messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMošnikov pääses esmakordselt Šahtjori põhikoosseisu\n\n## Põhitekst:\n\nŠahtjor alistas kaotusseisust Atõrau 2:1. Liigatabelis paikneb Mošnikovi koduklubi 12 meeskonna seas kümnendal kohal, vahendab Soccernet.ee.\n\nVõidukas oli ka Kaimar Saagi tööandja B36 Torshavn, kes oli Fääri saarte kõrgliigas parem Vesturist 3:1. Saag mängis 88 minutit. B36 asub neljandal tabelireal.\n\nPõhikoosseisu kuulus ka Ken Kallaste, kes tegi täismängu, kui tema leivaisa Kielce Korona viigistas Poola kõrgliigas Szczecini Pogoniga 1:1. Korona on kaheksa vooru järel kaheksandal positsioonil.\n\nSiim Luts ei mahtunud aga teist vooru järjest Teplice koosseisu, kui Teplice võitis Tšehhi kõrgliigas Karvinat 2:1. Lutsu koduklubi paikneb kaheksa vooru järel 11. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sergei Mošnikov pääses esmakordselt Kasahstani kõrgliigas Karagandõ Šahtjori põhikoosseisu ja tegi võidumängus kaasa kõik 90 minutit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTäna 85 aastat tagasi avati Eesti motospordis oluline võistlusrada\n\n## Põhitekst:\n\nAastate jooksul kujunesid Tallinna tänavatele ajutiselt rajatud ringrajal toimuvad võistlused äärmiselt populaarseteks. Alates 1959. aastast läbi viidud \"Kalevi Suursõitu\" oli tippaastatel raja ääres jälgimas ligi 180 000 pealtvaatajat, mis teeb sellest võistlusest tõenäoliselt Eesti läbi aegade ühe suurima meelelahutusürituse, teatab MOMU Mootorispordimuusem.\n\nSamuti viidi Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal aastakümnete vältel läbi ka mitmeid teisi võidusõite, nagu näiteks NSV Liidu ja Eesti meistrivõistlusi nii mootorratastele kui autodele.\n\nEsialgne ringrada paiknes tegelikult Iru-Lükati-Kloostrimetsa ringil ja selle pikkuseks oli 8,6 km. Hiljem muudeti ringrada ja stardipaika mitmel korral.\n\nKäesoleva aastatuhande algul leiti, et ringrada on motospordivõistluste läbiviimiseks liialt ohtlik ja viimane \"Kalevi Suursõit\" toimus Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal 2006. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimest korda kihutati Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal võidu 17. septembril 1933. aastal, mil toimus esimene Eesti Suursõit ehk Estonian T.T. (Tourist Trophy).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRobert Valge mänguaeg Hispaanias küündis juba peaaegu kümne minutini\n\n## Põhitekst:\n\nNoor eestlane sai ühena 11-st Burgose mängijast väljakule veidi rohkemaks kui üheksaks minutiks ning sooritas kolmesejoone tagant ka ühe pealeviske, mis kahjuks ei tabanud. Protokolli kanti Valge nime taha üks lauapalli ning tema +/- näitaja oli +5, vahendab Korvpall24.ee.\n\nKui avapoolajal viskas Valge koduklubi vaid 25 punkti, siis teisel poolajal suudeti juba tuua 41 silma. Sinna sisse jäi ka kaotusseisult 51:45 tehtud vahespurt.\n\nBurgose poolel kogusid kolm mängijat võrdselt 11 punkti – Branden Frazier, Deon Thompson ja Goran Huskic. Thompson kogus ka 9 lauapalli. Kaotajate edukamad olid vastavalt 16 ja 14 silma toonud Nikola Jankovic ja Dario Brizuela.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestlasest 21-aastane tagamängija Robert Valge on tänavuse hooaja eel saanud Hispaania kõrgliigaklubi Burgose esindusmeeskonnas võimaluse ennast näidata ning erandiks polnud ka pühapäevane 66:62 (17:15, 8:18, 20:13, 21:16) võiduga lõppenud kontrollmäng Madridi Estudiantese vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMaavärin lõpetas jaapanlaste püüdlused olümpiat võõrustada\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) teatel soovib Sapporo lähiajal mängudele kandideerimise asemel keskenduda Hokkaido maavärina kahjudega tegelemisele.\n\nSapporo korraldas taliolümpiamängud ka 1972. aastal.\n\nTegemist on juba kolmanda linnaga, kes kandideerimisprotsessist mingil hetkel loobunud. Varem on seda teed läinud šveitslaste Sion ja austerlaste Graz.\n\nSee tähendab, et kandideerima jäävad veel Calgary, Stockholm, Erzurum ja Itaalia pakkumine. Neist Calgary korraldab 13. novembril rahvahääletuse, et uurida linlaste toetust.\n\nViimasel ajal pole ROK-il lihtne olümpialinnasid leida ja mitmel pool ütleb \"ei\" kohalik rahvas. Näiteks 2022. aasta talimängudel jäid lõpuks kandideerima vaid Peking ja Almatõ ning valik langes esimese kasuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2026. aasta taliolümpiamängude võimalike korraldajate ringist kukkus välja Jaapani linn Sapporo, sest piirkonda tabas sel kuul traagiline maavärin, kus hukkus 44 ja sai viga 660 inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaks Tottenhami põhimeest puuduvad Meistrite liiga mängult \"tehnilistel põhjustel\"\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemad mehed tegid kaasa nädalavahetusel Inglismaa kõrgliigas Liverpooli vastu. Kohtumine kaotati 1:2. Pochettino ei soovinud meeste puudumist pikemalt selgitada. \"Tehnilistel põhjusel,\" oli tema lühike kommentaar.\n\nTottenhamil on Meistrite liiga põhiturniiri avamängu eel teisigi puudujaid. Nii ei tule Itaalias platsile ka poolkaitsja Dele Alli (säärelihas) ega väravavaht Hugo Lloris (reielihas). Samuti ei ole vigastusest paranenud Moussa Sissoko.\n\nTottenhamis ei ole Meistrite liigas lihtne grupp, sest Interi kõrval kuuluvad sinna veel Barcelona ja PSV Eindhoven.\n\nInglismaa kõrgliigas on meeskond viiest mängust kogutud üheksa punktiga kuuendal kohal. Seejuures alustati kolme võiduga, millele on järgnenud kaks kaotust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tottenham Hotspuri peatreener Mauricio Pochettino jättis ootamatult homsest Meistrite liiga mängust võõrsil Milano Interiga eemale nii Kieran Trippieri kui ka Toby Alderweireldi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa ja Türgi loovad demilitariseeritud ala Idlibi piirile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Otsustasime luua relvastatud opositsiooni ja režiimi sõdurite kontaktjoonele 15-20 kilomeetri sügavuse demilitariseeritud tsooni selle aasta 15. oktoobriks,\" ütles Putin.\n\nPutini sõnul kaasneb demilitariseeritud tsooni loomisega kõigi äärmuslastest võitlejate, nende seas ka Al-Nusra Rinde liikmete lahkumine Idlibist.\n\nPutin ja Erdoğan leppisid kokku ka raskerelvastuse, seal hulgas tankide ja raketisüsteemide tagasitõmbamises sellest tsoonist.\n\n\"Kontroll demilitariseeritud tsooni üle korraldatakse Türgi kontingendi mobiilsete patrullrühmade ja Vene sõjaväepolitsei koostöös,\" lisas Vene president.\n\nAasta lõpuks tuleb tema sõnul taastada transpordiühendused Latakia ja Aleppo ning Latakia ja Hama vahel.\n\nErdoğan märkis omakorda, et need meetmed hoiavad ära humanitaarkriisi.\n\nVene kaitseminister Sergei Šoigu ütles pärast Putini ja Erdoğani kõnelusi, et memorandum Idlibi demilitariseeritud tsooni loomiseks lepitakse Süüriaga kokku lähitundidel. Ta välistas sõjalise operatsiooni Idlibis.\n\nSüüria valitsusväed on viimastel nädalatel Venemaa toetusel koondunud Idlibi provintsi ümber. See on tekitanud kartused peatsest suurpealetungist opositsiooni viimase tugipunkti vallutamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa ja Türgi nõustusid looma 15. oktoobriks demilitariseeritud tsooni Süürias asuva Idlibi provintsi ümber, teatas Venemaa president Vladimir Putin esmaspäeval pärast kõnelusi Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğaniga Sotšis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBerliini maratonil ületati veel üks maailmarekord\n\n## Põhitekst:\n\nSellega ületas 33-aastane parasportlane enam kui minutiga senise maailmarekordi, mida ta jagas koos jaapanlanna Wakako Tsuchidaga.\n\nÜhtlasi tähistas esikohta talle kolmandat triumfi järjest Berliinis. \"Teadsin stardist alates, et Berliini kiirel rajal on paljugi võimalik,\" lausus Schär.\n\n\"Isegi, kui rekord ei olnud minu esimene eesmärk. Kuna tahtsin sõitu võita, siis alustasin kiirelt.\"\n\nSchär võitis eelmisel hooajal maailma suurmaratonide sarja, kuhu Berliini kõrval kuuluvad veel osavõistlused Chicagos, New Yorgis, Tokyos, Bostonis ja Londonis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsi ratastoolimaratoonar Manuela Schär purustas Berliinis naiste maratoni maailmarekordi, läbides kiire trassi ajaga 1:36.53.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBreen: Tänak pani meid aidates enda eduka ralli ohtu, aga selline ta juba on\n\n## Põhitekst:\n\nSündmused arenesid laupäeval, kui Breen ja kaardilugeja Scott Martin märkasid kümnendal katsel autos suitsu. Mitu korda peatuti, aga põhjust ei leitud. Pärast katse lõppu süttis masin aga järsku põlema ja seda omal jõul kustutada ei suudetudki.\n\n\"Ott oli seal ja niipea kui teda nägin, siis mõtlesin: ta teab, mis värk on, ta on õige mees... kuna paar aastat tagasi õnnestus tal Portugalis oma auto päästa,\" lausus Breen.\n\n\"Pikemalt mõtlemata andis ta meile oma kustuti, mis on üsna suur asi, sest nii pani ta kaalule enda esituse - aga selline Ott juba on,\" jätkas iirlane. \"Kumbki tulekustuti ei aidanud ja lõpuks pidi Ott mind eemale tõmbama, kui püüdsin asja veepudelitega päästa. See oli uskumatu.\"\n\n???? ???? (Crew OK) @Craig_Breen ´s car after SS11...\nSS12 now running and live on https://t.co/twccZ0hRvh #WRC #WRCLive @rallyturkey pic.twitter.com/zWbyPGGwKy\n\n— WRC (@OfficialWRC) September 15, 2018\n\nBreen tunnistas, et katset lõpetades tundus olukord kontrolli all olevat ja suits oli kadunud. \"Me lülitusime ümber tänavaõidu režiimile ning see muutis turbo palju-palju jahedamaks. Kuumust arvestades arvasime, et põletasime kuumakaitse läbi või midagi seesugust.\"\n\nCitroeni meeskonna pealiku Pierre Budari sõnul asutakse nüüd juhtumit uurima. \"Võime kinnitada, et katalüüsmuundurist lekkis heitgaas, aga see on ka kõik, mida praegu teame,\" lausus ta. \"Rohkem me rääkida ei saa, sest me lihtsalt ei tea rohkem ja auto oli üsna halvas olukorras.\"\n\n\"Uurime asja lähemalt, kui jõuame sel nädalal tagasi tehasesse, aga praegu saame öelda vaid seda katalüüsmuundur vedas alt - nii palju me teame.\"\n\n28-aastase Breeni jaoks oli see hooaja teine katkestamine Argentina ralli järel. Tänavuse parima etteaste pakkus Citroeni piloot Rootsis, kus lõpetas karjääri edukaimat tulemust tähistanud teise kohaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iiri rallisõitja Craig Breen tänas Ott Tänakut Türgi rallil osutatud abi eest. Kahjuks sellest ei piisanud ja tema Citroen põles ikkagi maani maha. \"See murdis mu südame,\" lausus Breen väljaandele Autosport. \"Ma ei suuda seda uskuda. Kõik käis nii kähku.\"",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAP: USA, EL ja Hiina heitlevad mõjuvõimu pärast Kesk- ja Ida-Euroopas\n\n## Põhitekst:\n\nSamas pole Lääs regiooni ainus osapool. Pisut enne seda, kui Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja USA energiaminister Rick Perry saabusid Bukaresti kahepäevasele Kolme Mere Algatuse ärifoorumile, kohtus Rumeenia peaminister Viorica Dăncilă Hiina tippametnikuga. Peaministri sõnul tahab Rumeenia eksportida rohkem Hiinasse ja meelitada sealt riiki rohkem investeeringuid.\n\nHiina rahvakongressi tippametniku Shen Yueyue külastuse ajastus pani mõned kulme kergitama ajal, mil Rumeenia võõrustab oma viimaste aastate suurimat tippkohtumist. Samas näitab see, kuidas Rumeenia ja tema naabrid kasutavad oma asukohta parima võimaliku leppe saamiseks. EL jälgib olukorda tähelepanelikult, kirjutab AP.\n\nPiirkondliku analüütiku Radu Magdini sõnul on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid \"piisavalt julged teadmaks, mida nad tahavad, ja piisavalt eneseteadlikud, et kasutada suurvõimude heitlust enda kasuks\". Tema sõnul mängib Ungari osavalt \"mängu, mille osapoolteks on EL, mõned konservatiivsed ringkonnad USA-s ning Hiina ja Venemaa\".\n\nRumeenial on tavaliselt olnud Pekingiga head suhted, kuid riik pole suutnud kasu lõigata Hiina lubadustest, mille seas on lubadus ehitada parem raudteevõrk. Selle tulemusena teeb Hiina rohkem äri Ungari, Serbia ja Ukrainaga, ütles Magdin.\n\nTrump saatis tippkohtumise eel esmaspäeval kirja Rumeenia presidendile Klaus Iohannisele. Kirjas ütles ta, et 12-liikmeline Kolme Mere Algatus võiks laiendada taristut ja ärisidemeid, tugevdada energiajulgeolekut ja vähendada kaubandustõkkeid.\n\n\"USA on jätkuvalt uhke partner nendes püüdlustes... selles strateegiliselt tähtsas piirkonnas,\" kirjutas Trump.\n\nTippkohtumine Bukarestis toimub kaks kuud pärast seda, kui Hiina peaminister Li Keqiang kohtus Bulgaaria pealinnas Sofias Kesk- ja Ida-Euroopa riikide liidritega seitsmendal \"16+1\" tippkohtumisel. Seal lootsid riigid ligi meelitada Hiina riigi toetatud investeeringuid.\n\nMagdini sõnul \"pööravad kõik tähelepanu omavahel võistlevatele (piirkondlikele) algatustele, kuid kõige tähelepanelikum on Brüssel..., sest suurim risk on EL-is lõhe\" Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Ta lisas, et EL võib varsti kehtestada reeglid, mis keelaksid tulevikus suured EL-i-välised investeeringud.\n\nBukaresti saabunud Juncker, Perry, Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović ja teised riigipead arutavad umbes 40 projekti, mille eesmärk on suurendada piirkondlikku sidusust transpordi, energeetika ja digivaldkonnas.\n\nNendega liituvad ametnikud ja pankurid Euroopa Investeerimispangast, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast ning Maailmapangast.\n\nKolme Mere Algatus on koostööformaat EL-i liikmetele, mis asuvad Aadria, Balti ja Musta mere vahel. Nende esimene tippkohtumine toimus 2016. aastal. Trump osales järgmisel, 2017. aastal Poolas Varssavis toimunud tippkohtumisel.\n\nFormaadi liikmed on Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump kinnitas esmaspäeval Washingtoni toetust äritippkohtumisele, mille eesmärk on suurendada Kesk- ja Ida-Euroopa ühenduvust ning parandada piirkonna suhteid USA ja Euroopa Liiduga, kirjutas uudisteagentuur Associated Press.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlevkivitööstus korvab Lätile kaotatud maksuraha\n\n## Põhitekst:\n\nMida rohkem kasvavad turul saastekvootide hinnad, seda rohkem peab teiste süsinikdioksiidi tekitajate seas nende eest raha välja laduma ka peamiselt põlevkivijaamades elektrit tootev Eesti Energia. See raha jõuab ringiga riigieelarvesse, kirjutas P õhjarannik.\n\nTänavu kaheksa kuuga on süsinikdioksiidi saastekvootide müügist laekunud riigieelarvesse 78,4 miljonit eurot, kuid juulikuus tõstis rahandusministeerium saastekvootide müügitulu prognoosi 2019. aastaks ligikaudu 80 miljoni euroni. Põhiline riigile laekunud tulude kasv on tingitud saastekvootide järsust kallinemisest.\n\nKui eelmisel aastal maksis kvootide enampakkumistel elektrijaamade korstnatest õhku paisatud süsinikdioksiidi tonn seitse kuni kaheksa eurot, siis tänavu teisel poolaastal ulatus tonni hind hiljuti juba 25 euroni.\n\nRahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre ütles, et saastekvootide enampakkumistel saadavast tulust laekub igale müüvale riigile tema proportsionaalne osa vastavalt müügis olnud ühikute osakaalule.\n\nPraeguse hinnataseme jätkumise korral on Suutre sõnul oodata tänavu kvootide müügitulude ülelaekumist. 50 protsenti sellest suunatakse energiatõhususe, taastuvenergeetika ja säästva transpordi edendamisse ning muude kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi alkoholiaktsiisi laekub sel aastal riigieelarvesse planeeritust 100 miljoni euro võrra vähem, siis valdavalt Lätti ära voolanud saamata maksutulu hüvitab riigieelarves muu hulgas saastekvootide müügist teenitud erakordselt suur tulu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nShanghai Mastersi võitnud Ronnie O'Sullivan sõitis koju karikata\n\n## Põhitekst:\n\nSamal turniiril ka mullu võidutsenud viiekordne maailmameister lülitas kõigepealt konkurentsist eksmaailmameistrid Neil Robertsoni ja Stuart Binghami, poolfinaalis Kyren Wilsoni ja finaalis tulemusega 11:9 ka Barry Hawkinsi.\n\nPärast võistlusi postitas O'Sullivani agendifirma Unify Sports Management sotsiaalmeediasse foto, kus auhindu hoiavad hoopis lapsed pealtvaatajate hulgast.\n\nDelighted for @ronnieo147 to kick off his season with a win but he's still coming home trophyless! He gave his winner & high break trophy to kids in the crowd. ???? ???? #ShanghaiMasters #Snooker #Legend pic.twitter.com/Uj9qyMHXYb\n\n— Unify Sports Management (@UnifyMgt) September 16, 2018\n\n\"Suurepärane, et Ronnie O'Sullivan alustas hooaega võiduga, kuid ta tuleb koju ikkagi trofeedeta. Ta andis oma võidu- ja parima seeria auhinnad publikus olnud lastele,\" kirjutab agendifirma juurde.\n\nPole täpselt teada, miks 42-aastane snuukrimängija trofeedest loobus, kuid tõenäoliselt oli see tänu nädalapikkuse palava kaasaelamise eest.\n\nPäris tühjade pihkudega inglane siiski just ei jää, sest võidupreemia Shanghais oli 200 000 naela (ca 225 000 eurot) ja lisaks veel 5000 naela (ca 5600 eurot) pikima punktiseeria eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maineka snuukriturniiri Shanghai Mastersi võitis ala legend Ronnie O'Sullivan, kes loovutas seejärel auhinnatrofee pealtvaatajatele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaal alustasid sõite maailma esimesed vesinikrongid\n\n## Põhitekst:\n\nKaks Prantsuse Alstomi poolt ehitatud erksinist Coradia iLint rongi alustasid sõite 100 kilomeetri pikkusel lõigul Cuxhaveni, Bremerhaveni, Bremervoerde ja Buxtehude vahel Põhja-Saksamaal.\n\nAlstomi teatel tarnib ettevõte Alam-Saksi liidumaa aastaks 2021 veel 14 null-emissiooniga vesinikrongi. Altsomi teatel on ka teised Saksamaa liidumaad vesinikrongide hankimise osas huvi näidanud.\n\n\"Maailma esimene vesinikrong alustab teenistust ja on valmis seeriatootmiseks,\" ütles Alstomi tegevjuht Henri Poupart-Lafarge rongide esitlusüritusel Bremervoerdes.\n\nKütuseelementides toodetud energia salvestatakse rongi pardal olevates liitium-ioon akudes.\n\nCoradia iLint rong sõidab ühe paagitäie vesinikuga ligi 1000 kilomeetrit, mis on võrreldav diiselrongide sõiduulatusega.\n\nAlstom panustab vesinikrongidega diiselrongidega võrreldes vaiksemale ja keskkonnasäästlikumale tehnoloogiale.\n\n\"Muidugi, vesinikrong on mõnevõrra kallim kui diiselrong, aga tema tööshoidmisega seonduvad kulud on madalamad,\" ütles Alstomi vesinikrongide projektijuht Stefan Schrank AFP-le.\n\nLisaks Saksamaale kaaluvad vesinikrongide hankimist Alstomi teatel ka Ühendkuningriik, Holland, Taani, Norra, Itaalia ja Kanada.\n\nPrantsusmaa valitsus on varem teatanud, et soovib näha vesinikronge oma raudteedel 2022 aastaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal alustasid esmaspäeval sõite maailma esimesed vesinik-kütuseelemendil töötavad rongid, mis on diiselrongidest küll kallim, aga keskkonnasõbralikum lahendus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTapal umbusaldati vallavanemat\n\n## Põhitekst:\n\nTapa volikogu istungiks teist korda järjest valitud saal jäi seekord üsna kitsaks, sest kohal viibis lisaks 23 volikogu liikmele üle 30 külalise, kirjutas Virumaa Teataja.\n\nKui nädal tagasi läks volikogu esimehele Toomas Uudebergile umbusaldamise avaldamine läbi häältega 12:11, siis seekordne vallavanem Alari Kirdi umbusaldamine andis samasuguse tulemuse.\n\nVirumaa Teataja teatel täidab Tapa vallavanema kohuseid kuni vallavanema valimisteni vallavalitsuse liige Riho Tell.\n\nNii Alari Kirt kui ka Toomas Uudeberg kuuluvad Tapal valimised võitnud valimisliitu Valgejõgi, kellel on volikogus kümme kohta.\n\nUue koalitsiooni moodustasid Keskerakond (viis kohta), Reformierakond (neli) ja valimisliit Koostöö (neli), kusjuures üks volikogus olev Reformierakonna esindaja uut koalitsiooni ei poolda.\n\nPärast valimisi moodustasid Tapal koalitsiooni VL Valgejõgi ja Reformierakond, kuid juulikuus koalitsioon lagunes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tapa vallavolikogu umbusaldas nii volikogu esimeest kui ka vallavanemat häältega 12:11.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEsindusliku turniiri võitnud Žalgiris alistas CSKA\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjate paremad olid Nate Wolters 18, Marius Grigonis 15 ja Arturas Milaknis 12 punktiga. CSKA eest viskas Cory Higgins 18, Kyle Hines 16 ja Daniel Hackett 14 silma.\n\nTurniiri eelmistes mängudes oli Žalgiris saanud jagu Tofasest 82:70 ja Anadolu Efesest 83:79.\n\nMängus kolmandale kohale alistas Banvit teise Türgi klubi Anadolu Efese 84:82.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu suurklubi Kaunase Žalgiris võitis Türgis Antalyas peetud hooajaeelse kontrollturniiri. Finaalis alistati Moskva CSKA 81:73.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRode altari uurimis- ja konserveerimisprojekt sai rahvusvahelise preemia\n\n## Põhitekst:\n\nVarasemalt on Niguliste muuseumis asuva uhke kappaltari uurimisprojekt pälvinud ka Europa Nostra auhinna, muuseumite aastaauhinna ja ETAGi teaduse populariseerimise auhinna.\n\nProjekti \"Rode altar lähivaates\" näol oli tegemist mitmeaastase mahuka uurimis- ja konserveerimisprojektiga Niguliste muuseumis, mille fookuses oli kiriku keskaegne peaaltar. IIC Keck auhinnana pälvitud tunnustuse saamisel mängis olulist rolli ka eriala populariseeriv töö, mille kaudu tutvustati mitmekülgselt konservaatori ameti nüansse.\n\nNiguliste muuseumis asuv kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altareid kogu Euroopas. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal. Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast ning mõõtmetelt kuulub see 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka.\n\nRoyal British Columbia Museum'i välja antav IIC Keck Award on 1994. aastast välja antav rahaline preemia. See kuulutatakse välja iga kahe aasta järel IIC kongressil inimesele või meeskonnale, kelle tegevus on kõige enam avalikkusele tutvustanud konservaatori töö olulisust ja selle väärtustamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "11. septembril pälvis Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi ühine meeskond Hermen Rode altari uurimise, konserveerimise ja sellega kaasnenud avaliku haridustegevuse eest rahvusvahelise konserveerimisinstituudi IIC Keck'i preemia.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVõidule lähedal olnud jooksja sai autolt löögi ja viidi haiglasse\n\n## Põhitekst:\n\n30-aastane jooksja oli vahejuhtumi hetkel finišile juba üsna lähedal, aga tänava sulgemise märkidest mitte hoolinud autojuht lõpetas tema jooksu haiglas.\n\nÕnneks pääses sama jooksu ka 2015. aastal võitnud Kiptum kergemate haavade ja marrastustega ning tema elu ja tervis ohus ei ole.\n\nTegemist polnud aga võistluse kõige kurvema sündmusega, sest finišijoone ületamies järel suri 38-aastane amatöörjooksja Juan Camilo Arboleda.\n\nJooksu võitis teine keenialane Daniel Muindi Muteti ajaga 1:03.45.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolumbias Medellinis peetud poolmaratonil juhtus kahetsusväärne lugu, kui liider Joseph Kiprono Kiptumile sõitis otsa auto.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMinister Jüri Luik kaitses riigikogu ees luurejuht Mikk Marranit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma rõhutaksin konteksti mõttes, et Marran esines spetsialistide ees. Ta rääkis meetoditest, ta ei nimetanud ühegi riigi ühegi poliitiku nime. Mõjutusagentide teemat leiab ajakirjadest ja ettekannetest, see pole uus,\" ütles Luik opositsioonipoliitikute arupärimisele vastates.\n\n\"Mikk Marrani kõnes, esinemises pole ühtegi viidet Eesti riigikogule või vabariigi valitsusele. Mikk Marran käsitles probleeme Lääne-Euroopas ja mul absoluutselt mingit põhjust mingisuguseid samme peadirektori osas ette võtta ei ole. Peadirektor teeb oma tööd väga hästi,\" teatas Luik.\n\nRiigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Toomas Väinaste, Heimar Lengi, Marika Tuus-Lauli, Enn Eesmaa, Oudekki Loone ja Henn Põlluaasa arupärimises viidati Eesti Päevalehes avaldatud artiklile, kus oli Marranile viidetes kirjas: \"Me oleme tuvastanud poliitikute, ajakirjanike, diplomaatide ja äritegelaste võrgustiku, kes on Vene mõjuagendid ja teevad seda, mida Kreml käsib. Poliitikud, kes veel mõne aasta eest olid kohaliku poliitika ääremail, on nüüd parlamenti või valitsusse jõudnud ja me näeme selgelt, et need inimesed ajavad seal Vene agendat.\"\n\n\"Riigikogus ja valitsuses on Venemaa mõjuagente. Kõik need nimed, järeldused kuuluvad arupärijatele. Ma saan aru, põhiliselt Peeter Ernitsale. Kõik see on täielik spekulatsioon ja mul pole alust ega kompetentsi seda kommenteerida. Tahaksin aga rõhutada, et Eesti välisluureamet ei tegele luuramisega Eestis ehk teisiti öeldes vastuluurega, mistõttu konkreetne väide ei saa mingil viisil käia Eesti kohta. Lisaks, Mikk Marrani kõnest on selgelt võimalik aru saada, et jutt ei käi Eesti riigist,\" vastas Isamaaliitu kuuluv Luik arupärijatele.