text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"Meie toetuste süsteem on arenenud päris jõudsalt," ütleb Tartu Ülikooli majandusteaduskonna värske doktor. "Alguses tegelesime rohkem taristu ülesehitamisega, näiteks loodi ülikoolidesse laborid ja kiired ühendused. Siis tegelesime tehnilise baasiga ehk hankisime seadmed tööstusesse. Edaspidi vaatasime, kuidas neid osapooli kokku tuua."
Oma doktoritöös uuris Tänav, kuivõrd muudavad Eesti ettevõtted toetuste mõjul oma innovatsioonistrateegiat. Ta kasutas selleks Eesti statistikaameti innovatsiooniuuringu (CIS) andmeid ning EASi, PRIA ning struktuurfondide- ja riigiabiregistrite andmeid ettevõtlustoetuste kohta. Ta lisas neile äriregistri ettevõtete finantsnäitajad ning Eesti patendiameti andmed ettevõtete intellektuaalse omandi kohta. Ühendatud andmestik puudutas ajavahemikku aastatel 2002-2012.
Eesti ettevõtlustoetusi saab Tänaku sõnul jagada kümnesse kategooriasse. Eesti ettevõtete innovatsioonistrateegiate analüüsi põhjal eristas Tänav aga viit innovatsioonimustrit ehk viisi, kuidas mingi ettevõte uuendusi teeb.
Ta eristab siinkohal lihtsamaid ja keerulisemaid innovatsioonimustreid. Lihtsamad mustrid on tarnijapõhised, sisemistel ressurssidel põhinevad ja turupõhised. Keerulisemad mustrid on aga avatud innovatsioon ja teaduspõhised mustrid. Viimased kaks mustrit on keerulisemad, sest eeldavad ettevõttelt laiemaid ja kulukamaid teadmisi, oskusi ning ettevõttesiseseid protsesse.
Vähe teaduspõhisust ja palju allhankeid
Innovatsioonimustritest rääkides on Tänava sõnul märgata kaht Eestile omast eripära. Esiteks kasutab Eestis ainult kuus protsenti ettevõtteid teaduspõhist mustrit, mida on teiste uuritud riikidega võrreldes suhteliselt vähe.
"Teaduspõhised innovatsioonimustrid on ettevõtetel, kus teadus- ja arendustegevusel (TA) on ettevõtte ärimudelis oluline roll. Neid on tõepoolest Eestis vähe," tõdeb majandusteadlane. Ta näeb ühe võimaliku põhjusena asjaolu, et igas sektoris pole teaduspõhine ärimudel edukas. Näiteks vajavad teadusarendustegevust autotööstus ja farmaatsia, millega tegeletakse Eestis üsna vähe.
"Seega, siin tuleb mängu küsimus majandusstruktuurist. Kui me keskendume sektoritele, kus mitte keegi maailmas eriti TA-tegevusi ei tee, siis ilmselt see pole konkureerimiseks parim viis," ütleb ta.
Teine võimalik põhjus on Tänava sõnul see, et iga keerulisemat arendustegevust nõudev projekt kätkeb endas suurt majanduslikku riski. Kui uut tootmisseadet ostes teab ettevõtte finantsjuht täpselt, mis on selle tehingu kulu, tulu ja tasuvusaeg, siis teadusarendusega kaasneb määramatus. Tänava sõnul aitaks sobiv ettevõttetoetus seda riski maandada.
"Ettevõtlustoetustega saab ühiskond panustada sinna protsessi sisuliselt, öeldes, et "okei, me maksame osad kulud kinni, peaasi et sa ikka punnitaks"," ütleb ta. "Ühiskond pikas plaanis võidab sellest, sest ellu kutsutud projektide arv ja, loodetavasti, õnnestunud projektide arv on suurem. Meil tarbijatena on siis võimalus nautida paremaid kaupu ja teenuseid."
Tänav lisab, et ettevõtlustoetusi ei saa jagada eeldusel, et iga projekt õnnestub. Tema sõnul peame ühiskonnana veel natuke arenema, et hakkaksime ka kõrge riskiga projekte toetama. "Iga kord, kui see risk realiseerub ning asjast ei saanud asja, siis võibolla ei pea hurjutama kõiki. Õpime sellest, toetame tegijaid ja läheme edasi."
Eesti ettevõtete innovatsioonimustrite teise eripärana toetuvad meie ettevõtted sageli sisemistele ressurssidele. See tähendab, et palju ettevõtteid on mingi teise ettevõtte tütarfirmad või suurema grupi osad. Nad teevad emafirmale allhankeid ning on spetsialiseerunud mingite kindlate klientide teenindamisele.
Üheski varem uuritud riigis nii suurt sisemistele ressurssidele toetuvate ettevõtete osakaalu täheldatud pole. Samas on uurimata Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kus allhankesuhted võivad olla rohkem levinud, oletab Tänav.
Toetus arvestagu toetatava ajalooga
Hinnates ettevõtlustoetuse seost toetatud ettevõtte uuendusmeelsusega, leidis Tänav, et nelja tüüpi toetused mõjutavad ettevõtteid teistest rohkem. Need on koolitused ja oskuste arendamine; turundus- ja ekspordiplaanimine; innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevused ning investeeringud.
Täpsemalt leidis värske doktor, et mitteinnovatiivsed ettevõtted ei hakka toetust saades kasutama keerulisemaid innovatsioonimustreid. See tähendab, et varem innovatsioonist hoidunud ettevõttelt ei maksa kohe oodata teaduspõhist muutust. Küll aga liigutavad pooltel juhtudel seni mitteinnovatiivse ettevõtte lihtsamate uuenduse suunas investeeringud.
Näiteks liiguvad riigilt rahalist toetust saanud mitteinnovatiivsed ettevõtted tarnijapõhisesse innovatsioonimustrisse ehk ostavad oma tootmisseadmed või tarkvara edaspidi kelleltki uuelt.
Samas tasuks innovatsiooni ning teadus- arendustegevuse toetusi anda firmadele, kes juba kasutavad lihtsamaid uuendusmustreid. Nimetatud toetuste mõjul liiguvad juba innovaatilised ettevõtted 160 protsendise tõenäosusega keerulisemate s.h teaduspõhiste uuenduste poole.
Koolitused ja oskuste arendamiseks mõeldud toetused aitavad ära hoida ettevõtte taandarengut. Nimelt on sellist toetust saanud ettevõttel väga ebatõenäoline muutuda mitteinnovatiivseks. Muuhulgas aitavad koolitused ettevõttel samuti keerulisemate uuenduste poole püüelda.
Turundus- ja ekspordiplaanerimise toetusi saavad ettevõtted ei vahetanud oma uuendusmustrit.
"Uute meetmete disainimisel tasuks arvestada sihtgrupi ettevõtete senise kogemusega innovaatilistel tegevustel. Liiga suured arenguhüpped ei pruugi olla võimalikud," kirjutab Tänav kokkuvõtvalt oma töös. Samas osutab ta, et hästi valitud ettevõtlustoetusega on võimalik toetatavat sihtgruppi uuenduslikumalt toimima mõjutada.
Eesti on tubli, kuid meil on veel arenguruumi
Eesti ettevõtete senist uuendusmeelsust hindab majandusteadlane üsna heaks. "Oleme sarnase tee läbi käinud riikidega võrreldes täiesti eesrindlikud mitmest aspektist ja otseselt häbenemiseks ma mingit erilist põhjust ei näe," ütleb ta. "See ei tähenda, et me ei saaks paremini. Ikka saame."
Eesti on tema hinnangul uuendusaltis, kuid heade ideede teostus jääb sageli spetsialistide vähesuse taha. Samuti pole Eestil olnud võimalik pool sajandit tehnilist baasi ehitada.
"Lõpuks on ju innovatsioonide sünd ja turule tuleks kombinatsioon neist kõigest – ideed, teostamine ja müümine," sõnab ta. "Võrreldes EL-i ja teiste tipptasemel riikidega, nt Šveits või Rootsi, niivõrd laiapõhjalist innovaatilisust meil ilmselt veel ei ole."
Tänava uuritud perioodi jäi Eesti liitumine Euroopa Liiduga 2004. aastal. Teadlane hindab selle sammu mõju meie innovatsioonipoliitikale ulatuslikuks. Esiteks on Eesti võtnud eeskuju EL-i üldistest suunistest ning panustanud uuendustesse varasemast rohkem. "Teiseks, mida kindlasti ei saa ära unustada, on eelarve. Erinevate fondide panus Eesti ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika jaoks on märkimisväärne ja on väga kaheldav, et oleksime kuidagi suutnud oma riigieelarvest selliseid asju teha."
Eesti ettevõtlustoetuste senist süsteemi hindab Tänav laias laastus õigeks. "Usun, et oleks ilmselt saanud paremini, kui oleks täpsemini proovinud meetmetele sihtgruppe määratleda. Nö valikud, mida Eestis tugevamalt arendada, jäid eelmisel kümnendil ikkagi tegemata. Nüüd tulevad lõpuks ajad, kus me seda ilmselt teeme," oletab ta.
Samas ei julge ta tulevikuennustusi teha. "Alternatiivset tulevikku ennustavad ökonomistidest paremini ikka ulmekirjanikud ja nende täpsus jääb ehk kuskile majandusteadlaste ja ilmaennustajate vahele."
Ettevõtlustoetuste disaineritele soovitab Tänav vähem emotsioonidest lähtuda. Toetus peaks arvestama suurima kasuga, mitte põhinema poliitilisel eelistusel. Teiseks soovitab ta julgemalt riske võtta.
"Ei tasu karta lennukaid ideid ja kõrgeid nõudeid ettevõtetele. Ägedate inimestega tuleb koostöös asju teha, neid toetades, nõustades ja julgustades, küll nad siis lendavad veel kõrgemalt. Rivi tagumist osa tuleb ehk senisest enam utsitada, sest ilma pingutamata seis samaks ei jää. Maailm liigub alati eest ära, midagi pole parata," ütleb ta.
Tõnis Tänav kaitses doktoritöö"Dynamics of firm Innovation Strategies: Relationship with Public Sector support" ("Ettevõtete innovatsioonistrateegiate dünaamika ja seosed avaliku sektori toetustega") 26. märtsil Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas. | Doktoritöö: tõhus ettevõttetoetus arvestab firma eelenevat uuendusmeelsust | https://novaator.err.ee/1075013/doktoritoo-tohus-ettevottetoetus-arvestab-firma-eelenevat-uuendusmeelsust | Eesti ettevõtted paistavad silma paindlikkusega, olles võimelised vahetama oma innovatsioonistrateegiat tihti ja kiiresti. Ettevõtlustoetused aitavad edukale innovatsioonile kaasa, ent seda juhul, kui need arvestavad ettevõtte senise uuendusmeelsusega, selgub Tõnis Tänava doktoritööst. |
SDP-d toetab 19,6 protsenti vastanuist, toetus on vaid 0,4 protsendipunkti võrra väiksem kui Põlissoomlastel.
SDP populaarsuse kasvu taga on peaminister Sanna Marini tegevus koroonakriisi ajal. Erakonna toetus on kasvanud kriisi jooksul ligi kolme protsendipunkti võrra.
Samal ajal on Põlissoomlaste toetus kahanenud 2,4 protsendipunkti võrra.
Gallupi taustainfo põhjal on sotsiaaldemokraadid saanud uusi toetajaid teistest valitsuserakondadest.
Põlissoomlased tõusid arvamusküsitlustes esikohale eelmise aasta aprillikuiste parlamendivalimiste järel ja rebisid end teistest erakondadest lahti. Detsembris ja jaanuaris oli nende toetus suurim - 24,3 protsenti. Näib, et koroonakriis on hoo peatanud.
Kolmandal kohal on Koonderakond 17,6 protsendiga, mida koroonakriis ei ole mõjutanud. Keskerakonda toetab 12,4 ja rohelisi 12 protsenti vastanuist.
Küsitluse viis läbi Taloustutkimus 4. märtsist 7. aprillini 3900 soomlase hulgas. | Koroonakriis on tõstnud Soome peaministripartei toetust | https://www.err.ee/1075017/koroonakriis-on-tostnud-soome-peaministripartei-toetust | Koroonakriis on tõstnud Soome valitsevate sotsiaaldemokraatide (SDP) toetust, peaministripartei on jõudnud Põlissoomlaste kannule, selgub Yle värske arvamusküsitluse tulemustest. |
Linda Tripp suri kolmapäeval 70-aastaselt kõhunäärmevähki, vahendab The Times.
Tripp, kes töötas Clintoni tagandamise ajal USA kaitseministeeriumis, andis prokurör Kenneth Starrile üle 22 lindistust, mille kogupikkus oli üle 20 tunni. Lindistustes selgitas Lewinsky oma salasuhet Bill Clintoniga.
Lindistused mängisid Clintoni tagandamisjuurdluses suurt rolli, siiski jäi menetlus ainult süüdistuseks ning Clinton sai ametiaja lõpuni teenida.
Clintoni ametiaja viimasel päeval lasti Tripp lahti oma ametist Pentagonis, mille tõttu naine valitsuse kohtusse kaebas. Pärast karjääri avalikus sektoris avas ja töötas naine oma poes, mis müüs jõulukaunistusi.
Teadet Trippi haigestumisest kommenteeris sotsiaalmeedias ka Monica Lewinsky: "Vaatamata minevikule, kui kuulsin, et Linda Tripp on tõsiselt haige, soovin talle paranemist. Ma ei suuda ette kujutada, kui raske see võib olla tema perele."
no matter the past, upon hearing that linda tripp is very seriously ill, i hope for her recovery. i can't imagine how difficult this is for her family.
— Monica Lewinsky (@MonicaLewinsky) April 8, 2020 | Suri Bill Clintoni tagandamiseni viinud lindistuste avalikustaja | https://www.err.ee/1075009/suri-bill-clintoni-tagandamiseni-viinud-lindistuste-avalikustaja | Kolmapäeval suri Valge Maja endine töötaja Linda Tripp, kes avalikustas lindistatud kõned Valge Maja praktikandi Monica Lewinskyga, mis viisid 1998. aastal Ameerika Ühendriikide presidendi tagandamiseni. |
Ettevõtja kinnitusel on kottidesse pakitud surnukehad ohutumad kui karastusjoogi kastid.
Juba mõnda aega tuhastatakse Viljandis OÜ Felkrem krematooriumis lätlasi. Ettevõtte Läti partneril on Riia linnaga leping ja selle alusel tuuakse Eestisse umbes 40 surnukeha kuus.
Kui eriolukord algas, kinnitati, et kaubavahetus üle lõunapiiri peab jätkuma. Surnukehasid vedanud läti autojuhid said selle tarbeks eriloa ja töö läks edasi. Kuni ühel päeval märtsi lõpus, peeti laadung piiri peal kinni. Politsei teatas ettevõttele, et terviseamet keelas surnukehade Eestisse tuhastamatoomise ära.
Terviseameti kriisireguleerimise nõunik Karena Leiger selgitas, et praegusel nakkusohtlikul ajal tuleb surnutega väga hoolsalt ringi käia.
"Tuleb jälgida, et kott, kuhu surnukeha asetatakse, oleks lekkekindlalt suletud, surnukeha kõik kehaavaused oleks suletud. Kott peab olema ka väljastpoolt desinfitseeritud. Ja meile teadaolevatel andmetel võib nakkusoht püsida pindadel 72 tundi. Mistõttu peaks hoidma surnukeha külmikus vähemalt kolm ööpäeva."
OÜ Fekrem juht Toomas Sumeri ütles, et need kõik tingimused on täidetud. Ühtlasi lubavad krematooriumi töötajad kaitsevahendeid kanda.
"Meil isegi kogu transport toimub nii, et kõigepealt auto Lätis desinfitseeritakse. Seejärel laetakse surnukehad sinna peale. Autojuht istub sisse, sõidab siia Viljandisse. Siin tema autost ei välju. Auto tagaukse teevad lahti meie inimesed. Tõstavad need desinfitseeritud laibakottides tegelased maha ja seejärel sulgevad ukse, juht sõidab tagasi Lätti, nii et ta Eestis isegi ei välju autost."
Karena Leiger vastas, et ei saa olla kindel, mis on toimunud Läti poole peal. "Me ei tea, kuidas toimub pärast auto puhastus. Kui ka tekib tõenäosus, et üks inimene võib saada nakkuse läbi sellise protseduuri, siis see ei ole mõistlik lahendus, siis ei ole mõistlik luba anda."
Leiger lisas, et Riia saadab Eestisse muuhulgas ka kodutute surnukehasid. Ja nende surmapõhjust ei uuri keegi välja. Sestap tuleb olla eriti tähelepanelik ja surnukehasid tuleb käsitseda kui nakkusohtlikke.
Tegelikult on sama lugu Eestis. Kui inimene ei sure haiglas vaid näiteks kodus, siis tagantjärele ei hakka keegi kontrollima, kas tal oli koroonaviirus või mitte.
Leiger ütles, et Eesti perearstidele, surnukuuridele ja ka krematooriumitele on antud selged juhised, kuidas kriisiajal surnukehadega ringi käia. | Krematooriumipidaja ei mõista, miks keelas terviseamet Lätist surnute veo | https://www.err.ee/1075001/krematooriumipidaja-ei-moista-miks-keelas-terviseamet-latist-surnute-veo | Viljandi krematooriumipidaja ei mõista, miks keelas terviseamet Lätist pärit surnute veo Eestisse. Terviseameti kinnitusel ei saa nad kontrollida, mida lõunanaabrid surnutega teevad ja sestap võiks Eestisse jõuda Lätiski leviv viirushaigus. |
Virtuaalsest võistlusest võtavad osa kõik tänavu liigas kaasa teinud klubid ehk BC Kalev/Cramo, Tartu Ülikool, TalTech, Pärnu Sadam/Transcom, Rakvere Tarvas, Tallinna Kalev/TLÜ ja AVIS UTILITAS Rapla.
Võistlema hakatakse videomängus NBA 2K20 ja seda PlayStationi konsooliga. Võistkonnad koosnevad suuresti praegustest ja endistest korvpalluritest.
"Tekkinud olukorraga tuli kohaneda ja leida kiireid lahendusi, mis pakuksid väljundit nii mängijatele kui korvpallisõpradele. Pärast läbirääkimisi klubide esindajatega jõudsime ühisele otsusele, et PAF liiga muutub virtuaalseks. Kuigi me sel aastal saalikorvpalli meistritiitleid välja ei jaganud, siis vähemalt uues E-spordiliigas saame medalid kaela riputada," sõnas Eesti Korvpalliliidu liigade ja võistluste juht Henri Ausmaa.
E-liiga meeskonnad koosnevad minimaalselt kuuest liikmest, kellest vähemalt neli peavad olema klubi praegused või kunagised mängijad. Arvesse lähevad ka treenerid, abipersonal ja klubi töötajad.
"Nimeline registreerimine kestab veel homseni, kuid võin kinnitada, et meeskondade koosseisud on tugevad. Paar üllatusmeest on ka," lisas Ausmaa.
Osalejad kasutavad NBA 2K20 mängu "MyPlayer" kontot, mis tähendab, et igal mängijal on oma pärisnimega virtuaalkuju, kelle oskused sõltuvad nagu päris mänguski kogemusest ja treenitusest. Iga võistkonna liige asub oma kodus ja kokkumäng toimub veebi vahendusel.
Põhiturniiril mängivad kõik omavahel läbi ühe ringi (round-robin). Põhiturniiri esimesed kaks jõuavad otse poolfinaali, kohad 3.-6. kohtuvad veerandfinaalides (3. vs 6. ja 4. vs 5. ), mis mängitakse esimese võiduni.
Mängu võitjad pääsevad edasi poolfinaalmängudele. Veerandfinaalides kaotanud võistkonnad saavad lõplikus paremusjärjestuses 5. ja 6. koha vastavalt põhiturniiri paremusjärjestusele.
Poolfinaalides lähevad vastamisi põhiturniiri võitja ja madalama asetusega veerandfinaali võitja ning põhiturniiri teine ja kõrgema asetusega veerandfinaali võitja.
Liigas on kokku kümme mängupäeva: seitse põhiturniiri mängupäeva, üks veerandfinaalide päev, üks poolfinaalide päev ja üks kohamängude päev. | Eesti korvpallihooaeg jätkub virtuaalselt | https://sport.err.ee/1075008/eesti-korvpallihooaeg-jatkub-virtuaalselt | Eriolukord lõpetas tänavuse saalikorvpalli hooaja küll ootamatult, kuid päris pika ninaga meistriliiga klubid siiski ei jää - 22. aprillil alustab PAF Korvpalli E-spordiliiga. |
Rahvusliku kinematograafia beebieas on õige otsus valida tehtavate filmi(de) žanriks komöödia, selle lavastamine ei nõua süüvimist tegelaste karakterite käsitlusse, mis nõuab kogemusi, kogemusi ja veelkord kogemusi, ja neid polnud 1950-1960. aastatel kuskilt võtta. Vara veel!
Alul tundub, et järjekordne Jutustaja-film, ent seda vaid osaliselt. Jutustaja, Vana Toomas, Tallinna raekoja tornis, juhatab filmi sisse, siis taandub Jutustajana, ent finaalis ilmub taas kui Jutustaja ning loeb ette ajastupärase moraaliepistli.
Teose sees on aga Vana Toomast vaja läinud üpris peeneks dramaturgiakavaluseks.
Me kõik teame, et näidendeil on osad, ühe lõppemisest antakse publikule teatris teada kas vaheajaga või siis lavaeesriide korraks sulgemise ja/või laetulede vilgutamisega. Filmis on meil episoodid, nii mõnigi kord eristatakse neid vahepealkirjadega, meenutagem kas või tippfilme, näiteks Ingmar Bergmani "Marionettide elust" või Jean-Luc Godard´i "Weekendi". Filmi võib episoodideks peatükitada ka muusikalise leitmotiiviga, nagu on tehtud Miloš Formani töös "Lendas üle käopesa", kus kompositsiooniüksuste vahele pannakse mängima grammofoniplaat ühe ja sama palaga. "Vallatutes kurvides" näeme me samas funktsioonis Vana Toomast, mis keerutab end raekojal. Ja sellega antakse sisulegi kaalu, Tallinna reklaamisümbol oleks justkui motospordihuviline.
"Vallatud kurvid" ongi üsna täpne ajastufikseering, ringrajakihutajad olid toonased rokistaarid, kindlasti olid nad siis rohkem ühiskonna tähelepanu keskmes kui tänased rallikangekangelased.
Stsenaarium on hea. Käivitub kiirelt ja lõbusalt, kohe tulevad mängu äravahetamiseni sarnased kaksikõed Vaike ja Maret (Terje Luik).
Paar, teisikud, kaksikud mõjub visuaalselt alati efektsemalt kui üksik, kui tuua näiteid kõrgkunstist, siis tasub ehk meenutada Andy Wachowski ja Lana Wachowski "Matrixit", kus on kaks ühesugust tumedate prillidega agenti või siis sellesama Bergmani "Maasikavälu" Birgitta ja Kristina, kes on koguni sõnumitooja rollis, nõnda et nende sõnum muutub eriti mõjusaks. Akira Kurosawa "Kagemushas"on valitsejal, vürst Shingen Takedal samuti kaksik-teisik, seda poliitilistel põhjustel.
Kaksikud "Vallatutes kurvides" on täiesti ühtmoodi, aga nad on ka korralikult vastandatud, nagu peab. Üks õdedest, Vaike, tegeleb balletiga, ta on abielus Antsuga, (Harijs Liepiņš), tüütu margikorjajaga. Teine, Maret, on vallaline, tegeleb motospordiga ning on Tartu ülikooli matemaatikaüliõpilane. Tõeline otlitšnik! Vastandus on siiski väline, mitte hingeline, ent komöödias oleks, nagu juba öeldud, karakteritesse süüvimine kohatu.
Veel üks pluss stsenaariumile. Filmis on kaks kõrvalliini, üks neist kellasepa ja koera Antonius omaniku (Voldemar Panso) liin, mis, nagu algul tundub, seisab põhitegevusest kaunis eraldi. Dramaturgias on aga üks raudne reegel – finaalis olgu kõik liinid kokku sõlmitud, muidu on need liiast. Ja seda ongi tehtud, kellasepa koerarakatsile on antud koguni otsustav osa võitja määramisel külgkorvidega tsiklite klassis, armas kutsikas jookseb ringrajale, headuse esindaja Heino (Peeter Kard) lendab kraavi ning esikohale tuleb antagonist Raivo (Rein Aren), niigi mitmekordne tšempion. Hea, et mitte vastupidi.
Teinegi irdu kiskuv liin, see kuidas külgkorvimees ja simulant Peeter (Jaanus Orgulas) laseb ringrajaäärses arstipunktis (selle olemasolu näitab partei ja valitsuse hoolitsust rahva eest) oma sõrme marlisse siduda, kuna on armunud meditsiiniõesse, ent lõpuks, kui on võistluskihutamisel korvist välja kukkunud, vajab tõesti ravi. Ja siis käib ta plaasterdatud näoga ringi.
Filmi sõnum edastatakse tegevustikuga, s.t et dramaturgia töötab, toimuvad tegelaste kohtumised ja kohtumised. Ainult et, kui muidu on kohtumised üksnes süžeevedajad, siis siin lisandub neile teinegi tähendus – kas kavaler tunneb ära, et sedapuhku on tal tegu teise kaksikõega, mitte sellega, keda ta arvab? Ja kavaler ajabki segi, ta ei erista Vaiket ja Maretit. Situatsioonikoomikat küllaga. Toimib infosituatsioon nr 2 – vaataja teab, kuidas on lood, tegelased (või vähemalt üks tegelane), ei tea.
Nõukogude aja kunsti ei olnud mõeldav teha ilma selleta, et poleks "keisrile pearaha maksnud", siis oli ka võimalus jumalat – see on kunsti – teenida. Mäletame, et Lenin on öelnud, et filmikunst on kõige tähtsam kunst, ja Stalin seda direktiivi järgides oli kõigi (!) mängufilmide toimetaja-tsensor. 1959. aastal, Hruštšovi sula ajal, olid veidike leebemad olud, ent ikkagi on riiklikule tellimusele lõivu makstud.
Antagonist Raivo vastandub üldisele eeskujulikule positiivsusele; ta suitsetab, mehkeldab seelikutega, tal on eksamid instituudis tegemata ning saab käskkirja. Nii et autorite kätt on juhtinud valvas enesetsensuur – tuleb kirjutada nii, et "läbi läheb".
Dialoog jookseb, häirib vaid õppimise rõhutamine, kuid mis parata – nõukogude inimene pidi olema igati tubli. Protagonist Heino (Peeter Kard) on aga igati tubli – töötab sadamas kraanajuhina ja ei suitseta. Kahjuks vaatab siit vastu nõukogudeaegne intelligentsi ja töölisklassi vastandamine, kusjuures intelligents pidi töölisklassilt õppima, kuidas elada õigesti. Raivole saabki osaks kollektiivi moraalne hukkamõist, nagu ette nähtud.
Dramaturgia nõue on, et vastandtegelastel tuleb finaalis minna lausa füüsiliselt rinda katsuma.
Muide, seesugune episood on olemas isegi niisuguses kõrgkunstiteoses nagu "Stalker", seal pusivad enne Soovide Tuppa minekut intellektuaalid Kirjanik ja Professor.
Jah, isegi Tarkovski, kes õppejõuna oma seminarides (millistest mul oli au kaks aastat osa võtta) väljendas põlgust igasuguse hollywoodilikkuse vastu, praktikas siiski ei pööranud neile nõuetele päris selga.
Raivo ja Heino pusimise on kahjuks liiga lühike, selle katkestab nende ühine treener (Rudolf Nuude).
Omaaegne kuulus spordireporter Gunnar Hololei mängib Gunnar Hololeid, teeb reportaaži ringrajavõistlusest.
Kokkuvõttes – lahe komöödia, mille pärast meie filmiajalugu ei pea häbi tundma. | Retroretsensioon. Kaksikud mehi hullutamas | https://kultuur.err.ee/1074989/retroretsensioon-kaksikud-mehi-hullutamas | Vallatud kurvid, 1959 (digitaalselt taastatud 2012), režissöörid Juli Kun ja Kaljo Kiisk, stsenaristid Dagmar Normet ja Sandor Stern, mängivad Terje Luik, Rein Aren, Peeter Kard, Eve Kivi. Harijs Liepiņš, Jaanus Orgulas. Rudolf Nuude, Ants Eskola, Voldemar Panso, Gunnar Hololei, Inga Piirits, Heiki Roots, Erich Kruuk jt. |
Kantar Emori ekspert Elvin Heinla sõnul on märgatavat vaatajate arvu tõusu näha 11. nädalast, mil hakkasid tulema üha ärevamad teated viiruse laiemast levimisest ning valitsus kehtestas Eestis eriolukorra (hakkas kehtima alates 13. märtsist).
Kuigi eelmisel nädalal võib täheldada väikest uudistesaadete vaatajate arvu langust, ületas see siiski kriisieelseid vaatajanumbreid. "Vaatajate arvu languse taga võib olla ka asjaolu, et sama teema ümber keerlevad uudised on end vaatajate jaoks ammendanud. Erandiks on siin ETV+ eetris olev "Aktuaalne kaamera", mille vaatajate arv eelmisel nädalal oli rekordkõrge, keskmiselt vaatas saadet päeva jooksul 44 000 silmapaari," selgitas Elvin Heinla.
Lisaks uudiste vaadatavusele on eriolukorra ja liikumispiirangute kehtestamine mõju avaldanud ka üldisele telerivaatamise ajale. Kui enne eriolukorda vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt 4 tundi ja 12 minutit päevas, siis alates eriolukorra kehtestamisest on keskmine televiisori ees veedetud aeg juba 4 tundi ja 59 minutit. Eestlastel on see 5 tundi ja 11 minut ning mitte-eestlastel 4 tundi ja 33 minutit päevas. | Eriolukorra ajal on uudistesaadete vaadatavus televisioonis tõusnud | https://menu.err.ee/1074998/eriolukorra-ajal-on-uudistesaadete-vaadatavus-televisioonis-tousnud | Märtsi keskpaigast kehtima hakanud eriolukord ja sellega kaasnenud suur infovoog on kasvatanud ka koduseinte vahele sunnitud eestimaalaste huvi teleuudiste vastu, selgub Kantar Emori teleauditooriumi andmetest. |
Õiguskantsler kiitis kriisimeetmena vanglates ühistegevuste, kokkusaamiste ja vanglakaupluste külastamise keelamist ning kinnipeetavate kambritesse lukustamist. Madise sõnul on põhjendatud ka viivitus kirjavahetuses ning ajalehtede ja raamatute kättetoimetamises.
Samas taunis Madise keeldu värskes õhus jalutada, mis peaks olema vangidele igapäevaselt tagatud, kui seda saab teha nakkusohuta. Selline toimimine ei lähe õiguskantsleri hinnangul kokku ei Eesti ega rahvusvaheliste tavadega.
Madise sõnul tuleks senine jalutuskäikude süsteem vajadusel ümber korraldada nii, et korraga viidaks jalutama väiksemad grupid või jalutused toimuksid suuremal õuealal, näiteks vangla spordiväljakutel.
Lisaks ei pidanud õiguskantsler õigeks ka lähedastele helistamise piiramist ühele korrale nädalas.
Vastupidiselt toob Madise välja, et kriisiolukorras peaks just võimaldama sagedamat helistamisvõimalust ligimestele, mis seisab ka ÜRO Piinamise Ennetamise Alamkommitee soovitustes.
Madise tegi ettepaneku pakkuda kinnipeetavatele kriisiolukorras lisategevust, näiteks lubada kambritesse korraga rohkem raamatuid.
Vanglateenistuse avalike suhete nõunik Teele Sihtmäe ütles ERR-ile, et Eesti vanglates on umbes 300 HI-viiruse ja ligikaudu 700 C-hepatiidi kandjat ning palju teisi kinnipeetavaid, kellele viirusesse nakatumine võiks osutuda eluohtlikuks. Seega on Sihtmäe sõnud praegused meetmed kasutusele võetud, et kaitsta kinnipeetavate elu ja tervist.
Sihtmäe sõnul on jalutamise õigus vaidluse all mitmes kohtuasjas ning kolmes seni tehtud kohtulahendis on leitud, et jalutamiskeeld on antud olukorras õigustatud.
"Ühel juhul on halduskohus seevastu teinud määruse, millega antakse ühele kaebuse esitanud vangile jalutusõigus alates järgmisest nädalast. Seega peame ära ootama, milliseks kujuneb kohtupraktika küsimuses, mida õiguskantsleri kiri käsitleb. Vastavalt sellele, mida kohus otsustab, peame me kindlasti ka tegutsema," lisas Sihtmäe. | Õiguskantsler taunib mõningaid vanglate kriisimeetmeid | https://www.err.ee/1074608/oiguskantsler-taunib-moningaid-vanglate-kriisimeetmeid | Õiguskantsler Ülle Madise ütles pöördumises justiitsministrile ja vanglate direktoritele, et värskes õhus jalutamise keeldu ja lähedastele helistamisvõimaluse vähendamist võib liigitada kinnipeetavate lubamatuks kohtlemiseks. |
Mõttespordi Olümpiaadi nime kandval võistlusel võisteldakse males, kabes, gomokus (ehk viis ritta) ja sudokute lahendamises. Võisteldakse kolmes vanusegrupis ning õppeaasta jooksul toimub neli etappi.
Erinevate alade parimad:
Male:
Algkool: Andrei Dudakov (Maardu Gümnaasium), kokkuvõttes Jüri Gümnaasium
Põhikool: Rondo Mikko (Pärnu Mai Kool), kokkuvõttes Jüri Gümnaasium
Gümnaasium: Grete Olde (Tallinna Reaalkool), kokkuvõttes Saaremaa Ühisgümnaasium
Kabe:
Algkool: Henri Mugur (Tallinna Reaalkool), kokkuvõttes Jüri Gümnaasim
Põhikool: Priit Lokotar (Tallinna Pääsküla Kool), kokkuvõttes Viljandi Jakobson Kool
Gümnaasium: Markus Hansson (Pärnu Koidula Gümnaasium), kokkuvõttes Nõo Reaalgümnaasium
Gomoku:
Algkool: Paul Johann Tamm (Tallinna Reaalkool), kokkuvõttes Tallinna Nõmme Gümnaasium
Põhikool: Markus Ikla (Tallinna Reaalkool), kokkuvõttes Tallinna Reaalkool
Gümnaasium: Sander Piik (Gustav Adolfi Gümnaasium), kokkuvõttes Saaremaa Ühisgümnaasium
Sudoku:
Algkool: Kristjan Gontšarenko (Lõpe Kool), kokkuvõttes Tallinna Nõmme Gümnaasium
Põhikool: Markus Ikla (Tallinna Reaalkool), kokkuvõttes Tallinna Reaalkool
Gümnaasium: Anna-Brigita Topkin (Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium), kokkuvõttes Nõo Reaalgümnaasium
Käesoleval õppeaastal oli osalejaid rohkem kui kunagi varem: 1195 õpilast 76 koolist. Kaheksa aasta jooksul on võistlustel osalenud 3826 õpilast 145 koolist. | Pea 1200 osalejaga Mõttespordi Olümpiaadil selgusid parimad | https://sport.err.ee/1074999/pea-1200-osalejaga-mottespordi-olumpiaadil-selgusid-parimad | Eesti Mõttespordi Liit korraldas kaheksandat korda võistlused kooliõpilastele, mis viiakse läbi interneti vahendusel ning kus sel aastal võidutsesid algkoolilaste seas Henri Mugur (Tallinna Reaalkool), põhikoolist Markus Ikla (Tallinna Reaalkool) ja gümnaasiumiastmes Markus Hansson (Pärnu Koidula Gümnaasium). Võistkondlikult olid edukaimad kahes madalamas astmes Tallinna Reaalkool ja gümnaasiumite seas Saaremaa Ühisgümnaasium. |
Lasteaednike liit saatis koos mitme teise lasteaedadega seotud organisatsiooniga sotsiaalministeeriumile pöördumise, kus tegi ettepaneku lisada testimisele kuuluvate elutähtsate teenuste osutajate hulka ka koolieelsete lasteasutuste personal.
"Viiruste leviku takistamiseks on vajalik, et lasteasutuste avatud rühmades töötavad õpetajad ja abipersonal määratletakse kui elutähtsate valdkondade töötajad. See tagaks neile tööks vajalikud isikukaitsevahendid, annaks ligipääsu viiruse testimisele vajaduse tekkides tööandja suunamisel ja võimaldaks vähendada nakkuse levikut tööülesannete täitmisel. Positiivse testi vastuse korral saaksime kohe isoleerida nakkuskolded ja ennetada viiruse levikut laiemalt."
Kui seda ei suudeta teha, on pöördujate hinnangul lasteasutuste avatuna hoidmisest kehtestatud eriolukorras tunduvalt rohkem kahju kui kasu.
"Vaja on hoida olukorda selliselt, et koha saavad ainult eesliinidel töötavate vanemate lapsed ja need, kes kuidagi teisiti ei saa. On tekkimas olukord, kus lapsevanemad väsivad ja toovad lapsi lasteaeda, aga pole võimalik teada, kes on nakkusekandja. Kõik haigustunnustega töötajad ja lapsed vajavad testimist, et suuta nakatanutega kontakte vältida."
Lasteaedades napib isikukaitsevahendeid
Praegu on lasteaedades kaitsevahenditest kasutada desinfitseerimiseks mõeldud vahendid ja kindad. Minimaalne maskide varu on aga vaid väga üksikutel asutustel.
"Selles olukorras ei saa tagada tööpäeva jooksul haigestunud laste või personali isoleerimist ja teiste nakatumise takistamist. Väikeste lastega ei ole võimalik hoida 2-meetrilist distantsi ja täita teisigi riigi poolt pandud kohustusi."
Liidud paluvad riiki leida kiiremas korras võimalus varustada töötavad koolieelsed lasteasutused esmaste isikukaitsevahenditega - nõuetele vastavad maskid, ühekordsed kindad, desinfitseerimisvahendid jne.
Sotsiaalministeeriumisse saadetud pöördumisele kirjutasid alla Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Alushariduse ühendus, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Reggio Emilia Ühing ja Eesti Logopeedide Ühing. | Lasteaednikud tahavad, et nad arvataks elutähtsate teenuste osutajate hulka | https://www.err.ee/1074996/lasteaednikud-tahavad-et-nad-arvataks-elutahtsate-teenuste-osutajate-hulka | Kui lasteaednikke ei arvata elutähtsate teenuste osutajate hulka ega võimaldata nende testimist ja vajalikke isikukaitsevahendeid, on lasteasutuste avatuna hoidmisest kehtestatud eriolukorras tunduvalt rohkem kahju kui kasu, leiab Eesti Lasteaednike Liit. |
HÄDA ÜHENDAB, HÄDA LAHUTAB
Koronaar-uitmõtteid
Olukord, millesse me koos suure osaga maailmast oleme sattunud, on üht otsa pidi täiesti tavaline ja teist otsa pidi ennenägematu. Taude on nähtud ennegi, taudid on saatnud inimkonda alati. Teisalt oleme me tänaseks üles ehitanud sellise globaalküla, mida varem nähtud ei ole, ja järelikult pole ka nähtud, kuidas suudab see ühe korraliku epideemiaga toime tulla. Olud on teised, kuid inimene oma põhiolemuselt sama kui püramiidide ehitamise aegu. Meie kultuurierinevused püramiidide ehitajatega on määratud, kuid kõige põhilisemad sotsiaalpsühholoogilised mehhanismid on veel palju vanemad kui püramiidid, need on meil ühised ja toimivad endiselt.
Üks selline mehhanism või seaduspära seisneb (lihtsustatult öeldes) selles, et häda ajab inimesed tülli, tõsine häda sunnib koostööle ja päris tõsine häda uuesti tülli. Täpsemalt öeldes üksteist murdma ja hävitama.
Kusjuures seda tuleb mõista sõna-sõnalt. Mäletan, et kunagi 1980ndail räägiti rännuhimuliste tudengite ringkondades Kaukasuses toimunud tragöödiast, kus üks matkagrupp jäi ootamatu ilmamuutuse kätte, mis mitukümmend noort inimest kiirkorras surnuks külmetas. Surnukehade äravedamisel tehti kindlaks, et õnnetuse viimases faasis olid poisid kiskunud tüdrukute seljast riideid, et nõrgemate elu hinnaga ise ellu jääda.
Kahtlemata ei käitu kõik surma palge ees nii, ja on neid, kes lähevad saatusele vastu väärikamalt. Aga kahtlemata paljud käituvad ikkagi just sel viisil ja on igati arukas teha ebameeldiv järeldus, et inimene on selliseks asjaks võimeline. Enamgi: et selline käitumine on inimesele omane. Kas just "inimlik", jäägu arutamata, sest see viiks vana vaidluseni selle üle, kas üldse leidub midagi sellist, mille abil inimest loomast eristada. Minu arvates leidub, ja tolle matkagrupi poiste käitumist nimetaksime me vist üsna üksmeelselt just inimese loomastumiseks, aga see selleks.
Niisiis – me oleme võimelised üksteist kõrvale tõukama, maha murdma, jalge alla trampima. Nagu seda on kirjeldatud ka arvukates apokalüptilistes romaanides ja filmides, kus peategelane tuumasõja puhkedes kõigepealt oma püssiloksu võtab ja siis perega keldrisse läheb. Kuid esialgu me nii kaugel veel ei ole ja ehk (seekord) ei jõua ka, ehkki vähemalt kujundlikult on selline areng kangastunud nii mõnelegi. Mart Laargi kirjutab (Postimees, 8.4.20): Aeg on muutuda parajalt metsikuks. Kui teised lasevad endast aga välja looma, siis meie väikese sisaliku. Tõsi, ta ei räägi mitte meie omavahelisest, vaid ühisest käitumisest (ühisest sisalikust), millest kohe allpool. Esialgu kogesime hoopis silmnähtavat ühtehoidmist, solidaarsust ja arusaamist. Kuni on lootust hädast jagu saada, hoiavad inimesed kokku.
Sellises olukorras oleme üldjoontes ka täna. Mure on ühine, see liidab. Siiski pole päriselt kadunud needki, keda ühtsustunne häirib ja kes seda vaistlikult või teadlikult lõhkuda üritavad. Andrus Karnau ja Vilja Kiisler purevad mõnd valitsuse otsust sama innukalt kui Majakovski bürokraatiat, siin-seal lendavad inetud vihjed kriisi justkui nautivatest poliitikutest. Võiks ehmunult küsida: ega see ei tähenda, et viimane faas on lähedal? Kohe algab kõride närimine ja üksteise jalge alla tallamine? Õnneks siiski mitte. Pigem just vastupidi: häda pole veel küllalt suur, et kõigil mõistus koju tuleks. Mõistuse kojutulek on kahtlemata tervitatav, aga seda ei maksa siiski tahta liiga suurte ohvrite hinnaga. Võib kalkuleerida, et selleks, et Vilja Kiisler vabatahtlikult lüpsjaks läheks, peaks häda juba nii ränk olema, et see paneks ohtu elu tervel planeedil.
