kirurgiline ravi ja streigiga liituvad ka teised Eesti haiglad. Riiklik lepitaja Henn Pärn ütles meie raadiouudistele, et tema on esimesest oktoobrist algava tervishoiutöötajate streigiks küll loa andnud, et nõudmised, mille alusel ta seda tegi, erinevad oluliselt sellest, mida tervishoiutöötajate liit nüüd avalikkusele esitab. Kui ma lugesin pressiteadaandest, mida need organisatsioonid nagu väljastasid, siis see oli hoopis laiem teemade ring kui riikliku lepitaja juures läbitud tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine ja arstide Eestist ära minek. Nii-öelda vähendamine ja selle nimel muuta rahastamissüsteemi Need ei olnud teemad, millega riikliku lepitaja juurde saaks tulla, need on hoopis laiemat arutelu nõudvad küsimused, siin on vaja ühiskondlikku kokkulepet, kas suurendame raha hulka meditsiini või mitte, et need nõudmised on, on juba poliitilised ja edasi, ma arvan, et eks õiguskaitseorganid ja teine osapool, Ma arvan kõigepealt haigete liit peavad siin reageerima ja ka ma arvan, et üldsus peab selles osas nagu selgelt oma sõna ütlema. Minu arvates see ei ole õiguspärane, et üks seltskond nõuab teatud väljakujunenud maksusüsteemi tasakaalu muuta läbi streigi. Elena Mahova sõnul esitasidki tervishoiutöötajad üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimise nõudmise selleks, et parandada arstiabi kättesaadavuse kvaliteeti Eestis. Kui rääkida töökoormuse ja töötasust, need on otseselt seotud sellega, et inimesed lähevad Eesti tervishoiust välismaale tööle. Ega see kollektiivlepingu sõlmimine nende punktidega, mis seal on kajastatud, ongi suunatud sellele, et peatuda seda väljarännet, see on see kõige kaugemale ulatuv eesmärk, aga selleks ütleme, tervishoiutöötajate jaoks on töökoormuse töönormid, mida on vaja kehtestada ja loomulikult konkurentsivõimeline töötasu. Oluline on see, et oleks nii, Haiglate Liidu kui ka ütleme riigipoolne soov astuda läbirääkimistesse Eesti Haiglate Liidu juht Urmas Sule sõnul ei näe ta tänavuseks aastaks palgatõusuks vahendeid ei haigekassa ega riigieelarvest, ent tema sõnul on järgmise aasta kohta läbirääkimisi alustatud. Seal on ka lahti Eesti haigekassa tervishoiuteenuste loetelu ehk lihtsas keeles öeldes haigekassa hinnad, mis siis peaksid sisaldama sellist hinnakomponenti, mis võimaldab inimestele maksta adekvaatset, milline saab olema tulemus järgmise aasta eelarve läbirääkimiste täna on raske seda öelda. Haiglate liit on väga seda meelt, et me peaksime saama sellise olukorra, et kõikide osapoole tahet on maksimaalselt arvestatud, aga julgen väita, et seda on piisavalt keerukas saavutada. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles täna Riigikogus avaliku sektori palku puudutavale arupärimisele vastates, et arstide palk on ühestest vähestest, mis on igal aastal kasvanud. Kui palju ikkagi seda verisemist on arstide liidu poolt ja tema juhi poolt, et see on ikka uskumatu, et loomulikult on siin küsimus rahvusvahelises konkurentsis, aga õiglust ei ole selles jutus küll kokku, ees on palju, palju kehvemas olukorras ameteid ka riigisektoris piisavalt arstide keskmine palk endiselt on üle kahe korra kõrgem, kui on teistes valdkondades. Igasuguste selliste palganõudmiste riigi ähvarduste puhul võiks jääda ikkagi viisakuste piires, ütleme niimoodi.
### Response:
Arstide Liit ja tervishoiutöötajate kutseliit teatasid, et alustavad 1. oktoobrist streiki, millega nõutakse palgatõusu ja töötingimuste parandamist.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
2020. aastal juhtus Eestis kokku inimkannatanuga liiklusõnnetusi 1402, mida on 35 võrra vähem kui aasta varem. Joobes juhte tabati 6667, mida on samuti pea 500 võrra vähem. Politsei ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on need numbrid sisuliselt samad mis eelneval aastal kuid silmas peab pidama ka seda, et 2020. aastal vähendas liiklustihedust eriolukord ning talvised ilmastikuolud polnud kuigi keerulised. Kohati siin aprillis ikkagi liiklussagedus langes ju 30 40 protsenti ja see tegelikult on näha ka numbrites ja, ja selles liiklusstatistikast, et kui just vaadata näiteks eelmisel aastal tabatud kiiruseületajate alg hulka, siis statsionaarsete kaameratega fikseeriti pea 30 protsenti vähem rikkumisi. Et see kindlasti räägib liiklussageduse langusest ja, ja kui vaadata selle koroonaviiruse mõjusid, siis sellel aastal juhtus oluliselt rohkem ühe sõiduki õnnetusi. Vähenes kokkupõrgete arv maanteedel. Neid, kes ületasid kiirust kuni 20 kilomeetrit tunnis, tabati kokku pea 245000, mida on üle 60000 rohkem kui eelmisel aastal. Loigo sõnul on kasvu taga teisaldatavate liikluskaamerate laialdasem kasutuselevõtt. Nendest siis ligi 45000 on need siis, kes politsei tabas järelevalve käigus ligi 80000 on need siis keda tabas siis statsionaarse kiiruskaamera ja üle 122000 on siis need kiiruseületajad, keda on siis fikseeritud nende teisaldatavate kiiruskaameratega, seal on ka kindlasti põhjus selles, et eks see eriolukord mõjutas siin nende kaamerate kasutamist, sest et eriolukorra aeg tegelikult ju see teisaldatav kaamera oli ju ainukene viis teha järelevalvet sellisel viisil, kus meil puudub inimesega kontakt ja sellel perioodil kasutati neid kaameraid ikkagi maksimaalselt. Loigo sõnul kasvab teisaldatavate kaameratega tabatud kiiruseületajate arv ilmselt veel ka sel aastal, sest inimesed pole nendega veel nii harjunud. Ta loodab, et need kaamerad aitavad tulevikus inimestel paremini piirkiirusest kinni hoida. Lisaks tõi Loigo välja veel kurva statistika liiklussurmade kohta. Muidugi, mis veel 2020 torkab silma, et meil oli kolm ikkagi väga rasket liiklusõnnetust, kus hukkus korraga rohkem kui üks inimene. Et üks oli siis aasta alguses Saaremaal, kus hukkus kolm inimest, siis oli kevadel Põlvamaal kahe hukkunuga ja suvel Tallinnas kahe hukkunuga. Et meil ikkagi viimastel aastatel selliseid õnnetusi, kus, kus ühes õnnetuses hukkub rohkem kui üks inimene, on ikkagi sellised. Vähesed.
|
Kuigi eelmine aasta oli liikluses laias laastus võrdne 2019. aastaga, siis kerged kuni 20km/h kiiruseületamised kasvasid üle 60 000 võrra. Suuremale numbrile aitas kaasa ka uute lahenduste kasutuselevõtt.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
2020. aastal juhtus Eestis kokku inimkannatanuga liiklusõnnetusi 1402, mida on 35 võrra vähem kui aasta varem. Joobes juhte tabati 6667, mida on samuti pea 500 võrra vähem. Politsei ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on need numbrid sisuliselt samad mis eelneval aastal kuid silmas peab pidama ka seda, et 2020. aastal vähendas liiklustihedust eriolukord ning talvised ilmastikuolud polnud kuigi keerulised. Kohati siin aprillis ikkagi liiklussagedus langes ju 30 40 protsenti ja see tegelikult on näha ka numbrites ja, ja selles liiklusstatistikast, et kui just vaadata näiteks eelmisel aastal tabatud kiiruseületajate alg hulka, siis statsionaarsete kaameratega fikseeriti pea 30 protsenti vähem rikkumisi. Et see kindlasti räägib liiklussageduse langusest ja, ja kui vaadata selle koroonaviiruse mõjusid, siis sellel aastal juhtus oluliselt rohkem ühe sõiduki õnnetusi. Vähenes kokkupõrgete arv maanteedel. Neid, kes ületasid kiirust kuni 20 kilomeetrit tunnis, tabati kokku pea 245000, mida on üle 60000 rohkem kui eelmisel aastal. Loigo sõnul on kasvu taga teisaldatavate liikluskaamerate laialdasem kasutuselevõtt. Nendest siis ligi 45000 on need siis, kes politsei tabas järelevalve käigus ligi 80000 on need siis keda tabas siis statsionaarse kiiruskaamera ja üle 122000 on siis need kiiruseületajad, keda on siis fikseeritud nende teisaldatavate kiiruskaameratega, seal on ka kindlasti põhjus selles, et eks see eriolukord mõjutas siin nende kaamerate kasutamist, sest et eriolukorra aeg tegelikult ju see teisaldatav kaamera oli ju ainukene viis teha järelevalvet sellisel viisil, kus meil puudub inimesega kontakt ja sellel perioodil kasutati neid kaameraid ikkagi maksimaalselt. Loigo sõnul kasvab teisaldatavate kaameratega tabatud kiiruseületajate arv ilmselt veel ka sel aastal, sest inimesed pole nendega veel nii harjunud. Ta loodab, et need kaamerad aitavad tulevikus inimestel paremini piirkiirusest kinni hoida. Lisaks tõi Loigo välja veel kurva statistika liiklussurmade kohta. Muidugi, mis veel 2020 torkab silma, et meil oli kolm ikkagi väga rasket liiklusõnnetust, kus hukkus korraga rohkem kui üks inimene. Et üks oli siis aasta alguses Saaremaal, kus hukkus kolm inimest, siis oli kevadel Põlvamaal kahe hukkunuga ja suvel Tallinnas kahe hukkunuga. Et meil ikkagi viimastel aastatel selliseid õnnetusi, kus, kus ühes õnnetuses hukkub rohkem kui üks inimene, on ikkagi sellised. Vähesed.
### Response:
Kuigi eelmine aasta oli liikluses laias laastus võrdne 2019. aastaga, siis kerged kuni 20km/h kiiruseületamised kasvasid üle 60 000 võrra. Suuremale numbrile aitas kaasa ka uute lahenduste kasutuselevõtt.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kevadised linnuparved teevad looduse sõbra südame soojaks, aga suuri kormorani parvi Pärnu jõel indi saarte juures vaatavad need, kes asjast rohkem teavad. Süveneva murega loodusvaatleja Üllar Meriste. Asi on tänaseks naljast kaugel just siin tindi saarte juures, kus meritint käib kudemas ja see suur pidusöök tõotab siin üle käte minna. Aasta-aastalt nüüd kormonaide arvukus järjest siin piirkonnas tõusnud ja tõusnud. Ma olen jälginud nüüd seda mängu siin circa 15 aastat ja kui esimesed kormoranid siia jõudsid võib-olla 10 12 aastat tagasi, siis oli neid siin mõned ainult alguses 50 100. Noh, tänaseks ma usun, et on neid siin juba 5000, kui mitte rohkem. Praegu on lindude toidulaud rikkalik ja kala jätkub kõigile, sest peale kormoranide, keda on küll kõige rohkem, on siin hulgaliselt teisigi linde. Kormoran on hane suurune lind ja võib päevas kuni kolm kilo kala nahka pista. Meriste ütleb, et viimane aeg on kormoranide arvu, kust reguleerima hakata ka Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi tüoloogia kaasprofessor Timo Harula tõdeb, et kormorani on juba liiga palju. Bioloogi ja ökoloogina ma võin öelda, et ega kiskja ennem ei taandu, kui saaklooma arvukus oluliselt langema hakkab, et siis me näeme, et need linnud hakkavad ka siit minema. Need, linnud hakkasid ju siia tekkima pärast seda, kui Sindi pais oli muudetud, siis sindi kärestikuks, et oli näha, et kalavarule nähtavasti juba kuidagi ta soodsalt oli hakanud mõjuma ja see, et ta mõjus kalavarule soodsalt, mõjus ta ka soodsalt linnule. Arula ütleb, et ka kalateadlastele teeb olukord muret juba mitu aastat. Me oleme sellele teemale juba paar aastat niimoodi jõudsamalt tähelepanu pööranud ja ma tean, et tänasel päeval on keskkonnaametis ka taotlus sees, et hakata nende lindude toitumise ajal just praegusel ajal natukene nende selliste mugavustsooni siin vähendama, on mõeldud sellisele meetodile nagu mingisuguse laseriga siin vilgutada, mis peaks neid häirima ja vist ka mingi mingisugust paugutamist on siin planeeritud, lisaks siis munade õlitamisele, mida niikuinii on tehtud juba varasemalt. Ester Vilgats, Pärnu,
|
Pärnu jõel Tindisaarte juures võib kevadel, kui kala liigub kõige rohkem, näha pidusöögile kogunenud tuhandeid kormorane. Nende arvukus kasvab aasta-aastalt ja kui midagi ette ei võeta, söövad nad jõe kalast tühjaks, kardavad loodusvaatelejad ja kalateadlased. Nii muutub mõttetuks ka Põlula kalakasvanduses kasvatatud noorkalade vettelaskmine.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kevadised linnuparved teevad looduse sõbra südame soojaks, aga suuri kormorani parvi Pärnu jõel indi saarte juures vaatavad need, kes asjast rohkem teavad. Süveneva murega loodusvaatleja Üllar Meriste. Asi on tänaseks naljast kaugel just siin tindi saarte juures, kus meritint käib kudemas ja see suur pidusöök tõotab siin üle käte minna. Aasta-aastalt nüüd kormonaide arvukus järjest siin piirkonnas tõusnud ja tõusnud. Ma olen jälginud nüüd seda mängu siin circa 15 aastat ja kui esimesed kormoranid siia jõudsid võib-olla 10 12 aastat tagasi, siis oli neid siin mõned ainult alguses 50 100. Noh, tänaseks ma usun, et on neid siin juba 5000, kui mitte rohkem. Praegu on lindude toidulaud rikkalik ja kala jätkub kõigile, sest peale kormoranide, keda on küll kõige rohkem, on siin hulgaliselt teisigi linde. Kormoran on hane suurune lind ja võib päevas kuni kolm kilo kala nahka pista. Meriste ütleb, et viimane aeg on kormoranide arvu, kust reguleerima hakata ka Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi tüoloogia kaasprofessor Timo Harula tõdeb, et kormorani on juba liiga palju. Bioloogi ja ökoloogina ma võin öelda, et ega kiskja ennem ei taandu, kui saaklooma arvukus oluliselt langema hakkab, et siis me näeme, et need linnud hakkavad ka siit minema. Need, linnud hakkasid ju siia tekkima pärast seda, kui Sindi pais oli muudetud, siis sindi kärestikuks, et oli näha, et kalavarule nähtavasti juba kuidagi ta soodsalt oli hakanud mõjuma ja see, et ta mõjus kalavarule soodsalt, mõjus ta ka soodsalt linnule. Arula ütleb, et ka kalateadlastele teeb olukord muret juba mitu aastat. Me oleme sellele teemale juba paar aastat niimoodi jõudsamalt tähelepanu pööranud ja ma tean, et tänasel päeval on keskkonnaametis ka taotlus sees, et hakata nende lindude toitumise ajal just praegusel ajal natukene nende selliste mugavustsooni siin vähendama, on mõeldud sellisele meetodile nagu mingisuguse laseriga siin vilgutada, mis peaks neid häirima ja vist ka mingi mingisugust paugutamist on siin planeeritud, lisaks siis munade õlitamisele, mida niikuinii on tehtud juba varasemalt. Ester Vilgats, Pärnu,
### Response:
Pärnu jõel Tindisaarte juures võib kevadel, kui kala liigub kõige rohkem, näha pidusöögile kogunenud tuhandeid kormorane. Nende arvukus kasvab aasta-aastalt ja kui midagi ette ei võeta, söövad nad jõe kalast tühjaks, kardavad loodusvaatelejad ja kalateadlased. Nii muutub mõttetuks ka Põlula kalakasvanduses kasvatatud noorkalade vettelaskmine.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eile teatas EKRE esimees Martin Helme, et erakond saavutas välistudengite asjus olulise kokkulepe. Valitsuskabinet toetas siseministeeriumi ettepanekut piirata kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste pererännet. Haridus ja teadusministeerium ütles mitu kuud tagasi, et Eestisse peaks lubama vähemalt üksikvanema alaealised lapsed. Minister Mailis Reps kinnitab, et selle tingimusega ka nõustuti. See pere kaasa võtmine või mittevõtmine on olnud üks selline meie julgeolekuasutuste tähelepanu pööramine, kus on välja toodud, et mõned kogukonnad Eestis on tekkinud mitte üliõpilastelt, vaid siis selliselt laiemat perede me ei räägi siin ainult abikaasast ja lastest, vaid siis see hakkab juba edasi laienema, küll vanavanematele ja tädidele, onudele. Läinud aastal kutsusid 151 välistudengit Eestisse kokku 231 pereliiget. Siseministeeriumi teatel kutsuti pereliikmeid peamiselt Nigeeriast, Bangladeshist, Iraanis, Nepalist ja Indiast. Julgeolekuoht on välja toodud mitte ainult ministrite tasandile, vaid ka ülikoolidele tutvustatud, nii et jah, tõesti, need argumendid on olnud piisavalt tõenduspõhised, et selle muudatusega edasi minna. Samuti nõustusid valitsusliikmed sellega, et lõpetama peaks nende tudengite elamisload, kes ülikoolist välja arvatakse või kes ise koolide pooleli jätavad. Te ei välista muidugi, et kui noor inimene on aktiivne ja leiab siin töökoha või mingitel muudel alustel, jääb siia näiteks lühiajalise töötajana. Siseministeeriumil oli tegelikult palju rohkem ideid, mis kõik läinud aastal tutvustatud seaduseelnõusse kirja pandi. Kõige enam tähelepanu sai mõte piirata kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste töötamist. Siseministeerium teatas, et välistudeng ei tohiks töötada rohkem kui 16 tundi nädalas. Mailis Reps kinnitab, et sellega ta valitsuskabinetis ei nõustunud. Need muudatused, mida me siis kolme osapoole vahel tõesti konsensuslikult kokku leppisime, need on nüüd tudengite puhul tõesti ainult need kolm täpsustuspere kaasavõtmine, katkestamine ja erand siis selle alaealise lapse puhul. Valitsuses ei läinud läbi ka siseministeeriumi soov seada Eestis ülikooli lõpetanud ja siin tööle jäävale välismaalasele keskmise palganõue. 16.-ks juuliks peaks siseministeerium koostama uue välismaalaste seaduse muutmise eelnõu ja Riigikokku jõuab see tõenäoliselt sügisel. Nendes osades, kus kokkuleppeid ei ole, siis alati võivad ju koalitsioonipartnerid erinevatel aruteludel tuua oma ettepanekuid või kabinetile tutvustada aga suure tõenäosusega vähemalt esialgu ei ole näha, et sealt oleks konsensuse perendamas.
|
Valitsus otsustas piirata välistudengitega kaasas käivat pererännet.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eile teatas EKRE esimees Martin Helme, et erakond saavutas välistudengite asjus olulise kokkulepe. Valitsuskabinet toetas siseministeeriumi ettepanekut piirata kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste pererännet. Haridus ja teadusministeerium ütles mitu kuud tagasi, et Eestisse peaks lubama vähemalt üksikvanema alaealised lapsed. Minister Mailis Reps kinnitab, et selle tingimusega ka nõustuti. See pere kaasa võtmine või mittevõtmine on olnud üks selline meie julgeolekuasutuste tähelepanu pööramine, kus on välja toodud, et mõned kogukonnad Eestis on tekkinud mitte üliõpilastelt, vaid siis selliselt laiemat perede me ei räägi siin ainult abikaasast ja lastest, vaid siis see hakkab juba edasi laienema, küll vanavanematele ja tädidele, onudele. Läinud aastal kutsusid 151 välistudengit Eestisse kokku 231 pereliiget. Siseministeeriumi teatel kutsuti pereliikmeid peamiselt Nigeeriast, Bangladeshist, Iraanis, Nepalist ja Indiast. Julgeolekuoht on välja toodud mitte ainult ministrite tasandile, vaid ka ülikoolidele tutvustatud, nii et jah, tõesti, need argumendid on olnud piisavalt tõenduspõhised, et selle muudatusega edasi minna. Samuti nõustusid valitsusliikmed sellega, et lõpetama peaks nende tudengite elamisload, kes ülikoolist välja arvatakse või kes ise koolide pooleli jätavad. Te ei välista muidugi, et kui noor inimene on aktiivne ja leiab siin töökoha või mingitel muudel alustel, jääb siia näiteks lühiajalise töötajana. Siseministeeriumil oli tegelikult palju rohkem ideid, mis kõik läinud aastal tutvustatud seaduseelnõusse kirja pandi. Kõige enam tähelepanu sai mõte piirata kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste töötamist. Siseministeerium teatas, et välistudeng ei tohiks töötada rohkem kui 16 tundi nädalas. Mailis Reps kinnitab, et sellega ta valitsuskabinetis ei nõustunud. Need muudatused, mida me siis kolme osapoole vahel tõesti konsensuslikult kokku leppisime, need on nüüd tudengite puhul tõesti ainult need kolm täpsustuspere kaasavõtmine, katkestamine ja erand siis selle alaealise lapse puhul. Valitsuses ei läinud läbi ka siseministeeriumi soov seada Eestis ülikooli lõpetanud ja siin tööle jäävale välismaalasele keskmise palganõue. 16.-ks juuliks peaks siseministeerium koostama uue välismaalaste seaduse muutmise eelnõu ja Riigikokku jõuab see tõenäoliselt sügisel. Nendes osades, kus kokkuleppeid ei ole, siis alati võivad ju koalitsioonipartnerid erinevatel aruteludel tuua oma ettepanekuid või kabinetile tutvustada aga suure tõenäosusega vähemalt esialgu ei ole näha, et sealt oleks konsensuse perendamas.
### Response:
Valitsus otsustas piirata välistudengitega kaasas käivat pererännet.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna hommikul lasti Valga gümnaasiumi ruumidesse gaasi, kiirabi viis haiglasse 18 last, neist enamus pääses juba mõne tunni pärast koju. Politsei tegeleb kahe kahtlusalusega gaasirünnak, Valga gümnaasiumis toimus umbes pool 10 hommikul juhtunust räägib kooli direktor Raimond Luts. Juhtus see, mis minu praktika ajal pole juhtunud, et orienteeruti 930 avastas info ju Pille Juurikas, et on niisugune ebameeldiv tunne kurgus, avas oma kabineti ukse ja tundis, et ka koridoris ja siis avastas, et poiste tualettruumis on lastud gaasi oletatavat pipra gaasiks. Ja siis ta palus õpilastel hakata liikuma alumise korrusega, kus meil kooli peaksid saada värsket õhku. Kaas levis koolis tõenäoliselt ventilatsiooni kaudu ning kõikjale see ei jõudnud. Kooli õppeala juhataja Ruudo Lilleleht sai juhtunust teada alles tunnist tulles. Praktiliselt vahetunni lõpul ükskord siia teise korruse peale tulin ja vaatasin päris nii adekvaatselt, nii nagu tavaliselt asi asi ei käi, et, et rahvas on üsna ärev il, siis, siis hakkasin küsima ja ja siis sain teada, õnneks siin oli meil kooli arvutispets, on Valga Punase Risti õnnetuseks valmisolekurühma liige. Tema hakkas siin juba kõiki laiali ajama ja õhutama ja tegelikult siin tunda küll ei olnud, et, et mingisuguseid lõhnu või midagi siin sees oleks, selle aja peale on olnud. Kohe algas ka õpilaste evakueerimine, rääkis lilleleht. Esimene asi sai, sai kohe suunatud siit, kus natuke rohkem oli seda lõhna nagu tuntud enne sai siit ära suunatud alla garderoobi ja sealt ka välja, nii et värske õhu kätte. Siiski läksid nad rahulikult. Jah, täiesti siin, alles paar nädalat tagasi sai selline evakueerimisõppus tehtud terve kool vähem kui viie minutiga see see suur kool tühjaks, et nad, nad on tegelikult harjunud päris sellise minekuga. Siiski tuli pea paarikümnel õpilasel viibida täna ka haiglas, räägib Valga haigla peaarst Merike Salumäe. Kõige enne informeeriski meie päevapalat, et gümnaasiumis on juhtunud mingi aine pihustamine ja haigeid haigeid lapsi tuuakse haiglasse. No kokku toodi haiglasse 18 last, kellest siis üheksa tükki toodi päästeametiautoga ja ülejäänud tulid siis kiirabiautoga. Osa lapsi kaebasid, nad köhisid, nad kaebasid hingamisraskust, mõni ütles, et tal käib pea ringi, jalad on nõrgad, tundsid ärevust ja muidugi osa lapsi oli, kes ei vajanud üldse abi, et nad olid väga ehmunud ja ärevad. Kella kahe paiku oli 18-st haiglas olnud lapsest 12 juba koju pääsenud kuus ootasid veel vanemaid, tõsisemat ravi ei vaja neist õnneks keegi, lisas Salumäe. Mingeid mürgitusnähte ilmsiks ei tulnud. Kool palub lapsevanematel siiski igaks juhuks laste tervist jälgida ja vajadusel pöörduda kohe Valga haiglasse. Direktor Luts lisas, et tänane juhtum on näide sellest, et kõigeks ei oska valmis olla. Kui on olemas meil igasugust variante, et on tulekahju ja pommiähvardus ja koolitulistamine siis minu teada esimest korda ma kuulen nagu keemilisest rünnakust. Niinimetatud gaasirünnakut uurib politsei. Lõuna politseiprefektuuri teatel on kahtlustuse all kaks vastutusealist ehk vanemat kui neljateistaastast poissi. Kätte on saadud ka gaasiballoon, kuid mis gaasiga tegu oli, seda esialgu ei avaldata. Politsei esindaja ütles siiski, et enesekaitseks mõeldud gaasiga tegu ei olnud. Toomas Kelt Tartu stuudio.
|
Politsei tabas kaks alaealist noormeest, keda on alust kahtlustada hommikul Valga Gümnaasiumis pipragaasi laskmises ja sellega enam kui poolesajale koolilapsele tervisehäirete põhjustamises.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna hommikul lasti Valga gümnaasiumi ruumidesse gaasi, kiirabi viis haiglasse 18 last, neist enamus pääses juba mõne tunni pärast koju. Politsei tegeleb kahe kahtlusalusega gaasirünnak, Valga gümnaasiumis toimus umbes pool 10 hommikul juhtunust räägib kooli direktor Raimond Luts. Juhtus see, mis minu praktika ajal pole juhtunud, et orienteeruti 930 avastas info ju Pille Juurikas, et on niisugune ebameeldiv tunne kurgus, avas oma kabineti ukse ja tundis, et ka koridoris ja siis avastas, et poiste tualettruumis on lastud gaasi oletatavat pipra gaasiks. Ja siis ta palus õpilastel hakata liikuma alumise korrusega, kus meil kooli peaksid saada värsket õhku. Kaas levis koolis tõenäoliselt ventilatsiooni kaudu ning kõikjale see ei jõudnud. Kooli õppeala juhataja Ruudo Lilleleht sai juhtunust teada alles tunnist tulles. Praktiliselt vahetunni lõpul ükskord siia teise korruse peale tulin ja vaatasin päris nii adekvaatselt, nii nagu tavaliselt asi asi ei käi, et, et rahvas on üsna ärev il, siis, siis hakkasin küsima ja ja siis sain teada, õnneks siin oli meil kooli arvutispets, on Valga Punase Risti õnnetuseks valmisolekurühma liige. Tema hakkas siin juba kõiki laiali ajama ja õhutama ja tegelikult siin tunda küll ei olnud, et, et mingisuguseid lõhnu või midagi siin sees oleks, selle aja peale on olnud. Kohe algas ka õpilaste evakueerimine, rääkis lilleleht. Esimene asi sai, sai kohe suunatud siit, kus natuke rohkem oli seda lõhna nagu tuntud enne sai siit ära suunatud alla garderoobi ja sealt ka välja, nii et värske õhu kätte. Siiski läksid nad rahulikult. Jah, täiesti siin, alles paar nädalat tagasi sai selline evakueerimisõppus tehtud terve kool vähem kui viie minutiga see see suur kool tühjaks, et nad, nad on tegelikult harjunud päris sellise minekuga. Siiski tuli pea paarikümnel õpilasel viibida täna ka haiglas, räägib Valga haigla peaarst Merike Salumäe. Kõige enne informeeriski meie päevapalat, et gümnaasiumis on juhtunud mingi aine pihustamine ja haigeid haigeid lapsi tuuakse haiglasse. No kokku toodi haiglasse 18 last, kellest siis üheksa tükki toodi päästeametiautoga ja ülejäänud tulid siis kiirabiautoga. Osa lapsi kaebasid, nad köhisid, nad kaebasid hingamisraskust, mõni ütles, et tal käib pea ringi, jalad on nõrgad, tundsid ärevust ja muidugi osa lapsi oli, kes ei vajanud üldse abi, et nad olid väga ehmunud ja ärevad. Kella kahe paiku oli 18-st haiglas olnud lapsest 12 juba koju pääsenud kuus ootasid veel vanemaid, tõsisemat ravi ei vaja neist õnneks keegi, lisas Salumäe. Mingeid mürgitusnähte ilmsiks ei tulnud. Kool palub lapsevanematel siiski igaks juhuks laste tervist jälgida ja vajadusel pöörduda kohe Valga haiglasse. Direktor Luts lisas, et tänane juhtum on näide sellest, et kõigeks ei oska valmis olla. Kui on olemas meil igasugust variante, et on tulekahju ja pommiähvardus ja koolitulistamine siis minu teada esimest korda ma kuulen nagu keemilisest rünnakust. Niinimetatud gaasirünnakut uurib politsei. Lõuna politseiprefektuuri teatel on kahtlustuse all kaks vastutusealist ehk vanemat kui neljateistaastast poissi. Kätte on saadud ka gaasiballoon, kuid mis gaasiga tegu oli, seda esialgu ei avaldata. Politsei esindaja ütles siiski, et enesekaitseks mõeldud gaasiga tegu ei olnud. Toomas Kelt Tartu stuudio.
### Response:
Politsei tabas kaks alaealist noormeest, keda on alust kahtlustada hommikul Valga Gümnaasiumis pipragaasi laskmises ja sellega enam kui poolesajale koolilapsele tervisehäirete põhjustamises.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Üle ookeani täna üks kõige olulisemaid teemasid on see, et USA president Joe Biden on kokku kutsunud maailma liidrid virtuaalsele kliimakonverentsile kus siis arutatakse edasisi samme ja kuidas siis kliimamuutuse vastu võidelda. President Joe Biden teatas, et USA kavatseb 2030.-ks aastaks vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist poole võrra ja see on siis võrreldes riigi 2005. aasta heitekogusega. Biden i administratsioon ei ole avaldanud täpset plaani, kuidas selle eesmärgini jõuda. Nad on ainult öelnud, et on mitu erinevat teed, mitu erinevat võimalust. Maailma liidritele peetud kõnes ütles Biden, et kõik sektorid peavad kliimamuutust tõsiselt võtma. Ja lisas ka, et nii luuakse uusi töökohti ja see on punkt, mida Biden on ka kodus pidevalt rõhutanud öeldes, et rohepööre loob uusi töökohti teistes energiasektorites ja näiteks söekaevurid ei peaks muretsema, et nad jäävad tulevikus ilma sissetulekuta. Ja oluline on märkida, et kasvuhoonegaasidega seotud plaanid on osa Pariisi kliimaleppest, millega Biden presidendi ametisse astudes uuesti liitus. Ükski nendest lubadustest ei ole siduv ja ka selle kliimakohtumise mõte on administratsiooni sõnul pigem see, et riigid lihtsalt seaksid kõrgeid eesmärke ja ütleksid need kõva häälega välja. Ja samuti soovitakse rääkida investeerimisest uutesse tehnoloogiatesse, mis on üks oluline osa kliimamuutuse vastasest võitluses.
|
USA president valmistab ette virtuaalset kliimakonverentsi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Üle ookeani täna üks kõige olulisemaid teemasid on see, et USA president Joe Biden on kokku kutsunud maailma liidrid virtuaalsele kliimakonverentsile kus siis arutatakse edasisi samme ja kuidas siis kliimamuutuse vastu võidelda. President Joe Biden teatas, et USA kavatseb 2030.-ks aastaks vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist poole võrra ja see on siis võrreldes riigi 2005. aasta heitekogusega. Biden i administratsioon ei ole avaldanud täpset plaani, kuidas selle eesmärgini jõuda. Nad on ainult öelnud, et on mitu erinevat teed, mitu erinevat võimalust. Maailma liidritele peetud kõnes ütles Biden, et kõik sektorid peavad kliimamuutust tõsiselt võtma. Ja lisas ka, et nii luuakse uusi töökohti ja see on punkt, mida Biden on ka kodus pidevalt rõhutanud öeldes, et rohepööre loob uusi töökohti teistes energiasektorites ja näiteks söekaevurid ei peaks muretsema, et nad jäävad tulevikus ilma sissetulekuta. Ja oluline on märkida, et kasvuhoonegaasidega seotud plaanid on osa Pariisi kliimaleppest, millega Biden presidendi ametisse astudes uuesti liitus. Ükski nendest lubadustest ei ole siduv ja ka selle kliimakohtumise mõte on administratsiooni sõnul pigem see, et riigid lihtsalt seaksid kõrgeid eesmärke ja ütleksid need kõva häälega välja. Ja samuti soovitakse rääkida investeerimisest uutesse tehnoloogiatesse, mis on üks oluline osa kliimamuutuse vastasest võitluses.
### Response:
USA president valmistab ette virtuaalset kliimakonverentsi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nagu märkis nõukogu esimees Sten Soosaar, pole tegu üleöö sündinud otsusega, vaid ühiselt töötatud kolme kuu jooksul jõuti tõdemuseni, et ettevõte vajab edasiminekuks muutusi. Probleem peitub detailides, et kui meil on väga selline ühine arusaam, milline on vahva postiteenus, mida Eesti rahvale pakkuda, siis see, kuidas me sinna jõuame lihtsalt võttis liialt palju aega mõlemalt poolt, et seda oleks saanud väga pikalt jätkata. Seda, et arumeele tööga polnud rahul ka minister Raul Siem näitab kuu aega tagasi nõukogule antud suunis viia ettevõttes läbi juhtimisotsuste alane erikontroll. Nüüd siis otsustas nõukogu kontrollimise lõppu ära ootamata Arumeele ametist vabastada. Nagu tihti taolisel puhul on asjaosalised kommentaaridega tagasihoidlikud. Kuulame, mida ütleb Ansi Arumeel. Ma täielikult mõistan seda otsust selles mõttes, et olukorras, kus meie tööstusharu ja meie ettevõte väga kiires ja suures muutuses on vaja edasi liikuda, jõuliselt teha kiireid otsuseid ja julgeid samme et sellises olukorras peab olema koostöö noh, kõigi juhtimistasandite vahel, aga eelkõige ka nõukogu ja juhatuse vahel mõjutaks ideaalne seda ideaalset koostööd, me otsisime siin kolm kuud ja ma ütleks nii, et suurtes küsimustes me oleme tegelikult ühel meelel nõukoguga. Kuid võib-olla see koostöö oleks pidanud olema veel ideaalsem ja efektiivsem ning seetõttu see otsus tuligi, et see on üsna loogiline ja tavapärane samm ettevõtte juhtimises. Arumeel ei konkretiseeri, milles ikkagi tema ja nõukogu ettekujutus ettevõtte tööst lahku läks ega tunnista, et ta oleks milleski eksinud. Ei saa öelda, et midagi valesti tehtud aga kindlasti tuleb ka midagi teisiti teha. Kuidas ettevõte edasi läheb? Sten Soosaar. Juhatuse esimehe valdkonnad on täna ära jagatud teiste juhatuse liikmete vahel. Me nüüd, lähema kolme nelja kuu jooksul peame nii juhatuse, juhtkonna kui ka ettevõtte nõukoguga palju diskussioone, milline see tulevikumudel olema peaks. Me oleme nimetanud uueks juhatuse esimehe kohusetäitjaks Andre keskimeistri kes on meil tänane pakiärijuht. Ja kuna meie nõukogu silmis on kõik juhatuse liikmed võrdsed, siis tema koordineerib ülejäänud liikmete tööd.
|
Eesti Posti nõukogu otsustas oma koosolekul kutsuda tagasi juhatuse esimehe Ansi Arumeele.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nagu märkis nõukogu esimees Sten Soosaar, pole tegu üleöö sündinud otsusega, vaid ühiselt töötatud kolme kuu jooksul jõuti tõdemuseni, et ettevõte vajab edasiminekuks muutusi. Probleem peitub detailides, et kui meil on väga selline ühine arusaam, milline on vahva postiteenus, mida Eesti rahvale pakkuda, siis see, kuidas me sinna jõuame lihtsalt võttis liialt palju aega mõlemalt poolt, et seda oleks saanud väga pikalt jätkata. Seda, et arumeele tööga polnud rahul ka minister Raul Siem näitab kuu aega tagasi nõukogule antud suunis viia ettevõttes läbi juhtimisotsuste alane erikontroll. Nüüd siis otsustas nõukogu kontrollimise lõppu ära ootamata Arumeele ametist vabastada. Nagu tihti taolisel puhul on asjaosalised kommentaaridega tagasihoidlikud. Kuulame, mida ütleb Ansi Arumeel. Ma täielikult mõistan seda otsust selles mõttes, et olukorras, kus meie tööstusharu ja meie ettevõte väga kiires ja suures muutuses on vaja edasi liikuda, jõuliselt teha kiireid otsuseid ja julgeid samme et sellises olukorras peab olema koostöö noh, kõigi juhtimistasandite vahel, aga eelkõige ka nõukogu ja juhatuse vahel mõjutaks ideaalne seda ideaalset koostööd, me otsisime siin kolm kuud ja ma ütleks nii, et suurtes küsimustes me oleme tegelikult ühel meelel nõukoguga. Kuid võib-olla see koostöö oleks pidanud olema veel ideaalsem ja efektiivsem ning seetõttu see otsus tuligi, et see on üsna loogiline ja tavapärane samm ettevõtte juhtimises. Arumeel ei konkretiseeri, milles ikkagi tema ja nõukogu ettekujutus ettevõtte tööst lahku läks ega tunnista, et ta oleks milleski eksinud. Ei saa öelda, et midagi valesti tehtud aga kindlasti tuleb ka midagi teisiti teha. Kuidas ettevõte edasi läheb? Sten Soosaar. Juhatuse esimehe valdkonnad on täna ära jagatud teiste juhatuse liikmete vahel. Me nüüd, lähema kolme nelja kuu jooksul peame nii juhatuse, juhtkonna kui ka ettevõtte nõukoguga palju diskussioone, milline see tulevikumudel olema peaks. Me oleme nimetanud uueks juhatuse esimehe kohusetäitjaks Andre keskimeistri kes on meil tänane pakiärijuht. Ja kuna meie nõukogu silmis on kõik juhatuse liikmed võrdsed, siis tema koordineerib ülejäänud liikmete tööd.
### Response:
Eesti Posti nõukogu otsustas oma koosolekul kutsuda tagasi juhatuse esimehe Ansi Arumeele.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Istungi avas vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kes märkis, et 10 aastat tagasi vaidlusi tekitanud emakeelse teadusemure pole enam peamine. Praegu tuleb teadlastele ehk meie ühiskonna arvamuse kujundajatel tähelepanu pöörata sellele, kuidas oma saavutustest meie pealiskaudses ajakirjanduses arusaadavamalt rääkida. Teaduslik ratsionaalne mõte on meie ajakirjandusmaastikul muutunud üha harvemaks nähtuseks, tõdes president Ilves. Kehtiv Teaduste akadeemia seadus ei pane akadeemiale küll otsesena teadussaavutuste populariseerimise ja kommunikatsiooni kohustust kuid Teaduste akadeemiale soovib järgmiseks kümnendiks korralikku, tihedat ja tõhusat meedia ja kommunikatsioonistrateegiat. Me vajame seda üha rohkem. Sestap kutsun ma teadlasi, eeskätt Teaduste Akadeemia liikmeid aktiivselt ajakirjanduses sõna võtma näiteks omaenda uurimisvaldkonda valgustama. Et Eesti lapsed ikka tahaksid õppida matemaatikat, et inimesed ikka uskusid raatsiosse, et nad ei usuks, et meid juhivad üleloomulikud jõud. Võtkem siis oma sihiks Eesti ajakirjanduse positiivne hõlvamine, et aidata see ebausu alusel teaduse alusele seisma. Et teadus, saak jääks ausse ja oleks põnev asi juba lapsepõlves, nagu ta on olnud, küllap kõigile, kes siin täna on, et ka siis, kui inimesest ei saa teadlast, pakuks teadus ja teaduslik mõtlemine talle huvi ja oleks tema mõtlemise aluseks. Et saaksime teaduses rääkida ikka emakeeles. Eesti Teaduste akadeemial on praegu 58 akadeemikut ja 19 välisliiget. Teaduste Akadeemia president Richard Villems nentis, et juubelit tähistav akadeemia tunneb end praegu tegusalt. Koostöö riigiga on olnud hea, ehkki üksikasjad vajavad pidevalt selgitamist. Samuti on hea koostöö ettevõtjatega, mis on täppisteaduste saavutuste otsene rakendus. Akadeemia on tänu oma kooslusele, kus on väga palju inimesi, kelle teine nimi on insener väga tihedalt teinud koostööd ettevõtlusega sellel tasemel, mis puudutab akadeemikuid kuu aega tagasi näiteks assotsieerus, Teaduste Akadeemia, ka Eesti inseneride liit, milline on järelkasv, see on probleem, mida me räägime 15 aastat. Kuigi meil on nüüd ülikoolid paisunud väga suureks, siis teadlaste järelkasv, doktorite järelkasv, mis huvitab nii-öelda akadeemilist teadust kõige rohkem, ma ütleksin, sellesse on nüüd pandud palju raha ja me saame näha umbes nelja-viie aasta pärast, kuidas see läheb, seni ei ole läinud see hästi. Richard Villems rõhutas, et lähema seitsme aasta jooksul on Eesti teaduse kasutada 1,8 miljardit krooni uue aparatuur ostmiseks ja 1,3 miljardit uute hoonete ehitamiseks. See võimalus tuleb meie teaduse ära kasutada, tõdes Teaduste Akadeemia president.
|
Eesti Teaduste Akadeemia tähistab täna oma asutamise 70. aastapäeva. Täna toimus pidulik istung.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Istungi avas vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kes märkis, et 10 aastat tagasi vaidlusi tekitanud emakeelse teadusemure pole enam peamine. Praegu tuleb teadlastele ehk meie ühiskonna arvamuse kujundajatel tähelepanu pöörata sellele, kuidas oma saavutustest meie pealiskaudses ajakirjanduses arusaadavamalt rääkida. Teaduslik ratsionaalne mõte on meie ajakirjandusmaastikul muutunud üha harvemaks nähtuseks, tõdes president Ilves. Kehtiv Teaduste akadeemia seadus ei pane akadeemiale küll otsesena teadussaavutuste populariseerimise ja kommunikatsiooni kohustust kuid Teaduste akadeemiale soovib järgmiseks kümnendiks korralikku, tihedat ja tõhusat meedia ja kommunikatsioonistrateegiat. Me vajame seda üha rohkem. Sestap kutsun ma teadlasi, eeskätt Teaduste Akadeemia liikmeid aktiivselt ajakirjanduses sõna võtma näiteks omaenda uurimisvaldkonda valgustama. Et Eesti lapsed ikka tahaksid õppida matemaatikat, et inimesed ikka uskusid raatsiosse, et nad ei usuks, et meid juhivad üleloomulikud jõud. Võtkem siis oma sihiks Eesti ajakirjanduse positiivne hõlvamine, et aidata see ebausu alusel teaduse alusele seisma. Et teadus, saak jääks ausse ja oleks põnev asi juba lapsepõlves, nagu ta on olnud, küllap kõigile, kes siin täna on, et ka siis, kui inimesest ei saa teadlast, pakuks teadus ja teaduslik mõtlemine talle huvi ja oleks tema mõtlemise aluseks. Et saaksime teaduses rääkida ikka emakeeles. Eesti Teaduste akadeemial on praegu 58 akadeemikut ja 19 välisliiget. Teaduste Akadeemia president Richard Villems nentis, et juubelit tähistav akadeemia tunneb end praegu tegusalt. Koostöö riigiga on olnud hea, ehkki üksikasjad vajavad pidevalt selgitamist. Samuti on hea koostöö ettevõtjatega, mis on täppisteaduste saavutuste otsene rakendus. Akadeemia on tänu oma kooslusele, kus on väga palju inimesi, kelle teine nimi on insener väga tihedalt teinud koostööd ettevõtlusega sellel tasemel, mis puudutab akadeemikuid kuu aega tagasi näiteks assotsieerus, Teaduste Akadeemia, ka Eesti inseneride liit, milline on järelkasv, see on probleem, mida me räägime 15 aastat. Kuigi meil on nüüd ülikoolid paisunud väga suureks, siis teadlaste järelkasv, doktorite järelkasv, mis huvitab nii-öelda akadeemilist teadust kõige rohkem, ma ütleksin, sellesse on nüüd pandud palju raha ja me saame näha umbes nelja-viie aasta pärast, kuidas see läheb, seni ei ole läinud see hästi. Richard Villems rõhutas, et lähema seitsme aasta jooksul on Eesti teaduse kasutada 1,8 miljardit krooni uue aparatuur ostmiseks ja 1,3 miljardit uute hoonete ehitamiseks. See võimalus tuleb meie teaduse ära kasutada, tõdes Teaduste Akadeemia president.
### Response:
Eesti Teaduste Akadeemia tähistab täna oma asutamise 70. aastapäeva. Täna toimus pidulik istung.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Varssavi raudteejaam on kujunenud üheks põgenike aitamise keskuseks Poolas. Siit saab meditsiinilise abi ja tasuta süüa. Kümned vabatahtlikud aitavad inimesi edasi transpordi ja majutus muredega. Natalja. Suur tänu Poolale ja ülejäänud Euroopale. Kõik aitavad meid. Victoria ja ljona otsustasid koos lastega oma kodust Donbassis lahkuda pärast seda, kui mürsud tabasid nende naabermaja. Üks laps jäi seal ellu, kogu tema pere hukkus. Ma otsustasin, et oma lastega on vaja ära tulla. Millised on teie plaanid Šveitsi õe juurde minna? Mina jään, Poola, mu tuttavad elavad siin juba neli aastat, nii et ma otsustasin praegu siia tulla lootuse ja suure sooviga tagasi koju minna. Paljud ukrainlased ei taha kodumaast kaugele minna, lootes peagi koju naasta. See tähendab, et Poola otsib kõiki võimalusi külalistele püsivamaid elukohti ja töövõimalusi leida. Vabatahtlikud toovad ukrainlased Poola kaardi juurde ja paluvad valida uus kodulinn, sest Varssavi on juba rahvast täis. Vabatahtlik abiline Jakob. Praegu meie teadmise järgi on meil kohtasid, kuhu neid inimesi panna, aga enamus neist kohtadest. Kui me räägime olukorrast Poolas, siis need kohad asuvad Varssavist väljas. Siin Varssavis on meil kohti vaid ajutiseks peatumiseks. Pikaajalisemaks peatumiseks paigutame me nad üle riigi laiali. Hispaania ja Suurbritannia pakuvad raudteejaamas võimalust võtta ette pikem teekond. Tundub, et udusel saareriigil on päikselise lõunamaa ees oma eelised. Vabatahtlik abiline Andrus paak. Enamuse inimeste jaoks Ukrainas on teine keel, mida nad oskavad inglise keel. Nii et see on loomulik sihtkoht. See on tore ka selle poolest, et meil on palju töövõimalusi. Varasemal ajal migratsioonile jäigalt vastu seisnud Poola on Venemaa tule alla jäänud naabrite plahvatuslikule sissevoole avanud oma riigi oma südame. Vabatahtlik abiline Lukas. Ma arvan, et Poola näitab praegu, et kui on suur häda, siis me teeme absoluutselt kõike, me hoiame kokku ja aitame nii, kuidas suudame. Poolasse on Ukrainast tulnud üle 2,3 miljoni sõjapõgeniku. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epehand Varssavi, Poola.
|
Kuigi osa sõjapõgenikest liigub Poolast edasi teistesse riikidesse, soovib osa jääda siiski kodumaa lähedusse. Suurimat pagulaste vastuvõtmise koormat kandvad riigid vajavad rahalist abi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Varssavi raudteejaam on kujunenud üheks põgenike aitamise keskuseks Poolas. Siit saab meditsiinilise abi ja tasuta süüa. Kümned vabatahtlikud aitavad inimesi edasi transpordi ja majutus muredega. Natalja. Suur tänu Poolale ja ülejäänud Euroopale. Kõik aitavad meid. Victoria ja ljona otsustasid koos lastega oma kodust Donbassis lahkuda pärast seda, kui mürsud tabasid nende naabermaja. Üks laps jäi seal ellu, kogu tema pere hukkus. Ma otsustasin, et oma lastega on vaja ära tulla. Millised on teie plaanid Šveitsi õe juurde minna? Mina jään, Poola, mu tuttavad elavad siin juba neli aastat, nii et ma otsustasin praegu siia tulla lootuse ja suure sooviga tagasi koju minna. Paljud ukrainlased ei taha kodumaast kaugele minna, lootes peagi koju naasta. See tähendab, et Poola otsib kõiki võimalusi külalistele püsivamaid elukohti ja töövõimalusi leida. Vabatahtlikud toovad ukrainlased Poola kaardi juurde ja paluvad valida uus kodulinn, sest Varssavi on juba rahvast täis. Vabatahtlik abiline Jakob. Praegu meie teadmise järgi on meil kohtasid, kuhu neid inimesi panna, aga enamus neist kohtadest. Kui me räägime olukorrast Poolas, siis need kohad asuvad Varssavist väljas. Siin Varssavis on meil kohti vaid ajutiseks peatumiseks. Pikaajalisemaks peatumiseks paigutame me nad üle riigi laiali. Hispaania ja Suurbritannia pakuvad raudteejaamas võimalust võtta ette pikem teekond. Tundub, et udusel saareriigil on päikselise lõunamaa ees oma eelised. Vabatahtlik abiline Andrus paak. Enamuse inimeste jaoks Ukrainas on teine keel, mida nad oskavad inglise keel. Nii et see on loomulik sihtkoht. See on tore ka selle poolest, et meil on palju töövõimalusi. Varasemal ajal migratsioonile jäigalt vastu seisnud Poola on Venemaa tule alla jäänud naabrite plahvatuslikule sissevoole avanud oma riigi oma südame. Vabatahtlik abiline Lukas. Ma arvan, et Poola näitab praegu, et kui on suur häda, siis me teeme absoluutselt kõike, me hoiame kokku ja aitame nii, kuidas suudame. Poolasse on Ukrainast tulnud üle 2,3 miljoni sõjapõgeniku. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epehand Varssavi, Poola.
### Response:
Kuigi osa sõjapõgenikest liigub Poolast edasi teistesse riikidesse, soovib osa jääda siiski kodumaa lähedusse. Suurimat pagulaste vastuvõtmise koormat kandvad riigid vajavad rahalist abi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Dublini regulatsiooni järgi peavad kolmandate riikide põgenikud taotlema asüüli esimeses riigis, kuhu nad saabuvad. Sihtriik peab seejärel tegema otsuse, kas need inimesed ka sinna jääda saavad. Samas annab regulatsioon veel võimaluse saata inimene riigist välja seda juhul, kui on tõendatav, et tegelikult saabus ta alguses mujale ning proovis lihtsalt meelepärasesse sihtkohta jõuda. Samuti saavad riigid teha taotluse teistele Euroopa maadele, et nad asüülitaotleja ise endale võtaksid. Suur osa migrantidest soovib aga jõuda just näiteks ühendkuningriiki. Sinna proovivad migrandid siseneda peamiselt läbi La Manche'i väina, mis on Prantsusmaa ja ühendkuningriigi vahel. Sel aastal on sealt ühendkuningriigi pääsenud juba üle 4000 migranti kuid ainuüksi eelmise nädala nelja päevaga peeti kinni 597 isikut, kes proovisid ebaseaduslikult riiki tungida, vahendab poliitiku. Üle kanali proovitakse tulla näiteks veoauto kastides, kuid sageli proovitakse üle pääseda ka väikeste paatidega. Ühendkuningriigi migratsiooniminister Chris Pil ütles, et kuigi viimasel ajal on Prantsusmaa järelevalvet tõstnud, siis palju on siiski veel ära teha, sest selliseid ületusi ei tohiks üldse olla. Peale Brexit'it ehk alates 31.-st detsembrist Dublini regulatsioon aga enam ühendkuningriigile ei kehti. London soovib selle asendada kahepoolsete lepetega Euroopa Liiduga, mis aitaks migrandid Euroopasse lihtsama vaevaga tagasi saata. Ühendkuningriigi migratsioonipoliitika peakontori teatel kasutavad migrantid regulatsiooni ära ning riik peab vastu võtma liiga palju migrante. Analüütikute hinnangul on aga väga ebatõenäoline, et Euroopa Liidu 27 liikmesriigiga kokkuleppele jõutakse. Euroopa õiguse professor Steven Pers ütles poliitikule, et vastastikune kokkulepe immigratsiooni teemal sõltub sellest, millises meeleolus kõnelused kulgevad. Üldiselt hindavad analüütikud, et kui Euroopa Liidu liikmesriigid peaks olema nõus mingisuguse kahepoolse kokkuleppega, siis soovivad nad kindlasti ka midagi vastu saada. Ühendkuningriigi piirivalve teatel on neil esmalt Prantsusmaaga vaja jõuda kokkuleppele, et kõik kinni peetud paadid La Manche'il saadetaks kohe tagasi sadamasse, kust nad reisiga alustasid.
|
Ühendkuningriik loodab Brexiti varjus saata migrandid tagasi Euroopasse. See eeldab aga Euroopa Liiduga kokkuleppeid, mida on raske ette näha.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Dublini regulatsiooni järgi peavad kolmandate riikide põgenikud taotlema asüüli esimeses riigis, kuhu nad saabuvad. Sihtriik peab seejärel tegema otsuse, kas need inimesed ka sinna jääda saavad. Samas annab regulatsioon veel võimaluse saata inimene riigist välja seda juhul, kui on tõendatav, et tegelikult saabus ta alguses mujale ning proovis lihtsalt meelepärasesse sihtkohta jõuda. Samuti saavad riigid teha taotluse teistele Euroopa maadele, et nad asüülitaotleja ise endale võtaksid. Suur osa migrantidest soovib aga jõuda just näiteks ühendkuningriiki. Sinna proovivad migrandid siseneda peamiselt läbi La Manche'i väina, mis on Prantsusmaa ja ühendkuningriigi vahel. Sel aastal on sealt ühendkuningriigi pääsenud juba üle 4000 migranti kuid ainuüksi eelmise nädala nelja päevaga peeti kinni 597 isikut, kes proovisid ebaseaduslikult riiki tungida, vahendab poliitiku. Üle kanali proovitakse tulla näiteks veoauto kastides, kuid sageli proovitakse üle pääseda ka väikeste paatidega. Ühendkuningriigi migratsiooniminister Chris Pil ütles, et kuigi viimasel ajal on Prantsusmaa järelevalvet tõstnud, siis palju on siiski veel ära teha, sest selliseid ületusi ei tohiks üldse olla. Peale Brexit'it ehk alates 31.-st detsembrist Dublini regulatsioon aga enam ühendkuningriigile ei kehti. London soovib selle asendada kahepoolsete lepetega Euroopa Liiduga, mis aitaks migrandid Euroopasse lihtsama vaevaga tagasi saata. Ühendkuningriigi migratsioonipoliitika peakontori teatel kasutavad migrantid regulatsiooni ära ning riik peab vastu võtma liiga palju migrante. Analüütikute hinnangul on aga väga ebatõenäoline, et Euroopa Liidu 27 liikmesriigiga kokkuleppele jõutakse. Euroopa õiguse professor Steven Pers ütles poliitikule, et vastastikune kokkulepe immigratsiooni teemal sõltub sellest, millises meeleolus kõnelused kulgevad. Üldiselt hindavad analüütikud, et kui Euroopa Liidu liikmesriigid peaks olema nõus mingisuguse kahepoolse kokkuleppega, siis soovivad nad kindlasti ka midagi vastu saada. Ühendkuningriigi piirivalve teatel on neil esmalt Prantsusmaaga vaja jõuda kokkuleppele, et kõik kinni peetud paadid La Manche'il saadetaks kohe tagasi sadamasse, kust nad reisiga alustasid.
### Response:
Ühendkuningriik loodab Brexiti varjus saata migrandid tagasi Euroopasse. See eeldab aga Euroopa Liiduga kokkuleppeid, mida on raske ette näha.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kuigi varasem eksperdi hinnang soovitas kinoekraani hoone võtta kaitse alla, siis lõpuks otsustas amet, et see riiklikku kaitset siiski ei vääri. Ameti ehituspärandi osakonna juhataja Kais Matteus selgitab. Kinoekraan puhul on tegemist küll kultuuriväärtusliku hoonega kuid antud kujul ja asukohas ei esinda see siiski Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, mis on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks. Ja leiti, et hoone on väärtuslik eelkõige kohalikul tasandil. Mälestised säilivad kõige paremini, kui neid kasutatakse püsivalt veel paremini, kui hoone funktsioon jääb samaks, milleks see ehitati? Kino näitamine ekraanil ei tasu aga enam ennast ära. Eraldiseisvad kinohooned, mis jäävad sellest linnakeskusest ka mõnevõrra välja, tõesti, nende jätkamine kinona on probleemne, seda on näidanud ka ju näiteks eelmisel nädalal teatas sinna kino siis, et lõpetab tegevuse kinos kosmos. Kinokülastajad eelistavad kinosid, mis on muu meelelahutuse lähedal akendeta kinosaalile on ka raske uut funktsiooni leida, lisab Mateos. Seda, et ekraanil enam kino näidata plaanis ei ole, nendib ka hoone omanik Estiko Grupp ettevõtte kinnisvarasektor ja arendusjuht Sven Saar. Antud ots oli meie jaoks igati ootuspärane ning ma tegelikult arvan ka üsna loogiline. Mis edasi, ma ma tõesti täna ei oska teile öelda, sest viimased 11 kuud, mis meil RIA 14 testiku grupi omane olnud, oleme tegelenud sellega, kas hoone võetakse muinsuskaitse alla või mitte, kogu protsessi vahetus olema ikkagi enda töödega, ütleme oma protsessiga päris algusest, et me kindlasti algatame uue detailplaneeringu. Me enda nägemuses tegelikult kinohoonet sellisel kujul seal ei näe. Pärast Estiko Grupi suvist taotlust muutis linnavalitsus üldplaneeringus kinohoone krundi funktsiooni. Sügisest lubab seega uus Tartu üldplaneering sinna rajada ka ärihooneid. Kuigi Matteos ütleb, et ekraani kohaliku tähtsuse tõttu võiks selle kaitsmist kaaluda. Linnavalitsus ei ole valitsusel plaanis seda teha.
|
Muinsuskaitseamet otsustas jätta Tartu kino Ekraan mälestiseks kuulutamata. Nüüd on tõenäoline, et möödunud kevadel uksed sulgenud kinohoone lähiaastatel lammutatakse.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kuigi varasem eksperdi hinnang soovitas kinoekraani hoone võtta kaitse alla, siis lõpuks otsustas amet, et see riiklikku kaitset siiski ei vääri. Ameti ehituspärandi osakonna juhataja Kais Matteus selgitab. Kinoekraan puhul on tegemist küll kultuuriväärtusliku hoonega kuid antud kujul ja asukohas ei esinda see siiski Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, mis on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks. Ja leiti, et hoone on väärtuslik eelkõige kohalikul tasandil. Mälestised säilivad kõige paremini, kui neid kasutatakse püsivalt veel paremini, kui hoone funktsioon jääb samaks, milleks see ehitati? Kino näitamine ekraanil ei tasu aga enam ennast ära. Eraldiseisvad kinohooned, mis jäävad sellest linnakeskusest ka mõnevõrra välja, tõesti, nende jätkamine kinona on probleemne, seda on näidanud ka ju näiteks eelmisel nädalal teatas sinna kino siis, et lõpetab tegevuse kinos kosmos. Kinokülastajad eelistavad kinosid, mis on muu meelelahutuse lähedal akendeta kinosaalile on ka raske uut funktsiooni leida, lisab Mateos. Seda, et ekraanil enam kino näidata plaanis ei ole, nendib ka hoone omanik Estiko Grupp ettevõtte kinnisvarasektor ja arendusjuht Sven Saar. Antud ots oli meie jaoks igati ootuspärane ning ma tegelikult arvan ka üsna loogiline. Mis edasi, ma ma tõesti täna ei oska teile öelda, sest viimased 11 kuud, mis meil RIA 14 testiku grupi omane olnud, oleme tegelenud sellega, kas hoone võetakse muinsuskaitse alla või mitte, kogu protsessi vahetus olema ikkagi enda töödega, ütleme oma protsessiga päris algusest, et me kindlasti algatame uue detailplaneeringu. Me enda nägemuses tegelikult kinohoonet sellisel kujul seal ei näe. Pärast Estiko Grupi suvist taotlust muutis linnavalitsus üldplaneeringus kinohoone krundi funktsiooni. Sügisest lubab seega uus Tartu üldplaneering sinna rajada ka ärihooneid. Kuigi Matteos ütleb, et ekraani kohaliku tähtsuse tõttu võiks selle kaitsmist kaaluda. Linnavalitsus ei ole valitsusel plaanis seda teha.