\n\nLuik ütles lisaks: \"Nagu te teate, vastuluuret Eesti vabariigis teostab kaitsepolitseiamet, välisluureamet teostab vastuluuret üksnes oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja oma valduste kaitseks. Seega ei saa välisluureametil olla andmeid Eesti poliitikutest mõjuagentide kohta ja välisluureameti peadirektor pole seda ka kordagi väitnud. Teie osundatud tekst ei puuduta Eestit, vaid Lääne-Euroopat, sellest on peadirektori ettekannet tervikuna lugedes võimalik ka selgelt aru saada.\"\n\nLuige sõnul on väga oluline, et Euroopa riigid ja USA mõistaksid Venemaa mõjutustegevusest lähtuvaid ohte. \"Mõjuagentide tegevust saab kõige tõhusamalt takistada nende tegevust paljastades ja suurendades avalikkuse teadlikkust neist mõjutusmeetoditest.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jüri Luik ütles esmaspäeval riigikogu infotunnis, et tal ei ole välisluureameti peadirektori Mikk Marrani vastukajasid tekitanud esinemise osas suvel toimunud julgeolekufoorumil talle etteheiteid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBale Ronaldo-järgsest ajast: oleme nüüd rohkem meeskond\n\n## Põhitekst:\n\nBale'i sõnul on Real portugallaseta lõdvestunum. \"Ma arvan, et meis on näha rohkem meeskonda. Rohkem ühise jõuna töötamist ja vähem üht konkreetset mängijat,\" lausus Bale väljaandele Daily Mail.\n\nRonaldo lahkus sel suvel Torino Juventusesse. Kevadel võideti aga koos Bale'iga Meistrite liiga. Finaalis Liverpooli vastu ei esinenud algrivistusse kuulunud Ronaldo kõige säravamalt. Pingilt alustanud Bale lõi aga kaks väravat ja tõi omadele 3:1 võidu.\n\n\"Ma olin ausalt öeldes üsna pahane,\" kommenteeris Bale peatreeneri otsust ta varumeeste hulka jätta. \"Mõistagi tundsin, et väärin algkoosseisu kuulumist. Ma olin löönud väravaid. Nii et jah - raske oli viha alla suruda.\"\n\nReal alustab Meistrite liiga uut hooaega kolmapäeval kodus AS Roma vastu. Torino Juventus mängib aga samal ajal võõrsil Valenciaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Madridi Reali tähtmängija Gareth Bale'i sõnul näitab tiim pärast Cristiano Ronaldo lahkumist senisest meeskondlikemaid esitusi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nÜks Banksy varasematest töödest värviti kogemata üle\n\n## Põhitekst:\n\nSeinamaaling püsis Bristolis ühe väikese poe seinal 1990ndatest ning see on omistatud anonüümsele seinamaalijale Banksyle. Kuna pood sai uued üürilised, andsid need käsu seinamaal üle värvida, vahendas Independent.\n\nÕnnetut olukorda nägi pealt Banksy tööde fänn Simon Whiteaway, kes küsis maalrilt, mida ta teeb. \"Ma pidin talle olukorda selgitama ja ta oli šokis. Samas kohas asus pikka aega ekstreemspordipood Rollermania, mille omanikku Tony Coffeyd Banksy teadis. 1990ndatel andis Tony Banksyle 20 või 30 naela, et too aknaluugid maalinguga kataks,\" selgitas Whiteaway.\n\nSeinamaalingu päritolu on kinnitanud Londoni kunstnik Inkie, kes on teinud Banksyga koostööd 1980ndatest aastatest.\n\nBanksy töö asemel katsid poe aknaluuke varem veel mitme kunstniku seinamaalingud. \"Banksy maalis sinna peale võrdlemisi koleda freestyle -maalingu, enne oma stencili perioodi. See ei tulnud väga hästi välja ja võib-olla on parem, et see üle värviti,\" kommenteeris Inkie.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seinamaaling, mis on usutavasti maailmakuulsa grafitimeistri Banksy varajane töö, maaliti Suurbritannias Bristolis üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nValner Valme kultuurikommentaar: käsitööräpp on uus punk\n\n## Põhitekst:\n\nHiphopifännid võivad rõõmustada: nende žanr on jälle ülipopulaarne. Tegelikult ei ole hiphop kunagi kõrvaline teema moodsas muusikas olnudki, alates tekkest 1970ndatel New Yorki tänavatel. Eelkõige Bronxis tekkinud ning 1980ndate alul USA singlitetabelis kõrgele jõudnud helikeel jõudis 1990ndate alguseks täiesti popmuusika keskteele, ent on jõulise liigina alati ajanud võrseid põranda all ja erinevate subkultuurides.\n\nPraegune juba 5-6 aastat kestnud moeröögatus trap tekkis tegelikult juba 1990ndate lõpus southern hiphop 'ist, osalt selle alaliigist crunk 'ist. 2010-2011 hakkas peale tulema uus laine, kui artistid ja produtsendid nagu Clams Casino, Shlohmo, Lil B, ASAP Rocky ja teised hakkasid rajama uut saundi: pilveräppi.\n\nSiit hargnevad ka mõminaräpp ja Soundcloudi räpp ja emoräpp ja nende kohta saate täpsemalt kuulata Raadio 2 saatest \"Lil Saade\".\n\nEestis ei paku kõneainet ainult kuulatavustabeleid trooniv Nublu. Pluuto, Flamma, Väike Pede, POI$TEKOOR, Mick Moon jt paistavad silma väänlevate meloodiakäikudega põhjades, tooreste arvutihelidega, maa alla vajutavate bassidega, teravate rütmidega ja tapva irooniaga. Noored tulevad peale ega võta enam midagi tõsiselt.\n\nMitte kõik hiphopihuvilised pole aga asjade sellise käigu üle õnnelikud. On kuulda olnud kriitikat vana kooli hiphopi austajate ja ka tegijate leerist, mispuhul üks viisakamaid sõnu on \"amatöör\".\n\nKriitikat on kommenteerinud omaklorda marp$ x abso palas \"See on soundcloud\": \"t.. lohh, see on soundcloud, me ei tee sinu tavalist muusikat.\"\n\nUus kool, vana kool, see on suhteline. Tänased Soundcloudi-räpparid on homsed konservatiivsed pensionärid, võibolla. Aga juba noorena kummardada ja liialt senitehtut austada oleks ka tobe. Ammu olen oodanud Eestisse uut punki, sest vanal pungil on täna juba teine tähendus ja uus vana punk on pelgalt traditsioonide järgimine.\n\nSoundcloudi räpp, mida pigem nimetan käsitööräpiks, on nurjatu, tõpralik, punk ja kontrollimatu ollus, mis Eestis tasakaalustab igavat, jõuetut, liigviisakat, mannetut meinstriimpoppi ja superstaarisaate kasvandikke.\n\nEesti hiphopi vanasse kooli klammerdujad võiksid ju mõista, et kui Cool D tuli, oli ta ka ülbe ja krobeline ning Toe Tagi esimene kassett \"The Real Kuhnja Homophobes\" oli hullumeelne ja ebakorrektne plartsatus, vitamiinid kultuurielu verre. Endise Toe Tagi Genka muidugi ongi jäänud muutujaks, kes noori toetab.\n\nNew Yorki hämarama loomuga linnaosadest võrsunud žanr algas tänavadiskodest, kus b-boy 'd sättisid helisüsteemid tänavale ning hakkasid biitidele peale räppima ja funklugusid skrätšima. Tänased kättesaadavad vahendid asuvad arvutis.\n\nTasub huviga jälgida, kuhu jõuab hiphop järgmisena. Maailma hiphopis on tavaks see, et kui mingi alastiil muutub liiga kommertsiks ja blingiks, tekib vastukaaluks uus enamasti minimalistlikum andergraundsuund. Tabelite standardiseerunud trap lausa otsib uut antipoodi.\n\nNäis, mis tekib vastukaaluks Nublule.\n\nKultuurikommentaar oli eetris ERR raadiouudistes 17. septembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Billboardi albumitetabeli tipus istuvad viimasel ajal Drake, Travis Scott, Post Malone ja teised uue räpi tegijad. Eestis on viimastel nädalatel või isegi kuudel tavaline, et Siim Nestori koostatavas lugude voogedastustabelis \"Eesti tipp 40\" on kolm esimest kohta sisse võtnud Nublu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Demütologiseeritud Ristikivi\n\n## Põhitekst:\n\nMullu möödus Karl Ristikivi surmast nelikümmend aastat, huvi tema teoste ja isiku vastu püsib aga endistviisi kõrge. Näiteks ilmus suvel Eesti Keele Sihtasutuselt Janika Kronbergi ja Brita Meltsi koostatud ning asjatundlike kommentaaride ja rohke fotomaterjaliga varustatud mälestuste ja vestluste kogumik \"Kröits ehk Ristikivi\".\n\nRaamat sisaldab paari memuaarset laadi teksti Ristikivilt endalt, hulka usutlusi autoriga eeskätt tema loomingust, aga ka üldisemast kultuurihuvist ja reisidest, samuti poliitikast ja eesti kirjanduse tulevikust ning rikkalikult meenutusi sõprade ja tuttavate suust ja sulest. Need on jagatud viie peatüki vahel: esimeses antakse ülevaade Ristikivi lapse- ja noorukipõlvest Läänemaal ja Tallinnas, teises Tartu-aastatest ja kodumaalt põgenemisest, kolmanda moodustavad ajakirjanduses ilmunud kõnelused kirjanikuga, neljandas joonistub kaasteeliste sõnadest välja pilt Ristikivi elust paguluses ning viies koondab järelehüüdeid ootamatult lahkunud autorile.\n\nVallo Kepp on küll osutanud mõningatele küsitavatele, et mitte öelda kummalistele väljajättudele (nt A. H. Tammsaare kuulus avalik kiri oma mantlipärijale ning 1985. aastal tiitli \"Kirjad romaanist\" all ilmunud Ristikivi ja Bernard Kangro korrespondents ajavahemikust 1966–1977),[1] kuid muidu tekib erineva suuruse, kuju ja värviga killukestest – raamatus on mälestusi nii neilt, kes tundsid kirjanikku aastakümneid kui mitmelt, kes kohtusid temaga vaid korra-paar, lisaks mõistagi Ristikivi enese alati hoolikalt formuleeritud mõtisklused ja arvamusavaldused – põnev mosaiik ühest meie kirjanduse suurkujust.\n\nKord on fookuses kirjanik (Ristikivi), siis jälle inimene (Kröits), nagu märgitakse kohe eessõna alguses (lk 11). Esimesse pakub sissevaate eelkõige Ristikivi ise oma kolmandas peatükis ära toodud sõnavõttudes, teine kerkib lugeja silme ette pigem ligimeste tunnistuste läbi. Vaatamata mitmetele kattuvustele autori enda ja tema sõprade-tuttavate käsitletavate teemade ringis on kaks osa siiski küllaltki iseseisvad. Ennemini sobivad kõrvutamiseks Ristikivi mõtted loomingust ja tema teoste retseptsioon ning kaasteeliste meenutused ja kirjaniku aastatel 1957–1968 peetud päevik, millele täienduseks \"Kröits ehk Ristikivi\" tegelikult ollagi.[2] Erinevalt \"Päevaraamatust\" käesolev teos aga šokeerivaid avastusi ja paljastusi ei paku.\n\nVastupidi, kõik vähegi mitmeti mõistetav ja poleemiline näikse olevat välja jäetud. Kronberg kirjutab eessõnas: \"Tegemist on seega valikuga, mis koostajate meelest jäädvustab Ristikivist ja tema elust võimalikult tõepärase versiooni ning püüab heita kõrvale kuuldused ja legendid, mis aja jooksul inimeste mälus tekkivaid tühikuid paratamatult täitma kipuvad\" (lk 21). Püüd faktilise täpsuse poole on iseenesest muidugi kiiduväärne, ent ometi ei kergita otsus osa materjali kõrvale tõsta kogumiku väärtust, vaid muudab selle hoopis vaesemaks.\n\nLisaks sellele, et vaikimine ja varjamine tekitavad asja vastu üksnes veel enam uudishimu, on müüdid ja legendid lahutamatu osa iga kunstniku (looja)kuvandist. Pealegi ei kahanda need kuidagi Ristikivi loomingu väärtust ega ole märkimisväärselt moonutanud ka selle vastuvõttu, pigemini on kujutuspilt Ristikivist kui traagilise saatusega üksiklasest aidanud kaasa autori jätkuvale populaarsusele. Või nagu hüüab Vallo Kepp: \"Aga müüdid ja legendid [---] ongi need tiivad, mis kirjaniku kaugesse tulevikku kannavad, nendega ei maksa võidelda!\"[3]\n\nÜldiselt on \"Kröits ehk Ristikivi\" siiski õnnestunud teos, mille sarnaseid võiks koostada ja välja anda veel – silmapaistvaid kirjanikke ja isiksusi tunneb meie kultuurilugu teisigi. Kuid mis järgmiseks Ristikivi uurimise vallas? Äkki ikkagi \"Müüte ja legende\"? Materjal olla ju olemas…\n\n1 Vallo Kepp \" Kr ö its ehk Ristikivi\". – Postimees 8. IX 2018.\n\n2 Janika Kronberg \" Kirjanik Karl Ristikivist. Kojuj õ udmise puhul\". – Maaleht 5. X 2017.\n\n3 Vallo Kepp \"Kr ö its ehk Ristikivi\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\n\"Kröits ehk Ristikivi. Mälestusi ja vestlusi\"\n\nKoostanud ja kommenteerinud Janika Kronberg ja Brita Melts\n\nEesti Keele Sihtasutus\n\n456 lk",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAlluvad süüdistavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhti küündimatuses\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel nädalal saatsid KIK-i nelja üksuse juhid (nimed on ERR-ile teada - toim) asutuse nõukogule, auditikomiteele ja keskkonnaministeeriumi kantslerile märgukirja, kus teatasid, et KIK-i juhataja tegevuse või tegevusetuse tõttu on organisatsiooni sisekliima muutunud suurele osale juhtkonnast ja töötajatest vastuvõetamatuks.\n\nKirja autorite sõnul võimendusid puudujäägid alates 2016. aasta detsembrist, mil Kaufmannist sai juhatuse ainus liige.\n\n\"/.../ antavad ülesanded on segased nii sisu kui tingimuste osas ja jäävad selliseks ka pärast korduvat täpsustamist. Samuti on juhataja seisukohad ajas heitlikud ning tihti omavahel vasturääkivad, mistõttu ka ülesannete täitmiseks vajalike korralduste edastamine spetsialistidele on tihti praktiliselt teostamatu,\" seisab märgukirjas.\n\nAllakirjutanud toovad välja, et juhatajal puuduvad KIK-i pikaajalise arengukava elluviimiseks selgelt nii suutlikkus kui tahe. Samuti süüdistavad nad Kaufmanni selles, et uue strateegia koostamise ettekäändel loodi KIK-is arendusjuhi ametikoht, mis täideti ilma konkursita. Lisaks osteti sisse strateegilise nõustamise teenus. Valminud uut strateegiadokumenti pidasid allakirjutanud kasutuskõlbmatuks ja soovitasid juhatajal see kõrvale jätta.\n\n\"Juhataja sõnad ja teod ei lähe tihti omavahel kokku,\" jätkasid märgukirja autorid etteheidete loetelu. \"Juhataja suhtlemisviis ja suhtumine töötajatesse on tihti lugupidamatu /.../ Üksuse juhtidena on meil tulnud ette olukordi, kus oleme tunnistajaks ka meie töötajate nõutusele, kuuldes enda kohta väljastpoolt maja levivaid halvustavaid kuulujutte, mille algatajaks on olnud juhataja.\"\n\nSamuti tõid kirja autorid välja, et üksuse juhtide tööaeg kulub igapäevaselt sageli juhataja jutluste ja süüdistuste kuulamisele ning selge põhjuse ja vajaduseta ülesannete täitmisele, mis pärsib sisulise töö tegemist.\n\n\"KIK kui organisatsioon on vaatamata äärmiselt viletsale üldjuhtimiskultuurile säilitanud igapäevaste tööülesannete täitmises korrektsuse ainult tänu oma inimeste vastutus- ja kohusetundlikkusele, kes teevad vajadusel ka nõutust rohkem,\" seisab kirjas.\n\nAllakirjutanud rõhutasid kirjas, et pöördumine on viimane abinõu, millega kaasnevaid riske on nad põhjalikult kaalunud.\n\nKaufmann ei ole kriitikaga nõus\n\nKaufmann ütles ERR-ile, et on seda kirja näinud. \"Mulle tuli see üllatusena, et see kiri läks enne, kui jõudis minuni, läbi nõukogu,\" lausus ta.\n\nKaufmanni sõnul ei ole ta kriitikaga nõus ning ei mõista, miks kõigepealt ei üritatud probleeme omavahel rääkimisega lahendada, vaid otse nõukogu poole pöörduti. Lähemalt ei soovinud ta teemat kommenteerida enne teisipäevast nõukogu koosolekut, kus see arutlusele tuleb.\n\nKIK-i nõukogu esimees, keskkonnaminister Siim Kiisler ütles, et kiri saadi kätte eelmisel neljapäeval ning mõlema osapoolega on põhjalikult vesteldud.\n\n\"Igal juhul on kirjas tõstatatud mured tõsised. Homme koguneb KIK-i korraline nõukogu, kus saame samuti tekkinud olukorda arutada ning mõelda, kuidas edasi,\" lausus Kiisler.\n\nVäljavõte pöördumisest. Autor: (Foto: ERR)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sihtasutuse Keskonnainvesteeringute Keskus nelja üksuse juhid saatsid asutuse nõukogule märgukirja, milles süüdistavad KIK-i ainsat juhatuse liiget Veiko Kaufmanni viletsas juhtimiskultuuris, lugupidamatus suhtlemisstiilis ja ametisse sobimatuses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaspar Treier ja Montegranaro teenisid nädalavahetusel viigi ja võidu\n\n## Põhitekst:\n\nEsmalt kohtus Itaalia esiliiga ehk Serie A2 hooajaks valmistuv Montegranaro laupäeval samas liigas mängiva Treviglio Blu Basketiga. Avapoolajal kohtumist juhtima läinud Montegranaro lõpetas mängu 89:89 viigiga (24:20, 23:18, 19:26, 23:25). Viimasel veerandil pealtpanekuga hiilanud Treieri arvele kogunes mängu jooksul 7 punkti, vahendab Korvpall24.ee.\n\nPühapäeval mängiti võõrsil teise Itaalia esiliiga klubi Legnano Knights Basketiga. Tagasihoidlikult alustanud Montegranaro pani enda paremuse maksma teisel poolajal, võites kohtumise 73:66 (17:19, 14:19, 21:11, 21:17). 19. septembril 19-aastaseks saav ning suvel oma esimese koondisekutse teeninud eestlasest ääremängija punktiskoori sedapuhku ei avanud.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaspar Treieri koduklubi Montegranaro Poderosa Basket ehk sponsorinime järgi Montegranaro XL Extralight pidas nädalavahetusel kaks hooajaeelset sõpruskohtumist, teenides viigi ja võidu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMaaris Meier tuli Portugali leitsakus esimeseks\n\n## Põhitekst:\n\nMeier, kelle võiduajaks kujunes 1:20.15,831, edestas teiseks jäänud Joana Monteirot enam kui kolme minutiga. Kolmandaks jäi Lucia Crespo.\n\n\"Olen tulemusega ilmselgelt väga rahul, kuna suutsin oma konkurente võita üle kolmekümne kraadises kuumuses. Sel aastal ma karikasarja üldkokkuvõttes ei konkureerinud, kuna viiest etapist kaks jäid olude sunnil sõitmata, aga sellest hoolimata lõpetasin siinse karikasarja positiivse saldoga, kolmest sõidetud etapist võitsin kaks ja ühel jäin napilt teiseks,\" võttis Meier võidusõidu kokku.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel toimus Portugali XCO karikasarja viimane, viies etapp, mis oli ühtlasi ka UCI C2 kategooria võistlus. Eesti üks parimaid maastikurattureid Maaris Meier saavutas võistlusel esimese koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAjaloomuusem alustab maailmasõdade vahelise aja rõivamoe teemaõhtute sarja\n\n## Põhitekst:\n\nesti Kunstiakadeemia moedisaini õppejõud Anu Ojavee räägib 1920. ja 1930. aastate rõivamoest kui ajastu vaimsuse väljendusest.\n\nNäitus \"Moejoon: pidulik rõivamood 1920–1940\" uurib, milline oli moodsa Eesti naise garderoob just nendel aastakümnetel. Näitus põhineb peamiselt Eesti Ajaloomuuseumi tekstiilikogul ja tutvustab jõukama linnanaise rõivastust tema elu tähtsündmustel.\n\nMaailma moemetropolid oli tol perioodil vallutanud art déco moejoon, mis jättis oma jälje ka Eesti rõivastumiskultuuri.\n\nOmariiklusega kasvama hakanud jõukus võimaldas daamidel rõivastuda moodsalt, kanda hästi konstrueeritud lõigetega ja kvaliteetsetest kangastest riideid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Ajaloomuuseum alustab Suurgildi hoones avatud näitusega \"Moejoon: pidulik rõivamood 1920–1940\" kaasnevate teemaõhtute sarja. Neljapäeval, 20. septembril kõneleb ajastumoest moedisainer Anu Ojavee.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKuula: Egert Milder esitles 10 000 meetri kõrgusel esimest soolosinglit\n\n## Põhitekst:\n\nEgert Milder on viimased kaks ja pool aastat elanud Gruusias ning selle aja jooksul pühendanud aega muusika kirjutamisele. Ta on teinud koostööd erinevate laulukirjutajatega üle maailma ning täiendanud end õpingutega Berklee muusikakolledži kaugõppes.\n\n\"Kuna tänaseks on korvis juba õige mitu ilusat muna, siis olengi otsustanud, et enam kauem neid haududa pole mõtet ja tuleks hakata neid tasapisi ümbritseva maailmaga jagama. Nendest esimene kannab nime \"Live+Love+Grow\",\" sõnas Egert.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile avalikustas Egert Milder oma värske muusikavideo ja debüütsingli \"Live+Love+Grow\", mis kõlas ööpäeva jooksul live-esituses nii Thbilisi saunas, Istanbuli mošeede vahel kui ka Valgevene õhuruumis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Külatuuri tähtkuju\n\n## Põhitekst:\n\nKes oskab eesti keeli lugeda, aga pole:\n\nkramplikult vältinud alustamast ükskõik millist kirjatööd, olgu või seletuskiri või laenumangumine, sõnadega \"kui kõik ausalt ära rääkida...\";\n\njätnud igaveseks meelde kivisöe põlemis- ja malmi sulamistemperatuuri internaaditoa saunakskütmise näite põhjal;\n\nsügavalt veendunud, et kõigil tuletõrjujatel on kaheosalised perekonnanimed, pikkadel tuletõrjujatel on selle esimene ots Valge-, lühikestel Must-;\n\nteadlik, kuidas omaenda müts tervislikult ära süüa;\n\nkunagi ühtegi muna tühjaks puhunud;\n\nsattunud vaimustusse koomiksitest koolilugude kogumiku lõpus;\n\nõppinud midagi laeva vaskosade poleerimisest ühe karujõu võimsusega agregaadiga ega tunne sinase aparaadi manuaali;\n\ntulnud selle peale, et värskelt värvitud hobune on tõenäoliselt varastatud;\n\nsee on mingi sisemuulane või lootusetult harimata isik. Jaan Rannap täiesti lugemata, no tule appi ja kirjuta seletuskiri, ainult mitte Agu Sihvka algusega.\n\nKõigi rõõmuks, kes Jaan Rannapi teoste peal kasvanud, möllab suurmeister edasi. Siin käib lugu väga tänapäevas, eurode, nutifonide ja väljasurnud rannaküladega. Üks rikas mees, keda nimetataksegi lihtsalt rikas mees, otsustab endale vinge palee ehitada. Lubades pole küsimus, vanadest kividest saab tekitada vundamendi kasvõi poolenisti merre, küsimus on ainult rahas ja tutvustes.\n\nKui juba maja, siis olgu ka seest kujundatud. Et iga mees pidada hinges jahimees olema, siis kamina kohale ikka päid, põrandale nahku. Saabub veel üks ammuigatsetud pea, ainult et kere on küljes, hingab kah veel. Liiginimeks Dagestani tuur.\n\nIseenesest siinkohal rikka mehe osa peaaegu lõpebki, ega ta muud ole kui tegevuse käivitaja. Üldse mitte paha inimene, näikse, väheke liiga palju raha sisse hinganud.\n\nNagu vist paljud, arvasin mina kah, et tuur on ikka kala. Suur, haruldane, väljasurev ja seepärast väga kallis. Kuskil Euroopas olla üks salastatud jõgi, kus teda veel elab ja seda valvavat rohkem vägesid kui Eesti Vabariigi iseseisvust.\n\nToo on tuur, tuura.\n\nTuur, tuuri on kaukaasia kaljukits. Milline teadmine jõudis siia maale, arvan, kuuekümnendatel, kui eesti keelde tõlgiti Fazil Iskanderi \"Kitstuuri tähtkuju\", mis ka tore raamat.\n\nSatub üks selline siis rikka mehe valdustesse, kahe toreda külajoomari hooldada, kes turvadena palgale võetud. Loomulikult hakkab igavest nalja saama, kui üks õli taipab, kuivõrd targa loomaga tegemist on. Üritab teda dresseerida ja kae, muudkui aga õnnestub. Kuni tuuril tekib oma arvamus kohalikust töökeskkonnast ja töötajate kohtlemisest tööandja poolt ja ta paneb teise külla ühe toreda taadi manu plehku.\n\nKus on vähe rahulikum, aga veel segasem, sest onu Kusti jagab ära – pole see tuur nii lihtne kits midagi. Liiga taibukas ja mitte seepärast, et oleks oma mägede keelele lisaks möödaminnes eesti ära õppinud, vaid mõtteid loeb. Muu selgeltnägemine manu.\n\nLoomulikult ei jää külas miski kauaks saladuseks ja kitse imeomadusi kasutatakse igasugustel lustakatel eesmärkidel. Loomulikult tekitab see mõnes viha – no kas pole alatus ausalt varastatu üles leida, neetud sarvik selline. Vahele kitse ja tema sõbra koera mõtlikud vestlused igasugu elulistel teemadel, otsast otsani suurmeistri jätkuvast särast pungil lugu. Jüri Mildebergi mõistatuslikud joonistused sobivad ka suurepäraselt sellise loo kaunistamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\nJaan Rannap\n\n\"Sarviline selgeltnägija\"\n\nTammerraamat\n\n102 lk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nErnits: Õunapuu sai ameti poliitilise kokkuleppega\n\n## Põhitekst:\n\nRahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna talitusejuhi ametikoht on sisuliselt maavanema ametikoha järeltulija. Talitusejuhid said ametisse pärast maavalitsuste kaotamist ja valiti välja 2017. aasta lõpus. Peeter Ernits väidab, et ehkki valiku pidi tegema rahandusministeeriumi juurde loodud komisjon, siis muret talitusejuhtide pärast tundis temagi.\n\n\"Ma loomulikult ka Keskerakonna fraktsioonis riigikogus pöörasin tähelepanu, et miks Keskerakond on nii nõrgalt esindatud nende maavanema nö järeltulijate seas. Kui ma õigesti mäletan, oli seal kaartide jaotus selline, et kolm sotsi, kolm IRL-ist ja üks oli keskerakondlane. Et miks peaministripartei nii nõrgalt on esindatud seal. Ja siis mulle vastati fraktsioonis, et ei ole häda midagi, aga ma tulin selle küsimusega pidevalt.\"\n\nNimelt sai Ernits enda sõnul teada, et Jaan Õunapuu valimisega Tartu talituse juhiks käis kaasas niinimetatud salaprotokoll.\n\n\"Et valituks saamine tähendas seda, et ta tuleb Keskerakonda ja hakkab riigikogu valimistel kandideerima Keskerakonna nimekirjas.\"\n\nSeda, kelle käest Ernits niisuguseid asju kuulis, ta ütlema ei soostu. Räägib vaid, et kuulis juttu mitmelt poolt ja et seda olla levitanud Jaan Õunapuu ise. Küsimusele, miks Ernits niisugustest kuuldustest varem avalikult ei rääkinud, vastab ta, et kõneles asjast fraktsioonis. Läinud nädalal tõesti Keskerakonnaga liitunud Jaan Õunapu lükkab Peeter Ernitsa väited tagasi.\n\n\"Midagi sellist ei ole olnud. Mingeid lubadusi ei ole mulle antud, ei ole mina andnud. Kui konkurss välja kuulutati, olin mina ka üks nendest, kes esitas oma CV. Käisin Tallinnas kolmeliikmelises komisjonis, seal ei olnud ühtegi poliitikut, kõik olid ametnikud. Ja siis läks veel paar nädalat mööda, kui anti mulle teada, et nad on otsustanud mind selle ameti peale valida ja kas ma olen sellega nõus.\"\n\nSeda, et Ernits ei räägi tõtt, väidab ka toonane riigihaldusminister Jaak Aab.\n\n\"Ja tuletan meelde, et see oli avalik konkurss, mille korraldas rahandusministeeriumi personaliosakond. Vastavad osakonnajuhatajad, asekantslerid olid komisjonis ja nemad selle valiku tegid. Jaan Õunapuu oli kui mitte üks kõige kõvematest kandidaatidest, siis lausa kõige parem kandidaat. Ei saa aru, millest Peeter Ernits räägib,\" ütleb Aab.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu liige, hiljuti Keskerakonnast lahkunud Peeter Ernits väidab, et kui Jaan Õunapuu valiti rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Tartu talitust juhtima, siis seda lubaduse eest peagi Keskerakonnaga liituda. Jaan Õunapuu sõnul Ernitsa jutt tõele ei vasta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIvanov alustas Šõmkenti turniiri võidukalt\n\n## Põhitekst:\n\nEesti tennisistil kulus Igošini alistamiseks tund ja 28 minutit. Tasavägiselt alanud avasetis haaras Ivanov initsiatiivi 2:2 viigiseisul, kui suutis võita neli geimi järjest ning võtta seega 6:2 setivõidu.