Kuid eelnev oli öeldud ainult ühe "meie" kohta, milleks on Eesti elanikkond. (Jah, sedapuhku just nii, ja mitte eestlased eraldi.) Ent teatavasti on "meiesid" veel, nii väiksemaid kui suuremaid. Kui tõusta tasandi võrra kõrgemale, siis on "meie" esiteks Euroopa, sellest samm veel edasi kõik maailma riigid. Ja riike (nagu ka rahvaid) võib vabalt võrrelda organismide või indiviididega, kes võitlevad oma olemasolu eest. Ümbritsevate tingimustega, üksteisega. Seda nimetatakse homöostaasiks. Selline võrdlus on poliitiliselt nii ebakorrektne, et isegi Antonio Damasio püüab sellest iga hinna eest hoiduda. Toob ju selline kõrvutus viivitamatult meelde Hitleri retoorika saksa rahva vajadusest eluruumi järele ja veel arvukalt sama rumalaid ideid.
Kuid paraku on analoogias oma iva. Rahvad ja riigid käituvad tõesti sageli isikutena ja nii käsitleb neid ka meie argimõistus, rääkides sellest, mida taotleb Soome või arvab Prantsusmaa. Nüüd on need isikud sattunud hädaohtlikku olukorda ning peavad leidma viisi, kuidas ületada oma loomulik egoism ja jõuda koostööni, ilma et üksteist selle juures üleliia tüssataks. Ja ühtlasi lootes, et vähemalt seekord ei saabu järgmist faasi, kus hakatakse üksteist jalge alla tallama, nagu seda 20. sajandil nähti ja lausa korduvalt. Mart Laari metafoor ei pea silmas loomulikult sellist käitumist. Metafoor on kõigest metafoor ega kutsu Eestit üles mitte Lätile või Venemaale kallale tungima, vaid valla päästma oma sisemised vaimsed ja psühholoogilised ressursid, et olla võimalikult tugev sel päeval, mil praeguseks tekkinud õrn solidaarsus kas häda kahanemise või kasvamise tõttu mureneb ja tekib oht, et keegi tahab meid laiaks astuda.
Kuid üks on selge: riigid käituvad üksteise suhtes nagu isikud, kusjuures mitte väga intelligentsed isikud. Riigid on tunduvalt pirtsakamad ja egoistlikumad kui keskmised enam-vähem hästi kasvatatud inimesed. Iseäranis siis, kui neil on maismaapiir. Peame sellega arvestama. Meie väikese riigi eesmärk saab sellise ohu palge ees olla vaid üks: igal võimalikul viisil aidata kaasa, et ei saabuks fataalset viimast faasi, kus poisid hakkavad tüdrukutelt riideid seljast kiskuma. Meid ei päästaks sel juhul mitte miski. Ei Kaja Kallase valitsus ega homoabielude legaliseerimine, kõige kavalam mõeldav poliitika ega maailma kõige südamlikumad suhted Ameerika Ühendriikide või Paapua – Uus-Gineaga. Kas meil ka praktiliselt on võimalik selle heaks midagi ära teha – ei tea. Millega saab siil vägilast aidata? Üksnes hea nõuga, kui seda juhtub olema. Või siis mõne keskmisest vaimukama naljaga. Äkki õnnestuks Euroopa hoopis naerma ajada? | Kriisijutuke | Lauri Vahtre. Häda ühendab, häda lahutab | https://kultuur.err.ee/1074976/kriisijutuke-lauri-vahtre-hada-uhendab-hada-lahutab | ERR-i kultuuriportaali sarjas peegeldavad kirjanikud olusid ajal, mil viirusehirm on pannud elu peaaegu kinni.
Ajaloolane, poliitik ja kirjanik Lauri Vahtre |
Google'il tuleb kolme kuu jooksul viia läbi heas usus kõnelused kaitstud sisu kasutamise eest tasustamise üle, teatas konkurentsiamet.
Määrus näeb ette, et kõnelused viivad sisuliselt tasustamise ettepanekuni Google'ilt, mida tuleb jõustada tagasiulatuvalt 2019. aasta oktoobrini, kui Prantsusmaast sai esimene riik, mis ratifitseeris Euroopa Liidu uue digitaalse autoriõiguse seaduse.
Prantsusmaast sai EL-i esimene riik, mis jõustas bloki autoriõiguste reformi. Seaduse eesmärk on tagada, et meediafirmadele makstakse nende loomingu eest, mida näidatakse Google'is, Facebookis ja teiste reklaamiturul domineerivate veebihiidude lehekülgedel, teatas AFP.
Uued reeglid näevad ette "autoriõigusega kaasnevaid õigusi", mille alusel peavad veebiplatvormid maksma meediale tasu uudislugude eest, millele platvorm lingib ja millest ta katkendi avaldab.
Google ütleb, et näitab otsingutulemustes artikleid, pilte ja videoid ainult siis, kui meediafirmad lubavad neid kasutada tasuta. Juhul kui nad keelduvad seda tasuta näitamast, kuvatakse otsingutulemustes ainult pealkirja ja linki. See tähendaks väljaannete jaoks aga pea kindlasti nähtavuse ja reklaamitulu vähenemist.
Prantsuse uudisteagentuur AFP oli üks Google'i vastu konkurentsiametisse kaebuse esitanud meediafirmadest.
Konkurentsiamet teatas neljapäeval, et "Google'i käitumismall... kujutab endast tõenäoliselt domineeriva positsiooni kuritarvitamist ja põhjustab tõsist ja vahetut kahju meediasektorile." | Prantsuse konkurentsiamet otsustas Google'i vaidluses meedia kasuks | https://www.err.ee/1074993/prantsuse-konkurentsiamet-otsustas-google-i-vaidluses-meedia-kasuks | USA tehnoloogiafirma Google peab hakkama maksma meediafirmadele, kui tahab nende sisu näidata, teatas neljapäeval Prantsuse konkurentsiamet oma otsuses. |
Tundub, et mõnikord on vaja globaalset kriisi, et näha ilmselgeid asju. Kuna kehtivate viirusetõrjepiirangute tõttu ei tohi inimesed kokku tulla, on paljud juriidilised isikud probleemi ees, et osanike, liikmete, nõukogude või aktsionäride poolt otsuste tegemine on pea võimatu, kuna füüsiliselt toimuvaid koosolekuid ei saa pidada.
Teisalt on lähenemas majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg ning esitamata jätmise korral võivad ühinguid tabada sanktsioonid.
Juristide poolt on probleemi lahenduseks välja pakutud erinevaid ajutisi lahendusi, sh ka majandusaasta aruannete esitamise tähtaja edasilükkamist. Samal ajal on valdav osa kontoritöötajaid viimase kuu jooksul üsnagi valutult üle läinud kontaktivabale asjaajamisele erinevate video- ja telefonikonverentsisüsteemide abil.
See sunnitud eksperiment – olgugi mõnevõrra valulik - näitab siiski üht: selliste kahesuunalist ajalise viivituseta kaugsuhtlust võimaldavate süsteemide kaudu asjade ajamine on küll harjumatu ja teistmoodi, kuid see on täiesti võimalik.
Nii on ilmselt paljud lugejatest peale mõningast uute arvutikasutusharjumuste omandamist avastanud end istumas koosolekul või ka kohtuistungil, mille teised osalejad asuvad oma kodudes, tihti ka teisel pool maakera. Mõiste "koosolek" on viimase nelja nädalaga saanud uue sisu.
See eksperiment annab meile julgust teha ettepanek mõtestada seaduse tasemel ümber ka juriidiliste isikute õiguslikke otsuseid vastuvõtvate koosolekute mõiste ning võimaldada ühingutel teha otsuseid kontaktivabalt.
Loomulikult võib küsida, kas praegu kehtiv õigus siis ei võimalda otsuseid kontaktivabalt teha. Tõsi, näiteks osaühingus on olemas kirja teel hääletamise võimalus. Olemas on normid, mis näevad ette kas hääle andmise elektrooniliselt või siis ka koosolekul elektroonilise osalemise.
"Normid on olemas teatud olukordade jaoks. See tekitab pigem segadust, sest võib jätta mulje, et seaduses on olukorrad ammendavalt reguleeritud."
Need normid on pärit EL-i õigusest ja käivad olukorra kohta, kus koosolek toimub füüsiliselt ning sellel saab lisaks osaleda ka digivahendite kaudu. Juristid teavad aga ka seda, et nende normide alusel viiakse tegelikkuses läbi üksnes väike osa koosolekutest. Normid on olemas teatud olukordade jaoks. See tekitab pigem segadust, sest võib jätta mulje, et seaduses on olukorrad ammendavalt reguleeritud.
Õiguslikult küsitav on ka see, kas kehtiv õigus lubab pidada koosolekuid üksnes digikeskkonnas (video- või telefonikonverentsi vms sarnase süsteemi kaudu). Kehtivast õigusest on võimatu leida norme, mis selle välistaksid.
Pigem on küsimus selles, et normaalolukorras oleme me harjunud mõtlema selliselt, et koosoleku pidamiseks peavad sellel osalejad kogunema ühte füüsilisse ruumi. Siiski ei nõua seda seadus ja seega saab üsna selgelt väita, et ka täna kehtiva õiguse alusel saavad koosolekud täiesti seaduslikult toimuda ka üksnes digikeskkonnas.
Selguse loomiseks oleme teinud justiitsministeeriumile ettepaneku võrdsustada üldpõhimõttena juriidilise isiku organi koosolekul füüsilise osalemisega seal osalemine digitaalvahendite kaudu.
Tänuväärselt ongi justiitsministeeriumiga koostöös valminud eelnõu, mille vastuvõtmisel võimaldaks seadus mistahes juriidilise isiku organi koosolekut korraldada ja organi liikmel elektroonilise kanali kaudu efektiivselt osaleda koosolekul kahesuunalise reaalajas toimuva side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil.
Organi liige peab saama oma õigusi koosolekul teostada füüsiliselt kohal olemata, sh võtta koosolekust osa, esitada ettepanekuid ja vastuväiteid ning hääletada.
Muudatusega nähakse ette võimalus osaleda kõikide juriidilise isiku liikide koosolekutel elektrooniliste vahendite abil, samal ajal võib juriidilise isiku põhikirjaga selle võimaluse välistada või seda piirata.
Elektrooniliste vahendite abil läbiviidavale koosolekule kohaldatakse vastava organi koosolekul otsuste tegemise regulatsiooni ja koosoleku korraldaja vastutab selle nõuetekohase pidamise eest.
Küll häda sandi lugema õpetab, ütlevat vanasõna. Eelnõu vastuvõtmisel saame ehk öelda, et ka praegustest piirangutest on kasu viimaste digitaalset asjaajamist puudutavate takistuste kõrvaldamisel. | Õigusteadlased: digitaalse koosoleku võrdsustamisest füüsilise koosolekuga | https://www.err.ee/1074990/oigusteadlased-digitaalse-koosoleku-vordsustamisest-fuusilise-koosolekuga | Oleme teinud ettepaneku mõtestada seaduse tasemel ümber ka juriidiliste isikute õiguslikke otsuseid vastuvõtvate koosolekute mõiste ning võimaldada ühingutel teha otsuseid kontaktivabalt, kirjutavad Urmas Volens ja Andres Vutt. |
Klubi teatel käituti nõnda, et parandada klubi tulevikuväljavaateid, aidata klubi töötajaid ja laiemat kogukonda. Kõigi mängimisega otseselt mitte seotud töötajate palk säilib senises mahus.
Southamptoni teatel ei kasuta nad aprilli, mai ega juuni jooksul valitsuse abimeedet, mille järgi saaks saata muud klubi töötajad sundpuhkusele. Skeemi järgi maksaks 80 protsenti palgast riiki ja 20% klubi.
Sarnase valiku on juba teinud Newcastle United, Tottenham Hotspur, Bournemouth ja Norwich City. Alguses soovis seda teed minna ka Liverpool, aga rikka klubi samm tekitas avalikkuses palju pahameelt ja ideest loobuti.
Hetkel on Inglismaa jalgpallielu koroonaviiruse pandeemia tõttu peatunud teadmata ajaks ning ühised läbirääkimised klubide ja mängijate vahel kollektiivlepingu varianti kasutades pole õnnestunud, seetõttu üritab iga klubi eraldi lahendusi leida. | Esimene Inglismaa kõrgliigaklubi külmutas mängijate palgad | https://sport.err.ee/1074984/esimene-inglismaa-korgliigaklubi-kulmutas-mangijate-palgad | Southamptonist sai esimene Inglismaa jalgpalli kõrgliiga klubi, kes otsustas vähemalt juunini mängijate ja treenerite palgad külmutada. |
Bolti asutajad Martin ja Markus Villig kirjutavad murekirjas valitsusele, et praegu pakutavad toetusmehhanismid, eelkõige KredExi erakorralised laenud ja laenukäendused, neid ei aita, kirjutab Postimees. Nimelt on KredExi laenu piirmäär viis miljonit eurot, millest jääb Boltile väheks.
Vennad Villigud tunnistavad kirjas, et kahjumis ettevõtte minimaalne rahavajadus aprillist alates järgmisteks kuudeks on vähemalt 15 miljonit kuus.
Villigud on pöördunud KredExi käendusega juba kõigi Eesti suuremate kommertspankade poole. Viimased pole aga vastu tulnud ja ettevõtjate sõnul on peamine probleem see, et KredEx lubab katta kuni 90 protsenti panga laenukahjumist, kuid pangad tahavad, et KredExi käendus kataks suisa 90 protsenti põhisummast laenu fikseeritud summana.
Kahjumliku idufirmana ei vasta Bolt pankade krediidiotsuste standarditele, märgib ajaleht.
Valitsus: kandideerige Kredexi abimeetmele
Konkreetset otsust iduettevõtete osas veel ei ole, ütles valitsuse pressikonverentsil Eesti ainsa ükssarviku osas vastanud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu.
"Hetke seisuga kandideerivad nad sellele samale rahale võrdsetel alustel teiste ettevõtetega, nende konkreetne palve 50 miljoni euro osas on suuruse mõttes hetkel kehtivatest Kredexi limiitidest üle, aga need limiidid vaadatakse üle," ütles Karu.
Karu ei välistanud riigiosaluse võtmist idufirmades: "Iduettevõtetes, kus ongi palju osapooli ning investoreid, miks näiteks ei võiks olla riik üheks neist investoritest?"
Bolt laenas äsja 50 miljonit
Samas sõlmis eelmisel majandusaastal ligi 60 miljoni eurose kahjumi teeninud Bolt just aasta alguses Euroopa Investeerimispangaga (EIP) laenulepingu, mille raames pank toetab Bolti tootearendust ja laienemist 50 miljoni euroga, kirjutab DigiPRO.
Alles aprilli alguses rääkis Markus Villgi DigiPRO-le, et ettevõte põhiäri langus on olnud 20-30 protsenti ning vastavalt sellele on langetatud ka töötajate palkasid.
Bolt on Eesti üks kahest ükssarvikust ehk miljardilise turuväärtusega firmast, kuid ainus, kelle peakontor on endiselt Eestis. Platvormil on miljon autojuhti, 40 miljonit klienti 150 linnas 35 riigis Euroopa Liidus ja Aafrikas. Enne globaalset eriolukorda tehti Bolti platvormil päevas ligi miljon sõitu. Lisaks pakub firma toidu kojuvedu, elektritõukerataste renti ja kullerteenust.
Ettevõtes on 1500 töötajat, kellest 515 töötab Eestis. | Bolt tahab riigilt 50 miljoni euro ulatuses abilaenu | https://www.err.ee/1074795/bolt-tahab-riigilt-50-miljoni-euro-ulatuses-abilaenu | Takso- ja kullerteenuseid vahendav rahvusvaheline transpordifirma Bolt, mille käive on koroonakriisi tõttu üle 85 protsendi kukkunud, tahab Eesti riigilt abi 50 miljoni euro laenamiseks, kirjutavad erinevad väljaanded |
"Poliitilise kampaania alguse aeg on seekord ebatavaline, kuna rahvakogunemistele ja sündmustele kehtivad ranged piirangud," ütles president.
"Sellest aga sõltub meie edu koroonaviiruse leviku peatamisel. Ma usun, et sügisesed üldvalimised toimuvad nagu tavaliselt."
Nausėda sõnul seisab ajaloolise väljakutse ees ka riiklik valimiskomisjon, kel tuleb tagada praeguses erakorralises olukorras valimiste tõrgeteta läbiviimine. | Leedu president määras parlmendivalimiste ajaks 11. oktoobri | https://www.err.ee/1074959/leedu-president-maaras-parlmendivalimiste-ajaks-11-oktoobri | Leedu president Gitanas Nauseda allkirjastas neljapäeval määruse järgmiste parlamendivalimiste korraldamisest 11. oktoobril. |
2020. aasta riigieelarves oli spordistipendiumide jaoks ühtekokku 124 900 eurot.
Spordistipendium on sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks mõeldud riiklik toetus, mida Kultuuriministeerium eraldab kaks korda aastas. Stipendiumi määramisel arvestati eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, vastava spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse.
Tähtaegselt laekus Kultuuriministeeriumile ettepanekuid stipendiumide määramiseks 36 spordiorganisatsioonilt ja kandidaate esitati kokku 159.
Tutvu spordistipendiumi saajatega siin. | Selgusid 2020. aasta esimese poolaasta riiklike spordistipendiumide saajad | https://sport.err.ee/1074630/selgusid-2020-aasta-esimese-poolaasta-riiklike-spordistipendiumide-saajad | 2020. aasta teiseks poolaastaks eraldati riiklik spordistipendium 77 sportlasele kogusummas 64 680 eurot. Ühe stipendiumi suurus on 840 eurot poolaastas. |
Vive Tolli
28. VII 1928‒8. IV 2020
Vive Tolli (Pajusoo) sündis 28. juulil 1928. aastal Tallinnas. Tema emapoolne suguvõsa (Kuusik) oli pärit Muhu saarelt ja saarte eluga jäi kunstnik seotuks ka oma loomingus. Koolitee algas Tallinnas Süda tänava kvartalis asunud Allika algkoolis, 1947. aastal lõpetas ta Tallinna 3. Keskkooli (praegu Tallinna Lilleküla gümnaasium). Seejärel astus ta Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti õppima keraamikat, kuid kirgliku joonistajana soovis üle minna graafika erialale. Vive Tolli lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi 1953. aastal graafikuna, diplomitööks oli Alo Hoidre juhendamisel loodud 6-leheline ofordisari "Kalapüük Kihnu saarel". 1952. aastal abiellus ta skulptor Lembit Tolliga (1927‒2013).
Aastatel 1953–1982 oli Vive Tolli vabakunstnik, seejärel töötas ERKI õppejõuna ‒ dotsendi ja professorina, hiljem oli emeriitprofessor. V. Tolli oli 1991. aastast alates Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu liige ja kauaaegne kunstiekspert, toetades sealtkaudu eesti kunstnikke. 2008. aastal anti talle Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind. Aastal 1965 sai Vive Tolli Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks, aastal 1978 Eesti NSV rahvakunstnikuks. Ta oli aastast 1957 Kunstnike Liidu liige ja aastast 1972 Soome Kalevala seltsi auliige. 1978. aastal pälvis Vive Tolli Kristjan Raua nimelise kunstipreemia ja 1998. aastal Wiiralti kunstiauhinna. Teda on tunnustatud ka arvukate auhindadega rahvusvahelistel näitustel. 2001. aastal anti Vive Tollile Valgetähe III klassi teenetemärk.
Ligi kuus aastakümmet hõlmanud loomingus jäi kunstnik truuks vabagraafikale, ent on loonud ka raamatuillustratsioone (A. Haava, D. Vaarandi, A. H. Tammsaare jt teostele ) ja eksliibriseid. Kirglikud või valusalt empaatilised võivad olla Vive Tolli joonistused (Tühjaks jäänud kodu, 1966, 1968). Vive Tolli lemmiktehnikaks kujunes söövitus, tehnika, milles mängib kaasa juhus, kuid meister kavaldab alati juhuse üle. Heaks partneriks oli talle aastaid Eesti Graafikakoda. Väga populaarsed on Vive Tolli 1960. aastate rannarahvale pühendatud teosed (Merilehmad, 1963, Suur kadakas, 1965 jt) ja Tallinna vanalinna kujutav graafika (Kivine linn, 1965, Järv linna kohal 1967 jt), ka 1974. aasta "Vaade kirjamehe aknast" (Jaan Krossi auks).
Vive Tollile omane graafiliselt peen detaili läbijoonistamine liitub neis ja ka hilisemates teostes sageli kõrge linnuperspektiiviga. 1977. aastat pärineb eesti rahvakalendri tähtpäevadele pühendatud graafikasari, 1970. aastatel ja 1980. aastate algul ilmusid teatri motiivid (Lava, Duett, 1972, Torni teater, 1984), vahendades toonast mitmeplaanilisi meeleolusid Eesti ühiskonnas. Vive Tolli teoste formaadid kasvasid aastatega, sajandivahetuseks jõudis ta suurte värviliste, müstilise ja transendentaalse mõjuga üksikestampideni (Komeet, Jälg, 1997, Lohutussõnad 2007) .
Inimesena oli Vive Tolli soe, avameelne, laia silmaringiga, delikaatne ja need omadused kristalliseerusid tema loomingus, mis on nüüd lõpetatud, saanud osaks eesti kultuuripärandist. Ta oskas oma kunstiga luua järjepidevust, sageli anda teostele esteetiliste väärtuste kõrval ajaloolise mõõtme. Samuti hindas Vive Tolli inimesi enda ümber, nii oma eelkäijaid ja sugulasi kui ka ümbritsevaid kaasaegseid inimesi. See oli põhjus, miks Tollide kodu kujunes pikkadeks aastateks kultuuriinimeste kohtumispaigaks ja Vive Tollit meenutavad tänutundega paljud tema õpilased. Ka need, kes kunstnikuga vähe kokku puutusid, mäletavad Vive Tolli emalikult hoolitsevat, professionaalselt nõudlikku, respekteerivat ja lahket jagaja iseloomu. Eesti kultuuriavalikkus leinab väljapaistvat ja väärikat inimest, armastatud kunstnikku.
Vive Tolli ärasaatmine toimub pärast eriolukorra möödumist.
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Vabagraafikute Ühendus
Eesti Graafikakoda
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Kunstiakadeemia graafika õppetool
SA Tallinna Graafikatriennaal
Eesti Kultuuriministeerium | Suri Vive Tolli | https://kultuur.err.ee/1074955/suri-vive-tolli | Lahkunud on graafik, Eesti Kunstnike Liidu auliige ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Vive Tolli. |
"Me filmime ju inimeste kodudes ja võttemeeskond on üpris suur, nii et see on kindlasti mõistlik otsus," kommenteeris Veesaar ERR Menule "Õnne 13" hooaja varasemat lõppemist. Ta lisas, et koroonaviiruse teema leiab ka seriaalis kajastust.
Eriolukorra tõttu tekkinud vaba aega kasutab Veesaar Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse magistriõpinguteks. "Nüüd on võimalik end täielikult sellele pühendada," ütles ta.
Olgugi et koroonaviirus on endaga kaasa toonud keerulised ajad, tuleb Veesaar siiski hästi toime. "Vabakutselisena peab sul alati mingi varu olemas olema. Kui ma oleksin palgaline töötaja, siis oleks võib olla keerulisem," rääkis Veesaar.
Ta lisas, et etendustega jätkatakse tõenäoliselt juulis, kuid loomulikult oleks tal valmisolek kasvõi homme tööle asuda. "Me peame end kõik kokku võtma, et see viirus ära läheks," lisas ta. | Näitleja Anne Veesaar eriolukorra mõjust: keskendun magistriõpingutele | https://menu.err.ee/1074934/naitleja-anne-veesaar-eriolukorra-mojust-keskendun-magistriopingutele | Koroonaviiruse tõttu jääb "Õnne 13" kevadhooaeg plaanitust lühemaks. Seriaali näitleja Anne Veesaare sõnul on tegemist väga mõistliku otsusega ja ta lisas, et eriolukorrast tekkinud vaba aeg võimaldab tal magistriõpingutele keskenduda. |
Värske Rõhu 64. numbris: Elisabeth Kaukoneni nõtkelt seilavaid ridu ja Abramova vahedaid tekste. Janika Läänemetsa, Toni Tombaku ja Iiris Viirpalu värskeid luuletusi; trükidebüüdi teevad Joanna Liivak ja Emma Lotta Lõhmus.
Proosas Riste Lehari lühijutud, Maryliis Teinfeldti fragmente mälestuste maastikest ja Tiina Veikati omi bussidest. Eva Mustonen arutleb sõna "tüdruk" üle ning Joonas Väli debüteerib lennuka lühijutuga "Klaaslinn".
Intervjuu romaanikirjaniku Peedu Saarega; päevikurubriigis Kaisa Kuslapuu muhedad mõtistklused elust enne koroonaviirust. Tõlkerubriigis Leedu: Indrė Valantinaitė ja Benediktas Januševičiuse luulet (tõlkinud Lauris Grins ja Triin Paja).
Arvustamisel Mudlumi "Poola poisid", Mikk Tammiku "Argi-AGRI luule", László Krasznahorkai "Saatana tango" ja Roberto Calasso "Kirjastaja jälg", raamatusoovitused Piret Karrolt.
Ajakirja illustreeris Edgar Juhkov, fotod Marta Vaarik.
Uut numbrit esitletakse aprillis Värske Rõhu Facebookilehel, samuti alustas ajakirja Youtube'i kanal. | Värskes Rõhus: tüdrukust, "Poola poistest", Leedust | https://kultuur.err.ee/1074952/varskes-rohus-tudrukust-poola-poistest-leedust | Tutvustame Värske Rõhu 64. numbrit. |
Mulle helistati politseist ja kontrolliti, kas ma olen ikka karantiinis. Reedel viimase liinilennuga USA-st Eestisse saabudes andsin lennujaamas sellisele lubadusele oma allkirja.
Nii täpselt karantiinireeglitest kinnipidamist enamike inimeste puhul veel ei kontrollita ja üldiselt on liikumispiirangud Eestis veel üsna leebed. Lubatud on "vältimatud" käigud ning isegi jooksma minek, tingimusel, et välditakse kontakte teiste inimestega. Kuid on tehtud ka esimesed trahvid 2+2 reeglit ignoreerivatele noorukitele.
Seda oli ühest küljest küll oodata, kuid teisest küljest ma loodan, et trahvid ja muud sunnimeetmed jäävad mõõdukateks. See aga eeldab reeglitest kinni pidamist. Kui mu abikaasa karantiini esimesel päeval apteegis käis, olid tänavad rahvast täis ning ta oli ainuke inimene, kes tänaval maski kandis. Ehkki paljud üritasid vajalikku distantsi hoida, leidus ka neid, kes sellest üldse ei hoolinud. Uudistest nähtavates kaadrites on haruharva kellelgi näo ees mask ning töökollektiivides pole kahemeetrisest distantsist juttugi. Mis toimub!?
Viirus ei hooli, kas distantsi hoitakse ja kaitsevahendeid kasutatakse isikliku vastutustunde tõttu või sellepärast, et politsei trahvi ja jõu abil inimesi kodudesse sunnib. Küll aga sõltub sellest lisaks pandeemia saatusele ka ühiskonna käekäik.
Karmi kätt ja kontrolli propageerivaid poliitikuid ning seda ootavaid inimesi leidub igas riigis. Samuti on võimalik, et viirusepiirangud karmistuvad ning jäävad samamoodi pikalt vinduma nagu kasinusmeetmed peale finantskriisi lõppu.
Seega – siin on valiku koht. Ja küsimus pole ainult pandeemiaga võitlemises. See olukord näitlikustab põhimõttelisi valikuid inimkäitumise suunamisel: kas kontrollib igaüks ise, sekkub riik või on mingi muu võimalus.
Esimene lahendus: isiklik vastutus
Nagu paljud hüved, mida me naudime, on vaba ja turvaline liikumine tänavatel nagu ühismaa pidamine. Kui inimesed kasutavad seda tõepoolest ainult vältimatute käikude tegemiseks ning igal juhul kasutavad vahendeid, et viiruse levikut tõkestada – ehk piiravad ennast -, on võimalik hoiduda veelgi karmimatest piirangutest nagu neid rakendatakse Hispaanias või paljudes muudes kohtades.
Selleks tuleks lahendada usalduse küsimus, sest iga üksiku inimese käigu "vältimatust" kontrollida on võimatu. Kui kõik mõtlevad, et "ah, mida minu väike jalutuskäik teeb" või "pole maski, aga pole probleemi", siis sellele olukorrale tuleb reageerida jõuliselt, sest ohus on meie kõigi tervis ja majandus.
Kuid kui vitsa antakse, siis kõigile ühe mõõduga. See üks mõõt ehk reegel võib olla kuitahes mõistlik, aga kohalike olude ja olukordadega arvestamine on võimatu. Või, tõsi, jääb ametniku otsustada, mis aga avab ukse süsteemsele võimu kuritarvitamisele või lihtsalt minnalaskmisele.
Teine lahendus: kogukondlik haldus
Kui isiklikku vastutust kõigile ei jagu, on seda võimalik tekitada väiksemal skaalal. See võib oskusliku kasutamise puhul vabaduse sfääri isegi suurendada.
Praegu õilmitseb keset Itaalia õudust üks turvaline oaas – Veneetsia külje all asub Vo linnake. See 3500 elanikuga linnake suutis kohe pandeemia alguses rakendada kahte reeglit korraga. Esiteks testiti kõiki inimesi ja teiseks, nakatunud, kellest pooltel polnud mingeid sümptomeid, suunati rangesse karantiini, millest kinnipidamist kontrolliti. Kümme päeva hiljem korrati kõigi testimist ning nakatunute osakaal oli langenud – neid oli kõigest kuus. Sisuliselt likvideeriti linnast viirus kahe nädalaga.
Teoreetikud on kirjeldanud tingimusi, mis kogukondlikuks halduseks vajalikud on. Sotsiaalne kapital, piisav suurus, demokraatlik otsustamine ja enesekontroll ühelt poolt, kuid teiselt poolt riigipoolne tunnustus ja vajalikud ressursid.
Eestis on võimalik selliseid lahendusi teostada väiksemates linnades või saartel, kus inimesed on paiksed või kui kaugemal käivad inimesed on koju jääma sunnitud. Hetkel näiteks Saaremaal, võimalik, et ka teatud kortermajades või elurajoonides.
Iga olukorda peab eraldi hindama, sest pendelränne maakondade vahel on Eestis väga levinud ning iga kogukond on erinev. Kuid vähemalt teoreetiliselt on võimalik oluliselt rohkem hüvesid nautida muidu piiratud ressurssidega (siinliikumisvabadustega) olukorras.
Kohalikud lahendused keerulistele probleemidele
Samasugused kaalutlused kehtivad lisaks pandeemia tingimustele ka muudes eluvaldkondades, kus inimtegevust koordineerida on vaja.
Kõige päevakajalisem on loodusressursside valitsemises. Näiteks, kuidas majandada metsi selliselt, et ühelt poolt annaksid need majanduslikku tulu, teiselt poolt aga säilitaks liigirikkus? Täpselt samamoodi on siin vaja lahendada usalduse, kontrolli ja motivatsiooni küsimus.
Erametsaomanikud küll soovivad, et neid usaldataks valikute tegemisel, mitte ei keelataks ja kästaks raiemahtude ja -viisidega. Kuid kuna paljud metsaomanikud lõikavad, kuidas jaksavad, siis usalduseks pole alust. Tavapäraseks alternatiiviks on riigipoolne kontroll, mis aga kas ei toimi tõhusalt, ei arvesta kohalike oludega või ei suudeta kokku leppida selle tingimustes.
Lahendusi pakub samamoodi altpoolt tulevad, vähendatud skaalaga algatused: kogukondlik ressursihaldus, ühisprojektid, katsealad. Nii näiteks on Eestis käimas lendoravale sobivat metsamajandamise viisi otsiv projekt, kus koos piiratud arvu maaomanikega töötatakse välja majandamiskavasid. Projekti tulemusi on loodetavasti võimalik rakendada laiemalt.
"Üle maailma aga rakendatakse kümneid tuhandeid kogukondliku ressursihalduse skeeme, kus kogukonnale on antud majandada neid otseselt puudutav ressurss."
Sarnast süsteemi on rakendatud ka pärandkoosluste (nt loopealsete) haldamisel. Üle maailma aga rakendatakse kümneid tuhandeid kogukondliku ressursihalduse skeeme, kus kogukonnale on antud majandada neid otseselt puudutav ressurss – mõni jõgi, järv või mets.
Põhimõte on kõigil sama: hallatav hulk omanikke vastutab ressursi eest, mille teostamise- ja kontrollimise viisid valitakse ise. Mastaap on piisavalt väike, et oleks võimalik nendes kokku leppida, kuid samal ajal piisavalt suur, et säiliks kogukondlik kontroll. Riigil säilib roll reeglite kinnitajana ning vajadusel ressursside pakkujana.
Lisaks on taolistel vähendatud skaalaga lahendustel eelis innovatsiooni rakendamise seisukohalt. Bürokraatlikud struktuurid on paratamatult jäigad ja kuitahes palju me tuututame innovatsioonist, enamikel juhtudel tuleb see väljaspool ministeeriume või asutusi. Väiksemal skaalal on aga innovatsioon palju vähem riskantne, vähem kulukas testida ja rakendada ning seega palju tõenäosem.
Albert Einstein olevat öelnud, et igas kriisis on peidus võimalus. Sõna "kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab otsustamist, valikute tegemist. Loodetavast on siin kriisis peidus head valikud edaspidiseks. | Peeter Vihma: viirusepiirangud ja vabadus | https://www.err.ee/1074951/peeter-vihma-viirusepiirangud-ja-vabadus | Isiklik vastutus ja kogukondlikud lahendused võimaldavad vabadusi säilitada ja vältida riikliku kontrolli karmistumist. Kogukondlikud lahendused aitavad leevendada lisaks teisigi keerulisi probleeme ühiskonnas, kirjutab Peeter Vihma. |
Sarnaselt teiste kultuurivaldkondadega on ka kirjastamist ja raamatumüüki koroonakriis ja eriolukorrad tugevalt mõjutanud. Kuigi piirangud riigiti mõnevõrra erinevad ning need on kehtestatud erineval hetkel, saab aprilli alguse seisuga teha esimesi kokkuvõtteid Eesti ja teiste riikide olukorra kohta.
Langus 20-70%
Mitmete riikide esmane kogemus kriisi sattudes oli ajutine raamatumüügi tõus. Näiteks nii USAs kui Suurbritannias ostsid inimesed märtsi keskel algul märksa rohkem lasteraamatuid, juturaamatuid ning ka pakse romaane, mida teoreetiliselt peaks olema rohkem aega kriisi ajal lugeda. Mõnedes teemades ja poekettides oli tõus sadades protsentides, kuid see kestis vaid väga lühikest aega ning järgnes kiire langus. Euroopa Kirjastuste Föderatsiooni üle-Euroopaline uuring näitab, et märtsis langes raamatumüük riigiti 20-70 % ning keskmiseks languseks pakutakse 40%, sarnaseid numbreid on käidud välja ka Eesti puhul.
Kuna palju sõltub hiljuti ilmunud raamatute müügist ning nende ilmumisajast (kuu algus või lõpp), võib eri kirjastuste puhul müük olla langenud mõnekümnest protsendist pooleni. Riigiti pakutakse Hollandis raamatumüügi languseks 30–45 %, Austrias 40%, Itaalias 40-50%, Prantsusmaal umbes 50%, Lätis 50-70% ja Rootsis umbes 40%. Väga oluline on siin meeles pidada, et need numbrid käivad märtsi kohta – mil eri riikides arvestatava osa kuust olid poed veel avatud, nii et kõige raskemaks kuuks kujuneb ilmselt aprill.
Kirjastuste valikud
Enamik kirjastusi on praegu valiku ees, kas avaldamisest täielikult loobuda või seda oluliselt vähendada. Täielikult loobunud on valdavalt väiksemad kirjastused, suuremad on kärpinud avaldamisele minevate raamatute arvu 30-70 % ning vähendanud tiraaže. Mõnedes riikides (näiteks Sloveenia) on ka suuremad kirjastused täielikult seiskunud, sest on selge kokkulepe, kuidas jaguneb riigi ja tööandja kompensatsioon (riik tasub 60% palgast ja tööandja 20%). Itaalias ennustatakse, et tänavu ilmub raamatuid 30% vähem, Belgia ennustab aastase käibe langust 30% ja Hispaania ning Saksa turud hindavad oma kaotuste suuruseks sadu miljoneid eurosid. Amazon on peaaegu loobunud väiksemates keeltes raamatute tellimisest.
Kõigil turgudel lükatakse arvestatava osa raamatute ilmumist edasi, sest müügikanalite vähesuse tõttu ei tasu neid sellisel arvul välja tuua, lisaks tuleb valida, kas potentsiaalselt parema müügiga raamatud tuua välja alles pärast karantiini lõppu või üritada nendega praegu kadusid lappida. Võrdluseks: Eesti raamatuturu kuukäive on umbes 3 miljonit eurot, sellest läks märtsis kaduma vähemalt miljon ja aprillis ilmselt vähemalt poolteist miljonit. Juba märtsi teise poole järgi on näha, et raamatuid ilmus Eestis mullusega võrreldes selgelt vähem, meie erinevad kirjastused on plaani kärpinud kolmandikust kuni pooleni. Kui raamatupood annab märku, et mingit raamatut võtaksid nad terve keti peale müüki kümme eksemplari, on väga küsitav, kas avaldamine on kuidagi üldse võimalik või mõistlik.
E-raamatud ei ole päästeingel
Kõigil turgudel on märgayavalt tõusnud e-raamatute protsentuaalne müük, eri riikides 50-400% – enim on see nii läinud seni väiksema e-raamatute turuosaga riikides. Ka Eestis tõusis e-raamatute müük märtsis sadades protsentides. Seda statistilist tõde võiks pidada üdini heaks uudiseks, kuid protsentide asemel absoluutnumbreid vaadates on muutus väga väike, sest müüdavad e-raamatute kogused on tühised ja juttu on pigem sellest, et kogumüügis oli 2% asemel märtsis e-raamatute müük pisut üle 3%, seni näiteks viis eksemplari müünud "keskmine" uus e-raamat võis nüüd müüa kaksteist või kolmteist eksemplari (jah, need on reaalsed numbrid).
Pisema käibega kirjastajatel võib see number protsentuaalselt olla kõrgem, isegi 10%. Umbes neljast tuhandest eestikeelsest e-raamatust ei osteta ega laenutata enamikku kuu jooksul mitte kordagi. Sarnast kogemust jagavad kõik väiksemad riigid – e-raamatute läbimüük küll kasvas, aga kuna nende osakaal kogumüügist on väike, ei päästa e-raamatutesse panustamine suurt midagi. Sarnaselt meile tähendas ka näiteks Portugalis e-raamatute suur protsentuaalne tõus selle turuosa tõusu kõigest ühe protsendi võrra. Eestis oli suur osa tõusust tavainimeste ostude asemel seotud raamatukogude ostuga e-raamatute laenutamiseks, mis ajas numbrid rohkem nihkesse.
Karantiini kestvuse ajal saavad otsustavaks postimüük, raamatukogude väljaostud ning müük supermarketites, sest valdav osa tavaraamatupoodidest on lukus. Mida suurem on e-raamatute müügi turuosa aprillis, sest halvem on kirjastamisvaldkonna üldine seis – kümnest protsendist suurem number üldmüügist oleks juba väga halb uudis, sest järelikult on üldine müük siis nii palju langenud. Riigi ja omavalitsuste seni teada olevad suurimad meetmed on raamatukogude lisarahastamine otseostudeks ning Keskraamatukogu e-laenutuste projekti panustamine, kuid sõltuvalt kriisi pikkusest pole keeruline näha, et probleemid on märksa tõsisemad.
Kuigi tahame end näidata eduka e-riigina, siis kõigi Euroopa riikide kirjastuste kogemus on praegu näidanud katsutavate raamatupoodide ja paberraamatute määravat tähtsust, e-raamat on küll tore täiendav võimalus, kuid praegu ei tohiks tähelepanu liialt sellele kulutada, piltlikult öeldes on kirjastamises teiste kultuurivaldkondade kombel tegu ohtra lahtise peaverejooksuga, mida ei saa ravida tillukese plaastriga.
Audioraamatud
Sarnaselt e-raamatutele on paljudes riikides kriisiga tõusnud ka audioraamatute müük. Kuigi ka eesti lugejad kasutavad mitmeid võõrkeelseid audioraamatute keskkondi, ei ole meil veel alustatud audioraamatute laiemat pakkumist. See muutub lähikuudel, kui turule tulevad nii vene kui eesti kapitalil firmade pakutavad eestikeelsed audioraamatud, mille arendamiseks on küsitud riigi toetust.
Kuna algul pakutavad nimekirjad kasvavad aeglaselt ja keskenduvad kohalike autorite teostele, on küll tegemist uue täiendava võimalusega, kuid ei ole realistlik loota, et see kompenseeriks oluliselt paberraamatute müügist tekkinud auku. Ka näiteks märksa rohkem arenenud audioraamatute turuga Soome kirjastajad on tunnistanud, et audioraamatute müügi tõus ei kompenseeri praegu oluliselt paberraamatute müügi langust.
Poed ja trükikojad
Kuigi olukorras kannatavad kõik osapooled, siis müüjatest saavad rängema hoobi väiksed raamatupoed, kel vähem reserve. Eesti raamatuturg on tugevalt ketistunud, kuid Euroopas on oodata väikeste raamatupoodide sulgemislainet. Suuremate raamatupoodide jaoks on kõikjal küsimuseks keskuste rendi- ja tööjõukulu karantiini ajal, mil sissetulekud oluliselt langevad. Oluliselt on langenud tellimused ka trükikodades, kus on juba alustatud kitsenduste ja vahetuste koondamisega, ka Eesti trükikodadelt on ära kukkunud oluline osa välistellimustest. Kõige paremas positsioonis on riigile kuuluvad või sihtfinantseerimisega kirjastused, kuigi muidugi langeb ka nende omatulu.
Koroonakirjandus Autor/allikas: erakogu
Koroonakirjandus: värvimist, lasteraamatuid ja paranoiateooriaid
Kähku on pinnale ujunud rida raamatuid, mida võiks nimetada koroonakirjanduseks. Jaburamatest näidetest on juba ilmunud koroonaviiruse värviraamat, koroonaraamat Montessori õpetuste vaimus lapse kasvatamiseks ning mitmed vene päritolu vandenõuteooriad. Kokku on klopsitud kümneid raamatuid koroonaviiruste iseloomust ning esimesi isiklikke kogemusi stiilis "Minu koroona" 1, 2 ja 27. Valdav osa neist raamatutest on äärmiselt madala väärtusega, kuid pole kahelda, et sama nähtus jõuab mingil kujul ka meile. Klassikast on Prantsusmaal uuesti tähelepanu leidnud Albert Camus´ "Katk" ning ilmunud on rida lasteraamatuidki, näiteks tuntud lasteraamatu "Grühvli" illustraatori Axel Scheffleri raamat, mida tasuta koolilastele jagatakse, sarnased raamatud on ilmunud ka Itaalias ja Hispaanias.