### Response:
Muinsuskaitseamet otsustas jätta Tartu kino Ekraan mälestiseks kuulutamata. Nüüd on tõenäoline, et möödunud kevadel uksed sulgenud kinohoone lähiaastatel lammutatakse.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Detsembris, kui Narva linnavolikogu otsustas linna tänavuse eelarve üle, jäi arutelu peatuma real, kus seisis kulu Euroopa kultuuripealinna kandidatuurile. Sügisesest eelvoorust oli Narva edasi pääsenud ning augustiks peaks valmima mahukas kandideerimisraamat. Raamatu koostamiseks küsis linnavalitsusvolikogul 210000 eurot. Narva linna kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutus ütleb, et niisugune summa arvestati kokku pärast läbirääkimisi nendega, kes aitasid linnale eeltaotlust koostada. Narva linnavolikogu tõmbas aga plaanile pidurit ning lubas kandideerimiseks küsitlust kolm korda vähem raha. Narva linnavalitsus ei jätnud kandideerimist seepärast katki ning eile avaldaski linnavalitsus riigihanke, et leida lõpptaotluse koostamiseks ametlikku partner. Hanke eeldatav maksumus on 62000 eurot. Viktoria luutus. Dokumentide koostamisega on seotud aga ka mitmed turandus ja kommunikatsioonitegevused, mille kava esitab pakkuja Hanke menutluse raames. Viktoria Lutus ütleb, et volikogu otsus hanke sisu ei mõjutanud. Võrdluseks. Tartu linn plaanib tänavu oma kandideerimisele kulutada 370000 eurot ehk seitse korda rohkem kui Narva, räägib Tartu 2024 projektijuht Erni Kask. Meie kontoris on alustanud tööd kommunikatsiooni ja turundusspetsialist, meil on artisti programmi arendamiseks veel üks projektijuht juures, meil on Lõuna-Eesti koordinaator, me saame esmakordselt keskenduda kvaliteetse raamatu loomisele ja nii nagu iga inimene, kes eelarvet on koostanud, ehmata selle summa peale ära, aga mida me saame kinnitada, et me kasutame maksimaalselt kõik võimalused selleks, et Tartule teha edukas kandidatuur? Pärast Narva linnavolikogu otsust küsiti arvamust ka nendelt, kes aitasid linnal valmistada ette kultuuripealinna eeltaotlust ning nii Helen Sildna kui Ragnar Siil tõdesid, et kui kandidatuuriraamatu võibki väiksema raha eest teha, siis sellega kaasnev turundus ja kommunikatsioonitöö maksab rohkem. Sama meelt on Ragnar Siil ka täna. Mingisugust väga mastaapset ürituste projektide programmide käivitamist, rahvusvahelist koostööd ja mis, mis veel kõige peamine kommunikatsioonitegevus, sealhulgas rahvusvahelist kommunikatsiooni ja linnale visuaalset identiteeti selle raha eest ei ole võimalik. Kas eeltaotluse esitanud meeskond Narvale uuesti appi läheb, sõltub Ragnar Siili sõnul sellest, mida linn täpsemalt soovib. Kui linna oma panus siis teatud tugitegevuste elluviimisesse on sedavõrd suurem või kui näiteks turundustegevuste puhul see mastaap ongi nii-öelda väikesed algatused, aga linn tuleb täiendavate vahenditega appi, siis on see võib-olla isegi tehtav. Ja veel kord Viktoria luutus. Eelarve kinnitamine on siiski volikogu pädevus on praegu kinnitatud see summa, mis on ja siis vaatame, kui saame pakkumused, mille summa on palju suurem, siis muidugi pöördume ka volikogu poole. Kuidas edasi lahjendada olukorda.
|
Narva linn kuulutas välja hanke, et leida meeskond, mis juhiks linna kandideerimist Euroopa kultuuripealinnaks. Võrreldes Tartuga planeerib Narva selle tarbeks seitse korda vähem raha.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Detsembris, kui Narva linnavolikogu otsustas linna tänavuse eelarve üle, jäi arutelu peatuma real, kus seisis kulu Euroopa kultuuripealinna kandidatuurile. Sügisesest eelvoorust oli Narva edasi pääsenud ning augustiks peaks valmima mahukas kandideerimisraamat. Raamatu koostamiseks küsis linnavalitsusvolikogul 210000 eurot. Narva linna kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutus ütleb, et niisugune summa arvestati kokku pärast läbirääkimisi nendega, kes aitasid linnale eeltaotlust koostada. Narva linnavolikogu tõmbas aga plaanile pidurit ning lubas kandideerimiseks küsitlust kolm korda vähem raha. Narva linnavalitsus ei jätnud kandideerimist seepärast katki ning eile avaldaski linnavalitsus riigihanke, et leida lõpptaotluse koostamiseks ametlikku partner. Hanke eeldatav maksumus on 62000 eurot. Viktoria luutus. Dokumentide koostamisega on seotud aga ka mitmed turandus ja kommunikatsioonitegevused, mille kava esitab pakkuja Hanke menutluse raames. Viktoria Lutus ütleb, et volikogu otsus hanke sisu ei mõjutanud. Võrdluseks. Tartu linn plaanib tänavu oma kandideerimisele kulutada 370000 eurot ehk seitse korda rohkem kui Narva, räägib Tartu 2024 projektijuht Erni Kask. Meie kontoris on alustanud tööd kommunikatsiooni ja turundusspetsialist, meil on artisti programmi arendamiseks veel üks projektijuht juures, meil on Lõuna-Eesti koordinaator, me saame esmakordselt keskenduda kvaliteetse raamatu loomisele ja nii nagu iga inimene, kes eelarvet on koostanud, ehmata selle summa peale ära, aga mida me saame kinnitada, et me kasutame maksimaalselt kõik võimalused selleks, et Tartule teha edukas kandidatuur? Pärast Narva linnavolikogu otsust küsiti arvamust ka nendelt, kes aitasid linnal valmistada ette kultuuripealinna eeltaotlust ning nii Helen Sildna kui Ragnar Siil tõdesid, et kui kandidatuuriraamatu võibki väiksema raha eest teha, siis sellega kaasnev turundus ja kommunikatsioonitöö maksab rohkem. Sama meelt on Ragnar Siil ka täna. Mingisugust väga mastaapset ürituste projektide programmide käivitamist, rahvusvahelist koostööd ja mis, mis veel kõige peamine kommunikatsioonitegevus, sealhulgas rahvusvahelist kommunikatsiooni ja linnale visuaalset identiteeti selle raha eest ei ole võimalik. Kas eeltaotluse esitanud meeskond Narvale uuesti appi läheb, sõltub Ragnar Siili sõnul sellest, mida linn täpsemalt soovib. Kui linna oma panus siis teatud tugitegevuste elluviimisesse on sedavõrd suurem või kui näiteks turundustegevuste puhul see mastaap ongi nii-öelda väikesed algatused, aga linn tuleb täiendavate vahenditega appi, siis on see võib-olla isegi tehtav. Ja veel kord Viktoria luutus. Eelarve kinnitamine on siiski volikogu pädevus on praegu kinnitatud see summa, mis on ja siis vaatame, kui saame pakkumused, mille summa on palju suurem, siis muidugi pöördume ka volikogu poole. Kuidas edasi lahjendada olukorda.
### Response:
Narva linn kuulutas välja hanke, et leida meeskond, mis juhiks linna kandideerimist Euroopa kultuuripealinnaks. Võrreldes Tartuga planeerib Narva selle tarbeks seitse korda vähem raha.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tartu linna raamatukogu direktor Piret Talur ütleb, et rahva raamatukogusid puudutav seadus tuleb kindlasti üle vaadata. Linna raamatukoguna huvitavad Taluri sõnul eelkõige teemad, mis avad nii rahvaraamatukogu rolli kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse vastutuse jaotust rahva raamatukogude edendamisel. Samas on oluline tähelepanu pöörata ka mõtetele, lisada nii rahvusraamatukogu ülesannete hulka, rahva raamatukogude üle haldusjärelevalve tegemine kui ka raamatukogudele. Riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamine. Talur seesuguseid plaane päris õigeks ei pea. Ma olen natuke üllatunud, et kultuuriministeerium on sellise ettepanekuga välja tulnud, et tavaliselt riigi raha eraldamine ja seejärel valvamine on ikkagi avaliku teenistuse ülesanne. Kultuuriministeeriumi raamatukogu nõunik Ülle Talihärm ütleb, et juba praegu on rahvusraamatukogu teiste raamatukogude tegevusega kursis ja seotud, sest kogub näiteks maakonna raamatukogude statistikat ja saab lugeda nende aruandeid. Seega tundub talihärma sõnul loogilise sammuna üle anda rahvusraamatukogule ka haldusjärelevalve teostamine selles osas, mis puudutab maakonna raamatukogude seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Ülle Talihärm. Rahvusraamatukogu teostaks seadusest tulenevate ülesannete osas järelevalvet, mida siis teostaksid, kas siis maakonna või siis piirkonna raamatukogud. Täna on maakonna raamatukogudel viis koordineerimisülesannet, mida nad maakonnas teiste raamatukogude hüvanguks peavad siis koordineerima ja nende osas siis ministeerium on töötanud välja metoodika, kuidas järelevalvet läbi viiakse, kuidas seadust täidetakse. Talihärm lisab, et rahvusraamatukogu ei hakkaks teostama järelevalvet kohalike omavalitsuste raamatukogude tegevuse üle. Kuna haldusreformi käigus selgus, et Eestis puudub kirjeldus, milline peaks olema raamatukogu teenuse struktuur, milline rahva raamatukogu teenus, aga milline näiteks haruraamatukogu teenus siis soovitakse Talihärma sõnul seadusemuudatustega ka eelmainitud punktid ära fikseerida. Me kirjeldame teenuse miinimumstandardi, milliseid võimalusi elanikele peab nii-öelda omavalitsuse põhiraamatukogus ja siis näiteks selle harukogudes või teeninduspunktides osutama, kuid me kindlasti jätame vabaduse kohalikule omavalitsusele kujundada oma teenust vastavalt kohalike elanike vajadustele.
|
Tartu keskraamatukogu soovib, et rahvaraamatukogude seadust veel arutataks. Kultuuriministeeriumi seadusmuudatuse kohaselt saaks Rahvusraamatukogu järelevalveõigused rahvaraamatukogude üle.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tartu linna raamatukogu direktor Piret Talur ütleb, et rahva raamatukogusid puudutav seadus tuleb kindlasti üle vaadata. Linna raamatukoguna huvitavad Taluri sõnul eelkõige teemad, mis avad nii rahvaraamatukogu rolli kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse vastutuse jaotust rahva raamatukogude edendamisel. Samas on oluline tähelepanu pöörata ka mõtetele, lisada nii rahvusraamatukogu ülesannete hulka, rahva raamatukogude üle haldusjärelevalve tegemine kui ka raamatukogudele. Riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamine. Talur seesuguseid plaane päris õigeks ei pea. Ma olen natuke üllatunud, et kultuuriministeerium on sellise ettepanekuga välja tulnud, et tavaliselt riigi raha eraldamine ja seejärel valvamine on ikkagi avaliku teenistuse ülesanne. Kultuuriministeeriumi raamatukogu nõunik Ülle Talihärm ütleb, et juba praegu on rahvusraamatukogu teiste raamatukogude tegevusega kursis ja seotud, sest kogub näiteks maakonna raamatukogude statistikat ja saab lugeda nende aruandeid. Seega tundub talihärma sõnul loogilise sammuna üle anda rahvusraamatukogule ka haldusjärelevalve teostamine selles osas, mis puudutab maakonna raamatukogude seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Ülle Talihärm. Rahvusraamatukogu teostaks seadusest tulenevate ülesannete osas järelevalvet, mida siis teostaksid, kas siis maakonna või siis piirkonna raamatukogud. Täna on maakonna raamatukogudel viis koordineerimisülesannet, mida nad maakonnas teiste raamatukogude hüvanguks peavad siis koordineerima ja nende osas siis ministeerium on töötanud välja metoodika, kuidas järelevalvet läbi viiakse, kuidas seadust täidetakse. Talihärm lisab, et rahvusraamatukogu ei hakkaks teostama järelevalvet kohalike omavalitsuste raamatukogude tegevuse üle. Kuna haldusreformi käigus selgus, et Eestis puudub kirjeldus, milline peaks olema raamatukogu teenuse struktuur, milline rahva raamatukogu teenus, aga milline näiteks haruraamatukogu teenus siis soovitakse Talihärma sõnul seadusemuudatustega ka eelmainitud punktid ära fikseerida. Me kirjeldame teenuse miinimumstandardi, milliseid võimalusi elanikele peab nii-öelda omavalitsuse põhiraamatukogus ja siis näiteks selle harukogudes või teeninduspunktides osutama, kuid me kindlasti jätame vabaduse kohalikule omavalitsusele kujundada oma teenust vastavalt kohalike elanike vajadustele.
### Response:
Tartu keskraamatukogu soovib, et rahvaraamatukogude seadust veel arutataks. Kultuuriministeeriumi seadusmuudatuse kohaselt saaks Rahvusraamatukogu järelevalveõigused rahvaraamatukogude üle.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
See Esto 2004 oli väga omalaadne oma korraldusel kui ka ürituste sarjast, mis on aset leidnud alguses, meil oli see mõte, et Esto ei tohiks rohkem kesta kolm päeva ja kui arvestades kõiki üritusi, mis olid siia sisse pakitud siis oleks võinud olla päevakene rohkem. Ometigi on järgmine esto veel lahtine, mis on see, mis esto korraldamise või korraldaja leidmise raskeks teeb. Tegelikult on see, et leida mitte ühte inimest, vaid see üks inimene ja tema staap või lähem juhatus või töögrupp kes on võimeline ja tahteline võtma ette korraldamise funktsiooni. Kui palju on kesknõukogu liikmesorganisatsioone 11 praegu ja lähemal ajal, ma arvan, 12 kui palju on neid, kes oleks võimelised Estot korraldama? Praegu mina arvan, et kui Soome eestlaskond, kuna Helsingis elab umbes 10000 eestlast noorem generatsioon küll, kui nad tahaksid ette võtta ja kui need tööajad ja need lubasid, nemad oleksid suutelised Esto läbi viima Helsingis või selle lähemas ümbruskonnas või ütleme Soomes rahvuskongressil oli juttu ka teistest paikadest, oli palju juttu Peterburist, oli ka juttu sellest, et võiks olla kuskil Ameerikas, mainiti Los Angelesi ja mida teie ise arvate, missugune võiks olla kõige tõenäolisem koht, ma tean, et kindlad garantiid on vara anda, aga mis tundub tõenäoline tõenäolisena Peterburi osas, ma ütleksin niipalju seletuseks ka, et me kardame, et Vene Föderatsiooni poolt võivad tekkida viisaraskused ja siis on selline olukord, kus jälle pooled osalejad saavad viisat ja pooled ei saa. Ja teiseks, seal on ka viisa anoraarium, mis teeb väljaspoolt tulijatele sõidu selle võrra kulukamaks, selle võrra, aga Ühendriikide läänerannikul loomulikult ka viisaprobleemid Ühendriikidega, aga me arvame, olles ise Ühendriikides, et me saame ületada palju neid viisaprobleeme, mis teeks selle võrra kergemaks. Ma arvan küll, et kõige reaalsem praegu oleks, et kui lääneranniku eestlaskond ja neid seal on, tahaksid ja ma arvan, suutelised ette võtma eesto korraldamist aastal 2007 või isegi 2008 selles selles ajaraamis. See nelja-aastane periood ei pruugi jääda nelja-aastaseks võib-olla kolm pool ka, sest näiteks kui Austraalias korraldati Esto, see oli Põhja-Ameerika mõttes, oli see süda talvel, soovin teile siis edu selleks aitäh, järgmine Eesti ka ikkagi veel tiib küll ja me eraldasime ära ja see on täiesti senise kodukorra alusel mõeldav, et võib olla ja eraldame rahvuskongressi Estost ja et viime läbi rahvuskongressi Eestis näiteks. Ja ka ei ole veel täiesti välistatud võimalus, et Esto hakkavad korduma ükskord Eestis teenivad väljas.
|
Vallo Kelmsaarele jagas muljeid Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees Ülo Hanson.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
See Esto 2004 oli väga omalaadne oma korraldusel kui ka ürituste sarjast, mis on aset leidnud alguses, meil oli see mõte, et Esto ei tohiks rohkem kesta kolm päeva ja kui arvestades kõiki üritusi, mis olid siia sisse pakitud siis oleks võinud olla päevakene rohkem. Ometigi on järgmine esto veel lahtine, mis on see, mis esto korraldamise või korraldaja leidmise raskeks teeb. Tegelikult on see, et leida mitte ühte inimest, vaid see üks inimene ja tema staap või lähem juhatus või töögrupp kes on võimeline ja tahteline võtma ette korraldamise funktsiooni. Kui palju on kesknõukogu liikmesorganisatsioone 11 praegu ja lähemal ajal, ma arvan, 12 kui palju on neid, kes oleks võimelised Estot korraldama? Praegu mina arvan, et kui Soome eestlaskond, kuna Helsingis elab umbes 10000 eestlast noorem generatsioon küll, kui nad tahaksid ette võtta ja kui need tööajad ja need lubasid, nemad oleksid suutelised Esto läbi viima Helsingis või selle lähemas ümbruskonnas või ütleme Soomes rahvuskongressil oli juttu ka teistest paikadest, oli palju juttu Peterburist, oli ka juttu sellest, et võiks olla kuskil Ameerikas, mainiti Los Angelesi ja mida teie ise arvate, missugune võiks olla kõige tõenäolisem koht, ma tean, et kindlad garantiid on vara anda, aga mis tundub tõenäoline tõenäolisena Peterburi osas, ma ütleksin niipalju seletuseks ka, et me kardame, et Vene Föderatsiooni poolt võivad tekkida viisaraskused ja siis on selline olukord, kus jälle pooled osalejad saavad viisat ja pooled ei saa. Ja teiseks, seal on ka viisa anoraarium, mis teeb väljaspoolt tulijatele sõidu selle võrra kulukamaks, selle võrra, aga Ühendriikide läänerannikul loomulikult ka viisaprobleemid Ühendriikidega, aga me arvame, olles ise Ühendriikides, et me saame ületada palju neid viisaprobleeme, mis teeks selle võrra kergemaks. Ma arvan küll, et kõige reaalsem praegu oleks, et kui lääneranniku eestlaskond ja neid seal on, tahaksid ja ma arvan, suutelised ette võtma eesto korraldamist aastal 2007 või isegi 2008 selles selles ajaraamis. See nelja-aastane periood ei pruugi jääda nelja-aastaseks võib-olla kolm pool ka, sest näiteks kui Austraalias korraldati Esto, see oli Põhja-Ameerika mõttes, oli see süda talvel, soovin teile siis edu selleks aitäh, järgmine Eesti ka ikkagi veel tiib küll ja me eraldasime ära ja see on täiesti senise kodukorra alusel mõeldav, et võib olla ja eraldame rahvuskongressi Estost ja et viime läbi rahvuskongressi Eestis näiteks. Ja ka ei ole veel täiesti välistatud võimalus, et Esto hakkavad korduma ükskord Eestis teenivad väljas.
### Response:
Vallo Kelmsaarele jagas muljeid Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees Ülo Hanson.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Venemaa on teatanud, et teeb tagasimakse rublades, kuna ei saa sanktsioonide tõttu oma dollarikontosid kasutada. Mida see rublades maksmine siis õieti tähendab ja kuidas turud sellesse suhtuvad? Turud on sellega juba arvestanud, nad küll ütleme iseenesest nad eeldada, et tagasimakse toimub tollaris, aga üldiselt on nad sellega juba arvestanud. Et mis see tegelikult ka võib-olla sellises pikemas või lähemal ajal ka ettevaates tähendab, on see, et, et kuna investorid arvestavad sellega, et, et Venemaa ei suuda välisvaluutas nomineeritud võlga tagasi maksta, siis nad lihtsalt ootavad, kuna ka siis sõda lõpp või kuna siis sanktsioonide mõju lõpeb, sest üks variant on see, et need välisinvestorid peaksid siis selle vaidlustama minema sellega siis näiteks kohtusse. Et seda, seda võlga kas siis tagasi nõuda või siis restruktureerida ehk siis restruktureerida tähendab siis vaadata üle intressi suurus või siis ka seda võla, kust teha näiteks pikemaks. Mis juhtub siis, kui Venemaa isegi rublade eest täna seda ära ei maksa? Üldiselt vähemalt see võlg, mis täna on see 117 miljonit. Ma arvan, et sellega juba arvestatakse, et see tuleb tõenäoliselt maha kanda, see intressimakse. Aga tegelikult, kui vaadata kogu seda üldist üldist pilti kogu seda võlga, mis siis Venemaal on, et ta ei ole nii suur, et seda oleks, oleks nüüd täiesti võimatu lihtsalt maha kirjutada. Üks tee on kindlasti see, et praegu antakse 30 päeva maksepuhkust Venemaale. Kui aprilli keskpaigaks Venemaa ei ütle, et ta maksab seda tagasi dollaris, mida ta kindlasti ka ei tee siis on ka, on siis variant, kas siis investorid pöörduvad kohtusse või siis hakkavad seda restruktureerima, aga pigem ma arvan, et see lihtsalt kirjutatakse maha. Kui Venemaa jääb nüüd tegelikult ju võlgu, mida see Venemaa enda majandusele tähendab? Ütleme, see võlgu jäämine ei tähenda, ma arvan praegu enam suurt midagi, pigem tuleks vaadata seda niimoodi, et mis see tähendab maailma finants turgudele, kui Venemaa ei maksa oma võlga korralikult tagasi finantsturgudel on Venemaa võlakirjade osakaal oluliselt väiksem. Seda on väga palju vähendatud. Nüüd viimase kaheksa aasta jooksul.
|
Venemaa peab täna tasuma kahe laenu eest kokku 117 miljonit dollarit. Pangandusekspert Tõnu Mertsina arvab, et rahaturud on arvestanud juba sellega, et Venemaa ei suuda võlga dollarites tagasi maksta, täna on ühe intressimakse tähtaeg.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Venemaa on teatanud, et teeb tagasimakse rublades, kuna ei saa sanktsioonide tõttu oma dollarikontosid kasutada. Mida see rublades maksmine siis õieti tähendab ja kuidas turud sellesse suhtuvad? Turud on sellega juba arvestanud, nad küll ütleme iseenesest nad eeldada, et tagasimakse toimub tollaris, aga üldiselt on nad sellega juba arvestanud. Et mis see tegelikult ka võib-olla sellises pikemas või lähemal ajal ka ettevaates tähendab, on see, et, et kuna investorid arvestavad sellega, et, et Venemaa ei suuda välisvaluutas nomineeritud võlga tagasi maksta, siis nad lihtsalt ootavad, kuna ka siis sõda lõpp või kuna siis sanktsioonide mõju lõpeb, sest üks variant on see, et need välisinvestorid peaksid siis selle vaidlustama minema sellega siis näiteks kohtusse. Et seda, seda võlga kas siis tagasi nõuda või siis restruktureerida ehk siis restruktureerida tähendab siis vaadata üle intressi suurus või siis ka seda võla, kust teha näiteks pikemaks. Mis juhtub siis, kui Venemaa isegi rublade eest täna seda ära ei maksa? Üldiselt vähemalt see võlg, mis täna on see 117 miljonit. Ma arvan, et sellega juba arvestatakse, et see tuleb tõenäoliselt maha kanda, see intressimakse. Aga tegelikult, kui vaadata kogu seda üldist üldist pilti kogu seda võlga, mis siis Venemaal on, et ta ei ole nii suur, et seda oleks, oleks nüüd täiesti võimatu lihtsalt maha kirjutada. Üks tee on kindlasti see, et praegu antakse 30 päeva maksepuhkust Venemaale. Kui aprilli keskpaigaks Venemaa ei ütle, et ta maksab seda tagasi dollaris, mida ta kindlasti ka ei tee siis on ka, on siis variant, kas siis investorid pöörduvad kohtusse või siis hakkavad seda restruktureerima, aga pigem ma arvan, et see lihtsalt kirjutatakse maha. Kui Venemaa jääb nüüd tegelikult ju võlgu, mida see Venemaa enda majandusele tähendab? Ütleme, see võlgu jäämine ei tähenda, ma arvan praegu enam suurt midagi, pigem tuleks vaadata seda niimoodi, et mis see tähendab maailma finants turgudele, kui Venemaa ei maksa oma võlga korralikult tagasi finantsturgudel on Venemaa võlakirjade osakaal oluliselt väiksem. Seda on väga palju vähendatud. Nüüd viimase kaheksa aasta jooksul.
### Response:
Venemaa peab täna tasuma kahe laenu eest kokku 117 miljonit dollarit. Pangandusekspert Tõnu Mertsina arvab, et rahaturud on arvestanud juba sellega, et Venemaa ei suuda võlga dollarites tagasi maksta, täna on ühe intressimakse tähtaeg.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kõrge paeglint, millele Narva linnuse jõe poolne sein on ehitatud, mureneb tasapisi iga aastaga. Viimane suurem varing toimus kaks aastat tagasi ja toona piirati isegi inimeste liikumist linnuse seina all kulgeval jõe promenaadil. Võimalikest varingutest hoiatavad liiklejaid praegugi promenaadil paiknevad hoiatusmärgid. Eelmise aasta lõpus eraldas kultuuriministeerium Narva muuseumile klindi kindlustustöödeks veidi üle 100000 euro. Mida selle raha eest teha saab, räägib sihtasutuse Narva Muuseum, juhatuse liige Ivo Posti. Ma arvan, et kõige tõenäolisemalt me jätkame lihtsalt sellega, me tõmbame ta võrguga kinni ja siis nii ta neid kamakaid enam alla ei tule. Aga see loomulikult ei lahendab seda lagunemise probleemi, et lihtsalt see jääb nüüd sinna kõik võrgu taha kinni aga laguneb ju edasi, loodus teeb oma tööd lihtsalt selle kliendi kallal ja lõhub nii-öelda tükke lahti. Narva linnuse paeglindi lagunemine on ammune probleem, paraku ei oska keegi ennustada, millal olukord nii ohtlikuks muutub, et linnuse jõepoolne sein jõkke võiks variseda, jätkab Ivo Posti. See eeldaks seda, et oleks tehtud mingisuguseid mõõtmisi ja nii-öelda kas iga aasta või iga viie aasta tagant oleks tehtud mõõtmine, kuidas ta siis laguneb ja kuidas ta alla tuleb. Ma arvan, et midagi umbkaudsed on ilmselt võimalik saada analoogiate põhjal mujal Põhja-Eesti paerannikule. Kui kiiresti seal paeglint laguneb. Ma arvan, et meie eluajal seda ei juhtu. Aga kindlasti see ei ole selline küsimus, mille lahenduse otsimise algust edasi lükata lõputult, sellepärast et ei ole ju mõtet oodata niikaua kuni see asi muutub selliseks, et terve linnus avardab alla promenaadile tulla, vaid pigem tuleks seda siis teha, kui see klint on veel alles ja on temaga võimalik midagi tõsist ette võtta. Viimati tegeldi linnusealuse paeseina kindlustamisega 200 aastat tagasi. Toona piirati idatiivaalune poeglint seinaga, mis väliselt kopeerib ajaloolist linnuse seina. Kas sarnast lahendust saab kasutada ka tänapäeval, kui palju see maksma võiks minna ja kui kiiresti sellega peaks tegelema? Nendele küsimustele täna vastust pole. Käesoleva aasta jooksul tuleb lahendada hädaolukord, et promenaadil liiklevatele inimestele kivid pähe ei kukuks. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.
|
Narva muuseum piirab linnuse paeklindi võrguga, et vältida varinguid. Narva muuseumi hinnangul on aeg mõelda lahendustele, kuidas linnuse alust paeklinti varingute eest kaitsta.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kõrge paeglint, millele Narva linnuse jõe poolne sein on ehitatud, mureneb tasapisi iga aastaga. Viimane suurem varing toimus kaks aastat tagasi ja toona piirati isegi inimeste liikumist linnuse seina all kulgeval jõe promenaadil. Võimalikest varingutest hoiatavad liiklejaid praegugi promenaadil paiknevad hoiatusmärgid. Eelmise aasta lõpus eraldas kultuuriministeerium Narva muuseumile klindi kindlustustöödeks veidi üle 100000 euro. Mida selle raha eest teha saab, räägib sihtasutuse Narva Muuseum, juhatuse liige Ivo Posti. Ma arvan, et kõige tõenäolisemalt me jätkame lihtsalt sellega, me tõmbame ta võrguga kinni ja siis nii ta neid kamakaid enam alla ei tule. Aga see loomulikult ei lahendab seda lagunemise probleemi, et lihtsalt see jääb nüüd sinna kõik võrgu taha kinni aga laguneb ju edasi, loodus teeb oma tööd lihtsalt selle kliendi kallal ja lõhub nii-öelda tükke lahti. Narva linnuse paeglindi lagunemine on ammune probleem, paraku ei oska keegi ennustada, millal olukord nii ohtlikuks muutub, et linnuse jõepoolne sein jõkke võiks variseda, jätkab Ivo Posti. See eeldaks seda, et oleks tehtud mingisuguseid mõõtmisi ja nii-öelda kas iga aasta või iga viie aasta tagant oleks tehtud mõõtmine, kuidas ta siis laguneb ja kuidas ta alla tuleb. Ma arvan, et midagi umbkaudsed on ilmselt võimalik saada analoogiate põhjal mujal Põhja-Eesti paerannikule. Kui kiiresti seal paeglint laguneb. Ma arvan, et meie eluajal seda ei juhtu. Aga kindlasti see ei ole selline küsimus, mille lahenduse otsimise algust edasi lükata lõputult, sellepärast et ei ole ju mõtet oodata niikaua kuni see asi muutub selliseks, et terve linnus avardab alla promenaadile tulla, vaid pigem tuleks seda siis teha, kui see klint on veel alles ja on temaga võimalik midagi tõsist ette võtta. Viimati tegeldi linnusealuse paeseina kindlustamisega 200 aastat tagasi. Toona piirati idatiivaalune poeglint seinaga, mis väliselt kopeerib ajaloolist linnuse seina. Kas sarnast lahendust saab kasutada ka tänapäeval, kui palju see maksma võiks minna ja kui kiiresti sellega peaks tegelema? Nendele küsimustele täna vastust pole. Käesoleva aasta jooksul tuleb lahendada hädaolukord, et promenaadil liiklevatele inimestele kivid pähe ei kukuks. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.
### Response:
Narva muuseum piirab linnuse paeklindi võrguga, et vältida varinguid. Narva muuseumi hinnangul on aeg mõelda lahendustele, kuidas linnuse alust paeklinti varingute eest kaitsta.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Auru meile oma vajaduseks läheks vaja umbes 8000 megavatt-tundi aastas, aga praegu see katlamaja toodab 16000 megavatt-tundi poole rohkem. Kuhu ülejääk praegu läheb. Ülejääg läheb praegu kõik taevas, see ongi keskkonna soojenemine. Mis oleks lahendus? Lahendus oleks, kui me saaksime ehitada välja sooja akumulatsiooni ja on välja arvutatud, et sooja akumulatsioon peaks olema 1000 kandine kust oleks võimalik sooja pakkuda kõrval tööstuspargile ja ka on meil käinud arutelu Jõgeva sordiaretusjaama direktoriga härra Veskiojaga, et paigaldada siia kasvuhooned, et hakata tootma minikurgi ja tomatiseemneid natuke sellest protsessist, kui see loomakorjus teile siia jõuab, mida temaga edasi tehakse, kõigepealt ta purustatakse ja kuna kõhu kogu tooraine, mis tuleb siia tehasesse sisse, sisaldab umbes 50 protsenti vett. Keedukateldest keedetakse see vesi välja ja nüüd materjal, mis jääb järgi peale vee välja keetmist pressitakse, pressis eraldatakse lihakondi, jahu ja rasv, rasv läheb eksporti. Rasva hind on viimastel aastatel hästi jõuliselt tõusnud ja tundub, et on tõusutrendis. Ja nüüd järgi jääb see jahu, mis läheb siis juba katlasse, mida põletatakse ja millest saame me omakorda auru, et seda protsessi jälle alustada otsast peale, et saaks loomsetest kõrvalsaadustest ja hukkunud loomadest, jahu ja rasv. Aga ega selliseid katlamajasid ütleme ei ole, ei Balti riikides ei ole Põhjamaade s on koospõletusjaamad. Et puhtalt sellist kattemaja ei ole veel. Ja praegu on meil järgmine käik siis koos maaeluministeeriumiga käsil tunnistatakse see tuhk, mis tuleb katlast välja väetiseks, kuna tema fosforisisaldus on 39 protsenti ja kaltsiumi sisaldus 36 protsenti.
|
Täna avati Väike-Maarja vallas Ebaveres regiooni ainuke aurukatlamaja, kus soojust toodetakse hukkunud loomade ja loomsete kõrvalsaaduste töötlemisel saadud liha-kondijahust, mida Euroopa Liit tunnustab biokütusena alates eelmisest aastast. Kuna AS Vireenile 3,7 miljonit eurot maksma läinud katlamaja toodab poole rohkem soojust kui ettevõttel endal tarvis, siis otsitakse lahendusi ülejääva soojuse kasutamiseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Auru meile oma vajaduseks läheks vaja umbes 8000 megavatt-tundi aastas, aga praegu see katlamaja toodab 16000 megavatt-tundi poole rohkem. Kuhu ülejääk praegu läheb. Ülejääg läheb praegu kõik taevas, see ongi keskkonna soojenemine. Mis oleks lahendus? Lahendus oleks, kui me saaksime ehitada välja sooja akumulatsiooni ja on välja arvutatud, et sooja akumulatsioon peaks olema 1000 kandine kust oleks võimalik sooja pakkuda kõrval tööstuspargile ja ka on meil käinud arutelu Jõgeva sordiaretusjaama direktoriga härra Veskiojaga, et paigaldada siia kasvuhooned, et hakata tootma minikurgi ja tomatiseemneid natuke sellest protsessist, kui see loomakorjus teile siia jõuab, mida temaga edasi tehakse, kõigepealt ta purustatakse ja kuna kõhu kogu tooraine, mis tuleb siia tehasesse sisse, sisaldab umbes 50 protsenti vett. Keedukateldest keedetakse see vesi välja ja nüüd materjal, mis jääb järgi peale vee välja keetmist pressitakse, pressis eraldatakse lihakondi, jahu ja rasv, rasv läheb eksporti. Rasva hind on viimastel aastatel hästi jõuliselt tõusnud ja tundub, et on tõusutrendis. Ja nüüd järgi jääb see jahu, mis läheb siis juba katlasse, mida põletatakse ja millest saame me omakorda auru, et seda protsessi jälle alustada otsast peale, et saaks loomsetest kõrvalsaadustest ja hukkunud loomadest, jahu ja rasv. Aga ega selliseid katlamajasid ütleme ei ole, ei Balti riikides ei ole Põhjamaade s on koospõletusjaamad. Et puhtalt sellist kattemaja ei ole veel. Ja praegu on meil järgmine käik siis koos maaeluministeeriumiga käsil tunnistatakse see tuhk, mis tuleb katlast välja väetiseks, kuna tema fosforisisaldus on 39 protsenti ja kaltsiumi sisaldus 36 protsenti.
### Response:
Täna avati Väike-Maarja vallas Ebaveres regiooni ainuke aurukatlamaja, kus soojust toodetakse hukkunud loomade ja loomsete kõrvalsaaduste töötlemisel saadud liha-kondijahust, mida Euroopa Liit tunnustab biokütusena alates eelmisest aastast. Kuna AS Vireenile 3,7 miljonit eurot maksma läinud katlamaja toodab poole rohkem soojust kui ettevõttel endal tarvis, siis otsitakse lahendusi ülejääva soojuse kasutamiseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Poliitikateadlane Tõnis Saarts nendib nukralt, et Eestis võib nimetada aastat 2020 sisuliste debattide eta aastaks sest tulevikku, vaatavaid ja sisukaid avalikke debatte poliitikavalikute osas kohtab järjest vähem. Muidugi saab vabandada, et aasta 2020 on koroona aasta, kui Covid 19 varjutas kõik muud teemad. Tuli reageerida viirusele nüüd ja kohe ning pika vaatega aruteludeks ei jäänud aega. Ühelt poolt on see õige ja just kiiret reaktsiooni rahvas oma valitsuselt nõudis ja ootaski mitte ainult Eestis, vaid igal pool. Teisalt aga on selge, et elu jätkub ka pärast koroonat. Millised on meie pikema või pika vaatega otsuseid, mis kujundavad Eestit 10 20 30, aga võib-olla isegi 50 aasta pärast, kui tänased teismelised pensioni ikka jõuavad? Diplomaatiliselt öeldes neid pika vaatega otsuseid napib. Isegi Isamaa põhiline valimislubadus ehk pensioni teise samba ümbertegemine muutus koalitsiooni ja opositsiooni vaheliseks usu küsimuseks mitte asjalikuks aruteluks, kuidas kogumispensionisüsteemi reformida. Nii täidabki Eesti avalikku ruumi, kuid kestnud ja mitte niipea lõppev arutelu, kelle armastust riik tunnistab ja kelle oma mitte sellele lisab vaheldust rahandusministri arutelu, et koroona on biorelv ja Covid 19 on toodetud või manufakteeritud asi, mis on kas plehku pannud või välja lastud. Hiina biolaborist. Tõnis Saartsi meenutades ootaks rahandusministrilt sisukat arutelu hoopis selle üle. Millisteks investeeringuteks võiks Eesti rohkelt eelarvesse voolanud laenuraha ikkagi suunata. Millised oleksid mõistlikud ja ebamõistlikud valikud kriisijärgses 21. sajandi majanduse kontekstis ja kuidas Eesti kavatseb laenurahaga kiiva löödud eelarve uuesti kindlamale pinnale juhtida. Nende sisuliste debattide asemel hakkab valitsus arutama justiitsministeeriumis valminud seaduseelnõu, mis keelaks ministritel aasta jooksul pärast ametist lahkumist minna tööle mõne oma valdkonna ettevõtte või organisatsiooni juhtkonda. Selles idees on kahtlustus kõigi praeguste ja tulevaste ministrite vastu, nagu nad võiksid kasutada oma positsiooni ja mõjuvõimu, et valmistada tulevikuks pehmet maandumist. Selline kõiki poliitikuid kahtlustav hoiak on väär ja lahmiv. See on ka populistlik, sest jätab neile, kes oma ametikohta tõesti kuritarvitavad, mitmeid tagauksi. Nii olekski üks jõulu ja uue aasta soov valitsusele, et aasta 2021 muutuks sisuliste debattide aastaks, kui tõenditepõhised argumenteeritud arutelud hakkaksid joonistama Eesti tulevikukontuure. Unistada ju võib.
|
Poliitikavaatleja Toomas Sildam vaatab nädalakommentaaris tagasi lõppevale aastale.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Poliitikateadlane Tõnis Saarts nendib nukralt, et Eestis võib nimetada aastat 2020 sisuliste debattide eta aastaks sest tulevikku, vaatavaid ja sisukaid avalikke debatte poliitikavalikute osas kohtab järjest vähem. Muidugi saab vabandada, et aasta 2020 on koroona aasta, kui Covid 19 varjutas kõik muud teemad. Tuli reageerida viirusele nüüd ja kohe ning pika vaatega aruteludeks ei jäänud aega. Ühelt poolt on see õige ja just kiiret reaktsiooni rahvas oma valitsuselt nõudis ja ootaski mitte ainult Eestis, vaid igal pool. Teisalt aga on selge, et elu jätkub ka pärast koroonat. Millised on meie pikema või pika vaatega otsuseid, mis kujundavad Eestit 10 20 30, aga võib-olla isegi 50 aasta pärast, kui tänased teismelised pensioni ikka jõuavad? Diplomaatiliselt öeldes neid pika vaatega otsuseid napib. Isegi Isamaa põhiline valimislubadus ehk pensioni teise samba ümbertegemine muutus koalitsiooni ja opositsiooni vaheliseks usu küsimuseks mitte asjalikuks aruteluks, kuidas kogumispensionisüsteemi reformida. Nii täidabki Eesti avalikku ruumi, kuid kestnud ja mitte niipea lõppev arutelu, kelle armastust riik tunnistab ja kelle oma mitte sellele lisab vaheldust rahandusministri arutelu, et koroona on biorelv ja Covid 19 on toodetud või manufakteeritud asi, mis on kas plehku pannud või välja lastud. Hiina biolaborist. Tõnis Saartsi meenutades ootaks rahandusministrilt sisukat arutelu hoopis selle üle. Millisteks investeeringuteks võiks Eesti rohkelt eelarvesse voolanud laenuraha ikkagi suunata. Millised oleksid mõistlikud ja ebamõistlikud valikud kriisijärgses 21. sajandi majanduse kontekstis ja kuidas Eesti kavatseb laenurahaga kiiva löödud eelarve uuesti kindlamale pinnale juhtida. Nende sisuliste debattide asemel hakkab valitsus arutama justiitsministeeriumis valminud seaduseelnõu, mis keelaks ministritel aasta jooksul pärast ametist lahkumist minna tööle mõne oma valdkonna ettevõtte või organisatsiooni juhtkonda. Selles idees on kahtlustus kõigi praeguste ja tulevaste ministrite vastu, nagu nad võiksid kasutada oma positsiooni ja mõjuvõimu, et valmistada tulevikuks pehmet maandumist. Selline kõiki poliitikuid kahtlustav hoiak on väär ja lahmiv. See on ka populistlik, sest jätab neile, kes oma ametikohta tõesti kuritarvitavad, mitmeid tagauksi. Nii olekski üks jõulu ja uue aasta soov valitsusele, et aasta 2021 muutuks sisuliste debattide aastaks, kui tõenditepõhised argumenteeritud arutelud hakkaksid joonistama Eesti tulevikukontuure. Unistada ju võib.
### Response:
Poliitikavaatleja Toomas Sildam vaatab nädalakommentaaris tagasi lõppevale aastale.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Loomulikult üheksanda mai tähistamine, noh ta on ju iga aasta ei olnud, iga aasta on erineva kaaluga väljakutse. Mina rõhutan siinjuures ka seda, et üheksas mai on Euroopa päev, mõistlik ongi seda tähistada Euroopa päeval, samas on ka täiesti mõistlik see, et inimesed viivad erinevatele mälestusmärk dele lilli, mäletavad oma lähedasi tuttavaid, kes on sõjas hukka saanud. Et seda ei saa kuidagi nagu ette heita, ette heita saab seda, kui keegi hakkab seda nii-öelda ära kasutama, lõhestamiseks ja nii edasi, nii et aga selle ettevalmistusega jah, tegeleb politsei pill. No üks teema on seal see sümboolika, et mida inimesed kannavad, mida nad kaasa võtavad. Et kas sellega seoses oleks vaja ka mingisugust, kasvõi seadusemuudatuse, et mõnda sümboolikat ei, ei tohiks kanda avalikult. Ka täna kehtivas õiguses on ka sellisele olukorrale võimalik sekkuda, ehk siis, kui inimesed kasutavad avalikul koosolekul või üritusel, kus on palju inimesi korraga koos, mälestatakse mingeid sündmusi ja kasutatakse selle raames sümboolikat, mis võib selle üritusel osalevate inimestes tekitada erinevaid tundeid, mis omakorda võivad saada ohuks avalikule korrale. Politseil on õigus täna ka võtta selline sümboolika sellised vahendid enda kätte hoiule. Nii et vahetult nagu konkreetse sündmuse raames saab ka täna politsei sekkuda. Seadus annab selleks võimaluse. Nüüd igapäevaselt konkreetselt kas keelustamine või mitte, siis valitsuse tasandil me seda arutanud ei ole.
|
Politsei on tegemas ettevalmistusi seoses 9. mai tähistamisega. Siseminister Kristian Jaani ütles, et sel päeval lahkunute mälestamine on tavapärane ja aktsepteeritud tegevus, kuid selle päeva ärakasutamine halbadel eesmärkidel mitte.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Loomulikult üheksanda mai tähistamine, noh ta on ju iga aasta ei olnud, iga aasta on erineva kaaluga väljakutse. Mina rõhutan siinjuures ka seda, et üheksas mai on Euroopa päev, mõistlik ongi seda tähistada Euroopa päeval, samas on ka täiesti mõistlik see, et inimesed viivad erinevatele mälestusmärk dele lilli, mäletavad oma lähedasi tuttavaid, kes on sõjas hukka saanud. Et seda ei saa kuidagi nagu ette heita, ette heita saab seda, kui keegi hakkab seda nii-öelda ära kasutama, lõhestamiseks ja nii edasi, nii et aga selle ettevalmistusega jah, tegeleb politsei pill. No üks teema on seal see sümboolika, et mida inimesed kannavad, mida nad kaasa võtavad. Et kas sellega seoses oleks vaja ka mingisugust, kasvõi seadusemuudatuse, et mõnda sümboolikat ei, ei tohiks kanda avalikult. Ka täna kehtivas õiguses on ka sellisele olukorrale võimalik sekkuda, ehk siis, kui inimesed kasutavad avalikul koosolekul või üritusel, kus on palju inimesi korraga koos, mälestatakse mingeid sündmusi ja kasutatakse selle raames sümboolikat, mis võib selle üritusel osalevate inimestes tekitada erinevaid tundeid, mis omakorda võivad saada ohuks avalikule korrale. Politseil on õigus täna ka võtta selline sümboolika sellised vahendid enda kätte hoiule. Nii et vahetult nagu konkreetse sündmuse raames saab ka täna politsei sekkuda. Seadus annab selleks võimaluse. Nüüd igapäevaselt konkreetselt kas keelustamine või mitte, siis valitsuse tasandil me seda arutanud ei ole.
### Response:
Politsei on tegemas ettevalmistusi seoses 9. mai tähistamisega. Siseminister Kristian Jaani ütles, et sel päeval lahkunute mälestamine on tavapärane ja aktsepteeritud tegevus, kuid selle päeva ärakasutamine halbadel eesmärkidel mitte.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
President Kersti Kaljulaid kuulutas täna välja vastuolulise isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise, millega asutatakse elektrooniline biomeetriliste isikuandmete andmekogu abis. Kaljulaid märkis, et kõnealune seadus muudab seniseid andmetöötluse praktikaid ning selles esineb põhiseaduse riiveid. Samas ei muuda presidendi sõnul iga riive seadust põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaljulaid rõhutas ka, et ühiskondlikult tuleks läbi arutada, mida tohib riik teha inimesele kuuluvate andmetega. Seaduseelnõu vastu võidelnud Eesti Konservatiivsel rahvaerakonnal ei ole väga häid võimalusi, kuidas selle jõustumist takistada, tunnistas erakonna juht Martin Helme. Meie probleem on see, et riigikogu liikmetel või ka riigikogu fraktsioonil ei ole ette nähtud seaduslikku viisi, kuidas seda kohtus nüüd vaidlustada, et ma teeks üleskutse kõikidele inimestele, kelle andmeid sinna abisesse kantakse, pöörduda ise kohtu poole ja nõuda oma andmed, siis kustutamist kogu sellest andmebaasist ja kui see tegevus on piisavalt massiline, siis meil õnnestub see andmebaas tegelikult muuta töövõimetuks. Helme sõnul on eesmärk jõuda vaidlusega riigikohtusse, kuhu pöördumiseks on aga väga piiratud võimalused. Me saame pöörduda, ütleme näiteks halduskohtusse ja vaidlustada nüüd väljakuulutamise otsuse, aga noh, neid juhtumeid Eestis on olnud ja ega kohtud neid eriti tegelikult lahendada ei taha, poliitilist seisukohta nad eriti võtta ei taha. Me kindlasti räägime juristidega sellest, missugune see perspektiiv on, et ega meil kohtus ei ole mõtet käia, kui meile öeldakse, et sealt mitte midagi nagu ei saavuta. Üldine hinnang on selline, et et perspektiiv on kehvakene. Aga võib-olla on võimalik, et keegi inimene kaebab kohtusse üldse mitte juriidiline isik, vaid füüsiline isik. Ja seal on perspektiiv parem, nii et noh, me, me tegeleme sellega. Õiguskantsler Ülle Madise on loonud seaduse analüüsimiseks töörühma ja annab oma hinnangu sügise alguseks. Esiteks, see seadus ei ole ju selge, et me jälle ei saa täpselt aru, milline on siis see andme, koosseis, mida selles andmekogus hoitakse, kuidas hoitakse, kui kaua hoitakse, kõik see on lükatud hoopiski andmekogu põhimääruse lahendada, mis omakorda on juba täitevvõimu tasandil. Nii et ka see on üks probleeme, millele otsime meie siin vastust. Et ega viimati pole kujunenud olukord, kus riigikogu võtab vastu seaduse, mis on justkui tühi raam ja siis selle pildi sinna sisse paneb täitevvõim hoopis väiksema avalikkuse saatel.
|
President Kersti Kaljulaid kuulutas välja 15. juunil Riigikogus vastu võetud vastuolulise isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise, millega asutatakse elektrooniline biomeetriliste isikuandmete andmekogu ABIS.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
President Kersti Kaljulaid kuulutas täna välja vastuolulise isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise, millega asutatakse elektrooniline biomeetriliste isikuandmete andmekogu abis. Kaljulaid märkis, et kõnealune seadus muudab seniseid andmetöötluse praktikaid ning selles esineb põhiseaduse riiveid. Samas ei muuda presidendi sõnul iga riive seadust põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaljulaid rõhutas ka, et ühiskondlikult tuleks läbi arutada, mida tohib riik teha inimesele kuuluvate andmetega. Seaduseelnõu vastu võidelnud Eesti Konservatiivsel rahvaerakonnal ei ole väga häid võimalusi, kuidas selle jõustumist takistada, tunnistas erakonna juht Martin Helme. Meie probleem on see, et riigikogu liikmetel või ka riigikogu fraktsioonil ei ole ette nähtud seaduslikku viisi, kuidas seda kohtus nüüd vaidlustada, et ma teeks üleskutse kõikidele inimestele, kelle andmeid sinna abisesse kantakse, pöörduda ise kohtu poole ja nõuda oma andmed, siis kustutamist kogu sellest andmebaasist ja kui see tegevus on piisavalt massiline, siis meil õnnestub see andmebaas tegelikult muuta töövõimetuks. Helme sõnul on eesmärk jõuda vaidlusega riigikohtusse, kuhu pöördumiseks on aga väga piiratud võimalused. Me saame pöörduda, ütleme näiteks halduskohtusse ja vaidlustada nüüd väljakuulutamise otsuse, aga noh, neid juhtumeid Eestis on olnud ja ega kohtud neid eriti tegelikult lahendada ei taha, poliitilist seisukohta nad eriti võtta ei taha. Me kindlasti räägime juristidega sellest, missugune see perspektiiv on, et ega meil kohtus ei ole mõtet käia, kui meile öeldakse, et sealt mitte midagi nagu ei saavuta. Üldine hinnang on selline, et et perspektiiv on kehvakene. Aga võib-olla on võimalik, et keegi inimene kaebab kohtusse üldse mitte juriidiline isik, vaid füüsiline isik. Ja seal on perspektiiv parem, nii et noh, me, me tegeleme sellega. Õiguskantsler Ülle Madise on loonud seaduse analüüsimiseks töörühma ja annab oma hinnangu sügise alguseks. Esiteks, see seadus ei ole ju selge, et me jälle ei saa täpselt aru, milline on siis see andme, koosseis, mida selles andmekogus hoitakse, kuidas hoitakse, kui kaua hoitakse, kõik see on lükatud hoopiski andmekogu põhimääruse lahendada, mis omakorda on juba täitevvõimu tasandil. Nii et ka see on üks probleeme, millele otsime meie siin vastust. Et ega viimati pole kujunenud olukord, kus riigikogu võtab vastu seaduse, mis on justkui tühi raam ja siis selle pildi sinna sisse paneb täitevvõim hoopis väiksema avalikkuse saatel.
### Response:
President Kersti Kaljulaid kuulutas välja 15. juunil Riigikogus vastu võetud vastuolulise isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise, millega asutatakse elektrooniline biomeetriliste isikuandmete andmekogu ABIS.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Aastavahetusel eelnevatel kuudel kasvab pürotehnika kasutamine ja paljudele lemmikloomadele tähendab see stressi, mis hakkab tervise peale. Loomaomanikud tundsid muret, et samal perioodil on Haapsalu plaanitud veel üks suur ilutulestiku. Seda, millal pürotehnika loomale hirmutavaks muutub, ei saa ette aimata, jätkab Koeraomanik ja Eestimaa loomakaitse liidu Läänemaa piirkonna juht Kaia Paalberg. Teinekord on veel niimoodi, et kui üks aasta koer ei karda neid pauke, siis tegelikult järgmisel aastal ta võib juba karta ja seda ei teagi, millest, et see ei sõltu looma vanusest, soost suurusest, et kas ta on väike või suur. Et see tuleb lihtsalt tekib loomal ja seda ei tea kunagi ette. Haapsalu Tarbijate ühistu juht Raimond Lunev ütles, et Haapsalus on traditsioon, et suuremad üritused lõpevad ilutulestikuga. Samas paistab ühiskonna hoiak pürotehnikasse olevat muutumas ja loomaomanike mure tõttu otsustati pidada vähemalt tänavu ostuöö ilutulestikku laskmata ning ühtlasi lükati edasi pürotehnika müügi algus Haapsalu kaubamajas ja uue mõisa konsumis. Ja vastu tulles me seekord ilutulestikku ei korralda, kui nüüd järgmine aasta on teised mõtted ja, ja teised, et soovitaks ikkagi väga, et kuna petutakse sellel aastal, et seda ilutulestikku ei olnud, siis me peame uuesti need asjad üle vaatama, aga aga kuna tundub, et see suund ja trend läheb ikka sinnapoole, et seda paugutamist ikka vähem oleks, siis siis nii ta nii ta on ja, ja põhimõtteliselt ka meie hakkame ilutulestikku müüma kaubamajas. Et me ei tee seekord enne jõulut, vaid alles peale jõulud, on need ilu, kõik müügid ka, et vähendada seda paugutamist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.
|
Nädala alguses levis Haapsalu koeraomanike seas mure, et Haapsalu kaubamaja katusel plaanitakse laupäevase ostuöö raames suurt ilutulestikku. Haapsalu Tarbijate Ühistu otsustas, et jätab ilutulestiku koeraomanike palvel ära.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Aastavahetusel eelnevatel kuudel kasvab pürotehnika kasutamine ja paljudele lemmikloomadele tähendab see stressi, mis hakkab tervise peale. Loomaomanikud tundsid muret, et samal perioodil on Haapsalu plaanitud veel üks suur ilutulestiku. Seda, millal pürotehnika loomale hirmutavaks muutub, ei saa ette aimata, jätkab Koeraomanik ja Eestimaa loomakaitse liidu Läänemaa piirkonna juht Kaia Paalberg. Teinekord on veel niimoodi, et kui üks aasta koer ei karda neid pauke, siis tegelikult järgmisel aastal ta võib juba karta ja seda ei teagi, millest, et see ei sõltu looma vanusest, soost suurusest, et kas ta on väike või suur. Et see tuleb lihtsalt tekib loomal ja seda ei tea kunagi ette. Haapsalu Tarbijate ühistu juht Raimond Lunev ütles, et Haapsalus on traditsioon, et suuremad üritused lõpevad ilutulestikuga. Samas paistab ühiskonna hoiak pürotehnikasse olevat muutumas ja loomaomanike mure tõttu otsustati pidada vähemalt tänavu ostuöö ilutulestikku laskmata ning ühtlasi lükati edasi pürotehnika müügi algus Haapsalu kaubamajas ja uue mõisa konsumis. Ja vastu tulles me seekord ilutulestikku ei korralda, kui nüüd järgmine aasta on teised mõtted ja, ja teised, et soovitaks ikkagi väga, et kuna petutakse sellel aastal, et seda ilutulestikku ei olnud, siis me peame uuesti need asjad üle vaatama, aga aga kuna tundub, et see suund ja trend läheb ikka sinnapoole, et seda paugutamist ikka vähem oleks, siis siis nii ta nii ta on ja, ja põhimõtteliselt ka meie hakkame ilutulestikku müüma kaubamajas. Et me ei tee seekord enne jõulut, vaid alles peale jõulud, on need ilu, kõik müügid ka, et vähendada seda paugutamist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.
### Response:
Nädala alguses levis Haapsalu koeraomanike seas mure, et Haapsalu kaubamaja katusel plaanitakse laupäevase ostuöö raames suurt ilutulestikku. Haapsalu Tarbijate Ühistu otsustas, et jätab ilutulestiku koeraomanike palvel ära.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kohaliku meedia andmetel kaalub president Donald Trump endiselt eriolukorra välja kuulutamist, kuigi ta ei teinud seda siis, kui teatas, et koroonaviiruse tõttu keelatakse välismaalastel kuu aega Euroopast USAsse reisimine. Piirang ei kehti küll Suurbritanniale ja Iirimaale ja ameeriklased saavad tulla koju igal ajal, kuid vaatamata sellele on see juba tekitanud kaose räägib USA turist Hispaanias Karl. Ma arvan, et see on kõigi jaoks kindlasti keeruline olukord, see on selge, et olukorraga tegeletakse kaootiliselt räägib USA president Donald Trump. Me kavatseme neid väga tõsiselt testida, kui ameeriklane või ükskõik kes tuleb riiki tagasi. Kongressi liikmed üritavad jõuda kokkuleppele seaduseelnõus, millega pakutakse koroona viiruse, st mõjutatud töötajatele ja perekondadele majanduslikku leevendust. Lisaks on poliitikud mures, et üleriigiliselt on puudus testidest räägib USA senaator, vabariiklane James Langford. Mitte keegi ei ole rahul praeguse olukorraga, meil on pikk tee minna, et jõuda kiire ja tõhusa viiruse testimiseni. USA suurimate aktsiaturgude jaoks oli eile aga üle 30 aasta kõige hullem päev, kui Sja B 500 ja To Jonesi indeksid langesid umbes 10 protsenti. Juba teist korda. Sellel nädalal katkestati New Yorgi börsidel ka kohe pärast turgude avamist 15-ks minutiks kauplemine sest kukkumine oli lihtsalt niivõrd suur, räägib investeerimisettevõtte DJM tegevdirektor Timothy Andrussen. Küsimus on, kui kaua selle viiruse mõjud kestavad ja millised saavad olema pikaajalised järeltõuked ja tagajärjed nafta ja gaasisektorile. Seal on kõrgepalgalised töökohad. Seega, kui selles sektoris hakkavad need töökohad kaduma, siis see mõjutab ka neid kogukondasid, kus need töökohad kaovad. Lisaks ei saa ameeriklased enam osaleda paljudel suurüritustel. Ülikoolide spordiliiga NCAA teatas, et tühistab korvpallimeistrivõistlused, mis pidid algama vähem kui nädala pärast. New Yorgis lükati edasi 250 aastase ajalooga püha Patriku päeva paraad Californias aga suletakse kõik Disni landi teemapargid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.
|
USAs üritatakse endiselt jõuda selgusele, kuidas koroonaviiruse levikut kõige tõhusamalt peatada. Paljud koolid ja ettevõtted on otsustanud viia töö internetti, suurüritused on tühistatud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kohaliku meedia andmetel kaalub president Donald Trump endiselt eriolukorra välja kuulutamist, kuigi ta ei teinud seda siis, kui teatas, et koroonaviiruse tõttu keelatakse välismaalastel kuu aega Euroopast USAsse reisimine. Piirang ei kehti küll Suurbritanniale ja Iirimaale ja ameeriklased saavad tulla koju igal ajal, kuid vaatamata sellele on see juba tekitanud kaose räägib USA turist Hispaanias Karl. Ma arvan, et see on kõigi jaoks kindlasti keeruline olukord, see on selge, et olukorraga tegeletakse kaootiliselt räägib USA president Donald Trump. Me kavatseme neid väga tõsiselt testida, kui ameeriklane või ükskõik kes tuleb riiki tagasi. Kongressi liikmed üritavad jõuda kokkuleppele seaduseelnõus, millega pakutakse koroona viiruse, st mõjutatud töötajatele ja perekondadele majanduslikku leevendust. Lisaks on poliitikud mures, et üleriigiliselt on puudus testidest räägib USA senaator, vabariiklane James Langford. Mitte keegi ei ole rahul praeguse olukorraga, meil on pikk tee minna, et jõuda kiire ja tõhusa viiruse testimiseni. USA suurimate aktsiaturgude jaoks oli eile aga üle 30 aasta kõige hullem päev, kui Sja B 500 ja To Jonesi indeksid langesid umbes 10 protsenti. Juba teist korda. Sellel nädalal katkestati New Yorgi börsidel ka kohe pärast turgude avamist 15-ks minutiks kauplemine sest kukkumine oli lihtsalt niivõrd suur, räägib investeerimisettevõtte DJM tegevdirektor Timothy Andrussen. Küsimus on, kui kaua selle viiruse mõjud kestavad ja millised saavad olema pikaajalised järeltõuked ja tagajärjed nafta ja gaasisektorile. Seal on kõrgepalgalised töökohad. Seega, kui selles sektoris hakkavad need töökohad kaduma, siis see mõjutab ka neid kogukondasid, kus need töökohad kaovad. Lisaks ei saa ameeriklased enam osaleda paljudel suurüritustel. Ülikoolide spordiliiga NCAA teatas, et tühistab korvpallimeistrivõistlused, mis pidid algama vähem kui nädala pärast. New Yorgis lükati edasi 250 aastase ajalooga püha Patriku päeva paraad Californias aga suletakse kõik Disni landi teemapargid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.
### Response:
USAs üritatakse endiselt jõuda selgusele, kuidas koroonaviiruse levikut kõige tõhusamalt peatada. Paljud koolid ja ettevõtted on otsustanud viia töö internetti, suurüritused on tühistatud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kolmapäeval läheb riigikogus kolmandale lugemisele elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivu seaduse muutmise seadus. Selle jõustumine on üks eeldusi mobiilside viienda põlvkonna ehk visG sagedus lubade konkursi väljakuulutamiseks. Mahuka seadusega, mida mitteametlikult on Hiina telekommunikatsiooniseadmete tootja järgi kutsutud Huawei seaduseks täpsustatakse muuhulgas nõudeid sidevõrkude riist ja tarkvarale, et nende kasutamine ei ohustaks riigi julgeolekut. Pärast seda, kui seadus jõustub, saab ettevõtlus ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt esitada valitsusele kinnitamiseks sidevõrkude turvalisuse määruse. Juba märtsis valminud määrusega täpsustatakse, kuidas peavad sideettevõtjad edaspidi riigi julgeolekuhuve arvesse võtma. Eelnõu järgi rakendub kasutusloa kohustus ning keelatakse kõrge riskiga riist ja tarkvara kasutamine. Tuumikvõrgu puhul rakenduvad need nõuded kohe muude puhul aga täielikult pärast üleminekuaega, mis lõpeb 2026.-ks aastaks. Minister Suti sõnul pole praegu veel paigas kuupäev, millal määrus valitsusse jõuab, aga soov on kiiresti edasi liikuda. Nii kui turbemäärus on kinnitatud, saame liikuda edasi sageduskonkursiga tehnilised tingimused on paigas, on vaja otsustada, kas jääb kolm või neli luba. Me eraldi veel kohtume sideettevõtjatega, et see tehnilised nüansid mõlema variandi puhul kõik üle käia ja siis me saame ka selle lõpliku otsuse ära teha. Minister suit avaldas lootust, et vG sageduslubade konkurss jõutakse veel tänavu välja kuulutada. Juba praegu on teada, et ettevõtjatele jäetakse 60 päeva konkursile registreerumiseks. Pärast seda on oksjon ja siis saab ka võitjad välja kuulutada, eeldusel et ei ole vaidlusi ja muid tõkkeid, kõige olulisem on, et tulevad tugevad ettevõtted konkursile, et see konkurss siis riigile sellel hetkel annab maksimaalse võimaliku rahalise sissetuleku, aga, aga noh, tegelikult see suur kasu ikkagi saabub ühiskonnale ja majandusele viis G kasutuselevõtust endast, et seal on need suured väärtused.
|
Lähinädalatel peaks täituma kaks eeldust mobiilside viienda põlvkonna ehk 5G sageduslubade konkursi väljakuulutamiseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kolmapäeval läheb riigikogus kolmandale lugemisele elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivu seaduse muutmise seadus. Selle jõustumine on üks eeldusi mobiilside viienda põlvkonna ehk visG sagedus lubade konkursi väljakuulutamiseks. Mahuka seadusega, mida mitteametlikult on Hiina telekommunikatsiooniseadmete tootja järgi kutsutud Huawei seaduseks täpsustatakse muuhulgas nõudeid sidevõrkude riist ja tarkvarale, et nende kasutamine ei ohustaks riigi julgeolekut. Pärast seda, kui seadus jõustub, saab ettevõtlus ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt esitada valitsusele kinnitamiseks sidevõrkude turvalisuse määruse. Juba märtsis valminud määrusega täpsustatakse, kuidas peavad sideettevõtjad edaspidi riigi julgeolekuhuve arvesse võtma. Eelnõu järgi rakendub kasutusloa kohustus ning keelatakse kõrge riskiga riist ja tarkvara kasutamine. Tuumikvõrgu puhul rakenduvad need nõuded kohe muude puhul aga täielikult pärast üleminekuaega, mis lõpeb 2026.-ks aastaks. Minister Suti sõnul pole praegu veel paigas kuupäev, millal määrus valitsusse jõuab, aga soov on kiiresti edasi liikuda. Nii kui turbemäärus on kinnitatud, saame liikuda edasi sageduskonkursiga tehnilised tingimused on paigas, on vaja otsustada, kas jääb kolm või neli luba. Me eraldi veel kohtume sideettevõtjatega, et see tehnilised nüansid mõlema variandi puhul kõik üle käia ja siis me saame ka selle lõpliku otsuse ära teha. Minister suit avaldas lootust, et vG sageduslubade konkurss jõutakse veel tänavu välja kuulutada. Juba praegu on teada, et ettevõtjatele jäetakse 60 päeva konkursile registreerumiseks. Pärast seda on oksjon ja siis saab ka võitjad välja kuulutada, eeldusel et ei ole vaidlusi ja muid tõkkeid, kõige olulisem on, et tulevad tugevad ettevõtted konkursile, et see konkurss siis riigile sellel hetkel annab maksimaalse võimaliku rahalise sissetuleku, aga, aga noh, tegelikult see suur kasu ikkagi saabub ühiskonnale ja majandusele viis G kasutuselevõtust endast, et seal on need suured väärtused.