\n\nTeises setis läks Ivanov 1:1 seisult 4:1 juhtima, aga loovutas seejärel kaks geimi Igošinile. Lõppsõna jäi aga jällegi eestlasele, kes võitis numbritega 6:3.\n\nIvanov kohtub Šõmskenti turniiri teises ringis Vadim Ursu (Ukraina) ja Beibit Žukajevi (Kasahstan) omavahelise matši võitjaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vladimir Ivanov (ATP 808.) alustas Kasahstanis Šõmkentis 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF Futures turniiri, kus alistas avaringis venelase Aleksander Igošini (ATP 826.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskerakonna värvides välireklaamid tekitavad parteis hämmingut\n\n## Põhitekst:\n\nRohelisel reklaamplakatil on kiri \"Teeme! e-Eesti turvaliseks! #märts2019\". Teatavasti toimuvad tuleva aasta märtsis Eestis riigikogu valimised.\n\nKeskerakonna avalike suhete juht Andre Hanimägi sai reklaamide olemasolust teada ERR-i käest ja tunnistas, et ei tea sellest midagi. Veidi asja uurinud, kinnitas ta, et see ei ole Keskerakonna kampaania ning nende käest ei ole keegi selliseks reklaamiks ka kooskõlastust küsinud.\n\n\"Kokkusattumus see kindlasti ei ole. Ilmselgelt on kasutatud Keskerakonna disainielemente, alates värvist, triipudest seal kõrval ja ka \"Teeme!\" on selge viide Keskerakonnale,\" lausus Hanimägi.\n\nTa lisas, et erakonda huvitab loomulikult, kes on reklaami tellija ja mis kampaaniaga on tegu, kuid seda, kas plakati osas mingeid samme astutakse, näitab aeg.\n\n\"Oleme pigem äraootaval seisukohal ja kindlasti soovime teada, kelle kampaania see on ja miks ta selline on. Hetkel ei ole ka põhjust suurema kella külge panna asja või kuskile pöörduda. Aeg annab arutust,\" ütles erakonna esindaja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna südalinna Estonia teatri lähistele ilmus Keskerakonna sümboolikat matkiv reklaamplakat, millel kirjas lubadus e-Eesti turvaliseks teha. Erakonnas tekitas see hämmingut, sest nemad midagi sellist tellinud ei ole.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLily Allen süüdistab muusikatööstuse persooni ahistamises\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Allen on varem pealiskaudselt teemat puudutanud, avaldas ta raamatus \"My Thoughts Exactly\" rohkem detaile juhtunu kohta, vahendas BBC.\n\nAlleni sõnul on ahistamist muusikatööstuses palju. Alleni sõnul toimus kõnealune ahistamine 2015. aastal, pärast tema lahutust Sam Cooperist. Lauljatari sõnul süüdistas ta juhtunus ennast, sest oli tol õhtul joonud. Naise sõnul pakkus ahistaja talle oma tuge, kuid tegi seda tagamõtetega.\n\nNaine kirjeldas, et mees kutsus ta oma hotellituppa peatäit välja magama ning sattus siis ahistamisohvriks. \"Ma ärkasin kell viis hommikul, tundes, kuidas keegi pressib oma paljast keha minu vastu. Mina olin ka paljas,\" kirjeldas naine oma elulooraamatus.\n\nAllen ütles, et mees tahtis temaga seksuaalvahekorda astuda. \"Ma nihkusin eemale nii kiiresti kui võimalik ja hüppasin voodist välja. Ma otsisin kähku oma riided üles, joostes ruumist välja,\" kirjeldas naine.\n\n33-aastane laulja on õnnetu, et ei pöördunud politseisse, kuid kohtus oma advokaadiga ja pani juhtunu kirja. Naine tahtis ründaja nime raamatus avaldada, kuid tema kaitsjad soovitasid tal seda mitte teha.\n\nAllen lisas, et juhtum kahjustas tema karjääri, sest loobus Radio 1 kanalis esinemisest, kuna ka ahistaja oli kutsutud. \"Ma ei tahtnud olla tema läheduses ja Radio 2 karistas mind, jättes minu uue singli eetriajast ilma,\" avaldas naine The Guardianile. Alleni sõnul ei saanud ta raadiojaama töötajatele öelda, miks otsustas eetrivõimalusest loobuda.\n\nAlleni elulooraamat ilmub sel nädalal, samal ajal tuleb välja ka naise uus album \"No Shame\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti laulja Lily Allen rääkis esmakordselt avameelselt ahistamisjuhtumist, milles ta seni avalikustamata muusikatööstusega seotud meest süüdistab.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva volikogu uurib kantseleijuhi tegevust\n\n## Põhitekst:\n\nVolikogu eemaldas Širai ametist esialgu kaheks nädalaks ja käivitas tema ametikohustuste täitmise kontrollimiseks distsiplinaarmenetluse, vahendas ERR-i venekeelne uudisteportaal.\n\nAugusti alguses sai teatavaks, et Narva linnavolikogu mitme koalitsioonisaadiku tegevuse uurimiseks käivitus korruptsioonikahtluse tõttu kriminaalmentlus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linnavolikogu käivitas distsiplaanruurimise kantselei juhataja Igor Širai tegevuse suhtes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMari-Liis Mõttus saavutas Siguldas esikoha\n\n## Põhitekst:\n\nOma paremuse pani Mõttus maksma juba esimesel ringil, kui sõitis konkurentidelt mõnekümne sekundiga eest ja hakkas vahet vaid kasvatama. Lõpuks oli edu teise koha saavutanud valgevenelanna Tatsiana Soupeli ees pea neli minutit. Kolmandaks tuli lätlanna Ruta Brakovska.\n\nMeesjuunioride sõidus näitasid võimu eestlased Markus Pajur (Kalevi Jalgrattakool) ja Rait Ärm (Porter Racing), kes hõivasid poodiumi kõrgeimad kohad. Kolmandaks jäeti kohalik rattur Rodzers Petaks. Kren Kask (Smart Sport) ja Rando Marten Evendi (Portoer Racing) olid vastavalt 7. ja 8.\n\nME vanuseklassis saavutas Armin Pilv (Haanja Rattaklubi) kolmanda koha. Võitjaks tuli Sakari Lehtinen Soomest, valgevenelase Mikhail Besaha ees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mari-Liis Mõttus (Haanja Rattaklubi) võitis pühapäeval Siguldas toimunud UCI C2 kategooria sõidul Sigulda Cup 2018 XCO NE vanuseklassis esimese koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFestivalil Station Narva esinev Actress: tahan teha tumedat, ilusat ja vägivaldset muusikat\n\n## Põhitekst:\n\nActressi nime (või nagu allpool juttu tuleb, siis pigem kontseptsiooni) taha peitub Darren Cunningham, kes on alates 2008. aastast stabiilselt paariaastaste vahedega avaldanud kuus albumit. Mahajäetud tööstuslinnakule sobivalt võiks Actressi muusikat kirjeldada tumeda ja masinliku techno 'na, nagu ka albumite pealkirjad \"Hazyville\", \"Ghettoville\" ja \"RIP\" reeta võivad. Eelmisel aastal ilmunud \"AZD\" vanast rajast täielikult ei eemaldunud, aga tõi Actressi muusikasse rohkem mängulisust ja tantsitavust. Sellel kevadel ilmus Actressil koos London Contemporary Orchestra'ga uus plaat \"LAGEOS\", millest tundus sobilik vestlust alustada.\n\nKuidas jõudsite koostööni London Contemporary Orchestra'ga?\n\n\"LAGEOS\" oli pikk, umbes kaheaastane protsess. Alguses suhtlesime kahe London Contemporary Orchestra dirigendiga ning arutasime üleüldiselt projekti võimalikkust, mis kombineeriks minu loomeprotsessi nende omaga. Alustasime üksikute muusikutega töötubade tegemisest. Mu muusika tonaalsus on tume, ma ei taha öelda, et mu muusika on iseenesest tume, aga selle tonaalsuses väljendub teatav pimedus. Seega valisin esimesed instrumendid ise: tšellod ja kontrabassid. Seejärel oli vaja spektrumit kergemaks muuta ning mängu tulid klarnetid, viiulid ja vioolad. Ükskõik, millist muusikat teen, tahan, et see oleks korraga tume, ilus, vägivaldne ja transgressiivne, aga et inimesed tunnetaksid ka selle hinge. Kasutasime ka klaverit, harfi ja löökpille. Tegime väikese kammerorkestri, et helidel oleks teatav kvaliteet, mis kõlaks nagu minu muusikas.\n\nAkustiliste muusikariistade suhe Actressi muusikaga tekib puhtalt neid läbi orkestri sünteesides. Kõik, mida teen, on endiselt elektrooniline, täpsemalt elektriline – arvutid, moodulid, kordused ja järgnevused. Saan oma andmebaasidest valida sobiva helipaleti. Orkestriga esinedes oli ainukeseks ettevalmistatud asjaks noodilehed orkestrile, aga ka nemad võisid improviseerida, mina improviseerin lihtsalt andmebaasiga. Muidugi harjutasime ka enne kontserte.\n\nMa ei anna just väga palju intervjuusid. Inimesed näevad esinemisi ja tulevad kontserdile, aga see on viimane asi, mille pärast muretsen. Muretsen sõnumi, protsesside ja iseenda õpikogemuse pärast. Mulle meeldib millegi kohta õppida ja seda oma muusikasse panna. Esinemine peaks olema kõige lihtsam osa, muidugi ka kõige põnevam, kuna selle vastuvõtmine ei ole enam minu kontrolli all.\n\nKuidas Actressi looming muidu, väljaspool koostööd orkestriga sünnib?\n\nMa ei arvanud kunagi, et minust saab elektrooniline muusik. See ei olnud mu valitud elukutse. Seega ei alustanud ma kõige paremalt stardipositsioonilt. Õppimine on kõige tähtsam. Mitmed inimesed peavad headust kvantiteedinäitajaks ja küsivad näiteks, kas su viimane album on parem kui eelmine? Kvalifitseerin \"paremat\" selle kaudu, kuivõrd olen suutnud oma protsessi lihtsamaks teha, et ma ei peaks hommikul kell kuus ärkama. Mu protsess on korraga automatiseeritud ja holistiline, matemaatiline ilma matemaatikat mõistmata. Mu matemaatikateadmised on üpris halvad, mulle lihtsalt meeldib, kuidas matemaatika välja näeb.\n\nLoon pildi korraga sellest, kuidas miski kõlab ja kuidas see välja näeb. Ma ei tunne, et olen muusik, kuigi olen käinud paaris klaveritunnis. Mulle meeldib, kuidas teatud asjad kõlavad ja naudin arvutitega töötamist. Arvutist saab näha, kuidas muusika muutub, kui lõike mujale copy-paste 'ida, näeb grid 'i, erinevate osade ajalist kestvust, grid'e saab omavahel ümber tõsta – kõik see on lõputult põnev.\n\nMa ei saa näiteks kasutada Logic Pro'd, kuna see näeb kohutav välja. Kasutasin varem Pro Tools'i, mis on suurepärane programm, aga ma ei suutnud sellega tööd teha. Ableton on mu lõuend. Olen selle enda jaoks mugandanud ja lahti hammustanud, pannud paika kõik õiged värvid. Programmide paindlikkus on minu jaoks tähtis.\n\nKui juba programmide välimus nii tähtis on, siis ilmselt on väga tähtis ka plaadikujundus ning kõik muu visuaalne, mis puutub üleüldisesse kontseptsiooni?\n\nMa ei näe mõtet asjade poolikult tegemises. Kõik lood korraga on nagu raamat. Lood eraldi on nagu kiired pildid, aga sa ei tea, mida tegelikult lood, kuni oled juba poolel teel. Olen pikka aega liikunud oma tööprotsessi automatiseerimise suunas. Tahaksin jõuda sellisesse seisu, et kirjutan valmis valemi, mis otsib mu loodud andmebaasist sobivad helid, loob valemist erinevad iteratsioonid ja suunab valemi lõpliku teose poole. See ongi üleüldine kontseptsioon sellest, mis Actress on.\n\nMinult küsitakse tihti, kust ma selle nime – Actress – võtsin. Vaadake sõnaraamatust, mida actress (inglise keeles näitlejanna – S.U.) tähendab. Seejärel tuleb sõnaraamatust leitud definitsioonid ja minu muusikast kuuldu kokku panna ning üleüldine arusaam sellest, mida nimi tähendab, ongi käes. See ongi mu kontseptsioon.\n\nMa pole teinud just palju ametlikke videoid, vist ainult ühe. Mu live -esinemised on selle hinge manifestatsioon, mis muusika loomisesse pannud olen. Kujutan ette, et see hing näeb välja nagu kroomist tulnukas, kes on masina hingeks. Loominguline leidlikkus tulnuka vormis.\n\nSee on muidugi väga dramaatiline kirjeldus, mida võib uskuda või mitte. See võib olla ka lihtsalt lugu, mida ma räägin. Seda kunst teebki, näiteks koomiksiraamatud. Akadeemiline koolkond võtab asju tõsiselt, aga kui asju teha pooleks – pooleldi tõsiselt ja pooleldi fiktsionaalselt, avab see asja kirjastajate ja väljaandjate jaoks. Ei saa olla lihtsalt muusik, noh, muidugi saab, aga minu jaoks peab seal olema midagi veel. Mulle meeldib luua kulminatsioonina kunstiteost.\n\nKas Actressilt võiks siis kunagi näiteks raamatut oodata?\n\nUsun, et kirjutan raamatut juba aegamisi oma peas, pean lihtsalt keskenduma ja maha istuma. Ma ei ole keegi, kes looks muusikat ja avastaks, et on selle kõrvalt järsku raamatu valmis saanud. Mulle meeldiks raamatut kirjutada, aga muusika võtab kogu mu aja ja raske on leida ruumi, kus ma saaksin kirjutada. Puhtalt muusika läbi kirjutan iga päev lugu, mida inimesed saavad läbi salvestuste kogeda. Olen pigem huvitatud kõlast ning sellest, kuidas helisid huvitaval viisil järjestada.\n\nR&B, soul ja elektrooniline muusika tervikuna on väga palju seotud soo, võrdse kohtlemise ja rassilise võrdsusega. Muusika teeb erinevaid asju ilma neist otsesõnu rääkimata. Asju lahtiseks jättes saavad inimesed arutleda, ise seda arutlust kuidagi juhtimata.\n\nRääkisite enne, et teie unistus oleks muusikaloomise võimalikult täielik automatiseerimine. Kas muusika autoriks jääks siis üldse inimene või ongi sel tähtsust?\n\nSee ongi mind käivitav esimene küsimus. Näiteks osa Autechre loomingust kõlab, nagu arvutile oleks midagi ette antud ja muusika oleks selle valemi vastuseks. Autechre on seepärast negatiivset tagasisidet saanud, aga ma pean seda huvitaks. Kui kord eksperimenteerima hakkad, ei olegi sa enam täielikult inimene. Võib-olla ei saagi inimese ja masina vahele piiri tõmmata. Kuulajad ei suuda seda alati hoomata, inimestel on teatud ootused, mistõttu peab muusika esiplaanil alati olema inimene.\n\nInimene on mõnes mõttes tõlkijaks. Arvutil peab olema midagi, mille seast valida, ta ei loo ise andmebaasi. Mina pean talle algandmed andma. Kui istun klahvide taga, loon meloodia või heli. See on loominguline protsess, nii-öelda holistiline tehisintelligents. Mu käed viivad selle protsessi läbi. \"AZD\" kaanepildil on omavahel sõlmitud inimese ja küborgi käed. See on omamoodi nagu Michelangelo maal Sixtuse kabelis, kus inimese ja jumala sõrmed kokku puutuvad. Michelangelo tuletab meelde, et ei ole kedagi jumalast kõrgemat.\n\nMuusikud on arvutiga töötades omamoodi jumalad. Sa ütled arvutile, mida teha. Ilma sinuta ei tee arvuti midagi. Kui arvuti poolt tehtava tulemuseks on miski, mis mulle ei meeldi, ei avalda ma seda sellisena kunagi. Kui arvuti teeks sajaprotsendiliselt midagi, ei annaks ma seda Actressi nime alt välja. Mulle meeldib arvutile anda juhiseid, kuulata, mis juhtub, ning selle põhjal lugu valmis teha. Ma ei pea istuma tundide kaupa, et ise midagi potentsiaalselt huvitavat valmis teha.\n\nStation Narva toimub Eestis päris huvitavas kohas – vanas puuvillamanufaktuuris. Nii et ka esinemispaik on väga palju seotud tehnoloogiaga, küll pisut teistsugusega.\n\nOlen praegu nõus mängima mitmetes kohtades, kus mängimisest ma näiteks kaks aastat tagasi poleks huvitatud olnud. Ma saan nüüd sünteesist aru. Ma ei tunne, et saan endast aru, aga muusikaga üritan end järele aimata ja aru saada, mis toimub. Olen kirjutanud kuus albumit ja jõudnud erinevatesse punktidesse, iga album on eraldi piiri ületamine.\n\n20 aasta parimaks osaks on, et saan nüüd töötada nii, nagu ei kunagi varem. Ma polnud kunagi sellisteks asjadeks valmis või vähemalt neist inimestega rääkimiseks. Elektrooniline muusika põhinebki avastamisel. Enda kohta võib niimoodi palju asju avastada.\n\nStation Narva peaesinejad Echo & the Bunnymen ja Tricky on koos Actress'iga on omamoodi briti tumedalt kõlava muusika saadikud. On teil mõne teise Station Narva esinejaga isiklik side?\n\nMa kasvasin Tricky muusikaga üles. Aga mu visioon ja vaatepunkt pole enam sama kui üheksakümnendatel ja varastel nullindatel. Actressi ei koti midagi – me oleme kaks eri entiteeti. Iseendana naudin igasuguse muusika kuulamist ja mulle meeldib ka sotsiaalmeedia, ma neelan seda. Hoian end muusikaga kursis ja ostan plaate. Actress on täiesti teistsugune, tema ajus on nullid ja ühed, ta võtab asju küborgi perspektiivist.\n\nÜkski festival pole muidugi selline, nagu see minu kujutluses olema peaks. Esinesin Pariisis – alguses oli seal vaid seitse inimest, 20 minutit peale minu esinemise algust juba täismaja. Aga mulle meeldis see algus ainult seitsme inimesega. See hetk oli täiuslik. Iseenda ego nimel tahad, et asjad oleksid lihtsad, aga ego ei ole tähtis, vaid võib olla hävituslik.\n\nMulle meeldib mängida veidraid asju vaid paarile inimesele, kes neist teavad. Madridis mängides polnud seal palju inimesi, aga see meeldis mulle, kahetsesin, et rohkem muusikat kaasa ei võtnud. Muusika on tänapäeval rohkem seotud, kõik baseerub algoritmidel ja kuulajalt on kontroll ära võetud. Spotify playlist 'id ja muu selline ei ole sinu maitse, vaid su maitse on ette ära loodud. Mulle meeldib teatud olukordade elutus, nagu need eelnevalt kirjeldatud esinemised.\n\nFestival Station Narva toimub 21.–23. septembril, põhipaikadeks Kreenholm ja Ro-Ro klubi. Loe lähemalt siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "21. septembril esineb Kreenholmis festivalil Station Narva Echo & the Bunnymeni ja Tricky kõrval ka Briti elektrooniline muusik Actress. Eelnev pole just kõige usutavam lause, mida lugeda või kirjutada – sellise esinejate nimistuga festivali on Eesti sügisest raske leida, rääkimata taolise ürituse Narvas korraldamisest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nR.A.A.A.Mi \"Praegu pole aeg armastamiseks\" osaleb kahel Vene festivalil\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvaheline Volkovsky festival toimub 17.–23. septembrini Jaroslavlis. Korraldajaks on Feodor Volkovi nimeline Jaroslavli Riiklik Akadeemiline Draamateater, mille kunstiline juht on Venemaa üks hinnatumaid lavastajaid Jevgeniy Marcelli. Festivalil osaleb üheksa teatrit 10 lavastusega Venemaalt, Eestist ja Saksamaalt.\n\"Praegu pole aeg armastamiseks\" on kurbnaljakas lugu sellest, kuidas inimene teeb kõik, et oma õnne edasi lükata. Me mõtleme välja üha rohkem asju, mis ei lase meil olla koos nendega, keda me armastame. Viimasel teatriaasta auhindade jagamisel oli lavastus \"Praegu pole aeg armastamiseks\" nomineeritud neljas kategoorias - parim lavastus, parim meespeaosa, parim naispeaosa ning parim naiskõrvalosa, mille laureaadiks sai Harriet Toompere.\nLisaks kahele etendusele idanaabrite juures on võimalik hinnatud lavastust näha Eestis 21.-22.jaanuaril Tallinnas ning veebruaris Tartus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "18. septembril teatri R.A.A.A.M. lavastus \"Praegu pole aeg armastamiseks\" Volkovsky rahvusvahelisel teatrifestivalil Jaroslavlis, Venemaal. Tegemist on Damir Salimzianovi lavastuse esimese välismaise esinemisega, millele järgneb 7. oktoobril etendus Peterburi festivalil Balti Maja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNFL-i pallur lõpetas karjääri keset mängu\n\n## Põhitekst:\n\n30-aastane Davis alustas kohtumist algkoosseisus, kuid otsustas poolajal, et pole võimeline enam mängima. Tagamängija täpsustas hiljem tehtud avalduses, et ei soovinud sellega meeskonnakaaslastele ega treeneritele lugupidamatust avaldada.\n\n\"See oli raske otsus, aga ma olen endaga rahu teinud,\" kirjutas Davis sotsiaalmeedias. \"Ma ei arvanud, et niiviisi NFL-iga lõpparve teen,\" lisas Billsi pallur, kelle sõnul ei pidanud tema keha enam spordile vastu.\n\n\"Ma pole sellist asja kunagi näinud,\" kommenteeris Davise meeskonnakaaslane Lorenzo Alexander. \"Mul pole tema kohtagi midagi öelda. Ma pean talle rohkem austust avaldama, kui tema täna meile.\"\n\nBuffalo kaotas kohtumise Chargersile skooriga 20:31.\n\nVontae Davis esindas profikarjääri jooksul kolme klubi, mängides kõige kauem Indianapolis Coltsi ridades(aastatel 2012 –2017.)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika jalgpalli profiliiga NFL-i klubi Buffalo Billsi mängija Vontae Davis lõpetas mängijakarjääri keset kohtumist Los Angeles Chargersiga, teatades otsusest poolajal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTaavi Laatsit: Galaktlani uut albumit inspireeris duell kui romantiline sündmus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Need on umbes aasta jooksul valminud lood ja suhteliselt kontsentreeritult, eesmärgipäraselt üritasin juba eos teha kontseptuaalset tervikut,\" rääkis Laatsit ERR-ile.\n\nLaatsiti sõnul on plaadi läbiv teema duell. \"Võiks öelda, et romantiline nägemus. Kui eelmine plaat oli minimalistlik, siis \"En Garde\" on helide poolest külluslikum. Duell kui romantiline sündmus oli inspiratsioon.\"\n\nTa nõustus, et on püüdnud helipilti rikastada minevikku minemisega. \"Kui seda plaati kuulata, siis helide mitmekesisust ja mitmetasandilisust on küllalt. Esimesel kuulamisel seda kõike võib-olla ei märka. Selles mõttes on tegu tõesti barokse lähenemisega helidele. Mitte niivõrd helikäikude kuivõrd helimaastike poolest.\"\n\nLaatsit selgitas, et taoline lopsakuse ihalus on ehk osaliselt seotud ka meetodiga, mil viisil muusika on loodud. \"Eelmine plaat oli suures osas masinate, rauasüntesaatorite, n-ö pärispillidega loodud. Seal on teatavad piirangud peal, mida korraga saab pillidega teha, aga nüüd, kui olen Brüsselis kolm aastat elanud ja kõiki pille kaasa ei võtnud, siis huvitaval kombel vähemate instrumentidega sai hoopis rikkalikuma muusika, sest kasutasin sellel plaadil tarkvaralisi vahendeid.\"\n\nTa lisas, et kindlasti andis talle palju inspiratsiooni ka uus trummimasin, mille ta eelmisel aastal ostis. \"Pean seda siiani üheks maailma kõige paremaks instrumendiks, see on Elektroni analoogtrummimasin.\"\n\nHelipilt on tema sõnul samas jätkuvalt sooja ja analoogse heli tundega. \"Üritasin seda siiski säilitada. Lihtsalt need vahendid olid teistsugused. Aga ma ei ütleks, et helipilt kaotas.\"\n\nTa kirjeldas, et kogu albumi miksimisprotsess oli väga pikk. \"Iga loo kohta tegin vähemalt kümme eri versiooni enne, kui ma rahule jäin. Detailidele on väga palju rõhku pööratud. Ma ei ütleks, et ta digitaalsemalt kõlaks, pigem võib-olla isegi soojemalt kui eelmine plaat.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taavi Laatsit ehk Galaktlan andis esmaspäeval, 17. septembril plaadifirma Seksound alt välja uue albumi \"En Garde\". Laatsit märkis, et tegi seda üsna selge kontseptsiooniga juba algusest peale, keskendudes keskse teemana duellile kui romantilisele sündmusele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEsilinastub dokumentaalfilm Kadrioru ajaloost\n\n## Põhitekst:\n\nDokumentaalvaatlus \"Tagasi Kadriorus\" on jäädvustatud Kadrioru pargiansambli 300. hooaja jooksul. Film on salvestatud alates 2017. aasta maist kuni 2018. aasta juulikuuni.\n\nJälgitakse Kadrioru elu kõigil aastaaegadel, varajastest hommikutundidest südaööni pargi kõigis osades. Tänapäevaste vaadete kõrval on filmis mõningaid kaadreid Eesti Rahvusringhäälingu ja Riigiarhiivi filmiarhiivist, ent tegemist ei ole ajaloolise ülevaatefilmiga. Filmitegijad on otsustavalt loobunud kõigist ekspertintervjuudest.Kadriorg rääkigu seekord enda eest ise.\n\nRežissöör Märten Vaher, stsenarist Jaak Lõhmus, operaatorid Tauno Sirel ja Kristjan-Jaak Nuudi, helilooja Rein Fuks, produtsendid Mati Sepping ja Ruth Heinmaa. Jutustajateksti loeb Sergo Vares.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "19. septembril kell 18.00 esilinastub KUMU auditooriumis režissöör Märten Vaheri dokumentaalfilm \"Tagasi Kadriorus\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOudekki Loone võib kandideerida Ida-Virumaal\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu valikud on seal, kus Eestis midagi toodetakse ja kus on inimesed, keda huvitab kodakondsusteema ning see, et me jätaks oma riigi kasvuvead selja taha ja läheks üheskoos edasi,\" rääkis Keskerakonda kuuluv Loone.\n\nTa lisas, et tahab, et Eesti oleks kodumaa kõigile sõltumata sellest, mis rahvusest keegi on.\n\n\"Jah, 1991. aastal piirid liikusid üle inimeste, inimesed leidsid ennast mingisuguses uues riigis. Me tegime ajutise lahenduse hallide passide näol, aga see ei ole päris lahendus. Ma tahaks kodakondsusküsimuse ära lahendada. Ma tahaksin anda oma jõu selleks, et Eesti saaks oma naabritega hästi läbis,\" sõnas Loone.\n\nLoone sõnul pakub talle kodakondsustemaatika kõrval suurt huvi ka väliskaubanduse temaatika.\n\n\"Ma olen tegelenud ka välisteemadega. Itaalia president andis mulle suure autasu ja ma olen sellest väga liigutatud. Aga mind huvitab ka Egiptus, kes on huvitatud Eestis äri tegemisest. Selline üldine väliskaubandus on see, mis mind väga huvitab ja kus ma tunnen, kus saaks Eestile olla minust väga palju kasu.\"\n\nLoone tunnistas, et Europarlamendi saadik Yana Toom on kutsunud teda koos Ida-Virumaal kandideerima ja ta mõtleb sellele.\n\n\"Aga Jüri Ratas on arvanud, et võiksin kandideerida uuesti Harjumaal. Ja ega Antsla inimesed ei taha mind enda juurest ära lasta,\" ütles Loone.\n\nKerstin-Oudekki Loone kandideeris eelmistel riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaal ja sai 354 häält.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmistel valimistel Harju- ja Raplamaal kandideerinud riigikogu liige Oudekki Loone võib eelseisvatel valimistel kandideerida hoopis Ida-Virumaal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Võta või jäta\" kogus avanädalavahetusega 13 100 vaatajat\n\n## Põhitekst:\n\nFilm jälgib Eriku (Reimo Sagor) pikka, keerulist ja kohati koomilist isaks kasvamise teekonda. Lugu, mille käigus tavalisest eesti mehest saab igapäevaelu kangelane, Superman, kes on oma isaduse eest valmis küünte ja hammastega võitlema. Mis teeb isast isa?\n\n\"Tore, et sedavõrd palju inimesi on filmi vaatama jõudnud, küllap teema läheb inimestele korda. Film on juba praeguseks tekitanud diskussiooni ja saanud palju positiivset tagasisidet,\" märkis filmi produtsent Ivo Felt.