messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKes on huligaan? Tõnis Nurk selgitab selle sõna tagamaid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Jalgpallihuligaanidest hakati Euroopa ajakirjanduses rääkima 1980. aastatel ning siis sai see sõna ka enamikes Euroopa keeltes tuntuks,\" selgitas Tõnis Nurk ja lisas, et eesti keelde tuli sõna aga juba 20. sajandi algul. \"Sõna \"huligaan\" on sündinud 19. sajandi lõpul inglise keeles, kui Briti ajalehtedesse jõudsid teated noortejõukudest, kes nimetasid end \"Hooligan Boys\" või \"Oh Hooligan Boys\".\"\n\nTõnis Nurk tõi välja, et tegelikult on aga \"hooligani\" täpsem tähendus teadmata. \"Üldiselt on \"Hooligan\" iiri päritolu perekonnanimi - levinud versiooni kohaselt olevat see võetud ühest music hall 'i laulukesest, mis rääkis tänavaröövlite kambast,\" kinnitas ta ja tõdes, et teiseks võimalikuks variandiks peetakse ka sõna on tekkinud omaaegse varga Patrick Hoolihani nimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tõnis Nurk rääkis, kus on sõna \"huligaan\" juured ning kuidas ta eesti keelde jõudnud on.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRepsil on oma fraktsiooni 27 liikme toetusallkirjad käes\n\n## Põhitekst:\n\nTäpsemalt on tema esitamiseks oma toetusallkirja andnud kõik 27 riigikogu keskfraktsiooni liiget.\n\nSimson märkis, et tänaseks on oma esmase valiku langetanud ka sotsiaaldemokraadid ja IRL, kes toetavad vastavalt Eiki Nestorit ja Allar Jõksi.\n\n\"Mõlemad kandidaadid ei pruugi aga koguda Riigikogus ülesseadmiseks vajalikku 21 allkirja, vaid peavad lootma ka teiste parlamendifraktsioonide toetuse peale. Võimalikud allkirjad ei tule kindlasti kergelt ega vastuteeneteta,“ sõnas Simson.\n\n„Kõige segasemat mängu mängib Reformierakond, kellel on korraga tules kolm kandidaati, kuigi hääli riigikogus jagub vaid ühe ülesseadmiseks. Sellelaadne viimase minutini venitamine on arusaamatu, sest näiteks peaministrikandidaadid avalikustatakse alati juba mitu kuud enne riigikogu valimisi. Vabariigi Presidendi institutsioon ei ole mingil moel vähem tähtis, mistõttu kutsun taaskord Reformierakonda üles oma kandidaati ära valima,“ rõhutas Simson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson teatas täna, et Mailis Repsil on esimese presidendikandidaadina koos vajalikud allkirjad riigikogus ülesseadmiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSloveenias võidutsenud Taaramäe langes World Touri edetabelis\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Katjuša äss tegi mehetegusid Sloveenia velotuuril, siis need tulemused arvesse ei läinud, sest võidusõit ei kuulu World Touri kalendrisse. Kaks esimest kohta on Tinkoffi meeskonna ratturite päralt – Alberto Contadori tõukas liidrikohalt valitsev grupisõidu maailmameister Peter Sagan, vahendas Spordipartner.ee.\n\nRiikide arvestuses jätkab Eesti 27. positsioonil, napi eduga on meie ees Läti ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Meeskondlikus arvestuses näeb esikuuik välja järgmine: Tinkoff, Movistar, BMC, Sky, Etixx-QuickStep ja Orica-GreenEdge. Taaramäe tööandja Katjuša hoiab 7. ja Tanel Kangerti leivaisa Astana 9. kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Värskes World Touri edetabelis on jalgrattur Rein Taaramäe langenud nelja koha võrra 93. positsioonile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kindral Hodges: NATO peab suutma vägesid kiiremini liigutada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Venelased saavad liigutada suuri üksusi ja suurt hulka tehnikat pikki vahemaid väga kiiresti,\" nentis Hodges kommenteerides äsja Poolas lõppenud NATO suurõppust Anakonda-16, millest võttis osa 31 000 sõjaväelast Poolast, USA-st ning veel 17 liitlas- ja viiest partnerriigist.\n\nUSA kindrali sõnul peab samasugune tegutsemiskiirus olema ka NATO-l. \"Kolmepäevase etteteatamisega tuleb meil seda suuta,\" sõnas ta.\n\n\"Asi, mille pärast ma kõige rohkem muretsen, on vaba liikumine. Nende äkkõppused, mida nad korraldavad. Ma olen isiklikult alati üllatunud, kui nad neid korraldavad. Seega te saate aru, miks see mind hirmutab,\" selgitas Hodges.\n\nAlates 2007. aastast on Venemaa koolitanud oma relvajõude viima läbi \"igat sorti operatsioone\" ning võimalik kriis võib tuua kaasa ka hübriidsõja elemente, sealhulgas \"vastiku küberkeskkonna\", lausus kindralleitnant.\n\nHodges on veendunud, et NATO peab looma \"sõjalise Schengeni tsooni\", millega antaks 28-liikmelisele alliansile liikumisvabadus. \"Venelastel on liikumisvabadus oma riigi piirides. Nad saavad liikuda ükskõik kuhu Venemaa sees, nii kiiresti, kui soovivad,\" toonitas sõjaväelane.\n\nPõhja-Atlandi nõukogu otsustas eelmisel nädalal suurendada liitlaste kohalolekut regioonis sellega, et Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse saadetakse igasse riiki pataljoni suurune üksus.\n\nIda-Euroopas on Hodgesi hinnangul praegu puudu hävituslennukitest ja õhutõrjevõimekusest, kuid NATO heidutust on tugevdamas asjaolu, et USA kavatseb panustada 3,4 miljardit dollarit, et \"tehnika tagasi Euroopasse tuua\".\n\n\"Ma näen Venemaad kui ainsat potentsiaalset ohtu, mis oleks võimeline hävitama USA, Suurbritannia, Saksamaa või ükskõik millise teise riigi. Seda nende tuumaarsenali pärast. Ning nad räägivad tuumarelvadest päris palju,\" nentis Hodges.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA Euroopa maavägede ülem kindralleitnant Ben Hodges ütles BBC saates \"Hardtalk\", et NATO ei suuda praegu oma vägesid Ida-Euroopas liigutada nii kiiresti kui Venemaa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKolm aastat tagasi Tallinnas säranud Itaalia mängumees liitub Milano EA7 Armaniga\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna turniiril Itaalia U-20 koondise Euroopa meistriks aidanud ning lõpuks ka sümboolsesse viisikusse valitud 23-aastane ja 200 cm pikkune Abass pallis Cantu põhimeeskonnas alates aastast 2010.\n\nTänavusel hooajal oli ta Cantu üheks põhitegijaks, kui kogus Itaalia liigas 30 kohtumisega keskmised näitajad 30,6 minutit, 13,1 punkti, 5,8 lauapalli, 1,7 korvisöötu ja 1,1 vaheltlõiget. FIBA Europa Cup sarjas olid tema keskmised numbrid 12 kohtumisega 25,8 minutit, 12,8 punkti, 4,3 lauapalli ja 1,6 korvisöötu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2013. aasta suvel Tallinnas toimunud korvpalli U-20 vanuseklassi EM-finaalturniiril säranud Itaalia ääremängija Awudu Abass lahkub Cantu meeskonnast ja hakkab uuel hooajal esindama tänavu riigi meistriks kroonitud Milano EA7 Armani meeskonda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSavisaarelt raha arestimine jäi lõplikult jõusse\n\n## Põhitekst:\n\nHarju maakohus rahuldas 3. mail riigiprokuratuuri taotluse arestida Savisaare kodust läbiotsimisel leitud enam kui 200 000 euro väärtuses sularaha. Raha arestimine jõi 26. mail jõusse ka Tallinna ringkonnakohtus. Seepeale esitas Savisaare kaitsja määruskaebuse riigikohtusse, mis seda aga esmaspäeval menetlusse ei võtnud.\n\nKaitsepolitseiameti töötajad teostasid Savisaare kodus läbiotsimise mullu 22. septembril seoses talle esitatud kuriteokahtlustusega korduvas altkäemaksu võtmises. Läbiotsimise käigus leiti Savisaare kodust enam kui 200 000 euro väärtuses sularaha. Savisaare tulude ja kulude põhjaliku võrdleva analüüsi alusel esitas riigiprokuratuur Harju maakohtule taotluse leitud rahaliste vahendite arestimiseks.\n\nJuhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus märkis, et kahtlustatava varalise seisundi hindamiseks koostati põhjalik kriminaaltulu ja elatustaseme analüüs, mis andis prokuratuurile aluse vastava taotluse kohtule esitamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna liidri Edgar Savisaare valdusest leitud sularaha arestimine jääb lõplikult jõusse, kuna riigikohus ei võtnud esmaspäeval Savisaare kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääsi määruskaebust menetlusse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBATE võitis lisaminutite väravast, Pikk jäi pingile\n\n## Põhitekst:\n\nKohe 3. minutil kaotusseisu jäänud BATE suutis seisu viigistada 39. minutil, jättes teiseks poolajaks head võimalused võidu hankimiseks. Teisel kolmveerandtunnil suudeti võit vormistada aga alles 90. minutil, kirjutab Soccernet.ee.\n\nEesti koondislane Artur Pikk jälgis tervet mängu vahetusmeeste pingilt. Järgmises mängus võõrustab tabeliliider BATE aga Vitebski meeskonda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene jalgpalli kõrgliigas võttis Artur Pika koduklubi Barõssavi BATE väga raske 2:1 võidu Torpedo Žodino üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAusterlannalt võeti lapsed ära, sest tema IQ on liiga madal\n\n## Põhitekst:\n\n34-aastane Evelin Müller elab maakohas, Alam-Austria liidumaal Statzendorfi asulas. Tal on kaks last, 6 kuu vanune Victoria ja kaheaastane Ryan, kes võeti nüüd emalt ära põhjusel, et naise intelligentsuskvoot on vaid 64 ning sotsiaaltöötajate hinnangul pole naine piisavalt arukas, et laste kasvatamisega toime tulla, vahendas The Local.\n\nSotsiaaltöötajatel on nüüd kavatsus lapsed kasupere hoole alla anda.\n\nMüllerit asus aga aitama üks laste huvide eest seisev heategevusorganisatsioon Fly, kelle hinnangul polnud otsus Müllerilt lapsed ära võtta õiglane. Fly tegevuse tulemusena on naise õigusi kaitsmas nüüd tipptasemel advokaat Nikolaus Rast.\n\nEsimesel kohtuistungil oli Müller pisarais ning selgitas, et ta ei suuda siiani uskuda, et tema lapsed talt ära võeti.\n\nNaise sõnul öeldi talle vaid seda, et kuna tema IQ on 64, siis ei suuda ta oma laste eest hoolitseda.\n\nAdvokaat Rast aga juhtis tähelepanu sellele, et hoolimata madalast intelligentsuskvoodist on naine saanud keskhariduse ning et tal on täielik õigus oma lapsi tagasi nõuda.\n\nTänapäeval arvutatakse inimese intelligentsuskvoot erinevate testide tulemusena, mediaantulemuseks loetakse 100. Kaks kolmandikku elanikkonnast jääb intelligentsuskvoodi puhul vahemikku 85-115. 5% inimestest ületab 125 punkti piiri, samuti jääb 5% inimestest alla 75 punkti piiri. Intelligentsuskvoodiga 64 või alla selle on üks inimene 122 seast.\n\nOluline on samas meeles pidada, et intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist taset ja seetõttu on selle liigset ning sagedast kasutamist otsuste tegemisel ka varem kritiseeritud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austrias on saanud palju vastukaja juhtum, mille käigus võtsid sotsiaaltöötajad ühelt naiselt ära tema kaks last ja seda põhjusel, et naise intelligentsuskvoot ehk IQ pole piisavalt kõrge. Nüüd on üks Austria tuntumaid advokaate asunud tegutsema, et naisele tema lapsed tagasi saada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIndoneesia merevägi tulistas vaidlusalustes vetes Hiina kalalaeva\n\n## Põhitekst:\n\nHiina välisministeeriumi teatel sai üks kalamees vigastada ja mitu inimest vahistati, vahendas BBC.\n\nIntsident leidis aset reedel Borneo saare lähedal Lõuna-Hiina meres.\n\nIndoneesia merevägi teatas varem, et tulistas mitme Hiina lipu all sõitva laeva pihta, kuid kinnitas, et vigastatuid ei olnud.\n\nPole teada, kas Indoneesia võimud hoiavad vahistatud kalamehi jätkuvalt kinni.\n\nHiina väidab, et enamik Lõuna-Hiina merest kuulub temale ning ehitab sinna saari ja laiendab infrastruktuuri. Regiooni riikide vahel on piirkonna pärast pidevalt tülisid.stguard.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina süüdistab Indoneesia mereväge vaidlusaluses kalastuspiirkonnas Hiina kalalaeva pihta tulistamises.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKolmapäeval joostakse viies Pärnumaa Võidupüha maraton\n\n## Põhitekst:\n\nPulli küla, Reiu muinasasula leiukoht, Reiu-Raeküla luitemännik, pilkupüüdev Jaansoni kallasrada, Tallinna Väravad, Vallikäär, Pärnu rand – need on vaid mõned orientiirid, muutes maratonikogemuse omalaadseks. Lõpuosa on eriline, sest viimased kilomeetrid mööduvad Pärnu suvemelus ning finiš kulgeb piki suvist peatänavat, Rüütlit, arvukate kaasaelajate toel. Lisaks maratonile on spordipäeva programmis poolmaraton ning Rüütli platsil toimuvad lastejooksud.\n\nVõidupüha maratoni raames korraldatakse esmakordselt ka Pärnumaa maratonijooksu meistrivõistlused. Meistrimedalitele konkureerimiseks peab osaleja elama, töötama või õppima Pärnumaal või esindama mõnda maakonna spordiklubi. Koostöös Kaitseliiduga organiseeritakse Noorte Kotkaste ja Kodutütarde teatemaraton, et populariseerida liikumisharrastust noorkaitseliitlaste hulgas.\n\nKokku pani end eelregistreerimise lõpuks kirja 174 maratoonarit ning 262 poolmaratoonarit. Osalejad tulevad Pärnumaale üle Eesti ja välismaaltki. Teiste seas on end kirja pannud ka kümmekond Ameerika Ühendriikide Eestis teenivat liitlasvägede sõdurit, kellest neli on otsustanud maratoni läbida. Tuntuimatest osalejatest näeb stardis poolmaratoni jooksvat pärnakat Roman Fostit, kes teeb Eestis Rio olümpiamängude eelse viimase kontrollvõistluse. Lisaks on end kirja pannud mullune poolmaratoni võitja Kaupo Sasmin ning on võimalik, et poolele maale läheb ka mullune maratonivõitja Kristo Reinsalu.\n\nStardid:\n\n14.30 Lastejooksud (Pärnu, Rüütli plats) (tasuta)\n15.00 Maraton (Tori-Pärnu)\n16.45 Poolmaraton (Paikuse-Pärnu)\n\nDistantsidele saab end veel kirja saab panna võistluspäeval kohapeal: Tori stardipaigas kell 13.00-14.45 ja Paikuse stardipaigas kell 15.00-16.30.\n\nPärnumaa Võidupüha maraton ei ole aga pelgalt jooksuüritus, vaid kätkeb endas ka ajaloo hõngu. „Tuli tuleb juurte juurest“ – nii ütleb maratoni tunnuslause, viidates sellega Pärnumaa tugevatele seostele Eesti iseseisvuse saavutamise tähenduses. Iga aasta 22. juunil süüdatakse Toris, Eesti Eesti Sõjameeste Mälestustkirikus, mälestustuli, mis kantakse maratonijooksjate poolt Pärnusse ning viiakse sealt edasi Eesti Võidupüha paraadi toimumise linna – tänavu Võrru.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "22. juunil viiendat korda toimuv Pärnumaa Võidupüha maraton kutsub suve algust tähistama sportliku väljakutsega. Ehe ja sini-must-valge maraton pakub võimalust läbida rada ühel ja kordumatul trajektooril, viies osaleja mööda olulistest ajaloomälestistest ning tutvustab Pärnumaa kaunist loodust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikohus: Liviko kartellileppe süüasi pole aegunud\n\n## Põhitekst:\n\nMitme suure jaemüügiketi ning viinatootja Liviko kartellileppe süüasja osalised pääsesid Tallinna ringkonnakohtu 20. jaanuari otsusega süüasjast, kuna teise astme kohtu hinnangul olid süüalused vääralt kohtu alla antud ning praeguseks on väidetavad süüteod aegunud.\n\nRingkonnakohus leidis, et Harju maakohtu mullu 29. aprillil tehtud otsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ja kriminaalmenetlus seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega lõpetada. Seaduse järgi tuleb kohtul esmalt otsustada süüdistusakti tagastamise küsimus ning alles süüdistusakti mittetagastamise otsuse järgselt on kohtul võimalik süüdistatavad kohtu alla anda. Vastupidine kohtu tegevusjärjekord ei saa olla loogiline ega mõeldav.\n\nMaakohus andis kõik süüdistatavad 11. juunil 2014 kohtu alla enne kõikide kaitseaktide saamist, samuti enne kõikidele kaitsjatele kaitseaktide täiendamiseks antud tähtaja ehk 2014. aasta 11. augusti möödumist ja enne süüdistusakti prokuratuurile tagastamise küsimuse otsustamist, milline tegevus on vastuolus seadusega. Andes ülalkirjeldatud viisil süüdistatavad kohtu alla, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise.\n\nSeejärel viis riigiprokurör Laura Feldmanis süüasja riigikohtusse, esitades määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtu jaanuaris tehtud otsusele, mis vabastas Liviko kartellileppe süüasja osalised väidetava süüteo aegumise tõttu kriminaalsüüst.\"Leian, et kohtu alla andmisel ei rikkunud maakohus olulisel määral kriminaalmenetlusõigust,\" ütles Feldmanis toona.\n\nEsmaspäeval avaldatud lahendis nõustub riigikohus prokuröriga, leides, et süüasi pole aegunud. Riigikohus tühistas Tallinna ringkonnakohtu jaanuarikuise otsuse ja saatis süüasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.\n\nRiigiprokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt on kohtueelses menetluses tuvastatud, et 2009. aasta juunis ja juulis sõlmis Liviko koos samasse kontserni kuuluva AS-iga Selver konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja määras koos konkureerivate ettevõtetega Rimi Eesti Food AS, Maxima Eesti OÜ, Prisma Peremarket AS ja AS Helter-R kindlaks 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitristes pudelites madalama hinnaklassi viinade hinnatingimused.\n\nSellise tegevusega rikuti konkurentsiseadust, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus märkis, et Liviko kartellileppe süüasi pole aegunud, nagu leidis tänavu jaanuaris Tallinna ringkonnakohus, mis tähendab, et teise astme kohus peab kaasust uuesti vaagima.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPresidendikandidaadi kultuuriankeet. Marina Kaljurand: mulle jääb alati meelde, kuidas Eha Komissarov vedas mind mööda Moskva urkaid ja mahajäetud tehasehooneid\n\n## Põhitekst:\n\nLemmik eesti film läbi aegade?\n\n\"1944\". Arvasin, et sõjast on nii palju kirjutatud ja filmitud, et enam ei saa millegagi üllatada. Aga eksisin. Film üllatas ja läks hinge - lihtsuse ja keerukusega, kohatise naiivsuse ja sellele järgneva traagikaga. Mul oli au juhatada sisse filmi esilinastus Helsingis 2015. aasta sügisel, nii et vaatasin filmi esimest korda koos soomlastega. Hinge läks ka haudvaikus, mis valitses lõputiitrite ajal ja sellele järgnenud ovatsioonid, mis kestsid ja kestsid ja kestsid. Tundsin kurbust ja uhkust samal ajal.\n\nViimase aja võimsaim filmielamus maailmakinost?\n\n\"Bridge of Spies\", 2015, peaosas Tom Hanks. Tõsielusündmustel põhinev lugu USA advokaadist James B. Donovanist, kes kaitses külma sõja ajal nõukogude spiooni Rudolf Abelit ning aitas kaasa USA piloodi F. G. Powersi vahetamisele Abeli vastu. Võib-olla mõjutas alateadvust ka see, et samal aastal, kui film linastus, toimus ka Eestis ühel sillal üks vahetus.\n\nKirjandus — mis on lemmikžanr?\n\nMulle meeldib lugeda, on alati meeldinud ja minu parim puhkus on koos raamatuga. Raamatud, mida tahan lugeda, hakkavad talvel kogunema ja virn muudkui kasvab suve lähenedes. Mulle meeldivad elulood, nii kaasaegsete elulood, kellega on kerge samastuda, kui ajaloolised elulood. Lennureisidel loen kriminulle, valin neid enne hoolikalt ja panen lennureisideks kõrvale. Hea kriminulli süžee haarab kaasa ja aeg lendab lennates, mis pika lennureisi puhul ei ole sugugi vähetähtis.\n\nViis raamatut, mida soovitaksite parimale sõbrale.\n\nRaamatud, mida soovitaksin täna, 20.06.2016 (ei ole pingerida, võib alustada ükskõik millisest).\n\n1. Midagi Eesti klassikast. Tammsaare \"Tõde ja õigus\" (kõik köited) on praktiliselt möödapääsmatu, et mõista, kes me oleme, miks me oleme, mida me tahame ja miks me arvame, et töö on kõige, isegi armastuse - alus. Kui see on liiga pikk, siis võib asendada \"Kevadega\".\n\n2. Ernest Hemingway \"Kellele lüüakse hingekella\". Soovitan lugeda inglise keeles. Raamat, mida lugesin teismelisena x korda ja mis liigutas inimlikkusega - armastuse ja sõja liiduga. Mõned kohad olid peas ja võisin tsiteerida nagu luuletust. Peaks üle lugema.\n\n3. Ühe USA naisvälisministri memuaarid välisministri ajast - kas Albright, Rice või Clinton - sõbra valikul. Need naised muutsid ajalugu - oma eeskujuga näitasid nad, et kui naine saab olla USA välisminister, siis ta saab olla mistahes ametikohal, ka president. Väga huvitav lugemine Riigidepartemangu (USA välisministeerium) elust, nii palju, kui meile seda paljastatakse, sealhulgas välispoliitika kujundamisest, suhetest teiste asutustega, ka Valge Maja ja Pentagoniga (USA kaitseministeerium) ning inimestevahelistest suhetest. Minu esimene soovitus oleks Hillary Clinton, eriti arvestades tema võimalusi saada USA presidendiks. Loodan, et millalgi ilmuvad ka Eesti naisvälisministri memuaarid.\n\n4. Bulgakov \"Meister ja Margarita\". Soovitan lugeda vene keeles ja külastada kohti, millest raamatus räägitakse, alustades Patriarhi tiikidega ja lõpetades Varblasemägedega. Olen alati imestanud, kui paljude lemmikraamat see on, sest see lugu on keeruline, täis mõistukõnet, ajaloolisi rännakuid, vihjeid. Ma lugesin mitu korda enne, kui hakkasin aru saama, iga lugemisega järjest rohkem. Moskvas olles püüdsime koos Jaanus Piirsaluga vaadata ära KÕIK \"Meister ja Margarita\" lavastused. Kokku oli neid viis-kuus, igaüks ülimalt erinev, aga igaüks aitas teost paremini mõista.\n\n5. Katja Ketju \"Ööliblikas\". Viimane raamat, mida lugesin, lõpetasin nädalavahetusel. Olen läbi lugenud kõik Ketju eesti keeles ilmunud teosed. Palju ajalugu, palju kannatusi, palju vägivalda, ohtralt mõtisklusi, aga ka armastust ja põnevust - kõik langeb oma kohtadele alles viimastel lehekülgedel. Märksõna ongi - keeruline ajalugu. Kuigi lugu on soome naisest, võib see samamoodi olla eesti naise lugu. Lisaks - vaheldus Sofi Oksasele.\n\nMillist kunstinäitust viimati väisasite?\n\nViimane näitus, mida külastasin, oli Annika Haasi näitus \"Meie, mustlased\" Berliinis. Kõik tunnevad Annikat suurepärase pressifotograafina, näitusel olnud fotod näitasid Annikat teisest küljest. Ma tean, et näitus on käinud mitmes välisriigis, näiteks ka Soomes ja Ungaris ja igal pool soojalt vastu võetud. Näituse tegi eriliseks ka see, et seda tutvustas kuraator ise - Harry Liivrand. Kahjuks Annika ei olnud siis enam Berliinis.\n\nEriliselt jäi meelde mõne nädala eest Jüri Arraku ateljee külastamine. Pärast lõputuna näivat treppidest ülesronimist olin kunstniku pühapaigas (loodan, et võin ateljeed nii nimetada?) ja kunstnik ise näitas oma töid, ka pooleliolevaid (loodan, et võisin seda öelda?).\n\nKes on lemmikkunstnik?\n\nMul ei ole lemmikkunstnikke. Naudin, kui kunstnik ise või keegi asjatundja selgitab, mida vaadata, mismoodi vaadata ja mida märgata. Mulle jääb alati meelde, kuidas Eha Komissarov vedas mind mööda Moskva urkaid ja mahajäetud tehasehooneid, kus olid ülikaasaegse kunsti väljapanekud ja häppeningid ning selgitas, et haritud inimene peab tundma huvi IGASUGUSE kunsti vastu, mitte ainult selle vastu, mis on väljas Tretjakovi galeriis, MoMAs voi KUMUs. Eha, aitäh!\n\nMillistel muusikafestivalidel või -üritustel teid kohata võiks?\n\nPüüan külastada kõige erinevamaid kontserte ja üritusi, piiranguks on vaba aeg. Mind näeb heategevuskontsertidel ja muusikalide etendustel. Kord aastas luban endale muusikali külastuse Londonis või New Yorgis. Püüan vaadata ära kõik muusikalid Eestis. Praegu ootan huviga \"Mamma Mia\" esietendust.\n\nMind nãeb suvistel muusikaüritustel Hiiumaal - kammermuusika festival Homecoming, Hiiu folk, kontserdid Kõpu tuletorni jalamil, kontserdid Hiiumaa kirikutes. Suvi ei ole täiuslik, kui ma ei külasta muusikaüritusi Hiiumaal.\n\nKas olete kunagi ühe artisti fänn olnud? Kui jah, siis kelle ja miks?\n\nLoen ennast Queeni fänniks ja olen tänulik abikaasa Kallele, et ta tõi Queeni jäädavalt minu ja meie pere ellu. Seepärast oli Queeni kontsert Lauluväljakul kogu me perele unustamatu, kordumatu, erakordne. Loodan, et see ei jää viimaseks Queeni kontserdiks.\n\nMilline eesti teater on teie puhul kindla peale minek?\n\nEi hakka nimetama ühtegi teatrit. Tegelikult on vastupidi - iga teater ja etendus on kindla peale minek, kui teha eeltööd ja teada, mida oodata.\n\nMilline etendus ja millega jättis teile viimati tugeva elamuse?\n\nViimase aja suurim elamus on Adolf Šapiro lavastus \"Tagasitulek isa juurde\" Linnateatris. Mul on ääretult hea meel, et Adolf lavastas jälle üle mitmete aastate. Mul on au tunda Adolf Šapirot isiklikult. Käisin Moskvas neli korda vaatamas tema lavastust \"Fahreinheit 451\", kus peaosas oli Elmo Nüganen. Tollest ajast olen Adolf Šapiro ja Elmo Nüganeni austaja. Olles elanud Moskvas, kus on üle 250 teatri ja Washingtonis, kus on alla 50 teatri, oskan hinnata Eesti teatreid ja Eesti näitlejaid.\n\nMilline on presidendi roll eesti kultuuris? Mida sooviksite teha eesti kultuuri heaks?\n\nVabariigi President on meie kultuuriloojatele oluline eestkõneleja. Tema ülesanne on on teha meie kultuuriinimeste hääl kuuldavaks nii meie riigi igapäevaelus, riiklikel tähtsündmustel kui ka rahvusvaheliselt. Presidendina soovin kasutada Eesti kultuuri Eestit tutvustava saadikuna maailmas ning luua läbi väärika esindatuse ja kommunikatsiooni ka uusi võimalusi meie annete ja loomingu paremale levikule. Olen suursaadikuna kogenud, kui edukas võib olla kultuuridiplomaatia - olgu selleks Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistav kontsert Moskvas Novaja Operas unustamatu Eri Klasi dirigeerimisel või Arvo Pärdi muusika esitamine Washingtonis Kennedy Keskuses, armastatud Arvo Pärdi juuresviibimisel. Mõlemal juhul võitis kultuur rohkem sõpru ja südameid, kui klassikaline diplomaatia kunagi suudaks. Need tuhanded, kes olid nendel õhtutel kontserdisaalides, ei küsi enam kunagi - mis on Eesti või kus on Eesti.\n\nSamuti sooviksin koostöös meie loomeinimestega aidata Eestil kujuneda veel avatumaks ja sallivamaks. Ma soovin tihedamalt lõimida meie kultuuri ja hariduse eestvedajaid ning luua tihedamaid sidemeid ka loomingu ja ettevõtluse vahele. Eesti kultuur on ja jääb oluliseks osaks haridusest, ka vähemuste haridusest, ka nende haridusest, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Pean oluliseks võrdsete võimaluste loomist kõigile noortele oma loominguliste võimete arendamiseks.\n\nNing veel laiemalt - usun, et loovuse ning mitmekülgse väljendusvabaduse toetamine ühiskonnas on aluseks Eesti kultuuri kestmisele, õitsengule ja rahvusvahelisele tuntusele ning meie inimeste igakülgsele eneseteostusele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERRi kultuuriportaal koostas pisikesed küsimustikud meie presidendikandiaatidele, et uurida, mil määral mahuvad nende ellu kaunid kunstid ja mis raamatud või filmid on neid mõjutanud. \"Kultuur võidab rohkem sõpru ja südameid, kui klassikaline diplomaatia kunagi suudaks,\" märkis Kaljurand.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia kohtub Euroopa liigas Fääri saarte klubiga, Infonet šotlaste Heartsiga\n\n## Põhitekst:\n\nTorshavn sai mullu Fääri saarte liigas neljanda koha ning paikneb käimasoleval hooajal 15 vooru järel viiendal positsioonil, kirjutab Soccernet.ee.\n\nHearts teenis viimati Šotimaa kõrgliigas kolmanda koha. Trakai oli eelmisel aastal Leedu meistrivõistlustel teine, kuid hoiab hetkel 15 vooru järel liidrikohta.\n\nArtur Kotenko koduklubi Saligorski Šahtjor sai Euroopa liiga esimeses eelringis vastaseks Runaviki (Island); Kevin Kauberi tööandja Jelgava läheb vastamisi Breidablikiga (Island); Sergei Zenjovi leivaisa Gabala kohtub Samtrediaga (Gruusia).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Euroopa liiga esimeses eelringis läheb Tallinna Levadia vastamisi Torshavniga (Fääri saared), Tallinna Infonet Heartsiga (Šotimaa) ja Nõmme Kalju Trakaiga (Leedu).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlaste koduklubid loositi Meistrite liiga eelringis omavahel kokku\n\n## Põhitekst:\n\nArtur Pika klubi Barõssavi BATE (Valgevene) kohtub Mihkel Aksalu ja Tarmo Kingi tööandja SJK-ga (Soome), vahendab Soccernet.ee.\n\nPavel Londaku leivaisa Trondheimi Rosenborg (Norra) ristab piigid Andreas Vaikla meeskonna Norrköpingiga (Rootsi).\n\nTeise eelringi avamängud toimuvad 12. ja 13. juulil ning kordusmängud 19. ja 20. juulil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Meistrite liiga teises eelringis lähevad loosi tahtel kõik neli Eesti mängijate koduklubi omavahel vastamisi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAustria välisminister pakkus välja skeemi, kuidas Venemaa-vastaseid sanktsioone kaotama hakata\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma usun, et me peaksime ajapikku jõudma skeemini, kuidas iga Minski rahuleppe tingimuse, iga üksiksammu eest kaotataks vastutasuks sammhaaval sanktsioone,\" vahendas Reuters Kurzi sõnu Austria ringhäälingu (ORF) vestlussaates.\n\nMinistri arvates oleks see väga tugev signaal, kui selline meede suudetaks lähiajal kokku leppida. \"Ma loodan, et see võetaks ka asjakohaselt vastu,\" lisas Kurz.\n\nTõenäoliselt käesoleval nädalal arutavad liikmesriikide alalised esindajad Venemaa-vastaseid majandussanktsioone, mille kaotamise on Euroopa Liit sidunud Minski rahuleppe tingimuste täieliku täitmisega Venemaa poolt. Otsus tahetakse teha enne 28.-29. juunini toimuvat Ülemkogu.\n\nAllikate kinnitusel kiidetakse majandussanktsioonide pikendamine poole aasta võrra heaks hoolimata sellest, et mitmed liikmesriigid nagu Kreeka, Itaalia, Ungari ja Slovakkia on sanktsioonide vastu varem sõna võtnud. Hetkel polevat aga ükski riik ametlikult pikendamist pidurdama hakanud ning seega peetakse tõenäoliseks, et mingit vaidlust pikendamise asjus ei teki.\n\nÜheks põhjuseks on ka asjaolu, et Venemaa sanktsioonidega seotud vaidlust ei soovita Suurbritannia referendumi ajal lisamurena esile tõsta.\n\nTäna kogunevad Luxembourg'is Euroopa Liidu välisministrid ja suure tõenäosusega räägitakse ka sellel kohtumisel Vene-sanktsioonide teemal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austria välisminister Sebastian Kurz ütles, et Euroopa Liidul on aeg hakata otsima ühist arusaama, kuidas venemaaga suhteid parandada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKofeiini kasulik mõju kaob kroonilise unepuuduse saabudes\n\n## Põhitekst:\n\nJäreldused põhinevad 48 inimesel, kellel lasti viie päeva vältel magada päevas vaid viis tundi. Katsealustele anti kell kaheksa päeval ja kell 12 päeval tablett, milles sisaldus 200 milligrammi kofeiini, või nn suhkrutablett. Seejuures ei teadnud uurimisalused ise ega neid jaganud abilised, kas tegu oli platseebo või reaalset toimeainet sisaldunud tabletiga. Lisaks hinnati erinevate testidega regulaarselt katses osalejate psühhomotoorset valvelolekut, vaimset võimekust, unisust ja tuju.\n\nTulemuste analüüsist selgus, et kuigi kofeiin parandas uurimisaluste reaktsiooniaega ja aitas koondada nende tähelepanu esimesel kahel päeval, hakkas erguti mõju testide kohaselt kolmandal päeval kahanema. Katsealuste sooritusvõime oli võrreldav suhkrutableti saanud kaaslastega.\n\nTöörühm ei välista samas, et seda poleks saanud kompenseerida suurema doosiga, kuid Tracy Jill Doty märgib kolleegidega, et sellega kaasnevalt oleks hakanud selgemalt avalduma ka kofeiini ebameeldivamad kõrvalmõjud. Samuti möönavad nad, et tegu oli suhteliselt väikesemõõdulise katsega. Sellegipoolest viitavad tulemused, et organismi pikemat aega tagant piitsutades pole kasu isegi legendaarsetest stimulantidest nagu kohv.\n\nUurimust esitleti Ameerika Uneühingute aastakohtumisel SLEEP 2016.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi kohv võib aidata tõepoolest unetundide arvelt eksamiks õppimise või tööprojekti lõpetamise järel tähelepanu koondada, kuhtub stimulandi kasulik mõju pärast kolmandat ebapiisava uneta ööd, näitab Ameerika Ühendriikides tehtud katse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nETV lastekoor pälvis rahvusvahelisel koorikonkursil kulddiplomi\n\n## Põhitekst:\n\nTulemus oli konkursi parim ning tõi ETV lastekoorile ka konkursi üldvõidu ehk grand prix'i. ETV lastekoori dirigendid on Aarne Saluveer ja Silja Uhs.