### Response:
Lähinädalatel peaks täituma kaks eeldust mobiilside viienda põlvkonna ehk 5G sageduslubade konkursi väljakuulutamiseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kuigi balti elektrijaamas tarnitav soojus on võrreldes teiste linnadega jätkuvalt Eesti odavaim, on hinnatõus Narva elanikele ärevaks signaaliks. Eesti Energia tütarfirma Enefit Poveri juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul veab kaugkütte hinnatõusu CO ke kvootide kallinemine ja juba praegu on soojatootja põhjust uueks hinnatõusu taotluseks. Selles uues kokkulepitud tariifis on arvestatud so hinnaga 27,4 euri tonnist, aga kõik me täna teame, et s kahe hind on juba täna seal 37 38 euro tonnist, nii et see positsioon on meil täna täiesti lahti uuesti. Nii et see oht ilmselgelt täiendavale hinnatõusule eksisteerib. Narva linnapea Katri Raik kinnitab, et Narva elanikud kaugkütte hinnatõusu välja ei vea. Meil on madalad sissetulekud inimestel, Narva mure on palgavaesus. Narva töötute arv on tõusmas praegu üle 4000 inimese piiri, mis viimati oli selline 2012. aastal ja sooja hinnatõusu on peredel raske vastu võtta. Oluline on siin, et millegipärast on Narva ainus koht, kus koostootmisjaam ei saa praegu toetust. Narva elektrijaamad jäeti taastuvenergia toetusest ilma kümmekond aastat tagasi. Sellele vaatamata kasutatakse praegugi balti elektrijaama koos tootmisblogis kütusena ligi kolmandiku ulatuses puidujäätmeid, millest pool ostetakse Eestist ja pool tuuakse välismaalt. Samas on juba aasta aega riigikogu menetluses energiaturu seadusemuudatus, mis vastuvõtmisel võimaldaks Narva elektrijaamadel taas puidu põletamise eest toetust saada, räägib Enefit. Baueri juhatuse esimees Andres Vainola. Elektrituru seaduse muudatustega koostootmine balti elektrijaamas saaks toetust. See oleks üks konkreetne lahendus, kuidas me saaksime võimalikku täiendavat hinnatõusu ohjeldada. Kaugem lahendus, mis toimiks ka siis, kui Balti elektrijaam kütusena enam põlevkivi ei kasuta. Võiks sündida. Õiglase ülemineku raames, jätkab Andres Vainola. Et meil on ka mõtteid, kuidas ta näiteks teha 100 protsenti puiduhakke peale, aga on ka teisi variante laua peal, nii et me oleme nendeks väljakutseteks valmis ja meil on siin mitu mitu lahendust pakkuda selliselt, et ka pikaajaliselt pakkuda Narva linnale kaugkütet mõistliku hinnaga ja seda võimalikult väikse CO kahe intensiivsusega või üldse süsinik neutraalselt. Praegu kavandab Narva linn pöördumist valitsuse poole, et energiaturu seaduse muutmist kiirendada ja kaugkütte hinna tõusu peatada uudiste le Jüri Nikolajev Narva.
|
Narva kaugkütte hind tõusis aasta algul 13 protsendi võrra ja hinnatõus võib jätkuda. Narva linnavõim on murelik.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kuigi balti elektrijaamas tarnitav soojus on võrreldes teiste linnadega jätkuvalt Eesti odavaim, on hinnatõus Narva elanikele ärevaks signaaliks. Eesti Energia tütarfirma Enefit Poveri juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul veab kaugkütte hinnatõusu CO ke kvootide kallinemine ja juba praegu on soojatootja põhjust uueks hinnatõusu taotluseks. Selles uues kokkulepitud tariifis on arvestatud so hinnaga 27,4 euri tonnist, aga kõik me täna teame, et s kahe hind on juba täna seal 37 38 euro tonnist, nii et see positsioon on meil täna täiesti lahti uuesti. Nii et see oht ilmselgelt täiendavale hinnatõusule eksisteerib. Narva linnapea Katri Raik kinnitab, et Narva elanikud kaugkütte hinnatõusu välja ei vea. Meil on madalad sissetulekud inimestel, Narva mure on palgavaesus. Narva töötute arv on tõusmas praegu üle 4000 inimese piiri, mis viimati oli selline 2012. aastal ja sooja hinnatõusu on peredel raske vastu võtta. Oluline on siin, et millegipärast on Narva ainus koht, kus koostootmisjaam ei saa praegu toetust. Narva elektrijaamad jäeti taastuvenergia toetusest ilma kümmekond aastat tagasi. Sellele vaatamata kasutatakse praegugi balti elektrijaama koos tootmisblogis kütusena ligi kolmandiku ulatuses puidujäätmeid, millest pool ostetakse Eestist ja pool tuuakse välismaalt. Samas on juba aasta aega riigikogu menetluses energiaturu seadusemuudatus, mis vastuvõtmisel võimaldaks Narva elektrijaamadel taas puidu põletamise eest toetust saada, räägib Enefit. Baueri juhatuse esimees Andres Vainola. Elektrituru seaduse muudatustega koostootmine balti elektrijaamas saaks toetust. See oleks üks konkreetne lahendus, kuidas me saaksime võimalikku täiendavat hinnatõusu ohjeldada. Kaugem lahendus, mis toimiks ka siis, kui Balti elektrijaam kütusena enam põlevkivi ei kasuta. Võiks sündida. Õiglase ülemineku raames, jätkab Andres Vainola. Et meil on ka mõtteid, kuidas ta näiteks teha 100 protsenti puiduhakke peale, aga on ka teisi variante laua peal, nii et me oleme nendeks väljakutseteks valmis ja meil on siin mitu mitu lahendust pakkuda selliselt, et ka pikaajaliselt pakkuda Narva linnale kaugkütet mõistliku hinnaga ja seda võimalikult väikse CO kahe intensiivsusega või üldse süsinik neutraalselt. Praegu kavandab Narva linn pöördumist valitsuse poole, et energiaturu seaduse muutmist kiirendada ja kaugkütte hinna tõusu peatada uudiste le Jüri Nikolajev Narva.
### Response:
Narva kaugkütte hind tõusis aasta algul 13 protsendi võrra ja hinnatõus võib jätkuda. Narva linnavõim on murelik.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eelmise aasta kevadel ametisse astunud valitsuse koosseisus sai Martti Kuusik IT ja väliskaubanduse minister olla vaid paar päeva. Kuusik astus tagasi pärast seda, kui ajakirjanduses esitati tema vastu süüdistused perevägivallas. Teha loomulikult ei ole see lihtne, aga mis siis teha, elu on selle nagu ette toonud ja eks see on võib-olla selle poliitilise elu üks võimalike õigusi tuleb see tee läbi käia, aga Õnneks on toetajaid ja mõistlike inimesi piisavalt palju ümber. Loomulikult ma lähen siia selleks, et selgitada, siis lõpuks riiklikul tasemel välja, et kõik need süüdistused on nagu õhul põhinevad. Kohtus kannatanu rollis olev Martti Kuusiku eksabikaasa pole end ise kannatanuks tunnistanud. Vanemprokurör Sirje Merilo sõnul ei ole selline käitumine lähisuhtevägivalla puhul tavatu. Küll tunnistas ta, et lähisuhtevägivalla juhtumeid on kohtus tihti keeruline lahendada. Vanemprokurör Sirje Merilo. Keeruliseks teevadki need tõendid ja nende tõendite eripära. Seda on püütud väita, et see on kuidagi nagu erandi. Mina pean küll ütlema, et see ei ole erandlik, et miks kannatanud ei taha ennast kannatanuks tunnistada või miks nad mingil hetkel ümber mõtlevad. Neid põhjusi on hästi palju, aga see kahjuks ei ole erakordne, et kannatanu ümber mõtleb või et kannatanu ei soovitus ja. Kohtuistungite viimaseks päevaks on planeeritud 21. detsember. Süüdimõistmise korral võib Marti kuusikut oodata rahaline karistus või kuni viie aastane vabaduse kaotus Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.
|
Viru maakohtu Rakvere kohtumajas peetavad kohtuistungid on kinnised.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eelmise aasta kevadel ametisse astunud valitsuse koosseisus sai Martti Kuusik IT ja väliskaubanduse minister olla vaid paar päeva. Kuusik astus tagasi pärast seda, kui ajakirjanduses esitati tema vastu süüdistused perevägivallas. Teha loomulikult ei ole see lihtne, aga mis siis teha, elu on selle nagu ette toonud ja eks see on võib-olla selle poliitilise elu üks võimalike õigusi tuleb see tee läbi käia, aga Õnneks on toetajaid ja mõistlike inimesi piisavalt palju ümber. Loomulikult ma lähen siia selleks, et selgitada, siis lõpuks riiklikul tasemel välja, et kõik need süüdistused on nagu õhul põhinevad. Kohtus kannatanu rollis olev Martti Kuusiku eksabikaasa pole end ise kannatanuks tunnistanud. Vanemprokurör Sirje Merilo sõnul ei ole selline käitumine lähisuhtevägivalla puhul tavatu. Küll tunnistas ta, et lähisuhtevägivalla juhtumeid on kohtus tihti keeruline lahendada. Vanemprokurör Sirje Merilo. Keeruliseks teevadki need tõendid ja nende tõendite eripära. Seda on püütud väita, et see on kuidagi nagu erandi. Mina pean küll ütlema, et see ei ole erandlik, et miks kannatanud ei taha ennast kannatanuks tunnistada või miks nad mingil hetkel ümber mõtlevad. Neid põhjusi on hästi palju, aga see kahjuks ei ole erakordne, et kannatanu ümber mõtleb või et kannatanu ei soovitus ja. Kohtuistungite viimaseks päevaks on planeeritud 21. detsember. Süüdimõistmise korral võib Marti kuusikut oodata rahaline karistus või kuni viie aastane vabaduse kaotus Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.
### Response:
Viru maakohtu Rakvere kohtumajas peetavad kohtuistungid on kinnised.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ettevõtte juhi Jan Palmeri sõnul on Estonian Air olnud traditsiooniline lennufirma, kui turg on sellistest juba küllastunud, niisiis muututakse väikeseks otselendudega lennuettevõtteks ja selles juba tööle hakanud restruktureerimisplaan seisnebki mullusest 24-st sihtkohast jääb alles 10. Stockholm, Kopenhaagen, Amsterdam, Brüssel, Oslo, Moskva, Peterburg, Kiiev, Vilnius ja Trondheim. Neile lisanduvad suvised liinid Pariisi ja Nitsasse. Estonian Airi personal on kahanenud 337-l inimeselt 200-le ning kahaneb aasta lõpuks veel 50 inimese võrra. Lennukipargi 13-st lennukist on alles jäänud 10 ning aasta lõppedes peaks lennukeid alles jääma seitse. Restruktureerimisplaan kestab aastani 2015, siis peaks Estonian Air oma lõplikul kujul valmis olema ja see tähendab kümmet lennuliini, mida opereeritakse viie lennukiga ja 140 liikmelise personaliga. Jan Palmar. 2015 lõpeb restruktureerimine. Loodetavasti on meil siis ettevõte, mis otsustab iseenda tuleviku üle, juhul kui oleme muidugi piisavalt nutikad. Estonian Air muutub igas mõttes lihtsamaks ja selgemaks. Juba käivad läbirääkimised, et müüa osaluse tütarettevõtetes ja keskenduda ainult lendamisele. Lihtsustatud on ka piletimüüki ning senise viie hinnaklassi asemel jääb alles kolm Euroopa komisjonile riigiabi andmise taotluseks vajaliku materjali tahab Estonian Air saada valmis ja esitatud aprillis räägitud 50-st kuni 70-st miljonist eurost jääb taotlus ettevõtte juhtide sõnul pigem alumise otsa juurde. Eesti riigilt on lennufirma juba saanud 25 miljonit eurot laenu ning nõukogu juhi Erkki Raasukese sõnul läheb kindlasti vaja ka neid viimast kahtteist miljonit, mille laenamist riik on lubanud. Mis aga saab siis, kui Euroopa komisjon ei anna Eestile riigi abi luba? Erkki Raasuke. Riigiabi loa saamine või mittesaamine tegelikult ei ole otseselt täna ettevõttes sees meie laua peal. Sellega tegeleb eraldi meeskond majandus, kommunikatsiooniministeeriumist ja meie lähtume sellest ainult sellest, et see luba saadakse. Tänavune aasta tuleb kindlasti raske ning jäädakse miinusesse, kuid ettevõtte juht Jan Palmer loodab, et aasta lõpuks seisab Estonian Air oma jalgadel. Kuigi lennundusturul pole miski kindel kütusehindade uute konkurentideni julgeb nõukogu esimees Erki Raasuke soovitada rahvusliku lennukompanii ga reisimist. Suur erinevus vast tänase kommunikatsiooni ja varasemate sõnumite vahel on see, et kui ma isegi olen olnud kidakeelne nende soovituste osas, et täna võib öelda seda, et kõik reisid võivad rahulikult osta piletit Estonian Air'ile, kõik need piletid, mis on ostetud kõik need, me ka lendame.
|
Lennufirma Estonian Air mullune kahjum ulatus küll 49,2 miljoni euroni, kuid ettevõtte juhid on tulevikus piisavalt kindlad, et julgustada kliente pikaajalisi reisiplaane tegema.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ettevõtte juhi Jan Palmeri sõnul on Estonian Air olnud traditsiooniline lennufirma, kui turg on sellistest juba küllastunud, niisiis muututakse väikeseks otselendudega lennuettevõtteks ja selles juba tööle hakanud restruktureerimisplaan seisnebki mullusest 24-st sihtkohast jääb alles 10. Stockholm, Kopenhaagen, Amsterdam, Brüssel, Oslo, Moskva, Peterburg, Kiiev, Vilnius ja Trondheim. Neile lisanduvad suvised liinid Pariisi ja Nitsasse. Estonian Airi personal on kahanenud 337-l inimeselt 200-le ning kahaneb aasta lõpuks veel 50 inimese võrra. Lennukipargi 13-st lennukist on alles jäänud 10 ning aasta lõppedes peaks lennukeid alles jääma seitse. Restruktureerimisplaan kestab aastani 2015, siis peaks Estonian Air oma lõplikul kujul valmis olema ja see tähendab kümmet lennuliini, mida opereeritakse viie lennukiga ja 140 liikmelise personaliga. Jan Palmar. 2015 lõpeb restruktureerimine. Loodetavasti on meil siis ettevõte, mis otsustab iseenda tuleviku üle, juhul kui oleme muidugi piisavalt nutikad. Estonian Air muutub igas mõttes lihtsamaks ja selgemaks. Juba käivad läbirääkimised, et müüa osaluse tütarettevõtetes ja keskenduda ainult lendamisele. Lihtsustatud on ka piletimüüki ning senise viie hinnaklassi asemel jääb alles kolm Euroopa komisjonile riigiabi andmise taotluseks vajaliku materjali tahab Estonian Air saada valmis ja esitatud aprillis räägitud 50-st kuni 70-st miljonist eurost jääb taotlus ettevõtte juhtide sõnul pigem alumise otsa juurde. Eesti riigilt on lennufirma juba saanud 25 miljonit eurot laenu ning nõukogu juhi Erkki Raasukese sõnul läheb kindlasti vaja ka neid viimast kahtteist miljonit, mille laenamist riik on lubanud. Mis aga saab siis, kui Euroopa komisjon ei anna Eestile riigi abi luba? Erkki Raasuke. Riigiabi loa saamine või mittesaamine tegelikult ei ole otseselt täna ettevõttes sees meie laua peal. Sellega tegeleb eraldi meeskond majandus, kommunikatsiooniministeeriumist ja meie lähtume sellest ainult sellest, et see luba saadakse. Tänavune aasta tuleb kindlasti raske ning jäädakse miinusesse, kuid ettevõtte juht Jan Palmer loodab, et aasta lõpuks seisab Estonian Air oma jalgadel. Kuigi lennundusturul pole miski kindel kütusehindade uute konkurentideni julgeb nõukogu esimees Erki Raasuke soovitada rahvusliku lennukompanii ga reisimist. Suur erinevus vast tänase kommunikatsiooni ja varasemate sõnumite vahel on see, et kui ma isegi olen olnud kidakeelne nende soovituste osas, et täna võib öelda seda, et kõik reisid võivad rahulikult osta piletit Estonian Air'ile, kõik need piletid, mis on ostetud kõik need, me ka lendame.
### Response:
Lennufirma Estonian Air mullune kahjum ulatus küll 49,2 miljoni euroni, kuid ettevõtte juhid on tulevikus piisavalt kindlad, et julgustada kliente pikaajalisi reisiplaane tegema.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kuigi ühendkuningriigi valitsuses kaotas töö lausa üheksa ministrit, siis sisulist kõneainet ning rohkelt vastukaja tekitab vaid üks. See on Pakistani päritolu rahandusminister Chavii tagasiastumine, mida keegi ei oodanud. Peaminister Boris Johnson küll pakkus talle töö jätkamist, kuid Carvid keeldus sellest, sest pakkumine oli talle vastukarva. Nimelt pakkus Johnson talle võimalust, kus Carvit saab küll ministrikohale, kuid peab lahti ütlema tervest enda eriametnike tiimist, kes talle lühikese, kuid intensiivse 204 päeva jooksul abi see on olnud. Johnson loob peaministri ja rahandusministri erinõustajate ühise tiimi, kus sisuliselt on ohjad peaministri ning tema nõunike käes. Vaatlejate sõnul on idee taga Johnson lähedane nõunik Tomini Cammings, kel polnud senise rahandusministriga just parimad läbisaamised. Poliitikavaatlejad ütlevad, et Comming teadis juba ette, et ükskõik millise otsuse Cervit teeb, siis on see talle kahjulik. Cavid otsustas ministrikohast loobuda ning tunnistas intervjuus BBC-le, et on küll uhke uue pakkumise üle, kuid ei saa reeta enda ustavaid töötajaid. Kuigi lahkumisavalduses kirjutas ta, et pole peaministri peale pahane ning usalda Johnson valitsus täielikult, siis toonitas, ütles ta, et soovitab peaministril jätta rahandusministeeriumile nii palju sõltumatust kui vähegi võimalik. Toolile istub nüüd Jervidi senine parem käsi Rishi suunak, kes seni täitis rhandusministeeriumi peasekretäri ametikohta. Vahetult peale teadet tema ametisse astumisest tegi naelsterling euro ning dollari suhtes kiire hüppe üles, vahendab poliitika. Majandusanalüütikud kiidavad tema plaani elavdada majandust kinnisvarainvesteeringute ning ärisõbraliku suhtumise kaudu. Samas kardavad nad, et sunakei pruugi vastu hakata Johnson i pisut ulmelistele lubadustele. Cavi tagasiastumine tuli ajal, mil uue riigieelarve kinnitamiseni on jäänud vähem kui kuu aega. Samas juba peale avaldust ei vastanud peaministri ametnikud küsimusele, kas uus eelarve 11. märtsil ka päriselt kinnitatakse?
|
Briti peaminister Boris Johnson viis valitsuses ellu ulatusliku reformi. Lisaks mitmele vallandamistele ning juba ette spekuleeritud otsusele astus ootamatult tagasi ka senine rahandusminister Sajid Javid.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kuigi ühendkuningriigi valitsuses kaotas töö lausa üheksa ministrit, siis sisulist kõneainet ning rohkelt vastukaja tekitab vaid üks. See on Pakistani päritolu rahandusminister Chavii tagasiastumine, mida keegi ei oodanud. Peaminister Boris Johnson küll pakkus talle töö jätkamist, kuid Carvid keeldus sellest, sest pakkumine oli talle vastukarva. Nimelt pakkus Johnson talle võimalust, kus Carvit saab küll ministrikohale, kuid peab lahti ütlema tervest enda eriametnike tiimist, kes talle lühikese, kuid intensiivse 204 päeva jooksul abi see on olnud. Johnson loob peaministri ja rahandusministri erinõustajate ühise tiimi, kus sisuliselt on ohjad peaministri ning tema nõunike käes. Vaatlejate sõnul on idee taga Johnson lähedane nõunik Tomini Cammings, kel polnud senise rahandusministriga just parimad läbisaamised. Poliitikavaatlejad ütlevad, et Comming teadis juba ette, et ükskõik millise otsuse Cervit teeb, siis on see talle kahjulik. Cavid otsustas ministrikohast loobuda ning tunnistas intervjuus BBC-le, et on küll uhke uue pakkumise üle, kuid ei saa reeta enda ustavaid töötajaid. Kuigi lahkumisavalduses kirjutas ta, et pole peaministri peale pahane ning usalda Johnson valitsus täielikult, siis toonitas, ütles ta, et soovitab peaministril jätta rahandusministeeriumile nii palju sõltumatust kui vähegi võimalik. Toolile istub nüüd Jervidi senine parem käsi Rishi suunak, kes seni täitis rhandusministeeriumi peasekretäri ametikohta. Vahetult peale teadet tema ametisse astumisest tegi naelsterling euro ning dollari suhtes kiire hüppe üles, vahendab poliitika. Majandusanalüütikud kiidavad tema plaani elavdada majandust kinnisvarainvesteeringute ning ärisõbraliku suhtumise kaudu. Samas kardavad nad, et sunakei pruugi vastu hakata Johnson i pisut ulmelistele lubadustele. Cavi tagasiastumine tuli ajal, mil uue riigieelarve kinnitamiseni on jäänud vähem kui kuu aega. Samas juba peale avaldust ei vastanud peaministri ametnikud küsimusele, kas uus eelarve 11. märtsil ka päriselt kinnitatakse?
### Response:
Briti peaminister Boris Johnson viis valitsuses ellu ulatusliku reformi. Lisaks mitmele vallandamistele ning juba ette spekuleeritud otsusele astus ootamatult tagasi ka senine rahandusminister Sajid Javid.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Jüri Ratase teise valitsuse viimasel pressikonverentsil oli peale peaministri kohal veel kaks Isamaa ministrit, kultuuriminister Tõnis Lukas ja välisminister Urmas Reinsalu. Viimane viibis eneseisolatsioonis ja osales veebiülekande vahendusel. Tere, Urmas, sind on ka ilusti näha. Aga me ei kuule sind, on sul hääl olemas? Teile väga meeldib, ma olen ise ka ühe korra seal televiisoris olnud lähikontaktsena, nii et see näitab, et digisüsteemid toimivad. Kohal ei olnud ühtegi kolmanda koalitsioonipartneri Eesti Konservatiivse rahvaerakonna ministrit, mille kohta ütles ratas nii. EKRE viis ministrit ei saanud tulla, on vastus, miks neid siin pole? Mõnevõrra räägiti viimastest tegevustest, kuid peamine aeg kulus kokkuvõtte tegemisele. Tõnis Lukas pidi veel ka selgitama, miks tema ametiajal ei tagatud vabakutselistele kultuuritegelastele ravikindlustust. Nüüd me selle info pealt, mis tuli kriisi ajal hästi kiiresti, liigume vabakutselise sotsiaalsete garantiid ka seaduse tasemele, et taotleda vastavaid vahendeid juba ka järgmise aasta eelarves. Ja see on selle aasta ministeeriumi plaanides. Üks võtmeteemasid. Urmas Reinsalu otsustas ametiaja lõpul anda välisminister iumi teenetemärke hulgale inimestele. Nende riikide välisministritele, kes on erilist abi meile osutanud ja muuhulgas ka nendele inimestele, kes on väga olulist kaasabi osutanud välisministeeriumile olgu ta Paavo Nõgene Tallinki juhina, kriisiajal evakuatsioonilaevade korraldamisel, aga ka teadusnõukoja juhile Irja Lutsarile selle hea tõenduspõhise koostöö eest piiriületuse korraldamisel ja välisministeeriumi teeneteristi eraldasin ma ka Jüri Ratasele. Samuti lubas Reinsalu, et isamaa on opositsioonis konstruktiivne, rõõmsameelne ja heatahtlik ning jagas näpunäiteid ka uuele valitsusele. Ja loomulikult kõlasid tänusõnad üksteisele ajakirjanikele ja ka eesti rahvale. Väga suur tänu Eesti inimestele selle nelja aasta eest, see on olnud suur au, see on olnud ka suur vastutus. See on olnud selles mõttes minu jaoks väga motiveeriv, et iga päev ööpäev, mis algab, et, et mõelda, et mis on see küsimus, mis on see probleem, mis võiks sellel päeval saada lahenduse, et Eesti elu Eesti inimeste elu läheks edasi selle nimel ma olen iga päev nendel natuke rohkem kui nelja aasta jooksul töötanud.
|
Ametist lahkuv Jüri Ratase valitsus andis täna oma viimase pressikonverentsi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Jüri Ratase teise valitsuse viimasel pressikonverentsil oli peale peaministri kohal veel kaks Isamaa ministrit, kultuuriminister Tõnis Lukas ja välisminister Urmas Reinsalu. Viimane viibis eneseisolatsioonis ja osales veebiülekande vahendusel. Tere, Urmas, sind on ka ilusti näha. Aga me ei kuule sind, on sul hääl olemas? Teile väga meeldib, ma olen ise ka ühe korra seal televiisoris olnud lähikontaktsena, nii et see näitab, et digisüsteemid toimivad. Kohal ei olnud ühtegi kolmanda koalitsioonipartneri Eesti Konservatiivse rahvaerakonna ministrit, mille kohta ütles ratas nii. EKRE viis ministrit ei saanud tulla, on vastus, miks neid siin pole? Mõnevõrra räägiti viimastest tegevustest, kuid peamine aeg kulus kokkuvõtte tegemisele. Tõnis Lukas pidi veel ka selgitama, miks tema ametiajal ei tagatud vabakutselistele kultuuritegelastele ravikindlustust. Nüüd me selle info pealt, mis tuli kriisi ajal hästi kiiresti, liigume vabakutselise sotsiaalsete garantiid ka seaduse tasemele, et taotleda vastavaid vahendeid juba ka järgmise aasta eelarves. Ja see on selle aasta ministeeriumi plaanides. Üks võtmeteemasid. Urmas Reinsalu otsustas ametiaja lõpul anda välisminister iumi teenetemärke hulgale inimestele. Nende riikide välisministritele, kes on erilist abi meile osutanud ja muuhulgas ka nendele inimestele, kes on väga olulist kaasabi osutanud välisministeeriumile olgu ta Paavo Nõgene Tallinki juhina, kriisiajal evakuatsioonilaevade korraldamisel, aga ka teadusnõukoja juhile Irja Lutsarile selle hea tõenduspõhise koostöö eest piiriületuse korraldamisel ja välisministeeriumi teeneteristi eraldasin ma ka Jüri Ratasele. Samuti lubas Reinsalu, et isamaa on opositsioonis konstruktiivne, rõõmsameelne ja heatahtlik ning jagas näpunäiteid ka uuele valitsusele. Ja loomulikult kõlasid tänusõnad üksteisele ajakirjanikele ja ka eesti rahvale. Väga suur tänu Eesti inimestele selle nelja aasta eest, see on olnud suur au, see on olnud ka suur vastutus. See on olnud selles mõttes minu jaoks väga motiveeriv, et iga päev ööpäev, mis algab, et, et mõelda, et mis on see küsimus, mis on see probleem, mis võiks sellel päeval saada lahenduse, et Eesti elu Eesti inimeste elu läheks edasi selle nimel ma olen iga päev nendel natuke rohkem kui nelja aasta jooksul töötanud.
### Response:
Ametist lahkuv Jüri Ratase valitsus andis täna oma viimase pressikonverentsi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kaitseväe luurekeskuse ülema Margo Grosbergi sõnul peavad ukrainlaste kaitseliinid jätkuvalt vastu Vene relvaväed reorganiseerivad ja edu on neid saatnud vaid üksikutes kohtades. Samuti jätkub erinevate linnade piiramine. Margo Krosberg. Me hindame, et järgneva kolme kuni viie päevaga ei suudeta veel Kiievit ümber haarata ega isolatsiooni tekitada, nagu ma ka eelnevalt olen öelnud, siis iga päev, mida ukrainlased vastu peavad, on see sisuliselt neile kahe päeva vastupidamise eest. Aga mida pikemaks muuta, muutub nii-öelda Vene Föderatsiooni relvajõudude ebaedu ja eesmärkide mittesaavutamine, seda drastilisemaks muutub nii-öelda vajadus ja seda rohkem nii-öelda ohtu nii tsiviilisikulite, erinevate relvade ja erinevate rünnakute läbi, kuna aeg tiksub halastamatult nii relvajõududele endale kui ka president Putinile kindlasti eesmärkide mittesaavutamise tõttu. Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Tunetan rõhutas, et Eestile otsest sõjaohtu pole, kuna enamik meie naabruses olnud vene üksusi peab Ukrainas sõda. Eestis jätkub NATO kõrgendatud kohalolek, täna me saame siis rääkida, et liitlasüksusi kokku on Eestis 1900 sõdurit. Lisaks liitlaste kohalolekule on hästi oluline rõhutada ka seda, et Eesti kaitsesse ja valmisolekusse panustavad väga kõrgelt motiveeritud meie enda reservegi ja vabatahtlikud. Tunetan lisas, et viimase paari nädalaga on kaitseliit saanud 700 ja naiskodukaitse 300 liitumisavaldust. Mõlema organisatsiooni puhul tähendab see 10 protsendilist liikmeskonna kasvu. Unetoni sõnul võõrustab järgmise nädala alguses Suurbritannia peaminister Boris Johnson, Eesti peaministri Kaja Kallast ja kaitseministrit Kalle Laanetit. Eestisse aga tuleb visiidile Belgia kaitseminister ja seejuures on Belgia otsustanud pikendada Eesti õhuturbe rotatsiooni augustikuuni. Järgmisel nädalal toimub ka NATO kaitseministrite kohtumine Brüsselis, kus arutatakse, kuidas heidutushoiakult liikuda üle kaitsehoiakule.
|
Ukrainlaste kaitseliinid peavad jätkuvalt vastu ja Vene väed reorganiseeruvad, ent järgneva kolme kuni viie päevaga Kiievit isoleerida ei õnnestu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kaitseväe luurekeskuse ülema Margo Grosbergi sõnul peavad ukrainlaste kaitseliinid jätkuvalt vastu Vene relvaväed reorganiseerivad ja edu on neid saatnud vaid üksikutes kohtades. Samuti jätkub erinevate linnade piiramine. Margo Krosberg. Me hindame, et järgneva kolme kuni viie päevaga ei suudeta veel Kiievit ümber haarata ega isolatsiooni tekitada, nagu ma ka eelnevalt olen öelnud, siis iga päev, mida ukrainlased vastu peavad, on see sisuliselt neile kahe päeva vastupidamise eest. Aga mida pikemaks muuta, muutub nii-öelda Vene Föderatsiooni relvajõudude ebaedu ja eesmärkide mittesaavutamine, seda drastilisemaks muutub nii-öelda vajadus ja seda rohkem nii-öelda ohtu nii tsiviilisikulite, erinevate relvade ja erinevate rünnakute läbi, kuna aeg tiksub halastamatult nii relvajõududele endale kui ka president Putinile kindlasti eesmärkide mittesaavutamise tõttu. Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Tunetan rõhutas, et Eestile otsest sõjaohtu pole, kuna enamik meie naabruses olnud vene üksusi peab Ukrainas sõda. Eestis jätkub NATO kõrgendatud kohalolek, täna me saame siis rääkida, et liitlasüksusi kokku on Eestis 1900 sõdurit. Lisaks liitlaste kohalolekule on hästi oluline rõhutada ka seda, et Eesti kaitsesse ja valmisolekusse panustavad väga kõrgelt motiveeritud meie enda reservegi ja vabatahtlikud. Tunetan lisas, et viimase paari nädalaga on kaitseliit saanud 700 ja naiskodukaitse 300 liitumisavaldust. Mõlema organisatsiooni puhul tähendab see 10 protsendilist liikmeskonna kasvu. Unetoni sõnul võõrustab järgmise nädala alguses Suurbritannia peaminister Boris Johnson, Eesti peaministri Kaja Kallast ja kaitseministrit Kalle Laanetit. Eestisse aga tuleb visiidile Belgia kaitseminister ja seejuures on Belgia otsustanud pikendada Eesti õhuturbe rotatsiooni augustikuuni. Järgmisel nädalal toimub ka NATO kaitseministrite kohtumine Brüsselis, kus arutatakse, kuidas heidutushoiakult liikuda üle kaitsehoiakule.
### Response:
Ukrainlaste kaitseliinid peavad jätkuvalt vastu ja Vene väed reorganiseeruvad, ent järgneva kolme kuni viie päevaga Kiievit isoleerida ei õnnestu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ja vaatamata sellele president Putin oma pöördumises ütles jah, et tegemist on siis nii-öelda Donbassi regiooni jäävad sõjaga siis sihtmärgid, kuhu tabamused tänaseks päevaks on langenud, on üle terve Ukraina sealhulgas kaugel Lääne-Ukrainas, Lvoovist mõningad kilo, mõni 100 kilomeetrit lõunasse jäävasse. Ivano-Frankivsk on nii-öelda kõige kaugel lääne pool asuv nurk. Sellele siis järgnes maavägede operatsioon umbes algusega kuskil null seitse null null meie aja järgi. Me ei tea praegusel hetkel selle rünnaku ulatust, me teame, et me saame kinnitada seda, et vähemalt Valgevenest Koomeli suunal on Tširnihivi peale liigutad on ületatud. Valgevene ja Ukraina. Ja Vene Föderatsiooni üksused on liikunud Ukrainasse tõenäoliselt võttes arvesse president Lukašenko välja öeldud, et Valgevene relvajõud on allutatud Vene Föderatsiooni relvajõudude osalevad samamoodi operatsioonis, siis tõenäoliselt, et on tõenäoliselt see asi ka ka nii on. Nagu ma mainisin, siis erinevad raketilöögid kasutati nii strateegilisi pommitajaid Tu 160 kui tu 95, lisaks siis rinde pommitajad SU 24 ja lööke on tulnud nii maapealset kui ka veepealsetest platvormidest. Meil ei ole praegusel hetkel andmeid, millised on mõlema osapoole kaotused, kui suured ja kus kohas nad on. Ja loomulikult sellise operatsiooni käigus ja sellises olukorras on hästi palju sõjaudu, hästi palju vastukäivat informatsiooni, aga see oleks praegusel hetkel kõik, mida ma saan teile rääkida, aitäh.
|
Venemaa tungis Ukrainasse, käivad ägedad lahingud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ja vaatamata sellele president Putin oma pöördumises ütles jah, et tegemist on siis nii-öelda Donbassi regiooni jäävad sõjaga siis sihtmärgid, kuhu tabamused tänaseks päevaks on langenud, on üle terve Ukraina sealhulgas kaugel Lääne-Ukrainas, Lvoovist mõningad kilo, mõni 100 kilomeetrit lõunasse jäävasse. Ivano-Frankivsk on nii-öelda kõige kaugel lääne pool asuv nurk. Sellele siis järgnes maavägede operatsioon umbes algusega kuskil null seitse null null meie aja järgi. Me ei tea praegusel hetkel selle rünnaku ulatust, me teame, et me saame kinnitada seda, et vähemalt Valgevenest Koomeli suunal on Tširnihivi peale liigutad on ületatud. Valgevene ja Ukraina. Ja Vene Föderatsiooni üksused on liikunud Ukrainasse tõenäoliselt võttes arvesse president Lukašenko välja öeldud, et Valgevene relvajõud on allutatud Vene Föderatsiooni relvajõudude osalevad samamoodi operatsioonis, siis tõenäoliselt, et on tõenäoliselt see asi ka ka nii on. Nagu ma mainisin, siis erinevad raketilöögid kasutati nii strateegilisi pommitajaid Tu 160 kui tu 95, lisaks siis rinde pommitajad SU 24 ja lööke on tulnud nii maapealset kui ka veepealsetest platvormidest. Meil ei ole praegusel hetkel andmeid, millised on mõlema osapoole kaotused, kui suured ja kus kohas nad on. Ja loomulikult sellise operatsiooni käigus ja sellises olukorras on hästi palju sõjaudu, hästi palju vastukäivat informatsiooni, aga see oleks praegusel hetkel kõik, mida ma saan teile rääkida, aitäh.
### Response:
Venemaa tungis Ukrainasse, käivad ägedad lahingud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui ma kella kolmese saate ajal avaldasin lootust, et päevakaja ajaks ollakse jõutud juba haldusreformi arutamise juurde, siis tegelikult ei. Riigikogu on ikka veel eilse päevakorra juures. EKRE ja keskfraktsiooni saadikud ilmutasid väga suurt huvi kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise vastu ja Martin Helme vastas neile väga pikalt ja põhjalikult. Niisiis kestab see kõik veel lisaks eilsele praegugi ehk üle nelja tunni, aga ükskõik millal selle juurde jõutakse, on tänase päeva põhiküsimus siiski haldusreformi eelnõu ja räägime sellest, kuigi lubatud ööistung on tulemas, ütleb keskfraktsiooni aseesimees Mailis Reps. Et ega nad tegelikult seda ei soovi. Aga põhjus, miks me selle välja toome, on, et haldusreformi seadus on täna sisutühi need eelnõud, mis täiendaksid lisaks territooriumi suurusele ja inimestele haldusreformi kui sisulist reformi näiteks rahalise vahenditega, inimeste teenuse võimaluste, kõige muuga. Need 18 eelnõud ei ole jõudnud täna isegi mitte koalitsiooniläbirääkimiste lauale. Seetõttu on väga raske öelda, kuidas see reform tegelikult välja võiks näha inimese seisukohast, sest lõpuks ju riigikogu peaks arutama eelnõus d selleks et inimeste elu läheb reaalselt paremaks, võtame sotsiaalteenused, haridus, teenused, transport, tulubaas ja nii edasi ja nii edasi. Need küsimused on ju täna vastamata. Siim-Valmar Kiisler, IRL-ist, kes seda eelnõud põhiseaduskomisjoni nimel kaitsma läheb, vastab nii. Eks iga asja jaoks on oma seadus ja haldusreformi seadus ikkagi räägib meie omavalitsus süsteemist, millised nad on, millised on nendele nõuded, kui suutlikud nad peaksid olema. Ja probleem on ju Eestis selles, et nad on meil väga erineva suurusega. Mõned on üsna suured ja mõned ka väga jõukad. Aga suur osa on väga-väga väikesed, et üle poole meie omavalitsusest on vähem kui 1800 elanikuga. Kõige vaiksem on üldse 100 elanikuga. See ebaühtlus on väga suur ja kes siis kannatab selle all, kannatavad nende väiksemate kodanikud tihtipeale, kes lihtsalt ei saa nõuda oma koduvallalt sama, mida teised saavad nõuda ja küsida ja mida neile pakutakse. Nagu öeldud, on see arutelu veel ees, vaatame, kui kaugele ollakse jõutud kahe tunni pärast kella kaheksaks.
|
Opositsioon teeb kõik, et takistada haldusreformi seaduse vastuvõtmist. Riigikogu valmistub ööistungiks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui ma kella kolmese saate ajal avaldasin lootust, et päevakaja ajaks ollakse jõutud juba haldusreformi arutamise juurde, siis tegelikult ei. Riigikogu on ikka veel eilse päevakorra juures. EKRE ja keskfraktsiooni saadikud ilmutasid väga suurt huvi kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise vastu ja Martin Helme vastas neile väga pikalt ja põhjalikult. Niisiis kestab see kõik veel lisaks eilsele praegugi ehk üle nelja tunni, aga ükskõik millal selle juurde jõutakse, on tänase päeva põhiküsimus siiski haldusreformi eelnõu ja räägime sellest, kuigi lubatud ööistung on tulemas, ütleb keskfraktsiooni aseesimees Mailis Reps. Et ega nad tegelikult seda ei soovi. Aga põhjus, miks me selle välja toome, on, et haldusreformi seadus on täna sisutühi need eelnõud, mis täiendaksid lisaks territooriumi suurusele ja inimestele haldusreformi kui sisulist reformi näiteks rahalise vahenditega, inimeste teenuse võimaluste, kõige muuga. Need 18 eelnõud ei ole jõudnud täna isegi mitte koalitsiooniläbirääkimiste lauale. Seetõttu on väga raske öelda, kuidas see reform tegelikult välja võiks näha inimese seisukohast, sest lõpuks ju riigikogu peaks arutama eelnõus d selleks et inimeste elu läheb reaalselt paremaks, võtame sotsiaalteenused, haridus, teenused, transport, tulubaas ja nii edasi ja nii edasi. Need küsimused on ju täna vastamata. Siim-Valmar Kiisler, IRL-ist, kes seda eelnõud põhiseaduskomisjoni nimel kaitsma läheb, vastab nii. Eks iga asja jaoks on oma seadus ja haldusreformi seadus ikkagi räägib meie omavalitsus süsteemist, millised nad on, millised on nendele nõuded, kui suutlikud nad peaksid olema. Ja probleem on ju Eestis selles, et nad on meil väga erineva suurusega. Mõned on üsna suured ja mõned ka väga jõukad. Aga suur osa on väga-väga väikesed, et üle poole meie omavalitsusest on vähem kui 1800 elanikuga. Kõige vaiksem on üldse 100 elanikuga. See ebaühtlus on väga suur ja kes siis kannatab selle all, kannatavad nende väiksemate kodanikud tihtipeale, kes lihtsalt ei saa nõuda oma koduvallalt sama, mida teised saavad nõuda ja küsida ja mida neile pakutakse. Nagu öeldud, on see arutelu veel ees, vaatame, kui kaugele ollakse jõutud kahe tunni pärast kella kaheksaks.
### Response:
Opositsioon teeb kõik, et takistada haldusreformi seaduse vastuvõtmist. Riigikogu valmistub ööistungiks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Valitud ilusamaid, millest saab veel korralikke pilte teha, milles on miljöö säilinud, mis ei ole kas lagunenud või siis ka oskamatu restaureerimisega ära rikutud ja kus sa elu sees, kus elu tukseb ka pildi peal tunneb selle ära võib-olla tõesti seal mingi uue riisiperes, mis on niivõrd võimas mõis või ütleme, kolgaga fotonippidega ei varja ära seda, et riisipere on tühi aastast 84 ja Kolga mõisa ümber esimesed tellingud ehitati 53 ja seal vist kahed või kolmed tellingud ümber ära lagunenud. Igal mõisal on ka oma lugu. Kas teil on Eestis mingi lemmikmõis? Ma ei saaks seda mitte ütelda, sellepärast et neid lemmikud ju vahelduvad ja mõnigi mitte midagi ütleb niisugune vare. Kui sellest tuleb välja mingisugused joonised, kasvõi mingi Rõngu, kus ei ole praegu mitte midagi. Aga hiljaaegu tulid välja fantastilised joonised. Hiljaaegu tuli välja ka fantastilised lood, kes sealt pärit on, kes on selle mõisaga kokku puutunud ja see mõis, mis oli järjekorras arhitektuurses väärtuses, võib-olla praegu mingi 500. see hüppas tagant ette või ahja ahja mõis, kus me ei saanud kahjuks pilti välja panna, sest ta on praegu mitte fotogeeniline, teda ei saa pildistada, siinsener näitusel ei ole mitte ainult mõisahooneid, pildistatud ei näe mitte ainult fotosid, vaid veel midagi. Tänapäevased fotosid on, ütleme 50 ringis, aga ütleme, 40 on siis arhiividest vanu jooniseid, ürikuid, fotosid, et lihtsalt anda niisugust ajaloolist mõõdet päris tühja kanti, kus mõisad ei ole, Eestis pole olemas, saab ju ülevaate ka kogu Euroopa arhitektuurist Eesti mõisade põhjal? Jah, seda on isegi 18. sajandil juba isegi Eesti mõisatel isegi ette heidetud, et mis Eesti mõisad, muud ole kui üks koopia kõiges selles, mida need mõisnikud on näinud, kas siis Roomas, Berliinis või Napolis, et kas see kõik, mis te seal näete, peate te siia üle tooma, nii et, et, et mingisugune kopeerimismoment, see on ikka metropoli ja provintsi suhe, eks see annab tunda ja loomulikult ka Peterburi mõju, mis meil on ju väga valdav, aga see Peterburi ja Lääne-Euroopa ja Berliini mõjude, see on siis oma oma olukord, mis siin oli. Sest ju tegelikult olukord oli ebanormaalne, nii väike maa ja nii palju mõisaid, nii palju suuri losse. Meil on praegu juba kümnendik säilinud ju. See oli ju ebanormaalne orukord kuskil mujal niimoodi ei olnud. Niisugust sotsiaalset ebavõrdsust.
|
Rahvusraamatukogus avati näitus "Mõisade Eesti".
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Valitud ilusamaid, millest saab veel korralikke pilte teha, milles on miljöö säilinud, mis ei ole kas lagunenud või siis ka oskamatu restaureerimisega ära rikutud ja kus sa elu sees, kus elu tukseb ka pildi peal tunneb selle ära võib-olla tõesti seal mingi uue riisiperes, mis on niivõrd võimas mõis või ütleme, kolgaga fotonippidega ei varja ära seda, et riisipere on tühi aastast 84 ja Kolga mõisa ümber esimesed tellingud ehitati 53 ja seal vist kahed või kolmed tellingud ümber ära lagunenud. Igal mõisal on ka oma lugu. Kas teil on Eestis mingi lemmikmõis? Ma ei saaks seda mitte ütelda, sellepärast et neid lemmikud ju vahelduvad ja mõnigi mitte midagi ütleb niisugune vare. Kui sellest tuleb välja mingisugused joonised, kasvõi mingi Rõngu, kus ei ole praegu mitte midagi. Aga hiljaaegu tulid välja fantastilised joonised. Hiljaaegu tuli välja ka fantastilised lood, kes sealt pärit on, kes on selle mõisaga kokku puutunud ja see mõis, mis oli järjekorras arhitektuurses väärtuses, võib-olla praegu mingi 500. see hüppas tagant ette või ahja ahja mõis, kus me ei saanud kahjuks pilti välja panna, sest ta on praegu mitte fotogeeniline, teda ei saa pildistada, siinsener näitusel ei ole mitte ainult mõisahooneid, pildistatud ei näe mitte ainult fotosid, vaid veel midagi. Tänapäevased fotosid on, ütleme 50 ringis, aga ütleme, 40 on siis arhiividest vanu jooniseid, ürikuid, fotosid, et lihtsalt anda niisugust ajaloolist mõõdet päris tühja kanti, kus mõisad ei ole, Eestis pole olemas, saab ju ülevaate ka kogu Euroopa arhitektuurist Eesti mõisade põhjal? Jah, seda on isegi 18. sajandil juba isegi Eesti mõisatel isegi ette heidetud, et mis Eesti mõisad, muud ole kui üks koopia kõiges selles, mida need mõisnikud on näinud, kas siis Roomas, Berliinis või Napolis, et kas see kõik, mis te seal näete, peate te siia üle tooma, nii et, et, et mingisugune kopeerimismoment, see on ikka metropoli ja provintsi suhe, eks see annab tunda ja loomulikult ka Peterburi mõju, mis meil on ju väga valdav, aga see Peterburi ja Lääne-Euroopa ja Berliini mõjude, see on siis oma oma olukord, mis siin oli. Sest ju tegelikult olukord oli ebanormaalne, nii väike maa ja nii palju mõisaid, nii palju suuri losse. Meil on praegu juba kümnendik säilinud ju. See oli ju ebanormaalne orukord kuskil mujal niimoodi ei olnud. Niisugust sotsiaalset ebavõrdsust.
### Response:
Rahvusraamatukogus avati näitus "Mõisade Eesti".
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti vabaühenduste Liidu vabatahtlikud valimiste valvurid teevad regulaarset järelevalvet, kuidas erakonnad, valimisliidud ja kandidaadid valimiste heast tavast kinni peavad. Üheks hea tavarikkumise näiteks on endise õiguskantsleri Allar Jõksi sõnul see, et suurem osa riigikogu saadikutest kandideerib kohalike omavalitsuste valimistel kuigi nad ei ole valijale lubadust andnud, et nad vali tuks osutudes oma tööst riigikogus loobuksid. Jõks ütles vikerraadio saates uudis pluss, et nõndanimetatud peibutuspartide näol on eelkõige tegemist eetilise probleemiga. Tema sõnul oleks üheks lihtsaks vahendiks, kuidas olukorda lahendada see kui seaduses oleks säte, et riigikogu liikmed annaksid kandideerides allkirja, et kohaliku omavalitsuse valituks osutudes nad loobuvad oma parlamendisaadikukohast. Allar Jõks. Igalühel peaks olema noh, nii palju selget mõistust, ta saab aru, et kas ma tahan seda või teist ei ole võimalik, nii et et ma tahan samal ajal olla õiguskantsler, samal ajal tahaks ka volikogu liige olla, aga võib olla võiks ka veel vandeadvokaat olla. Valimistavas oli ka üks punkt selle kohta, et valimisnimekirja kantud kandidaadid teatav hiljemalt aktiivse valimisagitatsiooni alguseks ehk tänaseks avalikult, kas nad asuvad valituks osutumise korral esinduskogusse tööle ja see peaks olema niivõrd selge reljeefne teadaandmine, sest tegelikult me ei kujuta ette, et riigikogu liikmete kohta peaks hakkama iga valiarvestus pidama, et kas temaga, kas ta tuleb valituks osutumise korral või mitte. Hoolimata poliitilise reklaami keelust rippus Pirita tee ääres veel tänapäevalgi Eerik-Niiles Krossi valimisplakat. Valimiste valvuritel oli keskpäevaks laekunud üks konkreetne kaebus hea tavarikkumise kohta. See puudutas Tallinna linnavalitsuse maksumaksja raha eest paigaldatud plakateid, kus informeeritakse linlasi linnavalitsuse tööst. Üks valimiste valvuritest reklaamiekspert Marek Reinaas ütles, et hea valimistava rikkumiste puhul on ainsaks karistuseks valijate hukkamõist. Kui vaadata sellele kampaaniale otsa, siis ei ole kahtlustki, et antud juhul on tegemist nii-öelda sellise looga, kus linnavalitsus nii-öelda teeb kampaaniat, mis üsnagi hästi klapib linna valitseva erakonna slõuganiga, töötab. Ma arvan, et nii-öelda avalikkuse hukkamõistu piits on võib-olla valimiste ajal ehk kõige valusam erakondadele. Ja seetõttu. Meie ülesanne ongi valimiste ajal juhtida avalikkuse tähelepanu sellistele käitumistele, mis on hea tavaga vastuolus ja seega avalikkus saab teha omad järeldused. Minnes siis 20. oktoobril valimiskasti juurde Kuigi tänavapildist peavad poliitplakatid tänasest eemaldatud olema, jätkub kohalike omavalitsuste valimistel osalevate erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide tutvustamine. Rahvusringhääling pakub kõigile kandideerijatele võimalust enda tutvustamiseks kuni kolmeminutilise videopöördumisega. Salvestatud pöördumised lastakse eetrisse ETV kahes ja ka rahvusringhäälingu valimisportaalis. Videopöördumiste saate produtsent Tiit Kimmel ütles, et esimene päev läks hästi. Kõik omavalitsused, kes olid tänasesse saatesse planeeritud, olid kohal, mis on väga hea märk ja need, kes ei ole veel üldse esindatud, noh, nad teavad, et nad ei ole ennast kirja pannud, et et põhimõtteliselt võiks ju olla Eestimaa tervenisti noh, selle selle kogu polekti jooksul pildil ja minu meelest on terasele, televaatajale võimalus tajuda kogu Eestimaa nii-öelda häid mõtteid ja, ja kriitilisi mõtteid, esinemine kui on vaja, et see sõnum oleks väga täpselt struktureeritud ja midagi jääks tingimata ütlemata, on mõistlik. Kui päris peas ei ole kogu tekst, et, et on siis paberil teesid.
|
Lõppes poliitiline välireklaam ja algas aktiivne valimisagitatsiooni periood.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti vabaühenduste Liidu vabatahtlikud valimiste valvurid teevad regulaarset järelevalvet, kuidas erakonnad, valimisliidud ja kandidaadid valimiste heast tavast kinni peavad. Üheks hea tavarikkumise näiteks on endise õiguskantsleri Allar Jõksi sõnul see, et suurem osa riigikogu saadikutest kandideerib kohalike omavalitsuste valimistel kuigi nad ei ole valijale lubadust andnud, et nad vali tuks osutudes oma tööst riigikogus loobuksid. Jõks ütles vikerraadio saates uudis pluss, et nõndanimetatud peibutuspartide näol on eelkõige tegemist eetilise probleemiga. Tema sõnul oleks üheks lihtsaks vahendiks, kuidas olukorda lahendada see kui seaduses oleks säte, et riigikogu liikmed annaksid kandideerides allkirja, et kohaliku omavalitsuse valituks osutudes nad loobuvad oma parlamendisaadikukohast. Allar Jõks. Igalühel peaks olema noh, nii palju selget mõistust, ta saab aru, et kas ma tahan seda või teist ei ole võimalik, nii et et ma tahan samal ajal olla õiguskantsler, samal ajal tahaks ka volikogu liige olla, aga võib olla võiks ka veel vandeadvokaat olla. Valimistavas oli ka üks punkt selle kohta, et valimisnimekirja kantud kandidaadid teatav hiljemalt aktiivse valimisagitatsiooni alguseks ehk tänaseks avalikult, kas nad asuvad valituks osutumise korral esinduskogusse tööle ja see peaks olema niivõrd selge reljeefne teadaandmine, sest tegelikult me ei kujuta ette, et riigikogu liikmete kohta peaks hakkama iga valiarvestus pidama, et kas temaga, kas ta tuleb valituks osutumise korral või mitte. Hoolimata poliitilise reklaami keelust rippus Pirita tee ääres veel tänapäevalgi Eerik-Niiles Krossi valimisplakat. Valimiste valvuritel oli keskpäevaks laekunud üks konkreetne kaebus hea tavarikkumise kohta. See puudutas Tallinna linnavalitsuse maksumaksja raha eest paigaldatud plakateid, kus informeeritakse linlasi linnavalitsuse tööst. Üks valimiste valvuritest reklaamiekspert Marek Reinaas ütles, et hea valimistava rikkumiste puhul on ainsaks karistuseks valijate hukkamõist. Kui vaadata sellele kampaaniale otsa, siis ei ole kahtlustki, et antud juhul on tegemist nii-öelda sellise looga, kus linnavalitsus nii-öelda teeb kampaaniat, mis üsnagi hästi klapib linna valitseva erakonna slõuganiga, töötab. Ma arvan, et nii-öelda avalikkuse hukkamõistu piits on võib-olla valimiste ajal ehk kõige valusam erakondadele. Ja seetõttu. Meie ülesanne ongi valimiste ajal juhtida avalikkuse tähelepanu sellistele käitumistele, mis on hea tavaga vastuolus ja seega avalikkus saab teha omad järeldused. Minnes siis 20. oktoobril valimiskasti juurde Kuigi tänavapildist peavad poliitplakatid tänasest eemaldatud olema, jätkub kohalike omavalitsuste valimistel osalevate erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide tutvustamine. Rahvusringhääling pakub kõigile kandideerijatele võimalust enda tutvustamiseks kuni kolmeminutilise videopöördumisega. Salvestatud pöördumised lastakse eetrisse ETV kahes ja ka rahvusringhäälingu valimisportaalis. Videopöördumiste saate produtsent Tiit Kimmel ütles, et esimene päev läks hästi. Kõik omavalitsused, kes olid tänasesse saatesse planeeritud, olid kohal, mis on väga hea märk ja need, kes ei ole veel üldse esindatud, noh, nad teavad, et nad ei ole ennast kirja pannud, et et põhimõtteliselt võiks ju olla Eestimaa tervenisti noh, selle selle kogu polekti jooksul pildil ja minu meelest on terasele, televaatajale võimalus tajuda kogu Eestimaa nii-öelda häid mõtteid ja, ja kriitilisi mõtteid, esinemine kui on vaja, et see sõnum oleks väga täpselt struktureeritud ja midagi jääks tingimata ütlemata, on mõistlik. Kui päris peas ei ole kogu tekst, et, et on siis paberil teesid.
### Response:
Lõppes poliitiline välireklaam ja algas aktiivne valimisagitatsiooni periood.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa hinnangul ei peaks lähitulevikus Narva kaugküttega midagi hullu juhtuma, kuna Balti elektrijaama 11. energiaplokk töötab, kasutab põlevkivi ja saab kasutada ka biokütust, kuid olukord muutub üsna pea. Märt Ots. Kui me vaatame Euroopa Liidu komisjoni kliimakava, siis on selge, et fossiilsete kütuste kasutamisel Narvas ei ole väga suurt perspektiivi ja seepärast Eesti energia peab juba täna võtma ette samme ja kavandama täpseid plaane, mida viie-kuue aastases perspektiivis edasi saab. Konkurentsiameti peadirektori arvates tuleb kiiresti hakata välja töötama konkursi tingimusi leidmaks põlevkivile alternatiivne ja keskkonnasõbralik küttelahendus kuid aega jääb selleks aina vähemaks. Suuremate tootmisüksuste planeerimine võtab aega noh vähemalt viis aastat ja ka selleks, et võimalikult palju erinevaid ettevõtteid tuleks pakkuma, siis on täna juba paras aeg konkurss välja kuulutada. Märt Otsa hinnangul peaks Eesti energiale kuuluv aktsiaselts Narva soojusvõrk juba selle aasta esimeseks novembriks ette valmistama konkursi dokumendid ja konkursi hiljemalt tuleva aasta alguseks välja kuulutama. Eesti Energia pressiesindaja sõnul on kontserni juhtkond probleemist teadlik. Narva kaugkütte murele otsitakse lahendusi ning konkurss on kavas kindlasti ka välja kuulutada, kuid tehnilistest üksikasjadest on praegu veel vara rääkida. Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu juhatuse esimehe Andres Taukari hinnangul oleksid kaugkütte firmad Narva kütteturule pääsemisest väga huvitatud. Narva sugusele linnale kindlasti on huvilisi, kes sooviksid toota seal elektrit ja soojust ja müüa seda lõpptarbijatele, nii et, et loodetavasti on see konkursi tingimused avatud kõigile. Sel juhul ei ole kahtlust, et pakkujaid tuleb palju. Mis aga võiks Narva kütmisel põlevkivi asendada Andres Taukar? Kui vaadata, kuidas kogu muu Eesti oma tube kütab, siis selleks on suure tõenäosusega ikkagi hakkepuit ja kindlasti Narva suuruses linnas oleks tegemist siis koos tootmisega. Ma ei usu praegu teistesse alternatiividesse nagu maakaas õli. Need ei ole nagu tänapäevased lahendused. Praegu on Narva kaugkütte hind lõpptarbijale tänu põlevkivist elektri ja soojuse koostootmisele Eesti madalaim, Andres Taukari sõnul hakkepuidul töötavad koostootmisjaamad nii madalat kütte hinda enam pakkuda ei saaks, kuid soodsama hinna taga ks tarbijale suurem konkurents kütteturul ja Euroopa Liidu abi kütteseadmete väljaehitamisel Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.
|
Konkurentsiameti hinnangul pole põlevkivil põhinev kaugküte kestlik ning Narva kütmiseks peaks leidma uue lahenduse avaliku konkursiga.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa hinnangul ei peaks lähitulevikus Narva kaugküttega midagi hullu juhtuma, kuna Balti elektrijaama 11. energiaplokk töötab, kasutab põlevkivi ja saab kasutada ka biokütust, kuid olukord muutub üsna pea. Märt Ots. Kui me vaatame Euroopa Liidu komisjoni kliimakava, siis on selge, et fossiilsete kütuste kasutamisel Narvas ei ole väga suurt perspektiivi ja seepärast Eesti energia peab juba täna võtma ette samme ja kavandama täpseid plaane, mida viie-kuue aastases perspektiivis edasi saab. Konkurentsiameti peadirektori arvates tuleb kiiresti hakata välja töötama konkursi tingimusi leidmaks põlevkivile alternatiivne ja keskkonnasõbralik küttelahendus kuid aega jääb selleks aina vähemaks. Suuremate tootmisüksuste planeerimine võtab aega noh vähemalt viis aastat ja ka selleks, et võimalikult palju erinevaid ettevõtteid tuleks pakkuma, siis on täna juba paras aeg konkurss välja kuulutada. Märt Otsa hinnangul peaks Eesti energiale kuuluv aktsiaselts Narva soojusvõrk juba selle aasta esimeseks novembriks ette valmistama konkursi dokumendid ja konkursi hiljemalt tuleva aasta alguseks välja kuulutama. Eesti Energia pressiesindaja sõnul on kontserni juhtkond probleemist teadlik. Narva kaugkütte murele otsitakse lahendusi ning konkurss on kavas kindlasti ka välja kuulutada, kuid tehnilistest üksikasjadest on praegu veel vara rääkida. Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu juhatuse esimehe Andres Taukari hinnangul oleksid kaugkütte firmad Narva kütteturule pääsemisest väga huvitatud. Narva sugusele linnale kindlasti on huvilisi, kes sooviksid toota seal elektrit ja soojust ja müüa seda lõpptarbijatele, nii et, et loodetavasti on see konkursi tingimused avatud kõigile. Sel juhul ei ole kahtlust, et pakkujaid tuleb palju. Mis aga võiks Narva kütmisel põlevkivi asendada Andres Taukar? Kui vaadata, kuidas kogu muu Eesti oma tube kütab, siis selleks on suure tõenäosusega ikkagi hakkepuit ja kindlasti Narva suuruses linnas oleks tegemist siis koos tootmisega. Ma ei usu praegu teistesse alternatiividesse nagu maakaas õli. Need ei ole nagu tänapäevased lahendused. Praegu on Narva kaugkütte hind lõpptarbijale tänu põlevkivist elektri ja soojuse koostootmisele Eesti madalaim, Andres Taukari sõnul hakkepuidul töötavad koostootmisjaamad nii madalat kütte hinda enam pakkuda ei saaks, kuid soodsama hinna taga ks tarbijale suurem konkurents kütteturul ja Euroopa Liidu abi kütteseadmete väljaehitamisel Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.