\n\n\"Võta või jätas\" mängivad Reimo Sagor, Nora Altrov, Emily Viikman, Liis Lass, Adeele Sepp, Epp Eespäev, Andres Mähar, Egon Nuter, Mait Malmsten jpt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "14. septembrist kinodesse jõudnud mängufilm \"Võta või jäta\" kogus avanädalal 13 100 vaatajat. Tegemist on Liina Triškina-Vanhatalo esimene täispika mängufilmiga, mis on valitud Eestit esindama parima võõrkeelse Oscari kandidaadiks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSotsid Keskerakonna vastu vahetanud Õunapuu: ega neil kahel väga erinevusi pole\n\n## Põhitekst:\n\nJaan Õunapuu, kui Rahvaliit korruptsiooniskandaalides lagunema hakkas, siis paljud erakonna liikmed jäid tulevasse EKRE-sse, osa läks Keskerakonda, osa sotsiaaldemokraatide sekka. Miks teie toona sotsidega liitusite?\n\nKuna ma olin enne seda olnud neli aastat minister, tegelenud regionaalpoliitikaga, tegelenud palju aastaid kohalike omavalitsustega ja kuna sotsid toona oma programmiga seda kõige paremini võimaldasid, siis oli see valik selline.\n\nKas sotside suunitlus regionaalpoliitikale on siis ajas muutnud?\n\nMa ei hakkaks kritiseerima ei sotside ega kellegi teise erakonna kohalike omavalitsuste poliitikat või mida iganes. Ma olen viimase aasta jooksul ennast distantseerinud sotside maakonna juhatusest, ma olen maha pannud ka Tartu osakonna esimehe koha. Eks ta mul peas ikkagi kumises, kui ma neid ameteid maha panin, et ju mu aeg hakkab selles erakonnas ükskord otsa saama.\n\nAga miks? Mis muutus erakonnas või mis muutus teie sees?\n\nSeda, mis muutus eelmises erakonnas – jäägu see minu teada. Seda ma olen väga väikesele grupile inimestest rääkinud. Aga seda ma julgen küll öelda, et midagi kardinaalselt halba ei olnud.\n\nTegelikult on niimoodi, et ega nendel kahel erakonnal maailmavaatelisi erinevusi väga palju ei ole. Eks nad mõlemad tahavad, et elu oleks tasakaalustatud, igal pool oleks kõigil võimalik elada, et ainult Tallinn ja Harjumaa ei oleks need paigad, kus inimesed tööd ja kõrgemat palka saavad. Aga mis puudutab Keskerakonna uut palet, mille on peaminister Jüri Ratas suutnud Eesti poliitikasse tuua – ma ütlen teile ausalt, et viimase aja tegevused, mis valitsus on teinud, olgu need siis põllumeeste toetused, mis on antud seoses põuakahjudega, ka see, mis puudutab madalama sissetulekuga inimeste toetamist tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega. Või ma olen Saaremaalt pärit ja näen, et inimesed Tagaranna külas on väga õnnelikud selle üle, et nad saavad tasuta sõita. Samamoodi siin Tartu- või Jõgevamaal.\n\nAga põllumeestele pakutud 20 miljonit eurot on ju päris kõrge intressiga laen. Põllumehed ütlevad, et põuakahjud olid ligi 150 miljonit eurot. Kas sellele laenule peaks midagi lisaks ka tulema?\n\nMa tean ka neid eelnevaid aastaid ja põllumeeste muresid. Tolleaegsed valitsused ei ole kasvõi selle pikaajalise laenu kujul põllumehele vastu tulnud. Praegu on see võimalus olemas. Selge on see, et mitte kunagi ei saa kõike kinni maksta.\n\nKeskerakonna Tartumaa piirkond otsib pärast Peeter Ernitsa lahkumist uut juhti. Kas see koht on nüüd teie?\n\nEi, sel teemal pole poolt sõnagi juttu olnud. Ütlen ausalt, minule pole mitte midagi pakutud ja mina pole sellelt erakonnalt ka midagi nõudnud.\n\nOmeti valimisteks tuleb valmistuda. Kui palju te plaanite kampaaniasse raha panna?\n\nNeed ei ole mul ju esimesed valimised. Kui ma praegu teen veel selle ringi kaasa, olles nüüd mõni päev tagasi saanud 60-aastaseks, siis ma ei tea, võib-olla see jääb mulle viimaseks. Aga noh, ära ütle kunagi, et see on nii. Aga kui selles karussellis tiirelda, siis pole mõtet poole vinnaga seda teha. Loomulikult tuleb kampaaniat teha. Kui on vaja, siis loomulikult rahakotist niipalju ikka leiab, et autole bensiini osta ja käia kohtadel.\n\nMaavanema, hiljem ka regionaalministrina oli üks peamisi pikemaid teemasid, milles teid tsiteeriti, Tartu-Pihkva laevaühendus. Juhul, kui te saate uuesti mandaadi, kas siis need ajad on möödas või tuleb see teema ikkagi uuesti lauale?\n\nSee teema oli tõesti mul üks valdavaid. Teine teema vist 94. aastast oli Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine. Pole kumbki realiseerunud. Maantee on varsti jõudmas küll natukene kaugemale. Aga mis laevaliiklust puudutab, siis seda ei saa teha ühepoolselt. Nii kaua, kui kõige kõrgemal välisministeeriumi tasemel neid kokkuleppeid ei ole, siis on väga keeruline seda laevaliiklust taastada. See hakkab peale sellest, kuidas on korraldatud piiri- ja tollikontroll, sellest, kas võõra riigi lipu all võivad alused sõita Vene territoriaalvetes jne. Sest teatud aastad tagasi me jõudsime sinna, et sõitku siis see Raketa tüüpi laev Tartust Pihkvasse, aga kuna nad olid ehitanud välja ka teise sadama, siis nad tahtsid, et see laev ka sealt läbi sõidaks. See oli enam-vähem kokku lepitud, aga siis sai minu maavanema aeg täis. Kui ma olin minister, käisin veel korra või kaks Pihkvas, aga siis see asi enam edasi ei liikunud.\n\nKeskerakonnal on kaks Venemaa poliitikat. Üks on see, mida veab Jüri Ratas, teine see, mida veavad Yana Toom ja Heimar Lenk. Kumb poliitika on parem?\n\nSee on nii poliitiline. Mina ütlen, et oma naabritega tuleb hästi läbi saada. See, et ka Peipsi piirkonnal oleks mingigi suurem väljund oma kaubale, on see siis porgand, sibul või mis iganes, siis need suhted võiksid olla ikkagi sellised, et kahe riigi kaupmehed ja kahe riigi ostjad omavahel paremini suhtleksid. Milline see poliitika ikkagi hea on ja kui palju me peaksime suhtlema oma ida kolleegidega, ma arvan, et aeg paneb siin paljud asjad paika. Kui saadakse mõlemalt poolt aru, et heanaaberlikud sõbralikud suhted on paremad. See, et me vaatame üksteisele kõõrdi ja vahepeal varastame kedagi piiri pealt, see ei vii ka asja edasi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna Keskerakonna vastu vahetanud endine Tartu maavanem ja regionaalminister Jaan Õunapuu neil kahel parteil suurt erinevust ei näe ning parteivahetuse tingisid senises koduerakonnas aastatega toimunud muutused, mida ta aga täpsemalt kommenteerida ei soovinud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAland United alistas liidri ja vähendas vahe ühepunktiliseks\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemad eestlannad kuulusid põhikoosseisu. Raadik tegi kaasa terve kohtumise, Aarna vahetati välja 90. minutil, kirjutab Soccernet.ee.\n\nTeist kohta hoidev Aland vähendas vahe HJK-ga ühele punktile. Hooaja lõpuni jääb veel kolm vooru.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Signy Aarna ja Pille Raadiku koduklubi Aland United alistas Soome naiste kõrgliigas liidrikohal paikneva HJK 2:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNordica alustas liinilendudega Stockholmist Rootsi Lapimaale\n\n## Põhitekst:\n\nNordica reaktiivlennuk CRJ900 lendab Stockholmist Gällivaresse vahemaandumisega Arvidsjauris järgmiselt: esmaspäevast reedeni kaks korda päevas väljumisega kell 9.15 ja kell 19.15 ning pühapäeviti kord päevas väljumisajaga kell 20.30.\n\nTagasi Stockholmi väljuvad lennud Gällivarest vahemaandumisega Arvidsjauris järgmiselt: esmaspäevast reedeni kaks korda päevas väljumisega kell 6 hommikul ja kell 15 pealelõunal; pühapäeviti väljub lend suunal Arvidsjaur–Stockholm kell 15. Laupäeviti lende ei toimu.\n\nNordica turundus- ja kommunikatsioonijuhi Toomas Uibo sõnul on Eesti lennuettevõtte üks olulisi ärisuundi olnud eksporditeenuste pakkumine välisriikides.\n\n\"Eesti-suuruses riigis peab iga siin paikneva lennuettevõtte koduturg olema vähemalt terve Euroopa. Kui veel 15 aastat tagasi sai lennundust arendada Eesti-keskselt, siis tänapäeval on see tunduvalt keerulisem ja üks hea lahendus on eksportida oma teenuseid välisriikidesse,\" lausus Uibo.\n\nÄsja avatud Rootsi siseliini hankeleping kehtib 2019. aasta oktoobrini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti lennufirma Nordica tütarettevõte Regional Jet tegi pühapäeval avalennu liinil Stockholmist Rootsi Lapimaale Arvidsjauri ja Gällivaresse. Tegemist on Rootsi omavalitsuste tellitud riigisisese lennuliiniga, mille hankelepingu Nordica koos tütarettevõttega augusti keskpaigas võitis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nParim Eesti purjetaja hoiab maailma edetabelis seitsmendat kohta\n\n## Põhitekst:\n\nMatch Race maailma edetabelis on Mati Sepp hoidmas seitsmendat positsiooni, kuid tema läbi ajaloo kõrgeim koht selles paremusjärjestuses on olnud kolmas. Esisajas on lisaks Harles Liiv 64. asetusega. Edetabeli kõrgeim koht kuulub Uus-Meremaa purjetajale Phil Robertsonile.\n\nLaser Standard klassis on Karl-Martin Rammo hetke paremusjärjestuses 14. kohal. Tema läbi aegade parim tulemus on aga olnud kuues koht. Edetabelit juhib selles klassis Sam Meech Uus-Meremaalt.\n\nIngrid Puusta on naiste RS:X klassi edetabelis 33. positsioonil. Puusta tippmargiks maailma edetabelis on aga üheksas koht. Esikohal on hiinlanna Peina Chen.\n\nEdetabelis 38. positsioonil paiknevale Deniss Karpakile on seni parim positsioon Finn klassis olnud kolmas koht. Esisaja sisse mahub Finnil veel Taavi Valter Taveter, kes on 56. positsioonil. Liidriks on Nicholas Heiner Hollandist.\n\nKätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp paiknevad 49erFX klassis 45. positsioonil. Liidriteks on Alexandra Maloney ja Molly Meech Uus-Meremaalt.\n\n49er klassis mahuvad saja parima hulka 80. kohal olevad Juuso Roihu ja Henri Roihu. Klassi liidriteks on britid Dylan Fletcher-Scott ja Stuart Bithell.\n\nAnna Pohlaku praeguseks asetuseks Laser Radial klassis on 88. koht. Edetabeli tipus on hollandlanna Marit Bouwmeester.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Värskes Rahvusvahelise purjetamisliidu maailma edetabelis on eestlastest kõrgeimatel kohtadel seitsmendat asetus omav matšpurjetaja Mati Sepp ning olümpiapurjetaja Karl-Martin Rammo 14. positsiooniga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVarro Vooglaid sai Facebookilt nüüd kuuajalise suhtlemiskeelu\n\n## Põhitekst:\n\nFacebook eemaldas pühapäeval portaali Objektiiv märtsikuus tehtud postituse, väites et tegu on vihakõnega ja ähvardas platvormi reegleid väidetavalt rikkuva materjali postitamise jätkumisel Objektiivi lehe jäädavalt sulgeda. Samuti määras Facebook Varro Vooglaiule järjekordselt 30-päevase bloki, teatas Vooglaid pressiteates.\n\n\"Probleeme selles osas on palju. Näiteks ei tohi mõne ideoloogia, fašismi ja kommunismi, kohta, et see on haiglane,\" lisas Vooglaid ERR-ile. Ta märkis, et Facebooki vastu kohtusse minna pole ka mõtet, kuna nad asuvad juriidiliselt Ameerika Ühendriikides.\"Eestis pole kellegi poole pöörduda ja nad ei allu eesti seadustele. USA-s kohut käia oleks kallis ja soovitud tulemuse saavutamine ebarealistlik.\"\n\nFacebook sihtasutuse teatel vihakõneks 16. märtsil tehtud postituse, mis tõi esile Objektiivis avaldatud Varro Vooglaiu artikli pealkirjaga \"Seksuaalhälvikud ründasid Hollandis sodomiitliku reklaamikampaania vastu meelt avaldanud katoliiklasi\".\n\nPostituses viidatud lugu andis ülevaate Nijmegeni linnas aset leidnud intsidendist, kus rahumeelselt ja seaduslikult meelt avaldanud katoliiklastele said osaks homoaktivistide räiged verbaalsed ja ka füüsilised rünnakud, seisab SAPTK-i teates.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suhtlusvõrgustik Facebook ähvardas sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) uudiste- ja arvamusportaali Objektiivi lehe jäädavalt sulgeda ja määras Varro Vooglaiule taas 30-päevase bloki, teatas sihtasutus esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAllan Kasuk tuli välja soolosingliga\n\n## Põhitekst:\n\n\"See on midagi personaalset ja intiimset. Silmast-silma, südamest-südamesse, laulukirjutaja ja sina, armas kuulaja,\" iseloomustas Kasuk ise oma värsket pala.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Siiani peamiselt Indrek Ventmanni ja Kruuvi lugude autorina tuntust kogunud Allan Kasuk on välja tulnud soolosingliga \"Ukulele\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nDwyane Wade läheb Miami ridades vastu karjääri viimasele hooajale\n\n## Põhitekst:\n\n12-kordne NBA all-star mängija teatas otsusest 10-minutilises videos. \"Ma olen andnud endast sellele spordile kõik, mis mul anda on. Ma plaanin anda endast kõik ka oma viimasel hooajal,\" lausus 36-aastane Wade.\n\nWade esindas Miamit aastatel 2003–2016 ning eelmise hooaja teises pooles. Aastatel 2016–2017 kuulus ameeriklane enda kodulinnaklubi Chicago Bullsi hingekirja, pärast mida siirdus ta Cleveland Cavaliersi.\n\nDwyane Wade on Miami läbi aegade resultatiivseim mängija (20 473 p). Miami kolmel korral meistritiitlini vedanud ääremängija on ka Miami särgis enim mänge (876) pidanud pallur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmekordne korvpalliliiga NBA meister Dwyane Wade teatas, et teeb Miami Heati ridades kaasa enda 16. ja viimase hooaja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOtsa koduklubi nuhtles endist maailma tippu\n\n## Põhitekst:\n\nTänavu koduväljakul kõik kolm kohtumist võitnud Bundesliga uustulnuk ning hetkel turniiritabelis kuuendat kohta hoidev Bergischer HC tegutses 1997. ja 2003. aasta Saksamaa meistri Lemgo vastu ilma Otsata, kirjutab Käsipall24.ee.\n\nEsimese punkti loovutas mullune hõbe Rhein-Neckar Löwen, kes mängis kodus 24:24 (12:11) viiki SC DHfK Leipzigiga. THW Kiel sai kodus 34:20 (13:10) jagu SG BBM Bietigheimist, Göppingeni Frisch Auf! 31:25 (14:11) TVB 1898 Stutgardist ja SC Magdeburg võõrsil 31:20 (17:10) VfL Gummersbachist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti käsipallikoondislase Rasmus Otsa koduklubi Bergischer HC alistas Saksamaa meistrivõistluste kõrgliigas TBV Lemgo Lippe 35:26 (18:10).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipallileegion: Johannson andis simultaani, Patrail pikalt vigastatud\n\n## Põhitekst:\n\nÜle-eelmisel pühapäeval viie värava ja viie sööduga TSV GWD Mindenit 30:25 alistada aidanud Mait Patrail sai kohtumise lõpul vigastada. Uue nädala algul selgus, et tegu polnud vana seljatrauma ägenemisega, vaid hoopis tõsisema hädaga.\n\nMait Patrail: koondisemängude ajaks mind mängukorda vist ei saada\n\n\"Kaitses võideldes tundsin, kuidas seljast käis nõks läbi,\" kirjeldas Patrail. \"Järgmisel päeval ei saanud õieti käiagi ning uuringud näitasid, et üks disk on välja nihkunud. Rahu ja süstid on hetkel ainus ravi ning öeldi, et võtab aega 5-10 nädalat. Ise loodan muidugi minimaalse ajaga piirduda, aga hetkel ei saa üle 400 meetri kõndidagi.\"\n\nHooaega suurepäraselt alustanud – kuue liiga- ja karikamänguga oli kirjas 15 väravat ning 27 söötu – Patraili mängupaus tähendab ilmselt ka oktoobri lõpus toimuvate Eesti koondise EM-valikmängude vahelejätmist. \"Väga kahju, aga nii kiiresti vist mängukorda mind ei saada,\" kurvastas Patrail.\n\nIlma eestlaseta mänginud TSV Hannover-Burgdorf sai läinud nädalal valusa 28:29 (14:16) kaotuse mulluselt pronksitiimilt Berliini Füchse. Ja et Bergischer HC teine väravavaht Bastian Rutschmann tervenes, siis jäi mänguajata ka Rasmus Ots, aga tema koduklubi alistas 35:26 (18:10) TBV Lemgo Lippe. Mõlema eestlase klubid on viie vooru järel kuue punkti peal ning jagavad 5.-8. kohta.\n\nSaksamaa madalamates liigades võideti viiest mängust neli\n\nAstme võrra allpool oli eestlaste jaoks ses mõttes huvitav nädal, et Dener Jaanimaa käis 2. Bundesligas väljakul kaks korda, samas kui Karl Toomi TV Emsdetten oli mänguvaba. TuS N-Lübbecke sai kindla 36:28 (21:13) koduvõidu Wilhelmshavener HC üle, kuid kaotas laupäeval samuti kodusaalis 25:26 (9:13) Karl Roosna endisele koduklubile Esseni TUSEM.\n\nKui teisipäeval märgiti Jaanimaa nime taha resultatiivsuspunkte vaid 1+1, siis Esseni vastu viskas Eesti mullune parim käsipallur kuus väravat ja andis kolm tulemuslikku söötu. Lübbecke on neljast mängust võitnud kaks ja kaotanud minimaalse vahega kaks ning asub hetkel 2. Bundesligas 8. kohal.\n\nMadalamates Saksamaa sarjades said kõik eestlased kirja võidu ning käegi valgeks. Kolmanda liiga põhjatsoonis sai Armi Pärdi kahe värava toel hooaja avavõidu Schwerini Mecklenburger Stiere, alistades SC Magdeburg II 35:31, läänetsoonis tabas Karl Roosna samuti kahel korral kui tabelis kolmandaks tõusnud HSG Krefeld oli 36:21 üle SG VTB/Altjührdenist. Neljandas liigas sai juba teise minimaalse võidu TSG Söflingen, alistades TV Weilstetteni 29:28, Kristo Voika arvele jäi üks värav.\n\nJohannsonile kolmest kaks, Celminš tõusis liidriks\n\nTõelise käsipallisimultaani andsid möödunud nädalal Martin Johannson ja Bukaresti Steaua – viie päeva jooksul peeti kaks SEHA-liiga mängu ja üks Rumeenia kõrgliiga kohtumine. Kõigil seitsmel hooajal SEHA-liigas nelja parema hulka jõudnud mullune finalist PPD Zagreb oli Steauast üle 24:17 (9:8), kuid kaks päeva hiljem alistati Serbia klubi Novi Sadi Vojvodina 28:27 (14:14).\n\nLaupäeval avas Steaua võiduarve Rumeenia meistriliigas, alistades kodus CSM Bacau 29:22 (15:12). Kui SEHA-liigas jäi Johannson nullile, siis Bacau vastu viskas joonemängija ühe värava. Steaua on koduliigas kahe vooru järel neljas ja SEHA-liigas kolme mängu järel kõrgel viiendal kohal.\n\nVõidukalt jätkasid Andris Celminš ja RK Maribor Branik, olles 23:20 (12:9) üle mullusest Sloveenia meistrivõistluste neljandast tiimist RD Koper 2013 ning tõustes liidriks. Eestlase arvele kirjutati kaks tabamust. Hollandi meistrivõistluste avavoorus viskas Jesper Bruno Bramanis kolm väravat kui tema HV KRAS/Volendam kaotas DFS Arnhemile 28:35.\n\nIslandi kõrgliigas debüteeris Akureyri HF-i eest Marius Aleksejev, kes tegi viis tõrjet, kuid ei suutnud meeskonda derbi-mängus KA Akureyri vastu päästa 27:28 (11:16) kaotusest. Alina Molkova meistriliigadebüüt jäi veel ootele ja suvel Reykjaviki Valurisse siirdunu viskas neli väravat duubelnaiskonna eest 24:25 (11:11) esiliigakaotuses UMF Aftureldingi vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmine nädal oli Eesti käsipalluritele välismaal vastuoluline. Andris Celminš tõusis Sloveenias liidriks, Martin Johannson võitis kolmest mängust kaks, Saksamaa madalamates liigades tuli ridamisi võite ja väravaid, kuid samas sai kõige tugevamas liigas Mait Patrail teada pikast vigastuspausist ning Rasmus Ots langes koduklubi mängivast koosseisust välja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA ülemkohtu kandidaati tabas kinnitamise eel süüdistus seksuaalses ründes\n\n## Põhitekst:\n\nKavanaugh tõrjus reedel tehtud avalduses süüdistused, öeldes, et ei ole midagi sellist keskkooli ajal ega kunagi hiljem teinud.\n\nMitu senati õiguskomitee liiget kutsus lükkama hääletuse Kavanaugh üle edasi. Nad rõhutasid, et kõigepealt tuleb Ford \"ära kuulata\".\n\nÕiguskomitee peaks hääletama Kavanaugh üle 20. septembril. Kui nad Kavanaugh kandidatuuri heaks kiidavad, järgneb hääletus senatis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Palo Alto ülikooli professor Christine Blasey Ford süüdistab president Donald Trumpi ülemkohtu kandidaati Brett Kavanaugh'd seksuaalses rünnakus 1980-ndatel aastatel keskkooli ajal, avalik süüdistus on vallandanud üleskutsed lükata hääletus Kavanaugh ametissekinnitamise üle edasi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nImprofestival toob lavale etendused romantilisest komöödiast Tarantino tõlgendusteni\n\n## Põhitekst:\n\nImproteater tähendab seda, et lavale jõudvad etendused improviseeritakse otse publiku silme all. Laias laastus on etenduste žanr ja tegumood küll varasemalt kokku lepitud kuid lood ise sünnivad enamasti publiku või muude väliste tegurite inspiratsioonist.\n\nFestivali peakorraldaja Rahel Otsa sõnul on sel aastal festivali tugevuseks kindlasti žanrite paljusus, mida improvõtmes lahendatud on. \"Lavalt leiab nii improviseeritud romantilist komöödiat, Skandinaavia krimilugu, muusikali, dokumentaalsugemetega kui ka Tarantino võtmes improteatrit. Samuti oleme ka sel aastal üritanud programmi koostamisel kõrvutada truppe nii meile lähematest kui ka veidi eksootilisematest riikides. Näiteks astuvad Läti improduo D I V A S kõrval lavale ka esinejad Türgist, kes toovad põimituna improteatrivõtetega lavale Anatolia mägedest pärit traditsionaalse loovestmistehnika \"Meddah\",\" tutvustas Otsa.\n\nFestivali raames toimuvad ka erineva suunitlusega töötoad, millest mõnedes õpitu jõuab koheselt lavale. Kinomaja saalis õhtuid alustavad mixer show d on päeval toimunud töötubade tulemus, milles astuvad üheskoos üles nii eri truppide esindajad kui ka festivaliks kohale sõitnud koolitajad, kes muidu lavale ei pääseks.\n\nFestivalietendused toimuvad nii eesti kui inglise keeles ning üks neist esitatakse ka vaid kehakeelt kasutades.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäevast laupäevani leiab Kinomajas aset juba kuues rahvusvaheline improteatrite festival Tilt. Sel korral on festivalil etendusi romantilisest komöödiast Tarantino tõlgendusteni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVenelased saavad endiselt oma uudised peamiselt televisioonist\n\n## Põhitekst:\n\nLevada Keskuse poolt läbi viidud uuringust selgus, et 73 protsenti Venemaa elanikest peab televisiooni olulisimaks infoallikaks maailmas toimuva kohta info ammutamiseks. Augustis 2009 läbiviidud sarnases uuringus oli selliseid vastajaid koguni 94 protsenti.\n\nTeisele kohale on tõusnud meediaväljaannete veebilehed, kust teavet maailma kohta hangib 37 protsenti venelastest. 2009. aastal oli see näitaja vaid üheksa protsenti.\n\nKolmandal kohal on erinevad sotsiaalmeediaplatvormid, kust uudiseid otsib 28 protsenti Venemaa elanikest. 2009. aastal oli see näitaja vaid kuus protsenti.\n\nOluliselt on oma positsioone loovutanud raadio ja ajalehed. Kui 2009. aastal sai peamiselt raadiost oma info 41 protsenti, siis nüüd vaid 15 protsenti. Ajalehtede puhul oli langus vastavalt 2009. aasta 37 protsendilt tänavu augustis 13 protsendile.\n\nKui Venemaa elanikelt küsiti, milliseid meediakanaleid nad enim usaldavad, oli esikohal televisioon 49 protsendiga. Televisiooni usaldusväärsus Venemaa elanike silmis on ajas siiski oluliselt langenud - 2009. aastal pidas televisiooni usaldusväärseks 79 protsenti.\n\nUsaldusväärsuselt teisel kohal on 24 protsendiga internetiväljaanded, kolmandal kohal sotsiaalmeedia platvormid 15 protsendiga. Raadiot usaldas kümme ja ajalehti seitse protsenti Venemaa elanikest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa elanike jaoks on televisioon endiselt olulisim kanal, kust saada informatsiooni sündmuste kohta oma riigis ja maailmas, kuid kümne aasta tagusega võrreldes on selle osatähtsus langenud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Mandariinid\" jõudis IMDb tipp-250 filmi hulka\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mandariinide\" hinnang veebikeskkonnas on 8,3/10, millega see asetub kõrgeimalt hinnatud filmide edetabelis 243. kohale. Kokku on filmi hinnanud üle 29 000 kasutaja.\n\nKui vaadata teist filmihinnanguid koondavat veebilehte Rotten Tomatoes, siis seal on 64 kriitiku antud keskmine hinnang \"Mandariinidele\" 7,3/10 ja enam kui 3300 vaataja antud keskmine hinnang 4,1/5.\n\nFilm oli esimese Eesti päritolu filmina parima mitteingliskeelse filmi Kuldgloobuse nominent. Samuti oli \"Mandariinid\" parima võõrkeelse filmi Oscari nominent. Film võitis auhindu ka rahvusvahelistelt festivalidelt Varssavis, Mannheim-Heidelbergis, Thbilisis, Baris, Barcelonas, Jeruusalemmas, Los Angelesis ja Michiganis ning kandideeris auhindadele näiteks ka Seattle'i ja Palm Springsi rahvusvahelistel filmifestivalidel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimene Eesti ja Gruusia koostöös valminud 2013. aasta mängufilm \"Mandariinid\" on jõudnud IMDb ehk rahvusvahelise filmikunstiteemalise andmebaasi 250 kõrgeimalt hinnatud filmi hulka.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti langevarjur osales uue Euroopa rekordi püstitamisel\n\n## Põhitekst:\n\nRekordilaager toimus Hollandis Teuge lennuväljal 13.-16. septembrini ning seal osales langevarjureid üheteistkümnest Euroopa riigist, teiste hulgas eestlane Indrek Pappel. Uus kolmekümnest langevarjurist koosnev Euroopa rekord püstitati laupäeval, 15. septembril ning sellega purustati vaid kuu aega varem, augustis, 28 Vene sportlase poolt tehtud rekord.\n\nKupliakrobaatika on langevarjuspordi ala, kus kujundeid moodustatakse avatud langevarjukuplite all, käte ja jalgadega teise langevarjuri kuplist kinni võttes. Laagri esimestel päevadel treenisid sportlased väiksemate gruppidena, uus rekord sündis kolmandal päeval juba teisel katsel. Rekordihüpeteks läks vaja kahte lennukit, mis tõusid formatsioonis lennates nelja kilomeetri kõrgusele. Kujund saadi kokku 1,5 km kõrgusel maast.\n\nEesti Langevarjuklubi liige Indrek Pappel on üks vähestest eestlastest, kes kupliakrobaatikaga tegeleb. \"Valmistusime rekordi püstitamiseks aasta jooksul erinevates treeninglaagrites, sealhulgas juulikuus Saaremaal toimunud Parasummeril, mis on traditsiooniliselt olnud Euroopast ja ka kaugemalt tulnud kupliakrobaatikute jaoks oluline üritus. Esimesel katsel jäi rekordist vaid viis sekundit puudu, teisel katsel oli hea ja kindel tunne ja nii uus rekord sündiski.