\n\nJuba seitsmendat korda toimuv Bratislava rahvusvaheline koorikonkurss leidis aset 16. kuni 19. juunil ning seal osales koore üle kogu maailma. ETV Lastekoor oli osalenud koosseisudest kõige noorem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV lastekoor võitis Bratislavas toimunud rahvusvahelisel koorikonkursil kulddiplomi, saades võimalikust 30 punktist suisa 28.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFC Flora kohtub Gibraltari meistriga ja edu korral Glasgow Celticuga\n\n## Põhitekst:\n\nAvakohtumise mängib Flora kodus ja kordusmatši võõrsil. Esimese eelringi avamängud toimuvad 28. ja 29. juunil ning kordusmängud 5. ja 6. juulil, kirjutab Soccernet.ee.\n\nLincoln võitis hooajal 2015/16 Gibraltari liiga võimsalt, teenides 27 mängust 25 võitu, ühe viigi ja ühe kaotuse.\n\nEdasipääsu korral läheb Flora teises eelringis vastamisi šotlaste Glasgow Celticuga. Ka siis toimub avamäng Tallinnas (12. või 13. juulil) ning kordusmäng võõrsil (19. või 20. juulil).\n\nCeltic tuli Šotimaal meistriks 15-punktilise edumaaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsev Eesti jalgpallimeister Tallinna Flora sai UEFA Meistrite Liiga esimese eelringi vastaseks Gibraltari meistri Lincolni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTrumpi arvates tuleks kuritegevuse ennetamiseks kaaluda etnilist või usulist profileerimist\n\n## Põhitekst:\n\nCBS-ile antud intervjuu ajal küsiti Trumpi käest, kas ta toetaks USA-s elavate moslemite puhul profileerimist, vahendasid BBC ja Reuters.\n\nKuritegevuse vastases võitluses tähendab profileerimine seda, et kasutatakse rahvust, rassi või usutunnistust selleks, et määratleda, kuivõrd tõenäoliselt võiks mõni inimene kuritegu sooritada.\n\nTrump vastas, et profileerimist kasutavad paljud riigid ning tema arvates pole selles midagi taunitavat. \"Vaadake kas või Iisraeli ja teisi riike. Nad kasutavad seda ja teevad seda edukalt,\" ütles ta.\n\nSamas tunnistas Trump, et ta isiklikult vihkab profileerimise olemust, kuid praegu peaks USA tema arvates kasutama siiski tervet mõistust ning tõsiselt kaaluma selle kasutamist.\n\nÜRO hinnangul on rassist, rahvusest või religioonist lähtuv profileerimine problemaatiline, sest see võib süvendada tagakiusamist ja tõrjutust ning tuua kaasa ühiskondlikke probleeme.\n\nDiskrimineeriv rassiline profileerimine on näiteks Euroopa Liidus keelatud, kuid aktivistide sõnul on see pärast Pariisi ja Brüsseli terrorirünnakuid praktikas üha rohkem kasutusel. Iisraeli puhul on tähelepanu pälvinud aga asjaolu, et näiteks Ben Gurioni lennujaamas kulub araablase välimusega või mittejuudi nimega inimestel asjatoimetusteks palju rohkem aega ning nende pagas otsitakse põhjalikumalt läbi.\n\nTrump kordas oma äsja peetud kõnes ka oma varasemat, pärast San Bernardino massitulistamist avaldatud arvamust, et kõigi moslemite sisseränne Ameerika Ühendriikidesse tuleb ajutiselt peatada.\n\nLisaks rõhutas ta, et USA moslemikogukond peab võimuorganitega rohkem koostööd tegema ning pahale teele pööranud isikuid üles andma. Samuti tuleks Trumpi hinnangul mošeed suurema luubi alla võtta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA vabariiklaste tõenäoline presidendikandidaat Donald Trump võttis Orlando rünnakut kommenteerides taas sõna moslemite ja terrorismi teemal. Nimelt avaldas ta arvamust, et terrorirünnakute ennetamiseks tuleks kaaluda rahvusest ja usutunnistusest lähtuva profileerimise kasutamist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit pääses õnneliku kaotajana Eastbourne'is siiski põhitabelisse\n\n## Põhitekst:\n\nPõhitabelis läheb Kontaveit esimeses matšis vastamisi 22-aastase sakslanna Anna-Lena Friedsamiga (WTA 58.). See mäng peaks ajakava järgi toimuma täna 4. väljaku kolmanda kohtumisena, kuid mitte enne meie aja järgi kella 17.00, kuid vihmasadu on Inglismaal ajakava segamini löönud.\n\nEsimene mäng pidi sellel platsil meie aja järgi algama kell 13, kuid turniiri kodulehe andmetel ei alustata mänge täna Eesti aja järgi enne kui 16.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 96.) kaotas Inglismaal Eastbourne'is jätkuva WTA tenniseturniiri kvalifikatsiooni otsustavas ringis ukrainlannale Katerina Bondarenkole (WTA 65.) 5:7, 6:1, 6:4, siis pääses ta nn. õnneliku kaotajana siiski põhitabelisse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Zopp alustab täna Wimbledoni turniiri kvalifikatsiooni\n\n## Põhitekst:\n\nSee kohtumine peetakse esmaspäeval 3. väljakul teise matšina. Esimene mäng algab Eesti aja järgi kell 16.00.\n\nEdu korral on eestlase järgmiseks vastaseks üks kahest ameeriklasest, kas Bjorn Fratangelo (ATP 113.) või Ryan Harrison (ATP 149.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti parim meestennisist Jürgen Zopp (ATP 169.) alustab täna Wimbledoni tenniseturniiri, kui kohtub kvalifikatsiooni avaringis 25-aastase prantslase Axel Michoniga (ATP 236.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKing of Kingsiks valmistuv Markko Moisar: soovin, et saaksin olla 110 protsenti asja juures\n\n## Põhitekst:\n\nMarkko, oled varem Tais treeninud?\n\nJah, ma olen varem Tais treeninud. Esimest korda neli aastat tagasi ning nüüd jaanuaris käisin seal kolm ja pool nädalat treenimas. See oli väga hea aeg, millega sai hea vormi ja tagasi tulles oli hea enesekindlus.\n\nTreeningud on seal väga huvitavad. Kes soovib, võib käia hommikuti jooksmas - ka mina olen selle eesmärgi võtnud. Tegu on enam-vähem kaheksa kilomeetrise rajaga. Edasi hakkab treening, mis sisaldab kümme minutit hüppenööriga hüppamist, koos sooja tegemist ja edasi minnakse eraldi. Mõned lähevad koti peale, teised ringi lapadega treenima ja mõned teevad klintši, mis on tai poksis püstimaadlus. Need treeningud on väga huvitavad.\n\nTiim, kuhu ma lähen on Phuket Top Team, seal treenib ka üks eestlane Andres. Tema on Tais olnud juba päris pikalt, üle kahe ja poole aasta. Mulle meeldib, kuidas ta on seal edasi arenenud, seal on väga head poksitreenerid ja peale selle käib seal ka palju UFC võitlejaid, kes on üle maailma tuntud.\n\nSee on kodune koht, kuhu minnes kõik soovivad trenni teha ja seal tuleb alati võimas tunne. Mulle meeldib sellises keskkonnas treenida, kus kõik on ühise eesmärgi nimel, et saada tugevamaks.\n\nKui pikaks ajaks sa Taisse jääd?\n\nTais ma olen kokku seitse nädalat. Esimesed kolm päeva võtsin rahulikult. Kuna mul Eestis oli puhkus, siis alustasin kergete jooksudega, et mitte ennast kohe üle koormata. Kuivõrd ma olen pikalt kohal, siis arvan, et ma teen kohapeal ka mõne matši. Ma usun, et see matš võib jääda juuli algusesse, kuid ülejäänud aja ma valmistun King of Kingsi turniiriks.\n\nMainisid, et Tais tekib võimas tunne, kas sealne treening on niivõrd teistsugune või on atmosfäär erilisem?\n\nTrenn on juba selle pärast teistsugune, et need inimesed, kes siin on, on sellega tegelenud juba lapsest saati. Ja kindlasti on see ka kliima, sest kui kogu aeg on 35 kraadi sooja, siis sul ei teki kergeid vigastusi, mis võivad tulla Eestis külmas saalis. Kliima on soe, sa jood palju vett, su painduvus on parem ja keha areneb hoopis teistmoodi. Sa saad sitkust juurde, mida Eestis on raske saada. Ma usun, et kui ma olen siin seitse nädalat, siis tulen tagasi väga hea vormiga.\n\nKellega sa Tais oled, on sul ka treeningu kaaslasi kaasas?\n\nMul on kaasas mõned treeningpartnerid, kellest mõni tuleb hobi korras kaasa. Selleks, et proovida Tai treeninguid ja näha melu.\n\nNii et oma fännklubi on kaasas?\n\nPõhimõtteliselt küll, kindlasti on nad väga toetavad fännid mul, kuid nad treenivad siin ka ise ning näevad, mis teeb selle asja raskeks.\n\nKas kohale jõudes vaatasid treenerid sinu praeguse seisu üle ja panite paika plaani?\n\nSiin on palju erinevaid Tai treenereid, mõned on ainult poksi peal, mõned teevad ainult Tai poksi. Mõned on enda stiiliga, näiteks hüppava stiiliga. Pigem on siin see, et sa õpid igaühelt midagi.\n\nOled sa seadnud endale eesmärgi, mida kindlasti selle perioodi jooksul Tais saavutada tahaksid?\n\nTai on koht, kus ma saan olla nii, et ma ei pea andma trenne, vaid saan sajaprotsendiliselt enda spordile keskenduda. See ongi see tunne, mida ma tahaksin treeninglaagrilt saada, et ma saaksin olla sada kümme protsenti asja juures ja tagasi tulles teha Eestis väga hea turniirimatš. Ma usun, et ma teen õhtu jooksul kindlasti kaks matši.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "17. septembril Saku Suurhallis toimuvaks King of Kings võistlusteks valmistuv Markko Moisar sõitis seitsmeks nädalas Taisse treenima, et teha Eestis võimalikult hea matš. Uurisime temalt, kuidas näevad välja treeningud Tais ning mida ta seekordselt treeninglaagrilt kõige enam ootab.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nCavaliersi vanameister otsustas pärast NBA meistriks tulemist ketsid varna riputada\n\n## Põhitekst:\n\n35-aastane ja 201 cm pikkune Jefferson jäi põhihooaja keskel Cavaliersi mängijaterotatsioonist kohati täiesti välja, kuid play-offis kerkis tiimi jaoks väga oluliseks vahetusmeheks. Näiteks viimases finaalmängus viibis ta platsil 26 minutit, viskas 2 punkti ja hankis 9 lauapalli.\n\nJefferson valiti 2001. aasta NBA draftis Houston Rocketsi poolt 13. valikuna, kuid vahetati koheselt New Jersey Netsi, kus ta veetis karjääri esimesed seitse hooaega.\n\nOma parimal hooajal Netsis kogus ta keskmiselt 22,2 punkti, 7,3 lauapalli ja 4 korvisöötu, kuid sellest klubist lahkudes ta enam selliste näitajatena oma karjääri jooksul ei küündinud.\n\nEnne tänavuseks hooajaks Cavaliersi siirdumist jõudis Jefferson esindada ka Milwaukee, San Antonio, Golden State'i, Utah ja Dallase meeskondi.\n\nOma viimaseks jäänud hooajal NBA-s, mis lõppes tema jaoks karjääri ainsa meistritiitliga, kogus Jefferson keskmiselt 5,5 punkti ja 1,7 lauapalli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval Cleveland Cavaliersi korvpallimeeskonna klubi esimese NBA meistritiitlini aidanud ääremängija Richard Jefferson otsustas oma 15 aastat kestnud profikarjääri pärast suurt võitu lõpetada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Individuaalse vabaduse traagika\n\n## Põhitekst:\n\n1.\n\nMõni aeg enne kirjanikuteele asumist kirjutas noor Dostojevski oma vennale: Inimene on saladus. See tuleb lahti mõtestada, ja kui sa mõistatad seda ka terve elu, siis ära ütle, et oled aega raisanud; ma tegelen selle saladusega, sest tahan olla inimene.[1] See, et romaanikunst on selleks sobivaim viis, oli Dostojevskile ilmselge. Õigustatult. Nii näiteks alustabki psühholoog Peeter Tulviste sajandi jagu hiljem oma raamatut „Mõtlemise muutumisest ajaloos” märkusega: Kui inimene asub teadusliku psühholoogiaga tutvuma või seda õppima selleks, et iseenda ja teiste inimeste hingeelus selgusele jõuda, siis ta tavaliselt pettub. ja lisab, et Varem või hiljem jõuab otsija tuntud järeldusele, et Dostojevski romaanides või Tennessee Williamsi näidendites on rohkem psühholoogiat kui psühholoogiaalastes teaduslikes uurimustes.[2] Sellele noore Dostojevski deviisile on alla kirjutanud paljud suured kirjanikud pärast teda. Näiteks professor Gustav Suits mäletab, et Anton Hansen Tammsaare kõneles juba treffneristina 1902. aastal suurema teose kirjutamise kavatsusest ja just Dostojevski romaanide tõukel tärganud Anton Hansenil keskkoolis mõte süüvida inimhinge. Teda hakanud huvitama inimese sisemaailm ja nende avaldused.\nSee on sobiv koht hüppamaks Dostojevski ehk kõige vähem tuntud suurromaani „Nooruk” juurde. See on loomingulises tippvormis kirjutatud teos, mis ilmus „Kurjade vaimude” ja „Vendade Karamazovite” vahel aastal 1875. Olgu reklaamiks veel öeldud, et seda peetakse autobiograafilisimaks.\n\n„Nooruki” minajutustaja Arkadi Dolgoruki on äsja gümnaasiumi lõpetanud, vaid veidi üle kahekümne aasta vana ning raskused ja kõhklused, millega ta asub oma lugu rääkima (ehk siis millega algab romaan), on küllap tuttavad ja huvipakkuvad igaühele, kes püüdnud omi mõtteid teadlikult ja planeeritult väljendada.\n\nRomaan algab järgmiselt: Ei mallanud enam, istusin kirjutama seda lugu minu esimesist sammudest eluteel, ehkki oleksin võinud läbi saada selletagi... Ühte asja tean kindlasti: iialgi ma ei hakka enam kirjutama oma autobiograafiat, kuigi elaksin kas või sada aastat. Selleks peab juba olema kõige alatumal kombel endasse kiindunud, et häbenemata kirjutada enesest. Ainult seega vabandangi end, et mina ei kirjuta selleks, milleks kirjutavad kõik teised, see on, mitte lugeja kiituse saavutamiseks. Ta jätkab näriva eneseteadlikkusega: Mina ei ole kirjanik ega taha olla kirjanik ja ma peaksin sündsusetuseks ja alatuseks tassida nende kirjandusturule oma hinge sisemuse ja tundmuste ilusaid kirjeldusi. Kuid ma aimangi juba pahameelega, et nähtavasti siiski ei saa täielikult vältida tunnete kirjeldusi ja mõtisklusi (vahest labaseidki): nii rikkuvalt mõjub inimesele igasugune kirjanduslik tegevus, olgugi ta alustatud üksnes enda jaoks. (I, lk 5-6).\n\nLoomulikult Arkadi Dolgoruki plaanid – olgugi siiramast siiramad! – luhtuvad. Ta ei taha kirjutada enda tunnetest, aga kirjutab, ta ei taha kirjutada autobiograafiat, ometi ta lugu on paratamatult suuresti autobiograafia. Ta näeb seda laadi luhtumisi ka ise, miska ärritatud ebamugavus- ja piinlikkustunne on ta püsiv saatja. Olles endale tõotanud vältida kirjanduslikke kaunistusi, ma juba esimesest reast hakkan neid tarvitama. Pealegi näib, et targalt kirjutamiseks ei piisa ainult heast tahtest. Täheldan veel seda, et, nagu näib, üheski euroopa keeles ei ole nii raske kirjutada kui vene keeles. Lugesin praegu läbi, mis ma äsja kirjutasin, ja näen, et ma ise olen kirjutatust palju arukam. Kuidas see ometi nii võib olla, et see, mida arukas inimene sõnastab, on palju rumalam sellest, mis temasse varju jääb? (I, lk 6).\n\nSiin tasub teha õpetlik üldistus: mitte üheski keeles pole nii raske kirjutada mittelabaselt ja mittetriviaalselt kui emakeeles. Geniaalne polüglott Uku Masing on öelnud, et kui inimene vaeva viitsib näha, siis ta saab kahekümnendates eluaastates ehk emakeele selgeks. Emakeeles kirjutades on kõige lihtsam näha oma väljenduslikku abitust, seda, et ollakse enda kirjutatust palju arukam ja natukenegi harjumuspäratute mõtete ja tunnete formuleerimisel võib kohe ilmneda see, et mida arukas inimene sõnastab, on palju rumalam sellest, mis temasse varju jääb.\n\nÜldtuntud on seegi, et Dostojevski ei olnud stiilimeister, kustumatu jälje kirjanduslukku on jätnud ta just inimhinge tundjana, mitte keelevirtuoosina. Olude ja iseloomu sunnil kirjutas ta rutakalt ja palavikuliselt, pidevas ajanappuses ning see võimatustas tekstide rahuliku küpsemise ja lihvimise. Kogu aur läks mõtte väljendusele. Samuti on tõlge üksjagu vananenud, sestap on „Nooruki” lugemine lisaks muule hea keeletajutreening.\n\nVõib tähele panna, et juba neis paaris napis ülal toodud tsitaadis peegeldub see inimlik seisund, mis Jan Kausi hinnangul on õhtumaise romaanikunsti ja eksistentsialistliku häälestuse tuum. Nimelt, Dostojevski hoiab püsivalt esil kujutluse ja tegelikkuse vastuolu, ta karakterid on tavaliselt erakordselt teadvusel ja teadlikud. See seisneb selles, et iga järgmine hetk (saati kaugem tulevikuterendus) on teadvuses kujutlusena alati juba enne kohal ning kui siis jõuab päriselt kätte see ette kujutatud moment, siis erineb see häirivalt, ärritavalt ja pahatihti lausa alandavalt algkujutlusest.\n\nSõnaga saab nii näidata kui varjata, ennast väljendada või luua muljet, eksikujutlust. Kuigi see vahend on kaugel täiusest, on see siiski ainus, millest haarata, kui tahad, et sind mõistetaks, kui sa tahad rääkida oma lugu, väljendada mingit ideed. Sõna on ainus vahend, mille abil ühendada ja ehk ka sünkroniseerida oma kujutlust teise inimese omaga ja nõnda leevendada eksistentsiaalset üksildust. Ahaa, sinagi kannatad vahel selle all, et mõte ei mahu sõnadesse! See on õilis kannatus, sõber, see on antud vaid äravalituile: juhm inimene on alati rahul sellega, mis ta ütleb, ja pealegi ütleb alati rohkem, kui vaja; nad armastavad varuks rääkida. (I, lk 165).\n2.\nNagu Dostojevski teoste kesksed tegelased sageli, on ka Arkadi Dolgoruki ideeinimene, tähendab, keegi, kelle käitumist ei mõjuta mitte niivõrd keskkond, kuivõrd idee, mida ta oma peas kannab. Dolgoruki idee individuaalsest vabadusest ja sõltumatusest kujunes juba gümnaasiumi kuuendas klassis (I, lk 9), lahkumata võib-olla enam hetkekski. Ta tahtis katkestada sidemed kõigiga ja pugeda oma koore alla (õigemini koorde – justkui pähklikoorde). „Pikale läheks sellest rääkida. Osalt seisneb minu idee aga selles, et mind jäetagu rahule. Niikaua kui mul on kakski rubla taskus, tahan olla omaette ja ei kellestki sõltuda (ärge muretsege, vastuväiteid ma tunnen) ega taha midagi teha, – isegi mitte tolle suure tulevase inimkonna heaks, kelle heaks töötama kutsuti härra Krafti. Isiklik vabadus, see on, minu oma vabadus on mulle tähtis, ja muust ma ei taha teadagi. [---] Ma ei ole kellelegi midagi võlgu, ma maksan ühiskonnale raha riigimaksude näol selle eest, et minult ei varastataks, et mind ei pekstaks ega mõrvataks, ja üle selle ei tohi keegi minult midagi nõuda. Mina isiklikult mõtlen võib-olla teisitigi ja tahan teenida inimkonda, ning saangi teenima, ja võib-olla saan töötama tema heaks kümme korda enam kui kõik jutlustajad; kuid ma tahan, et keegi seda minult ei tohi nõuda. (I, lk 74–75; rõhutus originaalis – M. K.) Eelnev tsitaat võib tunduda vastuoluline – olla vaba, aga makstes makse ja teenides teisi. Teiste teenimisega assotsieerub lausa orjus ehk vabaduse antitees. Vastuolu on siiski näiline. Suure psühholoogina sai Dostojevski suurepäraselt aru, et inimene ei saa olla õnnelik olemata hea – hea teiste vastu. Näiteks ülikontsentreeritud teose „Ülestähendusi põranda alt” peategelane murdub just sellesisulist tuumtraumat välja paisates: „Mul ei lasta ... Ma ei saa olla ... hea!” ütlesin ma vaevaliselt; siis läksin ma diivani juurde, langesin sellele kummuli ning ulusin veerand tundi tõelises hüsteerikas. [3] Samas suhted, eriti sõltuvussuhted teistega on ebameeldivad – nooruk tahab katkestada need kõik. Kes saab korraga olla hea, aga ei kellestki sõltuda? Kordan: minu idee on – saada Rothschildiks, saada niisama rikkaks nagu Rothschild (I, lk 104). Tähendab, Dostojevski näitab seda tungi, mis vahetab perekondlik-kogukondlikke inimsuhted rahaliselt vahendatute vastu. Ehk kuidas kujuneb see, mida vanake Zossima kutsub üksinduse ajajärguks, mis niisugusena nüüd igal pool valitseb, ja iseäranis meie sajandil, aga see ei ole veel lõpule jõudnud ja pole selle aeg veel täis saanud. Sest nüüd püüab igaüks eraldada oma isikut ikka enam, tahab iseendas tunda elu täiust, aga selle asemel tuleb kõigist pingutusist elu täiuse asemel ainult täielik endatapmine, sest oma olemuse täieliku teokssaamise asemel langetakse täielikku üksindusse. [4]\n\nKokkuvõtlikult on „Noorukis” kujutatud noorusea iseseisvumistungi ja praeguse individualistliku liberalismi psühhogeneesi (näiteks peategelase isa Andrei Versilov kujutab endast maailmakodanikku, rahvusülese idee kandjat, kes ühendab kogu Euroopat, sõltumata rahvusest, olles inimtüüp, kes on väga silmatorkaval kohal ka tänapäeva ühiskondlikus debatis).\n\nDostojevski vabaduseiha kirjelduses on traagiline motiiv, mille dialektika motoks võib panna „Kurjade vaimude” Šigaljovi sõnad: Minu järeldused võitlevad avalikult minu eelduste vastu. Ma lähtusin piiramatust vabadusest ja lõpetan absoluutse despotismiga. [5] See on teema, mida Dostojevski ei väsi varieerimast: vabaduse jaatamine pealesunnitud olukorras viib vabaduse eitamiseni. Selline eksistentsiaalne paradoks kristalliseerub ka Ivan Karamazovi poeemis suurinkvisiitorist: miski pole rohkem rõhuv või talumatum kui vabadus[6]. Soome filosoof Georg Henrik von Wright on nimetanud seda vabaduse traagikaks. Sel on kaks põhivormi: üks individualistlik ja teine kollektivistlik. Esimest lahkab Dostojevski „Noorukis”, teist „Kurjades vaimudes”.[7]\n\nAga mõistagi pole see kõik, kolmveerand tuhandele leheküljele mahub ohtralt skandaale, kirgi, piinlikke olukordi ja kõike muud, mille poolest Dostojevski on tuntud, maailma parimat psühholoogilist läbinägelikkust ei pea mainimagi. Ent lõpetaksin siiski Georg Henrik von Wrighti tsitaadiga, millele kahel käel alla kirjutan: [Dostojevski] puhul on pigem tugevuseks kui nõrkuseks, et tema filosoofiliste ideede olemus on kompleksne, lähenedes seejuures konfliktsusele ja paradoksaalsusele. Analüüsiva intellektiga pole neid võimalik lõplikult selgitada. Nende substantsiks on elav reaalsus, mille igasugune skolastiline tõlgendus paratamatult tapaks. Ainsaks õigustuseks Dostojevskist kirjutada on püüd tekitada inimestes huvi õppida tema enda käest. [8]\n\nKäesolevat kirjatükki üle lugedes pean teatud ärritusega nentima, et selle teksti sügavamõttelisus ei ole pooltki see, mida kavatsesin algselt väljendada. Oh jah, kujutlusvõime on mugav seni, kuni ei pea endale detailidega – näiteks lausete sõnastamisega – tüli tegema.\n[1] Fjodor Dostojevski. „Inimene on saladus”. Valinud ja tõlkinud P. Torop. – Loomingu Raamatukogu 1981, nr 27–30, lk 14.\n[2] Peeter Tulviste. „Mõtlemise muutumisest ajaloos”. Tallinn: Valgus, 1984, lk 5.\n[3] F. Dostojevski. „Ülestähendusi põranda alt”. Tõlkinud A. Ehin ja L. Hiedel. – Loomingu Raamatukogu 1971, nr 48–49, lk 106.\n[4] F. Dostojevski. „Vennad Karamazovid”. Tõlkinud J. Kurfeldt. Tartu: Loodus, 1939, I köide, lk 461.\n[5] F. Dostojevski. „Kurjad vaimud”. Tõlkinud V. Krimm. Tallinn: Eesti Raamat, 1997, lk 357.\n[6] Vt F. Dostojevski. „Vennad Karamazovid”, I köide, lk 383-384.\n[7] Nende väidete pikema lahtiseletuse leiab Georg Henrik von Wrighti esseest „Dostojevski”. Vt Georg Henrik von Wright. „Minerva öökull”.\n[8] Samas, lk 149.\n\nIlmunud Värske Rõhu suvenumbris 2016.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Fjodor Dostojevski\n\"Nooruk\" I-II\nTõlkinud M. Pärna ja A. Raid\nLoodus, 1940",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmar Vene. Puhastustule kahesus\n\n## Põhitekst:\n\nOsasse, mis uusaja esimesel poolel oli kuulunud jesuiitidele, asusid 19. aastasajal romantikud, s. t. vaimuinimesed, kelle mõttetööd varjundas iseäranis möönduste tegemine. Jesuiidid, uusaja kirikuisad, olid alustanud kristliku ajastu vaenamisest; nende meelest oli siinpoolne maailm teadagi Jumala loodud, sedavõrd imesid täis, et kõik keskaegse ebausu avaldused väärisid ainult üht: jäägitut unustamist. Luterlik viha mõistuse vastu, mis lõppes ootuspäraselt emotsionaalset laadi tõdede ülendamisega, muutus jesuiitide silmis kõige hirmsamaks nähtuseks. Mõistuslikkus on uusaja kirikuisade mõtlemises a ja o; kõik nende nõudmised, juhised ja tõekspidamised, olgu jutt alandlikkusest, tingimatust kuuletumisest või ainuõigest usust, on alati toestatud mõistuslikkuse vangutamatu alusmüüriga. Ja mis iseäranis oluline: see oli läbinisti uusaegne, nähtavast ja kombatavast maailmast lähtuv mõistuslikkus. Miski ei näitlikusta jesuiitide meelsust paremini kui eriline tähelepanu, mida nad pöörasid pedagoogikale, uusaja sünnitisele par excellence. Sellest, et tark inimene suudab kujunevat inimloomust soodsas suunas mõjutada, oldi teadlik ka varasemail ajastuil; täie veenvusega tõendab seda näiteks Aristotelese määramine (tulevase) Makedoonia Aleksandri kasvatajaks. Aga niisama kõnekalt peaks mõjuma ka küsimus, miks Filosoofile, kes püüdis hõlmata kõiki teadusi, ei saanud pähe tulla, et kasvatusega seostuvad küsimused võiksid moodustada omaette teadmiste valdkonna. Seda, kui oluliseks pidas Aristoteles vooruste saavutamist, tõendavad kolm \"eetikat\"; kuidas saanuks ta suhtuda teisiti, kui voorused olid peaeelduseks õnne, antiikse üliväärtuse taotlemisel? Paraku oli talle teada ka hinge jumaliku osa suhteline olenematus: kujutleda, kuidas inimlik kujundamistöö selle oluliselt jumalikumaks muudab, olnuks enam kui veider. Veelgi pentsikumalt mõjunuks selline kujutlus keskajal, mil inimliku kujundamistöö osatähtsus kahanes lausa tillukeseks.\n\nTeistsuguseks kujunes üldsuhtumine uusajal: varasem veendumus, mille kohaselt kujunemisloo määrab valdavalt Looja tahe, oli nõrgenenud teisejärguliseks ja selle arvel tõusis esiplaanile keskkonna määravus. Peatselt täheldati, et sama meelt olid olnud juba antiikaja targad, s.t. põrmliku tarkuse tippesindajad: Hippokratesest ja Quintilianusest said inimvaimu suurimad koolitajad.\nKeskkondlike mõjutajate seas kuulus aukoht \"inimfaktorile\"; sest kui juba teadvusetu keskkond oma liikmeid äratuntavalt vormib, siis mida arvata sihiteadliku, jumaliku päritoluga inimmõistuse kujundamistööst? Jõuti äratundmisele, et noorte inimeste sihiteadlikus kujundamises tuleks näha inimühiskonna tähtsamaid ülesandeid. Nii pandi alus pedagoogikale. Ja jesuiidid, kahe jalaga kaasajas, tundsid selles peagi ära vahendi, mille kaudu arengulugu kõige tõhusamalt mõjutada.\n\nAlamastme suurustega unisoonis tegutsesid ka mõtete valitsejad; Montesquieu tuvastas, et teadvus vormub suuresti geograafiliste ja sotsiaalsete tegurite mõjutustöö tulemusel ja peagi üleneb see \"teadvus\" mõistuseks suure algustähega. Mõni aeg hiljem nenditi, et \"looduse süsteem\" suudab toimida Looja abi vajamata. Seda kõike tavatsetakse ammusest ajast peale nimetada valgustusajastu ratsionalismiks.\n\nVeelgi üldistavamas sõnastuses see tähendab, et mõistus, mida Aristoteles oli pidanud hinge jumalikuks osaks, ülendati enam-vähem ainuliseks. Selline ühekülgsus pidi ootuspäraselt opositsioonile ajendama; nagu üldiselt teada, määras Rousseau esimuse sisehäälele, seesmisele tundmisele.\n\nRomantikuid tuntakse Rousseau´st lähtuva traditsiooni jätkajaina. Küll on neid 19. sajandil ka rüütlilosside luulendajaiks halvustatud, aga see pilge ei taba peamist; romantikuil polnud mõtteski valgustusajastu saavutustest loobuda, nad tahtsid ainult ratsionalistlikku ühekülgsust täiendada. Inimene on ju mõtlev olevus, kuid vähemalt samavõrd tuleb arvesse ka tema tundeelu. Niisiis polnud alust kuulutada alaväärtuslikuks ajastut, mille vaimuelu oli rajanenud suuresti tundmisel ja mille uusaja nooruslik ratsionalism oli arvanud ajaloo kolikambrisse. Keskajas, mis oli esialgu tundunud jäägitu pimedikuna, hakati nägema ka vaimuväärtuste kandjat.\n\nKristliku ajastu rehabiliteerimine tuli Dantele suuresti kasuks; Voltaire’i ja Goethe autoriteedist, kõnelemata juba kergekaalulistest jesuiitidest, vaadati otsustavalt mööda ja suurt poeemi hakati jälle aukartusega lugema; ühes kirjas Nietzschele ütleb Erwin Rohde koguni, et ta loeb \"Jumalikku komöödiat\" \"suure aukartusega\".\n\nSealtpeale on \"suur kristlik luuletaja\" muutunud üldtuntuks; \"keskaja entsüklopeediana\" läks \"Jumalik komöödia\" käibesse juba 19. aastasajal ja tollal jõuti osutada ka Dante uusaegsusele. Viimast toonitati hiljem üha tungivamalt ja lõpuks ilmus tarvidus teha selles küsimuses korrektiive; teiste seas on ka Victor Klemperer, väljapaistev romanist, osutanud, et kristliku keskaja kokkuvõtja aust piisab Dantele täiesti; uusaegsuse lisamine olevat ülearu. Pole raske märgata, et toodud seisukoht lähtub kujutlusest, mis oli veel 20. sajandi esimesel poolel väga levinud ja mille populariseerijad toonitasid, et kontrast Petrarca, \"uusaja esimese inimese\", ja keskaega resümeeriva Dante vahel on silmahakkavalt terav.\n\nMida sellest praeguselt tasandilt arvata? Esmapilgul näib otsus igati paika pidavat. Mõtelgem näiteks kirjale, milles Petrarca kirjeldab oma (kujutluslikku) jalutuskäiku antiikse Rooma ehitiste vahel; kas oleks sedalaadi lüürika Dante puhul mõeldav? Pilt kujuneks lausa koomiliseks, kui katsuksime vaimusilmas näha, kuidas ta Petrarca kombel Cicerole läkitusi koostab. \"Põrgu\" neljandas laulus on autor väljendanud oma antiigivaimustust ja sellest esitusest talle piisas. Aukoht kuulub kirjelduses Aristotelesele, just tollele, kellesse Petrarca suhtus tõrjuvalt. Lahknevuse põhjust mõistame: Dante jaoks oli Aristoteles tomismi ja kogu keskaegsuse aluspõhi ning sellisena mõttekultuuri ületamatu tipp, sellal kui Petrarca nägi keskajas haletsusväärset vahemikku, mille vältel ei suudetud antiikseid mälestisi alleski hoida, kõnelemata juba uute väärtuste loomisest.\n\nDantest seevastu jääb mulje, et ta tunnistas ainult keskaegset üldsuhtumist; kristlus on alati võidukas lõpetus, millega kroonitakse lüürilisi hälbimusi, olgu need antiikselt paganlikku või mõnda muud laadi. Selles suhtes on väga esinduslikud tertsiinid \"Paradiisi\" kaheteistkümnendast laulust:\n\nNii nagu taevasinal kumerduvad\nkaks kaart, mis sama värvi, paralleelsed,\nkui Juno oma saadiku on saatnud\nja kui kaar välimine, naabrist sündind,\ntoob meelde kõned eksleja, kes kires\nend kaotas nagu päike kaotab udu,\nja annab aimu, kuidas Loojal Noaga\nkord leping valmis, milles pandi paika,\net uputus ei kordu enam eales – – – (10–19)\n\nEsinduslikkusest tohib kõnelda sellepärastki, et see koht annaks justkui võimaluse jälgida, kuidas luuletaja kujutlus on liikunud. Dante hakkab kirjeldama helendusi, s. t. õndsate hingi, kes liiguvad paradiisis kahekordse ringina, ja kohemaid osutub tarvilikuks võrrelda seda topeltringi kahekordse vikerkaarega. Vikerkaarejumalanna oli jumalate käskjalg; pärast tõsiasja meenutamist ärkab luuletajas keskaegne loodusuurija, kellele pole saladuseks, et väline kaar võrsub seesmisest. Niisiis peab ta oma võrsutajast nõrgem olema; umbes nagu kaja on nõrgem tõelisest häälest. Kaja toob autorile meelde müüdi ekslevast Echost, kelle hukutas armastus Narkissose vastu. Aga nii troostitult ei sünni võrdlust lõpetada; päikest, Jumala sünonüümi mainides kangastub Dantele pilt Noast, kellele Looja teatab, et surma enam ei tule; alles sellega on võrdlus väärilise lõpetuse saanud.\n\nKogu \"Jumalik komöödia\" on lakkamatu ülemlaul kristlusele; avavärsist lõpuridadeni toonitatakse üha uuesti, et miski ei saa olla kõrgem pühast ilmutusest, millega inimesele anti tagasi tema tõeline seisund. Arvatavasti pole ükski Dantest kirjutanud autor jätnud osutamata, kui silmahakkavat osa etendab poeemis \"kolm\", kolmainsusliku ristiusu peatunnuseid. Mida arvata sisust, kui väline kujundus hõngab kristlust?\n\nEriti käib see suurteose keskmise osa kohta, mis äratab tähelepanu juba oma pealkirjaga. Igatahes tohib arvata, et protestantlikes maades ei ole purgatoorium mõistena kaugeltki nii üldtuntud, nagu seda on \"põrgu\" või \"paradiis\". Tähenduse põhjalikum avamine peab siinkohal kõrvale jääma; kes sellega tutvuda tahab, lugegu Jacques Le Goffi monograafiat \"Puhastustule sünd\", mis on ilmunud ka inglise keeles ja milles meeldejäävalt näidatakse, kuidas ühislooming, mis oli jätkunud tuhatkond aastat, ülendati lõpetuse korras dogmaks. Aga sellest, miks nii pidi toimuma, tuleb siiski kõnelda; asi on selles, et sealpoolsuse kaks üldtuntud asuala, põrgu ja paradiis, ei saa kuidagi küllaldased olla. Jumalikult õiglast rangust arvestades tundub peaaegu endastmõistetav, et õndsate riiki pääsevad üksnes äravalitud, seega siis tühine vähemus; kõigil ülejäänuil aga, kes ju maises elus on möödapääsmatult oma patukoormat kasvatanud, tuleb leppida põrgupiinadega. Kuid mida arvata sellisel juhul Loomisloo mõttest? Mõttekäik saab lõppeda ainult blasfeemilise kokkuvõttega: Jumal lõi inimese selleks, et ta igavesti vaevleks põrgupiinades.