### Response:
Konkurentsiameti hinnangul pole põlevkivil põhinev kaugküte kestlik ning Narva kütmiseks peaks leidma uue lahenduse avaliku konkursiga.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tänase otsuse järel jääb Eestisse 83 kohalikku omavalitsust, 16 linna ja 67 valda. Riigihalduse minister Jaak Aab. Otsused ei ole olnud kerged, iga omavalitsus on omamoodi eriline. Riigikohtu lahend detsembrikuu seest räägib sellest, et elanike kriteerium pole ainukene sellest tekibki see valitsuse kaalutlusõigus. Kui hinnatakse neid argumente, milleks üks või teine omavalitsus kas tuleks liita või mitte liita, siis tuleb seda lähtuda iga selle otsuse puhul eraldi. Nii on seda rahandusministerium ka ette valmistanud. Kuuest ühinemisettepanekust loobuda, teiste seas jätkab iseseisvana ka 2700 elanikuga Loksa linn, mis algselt pidanuks ühinema Kuusalu vallaga. Meedias on varem kirjutatud, kuidas Keskerakond ik Loksa linnavõim eesotsas Värner Lootsmanni ga tegi kevadel linnaelanike seas varjamatut liitumise vastast propagandat. Jaak Aab ei ole sellega nõus. Mina ütlen oma arvamuse, mind ei mõjuta küll ükski isik, et noh, siin on tahetud väga poliitiliselt näidata seda protsessi, ma ütlesin, et siis me võime kõigile omavalitsustele kirjutada mingi erakonna nime taha, eks ju. Et ei Loksa ega Kuusalu teinud ka mingisugust ühistööd selle ühinemise suhtes. Jah, puhtalt elanike arvule otsa vaadates me oleks võinud nad ju kokku panna. Aga kuidas toimimine siis oleks saanud? Ja Värner Lootsmanni kommentaar. Otsuse argumentide esitamiseks ja milliste argumentide esitamiseks seda teeb iga omavalitsuse volikogu, mitte vallavanem või linnapea küllap siis valitsus neid vaagi s ja selliselt otsustas. Tosin ettepanekut viiakse lõpuni, teiste seas ka Lüganuse valla ühendamine Kiviõli linna ja sonda vallaga. Lüganuse vallavanem Viktor Rauam ei ole otsusega rahul. Tänane otsus annab meile pigem hindu minna kohtusse sellepärast et me ei näe siin suurt erinevust enda ja näiteks Loksa puhul. Kui Loksale tehti erand, kus on 2723 elanikku, meil on pea 3000, samamoodi on meil erinevad nii linnapiirkonnad kui maapiirkonnad, nii et ma näen siin siiski võimalust selgitada välja siis mis olid need argumendid, mida seal arvestati, mida meie puhul ei arvestatud, et, et tegelikult on üsna sarnased juhtumid. Nii et ilmselgelt me kohtusse lähme ja ootame huviga, mis edasi saama hakkab. Ühendatakse ka Illuka vald Alajõe valla, Iisaku valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna vallaga. Sellest sünnib Alutaguse vald. Jüri Nikolajev. Alutaguse hiigelvallast loobumisega on rahul lõunapoolsed Ida-Viru vallad, mis saavad varem kokkulepitud liitumistega jätkata, räägib Iisaku vallavolikogu esimees Priit Palmet. No mina pean seda mõistuse võiduks, see eelmine ettepanek, mis valitsuse poolt tehti liita praktiliselt pool Ida-Virumaad, siis üheks omavalitsuses ja oli selline meelevaldne ja suhteliselt pahatahtlik just Meie lõunapoolsete väiksemate valdade suhtes, et tänane otsus on tõesti mõistlik ja suured tänud valitsusele, et nad arvesta sid seda erisust, mis meie piirkonnas on. Omaette on tänase otsusega jäänud kolm põhjapoolset valda, räägib Toila vallavolikogu esimees Roland Peets. Tõenäoliselt siis valitsus peab meile erisusi tegema, kuna meil ei ole täna viit tuhandet elanikku kokku ja iseenesest see suur vald oleks kindlasti parem olnud, kui see suur alutaguse oleks liidetud veel jõhvika, siis tõenäoliselt oleks olnud ka korralik keskus ja oleks tõesti tekkinud omavalitsus, mille oleks olnud pikem jätkusuutlikkus täna tõenäoliselt me peame hakkama kolme-nelja aasta pärast uusi valikuid tegema. Illuka vald, mis lootis erandile ja praeguse seisuga sundliidetakse alutagusega võtab seisukoha valitsuse otsuse kohta. 26. juuni volikogu istungil. Täiendavat arvamust soovib valitsus 28.-ks juuniks Keila linna ühendamiseks nelja kohaliku omavalitsuse üksusega samuti Haljala valla ja Rakvere valla ühendamise kohta, nõo valla ühendamiseks Elva vallaga ning Luunja ja Tähtvere valdade liitumise kohta Tartu linnaga. Luunja vallavanem Aare Andersoni kommentaar. Probleem on selles, et ega need argumendid ikkagi on olnud väga tugevad mõlemalt poolelt see, mis on ühinemise poolt, ilmselt on vähemalt ühe osa Luunja valla selle linnalähiala seotus Tartu linnaga, et see tugev seotus on olemas tõesti seal vahetul linna lähipiirkonnal, aga mitte kogu vallal. Ülejäänud Luunja vald ligi 20 küla on ikkagi suures osas tavapärane hajaasustuse piirkond vastu, noh, mina pean tegelikult kõige tugevamaks argumendiks iseseisvuse poolt on ikkagi noh, inimeste tahe. Riigihalduse minister Jaak Aab ütleb veel, et on valmis, kui mõni omavalitsus võtab ette kohtutee. Siin ju küllalt jõuliselt sekkub kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse autonoomiasse, aga kui see on niisugune üldine avalik huvi, siis see on õigustatud. Ja samasugune õigus on nendel omavalitsuste minna ja küsida kohtus seda lõplikku arvamust või kohtuhinnangut.
|
Valitsus kinnitas lõplikult 12 valdade ühinemisettepanekut, kuuest ühendamisettepeankust loobuti ja nelja puhul oodatakse täiendavaid selgitusi ja ettepanekuid.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tänase otsuse järel jääb Eestisse 83 kohalikku omavalitsust, 16 linna ja 67 valda. Riigihalduse minister Jaak Aab. Otsused ei ole olnud kerged, iga omavalitsus on omamoodi eriline. Riigikohtu lahend detsembrikuu seest räägib sellest, et elanike kriteerium pole ainukene sellest tekibki see valitsuse kaalutlusõigus. Kui hinnatakse neid argumente, milleks üks või teine omavalitsus kas tuleks liita või mitte liita, siis tuleb seda lähtuda iga selle otsuse puhul eraldi. Nii on seda rahandusministerium ka ette valmistanud. Kuuest ühinemisettepanekust loobuda, teiste seas jätkab iseseisvana ka 2700 elanikuga Loksa linn, mis algselt pidanuks ühinema Kuusalu vallaga. Meedias on varem kirjutatud, kuidas Keskerakond ik Loksa linnavõim eesotsas Värner Lootsmanni ga tegi kevadel linnaelanike seas varjamatut liitumise vastast propagandat. Jaak Aab ei ole sellega nõus. Mina ütlen oma arvamuse, mind ei mõjuta küll ükski isik, et noh, siin on tahetud väga poliitiliselt näidata seda protsessi, ma ütlesin, et siis me võime kõigile omavalitsustele kirjutada mingi erakonna nime taha, eks ju. Et ei Loksa ega Kuusalu teinud ka mingisugust ühistööd selle ühinemise suhtes. Jah, puhtalt elanike arvule otsa vaadates me oleks võinud nad ju kokku panna. Aga kuidas toimimine siis oleks saanud? Ja Värner Lootsmanni kommentaar. Otsuse argumentide esitamiseks ja milliste argumentide esitamiseks seda teeb iga omavalitsuse volikogu, mitte vallavanem või linnapea küllap siis valitsus neid vaagi s ja selliselt otsustas. Tosin ettepanekut viiakse lõpuni, teiste seas ka Lüganuse valla ühendamine Kiviõli linna ja sonda vallaga. Lüganuse vallavanem Viktor Rauam ei ole otsusega rahul. Tänane otsus annab meile pigem hindu minna kohtusse sellepärast et me ei näe siin suurt erinevust enda ja näiteks Loksa puhul. Kui Loksale tehti erand, kus on 2723 elanikku, meil on pea 3000, samamoodi on meil erinevad nii linnapiirkonnad kui maapiirkonnad, nii et ma näen siin siiski võimalust selgitada välja siis mis olid need argumendid, mida seal arvestati, mida meie puhul ei arvestatud, et, et tegelikult on üsna sarnased juhtumid. Nii et ilmselgelt me kohtusse lähme ja ootame huviga, mis edasi saama hakkab. Ühendatakse ka Illuka vald Alajõe valla, Iisaku valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna vallaga. Sellest sünnib Alutaguse vald. Jüri Nikolajev. Alutaguse hiigelvallast loobumisega on rahul lõunapoolsed Ida-Viru vallad, mis saavad varem kokkulepitud liitumistega jätkata, räägib Iisaku vallavolikogu esimees Priit Palmet. No mina pean seda mõistuse võiduks, see eelmine ettepanek, mis valitsuse poolt tehti liita praktiliselt pool Ida-Virumaad, siis üheks omavalitsuses ja oli selline meelevaldne ja suhteliselt pahatahtlik just Meie lõunapoolsete väiksemate valdade suhtes, et tänane otsus on tõesti mõistlik ja suured tänud valitsusele, et nad arvesta sid seda erisust, mis meie piirkonnas on. Omaette on tänase otsusega jäänud kolm põhjapoolset valda, räägib Toila vallavolikogu esimees Roland Peets. Tõenäoliselt siis valitsus peab meile erisusi tegema, kuna meil ei ole täna viit tuhandet elanikku kokku ja iseenesest see suur vald oleks kindlasti parem olnud, kui see suur alutaguse oleks liidetud veel jõhvika, siis tõenäoliselt oleks olnud ka korralik keskus ja oleks tõesti tekkinud omavalitsus, mille oleks olnud pikem jätkusuutlikkus täna tõenäoliselt me peame hakkama kolme-nelja aasta pärast uusi valikuid tegema. Illuka vald, mis lootis erandile ja praeguse seisuga sundliidetakse alutagusega võtab seisukoha valitsuse otsuse kohta. 26. juuni volikogu istungil. Täiendavat arvamust soovib valitsus 28.-ks juuniks Keila linna ühendamiseks nelja kohaliku omavalitsuse üksusega samuti Haljala valla ja Rakvere valla ühendamise kohta, nõo valla ühendamiseks Elva vallaga ning Luunja ja Tähtvere valdade liitumise kohta Tartu linnaga. Luunja vallavanem Aare Andersoni kommentaar. Probleem on selles, et ega need argumendid ikkagi on olnud väga tugevad mõlemalt poolelt see, mis on ühinemise poolt, ilmselt on vähemalt ühe osa Luunja valla selle linnalähiala seotus Tartu linnaga, et see tugev seotus on olemas tõesti seal vahetul linna lähipiirkonnal, aga mitte kogu vallal. Ülejäänud Luunja vald ligi 20 küla on ikkagi suures osas tavapärane hajaasustuse piirkond vastu, noh, mina pean tegelikult kõige tugevamaks argumendiks iseseisvuse poolt on ikkagi noh, inimeste tahe. Riigihalduse minister Jaak Aab ütleb veel, et on valmis, kui mõni omavalitsus võtab ette kohtutee. Siin ju küllalt jõuliselt sekkub kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse autonoomiasse, aga kui see on niisugune üldine avalik huvi, siis see on õigustatud. Ja samasugune õigus on nendel omavalitsuste minna ja küsida kohtus seda lõplikku arvamust või kohtuhinnangut.
### Response:
Valitsus kinnitas lõplikult 12 valdade ühinemisettepanekut, kuuest ühendamisettepeankust loobuti ja nelja puhul oodatakse täiendavaid selgitusi ja ettepanekuid.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti Kunstimuuseumi juht Sirje Helme ütles eile saates otse uudistemajast, et tegemist on ühe olulisema investeerimist vajava hoonega kunsti valdkonnas. Ta hoiab riigi vara, sest et museaalid on riigivara. See, mis meie seal all väga turvatud hoidlates on, on ära paigutatud, see on väga suur raha ja mitte ainult meil, et seal on ka väga-väga kalleid teisi hoidjaid. Nii et seda tuleb hoida, seda tuleb turvata, seda tuleb veel säilitada. Me räägime meil Eesti vabariik on seda kolm aastat, no katsuks siis ikka veel paarsada ja kui mitte rohkem aastaid ikka hoida ja säilitada seda. Hoidla loomiseks on planeeritud 54 miljonit eurot, ütleb muinsuskaitseameti muuseumi valdkonna juht Mirjam Rääbis. Me lähme ju samm-sammu haaval, et kui me järgmine aasta planeerime alles projekteerimist, siis projekteerimise käigus see summa niikuinii täpsustub, eks me sügisel oskame jälle rohkem öelda, et kui on reisiläbirääkimised toimunud, et mis seisus me siis oleme, et me oleme siin kaalunud küll erinevaid mudeleid aga arvestades, et see on selline riiklik ülesanne, siis on jah, riigi kanda, aga eks meile on abiks siin riigi kinnisvara summa on 54 miljonit, aga me räägime siin kahest pärandi hoidlast. Lõuna ja Põhja-Eestisse summa ei ole selles mõttes üleliia suur. Rääbis lisab, et pärandihoidla loomine jääb peamiselt riigi kanda ja tõenäoliselt 54-st miljonist eurost ei piisa. Me lähme ju samm-sammu haaval, et kui me järgmine aasta planeerime alles projekteerimist, siis projekteerimise käigus see summa niikuinii täpsustub, et eks me sügisel oskame jälle rohkem öelda, et kui on reisiläbirääkimised toimunud, et mis seisus me siis oleme, me oleme siin kaalunud küll erinevaid mudeleid, aga arvestades, et see on selline riiklik ülesanne, siis on jah, riigi kanda, aga eks Neile on abiks siin riigi kinnisvara. Muuseumihoidla projekteerimine algab Räbise sõnul järgmise aasta keskel, ehituse algus on aga planeeritud 2024.-ks aastaks. Muuseumi valdkond tegi kultuuriministrile ka ühispöördumise kriisist väljumiseks. Pöördumises tehakse ettepanek kiiresti välja töötada valdkonna kestlikkust tagavad meetmed. Muuhulgas palutakse muuseumid uuesti avada ning vaktsineerida. Muuseumi pedagoogid ja külastajate teenindusega seotud töötajad.
|
Kultuuriministeerium tegi ettepaneku eraldada riigi eelarvestrateegias raha muuseumide ühishoidla loomiseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti Kunstimuuseumi juht Sirje Helme ütles eile saates otse uudistemajast, et tegemist on ühe olulisema investeerimist vajava hoonega kunsti valdkonnas. Ta hoiab riigi vara, sest et museaalid on riigivara. See, mis meie seal all väga turvatud hoidlates on, on ära paigutatud, see on väga suur raha ja mitte ainult meil, et seal on ka väga-väga kalleid teisi hoidjaid. Nii et seda tuleb hoida, seda tuleb turvata, seda tuleb veel säilitada. Me räägime meil Eesti vabariik on seda kolm aastat, no katsuks siis ikka veel paarsada ja kui mitte rohkem aastaid ikka hoida ja säilitada seda. Hoidla loomiseks on planeeritud 54 miljonit eurot, ütleb muinsuskaitseameti muuseumi valdkonna juht Mirjam Rääbis. Me lähme ju samm-sammu haaval, et kui me järgmine aasta planeerime alles projekteerimist, siis projekteerimise käigus see summa niikuinii täpsustub, eks me sügisel oskame jälle rohkem öelda, et kui on reisiläbirääkimised toimunud, et mis seisus me siis oleme, et me oleme siin kaalunud küll erinevaid mudeleid aga arvestades, et see on selline riiklik ülesanne, siis on jah, riigi kanda, aga eks meile on abiks siin riigi kinnisvara summa on 54 miljonit, aga me räägime siin kahest pärandi hoidlast. Lõuna ja Põhja-Eestisse summa ei ole selles mõttes üleliia suur. Rääbis lisab, et pärandihoidla loomine jääb peamiselt riigi kanda ja tõenäoliselt 54-st miljonist eurost ei piisa. Me lähme ju samm-sammu haaval, et kui me järgmine aasta planeerime alles projekteerimist, siis projekteerimise käigus see summa niikuinii täpsustub, et eks me sügisel oskame jälle rohkem öelda, et kui on reisiläbirääkimised toimunud, et mis seisus me siis oleme, me oleme siin kaalunud küll erinevaid mudeleid, aga arvestades, et see on selline riiklik ülesanne, siis on jah, riigi kanda, aga eks Neile on abiks siin riigi kinnisvara. Muuseumihoidla projekteerimine algab Räbise sõnul järgmise aasta keskel, ehituse algus on aga planeeritud 2024.-ks aastaks. Muuseumi valdkond tegi kultuuriministrile ka ühispöördumise kriisist väljumiseks. Pöördumises tehakse ettepanek kiiresti välja töötada valdkonna kestlikkust tagavad meetmed. Muuhulgas palutakse muuseumid uuesti avada ning vaktsineerida. Muuseumi pedagoogid ja külastajate teenindusega seotud töötajad.
### Response:
Kultuuriministeerium tegi ettepaneku eraldada riigi eelarvestrateegias raha muuseumide ühishoidla loomiseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti raudtee nõukogu esimees Edward Berkhart teatas täna, et lubab kaevata riigi raudtee infrastruktuuri tasu alandamise korral kohtusse ja lõpetab kõik investeeringud raudtee infrastruktuuri. Tema hinnangul jääb Eesti raudteel aastas saamata kuni 800 miljonit krooni. Al Berkerdi arvates rikub raudteeinspektsiooni otsus õigust eraomandi kaitsele, mis on sätestatud ka Eesti põhiseaduses. Ta kinnitas, et kui raudteeinspektsioon oma arvamust ei muuda, kaebab ta otsuse peale nii Eesti kui Euroopa Liidu kohtutesse esitab nõude Eesti. Riigi vastu Berkut selgitas, et tegemist on eelkõige raudtee turuväärtusega, mille suuruseks hindab ta täna neli miljardit krooni. Selle hinnaga oleks ta nõus raudtee infrastruktuuri ga riigile tagasi müüma. Otsus, et kui riik on valmis maksma raudtee infrastruktuuri eest vastavalt selle praegusele turuväärtusele, on ta valmis kaaluma infrastruktuuri müüki riigile. BRS ostis Eesti raudtee neli aastat tagasi kõigest ühe miljardi krooni eest võttes endale ka kohustuse investeerida igal aastal raudtee infrastruktuuri 400 kuni 500 miljonit krooni. Tänavu on ettevõte Eesti raudtee arendusdirektori Kaido Simmermanni sõnul investeerinud 120 miljonit krooni ja see jääb ka praktiliselt kogusummaks. No hetkel ma pidin peatama kõik investeeringud, kuna juba praeguseks on 120 miljonit investeeritud, loomulikult jäävad ära kõik teised investeeringud, mis on planeeritud hiljemaks. Raudteeinspektsioon pakkus vedajatele välja uued tasud alates 29.-st maist mis näevad ette kaubaveopüsikulu 31,2 krooni tonni kohta ja reisijate veol 25,7 krooni tonni kohta. Eesti raudtee sooviks saada seitse krooni kõrgemat tasu, millest viis krooni võiks tulla reisijate veotasu arvelt. Eesti raudtee arendusjuht Raivo Vare. Viis krooni on reisijate veohind tonni hinnale taandatuna ehk meie osa sellest niiöelda, mis on otseselt seotud kaubaveo infrastruktuuri kindlustamisega, jätkusuutlikkuse kindlustamisega, on kahe krooni suuri, ülejäänud on tegelikult reisijate peol. Küsimus. Raudteeinspektsiooni peadirektori Jüri Karl Seimi hinnangul on Eesti raudtee käitumine liiga emotsionaalne, kuna infrastruktuuri tasu osas pole veel otsust langetatud. Ka inspektsiooni poolt välja pakutud hinnad ei jää oluliselt alla praegusele kaubatasule infrastruktuuri kasutamise eest. Meie saame nüüd täna kätte vastused operaatoritelt ja Eesti raudteelt kui infrastruktuuri omanikult kommentaare sellele kasutustasu ettepanekule, mida meie komisjon esitas ja nüüd me vaatame seda rahvus läbi ja siis vastavalt nendele vastustele, siis me teeme oma otsuse. Täpset päeva ma ei oska ütelda, aga see saab lähipäeval olema.
|
Eesti Raudtee lubab külmutada investeeringud, kui Eesti riik kehtestab senisest madalamad raudtee kasutamise tasud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti raudtee nõukogu esimees Edward Berkhart teatas täna, et lubab kaevata riigi raudtee infrastruktuuri tasu alandamise korral kohtusse ja lõpetab kõik investeeringud raudtee infrastruktuuri. Tema hinnangul jääb Eesti raudteel aastas saamata kuni 800 miljonit krooni. Al Berkerdi arvates rikub raudteeinspektsiooni otsus õigust eraomandi kaitsele, mis on sätestatud ka Eesti põhiseaduses. Ta kinnitas, et kui raudteeinspektsioon oma arvamust ei muuda, kaebab ta otsuse peale nii Eesti kui Euroopa Liidu kohtutesse esitab nõude Eesti. Riigi vastu Berkut selgitas, et tegemist on eelkõige raudtee turuväärtusega, mille suuruseks hindab ta täna neli miljardit krooni. Selle hinnaga oleks ta nõus raudtee infrastruktuuri ga riigile tagasi müüma. Otsus, et kui riik on valmis maksma raudtee infrastruktuuri eest vastavalt selle praegusele turuväärtusele, on ta valmis kaaluma infrastruktuuri müüki riigile. BRS ostis Eesti raudtee neli aastat tagasi kõigest ühe miljardi krooni eest võttes endale ka kohustuse investeerida igal aastal raudtee infrastruktuuri 400 kuni 500 miljonit krooni. Tänavu on ettevõte Eesti raudtee arendusdirektori Kaido Simmermanni sõnul investeerinud 120 miljonit krooni ja see jääb ka praktiliselt kogusummaks. No hetkel ma pidin peatama kõik investeeringud, kuna juba praeguseks on 120 miljonit investeeritud, loomulikult jäävad ära kõik teised investeeringud, mis on planeeritud hiljemaks. Raudteeinspektsioon pakkus vedajatele välja uued tasud alates 29.-st maist mis näevad ette kaubaveopüsikulu 31,2 krooni tonni kohta ja reisijate veol 25,7 krooni tonni kohta. Eesti raudtee sooviks saada seitse krooni kõrgemat tasu, millest viis krooni võiks tulla reisijate veotasu arvelt. Eesti raudtee arendusjuht Raivo Vare. Viis krooni on reisijate veohind tonni hinnale taandatuna ehk meie osa sellest niiöelda, mis on otseselt seotud kaubaveo infrastruktuuri kindlustamisega, jätkusuutlikkuse kindlustamisega, on kahe krooni suuri, ülejäänud on tegelikult reisijate peol. Küsimus. Raudteeinspektsiooni peadirektori Jüri Karl Seimi hinnangul on Eesti raudtee käitumine liiga emotsionaalne, kuna infrastruktuuri tasu osas pole veel otsust langetatud. Ka inspektsiooni poolt välja pakutud hinnad ei jää oluliselt alla praegusele kaubatasule infrastruktuuri kasutamise eest. Meie saame nüüd täna kätte vastused operaatoritelt ja Eesti raudteelt kui infrastruktuuri omanikult kommentaare sellele kasutustasu ettepanekule, mida meie komisjon esitas ja nüüd me vaatame seda rahvus läbi ja siis vastavalt nendele vastustele, siis me teeme oma otsuse. Täpset päeva ma ei oska ütelda, aga see saab lähipäeval olema.
### Response:
Eesti Raudtee lubab külmutada investeeringud, kui Eesti riik kehtestab senisest madalamad raudtee kasutamise tasud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tuulisest ilmast hoolimata kogunes keskpäevaks Haapsalu väikese viigi peale arvukalt linnarahvast. Just jääkeegel on saanud Haapsalu soti päeva sümboliks, osaleda võisid kõik kohalik elanik. Marika rääkis, et on jääkeeglis kaasa löönud igal aastal ning minevikus on seda peetud lausa ekstreemsetes oludes. Tänasega läks väga hästi, et varasemalt on olnud väga-väga vesine, nii et põlvest saadik vahest ka kõhuli, kui sa lendad, et võid olla täiesti märg, aga täna on väga hea, lihtsalt tuul on väga tugev, sellega peab siis võistlusel arvestama. Viigi kalda ääres katusealuse varjus mängiti autentset šoti muusikat. Kontserdi ajal jätkunud jääkeeglivõistlustel mõõtu võtnute seas oli neid, keda paeluvadki just vähem tuntud spordialad jätkavad see teatrivõistkonna liikmed Rommi ja Eve. Ja meil on sportlase alternatiivsed sportmängud on palju huvitavamad kui need tavalised sportmängud. Kellel oli aga tahtmine jääkeeglikivide libistamise asemel hoopis ise jääl liuelda, said teha viigi peal tõukekelguga tiire. Tõuka takka. Kelgulaenutuse esindaja Arno Suislepa sõnul on jääl sõitmine midagi muud kui maismaa rajal kelgutamine. Ma arvan, et merel on selline suur avarus, et see on kindlasti üks üks asi, mis tõmbab inimesi, ja teine asi on võib-olla ka see, et selline kiirus, mis sa saavutad kelkudel Šoti päeva peetakse Haapsalus alates 2014.-st aastast rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.
|
Haapsalus igal talvel peetav Šoti päev meelitas täna Haapsalu väikesele viigile arvukalt inimesi. Võisteldi jääkeegli turniiril, kuulati šoti muusikuid ning kelgutati viigi siledal jääl.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tuulisest ilmast hoolimata kogunes keskpäevaks Haapsalu väikese viigi peale arvukalt linnarahvast. Just jääkeegel on saanud Haapsalu soti päeva sümboliks, osaleda võisid kõik kohalik elanik. Marika rääkis, et on jääkeeglis kaasa löönud igal aastal ning minevikus on seda peetud lausa ekstreemsetes oludes. Tänasega läks väga hästi, et varasemalt on olnud väga-väga vesine, nii et põlvest saadik vahest ka kõhuli, kui sa lendad, et võid olla täiesti märg, aga täna on väga hea, lihtsalt tuul on väga tugev, sellega peab siis võistlusel arvestama. Viigi kalda ääres katusealuse varjus mängiti autentset šoti muusikat. Kontserdi ajal jätkunud jääkeeglivõistlustel mõõtu võtnute seas oli neid, keda paeluvadki just vähem tuntud spordialad jätkavad see teatrivõistkonna liikmed Rommi ja Eve. Ja meil on sportlase alternatiivsed sportmängud on palju huvitavamad kui need tavalised sportmängud. Kellel oli aga tahtmine jääkeeglikivide libistamise asemel hoopis ise jääl liuelda, said teha viigi peal tõukekelguga tiire. Tõuka takka. Kelgulaenutuse esindaja Arno Suislepa sõnul on jääl sõitmine midagi muud kui maismaa rajal kelgutamine. Ma arvan, et merel on selline suur avarus, et see on kindlasti üks üks asi, mis tõmbab inimesi, ja teine asi on võib-olla ka see, et selline kiirus, mis sa saavutad kelkudel Šoti päeva peetakse Haapsalus alates 2014.-st aastast rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.
### Response:
Haapsalus igal talvel peetav Šoti päev meelitas täna Haapsalu väikesele viigile arvukalt inimesi. Võisteldi jääkeegli turniiril, kuulati šoti muusikuid ning kelgutati viigi siledal jääl.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tartu ettevõtja Verni Loodmaa ütleb, et tema hotellide, Londoni Pallase ja Sofia uksed on juba kuuendat päeva suletud. Välisnõudlus kui selline puudub täiesti ja ka sisetarbimine on ikkagi täna üliväike. Eelmine suurem langus saabus meie hotelliärisse ka majandussurutise aegu. Toonagi oli loodmaa sõnul väga raske. Aga täna on meil kriis 2009. aastal, sõltuvalt kohast võib-olla tegevusalast oli käibekukkumine 30 protsenti, mõnel pool ka 50 protsenti, aga mitte 100 protsenti. Sarnase võrdluse toob ka Radison Blusky hotelli peadirektor Kaido ja Berv. 2008 see hakkas vaikselt kerima ja siis ta keris, keris, keris ja siis ta ütleme, stabiliseerus hotelli mõttes seal täituvusega kuskil 30 protsenti. Nüüd see, mis juhtus tänavu, oli see, et me elasime sisuliselt pilvedes, meil olid täiesti uskumatult hästi läks ja siis me sealt pilvelõhkuja pealt, eks ole, prantsusime asfaldile ja lendasime veel läbi asfaldi ka natuke aega. Radison Blu Sky hotelli uksed on siiski avatud neile, kes vajavad Tallinnas öömaja. Viirusega võitlemiseks pakub ettevõte tasuta majutust. Me sellepärast ei pannudki uksi kinni, et siis on meil niisugune pidev valmidus ka olemas ja meil on ikkagi mingi viis-kuus päris klienti ka nii-öelda, et me ei hakanud neid enam kuskile mujale lörtsutama. Mõtlesime, et meil vahet ei ole, isegi kui me selle maja kinni paneme, siis tõenäoliselt keegi peaks siin öösel ikka olema valves, et me teda päris ära konserveerida ka ei taha. Niimoodi suudab hotell vastu pidada umbes kaks kuud, usub oja perv. Praegu käib seal tööl paarkümmend inimest, sadakond on puhkusel või haiguslehel. Kuidas edasi, tuleb otsustada juba lähiajal. Kaido Ojaperv lisab, et valitsuse pakutud meede, mis lubab sundpuhkusel inimesele osa kahe kuu töötasust kompenseerida, on suureks abiks. Aga ma arvan, et nii nagu niisuguse rahvusvahelise turismiga tegutsevad ettevõtted said esimesena pihta, siis ma arvan, et ka niisuguse rahvusvahelise klientuuri peal olevad hotellid tegelikult taastuvad kõige aeglasemalt. Osaühingu kodaste inimestel on aga käed jalad tööd täis. Ettevõte teatas juba nädal tagasi, et pakub Tallinnas mikromaju neile, kes peavad paar nädalat karantiinis olema. Kümmekond hotellitoaks sisustatud tuba on praegu täis ja päringuid tuleb ettevõttele kordades rohkem. 10 eurose ööhinnaga rendi pealt tulu küll ei teeni, kuid ettevõtte juhatuse liikme Birgit Linnamäe sõnul ongi see nende jaoks rohkem turundus ja heategevusprojekt. Seal on väga erinevate lugudega inimesi, suur osa nendest on saabunud just välismaalt ja esimese asjanagi liikunud otse siis lennujaamast või piirilt otse kodaparki kellegagi kokku puutumata ja teine segment on siis see, kes on kindlalt kokkupuudet omanud haigestunuga.
|
Ettevõtjad on ühel meelel, et võrreldes enam kui kümne aasta taguse majandussurutisega on praegune kriis hullem.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tartu ettevõtja Verni Loodmaa ütleb, et tema hotellide, Londoni Pallase ja Sofia uksed on juba kuuendat päeva suletud. Välisnõudlus kui selline puudub täiesti ja ka sisetarbimine on ikkagi täna üliväike. Eelmine suurem langus saabus meie hotelliärisse ka majandussurutise aegu. Toonagi oli loodmaa sõnul väga raske. Aga täna on meil kriis 2009. aastal, sõltuvalt kohast võib-olla tegevusalast oli käibekukkumine 30 protsenti, mõnel pool ka 50 protsenti, aga mitte 100 protsenti. Sarnase võrdluse toob ka Radison Blusky hotelli peadirektor Kaido ja Berv. 2008 see hakkas vaikselt kerima ja siis ta keris, keris, keris ja siis ta ütleme, stabiliseerus hotelli mõttes seal täituvusega kuskil 30 protsenti. Nüüd see, mis juhtus tänavu, oli see, et me elasime sisuliselt pilvedes, meil olid täiesti uskumatult hästi läks ja siis me sealt pilvelõhkuja pealt, eks ole, prantsusime asfaldile ja lendasime veel läbi asfaldi ka natuke aega. Radison Blu Sky hotelli uksed on siiski avatud neile, kes vajavad Tallinnas öömaja. Viirusega võitlemiseks pakub ettevõte tasuta majutust. Me sellepärast ei pannudki uksi kinni, et siis on meil niisugune pidev valmidus ka olemas ja meil on ikkagi mingi viis-kuus päris klienti ka nii-öelda, et me ei hakanud neid enam kuskile mujale lörtsutama. Mõtlesime, et meil vahet ei ole, isegi kui me selle maja kinni paneme, siis tõenäoliselt keegi peaks siin öösel ikka olema valves, et me teda päris ära konserveerida ka ei taha. Niimoodi suudab hotell vastu pidada umbes kaks kuud, usub oja perv. Praegu käib seal tööl paarkümmend inimest, sadakond on puhkusel või haiguslehel. Kuidas edasi, tuleb otsustada juba lähiajal. Kaido Ojaperv lisab, et valitsuse pakutud meede, mis lubab sundpuhkusel inimesele osa kahe kuu töötasust kompenseerida, on suureks abiks. Aga ma arvan, et nii nagu niisuguse rahvusvahelise turismiga tegutsevad ettevõtted said esimesena pihta, siis ma arvan, et ka niisuguse rahvusvahelise klientuuri peal olevad hotellid tegelikult taastuvad kõige aeglasemalt. Osaühingu kodaste inimestel on aga käed jalad tööd täis. Ettevõte teatas juba nädal tagasi, et pakub Tallinnas mikromaju neile, kes peavad paar nädalat karantiinis olema. Kümmekond hotellitoaks sisustatud tuba on praegu täis ja päringuid tuleb ettevõttele kordades rohkem. 10 eurose ööhinnaga rendi pealt tulu küll ei teeni, kuid ettevõtte juhatuse liikme Birgit Linnamäe sõnul ongi see nende jaoks rohkem turundus ja heategevusprojekt. Seal on väga erinevate lugudega inimesi, suur osa nendest on saabunud just välismaalt ja esimese asjanagi liikunud otse siis lennujaamast või piirilt otse kodaparki kellegagi kokku puutumata ja teine segment on siis see, kes on kindlalt kokkupuudet omanud haigestunuga.
### Response:
Ettevõtjad on ühel meelel, et võrreldes enam kui kümne aasta taguse majandussurutisega on praegune kriis hullem.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Alle galerii kunstiklassika kevadoksjoni hitiks kujunesid nimekad maalikunstnikud, kelle loomingu hind kerkis mitu korda, räägib oksjoni läbi viinud kunstiteadlane Harri Liivrand. Väga kõrgele tõusid panused näiteks August Janseni, Jüri Arraku, Evald Okase, Edgar Valteri maalide puhul. Hästi läks ka noorematel maalijatel näiteks Urmas Pedaniku tööd, samuti näiteks Jaan Toomiku värske maal eelmisest aastast. Selle hind tõusis kahekordseks. Üks suur üllataja oli August Jansen, tema Narva Hermani kindlus. Väga kaunis selline hilisimpressionistlik vaatepilt 1934.-st aastast selle alghind oli 10800, aga galerii ei kujutanud ette. Ja tegelikult ka hinnapakkujad ei kujutanud ette, et lõpphind tõuseb 25000-ni. Kõige kallimalt müüdi Eesti realisti Oskar Hoffmanni 19. sajandi lõpul valminud õlimaal Eesti talupoeg vankri ja varsaga teel mis osteti alghinnaga 49000 eurot. Lõpphinna poolest järgmine oli Jüri Arraku õlimaal libarändur, mis müüdi 33400 euroga. See oli alghinnast neli korda kõrgem. Kõige rohkem kerkis hind Arraku teise teose puhul. Litograafia vestluslinnuga müüdi 4100 euroga, mis on alghinnast üle viie korra kõrgem. Allee galerii kevadoksjonil läks Eesti graafikal üllatavalt hästi, märkis Liivrand. Osteti ära suurem osa pakutud graafikast ja kusjuures enamuse tööde alghinnad tõusid ja seda väga hästi. Näiteks viralti kuulus teos Monika, selle alghind oli 3800, aga see müüdi ära 4400-ga. Kõrgete hindadega läksid ka Richard Kaljo väliseesti kunstnik Erich Pehap, kelle töö oli üllatav ja kindlasti ka temaatika poolest Eesti kunstiajaloos üsna erandlik. Selle töö nimi oli rock kontsert 1971. Ja see kujutab siis kitarristi laval selline popkunsti. Omapärane põnev töö. Harry Liivrand tõi veel esile Richard Uutmaa 1960. aasta maali Õhtuvalgusrannal, mis osteti 25600 euroga ja Evald Okase 1987. aastal valminud maali laulupidu, mille lõpphinnaks kujunes 15200 eurot. Mõlemad müüdi alghinnast ligi kolm korda kallimalt.
|
Kuue ja poole tunni jooksul tutvustati 76 tööd, millest 75% leidsid uue omaniku. Veebis toimunud oksjonile oli registreerunud üle 200 osaleja, mis on galerii rekord.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Alle galerii kunstiklassika kevadoksjoni hitiks kujunesid nimekad maalikunstnikud, kelle loomingu hind kerkis mitu korda, räägib oksjoni läbi viinud kunstiteadlane Harri Liivrand. Väga kõrgele tõusid panused näiteks August Janseni, Jüri Arraku, Evald Okase, Edgar Valteri maalide puhul. Hästi läks ka noorematel maalijatel näiteks Urmas Pedaniku tööd, samuti näiteks Jaan Toomiku värske maal eelmisest aastast. Selle hind tõusis kahekordseks. Üks suur üllataja oli August Jansen, tema Narva Hermani kindlus. Väga kaunis selline hilisimpressionistlik vaatepilt 1934.-st aastast selle alghind oli 10800, aga galerii ei kujutanud ette. Ja tegelikult ka hinnapakkujad ei kujutanud ette, et lõpphind tõuseb 25000-ni. Kõige kallimalt müüdi Eesti realisti Oskar Hoffmanni 19. sajandi lõpul valminud õlimaal Eesti talupoeg vankri ja varsaga teel mis osteti alghinnaga 49000 eurot. Lõpphinna poolest järgmine oli Jüri Arraku õlimaal libarändur, mis müüdi 33400 euroga. See oli alghinnast neli korda kõrgem. Kõige rohkem kerkis hind Arraku teise teose puhul. Litograafia vestluslinnuga müüdi 4100 euroga, mis on alghinnast üle viie korra kõrgem. Allee galerii kevadoksjonil läks Eesti graafikal üllatavalt hästi, märkis Liivrand. Osteti ära suurem osa pakutud graafikast ja kusjuures enamuse tööde alghinnad tõusid ja seda väga hästi. Näiteks viralti kuulus teos Monika, selle alghind oli 3800, aga see müüdi ära 4400-ga. Kõrgete hindadega läksid ka Richard Kaljo väliseesti kunstnik Erich Pehap, kelle töö oli üllatav ja kindlasti ka temaatika poolest Eesti kunstiajaloos üsna erandlik. Selle töö nimi oli rock kontsert 1971. Ja see kujutab siis kitarristi laval selline popkunsti. Omapärane põnev töö. Harry Liivrand tõi veel esile Richard Uutmaa 1960. aasta maali Õhtuvalgusrannal, mis osteti 25600 euroga ja Evald Okase 1987. aastal valminud maali laulupidu, mille lõpphinnaks kujunes 15200 eurot. Mõlemad müüdi alghinnast ligi kolm korda kallimalt.
### Response:
Kuue ja poole tunni jooksul tutvustati 76 tööd, millest 75% leidsid uue omaniku. Veebis toimunud oksjonile oli registreerunud üle 200 osaleja, mis on galerii rekord.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
No tervikuna hinnang on ju ühemõtteliselt selge, et Eesti riik ja rahvas on saanud kehva juhtimist ja see ei puuduta ainult viimast kolme nädalat mitte Kaja Kallase juhtimisel asi käest ära läinud, vaid tegelikult selle tänase nii-öelda topi põhjuseid tuleb otsida juba novembrikuust, kui eelmine valitsus õigel ajal ei reageerinud, teise laine tulekune ja lasi selle nakatumiste platooni kõrgeks, nagu ta oli, ja nüüd sealt pealt loomulikult see käest minek oli, oli ka kergem tulema. Ehkki lootus uue valitsuse suhtes oli, et, et ta töötab tõenduspõhiselt ja, ja otsustavamalt siis tegelikkuses oleme näinud, et et mitme nädala jooksul teadusnõukoja ettepanekuid ei ole suudetud ära otsustada ja, ja, ja ikka veel täna vaieldakse selle üle, kas neid piiranguid on vaja või ei ole vaja olukorras, kus me tõepoolest oleme jõudnud peaaegu Euroopa esimeseks. Aga mida peaks siis praegu teisiti tegema, mida teie teeksite, kui te oleksite praegu sotsiaalminister? Noh, tegelikult ju see ohu pilt oli juba ju mitu nädalat tagasi teada, et tegelikult on vaja sotsiaalsete kontaktide vähendamisest täiendavat sammu teha, selleks tuleb paluda Eesti inimesi eesti rahvast, et seda kõik teeksid, aga aga nagu meie praktika ju näitab, et, et ainuüksi see ei tööta, et tuleb toetada ka täiendavate sotsiaalse distantseerumise piirangutega ja aga tegelikult siiani on valitsus ju läinud vastupidi, piirangute leevendamise teed siin Ida-Virumaal ja Harjumaal jaanuari lõpus ja selle tulemus on, on nüüd käes ja noh, selles mõttes tegelikult selles selles viiruses on ju viirusega võitlemise on väga lihtne, et meetmed peavad olema asja ja ajakohased, et mida varem sa otsustada, seda vähem sa pead piirama ja mida kauem sa jokutad, seda tõsisemasse seisu sa satud, seda suuremat sulgumist ühiskond peab pärast taluma ja kahjuks me sinna nüüd olemegi jõudnud, et oleks õigel ajal otsustanud, oleks väiksemate piirangutega hakkama saanud. Teadusnõukoda on teinud ettepanekuid, mis puudutavad restoranide ja baaride töötamist, mis puudutavad huvitegevust, haridust ja ma arvan, et valitsuse kohustus on nende ettepanekud rahva tervise seisukohast vastu võtta. Ja seda oleks pidanud tegelikult tegema juba eelmisel nädalal ja, ja selge on ju see, et, et Eestis nakkuse levik on kontrolli alt väljunud ja, ja täiendavaid samme kogu ühiskonnale ma ütlengi, et mitte ainult siis valitsuse poolt, vaid tegelikult igaüks meist loomulikult peab peab oluliselt nüüd kontakte vähendama selleks et see asi kontrolli alla saada.
|
Endisel sotsiaalministril ja sotsiaaldemokraadil Jevgeni Ossinovskil valitsuse aadressil häid sõnu ei jagu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
No tervikuna hinnang on ju ühemõtteliselt selge, et Eesti riik ja rahvas on saanud kehva juhtimist ja see ei puuduta ainult viimast kolme nädalat mitte Kaja Kallase juhtimisel asi käest ära läinud, vaid tegelikult selle tänase nii-öelda topi põhjuseid tuleb otsida juba novembrikuust, kui eelmine valitsus õigel ajal ei reageerinud, teise laine tulekune ja lasi selle nakatumiste platooni kõrgeks, nagu ta oli, ja nüüd sealt pealt loomulikult see käest minek oli, oli ka kergem tulema. Ehkki lootus uue valitsuse suhtes oli, et, et ta töötab tõenduspõhiselt ja, ja otsustavamalt siis tegelikkuses oleme näinud, et et mitme nädala jooksul teadusnõukoja ettepanekuid ei ole suudetud ära otsustada ja, ja, ja ikka veel täna vaieldakse selle üle, kas neid piiranguid on vaja või ei ole vaja olukorras, kus me tõepoolest oleme jõudnud peaaegu Euroopa esimeseks. Aga mida peaks siis praegu teisiti tegema, mida teie teeksite, kui te oleksite praegu sotsiaalminister? Noh, tegelikult ju see ohu pilt oli juba ju mitu nädalat tagasi teada, et tegelikult on vaja sotsiaalsete kontaktide vähendamisest täiendavat sammu teha, selleks tuleb paluda Eesti inimesi eesti rahvast, et seda kõik teeksid, aga aga nagu meie praktika ju näitab, et, et ainuüksi see ei tööta, et tuleb toetada ka täiendavate sotsiaalse distantseerumise piirangutega ja aga tegelikult siiani on valitsus ju läinud vastupidi, piirangute leevendamise teed siin Ida-Virumaal ja Harjumaal jaanuari lõpus ja selle tulemus on, on nüüd käes ja noh, selles mõttes tegelikult selles selles viiruses on ju viirusega võitlemise on väga lihtne, et meetmed peavad olema asja ja ajakohased, et mida varem sa otsustada, seda vähem sa pead piirama ja mida kauem sa jokutad, seda tõsisemasse seisu sa satud, seda suuremat sulgumist ühiskond peab pärast taluma ja kahjuks me sinna nüüd olemegi jõudnud, et oleks õigel ajal otsustanud, oleks väiksemate piirangutega hakkama saanud. Teadusnõukoda on teinud ettepanekuid, mis puudutavad restoranide ja baaride töötamist, mis puudutavad huvitegevust, haridust ja ma arvan, et valitsuse kohustus on nende ettepanekud rahva tervise seisukohast vastu võtta. Ja seda oleks pidanud tegelikult tegema juba eelmisel nädalal ja, ja selge on ju see, et, et Eestis nakkuse levik on kontrolli alt väljunud ja, ja täiendavaid samme kogu ühiskonnale ma ütlengi, et mitte ainult siis valitsuse poolt, vaid tegelikult igaüks meist loomulikult peab peab oluliselt nüüd kontakte vähendama selleks et see asi kontrolli alla saada.
### Response:
Endisel sotsiaalministril ja sotsiaaldemokraadil Jevgeni Ossinovskil valitsuse aadressil häid sõnu ei jagu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna kella üheks päeval sai riigikogu jagu 68-st peretoetus eelnõule tehtud muudatusettepanekust, järgmine istung tuleb esmaspäeval, kuhjas on veel enam kui 1100 ettepanekut. Isamaa peasekretär Priit Sibul usub suvevaheajani ehk järgmise neljapäevani tegelebki riigikogu muudatusettepanekutega pelgalt see, kui Isamaa volikogu ülehomme Keskerakonna või Reformierakonna kasuks ära otsustab. Uut poliitilist reaalsust veel ei tähenda. See ikkagi tekib siis, kui mingites kooslustes jõutakse koalitsiooni moodustamiseni mitte läbi läbirääkimiste alguseni. Kui Isamaa valib Reformierakonna kasuks, on patiseisu lõpetamine tehniliselt lihtsam, räägib riigikogu aseesimees, reformierakondlane Hanno Pevkur. Tehniliselt on võimalik muudatusettepanekud tagasi võtta, tehniliselt on võimalik mitte vaheaegasid võtta ja muudatusettepanekud kõik kiiresti läbi häletada. Küsimus on selles, et ikkagi, et milline on see kokkulepe? Isamaa jaoks pole see lahendus pelgalt teoreetiline. Kui Reformierakonnaga koalitsiooni minnakse, siis seda partnerilt oodataksegi. Priit Sibul. Meie jaoks on siin eelnõus ju paigas need asjad, mis meile on olulised, et kui kellelegi tundub, et on mingi mõistlik alternatiiv, mis meile võiks sobida, siis on millestki rääkida. Ja see alternatiiv ei saa olla mingi lahjem versioon. No muidugi saa, sest selle eesmärk on ju ikkagi see, et kuidagi vastata sellele valitsevale demograafilise le kriisile ja probleemile. Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kes sooviks Isamaa ja sotsidega valitsust moodustada, tõdeb, et läbi võib rääkida, kuid praegusel kujul pakutud peretoetuste tõus nõuaks, et midagi muud olulist tuleks ära jätta või siis hoopis makse tõsta. Selle jaoks peaks tõstma käibemaksu 23 protsendini. Kui maksustada sissetulekut, siis peaks tulumaks tõusma 24 protsendini. Kallas tõdes, et Keskerakonna rahapakkumisega Reformierakond võistelda ei jõua, aga kui isamaa näitab, et neil on rohkem ühisosa Keskerakonna ja EKREga, siis tehniliselt on obstruktsiooni ületamine pisut keerulisem. Suvevaheajal pärast kuueteistkümnendat juunit saab riigikogu koguneda vaid erakorralistele istungitele. Mõneti teeks värskelt leitud võimuliidu elu ka kergemaks, sest erakorraliste istungite päevakord pooleliolevatest töödest ei sõltu. Teiste sõnadega, Reformierakonna obstruktsiooni asemel saaks päevakorda panna hoopis peaministri umbusaldamise. Järgmisel erakorralisel istungil saaks parlament juba uuele peaministrile mandaadi anda. Priit Sibul. No ja siis on võimalik, kas tekitada sarnane eelnõu, mida siis valitsuse usaldusega siduda, mida siin viimasel ajal on teostatud? Erakorraliste istungitega saaks selle uue eelnõu ka seaduseks hääletada, aga väikese anekdoodina jääks nii-öelda vana peretoetuste eelnõu endiselt menetlusse, sest keset muudatusettepanekute aru arutelu eelnõu tagasi võtta või selle lugemist katkestada ei saa. Niisiis oleks sellega tegelemine sügisel pärast riigikogu avaaktust parlamendiliikmete esimene ülesanne. Iseasi, kas nii kaugele jõuda takse. Pärast seda, kui riigikogu peaministrile umbusaldust avaldab, võib valitsus teha presidendile ettepaneku erakorraliste valimiste korraldamiseks. Peaminister Kaja Kallas kinnitas täna, et tõenäoliselt ta niisuguse ettepanekuga teeks. Sellepärast, et me ju näeme, mis riigikogus toimub, kõik seisab, kõik seisab kogu aeg. Kallas märkis samas, et otsuse erakorraliste valimiste kohta teeb ikkagi president.
|
Isamaa peasekretär Priit Sibul usub, et olenemata sellest, missuguse koalitsioonipartneri erakond valib, kulub peretoetuste eelnõule kogu järgmine nädal. Edasiseks on ka võimalusi, mis obstruktsioonist mööda aitavad, ehkki Isamaa ootab, et tulgu partneriks kes tahes, peretoetused peavad tõusma.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna kella üheks päeval sai riigikogu jagu 68-st peretoetus eelnõule tehtud muudatusettepanekust, järgmine istung tuleb esmaspäeval, kuhjas on veel enam kui 1100 ettepanekut. Isamaa peasekretär Priit Sibul usub suvevaheajani ehk järgmise neljapäevani tegelebki riigikogu muudatusettepanekutega pelgalt see, kui Isamaa volikogu ülehomme Keskerakonna või Reformierakonna kasuks ära otsustab. Uut poliitilist reaalsust veel ei tähenda. See ikkagi tekib siis, kui mingites kooslustes jõutakse koalitsiooni moodustamiseni mitte läbi läbirääkimiste alguseni. Kui Isamaa valib Reformierakonna kasuks, on patiseisu lõpetamine tehniliselt lihtsam, räägib riigikogu aseesimees, reformierakondlane Hanno Pevkur. Tehniliselt on võimalik muudatusettepanekud tagasi võtta, tehniliselt on võimalik mitte vaheaegasid võtta ja muudatusettepanekud kõik kiiresti läbi häletada. Küsimus on selles, et ikkagi, et milline on see kokkulepe? Isamaa jaoks pole see lahendus pelgalt teoreetiline. Kui Reformierakonnaga koalitsiooni minnakse, siis seda partnerilt oodataksegi. Priit Sibul. Meie jaoks on siin eelnõus ju paigas need asjad, mis meile on olulised, et kui kellelegi tundub, et on mingi mõistlik alternatiiv, mis meile võiks sobida, siis on millestki rääkida. Ja see alternatiiv ei saa olla mingi lahjem versioon. No muidugi saa, sest selle eesmärk on ju ikkagi see, et kuidagi vastata sellele valitsevale demograafilise le kriisile ja probleemile. Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kes sooviks Isamaa ja sotsidega valitsust moodustada, tõdeb, et läbi võib rääkida, kuid praegusel kujul pakutud peretoetuste tõus nõuaks, et midagi muud olulist tuleks ära jätta või siis hoopis makse tõsta. Selle jaoks peaks tõstma käibemaksu 23 protsendini. Kui maksustada sissetulekut, siis peaks tulumaks tõusma 24 protsendini. Kallas tõdes, et Keskerakonna rahapakkumisega Reformierakond võistelda ei jõua, aga kui isamaa näitab, et neil on rohkem ühisosa Keskerakonna ja EKREga, siis tehniliselt on obstruktsiooni ületamine pisut keerulisem. Suvevaheajal pärast kuueteistkümnendat juunit saab riigikogu koguneda vaid erakorralistele istungitele. Mõneti teeks värskelt leitud võimuliidu elu ka kergemaks, sest erakorraliste istungite päevakord pooleliolevatest töödest ei sõltu. Teiste sõnadega, Reformierakonna obstruktsiooni asemel saaks päevakorda panna hoopis peaministri umbusaldamise. Järgmisel erakorralisel istungil saaks parlament juba uuele peaministrile mandaadi anda. Priit Sibul. No ja siis on võimalik, kas tekitada sarnane eelnõu, mida siis valitsuse usaldusega siduda, mida siin viimasel ajal on teostatud? Erakorraliste istungitega saaks selle uue eelnõu ka seaduseks hääletada, aga väikese anekdoodina jääks nii-öelda vana peretoetuste eelnõu endiselt menetlusse, sest keset muudatusettepanekute aru arutelu eelnõu tagasi võtta või selle lugemist katkestada ei saa. Niisiis oleks sellega tegelemine sügisel pärast riigikogu avaaktust parlamendiliikmete esimene ülesanne. Iseasi, kas nii kaugele jõuda takse. Pärast seda, kui riigikogu peaministrile umbusaldust avaldab, võib valitsus teha presidendile ettepaneku erakorraliste valimiste korraldamiseks. Peaminister Kaja Kallas kinnitas täna, et tõenäoliselt ta niisuguse ettepanekuga teeks. Sellepärast, et me ju näeme, mis riigikogus toimub, kõik seisab, kõik seisab kogu aeg. Kallas märkis samas, et otsuse erakorraliste valimiste kohta teeb ikkagi president.
### Response:
Isamaa peasekretär Priit Sibul usub, et olenemata sellest, missuguse koalitsioonipartneri erakond valib, kulub peretoetuste eelnõule kogu järgmine nädal. Edasiseks on ka võimalusi, mis obstruktsioonist mööda aitavad, ehkki Isamaa ootab, et tulgu partneriks kes tahes, peretoetused peavad tõusma.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
USA presidendi Barack Obama kõne kaks peamist teemat olid NATO kollektiivkaitse ja Venemaa käitumine Ukrainaga, mis tegelikult on praegu omavahel seotud. Väga oskuslikult sidus ta Tallinnas kõnet pidades oma sõnumit ka Eestiga ja meie ajalooga, rääkides nii balti ketist kui Heins valgu kuulsast lausest ükskord me võidame niikuinii. NATO partneritele edastati veel kord sõnum, et nii nagu Eesti peavad ka teised, et tõstma oma kaitsekulutused kokku lepitud kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Taas rõhutas ta kollektiivkaitse põhimõtet ja kinnitas, et kõigi liikmesriikide suveräänsuse ja territoriaalset terviklikkust kaitstakse. Nii Eesti, Läti kui Leedu jaoks kunagi kaotasite te oma iseseisvuse, aga koos NATOga ei kaota te seda enam kunagi, kinnitas Barack Obama, teenides sellega aplausi. Tema sõnul oli ka Baltimaade NATO-sse astumisel kõhklejaid. Kas me saame sellega ikka hakka ja kama. See võttis aega, aga Eesti, Läti ja Leedu said hakkama ning see peaks julgustama ka NATO kauaaegset partnerit Ukraina reforme läbi viima. Obama sõnul vajab Ukraina praegu tuge oma kaitsejõudude tugevdamisel ja nüüdisajastamisel ning toetada tuleb ka Moldova ja Gruusia kaitsevõime tugevdamist. Meie standarditele ja suudavad anda oma panuse, jäävad NATO uksed lahti, ütles Obama. Ta rõhutas, et NATO pole suunatud kellegi vastu, vaid on demokraatlike riikide liit enda kollektiivseks kaitseks ning igal riigil on õigus oma julgeolekule ise otsustada. Ühelgi riigil pole õigust siin vetot panna. Nii nagu me eelmisel sajandil keeldusime heaks kiitmast suurte riikide domineerimist väiksemate naabrite üle, nii ei tunnista mega praegu mingeid jutte mõjusfääridest, ütles USA president. Ta kutsus Venemaad üles valima Ukraina kriisi lahendamiseks diplomaatia teed ning tuletas meelde, et Venemaa teod kahjustavad ka ta enda inimesi. Lõpetuseks pöördus USA president noorte poole Kiievist tuniseni, paludes neil mitte muutuda küüniliseks ega kaotada lootust, et rahu ja stabiilsus on võimalik. Ja ideaalid võidavad lõpuks siiski. Kuidas hindavad siis Barack Obama Tallinnas esitatud sõnumeid meie riigitegelased ja poliitikavaatlejad, millist sõnumit kuulis kaitseminister Sven Mikser, sain temaga telefoniühenduse veidi enne seda, kui tema Walesi NATO tippkohtumisel sõitis. Kindlasti Ameerika Ühendriikide presidendi keskne sõnum oli see, et NATO tervikuna ja Ameerika Ühendriigid kui NATO suurim liikmesriik seisavad kindlalt kõigi liikmete kaitsel olgu tegemist suurte või väikestega alliansi ida või lääne piiril põhja või lõuna osas. See, et ameeriklased on raudkindlad oma liitlaskohustustele Eesti ees ja kõigi teiste liitlaste ees ning Eesti võib ennast tunda turvaliselt Ameerika liitlasena, see oli kindlasti keskne sõnum. Kas üllatusena tuli see, et ta mainis Ämari lennuvälja ja Ameerika lennukite arvu või Ameerika osaluse suurenemist seal? See, millest rääkis president täna Tallinnas on USA regionaalne õhuväe treeningi väljaõppekeskus juba mitme kuu jooksul oleme rääkinud siis Ameerika Euroopa vägede juhatusega sellise väljaõppekeskuse loomise võimalusest Ämaris kus NATO liitlased, aga ka teised Põhjala regiooni riigid saaksid regulaarselt viia läbi õhuväeõppusi roteerida oma õhuväeüksusi. Et see, et Ameerika president selle täna ka selgelt välja ütles, on kindlasti meie jaoks tubli tunnustus ja positiivne märk ja räägib sellest, et lisaks siis NATO õhuturbemissioonile võime tulevikus näha Ämaris ka muul viisil liitlaste kohalolu liitlaste väljaõppe, liitlaste õhuväeüksusi lendamas. Et see kindlasti on samuti oluline panus sellesse heidutusjala jälge, mis, mis juba niigi on selle aasta jooksul tublisti meie regioonis tugevnenud. Välispoliitika analüütik Ahto Lobjakas ütles, et kõne oli mõjuv, kuid otseseid lubadusi jagas USA president vähe. Nii Eesti kui Ukraina ja nii edasi kõikides nendes situatsioonides võib ju tahta enam kui Ameerika Ühendriigid ja NATO ja teised liitlased on valmis hetkel tegema ja Obama kõne oli nii hea, et ta nagu hetkeks vähemalt varjutas ära need küsimused, aga mõned neist võib ikkagi ära markeerida. Esiteks lubatakse balti riikidesse rohkem sõjaväelasi, kaasa arvatud USA sõdureid, siis ming, see kõik on tore, aga ikkagi on vastamata küsimus, miks ei saaks balti riikidesse permanentsed ehk alalise NATO baas. Vastus teatavasti siis omab teatavat sellist noh, sidet selle loob Venemaa alusleppe ga aastast 97, millest loobumiseks siis ei, USA Lääne-Euroopa liitlased pole valmis Ukraina osas kinnitas Ukraina õigusi ja kõike seda, mis on nagunii teada, aga ei öelnud Obama seda, et Ukrainale võiks anda relvi, relvastust konkreetselt, mida ukrainlased on ka tahtnud ning mida on ka nagu küsinud või ametlikult toetanud seda mõtet päris mitmed kõrged demokraadid nii senatis kui ka USA kongressis. Endine kaitseminister Jaak Aaviksoo aga kinnitab, et sääraste kõnede puhul ongi retoorika tähtsam kui konkreetsed lubadused ja seisukohavõtud. Aga võib-olla olulisem vähemasti minu jaoks kui konkreetsed lubadused, mis on alati noh, ütleme, mitmeti tõlgendatavad, oli tegelikult selle esinemise retoorika ja üsna jõuline stiil mis ilmselt näitab väga selget muutust viimaste nädalate jooksul. Et vahest see on olulisemgi kui nüüd konkreetne üksuse suurus või, või varustuse hulk üsna avatud ja jõuline sõna kasutus Venemaal toimuvate poliitiliste arengute suhtes ka tagasivaatavalt nõukogude perioodi. Ja veel üks arvamus meie poliitilise opositsiooni ridadest, keskerakondlane, riigikogu liige Mihhail Korb Loomulikult suur osa oli pühendatud konfliktile, kus täna tõesti on inimesed surma saanud ja, ja ma arvan, see on see, mis toimub Ukrainas, on kurb kogu Euroopa jaoks ja ma arvan, et kõik osapooled, kellel on vähegi võimalus mõjutada selle konflikti positiivset lahendust, peavad pingutama ja väga tore oli, et president tegi üleskutse ka Eestile osaleda sellest selle konflikti lahenduses ja ma arvan, et kui kõik osapooled panevad jõud kokku, siis küll see konflikt saab lahendatud. Oli väga positiivne ja entusiasmi süstitav see, et president kinnitas veelkord, et kõik NATO liikmed on ühe kaitsekilbi all ja kui juhtub midagi ühe NATO liikmega, siis ka teised tulevad appi. Seda me teadsime, aga sellele saime veel ühekordse kinnituse.
|
USA presidendi Barack Obama kõnest Tallinnas.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
USA presidendi Barack Obama kõne kaks peamist teemat olid NATO kollektiivkaitse ja Venemaa käitumine Ukrainaga, mis tegelikult on praegu omavahel seotud. Väga oskuslikult sidus ta Tallinnas kõnet pidades oma sõnumit ka Eestiga ja meie ajalooga, rääkides nii balti ketist kui Heins valgu kuulsast lausest ükskord me võidame niikuinii. NATO partneritele edastati veel kord sõnum, et nii nagu Eesti peavad ka teised, et tõstma oma kaitsekulutused kokku lepitud kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Taas rõhutas ta kollektiivkaitse põhimõtet ja kinnitas, et kõigi liikmesriikide suveräänsuse ja territoriaalset terviklikkust kaitstakse. Nii Eesti, Läti kui Leedu jaoks kunagi kaotasite te oma iseseisvuse, aga koos NATOga ei kaota te seda enam kunagi, kinnitas Barack Obama, teenides sellega aplausi. Tema sõnul oli ka Baltimaade NATO-sse astumisel kõhklejaid. Kas me saame sellega ikka hakka ja kama. See võttis aega, aga Eesti, Läti ja Leedu said hakkama ning see peaks julgustama ka NATO kauaaegset partnerit Ukraina reforme läbi viima. Obama sõnul vajab Ukraina praegu tuge oma kaitsejõudude tugevdamisel ja nüüdisajastamisel ning toetada tuleb ka Moldova ja Gruusia kaitsevõime tugevdamist. Meie standarditele ja suudavad anda oma panuse, jäävad NATO uksed lahti, ütles Obama. Ta rõhutas, et NATO pole suunatud kellegi vastu, vaid on demokraatlike riikide liit enda kollektiivseks kaitseks ning igal riigil on õigus oma julgeolekule ise otsustada. Ühelgi riigil pole õigust siin vetot panna. Nii nagu me eelmisel sajandil keeldusime heaks kiitmast suurte riikide domineerimist väiksemate naabrite üle, nii ei tunnista mega praegu mingeid jutte mõjusfääridest, ütles USA president. Ta kutsus Venemaad üles valima Ukraina kriisi lahendamiseks diplomaatia teed ning tuletas meelde, et Venemaa teod kahjustavad ka ta enda inimesi. Lõpetuseks pöördus USA president noorte poole Kiievist tuniseni, paludes neil mitte muutuda küüniliseks ega kaotada lootust, et rahu ja stabiilsus on võimalik. Ja ideaalid võidavad lõpuks siiski. Kuidas hindavad siis Barack Obama Tallinnas esitatud sõnumeid meie riigitegelased ja poliitikavaatlejad, millist sõnumit kuulis kaitseminister Sven Mikser, sain temaga telefoniühenduse veidi enne seda, kui tema Walesi NATO tippkohtumisel sõitis. Kindlasti Ameerika Ühendriikide presidendi keskne sõnum oli see, et NATO tervikuna ja Ameerika Ühendriigid kui NATO suurim liikmesriik seisavad kindlalt kõigi liikmete kaitsel olgu tegemist suurte või väikestega alliansi ida või lääne piiril põhja või lõuna osas. See, et ameeriklased on raudkindlad oma liitlaskohustustele Eesti ees ja kõigi teiste liitlaste ees ning Eesti võib ennast tunda turvaliselt Ameerika liitlasena, see oli kindlasti keskne sõnum. Kas üllatusena tuli see, et ta mainis Ämari lennuvälja ja Ameerika lennukite arvu või Ameerika osaluse suurenemist seal? See, millest rääkis president täna Tallinnas on USA regionaalne õhuväe treeningi väljaõppekeskus juba mitme kuu jooksul oleme rääkinud siis Ameerika Euroopa vägede juhatusega sellise väljaõppekeskuse loomise võimalusest Ämaris kus NATO liitlased, aga ka teised Põhjala regiooni riigid saaksid regulaarselt viia läbi õhuväeõppusi roteerida oma õhuväeüksusi. Et see, et Ameerika president selle täna ka selgelt välja ütles, on kindlasti meie jaoks tubli tunnustus ja positiivne märk ja räägib sellest, et lisaks siis NATO õhuturbemissioonile võime tulevikus näha Ämaris ka muul viisil liitlaste kohalolu liitlaste väljaõppe, liitlaste õhuväeüksusi lendamas. Et see kindlasti on samuti oluline panus sellesse heidutusjala jälge, mis, mis juba niigi on selle aasta jooksul tublisti meie regioonis tugevnenud. Välispoliitika analüütik Ahto Lobjakas ütles, et kõne oli mõjuv, kuid otseseid lubadusi jagas USA president vähe. Nii Eesti kui Ukraina ja nii edasi kõikides nendes situatsioonides võib ju tahta enam kui Ameerika Ühendriigid ja NATO ja teised liitlased on valmis hetkel tegema ja Obama kõne oli nii hea, et ta nagu hetkeks vähemalt varjutas ära need küsimused, aga mõned neist võib ikkagi ära markeerida. Esiteks lubatakse balti riikidesse rohkem sõjaväelasi, kaasa arvatud USA sõdureid, siis ming, see kõik on tore, aga ikkagi on vastamata küsimus, miks ei saaks balti riikidesse permanentsed ehk alalise NATO baas. Vastus teatavasti siis omab teatavat sellist noh, sidet selle loob Venemaa alusleppe ga aastast 97, millest loobumiseks siis ei, USA Lääne-Euroopa liitlased pole valmis Ukraina osas kinnitas Ukraina õigusi ja kõike seda, mis on nagunii teada, aga ei öelnud Obama seda, et Ukrainale võiks anda relvi, relvastust konkreetselt, mida ukrainlased on ka tahtnud ning mida on ka nagu küsinud või ametlikult toetanud seda mõtet päris mitmed kõrged demokraadid nii senatis kui ka USA kongressis. Endine kaitseminister Jaak Aaviksoo aga kinnitab, et sääraste kõnede puhul ongi retoorika tähtsam kui konkreetsed lubadused ja seisukohavõtud. Aga võib-olla olulisem vähemasti minu jaoks kui konkreetsed lubadused, mis on alati noh, ütleme, mitmeti tõlgendatavad, oli tegelikult selle esinemise retoorika ja üsna jõuline stiil mis ilmselt näitab väga selget muutust viimaste nädalate jooksul. Et vahest see on olulisemgi kui nüüd konkreetne üksuse suurus või, või varustuse hulk üsna avatud ja jõuline sõna kasutus Venemaal toimuvate poliitiliste arengute suhtes ka tagasivaatavalt nõukogude perioodi. Ja veel üks arvamus meie poliitilise opositsiooni ridadest, keskerakondlane, riigikogu liige Mihhail Korb Loomulikult suur osa oli pühendatud konfliktile, kus täna tõesti on inimesed surma saanud ja, ja ma arvan, see on see, mis toimub Ukrainas, on kurb kogu Euroopa jaoks ja ma arvan, et kõik osapooled, kellel on vähegi võimalus mõjutada selle konflikti positiivset lahendust, peavad pingutama ja väga tore oli, et president tegi üleskutse ka Eestile osaleda sellest selle konflikti lahenduses ja ma arvan, et kui kõik osapooled panevad jõud kokku, siis küll see konflikt saab lahendatud. Oli väga positiivne ja entusiasmi süstitav see, et president kinnitas veelkord, et kõik NATO liikmed on ühe kaitsekilbi all ja kui juhtub midagi ühe NATO liikmega, siis ka teised tulevad appi. Seda me teadsime, aga sellele saime veel ühekordse kinnituse.