Sarnaselt teiste valdkondadega saab ka kirjastamise ja raamatute puhul otsustavaks kriisi kestvus. 2008–2009 kriisist taastusid kirjastused aastaid ning suure tõenäosusega on nüüd ees sama. Koos autorite, toimetajate, kujundajate, kirjastuste, trükikodade ja poodidega on valdkonnaga seotud tuhandeid inimesi. Kuna Eestis selles valdkonnas suuri ettevõtteid ei ole ühtegi, siis on ka varud sellevõrra väiksemad ja võimalik abipakett peaks hõlmama erinevaid meetmeid nagu üldine ettevõtlustoetus ning täiendavad toetusostud raamatukogudele, kindlasti suureneb taotluste surve Kultuurkapitalile. Piiratud rahaliste võimaluste juures on kõrvalt kurb vaadata, kuidas arendusprojektide raha üle on omavahel konkureerima hakanud raamatukogud – see ilmselt ei ole mõistlik rahakasutus.
Uutest võimalustest hoolimata otsustavad kriisi ületamise endiselt paberraamatud, raamatupoed, raamatukogud ja lugejad ning ostjad. Tavainimene saab valdkonda toetada kõige paremini sellega, et võimalusel ostab just eestikeelseid raamatuid või tellib neid kohalike postimüügikanalite kaudu. | Tauno Vahter. Kirjastamine ja raamatud koroona ajal | https://kultuur.err.ee/1074936/tauno-vahter-kirjastamine-ja-raamatud-koroona-ajal | Esimesed andmed koroonapandeemia mõjust kirjastamisele näitavad peale languse veidraid trende ja vaidlusi abinõude üle, ütleb kirjastaja Tauno Vahter oma kultuurikommentaaris. |
Juba 1998. aastal Naganos hüpanud Ammann tuli neli aastat hiljem Salt Lake Citys kahekordseks olümpiavõitjaks ja kordas saavutust kaheksa aasta pärast Vancouveris.
"Ma planeerin veel kaks aastat võistelda," lausus ta Šveitsi suusaliidu kodulehekülje vahendusel. "Keskendun kahele suurvõistlusele: 2021. aasta Oberstdorfi MM-ile ja eriti 2022. aasta olümpiamängudele."
Viimane hooaeg eriti edukas polnud - 38-aastane suusahüppaja sai MK-sarjas parimal juhul Oberstdorfi etapil 16. koha.
"Eelmise talve kulg kasvatas minu ambitsioonid suuremateks võimalikest lõpetamismõtetest," jätkas šveitslane. "Tahtsin erinevatel mägedel tipus olla, aga kahjuks ei olnud ma selleks võimeline."
Lisaks olümpiakuldadele on Ammann ka suure mäe ja lennumäe maailmameister ning MK-sarja üldvõitja hooajast 2009/2010. Suusahüpete suurest saavutustest puudub vaid Nelja hüppemäe turnee võit, kus tal on kahel korral tulnud leppida teise kohaga. | Neljakordne olümpiavõitja sihib ka seitsmendaid mänge | https://sport.err.ee/1074941/neljakordne-olumpiavoitja-sihib-ka-seitsmendaid-mange | Šveitsi suusahüppaja Simon Ammann andis teada, et soovib karjääri jätkata ja pürgida 2022. aasta Pekingi mängudele. Õnnestumise korral tähendaks see talle juba seitsmendat olümpiat. |
""Õnne 13" on olnud ju dokumentaalseriaal, mis kajastab Eesti elu. Kui Eesti elus on praegu eriolukord, siis mõjutab see ka seriaali," rääkis Kaljujärv ERR Menule.
Lisaks "Õnne 13-le" on edasi lükatud ka Kaljujärve kõik teised projektid ja näitlejatööd ta praegu teha ei saa. "Ühelt poolt see eriala eeldab ikkagi vaataja olemasolu ja teiselt poolt kui seda teha ekraani jaoks, siis ei saa dialoogi eriti arendada," selgitas Kaljujärv.
Eriolukord on aga andnud talle võimaluse rohkem kodus olla. "Nüüd saan näha, kuidas tavaline elu käib. Nüüd oledki õhtutel ja nädalavahetustel kodus, mitte niimoodi, et sina oled ära siis, kui teised on kodus," rääkis Kaljujärv.
Võimaluse korral on ta aga valmis kohe tööle naasma. "Nagu ütleb Hamlet "Valmisolek on kõik". Kui on telefonikõne, siis ma lähen, kui eriolukord on maas," ütles Kaljujärv. | Näitleja Hannes Kaljujärv eriolukorra mõjust: näen nüüd, kuidas käib tavaelu | https://menu.err.ee/1074929/naitleja-hannes-kaljujarv-eriolukorra-mojust-naen-nuud-kuidas-kaib-tavaelu | Koroonaviiruse tõttu jääb "Õnne 13" kevadhooaeg plaanitust lühemaks. Seriaali näitleja Hannes Kaljujärve sõnul on tegemist igati mõistliku otsusega ja lisas, et projektide edasilükkumisest tulenev vaba aeg võimaldab tal osa saada ka tavaelust. |
Koondamiste arv on eelmise nädalaga võrreldes vähenenud, kuid ettevõtteid, mis viirusepandeemia tõttu töötajaid koondama peavad esineb veelgi, ütles töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel ERR-ile.
Koondamisi esines sel nädalal hulgi- ja jaekaubanduses, tööstusettevõtetes ja majutusettevõtetes, ütles Koppel, lisades, et need valdkonnad on ühtlasi kriisi ajal ka enim kahju saanud.
Märtsi algusest on töötukassale saadetud 67 teadet koondamistest, töökohad on kaotanud üle Eesti 1364 inimest. Enim on koondatud töötlevas tööstuses, kus on kaotanud töö 425 inimest. Erinevates majutusettevõtetes on koondatud 361 töökohta.
Töötuse määr Eestis on kolmapäevase seisuga 6,8 protsenti, näitaja on nädalaga kasvanud 0,6 protsenti. Registreeritud töötuid on 44 227, kuu algusest on töötuid registreerunud pea 3000. | Töötukassa sai nädalaga neli kollektiivse koondamise teadet | https://www.err.ee/1074932/tootukassa-sai-nadalaga-neli-kollektiivse-koondamise-teadet | Töötukassa on sel nädalal saanud neli teadet kollektiivsete koondamiste kohta, töökoha on kaotanud 62 inimest. |
Spordivõistluste korraldamine on teadmata ajaks edasi lükatud ning ilmselt on see viimane asi, mille peale pandeemiaga võitlevate riikide valitsused praegu mõtlevad. Pole ka ime, arvestades, et nii Itaalias, Hispaanias kui ka koduses Eestis on just spordivõistlus olnud üheks suureks viiruse levimise allikaks. Samal ajal pakub sport aga elatist ja sissetulekut üle maailma miljonitele inimestele, mitte üksnes rikastele staarsportlastele, ning erinevad spordialad peavad samuti tõsist võitlust ellujäämise nimel ning loevad seetõttu päevi, kui kaua sport veel seisab.
Viimastel nädalatel on hädaolukorrast teatanud nii vormel-1, rattaspordimaailm, tennis ja paljud muud tippalad, mis üle maailma miljoneid vaatajaid koguvad, kuid aina valjemalt räägitakse tõsisest kriisist ka jalgpallimaailmas, seda vaatamata FIFA ja UEFA päästeplaanidele.
Tänane Financial Times kirjutab, et pandeemia jätab mitmele Inglismaa suurklubile nii majanduslikult kui moraalselt nii suure jälje, et mõned neist ei pruugi sellest enam väljagi tulla. Inglise kõrgliiga ehk Premier League'i puhul on tegemist maailma kõige rikkama jalgpalliliigaga, kuid nüüd tuleb jõudsalt kärpima asuda ning see on miski, milles liiga juhid, klubide miljardäridest omanikud ja superstaaridest pallurid ei suuda kuidagi üksmeelt leida.
Burnley jalgpalliklubi juhatuse esimees Mike Garlick hoiatas, et kui jätkusuutlikku lahendust ei leita, võib lisaks tema klubile augustikuuks jalgpallikaardilt kaduda mõni teinegi ajalooga meeskond. "Olukord on täiesti pretsedenditu ning ei puuduta enam üksnes Burnleyt või mõnda teist üksikut klubi. Kaalul on kogu jalgpalli ökosüsteem Premier League'iga eesotsas, samuti kõik teised ettevõtted ja kogukonnad, mis sellest ökosüsteemist sõltuvad," vahendas Financial Times.
Juhul kui Inglismaal pooleli jäänud kõrgliigahooaega lõpuni ei mängita, jääb neil saamata 762 miljoni naelsterlingu (870 miljonit euro) ulatuses teleülekannete tasusid, kui sellele lisada ka saamata jäänud piletitulu, ulatub kahjum 1,1 miljardi naelani (1,25 miljardit eurot). Ühe juhtiva Inglismaa klubi finantsnõustaja sõnul tähendab see, et klubisid, kus raamatupidamist pole suudetud tasakaalus hoida, ootab ees häving. "Neid klubisid on, kes sellest eluga välja ei tule. Nende jaoks on see mängu lõpp, ning neid on ka kõrgliigas."
Inglismaal ei allu kõrgliiga mitte jalgpalliliidu, vaid eraldi üksuse, Premier League'i juhtimisele. Madalamaid profiliigasid juhitakse English Football League'i alt, lisaks seisab jalgpallurite õiguste eest Professional Footballers' Association (PFA). Need erinevad osapooled ei suuda omavahel kuidagi kokkuleppeid saavutada, Financial Timesi sõnul ei aita olukorrale kuidagi kaasa see, et organisatsioonide vahel valitseb teineteise suhtes tugev umbusk. Näiteks on Premier League kutsunud mängijaid üles aktsepteerima kuni 30-protsendilist palgakärbet, PFA omakorda on selle ettepaneku tagasi lükanud, viidates, et nii jääb haigekassal NHS-il saamata 200 miljoni suuruses maksuraha. Nii ongi suurem osa klubisid oma mängijatega ise läbi rääkima asunud.
Osad suuremad ja rikkamad klubid on viimasel nädalal teeninud kibedat kriitikat otsuse eest saata oma töötajad riigi kulul sundpuhkusele. Kui Liverpool otsustas sellest otsusest paar päeva tagasi taganeda, siis Newcastle United ja Tottenham Hotspur, kelle eesotsas seisavad miljardäridest omanikud, plaanivad sellega lõpuni minna.
Ka Hispaania liigat ootab ees majanduslik kollaps, kui hooajaga lõpuni minna ei suudeta, kirjutab Financial Times – sellisel juhul ähvardab neid 1 miljardi euro suurune puudujääk. Ka seal pole läbirääkimised klubide vahel ühtse kokkuhoiuskeemi saavutamiseks vilja kandnud. Osadel klubidel on kärped paremini õnnestunud kui teistel.
Jalgpall on aga üksnes kriisi jäämäe veepealne osa, mida Euroopas kõige paremini märgata osatakse. Financial Timesi sõnul raputab kriis põhjalikult kogu maailma spordi alustalasid. "See on suurim katastroof, mis viimase 75 aasta jooksul maailma sporti on tabanud, suurim kriis, millega meie äri on eales silmitsi seisnud," tsiteeris ajaleht spordi telejaama ja interneti voogedastusega tegeleva DAZN grupi peadirektorit Simon Denyerit.
Kõik telejaamad on asunud üle vaatama ka juba kehtivaid lepinguid, rääkimata tulevastest; tellimuspõhised ärimudelid on kokku varisemas; sponsorite toetused kokku kuivanud. Ärinõustamisettevõtte KPMG prognoosib, et viie suurima Euroopa jalgpalliliiga tänavune kogukahjum ulatub nelja miljardi euroni, kui mänge lõpule viia ei õnnestu. Just seepärast on Saksamaa Bundesliga võtnud ette hullumeelsena näiva plaani mängudega maikuust suletud uste taga taasalustada – piletitulust tuleb suu küll puhtaks pühkida (ja suurtel Saksamaa staadionidel on see märkimisväärne), aga vähemalt õnnestub ülekandetasudega end vee peal hoida.
Teisalt, võistlused või sarjad, mis on juba ära jäetud või edasi lükatud, loodavad, et kindlustussummad aitavad neil ärevad ajad üle elada. Näiteks Wimbledoni tenniseturniir, mis tänavu ära jääb, ja Tokyo OM on mõlemad pandeemia vastu kindlustatud, seda ei saa öelda aga enamike jalgpalli-, ragbi- ja kriketivõistluste kohta.
Samad probleemid – võib-olla hullemadki – varitsevad ka Ameerika mandril. Kui suuremad ja jõukamad liigad nagu NBA ja NHL suudavad mänguseisaku ilmselt mõningate kadudega üle elada, siis väiksematele liigadele võib koroonaviiruse pandeemia samamoodi saatuslikuks osutuda, sest sealne sport sõltub veelgi rohkem teleülekannete tasudest kui Euroopas. Riigis, kus kolledžisport – Ameerika jalgpalli ja korvpalli näol – on populaarseimate vaatajanumbritegagi kui suured tippliigad, sõltub väga palju just teleõiguste rahast, kuna sarnaseid sponsoreid nagu NBA klubidel, pole neil loota. | Spordimaailm loeb ärevalt päevi ja pelgab ülemaailmset hävingut | https://sport.err.ee/1074923/spordimaailm-loeb-arevalt-paevi-ja-pelgab-ulemaailmset-havingut | Nagu ülemaailmne pandeemia on mõjutanud tervet majandust, on oma haavatavust selle tuules pidanud tunnistama ka rahvusvaheline tippsport. Mida uhkem, kuulsam ja tulusam, seda suurema paugu maailma laastav koroonaviiruse epideemia on spordialale pannud. |
Algselt mai keskpaigani planeeritud "Õnne 13" sari on koroonaviiruse leviku tõttu võtted peatanud ja sarja tegijad ootavad olukorra leevenemist, et siis juba uusi plaane teha.
Produtsent Raivo Suviste sõnul pidid "Õnne 13" võtted toimuma järgmisel nädalavahetusel, mis on eriolukorra praegust seisu hinnates ajaliselt liiga lähedal ja nii otsustatigi koos ETV-ga jätkata sarja sügisel.
Kevadhooaeg jääb seega kolme osa võrra lühem ja lõppeb ETV-s 25. aprillil, kuid vaatajad millestki ilma ei jää – sari naaseb ekraanile juba septembris. | "Õnne 13" lõpetab kevadhooaja juba 25. aprillil | https://menu.err.ee/1074894/onne-13-lopetab-kevadhooaja-juba-25-aprillil | Eestlaste lemmiksarjade hulka kuuluv "Õnne 13" paneb kevadhooajale punkti plaanitust mõned nädalad varem, 25. aprillil. |
ERMi osalussaalis on toimunud kaheksa oma-näitust. Praegu on ülal (kuid eriolukorra tõttu suletud) Tartu maratoni juubelinäitus, enne seda nägi seal kodalukke. Näitusekonkursile lukuidee saatnud Heidi Solo julgustab kõiki osalema: "Kui sul on loominguline unistus, mis otsib laiemat kõlapinda, siis see on sinu võimalus!"
Veidi varem, 2019. aasta kevadest sügiseni, oli ERMi osalussaalis näitus koolivormidest. "Vormitud lugu" sündis ema-tütre, Marjaana Vaheri ja Elis Vaheri koostöös. "Ma ei oleks kunagi osanud unistada, et avame tütrega koos näituse. Näitust ettevalmistades jagasime oma arusaama kunstist, aga mis veel tähtsam, saime ka koos kasvada. Olen kasvanud emana, nähes oma tütart loomingulistel hetkedel ja olles ise selle protsessi teine loominguline pool," rääkis Marjaana Vaher.
Ideid saab esitada veebilehel www.erm.ee/omanaitus2020 19. aprillini. Võitja selgub rahvahääletusel ja kuulutatakse välja 12. mail. Näitus avatakse 2021. aasta esimeses pooles, selle valmimist toetab Eesti Rahva Muuseum nõu, tehniliste vahendite ja kuni 5000 euroga. | Eesti Rahva Muuseum ootab näituseideid | https://kultuur.err.ee/1074907/eesti-rahva-muuseum-ootab-naituseideid | "Kuigi muuseumid on praegu suletud, vaatame tulevikku ja julgustame ERMiga jagama põnevaid ideid, millest võiks uuel aastal näituse teha," sõnas ERMi näituste talituse produtsent Kata Maria Metsar ja lisas, et eriti oodatud on kavandid, mis tutvustavad kõikvõimalikke ühistegevusi. |
Aastatel 2015-2017 kanti terviseameti andmetel igal aastal registrisse vähemalt 20 võõrriigist pärit hambaarsti.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsioalist Vootele Veldre ütles ERR-ile, et välisriigist pärit hambaarstidel tuleb registrisse pääsemiseks läbida kvalifikatsioonihindamine, tööpraktika ja eestikeelne teooriaeksam.
"Tööpraktikat läbivatele inimestele makstakse Eesti keskmist töötasu, mis käib hetkel terviseameti eelarve kaudu," ütles Veldre.
Eesti Hambaarstide Liidu asepresidendi Mare Saagi andmetel on viimasel aastal esitatud 16 taotlust teooriaeksami sooritamiseks.
Saagi sõnul tekitab välitööjõud aga teatud probleeme, sest enamus nendest arstidest asuvad tööle Tallinnasse ja Tartusse, kus hambaarstidest puudust ei ole. Lisaks jääb puudu ka raviasutustest, kuhu võõrriikidest pärit arste praktikale suunata.
Saagi sõnul on Eestis hambaarste praegu 1300 ehk üks hambaarst 1000 elaniku kohta, mis on kõrgem kui EL-i keskmine. Saag lisas, et piirarv tuleb kehtestada, sest see kaitseks juba töötavaid hambaarste.
Liidu ettepanekul võiks selliseks piirmääraks aastas olla maksimaalselt neli võõrriigist pärit hambaarsti. | Hambaarstide Liit soovib piirata võõrriikidest pärit hambaarstide arvu | https://www.err.ee/1074903/hambaarstide-liit-soovib-piirata-voorriikidest-parit-hambaarstide-arvu | Eesti Hambaarstide Liit pöördus terviseameti poole sooviga kehtestada võõrriigist pärit hambaarstide sisserändele aastane piirmäär. |
"Ma olen Lõuna-Prantsusmaal maal. Kõik on hästi, aga mõistagi, nagu kõigil teistel - päevad on pikad, kui oled kodus lukus," tunnistas monacolane. "Õnneks on mul aed, nii et hea on minna välja, teha pisut aiatöid ja mängida veidi kuulidega."
Elena siiski täpsustas, et nii käitub ta erandliku olukorra tõttu. "Enne ei tegelenud ma mingi aiandusega. Püüdsin istutada mõned taimed salati koostisosadeks, aga minu jaoks on see täiesti uus asi," jätkas Loebi kaardilugeja.
"Ma pole kindel, mis sellest lõpus välja tuleb! Tavaliselt viibin Monacos, reisin või olen töine. Nii kaua ühes kohas viibida on minu jaoks uus asi."
Aiatööde kõrvalt mängib Elena ka petanki. "Mul on kodus petanki väljak. Treeninguks on see okei, aga üksi mängides pole nii lihtne," jätkas ta. "Sarnaselt rallile põhineb kõik üksi treenimisel. Võib-olla praeguse olukorra möödudes olen pisut parem."
Arvutiga rallimänge mängides ta end kuigi enesekindlalt ei tunne. "Ma püüan anda endast parimat, aga ma olen sunnitud tunnistama, et kaardilugejana olen parem," lausus Elena. "Enamik katsetel on mul raske finišisse jõuda, sest need on nii nõudlikud. Jätan sõitmise Sebile." | Loebi kaardilugeja rallimängudest: mul on raskusi finišisse jõudmisega | https://sport.err.ee/1074904/loebi-kaardilugeja-rallimangudest-mul-on-raskusi-finisisse-joudmisega | Hyundai autorallimeeskond avaldas intervjuu üheksakordse maailmameistri Sebastien Loebi kaardilugeja Daniel Elenaga, kes sarnaselt miljonitele inimestele üle maailmaa püsib kodus ja püüab oma aega sisustada. |
*Arvustus on esmalt ilmunud Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel.
Gerda Märtens on üks huvitavamaid ja erinäolisemaid illustraatoreid meie praegusel lasteraamatumaastikul. Tema käekirja tunneb ilmeksimatult ära igaüks, kes veidigi selle maailmaga kursis. Kindlasti mängib omapärase kunstnikulaadi kujunemise juures rolli asjaolu, et Eesti Kunstiakadeemias õppimisele ajal täiendas Märtens end mitu aastat Macerata Kunstiakadeemia illustratsioonikoolis Itaalias.
Märtensi debüüt illustraatorina leidis aset 2014. aastal, sestsaati on peaaegu igal aastal mõni eesti lasteraamat temalt pildid saanud. Üks tema senise loomingu tippteoseid Dino Buzzati "La creazione" (Roma: Orecchio Acerbo, 2015) nägi trükivalgust Itaalias. Hiljem ilmus see pealkirja "Loomine" all ka Eestis (Koolibri, 2016). Nüüd on illustraator otsustanud kogu vastutuse enda kanda võtta ja teksti ise kirjutada. "Virmalised" on Gerda Märtensi esimene autoriraamat.
Raamatu peategelaseks on jääkaru Jon, kes on Arktikas fotograaf. Hommikuid alustab ta päikesetõusu jäädvustades, hiljem aga pildistab linnakese peaväljakul turiste, kes saabunud nautima Arktika ilu. Siis aga jõuavad Joni kodumaale paduvihmad ning lumi hakkab sulama. Kui igal pool valitseb vaid hallus ja üleujutus jõuab ka Joni majani, ei jää karul enam muud üle, kui kodust lahkuda. Võõral maal on kohalikud karud Joni vastu kenad, kuid ometi on paljutki, millega tuleb harjuda, olgu selleks siis võõramaa karude saunakombed või selgeltnägijahuvi.
Suured teemad mitte ainult väikestele lastele
Teos kajastab praeguses ühiskonnas väga olulisi teemasid, mis rahva seas rohkelt kirgi on kütnud. Taolised kohati üliemotsionaalselt käsitletud teemad on jõudnud aeg-ajalt ka lasteraamatutesse, kuid siin on suur oht muutuda õõnsaks ja deklaratiivseks või siis pealetükkivaks ning üht ainsat ja "õiget" lahendust peale suruvaks. Märtensi käsitluses pole seda aga juhtunud.
Peamiseks tõukeks on autorile olnud loodushoiu teemad. Tegemist on laia valdkonna ja komplitseeritud probleemipuntraga, mille lahtiharutamine ja lastele selgitamine pole kuigi lihtne tegevus. Märtens saab aga sellega suurepäraselt hakkama. Ta toob tegevustiku üldiselt tasandilt väikesele lugejale arusaadavale, üksikisiku tasandile. Ta vaatleb olukorda jääkaru Joni näitel ja selgitab, mis võib juhtuda, kui kliima soojenemine jätkub ja jääkarud koduta jäävad. Loost jääb kõlama mõte, et toimuv pole kaugel ja eemal, vaid selle mõjud jõuavad igaüheni emakesel maal. Nii ei satu raskustesse mitte ainult Arktika, vaid ka pruunkarude kodud, kus imekaunis ja kuum suvi ei taha kuidagi lõppeda. Peagi saadakse teisel pool maakera teada, mis on põud ja sellest tulenev näljahäda.
Oluline teema, mis looduhoiutemaatikaga seotud saab, on rändeküsimus. Siingi ei ole Märtens terav, vaid pigem kompromisse ja lepitust otsiv. Ta näitab, kuidas rännatakse välja nii Arktikast kui ka mujalt, kus enam toitu või turvalist pesapaika ei jätku. Samas aga rõhutab ta, kui oluline on avala südame ja pilguga rännata ning teekonnast õppida, mitte vanadesse mustritesse kinni jääda. Uuel maal võib olla küll palju põnevat, kuid see, ei tähenda, et sa oma kodumaa kunagi unustada saaksid. Ikka meenub midagi, mis igatsuse hinge toob.
Lisaks autori delikaatsele teema- ja keelekasutusele aitab värskust ja ambivalentsust sisse tuua ka armastuslugu. Imekaunis lauljatar Gaia, kelle hääles tunneb Jon kodupaikade kargust ja kristalsust, on küll jääkarust erinev, kuid sarnaneb Joniga hoopis sügavamal tasandil. Neile mõlemale on oluline loodus ja ühtehoidmine. Teistsugune välimus ei mängi armastuses mingit rolli.
Kuidas globaalsest kriisist pääseda?
"Virmalised" pole targutav või sõnu peale lugev teos, esiplaanil on lugu, jutustus kellestki, kes otsib turvalisust ja kodusoojust, kui see temalt ära on võetud. Autor asetab end lugejatega samasse paati ja otsib väljapääsu koos nendega. Selles, kuidas keerukat olukorda lahendada ja globaalsest kriisist pääseda, aga selgusele ei jõutagi. Samas ei taha autor lapsi ka pidetusse jätta. Nõnda tuleb appi jääkaru Joni tinakarbike, mille vanaisa talle väljapääsmatute olukordade tarbeks jätnud on. Seemned saavad külvatud ja peagi katavad maad valged pehmed lilleõied — need on justkui Arktika lumeväli. Mida aga teha, kui vanaisa tinakarpi pole, jääb igaühele endale avastada.
Taoliste raskete teemade käsitlemisel tuleb appi soe huumor ja armsad illustratsioonid. Võrreldes varasemate teostega torkab silma rohkem värvi, rohkem sügavust ja kihte. Teose pildikeel pakub loendamatult toredaid nüansse, mida tahakski uurima jääda. Iga joonistatud detail on põhjendatud, oma kohal. Samas on aga illustraator erinevad detailid võluvalt tervikuks sidunud. See loob rahuliku ja selge pildimaailma, mida nauditav vaadata nii suurel kui ka väikesel.
Gerda Märtensi "Virmalised" on eesti lastekirjanduspildis kindlasti eriline, kuhjaga rahvusvahelist potentsiaali omav teos. Selles on ühendatud suured ja sügavad teemad, mis käsitletud lummavalt, lihtsalt ja südamlikult. Samas pole selgitustega liiale mindud, nii säilib salapära, mis sunnib endale mõtlema tükk aega peale sedagi, kui teos käest on pandud. | Arvustus. Gerda Märtensi "Virmalised" kutsub lapsi loodushoiule mõtlema | https://kultuur.err.ee/1074888/arvustus-gerda-martensi-virmalised-kutsub-lapsi-loodushoiule-motlema | Uus raamat
Gerda Märtens
"Virmalised"
Koolibri |
Munatoitude tähtsust lihavõttelaual peegeldab lihavõttekombestik, kust leiab kombeid munade kaunistamise, ostmise või kinkimise kohta. Külaühiskonnas seostus muna ka viljakusega. Otsapidi on see seotud noorte kombega kevadpühade ajal kiigel omavahel tutvumas käia, seletab Kannike.
Tema sõnul oli talupoja toidulaud 19. sajandi lõpukümnenditeni hooajaline. Sügisel tapetud koduloomade liha oli kevadeks otsakorral ja seetõttu ei tähendanud kevadine lihavõtteaeg kindlasti ohtrat lihaga maiustamist. "Heal juhul oli pütipõhjas alles mõni soolalihatükk, mida sai supile või muule roale maitseks lisada. Jõukamad majapidamised, kellel rohkem liha alles, tavatsesid seda kevadel suitsutada."
Tänapäeval argised muna- ja piimatoidud olid Kannikese sõnul veel 20. sajandi algul rohkem jõukate inimeste menüüs. Taludes kasvatati kanu vähe ja talusaadusi, nagu rõõsk piim ja munad, püüti pigem meiereisse või turule müügiks viia. "Seega oli muna mitte argine, vaid pidulikum roog," tõdeb etnoloog.
Iseseisvusaja "trendiroad"
Muna- ja piimatoitude tarvitamine kasvas alates 1920. aastatest, ütleb Kannike. Tarbimist mõjutasid nii elatustaseme tõus kui ka aktiivne propaganda.
Uued ajad tõid kaasa ka uued moetoidud. Laiemalt levisid näiteks kohupiimaroad – plaadikoogid, kreemid, saiad, magusad supid. "Lihavõttelaual oli ka kindlasti praad, eriti oli kombeks teha vasika- või jänesepraadi. Külmroogadest armastati liharulle ja sülti, moodne oli teha seda mitte ainult lihast, vaid ka kalast."
Kannikese sõnul sai kevadpühade ajal menüüd rikastada ka värskete aedviljasalatitega. Ta jagab Novaatori lugejatega kevadise munasalati retsepti ajakirjast Maret (1938):
Kevadine munasalat ajakirjast Maret (1938).
Eestiagsetel perenaistel oli kombeks mis tahes pidupäevaks valmistada suur kollane kringel või pidusai. "Näiteks ajakiri Maret toob 1940. aasta lihavõttenumbris ära kevadpühade saia retsepti:"
Kevadepühade-sai ajakirjast Maret (1940).
Kohupiim kui moekas toiduaine leidis tee ka küpsetistesse. Perenaised valmistasid kohupiimataskuid, mis võisid olla nii soolase kui ka magusa täidisega.
Uusi ideid pakkus perenaistele ajakirjandus, kust leidis näpunäiteid nii koduse peolaua kaunistamiseks kui ka värviküllaste retseptide näol.
"Näiteks leiame Adeline Tannbaumi käsiraamatust "Moodne perenaine" magusroa "Tarretis munakoortes", mille valmistamiseks täidetakse tühjad munakoored kihiti punase sidrunitarretise, valge piimatarretise ja pruuni šokolaaditarretise kihtidega. Järgmisel päeval kooritakse tarretis munakoorte seest välja, seatakse munad madalale vaagnale ning nende ümber pannakse triibulise tarretise viilud nagu singiviilud," kirjeldab Kannike.
Uute tuultena pidulaual õpetati ajakirja- ja raamatuveergudel veel, kuidas valmistada näiteks kilu ja kapparitega täidetud mune ning keedumunast ja tomatipoolikutest "kärbseseeni".
Kannikese sõnul säilis restoranides tsaariajast komme pakkuda hooajalisi rahvustoite. "Endast lugu pidavate toidukohtade lihavõttemenüüs olid 1920.-30. aastatel venepärane pasha ja lihavõttepirukas kulitš. Kohvikutes oli müügil suures valikus šokolaadi- ja martsipanimune, saiu ja torte."
Seapraad ja ise joonistatud pühadekaardid
Nõukogude aeg tõi lihavõttelauale sedapalju muutusi, et paljud toiduained muutusid defitsiitseks. Näietks lihavõttepraes tuli olude sunnil asendada linnuliha seapraega või leppida tööstuslikust kanavabrikust pärit linnuga.
Mõndagi jäi peolaual siiski samaks. Kannikese sõnul oli mune enamasti saada ja kodudes jätkati endistviisi lihavõttemunade värvimist, koksimist ja söömist. "Nagu enne sõda, toodi nüüdki tuppa pajuurbi, küpsetati saia ja tehti pashat," ütleb ta.
"Loomulikult ei müüdud ametlikus kaubandusvõrgus lihavõttekaarte," kirjeldab entoloog, "kuid neid siiski saadeti – kas joonistati ise või osteti mõne fotograafi poolt vanadel eeskujudel salamisi tehtud pilte."
Anu Kannike on koos Ester Bardonega kirjutanud Nami-Nami portaalis ka lihavõttesaiadest ja nende ajaloost. | Lihavõtete eel: munast sai argiroog alles iseseisvusajal | https://novaator.err.ee/1074883/lihavotete-eel-munast-sai-argiroog-alles-iseseisvusajal | Munatoidud on Eestis läbi aegade olnud levinuimad lihavõttetoidud. Enne 1920. aastaid kuulus muna pigem jõukate inimeste menüüsse ja pidupäevalauale. Kuigi 20. sajand tõi lihavõttelauale uusi trende, on munade koksimise komme jäänud, räägib Novaatorile etnoloog ja toidukultuuri uurija Anu Kannike. |
Pöördumises koguduste ja kõigi Eestimaa inimeste poole kutsus Eesti Kirikute Nõukogu üles palvetama ja tegutsema pandeemia tõttu kannatavate inimeste ja ühiselu jätkusuutlikkuse eest:
"Palvetagem kõigi inimeste, eriti aga nende lähedaste hingerahu pärast, keda viirus on juba puudutanud. Palugem Loojalt tarkust arstidele ja teadlastele selle viiruse raviks ja peatamiseks ning valitsustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele selle vastases võitluses üle maailma.
Tehkem seda üheskoos ka eelseisvatel pühadel ja jumalateenistustel, mis tuuakse meieni televisiooni ja interneti vahendusel. Olgem selle võimaluse eest tänulikud ja kasutagem seda. Alljärgnevalt võime leida rida viiteid jumalateenistuste ülekannetele. Aidaku need tugevdada meie vaimset ühtekuuluvust ning tuua südamesse pühaderõõmu, mida väljendavad Jeesuse sõnad: "Mina elan ja ka teie peate elama." (Johannese evangeelium 14:19)"
Suure nädala jumalateenistuste ülekanded televisioonis ja raadios
Eesti Rahvusringhääling
ETV
10. aprill kell 11.00-12.00 – Suure reede jumalateenistus Tallinna Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna katedraalkirikus (Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik)
12. aprill kell 11.00-12.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik)
ETV2
19. aprill kell 11-11.30 – Püha päeva palvus, teenivad EAÕK metropoliit Stefanos ja isa Sakarias Leppik.
ETV+
12. aprill kell 7.30-8.00 – Venekeelne palvus. Teenib ülempreester Rostislav Kozakevitš (Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik)
19. aprill kell 7.30-8.00 – Venekeelne palvus. Teenivad metropoliit Eugeni ja diakon Aristarh Sviridetski (Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik)
Vikerraadio ja Klassikaraadio
10. aprill kell 11.00-12.00 – Suure reede jumalateenistus Tallinna Mustamäe kirikus (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik)
12. aprill kell 11.00-12.05 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus Keila Baptistikogudusest (Eesti EKB Koguduste Liit)
Raadiojumalateenistuste ja -palvuste kohta Pereraadios ja Raadio 7 kanalil saab informatsiooni nende veebilehtedelt www.pereraadio.ee ja raadio7.ee.
Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute jumalateenistused interneti vahendusel
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
09. aprill kell 15.00 – Suure neljapäeva jumalateenistus (Haapsalu Püha Johannese kogudus) – vaata siit
10. aprill kell 10.00 – Suure reede jumalateenistus (Tartu Pauluse kogudus) – vaata siit
11. aprill kell 21.00 – Ülestõusmisöö vigiilia (Vaikne laupäev; Põlva Maarja kogudus) – vaata siit
12. aprill kell 15.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Kuressaare Laurentiuse kogudus) – vaata siit
13. aprill kell 12.00 – Teise ülestõusmispüha jumalateenistus (Tallinna Piiskoplik Toomkogudus) – vaata siit
Rooma-Katoliku Kirik
(kõik allpoolnimetatud ülekanded on Tallinna pühade apostlite Peetruse ja Pauluse katedraalist)
9. aprill kell 18.00 – Suur neljapäev. Viimse õhtusöömaaja Missa – vaata siit
10. aprill kell 12.30 – Suur reede. Ristitee – vaata siit
10. aprill kell 15.30 – Suur reede. Issanda kannatusliturgia – vaata siit
11. aprill kell 22.00 – Kristuse ülestõusmine. Paasaöö vigiilia laupäeva õhtul– vaata siit
12. aprill kell 11.30 – Kristuse ülestõusmise pühapäev. Missa eesti keeles – vaata siit
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit
10. aprill kell 12.00 – Suure reede jumalateenistus (Tallinna Oleviste kogudus, jutlustab pastor Heldur Kajaste – Pereraadio
12. aprill kell 11.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Nõmme Baptistikogudus, jutlustab Eesti EKB Koguduste Liidu president pastor Erki Tamm) – vaata siit
12. aprill kell 11.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Rakvere Karmeli Kogudus, jutlustab Eesti EKB Koguduste Liidu asepresident pastor Gunnar Kotiesen) – vaata siit
12. aprill kell 11.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus(3D Kogudus, jutlustab pastor Mihkel Rehepapp) – vaata siit
12. aprill kell 14.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (vene keeles; Tallinna Betaania kogudus, jutlustab pastor Stepan Maerko) – vaata siit
Eesti Metodisti Kirik
10. aprill kell 11.00 –Suure reede jumalateenistus (Pärnu Agape Kogudus) – vaata siit
10. aprill kell 12.00 – Suure reede jumalateenistus (Tallinna Kogudus) – vaata siit
12. aprill kell 10.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Tallinna Kogudus) – vaata siit
12. aprill kell 11.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Tartu Püha Luuka Kogudus) – vaata siit ja siit
12. aprill kell 13.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (vene keeles; Tallinna Kogudus) – vaata siit
Eesti Kristlik Nelipühi Kirik
10. aprill kell 12.00 – Suure reede jumalateenistus (Lihula kogudus) – vaata siit
11.aprill kell 12.00 – Vaikse laupäeva jumalateenistus (Abja–Paluoja kogudus) – vaata siit
12. aprill kell 10.30 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Toompea kogudus) – vaata siit
12. aprill kell 11.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Kuressaare/Nelikaare kogudus) – vaata siit ja vaata siit
12. aprill kell 13.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (inglise keeles; Fookus kogudus) – vaata siit
Toompea koguduse ülestõusmispühade teemaline veebileht, kus on tunnistusi ning ka suure reede ja ülestõusmispühade jumalateenistuse (mõlemal päeval kell 12.00) ülekande lingid, on aadressil www.rist.ee
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku koguduse näoraamatu grupp – TIMK
https://www.facebook.com/groups/130524587076292/
Eestis elavaid õigeusklikke ning õigeusumaailma puudutava teabe jagamise näoraamatu grupp – Ortodoksia Eestis https://www.facebook.com/groups/131926387701
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik
Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakiriku koguduse ülekanded:
1. Facebooki grupis – vaata siit
2. Youtube'is – vaata siit
Tallinna Jumalaema Kiirestikuulja Ikooni kiriku koguduse ülekanded Youtube'is.
Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit
Jumalateenistuste ülekanded on jälgitavad aadressidelt kogudus.net ja otse.advent.ee
Kõiki salvestusi ja jumalateenistusi saab järele vaadata aadressil advent.ee/video
Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik
Jumalateenistused on jälgitavad siit.
Suure reede ristitee 2020
Eriolukorra tõttu ei ole võimalik korraldada oikumeenilist ristiteed Tallinna vanalinnas, nagu see on toimunud varasematel aastatel. EKN-i kodulehel www.ekn.ee ja Facebooki lehel https://www.facebook.com/EstonianCouncilofChurches/ avaldatakse ristitee tekstid, millede abil on võimalik läbida ristitee kodus või virtuaalses osaduses teiste kristlastega. | Ülevaade: ülestõusmispühade jumalateenistused teles, raadios ja veebis | https://www.err.ee/1074897/ulevaade-ulestousmispuhade-jumalateenistused-teles-raadios-ja-veebis | Eestis kehtiva eriolukorra tõttu on küll kirikud praegu suletud, kuid eesootavate ristiusu tähtpäevade suure reede ja ülestõusmispüha jumalateenistused toimuvad siiski teleri, raadio ja veebi vahendusel. |
Varakevadiste muutustega ilmastikuoludes on maa-amet alustanud Eesti põhjapoolse osa pildistamisega, ütles ameti fotogramm-meetria osakonna nõunik Peep Krusberg ERR-ile.
Aerofotosid tehakse tervest Põhja-Eestist alates väikesaartest Hiiumaal kuni Narvani, lõunasuunal piirdutakse Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste joonega, mis piltlikult jagab riigi Põhja- ja Lõuna-Eestiks.
Kevade jooksul teeb maa-amet aerofotod läänepoolsest alast, lõpetades Aegviidu-Paide-Võhma joonel, idapoolne osa Põhja-Eestist jäädvustatakse suve jooksul.
Politsei- ja piirivalveameti eriloaga on lubatud maa-ameti töötajatel siseneda ka liikumispiiranguga territooriumitele, sealhulgas saartele. Eriolukorrast tulenevalt väldivad markeerijad vahetuid kontakte möödakäijatega.
Aeromõõdistuslendudega kogutakse riigile olulisi andmeid, mis võimaldavad ajakohastada Eesti topograafilisi kaarte ning ruumiandmete registrites ja kaarditeenustes sisalduvat teavet.
Märtsi jooksul markeerisid maa-ameti töötajad üle Eesti 700 punkti, millele seati 60x60 cm suurused valged kileruudud, mis on varustatud sildiga "Aeropildistuse maamärk." Neid märke kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga.
Markeeringud on püütud paigaldada Eesti maastikul kohtadesse, kus need maaomanikele ette ei jää ning markeeringud korjatakse üles pärast aeropildistamise hooaja lõppu.
Tänavusel aeropildistamise hooajal toodetud ortofotod jõuavad Maa-ameti geoportaali alates sügisest vastavalt projektide valmimisele. | Kevade saabudes on maa-amet hakanud Eestist aerofotosid tegema | https://www.err.ee/1074893/kevade-saabudes-on-maa-amet-hakanud-eestist-aerofotosid-tegema | Eriolukorrast alates on Eesti kohal olev lennuliiklus drastiliselt muutunud, riigi kohal lendavad vaid üksikud lennukid. Üheks neist on maa-ameti poolt õhku saadetud Cessna 208B, mis on Põhja-Eesti aeropildistamisega alustanud märtsi viimasest nädalast. |
Eesti on koos teiste ÜRO-sse kuuluvate riikidega kirjutanud alla lubadusele tegutseda nii riigisiseselt kui ka väljaspool riigipiire kestliku arengu põhimõtetele toetudes, seda nii poliitikas, ettevõtluses, hariduses kui ka ka kodanikualgatustes ja -käitumises. Et kõik, mida me teeme kodus ja võõrsil, mõjuks inimkonna arengule ning keskkonna säilimisele ning taastumisele soodsalt, mitte takistavalt.
Juba aastaks 2015 oli poliitilisel tasandil aru saadud, et ebavõrdsus ühis- ja kogukondade vahel ning loodusressursside jõuline ja kiire vähendamine piirab õige pea meie kõigi heaolu. Samuti tunnistasid "esimese maailma" riigid oma rolli ülemaailmse sotsiaalse ebavõrdsuse tekitaja ning säilitajana ning looduskeskkonna mõjutajana. Seega anti lubadus lahendada aastaks 2035 ära märkimisväärne osa globaalsetest probleemidest.
Kus on lubadused ja tegevuskavad, seal on ka tehtu üle vaatamised, mõju hindamised ning tulevikuplaanide korrigeerimised. Igal aastal toimub New Yorgis ÜRO High Level Political Forum, millel näputäis riike annab roteeruvalt ja vabatahtlikult ülevaate, milliseid samme nad on astunud või kavatsevad ette võtta kestliku arengu eesmärkide (SDG-de) saavutamiseks nii kodus kui ka kaugemal. Esimeste julgete raporteerijate seas aastal 2016 astus üles ka Eesti.
