text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kümnendi ühe säravaima astrofüüsiku esseede kogumik aitab edukalt hoomata inimese kohta universumis. Pealkirja õigustamiseks nõuab teos aga lugejalt eelteadmisi ja sügavamat huvi.
Neil deGrasse Tyson oskab teadust seksikaks muuta. Sellest annab tunnistust kas või Tysoni juhitud universumi imesid tutvustanud sarja "Kosmos: aegruumi odüsseia" sadade miljonite inimesteni küündinud auditoorium. Ainult kirjasõnaga piirdumine paistab väljakutsena isegi nimeka teaduse populariseerija jaoks. Loomupärase karisma, ilmekate žestide ja läbimõeldud arvutigraafikata ei ole tähelepanu köitmine ning hoidmine kuigi lihtne.
Iga kirjanik peaks enne millegi paberile panemist endalt küsima, kes seda lugeda võiks. Tyson ei hoia vastust enda teada. Teos on mõeldud "kõigile neile, kel pole aega lugeda pakse raamatuid, kuid soovivad siiski kosmost tundma õppida". Samale viitab selle pealkiri.
Ja tõepoolest, väikese formaadi tõttu jõuab selle alla kugistada vähem kui kaks tundi kestva lennureisi jooksul. Kuid selle eeldusena peaks nägema lugeja sõnu nagu mateeria, boson ja üldrelatiivsusteooria sagedamini kui korra kuus ristsõna lahendades. Just viimane ongi kogumiku nõrk külg. Mõne asjaga ei saa kiirustada. Tausta põhjalikumaks avamiseks läheb tarvis paratamatult paksemat raamatut. Võrdlusena on 13-osalise "Kosmose" iga osa pikkus üle 40 minuti.
Astrofüüsika vastu esmakordselt huvi ilmutavate lugejate jaoks võib olla seetõttu kohati tegu liiga keeruka eelroaga. Õhukesele teosele iseloomulik infotihedus eeldab ikka ja jälle selle sisu üle põhjalikumalt järele mõtlemist. Selle tähenduse sügavamaks mõistmiseks tuleb leida aega ja võtta ehk mõnikord kõrvale interneti otsimootor. Vähemalt juhul, kui eesmärk pole ainult Tysoni laitmatu huumorimeele nautimine või kokteilipeol hiilgamiseks sobilike faktikeste tuupimine.
Muidugi, seda ei saa laiendada raamatule tervikuna. Näiteks peatükk kosmilise perspektiivi võludest ja astrofüüsika filosoofilisemast küljest on piisavalt kergesti hoomatav, et sellega tutvumiseks võiksid leida aega isegi järgmise riigikogu koosseisu liikmed. Taseme erinevus on mõistetav. Tegu on algselt eraldiseisvate ja eri aegadel avaldatud esseedega.
Sellele vaatamata saab tundmatule territooriumile sattunu suurepärase lühiülevaate astrofüüsika kujunemisloost. Kuigi kirjutised ilmusid ajakirjas Natural History juba aastatel 1997–2007, on Tyson neid oluliselt ajakohastanud. Seetõttu ei tohiks lugejad hiljem häbisse jääda isegi tõsisemate kosmosefanaatikute või doktorikraadiga füüsikust sõbra ees.
Kosmoseporno sagedasemad nautijad leiavad "Astrofüüsikast inimestele, kel on kiire" faktiliselt vähe, kui üleüldse midagi uut. Siiski pole selle lugemine mahavisatud aeg. Tysoni stiil ja toodud võrdlused annavad tervikuna ideid valdkonna populariseerimiseks. Kogumiku ülesehitus pakub head malli eelnevate teadmiste seostamiseks.
Korrastatud maailmapilt on aga üks eeldus, mille toel mõista inimese kohta universumis. See on seda väärt. "Kosmiline perspektiiv avab meie silmad ja näeme, et universum pole mingi mõnus häll elu toetamiseks, vaid külm üksildane ja ohtudega täidetud paik, ning see sunnib meid kõigi inimelude väärtust kõrgemini hindama", kui tsiteerida Tysonit ennast.
Täiendavad plusspunktid lähevad Lauri Liidersile nauditava tõlke eest. | Arvustus. Astrofüüsika inimestele, kellel pole kuigi kiire | https://kultuur.err.ee/835052/arvustus-astrofuusika-inimestele-kellel-pole-kuigi-kiire | Neil deGrasse Tyson
"Astrofüüsika inimestele, kel on kiire"
Rahva Raamat
2018
192 lk
7/10 |
Drake andis uue loo ilmumisest teada Instagrami vahendusel.
Oma uuest albumist teatas Drake aasta alguses, öeldes, et see ilmub suure tõenäosusega juunis.
Anyways...back to this album...new single out now!!! Link in bio ????????????????????????
A post shared by champagnepapi (@champagnepapi) on May 26, 2018 at 6:19pm PDT
Räppar on avaldanud hiljuti ka singlid "Nice For What" ja "God's Plan", mis jõudsid mõlemad Ameerika singlitabeli tippu. Drake pole kinnitanud, kas lood kõlavad ka albumil "Scorpion".