### Response:
USA presidendi Barack Obama kõnest Tallinnas.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kardi Andersoni sõnul ei juhtu õnneks tihti, et teatatakse kuriteost, mida toimunud ei ole. Üks selline juhtum aga eelmisel aastal Pärnus tõepoolest oli. Eelmisest aastast on üks näide, kust tuli üks naisterahvas ja andis meile teada, et teda on vägistatud. Kui ta oli siis teel kodu poole ja seda siis Pärnu kesklinnas vanapargis. Kohe politseinikud valesti aru ei saanud, ütles Kardi Anderson. Et jõuda selleni, et inimene tõepoolest valetab, tuli teha väga palju tööd uurimise käigus, kui me olime kokku pannud kõik tõendid sealt nähtus, et inimene siiski annab meile valeütlusi, midagi sellist, mida ta rääkis, temaga toimunud ei ole, avaldamata siinkohal kõike, mida selle menetluse käigus siis selle võimaliku kahtlustatava tuvastamiseks tehti, siis tõepoolest võin siinkohal kinnitada, et kõikvõimalikud toimingud, mida sellise isiku kindlakstegemiseks on vaja teha, siin ka tehti. Uurimise käigus selgus, et naise elus oli periood, kus ta tundis, et vajab pisut kaastunnet ja mõistmist. Selleks tegi ta aga otsuse, mis ta kohtupinki viis. Aga kui võrrelda seda jemeri, Rossi oportuniteediga lõpetatud kriminaalasja Esmalt ma ei sooviks neid võrrelda, sellepärast et iga kaasus on erinev, iga juhtum on erinev ja mina ei anna ka hinnangut teise prokuröri tööle. Küll aga võin ma öelda, miks praegusel juhul see lahenes. Kokkuleppemenetluses ongi esmalt see, et olukorras, kus sisuliselt päevadeks politsei töö on halvatud ja teised asjad seisavad, me tegeleme sellega ja inimesed, kes võib-olla sellel hetkel vajaksid abi, jäävad abita teda karistati siis ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega mis jäeti siis tingimusi kult täitmisele pööramata, katseajaga, kui isegi ei pane siis toime uut kuritegu ja nagu öeldud, tuleb tal ka tasuda menetluskulud, mis siis ületavad üle 1500 euro. Anderson tõdeb, et on suur vahe, kas kuritegu mõeldakse välja või teeb inimene politseisse avalduse, arvates, et kuritegu on toime pandud. Kui selgub, et arvatavat tegu pole toimunud, ei esita kellelegi süüdistust.
|
Politseinikud mobiliseerisid kõik jõud raske kuriteo toime pannud isiku välja selgitamiseks, siis aga selgus, et naine oli juhtumi välja mõelnud ja tal endal tuli kohtu ette astuda.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kardi Andersoni sõnul ei juhtu õnneks tihti, et teatatakse kuriteost, mida toimunud ei ole. Üks selline juhtum aga eelmisel aastal Pärnus tõepoolest oli. Eelmisest aastast on üks näide, kust tuli üks naisterahvas ja andis meile teada, et teda on vägistatud. Kui ta oli siis teel kodu poole ja seda siis Pärnu kesklinnas vanapargis. Kohe politseinikud valesti aru ei saanud, ütles Kardi Anderson. Et jõuda selleni, et inimene tõepoolest valetab, tuli teha väga palju tööd uurimise käigus, kui me olime kokku pannud kõik tõendid sealt nähtus, et inimene siiski annab meile valeütlusi, midagi sellist, mida ta rääkis, temaga toimunud ei ole, avaldamata siinkohal kõike, mida selle menetluse käigus siis selle võimaliku kahtlustatava tuvastamiseks tehti, siis tõepoolest võin siinkohal kinnitada, et kõikvõimalikud toimingud, mida sellise isiku kindlakstegemiseks on vaja teha, siin ka tehti. Uurimise käigus selgus, et naise elus oli periood, kus ta tundis, et vajab pisut kaastunnet ja mõistmist. Selleks tegi ta aga otsuse, mis ta kohtupinki viis. Aga kui võrrelda seda jemeri, Rossi oportuniteediga lõpetatud kriminaalasja Esmalt ma ei sooviks neid võrrelda, sellepärast et iga kaasus on erinev, iga juhtum on erinev ja mina ei anna ka hinnangut teise prokuröri tööle. Küll aga võin ma öelda, miks praegusel juhul see lahenes. Kokkuleppemenetluses ongi esmalt see, et olukorras, kus sisuliselt päevadeks politsei töö on halvatud ja teised asjad seisavad, me tegeleme sellega ja inimesed, kes võib-olla sellel hetkel vajaksid abi, jäävad abita teda karistati siis ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega mis jäeti siis tingimusi kult täitmisele pööramata, katseajaga, kui isegi ei pane siis toime uut kuritegu ja nagu öeldud, tuleb tal ka tasuda menetluskulud, mis siis ületavad üle 1500 euro. Anderson tõdeb, et on suur vahe, kas kuritegu mõeldakse välja või teeb inimene politseisse avalduse, arvates, et kuritegu on toime pandud. Kui selgub, et arvatavat tegu pole toimunud, ei esita kellelegi süüdistust.
### Response:
Politseinikud mobiliseerisid kõik jõud raske kuriteo toime pannud isiku välja selgitamiseks, siis aga selgus, et naine oli juhtumi välja mõelnud ja tal endal tuli kohtu ette astuda.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Jah, see on küpsenud pikkamööda, ma olen alati olnud Euroopa Liidu kui majandusühenduse ja rahvusriikide liidu pooldaja ja olen seda tänase päevani. Aga me näeme, kuidas Euroopa Liit on muutunud ja muutunud üliideologiseeritud ja föderatsiooni poole liikuvaks organismiks. Ja, ja kui me siin vaatame, kuidas rikutakse sõna otseses mõttes aluslepinguid ja Eesti liitumislepingut hakatakse kehtestama ühiseid makse, Euroopa komisjon, mida keegi ei ole valinud kavatseb praegu võtta, meil on riigikogu menetluses vastav eelnõu kavatseb võtta Euroopa liidule laenu, mis ei ole mitte üheski dokumendis Euroopa Komisjoni volituste ga kooskõlas. Siis niisugune asi on vastuvõetamatu, kui me võtame selle neomarksistliku ideoloogia, kui me võtame selle tühistamiskultuuri, mul tõusad ihukarvad püsti, kui keegi räägib sellest, et Mozart ja Beethoven on valge rassi ülimlikkuse kehastus ja tuleb revideerida ja üle võtta. No see on mauistlik kultuurirevolutsioon juba ja, ja niisugused asjad on kogunenud tilktilga haaval ja viinud selleni, et anda ühiskonnale signaal, et niisugune arengumudel ei saa olla normaalne ja vastuvõetav ja, ja, ja see on nii-öelda häirekella eelistamise ettepanek praegu. Kas see tähendab seda, et ka EKRE kui erakonna selge seisukoht saab tulevikus olema see, et teie eesmärk on viia Eesti sellest ühendusest välja? Kõigepealt on eesmärk ikkagi algatada vastav diskussioon, nii-öelda kuhu liigub Euroopa liit ja kuhu liigub Eesti Euroopa liidu sees. Me mõistame ju väga hästi kõiki neid süüdistusi, mis nüüd vallanduvad kohe, kuidas me oleme Kremli käsilased ja kuidas meil ei ole valikut. Meil on kas Euroopa või Venemaa ja, ja kuidas ei iialgi enam üksi ja nii edasi, no kõik need stambid, küsimus ei ole selles, kas see on Euroopa või Venemaa, vaid küsimus on selles, missugune on see Euroopa, milles Eesti rahvas on rahul, õnnelik ja kus Eesti rahvas on ikkagi peremees oma otsuste üle, aga praegu me näeme, kuidas otsuste üle peremeheks olemine võetakse meid ja ja ka meie praegune valitsus on valmis seda järk-järgult loovutama. Ja ma, ma püüan siin nagu mõistusele kutsuda ja, ja diskussiooni tekitada.
|
Helme sõnul on see appikarje föderaliseeruva Euroopa vastu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Jah, see on küpsenud pikkamööda, ma olen alati olnud Euroopa Liidu kui majandusühenduse ja rahvusriikide liidu pooldaja ja olen seda tänase päevani. Aga me näeme, kuidas Euroopa Liit on muutunud ja muutunud üliideologiseeritud ja föderatsiooni poole liikuvaks organismiks. Ja, ja kui me siin vaatame, kuidas rikutakse sõna otseses mõttes aluslepinguid ja Eesti liitumislepingut hakatakse kehtestama ühiseid makse, Euroopa komisjon, mida keegi ei ole valinud kavatseb praegu võtta, meil on riigikogu menetluses vastav eelnõu kavatseb võtta Euroopa liidule laenu, mis ei ole mitte üheski dokumendis Euroopa Komisjoni volituste ga kooskõlas. Siis niisugune asi on vastuvõetamatu, kui me võtame selle neomarksistliku ideoloogia, kui me võtame selle tühistamiskultuuri, mul tõusad ihukarvad püsti, kui keegi räägib sellest, et Mozart ja Beethoven on valge rassi ülimlikkuse kehastus ja tuleb revideerida ja üle võtta. No see on mauistlik kultuurirevolutsioon juba ja, ja niisugused asjad on kogunenud tilktilga haaval ja viinud selleni, et anda ühiskonnale signaal, et niisugune arengumudel ei saa olla normaalne ja vastuvõetav ja, ja, ja see on nii-öelda häirekella eelistamise ettepanek praegu. Kas see tähendab seda, et ka EKRE kui erakonna selge seisukoht saab tulevikus olema see, et teie eesmärk on viia Eesti sellest ühendusest välja? Kõigepealt on eesmärk ikkagi algatada vastav diskussioon, nii-öelda kuhu liigub Euroopa liit ja kuhu liigub Eesti Euroopa liidu sees. Me mõistame ju väga hästi kõiki neid süüdistusi, mis nüüd vallanduvad kohe, kuidas me oleme Kremli käsilased ja kuidas meil ei ole valikut. Meil on kas Euroopa või Venemaa ja, ja kuidas ei iialgi enam üksi ja nii edasi, no kõik need stambid, küsimus ei ole selles, kas see on Euroopa või Venemaa, vaid küsimus on selles, missugune on see Euroopa, milles Eesti rahvas on rahul, õnnelik ja kus Eesti rahvas on ikkagi peremees oma otsuste üle, aga praegu me näeme, kuidas otsuste üle peremeheks olemine võetakse meid ja ja ka meie praegune valitsus on valmis seda järk-järgult loovutama. Ja ma, ma püüan siin nagu mõistusele kutsuda ja, ja diskussiooni tekitada.
### Response:
Helme sõnul on see appikarje föderaliseeruva Euroopa vastu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ajaleht Bild avaldas uuringufirma Kantar arvamusküsitluse, millele vastanuist 52 protsenti arvas, et spaan peaks tuleval aastal Saksamaa poliitikas peaosa mängima. Tõus mullusega võrreldes oli 28 protsenti. Liidukantsler Angela Merkeli kohta arvas sedasama 51 protsenti vastanuist ning temagi populaarsus on mullusega võrreldes tõusnud, kuid kõigest 11 protsenti. Mõlema puhul peetakse tõusu peamiseks põhjuseks koroonapandeemiat, mis andis Spanile ja Merkelile hea võimaluse ennast kriisijuhtidena näidata. Merkeli liidukantsleri karjäär hakkab aga otsa saama, tal on kindel plaan pärast tuleva aasta parlamendivalimisi kantsleritoolile mitte pürgida. See on ka mõistetav, sest ta on võimul püsinud juba üle 15 aasta. Tema mantlipärijaks aga peetakse just Špaani teistele kantslerikandidaatidele, Merkeli pikaajaliselt rivaalile Friedrich Mertzile ja endisele keskkonnaministrile Norbert rütgenile suuremat edu ei ennustata. Olukord on Saksamaa ajaloos täiesti uudne. Kunagi varem pole terviseministrist tõelist tipp-poliitikut. Valitsus areeni keskset tegelast nähtud. Terviseministrid on ikka pigem peetud teisejärgulisteks tegelasteks. Selliste arusaamade muutumine sugenes loomulikult koroonapandeemia tõttu. Lõppevast aastast leiame küllalt sellist, mis võinuks terviseministrile saatuslikuks saada. Küll alahindas ta jaanuaris-veebruaris koroona tegelikku ohtu. Küll andis läbimõtlematuid lubadusi. Näiteks lubas ta, et sügisese nakkushaiguste. See kõik on huvigruppidele, aga ka lihtsalt saksa valijatele loomulikult meelde jäänud. Huvitaval kombel on Spanil aga õnnestunud suurematest etteheidetest hoiduda. Põhjuseks peetakse, pani oskuslikult ku esinemist. Ta on esinemisteks alati põhjalikult ette valmistatud ning enamasti ilmub ta avalikkuse ette paari spetsialisti saatel. Sealjuures oskab ta inimestele hinge pugeda näiteks lausega, et koroona on saksa ühiskonna iseloomutest ning tema ministrina tahab, et sakslased selle katse läbiksid. Kasuks tuleb siin seegi, et Kaspaan ise on koroonat põdenud, ehkki küllalt kergel kujul. Nii ongi Jana tõusmas liidukantsleriks ehk kohale, mida ta ise kunagi taotlenud pole.
|
Saksamaa kõige populaarsemaks poliitikuks on tõusnud terviseminister Jens Spahn, kes on möödunud ka liidukantsler Angela Merkelist. Spahnis on hakatud nägema ka Kristlik-Demokraatliku Liidu uut juhti ning Saksamaa uut liidukantslerit. Spahni edu põhjuseks on tema oskuslik tegutsemine koroonapandeemia ohjeldamisel.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ajaleht Bild avaldas uuringufirma Kantar arvamusküsitluse, millele vastanuist 52 protsenti arvas, et spaan peaks tuleval aastal Saksamaa poliitikas peaosa mängima. Tõus mullusega võrreldes oli 28 protsenti. Liidukantsler Angela Merkeli kohta arvas sedasama 51 protsenti vastanuist ning temagi populaarsus on mullusega võrreldes tõusnud, kuid kõigest 11 protsenti. Mõlema puhul peetakse tõusu peamiseks põhjuseks koroonapandeemiat, mis andis Spanile ja Merkelile hea võimaluse ennast kriisijuhtidena näidata. Merkeli liidukantsleri karjäär hakkab aga otsa saama, tal on kindel plaan pärast tuleva aasta parlamendivalimisi kantsleritoolile mitte pürgida. See on ka mõistetav, sest ta on võimul püsinud juba üle 15 aasta. Tema mantlipärijaks aga peetakse just Špaani teistele kantslerikandidaatidele, Merkeli pikaajaliselt rivaalile Friedrich Mertzile ja endisele keskkonnaministrile Norbert rütgenile suuremat edu ei ennustata. Olukord on Saksamaa ajaloos täiesti uudne. Kunagi varem pole terviseministrist tõelist tipp-poliitikut. Valitsus areeni keskset tegelast nähtud. Terviseministrid on ikka pigem peetud teisejärgulisteks tegelasteks. Selliste arusaamade muutumine sugenes loomulikult koroonapandeemia tõttu. Lõppevast aastast leiame küllalt sellist, mis võinuks terviseministrile saatuslikuks saada. Küll alahindas ta jaanuaris-veebruaris koroona tegelikku ohtu. Küll andis läbimõtlematuid lubadusi. Näiteks lubas ta, et sügisese nakkushaiguste. See kõik on huvigruppidele, aga ka lihtsalt saksa valijatele loomulikult meelde jäänud. Huvitaval kombel on Spanil aga õnnestunud suurematest etteheidetest hoiduda. Põhjuseks peetakse, pani oskuslikult ku esinemist. Ta on esinemisteks alati põhjalikult ette valmistatud ning enamasti ilmub ta avalikkuse ette paari spetsialisti saatel. Sealjuures oskab ta inimestele hinge pugeda näiteks lausega, et koroona on saksa ühiskonna iseloomutest ning tema ministrina tahab, et sakslased selle katse läbiksid. Kasuks tuleb siin seegi, et Kaspaan ise on koroonat põdenud, ehkki küllalt kergel kujul. Nii ongi Jana tõusmas liidukantsleriks ehk kohale, mida ta ise kunagi taotlenud pole.
### Response:
Saksamaa kõige populaarsemaks poliitikuks on tõusnud terviseminister Jens Spahn, kes on möödunud ka liidukantsler Angela Merkelist. Spahnis on hakatud nägema ka Kristlik-Demokraatliku Liidu uut juhti ning Saksamaa uut liidukantslerit. Spahni edu põhjuseks on tema oskuslik tegutsemine koroonapandeemia ohjeldamisel.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
President Donald Trump mõistis oma kõnes hukka Kapitooliumi ründamise ja rõhutas, et need, kes rikkusid seadust, peavad selle eest maksma. Nii nagu kõik ameeriklased, olen ma vihane selle vägivalla, seadusetuse ja kaose pärast. Ma saatsin kohe rahvuskaardi ja föderaaljõud hoonet kaitsma ja sissetungijaid välja viskama. Ameerika on ja peab alati olema õiguse ja korra riik. Lisaks lubas trump, et keskendub nüüd võimu rahulikule ja sujuvale üleandmisele. Mu kampaania kasutas kõiki juriidilisi võimalusi, et valimistulemusi vaidlustada. Mu ainus eesmärk oli kindlustada hääletuse läbipaistvust. Seda tehes võitlesin ma Ameerika demokraatia kaitsmise eest. Samas leiavad isegi presidendi varasemad liitlased, et ta kannab juhtunu ees teatud vastutust räägib USA senaator, vabariiklane Lindse graya. President peab mõistma, et ta teod olid probleem, mitte lahendus. Demokraadid leiavad, et trump peaks ametist lahkuma juba enne järgmise presidendi Joe Biden i ametisse kinnitamist räägib USA esindajatekoja demokraatide liider. Seep. Kui me Eemaldage see president ja algatage põhiseaduse 25. paragrahv. Kui asepresident ja kabinetiliikmed ei tegutses, siis peab kongress olema valmis tema ametist eemaldamisega edasi liikuma. Samal ajal kui kapitooliumis jätkuvad puhastustööd, on endiselt õhus küsimus, miks ei olnud politsei meeleavalduseeks paremini valmistunud. Valitsus kavatseb nüüd Bideni ametisse vannutamise ajaks kutsuda kohale 6200 rahvuskaardi sõdurit ja paigutada kapitooliumi ümber kahemeetrine aed räägib USA maaväeminister Rian McCarthi. Need sõdurid ja julgeolekumeetmed jäävad paika vähemalt järgnevaks 30-ks päevaks. Föderaalne juurdlusbüroo üritab aga tuvastada neid, kes kapitooliumi mäsus osalesid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.
|
Päev pärast USA kapitooliumis toimunud rahutusi kutsus president Donald Trump Valges Majas peetud kõnes inimesi üles rahunema ja lubas, et keskendub nüüd võimu sujuvale üleandmisele. Samal ajal arutlevad kongressi liikmed selle üle, miks ei olnud politsei meeleavaldusteks paremini valmistunud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
President Donald Trump mõistis oma kõnes hukka Kapitooliumi ründamise ja rõhutas, et need, kes rikkusid seadust, peavad selle eest maksma. Nii nagu kõik ameeriklased, olen ma vihane selle vägivalla, seadusetuse ja kaose pärast. Ma saatsin kohe rahvuskaardi ja föderaaljõud hoonet kaitsma ja sissetungijaid välja viskama. Ameerika on ja peab alati olema õiguse ja korra riik. Lisaks lubas trump, et keskendub nüüd võimu rahulikule ja sujuvale üleandmisele. Mu kampaania kasutas kõiki juriidilisi võimalusi, et valimistulemusi vaidlustada. Mu ainus eesmärk oli kindlustada hääletuse läbipaistvust. Seda tehes võitlesin ma Ameerika demokraatia kaitsmise eest. Samas leiavad isegi presidendi varasemad liitlased, et ta kannab juhtunu ees teatud vastutust räägib USA senaator, vabariiklane Lindse graya. President peab mõistma, et ta teod olid probleem, mitte lahendus. Demokraadid leiavad, et trump peaks ametist lahkuma juba enne järgmise presidendi Joe Biden i ametisse kinnitamist räägib USA esindajatekoja demokraatide liider. Seep. Kui me Eemaldage see president ja algatage põhiseaduse 25. paragrahv. Kui asepresident ja kabinetiliikmed ei tegutses, siis peab kongress olema valmis tema ametist eemaldamisega edasi liikuma. Samal ajal kui kapitooliumis jätkuvad puhastustööd, on endiselt õhus küsimus, miks ei olnud politsei meeleavalduseeks paremini valmistunud. Valitsus kavatseb nüüd Bideni ametisse vannutamise ajaks kutsuda kohale 6200 rahvuskaardi sõdurit ja paigutada kapitooliumi ümber kahemeetrine aed räägib USA maaväeminister Rian McCarthi. Need sõdurid ja julgeolekumeetmed jäävad paika vähemalt järgnevaks 30-ks päevaks. Föderaalne juurdlusbüroo üritab aga tuvastada neid, kes kapitooliumi mäsus osalesid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.
### Response:
Päev pärast USA kapitooliumis toimunud rahutusi kutsus president Donald Trump Valges Majas peetud kõnes inimesi üles rahunema ja lubas, et keskendub nüüd võimu sujuvale üleandmisele. Samal ajal arutlevad kongressi liikmed selle üle, miks ei olnud politsei meeleavaldusteks paremini valmistunud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Vastukaja välisministeeriumi ametnike tehnilisele otsusele teatada Euroopa nõukogule, et kuna Eestis on eriolukord koos mitmete piirangutega ja seetõttu me sisuliselt taganeme inimõiguste konventsiooni osade punktide täitmisest näitas, kui tundlik on vabaduste ja õiguste teema ka meie aja suurimas kriisis. Jah, Eestis on alates 12.-st märtsist piiratud liikumist piir, on kinni koolid, teatrit, muuseumi ja kaubakeskused suletud haiglatesse ja vanglatesse ei lubata külastajaid üle kahe inimese ei või koguneda ja ka siis peab nende vahel olema kaks meetrit eri tühja maad. See kõik ei pruugi kokku käia inimõiguste konventsiooni mõttega ja võib-olla ka sättega. Igatahes on just siin põhjus, miks Eesti suursaadik saatis 20. märtsil Euroopa Nõukogu peasekretärile vastava teavituskirja. Tulevikku vaadates on see oluline ka võimalikele kohtuasjadele, kui need peaksid Eestist jõudma Euroopa Inimõiguste kohtusse. Eestis sellest Euroopa nõukogu teavitamisest ei räägita. Kuni väljaanne joserver kirjutas, et inimõiguste konventsiooniga tagatud õiguste piiramisest on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks teatanud inimõiguste küsitavad järgijad. Armeenia ja Moldova aga ka üllatus, üllatus Eesti ja Läti. Meie diplomaadid tegelesid samal ajal sajandi konsulaarkriisiga üle poole 1000 Eesti kodaniku jäid ju sulguvate piiridega maailmas lõksu ja nende koju aitamine oli ametnikele tähtsam kui üks tehniline küsimus suhtluse Euroopa nõukoguga. Välisministeeriumi poliitilise tasandi otsustajad olid ilmselt korraks kaotanud poliitilise lõhnataju ega selgitanud isegi otse peaministrile, mida ja miks nad teevad. Õiguskantsler Ülle Madise rahustas seepeale, et kuni säilib sõltumatu põhiseaduslikkuse järelvalve ei ole vaikiva ajastu kehtestamine ega muu põhiseaduse rikkumine lubatud. Hea teada. Nagu on positiivne lugeda ka statistikaameti pressiteade. Kavandatav inimeste liikumismustrite analüüs enne ja pärast eriolukorra kehtestamist toetub anonüümsetele andmetele ja sideoperaatorite klientide privaatsus on jätkuvalt tagatud. Statistikaamet vastas niiviisi siseminister Mart Helme sõnadele valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil, et karantiini määratud nakatunuid või nakatumise kahtlusega inimeste asukoha kontrollimiseks saab kasutada nende mobiiltelefonide positsioneerimist ja riigivõim arutab seda telekomifirmadega. Ei kõla hästi. Teeb murelikuks, sest seadus sellist lõdva randmega tehtud jälitustegevust praegu ei luba. Nii võib aru saada nendest, kes tundsid muret Eesti teate üle taganeda inimõiguste konventsiooni osade sätete täitmisest.
|
Toomas Sildami nädalakommentaar räägib vabadustest ja õigustest eriolukorra tingimustes.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Vastukaja välisministeeriumi ametnike tehnilisele otsusele teatada Euroopa nõukogule, et kuna Eestis on eriolukord koos mitmete piirangutega ja seetõttu me sisuliselt taganeme inimõiguste konventsiooni osade punktide täitmisest näitas, kui tundlik on vabaduste ja õiguste teema ka meie aja suurimas kriisis. Jah, Eestis on alates 12.-st märtsist piiratud liikumist piir, on kinni koolid, teatrit, muuseumi ja kaubakeskused suletud haiglatesse ja vanglatesse ei lubata külastajaid üle kahe inimese ei või koguneda ja ka siis peab nende vahel olema kaks meetrit eri tühja maad. See kõik ei pruugi kokku käia inimõiguste konventsiooni mõttega ja võib-olla ka sättega. Igatahes on just siin põhjus, miks Eesti suursaadik saatis 20. märtsil Euroopa Nõukogu peasekretärile vastava teavituskirja. Tulevikku vaadates on see oluline ka võimalikele kohtuasjadele, kui need peaksid Eestist jõudma Euroopa Inimõiguste kohtusse. Eestis sellest Euroopa nõukogu teavitamisest ei räägita. Kuni väljaanne joserver kirjutas, et inimõiguste konventsiooniga tagatud õiguste piiramisest on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks teatanud inimõiguste küsitavad järgijad. Armeenia ja Moldova aga ka üllatus, üllatus Eesti ja Läti. Meie diplomaadid tegelesid samal ajal sajandi konsulaarkriisiga üle poole 1000 Eesti kodaniku jäid ju sulguvate piiridega maailmas lõksu ja nende koju aitamine oli ametnikele tähtsam kui üks tehniline küsimus suhtluse Euroopa nõukoguga. Välisministeeriumi poliitilise tasandi otsustajad olid ilmselt korraks kaotanud poliitilise lõhnataju ega selgitanud isegi otse peaministrile, mida ja miks nad teevad. Õiguskantsler Ülle Madise rahustas seepeale, et kuni säilib sõltumatu põhiseaduslikkuse järelvalve ei ole vaikiva ajastu kehtestamine ega muu põhiseaduse rikkumine lubatud. Hea teada. Nagu on positiivne lugeda ka statistikaameti pressiteade. Kavandatav inimeste liikumismustrite analüüs enne ja pärast eriolukorra kehtestamist toetub anonüümsetele andmetele ja sideoperaatorite klientide privaatsus on jätkuvalt tagatud. Statistikaamet vastas niiviisi siseminister Mart Helme sõnadele valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil, et karantiini määratud nakatunuid või nakatumise kahtlusega inimeste asukoha kontrollimiseks saab kasutada nende mobiiltelefonide positsioneerimist ja riigivõim arutab seda telekomifirmadega. Ei kõla hästi. Teeb murelikuks, sest seadus sellist lõdva randmega tehtud jälitustegevust praegu ei luba. Nii võib aru saada nendest, kes tundsid muret Eesti teate üle taganeda inimõiguste konventsiooni osade sätete täitmisest.
### Response:
Toomas Sildami nädalakommentaar räägib vabadustest ja õigustest eriolukorra tingimustes.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tallinna tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi juhtivlektor Anti Hamburg analüüsis oma doktoritöös 30 kuud korterelamut üle Eesti, mida on viimase 10 aasta jooksul riigi toetusel terviklikult renoveeritud. Uurimus selgitas, miks renoveerimise eelsed eesmärgid vähendada kütteks ja tarbevee soojendamiseks kuluvat energiat alati täiel määral ei teostunud. Üks põhjus võis doktoritöö autori sõnul tuleneda sellest, et kõrgema toetusmäära saamiseks prognoositi säästu mõnevõrra liiga optimistlikult. See optimistlikum säästu prognoosimine, mis võis tulla motivatsioonilist, saada rekonstrueerimistoetust. Ma ei saa seda nii-öelda kinnitada, et see nii oli, aga see võis sellest olla tingitud. Teine asi, mis nii-öelda öelda paistis silma, oli see, et, et meil, too hetk, kui see esimene rekonteerimistoetus oli, et meil ei olnud ka näiteks kutsete süsteemi energia tõusus spetsialistidele niivõrd tugevalt ja see tase oli suhteliselt kõikuv. Lisaks mõjutas oodatust suuremat energiakulu kütte ja vee reaalne tarbimine ning sellega seotud inimlik mugavus. See tulenes suuresti sellest, et renoveeritud korterite saab elanik ise temperatuuri reguleerida ühe kraadi võrra soojem tuba tõstab küttekulu ligikaudu 10 protsenti kahe kraadi võrra, soojem tuba aga juba umbes 20 protsenti. Doktoritöö uuris sedagi, kuidas renoveeritud kortermajade elanikud renoveerimisjärgset olukorda ise hindasid, jätkab Anti Hamburg. Ja kui me küsisime seda, et, et aga mis noh, oleks võinud olla parem, et kuidas inimene ise tunnetab elanikke, et kuidas see võiks olla siis parem siis keegi ei öelnud seda, et oleks võinud panna viis sentimeetrit soojustus rohkem juurde või oleks pannud paremad aknad, ütlesid vaat no kui juba nii palju, et oleks võinud ikkagi selle trepikoja ka ära värvida, et oleks võinud selle haljastuse ka siin maja ees ära teha, et inimesed tegelikult tunnetasid seda, et see elukeskkond muutus palju paremaks ja nad hakkavad otse vaatama sellist visuaalset või, või mingisugust igapäeva, sellist mingi pisidetaili
|
Tallinna Tehnikaülikoolis kaitsmisele tulevas doktoritöös uuriti, kui palju kortermajade renoveerimisega kütteks kuluvat energiat kokku hoitakse. Kuigi kütteenergiakulud langesid keskmiselt poole võrra, on väitekirja põhjal nii mõnigi kord renoveerimiseelsed rehkendused liiga lootustandvad.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tallinna tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi juhtivlektor Anti Hamburg analüüsis oma doktoritöös 30 kuud korterelamut üle Eesti, mida on viimase 10 aasta jooksul riigi toetusel terviklikult renoveeritud. Uurimus selgitas, miks renoveerimise eelsed eesmärgid vähendada kütteks ja tarbevee soojendamiseks kuluvat energiat alati täiel määral ei teostunud. Üks põhjus võis doktoritöö autori sõnul tuleneda sellest, et kõrgema toetusmäära saamiseks prognoositi säästu mõnevõrra liiga optimistlikult. See optimistlikum säästu prognoosimine, mis võis tulla motivatsioonilist, saada rekonstrueerimistoetust. Ma ei saa seda nii-öelda kinnitada, et see nii oli, aga see võis sellest olla tingitud. Teine asi, mis nii-öelda öelda paistis silma, oli see, et, et meil, too hetk, kui see esimene rekonteerimistoetus oli, et meil ei olnud ka näiteks kutsete süsteemi energia tõusus spetsialistidele niivõrd tugevalt ja see tase oli suhteliselt kõikuv. Lisaks mõjutas oodatust suuremat energiakulu kütte ja vee reaalne tarbimine ning sellega seotud inimlik mugavus. See tulenes suuresti sellest, et renoveeritud korterite saab elanik ise temperatuuri reguleerida ühe kraadi võrra soojem tuba tõstab küttekulu ligikaudu 10 protsenti kahe kraadi võrra, soojem tuba aga juba umbes 20 protsenti. Doktoritöö uuris sedagi, kuidas renoveeritud kortermajade elanikud renoveerimisjärgset olukorda ise hindasid, jätkab Anti Hamburg. Ja kui me küsisime seda, et, et aga mis noh, oleks võinud olla parem, et kuidas inimene ise tunnetab elanikke, et kuidas see võiks olla siis parem siis keegi ei öelnud seda, et oleks võinud panna viis sentimeetrit soojustus rohkem juurde või oleks pannud paremad aknad, ütlesid vaat no kui juba nii palju, et oleks võinud ikkagi selle trepikoja ka ära värvida, et oleks võinud selle haljastuse ka siin maja ees ära teha, et inimesed tegelikult tunnetasid seda, et see elukeskkond muutus palju paremaks ja nad hakkavad otse vaatama sellist visuaalset või, või mingisugust igapäeva, sellist mingi pisidetaili
### Response:
Tallinna Tehnikaülikoolis kaitsmisele tulevas doktoritöös uuriti, kui palju kortermajade renoveerimisega kütteks kuluvat energiat kokku hoitakse. Kuigi kütteenergiakulud langesid keskmiselt poole võrra, on väitekirja põhjal nii mõnigi kord renoveerimiseelsed rehkendused liiga lootustandvad.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Verevi järve ranna a detailplaneeringu põhifookus on rannahoonel ujulal ehk soov on luua võimalused kaasaegse supelranna väljaarendamiseks koos rannahoone, ujula ja supelranna teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamisega. Kavandatav hoone planeeritakse ajalooliselt välja kujunenud rannahoone asukohta mitme funktsionaalsena ja aastaringse kasutuse ga. Hoonealune maksimaalne pindala on planeeringu järgi veidi üle 2000 ruutmeetri, jätkab Elva abivallavanem Mikk Järv. Selle planeeringu hoonestusmaht on arvestatud selliselt, et sinna mahuks sisse noh, niisugune neljarealine siseujula pluss siis kõik muud funktsioonid, mida me sooviksime seal näha. Nii nagu vetelpääste, toitlustuskoht, tualettruumid ja muu Kas ujula osas piirdutakse ainult ujumisradadega või võiks hoones olla ka saunamaailm ja näiteks väikelaste ujutamiseks mõeldud bassein, seda otsustab tulevikus täpsemalt hoonestusõiguse võitnud omanik. See tähendab, et rannahoone ujulat ei raja vald ise oma vahenditest, vaid läbi hoonestusõiguse konkurssi otsitakse hoonete rahastaja ja haldaja. Et valla ülesandeks jääks tulevikus siis nii-öelda ujumisteenuse ostmine, et vald ise rahaliselt ehitusse ei panusta. Järv räägib, et ujula rajamine männilinna tagaks näiteks õpilastele ujumise algõpetuse võimaluse ja lapsi ei peaks enam ujumist õppima viima erinevatesse piirkondadesse, eelkõige Tartusse. Verevi järve äärde planeeritav rannahoone ujula on tekitanud inimeste hulgas aga ka küsimuse, et miks just see koht. On ju eelnevatel aastatel räägitud ujula rajamisest Arbi järve äärde, kas siis valminud spordihoone kõrvale või nii-öelda järve vastaskaldale. Abilinnapea selgitab. Esialgne koht on valminud spordihoone kõrval või küljes, et ühe hoone kompleksina, aga kui eelarveid kokku pannes ja võimalusi vaadates meil kogu mahtu nii-öelda ei olnud võimalik valmis ehitada, et vald oleks selle ujula siin ehitanud ja seetõttu nii-öelda me läksimegi täna seda teed, et vereviranda sulle võimalus nagu luua nüüd see teine koht, mis siin Arbi järve vastaskaldal niielda spordihoone poolt vaadates läbi käinud on sotsiaalmeedias ka, et noh, täna on ikkagi tegemist erakinnistuga, mille omanik ujulast ei ole täna tema, ütleme siis huvitatud või tema kavadesse ei ole, et sinna see ujula tekitada. Alates tänasest on Verevi järve rannaala detailplaneering ka avalikul väljapanekul. Avalik arutelu toimub novembri alguses.
|
Augustis võttis Elva vallavolikogu vastu Verevi järve rannaala detailplaneeringu. Detailplaneeringu järgi peaks rannaalale kerkima rannahoone koos ujulaga. Seda viimast on männilinna elanikud aastaid oodanud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Verevi järve ranna a detailplaneeringu põhifookus on rannahoonel ujulal ehk soov on luua võimalused kaasaegse supelranna väljaarendamiseks koos rannahoone, ujula ja supelranna teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamisega. Kavandatav hoone planeeritakse ajalooliselt välja kujunenud rannahoone asukohta mitme funktsionaalsena ja aastaringse kasutuse ga. Hoonealune maksimaalne pindala on planeeringu järgi veidi üle 2000 ruutmeetri, jätkab Elva abivallavanem Mikk Järv. Selle planeeringu hoonestusmaht on arvestatud selliselt, et sinna mahuks sisse noh, niisugune neljarealine siseujula pluss siis kõik muud funktsioonid, mida me sooviksime seal näha. Nii nagu vetelpääste, toitlustuskoht, tualettruumid ja muu Kas ujula osas piirdutakse ainult ujumisradadega või võiks hoones olla ka saunamaailm ja näiteks väikelaste ujutamiseks mõeldud bassein, seda otsustab tulevikus täpsemalt hoonestusõiguse võitnud omanik. See tähendab, et rannahoone ujulat ei raja vald ise oma vahenditest, vaid läbi hoonestusõiguse konkurssi otsitakse hoonete rahastaja ja haldaja. Et valla ülesandeks jääks tulevikus siis nii-öelda ujumisteenuse ostmine, et vald ise rahaliselt ehitusse ei panusta. Järv räägib, et ujula rajamine männilinna tagaks näiteks õpilastele ujumise algõpetuse võimaluse ja lapsi ei peaks enam ujumist õppima viima erinevatesse piirkondadesse, eelkõige Tartusse. Verevi järve äärde planeeritav rannahoone ujula on tekitanud inimeste hulgas aga ka küsimuse, et miks just see koht. On ju eelnevatel aastatel räägitud ujula rajamisest Arbi järve äärde, kas siis valminud spordihoone kõrvale või nii-öelda järve vastaskaldale. Abilinnapea selgitab. Esialgne koht on valminud spordihoone kõrval või küljes, et ühe hoone kompleksina, aga kui eelarveid kokku pannes ja võimalusi vaadates meil kogu mahtu nii-öelda ei olnud võimalik valmis ehitada, et vald oleks selle ujula siin ehitanud ja seetõttu nii-öelda me läksimegi täna seda teed, et vereviranda sulle võimalus nagu luua nüüd see teine koht, mis siin Arbi järve vastaskaldal niielda spordihoone poolt vaadates läbi käinud on sotsiaalmeedias ka, et noh, täna on ikkagi tegemist erakinnistuga, mille omanik ujulast ei ole täna tema, ütleme siis huvitatud või tema kavadesse ei ole, et sinna see ujula tekitada. Alates tänasest on Verevi järve rannaala detailplaneering ka avalikul väljapanekul. Avalik arutelu toimub novembri alguses.
### Response:
Augustis võttis Elva vallavolikogu vastu Verevi järve rannaala detailplaneeringu. Detailplaneeringu järgi peaks rannaalale kerkima rannahoone koos ujulaga. Seda viimast on männilinna elanikud aastaid oodanud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Sisekaitseakadeemia on üks haridusasutustest, kus eriolukord on muutnud nii kooli sisseastumise ajakava kui ka viisi. Kui näiteks tavaolukorras saaksid esimesed kandidaadid, keda praeguseks üle 300 sisekaitseakadeemiasse sisse astuda aprillis, siis sel aastal on katsete esimene voor edasi lükatud mai ja juunikuusse ütleb akadeemia rektor Marek link. Eriolukorra tõttu on muutunud ka sisseastumise viis. Näiteks ei saa kehalisi katseid esimeses voorus sooritada akadeemias kohapeal, vaid katsed viiakse läbi neljas erinevas Eesti paigas, räägib Marek Klink. Ehk korraldame neid üle Eesti, jälgida siis kõiki terviseohutuse nõudeid, et maksimaalselt 10 inimest ja kahe meetri distants oleks sellega tagatud. Keeletestid toimuvad elektrooniliselt ja ka kutsesobivusvestlus toimub seekord siis videosilla kaudu. Sisekaitseakadeemia teine nii-öelda sisseastumise voor toimub sel aastal juulikuus, mida lingi sõnul loodetakse korraldada nii nagu tavaliselt ka Tartu kutsehariduskeskus on pidanud kooli sisseastumist sel aastal muutma näiteks esimesed vestlused kandidaatidega, mis muidu oleksid pidanud toimuma aprillis, on edasi lükatud augustisse. Samuti tuleb dokumente esitada ainult elektrooniliselt. See, et kooli kohapeale praegu pabereid tuua ei saa, on omakorda mõju avaldanud ka kooli kandideerijate tearvule, ütleb Tartu kutsehariduskeskuse tugikeskuse juht Liine Maasikas. Kui sellel aastal on veebruari algusest nüüd kuni tänaseni tehtud e-keskkonnas 347 avaldust, siis eelmisel aastal sama perioodiga tehti neid 527 ehk et 180 avaldust on meil nüüd vähem tehtud ja eks need ongi need avaldused, mida oleks muidu tehtud kohapeal. Maasikas lisab, et vestlust edasilükkamine augustisse on tekitanud nii mõneski sisseastujas ka pettumust. Eelkõige käib jutt neist, kes kandideerivad populaarsetel erialadel nagu infotehnoloogia, kokandus ja autotehnik. Ja mõni on lausa korduvalt helistanud ja küsinud, et mis nüüd saab, et ma ei saanudki aprillikuus vestelda, et varasemalt oli neil niimoodi, et kui õpilane kandideeris mingisugusele erialale kevadel, siis ta sai juba aprilli lõpupoole ära vestelda. Ta sai kindluse. Ta on saanud kooli sisse, tal on eriala olemas ja ta sai rahus oma üheksandat klassi lõpetama jääda. Aga sellel aastal siis kahjuks tõesti need kevadised vestlused, mis annaksid südamerahu terveks suveks ja sügiseks, need on kõik lükatud augusti algusesse.
|
Nii mõnigi kutse- ja rakenduskõrgharidust pakkuv õppeasutus on pidanud eriolukorra tõttu muutma nii kooli sisseastumise ajakava kui ka viisi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Sisekaitseakadeemia on üks haridusasutustest, kus eriolukord on muutnud nii kooli sisseastumise ajakava kui ka viisi. Kui näiteks tavaolukorras saaksid esimesed kandidaadid, keda praeguseks üle 300 sisekaitseakadeemiasse sisse astuda aprillis, siis sel aastal on katsete esimene voor edasi lükatud mai ja juunikuusse ütleb akadeemia rektor Marek link. Eriolukorra tõttu on muutunud ka sisseastumise viis. Näiteks ei saa kehalisi katseid esimeses voorus sooritada akadeemias kohapeal, vaid katsed viiakse läbi neljas erinevas Eesti paigas, räägib Marek Klink. Ehk korraldame neid üle Eesti, jälgida siis kõiki terviseohutuse nõudeid, et maksimaalselt 10 inimest ja kahe meetri distants oleks sellega tagatud. Keeletestid toimuvad elektrooniliselt ja ka kutsesobivusvestlus toimub seekord siis videosilla kaudu. Sisekaitseakadeemia teine nii-öelda sisseastumise voor toimub sel aastal juulikuus, mida lingi sõnul loodetakse korraldada nii nagu tavaliselt ka Tartu kutsehariduskeskus on pidanud kooli sisseastumist sel aastal muutma näiteks esimesed vestlused kandidaatidega, mis muidu oleksid pidanud toimuma aprillis, on edasi lükatud augustisse. Samuti tuleb dokumente esitada ainult elektrooniliselt. See, et kooli kohapeale praegu pabereid tuua ei saa, on omakorda mõju avaldanud ka kooli kandideerijate tearvule, ütleb Tartu kutsehariduskeskuse tugikeskuse juht Liine Maasikas. Kui sellel aastal on veebruari algusest nüüd kuni tänaseni tehtud e-keskkonnas 347 avaldust, siis eelmisel aastal sama perioodiga tehti neid 527 ehk et 180 avaldust on meil nüüd vähem tehtud ja eks need ongi need avaldused, mida oleks muidu tehtud kohapeal. Maasikas lisab, et vestlust edasilükkamine augustisse on tekitanud nii mõneski sisseastujas ka pettumust. Eelkõige käib jutt neist, kes kandideerivad populaarsetel erialadel nagu infotehnoloogia, kokandus ja autotehnik. Ja mõni on lausa korduvalt helistanud ja küsinud, et mis nüüd saab, et ma ei saanudki aprillikuus vestelda, et varasemalt oli neil niimoodi, et kui õpilane kandideeris mingisugusele erialale kevadel, siis ta sai juba aprilli lõpupoole ära vestelda. Ta sai kindluse. Ta on saanud kooli sisse, tal on eriala olemas ja ta sai rahus oma üheksandat klassi lõpetama jääda. Aga sellel aastal siis kahjuks tõesti need kevadised vestlused, mis annaksid südamerahu terveks suveks ja sügiseks, need on kõik lükatud augusti algusesse.
### Response:
Nii mõnigi kutse- ja rakenduskõrgharidust pakkuv õppeasutus on pidanud eriolukorra tõttu muutma nii kooli sisseastumise ajakava kui ka viisi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Miks te otsustasite vahetada Tartu Ülikooli sisekaitseakadeemia vastu? Ma olen olnud Narvas väga pikka aega üle 15 aasta ja mõned asjad hakkasid korduma, ma pidin kogu aeg endale ise uusi eesmärke seadma, et tunda, et mind on vaja ja et ma teen õiget tööd ja Narva kolled on täiskasvanuks saanud, ta saab suurepäraselt ise hakkama, et ma lihtsalt otsisin midagi uut ja huvitavat. Ja päris põnev tunne on saada mehe amet täpselt naistepäeva eel. Milliseks peaks sisekaitseakadeemia teie juhtimise all saama? Kõigepealt ma olen üsna ettevaatlik midagi suurt ütlema, sellepärast et ma tahaks väga rääkida oma uute kolleegidega, kuulata ära neid ka mõned asjad siiski. Sisekaitseakadeemia on eelkõige rakenduskõrgkool siseturvalisuse spetsialistide ettevalmistamiseks, nii et neile inimestele tuleb anda head kutseharidust ja head rakenduskõrgharidust. Kõik me eeldame, et politseinik seisaks sirge seljaga, oleks füüsiliselt tugev, hea tervise juures, aga me eeldame ka, et ta oskaks väga hästi suhelda, et oskaks mitut keelt. Kindlasti see, et ta mitte ainult ei karistajaks, vaid suudaks teha ka ennetustööd, et just areneva kõrghariduse ja muutuva maailmavõttes tuleks vaadata sisekaitseakadeemia õppekavadele sisse. Ja teisalt me teame, et sisekaitseakadeemia asub, see loetelu on neli geograafilist kohta, mille vahel peavad õppejõud sõitma, et vahest on siiski mõistlik sisekaitseakadeemiat vähematesse kohtadesse koonduda, see on kindlasti ka uue juhi ees suur väljakutse. Kas see ühine koht võiks olla Narva linn näiteks? Selle seose otsimine, et mina olen kaua aega Narvas töötanud, et sisekaitseakadeemia võiks olla Narvas selline seos kerge tekkima, aga ei vasta kuidagimoodi tõele. See on siiski poliitiline otsus, kus peaks sisekaitseakadeemia asuma. Täna räägitakse siiski ju pigem koondumisest Tallinnasse ja selle ümber.
|
Sisekaitseakadeemia rektorina asub aprillist tööle seni Tartu Ülikooli Narva Kolledžit juhtinud Katri Raik.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Miks te otsustasite vahetada Tartu Ülikooli sisekaitseakadeemia vastu? Ma olen olnud Narvas väga pikka aega üle 15 aasta ja mõned asjad hakkasid korduma, ma pidin kogu aeg endale ise uusi eesmärke seadma, et tunda, et mind on vaja ja et ma teen õiget tööd ja Narva kolled on täiskasvanuks saanud, ta saab suurepäraselt ise hakkama, et ma lihtsalt otsisin midagi uut ja huvitavat. Ja päris põnev tunne on saada mehe amet täpselt naistepäeva eel. Milliseks peaks sisekaitseakadeemia teie juhtimise all saama? Kõigepealt ma olen üsna ettevaatlik midagi suurt ütlema, sellepärast et ma tahaks väga rääkida oma uute kolleegidega, kuulata ära neid ka mõned asjad siiski. Sisekaitseakadeemia on eelkõige rakenduskõrgkool siseturvalisuse spetsialistide ettevalmistamiseks, nii et neile inimestele tuleb anda head kutseharidust ja head rakenduskõrgharidust. Kõik me eeldame, et politseinik seisaks sirge seljaga, oleks füüsiliselt tugev, hea tervise juures, aga me eeldame ka, et ta oskaks väga hästi suhelda, et oskaks mitut keelt. Kindlasti see, et ta mitte ainult ei karistajaks, vaid suudaks teha ka ennetustööd, et just areneva kõrghariduse ja muutuva maailmavõttes tuleks vaadata sisekaitseakadeemia õppekavadele sisse. Ja teisalt me teame, et sisekaitseakadeemia asub, see loetelu on neli geograafilist kohta, mille vahel peavad õppejõud sõitma, et vahest on siiski mõistlik sisekaitseakadeemiat vähematesse kohtadesse koonduda, see on kindlasti ka uue juhi ees suur väljakutse. Kas see ühine koht võiks olla Narva linn näiteks? Selle seose otsimine, et mina olen kaua aega Narvas töötanud, et sisekaitseakadeemia võiks olla Narvas selline seos kerge tekkima, aga ei vasta kuidagimoodi tõele. See on siiski poliitiline otsus, kus peaks sisekaitseakadeemia asuma. Täna räägitakse siiski ju pigem koondumisest Tallinnasse ja selle ümber.
### Response:
Sisekaitseakadeemia rektorina asub aprillist tööle seni Tartu Ülikooli Narva Kolledžit juhtinud Katri Raik.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nagu teada, kutsus valimised võitnud Reformierakond valitsus kõnelustele sotsiaaldemokraatliku erakonna Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eesti vabaerakonna esindajad. Täna olid päevakorras töökorralduslikud, küsimused ei oldud koos väga kaua. Reformierakonna esimees Taavi Rõivas Üks asi, millest mulle tundub, et me jõudsime üsna kiiresti üksmeelel, on see, et kui alustada kõnelusi nelja erakonnaga kahe kolmandikuga parlamendist, kes on siin laua taga esindatud ja neljaks aastaks siis on põhjust olla ambitsioonikas, on põhjust veel enne, kui me läheme valdkondade juurde sõnastada ühiselt ja igaüks välja pakkuda, siis kõige olulisemad, kas probleemid või väljakutsed, ükskõik kuidas keegi ütleb, mis Eesti ees seisavad ja, ja ikkagi sihtida kõrgele selles mõttes, et seada eesmärgiks nii reformide elluviimist kui ka vajadusel põhimõttelisi muudatusi ühes või teises eluvaldkonnas. Isamaa Res Publica liidu esimees Urmas Reinsalu täiendab. Me ühiselt väljendasime seda, et see valitsus peab olema tugev ja teovõimeline, tal peab olema agenda, et suuta ka positiivseid muutusi ühiskonnas reforme läbi viia. Ja selleks on väga oluline partnerite vahel paika panna see ühine arusaam, millised on need kesksed probleemid, et me ühiselt möönaksime, et need sõnastused probleemidele on, on sellised, et on võimalik ka välja leida ühisosa nende lahendamiseks. Ning sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser Me täna tõepoolest veel ei jõudnud selleni, et kas minna kindlalt edasi või teha natuke teisiti, aga selge on, et, et Eesti ühiskonnas on teatud põhimõtteliste reformide järele tellimus ja seetõttu selline lähenemine, et alustada nii-öelda suurte probleemide defineerimisest ja püüda siis leida ühisosa, üritada leida ühisosa, et kuidas need suured probleemid ikkagi lahendada või vähemalt neid leevendada. Et see oleks päris hea viis, kuidas selle koalitsioonileppe sünnini võiks jõuda. Ütleme niimoodi, et eeldusi kindlasti on, et, et rääkida, et üritada ühisosa leida. Täna oli päris kirglik mõttevahetus, kohati sündsuse piires, t ei väljunud, ma usun, et nii läheb ka edasi. Ja vabaerakonna juht Andres Herkel. Täna ei ole mingisugust põhjust siin taganeda edasiminekust ükski nendest olulistest probleemidest, mida me kogu aeg oleme väljendanud, ei ole kuhugi toolide vahele kukkunud, et pigem toimub siit edasi teemade täpsustamine. Ja eks täpsemalt saab ikkagi anda hinnanguid siis, kui me sisuliste probleemide lahkamise juurde läheb. Tõsisem ja sisulisem töö läheb lahti homsest. Taavi Rõivas toonitas, et partnerid on võrdsed ja keegi ei ole vähem tähtsam kui teine.
|
Algasid kõnelused valitsuse moodustamiseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nagu teada, kutsus valimised võitnud Reformierakond valitsus kõnelustele sotsiaaldemokraatliku erakonna Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eesti vabaerakonna esindajad. Täna olid päevakorras töökorralduslikud, küsimused ei oldud koos väga kaua. Reformierakonna esimees Taavi Rõivas Üks asi, millest mulle tundub, et me jõudsime üsna kiiresti üksmeelel, on see, et kui alustada kõnelusi nelja erakonnaga kahe kolmandikuga parlamendist, kes on siin laua taga esindatud ja neljaks aastaks siis on põhjust olla ambitsioonikas, on põhjust veel enne, kui me läheme valdkondade juurde sõnastada ühiselt ja igaüks välja pakkuda, siis kõige olulisemad, kas probleemid või väljakutsed, ükskõik kuidas keegi ütleb, mis Eesti ees seisavad ja, ja ikkagi sihtida kõrgele selles mõttes, et seada eesmärgiks nii reformide elluviimist kui ka vajadusel põhimõttelisi muudatusi ühes või teises eluvaldkonnas. Isamaa Res Publica liidu esimees Urmas Reinsalu täiendab. Me ühiselt väljendasime seda, et see valitsus peab olema tugev ja teovõimeline, tal peab olema agenda, et suuta ka positiivseid muutusi ühiskonnas reforme läbi viia. Ja selleks on väga oluline partnerite vahel paika panna see ühine arusaam, millised on need kesksed probleemid, et me ühiselt möönaksime, et need sõnastused probleemidele on, on sellised, et on võimalik ka välja leida ühisosa nende lahendamiseks. Ning sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser Me täna tõepoolest veel ei jõudnud selleni, et kas minna kindlalt edasi või teha natuke teisiti, aga selge on, et, et Eesti ühiskonnas on teatud põhimõtteliste reformide järele tellimus ja seetõttu selline lähenemine, et alustada nii-öelda suurte probleemide defineerimisest ja püüda siis leida ühisosa, üritada leida ühisosa, et kuidas need suured probleemid ikkagi lahendada või vähemalt neid leevendada. Et see oleks päris hea viis, kuidas selle koalitsioonileppe sünnini võiks jõuda. Ütleme niimoodi, et eeldusi kindlasti on, et, et rääkida, et üritada ühisosa leida. Täna oli päris kirglik mõttevahetus, kohati sündsuse piires, t ei väljunud, ma usun, et nii läheb ka edasi. Ja vabaerakonna juht Andres Herkel. Täna ei ole mingisugust põhjust siin taganeda edasiminekust ükski nendest olulistest probleemidest, mida me kogu aeg oleme väljendanud, ei ole kuhugi toolide vahele kukkunud, et pigem toimub siit edasi teemade täpsustamine. Ja eks täpsemalt saab ikkagi anda hinnanguid siis, kui me sisuliste probleemide lahkamise juurde läheb. Tõsisem ja sisulisem töö läheb lahti homsest. Taavi Rõivas toonitas, et partnerid on võrdsed ja keegi ei ole vähem tähtsam kui teine.
### Response:
Algasid kõnelused valitsuse moodustamiseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna Läti valitsus seda arutas ja põhimõtteliselt asus seisukohale, et nii-öelda erandid sellest kokkulepitud 16 nakatunu osas balti niiöelda riikide sees Läti ei pea asjakohaseks teha, küll aga me andsime ülesande eile terviseekspertidele analüüsida, et kas neid nii-öelda üldkriteeriumid oleks võimalik siis disainida, et kogu seda balti mullimudelit ümber vaadata. Kui õnnestub jõuda kolme balti riigi valitsusi rahuldavale võimalikule balti mulli mudeli muutusele, siis on võimalik, et ei tule karantiini nõuet Läti liikumisel. Kui seda muudatust ei tule, siis me peame eeldama, et kui me liigume üle, siis selle 16 näidiku, siis Läti kehtestab karantiini põhimõtte. Inimesed saavad ikka Lätis käia edasi tagasi, aga noh, Läti eeldab siis, et inimesed on kahenädalases karantiinis. See tähendab seda, et inimene, kes on võtnud endale näiteks nädalavahetuseks hotellipiletid riiga juhul kui valitsus reedel otsustab, et Eestist tulijad peavad jääma karantiini, siis see sisuliselt tähendabki, et kui eestlane sõidab autoga üle piiri läheb riiga, siis ta peaks kaks nädalat istuma selles hotellitoas. Üldine kahenädalane põhimõte eeldatavasti hakkaks kehtima, sellel on kaks siis eeldust, et see nii oleks, et esimene eeldus on see, et Meil tõesti on Eestis reedeks üle vastava sihttaseme, on liikunud viiruse nakatumine ja noh, me praegu oleme seal nii-öelda nibin-nabin seal serva peal ja teine loogika on, et ekspertidel ei õnnestu leida mingisugust muud töötavat lahendust, aga, aga kahtlemata seda praeguste oludes kõiki kolme riiki rahuldaval moel teha on keerukas. Kas see tähendab ka seda, et välisministeerium soovitab kindlasti jälgida viirusenäitaja numbreid, jälgida uudiseid ja igaks juhuks mitte planeerida alates laupäevast Läti sõite? Kohe, kui meil tekib täiendavat informatsiooni võimalike piirangute kohta, mida Läti kohaldab siis me anname koheselt teada teoreetiline ja, ja ka suure praktilise tõenäosusega võib tekkida olukord, kus Läti siis inimestele, kes Lätti lähevad, selle kahe nädala karantiini nõuet kehtestab, kindlasti see toob kaasa ka oma tagasilöögi, mis puudutab Läti turiste Eestisse. Mis saab Leedu kodanikest, kes tulevad Eestisse, et kuna ka Leedu vastav number oli siis eilsetel andmetel 16,8 et kas me nõuame siis ka leedulastelt, kes tulevad Eestisse, et Nad kas teevad testipiiril või nad jäävad vabatahtliku isolatsiooni? Seda hakkab Eesti valitsus homme arutama, minu lähtekoht ka eile nendel kolme riigi vahel läbirääkimistel oli, et ma arvan, et see balti mulli mudel, et seda maksimaalselt me peaksime kolm riiki pingutama, et säilitada, sest ees seisavad rahvusvahelise liikumise mõttes väga rasked ajad. Minu ettepanek tegelikult eile oligi, et balti mulli sees meil võiks olla see nii-öelda päästik, mille puhul käivitub karantiini nõue pikema aja loogika kui, kui teiste riikide puhul. Ma loodan, et terviseekspertide konsultatsioonides õnnestub leida mingisugune mudel, mis seda liikumist võimaldaks. Aga noh, eeldus on tõepoolest see, et kui, kui seda õnnestu teha, siis siis hakkavad nüüd karantiininõuded maksma ja siis me peame ka Eestis otsustama, et kas siis me hakkame kohaldama ka Leedu puhul karantiini nõuet. Kas see sisuliselt tähendab ka piirikontrolli taastamist? Ei piirikontrolli osas Eestis meil ei ole otsust vastu võetud, meil on ikkagi piirikontroll väljaspoolt Schengeni tulijatele. Täna oli ka ametkondade vaheline konsultatsioon, mis puudutas Soome. Ka seal on tegelikult päris selge niisugune määramatuse moment, et see kindlasti sunnib meid ka vaatama laiemalt oma liikumispoliitikat üle. Reedel toimub siis Euroopa Liidu terviseministrite nõupidamine, kus see teema tuleb jutuks. Meie huvi on, et maksimaalselt meid ümbritsevas regioonis, meie inimestel nii-öelda Eestit väljapoole säiliks liikumisvabadus eriti neid riike silmas pidades, kus noh, viiruse levik on suhteliselt madalam kui Eestis.
|
Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on oht, et Läti kehtestab Eesti elanikele karantiininõude. Kui Eesti koroonanäitajad ei lähe alla, kas see tähendab, et juba sel nädalavahetusel Eestist Lätti sõita ei saa? Küsimust arutasid ka kolme riigi välisministrid.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna Läti valitsus seda arutas ja põhimõtteliselt asus seisukohale, et nii-öelda erandid sellest kokkulepitud 16 nakatunu osas balti niiöelda riikide sees Läti ei pea asjakohaseks teha, küll aga me andsime ülesande eile terviseekspertidele analüüsida, et kas neid nii-öelda üldkriteeriumid oleks võimalik siis disainida, et kogu seda balti mullimudelit ümber vaadata. Kui õnnestub jõuda kolme balti riigi valitsusi rahuldavale võimalikule balti mulli mudeli muutusele, siis on võimalik, et ei tule karantiini nõuet Läti liikumisel. Kui seda muudatust ei tule, siis me peame eeldama, et kui me liigume üle, siis selle 16 näidiku, siis Läti kehtestab karantiini põhimõtte. Inimesed saavad ikka Lätis käia edasi tagasi, aga noh, Läti eeldab siis, et inimesed on kahenädalases karantiinis. See tähendab seda, et inimene, kes on võtnud endale näiteks nädalavahetuseks hotellipiletid riiga juhul kui valitsus reedel otsustab, et Eestist tulijad peavad jääma karantiini, siis see sisuliselt tähendabki, et kui eestlane sõidab autoga üle piiri läheb riiga, siis ta peaks kaks nädalat istuma selles hotellitoas. Üldine kahenädalane põhimõte eeldatavasti hakkaks kehtima, sellel on kaks siis eeldust, et see nii oleks, et esimene eeldus on see, et Meil tõesti on Eestis reedeks üle vastava sihttaseme, on liikunud viiruse nakatumine ja noh, me praegu oleme seal nii-öelda nibin-nabin seal serva peal ja teine loogika on, et ekspertidel ei õnnestu leida mingisugust muud töötavat lahendust, aga, aga kahtlemata seda praeguste oludes kõiki kolme riiki rahuldaval moel teha on keerukas. Kas see tähendab ka seda, et välisministeerium soovitab kindlasti jälgida viirusenäitaja numbreid, jälgida uudiseid ja igaks juhuks mitte planeerida alates laupäevast Läti sõite? Kohe, kui meil tekib täiendavat informatsiooni võimalike piirangute kohta, mida Läti kohaldab siis me anname koheselt teada teoreetiline ja, ja ka suure praktilise tõenäosusega võib tekkida olukord, kus Läti siis inimestele, kes Lätti lähevad, selle kahe nädala karantiini nõuet kehtestab, kindlasti see toob kaasa ka oma tagasilöögi, mis puudutab Läti turiste Eestisse. Mis saab Leedu kodanikest, kes tulevad Eestisse, et kuna ka Leedu vastav number oli siis eilsetel andmetel 16,8 et kas me nõuame siis ka leedulastelt, kes tulevad Eestisse, et Nad kas teevad testipiiril või nad jäävad vabatahtliku isolatsiooni? Seda hakkab Eesti valitsus homme arutama, minu lähtekoht ka eile nendel kolme riigi vahel läbirääkimistel oli, et ma arvan, et see balti mulli mudel, et seda maksimaalselt me peaksime kolm riiki pingutama, et säilitada, sest ees seisavad rahvusvahelise liikumise mõttes väga rasked ajad. Minu ettepanek tegelikult eile oligi, et balti mulli sees meil võiks olla see nii-öelda päästik, mille puhul käivitub karantiini nõue pikema aja loogika kui, kui teiste riikide puhul. Ma loodan, et terviseekspertide konsultatsioonides õnnestub leida mingisugune mudel, mis seda liikumist võimaldaks. Aga noh, eeldus on tõepoolest see, et kui, kui seda õnnestu teha, siis siis hakkavad nüüd karantiininõuded maksma ja siis me peame ka Eestis otsustama, et kas siis me hakkame kohaldama ka Leedu puhul karantiini nõuet. Kas see sisuliselt tähendab ka piirikontrolli taastamist? Ei piirikontrolli osas Eestis meil ei ole otsust vastu võetud, meil on ikkagi piirikontroll väljaspoolt Schengeni tulijatele. Täna oli ka ametkondade vaheline konsultatsioon, mis puudutas Soome. Ka seal on tegelikult päris selge niisugune määramatuse moment, et see kindlasti sunnib meid ka vaatama laiemalt oma liikumispoliitikat üle. Reedel toimub siis Euroopa Liidu terviseministrite nõupidamine, kus see teema tuleb jutuks. Meie huvi on, et maksimaalselt meid ümbritsevas regioonis, meie inimestel nii-öelda Eestit väljapoole säiliks liikumisvabadus eriti neid riike silmas pidades, kus noh, viiruse levik on suhteliselt madalam kui Eestis.
