text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Rockets, kelle senine pikim kaotusseeria pärines aastast 1968, mil toona veel San Diego Rocketsi nime all tegutsenud meeskond kaotas 17 järjestikust mängu, sai viimati võidurõõmu tunda 2. veebruaril, kui võõrsil alistati Memphis Grizzlies.
Kohtumises Warriorsiga kaotas Houstoni meeskond avaveerandi nelja silmaga, kuid jäi poolajaks juba 24-punktilisse kaotusseisu. Ehkki viimased kaks veerandit suutis kodumeeskond võita, tuli siiski vastu võtta kindel 14-punktiline kaotus.
Warriorsi resultatiivseimaks osutus pingilt sekkunud Jordan Poole, kes viskas 23 punkti. Kelly Oubre Jr. panustas 19 silmaga, Stephen Curry kontole jäi 18 punkti. Rocketsi parimana tõi Kevin Porter Jr. omadele 25 punkti.
Dallases alistas kohalik Mavericks Luka Doncici järjekordse suurepärase soorituse toel Los Angeles Clippersi 105:89. Kodumeeskond kaotas avaveerandi viie punktiga, aga läks siis poolajaks ise viie silmaga juhtima. Ka teisel poolajal puudus Clippersil Mavericksi ründele vastus ning kokkuvõttes oli Dallas parem 16 silmaga.
Neljandat korda sel hooajal vähemalt 40 punkti visanud Luka Doncici kontole kirjutati mängu parimana 42 silma, samuti üheksa resultatiivset söötu ja kuus lauapalli. Clippersi ridades viskas enim punkte Paul George, panustades 28 silmaga.
Teised tulemused:
Detroit – Toronto 116:112
Indiana – Brooklyn 115:124
Philadelphia – Milwaukee 105:109 la.
Washington – Sacramento 119:121
Chicago – San Antonio 99:106
Cleveland – Boston 117:110
Denver – Charlotte 129:104
Memphis – Miami 89:85 | Klubi ajaloo halvimat seeriat tegev Rockets sai 18. järjestikuse kaotuse | https://sport.err.ee/1608146392/klubi-ajaloo-halvimat-seeriat-tegev-rockets-sai-18-jarjestikuse-kaotuse | Korvpalliliigas NBA pikenes Houston Rocketsi kaotuste jada läinud öösel rekordilise 18 mänguni, kui kodusaalis jäädi 94:108 alla Golden State Warriorsile. |
Helsingin Sanomate vahendatud Our World in Data andmetest selgub, et Eesti möödus oma nakatumisnäitajaga 1517,6 Tšehhist. Tšehhi nakatumisnäitaja on viimastel päevadel veidi alla läinud ja oli viimastel andmetel 1 474,8.
Kolmandal kohal Euroopas on Montenegro, kus viimase kahe nädala nakatumisnäit 100 000 elaniku kohta oli viimati 1235,7.
Meie naabritest on Rootsi nakatumisnäit 562,2, Lätil 392,3, Leedul 240,2 ja Soomel 167,0.
Tähelepanuväärne on neist eriti Leedu number, kes oli eelmise aasta lõpus samuti Euroopa suurima nakatumisnäitajaga riik ja seda Eesti praeguse näitajaga sisuliselt samal tasemel.
Samas avaldatud kooronasurmade suhtarvult on Eesti Euroopas üheksandal kohal. | Eesti tõusis Euroopas kõige kõrgema nakatumisnäitajaga riigiks | https://www.err.ee/1608146419/eesti-tousis-euroopas-koige-korgema-nakatumisnaitajaga-riigiks | Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on alates neljapäevast Euroopas kõige kõrgem. |
Mul on kolleeg Mustafa, kes on olnud rõõmsameelne kogu koroonakriisi vältel. Tõsi, ta oli masendavalt lõbus inimene ka enne. Lihtsalt kõik see, mis on murdnud maha ka tugevamad isikud, ebakindlus, pahurus, vastumeelsus muutustele, viha, et muutusi ei tule - see pole talle üldse mõjunud.
Meie koguneme arutama maski kandmise ja mittekandmise üle, vaktsiini mõjude ja kõrvalmõjude üle, briti tüve ja uganda tüve vahede üle. Mustafa räägib aga endiselt oma lastest, tööst, halvast liiklusest, parimast türgi toidust ja nirust ilmast. No kõigest sellest, millest rääkisime meiegi enne. Enne kui...
Mustafa on terve aasta käinud filmimas neid üritusi, millele sisse pääsemise aluseks on olnud kiirtest. Või on ta olnud võtetel välismaal, kuhu pääsemise jaoks tuleb juba vängem test teha. Ta on pulki ninna pistnud ise ja teiste abiga kümneid kordi. See tohutu oht, et pulk võib ninas murduda, pole teda tabanud. Võib-olla ongi tal lisaks rõõmsale meelele ka rämedalt õnne.
Üks mu teine kolleeg, kellega pidime võtteplatsil kohtuma, helistas mulle närviliselt, et tunneb end halvasti, aga arst ütles, et veel ei ole mõtet testi teha. Et paari päeva pärast. Aga mina olin internetist tellinud endale koroona kiirtesti, millele oli kirjutatud "uudis". Mulle lihtsalt tohutult meeldivad uued asjad. See oli süljeproovi variant ja maksis tõesti üle kahekümne euro.
"Pulk tal ninas ei murdunud. Pulka polnudki."
Viskasin kolleegile autoaknast oma täiesti ebausaldusväärseks ning ebavajalikuks tembeldatud kiirtesti ning sain varsti pildi kahest triibust. Me ei kohtunud võtteplatsil. Ta jäi koju ja meie jäime terveks. Ning suure masenduse ning pahameele asemel, mis oli kolleegi hommikul painanud, ütles ta köhimise vahele: "Ei noh, nüüd ma vähemalt tean...." Pulk tal ninas ei murdunud. Pulka polnudki.
Ja siis saabus hetk, kui tekkis võimalus kiirtestida kogu ühe saate meeskonda. Keegi ei keeldunud. Kõik said pulgad ise ninna, piisavalt sügavale, ja ninast ka kätte.
Negatiivne tulemus käivitas uskumatu protsessi. Ei rebitud maske eest ega muututud hooletuks nagu manab terviseamet. Hoopis muu muutus toimus. Me rääkisime lastest, ilmast, tööst ja ... kõhuhädadest. Me tegime isegi nalja. Vähemalt üheks õhtuks oli suur paine kadunud. Kui suur psühholoogiline mõju on kiirtestil!
Peaminister Kaja Kallas õigustas piirangute venimist sooviga vältida varjatud ohvreid. Palun, kasutage Mustafa fenomeni. Inimene, kes saab end testida piisavalt sageli, on kordi rahulikum kui see, kes peab olema pidevas ärevuses. Ning selle "pulgajutu" kohta - ka kassi ei peaks panema mikrolaineahju, aga võimaliku ohu pärast ei keela me kasse ära. | Elo Selirand: Mustafa fenomen ehk pulk ninna | https://www.err.ee/1608146413/elo-selirand-mustafa-fenomen-ehk-pulk-ninna | Tekkis võimalus kiirtestida kogu ühe saate meeskonda. Keegi ei keeldunud. Kõik said pulgad ise ninna ja ninast ka kätte. Negatiivne tulemus käivitas uskumatu protsessi. Elo Selirand kirjutab sellest, kui suur psühholoogiline mõju on kiirtestil. |
Dialoogi tekkeks on vaja aega. Anneli Porri intervjuu kunstnik Sigrid Viiriga
SIGRID VIIR: "Kui lõpetada usk lõputusse kasvu, jääks meil rohkem aega olla aktiivsemad kodanikud ja empaatilisemad inimesed ning asjade üle järele mõelda."
Sigrid Viir on kunstiakadeemia fotoosakonna 2009. aastal lõpetanud kunstnik, kes on viimase kümne aasta jooksul käsitlenud selliseid teemasid nagu kunst ja majandus, ühiskonda sobitumine, rutiin, töö ja puhkeaja ühitamine, import ja eksport. Tema tee on palistatud tunnustuse ja äramärkimisega: noore kunstniku preemia (2010), Pulse Prize ja Balti assamblee medal (2012) ning Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2013 ja 2020). Sellest aastast on Viir ka üks kunstnikupalga pälvinutest. Viiri töömahukas, teostuselt täpses, esteetilises ja mängulises loomingus peidavad end pinged äärmuste vahel: kiirustamine ja aeglus, kunstnikutöö ja raha, külluslikkus ja askees, eraldatus ja seotus.
Kuidas tõlkida idamaade klassikalisi tekste?
Aasia-teemaline teadustöö ja tõlkekultuur on heal järjel, aga üldsusele, sealhulgas akadeemilisele, on see ikkagi hämar värk, mida pole vaja päris tõsiselt võtta.
XXI sajandil võib Eestis märgata idateaduse uut edukäiku ja ida keeltest tõlkimise seis on parem kui kunagi varem. Ometi käibib endiselt suhtumine, et ida meid eriti ei puuduta ja orientalistikat peetakse marginaalseks. Mait Rauna isepäine "Upanišadide" tõlge põhjustas kõva poleemika (vt Martti Kalda, Ülo Valgu ja Jaan Puhvli lood 26. II ja 3. III Sirbis) ja pani küsima, kas kõigi ajastute ja piirkondade puhul peaksid kehtima samad standardid. Selle üle arutlevad vestlusringis orientalistid Teet Toome, Martti Kalda ja Rein Raud ning usundiloolane Ülo Valk.
MARGUS OTT: Teeme ära!
Pealtnäha on kaks ärategemist vastandlikud, liiguvad vastassuundades.
Kuidas hästi elada? Selleks tuleb teha ära. Kahes mõttes. Esiteks tuleb teha ära niimoodi, et seatakse mingi siht, tehakse mingi plaan ning viiakse see ellu, tehakse ära, valmis. Võetakse nõuks mõistlikult toituda; teha sporti ja mitmel muulgi moel oma keha liigutada; koristada; tegeleda käelise tegevusega: mängida pilli, teha keraamikat või puutööd, kududa, žongleerida; tegeleda jalalise tegevusega: tantsida, kõndida, uisutada, joosta; oma vaimu mõnel viisil liigutada: käia teatris, kinos, raamatus, näitusel, kontserdil; kirjutada. Üksinda ja koos teistega. Ütled kallile inimesele, et armastad teda; ütled sõbrale, sugulasele, naabrile, võõrale, et hoolid temast. Võtad nendega koos midagi ette, teete üheskoos midagi ära: olgu selleks koristamistalgud, kuhugi minek või lihtsalt koos olemine mida iganes tehes. Meelega, sihilikult. Kui midagi on ära tehtud, siis hakkab kergem, tehtu on su pealt ära ning tegemise käigus oled saanud rõõmsamaks, tugevamaks, vabamaks; suhestud enda ja teistega rohkematel viisidel.
JAANUS VAIKSOO: Seitseteist kevadist hetke eesti lastekirjandusega
Mis tõmbab lugema? Kolm lihtsat asja: et oleks seiklust, et oleks naljakas, et oleks hästi kirjutatud. Niisuguseid raamatuid ilmus mullu rõõmustavalt palju.
2020. aastal ilmus Eestis 120 algupärase ilukirjandusliku lasteraamatu esmatrükki (95 proosa- ja 25 luuleraamatut). Eesti lastekirjanduse seis on olnud viimasel kümnendil püsivalt hea: meil on hulk väga häid kirjanikke, meie lasteraamatute kujundus ja illustratsioon on maailma tasemel. Ja ehkki uute teoste massiivi hulgas on päris palju sellist kraami, mida lastele ja nende vanematele ei soovitaks, ilmus head kirjandust eelmisel aastal rõõmustavalt palju.
KRISTA KUMBERG: Mustrimotiivid tuttaval taustal ehk Tõlkekirjandus lastele ja noortele aastal 2020
Tõlkeraamatud täidavad lüngad: mida algupärandites napib, leiame tõlgete seast.
Pealtnäha on kõik Lihula lilltikandiga kaunistatud seelikud sarnased, aga nende seas pole kaht ühesugust. Lähivaatlusel leiab erinevusi värvivalikus ja motiivides. Lihula seelikut meenutavad ka eesti keelde tõlgitud lastekirjanduse kokkuvõtted: arv ja suundumused ei ole viimastel aastatel muutunud kuigi palju.
IRINA PAERT: Kellele on vaja mälestusmärki Lubjankal?
Kas püstitada Moskva kesklinna monument Raudsele Feliksile või Aleksander Nevskile?
Katseid kirjutada ajalugu ümber ausammaste mahavõtmise ja ümbertõstmisega on nimetatud monumentide sõjaks. Skandaal, mis puhkes 2002. aastal Pärnus Wehrmachti vägedes võidelnud Eesti sõduritele püstitatud ausamba ümber, kordus paar aastat hiljem Lihulas, sama problemaatika tõstatus ka pronkssõduri teisaldamisega 2007. aastal. Mälu materialiseerub ausammastena, mis osutavad domineeriva mälurežiimi iseloomule.
HANNA JEMMER: Digiplatvormide hingeelu
On viis peamist digiteenuste suurkorporatsiooni – Google, Facebook, Amazon, Apple ja Microsoft –, mis kujundavad suure osa inimeste elu. Otsinguid teeme Google'is või laeme rakendusi alla Google Play Store'ist, uudiseid ja sisu näeme Facebookis ja Instagramis, ostleme Amazoni e-poes, tööl kasutame Skype'i või Teamsi (Microsoft) ning iPhone'iga laeme rakendusi alla App Store'ist. Need on mõned näited hiigelplatvormidest, mis on veebi ja veebirakendustesse kolinud. Nimetatud digiplatvormid juhivad Euroopa digiteenuste turgu, neid kasutavad miljonid inimesed ja ettevõtted, et otsida või vahetada infot, pakkuda reklaami, sisu, kaupa, teenuseid ja suhtlusvõimalust.
TRISTAN PRIIMÄGI: Selge taevas Berliini kohal
Tä navune Berliini festival paistis silma kunstilise ja intrigeeriva programmiga – uue kvaliteediga festivali lähiajaloos.
Rääkides Euroopa ja maailma filmifestivalide suurnimedest, ei pääse ka kuidagi mööda koroonakorrektiivi kaalumisest. Euroopas on kolm suurimat filmifestivali: Berliini, Cannes'i ja Veneetsia oma. Kõige valusamalt saadi pihta Cannes'is, kus tuli üritus pärast mitmeid kevadisi edasilükkamisplaane üldse ära jätta. Cannes'i programmi valitud filmid said filmi algustiitritesse kvaliteedisildi "Cannes 2020", et astuda siis üht jalga longates ja ilma suurema tseremooniata mõne teise festivali lavale. Cannes'i filmid korjati üles sügiseses Veneetsias, kus suudeti korralike piirangute rakendamisega käsikäes festival siiski ära pidada. Kui nüüd naljaga pooleks öelda, siis eks ole ju Veneetsias igasuguste epideemiatega pikk ajalugu ning linnafolklooris nii katkul kui ka kooleral oluline koht. Eshatoloogilisse Veneetsiasse tundub selline hõrk hukumoment isegi sobivat.
DANIEL TAMM: Nublu ja eesti räpi pehme kõhualune
Eesti räpp on jõudnud punkti, kus see ei pea end enam tõestama ja julgeb end avada ka kõige haavatavamast küljest.
2018. aasta suve lõpus prognoosisin kuulujuttude ja kõhutunde pealt, et nublu debüütalbum ei lase end enam kaua oodata. Kümmekond pala olid juba väljas ning nublu kuulsus näis jõudvat punkti, kus meedia huvi kaalub üles publiku oma. Paras aeg, et teha paus ja bränd läbi mõelda. Üle kahe aasta tuli mul oma sõnu süüa: singleid tilkus aina juurde ja märki tabasid nad kõik. Milleks veel see kauamängiv, kui kogu Sky Plusi programm on niigi tema käpa all, mõtlesid küllap nii kuulajad, nublu ja tema kaaskond kui ka Delfi toimetus. Kui esikalbum "Café Kosmos" viimaks sümboolsel moel üheksa kuud pärast mullust emakeelepäeva välja tuli, saatsidki seda vaid üksikud uudisnupu pähe avaldatud pressiteated ja põgusad arvustused. Eesti muusikaauhindade jagamiselt viis aga nublu koju peaaegu kolmandiku karikatest, kusjuures "Café Kosmose" nimele kirjutati nii aasta albumi kui ka debüütalbumi tiitel. Teisisõnu on mul koguni kaks ettekäänet, et käsitleda eesti räpi käekäiku ja vaadata, kuidas suhestub sellega nublu uus looming.
JANEK KRAAVI: Post -sõnastik LV. Sarimõrvar
Järjest enam keskendutakse mõrvari vaatepunktile, tahetakse eetiliselt eemaletõukavat isikut kujutada terviklikuma karakterina ning meelitatakse lugejat-vaatajat tegelasele kaasa elama.
"Postsõnastikus" on juttu olnud mitmest sajandivahetuse populaarkultuuri tähtsast troobist – vampiiridest ja elavate surnute metafoorist, samuti kloonidest ja inglitest. Nende tegelaskujundite kõrvale võiks asetada sarimõrvari troobi, mis esmalt on küll Ameerika ühiskonna ja kultuuri suur teema, kuid kirjanduslike menukite ning telesarjade-filmide kaudu on sellest saanud osake maailmakultuurist. Saritapjaid võib käsitleda mitmeti, nt meedianarratiivi loomise, kriminaalpsühholoogia ajaloo või psühhoanalüüsi seisukohast, järgnevalt tutvustatakse sarimõrvari kujutamist eri tüüpi väljamõeldud lugudes.
LAURI LAANISTO: Ääremärkusi teaduse vahelt. Van Gogh ja sõrmkübaratäis kunstiannet
Teadlasena filme vaadata on sageli ühtaegu naljakas ja piinlik. Muidugi pole see nii kõikide filmidega, vaid mõnega, mis on näiteks teadusetegemisest üldiselt või konkreetsemalt mind ennast puudutavast valdkonnast. Näiteks on tüüpiline, et mis tahes Jeesus Kristust portreteerivas filmis käib möll kõrbes, kus kasvavad kaktused. Teatavasti kasvavad need üksnes Uues Maailmas. Lähis-Ida kõrbetes kasvavad hoopis sukulentsed piimalilled. Eks nad natuke sarnased muidugi on – konvergents ja puha. Rääkimata sellest, et kõikjal maailmas – Vietnami džunglitest kuni Patagoonia tasandikeni – krooksuvad California endeemsed konnad. Loomulikult pole teadlased siin mingi erandid, küllap vaatavad arstid analoogsete tundmustega näiteks sarja "Dr House", torulukksepad "porri" jne.
KALLE VOOLAID: Punane Mask ja kõik need teised
Eestis kogusid maskiga maadlejad populaarsust XX sajandi esimestel kümnenditel, mil see komme koos professionaalse maadluse levikuga omandas üha enam kommertslikke jooni.
Aasta jooksul on maailma tabanud maskiuputus. Näokatete kandmine on saanud meie elu harjumuspäraseks osaks ja see visuaalne pööre saadab meid kõikjal, kuid ajalooliselt ei ole selles midagi uut. Inimkond on mitmesuguseid näokatteid kasutanud aastatuhandeid ja seda eri põhjustel. Näo katmisel võis olla kaitsefunktsioon (täpselt nagu tänapäeval!), ent seda võidi teha muudegi argielust eristuvate olukordade rituaalse tähtsuse rõhutamiseks.
Intervjuu
Eesti joonisfilmitootmise rajaja Rein Raamatuga
Tatari tänava elaniku ja linnaruumihuvilise Madle Lippusega
Arvustamisel
Raul Kelleri isikunäitus "Ideaalmaailmad"
Holger Looduse näitus "Taasluues neid vanu nõlvakuid"
EMTA lavakunstikooli "Jooks"
Ugala teatri "Leskede kadunud maailm"
Vene teatri "Erik ja Anna. Armastuse kunst" | Reedel Sirbis: laste- ja noortekirjandus, idamaade tekstid ja eesti räpp | https://kultuur.err.ee/1608146350/reedel-sirbis-laste-ja-noortekirjandus-idamaade-tekstid-ja-eesti-rapp | Tutvustame 19. märtsi Sirpi. |
Avapoolaja 31:38 kaotanud Saint Mary's pääses viimasel minutil kahe punktiga ette, kuid mängu lõpp kuulus siiski vastastele. Tass üritas lõpusekundil veel mängu päästa, ent tema kaugvise ei tabanud, kirjutab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Tass sai mänguaega 36 minutit, mille jooksul viskas meeskonna edukuselt teise korvikütina 13 punkti (kahesed 5/8, kolmesed 1/2, vabavisked 0/1), hankis tiimi parimana kaheksa lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, tegi sama palju vaheltlõikeid ja blokeeris ühe vastaste pealeviske. Lisaks jäi tema arvele kaks pallikaotust ja kaks isiklikku viga. | Tass oli meeskonna parimaid, ent Saint Mary's piirdus ühe mänguga | https://sport.err.ee/1608146407/tass-oli-meeskonna-parimaid-ent-saint-mary-s-piirdus-uhe-manguga | Matthias Tassi ja Leemet Böckleri kodumeeskond Saint Mary's Gaels kaotas National Invitation Tournamenti (NIT) korvpalliturniiri esimeses ringis Western Kentucky Hilltoppersile 67:69. |
Hiljuti rääkisid EKRE saadikud riigikogu saalis sellest, kuidas lapsed hakkavad nüüd "tipa-tapa hulluarsti juurde minema" ja kuidas isegi lasteaialaps võib "marssida psühhiaatri juurde ja lapsevanem ei pruugi midagi teada."
Keskne sõnum oli, et psühhiaatrid hakkavad edaspidi lastele välja kirjutama antidepressante või tugevatoimelisi rahusteid, mis tekitavad sõltuvust ja millega saab ka äri teha. Jutud noorte massilistest soovahetussoovidest, millega EKRE varem hirmutas, olid tookord tagaplaanil.
Oli kurb ja piinlik. Kurb laste ja piinlik EKRE pärast on olnud tublisti üle aasta. Alates 2019. aasta detsembrist on nüüdne opositsioonierakond teinud kõik selleks, et blokeerida sotsiaaldemokraatide algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise eelnõu, mis on suunatud noorte vaimse tervise toetamisele.
Aga need kahetsusväärsed hetked korvas tõsiasi, et riigikogu valdav enamus kiitis lõpuks heaks seadusemuudatuse, mille eest on seisnud psühhiaatrid, erinevad noorteorganisatsioonid ja õiguskantsler. Murede, hirmude ja sundmõtete alla kannatavaid lapsi on nüüd võimalik senisest paremini aidata.
Milles siis seisneb selle nii palju poleemikat tekitanud seadusemuudatuse sisu?
Juba lähitulevikus saab piisavalt küpsele ja kaalutusvõimelisele alla 18-aastasele noorele anda psühhiaatrilist abi ilma tema vanemate nõusolekuta. Nimelt ei luba veel kehtiv seadus ühelgi juhul lapsi psühhiaatri juurde ilma vanemate või kohtu loata, mistõttu jääb osa noori õigeaegse abita ning haigus võib süveneda.
"Paraku ei ole vanemad mitte alati toetavad või viibivad nad välismaal või siis häbenevad noored neile oma probleemidest rääkida."
Reeglina on vanemate ravisse kaasamine vajalik ja seda psühhiaatrid noortele ka alati selgitavad, aga küllalt on olnud olukordi, kus see piirang on teinud laste aitamise raskemaks. Paraku ei ole vanemad mitte alati toetavad või viibivad nad välismaal või siis häbenevad noored neile oma probleemidest rääkida.
Tänu muudatusele saab õigeaegselt ravida perevägivalla all kannatanud või seksuaalselt väärkoheldud lapsi, samuti näiteks teismelisi, kes kannatavad depressiooni, söömishäire või mõne sõltuvuse käes, kui nad ise psühhiaatri juurde lähevad. Mõistagi peab ravivajadus olema meditsiiniliselt põhjendatud.
Seega pole EKRE maalitud hirmudel mingit alust. Psühhiaatrid ei ole koletised, kes topivad lapsed kangeid ravimeid täis. Nad on professionaalsed, kogenud ja vastutustundlikud erialaspetsialistid, keda saab usaldada.
Kahtlemata ei ole see seaduseparandus imevits, see ei lahenda kõiki probleeme, nagu vajalike spetsialistide ja ka psühhiaatrite puudus, millega tuleb jätkuvalt tegeleda. Meil ei jätku näiteks ka perearste ja õpetajaid, kuid me ei otsusta, et üks vanuserühm - olgu siis lapsed, eakad või tööealised - jääb arstiabist või haridusest ilma.
Lastekaitsetöötajad, koolide sotsiaalpedagoogid, psühholoogid ja erinevad nõustamiskeskused toimivad hea koostöövõrgustikuna. Sellesse meeskonda lisandub nüüd ka psühhiaater, kui noor on valinud, et usaldab oma mure just talle.
Mõni sõna ka seaduse pikast ja dramaatilisest ajaloost. Sotsiaalkomisjon arutas laste vaimse tervise teemat lugematu arv kordi, kuid alati jäeti see eelmise valitsuse erimeelsuste tõttu riigikogu suurde saali toomata. Murdepunktiks sai valitsuse vahetumine.
Teisel lugemisel üllatas mind väga positiivselt Isamaa saadik Tarmo Kruusimäe, kellega ma muidu alatihti eri meelt olen, kuid kelle arvamusi huviga kuulan.
Kruusimäe meenutas oma tormilist noorust, millesse mahtusid lähikondsete ja sõprade enesetapukatsed, ja sedagi, mida ta koges pikaaegse alaealiste asjade komisjoni liikmena – vahel peitub noorte hädade põhjus perekonnas.
"Aitame neid koos, neid muserdatud inimhingi, usaldame neid. Ma arvan, et neil on õigus õnnelikule elule," kinnitas ta. Kruusimäel on tuline õigus - Eestis on iga inimelu korvamatu väärtusega ja teha tuleb kõik selleks, et hapras seisus noored leiaksid õigel ajal tuge. On hästi teada, et pandeemia on psühhiaatrilisi probleeme vaid võimendanud ning kasvatanud nende laste ja noorte arvu, kes vajavad abi. | Helmen Kütt: hapras seisus lapsed pääsevad ka iseseisvalt psühhiaatri juurde | https://www.err.ee/1608146383/helmen-kutt-hapras-seisus-lapsed-paasevad-ka-iseseisvalt-psuhhiaatri-juurde | Tänu seadusemuudatusele saab õigeaegselt ravida perevägivalla all kannatanud või seksuaalselt väärkoheldud lapsi, samuti näiteks teismelisi, kes kannatavad depressiooni, söömishäire või mõne sõltuvuse käes, kui nad ise psühhiaatri juurde lähevad, kirjutab Helmen Kütt. |
Oma novellides uitab autor ringi Tallinna erinevates linnaosades, vaatleb võõraid inimesi ja hooneid ning mõtleb neile külge sõgedaid, süngeid ja müstilisi lugusid. Nendes lugudes keskendutakse just inimese tumedamale küljele, mis on meis kõigis olemas, kuid mida me enamasti teiste ja sageli ka iseenda eest varjame. Autor aga paljastab halastamatult – ehkki killukest huumorit sisse poetades –, milleni võivad viia näiteks meie kuulsusejanu või kättemaksuiha.
Et autor on varem tuntust kogunud kriminaalromaanidega, siis kohtab siingi mitmes loos mõningaid krimikirjanduse elemente, mis aitavad luua pinevat ja kummastavat õhustikku.
"Tallinna tume" on painajalike lugude kogumik, ent sama hästi võiks see olla sametiselt maheda õlle bränd – raamat pakub nii mõtteainet inimloomuse üle kui ka mõnusaid õudusjudinaid tekitavaid jutukesi, aga ennekõike hõrgutavaid palu musta huumori fännidele.
Raamatu on illustreerinud Lumimari ja toimetanud Tiina Aug. | Ilmunud on Katrin Pautsi esimene novellikogumik "Tallinna tume" | https://kultuur.err.ee/1608146365/ilmunud-on-katrin-pautsi-esimene-novellikogumik-tallinna-tume | Ilmunud on Katrin Pautsi esimene novellikogumik "Tallinna tume. Tavaliste inimeste väikesed nurjatused". Autor on raamatu kaante vahele koondanud 12 novelli, mida ilmestavad kunstnik Lumimari unenäolised illustratsioonid. |
"Viimane nädal on olnud meie klubi jaoks pöördeline, oleme saanud kurva kogemuse ja karmi õppetunni. Nüüd on aeg vaadata enda sisse ja astuda reaalseid samme, et eelmisel nädalal avalikuks tulnud juhtum jääks viimaseks omataoliseks," rääkis Nõmme Kalju president Kuno Tehva pressiteates. "Soovime taastada töörahu ning tagada kõigi meie klubipere liikmete jaoks turvalisus, usaldus ja tasakaal. On väga oluline, et väärkohtlemine ei jääks märkamata ning meie mängijad ja töötajad teaksid, kust leida vajadusel abi."
"Alustasime koos spordipsühholoogilise nõustaja Külliki Tayloriga mängijate ja töötajate nõustamisega, et pakkuda praeguses keerulises olukorras vajalikku tuge," selgitas Kuno Tehva. "Lisaks koostame ühiselt Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega klubile juhised väärkohtlemise märkamiseks ja ennetamiseks ning alustame lähiajal töötajatele, mängijatele ja lapsevanematele suunatud koolitustega. Samuti täiendame väärkohtlemist ennetavate punktidega kõiki klubiga seotud töö- ja liitumislepinguid."
"Nõmme Kalju juhtum on Eesti spordile märgilise tähtsusega, sport on oluline osa ühiskonnast ning paraku tulevad ühiskondlikud pahed esile ka spordis," rääkis Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhatuse liige Henn Vallimäe. "Kuna spordi näol on tegemist äärmiselt väärtuspõhise valdkonnaga, peavad selles kõigi osapoolte tegevused olema ausad ja läbipaistvad. Kui alusväärtused on paigas, saame iga kriisi või probleemi pöörata õppetunniks ausama ja eetilisema spordi nimel, nagu Nõmme Kalju on seda tegema asunud."
"Tegutseme iga päev kavakindlalt selle nimel, et tuua Nõmme Kalju praegusest kriisist välja tugevama ja parema klubina, kui see oli enne," lisas Kuno Tehva. "Kordan üleskutset, et kõik lapsevanemad ja lapsed, kes tunnevad, et nende või nende laste suhtes võib olla toime pandud kehalist või vaimset väärkohtlemist, võtaksid ühendust spordipsühholoogilise nõustaja Külliki Tayloriga. | Tehva: astume samme usalduse ja töörahu taastamiseks | https://sport.err.ee/1608146359/tehva-astume-samme-usalduse-ja-toorahu-taastamiseks | Jalgpalliklubi Nõmme Kalju alustas mängijate ja töötajate psühholoogilise nõustamisega ning töötab ühiselt Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega välja kava väärkohtlemise märkamiseks ja ennetamiseks. |
Visketabavuses jäi Rytas 50% – 45% peale. Lauavõitluse võitis Dzukija 37:34 (ründelaud 11:6). Korvisööte andis Dzukija rohkem 18:12, vaheltlõikeid tegi enim Rytas 8:7. Pallikaotuseid kogunes Rytasel 13, Dzukijal 14, kirjutab Korvpall24.ee.
Eelmisest mängust treeningul saadud jalavigastuse tõttu eemale jäänud Kristjan Kitsing polnud ka nüüd Rytase koosseisus.
Turniiritabelis on Rytas 19 võidu ja viie kaotusega teisel kohal. Dzukija jätkab seitsme võidu ja 15 kaotusega kaheksandal positsioonil. | Poolajapausilt võimsalt naasnud Rytas teenis kodus kohustusliku võidu | https://sport.err.ee/1608146332/poolajapausilt-voimsalt-naasnud-rytas-teenis-kodus-kohustusliku-voidu | Kristjan Kitsingu koduklubi Vilniuse Rytas võõrustas kolmapäeval Leedu korvpalli kõrgliigas Alytuse Dzukijat, kellest oldi 80:74 (16:16, 16:24, 23:7, 25:27) paremad. |
Lisaeelarve aitab tervisevaldkonda võitluses koroonaviirusega ning toetab taastumist, et piirangute leevenemise järel saaksid majandus ja inimeste normaalne elu kiiresti taastuda, teatas valitsus
Eelarve annab valitsus riigikogule üle täna.
"Tervishoiukriis, kus me ühiselt pikemat aega oleme, on tekitanud märkimisväärseid ja kohati enneolematuid väljakutseid Eesti tervishoiu-, sotsiaalkaitse- ja haridussüsteemile, meie inimeste sissetulekutele ja ettevõtete elujõulisusele. Suur osa nendest raskustest tuleneb kriisiolukorrast ning võiks koroonaviiruse taandumise korral kaduda," ütles peaminister Kaja Kallas.
"Samuti ei ole kriis räsinud kõiki eluvaldkondi. Seega peavad uued riigipoolsed abimeetmed olema lühiajalised, kuid õigesti ja täpselt sihitud. Lisaeelarve on valuvaigisti, et piirangute leevenemise järel saaks majandus ja normaalne eluolu Eestis võimalikult kiiresti taastuda," ütles Kallas.
Ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele suunatud meetmete pakett võimaldab ligi 96 miljoni euro ulatuses teha investeeringuid ning katta kriisi tõttu tekkinud kulusid.
Lisaeelarvest valdava osa ehk 87 protsenti moodustavad toetused erasektorile ning teistele valitsussektori asutustele (töötasu toetus, investeeringutoetus kohalikele omavalitsustele ja muud toetused era ja avalikule sektorile), ligi 13 protsenti moodustavad tegevuskulud, mis on peamiselt seotud tervishoiuga.