\n\nEbakõla andis end tunda varakristluse aegadest peale ja seepärast tehti juba kolmandal sajandil kindlaks, et patte lunastavad kannatused peaksid olema lõpliku kestusega. Sisuliselt tähendas see põrgu kaotamist, niisiis sammu, mille astumine oli võimalik alles pärast väga põhjalikku kaalumist. Ja ootuspäraselt sellest loobuti; igavene põrgu jäi alles, aga see tähendas ühtaegu, et päevakorrast ei kadunud küsimus: kas tõesti kõik need, kes on patustanud sel määral, mis on inimloomuse puudulikkusega vabandatav – kuid niisugused moodustasid kristlaste seas valdava enamuse –, peavad kannatama igavesti? Piiratud inimmõistus kallutas arvama, et nii ei saa kuidagi olla, kuigi samas oli väga raske leida pühakirjast kohti, mis oleksid otsesõnu osutanud, missuguseks kujuneb pattude surmajärgne lunastamine. Paremal juhul saadi ebamääraste vihjete jälile. Iseäranis mõistatuslikult kõlas Pauluse kuulutus esimeses läkituses korintlastele, milles räägitakse, kuidas tuli kõik usklike tööd läbi katsub: \"Aga kui kellegi töö põleb ära, siis ta saab sellest kahju; kuid tema ise pääseb, aga ometi otsekui läbi tule.\"(3,15)\n\nMissugusest tulest siin õieti räägitakse? Vähemalt esmapilgul jääb mulje, et silmas peetakse kahesuguseid leeke. Jacques Le Goff annab eespool mainitud monograafias teada, et Clemens Alexandrinus oli esimene, kelle kirjapanekuis eristatakse ainelisest tulest vaimset tuld; nii võib ju olla, aga ühtaegu poleks ülearu küsida: kas on sõnastuslik täpsus tõesti suurima tähtsusega, kui jutt käib asjust, mis pole üldse sõnastatavad? Või Clemens Alexandrinus tõesti teadis, mida vaimse tule all mõista? Kas suutis Herakleitos kujutleda, kuidas algsest tulest, mis liiati logosega samane, muld, moodustuvad vesi ja muud elemendid? Tõenäoliselt polnud Aristoteleselgi selgust, missugune on too pooljumalik \"eeter\", mille ta maiste ja taevaste asualade vahele paigutas. Saaksime temalt praegu aru pärida, siis ta arvatavasti räägiks mingist puhtast tuleollusest, millestki Herakleitose ürgtulega võrreldavast, maise tule vaimsest olemusest jne.\n\nSajandeid jätkunud mõtlemise tulemisel oli „tuli“ muutunud isemoodi võlumõisteks. Nähtav maailm kirendas kõiksugu soojus- ja valgusilminguist ning nad kõik olid element \"tule\" üksikavaldused. Kas see tõesti kohustas uskuma, et kogu mitmekesisus pärineb lähtest, mis olemuslikult ei erine lihtlabasest lõkkest? \"Vaimne tuli\" tundus seletusena peaaegu hädavajalik. Allikate hulka, mis tõendavad, missugusel määral vaimse tule mõistega lõpuks koduneti, kuulub ka mandalaste pühakiri (\"Ginza\"); nimelt selles kaks tuld, kõrvetavalt surmav ja vaimselt elustav, esinevad alailma kõrvuti.\n\nSelles on põhjus, miks me tulega seostuvaid ütlemisi ei suuda alati mõistuspäraseks tõlgendada; muule lisaks käib see ka apostli eespool toodud prohvetluse kohta. Kui mõista läbikatsuva tule all vaimu, siis kõlab see küll väga arusaadavalt, kuid samas jääb seletuseta, mispärast kasutab apostel vaimu või logose mõiste asemel \"tuld\". Küündimatuks kujuneb mainitud juhul ka aineliste leekide toime, sest nendega pole vaimsete substantside maailmas palju peale hakata.\n\nEi tarvitse arvata, et kõnealused sõlmkohad oleksid tuhatkond aastat tagasi hõlpsamini lahenenud; põhjuste hulka, miks õpetus puhastustulest ilmus sedavõrd vaevaliselt, tohib suure tõenäosusega arvata ka kujuteldamatuse. Näha vaimusilmas kohta, kus patused hinged on aegamisi puhtamaks saanud, polnud ju raske, kuid puhastumise kulg tõstatas lausa vastamatuid küsitavusi. Tuli, milles selginesid surematud hinged, pidi ilmselgelt olema vaimset, s. t. ainelisele tulele vastanduvat laadi, kuid samas oli üldiselt teada, et patte saab lunastada ainult kannatustega; niisiis pidi vaimne tuleollus esinema ka kannatuste põhjustaja osas. Nii ülemõistuslike küsimuste puhul andis inimmõistuse puudulikkus end tunda igal sammul.\n\nÕnneks osutus tarvidus kõigist küsitavusist tugevamaks; pühakirjas ei leidunud otseseid osutusi puhastustulele ja kutselised mõtlejadki ei suutnud nii keerulist nähtust arusaadavaks kõnelda, kuid vastukaaluks oldi veendunud, et valdav osa inimsoo esindajaist peab põrgupiinadest vabaks saama. Selle veendumuse toel hakkasid vagadele kristlastele ilmuma nägemused: aegamööda saadi teadlikuks üha uutest juhtudest, mispuhul kehast hiljaaegu lahkunud hing oli ajutiselt siinpoolsusse tulnud, et mahajäänud lähedastele jutustada, kui väga ta sealpoolsuses kannatab ja missugust kergendust see tähendaks, kui siinpoolsusse jäänud lähedased tema eest palvetaksid. Sealpoolsusest saabunud abi aitas tõhusalt kaasa sealpoolsusega seostuva problemaatika lahendamisel; mõtlejad, kes olid pikka aega tegutsenud tagajärjetult, said lõpuks puhastustule põhjendamisega hakkama.\n\nÕpetus, mis ilmus tuhatkond aastat jätkunud arengu tulemusel, rajaneb seega inimlikul, mitte jumalikul ilmutusel: tegemist pole niivõrd kristluse, kuivõrd keskaegsuse avaldumisega. See seletab, mispärast protestantlikus traditsioonis kujunenud kristlased sedalaadi kujutlustest ei hooli. Aga nähtusel on veel teinegi külg; nimelt pole „puhastustuli“ tähtis mitte ainult keskaegsuse kroonijana, vaid ka uusaegsuse ettevalmistajana. Mida pidada õpetuse puhul kõige olulisemaks? Ilmselt seda, et \"puhastustuli\" on viimane suur ühenduslüli, millega tagatakse seal- ja siinpoolsuse ühtsus. Varem oli olnud tuntud ainult põrgu ja paradiis, kaks kitsukest asuala inimolendite jaoks, kes olid äravalituseni erandlikud, olgu siis heas või halvas mõttes; nüüd aga oli ilmunud suurejooneline täiendus kõigi ülejäänute tarbeks: sealpoolsus muutus omaette riigiks, milles põrgu ja paradiis esinesid erandlike äärealadena. Ja mis kõige olulisem: kujutlus tõesest sealpoolsusest tõi ootuspäraselt kaasa soovi hakata lähenematut maailma siinpoolsusest mõjutama. Nii saab teoks kõige võimatum: sealpoolsust, mis ju, nagu juba nimi ütleb, peaks olema nii lähenematu, et me ei saa selle kohta isegi küsimusi esitada, hakatakse siinpoolsusest suunama. Kuidas oleks võimalik seda tegemata jätta, kui üldiselt teatakse, et piinu, milles vaevlevad patuste lihtsurelike hinged, saab siinpoolsete palvetega lühendada? Veelgi paremini teati, et palvete vägi on erinev: üksiku patuse kahetsevat laadi pomin polnud kuidagi võrreldav kirikliku teenimisega. Tähtsad isandad, kellel oli palju raha ja vähe aega, eelistasid tellida kõrgetasemelisi jumalateenistusi. Ühendus seal- ja siinpoolsuse vahel muutus aina tihedamaks; kujunes juhtmõte, mida eestikeelses koolikirjanduses võeti kokku vemmalvärsina („Kui raha karpi kolksatab, / hing põrgust välja volksatab“) ja mis teatavasti toimis reformatsiooni otsese ajendajana.\n\nÕpetus puhastustulest toimis seega kaheselt: näiliselt kindlustati kristluse jäävust, kuid ühtaegu toideti selle kindlustamistööga üha süvenevat ilmalikustumist.\n\"Puhastustule\" kohta öeldu käib täiel määral ka poeemi kui terviku kohta; Dante erakordsus seisnebki selles, et tema elutöö tõendab: sealpoolsus oli siinpoolsusse sulandunud nii täielikult, et ühendumist süvendav jätkumine polnud enam võimalik. On´s seda siis ikka veel vähe, kui sealpoolsusse kandunud luuletaja vaatleb igavikulisest maailmast maiseid tegemisi, langetades nende kohta hindavaid otsuseid?\n\n\"Puhastustule\" ja poeemi kui terviku kahesuse kannul tuleb ootuspäraselt küsimus autori eripärast: mida arvata tollest vahetegemisest, mis oli 19. sajandil väga levinud ja millega toonitati, kui teravalt erineb Dante Petrarcast, oma nooremast kaasaegsest? Mõningane alus selleks kindlasti ei puudunud. Aga oleks väär piirduda ainult üldmuljega; õigemini toimib lugeja, kes vaevub peatuma ka üksiktahkudel. Siis ta ju kogeb: Dante on tõesti jäägitult keskaegne, kuid kõiki tema keskaegsuse avaldusi täiendab iselaadne varjund.\n\nAlustagem kõige üldisemast. Juba kooliõpikuis seisab, et ülistavate tähiste hulka, mis suurele poeemile osaks saanud, kuulub \"keskaja entsüklopeedia\"; eks me tea, et maailm, mida meile suurteoses tutvustatakse, oli lõpuleviidud ja terviklik. Aga sel puhul tuleks tähelepanu pöörata ka iseärasusele, mis \"Jumaliku komöödia\" autorit eristab muudest keskaja suurustest. Teoloogia, filosoofia, politoloogia ja loodusteadus moodustasid Dante silmis ühtekuuluva terviku, kuid eriline koht kuulus selles tervikluses kosmogooniale: kui luuletaja on maininud vaimseid vägesid, siis ta tingimata kirjeldab ka ainelisi taevakehasid, kes kuuletuvad kõrgemale tahtmisele. Kõik poeemi kolm osa lõpevad „tähtede“ mainimisega ja juba see annab aimu, missugune osa kuulub teoses täheteadusele. \"Jumalik komöödia\" pakub tervikliku kujutluspildi nähtamatust sealpoolsusest, kuid niisama suurel määral näidatakse teoses rännakut läbi nähtava kõiksuse. Kosmogoonia lahutamatu ühendus filosoofiaga on neid jooni, mis tõelisele keskajale jäävad võõraks; Aquino Thomas, kes kõiksuse on esitanud ammendavalt, nägi taevas inglite hierarhiaid, mille kõrval planeedid palju ei tähendanud. Dantel seevastu on nähtamatu mõte ja nähtav maailm tasakaalus; luuletaja, kes maailma nägi nii tasakaalustatult, pidi ootuspäraselt arvama, et paavsti- ja keisrivõim on võrdselt jumalikku päritolu.\n\nVeel teravamalt hakkab hälbimus silma, kui sisuliselt tervikluselt minna üle esitusviisile. Millest luuletaja kirjutab? Kristluse ainuõigsusest joobunud vaimuinimesena peaks ta eelistama igavikulist laadi problemaatikat ja niimoodi ongi, kuid selle kõrval püsitakse nii-öelda kahe jalaga kaasajas. Dante päevakajalisus hakkab silma sedavõrd, et teda on nimetatud isegi \"Firenze ajaleheks\". Suur poeem pole mitte ainult \"keskaja entsüklopeedia\", vaid ka igavikuline reportaaž. Päevakajalisus aga on noid nähtusi, mis jäävad keskaja vaimule kõige võõramaks.\n\nMitmekesisust ja järjekindlusetust ilmutab esitusviis ka väliselt. Ehtsalt keskaegse vaimuinimesena tunnistas luuletaja ainult mõistukõnelist esitust; alltekst pidi olema piisavalt rikkalik, et lugejat mõjutada kolmeselt: allegooriliselt, moraalselt ja anagoogiliselt. Ja kes kavatseks väita, et „Jumalikus komöödias“ sümboolikast vajaka jääb? Juba \"Uues elus\" etendab mõistukõnelisus nii olulist osa, et tänase päevani pole selgust, mida pidada tõeluse kujutuseks ja milles näha sümboolikat. Niisiis peaks samasugune esitus iseloomustama ka suurteost, milles kohtumine Beatricega saab viimase ja lõpliku kujutuse. Aga ühtaegu tuleks tunnistada, et allegoorilisus on „Jumalikus komöödias“ kõike muud kui järjekindel. Tervikuna rajaneb teos muidugi mõistukõnel, kuid allegoorilisus võib esimesel tarvidusel lakata, et anda maad alltekstita kujutusviisile.\n\nVahelduvus, mida sisu ja esitusviis pidevalt ilmutab, kuulub omaksvõtu raskendajate hulka. „Jumalik komöödia“ on poeem jäävusest, mida alailma saadab päevakajalisus; koos üldtuntud suurustega kujutatakse teoses neidki, kelle tegevus pole tuntumaks muutunud, kuid mõlemad tuuakse lugeja ette vihjete keeles. Vihjete mõistmine eeldab tagapõhja tundmist, kuid selle viimase puhul osutub mõnigi kord põhiallikaks poeem ise; niisugustel puhkudel tuleb lugejal leppida nõiaringi nentimisega.\n\nOn ütlematagi selge, et selle mitmekesisuse tegi võimalikuks autori isiku eripära. Oleme harjunud teadma, et keskajal oli heeroseks pühak, ja teadjamaile pole saladuseks, et elulugude koostamisega austati tollal ka väljapaistvaid valitsejaid. Nendesse rubriikidesse ei taha Dante sobida, kuid ometi peaks tema tähendus olema suurem pühakute ja valitsejate omast. Igatahes tohib nii arvata mitmekülgsust ja isiksuslikkust hindaval uusajal. Keskaegne vaim oli kõike muud kui igasse suunda hälbiv ja see muudab luuletaja mitmekülgsuse iseäranis silmahakkavaks; pole vaimuelu valdkonda, mida ta oma loomingus poleks vahetumalt või kaudsemalt puudutanud. Erilist äramärkimist aga väärib teooriat praktikaga ühendav otseside: Dante oli ühiskondlust korraldav volinik, keda huvitas politoloogia, s. t. riiklus kui selline, ja kes oli valmis, relv käes, kaitsma oma veendumusi. Teoloogina pidas luuletaja end nii pädevaks, et küsimus selle või tolle paavsti surmajärgsest käekäigust kuulus tema jaoks õige kergete hulka. Mida siis veel kõnelda filosoofiast või loodusteaduslikku laadi raamatutarkusest?\nRaamatuid polnud Dante ajal veel hõlmamatult palju ja seda paremini oli tal nende sisu omandatud. Erijoonte sekka, mis luuletajat nüüdisajale lähendavad, kuulub ka üksikmõtete kordus: teisendid ühest ja samast mõttest võivad esineda erinevates teostes ja lugeja kogeb vahetult, et need kordused saavad pärineda ainult selleltsamalt autorilt.\n\nIseseisva ja omaette üksusena mõjuvat vaimuelu tavatsetakse uusajal seostada isiksuslikkusega: iseseisvus, silmahakkav lahknevus kõigist ülejäänuist, kuulub isiksuse esmaste tunnuste hulka. Veelgi arusaadavam oleks, kui isiksuses näha võimendunud individuaalsust. Tegemist on väärtustamisviisiga, mis vastandub keskaegsele üldsuhtumisele. Nimelt käibis keskajal isiksuslikkuse mõõdupuuna individuaalsuse puudumine; inimene oli seda väljapaistvam, mida hõlmavamalt suutis ta endasse koondada paljude inimeste vaimuelusid. Aebelard, muidu ju ehtsalt keskaegne mõtleja, omandas tagantjärele erilise tähenduse sellepärast, et vastupandamatu vasturääkimiskihk sundis teda tollasest üldsuhtumisest hälbima; ja seda, nagu üldiselt teada, talle ei andestatud. Seevastu Aquino Thomase individuaalsus küündis ainult nii kaugele, et tema üksikud teesid tunnistati ketserlikeks. Aga see oli kõigest ajutine, inimlikust piiratusest johtunud pisihälvitus; hiljem ju selgus, et ingelliku doktori kõrval olid pretensioonide esitajad kõigest tavalised, vaimuvalgusega kasinalt õnnistatud inimolendid.\n\nIseseisvuse juurde kuulub ootuspäraselt ka teadlikkus kõnealusest omadusest ja kokku annab see iseteadlikkuse, nii erisuguselt hinnatava vooruse, et sellel tuleks peatuda punktikaupa; pole ju kahtlust, et see on Dante puhul kaasa rääkinud peaaegu kõiges. Küsimusele, mispärast tublid kaaslinlased luuletaja pagendasid, ei saa enam üksikasjadeni mineva selgusega vastata, kuid seda polegi tervis, sest meile piisab tõdemusest: nii iseteadlik inimene p i d i süüdi olema. Pagulus tõendab seda lausa ümberlükkamatult: luuletaja ise ütleb meile, et kodutu seisundist raskemaks kujunes tema jaoks kaaskond, mistõttu ta oli sunnitud muutuma parteiks omaette. Mida arvata Dantest linnaelu juhtijana, kui ta isegi paguluses, s. t. olukorras, mispuhul tavatsevad läheduseni jõuda noodki lihtsurelikud, kes muidu oleksid üksteise suhtes tõrjuvad, ei suutnud oma „saatusekaaslastega“ ühist keelt leida?\n\nIseteadlikkus toimis Dantes nii äratuntavalt, et ta ei saanud seda pattu endale tunnistamata jätta. Uusaja tasandilt hinnatuna on see muidugi voorus; uut tüüpi inimese ilmumist pidid mingil seletamatul viisil tundma ka jesuiidid, kui nad oma pedagoogikas muutsid põhimõttelise kuuletumise väärtuseks omaette. Dantele jäi see aeg veel kaugeks ja tema pidi oma loomust igavikuliste juhiste järgi painutama, kuigi tal see rahuldavalt ei õnnestunud. Teadlikkus iseenda erilisest tähendusest võib Dante puhul ette tulla kõige ootamatumas kontekstis. Mida arvata näiteks „Uue elu“ ainulaadsusest? Noor autor on viljelenud väiksemahulisi luuležanre ja pühendub seejärel oma tekstide sisuliste väärtuste avamisele. Kuidas ta jõudis äratundmiseni, et teised inimesed tahavad tundma õppida tema värsside tõelist tähendust? Kõige tõenäolisem on, et ta sellist vajadust pidas endastmõistetavuseks. Igatahes pole tolles kommentaaris mingit eneseirooniat; luuletaja oli loomult nii religioosne, et temast pole maha jäänud ühtki iroonilise varjundiga rida. Kuid sihiteadliku enesekasvatuse korras võis ta ehk eneseirooniatki rakendada; miks mitte kujutleda, kuidas Dante, olles ülihästi teadlik isevuse surmapatust, paneb kirja, missugune ta peaks olema? Vahest on niimoodi seletatav isegi tema side minoriitidega? Vähemasti väliselt pidasid Franciscuse järgijad alandlikkust kõige kõrgemas aus ja seepärast oli alust loota, et nemad teavad kõige paremini, kuidas iseteadlikkusest tulenevate pattudega võidelda.\n\nSedalaadi oletused kõlbaksid ehk mõnel muulgi juhul. Me ei saa kunagi usaldusväärselt teada, mispärast on luuletaja Sigeri Brabantist paradiisi määranud; välist laadi andmed igatahes, mis Sigeriga tegeldes kõigepealt vastu tulevad, ei taha sellise poolehoiu kasuks kõnelda. Seda põhjendatum oleks huvituda valdkonnast, mille kohta saab teha ainult oletusi. Pole välistatud, et ketserlik mõtleja ülendati paradiisi nii-öelda isiklikel põhjustel: luuletaja oli Sigeris ära tundnud sugulashinge. Meenutagem kõige olulisemat: Siger ei pidanud alandlikkust vooruseks; sellist tarkust võis 13. sajandil kuulutada üksnes inimene, kes oma elu säilitamist ei pidanud kõige tähtsamaks. Kui Siger sääraseid asju endale lubas, siis see tõendab, et tema, sarnaselt Dantega, eksiarvamuste valitsemise all ei kannatanud. Ja tohib arvata, et vaoshoitus oma seisukohtade väljendamisel, kõnelemata meeldivat laadi suhtlemisoskusest, ei kuulunud tema vooruste hulka. Dantele, nagu teada, tõi see omadus kaasa mõned surmaotsused; koguni elusalt põletamine oli ette nähtud, kui vaenulike jõudude esindajad oleksid teda kohanud Firenze linnriigi pinnal. Õnneks teadis luuletaja piisavalt hästi, missugusel pinnal ta tohib asuda, ning ta elas vastavuses selle teadmisega. Nii õnnestus tal vägivaldsest surmast pääseda. Sigerist seevastu jääb mulje, et ta lubas endale rohkem ja sellele vastavaks kujunes ka lõpptulemus.\n\nUusajal on ilmunud ilmekas eristus: puhtinimlik suhtumine hoitakse lahus kristlikust väärtustamisviisist. Või nagu väljendusrikkalt pani kirja Chateaubriand: \"Andestan talle kristlasena, kuid mitte inimesena.\" Millegi samalaadsega võiks olla tegemist ka Dante puhul: kristlasena ei saanud Siger talle kõige lähedasem olla, kuid seda selgemini võis ta aduda inimlikku ühtekuuluvust. Liiati pole välistatud, et tema, mõtleja noorem kaasaegne, teadis mõndagi, millest praeguseks pole jälgi säilinud. Ehk nägi luuletaja mainitud juhul hoiatavat näidet selle kohta, mis juhtub tema enesega, kui ta püüab Sigeri kombel olla liiga kompromissitu.\n\nKõik need näited osutaksid justkui uuele, keskaegsetest suhtumistest hälbivale üldhoiakule. Aga on veel üks muutus, kõige tähelepandamatum ning samas kõige olulisem, mida Dante puhul tuleb tingimata arvestada. Jutt on Rooma impeeriumi pühadusest; eriline aupaiste ei ümbritsenud mitte ainult hiigelriiki, mis allus pärast Constantinus Suurt ilmunud valitsejaile, vaid ka printsipaadile ning sellele eelnenud res publica´le. Dante täheldab nimelt asjaolu, mis ka varem oli kõigile teada, kuid mida ei osatud vääriliselt hinnata: Rooma vabariik oli e n n e kristlust. Konkreetsemalt ei ütelnud see üksikasi midagi; kristlus jäi luuletaja silmis alati täiuseks, millega pole võrreldav ükski teine väärtus, kuid a j a l i s e l t kuulus roomlaste riigile siiski esimus: kõigepealt ilmus impeerium ja alles pärast seda sai võimalikuks kristlus. Sarnaselt kristlusega oli impeerium jumaliku ettehoolde sünnitis ja vahend tema toimimisel, kusjuures ajaliselt oli ta Jumalale koguni lähemal. Looja jaoks, kelles kõik on praegu, polnud ajal muidugi tähtsust, kuid seda rohkem pääses see tõsiasi mõjule puudulike põrmlaste tundmisviisis ja vahest koguni mõtlemises, kuigi mõistuspäraselt on kõnealust edemust väga raske näidata. On meil siis kavas põhjendama hakata, kui jälle kord oleme kuulutanud, et \"kõik lapsed on andekad\"? Selle romantikuilt pärineva tarkuse tagamaad on liigagi läbinähtavad: juba kaugetel, kristlusele eelnenud aegadel teati, et jumalikkuse määr oleneb lähedusest Jumalale. Iidsete aegade inimesed olid jumalaile lähemal ja see avaldus nende ebatavalises väekuses. Hiljem algas kaugenemine: igas uues põlvkonnas muutus jumalik vägi järjest kasinamaks. Siis tuli kujutlus mikrokosmosest, s. t. inimesest kui jumaliku ja ainelise maailma ühendajast. Uusaja algul teisenes see kujutlus puhtanisti „materialistlikuks“: igale inimkeha osale leiti hiigelvaste kosmosest. Valgustusajastul ilmusid esimesed nüüdisaegse kõlaga ajaloofilosoofiad ja muule lisaks oletatakse, et iga inimese areng kordab minimõõtmeis kogu inimkonna arengut. Selline on üldtaust, mis võrsutab kujutluse kõigi laste andekusest. Ja juba kaugele paistab ära, et nimetatud juhul oleks kõige kohasem mõistuspärastest põhjendustest loobuda.\n\nUmbes samalaadne võis olla ka Dante adumisviis: Rooma vabariik jäi Jumalale ajaliselt lähemale ja midagi väga olulist selles oli, kuigi eeliste mõistuspärane äraseletamine nõudnuks väga suuri pingutusi. Õnneks polnud need põhjendamised kõige tarvilikumad: mingil määral mõistis igaüks, mida see tähendab, kui Jumalale ollakse ajaliselt lähemal.\nMõistagi polnud Dante roomlaste riigi sakraalsuse esmaavastaja; Karl Suure ennistamistööst peale toretses see mõiste Püha Rooma impeeriumi nimetuses esikohal, täites pühadusega ka liitnime ülejäänud osad. Nelja sajandiga, mis Dantet lahutavad Karl Suurest, võimendus roomlaste riik säärase aupaisteni, et juba Petrarca ajal üritati isegi Rooma vabariigi ennistamist. Dante oli teadlik impeeriumi ülimast pühadusest, Petrarca aga hakkas tundma tollaste vaimuväärtuste täiuslikku ilu. Niisiis tohime tõdeda, et lõhandik, mis nende kahe vahel näib esmapilgul haigutavat, on kõigest näiline; tegelikult oli Petrarcal teha jäänud kõigest pisike samm.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Avaldame Ilmar Vene essee ajakirja Tuna värskest numbrist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNiinistö pälvis Putini-visiidi eest kriitikat: \"Stockholmis poleks ta teretulnud\"\n\n## Põhitekst:\n\nPaneeldiskussiooni ajal imestas Rootsi parlamendi väliskomisjoni paremtsentristist aseesimees Karin Enström (Mõõdukas Koalitsioonipartei), miks Soome riigipea kohtub Putiniga nii pingelisel ajal, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.\n\nEnström vihjas ka Putini peatsele Soome-visiidile ning nentis, et Stockholmi poleks Venemaa president küll praegu teretulnud. HS-i andmetel on saabub Putin Soome 1. juulil.\n\nNiinistö ütles vastuseks, et Venemaaga tuleb suhelda paralleelselt kahel viisil.\n\n\"Rahvusvaheline kogukond peab Venemaale märku andma, et viimane on valesti käitunud. Kuid sama oluline on käia ka teist rada, mille abil olla dialoogis,\" selgitas ta.\n\nSoome presidendi sõnul ka USA Venemaaga kõnelusi rohkem, kui avalikkuses teada on.\n\nNiinistö sõnas, et varem on talle Putiniga kohtumiste asjus saabunud kriitikat Balti riikidest. \"Tundub, et nüüd ka Rootsist,\" nentis ta.\n\nSamas märkis Niinistö, et Venemaaga üritavad viimasel ajal rohkem suhelda ka teised Euroopa poliitikud. \"Seda dialoogi tahetakse pidada. Viimati näiteks käis Peterburi majandusfoorumil Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.\"\n\nNiinistö rõhutas, et mitte kunagi pole Putiniga vesteldes üritatud Soomet kuidagi survestada. \"Nende arutelude raames pole kunagi tõstetud esile soovi, palvet või nõudmist, et Soome muudaks oma poliitikat sanktsioonide asjus või loobuks Krimmi hõivamise või Ida-Ukraina agressiooni hukkamõistmisest.\"\n\n\"Mitte kunagi pole esitatud soove või nõudmisi selles osas, kuidas Soome oma välispoliitikat ajab; või kuidas Soome teeb koostööd Rootsi, Euroopa Liidu või otse USA-ga või arendab NATO-partnerlust,\" jätkas Soome president.\n\nKohtumiste jututeemad on Niinistö kinnitusel alati ka varem teada.\n\n\"Kõneluste toon on väga selge. Seetõttu saab arutleda või anda edasi sõnumit, kuidas maailm sellest problemaatilisest olukorrast välja tuleb. Küsimus ongi nii lihtsas asjas,\" lausus Soome riigipea.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome president Sauli Niinistö pidi täna Naantalis, kui nn Kultaranta foorumi raames arutati Läänemere julgeoleku teemal, kaitsma oma sagedasi kohtumisi Venemaa riigipea Vladimir Putiniga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia korvpallikoondis sai kodusel kontrollturniiril kaks võimsat võitu\n\n## Põhitekst:\n\nItaalia poolel tõid Marco Belinelli 19, Danilo Gallinari 17 ning Riccardo Cervi 12 punkti, Hiina parimatena viskasid Wang Zhelin 15 ning Ding Yanyuhang 11 silma.\n\nTeises pühapäevases kohtumises alistas Türgi 92:65 Tšehhi meeskonna. Võitjate poolel tõid Birkan Batuk 12, Cedi Osman 10, Melih Mahmutoglu 10 ja Samet Geyik 10 punkti. Tšehhi poolel viskasid Patrik Auda 13 ja Lukas Palyza 11 silma.\n\nTurniiri avamängus oli Itaalia 78:48 jagu saanud Tšehhist ning Hiina oli 75:70 parem Türgist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias, Trentinos nädalavahetusel peetud kontrollturniiril sai võidu Itaalia korvpallikoondis, kes pühapäeval sai 87:58 jagu Hiina koondisest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSteinmeier kinnitas Kaljurannale, et Saksamaa ei tagane ühestki kohustusest\n\n## Põhitekst:\n\nKaljurand palus täna Luksemburgis, euroliidu välisministrite kohtumisel Steinmeieril oma seisukohta täpsustada.\n\nKaljurand ütles ERR-i raadiouudistele, et Steinmeier tuli ise rääkima. \"Ilmselt on ta tagasisidet kuulnud, et tema väljaütlemised on tekitanud küsimusi paljude liitlaste seas, mitte ainult Eestis,\" kommenteeris Kaljurand kohtumist.\n\n\"Kõige olulisem meie jutuajamisest on see, et Saksamaa välisminister kordas mitu korda üle, et ei Saksamaa ega tema ei tagane mitte mingisugustest kohustustest ega otsustest ega sea kahtluse alla neid otsuseid, mis on NATOs kõigi liitlaste poolt tehtud. Saksamaa täidab oma liitlaskohustust, Saksamaa ei kahetse mitte ühtegi otsust, mis siiamaani on tehtud. Selles mõttes olid tema sõnad tema väite kohaselt kontekstist välja rebitud,\" rääkis välisminister Kaljurand.\n\nDialoogi vajalikkuse kohta Venemaaga, mida Steinmeier samuti rõhutas, märkis Kaljurand, et sel teemal ei vaidle keegi vastu. \"Oleme me ju seda arutanud Euroopa Liidus ja kokku leppinud, et dialoog Venemaaga neil teemadel, mis on vastastikku vajalikud-huvitavad, peab toimuma.\"\n\nKüsimusele, mis Steinmeier ikkagi seadis kahtluse alla NATO õppuste vajalikkuse, vastas Kaljurand, et tuleb arvestada ka sellega, kellele ja miks ta seda ütles.\n\n\"Kindlasti oli see rohkem mõeldud Saksamaa sisepublikule. Ma ei taha sellega õigustada, sest mida iganes välisminister ütleb, omab tema väljaütlemine kaalu nii siseriiklikult kui välismaal,\" ütles Kaljurand.\n\nSaksa välisministeerium: Steinmeier rõhus dialoogivajadusele Venemaaga\n\nSaksa välisministeerium ütles selgituseks välisminister Frank-Walter Steinmeieri NATO-kriitikale saksakeelses pressis, et välisministri soov oli väljendada suuremat koostöö- ja dialoogivajadust Venemaaga, vahendas eile BNS.\n\nSamas kaitses Steinmeier ettevaatusabinõusid, mida NATO Ida-Euroopa riikide kaitseks ette võttis, kuna tema sõnul on tegu õigustatud ühisreaktsiooniga nii Krimmi annekteerimisele kui ka Venemaa sõjalisele tegevusele Ida-Ukrainas. Küll aga oleks Steinmeieri hinnangul fataalne, pilk kitsalt sõjalisele sfäärile koondada ja ainult heidutuspoliitikast lunastust otsida.\n\nSteinmeier toonitas ajalehele Bild am Sonntag, et luua on vaja nii palju turvalisust, kui vajalik, ning edendada nii palju dialoogi ja koostööd, kui võimalik.\n\n\"Krimmi annekteerimise ja sõjaliste tegevustega Ukrainas on Venemaa tekitanud meie idanaabrites tunde, et eksisteerib oht. Peame võtma seda tõsiselt. Seetõttu oli õige leida NATO-s ühine vastus, ning me tegime seda NATO Walesi tippkohtumisel heaks kiidetud julgestusmeetmetega. Me ei hoia kõrvale oma kohustustest,\" lausus Steinmeier Bild am Sonntagile saadetud avalduses.\n\n\"Mitte keegi ei saa pidada ette nähtud NATO meetmete ulatuses ohtu Venemaale ning kõikides meetmetes on meie jaoks selge punane joon kinnipidamine NATO-Vene aluslepe,\" kirjutatakse teates.\n\n\"Samas me ei tohiks praegu olukorda sütitada valju mõõkade täristamise ja sõjahüüetega. Kõik, kes usuvad, et sümboolsed tankiparaadid alliansi idapiiril suurendavad julgeolekut, eksivad. Meil oleks arukas mitte anda ettekäändeid uueks, vanaks vastasseisuks.\"\n\n\"Oleks saatuslik, kui keskenduksime nüüd ainult sõjalistele külgedele ning otsiksime pääseteed ainult heidutuspoliitikast. Ajalugu õpetab meile, et ühise kaitsevalmiduse tagamise kõrval peab alati olema ka valmidus dialoogi astumiseks ja koostööks. Seetõttu peame oma partneritega veelgi rohkem rääkima desarmeerimise ja relvakontrolli kasust Euroopa julgeolekule.\"\n\n\"Me ei pühi arvamusalaseid erinevusi ja konflikte vaiba alla. Samaaegselt on meil huvi integreerida Venemaa rahvusvahelisse vastutuspõhisesse partnerlusse. Praeguste näidete seas on Iraanil tuumapommi saamise ennetamine, võitlus äärmusliku islamismi vastu Lähis-Idas ja riiklike struktuuride stabiliseerimine Liibüas,\" lisas Steinmeier.\n\n\"Rohkem kui 70 aastat rahu Euroopas, vähemalt ilma suure sõjata Euroopa pinnal, on meie kõige väärtuslikum aare. Teen omalt poolt kõik, mis suudan, tagamaks, et seda ei asetata ohtu. Meie maksiim peab olema järgnev: nii palju julgeolekut, kui vajalik, ning nii palju dialoogi ja koostööd, kui võimalik,\" lausus minister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier kritiseeris mõne päeva eest NATO Ida-Euroopas toimuvaid õppusi ning süüdistas kaitseorganisatsiooni sõjaõhutamises. Täna avanes Eesti välisministril Marina Kaljurannal võimalus Steinmeirilt selle kohta näost näkku küsida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti koondise ja Tallinna Levadia poolkaitsjat ootab ees sunnitud mängupaus\n\n## Põhitekst:\n\nViimane mäng Premium Liigas enne kaitseväge. Leva 4 Paide 0 #assist#win#kiilakas#lastgame#army#7#tabeliliidrid Foto: @janapipar\n\nA photo posted by Pavel Marin (@pavel_mar1n) on Jun 19, 2016 at 1:26pm PDT\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondislane Pavel Marin tegi pühapäeval oma viimase mängu enne ajateenistusse asumist. 4:0 võidumängus Paide Linnameeskonna üle andis Marin ka kaks väravasöötu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPatagoonia megafauna hukku kuulutas kliimamuutuste ja inimeste koosmõju\n\n## Põhitekst:\n\nAustraalias asuva Adelaide'i ülikooli teadlased eesotsas Alan Cooperiga järjestasid uurimuse tarbeks 89 tuhandete aastate eest Patagoonias elanud hiidlooma mitokondriaalse pärilikkusaine, 71 päevavalgele tulnud hamba ja luu puhul läks korda määrata ka nende ligikaudne vanus. Töörühm kõrvutas seejärel tulemusi jääpuursüdamike uurimisel kogutud andmetega.\n\nCooper leidis kolleegidega, et märkimisväärne osa ajaloolises mõttes hiljem elanud loomadest surid välja ühel ajal – umbes 12 300 aastat tagasi. Kokku puudutas see vähemalt kuut liiki. Esimesed inimesed saabusid piirkonda 1000—3000 aastat varem. Samas langeb inimeste saabumine kokku vahetult enne viimase jääaja lõppu lõunapoolkera tabanud külmalainega, mis kestis aastatel 12 400 – 10 700 e.m.a.\n\nLõuna-Ameerikas algas megafauna massiline väljasuremine alles külma perioodi järel alanud temperatuuri tõusu. Tuhatkonna aastaga tõusis keskmine temperatuur umbes 2°C. Sellega kaasnevalt laienenud pöögimetsad vähendasid aga rohumaade ulatust, misläbi muutus omakorda ahtamaks ka loomade toidulaud. Töörühma hinnangul on see järjekordne näide, kuidas asurkondade väljasuremises või nende pärilikkusaine kujundamises võib mängida kiire temperatuuritõus tähtsamat rolli kui selle alanemine.