Drake avaldas uue singli vähem kui päev pärast seda, kui jagas avalikkusega halvustavat lugu "Duppy Freestyle" räppar Pusha T-st. Pusha T avaldas mõned tunnid enne Drake'i vastust loo "Daytona", millega ta Drake'i välja kutsus. Pusha T loo produtsendiks oli räppar Kanye West. | Drake avaldas singli "I'm Upset" peagi ilmuvalt albumilt | https://menu.err.ee/835040/drake-avaldas-singli-i-m-upset-peagi-ilmuvalt-albumilt | Drake avaldas singli "I'm Upset" oma peagi ilmuvalt albumilt "Scorpion". |
Bologna mängis neljapäevast laupäevani toimunud edasipääsu otsustaval turniiril üle kõik kolm vastast, kui 76:66 alistati Borgomanero, 64:50 käis jaks üle Pontederast ja 86:67 alistati Ancona, vahendab Korvpall24.
Neljapäevases matšis Borgomanero vastu tõi eestlasest noorkorvpallur 10 punkti, Pontedera korvi viskas ta 3 silma ja Ancona vastu jäi tema arvele 9 punkti.
Itaalia meistrivõistluste finaalturniir U16 vanuseklassile toimub Põhja-Itaalias, Veneetsia külje all asuvas Bassano del Grappas 18.-24. juunil. | Eesti noorkorvpallur aitas Bologna Virtuse Itaalias finaalturniirile | https://sport.err.ee/835045/eesti-noorkorvpallur-aitas-bologna-virtuse-itaalias-finaalturniirile | Saku KK-st veidi vähem kui kaks aastat tagasi Itaalia tippklubi Bologna Virtuse noortesüsteemi siirdunud ääremängija Mait Peterson aitas klubi U-16 noortemeeskonna Itaalia meistrivõistlustel üleriigilisele finaalturniirile. |
Bohemians võõrustas kodus linnarivaali Praha Spartat ja leppis nendega 0:0 viiki, vahendab Soccernet. Siim Luts Bohemiansi koosseisu ei kuulunud. Lutsu tulevane koduklubi Teplice sai Praha Slavialt 0:3 kaotuse.
Viimati märtsi lõpus väljakule pääsenud Lutsu arvele Bohemiansis jäi kokku 34 liigamängu, neist 27 põhikoosseisus, ja 6 väravasöötu. Sel hooajal jäi ta hingele vaid 11 kohtumist, seda suuresti vigastusprobleemide tõttu. Bohemians lõpetas hooaja 38 punkti ja seitsmenda kohaga. Teplice sai kirja 34 silma ja kaheksanda koha. Tšehhi meistriks tuli 66 punkti kogunud Plzeni Viktoria.
Norra kõrgliiga 12. voorus kohtusid Oslo Valerenga ja Lilleström. Valerenga sai kuuenda üleminuti väravast 1:0 võidu. Enar Jääger Valerenga koosseisu ei kuulunud, Matvei Igonen jälgis Lilleströmi matši pingilt. | Klubi vahetav Luts hooaja viimases mängus kaasa ei teinud | https://sport.err.ee/835038/klubi-vahetav-luts-hooaja-viimases-mangus-kaasa-ei-teinud | Täna tõmmati hooajale joon alla Tšehhi kõrgliigas. Hiljuti Teplicega käed löönud Eesti koondise poolkaitsja Siim Luts Praha Bohemiansi eest väljakul ei käinud. |
PERH on seni katsetanud võimalusi, kuidas tagada, et nad saaksid pika kohtuvaidluse lõpuks apteegilt kahjuhüvitise välja nõuda. Haigla pelgab, et muidu ei pruugi nad Apothekalt ehk Terve Pere Apteek OÜ-lt vaidluse lõppedes enam sentigi saada, sest ametlike andmete põhjal viimastel aastatel mitme miljoni euroga kahjumisse jäänud firma võib selleks ajaks pankrotti minna, kirjutas Eesti Päevaleht.
Esialgu püüdis haigla apteegi arvelduskontosid kohtu kaudu arestida etteulatuvalt, mida kohus küll ei rahuldanud, aga rahuldas haigla teise taotluse, mis palus tagada reaalselt tekitatud kahju hüvitamist.
Nüüd on esimese astme kohus PERHi kahjuhüvitise garantiiks valmis arestima apteegi kontod kokku 260 000 euro ulatuses, mille apteek vaidlustas. Kuniks käib vaidlus kaebuste üle, ei alusta maakohus asja sisulist arutelu ega pole veel istungi aegagi määranud.
Eesti Päevalehe andmeil võib PERHi juhtkond peagi mõista, et paremate valikute puudumise tõttu on lihtsam konkurss tühistada ja puuküürnikuga kokkulepe sõlmida, et lõpeks patiseis, kus haigla ei teeni üüritulu (ligi 40 000 eurot kuus) ja ühtlasi pääsetaks lõputuna näivast kohtuvaidlusest. | PERH võib Apothekaga peetavas üürivaidluses anda loobumisvõidu | https://www.err.ee/835034/perh-voib-apothekaga-peetavas-uurivaidluses-anda-loobumisvoidu | Vaidlus Põhja-Eesti regionaalhaigla fuajees asuva apteegi üüriruumide üle on kestnud kaheksa kuud ning patiseisu ületamiseks ja võib haigla sõlmida kompromissi. |
Sel kevadel toob 2016. aastal välja kuulutatud portreefilmide konkurss vaatajate ette oma esimesed viljad. Eesti filmi instituudi, Eesti kultuurkapitali ja rahvusringhäälingu ühisrahastusel valmivad filmid portreteerivad Eesti silmapaistvaid kultuuriloojaid, teadlasi, sportlasi, ühiskonnaelu mõtestajad.