\"\n\nJärgmine suurem üritus, kus Eesti kupliakrobaatikud plaanivad osaleda, toimub juunis 2019 samuti Hollandis Teuge lennuväljal. Siis on kavas kokku saada suurim kujund Euroopa taevas, osalejateks 64 langevarjurit üle kogu maailma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti langevarjur Indrek Pappel osales Hollandis uue Euroopa kupliakrobaatika rekordi püstitamisel, olles üks kolmekümnest sportlasest, kes avatud langevarjukuplite all taevas hiigelsuure formatsiooni moodustasid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLennuakadeemia ja Nordica otsivad võimalusi piloodipõua leevendamiseks\n\n## Põhitekst:\n\nRiikliku lennufirma Nordica pressiesindaja Toomas Uibo rääkis, et järgmise 20 aasta jooksul võidakse maailmas pilootidele juurde luua umbes 600 000 uut töökohta. Kui arvestada veel seda, et pidevalt tuleb mehitada juba olemasolevad töökohad, on Eesti Lennuakadeemia iga-aastane koolitusmaht, ehk kümme uut piloodiõpilast väike piisk väga suures meres.\n\nLennuakadeemia rektori Jaanus Jakimenko sõnul lähevadki kuni 40 protsenti siin koolitatud pilootidest vähemalt mõneks ajaks tööle välismaale. Samas on üha enam piloote vaja ka Eestis ja sestap usub Jakimenko, et järgmise kolme aasta jooksul võiks akadeemia vastu võtta kaks korda rohkem piloote. Ehk senise kümne asemel kakskümmend.\n\n\"See tagab meile tegelikult selle, et isegi kui tööjõuliikumine toimub, siis Eesti jaoks olulised ettevõtted, sealhulgas piirivalve lennusalk, õhuvägi jne, et ka neil on tegelikult selles konkurentsis oluliselt paremad võimalused omale piloote saada,\" ütles Jakimenko.\n\nÜhe piloodi koolitamine maksab ligi 80 000 eurot, mistõttu pöördus lennuakadeemia ka haridus- ja teadusministeeriumi poole, et akadeemia aastast tegevustoetust kasvatataks 800 000 euro võrra. Ministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak ütles, et päris kohe niisugust otsust teha ei saa.\n\n\"Kuna 2017. aastal tehti transpordi valdkonna ülevaade OSKA raporti näol, kus hinnati tegelikult pilootide vajadust ja koolitust enam-vähem kooskõlas olevaks. Me vaatame selle teema kahe kuu jooksul üle,\" sõnas Haidak.\n\nJa kui on selge, kas midagi tehti valesti OSKA raporti koostamisel või ongi tööjõuturg muutunud, saab juba täpsemalt rahast rääkida. Toomas Uibo ütles, et vähemalt osalt on muutunud ka turg, seda kasvõi Nordica näitel, mille tütarfirmal Regional Jet oli läinud aastal kuus, tänavu juba kaheksateist õhusõidukit. Samas on Nordica valmis panustama ka pilootide väljaõppesse. Nimelt plaanitakse alustada töökohapõhise piloodiõppega.\n\n\"Me oleme nüüd üle aasta selle projektiga tegelenud. Ka meil on plaanis oma lennukool avada. Tegemist on Multi Pilot License tüüpi koolitusega, kus ettevõte saab kohe alguses seda pilooti treenima hakata just enda ettevõtte tarbeks. Me oleme valmis maksma suurema osa sellest kinni,\" rääkis Uibo\n\nKes tasuks ülejäänud osa, kas riik või õpilane, on praegu veel lahtine. Küll aga on selge, et pilootide Eestist väljaliikumist niisugune koolitusprogramm pidurdaks\n\n\"Noorele piloodile tähendaks see tähendaks seda, et ta on vähemalt viis aastat meie juures tööl. Seeläbi saame kasvatada endale piloodibaasi.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti lennuakadeemia teatas, et on valmis alates tulevast aastast koolitama kaks korda rohkem piloote kui seni. Kümne lisakoha loomine maksaks riigile ligi 800 000 eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine minister Õunapuu lahkus sotsidest ja liitus Keskerakonnaga\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Postimees kirjutab, et Õunapuu sotside ridadest lahkumise põhjused võivad peituda eelseisvates riigikogu valimistes ning selles, et oma praegusel töökohal, rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Tartumaa talituse juhina oli tal palju suhtlust keskerakondlasest ministri Janek Mäggiga.\n\n\"Ta on Tartumaal Mäggi otsene alluv, nii et tont seda teab...\" ütles Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Kalvi Kõva ajalehele.\n\nJaan Õunapuu ise ei soovinud Tartu Postimehele oma erakonnavahetuse tagamaid selgitada. Hiljem Keskerakonna poolt saadetud pressiteates põhjendas ta erakonnavahetust sellega, et Keskerakond on toonud Eesti poliitikasse vajalikku muutuse pärast pikaajalist Reformierakonna valitsemist ning et talle sobib Ratase seatud suund sidusamast ja solidaarsemast ühiskonnast.\n\n\"Maapiirkondade palgataset arvestades olid nii sissetulekute tõus tulumaksuvaba miinimumi näol, põllumeeste toetamine, tervishoiu lisarahastus või tasuta bussid väga paljude inimeste elukvaliteedi parandamiseks õiged sammud,\" teatas Õunapuu.\n\nEelmistel riigikogu valimistel oli Õunapuu sotside esinumber Tartu- ja Jõgevamaal, kuid 1447 häälega parlamenti ei pääsenud.\n\nÄriregistri andmetel kuulus Õunapuu aastatel 2002-2011 Rahvaliitu. 2011-2018 oli ta Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige. Ning 13. septembril 2018 liitus ta Keskerakonnaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kunagine Tartu maavanem ja regionaalminister Jaan Õunapuu lahkus Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ning liitus Keskerakonnaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit säilitas edetabelis positsiooni, Zopp tegi suure languse\n\n## Põhitekst:\n\nKaia Kanepi langes ühe koha võrra ja asub nüüd 58. tabelireal.\n\nEestlannadest mahub tabelisse ka seitse kohta kerkinud Elena Malõgina, kes paikneb 991. kohal.\n\nMaailma esireketina jätkab rumeenlanna Simona Halep, kellele järgnevad Caroline Wozniacki (Taani) ja Angelique Kerber (Saksamaa).\n\nMeeste edetabelis tegi suure languse Jürgen Zopp, kes kukkus 16 kohta ja asub nüüd 122. kohal. Kolm kohta kukkus ka Kenneth Raisma, kes asub 729. tabelireal. Tuhande parema sekka mahub ka ühe koha võrra tõusnud Vladimir Ivanov (808.).\n\nMaailma esikümnes muutusi ei toimunud: esireketina jätkab hispaanlane Rafael Nadal, kellele järgnevad Roger Federer (Šveits) ja Novak Djokovic (Serbia).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit säilitas värskes naiste tennise maailma edetabelis 27. koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlanna teenis karate MK-etapil teise koha\n\n## Põhitekst:\n\nLirisman (-55 kg) jõudis reedel saavutatud viie võiduga finaali, kus vastaseks oli Anzelika Terliuga (Ukraina), kes on ühtlasi ka maailma edetabeli liider ning tänavune täiskasvanute Euroopa meister. Pühapäevases finaalis oli parem ukrainlanna numbritega 4:0.\n\nLi Lirismani oli tegemist esimese maailmakarika etapi finaaliga.\n\nReedel alistusid Lirismanile Reka Molnar (Ungari) 4:1, Tsu Yun Wen (Taiwan) 0:0, Jenna Brown (USA) 3:1, Anastasija Miatskovska (Ukraina ) 2:0, Yassimin Attia (Egiptus) 0:0.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karateka Li Lirisman teenis nädalavahetusel Saksamaal Berliinis peetud maailmakarika etapil teise koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUus logo ja graafika: ETV2 alustab sügishooaega värske ilmega\n\n## Põhitekst:\n\nSalu rääkis ERR Menule, et muutuse eesmärk oli värskendada ja kaasajastada ETV2 eetrivälimust. Uue eetrigraafika ja logo on loonud agentuur AKU koostöös animatsioonistuudioga Tolm. AKU on ka ETV eetrivälimuse autor.\n\n\"ETV2 on olnud kogu aeg oma suurema venna ETV varjus, vähemalt tunnetuslikult, ja ülesanne oli visuaalselt näidata, et see ei ole päris nii, et ETV2 on iseloomuga ja oma näoga kanal,\" kommenteeris disainer Kaarel Kala uut graafikat.\n\nKala lisas, et kuigi lähteülesanne ei näinud ette logo uuendamist, siis juba protsessi algfaasis tekkis nägemus, et number kaks peaks olema rohkem fookuses ja kogu kanaligraafika saigi ümber selle loodud. \"Inspireeris ennekõike kanali sisu - ühelt poolt lapselikkus ja teiselt poolt julge programmivalik. Kuna sisu on võrreldes teiste telekanalite Eestis täitsa omanäoline, siis astusime kanaligraafiku lahendusega ka natukene julgemalt raamidest välja,\" selgitas Kala.\n\nETV2 programm sisaldab lasteprogrammi hommikuses ja pärastlõunases vööndis ning kultuuriprogrammi õhtuses vööndis. Vööndid on eristatud värvidega - päeval on eetrivälimus valge ja roosa, õhtul roheline ja must. AKU esindaja Kaarel Kala sõnul mõjub uus ekraanigraafika värskelt ja usaldusväärselt nii lastele kui ka täiskasvanutele. \"Usun, et saime sellega hästi hakkama ja sellega olemegi eriti rahul,\" tõdes ta.\n\nLisaks eetrigraafikale muutuvad ETV2 idendid. Need on lühikesed meeleoluklipid, mis moodustavad osa telekanali näost. Identide autor on René Vilbre, produtsent Birgit Rae. Animeerimisel pani õla alla agentuur Bop.\n\n\"ETV2 on kõige paremal moel kultuuri ääremaadel liikuv telekanal. On kultuuri-, filmi- ja lastekanal. Tiba suurt sportigi sekka. Seega ka uus ekraanigraafika julgeb pakkuda teist vaatenurka. Suurelt üldisele ja vastupidi. Näeme kodumaad täiesti teise nurga alt. Aegumatu klassikaline muusika kontrastis kaunite vaadetega laseb meil neid uusi vaatenurki veel omakorda teisiti näha,\" selgitas Vilbre.\nETV2 on telekanal, mis pakub lastele värskeimat harivat lasteprogrammi ning täiskasvanutele kultuuriprogrammi ja väärtfilmide, sarjade ja dokfilmide paremikku. ETV2 hooaeg algab 17. septembril uue kaasajastatud eetrivälimuse ja värske programmiga.\n\nETV2 ekraanigraafika:\n\nETV2 uus ekraanigraafika Autor: ETV2/agentuur AKU\n\nETV2 uus ekraanigraafika Autor: ETV2/agentuur AKU\n\nETV2 uus ekraanigraafika Autor: ETV2/agentuur AKU\n\nETV2 uus ekraanigraafika Autor: ETV2/agentuur AKU\n\nETV2 uus ekraanigraafika Autor: ETV2/agentuur AKU\n\nETV2 uus ekraanigraafika Autor: ETV2/agentuur AKU\n\nETV2 idendid:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasest on ETV2-l uus nägu, sest välja vahetati kanali logo, ekraanigraafika ja meeleoluklipid. Senine eetrigraafika teenis eetris viis aastat ja ETV2 peatoimetaja Viola Salu sõnul oli aeg see väljateenitud puhkusele saata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaal sai viimane nulli peal olnud meeskond kirja esimesed punktid\n\n## Põhitekst:\n\nEnne pühapäevast mängu kõik senised kõrgliiga kohtumised kaotanud West Ham asus mängu juhtima 11. minutil, kui skoori tegi Andrei Jarmolenko. Ukrainlane oli täpne ka 20 minutit hiljem, kui kahekordistas Mark Noble'i söödujärel Londoni klubi eduseisu. Avapoolaja lõpus suutis kodumeeskond ühe värava tänu Gylfi Sigurdssonile tagasi lüüa, aga Marko Arnautovici 3:1 tabamus mängu 61. minutil tõi võidupunktid West Hamile.\n\nWest Ham United oli enne pühapäevast võitu liigatabelis viimane. Esimesed punktid tänavusel hooajal tõstsid Manuel Pellegrini hoolealused 16. kohale. Viie mänguga kuus silma kogunud Everton asub kümnendal tabelireal.\n\nTulemused:\n\nWolverhampton - Burnley 1:0\nEverton - West Ham United 1:3\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliiga viiendas voorus alistas West Ham United võõrsil Evertoni 3:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAigar Vals avaldas debüütalbumi \"End Game\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Plaani albumi jaoks polnud, kuid see tundus loogiline samm. Ideedest ja lugudest tekkis aja jooksul tervik. Lihtne,\" rääkis Vals ise. \"Albumil annavad tooni tumedad helimaastikud ja unenäolisus ning neis kogetud õudused ja helgemad hetked.\"\n\nTulemas on ka mini-plaadiesitlustuur koos Valgevene bändiga Super Besse. Esitluskontserdid toimuvad 4. oktoobril Viljandi Lennukitehases, ja 5. oktoobril Tallinnas baaris Kivi Paber Käärid ja 6. oktoobril Tartus Genialistide klubis. Laval aitab Aigaril albumit esitleda Argo Vals.\n\nLugude nimekiri:\n1. Opening Ceremony\n2. Spirals Downwards\n3. Uprising\n4. Musi\n5. Sooner\n6. Movies in My Mind\n7. Pentagram Ballade\n8. Motown Rave\n\nKõik, välja arvatud trummid, on kodus salvestatud. Albumi miksis ja masterdas Martin Kikas (Ö stuudio).\n\nAlbum on kuulatav voogedastuskeskkondades ja ka tasuta allalaetav. Lisaks on saadaval limiteeritud kogus kassette.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Badass Yuki trummar ja eestivene bändis Junk Riot kaasa löönud Aigar Vals avaldas oma sünnipäeva puhul debüütalbumi \"End Game\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nFöljeton | Piinlik apsakas – kõik mehed tulid otsesaatesse ülikonnas\n\n## Põhitekst:\n\nBlamaaž on seda suurem, et kolm(!) meestest kandsid sinakat tooni ülikonda (Andres Kuusk, Andres Herkel, Jevgeni Ossinovski) ning kahel oli riietus helehall (Mart Helme, Helir-Valdor Seeder). Tule taevas appi – kui poliitikahooaeg juba algab sellise katastroofiga, mis siis veel nädal enne valimisi toimub!?\n\nProovisime kohe pärast saadet kontakteeruda kõigi meesasjaosalistega, et häbiväärsele äpardusele natukenegi valgust heita.\n\nMeie toimetuse fotograaf, kes Toompeal debatist pilte tegi, jälitas meessaatejuhti Andres Kuuske riigikogust kuni ETV Gonsiori maja pimedate keldrikoridorideni välja, ent ühtegi repliiki ei õnnestunud tal saada.\n\nMeessaatekülalised oli siiski veidi lahkemad kommenteerima. Küsisime kõigilt, kui piinlik neil täpselt on ja mis neil on enda õigustuseks öelda.\n\n\"Oleks ma seda teadnud, poleks kodust välja tulnudki,\" lausus Vabaerakonna meesesimees Andres Herkel. \"Artur Talvik itsitab praegu kindlasti pihku, et tema oleks kohale tulnud mugavas kootud kampsunis, mis oleks summutanud ära ka riigikogu Valge saali kohutava akustika.\"\n\nSDE meesjuht Jevgeni Ossinovski pidas juhtumit erakordselt rõlgeks. \"Mul pole enda õigustuseks midagi öelda. See juhtum on erakordselt rõlge. Lootsin, et teised fraktsioonierakondade meesjuhid panevad midagi kodusemat selga ja ainult mina tulen viisakas ülikonnas,\" ütles Ossinovski. \"Küsisin saatejuhilt, et kas tohin ka palja ülakehaga esineda, ent rahvusringhäälingusse ei pidavat see sobima.\"\n\n\"Ma tahaks tunnustada ajakirjanike kiiret reageerimisvõimet sellele problemaatilisele situatsioonile tähelepanu pööramise eest,\" ütles Keskerakonna meesjuht Jüri Ratas. \"Samuti tahaksin tunnustada kõiki oma kaasmeeskülalisi ja meeskonkurente solidaarsuse eest kanda otsustaval hetkel ülikonda ning võtta see häbiväärne löök vastu ühiselt.\"\n\n\"Mul tõmbas kohe seest õõnsaks, kui nägin, et ka kõik teised mehed on selga pannud ülikonna,\" ütles Isamaa meesjuht Helir-Valdor Seeder ilmselgelt pisaraid tagasi hoides. \"Aga juba oligi hilja garderoobi vahetada. Lihtsalt nii neetud hilja! Olgu see meile kõigile hea õppetund.\"\n\nAinus, kes eilses perverssuses otseselt midagi taunimisväärset ei näinud, oli EKRE meesesimees Mart Helme: \"Kõigil meestel ülikond? Väga hea. Ei mingeid sojapoisse. Konservatiivne, mitte progressiivne. Mulle meeldib.\"\n\nTäitsa peetis! Kas on kuidagi võimalik, et stuudios poleks korraga nii palju ülikondi? Õõvastavat olukorda pisendab ehk natuke ainult see tõik, et kõigil härradel oli ees erinev lips. •\n\n* Käesoleva artikli näol on tegemist följetoniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tähelepanelik televaataja saatis eile õhtul meie toimetusele kirja, et \"Esimese stuudio\" suurde poliitdebatti ilmusid kõik mehed kohale ülikonnas. Meie toimetuse faktikontroll vaatas saate järelvaatamisest läbi ning tõepoolest – nii meessaatejuhil Andres Kuusel kui ka kõigil meessaatekülalistel oli seljas ülikond. Päris piinlik lugu, või mis?",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTaaramäe sai Itaalias 95. koha\n\n## Põhitekst:\n\n194,7 kilomeetri pikkusel distantsil võidutses itaallane Sonny Colbrelli (Bahrain Merida) ajaga 4:29.03. Colbrellile järgnesid grupifinišis kaasmaalased Manuel Belletti (Androni Giocattoli – Sidermec) ja Paolo Simion (Bardiani - CSF).\n\nRein Taaramäe kaotas võitjale 27 sekundiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgrattur Rein Taaramäe (Direct Energie) sai Itaalias Leganos toimunud ühepäevasõidul 95. koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHIV-vastasest tinktuurist plasti lagundavate liblikateni – Eesti noor teadus Dublinis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ja siis mingi hetk öösel kuuled võrkkiiges magades põõsastes ragistamist, krabistamist ja ägistamist... Kas see on hirv? Põder? Mõni teine suurem loom? Oli küll selline tunne, et kohe-kohe hüppab miski põõsastest välja. Haarasin instinktist telefoni ja lasin valjusti pasuna häält. Jooksis ikka seepeale minema,\" meenutas Karl Hendrik Tamkivi uurimistöö eredamaid hetki. Mis olendiga tegu oli, jääb ilmselt alatiseks mõistatuseks.\n\nKüll suutis aga Tamkivi Saaremaal tehtud välitööde käigus välja selgitada, milline maastik soodustab nahkhiirte pesitsemist. Kogutud teadmisi saab kasutada edaspidi elamurajoonide planeerimisel, maastikuarhitektuuris ja nahkhiiresõbraliku looduskeskkonna säilitamisel.\n\nNahkhiired jäid pea terve teadlik elu keskkonnaprojektidele tegelenud Tamkivile paar aastat tagasi silma tänu tuttavale Kuressaare keskkonnahariduse spetsialistile.\n\nEmilia Rozenkroni huvi leedikute vastu äratas seevastu plasti lagundavatest putukatest rääkinud teadusartikkel. \"Suvel hakkas mu vend mesindusega tegelema ja leidis mesitarust mingit sorti tõugud. Mulle tuli siis kohe meelde, et plasti lagundavad tõugud olid ka vahaleediku vastsed,\" meenutas Rozenkron. Põhjalikumal tutvumisel osutusid need siiski teiseks liigiks. Samas on kärjeleedikud nende siiski lähedased sugulased.\n\nSarnasus peegeldus pisiliblikate soolestiku mikroobikoosluses. \"Kärjeleediku vastsed lagundasid plasti sarnasel viisil, kuid väiksemal määral,\" võttis nüüd arstiks õppiv Rozenkron tehtud uuringu tulemused kokku. Tegu on esimese seda liiki käsitlenud tööga. Pikas plaanis võiks kasutada leedikute soolestikus elavaid mikroobe plastprügi vähendamiseks.\n\nSamas nentis ta, et tema teada keegi – ka vahaleedikut uurinud töörühm – teemaga põhjalikumalt maailmas edasi ei tegele.\n\nKõige meeldejäävama vahejuhtumina pidi Rozenkron ühel päeval leedikutele süüa andes ühiselamu tuletõrjealarmi kuuldes toast välja jooksma. Nagu selgus, \"need tõugud on vajadusel ikka väga kiired liikujad. Tagasi jõudes pidin otsima neid laua pealt ja laua alt. Õnneks sain kõik kätte... vist,\" meenutas Rozenkron.\n\nMartti Vankeri uurimisaines oli vähemalt selles mõttes veidi rahulikum. See ei muuda aga lentiviiruse-sarnaseid partikleid vähem oluliseks. Samade osakestega katseid tehes otsitakse uusi ühendeid, millega hoida kontrolli all HIV-d. Eksootiliste laboris sünteesitud ainete asemel kasutas Vanker teekummelist, lõhnava kummelist ja punasest päevakübarast ning veel viiest ravimtaimest valmistatud tinktuure.\n\nKolme esimese mõju oli vähemalt rakukultuuridega tehtud katsetes võrreldav päris ravimitega. Vanker rõhutas, et kindlasti ei peaks tulemuste kohaselt hakkama HI-viirusega nakatunud inimesed erinevad ravimtaimetinktuure jooma. \"Kui nendega ikka ravima hakata, siis esimese asjana täheldaks selle järel ilmselt alkoholist tingitud maksakahjustust,\" viitas Vanker.\n\nJärgmise sammuna tahaks arstiks õppima läinud noor teadlane täpse tinktuurides leidunud ning positiivset mõju avaldanud ühendi. Mitme toimeaine korral oleks ravimi väljatöötamine aga juba raskem, möönis Vanker.\n\n30. korda toimuva Euroopa Liidu noorteadlaste konkurssi parimad selguvad teisipäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Milliste putukatega saab päästa maailma plastprügist? Kuidas paranda nahkhiirte elujärge? Kas ravimtaimetinktuurist võiks olla abi HIV vastu? Neile ja teistele küsimustele otsisid vastust 30. korda toimuvale Euroopa Liidu noorteadlaste konkurssile Eestit esindama sõitnud noored.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEksadvokaat Siim Roode pojast sai lennundusettevõtja\n\n## Põhitekst:\n\nKuni juulini kuulus Fort Aero emafirmas Universe Jet Alliance OÜ 70-protsendiline osalus MOB-CS advokaadibüroole, kus nõunikuna töötab Siim Roode, kirjutab Äripäev.\n\nJuulis liikus advokaadibüroo nimel olnud osalus ettevõttele, mis kuulub Laam Kinnisvaras kliendinõustaja ametit pidavale Robert Roodele.\n\nUniverse Jet Alliance OÜ teine omanik Aaron Arkady Raihshtein on varem ajakirjaduses kinnitanud, et advokaadibüroo hoiab tema kõrval Venemaa kodanike Vadim Oprõško ja Ljalja Mihhailova osalusi.\n\nRobert Roode kinnitas lehele, et ta ei ole kellegi variisik ning talle pakuti ärivõimalust ja ta otsustas seda proovida.\n\n\"Keegi ei ole pöördunud minu poole sellise ettepanekuga, et ma oleksin kellegi nägu, keha või tankist või kuidas te soovite seda ise nimetada,\" märkis ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suuresti Venemaa klientidele orienteeritud lennundusoperaatori Fort Aero umbes poolte aktsiate omanikuks sai Autorollo afääris osalenud eksadvokaadi Siim Roode kinnisvaramaaklerist poeg Robert Roode.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 14: TTÜ tähistab 100. sünnipäeva aktusega\n\n## Põhitekst:\n\nTehnikaülikooli juubelile pühendatud akadeemilisel aktusel kuulutatakse välja aasta vilistlane, promoveeritakse doktorid ning audoktorid. Tehnikaülikooli tervitavad peaminister Jüri Ratas ning riigikogu esimees Eiki Nestor, kes mõlemad on ka ülikooli vilistlased.\n\nRektor akadeemik Jaak Aaviksoo rõhutab pidupäeval: \"Tihe ja praktiline seotus Eesti majanduse, sealhulgas ettevõtlusega, on iseloomustanud tehnikaülikooli pürgimusi läbi kõigi aastate ning oma teise aastasajasse astudes peab ülikool oma missiooniks ka edaspidi panustamist innovaatilisse Eestisse jätkusuutlikus digimaailmas.\"\n\nAastapäevakõne peab energeetikaprofessor Ivo Palu, kes alustab \"saagu valgus\"-hetkest ning jõuab välja tõdemuseni, et tulevikus ei ole meil enam lihtsalt elektrijaam Narvas ja elektri tarbimine ülejäänud riigis, vaid järjest rohkem toodetakse elektrit seal, kus on reaalne tarbimisvajadus ja tootmise võimalus ning seda suures osas fossiilkütuste vabalt.\n\nTehnikaülikooli aastapäevale pühendatud kontsertlavastuse \"Tulevik algas eile\" otseülekanne Eesti Televisioonis algab täna kell 19.25. Kontserti saab vaadata ka portaalis err.ee. Kontsertlavastus on mänguline pilguheit tehnikaülikooli rolli meie elu ja keskkonna kujundamisel nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Ülikooli viie tippteadlase tulevikunägemused põimuvad tuntud muusikute hittidega, mis tulevad ettekandmisele spetsiaalselt selleks õhtuks loodud uudses ja suurejoonelises vormis.\n\nTänane tehnikaülikool sai alguse 17. septembril 1918, mil Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi. Kursustele registreerus 120 tehnikahuvilist ning õppida sai masinaehitust, elektrotehnikat, laevaehitust, hüdrotehnikat, ehitust ja arhitektuuri. Tallinna Tehnikaülikoolis on praegu 11 000 tudengit, kes õpivad kokku rohkem kui 80-l õppekaval.\n\nSaja aasta jooksul on tehnikaülikooli teadlased andnud Eestile ligi 70 000 tippspetsialistist vilistlast, Tallinna ja Tartu laulukaared, maailmatasemel põlevkivikompetentsi, ID-kaardi ja X-tee. Oma sajandal sünnipäeval kingivad tänased ülikooli teadlased ning tudengid oma isamaale Eesti esimese isesõitva auto.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval tähistab Tallinna Tehnikaülikool oma 100. aastapäeva aktusega, mida algusega kell 14 saab vaadata ERR.ee vahendusel. Õhtul kell 19.25 algavat pidulikku kontserti kannab üle Eesti Televisioon.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRannajalgpallikoondis pidi tunnistama Läti nappi paremust\n\n## Põhitekst:\n\nLätlased asusid mängu 8. minutil Agnis Pupolosi tabamusest juhtima ning avakolmandik lõppeski lõunanaabrite üheväravalises eduseisus.\n\nEesti suutis teise kolmanda neljandal minutil Erol Kigaste väravast viigistada, kuid viigiseis püsis tablool vaid mõned sekundid, sest Renars Pastarsil oli vastus olemas. Teine periood lõppes samuti Läti üheväravalises eduseisus.\n\nViimase kolmandiku esimesel minutil läksid lätlased mängu Sergejs Vasiljevsi väravast 3:1 juhtima. Kuigi pool minutit enne normaalaja lõppu tõi Ervin Stüfi värav Eesti vastasest vaid ühe värava kaugusele, siis enamaks väljakuperemehed täna võimelised polnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sportland Pärnu RannaAreenile peetud maavõistluses tunnistas Eesti rannajalgpallikoondis pühapäeval Läti 2:3 paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEttevõtjad hädas mainekahjuga: infoportaalid avaldavad salajasi ja valeandmeid\n\n## Põhitekst:\n\nÜhele väikefirmale tegi raamatupidamist inimene, kellega ettevõtte juht tänavu veebruaris töösuhte lõpetas. Märtsi algul saatis nüüdseks juba endine raamatupidaja taotluse lõpetada raamatupidamisprogrammi kasutamise leping, mille ta ise pool aastat varem, ettevõtte juhi teadmata tellinud oli. Vastuseks tuli, et etteteatamine peab olema vähemalt üks kuu, mistõttu tuleb tasuda arveid aprillikuuni.\n\nEttevõtte juht sai augusti algul ootamatult nõude Julianus Inkassolt: olete aprillikuu eest esitatud teenusarve tasumata jätnud, makske ära koos viivistega, kui ei maksa, anname hagi kohtusse, aga kuniks tasute, on teie võlgnevus pandud üles avalikku infoportaali taust.ee, mis annab otsitava kohta vasteid lihtsa Google'i otsinguga. Ettevõtte krediidireiting alandati tasemeni C (kõige madalam), ehkki jutt käis ühest vaieldavast 95-eurosest arvest.