Ring on taas jõudnud meieni ning riigikantselei on ette valmistamas uut ülevaadet ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide elluviimisest. Aruanne valmib kevadel ning seda tutvustatakse taas ÜRO kõrgetasemel poliitilisel foorumil käesoleva aasta suvel või sügisel, oleneb eriolukorra lõppemisest ning rahvusvaheliste ürituste rütmi taastumisest.
Ühest küljest on muidugi (taaskord) väga hea meel, et ülevaadet tehakse ja rahvusvahelise publiku ees esitletakse. See näitab, et vähemalt riigihalduse tasandil kasutatakse SDG-sid igapäevaelu mõõdikutena. Eriti, mis puudutab Eestit ennast - meie heaolu ning keskkonda puudutavaid tulemusi mõõdetakse ja raporteeritakse n-ö valgusfoori meetodi kohaselt enamasti rohelisena, sekka vaid paar kollast või punast. Kõik on ju hästi. Me kaitseme Eesti loodust, tõstame toimetulekut, parandame tervishoiu ja hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti.
Ent murekohaks on Eesti roll väliskeskkonnas - meie riiklik tegevus arenguriikides ja haavatavamates ühiskondades. Eestis loodavad väliskeskkonda tugevalt mõjutavad valdkonnapoliitikad (majandus ja kaubandus, kliima, välispoliitika jne) ei ole sisuliselt seotud maailma kestliku arengu eesmärkidega.
"On oht, et Eesti valib koos ettevõtjate kui olulise huvigrupiga välja meile mugavad sihtriigid ning läheb kohapealset turuosa püüdma ehk klassikalisel meetodil ressursse riigist välja viima."
Eesti vaatab ikkagi iseenda naba - et meil endal oleks mugav ja tulus. Näide välispoliitikast - koostamisel olev Aafrika strateegia kipub tulema otseselt kestliku arengu põhimõtete vastane. On oht, et Eesti valib koos ettevõtjate kui olulise huvigrupiga välja meile mugavad sihtriigid ning läheb kohapealset turuosa püüdma ehk klassikalisel meetodil ressursse riigist välja viima.
Võrdluseks: kestliku arengu printsiipidele toetudes läheks Eesti ettevõtjad sihtriikidesse kohalikku ettevõtlust tugevdama ja kogukondi jõustama, et teadlikkus, oskused ja ressursid jääksid sihtriiki alles. Vaid nii saavad ühiskonna piisava baasi arenemiseks ja arenguriigi staatusest välja rabelemiseks.
Jälle on selgelt näha, et kõikide loodavate poliitikate kestliku arenguga sidustamisega Eesti poliitikakujundajad ei tegele, kuigi tegemist oleks võtmega mingilgi määral SDG-deni jõudmiseks - kui lõpetame probleemide tekitamise, puudub vajadus kulutada üüratuid summasid nende lahendamiseks.
Sisuliselt on ju küüniline tegeleda ühe käega arengukoostöö ja humanitaarabi andmisega, kui samal ajal toodame teise käega probleeme - jätame kogukonnad tugevdamata, ignoreerime nende potentsiaalset arenguvõimekust, kasutame nende ressursse enda riigi majanduskasvu tõstmiseks ehk siinse heaolu loomiseks.
Senine ettekääne, et niimoodi arendataksegi vaesemaid ühiskondi, enam ei päde. Niimoodi luuakse vaid sõltuvussuhteid ja ebavõrdsust jõukate ja vaesemate ühiskondade vahel.
Kestliku arengu eesmärkide SDG 1 (vaesuse vähendamine üle maailma) ja 17 (rahvusvaheline koostöö eesmärkide saavutamiseks) puhul ei saa ega tohi Eesti majandus- või välispoliitiliselt raporteerida iseenda naba, vaid tuleb vaadata iseendasse: kuidas me ikkagi peaksime tulevikus oma tegevusi planeerima, et arenguriikide vaesust vähendada mitte juurde toota.
Tulemusi peab ausalt kajastama ka Eesti vabatahtlik ÜRO raport: praegu on meie valgusfoor nimetatud valdkondades riigi tasandil sisuliselt ikka veel punases. | Agne Kuimet: Eesti ei saa ainult oma naba vaadata | https://www.err.ee/1074896/agne-kuimet-eesti-ei-saa-ainult-oma-naba-vaadata | Eestis loodavad väliskeskkonda tugevalt mõjutavad valdkonnapoliitikad ei ole sisuliselt seotud maailma kestliku arengu eesmärkidega. Eesti vaatab ikkagi iseenda naba – et meil endal oleks mugav ja tulus, kirjutab Agne Kuimet. |
20-aastane ja 204 cm pikkune Treier valiti Serie A2 idaregiooni parimaks U-23 ehk alla 23-aastaseks mängijaks. Koos kaasmaalase Mikk Jurkatammega Ravenna (20-5) idaregiooni liidrikohale vedanud Treieri statistika oli igati soliidne – 24 mängus osalenud ääremängija sai keskmiselt 21,3 minutiga kirja 9,8 punkti, 4,5 lauapalli ja 1,3 resultatiivset söötu, vahendab Korvpall24.ee.
Tugeva hooaja teinud Ravenna hingekirjast said tunnustuse ka peatreener Massimo Cancellieri ja kogu idaregiooni parimaks mängijaks valitud Charles Thomas.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Kaspar Treier pälvis hooaja eest Itaalias tunnustuse | https://sport.err.ee/1074884/kaspar-treier-palvis-hooaja-eest-itaalias-tunnustuse | Kui hiljuti kuulutati Itaalia korvpalliliigade hooajad ametlikult lõppenuks, siis tugevuselt teises sarjas ehk Itaalia esiliigas (Serie A2) valiti juba välja ka hooaja parimad mängijad. Eestlastest pälvis suure tunnustuse Ravenna Orasi mängumees Kaspar Treier. |
Olev Subbist sai mõneti peene prantsuse värvikultuuri edasikandja ning Paul Cézanne'ist inspireeritud puhta kunsti looja võrdkuju. Heale maalikunstile on omane mitmekihilisus nii otseses kui ka kujundlikus mõttes.
Läbi aastasadade on just natüürmordid peegeldanud ajastute stiilimuutusi ning samas avanud vaataja jaoks maalijate oskusi. Olev Subbi oli vaikelude komponeerimisel meisterlik. Selle maaližanriga tegeleb ta läbi aastakümnete. Taas ja taas leiab Subbi põnevaid koloristlikke kooslusi ning huvitavaid esemeid seadeldisteks.
Kunagi on öeldud Cézanne'i natüürmortide puhul: "Ta võis maalida lihtsat õuna või sidrunit, aga samas maalis ta kõiksust." Sarnane käsitlus sobib vaiksel nädalal ka Olev Subbi vaikelude nautijale tema maali mõtestamiseks. | Olev Subbi näituse taustalt. Vaikelud võivad olla kõnekad | https://kultuur.err.ee/1074881/olev-subbi-naituse-taustalt-vaikelud-voivad-olla-konekad | Adamson-Ericu muuseum avas 12. märtsil Eesti maalikunstniku näituse "Olev Subbi. Värvidega ideaalmaailma otsingul" ning sulges selle eriolukorra lõpuni juba järgmisel päeval. Muuseum jätkab näitusega seotu tutvustamist elektrooniliste vahendite kaudu. |
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1609 COVID-19 viiruse testi, millest üks protsent ehk 23 osutusid positiivseks.
Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal - kokku 10. Harjumaal lisandus viis, Ida-Virumaal ja Pärnumaal kummaski 3 ning Põlvamaal ja Viljandimaal kummaski üks juhtum.
9. aprilli hommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 134 inimest, kellest üheksa on juhitaval hingamisel. Võrdlusena, päev varem oli haiglaravil 139 inimest, kellest 11 olid juhitaval hingamisel. Ehk kõik numbrid on läinud veidi alla.
Haiglatest on väljakirjutatud 83 inimest. Viimase ööpäeva jooksul uutest COVID-19 tõttu surnud inimestest ei teatatud, kokku on Eestis surnud 24 inimest.
Eestis on kokku tehtud 26 416 testi, nendest 1207 ehk vis protsenti on olnud positiivsed. Enim nakatunuid on jätkuvalt vanusegrupis 55-59 (11 protsenti), järgnevad vanusegrupid 45-49 ja 50-54, kummaski 10 protsenti.
Täpsemaid andmeid saab vaadata koroonakaardilt.
Terviseamet andis ka teada, et uuendas testimise strateegiat ning alates 8. aprillist saavad perearstid põhjendatud kahtluse korral suunata testimisele kõiki koroonaviirusele viitavate sümptomitega inimesi sõltumata vanusest ja kaasuvatest haigustest.
Inimeste jaoks testimise korralduses muudatusi ei tule: haigestumisel tuleb jätkuvalt pöörduda oma perearsti poole, kes otsustab testimise vajalikkuse üle ning suunab inimese testimisele. Arst hindab individuaalselt iga üksikut juhtumit.
Testimisstrateegia uuendamise eesmärk on saada täpsem epidemioloogiline ülevaade SARS-CoV-2 levikust Eestis. See võimaldab täpsemalt hinnata seniseid sekkumisi ja planeerida järgnevaid meetmeid. Olukorra muutumisel vaadatakse testimise põhimõtted uuesti üle. | Ööpäevaga lisandus 23 koroonadiagnoosi, uusi surmajuhtumeid polnud | https://www.err.ee/1074880/oopaevaga-lisandus-23-koroonadiagnoosi-uusi-surmajuhtumeid-polnud | Neljapäeva hommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 134 inimest, kellest üheksa on juhitaval hingamisel. Viimase ööpäevaga uusi surmajuhtumeid ei lisandunud, uusi koroonadiagnoose lisandus 23. |
Oscar Wilde'i kuulsa teose ainetel valminud lavastus "Canterville'i kummitus" on mõeldud lastele alates 7. eluaastast. Lavastajad on Sandra Lange ja Teele Uustani, laval Sandra Lange.
Vene keelde on lavastuse dubleerinud Karin Lamson, inglise keelde Teele Uustani. Mõlemasse keelde tõlked tegi Irina Moisseenko.
29. märtsist alustas Kellerteater seoses eriolukorraga riigis oma kava näitamist virtuaalselt koostöös Still Frame'iga. Lisaks "Canterville'i kummitusele" saab vaadata sõnadeta õuduskomöödiat "Armunud alkeemik".
"Armunud alkeemik" on sündinud lavastaja ja dramaturgi Vahur Kelleri ning mustkunstnik Meelis Kubo koostööna. Kohtuvad teater, maagiline realism ja mustkunsti illusioonid, mis põimuvad laval kaasakiskuvaks teatrielamuseks. Elu on hullumeelne illusioon, mille käivitab armastus - vahel võib olla hirmus naljakas ja vahel võib naerda ka hirmust.
Veel ühe mugava uuendusena saab alates 10. aprillist Kellerteatri virtuaalseid etendusi vaadata endale sobival ajal. Piletiga lunastatud ligipääs kehtib kaks tundi peale esmast sisselogimist.
Teatrijuht Vahur Keller kommenteerib: "Meie esimesi virtuaaletendusi vaatas kokku 2325 inimest, mis tähendab meie jaoks 31 saalitäit publikut. Tõeliselt uhke number, mis ei tähenda muidugi tohutut piletitulu, sest piletihind on hetkel kaks korda väiksem kui muidu ja ühe piletiga saab etendusi vaadata mitu inimest. Praegu on meie jaoks peamine, et lapsed ja pered saaksid teatrit nautida ka kodus olles, ning see on meil koostöös Still Frame'iga väga hästi õnnestunud." | Kellerteatri lavastus "Canterville'i kummitus" etendub virtuaalselt kolmes keeles | https://kultuur.err.ee/1074876/kellerteatri-lavastus-canterville-i-kummitus-etendub-virtuaalselt-kolmes-keeles | Alates 10. aprillist on võimalik Kellerteatri lastelavastust "Canterville'i kummitus" vaadata veebi vahendusel nii eesti, vene kui inglise keeles. Piletit ostes saab igaüks valida sobiva keele ja ta suunatakse vastava keele lingile. |
WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus kutsus kolmapäeval ühtsusele COVID-19 vastases võitluses ning pressikonverentsi käigus rääkis ta rünnakutest enda vastu alates koroonakriisi puhkemisest, sealjuures rassistlikest solvangutest. Tedros Adhanom Ghebreyesus on Etioopia päritolu.
Tedros ei viidanud ametlikult USA presidendile Donald Trumpile, kes oli WHO-d varem kritiseerinud, kuid mainis otseselt Taiwani, mis on Hiina survel terviseorganisatsioonist välja tõrjutud.
"Kolme kuu eest tuli see rünnak Taiwanist," ütles Tedros Genfis pressikonverentsil.
"Nad ei distantseerinud ennast sellest (solvangust). Nad hakkasid isegi mind kritiseerima selle solvamise ja laimamise juures, kuid ma ei hoolinud sellest," ütles Tedros.
Taiwani valitsus nimetas Tedrose avaldust põhjendamatuks.
"Meie riik pole kunagi julgustanud avalikkust käivitama isiklikke rünnakuid tema vastu või teinud ühtegi rassiliselt diskrimineerivat kommentaari," teatas Taiwani välisministeeriumi pressiesindaja Joanne Ou ajakirjanikele.
"Meie valitsus nõuab kohest selgitust ja vabandamist peadirektor Tedroselt sellise äärmiselt vastutustundetu laimu eest," lisas ta.
WHO ja Taiwani suhted on halvenenud järsult pärast koroonaviiruse pandeemia puhkemist isegi ajal, mil terviseeksperdid on kiitnud Taiwani selle sammude eest haiguse vastases võitluses. Saareriigis on kinnitust saanud vaid 379 viirusejuhtumit ja viis surmajuhtumit, hoolimata geograafilisest lähedusest ja kaubandussidemetest Hiinaga, kust pandeemia alguse sai.
Taiwanil oli varem võimalik taotleda vaatlejariigi staatust WHO iga-aastasel Terviseassambleel, kuid Pekingi survel on Taiwan surutud välja olulistest rahvusvahelistest organisatsioonidest, sealjuures WHO-st ja ICAO-st, ÜRO lennundusagentuurist.
Hiina Kommunistlik Partei peab Taiwani lahkulöönud provintsiks, mis tuleb tulevikus Hiinaga liita, vajadusel jõuga.
Hiina valitsuse jõupingutused Taiwani isoleerimiseks rahvusvahelisel areenil on saanud hoogu pärast Tsai Ing-weni asumist Taiwani presidendiametisse 2016. aastal, kuna riigipea ei ole nõustunud määratlema Taiwani osana "ühest Hiinast".
Praeguse WHO liidri Tedrose kriitikud süüdistavad terviseorganisatsiooni lähenemises Hiinale tema ametiajal ning liiga suures heakskiidus Hiina sammude suhtes koroonaviiruse ohjeldamisel.
USA president ähvardas Twitteris tehtud säutsus WHO rahastamise peatada, kutsudes terviseorganisatsiooni "väga hiinakeskseks".
Tedros on eitanud kõiki süüdistusi geopoliitilises erapoolikuses. | Taiwan nõuab WHO peadirektorilt laimu eest vabandamist | https://www.err.ee/1074878/taiwan-nouab-who-peadirektorilt-laimu-eest-vabandamist | Taiwan nõudis neljapäeval Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhilt vabandamist, kuna too oli süüdistanud saareriigi valitsust rünnakutes enda ja WHO vastu seoses koroonaviiruse pandeemiaga. |
Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest 100 aasta möödumine on oluline tähtpäev, mille tähistamiseks on käesoleval aastal kavandatud arvukalt erinevatele sihtrühmadele mõeldud üritusi.
Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ka muul ajal. Ühtsustunde väljendamiseks võivad lipu heisata ka kõik teised.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks järgmistele asutustele ja institutsioonidele, kellele lipu heiskamise kohustus laieneb: riigikogu, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsler, riigikantselei, Eesti Pank, ministeeriumid, Eesti linnade ja valdade liit ning kohtute haldamise nõukoda ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kooskõlastamisel on eelkõige teavituslik eesmärk - et asutused oleksid teadlikud lipupäeva kehtestamisest ning lipu heiskamise kohustusest.
Aastal 2020 täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest: Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.
Justiitsministeerium tähistab 2020. aastat põhiseaduse aastana, et tutvustada ühiskonnale tavapärasest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt inimeste põhiõigusi. Erilist tähelepanu pööratakse inimeste õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning iseäranis noorte teavitamisele põhiseaduse rollist. Juubeliaasta tähtsaim päev 15. juuni, kuid sündmusi ja tegevusi jätkub terve aasta peale. | 15. juuni 2020 võib saada ühekordselt lipupäevaks | https://www.err.ee/1074875/15-juuni-2020-voib-saada-uhekordselt-lipupaevaks | Kuivõrd 15. juunil möödub 100 aastat Eesti vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest, tegi justiitsministeerium ettepaneku kehtestada 15. juuni 2020 ühekordselt lipupäevaks. |
Solberg ütles Norra Eurospordile, et on kulisside taga kohtunud kahe erineva autotootjaga. Eesmärk on tulla MM-sarja kõige varem 2022. aastal.
"Ma tean, kui palju aega kulub meeskonna, auto ja ülejäänud asjade ehitamiseks," sõnas norralane. "Taust on mul selge."
"Pean lihtsalt nuppu vajutama ja asjad hakkavad liikuma. Taustatööd on tehtud ja igas valdkonnas tegutsevad õiged inimesed," kirjeldas Solberg.
Praegune koroonaviiruse pandeemia ei ole aga jätnud plaanidele oma mõju avaldamata. "Hetkel on seis külmutatud. Peame sellega arvestama. Kas see juhtub aastal 2022, 2023 või 2024 - ma ei muretse selle pärast."
Tiimijuhi roll pole Solbergi jaoks midagi uut. Aastatel 2010-2011 kihutas ta MM-sarjas just oma eravõistkonnaga ja tuli kümne aasta eest kokkuvõttes kolmandaks. Hiljem kihutas maailmameister edukalt oma tiimiga ka rallikrossi MM-sarjas. | Petter Solberg sihib tehasetiimi bossi positsiooni | https://sport.err.ee/1074869/petter-solberg-sihib-tehasetiimi-bossi-positsiooni | Norra rallisõitja Petter Solberg tahab käia soomlase Tommi Mäkineni jälgedes ja kerkida MM-tiitli võitnud piloodist tehasevõistkonna pealikuks. |
Kuna kogu elektritarbimisest võrgus moodustavad ettevõtted ligikaudu kolm neljandikku ehk nende mõju domineerib, siis kokku hindavad Elektrilevi analüütikud koroonakriisi mõjuks elektritarbimise kahanemisele märtsis tervikuna ligikaudu seitse-kaheksa protsenti.
Kuna eriolukord on kevade alguse peale sattunud, peab muutusesse arvestama ka temperatuuri ja ööpäevase valge aja mõjud, ütles Elektrilevi juhatuse liige Priit Treial.
Maakondade lõikes on enim vähenenud ettevõtete elektritarbimine Tartu maakonnas (19 protsenti), Pärnu maakonnas (18 protsenti), Saaremaal (17 protsenti) ja Harju maakonnas (15 protsenti).
Muutus ettevõtete elektritarbimises maakonniti Autor/allikas: Elektrilevi
Kodumajapidamiste elektritarbimine on kasvanud üle 10 protsendi ning ettevõtte sõnul on selgelt näha, et inimesed on liikunud linnadest maakodudesse ja suvilatesse. Võrreldes praeguse aasta märtsikuu viimaseid kahte nädalat mullusega, on kasvanud koduklientide elektritarbimise maht kõige enam Põlva- (15) ja Võrumaal (14 protsenti). Muutus kodumajapidamises elektritarbimises maakonniti Autor/allikas: Elektrilevi | Ettevõtete elektritabimine on vähenenud pea viiendiku võrra | https://www.err.ee/1074844/ettevotete-elektritabimine-on-vahenenud-pea-viiendiku-vorra | Eriolukorra ajal on Elektrilevi äriklientide elektritarbimine vähenenud 14 protsendi võrra võrreldes märtsi esimese nädalaga, kodumajapidamised aga tarbivad 10 protsendi võrra rohkem elektrit. |
Eurovisiooni ärajätmine on ehe näide sellest, kuidas hoolimata infotehnoloogilisest võimekusest elavad paljude struktuuride juhid üle-eelmises sajandis. Ajal, mil kogu Euroopa oleks vajanud midagi ühist ning hääletustuludele oleks oi millist heategevuslikku rakendust, jäeti see võimalus kasutamata.
Tehnoloogiliselt oleksid võinud artistid esineda kasvõi oma köögist ja seda vägagi kvaliteetse produktsiooniga. See oleks olnud teistmoodi elamus, kuid võib-olla kõige tähenduslikum Eurovisioon oma toimumise ajaloos.
Teeme sügisel
Eesti toimumiskohtade broneerimisraamatud on sügiseks pungil täis kevadest edasilükatud ja sügisel toimuvate sündmuste tellimusi. Siin on vähemalt kolm "aga". Publikule aega ja raha juurde ei tule ja enda jagamine sügisel kõikide sündmuste vahel saab olema keeruline, pealegi ei teata, kaua kestab eriolukord ning kui kiiresti taastub inimeste julgus taas rahva sekka minna.
Teiseks peab vähemalt konverentside puhul kogu sisu uuesti looma, sest praeguseks planeeritud sõnumid on sügisel kasutud. Kolmandaks, kas me oleme kindlad, et lõppeks on kõik senised sündmused üldse vajalikud?
Nüüd ja praegu
Hiljuti otsustasime järjekordse hiliskevadise konverentsi saatust. Kui kuu aega tagasi oleks tulnud otsus, et teeme ikka, kaks nädalat tagasi oleks otsus olnud, et lükkame sügisesse, siis viimaks otsustati, et teeme kohe ja virtuaalselt. Sest selles sektoris on just praegu vaja ideid ja informatsiooni, suhtlust saatusekaaslastest kolleegidega.
Sundpuhkustel ja kodukontorites töötajad vajavad tunnustust ja innustust. Üleöö põhitöö kõrvalt kodukokkadeks ja õpetajateks saanud soovivad vahelduseks kultuurielamust. Jah, juba toimuvad virtuaalkonverentsid, verandakontserdid ja muuseumituurid veebis, kuid seda kõike võiks olla palju rohkem. Kui kaheldakse, et virtuaalmaailmas ei saa mõnusalt suhelda, siis keskmine eestlane on ilmselt võrgus palju aktiivsem suhtleja kui näost näkku olukordades.
Räägime rahast
Virtuaalseks muutumisel ollakse muidugi väga ettevaatlikud. Oodatakse, et partnerid töötaksid miinumumtasu eest või mis veel parem, õhinapõhiselt. Teenusepakkujatele pakutakse võimalust "ennast uutes oludes tõestada", soodsaima pakkumise leidmiseks tehakse igal võimalusel hange.
Sõnum klientidele oleks, et palun võimaldage kvaliteeti nagu te võimaldate seda tavaoludes. Kasutage samu professionaalseid partnereid, kes on teid toetanud ka tavaoludes.
"Kardetakse, et virtuaalses sündmuses pole nii palju finantse kui tavasündmuses. Aga teisalt on mõned kulud madalamad ja mingeid kulusid pole sootuks."
Sündmuste korraldajad on uue reaalsusega kohanenud vahest kõige kiiremini ja suudavad pakkuda elamust, mis pole kuidagi "odavam". See on teinud korraldajad samuti ettevaatlikuks. Kardetakse, et virtuaalses sündmuses pole nii palju finantse kui tavasündmuses. Aga teisalt on mõned kulud madalamad ja mingeid kulusid pole sootuks.
Tulude poolelt võib virtuaalse sündmuse osalejaskond olla piiramatu. Nimekaid esinejaid kaasata on lihtsam. Ka toetajatele võib virtuaalkeskkonnas pakkuda palju ägedamaid väljundeid kui tavasündmusel.
Hübriidne tulevik
Kõlab arvamusi, et paljud valdkonnad ei taastu samasuguseks nagu enne kriisi. Näiteks ei paista põhjusi miks konverentsidel peaks alati füüsiliselt kohal käima kui virtuaalne osalemine võimaldab sama kogemust: saada info, kohtuda soovitud kaasosalejatega, kuulata inspireerivat sõnumit, saada osa sponsorite pakkumistest jne.
Võib-olla oleks mõtteharjutusena kasulik kujutleda, kuidas peaksid sündmused toimuma, kui kriis kestab kaua? Hoidku selle eest, muidugi. Olümpia lükati edasi, aga virtuaalne 100 meetri jooks maailma parimate osavõtul oleks huvitav. E-mängude jaoks on virtuaalmaailm tavaolustik ja see köidab miljoneid. Kuidas seda kogemust ja elamust paljundada teiste valdkondade sündmustesse, on huvitav ja võimalusi avardav küsimus.
Muidugi elame me usus, et kõik taastub kiiresti ja konverentsid ning festivalid toimuvad sügisel tavapärasel moel ja see ongi vahva, kuid praegu vajame võib-olla nende väiksemaid, kuid võib-olla hoopis suuremaid virtuaalseid teisendeid.
Head teerajajad on olnud Education Nationi rahvusvahelised virtuaalseminarid, keskkonnaagentuuri virtuaalne kliimakonverents ja sündmusturundusagentuurides ettevalmistamisel olevad motivatsioonisündmused.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Endrik Randoja: ära jäta ära | https://www.err.ee/1074859/endrik-randoja-ara-jata-ara | Filmilinastused, teatrietendused, konverentsid ja spordivõistlused on kas ära jäetud või edasi lükatud. Samal ajal vajab publik just praegu infot ja inspiratsiooni ning infotehnoloogilised võimalused seda vahendada on olemas. Edasilükkamise ja ärajätmise asemel peaksid üritused muutuma virtuaalseks nüüd ja kohe, kirjutab Endrik Randoja. |
Perioodil 3.-6. aprill, mil maksti välja pensionid, võeti SEB panga esialgse statistika järgi pangaautomaatidest välja ligi 30 protsenti vähem sularaha ning tehingute maht neil päevil oli koguni 45 protsendi võrra väiksem, kui tavaliselt.
SEB panga esmaste kokkuvõtete põhjal on näha, et eriolukorra ajal on oluliselt muutunud ka muude pangateenuste kasutamine. Sularaha kasutus on kuuajalise eriolukorra jooksul vähenenud 25 protsendi võrra ja kaarditehingute määr omakorda 30 protsendi võrra.
"Nägime rõõmuga, et Eesti meedia, ametlike institutsioonide ja pankade palvet selle kohta, et taolisi kogunemisi tuleks vältida võeti tõsiselt ning pensionipäeva ja sellele järgnenud päevade statistika üksnes kinnitab seda," lisas SEB juhatuse liige Ainar Leppänen pressiteates.
Pangaautomaatide harvemale kasutamisele lisaks on inimesed hakanud välja võtma väiksemaid summasid, ligi neljandiku võrra.
Poes tehtud tehingud on samuti vähenenud, kuid statistika järgi on suurenenud ostukorv. Kaardimaksete keskmine summa on tõusnud 12 protsenti, mis tähendab, et tehinguid tehakse küll vähem, aga summa suurused on kasvanud.
Pangaliit hoiatab sularahaga seotud pettuste eest
Eriolukorra ajal on rangelt soovitatud eakatel ja krooniliste haigustega inimestel kodus püsida. Sellega seoses on aga petturid liikvel, pakkudes vanuritele abi pangatoimingutega, saades selle abil kätte inimeste pangakaardi ning PIN-koodid, teavitas Eesti Pangaliit.
"Kahjuks on seejärel juba lihtne konto tühjendada. Kindlasti ei tohi oma rahaga tegelema usaldada abipakkujaid, kellega pole olnud kunagi varem kokkupuuteid, kui tahes viisakad ja abivalmid need inimesed ka ei tunduks," tõdes Pangaliidu infoturbe toimkonna juht Tiit Hallas.
Pangaliit juhendab inimesi mitte usaldama inimesi, kellega pole varem kunagi kokkupuuteid olnud, vaatamata nende viisakusele ja abivalmidusele. Ühtlasi palub Pangaliit inimestel tunda huvi oma eakamate lähedaste vastu, võimalusel neile abi pakkuda ning hoiatada võimalike petuskeemide eest. | Pensionide väljavõtmiseks pangaautomaatide juurde aprillis ei kiputud | https://www.err.ee/1074830/pensionide-valjavotmiseks-pangaautomaatide-juurde-aprillis-ei-kiputud | Seoses pensionide maksmisega on kuu algused pankadele kõige tihedamad ajad, aprilli pensionipäeva perioodil aga võeti pangaautomaatidest välja ligi kolmandiku võrra vähem sularaha, kui tavaliselt. |
Mõlemale väljaandele otsitakse uut peatoimetajat kuni viieks aastaks. Avaldusi kohtadele saab esitada kuni 30. aprillini.
Vikerkaare peatoimetaja konkursi kuulutas SA Kultuurileht välja koos Eesti Kirjanike Liiduga.
Praegu on Õpetajate Lehe peatoimetaja Heiki Raudla ning Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga. | Õpetajate Leht ja ajakiri Vikerkaar võivad saada uue peatoimetaja | https://www.err.ee/1074825/opetajate-leht-ja-ajakiri-vikerkaar-voivad-saada-uue-peatoimetaja | Sihtasutus Kultuurileht on välja kuulutanud konkursid nii Õpetajate Lehe kui kultuuriajakirja Vikerkaar peatoimetaja leidmiseks. |
Eesti eksportis kaupu jooksevhindades 1,09 miljardi euro väärtuses ja importis 1,22 miljardi euro eest.
Kaubavahetuse puudujääk oli 132 miljonit eurot, mis suurenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 44 miljoni euro võrra, teatas statistikaamet.
Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid Rootsi ja Läti.
Eksport vähenes kõige enam ehk 37 miljoni euro võrra Singapuri, 36 miljoni euro võrra Ameerika Ühendriikidesse ja 19 miljoni euro võrra Türki.
Singapuri veeti mullusega võrreldes vähem töödeldud rasket õli, Ameerika Ühendriikidesse kommunikatsiooniseadmeid ja Türki teravilja.
Kõige rohkem ehk 10 miljoni euro võrra suurenes eksport Mosambiiki, kuhu veeti rohkem lennukibensiini.
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Kõige rohkem mõjutas ekspordi kahanemist võrreldes eelmise aasta veebruariga mineraalsete toodete väljaveo vähenemine 43 miljoni euro võrra, elektriseadmete langus 33 miljoni euro võrra ning puidu ja puittoodete langus 19 miljoni euro võrra.
Suuremad languse mõjutajad olid mineraalsete toodete osas põlevkivikütteõli ja elektrienergia, elektriseadmete osas kommunikatsiooniseadmed ning puidu ja puittoodete osas puidugraanulite ning paberipuu ekspordi vähenemine.
Kõige enam ehk 13 miljoni euro võrra suurenes keemiatööstuse toodete väljavedu, mida mõjutas väetiste reeksport.
Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Lätist.
Kaupade sissevedu vähenes enim Rootsist 29 miljoni euro võrra, Iisraelist 22 miljoni euro võrra ja Hiinast 14 miljoni euro võrra.
Peamiseks languse põhjuseks oli elektriseadmete sisseveo vähenemine, kus mõjutajateks olid ka koroonaviiruse tõttu suletud Hiina tehased.
Kaupade sissevedu kasvas enim ehk 28 miljonit eurot Soomest, kust toodi rohkem mineraalseid tooteid nagu bensiini, diislikütust.
Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, keemiatööstuse toorainet ja tooteid, transpordivahendeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige enam vähenes elektriseadmete sissevedu ja kasvas keemiatööstuse tooraine ja toodete import. | Veebruaris vähenes Eesti eksport kuus ja import kaks protsenti | https://www.err.ee/1074817/veebruaris-vahenes-eesti-eksport-kuus-ja-import-kaks-protsenti | Veebruaris vähenes Eesti kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga kuus protsenti ja import kaks protsenti, kõige enam vähenes nii eksport kui ka import seejuures Euroopa Liidu väliste riikidega. |
AS-i Värska Vesi müügi- ja turundusdirektor Rauno Jõgeva ütles ERR-ile, et märtsikuus töötas ettevõte ka nädalavahetuseti. Märtsi teises pooles kasvasid müügid hüppeliselt.
"Värska Originaali, loodusliku mineraalvee, müük on kasvanud kolmandiku võrra. Värska Allikavesi, seitsmeliitrine kanister, kanistrimüük on lausa kahekordistunud võrreldes eelmise aasta märtsiga," rääkis Jõgeva.
Jõgeva oletas, et sellel kasvul on kaks põhjust. "Üks on see, et inimesed eriolukorras kindlasti varusid endale tooteid ette, et mitte igapäevaselt poes käia. Teiseks, toitumisharjumused on natuke muutunud. Näeme, et HoReCa sektor ehk restoranid on täitsa ära kadunud. Enam ei käida väljas söömas, vaid tehakse rohkem kodus süüa ja sellepärast ka varutakse rohkem pudelivett koju."
Saku Õlletehase Aktsiaseltsi müügidirektor Jaan Härms tõdes, et ettevõttel on praegu raske aeg ning ainus toimiv müügikanal on jaemüük. Samas, pudelivee varasemast suuremat tarbimist on ka neil märgata.
"Pakendite struktuur müügis on muutunud. Vee kategooria on selles mõttes hea näide, kõik suuremad pakendid - näiteks kanistrivee müük on meil viimase viie nädala jooksul oluliselt kasvanud, peaaegu kahekordistunud. See viitab selgelt sellele, et inimesed on kolinud oma linnakodudest võib-olla maale ja võib-olla veidi varunud ka," rääkis Härms.
"Aga üleüldse suuremad pakendid – liitrine pakend, pooleteistliitrine ja pudelite kuuspakid – on müükides 10-20 protsenti kasvanud. Samas kui kõik väikepakendid, pooleliitrised, on oluliselt langenud."
Ehkki pudelivee osas on numbrid head, kaldub Härms arvama, et selleks suvehooajaks Saku Õlletehas lisatööjõudu ei palka.
"Tervikuna prognoosime lähikuudeks umbes 25-30 protsenti langust ja see langus tuleneb sellest, et HoReCa on kinni, meil ei toimi eksport, põhjapiir on seiskunud," selgitas Härms.
Värska Vesi on varasematel aastatel suveks täiendavalt tööd pakkunud umbes paarikümnele inimesele. Rauno Jõgeva on positiivne ka käesolevale aastale mõeldes: "Suveperioodiks me iga aasta ikkagi palkame hooajatöölisi. Ma olen kindel, et ka see aasta on lisatööjõudu tarvis." | Kodus viibivad inimesed on hakanud varasemast rohkem pudelivett ostma | https://www.err.ee/1074802/kodus-viibivad-inimesed-on-hakanud-varasemast-rohkem-pudelivett-ostma | Eriolukorra kehtestumise järel on Eestis märgatavalt tõusnud pudelivee tarbimine. Varasemast rohkem ostavad inimesed just suuri pakendeid. |
Rahalise toetusega võimaldatakse lisabusse, et tagada bussides arvestuslikult kuni 50-protsendise täituvuse nõude järgimine, teatas majandusministeerium.
Toetusmeede on mõeldud esmajärjekorras Narva ja Kohtla-Järve linna- ning maakonnaliinidel busside lisamiseks eriolukorras pideva ületäituvusega väljumistele. Samuti otsustas valitsuskomisjon toetada töötajate eriotstarbelistel liinivedudel busside lisamist nendele Ida-Virumaa piirkonna ettevõtjatele, kes osutavad elutähtsaid ja eriolukorras olulisi teenuseid ning toodavad esmatarbekaupu.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul aitavad lisabussid hajutada Ida-Virumaal populaarsetel marsruutidel reisijaid erinevatesse bussidesse, et vähendada viiruse leviku ohtu. "Ida-Virumaa on hetkel kõrge tähelepanu all ning ühistranspordi täiendava toetamisega soovime kaitsta selle piirkonna elanike tervist," ütles Aas.
"Me ei soovi, et niigi raskes olukorras seiskuks kogu elu Ida-Virumaal ning lisabussid võimaldavad inimestel turvalisemalt liigelda. Toetame rahaliselt neid ettevõtteid, kes toovad ja viivad enda töötajaid tööle, kui nende töö on elutähtsa teenuse, eriolukorras olulise teenuse pakkumine või esmatarbekaupade tootmine," selgitas Aas.
Aasa sõnul kaaluti ka üle-eestiliselt busside täituvuspiirangu kehtestamist, kuid jooksev statistika näitab, et liinibusside keskmine täitumine kogu Eestis on langenud juba üle 40 protsendi ning 50-protsendilise täituvuse printsiibi järgimisega üldiselt probleeme ei ole.
Näiteks ei ole Tallinna linn vaatamata nõudluse vähenemisele liiniväljumisi oluliselt hõrendanud, et bussides ei oleks viiruse levikuajal liigselt sõitjaid ja vähendada nakkusriske.
"Hetkel puudub vajadus üle-eestiliselt bussi täituvuse piirangu kehtestamise järele," lisas Aas. | Viiruse leviku piiramiseks tuleb Ida-Virumaa ühistransporti lisabusse | https://www.err.ee/1074796/viiruse-leviku-piiramiseks-tuleb-ida-virumaa-uhistransporti-lisabusse | Eriolukorra valitsuskomisjon otsustas kolmapäeval eraldada valitsuse reservist 270 000 eurot, et toetada Ida-Viru maakonna bussiliinivedusid ja valikuliselt ettevõtteid, kes on korraldanud bussitranspordi enda töötajate veoks. See peaks vähendama busside täituvust. |
Kas me sellist Euroopa Liitu tahtsimegi?
Ma arvan, et erinevate inimeste lootus Euroopa Liidu suhtes on erinev, mida näitab ka praegune kriis. Kellele on Euroopa Liitu liiga palju ja kellele liiga vähe.
Kogemus, mida oleme saanud eelmistest kriisidest, on võimaldanud nüüd kiiremini, teistmoodi ja paremini vastata. Küsimus on, kas me olime selleks kriisiks valmis.
Ja milline on vastus?
Selleks kriisiks me ei olnud valmis.
Kas me oleksime suutnud seda ette näha? Sest signaalid olid olemas. Kui inimesed ütlevad, et kas tegemist oli Nicholas Talebi "musta luigega" [ehk ootamatu ja raskesti ennustatava sündmusega], siis tegelikult ei olnud.
Signaalid olid olemas...
Miks me neid signaale ei lugenud?
Vaat see on küsimuste küsimus. Vastus kriisi õppetundidele tuleb alles järgmises või ülejärgmises faasis. Praegu hakata tegelema õppetundidega miks, kes, kuidas, millal – see ei ole tervisekriisi akuutses, esimeses faasis ilmselt õige aeg.
Ettevaatava faasini peame jõudma aga päris kiiresti, sest ainuüksi EL-i eelarvet järgmiseks aastaks ei ole olemas ja selle aasta eelarve on ära kasutatud.
Siiski läheksin paar nädalat tagasi. Kuidas hülgasid EL-i riigid loetud päevadega ühenduse kolm peamist vabadust – inimeste, kaupade ja tööjõu vaba liikumise?
Öelda hülgasid, on võibolla liiga palju öelda.
Vabandust, aga mis toimus piiridel?
Jah, katkestus toimus. Aga nädalaga oli see lahendatud.
Täna on meil [kaubavedudele] "rohelised koridorid" ja võibolla tulevikus näeme "rohelisi koridore" ka inimestele, sest üleöö tagasiminek kolme nädala tagusesse aega ei ole võimalik.
Millised iganes on järgmised sammud, peaksid need olema väga-väga hästi koordineeritud, sest kindlasti on oht, et juhtub see, mis juhtus alguses. Alguses mindi väga kiiresti sulgema. Nüüd ei tohi juhtuda, et minnakse väga kiiresti avama.
Katkestus [piiridel] oli klassikaline reaktsioon, mida ühiskonnad üldiselt teevad – koduuksed pandi kinni, aknad suleti, perekonnad ja kogukonnad võeti koju, linnad sulgesid end jne. Territoorium on võimalik kontrolli alla võtta ja riigid tegid seda.
Saades kiiresti aru, et osa kodanikke jäi välismaale, transport jäi välismaale, kaubad ei liikunud, siis umbes nädalaga lahendati see ära. Mis näitab, et õppimine, laias laastus, toimus päris kiiresti.
See oli ikkagi protektsionismi ja egoismi täielik puhang, mida me nägime.
Mina ütlen siiski, et see ei toimunud enda turu kaitsmise põhimõttel, see oli reaktsioon tervisekriisile.
Kui sama asi juhtunuks finantskriisi ajal, küsinuks me: oot-oot, mis nüüd toimub? Tervisekriisi puhul on aga praegu üleüldine konsensus, et lockdown [ehk enesesulgemine] on meede, kuidas kriisile vastata ja et see on mõistlik viis reageerida. Tundub, et need, kes seda varakult ja mõnevõrra jõulisemalt tegid, on täna esimesed, kes näevad [nakatunute] kõveraid kas tasandumas või juba langemas.
Küll aga võinuksid muidugi [EL-il] olla "rohelised koridorid", kriisi kava, et kuidas tagatakse oluliste asjade toimimine. See on see, mille õpime ära järgmiseks kriisiks.
Täna oleme ära õppinud eelmiste kriiside kogemused. Nii näeme, kuidas reageeris Euroopa Keskpank, mida tegi Euroopa pangandusjärelevalve, kui kiiresti käivitati EL-i eelarvevõimalused, kui kiiresti tõmmati käima Euroopa Investeerimispank – need on kõik eelmise kriisi õppetunnid. Isegi töötuskindlustuse garantii on idee, mis eelmises kriisis ei realiseerunud, aga täna realiseerub nädalaga.
Härra Jäärats, teie peategi kaitsma Euroopa Liitu, te saate selle eest palka. Mina aga küsin, et on's nüüd Euroopas möödas üks ajastu, mida iseloomustas ühtsus, solidaarsus, ennustatavus?
Nii kiiret solidaarsusväljendust ei ole EL-is varasemalt juhtunud. Ka rahanumbrite mõttes. Kui inimesed räägivad kuulsast sõjajärgsest Marshalli plaanist, kus USA lükkas Euroopasse umbes 2,6 protsendi SKT jagu välisabi, siis Euroopa Liidu nüüdne reageerimine esimese kuu jooksul on olnud mastaabilt suurem.
See on solidaarsus, mida inimesed tajuvad natuke nähtamatuna.
Võib ju rääkida solidaarsusest, samas tunneb Itaalia, et Euroopa jättis nad koroonakriisis üksinda. Saate Itaalia emotsioonidest aru?
Emotsionaalselt on võimalik aru saada.
Oluline on silmas pidada, mis on selles kriisis teistmoodi kui oli finantskriisi ajal. Me ei sattunud praegu kriisi põhjusel, et meil olnuks ülekulutamine, ülelaenamine, võlakriis vms.
Küsimus ühisvõlakirjadest ongi see, millise hinnangu praegusele kriisile anname. Kas oleme tervisekriisis kõik koos korraga, mis tähendab, et ei ole võimalik solidaarsus, kus üks annab midagi teisele...
Enne koroonakriisi ütlesid kõik liikmesriigid, et igaühel on plaanid olemas. Ei ole nüüd aus süüdistada EL-i, et neid ei olnud olemas.