### Response:
Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on oht, et Läti kehtestab Eesti elanikele karantiininõude. Kui Eesti koroonanäitajad ei lähe alla, kas see tähendab, et juba sel nädalavahetusel Eestist Lätti sõita ei saa? Küsimust arutasid ka kolme riigi välisministrid.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Lääneriigid ei tohi Ukrainat relvadega toetades auru kaotada, panused on selleks liiga kõrged. Nii ütles USA kaitseminister Loidastin, kelle sõnul on sõda jõudnud pöördelise hetkeni. Ukraina asekaitseminister märkis aga eile, et vaatamata lubadustele on saadud vaid 10 protsenti küsitud relvastusest kuid pärast eilset ligi 50 riigi kaitseministrite kohtumist konkreetseid plaane siiski ei avaldatud. Ukraina kasutab nüüd juba läbi segi uuemat läänerelvastust ja vanemaid nõukogudeaegseid süsteeme, mis ei ole tipptasemel, aga võimekus on Venemaal ja Ukrainas endiselt erinev. Samal ajal kui Venemaa pommitab Ukrainat suurtükiväega, tulistas ta ka meremaa ja õhurakettidega üle kogu riigi. Eile tabasid vene raketid Lvivi oblasti Läänes asuvate laskemoonaladu. Sellised raketid on suhteliselt väikesed, mistõttu on nende jälitamine keeruline ja vaja on vastavaid seadmeid. President VladõmerZelenskõi ütles isegi, et senised viivitused relvatarnetega ei ole õigustatud. Lääs on aga kohati ettevaatlik ja kui kallis ja moodne varustus lahinguvälja valedesse kätesse satub, pöördub see ju nende endi vastu. Rootsi riigikaitse kolledži sõjatehnoloogia õppejõud Rein Pella selgitab, et sõjas on põhiraskus just suurtükiväel. Miinid ja tankitõrje robotid peatavad vaenlase, aga võidelda tuleb suurtükiväega. Ella toob ka näite. Ukraina tulistas päevas viis kuni 6000 suurtükimürsuku, Venemaa aga umbes 60000 mürsku. On ka väga oluline, et ladudes oleks laskemoona nii vene kui ka lääne kaliibriga. NATO liitlased on viimasel ajal tarninud Ukrainale üha kaugemaid ja arenenumaid ja ka täpsemaid õhutõrjesüsteeme ja raskerelvi. NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas, et kui ka kohe praegu alustada üleminekut nõukogudeaegsetelt relvadelt moodsamatele NATO relvadele, kulub aega, kuni ukrainlased on valmis nendega opereerima. Pärast Venemaa sissetungi on Ukraina saanud miljardite dollarite väärtuses relvi ja sõjavarustust. 28-l riigilt. Relvade hulka kuuluvad suurtükid, õhu ja tankitõrjerelvad, soomusmasinad, luure ja ründedroonid, helikopterid, käsirelvad, laskemoon ja soomusvestid. Eelmisel nädalal teatas ühendkuningriik, et annab Ukrainale M 270 mitmekordse raketisüsteemi, mis suudab tabada sihtmärke kuni 80 kilomeetri kaugusel. Briti kaitseminister Ben Vales ütles, et Venemaa taktika muutudes peab muutuma ka toetus Ukrainale.
|
Kolmapäeval Brüsselis toimunud Ukrainat toetavate riikide esindajate kohtumiselt jäi kõlama üleskutse tarnida Ukrainale kiiresti raskerelvi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Lääneriigid ei tohi Ukrainat relvadega toetades auru kaotada, panused on selleks liiga kõrged. Nii ütles USA kaitseminister Loidastin, kelle sõnul on sõda jõudnud pöördelise hetkeni. Ukraina asekaitseminister märkis aga eile, et vaatamata lubadustele on saadud vaid 10 protsenti küsitud relvastusest kuid pärast eilset ligi 50 riigi kaitseministrite kohtumist konkreetseid plaane siiski ei avaldatud. Ukraina kasutab nüüd juba läbi segi uuemat läänerelvastust ja vanemaid nõukogudeaegseid süsteeme, mis ei ole tipptasemel, aga võimekus on Venemaal ja Ukrainas endiselt erinev. Samal ajal kui Venemaa pommitab Ukrainat suurtükiväega, tulistas ta ka meremaa ja õhurakettidega üle kogu riigi. Eile tabasid vene raketid Lvivi oblasti Läänes asuvate laskemoonaladu. Sellised raketid on suhteliselt väikesed, mistõttu on nende jälitamine keeruline ja vaja on vastavaid seadmeid. President VladõmerZelenskõi ütles isegi, et senised viivitused relvatarnetega ei ole õigustatud. Lääs on aga kohati ettevaatlik ja kui kallis ja moodne varustus lahinguvälja valedesse kätesse satub, pöördub see ju nende endi vastu. Rootsi riigikaitse kolledži sõjatehnoloogia õppejõud Rein Pella selgitab, et sõjas on põhiraskus just suurtükiväel. Miinid ja tankitõrje robotid peatavad vaenlase, aga võidelda tuleb suurtükiväega. Ella toob ka näite. Ukraina tulistas päevas viis kuni 6000 suurtükimürsuku, Venemaa aga umbes 60000 mürsku. On ka väga oluline, et ladudes oleks laskemoona nii vene kui ka lääne kaliibriga. NATO liitlased on viimasel ajal tarninud Ukrainale üha kaugemaid ja arenenumaid ja ka täpsemaid õhutõrjesüsteeme ja raskerelvi. NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas, et kui ka kohe praegu alustada üleminekut nõukogudeaegsetelt relvadelt moodsamatele NATO relvadele, kulub aega, kuni ukrainlased on valmis nendega opereerima. Pärast Venemaa sissetungi on Ukraina saanud miljardite dollarite väärtuses relvi ja sõjavarustust. 28-l riigilt. Relvade hulka kuuluvad suurtükid, õhu ja tankitõrjerelvad, soomusmasinad, luure ja ründedroonid, helikopterid, käsirelvad, laskemoon ja soomusvestid. Eelmisel nädalal teatas ühendkuningriik, et annab Ukrainale M 270 mitmekordse raketisüsteemi, mis suudab tabada sihtmärke kuni 80 kilomeetri kaugusel. Briti kaitseminister Ben Vales ütles, et Venemaa taktika muutudes peab muutuma ka toetus Ukrainale.
### Response:
Kolmapäeval Brüsselis toimunud Ukrainat toetavate riikide esindajate kohtumiselt jäi kõlama üleskutse tarnida Ukrainale kiiresti raskerelvi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Osaühingu viimne tee matusebüroo süüdanud ja krematooriumis laipu pildistanud Edgar Põldsam. Selle eest lisandus talle veel laiba rüvetamise paragrahv peab kaheks aastaks vangi minema. Temalt süütamise tellinud Silver Sarapikule mõisteti samuti kahe aastane vangistus, millest kohe tuleb ära kanda neli kuud. Süütamine toimus mullu augustis ja kohtuotsuse järgi peavad Põltsamaarapik rohkem kui 42000 euro suuruse kahjusumma osaühingule viimne tee kahe peale hüvitama. Põldsam peeti mullu 28. oktoobril kinni, nii on tal mõistetud karistuse kanda veel vaid aasta. Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe. Kuigi mõlemad süüdistatavad tunnistasid oma süüd juba kohtueelsel uurimisel, siis kokkulepe jäi sõlmimata puhtalt selle tõttu, et üks süüdistatav ei nõustunud kannatanu tsiviilhagiga. Süüdistatav arvas, et tsiviilhagi on tõendamata ja see oli see põhjus, miks asi läks üldmenetlusse. Lühem menetlus on kindlasti kannatanu huvides, et ei pea seda kõike uuesti siin kohtusaalis läbi elama täna kohtusaalis siis mõlemad avaldasid, et nad on nõus tegelikult kahjusummaga, mis kannatanu nõuab ja nõustavad tsiviilhagi väljamõistmisega. Ja sellest tulenevalt olid meil täna kokkuleppe läbirääkimised ja me saime karistusosas kokkuleppele ja nagu näha, kohus ka nõustus. Sellega tuleb tunnistada, et vahiall olev Edgar Põlds meil on tervisega probleeme olnud mõnevõrra jah, et kindlasti ka see oli üks asjaolu.
|
Pärnu maakohus kinnitas kokkuleppe, millega mõistis karistused nii matusebüroo süütajale kui ka temalt selle teo tellinud mehele.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Osaühingu viimne tee matusebüroo süüdanud ja krematooriumis laipu pildistanud Edgar Põldsam. Selle eest lisandus talle veel laiba rüvetamise paragrahv peab kaheks aastaks vangi minema. Temalt süütamise tellinud Silver Sarapikule mõisteti samuti kahe aastane vangistus, millest kohe tuleb ära kanda neli kuud. Süütamine toimus mullu augustis ja kohtuotsuse järgi peavad Põltsamaarapik rohkem kui 42000 euro suuruse kahjusumma osaühingule viimne tee kahe peale hüvitama. Põldsam peeti mullu 28. oktoobril kinni, nii on tal mõistetud karistuse kanda veel vaid aasta. Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe. Kuigi mõlemad süüdistatavad tunnistasid oma süüd juba kohtueelsel uurimisel, siis kokkulepe jäi sõlmimata puhtalt selle tõttu, et üks süüdistatav ei nõustunud kannatanu tsiviilhagiga. Süüdistatav arvas, et tsiviilhagi on tõendamata ja see oli see põhjus, miks asi läks üldmenetlusse. Lühem menetlus on kindlasti kannatanu huvides, et ei pea seda kõike uuesti siin kohtusaalis läbi elama täna kohtusaalis siis mõlemad avaldasid, et nad on nõus tegelikult kahjusummaga, mis kannatanu nõuab ja nõustavad tsiviilhagi väljamõistmisega. Ja sellest tulenevalt olid meil täna kokkuleppe läbirääkimised ja me saime karistusosas kokkuleppele ja nagu näha, kohus ka nõustus. Sellega tuleb tunnistada, et vahiall olev Edgar Põlds meil on tervisega probleeme olnud mõnevõrra jah, et kindlasti ka see oli üks asjaolu.
### Response:
Pärnu maakohus kinnitas kokkuleppe, millega mõistis karistused nii matusebüroo süütajale kui ka temalt selle teo tellinud mehele.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Läinud aastal hindas Tallinn, et uue haigla rajamine maksab kuni 520 miljonit eurot. Kui palju maksab see tegelikult ei oska Ukraina sõja valguses keegi öelda, ehkki projekteerimine juba käib ja sel aastal kulub haiglale 16 miljonit, järgmisel aastal umbes 45 miljonit eurot, pole veel selge ka see, kust kogu vajaminev raha tuleb. Teada on, et Euroopa taaskäivitamise rahastust peaks saama 280 miljonit. Ülejäänud tuleks Kõlvarti hinnangul riigi ja linna vahel pooleks jagada. Praegu valitsus vähemalt Reformierakond ei poolda sellist lähenemist. Riigi tõrksus rohkem raha lubada on juba pikalt teada, kuni selleni välja, et läinud nädalal loodud Tallinna haigla arenduse sihtasutuse asutas linn üksinda mitte koos riigiga nagu varem plaanitud. Mina praegu lähtun sellest, et mõni aasta jooksul riigis võivad prioriteedid ka muutuda ja siis tuleb ka täiendav rahastus. Kõlvart tõdeb, et pelgalt sellele siiski lootma jääda ei saa. Samas haigla projektist loobuda poleks tema sõnul õige, sest kahtesadat kaheksakümmet miljonit euroraha ei pruugita enam haigla jaoks pakkuda. Kõlvart kinnitab, et kui riik raha ei anna, läheb linn projektiga ise lõpuni. Sest me läheme projekteerimisega edasi niikuinii ja loomulikult me ei soovi projekteerida sahtlisse. Meil on kindel graafik, mille alusel me peame edasi liikuma ja see tähendab, et järgmise aasta lõpus, hiljemalt ülejärgmise aasta alguses me juba kuulutame välja ehitushanked. Finantsplaan juhuks, kui riik lisaraha ei anna. Näeb ette, et Tallinna linnahalli renoveeritaks pelgalt võimaliku erapartneri toel. Niimoodi vabaneb seni linnahallile plaanitud 140 miljonit eurot. See on üks allikas, 100 miljonit. Me olime valmis investeerima algusest peale, arusaadav, et see on laenuraha tegelikult meie finantsseis luuab meil võtta kolm korda rohkem. Ja kui me räägime praegu sellest, et see summa võiks olla mitte 100, vaid 202 250 miljonit pluss 100 140 miljonit linnahallist siis tegelikult see raha on olemas. Esimene suurem otsustuskoht seisab ees juba lähiajal. Nimelt tuli Tallinn hiljuti välja mõttega rajada haiglale ka teine maa-alune korrus. Selle rajamine lükkaks aga haigla valmimist viie kuu võrra edasi projekteerijatele. Igatahes tuleb linnal oma soovidest peagi teada anda. Selleks, et me ei peaks midagi muutma, vaid ainult oleks vaja lisada projekteerimise käigus lehtülesandeid selleks on meil on ainult paar nädalat, siis paari nädala pärast, kui me ütleme, et ikkagi see täiendav korrus tuleb, siis tuleb maksta ka selle eest, et hakatakse projektis midagi muutma.
|
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et Tallinna Haigla rajamisega minnakse edasi ja kui riik haigla ehitamiseks raha ei anna, tuleb vajaminevad sajad miljonid eurod linnakassast leida.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Läinud aastal hindas Tallinn, et uue haigla rajamine maksab kuni 520 miljonit eurot. Kui palju maksab see tegelikult ei oska Ukraina sõja valguses keegi öelda, ehkki projekteerimine juba käib ja sel aastal kulub haiglale 16 miljonit, järgmisel aastal umbes 45 miljonit eurot, pole veel selge ka see, kust kogu vajaminev raha tuleb. Teada on, et Euroopa taaskäivitamise rahastust peaks saama 280 miljonit. Ülejäänud tuleks Kõlvarti hinnangul riigi ja linna vahel pooleks jagada. Praegu valitsus vähemalt Reformierakond ei poolda sellist lähenemist. Riigi tõrksus rohkem raha lubada on juba pikalt teada, kuni selleni välja, et läinud nädalal loodud Tallinna haigla arenduse sihtasutuse asutas linn üksinda mitte koos riigiga nagu varem plaanitud. Mina praegu lähtun sellest, et mõni aasta jooksul riigis võivad prioriteedid ka muutuda ja siis tuleb ka täiendav rahastus. Kõlvart tõdeb, et pelgalt sellele siiski lootma jääda ei saa. Samas haigla projektist loobuda poleks tema sõnul õige, sest kahtesadat kaheksakümmet miljonit euroraha ei pruugita enam haigla jaoks pakkuda. Kõlvart kinnitab, et kui riik raha ei anna, läheb linn projektiga ise lõpuni. Sest me läheme projekteerimisega edasi niikuinii ja loomulikult me ei soovi projekteerida sahtlisse. Meil on kindel graafik, mille alusel me peame edasi liikuma ja see tähendab, et järgmise aasta lõpus, hiljemalt ülejärgmise aasta alguses me juba kuulutame välja ehitushanked. Finantsplaan juhuks, kui riik lisaraha ei anna. Näeb ette, et Tallinna linnahalli renoveeritaks pelgalt võimaliku erapartneri toel. Niimoodi vabaneb seni linnahallile plaanitud 140 miljonit eurot. See on üks allikas, 100 miljonit. Me olime valmis investeerima algusest peale, arusaadav, et see on laenuraha tegelikult meie finantsseis luuab meil võtta kolm korda rohkem. Ja kui me räägime praegu sellest, et see summa võiks olla mitte 100, vaid 202 250 miljonit pluss 100 140 miljonit linnahallist siis tegelikult see raha on olemas. Esimene suurem otsustuskoht seisab ees juba lähiajal. Nimelt tuli Tallinn hiljuti välja mõttega rajada haiglale ka teine maa-alune korrus. Selle rajamine lükkaks aga haigla valmimist viie kuu võrra edasi projekteerijatele. Igatahes tuleb linnal oma soovidest peagi teada anda. Selleks, et me ei peaks midagi muutma, vaid ainult oleks vaja lisada projekteerimise käigus lehtülesandeid selleks on meil on ainult paar nädalat, siis paari nädala pärast, kui me ütleme, et ikkagi see täiendav korrus tuleb, siis tuleb maksta ka selle eest, et hakatakse projektis midagi muutma.
### Response:
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et Tallinna Haigla rajamisega minnakse edasi ja kui riik haigla ehitamiseks raha ei anna, tuleb vajaminevad sajad miljonid eurod linnakassast leida.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul teadis ta, et Tallinna linnajuhtide ja Keskerakonna suhtes ollakse negatiivsed, aga temalegi tuli üllatusena, kui suur see erinevus on? Keskerakonna kohta ilmus iga positiivse sõnumi kohta neli negatiivset sõnumit. Tallinna linnavalitsust mainiti koos Keskerakonnaga põhiliselt negatiivses kontekstis. Tartu linnavalitsust ei mainitud kordagi erakondlikus kontekstis, mis puudutab minu tagasihoidlikku isikut. Edgar Savisaare kohta ilmunud iga positiivse sõnumi kohta tuli 10 negatiivset sõnumid, võrreldi ka Keskerakonna vastast kampaaniat erameedias ja rahvusringhäälingus erilist vahet ei olnud. Me oleme pikka aega arvanud, et Eesti aja ajakirjandus ei täida oma põhirolli demokraatia tagajärg. Meie oponendid on väitnud, et see on meie luul. Ja ma tunnistan ausalt, et mina ei oleks ka arvanud, et olukord on nii drastiline. Küsimusele, mis võeti aluseks uudiste määramisel negatiivseks või positiivseks ning kuhu paigutati näiteks Tallinna transpordiameti liiklusteenistuse endiste juhtivtöötajate Mati Songisepa ja Vello Lõugase pistisevõtmise kajastus vastas üks uuringu läbiviijatest Raivo Palmaru. Nii. Meil oli tööjaotus selline, et minu poolt oli uurimisdisain ka kodeerimisjuhend aga mina sisu väljaannete sisu ei analüüsinud, aga aluseks oli laialt kasutatav lähenemisviis, kus määratletud takse teatud märksõnad ja siis vaadatakse, kui lähedal neile on hinnangulised, määrsõnad või üldse hinnanguliselt sõnad. Tingimuseks oli see, et uuring on range, et on ainult eksplitsiitsed ehk selgelt väljendatud hinnangud, implitsiitseid, hinnanguid, me jätsime kohe kõrvale. Tallinna meedianõukogu esimehe Allan Alaküla kommentaar uuringu tulemustele. Kui praegu Eesti ajakirjandus ise ja meediajuhid eriti ise peavad peaküsimuseks ja elu küsimuseks allikakaitse seadust, siis mööndes selle küsimuse olulisust meedianõukogu esimehena ma kindlasti väidan, et ajakirjanduse tasakaal ja selle jõhker tasakaalust väljasolek on meediale ja tervele ühiskonnale palju olulisem küsimus. Samasugust uuringut on kavas läbi viia ka edaspidi ja Allan Alaküla avaldas lootust, et selline uuring distsiplineerib ka ajakirjandust.
|
Jälgitud on eestikeelseid meediaväljaandeid septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani ning võrreldud Tallinna kajastamist Tartu linnajuhtide ja valitsuse tegemiste käsitlemisega.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul teadis ta, et Tallinna linnajuhtide ja Keskerakonna suhtes ollakse negatiivsed, aga temalegi tuli üllatusena, kui suur see erinevus on? Keskerakonna kohta ilmus iga positiivse sõnumi kohta neli negatiivset sõnumit. Tallinna linnavalitsust mainiti koos Keskerakonnaga põhiliselt negatiivses kontekstis. Tartu linnavalitsust ei mainitud kordagi erakondlikus kontekstis, mis puudutab minu tagasihoidlikku isikut. Edgar Savisaare kohta ilmunud iga positiivse sõnumi kohta tuli 10 negatiivset sõnumid, võrreldi ka Keskerakonna vastast kampaaniat erameedias ja rahvusringhäälingus erilist vahet ei olnud. Me oleme pikka aega arvanud, et Eesti aja ajakirjandus ei täida oma põhirolli demokraatia tagajärg. Meie oponendid on väitnud, et see on meie luul. Ja ma tunnistan ausalt, et mina ei oleks ka arvanud, et olukord on nii drastiline. Küsimusele, mis võeti aluseks uudiste määramisel negatiivseks või positiivseks ning kuhu paigutati näiteks Tallinna transpordiameti liiklusteenistuse endiste juhtivtöötajate Mati Songisepa ja Vello Lõugase pistisevõtmise kajastus vastas üks uuringu läbiviijatest Raivo Palmaru. Nii. Meil oli tööjaotus selline, et minu poolt oli uurimisdisain ka kodeerimisjuhend aga mina sisu väljaannete sisu ei analüüsinud, aga aluseks oli laialt kasutatav lähenemisviis, kus määratletud takse teatud märksõnad ja siis vaadatakse, kui lähedal neile on hinnangulised, määrsõnad või üldse hinnanguliselt sõnad. Tingimuseks oli see, et uuring on range, et on ainult eksplitsiitsed ehk selgelt väljendatud hinnangud, implitsiitseid, hinnanguid, me jätsime kohe kõrvale. Tallinna meedianõukogu esimehe Allan Alaküla kommentaar uuringu tulemustele. Kui praegu Eesti ajakirjandus ise ja meediajuhid eriti ise peavad peaküsimuseks ja elu küsimuseks allikakaitse seadust, siis mööndes selle küsimuse olulisust meedianõukogu esimehena ma kindlasti väidan, et ajakirjanduse tasakaal ja selle jõhker tasakaalust väljasolek on meediale ja tervele ühiskonnale palju olulisem küsimus. Samasugust uuringut on kavas läbi viia ka edaspidi ja Allan Alaküla avaldas lootust, et selline uuring distsiplineerib ka ajakirjandust.
### Response:
Jälgitud on eestikeelseid meediaväljaandeid septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani ning võrreldud Tallinna kajastamist Tartu linnajuhtide ja valitsuse tegemiste käsitlemisega.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tänane NATO kohalolek on veel minimaalne, baastase, aga pikaajaliselt tingib Venemaa sõjaline agressiivses vajadusel veel suurendatud ja, ja püsiva liitlaste kohalolekut ja olgu siis õhutõrje ja õhukaitse suurem maavägede kohalolu või väike kohal olevat hävitajatega Ämaris ja, ja samuti ka NATO laevagrupp lääneveel, nii et need on teemad mida me arutasime, mis puudutab meie enda julgeolekut ja, ja kindlasti ka neid neid pakette, mida siis täna on võimalik ikkagi Ukraina jaoks teha. Suvalki koridor on strateegiliselt oluline mitte ainult Leedu, vaid ka teiste balti riikide ja Poola jaoks ja kogu NATO ja ka Euroopa Liidu jaoks mida selle kaitse tugevdamiseks saab teha. Eks kõik need sammud, mida ma ka lugesin praegu, et, et ida ida idatiiva terviklik tugevdamine on see üks viis, et seda seda vältida ja arusaadavalt. Esimene oluline samm on see, et see sõda, mis täna Ukrainas on, mida venelane alustanud venelased on alustanud, et siis et see lõpeks ja siis saab siit edasi liikuda ja, ja kindlasti aitavad kaasa ka sanktsioonid Venemaa vastu ja nagu ma ütlesin, ka abi Ukrainale, et seda mõtet ei tekiks, et seda Suvalki koridori võiks hakata kasutama mingil muul eesmärgil. Ja kindlasti Poola president oli ka mures nende arengute ja võimalike arengute pärast, mis seoses Suvalkiga võiksid tekkida. Kas NATO peaks tühistama NATO-Vene suhete alusakti, mis kirjutati alla 1997. aastal? Poola peaminister on juba enne, kui Venemaa tungis Ukrainale kallale, veebruari alguses, öelnud, et, et et võiks selle ümber vaadata ja ka meie president Toomas Hendrik Ilves on öelnud, et selle võiks visata ajaloo prügikasti. Mis teie arvate? Poola president selle välja, et see oleks mõistlik prügikasti visata ja, ja eks mina olen samal seisukohal, et see ei ole ju selline alusakt, mis täna enam töötaks, kuna üks osapool on selgelt rikkunud.
|
Kolme Balti riigi ja Poola presidendid kohtusid Brüsselis. President Alar Karis ütles, et nelja riigi presidendid on mures NATO idatiiva kaitsmise pärast.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tänane NATO kohalolek on veel minimaalne, baastase, aga pikaajaliselt tingib Venemaa sõjaline agressiivses vajadusel veel suurendatud ja, ja püsiva liitlaste kohalolekut ja olgu siis õhutõrje ja õhukaitse suurem maavägede kohalolu või väike kohal olevat hävitajatega Ämaris ja, ja samuti ka NATO laevagrupp lääneveel, nii et need on teemad mida me arutasime, mis puudutab meie enda julgeolekut ja, ja kindlasti ka neid neid pakette, mida siis täna on võimalik ikkagi Ukraina jaoks teha. Suvalki koridor on strateegiliselt oluline mitte ainult Leedu, vaid ka teiste balti riikide ja Poola jaoks ja kogu NATO ja ka Euroopa Liidu jaoks mida selle kaitse tugevdamiseks saab teha. Eks kõik need sammud, mida ma ka lugesin praegu, et, et ida ida idatiiva terviklik tugevdamine on see üks viis, et seda seda vältida ja arusaadavalt. Esimene oluline samm on see, et see sõda, mis täna Ukrainas on, mida venelane alustanud venelased on alustanud, et siis et see lõpeks ja siis saab siit edasi liikuda ja, ja kindlasti aitavad kaasa ka sanktsioonid Venemaa vastu ja nagu ma ütlesin, ka abi Ukrainale, et seda mõtet ei tekiks, et seda Suvalki koridori võiks hakata kasutama mingil muul eesmärgil. Ja kindlasti Poola president oli ka mures nende arengute ja võimalike arengute pärast, mis seoses Suvalkiga võiksid tekkida. Kas NATO peaks tühistama NATO-Vene suhete alusakti, mis kirjutati alla 1997. aastal? Poola peaminister on juba enne, kui Venemaa tungis Ukrainale kallale, veebruari alguses, öelnud, et, et et võiks selle ümber vaadata ja ka meie president Toomas Hendrik Ilves on öelnud, et selle võiks visata ajaloo prügikasti. Mis teie arvate? Poola president selle välja, et see oleks mõistlik prügikasti visata ja, ja eks mina olen samal seisukohal, et see ei ole ju selline alusakt, mis täna enam töötaks, kuna üks osapool on selgelt rikkunud.
### Response:
Kolme Balti riigi ja Poola presidendid kohtusid Brüsselis. President Alar Karis ütles, et nelja riigi presidendid on mures NATO idatiiva kaitsmise pärast.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna on tõesti olnud väga asjalikud ja sisulised kohtumised siin Hollandis Haagi linnas, kõigepealt seitsmeteistkümne ettevõtjaga, kes on huvitatud Eesti turust, kes on investeerinud Eestisse, mul oli nendega siis siin töine lõuna, kus ma kuulsin nende muresid, ettepanekuid ja peale seda oli meil ka väga asjalik ja sisuline kohtumine Hollandi peaministri härra Mark Rutega. Me päris palju keskendusime järgneva NATO tippkohtumise ettevalmistusele, mis toimub siis kolmas ja neljas detsember ja see toimub Londonis? No eks peamised küsimused, mida me arutasime, on ühine koorma jagamine, kahe protsendi küsimus, Natalie küsimus ja ka selle osa strateegiline kommunikatsioon Eesti jaoks on olemas üks Nato, meie jaoks on väga olulised transatlantilised suhted ja loomulikult NATO tegutsemine ka tänases kontekstis kus Euroopa jaoks on ikkagi USA juhtroll ääretult tähtis. Mart Helme ütleb, et tema eilsest intervjuust on valesti aru saadud, eriti ajakirjanikud on valesti aru saanud. Kas sinna Hollandis se on ka need valed arusaamad jõudnud. Ma ei oska öelda, kas see Hollandisse on nüüd jõudnud või mitte, mina küsisin eile õhtul Mart Helme käest, et kas ta toetab NATO-t, tema ütles, et absoluutselt toetab NATO-t ja ma küsisin, millest siis selline intervjuu ja siis EKRE juhid ütlesid, et nemad on mures nende sündmuste osas, mis praegu NATOs sees toimuvad. Et nende jaoks on tähtis NATO ühtsus. See oli minu jutt eile Mart ja Martin Helmega, nii et rohkem me sel teemal vestelnud ei ole, aga ma veel kord kinnitan teile, et Eesti kindlasti ei aruta mingisuguseid plaan BC või D. Ja kui soovitakse arutada plaani B või C või D siis on täpselt samasugune plaan, mis on plaan A. Ja see on üks ja ühine plaan, et Eesti on aktiivne Nato liikmesriik, meie jaoks on NATO ühtsus tähtis ja nagu ma juba eelnevalt ütlesin, ka transatlantilised suhted on selle nurgakivi USA juhtrolli all.
|
Peaminister Jüri Ratas on visiidil Hollandis. Küsisime ka temalt kommentaari Mart Helme väljaütlemistele ja kui palju seal NATO rollist ja selle osast Eestile räägiti.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna on tõesti olnud väga asjalikud ja sisulised kohtumised siin Hollandis Haagi linnas, kõigepealt seitsmeteistkümne ettevõtjaga, kes on huvitatud Eesti turust, kes on investeerinud Eestisse, mul oli nendega siis siin töine lõuna, kus ma kuulsin nende muresid, ettepanekuid ja peale seda oli meil ka väga asjalik ja sisuline kohtumine Hollandi peaministri härra Mark Rutega. Me päris palju keskendusime järgneva NATO tippkohtumise ettevalmistusele, mis toimub siis kolmas ja neljas detsember ja see toimub Londonis? No eks peamised küsimused, mida me arutasime, on ühine koorma jagamine, kahe protsendi küsimus, Natalie küsimus ja ka selle osa strateegiline kommunikatsioon Eesti jaoks on olemas üks Nato, meie jaoks on väga olulised transatlantilised suhted ja loomulikult NATO tegutsemine ka tänases kontekstis kus Euroopa jaoks on ikkagi USA juhtroll ääretult tähtis. Mart Helme ütleb, et tema eilsest intervjuust on valesti aru saadud, eriti ajakirjanikud on valesti aru saanud. Kas sinna Hollandis se on ka need valed arusaamad jõudnud. Ma ei oska öelda, kas see Hollandisse on nüüd jõudnud või mitte, mina küsisin eile õhtul Mart Helme käest, et kas ta toetab NATO-t, tema ütles, et absoluutselt toetab NATO-t ja ma küsisin, millest siis selline intervjuu ja siis EKRE juhid ütlesid, et nemad on mures nende sündmuste osas, mis praegu NATOs sees toimuvad. Et nende jaoks on tähtis NATO ühtsus. See oli minu jutt eile Mart ja Martin Helmega, nii et rohkem me sel teemal vestelnud ei ole, aga ma veel kord kinnitan teile, et Eesti kindlasti ei aruta mingisuguseid plaan BC või D. Ja kui soovitakse arutada plaani B või C või D siis on täpselt samasugune plaan, mis on plaan A. Ja see on üks ja ühine plaan, et Eesti on aktiivne Nato liikmesriik, meie jaoks on NATO ühtsus tähtis ja nagu ma juba eelnevalt ütlesin, ka transatlantilised suhted on selle nurgakivi USA juhtrolli all.
### Response:
Peaminister Jüri Ratas on visiidil Hollandis. Küsisime ka temalt kommentaari Mart Helme väljaütlemistele ja kui palju seal NATO rollist ja selle osast Eestile räägiti.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Narva elanikele ja ettevõtetele vee hinnatõus eriti suur ei ole. Elanikele tõuseb kuupmeetri vee hind tulevast aastast paarikümne sendi võrra ja ettevõtetele umbes 10 sendi võrra, mis kergitab näiteks Narva neljaliikmelise pere vee arvet paari euro võrra kuus. Vee hinnatõus on märgiline sel põhjusel, et viimati tõsteti vee hinda Narvas kuus aastat tagasi. Linnale kuuluv vee ettevõte Narva vesi tegeles sotsiaalse ettevõtlusega vältides hinnatõusu elanike huvides nii kaua kui võimalik. Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi sõnul nii enam jätkata ei saanud ja hinnatõus on õigustatud. Täiesti õigustatud sellepärast et viimane tõus oli esimesel jaanuaril aastal 2014, kindlasti on vaja tõsta hinda, selleks, et ettevõtja võiks edasi elada, ütleme Maarja toime tuleb investeeringud ka, et iga aasta toimuvad mõned investeeringud ja selleks, et katta, neid, tuleb hinda pista ja ütleksin, et veidi rohkem tuleks tõsta, aga no praegu tõsta nii palju, kui on kooskõlastatud konkurentsiametiga. Aleksei Jevgrafovi arvates võinuks vee hinnatõusu vältides jõuda olukorda, kus linnale kuuluv veeettevõte tuleb tegevuse jätkamiseks omanikult raha küsima. Seda pole varem olnud, kuid oht on olemas. Minu arvates ettevõtja peab maandada ennast nii hästi, et mitte tulla linna juurde ehk ida raha. See on majandustegevus ja kui raha on otsas, siis alad ja tuleksid. Mina ütleksin, et tulevikus võime arvestada sellega, et hind võiks veel veedat ista. Tuleva aasta eelarvest kavatseb Narva linn eraldada oma veeettevõttele üle kahe miljoni euro sadeveekanalisatsiooni ehitamiseks. Oma vahendeid ettevõttel selleks polnud. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.
|
Narvas tõuseb tulevast aastast vee hind. Viimati tõsteti Narvas vee hinda kuus aastat tagasi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Narva elanikele ja ettevõtetele vee hinnatõus eriti suur ei ole. Elanikele tõuseb kuupmeetri vee hind tulevast aastast paarikümne sendi võrra ja ettevõtetele umbes 10 sendi võrra, mis kergitab näiteks Narva neljaliikmelise pere vee arvet paari euro võrra kuus. Vee hinnatõus on märgiline sel põhjusel, et viimati tõsteti vee hinda Narvas kuus aastat tagasi. Linnale kuuluv vee ettevõte Narva vesi tegeles sotsiaalse ettevõtlusega vältides hinnatõusu elanike huvides nii kaua kui võimalik. Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi sõnul nii enam jätkata ei saanud ja hinnatõus on õigustatud. Täiesti õigustatud sellepärast et viimane tõus oli esimesel jaanuaril aastal 2014, kindlasti on vaja tõsta hinda, selleks, et ettevõtja võiks edasi elada, ütleme Maarja toime tuleb investeeringud ka, et iga aasta toimuvad mõned investeeringud ja selleks, et katta, neid, tuleb hinda pista ja ütleksin, et veidi rohkem tuleks tõsta, aga no praegu tõsta nii palju, kui on kooskõlastatud konkurentsiametiga. Aleksei Jevgrafovi arvates võinuks vee hinnatõusu vältides jõuda olukorda, kus linnale kuuluv veeettevõte tuleb tegevuse jätkamiseks omanikult raha küsima. Seda pole varem olnud, kuid oht on olemas. Minu arvates ettevõtja peab maandada ennast nii hästi, et mitte tulla linna juurde ehk ida raha. See on majandustegevus ja kui raha on otsas, siis alad ja tuleksid. Mina ütleksin, et tulevikus võime arvestada sellega, et hind võiks veel veedat ista. Tuleva aasta eelarvest kavatseb Narva linn eraldada oma veeettevõttele üle kahe miljoni euro sadeveekanalisatsiooni ehitamiseks. Oma vahendeid ettevõttel selleks polnud. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.
### Response:
Narvas tõuseb tulevast aastast vee hind. Viimati tõsteti Narvas vee hinda kuus aastat tagasi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Hiljutised teated Elroni poolt avasid ühiskonnas arutelu ühistranspordi teemadel. Arvamusi leidub seinast seina. Jueliesse tegi postituse Facebooki grupis linnad ja liikuvus, kus leiab, et Eesti vajab ühtset ühistranspordisüsteemi. Ütleme Eesti territooriumi suurusele 45000 uut kilomeetrit ja 1,3 miljonit elanikku siis tegelikult Eesti riigis peaks täpselt olema see üks ühistranspordi korraldaja planeerija, kes haldab erinevaid ühistranspordi liike piltlikult alates suursaarte praamidest rongidest kuni lõpetades jalgratta rendivõimalustega, mis on nii-öelda see viimane miil ühistranspordis ja loomulikult tingimused, piletisüsteemid, kõik need peab olema nii-öelda ühtlustatud, et inimesel oleks võimalikult mugavaks kõik need võimalused tehtud. Joaliasse leiab, et süsteemi keskmeks peaks saama rongiühendus. Samamoodi nagu Soomes, et rööbastransport on ühistranspordi selgroog teeb siis ülejäänud kogu see võrgustik, sealhulgas bussivõrgustik, trammivõrgustik, mis on linnalistes piirkondades, et sellest peaks see nii-öelda algama ja samamoodi, et kui sa taristut planeerida, et kas sa ehitad nii-öelda kolmes põhisuunas esimese klassi maanteed või sa vaatad ka seda, et kus ma saan raudtee ühendused linnade vaheliselt kiiremaks teha. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna spetsialist Liis Vahteri sõnul näeb riik vaeva, et sellist süsteemi luua. Tegelikult oleme ka päris päris palju samme astunud ja, ja astumas selleks, et, et tegelikult seda killustatust ühistranspordi korralduses vähendada, neid paremini kokku nõeluda ja seda ühistranspordisüsteemi ikkagi ühtsemaks saada. Tekib küsimus, et kui idee on hea, siis miks pole Eestil juba praegu sellist ühtset süsteemi? Liis Vahter. Täna nüüd on võib-olla senisest uudsem ja terviklikum lähenemine ongi see, see, kuidas probleemistiku käsitlemise oleme ka ette võtnud, et meil on nüüd värskelt valmimas kõik transpordi liikuvuse arengukava aastani 2035 selle sellise jätkuks või, või alaosana on värskelt tegelikult valmis saanud selline asi nagu ühistranspordi arendamise tegevuskava või tegevusprogramm, mis võib-olla varasemalt on ka puudu olnud, tekivad ka nii selline süstemaatiline lähenemine siis nii ulatusliku probleemi lahendamisele.
|
Seoses Elroni kehtestatud rattapiletiga kerkis ühiskonnal pinnale erinevaid arvamusi Eesti ühistranspordi korraldusest.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Hiljutised teated Elroni poolt avasid ühiskonnas arutelu ühistranspordi teemadel. Arvamusi leidub seinast seina. Jueliesse tegi postituse Facebooki grupis linnad ja liikuvus, kus leiab, et Eesti vajab ühtset ühistranspordisüsteemi. Ütleme Eesti territooriumi suurusele 45000 uut kilomeetrit ja 1,3 miljonit elanikku siis tegelikult Eesti riigis peaks täpselt olema see üks ühistranspordi korraldaja planeerija, kes haldab erinevaid ühistranspordi liike piltlikult alates suursaarte praamidest rongidest kuni lõpetades jalgratta rendivõimalustega, mis on nii-öelda see viimane miil ühistranspordis ja loomulikult tingimused, piletisüsteemid, kõik need peab olema nii-öelda ühtlustatud, et inimesel oleks võimalikult mugavaks kõik need võimalused tehtud. Joaliasse leiab, et süsteemi keskmeks peaks saama rongiühendus. Samamoodi nagu Soomes, et rööbastransport on ühistranspordi selgroog teeb siis ülejäänud kogu see võrgustik, sealhulgas bussivõrgustik, trammivõrgustik, mis on linnalistes piirkondades, et sellest peaks see nii-öelda algama ja samamoodi, et kui sa taristut planeerida, et kas sa ehitad nii-öelda kolmes põhisuunas esimese klassi maanteed või sa vaatad ka seda, et kus ma saan raudtee ühendused linnade vaheliselt kiiremaks teha. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna spetsialist Liis Vahteri sõnul näeb riik vaeva, et sellist süsteemi luua. Tegelikult oleme ka päris päris palju samme astunud ja, ja astumas selleks, et, et tegelikult seda killustatust ühistranspordi korralduses vähendada, neid paremini kokku nõeluda ja seda ühistranspordisüsteemi ikkagi ühtsemaks saada. Tekib küsimus, et kui idee on hea, siis miks pole Eestil juba praegu sellist ühtset süsteemi? Liis Vahter. Täna nüüd on võib-olla senisest uudsem ja terviklikum lähenemine ongi see, see, kuidas probleemistiku käsitlemise oleme ka ette võtnud, et meil on nüüd värskelt valmimas kõik transpordi liikuvuse arengukava aastani 2035 selle sellise jätkuks või, või alaosana on värskelt tegelikult valmis saanud selline asi nagu ühistranspordi arendamise tegevuskava või tegevusprogramm, mis võib-olla varasemalt on ka puudu olnud, tekivad ka nii selline süstemaatiline lähenemine siis nii ulatusliku probleemi lahendamisele.
### Response:
Seoses Elroni kehtestatud rattapiletiga kerkis ühiskonnal pinnale erinevaid arvamusi Eesti ühistranspordi korraldusest.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kaja Kallas, nii sotsid kui Keskerakond on kinnitanud, et neil on kõigi aegade tugevaim nimekiri. Kuidas Reformierakonna nimekiri on. Meil on ka väga tugev nimekiri meie nimekirjas on kaks peaministrit, 18 ministrikogemusega inimest. Meil on pea linnapea sid, vallavanemaid ja õpetajaid, professoreid, treenereid, eksperte ja kaks olümpiakulda ja kolm olümpiaõbedat. Aga väga palju uusi selliseid liidreid teil ei ole, sellepärast et esinumbritena Kaja Kallas ja Siim Kallas uued nimed ei saa öelda, et nad väga uued tulijad on. Meie meeskond on väga tugev ja pika pingiga, et see ongi see, et meil oleks väga palju inimesi panna ka esinumbrite kohale, aga kahjuks meil on neid esinumbreid täpselt nii palju, kui on ringkondi. Ja me võtsime selle lähenemise, et esinumbrite vastutust kannavad need, kes on erakonnas seda vedanud ja siis uued tulijad tulevad seal taga. Keskerakond ütles täna, et nende eesmärk on valimised võita ja saada selleks 34 kohta riigikogus. Milline on teie eesmärk? Meie eesmärk on samuti valimised võita. Ei ole neid numbreid nii välja käinud, aga alati tahaks saada rohkem, kui me oleme praegu saanud ja täpselt selle tulemuse, mida on võitmiseks vaja. Harjumaal ja Raplamaal on Reformierakond teinud traditsiooniliselt väga tugeva tulemuse, edestanud reeglina keskerakonda poolega või veel rohkem. Nüüd on Keskerakonna seal väljas peaminister, peaminister on ka harilikult teinud tugeva tulemuse, ükskõik kes ta iganes on. Nii et teil läheb seal raskeks, kuidas eeldate. Seal on väga tugevad kandidaadid ja seal läheb kindlasti väga pingeliseks võitluseks ja iga hääl on oluline. Eelmine kord võitis Keskerakond kolmes piirkonnas või ringkonnas ja Reformierakond üheksas seekord ennustatakse veel, et EKRE võib kuskil võita, aga püüate hoida, ei oma neid üheksa ringkonda või kuidas on, kas te mõtlete ka ringkonniti, ütleme nii. Loomulikult me vaatame, et igas ringkonnas oleks meil tugev nimekiri ja me läheme igas ringkonnas seda võitu võtma, ütleme Ida-Virumaal meil seda illusiooni ei ole, aga me kindlasti läheme tegema paremat tulemust kui eelmisel korral, nii et et me oleme lootusrikkad ja
|
Erakonna juhi Kaja Kallase intervjuu Uku Toomile.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kaja Kallas, nii sotsid kui Keskerakond on kinnitanud, et neil on kõigi aegade tugevaim nimekiri. Kuidas Reformierakonna nimekiri on. Meil on ka väga tugev nimekiri meie nimekirjas on kaks peaministrit, 18 ministrikogemusega inimest. Meil on pea linnapea sid, vallavanemaid ja õpetajaid, professoreid, treenereid, eksperte ja kaks olümpiakulda ja kolm olümpiaõbedat. Aga väga palju uusi selliseid liidreid teil ei ole, sellepärast et esinumbritena Kaja Kallas ja Siim Kallas uued nimed ei saa öelda, et nad väga uued tulijad on. Meie meeskond on väga tugev ja pika pingiga, et see ongi see, et meil oleks väga palju inimesi panna ka esinumbrite kohale, aga kahjuks meil on neid esinumbreid täpselt nii palju, kui on ringkondi. Ja me võtsime selle lähenemise, et esinumbrite vastutust kannavad need, kes on erakonnas seda vedanud ja siis uued tulijad tulevad seal taga. Keskerakond ütles täna, et nende eesmärk on valimised võita ja saada selleks 34 kohta riigikogus. Milline on teie eesmärk? Meie eesmärk on samuti valimised võita. Ei ole neid numbreid nii välja käinud, aga alati tahaks saada rohkem, kui me oleme praegu saanud ja täpselt selle tulemuse, mida on võitmiseks vaja. Harjumaal ja Raplamaal on Reformierakond teinud traditsiooniliselt väga tugeva tulemuse, edestanud reeglina keskerakonda poolega või veel rohkem. Nüüd on Keskerakonna seal väljas peaminister, peaminister on ka harilikult teinud tugeva tulemuse, ükskõik kes ta iganes on. Nii et teil läheb seal raskeks, kuidas eeldate. Seal on väga tugevad kandidaadid ja seal läheb kindlasti väga pingeliseks võitluseks ja iga hääl on oluline. Eelmine kord võitis Keskerakond kolmes piirkonnas või ringkonnas ja Reformierakond üheksas seekord ennustatakse veel, et EKRE võib kuskil võita, aga püüate hoida, ei oma neid üheksa ringkonda või kuidas on, kas te mõtlete ka ringkonniti, ütleme nii. Loomulikult me vaatame, et igas ringkonnas oleks meil tugev nimekiri ja me läheme igas ringkonnas seda võitu võtma, ütleme Ida-Virumaal meil seda illusiooni ei ole, aga me kindlasti läheme tegema paremat tulemust kui eelmisel korral, nii et et me oleme lootusrikkad ja
### Response:
Erakonna juhi Kaja Kallase intervjuu Uku Toomile.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti ja Venemaa välisministrid allkirjastasid lepingut 18. veebruaril. Täna oli kord Eesti valitsuse käest, kes suunas leppe edasiseks ratifitseerimiseks Riigikokku. Välisminister Urmas Paet ütles valitsuse pressikonverentsil, et Eesti ei peaks piirilepete ratifitseerimisel venitama. Minu ja ka valitsuse seisukoht on see, et jah, et me ei peaks siin selles mõttes tõmbama sellelaadset paralleeli, et me peaksime jätma praegu need lepped veel ei tea, mida ootama, vaid kui paralleeli keegi tahab tõmmata, siis minu meelest senisest veelgi selgemalt kehtib see seisukoht, et mida vähem on lahtisi ka julgeolekut puudutavaid teemasid ja piir ja õigusliku fikseeritud ja mõlemad poole poolt aktsepteeritud riigipiir kindlasti on väga otseselt julgeolekusse puutuv teema, siis seda parem. Mõned Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed ning parlamendisaadik Juku-Kalle raid on teinud avalduse, et Eesti ei peaks Ukraina sündmuste valguses praegu piirilepet ratifitseerima ja see tuleks külmutada. IRL-i kuuluv haridusminister Jaak Aaviksoo ütles, et oluline osa IRL-i fraktsioonist siiski toetab lepingu allkirjastamist. Kas on ka neid, kes oma südametunnistusest lähtudes seda õigeks ei pea, on mul raske kommenteerida? Kindlasti on igalühel võimalik selles küsimuses oma seisukohta väljendada, aga ma olen isiklikult küll veendunud, üsna tugevasti veendunud, et see on mõistlik otsus ja mida suurem on selgus, seda suurem on ka meie julgeolek. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kuuluv Jaak Allik ütles, et sotsiaaldemokraadid on olnud alati seisukohal, et Eesti-Vene piirilepe tuleb allkirjastada võimalikult kiiresti ja sama seisukoht on neil ka nüüd. Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps ütles aga, et Keskerakond on piirileppe teemal juba aastate eest kokku leppinud ja tema sõnul ei muuda seda seisukohta ka sündmused Ukrainas. Kuigi sel teemal on Keskerakonna fraktsioonis juttu olnud. Eelmise otsuse, väga selge seisukoht oli, et me toetame hetkel loomulikult on asju Krimmis ja igal pool mujal, mis on tähelepanu juhtinud erinevatel probleemidel, aga, aga me ei ole oma otsust ümber vaadanud. Me oleme arutanud seda, kas on seda vaja ja ühine otsus oli see, et me ei vaata seda ümber. Eesti-Vene piirilepped jõustuvad, kui mõlema riigi parlamendid on need ratifitseerinud. Urmas Paeti sõnul ei ole Vene parlamendis ratifitseerimine aga veel alanud. Oleks vajalik see, et parlamendid muidugi ka omavahel suhtleksid selles osas, et kuidas nad seda protsessi ka ajalises mõõtmes näevad, aga noh, see ongi võimalik pärast seda, kui see edasine protseduur ongi täielikult parlamentide käes, nii et tänase Eesti valitsuse liigutusega, nüüd meie puhul see protsess nüüd on.
|
Valitsus kiitis heaks Eesti-Vene riigipiiri lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu ja saatis selle parlamenti.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti ja Venemaa välisministrid allkirjastasid lepingut 18. veebruaril. Täna oli kord Eesti valitsuse käest, kes suunas leppe edasiseks ratifitseerimiseks Riigikokku. Välisminister Urmas Paet ütles valitsuse pressikonverentsil, et Eesti ei peaks piirilepete ratifitseerimisel venitama. Minu ja ka valitsuse seisukoht on see, et jah, et me ei peaks siin selles mõttes tõmbama sellelaadset paralleeli, et me peaksime jätma praegu need lepped veel ei tea, mida ootama, vaid kui paralleeli keegi tahab tõmmata, siis minu meelest senisest veelgi selgemalt kehtib see seisukoht, et mida vähem on lahtisi ka julgeolekut puudutavaid teemasid ja piir ja õigusliku fikseeritud ja mõlemad poole poolt aktsepteeritud riigipiir kindlasti on väga otseselt julgeolekusse puutuv teema, siis seda parem. Mõned Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed ning parlamendisaadik Juku-Kalle raid on teinud avalduse, et Eesti ei peaks Ukraina sündmuste valguses praegu piirilepet ratifitseerima ja see tuleks külmutada. IRL-i kuuluv haridusminister Jaak Aaviksoo ütles, et oluline osa IRL-i fraktsioonist siiski toetab lepingu allkirjastamist. Kas on ka neid, kes oma südametunnistusest lähtudes seda õigeks ei pea, on mul raske kommenteerida? Kindlasti on igalühel võimalik selles küsimuses oma seisukohta väljendada, aga ma olen isiklikult küll veendunud, üsna tugevasti veendunud, et see on mõistlik otsus ja mida suurem on selgus, seda suurem on ka meie julgeolek. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kuuluv Jaak Allik ütles, et sotsiaaldemokraadid on olnud alati seisukohal, et Eesti-Vene piirilepe tuleb allkirjastada võimalikult kiiresti ja sama seisukoht on neil ka nüüd. Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps ütles aga, et Keskerakond on piirileppe teemal juba aastate eest kokku leppinud ja tema sõnul ei muuda seda seisukohta ka sündmused Ukrainas. Kuigi sel teemal on Keskerakonna fraktsioonis juttu olnud. Eelmise otsuse, väga selge seisukoht oli, et me toetame hetkel loomulikult on asju Krimmis ja igal pool mujal, mis on tähelepanu juhtinud erinevatel probleemidel, aga, aga me ei ole oma otsust ümber vaadanud. Me oleme arutanud seda, kas on seda vaja ja ühine otsus oli see, et me ei vaata seda ümber. Eesti-Vene piirilepped jõustuvad, kui mõlema riigi parlamendid on need ratifitseerinud. Urmas Paeti sõnul ei ole Vene parlamendis ratifitseerimine aga veel alanud. Oleks vajalik see, et parlamendid muidugi ka omavahel suhtleksid selles osas, et kuidas nad seda protsessi ka ajalises mõõtmes näevad, aga noh, see ongi võimalik pärast seda, kui see edasine protseduur ongi täielikult parlamentide käes, nii et tänase Eesti valitsuse liigutusega, nüüd meie puhul see protsess nüüd on.
### Response:
Valitsus kiitis heaks Eesti-Vene riigipiiri lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu ja saatis selle parlamenti.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Praegu võtavad osaühingusse Pärnu perearstid koondunud tohtrid patsiente vastu kesklinnas Suursepa tänavas. Osaühingu juhatuse liige, perearst Sirje kuueküla ütles, et võimalus uude tervisekeskuse kolida teeb neile rõõmu. See ongi meie jaoks nagu selles mõttes väga hea võimalus, et me saame nagu kogu kollektiiviga minna koos. Kuidas aga suhtuvad koolimisse patsiendid, kes varem said arsti juures käia südalinnas, nüüd aga tuleb sõita palju kaugemale. Sirje Uueküla. Perearsti võid sa valida ju endale, kus iganes meil käivad inimesed Tallinnast, Tartust, Ruhnust isegi nii et see ei ole enam nagu päris selline piirkonnapõhine. See jah, ma arvan, et ei ole nagu väga suur õnnetus meie patsientidel, et me kolime siit kesklinnast ära pisut kaugemale. Uue küla ütles, et nad on samas majas patsiente vastu võtnud juba 1996.-st aastast, aga patsientidele tuleb pakkuda paremaid teenuseid. Kuidas ka noori perearste saada Pärnusse võib-olla juurde, perearstide keskmine vanus kipub sinna 60 kanti, et me iga päev hoiame hinge kinni, et keegi meie kolleegidest ei ütle, et ma lähen nüüd pensionile. Praegu suund perearsti nduses on siiski moodustada esmatasandi tervisekeskuseid, kus siis on kompaktselt koos kõik siis üldarstiabi pakutavat teenused, pluss siis lisateenused. Üks kolimise põhjus on seegi, et praegune rendipind suursepas hakkas perearstidele juba väikseks jääma. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, alustatakse uues kohas patsientide vastuvõttu mai alguses. Pärnu haigla juht Urmas Sule. See uus hoone ja selle hoonega kaasas käivad võimalused patsiente ravida selliselt, nagu kaasaegne tervishoid nõuab, on ju tehtud tulevikuvaatega. Kui me saame selle keskuse tööle, see keskus saab olema heas koostöös kohaliku haiglaga siis ainult niimoodi on võimalik meil tekitada olukord, et meil tulevikus oleks ka lootus saada siia noore arste, sealhulgas ka perearste ja noori õdesid. Kohapealne tugev süsteem on ääretult oluline. Ester Vilgats, Pärnu,
|
Pärnu Haigla ja OÜ Pärnu Perearstid allkirjastasid üürilepingu, mille järgi kolivad praegu Pärnu südalinnas patsiente vastu võtvad 17 perearsti Pärnu haigla vastvalminud Ristiku tervisekeskusse.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Praegu võtavad osaühingusse Pärnu perearstid koondunud tohtrid patsiente vastu kesklinnas Suursepa tänavas. Osaühingu juhatuse liige, perearst Sirje kuueküla ütles, et võimalus uude tervisekeskuse kolida teeb neile rõõmu. See ongi meie jaoks nagu selles mõttes väga hea võimalus, et me saame nagu kogu kollektiiviga minna koos. Kuidas aga suhtuvad koolimisse patsiendid, kes varem said arsti juures käia südalinnas, nüüd aga tuleb sõita palju kaugemale. Sirje Uueküla. Perearsti võid sa valida ju endale, kus iganes meil käivad inimesed Tallinnast, Tartust, Ruhnust isegi nii et see ei ole enam nagu päris selline piirkonnapõhine. See jah, ma arvan, et ei ole nagu väga suur õnnetus meie patsientidel, et me kolime siit kesklinnast ära pisut kaugemale. Uue küla ütles, et nad on samas majas patsiente vastu võtnud juba 1996.-st aastast, aga patsientidele tuleb pakkuda paremaid teenuseid. Kuidas ka noori perearste saada Pärnusse võib-olla juurde, perearstide keskmine vanus kipub sinna 60 kanti, et me iga päev hoiame hinge kinni, et keegi meie kolleegidest ei ütle, et ma lähen nüüd pensionile. Praegu suund perearsti nduses on siiski moodustada esmatasandi tervisekeskuseid, kus siis on kompaktselt koos kõik siis üldarstiabi pakutavat teenused, pluss siis lisateenused. Üks kolimise põhjus on seegi, et praegune rendipind suursepas hakkas perearstidele juba väikseks jääma. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, alustatakse uues kohas patsientide vastuvõttu mai alguses. Pärnu haigla juht Urmas Sule. See uus hoone ja selle hoonega kaasas käivad võimalused patsiente ravida selliselt, nagu kaasaegne tervishoid nõuab, on ju tehtud tulevikuvaatega. Kui me saame selle keskuse tööle, see keskus saab olema heas koostöös kohaliku haiglaga siis ainult niimoodi on võimalik meil tekitada olukord, et meil tulevikus oleks ka lootus saada siia noore arste, sealhulgas ka perearste ja noori õdesid. Kohapealne tugev süsteem on ääretult oluline. Ester Vilgats, Pärnu,
### Response:
Pärnu Haigla ja OÜ Pärnu Perearstid allkirjastasid üürilepingu, mille järgi kolivad praegu Pärnu südalinnas patsiente vastu võtvad 17 perearsti Pärnu haigla vastvalminud Ristiku tervisekeskusse.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kaubanduses tuleb vaadata võib-olla kahes suunas kõigepealt siis toidu, esmatarbekaupade segment, kes kindlasti on selles kriisis tugevamal positsioonil olnud ja kasvanud läbi kõigi kuude, võib-olla aasta tagasihoidlikum tulemus jäi vaid aprillikuusse, mis liikus eelmise aasta tasemel. Kõigil järgnevatel kuudel on tegelikult püsinud selline stabiilne kolm kuni viis protsenti vahemikus läbimüügi kasv. Kui numbrite sisse sukelduda, siis seal on mõned muutused seoses kevadel rahva lahvatas koroonakriisiga kindlasti toimunud. Ja need muudatused on kuust kuusse jätkunud kuni siia aasta lõppu välja. Nii on oluline tagasilöök tabanud teatud kaubagruppe näiteks valmistoidud kondiitripagaritooted, mis siis kevadel väga suured langused läbisid, hakkasid siis mõnevõrra taastuma suve ja sügiskuudel kuid ka nüüd viimaste kuude näitel ei suuda müüa eelmiste aastate mahus et kliendid teevad kevadest oluliselt rohkem süüa. See võib olla seotud sellega, et väljas söömine joomine on oluliselt vähenenud. Kuust kuusse on märkimisväärselt kasvanud värske liha, kala kuivainete müük, mis on siis olulised komponendid ise söögi valmistamisel. Oluliselt on kasvanud nõudlus tervisekaupade järele. Et siin me räägime läbimüükide kasvust 60 kuni 70 protsenti. Kui tootegruppidesse veel vaadata, siis aastalt läbivalt on kõrgem nõudlus üle 10 protsendi olnud jookide, karastusjookide ja alkoholi tootegruppides. Tööstuskaupade on nõudlus nõrgem olnud riiete jalatsite järele. Oluliselt kõrgem on see hügieenikaupades ja kodu sisustuskaupades. Et need kõik viitavad sellele, et inimesed on pööranud rohkem tähelepanu söömisele, joomisele, kodu sisustamisele ja võib-olla selliste vaba aja ja hobikaupadele, et siin võib välja tuua olulised kasvud taimekasvatuses näiteks ja seda nägime, siis kevade suvekuudel ennekõike.
|
Novembris läks kaubandusel paremini kui aasta tagasi ning ka jõulumüük on püsinud ühtlaselt kõrgel. Palusime aastale tagasi vaadata Selveri äriarvestuse juhil Kristjan Andersonil.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kaubanduses tuleb vaadata võib-olla kahes suunas kõigepealt siis toidu, esmatarbekaupade segment, kes kindlasti on selles kriisis tugevamal positsioonil olnud ja kasvanud läbi kõigi kuude, võib-olla aasta tagasihoidlikum tulemus jäi vaid aprillikuusse, mis liikus eelmise aasta tasemel. Kõigil järgnevatel kuudel on tegelikult püsinud selline stabiilne kolm kuni viis protsenti vahemikus läbimüügi kasv. Kui numbrite sisse sukelduda, siis seal on mõned muutused seoses kevadel rahva lahvatas koroonakriisiga kindlasti toimunud. Ja need muudatused on kuust kuusse jätkunud kuni siia aasta lõppu välja. Nii on oluline tagasilöök tabanud teatud kaubagruppe näiteks valmistoidud kondiitripagaritooted, mis siis kevadel väga suured langused läbisid, hakkasid siis mõnevõrra taastuma suve ja sügiskuudel kuid ka nüüd viimaste kuude näitel ei suuda müüa eelmiste aastate mahus et kliendid teevad kevadest oluliselt rohkem süüa. See võib olla seotud sellega, et väljas söömine joomine on oluliselt vähenenud. Kuust kuusse on märkimisväärselt kasvanud värske liha, kala kuivainete müük, mis on siis olulised komponendid ise söögi valmistamisel. Oluliselt on kasvanud nõudlus tervisekaupade järele. Et siin me räägime läbimüükide kasvust 60 kuni 70 protsenti. Kui tootegruppidesse veel vaadata, siis aastalt läbivalt on kõrgem nõudlus üle 10 protsendi olnud jookide, karastusjookide ja alkoholi tootegruppides. Tööstuskaupade on nõudlus nõrgem olnud riiete jalatsite järele. Oluliselt kõrgem on see hügieenikaupades ja kodu sisustuskaupades. Et need kõik viitavad sellele, et inimesed on pööranud rohkem tähelepanu söömisele, joomisele, kodu sisustamisele ja võib-olla selliste vaba aja ja hobikaupadele, et siin võib välja tuua olulised kasvud taimekasvatuses näiteks ja seda nägime, siis kevade suvekuudel ennekõike.