\n\nEttevõtja vaidlustas arve teenuse eest, mida ta tellinud polnud, ent pooleliolev vaidlus ei takistanud Taust.ee-l maksehäiret oma lehel jätkuvalt kuvamast. Selgitused, et temani arve kevadel jõudnud polnudki ning teenuse oli tellinud ilma allkirjaõiguseta isik ei raamatupidamisprogrammi pakkuvat firmat ega ka inkassot ei veennud.\n\nEttevõttele, kes osaleb hangetel, on puhas taust väga oluline, mistõttu häiris ettevõtte juhti niisugune plekk väga. Lõpuks andis ta alla ja maksis arve ära, vaatamata sellele, et polnud teenust tellinud. Kohtuskäik oleks edasisele äritegevusele kriipsu peale tõmmanud.\n\nJulianus Inkasso teatab: avaldasime tasumata võla maksehäireregistris Taust.ee. Mõlema ettevõtte enamusosanik on Hans Luik.\n\nIse nõuame, ise avaldame\n\nJulianus Inkasso ja Taust.ee (ärinimega Krediidiregister OÜ) koostöö on markantne seetõttu, et nende omanikering suuresti kattub. Mõlema suurosanik on ettevõtete kaudu Ekspress Grupi omanik Hans Luik, veidi väiksemas mahus Ülar Maapalu, kes juhibki Julianus Inkassot. Krediidiregistris omab 25-protsendilist osalust ka Taust.ee tegevjuht Art Andresson.\n\nÜlar Maapalu ongi seda Taust.ee unikaalsusena välja toonud, et erinevalt konkurentidest (nt tasuline Krediidiinfo ja tasuta Toimik.ee) avaldavad nad lisaks muule infole ka mitmete võlanõuetega tegelevate Eesti ettevõtete, näiteks Julianus Inkasso OÜ, võlaandmeid, mida muudes portaalides ei kuvata.\n\nTaust.ee juhataja Art Andresson tunnistas ERR-ile, et seda, kas kõik juhtumid on põhjendatud, nad kontrollida ei jõua.\n\n\"Kontroll sõltub koostööpartnerist ja asjaoludest. Kui saame tagasisidet, et mingi maksehäirega on probleem, siis püüame kontrollida või piirata andmeid. Meil on erinevad tegevused-protseduurid selleks,\" selgitas Andresson. \"Kui võlgnik võlgnevuse vaidlustab, aga sisuliselt selgitust ei anna, siis küsime võlausaldajalt täiendava kommentaari ja arvestades saadud infot oleme ikkagi nõus nõude avalikustamisega.\"\n\nAndresson ütleb, et iga viivisearvutuse korrektsust tagada polegi võimalik: \"Igapäevaselt kõiki kirjeid üle käia, et viivisearvutused oleksid korrektsed, pole võimalik.\"\n\nTaust.ee juht möönab, et kui enamikke partnereid usaldavad nad ilma kontrollivajaduseta, siis mõningate koostööpartneritega on olnud suuri probleeme, mis kordumise tulemusel on viinud lepingu lõpetamiseni. Andresson nimesid nimetama ei soostu, aga mainib, et näiteks ühe advokaadiga esinesid kroonilised valeinfo avaldamise probleemid.\n\nÜldiselt leiab Andresson aga, et iga võlausaldaja on vaba otsustama, kuidas ta oma raha kätte saab. Üks efektiivsetest meetoditest ongi nn avalikku häbiposti riputamine ehk võlanõude avalikustamine.\n\nAvalikustatud salajased täitenõuded\n\nTeised portaalid hoiavad konservatiivsemat joont. Nii Krediidiinfo (mida haldab Creditinfo Eesti OÜ) kui ka Teatmik.ee (d-Systems OÜ) teatavad, et ammutavad oma andmeid vaid avalikest allikatest, mistõttu need on kontrollitud.\n\nKrediidiinfo võtab andmed ametlikust maksehäreregistrist, mida nad ise ka haldavad.\n\n\"Maksehäireregistrisse sisestavad informatsiooni võlgnevuste kohta Eesti ettevõtted erinevatest eluvaldkondadest: pangandus, side, telekommunikatsioon, kütus, kaubandus, ehitus jne. Võlainfo sisestamiseks on vajalik kehtiva lepingu omamine Maksehäireregistrit haldava Creditinfo Eestiga,\" selgitas ERR-ile Creditinfo Eesti arendusdirektor Jaanus Leemets.\n\nLeemetsa sõnul peab maksehäireregistrisse kantud info tingimustele, et tegemist on rahalise kohustuse rikkumisega lepingulise äripartneri ees; lepingu rikkumise algusest on möödas vähemalt 45 päeva; võlgnevuse summa moodustab vähemalt 30 eurot; võlgnevus peab olema kontrollitud ning vaidlustamata.\n\nSellegipoolest esineb ka neil vaidlustusi ja eksimusi. Siiski hindab Leemets nende hulga marginaalseks.\n\n\"Alates maksehäireregistri loomisest aastal 2001 on vaidlustatud ja kustutatud kokku umbes 800 maksehäiret, mis on vähem kui 0,1 protsenti kõikidest sisestatud maksehäiretest. Seega võib sisestatud andmete kvaliteeti pidada väga heaks,\" ütleb ta.\n\nTeatmik.ee juht Dmitri Pantšenko kinnitab samuti, et nemad avaldavad üksnes avalikest andmebaasidest leitava info: maksu- ja tolliameti register, kohtulahendid, avalike teadaannete veebikeskkond, kuhu lisavad andmeid kohtutäiturid.\n\n\"Meie andmebaasis on umbes 450 000 juriidilist isikut. Selge on see, et keegi käsitsi neid andmeid sinna ei tõsta,\" ütleb Pantšenko. \"Andmekaitse inspektsioon on mitu korda meid kontrollnud, mingsuguseid ettekirjutusi me pole saanud. Salajasi andmeid me ei avalda. Eraisikutelt saadud andmeid me ei avalikusta. Me ei kogu andmeid OÜ-delt, AS-idelt ega muudelt erafirmadelt. Meil pole kunagi olnud inkassofirmade andmeid,\" loetleb ta.\n\nOmeti ütleb kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda, et nende poole pöörduvad pidevalt ettevõtjad, kes leiavad täitemenetluste infot maksehäireid kuvavatest infoportaalidest. Need menetlused ei ole Eestis avalik informatsioon.\n\nKoda on teinud portaalidele ka päringuid, mille peale on teadmata päritoluga info avalikust andmebaasist maha võetud.\n\n\"Ilmselt jõudsid andmed portaalidesse võla sissenõudja käest,\" ütleb koja kantsler Kristi Hunt.\n\nEttevõtjad on hädas pahatahtlikkusega, kus leiavad avalikest portaalidest infot nende suhtes käimas olevate täitemenetluste kohta. On olnud ka olukordi, kus teine pool on justkui väljastanud arve, ent on jätnud selle teisele poolele kätte toimetamata ning väidab siis, et võlgnik on juba kolm kuud arve tasumata jätnud. Nõnda on portaalid saanud ettevõtjate seas omale \"hellitusnime\" kättemaksuregister.\n\nKoja käed jäävad sellistel puhkudel lühikeseks, kui info neilt ei pärine. Esinduskogu saab üksnes paluda andmete mahavõtmist, viidates asjaolule, et andmeid pole võetud ametlikest teadaannetest.\n\nEhkki Pantšenko kinnitab, et nemad hoiduvad salajase info avaldamisest, tegi ta Teatmik.ee nimel ometigi kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale ettepaneku sellist infot neile saatma hakata, kui koda saatis tema ettevõttele päringu, kust ilmuvad tema peetavasse registrisse salajaste täitemenetluste andmed.\n\n\"Kas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda oleks huvitatud edastama\ninfoportaali www.teatmik.ee juriidiliste isikute täitemenetluste nõude jääke või teisi andmeid, mille avaldamine mõjutaks positiivselt juriidiliste isikute maksekäitumist?\" küsib Pantšenko kojalt vastu pärast kinnitust, et kasutab üksnes avalikest andmebaasidest pärit infot.\n\n\"Andmekaitse Inspektsioon on teatanud, et juriidiliste isikute võlaandmete avaldamisel puuduvad piirangud, sealhulgas ka ajalooliste võlaandmete avaldamisel. Vaatamata sellele avaldame täitemenetluste andmeid ainult viimase viie aasta eest. Viimase kahe ja poole aasta jooksul on meie poole pöördunud kaks juhatuse liiget sooviga eemaldada lõpetatud täitemenetlustega seotud andmed ja edastanud maksetõendi. Mõlemal korral oleme olnud vastutulelikud ja eemaldanud nimetatud andmed,\" kirjutas Pantšenko kojale.\n\nInspektsioon: andmete avaldamise tingimused võivad muutuda\n\nKa andmekaitse inspektsioon soovib valdkonnas selgust saada ning on alustanud teabeavaldajate kontrolli.\n\n\"Seire tulemusel võib muutuda andmete maht, mida infoportaalid tohivad taaskasutada ja avalikustada.\"\n\n\"Inspektsioon on algatanud seire infoportaalides andmete avalikustamise osas, mille eesmärgiks on muuhulgas välja selgitada, millisel õiguslikul alusel andmeid üldse (taas)avalikustatakse. Kui seire on valminud, teavitatakse andmete avalikustamisel muutunud tingimustest kõiki meile teadaolevaid infoportaalide pidajaid. Selle tagajärjel võib muutuda andmete maht, mida infoportaalid tohivad taaskasutada ja avalikustada ning sellega koos süsteemide ülesehitus,\" kommenteeris inspektsiooni avalike suhete nõunik Signe Heiberg.\n\nLahendus oleks näiteks üks ühtne riiklik register, kuhu ilmuksid vaid kontrollitud taustaga maksehäired ning mis oleks kõigile kättesaadav. See samas lisaks riigile veel ühe kohustuse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii ettevõtjad kui kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda on hädas maksehäireid avaldavate infoportaalidega, mis alati ei kontrolli avaldatavate võlaandmete õigsust või avaldavad mitteavalike täitmenetluste andmeid. Ka andmekaitse inspektsioon on portaalide tegevuse luubi alla võtnud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEsimest korda põhikoosseisu pääsenud Jääger lõi omavärava\n\n## Põhitekst:\n\nEesti kaitsja omavärav jättis Oslo Valerenga 50. minutil Trondheimi Rosenborgi vastu 1:2 kaotusseisu. Viis minutit hiljem vahetati Jääger välja. Lõpuks kaotas Valerenga 2:3, kirjutab Soccernet.ee.\n\nKohtumine oli oluline Taijo Teniste koduklubi Bergeni Branni jaoks, kes jääb nüüd liidrikohta hoidvast Rosenborgist endiselt kahe punkti kaugusele. Eelnevalt oli Teniste Jäägerile maininud, et Rosenborg tuleks alistada.\n\nLiigatabelis paikneb Valerenga 22 vooru järel kuuendal, Sarpsborg seitsmendal ja Lilleström eelviimasel, 15. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Enar Jääger pääses esimest korda sel aastal Norra jalgpalli kõrgliigas põhikoosseisu ja lõi kohe omavärava, suunates nurgalöögi peaga võrku.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSalesforce'i juht ostab koos abikaasaga ajakirja Time\n\n## Põhitekst:\n\n\"Benioffid ostavad Time´i isiklikult, tehing ei ole seotud Salesforce.com'iga,\" teatas müüja. \"Ostjad ei sekku ajakirjanduslikesse otsustesse, mida jääb juhtima Time´i praegune juhtkond.\"\n\nUSA meediakontsern Meredith teatas tänavu märtsis, et otsib ostjat neljale ajakirjale, teiste seas Time´ile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Salesforce.com'i juht Marc Benioff ja tema abikaasa Lynne ostavad 190 miljoni dollari eest ajakirja Time, teatas ettevõte.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTÜ hakkab doktorantidele tulemusstipendiumi maksma\n\n## Põhitekst:\n\nTulemusstipendiumi määr vaadatakse igal aastal uuesti üle, sest selle suurus oleneb riikliku doktoranditoetuse suurusest, praegu on riikliku doktoranditoetuse määr 660 eurot ehk Tartu ülikooli doktorandid saavad kuus kuni 1060 eurot, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\nSelle aasta tulemusstipendiumid peavad olema määratud hiljemalt 30. septembriks.\n\n2. septembri seisuga kehtinud õppekava täitmise andmete järgi võiksid tulemusstipendiumi saada umbes 470 doktoranti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu ülikool hakkab doktorantidele tulemusstipendiumi maksma ning rektori korraldusega on selleks aastaks doktorantide tulemusstipendiumiks kehtestatud 400 eurot kuus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit alustas Aasia turneed pisut rabeda võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nAvaringis alistas Kontaveit veidi enam kui kaks tundi kestnud kohtumises 6:3, 7:6 (5) Kristina Mladenovici. Eelmisel aastal edetabelis karjääri kõrgeimale, kümnendale kohale kerkinud prantslanna on tänavu mõõnaseisus sipelnud, käimasoleva hooaja 23 turniirist on ta avaringiga piirdunud koguni 12 korral.\n\nEsimene sett kulges tasavägiselt seisuni 3:3, kuni Kontaveidil õnnestus Mladenovici serv murda, uuesti jõudis ta murdeni prantslanna järgimisel pallingul ja võttis seega kindla 6:3 setivõidu.\n\nTeine sett oli aga äärmiselt heitlik – Kontaveit asus 3:0 juhtima ja 4:2 juhtima, kuid jäi siis 4:5 kaotusseisu. Setivõidu eest servides tegi Mladenovic murdepallil topeltvea ja Kontaveit viigistas seisu. Sett läks kiiresse lõppmängu, kus Kontaveit läks 2:0 ja 3:1 ette, kuid kaotas siis kolm punkti järjest ja Mladenovic läks omakorda 4:3 juhtima. Lõpuks jäi 7:5 peale Kontaveit, võites seega teise seti 7:6.\n\nMladenovic tegi mängu jooksul koguni 13 topeltviga ja sai kirja kolm serviässa, Kontaveit servis samuti kolm ässa. Eestlanna realiseeris kümnest murdevõimalusest viis, Mladenovic kasutas seitsmest murdepallist ära kolm. Mängitud punktidesr võitis Kontaveit 95 ja Mladenovic 89.\n\nTeises ringis läheb Kontaveit vastamisi 8. asetatud tehhitari Barbora Strycova (WTA 25.) ja läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Kasahstani esindaja Zarina Diase (WTA 94.) vahelise kohtumise võitjaga.\n\nAnett Kontaveit wins in her @TorayPPO debut!\nKnocks out Mladenovic, 6-3, 7-6(5)! pic.twitter.com/2K6VWUE4k5\n\n— WTA (@WTA) September 17, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) alustas Aasia turneed Tokyos alanud 799 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA tenniseturniiril, jõudes heitliku mänguga teise ringi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPäästeamet kontrollib koolides ja lasteaedades tuleohutust\n\n## Põhitekst:\n\nPäästeameti ohutusjärelevalve osakonnaeksperdi Rain Põllu sõnul on iga hoone valdaja ohutuse eest ise vastutav ning nõuded peaks hoolimata lähenevatest kontrollkäikudest olema täidetud igapäevaselt.\n\nTulekahju korral saavad esmapilgul ohutuina näivatest esemetest takistused, mis segavad operatiivset väljapääsu.\n\nTegemist on päästeameti tänavuse esimese reidiga haridusasutustesse, eelnevalt on päästeamet korraldanud kontrollkäike kortermajadesse ja hoolekandeasutustesse. Kavas on kontrollkäigud kaubanduskeskustesse ja kortermajadesse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna inspektorid kontrollivad esmaspäevast reedeni tuleohutust haridusasutustes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei tabas 33 joobes juhti\n\n## Põhitekst:\n\nKui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.\n\nKui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.\n\nLisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Lisaks saab konfiskeerida sõiduki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei tabas möödunud ööpäeval üle Eesti liikluses 33 joobes juhti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei isoleeris kahe inimese haigestumise järel osa Salisburyst\n\n## Põhitekst:\n\nBriti politsei isoleeris pühapäeval osa Salisburyst, kus märtsis mürgitati närvimürgiga endine Briti-Vene topeltagent Sergei Skripal ja tema tütar, sulges mõned tänavad ja saatis kohale ohtlike ainete ekspertrühma ettevaatusabinõuna vastuseks \"meditsiinilisele vahejuhtumile\" ühes linna Itaalia restoranis.\n\n\"Hiljutiste sündmuste tõttu linnas ja seoses murega, et paar puutus kokku teadmata ainega, kasutasid kõik päästeteenistused äärmiselt ettevaatlikku lähenemist,\" teatas Wiltshire´i politsei avalduses.\n\n\"Me saame nüüd kinnitada, et mitte miski ei viita sellele, et see aine on Novitšok,\" teatas politsei.\n\nKorrakaitsjate sõnul on haiglas läbivaatusel 40. eluaastates mees ja 30. eluaastates naine.\n\nPraegu pole selge, kas toime on pandud mõni kuritegu, teatas politsei ja lisas, et vahejuhtumit ei käsitleta enam tõsisena, kuid uurimistoimingud jätkuvad.\n\nSuurbritannia teatel korraldasid märtsikuise rünnaku Salisburys Vene sõjaväeluureteenistuse (GRU) töötajad, kasutades Nõukogude ajal väljatöötatud närvimürki Novitšok. Moskva eitab seotust mürgitamisega.\n\n30. juunil haigestusid Salisbury lähedal Amesburys Novitšokiga kokku puutudes Dawn Sturgess ja Charlie Rowley. Sturgess suri 8. juulil pärast kokkupuudet pudeliga, mida ta pidas lõhnaõliks. Pudeli leidis ja andis talle elukaaslane Rowley, kes samuti haigestus, kuid on nüüdseks haiglast välja lubatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti politsei isoleeris pühapäeval pärast kahe inimese haigestumist restoranis osa Salisbury linnast, kus märtsis mürgitati närvimürgiga endine Briti-Vene topeltagent Sergei Skripal ja tema tütar. Esmaspäeva hommikul teatas politsei, et miski ei viita sellele, et kaks linna restoranis haigestunud inimest puutusid kokku närvimürgiga Novitšok.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRenault' edasimüüja Eesti Talleks ostab kõik Fakto Auto aktsiad\n\n## Põhitekst:\n\nFirmade koostööläbirääkimistel jõuti kokkuleppele 100 protsendi Fakto Auto aktsiate ostu-müügitehingus. Samas vajab tehing konkurentsiameti nõusolekut.\n\nFakto Auto suuromaniku Leho Siimseni sõnul otsis ettevõte juba aastaid võimalust kaasata teist automarki, kuna firma asukoht Tallinna suurimas linnaosas annaks Lasnamäe ja selle ümbruse elanikele ning firmadele suurema valikuvõimaluse nii markide kui ka kvaliteetse teeninduse osas.\n\n\"Läbirääkimiste käigus tegi aga Eesti Talleks atraktiivse ostupakkumise, mille pärast pikka kaalumist otsustasin vastu võtta. Kuna Eesti Talleks on tugev ja pikkade traditsioonidega ettevõte, siis arvan, et selline muudatus on tulevikule mõeldes Fakto Autole hea,\" selgitas Siimsen.\n\nEesti Talleksi juhatuse esimees Kaido Padar ütles, et Talleksi soov on lähiaastatel konkurentsitihedas autoäris kindlamalt kanda kinnitada ja suurematel on selleks alati rohkem võimalusi.\n\nFakto Auto AS-i eelmise aasta käive oli 11,4 miljonit eurot – müüdi 495 autot ning töötajate arv küündis 50 inimeseni. Eesti Talleks AS on Eesti kapitalil põhinev haldusfirma, mille peamised tegevusvaldkonnad on kinnisvaraarendus ning auto- ja hulgikaubandus. Kontserni kuulub neli ettevõtet ja nendes töötab kokku ligi 120 inimest. Eesti Talleksi kontserni käive oli mullu aastal umbes 39 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Renault' ja Dacia müügiõigust omav Eesti Talleks ostab poolte kokkuleppel kõik Nissani volitatud edasimüüja Fakto Auto aktsiad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKreml: Jaapan vajab Putini ettepanekule vastamiseks aega\n\n## Põhitekst:\n\nVene president Vladimir Putin tegi kolmapäeval Jaapanile ettepaneku sõlmida enne aasta lõppu \"eeltingimusteta\" rahuleping ning jätta kahe riigi territoriaalvaidluse lahendamine hilisemasse aega.\n\nNõukogude Liit vallutas neli saart, mida Venemaa nimetab Lõuna-Kuriilideks ja Jaapan Põhjaterritooriumiks, Teise maailmasõja lõpus ja nende tõttu ei ole riigid tänini ametlikku rahulepet allkirjastanud.\n\n\"Putin andis mõista, et see oli tema otsus. See oli idee, mis tõusetus paneeldiskussiooni ajal, kuid härra Abe ei reageerinud, seda tegid tema diplomaadid,\" ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov telekanali Rossija-1 saates.\n\n\"Kahtlemata ei ole sellistel teemadel ainult välispoliitiline mõõde, vaid nad on ka sisepoliitiliselt laetud, eriti Jaapanis. Seega võtab sellisele algatusele positsiooni formuleerimine aega. See on seletatav ja normaalne,\" lausus ta.\n\nPeskovi sõnul saavad Putin ja Abe olukorrast ühtemoodi aru. \"Milleks käia ühisprojektide teed? Selle eesmärk on suurendada majandusliku koostöö hoogustamise teel vastastikust usaldust, et jõuda viimaks rahulepingu sõlmimiseni. Just sellest räägib Putin,\" sõnas ta.\n\nKremli pressisekretär lausus, et presidendi ettepanek on teha vastastikusest usaldusest kahepoolsetes suhetes domineeriv õhkkond. \"Strateegiliselt on kaks riiki liikumas sama teed mööda, kuid taktikaliselt on mõned nüansid. Dialoog jätkub,\" ütles Peskov.\n\nPutin ja Abe on aastate jooksul territoriaalvaidluste lahendamiseks palju kordi kokku tulnud, saarte arendamiseks on käivitatud mitmeid majandusprojekte. Eelmisel aastal lepiti kokku, et korraldatakse tšarterlende jaapanlastele, kes soovivad külastada omaste haudu Venemaa käes olevatel saartel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaapani peaminister Shinzo Abe ei ole veel reageerinud Vene presidendi Vladimir Putini ettepanekule sõlmida enne aasta lõppu rahuleping, kuigi Tokyost on tulnud vastus, ütles Kremli pressisekretär nädalavahetusel ja lisas, et Jaapani vastuse koostamine võtab aega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMõlemas Nord Streami torus on gaasileke\n\n## Põhitekst:\n\nRootsi mereameti sõnul on nüüdseks Nord Stream 1 gaasitorus teada kaks lekkekohta – üks Rootsi majandusvetes ja üks Taani majandusvetes.\n\nLekkekohad on teineteise lähedal.\n\nAlguses teatati esmaspäeva õhtul Nord Stream 2 gaasitoru gaasilekkest, kuid hiljem tuli teade lekkest ka Nord Stream 1 torus.\n\n\"Gaasileke on ohtlik mereliiklusele,\" teatas esmaspäeval Taani mereliikluse amet.\n\nBerliin teatas, et torujuhtmes toimus rõhulangus. Saksamaa valitsus teatas, et teeb koostööd Taani võimudega, et välja selgitada, mis põhjustas selle languse, vahendas Yle.\n\nNord Stream 2 torujuhe täideti gaasiga enne, kui projekt Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu lõpetati.\n\n\"Gaasitoru pole kunagi olnud kasutusel, oli lihtsalt tehniliseks tööks ette valmistatud ja seetõttu täidetud gaasiga,\" ütles Nord Streami pressiesindaja Ulrich Lissek.\n\nNord Stream 2 gaasitoru, mis Läänemerd mööda Venemaa gaasivälju Saksa tarbijatega ühendab, valmis veebruari lõpus. Saksa valitsus ei ole soostunud seda Venemaa Ukrainale kallale tungimise pärast kasutusele võtma.\n\nKreml teatas augustis, et Nord Stream 2 gaasitoru saaks kasutusele võtta.\n\nGaasilekete negatiivsed keskkonnamõjud peaksid ainult lekke lähiümbruses avalduma.\n\nGaasileke võis olla tekitatud tuukrite või allveelaeva poolt. Saksa Tagesspiegeli sõnul on seda teooriat arutanud ka Saksa valitsus, vahendas Rootsi Svenska Dagbladet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taani teatas esmaspäeval gaasilekkest Nord Stream 2 torujuhtme lähedal. Hiljem teatas gaasitoru haldav ettevõte, et gaasi surve on langenud mõlemas Nord Stream gaasitorus, vahendas Interfax. Taani võimud kehtestasid Bornholmi saare ümbruses turvatsooni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEOK premeerib MM-il pronksi võitnud Epp Mäed 15 000 euroga\n\n## Põhitekst:\n\nEOK president Urmas Sõõrumaa tänas Mäed saavutuse eest. \"Maadlus on olnud läbi aegade Eestis au sees ja riigile palju tuntust ja medaleid toonud. Tänu sulle, Epp, oleme medalirõõmu saanud maitsta juba kaheksal korral. Oleme sinu üle väga uhked ning toetame sind sinu edukal sportlasteel!\" ütles Sõõrumaa.\n\nRahvusvaheliste tiitlivõistluste medalipreemiad määratakse vastavalt EOK täitevkomitee kinnitatud korrale. Selle kohaselt on olümpiaaladel täiskasvanute maailmameistrivõistlustel pronksmedali võitmise korral sportlase preemia suuruseks 15 000 eurot. Medalivõitjate treenerite preemia on pool sportlasele makstavast summast.\n\nVäljamaksmisele kuuluvad preemiarahad eraldab EOK taotlusel kultuuriministeerium.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti olümpiakomitee premeeris Serbias Belgradis maadluse maailmameistrivõistlustel naistemaadluses pronksmedali võitnud Epp Mäed 15 000 euroga ning tema treenereid Ahto Raskat, Maksim Molonovit ja Levi Earli kokku 7500 euroga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti lõi San Marinole neli väravat ja lõpetas alagrupi täiseduga\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise esimesel pooltunnil oli aktiivsem osapool San Marino. Eesti valdas küll palli rohkem, kuid võõrustajad võitlesid kaitses südikalt ja proovisid kiirrünnakutega Eesti kaitseliini ohustada. Avapoolaja viimasel kolmandikul ärkasid meie mehed üles, kui 38. minutil viis Henri Anier Konstantin Vassiljevi ja Bogdan Vaštšuki suurepärase eeltöö tulemusena Eesti juhtima.\n\nTeist poolaega alustas Eesti esimesest selgelt paremini ja 55. minutil lõi 34-aastane Taijo Teniste oma koondisekarjääri esimese värava. 11 minutit hiljem kasvatas Eesti eduseisu Rauno Sappineni tabamus ja 79. minutil mängis Anier San Marino puuriluku Elia Benedettini üks-üks olukorras üle ning vormistas Eestile kindla 4:0 võidu.\n\nEesti lõpetas D-divisjoni teise alagrupi täiseduga, nelja kohtumisega lõi Eesti vastastele kümme ja lasi endale lüüa kaks väravat. Alagrupi teise koha teenis kuus punkti kogunud Malta ja kolmanda ehk viimase koha sai San Marino, kes nelja kohtumisega värava- ega punktiarvet ei avanud. Seega mängib Eesti järgmise Rahvuste liiga tsükli C-divisjonis.\n\nEnne mängu:\n\nEesti alistas reedel kodumängus Malta 2:1 ning tagas pääsme järgmise hooaja Rahvuste liiga C-divisjoni. \"Nüüd teame, et oleme paremad kui D-divisjon,\" ütles Eesti koondise peatreener Thomas Häberli pärast võitu Malta üle. \"Nüüd peame näitama, et suudame C-divisjonis püsida, sest Eesti jaoks on see keeruline ülesanne. Palju sõltub ka loosist, kuid muidugi on hea meel, et oleme paremad, kui D-divisjon.\"\n\nKõik kolm seni mängitud kohtumist võitnud Eesti koondis läheb esmaspäeval võõrsil vastamisi FIFA maailma edetabeli viimase meeskonna San Marinoga. Juuni alguses Tallinnas peetud kohtumises teenis Eesti Robert Kirsi ja Joonas Tamme väravatest 2:0 võidu. Kuigi esmaspäevase mängu tulemus Eesti jaoks midagi ei muuda, on koondise eesmärk alagrupp täispunktidega lõpetada.\n\n\"Kindlasti ei lähe me nautima, me ei tohi mugavustsooni kukkuda. Eesmärk on ikkagi alagrupp täispunktidega lõpetada ja seepärast peame San Marino kindlasti alistama,\" sõnas Malta vastu võiduvärava löönud Henri Anier.