\n\nEnt kuna sarnaste suhteliselt järskude temperatuuri muutuste näol polnud tegu mitte millegi enneolematuga, pidi oma roll olema Cooperi ja ta kolleegide arvates ka inimestel. Lisaks otsesele küttimisele võisid nad takistada loomade rännet sobivamatesse elupaikadesse ning muuta oma elutegevusega keskkonda laiemalt.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Science Advances.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Ameerika tasandikel uitasid enam kui 12 000 aasta eest teiste seas ringi mõõkhambulised kaslased, mammutid ja massilt autodega võrreldavad hiid-laiskloomad Patagoonia megafauna äkilise väljasuremise põhjuseid otsinud teadlased järeldavad, et loomadele sai saatuslikuks nii inimmõju kui ka kliimamuutused.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Värske Rõhu suvenumber võiks olla rõõmsam ja julgem\n\n## Põhitekst:\n\nSai taaskord VR’i lehitsetud, eesmärgiga ühte numbrit siis “arvustada”. Tegin seda viimati aastal 2012. ja üpris napisõnaliselt. Minu eeliseks on olla väljaande kunagine püsipanustaja. Tookord sain peale tolle teksti postitamist kirja ka peatoimetajalt, mille sisu oli järgnev: “Tere, Mikk!\n\n“Ma ei tea, mis ajendas Su tekstikese Loteriis – on see eneseiroonia, mingi\npõlgus, sisemine vastuolulisus, mis sunnib oma loomingut meile saatma ja\nsiis samas kanalit peksma, aga vahet pole. Vaid üht tahtsin märkida –\nsellised sisutud, lugemata tehtud üldistused ainult kinnistavad\nstereotüüpe ja ma ei tea, kuidas Sa oma loomingu puhul sellest\nõigustamatust ükskõiksuse ringist välja tahad saada. Ka Pärnitsa kohta\nsaab ilma lugemata igasugust väita, eriti veel siis, kui oma nime all ei\nesine, aga seda me ju ei oota ega taha.\n\nTervitades\n…”\n\nTollal polnud ma veel kokku puutunud selle “ole-tänulik-et-me-sind-märkame” suhtumisega, et sa pead olema isandale tänulik. Talupoeg on tänulik, et mõisnik laseb oma maal elada. Nüüd saab Värske Rõhu üle arvustada/nuputada selle 2016. aasta suvenumbri põhjal. Tagasiside ja igasugune kultuuriväljaande üle mõtisklemine on selline tegevus, mida ei pea tegema. Ma siiski teeks, kuigi pole vaja. Ma tegelen kultuuri loomisega, seega tunnen nagu ma võiks siiski selle kandjaid kommenteerida. Samamoodi tunnen ma, et võin kommenteerida Eesti eluolusi. Samamoodi ei tunne ma aga vajadust kritiseerida muusikaväljaandeid, ega Rootsi sotsiaalhoolekandesüsteemi. Püüan seekord siis natukene põhjalikumalt teha.\n\nKõigepealt välimus. Minetatud on nooruslik, eksperimenteeriv välimus ja kanda kinnitub Keel & Kirjanduse laadne disain. Esikaanel laiuv lilla latakas ja logoga must ruut peidavad enda all kellegi fotosid ja joonistusi-illustratsioone, mis on mu arust parajaks ja irooniliseks kujundiks VR’i Kultuurilehe poolt allaneelamise kohta. Noortepärasus on nüüd pigem teisejärguline, isegi ebaprofessionaalne ja ehk ka häbenetav. Väljaanne on justkui noorele täiskasvanule, keda groomitakse respektaakel kultuuriseltskonna lülitamise tarvis Vikerkaarde vms upgrademisse kaudu. Nüüd on selge, et VR on riigikultuuri veerenn, mille kaudu kõik vihmatilgad ühte torusse suunatakse ja nad ühte suurde vihmaveetünni kallatakse. Kuigi tegu peaks olema noorte inimeste kirjandusega, on ajakirja suund olnud sisult ja välimuselt sihikindlalt traditsioonilisuse poole. Jääb vaid unistada, mis oleks VR’ist saanud siis, kui ta oleks olnud mässumeelsem ja eksperimenteerivam, nõus õhinal vigu tegema ja kahtlasi aineid sisse sööma. Selle asemel lokkab konformism, mis algas riigi tasandile püüdlejate poolt kuni see tase ka saavutati (SA Kultuurilehe poolt allaneelamise näol).\n\nMilline oleks siis too suund, milles mina VR’i oleks tahtnud minemas näha? Ergum, rõõmsam, julgem. Vähem halli. Praegu meenutab see pigem vanadekodu, kuhu noored surema saadetakse ja Sirbi/Kirjandusministeeriumi ajaks on nad laibad valmis (kuid siiski riiklikult tunnustatud laibad). Mul pole Eesti piires midagi vastunäiteks tuua, sest meil on alati olnud just säärase sarnase kujunduse, sarnaste juttude ja iseloomuga lood ilmunud. Noorus on sealt puudu. Raamid liiga kitsad, mässamist ei lubata, sest formaat is king. Minu arust on riik suurel määral “erastanud” noorte loomingulisuse, sest kui sa tahad siin riigis ilmuda pead läbi käima riigikultuuriväljaannete kadalipu. Nemad sätestavad mis on vastuvõetav noortekirjandus, nemad määravad mis jõuab lettidele. See on päris tõhus filter. Vaatame siis, mida selle suve eksemplär lugejale pakub.\n\nPotsepa ja Tasuja luulet võiks arvustada koos (kuigi Tasujal on selles numbris hoopis üks jutustus), kuna mõlemi luulet võib iseloomustada nimetusega “ohvriluule”. Samuti saab ka öelda, et üle lastud naiste luule. Seda iseloomustab madal enesehinnang, sarkasm ja enteriklahv. Selles alazhanris on kerge luuletada, eriti noorena. Viimastel aastatel on säärane sita luule vorpimine läinud nii massiliseks, et sooviks sellele pöörata sarnaselt alarmeerivat tähelepanu kui seakatku puhangule. Seda luulet on nii kerge kirjutada, et see polegi luule. Selle tegemine ei nõua loojalt pingutust, sisekaemust. See on halb Twitteriluule, enteriklahv ära kulunud, see on iseenda äbarikkuses istumise ja oma õnnetuse imetlemine. Kuidagi koeralik, peksmisväärne on see olend keda neis lullades kirjeldatakse.\n\nPotsepa luuletustes on ta alati ohver, kes imetleb ja naudib oma staatust. Armastus on seal sõnakõlks, tegu on internetis spoilitud ja alkoholist läbiimbunud monstrumolendiga, kellel v***. Sellise luule puhul on minu arust tegu “ligihiiliva” ohvrikultuuriga, kus noor naine brändib oma emotsionaalsed kahjustused ning ei näigi püüdvat sellest kõrgemale tõusta, ei ürita tsüklist välja tõusta ja midagi positiivselt näha. Positivismi asemel valitseb küünilisus, suutmatuses teise inimesega sidet luua kasutatakse aineid ja kogu see madalalaubaline labasus justkui eneseimetluse allikaks. Seda luulet loevad ainult samasugused noored, kes ei tahagi sellest väljapääsu. Sellise “luule” loomise kergsuse ja levimise tõttu selle eraldi esile toongi: see pole luule ja noored võiksid kokku puutuda pigem Kareva või Viidinguga. Ja emuleerida Karevat või Viidingut, mitte Tumblrist võetud ja ümber sõnastatud tsitaate või kalambuurikaid sõnakõlkse.\n\nKelly Turk on paks, seda sain teada ühest tema ETV’s loetud luuletusest, kus ta siis seda gimmick ‘ut kasutas (write about what you know, amirite?) Selles numbris teeb ta samuti ohvriluulet, kuid ei haise vähemalt viina järgi. Samas on tema luuletused enteriluule meisternäidiseks ja ka seda tuleb tõsiselt taunida. Okei, iseenesest kirjutage, inimesed, kuidas tahate. Samas, kui esitate oma loomingu avalikuks hindamiseks siis võiksin kriitiku ja kaasloojana mainida, et see enteriklahv on ikka luules parajaks nuhtluseks. Need pausid peaksid tekkima hea luule puhul lugeja peas läbi värssides peituva rütmi. Sul pole vaja kogu aeg enterit litsuda. Turki lullad saaks tegelt kokku võtta paariks miniatuuriks, sest need pole midagi enamat kui miniatuurid kuhu löödi enter taha. Turk on taas ohver, seejärel naine ja siis inimene. Potsepaga on sama, kuigi Turk võiks olla natukenegi kogenum. Ohvriluule naine on tal väeti, kõigi kiusata ja igavene õnnetusehunnik with no end in sight.\n\nSiinkohal soovitan teil kõigil (ka säärase luule lugejatel) vähem kasutada enterit, tõusta välja oma mugava hala mullist ja teha luulest midagi võimsat, mitte naissoo alandamist. Te alandate oma sugu, te ei oska luuletada ja lebate oma pasa sees nagu põrsad poris.See pole mingi luule ja kui sellest VR’i arvustamisest nüüd midagi loodan, siis sellise luulevormi ümberhindamist või iseenese eluolude parandamise alustamist. See masendus pole eksistentsiaalne, seal puudub analüüs ja siis sellest kõrgemale tõusev areng. Tegu on eneseimetlusega, oma ohvristaatuse nautimisega ja teistele noortele “on cool olla andetu parm” sisendamisega.\n\nÄnilase lullad: enteriga helde, vähe hala. Juba luule moodi. Jällegi võiks säärane autor oma laused siiski kokku liita ja siis on näha kas tegu on ikka luuletuse või vabas vormis miniatuuri moodi, mis pelgalt luuletuse välimusega. Juures on fotod, nagu sarimõrvar pildistaks ohvreid. Pole vaja sellist peenutsemist, ma arvan. Olete noorte kirjandusajakiri või kunstiakadeemia peldikusein? Sitt kujundus.\n\nTasuja on eraldi clusterfuck, mis algas ilusti aga on nüüd kängu jäänud. Triin on klassikaline ülelastud tüdruk, kes ei kasva loominguliselt ja kes kasutab spirituaalseid tsitaate ja loba oma ebakindluse varjamiseks, mitte kasvamiseks. Ilusti on tema viimast arvustanud Melts. Seda on tunda tema loomingust, mis on lahutamatu tema isiksusest (tegelt hea loomeinimese tunnusmärk). Alguses oli see okei, aga viimasel aastal aina piinlikumaks muutunud: tema loomingust on tunda halvasti varjatud alaväärsuskompleksi, mis väljendub enda tühjas ülistamises ja meessoo süüdistamises. Ei oskagi öelda, kas ta vihkab või kardab mehi, kuid see on ohvri, mitte feministi roll mida tema asjadest leida võib. Lugu “Amfetamiin” on nii kurb. Kuidas arvustada sellist loomingut, kus tead et paratamatult arvustad sa teise inimese isiklikku elu? Siiski, tegu on siinkohal kirjandusliku arvamusartikliga teatud trendide ja suundade kohta kirjanduses ja seda siis VR numbri põhjal… Minu arust ei tohiks Tasuja enam pikka aega kirjutada. Mitte enne, kui ta on enda osas mingi selguse leidnud. Kui sama haledat kraami tilgub, temas muutust/arengut ei toimu, kui ta jääb virisema ja teisi süüdistama, ohvrit mängima: siis võib ta kirjaniku ja luuletajana Eesti kultuurist maha kanda. Viimaseks ta teoseks tasuks lugeda vaid seisaku esimest märki “Vastuseta kirjad” ja kõik järgnev on nõrga, õnnetu lapse enesehinanngu kirjanduslik lappimine kus peategelast kujutatakse teiste jaoks liiga hea ja targana.\n\nLoomingu väärtus seisneb minu jaoks autori suutlikkuses lisada mitmeid kihte, omada võimet sisevaatluseks ja TÕSTA teksti tähenduse vormist kõrgemale. Ehk ei seletanud ma seda piisavalt hästi: autor ületab end ja seeläbi ka lugejat, leiab loodetavasti enda ja lugeja vahel ühendava lüli, kõnetab midagi elementaarselt inimlikku ja tekitab tunde et saadi midagi juurde (lihtsa naudingu või e xpanded consciousness). Tasujal pole seda, ongi nii nagu paistab. Juttudes ja luuletustes on naise nägu tegev tüdruk, kes ei tule toime. Meestega, eluga. Ebastabiilne, ennasttäis. Sedasi on tema looming lõpuks väsitav ja eemaletõukav nagu sellise inimesega suhtleminegi, tulemuseks surnud ring: muutmist pelgav loomus toodab halbu inimsuhteid, millest ta omakorda võidumehe seisukohast kirjutab ja muudkui sama teksti loob. Miks seda lugeda? Mida see annab? Tasuja puhul on olnud vägev vaadata tema kasvu, kuid nüüd on ta iseloom loojana juskui kivistumas ja see tähendab loomingu surma. Ohvrikirjandus, kus püütakse tunduda underdog ‘ina, glamuriseerida enda eemaletõukavust. Tulemusena lükatakse eemale ka lugeja.\n\nKaarel Mihk: sõnadega veiderdamine, kalambuuritsemine. Enteriluule juures sama sitt trend, kus tegu pole luulega muidu kui välimuselt. Siin on näiteks üks ta asi:\nmelanhoolia\nkõnnin edasi tagasi\nmööda lootuse tänavat\nja no ei lähe paremaks\nKarrol stiilipuhas luule pähe määritud lühilugu mehest. Tüdrukud muudkui kirjutavad meestest, sõltuvad meestest, mõtlevad meestest. Tüdrukud kirjutavad meesteluulet. Austage ennast rohkem.\n\nMirjam Parve kohta ütleks sama mis Änilase kohta. Mändla kohta ka, kuigi ta kujundid on parem ja tal ei keerle kõik päris m***i ümber, mulle tundub.\n\nSusanna Mett on lampi väga kõva, olen üllatunud. Sisu ei pruugi olla eriti ülev, vorm aga on küll eriline. Pikad, enesekindlad read. Ei peedista enterit. Lk. 106-107 on nagu sõnajõgi, hea flow. Silme ees on pilt, emotsioon. Hea, hea, hea. Ainus hea asi tolles numbris.\n\nMikolai Kass teeb enteriluulet, ilusad kujundid aga kesiseks jääb, maht ei tule täis. Üksikud laused, mis hakitud juppideks. Sooviksin, et selliste asjade kallal nähtaks rohkem vaeva, muidu on tegu ainult luuletuse varjuga. Kild. Tükk. Üks vaimukas/teravmeelne lause, millele on enteriga antud luuletuse vorm. Nagu viiner, tundub hea aga toiteväärtus nullilähedane.\n\nLühijutud olid enamasti poiste tehtud, need olid halvas mõttes toored. Kodanlik, stampproosa. Huvitav, kas peale Reketi Eestis mõni noorem meesterahvas ohvriluulet teeb? Avaldamise mõttes. Praegu jäi mulje, et sellega tegelevad üksikasjalikult noored neiud.\n\nSee on siis luule, mida valib välja Värske Rõhk. Üldpilt on üsna tume, sest säärane luule on ühte väravasse mängimine, klishee ja andetu. Kuna seda võib igaüks teha, siis teebki. Kaks välisautorit ka ära tõlgitud, mõlemad päris vanad. Ma ei mäleta, mis vanusepiirang VR’il algselt peal oli, nüüd on seal igatahes minuvanuseid näha (ja mina lõpetasin sinna kirjutamise suuresti väljakasvamise tõttu). Las ikka noored arvustavad ka midagi. Igavesti noor rauk Kunnus trügis ka sekka, arvustades muidugi Dostojevski “Noorukit” (omaenda jobi võiks arvustada). Ehk on ka mõistusepärane seletus sellele, mis ilmus 48-aastase Junot Diaze tõlkelugu. Kas tõlkija oli ise ehk väga noor, et selle tõttu? Kas ei saaks võtt mingeid 20a. vanusega väliskirjanikke, miks toppida mingeid Loomingu Raamatukogu wannabe tonte noortekirjanduse vihikusse?\n\nSiuke see nummer oligi, ma arvan et mu feedbacki kuulatakse ja sellega arvestatakse palju.\n\nÜldiselt kirjaviis muutmata, aga mõned tärnid on kultuur.err.ee toimetaja tehtud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Noorte kirjandusajakiri Värske Rõhk, 46. number, 2016.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi eurosaadik: Brexitist võidaksid tumedad jõud, Putin ja Le Pen oleksid õnnelikud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui see laviin algab, siis ma ei tea, kus see veel lõppeb,\" vahendasid The Local ja uudisteagentuur TT Liberaalse Rahvapartei eurosaadiku Jasenko Selimovici sõnu.\n\nMõõduka Koalitsioonipartei veteranpoliitik Gunnar Hökmark on sarnaselt murelikult seisukohal, sest tema hinnangul saaksid Brexitist tuule tiibadesse \"Euroopa kõige tumedamad jõud\".\n\n\"[Vladimir] Putin oleks väga õnnelik - talle meeldiks näha lõhenenud Euroopat. Ja Marine Le Pen oleks samuti väga õnnelik,\" nentis ta vihjates Kremli ja Prantsuse Rahvusrinde lähedastele suhetele.\n\nSotsiaaldemokraadist eurosaadik Marita Ulvskog märkis, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust oleks väga valulik ka Rootsi jaoks.\n\n\"Halvimal juhul võime me sattuda surve alla ühineda eurotsooniga,\" sõnas ta. Praegu on nii Rootsi kui ka Suurbritannia Euroopa Liidu liikmed, kuid kummalgi riigil pole samas kavas eurot kasutusele võtta.\n\nPraegu on kahtlevad isegi need poliitikud, kes seni on üsnagi Euroopa Liidu vastaseid seisukohti omanud.\n\n\"Meile ei meeldi Euroopa Liit, kuid veel vähem sallime me natsionaliste ja rassiste,\" ütles Vasakpartei saadik Malin Björk viidates Ühendkuningriigi Iseseisvusparteile (UKIP), mis on EL-ist lahkumise kampaania kandvaks jõuks.\n\nErakonna Feministlik Initsiatiiv ajaloo esimene eurosaadik Soraya Post kommenteeris praegust olukorda aga järgnevalt: \"Ma ei ole küll eriline EL-i sõber, kuid mida kauem ma siin olen olnud, seda rohkem olen ma aru saanud, et see on vajalik rahu, võrdsete õiguste ja soolise võrdsuse tagamiseks.\"\n\nAinsana intervjueeritud Rootsi poliitikutest toetas Brexitit paremäärmuslikuks peetud Rootsi Demokraatide saadik Peter Lindgren. \"See on põnev aeg. Loomulikult on sellel oma tagajärjed, kui Suurbritannia lahkub, kuid see on nagu iga asjaga - tegeleme sellega siis, kui aeg käes.\"\n\nArvamusküsitlused on viimasel ajal näidanud 23. juuni referendumi puhul vägagi erinevaid tulemusi - võitu on prognoositud nii EL-is jätkamise kui ka lahkumise kampaaniale - kuid kindel on see, et tulemus saab olema väga tasavägine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootslastest Euroopa Parlamendi saadikuid teeb väga murelikuks Suurbritannia võimalik lahkumine Euroopa Liidust ning nende hinnangul oleks Brexiti näol tegu \"tumedate jõudude\" võidukäiguga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPäeva video: Red Hot Chili Peppers - \"Dark Necessities\"\n\n## Põhitekst:\n\nUus Red Hot Chili Peppers on jälle täiesti tore. Flea rajub bassi nagu segane ja asi kulgeb mõnusalt, ei kiirusta kusagile. Sama tšillivalt nagu loo \"Dark Necessities\" video. Sõidame veidi rulaga, kargame ringi, elu on ilus. Tähelepanuväärne on loomulikult see, et video autoriks on Olivia Wilde - jah, see sama naisnäitleja, kellelt ei oskaks seda isegi oodata. Sai igati hästi hakkama.\n\nKui see lugu meeldib, siis tasub kindlasti ka kogu plaadile kõrv peale heita. Värske plaat \"The Getaway\" voolab samas meeleolus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "17. juunil jõudis avalikkuse ette Red Hot Chili Peppersi värske album ning sellega koos ka uus video loole \"Dark Necessities\". Mõnusalt rahulik, ent funky kulgemine.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nWarriorsi staar kinnitas Rio de Janeiro olümpial osalemist\n\n## Põhitekst:\n\nWarriors kaotas pühapäeval NBA seitsmenda finaalmängu Cleveland Cavaliersile 89:93 ning Green oli oma meeskonna parim 32 punkti, 15 lauapalli ja 9 korvisööduga. Kogu hooaja keskmisteks näitajateks jäid tal 14 punkti, 9,5 lauapalli ja 7,4 korvisöötu.\n\nMitmed NBA staarid on praeguseks teada andnud, et jäävad Rio olümpiast eemale. Sellise otsuse on seni teinud näiteks Green'i meeskonnakaaslane Stephen Curry, Oklahoma City Thunderi staar Russell Westbrook, Houston Rocketsi tagamees James Harden ja San Antonio Spursi äär LaMarcus Aldridge.\n\nVigastuste tõttu on loobuma pidanud LA Clippersi staarid Blake Griffin (põlvevigastus) ja Chris Paul (käevigastus), New Orleans Pelicansi äär Anthony Davis (põlve- ja õlatraumad) ning Washington Wizardsi tagamees John Wall (põlvevigastus).\n\nUSA koondise treenerid plaanivad Rio olümpiale sõitva 12-mehelise koosseisu panna juba juunis, koheselt pärast NBA finaalseeria lõppu. Esimene treeninglaager peetakse Las Vegases juuli keskel ning sinna kaasatakse tõenäoliselt ka mehed, kes sel suvel veel olümpiakoondisesse ei mahu.\n\nOlümpiamängud Rio de Janeiros algavad 5. augustil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavuse korvpallihooaja pühapäeva õhtul pettunult lõpetanud Golden State Warriorsi ääremängija Draymond Green on ESPN-ile teadaoleva info kohaselt kinnitanud, et mängib tänavusel suvel toimuval Rio de Janeiro olümpiamängudel USA koondise koosseisus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBussifirmade juht sai süüdistuse kaitseväe peastaabi ametnikule üle 50 000 euro ulatuses altkäemaksu andmises\n\n## Põhitekst:\n\nPõhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Kristjan Varikut (37) suures ulatuses ja korduvas altkäemaksu võtmises ning Margo Tomingast (48) suures ulatuses altkäemaksu andmises, ütles prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ERR.ee-le.\n\nSüüdistuse kohaselt sai kaitseväe peastaabi protokolliteenistuse spetsialistina töötanud Kristjan Varik aastail 2011-2013 transpordi, trükiteenuste, meenete ning toitlustusega tegelevatelt ettevõtetelt altkäemaksuna vara kokku 75 306 euro väärtuses selle eest, et ta tellis teenuseid ja kaupu just nendelt firmadelt ja lubas samu ettevõtteid ka edaspidi eelistada.\n\nSealhulgas sai Varik aktsiaseltside Harjumaa Liinid, MTG, ATKO Trans, ATKO Liinid ja Järve Bussipark juhatuse liikmelt Margo Tomingaselt süüdistuse järgi altkäemaksuna vara koguväärtusega 51 653 eurot.\n\nVarik tellis omakorda nendelt ettevõtetelt kahe aasta jooksul kaitseväe protokolliürituste ja kohtumiste jaoks transporditeenuseid ning rentis sõidukeid kokku 154 korda ligi 180 000 euro eest.\n\nPõhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Endla Ülviste ütles ERR.ee-le, et süüdistuse põhjal andsid Tomingase juhitud ettevõtted Variku kasutusse sõiduautod Lexus GS300 V6 ja BMW X5 35D.\n\n„Need ettevõtted tasusid sõidukitega seotud kulusid kokku ligi 40 000 euro eest. Lisaks sai Varik endale õhksoojuspumba ja ülejäänud vara anti talle üle sularahana ühe firma vahendusel fiktiivsete arvete alusel,“ selgitas prokurör.\n\nKriminaalasja uuris kaitsepolitseiamet ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Harjumaa Liinide, MTG, ATKO Trans, ATKO Liinide ja Järve Bussipark juhatuse liige Margo Tomingas sai süüdistuse üle 50 000 euro ulatuses altkäemaksu andmises kaitseväe peastaabi protokolliteenistuse spetsialistina töötanud Kristjan Varikule.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPühapäevatarvitajate narkoainete analüüsipunktidel poleks Eestis mõtet\n\n## Põhitekst:\n\nHiljuti tuvastas politsei uue ohtliku narkootikumi, mis on segu fentanüülist ja amfetamiinist. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre sõnul on probleem just narkootikumide põhiaine väljaselgitamisega. Kui tarvitaja sisaldust ei tea, võib vale kogus surmav olla.\n\nHollandis, kus kangete narkootikumide omamine on samuti keelatud, on nn pühapäevatarvitajatel võimalik nende sisaldust testida 25 selleks ette nähtud kohas.\n\nTerviseorganisatsiooni Jellinek esindaja Floor van Bakkum rääkis, et niimoodi saavad nad ka ülevaate, mis narkootikumid on liikvel ning see annab võimaluse inimesi hoiatada\n\n„Meie ülesanne on tagada inimestele informatsioon narkootikumidest, et nad ei kahjustaks enda tervist,“ ütles Bakkum. Ta rõhutas, et kedagi ei julgustata keelatud aineid tarbima, vaid testima nende koostist ja mõju.\n\n„Meie eesmärk pole inimesi hukka mõista, vaid vältida tarvitajate sattumist eluohtlikesse situatsioonidesse,“ selgitas Bakkum.\n\nEestis süsteem ei toimiks\n\nSotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Anna-Liisa Pääsukese arvates ei toimiks Hollandi süsteem Eestis, kuna meil on probleem pigem sõltlastega.\n\n„See süsteem on suunatud ennekõike pühapäevatarvitajatele ehk neile, kes planeerivad oma tarvitamist ette,“ seletas Pääsuke.\n\nHollandi süsteem toimib põhimõttel, et inimene saab tuua narkootilise aine testimispunkti analüüsimiseks. Kui seda konkreetset ainet on ka varem testimispunkti toodud, osatakse vastus öelda kiiresti. Kui tegu on aga täiesti uue ainega, võib vastuse saamine võtta kuni nädala.\n\nEestis on aga probleem sõltlastega, kellel ei ole aega oodata vastust.\n\nSügisest saavad tarvitajad SMS-hoiatuse\n\nUrmet Tambre tõdes, et pühapäevatarvitajaid on tegelikkuses liiga palju, et politsei jõuaks nende kõigiga tegeleda, kuid Hollandi kombel testimispunkte pole selle tõttu mõtet rajada. Pigem intensiivistada ennetustööd, mida politsei plaanib sügisel teha oma sms-kampaaniaga.\n\nTema sõnul on Eestis ligikaudu 10 000 sõltlast ning neile lisanduvad ka veel pühapäevatarvitajad. Kõik need inimesed annavad moel või teisel keelatud aineid edasi.\n\n„Politsei ei saa kõiki 10 000 inimest kinni pidada. Nüüd on küsimus kuidas inimesi teavitada, et nad panevad toime kuritöö. Nii saab inimene ise otsustada, mis ongi SMS-kampaania eesmärk – mitte hirmutada, vaid anda inimesele võimalus ise otsustada.“\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandis saavad nn pühapäevatarvitajad lasta vastavat narkootilist ainet testida, kuid Eestis poleks sellel mõtet, sest siin on probleem pigem sõltlastega. Seetõttu alustab politsei sügisest hoopis SMS-kampaaniaga, kus nii pühapäevatarvitajaid kui sõltlasi teavitatakse nende ebaseaduslikust tegevusest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEdetabel: millised saavad olema selle suve hitid?\n\n## Põhitekst:\n\nEestis Deezerit esindava Tele2 tootedirektor Katrin Aroni sõnul on juba mitu kuud Deezeri kuulatuimate laulude edetabelites juhtpositsiooni hoidnud Alan Walkeri elektroonilise tantsumuusika hitt \"Faded\". \"Praegune kuulamisstatistika annab aga kinnitust, et Mike Posneri Ibiza-teemaline suvelugu edestab Alan Walkerit juba juuni populaarseimate lugude edetabelis,\" sõnas Aron.\n\nSuurt edu prognoosib Aron ka Justin Timberlake’i mai keskel Eurovisioonil esmaesitletud hitile \"Can’t Stop the Feeling!\", mis on lühikese ajaga võitnud publiku südamed ning saavutanud märkimisväärse positsiooni juba maikuu kuulatuimate lugude seas. \"Tegemist on kaasahaarava suvehõngulise looga, mis tõuseb lähiajal kindlasti edetabeli esikolmikusse,\" sõnas Aron.\n\nAinsa eurolauluna kuulatakse Baltimaades jätkuvalt Eurovisioonil viienda koha saavutanud Rootsi hurmuri Fransi lugu \"If I Were Sorry\", mis lööb laineid eelkõige just õrnema soo esindajate seas. Lugu on Eesti naiste lemmiklaulude edetabelis Aroni kinnitusel lausa teisel kohal.\n\nEestlaste poolt enim kuulatud muusikapalad mais 2016:\n\n1. Alan Walker \"Faded\"\n2. Mike Posner \"ITook a Pill in Ibiza\"\n3. Sia \"Cheap Thrills\"\n4. Twenty One Pilots \"Stressed out\"\n5. The Chainsmokers \"Don’t Let Me Down\"\n6. Frans \"If I Were Sorry\"\n7. G-Eazy \"Me, Myself & I\"\n8. Jonas Blue \"Fast Car\"\n9. Lost Frequencies \"Are You With Me\"\n10. Major Lazer \"Light It Up (feat. Nyla & Fuse ODG)\"\n\nEesti lugudest jõudis kuulatuimate lugude edetabelisse tänu õrnemast soost kuulajatele vaid Jüri Pootsmanni \"Play\", ent laul positsioneerus kuulatavuselt alles 38. kohale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma suurima veebipõhise muusikateenuse Deezer statistika annab põhjust ennustada, et selle suve hittideks saavad Mike Posneri \"I Took a Pill in Ibiza\", Sia poplugu \"Cheap Thrills\" ja Justin Timberlake’i värske hitt \"Can’t Stop the Feeling!\"",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAfganistani plahvatustes hukkus rohkem kui 20 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKabulis lasi end hommikuse liiklusummiku ajal õhku enesetaputerrorist. Rünnaku sihtmärgiks oli nepallastest turvamehi vedanud väikebuss, vahendas Reuters.\n\nEsialgsetel andmetel sai pealinnas Banae linnaosas aset leidnud plahvatuses surma vähemalt 14 inimest, on ka palju haavatuid.\n\nMõni tund hiljem toimus teine rünnak riigi kirdeosas Badakhshani provints, kus inimestest tulvil turuplatsil plahvatas lõhkeainelaadungiga mootorratas. Võimude kinnitusel hukkus 8 ja sai viga 18 tsiviilisikut, kuid ohvrite arv võib veel tõusta.\n\nKabuli rünnaku eest võttis juba vastutuse Taliban, kuid Badakhshani plahvatuse puhul on korraldaja veel selgitamisel.\n\nTänased plahvatused annavad märku, kuivõrd suur oht valitseb lääneriikide poolt toetatud Afganistani valitsust ka pärast Talibani juhi mulla Akhtar Mansouri hukkumist USA droonirünnakus. Talibani uueks liidriks valiti eelmise kuu lõpus mulla Haibatullah Akhundzada ning USA president Barack Obama hoiatas, et rühmitus jätkab uue liidri juhtimisel kindlasti vägivallastrateegiat, sest Akhundzada näol on tegemist Talibani konservatiivsema tiiva esindajaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Afganistanis sai täna pommiplahvatustes Kabulis ja Badakhshani provintsis surma rohkem kui 20 inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPoisid on kooliga enam rahul kui tüdrukud\n\n## Põhitekst:\n\nHaridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo sõnul annab rahulolu hindamine koolidele olulist infot õppetöö arendamiseks ning lapsevanematele ja teistele huvilistele koolidest parema pildi.\n\n„Õpilaste rahulolu on üks aspekt riigieksamite tulemuste kõrval, millest saab tulevikus kooli valikul lähtuda. Sel aastal korraldasime õpilaste rahuloluküsitlust esimest korda elektrooniliselt, täpsemad tulemused saadame koolidele sügisel,“ ütles Hollo.\n\nKüsitluse esmastest tulemustest nähtub, et kui õpilased on rahulolevad oma õpetajatega, on nad enam rahul ka kooliga üldiselt. Suhted kaaslastega on õpilaste jaoks pigem eraldi valdkond, mille seos koolile antud hinnangutega on tagasihoidlikum.\n\nPoiste üldised rahuloluhinnangud oma koolile olid tüdrukutest kõrgemad, samas õpetajaga rahulolu eri soost õpilaste vahel ei erinenud. Suhteid kaaslastega hindasid põhikoolis paremaks poisid ning gümnaasiumis tüdrukud.\n\nEri õppekeelega koolide õpilaste vastuseid võrreldes selgub, et suhetega kaaslastega olid keskmiselt rahulolevamad eesti keeles õppijad. Õpetajatega olid üldiselt vähem rahulolevad vene õppekeelega koolide õpilased.\n\nUuringust:\n\nAprillis tegi sihtasutus Innove koostöös HTM-iga teist kohra rahuloluküsitluse põhikooliõpilaste ja gümnasistide seas. Küsitlusega hindasid 8. ja 11. klasside õpilased oma rahulolu kooliga üldiselt, õpetajatega ning kaaslastega läbisaamisega.\nKüsitluses kasutati PISA 2012. aasta õpilaste rahulolu hindamisküsimustikke, mida katsetati juba eelmisel aastal gümnaasiumi- ja põhikoolieksamite taustaküsimustike osana. Sel aastal toimus küsitlus eksamitest eraldi ja elektrooniliselt.\nKüsitluse tulemusi kasutab riik koolidele uute hindamislahenduste välja töötamiseks ning see annab koolidele endile ja riigile infot õppekorralduse ning -metoodika arendustööks.\nEsmases tulemuste analüüsis kasutati üle 6257 põhikooliõpilase ja 3071 gümnasisti vastuseid 244 põhikoolist ja 96 gümnaasiumist. See moodustab 52% kõikidest 8. klasside õpilastest ning 57% kõigist põhikoolidest, kus tegutseb 8. klass. Samuti 45% 11. klasside õpilastest ning 56% kõigist gümnaasiumitest.\nTulemuste detailne analüüs valmib oktoobris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kooliga üldiselt on poisid enam rahul kui tüdrukud, selgus 8. ja 11. klasside õpilaste rahuloluküsitluse esmastest tulemustest. Küsitlusest saadud andmete põhjal teeb ministeerium sügiseks ulatuslikuma analüüsi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Linnahall ärkab kolme aastaga uuele elule\n\n## Põhitekst:\n\n\"Äsja tellijale üle antud eksperthinnangu kohaselt taluvad linnahalli vundamendid ja kandekonstruktsioonid projektijärgset koormust, seega on võimalik linnahall rekonstrueerida ja taas kasutusele võtta,\" kinnitas linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas.\n\nAas lisas, et läbiviidud põhjalik ekspertiis andis kinnitust, et seatud eesmärk linnahallist kolme aastaga moodne ja esinduslik kontserdisaal ja konverentsikeskus teha on teostatav. \"Linnahalli põhikonstruktsioonid on heas korras ja võimaldavad hoone konstruktsioone asendamata põhjalikult rekonstrueerida,\" lisas Aas.\n\n\"Nüüd asume projekteerimise lähteülesannet koostama ja projekteerija leidmiseks hanget ette valmistama,\" ütles Aas. \"Projekteerimisega saab algust teha sel ning ehitustöödega plaanime alustada järgmise aasta sügisel. Tallinna linnavolikogu on seadnud eesmärgiks avada täielikult rekonstrueeritud linnahall juba 2019. aasta kevadel.\"\n\n\"Linnahall ärkab kolme aastaga nüüdisaegsel tasemel teatri- ja kontserdipaigana täiesti uuele elule,\" lubas Aas. \"Kuigi see tundub paljudele ilmselt võimatu ülesanne, oleme kindlad, et saame sellega hakkama.\"\n\nLinnahalli suure saali rekonstrueerimise tulemusel saab Tallinn Aasa sõnul endale kogu Põhja- ja Ida-Euroopa regioonis konkurentsivõimelise esindusliku loomuliku akustikaga, moodsaima ja võimalusterohke lavatehnikaga umbes 5000 istekohaga saal saali, mis hakkab siia maailmatasemel sümfooniaorkestreid ja muid esinemispaiga suhtes kõrgete nõudmistega muusikakollektiive ja etendusasutusi meelitama.\n\n\"Tallinna Linnahall kui arhitektuurimälestis tuleb rekonstrueerida vastavalt muinsuskaitse eritingimustele, seega rekonstrueerimisprojektiga linnahalli olulisi laiendusi või välisilme muutmist ei kavandata,\" rõhutas Aas. \"Samas on võimalik ruumiprogrammi ratsionaalsemaks muuta ning etenduste ja kontsertide vahelisel ajal kasutult seisvad kontserdisaaliga külgnevad fuajeed ja aatriumid teisaldatavaid seinu kasutades aktiivsesse kasutusse võtta.