"Enam kui elu" näitab, et nähtus rokkstaar asub tavanormidest väljaspool, on suurem kui elu. Freddy kohta võib tunnustavalt öelda, et ta ei ole normaalne - ei laval ega ka elus. Freddy looming ja elu on samaväärsed, tal on alati kõik mängus.
Freddy teeb huvitavaks mitte seltskondlik või tekstuaalne mängumõnu, vaid mängupandu suurus, täielik enesekaotuse võimalikkus ja aimatava inimliku või metafüüsilise ahastuse sügavus. See on lugu viimasest ehedast rokkstaarist ja poeedist, tema tööst ning ühe punkansambli anatoomiast.
Filmis astuvad üles "Psychoterrori" liikmed Lauri Leis, Margus Müil, Sven Liba, Sven Kimmel, muusikaspetsialistid Siim Nestor, Valner Valme, Raul Saaremets, Koit Raudsepp jt. Režissöörid Taavi Arus ja Indrek Spungin, pilt ja montaaž Taavi Arus, heli Indrek Soe, animatsioon Bop Animation, produtsent Pille Rünk, tootja Allfilm.
Portreefilmided Eesti kultuuriloojatest on jäädvustatud lavastaja Kalju Komissarov, režissöör-operaator Rein Maran, punkpoeet Freddy Grenzmann, vitraažikunstnik Dolores Hoffmann, vaimulik ja tõlkija Vello Salo ning helilooja Tõnu Kõrvits. | ETV2 toob eetrisse värske portreefilmi "Enam kui elu" | https://kultuur.err.ee/835019/etv2-toob-eetrisse-varske-portreefilmi-enam-kui-elu | ETV2 toob eetrisse portreefilmid Eesti kultuuriloojatest. Täna saab vaadata dokumentaalfilmi "Enam kui elu" Freddy Grenzmannist, kes on Eesti viimane rokkstaar ja punk-rock ansambli Psychoterror laulja. |
Cavaliersi kangelaseks tõusis taaskord LeBron James, kes viibis oma hooaja sajandas mängus väljakul kõik 48 minutit ning tõi selle ajaga 35 punkti, 15 lauapalli ja üheksa korvisöötu. Seeria kuuendas mängus peapõrutuse saanud Kevin Love pidi läinudöist kohtumist pingilt jälgima. Jayson Tatum viskas Celticsi kasuks 24 punkti.
Võit tähendab, et Jamesi meeskond mängib NBA finaalis kaheksandat aastat järjest. Play-off seeriate otsustavas seitsmendas mängus on James võidutsenud kuus korda järjest. Vaatamata kaotusele võib suurepärase hooajaga rahule jääda ka Celtics, sest ida finaali jõuti oma staaride Kyrie Irvingu ja Gordon Haywardi vigastuste kiuste. | LeBron James vedas oma meeskonna kaheksandat aastat järjest NBA finaali | https://sport.err.ee/835031/lebron-james-vedas-oma-meeskonna-kaheksandat-aastat-jarjest-nba-finaali | Korvpalliliigas NBA selgus esimene finalist, kui Cleveland Cavaliers alistas idakonverentsi finaalseeria otsustavas seitsmendas mängus Boston Celticsi 87:79. |
Süüdistuse kohaselt andsid vanemad lapsele liiga vähe süüa ning sundisid teda sööma ja magama põrandal. Lapse käsi ja jalgu teibiti kleeplindiga kinni ja teda karistati külma veega.
Laps oli kõnealuste kuritegude ajal viie-kuueaastane. Prokuröri hinnangul põhjustas taoline tegutsemine lapse arengu ja kasvu pidurdumise.
Vanemad on süüdistused tagasi lükanud. Kohus langetab otsuse esmaspäeval.
Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel oli üks kõrvalseisjast mees lapse väärkohtlemise asjus võtnud ühendust kolme erineva piirkonna lastekaitseametnikega, kuid tema avaldusi ei võetud tõsiselt.
Juhtum sai hoo sisse alles siis, kui mees pöördus tuttava ajakirjaniku poole ja see võttis ühendust politseiga. | Soomes astuvad kohtu ette lapse väärkohtlemises süüdistatavad vanemad | https://www.err.ee/835029/soomes-astuvad-kohtu-ette-lapse-vaarkohtlemises-suudistatavad-vanemad | Soome pealinnas Helsingis astuvad kohtu ette vanemad, keda süüdistatakse väikese lapse räiges väärkohtlemises ja temalt vabaduse võtmises, edastas esmaspäeval kohalik meedia. |
Maakohus rahuldas möödunud nädala kolmapäeval Linda Line Shipping OÜ avalduse pankroti väljakuulutamiseks ning kuulutas samal päeval ettevõtte pankroti välja, ütles maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane BNS-ile.