Tervishoiukriisi ületamiseks suunatakse lisaeelarvega tervishoidu enam kui 150 miljonit eurot. Arstiabi tagamiseks eraldatakse 52 miljonit eurot haiglate, kiirabi ja teiste raviasutuste erakorraliste COVID-19 lisakulude katteks. Üle 20 miljoni euro eraldatakse koroonaviiruse testimiseks. Enam kui 30 miljonit eurot eraldatakse COVID-19 vaktsiinide ostuks ja vaktsineerimise korraldamiseks. Haigekassale suunatakse lisaeelarvest 26,5 miljonit eurot seadusega ettenähtud reservkapitali taastamiseks.
Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kompenseerivad alates 2021. aasta jaanuarist tööandjad haiguslehe 2.-5. päevani ning haigekassa alates 6. haiguspäevast. Selleks, et pikendada haiguspäevade hüvitamist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni eraldatakse haigekassale 12 miljonit eurot. Samuti eraldatakse lisaraha terviseametile kriisijuhtimise kulude katteks, COVID-19 ravimite ja raviks vajalike meditsiiniseadmete hankimiseks, infotehnoloogiliste lahenduste arendamiseks ja ülalpidamiseks ning ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks vajalikeks teavitustegevusteks.
Töötasu hüvitise maksmiseks kulub prognoosi kohaselt 140,1 miljonit eurot, millest lisaeelarvega eraldatakse töötukassale 102,2 miljonit eurot.
Nelja miljoni euro suuruse toe piletitulu kompenseerimiseks saavad kommertsbussiliini vedajad.
Lisaeelarve eraldab turismisektorile täiendavad 25 miljonit eurot, et toetada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu neid turismiettevõtjaid, kelle tegevus on piirangutega suuresti peatatud, kuid siiski säilivad ettevõtjatele igakuiselt suured püsikulud, näiteks majutus-, spaa- ja toitlustussektor. Lisaks toetab riik täiendava 19 miljoni euroga püsikulude osalist katmist ka nendel ettevõtjatel, kelle tegevus on valitsuse korraldusega alates märtsikuust oluliselt piiratud. Toetuse eesmärk on, et ettevõtted oleksid pärast piirangute lõppemist võimelised oma uksed taas avama, äri taaskäivitama ja töökohad säilitama.
Kultuuri- ja spordivaldkonna osa lisaeelarves on ühtekokku 42 miljonit eurot. Lisaeelarve aitab katta vältimatuid kulutusi, milleks mõeldud sissetulekuid polnud valdkonnale kehtestatud piirangute tõttu võimalik teenida.
Eraldi meetmed kokku 5,3 miljoni euro ulatuses on ette nähtud kinodele, filmitegijatele ja -levitajatele. Vabakutseliste loovisikute toetamiseks on lisaeelarves planeeritud 6,7 miljonit eurot.
Haridusministeeriumi eesmärkidele on lisaeelarvest kavandatud 14,4 miljonit eurot. Sellest suur osa on mõeldud laste ja noorte õpilünkade tasandamiseks ning vaimse tervise toetamiseks. Olulisel kohal on ka distantsõppeks vajalike arvutite ning internetiühenduse tagamine.
Kuus miljonit eurot on kavandatud suvisteks laagriteks, kus saab pakkuda lastele ja noortele nii vaimset tervist turgutavat meelelahutust, õpioskuste arendamist kui õpilünkade tasandamist. Samuti kuus miljonit on planeeritud erahuvihariduse ja -tegevuse, erakoolide, eralasteaedade ja -hoidude pidajate toetamiseks.
Kohalikele omavalitsustele kavandatakse lisaeelarvega kokku 46 miljonit eurot. Omavalitsuste abistamiseks kavandatakse neile 15 miljonit eurot tulude vähenemise ja kulude suurenemise tõttu. COVID-19 avaldab mõju peamiselt omavalitsuste tulumaksu, lasteaia kohatasu ja huvitegevuse tasude laekumistele.
Omavalitsuste investeeringute toetamiseks on planeeritud 30 miljonit eurot. Omavalitsused saavad vahendeid suunata vastavalt piirkonna vajadustele, pidades esmajoones silmas tänaseid väljakutseid, näiteks siseruumide ventilatsiooni parandamine, energiatõhususe suurendamine ja ebavajalike hoonete lammutamine.
Veel eraldab valitsus lisaeelarvega reservi 117 miljonit eurot, et kompenseerida teise pensionisamba riigi sissemaksete ajutine peatamine neile, kes on 31. märtsiks 2021 avaldanud soovi lahkuda II pensionisambast. 16. märtsi seisuga on lahkumiseks soovi avaldanud 119 684 inimest ehk 15 protsenti liitunutest.
Lisaeelarve kulude ja toetuste maht on 641 miljonit eurot, ent kuna neilt laekub tagasi ka maksuraha, on negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile väiksem: 453 miljonit eurot ehk 1,6 protsenti SKP-st. Milliseks kujuneb valitsussektori eelarvepositsioon sel aastal tervikuna, selgub 5. aprillil, kui rahandusministeerium avaldab kevadise majandusprognoosi. | Valitsus kiitis kaugistungil lisaeelarve heaks | https://www.err.ee/1608146326/valitsus-kiitis-kaugistungil-lisaeelarve-heaks | Valitsus kiitis kolmapäeva õhtul kaugistungil heaks lisaeelarve eelnõu, mille kulude ja toetuste maht on ligi 641 miljonit eurot. |
Saksa avalik-õigusliku ringhäälingu ARD uudistesaade "Tagesschau" teatas, et Saksa erapraksises töötavad arstid leiavad, et kui Euroopa ravimiameti neljapäevase otsuse järel lubab Saksamaa taas AstraZeneca vaktsiini kasutada, siis tuleks vaktsineerimise põhimõtteid muuta.
"Vaktsiini tuleks kasutada senisest erinevalt ja AstraZeneca vaktsiiniga tuleks kaitsepookida ainult vanemaid inimesi. Nooremate puhul tuleb kasutada aga rohkem Pfizer/BioNTechi vaktsiini," ütles eraarstide liidu Virchowbundi juht Dirk Heinrich "Tagesspiegelile".
Heinrich viitas Iisraeli uutele uuringuandmetele, mis näitasid, et seni peamiselt eakatel kasutatav Pfizer/BioNTechi vaktsiin takistab ka vaktsineeritud inimeste viiruse edasikandumist.
"Seetõttu tuleb Pfizer/BioNTechi kasutada nüüd teisiti ja seda enam selle elanikkonna rühma jaoks, kes viirust kõige tõenäolisemalt edasi kannab, näiteks päevahoiu(lasteaia) töötajad, õpetajad ning meditsiini- ja hooldustöötajad. AstraZenecat tuleks kasutada peamiselt eakate inimeste vaktsineerimisel," leidis Heinrich.
Saksamaa juhtiv viroloog Christian Drosten kordas, kui oluline on vaktsiin pandeemiaga võitlemisel.
"Me vajame seda vaktsineerimist," ütles ta. Tema ja Robert Kochi instituut kardavad, et Saksamaa nakatumisnäitajad 100 000 elaniku kohta kerkivad pärast lihavõtteid kaks korda ehk praeguselt nakatumisnäitajalt 160 tasemele 300. | Saksa arstid soovitavad AstraZenecat eakatele ja Pfizeri vaktsiini noorematele | https://www.err.ee/1608146317/saksa-arstid-soovitavad-astrazenecat-eakatele-ja-pfizeri-vaktsiini-noorematele | Saksa erapraksises töötavad arstid tegid üleskutse muuta riigi vaktsineerimise strateegiat ning hakata Pfizer/BioNTechi vaktsiini süstima noorematele ning AstraZenecat eakamatele inimestele. |
Riik on loonud kõigile ID-kaardi omanikele e-posti aadressi kujul [email protected]. Selle aadressi kaudu saadab inimestele teavitusi üle kümne riigiasutuse. Näiteks transpordiamet saadab kirja siis, kui aeguma hakkab juhiluba.
Aga paar nädalat tagasi, kui vanemaid Tallinna ja Tartu inimesi kutsuti vaktsineerima, ei saanud paljud kutset kätte.
Riigiasutuste kirjad jõuavad vaid nendeni, kes on oma igapäevase e-posti aadressi riigi poolt antud aadressiga sidunud. Selleks tuleb sisse logida eesti.ee portaali ja teha mõned lihtsad nupuvajutused. Tänaseks on enda igapäevase meiliaadressi ära registreerinud umbes 413 000 inimest.
Selle asemel, et teha suur kampaania ja kutsuda inimesi oma aadresse kirja panema, otsustati hoopis eesti.ee portaali puudutavat määrust muuta.
"Kuna kodanik on ise juba kuskil protsessis riigile e-maili aadressi edastanud ja üldjuhul see saadetakse rahvastikuregistrisse, siis nüüd me selle eelnõu alusel saame rahvastikuregistris olevad e-maili aadressid ja saame ise selle suunamise ära teha," ütles riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektori asetäitja Margus Arm.
Ehk kui inimene pole eesti.ee portaalis oma meiliaadressi lahtrit täitnud, teeb riik selle tema eest ära. Vähe sellest, rahvastikuregistrist võetakse ka inimese telefoninumber.
"Kui on tarvis saata SMS-i teel sõnumeid läbi riikliku postkasti, siis saab ka neid saata. Kui on vaja pikemat kirja saata, siis saab ka seda," lisas Arm.
Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütles, et rahvastikuregistris on olemas pea kõigi eesti inimeste kontaktandmed.
"Inimene esitab neid andmeid väga erinevatesse kohtadesse. Praegu toimib süsteem niimoodi, et kui inimene on öelnud oma meiliaadressi või telefoninumbri, saadavad erinevad asutused need rahvastikuregistrisse kokku. Näiteks, kui te lähete isikut tõendavat dokumenti võtma politsei- ja piirivalveametisse või taotlete juhiluba või teete maksu- ja tolliametis tuludeklaratsiooni," selgitas Pungas.
Kuna asutused saadavad andmeid üha juurde, kontrollitakse läbivalt ka seda, kas rahvastikuregistris olevad kontaktandmed ikka on õiged.
"Kõige õigem kontrollija oleks muidugi inimene ise. Rahvastikuregister.ee portaalis saab igaüks vaadata, missugused meiliaadressid või telefoninumbrid tema kohta rahvastikuregistris on ja vajadusel neid uuendada," ütles Pungas.
Selleks, et eesti.ee portaalile saadetud teavitused kõigi mobiilidesse või meiliaadressitele jõuaks, tuleb valitsusel määrusemuudatus heaks kiita. Margus Arm rõhutab, et inimestele jääb ka õigus teavitustest loobuda.
"Kindlasti jääb inimestele võimalus kas meiliaadress ära kustutada või öelda, et palun ärge enam teavitusi saatke. See on nüüd teistpidi, et inimene peab ütlema, et ma enam ei taha. Enne oli see, et ta pidi ütlema, jah, ma tahan," sõnas Arm. | Eesti.ee teavituste kohalejõudmiseks tahab riik võtta inimeste kontaktid rahvastikuregistrist | https://www.err.ee/1608146308/eesti-ee-teavituste-kohalejoudmiseks-tahab-riik-votta-inimeste-kontaktid-rahvastikuregistrist | Värske eelnõu järgi jõuaks eesti.ee meiliaadressile saadetud kirjad inimeseni ka siis, kui ta riigi infoportaalis ise oma e-postiaadressi kirja pole pannud. Selleks võetakse inimeste kontaktandmed rahvastikuregistrist. |
Otse kell 12: valitsuse virtuaalsel pressikonverentsil Aab, Pentus-Rosimannus, Kiik ja Sutt | https://www.err.ee/1608145912/otse-kell-12-valitsuse-virtuaalsel-pressikonverentsil-aab-pentus-rosimannus-kiik-ja-sutt | Kell 12 algav valitsuse pressikonverents toimub kontaktide vähendamiseks virtuaalselt. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning ettevõtluse- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. ERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes. | |
Kõige lihtsam viis tühistamiskultuuri märgata on sellele omaste fraaside kaudu, kui keegi teeb ettepaneku kedagi tühistada või cancel 'dada. Teadlaste hinnangul on need väljendid Eestis saanud juba käibefraasideks.
Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel, kes tegeleb ise tühistamiskultuuri uurimisega, ütles ERR-ile, et kui vaadata nähtust juuretasandil, siis on sisuliselt tegemist sotsiaalse sanktsioneerimisega.
"Inimesed annavad ühel või teisel moel oma kaaskondlastele märku, et teatud asjad on aktsepteeritavad ja teised mitte," ütles Murumaa-Mengel.
Seesugune käitumine on pidevalt ühiskonnas levinud olnud, nii Eestis kui ka mujal. Sotsiaalmeedia võidukäik on seda Murumaa-Mengeli sõnul kohati küll võimendanud ning inimesed on seda altid ka rohkem märkama.
Ta selgitas, et kui mõnele nähtusele tekib kindel termin, osatakse seda ka rohkem tähele panna, täpselt sama on toimunud tühistamiskultuuri puhul.
"Üks asi, mis on tegelikult mulle silma torganud, on see, mis toimub Eesti Twitteri-sfääris /---/. Mind üllatas see, kui kiiresti muudeti korduvaks meemistatud lauseks "tühistame selle ja tühistame teise", see võeti hästi kiiresti omaks ja nüüd see näib käibefraasina kasutusel olevat," lisas lektor.
Tühistamine võib olla nii leebe kui ka agressiivne
Kedagi tühistatakse vahel niisama lõbu pärast, kuid ka eesmärgil reaalset sotsiaalset muutust eest vedada, selgitas Murumaa-Mengel.
Tema sõnul on kahte liiki tühistamist, üks on oma sisult lihtsam, kus antakse märku, et inimene on eksinud ja palutakse, et ta enam nii ei teeks. Teine on aga märksa agressiivsem, kus mõne normi vastu eksinud inimest üritatakse ühiskonnast välja tõrjuda.
Folklorist Marju Kõivupuu selgitas ERR-ile, et kogukondades põlvkondade jooksul väljakujunenud käitumisreegliteta ei saaks toimida ükski ühiskond. Ta täpsustas, et hukkamõistva pilgu osaks satuvadki need, kes mingist normist üle astuvad.
"Aga agressiivsemad tühistamiskultuuri vormid, /---/ on tõesti seotud ka väljatõrjumisega, "ärapanemisega", kus kellegi elu mingil põhjusel tehakse piltlikult öeldes põrguks või vähemalt igakülgselt ebameeldivaks. Puudutagu see siis kõrgklassi elu, võtame näiteks selle, mis toimub praegu Briti kuningakojas, või n-ö tavalisi inimesi," ütles Kõivupuu.
Erinevad tühistamiskultuuri teemaviited Twitteris. Autor/allikas: Kuvatõmmis/ERR.
Sotsiaalmeedia annab vaikijatele võimaluse rääkida
Tühistamiskultuuri seostatakse aga ennekõike sotsiaalmeediaga. Seda nähtub nii Facebookis, Twitteris, Instagramis kui ka noorte seas populaarsust koguvas TikTokis.
"Praegu on näha, et väga suur osa nendest pingetest ja kokkupõrgetest on tekkinud seetõttu, et väga suure osa vaikijate hääled on saanud mikrofoni, kõlaruumi. See ei ole mugav, sest see näitab inimestele peeglina ette, et nad on mingist asjast väga kaua aega valesti aru saanud," ütles Murumaa-Mengel.
Ta tõi näitena pärast vabariigi aastapäeva kontserti aktuaalseks saanud kurtide kogukonna murekohad.
"On tekkinud arutelud, et kurtide kogukonnast ongi aastaid üle sõidetud. Uue meedia kaudu on saanud nende palved kättesaadavaks. See ei ole aga alati mugav jutuajamine, kui keegi on eluaeg käitunud nii, et see teeb näiteks miljonile inimesele haiget," lisas Murumaa-Mengel.
Eestis on proovitud tühistada nii üksikisikuid kui ka firmasid
Vandeadvokaat Karmen Turk selgitas ERR-ile, et erinevad tühistamiskultuuri juhtumeid on Eestis olnud palju, tuntud näited on tema sõnul Aivar Mäe ja Alari Kivisaare juhtumid ning ka praegu aktuaalne Getulio Aurelio Fredo juhtum. Osa seesugustest kaasustest on Eestis jõudnud ka kohtusse, lisas Turk.
"Eestis on kohtuasju, mis on lõppenud nii sellega, et sotsiaalmeedia platvormidel kohustubki algne ütleja kõigi enda avalduste juures avaldama ka ümberlükkamise, kui sellega, et kohus tunnistab inimese õigust arvata ja seda ka avalikult," sõnas ta.
Ta lisas, et Euroopa Liidu kohus on leidnud, kui kohtuotsus kohustab eemaldama teatud postitust, siis võib sotsiaalmeedia platvormile esitada nõude ka sellega seotud jagamiste eemaldamiseks. "Seda oleme edukalt ka platvormilt taotlenud," lisas advokaat.
Tema sõnul on Eestis lisaks inimeste vastu olnud ka firmadele suunatud tühistamisi.
"Nn tühistamiskultuuri osaliseks on langenud organisatsioon ja pea kohal kõrguv kirves, et tarbijad hääletavad jalgadega – olgu selleks Talleggi tibude juhtum või kanamunade kampaaniad ketipoodide vastu," lisas Turk.
Tühistamine võib riivata inimõigusi
"Pahatahtlik ja valeväidetel põhinev #metoo-laadne algatus või brändi kahjustamine on selle adressaadile kahjustav ning traumaatiline. Minu õigus öelda on alati võrdne teise inimese õigusega olla "üksi" ja privaatselt. Õigusriigis on lahenduseks kohus, kelle ülesandeks on tuua õigusrahu," sõnas Turk.
Ta lisas, et õige ja tõene algatus võib aidata saavutada õiglust või positiivset muutust, nii Eestis kui ka mujal on seesugused juhtumid tihti seotud ühiskondlikke dogmade ja tabudega.
"Nendest avalik rääkimine laiemas pildis kindlasti aitab meil inimeste ja kogukonnana areneda ja kasvada. Mõnikord suunas, kuhu tahame jõuda ja mõnikord ka vales suunas. Näiteks võib tuua nn tühistamiskultuuri ohvritest brändid Uncle Ben's või Dumbo multikas, mis viimistleb ilmselt poliitilist korrektsust tasemeni, milles võib kahelda," sõnas advokaat.
Tihti tulenevad internetis levima läinud etteheited Turki sõnul aga moraalsest tõekspidamisest, kuid nendega ei saa tema sõnul siiski lahendada keerulisi sotsiaalpoliitilisi küsimusi.
"Tühistamiskultuuri üheks osaks on ka see, et raskendatakse vastuargumentide esiletoomist. Debati puudumine on aga iseeneses ohuks demokraatiale ja inimõigusi austavale ühiskonnale," lisas Turk.
Tema sõnul on tühistamise puhul aga ohtlik vihakõnega paralleele tõmmata.
"Vihakõne ei ole midagi, mis saab olla suunatud ühe inimese vastu seoses tema väidetavate tegudega. Vihakõne eeldab gruppi ja konkreetse grupitunnuse põhjal tehtud üleskutset vägivallale kellegi tervise või elu vastu. Kõik muu, sealhulgas nn tühistamiskultuur, on tsiviilõiguslik küsimus," selgitas ta.
Eesti ja USA cancel culture ei ole oma sisult päris samad asjad
Murumaa-Mengel selgitas, et tühistamiskultuur erineb ka riigiti.
"Eestis kipub olema üsna homogeenne rahvastik, siin elavad inimesed, kes on ühetaolised. Ma tahaks seda mõelda, et meil mõnedki sotsiaalsed probleemid ei ole nii teravad," sõnas Murumaa-Mengel.
Ta selgitas, et keeleteadlased on varem oma tähelepanu juhtinud, et eestlased on näiteks tsensuurist rääkides palju ettevaatlikumad, sest sel sõnal on ajalooline kaastähendus.
"Kui Eestis rääkida cancel 'damisest ja tsensuurist, siis see kõlistab hoopis testisuguseid hingekeeli kui rääkida sarnastest asjadest USA-s," lisas ta.
Sellega on nõus ka Kõivupuu, kes ütles, et kultuurikatkestused ja nn tühistamine käivadki kogu aeg käsikäes.
"Tuleb uus võim, keelab midagi ära, näiteks ära mine kirikusse, ära pea jõule. Või nimetab midagi ümber, näiteks tänavaid ja koole või siis likvideerib ausambad ja kalmistud kui kultuurimälu kandjad. Paneb nende asemele uued, kalmistutest saavad lõbustuspargid jne. Siis tuleb järgmine võim ja püüab omakorda taastada situatsiooni enne viimast pööret," selgitas Kõivupuu eestlastel lasuvat taaka.
Samas leidis Kõivupuu, et ühiskond on maailmas suuresti heterogeenne. "Pigem on minu meelest see teemaks, et meie maailm on hästi heterogeenne, killustatud, erinevaid arvmusi ja seisukohti on väga palju. Need võistlevad omavahel tõemonopoli pärast ja sageli väga veriselt," lisas ta.
Ta tõi välja, et ühiskondlike erinevuste vahel on siiski vaja leida tasakaal.
"Siin ongi minu meelest keeruliselt ületatav vastuolu – piirideta maailmas kaob inimesel pind jalge alt, aga liigselt piiratud ühiskond on teadagi teine kõigiti ebasoovitav äärmus. Et kuidas seda tasakaalu hoida," arutles teadlane.
Omavahel põrkavad kokku ka eri põlvkonnad ja nende tõekspidamised
Nii Kõivupuu kui Murumaa-Mengel toovad välja ka põlvkondade vahelisi erinevusi. See, mis vanemate inimeste jaoks võib olla tabu, on noorte jaoks arusaamatu ja ka vastupidi. See võib omakorda aga tühistamiskultuuri võimendada.
"Erinevad uuringud arutlevad selle üle kust läheb piir. Üks asi on kedagi kritiseerida, teine asi on avaldada tema isikuandmeid, viia online 'ist asi füüsilisse maailma üle. Suur osa sellest sotsiaalse muutuse loomise kriitikast pärineb ka järjekordsest generatsioonide vahelisest normide põrkumisest," lisas Murumaa Mengel.
Samas tõdes ta, et põlvkonnad on ikka ja alati erinenud ning ka selles nähtuses ei ole midagi uut. | "Tühistage lumi ja tühistage koroona" ehk kust pärineb nncancel culture | https://www.err.ee/1608140419/tuhistage-lumi-ja-tuhistage-koroona-ehk-kust-parineb-nn-cancel-culture | Nii USA, Eesti kui ka rahvusvahelises sotsiaalmeedias on leida ühe rohkem cancel culture 'i ehk nn tühistamiskultuuri ilminguid. See, et kedagi tühistatakse, cancel 'datakse või "bännitakse" pole ühiskondlikus vaates aga mitte midagi uut. |
"Jah."
Nii teatas Soomere ERR-ile reedel ilmuvas pikas intervjuus vastuseks küsimusele, kas ta oleks valmis kandideerima Vabariigi Presidendiks, kui poliitikud talle sellise ettepaneku teeksid.
Küsimus tõukus Keskerakonna esimehe Jüri Ratase hiljuti algatatud nimekorjest, kui ta otsis sotsiaalmeedias arvamusi, kes sobiks kõige paremini Eesti järgmiseks presidendiks. Päris mitmed vastajad pakkusid sellesse ametisse mereteadlast ja matemaatikut, 2014. aastal Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks valitud Tarmo Soomere.
Milline president ta oleks?
"Samasugune nagu praegu teaduste akadeemia president," vastas Soomere rahulikult.
"Saan aru, et need küsimused võivad paljudele huvi pakkuda. Aga arvan, et sellest on õige rääkida siis, kui oma sõna on öelnud need, kes presidenti valivad. Parlament ja valimiskogu," rääkis ta edasi.
Kas poliitikud on Soomerega ümbernurga või otsesemalt pinda kompinud, et oleks ta üldse Vabariigi Presidendi ametist huvitatud?
"Ei," vastas akadeemik lakooniliselt.
Seni on avalikkuses kõige enam arutatud võimaluse üle, kas riigipeaks kandideerib eelmine peaminister ja täna riigikogu esimeheks tõusev Jüri Ratas, kes ise pole enda valmisolekut avalikult kinnitanud.
"Tõsi on see, et Keskerakond soovib kaasa rääkida presidendi valimistel, oleme öelnud, et president peab olema inimene, kes tõesti ehitab Eestis sildu, kes ühendab Eestit," ütles ta kuu aja eest ERR-ile.
Aga kas tema personaalselt soovib presidendivalimistel kaasa rääkida?
"Ma saan aru, mida te küsite – et kas Jüri Ratas kandideerib Eesti Vabariigi presidendiks või mitte? Vastus teile on see, et Keskerakond otsustab neid küsimusi maikuus," vastas Ratas siis naeratades.
Ent kui tema soovib viie kuu pärast saada Eesti riigipeaks, tekitab see keerulise olukorra Keskerakonnale, kes peab kohalike valimiste lävel valima uue esimehe. Ilmselt proovivad seetõttu mitmed tipptegijatest keskerakondlased veenda Ratast jääma kodupartei juhiks, ebamäärasus ja võnked keskparteis pole praegu ka nende võimukaaslase, Reformierakonna huvides.
Kuigi Reformi- ja Keskerakond ei ole ametlikult kokku leppinud, et neil on ühine presidendikandidaat, eelistavad mõlemad riigipea valimist parlamendis ning jaanuaris peaministri koha saanud Reformierakond ei hakka enda kandidaati esitama. Nii saab Ratas arvestada reformierakondlaste poolthäältega ja ilmselt võib leida toetajaid ka sotsiaaldemokraatide või EKRE seast, et saada kokku vähemalt 68 jah-häält. See on madalaim latt presidendi valimiseks riigikogus.
Jüri Ratas oleks riigipeaks saades 43-aastane, ehk isegi Euroopa noorim president, ning lõpetaks esimese ametiaja 48- ja teise 53-aastasena. "Mida ta siis ekspresidendina järgnevad aastakümned teeb, on valus küsimus," tõdes üks tema mõjukaid erakonnakaaslasi eravestluses. "Üritab uuesti peaministri kohta? Vaevalt. Pealegi ei tea keegi, milline on Eesti sisepoliitika jõujooned viie või kümne aasta pärast."
Viis aastat tagasi olid presidendivalimised dramaatilised, sest esmalt ei suutnud riigipead valida parlament, siis ebaõnnestus valimiskogu ja pall põrkus tagasi riigikogusse. Erakondade kiire kompromisskandidaadina valiti seal Vabariigi Presidendiks seni Euroopa Kontrollikoja liikmena töötanud Kersti Kaljulaid. Tema ametiaeg riigipeana lõpeb tänavu 10. oktoobril ja praegu ei tundu tal olevat parlamendierakondades piisavat toetust, et saada ka järgmine ametiaeg.
Võimalike presidendikandidaatidena on meedias nimetatud ka näiteks õiguskantsleri Ülle Madise, mitmekordse eksministri Jüri Luige või ERM-i direktori, endise riigikontrolöri ja ülikooli rektori Alar Karise nime.
Teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere pikk intervjuu ilmub reede hommikul ERR-i portaalis ja seda saab kuulata samal päeval kell 14.05 Vikerraadios. Vestluse keskpunktis on, kuidas koroonakriis muudab ühiskonda ja kuidas ühiskond peab vastu ajal, kui harrastusviroloog on meie uudissõna. | Eesti presidendiks on valmis kandideerima akadeemik Tarmo Soomere | https://www.err.ee/1608144940/eesti-presidendiks-on-valmis-kandideerima-akadeemik-tarmo-soomere | Kui poliitikutelt küsida, kas keegi neist soovib kandideerida augustis algavatel presidendivalimistel, on vastused põiklevad ja ebamäärased. Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ei ole poliitik ja ütleb sõnaselgelt, et on valmis pürgima riigipeaks, kui poliitikud teda valimistele kutsuksid. |
"Sügava kahetsusega teatan teile, et täna kell 18.00 kaotasime Tansaania presidendi John Pombe Magufuli," ütles asepresident Samia Suluhu Hassan telepöördumises.
Hassani andmetel suri 61-aastane president südamehaigusesse, mille all oli kannatanud pea kümme aastat.
Riigipea tervise ja asukoha kohta oli viimastel päevadel samas levinud mitmesuguseid kuulujutte, sest president polnud avalikkuse ette ilmunud juba nädalaid.
Opositsioonijuht Tundu Lissu teatas nädal tagasi, et Magufuli on koroonaviirusesse nakatumise järel haiglaravil. Lissu allikate kohaselt viibis riigipea haiglas naaberriigis Keenias.
Presidenti kritiseeriti teravalt tema koroonameetmetega seoses, sest muu hulgas soovitas ta palveid ja auruteraapiat.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht Tedros Adhanom Ghebreyesus on Tansaania olukorraga seoses väljendanud sügavat muret, sest paljud riigid teatanud, et sealt saabunud inimesed on tihti nakatunud koroonaviirusesse. | Tansaania president Magufuli suri | https://www.err.ee/1608146293/tansaania-president-magufuli-suri | Tansaania president John Magufuli suri kolmapäeval südamehaiguse tagajärjel, teatasid võimuesindajad. |
Põlissoomlasi toetas 21,5 protsenti küsitletutest.
Teisel positsioonil on peaminister Sanna Marini Sotsiaaldemokraatlik Partei 20,5 toetusprotsendiga.
Populaarsuselt kolmandal kohal on opositsioonis olev Koonderakond 16,0 protsendiga.
Järgnevad valitsuses olev Keskerakond 11,8 ja rohelised 9,8 protsendiga.
Uuringufirma Kantar TNS korraldatud küsitluses osales üle 2500 inimese. | Põlissoomlased kasvatasid Soomes edu sotsiaaldemokraatide ees | https://www.err.ee/1608146290/polissoomlased-kasvatasid-soomes-edu-sotsiaaldemokraatide-ees | Opositsioonierakond Põlissoomlased kasvatas edu sotsiaaldemokraatide eest, selgus kolmapäeval ajalehe Helsingin Sanomat tellitud küsitluse tulemustest. |
Matteo Guendozi viis Hertha 36. minutil juhtima, Jhon Cordoba suurendas 52. minutil kodumeeskonna eduseisu kaheväravaliseks ning viimase naela lõi Schalke kirstu Krzysztof Piatek 80. minutil.
Schalke jätkab Bundesliga punase laternana ja on 14 vooruga suutnud koguda vaid neli punkti. Sealjuures on ohus Saksamaa kõrgliiga kõigi aegade negatiivne rekord, sest laupäevane kohtumine oli juba 30. järjestikune, mida Schalke pole suutnud võita. Kurva tabeli tipus troonib Berliini Tasmania, kes jäi hooajal 1965/66 võiduta 31 järjestikuses mängus. Schalke võib rekordit korrata juba järgmisel laupäeval, siis mängitakse koduväljakul Hoffenheimiga.
Tabeliliidriks tõusis Leipzig, kes alistas laupäeval 1:0 Stuttgarti. Ida-Saksamaa klubil on koos 31 punkti, mängu vähem pidanud Müncheni Bayernil on üks punkt vähem ja võib oma esikoha taastada pühapäeval, kui vastamisi minnakse Mainziga.
Teised tulemused:
Arminia - Mönchengladbach 0:1
Frankfurt - Leverkusen 2:1
Köln - Augsburg 0:1
Hoffenheim - Freiburg 1:3
Werder - Union 0:2 | Schalke võib järgmisel nädalal korrata Bundesliga negatiivset rekordit | https://sport.err.ee/1226248/schalke-voib-jargmisel-nadalal-korrata-bundesliga-negatiivset-rekordit | Saksamaa jalgpalli kõrgliigas jätkub seitsmekordse riigi meistri Schalke ajalooliselt kehv hooaeg. Laupäeval kaotati 0:3 Berliini Herthale. |
Baskonia alistas Hispaania kõrgliiga 18. mänguvoorus Andorra MoraBanci 84:67. Kohtumise lõpus suureks paisunud edu tõttu lubati platsile ka Raieste, kes sai kaasa lüüa poolteist minutit ja kogus selle ajaga ühe lauapalli ja ühe resultatiivse söödu.
Baskonia resultatiivseim oli 17 punkti visanud Youssoupha Fall, Rokas Giedraitis toetas teda 16 ja Pierria Henry 15 punktiga. Viimase arvele jäi ka kaheksa korvisöötu.
Raieste on sel hooajal Baskonia eest väljakul käinud kaheksas liigamängus, keskmiselt on ta neis kirja saanud seitse mänguminutit ja 0,6 punkti. Eesti koondislase leivaisa on tabelis 13 võidu ja nelja kaotusega neljas. | Raieste pääses taas Baskonia eest väljakule | https://sport.err.ee/1226245/raieste-paases-taas-baskonia-eest-valjakule | Hispaania korvpalli kõrgliigas Baskonia viimast kolme mängu platsi kõrvalt jälgima pidanud Eesti koondislane Sander Raieste sai laupäeval jälle väljakule. |
Koroonapandeemia tõttu peavad Tour de Ski suusatuuril osalevad sportlased võistluspaikades kandma näomaski sisuliselt igal pool peale võistlusraja enda. Rootsi väljaande SportExpresseni sõnul on mõned suusatipud ja taustajõud aga reegleid rikkunud ja Rahvusvaheline Suusaliit FIS ähvardab nüüd karmide meetmetega.
Näiteks tõi SportExpressen välja, et Val Müstairis laupäevases naiste 10 km ühisstardist klassikasõidus 16. kohaga leppinud venelanna Natalja Neprjajeva kõndis võistluspaigast minema ilma näomaskita, Linn Svahni järel teise koha saanud Neprjajeva koondisekaaslane Julia Stupak andis ilma maskita Venemaa televisioonile intervjuud ning kõndis seejärel näokatteta koondise treileri juurde.