\"\n\nAas selgitas, et suure saali taguse hiiglasliku avatud ruumi saab vaheseintega liigendades konverentside korraldamiseks sobilikeks väiksemateks ruumideks jagada. \"Suurte konverentside puhul oleks võimalik kasutada kogu kontserdihalli - nii suurt foorumisaali kui sellega külgnevaid väiksemaid konverentsiruume,\" ütles Aas. \"Sel juhul saaks linnahallis läbi viia lausa mitmetuhande osalejaga rahvusvahelisi kongresse-konverentse.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Linnahall on hästi säilinud ning hoone rekonstrueerimine ja uuesti kasutusele võtmine on võimalik, kinnitas põhjalik ehituskonstruktsioonide ekspertiis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti mereväelane tõuseb esmakordselt NATO mereväeüksuse ülemaks\n\n## Põhitekst:\n\nNATO 1. alalise miinitõrjegrupi ülema vahetustseremoonia Kieli mereväebaasis toimub 22. juunil, kui tänavu jaanuarist gruppi juhtinud Saksa mereväe kaptenleitnant Martin Schwarz annab juhtohjad üle Eesti mereväe kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaale, ütles kaitseväe peastaabi pressiesindaja Taavi Laasik ERR.ee-le.\n\nÜhena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevadegrupist on NATO 1. alaline miinitõrje grupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ja mille ülesandeks on olla esmaste kiirreageerijate hulgas. Grupp, mis koosneb liitlasriikide miinitõrjevõimekusega laevadest, näitab NATO lippu ja kohalolekut erinevate riikide õppustel ja harjutustel.\n\nKaptenleitnant Seljamaa alluvusse kuuluv staap saab olema rahvusvaheline. Lisaks temale kuuluvad staapi kolm Eesti mereväelast ning mereväelased Saksamaalt, Belgiast ja Hollandist.\n\nKoostöö rahvusvahelisust rõhutab ka kasutatav staabilaev, milleks on Saksa mereväe toetuslaev Elbe. 2017. jaanuarist suureneb staabitöös osalevate Eesti mereväelaste hulk ning staabilaevaks saab Eesti mereväe laevastiku tuukri- ja toetuslaev. NATO 1. alalise miinitõrjegrupi juhtimine antakse eestlaste poolt üle 2017. aasta suvel.\n\nMerevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Mereväe sõjalaevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest alusest. Mereväe sõjalaevastikku kuulub kolm Sandown-klassi miinijahtijat Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi ning üks Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev Tasuja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal asub NATO 1. alalise miinitõrjegrupi etteotsa kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa, tegemist on esimese korraga, kus Eesti mereväelasele usaldatakse NATO mereväeüksuse juhtimine.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRaport: muret peaks tundma suure hulga alaealiste asüülitaotlejate pärast\n\n## Põhitekst:\n\n2015. aastal oli keskmiselt igal minutil oma kodust sunnitud lahkuma 24 inimest, see on ligikaudu 34 000 inimest päevas. UNHCR avaldas täna iga-aastase raporti, mille kohaselt oli 2015. aasta lõpu seisuga sunnitud oma kodudest lahkuma kokku 65,3 miljonit inimest.\n\nSee tähendab, et välismaal põgeniku staatuse saanud, asüüli taotlenud või sisepõgeniku staatuses olevaid inimesi on peaaegu sama palju kui Prantsusmaal elanikke. Üle poole neist on pärit sõjast laastatud riikidest nagu Süüria, Afganistan või Somaalia.\n\nAasta varem oli see arv 59,5 miljonit inimest. See on esimene kord ajaloos, kus põgenikke on üle 60 miljoni.\n\n„Oleme tunnistajaks meie aja suurimale põgenikekriisile. Lisaks sellele ei ole tegu üksnes arvudesse kirjutatud kriisi, vaid ka solidaarsuskriisiga,“ märkis raportis ÜRO peasekretär Ban Ki Moon.\n\nSellele viitas ka ÜRO põgenikeagentuuri juht, öeldes, et Euroopat on haaranud murettekitav võõraviha õhkkond ajal, mil kontinent üritab hakkama saada migratsioonikriisiga.\n\nHea tähelepanek on, et põgenike arvu kasv on aeglustunud. Sellest hoolimata on praegu põgenikke rohkem kui Teise maailmasõja järel. Seega on tegu teadaolevalt suurima hulga põgenikega ajaloos.\n\nÜksi pagulust taotlevate laste hulk kasvab kiiresti\n\nRaportis on eraldi alapeatükk, mis puudutab saatjata või perekonnast lahutatud laste asüülitaotlusi. Lasteks peetakse alla 18-aastasi asüülitaotlejaid. Ehkki enamiku vanus jääb 15 ja 17 eluaasta vahele, on nende hulgas ligikaudu kolmandik lapsi, kel vanust alla 15 aasta.\n\nNende laste kohta on andmeid kogutud juba 2006. aastast ning neis arvudes on näha märkimisväärset tõusu. Möödunud aastal esitas 98 400 ilma saatjata last asüülitaotluse. Aasta varem oli see näitaja 34 300 ja 2013. aastal 25 300 last.\n\nSeda võib muidugi põhjendada üleüldise asüülitaotluste arvu kasvuga, kuid muret tekitab asjaolu, et üksi asüüli taotlevaid lapsi on väga palju.\n\nAinuüksi Rootsi võttis vastu 35 800 üksi asüüli taotlenud lapse avalduse. See on viiendik kõigist selle riigi asüülitaotlustest. Enamik (23 600) neist lastest oli tulnud Afganistanist. Aasta varem oli Rootsis asüüli taotlenud 1500 afgaani last.\n\nSaksamaa võttis 2015. aastal vastu 14 400 üksi asüüli taotlenud lapse avaldust. Nendegi hulgas oli enim Afganistani, kuid ka Süüria päritolu lapsi.\n\nJoonis näitab, millises vanuses on pagulased ja kuidas see on aastate jooksul muutunud. UNCHR toob välja, et põgenike hulgas on naisi ja mehi peaaegu võrdselt, naisi on paar protsendipunkti vähem kui mehi. (Kõik joonisel toodud arvud tuginevad vaid nende riikide statistikal, mis koguvad põgenike demograafilisi andmeid)\n\nMillistest riikidest on lähiajaloos tulnud enim pagulasi?\n\nÜlevaade 51 riigist, kust on viimase 35 aasta jooksul enim inimesi olnud sunnitud oma kodudest lahkuma. Tumedamad ja suuremad täpid joonisel näitavad, pagulaste hulka proportsioonis ülejäänud graafikul toodud riikidega vastaval aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ÜRO põgenikeagentuuri (UNHCR) raporti kohaselt on põgenike arv küll pidurdumas, kuid muret peaks tundma suure hulga laste pärast, kes taotlevad asüüli üksi. 21,3 miljonist pagulasstaatuse saanust poole moodustavad lapsed.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTiit Kivisild ja Don-Kide said Tamperes olulise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval polnud nagu Eestis nii ka Tamperes ilmaga kiita ja korraldajad otsustasid kaks esimest parkuuri läbi viia sisetingimustes. Päeva olulisimaks parkuuriks oli kahefaasiline sõit kõrgusel 140 cm, kus edu saatis meie sportlaseid. Parima tulemuse sõitsid välja Tiit Kivisild ja Don-Kide, kes edestasid teises faasis veidi vähem kui poole sekundiga Soome paari Pasi Nurmi ja Cartonit. Rein Pill ja A Brok tegid teises faasis pretsedenditult kiireima aja, kui edestasid võitnud Kivisildi pea kuue sekundiga, kuid üks maha tulnud latt andis paarile neli karistuspunkti ja kolmanda koha. 8-aastane hollandi soojavereline ruun Don-Kide on Tiit Kivisildi tallis alles uustulnuk ja koostööd on saadud teha vaid loetud nädalad.\nKõrgusel 140 cm sõitsid laupäeval ka noored ratsanikud. Selles klassis lõpetasid Linda Randpere ja Gardento Prova kaheksa karistuspunktiga. Kõrgusel 130 cm võisteldi puhtusele ja kiirusele ja seal saavutas kaks auhinnalist kohta Kullo Kender, kui oli LRK Artasega teisel kohal ning LRK Strigaga viiendal positsioonil. 120 cm kõrguses parkuuris oli Rein Pill seitsmendal auhinnalisel kohal hobusega Alfons Ra.\n\nPühapäevaseks maiuspalaks oli kahevooruline kuni 150 cm kõrguste takistustega Grand Prix, kus Rein Pill oli hobusel A Brok kuuendal ja Tiit Kivisild Donna Paolaga seitsmendal kohal. Mõlema Eesti paari tulemuseks jäi kahe vooru peale kokku 8 karistuspunkti. 130 cm parkuuris saavutas Ketlin Ramjalg hobusel Pittegaardens Rosita kõrge teise koha Soome paari Sophia Jurmo ja Cancellara järel. 120 cm parkuuris tuli võit Rein Pillile ja Sinequamonile, Alfons Ra-ga sai sportlane samast sõidust ka kuuenda koha.\n\nVõistluse avapäeva ehk reede kõrgeimaks sõiduks oli puhtusele ja kiirusele peetud 130 cm kõrgune parkuur, mille võitis Jukka Rantanen hobusega Carlos Santana 15. Teine ja kolmas koht tulid Eestisse vastavalt Rein Pillile hobusega Sinequamon ja Tiit Kivisildile hobusega Don-Kide. Samas sõidus jõudis auhinnalisele seitsmendale kohale ka Linda Randpere hobusega Gardento Prova.\n\nKõrgusel 120 cm peeti reedel kolm võistlussõitu. Ühes neist jõudis kolmandale positsioonile Helen Rätsep hobusega Calderon, neljandale Camille Mahoni hobusega Orlymeja. Teises 120 cm sõidus oli Kullo Kender hobusega LRK Contigran neljas, Rein Pill hobusega Alfons Ra seitsmes. Kõrgusel 90 cm tegi viieaastase hobusega Ypäjä Isandra puhta sõidu ja jagas esikohta Jaanus Mitt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel Soomes, Tamperes alguse saanud kolmepäevasel rahvuslikul takistussõiduvõistlusel Tampere Summer Challenge saavutas meie sportlastest tähtsaima võidu laupäeval 140 cm parkuuris Tiit Kivisild oma uue ratsu Don-Kidega, Rein Pill ja A Brok olid samas sõidus kolmandad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUNHCR: maailmas on 65,4 miljonit põgenikku, iga minut põgeneb kodunt 24 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nJuba 2014. aastal oli maailmas põgenikke 59,9 miljonit ehk rohkem kui eales pärast Teist maailmasõda, vahendasid Reuters ja Yle.\n\nPraegune arv tähendab seda, et maailma iga 113. elanik on põgenik. Igal eelmise aasta päeval jättis oma kodu maha 34 000 inimest ehk keskmiselt tõi iga minut 24 uut põgenikku.\n\nEelkõige on UNHCR-i andmetel kergitanud põgenikke arvu halvenev olukord Süürias ja Afganistanis. Rohkem kui pool kõigist maailma põgenikest on pärit kolmest riigist - Süüriast, Afganistanist ja Somaaliast.\n\nSamuti on viimasel ajal sundinud inimesi põgenema konfliktid Lõuna-Sudaanis ja Burundis.\n\nSuureks väljakutseks on ka siseriiklikud põgenikud ehk inimesed, kes on kodust põgenenud oma kodumaa teise piirkonda. Selliseid põgenikke on maailmas praegu 40,8 miljonit.\n\nVälismaale on põgenenud 21,3 inimest ning ametliku varjupaigataotluse on välisriigi võimudele esitanud 3,2 miljonit inimest.\n\nSisserännet piiratakse, seadusi muudetakse rangemaks\n\nSamal ajal, kui põgenike arv rekordiliselt kasvab, on riigid asunud sisserännet piirama ning seadusi karmistama.\n\n\"Vahemerd ületavad põgenikud ja migrandid, kes saabuvad Euroopa rannikule, annavad märku sellest, et kui probleeme kohapeal ei lahendata, jõuavad probleemid ise kohale,\" rõhutas ÜRO pagulaste ülemvolinik Filippo Grandi.\n\nSamuti hoiatab ÜRO, et ksenofoobia on mitmes riigis tõusuteel.\n\nEuroopasse saabus eelmisel aastal rohkem kui miljon varjupaigataotlejat või põgenikku. Kokku tuli arenenud riikidesse rohkem kui 2 miljonit inimest, kellest ligi 100 000 olid saatjata alaealised. Eelnenud aastaga võrreldes kasvas saatjata alaealiste saabujate arv kolm korda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet (UNHCR) teatas, et põgenike arv on kerkinud taas uue rekordini - eelmise aasta lõpus oli maailmas põgenikke kokku 65,3 miljonit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgab uute tudengite vastuvõtt Eesti Kunstiakadeemiasse\n\n## Põhitekst:\n\nSisseastumisavaldusi saab esitada internetikeskkonnas 20. juunist kuni 1. juuli südaööni ja kohapeal, Estonia pst 7/Teatri väljak 1 kell 10:00-16:00.\n\nMagistriõppes on avatud täiesti uus rahvusvaheline interaktsioonidisaini õppekava. Interaktsioonidisain on tänapäeval üks kõige kiiremini arenevaid disainivaldkondi. Lõpetajad leiavad töö interaktsioonidisainerina, kasutajaliidese (UI) disainerina, teenusedisainerina, kasutajakogemuse (UX) spetsialistina, disainijuhina.\n\n\"Interaktsioonidisaineri eesmärk on muuta kasutaja kokkupuude keerulise informatsiooni ja tehismaailmaga võimalikult lihtsaks ning meeldivaks,\" selgitab uue õppekava ellukutsuja, Kristjan Mändmaa ja lisab: \"Nutitehnoloogia revolutsiooniline areng on tekitanud pidevalt kasvava nõudluse hästidisainitud intuitiivsete kasutajaliideste ja -kogemuste järele. Olgu tegemist mobiiliäpi, kodumasina juhtpaneeli, veebiteenuse kasutajaliidese või kompleksse terviksüsteemiga, mis hõlmab endas nii digitaalset kui ka füüsilist kasutajakogemust – interaktsioonidisain on kõigi nende puhul lahutamatuks koostisosaks.\"\n\nUuendusena avatakse inglisekeelsena magistriõppes ka õppekava disain ja rakenduskunst /Design and Crafts (suunad: keraamika; klaasikunst ja -disain; nahakunst ja -disain; tekstiilidisain; ehte- ja sepakunst; moedisain; graafiline disain), kuhu oodatakse tudengeid välisriikidest. Õpe toimub paralleelselt eestikeelse samanimelise õppekavaga.\n\nMagistriõppes on toimunud veel üks uuendus - sügisest saab omandada kunstiõpetaja elukutse Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisel kunstiõpetaja õppekaval. Uuenenud õppekavas on ühendatud kahe ülikooli tugevaimad ekspertiisid: kunstididaktika, -teooria, -filosoofia ja -praktikaained tagab Kunstiakadeemia ning pedagoogika, psühholoogia ning õpetamismetodoloogia oskusteabe saab Tallinna Ülikoolist. Õpe on viidud vastavusse nii kasvatusteaduste ja psühholoogia uusimate teaduspõhiste teooriatega kui kaasaegse kunsti suundumustega.\n\nEKA ootab õppima sotsiaalselt tundlikuid, motiveeritud ning loovaid mõtlejaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates tänasest, 20. juunist võtab Eesti Kunstiakadeemia vastu uusi üliõpilasi. Uuendustena on magistriõppes avatud uus rahvusvaheline interaktsioonidisaini õppekava. Lisaks avatakse inglisekeelsena magistriõppes ka õppekava disain ja rakenduskunst/Design and Crafts, kuhu oodatakse tudengeid välisriikidest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTanel Leok sai parima Eesti krossimehena Briti GP-l 19. koha\n\n## Põhitekst:\n\nMXGP klassi avasõidus sai parima stardi venelane Jevgeni Bobrõšev. Ta suutis teistega kiirelt väikese vahe sisse sõita, kuid sel hetkel, kui teiseks tõusis sloveen Tim Gajser, hakkas vahe vähenema. Sarja liider püüdiski venelase kinni ja möödus temast üsna lihtsalt. Bobrõševile lähenesid seejärel ka prantslane Guillod ja itaallane Cairoli. Peagi oli kolmik koos, misjärel venelane rajalt välja sõitis ja mõlemad konkurendid endast mööda lasi. Gajser võitiski sõidu, Cairoli möödus sõidu lõpus veel Guillod'st ning lõpetas teisena.\n\nParim eestlane oli avasõidus Priit Rätsep. Ta pääses stardist kohe top 20 sisse ja püsis seal sõidu lõpuni, tulles finišisse 18. kohal. Leok suutis kolmanda kümne lõpust 20. koahle tõusta. Krestinov lõpetas sõidu 24. ja väga kehva stardi saanud Kullas 26. kohal.\n\nEsimeses sõidus parima tulemuse sõitnud Priit Rätsep: „Progress on see, mis on põhiline ja võrreldes eelmiste nädalavahetusega toimus ikka võidusõit. Esimeses sõidus lõpetasin 18. kohal. Teises sõidus käis esimesed 10 minutit korralik keevitamine top 10 piiri peal, kuid siis hakkasid vihmasadu ja esimese sõidu väike väsimus rolli mängima. Aga no pole hullu, rada oli väga karm just suurte hüpete poolest ja omal jalal koju minna on suhteliselt ok!“\n\nMXGP klassi teist sõitu asus algul juhtima Max Nagl (Saksamaa), kuid taas oli teistest kiirem Tim Gajser. Ta püüdis Nagli kinni ja möödus temast ning sõitis kindla võiduni. Nagl lõpetas sõidu teisena ja Paulin kolmandana. Meie meestest tegi parima sõidu sel korral Leok, kes sai 16. koha. Väga tugeva sõidu lõpuga tõusis 18. kohale Harri Kullas. Vahepeal koguni esikümne piiril olnud Priit Rätsep tuli finišisse 20. ja Gert Krestinov 24. kohal.\n\nEtapi kokkuvõttes oli meie parimana Tanel Leok 19. Priit Rätsep sai nelja punktiga 22. koha ja Harri Kullas kolme punktiga 23. koha, Gert Krestinov oli 28. Järjekordse etapivõidu võttis Gajser, teise koha sai Nagl ja kolmanda koha Paulin.\n\nMX2 klassi kvalifikatsioonis 31. tulemuse sõitnud Hardi Roosiorg osales pühapäeval küll soojendussõidus, kuid mitte finaalsõitudes. Etapi võitis Jeffrey Herlings (Holland) Dylan Ferrandise (Prantsusmaa) ja Pauls Jonassi (Läti) ees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Motokrossi maailmameistrivõistluste üheteistkümnes etapp toimus sellel nädalavahetusel Inglismaal Matterley Basini krossirajal. Parima tulemuse meie meestest tegi Tanel Leok, kes sai etapi kokkuvõttes 19. koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDroonide arvukus on pannud venima lennulubade väljastamise\n\n## Põhitekst:\n\nPropelleri jõul lendavate kaamerate ehk droonide lennutajate arv on viimaste aastatega tõusnud mitmetuhandeni. Ohutuse tagamiseks vajaliku lennutaotluse esinemises võib esineda tõrkeid, kuna lennuameti lennulubade taotlemise süsteem vajaks IT-lahendust, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nTallinna ja Tartu linna ning teiste lennuväljadega linnade lähiümbruse kohal tuleb droonide lennutamiseks taotleda luba lennuametist.\n\nLennutegevuse vaneminspektor Karl Rattassepa sõnul väljastas lennuamet maikuus 146 ning juunis praeguseks hetkeks ligi 100 lennuluba.\n\n\"Valgemat aega on rohkem, ilmad on paremaks läinud. Siis esitatakse seetõttu lennuametile ka rohkem taotlusi. Sellepärast vahel on tekkinud selline olukord, kus me kahjuks ei ole jõudnud kõigile taotlustele õigeaegselt vastata,\" sõnas lennutegevuse peainspektor Karl Ratassep.\n\nHinnanguliselt on Eestis kolm tuhat drooniomanikku. Lennulubade arv jääb lennuameti andmeil aga 300 ringi, mis on osalt tingitud loa vajalikkusest vaid kontrollitud õhutsoonis. Kuid vastamata lennutaotlusi esineb sellegipoolest.\n\n\"See võib olla mõni protsent. Või pisut rohkem. Konkreetset numbrit ei oska praegu öelda,\" sõnas Ratassep.\n\nElukutselise droonilenduri Jaan Kronbergi sõnul tekitab kinnituseta jänud lennuloa taotlus olukorra, kus järgmisel korral drooniomanik lendu ei registreeri. See aga seab ohtu üldise lennundusohutuse lennuväljade lähistel.\n\n\"Kui inimesed mingi hetk ei saa tagasisidet, siis nad hakkavas ignoreerima mingisuguseid reegleid. Nad ei hakka lendu kooskõlastama, vaid lihtsalt lähevad,\" lausus Kronberg.\n\n\"Aina rohkem inimesi võtab selle välja nagu mobiiltelefoni ja lendabki sellega. Võib-olla alati ei aimagi seda reaalset ohtu, mis ta võib teistele valmistada sellega,\" lisas Kronberg.\n\nIT-lahendus päästaks\n\nProgrammeerija taustaga Kronberg pakub ühe võimalusena IT-lahenduse loomist. Ka lennuamet tunnistab vajalikkust uuendada praegust taotlussüsteemi.\n\n\"Siis saaks sinna süsteemi pookida külge ajutised piirangud, mis oleksid taotlejale kohe nähtavad. Kui ühes või kohas tohib või ei tohi lennata. Või on seal näiteks kõrguspiirangud ees. Sellisel juhul toimiks kõik automaatselt,\" selgitas Ratassep.\n\nLennulubade kooskõlastuse saamise lihtsustamiseks lõid droonikasutajad omal algatusel ka veebiplatvormi. Kuid see lahendab probleemi vaid osaliselt.\n\n\"Vabatahtlikuna tegi Daniel Sepp Tartust valmis lahenduse lennuluba.ee. See on veebilehekülg, kuhu saab märkida ära kus, kuhu, millal ja kes [drooniga] lendab. Genereeritakse valmis dokument, mis saadetakse nii lennuametile kui taotluse saatjale. Aga kui vaadata seda protsessi kogu tervikuna, siis muutus ainult üks ots ja probleem ei lahenenud,\" märkis Jaan Kronberg.\n\nInimfaktorita toimivaks lahenduseks on vajalik üleminek terviklikule IT-lahendusele, mis oleks ühenduses teiste andmebaasidega. Selleks lennuametis ressursid hetkel puuduvad.\n\nDrooni käitamiseks vajalik lennuluba on lennuliikluse ohutuse tagamiseks nõutav lennuväljade lähedal. See tähendab 20-25 kilomeetri raadiuseline kontrollala kehtib Tallinnas ja Tartus, Saare-ja Hiiumaal, kuid ka Pärnus ja Rakveres. Samuti idapiiri vahetus läheduses.\n\nDrooni lennutamiseks kontrollitavas õhutsoonis tuleb tasuda riigilõivu 45 eurot aastas. Enne igat üksiklendu tuleb lennuametilt saada kooskõlastus, mille taotluse käik kestab kolm kuni seitse tööpäeva enne plaanitavat lendu.\n\nVäljaspool kontrollitud õhutsooni on kuni 150 meetri kõrgusel drooni lennutamine lubatud ilma loata. Lennuameti sõnul on juuli keskel kavas Tallinna kohale luua täiendava kooskõlastuskohustuseta lennuala.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaameradroonide lennud on suvisel ajal üha populaarsemad ja seetõttu võib kontrollitud õhualal lennuloa väljastamise käik suurenenud koormuse tõttu venida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKarjala paadiõnnetuse asjus on kinni peetud viis inimest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Uurijad pidasid täna kinni veel ühe kahtlusaluse - Valeri Krupoderštšikovi, instruktori, kes oli õnnetuse hetkel ühel parvedest,\" ütles Markin Interfaxile.\n\nNii on praeguseks kinni peetud Park-otel Sjamozero direktor Jelena Rešetova, tema asetäitja Vadim Vinogradov ning instruktorid Ljudmilla Vassiljeva, Regina Ivanova ja Krupoderštšikov.\n\nUurijate arvates siirdusid Park-otel Sjamozero lastelaagri osalised 18. juunil 2016 kolmel alusel - täispuhutaval parvel ja kahel kanuul - matkale Säämäjärvil Karjala Priäžä rajoonis. 47 last saatsid neli täiskasvanut (Vinogradov, Krupoderštšikov, Ivanova ja Vassiljeva), kes ei pidanud silmas ilmastikuolusid ja lähenevat tormi.\n\n\"Halvenenud ilm ja tõusnud lainetus lükkas kahe täiskasvanu ja lastega parve ühe saare äärde, mõlemad kanuud kandis aga järveavarustele, kus lapsed instruktori ja kasvatajaga ei suutnud nende juhtimisega hakkama saada ja kanuu läks ümber,\" ütles uurimiskomitee esindaja.\n\nTa märkis, et kannatanud üritasid jõuda kaldale ujudes, kuid tugeva lainetuse ja külma vee tõttu ei saanud kõik sellega hakkama ja 14 last uppus. 13 kehad on leitud, veel üht otsitakse. Ülejäänutel õnnestus ujuda kaldale, kust nad evakueeriti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Säämäjärvil laste hukkumisega päädinud õnnetuse pärast kinni peetud viie isiku seas on instruktor Valeri Krupoderštšikov, kes oli lastega matkal, ütles Vene juurdluskomitee esindaja Vladimir Markin.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRäppar Tiiu kukkus hobuse seljast ja murdis jalaluu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hobused on tegelikult olnud minu elus alates sellest, kui ma olin kümneaastane. Neli kuud tagasi õnnestus mul ka kukkuda hobuse seljast maha nii õnnetult, et ma murdsin jalaluu. Nüüd on kõik hästi ja me leppisime ära,\" kirjeldas Tiiu Raadio 2 hommikuprogrammis.\n\nTiiu kinnitas, et fännid muretsema ei pea ning hoolimata õnnetusest on ta juba jälle hobuse selga sattunud. \"Seda tegelikult tuleb üsna tihti ette, see on nagu spordivigastus, neid käsi ja jalgu läheb seal,\" rääkis Tiiu, et kukkumine ratsutamises pole midagi erilist.\n\nÕnnetusest taastunud Tiiu veel täielikult pole ning tema jalas on veel kaks plaati ja 13 kruvi. \"Mul on Robocop jalg ja ta ei paindu nii hästi ning ei ole veel nii stabiilne kui teine,\" tõdes Tiiu.\n\nHoolimata jalavigastusest saab Tiiut näha esinemas suurematel Eesti muusikafestivalidel. \"Hiljuti leidsin endale akustilise väljundi, mis on minu jaoks väga uus,\" rääkis Tiiu oma uuest muusikast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üha tihedamini näeb Eesti räppareid hobuse seljas ning ühe hoburäppari, Tiiu Kaarlõpi jaoks lõppes see trend õnnetusega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPeterburis avatud Mannerheimi mälestustahvel valati punase värviga üle\n\n## Põhitekst:\n\nMääritud mälestustahvli pidid puhtaks pesema instituudi kadetid, vahendasid Fontanka (lisatud fotod mälestustahvli pesemisest - Toim.) ja Yle.\n\nEsimest korda rünnati mälestustahvlit juba neljapäeval, mõni tund pärast avamistseremooniat. Siis otsustasid vandaalid rohelise värvi kasuks.\n\nMannerheimi suhtutakse Venemaal vastuoluliselt - ühest küljest peetakse teda mainekaks tsaariarmee ohvitseriks, teisalt aga riigijuhiks, kes oli Teise maailmasõja päevil Natsi-Saksamaa liitlaseks. Mälestustahvli vastu on protesteerinud peamiselt Venemaa Kommunistliku Partei poliitikud, kelle hinnangul aitas Mannerheim kaasa Leningradi blokaadile.\n\nMälestustahvli avamistseremooniast võtsid neljapäeval osa presidendi administratsiooni ülem Sergei Ivanov ja kultuuriminister Vladimir Medinski.\n\nKa mälestustahvli avamise ajaks oli kohale saabunud meeleavaldajaid. Kui rahvahulgast kõlas hüüatus \"Häbi!\", vastas kultuuriminister Medinski järgnevalt: \"Ei tasu olla püham Rooma paavstist ning ei maksa üritada olla suurem patrioot ja kommunist kui Jossif Vissarionovitš Stalin, kes isiklikult kaitses Mannerheimi.\"\n\n\"Nagu öeldakse, laulust sõnu ära ei kustuta. Mitte keegi ei ürita ilustada Mannerheimi tegevust pärast 1918. aastat, kuid 1918. aastani teenis ta Venemaad. Ning kui olla päris avameelne, siis elas ta Venemaal ja teenis Venemaad kauem, kui ta teenis ja elas Soomes,\" kommenteeris Sergei Ivanov.\n\nEnne mälestustahvli avamist pidi teemat kommenteerima ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. \"Tõepoolest, siiamaani tekitab Mannerheimi isik tuliseid vaidlusi, kuid kindlasti ja ühemõtteliselt saab öelda, et tegu on silmapaistva isikuga, kes on seotud meie ajalooga ja kelle rolli uurivad ajaloolased veel pikka aega,\" märkis president Putini kõneisik.\n\nMannerheimil (1867-1951) oli määrav roll nii Soome riigi tekkimises kui ka iseseisvuse säilitamises Teise maailmasõja murrangulistel aastatel. Teise maailmasõja lõpus kardeti, et Nõukogude Liit võib nõuda Mannerheimi karistamist \"sõjakurjategijana\". Seda siiski ei juhtunud ning väidetavalt tulenes see ka asjaolust, et Nõukogude Liidu juht Stalin pidas Mannerheimist kui väejuhist lugu. 2004. aastal valiti Mannerheim kõigi aegade suurimaks soomlaseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peterburis valati pühapäeva hommikul punase värviga üle marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi mälestustahvel, mis oli Zahharjevskaja tänaval asuva sõjaväe insenertehnililise instituudi hoonel avatud alles neljapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMargus Hallik sai rattaorienteerumise kolmepäevasõidul Lätis kolmanda koha\n\n## Põhitekst:\n\nLinnatingimustes toimunus sprindil olid meeste põhiklassis edukad Margus Hallik kolmanda kohaga (kaotust võitjale 54 sekundit) ning Marek Karm viienda kohaga (kaotust võitjale 2.29). Võitis leedulane Jonas Maišelis ajaga 24.16. Noormeeste klassis tuli Andres Rõõm kuuendale kohale.\n\nLühirajal tuli meeste põhiklassis Margus Hallik taas kolmandale kohale (kaotust võitjale 6.40), kelle järel neljanda kohaga lõpetas Taaniel Tooming (kaotust võitjale 7.39). Võitis mitmekordne maailmameister Anton Foliforov Venemaalt ajaga 1.03.30. Noormeeste klassis tuli Andres Rõõm ka lühirajal kuuendale kohale.\n\nÜhisstardist tavarada pakkus ohtralt põnevust, sest rada oli jagatud ringideks ning sõidu lõpplahendus selgus alles raja viimases osas, mis oli võistlejatele ühine. Meeste põhiklassis pidi Margus Hallik leppima viienda kohaga (kaotust võitjale 6.43).\n\nÜks suur eksimus raja alguses jättis Halliku vaheaegade põhjal koguni esikahekümnest välja, kuid väga hea sõit nii füüsiliselt kui orienteerumistehniliselt tõstis tema positsiooni lõpuks oluliselt. Võitis taas Anton Foliforov ajaga 1.28.40. Noormeeste klassis lõpetas Andres Rõõm taas kuuendana.\n\nKolme võistluspäeva summas saavutas Margus Hallik stabiilsete tulemustega kolmanda koha venelase Anton Foliforovi ja leedulase Jonas Maišelise järel. Noormeeste klassis tagasid stabiilsed sooritused Andres Rõõmule kuuenda koha.\n\nÜlejärgmisel nädalalõpul juuli alguses toimub eestlaste jaoks järgmine oluline rattaorienteerumise suurvõistlus BikEst Elvas Tartumaa tervisespordikeskuses, mille raames toimuvad ka Eesti meistrivõistlused ning jagatakse maailma edetabelipunkte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis, Smiltenes toimus rahvusvaheline Läti rattaorienteerumise kolmepäevasõit, kus kavas olid sprint, lühirada ning ühisstardist tavarada. Lühirada ja tavarada olid ühtlasi ka maailma edetabelisse kuuluvad võistlusdistantsid. Osavõtjaid oli Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest, Venemaalt ja Soomest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nWeekend Festival Balticu esinemise võitles välja Clubmusic Takeover\n\n## Põhitekst:\n\nMaikuus käivitati tänavuse aasta suurim noorte DJ-de võistluse, mille auhinnaks oli esinemine Weekend Festival Balticul. Kokku registreerus 125 talendikat plaadikeerutajat, kelle hulgast Sky Plus ja Weekend Festival valisid välja 26 noort, kes said ajavahemikul 24. maist kuni 5. juunini võimaluse üles astuda Tallinnas Coca-Cola POP-UP poes. Igal õhtul oli noori DJ-sid kuulamas Weekend Festival Balticu esindaja, kes valis võitjaks Clubmusic Takeover nimelise duo.\n\nClubmusic Takeover on DJ-duo (ja ka raadiosaade Kesk-Eesti Tre raadios), mis koosneb kahest noormehest - Sander Paalpere ja Rauno Jüristo. Poiste sõnutsi oli registreerimine konkursile pigem juhuslik. \"Sander arvas, et võiks meid registreerida võistlusele \"Magamistoast Weekend Festivalile DJ-ks\" ja nii ta läks,\" selgitasid nad.\n\nKuuldes võimalusest esineda Baltikumi suurimal festivalil, lausus Sander Paalpere, et neid valdasid enneolematud tunded ning alguses ei suutnud võitu uskudagi. \"Käisime mõlemad külastajana möödunud aasta Weekend Festival Balticul ja tänavu ootame ise ennekõike DVBBS, Don Diablo ja Steve Aoki etteasteid,\" lausus Paalpere\n\nWeekend Festival Baltic toob kolmel päeval suvisesse Pärnu randa hetke maailma tipud pop- ja tantsumuusikas. Suve suurimal rannapeol astub üles ligi 90 artisti, nende hulgas Avicii, Martin Garrix, Tiësto, Dimitri Vegas & Like Mike, Axwell & Ingrosso, Steve Aoki, Knife Party, Example, Robin Schulz, Don Diablo, Brainstorm ja paljud teised.\n\nFestival toimub 4.-6. augustini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Weekend Festival Baltic valis noorte plaadikeerutajate seast parimaks duo Clubmusic Takeover, kel avaneb võimalus üles astuda Pärnus tänavuse suve suurfestivalil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPressinõukogu taunis Delfi ja Eesti Päevalehe artikli rõhuasetust\n\n## Põhitekst:\n\nArtiklis on öeldud, et MTÜ Eesti Vanemad üks loojatest oli Helga Kaur Bhomrah, kes on vene rahvusest ja on nii eesti kui ka vene keeles jaganud Ukraina-vastaseid propagandaideid ja videomaterjali, samuti on artiklis öeldud, et praeguseks on Bhomrah MTÜ juhirollist taandunud.\n\nBhomrah kaebas pressinõukogule, et tema kohta on esitatud moonutatud infot, kuid küsimustega või faktide kinnitamiseks tema poole ei pöördutud ning kinnitas, et kirjutas toimetusele, et artiklis tehtaks parandusi, kuna see sisaldab valeinfot (et ta on MTÜ asutajaliige), kuid toimetus ei vastanud ja artiklit ei muudetud. Samuti polnud ta rahul, et artiklis rõhutati, et ta on rahvuselt venelane.\n\nEesti Päevaleht vastas, et artiklis väidetakse, et kaebaja on üks loojatest, mis tingimata ei võrdu asutajaks olemisega ning lehe kinnitusel oli ta asutamisperioodil MTÜ üks kõneisikuid.\n\nArtikkel räägib, kuidas MTÜ tegevus on seotud Venemaa propagandaorganisatsioonidega ja sealjuures omab uudisväärtust tõsiasi, et MTÜ üks kõneisik on vene rahvusest. Leht leiab, et Bhomrah ei ole artiklis osapooleks, kellelt oleks tulnud kommentaari küsida.\n\nPressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi eksisid ajakirjanduseetika koodeksi punkti vastu, mis ütleb, et ei sobi rõhutada rahvust, kui sellel pole uudisväärtust.\nPressinõukogu hinnangul ei oma antud artikli kontekstis tähtust ega uudisväärtust fakt, mis rahvusest kaebaja on.