Ja siis näeme, kuidas Itaalias maanduvad Venemaa sõjaväe transpordilennukid, millest sõidab välja Vene lippudega abikonvoi. Moskva ja Peking tõmbavad sellest kriisist kõige pikemad kõrred?
Niipalju kui mina olen kuulnud, on Itaalia ajakirjandus endiselt vaba ega vaata seda aktsiooni sugugi rõõmsa pilguga. Aga loomulikult, kui panna ennast valitsuse olukorda, siis iga abi on praegu teretulnud. Kui see on muidugi päris abi, mitte abi hübriidkommunikatsioonis, et võita pehme sõja territooriumil järjekordne bastion.
Kuid arvan, et see sõda ei ole venelastel võidetud ja juhtub nii nagu ikka juhtub, nagu [Venemaa peaminister 1992-1998] Viktor Tšernomõrdin ütles kuulsa lause: "Tahtsime paremat, aga välja tuli nagu alati.."
Ja USA tähendus ja tähtsus vajuvad, vähemalt Euroopa jaoks?
Seda, millisena maailm hakkab välja nägema pärast kriisi, on veel vara öelda. Mina ei kuulu kindlasti koolkonda, kes ütleb, et inimloomus on siis väga teistsugune. Inimloomus, ma arvan, taastub.
Mis aga muutub ja miks Hiina on nii aktiivne - Hiina on olnud maailma vabrik. Made in China, me kõik teame seda.
Ka see viirus on Made in China.
(Paus) Seda ka, võibolla. Ja seda näeme ka kriisist väljumisel, kui otsused tuleb teha tervise põhiselt. Kui me ei saa usaldada teise riigi statistikat, terviseandmeid, siis me ei saa ennast selle riigi suunas avada.
EL-i tänane strateegia on hoida välispiirid kinni, teha kõik, et tervisekriis kaoks ja avada järk-järgult sisepiirid. Leevendamise tingimus on, et saame asjad EL-is kontrolli alla, siis vaatame kolmandate riikide suunas, et kuidas toimub avamine.
Enne kriisi oli Made in China midagi sellist, mis garanteeris tarned ja keegi ei näinud probleeme. Täna see enam nii ei ole.
Huawei ja 5G võrgud on jätkuvalt kokkusobimatud?
Meie oleme öelnud, et on.
Ka tulevikus?
Kahe nädala taguse Ülemkogu soov oli, et kõigepealt teeme [kriisist] väljumise kava, mis peaks olema koordineeritud EL-i sees, et me ei jookseks erineva kiirusega ukse poole. Sest – kui ühed jooksevad ukse poole, tekib teistes ootus ja nad jooksevad samuti, vaatamata tervisenäitajatele. Ja me saame viirusepuhangu teise laine.
Järgmine faas on majandus, tööjõuturg, ühiskond. Ja ma usun, et osana majanduse elavdamise kavast saab olema infotehnoloogia järgmine samm, sest peame investeerima tulevikku, mitte minevikku ja tulevikku investeerimise loogika peaks olema selles, et me rullime lahti infrastruktuuri, mis ka turgutab Euroopa majandust. Need ettevõtted, kes on sellega seotud, saavad loodetavasti kriisist kiiremini välja. EL-is on need ettevõtted olemas.
Kuna teie vastuses puudus sõna Huawei, võib siit välja lugeda, et Eesti jääb oma senisele hoiakule kindlaks?
Ma praegu küll ei taju, et Eesti tahaks sellist ristsõltuvust kasvatada. Võime korraks ette kujutada elu, mis olekski nagu musta katku ajal, kui meil ei oleks infotehnoloogilist võimekust ja kellegi teise käes oleks nupp – kord on, siis ei ole, siis on, siis ei ole... Seda nuppu tahavad riigid hoida enda käes.
Mõne aja pärast hakkab EL arutama, kas pikendada Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukrainas sõjategevuse toetamise eest Venemaale kehtestatud sanktsioone. Pessimistid, kes võivad olla ka realistid, ennustavad, et enam üksmeelt EL-is ei ole ja sanktsioonid hakkavad rebenema. Teie arvamus?
Kõik, kes me oleme olnud nende aruteludega seotud, usume, et igakord on see olnud väike ime, et need [sanktsioonid] on jälle pikenenud.
Usun, et täna keegi sellist arutelu pidada ei soovi. Selleks süvenemiseks ei ole otsustajatel praegu aega.
10 aastat Brüsseli ülemistel korrustel töötanud Siim Kallas väidab, et Euroopa Liit ja Euroopa Komisjon näitasid koroonakriisi saabudes oma nõrkust. Olete temaga nõus?
Noh... Kui EL ei ole vastutav tervisekriisi eest, siis sa ei saa oodata, et ta vastutab. Need ootused tekkisid pärast kriisi puhkemist.
Kui riigid ei ole soovinud EL-i tasandil teha inimtervise vallas koostööd, siis ei saa eeldada, et süsteem on olemas. Mõne aasta tagusest seagripi näitest teame, kuidas EL töötab siis, kui loomataud levib. Asutused kinni, piirkonnad kinni, meetmed, kõik plaanid on olemas. Kui loomataud levib, reageerib EL erakordselt suure jõuga.
Inimeste puhul EL-il [ühist] pädevust ei ole, riigid on öelnud "meie teame paremini ja teeme seda ise"...
Jah, aga kodanikud eeldavad, et EL oskab suuri kriise lahendada.
Mul on seda hea kuulda. Aga, nüüdne kriis on midagi sellist, mida me ei ole varem näinud.
Võibolla on küsimus ka EL-i liidrites?
(Paus) Võibolla te täpsustate seda avatud küsimust.
Teie ei saa Euroopa Liidu juhte sõnaliselt kommenteerida...
(Noogutab)
... aga andke siis pealiigutusega märku, kas Siim Kallasel on õigus, kui ta väidab, et Euroopa Ülemkogu president Charles Michel jätab võrreldes oma eelkäijate Herman Van Rompuy ja Donald Tuskiga ebakindla ja mitteveenva mulje, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on teisejärguline saksa poliitik, kellel pole iseseisvat poliitilist kapitali ega riigi juhtimise kogemust ja kelle sõna ei maksa Euroopa riigi- ja valitsusjuhtide hulgas.
(Pea ei liigu) Karmid sõnad. Millega võrrelda?
Ajalooliselt kõige tugevam ja mälestusväärsem Euroopa Komisjoni tegevjuht oli [1985-1995] Jacques Delors. Ta ei olnud kunagi Prantsusmaa peaminister ega president.
Eks inimeste omadused ilmnevad kriisis ja vara on hinnangut anda. On toimunud kaks videokonverentsi. Meil on üsna hästi struktureeritud mõte, kuidas selle kriisiga edasi läheme. Avaldus on kokku lepitud.
Muidugi videosuhtlus ja pikk distants inimeste vahel [on keeruline]... Distantsi türannia – see väljend on laenatud kaugel ookeanis asuvalt Uus-Meremaalt – võib hakata veidi mõjutama, kuidas me otsuseid edasi langetame.
Täna näeme Euroopa Komisjonis põlvkonda, kellel on mastaapne kriisikogemus. Tegemist on [Ursula von der Leyeni puhul] siiski Saksa kaitseministriga. Iga kaitseminister näeb hommikul esimese briifina olukorra hinnangut ja peab otsustama.
Oleme ühe kuuga lahendanud piiridel toimuva, kuigi mõni asi võib juurde tekkida. Oleme praeguseks ära kasutanud põhimõtteliselt kogu EL-i eelarve võimekuse, et kriisile vastata. On tehtud otsused, mida me ei teinud finantskriisis, mis puudutavad näiteks riigiabi reeglite täiesti paindlikuks muutmist.
Riigiabi andmise loa sai Eesti kolme päevaga ja öeldi: 1,75 miljardit eurot, andke minna.
Praegu asume kriisi päris alguses ja selle alguse kohta on reaktsioon olnud erakordselt kiire, võrreldes varasemate kriisikogemustega. Kahe nädala pärast ootame Euroopa Komisjonilt ettepanekut, kuidas näeb välja tulevane eelarve ja kuidas see aitab kriisiga toime tulla, kriisist väljuda. Siis saame esimese tunnetuse tuleviku osas.
Seega endine peaminister Mart Laar eksib, kui arvab Postimehe arvamusloos, et kriisi tagajärjeks võib olla Euroopa koostöö saatuslik nõrgenemine, piirangute ja tõkete suurenemine riikidevahelisel suhtlemisel?
Loodan, et eksib, jah. Me ei ole siiani vaeva näinud selleks, et lahku minna.
Finantskriis oli tugevalt usalduskriis, et kas ma usaldan oma naabrimeest. Küsimus oli siis selles, et osad riigid olid üle kulutanud ja teised ei olnud ning usaldus oli suurema küsimärgi all kui praegu. Praegune mastaap on teine ja me oleme selles [kriisis] kõik korraga.
Siis oli võimalik usaldus taastada ja minna tugevamana edasi. Mina kuulun kindlasti sellesse koolkonda, et kriis karastab ja siit minnakse tugevamalt edasi. Ei näe alternatiivi.
Kõik osutuvad kaotajaks, kui ei minda edasi ning osutuksime maailmas erilise mõjuta tegijaks, meil kaoks majanduslik võimsus, mis on olnud EL-i kõige tugevam kaart, kaoks moraalne jõud... Maailm muutuks meie ümber drastiliselt teistsuguseks. Ja ma ei näe, et see oleks meist kellelegi kasulik.
Risk ei ole EL-i lagunemine, risk on radikaalne muutus ühiskonnas. Finantskriisi tagajärjel vaadati otsa peavoolupoliitikutele ja süüdistati neid ning tagajärjed on poliitiliselt nüüd näha, sest võimule on saanud ka populismi.
Protsessid ühiskondades on väga olulised. Ka see, et praegu üritati reaalmajandusele kiirelt appi minna selmet võtta fookusesse pangad, on poliitiline valik. Et inimesed ei tunneks nagu oleks neid hüljatud. Kogu tervisekriisi lahendamise eesmärk on inimeste tervis ja kannataja on majandus. Aga tervisekriis ei tohi üle kasvada alguses majanduskriisiks, ühiskondlikuks kriisiks ja siis poliitiliseks kriisiks, mis toob kaasa järgmise laine radikaliseerumist.
Kokkuvõttes arvab Mart Laar: peame endale tunnistama, et oleme ikkagi paganama üksi ning ainsad, kellega koos töötamisest võime kõigi raskuste kiuste rääkida, on Balti riigid.
Ma ei tea, mida ta silmas peab, aga nii palju virtuaalkohtumisi, kui EL-is on nüüd tehtud, on kohati mõõdutundetult palju. Ei ütleks, et meil oleks põhjust tunda end üksijäetuna.
Eelmisel nädalal tegid nn vanad Euroopa liikmesriigid avalduse, milles väljendati muret inimõiguste olukorra pärast mõnes Ida-Euroopa riigis. Eestit sellega ühinema ei kutsutud. Mida see näitab?
Ju siis oli põhjust neil liikmesriikidel arvata, et see Eestit ei kõneta.
Riikide grupil, kes selle avalduse tegi, on ajalugu, mis pärineb kriisile eelnenud aruteludest. Aga nad jätsid kõigile teistele võimaluse selle avaldusega ühineda...
Ma ei pea seda väga dramaatiliseks, tegu on üsna tavalise praktikaga, kuidas EL-is teevad liikmesriikide rühmad ettepanekuid. Siin pole põhjust näha laiemat tähendust ja lõhet.
Te ei näe siin mõttelist piiri vanade ja uute vahel?
Ei näe. EL-is on ka küsimus, kes on vana ja kes on uus, kuhu sa joone tõmbad. Kas Soome ja Iirimaa on vana või uus liikmesriik?
Meie jaoks vana.
Meie jaoks, jah. Aga kui küsid EL-i asutajaliikmetelt, siis neile on kõik teised uued, peale esimese kuue.
Kuid... Kui eelmises kriisis oli suur vahe, kas riik on euroalas või ei, siis täna seda küsimust isegi ei tekkinud. Kõik meetmed, mida EL-is disainitakse, üritatakse teha ka kõikidele teistele kättesaadavaks. Tervisekriisi ja piiride puhul võeti kohe kampa Šveits, Norra, kõik, kes on Schengenis. On ju selge, et ühes supipaja nurgas ei saa keeta teistsugust asja.
Sõnum, et eriolukorra meetmed peavad olema proportsionaalsed ühiskonnas ja vastama euroopalikele väärtustele on ka kohale jõudnud.
Millal on Schengeni viisaruum jälle avatud, et saab sõita Soome põhjatipust Portugali serva ilma karantiinide ja piirikontrollita?
Täna on sellele ainult üks vastus – tervisepilt. Siis, kui tunneme piisavalt turvaliselt, et suudame väga kiiresti hallata uusi tervisekriisi koldeid, kui neid tekib ja et see ei levi ühiskonnas mastaapselt ja meil on selleks reageerimisvõime. Mingil hetkel peab see [avanemine] loomulikult juhtuma, aga täna ei ole me veel sealmaal.
Oli äärmiselt sümpaatne vaadata Soome transpordiministrit, kes ütles eesti keeles, et sõbrad, see [reisijate üleveo katkestus Tallinna-Helsingi laevadel] on ajutine.
Kas Eestil oleks võimalik kasvõi ajutiselt Euroopa Liidu heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist väljuda?
Sellist võimalust ei näe heitkoguse kauplemise süsteem ette. See on osa EL-i energia siseturust. See tähendaks Eesti väljumist energia siseturult.
Sellest kauplemissüsteemist väljumine, kasvõi ajutine, oleks "praeguse kriisi mõjude leevendamise ning elanike ja majanduse olukorra kiirema taastumise huvides".
Hind kujuneb täna vabarutul ja meil on üsna veenvad argumendid näidata, et vabaturul kujunenud hind on olnud tarbijatele soodsam. See samm ei omaks erilist mõju tarbijahinnale, majanduse üldisele stimuleerimisele.
Nii et täna ei pea paika, et emissioonikaubanduse süsteemist lahkumisest oleks oodata majanduslikku stiimulit.
Tahate öelda, et rahandusminister Martin Helme eksib, kui ta väidab, et see oleks kriisist taastumise huvides?
Praegu on raske näha, kuidas siin numbrid kokku jooksevad... Ootan suure huviga keskkonnaministeeriumi panust. (Rahandusminister Helme otsib oma ideele erakonnakaaslasest keskkonnaministri Rene Koka tuge, toim)
Minu teada täna emissioone väga palju ei ole, sest ettevõtted on lakanud emiteerimast. Ja teiseks on emissiooni hind niigi kukkunud.
Millal me koroonakriisist väljuma hakkame ja Eesti lukust lahti keerame?
See ei ole kindlasti küsimus, millele mina oma töökoha tõttu...
Kuidas nii? COVID-19 kriisi läbimise ja väljumise kava paneb kokku planeerimisgrupp, mida juhib riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago ja kuhu kuulub ka riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats. Seega peate teie vastust teadma.
Ei üritagi vastusest ega vastutusest kõrvale hiilida. Minu soov olla selles grupis on esiteks selleks, et tagada, et põhivabaduste [ehk EL-is isikute, tööjõu, kaupade ja teenuste vaba liikumise] osa ei ununeks ära. Et piirid on osa pildist. Et siseriiklikud kriisist väljumise meetmed, oleksid sünkroonis teistega, koordineeritud EL-i liikmesriikide vahel.
Kui naabrid käituvad väga teistmoodi, siis... Piiri ei saa avada ainult ühelt poolt, seda saab teha mõlemalt poolt, kui usaldus on olemas.
Täna ei ole Eesti veel selles faasis, et rääkida kriisist väljumisest. Jutt, et ära vii vanaemale leiba, tulpe ja haigust on endiselt sõnum, mis ühiskonnas peab kõlama.
On aga täiesti normaalne, et tehakse plaane ja neid plaane korrigeeritakse vastavalt sellele, kus oleme siis, kui saame hakata ühiskonda vaikselt uuesti avama.
Kas sel suvel saab Eesti inimene sõita Nizza'sse puhkama või tasub mõelda Narva-Jõesuule?
Mina mõtlesin, et saan lõpuks näha Pearl Jam'i kontserti juuni lõpus Stockholmis. Lennupiletid on juba tühistatud, festivalipiletid veel ei ole.
Mul on väga kahju näha, just isiklikult, paljusid eakaid muusikuid, keda COVID on juba võtnud. Neid ei olegi enam võimalik kuulata. Võibolla on mõistlik natuke kannatada ja kuulata Pearl Jam'i järgmine kord. Küll nad tulevad.
Küll see Nizza ka tuleb. Vaadake seni internetist ja puhake kodus. | Eurodirektor Klen Jäärats: vaadake Nizzat veel internetist ja puhake kodus | https://www.err.ee/1074678/eurodirektor-klen-jaarats-vaadake-nizzat-veel-internetist-ja-puhake-kodus | Valitsuse suurim euroliidu advokaat, ka praeguses topeltkriisis, on riigikantselei EL-i asjade direktor Klen Jäärats. Ta räägib kiiresti nagu hoogu sattunud rähn toksib puutüve ja kirglikult nagu peaks valimiseelset kihutuskoosolekut, kuigi on üdini apoliitiline ametnik. Ning Jäärats oskab üllatada, kui ütleb, et nüüdne kriis ei olnud Nicholas Talebi "must luik". |
Trump avaldas lootust, et isolatsioonimeetmed ja liikumispiirangud võidakse tühistada korraga kogu riigis. Tõenäolisem on aga see, et avanemine leiab olukorra stabiliseerumisel aset piirkondade kaupa.
Nii president kui nakkushaiguste eksperdid on hoiatanud, et see nädal võib kujuneda viiruseohvrite arvult väga süngeks.
New Yorgis registreeriti viimase ööpäeva jooksul rekordilised 779 koroonasurma, kuid kuberner Andrew Cuomo ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et epideemia tundub stabiliseeruvat.
"Me oleme kõverat laugemaks muutmas," ütles kuberner, rõhutades, et sotsiaalse eraldatuse meetmed toimivad.
Viirusekriisi olukorda jälgiva Johns Hopkinsi ülikooli andmetel leidis kolmapäeval USA-s kinnitust üle 24 300 uue nakatumise.
USA-s registreeriti teist päeva järjest ligi 2000 koroonasurma. Ööpäevaga suri 1973 inimest, millega COVID-19 ohvrite koguarv Ühendriikides kerkis 14 695 inimeseni.
USA edestab nüüd koroonasurmade arvult Hispaaniat, kus neid on registreeritud 14 555, kuid jääb alla Itaaliale, kus COVID-19 on nõudnud 17 669 inimese elu.
Teisipäeval teatasid Ühendriigid 1939 koroonasurmast. | Trumpi hinnangul on USA viiruse leviku aeglustamisel graafikust ees | https://www.err.ee/1074792/trumpi-hinnangul-on-usa-viiruse-leviku-aeglustamisel-graafikust-ees | USA president Donald Trump hindas optimistlikult riigi samme koroonaviiruse vastases võitluses, öeldes kolmapäevasel pressikonverentsil, et tema hinnangul on Ühendriigid viiruse leviku aeglustamisel graafikust ees. |
Iraani riigitelevisiooni teatel on enamiku kannatanute vigastused kerged. Iraagi piiri lähedal Kermanshah' provintsis toimunud maavärinas purunes mitu hoonet.
Iraani geofüüsika instituudi andmeil asus magnituudiga 6,4 maavärina kese Kermanshah' provintsis Sarpol-e Zahabi linnast 17 kilomeetrit edelas ja seitsme kilomeetri sügavusel. USA geoloogiaameti andmed näitasid, et maavärin oli magnituudiga 6,3 ja selle kese asus 10 kilomeetri sügavusel.
Esimesele maavärinale järgnes üle 160 järeltõuke, millest kaks olid tugevad.
Riigimeedia sõnul oli maavärinat tunda seitsmes Iraani provintsis. Seda tunti ka Iraagi pealinnas Bagdadis.
Sama piirkonda tabas maavärin ka 2017. aasta novembris. Siis mõõdeti maavärina tugevuseks 7,3 ning surma sai üle 600 inimese. Maavärin purustas palju maju ja osad tollal kodu kaotanud inimesed on jätkuvalt peavarjuta. | Iraanis sai võimsas maavärinas viga 716 inimest | https://www.err.ee/879866/iraanis-sai-voimsas-maavarinas-viga-716-inimest | Iraani lääneosas sai pühapäevaõhtuses maavärinas magnituudiga 6,3 vigastada 716 inimest, hukkunutest seni teateid ei ole, teatasid võimud esmaspäeval. |
23-aastasele ameeriklasele, kelle võiduajaks kujunes 1.43,25, järgnesid 0,57 sekundiga Slovakkia mäesuusataja Petra Vlhova ja rootslanna Frida Hansdotter (+1,08).
MK-sarja üldtabelis suurendas Shiffrin oma edu teisele kohale tõusnud Vlhova ees 114 silmale. Punkte on mäesuusatajatel vastavalt 310 ja 196. Kolmandale kohale langes pühapäevase MK-etapi vahele jätnud laupäevase suurslaalomiga sõidu võitja Federica Brignone 180 punktiga. Slaalomi edetabelis jätkab maksimaalse 200 silmaga esikohal Shiffrin, kellele järgnevad 160 punktiga Vlhova ja 110 silma kogunud austerlanna Bernadette Schild.
Meeste MK-sarja etapil Kanadas Lake Louise'is näitas suurslaalomiga sõidus kiireimat aega norralane Kjetil Jansrud ajaga 1.33,52. Talle kaotas 0,14 sekundiga austerlane Vincent Kriechmayr ja 0,21 sekundiga šveitslane Mauro Caviezel.
MK-sarja kokkuvõttes kerkis kuuendalt kohalt esimeseks Kriechmayr 130 punktiga. Teisele kohale tõusis etapivõitja Jansrud (120 p) ja kolmandaks langes senine liider Max Franz (118 p). | Shiffrin tegi vigade paranduse ja teenis kodupubliku ees võidu | https://sport.err.ee/879883/shiffrin-tegi-vigade-paranduse-ja-teenis-kodupubliku-ees-voidu | Ameerika Ühendriikides Killingtonis toimunud naiste mäesuusatamise MK-etapil tegi slaalomiga sõidus kodupubliku ees võistelnud Mikaela Shiffrin vigade paranduse ja võttis esikoha. |
Õhulöögid toimuvad ajal, mil linna kontrollivad mässulised peavad linna ida- ja lõunaäärel lahinguid Jeemeni režiimiväe ja nende liitlastega. Lahingutes on ööpäevaga surma saanud 26 mässulist, ütlesid kahe haigla ametnikud ja arstid.
Ametnike sõnul sai lahingutes ja maamiini plahvatustes surma viis valitsusmeelset võitlejat.
Saudi õhulöögid tabasid piirkondi, mis asuvad Hodeida põhjapoolse sissepääsu ning linna lõunaosa juures. Õhulöökide sihtmärgiks olid lahingutesse osalema saadetud mässuliste konvoid.
Mässuliste pressiesindaja Mohammed Abdessalam teatas Twitteris, et "Hodeidale on viimase 12 tunniga tehtud 35 õhurünnakut, millega kaasnesid suurtükkide pommitamised".
"See eskalatsioon hävitab ÜRO erisaadiku püüdlused," lisas ta.
ÜRO erisaadik Martin Griffiths külastas Hodeidat reedel. Seal hindas ta linna humanitaarolukorda enne detsembris toimuvaid kõnelusi, kus mässulised ja Jeemeni valitsus mõtlevad rahu arutada.
Jeemeni valitsus ja Saudi koalitsioon olid kuni pühapäevani suuresti peatanud viis kuud kestnud pealetungi Hodeidale. Lahingud ägenesid novembris, kui Jeemeni üksused üritasid koalitsiooni abiga siseneda Hodeidasse, kuid sisuliselt peatusid, kui Griffiths kolmapäeval Jeemenisse jõudis.
Griffiths kohtus laupäeval pealinnas Sanaas mässuliste kõrgema revolutsioonikomitee juhi Mohammed Ali al-Huthiga. Viimane ütles pühapäeval pärast õhulööke ja ägenenud lahinguid, et need on võrdväärsed Griffithsi "solvamisega".
Ühe ÜRO allika sõnul kohtub Griffiths esmaspäeval Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyadis Jeemeni rahvusvaheliselt tunnustatud valitsusega. | Saudi koalitsioon asus Hodeida ümber ründama mässuliste varustusliine | https://www.err.ee/879894/saudi-koalitsioon-asus-hodeida-umber-rundama-massuliste-varustusliine | Saudi Araabia juhitud koalitsiooni sõjalennukid asusid pühapäeval taas ründama mässuliste varustusliine Hodeida sadamalinna ümber, ütlesid Jeemeni valitsusmeelsed sõjaväeametnikud. |
Komisjoni praegune asejuht Adam Schiff ütles, et Trump on "ebaausalt" suhtunud rolli, mida Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman etendas ajakirjanik Jamal Khashoggi mõrvas. Kahtlustatakse, et tapmise korralduse andis kroonprints.
"Mis on selle ajam?" küsis Schiff.
"Kas siin on rahaline motivatsioon ehk tema (Trumpi) enda isiklikud rahaasjad?" lisas kongresmen.
"Kas tema isiklikud rahalised huvid teevad USA poliitikat Pärsia lahel? Venemaaga? Me ei tea, aga oleks vastutustundetu seda mitte välja selgitada," lausus Schiff telekanalis CNN.
Trump eitas sel nädalal teateid, et Luure Keskagentuur (CIA) järeldas, et Khashoggi tapmise korralduse andis kroonprints. Presidendi sõnul ei osanud CIA seda kindlalt öelda.
Saudi ametnikud tapsid Khashoggi 2. oktoobril Istanbulis Saudi Araabia konsulaadis. Saudi võimud on juhtunu käiku korduvalt muutunud, kuid üks on alati püsinud sama -- kroonprints ei teadnud atentaadist midagi.
Kui Schiffist saab jaanuaris esindajatekoja luurekomisjoni esimees, siis on tal õigus põhjalikumalt uurida CIA järeldusi ning Trumpi finantssidemeid.
"Arvan, et ka teistel lasub vastutus uurida, kas Pärsia lahe (pooltega) on rahanduslikke sidemeid või kas presidendil on olemas rahalisi ahvatlusi, mistõttu ta ei taha Saudidega raksu minna. Sellel ei saa lubada teha USA poliitikat."
Schiff keeldus kommenteerimast teadet, et komisjon värbab uurimiste eel finantskontrolli ja rahapesu eksperte.
Ta tõi siiski esile, et vabariiklased jätsid muu hulgas uurimata, "kas venelased on pesnud raha läbi presidendi ettevõtete ning kas see on rahaline haare, mis venelastel võib olla".
"Kas see on peidetud käsi Ameerika välispoliitikas? Peaksime suutma öelda Ameerika rahvale," kas see on tõsi või mitte, lisas Schiff. | Kongresmen: demokraadid tahavad uurida Trumpi finantssidemeid | https://www.err.ee/879892/kongresmen-demokraadid-tahavad-uurida-trumpi-finantssidemeid | Vahevalimistel esindajatekojas enamuse saavutanud Demokraatlik Partei kavatseb uurida USA presidendi Donald Trumpi finantssidemeid, et teha kindlaks, kas need on "peidetud käed", mis juhivad USA välispoliitikat Venemaa ja Saudi Araabiaga, teatas esindajatekoja luurekomisjoni järgmine esimees pühapäeval. |
Päeva esimeses matšis soosis ajalugu Bournemouthi, kuna nendele külla tulnud Arsenal oli oma viimasel kümnel reisil Inglismaa lõunaossa vaid kahel korral nautinud võidurõõmu. Samas oli liigatabelist näha, et Londoni klubi paikneb paar kohta kõrgemal. Seega oli oodata võrdset mängu, kirjutab Soccernet.ee.
Sedamoodi ka läks ning kuigi Arsenal läks Jefferson Lerma omaväravast juhtima, siis pisut hiljem lasti üks tagasi lüüa ning taaskord ei mindud vahepuhkusele eduseisust. Teisel poolajal aga saadi mootor taas käima. Kohe kui Lerma tegi vastasetele vea ja teenis kollase, söötsid kahurimehed kontrarünnakusse ning lõpuks jõudis pall Pierre-Emerick Aubameyangile, kes selle ka sisse lõi.
Tulemused:
Bournemouth - Arsenal 1:2 (1:1)
45+1. Joshua King - 30. ov. Jefferson Lerma, 67. Pierre - Emerick Aubameyang
Wolverhampton - Huddersfield 0:2 (0:1)
6., 74. Aaron Mooy | Arsenal teenis võõrsil võidu ja jätkab esineliku kannul | https://sport.err.ee/879876/arsenal-teenis-voorsil-voidu-ja-jatkab-esineliku-kannul | Inglismaa pühapäev möödus suhteliselt rahulikult - kaks mängu, milles võitsid Arsenal ja Huddersfield vastavalt Bournemouthi ja Wolverhamptonit. |
Nendel võistlustel on Eesti ratsanikel viimane võimalus koguda Kesk-Euroopa liiga põhjaregiooni edetabeli punkte, mille järel selguvad liiga finaali pääsejad. Liiga finaal toimub märtsi alguses Varssavis.
Võistlemist alustati sel nädalavahetusel Lesznos, kus pühapäeval toimunud MK-etapist võtsid osa Hanno Ellermann (Freedom), Kullo Kender (Artas) ja Rein Pill (Alfons Ra). Ümberhüpetele pääses edasi Pill, lisaks temale said puhaste paberitega edasi veel iirlane Shane Carey (Fecybelle), rumeenlane Andrea Herck (Idarquithago), sakslane Christoph Lanske (Cilli Lou) ja viimasena startinud poolakas Jaroslaw Skrzyczynski (Chacclana).
Esimesena startinud iirlane tegi puhta sõidu ja kiire aja, mida järgmisena hüpanud rumeenlane ületada ei suutnud. Siis oli sakslase kord, kes lõpetas kokku 12 karistuspunktiga. Pillil oli starti asudes ees iirlase aeg ja teadmine, et tema selja taga ootab oma järge väga kiire poolakas. Eesti paar lõpetas puhtalt, kuid hetkeliidrist pool sekundit aeglasema ajaga. Seejärel oli kõik Skrzyczynski kätes. Kogenud sportlane kasutas oma trumbid ära ja võttis kodupubliku ees magusa võidu. Teiseks jäi Carey, kes liigas punktidele ei pretendeeri ja kolmanda koha sai Pill, võttes MK-etapi teise koha punktid. Kullo Kender ja Artas lõpetasid kaheksa ning Hanno Ellermann ja Freedom viie karistuspunktiga.
Laupäevaseks põhisõiduks oli Longines Ranking punkte andnud 145 cm kõrgune ümberhüpetega parkuur, kus Rein Pill ja Alfons Ra saavutasid kõrge viienda koha. 25000 euro suuruse auhinnafondiga ümberhüpetega sõidus asus starti 48 paari, kellest põhiparkuuri puhta soorituse tegi 14. Esimesena startisid eestlastest Kullo Kender ja Artas, kes lõpetasid kaheksa karistuspunktiga. Pill ja Alfons Ra olid Eesti sportlastest järgnevad ning kvalifitseerusid kuuenda paarina ümberhüpetele. Paraku rohkem eestlasi ümberhüpetel ei osalenud, Hanno Ellermann ja Freedom võtsid maha ühe lati, lõpetades seega nelja punktiga.
Ümberhüpetel sõitis teistele kõva margi ette teisena startinud iirlane Chane Garey hobusega Fecybelle, kes püsis liidrina pea ümberhüpete lõpuni. Rein ja Alfons tegid samuti korraliku sõidu ja asusid soorituse järgselt teisele kohale, kuid järgnevad edestasid neid koheselt. Järgnevana startinud poolakas Maksymilian Wechta edestas Reinu 0.1 ja leedukas Andrius Petrovas 0.14 sekundiga. Võidu võttis aga viimaste hulgas startinud sakslane Andre Thieme hobusega Contadur ja nii lõpetasid Pill ja Alfons Ra viiendal kohal.
Eestile tuli sellelt võistlusel muidki auhinnalisi kohti. Nii olid Pill ja Happygirl laupäevases 125 cm sõidus kuuendad, Ellermann Donna Paolaga reedeses 140 cm sõidus seitsmes ja Freedomiga 135 cm sõidus kolmas, Kullo Kender ja Charlotte Dundas tulid reedel 115 cm kuuendaks.
Enne Poola võistlusi juhtis edetabelit Kullo Kender (73 p), teisel kohal oli Hanno Ellermann (54 p) ja kolmandat positsiooni hoidis Tallinnas toimunud MK-etapil võidu saavutanud Kristaps Neretnieks Lätist (53 p). Rein Pill oli kuues (46 p) ja Urmas Raag kaheksas (42 p).
Järgmisel nädalavahetusel on Eesti ratsanikud võistlustules Poznanis CSI4*-W võistlusel, mis on ühtlasi ka Cavaliada tuuri esimene etapp. | Rein Pill ja Alfons Ra lõpetasid Leszno MK-etapi kõrgel kohal | https://sport.err.ee/879863/rein-pill-ja-alfons-ra-lopetasid-leszno-mk-etapi-korgel-kohal | Novembri kahel viimasel nädalal võistlevad Eesti tipptakistussõitjad Poolas, et osaleda hooaja viimastel MK-etappidel. Rein Pill ja Alfons Ra võtsid pühapäeval Leszno etapilt kaasa teise koha punktid. |
"Süda on väga rahul. Tegin oma hüpped ära ja olen selliste hüpetega rahul. Nüüd polegi muud vaja, kui samas vaimus jätkata," ütles Aigro intervjuus ERR-ile. Aigro õhukaarte pikkusteks oli 130 ja 128,5 meetrit, mis andsid kokku 246,1 punkti. "Tänased hüpped olid stabiilsed," jätkas Aigro. "Sellel hooajal olen stabiilsuse leidnud endas. Kui võrrelda eilset võistlushüpet ja tänaseid, siis tuli nii kõrge koht pigem üllatusena."
Aigro sõnul on maailma tippseltskonnas võistelda hea tunne. "Alati võiks tulemus parem olla, aga tänase päevaga olen väga rahul."
Päev varem sai Aigro Rukal toimunud MK-l 39. koha. | Artti Aigro: süda on väga rahul ja nüüd tuleb samas vaimus jätkata | https://sport.err.ee/879880/artti-aigro-suda-on-vaga-rahul-ja-nuud-tuleb-samas-vaimus-jatkata | Soomes Rukal toimunud suusahüpete MK-sarja teise etapi suure mäe võistlusel pälvis Artti Aigro karjääri kõrgeima 19. koha ning esimesed MK-punktid. |
ICIJ raames on meditsiinitehnoloogia turvalisust puudutava uurimuse (nn Implant Files) teinud koostööd kokku 58 meediaorganisatsiooni, nende seas BBC, ajaleht Guardian, British Medical Journal ja Yle.
Meditsiinitehnoloogia puhul on juttu näiteks südamerütmuritest, selgroogu korrigeerivatest vahenditest ja tehispõlvedest ja -puusadest.
Ajakirjanikud on näiteks tuvastanud, et implantaadid, mis olid andnud negatiivseid tulemusi paaviane peal testides või mida oli testitud vaid sigade või laipade peal, jõudsid lõpuks ikkagi turule.
Uurijate hinnangul on regulatsioon mitmel pool Euroopas nõrk, mis võimaldab ettevõtetel erinevates asutustes ja organisatsioonides "ostlemas" käia kuni mõni neist puudulikule tootele lõpuks heakskiidu annab.
Samuti tuli välja, et tihti hoitakse ka arste teadmatuses riskidest, mis nende poolt patsientidele soovitatud meditsiinilisi vahendeid puudutavad. | ICIJ: miljonid patsiendid on ohus puuduliku meditsiinitehnika tõttu | https://www.err.ee/879878/icij-miljonid-patsiendid-on-ohus-puuduliku-meditsiinitehnika-tottu | Rahvusvaheline Uurivate Ajakirjanike Konsortsium (ICIJ) avaldas pühapäeval värske ülevaate sellest, kuidas üle kogu maailma on miljonid patsiendid sattunud teadmatult uue meditsiinitehnoloogia katsejänesteks ning kuidas puudulikult testitud implantaadid on sageli toonud kaasa tervise halvenemise, vigastuse või isegi surma. |
Kui laupäeva õhtul viigistasid Madridi Atletico ja Barcelona oli see Sevillale väga magus uudis, kuna võiduga tõuseksid nad tabeli tippu. Kuid vastaseks tuli Real Valladolid, kes on liigas kõige vähem väravaid sisse lasknud, kirjutab Soccernet.ee.
Ka selles matšis oli Valladolidi kaitsetöö tasemel ning palli väravasse ei lastud. Lõpuks siiski oli Andre Silva tahtejõud piisavalt suur ning mees lõi oma hooaja kaheksanda kolli. Kuigi teisel poolajal tekkis ka külalistel väga ohtlikke olukordi, siis seis ei muutunud ning uus liigaliider oli tõsiasi.
Varasemas matšis kehvenes veelgi Athletic Bilbao seis. Klubi, mis on La Ligas alati olnud pidi Getafe vastu leppima vaid viigiga ning püsib seega liigatabelis ikka 18. kohal. Kusjuures viimases kaheteistkümnes matšis pole kordagi suudetud vastast võita.
Protokollid:
Athletic Bilbao - Getafe 1:1 (0:0)
67. Peru Nolaskoain Esnal - 77. Jaime Mata
Sevilla - Real Valladolid 1:0 (1:0)
30. Andre Silva | Euroopa meistri tabamus tõstis Sevilla Barcast mööda liigaliidriks | https://sport.err.ee/879873/euroopa-meistri-tabamus-tostis-sevilla-barcast-mooda-liigaliidriks | Pühapäeva esimeste kohtumistega selgus La Liga uus esikoha omanik, kui Sevilla suutis napilt alistada Valladolidi esindusmeeskonna. Teises mängus tegi Athletic Bilbao uue negatiivse rekordi olles juba kaksteist mängu järjest võiduta. |
Finaali teine mäng pidanuks algselt hakkama Eesti aja järgi laupäeval kell 22. Kõigepealt lükati kohtumist edasi kahe tunni ja 15 minuti võrra, seejärel otsustati aga mäng pühapäeva peale tõsta. Pühapäeval otsustati kolm tundi enne kohtumise algust, et mäng lükatakse veelgi edasi. Uut kuupäeva ei ole veel avalikustatud, aga suure tõenäosusega leiab see aset 8. detsembril. Kahe nädala eest peetud finaali avamäng lõppes 2:2 viigiga.
Boca Juniorsi meeskond esitas Lõuna-Ameerika Jalgpalliliidule Conmebol avalduse, kus paluti kohtumine edasi lükata, selleks et nende rünnakus viga saanud mängijad saaksid taastuda ning korduskohtumine peetaks võrdsete tingimuste alustel.
"Peale staadioni lähedal toimunud vägivallaaktile, mille puhul tuleks arvestada ka selle suurust ja tõsidust, leiab Boca, et mäng tuleks katkestada," seisis avalduses. Conmeboli president Alejandro Dominguez kinnitas järgmises avalduses, et meeskonna palvega on arvestatud ja kohtumist pühapäeval ei toimu.
Paljud Boca mängijad said vigastada purustatud akende ning bussi sattunud politsei poolt kasutatud pisargaasi tõttu. Mitmed mängijad, teiste hulgas endine Manchester City, Manchester Unitedi ja Juventuse ründaja Carloz Tevez kannatavad peapöörituse ja oksendamise käes ning klubiarstid ravivad neid.
Dominguez palub abi, et vägivallatsejaid tuvastada ja vastutust kandma panna.
Boca Juniorsi ja River Plate rivaliteet on jalgpallimaailma üks tulisemaid ning säärased intsidendid pole kuigi haruldased. Kolm aastat tagasi jäeti kahe klubi omavaheline Copa Libertadorese kaheksandikfinaali kohtumine vaheajal pooleli, sest Boca fännid ründasid River Plate mängijaid pisargaasiga.
No game today - the final has officially been postponed, but the fans cheer them on like they've already won it #CopaLibertadores #RiverBoca #BocaJuniors #BuenosAires #HotelMadero pic.twitter.com/UIODLXkXjG
— Alain Throo (@throo86) November 25, 2018
After 2 days of violence, fury, and controversy, and postponements; the historic #CopaLibertadores #SuperFinal 2nd leg now won't happen until December 8 or later, due to G20 Summit being held in Buenos Aires.
What should've been a celebration of fútbol has turned into a scandal. pic.twitter.com/u7eXRw69KT
— Joga Bonito USA (@Jasoninho10) November 25, 2018 | Copa Libertadorese finaal lükati tõsise rünnaku tõttu teist korda edasi | https://sport.err.ee/879871/copa-libertadorese-finaal-lukati-tosise-runnaku-tottu-teist-korda-edasi | Lõuna-Ameerika tähtsaima jalgpalli klubiturniiri Copa Libertadorese finaali avavile lükati taas edasi, et tagada Boca Juniorsi meeskonna võrdsus River Plate'i vastu, kelle toetajad ründasid laupäeval vastasmeeskonna bussi. |
Maastikupõleng "on nüüd 100 protsenti kontrolli all", teatas osariigi tuletõrjeamet Cal Fire Twitteris.
Tulekahju puhkes 8. novembril.
Senistel andmetel suri tulekahju tagajärjel 87 inimest ning veel 249 inimest on endiselt kadunud.
#CampFire [final] Pulga Road at Camp Creek Road near Jarbo Gap (Butte County) is now 100% contained at 153,336 acres. Unified Command: @CALFIRE_ButteCo, @ButteSheriff, Paradise Police Department, and the USFS. https://t.co/CJkryyPNVZ pic.twitter.com/TjMmiLrRQQ
— CAL FIRE (@CAL_FIRE) November 25, 2018 | California ajaloo ohvriterohkeim maastikupõleng saadi kontrolli alla | https://www.err.ee/879870/california-ajaloo-ohvriterohkeim-maastikupoleng-saadi-kontrolli-alla | USA California osariigis rohkem kui kahe nädala eest puhkenud ning osariigi ohvriterohkeimaks ja hävitavaimaks kujunenud metsatulekahju on viimaks täies mahus tuletõrjujate kontrolli all, teatasid võimud pühapäeval. |
Esimese hüppe järel oli 19-aastane Aigro 13. kohal. Pälvitud 19. koht annab Aigrole 12 MK-punkti.
Võistluse võitis teist etappi järjest jaapanlane Ryoyu Kobayashi 140 ja 147,5 meetriste õhulendude ja 310,4 punktiga. Teise koha pälvis sakslane Andreas Wellinger (136 ja 145,5 m; 288,4 p) ja kolmanda olümpiavõitja Kamil Stoch (136,5 ja 144 m; 285,4 p). Martti Nõmme sai 59. koha.