"Intervjuutsoonis ei ole maski kandmine kohustuslik, vaid rangelt soovituslik, sest sportlased ja ajakirjanikud seisavad üksteisest piisavalt kaugel," rääkis SportExpressenile Tour de Ski võistlusdirektor Pierre Mignerey. "Teistes paikades on see aga kohustuslikuks. Olen mitmelt inimeselt juba piltide näol saanud tõendeid ja me võtame midagi ette."
"Eile [reedel] jagasime vaid hoiatusi, täna [laupäeval] räägime juba trahvidest. Kui inimesed ei järgi reegleid, eemaldame neilt ülejäänud tuuri ajaks akrediteeringu. Samm-sammult hakkavad inimesed mõistma, et see on tähtis," lisas Mignerey.
Rootsi koondise pealiku Anders Byströmi sõnul toonitas FIS reedesel koosolekul näomaskide kasutamise tähtsust. "Nägin nüüd, et Mignerey tegi võistluspaigas ise telefoniga pilte. See on tähtis teema ja mul on hea meel, et seda üritatakse kehtestada," rääkis Byström väljaandele. | Tour de Skil näomaskita liikunud sportlasi ähvardavad karmid karistused | https://sport.err.ee/1226242/tour-de-skil-naomaskita-liikunud-sportlasi-ahvardavad-karmid-karistused | Murdmaasuusatamise Tour de Ski laupäevase teise etapi järel liikusid mõned sportlased ja taustajõud võistluspaigas ilma kohustusliku näomaskita ja seetõttu ähvardab neid rahatrahv või isegi tuurilt eemaldamine. |
Kuurortide avamise edasilükkamise allkirjastas tervishoiuminister Roberto Speranza.
Itaalia põhja- ja keskregioonide võimud hoiatasid, et 7. jaanuari tähtaeg avamiseks on ebarealistlik.
Itaalia valitsuse teaduslik-tehniline komitee, mis nõustab COVID-19 reeglite määramist, teatas keskmisest kuni kõrgest nakkusohust gondlites, suusatõstukite järjekordades ja kuurordi rajatistes.
Suurem osa Euroopast sulges oma suusanõlvad tavapäraselt tihedal jõulu- ja uusaastaperioodil.
Samas avas oma suusarajatised Andorra, kuid ainult oma kodanikele.
Laupäeval registreeriti Itaalias veel 9166 uut COVID-19 nakkusjuhtumit ja 364 surmajuhtumit. | Itaalia lükkas suusakuurortide avamise edasi 18. jaanuarile | https://www.err.ee/1226239/itaalia-lukkas-suusakuurortide-avamise-edasi-18-jaanuarile | Itaalia lükkas laupäeval suusakuurortide avamise edasi 18. jaanuarile, sest kohalikud võimud palusid lisaaega koroonaviiruse reeglitega kohanemiseks. |
Tervishoiuvolinik Stella Kyriakides ütles Saksa uudisteagentuurile DPA, et igasugune viivitus heaks kiidetud vaktsiinide tarnimisel on tingitud tootmisvõimsuste nappusest, mitte EL-i planeerimisest.
"Pudelikaela ei moodusta hetkel tellimuste maht, vaid üleilmne tootmisvõimsuste nappus," selgitas ta.
Kyriakides märkis, et Brüssel on eraldanud 100 miljonit eurot Saksa ettevõttele BioNTech, mis koos USA ravimihiiu Pfizeriga vaktsiini välja töötas, et aidata suurendada tootmisvõimsust.
Tema sõnul on ühendus valmis tegema veelgi rohkem nii Pfizer/BioNTechi kui ka teiste vaktsiine tootvate ettevõtete toetamiseks.
"Olukord paraneb samm-sammult," lubas ta nädal pärast seda, kui vaktsineerimine liikmesriikides erineva hooga käivitus.
"Me oleme pidanud pikka aega läbirääkimisi täiendavate dooside üle BioNTechilt ja oleme taas valmis aitama neid tootmisvõimsuste laiendamisel. Teised tootjad, kellega meil on lepingud, on samuti lähedal sellele, et saada oma vaktsiinidele EL-i heakskiit," sõnas Kyriakides.
Euroopa Komisjoni nõustav Euroopa Ravimamet andis Pfizer/BioNTechi vaktsiinile kasutusloa 21. detsembril. Enne 6. jaanuari peaks liit langetama otsuse USA ettevõtte Moderna vaktsiini osas.
Täiendavaid andmeid oodatakse AstraZeneca ja Oxfordi ülikooli vaktsiini kohta, mille Ühendkuningriik on juba heaks kiitnud.
Kyriakides kinnitas, et Euroopa ühishanke programm toimib kavakohaselt.
"Kui kõik vaktsiinikandidaadid heaks kiidetakse, saab Euroopal olema üle kahe miljardi doosi vaktsiini 450 miljoni eurooplase ja nende naabrite jaoks. Ja just selles ongi asi: Euroopa saab sellest kriisist kõige kiiremini välja üheskoos," ütles volinik. | Euroopa Liit on valmis aitama laiendada vaktsiinitootmist | https://www.err.ee/1226218/euroopa-liit-on-valmis-aitama-laiendada-vaktsiinitootmist | Euroopa Liit on valmis aitama ravimifirmadel laiendada koroonaviiruse vaktsiini tootmist, et kõrvaldada takistus selle tarnimiselt, ütles laupäeval kõrge tervishoiuametnik. |
Dakari ralli 2011., 2015. ja 2019. aastal võitnud Al-Attiyah (Toyota) näitas laupäeval Jeddahis toimunud proloogil aega 5.48 ja alustab pühapäeval hoo sisse saavat kõrberallit esimesena.
"Mul on hea meel, et saime otsa lahti tehtud. Proloog on kõigest eelroaks, aga annab meile siiski väikese ülevaate. Asjad lähevad tõsiseks pühapäevase pika katsega," sõnas Katari sõitja.
Tiitlikaitsjal Carlos Sainzil purunes avakilomeetril rehv ja ta kaotas parimatele pool minutit.
Mootorrataste kategoorias edestas tiitlikaitsjast ameeriklane Ricky Brabec kuue sekundiga hispaanlast Joan Barredat (mõlemad Honda) ja 19 sekundiga Austraalia uustulnukat Daniel Sandersit (KTM).
Pühapäevasel esimesel katsel sõidetakse võidu 277 kilomeetril, esmaspäeval võetakse aega juba 457 kilomeetril. Dakari ralli lõppeb 12 katse järel 15. jaanuaril.
2021. aasta Dakari rallil osaleb 286 sõidukit - 101 mootorratast, 64 autot, 16 ATV-d, 44 veoautot ning 61 n-ö kergekaallast ehk masinat, mille kütusepaak võib olla maksimaalselt 130-liitrine. Lisaks võtab klassikalises ehk 1980. ja 1990. aastate masinatele mõeldud kategoorias osa 23 ekipaaži. | Dakari ralli proloogil oli nobedaim kolmekordne võitja | https://sport.err.ee/1226221/dakari-ralli-proloogil-oli-nobedaim-kolmekordne-voitja | Saudi Araabias toimuval Dakari rallil sõideti laupäeval 11-kilomeetrine proloog. Neljarattalistel oli kiireim kolmekordne võitja Nasser Al-Attiyah, kaherattalistel näitas parimat minekut tiitlikaitsja Ricky Brabec. |
"Rada oli päris keeruline, üsna tehniline, vahendab Spordipartner van der Poeli sõnu.
"See on esimene kord, kui sõidan kolm krossi järjest. Olen uudishimulik ja vaatame, kuidas see läheb," lausus hollandlane, kes osales reedel X²O Badkamers Trofee etapil Baalis ja stardib pühapäeval MK-etapil Hulstis.
Naistest näitas head minekut 19-aastane ungarlanna Kata Blanka Vas, kes oli parim ka mõne päeva eest toimunud Ethias Crossi etapil. | Van der Poel oli teist päeva järjest võidukas | https://sport.err.ee/1226206/van-der-poel-oli-teist-paeva-jarjest-voidukas | Gullegemis peetud cyclo-crossi võistlusel pälvis esikoha Mathieu Van der Poel (Alpecin-Fenix), kes edestas 45 sekundiga Thomas Pidcocki (Trinity Racing) ja 53 sekundiga Jens Adamsit. |
Kuigi Hyundai on kahel viimasel aastal võitnud meeskondliku MM-tiitli, pole ükski tiimi sõitja seni suutnud individuaalselt maailmameistriks tulla. 2019. aastal võitis toona Toyotas sõitnud Ott Tänak Hyundai raudvara Thierry Neuville'i ees tiitli 36 punktiga, mullu oli Tänak kolmas, kaotades Toyota meestele Sebastien Ogier'le ja Elfyn Evansile.
"Peame endaga ausad olema," sõnas Adamo intervjuus ralliportaalile DirtFish. "2019. aastal võitsime tootjate MM-tiitli, sest olime vastupidavamad, mitte kiiremad. Lõppenud aastal olime palju kiiremad kui 2019 ja võitlesime igal rallil esikoha eest."
"Thierry on teinud suurepärast tööd," rääkis Adamo. "2019. aastal oli ta alati tippude seas ja sundis kõiki rohkem pingutama. 2020. aastal võidutses ta Monte Carlos, aga tal oli ka probleeme; Eestis ja Monzas tegi ta sõiduvea. Mina teen oma tööl nii palju vigu, aga neid ei too keegi välja, sest need ei ole üles filmitud ja neid ei nähta seetõttu kohe. Aga ta jätkab meiega, ta toetab kõiki ja mulle meeldib see väga."
"Ott - mida ma oskan öelda? Ta on keegi väga tark, väga konkreetne ja ta teeb Thierryga head koostööd," rääkis Adamo eestlase kohta. "Koos on nad lubanud meil masina jõudlust palju parandada, sest nad teevad koostööd, jagavad arvamusi ja informatsiooni. See on meid palju aidanud."
Uus autoralli MM-hooaeg algab traditsiooniliselt Monte Carlos, kus võisteldakse 21.-24. jaanuaril. | Adamo kiitis Tänaku ja Neuville'i koostööd | https://sport.err.ee/1226197/adamo-kiitis-tanaku-ja-neuville-i-koostood | Hyundai rallimeeskond jäi lõppenud aastal taas individuaalse MM-tiitlita, kuid tiimipealikul Andrea Adamol jätkus oma sõitjatele sellele vaatamata kiidusõnu. |
Enne matši algust asetasid Rangersi ikoon John Greig ja Celticu esimees Ian Bankier staadioni väliseina ette pärja, mälestamaks 50 aastat tagasi juhtunud Ibroxi tragöödias hukkunuid. 2. jaanuaril 1971 tallati nn Old Firmi derbimängu viimastel minutitel surnuks 66 Rangersi kodustaadionilt lahkuda üritanud inimest. Ligi pooled neist olid teismelised või veel nooremad.
Laupäevase derbikohtumise ainus värav sündis 70. minutil, kui Callum McGregor suunas James Tavernieri nurgalöögi peaga oma võrku.
Celtic on Šotimaa jalgpallimeistriks kroonitud viimasel üheksal aastal, kuid endise Inglismaa koondise kapteni Steven Gerrardi juhendatav Rangers on tänavu seeriale punkti panemas. Hiilgavas hoos Glasgow sinine meeskond on 22 kohtumisest võitnud 20 ja viigistanud kaks, laupäevane võit suurendas nende edumaa kolm kohtumist vähem pidanud Celticu ees juba 19-punktiliseks. | Rangers alistas Ibroxi tragöödia aastapäeval Celticu ja astus tiitli lävele | https://sport.err.ee/1226194/rangers-alistas-ibroxi-tragoodia-aastapaeval-celticu-ja-astus-tiitli-lavele | Šotimaa jalgpalli kõrgliigas alistas Glasgow Rangers laupäeval põlise linnarivaali Celticu ning on lähedal esimesele meistritiitlile pärast 2011. aastat. |
Nagu tavaks on saanud, mängisid kõigi Tottenhami väravate sünnis rolli Harry Kane või Heung-Min Son. Esmalt realiseeris Kane 29. minutil penalti, seejärel andis Tottenhami kapten 43. minutil karistusalla täpse söödu ja Lõuna-Korea koondislane ei eksinud ning viis minutit pärast teise poolaja algust saatis Toby Alderweireld peaga väravasse Soni nurgalöögi.
Tottenham oli eelmisest neljast Premier League'i kohtumisest kogunud vaid kaks punkti, nende viimane võit pärines 6. detsembri derbimängust Arsenali vastu.
Laupäevane võit tõstis 29 punkti kogunud Londoni meeskonna tabelis taas kolmandaks, sama palju punkte on ka nende kannul olevatel Leicesteril ja Evertonil. Eelmised kaks mängu võitnud Leeds on 23 punktiga 11. kohal. | Tottenham tegi vigade paranduse ja alustas aastat võidukalt | https://sport.err.ee/1226173/tottenham-tegi-vigade-paranduse-ja-alustas-aastat-voidukalt | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas viimased neli mängu võiduta jäänud Tottenham Hotspur alistas uue aasta esimeses kohtumises Leeds Unitedi 3:0. |
Eelmises voorus kuulsast Nikosia APOEL-ist jagu saanud Karmiotissa jäi kaotusseisu juba kaheksandal minutil, kui Riera Sito penaltil eksis, aga seejärel siiski skoori tegi. Baranovi mäng sai läbi 82. minutil, kui keskkaitsja asemele toodi poolkaitsja, vahendab Soccernet.ee.
AEL tõusis võiduga 34 punkti peale ja liiga liidriks, Karmiotissa jätkab 14 punktiga 14 meeskonna konkurentsis 12. kohal. | Baranov ja Karmiotissa kaotasid aasta esimese mängu uuele liidrile | https://sport.err.ee/1226152/baranov-ja-karmiotissa-kaotasid-aasta-esimese-mangu-uuele-liidrile | Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Nikita Baranovi aasta esimene mäng tõi Karmiotissale 0:1 kaotuse Limassoli AEL-i vastu. |
Bitcoini väärtus tõusis 30 823.30 dollarini laupäeval Eesti aja järgi kell 15.13, vahendas BBC.
Vaid mõni nädal tagasi tõusis virtuaalraha väärtus esimest korda üle 20 000 dollari piiri.
Viimase aastaga on bitcoini väärtus ligi neljakordistunud, sest suurinvestorid otsivad võimalusi kiire kasumi teenimiseks.
Osade analüütikute hinnangul võib bitcoini väärtus USA dollari nõrgenemise tõttu veelgi tõusta. | Bitcoini väärtus tõusis esimest korda üle 30 000 dollari | https://www.err.ee/1226128/bitcoini-vaartus-tousis-esimest-korda-ule-30-000-dollari | Krüptoraha bitcoini väärtus jätkab viimase aja kiiret tõusu, ületades esimest korda 30 000 USA dollari piiri. |
Jõuludel senise peatreeneri Thomas Tucheli vallandanud PSG sõlmis argentiinlasega 2022. aasta juunini kestva lepingu, andis klubi laupäeval teada.
48-aastane Pochettino juhendas aastatel 2014-19 Tottenham Hotspuri, tema käe all saavutas Londoni klubi hooajal 2016/17 Inglismaa kõrgliigas teise koha ning jõudis kaks kevadet hiljem Meistrite liiga finaali. Argentiinlane vallandati 2019. aasta novembris.
Mängijana esindas Pochettino PSG-d kolmel hooajal (2000-03) ja krooniti klubi ridades 2001. aastal ka Intertoto karikavõitjaks. Samuti on argentiinlane kandnud PSG kaptenipaela.
"On suur au ja õnn olla PSG uueks peatreeneriks," sõnas Pochettino. "Soovin klubi juhatust usalduse eest tänada. Nagu te teate, on sellel klubil minu südames alati olnud eriline koht. Mul on siit suurepärased mälestused, eriti Parc des Princes'i unikaalsest atmosfäärist. Naasen ambitsioonikalt ja ootan koostööd mitmete maailma talendikamate mängijatega."
Casi 20 años después... Pochettino vuelve al PSG pic.twitter.com/n83YgHFWU1
— MARCA (@marca) January 2, 2021 | PSG nimetas peatreeneriks endise kapteni Pochettino | https://sport.err.ee/1226134/psg-nimetas-peatreeneriks-endise-kapteni-pochettino | Valitsev Prantsusmaa jalgpallimeister Pariisi Saint-Germain nimetas uueks peatreeneriks klubi endise mängija Mauricio Pochettino. |
"Tähelaev" kell 19.30
Peeter Jalakas on mees, kes tõmbab asja käima ja siis hakkab tal igav, sest on vaja uut väljakutset. Tal on kogu aeg seitse rauda tules. Ta teeb palju, aga rääkida sellest ei armasta.
Saatejuht Johannes Tralla, režissöör Kalev Lepik.
"Jaik" kell 20.45
Von Krahli minisari "Jaik" põhineb EV 100 raames esietendunud samanimelisel teatrit ja kino sünteesival lavaeeposel. Ulmelise loo teljeks on eeldus, et täna Eestis eksisteerivad algatused, nagu geenivaramu, e-residentsus, uuemad teadussaavutused ja start-up 'id õnnestub ühendada ning aastaks 2039 on Eesti rahvastik e-residentide abil kasvanud 30 miljonini.
Ühiste pingutustega on loodud kõigest sellest rahvuslikku eetost kandev hüperportaal Jaik peakorteriga Tallinnasse kolitud Eesti Rahva Muuseumis.
"TEDx Tallinn" kell 00.15
TEDx Tallinn on kohalik iseseisvalt korraldatud üritus, mis võimaldab kokkutulnud inimestel jagada TED-konverentsi sarnast kogemust. TEDx Tallinn 2013 toimus 5. mail, mil umbes 500 osaleja ette astus 15 silmapaistvat kõnelejat. Erksa mõttelennu ja peavoolust kõrvalehoidev oluliste ühiskondlike ettevõtmiste vedaja teatrijuht Peeter Jalakas tõstatab teemad, mida oleks mugavam maha vaikida, ning räägib tänasest maailmast ja meie riigist, õnnest ning vajalikkusest. | ETV2 pühapäevane teemaõhtu on pühendatud Peeter Jalakale | https://kultuur.err.ee/1226116/etv2-puhapaevane-teemaohtu-on-puhendatud-peeter-jalakale | Sel pühapäeval, 3. jaanuaril on ETV2 teemaõhtu pühendatud teatrijuhile ja ettevõtjale Peeter Jalakas. |
To70 andmetel hukkus mullu maailmas reisilennuõnnetustes kokku 299 inimest ehk rohkem kui 2019. aastal, mil sai surma 257 inimest, vahendas BBC.
To70 selgitas, et andmed sisaldavad kõiki suurte reisilennukitega seotud õnnetusi, ka välise ebaseadusliku sekkumise tulemusel toimunuid, näiteks reisilennuki allatulistamisi.
Muu hulgas arvestas To70 ka Ukraina reisilennuki allatulistamist Iraani relvajõudude poolt eelmise aasta jaanuaris. Selle ohvrite arv - 176 inimest - moodustab enam kui poole kogu aasta lennuõnnetustes hukkunute arvust. Iraan plaanib maksta igale ohvri perele 150 000 USA dollarit kompensatsiooni.
98 inimest sai surma maikuus, kui Pakistani lennufirma (PIA) lennuk Karachi linnas alla kukkus. Esialgse raporti järgi oli õnnetuse põhjus inimlik eksimus.
Lennuohvrite arv kasvas vaatamata järsule lendude vähenemisele koroonapiirangute tõttu. Lendude jälgimise veebilehe Flightradar24 andmetel kukkus eelmisel aastal reisilendude hulk 42 protsenti.
To70 andmetel vähenes eelmisel aastal aga lennuõnnetuste arv - neid oli kokku 40, aasta varem 86. Viis mullusest 40 lennuõnnetusest olid ohvritega.
To70 tõdes, et kuigi ohvritega lennuõnnetuste osakaal oli mullu viimase kümne aasta keskmisega samal tasemel, on lendude vähenemisel olnud märkimisväärne mõju lennumeeskondade töövõimele ning oskuste hääbumine võib olla tõsine probleem, kui lennundus normaalsesse rütmi naaseb.
Üleilmse lennunduse ohutuim aasta oli 2017, mil ei toimunud ühtki suurt reisilennuõnnetust ning ainsad kaks ohvritega õnnetust olid regionaalsete turbopropellerlennukitega. Kokku hukkus neis 13 inimest. | Lennuõnnetustes hukkunute arv kasvas mullu vaatamata lendude vähenemisele | https://www.err.ee/1226113/lennuonnetustes-hukkunute-arv-kasvas-mullu-vaatamata-lendude-vahenemisele | Kuigi koroonapandeemia tõttu vähenes mullu lendude arv märgatavalt, kasvas reisilennuõnnetustes hukkunute arv võrreldes aasta varasemaga, teatas Hollandi lennunduskonsultatsioonifirma To70. |
Suure jalgpallihuvilisena võttis Franciscus oma lemmikklubi San Lorenzo mängijad 2014. aasta Copa Libertadorese võidu puhul Vatikanis vastu, ka Maradonaga kohtus ta pärast paavstiks saamist mitmel korral.
"Jalgpalliväljakul oli ta poeet, suur tšempion, kes pakkus rõõmu miljonitele inimestele nii Argentinas kui Napolis. Ta oli ka väga habras inimene," rääkis Franciscus ajalehele.
Franciscusel ei õnnestunud argentiinlaste jaoks kuldset 1986. aasta MM-finaali näha, sest ta elas siis Saksamaal. "Sain tulemusest teada järgmisel hommikul, kui keeletunnis kirjutas üks õpilane tahvlile "Viva Argentina!"," meenutas ta. "Mäletan seda isiklikult kui üksildast võitu, sest mul ei olnud kellegagi seda rõõmu jagada."
"Meil ei olnud vaja muud kui kaltsudest tehtud palli, et lõbutseda," jätkas noorena väravavahi kohuseid täitnud paavst. "Väravavahiks olemine oli minu jaoks suurepärane elukool, sest väravavaht peab olema valmis kõikidest külgedest tulevate ohtude jaoks."
Lisaks meenutustele jätkus Franciscusel karme sõnu dopingupatustele sportlastele: "doping spordis ei ole lihtsalt pettus, see on otsetee väärikuse hävitamiseni. Parem on puhas kaotus kui rikutud võit. Soovin seda kogu maailmale, mitte ainult spordile." | Dopingupatused hukka mõistnud paavst: Maradona oli habras poeet | https://sport.err.ee/1226107/dopingupatused-hukka-moistnud-paavst-maradona-oli-habras-poeet | Paavst Franciscus rääkis Itaalia päevalehele La Gazzetta dello Sport antud intervjuus oma jalgpalliarmastusest ja meenutas novembri lõpus surnud kaasmaalast Diego Maradonat. |
Aigro õhulennu pikkuseks mõõdeti 116 meetrit, mis andis talle 104,8 punkti.
Eelvõistluse parima soorituse tegi norralane Halvor Egner Granerud, hüpates 129 meetrit ja teenides 132,2 punkti. Talle järgnesid austerlane Daniel Huber (127,5 m; 128,9 p) ja poolakas Dawid Kubacki (128 m; 128,7 p).
Kvalifikatsiooni 50 parema osavõtul peetav Innsbrucki lõppvõistlus peetakse pühapäeval Eesti aja järgi algusega kell 14.30. | Aigro sai Innsbrucki kvalifikatsioonis kirja 34. tulemuse | https://sport.err.ee/1226092/aigro-sai-innsbrucki-kvalifikatsioonis-kirja-34-tulemuse | Austrias Innsbruckis jätkuval suusahüpete Nelja hüppemäe turneel sai Artti Aigro kolmanda osavõistluse kvalifikatsioonis kirja 34. tulemuse, pääsedes kindlalt edasi. |
"Arvestades jõudude tasakaalu Euroopas, teeme me head tööd, kui jõuame poolfinaali," vahendab Soccernet.ee Hollandi juhendaja sõnu.
"Belgia on minu silmis favoriit, nendele järgnevad Prantsusmaa, Hispaania ja Saksamaa. Meie oleme parimatel päevadel võrdsed Inglismaa, Itaalia ja Portugaliga. Meie jaoks loeb ka see, kas Virgil van Dijk on olemas," lisas De Boer.
Liverpooli ridadesse kuuluv koondise kapten Van Dijk sai oktoobris tõsise põlvevigastuse ning pole veel selge, kas ta juunis algavaks EM-finaalturniiriks terve ja vormis on.
Loe pikemalt Soccernet.ee -st. | Hollandi peatreener: jalgpalli EM-i favoriit on Belgia | https://sport.err.ee/1226089/hollandi-peatreener-jalgpalli-em-i-favoriit-on-belgia | Hollandi koondise peatreener Frank de Boer peab tänavuse EM-finaalturniiri suurimaks soosikuks Belgiat. Oma meeskonna loodab ta viia poolfinaali. |
Klipp on inspireeritud "Matrixist" ning Jim (John Krasinski) ja Pam (Jenna Fischer) üritavad panna Dwighti (Rainn Wilson) uskuma, et tal inimkonna päästmiseks on tal võimalus ühineda salajase organisatsiooniga, kirjutab CNN.
Otsustamiseks peab Dwight kahe tableti vahel valima.
"Kontor" oli NBC eetris 2005–2013 ning võitis selle aja jooksul viis Emmyt.
This is not a drill. Presenting a never-before-seen cold open from #TheOffice!
Watch #TheOfficeonPeacock for more exclusive content: https://t.co/83j9pd3Wke pic.twitter.com/NgE1GYsJzm
— Dunder Mifflin Peacock (@peacockTV) January 1, 2021 | Sarjast "Kontor" avaldati seninägemata naljasketš | https://menu.err.ee/1226080/sarjast-kontor-avaldati-seninagemata-naljaskets | Telesarja "Kontor" ("The Office") tegijad avaldasid sarjast seninägemata sketši, et tähistada sarja Peacock voogedastusplatvormile jõudmist. |
Soomesse saabus nagu Eestissegi nädalapäevad tagasi ligi 10 000 vaktsiiniannusega esimene saadetis. Käesoleval nädalal jõudis Soome teine saadetis ligikaudu 40 000 doosiga. Hoolimata sellest näitavad Soome terviseameti ametlikud andmed, et riigis on seni vaktsiini saanud vaid 1767 inimest, kirjutas Ilta-Sanomat.
Terviseameti (THL) peaarst Hanna Nohyneki sõnul on väikese arvu taga kaks põhjust: esiteks võib vaktsineerimisregistris esineda viivitusi ning teiseks on Soome eri piirkondades vaktsineerimine alanud erinevatel aegadel. "Kõikjal pole pühade tõttu veel vaktsineerimisega alustatud. Esmaspäeval algasid vaktsineerimised viies haiglapiirkonnas ja algaval nädalal laienevad ka mujale," ütles Nohynek.
Nohyneki sõnul saab vaktsineerimine nüüd, mil suurem vaktsiinisaadetis kohale jõudis, suurema hoo. Järgmisel nädalal peaks tema sõnul vaktsineeritud saama 20 000 inimest. Vaktsineerimise tempo peaks tema sõnul seejärel veelgi tõusma. | Eestistki aeglasem: Soomes on koroonavaktsiini saanud alla 1800 inimese | https://www.err.ee/1226077/eestistki-aeglasem-soomes-on-koroonavaktsiini-saanud-alla-1800-inimese | Kui Eesti terviseameti andmetel on laupäeva seisuga Eestis koroonavaktsiini saanud pea 2500 inimest, siis põhjanaabritel on ametlikel andmetel seni vaktsineeritud vaid 1767 elanikku. |
21-aastase Rootsi suusataja võiduajaks kujunes 30.09,9. Teiseks tulnud venelanna Julia Stupak kaotas Svahnile 0,7 sekundiga, ameeriklanna Jessie Diggins jäi napilt kolmandaks (+0,8). Esimesena jäi pjedestaalilt välja rootslanna Frida Karlsson (+1,4).
Meeste 15 km ühisstardist klassikatehnikasõidule antakse start laupäeval kell 15.45. Pühapäeval on kavas vabatehnikas jälitussõidud. | Linn Svahn võitis Tour de Skil teise etapi järjest | https://sport.err.ee/1226071/linn-svahn-voitis-tour-de-skil-teise-etapi-jarjest | Murdmaasuusatamise Tour de Ski teisel etapil Šveitsis Val Müstairis võitis laupäevase naiste 10 km ühisstardist klassikasõidu ka avaetapil kiireim olnud rootslanna Linn Svahn. |
"Euroopa Liidu iseseisva liikmena oleks Šotimaa partner ja sillaehitaja," kirjutas valitsusjuht ja Šotimaa Rahvuspartei (SNP) esinaine oma partei veebilehel.
2016. aasta Brexiti referendumil hääletas enamus šotlasi liitu jäämise poolt ning Brexit on andnud uut indu Šotimaa Ühendkuningriigist eraldumise meeleoludele.
Pärast kaotust 2014. iseseisvusreferendumil on Sturgeon Šotimaa Rahvuspartei juhina seisnud uue referendumi korraldamise eest, mille järel loodetakse taas Euroopa Liiduga ühineda.
"Üha rohkem inimesi Šotimaal usub, et meie püüdlusi saab kõige paremini täita jätkates panustamist ühistöösse ja solidaarsusse, mida EL esindab," kirjutas ta. "Brexiti tõttu saame seda nüüd teha ainult iseseisva liikmesriigina."
Viimased küsitlused näitavad iseseisvumisele tugevat toetust ning koroonaviiruse pandeemia on lõhet Londoniga veelgi suurendanud.
Kuid taasliitumine EL-iga ei ole pelk formaalsus, sest Šotimaal on suur eelarvepuudujääk. Samuti tuleb Sturgeonil loota sellele, et Briti peaminister Boris Johnson kõigepealt nõustub referendumiga.
Johnson on sellise hääletuse välistanud, kuid edu korral kohalikel valimistel muutub SNP surve Johnsonile tugevamaks.
Vaatamata sellele, et 2014. aasta hääletust peeti põlvkonna otsuseks, väidab Sturgeon, et seoses Suurbritannia lahkumisega Euroopa ühisturult ja tolliliidust on olukord muutunud.
"Nüüd me seisame oma tahte vastaselt silmitsi karmi Brexitiga, seda kõige halvemal ajal keset pandeemiat ja majanduslangust," ütles ta laupäeval. "Liiga kaua on järjestikused ÜK valitsused Šotimaad vales suunas viinud ja Brexit on selle kulminatsioon."
"Pole siis ime, et paljudel Šotimaa inimestel on sellest kõrini," lisas ta. | Sturgeon kinnitas, et Šotimaa loodab Euroopa Liiduga ühineda | https://www.err.ee/1226065/sturgeon-kinnitas-et-sotimaa-loodab-euroopa-liiduga-uhineda | Šoti esimene minister Nicola Sturgeon kinnitas laupäeval Euroopa Liidule, et "loodame teiega peagi uuesti ühineda". |
Lõppev teatriaasta oli ebasümmeetriliselt lopergune: alguses kaks ja pool kuud tavapärast teatrielu, siis kolm ja pool kuud peaaegu teatrita aega, seejärel tasapisi vanadesse roobastesse loksunud teatrisuvi ja -sügis ning nüüd uuesti peale pandud publikupiirangud. Teatrikriitik ja ERRi taskuhäälingu "Teatrivaht" üks tegijaid Valle-Sten Maiste kuulub tänavu kahte žüriisse, sõnalavastuste omasse ja teatriliigiüleste auhindade ühisžüriisse, mille ülesanne on anda märtsis teatripäeval välja teatri aastaauhinnad. Nende tööülesannete tõttu on ta vaadanud sel aastal ära üle 70 esietendunud sõna-, tantsu- ja etenduskunstilavastuse. Kuigi tänavu jõudis viirusepausi tõttu lavale vähem uuslavastusi, on teatriaasta tase Maiste hinnangul hea.
Kas kevadine teatrikatkestus ning teatritegijaile peale sunnitud uute suhtluskanalite ja väljendusvormide otsimine on muutnud teatrit kuidagi olemuslikult ja pöördumatult?
Teatri tegemist ja tarbimist ei ole viiruseaeg õnneks eriti muutnud. Esietendusi on tõesti edasi lükatud, uuslavastusi on vähem ja etendusi on ära jäänud. Piirangud on toonud muutusi ka sellesse, kuidas publik saalis paikneb. Juunis lubati pärast eriolukorra lõppu Tallinna Linnateatri õue "Inimese hääle" etendusele korraga vaid 50 vaatajat, keda lahutasid kümnemeetrised vahed. Evelin Võigemast mängis publikust isoleeritult klaasmajas. See vahetutest inimlikest kontaktidest ära lõigatud ja sidevahendite kaudu eraelulisi muresid lahendava naise lugu sobis koroonapaguluse otsa oivaliselt ning oli Kristjan Suitsu võlurioskuste toel ehk digitaalselt ülekantuna kõnekamgi kui vahetult.
Võimalus taas teatris olla tundus aga peale mitut kuud pausi ja suletust kui õnnestav privileeg. Olen eksperimenteerimise, sh video ja ekraanide lavaletoomise toetaja, ning hindan harjumuspärasest keskkonnast otsivalt väljapoole vaatavat teatrit, aga iseäranis väärtuslik on teatris siiski elav ja vahetu kontakt etendajate, teatrikeskkonna ja kaasvaatajatega. Seetõttu kevadised ekraanilt jälgitud etendused mind asjana iseeneses ei vaimustanud. Ma ei tajunud nende puhul suurt tunnetuslikku erinevust, võrreldes nõukogude aja reedeste teatriõhtutega televisioonis või lihtsalt videosalvestuste vaatamisega. Slavoj Žižeki arvates tegi videomakk filmivaatamisele karuteene. Varem tuli väärtfilmi vaatamiseks aega võtta, kui see kinos või teles linastus. Videoajastul asendus vaatamine lõputu lintide ladustamise ja vaatamise edasilükkamisega. Mul on teatrisalvestustega sama mure.