\n\nKuna Bhomrah oli aktiivselt tegev MTÜ algusaastetel ja esines ka MTÜ kõneisikuna, siis ei saa pidada valeks tema nimetamist MTÜ üheks loojatest.\n\nDelfi ja Päevaleht avaldasid pressinõukogu otsuse 16. juunil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pressinõukogu vaagis Helga Kaur Bhomrahi kaebust Eesti Päevalehes ja Delfis 13. jaanuaril ilmunud artiklile „Kremli-meelne ja häälekas „lastekaitse“ rühib Eesti poliitikasse“ ning leidis, et väljaanded rikkusid head ajakirjandustava.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTallink Silja juht: Eesti ja Soome peavad Aasia turistide nimel koostööd tegema\n\n## Põhitekst:\n\n\"Võib-olla kunagi, kui tehnoloogia on piisavalt arenenud,\" sõnas Schults Ylele tunneliplaane kommenteerides.\n\nSamuti ei usu ta, et laevaliiklus kahe linna vahel lõppeks ka siis, kui tunnel kunagi valmis saab. Näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline tunnel on läbinud mitmeid saneerimisi, kuid tihe laevaliiklus on jätkunud kogu aeg.\n\nKruiisiäri suurim konkurent on kodune diivan\n\nKonkurents Helsingi, Tallinna, Turu ja Stockholmi vahelises laevaliikluses on väga tihe. Mõnikord on ettevõtted olnud üsna suurtes raskustes, kuid vahepeal on olukord paistnud küllaltki hea.\n\nKüsimusele, miks tihe liiklus ei taga stabiilset kasumit, vastas Schults, et laevandus nõuab tõeliselt suuri investeeringuid. \"Me oleme kümne aasta jooksul investeerinud umbes miljard eurot. Meie järgmine laev maksab 230 miljonit eurot.\n\nTallink Silja müügist üle poole moodustab laeval toimuv müük. Ülejäänu on ligikaudu piletitulu ja kaubavedu. Seega tuleb investeerida nii laevadesse kui ka personali, et kliendid end hästi tunneksid ning merereisi ajal raha kulutaksid.\n\nSchultsi sõnul on kruiisiäri üha selgemalt konkureerimas inimeste vaba aja pärast. Kui kodus, spaades, ostukeskustes või lennuturismi sihtkohtadest on huvitavam, siis inimene kruiisile ei lähe. Seega peavad laevad olema ligitõmbavamad.\n\nPeterburi kruiisiliini ei plaanita\n\nSchultsi sõnul on Läänemere põhjaosa endiselt Tallinki peamiseks tegevuspiirkonnaks. Kuigi erandeid on, siis regulaarseid Vahemere ja Peterburi kruiise hetkel ei kaaluta.\n\n\"Kui me vaatame poliitilist ja majanduslikku olukorda, siis riskid on liiga suured,\" kommenteeris ta Peterburi kruiisiliini teemat.\n\nNoroviiruse laine on möödas\n\nTallink Silja on kindel, et noroviiruse laine on püsivalt möödas. Haigust ei põhjustanud laeval pakutavad toit või jook, vaid viirus jõudis laeva mõne reisija kaudu.\n\nSchultsi kinnitusel piirdus kahju peamiselt lisapuhastustöödega ehk ulatus mõne tuhande euroni. Osa klientidest loobus oma reisist, kuid osa lükkas seda vaid edasi. Schultsi hinnangul oli kõige kurvem see, et osade klientide usaldus laevafirma vastu vähenes.\n\n\"Õnneks saime olukorra kiirelt kontrolli alla. Meid on ka palju kiidetud selle eest, et me oleme reisijaid nii avalikult informeerinud,\" rääkis Schults.\n\nTema kinnitusel on tavapärane olukord taastunud, uusi nakatumisi pole enam olnud ning reisijaid on laevadesse naasnud.\n\nAasia turiste on üha rohkem, nende teenindamiseks on vaja koostööd\n\nAasiast, eriti Hiinast pärit turistide vool Soome ja Eestisse kasvab tohutul kiirusel. Näiteks aprillis ööbis Soomes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 30% rohkem hiinlasi.\n\nNii Soome kui ka Eesti turismifirmad üritavad aktiivselt meelitada läbisõidul olevaid Aasia turiste jääma riiki mitmeks päevaks.\n\nSchultsi arvates peaks selliste turistide teenindamiseks Eesti ja Soome ettevõtted senisest rohkem koostööd tegema.\n\n\"Igaüks üritab saada koogist oma tükki. Keegi ei mõtle selle peale, kuidas me saaksime esialgu ühiselt koogist võimalikult suure tüki ja hakkaksime alles siis tükkide pärast võitlema,\" selgitas ta. \"Aasiast vaadates on Eesti ja Soome nii kuradi lähedal teineteisele. Seal ei mõisteta, et oleme kaks eraldi riiki; hiinlased sooviksid käia nii Helsingis kui ka Tallinnas.\"\n\nKa Tallink Silja laevadel on Aasia reisijate arv märkimisväärselt kasvanud. Aasialased on ka väga teretulnud turistid, sest nad kulutavad palju raha nii maal kui ka merel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallink Silja tegevjuht Margus Schults ütles intervjuus Soome rahvusringhäälingule, et lähitulevikus Tallinna ja Helsingi vahele tunnelit ei ehitata. Aasia turistide ligitõmbamiseks soovitab ta aga Soome ja Eesti ettevõtetel rohkem koostööd teha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKorvpalli U-14 Balti matšil said Eesti neiud teise ja noormehed kolmanda koha\n\n## Põhitekst:\n\nEsmalt mängisid hommikused kohtumised aga hoopis Soome ja Leedu võistkonnad. Ehkki soomlannad näitasid südikat mängu ja hoidsid iseäranis kohtumise alguses skoori poolest kannul, hakkas teisel veerandil Leedu siiski oma teed minema ja teisel poolajal enam Soomele võimalust ei jätnud. Poolaeg leedulannadele 33:22, mäng lõpuks aga lausa 76:48.\n\nLeedu parim oli kaksikduubliga Agnese Garcinskaite, kellelt 16 punkti ja 12 lauapalli, soomlannade tugevaim Lausa Väisänen, kellelt omadele sama palju punkte, kuid 6 lauapalli.\n\nLeedu ja Soome poiste kohtumises ei saanud Soome hetkekski sõnaõigust. Leedukad domineerisid kohtumist avavilest kuni lõpuni ja Soome kordagi ohtlikuks muutuda ei suutnudki. Juba poolajapausile minnes oli skoorivahe 40 silma - 65:25. Selles mõttes pidurdus Leedu hoog teisel poolajal ehk veidi, et päris duubeldada seda vahet mängu lõpuks siiski ei jõutud, lõppskooriks 111:54.\n\nLeedu poolel jõudis kahekohalise punktisummani lausa 5 poissi, niiet tugevad esitused mitmetelt, kuid kogu statistikat arvestades tegi täna parima mängu Edgaras Preibys, kellelt 10 punkti ja 8 lauapalli. Soome poiste kindel liider oli Markus Vapaavuori, tema panus 16 punkti ja 3 lauapalli. Huvitava faktina oli ära mainitud, et Leedu oli lauavõitluses lausa veidi enam kui topelt parem – 50:24.\n\nPäeva oodatuim mäng oli tõenäoliselt Eesti ja Läti tüdrukute kohtumine. Eestlannad olid tugevate esitustega seni saanud kaks võitu ning lootsid edu saavutada ka lätlannade üle. Paraku oli aga lõunanaabrite selge ülekaal väljakul paista ning hoolimata lubavast esimesest veerandist oli poolajaks vahe juba kärisema hakanud, Läti ees 39:18. Laias laastus sellise, umbes 20-punktise vahega ka mängu lõpuni liiguti, ning lõpuvileks tablool külaliste kindel 71:51 võit.\n\nOmadest näitas kindlaimat mängu Anna-Gret Asi, kellelt 13 punkti ja 5 lauapalli, Läti neiude parim Vika Altrofa, kelle panus muljetavaldavad 17 punkti ja 12 lauapalli.\n\nTüdrukute koondise peatreener Marko Parkonen võttis kokku turniiri ja hooaja: “Jään endale kindlaks, turniir õnnestus, sest täitsime omale algul seatud eesmärgid. Viimane mäng nüüd läks aia taha, eriti algus, aga muidu olen tüdrukutega väga rahul.\"\n\n\"Hooaeg oli samuti hea, saime teha palju laagripäevi, igas kuus nii mõnegi, ja lisaks pidada neli sõprusmängu Läti parimatega, mis just enne Balti matši oli väga kasulik kogemus. Mängud olid ka väga head, saime nii tasavägiseid kohtumisi kui ka kogemuse tulla suurest kaotusest võidu peale. Täna Läti mänguski, kuigi olime poolajaks taga, siis kolmandal veerandil püüdsime siiski tagasi tulla. Paraku tundub, et Läti tüdrukute tase on hetkel siiski meie omast kõrgem.\"\n\n\"Kiidaks aga kindlasti koondise tüdrukuid ja mitte ainult neid 14, kes nüüd mängisid, vaid ka kõiki kandidaate. Olen väga rahul nende töö- ja kambavaimuga, ka töösse suhtumisega. Kogu hooaja vältel olid nad usinad, mängisid sära silmis, näitasid üles tahet ning pingutasid tublisti. Ilus samm edasi neilt kõigilt!”\n\nTurniiri viimane kohtumine oli Eesti ja Läti poiste vahel, mis osutus küllaltki tasavägiseks. Esimese veerandi võitsid võõrustajad napilt - 18:17, kuid poolajaks olime vahet suurendanud juba 37:28. Poolajapausil said aga pead selgeks ka Läti poisid, kes vahe kolmandal veerandil minimaalseks viisid ja viimases neljandikus tugevust näidates teistpidi pöörasid. Sellele meie poistel enam vastust ei olnud, kohtumine Lätile 71:65.\n\nVõitjate konkurentsitult tugevaim oli 22 punkti ja 7 lauaga Toms Liepins, meie poistest näitas parimat mängu Joonas Riismaa, kellelt 19 punkti ja 13 lauapalli.\n\nPoiste U-14 koondise peatreeneri Rait Käbini sõnad vastlõppenud Balti matši ja koondisehooaja kohta: “Lõppkokkuvõtteks paneksin turniiri eest sellise 4- hinde. Oli palju ilusaid hetki, aga eks alati saab norida. Üldiselt olid poisid aga tublid, tegid ju esimesed mängud koondise eest ja võib öelda, et lati alt ei jooksnud keegi läbi. Eks osadel tuli ikka paremini, aga kõik 13 nüüd mänginud meest said tunde kätte ja see on kindlasti positiivne.\"\n\n\"See Balti Matš oli nüüd hea lõppakord hooajale küll. Ütlesin ka poistele pärast mängu, et tulemused tulemusteks, jäin väga rahule nende käitumise ja suhtumisega väljakul, seda tuleb kindlasti kiita. Kodupubliku ees ei ole lihtne koondislasena mängida, kuid keegi läbi ei põlenud ja kõik said kindlasti väga kõva kogemuse. Võin nende üle uhke olla.\"\n\n\"Omalt poolt kindlasti suur tänu kõigile klubide treeneritele, kes oma mängijad koondisesse saatsid ja meid usaldasid. Väga hea töö on tehtud ja tuleb vaid samas vaimus jätkata. Koduklubid on õigel teel, seda näitas ka nüüd lõppenud turniir. Poistel ka nüüd see kogemus taskus, kuidas mängu kiirus ja intensiivsus on koondises natuke midagi muud kui klubi eest pallides.”\n\nPeale kohtumisi tegid treenerid teatavaks ka oma valikud turniiri väärtuslikeimate mängijate arvestuses:\n\nLeedu tüdrukud: Klaudija Janionyte\nSoome tüdrukud: Laura Väisänen\nLeedu poisid: Julius Vaitkus\nSoome poisid: Markus Vapaavuori\nEesti tüdrukud: Anna-Gret Asi\nLäti tüdrukud: Vika Altrofa\nEesti poisid: Joonas Riismaa\nLäti poisid: Toms Liepins\n\nTurniiritabeli liider oli tüdrukute arvestuses lõpuks Läti, teisel kohal Eesti, kolmandal Leedu ning neljandal Soome. Poiste turniiritabelis sai esikoha kaotuseta Leedu, teisel kohal kaks võitu teeninud Läti, kolmandal 1 võiduga Eesti ning neljandal Soome, kes sellel turniiril võiduskoori ei avanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeva õhtul lõppes Tallinnas traditsiooniline korvpalli U-14 Balti matš, kus osalejad Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Meie neiud lõpetasid turniiri teisel ja noormehed kolmandal kohal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAnton Yelchin suri autoõnnetuses\n\n## Põhitekst:\n\n27-aastase Yelchini auto sõitis talle otsa näitleja kodu juures, surudes mehe turvaaia vahele. Mees oli politsei andmetel autost äsja väljunud, kui masin ootamatult tagasi hakkas veerema, vahendas BBC.\n\nYelchin oli teel proovi. Kui ta kohale ei jõudnud, hakkasid sõbrad muretsema ning leidsid näitleja surnuna.\n\n\"Üks kõige avatum ja intellektuaalselt uudishimulikum inimene, keda ma kunagi tundnud olen. Nii võrratult andekas ja südamlik. Ta oli kaugelt targem kui tema vanuselt inimeselt oodata võiks. Ta lahkus enne oma aega,\" kirjutas kolleeg Zachary Quinto sotsiaalmeedias.\n\nYelchin on kuulus oma rolli eest filmides \"Star Trek\" ja \"Star Trek: Otse pimedusse\", kus ta kehastas Pavel Chekovi. \"Star Treki\" kolmas osa \"Beyond\", milles noor näitleja kaasa tegi, jõuab kinodesse juulis. Yelchin on mänginud ka filmides \"Like Crazy\" ja \"Green Room\".\n\nAnton Yelchin sündis Venemaal iluuisutajate perekonnas. Mehe vanemad emigreerusid USA-sse Yelchini esimestel elukuudel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Star Treki\" noor näitleja Anton Yelchin suri autoõnnetuses oma Los Angelese kodu juures.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti võimupartei liige lõpetas EL-ist lahkumise kampaania toetamise\n\n## Põhitekst:\n\nSayeeda Warsi, peaminister David Cameroni Konservatiivse partei endine peasekretär ja tuntud moslem, ütles ajalehele Times, et otsustas \"Leave\" kampaaniale selja pöörata läinud nädalal kasutusele võetud plakati tõttu.\n\nÜhendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) liider Nigel Farage hakkas eelmisel nädalal kampaanias kasutama plakatit pealkirjaga \"Murdepunkt\" (\"Breaking point\"), kus Farage poseerib eelmisel aastal EL-i saabunud migrantide voogu kujutava foto taustal.\n\n\"See \"Murdepunkti\" poster oli minu jaoks tõesti murdepunkt. Ma ei saa jätkada selle toetamist,\" ütles Warsi Timesile.\n\n\"Kas me oleme valmis valetama, levitama vihkamist ja ksenofoobiat lihtsalt selleks, et võita üks poliitiline kampaania? Minu jaoks läheb see liiga kaugele,\" lausus Warsi.\n\nKonservatiivist rahandusminister George Osborne on nimetanud plakatit \"tülgastavaks ja põlastusväärseks\". Osborne'i sõnul meenutab see \"1930. aastatel kasutatud kirjandust\".\n\nFarage eitas vihkamisele ässitamist.\n\n\"Kui te esitate selles riigis establishmentile väljakutse, võtavad nad teid sihikule ja hakkavad teid mustama,\" lausus UKIP-i liider.\n\nLordide koja liige Warsi oli Cameroni valitsuse liikmena välisministeeriumi nooremminister kuni 2014. aasta suveni, mil ta lahkus valitsusest protestiks valitsuse poliitika vastu Iisraeli ja Gaza äärmusrühmituste 50-päevase verise konflikti suhtes.\n\nEL-ist lahkumise kampaania seadis Warsi teadaande järel kahtluse alla selle, kas ta oli neid üldse kunagi toetanud.\n\n\"Kui ma kutsusin Sayeeda Warsi Leave kampaaniaga ühinema, ta keeldus,\" kirjutas kampaaniakomitee liige Daniel Hannan Twitteris.\n\nSuurbritannia hääletab EL-i liikmesuse üle neljapäeval 23. juunil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti võimupartei poliitik teatas esmaspäeval, et lõpetab Euroopa Liidust lahkumise pooldajate kampaania toetamise, süüdistades seda \"vihkamises ja ksenofoobias\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Karjatse: Kumu ÖÖ seisab selle eest, et igaüks saaks midagi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Usk inimkonda taastub, kui sedavõrd head üritused toimuvad...\"\n\nKiwa võtab lühidalt kokku selle, millest kirjutavad kõik tagantjärgi ilmuvad arvustused möödunud KUMU ÖÖ kohta. Pole mõtet rääkida sellest, et üritus ise meelitab kohale väga mitut värvi ööliblikaid, kes muidu võib olla KUMUsse ei satugi, või et mõni joogine külastaja võib oma lobaga segada head kontserti. Ikka juhtub. KUMU ÖÖ (KÖ) programmi koostajad püüavad seista head selle eest, et igaüks saaks midagi, rõhk on siiski uuel ja intrigeerival helikunstil, välistamata ka vanemaid, olulisi artiste, kes praegust muusikamaailma kujundanud - tänavusel festivalil oli selleks legendaarne A.R. Kane.\n\nEnne neid KUMU sisehoovis üles astunud Röövel Ööbik on legend siinsel muusikamaastikul, mõjutades otse või kaudselt praeguste indie -artistide helikeelt. Ööbikute puhul ei saa aga kunagi päris kindel olla, mida sa saad ja millises koosseisus nad esinevad. Seekord olid ÖÖbikud laval kolmekesi: Eesti karismaatilisemale lavakujule Tõnu Pedarule sekundeerisid DJ-dena Raul Saaremets ja Sten Šeripov. Kui Eesti oleks suurem riik, kus on suurem muusikaturg, oleks Pedaru teinud ammu oma soolokarjääri, esinedes maailma festivalidel kasvõi koos Mike Pattoniga. See, mida Pedaru puhul laval näeme, on see, kuidas olla muusikas. KUMU ÖÖ ülesastumise valem oli lihtne - DJ-d annavad rütmilise tausta, millesse Pedaru end sisse kirjutab, ja see mõjus ning nakatas, vaatamata jätkuvatele vihmasagaratele oli vähe neid, kes Pedaru esinemise ajal platsilt lahkusid. Õigupoolest on isegi raske öelda, kas dream pop 'i kuningal A.R. Kane’il oli rohkem või vähem vaatajaid kui Pedarul.\n\nKUMU viiendal korrusel esinenud Erik Alalooga lähtub hoopis teistsugusest loogikast - ta vastandub muusikast tekitatud ruumis olemisele selle ruumi tekitamisega. Torudest, ratastest ja metallvarrastest loodud instrumentidega tekitas Alalooga rütmilise koosluse, tuletades meelde, millest õigupoolest sündis “ industrial ” ja kas seda Eestis on üldse viljeldud.\n\nEesti tugeva elektroonilise muusika skeene üks esindajaid oli seekordsel KÖ-l Taipeis resideeriv mitmekülgne muusik Sander Saarmets. Tema uus projekt nimega V4R1 on suur samm edasi kunagisest mängulisest avangardelektroonikast. Improvisatsiooniline kergus on asendunud tõsisema ja sügavama kõlapildiga. V4R1 püüab hoopis laiema ringi publikut kui Muschraum, kuid mõlema projekti taga olev Sander Saarmets ei reeda oma põhimõtteid muusikuna, meloodilisus on peidetud helimassiivide taha ja mängulisuse asemel on žanriline täpsus. KUMU ÖÖ kavas oli V4R1-l terviklik albumimaterjal, vajaliku sisse- ja väljajuhatusega. Isegi siis, kui see ilmuks plaadil, jääks kuulaja ilma kontserdi visuaalsest küljest, mille oli teinud visuaalkunstnik Virge Loo. Loo abstraktsed maastikud täiendasid ja liigendasid Saarmetsa elektroonikat, viies kohati heli ja pildi isegi nihkesse.\n\nVeelgi mõjuvamalt esines V4R1-le järgnenud briti duo Paul Jebanasam ja Tarik Barri. Jebanasami triloogia \"Continuum\", mille duo audio-visuaalse kompositsioonina ette kandis, on võrreldav leegis või välgus olemisega - ääretult intensiivne ja tihe ambientlik toonidevaheldus, mida saatsid Barri põlevad visuaalid, viis otse loomisprotsessi keskmesse, mingisugusesse ammendamatusse energiasse. Seda võiks nimetada isegi rokkmuusika kvintessentsiks, hõõguvaks ja plahvatusohtlikuks tuumaks, milleni Jebanasam elektrooniliste vahenditega jõudnud. See on suhe kunstniku ja maailma, looja ja loomingu vahel, protsess, millest kuulajal on harukordne võimalus osa võtta. Maailma harmoonia üdimesse on Jebanasam jõudnud liturgiliste ja ambientsete loopide segamise ning jagamisega. Meetod on lihtne, kuid tulemus võimas. Ehk kõige võimsam tänavuselt KUMU ÖÖlt.\n\nTahame veel selliseid öid, head korraldajad!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kumu ÖÖ jõudis üle viie aasta uuesti tagasi ning muusikapeol käis ka Tõnu Karjatse - tema uuris eriliselt just öist elektroonikat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nDustin Johnson tõusis karistusele vaatamata viimase päevaga US Openi võitjaks\n\n## Põhitekst:\n\n31-aastane Johnson oli enne viimast võistluspäeva iirlasest Shane Lowry'st nelja löögiga maas, kuid läbis viimase päeva 69 löögiga ning sellest piisas võiduks, kuna Lowry ebaõnnestus täielikult, kui kasutas koguni 76 lööki.\n\nJohnsoni tulemus oleks olnud isegi ühe löögi võrra parem, kui kohtunikud poleks talle määranud kaheldavat karistust väidetava palli liigutamise eest.\n\nJohnson lõpetas turniiri koondskooriga -4, teist kohta jäid jagama ameeriklased Jim Furyk, Scott Piercy ning iirlane Lowry, kes lõpetasid saldoga -1. Täpselt pari said nelja päeva peale kirja hispaanlane Sergio Garcia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi golfar Branden Grace.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Oakmont'i golfiväljakutel lõppenud US Openil teenis oma karjääri esimese suurturniiri võidu ameeriklane Dustin Johnson, kes tõusis viimasel võistluspäeval vaatamata palju kõmu tekitanud karistusele võitjaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKosmoseolenditega kohtume tõenäoliselt 1500 aasta jooksul\n\n## Põhitekst:\n\nSeda küsimust on nimetatud ka Fermi paradoksiks ja sõnastatud ka üsna lühidalt – kus nad on kõik. Paar ameerika teadusmeest Cornelli ülikoolist pakuvad nüüd oma vastuse ja toovad selleks mängu veel ühe tähtsa tõdemuse, nn keskpärasusprintsiibi, mis on tagasiviidav Copernicuse väitele, et maakera pole universumi keskpunkt ja mis hõlmab ka asjaolusid, et ei meie Päike ega Linnutee ole tähtede ja galaktikate seas mitte midagi erilist.\n\nAstronoomiaüliõpilane Even Solomonides ja tema õppejõud Yervant Terzian tulid eelmisel nädalal San Diegos toimunud Ameerika Astronoomi Ühingu konverentsil välja mõttega, et kosmoseolenditel ei ole olnud veel piisavalt aega, et meid veel märgata.\n\nInimkond on küll saatnud varsti ilmaruumi sadakond aastat raadio- ja hiljem ka teleprogramme, mis on praeguseks jõudnud umbes 8500 tähe ja arvatavasti umbes 3500 Maa-sarnase planeedi juurde, kus elutsevad kõrgtsivilisatsioonid on võinud neid küll põhimõtteliselt juba registreerida, aga Solomonides ja Terzian väidavad, et kui need olendid ka aktiivselt seeseuguseid signaale otsivadki, pole neil olnud mingit erilist põhjust keskenduda just Päikese või Maa peale, sest nagu keskpärasusprintsiip osutab – meie juures ei ole midagi erilist, mis peaks nende tähelepanu just siia tõmbama.\n\nSolomonides ja Terzian pakuvad aga välja, et umbes 1500 aasta pärast on tõenäosus, et võõraste tsivilisatsioonidega on kontakt loodud, juba täiesti arvestatav. Selleks ajaks on meie raadio- ja telesaated jõudnud umbes poolte Linnutee planeetide juurde.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üks igipõline küsimus on see, et kui meie maailmaruumis on nii palju tähti ja planeete ning kui neil planeetidel on võiks ju justkui olla ka väga palju elusolendeid ja rohkesti ka mõistusega olendeid, kellest üsna paljudki võiksid olla tsivilisatsiooni arengutasemelt meist kaugele ette jõudnud, siis miks ikkagi ei ole me ikkagi seniajani neist ühegagi ühendust saanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHannes Soomer valitses Misano ringrajal peetud Euroopa noorte karikasarja etappi\n\n## Põhitekst:\n\nKvalifikatsioonivõidule järgnes ka võit pühapäevases võistlussõidus, mis tõstis Eesti võidusõitja punktitabelis teisele kohale. Nelja etapi järel on tema ees kümne punktiga vaid hispaanlane Mika Perez (81) ja Hannesele (71) järgneb Paolo Grassia (55).\n\n“Terve nädalavahetus läks plaanipäraselt,“ arvas Hannes pärast võistlust. “Tulime Misano ringrajale hea tundega ja saime treeningutel kindlust juurde. Seda ei suutnud rikkuda ka kerge kukkumine teisel vabatreeningul – ratta seaded olid suurepärased ja mõistsin kiiresti, et saan võidu nimel sõita.“\n\nPühapäevasele võistlussõidule startis Hannes parimalt stardikohalt, ent esimeste kurvide rüsinas möödusid temast kolm konkurenti – mis juhtus? “Tegin vale käiguvahetusega oma elu keerulisemaks,“ muheles võidumees. “Järgneva paari ringi jooksul otsisin sobivaid rünnakumomente ja sain liidrikoha tagasi. Seejärel õnnestus mul konkurentidega väike vahe sisse sõita ja seda sõidu lõpuni säilitada, kuigi Mika Perez ei andnud mulle hõlpu. Võit Misanos on minu jaoks eriti magus, sest see on raske ja keeruline ringrada, mis nõuab palju õppimist. Mul on võidu üle väga hea meel, võiks isegi öelda, et mul õnnestus võtta revanš eelmisel etapil Donington Park’s juhtunu eest – seal tuli mul õnnetuse vältimiseks rajalt maha sõita, mistõttu jäi kindlana tundunud võit võtmata.“\n\nNoorte karikasarja sõitudes ei tule midagi lihtsalt kätte ja nii ilmestasid tänastki sõitu vihane heitlus ja mitmed kukkumised, kus kurvi sisenedes ei mahtunud üheskoos enam rajale prantslane Dorian Laville ja itaallane Giuseppe de Gruttola. Hannes Soomeri järel saavutas teise koha viimaselt stardikohalt ette sõitnud Mika Perez ning kolmandale kohale tuli Ungari võidusõitja Richard Bodis. Noorte karikasarja järgmine etapp toimub septembri, kui sõidetakse Saksamaal Lausitzringil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalavahetusel sõideti Misano ringrajal noorte karikasarja European Junior Cup neljas etapp, mis kulges sarnaselt Asseni etapile algusest lõpuni Hannes Soomeri dikteerimisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNortali aktsionärid ostsid ettevõtte investeerimis- ja pensionifondidelt välja\n\n## Põhitekst:\n\nNortali juhatuse esimees Priit Alamäe ütles, et kuue aasta eest jõuti punkti, kus vajati oma kasvu- ja laienemispotentsiaali realiseerimiseks investeeringuid ning nüüd on nende lisaressursside kasutamisega kasvatanud ettevõtte müügitulu kolmekordseks.\n\nTehingute kombineeritud väärtus on 15 miljonit eurot ning põhineb ettevõtte hetkeväärtusel, milleks on hinnatud 30 miljonit eurot. LHV pensionifondid ostsid osaluse Nortalis 2012. aasta novembris ning Enterprise Investors EVF I investeerimisfond kaks aastat varem.\n\nMõlema fondi jaoks on investeering olnud kõrge tasuvusega. \"Nortal teenis Eesti tulevastele pensionäridele LHV fondides nelja aastaga 69-protsendilist kasumit. Saame olla uhked, et meie 16-aastase ajaloo jooksul on kõik investorid Nortalisse paigutatud rahalt teeninud soliidset kasumit,\" märkis Alamäe.\n\nLHV pensionifondide fondijuht Andres Viisemann ütles, et perioodi jooksul, mil LHV pensionifondid osalesid Nortali aktsionäride ringis, tegi ettevõte läbi tubli arengu ning see väljendus ka investeeringu tootluses.\n\n\"LHV pensionifondide roll ettevõtte arengu finantseerimisel ei ole selle tehinguga siiski lõppenud. LHV pensionifondid jäävad ettevõtte tegevust toetama võlakirjainvestoritena. Ma loodan, et ettevõtte töötajate suurem roll ettevõtte aktsionäridena annab Nortali tegevusele täiendava impulsi,\" märkis Viisemann.\n\nTehingut rahastati omavahenditest ja finantsvõimendusega. Nortali juhtkonna juriidiline nõustaja tehingus oli advokaadibüroo Derling.\n\nEttevõte kulub nüüd Nortal Group Holding AS-i kaudu otse või läbi investeerimisvahendite 34-le töötajale, kellest 10 on uued aktsionärid.\n\nSel aastal jätkab Nortal investeerimist terviklike kontseptsioonide (Nortal Concepts) arendamisesse, et pakkuda klientidele täisteenust, mis hõlmab lisaks tarkvaraarendusele kõike alates strateegia loomisest, protsessi ümberkujundamisest kuni tehnoloogia muutmise, juurutamise ja muutuste juhtimiseni. Nortal pakub teenuseid nii valitsus- ja tervishoiuorganisatsioonidele kui ka eraettevõtetele tootmis-, energia-, logistika-, telekommunikatsiooni- ja finantssektorites.\n\nNortali käive 2015. aastal oli 45 miljonit eurot. Ettevõttes töötab 550 spetsialisti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nortali aktsionärid ostsid Enterprise Investors investeerimisfondilt ja LHV pensionifondidelt tagasi 50 protsenti grupi aktsiatest, omandades ettevõttes taas täisosaluse, aktsionäride ringi kuulub 34 ettevõtte töötajat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEile sai liiklusõnnetustes viga kuus inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKella 15 juhtus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Kadrina vallas Tallinna-Narva maantee 75. kilomeetril, kus 42-aastane Leena sõitis Volkswagen Jettaga sirgel teelõigul teelt välja ja paiskus üle katuse. Kiirabi toimetas autos olnud 84-aastase Vladimiri ja 93-aastase Aino Rakvere haiglasse.\n\nKella 19 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Luunja vallas Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee 6. kilomeetril, kus 33-aastane Indrek sõitis mootorrattaga Suzuki GSX 600F teelt välja. Kiirabi toimetas mehe Tartu ülikooli kliinikumi. Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.\n\nKell 22.22 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maantee ja Mustakivi tee ristmiku lähedal, kus 43-aastase Aleksandri juhitud liinibussis Scania kukkus reisija, 82-aastane naine. Kiirabi toimetas naise Ida-Tallinna keskhaiglasse kontrolli. Politsei palub õnnetust näinud inimestel helistada telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected].\n\nKell 22.48 juhtus liiklusõnnetus Valga maakonnas Puka vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 189. kilomeetril, kus 21-aastase Ilja juhitud mootorrattale Honda Hornet jooksis ette põder. Kokkupõrke vältimiseks juht pidurdas, kuid paiskus külili. Kiirabi toimetas mootorratturi ja mootorrattal kaasreisijana olnud 21-aastase mehe Valga haiglasse kontrolli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile juhtus üle Eesti neli liiklusõnnetust, milles sai viga kokku kuus inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti erakondade liikmete keskmine vanus kasvab\n\n## Põhitekst:\n\nEKRE liikmete keskmine vanus on 56, Keskerakonnas 54, Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas (SDE) 52, Vabaerakonnas 51, Isamaa ja Res Publica Liidus (IRL) 45 ja Reformierakonnas 41 aastat, kirjutab http://www.postimees.ee/\n\nParlamendivälistest erakondadest on Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu liikmete keskmine vanus 66, Eestimaa Ühendatud Vasakparteis 57, erakonnas Kristlikud Demokraadid 56, erakonnas Eestimaa Rohelised 51, Eesti Iseseisvusparteis 43 ja Rahva Ühtsuse Erakonnas 42 aastat.\n\nVõrreldes 2009. aastaga on tõusnud kõigi parteide liikmete keskmine vanus ning kõige rohkem ehk keskmiselt kuus aastat on kasvanud keskmine vanus roheliste erakonnas, seejärel ligi neli aastat IRL-is ja siis kolme aasta Reformierakonnas ja seejärel tulevad Keskerakond, SDE ja EKRE.\n\nLähiaastatel ei muutu liikmeskonna vananemine veel ohuks, küll aga 10-15 aasta perspektiivis, sest 1990. aastatel erakondadega liitunute põlvkond hakkab paratamatult kahanema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti erakondade liikmete keskmine vanus kasvab ja riigikogus esindatud erakondadest on liikmete keskmine vanus kõrgeim Eesti Konservatiivses Rahvaerakonnas (EKRE) ja madalaim Reformierakonnas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik plaanib üleminekut kesksele riiginõuete haldamisele\n\n## Põhitekst:\n\nEttepanekud selleks esitatakse valitusele otsustamiseks 2017. aasta kevadeks, teatas ERR.ee-le rahandusministeerium.\n\nRiiginõuete konsolideerimine puudutab kõiki riigi poolt kehtestatud, määratud ning tasumisele kuuluvaid rahalisi kohustusi, näiteks nagu maksud, riigilõivud, trahvid, õppelaenuvõlad ja sunnirahanõuded.\n\nTäna tegelevad nõuete haldamisega mitmed erinevad asutused, näiteks maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, keskkonnainspektsioon ja Riigi Tugiteenuste Keskus.\n\n\"Riiginõuete konsolideerimisega viiakse nii vabatahtlik kui ka sunniviisiline riiginõuete sissenõudmine ühtsetele alustele, et lõpetada senine killustatus ja topelttöö ning lihtsustada ja kiirendada asjaajamist ning suurendada efektiivsust nõuete edukal sissenõudmisel. Lisaks annab konsolideerimine olulise ja tervikliku info, millised on isikute tasumata kogunõuded riigi ees,\" ütles riigihalduse minister Arto Aas.\n\nNõude arvestusse kandmine, andmete kvaliteedi ja õigsuse tagamine jääb ka pärast nõuete konsolideerimist nõuet haldava asutuse kohustuseks.\n\nRiiginõuete maht kogu riigis ilma maksunõueteta on aastas ligikaudu 194 miljonit eurot, millest suurema osa ehk 96 miljonit eurot moodustavad maa järelmaksu nõuded, 33 miljonit kohtuotsustest, trahvidest ja kohtute riigilõivudest tulenevad nõuded, 25 miljonit maanteeameti riigilõivunõuded ning 24 miljonit politsei trahvid ja riigilõivud ning ülejäänud riigiasutuste nõuded kokku moodustavad 16 miljonit eurot.\n\nRahandusministeerium moodustab projekti elluviimiseks töögrupi, kuhu kutsutakse erinevate asutuste esindajad, kuid ka teised huvigrupid, kellel puutumust riiginõuetega. Projekti detailine tegevuskava koostatakse projekti töörühma poolt hiljemalt tänavu septembriks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeeriumi eestvedamisel alustab tööd riiginõuete konsolideerimise töögrupp, mille eesmärk on analüüsida ja välja töötada ühtne mudel üleminekuks riiginõuete kesksele sissenõudmisele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | LeBron James vedas Cavaliersi NBA tiitlivõiduni, Warriorsi hooaeg sai ajaloolise lõpu\n\n## Põhitekst:\n\nOracle Arenal, kus Warriors kogu hooaja jooksul oli kaotanud vaid neljal korral, vedas Clevelandi meeskonna võiduni finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud LeBron James, kes kogus kolmikduubli 27 punkti, 11 lauapalli ja 11 korvisöötu.