Kohus nimetas Linda Line pankrotihalduriks Ly Müürsoo ning määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 11. juuni kell 10. Enne koosolekut toimub vande andmine võlgniku endiselt juhatuse liikmelt Indrek Nuudilt kell 9.45. Üldkoosolek toimub Tõnismägi 5a saalis 108.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
Linda Line Shipping OÜ on Tallinna-Helsingi liinil kiirkatamaraane opereerinud Lindaliini AS-i omanikfirma. Linda Line Shipping OÜ-st kuulub Jaanika Rohulale 10 protsenti ning ligi 90 protsenti kuulub Soomes registreeritud Varsinais-Suomen Tukkutoimi Oy-le. | Kohus kuulutas välja Linda Line Shipping OÜ pankroti | https://www.err.ee/835025/kohus-kuulutas-valja-linda-line-shipping-ou-pankroti | Harju maakohus kuulutas välja Lindaliini AS-i emafirma Linda Line Shipping OÜ pankroti ning määras pankrotihalduriks Ly Müürsoo. |
Avaldusega on liitunud ka koaltisioonipartnerid ning ERR-le teadaolevalt on umbusaldajade, Keskerakonna ja Reformierakonna vahel sõlmitud ka juba uus koaltisioonileping.
Aastaid Põlva valla elu ühes Keskerakonnaga juhtinud Reformierakond jäi sügisel toimunud valimiste järel läbirääkimiskõnelustest kõrvale.
Võimuliidu sõlmisid Keskerakond, Sotsiaaldemokraatid ning valimisliit Tuleviku Põlvamaa, mille etteotsa kuulub Igor Taro, kes on ka praeguse vallavolikogu esimees.
Opositsiooni jäänud Reformierakonnale ning ka kuuele Keskerakonna liikmele ehk koalitsiooni liikmele ei ole senini Taro juhtimisstiil meeldinud, mistõttu andsidki 14 vallavolikogu liiget sisse umbusaldusavalduse, mis nüüd lähebki hääletusele.
Reformierakonna fraktsiooni liige Kuldar Leis rääkis ERR-i raadiouudistele lähemalt, mida Tarole täpselt ette heidetakse.
"Taro ei ole vajalikul määral koostööd teinud nii koalitsiooni enda sees kui ka opositsiooniga. Tihti on tulnud volikokku sellised materjalid otsustamisele, mis on läbi rääkimata," lausus Leis.
Taro ütles aga, et tema hinnangul pole mitte kunagi varem opostiooniga vallavolikogus nii palju arvestatud.
"Minu arust on volikogu kõige olulisem platvorm omavalitsuses, kus peabki asju arutama. Mina olen lähtunud sellest, et mina ei sulge volikogus suud mitte kellelgi," vastas volikogu esimees.
Leis heitis Tarole ette ka tema teravaid ja avameelseid postitusi sotsiaalmeedias, mida on tõlgendatud ka kui valimisteks valmistumist teiste arvelt.
Põlva vallavolikogu esimehe umbusladamine toimub täna pärastlõunal. Põlva vallavolikogus on kokku 27 liiget, umbusaldusavaldusele on allakirjutanud 14 liiget. | Taro umbusaldamine võib tuua Põlvas uue võimuliidu | https://www.err.ee/835024/taro-umbusaldamine-voib-tuua-polvas-uue-voimuliidu | Haldusreformi järgses Põlva vallas on puhkenud võimutüli, mis võib päädida esmaspäeva pärastlõunal volikogu esimehe Igor Taro umbusaldamisega. |
Moskva toetuse tõttu saab uueks metropoliidiks tõenäoliselt Vereja Eugeni, kirjutab Postimees.
Erinevalt 19. aprillil meie seast lahkunud metropoliit Korneliusest on kindel see, et uueks metropoliidiks saab mees, kes pole Eestis sündinud ega Eestiga kokku puutunud enne kui keskeas.
Eesti inimestele on neist kahest tuntum Lazar, kes on Eestis tegutsenud 2009. aastast, kui ta nimetati Narva piiskopiks ning 2011. aastal Narva ja Peipsiveere piiskopiks. | Vene õigeusklikud valivad Eestis uue juhi | https://www.err.ee/835020/vene-oigeusklikud-valivad-eestis-uue-juhi | Teisipäeval valib Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik endale uue metropoliidi ning kirikukogul tuleb valik teha Narva ja Peipsiveere piiskopi Lazari (Aleksandr Gurkin, 49) ning Moskva Vaimuliku Akadeemia rektori ja Vereja ülempiiskopi Eugeni (Vladimir Rešetnikov, 61) vahel. |
"Üks asi, mis kindlasti vajab lahendamist, on transpordikulu. Kui ravikindlustuse seadust aastal 2001 ette valmistati, kirjutati see hüvitis seadusesse, kuid riigikogus võeti see seadusest välja. Kindlasti tuleme selle juurde tagasi, sest Kesk-Eesti inimene peab suurhaiglasse arsti juurde sõites kandma kulu, mida ei ole Tallinna või Tartu elanikul," rääkis ta intervjuus Postimehele.