Teater leidku siiski aset vahetult siin ja praegu ning säiligu mehaanilise reprodutseerimise eelsetele kunstitöödele omane ainulaadsuse aura. Möödunud kümnendeil kõikvõimalike elektrooniliste sideviiside arendamisele pühendunud arvutiinimesed on meid niigi valusasti petnud ja kiusanud. Väidetavalt seninägematult odav, demokraatlik ja kontaktivõimalusi avardav võrguühendus on peale varandusliku ebavõrdsuse suurendamise jätnud inimesed ilma suhtlusest ja solidaarsusest. Inimeste omavaheline läbikäimine kollektiivides, kõikvõimalikes seltsides jne on internetiajastul jäänud veelgi harvemaks, kui niigi inimesi eraldavas linnaelus lähisajanditel tavaks. Nii ei otsi inimhing teenuste turult enam pelgalt jõuluvanasid ja pulmatolasid, vaid nõutud on ka tasulised lõunalaua- ja matkakaaslased, sünnipäevaseltskonnad, hinge- ja kehapuudutajad. Pandeemia on neid muresid kardetavasti vaid võimendanud.
Sa ei ole siis suur veebiteatri austaja?
Ei, vist mitte. Pigem on mul tänavu olnud eriliselt hea meel tavaliste inimeste lihtsat elu käsitleva rakendusteatri ning keskkonna- ja kogukonnateatri elemente sisaldavate teatritööde üle. Silmapaistvaimad olid ses vallas Vaba Lava "Inimesed ja numbrid" ning Kanuti gildi saali "Supersocial" ja "Kas te olete oma kohaga rahul", mis panid vaataja empaatiliselt mõtlema igapäevaelu, mentaliteedi ja argikeskkonna üle, inspireerisid teatrikülastajaid kaasvaatajatega diskuteerima ning lasid piiluda koguni võõraste eluruumiseinte ja rahakoti vahele. Ühtlasi pilatakse neis individualistlikku isekust ning snoobitsevat fetišismi. Samuti rõõmustasid paikkondlikku identiteeti, sh ajalootaju virgutavad lavastused, kuhu olid kaasatud tegijate ja vaatajatena kohalikud. Sellised on Madis Kalmeti Saaremaal Mihkli talumuuseumis lavastatud "Õitsev meri", Jaanus Nuutre ja Piibe teatri "Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid?" või ka Visnapuu juubeliaastaks tehtud "Keisri usk" Luunjas.
Neis töödes torkab silma praegusest ajalooteaduse peavoolust lahknev Eestit rõhunud võõrvõimudega seonduva kibeda mälestuse rõhutamine, aga ka professionaalide kõrval harrastusnäitlejate kasutamine. Neid oli huvitavam vaadata kui nii mõndagi stampides lohisevat repertuaariteatri tugitala. Olgu ära märgitud Margus Illi-Illik fantastilise baltisakslasest Draculana ja Siret Tuula "Anija meestest". Paikkondlikkust toetas kahtlemata ka Tarmo Tagametsa võrondatud Rünno Saaremäe "Jaanituli", mida pean selle krestomaatilise ja palju lavastatud teksti parimaks versiooniks, kus tegi meeldejääva rolli harrastusnäitleja Agu Trolla.
Rakendusteater ja kogukonnatunnet edendavad tööd pakuvad meile pandeemia tõttu osaks saanud ja võrguühiskonnale omasele eraldatusele tõhusamat leevendust kui netiteater. Nii ei ole mul eriti kahju, et eesti teater ei ole pakkunud otseseid pandeemiavalu peegeldusi, nagu Mika Kaurismäki film "Öö annab armu" PÖFFil. Mart Kolditsa lavastatud Paide teatri ja Von Krahli teatri abstraktne nimetu koroonakaosest inspireeritud lavastus võlus eeskätt ruumikasutuslikult ja visuaalselt, mitte sisult. Põnev on jälgida, kuidas loomingulise platvormi e-lektron tegevus hakkab mõjutama üldist teatriprotsessi ning toidupangale raha kogunud Kinoteatri veebilavastus "Eriolukord ruudus" oli sümpaatne sotsiaalne ja kunstiline projekt. Olen kuulnud arvamust, et Von Krahli teatri "Jaik" oli pandeemiat ette ennustades erakordselt prohvetlik, kuid riskiühiskonna prohveteid oli ennegi külluses. Paraku ei pane ka pandeemia ise inimkonda oma eluharjumusi kuigivõrd üle vaatama, mis siis ettekuulutajatest tahta.
Kui jätta kõrvale uue viiruse põhjustatud segadik, siis kuidas lõppev teatriaasta tasemelt tundub?
Oponeerin viimastel aastatel populaarsust kogunud seisukohale, et meie teater on tippudeta ja "tasapaks". Eks pandeemia tõttu oli looduslik valik ehk püünele pääsemise sõel tänavu ka tavapärasest veidi tihedam. Ei saa öelda, et hakanuks silma hulganisti mugavustsoonis kõhtu kasvatavaid teatritegijaid. Eesti kultuuril läheb uskumatult hästi: sellist õitsengut pole kunagi olnud. Kultuuriajakirjandus on mitmekesine ja huvitav, Eesti Päevalehe juhtide "ennastunustav edendav panus" seda ei loksuta, ehkki peab muidugi uhhuu olema, et Keiu Virro sugusel kirjutajal minna lasta. Fantastilisi raamatuid avaldatakse ja tõlgitakse tohutult, tänu- ja märkimisväärse pühendumusega toetab kultuuris üliolulisi tõlkeid Eesti Päevalehe peakonkurent. Irin, et kultuur on mandumas ning Ernst Enno ja Mart Saare mõõtu mehi enam ei kasva, on pigem EKRE soga. Nende käsitluses muutuvad ka kalliskivid furunkuliteks, visisedes pahalõhnaliselt.
Ka teatripilt on uskumatult mitmekesine ja huvitav. Veerandsada aastat tagasi polnud meie teatrites enamasti black box 'e, rääkimata kümnetest otsingulistest era- ja alternatiivteatritest. Off - ja off-off- teater oli tänases mõttes olematu. Praegu on meil neli supervormis puhta kunstiga tegelevat institutsiooni: Tartu Uus teater, pärast väikest mõõna uuestisündi läbi tegev Von Krahli teater – mõlema uuslavastuste hulgas on olnud tänavu ainult oivalised tööd –, samuti Kanuti gildi saal ja just sel aastal päriselt hoo sisse saanud Vaba Lava. Lootustandvalt panustavad kõnealuses suunas Kinoteater, Paide teater, Must Kast, STL, Kelm ning veel hulk institutsioone ja üksikprojekte. Viimastel aastatel on mõned teatrikriitikud ja aastaauhindade žüriide liikmed arendanud väikest vaidlust: Madli Pesti jt on välja toonud, et parim teatrikunst sünnib pigem väljaspool suuri teatreid, Jaak Allik jällegi on väitnud vastupidist.
Lõppev aasta näib kinnitavat esimest seisukohta: Von Krahli teatri, Tartu Uue teatri ja ehk ka Vaba Lavaga võrreldavat ühtlaselt tugevat repertuaaripilti suurtes teatrites ei kohta. Tallinna Linnateater näib olevat veidi end otsimas, Eesti Draamateatri kultuuriloolised lavastused ei ole igavad, ent pole ka suurepärased. Maakonnateatrid peavad käima lustijanuse publiku kannul vahel libedail teil. Aga viirus ei ole rikkunud teatriaastat selles mõttes ära, et see olnuks tähelepanuväärsete lavastuste või rollide hulga või taseme poolest vaene või kahvatu.
Millised on selle aasta köitvamad lavastused?
Aasta tippude hulgas on Von Krahli teatri "Pigem ei" ja "Sa oled täna ilusam kui homme", Tartu Uue teatri "Anne lahkub Annelinnast", Kanuti gildi saali "Kas te olete oma kohaga rahul", Eesti Draamateatri "Lehman Brothers" ja "Kuritöö ja karistus", Endla "Tango", Vaba Lava "Mul oli nõbu" ja "WhiteWash" jm. Mulle meeldivad väga ka kaks düstoopiat: Theatrumi "Felicitas" ja VAT-teatri "Tallinnville". Aga on veel kümneid mingis mõttes väga tugevaid lavastusi, mille hulgast paljud paistavad silma võimsate rollidega.
Kas mõni teater või loominguline ühendus tõusis oma tegemistega tänavu esile?
Paradoksaalselt andis teatri NO99 sulgumine ja Sakala 3 teatrimaja ideekonkursi lõpetamine ning sellest üle jäänud raha tõuke, et Lauri Lagle läks Von Krahli teatri kunstilise juhi ametisse, kopsakas stipendium tagataskus. Selle tulemusel on see teater tõusnud taas tippu. Ka Vaba Lava edukäik leidis aset mõneti segase ja ebameeldiva vahejuhtumi tuules. Mäletatavasti astus Steven-Hristo Evestus mullu pärast lühikest ametisolekut Vaba Lava juhi kohalt tagasi. Selle skandaali tagamaad ei ole mulle selged ning teadmata on, milliseks oleks kujunenud Vaba Lava hooaeg tema juhtimisel. Oleksin tahtnud seda kogeda.
Vaba Lava edu üks allikaid on Jarmo Reha, kelle lavastused "WhiteWash" ja ka eelmise aasta sügisel esietendunud "Elagu elu, mis põletab rinda" on omapärased, sisukad ja väge täis. Kogu leedu dramaturgi Marius Ivaškevičiuse kuraatoriprogramm on aga Vaba Lava seni õnnestunuim. Programmi valitud lavastustes käsitletakse Nõukogu Liidu kokkuvarisemise järgset aega Ida-Euroopas ja eriti Baltimaadel. Paljud räägivad, et Eesti on põhjamaa ning meil pole teiste Balti riikidega rohkem ühist kui koos üle elatud okupatsioon, ent tegelikkus on teine. Ida-Euroopa ühiskogemuse jagamine on vajalik ja huvitav ning sellest on Vabal Laval sündinud arvukalt põnevaid lavastusi.
Teatriaasta on olnud küll lopergune, kuna sügisesse koondus suur osa lavastusi, mis jäid kevadel esietendumata. Aga siiski, kas meie teatris käib praegu ületootmine? Kas teatrit on liiga palju?
Kui küsida, missugune teatriharu võiks olemata olla või kust saaks kärpida, siis mina ei oska midagi nimetada. Paides peab teater olema, nagu ka Rakveres, Viljandis ja Pärnus. Tegelikult on teatrit vaja ka Kagu-Eestisse Helena Kesoneni juhtimisel ja Tarmo Tagametsa toetusel. Vaba Lava Narva laienemine on andnud päris huvitavaid tulemusi, Eesti Noorsooteater on nimevahetusele vaatamata lastele asendamatu jne. Ühtegi off – ja off-off- teatrit ma ülearuseks ei pea ja kindlasti on vajalikud ka üksikprojektid. Mulle omamoodi sümpatiseerib nt Piret Simsoni ja Liina Vahtriku kultuuri- ja ajalooteemade kõrval mänguliselt keelefilosoofiasse põikav "Doktor Esperanto". Samuti Jaanika Juhansoni teatrivahenditega antud läbilõige Veronika Kivisilla, ühe tänapäeva eesti kirjaniku loomingust ehk lavastus "Kui armastus peale tuleb", mis tundub vormileiuna perspektiivikas. Võib-olla oleks abi, kui suured riigiteatrid võtaksid väiksemad avangardtrupid rohkem enda kaitsva hõlma alla ja toetaksid neid.
Võimalik muidugi, et seda juttu on koroona-aastal lihtsam rääkida, sest tavapärase 140 uue sõnalavastuse asemel on esietendusi olnud 70 kanti ja endiste olude taastumisel kerkib probleem taas teravamalt esile. Madli Pesti mulluses aastalõpuintervjuus kõlab tõepoolest seisukoht, et kvantiteet matab kvaliteedi. Olen nõus, et mõned lavastajad võtavad ülemäära palju ja valimatult asju ette. Iseäranis teeb mulle siinjuures praegu muret nt Ain Mäeots, kes on lavale toonud arvukad mu lemmiklavastused, hiljutisematest nt "Beatrice", "Persona" või "Kirvetüü". Mäeots on mitmekülgne ja andeks teatritegija. Ka tänavune "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" oli suurejooneline ja hoogne, ent ka viimistletud, sisukas ja läks hinge. Vanemuise "Pangarööv" on aga kõige väljakannatamatumalt totram asi, mida meie teatrist mäletan. Samuti ei saa ma aru, miks on vaja lavale tuua KGB kunagise kaastöölise Mart Kadastiku katsetusi, kes püüab enda omaaegset närust tallalakkumist lõpmatult õigustada. Kardan kohe "Häid inimesi" vaatama minna.
Tõenäoliselt põhjustab ületootmise lavastajate soov materiaalselt paremini toime tulla. Rikkaks ei saa meil ju isegi "Mamma Mia!" ja hoogsate nunnadega. Teatripildis häirib Vanemuise see pool, mis pingutab hullult üle massimeelelahutuse, pompoossuse ja suurte publikuhulkade saali meelitamise nimel. "Mamma Mia!", "Nunnad hoos", "Pangarööv" ja muud sellelaadsed ettevõtmised võiksid minna riigiteatri egiidi alt ära vabaturule. Mõni aeg tagasi lahvatas skandaal, kui kultuuriministeerium jättis Vana Baskini teatri tegevustoetusest ilma. See ilmajätmine on silmakirjalik, kui Vanemuine teeb "Pangaröövi"-laadset meelelahutust täie hooga edasi. Baskini teatri "Elevandi kõrts" on erinevalt Vanemuise mastaapsetest vaatemängudest ülimalt sümpaatne. Luule Epner on neile muredele juba aastate eest Sirbi aastalõpuintervjuus tähelepanu juhtinud. Oleks vaja arutelu, miks on riigiteatris tarvis viljeleda nii suures mahus meelelahutust.
Kas sellest teatriaastast saab tuua esile mingid suundumused?
See pole muidugi ainult ühe aasta teema, ent teatriprotsesside varjus visiseb üks osalt tegelikele muredele viitav ja osalt mõttetult provotseeritud diskussioon, mis jääb ilmselt veel mõneks ajaks kestma. Ühelt poolt tuli see esile Jaak Alliku ja Eero Epneri Sirbi veergudel avaldatud poleemilisest mõttevahetusest, vähem vastanduvalt ja provokatiivselt arendati teemat näiteks Teater. Muusika. Kinos ilmunud teatritegijatest-etenduskunstnikest isade (Andres Noormets ja Hendrik Toompere) ja tütarde (Kadri Noormets ja Üüve-Lydia Toompere) dialoogis, kus tütred tõid välja etenduskunstnike mured ja nägemuse.
Probleemi üks tahk on rahastamist puudutav vastuolu. Off-off -tegijatele antakse tegevuseks vähem raha, ehkki nende tööd pakuvad proportsionaalselt märksa rohkem inspireerivat ja intrigeerivat, uudset ja teatrit arendavat. Raske öelda, kas off 'ile ja off-off 'ile raha juurdeandmine lahendaks probleemi – eks suur kunst olegi pahatihti sündinud sellest, et kunstnik peab endast kesiste olude kiuste rohkem andma, olema veelgi otsivam ja omanäolisem, et pildile tõusta. Probleem pole aga üksnes rahas, vaid ka tähelepanus ja tunnustuses.
Sel aastal muudeti teatri aastaauhindade süsteemi tänu Ott Karulini suurele ettevalmistavale tööle, mida ta on põhjendanud Sirbis mullu ilmunud artiklisarjas "ÜKT". Sõnalavastuste auhindade žürii ei anna enam välja parima lavastaja auhinda, vaid asutatud on teatriliigiüleste auhindade ühisžürii, kes valib kunstnikuauhinna ja lavastajaauhinna nominendid ja laureaadid.
Kas etenduskunsti tegijad tunnevad ennast edaspidi seetõttu vähem kõrvalejäetuna? Kas peavooluteater hakkab enam off-off 'ist huvituma ja võtab publikuhulki kõnetavatesse lavastustesse rohkem huvitavaid avangardkunsti ideid? Kas see kõik nihutab teatrit suurema otsingulisuse ja avatuse poole? Kas uus süsteem kompenseerib auhindamise suure näitlejakesksuse? Etenduskunstide vallas on ju arvukalt lavastusi, mida ei saa väärtustada rolliloomest lähtuvalt. Võtame või Vaba Lava kuraatoriprogrammi kuuluva "Inimesed ja numbrid", lavastajaks Birgit Landberg, kus on tehtud publikule seksikaks ja arusaadavaks mõisted ja teemad, mis ajalehes kunagi klikke ei kogu: tarbimiskaal, ekvivalentnetosissetulek, toimetulekupiir, tulukvintiil ning maksude optimeerimisega seonduvad näotused. See on erakordselt hea ja vajalik rakendusteater, kogukonnateater, sotsiaalne teater, mille esiletõstmiseks lahtreid õieti pole. Neid on mitu korda vähem kui "Pangaröövi" või hoos nunnade tarvis.
Sama lugu on Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste Kanuti gildi saalis lavale toodud osalusteatri ja sotsiaalse koreograafia lavastusega "Supersocial", kus tegeletakse sellise ebameeldiva nähtusega nagu kognitiivne dissonants. See väljendub selles, et inimesed räägivad seda, mida teised ees, sest neil on ebamugav teistest erineda, öelda, et mina mõtlen teisiti. Tegijad on endas suuresti maha surunud klouni või tähtsalt laval trampiva suure etendaja ego ning panustanud atmosfääri, kus inimestel oleks mugav ja isegi hubane avaldada oma arvamust kõige erisugusemates küsimustes. Sel lavastusel on hea idee ja see on esteetiliselt nutikalt teostatud, kuid mingeid rolle seal pole. Auhinnasüsteem ei too inimesi, kes teevad selliseid lavastusi, üldpildist esile. Üldjoontes läheb otsingulisel teatril siiski hästi, seda võimendab usutavasti ka Richard Schechneri raamatu tänavu eesti keeles ilmunud tõlge.
Mis laadi teatrist tunned praegu puudust?
Tulevikku minnakse praeguses Eesti teatris hea hooga, otsingulisust on palju: Ivar Põllu turvaavangardismist kuni Lauri Lagle hard-core abstraktsionismini. On küllalt palju teatriinstitutsioone, kus selliseid lavastusi saab teha. Avangardsuunal plahvatab praegu piisavalt, tarvis läheb pigem seedimis- ja kohanemisaega. Nii paradoksaalne, kui see ka pole, aga mina tunnen puudust Priit Pedaja Frieli-lavastuste tüüpi asjadest. Pedajas on ühte praegu tegemas, ent võiks olla ka noori, kes tahavad ja oskavad teha tugevat psühholoogilist atmosfääri- ja meeleoluteatrit – voogavat, lummavat, natuke unenäolist. | Intervjuu Valle-Sten Maistega: loperguse teatriaasta sosinad ja karjed | https://kultuur.err.ee/1226056/intervjuu-valle-sten-maistega-loperguse-teatriaasta-sosinad-ja-karjed | Tambet Kaugema intervjueeris Sirbis teatrikriitik Valle-Sten Maistet, kes võttis kokku möödunud teatriaasta. |
Leedus on pandeemia algusest alates registreeritud 1614 koroonaviirusega nakatunud inimese surm.
Leedus on laupäeva seisuga haiglates 2406 COVID-patsienti.
Soomes tuvastati ööpäevaga 201 koroonanakkuse juhtu
Soomes tuvastati viimase ööpäevaga 201 uut koroonanakkuse juhtu, teatas laupäeval Soome terviseamet.
Kahe viimase nädalaga on registreeritud 3751 nakkusjuhtu, mida on 1900 võrra vähem kui eelnenud kahel nädalal.
Soomes on positiivse koroonaproovi andnud kokku 36 604 inimest.
Lätis 314 uut koroonapositiivset
Lätis registreeriti ööpäevaga 314 uut COVID-19 juhtumit. Suri 24 koroonaviirusega inimest, teatas Läti haiguste ennetamise ja tõrje keskus.
Ööpäevaga tehti 2498 testi, mis tähendab, et positiivsete juhtumite osakaal oli 12,6 protsenti.
Haiglatesse lisandus ööpäevaga 97 COVID-patsienti, kokku on Läti haiglates COVID-iga 1133 inimest. Tegu on suurima arvuga pandeemia algusest saati. | Leedus registreeriti 1493 koroonapositiivset | https://www.err.ee/1226023/leedus-registreeriti-1493-koroonapositiivset | Möödunud ööpäevaga registreeriti Leedus 1493 uut COVID-19 juhtumit, suri 25 koroonaviirusega nakatunud inimest, teatas riigi rahvatervise keskus. |
Algupäraselt pidid kohtumised toimuma märtsis ja aprillis, ent Euroopa Käsipalliliit (EHF) tõstis meie rahvusmeeskonna ning mitmed teisedki valikmängud jaanuari algusesse. Viirusekriis tekitas kaose ka käsipallikalendris ning EHF pidi leidma mängupäevi, sest jaanuaris toimub MM-finaalturniir ning märtsis peetakse OM-valikmänge.
"Olukord on keeruline kõikjal ja igas eluvaldkonnas, käsipall pole mingi erand. Nii peame meiegi kohanema ja hakkama saama parimal võimalikul viisil. Ehkki sellistes tingimustes pole just lihtne ülesanne koondist kokku saada," tunnistas Eesti koondise abitreener Martin Noodla.
Nagu novembris Austria ja Saksamaaga, ei saa nüüdki koondist aidata Mait Patrail, Dener Jaanimaa, Jürgen Rooba ja Hendrik Varul. Vigastatud on Henri Sillaste ja Alfred Timmo ning eemale jääb ka Ott Varik. Samas lisanduvad välisklubidest Karl Roosna, Robin Oberg ja Martin Grištšuk ning kaks Põlva Serviti pallurit – Otto Karl Kont ja debütant Jürgen Lepasson.
"Eri riikides kehtivad erinevad reeglid karantiinide osas, seega tuleb aru saada koondisesse tulekuga tekkivatest probleemidest. Euroopas on esinenud juhtumeid, kus mängijad jäävad koondisejärgse isolatsiooni ajal palgata ning nüüd, hooaja teises pooles, on paljudel õhus uue lepingu küsimus," suhtub Noodla koondislaste muredesse mõistvalt.
"Ma ei raiska energiat mõeldes, keda me ei saa kasutada. Väga eriline aasta on selja taga ja alustame uut positiivse mõtlemisega ning lähme võitlema nende palluritega, kes meil on. Väljakutse on tugeva Bosniaga mängimine igal juhul ja vastane saab kokku peaaegu sama tiimi, kes osales mullu EM-finaalturniiril," teadis koondise peatreener Thomas Sivertsson.
"Meil on mõned lisandujad, aga Grištšuk oli laagris Poolas kaks aastat tagasi, nii et päris uus pole meie mänguplaan temalegi. Timmo vigastus on valus löök, aga mängujuhina saame kasutada Kristo Voikat, Obergi või Roosnat, mis annab uusi võimalusi. Vasakukäelisi pallureid tuli ka juurde, nii ei pea Andris Celminš päris 60 minutit rabama," lahkas Sivertsson.
Eesti alustas EM-valiksarja 2. alagrupis kahe kaotusega, jäädes võõrsil alla Austriale ja kodus Saksamaale. Bosnia ja Hertsegoviinaga on Eesti kohtunud kümme korda ning saanud viie kaotuse kõrvale kolm võitu ja kaks viiki. Viimati mängiti 2017. aasta oktoobris Tallinnas ja Eesti võttis MM-valikmängus 29:25 võidu.
Eesti koondis EM-valikmängudeks Bosnia ja Hertsegoviinaga: Martin Johannson (Bukaresti Steaua), Kristo Voika (Helsingi IFK), Karl Toom, Armi Pärt (mõl HK Varberg), Martin Grištšuk (Praha HC Dukla), Robin Oberg (AIK Stockholm), Karl Roosna (1. VfL Potsdam), Andris Celminš, Henri Hiiend, Mathias Rebane, Otto Karl Kont, Jürgen Lepasson (kõik Põlva Serviti), Markus Viitkar, Armis Priskus, Kaspar Lees (kõik HC Tallas), Rasmus Ots (Viljandi HC). Peatreener Thomas Sivertsson, treenerid Martin Noodla ja Janne Ekman, füsioterapeut Margus Parts. | Eesti käsipallikoondis kohtub EM-valikmängudes Bosnia ja Hertsegoviinaga | https://sport.err.ee/1226032/eesti-kasipallikoondis-kohtub-em-valikmangudes-bosnia-ja-hertsegoviinaga | Pikalt Eesti meeste käsipallikoondisel aastavahetust tähistada ei lubata. Juba pühapäeval kogunetakse Põlvas, et valmistuda 2022. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks Bosnia ja Hertsegoviinaga. Esimene vastasseis toimub 6. jaanuaril Mesikäpa hallis ja teine neli päeva hiljem võõrsil, Bugojno linnas. |
27. detsembril tehti Kohtla-Järvel Eesti esimene koroonavastane vaktsineerimine. Kuna meediale avatud üritus viidi läbi arstikabinetis, mis polnud ehitatud kümmekonna kaameramehe mahutamiseks, siis ajakirjanike palvel tehti enne ametlikku süstimist läbimäng. Selle käigus leitigi parim võimalik lahendus, sest kitsastes oludes on ka pool meetrit lisaruumi hindamatu väärtusega.
Läbimängu käigus esimesele vaktsineeritavale reaalselt süsti ei tehtud, kuid ka seda protsessi fotograafid jäädvustasid. Nii hakkaski sotsiaalmeedias ringlema kollaaž, millele kokku olid pandud fotod nii reaalsest süstimisest kui ka ajakirjanikele tehtud proovist. Pildipaari all hakkasid inimesed tekitama aina meelevaldsemaid teooriaid toimunu kohta.
See oli hea näide sellest, miks tasub nn rahvaajakirjandusena tekkinud sotsiaalmeediauudiste asemel rohkem uskuda professionaalset ajakirjandust, mis toob reeglina inimesteni info, mida on vajaduse korral mitmest allikast üle kontrollitud.
Jah, kahjuks esineb isegi elukutseliste ajakirjanike töös mõnikord vigu, kuid ükski endast lugupidav ajakirjanik ei paiska rahvale hambusse suvalist pildipaari, üritamata enne aru saada, mis piltidel tegelikult toimus.
Sellistel puhkudel tuleb mulle alati meelde lugu, mida armastas rääkida Jaak Eelmets, mu eelkäija ERR-is: "Inimesed, ärge uskuge neid, kes räägivad, et maakera on lapik, ega ka neid, kes ütlevad, et ta on ümmargune. Tegelikult on maakera kausjas. Seda tõestab see, et kingadel kuluvad kõige enne ära ninad ja kontsad." | Rene Kundla: vandenõuteooriaid on kerge ümber lükata | https://www.err.ee/1226053/rene-kundla-vandenouteooriaid-on-kerge-umber-lukata | Tänu koroonaajale saime aasta viimasel pühapäeval näitliku õppetunni sellest, kuidas sünnivad vandenõuteooriad ja kui lihtne on neid ümber lükata, kirjutab Rene Kundla. |
19-aastane Siskova alistas eakaaslase Narmonti tund ja 17 minutit väldanud poolfinaalmatšis numbritega 6:1, 6:2. Siskova servis matši jooksul ühe ässa, tegemata ühtki topeltviga. Narmonti arvele jäi null ässa ja üheksa topeltviga.
15 000 dollari suuruse auhinnafondiga Monastiri turniiri finaalis kohtub Siskova belglanna Amelie Van Impe'iga (WTA -), kes sai jagu viienda asetusega tuneeslannast Chiraz Bechrist (WTA 962.) 6:2, 6:3. | Helena Narmont kaotas poolfinaalis esimese asetusega tšehhitarile | https://sport.err.ee/1226047/helena-narmont-kaotas-poolfinaalis-esimese-asetusega-tsehhitarile | Tuneesias Monastiris esimest korda karjääri jooksul ITF-i tenniseturniiril poolfinaali jõudnud Eesti tennisist Helena Narmont pidi nelja parema seas alla vanduma esimese asetusega tšehhitarile Anna Siskovale (WTA 546.). |
Legendaarsed Sojuzmultfilmi restaureeritud ja eestikeelse algupärase dubleeringuga multikad on nüüd taas vaatajate ees – lastele värskeks avastamiseks ja täiskasvanutele nostalgiliseks elamuseks.
Jupiteri ja ka Lasteekraani lehel saab vaadata nii pikki multifilme, nagu "Muinasjutt tsaar Saltaanist" ja "Kolmanda planeedi saladus", aga ka lühemaid ja mitmeosalisi sarju karupoeg Puhhi, pingviinipoeg Lolo, Potsataja ja Gena ning Prostokvašino tegelastega.
Vaata multifilme kanalist Jupiter.err.ee.
Jaanuarist toob retromultikad tele-ekraanile ka ETV2, alustades 2. jaanuarist, kui kell 7.30 näitab ETV2 animafilmi "Lumekuninganna" ja kell 16 animafilmi "12 kuud". | Jupiter soovitab: aegumatud Sojuzmultfilmi multikad | https://menu.err.ee/1225744/jupiter-soovitab-aegumatud-sojuzmultfilmi-multikad | Rahvusringhäälingu veebikanal Jupiter.err.ee soovitab nädalavahetusel võtta aega aegumatute lemmikute jaoks ja vaadata kogu perega retromultikaid, nagu "Muinasjutt tsaar Saltaanist" ja "Kolmanda planeedi saladus". |
Parima tulemuse tegi Vytautas Strolia, kes läbis mõlemad lasketiirud nulliga ning sai kirja aja 25.46,6. Stroliale järgnesid leeduka kaasmaalased Tomas Kaukenas (1; +28,9) ja Karol Dombrovski (1; +33,4).
Eesti M-22 vanuseklassi meistriks tulnud Kristo Siimer tegi kummaski tiirus ühe möödalasu ja sai kirja üldarvestuse neljanda tulemuse (+44,8). Talle järgnesid samuti M-22 kategoorias osalenud Robert Heldna (1; +1.10,4) ning täiskasvanute meistriks kroonitud Raido Ränkel (4; +1.12,5). Üldarvestuse seitsmenda koha sai Rene Zahkna (4; +1.21,8), kaheksandaks tuli Kalev Ermits (4; +1.35,0). | Meeste sprindis domineerisid leedukad, parim eestlane neljas | https://sport.err.ee/1226038/meeste-sprindis-domineerisid-leedukad-parim-eestlane-neljas | Laskesuusatamise Eesti meistrivõistlustel Otepääl võtsid meeste 10 km sprindis kolmikvõidu Leedu sportlased. Eesti sportlastest sai kõrgeima koha M-22 vanuseklassis võistelnud Kristo Siimer. |
Lugu on pärit Stylesi albumilt "Fine Line", mis sai ka Grammy nominatsiooni, kirjutab NME.
Varasemalt on muusikavideod ilmunud viiele "Fine Line'il" kõlavale loole.
Vaata tantsulist mustvalget muusikavideot siit: | Harry Styles avaldas muusikavideo, milles teeb kaasa ka Phoebe Waller-Bridge | https://menu.err.ee/1226026/harry-styles-avaldas-muusikavideo-milles-teeb-kaasa-ka-phoebe-waller-bridge | Laulja Harry Styles avaldas uue muusikavideo loole "Treat People With Kindness". Muusikavideos teeb kaasa ka Emmy ja Kuldgloobuse võitnud briti näitleja Phoebe Waller-Bridge. |
"Arvestada tuleb sellega, et pühade ajal oli inimeste läbikäimine lähedastega niigi suurem ja inimeste kogunemisel koolitusele ühte ruumi kokku on oht, et üks nakatunu tekitab uue kolde. Seda enam, et koolitused kestavad tavaliselt kauem kui veerand tundi," sõnas terviseameti ida regiooni juhataja Marje Muusikus.
"Ega piirangud pole ju kehtestatud niisama, vaid eesmärk on saada viiruse levik kontrolli alla. Praegu kehtivad lisapiirangud Ida-Virumaal ja Harjumaal 17. jaanuarini ning sel ajal tuleb koolitusteks leida teisi lahendusi, näiteks teha seda arvuti teel virtuaalselt," lisas Muusikus.
Kriisitelefonil 1247 vastati, et selliste koolituste korraldamiste kohta on neile infot tulnud ja sellistel puhkudel tuleb nendest teavitada terviseametit.
Väljavõte valitsuse korraldusest: "Alates 28. detsembrist 2020. a kuni 17. jaanuarini 2021. a (kaasa arvatud) ei ole Harju ja Ida-Viru maakonnas lubatud noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe siseruumides. Välistingimustes on noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 10 inimest, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Piirangut ei kohaldata riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele". | Ida-Virumaal ja Harjumaal on keelatud ka asutusesisesed kontaktkoolitused | https://www.err.ee/1226029/ida-virumaal-ja-harjumaal-on-keelatud-ka-asutusesisesed-kontaktkoolitused | Terviseamet juhib tähelepanu, et Ida-Virumaal ja Harjumaal ei ole 17. jaanuarini lubatud kontaktkoolitused, see tähendab, et ka asutusesisesed täienduskoolitused tuleb teha näiteks virtuaalselt arvuti teel. |
Ainsa osalejana mõlemas lasketiirus kõik märgid maha saanud Tomingase võiduajaks kujunes 21 minutit ja 55,4 sekundit.