\n\n31-aastase Jamesi jaoks oli tiitlivõit väga emotsionaalne, sest mees on Clevelandi piirkonnast pärit ning tema suhe klubi fännidega on olnud väga mitmepalgeline, kuna vahepeal käis ta suure kära saatel neli aastat esindamas Miami Heati, kus võitis ka kaks NBA meistritiitlit.\n\nTagasi Clevelandi tulles lubas James fännidele, et toob linnale lõpuks NBA tiitli ning pärast võidukat finaalmängu sõnaski James fännidele: \"Cleveland, see tiitel on teile.\"\n\nKyrie Irving panustas võitjate poolel 26 punkti ja 6 lauapalli, J.R. Smith kogus 12 silma ja Kevin Love 9 punkti ja 14 lauapalli.\n\nKaotajate poolel hiilgas Draymond Green 32 punkti, 15 lauapalli ja 9 korvisööduga. Warriorsi kuulus tagapaar Stephen Curry ja Klay Thompson jäi aga kahvatuks, kui Curry tabas kolmeseid 4/14 ja sai kirja 17 punkti ja Thompson 2/10 ja kogus 14 silma.\n\nCavaliersi meeskonna jaoks oli see klubi ajaloo esimeseks meistritiitliks ning Clevelandi linna jaoks lõppes sellega koguni 52 aastat kestnud põud, mille jooksul ei suudetud ühtegi suuremat USA sporditrofeed võita.\n\nNBA play-off ’id 2016:\n\nIdakonverents\n1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0\n2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 4:3\n3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 4:3\n4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2\n1-Cleveland Cavaliers - 4-Atlanta Hawks 4:0\n2- Toronto Raptors - 3-Miami Heat 4:3\n1-Cleveland Cavaliers - 2-Toronto Raptors 4:2\nLäänekonverents\n1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1\n2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0\n3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1\n4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4\n1-Golden State Warriors - 5-Portland Trail Blazers 4:1\n2-San Antonio Spurs - 3-Oklahoma City Thunder 2:4\n1-Golden State Warriors - 3-Oklahoma City Thunder 4:3\nFINAALSEERIA\nGolden State Warriors – Cleveland Cavaliers 3:4\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavusel NBA põhiturniiril rekordilised 73 võitu ja vaid 9 kaotust kogunud Golden State Warriors lõpetas hooaja rekordilise kokkukukkumisega, kui seitsmendas finaalmängus jäädi koduplatsil 89:93 alla Cleveland Cavaliersile. Sellega sai Warriorsist esimene meeskond ajaloos, kes finaalseerias suutnud 3:1 eduseisu maha mängida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEluaseme hinnaindeks tõusis esimeses kvartalis aastaga kaks protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nEelmise kvartaliga võrreldes langesid korterite hinnad 0,2 protsenti ning majade hinnad jäid samale tasemele, teatas statistikaamet.\n\nVõrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga langesid korterite hinnad Tallinnas 1,5 protsenti ning tõusid Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 1,8 protsenti ja ülejäänud Eestis 3,2 protsenti.\n\nEelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 3,1 protsenti ja majade hinnad langenud 0,5 protsenti. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes jäid Tallinna korterite hinnad samale tasemele, kuid hinnad tõusid Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 9,9 protsenti ning ülejäänud Eestis 6,8 protsenti.\n\nViimati jäi eluaseme hinnaindeksi aastamuutus alla kahe protsendi 2010. aasta esimeses kvartalis, mil see langes 5,5 protsenti.\n\nEluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade kohta.\n\nOmaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks langes tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 1,1 protsenti ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 3,5 protsenti.\n\nOmaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eluaseme hinnaindeks langes tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 0,1 protsenti ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga kasvas kaks protsenti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTööstustoodangu tootjahinnad langesid mais aastaga 1,8 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nTootjahinnaindeksit mõjutas mais eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade langus elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises, samuti hindade tõus kütteõlide ja toiduainete tootmises, teatas statistikaamet.\n\nEelmise aasta maiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kütteõlide, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises ja mäetööstuses.\n\nEkspordihinnaindeks kasvas tänavu mais võrreldes aprilliga 0,1 protsenti ja võrreldes mullu maiga langes kolm protsenti. Eelmise kuuga võrreldes tõusid mais keskmisest enam naftasaaduste, turbatoodete ja ehitusmaterjalide hinnad, samas langesid elektrienergia, plasttoodete ning elektroonikaseadmete hinnad.\n\nImpordihinnaindeks kasvas tänavu mais võrreldes aprilliga 0,9 protsenti ja võrreldes mullu maiga langes 5,1 protsenti. Eelmise kuuga võrreldes tõusid mais keskmisest enam naftasaaduste, keemiatoodete ning metallide hinnad, samas langesid põllumajandussaaduste, elektrienergia ja nahktoodete hinnad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes mais võrreldes aprilliga 0,2 protsenti ja võrreldes eelmise aasta maiga 1,8 protsenti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOslo raekojas avatakse Eesti mõisakoolide näitus\n\n## Põhitekst:\n\nEesti arhitektuurimuuseumi ja kultuuriministeeriumi koostöös valminud ning Norra muinsuskaitseameti abiga huvilisteni jõudev näitus jutustab loo Eesti mõisakoolide tekkimisest 1919. aasta maareformi tulemusena kuni tänapäevani ning kultuuripärandi mõjust inimestele. Pille Epneri kureeritav näitus jääb avatuks 2. juulini.\n\nKultuuriministeeriumi mõisakoolide programmi juhi Riin Alatalu sõnul on ministeeriumi eestvedamisel ellu viidud Euroopa majanduspiirkonna mõisakoolide programm hea näide sellest, kuidas kultuuripärandi korrastamine loob uusi väärtusi nii kultuuri-, haridus-, regionaal- kui ka sotsiaalvaldkonnas. \"Mõisakoolid väärtustavad Eesti kooli, tugevdavad piirkondade identiteeti, toetavad elu maal ja loovad uusi töökohti,\" selgitas Alatalu. \"Norra muinsuskaitseamet valis meie näituse jaoks Norra ühe uhkeima ja esinduslikuma hoone, mis näitab, et meie programmi partner on meie tööga rahul. Oleme rõõmsad, et saame nii kena ja ülevaatliku näitusega anda Norra rahvale sõna otseses mõttes aru oma tööst,\" ütles Alatalu.\n\n\"Meie vaatevinklist on mõisakoolide programm olnud väga edukas ja me viitame tihti sellele programmile kui parimale näitele, kuidas taaskasutada ja restaureerida vanu hooneid,\" ütles Norra Muinsuskaitseameti esindaja Noelle Dahl-Poppe. \"Kultuuripärandi säilitamine on ka Norras väga oluline ja hoolimata sellest, et Eesti ja Norra ehitiste tüübid on erinevad, oleme me teineteiselt palju õppinud. Eesti ja Norra sidemed on mõisakoolide programmi käigus oluliselt tugevnenud ja ma loodan, et meie koostöö jätkub ka edaspidi,\" lisas Dahl-Poppe.\n\nEestis on säilinud ligi 500 mõisa peahoonet, millest 69 tegutseb kool. Alates 2000. aastate algusest on Eesti riigi, Norra finantsmehhanismi ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi abiga toetatud kümnete mõisakoolide restaureerimis- ja ehitustöid ning arendustegevusi kokku rohkem kui 18 miljoni euroga. Loe lähemalt mõisakoolide kohta mõisakoolide kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna avatakse Norras Oslo raekoja galeriis Eesti mõisakoolide näitus \"Mõisast kooliks. Eesti mõisakoolid\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRooma sai esimese naislinnapea\n\n## Põhitekst:\n\nOpositsioonilise Viie Tähe Liikumise (MS5) kandidaat Raggi kogus valimiste teises voorus kaks kolmandikku häältest.\n\n37-aastane advokaat Raggi kasutas oma kampaanias edukalt ära rahulolematust Roomat raputanud korruptsiooniskandaalidega.\n\nRaggi lubas oma võidukõnes olla kõigi roomlaste linnapea ja tuua linna institutsioonidesse seaduslikkuse ja läbipaistvuse.\n\nSenitundmatust Raggist on saanud mõne kampaaniakuuga Itaalia politiika tuntuim nägu ja koomik Beppe Grillo loodud populistliku erakonna tõusev täht.\n\nRooma on olnud valitud juhita alates mullu oktoobrist, kui vasaktsentristliku PD liige Ignazio Marino oli sunnitud kulutusteskandaali tõttu tagasi astuma.\n\nÜhes sellega on hakanud kahanema ka peaminister Renzi toetus ja Raggi edu Roomas võib kujundada ümber jõujooned 2018. aasta üldvalimisteks.\n\nLinnapeavalimiste teine voor peeti ka Milanos, Napolis, Torinos ja Bolognas.\n\nViie Tähe Liikumine tõusis võimule ka Torinos, kus meeriks valiti samuti naine, 31-aastane Chiara Appendino, kes edestas senist paremäärmuslikku Põhjaliigasse kuuluvat linnapead.\n\nLohutuseks Renzile oli Milano, kus 51-protsendise toetuse kogus maailmanäituse Expo direktor Giuseppe Sala. Oodatud edu saatis PD-d Torinos ja Bolognas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rooma linnapeaks valiti pühapäeval populist Virginia Raggi, kes edestas peaminister Matteo Renzi Demokraatliku Partei (PD) kandidaati Roberto Giachettit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik ettevõtete kriitikat pälvinud aktsiisitõusu tühistada ei plaani\n\n## Põhitekst:\n\nVastupidiselt piirilinnast Valkast odavat alkoholi ostvate eestlaste igapäevasele kogemusele tõestab peaministri nõunik majanduse ja rahanduse valdkonnas Martin Lindpere statistika abil, et alkoholi hinnatasemes pole Eesti ja Läti vahel suuri kääre.\n\n\"Äsja oli meil aktsiisimäärade tõus ja ettevõtted kogusid suuri varusid. Nüüd ettevõtted realiseerivad neid varusid, mistõttu saabus selline sageli muutuvate andmetega periood, kus järeldusi on raske teha. Praegu olemasolevad andmed ei kinnita tarbimises märkimisväärset käitumuslikku muutust,\" rääkis ta.\n\nAktsiisipoliitika muutmiseks Lindpere hetkel põhjust ei näe. \"Peaksime nägema mingisuguseid olulisi käitumuslikke muutusi. Praeguste andmete põhjal oleks sellist muutust kinnitada väga raske. Selle teemaga tegelevad ametnikud nii rahandusministeeriumis kui ka maksu- ja tolliametis ning olukorda analüüsitakse pidevalt,\" rääkis ta.\n\n\"Eesti alkohoolsete jookide hinnatase võrreldes Euroopa Liidu keskmisega oli 2015. aastal 104 protsenti, Läti tase oli 106 protsenti. See tähendab, et eelmise aasta keskmisena oli alkohoolsete jookide hinnatase Lätis kõrgem kui Eestis,\" märkis nõunik. Piiriäärsest kaubandusest rääkides tuleks Lindpere sõnul vaadata ka seda pilti, kui võtta nii aktsiisi- kui ka käibemaksu toote müügihinnast maha.\n\nEestis on Lindpere sõnul 2700 kanget alkoholi müüvat kauplust. \"Läti puhul räägime mõnest piiriäärsest kauplusest. Ma ei usu, et need paar lõunanaabrite poodi suudavad meid palju mõjutada. See on fakt, et nad mõjutavad piiri ääres olevaid kauplusi, kuid nad ei suuda endale haarata 10–20 protsendi suurust turuosa kogu Eestist.\"\n\nAlkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil aga nimetas mitu lisakulu, mida Eesti ettevõtted piiriäärsete kauplustega võrreldes kandma peavad. Esiteks turundus ja brändimine, millelt Läti piiripood saab paralleelkaubanduse kaudu säästa.\n\nTeise põhjusena nimetas ta jaekaubanduse kulusid ostukeskkonnale. \"Piiripoodide minimalistlikud müügitingimused ei ole võrreldavadki kapitalimahukate investeeringutega, mida on pidanud tegema siinsed kaubandusketid kultuurse ja tänapäevase ostukeskkonna loomiseks,\" sõnas Peil.\n\nKolmandaks nimetas ta Eesti kõrgemat palgataset ja märkis, et kõik juurdehindlused arvutatakse kumulatiivselt otsa maksudega hinnale. \"Seega maksud, aktsiis ja nii aktsiisile kui ka ülejäänud hinnakomponendile lisanduv käibemaks mõjutavad lõpphinda eriti suurel määral,\" lisas Peil.\n\nPiiritaguse Alko1000 poeketi Läti haru juhataja Einar Visnapuu on aga teisel arvamusel. \"Ma olen ammu olnud seda meelt ja võin selle nüüd ka välja öelda. Tegelik vahe ei ole aktsiisis, selles pole üldse probleem. Probleem on kauplejate ahnuses. Ei ole mõtet nii uhkelt neid asju üles ehitada,\" lausus Visnapuu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi alkoholitootjad ja ettevõtted on aktsiisitõuse tugevalt kritiseerinud, ei näe valitsus põhjust aktsiisitõusu tühistamiseks, kirjutavad nii Eesti Päevaleht kui Postimees.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: inimesed eelistavad presidendina näha Kaljuranda\n\n## Põhitekst:\n\nPostimehe tellitud ja uuringufirma TNS Emori korraldatud küsitluse kohaselt toetas Kaljuranda juunis veerand vastanuist.\n\nKaljuranna järel on 14 protsendiga altkäemaksu kahtlustuse saanud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kolmandat ja neljandat kohta jagavad 11 protsendiga Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) presidendikandidaat Allar Jõks ning Reformierakonna auesimees Siim Kallas, viiendal kohal on kuue protsendiga Indrek Tarand.\n\nKüsitlus korraldati 7.-14. juunini ja selles osales 1345 vastajat vanuses 15-74.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuringu kohaselt näevad Eesti inimesed presidendina jätkuvalt praegust välisministrit Marina Kaljuranda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia peaminister lubab korraldada referendumi homoabielude üle\n\n## Põhitekst:\n\nAustraalias peetakse 2. juulil valimised ning viimased arvamusküsitlused näitavad valitseva liberaalide ja rahvuslaste koalitsiooni ja opositsioonilise Tööpartei pea võrdset toetust.\n\nTurnbull, kes on tuntud toetuse poolest homoabieludele, pooldab küsimuses parlamendihääletuse asemel referendumit.\n\nSelles küsimuses referendumit vastustav Tööpartei on viimasel ajal oma positsiooni karmistanud. Analüütikute sõnul on tegemist strateegilise sammuga, et pakkuda valimispäeval valijatele selget valikut.\n\nLeiboristid on nimetanud peaministri referendumilubadust \"maksumaksja rahastatud homofoobia platvormiks\".\n\n\"Meil on väga selge poliitika, mis seisneb selles, et iga austraallane saab sel teemal hääletada,\" ütles Turnbull, kes on esimene Sydney gei- ja lesbiparaadil Mardi Gras osalenud Austraalia valitsusjuht.\n\n\"Mõistagi ootan ma edu korral 2. juuli valimistel parlamendilt kiiret heakskiitu referendumile. Seejärel korraldatakse rahvahääletus peatselt pärast parlamendi töö jätkumist augustis,\" lausus peaminister.\n\nTurnbull loodab enda sõnul referendumi toimumist enne aasta lõppu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia peaminister Malcolm Turnbull lubas esmaspäeval korraldada juulikuiste üldvalimiste võidu korral referendumi samasooliste abielu üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRisto Raid võitis napi eduga Tabasalu rattaralli\n\n## Põhitekst:\n\nSee teeb keskmiseks kiiruseks 43,237 km/h. Sama aja said kirja ka Karl Patrick Lauk, Siim Kiskonen (Sportland Bottecchia Team) ja Kristo-Enn Vaga.\n\n38 km pikkusel naiste sõidul said sama aja võitjaks tulnud Kätlin Kukk ning talle järgnenud Mathilde Manuela Nigul ja Aidi Gerde Tuisk. Tabasalu rattarallist võttis kõikide distantside peale kokku osa ligi 300 ratturit.\n\nFilter maanteekarikasarja üldliidrina jätkab Tabasalus kuuenda koha saanud Kristjan Oolo (Peloton) 2044 punktiga, talle järgnevad üldvõitu kaitsev Ivo Suur (Veloplus Torq ProTeam) 1997 ja Viljar Kuljus (Rein Taaramäe Rattaklubi) 1978 silmaga.\n\nFilter maanteekarikasarja 5. etapp, Haapsalu 16. Rattaralli toimub 9. juulil. Järgmisel nädalal korraldab Aerobike Cycling Agency Jüris ja Kiilis Eesti meistrivõistlusi maanteesõidus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filter maanteekarikasarja neljanda etapi, 103 km pikkuse Tabasalu 6. rattaralli põhidistantsi võitis Risto Raid, kes läbis vahemaa ajaga 2:22.56.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo: Eesti teadlased tutvustasid värskeid koroonauuringuid\n\n## Põhitekst:\n\nPalju enamat kui lihtsalt viirus: pandeemia sotsiaal-majanduslik mõju\nTeemajuhid on Sten Torpan ja Raul Eamets\n\n8.55 Sissejuhatav ettekanne. Milline on ühiskonna ootus ülikoolile?\nSiim Sikkut, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler\n\n9.10 Stressiga toimetulek eriolukorras ja mõju vaimsele tervisele\nKirsti Akkermann, kliinilise psühholoogia dotsent\n\nTeadusvideo. Laste vaimset tervist toetav telefonirakendus\nKadri Haljas, Triumf Health'i asutaja ja tegevjuht\n\nTeadusvideo. Kiriklik hingehoid eriolukorras\nKaido Soom, praktilise usuteaduse lektor\nOlga Schihalejev, religioonipedagoogika dotsent\n\n9.30 Eriolukorra argikogemus: hoiakud ja toimetulekustrateegiad\nLeena Kurvet-Käosaar, kultuuriteooria dotsent\n\n9.45 Sotsiaalhoolekande asutuste ja klientide kerksus pandeemia ajal\nKristi Nero, analüütik\n\n10.00 Koroonaviiruse sotsiaalmajanduslikud mõjud Eestis ning rakendatud kriisimeetmete tõhusus\nRaul Eamets, makroökonoomika professor\n\n10.15 Ettevõtetele suunatud koroonaviiruse kriisimeetmete mõju hindamise võimalused avaandmete põhjal\nAndres Võrk, analüütik\n\n10.30 Responding to the Pandemic: Resilience and Responsibility across Europe (ResPand)/ Euroopa riikide paindlikkus ja vastutustunne pandeemiale reageerides\nAndrey Makarychev, külalisprofessor\n\nTeadusvideo. Interaktiivne õpiprogramm Häirekeskusele\nTiit Hennoste, eesti keele vanemteadur\n\n10.45 Sirutuspaus\n\n11.05 Kirjakastid ja kõnepostid kolme katku vahel. Koroonaviirusest ajendatud andmepüügi juhtumid rahvusvahelises meedias\nAndra Siibak, meediauuringute professor\n\n11.20 Kriisist uue normaalsuseni: koroonaviiruse meediakajastused\nRaili Marling, anglistika professor\n\nTeadusvideo. Õppijakogemus eriolukorras\nMargus Pedaste, haridustehnoloogia professor\n\nTeadusvideo. Tartu Ülikooli õppetunnid eriolukorras\nSiim Espenberg, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja\n\n11.35 Aruteluring: Janno Järve, Kati Orru, Siim Sikkut\n\n12.25–13.15 Lõuna restoranis Ülikooli Kohvik\n\nKuidas geeniandmed, suurandmed ja innovatsioon aitavad koroonaviirusega kohaneda?\nTeemajuhid on Mihkel Solvak ja Mait Metspalu\n\n13.15 Sissejuhatav ettekanne. Viirus kui andmeprobleem\nPresident Toomas Hendrik Ilves, Stanfordi Ülikooli külalisteadur\n\n13.30 COVID-19 ja andmeteaduse tööriistad kaose mõistmiseks\nHedi Peterson, bioinformaatika vanemteadur\n\n13.45 Hädaolukorrad ja andmestike kasutamine haavatavate rühmade tuvastamiseks\nKati Orru, kestlikkuse sotsioloogia vanemteadur\n\n14.00 Geeniandmed ning koroonasse haigestumise tõenäosus ja haiguse kulg\nReedik Mägi, bioinformaatika juhtivteadur\n\n14.15 Koroona rasket kulgu põhjustavatest geenidest tõhusate ravimiteni\nLili Milani, epi- ja farmakogenoomika juhtivteadur\n\n14.30 SARS-CoV-2 pöördgeneetika - uued töövahendid ja vaktsiinikandidaadid\nAndres Merits, uurija-professor\n\nTeadusvideo. Patsiendiküsimustik parandab arstiabi kvaliteeti\nKadri Suija, peremeditsiini dotsent\n\n14.45 Sirutuspaus\n\n15.05 Mobiilpositsioneerimise andmete kasutamine koroonaviiruse leviku uurimisel\nAnto Aasa, inimgeograafia vanemteadur\n\n15.20 Lukku pandud maailma mõju Eesti õhukvaliteedile\nHeikki Junninen, keskkonnafüüsika professor\n\nTeadusvideo. Liikurrobotid haiglatesse\nKarl Kruusamäe, robootika dotsent\nArun Kumar Singh, koostöörobootika dotsent\n\n15.35 Aruteluring: Toomas Hendrik Ilves, Tiit Tammaru, Tõnu Esko, Jaak Vilo\n\n16.15 Kokkuvõte. Kristjan Vassil\n\nVaata neljapäevast ülekannet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval ja reedel toimus konverents \"Arukas kohanemine koroonaviirusega\", kus enam kui 50 teadlast kõigist Tartu ülikooli teadusvaldkondadest andsid ülevaate, mida on aasta jooksul viiruse kohta teada saanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHein sai teistkordselt pingile ja Arsenal kindlustas edasipääsu\n\n## Põhitekst:\n\nEsimest korda juhtus see pea kuu aega tagasi Euroopa liiga mängus kodus Iirimaa klubiga Dundalk (võit 3:0) ja neljapäeval kordus asjaolu samuti Euroopa liiga kohtumises võõrsil Moldega.\n\nArsenal saavutas Norras 3:0 võidu ja tagas alagrupist edasipääsu. Väravad lõid Nicolas Pepe (50. minutil), Reiss Nelson (55.) ja Folarin Balogun (83.).\n\n18-aastane Hein oli koos Matt Maceyga üks kahest Arsenali varuväravavahist, platsil toimetas islandlane Runar Alex Runarsson. Põhipuurilukk Bernd Leno koosseisus ei olnud.\n\nArsenal on nüüd võitnud Euroopa liiga B-grupis kõik neli mängu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise väravavaht Karl Jakob Hein pääses teist korda karjääri jooksul Londoni Arsenali põhimeeskonna varumeestepingile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPatraili klubi muljetavaldav hoog jätkub\n\n## Põhitekst:\n\nRhein-Neckar haaras ohjad kohe mängu alguses, minnes juhtima 4:0 ja 7:1 ja hoides pidevalt seitsme-kaheksaväravalist eduseisu.\n\nMängu lõpupoole kasvatas Rhein-Neckar edu kümnele väravale (esmakordselt seisuks 30:20) ja jätkas samas vaimus lõpuvileni.\n\nPatrail viskas oma mõlemad väravad avapoolajal. Rhein-Neckari resultatiivseim oli koguni üheksa tabamusega Uwe Gensheimer.\n\nRhein-Neckar on nüüd kõikide sarjade peale võitnud viimasest 11 matšist kümme, sealjuures seitse kohtumist järjest.\n\nLiigatabelis hoitakse 16 punktiga esikohta, järgnevad Kiel 14, Stuttgart 13, Flensburg-Handewitt ja Göppingen 12 silmaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti käsipallikoondislase Mait Patraili koduklubi Rhein-Neckari Löwen alistas Saksamaa kõrgliiga kümnendas voorus kodus HSG Wetzlari 37:24.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPublik laskesuusa MK-etapile siiski ei saa\n\n## Põhitekst:\n\nKui algselt oli Põhja-Soome oodata mitu tuhat pealtvaatajat, siis korraldajad võtsid kuulda Soome võimude ja terviseameti soovituse ning otsustasid inimesi raja äärde mitte lubada.\n\nKontiolahtis sõidetakse laupäeval meeste ja naiste tavadistantsid ning pühapäeval meeste ja naiste sprindid. Järgmisel nädalal on kavas uuesti sprindid ja jälitussõidud.\n\nLaskesuusatamist saab jälgida ETV ja ERR-i spordiportaali vahendusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalavahetusel algavad laskesuusatamise maailma karikavõistlused Kontiolahtis peetakse vastupidiselt esialgsele plaanile siiski publikuta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti rühmkava koondis hoiab EM-il kolmandat kohta\n\n## Põhitekst:\n\nSama punktisumma kogunud võõrustajamaa Ukraina koondis jäi madalama tehnilise soorituse hinde tõttu neljandale kohale. Esikohta hoiab 34,600 punktiga Aserbaidžaani koondis, teisel kohal on Iisrael (34,100 punkti).\n\nRühmkava koondis koosseisus Laurabell Kabrits, Evelin Naptal, Arina Okamanchuk, Carmely Reiska ja Alina Vesselova jätkab võistlemist reedel, mil pärast kolme rõnga ning kahe kurikapaari kava sooritust selgitatakse välja rühmkava mitmevõistluse Euroopa meistrid.\n\nEesti juunioriklassi võimlejad Erika Dokutšajeva ja EM-i üks noorim osaleja, 13-aastane Anette Vaher tegid samuti tublid sooritused. Dokutšajeva pallikava (20,075 punkti) tagas Eestile koha laupäevases finaalvõistluses (kvalifikatsioonis kümnes koht), Vaher jäi kahjuks oma hüpitsakavaga (18,300 punkti ja 14. koht) esimesena finaali ukse taha ning on hetkel esimene reservvõimleja.\n\nPallikavas saavutas Vaher 17,550 punktiga 18. koha, ebaõnnestunud hüpitsakavaga (15,700 punkti) sai Dokutšajeva 22. koha.\n\nReedel ootavad juuniore ees kurika- ning lindikavad, mille järel on selgunud kõik laupäevased finalistid.\n\nEesti koondise koosseisu kuulub ka kogenud Viktoria Bogdanova, kes astub võitlustulle pühapäeval toimuval mitmevõistlusel.\n\nKiievis toimuvad 36. Euroopa meistrivõistlused pidid esialgu toimuma maikuus, kuid valitseva koroonapandeemia tõttu lükati need hilissügisesse. Kohale on sõitnud 23 riiki - 57 juunioriklassi võimlejat, 26 meistriklassi võimlejat ja kuus rühmkava koondist (kokku 113 võimlejat.\n\nEelmisel EM-il, 2018. aastal, võttis võistlustest osa 40 riiki. Sportlaste sooritusi hindavad 24 kohtunikku üle Euroopa, Eestit on esindamas Natalja Bestšastnaja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval Kiievis alanud iluvõimlemise EM-il hoiab Eesti rühmkava koondis pärast edukat viie palli kava sooritust rekordilise 32,000 punktiga kõrget kolmandat kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna volikogu kiitis heaks Sepa kandidatuuri linna ombudsmani kohale\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on ombudsmani ametikoht Eestis ainulaadne, mida pole üheski teises linnas ega vallas. \"Ombudsmani institutsioon loodi Tallinnas 2011. aastal. Arvestades Tallinna suurust ning elanike arvu, on vajalik sõltumatu eksperdi olemasolu, kes aitab kaasa hea halduse tava järgimisele elanikega suhtlemisel,\" ütles Terik.\n\n\"Tallinna endise linnasekretärina on Toomas Sepal ligi 30-aastane töökogemus nii õigusvaldkonnas kui ka linnaorganisatsiooni tippjuhina. Toomas Sepp on kohaliku omavalitsuse korralduse ala tunnustatud ekspert ning koolitaja,\" lisas linnavolikogu esimees.\n\nToomas Sepp ütles, et Tallinna ombudsmanina kavatseb ta oma tööd teha sõltumatult ning samasuguse pühendumuse ja põhjalikkusega nagu varasemalt Tallinna linnakantselei juhi ametis olles.\n\n\"Kuigi ombudsmani sihtgrupiks on just kodanikud oma muredega, tuleb lahenduste otsimisel teha koostööd erinevate riigi ja ka linna enda ametiasutustega, aga kindlasti ka kodanike esindusorganisatsioonidega. Tundes nii Tallinna linna kui ka Eesti omavalitsussüsteemi toimimist, suudan sõnastada probleemid ja koostöös kõigi osapooltega leida tõstatatud küsimustele võimalikult optimaalsed lahendused,\" selgitas Sepp.\n\nSenine Tallinna ombudsman Jüri Kaljuvee vabastati ametist tema sooviavalduse alusel alates 1. novembrist.\n\nToomas Sepp alustab ombudsmanina tööd järgmise aasta 1. jaanuarist.\n\nTallinna ombudsman on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kelle põhiülesandeks on kontrollida põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtete ning hea halduse tava järgimist linnavalitsuses ja linna asutustes.\n\nOmbudsmani konkursil osales viis inimest, kellest kolm pääses teise vooru. Komisjon valis poolthäälte enamusega ombudsmani kandidaadiks 28 aastat Tallinna linnasekretärina töötanud Toomas Sepa.\n\nSepp lahkus linnasekretäri ametist tänavu 31. augustil, viidates ise, et linnapea Mihhail Kõlvart ei usaldanud teda suuri personalimuutusi ellu viima.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavolikogu kiitis neljapäevasel istungil heaks Toomas Sepa kandidatuuri linna ombudsmani ametikohale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna tuleva aasta eelarve läbis esimese lugemise\n\n## Põhitekst:\n\nLinnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on vaatamata koroonakriisist tingitud keerulisele ajale järgmise aasta eelarve kogumahuks kavandatud 861,5 miljonit eurot, mis on 4,6 protsenti suurem kui selle aasta eelarve. \"Linna peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks, mis on küll pisut vähenenud, kuid kriisi mõjude leevendamiseks võetakse kasutusele varasemast kogutud reserve, investeeringuteks kasutatakse aga osaliselt laenuraha. Eesmärk on tagada linnaelanikele vajalikud teenused, aga ka vajadus igal aastal parandada elukeskkonda,\" ütles Terik.\n\n\"Kui linna tegevuskuludest, mida on kokku 675,6 miljonit eurot, on suurimad valdkonnad haridus, linnatransport ning sotsiaalhoolekanne ja tervishoid, siis investeeringute viis suuremat valdkonda on teed ja tänavad, haridus, heakord, kultuur ja muinsuskaitse ning sotsiaalhoolekanne. Erinevate valdkondade investeeringute kavandamisel lähtutakse linna vajadustest, mis on paika pandud eelarvestrateegias. Teisalt aga võimaldab see ergutada majandust, et pakkuda keerulisel ajal tööd kohalikele ettevõtetele ja inimestele,\" selgitas linnavolikogu esimees.\n\nTallinna linnavolikogu liige Kristen Michal leidis, et järgmise aasta Tallinna eelarves on positiivne põhimõte, et laenuga ei kaeta jooksvaid kulutusi. \"See on hea kontrasti riigi valitsuse poliitikaga, kus kraanist voolab nagu homset ei oleks ja laenu tagasi maksta ei tuleks. Teiseks on positiivne kaasava eelarve teke. Meie ettepanek on see suuremalt ette võtta ning vähema bürokraatiaga teha, selle korraldajad linnaosades ja asumites oleksid inimesed hääletades ja piirkonnast valitud saadikud.\"\n\n\"Meie poolt vaadates vajab eelarve ka mõningaid muutusi. Rohkem tuleb rõhku panna lasteaedade kordategemisele, tuues investeeringud ettepoole ja valgustada pimedad õuealad. Kaotada tuleb lasteaia kohatasu, liikuda jõuliselt edasi uue Tallinna Haigla plaanidega ning tervise hoidmiseks tihendada ühistranspordi väljumisi tippajal. Kulude kärpimiseks tuleb jõuliselt lõikuda miljoneid, mis lähevad linnajuhtide enesereklaamiks, selle eest saab aidata pealinna väikeettevõtjaid,\" lisas Michal.\n\nJärgmise aasta Tallinna eelarves on investeeringute kogumaht 165,6 miljonit eurot, seda on 17 protsenti enam, kui oli käesoleval aastal. Investeeringute katteks kavandatava laenu tegelik vajadus sõltub nii linna tulude laekumisest järgmise aasta kestel, linna likviidsete vahendite jäägist kui ka planeeritud investeeringute elluviimisest.\n\nLinna tulud vähenevad kokku ühe protsendi võrra: väheneb nii üksikisiku tulumaksu tulu, saadavad toetused kui ka maamaksu ja dividenditulu. Linna peamise tuluallika, tulumaksu tulu väiksema laekumise peamiseks põhjuseks on kriisist tingitud tulusaajate arvu vähenemine käesoleval aastal.\n\nKõige suurema osakaaluga linnaeelarve tegevuskuludest on haridusvaldkond, moodustades 41,1 protsenti kuludest ehk kokku 277,3 miljonit eurot. Haridusvaldkonna investeeringud moodustavad 29,2 protsenti linna kogu investeeringute mahust, seda kokku summas 48,4 miljonit eurot. 2021 on kavas renoveerida kolm kooli ja neli lasteaeda, laienduse saab kaks kooli, Nõmme Gümnaasium saab spordihoone.\n\nKultuurivaldkonna investeeringud moodustavad eelarvest 16,8 miljonit eurot ning suurimateks projektideks on Tallinna Linnateatri, Tallinna Loomaaia ja Tallinna Botaanikaaia arendamine. Spordivaldkonna investeeringute maht kasvab kokku 5,6 miljoni euroni, suuremad neist Tallinna Spordihalli tervikrenoveerimine ja Kadrioru staadioni renoveerimistööd.\n\nOlulise osa linnaeelarve kulutustest hõlmab linnatranspordi valdkond, moodustades 14,1 protsenti linna kuludest, seejuures on liiniveokuludeks järgmise aasta eelarves kavandatud 86 miljonit eurot ning linnatranspordi investeeringute maht kasvab 3,7 miljonile eurole. Selle toel soetatakse järgmisel aastal 100 uut gaasibussi ja laiendatakse koolibusside kasutust.\n\nJätkuvalt on olulisel kohal ka teede ja tänavate ning tänavavalgustuse korrashoid, ehitus ja rekonstrueerimine. Selleks otstarbeks on järgmise aasta eelarves kavandatud kokku 35,8 miljonit eurot. Teede ja tänavate valdkonnas on ka suurim investeeringute mahu kasv 30 protsendi võrra, kokku on teede ja tänavate kapitaalremondile ja rekonstrueerimisele kavandatud 53,8 miljonit eurot.\n\nHeakorda investeerib Tallinn uuel aastal 17,1 miljonit eurot, millest enam kui 10 miljonit eurot on plaanitud kokku 15 pargi ja roheala korrastamiseks, rekonstrueerimiseks ja ka rajamiseks. Ligi 33 hektarile planeeritava Tondiraba pargi ehituseks on kavandatud kokku 6 miljonit eurot.\n\nMänguväljakuid ja pargielemente rajatakse, laiendatakse ja rekonstrueeritakse kokku 2,6 miljoni euro eest.