See ei tähenda tema sõnul kiirabibrigaadide lisamist, sest kui pole ägedat terviseprobleemi, siis pole täisvarustuses kiirabiauto sõitmine õigustatud. "Küll aga tuleb kaaluda inimese terviseseisundile vastava meditsiinilise transpordi korraldamist või sõidukulu hüvitamist." | Jesse: patsiendi sõidukulu hüvitamine tõuseb taas päevakorda | https://www.err.ee/835018/jesse-patsiendi-soidukulu-huvitamine-touseb-taas-paevakorda | Haiglavõrgu puhul on oluline, et abi oleks igal pool Eestis tunni aja kaugusel, ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ning ennustas, et patsiendi sõidukulu hüvitamine tõuseb uuesti päevakorda. |
Esialgu pole keegi surma või vigastada saanud. Maryland kuberner Larry Hogan hindas olukorda sellest hoolimata tõsiseks ja sõitis isiklikult sündmuskohale, kus kuulutas välja hädaolukorra.
Tulvavesi viis kaasa pargitud sõidukeid ja tungis elumajade alumistele korrustele.
Sotsiaalmeedias ja uudistekanalites levis toimuvast hulgaliselt fotosid ja videoid. Tugevad vihmad tabanud kogu Baltimore´i ümbritsevat regiooni.
Ellicott asub Patapsco jõe läänekaldal ja üleujutused pole seal haruldased, kuid nii jõulised äkktulvad olid elanikele siiski üllatuseks. | Ühendriikides vallutas tulvavesi Ellicotti linnatänavad | https://www.err.ee/835017/uhendriikides-vallutas-tulvavesi-ellicotti-linnatanavad | Ühendriikides vallutas tulvavesi pühapäeval Marylandis asuva Ellicotti linna tänavad, teatasid võimuesindajad ja pealtnägijad. |
Bushi eestkõneleja Jim McGrathi andmetel viidi Bush haiglasse madala vererõhu ja väsimuse tõttu. McGrath kinnitas siiski, et president pääseb haiglast tõenäoliselt paari päeva jooksul.
Bush pääses haiglast välja alles vähem kui kolme nädala eest. Bush viidi Houstoni metodistide haiglasse 22. aprillil, päev pärast abikaasa matuseid. Arstid ravisid ekspresidendil nakkust, mis levis tema verre.
Bushil on Parkinsoni tõve üks vormidest. Sageli on tal olnud ka kopsupõletik ja muud haigused. | USA ekspresident George H.W. Bush viidi taas haiglasse | https://www.err.ee/835016/usa-ekspresident-george-h-w-bush-viidi-taas-haiglasse | USA endine president George H.W. Bush viidi tagasi haiglasse, teatasid pühapäeval tema esindajad. |
Väitluses osalevad kuue poliitilise jõu niinimetatud Spitzenkandidat 'id, kelle erakonnad on seadnud oma esindajaks Euroopa Komisjoni presidendi kohale.
Debatis löövad kaasa europarlamendi senise suurima fraktsiooni Euroopa Rahvapartei (EPP) poolt Manfred Weber, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide (S&D) fraktsiooni esikandidaat Frans Timmermans, Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) esikandidaat Jan Zahradil, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (ALDE) esindaja Margrethe Vestager, Roheliste / Euroopa Vabaliidu tippkandidaat Ska Keller ning Euroopa Vasakpartei kandidaat Nico Cué.
Väitlust juhivad kolm ajakirjanikku: Markus Preiss Saksamaalt telekanalist ARD, Emilie Tran Nguyen Prantsuse televisoonist ja Annastiina Heikkilä Soome ringhäälingust YLE, kelle ülesandeks jääb debati sisustamine sotsiaalmeediast laekuva infoga.
Väitlus peetakse peamiselt inglise keeles, kuid sakslane Weber kasutab osaliselt ka saksa keelt ning Cué räägib prantsuse keeles.
Poolteist tundi kestva debati kolm põhiteemat on "Euroopa - mida see sisaldab minu jaoks?", "Keskkond" ning "Meie väärtused ja maailm".
See on ainus debatt, milles osalevad kõik Euroopa Komisjoni presidendiks pürgivad esikandidaadid.
Euroopa Parlament soovib, et Euroopa Komisjoni presidendiks saaks enim hääli koguva fraktsiooni kandidaat, kuid mitte kõikide liikmesriikide valitsused ei ole sellega nõus. Komisjoni juhi nimetavad riikide valitsusjuhid Euroopa Ülemkogul kvalifitseeritud häälteenemusega, misjärel on europarlamendis vaja tema kinnitamiseks lihthäälteenamust.
Esikandidaatide protsessi kasutati esimest korda 2014. aastal, siis sai Euroopa Komisjoni presidendiks EPP esikandidaat Jean-Claude Juncker. Euroopa Komisjoni president võib selguda juuli lõpus, kui 26. mail valitud Euroopa Parlamendi uus koosseis peab oma teise plenaaristungi.