Tomingase järel tulid pjedestaalile veel teise koha saanud Regina Oja (2; +1.00) ning pronksi võitnud Johanna Talihärm (3; +1.27).
Esimestena jäid esikolmikust välja Lisbeth Liiv (2; +1.59,5) ja Kadri Lehtla (4; +2.04,8). | Ainsana nulliga lasknud Tomingas tuli Eesti meistriks | https://sport.err.ee/1226020/ainsana-nulliga-lasknud-tomingas-tuli-eesti-meistriks | Otepääl alanud laskesuusatamise Eesti meistrivõistlustel triumfeeris naiste 7,5 km sprindis Tuuli Tomingas. |
2. jaanuari hommiku seisuga viibib haiglas 395 COVID-19 patsienti, ööpäevaga kasvas haiglaravi vajavate inimeste arv 14 võrra. Intensiivravil on 42 patsienti (ööpäev varem 41), juhitavat hingamist vajab 25 inimest (ööpäev varem samuti 25). Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kokku 33. Koju saadeti viis inimest, kaks inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda, kolm inimest viidi üle teise haiglasse ja kaks inimest tunnistati valepositiivseks.
Ööpäeva jooksul suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest – 60-aastane naine, 62-aastane naine, 68-aastane mees, 79-aastane naine, 82-aastane mees, 82-aastane naine ja 93-aastane naine.
Kokku on Eestis surnud 241 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 198 inimesel. 161 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 72, Lääne-Virumaale 19, Tartumaale 17, Viljandimaale 13 ja Võrumaale 11 uut positiivset koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust. Põlvamaale lisandus üheksa, Valgamaale seitse, Pärnumaale kuus, Hiiumaale ja Järvamaale viis ning Jõgevamaale ja Raplamaale kolm uut nakkusjuhtumit. 15 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 569 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 12,3 protsenti.
COVID-19 vastu vaktsineerimisi on tehtud 2487 inimesele, viimase ööpäeva jooksul vaktsineerituid ei lisandunud.
Terviseameti jälgimisel on ligi 24 000 inimest
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 15 100 inimese, kellest 4286 on nakatunud.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 4600 inimese, kellest nakatunud on 1471.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 2500 inimese, kellest 884 on nakatunud (jälgitavate seas on lisaks põhja, ida ja lääne regiooni nakatunuid).
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1400 inimese, kellest 411 on nakatunud. | Ööpäevaga registreeriti 383 koroonapositiivset, suri seitse inimest | https://www.err.ee/1225978/oopaevaga-registreeriti-383-koroonapositiivset-suri-seitse-inimest | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2292 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 383 ehk 16,7 protsenti testide koguarvust. Suri seitse inimest. |
Trummar Margus Voolpriidu (Pia Fraus, Jan Helsing jt) projekt Wolfredt maalib oma kolmandal pikaltmängival "Tides" laia pintsliga kärisevaid helimaastikke, tehes sealjuures sügava kummarduse postrokitraditsioonile.
Samas jääb see traditsioonilisus juba pärast kolmandat lugu pisut liiga lihvitud pinnuna kõrvus häirima, laskmata sukelduda täieliku unustusega nendesse tumesinistesse sügavikesse, mida bänd justkui tormituulte hooga looks. Esialgu oli Wolfredt sooloprojekt. "Tidesi" jaoks võttis Voolpriit punti veel muusikuid, et asjale dünaamikat lisada. Mingil veidral kombel on aga dünaamika sellega just kaduma läinud, vähemalt kui võrrelda "Tidesi" Wolfredti eelmise kahe albumiga, mille lugudes on vahelduvust, meeldejäävaid teemasid ning meloodiaid tunduvalt rohkem. Ja kus oleks postrokk ilma meelte põhjadesse sööbivate teemadeta?
"Tides" on küll tuntava läbiva joonega ja see joon on igati ühtne, helimaailm on kindlalt live -bändi kõlaga, mis on vägagi tervitatav, aga kuidagi on üldpilt läinud nende helimüüride ehitamisega segaseks, lood kipuvad mattuma umbmäärasusse ja isegi eredama vundamendiga palad nagu "Walrus Song", ei saavuta selliseid kõrgusi, nagu nende algused justkui lubaksid. Lühidalt: puudu on voolavusest, mis ei anna albumi pealkirja meeles pidades rahu.
Isegi kui "Tides" pole päris kõrgeim mäetipp silmapiiril, on Wolfredt bänd, kelle kohalolu on Eesti skeenes hädavajalik. Selliseid võiks rohkemgi olla. Kujutan ette, et live 'is (korraliku heliga) paneks nii mõnigi neist lugudest pea käima küll. | Arvustus: Wolfredti kolmandal pikaltmängival jääb voolavusest puudu | https://kultuur.err.ee/1226002/arvustus-wolfredti-kolmandal-pikaltmangival-jaab-voolavusest-puudu | Wolfredt
Tides (Moment of Collapse)
6/10
Arvustus ilmus Müürilehes. |
Ei ole ilmselt kedagi, kes ei oleks kuulnud väiteid, et Eestit juhib ksenofoobne, rassistlik, madalalaubaline ja sallimatu valitsus ning kõik, mis oleme viimase kolmekümne aastaga saavutanud, on koalitsiooni poolt ära lammutatud.
Sellised väited on muutunud sedavõrd igapäevaseks, et nende absurdsust ei märka või ei julge märgata isegi need, kes taunivad poliitilist poriloopimist ning kutsuvad üles sallivusele ja viisakusele. Meedia, kelle ülesanne peaks olema objektiivse ja tõese informatsiooni levitamine, võimendab ja levitab sääraseid hoiakuid veelgi.
Neid stereotüüpe luuakse ja kasutatakse muutmaks inimeste hoiakuid valitsuse suhtes negatiivseks ja panna nad taganema end ajas ja ruumis tõestanud väärtussüsteemidest, mida koalitsioon esindab.
Esitatud väiteid ei püütagi põhjendada. Dialoog on asendatud sildistamise, valede ja hirmu külvamisega, mida markantsematega, seda parem. Selleks sobib mis tahes väljamõeldis. See aga õõnestab omakorda ühiskonna sidusust, demokraatlikku süsteemi ja rahva usaldust selle vastu.
Ilmekaks näiteks on raevukas vastuseis valitsuse kavale lasta rahval endal abielureferendumil otsustada, millises suunas ühiskond edasi peaks minema. Ajakirjanduses avaldatud artiklitest ca 70-80 protsenti referendumi vastu, ca viis protsenti neutraalsed ja ca viis protsenti toetavad.
Samal ajal soovib ligi 65 protsenti inimestest kaitsta tõelisi väärtusi ning anda abielule kui mehe ja naise liidule põhiseadusliku kaitse, ehk öelda rahvahääletusel vastuseks "jah".
Meedia ei peegelda tegelikkust ega ühiskonnas valitsevaid hoiakuid, vaid püüab neid hoopis suunata ja kallutada. Viimase kümnendi oluliseks muutuseks ongi olnud sõltumatu, objektiivse ja usaldusväärse ajakirjanduse drastiline kokkutõmbumine ja meedia (vasak)radikaliseerumine.
"Ühiskonda hoitakse permanentses ärevusseisundis."
Opositsioon ja teda toetav meedia häbistab, halvustab, süüdistab, püüab halvata koalitsiooni teovõimet ja võimendab signaale, mille järgi olevat valitsus kõiges ja ükskõik milles süüdi. Ühiskonda hoitakse permanentses ärevusseisundis.
Mõni aeg tagasi kutsuti seda tõejärgseks poliitikaks, kuid tõenäoliselt mahuks see suurepäraselt ka nn vihakõne alla. Samal ajal nõuavad vihakõne kriminaliseerimist, tsensuuri ja üha suuremat reguleerimist just needsamad äärmusliberaalid, kes peavad end suurimateks sallijateks ning vabaduse ja sõnavabaduse eest seisjateks.
Ühtäkki ei piisa enam olemasolevatest reeglitest ja piirangutest, mis ühiskonnale vastuvõetamatut ja kriminaalset käitumist reguleerivad. Nende rahva tahet, sõna- ja mõttevabadust eiravast käitumisest kumab selgelt läbi soov kõrvaldada neile mittesobivad arvamused ja poliitilised oponendid avalikust ruumist.
Liberalism on muutunud äärmuslikuks ja totalitaristlikuks ideoloogiaks ja see on ära ehmatanud isegi Reformierakonna liikmed. Norstati küsitlus näitas, et valdav enamus neist ei toeta parti ladviku aetavat nn vihakõne kriminaliseerimist. Üllatav on aga meedia vaikiv heakskiit kavale, mis tooks varem või hiljem kaasa ajakirjanduse enda suukorvistamise.
Kõigel sellel on ka rahvusvaheline mõõde. Erinevaid väljamõeldisi ja laimu levitatakse aktiivselt nii rahvusvahelises meedias, välisdiplomaatide seas kui ka maailma erinevates organisatsioonides.
Oponendid püüavad vägisi anda välispoliitilist mõõdet mõnedele koalitsioonipoliitikute väljaütlemistele, mis pööratakse pea peale ja võimendatakse üle. Siinne meedia tiražeerib mõnuga üksikuid välismeediasse jõudnud kajasid, näitamaks, kui madalale Eesti maine olevat maailmas langenud.
Vastasseisu ja vastutustundetu poliitilise võitluse käigus maalitakse Eestist pilti kui ebademokraatlikust, Putini-meelsest ja äärmuslaste juhitud paariariigist. Seni pole see aga õnnestunud.
See, et mõni meie poliitik avaldab oma ideoloogilisi eelistusi, mis liberaalsetele oponentidele vastukarva on, ei lähe teistele rahvastele korda ega kahjusta meie mainet. Samuti saadakse selgelt aru, kust jookseb piir tegelikkuse ja opositsiooni võimuihast kantud infomüra vahel.
Võin seda ka oma ametist tingitud tiheda välissuhtluse põhjal kinnitada. Eesti suhted meie lähimate ja kaugemate sõprade ja liitlastega on suurepärased ning valitsus on hoidnud edukalt nende silmi lahti Venemaa tegelike ambitsioonide ja tegevuse suhtes.
Kui aga opositsioon asetab meid järjest koledamate avaldustega väljapoole Euroopat ja paariariikide sekka, eriti kui seda toetavad kaks opositsiooni toetavat presidenti, siis võib pikas perspektiivis tagajärjeks ollagi meie rahvusvahelise usaldusväärsuse murendumine. Arvata, et meie liitlasi, julgeolekut ja kaitsevõimet ei mõjuta koalitsiooni ja valitsuse järjepidev demoniseerimine, on kas naiivne või pahatahtlik.
Valitsuse laimamine rahvusvahelise üldsuse ees kattub Kremli eesmärgiga nõrgestada Euroopa riikide, inimeste ja organisatsioonide usaldust Eesti suhtes. Ning loomulikult lüüa lõhesid erinevate rahva- ja sotsiaalsete gruppide vahele, äratada riigisiseseid lahkhelisid, lõhkuda ühiskonna sidusust ning nõrgendada meie kaitsevõimet ja julgeolekut. Ka retoorika on sama.
Kas tõesti segab pime viha valitsuse vastu seda nägemast? Tagajärgedest ei hoolita, eesmärk pühendab abinõu, tulgu pärast või veeuputus. Sellisel ühiskonda lõhestaval tegevusel on vaid üks eesmärk: mobiliseerida kõik oma maailmavaate pooldajad ja saada iga hinna eest võimule.
Täpselt samamoodi mõjub Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide püüd halvata parlamendi töö ligi kümne tuhande sisutu muudatusettepanekuga rahvahääletuse eelnõule. Nende menetlemine võib kesta kuid, mistõttu jäävad seisma kõik muud vajalikud ja olulised eelnõud. Kogu seadusandlik tegevus peatub.
Opositsioon käitub justkui Kremli trollivabrik, mille ülesanne on rünnata vastast, mõjutada avalikku arvamust ja muuta selle institutsioonid töövõimetuks. Ainult, et nüüd on võetud sihtmärgiks meie enda riik ja rahva õigus otsustada riigielu küsimuste üle.
"Jääb vaid kurvalt tõdeda, et moraal ja normaalsus teatud poliitilistele jõududele ei sobi."
Ületamatu tase on muidugi rahvahääletuse eelnõule parandusettepanekutena esitatud labased roppused, mis näitavad ilmekalt, kui innukalt kannavad sotsid endas bolševistlikku pärandit, harimatust ja matslust ning kui üleolevat ja ülbelt nad suhtuvad rahvasse kui kõrgeima võimu kandjasse. Jääb vaid kurvalt tõdeda, et moraal ja normaalsus teatud poliitilistele jõududele ei sobi.
Obstruktsioon on vaieldamatult opositsiooni tööriist, näitamaks enda vastuseisu teatud küsimustele, kuid sellel on omad piirid. Kui minnakse üle igasuguse mõistlikkuse piiride äärmusesse, kahjustatakse juba riigikogu seadusandlikku tegevust ja parlamentarismi toimimist, siis ei ole see enam lihtsalt obstruktsioon. Siis on tegemist otsese ründega põhiseadusliku korra, riigi ja demokraatia vastu. Kuhu on jäänud riigimehelikkus?
Opositsioon tegutseb Lenini õpetuse järgi, kes kutsus Komiternis üles lammutama parlamentarismi tema enda vahenditega. Omaette dimensiooni annab asjale suurema osa ajakirjanike kahjurõõmus heakskiit sellisele olukorrale. Mitmes (või kelle) võim ajakirjandus pidigi olema? Selle taustal tuleb aga juba kindlasti küsida läbi aegade vanimat küsimust poliitikas: kelle huve see kõik kannab?
Ma loodan, et eestlastele omane talupojatarkus võidab ja vastasseisu asendab arusaam, et dialoog on parem kui võitlus, ennast läbi aegade õigustanud ja meid kandnud väärtusi ei tohi prügikasti heita ning ainus, mis viib meid edasi, on rahvaga tahtega arvestamine ja koostöö. | Henn Põlluaas: opositsioon võtab eeskuju Kremli trollivabrikutelt | https://www.err.ee/1226008/henn-polluaas-opositsioon-votab-eeskuju-kremli-trollivabrikutelt | Opositsioon käitub justkui Kremli trollivabrik, mille ülesanne on rünnata vastast, mõjutada avalikku arvamust ja muuta selle institutsioonid töövõimetuks. Ainult, et nüüd on võetud sihtmärgiks meie enda riik ja rahva õigus otsustada riigielu küsimuste üle, kirjutab Henn Põlluaas. |
Avaveerand jäi viiki 20:20, kuid poolajaks juhtis Washington State 44:38 ja kolmanda neljandiku lõpuks juba 62:50. Utah jõudis kümme sekundit enne mängu lõppu veel kolme punkti kaugusele, ent mitte lähemale, kirjutab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Teder jäi esimest korda NCAA karjääri jooksul nulli peale – 26 mänguminutiga viskas ta mööda nii ühe kahepunktiviske kui ka kaks kaugviset. Küll võttis ta ühe lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu ja tegi ühe vaheltlõike. Negatiivse poole pealt läksid kirja üks pallikaotus ja kolm isiklikku viga.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Washington alustas uut aastat võiduga, Teder jäi esimest korda nullile | https://sport.err.ee/1225999/washington-alustas-uut-aastat-voiduga-teder-jai-esimest-korda-nullile | Johanna Eliise Tederi koduvõistkond Washington State Cougars jätkas USA korvpalli üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis võidukalt, kui võõrsil mängiti 79:74 üle Utah Utes. |
Abielus ma olen (juba 44 aastat), abielu ma rikkunud ei ole, mitut naist pole pidanud ja igasugust pilastamist pean ma kriminaalseks, olgu siis tegemist omasoolisega vastu selle tahtmist või vastassugupoolega või iseendaga või koduloomaga või metsloomaga.
Mida tähendab siinkohal "pean kriminaalseks"? Ei muud kui lähtumist ühiskondlikust kokkuleppest, vaba tahte välistamisest ja karistusseadustikust. Kuna need kolm asja ei tarvitse omavahel kokku langeda, siis ei ole ka ainsagi rahvaküsitluse võimuses luua alus mingiks kategooriliseks imperatiiviks ning tekitada mehhanism, mis kontrolliks säärasest imperatiivist kinnipidamist.
Alates aastast 1992 üks vastav kogemus meil juba on. Tollal kiitis Eesti Vabariigi kodanikkond heaks põhiseaduse, mille järgi on meie riigis juriidiliselt põhjendatud surmanuhtlus keelatud, eriti raskete isikuvastaste kuritegude eest on kriminaalkaristuse ülemmääraks niisugune eluaegne vangistus, mida saab, kui nii otsustatakse, lühendada. See ongi kategooriline imperatiiv õigusemõistmisel.
Ometi ei ole see imperatiiv hoidnud tagasi mitte ühtegi mõrtsukat ega enesetapjat. Kust me nüüd, aastal 2021, võtame enesekindluse uskuda, et seekord on Eesti Vabariigi kodanikkond seaduse- või õigemini küll küsitlusekuulekam ja tunnistab, et abielu saab olla ainult mehe ja naise vabatahtlik ja sellekohaselt vormistatud ühiselu?
Kuid mis siis, kui emmal-kummal neist on topeltkodakondsus kuni sellest loobumise hetkeni ning Eesti Vabariigi põhiseaduslikust korrast erinev abielu- või ühiselu- või kooselu seadusandlik positsioon?
Mida võimaliku rahvaküsitluse – "võimaliku" seepärast, et mina seda ei poolda ega kavatse sellest ka osa võtta – tulemusega õieti reguleerida tahetakse?
Kui üksnes täiskasvanud mehe ja täiskasvanud naise suhet, siis millal pannakse rahvahääletusele küsimus, kas Eesti Vabariigi kodanike keskel on lubatavad ka polügüünia ehk mitme naise pidamine ja polügaamia ehk mitmeabielulisus? Kas aastal 2023 või "saja aasta pärast mais"? Kui polügaamia on lubatud, siis mida see tähendab polüandria suhtes (polüandria on naise abielu mitme mehega)?
Eespool kasutatud oskussõnad ei ole kohapealsed väljamõeldised, need on sotsiaal- ja kultuurantropoloogias täiesti tavalised terminid, mida peaksid tundma kõik, kellel on kokkupuutumist võrdleva etnoloogia ja kultuurilooga.
Peaksid kahtlemata, kuid paraku ei näe nõudmised meie riigikokku valimiseks ega ka seal olemiseks ette vähimatki hariduslikku tsensust kõigi nende põhiprobleemide menetlemiseks, mis on parlamendi prerogatiiviks.
Ja pidev, üksikisiku juuresolemisest sõltumatu järelevalve põhiseadusliku korra püsivuse üle seda on, sest parlamentaarses demokraatias tulenevad kõik täitevvõimu rakendavad delegatsioonid parlamendipoolsetest otsustest (mind ei lohuta teadmine, et seda rikutakse väga paljudes riikides ega ka selle mõistmine, et seadusandlik võim ongi inertsiaalsem kui täidesaatev võim).
Igatahes teaks kultuurantropoloogia klassikas orienteeruv inimene ilma selletagi, et talle tuleks tõsiasjadele näpuga näidata, kuidas vanas Kreekas kuulus noorte poiste (vanuses 12-17 aastat, seega murdeealised) kasvatusse vanema mehe poolne seksuaalsuse-õpetus mitte kui hälve, vaid kui tollase pedagoogika loomuomane komponent, mis oli otse hädavajalik eliitvägede väljaõppes.
Kui noormees jõudis täismeheikka, tuli tal oma seksuaalsusega ise hakkama saada, sest sellest elueast alates oligi teiste meeste suguline lähenemine omasoolistele karistatav hälve.
Muidugi, meie siin ei ela enam antiikses Boiootias. Ühiskondlikud normid on ka ilma sotsiaalse kokkuleppeta uusimaaegsed, kuid – kasvatust on ikka vaja. Ja mitte ainult kasvatust füüsilise enesetunde piires, kuna ka nii igivanas küsimuses nagu maadejagamine, eriti aga kinnisvara ja üldse maise varanduse pärandamine võib olla reguleeritud ka omasoolisuse kaudu.
Kui haritavat maad on looduslike tingimuste tõttu "lihtsalt" vähe, siis on meie mõistes traditsiooniline abielu kogu armastuse juures pigem agraarpoliitika üks kõige määravamaid osi kui rahvastiku taastootmise üks paljudest viisidest.
"Kultuurantropoloogias eristatakse nimelt ka eksogaamiat ehk abielu traditsioonilisest ringist väljaspoole ja endogaamiat, milles nõutakse abiellumist ringi sees."
"Epigaamia" ehk võrdväärsete abielu võib olla tõepoolest ühiskondlik norm, aga me ei saa väita, et see oleks ainuke. Kultuurantropoloogias eristatakse nimelt ka eksogaamiat ehk abielu traditsioonilisest ringist väljaspoole ja endogaamiat, milles nõutakse abiellumist ringi sees. Mis selle ringi tõmbab, kas ühiskondlik hierarhia või varanduslik seisus või osapoole geograafiline päritolu või mõni muu tegur, on juba iseasi.
Kõige mõistlikum oleks see rahvaküsitlus võtta päevakorrast tagasi argumendiga, mida on rõhutatud lubamatult vähe. See on nimelt kultuuride konflikt, seesama asjaolu, mis on Eestis juba arvestatav tegur sotsiaalpoliitikas ümber Covid-19 viiruse, aga algas võrreldamatult varem, eestlaste genotsiidiga Nõukogude Liidus enne Teist maailmasõda ja jätkus nõukogude okupatsiooni tulles.
Ma ei kirjuta siin lõimumisest Lasnamäe või Narva moodi ja üksikutest rahasüstidest. Ma kirjutan sellest, et kuna kultuuride konflikt on eksistentsiaalne, siis on valitsus läinud algusest peale eksi, kui ta loodab või õigemini mitte ei looda, vaid lausa tahab, et hääletajaskond aitaks tal hajutada seda vastutust, mis igasugusel võimul kultuuride konfliktis on. See tagasivõtmine ei ole mingi andeksandmatu patt, otse vastupidi: just tugev valitsus võtab vea omaks.
Siit ei järgne siiski, nagu oleksin ma parandusettepanekutega uputamise poolt. Võib-olla lükkavad need ettepanekud asja arutamise käigus rahvaküsitluse alguse sügiseks, aga kust me võtaksime õigustatud enesekindluse kinnitada, et me oleme oktoobris targemad kui aprillis? Oktoobris 2021, ajal, mil on viimane aeg istutada puid ja algab 2022. aasta riigieelarve menetlus ja kohalikud omavalitsused rivistuvad ümber?
Niipalju saab minusugunegi aru, et kui pole võimu, ei pruugi olla üldse mitte midagi, kuid kelle võim see säärane on, mis tahab, et opositsioon olekski nõrk ja mis opositsioon see on, kes ei tahagi olla tugev?
Oli kord selline sõna nagu "külakurnaja". Praegu oleks kõigiti omal kohal uus sõna: "riigikurnaja". Külakurnaja oli siiski väga leebe sõna võrreldes kolhooside tegemisega Kirovi nime all. "Riigikurnaja" on palju ohtlikum. | Peeter Olesk: mine tea, mida sa ei tea? | https://www.err.ee/1225993/peeter-olesk-mine-tea-mida-sa-ei-tea | Kõnelemata siin teiste eest, tunnistan oma nimel, et mina küll ei tea, mida rahvaküsitlus abieluasjadest tahab minu käest teada saada, kuid, mis peaasi, kes mida mu võimaliku vastusega peale hakkab, kirjutab Peeter Olesk. |
Võrreldes lõppenud aastaga on haigekassa eelarve kuus protsenti suurem.
Haigekassa finantsosakonna juhataja Riho Peek ütles, et 2021 on erakorraline aasta. "Varem on haigekassa pidanud aasta lõpetama nii-öelda nullis ehk nii, et tulud ja kulud oleksid tasakaalus. Sel aastal lubatakse koroona tõttu esimest korda minna 18 miljoni euroga miinusesse ehk kulud on kohe plaanitud 18 miljonit suuremad kui tulud," lausus Peek.
Lõppenud aastal sai haigekassa valitsuselt kahel korral lisaraha. Ka sel aastal on sotsiaalmaksu laekumine tõenäoliselt koroona tõttu väiksem kui tavaliselt ja seega on väiksem ka haigekassa eelarvesse laekuv ravikindlustuse summa.
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et selle kompenseerimiseks eraldab riik haigekassale sel aastal tegevustoetuseks 143 miljonit eurot.
Lõppenud aastal jäi plaanilise ravi peatamise tõttu osaliselt kasutamata näiteks laste hambaravi raha ja ka kaheksa protsenti eriarstiabiks ette nähtud summadest. Teise laine tõttu ei õnnestunud aasta lõpuks kõiki osutamata jäänud teenuseid tasa teha, aga sotsiaalminister Tanel Kiik loodab, et sel aastal olukord paraneb.
"Ma loodan väga, et saame piirangute, vaktsineerimise ja rahva mõistliku käitumise toel olukorra kevadeks kontrolli alla. See annaks võimaluse plaanilist ravi pakkuda suurema osa aastast täismahus. Haigekassa eelarve koostamisel on olnud siht, et raviteenust pakutaks 2021. aastal vähemalt sama suures mahus kui oleks olnud ilma koroonakriisita 2020. aastal," rääkis Kiik.
Tervishoiuteenuste maht peaks numbreid vaadates suurenema 102 miljoni euro võrra, aga Riho Peek ütles, et tegelikkuses päris nii ei ole.
"Meie hinnangul läheb sellest summast 40 miljonit eurot ära isikukaitsevahendite täiendavate kulude katteks. Seega on teenuse reaalne kasv umbes 60 miljonit," kirjeldas Peek.
Sel aastal on plaanis laiendada vähiennetust ja pakkuda edaspidi sõeluuringu võimalust ka ravikindlustuseta inimestele. Üldarstiabi valdkonnas on kavas suurendada perearstide IT-võimekust. Eraldi tähelepanu pööratakse sel aastal hooldekodude õendusteenusele.
Peegi sõnul saavad seda teenust praegu veidi enam kui pooled hooldekodude elanikest, aga üldine eesmärk on, et seda teenust saaksid kõik hooldekodude elanikud. | Haigekassal on tänavu lubatud esimest korda minna eelarvega miinusesse | https://www.err.ee/1225990/haigekassal-on-tanavu-lubatud-esimest-korda-minna-eelarvega-miinusesse | Haigekassa eelarve on sel aastal ligi 1,7 miljardit eurot, tervishoiuteenuste mahtu on kavas suurendada. Esimest korda on lubatud haigekassal sel aastal eelarvega miinusesse minna. |
Tänavu peeti uues formaadis noormeeste U-19 Eliitliiga Meistriliiga, kus kaheksa võistkonna konkurentsis tuli võitjaks Tartu JK Tammeka. U-19 Eliitliiga Esiliigas tegi tänavu kaasa seitse meeskonda.
Poiste U-17 Eliitliigas lõi kahel tasandil kaasa 31 võistkonda ning Esiliiga võitjaks krooniti Tallinna FC Flora noored. Neidude jaoks toimus sel aastal esmakordselt U-17 Eliitliiga, kui Esiliigas ja II liigas pallis kokku 15 võistkonda. Eliitliigas võidutses JK Tabasalu naiskond.
Noormeeste U-16 vanuseklassis osales kolmel liigatasandil 26 võistkonda ning Esiliigas osutus parimaks FC Nõmme United. Poiste U-15 liigas oli osalejaid kokku 37 ning Esiliigas edestas kõiki konkurente FC Tallinn I.
Poiste U-14 vanuseklassis kuulus Esiliigasse 10 võistkonda ning II liigas osales nelja piirkonna peale 24 võistkonda. Esiliigas tuli võitjaks Rakvere JK Tarvas, edestades lähimat konkurenti ühe punktiga. Tüdrukute U14 liigas oli võistlustules 13 võistkonda ning esikoha napsas endale Tallinna FC Ararat.
Nooremates vanuseklassides (U-13, U-12, U-11, U-10 ja U-9) peeti klubidevahelisi võistlusi pingerida moodustamata. Poiste U-13 vanuseklassis osales võistlustel 63 võistkonda, U-12 liigas oli osalejaid 59, U-11 vanuseklassis lõi kaasa 82 võistkonda ja U-10 vanuseklassis osales 68 võistkonda. Noorimas ehk U-9 vanuseklassis lõi üle Eesti piirkondlikel turniiridel kaasa 90 võistkonda.
Tüdrukute U-12 vanuseklassis osales nelja alagrupi peale kokku 20 võistkonda ning U-10 vanuseklassis oli osalejaid viis.
Ühtlasi pandi pall mängu ka noorte rahvaliigas, kus osales seitsmes võistkonnas kokku 87 mängijat. | Noorte jalgpalli meistrivõistlustel osales mullu ligi 10 000 mängijat | https://sport.err.ee/1225924/noorte-jalgpalli-meistrivoistlustel-osales-mullu-ligi-10-000-mangijat | Lõppenud hooajal võttis Eesti jalgpalli noorte meistrivõistlustest osa 558 võistkonda ning väljakul käis 9366 mängijat. Noormehed tegid kaasa kümnes ja tüdrukud viies vanuseklassis. |
Saatesarjas seiklejad on teleekraanilt tuttavad juba varemgi. Indiat tutvustavad televaatajatele ETV ilmateadustaja Ott Nool, näitleja Karl Robert Saaremäe ja Draamateatri näitleja Christopher Rajaveer.
Reisi vedaja ja saate autori Ott Noole sõnul on India võimeline üllatama ka palju reisinud inimest. Olles üksinda seljakotiga kogu Kagu-Aasia läbi reisinud, ei osanud Ott uskuda, et uuel riigil võib olla nii palju pakkuda.
"Tihti said seiklused alguse juba enne, kui jõudsime hotelli uksest väljuda ning ei pidanud palju vaeva nägema, et leida oma reisiteel kohalik inimene, kes lahkelt viis meid enda juurde või tutvustas Indiale iseäralikke tavasid ja kombeid," rääkis Nool ja lisas, et kui üldiselt ta ühte kohta mitu korda külastada ei taha, siis Indiasse tasuks kordusreisile minna küll.
Christopher Rajaveere sõnul on ränduriverega sündinud inimestel praegusel ajal ohtlik oma reisikirge boikottida. Neile, kellele on just rändamine vaimseks arenguks ülioluline, soovitab ta kodus kanda vahel kummalisi reisidelt ostetud riideid või ehteid, tellida või teha toite mõnest teisest kultuurist, tantsida kodus mõne pala järgi, mis viib meeled igatsetud riiki, teha tulevikuks reisiplaane ja vaadata reisisaateid.
Sarja avaosas tuleb reisiseltskonnal kohaneda suurlinna New Delhi ilude ja valudega. Teises osas jätab reisiseltskond kärarikka New Delhiga hüvasti ja teeb tutvust joogapealinna Rishikeshiga. Kolmandas osas liiguvad reisisellid aga pühasse ja salapärasesse Varanasi linna.
Esimene osa on eetris 2. jaanuaril kell 21.30 ETV2-s. | ETV2 uus reisisaade "Namaste" viib televaatajad Indiasse | https://menu.err.ee/1225981/etv2-uus-reisisaade-namaste-viib-televaatajad-indiasse | Sel laupäeval jõuab ETV2 eetrisse uue kolmeosalise reisisaate "Namaste" esimene osa. |
Southern Missi koduväljakul peetud kohtumine kulges küllaltki tasavägiselt, ent minut enne normaalaja lõppu jäid väljakuperemehed taha 53:60. Seejärel tegi aga Southern Miss 7:0 spurdi ning lisaaja kallutasid võõrustajad juba kindlalt enda kasuks, kirjutab Korvpall24.ee.
Mõlemad eestlased alustasid kohtumist vahetusmeeste pingilt. Konontšuk pääses platsile kuueks minutiks, mille jooksul tõi kaks punkti (kahesed 0/1, vabavisked 2/2) ja hankis ühe lauapalli.
Jaakson sai mänguaega vaid kolm minutit ja ühtegi pealeviset ta selle ajaga ei sooritanud. Küll aga andis eestlane ühe resultatiivse söödu ning tegi ühe vaheltlõike.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Konontšuki ja Jaaksoni ülikool tegi võimsa tagasituleku | https://sport.err.ee/1225918/konontsuki-ja-jaaksoni-ulikool-tegi-voimsa-tagasituleku | Artur Konontšuki ja Mark-Andreas Jaaksoni kodumeeskond Southern Miss Golden Eagles sai USA korvpalli üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis kirja neljanda võidu järjest, kui lisaajal alistati UTEP Miners 74:66. |
Eesti luuletaja Henrik Visnapuu preemia asutati pärast Visnapuu surma USA-s 1952. aastal, kuid selle väljaandmine katkes korraldavate asjaosaliste lahkumise tõttu 2007. aastal.
Varem kuulutati ERKÜ Visnapuu auhinna laureaat välja igal teisel aastal luuletaja sünniaastapäeval, 2. jaanuaril laureaadi silmapaistva teose, uurimuse või elutöö eest. Tänavu kuulutatakse 2. jaanuaril, Visnapuu 131. sünniaastapäeval välja aga taastatud auhinnale kandideerimine.
Auhinna pälvib eesti või võõrkeeltes ilmunud Eesti-aineline teos proosa, luule, memuaristika või Eesti-ainelise uurimuse vallas. Auhindamisele kuuluvad nii välismaal kui ka Eestis ilmunud teosed, kuid eelistatud on väliseesti ja/või välisriikides ilmunud Eesti või väliseesti ainelised teosed (uurimus, sündmus), mis teevad Eesti kultuuri ja/või ajalugu maailmas tuntumaks.