Laupäeval Rukal toimunud võistlusel pälvis Aigro 39. ja Nõmme 57. koha. | Artti Aigro teenis Rukal 19. koha ja karjääri esimesed MK-punktid | https://sport.err.ee/879869/artti-aigro-teenis-rukal-19-koha-ja-karjaari-esimesed-mk-punktid | Soomes Rukal toimuval suusahüpete MK-sarja teise etapi suure mäe võistlusel hüppas Artti Aigro 130 ja 128,5 meetri kaugusele, millega teenis 246,1 punkti. See tulemus andis eestlasele karjääri kõrgeima, 19. koha. |
Kohtumist kohe avaveerandist domineerima asunud Tallinna Ülikoolile tagas võidu kindel üleolek lauavõitluses, külalisi edestati 21 lauapalliga (53-32). Võimu näitas keskmängija Trine Kasemägi, kes noppis 16 lauapalli, neist koguni kümme ründelauast, kirjutab Korvpall24.ee.
Tallinna naiskonna resultatiivseimaks kerkis Eesti-Läti ühisliiga oktoobrikuu parimaks mängijaks valitud Annika Köster 24 punkti ja 11 lauapalliga, teda toetasid Kati Rausberg 15 ja Birgit Piibur 14 punkti ja 11 korvisööduga. Trine Kasemäe arvele kanti lisaks 16 lauapallile 13 punkti. Külalisnaiskonna parimana tõi Birgita Sinickaite 17 punkti.
Järgmise kohtumise ühisliigas, kus hooaja teises faasis liitusid ka Leedu naiskonnad, peab Tallinna Ülikool 30. novembril, kui sõidetakse külla Kaunase Aistes-LSMU naiskonnale.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Tallinna Ülikool teenis ühisliigas Leedu naiskonna vastu kindla võidu | https://sport.err.ee/879862/tallinna-ulikool-teenis-uhisliigas-leedu-naiskonna-vastu-kindla-voidu | Laupäeval toimunud naiste Baltikumi ühisliiga eliitdivisjonis teenis Tallinna Ülikooli naiskondvõidulisa. Kodusaalis alistati 84:60 (22:13, 19:17, 25:13, 18:17) Šiauliai Ülikooli naiskond. |
Poolajaks juhtisid külalised juba 52:28 ning kolmanda veerandi lõpuks oli eduseis kasvanud 30-punktiliseks (76:46). Viimasel neljandikul viskas Pärnu kolm punkti tagasi ning lõpuvile kõlas seisul 93:66 Kalev/Cramo kasuks. Võitjate parimane viskas 18 punkti Kristjan Kitsing, kes võttis lisaks viis lauapalli ja andis kaks resultatiivset söötu. 17 silma lisas meeskonnale Kristjan Kangur. Vastaste parim oli 13 punkti, kahe lauapalli ja nelja resultatiivse sööduga Henri Wade-Chatman.
Kalev/Cramoga sarnaselt kümme võitu ja üks kaotuse on tabelis ka Ventspilsil, kes oli koduväljakul üle Tartu Ülikoolist tulemusega 88:83. Veel 2.11 enne kohtumise lõppu oli seis viigis 77:77, kuid siis tegid lätlased kodusaalis otsustava spurdi ja jätsid võidu koju. Tartu Ülikooli parim oli 36 punktiga Arnas Velicka, vastaste resultatiivseim oli 18 silma visanud Ousmane Drame.
Tallinna Kalev/TLÜ alistas võõrsil tulemusega 66:53 Läti Ülikooli.
Pühapäevaste kohtumiste järel läheb OlyBet Eesti-Läti Korvpalliliiga koondisemängude ajaks pausile ja naaseb 5. detsembril Läti Ülikooli ja Riia VEF-i vahelise matšiga. Eesti klubid on järgmisena võistlustules 8. detsembril. | Kalev/Cramo sai võõrsil Pärnu üle suureskoorilise võidu | https://sport.err.ee/879856/kalev-cramo-sai-voorsil-parnu-ule-suureskoorilise-voidu | Korvpalli Eesti-Läti ühisliigas jõudis BC Kalev/Cramo hooaja kümnenda võiduni, kui võõrsil alistati turniiritabeli üheksas meeskond Pärnu Sadam tulemusega 93:66. |
Kui vaadata Napoli meeskonda, kus on sellised nimed nagu Lorenzo Insigne, Dries Mertens ja Kalidou Koulibaly, siis võis tunduda mäng tabelipõhjas oleva Verona klubiga väga lihtne. Mäng toimus ju San Paolol ning teatavasti alustasid külalised hooaega kolme miinuspunktiga ja said oma punktisaldo nulliks alles eelmisel nädalavahetusel, kirjutab Soccernet.ee.
Kuid nagu teistel hiidudel sel nädalavahetusel juhtus, ei suutnud ka lõuna-itaallased kohustuslikku võitu võtta. Kuigi saadi kokku võimsad 20 nurgalööki ja 21 pealelööki, siis ikkagi loeb see mitu korda pall väravajoont ületab ning selles kohtumises seda ei juhtunud. Seega jäävad Carlo Ancelotti mehed juba kaheksa punkti kaugusele Juventusest.
Varasemas matšis vedasid kaks kümnendi alguse staari uuestisündinud Parma esikuuikusse. Esiteks skooris kunagine Arsenali mees Gervinho, kes on nüüdseks juba selle hooajaga viis kolli löönud ning pisut hiljem sai jala valgeks 36-aastane portugallane Bruno Alves. Sassuolo suutis ühe penalti teel tagasi lüüa, kuid sellest jäi väheseks ning seega lõppes nende neljamänguline kaotusteta seeria.
Protokollid:
Parma - Sassuolo 2:1 (2:1)
6. Gervinho, 25. Bruno Alves - 36. Khouma Babacar
Bologna - Fiorentina 0:0
Empoli - Atalanta 3:2 (1:2)
42. Antonio La Gumina, 77. ov. Andrea Masiello, 90+2. Matias Silvestre - 33. Remo Freuler, 40. Hans Hateboer
Eemaldamine: 84. Josip Ilicic (Atalanta)
Realiseerimata penalti: 39. Francesco Caputo (Empoli)
Napoli - Chievo Verona 0:0 | Juventuse tiitel kindlaks saamas? Napoli ei suutnud tabeli viimast võita | https://sport.err.ee/879853/juventuse-tiitel-kindlaks-saamas-napoli-ei-suutnud-tabeli-viimast-voita | Itaalia pühapäev möödus väga huvitavalt - esiteks teenis taas võidu Parma ning tõusis Euroopa liiga kohale, hiljem ei suutnud suur Napoli murda nulli punktiga oleva Chievo Verona väravaraami ning kaotas seega väga väärtuslikke punkte. |
Laev oli lõbureisil Victoria järvel ja läks ümber kalda lähedal kella 19 paiku, ütles kõrge politseinik Zurah Ganyana.
Politsei teatel oli laevas 90 reisija, kellest on päästetud 27. Päästetööd jätkuvad, kuid hukkunute arv tõenäoliselt tõuseb.
Ganyana sõnul oli laev kehvas seisus ning see polnud sõitnud mõnda aega. Lisaks polnud laeval vajalikku tegutsemisluba.
Kohaliku elaniku Sam Tukei sõnul läks laev põhja ruttu.
Üks põhjuseid, miks nii palju inimesi suri, võis olla alkoholi- või muu "joove", ütles politsei operatiivosakonna juht Asuman Mugenyi. Ta tõi esile mõnede ellujäänute teated, et laevas oli palju päästeveste, aga inimesed unustasid need selga panna.
Reis oli poole peal ja inimesed olid peotujus. Nad läksid ilmselt paanikasse, kui laev uppuma hakkas, lisas Mugenyi.
Uganda meedia teatel on hukkunute seas ka kohalikus avalikus elus tuntud inimesi. | Uganda laevaõnnetuses hukkus vähemalt 30 inimest | https://www.err.ee/879840/uganda-laevaonnetuses-hukkus-vahemalt-30-inimest | Victoria järvel Uganda pealinna Kampala lähedal uppus laupäeva õhtul reisilaev ning vähemalt 30 reisijat uppus, teatas politsei pühapäeval. |
Laupäeval oli Tartu klubi edukaim 22 punkti (+15) toonud Samuel Walker, 15 punkti (+11) panustas kaks geimi kaasa teinud Hindrek Pulk. Et Tartu meeskond on nelja päeva jooksul pidanud koguni neli kohtumist, andis peatreener Andrei Ojamets mitmele põhimehel selles kohtumises rohkem või vähem puhkust. Tartu vastuvõtt oli 53%, rünnakuid realiseeriti 46-protsendiliselt, blokipunkte teeniti kuus, servil löödi kaheksa ässa ja eksiti 13 servil. Tallinna Ülikooli resultatiivseimana tõi 19 punkti (+13) Sander Steinberg, 15 punkti (+4) lisas Virko Vantsi. Vastuvõtuprotsent oli pealinna klubil 45, rünnakuprotsent 40, blokiga teeniti 12 silma (viis blokki sai kirja Reimo Kuri), servil löödi kolm ässa ja tehti 14 viga, kirjutab Volley.ee.
Poolfinaalis on Tartu vastaseks Pärnu Võrkpalliklubi, kes sai kahel korral jagu esiliigaklubist TalTech/Kiili. Esimene poolfinaalkohtumine toimub 2. detsembril Tartus ning teine 9. detsembril Pärnus.
Teise poolfinaalpaari moodustavad tiitlikaitsja Saaremaa Võrkpalliklubi ja Selver Tallinn. Saaremaa lülitas konkurentsist Rakvere Võrkpalliklubi, Selver sai jagu Eesti Maaülikooli Spordiklubi meeskonnast. Selle paari esimene kohtumine toimub 1. detsembril Tallinnas ja teine kohtumine 7. detsembril Kuressaares. | Tartu alistas Tallinna Ülikooli ja kindlustas viimasena poolfinaalkoha | https://sport.err.ee/879845/tartu-alistas-tallinna-ulikooli-ja-kindlustas-viimasena-poolfinaalkoha | Eesti meeste karikavõistlustel on selgunud kõik poolfinalistid, kui pühapäeval alistas Tartu Bigbank veerandfinaalseerias teistkordselt esiliigaklubi Tallinna Ülikooli. Tartu meeskond pani oma paremuse maksma tulemusega 3:1 (32:30, 25:17, 24:26, 25:21). Avamängu oli Tartu võitnud 3:0. |
PyeongChangis olümpiavõitjaks kroonitud meeskond koosseisus Eric Frenzel, Farbian Riessle, Johannes Rydzek ja Vinzenz Geiger startis suusarajale teiselt positsioonilt ühe minuti ja viie sekundi kauguselt Jaapanist (Go Yamamoto, Yoshito Watabe, Hideaki Nagai, Akito Watabe). Finišisse jõudes edestasid sakslased aga ise jaapanlasi veidi üle ühe minuti - 1.04,8. Kolmanda koha pälvis Norra koondis (Magnus Hovdal, Jan Schmid, Jarl Magnus Riibel, Jörgen Graabak), kes kaotas võitjale 1.48,4.
Esikuuikusse mahtusid veel Austria, Tšehhi ja Poola. Eesti meeskond kahevõistluse MK-sarjas tänavu ei stardi, kuna vennad Kail ja Han-Hendrik Piho ning samuti Karl-August Tiirmaa on tippspordiga lõpparve teinud ja MK-sarja väisavad vaid Kristjan Ilves ning aeg-ajalt ka tema 18-aastane vend Andreas. | Olümpiavõitjad alustasid MK-hooaja avaetappi võidukalt | https://sport.err.ee/879844/olumpiavoitjad-alustasid-mk-hooaja-avaetappi-voidukalt | Kahevõistluse MK-sarja hooaja avaetapil Soomes Rukal võttis meeskonnavõistlusel esikoha Saksamaa koondis. |
68-aastane Yoshitaka Sakurada, kes vastutab lisaks ka 2020. aasta olümpiamängude korraldamise eest, pidi neljapäeval andma parlamendikomisjonis ülevaate Jaapani uue küberjulgeoleku seaduse eelnõu teemal. Jaapan muudab oma küberjulgeolekuseadust eelkõige seetõttu, et lihtsustada enne olümpiamänge era- ja avaliku sektori koostööd küberrünnakute vastases võitluses, vahendasid Japan Times ja Washington Post.
"Ma isiklikult ei ole kursis küberjulgeoleku teemadega," ütles ta komisjoni istungil.
"Minu suurim töö on lugeda ette kirjalikud vastused tegemata ühtegi viga," lisas Sakurada viidates oma ministeeriumi ametnike poolt koostatud kirjalikele vastustele.
Jaapani meedia teatel olevat ministril olnud mõningaid raskusi ka selle ülesande täitmisega.
Komisjoni istungi ajal olevat Sakurada mitu korda dokumente ette lugedes vigu teinud, samuti sai ta mõnikord rahvasaadikute küsimustest valesti aru ning andis seetõttu ka mittesobivaid vastuseid.
Kui opositsiooni esindav rahvasaadik nentis, et selline minister võib olla kahjulik Jaapani majandusele, vastas Sakurada järgnevalt: "Ma olen siin, sest valitsuskabinetis on ministrit vaja."
Sakurada, kes sai ministriks oktoobris toimunud valitsusremondi käigus, on juba pikemat aega paistnud silma retooriliste äpardustega hiilanud poliitikuna. Näiteks 2016. aastal nimetas ta sõja ajal Jaapani okupatsioonivägede seksiorjadeks sunnitud naisi "professionaalseteks prostituutideks" ja see väljaütlemine tõi kaasa diplomaatilise skandaali Lõuna-Koreaga.
Eelmisel nädalal aga tunnistas ta parlamendis, et ei kasuta arvutit.
"Ma olen ajanud iseseisvalt äri alates 25. eluaastast, seega olen ma andnud korraldusi töötajatele ja sekretäridele. Ma ei katsu ise kunagi kompuutrit," rääkis ta rahvasaadikute ees.
Kui see väljaütlemine palju vastukaja sai, täpsustas ta, et kasutab nutitelefoni mitu korda päevas, sest see olevat otstarbekas. "Aga ma ei ole kunagi tundnud mingit ebamugavust seetõttu, et ma ise masinakirja ei oska," lausus Sakurada. | Arvutit mitte kasutav Jaapani minister: minu töö on vastused ette lugeda | https://www.err.ee/879843/arvutit-mitte-kasutav-jaapani-minister-minu-too-on-vastused-ette-lugeda | Jaapani küberjulgeolekuminister, kes pälvis möödunud nädalal ülemaailmset tähelepanu sellega, et polnud enda sõnul kunagi arvutit kasutanud, on nüüdseks avalikult tunnistanud, et ega ta isiklikult selles küberjulgeoleku teemas ka päris hästi ei orienteeru. |
Hamilton edestas 2,581 sekundiga Ferrari pilooti Sebastian Vettelit ja 12,706 sekundiga Red Bull Racingus sõitvat Max Verstappenit. Neile järgnesid Daniel Ricciardo (Red Bull Racing), Valtteri Bottas (Mercedes) ja Carlos Sainz (Renault).
Oma karjääri viimase vormel-1 MM-sarja stardi teinud kahekordne maailmameister Fernando Alonso (MvLaren) lõpetas võistluse 11. kohal. Ferrari roolis viimase stardi teinud soomlane Kimi Räikkönen katkestas sõidu aga juba seitsmenda ringi järel.
"On olnud suur au sõita MM-tiitli nimel võidu Sebastiani vastu. Ma tean, et ta tuleb järgmisel aastal tugevamini tagasi," ütles Hamilton sõidujärgselt. Vettel lisas: "Hamilton on maailmameister ja ta väärib seda tiitlit. Me püüame järgmisel aastal tugevamad olla ja talle rohkem konkurentsi pakkuda." Verstappeni sõnul ei olnud võistlus tema jaoks lihtne. "Minu masina mootor läks vahepeal ohutusrežiimi peale, aga me võitlesime lõpuni ja ma olen kolmanda kohaga rahul," ütles ta.
Lewis Hamilton võitis sel hooajal 11 võistlust ning tuli viiendat korda maailmameistriks. Teise koha sai Mercedese piloodi järel Vettel (320 p) ja kolmanda Räikkönen (251 p), kes edestas lähirivaale Verstappenit kahe ja Bottast nelja silmaga. | MM-tiitli juba kindlustanud Hamilton võitis Abu Dhabis hooaja 11. etapi | https://sport.err.ee/879841/mm-tiitli-juba-kindlustanud-hamilton-voitis-abu-dhabis-hooaja-11-etapi | Abu Dhabis toimuva vormel-1 MM-sarja hooaja viimase GP-etapi võitis juba oktoobri lõpus MM-tiitli kindlustanud Lewis Hamilton (Mercedes). |
Kui Cilic võitis esimese seti kiire lõppmängu järel tulemusega 7:6 (3), siis järgmised kaks setivõitu tulid maailma seitsmendale reketile kindlamalt 6:3, 6:3. Kaks tundi ja 22 minutit kestnud kohtumise jooksul servis prantslane kümme ässa Cilicu seitsme vastu. Topeltvigu tegid mängijad vastavalt kaks ja neli.
Juba avapäeval läks Horvaatia kahe üksikmängu järel finaali 2:0 juhtima, kuid laupäeval alistas Prantsusmaa horvaadid paarismängus tulemusega 6:4, 6:4, 3:6, 7:6 (3) ning võtsid ühe punkti tagasi. Pouille osutas Cilicule 22 000 kodupubliku ees tõsist konkurentsi, ent 30-aastane horvaat ei vääratanud ning tõi Horvaatiale 13-aastase vaheaja järel taas võidu.
Horvaatia võit läheb ajalooraamatusse kirja, kui viimane võit, mis saadud vana formaadi järgi peetud võistlusel. 118 aasta järel muudeti reegleid ning järgmisel novembril selgitatakse maailmameister Madridis toimuval turniiril, kus osaleb 18 meeskonda.
Croatia wins a second #DavisCup title! @cilic_marin defeats Lucas Pouille 76(3) 63 63 to clinch a 3-1 victory over France
????????1️⃣????3️⃣???????? #DavisCupFinal pic.twitter.com/QSjgi6pZyc
— Davis Cup (@DavisCup) November 25, 2018
. @cilic_marin is looking forward to his return home to Croatia as a World Champion #DavisCup #DavisCupFinal #IdemoHrvatska pic.twitter.com/WTcZtOxynG
— Davis Cup (@DavisCup) November 25, 2018
???????? @cilic_marin wins and Croatia are #DavisCup Champions!!! #IdemoHrvatska pic.twitter.com/vjto5CZEkx
— Davis Cup (@DavisCup) November 25, 2018 | Horvaadid said tenniseväljakul Prantsusmaalt revanši | https://sport.err.ee/879839/horvaadid-said-tennisevaljakul-prantsusmaalt-revansi | Viimast korda vana formaadi järgi peetava tennise Davise karikaturniiri võitis teistkordselt Horvaatia, kui nende riigi esireket Marin Cilic alistas kolmesetilises kohtumises Prantsusmaa tennisisti Lucas Pouille'i (ATP 32.). |
Vaatamata Nõukogude Liidu püüdlustele kontrollida ja juhtida inimese elukaart ja meelepilti, oldi siin – küll läbi raudse eesriide kõverpeegli – võrdlemisi hästi kursis samal ajal Läänes toimuvaga. Kujutlusvõime jõudis kaugemale kui Nõukogude Liidu tsensuurihaardes infoväli. Nii leidis ka hipiliikumine, mis Ameerika Ühendriikides kulmineerus San Francisco Armastuse Suvega 1967. aastal ja Woodstocki muusikafestivaliga 1969. aastal, omal trajektooril tee Nõukogude Liitu. Radio Luxembourg ja teised välismaised raadiokanalid imbusid läbi raudse eesriide ning kandsid endaga kaasas "kummalist vibratsiooni". Põrandaalustes kanalites levisid märgilised hipiajastu plaadialbumid, mida salvestati magnetlintidele ning vahetati melomaanidest sõpradega. Esimesed märgid hipidest Nõukogude Eestis ilmnesid 1966.–1967. aastal, kuid liikumine hõlmas mitmeid põlvkondi ning kestis kuni perestroikani.
70ndate lõpuks polnud Nõukogude Liidu hipid enam kaugeltki Lääne liikumise jäljendajad, vaid moodustasid omamoodi subkultuuri,[ 1 ] mida ilmestasid oma släng, kindlad kogunemiskohad, stiilielemendid, praktikad. Tekkinud ilmingud lõid ühise suhtluspinna sarnaselt mõtlevate inimestega teistest nõukogude linnadest, arenedes kümnendi jooksul subkultuuriliseks võrgustikuks ehk sistema'ks (vn 'süsteem'). Sistema hipid jagasid informatsiooni kogunemiskohtadest ja muusikaüritustest, omavahel vahetati ka teiste linnade pikajuukseliste aadresse ja telefoninumbreid. Nii oli võimalik liikuda – valdavalt pöidlaküüdiga – võõrastesse linnadesse ning hetkega leida endale öömaja, kõhutäis ja sõbrad.
Alates 1972. aastast oli kombeks koguneda 1. mail Tallinnas, et lahti lüüa pöidlaküüdihooaeg. Samuti toimus üks esimesi hipide suvelaagreid Eestis, 1977. aastal Viitnas. Hiljem suvitati aastaid Läti rannikul Gauja küla lähistel. Eesti sai aga tuntuks oma erakordse rokkmuusika skeene poolest, mis meelitas siia vabahingesid lähedalt ja kaugelt.
Nõukogude hipiliikumise kujunemist mõjutasid samaaegselt globaalsetele kultuurilistele hoovustele osutavad välismõjud ja kohalik sotsiopoliitiline keskkond. Mittekonformsetele noortele olemuslikke, ent ümbritseva maailma suhtes vastuolulisi kujutlusi stimuleerisid kättesaadavad materjalid ja informatsioon, aga ka tunne, et Nõukogudemaa kestab igavesti.[ 2 ] Olgugi et hipid nii siin- kui sealpool raudset eesriiet püüdsid vastanduda kehtestatud korrale, ei tähendanud see, et nõukogude hipisid ühendas poliitiline protest. Hipid ei jaganud selgelt vastandlikku seisukohta ega püüdnud aktiivselt – veel vähem strateegiliselt – võimu kukutada. Nad olid võrdlemisi erinevad oma loominguliste ja ühiskondlike tegevuste, spirituaalsete praktikate ja poliitika suhtes kriitilise meelestatuse poolest. Niisiis olid nõukogude hipid väga heterogeenne grupp, kuid kui püüda neis midagi ühist leida, oleks see ilmselt jagatud afekt: teatud kehaliselt tunnetatav intensiivsus kogemustes, tegevustes ja meelelaadis.
Laiendades ajaloolase Juliane Fürsti[ 3 ] käsitlust nõukogude hipide emotsionaalsest stiilist, kirjeldan hipisid ja teisi mittekonformseid noori Nõukogude Eestis kui gruppi, keda ennekõike tiivustas afektiivne side kujuteldava mujalolekuga.[ 4 ] Teatud määral on see seotud kujuteldava Lääne ideega,[ 5 ] mis oli hilisnõukogudeaegsele kultuuriruumile võrdlemisi üld-iseloomulik. Kujuteldav mujalolek on aga laiem kontsept, mis hõlmab ka unistusi, fantaasiaid, spirituaalseid ja ekstaatilisi kogemusi ning teisenenud teadvuse seisundeid, mis kõik olid hipide elustiili osaks. Mõistagi mängis muusika nõukogude hipide afektiivses miljöös keskset rolli, aga kujuteldava mujaloleku tunde poole püüeldi ka Nõukogudemaa avarustes rännates, psühhoaktiivseid aineid manustades või mitmesuguseid vaimseid praktikaid harrastades.
Hipid ja teised mittekonformsed noored ei plaaninud režiimi strateegiliselt kukutada, kuigi ajaloolis-poliitilistel põhjustel põlgasid Baltimaade hipid Nõukogude Liitu üldjuhul küll. Pigem hoidusid hipid poliitikast, mida nad kujutasid stagneeruva, jäiga ja nõukogude riiklikust ideoloogiast vettinuna. Samuti käsitasid hipid "poliitikat" väga kitsalt, samastades selle poliitiliste struktuuridega nagu komsomol, EKP ja kommunistlik ideoloogia. Seega poliitika per se oli viimane asi, millega nad soovisid tegemist teha. Ometi kirjeldasid paljud intervjueeritavad oma noorust passiivsest protestist motiveerituna.
Tallinna esimese põlvkonna hipi Aare Loit nimetas hipide protesti mitte niivõrd aktiivseks kui ignoreerivaks vastuhakuks, mille läbivaks jooneks oli vägivallatu suhtumine. Aktiivne võitlusesse astumine ei lähe kokku patsifistlike ideaalidega. Eluaegne hipi, roki- ja diskotaat Riho Baumann selgitas: "See ei ole mitte teistega maadlemine, vaid oma väärtuste kohaletoomine." Üks Viitna suvelaagri eestvedajatest Aksel Lampmann kirjeldas, kuidas nõukogude ühiskonnas igal sammul lokkav militarism – alustades kortermajade alla ehitatud punkritest, lõpetades paraadidega ning keelatud tsoonidega Eesti metsades – pani teda ühel hetkel seisatama ja küsima, äkki saaks kuidagi teisiti: "Äkki saaks armastuse kaudu kogu seda elu ja asja ajada?"
Kahtlemata saab teatud osa nõukogudeaegsete hipide sotsiaalsest passiivsusest tõlgendada patsifismi-idee ja armastuseõpetuse kaudu. Ent nõukogude võimukandjate ja hipiliikumise suhte analüüsist ilmneb teisigi olulisi jooni hipidele omase passiivse protesti selgitamiseks.[ 6 ]
Armastuse Suvi Nõukogude Eestis
1960. aastate lõpuks olid hipiliikumise erinevad ilmingud siin juba ilmselgelt pead tõstnud. Kutid muutusid korraga üha karvasemaks ja tüdrukute seelikud aina lühemaks. Uusi kohalikke biitbände kerkis esile nagu seeni pärast vihma. Tallinnas lõhuti kaheksa telefoniautomaati päevas, et näpata kõnetorudest vajalik vidin, millest ehitada oma kätega meisterdatud kitarrile helipea. 1967. aastal avaldas plaadifirma Melodija esimest korda ühe biitlite loo, milleks oli "Girl". Üksikud nõukogude meedias ilmunud artiklid noorte allakäigust läänemaades inspireerisid aga siinseid noori. Samal ajal toimusid teatriuuendused ja kunstimaailmas puhusid värsked tuuled. Ajakirja Noorus legendaarsed suvelaagrid muutusid aasta-aastalt üha vabameelsemaks.1968. aasta palav suvi uhtus kõik need hoovused silmanähtavalt pinnale. Kevadel oli toimunud Nõukogude Eesti esimene ametlik rokk-kontsert Kosmos'68, kus rahvas ei mahtunud kaugeltki Kosmose kinosaali uste vahelt sisse.[ 7 ] Virmalised laulsid aga Tantsutares pikkade juuste lehvides "If you're going to San Francisco…". Äsja oli ilmunud biitlite album "Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band", mis tekitas noorte seas tohutut elevust. Karismaatiline poeet Johnny B. Isotamm tegi luuleõhtutel hipiteemalisi sõnavõtte, võluv kirjanik Ave Alavainu sidus kirju lehvi juustesse ja elavdas oma sarmiga intellektuaalide ringkondi. Tallinnas peeti tuliseid diskussioone Pegasuse kohvikus, Tartus Ülikooli kohvikus, kui just ei "müllerdatud" Mülleri Sassi juures igavesel peol. Lillelisest kardinariidest sai kiiresti defitsiit. Tolle aja oludes poleks leidunud paremat materjali, millest alt laienevaid pükse õmmelda, sest polnud lootustki, et midagi nii poppi ja ägedat pakuks nõukogude kaubandusvõrk. Luuletaja Päärn Hint laias aga mööda Tallinna paljajalu, seljas vaid kartulikott.
Maalikunstnik Enn Tegova meelest polnud 1960. aastate lõpu boheemlaste eesmärk režiimi kukutamine, vaid selle avardamine, nii et ka nõukogude korra tingimustes oleks tagatud loominguline vabadus. Võiks ju mõelda, et 60ndatel ei välistanud sotsialism ja hipindus üksteist päriselt – võrdsus, rahu ja siht utoopilisse homsesse ilmestasid mõlema maailmavaate deklareeritud põhiväärtuseid. Tšehhoslovakkia hakkaski 1968. aasta alguses oma sotsialistlikku süsteemi reformima – eesmärgiks seati tsensuuri tühistamine ja plaanimajanduse täiustamine turumajanduse reeglitega. Kui Praha kevad aga vägivaldselt maha suruti (4600 tanki, 500 000
sõdurit ja 120 ohvrit), kadus ühes loodetud reformidega ka usk inimnäolisesse sotsialismi. Noorte hulgas süvenes nõukogude võimu vastasus. Seda enam aga kõnetas lauluviis "If you're going to San Francisco".
Brežnevi võimuletuleku algusajaga kaasnenud väikese sula (1964–1968) viimaseks ligunemiseks oli ilmselt Soome biitbändi Ernos kontsert Estonias 23. septembril 1968. See oli esimene Lääne biitbänd, kes andis ENSV-s kontserdi, mille peale rändas melomaane kokku kogu Baltikumist.
Ilmselgelt oli 60ndate lõpu õhustikus tunda kultuurimässu elemente ja see tegi võimud ärevaks. Seda enam et nad olid võrdlemisi hästi kursis, milliseid mastaape olid noorterahutused olnud suutelised võtma teisel pool raudset eesriiet. Niisiis hakati järjepanu kraane kinni keerama. 1968. aasta kevadel keelati ära Paul-Eerik Rummo näidendi "Tuhkatriinumäng" etendus Vanemuise teatris. Tudengid kogunesid teatri juurde protesteerima, kaasas loosungid "Prints Albert, kuhu sa panid Tuhkatriinu?", millega vihjati kultuuriminister Albert Lausile, kes oli lavastuse keelanud. Pärast meeleavaldust tulid tudengineiud suure rõõmuga Johnny B-le teatama – oh, meid filmiti, meid pildistati! Teadagi, kes pildistasid. Pärast olid fotod dekanaadis, seal võeti nad ükshaaval ette ja asi oli nutune. Põhiline küsimus: kes organiseeris?!
Järgmisel aastal Tartus toimus koguni midagi pogrommi taolist. Linna peal puhkes lilleliste pükste ja pikkade juustega poisikeste peksmine, vägivaldne juuste lõikamine ja pükste lõhkikiskumine. "Arvatavasti oli see miilitsa ja julgeoleku poolt mahitatud, sest tegutsejad olid üle linna tuntud huligaanid ja pätid," spekuleeris Johnny B. 1969. aastaks muutus KGB juba nii üleolevaks, et kui üliõpilaspäevade ajal läksid Johnny B. Isotamm ja Andres Ehin üle Toomemäe, leidsid nad eest kümmekond tšekisti – täismundris! Kusjuures dissidentluses süüdistatud ja vangilaagrikogemusega Johnny B. tundis pooled nägupidi ära: "Tavaliselt käisid nad erariides, aga nüüd olid juba nii ülbed, et tulid mundrites." Samal aastal pandi Tallinnas kinni Tantsutare. 1969. aasta suvel toimus ajakirja Noorus viimane vabameelne suvelaager. Järgmisel aastal jäeti laager ära ning seejärel toimusid need uue egiidi all ja väga hoolikalt valitud seltskonnale.
Silm peal
Sotsiaalselt kahtlasel elemendil hakati süsteemselt silma peal hoidma. Mõnda ei võetud ülikooli vastu, teine visati koolist välja või otsiti ettekäändeid, kuidas inimene vaibale kutsuda ja talle ajupesu teha, hirmutades ohuga perekonna tervisele ja heaolule. Paremal juhul ei lastud selliseid lihtsalt tulevikus turistina välismaale, sest märk oli külge jäänud.
Süsteemse jälgimistegevuse kohta ei ole tagantjärele asitõendeid leida kerge. Üksikutest kättesaadavatest võimumasina dokumentidest avaneb aga kentsakas sissevaade diskursusesse, mille vahus komsomol, EKP ja KGB oma asjalikke asju ajasid. Üheks silmapaistvamaks pärliks on 1970. aastal Aare Purga poolt kirjutatud raport. Purga oli sel ajal Eesti komsomoli keskkomitee esimene sekretär ning märgates noortes toimunud muutuseid, leidis ta kui edasipüüdlik karjääriinimene, et sellest on vaja Moskva ülemusi teavitada.
Dokumendist selgub, et hipisid ei nähtud mitte niivõrd ideoloogilise, vaid pigem moraalse ja esteetilise probleemina, mis toob fookusesse küsimuse kehapoliitikast. Väljavõte dokumendist:[ 8 ]
29. juunil 1970.
ÜLKNÜ KK
Sm V. F. Duvanovile
Suvisel ajal kogunevad tänavatel ja mõningates teistes kohtades noored, kelle hulgas esineb hulgaliselt nn "pikajuukselisi". Oma välimusega – pikad juuksed, ekstravagantne riietus – ja lodeva maneeriga populariseeritakse väärastunud lääne "moodi".
Viimase kahe aasta vältel, eriti aga 1969. aastal, on kasvanud harjumus jäljendada vulgaarsel moel oma välimusega lääne "hipi" moodi. Mõned noored inimesed on hakanud kandma pikki, üksikutel juhtudel isegi õlgadeni ulatuvaid juukseid. Esimestena võtsid selle moe üle madalama haridustasemega klubide püsikülastajad, sealhulgas ka kindel hulk inimesi töölisnoorte seast.
Nendel "pikajuukselistel" noortel puudub enamasti oma filosoofiline platvorm või eriline püüdlus näha välja nagu kapitalistlike maade "hipid". Peamiselt kuuluvad kohalike "hipide" hulka noored, kellel puuduvad igasugused tõsisemad poliitilised ideaalid, ka on nad nõrgalt seotud komsomoli või teiste ühiskondlike organisatsioonidega. Nende huvid küünivad ainult läänest pärit "uudisasjadeni" – "beat" ja "pop" muusika, originaalsed firmarõivad, hulkumine tänavatel, joomingud, millega kaasnevad orgiad ja avaliku korra rikkumised.
//
Siseministeeriumi organitele ja komsomolile on antud juhend täiendavate ürituste läbiviimiseks, mis käsitleksid selliste gruppide uurimist, paljastamist, arvelevõtmist ja profülaktikat.
ÜLKNÜ KK sekretär Eestis
/A. Purga/
Mõistagi oli selliste arengute taustal neid, kes viskasid oma lillelised püksid nurka, ajasid juuksed ja habeme maha. Seejärel astusid komsomoli ja häbenesid oma pööraseid noorusaastaid kogu elu. Teised võisid edaspidi saada aga vahetu kogemuse sellest, kuidas nõukogude jõuorganid teostasid kahtlaste pikajuukseliste osas profülaktikat.
Üleliiduline hipide kokkutulek
1970. aasta sügisel läks Tallinnas lahti kuulujutt, et Raekoja platsil toimub suur üleliiduline hipide kokkutulek. Kõikides pikajuukselistes, ja neid ei olnud siis veel palju, süttis kujutluspilt vanalinna tänavatele kogunevatest rõõmsatest vabahingedest, kelle õiglustundest ja vabaduseihast kantud sotsiaalne kriitika on maskeerunud muusika ja värvide pillerkaari. Seda, et hipiliikumine Läänes oli ennekõike protest olemasoleva korra, iganenud võimustruktuuride ja ühiskondlike normide vastu, teadsid noored siingi. Uudised Vietnami sõja vastastest protestidest ja Pariisi tudengirahutustest panid aga mõtlema, et kui nemad seal end uue sotsiaalse jõuna esitlevad, ei saa ka siin päris niisama. Nõukogude hipinoorte hulgas tekkisid mõtted sotsiaalsetest algatustest.
Ilmselt sai see lugu alguse mitmes Nõukogude Liidu linnas korraga, aga üks selge märk on jäädvustunud 1970. aasta suvest, kui Aleksander Dormidontov (tuntud ka kui Rätsepa-Sass) ja Andres Kernik sõitsid pöidlaküüdiga Venemaale. Kõigepealt panid nad stopiga Leningradi, sealt edasi Moskvasse, kus nad esialgu sattusid sellisesse tsunfti, kus prooviti tablette ja muid selliseid asju. Pärast, teel truba poole, ajanud nad neid tülitama tulnud miilitsatele igasuguseid muinasjutte kokku, aga välismaalastena Moskvas – ja Nõukogude Eesti oli ju praktiliselt välismaa – oli neile märksa rohkem lubatud. Truba'ks (toruks) nimetati maa-alust läbikäiku Punase väljaku ja Kremli külje all Moskva Ülikooli läheduses ning see oli üks põhilisi 1960. aastate lõpu Moskva hipide kogunemispaiku. Seal kohtusid nad esimest korda ka Moskva tusovka keskse kuju Sontsega ehk Jura Burakoviga, kelle hüüdnimi tähendab tõlkes Päikest (solntse).
Sass ja Kernik olid koguni hämmingus, kui karvased on Moskva tegelased – sugugi mitte kehvemad kui meil seal "Nõukogude Läänes". Selle peale hüpanud üks õige karvane kutt ligi: "Oo, te olete Eestist või? Aga kas teil riigipööret pole veel toimunud?!" Eesti poisid olid tema suhtumisest täiesti jahmunud. "Mõtlesime, et tuleme punasesse Moskvasse, oleme trubaas, Kreml seisab siinsamas, ja korraga selline jutt," meenutas Sass. Sealt oli jutt edasi veerenud mõtte peale reaalsest nõukogude hipide kogunemisest ning Kernik käinud välja idee, et teeme õige Tallinnas. "Teil Moskvas nii raske, peate siin end peitma, aga meil Tallinnas on kõik palju lihtsam: vabad olud ja terve linn on karvaseid täis." Nii lepitigi kokku, et üleliiduline hipide kokkutulek toimub 7. novembril Tallinnas – pühade ajal, kui muu maailm tähistab oktoobrirevolutsiooni tähtpäeva.
Tol sügisel, kui läks lahti kõlakas Raekoja platsil toimuvast üleliidulisest hipide kokkutulekust, oli Aare Loit 11. klassi poiss. Korraga märkas ta, et mingid kahtlased mehed saadavad teda iga päev kooli. Täpselt samad näod, hoiavad väikest distantsi, koolimajja sisse ei tule. Kui tunnid läbi saavad, on tegelased juba Aarel vastas ees. Ja nii iga päev.
Ühel päeval kutsuti Aare õpetajate tuppa. Seal oli keegi võõras tähtis onu, kes hakkas teda noomima, et mis asi teil seal Raekoja platsis tuleb. "Vaata et sa mitte mingil juhul sinna ei lähe. Kui sind huvitab sinu edaspidine käekäik ja perekonna tervis, siis parem hoia neist asjadest eemale," lausunud onu ja poiss lasti minema.
Asi kiskus võrdlemisi konspiratiivseks. Teisigi hipitsejaid hoiatati kogunemisele ilmumast. Ähvardati koolist väljaviskamisega või ülikooli mitte sissesaamisega. Samuti tehti ülekuulamisi kodudes. Näiteks tuldi ümbernurga ettekäändel külla ja hakati muuseas uurima, et millega noor vabal ajal tegeleb, tehes samal ajal märkmeid.
Mõned päevad enne plaanitud kokkutulekut märkas ka Sass talle tekkinud saba. KGB uuris tema käike ja tegemisi mitme päeva jooksul. Nimelt tunti Sassi hipipresidendi nime all. Teda peeti liikumise ajuks ning teadagi, et soovimatud organiseerumised saab maha suruda, likvideerides nende vaimsed juhid.
Sass ja tema tüdruksõber üritasid tüütut saba maha raputada, käies mööda linna ringi, Nõmmelt Lasnamäele, Lasnamäelt jälle Nõmmele, vahepeal paar peatust trammiga. Aga neil jõlkus järel mitu meest, kes töötasid ka vahetustega. Kui õhtu hakul jõudsid noored Sassi maja ette Kivimäele, andis Sass tüdrukule hüvastijätuks kiire musi. Siis aga lippas läbi tagahoovi ja põrutas otse Nõmme rongi peale. Ta oli täpselt välja arvutanud, mis kell rong majast mööda tuhiseb. Järgmises peatuses astusid aga sisse järgmised kaks kahtlase olemisega meest. Seepeale hüppas Sass Tondil käigupealt rongilt maha, pani mööda perrooni täie auruga oma valgetes nahksussides ja lambanahkse kasuka lehvides ajama. Samal ajal hakkas läheduses sõitma üks tume Volga. Jõudnud lõpuks mööblivabriku lähedusse, kus toimus parajasti noortepidu, kadus ta sealsesse seltskonda ja sai mõneks ajaks meelerahu. Peolt jõudis ta ema juurde ööbima vastu hommikut, sai vaevu tunnikeseks sõba silmale, kui uksel kõlas kindlakäeline koputus.
Tol hommikul viidi ära nii Sass kui tema vend. Poisse tassiti pool päeva mööda asutusi ja ülekuulamisi – Vaksali tänavalt Pagarisse ja tagasi. Üks võõras mees Moskvast astus ülekuulamise käigus sisse. "Ta sai kohe aru, et tegemist on kõige tavalisema paha mitte-nõukogude inimesega – sellisega, kes on lääne kultuurist nakatunud," muigas Sass, kes tookord pääses hoiatusega. Profülaktika nimel ajas ta paar päeva hiljem habeme maha. Juustest ta aga ei loobunud, kuigi onudele sai lahkelt lubatud.
1. juuni 1971 Moskvas
Samal ajal Moskvas kujunes Sontsest kogu linna hipiskeene keskne kuju. Tema oli hipi- underground 'i Päike ja tema ümber tiirlevad sõbrad tema päiksesüsteem, tema Solnetšnaja Sistema, kust ilmselt läkski kogu hipiringkonna sünonüümina käibele sõna sistema. Pruutide ja pidude kõrvalt pidanud Sontse üha enam ka sütitavaid kõnesid sellest, kuidas siinsed hipid võiksid päriselt midagi ära teha, natuke rohkem kui lihtsalt Moskva Ülikooli hoovis – seda paika kutsusid hipid Psühhodroomiks – omakeskis seletada. Aeg on küps!
Oli vaja, et neid selle süsteemi sees aktsepteeritaks – kõige oma juuste pikkuse ja pükste laiusega. Sellele vaatamata otsiti hipide esimeseks avalikuks miitinguks põhjendus, mis ühtlasi sobituks Nõukogude Liidu poliitika ja ideoloogiaga. Keegi pakkus välja protestida Vietnami sõja vastu. Kõik Lääne hipid teevad seda nagunii ning see annaks võimaluse oma identiteeti propageerida. Samas langes see suurepäraselt ühte nõukogude režiimi ametliku seisukohaga, mistõttu tundus hea ettekäändena demonstratsioon legaliseerida. Vastu Ameerika poliitikale!