Debatti korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU). | OTSE: europarlamendi juhtkandidaatide debatt | https://www.err.ee/939143/otse-europarlamendi-juhtkandidaatide-debatt | Portaal ERR.ee näitab kolmapäeval Euroopa Parlamenti kandideerivate üleeuroopaliste poliitiliste parteide juhtkandidaatide teledebatti. Debatt algab Eesti aja järgi kell 22. |
Slovakkia asus kohtumist 2:0 juhtima, kui vaid 64 sekundi sees jõudsid väravateni Matus Sukel ja Adam Liska. Raskesse seisu jäänud kanadalsed said aga kolmandiku lõpus vähem kui kahe minuti jooksul viigiseisu kätte: kõigepealt tabas Anthony Mantha ja seejärel arvulisest ülekaalust Shea Theodore.
Teine kolmandik algas sarnaselt: Ladislav Nagy ja Liska viisid slovakid pisut enam kui viie minutiga taas kahe väravaga juhtima, kuid kanadalastel piisas vähem kui kaks minutit, et taas viigistada - väravateni jõudsid Jonathan Marchessault ja Anthony Cirelli.
Slovakkia ründaja Tomas Tatar saatis aga veel korra litri Kanada väravasse, kuid kohtunikud uurisid olukorda pikalt ja jätsid tabamuse lugemata. Hoopis Kanada suutis enne vaheaega veel ühe väravani, autoriks kaitsja Troy Stecher.
Kolmandal perioodil õnnestus Sukelil visata teine värav, kui litter leidis tee võrku läbi kahe Kanada kaitsja jala. Lisaaega siiski ei tulnud, sest Mark Stone realiseeris paar sekundit enne lõppu arvulise ülekaalu ja tõi omadele 6:5 võidu.
Tabeliseis: 1. Soome 7 punkti (3 mängust), 2. Kanada 6 (3), 3. Saksamaa 6 (2), 4. USA 5 (3), 5. Slovakkia 3 (3), 6. Taani 2 (2), 7. Prantsusmaa 1 (2), 8. Suurbritannia 0 (2).
B-grupi õhtu viimases mängus oli Rootsi lausa 9:1 (3:0, 5:0, 1:1) üle naaber Norrast. Kõige resultatiivsem õhtu oli ründajal William Nylanderil, kel ühe tabamuse kõrval kogunes neli tulemuslikku söötu.
Tabeliseis: 1. Venemaa 9 punkti (3 mängust), 2. Tšehhi 6 (3), 3. Šveits 6 (2), 4. Rootsi 6 (3), 5. Läti 3 (2), 6. Austria 0 (2), 7. Norra 0 (3), 8. Itaalia 0 (2).
Enne mängu:
Slovakkia alustas MM-i peamiselt NHL-i meestest koosneva Ameerika Ühendriikide koondise vastu, kes alistati kindlalt 4:1. Kohtumise avakolmandik lõppes küll 1:1 viigiga, kuid seejärel olid võõrustajad ameeriklastest kindlalt üle, võites järgnevad kolmandikud vastavalt 2:0 ja 1:0. Teises mängus sai Slovakkia valusa kaotuse, jäädes 2:4 alla Soomele. Kahe kolmandiku järel oli seis viigis, aga suurest kodupubliku toest hoolimata tuli viimasel kolmandikul Slovakkial soomlaste paremust tunnistada.
Kanada koondis alustas MM-i just Soome vastu ning sarnaselt Slovakkiale tuli vastu võtta kaotus. Mängu kaks esimest kolmandikku lõppesid viigiliselt, aga jällegi suutsid soomlased viimased kolmandiku võita 2:0 ning ühes sellega mängu 3:1. Teises mängus võtsid kanadalased aga kohustusliku võitu, alistades Suurbritannia koguni 8:0.
Alagrupis on Kanada kolme punktiga kolmandal kohal, Slovakkia asub viiendal positsioonil. Juhivad kuus punkti kogunud Soome ja Saksamaa. | Viimaste sekundite värav tõi Kanadale dramaatilise 6:5 võidu võõrustaja üle | https://sport.err.ee/939163/viimaste-sekundite-varav-toi-kanadale-dramaatilise-6-5-voidu-voorustaja-ule | Jäähoki MM-il Slovakkias pidi kodumeeskond tunnistama A-grupi kohtumises Kanada 6:5 (2:2, 3:2, 1:1) paremust. |
Sánchezile määrati ajutine võistluskeeld ja tema toonane klubi BMC peatas mehe lepingu. Ühtlasi teatas Sanchez, kelle sõnul oli positiivne dopinguproov "suur üllatus", et teeb tippspordiga lõpparve, kirjutab Spordipartner.ee. Põhjus, miks lõpliku otsuse tegemine nii kaua venis, peitub põhjalikes teaduslikes uuringutes. UCI nõustus Sanchezi selgitusega, et keelatud aine võis organismi sattuda saastunud toidulisandist. 41-aastase Sanchezi võistluskeeld lõppeb tänavu 16. augustil, kuid vaevalt ta profisporti naaseb.