\n\nSan Marino pole kolme Rahvuste liiga kohtumisega punkti- ega väravaarvet avanud. Viimati jäid sanmarinolased 1:0 alla Maltale.\n\nKohtumine algab San Marino olümpiastaadionil Eesti aja järgi kell 21.45, mängu peakohtunik on ukrainlanna Kateryna Monzul. Peakohtunikku abistavad äärekohtunikud Maryna Striletska ja Svitlana Grushko, neljas kohtunik Anastasiya Romanyuk ning videokohtunikud Dennis Higler ja Clay Rupert.\n\nEesti koondise koosseis mänguks San Marinoga:\n\nVäravavahid\n\n12 Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 15/0\n1 Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0\n22 Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0\n\nKaitsjad\n\n23 Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 92/0\n18 Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 81/0\n19 Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 53/0\n16 Joonas Tamm (02.02.1992) – FCSB (ROU) 51/4\n3 Artur Pikk (05.03.1993) – Tallinna FCI Levadia 48/1\n21 Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Pyunik Yerevan (ARM) 43/0\n2 Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 10/0\n4 Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\n\n14 Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 143/26\n8 Henri Anier (17.12.1990) – Muangthong United FC (THA) 83/19\n11 Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 53/1\n15 Rauno Sappinen (23.01.1996) - Piast Gliwice (POL) 46/9\n9 Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 21/4\n10 Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 20/0\n20 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 18/1\n17 Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 14/1\n6 Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 9/0\n13 Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 8/0\n7 Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 6/0\n5 Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 1/0\n\nPeatreener: Thomas Häberli\nAbitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper\nVäravavahtide treener: Mart Poom\nKehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller\nVideoanalüütik: Ants Jaakson\nArst: Kaspar Rõivassepp\nFüsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Riina Riisik\nKokk: Peeter Pihel\nFotograaf: Jana Pipar\nPressiesindaja: Eva Nõmme\nVarustajad: Merily Toom\nMänedžer: Miko Pupart\n\nSan Marino koosseis mänguks Eestiga:\n\nVäravavahid\n\n1 Aldo Junior Simoncini (30.08.1986) – Cosmos 63/0\n23 Elia Benedettini (22.06.1995) – Cailungo 37/0\n12 Simone Benedettini (21.01.1997) – S.S. Murata 8/0\n\nKaitsjad\n\n3 Mirko Palazzi (21.03.1987) – Cattolica Calcio (ITA) 69/1\n11 Manuel Battistini (22.07.1994) – Virtus 43/0\n13 Andrea Grandoni (23.03.1997) – La Fiorita 34/0\n2 Alessandro D'Addario (09.09.1997) – Cosmos 20/0\n15 Alessandro Tosi (08.04.2001) – Victor San Marino 1/0\n5 Simone Franciosi (03.09.2001) – Valfoglia (ITA) 0/0\n\nPoolkaitsjad\n\n16 Danilo Ezequiel Rinaldi (18.04.1986) – La Fiorita 46/1\n17 Alessandro Golinucci (10.10.1994) – Virtus A.C 37/0\n6 Enrico Golinucci (16.07.1991) – Folgore 35/0\n10 Fabio Ramon Tomassini (05.02.1996) – Pietracuta (ITA) 30/0\n21 Lorenzo Lunadei (12.07.1997) – La Fiorita 29/0\n22 Marcello Mularoni (08.09.1998) – A.S.D. Tropical Coriano (ITA) 27/0\n8 Michael Battistini (08.10.1996) – S.P. Tre Penne 18/0\n14 Tomasso Zafferani (19.02.1996) – La Fiorita 17/0\n4 Luca Ceccaroli (05.07.1995) – Tre Penne 16/0\n19 David Tomassini (14.03.2000) – A.S.D. Tropical Coriano (ITA) 12/1\n18 Luca Censoni (18.07.1996) – Tre Fiori FC 10/0\n\nRündajad\n\n7 Matteo Vitaioli (27.10.1989) – La Fiorita 78/1\n20 Adolfo Hirsch (31.01.1986) – Fiorentino 56/0\n9 Mattia Stefanelli (12.03.1993) – Pennarossa 17/1\n\nPeatreener: Fabrizio Costantini\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste jalgpallikoondis alistas UEFA Rahvuste liiga D-divisjoni viimases alagrupimängus San Marino 4:0 ning lõpetas alagrupi täiseduga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVastast petmises kahtlustav Magnus Carlsen nõuab karmimat kontrolli\n\n## Põhitekst:\n\nNorralane kaotas septembri alguses St. Louisis aset leidnud Sinquefieldi karikaturniiril ameeriklasele Hans Niemannile, kusjuures vähemtituleeritud vastasel olid kasutada mustad malendid. Carlsen jättis tollal turniiri pooleli, aga kohtus mõni aeg hiljem järgmisel veebiturniiril Niemanniga uuesti ja andis alla juba esimese käigu järel.\n\nMalekogukond sai aru, et Carlsen kahtlustab Niemanni petmises, kuigi sellegipoolest olid mitmed inimesed meelega kaotamise tõttu nördinud. Kuigi ameeriklane seda ise eitas, tunnistas ta, et oli alaealisena turniiridel pettusega tegelenud.\n\nNüüd avaldas Carlsen sotsiaalmeedias pikema postituse, kus oma käitumist selgitab. \"Ma tean, et minu teod on pahandanud malemaailmas paljusid. Minagi olen pahane. Ma tahan malet mängida. Tahan jätkata maletamist kõrgeimal tasemel ja parimatel turniiridel,\" alustas ta.\n\n\"Ma usun, et petmine males on suur teema ja eksistentsiaalne oht. Ma usun ka seda, et korraldajad ja kõik need, kes hoolivad meie armastatud mängu pühadusest, võiks pettuste avastamiseks tõsiselt kaaluda turvameetmete karmistamist. Kui Niemann kutsuti viimasel minutil Sinquefieldi karikaturniirile, siis kaalusin tõsiselt loobumist juba enne võistlust. Lõpuks otsustasin ikkagi mängida.\"\n\n\"Ma usun, et Niemann on petnud rohkem - ja ka hiljem - kui ta avalikult tunnistab,\" jätkas norralane. \"Tema areng on olnud ebatavaline ja kogu meie partii jooksul Sinquefieldi karikaturniiril oli mul tunne, et ta ei pingutanud ega isegi keskendunud täielikult mängu otsustavatel hetkedel ning samal ajal alistas mind mustadega viisil, mida ma arvan, et vaid käputäis mängijaid suudaks. See mäng pani mind asju teisiti nägema.\"\n\nCarlsen lisas, et malepettused oleks tarvis võtta suurema luubi alla ja ta isiklikult ei soovi mängida inimestega, kes on minevikus korduvalt petnud, sest ei tea, milleks on nad võimelised tulevikus.\n\n\"Tahaks öelda rohkemat. Niemanni loata saan praegu avalikult vaid piiratult rääkida,\" lausus 2013. aastast maletroonil püsiv Carlsen. \"Seni olen saanud rääkida üksnes omaenese tegudest ja nendest võib selgelt välja lugeda, et ma ei mängi Niemanniga. Ma loodan, et selles küsimuses selgub tõde - mis iganes see ka ei oleks.\"\n\nMaailma suurim malekeskkond Chess.com on andnud Niemannile võistluskeelu, kuid suuruselt teisel platvormil ehk Chess24.com-i võistlustel võib ameeriklane kaasa lüüa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädala eest malemaailma meelega kaotamise pärast kahisema pannud valitsev maailmameister Magnus Carlsen esines avaldusega, kus kutsus üles petmisega tõsisemalt võitlema.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSõja 215. päev: mõned mobiliseeritud mehed saadetakse väljaõppeta rindele\n\n## Põhitekst:\n\nOluline 26. septembril kell 22.59:\n\n- Leedu saatis Ukrainale soomukeid;\n\n- Ukraina peastaap: Krimmi vastmobiliseeritud mehed saadetakse kohe rindele;\n\n- Venemaa ründas droonidega Odessa oblastis asuvat Ukraina moonaladu;\n\n- Zelenski: Putin ei blufi tuumarelvadega;\n\n- Valge Maja ähvardas Venemaad tuumarelvade kasutamise eest katastroofiliste tagajärgedega;\n\n- Iisrael võtab ravile 20 haavata saanud Ukraina sõdurit;\n\n- OECD: Venemaa sõda Ukrainas põhjustab globaalset majanduslikku kahju umbes 2,8 triljoni dollari ulatuses;\n\n- Ukraina: Venemaal on lõksus 1,5 miljonit ukrainlast;\n\n- Ukraina saab USA-lt NASAMS õhutõrjesüsteemi;\n\n- Ukraina: Vene õhurünnaku tõttu hukkus Harkivi oblastis seitse inimest;\n\n- ISW: mobilisatsioon ei lahenda Venemaa struktuurseid probleeme;\n\n- Astana: Kasahstan ei tunnusta pseudoreferendumite tulemusi;\n\n- Briti luure: mobiliseeritud Vene vägede kaotused tulevad suured;\n\n- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 500 sõdurit ja hävitati 25 soomusmasinat.\n\nLeedu saatis Ukrainale 50 soomukit\n\nUkrainasse jõudsid 50 Leedu poolt antud soomustatud jalaväe transpordimasinat M113.\n\nLeedu kaitseminister Arvydas Anusauskas ütles esmaspäeval, et Leedu kaalub NATO partneritega konsulteerides edasist potentsiaalset Ukraina toetamist, vahendab Leedu Delfi.\n\nSamuti arutatakse Leedus Saksamaalt ostetud iseliikuvate haubitsate PzH2000 Ukrainale andmise üle. Erinevate allikate kinnitusel arutatakse viie haubitsa Ukrainale andmist.\n\nUkraina peastaap: Krimmi vastmobiliseeritud mehed saadetakse kohe rindele\n\nVenemaa mobiliseerib mehi ka okupeeritud Krimmi poolsaarel. Väidetavalt saadetakse mobiliseeritud mehed Hersoni rindele, teatas Ukraina kaitsejõudude peastaap oma ülevaates pühapäeva õhtul.\n\nUkraina väitel saadetakse Krimmis mobiliseeritud mehed ilma väljaõppeta otse rindele kaotusi kandnud üksuse täiendamiseks.\n\nSelline samm mõjutab otseselt Vene poole vägede moraali ja ülesannete täitmise kvaliteeti.\n\nUkraina: Vene õhurünnaku tõttu hukkus Harkivi oblastis seitse inimest\n\nUkraina võimude teatel hukkus esmaspäeval Venemaa õhurünnaku tõttu Harkivi oblastis seitse inimest. Harkivi päästeteenistuse teatel on hukkunute hulgas ka 15-aastane laps, vahendas The Kyiv Independent.\n\nVenemaa ründas droonidega Odessa oblastis asuvat Ukraina moonaladu\n\nUkraina lõunaringkonna staabi sõnul ründasid Vene väed kahe drooniga Odessa oblastis asuvat sõjaväe rajatist, kus asus ka laskemoonaladu. Rünnaku tõttu laskemoon plahvatas.\n\nÜhe Vene drooni hävitas Ukraina õhutõrje. Vene väed ründasid ka Odessa linnakeskust pühapäeval kolm korda.\n\nHolland suurendab oma sõjalist abi Ukrainale\n\nHollandi peaminister Mark Rutte teatas esmaspäeval, et riik suurendab sõjalist toetust Ukrainale ja laiendab Moskva-vastaseid sanktsioone, vahendas The Guardian.\n\nUSA teatas esmaspäeval, et annab Ukrainale 457,5 miljonit dollarit tsiviiljulgeoleku toetust.\n\n\"Selle toetuse eesmärk on päästa elusid ja tugevdada Ukraina õigussüsteemi,\" ütles USA välisminister Antony Blinken.\n\nOECD: Venemaa sõda Ukrainas põhjustab globaalset majanduslikku kahju umbes 2,8 triljoni dollari ulatuses\n\nMajanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) teatas esmaspäeval, et Venemaa sõda Ukrainas põhjustab globaalset majanduslikku kahju umbes 2,8 triljoni dollari ulatuses. Maailma majanduskasv aeglustub 2023. aastal vaid 2,2 protsendini, vahendas The Kyiv Independent.\n\nZelenski: Putin ei blufi tuumarelvadega\n\nVene presidendi Vladimir Putini ähvardus kasutada tuumarelvi \"võib osutuda reaalsuseks\", hoiatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski intervjuus CBS-le.\n\nZelenski sõnul tegeleb Putin kogu maailma tuumasantaažiga. Zelenski sõnul ei blufi Putin seda ähvardust tehes, kuid ülejäänud maailm on siiani suutnud Putinit heidutada. Ukraina presidendi sõnul peab surve Putinile jätkuma.\n\nMeduza: Venemaalased on mobilisatsiooni tõttu põlema pannud vähemalt 11 sõjakomissariaati\n\nVenemaa opositsioonilise väljaande Meduza teatel on alates 21. septembrist põlema pandud vähemalt 11 sõjaväekomissariaati.\n\nMeduza teatel ründavad venemaalased ka oblastite haldushooneid. Põlema on pandud vähemalt kuus haldushoonet, vahendas The Kyiv Independent.\n\nAstana: Kasahstan ei tunnusta pseudoreferendumite tulemusi\n\n\"Kasahstan ei plaani tunnustada Venemaa fiktiivseid referendumeid Hersoni, Luhanski, Donetski ja Zaporižžja oblastites,\" teatas esmaspäeval Kasahstani välisministeeriumi pressiesindaja.\n\nValge Maja ähvardas Venemaad tuumarelvade kasutamise eest katastroofiliste tagajärgedega\n\nAmeerika Ühendriikide rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ähvardas Venemaad katastroofiliste tagajärgede eest, kui Venemaa peaks tuumarelva kasutama. Sullivani sõnul vastab USA Venemaa sellisele sammule otsustavalt.\n\nÜhendkuningriigi peaministri Liz Trussi ei pea sõnul Suurbritannia ja tema liitlased Putini libaähvardustele alluma.\n\nUSA välisminister Antony Blinken ütles intervjuus CBS-le, et USA-l on olemas plaan kui Venemaa peaks kasutama tuumarelva.\n\nBlinkeni sõnul ei ole teada kas keegi Kremlis ütleks Putinile \"ei\" kui ta käsib tuumarelvad kasutusele võtta.\n\nUkraina: Venemaa sunnib väkke ka vangi langenud Ukraina sõjavangid\n\nUkraina desinformatsioonikeskuse sõnul on Vene võimud vangi langenud ukrainlastest Olenivkas moodustamas \"kasakate pataljoni\".\n\nVäidetavalt sunnitakse neid osalema ka Donetski oblasti Venemaaga ühendamise libareferendumil.\n\nUkraina allikate sõnul on libareferendumil pidanud hääle andma juba 57 sõjavangi.\n\nIisrael võtab ravile 20 haavata saanud Ukraina sõdurit\n\nIisraeli suursaadik Ukrainas teatas pühapäeval, et 20 haavata saanud Ukraina sõdurit saab Iisraeli ravile. Ravi hulka kuuluvad ka proteesid ja rehabilitatsioon.\n\nIsrael will receive for treatment 20 Ukrainian servicemen who were seriously wounded during the war. The first 2 will arrive in Israel today, and will be treated at @AFSMC The treatment includes prosthetics and rehabilitation. @IsraelinUkraine @MASHAVisrael @IsraelMFA @IsraelMOH\n\n— Michael Brodsky (@michael_brodsk) September 25, 2022\n\nUkraina: Venemaal on lõksus 1,5 miljonit ukrainlast\n\nUkraina euroopa integratsiooni asepeaministri Olga Stefanišina sõnul on Venemaal lõksus 1,5 miljonit ukrainlast. Enamik neist on naised ja lapsed. Ministri sõnul ei ole neil võimalik kodumaale naasta ning nende sugulased ei suuda nendega kontakteeruda.\n\nUkraina saab USA-lt NASAMS õhutõrjesüsteemi\n\nUkraina president Zelenski kinnitas, et Ukraina saab USA-lt NASAMS (National Advanced Surface-to-Air Missile Systems) õhutõrjesüsteemi.\n\nZelenski sõnul jääb sellest küll väheseks, et kaitsta Ukraina tsiviiltaristut Vene õhurünnakute vastu.\n\nHiljem kinnitas Ukraina presidendi administratsiooni esindaja, et relvasüsteem ei ole füüsiliselt veel Ukraina jõudnud, vahendas Ukraina Suspilne.\n\nISW: mobilisatsioon ei lahenda Venemaa struktuurseid probleeme\n\nRahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul ei lahenda mobilisatsioon Vene vägede struktuurseid väljakutseid sõjas Ukraina vastu.\n\nMõttekoda toob välja, et Vene relvajõud ei ole alates 2008. aastast korralikult mobilisatsiooniks ette valmistunud.\n\nSamuti tuuakse välja, et retooriliselt on Vene president Vladimir Putin end nurka mänginud, kuna rünnakut Ukraina vastu pole nimetatud sõjaks ning ei NATO ega Ukraina sõdureid ei ole Venemaa enda territooriumil.\n\nSeetõttu on raske mobiliseerida rahvast sõtta Ukraina vastu nõnda nagu see toimus 1812, 1914 või 1941, mil tajuti rünnakut Venemaa enda vastu.\n\nBriti luure: mobiliseeritud Vene vägede kaotused saavad olema suured\n\nÜhendkuningriigi kaitseministeeriumi hinnangul tingib värskelt mobiliseeritud Vene vägede kehv väljaõpe tõenäoliselt neile suured kaotused. Brittide hinnangul saadetakse sõdurid rindele peale lühikest väljaõppe perioodi.\n\nVäljaõppe muudab keerulisemaks asjaolu, et paljud väljaõpet teinud üksused osalevad Vene-Ukraina sõjas.\n\nLatest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 26 September 2022\nFind out more about the UK government's response: https://t.co/qJ9KOiz3lB\n#StandWithUkraine pic.twitter.com/a84C4tDfep\n\n— Ministry of Defence (@DefenceHQ) September 26, 2022\n\nUkraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 500 sõdurit ja hävitati 25 soomusmasinat\n\nUkraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:\n\n- elavjõud umbes 57200 (võrdlus eelmise päevaga +500);\n\n- tankid 2290 (+15);\n\n- jalaväe lahingumasinad 4857 (+25);\n\n- lennukid 260 (+1);\n\n- kopterid 224 (+4);\n\n- suurtükisüsteemid 1369 (+1);\n\n- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 330 (+2)\n\n- õhutõrjesüsteemid 172 (+1);\n\n- operatiivtaktikalised droonid 970 (+4);\n\n- tiibraketid 241 (+0);\n\n- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3711 (+10);\n\n- laevad / paadid 15 (+0);\n\n- eritehnika 131 (+1).\n\nVene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Kramatorski ja Donetski suunal.\n\nUkraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina peastaabi sõnul saadetakse Krimmis mobiliseeritud mehed ilma väljaõppeta Hersoni oblastisse kaotusi kandnud üksuste täiendamiseks. Ukraina president Zelenski sõnul ei blufi Putin tuumarelvadega, kuid ülejäänud maailm on siiani suutnud teda heidutada. Valge Maja on Venemaad tuumarelvade kasutamise eest hoiatanud. Ukraina allikate kohaselt proovib Venemaa vangilangenud Ukraina sõdurid suruda Vene väkke. Ukraina saab NASAMS õhutõrjesüsteemi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA lahtiste finalist langes Tallinnas avaringis\n\n## Põhitekst:\n\nGolubic alustas mängu kohe servikaotusega, aga murdis seejärel mõlemas setis kahel korral ka Keysi pallingu ning võitis kohtumise ühe tunni ja 17 minutiga.\n\nGolubici esimene serv töötas 72-protsendiliselt, kuid selge vahe tuli välja teisel servil, kus šveitslanna korjas 56 protsenti punktidest, aga Keys vaid 30 protsenti.\n\n2017. aastal jõudis Keys USA lahtiste finaali, Austraalia (2015, 2022) ja Prantsusmaa lahtistel (2018) on ta pääsenud poolfinaali. Golubic jõudis üllatuslikult poolfinaali mullu Wimbledonis.\n\nTeises ringis ootab kvalifikatsioonist alustanud Golubicit tšehhitar Karolina Muchova (WTA 224.), kes oli avaringis parem prantslannast Jessika Ponchet'st (WTA 174.) 6:0, 6:2.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas toimuval WTA 250 taseme tenniseturniiril kaotas neljandana paigutatud ameeriklanna Madison Keys (WTA 18.) avaringis šveitslannale Viktorija Golubicile (WTA 89.) 3:6, 2:6.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMalõgina: esimeses setis närveerisin kõvasti, teine läks rahulikumalt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oli väga närviline esimest korda mängida ja mängida vastasega, kes on nii kõrge reitinguga. Oli äge,\" lausus Malõgina pärast kohtumist ERR-ile. \"Olen väga rahul, et mängida sain ja seis ei ole oluline. Olen rõõmus, et sellise võimaluse sain.\"\n\nParemini tuli välja teine sett. \"Esimeses närveerisin kõvasti, aga teine sett läks juba rahulikumalt, nagu tavalisel turniiril.\"\n\n\"Sain arusaamise sellest, kui palju kiiremini, täpsemini ja paremini mängivad need, kes on päris tipus,\" jätkas Eesti kolmas reket. \"Võrreldes nendega, kellega mina igapäevaselt turniiridel mängin. Tasemes on vahe ja seda ma täna tundsin.\"\n\nMalõgina aasta pole olnud halb. \"Tõusin reitingus ja jõudsin 400+ kohale. Tahaksin veel tõusta, nüüd on aasta lõpuni veel mitu turniiri, loodan, et läheb õnnestunult.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimest korda Tallinnas toimuva madalaima kategooria WTA tenniseturniiril tuli põhiturniiril Eesti mängijaist esimesena väljakule Elena Malõgina (WTA 400.), kes pidi tunnistama Tokyo olümpiavõitja Belinda Bencici (WTA 14.) 6:0, 6:2 paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kurlingupaar tuli kodusel MK-etapil viiendaks\n\n## Põhitekst:\n\nEesti kurlingu esipaar Kaldvee / Lill võistles alagrupis B ning oma alagrupi mängud lõpetasid eestlased ühtegi kaotuseta, alistades teiste hulgas ka Pekingi olümpiamängude hõbemedalistid ja PyeongChangi olümpiamängude pronksmedali võitjad Kristin Skaslieni ja Magnus Nedregotteni (Norra) 7:5.\n\nParaku pidid Kaldvee / Lill dramaatiliseks kujunenud veerandfinaalis tunnistama Läti esinduse Daina Barone / Arnis Veidemanis paremust. Veerandfinaalis hoidsid eestlased veenvat ülekaalu ja neljanda vooru järel oli seis 7:1 eestlaste kasuks. Paraku ei suutnud Eesti kurlingupaar edumaad kohtumise lõpuni hoida ja otsustavaks kujunesid kaks viimast vooru. Kaheksandasse vooru mindi eestlaste eduseisus 8:7, kuid Eesti kurlingupaaril ei õnnestunud viimase kivi eelist realiseerida. Läti kurlingupaar röövis kaheksandas voorus kaks punkti ja kohtumine lõppes nende 9:8 võiduga.\n\nEesti kurlingupaaridest lõpetasid Triin Madisson / Karl Kukner 11. ja Kaidi Elmik / Mihhail Vlassov 12. kohaga.\n\nKokku võttes seitsmendat korda peetud turniirist osa 18 paari. Kokku saab tänavusel hooajal näha Eestis viit MK-etappi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tondiraba jäähallis lõppenud rahvusvahelisel segapaariskurlingu MK-etapil võidutses Norra kurlingupaar Martine Vollan Rønning / Mathias Brænden. Eestlastest said kõigeima koha Marie Kaldvee ja Harri Lill, kes tulid viiendaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPutin andis Snowdenile Venemaa kodakondsuse\n\n## Põhitekst:\n\nSnowden saabus Venemaale 2013. aasta suvel. Venemaa andis talle siis varjupaiga ja elamisloa.\n\nSnowden lekitas meediale suure hulga USA saladokumente, mis kutsusid esile rahvusvahelise skandaali.\n\nSnowdeni kaitsjad peavad teda isikuandmete kaitse eest võitlejaks. USA seevastu süüdistab Snowdenit riikliku julgeoleku ohustamises.\n\nSnowden ja tema abikaasa taotlesid Venemaa kodakondsust juba 2020. aasta novembris, vahendas CNN.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vladimir Putin andis USA kodanike massilise jälgimise paljastanud ja seejärel Venemaale põgenenud Edward Snowdenile Venemaa kodakondsuse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA-s langesid üürihinnad esimest korda viimase kahe aasta jooksul\n\n## Põhitekst:\n\nKinnisvarafirma CoStar Group uuringu kohaselt langesid augustis korterite üürihinnad juuliga võrreldes 0,1 protsenti. See oli esimene igakuine üürihinna langus alates 2020. aasta detsembrist, vahendas The Wall Street Journal.\n\nKinnisvarafirma Zillow Group ökonomist Orphe Divounguy hoiatas siiski, et üha rohkem inimesi ei jaksa enam kinnisvara osta. USA-s kasvas kodulaenude keskmine intressimäär 6,29 protsendini ja jõudis kõrgeimale tasemele pärast 2008. aasta finantskriisi. Divounguy sõnul on seetõttu ebatõenäoline, et üüriturul nõudlus väheneb.\n\nPaljud majandusteadlased siiski väidavad, et lähikuudel võib üüriturgu tabada veel suurem langus. CoStar eeldab, et hinnad langevad ka septembris. Analüütikute sõnul jätkatakse riigis uute elamispindade ehitamist, kuid tarbijate ostujõud langeb.\n\nKorterite üürihinnad on USA-s palju kõrgemad kui aasta tagasi. CoStar andmetel olid augustis üürihinnad 7,1 protsenti kõrgemad kui eelmisel aastal samal perioodil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s langesid augustis esimest korda viimase kahe aasta jooksul korterite üürihinnad. Üürihindade langus pakub leevendust miljonitele ameeriklastele, kuna riigis on viimastel aastatel inflatsioon märkimisväärselt kiirenenud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nGrupisõidu MM-kullaga kaasnesid ka kaks trahvikviitungit\n\n## Põhitekst:\n\nKõigepealt teenis 39-aastane van Vleuten 500 šveitsi franki trahvi, kuna tema aerodünaamiline võistlusvorm erines liialt koondisekaaslaste omadest. Poole sõidu pealt lisas van Vleuten ka lühikeste varrukatega poolläbipaistva valge särgi. Van Vleuteni varustus ei olnud iseenesest keelatud, kuid vastavalt reeglitele peavad sama koondise liikmed sõitma ühesugustes rõivastes.\n\nLisaks sai van Vleuten ka 200 šveitsi franki trahvi, kuna tema võistlussokid olid lubatust kõrgemad. Reeglite järgi peaks sokid ulatuma maksimaalselt poolde säärde, aga hollandlannal olid need märksa kõrgemad. Mitmete asjaosaliste arvates annab see võrreldes konkurentidega aerodünaamilise eelise.\n\nVarustusega seotud reeglite rikkumine võib rahvusvahelise jalgrattaliidu võistlustel tuua ka karmima karistuse, näiteks disklahvi ja võistluselt eemaldamise, aga van Vleuteni karjääri teine grupisõidu MM-tiitel jääb talle siiski alles.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalias Wollongongis kulmineerunud jalgratta maanteesõidu maailmameistrivõistlustel sai naiste grupisõidu võitnud hollandlanna Annemiek van Vleuten nõuetele mittevastava võistlusvormi eest mitu rahatrahvi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaal võivad puhkeda protestid pensioniea tõstmise vastu\n\n## Põhitekst:\n\nVasakpoolsete opositsiooniparteide toetusel kutsus riiklik ametiühing CGT tööstus- ja avaliku sektori töötajaid üles neljapäeval töö lõpetama ja ühinema protestidega, vahendas The Times.\n\n\"Nagu enamik prantslasi, oleme ka meie pensioniea tõstmise vastu, teatas CGT juht Philippe Martinez.\n\nHiljutised arvamusküsitlused näitavad, et umbes 55 protsenti prantslastest tahab, et pensioniiga jääks samaks või langeks tagasi 60. eluaastani. Pensioniea langetamist nõuavad ka peamised opositsiooniparteid.\n\nMacron plaanis pensionireformi juba varem, kuid 2020. aastal jättis ta selle pandeemia puhkemise tõttu ära.\n\nMacroni liitlased kardavad, et riigis võivad puhkeda sarnased rahutused nagu 2018. aastal. Viimati tõstis 2008. aastal Prantsusmaal pensioniiga president Nicolas Sarkozy.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa president Emmanuel Macron plaanib tõsta pensioniiga 65 aastani ja riigis võivad puhkeda esimesed suuremad protestid pärast tema tagasivalimist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomer jõudis Kataloonias korra punktidele, tiimikaaslane pjedestaalile\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi taevas oli enne esimesi starte ähvardavalt pilves, peeti laupäevased võistlussõidud siiski kuivades, et mitte öelda ideaalsetes oludes, kus rajakatte temperatuur oli 31 kraadi ning õhk selle kohal üheksa pügala võrra jahedam.