### Response:
Novembris läks kaubandusel paremini kui aasta tagasi ning ka jõulumüük on püsinud ühtlaselt kõrgel. Palusime aastale tagasi vaadata Selveri äriarvestuse juhil Kristjan Andersonil.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Viis G andmeside jaoks on mõeldud tavapärase mobiilsidega võrreldes kõrgemad sagedused, kus raadiolained kuigi kaugele ei levi. See tähendab, et ka viis G saatjate võrk peab olema tihedam. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium valmistas ette seaduseelnõu, mis kohustaks nii riiki kui omavalitsusi viis G tugijaamu taluma. Eriti öeldes, kui sideettevõtja soovib mõne riigiasutuse või omavalitsuse ehitise külge tugijaama seada, ei tohiks teda niisama pikalt saata, räägib ministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk. Eks see eesmärk on soodustada, soodustada, kutsuda üles koostööd, siin on olnud probleeme, ilmselgelt just ei ole jõutud varasemal ajal eelnevate põlvkondade puhul nendes küsimustes tihti üksmeel. Eelnõusse on lisatud ka tingimused, mille alusel võib omavalitsus viis G saatja paigaldamist ikkagi keelata. Linnade ja valdade liidu juht Jan Trei peab omavalitsuse kaalutlusõigust väga oluliseks. Oluline on kindlasti ka selline visuaalse reostuse teema, arhitektuuri küsimused, oluline on, et neid pannakse ka liiga lähedasti, et ühele tänavaotsale näiteks kolm sideettevõtjad soovivad panna oma oma viskevõrke. Viis G saatjast võib keelduda, kui ettevõte soovib panna seda miljööväärtuslikule või muinsuskaitsealale. Keelduda võib ka siis, kui saatja ei sobi ehitisele tehniliselt, kui see ohustab riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist. Tervise küsimusel peatub ka Jan Trei. Meile teadaolevalt ei ole tehtud viis G võrkude sus uuringuid ja selle mõju mõjudes siis nagu nagu tervisele, et me kindlasti soosiks nende viis G juurdepääsu punktide rajamist haridusasutuste lähedusse või haridusasutustesse või vähemasti lasteaedadesse. Tõnu Nirk selgitab, et kui mõne saatja paigaldamine keelatakse tervisekaalutlustel, siis tuleb lähtuda paikapandud normidest. Selles mõttes alused on fikseeritud seaduses, aga need normid, mis on paika pandud nii-öelda siis tervisekaitse kohaselt ka mee ei ole kivisse raiutud, et tegelikult ka need võivad veel muutuda sõltuvalt siis, mida uuringud näitavad. Nirk lisab, et keeldumist ei saa põhjendada ka sellega, et viis G saati on kole. Loomulikult tegemist ei ole mitte suurte mastidega ega antennidega, nii nagu me oleme harjunud nägema ka võib-olla hoonete katustel täna tegemist on selliste väikeste raadiosaate seadmetega, mis paigaldatakse siis näiteks tänavavalgustusposti või ütleme, valgusfoori juurde ja eesmärk on see, et ta oleks peaaegu nähtamatu. Eelnõu järgi peaks uued reeglid kehtima hakkama selle aasta detsembris. Jan Trei. Võib-olla meie liidul on võimalus ka siin parlamendi menetluses eelnõu eelnõu osas veel täiendavalt kaasa rääkida, aga võib-olla me teeme siin oma poolt ka ettepanekud nende keeldumise aluste kataloogi nagu laiendamiseks. Samas usub trei, et omavalitsused meelega visk arengut takistama ei hakka. Ma ise usun, nagu pigem seda, et kohalikud omavalitsused on seda meelt, et oleks tagatud ka kõik kaasaegset IK- võimalused ja võimekused.
|
Eesti on üle võtmas eurodirektiivi, mis kohustab riiki ja omavalitsusi lubama enda ehitiste külge 5G saatjaid. Linnade ja Valdade Liit tõdeb, et lasteasutuste juures nad saatjate paigaldamist ei soosiks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Viis G andmeside jaoks on mõeldud tavapärase mobiilsidega võrreldes kõrgemad sagedused, kus raadiolained kuigi kaugele ei levi. See tähendab, et ka viis G saatjate võrk peab olema tihedam. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium valmistas ette seaduseelnõu, mis kohustaks nii riiki kui omavalitsusi viis G tugijaamu taluma. Eriti öeldes, kui sideettevõtja soovib mõne riigiasutuse või omavalitsuse ehitise külge tugijaama seada, ei tohiks teda niisama pikalt saata, räägib ministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk. Eks see eesmärk on soodustada, soodustada, kutsuda üles koostööd, siin on olnud probleeme, ilmselgelt just ei ole jõutud varasemal ajal eelnevate põlvkondade puhul nendes küsimustes tihti üksmeel. Eelnõusse on lisatud ka tingimused, mille alusel võib omavalitsus viis G saatja paigaldamist ikkagi keelata. Linnade ja valdade liidu juht Jan Trei peab omavalitsuse kaalutlusõigust väga oluliseks. Oluline on kindlasti ka selline visuaalse reostuse teema, arhitektuuri küsimused, oluline on, et neid pannakse ka liiga lähedasti, et ühele tänavaotsale näiteks kolm sideettevõtjad soovivad panna oma oma viskevõrke. Viis G saatjast võib keelduda, kui ettevõte soovib panna seda miljööväärtuslikule või muinsuskaitsealale. Keelduda võib ka siis, kui saatja ei sobi ehitisele tehniliselt, kui see ohustab riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist. Tervise küsimusel peatub ka Jan Trei. Meile teadaolevalt ei ole tehtud viis G võrkude sus uuringuid ja selle mõju mõjudes siis nagu nagu tervisele, et me kindlasti soosiks nende viis G juurdepääsu punktide rajamist haridusasutuste lähedusse või haridusasutustesse või vähemasti lasteaedadesse. Tõnu Nirk selgitab, et kui mõne saatja paigaldamine keelatakse tervisekaalutlustel, siis tuleb lähtuda paikapandud normidest. Selles mõttes alused on fikseeritud seaduses, aga need normid, mis on paika pandud nii-öelda siis tervisekaitse kohaselt ka mee ei ole kivisse raiutud, et tegelikult ka need võivad veel muutuda sõltuvalt siis, mida uuringud näitavad. Nirk lisab, et keeldumist ei saa põhjendada ka sellega, et viis G saati on kole. Loomulikult tegemist ei ole mitte suurte mastidega ega antennidega, nii nagu me oleme harjunud nägema ka võib-olla hoonete katustel täna tegemist on selliste väikeste raadiosaate seadmetega, mis paigaldatakse siis näiteks tänavavalgustusposti või ütleme, valgusfoori juurde ja eesmärk on see, et ta oleks peaaegu nähtamatu. Eelnõu järgi peaks uued reeglid kehtima hakkama selle aasta detsembris. Jan Trei. Võib-olla meie liidul on võimalus ka siin parlamendi menetluses eelnõu eelnõu osas veel täiendavalt kaasa rääkida, aga võib-olla me teeme siin oma poolt ka ettepanekud nende keeldumise aluste kataloogi nagu laiendamiseks. Samas usub trei, et omavalitsused meelega visk arengut takistama ei hakka. Ma ise usun, nagu pigem seda, et kohalikud omavalitsused on seda meelt, et oleks tagatud ka kõik kaasaegset IK- võimalused ja võimekused.
### Response:
Eesti on üle võtmas eurodirektiivi, mis kohustab riiki ja omavalitsusi lubama enda ehitiste külge 5G saatjaid. Linnade ja Valdade Liit tõdeb, et lasteasutuste juures nad saatjate paigaldamist ei soosiks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Riigikogu liige Toomas Kivimägi oli majanduskomisjonis, mille juhtimisel võeti vastu seadus, millega lubati kasutada mobiilseid kiiruskaameraid. Kivimägi ütleb, et seaduse poolt hääletamisel oli saanud ta kinnituse, et kaamera märgistamine on kohustuslik. Kui ma oleks teadnud seda, et, et seda ei tule sinna paigaldada, siis sellisel juhul on arusaadav eesmärk on raha koguda ja sellisel juhul ma ei oleks selle eelnõu poolt hääletanud, nii et ma arvan, et see on isegi hetkel kõige olulisem argument, sellepärast et, et ma arvan, et mina ei ole ainus, kes sarnaselt mõttes sarnaselt ka oma valikut tehes kas eelnõu poolt hääletada või mitte. Et ilmselgelt on siin praegu parlamenti hanitatud, viisakalt öeldes Seaduse kolmandal lugemisel viitas ka justiitsministeerium murele, et kui kaamera ees ei ole märki, võib kiiruseületajal tekkida õigus trahvi vaidlustada. Liiklus. Jurist Indrek Sirk ütleb, et vastu võetud ja praegu kehtiv seadus selleks siiski alust ei anna. Liiklus järelevalves siin e-riigis ei ole kehtestatud nõuet, et riik peaks hoiatama liiklejat ette, ükskõik, kas see liiklusjärelevalve käib siis läbi mehitatud politsei, et on kusagil politseipatrull või politseinik on see automaatne kiiruskaamera, mis seisab postis või, või on ta mobiilne kiiruskaamera sellest liiklejat ette hoiatama ei pea. On ka eriarvamusel juriste ja ka üks juhtum praegu kohtus, kus just nii trahvi üritatakse vaidlustada. Siseministeeriumi korrakaitsepoliitika osakonna juhataja Henry Timberg ei näe vajadust märke kohustuslikuks muuta. Timberg ütleb, et kui valdavalt on kaamerad ikkagi tähistatud, kaotas kohustusliku korraga politsei paindlikkust. Paigaldatakse ka peamiselt ikkagist eesmärgil, et, et see kaamera koos selle märgiga on ikkagi kordades mõjusam kui see kaamera ilma märgita ja seda on ka erinevad nagu välismeelsed uuringud tegelikult, nagu tõestanud, et, et politsei neid märke hetkel ikkagi nagu kasutab ja, ja siis valib vastav nagu mahaema, kus on kõige mõistlikum seda panna. Kas neid märke peab kasutama, siis ei, seaduses hetkel ühtegi sätet ei ole, mis kohustab seda märki kasutama. Riigikogu liige Igor Kravtsenko on teemaga pöördunud õiguskantsleri poole. Ka Toomas Kivimägi tahab suuremat selgust. Mina kavatsen pöörduda majandus-kommunikatsiooniministri poole, mina teen täiesti sellise ametliku viisaka kirja, onju ja, ja palun tema seisukohta, kuna ütleme, see on nagu praegu kõige lihtsam lahendus, selle nii-öelda ebakõla nagu lahendamiseks mina oma arusaamist mööda, see ei eelda nüüd seadusemuudatuse, et parlament ei ole vaja tulla selleks, et nii-öelda see osutusmärgi kohustuslikkus, nagu sätestada, et minu hinnangul on see ministri pädevus, kui ministri pädevuse ole piisav, siis on see vabariigi valitseja pädevus, aga igal juhul ei pea seda parlament tegema.
|
Siseministeeriumi sõnul ei anna hoiatusmärgi puudumine kiirusekaamera ees alust trahvi vaidlustada.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Riigikogu liige Toomas Kivimägi oli majanduskomisjonis, mille juhtimisel võeti vastu seadus, millega lubati kasutada mobiilseid kiiruskaameraid. Kivimägi ütleb, et seaduse poolt hääletamisel oli saanud ta kinnituse, et kaamera märgistamine on kohustuslik. Kui ma oleks teadnud seda, et, et seda ei tule sinna paigaldada, siis sellisel juhul on arusaadav eesmärk on raha koguda ja sellisel juhul ma ei oleks selle eelnõu poolt hääletanud, nii et ma arvan, et see on isegi hetkel kõige olulisem argument, sellepärast et, et ma arvan, et mina ei ole ainus, kes sarnaselt mõttes sarnaselt ka oma valikut tehes kas eelnõu poolt hääletada või mitte. Et ilmselgelt on siin praegu parlamenti hanitatud, viisakalt öeldes Seaduse kolmandal lugemisel viitas ka justiitsministeerium murele, et kui kaamera ees ei ole märki, võib kiiruseületajal tekkida õigus trahvi vaidlustada. Liiklus. Jurist Indrek Sirk ütleb, et vastu võetud ja praegu kehtiv seadus selleks siiski alust ei anna. Liiklus järelevalves siin e-riigis ei ole kehtestatud nõuet, et riik peaks hoiatama liiklejat ette, ükskõik, kas see liiklusjärelevalve käib siis läbi mehitatud politsei, et on kusagil politseipatrull või politseinik on see automaatne kiiruskaamera, mis seisab postis või, või on ta mobiilne kiiruskaamera sellest liiklejat ette hoiatama ei pea. On ka eriarvamusel juriste ja ka üks juhtum praegu kohtus, kus just nii trahvi üritatakse vaidlustada. Siseministeeriumi korrakaitsepoliitika osakonna juhataja Henry Timberg ei näe vajadust märke kohustuslikuks muuta. Timberg ütleb, et kui valdavalt on kaamerad ikkagi tähistatud, kaotas kohustusliku korraga politsei paindlikkust. Paigaldatakse ka peamiselt ikkagist eesmärgil, et, et see kaamera koos selle märgiga on ikkagi kordades mõjusam kui see kaamera ilma märgita ja seda on ka erinevad nagu välismeelsed uuringud tegelikult, nagu tõestanud, et, et politsei neid märke hetkel ikkagi nagu kasutab ja, ja siis valib vastav nagu mahaema, kus on kõige mõistlikum seda panna. Kas neid märke peab kasutama, siis ei, seaduses hetkel ühtegi sätet ei ole, mis kohustab seda märki kasutama. Riigikogu liige Igor Kravtsenko on teemaga pöördunud õiguskantsleri poole. Ka Toomas Kivimägi tahab suuremat selgust. Mina kavatsen pöörduda majandus-kommunikatsiooniministri poole, mina teen täiesti sellise ametliku viisaka kirja, onju ja, ja palun tema seisukohta, kuna ütleme, see on nagu praegu kõige lihtsam lahendus, selle nii-öelda ebakõla nagu lahendamiseks mina oma arusaamist mööda, see ei eelda nüüd seadusemuudatuse, et parlament ei ole vaja tulla selleks, et nii-öelda see osutusmärgi kohustuslikkus, nagu sätestada, et minu hinnangul on see ministri pädevus, kui ministri pädevuse ole piisav, siis on see vabariigi valitseja pädevus, aga igal juhul ei pea seda parlament tegema.
### Response:
Siseministeeriumi sõnul ei anna hoiatusmärgi puudumine kiirusekaamera ees alust trahvi vaidlustada.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Astusin just välja kohtumiselt Ukraina digiministriga. Meil on tänane päev täis erinevate valitsusasutuste külastamisi, kuid eile olime Ida-Ukrainas, külastasime ka kontaktjoont ja, ja tõesti jõudsime nii kaugele, kui kaugele Ukraina territooriumil on võimalik jõuda, enne, kui okupeeritud territooriumil tegutsevad Venemaa poolt toetatud illegaalsed rühmitused vastu tulevad. Ja me oleme siin mitmel põhjusel kõigepealt selleks, et hoida Ukrainas toimuvat konflikti ka radariekraanidel nii-öelda, et hoida sellele tähelepanu, et ise saada siin toimuvast paremini pilti kätte. Aga nüüd siin, täna Kiievis olukorras, kus meil on, kui ma õigesti nüüd mäletan, tõesti kaheksa 11-st kantslerist Kiievis me kohtume nii grupiviisiliselt kui igaüks eraldiseisvalt oma kolleegidega Ukraina erinevates ministeeriumites. Et vaadata, mis on need valdkonnad, kus me saame oma kahepoolset koostööd veel enam intensiivistada. Loomulikult suured sõnumid sellest, et Eesti toetab vankumatult Ukraina territoriaalset terviklikkust ja julgeolekut on siin erakordselt teretulnud. Et Eesti toetab Ukraina euroatlantilist integratsiooni mitte lihtsalt osa meie poliitikast, vaid ka reaalsete nõuandvate sammudega, need on väga teretulnud. Aga me püüame siin leida neid valdkondi, kus me saame kahepoolset koostööd veel enam intensiivistada. Muidugi see Ida-Ukrainas käik on alati silmi avav, sellepärast et tuleb tunnistada, et keset Euroopat sõda jätkub. See sõda ei ole tingimata alati intensiivne, kuid peaaegu ei lähe mööda nädalat, kus Ukraina poolel mõni sõjaväelane kas viga või lausa surma ei saaks ja see iga päev toimuv konflikt on mitte lihtsalt Ukraina probleem vaid laiemalt Euroopa julgeolekuprobleem. Seebi aga ütleb, et Ukraina uusim ajaloo võib jagada perioodiks enne ja pärast 2000 neljateistkümnendat aastat. See tõeline hoog Ukraina reformidele sai sisse, siis tegelikult on see hoog kiirenenud. Loomulikult on asju, mida me tahaksime näha, et, et juhtuks kiiremini reformide vallas kolipatsioonivastase võitluse vallas. Aga see nõuanne ja see abi, mis tegelikult Eesti täna Ukrainasse toob, on üsna praktiline ja siin-seal ka selgelt käega katsutava, et näha, et selles samas e-riigi valdkonnas kas või majanduskoostööl on potentsiaali. Ukrainal endal on tohutut potentsiaali, tegemist on ju suure riigiga ja siin võimalusi Eesti ettevõtetel õigel hetkel jalga ukse vahele saada on loomulikult väga palju. Ja selle kõige eeldus on toimiv kohtusüsteem, toimiv korruptsioonivastane võitlus, toimiv avalik sektor. Ma usun, et Ukraina on õigel teel ja tegelikult neid valdkondi, kus me koos saame tegutseda, neid tuleb pidevalt juurde.
|
Praegu on enamik Eesti ministeeriumite kantsleritest töövisiidil Ukrainas. Kantslerid tutvusid konfliktipiirkonnaga riigi idaosas, samuti toimub rida kõrgetasemelisi kohtumisi Ukraina ametkondade esindajatega.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Astusin just välja kohtumiselt Ukraina digiministriga. Meil on tänane päev täis erinevate valitsusasutuste külastamisi, kuid eile olime Ida-Ukrainas, külastasime ka kontaktjoont ja, ja tõesti jõudsime nii kaugele, kui kaugele Ukraina territooriumil on võimalik jõuda, enne, kui okupeeritud territooriumil tegutsevad Venemaa poolt toetatud illegaalsed rühmitused vastu tulevad. Ja me oleme siin mitmel põhjusel kõigepealt selleks, et hoida Ukrainas toimuvat konflikti ka radariekraanidel nii-öelda, et hoida sellele tähelepanu, et ise saada siin toimuvast paremini pilti kätte. Aga nüüd siin, täna Kiievis olukorras, kus meil on, kui ma õigesti nüüd mäletan, tõesti kaheksa 11-st kantslerist Kiievis me kohtume nii grupiviisiliselt kui igaüks eraldiseisvalt oma kolleegidega Ukraina erinevates ministeeriumites. Et vaadata, mis on need valdkonnad, kus me saame oma kahepoolset koostööd veel enam intensiivistada. Loomulikult suured sõnumid sellest, et Eesti toetab vankumatult Ukraina territoriaalset terviklikkust ja julgeolekut on siin erakordselt teretulnud. Et Eesti toetab Ukraina euroatlantilist integratsiooni mitte lihtsalt osa meie poliitikast, vaid ka reaalsete nõuandvate sammudega, need on väga teretulnud. Aga me püüame siin leida neid valdkondi, kus me saame kahepoolset koostööd veel enam intensiivistada. Muidugi see Ida-Ukrainas käik on alati silmi avav, sellepärast et tuleb tunnistada, et keset Euroopat sõda jätkub. See sõda ei ole tingimata alati intensiivne, kuid peaaegu ei lähe mööda nädalat, kus Ukraina poolel mõni sõjaväelane kas viga või lausa surma ei saaks ja see iga päev toimuv konflikt on mitte lihtsalt Ukraina probleem vaid laiemalt Euroopa julgeolekuprobleem. Seebi aga ütleb, et Ukraina uusim ajaloo võib jagada perioodiks enne ja pärast 2000 neljateistkümnendat aastat. See tõeline hoog Ukraina reformidele sai sisse, siis tegelikult on see hoog kiirenenud. Loomulikult on asju, mida me tahaksime näha, et, et juhtuks kiiremini reformide vallas kolipatsioonivastase võitluse vallas. Aga see nõuanne ja see abi, mis tegelikult Eesti täna Ukrainasse toob, on üsna praktiline ja siin-seal ka selgelt käega katsutava, et näha, et selles samas e-riigi valdkonnas kas või majanduskoostööl on potentsiaali. Ukrainal endal on tohutut potentsiaali, tegemist on ju suure riigiga ja siin võimalusi Eesti ettevõtetel õigel hetkel jalga ukse vahele saada on loomulikult väga palju. Ja selle kõige eeldus on toimiv kohtusüsteem, toimiv korruptsioonivastane võitlus, toimiv avalik sektor. Ma usun, et Ukraina on õigel teel ja tegelikult neid valdkondi, kus me koos saame tegutseda, neid tuleb pidevalt juurde.
### Response:
Praegu on enamik Eesti ministeeriumite kantsleritest töövisiidil Ukrainas. Kantslerid tutvusid konfliktipiirkonnaga riigi idaosas, samuti toimub rida kõrgetasemelisi kohtumisi Ukraina ametkondade esindajatega.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kõik need meetmed peavad olema ka kinnitatud lõpuks riigikogus, kuna nende rahaline maht on kindlasti suurem kui üks miljard. Et on vaja lisaeelarve teha ja, ja täna arutati ja, ja vaielda erinevate teemade üle. Millal võiks tulla lisaeelarve? Kindlasti lisaeelarve on vaja ära menetleda aprillikuus, hiljemalt et täna on jõudnud juba olukord selleni, et paljud ettevõtjad, et on ju uksed kinni pannud, me näeme hotellides enam akendes õhtul tules ei ole, et aidata kaasa. Samas on ka kindlasti paljud füüsilisest isikust ettevõtjad, kes täna oma teenust ei saa pakkuda. See valdkonnad on meelelahutusest alates kuni transpordiga, lõpetades, Kas see lisaeelarve tähendab seda, et riigieelarvet sellel aastal paisutatakse või on selles juba ka need märgid, et mingites sektorites tuleb investeeringuid palkasid ja nii edasi kulusid kokku tõmmata? Kindlasti me ei soovi ühtegi investeeringumahtu vähendada, sest see tekitaks majanduses vastupidise olukorra, kus me siis ettevõtjatealt võtaks tööd ära. Et hetkel me vaatame, kuidas on võimalik läbi KredExi messi haigekassa ja töötukassa probleeme lahendada, pluss kindlasti riik. Praegu peab läbirääkimised ka laenata raha juurde, praegusel hetkel on jutt ühest miljardist. Siin on olnud arvamusi, et see kriis läheb meile maksma. Näiteks praegune riigikogu asespiiker Siim Kallas on öelnud, et see kriis läheb maksma meile üheksa miljardit, et kas seda summat, ühte miljardit võidakse suurendada. No kindlasti see sõltub, kui pikk see kriis lõpuks on, et kui see möödub siin kahe-kolme kuu pärast hakkab majandus uuesti taastuma, siis see olukord on ühe üks, kui peaks see viirus tulema tagasi sügisel uuesti ja, ja tekitama järjekordse kriisi, siis olukord on teine. Kas selle riigieelarve muutmise ettepanekuga tuleb lagedale valitsus või selle valmistab ette rahanduskomisjon? See ettepanek tuleb ikkagi täna valitsuselt, et ja siis rahanduskomisjon hakkab seda menetlema. See eelnõu valmib lähinädalatel ja aprilli alguses saame juba seda menetlema hakata.
|
Valitsus koostab selle aasta lisaeelarve projekti, millele loodetakse aprillis riigikogus heakskiitu. Riigikogu rahanduskomisjonis arutati riigieelarve olukorda.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kõik need meetmed peavad olema ka kinnitatud lõpuks riigikogus, kuna nende rahaline maht on kindlasti suurem kui üks miljard. Et on vaja lisaeelarve teha ja, ja täna arutati ja, ja vaielda erinevate teemade üle. Millal võiks tulla lisaeelarve? Kindlasti lisaeelarve on vaja ära menetleda aprillikuus, hiljemalt et täna on jõudnud juba olukord selleni, et paljud ettevõtjad, et on ju uksed kinni pannud, me näeme hotellides enam akendes õhtul tules ei ole, et aidata kaasa. Samas on ka kindlasti paljud füüsilisest isikust ettevõtjad, kes täna oma teenust ei saa pakkuda. See valdkonnad on meelelahutusest alates kuni transpordiga, lõpetades, Kas see lisaeelarve tähendab seda, et riigieelarvet sellel aastal paisutatakse või on selles juba ka need märgid, et mingites sektorites tuleb investeeringuid palkasid ja nii edasi kulusid kokku tõmmata? Kindlasti me ei soovi ühtegi investeeringumahtu vähendada, sest see tekitaks majanduses vastupidise olukorra, kus me siis ettevõtjatealt võtaks tööd ära. Et hetkel me vaatame, kuidas on võimalik läbi KredExi messi haigekassa ja töötukassa probleeme lahendada, pluss kindlasti riik. Praegu peab läbirääkimised ka laenata raha juurde, praegusel hetkel on jutt ühest miljardist. Siin on olnud arvamusi, et see kriis läheb meile maksma. Näiteks praegune riigikogu asespiiker Siim Kallas on öelnud, et see kriis läheb maksma meile üheksa miljardit, et kas seda summat, ühte miljardit võidakse suurendada. No kindlasti see sõltub, kui pikk see kriis lõpuks on, et kui see möödub siin kahe-kolme kuu pärast hakkab majandus uuesti taastuma, siis see olukord on ühe üks, kui peaks see viirus tulema tagasi sügisel uuesti ja, ja tekitama järjekordse kriisi, siis olukord on teine. Kas selle riigieelarve muutmise ettepanekuga tuleb lagedale valitsus või selle valmistab ette rahanduskomisjon? See ettepanek tuleb ikkagi täna valitsuselt, et ja siis rahanduskomisjon hakkab seda menetlema. See eelnõu valmib lähinädalatel ja aprilli alguses saame juba seda menetlema hakata.
### Response:
Valitsus koostab selle aasta lisaeelarve projekti, millele loodetakse aprillis riigikogus heakskiitu. Riigikogu rahanduskomisjonis arutati riigieelarve olukorda.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Promenaadi uuendamiseks kulub ligi pool miljonit eurot, millest 350000 on Covid, 19 investeeringutoetus. Tööd kulgevad rannapromenaadi autor ja arhitekt Kersti lootuse koostatud rekonstrueerimisprojekti järgi. Promenaadi on vaja uuendada, sest linn on kavandanud sinna uudsed söögikohad. Pärnu abilinnapea Silver Smeljanski. Hakkame siis rekonstrueerima Eesti esindusranda Pärnu ranna promenaadi ühte, siis osasid ja läheb siis tegemise sillutise osa, tulevad uued pingid, uued prügikastid, et saab prügisorte siis siia side tänava otsa, parklale tulevad võib-olla mõned kohad juurde, aga tehakse siis eraldi sissesõidutee, kus siinsed kauplejad ja surfiasutused saavad eraldi omale ligipääsu ja ka päästel oleks eraldi ligipääs, et muidu sõideti siit läbi läbi parkla ja oli sõna kehva ja ka talvel sõideti siin autodega üle purskkaevu, et tekib siis eraldi ligipääs, kus siis sellise ilmaga nagu täna on võimalik minna mere peale promenaadi äärde tulevad söögikohad meil jah, et on pakkumised siin väga mitmele asukohale siin Pärnu linn annab välja need osad 10-ks aastaks osad viieks aastaks ja on väga huvitavaid ja põnevaid pakkumisi tulemas, aga need siis ilmselt siin märtsi jooksul selguvad, et kes täpsemalt osutuvad valituks siin on planeeritud ja ka ette nähtud sellised konteinerstiilis lahendused, viisakad, soliidsed, et iga pakkuja siis eraldi on teinud oma kava oma plaani selle järgi, siis nad ehitavad nad valmis ja. Ester Vilgats, Pärnu,
|
Pärnus algas 2006. aastal rajatud rannapromenaadi remont. Uuendatakse rannapromenaadi Tervise Paradiisi poolne osa alates Kuuse tänavast, ehitusfirma Nordecon peab töödega mai lõpuks valmis jõudma.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Promenaadi uuendamiseks kulub ligi pool miljonit eurot, millest 350000 on Covid, 19 investeeringutoetus. Tööd kulgevad rannapromenaadi autor ja arhitekt Kersti lootuse koostatud rekonstrueerimisprojekti järgi. Promenaadi on vaja uuendada, sest linn on kavandanud sinna uudsed söögikohad. Pärnu abilinnapea Silver Smeljanski. Hakkame siis rekonstrueerima Eesti esindusranda Pärnu ranna promenaadi ühte, siis osasid ja läheb siis tegemise sillutise osa, tulevad uued pingid, uued prügikastid, et saab prügisorte siis siia side tänava otsa, parklale tulevad võib-olla mõned kohad juurde, aga tehakse siis eraldi sissesõidutee, kus siinsed kauplejad ja surfiasutused saavad eraldi omale ligipääsu ja ka päästel oleks eraldi ligipääs, et muidu sõideti siit läbi läbi parkla ja oli sõna kehva ja ka talvel sõideti siin autodega üle purskkaevu, et tekib siis eraldi ligipääs, kus siis sellise ilmaga nagu täna on võimalik minna mere peale promenaadi äärde tulevad söögikohad meil jah, et on pakkumised siin väga mitmele asukohale siin Pärnu linn annab välja need osad 10-ks aastaks osad viieks aastaks ja on väga huvitavaid ja põnevaid pakkumisi tulemas, aga need siis ilmselt siin märtsi jooksul selguvad, et kes täpsemalt osutuvad valituks siin on planeeritud ja ka ette nähtud sellised konteinerstiilis lahendused, viisakad, soliidsed, et iga pakkuja siis eraldi on teinud oma kava oma plaani selle järgi, siis nad ehitavad nad valmis ja. Ester Vilgats, Pärnu,
### Response:
Pärnus algas 2006. aastal rajatud rannapromenaadi remont. Uuendatakse rannapromenaadi Tervise Paradiisi poolne osa alates Kuuse tänavast, ehitusfirma Nordecon peab töödega mai lõpuks valmis jõudma.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kõik on ilmselt nõus, et valitsuse tegutsemine ka koroonakriisiga võideldes peab olema selge ja arusaadav. Ebaselgus tekitab segadust. 21. septembril tühistas majandus ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas tellimuslendude keelu sest muidu poleks peaminister Jüri Ratas saanud lennata kiirelt Helsingisse ja Stockholmi kolleegide juurde ning tegelikult tahtis ta lõpuks jõuda Brüsselisse Euroopa Liidu ülemkogule, mis paraku edasi lükkus. Turismifirmad uurisid seepeale majandus ja kommunikatsiooniministeeriumist, kas tellimislennud ongi nüüd lubatud ja kas võib müüa puhkusepaketti Türi? Jah, see on lubatud, said need vastuseks küsisid igaks juhuks uuesti. Jah, sellised tellimislennud on lubatud, said nad uuesti vastuseks. Ligi 2000 inimest ostsime endale Türgi reisid otseväljumisega Tallinnast. Aga ootamatult ilmus oktoobri alguses ühel õhtupoolikul minister Asa uus käskkiri, mis keelas tellimuslennud väljapoole Euroopa liitu. Turismifirmad olid šokis, kuidas nii ühe käega lubatakse ja teise käega keelatakse. Õiguskantsler Ülle Madise soovitas kahju kannatanud turismibüroodel kohtusse pöörduda sest minister aasa käskkirja kehtestamisel ei ole järgitud hea halduse tava. Lisaks kahjustab see käskkiri lennu ja turismiettevõtjate ning reisijate huve. See oli põhjendamatult ootamatu ja inimestele jäetud piisavalt aega oma tegevuste ümberkorraldamiseks. Turismiettevõtjad riigi vastu kohtusse ei lähe, sest loodavad riigilt saada kriisi tuge koroonaviiruses tühjaks pigistada turismisektorile. See on karm, aga loogiline käitumine. Ent ebaloogiline on see, mis toimus sel neljapäeval valitsuse istungi pressikonverentsil, kus tuli jutuks segadus Türgi puhkuselendude lubamise ja siis äkilise keelustamisega. Nimelt ütles minister Aas, et tema ei tea täpselt, millise majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ametniku poole turismifirmad pöördusid ja mida täpselt ametnik neile vastas. Oot-oot-oot minister aasal oli nädal, et teha selgeks, kellega tema majast turismifirmad konsulteerisid ja millise vastuse nad said. Kui minister seda selgust ei nõutanud, on kurb lugu, siis ta järelikult ei tahtnudki teada, mis tema ministeeriumis toimub. Nii et esmalt tõmbavad valitsuse inimesed vaiba alt turismiettevõtjatelt ja reisijatelt tegutsedes halva halduse tava järgi ja siis jätavad ka ennast viluda tuule kätte. Tule taevas appi, korranuks selle peale iseseisvuse taastanud Eesti esimene president Lennart Meri. Sest selgust ja arusaadavust valitsuse tegutsemisest siit küll ei paista.
|
Valitsuse otsused pole alati selged ja arusaadavad.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kõik on ilmselt nõus, et valitsuse tegutsemine ka koroonakriisiga võideldes peab olema selge ja arusaadav. Ebaselgus tekitab segadust. 21. septembril tühistas majandus ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas tellimuslendude keelu sest muidu poleks peaminister Jüri Ratas saanud lennata kiirelt Helsingisse ja Stockholmi kolleegide juurde ning tegelikult tahtis ta lõpuks jõuda Brüsselisse Euroopa Liidu ülemkogule, mis paraku edasi lükkus. Turismifirmad uurisid seepeale majandus ja kommunikatsiooniministeeriumist, kas tellimislennud ongi nüüd lubatud ja kas võib müüa puhkusepaketti Türi? Jah, see on lubatud, said need vastuseks küsisid igaks juhuks uuesti. Jah, sellised tellimislennud on lubatud, said nad uuesti vastuseks. Ligi 2000 inimest ostsime endale Türgi reisid otseväljumisega Tallinnast. Aga ootamatult ilmus oktoobri alguses ühel õhtupoolikul minister Asa uus käskkiri, mis keelas tellimuslennud väljapoole Euroopa liitu. Turismifirmad olid šokis, kuidas nii ühe käega lubatakse ja teise käega keelatakse. Õiguskantsler Ülle Madise soovitas kahju kannatanud turismibüroodel kohtusse pöörduda sest minister aasa käskkirja kehtestamisel ei ole järgitud hea halduse tava. Lisaks kahjustab see käskkiri lennu ja turismiettevõtjate ning reisijate huve. See oli põhjendamatult ootamatu ja inimestele jäetud piisavalt aega oma tegevuste ümberkorraldamiseks. Turismiettevõtjad riigi vastu kohtusse ei lähe, sest loodavad riigilt saada kriisi tuge koroonaviiruses tühjaks pigistada turismisektorile. See on karm, aga loogiline käitumine. Ent ebaloogiline on see, mis toimus sel neljapäeval valitsuse istungi pressikonverentsil, kus tuli jutuks segadus Türgi puhkuselendude lubamise ja siis äkilise keelustamisega. Nimelt ütles minister Aas, et tema ei tea täpselt, millise majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ametniku poole turismifirmad pöördusid ja mida täpselt ametnik neile vastas. Oot-oot-oot minister aasal oli nädal, et teha selgeks, kellega tema majast turismifirmad konsulteerisid ja millise vastuse nad said. Kui minister seda selgust ei nõutanud, on kurb lugu, siis ta järelikult ei tahtnudki teada, mis tema ministeeriumis toimub. Nii et esmalt tõmbavad valitsuse inimesed vaiba alt turismiettevõtjatelt ja reisijatelt tegutsedes halva halduse tava järgi ja siis jätavad ka ennast viluda tuule kätte. Tule taevas appi, korranuks selle peale iseseisvuse taastanud Eesti esimene president Lennart Meri. Sest selgust ja arusaadavust valitsuse tegutsemisest siit küll ei paista.
### Response:
Valitsuse otsused pole alati selged ja arusaadavad.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ühendkuningriigis pääseb jälle pubidesse, juuksurisse, jõusaali, poodidesse, ka sisemaal. Reisima piirangute tühistamisele aitas kõvasti kaasa see, et vaktsineerimine on kiiresti läinud. Londoni tänavad olid õhtul täis inimesi, kes olid õnnelikud nagu vangist pääsedes. Juba keskööl vastu eilset valgusid inimesed tänavabaaridesse kohvikutesse et tähistada piirangute lõdvendamise algust. Osa tänavaid suleti ja muudeti vabaõhuterrassideks ja inimesed leidsid, et külmetamine tasub end igal juhul ära. Kohaliku pubi omanik kutsub esimesi külalisi ringile ja üks nendest ütleb, et kui 14 kuud pole kuskil mujal käinud kui matustel, siis on see kõik praegu lihtsalt suurepärane. Meil on nüüd telefonil Eesti suursaadik Londonis Tiina Intelmann. Telepilt eilsetest, õnnelikest inimestest tänavatel oli päris mõjuv. Kuidas selle uue, peaaegu normaalse elu esimene päev läks. Inimesed loomulikult tunnevad ennast, nagu nad oleks vangist pääsenud aga samas hoiatatakse, et, et keegi otseselt nagu liiale ei läheks nende suurte pidustustega eile oli tõepoolest mõnel pool nagu nagu selline suur tänavafestival, et praeguseks on siis üle 32 miljoni inimese on vaktsineeritud, räägitakse ka sellest, et saavutatud on selline statistiline karjaimmuunsus ja räägitakse nüüd ka Lõuna-Aafrika viirusest, mis on Londonis levimas, aga sellest avamisest siis loomulikult poodide avamine tõi väga, väga palju elevust, sest sisuliselt kaheksa kuud on kõik kinni olnud ja muidugi mis on, väga oluline asi on, et poes näiteks riidepoes saab asju ka selga proovida. See on nüüd täielik selline uuendus, mida inimesed, ma usun, et, et täiel rinna al naudivad. Aga loomulikult oli ka muid väga olulisi asju, nagu näiteks juuksurid. Noh, tänaval vaadates osade inimeste välimus oli ikkagi väga-väga metsikuks juba muutunud ja kui me eile vaatasime parlamenti, siis tundus, et ka peaminister oli, oli juuksuris käinud ja oma juuksed ilusti ära kohendanud ja loomulikult peamine ikkagi, mida inimesed ka väga-väga ootasid, oli see briti elu süda, need pubid, et jooki saab küll tellida ainult ja, ja võtta tänaval, aga, aga siiski ega see elu nüüd päris normaalne ei ole, sellepärast et rahvusvaheline reisimine endiselt pole lubatud inimestel on palutud end kaks korda nädalas tasuta testida, et sellega ka siis püütakse hoida olukorda kontrolli all ja no ei saa unustada, et ikkagi kusagil 3500 juhtumit on, on jätkuvalt päevas.
|
Ühendkuningriigis astuti eilsest samm lähemale normaalsele elule, kui uksed said avada pubid ja restoranid ning paljud ärid said tegevust alustada. Riik suleti viiruse tõttu täielikult 5. jaanuaril, kuid miljonid inimesed olid elust eemal olnud veel kauem.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ühendkuningriigis pääseb jälle pubidesse, juuksurisse, jõusaali, poodidesse, ka sisemaal. Reisima piirangute tühistamisele aitas kõvasti kaasa see, et vaktsineerimine on kiiresti läinud. Londoni tänavad olid õhtul täis inimesi, kes olid õnnelikud nagu vangist pääsedes. Juba keskööl vastu eilset valgusid inimesed tänavabaaridesse kohvikutesse et tähistada piirangute lõdvendamise algust. Osa tänavaid suleti ja muudeti vabaõhuterrassideks ja inimesed leidsid, et külmetamine tasub end igal juhul ära. Kohaliku pubi omanik kutsub esimesi külalisi ringile ja üks nendest ütleb, et kui 14 kuud pole kuskil mujal käinud kui matustel, siis on see kõik praegu lihtsalt suurepärane. Meil on nüüd telefonil Eesti suursaadik Londonis Tiina Intelmann. Telepilt eilsetest, õnnelikest inimestest tänavatel oli päris mõjuv. Kuidas selle uue, peaaegu normaalse elu esimene päev läks. Inimesed loomulikult tunnevad ennast, nagu nad oleks vangist pääsenud aga samas hoiatatakse, et, et keegi otseselt nagu liiale ei läheks nende suurte pidustustega eile oli tõepoolest mõnel pool nagu nagu selline suur tänavafestival, et praeguseks on siis üle 32 miljoni inimese on vaktsineeritud, räägitakse ka sellest, et saavutatud on selline statistiline karjaimmuunsus ja räägitakse nüüd ka Lõuna-Aafrika viirusest, mis on Londonis levimas, aga sellest avamisest siis loomulikult poodide avamine tõi väga, väga palju elevust, sest sisuliselt kaheksa kuud on kõik kinni olnud ja muidugi mis on, väga oluline asi on, et poes näiteks riidepoes saab asju ka selga proovida. See on nüüd täielik selline uuendus, mida inimesed, ma usun, et, et täiel rinna al naudivad. Aga loomulikult oli ka muid väga olulisi asju, nagu näiteks juuksurid. Noh, tänaval vaadates osade inimeste välimus oli ikkagi väga-väga metsikuks juba muutunud ja kui me eile vaatasime parlamenti, siis tundus, et ka peaminister oli, oli juuksuris käinud ja oma juuksed ilusti ära kohendanud ja loomulikult peamine ikkagi, mida inimesed ka väga-väga ootasid, oli see briti elu süda, need pubid, et jooki saab küll tellida ainult ja, ja võtta tänaval, aga, aga siiski ega see elu nüüd päris normaalne ei ole, sellepärast et rahvusvaheline reisimine endiselt pole lubatud inimestel on palutud end kaks korda nädalas tasuta testida, et sellega ka siis püütakse hoida olukorda kontrolli all ja no ei saa unustada, et ikkagi kusagil 3500 juhtumit on, on jätkuvalt päevas.
### Response:
Ühendkuningriigis astuti eilsest samm lähemale normaalsele elule, kui uksed said avada pubid ja restoranid ning paljud ärid said tegevust alustada. Riik suleti viiruse tõttu täielikult 5. jaanuaril, kuid miljonid inimesed olid elust eemal olnud veel kauem.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni hinnangul on koalitsioonilepingu energeetika peatüki sõnastus kohmakas ning vaid ministrite sõnavõttudest võib aru saada, et põlevkivi kasutamisest loobumise all energeetikas mõeldakse õlitootmise lõpetamist. Ahti Asmanni sõnul soovib uus valitsus sisuliselt väljuda põlevkivi kasutavast keemiatööstuse sektorist, selle asemel, et tegelikke majandusprognoosa. Eesti probleem ei ole põlevkivi, Eesti majanduses on probleemiks madal tootlikkus ja vähe investeeringuid, sealhulgas vähe investeeringuid. Taastuvenergia tootmise vähesus ei ole tingitud põlevkivisektorist. Väheste investeeringute põhjuseks on keerulised regulatsioonid ja nõrk turu konkurents. Tänaseks teame kõik, et Eestisse ei saa ehitada ei tselluloositehast ega tuulikute. Ehk siis Eesti peaks eelkõige mõtlema, kuidas luua uut väärtust. Ja seetõttu ma ei mõista valitsuse ambitsiooni, mis on suunatud põlevkivi väärindamise peatamisele. Põlevkivist varasema loobumise seisukohta nimetab Ahti Asman veaks. Põlevkiviõli müüakse täna ekspordis globaalselt, seal laeval see turgudel ja laevanduses kliima neutraalsed alternatiivid puuduvad. Laevandusturu mahtu nähakse järgneva 30 aasta jooksul kasvamas 2,5 korda. Eestis mingi tehase või tootmise sulgemine tähendab lihtsalt samasuguste tehaste ehitamist teistesse riikidesse. Kliima seisukohast ei muutu midagi, aga me kõik jääme vaesemaks, et nii-öelda ükski teine Euroopa riik ei ole võtnud eesmärgiks midagi ära lõpetada. Varem kõik võtavad endale eesmärgiks midagi uut luua. Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul sõltuvad ettevõtte investeerimisplaanid eelkõige Euroopa Liidu süsiniku maksupoliitika arengutest ja vähem valitsuse väljaütlemistest. Milliseks kujuneb Euroopa Liidu süsiniku maksupoliitika ja sellest sõltuv investeerimiskeskkond, selgub Asmanni sõnul 23. aastal. Selle ajani on kõik Viru keemia Grupi tõsisemad investeerimisotsused peatatud Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.
|
Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni arvates pole Eesti probleemiks põlevkivi vaid madal tootlikkus ja investeeringute vähesus. Valitsuse põlevkivist varasema loobumise plaani peab Asmann veaks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni hinnangul on koalitsioonilepingu energeetika peatüki sõnastus kohmakas ning vaid ministrite sõnavõttudest võib aru saada, et põlevkivi kasutamisest loobumise all energeetikas mõeldakse õlitootmise lõpetamist. Ahti Asmanni sõnul soovib uus valitsus sisuliselt väljuda põlevkivi kasutavast keemiatööstuse sektorist, selle asemel, et tegelikke majandusprognoosa. Eesti probleem ei ole põlevkivi, Eesti majanduses on probleemiks madal tootlikkus ja vähe investeeringuid, sealhulgas vähe investeeringuid. Taastuvenergia tootmise vähesus ei ole tingitud põlevkivisektorist. Väheste investeeringute põhjuseks on keerulised regulatsioonid ja nõrk turu konkurents. Tänaseks teame kõik, et Eestisse ei saa ehitada ei tselluloositehast ega tuulikute. Ehk siis Eesti peaks eelkõige mõtlema, kuidas luua uut väärtust. Ja seetõttu ma ei mõista valitsuse ambitsiooni, mis on suunatud põlevkivi väärindamise peatamisele. Põlevkivist varasema loobumise seisukohta nimetab Ahti Asman veaks. Põlevkiviõli müüakse täna ekspordis globaalselt, seal laeval see turgudel ja laevanduses kliima neutraalsed alternatiivid puuduvad. Laevandusturu mahtu nähakse järgneva 30 aasta jooksul kasvamas 2,5 korda. Eestis mingi tehase või tootmise sulgemine tähendab lihtsalt samasuguste tehaste ehitamist teistesse riikidesse. Kliima seisukohast ei muutu midagi, aga me kõik jääme vaesemaks, et nii-öelda ükski teine Euroopa riik ei ole võtnud eesmärgiks midagi ära lõpetada. Varem kõik võtavad endale eesmärgiks midagi uut luua. Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul sõltuvad ettevõtte investeerimisplaanid eelkõige Euroopa Liidu süsiniku maksupoliitika arengutest ja vähem valitsuse väljaütlemistest. Milliseks kujuneb Euroopa Liidu süsiniku maksupoliitika ja sellest sõltuv investeerimiskeskkond, selgub Asmanni sõnul 23. aastal. Selle ajani on kõik Viru keemia Grupi tõsisemad investeerimisotsused peatatud Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.
### Response:
Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni arvates pole Eesti probleemiks põlevkivi vaid madal tootlikkus ja investeeringute vähesus. Valitsuse põlevkivist varasema loobumise plaani peab Asmann veaks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nendest 39 vajavad siis kolmanda astme intensiivravi ja 23 neist on on juhitaval hingamisel. Nii et haigete arv kasvab ainult kiirenevas tempos Kui eelmised kolm nädalat meil jämedalt on iga nädala reedeks olnud 100 haiget rohkem Covid osakondades, siis praegu selle numbri järgi. Mul on küll kuri kahtlus, et sellel nädalal see number saab olema tunduvalt suurem. Milleks peavad haiglad valmis olema? Me peame ikkagi aru saama, et tervishoiusüsteemi niimoodi üles ehitada, et me haiglates kõige keerulisemat abi osutama ainult nakkushaigetele on ühtepidi keeruline niisiis korralduslikult kui ka eetiliselt ja, ja katsume alati haiglatel leida niisuguse parima võimaliku kompromissi. Ehk siis tegelikult meil on ju väga palju teisi patsiente, kellel on erinevaid väga erinevaid terviseprobleeme ja seda mitte ainult plaanilise raiu mõttes, vaid ka erakorralise abi mõttes, et erakorraline abi ei kao ju kusagile. Et see on aidate jaoks jah, suur väljakutse. Me kevadel oleme selle keerulise olukorra läbi teinud ja, ja praegu on põhjust arvata, et et see haiglaravi vajadus ja, ja siis see potentsiaalne keerukus saavad veel olla veel suuremad. Mis te ennustajate, kui kõrgeks võib koroona patsientide arv haiglates kasvada? Kui seda trendi vaadata, siis seitset sadat meil vältida ei tohiks õnnestuda. Aga kui me suudame see kaheksasadat vältida, siis me oleme ka juba väga palju teinud. 2020. aasta kevadel pandi püsti ka kaitseväe välihaigla. Kas praegu säärase välihaigla järgi vajadus puudub? No kaitseväe väli haigla l on kaks olulist ressurssi, mis sellega alati kaasas käivad, üks on siis haigla ruumi programm ja see välihaigla mõte ongi, et minna kusagile, kus ruumiprogramm on kas kitsikuses või teda üldse ei ole. Et see on see välihaigla mõte, et lähed põllu peale, paned haigla. Sellist vajadust meil Eestis hetkel ei ole, ruumiprogrammi me suudame lahendada, teine pool on siis töötajaid ja neid töötajaid tegelikult, kes kaitseväe siis selle haiglaga oleksid seotud? Loomulikult reservis ei ole, need inimesed juba tegutsevad Eesti tervisesüsteemis, et mõni üksik inimene võib-olla kaitseväes, kes on täidab teisi ülesandeid.
|
Haiglas on 516 koroonaviirusega nakatunut. Neist 362 vajab ravi raskeloomulise koroonahaiguse tõttu. Ööpäeva jooksul suri kaheksa nakatunut, neist seitse oli vaktsineerimata. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati 1282 inimese nakatumine. Terviseameti meditsiinistaabi kriisijuhi doktor Urmas Sule sõnul avati viimase ööpäeva jooksul haiglates 76 uut haigusjuhtu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nendest 39 vajavad siis kolmanda astme intensiivravi ja 23 neist on on juhitaval hingamisel. Nii et haigete arv kasvab ainult kiirenevas tempos Kui eelmised kolm nädalat meil jämedalt on iga nädala reedeks olnud 100 haiget rohkem Covid osakondades, siis praegu selle numbri järgi. Mul on küll kuri kahtlus, et sellel nädalal see number saab olema tunduvalt suurem. Milleks peavad haiglad valmis olema? Me peame ikkagi aru saama, et tervishoiusüsteemi niimoodi üles ehitada, et me haiglates kõige keerulisemat abi osutama ainult nakkushaigetele on ühtepidi keeruline niisiis korralduslikult kui ka eetiliselt ja, ja katsume alati haiglatel leida niisuguse parima võimaliku kompromissi. Ehk siis tegelikult meil on ju väga palju teisi patsiente, kellel on erinevaid väga erinevaid terviseprobleeme ja seda mitte ainult plaanilise raiu mõttes, vaid ka erakorralise abi mõttes, et erakorraline abi ei kao ju kusagile. Et see on aidate jaoks jah, suur väljakutse. Me kevadel oleme selle keerulise olukorra läbi teinud ja, ja praegu on põhjust arvata, et et see haiglaravi vajadus ja, ja siis see potentsiaalne keerukus saavad veel olla veel suuremad. Mis te ennustajate, kui kõrgeks võib koroona patsientide arv haiglates kasvada? Kui seda trendi vaadata, siis seitset sadat meil vältida ei tohiks õnnestuda. Aga kui me suudame see kaheksasadat vältida, siis me oleme ka juba väga palju teinud. 2020. aasta kevadel pandi püsti ka kaitseväe välihaigla. Kas praegu säärase välihaigla järgi vajadus puudub? No kaitseväe väli haigla l on kaks olulist ressurssi, mis sellega alati kaasas käivad, üks on siis haigla ruumi programm ja see välihaigla mõte ongi, et minna kusagile, kus ruumiprogramm on kas kitsikuses või teda üldse ei ole. Et see on see välihaigla mõte, et lähed põllu peale, paned haigla. Sellist vajadust meil Eestis hetkel ei ole, ruumiprogrammi me suudame lahendada, teine pool on siis töötajaid ja neid töötajaid tegelikult, kes kaitseväe siis selle haiglaga oleksid seotud? Loomulikult reservis ei ole, need inimesed juba tegutsevad Eesti tervisesüsteemis, et mõni üksik inimene võib-olla kaitseväes, kes on täidab teisi ülesandeid.
### Response:
Haiglas on 516 koroonaviirusega nakatunut. Neist 362 vajab ravi raskeloomulise koroonahaiguse tõttu. Ööpäeva jooksul suri kaheksa nakatunut, neist seitse oli vaktsineerimata. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati 1282 inimese nakatumine. Terviseameti meditsiinistaabi kriisijuhi doktor Urmas Sule sõnul avati viimase ööpäeva jooksul haiglates 76 uut haigusjuhtu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Riigi kinnisvara aktsiaselts teatas haridus ja teadusministeeriumile, et Makvere riigigümnaasiumi uue hoone ehitustööd peatatakse ning Mustamäe riigigümnaasiumi ehitustööd on juba põhimõtteliselt peatatud. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi kinnisvara arenduse direktor Mihkel Mäger ütles, et uusi ehitustöid praegu ei alustatakse. Li olevad objektid, sealhulgas Rakvere ja Mustamäe gümnaasiumi soovitakse siiski valmis saada. Gümnaasiumid lähevad planeeritust 15 kuni 20 protsenti rohkem maksma. Mustamäe riigigümnaasiumi valmimistähtaeg on 2023 kevad jah, Rakvere pidi alustama õppetööd selle aasta sügisel täna teadaoleva info kohaselt, see objekt valmib kolm-neli kuud hiljem. Haridus ja teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juhi Indrek Riisaare sõnul otsitakse 500-le Rakvere riigigümnaasiumi õpilasele ajutisi pindasid. Meil on Rakveres kaks kaks hoonet juba olemas. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi sõnul on käinud juba mitu kuud arutelud, kuidas koolide ehitust rahastada. Mustamäe riigigümnaasiumi ehitava Aslanda ehituse tegevjuhi Kaupo Kolsari sõnul tuleb avalikus sektoris lisaraha taotlemise või lepingu pikendamise puhul tõendada ning veenda, et ehitustööd on raskendatud just Ukraina sõjast tingitud sanktsioonide hinnatõusu ja tarneraskuste tõttu. Me oleme esitanud oma taotluse riigi kinnisvarale, käib menetlus taotluses toodud põhjuste, täiendava põhjendamise ja materjali läbitöötamisel ja meil ei ole veel täna selgust, kuidas selle objekti finantseerimine lõplikult toimub. Selgust ei ole ka haridus ja teadusministeeriumil. Indrek Riisaare sõnul pole päris selge, kas ja kuivõrd lubab riigihangete seadus ehituslepinguid muuta ehk ehitajale plaanitust rohkem raha maksta. Eesti riigihangete seadus, mis käsitleb ka hankelepingute muutmist, põhineb ju siiski Euroopa Liidu hankedirektiividel ja üleeuroopaliselt on probleem, kuidas direktiivi nõudeid täita. Ja siin teemegi nii riigi tugiteenuste keskuse kui rahandusministeriumiga head koostööd, et saada direktiivi rakendamisele tõlgendusi. Muuhulgas ka Eesti ehitusettevõtjate liitu juhtiv Kaupo Kolsar ootab valitsuselt kiiret tegutsemist ja selgeid juhiseid. See on ikkagi väga põnev teema, väga-väga kiiresti tuleks leida õiged otsused, lahendused ega see ei ole sugugi odav, kui mõni töö pooleli jääb. Eriti kiire on Rakvere ja Mustamäe riigi gümnaasiumitega, sest neid ehitatakse Euroopa Liidu rahade eest. Indrek Riisaar. Et seetõttu, et järgmise aastaga saab läbi Euroopa Liidu rahastusperiood, ehk me peame järgmise aasta lõpuks raha ära kasutama ja objektid valmis saama, vastasel korral meil see rahastus kaob ära.
|
Kuniks ametnikud mõtlevad, kuidas kallinenud hindade juures ehituslepinguid muuta, pandi Rakvere ja Mustamäe riigigümnaasiumite ehitustööd pausile.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Riigi kinnisvara aktsiaselts teatas haridus ja teadusministeeriumile, et Makvere riigigümnaasiumi uue hoone ehitustööd peatatakse ning Mustamäe riigigümnaasiumi ehitustööd on juba põhimõtteliselt peatatud. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi kinnisvara arenduse direktor Mihkel Mäger ütles, et uusi ehitustöid praegu ei alustatakse. Li olevad objektid, sealhulgas Rakvere ja Mustamäe gümnaasiumi soovitakse siiski valmis saada. Gümnaasiumid lähevad planeeritust 15 kuni 20 protsenti rohkem maksma. Mustamäe riigigümnaasiumi valmimistähtaeg on 2023 kevad jah, Rakvere pidi alustama õppetööd selle aasta sügisel täna teadaoleva info kohaselt, see objekt valmib kolm-neli kuud hiljem. Haridus ja teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juhi Indrek Riisaare sõnul otsitakse 500-le Rakvere riigigümnaasiumi õpilasele ajutisi pindasid. Meil on Rakveres kaks kaks hoonet juba olemas. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi sõnul on käinud juba mitu kuud arutelud, kuidas koolide ehitust rahastada. Mustamäe riigigümnaasiumi ehitava Aslanda ehituse tegevjuhi Kaupo Kolsari sõnul tuleb avalikus sektoris lisaraha taotlemise või lepingu pikendamise puhul tõendada ning veenda, et ehitustööd on raskendatud just Ukraina sõjast tingitud sanktsioonide hinnatõusu ja tarneraskuste tõttu. Me oleme esitanud oma taotluse riigi kinnisvarale, käib menetlus taotluses toodud põhjuste, täiendava põhjendamise ja materjali läbitöötamisel ja meil ei ole veel täna selgust, kuidas selle objekti finantseerimine lõplikult toimub. Selgust ei ole ka haridus ja teadusministeeriumil. Indrek Riisaare sõnul pole päris selge, kas ja kuivõrd lubab riigihangete seadus ehituslepinguid muuta ehk ehitajale plaanitust rohkem raha maksta. Eesti riigihangete seadus, mis käsitleb ka hankelepingute muutmist, põhineb ju siiski Euroopa Liidu hankedirektiividel ja üleeuroopaliselt on probleem, kuidas direktiivi nõudeid täita. Ja siin teemegi nii riigi tugiteenuste keskuse kui rahandusministeriumiga head koostööd, et saada direktiivi rakendamisele tõlgendusi. Muuhulgas ka Eesti ehitusettevõtjate liitu juhtiv Kaupo Kolsar ootab valitsuselt kiiret tegutsemist ja selgeid juhiseid. See on ikkagi väga põnev teema, väga-väga kiiresti tuleks leida õiged otsused, lahendused ega see ei ole sugugi odav, kui mõni töö pooleli jääb. Eriti kiire on Rakvere ja Mustamäe riigi gümnaasiumitega, sest neid ehitatakse Euroopa Liidu rahade eest. Indrek Riisaar. Et seetõttu, et järgmise aastaga saab läbi Euroopa Liidu rahastusperiood, ehk me peame järgmise aasta lõpuks raha ära kasutama ja objektid valmis saama, vastasel korral meil see rahastus kaob ära.
### Response:
Kuniks ametnikud mõtlevad, kuidas kallinenud hindade juures ehituslepinguid muuta, pandi Rakvere ja Mustamäe riigigümnaasiumite ehitustööd pausile.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui meie vaktsineerimise määr veel tõuseb, mida ta tegelikult igapäevaselt ka teeb, siis ma olen kindel, et me jõuame ka selle olukorrani, kus saame maski kandmise nõuet kas nii-öelda kõrgema hõlmatusega piirkondades või üle Eesti leevendama hakata. Et ma olen selle põhimõttega igati nõus, et inimesed peavad tundma, et vaktsineerimisest on neile selged nii-öelda hüvesid või lisavõimalusi. Et Rootsi võib öelda edulugu ja Põhjamaade edulugu ongi see, et nendes riikides on vaktsineeri määr Eestist kõrgem ja see on võimaldanud ka rohkem nii-öelda reegleid ja piiranguid vähendada. Ja see on ka siht tegelikult, millele me seadnud Eesti jaoks. No praegu on esmane eesmärk saavutada see 70 protsenti täiskasvanute arvestuses ja oktoobri lõpuks juba nii öelda täis vaktsineeritud arvestuses ehk et vaktsineerimis kuur lõpetatud numbris. Lisaks sellele me teame, et meil on arvestatud kogus inimesi, kes on ka haiguse läbi põdenud, seeläbi teatud kaitse saanud. Covid 19 teadusnõukoda on teinud ettepaneku, et võiksime piirangud kaotada. Kui Eesti elanikkonnas on 70 protsenti vaktsineeritud sealhulgas riskirühmad 85 protsendi tasemel. Et ma arvan, et hiljemalt siis tõepoolest on õige need piirangud ja erinevad kontrolli reeglid kaotada. Aga võimalik, et meil on võimalus jõuda selleni juba ka varem, just nimelt seetõttu, et meil tuleb arvesse võtta ka neid inimesi, kes on saanud kaitsehaiguse läbipõdemise teel ja me teame, et neid numbreid nii-öelda arvesse võttes on meie antikehade tase ühiskonnas tegelikult kõrgem. No miks me seda otsust siis praegu kohe ära ei tee, et Soomes lihtsalt neid inimesi, kes on läbi põdenud, on oluliselt vähem kogu elanikkonnast ja meil on see kõrgem, et miks me seda otsust siis ära ei tee, sest et antikehade tase on meil ju mõlemas riigis inimestel enam-vähem sama. Tegelikult ma ootan väga huviga professor Ruth Kalda uuringut, mis peaks nüüd lähiajal tulema, mis näitab ka ära, et kui suur on siis tegelikult antikehade osakaal Eesti elanike seas. Ma olen enam veendunud, et on selgelt kõrgem kui vaktsineerihõlmatus. Me ju teame ametliku läbipõdemise statistikat ja me teame, et on alati ka neid, kes on haiguse läbi põdenud, ilma seda ise teadmata et kui me neid numbreid näeme, siis meil on ka rohkem tegelikult infot, mille alusel otsustada edasiste reeglite üle. Aga seda ma võin küll öelda, et täna valitsus pigem keskendub järk-järgult piirangute leevendamisele kriisist väljumisele mitte nii-öelda lisareeglite või lisakohustuste kehtestamisele.
|
Lätis on puhkenud teravad vaidlused selle üle, kui karme piiranguid kehtestada mittevaktsineeritutele. Koroonapiirangutest loobumist võiks uuesti kaaluda pärast Tartu Ülikooli antikehade seireuuringu tulemusi, mis selguvad järgmisel nädalal.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui meie vaktsineerimise määr veel tõuseb, mida ta tegelikult igapäevaselt ka teeb, siis ma olen kindel, et me jõuame ka selle olukorrani, kus saame maski kandmise nõuet kas nii-öelda kõrgema hõlmatusega piirkondades või üle Eesti leevendama hakata. Et ma olen selle põhimõttega igati nõus, et inimesed peavad tundma, et vaktsineerimisest on neile selged nii-öelda hüvesid või lisavõimalusi. Et Rootsi võib öelda edulugu ja Põhjamaade edulugu ongi see, et nendes riikides on vaktsineeri määr Eestist kõrgem ja see on võimaldanud ka rohkem nii-öelda reegleid ja piiranguid vähendada. Ja see on ka siht tegelikult, millele me seadnud Eesti jaoks. No praegu on esmane eesmärk saavutada see 70 protsenti täiskasvanute arvestuses ja oktoobri lõpuks juba nii öelda täis vaktsineeritud arvestuses ehk et vaktsineerimis kuur lõpetatud numbris. Lisaks sellele me teame, et meil on arvestatud kogus inimesi, kes on ka haiguse läbi põdenud, seeläbi teatud kaitse saanud. Covid 19 teadusnõukoda on teinud ettepaneku, et võiksime piirangud kaotada. Kui Eesti elanikkonnas on 70 protsenti vaktsineeritud sealhulgas riskirühmad 85 protsendi tasemel. Et ma arvan, et hiljemalt siis tõepoolest on õige need piirangud ja erinevad kontrolli reeglid kaotada. Aga võimalik, et meil on võimalus jõuda selleni juba ka varem, just nimelt seetõttu, et meil tuleb arvesse võtta ka neid inimesi, kes on saanud kaitsehaiguse läbipõdemise teel ja me teame, et neid numbreid nii-öelda arvesse võttes on meie antikehade tase ühiskonnas tegelikult kõrgem. No miks me seda otsust siis praegu kohe ära ei tee, et Soomes lihtsalt neid inimesi, kes on läbi põdenud, on oluliselt vähem kogu elanikkonnast ja meil on see kõrgem, et miks me seda otsust siis ära ei tee, sest et antikehade tase on meil ju mõlemas riigis inimestel enam-vähem sama. Tegelikult ma ootan väga huviga professor Ruth Kalda uuringut, mis peaks nüüd lähiajal tulema, mis näitab ka ära, et kui suur on siis tegelikult antikehade osakaal Eesti elanike seas. Ma olen enam veendunud, et on selgelt kõrgem kui vaktsineerihõlmatus. Me ju teame ametliku läbipõdemise statistikat ja me teame, et on alati ka neid, kes on haiguse läbi põdenud, ilma seda ise teadmata et kui me neid numbreid näeme, siis meil on ka rohkem tegelikult infot, mille alusel otsustada edasiste reeglite üle. Aga seda ma võin küll öelda, et täna valitsus pigem keskendub järk-järgult piirangute leevendamisele kriisist väljumisele mitte nii-öelda lisareeglite või lisakohustuste kehtestamisele.