Lisaks olümpiavõidule on Sanchez pälvinud 2010. aasta Tour de France'il ja 2009. aasta Vueltal teise koha ning saanud Vueltal viis etapivõitu. | Olümpiavõitjale määrati kaheaastane võistluskeeld | https://sport.err.ee/939241/olumpiavoitjale-maarati-kaheaastane-voistluskeeld | Rahvusvaheline Jalgratta Liit (UCI) määras Pekingi olümpial grupisõidus kulla võitnud Samuel Sanchezile kahe aasta pikkuse võistluskeelu. Hispaanlane andis kasvuhormooni vabastava hormooni GHRP-2 sisaldava proovi 2017. aasta 9. augustil, kuid juhtum sai lõpliku lahenduse alles nüüd. |
"Viktor Orban on teinud suurepärast tööd mitmes mõttes," lausus Trump enne kõnelusi Ungari peaministriga.
"Teda austatakse kogu Euroopas," märkis Trump. "Ilmselt on ta nagu minagi veidi vastuoluline, kuid see on okei," ütles USA president ja lisas Orbani poole pöördudes: "Te olete teinud head tööd ja hoidnud oma riigi turvalisena."
Kõnelused Trumpiga annavad euroskeptilisele Orbanile hea platvormi oma vaadete edendamiseks vähem kui kaks nädalat enne Euroopa Parlamendi valimisi, millelt oodatakse suurt häälesaaki nn parempopulistidele.
Teade kohtumisest tuli eelmisel nädalal samal päeval, kui USA välisminister Mike Pompeo tühistas ootamatult kohtumise Saksa kantsleri Angela Merkeliga, et sõita Iraaniga seotud pingete taustal Iraagi pealinna Bagdadisse.
Washingtoni suhted Budapestiga olid jahedad Ühendriikide eelmise presidendi Barack Obama ajal, kes kritiseeris Orbanit vabaduste piiramise ja meedia suukorvistamise eest.
Suhted on aga soojenenud Trumpi ametiajal, kuivõrd Orbani rändevastane poliitika peegeldab Trumpi enda soovi rajada Mehhiko piirile müür ja piirata immigratsiooni Ühendriikidesse.
Kriitikute sõnul ei tohiks Orbanit aga Washingtonis vastu võtta. Suure murekohana on välja toodud ka Ungari aina lähedasemad sidemed Venemaaga. Ka USA välisminister Mike Pompeo hoiatas Orbanit selliste sidemete eest oma veebruarikuisel visiidil Budapesti. | Trump kiitis Orbanit "riigi turvalisena hoidmise" eest | https://www.err.ee/939240/trump-kiitis-orbanit-riigi-turvalisena-hoidmise-eest | USA president Donald Trump kiitis esmaspäeval Ungari immigratsioonivastast liidrit Viktor Orbánit võõrustades teda selle eest, et ta on hoidnud oma riigi "turvalisena". |
"Ma kuulen väikseid lugusid Iraani kohta," lausus Trump ajakirjanikele Valges Majas enne kohtumist Ungari peaministri Viktor Orbaniga.
"Kui nad peaksid midagi tegema, oleks see väga halb viga," ähvardas Trump. "Kui nad peaksid midagi tegema, saavad nad kõvasti kannatada."
USA on asunud viimastel päevadel üha jõulisemalt Iraani survestama, süüdistades Teherani rünnakute kavandamises ja tugevdades Ühendriikide sõjalist kohalolekut Pärsia lahel.
Nädal tagasi teatas Iraan, et peatab osa oma kohustusi 2015. aastal sõlmitud rahvusvahelises tuumaleppes, millest Trump mullu taandus.
USA välisminister Mike Pompeo tühistas esmaspäeval oma kavandatud visiidi Moskvasse, suundudes selle asemel Brüsselisse, et arutada kriisi oma ametivendadega Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt ja Saksamaalt.
Trump kuulutas läinud nädalal, et on avatud läbirääkimisteks Iraani juhtkonnaga, sama kordas ka USA erisaadik Iraani küsimustes Brian Hook.
"Me usume, et Iraan peaks püüdma ähvarduste asemel kõnelusi pidada. Nad on teinud halva valiku, keskendudes ähvardustele," märkis Hook. | Trump hoiatas Iraani | https://www.err.ee/939239/trump-hoiatas-iraani | USA president Donald Trump hoiatas esmaspäeval Iraani, kes Ühendriikide luureandemete kohaselt tahab väidetavalt rünnata USA huvisid Lähis-Idas. |
Eelmisel suvel Florast liitunud Tammik lõi hooaja jooksul kokku 22 kohtumisega koguni 28 väravat, head hoogu näitas ka Levadiast Itaaliasse siirdunud Kubassova, kes sai kirja 23 kohtumisega 15 tabamust, vahendab Soccernet.ee.
Napoli kinnitas oma sotsiaalmeedias, et mõlema mängijaga on lepingud pikendatud ja nad esindavad klubi ka Serie B-s. Järgmistel päevadel lubati koosseisu osas veel uusi uudiseid.
Lisaks Tammikule ja Kubassovale esindasid lõppenud hooajal Napolit ka Eneli Kutter (11 mängu, 1 värav, 1 väravasööt), kelle hooaega segasid vigastused, ning Kristina Bannikova (24 mängu, 1 värav, 6 väravasöötu).