\n\nSotsiaalhoolekande valdkonnas jätkatakse seniste toetusmeetmetega, aga laiendatakse ka nii ajutisi kui ka püsivaid toetusmeetmeid abivajajatele. Nii on järgmisest aastast kavandatud eakate toetust ehk linna pensionilisa tõsta 125 eurole, aastas kulub sellele toetusele linnaeelarvest kokku 11,4 miljonit eurot. Sotsiaalhoolekande valdkonna kulud kasvavad tuleval aastal tänavusega võrreldes 9 protsenti, ulatudes kokku 57,8 miljoni euroni. Investeeringuid teeb linn sotsiaalhoolekande valdkonnas 9,2 miljoni euro eest, sh alustatakse Iru hooldekodu õenduskodu ehitust.\n\nEsmakordselt on linna eelarves planeeritud vahendid ka kaasava eelarve projektile kokku summas 800 tuhat eurot. Ideekorje kaasavasse eelarvesse kestab 6. detsembrini. Avalik hääletamine toimub 18.-31. jaanuarini 2021.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavolikogu neljapäevasel istungil toimus 2021. aasta linnaeelarve esimene lugemine. Nädala jooksul saavad fraktsioonid esitada parandusettepanekuid. Linnaeelarve teine lugemine on kavandatud 17. detsembriks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVlhova võiduseeriat ei suutnud peatada ka üllataja\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel aastal maailma slaalominõlvasid valitsenud ja ka eelmisel nädalal kaks etappi võitnud Vlhova alistas veerandfinaalis itaallanna Federica Brignone ja poolfinaalis rootslanna Sara Hectori.\n\nFinaali esimesel laskumisel suutis ta 26-aastast üllatajat Moltzanit 0,21 sekundiga edestada ja teise laskumise ameeriklanna, kes enne tänavust hooaega polnud ühelgi võistlusel isegi esikümnesse jõudnud, katkestas.\n\nKolmanda koha heitluses oli esimese paigutusega šveitslanna Lara Gut-Behrami 0,34 sekundiga parem Hectorist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mäesuusatamise MK-etapil Zürsis teenis paralleelslaalomis esikoha slovakitar Petra Vlhova, aga esimest korda karjääri jooksul jõudis pjedestaalile ameeriklanna Paula Moltzan.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaspar Treier põdes koroonat kergelt\n\n## Põhitekst:\n\n21-aastane korvpallur on näidanud häid esitusi, kuid hiljuti segas rütmi koroonaviirus. \"Mul oli hästi sellega. Ainult [üks] päev oli väike palavik ja ülejäänud aeg oli kõik hästi,\" sõnas Treier virtuaalsel pressikonverentsil eesti ajakirjanikele.\n\n\"Kodus sai küll hantleid tõsta ja trenni teha, aga jooksmine ja korvpallialane trenn - sellest jäi puudu,\" tõdes kahe nädala eest negatiivse proovi andnud pallur. \"Väikse märgi ikka jätab.\"\n\nEM-valikmängude eel langeb Treierile arvatavasti suurem vastutus kui varasemalt. \"Ma arvan, et olen selleks valmis. Olen rohkem valmis kui eelmisel aastal. Loodame, et kõik läheb hästi ja vormi pärast ma hetkel ei muretse,\" lausus mängija.\n\n\"Tegelikult on kõik hästi. Mul on tavaliselt nii olnud, et kui tippvormis, siis jälle midagi juhtub,\" jätkas ta. \"Aga sellega läheb mul kiiresti, et tagasi vormi saada ja hetkel olukord hea.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondise ääremängija Kaspar Treier paneb end esimest hooaega proovile Itaalia kõrgliigas, kus esindab Sassari Dinamo klubi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRaamatuesitlusel Antarktikast kuulutati välja ekspeditsioon Arktikasse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Plaanis on läbida ühe hooajaga nii loode- kui kirdeväil, mida on varem suutnud vaid kaks purjejahti,\" rääkis Tiit Pruuli.\n\nEsitletud raamatus \"Jäine igatsus. Armastus Antarktika moodi\" keskendub Tiit Pruuli mereajaloole, kirjutades Antarktika avastusretkedest ja polaaruurijatest. Maris Pruuli kirjeldab 14. juulil 2019 Kroonlinnast alanud väikese meeskonna suurt mereretke väikesel laeval, mida kroonis kohtumine Antarktikaga. Mahukas teos on 468-leheküljeline ja rikkalikult fotodega illustreeritud.\n\nEsitlusel osalenud vabariigi president Kersti Kaljulaid tõi Antarktika külastamisest välja selle, et Lõunamandrile rajatud teadusbaasides on ruumi rohkematele teadlastele.\n\n\"Meil on need teadlased olemas, kuid ei ole baasi,\" sõnas Kaljulaid. President lisas, et samal ajal oleme lootusrikkad Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks saamise osas.\n\nRiigikogu Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütles: \"Järgmine aasta saab Eestile olema oluline aasta. Oleme Arktika Nõukoguga liitumist pikka aega ette valmistanud, kuna Eesti on hetkel ainus Arktikale kõige lähem riik, kes veel ei osale Nõukogu töös. Kui teoks saaks jahtlaeva \"Admiral Bellingshauseni\" retk Arktikasse, siis oleks see Põhjala riigile kohaselt täiel määral näo pööramine õiges suunas.\"\n\nSeejärel kuulutaski Pruuli välja \"Admiral Bellingshauseni\" ekspeditsiooni Arktikasse.\n\nAntarktika avastamise 200. aastapäeva tähistava populaarteadusliku ekspeditsiooni korraldasid MTÜ Thetis Ekspeditsioonid ja SA Eesti Meremuuseum. Mereretke käigus korraldati kümmekond foorumit ja muud sündmust koostöös polaar- ja kliimateadlastega üle maailma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lennusadamas esitleti Maris ja Tiit Pruuli raamatut \"Jäine igatsus. Armastus Antarktika moodi\" ning esitlusel teatati, et järgmisel suvel saab alguse \"Admiral Bellingshauseni\" ekspeditsioon Arktikasse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAssange'i partner palub Trumpilt WikiLeaksi asutajale armu\n\n## Põhitekst:\n\nMoris pani Twitteris üles enda ja Assange'i kahe väikese lapse pildid ja kirjutas: \"Need on Juliani pojad Max ja Gabriel. Neil on isa vaja. Meie perekond peab jälle üheks tervikuks saama.\"\n\n\"Anun teid, tooge ta jõuluks koju,\" lisas naine.\n\nAssange on Suurbritannias vanglas ja ootab otsust Ühendriikidele väljaandmise kohta. Kohtunik Vanessa Baraitser on lubanud langetada otsuse 4. jaanuaril.\n\nMorise sõnul ei ole Assange vanglas tekkinud koroonapuhangu tõttu juba üle nädala oma kongist välja saanud.\n\nUSA prokurörid on esitanud 49-aastasele austraallasele 18 süüdistust spionaažis ja arvutikuritegudes seoses 2010. aastal WikiLeaksis avaldatud 500 000 saladokumendiga, mis puudutasid USA sõjategevust Afganistanis ja Iraagis. Süüdimõistmise korral ootaks teda kuni 175-aastane vanglakaristus.\n\nAssange'i advokaatide sõnul on kohtuasi poliitiliselt ajendatud võimu kuritarvitamine, mis kahjustab ajakirjandusvabadust ja seab ohtu ajakirjanikud kõikjal maailmas.\n\nUSA võimude väitel tungis Assange koos USA sõjaväe luureanalüütiku Chelsea Manninguga Pentagoni arvutisse ja avaldas sadu tuhandeid dokumente, mis puudutasid sõdasid Iraagis ja Afganistanis.\n\nThese are Julian's sons Max and Gabriel. They need their father. Our family needs to be whole again.\nI beg you, please bring him home for Christmas @realDonaldTrump. #PardonAssange #FreeAssangeNOW pic.twitter.com/dzwSFxNUnc\n\n— Stella Moris (@StellaMoris1) November 26, 2020\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Julian Assange'i partner Stella Moris pöördus Twitteris USA presidendi Donald Trumpi poole, et paluda temalt WikiLeaksi asutajale armu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJõesaar: kui asi niiviisi jätkub, siis ma ei näe Manresas olemisel mõtet\n\n## Põhitekst:\n\nNüüd enne Eesti koondise EM-valikmänge Venemaa ja Põhja-Makedooniaga käed kindlasti sügelevad. \"Tahaks korralikult mängida ja näidata, milleks võimeline olen. Hispaanias pole seda varianti väga antud,\" lausus Jõesaar virtuaalsel pressikonverentsil eesti ajakirjanikele.\n\nPõhjuseid, miks ta Hispaanias eriti platsile ei saa, Jõesaar väga avada ei taha. \"Väga raske on praegu seda kommenteerida. Arvan, et ei hakka siin pisidetailidesse langema. Eks me näe, kuidas see asi toimima hakkab ja kas hakkab.\"\n\n\"Kindlasti proovin enda hooaega paremaks teha. Kui asi niiviisi jätkub, siis ma ei näe mõtet seal olemisel,\" ei välista ta Manresast lahkumist.\n\nArvestades ka praegu maailmas valitsevat olukorda, pole võõrsil lihtne viibida. \"Kerge ei ole. Kaugel maal üksi olla ja koroonaasi... linn on põhimõtteliselt lukus. Palju midagi teha ei ole ja mentaalselt on raske olnud. Aga arvan, et olen hakkama saanud ja saan ka edaspidi.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondise ääremängija Janari Jõesaar pole sel hooajal Hispaania kõrgliigas Manresa särgis kuigi palju minuteid teeninud. Ta ei välista, et võib keset hooaega klubist lahkuda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri kolumnist ja poliitikavaatleja Martin Kala\n\n## Põhitekst:\n\nKurba uudist kinnitab Õhtulehele Kala lähedane sõber.\n\nMartin Kala toimetas Pariisis Euroopa Ajalehtede Liidu õigusnõunikuna.\n\nAastatel 2004-2009 töötas Martin Kala Euroopa Parlamendis Toomas Hendrik Ilvese assistendina. Viimastel aastatel oli mees üks heategevusliku moemärgi Bullterrorist vedajatest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suri 20 aastat Prantsusmaal elanud eestlane, poliitikavaatleja ja kolumnist Martin Kala (43).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskerakond taastas oma fraktsiooni Narva volikogus\n\n## Põhitekst:\n\nKeskerakonna fraktsiooni esimeheks valiti Tamara Komlova ja aseesimeheks Tarmo Tammiste. Fraktsiooni kuuluvad veel Tatjana Stolfat, Heli Adamovitš, Jekaterina Golubtsova, Jelena Kavrus, Anna Kovalenko ja Vladimir Butuzov.\n\nTammiste ütles, et tegemist on tähtsa sammuga Narva linna arengu jaoks. \"Narva linnavolikogul saab olema tõhusam side Eesti Vabariigi valitsusega ja samuti tugevdas Keskerakond oma positsioone Narvas, mis on ajalooliselt olnud meie jaoks oluline piirkond. Narvas on meie eesmärk tugevdada organisatsiooni ja kasvatada liikmeskonda,\" lisas ta.\n\nReedel allkirjastavad Keskerakonna fraktsioon ja fraktsioon Meie Narva koalitsioonilepingu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linnavolikogus taasmoodustati Keskerakonna fraktsioon.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIlves näitas MK-etapi proovivõistlusel paremuselt neljandat õhulendu\n\n## Põhitekst:\n\nIlves hüppas neljapäeval 141 meetrit ja teenis 148,2 punkti. Teda edestasid üksnes sakslane Manuel Faisst (154,9 punkti), norralane Jens Luraas Oftebro (150,5) ja austerlane Johannes Lamparter (148,3).\n\nOotamatu saatus tabas ala viimaste hooaegade valitsejat Jarl Magnus Riiberit, kes diskvalifitseeriti reeglitele mittevastava hüppekombinesooni pärast. Ühtlasi peab ta lootma, et reedel saab põhivõistlusel hüpata, muidu lähevad arvesse eelvõistluse sooritused.\n\nKui reedel ei saa mingil põhjusel hüppevõistlust läbi viia, stardib esimesena Faisst, talle kaotaks 18 sekundiga Oftebro, 26 sekundiga Lamparter ja 27 sekundiga Ilves. Vähem kui minutiga jääks liidrist ka sakslane Fabian Riessle (+0.42).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahevõistluse MK-sarja hooaja avaetapil Rukal oli ainsa eestlasena startiv Kristjan Ilves eelvõistlusel neljas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nDopingudoktor Schmidti kohtuprotsessil kerkis fookusesse uus aine\n\n## Põhitekst:\n\nNemeci sõnul tutvus ta Schmidtiga 2013. või 2014. aastal samutiga dopinguga pahuksis olnud Austria suusatreeneri Walter Mayeri vahendusel ning tõi Schmidti juurde mitmeid kliente, teiste seas näiteks jalgratturid Georg Preidleri ja Kristian Duraseki, vahendab Süddeutsche Zeitung.\n\nVäljaande teatel selgus, et Nemec vahendas Schmidtile mitmeid aineid nagu EPO-t, kasvuhormooni ja insuliini. Samuti vestles ta sakslasega avatult mitmetest spordis keelatud kraamiga seotud ideedest, sealjuures uutest ainetest ja oli abiks vereülekannete juures.\n\nKõne alla tuli ka ravim Molidustat, mida tarvitatakse kehvveresuse raviks. Seda kasutatakse organismis punavereliblede tootmise ergutamiseks, aga erinevalt EPO-st suukaudselt.\n\nKohtus loeti ette ka 2017. aasta juulist pärit vestlus Schmidti ja \"Kindrali\" hüüdnime saanud Eesti suusatreeneri Mati Alaveri vestlusest. Selle järgi uuris Alaver Schmidtilt tulevikuvahendite kohta ja sakslane rääkiski talle Molidustatist, olles enda sõnul saanud vastava info arstide ja varustajate \"konverentsilt\".\n\n\"Sportlased pole naiivsed. Nad teavad täpselt, mida kasutatakse,\" lisas Nemec kohtus. \"Vastupidavusspordialad on kena etendus, aga kulisside taga toimub suur äri.\"\n\nSüddeutsche Zeitungi teatel oli seoses operatsioon \"Aderlassiga\" ka Austrias kohtu all olev Nemec tervikuna pigem siiski kidakeelne ja keeldus mitmetele küsimustele vastamast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Münchenis jätkuval dopingudoktor Mark Schmidti kohtuprotsessil kuulati sel nädalal üle arsti üht lähedasemat kaasosalist Dario Nemecit, kes pajatas huvitavaid kilde. Muu hulgas mainis horvaat ka ravimit Molidustat, millest pole varem eriti juttu tehtud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nGümnaasiumite distantsõppe otsus jõustubki esmaspäevast\n\n## Põhitekst:\n\nTallinn taotles valitsuselt nende möödunud reedel tehtud otsusele erandit, et omavalitsused võiksid ise Harjumaal ja Ida-Virumaal otsustada, kas ja millised gümnaasiumid ning kui ulatuslikult distantsõppele suunata. Haridusminister Jaak Aab möönis, et see otsus väärib ülevaatamist ning Tallinna linnapeale Mihhail Kõlvartile lubas ta, et valitsus arutab teemat neljapäeval.\n\n\"Ei saa võrrelda Nõmme gümnaasiumit, kel on põhikoolist eraldi maja mõne Lasnamäe kooliga, kus on kuni 1500 last majas. Need on täiesti erinevad olukorrad,\" põhjendas Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ERR-ile, miks linn otsustusõigust selles küsimuses endale tahab. \"See pole midagi isiklikku, aga me teame oma koole paremini kui näiteks valitsuse liikmed, seepärast tahamegi suuremat vabadust.\"\n\nValitsuskabinet aga neljapäeval gümnaasiumite distantsõppe teema arutamiseni ei jõudnudki, mistõttu jõustub esmaspäevast siiski kõigile Harjumaa ja Ida-Virumaa gümnaasiumitele kohustus täielikule distantsõppele üle minna ning erandeid teha ei saa. Otsus kehtib 30. novembrist 10. jaanuarini, juhul kui valitsus seda vahepeal ära ei muuda. Muutmisotsus võibki tulla juba järgmisel teisipäeval.\n\nTeadusnõukoda pooldab otsuse muutmist\n\n\"Mis puudutab gümnaasiumite ja üldse koolide sulgemist, siis võib-olla tuleb see otsus ümber vaadata,\" ütles teadusnõukoja liige Irja Lutsar neljapäeval riigikogu sotsiaalkomisjonis koroonaviiruse teemal korraldatud arutelul. Lutsar ning lisas, et valitsuse teadusnõukoda analüüsib teisipäeval jõustunud piirangute mõju juba nädala pärast.\n\n\"See otsus sai tehtud selle pealt, et viiruse levik tõusis 7-10 päeva tagasi väga tugevalt just 15-19-aastaste noorte hulgas,\" selgitas professor Lutsar. \"Me aktsepteerime, et nad ise haigust nii tugevalt ei põe, aga mõte oli selles, et noored on väga liikuvad ja seetõttu kannavad intensiivselt viirust laiali.\"\n\nLutsar tunnistas ka, et gümnaasiumite sulgemine oli poolik otsus, kuna huvitegevus jäi koolinoorte jaoks endiselt avatuks.\n\n\"Aga ega need otsused pole kivisse raiutud, neid saab modifitseerida. Mul ka süda valutab selle pärast, sest olin selle tegemise juures,\" tunnistas professor.\n\nKa istungil osalenud sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse kinnitas, et koolide sulgemise teemat arutati neljapäeval, probleemi on teadvustatud ja selle suhtes on kavas \"paindlikkus\".\n\nSotsiaalkomisjoni istungil osalenud Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri esitatud graafikust oli näha, kuidas oktoobri teises pooles hakkas järsult kasvama nakatumine 15-19-aastaste koolinoorte seas, kuid 9.-10. novembri paiku see stabiliseerus ja on nüüd hakanud alla minema.\n\nKoolide sulgemise teema tõstatanud Reformierakonna saadik Liina Kersna viitas teiste riikide käitumisele, kus koolid suletakse koroonaviiruse leviku peatamiseks alles viimases järjekorras, kui muud meetmed on juba ära kasutatud. Eestis oli see aga üks esimesi valitsuse astutud samme.\n\nHaiglates valmis 474 voodikohta COVID-19 raviks\n\nTerviseameti erakorralise meditsiini osakonna ja hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemets rääkis sotsiaalkomisjoni istungil, et 7. detsembri seisuga on Eesti haiglates valmisolek 474 COVID-19 haige vastuvõtuks, neist 84 kolmanda taseme intensiivravi pakkumiseks.\n\nTema sõnul võtab uute koroonahaigete ravikohtade loomine alates otsusest aega umbes kaks nädalat, mis tähendab, et nakatumise kasvu arvestades võib olla peagi vajadus teha täiendavaid otsuseid uute ravikohtade üles seadmiseks.\n\nSee võib aga hakata vähendama haiglate suutlikkus pakkuda plaanilist ravi, kuna COVID-ravi nõuab märksa suuremaid ressursse. Vaiknemetsa sõnul tähendab ühe COVID-osakonna avamine kahe tavaosakonna sulgemist.\n\nLisaks on oluline ka see, et kui tavapäraselt käivad arstid ja õed mitmes haiglals tööl, siis COVID-osakonna loomisel nad enam teise haiglasse minna ei saa, rõhutas Vaiknemets.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus tahtis arutada neljapäeval kabinetis Harjumaa ja Idu-Virumaa gümnaasiumite distantsõppele saatmise otsust, ent ei jõudnud selleni. Uue katse oma möödunudreedest otsust muuta teeb valitsus teisipäeval, mis tähendab, et esmaspäevast jõustub üldine korraldus nende maakondade gümnaasiumitele täielikule distantsõppele siirdumiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa tühistab komandanditunni jõuluks ja aastavahetuseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Erandina tühistatakse komandanditund 24. ja 31. detsembril,\" ütles Castex pressikonverentsil.\n\n\"Kuid see ei tähenda, et saate tähistada jõule ja uut aastat samamoodi kui varem,\" lisas ta, kutsudes üles vähendama inimeste hulka pidulauas ja vältima liiga rahvarohkeid kohtumisi. Tema sõnul edastatakse enne pühi eraldi soovitused, kuidas vähendada koroonaviiruse leviku ohtu.\n\nPresident Emmanuel Macron teatas sel nädalal mõningatest karantiini leevendamise järkudest.\n\nLaupäevast, 28. novembrist taastab rangeid sanitaarmeetmeid järgides töö kaubandusvaldkond, kuid kõik ärid tuleb sulgeda õhtul kell 21.\n\nPrantslased võivad reisida kolme tunni jooksul kuni 20 kilomeetri kaugusele kodust. Taastatakse kooliväline huvitegevus vabas õhus, lubatakse kuni 30 osalisega usutalitused.\n\nSellegipoolest tuleb eelistada kaugtööd ning erakogunemised ja perepeod nagu ka vajaduseta ringiliikumine on keelatud.\n\nKui päevane nakatumiste arv peaks 15. detsembriks langema alla 5000, avatakse rangeid sanitaarmeetmeid järgides kinod, teatrid ja muuseumid.\n\nPrantsusmaal on COVID-19 epideemia algusest nakatunud rohkem kui 2,1 miljonit inimest ja selle tõttu on surnud üle 50 000 inimese.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa peaminister Jean Castex ütles neljapäeval, et erandina tühistatakse liikumiskeeld kahel päeval, 24. ja 31. detsembril, et inimesed saaksid pühi harjumuspäraselt pidada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgviisiklane Jurkatamm ja naasnud Jürgens alustasid NCAA hooaega kaotustega\n\n## Põhitekst:\n\nJurkatamme koduvõistkond San Francisco Dons jäi Connecticutis Uncasville'is toimuval \"Bubbleville\" turniiril 68:76 (30:24) alla UMass Lowell River Hawksile, vahendab Korvpall24.ee.\n\nTänavu neljandat ja ühtlasi viimast ülikooliaastat alustav Jurkatamm kuulus San Francisco algrivistusse ning rassis väljakul 25 minutit. Selle ajaga viskas 23-aastane ääremängija viis punkti (kahesed 1/3, kolmesed 1/2), võttis kolm lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja neli isiklikku viga.\n\nJürgensi kodumeeskond Oral Roberts Golden Eagles kaotas võõrsil Missouri Tigersile 64:91 (32:42).\n\nKolmandat aastat Oral Robertsi ülikoolis õppiv, kuid eelmise hooaja vahele jätnud Jürgens pääses platsile kümneks mänguminutiks, mille jooksul jäi tal punktiarve avamata (kolmesed 0/1).\n\n22-aastane tagamängija võttis ühe lauapalli, blokeeris ühe vastaste pealeviske, tegi ühe pallikaotuse ning sai kirja kaks isiklikku viga.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks Matthias Tassile ja Leemet Böcklerile käisid USA korvpalli üliõpilasliigas väljakul ka Taavi Jurkatamm ning Carlos Jürgens, kuid keegi võidurõõmu maitsta ei saanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLätis tuvastati rekordilised 898 uut koroonanakatunut\n\n## Põhitekst:\n\nEelmine rekord püstitati 21. novembril 642 nakkusjuhtumiga.\n\nViimase 24 tunni jooksul suri neli COVID-19 patsienti. Neist kaks olid vanusegrupis 70-75, üks oli vanusegrupis 55-60 ja üks 80-85.\n\nLätis on sellega koos koroonaviirusega surnud 188 inimest.\n\nKokku võeti viimase 24 tunni jooksul 8024 koroonaproovi, millest 11,2 protsenti andsid positiivse tulemuse. Kui see näitaja on enam kui neli protsenti, siis hinnatakse viiruse levikut kontrollimatuks ja kiireks.\n\nPraeguse seisuga on Lätis koroonaviirus diagnoositud kokku 15 171 inimesel. Aktiivseid haigusjuhtumeid on 12 403.\n\nLeedus 2104 nakatunut, 17 surma\n\nLeedus tuvastati möödunud ööpäevaga koroonaviirus 2104 inimesel, viiruse tõttu suri 17 inimest.\n\nLeedu rahvusringhääling LRT teatas, et koroonaviirus on alates pandeemia algusest nõudnud riigis 449 inimese elu.\n\nHaiglaravil on Leedus 1704 patsienti, neist raskes seisus 121.\n\nLeedu ligi 16 000 haiglakohast on hõivatud üle 9000. Koroonaviirusega patsiente on Leedus kokku 40 500.\n\nLeedu viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta kerkis 859,4-le.\n\nSoomes ligi 570 nakatumist\n\nHelsingin Sanomate teatel lisandus Soomes ööpäevaga ligi 570 uut koroonaviirusesse nakatumist.\n\nSoome tervishoiuameti juht Mika Salminen ütles, et kahjuks on olukord Soomes märkimisväärselt halvemaks läinud.\n\nSoome viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 83,1.\n\nRootsis nakatus üle 5800 inimese, suri 67\n\nRootsis registreeriti viimase ööpäevaga 67 koroonaviirusest tingitud surmajuhtumit, teatas neljapäeval tervishoiuamet. Uusi nakkusjuhte tuvastati 5841.\n\nPandeemia jooksul on kümne miljoni elanikuga Rootsis koroonaviirusse nakatunud 236 355 inimest ja 6622 neist on surnud.\n\nRiigi peaepidemioloog Anders Tegnell ütles, et tõenäoliselt kasvab nakatumine lähinädalatel veelgi. Vaktsineerimine algab tema sõnul Rootsis kõige varem jaanuaris.\n\nRootsi kuningakoda teatas neljapäeval, et prints Carl Philip ja tema abikaasa printsess Sofia andsid positiivse koroonaproovi ja lähevad eneseisolatsiooni.\n\nKoroonaproov võeti ka teistelt kuningliku perekonna liikmetelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis tuvastati viimase ööpäevaga rekordarv koroonaviiruse nakkusjuhtumeid – 898, teatas neljapäeval haiguste ennetuse ja kontrolli keskus. Suri neli inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaks Eestisse jõudnud Venemaa korvpallikoondise liiget jäeti karantiini\n\n## Põhitekst:\n\nEestis antud esimesel testiringil osutus positiivseks ühe mängija proov. Järgnenud testiringil jäi nii tema kui ka ühe teise delegatsiooniliikme test konkreetse vastuseta, mis vastavalt Eesti ja rahvusvahelise alaliidu reeglitele loetakse positiivseks, kirjutab Russiabasket.ru.\n\nKodumaal üksnes negatiivsed proovid andnud meeskond pääses pärast eriloa saamist neljapäeval esimest korda Saku Suurhalli treenima, kuigi esialgse plaani kohaselt pidid venelased tegema esimese ühistrenni päev varem.\n\nEuroopa meistrivõistluste valikturniiri \"mulli\" raames mängitakse laupäeval, 28. novembril Eestiga ja kaks päeva hiljem Itaaliaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks Tallinnasse tulnud Venemaa korvpallikoondise liiget on andnud positiivse koroonaproovi ja viibivad isolatsioonis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIraan vabastas vangide vahetuse käigus Austraalia akadeemiku\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma olen väga rõõmus ja saan teatada, et Kylie Moore-Gilbert on vanglast vabastatud ja saab naasta oma perekonna juurde,\" teatas Austraalia välisminister Marise Payne.\n\nRahvusvaheline surve Moore-Gilberti vabastamiseks kasvas pärast teateid, et tema tervis üksikvangistuses on halvenenud, teatas RadioFreeEurope.\n\nIraani riigitelevisioon teatas 25. novembril, et Teheran vabastas Kylie Moore-Gilberti vahetustehingus kolme välismaal vangis oleva iraanlase vastu.\n\n\"Alusetult süüdimõistetud kolm iraanlast vabastati Iisraeli luure jaoks töötava spiooni vastu,\" teatas Iraani ametlik uudistekanal Iirbnews.\n\nIraani ringhäälingu kodulehel näidati videot, kuidas kolm vabastatud iraanlast kohtuvad Iraani ametnikega, nende seas ka asevälisminister Abbas Araghi.\n\nIraani riigitelevisioon ei avaldanud kolme iraanlase isikut, kuid mitmed Lääne riikide meediaväljaanded teatasid, et need on Saeid Moradi, Mohammad Khazaei ja Masud Sedaghat Zadeh, keda kahtlustati kaheksa aastat tagasi Iisraeli ametniku mõrva planeerimises.\n\nMoore-Gilbert, kes on Melbourne'i ülikooli islamiuuringute lektor, tänas kõiki, kes töötasid tema vabastamise nimel ja ütles, et Iraanist lahkumine on kibemagus, teatas BBC.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraani vanglast vabastati kümneks aastaks spioneerimises vangi mõistetud Austraalia kodanik Kylie Moore-Gilbert. Ta vabastati vahetustehingu käigus kolme välismaal süüdi mõistetud iraanlase vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEtioopia peaminister kuulutas välja rünnaku Tigray pealinnale\n\n## Põhitekst:\n\nPeaminister ütles, et sõjavägi püüab tsiviilelanikele mitte kurja teha ning kutsus elanikke kodudes püsima. Mek'ele linnas elab 500 000 inimest, vahendas BBC.\n\nTa kutsus Mek'ele ja selle ümbruse inimesi ka relvadest loobuma ning sihtmärkidest eemale hoidma.\n\nAbiy ütles ka, et sõjavägi annab endast kõik, et mitte tekitada suurt kahju Mek'ele linnale. Tema sõnul ei rünnata religioosseid ning ajaloolisi asupaiku, asutusi ning elupiirkondi.\n\nPeaministri hoiatus tuli pärast seda, kui kolmapäeval sai täis Tigray võitlejatele antud tähtaeg alla anda.\n\nPartei TPLF, mille kontrolli all Mek'ele on, on lubanud võitlemist jätkata. TPLF-i juht Debretsion Gebremichael ütles, et Tigray jõud on valmis surema oma õiguse eest piirkonda juhtida.\n\nÜRO hoiatas, et kui Etioopia armee Mek'elet ründab, siis tekib oht sõjakuritegude toimepanemiseks.\n\nEtioopia jõud on juba hõivanud Tigray regioonis TPLF-i käest mitu linna.\n\nVäidetavalt on sajad inimesed saanud konfliktis surma ja tuhanded sunnitud kodudest lahkuma.\n\nSamas pole infot konflikti kohta lihtne kinnitada, kuna kogu telefoni-, mobiili- ja internetiühendus on Tigray piirkonnas katkenud.\n\nTPLF-i võitlejaid on hinnanguliselt kokku umbes 250 000. Diplomaatiline allikas ütlesid Reutersile, et TPLF on mobiliseerinud väga palju inimesi Mek'eles. \"Nad kaevavad kaevikuid ning kõigil on AK-47 relv,\" lisas allikas.\n\nEtioopia riiklik inimõiguste komisjon süüdistab Tigray noorterühmitust novembris toimunud veresaunas, milles tapeti üle 600 tsiviilinimese. Komisjoni sõnul pussitas, peksis ja põletas rühmitus kohalike jõududega sõlmitud salajase kokkumängu tulemusel surnuks Mai-Kadra linnas inimesi, kes ei ole kohalikud Tigraya elanikud. TPLF on aga eitanud igasugust seost sellega ning on kutsunud üles algatama sõltumatut rahvusvahelist uurimist.\n\nEtioopia keskvõimu ja TPLF-i konflikt on pikaajaline. TPLF oli domineeriv poliitiline jõud kogu riigis, kuni Abiy 2018. aastal võimule tuli ning rea ulatuslikke reforme algatas.\n\nKui Abiy tänavu juunis koroonaviiruse tõttu üldvalimised edasi lükkas, siis suhted halvenesid veelgi. TPLF-i hinnangul on keskvalitsuse mandaat valitseda aegunud ning Abiyt pole üldvalimistel testitud.\n\nSeptembris korraldas TPLF oma valimised, mille keskvalitsus ebaseaduslikuks kuulutas.\n\n4. novembril kuulutas peaminister välja operatsiooni TPLF-i vastu, süüdistades viimase jõude Mek'eles asuva sõjaväestaabi ründamises.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Etioopia peaminister Abiy Ahmed teatas neljapäeval, et algatab viimase faasi sõjaväeoperatsioonist Tigray regioonile, mis tähendab rünnakut Mek'ele linnale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nErkki-Sven Tüüri \"Mythos\" võitis Prantsuse muusikaajakirja Diapason peapreemia\n\n## Põhitekst:\n\nCD peateose – 9. sümfoonia \"Mythos\" – kirjutas helilooja Eesti festivaliorkestri Euroopa-turnee jaoks, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Plaadile jõudis kontsertsalvestus teose esmaettekandest, mis toimus Estonia kontserdisaalis 2018. aasta jaanuaris. Ülejäänud kaks teost auhinnatud plaadil on Tüüri \"Tormiloits\" ja \"Külva tuult …\". Ka nende puhul on tegemist kontsertsalvestustega Pärnu Muusikafestivalilt.\n\nCD arvustuses kirjutas Diapason, et \" ... Nende tormiliste freskodega kinnitab eestlane Erkki-Sven Tüür oma kohta Põhjamaade suurte sümfonistide hulgas ... Paavo Järvi ja tema ülimalt täpne ning pühendunud Eesti festivaliorkester toovad esile selle suure sümfoonia, mis on nii narratiivne kui ka abstraktne, lugematuid tahke.\"\n\nPaavo Järvi kommenteeris, et tugev suhe, mis tal Erkki-Sven Tüüriga on kestnud juba üle neljakümne aasta, on olnud tema muusikaelu üks oluline telg.\n\n\"Pean teda üheks suurimaks elavaks heliloojaks ja mul on eriti hea meel, et see CD, mille ilmumine langes kokku Erkki-Sveni 60. sünnipäevaga, on võitnud nii olulise auhinna,\" sõnas ta.\n\n\"See, et Erkki-Sven oli meie kõrval kõikides proovides, salvestustel ja kontsertidel, tegi iga kontserdi veelgi erilisemaks ja tagas, et meie ettekanded vastaksid täpselt helilooja soovidele. \"\n\n\"Diapason d'or de l'année\" (\"Aasta kuldne helihark\") on klassikalise muusika maailmas oluline auhind ja selle aasta võitjaid esitleb Radio France oma erisaates esmaspäeval, 30. novembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa juhtiv muusikaajakiri Diapason valis välja 2020. aasta parimad CD-d ning kaasaegse muusika kategoorias pälvis esikoha Erkki-Sven Tüüri \"Mythos\" Paavo Järvi ja Eesti festivaliorkestri ettekandes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nReps kinnitati Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeks\n\n## Põhitekst:\n\nKomisjoni esimehe ja aseesimehe erakorralised valimised toimuvad reedesel komisjoni istungil. Euroopa Liidu asjade juhi esimehe koht kuulub Keskerakonnale.\n\nMailis Reps teatas oma tagasiastumisest eelmisel reedel. Laupäeval vabastas president Kersti Kaljulaid Repsi ametist. Seejärel otsustas Reps naasta tööle riigikokku.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu juhatus kinnitas Mailis Repsi asumise riigikaitsekomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome kõrgliigasse kerkinud Argo Arbeiter toob endale abilise Eestist\n\n## Põhitekst:\n\nArbeiteri senine assistent Ossi Virta võttis vastu Kakkoneni tõusnud Käpylän Pallo peatreeneritöö ja seega vajas KTP kõrgliigasse tõstnud juhendaja uut abimeest, vahendab Soccernet.ee.\n\nVarasemalt ses rollis ka Indrek Zelinskit kasutanud Arbeiter vaatas taas Eesti poole ja nii jõuti kokkuleppele Leetmaga, kes aastatel 2005-2006 ise KTP ridades mängis.\n\nKlubi juhatuse liikme Jukka Vilkki sõnul valis Arbeiter ise Leetma välja. Koos töötati ka aastal 2018, kui Arbeiter oli Tallinna Kalevi pea- ja Leetma abitreener. \"Kotkasse on lihtne tulla, sest tunnen linna ja peatreener on tuttav,\" selgitas Leetma uue klubi kodulehele.\n\nArbeiter lisas: \"Liivo rõhub minust rohkem taktikale ja tunnen teda juba pikka aega, see ainult soodustab koostööd.\"\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimati Tallinna Kalevi peatreenerina töötanud Liivo Leetma asub uuel hooajal tööle Argo Arbeiteri abilisena KTP-s.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.