\n\nKlassi World SSP esimene sõit sai aga harjumispärasest lühem, sest võistlus katkestati avaringil punase lipuga, et esimeses kurvis kukkunud Peter Sebestyeni (Yamaha) tsiklist välja voolanud kütus jõutaks rajajulgestajate poolt ära koristada. See võttis pisut aega, mistõttu sõideti pärast teist lähet 18 ringi asemel vaid 12.\n\nEsimese sõidu võitis punktitabeli liider Dominique Aegerter (Yamaha), kes asus viiendal ringil juhtima ja libises lõpuks Lorenzo Baldassarri (Yamaha) ja Can Oncu (Kawasaki) eest ära enam kui nelja sekundi jagu.\n\nDynavolt Triumphi sõitjad alustasid oma sooritust kuuendast ja kaheksandast reast – Stefano Manzi 17. kohalt ning Hannes Soomer temast viis kohta tagapool – ja ehkki mõlemate start õnnestus, ei kulgenud võistluse edasine käik mitte just kõige optimistlikumas võtmes.\n\nStefano Manzil tuli käigukasti rikke tõttu võistlus üheksandalt kohalt pooleli jätta ja palju paremini ei käinud ka Hannes Soomeri käsi, kes hakkas pärast esimest kolme ringi vaikselt taas tahapoole vajuma, lõpetades esimese sõidu 18. kohaga.\n\n\"Tegime täna kordusstardis rehvirõhuga näpuka,\" nentis Hannes pärast võistlust. \"Pärast teist starti sain sõita kolm normaalset ringi, misjärel tõusis rehvide rõhk taevasse ja ülejäänud võistlusest sai üks pidev kannatamine/meelitamine.\"\n\n\"Pärast esimesi ringe olnuks tsikli mootoril ühtäkki justkui 300 hj, sest tagumisel rehvil polnud pidamist enam ühegi käiguga. Meil on head tsiklid ja head sõitjad ning me võime olla siin pühapäeval päris kiired, kui me just mingi uue muutuja tõttu endale (taas) ise jalga ei tulista.\"\n\nTeist võistluspäeva tervitas päikeseline ilm. Kuigi sõidu alguses näis, et punktitabeli liider võib pühapäeval poodiumilt välja jääda, võttis Aegerter sõidu lõpuks siiski oma, teenides viienda kuldse duubli käesoleval hooajal.\n\nTeiseks tuli Can Oncu (Kawasaki) ja kolmandana astus poodiumile Dynavolt Triumphi sõitja Stefano Manzi, kes alustas võistlust stardikohalt nr 17. Tegelikult ületas itaallane finišijoone teisena, ent Türgi sõitja selja taha tõsteti mees kohtunike otsusel seepärast, et poodiumikoha pärast heideldes vajus ta ühes kurvis üle valgete rajajoonte rohelisele keelualale.\n\nManzi boksinaabrist Hannes Soomer alustas võistlust aga 22. stardikohalt, lõpetades meeskonnakaaslasest kümme kohta tagapool ehk 13. positsioonil. \"Oleme oma ratta juhitavuse väga heaks saanud,\" arvas Hannes pärast sooritust. \"Kui rehvirõhud on oludekohased, on tegu kiire ja lihtsalt hallatava rattaga.\"\n\nAinsaks kitsaskohaks näis pühapäeval olevat mootorratta kiirus sirgetel, mistõttu ei suutnud Viimsi mees kiireimatel lõikudel kaasvõistlejate tuules püsida. \"Me ei tea praegu, kas asi oli rauas või elektroonikas, kuid pikkadel sirgetel jäin ma konkurentidest maha, mida ei ole lihtne nii tasavägises konkurentsis tagasi teha.\"\n\n\"Kurvidest väljumised on meil korras ja sektorite ajad samuti, aga enne järgmist etappi peab selgeks saama, miks tsikkel sirgetel teistest maha jääb,\" lisas Soomer.\n\nKas ja kuidas meeskond sellega hakkama saab, annab kontrollida juba kahe nädala pärast, kui Portugalis leiab aset hooaja üheksas etapp. Kaheksa etapi järel juhib Aegerter sarja 336 punktiga, teine on Baldassarri 300 silmaga. Soomer on 64 punktiga 12. positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hannes Soomer (Triumph) teenis mootorrataste ringrajasõidu Supersporti sarja kaheksandal etapil Kataloonia ringrajal 18. ja 13. koha ning teenis MM-arvestuses kolm punkti lisaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMullu Prantsusmaa lahtised võitnud Krejcikova alustas Tallinnas edukalt\n\n## Põhitekst:\n\nTeises setis oli mängu peale kokku kaheksa topeltviga teinud Tomljanovicil seisul 6:5 võimalus servida setivõidule, aga Krejcikova tuli keerulisest seisust välja ja võitis matši kiires lõppmängus.\n\nTeises ringis läheb Krejcikova vastamisi ukrainlanna Marta Kostjukiga (WTA 56.), kes sai jagu ameeriklannast Bernarda Perast (WTA 45.) 6:4, 4:6, 6:3.\n\nKvalifikatsioonist alustanud tšehhitar Linda Noskova (WTA 105.) oli üle prantslannast Diane Parryst (WTA 65.) 2:6, 6:3, 6:4.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise aasta Prantsusmaa lahtiste võitja Barbora Krejcikova (WTA 27.) alistas Tallinna tenniseturniiri avaringis austraallanna Ajla Tomljanovici (WTA 34.) 6:1, 7:6 (7:3).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nStefano Braghiroli: mida oodata Giorgia Melonilt?\n\n## Põhitekst:\n\nItaalia saab endale esimese naispeaministri alates riigi ühendamisest 1861. aastal. Samuti saab Itaalia kõige parempoolsema valitsuse alates Teise maailmasõja lõpust ja sellele järgnenud Itaalia vabariigi väljakuulutamisest.\n\nSeekordsed valimised Itaalias näitasid selget võitu paremerakondade konservatiivsele liidule. Nagu ennustasid paljud siseriiklikud ja välisvaatlejad, saavutas Giorgia Meloni juhitud erakond Itaalia Vennad erakordse valimistulemuse (2018. aastal said nad neli protsenti, nüüd 25 protsenti), mis tagasi paremerakondade valimisliidule parlamendivalimistel edu.\n\nSama ei saa öelda Meloni väiksemate partnererakondade kohta. Nii Silvio Berlusconi Forza Italia kui ka Matteo Salvini Liiga toetusnumber jäi ühekohaliseks ning mõlema erakonna toetus on poole väiksem kui eelmistel valimistel.\n\nMeloni põhivastane, vasaktsentristlik Demokraatlik Partei hoidis oma toetusnumbri stabiilsena ning võrreldes 2018. aastaga isegi kasvatas oma toetust paar protsendipunkti. Samal ajal kukkus erakond täielikult läbi Meloni-vastase ühisrinde loomisel.\n\nItaalia progressiividel puudus konservatiivide võime mitme erakonna peale hääled kokku saada ning palju hääli läks kaduma ka Demokraatlikust Parteist nii maailmavaateliselt paremale kui ka rohkem vasakule jäävatele väikeparteidele. Veelgi olulisem on asjaolu, et peale Mario Draghi valitsuse kollapsi ei suutnud Demokraatlik Partei ja populistlik Viie Tähe liikumine omavahel kokkuleppele jõuda.\n\nViie Tähe liikumine ei ühinenud ühegi valimisblokiga ning saavutas 15-protsendilise toetusega paremuselt kolmanda tulemuse. Kuigi mänguliselt ei saa Demokraatliku erakonna ja Viie Tähe liikumise toetust mehaaniliselt kokku liita, oleks kahe erakonna valimisliit muutnud valimiste võitja prognoosimise raskemaks.\n\nMis on Itaalia Vendade valimisedu ja Meloni isikliku võidu taga? See rahvuslik-konservatiivne erakond eksisteerib alates 2012. aastast, mil Berlusconi juhitud liikumisest Vabaduse Rahvas (PdL) lõid lahku parempoolsemad poliitikud.\n\nUue erakonna edu taga võib näha kolme põhjust.\n\nEsimene on Meloni põhimõttekindel ja püsiv vastuseis Draghi valitsusele. Alates sellest, kui endine Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi lõi rahvusliku ühtsuse valitsuse, oli erakond Itaalia Vennad ainus arvestatav poliitiline jõud Itaalia parlamendis, mis pidevalt seisis vastu Draghi loodud eliidisisesele konsensusele, mis ei olnud Itaalia Vendade sõnul kellegi ees vastutav.\n\nTeiseks oli erakond ainsa parlamendiparteina pidevalt opositsioonis, mis võimaldas neil ajada paindumatut protestiagendat. See muutus eriti populaarseks, kui Itaalia ühiskonda tabasid järjest koroonapandeemia, Vladimir Putini sõda Ukraina vastu ning mitmed majandusraskused inflatsioonist tööpuuduseni.\n\nKolmandaks oli erakond pidevalt Draghi juhitud tehnokraatliku valitsuse vastu, isegi kui see valitsus oli oma populaarsuse tipus, mis muutis partei valijatele usutavamaks ja maailmavaateliselt ühtsemaks kui teised konservatiivsed alternatiivid.\n\nEelnevale lisandus Meloni valimiskampaania tegemise viis ja poliitiline retoorika, mis jätsid temast tõsiseltvõetavama mulje kui Berlusconist või Salvinist.\n\nKoos kindla enamusega mõlemas Itaalia parlamendikojas (saadikutekojas ja senatis) on parempoolsed konservatiivid heas positsioonis, et moodustada valitsus ja pakkuda stabiilsust üsna pikaks ajaks.\n\nJuhul kui Meloni saab Itaalia presidendilt kiirelt volitused valitsuse moodustamiseks, siis riigi institutsioonide reeglistiku kohaselt peaks töövõimeline valitsus alustama tööd oktoobri teises pooles.\n\nSee ei tähenda, et Melonil ei oleks takistusi. Lühikeses perspektiivis on suurim väljakutse koalitsioonilepingu kokkuleppimine ja ministrikohtade jaotamine, Itaalias on see varem meenutanud börsil kauplemist.\n\nEi tasuks alahinnata ka väikepartneriteks muutunud Salvini ja Berlusconi frustratsiooni ning selle mõju erakondade vahel toimuvatele läbirääkimistele. Selline frustratsioon võib keskpikas plaanis muutuda valitsuskoalitsioonile ja selle stabiilsusele kõige tõsisemaks ohuks.\n\nItaalia valitsuste ajalugu on näidanud, et isegi kõige suuremad ja kindlamad koalitsioonid võivad mureneda ja aja jooksul kokku kukkuda.\n\nValitsuse loomisel on võtmeroll ka Itaalia presidendil. Riigipea näeb end traditsiooniliselt Itaalia põhiseadusliku korra ja riigi euroopameelse ja transatlantilise suuna hoidjana ning tal on ka märkimisväärne pädevus selle suuna hoidmiseks.\n\nKuigi Itaalia uus koalitsioon ei saa riigi põhiseadust muuta, sest neil puudub kahe kolmandiku suurune parlamendienamus nagu oli 2018. aastal konservatiivsel-populistlikul valitsusel, millesse kuulusid Liiga ja Viie Tähe Liikumine, on siiski oodata presidendi kindlakäelist sekkumist (ja võimalikke vetosid) ning mõju võtmeministeeriumide, nagu välisministeerium ja rahandusministeerium, jagamisele. Neile positsioonidele eelistatakse pigem rahvusvaheliselt tuntud isikuid kui poliitilisi seiklejaid.\n\n\"Praeguses faasis sõltub palju Meloni juhioskustest, valitsuskoalitsiooni sisemisest tasakaalust ning Berlusconi ja Salvini kapriisidest.\"\n\nMida on Melonilt oodata? Kas temast saab Itaalia Viktor Orbán? Või valitsusjuht nagu Poola peaminister Mateusz Morawiecki? Või Nicolas Sarkozy? Seda on raske öelda. Praeguses faasis sõltub palju Meloni juhioskustest, valitsuskoalitsiooni sisemisest tasakaalust ning Berlusconi ja Salvini kapriisidest.\n\nKuigi kolme koalitsioonierakonda ühendab tugev vastuseis immigratsioonile, illiberaalne, euroskeptiline ja sotsiaalkonservatiivne agenda (naistest LGBT õigusteni) on kaks suurimat tundmatut muutujat majandus- ja välispoliitika. Viimane eriti Ukrainas toimuva sõja valguses.\n\nViimase kuu jooksul on Meloni teinud oma parima, et kombineerida euroskeptiline ja populistlik toon sõnumitega, mis peaks rahustama Itaalia rahvusvahelisi partnereid. Lisaks on nii Meloni kui ka tema erakond erinevalt väikepartneritest algusest peale kõhklusteta Vladimir Putini algatatud invasiooni hukka mõistnud ning nad pole kunagi kahtluse alla seadnud lääneriikide sanktsioone Venemaa vastu.\n\nSalvini ja Berlusconi eelistatud seikluslik ja vastutustundetu majanduspoliitika ning veidi ebamäärasem suhtumine Putini agressiooni viiks Itaalia uue valitsuse konflikti Brüsseli ja teiste rahvusvaheliste partneritega, kuid see võib olla vajalik hind, et koalitsiooni koos hoida, värsked valijaid aktiivsena ja vältida seeläbi Meloni partei toetuse kaotust enda koalitsioonipartneritele.\n\nPragmaatilisem tee, mis sarnaneks Draghi valitsusele, oleks tagada rahulik koostöö Euroopa Liiduga, mis legitimeeriks Meloni kui tõsiseltvõetava konservatiivse liidri, kuid keskpikas plaanis murendaks see koalitsiooni tervist ning muudaks Meloni tuumikvalijad rahulolematuks.\n\nInglise keelest tõlkinud Allan Aksiim.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mida on Itaalia valimised võitnud Giorgia Melonilt oodata? Kas temast saab Itaalia Viktor Orbán? Või Mateusz Morawiecki? Või Nicolas Sarkozy? Seda on raske öelda. Praeguses faasis sõltub palju tema juhioskustest ja valitsuskoalitsiooni sisemisest tasakaalust, kirjutab Stefano Braghiroli.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLagarde'i sõnul ECB jätkab agressiivset rahapoliitikat\n\n## Põhitekst:\n\n\"Plaanime intressimäärasid järgmistel kohtumistel veelgi tõsta, et pärssida nõudlust ja kaitsta end inflatsiooni kiirenemise eest,\" ütles esmaspäeval Lagarde.\n\nLagarde hoiatas, et Euroopa riikide toetused majapidamistele ja ettevõtetele on olnud liiga suured.\n\n\"Üldiseid meetmeid on rohkem, kui meetmeid, mis on spetsiaalselt kohandatud neile, kes kõige rohkem vajavad abi. See lähenemisviis ei pruugi soodustada hästi koordineeritud rahapoliitikat,\" ütles Lagarde.\n\nVenemaa sõjaline tegevus Ukrainas ja energiakriis kiirendavad Euroopas hinnatõusu. ECB tõstis seetõttu septembri alguses kolme baasintressimäära 75 baaspunkti ehk 0,75 protsendipunkti võrra. Analüütikud prognoosivad aga, et Euroopat võib tabada majanduslangus, vahendas Bloomberg.\n\nECB ametnikud siiski väidavad, et majanduse nõrkus ei takista neil intressimäärade tõstmist jätkata. \"Inflatsiooni ohjeldamine on peamine hoob majandusolukorra parandamiseks,\" ütles esmaspäeval ECB asepresident Luis de Guindos.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Keskpanga (ECB) president Christine Lagarde teatas esmaspäeval, et pank jätkab intressimäärade tõstmist, isegi kui majanduskasv peaks selle tõttu aeglustuma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusballett kuulutas välja uued solistid ja nooremsolistid\n\n## Põhitekst:\n\nAnna Roberta Lahesoo lõpetas Tallinna Balletkooli 2017. aastal kiitusega (Kaja Kreitzbergi klass) ning on samast aastast Eesti Rahvusballeti tantsija. Ta on täiendanud end mitmete erialaliste kursustega ja osalenud edukalt ülemaailmsetel konkurssidel. Lahesood on tunnustatud mitmete rahvusvaheliste auhindadega: Grand Prix ja I koht balletikonkursilt Liepajas ja III koht Tallinna Rahvusvaheliselt Balletikonkursilt. 2020. aastal pälvis ta Rahvusooper Estonia kolleegipreemia ja Eesti Postimees märkis Anna Roberta ära Tõusva tähena \"100 nägu\" nimekirjas. 2021. aastal pälvis ta MyFitnessi tantsupreemia.\n\nAli Urata alustas tantsuõpinguid Narumi Balletistuudios Jaapanis (2005–2008), jätkas Novosibirski Balletiakadeemias (2008–2010) ja lõpetas Müncheni Muusikakõrgkoolis (2011–2014). Eesti Rahvusballetiga liitus ta 2014. aastal. 2021. aastal pälvis Ali Urata MyFitnessi tantsupreemia.\n\nPatrick Foster õppis tantsimist Austraalia Balletikoolis, Alvin Ailey nimelises Ameerika Tantsuteatri koolis ning Kanada Rahvusballeti koolis (2007–2014). Ta on tantsinud Kanada Rahvusballetis (2014–2015) ja Zürichi Balletis (2015–2017). Alates 2017. aasta sügisest on ta Eesti Rahvusballeti tantsija. Patrick Foster on võitnud Jeff Melansoni auhinna ja Peter Dwyeri auhinna loominguliste saavutuste eest (mõlemad 2013), MyFitnessi tantsuauhinna (2018) ja III koha rahvusvahelisel balletivõistlusel Tallinnas (2018).\n\nSamuti sai Eesti Rahvusballett uue solisti võrra rikkamas hooaja alguses, mil trupiga liitus Kuuba päritolu Nelson Peña.\n\nEelmisel nädalal pälvisid nooremsolisti ametinimetuse senised balletiartistid Akane Ichii, Marcus Nilson ja Nikos Gkentsef.\n\nAkane Ichii õppis tantsimist Zürichi Tantsuakadeemias aastatel 2008–2012. Seejärel tantsis ta Bukaresti Rahvusooperis aastatel 2012–2017, alates 2014. aastast solistina ning Tšehhi Rahvusballetis nooremsolistina aastatel 2017–2018. Eesti Rahvusballetiga liitus ta 2018. aastal.\n\nMarcus Nilson omandas tantsuhariduse Tallinna Balletikoolis (2012–2018) ja liitus pärast lõpetamist Eesti Rahvusballeti trupiga. 2022. aastal tunnustati teda balletiauhinnaga Sulase rolli eest Tubina balletis \"Kratt\" ja Karenini rolli eest Kesleri balletis \"Anna Karenina\".\n\nNikos Gkentsef õppis tantsimist Vaganova nimelises Balletiakadeemias ja Nonna tantsustuudios Ateenas. Eesti Rahvusballetiga liitus ta 2018. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris kuulutas rahvusballeti solistideks Anna Roberta Lahesoo, Ali Urata ning Patrick Fosteri. Nooremsolistideks said varasemad balletiartistid Akane Ichii, Marcus Nilson ja Nikos Gkentsef.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPetrov võitis kolmekordse maailmameistri vastu partii, aga kaotas mängu\n\n## Põhitekst:\n\n25-aastasel Petrovil õnnestus võita kohtumise kolmas partii skooriga 67:54. Eelnevas frame 'is oli Williams teinud matši ainsa enam kui 50-punktine seeria (76). Keskmiselt kogus Williams ühe partii kohta 70,8 ja Petrov 32,4 punkti.\n\nJuunis amatööride seas Euroopa meistriks kroonitud Petrov teenis auhinnaks kaheaastase profiturnee pääsme, aga ei ole pärast seda võidurõõmu veel tunda saanud. Juuli alguses mängis ta Championship League'i alagrupis küll Sam Craigie'ga viiki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Milton Keynesis toimuval snuukri reitinguturniiril Briti lahtistel kaotas Andres Petrov (WS 114.) kvalifikatsiooniringis kolmekordsele maailmameistrile Mark Williamsile (WS 8.) 1:4.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaal hukkus koolitulistamises 15 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nVõimude teatel oli tulistaja nimi Artem Kazantsev, ta tappis kõigepealt kaks turvameest ning avas siis tule õpilaste ja õpetajate pihta. Tulistamine toimus Iževskis asuvas koolis, kus tulistaja ise oli kunagi õpilane.\n\nVenemaa võimud teatasid, et uurivad ründaja sidemeid neonatsidega.\n\n\"Praegu viivad uurijad läbi läbiotsimist tema elukohas. Uuritakse ründaja isiksust, vaateid. Tema natsiideoloogia järgimist kontrollitakse,\" teatasid võimud.\n\nUurijad avaldasid ka videolõigu, kus oli näha kuidas ründaja surnukeha vedeles klassiruumis. Ta oli riietatud üleni musta, tema särgil oli haakrist, vahendas Reuters.\n\nVenemaal on viimaste aastate jooksul toimunud mitu koolitulistamist. 2021. aasta mais tappis teismeline tulistaja Kaasani linnas seitse last ja kaks täiskasvanut. 2018. aastal tappis 18-aastane üliõpilane Venemaa poolt okupeeritud Krimmis asuvas koolis 20 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal hukkus koolitulistamises 15 inimest, sealhulgas 11 last. Võimude teatel sai haavata veel 24 inimest, tulistaja sooritas enesetapu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUjumise üllatusolümpiavõitja lõpetas 27-aastaselt karjääri\n\n## Põhitekst:\n\nPraeguseks 27-aastane Balandin pääses Rio de Janeiro olümpial viimasena finaali, aga lõpetas selle esimesena, edestades seitsme sajandikuga ameeriklast Josh Prenotit.\n\nEsikohale Rio de Janeiros enam suuri medaleid ei järgnenud. Juba varem oli ta teeninud kolm kulda Aasia mängudelt ja ühe universiaadilt.\n\nEsimese kasahhina ujumises olümpiamedalini jõudnud Balandin osales mullu ka Tokyo olümpiamängudel, kus aga finaali ei pääsenud, lõpetades rinnulidistantsid 11. ja 17. kohaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel üllatuslikult meeste 200 meetri rinnuliujumise võitnud kasahh Dmitri Balandin teatas tippspordiga lõpetamisest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Kalev\" kogus avanädalal üle 20 000 külastuse\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks \"Kalevile\" tegi üllatavalt hea tulemuse James Cameroni 2009. aastal valminud \"Avatar\", mis toodi aasta lõpus valmiva järje valguses uuesti kinolevisse. Filmi käis avanädalavahetusel vaatamas 2761 inimest.\n\nEndiselt hoiavad tabelis oma kohta \"Kus laulavad langustid\" (2138 külastust), \"Marmaduke\" (2136 külastust) ja \"Apteeker Melchior. Viirastus\", mida on praeguseks vaadatud 69 629 korda.\n\nUutest tulijatest jõudsid tabelisse romantiline komöödia \"Pilet paradiisi\" (3290 külastust) ja \"Ära muretse kullake\" (3014 külastust).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ove Mustingu täispika mängufilmi debüüt \"Kalev\" kogus avanädalal Eesti kinolevis 20 187 külastust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTatar: LNG-terminali tingimused selguvad oktoobris\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud nädalal tutvustas Soome Gasgrid Eesti turuosalistele LNG-terminali kasutamise tingimusi, mille alusel on turuosalistel võimalik hakata terminali kasutama, kuid reeglid pole veel täiesti paigas.\n\n\"Praeguse plaani kohaselt peaks lõplikud reeglid selgeks saama oktoobrikuu jooksul, pärast mida on võimalik hakata gaasiterminali mahte broneerima,\" sõnas Tatar.\n\nSee, kas laev tuleb Soome või Eesti poolele, pole samuti endiselt selge, kuid Eesti varustuskindluse vaatest see olulist rolli ei mängi.\n\n\"Riigid on ühendatud Balticconnectoriga ja seda otsust ei ole veel langetatud. Hetkefaasis see ei takista gaasi terminali kasutamise reeglitega edasi liikumist. Loomulikult meile meeldiks, kui see otsus oleks võimalikult vara langetatud asukoha osas. Paraku viimased analüüsid käivad,\" ütles Tatar.\n\n\"Kui me kevadel selle kokkuleppe sõlmisime, siis oli teadmine, et seal, kus terminal esimesena valmis saab, sinna see laev tuleb. Toona oli ka teadmine, et ega Soome nii kiiresti ei suuda toimetada, et sel talvel võiks vastuvõtuvõimekus tekkida. Suve jooksul on soomlased kõvasti pingutanud ja hetkel tundub, et nii Paldiski kui Inkoo kaid liiguvad enam-vähem ühes tempos. See tähendab, et ilmselt tuleb laeva asukoha leidmisel vaadata ka teisi kriteeriume,\" sõnas Tatar.\n\nLisaks hinnatakse näiteks navigeerimisvõimalust ja seda, kummal poolel seistes on sellel laeval parem võimalus gaasivarustust pakkuda. Erinevalt Soomest on Eestil tagatud gaasivarustus ka ühendusest Lätiga. \"Teisest küljest ka Soome gaasitarbimine on suurem kui Eesti oma,\" ütles Tatar.\n\n\"Seni kuni keegi pole saanud oma slot' e broneerida on kõigil hirm, et äkki ei pääsegi terminalile ligi. See on arusaadav mure, mille tahaksime võimalikult kiirelt laualt maha saada,\" sõnas Tatar.\n\nMinisteerium peab oluliseks terminali säilitamist ka siis, kui laev läheb Soome\n\nKui 30. novembriks valmib vastuvõtuvõimekus nii Inkoos kui Paldiskis ning laev suunatakse Soome, soovib riik siiski Eestis LNG vastuvõtuvõimekuse tagamist. \"Me kindlasti ei sooviks, et see kai leiaks mingit teisast kasutust mitte gaasiterminalina. Me soovime, et vastuvõtuvõimekus sellisel kujul säiliks. Hea, et ta meil olemas on, veel parem, kui seal on juba eeloleval talvel laev, aga alati on võimalik sinna see laev tuua,\" ütles Tatar.\n\nValitsus suurendas tänavu suvel Eesti Varude Keskuse aktsiakapitali 38 miljoni euro võrra, et anda LNG-terminali arendajatele äririski realiseerumise puhuks garantii. \"Me soovime, et seal terminalis ka tulevikus säiliks võimalus LNG-laevasid vastu võtta,\" sõnas Tatar.\n\n\"Kui taristu kasutust ei leia, siis oleks võimalik riigile reaalsete kulude alusel võõrandada. Loomulikult ka meie huvi ei ole see, et kai peaksime ostma, meie huvi on see, et taristu viisil või teisel gaasi varustuskindlusse panustaks, et sinna oleks võimalik laevasid vastu võtta,\" ütles Tatar.\n\nSuvel olid turuosalised seisukohal, et kahele sarnase funktsiooniga LNG vastuvõtuvõimekusega kaile pole siin piirkonnas turul piisavalt ärilist mahtu. Tatari sõnul on praeguseks turult kosta ka teistsuguseid hinnanguid. \"Nähakse stsenaariume, kus turunõudlus on suurem kui ühe terminaliga suudetakse pakkuda.\"\n\n\"Balti riigid on Euroopa gaasituruga füüsiliselt ühendatud ja Leedu-Poola vahel on gaasiühendus. See võib anda võimaluse siinset vastuvõtuvõimekust kasutada ka selleks, et gaasi pakkuda mitte Balti riikides, vaid näiteks Poola või Saksamaale. Põhjus, miks Euroopas täna on gaasi hinnad nii kallid on see, et Euroopas pole LNG vastuvõtuvõimekust piisavalt. Igasugune vastuvõtuvõimekus ja taristu võib lähiaastatel anda erinevaid võimalusi,\" sõnas Tatar.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusministeeriumi energeetika asekantsleri Timo Tatari sõnul selguvad turuosalistele vajalikud LNG-terminali kasutustingimused oktoobris ning kui Soome vastuvõtuvõimekus valmib enne Eesti oma, saab näiteks gaasi müüa Eestist ka ülejäänud Euroopasse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nApple hakkab uusi iPhone'isid tootma Indias\n\n## Põhitekst:\n\n\"Uus iPhone 14 tutvustab uusi tehnoloogiaid ja ohutussüsteeme. Meil on hea meel, et saame neid Indias toota,\" teatas Apple.\n\nIndia on Hiina järel suuruselt teine nutitelefonide turg maailmas, kuid Apple pole seal suutnud korralikult kanda kinnitada. Telefone hakkab kokku panema Foxconn, mille tehased asuvad Lõuna-Indias.\n\nIndia peaminister Narendra Modi tahab riigis tootmist suurendada, see on olnud tema valitsuse põhieesmärk alates 2014. aastast.\n\nAnalüütikud prognoosivad, et 2025. aastaks toodab Apple veerandi oma toodetest väljaspool Hiinat. Praegu on see osakaal umbes viis protsenti. Hiina jätkab karmi koroonapoliitikat, mis mõjutab riigis tootmistegevust. USA ja Hiina vahel kasvavad ka pinged.\n\n\"Apple on mõnda aega proovinud mitmekesistada oma tarneahelaid, viimase kahe aasta jooksul on need jõupingutused kasvanud,\" ütles analüüsifirma Canalys analüütik Sanyam Chaurasia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA tehnoloogiahiiglane Apple teatas, et hakkab valmistama uusi iPhone'isid Indias. USA suurfirmad viivad oma tootmist geopoliitiliste pingete ja pandeemia tõttu Hiinast minema.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.