### Response:
Lätis on puhkenud teravad vaidlused selle üle, kui karme piiranguid kehtestada mittevaktsineeritutele. Koroonapiirangutest loobumist võiks uuesti kaaluda pärast Tartu Ülikooli antikehade seireuuringu tulemusi, mis selguvad järgmisel nädalal.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
10 minutit enne kümmet kogunesid Jaan Poska gümnaasiumi abituriendid klassiruumide ette, et ette näidata oma ID-kaart. Kui maskid õpilaste nägude ees välja arvata, tundus kõik tavapärane. Abiturient Sander näiteks läks eksamitele vastu enesekindlalt. Väga positiivsetega ei ole üldse põhjust muretseda, mina isiklikult väga ei pabista, et selles mõttes ei ole midagi, mis muret tekitaks. Minna samas tunnistas, et distantsõppe veedetud aeg on oma jälje jätnud. Mul on tunne, et ma ei ole nii hea klassikeskkonnas nagu keskendumisel, kui kui ma oleks olnud nagu klassiõppel jätkamise puhul. Sellega nõustub ka Hanna. Eks ikka natukene häiris, et ei saanud päris seda kontaktõpet. Aga ma arvan, et lõppkokkuvõttes pole hullu. Mis võib-olla see kõige suurem mure on, mis tundub, et võib-olla võib raskeks kujuneda? Kirjandise näidete toomine, ma arvan, kõige keerulisem. Kuus tundi hiljem oli lõpetajate silmadest näha kergendust. Marian, kellele distantsõpe sobis, ütles, et kirjandis näidete toomine tuli hästi välja. Tegelikult läks päris hästi, et arvasin, et ei oska mitte midagi enne, kui eksamile läksin, aga üsna lihtsad teemad võib-olla isegi olid. Sain päris hästi hakkama. Merit ütles, et talle olid teemad raskemad kui need, millest ta oli varem kirjutanud. Merit oleks eelistanud eksamiks korrata ikka koolis. Just see kinniolemise tunne just segas hästi palju ja tänu sellele see eksamitooli taha istumine oli ka selline päris närve sööv. Hugol vedas, ta oli samal teemal juba kirjandi kirjutanud ja nii oli tal kergem, kui ootas. Siiski oli klassis istuda harjumatu. Ma eile võtsin esimest korda pastaka kätte üle, ma ei tea, mis aja siis see käekiri oli päris huvitav. Ütleme niimoodi, et eks, eks see nüüd karantiinis tulek või koduõppelt tulek andis kõik jättis enda jälje. Liis pidas lõpukirjandi teemasid veidraks, siiski sai ta hästi hakkama. Ma ei tea, ei olnud väga pinget, et eks see oleneb sellest ka, kui oluline kellegi jaoks mingi eksam on. Kui su tulevik tõesti ja ülikooli need sõltuvad sellest, siis sul on kindlasti pinget rohkem. Et mul seda muret ei olnud, siis mul oli pigem meeldiv.
|
Kevadise riigieksamite perioodi avab tänane eesti keele eksam. Sellele on registreerunud 7161 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse lõpetajat. Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis oli enne eksamit olukord tavapärane. Nii pabistavad abituriendid kui ka üksikud raudkindla meelega.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
10 minutit enne kümmet kogunesid Jaan Poska gümnaasiumi abituriendid klassiruumide ette, et ette näidata oma ID-kaart. Kui maskid õpilaste nägude ees välja arvata, tundus kõik tavapärane. Abiturient Sander näiteks läks eksamitele vastu enesekindlalt. Väga positiivsetega ei ole üldse põhjust muretseda, mina isiklikult väga ei pabista, et selles mõttes ei ole midagi, mis muret tekitaks. Minna samas tunnistas, et distantsõppe veedetud aeg on oma jälje jätnud. Mul on tunne, et ma ei ole nii hea klassikeskkonnas nagu keskendumisel, kui kui ma oleks olnud nagu klassiõppel jätkamise puhul. Sellega nõustub ka Hanna. Eks ikka natukene häiris, et ei saanud päris seda kontaktõpet. Aga ma arvan, et lõppkokkuvõttes pole hullu. Mis võib-olla see kõige suurem mure on, mis tundub, et võib-olla võib raskeks kujuneda? Kirjandise näidete toomine, ma arvan, kõige keerulisem. Kuus tundi hiljem oli lõpetajate silmadest näha kergendust. Marian, kellele distantsõpe sobis, ütles, et kirjandis näidete toomine tuli hästi välja. Tegelikult läks päris hästi, et arvasin, et ei oska mitte midagi enne, kui eksamile läksin, aga üsna lihtsad teemad võib-olla isegi olid. Sain päris hästi hakkama. Merit ütles, et talle olid teemad raskemad kui need, millest ta oli varem kirjutanud. Merit oleks eelistanud eksamiks korrata ikka koolis. Just see kinniolemise tunne just segas hästi palju ja tänu sellele see eksamitooli taha istumine oli ka selline päris närve sööv. Hugol vedas, ta oli samal teemal juba kirjandi kirjutanud ja nii oli tal kergem, kui ootas. Siiski oli klassis istuda harjumatu. Ma eile võtsin esimest korda pastaka kätte üle, ma ei tea, mis aja siis see käekiri oli päris huvitav. Ütleme niimoodi, et eks, eks see nüüd karantiinis tulek või koduõppelt tulek andis kõik jättis enda jälje. Liis pidas lõpukirjandi teemasid veidraks, siiski sai ta hästi hakkama. Ma ei tea, ei olnud väga pinget, et eks see oleneb sellest ka, kui oluline kellegi jaoks mingi eksam on. Kui su tulevik tõesti ja ülikooli need sõltuvad sellest, siis sul on kindlasti pinget rohkem. Et mul seda muret ei olnud, siis mul oli pigem meeldiv.
### Response:
Kevadise riigieksamite perioodi avab tänane eesti keele eksam. Sellele on registreerunud 7161 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse lõpetajat. Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis oli enne eksamit olukord tavapärane. Nii pabistavad abituriendid kui ka üksikud raudkindla meelega.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Napilt kuu aega pärast ametisse astumist oli kahel sotsiaalvaldkonna ministri otsus selge. Töövõimereformi rakendamine senisel kujul ja kokkulepitud graafikus ei ole lihtsalt võimalik. Töövõimereform küttis valimiste eel kõvasti kirgi just töövõimetusest puudutatud, kes on ju ka reformi sihtgrupp, tulid teerulliga Toompeale meelt avaldama. Reformi kritiseerijatel oli õigus, tunnistas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Meie eesmärk on keerata töövõimereform pea pealt jalgade peale tagada eelkõige just nimelt erivajadustega inimestele ja omaste hooldajatele kõigepealt teenused ja siis alles töövõimereformist tulenevad aktiivsusnõuded. Me peame tagama ka nende inimeste andmete turvalise liikumise ja me peame tagama, et kõik toetused, kõik pensionid oleks õigeaegselt välja makstud. Peame aru saama, et tegu ei ole niimoodi, kuidas ma ütlen Excel tabeli mänguga, vaid tegu on üle 100000 inimesega nende lähedaste inimestega, et me ei saa lihtsalt katsetada vaid me peame saama aega, et korralikult reformi ette valmistada ja täita need eesmärgid. Kui peaminister Taavi Rõivas enne valimisi reformi väljakuulutamist kahel käel toetas, siis nüüd on ta nõustunud selle edasilükkamisega, kinnitas tervise ja tööminister Rannar Vassiljev. Minister Vassiljevi sõnul on reformi rakendamise takistusi omajagu. Jah, neid on päris mitmeid, ehk siis me praegult testime metoodikat vastavalt sellele testile saame me siis teada, mis tänasel metoodikal puudu on. Teine pool on see, et, et on välja tulnud, et hulk seadusi vajab täiendavalt muutmist, viime need seadusemuudatused Riigikokku siis septembriks. Ja kolmas pool on see, et, et tulenevalt sellest, et eurorahade rahastamise avanemine on neli kuud edasi lükanud, siis ei ole võimalik uut IT-lahendust tähtaegselt valmis teha, me ei saa riski alla panna siis täna infotehnoloogilist süsteemi, kus siis makstakse välja nii pensioni kui kõik Eestis makstavad toetused. Töövõimereformiga korraldatakse ümber ka töötukassa kohustused. Kuigi käsku täidetakse hoolikalt ja töötukassa on oma töödega graafikus, siis töötukassa juhi Meelis Paaveli hinnangul ei tohiks sellega kiirustada ainult sellepärast, et enne valimisi välja hõigatud tähtaega täita. Tänased otsused on võtnud maha mõned olulised riskid mis tänaseks on, on On selgunud ja mis vajavad natukene aega, sain õigesti aru, et senises graafikus selle reformi rakendamine ei olnud realistlik ja just ja et meie graafik on olnud ütleme, nädala täpsusega ja, ja iga nii-öelda noh, ebaõnnestumine siin kasvõi hankeprotsessi venimine näiteks või ka vähene huvi näiteks partnerite poolt tähendaks seda, et me ei ole selle teenuse osutamiseks lihtsalt aasta alguses valmis. Reformi rakendumine lükkub edasi pool aastat esimeselt jaanuarilt, esimesele juulil 2016. aastal.
|
Töövõimereform rakendamiseks on vaja lisaaega väidab sotsiaalministeerium.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Napilt kuu aega pärast ametisse astumist oli kahel sotsiaalvaldkonna ministri otsus selge. Töövõimereformi rakendamine senisel kujul ja kokkulepitud graafikus ei ole lihtsalt võimalik. Töövõimereform küttis valimiste eel kõvasti kirgi just töövõimetusest puudutatud, kes on ju ka reformi sihtgrupp, tulid teerulliga Toompeale meelt avaldama. Reformi kritiseerijatel oli õigus, tunnistas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Meie eesmärk on keerata töövõimereform pea pealt jalgade peale tagada eelkõige just nimelt erivajadustega inimestele ja omaste hooldajatele kõigepealt teenused ja siis alles töövõimereformist tulenevad aktiivsusnõuded. Me peame tagama ka nende inimeste andmete turvalise liikumise ja me peame tagama, et kõik toetused, kõik pensionid oleks õigeaegselt välja makstud. Peame aru saama, et tegu ei ole niimoodi, kuidas ma ütlen Excel tabeli mänguga, vaid tegu on üle 100000 inimesega nende lähedaste inimestega, et me ei saa lihtsalt katsetada vaid me peame saama aega, et korralikult reformi ette valmistada ja täita need eesmärgid. Kui peaminister Taavi Rõivas enne valimisi reformi väljakuulutamist kahel käel toetas, siis nüüd on ta nõustunud selle edasilükkamisega, kinnitas tervise ja tööminister Rannar Vassiljev. Minister Vassiljevi sõnul on reformi rakendamise takistusi omajagu. Jah, neid on päris mitmeid, ehk siis me praegult testime metoodikat vastavalt sellele testile saame me siis teada, mis tänasel metoodikal puudu on. Teine pool on see, et, et on välja tulnud, et hulk seadusi vajab täiendavalt muutmist, viime need seadusemuudatused Riigikokku siis septembriks. Ja kolmas pool on see, et, et tulenevalt sellest, et eurorahade rahastamise avanemine on neli kuud edasi lükanud, siis ei ole võimalik uut IT-lahendust tähtaegselt valmis teha, me ei saa riski alla panna siis täna infotehnoloogilist süsteemi, kus siis makstakse välja nii pensioni kui kõik Eestis makstavad toetused. Töövõimereformiga korraldatakse ümber ka töötukassa kohustused. Kuigi käsku täidetakse hoolikalt ja töötukassa on oma töödega graafikus, siis töötukassa juhi Meelis Paaveli hinnangul ei tohiks sellega kiirustada ainult sellepärast, et enne valimisi välja hõigatud tähtaega täita. Tänased otsused on võtnud maha mõned olulised riskid mis tänaseks on, on On selgunud ja mis vajavad natukene aega, sain õigesti aru, et senises graafikus selle reformi rakendamine ei olnud realistlik ja just ja et meie graafik on olnud ütleme, nädala täpsusega ja, ja iga nii-öelda noh, ebaõnnestumine siin kasvõi hankeprotsessi venimine näiteks või ka vähene huvi näiteks partnerite poolt tähendaks seda, et me ei ole selle teenuse osutamiseks lihtsalt aasta alguses valmis. Reformi rakendumine lükkub edasi pool aastat esimeselt jaanuarilt, esimesele juulil 2016. aastal.
### Response:
Töövõimereform rakendamiseks on vaja lisaaega väidab sotsiaalministeerium.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Konvergentsiprogramm ja riigieelarve strateegia kumbki ei näe lähiaastatel ette mitte mingisuguseid muudatusi omavalitsuste rahastamises. Omavalitsused on rahandusministeeriumi andmetel oma arvestuslikest tuludest tänase päeva seisuga 2008. aastaga võrreldes kaotanud pea viiendiku. Tegelikult see tähendab aga seda, et omavalitsustel ei ole paraku enam midagi ära võtta. See oli üks põhjus, miks me otsustasime septembris uue eelarve pakkuda, menetlemiseks ja vastuvõtmiseks. Kindlasti oluline põhjus on ka see, et Eesti läheb alates järgmise aasta algusest üle eurole ja see ei tähenda ainult rahavääringu muutumist. Euro üleminek nõuab linnalt hulgaliselt nii raha kui inimtööjõus. Kõige kriitilisemad on just kaks viimast kuud enne eurole üleminekut. See on ka üks olulisemaid põhjuseid, miks linnavalitsus otsustas kiirendada eelarve eelnõu ettevalmistamise käiku. Tallinna volikogu opositsioonierakondade esindajad lahkusid linnaeelarve esimeselt lugemiselt. Ants Leemets Reformierakonnast taunis eelarvega kiirustamist ja kritiseeris, et seitsme miljardi krooni suuruse eelarve summad ei ole lahti kirjutatud. Kuulge, volikogu liikmed, mida teie linnavalitsus teeb, kui tal tuli äkki meelde kolm päeva enne kuulutatakse välja, et toimub erakorraline istung. Eelarve esimene lugemine, neljapäeval, teine lugemine? Ma arvan, et ega te endale vist täpselt aru ei anna, mis te teete? Eestis on omavalitsused, arutavad, ma ei tea, 50 miljonist eelarvet üksi pulgi, kuhu läheb miski raha. Meie jagame niimoodi 86 ja pool miljonit euri läheb haridusele ja ongi kõik. Olid kunagi ajad siin volikogus, kus olid korralikud seletuskirjad, käisid debatid, arutati, kui palju bussi dotatsiooni, kui palju lasteaedadele ja üksikasjad arutelud toimusid. Täna te olete võtnud seisukoha, et mitte rahvale rohkem seletada, kuhu see raha pannakse. Soovin teile siis põhjaliku arutelu. Ma arvan, et meie ei saa mitte kuidagi sellest osa võtta. Täna. Opositsiooni hinnangul on linnavalitsusel vaja eelarve kiiresti vastu võtta vaid seetõttu, et kui riigikogu otsustab müügimaksu pärast linna eelarve kinnitamist kaotada, saab linn riigilt kompensatsiooni nõuda. Jutt käib 250-st miljonist kroonist, mida linn plaanib müügimaksult saada. Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist. Andke andeks, Isamaa ja Res Publica liit ei kavatse tänases selles klounaažis osa võtta, aitäh. Ajate omadega läbi. Tallinna volikogu kohale jäänud liikmed otsustasid üksmeelselt linna järgmise aasta eelarve esimese lugemise lõpetada ja saata dokument teisele lugemisele.
|
Tallinna linnavolikogu arutas erakorralisel istungil järgmise aasta eelarvet. Linnapea Edgar Savisaar põhjendas tavalisest varasemat arutelu sellega, et linna eelarve mänguruum on teada.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Konvergentsiprogramm ja riigieelarve strateegia kumbki ei näe lähiaastatel ette mitte mingisuguseid muudatusi omavalitsuste rahastamises. Omavalitsused on rahandusministeeriumi andmetel oma arvestuslikest tuludest tänase päeva seisuga 2008. aastaga võrreldes kaotanud pea viiendiku. Tegelikult see tähendab aga seda, et omavalitsustel ei ole paraku enam midagi ära võtta. See oli üks põhjus, miks me otsustasime septembris uue eelarve pakkuda, menetlemiseks ja vastuvõtmiseks. Kindlasti oluline põhjus on ka see, et Eesti läheb alates järgmise aasta algusest üle eurole ja see ei tähenda ainult rahavääringu muutumist. Euro üleminek nõuab linnalt hulgaliselt nii raha kui inimtööjõus. Kõige kriitilisemad on just kaks viimast kuud enne eurole üleminekut. See on ka üks olulisemaid põhjuseid, miks linnavalitsus otsustas kiirendada eelarve eelnõu ettevalmistamise käiku. Tallinna volikogu opositsioonierakondade esindajad lahkusid linnaeelarve esimeselt lugemiselt. Ants Leemets Reformierakonnast taunis eelarvega kiirustamist ja kritiseeris, et seitsme miljardi krooni suuruse eelarve summad ei ole lahti kirjutatud. Kuulge, volikogu liikmed, mida teie linnavalitsus teeb, kui tal tuli äkki meelde kolm päeva enne kuulutatakse välja, et toimub erakorraline istung. Eelarve esimene lugemine, neljapäeval, teine lugemine? Ma arvan, et ega te endale vist täpselt aru ei anna, mis te teete? Eestis on omavalitsused, arutavad, ma ei tea, 50 miljonist eelarvet üksi pulgi, kuhu läheb miski raha. Meie jagame niimoodi 86 ja pool miljonit euri läheb haridusele ja ongi kõik. Olid kunagi ajad siin volikogus, kus olid korralikud seletuskirjad, käisid debatid, arutati, kui palju bussi dotatsiooni, kui palju lasteaedadele ja üksikasjad arutelud toimusid. Täna te olete võtnud seisukoha, et mitte rahvale rohkem seletada, kuhu see raha pannakse. Soovin teile siis põhjaliku arutelu. Ma arvan, et meie ei saa mitte kuidagi sellest osa võtta. Täna. Opositsiooni hinnangul on linnavalitsusel vaja eelarve kiiresti vastu võtta vaid seetõttu, et kui riigikogu otsustab müügimaksu pärast linna eelarve kinnitamist kaotada, saab linn riigilt kompensatsiooni nõuda. Jutt käib 250-st miljonist kroonist, mida linn plaanib müügimaksult saada. Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist. Andke andeks, Isamaa ja Res Publica liit ei kavatse tänases selles klounaažis osa võtta, aitäh. Ajate omadega läbi. Tallinna volikogu kohale jäänud liikmed otsustasid üksmeelselt linna järgmise aasta eelarve esimese lugemise lõpetada ja saata dokument teisele lugemisele.
### Response:
Tallinna linnavolikogu arutas erakorralisel istungil järgmise aasta eelarvet. Linnapea Edgar Savisaar põhjendas tavalisest varasemat arutelu sellega, et linna eelarve mänguruum on teada.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Makarova sõnul ei teada, kust Ukrainas viimasel ajal levima hakanud kuulujutud pärit on kuid on kindel, et kõmu ainus eesmärk on ukrainlaste hulgas paanikat tekitada. Makarova kinnitab, et juba pool aastat on Ukraina saanud USA-lt ainult toetavaid dokumente. USA on lubanud toetada nii Ukraina kaitse kui ka majandusarengut. Diplomaat kinnitas ka, et on USA-lt korduvalt saanud selgeid signaale toetuse kohta. USA on suursaadikule kinnitanud, et Ukraina ja NATO suhted on eksklusiivselt Ukraina ja tema liitlaste asi, mis ei puutu kolmandatesse riikidesse. Samuti on USA Makarovale kinnitanud, et USA on valmis dialoogiks Venemaaga kuid Euroopa julgeoleku küsimusi saab lahendada ainult Euroopa riikide osavõtul. Makarova sõnul püüdleb USA praegu aktiivselt diplomaatilisele kokkuleppele Venemaaga, andes aga samal ajal mõista, et asjad võivad minna ka teisiti. Ehk siis USA nagu kogu tsiviliseeritud maailm ei soovi sõda kuid ei ole valmis järele andma, kui asi puudutab Ukraina suveräänsust. Venemaa president Vladimir Putin ütles enne jõulupühi, et kõnelusi Ameerika partneritega võib oodata tuleva aasta alguses. Venemaa presidendi sõnul on kõnelustele oodatud mõlema poole esindajad. Valge maja teatel võivad kõnelused Ukraina olukorra ja NATO tegevuse üle Euroopas toimuda 10. jaanuaril. Ukraina välisminister Dmetro Kuleba aga ütles intervjuus RBC Ukrainale, et ei usu ei USA-d ega NATOt nõustuvat Venemaa nõudmisega peatada kaitseorganisatsiooni itta laienemine kui leba hinnangul oleks sellise nõudmisega nõustumine NATOle suurim alandus organisatsiooni loomisest peale. Kuleba sõnul kasutab Venemaa nõndanimetatud hullumeelse taktika üritades näidata oma vastastele ennast täiesti segasena ettearvamatuna ja kõigeks valmis olevana. Selline taktika peaks vastastest tekitama järeleandlikkust ja ettevaatlikult. Hullumeelse taktikale viitavad Kuleba sõnul Putini vihje Kariibi kriisile. Peasekretär Nikita Hrustsovi ajal Nõukogude Liidu ja USA vahel lahvatanud Kariibi kriis algas teatest, et Nõukogude Liit kavatseb paigutada oma tuumaraketid Kuubale ehk siis otse USA külje alla. Peamiselt USA tollase presidendi John Kennedy oskuslikult gutsemise lahenes kriis siiski rahulikult. Analüüsides Venemaa motiive praegu leiab Kuleba, et mingit plaani Venemaal tõenäoliselt ei ole. Vaid Venemaa juhtide tegevus on kaootiline. Eesmärk on külvata läänes segadust ning tegutseda vastavalt sellele, kuidas lääs segadusele reageerib. Kuleba hinnangul peaks Ukraina mõtlema vähem Venemaa eesmärkidele ja rohkem enda tegevusele, et käituda kriisis adekvaatselt ja tagada, et partnerid oma tegevust ka Kiieviga kooskõlastavad.
|
Ukraina suursaadik USA-s Oksana Makarova lükkas ümber kuuldused, nagu oleks USA ja Venemaa kokku leppinud Ukraina jäämises blokiväliseks riigiks. Suursaadik Makarova ütles uudisteportaalile LB, et USA-lt pole tulnud ühtegi signaali järeleandmise kohta Venemaale.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Makarova sõnul ei teada, kust Ukrainas viimasel ajal levima hakanud kuulujutud pärit on kuid on kindel, et kõmu ainus eesmärk on ukrainlaste hulgas paanikat tekitada. Makarova kinnitab, et juba pool aastat on Ukraina saanud USA-lt ainult toetavaid dokumente. USA on lubanud toetada nii Ukraina kaitse kui ka majandusarengut. Diplomaat kinnitas ka, et on USA-lt korduvalt saanud selgeid signaale toetuse kohta. USA on suursaadikule kinnitanud, et Ukraina ja NATO suhted on eksklusiivselt Ukraina ja tema liitlaste asi, mis ei puutu kolmandatesse riikidesse. Samuti on USA Makarovale kinnitanud, et USA on valmis dialoogiks Venemaaga kuid Euroopa julgeoleku küsimusi saab lahendada ainult Euroopa riikide osavõtul. Makarova sõnul püüdleb USA praegu aktiivselt diplomaatilisele kokkuleppele Venemaaga, andes aga samal ajal mõista, et asjad võivad minna ka teisiti. Ehk siis USA nagu kogu tsiviliseeritud maailm ei soovi sõda kuid ei ole valmis järele andma, kui asi puudutab Ukraina suveräänsust. Venemaa president Vladimir Putin ütles enne jõulupühi, et kõnelusi Ameerika partneritega võib oodata tuleva aasta alguses. Venemaa presidendi sõnul on kõnelustele oodatud mõlema poole esindajad. Valge maja teatel võivad kõnelused Ukraina olukorra ja NATO tegevuse üle Euroopas toimuda 10. jaanuaril. Ukraina välisminister Dmetro Kuleba aga ütles intervjuus RBC Ukrainale, et ei usu ei USA-d ega NATOt nõustuvat Venemaa nõudmisega peatada kaitseorganisatsiooni itta laienemine kui leba hinnangul oleks sellise nõudmisega nõustumine NATOle suurim alandus organisatsiooni loomisest peale. Kuleba sõnul kasutab Venemaa nõndanimetatud hullumeelse taktika üritades näidata oma vastastele ennast täiesti segasena ettearvamatuna ja kõigeks valmis olevana. Selline taktika peaks vastastest tekitama järeleandlikkust ja ettevaatlikult. Hullumeelse taktikale viitavad Kuleba sõnul Putini vihje Kariibi kriisile. Peasekretär Nikita Hrustsovi ajal Nõukogude Liidu ja USA vahel lahvatanud Kariibi kriis algas teatest, et Nõukogude Liit kavatseb paigutada oma tuumaraketid Kuubale ehk siis otse USA külje alla. Peamiselt USA tollase presidendi John Kennedy oskuslikult gutsemise lahenes kriis siiski rahulikult. Analüüsides Venemaa motiive praegu leiab Kuleba, et mingit plaani Venemaal tõenäoliselt ei ole. Vaid Venemaa juhtide tegevus on kaootiline. Eesmärk on külvata läänes segadust ning tegutseda vastavalt sellele, kuidas lääs segadusele reageerib. Kuleba hinnangul peaks Ukraina mõtlema vähem Venemaa eesmärkidele ja rohkem enda tegevusele, et käituda kriisis adekvaatselt ja tagada, et partnerid oma tegevust ka Kiieviga kooskõlastavad.
### Response:
Ukraina suursaadik USA-s Oksana Makarova lükkas ümber kuuldused, nagu oleks USA ja Venemaa kokku leppinud Ukraina jäämises blokiväliseks riigiks. Suursaadik Makarova ütles uudisteportaalile LB, et USA-lt pole tulnud ühtegi signaali järeleandmise kohta Venemaale.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Debatis osalemiseks pidid kandidaadid saama neljas küsitluses vähemalt viie protsendilise toetuse ja koguma annetusi vähemalt 225-lt 1000-lt inimeselt. Tingimused täitis 12. alles jäänud kandidaadist vaid kuus. Peale väiksema kandidaatide hulga oli seekord laval ka uus oluline teema Iraan räägib USA presidendikandidaat Joe Biden. We Laar. Me oleme kaotanud oma positsiooni selles piirkonnas, me oleme kaotanud oma liitlaste toetuse. Järgmine president peab need inimesed uuesti kokku tooma taas looma meie liitlassuhted ja nõudma, et Iraan läheks tagasi tuumaleppe täitmise juurde räägib USA presidendikandidaat Ped Budgceshoring. That Nekle Web o. Korse prord kindlustada, et Iraan ei arendatud, on kindlasti prioriteet, sest see on väga oluline osa ameeriklaste kaitsmiseks, aga kahjuks on president Trump muutnud selle eesmärgi täitmise järgmisele presidendile palju raskemaks räägib USA presidendikandidaat Tomstier. Me kulutame liiga palju rahakaitsele seda raha, mida me seal kulutame, saaks kasutada eelarve teistes osades. Samuti arutlesid kandidaadid, kuidas uued kaubanduslepped peaksid aitama Ameerika töölisi räägib USA presidendikandidaat Amiglo butcher. Et pork. Ma käisin ühes tehases ja seal oli ainult üks tööline järgi see tehas, suleti Donald Trumpi kaubanduspoliitika pärast. Lisaks oli tähelepanu Sandersil ja Warenil, kes on seni hoidunud teineteist kritiseerimast. Hiljuti avalikustas CNN, et aasta tagasi toimunud eravestluses ütles Sanders väidetavalt Warenile, et ta ei usu, et naine võiks presidendi valimised võita räägib USA presidendikandidaat Bernie Sanders. Tegelikult ma ei öelnud seda ja ma ei taha sellele palju aega kulutada, sest see on midagi, mida Donald Trump ja võib-olla teatud osa meedias soovib räägib USA presidendikandidaat Elisabeth Were. Berni on mu sõber ja ma ei ole siin, et üritada Berniga kakelda, aga see küsimus, kas naine saaks olla president, on tõstatatud ja on aeg sellega võidelda. Demokraatide esimesed eelvalimised toimuvad samuti Aivo osariigis. Hiljutise küsitluse järgi juhib seal Sanders, järgnevad Waran, Biden ja Budi Ge. Ajavo. Osariigi eelvalimised on olulised, sest seal võitnud kandidaat võib edasiseks kampaaniaks saada olulise tõuke. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.
|
USA demokraatide presidendikandidaadid pidasid Iowa osariigis viimase teledebati enne veebruaris algavaid eelvalimisi. Taaskord keskenduti peamiselt tervishoiule ja kaubandusele, kuid olulisel kohal olid seekord ka Iraani ja president Donald Trumpi tagandamisega seotud teemad.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Debatis osalemiseks pidid kandidaadid saama neljas küsitluses vähemalt viie protsendilise toetuse ja koguma annetusi vähemalt 225-lt 1000-lt inimeselt. Tingimused täitis 12. alles jäänud kandidaadist vaid kuus. Peale väiksema kandidaatide hulga oli seekord laval ka uus oluline teema Iraan räägib USA presidendikandidaat Joe Biden. We Laar. Me oleme kaotanud oma positsiooni selles piirkonnas, me oleme kaotanud oma liitlaste toetuse. Järgmine president peab need inimesed uuesti kokku tooma taas looma meie liitlassuhted ja nõudma, et Iraan läheks tagasi tuumaleppe täitmise juurde räägib USA presidendikandidaat Ped Budgceshoring. That Nekle Web o. Korse prord kindlustada, et Iraan ei arendatud, on kindlasti prioriteet, sest see on väga oluline osa ameeriklaste kaitsmiseks, aga kahjuks on president Trump muutnud selle eesmärgi täitmise järgmisele presidendile palju raskemaks räägib USA presidendikandidaat Tomstier. Me kulutame liiga palju rahakaitsele seda raha, mida me seal kulutame, saaks kasutada eelarve teistes osades. Samuti arutlesid kandidaadid, kuidas uued kaubanduslepped peaksid aitama Ameerika töölisi räägib USA presidendikandidaat Amiglo butcher. Et pork. Ma käisin ühes tehases ja seal oli ainult üks tööline järgi see tehas, suleti Donald Trumpi kaubanduspoliitika pärast. Lisaks oli tähelepanu Sandersil ja Warenil, kes on seni hoidunud teineteist kritiseerimast. Hiljuti avalikustas CNN, et aasta tagasi toimunud eravestluses ütles Sanders väidetavalt Warenile, et ta ei usu, et naine võiks presidendi valimised võita räägib USA presidendikandidaat Bernie Sanders. Tegelikult ma ei öelnud seda ja ma ei taha sellele palju aega kulutada, sest see on midagi, mida Donald Trump ja võib-olla teatud osa meedias soovib räägib USA presidendikandidaat Elisabeth Were. Berni on mu sõber ja ma ei ole siin, et üritada Berniga kakelda, aga see küsimus, kas naine saaks olla president, on tõstatatud ja on aeg sellega võidelda. Demokraatide esimesed eelvalimised toimuvad samuti Aivo osariigis. Hiljutise küsitluse järgi juhib seal Sanders, järgnevad Waran, Biden ja Budi Ge. Ajavo. Osariigi eelvalimised on olulised, sest seal võitnud kandidaat võib edasiseks kampaaniaks saada olulise tõuke. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.
### Response:
USA demokraatide presidendikandidaadid pidasid Iowa osariigis viimase teledebati enne veebruaris algavaid eelvalimisi. Taaskord keskenduti peamiselt tervishoiule ja kaubandusele, kuid olulisel kohal olid seekord ka Iraani ja president Donald Trumpi tagandamisega seotud teemad.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eelmise aasta detsembrikuus vallandas Lüganuse vallavalitsus Kiviõli esimese keskkooli direktori, tollal volikogus opositsiooni kuulunud Heidi Uustalu. Lisaks vallavanem Viktor Rauamiga. Koostöö puudumisele süüdistati reformierakondlasest koolijuhti selleski, et ta lubas korraldada koolis noorte reformierakondlaste kokkusaamise oma vastavasisulise järelepärimisega koolitormile aluse pannud, eks reformierakondlasest volikogu liige Enno Vinni otsustas pärast kirgede lahtumist, võtab poliitilise vastutuse ja lahkus volikogust. Kuna vinni asendusliikmena volikokku saanud Leino Tamman pooldas senise opositsiooni vaateid, siis oligi jõudude vahekord muutunud. Tulemuseks oli neljapäeval volikogu esimehe Dmitri Dmitrijevi umbusaldamine häältega 10. Üheksa riigikogu töö kõrvalt. Aasta aega Lüganuse volikogu juhtinud keskerakondlane Dmitrijev tunnistas, et võimuvahetuse põhjustanud koolikriis oleks võinud olemata olla. See andis head võimalust oponentidele kindlasti tookord ma püüdsin poliitiliselt seda küsimust üldse mitte ajada, aga eks see veeretati nagunii poliitiliseks ja kui vaadata tagasi, siis noh mina võiksin öelda, et hea, kui seda ei oleks toimunud juhul, kui ikkagi tööandja ja töötaja omavahel ei suutnud kokku leppida. Me oleme praegu sellises reaalsuses, mis ta on. Lüganuse vallavanem Viktor Rauam ei hakanud ootama järgmisel volikogu istungil teda ees ootavat umbusaldusavaldust ja teatas eile, et ta lahkub esmaspäevast ametist. Täna ütles Rauame ERR-ile, et kuna vallavalitsuse liikmed tegid lahkumisavalduse enne koroonapuhangu ilmsiks tulekut, on ta vajaduse korral valmis olema vallavanem kuni neljapäeval toimuva erakorralise istungini koalitsioonis oleva Reformierakonna Lüganuse piirkonna juhi järgmisel nädalal. Tõenäoliselt vallavanemaks valitava Andrea Eihe sõnul saaks vald mõned päevad kriisi haldamisega hakkama ka ilma vallavanemata. No meil on praegu õnneks järgi jääb veel kaks ametnikku, kes vallas töötavad, kes on kriisikomisjoni liikmed ja veab seda praegu kinnisvara spetsialist Kristel Kütt ja tema on väga tubli inimene selles mõttes, et ta väga hoolsalt oleneb ta sellest, et tal endal tegelikult on kodus kindlasti riskigrupis inimesed, aga ta on väga tugev ja väga asjatundlikult toimetab praegu, et ta on väga tugev kriisikomisjoni liige praegu, kes veab seda Nii Andrea Eichja kui ka Viktor Rauamaa on pärast 2000 seitsmeteistkümnenda aasta valimisi saanud olla vallavanema ametis kaks perioodi, Kiviõli raadiouudistele Rene Kundla.
|
Kiviõli koroonapuhang sattus kokku Lüganuse valla järjekordse võimuvahetusega, mis omakorda on eelmise aasta lõpus lahvatanud koolikriisi tagajärg. Sel nädalal umbusalduse saanud volikogu esimees Dmitri Dmitrijev tunnistas, et Kiviõli 1. keskkooli direktori vallandamisega lõppenud olukorra oleks vallavõim võinud lahendada paremini.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eelmise aasta detsembrikuus vallandas Lüganuse vallavalitsus Kiviõli esimese keskkooli direktori, tollal volikogus opositsiooni kuulunud Heidi Uustalu. Lisaks vallavanem Viktor Rauamiga. Koostöö puudumisele süüdistati reformierakondlasest koolijuhti selleski, et ta lubas korraldada koolis noorte reformierakondlaste kokkusaamise oma vastavasisulise järelepärimisega koolitormile aluse pannud, eks reformierakondlasest volikogu liige Enno Vinni otsustas pärast kirgede lahtumist, võtab poliitilise vastutuse ja lahkus volikogust. Kuna vinni asendusliikmena volikokku saanud Leino Tamman pooldas senise opositsiooni vaateid, siis oligi jõudude vahekord muutunud. Tulemuseks oli neljapäeval volikogu esimehe Dmitri Dmitrijevi umbusaldamine häältega 10. Üheksa riigikogu töö kõrvalt. Aasta aega Lüganuse volikogu juhtinud keskerakondlane Dmitrijev tunnistas, et võimuvahetuse põhjustanud koolikriis oleks võinud olemata olla. See andis head võimalust oponentidele kindlasti tookord ma püüdsin poliitiliselt seda küsimust üldse mitte ajada, aga eks see veeretati nagunii poliitiliseks ja kui vaadata tagasi, siis noh mina võiksin öelda, et hea, kui seda ei oleks toimunud juhul, kui ikkagi tööandja ja töötaja omavahel ei suutnud kokku leppida. Me oleme praegu sellises reaalsuses, mis ta on. Lüganuse vallavanem Viktor Rauam ei hakanud ootama järgmisel volikogu istungil teda ees ootavat umbusaldusavaldust ja teatas eile, et ta lahkub esmaspäevast ametist. Täna ütles Rauame ERR-ile, et kuna vallavalitsuse liikmed tegid lahkumisavalduse enne koroonapuhangu ilmsiks tulekut, on ta vajaduse korral valmis olema vallavanem kuni neljapäeval toimuva erakorralise istungini koalitsioonis oleva Reformierakonna Lüganuse piirkonna juhi järgmisel nädalal. Tõenäoliselt vallavanemaks valitava Andrea Eihe sõnul saaks vald mõned päevad kriisi haldamisega hakkama ka ilma vallavanemata. No meil on praegu õnneks järgi jääb veel kaks ametnikku, kes vallas töötavad, kes on kriisikomisjoni liikmed ja veab seda praegu kinnisvara spetsialist Kristel Kütt ja tema on väga tubli inimene selles mõttes, et ta väga hoolsalt oleneb ta sellest, et tal endal tegelikult on kodus kindlasti riskigrupis inimesed, aga ta on väga tugev ja väga asjatundlikult toimetab praegu, et ta on väga tugev kriisikomisjoni liige praegu, kes veab seda Nii Andrea Eichja kui ka Viktor Rauamaa on pärast 2000 seitsmeteistkümnenda aasta valimisi saanud olla vallavanema ametis kaks perioodi, Kiviõli raadiouudistele Rene Kundla.
### Response:
Kiviõli koroonapuhang sattus kokku Lüganuse valla järjekordse võimuvahetusega, mis omakorda on eelmise aasta lõpus lahvatanud koolikriisi tagajärg. Sel nädalal umbusalduse saanud volikogu esimees Dmitri Dmitrijev tunnistas, et Kiviõli 1. keskkooli direktori vallandamisega lõppenud olukorra oleks vallavõim võinud lahendada paremini.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Uut koroonameetmete hübriidstrateegiat oodatakse pikisilmi, aga valitsus ei ole üksmeelele jõudnud. Eelmisel nädalal läksid vaidlused nii tuliseks, et üks minister lahkus nõupidamiselt lausa kirudes. Mitmel pool Soomes on kohalikud juhid hakanud ise otsuseid tegema. Terviseameti THL värske juhise kohaselt võivad näiteks testimise vajaduse asjus nüüd otsuse teha kohalikud nakkushaiguste arstid. Juba augustis teatas üks tervishoiupiirkond, et täieliku vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed ei pea enam kergete haigustunnuste puhul koroonatesti tegema, kui nad ei ole just koroonahaigega kokku puutunud. Nüüdseks on sellise otsuse teinud kokku seitse piirkonda. Eelmisel nädalal tegid kuue suurema linna ülemarstid ühise avalduse, et ka nakatumiskollete ja lähikontaktsete kindlakstegemisel tuleb strateegiat muuta. Praegune kogu nakatumisahela väljaselgitamine ei ole mõistlik ja võtab väga palju tervishoiutöötajate aega, nii et muuks ei jätku töökäsi. Uuest strateegiast oodatakse gi vastuseid eelkõige sellele, kui kaua ja kui ulatuslikult peaks tegema koroonateste ning välja selgitama lähikontaktseid. Sotsiaal ja terviseministeeriumi. Kantsler Kirsi Varhila ütles Soome ringhäälingus üle, et uus koroonastrateegia ei käi üldse praeguse olukorra kohta, vaid käsitleb seda aega, kui vaktsineeritud on vähemalt 80 protsenti üle kaheteistaastastest elanikest. Valitsuse hinnangul võiks selleni jõuda ehk oktoobris. Varila kinnitusel jääb testimine, lähikontaktsete väljaselgitamine ja karantiini panemine igal juhul ka uue strateegia nurgakivi ks. See on küll ilmselge, et kui me nakatumisahelaid ei katkesta, kui meid Eesti ega selgita välja lähikontaktseid, siis on mäng kaotatud, ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Soome ringhäälingule üle terviseameti Tha tervisejulgeolekujuht. Mika Salminen ütles nädalavahetusel üle antud intervjuus, et Soomes ollakse koroonapiirangutega lõpusirgel. Oleme päris lähedal sellisele vaktsineerituse tasemele, et pandeemia pärast enam eriti muretsema ei pea, ütles Salminen. Soome meedia teatel on enamik ministritest seda meelt, et piiranguid tuleks lõpetama hakata, aga selle vastu on peamiselt peaministripartei, sotsiaaldemokraatide, rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru. Sanna Marini valitsus kehtestas küll tõhusalt koroonapiirangud, aga väljapääsu neist leida ei oska. Väljapääsu tee viirusekriisist on Soomes muutunud võimuvõitluses, nendivad analüütikud.
|
Soome valitsus peaks täna heaks kiitma uue koroonastrateegia. Eelkõige oodatakse valitsuse otsust vaktsineeritud inimeste testimise ja karantiininõuete kohta.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Uut koroonameetmete hübriidstrateegiat oodatakse pikisilmi, aga valitsus ei ole üksmeelele jõudnud. Eelmisel nädalal läksid vaidlused nii tuliseks, et üks minister lahkus nõupidamiselt lausa kirudes. Mitmel pool Soomes on kohalikud juhid hakanud ise otsuseid tegema. Terviseameti THL värske juhise kohaselt võivad näiteks testimise vajaduse asjus nüüd otsuse teha kohalikud nakkushaiguste arstid. Juba augustis teatas üks tervishoiupiirkond, et täieliku vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed ei pea enam kergete haigustunnuste puhul koroonatesti tegema, kui nad ei ole just koroonahaigega kokku puutunud. Nüüdseks on sellise otsuse teinud kokku seitse piirkonda. Eelmisel nädalal tegid kuue suurema linna ülemarstid ühise avalduse, et ka nakatumiskollete ja lähikontaktsete kindlakstegemisel tuleb strateegiat muuta. Praegune kogu nakatumisahela väljaselgitamine ei ole mõistlik ja võtab väga palju tervishoiutöötajate aega, nii et muuks ei jätku töökäsi. Uuest strateegiast oodatakse gi vastuseid eelkõige sellele, kui kaua ja kui ulatuslikult peaks tegema koroonateste ning välja selgitama lähikontaktseid. Sotsiaal ja terviseministeeriumi. Kantsler Kirsi Varhila ütles Soome ringhäälingus üle, et uus koroonastrateegia ei käi üldse praeguse olukorra kohta, vaid käsitleb seda aega, kui vaktsineeritud on vähemalt 80 protsenti üle kaheteistaastastest elanikest. Valitsuse hinnangul võiks selleni jõuda ehk oktoobris. Varila kinnitusel jääb testimine, lähikontaktsete väljaselgitamine ja karantiini panemine igal juhul ka uue strateegia nurgakivi ks. See on küll ilmselge, et kui me nakatumisahelaid ei katkesta, kui meid Eesti ega selgita välja lähikontaktseid, siis on mäng kaotatud, ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Soome ringhäälingule üle terviseameti Tha tervisejulgeolekujuht. Mika Salminen ütles nädalavahetusel üle antud intervjuus, et Soomes ollakse koroonapiirangutega lõpusirgel. Oleme päris lähedal sellisele vaktsineerituse tasemele, et pandeemia pärast enam eriti muretsema ei pea, ütles Salminen. Soome meedia teatel on enamik ministritest seda meelt, et piiranguid tuleks lõpetama hakata, aga selle vastu on peamiselt peaministripartei, sotsiaaldemokraatide, rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru. Sanna Marini valitsus kehtestas küll tõhusalt koroonapiirangud, aga väljapääsu neist leida ei oska. Väljapääsu tee viirusekriisist on Soomes muutunud võimuvõitluses, nendivad analüütikud.
### Response:
Soome valitsus peaks täna heaks kiitma uue koroonastrateegia. Eelkõige oodatakse valitsuse otsust vaktsineeritud inimeste testimise ja karantiininõuete kohta.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Hommikul sõlmisid Viimsi vallavanem Enn Sau ja mereakadeemia rektor Jüri Lember Lepingu, millega mereakadeemia hakkab haldama Naissaare sadamat, uurisin vallavanemalt, mis seisus sadam üle antakse. Kuna sügis on laenu kaks meetrit täna siis me eeldame, et on vaja ka lähiajal kiiresti teha süvendust ööd viimase viie aasta jooksul on liivaga täitunud circa kahe meetri kõrgune osa ja see eeldabki, et tulebki nagu süvendada seda kaid, aga samas ka me peame nagu endale aru andma, et see kai alune osaliselt on tühi. Kuidas seda täita, kuidas seda renoveerida, noh, see on küllaltki pikk töö. Mereakadeemia rektori kinnitusel ei ole tegemist äriprojektiga, vaid eelkõige vajab kõrgkool praktika baasi. Selle lepingu sõlmimise tingis tegelikult Tallinna olümpia purjespordikeskuse erastamine mõni aasta tagasi, kus ei arvestatud riikliku rakenduskõrgkooli Eesti mereakadeemia vajadust pääseda merele ja teostada praktilist väljaõpet ikkagi merepinnal reaalsetes oludes. Kuid mis muutub paadi või laevaomaniku jaoks, kes tahab sadamasse siseneda? Noh, me püüame seal tegutsedes tagada ja see on ka meie kohustus lepingu järgi ka meresõiduohutuse ja saarele pääsu kõigi meie käsutuses omal olevate vahendite võimalustega, seda koostöös vallaga, sest see on ennekõike koostööleping. Ma usun, et nende jaoks muutub sadam turvalisemaks, sest teatavasti eelmisel aastal oli kai otsa peal suur kiri, et sadamasse sisenemine omal riskil. Ma usun, et seda kirja ehk järgmisel suvel ei saa olema. Kuigi siinjuures tuleb öelda, et sadam saab teatavasti olla ametlikult turvaliselt kasutuses pärast sadama passi saamist ehk passistamist. Ja selle väljastab teatavasti veetede amet. Kahjuks Eesti riik toimib nii, nagu ta toimib ja nii mõnelgi suurel sadamal ei ole tänasel päeval veel seda passi ja töö ikkagi käib, aga mereakadeemia soovibki omal nahal läbi katsetada, et kuidas siis Eesti riigis on ühe sadama haldaja olla. Viimsi vallavanem ei usu, et Naissaarele kunagi taas tekib püsiasustus. Eks ta võikski olla üks selline puhkekoht circa 80 kuni 100 endist subjekti, kes on oma maad tagasi andnud enamus nad kõik on rootslased. Ilmselt nad müüvad neid kõiki maid, aga meil on olemas üldplaneering. On olemas looduspargi eeskirjad, mille järgi saab ainult toimida naissaarel. Ja tänase päeva seisuga ongi nii, et, et ainult on mõeldud suvilaid ja väikeelamuid sinna üksikuid. Vaevalt sinna keegi püsielanikke hakkab tekkima, aga eks ta jääb ikkagi puhkepargiks.
|
Viimsi vald andis Naissaare sadama haldamisõiguse Mereakadeemiale.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Hommikul sõlmisid Viimsi vallavanem Enn Sau ja mereakadeemia rektor Jüri Lember Lepingu, millega mereakadeemia hakkab haldama Naissaare sadamat, uurisin vallavanemalt, mis seisus sadam üle antakse. Kuna sügis on laenu kaks meetrit täna siis me eeldame, et on vaja ka lähiajal kiiresti teha süvendust ööd viimase viie aasta jooksul on liivaga täitunud circa kahe meetri kõrgune osa ja see eeldabki, et tulebki nagu süvendada seda kaid, aga samas ka me peame nagu endale aru andma, et see kai alune osaliselt on tühi. Kuidas seda täita, kuidas seda renoveerida, noh, see on küllaltki pikk töö. Mereakadeemia rektori kinnitusel ei ole tegemist äriprojektiga, vaid eelkõige vajab kõrgkool praktika baasi. Selle lepingu sõlmimise tingis tegelikult Tallinna olümpia purjespordikeskuse erastamine mõni aasta tagasi, kus ei arvestatud riikliku rakenduskõrgkooli Eesti mereakadeemia vajadust pääseda merele ja teostada praktilist väljaõpet ikkagi merepinnal reaalsetes oludes. Kuid mis muutub paadi või laevaomaniku jaoks, kes tahab sadamasse siseneda? Noh, me püüame seal tegutsedes tagada ja see on ka meie kohustus lepingu järgi ka meresõiduohutuse ja saarele pääsu kõigi meie käsutuses omal olevate vahendite võimalustega, seda koostöös vallaga, sest see on ennekõike koostööleping. Ma usun, et nende jaoks muutub sadam turvalisemaks, sest teatavasti eelmisel aastal oli kai otsa peal suur kiri, et sadamasse sisenemine omal riskil. Ma usun, et seda kirja ehk järgmisel suvel ei saa olema. Kuigi siinjuures tuleb öelda, et sadam saab teatavasti olla ametlikult turvaliselt kasutuses pärast sadama passi saamist ehk passistamist. Ja selle väljastab teatavasti veetede amet. Kahjuks Eesti riik toimib nii, nagu ta toimib ja nii mõnelgi suurel sadamal ei ole tänasel päeval veel seda passi ja töö ikkagi käib, aga mereakadeemia soovibki omal nahal läbi katsetada, et kuidas siis Eesti riigis on ühe sadama haldaja olla. Viimsi vallavanem ei usu, et Naissaarele kunagi taas tekib püsiasustus. Eks ta võikski olla üks selline puhkekoht circa 80 kuni 100 endist subjekti, kes on oma maad tagasi andnud enamus nad kõik on rootslased. Ilmselt nad müüvad neid kõiki maid, aga meil on olemas üldplaneering. On olemas looduspargi eeskirjad, mille järgi saab ainult toimida naissaarel. Ja tänase päeva seisuga ongi nii, et, et ainult on mõeldud suvilaid ja väikeelamuid sinna üksikuid. Vaevalt sinna keegi püsielanikke hakkab tekkima, aga eks ta jääb ikkagi puhkepargiks.
### Response:
Viimsi vald andis Naissaare sadama haldamisõiguse Mereakadeemiale.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui mingi riik praegu näiteks Norra kõrvaldab kasutusest mingi vaktsiini, antud juhul Astraseneca, viidates tõsistele, kuigi haruldaste kõrvalmõjudele siis äratab see suurt tähelepanu. Seda enam, et mõne aja eest lõpetasid AstraZeneca kasutamise samal põhjusel ka Taani ja Holland. Mispärast just need riigid? Üsna palju on räägitud sellest, et nendes riikides on vaktsiinivastased nii tugevad, et mõjutavad valitsuse otsuseid. Jah, me ka riikide otsuste sisse täpselt alati ei näe, aga üldjuhul riigid vaatavad, mis on nende epidemioloogiline olukord ja mis on vaktsiinide kättesaadavus ja siis vaatavad, et millised sõnumid ja otsused tagaksid kõige paremini kõige suurema vaktsineerimisaktiivsuse. Kui epidemioloogiline olukord ei ole väga halb ja emmerännapõhiseid vaktsiine on piisavalt riigis, siis on arusaadav, et mõni riik võib otsustada, et ta ühte või teist vaktsiini ei kasuta. Et vaktsiini vastaste roll seal ei pruugi olla väga oluline. Aga no eriti Põhjamaad, kus kõiki asju üsna avatult arutatakse. Ja võib-olla täiesti täiesti loogiline, et kui ühel vaktsiinil on väga harv raske kõrvaltoime ja teisel seda seni teada ei ole, et siis otsustatakse, et tõenäoliselt inimesed vaktsineerimis ennast suuremas hulgas vaktsiiniga, mille puhul ei ole harva kõrvaltoimet teada. Kui nüüd mitu riiki teatavad üsna järjestikku, et nad ei kasuta enam Astra Zenecat siis see mõjutab ju ka teisi riike, kuivõrd see näiteks Eestit mõjutab. Jah, see on huvitav norralased oma otsuse juures ütlevad, et nad saadavad need vaktsiinid siis teistesse riikidesse, sealhulgas siis vähemrikaste riikide vaktsineerimise skeemile pakuvad seda, et päris omapärane mõte loomulikult need otsused mõjutavad teisi riike ka, aga ma arvan, et iga riik peab oma otsused. Katsume ise teha, et mida ja kellele riiklikult pakutakse, millised vaktsiinid on kättesaadaval inimestel endale otsustamiseks, et noh, Eesti on üritanud ka minimeerides riski kasutada siiski kõiki vaktsiine, mida on, sest et ühtegi pole ülearu. Ja ka selle AstraZeneca vaktsiini trombootilise kõrvaltoime puhul tuleb meeles pidada, et see leiti pärast seda, kui vaktsiini oli juba miljonitel inimestel kasutatud. Ehk et me ei saa teha järeldusi teiste vaktsiinide ohutuse kohta selliste üliarvude kõrvaltoimete osas ka ehk kui me neid järjest kasutuselt ära võtame, öeldes, et, et ükski neist ei sobi, siis me võime varsti jääda päris ilma vaktsiinideta, nii et ma arvan, et oluline on need ohud teadvustada inimestele ja, ja jätta valikud võimalikult vabaks.
|
Norra teatas kolmapäeval, et loobub AstraZeneca vaktsiini kasutamisest, see pole aga ainus riik, kes sellise otsuse on langetanud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui mingi riik praegu näiteks Norra kõrvaldab kasutusest mingi vaktsiini, antud juhul Astraseneca, viidates tõsistele, kuigi haruldaste kõrvalmõjudele siis äratab see suurt tähelepanu. Seda enam, et mõne aja eest lõpetasid AstraZeneca kasutamise samal põhjusel ka Taani ja Holland. Mispärast just need riigid? Üsna palju on räägitud sellest, et nendes riikides on vaktsiinivastased nii tugevad, et mõjutavad valitsuse otsuseid. Jah, me ka riikide otsuste sisse täpselt alati ei näe, aga üldjuhul riigid vaatavad, mis on nende epidemioloogiline olukord ja mis on vaktsiinide kättesaadavus ja siis vaatavad, et millised sõnumid ja otsused tagaksid kõige paremini kõige suurema vaktsineerimisaktiivsuse. Kui epidemioloogiline olukord ei ole väga halb ja emmerännapõhiseid vaktsiine on piisavalt riigis, siis on arusaadav, et mõni riik võib otsustada, et ta ühte või teist vaktsiini ei kasuta. Et vaktsiini vastaste roll seal ei pruugi olla väga oluline. Aga no eriti Põhjamaad, kus kõiki asju üsna avatult arutatakse. Ja võib-olla täiesti täiesti loogiline, et kui ühel vaktsiinil on väga harv raske kõrvaltoime ja teisel seda seni teada ei ole, et siis otsustatakse, et tõenäoliselt inimesed vaktsineerimis ennast suuremas hulgas vaktsiiniga, mille puhul ei ole harva kõrvaltoimet teada. Kui nüüd mitu riiki teatavad üsna järjestikku, et nad ei kasuta enam Astra Zenecat siis see mõjutab ju ka teisi riike, kuivõrd see näiteks Eestit mõjutab. Jah, see on huvitav norralased oma otsuse juures ütlevad, et nad saadavad need vaktsiinid siis teistesse riikidesse, sealhulgas siis vähemrikaste riikide vaktsineerimise skeemile pakuvad seda, et päris omapärane mõte loomulikult need otsused mõjutavad teisi riike ka, aga ma arvan, et iga riik peab oma otsused. Katsume ise teha, et mida ja kellele riiklikult pakutakse, millised vaktsiinid on kättesaadaval inimestel endale otsustamiseks, et noh, Eesti on üritanud ka minimeerides riski kasutada siiski kõiki vaktsiine, mida on, sest et ühtegi pole ülearu. Ja ka selle AstraZeneca vaktsiini trombootilise kõrvaltoime puhul tuleb meeles pidada, et see leiti pärast seda, kui vaktsiini oli juba miljonitel inimestel kasutatud. Ehk et me ei saa teha järeldusi teiste vaktsiinide ohutuse kohta selliste üliarvude kõrvaltoimete osas ka ehk kui me neid järjest kasutuselt ära võtame, öeldes, et, et ükski neist ei sobi, siis me võime varsti jääda päris ilma vaktsiinideta, nii et ma arvan, et oluline on need ohud teadvustada inimestele ja, ja jätta valikud võimalikult vabaks.
### Response:
Norra teatas kolmapäeval, et loobub AstraZeneca vaktsiini kasutamisest, see pole aga ainus riik, kes sellise otsuse on langetanud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui Donald Trump 100 päeva tagasi presidendi ametisse astus, oli Ameerika ühiskond lõhenenud Ühel pool trumpi valijad ning teisel pool need, kes teda kindlasti oma presidendiks ei pidanud. Innaguratsioonikõnes lubas trump Ameerika ühendada. Samuti oli ta kindel, et suudab esimese 100 päeva jooksul saavutada rohkem kui ükski teine president räägib DNC. Vabariiklaste valija, Harry Pook. Ma olen rahul, et ta on üritanud oma lubadusi täita ning nende eesmärkide saavutamiseks lähebki veidi aega. Need ei juhtu homme ning ma arvan, et see on asi, mida ta on õppinud. Tõepoolest kolme kuu jooksul on trump alla kirjutanud umbes 30-le määrusele ning esitanud kongressile mitu kava seadusandlikuks muudatusteks. Samas on kaks reisikeelu määrust endiselt kohtutes blokeeritud ning Barack Obama tervishoiureform ehk Obama keel tühistamata, sest vabariiklased ei suuda seda asendama pidanud tervishoiukava osas kokkuleppele jõuda. Trump on aga jõudsalt edasi liikunud kaubandusvaldkonnas. USA lahkus vaikse ookeani vabakaubandusleppest ning lähiajal plaanitakse alustada läbirääkimisi Põhja-Ameerika vabakaubandusleppe muutmise üle. Presidendi ametiajale hindeid andes on kongressi demokraadid aga oodatult karmid. Pärast ajalooliselt masendavat esimest sadand päeva on aeg trumpile hindeid anda. Eelarve töökohtade loomine, F föderaalvalitsuse probleemide lahendamine, tervishoid miinus üleriigiliselt on trumpi toetus rekordiliselt madal 42 protsenti. Samas valiks 93 protsenti trumpi valijatest ta uuesti ametisse. Madalad reitingud neid ei morjenda, räägib endine söekaevur Tim Hoblaka. See ei hoia mind öösiti üleval, kui ma kaotan oma tervisekindlustuse, siis see hoiab mind öösiti üleval. Üleriigilisest fondist, millest rahastatakse söekaevurite ametiühingusse kuuluvate inimeste tervisekindlustust saab peagi raha otsa ning kui lähiajal midagi ette ei võeta, siis võib juhtuda, et üle 20000 pensionil oleva söekaevuri jääb tervisekindlustusest ilma. Trump on president ka homme ning peab selliste probleemidega tegelema. Nelja aasta pärast ei ole vahet, kas kongress hääletas näiteks uue tervishoiukava poolt 99. või 110. päeval. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.
|
Donald Trumpil täitub täna sada päeva USA presidendina. Üleriigiliselt on tema toetus rekordmadal, kuid peaaegu kõik Trumpi valijaist valiks ta uuesti ametisse.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui Donald Trump 100 päeva tagasi presidendi ametisse astus, oli Ameerika ühiskond lõhenenud Ühel pool trumpi valijad ning teisel pool need, kes teda kindlasti oma presidendiks ei pidanud. Innaguratsioonikõnes lubas trump Ameerika ühendada. Samuti oli ta kindel, et suudab esimese 100 päeva jooksul saavutada rohkem kui ükski teine president räägib DNC. Vabariiklaste valija, Harry Pook. Ma olen rahul, et ta on üritanud oma lubadusi täita ning nende eesmärkide saavutamiseks lähebki veidi aega. Need ei juhtu homme ning ma arvan, et see on asi, mida ta on õppinud. Tõepoolest kolme kuu jooksul on trump alla kirjutanud umbes 30-le määrusele ning esitanud kongressile mitu kava seadusandlikuks muudatusteks. Samas on kaks reisikeelu määrust endiselt kohtutes blokeeritud ning Barack Obama tervishoiureform ehk Obama keel tühistamata, sest vabariiklased ei suuda seda asendama pidanud tervishoiukava osas kokkuleppele jõuda. Trump on aga jõudsalt edasi liikunud kaubandusvaldkonnas. USA lahkus vaikse ookeani vabakaubandusleppest ning lähiajal plaanitakse alustada läbirääkimisi Põhja-Ameerika vabakaubandusleppe muutmise üle. Presidendi ametiajale hindeid andes on kongressi demokraadid aga oodatult karmid. Pärast ajalooliselt masendavat esimest sadand päeva on aeg trumpile hindeid anda. Eelarve töökohtade loomine, F föderaalvalitsuse probleemide lahendamine, tervishoid miinus üleriigiliselt on trumpi toetus rekordiliselt madal 42 protsenti. Samas valiks 93 protsenti trumpi valijatest ta uuesti ametisse. Madalad reitingud neid ei morjenda, räägib endine söekaevur Tim Hoblaka. See ei hoia mind öösiti üleval, kui ma kaotan oma tervisekindlustuse, siis see hoiab mind öösiti üleval. Üleriigilisest fondist, millest rahastatakse söekaevurite ametiühingusse kuuluvate inimeste tervisekindlustust saab peagi raha otsa ning kui lähiajal midagi ette ei võeta, siis võib juhtuda, et üle 20000 pensionil oleva söekaevuri jääb tervisekindlustusest ilma. Trump on president ka homme ning peab selliste probleemidega tegelema. Nelja aasta pärast ei ole vahet, kas kongress hääletas näiteks uue tervishoiukava poolt 99. või 110. päeval. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.
### Response:
Donald Trumpil täitub täna sada päeva USA presidendina. Üleriigiliselt on tema toetus rekordmadal, kuid peaaegu kõik Trumpi valijaist valiks ta uuesti ametisse.
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.