Just Eesti tuntuse suurendamine maailmas ongi üks auhinna väljaandmise eesmärke. Lisaks tahetakse tutvustada Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides kultuurilist panust eesti keele ja kultuuri säilitamisel ja arendamisel välismaal.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 1. aprill 2021. Kandidaate võivad esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid Eestis, USA-s ja teistes välisriikides.
Kontaktaadress kandidaatide esitamiseks on ERKÜ žüriiliikme meiliaadress [email protected].
Žürii valib esitatud kandidaatide seast välja kuni kuus auhinna nominenti 1. oktoobriks 2021. Esimest korda kuulutatakse taastatud auhinna laureaat välja 2. jaanuaril 2022.
Auhind antakse laureaadile kätte koos vastava tseremooniaga USA-s ja/või Eestis.
ERKÜ annab auhinda välja koos kahe Eesti partneriga, kelleks on Eesti Kirjanike Liit ja Luunja vallavalitsus.
ERKÜ rahastab auhinda kuni 3000 USA dollari (u 2472 eurot) ulatuses, auhinnaga kaasneb ka originaalne kunstiteos, mis tellitakse eesti kunstnikult.
Iga koostööpartner nimetab auhinna žüriisse ühe esindaja, kelleks 2021. aastal on kirjandusteadlane ja võrdleva kirjandusteaduse doktor Sirje Kiin (USA, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides), luuletaja Jürgen Rooste (Eesti Kirjanike Liit) ning Luunja keskkooli direktor Toomas Liivamägi (Luunja vald). Vajadusel võib žürii konsulteerida eri valdkondade spetsialistide ja teiste kultuuriorganisatsioonidega.
ERKÜ-l on olemas USA-s elava Henrik Visnapuu lähima elus oleva sugulase Andres Visnapuu nõusolek Visnapuu nimelise auhinna taastamiseks.
Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas ja suri 3. aprillil 1951 Long Islandil New Yorgis. | ERKÜ taastas Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna | https://kultuur.err.ee/1225939/erku-taastas-henrik-visnapuu-nimelise-kirjandus-ja-kultuuriauhinna | Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) otsustas taastada Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 1. aprill 2021. |
Külalised haarasid juhtohjad 52. minutil, kui skoori avas Youssouf Niakate. Võõrustajate viigivärav sündis 68. minutil, mil penalti realiseeris Filip Kiss. Niakate värav mõned minutid enne lõpuvilet andis võidupunktid Al-Wehdale, vahendab Soccernet.ee.
Al-Ettifaqi algkoosseisu kuulunud Karol Mets tegi kaasa täismängu.
Al-Ettifaq asub 17 punktiga kuuendal kohal ja kaotab viiendal tabelireal olevale Al-Wehdale ühe silmaga.
Loe edasi Soccernet.ee -st. | Karol Metsa koduklubi võiduseeria katkes | https://sport.err.ee/1225921/karol-metsa-koduklubi-voiduseeria-katkes | Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Karol Metsa koduklubi Al-Ettifaq kaotas Saudi Araabia kõrgliigas koduväljakul Al-Wehdale 1:2. Al-Ettifaqil sai läbi kolmemänguline võiduseeria. |
Eelmise aasta oktoobris sõlmis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) Edelaraudtee AS-iga 5,8 miljoni eurose lepingu eraomandis oleva raudtee korrastamiseks Rail Balticu ehitusmaterjalide etteveoks. Edelaraudtee korraldatud riigihanke tulemusel remondib taristuehitusettevõte Go Track raudtee Lellest Pärnu kaubajaamani. Remonditöid tehakse 2021. aasta ehitusperioodi jooksul.
Peamised ehitusmaterjalid, mida hakatakse mööda Lelle-Pärnu raudteed vedama, on rööpad, liiprid, aga ka liiv ja kruus. Rail Balticu rööpad on kuni 50 meetrit pikad ning ainuüksi Tootsi-Ikla Rail Balticu lõigule on arvestatud neid ligi 24 000 tonni. Pärnumaale tuleb sama lõigu ehituseks tuua ka 600 000 tonni ballastkillustikku, mida saab samuti vedada mööda Lelle-Pärnu raudteed.
Ühtlasi on Rail Balticu muldkeha ehituseks kavas mööda raudteed vedada põlevkivi aherainest valmistatud killustikku Ida-Virumaalt. Lisaks Rail Balticu ehitusmaterjalidele on võimalik mööda raudteed vedada ehitusmaterjale ka muudele objektidele või nende lähedusse, näiteks maanteede ehituseks, teatas MKM.
Edelaraudtee juhi Rain Kaarjase sõnul on raudteelõigu sõidukorda viimiseks planeeritud mitmeid erinevaid remonditöid. "Plaanis on välja vahetada praegu kehvas seisukorras olevad liiprid ja ka väike osa rööbastest, lisada killustikku, remontida pöörangud ja ülesõitude katendid ning tööde käigus rekonstrueerida ka Koogiste sild," lausus ta.
"Rail Balticu ehituseks oleme arvestanud väga paljude ehitusmaterjalidega, hinnanguliselt isegi paarsada tuhat rekatäit. Sel aastal saab Lelle-Pärnu raudteelõik kaubarongide liikumiseks korda, et mitte üle koormata niigi tiheda liiklusega maanteed," lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
MKM rahastab Lelle-Pärnu lõigu remonti Euroopa ühendamise rahastust (CEF) 81 protsendiga ning riigi omafinantseering on 19 protsenti. | Lelle-Pärnu raudtee tehakse Rail Balticu ehituse jaoks korda | https://www.err.ee/1225936/lelle-parnu-raudtee-tehakse-rail-balticu-ehituse-jaoks-korda | Tänavu algab Lelle-Pärnu raudteelõigu remont, et vedada sellel Rail Balticu ehituseks vajalikke materjale kiirusega kuni 40 km/h. Edelaraudtee sõlmis lõppenud aasta viimasel päeval lepingu Go Trackiga, kes hakkab remonditöid tegema. |
Tegemist on teise looga bändi peagi ilmuvalt albumilt "Medicine at Midnight", kirjutab Consequence of Sound.
Esimene albumil kõlav lugu on "Shame Shame", mis ilmus novembris.
Bändi eelmine album ilmus 2017. aastal. | Foo Fighters avaldas uue singli "No Son of Mine" | https://menu.err.ee/1225933/foo-fighters-avaldas-uue-singli-no-son-of-mine | Rokkbänd Foo Fighters tähistab uut aastat uue looga "No Son of Mine". |
Sihtasutuse juht Alo Lõoke märgib, et paljud annavad endale pühade järel lubaduse, et hoolitsevad uuel aastal oma tervise eest paremini - söövad tervislikumalt ja liiguvad regulaarselt. "Et sisetreeningu võimalused on hetkel piiratud, on mõistlik liikuda ja treenida just õues mõnel kodulähedasel terviserajal - kas kõndides, joostes või miks mitte hoopis suusatades või uisutades," selgitab ta.
Lõoke lisab, et uusaastalubadused kipuvad täituma, kui neile ise kaasa aidata. "Teadupärast on kõige keerulisem just see esimene samm, diivanilt üles ja uksest välja saamine. Lisamotivatsiooniks võiks lubaduse anda koos pereliikmete või sõpradega, sest koos liikuda võib olla lõbusam ja teistele "ei"-öelda võib olla raskem kui endale," julgustab ta.
Eesti Terviseradade uusaasta aktsioon "Olen terviserajal!" toimub 1.-3. jaanuarini. Aktsioonis osalemiseks tuleb minna ühele terviseradadest ja anda iseendale uusaastalubadus - olgu see liikumise sageduse, viisi või distantsi pikkuse kohta. Kõigil uusaastalubaduse andjate vahel, kes jagavad enda liikumisest terviserajal sotsiaalmeedia postitusi haaksõnadega #terviserajad ja #uusaastalubadus loositakse välja #terviserajad auhindu. | Eesti Terviserajad kutsub uueks aastaks liikumislubadusi andma | https://sport.err.ee/1225927/eesti-terviserajad-kutsub-uueks-aastaks-liikumislubadusi-andma | Sihtasutus Eesti Terviserajad, mille võrgustikku kuulub 120 terviserada üle Eesti, kutsub eestimaalasi uuel aastal veelgi enam õues liikuma ja liikumisega seotud uusaastalubadusi andma. Uusaasta aktsiooniga "Olen terviserajal! on liitunud juba enam kui 1000 inimest. |
Dallases peetud kohtumises alistas kohalik Mavericks külalised Miamist numbritega 93:83. Eelnevalt kolm kaotust ja ühe võidu teeninud Mavericks kaotas avaveerandi nelja silmaga, kuid poolajaks saavutati 15-punktiline edu. Kolmanda veerandi võitsid võõrustajad viie punktiga ja ehkki neljas veerand kuulus taas Heatile, oldi kokkuvõttes paremad kümne punktiga.
Võitjate ridades säras kaksikduubliga Luka Doncic, kes viskas 27 punkti ja tõi 15 lauapalli. Samuti sai sloveen kirja seitse resultatiivset söötu. Teda toetasid Tim Hardaway Jr. 18 punktiga ning Dorian Finney-Smith 12 silma ja viie lauapalliga. Kaotajate täpseim oli Bam Adebayo 19 silmaga.
Denveris sai jätku Phoenix Sunsi särav hooaja algus, kui kodumeeskond Nuggets alistati numbritega 106:103. Tasavägises kohtumises võitis Suns kaks esimest veerandit, haarates poolajaks 11-punktilise edu. Kolmas ja neljas veerand kuulusid küll Denverile, ent kohtumist enam enda kasuks kallutada ei suudetud ning Phoenix sai kirja neljanda järjestikuse võidu.
Sunsi parimateks osutusid Deyton Booker ja Deandre Ayton, kes mõlemad viskasid 22 punkti. Ayton sai seejuures kirja kaksikduubli, tuues meeskonnale ka 11 lauapalli. Chris Pauli nimele kirjutati 21 punkti, viis lauapalli ja kuus korvisöötu. Nuggetsi resultatiivseim oli Jamal Murray 31 punktiga.
Teised tulemused:
Charlotte – Memphis 93:108
Detroit – Boston 96:93
Brooklyn – Atlanta 96:114
Milwaukee – Chicago 126:96
Minnesota – Washington 109:130
San Antonio – LA Lakers 103:109
Utah – LA Clippers 106:100
Golden State – Portland 98:123 | Dallas alistas Doncici toel Miami, Phoenixile neljas järjestikune võit | https://sport.err.ee/1225912/dallas-alistas-doncici-toel-miami-phoenixile-neljas-jarjestikune-voit | Korvpalliliigas NBA naasis võidulainele Dallas Mavericksi meeskond, kes sai läinud öösel kodus jagu Miami Heatist. Hooaja viienda võidu noppis heas hoos olev Phoenix Suns. |
Kaheksanda võidu viimasest kümnest mängust teeninud United asus juhtima 40. mänguminutil, mil Aaron Wan-Bissaka söödust sai jala valgeks Anthony Martial. Teisel poolajal viigistas Bertrand Traore küll külaliste eest seisu, ent mõni minut hiljem oli ManU eest penaltist täpne Bruno Fernandes, tuues võõrustajatele kolm võidupunkti.
Võidukas United on nüüd 16 mänguga kogunud 33 punkti, mida on sama palju kui suurrivaalist tabeliliidril Liverpoolil. Valitsev meister edestab Manchesteri meeskonda tänu paremale väravate vahele.
Teises reedeses kohtumises kaotas hooaega hästi alustanud Everton kodus 0:1 West Ham Unitedile. Külaliste võiduvärava lõi 86. minutil Tomas Soucek. Everton jätkab 29 punktiga neljandal kohal, West Ham on 26 silmaga kümnes. | Manchester United tõusis liider Liverpooliga ühele pulgale | https://sport.err.ee/1225909/manchester-united-tousis-liider-liverpooliga-uhele-pulgale | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas jätkab heas hoos Manchester United, kes sai reedel kodus 2:1 jagu Aston Villast. |
"Iraan teavitas agentuuri kavatsusest rikastada uraani kuni 20 protsendini oma Fordo maa-aluses tehases, seda vastavalt hiljuti Iraani parlamendis vastu võetud seadusele," ütles IAEA kõneisik AFP-le.
31. detsembriga dateeritud kirjas "ei öeldud täpselt, millal selline rikastustegevus algab", lisas ta.
Venemaa suursaadik IAEA juures Mihhail Uljanov teatas sellisest infost varem Twitteris, viidates IAEA juhi Rafael Grossi edastatud raportile agentuuri direktorite nõukogule.
"See on uus hoop," ütles Viinis baseeruv diplomaat AFP-le.
Teheran jätkab vastusamme USA sanktsioonidele, loobudes sammhaaval piirangutest oma tuumategevusele.
Novembris avaldatud viimases IAEA raportis öeldi, et Teheran rikastab uraani kõrgema astmeni, kui näeb ette Viini kokkulepe (3,67 protsenti), kuid ei ületa 4,5-protsendist piiri ning täidab endiselt IAEA väga karmi inspekteerimisrežiimi.
Muutus Iraani tegevuses võib olla seotud ilmselt islamivabariigi tähtsa tuumateadlase Mohsen Fakhrizadeh' tapmisega novembri lõpus.
Pärast rünnakut, milles Iraan süüdistas Iisraeli, lubas Teheran reageerida ning parlament võttis vastu seaduse, milles lubatakse toota ja ladustada aastas vähemalt 120 kilogrammi 20-protsendise rikastusastmega uraani. Samuti tegema lõppu IAEA inspekteerimistele, mille eesmärk on kontrollida, et Iraan ei valmista tuumarelvi.
USA president Donald Trump otsustas riigi 2018. aasta mais Iraani tuumaleppest välja viia ning taaskehtestas Teheranile karmid majandussanktsioonid.
20. jaanuaril ametisse astuv uus president Joe Biden on andnud mõista, et Washington võib naasta kõikehõlmava tegevusplaani (JCPOA) juurde, mille eesmärk on Iraani tuumaprogrammi piiramine. | Iraan lubas hakata rikastama uraani kuni 20 protsendini | https://www.err.ee/1225906/iraan-lubas-hakata-rikastama-uraani-kuni-20-protsendini | Iraan teavitas Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri (IAEA-d) kavatsusest hakata rikastama uraani kuni 20 protsendini, mis ületab kaugelt 2015. aasta tuumaleppes määratletud taseme, teatas reedel ÜRO tuumajärelevalveamet. |
Pärast kolm aastat kestnud mõrvade arvu langust lõppes 2020. aasta 769 veretööga, mida on 274 võrra rohkem kui 2019. aastal ning enim pärast 2016. aasta 784 mõrva.
Tulistamiste arv näitas samasugust tõusu. 2020. aastal tulistati Chicagos 4033 inimest, aasta varem 2598.
Eelmise aasta detsembris registreeriti Chicagos 50 mõrva ehk 19 võrra rohkem kui aasta varem.
Ükski neist arvudest ei tulnud üllatusena, kuna kogu aasta jooksul räägiti vägivallast, millele tihti lisandus sõna "ohvriterohkeim".
Mõrvade arv tõusis mitte ainult Chicagos, vaid ka Detroidis, Washingtonis, New Yorgis, Milwaukees ja teistes linnades.
Samas oli USA suuruselt kolmandas linnas Chicagos rohkem mõrvu kui New Yorgis või Los Angeleses.
Ametnike ja ekspertide sõnul olid sellise vägivalla põhjusteks muu hulgas sotsiaalsed ja majanduslikud muutused, mida põhjustasid COVID-19 pandeemia, avalikkuse suhtumine politseisse pärast George Floydi surma ning töökohtade ja ressursside puudus vaestes kogukondades. | Chicagos tõusis eelmisel aastal taas järsult mõrvade arv | https://www.err.ee/1225903/chicagos-tousis-eelmisel-aastal-taas-jarsult-morvade-arv | USA-s Chicagos tõusis 2020. aastal taas järsult mõrvade ja tulistamiste arv, kerkides viimase paarikümne aasta peaaegu kõrgeima tasemeni, selgus reedel politsei avaldatud andmetest. |
Valitsuskabineti liikmed suhtusid keskuse loomisse pooldavalt ning 9. aprillil 2010 teatas Pärdi keskuse rajamisest Eesti riigi toetusel uudisteagentuuridele ka Baltic News Service. Kultuuriminister Laine Jänes ütles kolleegidele selgituseks, et Eesti on ainuõige paik Arvo Pärdi keskuse jaoks: "See on meie riigile auasi".
Keskuse asutasid Arvo Pärt ja tema perekond 2010. aastal sooviga luua võimalused Pärdi loomingupärandi säilitamiseks ja mõtestamiseks emakeelses keskkonnas. Just emakeelse keskkonna nõue kallutas Pärdi arhiivimaterjalide äratoomise Saksamaalt, Austriast ja mujaltki Eesti kasuks. Ka Arvo Pärt ise tuli koos perega taas Eestisse elama. Polnud üldsegi võimatu, et Pärdi pärand oleks jäänud kuskile mujale väljaspoole Eestit, nt suure ja väga korrektse arhiivikogemusega Saksamaale, kus helilooja viimati elas, ja meie kultuur oleks sellest ilma jäänud.
Eesti kultuurkapitali toetusel hakati Pärdi arhiivimaterjale Saksamaalt Eestisse tooma 2009. aastal ja sedamööda selginesid ka tulevase keskuse tegevuse suunad ning tulevikuvaated, muidugi Arvo Pärdi enda arvamist mööda. Juba 2007. aastal korraldasid Arvo ja Nora Pärt esimesed saadetised Eestisse. Tegelikult oligi arhiivitöö juba alanud. Algul, alates 2010. aastast tegutses keskus Laulasmaal Heliküla lähistel eravaldusse kuulunud majas, mis sai endale sümboolse nime "Aliina". Esimeseks tähtsaks ülesandeks kujunes kaasaegse arhiivi ülesehitamine ning korrastamine ja digiarhiivi süsteemi loomine. Selleks, et avada rikkalik arhiiv ka uurijatele mistahes maalt ning haridus- ja kontserdiprogramm koos veel palju muu olulisega, vajas keskus uut, senisega võrreldes palju mahukamat hoonet. 2013. aastal välja kuulutatud konkursi võitnud Hispaania arhitektuuribüroo Nieto Sobejano Arquitectos projekti põhjal algas uue keskuse ehitus märtsis 2017 ning moodne ja kaunis ehitis avas oma uksed külastajatele 17. oktoobril 2018. Keskusest Tallinna lähistel on saanud ka uus turismiobjekt.
Esimestest hetkedest, mil keskus tööd alustas, on peamiseks olnud töö arhiiviga. Arhiiv on keskuse süda, ja sellega on otseselt või kaudselt seotud keskuse kogu tegevus. Väärtuslikema osa isikuarhiivist moodustavad Arvo Pärdi teoste käsikirjad ning visandid, aga ka muud märkmed, fotod, kirjavahetus, Pärdi mõttemaailma avav ning tema muusika retseptsiooni puudutav teave, teoste helisalvestused jpm.
Keskuse koduleht edastab materjali eesti keeles, mis on dubleeritud inglise keelde. Liikuvam ja muutuv, aina lisanduv teave kajastab kroonikana Arvo Pärdi teoste ettekandeid kogu maailmas, selle sisu ja haare otsis sobivat vormi pikemalt, sest algul arvati, eriti okupatsiooniaastate järelmõjul, et piisab Arvo Pärdi kirjastuse Viini Universal Editioni (UE) avaldatust. Võttis ju Viini kirjastus Eestist 1980 emigreerunud Pärdi kohe oma kaitse ja toetuse alla koos tema teoste kirjastamisega. Nii on UE-l Arvo Pärdi elu- ja loometeel nii otseselt kui ka sümboolselt kindlaima tugisamba staatus, ja on seda siiani. Nõukogude impeeriumi lagunemine võimaldas ja elavdas hüppeliselt tähelepanu kindlasti ka Arvo Pärdi ning tema muusika vastu, eelkõige nn idaploki maadel, rääkimata maestro enda loomingulise vabaduse tundest ja innustumisest heliloojana. Paratamatult ei saa me (meie põlvkond) selle meenutamisest üle ega ümber, nagu praegusest viiruseohustki.
Arvan, et pandeemia tagajärjed ei mõjuta Arvo Pärdi muusika ettekandjate valmisolekut ja traditsioone nii palju, kui mitmetes teistes valdkondades. Pärdi muusika ja suur huvi selle vastu on olemas, selle muusika parimad esitajad samuti. Muusikud ootavad vaid hetke, mil kontserdi- ja teatrisaalide uksed avanevad ning publik tuleb taas Arvo Pärdi muusikast osa saama.
On tekkinud mõnedki "kolded", kus Pärdi muusika on silmapaistvalt suuremas soosingus, näiteks Hollandis. Praegu saamegi vaid Universal Editioni ettekannete lingilt teada, mis pidanuks aprillikuul toimuma Amsterdami Muziekgebouw's. Plaanis oli viiepäevane Arvo Pärdi festival, tema autorikontserdid, pidulik kontserdisari ülestõusmispühade puhuks. 14. aprillil olnuks esitajaiks Tõnu Kaljuste juhatusel Tallinna Kammerorkester ja Eesti Filharmoonia kammerkoor (ettekandeks viis teost); 15. aprillil samad esinejad (kavas veel viis teost); 16. aprillil Eesti Filharmoonia kammerkoori a cappella kontsert Kaspars Putniņši juhatusel, mil kavas seitse vokaalteost; 18. aprillil esinemas pianist Ralf van Raat ja viiuldaja Tai Murray ning Cello Octet Amsterdam, selles kavas mitu esmaettekannet Hollandis; 19. aprilli kavas "Kanon pokajanen", Cappella Amsterdam'i juhatamas Daniel Reuss.
Arvo Pärdi keskuse nõukogu juhib helilooja poeg, Londonis filmi-, teatri- ja muusikalise kõrghariduse saanud Michael Pärt, kes on tegelenud keskuse arendamisega selle loomisest peale. Praegu saadab Michael oma isa ka tähtsatel sündmustel välismail.
Meie muusikaavalikkuse jaoks ning kogu meie kultuuripildis on Arvo Pärdi keskuse tegevus aina enam rahvusvahelist tähelepanu äratanud, muidugi koos Arvo Pärdi muusika tuntuse järjepideva kasvuga. Tänase Arvo Pärdi keskuse tegevjuht on Anu Kivilo, koos temaga on keskuses 17 töötajat. Keskuse kollektiiv koosneb nõudliku erialalise potentsiaaliga asjatundjatest, nende iga uus ettevõtmine on plaanipärane, sisukas ja rõõmustav ka Arvo Pärdile endale paljude ideede autori ja algatajana.
Lisagem siia kommentaari arhiivi ja keskuse algusaegadest ühelt 'pealtnägijalt' ja kaasategijalt.
"Kõige esimesed katsed Arvo Pärdilt säilinud materjale kuidagi süstematiseerida ja kokku koguda tegi ju aegu enne Keskuse algust Nora Pärt. Näiteks isegi Arvo märkmete-visandite vihikutega oli olukord selline, et tosinkond aastat tagasi oli neid riiulil poolteist korda väiksem arv, kui kümmekond aastat hiljem. Ülejäänud tulid ajapikku välja materjalikastidest, nootide vahelt ja mujalt. Mõni vihik oli n-ö välja laenutatud. Eelkõige just nende vihikute ja ka noodimaterjali ning kirjavahetuse baasilt oli umbes 15 aastat tagasi tekkinud ka Saksa riigiarhiivil huvi neid materjale endale saada. Soovist neid sinna mitte anda sündiski meie Keskus, julgen mina isikliku kogemuse põhjal oletada, sest olin mingil hetkel nendele materjalidele üsna lähedal ja nägin üht-teist. Kui materjalid oleksid läinud (jäänud) Saksamaale, poleks kindlasti mingit keskust sündinudki. Sealses arhiivis oleksid need jäänud ka keelebarjääri taha, uurijatele küll avatuks, kuid tõenäoliselt mitte eriti kõneka ja küllaltki hajali jäänud materjalina."
Tõepoolest, selle asemel, et olla üks platsike ühe teise maa suure riigiarhiivi riiuleil, on nüüdne Eestis asuv Arvo Pärdi keskus tõeline omaette muusikaline organisatsioon. Siin on ühe katuse all muuseum, teadus- ja hariduskeskus, filharmoonia ja mis kõik veel, selle suureks lisaväärtuseks on helilooja enda lähedalolek, kaunis looduskeskkond. | Kümme aastat on Laulasmaal tegutsenud Arvo Pärdi keskus | https://kultuur.err.ee/1075395/kumme-aastat-on-laulasmaal-tegutsenud-arvo-pardi-keskus | Neil päevil kümme aastat tagasi, 8. aprillil 2010 teavitas tollane kultuuriminister Laine Jänes Eesti Vabariigi valitsust otsusest rajada Laulasmaale Arvo Pärdi keskus. |
Riiki ei lubata palaviku või muude koroonaviiruse tunnustega juhte. Piirivalve eestkõneleja Giedrius Misutis kinnitas karmistatud reeglite jõustumist.
Valitsus karmistas kolmapäeval kontrolli veokijuhtide üle juhtudel, kui piiripunktides tuvastatakse neil palavik või muud viirusnähud. Tervishoiuminister Aurelijus Veryga sõnul saadetakse nad piirilt tagasi.
Valitsus muutis ka kaitsemaskide kandmise alates reedest kohustuslikuks.
Lihavõttepühade ajal on Leedus koroonaviiruse leviku ohjeldamiseks liikumine rangelt piiratud. | Leedu karmistas välismaiste veokijuhtide kontrolli | https://www.err.ee/1075581/leedu-karmistas-valismaiste-veokijuhtide-kontrolli | Leedu karmistas neljapäeval välismaiste veokijuhtide kontrolli, teatasid võimuesindajad. |
Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et komisjonis vaadati läbi ministeeriumitelt, fraktsioonidelt ja saadikutelt laekunud muudatusettepanekud.
Karilaid tõi ühe olulisema muudatusena esile, et eelnõust jäävad välja hädaolukorra seaduse muutmise punktid isikuandmete töötlemiseks eriolukorras ja andmekogu andmete töötlemise kohta.
"Komisjon arvestas õiguskantsleri kriitikaga ja valitsuse kompromissettepanekuga, põhjalikumalt kaaluda, kuidas tagada inimestele põhiõiguste kaitse ja samal ajal võimaldada isikuandmete töötlemine eriolukorras," ütles Karilaid. "Praktikas tähendab see seda, et jääb kehtima praegune olukord ja riigil puudub õiguslik alus haigestunud inimeste nimekirjade edastamiseks politseile."
Komisjoni aseesimees Toomas Kivimägi avaldas heameelt, et valitsuskoalitsioon tunnistas viga, võttes tagasi põhjendamatu ja vastuolulise ettepaneku juurdepääsu laiendamiseks delikaatsetele isikuandmetele eriolukorras.
"Samas nägime kobareelnõu varjupoolt, kus õiguskomisjoni koalitsioonisaadikud hääletasid maha kultuurikomisjoni asjakohased ettepanekud lõpueksamite korralduse kohta," ütles Kivimägi. "Ka pankrotiavalduse esitamise kohustuse peatamisega astutakse pikk samm tagasi." | Politsei ei saa õigust tutvuda haigestunud inimeste andmetega | https://www.err.ee/1075572/politsei-ei-saa-oigust-tutvuda-haigestunud-inimeste-andmetega | Riigikogu õiguskomisjon võttis koroonaviiruse leviku leevendamise seaduste eelnõust välja punktid, millega oleks antud riigile õigus edastada politseile haigestunud inimeste nimekiri. |
"Peaminister viidi täna õhtul intensiivravilt tagasi palatisse, kus teda jälgitakse tema esimeses paranemisfaasis pidevalt," vahendas Reuters pressiesindaja sõnu.
Johnson viibis neli päeva intensiivravil, kuid neljapäeva päeval kinnitas tema pressiesindaja, et peaministri tervis paraneb.
"Peaministril oli hea öö ja ta paraneb St Thomase intensiivravipalatis," ütles pressiesindaja päeval varem ja lisas, et valitsusjuhi meeleolu on hea, kuid tööd ta ei tee.
Kultuuriminister Oliver Dowden ütles varem BBC-le, et Johnsoni seisund on stabiilne, ta juba istub ja räägib haiglatöötajatega juttu.
Johnson on nimekaim koroonaviirusse nakatunud riigijuht ja peaministri toimetamine intensiivravile riikliku eriolukorra ajal on moodsal ajal enneolematu.
Kuigi Johnsoni tervis on Ühendkuningriigis paljuski tähelepanu keskmes, tuntakse muret ka üldise nakatunute arvu pärast.
Suurbritannias on koroonaviirus tuvastatud rohkem kui 60 000 inimesel. Kolmapäeval registreeriti rekordarv surmajuhtumeid – 938. Ühtekokku on viiruse tagajärjel surnud üle 7000 inimese.
Riigi valitsus, mida juhib ajutiselt välisminister Dominic Raab, arutab 23. märtsil kehtestatud rangete sotsiaalse distantsi meetmete pikendamist.
Ministrid on toonitanud, et pikendamise kohta ei tehta teadet enne praeguse eriolukorra perioodi lõppu esmaspäeval.
"Te ei peaks ootama piirangute kohta otsust täna," ütles Dowden.
Küsimusele kas Briti valitsus annab politseile karantiini ajal lisavolitusi, vastas Downing Streeti pressiesindaja: "Praegu keskendume selle tagamisele, et juba kehtestatud meetmeid korralikult järgitaks."
Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon ütles neljapäeval, et piirangud kehtivad tõenäoliselt veel mitu nädalat ja pole võimalust, et need lähipäevadel kaoks.
Ministrid manitsesid rahvast hoidma sotsiaalset distantsi ka lihavõtte nädalavahetusel, mil on oodata sooja ilma.
"Me peame püsima kodus ja põhjus, miks me peame kodus püsima, on NHS-i (riigi tervishoiusüsteemi) kaitsmine ja elude päästmine," ütles Dowden. | Boris Johnson pääses intensiivravilt | https://www.err.ee/1075424/boris-johnson-paases-intensiivravilt | Koroonaviirusesse nakatunud Briti peaminister Boris Johnson pääses intensiivravilt, kuid jääb edasi haiglasse, ütles tema pressiesindaja. |
"Oleks keegi mulle öelnud täpselt täna aasta tagasi, et sellel filmil nii hästi läheb, oleks mul nii mõnigi hall karv habemes vähem. Aga see aasta on olnud mega ilus. Nagu teada on, siis on "Ott Tänak - The Movie" tänaseks Eesti läbi aegade vaadatuim dokumentaalfilm, et mis saaks olla ägedamat."
Netikinost oli filmi neljapäeva hommikuks filmi vaadatud 57 riigist üle maailma, märkis ta. "Me oleme suhteliselt edukalt videoplatvormidel üle maailma seda tähelepanu saanud. Otil on suur jälgijaskond üle maailma ja mul on hea meel, et Netikino kaudu on olnud võimalus kõigi nendeni jõuda."
Seda, kas praeguseks on filmi tegemise kulud tasa teenitud, ta öelda ei saanud, kuid lisas, et sellel filmil on läinud hästi. | Tänaku-filmi produtsent: oleks teadnud, et sel nii hästi läheb, oleks habemes vähem halli | https://kultuur.err.ee/1075559/tanaku-filmi-produtsent-oleks-teadnud-et-sel-nii-hasti-laheb-oleks-habemes-vahem-halli | Filmi "Ott Tänak - The Movie" esilinastumisest on möödunud üks aasta. Filmi tegevprodutsent tõdes, et film on Tänaku suure ülemaailmse fännibaasi tõttu olnud edukas ka välismaal ning praeguseks on seda Netikino vahendusel vaadatud 57 riigist üle maailma. |
Nafta hinnad maailmaturul on langenud rekordiliselt madalale, mille on tinginud nii koroonaviiruse tõttu seatud liikumispiirangud, mis on vähendanud kütuste tarbimist, kui Saudi Araabia ja Venemaa suutmatus kokku leppida toodangu vähendamises. Saudid ja Venemaa on kaks maailma suurimat naftatootjat.
Allikad kinnitasid Reutersile, et neljapäevasel kohtumisel saavutati kokkulepe vähendada päevast tootmist 20 miljoni barreli võrra. Samas jäi selgusetuks, kas kokkulepe hõlmab ka USA-d, mida on nõudnud nii Venemaa kui OPEC-i riigid. USA pole oma valmisolekut kokkuleppeks veel näidanud.
Kreml hoiatas enne neljapäevase videokonverentsi algust, et naftatoodangu vähendamisega peavad nõustuma ka teised riigid, vastasel juhul kokkulepet ei sünni.
Globaalne nõudlus nafta järele on langenud kuni 30 miljonit barrelit päeva kohta, mis tähendab, et isegi 20 miljoni barreli võrra tootmise vähendamine ei lahendaks ülepakkumise probleemi.
Samas tõusid nafta hinnad juba enne kohtumise algust, vahendab BBC. Brendi toornafta hind tõusis kolm protsenti lootuses, et naftatootjad jõuavad kokkuleppele.
USA president Donald Trump teatas eelmisel nädalal, et ta leppis saudide ja Venemaaga kokku, et nafta tootmist vähendatakse senise 10 miljoni barreli asemel 15 miljoni barreli võrra päevas. Selle teate peale tõusid hinnad lausa 20 protsenti.
Nafta hinnad on võrreldes 2019. aasta lõpuga kukkunud ligikaudu poole võrra, mis on tõsiselt mõjutamas naftat eksportivate riikide eelarveid ning muuhulgas ka USA kildanafta tööstust, kirjutas Reuters.