Kogunemise kuupäevaks valiti 1. juuni, mida juba siis teati lastekaitsepühana, mis lapshingedest hipidele igati sobis. Samuti loodeti, et ka võimud on selle päeva tähendust silmas pidades leebemad. Liikumise esindajana läks kultuuriministeeriumi plaanitud demonstratsioonile luba küsima Sontse. Väidetavalt ta selle ka sai. Suusõnaline info nõukogude hipide meeleavaldusest levis lainetena üle Moskva noorsoo. Ööl enne plaanitud kokkutulekut maaliti plakateid ja loosungeid stiilis "MAKE LOVE NOT WAR" ja "LÕPETAGE VIETMANI SÕDA". Kavas polnud korda saata midagi vägivaldset, vaid avaldada rahusõnumile toetust oma rahuliku kohalolu kaudu. See kõik tõotas algust uutmoodi elule Nõukogude Liidus ning nende endi üha ilmsemaid sotsiaalpoliitilisi mõõtmeid võtvale liikumisele. Hommikul tõttas mitu tuhat noort Moskva Ülikooli suunas, mis oli demonstratsiooni kogunemiskohaks. Psühhodroomilt plaaniti marssida Ameerika saatkonna ette.
Umbes pool tundi enne kokkulepitud demonstratsiooni algust jõudis Psühhodroomile kuuldus, et Sontse on vahistatud Puškini metroojaama juures, mis jäi umbes paar kilomeetrit eemale. Uudis tekitas mõistagi kerget segadust – kas kogu ettevõtmine on ohus? Aga meil oli ju ametlik luba?! Kas ilma Sontseta üritus ikka toimub? Kuid mis seal ikka – marsruut on olemas, kellaaeg käes, rahvas koos, plakatid valmis. Saagu, mis saab – hakkame liikuma! Noored võtsid end kolonnidesse, aga ei jõudnud mõnd sammugi Psühhodroomi väravate suunas astuda, kui ilmusid välja paar tüüpi, kes ametimärki viibutades hüüdsid: "Stopp! Mitte keegi ei liiguta!" Tekkis üleüldine paanika. Selgus, et kõik väljapääsud on mentide poolt suletud. Tüdrukud tardusid suurest ehmatusest. Poisid püüdsid viimases hädas plehku panna, aga nad olid igast küljest sisse piiratud! See oli lõks.
Mõned väledamad said siiski hoovi kitsa tagumise väljapääsu kaudu minema. Moskva päritolu hipi Old Long hüppas koos oma leedukatest sõpradega mööduva trollibussi peale, nad tõmbasid pead pinkide vahele, kust piilusid ärevalt neile avanevat traagilist vaatepilti. Mõni teine jõudis miitingule hilinemisega ja nägi eemalt, kuidas nende sõpru-tuttavaid topiti vägivaldselt kollastesse koolibussidesse, mis olid selleks puhuks platsi toodud. Vahistamisi toimus üle linna mujalgi – kes võeti kinni metroos, kes koguni pool kilomeetrit kogunemiskohast eemal. Plakatid konfiskeeriti. Vahistatud viidi erinevatesse miilitsaosakondadesse ülekuulamisele. Alaealistele – ja neid oli võrdlemisi palju – kutsuti vanemad järgi.
Miilitsaosakondades küsiti: "Kas te kuulute organisatsiooni HIPI?" Teatavasti oli Moskva komsomolil õnnestunud koostada kataloog kahtlastest pikajuukselistest ja selle kaanele oli kirjutatud "HIPI". Loomulikult mingisugust organisatsiooni polnud – hipiliikumine oli nagu laine. Või vibratsioon. Aga Stalini-aegsetest mehhanismidest põduraks läinud ametkond kahtlustas mõistagi igal pool süsteemset ja organiseeritud õõnestustööd.
Kes tol õhtul kruttis raadio Ameerika Hääle lainele, võis kuulda, et sel päeval vahistati Moskvas umbes 3000 inimest. Kuivõrd linnas oli umbes 300 miilitsajaoskonda, teeb see iga jaoskonna kohta umbes kümmekond vahistatut, mis tundub realistlik.
Tõenäoliselt oli see kõik üks kaval KGB provokatsioon – ikka selleks, et noorsoo hulgas leviv ebasoodne element korraga kinni nabida ning neutraliseerida. Selle trikiga kogusid võimud kõigi kahtlaste mõjutuste küüsi sattunud noorte andmed kokku. Peagi olid need masinavärgis süstematiseeritud, strateegiliselt läbi töötatud ja järgnesid erineva intensiivsusega repressioonid. Tudengid heideti koolist välja, nooremad keskkooliõpilased saadeti mõnda teise kooli või kutsuti juhtkonna ette mõnitavale ülekuulamisele. Kes töötas, jäi suure tõenäosusega oma töökohast ilma. Noormeestele saadeti peagi kutse sõjaväkke, ja mitte niisama, vaid ikka kaugele Hiina piiri äärde karmide tingimustega laagrisse. Lennukis istudes märkas nii mõnigi, et pooled noormeestest olid hinges karvased ja osalenud 1. juuni kogunemisel. Suurel osal kahtlastest pikajuukselistest käidi järgmise mõne kuu jooksul kodus. Näiteks Moskva poiss Andrei Klepinin ehk Kljopa mäletab, kuidas sellise külastuse käigus näidati tema vanematele fotot:
"Kas see on teie poeg?"
"On vist tõesti," vastas ema, kuigi sellist pilti oma pojast nägi ta küll esimest korda. Aga kuidas see KGB kätte sattus?
"Kuidas te kasvatate oma poega?! Kas te teate, et ta osales demonstratsioonil?"
Järgnes pikem loeng, mille sekka puistati krõbedaid ähvardusi mõlema vanema töökoha säilimise osas.
Niimoodi vaikselt, süsteemselt ja halastamatult käidi kõik need paartuhat noort läbi. Tõenäolised kokkutuleku organisaatorid viidi eest ära hullumajja. Aga sealt tulid nad sageli tagasi juba väga räbalas seisundis. Noormees, kes veel vähem kui aasta tagasi oli Sassi ja Kernikut truba's entusiastlikult tervitades hüüdnud: "Kas teil riigipööret polegi veel toimunud?", hüppas end koduaknast surnuks, kui kagebešnikud talle ukse taha järele tulid.
Hipiliikumise radikaliseerumine
Nõukogude meedias ei avaldatud toimunu kohta sõnagi ja peagi vajus kogu tragöödia unustuse hõlma. 1971. aasta esimene juuni oli aga pöördeline sündmus, mis mõjutas kogu nõukogude hipiliikumise olemust järgmiseks kümnendiks. Liikumine suruti sügavale põrandaalustesse pragudesse ja inimesed muutusid oluliselt ettevaatlikumaks. Enam ei olnud võimalik õppida ülikoolis ajakirjandust või meditsiini ning siis kevade hakul tõmmata selga lai lilleline seelik ja elada rõõmsalt armastuse suve rütmides. Nüüd tundus mõeldamatu, et hipitsejate kamp võiks päriselt ühiskondlikes protsessides kaasa rääkida ja oma ideaalide nimel välja astuda. Võim näitas hambaid piisavalt teravalt, nii et tavalise nõukogude elu kõrvalt hipisuve pidada enam ei saanud. Iga noor seisis nüüd valiku ees – kas jääda hipina truuks oma ideaalidele, mis tähendas ühtlasi seda, et ühiskonna silmis oled sa rämps ja edasises elus puudub sul igasugune võimalus pöörduda tagasi sellesse maailma, mida Nõukogude Liidus peeti "normaalseks". Või ajada juuksed maha, astuda komsomoli ja kuulutada oma minevik lapsepõlve meeltesegaduseks. Üks või teine. Karjäär või vabadus. Norm või abjekt.
Umbes aasta pärast 1. juuni vahistamisi Moskvas sooritas üks pikajuukseline Kaunases enesetapu, andes endast maha jäetud kirjaga teada, et tema enesesüütamise žest oli režiimivastane protest. Linnas järgnesid massiivsed rahutused, mille Nõukogude armee aga kiiresti maha surus. Kõlakas sellestki sündmusest levis külmavärinaid tekitades üle nõukogude pikajuukselise noorsoo. Järgmisel suvel pagesid paljud Leedu hipid Eestisse.
Selliste sündmuste ja kaasnenud valikute tulemusel muutus liikumine radikaalsemaks. Hipiringkondades oli nüüd vähem jutte ühiskonnast ja poliitikast, küll aga rohkem alkoholi, narkootikume, käegalöömise meeleolu. Radikaliseerumine tõi kaasa ka eskapistlikke jooni, sest nüüd oli täiesti selge, et igasugune püüdlus kaasa rääkida, oma aktivistliku tegevuse kaudu sekkuda või olemasoleva korra vastu koguni protestida lõpeb kas halvasti või väga halvasti.
Pikajuukselised tembeldati mandunud Lääne mõjudest nakatunud noorteks, ebasoodsaks elemendiks, sotsiaalseks parasiitluseks. Võim püüdis sellest kõntsast lahti saada, selle lõplikuks abjektiks vormistada. Venemaal kujunes olustik nii karmiks, et tänavaelu paistis hipidele sõjatandrina. "Kodu oli aedik, välja minnes astud aga sõtta – ja nii iga päev," kirjeldas Leningradi rokiklubi organisaator Gena Zaitsev. Ta rääkis ka sellest, kuidas hipid pidid alati nina püsti ringi liikuma, et oleks kaugelt näha, kui vastu tuleb miilitsamüts. Kui juhtusid mentidega kokku põrkama, oli vahistamise tõenäosuseks 50/50. Kui tõmbasid valel ajal vales kohas suitsu, võis see sama hästi tähendada, et veedad järgmised kuu või kaks Venemaa pogris – kriminaalide ja lutikate veetlevas seltskonnas.
Nõukogude võim vormus noorte silmis üha mõttetumaks stagneeruvaks idiootsuseks, mis ajas oma kombitsad igasse mõeldavasse auku. See tundus nii kõikehõlmav, et sellist juba niisama lihtsalt aktivistliku sekkumise abil eest ära ei kanguta. Jätkuvalt oli igas ilmakaares tajutavat Stalini-aegset hirmu. "Silm on igal asjal," kirjeldas Sass valitsevat õhkkonda. "Ma sain alles hiljem aru, et tutkit! polnudki silma. Rohkem kasvatus, et sind jälgitakse. Ja teiseks oli meid nii vähe. Mis me seal orgunnime, mis vastupanu. Lihtsalt passiivne… Püüdsime nii, et nad meid ei näeks. Sest kui nad meid näevad, hakkavad kohe puudutama."
Lisaks tekitatavale hirmule tundus režiim intellektuaalsetele isepäistele noortele ka niivõrd jabura jandina, et seda ei saanud isegi pidada võitlusvääriliseks! Selles plaanis ei tegutsenud hipid otseselt nõukogude võimu vastu, sest vastuolek tähendanuks võitlust. "Mis sa kakled selle hullukarjaga! Nihuke kuradi elevant. Sa lihtsalt vaatasid muigega seda värki kõrvalt," rääkis Päärn Hint. "Teie olete seal komsomolis, aga me oleme karvased. Tehke oma komsomolikoosolekuid, ehitage oma kommunismi, aga me ei käi üldse tööl! Ei õpi, ei käi tööl. Loeme hoopis Bhagavad Gitat. Ei jookse kaasa teie idiotismiga, vaid vaatame seda kõrvalt." Tartus kritseldati ühe hipikorteri kirjule seinale sõnum: "Meie ei sega ühiskonda ja ühiskond ärgu segagu meid."
Nii süvenes noortes riigipõlgus, passiivne eemalehoidumine, sest poliitikat nähti viimase asjana, kuhu oma nina toppida – see polnud lihtsalt nende maailm. "Poliitikasse ei olnud üldse mõtet pead pista – see oli lootusetu!" kirjeldas ansamblite Psycho ja Radar trummar Paap Kõlar. "See maffia püsis väga pikalt muutumatuna. Ei olnud isegi oluline, kes võimul on. Kaasa rääkida oli võimatu ja mõttetu. Ka valimas käimine oli mõttetu formaalne protseduur, mida tasus teha ainult selleks, et äkki sai sealt viinereid osta," muigas Paap.
Kõik tundus korraga üks eriti suur ja peenelt sepitsetud vale, mille eest on tõesti targem pageda kõige sügavamatesse ja karvasematesse pragudesse, kus parema puudumisel tegeleda just nimelt mittemillegi tegemisega. Nii sukeldus fatalistlikum seltskond kangete narkootikumide lummavasse maailma. Vähe rahulikum ringkond katsetas sügavat siseemigratsiooni spirituaalsetel radadel.
Vabaduse tunnetuslik ruum
Kuivõrd on aga need ignorantsed positsioonid, passiivsed seisundid ja sümboolsed praktikad käsitletavad vastupanuna? Kätkesid need endas siiski poliitilisust? Olemuslikult taotlesid hipid tegutsemisvabadust (agency) hilisnõukogude aja kontekstis. Nende läbivaimaks nõudmiseks oli vabadus. Antropoloog Saba Mahmoodi[ 9 ] järgi ei ole tegutsemisvabadus tingimata normidele vastandumine, nagu poststrukturalistliku feminismi käsitlustes valdavalt märgitakse. Tegutsemisvabadust võidakse praktiseerida erineval viisil, seda enam et ühtedele normidele vastandudes lähtutakse samaaegselt mõnest teisest normide kooslusest. Millistel viisidel norme rakendatakse või kogetakse, on aga seotud võimalustega, mida konkreetsed alluvussuhted võimaldavad. Pärast 1. juuni vahistamisi Moskvas või sündmusi Prahas ja Kaunases oli mõeldamatu, et noored marsiksid protestivaimus tänavatel või peaksid plaani, kuidas võim kukutada. Selle asemel kasutasid nad selliseid tegutsemisvabaduse vorme, mida hilisnõukogudeaegne sotsiopoliitiline kontekst neile parajasti võimaldas.
Subkultuuride puhul on tavapärane, et hegemoonilistele struktuuridele ei vastanduta mitte otse, vaid tähenduslike stiilielementide kaudu.[ 10 ] Isegi kui hipid ei tegelenud poliitikaga aktiivselt, väljendasid nende riietusstiil, aksessuaarid ja pikad juuksed nakatumist "kummalisse vibratsiooni", milles avanes nende tegutsemisvabadus ja ühtlasi vastuseis nõukogude ühiskonnakorraldusele, selle totratele lubadustele ja lamedatele normidele. See kummaline vibratsioon oli lillelaste mõttevabaduse relvaks, mida jagati ja levitati stiilipraktikate, suhtlusvõrgustike ja sotsiaalsete sündmuste kaudu. Samuti kandsid seda edasi erinevad loomingulised praktikad muusikas, etendus- ja visuaalkunstis.
Seega avaldus nõukogude hipide tegutsemisvabadus nende afektiivses erisuses, kujuteldava mujaloleku kogemuses, mida tekitasid mõtteline side Lääne noorteliikumistega ning osalemine globaalses popkultuuris, vaimsete praktikate või psühhoaktiivsete ainete läbi muutunud teadvuse seisundid või kaif, mida võis kogeda rokk-kontserdil meeletult tantsides või ühikavoodis kõrvaklappidega biitlite uut plaati kuulates. Mõni hipi koges kõiki nimetatud viise, teine ainult üht või teist. Aga soov kogeda midagi enamat, kõrgemat, sügavamat, pühamat, ekstaatilisemat, mõnusamat, ennenägematut ja pöörast lõi sensoorse erisuse ruumi, kus ehk virvendaski midagi vabaduse sarnast.
Niisiis olid juuksed hipide vabaduse lipp. Lilleline särk polnud mitte ajastu moeröögatus, vaid seadis selle kandja ühele joonele nendega, kes Ameerika läänerannikul kuulutasid välja Armastuse Suve ja nägid kuulipildujatorudes parema meelega kasvamas lilleõisi. Hipid tõid oma väärtused kohale pelga olemasolu kaudu, oma kehade ja meeltega, eluvalikute ja hoiakutega, millest kujuneski passiivne võitlustander vabadust kommunikeeriva keha ja selliseid kehasid elimineerida püüdva süsteemi vahel. Ja kaifist sai vabaduse tunnetuslik ruum.
[1] Subkultuuri käsitlustest lähtusin nt: D. Hebdige, Subculture: The Meaning of Style. London; New York, 1979.
[2] A. Yurchak, Everything Was Forever, Until It Was No More: The Last Soviet Generation. Princeton (NJ), 2005.
[3] J. Fürst, Love, Peace and Rock 'n' Roll on Gorky Street: The "Emotional Style" of the Soviet Hippie Community. Contemporary European History, 2014, kd 23, nr 4, lk 565–587.
[4] T. Toomistu, The Imaginary Elsewhere of the Hippies in Soviet Estonia. Rmt-s: Dropping out of Socialism: The Creation of Alternative Spheres in the Soviet Bloc. Toim. J. Fürst, J. McLellan. Lanham, 2017, lk 41–62.
[5] A. Yurchak, Everything Was Forever, Until It Was No More.
[6] Siinne artikkel põhineb iseseisval antropoloogilisel uurimistööl, millega olen seotud alatest 2011. aastast. Laiema transmeedia-projekti osana, mis hõlmas dokumentaalfilmi ja rändnäitust, viisin läbi kaheksateist intervjuud inimestega Eestist, kes on sündinud ajavahemikus 1939 ja 1963, ning seitseteist intervjuud inimestega Venemaalt, Lätist ja Ukrainast. Vt ka: Nõukogude hipid. Dokumentaalfilm. Rež. T. Toomistu. Kultusfilm, Kinematon, Moukka Filmi, 2017; Nõukogude lillelapsed: 1970ndate psühhedeelne underground. Kuraatorid Kiwa ja T. Toomistu. Eesti Rahva Muuseum 2013, Moderna Museet (Malmö) 2014, Uppsala Konstmuseum 2014, Presentation House Gallery (Vancouver) 2014, Red Gallery (London) 2016, GalerieKUB (Leipzig) 2018.
[7] Kosmos'68. Dokumentaalfilm. Rež. P. Brambat. Film Tower Kuubis, AD Oculos Film, 2011.
[8] Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee kiri Üleliidulisele Leninlikule Kommunistlikule Noorsooühingule, 29.06.1970. ERAF.31.112.52.
[9] S. Mahmood, Politics of Piety: The Islamic Revival and the Feminist Subject. Princeton (NJ), 2011.
[10] D. Hebdige, Subculture: The Meaning of Style. London; New York, 1979, lk 18. | Terje Toomistu. Nõukogude hipide passiivne protest | https://kultuur.err.ee/879838/terje-toomistu-noukogude-hipide-passiivne-protest | Hipidest ja hipiliikumise ajaloost rääkides antakse neile sageli kahte tüüpi hinnanguid – nad kas väljendasid protesti või kujutasid endast hoopis eskapismi: ennast ja maailma unustavat sukeldumist hedonistlikku hellitusse, psühhedeelsesse sisekosmosesse või meditatiivsesse (üks)kõiksusesse. Küsimus vabaduse olemuse kohta sellesama binaarsuse pingeväljas köitis mindki, kui asusin uurima nõukogude hipiliikumist. Kas vabadus on pigem saavutatav aktiivse sekkumise ja protesti kaudu või on see paratamatult seespidine teekond? Käesolev kirjatükk ei lasku filosoofilisse arutellu vabaduse olemuse üle, ent küsimus sellest, kas ja kuivõrd saab nõukogude hipide tegevusi käsitleda vastupanuna, on ajendiks siingi. |
Süüria riigitelevisioon teatas esialgu 21 kannatanust, kuid neid toodi Aleppo haiglasse pidevalt juurde. Arstid ütlesid, et enamusel haiglasse toodud inimestest olid hingamisraskused ja nägemisprobleemid. Ühe arsti sõnul on vähemalt kaks kannatanut kriitilises seisundis.
Londonis tegutsev vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus teatas, et valitsuse kontrolli all olevas Aleppos oli pärast mürsurünnakut tunda gaasi lõhna. Väidetava gaasirünnaku järel on Aleppos hingamisraskustega haiglasse viidud sadakond inimest, teatasid vaatluskeskus ja riigimeedia.
Aleppo politseiülem Essam al-Shali ütles riigitelevisioonile, et mürsud tabasid al-Khalidiya linnaosa ning tuul kandis gaasi laiali. Esialgsetel andmetel keegi surma ei saanud.
Mässuliste komandör Abdel-Salman Abdel-Razak reageeris teadetele gaasirünnakust kiiresti. Ta ütles, et opositsioonil ei ole mürkgaasi ega ka võimekust sellega ka rünnata. Abdel-Razak osales Süüria keemiarelvaprogrammis, enne kui ühines kodusõja algaastatel opositsiooniga.
Mässuliste kõneisik Mustafa Sejari tõrjus samuti valitsuse väiteid mürkgaasirünnakust. Ta ütles, et rünnakust teatati pärast seda, kui valitsusvägede tulistatud mürsud tabasid mässuliste piirkonda, rikkudes Venemaa toetatud relvarahu.
Sejari sõnul püüab Süüria valitsus selliste väidete ja süüdistustega õõnestada relvarahu.
Moskva: Aleppo ründamisel kasutati kloori
Esialgsed andmed näitavad, et Süüria mässulised kasutasid Aleppo ründamisel klooriga täidetud laskemoona, ütles Vene kaitseministeeriumi esindaja kindralmajor Igor Konašenkov.
"Rünnakupaika saabunud Vene spetsialistid jälgivad olukorda piirkonnas, kus äärmuslased kasutasid toksilisi agente. Esialgsed andmed kinnitavad, et laskemoon, millega Aleppo elurajoone tulistati, sisaldas kloori," ütles Konašenkov ajakirjanikele.
Ministeeriumi esindaja lisas, et Venemaa on juba varem hoiatanud, et niinimetatud Valgekiivrite organisatsioon üritab korraldada Idlibi ümbruse demilitariseeritud tsoonis toksilisi agente kasutades provokatsiooni, et süüdistada Süüria valitsust keemiarelva kasutamises elanikkonna vastu.
Venemaa ründas väidetava kloorirünnaku toime pannud mässulisi
Venemaa teatas pühapäeval, et andis õhulööke Süüria mässulistele, kes Moskva sõnul sooritasid laupäeval Aleppo linnas toimunud kloorirünnaku.
"Venemaa õhuväe lennukid sooritasid õhulöögid," teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov uudisteagentuuri TASS vahendusel.
"Õhulöökide tulemusena tapeti kõik mässuliste võitlejad," lisas ta.
Vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus teatas varem, et arvatavad Venemaa õhulöögid tabasid Aleppost läänes asunud alasid pühapäeval. Need olid esimesed õhulöögid opositsiooni tugipunkti Idlibi ümber loodavasse puhvertsooni pärast 17. septembril sõlmitud lepet.
Keskuse sõnul tehti laupäeval Aleppos mürkgaasirünnak, mille järel viidi hingamisraskustega haiglasse 94 inimest. | Süüria riigimeedia väitel korraldasid mässulised gaasirünnaku | https://www.err.ee/879784/suuria-riigimeedia-vaitel-korraldasid-massulised-gaasirunnaku | Süüria põhjaosas Aleppo linnas sai arvatavas mässuliste mürkgaasirünnakus kannatada vähemalt 41 tsiviilisikut, teatas riigimeedia laupäeval. Mässuliste komandör Abdel-Salman Abdel-Razak ütles aga, et opositsioonil ei ole mürkgaasi ega ka võimekust sellega ka rünnata. |
"Mis toimub? Mul ei ole jõudu," kõlas 2007. aasta maailmameistri suust, enne kui ta oli sunnitud raja äärde jääma. 39-aastane soomlane alustas võistlust neljandalt kohalt meeskonnakaaslase Sebastian Vetteli kõrvalt. Üldarvestuses suutis Räikkönen hoida kolmandat kohta lõpuni kahe- ja neljapunktilise eduga Max Verstappeni ja Valtteri Bottase ees, kuigi katkestamine pani pjedestaalikoha suuresti ohtu. Järgmisel aastal siirdub Räikkönen sõitma Sauberisse.
Tear-jerker of an ending for Kimi and @ScuderiaFerrari???? #AbuDhabiGP???????? #F1 pic.twitter.com/3ZefM3NYHZ
— Formula 1 (@F1) November 25, 2018
The Iceman Leaveth ☹️ #F1 #AbuDhabiGP???????? pic.twitter.com/RVv0flTsI3
— Formula 1 (@F1) November 25, 2018
Ohutusauto tuli rajale ka juba esimese ringi järel, kui Nico Hulkenbergi Renault üle kautse käis ja jäi siis tee äärde tagurpidi seisma ja süttis põlema. Hulkenberg põrkas avaringil kokku Romain Grosjeansiga.
SAFETY CAR: LAP 1/55
Huge collision involving Grosjean and Hulkenberg sends the Renault driver flying ????????
Thankfully he confirms on team radio that he is ok ???? #F1 #AbuDhabiGP pic.twitter.com/QBPgO7Ow2J
— Formula 1 (@F1) November 25, 2018
RADIO: "Nico, are you ok?"
HUL: "Yeah - but I'm hanging here like a cow... get me out of this car!" #AbuDhabiGP???????? #F1 pic.twitter.com/tDNTvGFAJQ
— Formula 1 (@F1) November 25, 2018
Võistluse võitis Lewis Hamilton, kes on sel hooajal võitnud 11-etappi ja kes kindlustas endale viienda MM-tiitli juba oktoobri lõpus. | Räikköneni viimane võistlus Ferrari roolis lõppes juba seitsmendal ringil | https://sport.err.ee/879837/raikkoneni-viimane-voistlus-ferrari-roolis-loppes-juba-seitsmendal-ringil | Kimi Räikköneni viimane võistlus vormel-1 MM-sarjas lõppes Ferrari roolis juba seitsmendal ringil, kui tema masin kaotas viimasel etapil Abu Dhabis võimu. |
Mitmed EL-i riigid muretsevad, milline saab olema nende riikide kalurite ligipääs Briti vetele pärast Brexiti üleminekuperioodi lõppu.
Pühapäeval EL-i liidrite heakskiidu pälvinud Brexiti-lepe kinnitab, et Euroopa kalurid ei kaota üleminekuperioodil ligipääsu Ühendkuningriigi territoriaalvetele. Üleminekuperioodi ajal jätkab Suurbritannia EL-i reeglite täitmist ja selle eelarvesse maksmist, kuid ei saa osaleda otsuste tegemise protsessis.
"Kalanduslepe on prioriteet ning see peaks põhinema vastastikusel ligipääsul ja olemasolevatel kvootidel," ütlesid EL-i juhid avalduses.
Tulevane kalanduslepe "tuleb lõpuni viia kõvasti enne üleminekuperioodi lõppu", mis peaks kestma kuni 2020. aasta lõpuni, kuid mida saab pikendada kuni kaks aastat, lisasid liidrid.
"Meie jaoks on ligipääs Briti vetele prioriteet," ütles Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile lähedane allikas.
Vaidlused kalastamisõiguse üle on olnud sageli teravad. Näiteks käesoleva aasta augustis leidis La Manche'i väinas aset tõsine vastasseis Briti ja Prantsuse kalurite vahel. Tüli põhjuseks olid erimeelsused selle üle, kellel on õigus kahe riigi vahel asuvates rahvusvahelistes vetes kammkarpe püüda. | EL: kalastamisõigused tuleb lahendada enne Brexiti üleminekuaja lõppu | https://www.err.ee/879836/el-kalastamisoigused-tuleb-lahendada-enne-brexiti-uleminekuaja-loppu | Brexiti kõnelused nurjata ähvardanud erimeelsused kalastamisõiguste üle tuleb lahendada oluliselt enne Brexiti üleminekuperioodi lõppu, ütlesid Euroopa Liidu riikide liidrid pühapäeval. |
Itaalia koalitsioonivalitsuse väitel annab 2019. aasta riigieelarve majandusele hoogu ja vähendab võlga, kuid Euroopa Komisjon on hoiatanud Roomat ebastabiilsuse ja võlakoorma kasvu eest.
Conte ütles laupäeval pärast kohtumist Euroopa Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeriga, et dialoogiga on võimalik karistusmeetmetest hoiduda.
"Kohtumine ei andnud lõplikku tulemust, kuid kinnitas vastastikust lugupidamist ja dialoogi alustamist, mida tuleb kõigi huvides jätkata," ütles peaminister.
Itaalia avaliku sektori kulutusi paisutav riigieelarve on selge väljakutse eurotsooni reeglitele. Eurotsooni reeglite kohaselt ei tohi liikmesriigi riigieelarve puudujääk ületada kolme protsenti ning riigivõlg peab olema väiksem kui 60 protsenti SKP-st. Itaalia puhul on aga probleemiks see, et riigivõlg on praeguseks tõusnud 132 protsendini SKP-st, mis tähendab, et tegu on kõige suurema riigivõlaga liikmesriigiga pärast Kreekat. Itaalia majandus on aga oluliselt suurem kui Kreeka oma ning erinevalt Ateenast, kus on juba aastaid astutud valusaid samme rahandusliku olukorra parandamiseks, paistab hetkel, et Itaalia praegune valitsus liigub selle riigieelarvega hoopis vastupidises suunas. | Conte on veendunud, et Rooma suudab eelarve asjus EL-i sanktsioone vältida | https://www.err.ee/879834/conte-on-veendunud-et-rooma-suudab-eelarve-asjus-el-i-sanktsioone-valtida | Itaalia peaminister Giuseppe Conte avaldas laupäeval veendumust, et Rooma suudab vältida Euroopa Liidu sanktsioone seoses järgmise aasta riigieelarvega. |
Ainsana jäi ta pjedestaalilt välja hooaja kolmandal etapil Belgias, kui pidi leppima viienda kohaga, pärast seda on ta aga võtnud üheksa võitu järjest.
Viimase kahe hooaja 24 etapist on Kristofferssonil kirjas 18 võitu. Ühtekokku on tal nüüd 20 MM-etapivõitu ja ta on selles arvestuses selge liider. Talle järgnevad 2014. aastal alguse saanud MM-sarja kahe esimese hooaja maailmameister Petter Solberg ja tunamullune maailmameister Mattias Ekström, kes on mõlemad saanud kümme etapivõitu.
"Kordasin nüüd Sebastian Vetteli rekordit üheksa järjestikuse võiduga," muheles Kristoffersson võiduintervjuus. "Pean tänama enda suurepärast tiimi, nad on minu heaks kõike teinud."
Tänavuse hooaja viimasel etapil Lõuna-Aafrika Vabariigis võitis Kristoffersson (Volkswagen Polo R; PSRX Volkswagen Sweden) neljast eelsõidust kolm ja oli parim ka enda poolfinaalis, teisest poolfinaalist pääses esimesena edasi tema tiimikaaslane Solberg. Seejuures elas Volkswagen enne etappi üle ärevad ajad, kui nende autod jõudsid võistluspaika alles reede õhtul, enam kui 48 tundi hiljem kui algselt planeeritud.
Finaalis sai parima stardi Solberg, aga Kristoffersson võttis siiski sisse liidrikoha. Solbergi võistlus jäi pärast kokkupõrget Timmy Hanseniga (Peugeot 208; Team Peugeot Total) pooleli.
Teisena lõpetas Ekström (Audi S1; EKS Audi Sport) ning kolmanda koha sai Sebastien Loeb (Peugeot 208; Team Peugeot Total).
Teist aastat järjest maailmameistriks tulnud Kristoffersson lõpetas hooaja 341 punktiga. Teise koha sai üldarvestuses Ekström, kes kogus 248 punkti ning kolmas Esktrömi tiimikaaslane Andreas Bakkerud 237 punktiga. Neljas oli Loeb 229 punktiga, edestades kahe punktiga Solbergi.
Võistkondlikus arvestuses võitis MM-tiitli PSRX Volkswagen Sweden 568 punktiga. Hõbeda võitis 485 punktiga EKS Audi meeskond ning MM-sarjast lahkuv Peugeot sai 423 punktiga pronksi. | Ülivõimas Kristoffersson lõpetas MM-hooaja 11 etapivõiduga 12-st | https://sport.err.ee/879833/ulivoimas-kristoffersson-lopetas-mm-hooaja-11-etapivoiduga-12-st | Teist aastat järjest rallikrossi maailmameistritiitli võitnud rootslane Johan Kristoffersson oli tänavu täiesti pidurdamatus hoos, võites 12 etapist koguni 11. |
Suurepärase esimese poolaasta teinud ja pikalt liidrikohta hoidnud, kuid seejärel tiitli maha mänginud ja eelviimases voorus kolmandaks langenud Brann pidigi leppima pronksmedalitega. Molde teenis samuti võidu ja säilitas seega Teniste tööandja ees ühepunktilise paremuse. Meistritiitli oli juba varem taganud Trondheimi Rosenborg, vahendab Soccernet.ee.
Brann alistas hooaja lõpetuseks Oddi 1:0, värava lõi Daouda Bamba kolmandal minutil. Teniste tegi kaasa esimese poolaja.
Andreas Vaikla kaitses lõpuks esimest korda liigamängus Kristiansundi väravat. Tema debüüt lõppes 0:2 kaotusega Matvei Igoneni koduklubile Lilleström. Igonen istus varupingil, Vaikla tiimikaaslane Brent Lepistu kohtumises ei osalenud.
Joonas Tamm vaatas varupingilt, kuidas tema tööandja Sarpsborg alistas Tromsö 2:0. Vigastatud Enar Jäägerita Oslo Valerenga oli parem Ranheimist 2:1.
Kristiansund teenis kokkuvõttes viienda, Valerenga kuuenda, Sarpsborg kaheksanda ja Lilleström 12. koha.
Tamm sai tänavu Norra kõrgliigas kirja 25 mängu (neist põhikoosseisus 22), Teniste 23 (23), Lepistu 15 (3), Igonen 5 (5) ja Jääger 3 (1). Tamm lõi kaks väravat ja Teniste ühe. | Teniste lõpetas Norras hooaja pronksiga | https://sport.err.ee/879832/teniste-lopetas-norras-hooaja-pronksiga | Norra kõrgliigas peeti laupäeval viimane voor. Taijo Teniste koduklubi Bergeni Brann oli võidukas, kuid kolmandalt kohalt kõrgemale ei tõusnud. |
Lennukid lendavad üle Eesti madallennualadel ning mitte madalamal kui 152 meetrit ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende tehakse kokkuleppel lennuameti ja lennuliiklusteenindusega.
NATO liikmesriikide õhujõud valvavad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks.
Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt. | Saksa õhuväe hävituslennukid teevad Eesti kohal harjutuslende | https://www.err.ee/879828/saksa-ohuvae-havituslennukid-teevad-eesti-kohal-harjutuslende | Algava töönädala vältel teevad Eesti kohal harjutuslende Ämari lennubaasis teenivad Saksa õhuväe piloodid Eurofighteri hävituslennukitel. |
Tasavägise alguse järel läks kodumeeskond Krefeld 15:14 eduseisust 28:16 juhtima ja võttis 11-väravalise võidu. Roosna arvele kanti üleplatsimehena üheksa tabamust, vahendab Käsipall24.ee.
Krefeld juhib turniiritabelit 13 mängust teenitud 24 punktiga. Ahlen on 13 silmaga seitsmes. | Roosna säras Krefeldi võidumängus | https://sport.err.ee/879830/roosna-saras-krefeldi-voidumangus | Eesti meeste käsipallikoondislase Karl Roosna koduklubi HSG Krefeld sai Saksamaa kolmanda liiga läänetsoonis 12. järjestikuse võidu, kui alistas Ahlener SG 33:22 (15:14). |
Pühapäeval, 25. novembril autasustatakse Arvo Pärti Poola Vabariigi kõrgeima autasuga kultuuri valdkonnas – kuldmedaliga "Gloria Artis" kultuuriteenete eest (Golden Medal for Merit to Culture – Gloria Artis). Arvo Pärdile antav kuldmedal on autasu kõrgeim kategooria ning selle annab heliloojale üle Poola kultuuri- ja rahvuspärandi minister Jaroslaw Sellin.
Medali "Gloria Artis" üleandmine Arvo Pärdile toimub tema autorikontserdil Johannes Paulus II kollektsiooni muuseumi Rotunda saalis, kus astuvad üles Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Ettekandele tulevad "Adam's Lament", "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", "Fratres", "Salve Regina" ja "Te Deum". Kontsert toimub Eufonie festivali raames, mis on pühendatud Poola Vabariigi 100. sünnipäevale ning mille aukülaline Arvo Pärt sel aastal on. Festivaliga tehakse kummardus ka teistele tänavu 100. aasta juubelit tähistavatele Euroopa riikidele, sh Eestile. Pidulikul sündmusel osalevad ka Eesti Vabariigi suursaadik Poolas Martin Roger ja Poola Vabariigi suursaadik Eestis Grzegorz Kozłowski.
Teise kõrge tunnustuse pälvib Arvo Pärt esmaspäeval, 26. novembril, kui Poola vanim muusikakõrgkool, Fryderyk Chopini Muusikaülikool annab Arvo Pärdile audoktori kraadi väljapaistvate muusikaliste saavutuste ja loomingu universaalse sügavuse eest.
Varssavis Fryderyk Chopini Muusikaülikooli kontserdisaalis kell 12 algaval pidulikul tseremoonial peab Laudatio ülikooli kompositsiooni õppetooli juhataja, professor dr Paweł Łukaszewski, audoktori diplomi annab üle ülikooli rektor professor dr Klaudiusz Baran. Tseremoonia muusikalises osas kannab Chopini ülikooli kammerorkester Rafał Janiaki juhatusel ette Arvo Pärdi teose "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks". Õhtul kell 19 toimub ülikooli kontserdisaalis Arvo Pärdi autorikontsert, kus Chopini ülikooli kammerorkestri esituses kõlavad lisaks "Tabula rasa", "Festina lente", "Trisagion" ja "Concerto piccolo über
B-A-C-H".
Fryderyk Chopini Muusikaülikooli audoktori kraadi on varem pälvinud näiteks Poola heliloojad ja dirigendid Krzysztof Penderecki ja Witold Lutosławski, Prantsuse helilooja ja legendaarne heliloomingu õppejõud Nadia Boulanger, Vene tšellist ja dirigent Mstislav Rostropovitš ning ooperilaulja ja dirigent Plácido Domingo.
Arvo Pärdi paljude tunnustuste seas, mille hulka kuuluvad Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia auliige (USA, 1996), Praemium Imperiale (Jaapan, 2014) ja Ratzingeri preemia (Vatikan, 2017), on ka mitmeid audoktori tiitleid nii Eesti ülikoolidelt (Eesti muusikaakadeemialt 1989 ja Tartu ülikoolilt 1998) kui ka tunnustatud välismaistelt ülikoolidelt (Oxfordi ülikoolilt 2016, Durhami ülikoolilt 2002 ja Sydney ülikoolilt 1998).
Poolaga on seotud ka varasemaid preemiaid, 2007. aastal sai Arvo Pärt Görlitzi/Zgorzeleci linna Brückepreisi (Sillaehitaja) autasu ning 2016. aastal tunnustati teda paavsti kultuurinõukogu medaliga "Per Artem ad Deum", mille on asutanud paavst Johannes Paulus II ja mida antakse üle Poolas Kielce linnas toimuval kirikumessil. | Arvo Pärt pälvib Poolas kaks kõrget autasu | https://kultuur.err.ee/879826/arvo-part-palvib-poolas-kaks-korget-autasu | 25. ja 26. novembril antakse Arvo Pärdile Varssavis üle kaks kõrget autasu. |
Laupäevases sprindis norralase Johannes Hösflot Kläbo eksimuse ära kasutanud ja võidu napsanud Bolšunov võttis 15 km klassikasõidus kindla esikoha, edestades teise koha saanud norralast Emil Iverseni 19,5 sekundiga. Kolmanda koha sai rootslane Calle Halfvarsson, kaotades 21,2 sekundiga.
Esimesena jäi pjedestaalilt välja norralane Martin Johnsrud Sundby (+31,1), talle järgnesid venelased Andrei Larkov (+34,3) ja Maksim Võlegžanin (+42,2). Seitsmenda koha sai soomlane Iivo Niskanen (+43,6), esikümne lõpetasid norralased Martin Löwström (+45,4), Kläbo (+47,6) ja Didrik Tönseth (+50,6).
Eestlastest oli parim Raido Ränkel, kes sai 45. koha, kaotades võitjale 2.19,8. Karel Tammjärv lõpetas 48. kohaga, kaotades 2.31,7.
Andreas Veerpalu sai 77. koha (+4.05,2). Marko Kilp astus poole distantsi järel rajalt maha. Kokku lõpetas sõidu 89 meest.
MK-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Norras Lillehammeris. | Rukal võidutses teist päeva järjest Bolšunov, Ränkel Eesti parimana 45. | https://sport.err.ee/879825/rukal-voidutses-teist-paeva-jarjest-bolsunov-rankel-eesti-parimana-45 | Murdmaasuusatamise MK-sarja hooaja avaetapil Soomes Rukal oli teist päeva järjest võidukas venelane Aleksandr Bolšunov. Ükski Eesti suusatajatest punktikohale ei jõudnud. |
Enne seda mängu polnud kumbki naiskond NF2 liiga D-grupis veel kaotusekibedust tunnistanud, vahendab Korvpall24.ee.
Nüüd jätkab Franconville ainsana täisedu ehk kaheksa võiduga. Furdenheimil on ühena kolmest tiimist üks kaotus. | Prantsusmaal debüteerinud Rosemary Rits aitas uue kodunaiskonna võiduni | https://sport.err.ee/879822/prantsusmaal-debuteerinud-rosemary-rits-aitas-uue-kodunaiskonna-voiduni | Eesti korvpallikoondise ääremängija Rosemary Rits tegi Prantsusmaa madalamas liigas NF2 laupäeval võiduka debüüdi, kui aitas Franconville'i naiskonnal 74:71 üle mängida lähirivaali Furdenheimi. |
Põhiturniiri avaringis pidi Novosjolov tunnistama Šveitsi esindaja Lukas Malcotti 15:10 paremust.
Teiste Eesti meeste tulemused: Jüri Salm (Tallinna Mõõk) 75. koht, Ruslan Eskov (Tartu Kalev) 132. koht, Peeter Turnau (En Garde) 141. koht, Sten Priinits (En Garde) 198. koht.
Etapivõitjaks tuli jaapanlane Kazuyasu Minobe. | Nikolai Novosjolov sai Berni MK-etapil 36. koha | https://sport.err.ee/879819/nikolai-novosjolov-sai-berni-mk-etapil-36-koha | Parima Eesti vehklejana teenis Berni MK-etapil Nikolai Novosjolov 36. koha. |
28-aastane ja 208 cm pikkune ameeriklane tuli 2009. aastal USA meeskonna ridades kuni 19-aastaste maailmameistriks. 2012. aastal pääses ta NBA-sse, kus kahel hooajal tegi Philadelphia 76ersi ridades kaasa 59 mängus.
Pärast NBA-st lahkumist on mehe teekond jätkunud pigem eksootilistes mängupaikades, kui ta on esindanud Hiina, Liibanoni, Puerto Rico, Türgi, Uruguay, Korea, Iraani ja Filipiinide klubisid.
Viimati mängis ta Filipiinidel NLEX Road Warriorsi ridades. | Kalev/Cramoga liitub NBA kogemusega ameeriklane | https://sport.err.ee/879818/kalev-cramoga-liitub-nba-kogemusega-ameeriklane | BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond andis sotsiaalmeedias teada, et nendega liitub NBA kogemusega Arnett Moultrie. |
Papadakis ja Cizeron teenisid rütmitantsu eest 84,13, vabatantsu eest 132,65 ning kahe kava kokkuvõttes seega 216,78 punkti. Varasem rütmitantsu maailmarekord oli 80,49 punkti, vabatantsu kõrgeim hinne praeguse punktisüsteemi järgi oli 124,94 punkti ning kahe kava kokkuvõttes oli senine rekord 200,82 punkti.