Kui kokkulepe tõesti saavutatakse, et vähendada tootmist 20 miljoni barreli võrra, oleks tegu rekordiga. Senine suurim kärbe päevases tootmises tehti OPEC-i poolt 2008. aastal, kui naftatootmist vähendati 2,2 miljoni barreli võrra päevas. | Reuters: saudid ja Venemaa on lähedal leppele naftatoodangu vähendamiseks | https://www.err.ee/1075551/reuters-saudid-ja-venemaa-on-lahedal-leppele-naftatoodangu-vahendamiseks | OPEC ja teised naftatootjad leppisid neljapäeval kokku, et päevast naftatoodangut vähendatakse 20 miljoni barreli võrra päevas, mis moodustab umbes viiendiku kogu toodangust, vahendab Reuters oma allikatele toetudes. |
Leedu transpordiministeeriumi sõnul oleks ühise järelevalvekomitee eesmärk tagada projekti selge juhtimine. Strateegiline kontroll projekti üle, selle juhtimine ja lahendused jääksid riikide pädevusse.
Ministeerium lisas, et ajal mil Baltimaad jätkavad kõnelusi projekti elluviimise mudeli üle, ei tohiks kõrvale kalduda eesmärgist projekt õigeaegselt valmis saada.
"Me tunnistame, et Rail Balticu juhtimismudelit tuleb optimeerida, et see oleks efektiivsem. Me oleme valmis käivitama lähiajal riigihanked raudteeliini ehitamiseks Kaunasest Läti piirini ja alustama ehitust 2021. aastal," ütles transpordiminister Jaroslav Narkevic. | Leedu tegi ettepaneku luua Rail Balticu järelevalveks ühiskomitee | https://www.err.ee/1075545/leedu-tegi-ettepaneku-luua-rail-balticu-jarelevalveks-uhiskomitee | Leedu tegi neljapäeval ettepaneku moodustada Rail Balticu raudteeprojekti järelevalveks kolme Balti riigi aseministritest koosnev komitee. |
Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on seni maakonna- ja üldplaneeringutes kajastunud vaid olemasolevad registrisse kantud maardlad, kuid uued võimalikud kaevandamisalad ja perspektiivalad mitte.
Maakonna maavarade teemaplaneeringu eesmärk on määratleda perspektiivsete ehitusmaavarade ja turbakarjääride ning uuringualade paiknemine, samuti ka olemasolevate karjääride laiendamine.
"Alad määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohalike omavalitsuste ning kogukondadega. Arvestada tuleb nii majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid kui looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Plaane pikalt ette teades saavad inimesed nendega arvestada," ütles Kokk.
Eesti geoloogiateenistus hakkas 2018. aastast kaardistama maakondade kaupa ehitusmaavarade levikut, analüüsima maavarade andmestikku ja hindama maavarade kasutamise ning kaevandamise võimalikkust. 2018. aastal valmis Harju maakonna kaardistus, mis on Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu aluseks. | Valitsus toetas Harjumaa maavarade teemaplaneeringu algatamist | https://www.err.ee/1075527/valitsus-toetas-harjumaa-maavarade-teemaplaneeringu-algatamist | Valitsus toetas neljapäeval plaani algatada Harju maakonna maavarade teemaplaneering, mis tähendab, et uurima hakatakse ka uusi võimalikke kaevandamisalasid ja perspektiivalasid. |
Valitsuse seisukoha järgi tuleks uuring korraldada esmalt Saaremaal ning sealsetest tulemustest lähtuvalt saaks seejärel testimise läbi viia ka mujal Eestis.
Saaremaa pilootprojekti tegevuskava ja esialgset eelarvet hakkab valitsuskomisjon arutama järgmisel teisipäeval, 14. aprillil.
Peaminister Jüri Ratas sõnul annaks rahvastikupõhine testimine olulist infot selle kohta, kui paljud inimesed on Eestis juba COVID-19 haigust põdenud. See info on tähtis edasiste eriolukorra piirangute võimaluste hindamisel, märkis Ratas.
Sotsiaalministeerium esitab koostöös terviseameti ja COVID-19 teadusnõukojaga ettepaneku, milline oleks sero-epidemioloogiliseks uuringuks ja rahvastikupõhiseks testimiseks sobiv antikehasid määrav test.
"Peamised märksõnad on siin kvaliteet, usaldusväärsus ja tõenduspõhisus. Erinevate seroloogiliste testide valideerimisega tegelevad praegu teaduslaborid Euroopas ja terves maailmas," selgitas sotsiaalminister Tanel Kiik. | Valitsus otsustas alustada rahvastikupõhise testimisega Saaremaalt | https://www.err.ee/1075463/valitsus-otsustas-alustada-rahvastikupohise-testimisega-saaremaalt | Valitsus toetas sotsiaalminister Tanel Kiige ettepanekut viia Eestis koroonaviiruse leviku tõkestamiseks läbi rahvastikupõhine testimine koos sero-epidemioloogilise uuringuga. Uuring viiakse läbi Saaremal, peale seda hakatakse testima mujal Eestis. |
Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar tõdes, et seoses ilusamate ilmadega on politseinikud märganud inimeste suuremat soovi sõita mandrilt mõnele Lääne-Eesti saarele, et suvekodu külastada.
"Tuletan siinkohal meelde, et neil mandril elavatel inimestel, kel on suvekodu või teine elukoht mõnel Lääne-Eesti saarel, ei ole võimalik saartele ja tagasi mandrile reisida," sõnas Antsaar.
See tähendab, et näiteks tallinlasel, kel on teine kodu Saaremaal, on võimalik valida, kas tema elukoht on eriolukorra lõpuni Saaremaal või Tallinnas. "Kui ta otsustab täna minna Saaremaale suvilasse, ei ole tal võimalik enne eriolukorra lõppu tagasi mandrile minna. Tuleb jääda eriolukorra lõpuni Saaremaale," ütles jaoskonnajuht.
Elukoha kindlakstegemiseks kontrollib politseinik inimese elukohta läbi e-politsei, kust on näha tema sissekirjutust ja aadresse, mis temaga seotud. Samuti selgitatakse neid asjaolusid vestluse käigus. Väikesaarte kohalikud omavalitsused edastavad politseile oma saare elanike nimekirja, mille alusel elanikke saarele lubada.
Antsaar rõhutas, et liikumispiirang on kehtestatud selleks, et takistada nakkuse levikut, aga edasi-tagasi liikumine soosib viiruse levikut.
14. märtsist kehtib valitsuskomisjoni korraldus, mis keelab Lääne-Eesti saarte ja mandri vahelise liikumise. Üldpõhimõte on see, et lubatud on elutähtsa teenuse tagamisega seotud inimeste ja kaubavedude liikumine.
Rohkem infot saarte ja mandri vahel liikumise kohta saab politsei veebilehelt ja häirekeskuse infotelefonilt 1247. | Lääne-Eesti saartel ja mandril asuvate kodude vahel reisimine on keelatud | https://www.err.ee/1075499/laane-eesti-saartel-ja-mandril-asuvate-kodude-vahel-reisimine-on-keelatud | Politsei tuletas pühade nädalavahetuse eel meelde, et Lääne-Eesti saartel ja mandril asuvate elukohtade vahel liikumine ei ole üldjuhul lubatud. Mandrilt saarele suvekodusse reisides ei tohi sealt lahkuda kuni eriolukorra lõppemiseni. |
"Me hakkasime klubi sees omavahel arutama, et kuhu esiliigas hooajaga jõuti. Kuna põhiturniir sai vahetult enne koroona pandeemiat läbi, tundus meile igati õiglane võrkpalliliidust järele pärida, millest selline otsus (medalid mitte välja anda) sündis," vahendab Võrkpall24.ee Tallinna Ülikooli kapteni Urmas Piigi sõnu.
Tallinna Ülikooli järelpärimise peale otsustaski võrkpalliliit korraldada esiliiga klubide seas küsitluse, kas põhiturniiri põhjal võiks medalid välja anda või mitte. Küsitluse tulemused olid meeldivalt aumehelikud: üheteistkümnest klubist suisa kümme leidsid, et medalid tuleks välja anda.
Loe edasi portaalist Võrkpall24.ee. | Konkurentide ilus žest tõi Tallinna Ülikoolile esiliigas väljateenitud kulla | https://sport.err.ee/1074396/konkurentide-ilus-zest-toi-tallinna-ulikoolile-esiliigas-valjateenitud-kulla | Seoses koroonaviiruse levikuga jäid tänavu kõikides Eesti võrkpalliliigades play-off 'i mängud pidamata ja võitjad välja kuulutamata. Erandiks osutus meeste esiliiga, kus muudeti esialgset otsust ja antakse medalid põhiturniiri põhjal ikkagi kätte. Kuldmedalid saadetakse seega teist aastat järjest Tallinna Ülikoolile, hõbeda pälvib BMF/Rakvere ja pronksi Eesti Maaülikool. |
Dylan avaldas oma 17-minutilise, JFK atentaadist kõneleva üllatussingli "Murder Most Foul" 27. märtsil. 2. aprilli seisuga oli see müünud 10 000 digiühikut. See oli Dylani esimene uus lugu pärast oma 2012. aasta albumi "Tempest" ilmumist, vahendab Pitchfork.
Vähemalt Dylani kirjutatud lood on siiski aegade jooksul Billboardi edetabelite tippu jõudnud küll: seda tegid Peter Paul & Mary 1963. aastal looga "Blowin' in the Wind" ja The Byrds 1965. aastal looga "Mr. Tambourine Man".
Kõige kõrgemad kohad, mida Dylan on Billboardi edetabelites saavutanud, on kohad nr 2. "Like a Rolling Stone" ja "Rainy Day Women #12 & 35" jõudsid Billboardi Hot 100 2. kohale vastavalt 1965. aastal ja 1966. aastal, ning "Things Have Changed" tegi seda edetabelis Adult Alternative Songs 2000. aastal.
Suvel plaanib Dylan tuuritada mööda Ameerika Ühendriike. | Bob Dylani uus lugu tõi talle karjääri esimese Billboardi esikoha | https://kultuur.err.ee/1075489/bob-dylani-uus-lugu-toi-talle-karjaari-esimese-billboardi-esikoha | Bob Dylan võitis alles 2016. aastal Nobeli kirjanduspreemia, kuid jõudis kolmapäeval taas järgmise olulise teetähiseni – tema uus lugu "Murder Most Foul" teenis Dyanile tema karjääri esimese Billboardi singlimüügi esikoha. |
"Raamatu, mida ma hetkel kirjutan, tegevus pidi toimuma 2020. aastal. Ma mõtlesin, et kui ma selle 2021. aastal avaldan, on see aasta juba möödunud – see on minevik," ütles King npr -ile.
"Kui viirus levima hakkas, vaatasin raamatu aga uuesti üle ja sain aru, et üks tegevustest on see, et kaks tegelast lähevad kruiisile. Sain aru, et sel aastal küll keegi kruiisile ei lähe ja panin raamatu tegevuse toimumise aastaks hoopis 2019, mil inimesed võisid koguneda ja koos olla. Sel juhul on lugu usutavam," rääkis King.
Ta lisas ka, et mitmed inimesed on öelnud, et praegune olukord tekitab neis tunde justkui elaksid nad mõnes tema ulmeraamatus. | Stephen King pidi koroonaviiruse tõttu muutma oma uue raamatu tegevusaega | https://menu.err.ee/1075467/stephen-king-pidi-koroonaviiruse-tottu-muutma-oma-uue-raamatu-tegevusaega | Kirjanik Stephen King muutis koroonaviiruse tõttu oma pooleliolevas raamatus tegevuse toimumise aastat, sest muidu ei kõlaks lugu usutavalt. |
"Kehtiva eriolukorra tõttu ei saa me anda suurjooksule ümber Viljandi järve starti tavapärasel ajal ning oleme jooksupäeva üle viinud 1. augustile," selgitas jooksu korraldustoimkonna juht Mati Jürisson. "Paraku peame aga arvestama asjaoluga, et kõik seni end jooksule kirja pannud inimesed ei saa augusti algul Viljandisse jooksma tulla."
Et neile inimestele juba tehtud kulutusi kompenseerida, pakuvad jooksu korraldajad välja võimaluse, et nende registreering lükatakse edasi järgmisesse aastasse ning nad saavad stardikoha 2021. aasta 1. mai jooksule. Kes aga ei näe ka võimalust järgmisel aastal Viljandisse tulla, võib oma stardikoha edasi anda või müüa ning kuni 30. juunini ümberregistreerimise eest lisatasu ei võeta.
Stardikoha aasta võrra edasi lükkamiseks tuleb saata sooviavaldus hiljemalt 1. maiks e-posti aadressile [email protected]. Stardikohta saab teisele nimele ümber registreerida 30. juunini.
Osalejate kirjapanek 1. augustil peetavale jooksule jätkub Viljandi järvejooksu kodulehel www.viljandijarvejooks.ee. Seni on end 91. korda peetavale rahvaspordivõistlusele stardikoha saanud üle 1800 jooksja ja kepikõndija.
Ümber Viljandi järve jooks on Eesti vanim traditsiooniline rahvajooks, mida esimest korda peeti 1928. aasta kesksuvel. Alates 1931. aastast on jooksu peetud regulaarselt igal aastal. Tänavu on kavas 91. jooks. | Edasilükatud Viljandi järvejooksu korraldajad pakuvad loobujatele lahendust | https://sport.err.ee/1074404/edasilukatud-viljandi-jarvejooksu-korraldajad-pakuvad-loobujatele-lahendust | Juhul kui 1. mail startima pidanud ümber Viljandi järve jooksule registreerunud inimene jõuab aprillis arusaamisele, et ta ei saa startida jooksu uuel stardipäeval, 1. augustil, on tal võimalik kanda juba makstud starditasu edasi järgmise aasta jooksul osalemiseks. |
ETV
ETV toob suurel reedel vaatajateni mitu uut saadet, aga ka ajatuid arhiivipärleid. Kell 18.45 on ekraanil Vahur Kersna värske saade"Rännud Kersnaga. Bulgakovi muuseum Moskvas", milles Kersna viib vaataja Moskvasse, Bolshaja Sadovaja tänavale majja number 302, kus 50. korteris kirjutas Mihhail Bulgakov valmis möödununud sajandi maailmakirjanduse ühe tippteose, romaani "Meister ja Margarita".
Kersna rännule järgneb kell 19.15 Georg Otsa laulude õhtu, kus legendaarse laulja tuntumaid lugusid Valter Soosalu, Marko Matvere, Jassi Zahharov ja Märt Avandi.
Suurel reedel kell 20.00 tele-esilinastub ETV-s dokumentaalfilm "252 päeva üksindust" Uku Randmaast, kes esimese eestlasena purjetas üksinda ilma peatusteta ümber maakera. Dokumentaalfilm "252 päeva üksindust" on samaegselt lugu ühe mehe silmitsi seismisest mere ja üksindusega, aga sama palju on see film ka ühest perest, armastusest ja kokkuhoidmisest. Filmi režissöör on Kaidor Kahar, operaator-monteerija Tarvo Tammeoks.
Pühadeprogrammi raames pakub ETV taasvaatamiseks ka mitmeid ajatuid saateid Eesti suurkujudest – suurel reedel on kell 10 eetris "Eesti lood" saade Annika Laatsist ning sellele järgneb kell 9.30 portreesaade "Eri Klas. Õnnelik inimene". Päevasest kavast leiab veel 1998. aasta telelavastuse "Sa oled koor minu kohvis" ja kodumaise mängufilmi "Ema". Laupäeva hommikul kell 7.40 saab nautida Vello Salu ajatuid mõtteid dokfilmis "Vello Salo. Igapäevaelu müstika".
Ülestõumispühade jumalateenistusi vahendab ETV reedel ja pühapäeval kell 11, suure reede jumalateenistus toimub Tallinna Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna katedraalkirikus (Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik) ja esimese ülestõusmispüha jumalateenistus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik)
Eriolukorrast tulenevalt jätkab ETV keskpäevase "Aktuaalse kaameraga" ka pühadel. Uudistesaade teeb otselülituse ametite pressikonverentsile kell 12 nii reedel, laupäeval kui ka pühapäeval.
ETV2
ETV2 pakub pühade ajal rikkalikku filmi- ja kontsertkava. Suurel reedel on kell 20.05 eetris dokumentaalne persoonilugu armastatud komöödianäitlejast Pierre Richardist. "Pierre Richard, õnnetu õnneseen" annab ettekujutuse diskreetsest poeedi hingega näitlejast, kelle mitmetahulisus ja kunstilised pürgimused jäid määratu menu varju.
Reedene kinoklassika toob kell 21.35 taas ekraanile kaheksa Oscarit pälvinud "Rentslimiljonär", romantilise draama Mumbai agulipoisist, kes kõigile ootamatult jõuab telemängus vaid ühe küsimuse kaugusele peaauhinna võitmisest. Danny Boyle'i kümnete auhindadega (sh parima filmi ja lavastaja Oscar) pärjatud linateos räägib muinasjutule sarnaneva loo kaasaegsest Indiast, kus kõrvuti eksisteerivad nii ilu ja rikkus, aga ka ülim vaesus ja räpasus.
Laupäevase teatriõhtu raames linastub kell 21.30 täiskasvanutele mõeldud nukulavastus"Mängurid". Nukuteatri etendus viib võõrastemajja, kus virtuoosne kaardimängupettur Ihharev meelitab kolm härrasmeest endaga kaarte mängima eesmärgiga nende rahakukrud tühjendada. Kuid kas need härrased on ikka kohmakad kaardiladujad? Või ehk hoopis veelgi peenemad petturid? Nõnda saab alguse hoogne ja ootamatute süžeekäikudega topeltmäng, mis ulatub kaardilauast kaugemalegi. Mängivad Vahur Keller, Taavi Tõnisson, Riho Rosberg, Toomas Kreen, Andres Roosileht, Anti Kobin, Liivika Hanstin, Laura Nõlvak, Reet Loderaud, Evgeny Moiseenko, Mihkel Tikerpalu, Ingrid Isotamm, Georg-Sander Männik ja Targo Miilimaa.
Pühapäeval jätkab ETV2 kunstiliste elamustega. Kell 12.25 on ekraanil dokfilm "Jumalik Maria Callas", mis saadab legendaarse kreeka-ameerika ooperidiiva elukäiku tema enda sõnade läbi. Film avab erakordse naise elusaatuse, keda on nimetatud 20. sajandi kõige kuulsamaks, väljapaistvamaks ja mõjukamaks sopraniks.
Pühapäevase klassikakontserti raames on kell 14.20 ekraanil kontsert "Pavarotti. Tunded, mis ei kao" - salvestis Luciano Pavarotti kümnenda surma-aastapäeva puhul Arena di Verona amfiteatris 2017. aasta 6. septembril peetud suurejoonelisest mälestuskontserdist, kus kuulsa tenori auks esinesid lisaks Plácido Domingole ja José Carrerasele ka Itaalia poptäht Zucchero ning paljud teised ooperitähed ja popartistid.
KLASSIKARAADIO
Suurel reedel kell 13 räägib Klassikaraadios vaimulik Jaan Tammsalu Klassikaraadios hingehoiust keerulistel aegadel ja võimalustest hoida end sisimas tervena.
Reedel kell 19 on kavas maailmaklassika suurteos, Johann Sebastian Bachi "Johannese passioon" Jeruusalemmas toimunud kontserdilt Eesti solistide, koori ning orkestriga Israel Camerata Andres Mustoneni dirigeerimisel.
Reedel kell 22 on eetris erakordne helisalvestis aastast 2007, ansambli Vox Clamantis ning tuneesia muusik Dhafer Youssefi ühiskontserdilt "Sacred voices".
Sarjas "Ideaalmaailmad: arhiiv" on laupäeval kell 21 ja pühapäeval kell 23 kavas Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice'i rockooper "Jesus Christ Superstar", teost tutvustab muusik ja vaimulik Mart Metsala.
Ööl vastu pühapäeva, alates südaööst on Klassikaraadio eetris erakordne helitöö Max Richteri "Sleep" ("Magamine"), mille alapealkirjaks on "Meeletu maailma hällilaul". Tegemist on kaheksatunnise helitööga, mis mõjub kuulajatele uinutavalt ja rahustavalt. "Sleepi" on salvestatud BBC 2015. aastal ning ööl vastu pühapäeva kõlab salvestus samaaegselt paljude raadiojaamade eetris üle kogu maailma, ühendades karantiinis rahvaid.
Klassikaraadio vahendab koos Vikerraadioga reedel ja pühapäeval kuulajatele ka pühade jumalateenistusi.
VIKERRAADIO
Vikerraadio toob kuulajateni pühade jumalateenistused reedel ja pühapäeval, jumalateenistusi vahendab Meelis Süld. Jumalateenistustest saab osa ka Klassikaraadios.
Reedel kell 11-12 on eetris suure reede jumalateenistuse ülekanne Tallinna Mustamäe kirikust, jutlustab õpetaja Tiina Klement, kaasa teenib õpetaja dr theol Jaan Lahe, musitseerivad Maarja Vardja (klaver) ja Kaimo Klement (kitarr).
Pühapäeval saavad kuulajad kell 11-12 osa ü lestõusmispüha jumalateenistusest Keila baptistikogudusest. Jutlustab pastor Gunnar Mägi, kaasa teenivad pastor Gunnar Üprus ja Arvi Raid, laulab koguduse ülistusansambel ning Timo Lige pereansambel.
ETV+
ETV+ kavas on nädalavahetusel mitu silmapaistvat filmi:
Reedel kell 9.50 näitab ETV+ Eesti lugude sarjast dokfilmi "Nikolai Kormašov ja vene ikoon".
Reedel kell 21.05 on ekraanil kaasaegne vene kino"Bolšoi - suur ballett", suurejooneline mängufilm balletikunsti maagiast ja tantsumaailma karmist konkurentsist.
Laupäeva õhtul kell 22.10 on eetris film "Maavärin", mis kandideerinud ka võõrkeelse linateose Oscarile. Kahe peategelase lugu hargneb lahti Armeeniat tabanud maavärina taustal, mille tulemusena hukkus 25 000 inimest ja peavarjuta jäi üle poole miljoniinimese.
Pühapäeva hommikul kell 7.30 vahendab ETV+ Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku hommikust palvust. | ERR-i pühadeprogramm toob uusi saateid, ajatut muusikat ja väärt filme | https://menu.err.ee/1075448/err-i-puhadeprogramm-toob-uusi-saateid-ajatut-muusikat-ja-vaart-filme | Ülestõusmispühade puhul on ERR-i tele- ja raadioprogrammid lisanud kavadesse erisaateid, ülekandeid ning valiku väärt filme ja kontserte. |
Statistikaamet koostab koostöös mobiilioperaatorite Telia, Tele2 ja Elisaga jooksvalt mobiilide liikuvusanalüüsi, mis annab ülevaate mobiilide paiknemisest enne eriolukorda ja pärast selle kehtestamist.
Eraldi tõi statistikaamet välja muudatused Saaremaal ning neid võrreldi kogu Eesti tulemustega. Analüüsist selgus, et Saaremaal oli paiksemate mobiilide osakaal juba enne eriolukorda kõrgem.
Nimelt, kui terves Eestis oli enne kriisiolukorda 24 tunni jooksul peamises asukohas veedetud aeg 18 tundi ja üheksa minutit, siis Saaremaal oli see keskmiselt 18 tundi ja 44 minutit. Praeguseks on need ajad nii terves Eestis kui ka Saaremaal 20 tundi ja neli minutit.
Keskmine päevas läbitud vahemaa üle-Eestiliselt oli enne kriisiolukorda 27,5 km ning Saaremaal koguni 36 km. Praegu on Eestis tervikuna keskmine päevas läbitud vahemaa 17,6 km ning Saaremaal 18,1 km. Seega on vähenemine olnud Saaremaal pea kahekordne.
Siin tuleb statistikaameti peadirktori Mart Mägi sõnul arvestada seda, et palju inimesi sõitis reedeti Saaremaale ning lahkus pühapäeval ja see kasvatas kilomeetrite hulka.
Erinevused ilmnesid ka nädalavahetuse ja argipäevade vahel. Nimelt on inimesed nädalavahetuseti vähem kodus.
"Inimesed liiguvad rohkem püsivast asukohast ära, käivad ja teevad pikemaid jalutuskäike ja ma arvan, et tervise mõttes on see hea," kommenteeris peadirektor Mägi inimeste liikumist nädalavahetuseti.
Andmeid uuendatakse pidevalt ning lisatakse statistikaameti virtuaalsele kaardile, kuid seda väikese viiteajaga. Tegemist on anonümiseeritud koondandmetega, mille põhjal üksikisikute liikumismustreid analüüsida ei ole võimalik.
Statistikaameti liikuvusanalüüsi virtuaalkaardi kuvatõmmis. Autor/allikas: Statistikaamet | Statistikaameti andmetel püsivad inimesed rohkem kodus | https://www.err.ee/1075441/statistikaameti-andmetel-pusivad-inimesed-rohkem-kodus | Statistikaamet tutvustas neljapäeval liikuvusanalüüsi, kust selgus, et täiendavalt on paikseks jäänud hinnanguliselt ligi 200 000 inimest. |
FIBA Euroopa teatel saavad kõik tänavu suvel turniire korraldama pidanud riigid soovi korral võõrustada samu võistlusi 2021. aastal. Loobumise korral valitakse tänavu sügisel uus läbiviija.
Kui algselt pidid kontinentaalsete turniiridega selguma ka Euroopa osalejad 2021. aasta meeste ja naiste U-19 MM-turniiril, siis nüüd otsustati jagada pääsmed hoopis maailma edetabelite põhjal. | Sel suvel korvpalli noorte EM-turniire ei toimu | https://sport.err.ee/1075456/sel-suvel-korvpalli-noorte-em-turniire-ei-toimu | Rahvusvahelise korvpalliliidu (FIBA) Euroopa osakond otsustas jätta ära kõik 16 tänavusele aastale planeeritud erinevate vanuseklasside EM-turniiri. See tähendab, et suvel jääb pallimata ka Eesti noortekoondistel. |
"Me kaotame likviidsusreservidest umbes miljon eurot tunnis. Päeval ja ööl, nädalast nädalasse," ütles Spohr kolmapäeval videopöördumises töötajatele.
Ta lisas, et reisijate arvult Euroopa suurim lennukontsern ei suuda aina kauem kestvat kriisi riigiabita üle elada.
Lufthansa tegevdirektor hoiatas juba märtsis, et lennundussektori päästmiseks koroonaviiruse küüsist võib minna tarvis valitsuste otsest sekkumist.
"Mida pikemalt see kriis kestab, seda tõenäolisem on, et riigi abita pole võimalik lennunduse tulevikku tagada," ütles Carsten Spohr. | Tegevjuht: Lufthansa kaotab miljon eurot tunnis ja vajab riigiabi | https://www.err.ee/1075439/tegevjuht-lufthansa-kaotab-miljon-eurot-tunnis-ja-vajab-riigiabi | Saksa lennufirma Lufthansa kaotab koroonaviiruse pandeemiast tingitud reisipiirangute tõttu miljon eurot tunnis, hoiatas tegevjuht Carsten Spohr. |
Näiteks Soome suurimas, ettevõttele Myllyn Paras kuuluvas makaronitehases Hyvinkääl käib tootmine 24 tundi päevas.
Ettevõtte tegevjuht Miska Kuusela ütles Ylele, et ajast, mil inimesed liikumispiirangute alguses poodi vetsupaberit ja kuivaineid ostma tormasid, suurenesid nende tellimused seitsmekordselt. "Algus oli ikka päris võimatu, kuid suurendasime kohe tootmist nii palju kui võimalik. Nüüd on tootmine 24/7," rääkis Kuusela.
See tähendab, et töö käib ööpäev läbi, kaasaarvatud ka nädalalõpud ja eelseisvad lihavõttepühad.
Myllyn Paras valmistab ettevõtte enda hinnangul üle poole soomlaste tarbitavatest pastatoodetest. Tavaolukorras tähendab see ligikaudu 15 miljonit kilogrammi aastas. Viimased neli nädalat on pastat toodetud 30 kuni 40 portsenti tavapärasest rohkem.
Pastatoodete populaarsuse kasvu näevad ka poeketid. Ühes Helsingi Prismas töötav Johanna Haimi ütles Ylele, et vähemalt üks pastatoode näib olevas igas ostukorvis. "See on päris raju, kuidas pastat ostetakse. Igal päeval tellime juurde, aga õhtuks on riiulid taas tühjad," rääkis ta.
Helsingi ülikooli toidukultuuri professor Johanna Mäkela ütles, et tema jaoks ei tule makaronide populaarsus eriolukorras üllatusena. "See kasv seostub minu jaoks tuttava ja turvalisusega ja ka (makaronide valmistamise) lihtsusega," ütles ta. | Soomlasi on kriisiajal tabanud makaronihullus | https://www.err.ee/1075444/soomlasi-on-kriisiajal-tabanud-makaronihullus | Makaronid paistavad olevat kriisiajal soomlaste lemmiktoit ja pastatoodete müük on eriolukorra ajal Soomes tõusnud 40 protsenti, kirjutab Soome ringhääling Yle. |
Sarnaste meetmete pakkumist ettevõtetele tegi föderaalreserv viimati 2008. aasta majanduskriisi ajal, kuid käesoleva koroonaviiruse pandeemia puhul on föderaalreservile antud suurem roll, et leevendada ettevõtetele majanduslangusest tulenevat kahju.
Föderaalreservi poolt kavandatud abipaketid lubavad ettevõtetel võtta laenusid, mis neile kriisile eelnevalt võimaldati, samuti on Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumisse suunatud 75 miljardit dollarit, et katta kahjusid, mida föderaalreserv meetmete käigus kogeda võib.
Föderaalreservi esimehe Jerome Powelli sõnul on riigi esmane prioriteet lahendada ära rahvatervise kriis, pakkuda haigetele abi ja piirata viiruse levikut. Sellele järgnevalt on föderaalreservi kohustus pakkuda võimalikult palju stabiilsust ja abi majandusele, et pärast kriisi oleks majanduse taastumine võimalikult kiire.
Neljapäevase seisuga on Ameerika Ühendriigid tuvastanud 435 167 koroonaviirust põdevat inimest, New Yorgi osariigis üksi on haigusjuhtumeid 151 171. Surmajuhtumeid riigis on 14 797. | USA Föderaalreserv avalikustas hiiglaslikud abipaketid | https://www.err.ee/1075438/usa-foderaalreserv-avalikustas-hiiglaslikud-abipaketid | Ameerika Ühendriikide keskpanganduse süsteem avalikustas neljapäeval 2,3 triljoni dollari suurused abipaketid, et majandust elavdada ning aidata USA ettevõtetel majandusraskustest üle saada. |
Õiguskantsler Ülle Madise saatis sotsiaalminister Tanel Kiigele kirja, milles teatab, et terviseamet on ületanud oma volitusi, peatades eriolukorra ajaks hambaarstide ja erakliinikutes eriarstide juures plaaniliste haigete ravi.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tervishoiu valmisoleku tasemetest lähtuvalt ei ole terviseametil volitust anda hambaarstidele ja eratervishoiuasutustes töötavatele eriarstidele korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks selliselt, et neil tuleb lõpetada plaanilise abi osutamine. Selline pädevus olnuks seaduse järgi sotsiaalministril, kes võib kehtestada ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse piirangud ning tavapärasest erinevad ajutised nõuded.
Terviseamet võib eraraviosutajate tegevust piirata vaid juhul, kui esineb mõni majandustegevuse nõuete rikkumine, näiteks maksuseaduste, keeleseaduse või tarbijakaitseseaduse alusel. Praegusel juhul aga selliseid rikkumisi pole olnud.
Terviseamet võib vajadusel teha ministrile ettepaneku kehtestada hädaolukorra ajal ajutised tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded, kuid seadust ei saa mõista nii, et kui minister ei ole kehtestanud tervishoiuteenuste kättesaadavusele piiranguid, võib tema asemel piiranguid kehtestada terviseamet.
Seni ei ole minister seoses eriarstiabiga tervishoiuteenuste kättesaadavuse piiranguid ega tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutisi nõudeid kehtestanud. Seega ei ole terviseametil ka volitust anda korraldusi hambaarstidele ja eratervishoiuasutustes töötavatele eriarstidele tegevuse ümberkorraldamiseks selliselt, et neil tuleb lõpetada plaanilise abi osutamine, leiab õiguskantsler. Sestap palub ta sotsiaalministril hinnata, kas vajadus sellisteks piiranguteks on olemas ning sel juhul, vastavalt seadusele, terviseametit selleks volitada.
Õiguskantsler tuletab meelde, et otsuseid tuleb ka põhjendada. Näiteks kui hambaarstidel ja eratervishoiuasutustes töötavatel eriarstidel ei lubata osutada plaanilist abi ka olukorras, kus isikukaitsevahendeid on piisavalt ning tervishoiutöötajate ja patsientide ohutus tagatakse isikukaitsevahendite kasutamisega, tuleb piirangut põhjendada.
Põhjendused on vajalikud ka siis, kui keelatakse tervishoiuteenuse osutamine kõikidel eriarstide erialadel, sh nt infektsioonhaigused, laborimeditsiin, onkoloogia, otorinolarüngoloogia, peremeditsiin, günekoloogia, töötervishoid.
"Palun vormistada õigusaktid õiguspäraselt ning teha adressaatidele teatavaks.
Palun andke oma sammudest esimesel võimalusel teada," lõpetab õiguskantsler Ülle Madise oma pöördumise sotsiaalminister Tanel Kiigele.
Ministeerium: olime sellises olukorras esimest korda
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste põhjendas seaduse valesti tõlgendamist asjaoluga, et seda tuli niisuguses olukorras rakendada reaalselt esimest korda.
"Kui korralduse ettevalmistamine käis, olid kaasatud ka sotsiaalministeeriumi juristid sellesse õiguslikku diskussiooni, mismoodi neid sätteid tõlgendada ja jõuti järeldusele, et seda võib teha terviseamet. Millistel kaalutlustel sellele otsusele jõuti, juristid õiguskantslerile kindlasti annavad," lubas Paluste.
"Kui korraldus anti, oli tegu väga tõsise olukorraga. Neid eesmärke, miks selline korraldus pärast pikka ja põhjalikku kaalumist välja anti, oli üsna mitmeid. Oli kriitiliselt vaja piirata nakkusohtlikke kontakte, oli väga terav puudus isikukaitsevahenditest ja polnud veel kindlust, kas need hanked õnnestuvad ja kas vahendid saabuvad õigeaegselt," kirjeldas ta.
Ta selgitas, et ministeerium oli valmistunud halvimaks stsenaariumiks, kus oli plaanis kasutada kõiki vabanevaid ressursse eratervishoiust ja hambaravist, nii inimesi kui ka ruume, et tulla toime potentsiaalselt massilise haigestunute ja haiglaravi vajavate inimeste hulgaga.
Ta tõdes, et kuna olukord on stabiliseerumas, hakkab ministeerium järgmisel nädalal arutama hoopis, mil viisil hakata tervishoiuvõrgus piiranguid leevendama. Seega võib eratervishoiteenuste piiramine kaotada järk-järgult üldse aktuaalsuse.
"Erakliinikutelt võidakse hakata piiranguid maha võtma, aga tuleb arutada, mis järjekorras seda teha, et mitte anda tõuget uutele nakatumistele. Seda hakatakse arutama järgnevatel päevadel," lubas Paluste.
Ta ütles, et kui erakliinikutel peaks tekkima soov otsust õiguslikult vaidlustada, tuleb see lõpuni vaielda ehk lasta kohtul otustada. | Terviseametil polnud õigust hambaarstide ja erakliinikute tööd piirata | https://www.err.ee/1074898/terviseametil-polnud-oigust-hambaarstide-ja-erakliinikute-tood-piirata | Terviseamet ületas oma volitusi, kui keelas hambaarstidel ja erakliinikute eriarstidel plaaniliste haigete ravimise, leiab õiguskantsler. Sellise taseme otsuse õigus olnuks sotsiaalminister Tanel Kiigel. |
Eesti Olümpiakomitee projektijuht Natalja Inno avaldas tunnustust noortele talentidele ja nende treeneritele, kes EOK järelkasvutiimi tänavusse koosseisu valiti. "Eesti spordi järelkasvu väärtustamine ning noorte sportlaste tugi- ja toetussüsteemi arendamine on EOK üks prioriteete. Meil on väga hea meel, et mõned sportlased on juba kindlustanud pääsme tulevastele olümpiamängudele ja nii mõnelgi on veel reaalne võimalus Tokyosse pääsemiseks," ütles Inno EOK pressiteate vahendusel.
EOK järelkasvuprojekti 2020. aasta põhikoosseisu kuuluvad 1997-2000 sündinud sportlased, kes on edukalt võistelnud täiskasvanute tiitlivõistlustel ning on näidanud eelmisel hooajal silmapaistvaid tulemusi. Täiendavalt on kaasatud nooremad talendid, eristipendiumina kaitseväe ja üliõpilassportlased ning nende treenerid.
Olümpiaaladelt:
· Artti Aigro (suusahüpped), treener Silver Eljand
· Daniel Zaitsev (ujumine), treener Dmitri Kapelin
· Johannes Erm (kergejõustik), treenerid Petros Kyprianou, Holger Peel
· Helina Rüütel (sulgpall), treener Mart Siliksaar
· Kati-Kreet Marran (sulgpall), treener Mart Siliksaar
· Kevin Maltsev (suusahüpped), treener Tambet Pikkor
· Kregor Zirk (ujumine), treener Kaja Haljaste
· Kristin Kuuba (sulgpall), treener Mart Siliksaar
· Kristo Siimer (laskesuusatamine), treener Tõnu Pääsuke
· Laurabell Kabrits (iluvõimlemine), treener Natalja Bestšastnaja
· Mariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine), treener Tanel Ojaste
· Pavel Kamanin (poks), treener Artur Sinilill
· Tormis Laine (mäesuusatamine), treener Anton Trenkwalder
Võistkonnaaladelt:
· Edith Pärnik (saalihoki), treener Pavel Semeno
· Janne Pulk (korvpall), treenerid Andra Viirpalu, Marko Parkonen
· Kertu Laak (võrkpall), treener Ingrid Kangur
· Mathias Rebane (käsipall), treener Kalmer Musting
· Rasmus Kiik (jäähoki), treener Sergei Novikov
· Jalgpall - esitatakse detsembris 2020
Mitte-olümpiaaladelt:
· Hannes Soomer (motoringrada)
· Jasmiin Üpraus (veemoto), treener Egon Üpraus
· Kevin Saar (motosport)
· Lisell Jäätma (vibusport), treener Maarika Jäätma
· Mai Narva (male)
Noor talent (sünniaasta 2000 või hilisem):
· Eva-Lotta Kiibus (iluuisutamine), treener Anna Levandi
· Grete Olde (male), treener Hendrik Olde
· Kelly Sildaru (freestyle-suusatamine), treener Mihkel Ustav
· Stefan Arand (veemoto), treener Aivar Arand
· Viktoria Vesso (naistemaadlus), treener Arvi Aavik
Eristipendiumid:
· Kaitseväesportlane - Helary Mägisalu (kreeka-rooma maadlus), treener Ivar Kotkas
· Parasportlane – Susannah Kaul (ujumine), treener Kaire Indrikson
· Üliõpilassportlane – Liisu Mitt (sõudmine), treener Ingrid Võsu
Daniel Zaitsev, ujumise lühiraja EM-i 4. koht 50 m liblikdistantsil: "Olen väga liigutatud, et minu saavutusi märgatakse ja tunnustatakse ning see motiveerib veelgi rohkem treenima, et saavutada endale püstitatud eesmärk. Kuna olümpiamängud lükkusid aasta võrra edasi, siis aitab antud stipendium mul planeerida laagreid uueks hooajaks. Nii saan olla valmis täitma Tokyo 2021 normatiivi ning viia täide oma unistus - esindada Eestit suveolümpiamängudel."
Jasmiin Üpraus, jetisõidu Ski Ladies GP1 klassi Euroopa meister ning maailma hooaja edetabeli liider: "Kuulumine "Märka järgnevat põlvkonda" on mulle au. Olla tunnustatud koos teiste tugevate Eesti noorsportlastega annab kindlasti palju motivatsiooni ning indu juurde, et esindada Eestit paremini kui kunagi varem. Tänu stipendiumile on mul võimalik läbi viia veel paremaid ja mitmekesisemaid treeninguid tiitlivõistlusteks valmistumisel."
Mart Siliksaar, sulgpallurite Helina Rüütli, Kristin Kuuba ja Kati-Kreet Marrani treener: "Eelkõige on see tunnustus kõikidele stipendiumisaajatele tehtud töö eest, mis annab indu veelgi suuremate eesmärkide poole püüdlemisel. Selline tunnustamine on suurepäraseks motivatsiooniks ka järeltulevatele andekatele noortele ja motiveerib neid pingutama."
Järelkasvutiimi põhikoosseisu stipendiumid on 2000 eurot, pallimängualade 1000 eurot. Treenerite toetused on 1000 eurot. Sportlaste stipendiumeid rahastab EOK, treenerite stipendiume Eesti Kultuurkapital. Üliõpilas- ja kaitseväesportlase stipendiume rahastab toetaja Estiko.
Eesti Olümpiakomitee käivitas "Märka järgnevat põlvkonda" järelkasvuprojekti 2013. aastal. Kaheksa aastaga on andekaid noorsportlasi ja nende treenereid projekti kaudu toetatud kokku üle poole miljoni euroga. | EOK kuulutas välja "Märka järgnevat põlvkonda" koosseisu | https://sport.err.ee/1075436/eok-kuulutas-valja-marka-jargnevat-polvkonda-koosseisu | Eesti Olümpiakomitee kuulutas täna välja järelkasvutiimi "Märka järgnevat põlvkonda" tänavuse koosseisu, kuhu kuulub täiskasvanute seas tulemusi näidanud 31 noorsportlast ja 27 treenerit 23 spordialalt. Tänavused stipendiumid moodustavad kokku 83 000 eurot. |
Enim taotlusi esitati loodusteadustes (162). Sellele järgnesid tehnika ja tehnoloogia ning humanitaarteadused ja kunstid (mõlemas 69), sotsiaalteadused (49) ning arsti- ja terviseteadused (42). Kõige vähem taotlusi esitati põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkonnas (25).
Kaks kolmandikku taotlustest esitati alusuuringute tegemiseks. Laekunud taotluste maht on kokku ligi 70 miljonit eurot ja taotlusi esitati kokku 15 asutusest.
Menetlusse võetakse tehnilise kontrolli järel ilmselt natuke vähem taotlusi, märgitakse teadusagentuuri pressiteates. Nimelt võib taotluste hulgas olla selliseid, mis ei vasta taotlemise tingimustele. Mai alguses selgub samuti taotluste lõplik valdkondlik jaotus.
Teadusagentuuri juhatuse esimehe Andres Koppeli sõnul on paljud Eesti teadlased praegu ametis kriisiolukorra lahendamisega.
"Kuigi ilmselt enamuse teadlaste tavapärane töö on väga tugevalt häiritud, on mul hea meel, et hoolimata kõigist raskustest jõudsid nad taotlused tähtaegselt esitada. Nüüd teeme teadusagentuuris omakorda kõik endast oleneva, et taotluste hindamine sujuks esialgu planeeritud ajakava järgi," ütles ta.
Taotlusi retsenseeritakse rahvusvaheliselt selle aasta oktoobrini ning esialgsed rahastamisettepanekud selguvad novembris. Rahastuse kogumaht selgub pärast 2021. aasta riigieelarve kinnitamist. Siis tehakse ka lõplik rahastamisotsus.
2020. aasta taotlusvoor lõppes 7. aprillil, kuna teadusagentuur andis teadlastele eriolukorra tõttu esialgse 31. märtsi asemel nädala võrra rohkem aega taotlusi esitada.
Eesti Teadusagentuur annab uurimistoetusi välja Eesti teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks. Rahastus tuleb riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. | Teadlased esitasid uurimistoetuste voorus 416 taotlust | https://novaator.err.ee/1075431/teadlased-esitasid-uurimistoetuste-voorus-416-taotlust | Eesti teadusagentuurile laekus uurimistoetuste taotlusvoorus järgmisel aastal algavatele uurimisprojektidele kokku 416 taotlust. Kolmveerand neist olid rühmagrandi taotlused, 78 ja 37 taotlust vastavalt stardi- ja järeldoktorigrantidele. |
Teater. Muusika. Kino aprillinumbris küsib Andrus Laansalu, kuidas leiutada normaalsus, Enn Siimer küsib, kas meie teatrikriitika on maailma parim ja Rein Lang küsib, kui palju meie pisikesele etendusturule veel tegijaid mahub. Meelis Oidsalu avaldab katkeid teatriauhindade žüriiliikme päevikust ja Henri Hütt kaardistab mulluseid arenguid tantsumaastikul.
Tiiu Levald, Taisto Noor ja Tiina Õun meenutavad Georg Otsa lavateed, Tiina Mattisen jätkab ajaloorännakut Peeter Lilje aegse ERSO radadel, Tiiu Levald esitab tähelepanekuid muusikateatrist ja kriitikast. Elen Lotman uurib filmikunsti ja neuroteaduse kokkupuutepunkte, Tõnis Kark ja Donald Tomberg kirjutavad "Sipsikust", "autori surmast" ja eriolukorrast, Mart Kivastik meenutab Toomas Hõrakut.
"Vastab" Rainer Jancis, "Persona grata" on Janno Jürgens. | Teater. Muusika. Kinos: kas Eesti teatrikriitika on maailma parim? | https://kultuur.err.ee/1075417/teater-muusika-kinos-kas-eesti-teatrikriitika-on-maailma-parim | Tutvustame TMK aprillinumbrit. |
Marin ütles Soome rahvusringhäälingu Yle saates "A-studio", et koroonaviiruse epideemia erinevates Soome piirkondades stabiliseerub, mistõttu ta ei usu, et piiranguid oleks vaja pikendada.
Soome eraldas Uusimaa maakonna ülejäänud riigist 27. märtsil. Lubatud on vaid hädavajalik ametialane liikumine maakonda ja sellest välja. Ennenägematu liikumiskeeld puudutab 1,7 miljonit inimest ehk ligi kolmandikku Soome elanikkonnast.
Soomes koroonaviiruse tagajärjel 42 surnut, 82 patsienti intensiivis
Soomes oli neljapäeva seisuga uue koroonaviiruse tagajärjel surnud 42 inimest, ööpäevaga lisandus kaks surmajuhtumit, teatas tervishoiu- ja sotsiaalamet (THL).
Koroonaviiruse tõttu vajab haiglaravi 244 patsienti, kellest 82 on intensiivraviosakonnas. Ka kolmapäeval oli intensiivis 82 patsienti.
THL-i andmetel on Soomes 2605 kinnitust leidnud koroonaviirusesse nakatumist, neist 118 on uued juhtumid.
Koroonaviiruse tõttu on Soomes sundpuhkusel üle 100 000 töötaja
Koroonaviiruse kriisi tõttu on Soomes sundpuhkusele saadetud juba üle 100 000 töötaja, teatas kolmapäeval majandus- ja tööministeerium.
Lisandunud on ka 14 000 uut töötut.
Ministeeriumi sõnul lisandus teisipäeval pea 5000 sundpuhkusele saadetud töötajat ning 1300 uut töötut.
Tööjõu vähendamise läbirääkimisi peetakse kokku 386 000 inimese osas. Üle 20 töötajaga ettevõtteid, mis on alustanud neid läbirääkimisi, on umbes 4300.
Tegelikkuses on sundpuhkusele saadetud töötajate arv veel suurem, sest majandus- ja tööministeeriumi statistikas kajastuvad vaid vähemalt 20 töötajaga ettevõtete andmed.
Kolmapäeval andis ulatuslikust töötajate sundpuhkusele saatmisest teada tehnoloogiaettevõte Wärtsilä, mis astub selle sammu ühtekokku 3130 töötaja suhtes. Sundpuhkusele saadetakse umbes 2000 Marine Business töötajat ning 640 Energy Business töötajat, lisaks 490 tugiteenuste töötajat. Sundpuhkusele saadetutest umbes 80 protsenti töötab Vaasas.
Sundpuhkuse pikkus võib Soomes tegevusalade kaupa erineda, maksimaalselt võib ühe inimese sundpuhkus kesta 90 päeva.
Soome valitsus esitles kolmapäeval ajaloolist 4 miljardi euro suurust lisaeelarvet. See hõlmab muu hulgas tervishoiu lisarahastust 600 miljoni euro võrra, ettevõtlustoetusi miljardi euro jagu ning sadu miljoneid eurosid ka sotsiaal- ja toimetulekutoetusteks eraisikutele. | Soome peaminister loodab Uusimaa isolatsiooni lõppemist 19. aprillil | https://www.err.ee/1074793/soome-peaminister-loodab-uusimaa-isolatsiooni-loppemist-19-aprillil | Soome peaminister Sanna Marin väljendas kolmapäeval lootust, et pealinna Helsingit ümbritsevasse Uusimaa maakonda sisenemise ja sealt väljumise piirangud lõppevad plaanipäraselt järgmisel pühapäeval, 19. aprillil. |
Vaesuse vastu võitlev organisatsioon kannustab kolme järgmise nädala rahvusvahelise majanduskohtumise eel rikkaid riike abi suurendama.
Oxfami raport tugineb Londoni King's College'i ja Austraalia rahvusülikooli teadlaste töödele ning selles kutsutakse maailma liidreid leppima kokku majanduse päästepaketis kõigile, et vaeseid riike ja kogukondi vee peal hoida.
Soovitatavate meetmete hulgas on arenguriikide 2020. aasta triljoni dollari suuruse võla kustutamine.
"Vaeste riikide vaestel inimestel, kes niigi vaevu ots otsaga kokku tulevad, ei ole peaaegu mingit turvavõrku, mis hoiaks neid vaesusse langemast," ütles Oxfami ajutine peadirektor Jose Maria Vera.
#COVID19 LATEST: Half a billion people could be pushed into poverty by coronavirus. https://t.co/xaywj0CN9I #InequalityVirus pic.twitter.com/CZM0xTTclG
— Oxfam International (@Oxfam) April 8, 2020 | Oxfam: koroonaviirus võib tõugata vaesusse pool miljardit inimest | https://www.err.ee/1075408/oxfam-koroonaviirus-voib-tougata-vaesusse-pool-miljardit-inimest | Koroonapandeemiast tingitud majanduslangus võib tõugata maailmas vaesusse kuni pool miljardit inimest, hoiatab rahvusvaheline heategevusorganisatsioon Oxfam. |
Meeste jalgpalli maailma edetabelit juhib Belgia koondis, kellele järgnevad valitsev maailmameister Prantsusmaa ja mullu Copa America võitnud Brasiilia.
Kümne hulka kuuluvad veel Inglismaa, Uruguay, Horvaatia, Portugal, Hispaania, Argentina ja Kolumbia.
Balti riikidest on Eesti esikohal, sest Leedu leiab alles tabeli 131. ja Läti 137. EM-finaalturniirile pääsenud Soome vutikoondis on 58. | Eesti jalgpall püsib maailmas 104. kohal | https://sport.err.ee/1075411/eesti-jalgpall-pusib-maailmas-104-kohal | Täna avaldatud rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA edetabelis pole peamiselt koroonaviiruse pandeemia tõttu mingeid muutusi ja Eesti asub endiselt 104. kohal, kus oldi ka 20. veebruaril avalikustatud eelmises tabelis. |
Kas ja millal pakivedu USA-ga katkeb, saab täpsemalt öelda järgmisel nädalal, ütles ERR-ile Omniva pakiteenuste äriüksuse juht Marita Mägi. "Siiani on ühendus olemas olnud, aga Lufthansa on teada andnud, et edaspidi võib-olla ei saa pakke enam aktsepteerida Ameerika suunal," märkis ta.
Mägi sõnul on määramatust hetkel palju. "Sellist pakkide liikumise kiirust – varasemalt jõudsid USA-st tellitud kaubad kohale kahe-kolme nädalaga – sellele täna loota ei saa," lausus ta.
Euroopa riikidega on Mägi sõnul ühendus olemas, endiselt on postipakiveoga probleeme aga Hiina suunal. "Hiinaga on meil pakivahetus olnud raskendatud juba kuu aega. Eestist ühtegi regulaarlendu välja ei lähe, siia ei tule, Hiinasse pakke meie kliendid saata ei saa ja Hiina posti poolelt liiguvad pakid Euroopa suunal raudteetranspordiga," kirjeldas Mägi olukorda.
Mägi sõnul peavad kliendid muutunud olukorras olema kannatlikud nii pakkide saatmisel kui ootamisel. "Täna on kogu maailma transpordi ja pakkide liiklus täielikult ümber korraldatud ja hoopis teistel alustel, kui see oli paar kuud tagasi," ütles ta.
Piirangutega maailmas on ümber jagatud ka osakaal siseriiklike ja rahvusvaheliste postipakkide vahel. "Kui me eelmise aasta lõpus saime rääkida (osakaalust) umbes 60-40 rahvusvaheliste pakkide kasuks, siis täna on täielikult olukord muutunud, koduturu pakid on väga tugevas kasvus, samal ajal on rahvusvahelised pakid languses. Täna on seis 75 protsenti kodumaiste pakkide kasuks," rääkis Mägi. | Omniva ei soovita järgmisest nädalast USA-st postipakke tellida | https://www.err.ee/1075405/omniva-ei-soovita-jargmisest-nadalast-usa-st-postipakke-tellida | Lufthansa andis Omnivale teada, et järgmisest nädalast võib pakivedu USA-ga katkeda ning Omniva soovitab seetõttu eestimaalastel USA netikaubamajadest järgmisest nädalast mitte kaupu tellida. |
"2019. aastal mõjutasid Omniva kontserni jätkuvalt kaks peamist trendi: võimalusi pakkuv e-kaubanduse kasv ning väljakutseid esitav traditsiooniliste postiteenuste vähenemine," ütles Omniva juhatuse esimees Ansi Arumeel pressiteates
"Nendes tingimustes tegutsedes jäi kontserni tulemus mullu siiski miinusesse, kuna vabaturu äride kasum ei olnud piisav universaalse postiteenuse ja perioodika kandeteenuse kahjumi katmiseks. Selle üheks põhjuseks oli tihenenud konkurents rahvusvahelise transiidi sektoris, mis märkimisväärselt vähendas selle ärivaldkonna kasumlikkust," lisas Arumeel.
Arumeele sõnul on 2020. aastal ettevõtte peamine eesmärk tagada Eesti postiteenuste jätkusuutlik toimimine, seda just Baltikumi pakiäri ja uute lisaäride võimekuse kasvatamisega.
Aastatulemusele avaldasid mõju ka tööjõukulude kasv, mida eeskätt mõjutas esmatasandi töötajate ja spetsialistide palgatõus.
"Töötajad on meile väga olulised ning olukorras, kus esmatasandi töötajate palgad olid tööpere mediaanist ligi kolmandiku võrra maha jäänud, olid palgamuudatused hädavajalikud," ütles Arumeel. "Selle mõjul vähenes voolavus ning kasvas töötajate rahulolu."
Kulude poolelt mõjutasid kontserni tulemusi 2019. aastal ka Eesti logistikakeskuse ja sorteerimisliini käivitamine aasta alguses, samuti suurenenud transpordi- ja hoonete kulud, sealhulgas amortisatsioonikulud.
2019. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 1,6 miljonit eurot, millele lisandus tulumaks 394 000 eurot. 2018. aastal maksis firma dividendide netosummas 2,2 miljonit eurot.
2019. aasta keskmine töötajate arv oli 2294. Keskmine töötajate arv on aastaga kasvanud 50 töötaja võrra. Töötajate arv on Arumeele sõnul jätkuvalt kasvanud kiiresti arenevates tütarettevõtetes ning püsinud stabiilne emaettevõttes.
Omniva kaubamärki kasutav AS Eesti Post on riigile kuuluv äriühing, mis kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Ettevõte pakub postiäri-, pakiäri-, infoäri ja rahvusvahelise äri teenuseid. Kontserni kuuluvad lisaks emaettevõttele AS Eesti Post ka AS Maksekeskus, OÜ Omniva, Leedu tütarettevõte UAB Omniva LT, Läti tütarfirma SIA Omniva ning sidusettevõte OÜ Post11. | Eesti Post jäi 2019. aastal ligi nelja miljoniga kahjumisse | https://www.err.ee/1075400/eesti-post-jai-2019-aastal-ligi-nelja-miljoniga-kahjumisse | Omniva kaubamärki kasutava Eesti Posti äritulud kasvasid möödunud aastal võrreldes 2018. aastaga 18,9 protsenti 129,6 miljoni euroni, kontserni 2019. aasta puhaskahjum oli aga 3,7 miljonit eurot. |
Lutsar ütles riigikogu sotsiaalkomisjonile, et uute koroonajuhtumite arv kasvab praegu alla kümne protsendi ööpäevas, nii et haigestumine on jätkuvalt kerges tõusutrendis.
Samas on intensiivravi vajavate patsientide arv tugevas languses.
Langust pole aga veel haiglapatsientide arvus, mis on oluline näitaja, mille pealt nakatumise trendi kohta järeldusi teha - nädal pärast nakatumiste langust peaks hakkama langema ka hospitaliseeritute arv.
Kokkuvõttes on olukord küll stabiilne, aga nõuab pidevat monitoorimist.
Lutsari hinnangul on praegused eriolukorra nõuded piisavad, kui neist kinni peetakse, aga mõne koha pealt tuleb nõudeid ilmselt lõdvendada.
Ta leidis, et tuleb kokku leppida, kellele erandeid tehakse. Näiteks ei saa ära keelata põllumajandustöid, sest juulis pole mõtet enam kapsaid külvama hakata, kuid laulupeo-taolised üritused tuleks sel suvel kindlasti ära jätta, sest koroonaviiruse näol on tegemist pidude ja perekondade haigusega, nagu ta ütles.
"Ma ei näe, et massiüritused sel suvel üldse kõne alla tuleks," ütles Lutsar, hinnates eriolukorrast väljatulemise stsenaariumit.
Kolmveerand kõigist haiglasse viidud koroonaviirusega nakatunutest on üle 50-aastased, 13 protsenti kõigist nakatunutest on aga üle 80-aastased. Umbes pooled kõigist haiglasse jõudnutest on Saaremaalt. Surnute keskmine vanus on 80 aastat, kõigil olid ka kaasuvad haigused.
Eesti on üks enam testivaid riike maailmas. Veel rohkem testivad Norra ja Island.
Üheski riigis pole viirus täielikult kadunud. Lutsari sõnul ei saa see olla karantiini lõpetamiseks ka eesmärk - karantiini eesmärk on meditsiinivahendite piisavus haigestumise tipphetkel.
Karantiini lõpetamine sõlltub Lutsari selgitusel vabadest voodikohtadest. Eesti haiglate COVID-osakondades on kokku 260 kohta, millest praegu on hõivatud 80. Kolmanda astme kohti on intensiiviravis kokku 157, neist hõivatud on 75, neist omakorda 12 on koroonaviirusega patsientide käsutuses. Intensiivravi lisavõimekust pole haiglatel seni vaja läinud. Haiglatel on piisavalt võimekust, ka intensiivraviks kõigile haigetele, kes seda vajavad, sõltumata diagnoosist.
Lutsar tunnistas, et keegi ei tea, milline on ilma sümptomiteta nakatunute osatähtsus viiruse levitamisel. Test näitab haigust organismis veel pikalt, aga kaua inimene nakkusohtlik on, pole ka veel lõpuni teada. | Lutsar: massiüritused ei tule sel suvel üldse kõne alla | https://www.err.ee/1075020/lutsar-massiuritused-ei-tule-sel-suvel-uldse-kone-alla | Viroloogiaprofessor, valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar tõdeb, et Eestis on koroonaviirusesse haigestumine jätkuvalt kerges tõusutrendis ning eriolukorrast väljatulek vajab väga täpseid otsuseid, millal ja mida võib lubada. |
Eesti võrkpalli seisukohast tähendas uudis automaatselt, et läbi on saanud Itaalia naiste meistriliigas mänginud Chieri diagonaalründaja Kertu Laagi hooaeg. Küll aga jäi õhku küsimus, kas Robert Täht, kelle koduklubi Perugia on jõudnud Meistrite liigas veerandfinaali, peab eurosarja tõttu jätkuvalt olema valmis iga hetk koduklubi juurde naasma, vahendab Võrkpall24.ee.
26-aastane Täht kinnitas täna hommikupoolikul, et ühtlasi tähendab uudis Perugia jaoks hooaja lõpetamist. "Eks klubi ootaski Itaalia liiga otsust. Nüüd tuli klubi poolt ka meile teade, et tänavu me enam ei mängi," sõnas võrukas.
Niisiis on selge, et Tähest ei saa tänavu esimest eestlasest Itaalia liiga tšempionit ega Meistrite liiga võitjat.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Robert Tähe unistused võita tänavu Itaalia ja Meistrite liiga ei täitu | https://sport.err.ee/1075393/robert-tahe-unistused-voita-tanavu-itaalia-ja-meistrite-liiga-ei-taitu | Itaalia võrkpalliliit tuli eile välja ametliku teadaandega, kus kinnitati, et seoses koroonaviiruse pandeemiaga lõpetatakse tänavu hooaeg lisaks madalamatele liigadele ka kõrgliiga tasandil. |
Näiteks kasvas märtsis Telia TV Sisuleidja vahendusel laenutatud filmide maht veebruariga võrreldes 26%. "Kuna eriolukorra tõttu on tühistatud kontserdid, spordivõistlused, kino- ja teatriseansid, on tavapärasest suurem roll kodusel meelelahutusel," rääkis Telia televisiooni ja multimeedia valdkonna sisujuht Birjo Kiik. Ta lisas, et kõige populaarsemad filmid olid märtsikuus kodumaine film "Talve" ning lastefilmid "Lumepoiss Everest" ja "Lammas Shaun. Film. Farmigeddon".
Lastefilmid kroonisid vaadatavuse edetabeleid aga ka mujal. Elisa Huubis on praegu kõige vaadatum film "Sipsik", mille kinotee eriolukorra tõttu lühikeseks jäi. "Vaadatavuselt on "Sipsik" ainuüksi esimese nädalaga löönud kõik Huubi vaatamisrekordid, ületades seniseid menukeid mitmekordselt," rääkis Elisa sisuhankejuht Toomas Ili. Ka Elisa Huubis on kasutajate arv eriolukorra ajal märgatavalt kasvanud.
Lastele suunatud sisu on populaarne ka ERR-i veebikanalites. "Väga suure vaadatavuse kasvu on teinud Lasteekraan, mille nädalane külastajate arv on varasemaga võrreldes kasvanud ligi kolm korda," ütles ERR-i turundus- ja müügiosakonna analüütik Raigo Piibar. Ta lisas, et sarjadest on hetkel populaarseimad "Geronimo Stiltoni lõbusad lood" ja "Buratino tegutseb jälle".
See ei tähenda aga, et ainult lastele suunatud sisu rohkem vaadataks, vaid kasvanud on ka muu sisu vaatajate arv. "ERR-i arhiivi külastajate arv on kasvanud ligi kaks korda. Sealt vaadatakse väga erinevaid saateid, sealhulgas nii mängufilme kui ka praegu eetris käivate seriaalide varasemaid hooaegu," rääkis Piibar.
Kasutajate hulga suurenemist on täheldatud ka Netikinos, kus praegu on populaarsed filmid näiteks "Ott Tänak. The Movie", "Klassikokkutulek" ning "Tõde ja õigus".
"Netikino kasutajate hulk on kasvanud märgatavalt, kuigi endiselt on suurem vaadatavus reedest kuni pühapäevani. Ehk siis päris nii ei saa selle statistika põhjal öelda, et inimesed istuvad kodus ja midagi muud ei tee, kui vaatavad filme erinevatelt ekraanidelt," ütles Netikino tegevjuht Urmas Kibur. | Videoplatvormide kasutajaskonnad on eriolukorra ajal kiirelt kasvanud | https://menu.err.ee/1075014/videoplatvormide-kasutajaskonnad-on-eriolukorra-ajal-kiirelt-kasvanud | Eriolukorra mõjul on kasvanud ka mitmete videoplatvormide kasutajaskonnad. Eriti menukaks on osutunud lastele suunatud sisu. |
"Teen ettepaneku toetada ka eraspordihooneid suurusjärgus 1 eur/m² kohta. See aitaks spordiobjektidel olla jätkusuutlikud ka keeruliste aegade lõppemisel ja teenindada edasi nii tähtsas valdkonnas, nagu rahva tervis," kirjutas Sõõrumaa kultuuriministrile saadetud ettepanekus.
EOK president tõi välja, et Eestis on ligikaudu 3000 spordiobjekti, millest 600 on eraomanduses ning ülejäänud kohalike omavalitsuste või riigi omanduses. Spordiregistrisse esitatud andmete põhjal on sisespordibaaside pindala kokku 728 398m², sellest kuulub eraomandusse 312 864m² (42,95 protsenti).
"Avalik sektor hoiab keerulisel ajal endale kuuluvad spordiobjektid jätkusuutlikena, kuid eraomanduses olevad on jäänud kinniste ustega omapäi. Olen arvamusel, et riik, kes on aktsepteerinud erinevad omandivormid, saanud sealt riigile vajalikku teenust ja tulu, ei tohiks teha vahet nende toetamisel keerulistel aegadel. Seda enam, et tänu erainvestorite panusele on avalik sektor säästnud sadu miljoneid eurosid investeeringutelt," märkis Sõõrumaa.
EOK president tõi välja, et normaalolukorras on spordiobjekti katusealuse pinna halduskulud 2 eur/m² (küte, elekter, vesi, valve, kindlustus). Neid kulusid saab Sõõrumaa sõnul alandada, kuid seda teatud piirini. Kui riik maksaks kinni poole ehk 1 eur/m² kohta, aitaks see eraomandis spordihoonetel raske aja üle elada.
Urmas Sõõrumaale endale kuulub näiteks Tondi Tennisekeskuse OÜ.
Kultuuriministeerium: spordibaasid praegu toetust ei saa
Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna asekantsler Tarvi Pürn ütles ERR-ile, et vähemalt esimese laine toetuste eraldamisel ei näe ministeerium võimalusi spordibaase toetuste saajate hulka lisada.
"Kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketiga saavad abi need organisatsioonid, kes ka tavaolukorras riigilt toetust saavad (MTÜ-d, sh klubid, alaliidud). Samuti suunatakse rohkem ressursse sinna, kus on olnud suuremad ärakukkumised piletitulu või erasektori toetuse ära langemise näol. Vähemalt esimese laine toetuse eraldamisel ei näe me võimalusi spordibaase toetuste saajate hulka lisada, küll aga liigituvad eraspordibaasid ettevõtluse alla ning neid aitavad ettevõtluse toetuseks loodud meetmed, näiteks töötukassa töötasu hüvitamise meede," märkis Pürn. | Sõõrumaa tahab, et riik toetaks ka eraspordihooneid | https://sport.err.ee/1074861/soorumaa-tahab-et-riik-toetaks-ka-eraspordihooneid | Eesti Olümpiakomitee (EOK) president Urmas Sõõrumaa tegi ettepaneku, et riik toetaks kriisi ajal rahaliselt ka eraspordihooneid. Kultuuriministeeriumi teatel vähemalt esimeses laines spordibaasid toetusi ei saa. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.