Kuna see oli aga kolmekordsete maailmameistrite hooaja esimene GP-etapp, ei pääse nad GP-finaaletapile.
Teise koha said Prantsusmaal venelased Viktoria Sinitsina ja Nikita Katsalapov 200,38 punktiga, kolmas oli Kanada paar Piper Gilles – Paul Poirier 188,74 punktiga.
Üllatuslikult lõppes naiste üksiksõit, kus tänavune olümpiahõbe ja kahekordne maailmameister, venelanna Jevgenia Medvedeva jäi enda karjääri jooksul esimest korda pjedestaalilt välja, saades 192,81 punktiga neljanda koha. Lühikava järel kolmandal kohal olnud Medvedeva oli vabakavas alles viies. Neljanda koha tõttu ei pääse ta ka GP-finaaletapile.
Kaksikvõidu võtsid Prantsusmaal jaapanlannad – esimene oli 205,92 punktiga Rika Kihira ja 202,81 punktiga sai teise koha Mai Mihara. Kolmas oli 197,78 punktiga ameeriklanna Bradie Tennell.
Meeste üksiksõidus sai 271,58 punktiga esikoha valitsev maailmameister, ameeriklane Nathan Chen ja teine oli 256,33 punktiga tema kaasmaalane Jason Brown. Kolmandana lõpetas 247,09 punktiga venelane Aleksandr Samarin.
Paarissõidus võidutses Prantsusmaa paar Vanessa James – Morgan Cipres 205,77 punktiga. Teisena lõpetasid ameeriklased Tarah Kayne ja Danny O'Shea 191,43 sekundiga ning kolmanda koha said venelased Aleksandra Boikova ja Dmitri Kozlovski 189,84 punktiga.
GP-finaaletapp peetakse 6.-9. detsembrini Kanadas Vancouveris.
GP-finaaletapile pääsejad:
Meeste üksiksõit: Yuzuru Hanyu (Jaapan), Shoma Uno (Jaapan), Nathan Chen (USA), Michal Brezina (Tšehhi), Sergei Voronov (Venemaa), Chan Jun-hwan (Lõuna-Korea)
Naiste üksiksõit: Alina Zagitova (Venemaa), Rika Kihira (Jaapan), Satoko Miyahara (Jaapan), Jelizaveta Tuktamõševa (Venemaa), Kaori Sakamoto (Jaapan), Sofia Samodurova
Paarissõit: Vanessa James – Morgan Cipres (Prantsusmaa), Jevgenia Tarassova – Vladimir Morozov (Venemaa), Natalja Zabijako – Aleksandr Enbert (Venemaa), Peng Cheng – Jin Yang (Hiina), Nicole Della Monica – Matteo Guarise (Itaalia), Darja Pavljutšenko – Deniss Hodõkin (Venemaa)
Jäätants: Madison Hubbell – Zachary Donohue (USA), Aleksandra Stepanova – Ivan Bukin (Venemaa) – Viktoria Sinitsina – Nikita Katsalapov (Venemaa), Charlene Guignard – Marco Fabbri (Itaalia), Kaitlin Hawayek – Jean-Luc Baker (USA), Tiffany Zahorski – Jonathan Guerreiro (Venemaa) | Prantsusmaa jäätantsijad parandasid kodujääl võimsalt maailmarekordeid | https://sport.err.ee/879817/prantsusmaa-jaatantsijad-parandasid-kodujaal-voimsalt-maailmarekordeid | Iluuisutamise GP-etapil Prantsusmaal tegid säravaima soorituse kodupubliku ees võistelnud jäätantsijad Gabriella Papadakis ja Guillaume Cizeron, püstitades võimsad maailmarekordid. |
"Meil on väga hea meel, et tüdrukutel hooaja viimasel võistlusel kõik õnnestus. Selle tulemuse nimel on kogu tiim igapäevaselt väga palju panustanud. Kindlad sooritused viimastel ülesastumistel näitavad, et tüdrukud on heas vormis ja valmis uuest hooajast võistlema meistriklassis," edastasid Brasiiliast emotsioone treenerid Maarja Jaanovits ja Laura-Liisa Kruusamäe.
Teine Tartu naiskond VK Janika Grisete näitas samuti head vormi, lõpetades neljanda osavõistluse neljanda kohaga, mis hooaja kokkuvõttes andis viienda koha.
Brasiilia etapi võitis Venemaa rühm Victoria, teine oli Ovo Junior Team Soomest. Täpselt samas järjestuses lõpetati ka MK-sarja kokkuvõttes.
Lõppenud hooaeg kulges Rütmika Junior Teamile väga edukalt, EM-il said nad viienda ja MM-il kuuenda koha. Naiskonda kuuluvad Elis Themas, Eliise Antonov, Birgit Paidre, Augustiine Tamme, Liis Ernits, Kätriin Pärnamäe, Grete Toomsalu, Keliis Lillemets, Sandra Liisa Aduson, Laura Liis Peetso ja Gabriele Eensoo. Rühma treenivad Maarja Jaanovits, Laura-Liisa Kruusamäe ja Katri Toomsalu.
Janika Grisete rühma kuuluvad Karmel Saar, Emily Ronk, Christina Kodanik, Sonja Kaur, Vita Enok, Emili Visnapuu, Mariin Kala, Kleer Siigur, Roberta Solom ja Helena-Liisa Moks. Rühma treenivad Kristel Võsoberg, Liisel Perlin ja Helena Puusepp. | Tartu rühmvõimlejad lõpetasid eduka MK-hooaja pjedestaalil | https://sport.err.ee/879812/tartu-ruhmvoimlejad-lopetasid-eduka-mk-hooaja-pjedestaalil | Eesti aja järgi täna öösel lõppes Brasiilias rühmvõimlemise MK-sari, Tartu võimlemisklubi Rütmika võistkond Junior Team tuli finaaletapil kolmandale kohale. Sarja kokkuvõttes lõpetasid tartlannad samuti kolmanda kohaga. |
Alustan päevapoliitiliselt: mida saanuks või pidanuks Eesti haridussüsteem (teisiti) tegema, et ÜRO ränderaamistiku vastu suunatud kampaania läbi kukkunuks?
Marju Lauristin: Selleks et ennetada niisuguste poliitiliste hüsteeriate teket, peaks haridussüsteem (ja kindlasti ka meedia) püüdma suurendada inimeste võimekust kainelt hinnata eri riske järjest keerulisemaks ja ohtlikumaks muutuvas maailmas. Elame väga väikeses ja hapras ühiskonnas, kus juba selle tõttu on inimeste ohutaju suurem. Meie ajalugu on täis hirmu ja hävingu kogemusi. Seda enam peaks haridus kasvatama empaatiavõimet teiste inimeste vastu, kes on tänapäeva maailmas sunnitud üle elama sõdu, okupatsioone ja nälga. Või õigemini, haridus peaks kujundama empaatiat ja raskete probleemide mõtestamise oskust, kasutades selleks senisest palju rohkem ka kunstide ja meedia võimalusi.
Tiiu Kuurme: Selles küsimuse enese sõnastuses on sees üks meie koolihariduse mõju: on üksainus, õige ja lõplik tõde. Kampaania on vale, lepinguga ühinemine õige. Õnneks ei ole Eesti haridussüsteem enam nii totalitaarne ja lõpliku ideoloogia kuulutaja, nagu see on teatud aegadel olnud. Nii sünnivadki arvamuste paljususest kampaaniad, ja on hea, kui see teeb valitsejatele valitsemise võimalikult keeruliseks, et halvad otsused ei läheks läbi liiga lihtsalt ja tõesti tulebki võtta vastutus. Teisalt on vahest meie koolihariduselgi olnud mõju, et valitsus varjab tõde, vassib ega ole pälvinud rahva usaldust. Sest modernne kool totalitaarsugemetega riigis on paraku olnud hierarhiline, võimust läbistatud, autoritaarne, vaba mõtet takistav, küsimuste esitajaid hirmutav, hinnetega manipuleeriv. Pole ime, kui omandatakse variõppe käigus nn koolilapse ametioskused (termin pärit Soome kasvatusteadustest) ning püütakse mis tahes vahenditega enesele parem positsioon ja hüved kindlustada. Nii koolis kui elus. Raske öelda, kas on seegi kooliga seotud, et valitsevad ringkonnad ja ametnikud ei kuula inimesi, ei arvesta rahva arvamusega, ei usalda rahvale ka mitte referendumiõigust ehk teisisõnu, rahvast peetakse alamõõduliseks.
Tarmo Soomere: Üks hiljutisi revolutsioonilisi muutusi on see, et arvamuse avaldamine on saanud väheste privileegist igaühe relvaks. Selle tagajärjel on maailmas liikuvasse informatsioon lisandunud palju müra ja ka teadlikult konstrueeritud valeinfot. Haridus inimõigusena sisaldab võõrandamatut õigust saada nõnda treenitud, et olla võimeline endale teavet sortima, fakte arvamustest eristama, võrdlema pakutut heade tavadega (isegi siis, kui nende kategooriate tähendus ajas ja ruumis muutub) ja tegema põhjendatud otsuseid. Täpselt nõnda, nagu õpetame inimesi mitte astuma õhukesele jääle, saab ja peab haridussüsteem õpetama mitte ainult fakte või kuidas teha faktikontrolli, vaid ka seda, kuidas ära tunda manipuleerimist või demagoogiat.
Kadri Aavik on Sirbis (1. IX 2017) nimetanud neoliberaalse ülikooli tunnusjooni: ülikoolide järjest laienev tegutsemine turuloogika järgi, teadustulemuste ja teadlaste "tootlikkuse" mõõtmine, teaduse projektipõhisus ning akadeemilise prekariaadi esile kerkimine. Mil määral tajute neid tunnusjooni olulisena?
Kuurme: Äsja tulin Soome kasvatusteaduste päevadelt, kus oli sel teemal mitu valulise alatooniga ettekannet, nt uuringud akadeemilise rahva kogemustest ülikoolide muutunud õhkkonnas, saatmas märksõnad ängistus, hirm, enese ülearusena tundmine, tehtava sisulise tähenduse kadu, inimese muutumine arvnäitajaks, kollektiivi lagunemine, usaldamatus jne. Kui Soome intellektuaalid on juba paar aastakümmet osutanud uusliberalismi pealetungile raevukat vastupanu ja mõndagi ka saavutanud, siis meie oleme kaitsetud ja nende "reformide" mõju on laastav, nt fundamentaalsete erialast maailmapilti loovate ainete ahenemine minimaalseks, filosoofia kadumine õppekavadest, sisuliste kõneluste lakkamine, akadeemiliste inimeste tühisus kõikvõimsa bürokraatia ees, ülikoolide kutsekoolistumine ja lähemalt – kultuurikatkestus minu erialal kasvatusteaduses. Kaovad õpetlased, keda jäädakse kuulama, õppejõud on õppetööd läbiviiv asendatav ühik.
Lauristin: Akadeemiliste väärtuste ja turuloogika konflikti tunnetame ülikoolis iga päev. Kui palju selles konfliktis minetatakse loomisrõõmu ja pühendumistahet, kuivõrd suudetakse selle kiuste saavutada oma uuringutes või ka õppetööd tehes tulemusi, mis pakuvad vaimset naudingut ja innustavad noori akadeemilist karjääri valima, seda statistika ei kajasta. Kõige rohkem kannatavad selle all just sotsiaal- ja humanitaarteadlased, sest neile on tempokas projektipõhisus ja kvantitatiivse tulemuslikkuse kriteeriumid olemuslikult kõige võõramad. Kui me suretame ülikooliharidusest majandusliku efektiivsuse nimel välja omakasupüüdmatu tõe ja teadmiste otsimise, mõtlemisvõime arendamise ja oskuse näha näiteks ka tehnoloogilistes arengus sügavamaid filosoofilisi probleeme, rääkimata ühiskonnas ja kultuuris toimuva mõistmisest, siis jõuame varem või hiljem olukorda, kus akadeemilisest haridusest on saanud kutseõpe, mis ei kannusta enam kedagi pürgima teaduse tippude poole.
Soomere: Selle pöörde taga on suurelt jaolt asjaolu, et töö mõiste on teisenenud ja väljunud klassikaliste füüsikalistel argumentidel põhinevate definitsioonide raamidest. Mehaanikas on töö rakendatud jõu ja saavutatud nihke korrutis ja termodünaamikas – aga ka perekonnas ja ühiskonnas – korrastatuse loomine või hoidmine. Need kaks tegevust on mõõdetavad suhteliselt lihtsate parameetritega ja nende eest on ühiskond olnud nõus ilma torisemata maksma. Nüüd on neile ühiskonna funktsioneerimise nurgakivina lisandunud bittide ehk informatsiooni liigutamine. Nii nagu loomingu puhul, pole selle protsessi mõistlikku mõõtu veel leiutatud. Maht selleks ei kõlba. Ajutise lahendusena on lünga täitnud seltskond, kes konverteerib õppejõudude, teadlaste ja teiste loomeisiksuste tulemused indikaatorite keelde. Ikka selleks, et need valdkonnad passitada klassikalise töö ehk massi liigutamise või universumi korrastamise alla. See on ühiskonna surve, tahetakse teada, mida oma raha eest saab. Nii täidab kõnesolev seltskond ühiskonnas prioriteetset rolli, mis selgitab ka, miks see on olemuslikult tähtis ja nii vintskelt kasvab.
Kas hariduse pööret neoliberalismi poole on võimalik tagasi pöörata?
Kuurme: Miski ei ole lõplik, ka lühinägelikkus ammendab end ning sein tuleb ette. Ent küsima peab: millise hinnaga? Võib olla murelik, kui palju kaob selle käigus intellektuaalset ressurssi, tõelist teadmist, ausust, väärikust, respekti, teadusele olulist dialoogi jm. Jah, pööre oleks võimalik, kui mitte lasta kõrgemate arvepidajatest ešelonide instruktsioone inimeste peale kriitikavabalt lahti ehk lihtsamalt, hakata vastu. Vähemalt analüüsida, mida see endaga kaasa toob. Ent seda pole paraku suutnud ka Rootsi, Saksamaa, Ameerika teadlased. Nii tuleb kahelda, kas oleme demokraatlikud riigid, kui inimliku elu valdkonnad ei suuda kaitsta oma identiteeti halbade poliitiliste suuniste eest, sest nende esindajaid lihtsalt ei kuulata.
Lauristin: Neoliberaalne pööre on juba jõudnud näidata oma piiratust ja on ikka vähem atraktiivne isegi neile, kes muretsevad eeskätt majanduse pärast. Kahjuks oleme ses suhtes ikkagi provints, kuhu uued tuuled jõuavad hilinemisega ja kord ära õpitud ja mugavaks muutunud tegevuspõhimõtted on visad taanduma. Siiski olen optimist. Näen ka praegu kavandatavas uues haridusstrateegias võimalust nihutada Eesti haridussüsteem isiksusekesksele, iga õppija ja õpetaja loomingulisust ja ainuomast toimimisvõimekust (agentsust) toetavale ja arendavale arengurajale.
Soomere: Kuni püsib demokraatlik maailm ja teadust finantseeritakse maksumaksja vahenditest, on see vältimatu ja tagasi kindlasti ei minda. Edasi minnakse siis, kui inimkond suudab õppida loomingulisust ja loomingu tulemuslikkust mõõtma. See sünnib tõenäoliselt üsna varsti – hiljemalt siis, kui tehisintellekt küsib, et mille poolest teie, inimesed, meist paremad tahate olla.
Teaduse kasu(m)likkusest majandusele on kõneldud palju, aga teaduse mõjust haridusele märksa vähem. Kuidas aitab teadus õppimise sisu ja viise ümber mõtestada ning miks see on vajalik?
Soomere: Teadus esineb siin kahes tähenduses: haridus- ja kasvatusteadus ning nendega seotud valdkonnad, nagu kognitiivsed uuringud, psühholoogia jne (mis aitavad paremini õpetada), ja need teadused, mille väljundist valitakse õpetatav sisu. Et faktipagas kipub kasvama geomeetrilises progressioonis, kuid õpivõimekus parimal juhul lineaarselt, on järjest keerukam välja valida noorele inimesele tulevikus vajalik tuumikfaktide muster ja nende seostamise viis. Seda suurem on surve õppimise efektiivsuse kasvule. Mitte niivõrd faktilise baasi laiendamisele õpilaste mälus, kuivõrd seoste loomisele, raamidest välja mõtlemise õpetamisele ja loovuse arendamisele, et olla kohanemisvõimeline kiiresti muutuvates tingimustes. Järjest rohkem vajame siin nn pehmete teaduste väljundit, et realiseerida vähemalt lineaarne õppimisvõime kasv võimalikult paljude laste puhul.
Lauristin: Esiteks, teadus on maailma keerukuse ja inimliku olemise piiride kompamises nii palju kaugemale jõudnud, et sellest tulenevalt peaksime uuendama oma arusaamist sellest, mida tähendab olla haritud. Kui peame igal elualal suutma intelligentsuses võistelda tehisintellektiga ning olema võimelised ette nägema, milliseid probleeme võib tekitada ühiskonnas ja meie igapäevasuhetes geneetika võimaluste rakendamine inimese pärilikkuse suunamisel või robotite muutumine igapäevaseks tarbetehnikaks, siis vajame oma eluga toimetulekuks hoopis rohkem põhiteadmisi inimesest, loodusest, ühiskonnast, kui oleme seni piisavaks pidanud. Teiseks, kui muutuvad kõige olulisemad kultuurimeediumid, kui raamatud asenduvad seiklemisega virtuaalreaalsuses ning suurandmed võimaldavad sekundi jooksul lahti muukida alateadvuse algoritme, peame olema mures, kuidas säilitada inimlikkust ning mitte unustada oma inimkeelt ja inimtundeid, oma lugu, oma looduse lõhnu. Olen kindel, et hariduse suurimaks väljakutseks muutub kultuuri kestlikkuse, jätkuvuse hoidmine, kultuurikoodide paljususe ja omavahelise tõlgitavuse õppimine. Ehk teisisõnu, teaduse ja tehnoloogia areng nihutab harituse horisonti järjest keerukamate matemaatiliste, bioloogiliste, sotsiaalsete, psühholoogiliste, ökoloogiliste, semiootiliste seoste lahtiharutamise poole. Kuid samal ajal annavad teadus ja tehnoloogia ka uusi vahendeid ja õppimismeetodeid, mis aitavad neid keerulisi seoseid ette kujutada ja nendest aru saada. Kindlasti liigume ainekeskselt äraõppimiselt probleemikesksele õppimisprotsessile, mitmemõõtmelisele mudeldamisele, õmblusteta hariduskeskkonnale, kus igal õppijal on võimalik leida talle sobiv individuaalne õpirada.
Tunnetuslikult on üliõpilased viimastel aastatel muutunud: loenguformaat enam väga ei tööta, õpetatav kinnistub paremini kaasavate ülesannete abil. Samal ajal tajun üha enam, et ollakse kinni raamatusse kirjutatus ehk puudu on allikakriitilisusest. Mil määral on õpetaja ja õpilase vaheline kommunikatsioonihäire tingitud põlvkondlikest põhjustest ja miks see nüüd eriti päevakorral on, kuigi õpetaja ja õpilase ealine vahe on haridussüsteemis kindlalt paigas?
Lauristin: Koolile alati omane põlvkondlik vahe õpilaste ja õpetajate vahel tundub praegu suurenevat vist sellepärast, et oleme digipöörde ja globaliseerumise tõttu üldise sotsiaalse aja kiirenduse ja kuhjuvate kultuurimuutuste, et mitte öelda kultuurikatkestuse olukorras. Aitab vahest see, kui julgemini lõhume seda ajabarjääri vastastikuses avatud suhtlemises, kui õpetajad ja õpilased ei klammerdu oma rollidesse, vaid õpivad üksteiselt küsima ja üksteisele vastama, arutledes nii raamatutest kui elust pärit nähtuste üle, mis just vaatenurkade erinevuse tõttu on huvitavad ja olulised. Ja veel – õppejõuna tundub mulle, et noored tahavad rohkem näha ennast nende õpitavate asjade subjektina, aru saada, milleks ja kuidas nad saavad neid teadmisi kasutada, mitte lihtsalt omandada mingeid teadmisi n-ö igaks juhuks.
Soomere: Probleemi taga on teadmiste tootmise ja kasutamise mustri põhimõtteline muutus. Üsna hiljuti käis kõik nõnda, et teadmised liikusid rakendusse (ehk üldisse kasutusse) mööda kindlat ahelat: teaduslaborist inseneri kätte ja sealt tootmisse; paralleelselt teadusartiklitest monograafiatesse ja sealt õpikutesse. Kuni muid infokandjaid ei olnud, oli võimalik teha eelvalik infost, mida noorem põlvkond sai tarbida. See tähendas väga stabiilset, tugeva negatiivse tagasisidega süsteemi püsimist. Nüüd on teisiti ning selline eelvalik võimatu. Suur osa maailma infost on igaühele vaid paari kliki kaugusel. Loomulikult teeb see haiget paljudele, kes tahaksid õpetada vaid parimat, aga selle asemel on sunnitud võitlema värvilise müraga. Üks selle protsessi sümptoomidest on klammerdumine raamatusse kirjapandu külge. Aga olgem realistid: kui on tegemist monograafiaga, on raamatus olev info vähemalt kümme aastat vana, ja kui õpikuga, siis juba 15–20 aasta tagune.
Milline võiks olla ajaga sammu pidav õpimetoodika?
Kuurme: Variatiivne. Võimaldama kogemustest õppimist, iseseisvat uurimist, dialoogi pidamist, mitmesuguseid mõistuse võimalusi avardavaid õpetamisviise. Ent ka aega süveneda ning kuhugi ei tohiks kaduda tekst ja raamatud, kus mõte edeneb loogiliselt ja pikkamööda.
Soomere: Sellise metoodika mõistlikuks aluseks saab olla maailmas ja ühiskonnas juba toimunud ja praegu toimuvate protsesside adekvaatne mõistmine ehk äärmiselt heal tasemel sotsiaalteaduslik analüüs. Võrreldes reaalteaduste edulugudega on Eestil siin veel pikk maa käia. Julgustab aga näiteks meie psühholoogia ja inimgeograafia kiire areng ja paiknemine maailmateaduse eesliinil. | Ott Karulin. Neoliberaalne (tagasi)pööre hariduses | https://kultuur.err.ee/879811/ott-karulin-neoliberaalne-tagasi-poore-hariduses | "Nagu igas valdkonnas, on ka hariduses ja kõrghariduses omad immanentsed seadused, ent paraku turu- ja majandusloogika ei arvesta nendega, selle pealetung loetakse universaalseks ja kõigile elualadele sobivaks," tõdeb kasvatusteadlane Tiiu Kuurme. Kas neoliberaalne pööre hariduses on tulnud, et jääda, arutavad temaga Marju Lauristin ja Tarmo Soomere. Need ja teised hariduse, teaduse ja kultuuri sõlmpunkte käsitlevad küsimused on arutusel ka sel nädalavahetusel toimuval Eesti Kultuuri Koja, Eesti Haridusfoorumi ja Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud kongressil "Õppimine ja areng Eesti kultuuris". |
Viimati alistati kodujääl 2:1 Pori Ässat. Rooba kuulus JYP-i esimesse rivistusse.
Päev varem sai JYP karistusvisete järel võõrsil 3:2 jagu Tampere Tapparast.
Liigatabelis on JYP aga endiselt eelviimasel ehk 14. kohal, olles kogunud 28 punkti. Kümnes koht jääb aga vaid viie punkti kaugusele.
Uuel nädalal peab JYP koguni kolm võõrsilmängu – esmalt kohtutakse KalPa-ga, siis Helsingi IFK-ga ning seejärel Vaasan Spordiga. KalPa on tabelis 12., IFK 11. ja Vaasan Sport 9. kohal. | Rooba koduklubi teenis neljanda järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/879809/rooba-koduklubi-teenis-neljanda-jarjestikuse-voidu | Eesti jäähokikoondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskylä JYP on pärast kesist hooaja algust sattunud paremasse hoogu, olles nüüd teeninud neli järjestikust võitu. |
30-aastane Johaug finišeeris ajaga 28.02,5. Johaugile järgnesid kaks rootslannat – teine oli Charlotte Kalla ja kolmas tugeva lõpu teinud Ebba Andersson, kaotades vastavalt 22,5 ja 32,8 sekundit.
Esimesena jäi pjedestaalilt välja norralanna Ingvild Flugstad Östberg, kaotades koondisekaaslasele 49,5 sekundiga. MK-sarja kolm viimast klassikasõitu võitnud soomlanna Krista Pärmäkoski sai kodupubliku ees kuuenda koha, kaotades Johaugile 55,5 sekundiga. Tema ja Östbergi vahele mahtus ka laupäeval sprindi võitnud venelanna Julia Belorukova, kes kaotas Johaugile 54,9 sekundiga.
Tegemist on Johaugi karjääri 43. MK-etapivõiduga, viimati triumfeeris ta 2016. aasta märtsis.
Ükski eestlanna Rukal distantsisõidus ei osalenud.
MK-sari jätkub järgmisel nädalal Norras Lillehammeris.
Miks oli Johaugil võistluskeeld?
Olümpiavõitja ja seitsmekordne maailmameister Johaug põrus 2016. aasta sügisel dopinguproovis anaboolse steroidi klostebooliga. Norralanna sõnul tarvitas ta päikesepõlenud huulte raviks põletikuvastast kreemi ega teadnud, et see sisaldab keelatud ainet. Süü võttis enda peale Norra koondise arst. Norra Olümpiakomitee määras Johaugile 13 kuu pikkuse karistuse, kuid kuna see oli oodatust leebem, kaebas Rahvusvaheline Suusaliit otsuse edasi CAS-i.
CAS leidis, et Johaug pidanuks kreemi pakendi üle vaatama, kuna seal oli selgelt kirjas, et see sisaldab keelatud ainet, lisaks oli seal ka dopingumärgistus peal. CAS-i sõnul ei olnud Johaugil suurel määral süüd, sellises olukorras on Rahvusvahelise Antidopingu reeglite kohaselt võimalik määrata keeld vahemikus 12-24 kuuni ning CAS-i paneel leidis, et proportsionaalselt õige oleks määrata Johaugile 18-kuuline võistluskeeld, mis hakkas kehtima 2016. aasta 18. oktoobrist ja lõppes tänavu 18. aprillil. | Võistluskeelu järel MK-sarja naasnud Johaug võttis ka Rukal võimsa võidu | https://sport.err.ee/879806/voistluskeelu-jarel-mk-sarja-naasnud-johaug-vottis-ka-rukal-voimsa-voidu | Aprillis 18-kuulise võistluskeelu alt vabanenud Norra murdmaasuusataja Therese Johaug naasis võimsalt MK-karussellile, võttes Soomes Rukal 10 km klassikasõidus ülikindla esikoha. |
Värskes Eesti korvpalli arengukavas on muuhulgas kirjas, et juba 2025. aastal võiks Eesti koondis jõuda Euroopa meistrivõistlustel kaheksa parema sekka. Kuidas seda eesmärki saavutada ja millise arengu võiks järgmise kümne aastaga läbi teha Eesti korvpall, räägib Eesti Korvpalliliidu spordidirektor Alar Varrak.
Tallinnas lõppenud jääkeegli Euroopa meistrivõistluste tuules uuritakse ajakirjanik Indrek Schwedelt, mis on selle paljude jaoks jätkuvalt võõra spordiala võlud.
Traditsiooniliselt on kuu viimases saates ka Tiit Karuksi kommentaar.
"Spordipühapäev" algab Vikerraadios kell 18.15. Saatejuht on Juhan Kilumets. | "Spordipühapäevas" tuleb juttu korvpallist ja jääkeeglist | https://sport.err.ee/879805/spordipuhapaevas-tuleb-juttu-korvpallist-ja-jaakeeglist | Vikerraadio saates "Spordipühapäev" on sel korral kesksel kohal korvpall ja jääkeegel. |
14. järjestikune võit tuli koduväljakul, kui Edinson Cavani väravast alistati 1:0 Toulouse.
Tiitlikaitsja PSG on 42 punktiga ka kindel liigatabeli liider.
Tunamullune Prantsusmaa meister AS Monaco teenis Thierry Henry käe all esimese võidu, kui 1:0 saadi jagu Caenist. Veidi enam kui kuu aega tagasi peatreeneriametisse asunud Monaco oli seni Henry ametiajal saanud kaks viiki ja neli kaotust.
Seekordse võidu eest tuleb Monacol tänada ka videokordust (VAR) – pärast tükk aega kestnud video ülevaatamist otsustati Malik Tchokounte värav siiski ära lugeda.
Monacole oli see tänavusel hooajal alles teine võit, kümne punktiga on nad liigatabelis eelviimasel ehk 19. kohal.
Tulemused:
PSG – Toulouse 1:0
Caen – Monaco 0:1
Dijon – Bordeaux 0:0
Nantes – Angers SCO 1:1
Reims – Guingamp 2:1
Strasbourg – Nimes 0:1 | PSG teenis 14. järjestikuse võidu, Henry avas Monacoga võiduarve | https://sport.err.ee/879800/psg-teenis-14-jarjestikuse-voidu-henry-avas-monacoga-voiduarve | Jalgpalli Prantsusmaa kõrgliigas jätkab võimsas hoos Pariisi Saint-Germain, olles võitnud kõik tänavuse hooaja kohtumised. |
Kuigi Atletico tuli mängule läbi suurte raskuste kokku lapitud kaitseliiniga ning Barcelona valdas koguni 70% mänguajast palli, ei tahtnud Jan Oblaki puurilukk kuidagi murduda, vahendab Soccernet.ee.
Hoopis Atletico oli lähedal liidrikoha endale haaramisele, kui 77. minutil kerkis Antoine Griezmanni nurgalöögi järel kõige kõrgemale Diego Costa.
Normaalaja viimasel minutil suutis Barcelona Atletico kaitseliini lõpuks ikkagi murda ja Ousmane Dembele lõi viigivärava, säilitades Barcelonale liigas ühepunktilise eduga esikoha.
Vooru lõppedes võib Barcelona oma liidrikohast siiski ilma jääda. Selleks peab neist kahe punkti kaugusel olev Sevilla võitma pühapäeval Real Valladolidi.
Tulemused:
Valencia - Rayo Vallecano 3:0 (1:0)
Huesca - Levante 2:2 (1:1)
Atletico Madrid - Barcelona 1:1 (0:0) | Dembele päästis Barcelonale viigipunkti | https://sport.err.ee/879798/dembele-paastis-barcelonale-viigipunkti | Hispaania kõrgliiga vooru keskses mängus tegid Madridi Atletico ja Barcelona dramaatilise viigi, pakkudes natukenegi lohutust päeva alguses piinliku kaotuse osaliseks saanud Madridi Realile. |
Eesti koondise resultatiivseimaks tõusis 27 punktiga (+17) Timo Lõhmus, 22 punkti (+16) lisas Märt Tammeraru. Eesti vastuvõtt oli 48%, rünnakuprotsent 40, blokiga saadi kaheksa ja serviga üheksa punkti (neli ässa lõi Lõhmus, eksiti 13 pallingul), vahendab volley.ee.
Poola edukaim oli 23 punkti (+15) toonud Michal Nowakowski. Poola vastuvõtt oli 44%, rünnak 49%, blokiga teeniti kaheksa ja serviga seitse punkti (tehti 21 pallinguviga).
Pühapäeval kell 12.30 mängib Eesti Venemaaga ning kell 17.30 Valgevenega.
Poola on seni võitnud kõik kohtumised ja hoiab 11 punktiga esikohta. Teisel kohal on mängu vähem pidanud Eesti (7 punkti) ja kolmas kuue punktiga Valgevene. | U-17 võrkpallikoondis pidas Poolaga viiegeimilise lahingu | https://sport.err.ee/879796/u-17-vorkpallikoondis-pidas-poolaga-viiegeimilise-lahingu | Eesti U-17 noormeeste koondis mängib Tallinnas, Lilleküla Gümnaasiumis toimuvaid Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni EEVZA meistrivõistlustel, kus laupäeval tuli pärast tulist lahingut Poola eakaaslastelt vastu võtta 2:3 (23:25, 21:25, 25:20, 27:25, 12:15) kaotus. |
Dartmouthi kolledžimeeskonda võõrustanud San Francisco teenis oma hooaja kuuenda järjestikuse võidu tulemusega 84:65, vahendab Korvpall24.ee.
Jurkatamm pääses mängu vaid kolmeks minutiks ja saatis mööda ühe kahepunktiviske.
NCAA-s täiseduga jätkav San Francisco peab oma järgmise mängu 30. novembril Põhja-Iirimaal, kus osaletakse kahepäevasel turniiril.
Tassi koduülikool Saint Mary's võõrustas viimati San Franciscole alla jäänud Harvardi meeskonda ja kaotas 68:74.
Vahetusmeeste pingilt mängu sekkunud Tass viibis väljakul kuus minutit, mille jooksul viskas mööda kaks kahepunktiviset, hankis ühe kaitselauapalli ja tegi kaks viga.
NCAA hooaega kolme võiduga alustanud Saint Mary's on nüüd saanud kolm järjestikust kaotust.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Jurkatamme koduülikool jätkab täiseduga, Tassi tiim teenis kolmanda kaotuse | https://sport.err.ee/879793/jurkatamme-koduulikool-jatkab-taiseduga-tassi-tiim-teenis-kolmanda-kaotuse | USA üliõpilasliigas NCAA mängisid läinud öösel kahe eestlase koduülikoolid – Taavi Jurkatamm ja San Francisco Dons said kirja võidu, Matthias Tass ning Saint Mary's Gaels aga kaotuse. |
Nestor, kes kandideerib esimest korda Tartu- ja Jõgevamaal, tõi nimekirja tugevusena välja, et Tartu- ja Jõgevamaa kandidaadid on tasakaalus ning üheskoos on neil oskus kaasa rääkida nii hariduses, kultuuris, spordis, noorsootöös, kogukondades, avatud valitsemises kui ka vallamajanduses.
Nimekirja teine number, Mustee vallavanem ja sotsiaaldemokraatide Jõgevamaa piirkonna juht Jüri Morozov juhtis pikalt Saare valda.
Kolmandana kandideerib nimekirjas Elva abivallavanem Marika Saar, kes varem on töötanud ka Elva abilinnapea ja Nõo vallavolikogu aseesimehena.
Neljas on nimekirjas Kastre vallavanem ja SDE Tartumaa piirkonna esimees Priit Lomp, viies aga Põltsamaa vallavanem Margus Möldri, kes varem on töötanud Puurmani vallavanemana ja sisekaitseakadeemia päästekolledži direktorina.
Kuuendalt kohalt kandideerib Tartumaa Põllumeeste Liidu pikaaegne juht Jaan Sõrra, seitsmes on nimekirjas Jõgeva abivallavanem Mati Kepp, kaheksas varasem Rannu vallavanem ja praegune Elva vallavolikogu esimees Maano Koemets.
Nimekirja ankruks on kauaaegne omavalitsusjuht, Tartu vallavanem Jarno Laur. | Sotsid panid paika oma Tartu ja Jõgevamaa valimisnimekirja | https://www.err.ee/879792/sotsid-panid-paika-oma-tartu-ja-jogevamaa-valimisnimekirja | Tartu ja Jõgevamaa sotsid knnitasid eelseisvateks riigikogu valimisteks oma valimisnimekirja, mille esinumbrid on riigikogu esimees Eiki Nestor, Mustvee vallavanem Jüri Morozov ja Elva abivallavanem Marika Saar. |
PÖFF SHORTS RAHVUSLIK VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Heilika Pikkov, Jing Haase, Roberto Barrueco
PEAAUHIND
"Roosenberg", 2017
Režissöör: Ingel Vaikla (Eesti)
Žürii kommentaar: "Auhind läheb filmile, milles visuaalid, rütm ja lugu sulanduvad imeliseks (peaaegu pühaks) kolmainsuseks. Mõtlik ja meeleolusid loov film viib meid rännakule kohta, kuhu me kunagi ei satu, kus sõnadest tugevamat lugu jutustab arhitektuur, ja viib teema terviklikult lõpuni. Filmitegija annab vaikusele hääle ja jäädvustab kaduvat reaalsust."
JUMPSTART eriauhind Eesti filmitegijale
Esitleja: High Voltage
"Hea karjane", 2018
Režissöör: Evar Anvelt (Eesti)
Žürii kommentaar: "High Voltage'i eriauhinna JumpStart pälvis meisterlik hästi ilusa visuaali ja mõistliku karakteriga fim. Keerulisse konteksti asetatud lugu, mis avaneb peenelt ning mille intensiivsus kasvab viimase kaadrini.
Me ootame huviga selle paljulubava režissööri järgmist teost."
RAHVUSVAHELINE VÕISTLUSPROGRAMM: ANIMATSIOON
Žürii: Zsuzsanna Kreif, Carmen Gray, Mait Laas
PEAAUHIND
Esitlejad: A Film Eesti, BOP!, Fork Films, Eesti Joonisfilm, Tolm
"Muna", 2018
Režissöör: Martina Scarpelli (Itaalia)
Žürii kommentaar: "Intelligentselt ja poeetiliselt konstrueeritud universum, mis väljendab keerulise teemaga seotud sügavaid emotsioone."
ŽÜRII POOLT MAINITUD
"Merineitsid ja ninasarvikud", 2017
Režissöör: Viktoria Traub (Ungari)
Žürii kommentaar: "Erilise ja visuaalse jutustuse ja misanstseeni loomise eest."
NEW TALENTS žürii auhind parimale tudengianimatsioonile
Esitlejad: Sony, Eesti Kunstiakadeemia
"Kõlab hästi", 2018
Režissöör: Sander Joon (Eesti)
Žürii kommentaar: "Efektselt minimalistlik ja üllatav vaade füüsilisele maailmale ning heli ja pildi kooslusele."
NEW TALENTS žürii poolt mainitud tudengianimatsioon
"Sireenid", 2018
Režissöör: Juli Tudisco (Ungari)
Žürii kommentaar: "Kerge ja rõõmsa energiaga rikastatud film, mis kasutab imeliselt muusikat ja huumorit, et luua inspireerivat nägemust vabadusest."
RAHVUSVAHELINE VÕISTLUSPROGRAMM: LÜHIFILM
Žürii: Triin Ruumet, Marta Bałaga, John Canciani
PEAAUHIND
Esitleja: Nafta Films
"Kõik hinnas", 2018
Režissöör: Corina Schwingruger-Iliç (Šveits)
Žürii kommentaar: "Visuaalse meisterlikuse ja südamliku mängulisuse eest, mis muudab iga kaadri ideaalselt raamistatud maiuspalaks."
NEW TALENTS žürii auhind parimale tudengifilmile
Esitlejad: Sony, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut
"100 EUR", 2018
Režissöör: Aleksey Lapin (Austria)
Žürii kommentaar: "See film uurib ilma hinnanguid andmata kahe peategelase majandusliku olukorra tumedamat poolt. Režissööri täpne vaatlus laseb meil kogeda koomilisi ja traagilisi hetki, lubades erakordsetel näitlejatel püüda publiku empaatiat."
PÖFF Shorts lühifilmide ja animatsiooni festival toimub 20.–28. novembrini Tallinnas ja Tartus. 22. Pimedate Ööde filmifestival jätkub Tallinnas ja Tartus ning kestab 2. detsembrini. | PÖFF Shorts kuulutas välja võitjad | https://kultuur.err.ee/879791/poff-shorts-kuulutas-valja-voitjad | Rahvusvaheline lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts kuulutas laupäeval, 24. novembril Olmeulmade kollektiivi lavastatud auhinnatseremoonial Kinomajas välja viie võistlusprogrammi võitjad. Auhinnatud filme saab näha kolmel PÖFF Shortsi eriseansil Tallinnas ja Tartus. |
Viiest väravast kolm viskas Laine teisel kolmandikul.
Alates hooajast 1997-98 on Laine NHL-i kolmas mängija, kes visanud ühes mängus viis väravat. Viimati sai sellega 2011. aasta veebruaris hakkama Johan Franzen, 2007. aasta detsembris sai viis tabamust kirja Marian Gaborik.
"Mul on selline tunne, et iga kord, kui litrit puutusin, läks see väravasse," sõnas Laine, kes tegi viis pealeviset. "Ilmselt oli lihtsalt selline õhtu. Tahtsin lihtsalt ühte väravat visata, ma ei mõelnud NHL-i rekorditele. Muidugi on see tore saavutus, aga võit oli ka väga hea."
Viimase nelja mänguga on 20-aastane Laine nüüd visanud 11 väravat, ühtekokku on tal sel hooajal kirjas 19 väravat, mis tõstis ta väravaküttide arvestuses esikohale. 18 väravat on visanud Buffalo Sabresi mängija Jeff Skinner.
Laine on 177 NHL-i mänguga saanud kirja seitse kübaratrikki, millega ta on alla 21-aastaste arvestuses kõigi aegade teine – Wayne Gretzky sai 210 mänguga kirja 12 kübaratrikki.
Blues lasi viimati endale kodus kaheksa väravat visata 1996. aasta detsembris, toona jäädi alla Vancouverile.
Tulemused:
NY Rangers – Washington 3:5
St. Louis – Winnipeg 4:8
Toronto – Philadelphia 6:0
Montreal – Boston 2:3
Detroit – Buffalo 2:3 kv.
Florida – Chicago 4:5 la.
NY Islanders – Carolina 4:1
Pittsburgh – Columbus 4:2
Colorado – Dallas 3:2
Las Vegas – San Jose 6:0
Los Angeles – Vancouver 2:4 | Võidumängus viis väravat visanud soomlane tõusis NHL-i resultatiivseimaks | https://sport.err.ee/879788/voidumangus-viis-varavat-visanud-soomlane-tousis-nhl-i-resultatiivseimaks | Jäähokiliigas NHL alistas Winnipeg Jets võõrsil 8:4 St. Louis Bluesi, koguni viis võitjate väravat kirjutati soomlase Patrik Laine nimele. |
Välitingimustes peetaval etapil sai Alusalu kirja aja 4.22,835, kaotades B-grupi võitjale, tšehhitar Nikola Zdrahalovale 5,66.
Kümnenda koha eest teenis Alusalu 15 MK-punkti ja kahe etapi kokkuvõttes on ta üldarvestuses 34 punktiga 23. kohal.
Meeste 1000 m distantsil jäi Marten Liiv B-grupis napilt esikümnest välja, saades 1.12,681-ga 11. koha. B-grupis esikoha saanud jaapanlasele Takuro Odale kaotas Liiv 1,24 sekundiga.
MK-sarjas on Liiv sel distantsil üldarvestuses 22 punktiga 30. kohal. | Saskia Alusalu jõudis MK-etapil taas esikümnesse | https://sport.err.ee/879786/saskia-alusalu-joudis-mk-etapil-taas-esikumnesse | Jaapanis Tomakomais peetud kiiruisutamise MK-etapil sai Saskia Alusalu 3000 m distantsi B-grupis kümnenda koha. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.