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Kaks Eesti koondislast jäävad Napolisse ka järgmiseks hooajaks | https://sport.err.ee/939238/kaks-eesti-koondislast-jaavad-napolisse-ka-jargmiseks-hooajaks | Järgmiseks hooajaks Serie C-st Serie B-sse tõusnud Napoli naiskond sõlmis uued lepingud Vlada Kubassova ja Lisette Tammikuga. |
ESPN-i andmetel vaevab Duranti jätkuvalt Houston Rocketsi vastu mängides saadud sääremarja vigastus ning Warriorsi ääremängija ei tee kindlasti kaasa avamängus, kuid küsimärgi all on ka tema osalus neljapäeval peetavas seeria teises kohtumises.
"See on meile suur kaotus, kuid meie meeskonnal on palju enesekindlust," kommenteeris Warriorsi juhendaja Steve Kerr. "Me usaldame üksteist. Nad on koos enne meistriks tulnud, nii et anname endast parima."
Durant on sel hooajal play-off 'ides visanud keskmiselt 34,2 punkti, saades kirja 5,2 lauapalli ja 4,9 korvisöötu. | Warriors on konverentsi finaalseeria avamängus ilma Durantita | https://sport.err.ee/939226/warriors-on-konverentsi-finaalseeria-avamangus-ilma-durantita | Korvpalliliiga NBA tiitlikaitsja Golden State Warriors peab teisipäevases läänekonverentsi finaalseeria avamängus Portland Trail Blazersiga hakkama saama ilma enda tähtmängija Kevin Durantita, kes on vigastatud. |
Vahetusest mängu sekkunud Treier viibis väljakul 11 minutit ning punktiarvet selle ajaga ei avanud, visates mööda kaks kolmest. Eesti koondislase arvele jäi kolm lauapalli ja üks isiklik viga, vahendab Korvpall24.ee.
Astme võrra madalamal ehk Serie B-s alistas Hugo Erkmaa koduklubi Napoli Ge.Vi. Basket oma alagrupi esimeses poolfinaalmängus võõrsil Palestrina Citysightseeingu 73:64.
Pingilt alustanud Erkmaa arvele jäi 17 mänguminutiga kolm punkti (kolmesed 1/1), üks lauapall, kaks resultatiivset söötu, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Treieri ja Erkmaa koduklubid alustasid seeriaid võidukalt | https://sport.err.ee/939223/treieri-ja-erkmaa-koduklubid-alustasid-seeriaid-voidukalt | Kaspar Treieri koduklubi Montegranaro XL Extralight alistas pühapäeval Itaalia korvpalli esiliiga ehk Serie A2 veerandfinaalseeria avamängus koduväljakul Bergamo 65:57. |
"Esialgu ei ole sada protsenti saanud, kuid igaüks peab mõtlema, mida ta teeb. Teoreetiliselt on selline oht olemas, tegelikku ma täna ei näe. Me teeme tööd selle nimel, et seda ei juhtuks. Kui see juhtub, on see halvim, mis USA-Ukraina partnerlusega juhtuda saab," lausus Klimkin Brüsselis vastuseks küsimusele, kas Ukrainast ei ole saanud USA presidendivalimiste pantvangi.
Ühendriikide presidendi Donald Trumpi ihuadvokaadi Rudy Giuliani Ukraina külastamise plaanist loobumise kohta ütles ta: "Alati on inimesi, kes tahavad mängida mänge, mõistmata kes neis osalevad ja millised on neis reeglid".
Välisminister lisas, et Ühendriikides tuleb säilitada kahe erakonna konsensus Ukraina osas.
USA järgmine president valitakse 3. novembril 2020.
Trumpi advokaat Giuliani loobus Ukrainasse reisimise plaanist
Trumpi ihuadvokaat Rudy Giuliani loobus plaanist külastada Ukrainat, kus ta plaanis ärgitada Ukraina võime alustama uurimisi USA demokraatide vastu.
"Otsustasin..., et ei lähe Ukrainasse," lausus Giuliani reede hilisõhtul telekanalile Fox News.
"Ma ei lähe, sest minu arvates satun inimeste grupile, kes on presidendi vaenlased..., mõnel juhul USA vaenlased ning ühel juhul ka juba süüdi mõistetud isik, kelle puhul tuvastati seotus demokraatide abistamisega 2016. aasta (USA presidendi)valimistel," lausus ta.
Giuliani ütles varem, et sõidab lähipäevil Kiievisse ning ärgitab seal valitsust uurima eriprokurör Robert Muelleri Venemaa valimissekkumise uurimise lätteid ning endise asepresidendi Joe Bideni poja seotust Ukraina oligarhi omatud gaasifirmaga.
Joe Biden on praegu demokraatide presidendikandidaatidest suurima toetusega. Bideni valimiskampaani rõhutab, et Biden ning tema poeg Hunter pole teinud midagi kohatut.
Demokraadid pidasid Giuliani plaanitud reisi ilmselgeks katseks otsida välisriigi abi kasu lõikamiseks USA sisepoliitikas.
Giuliani plaan oleks teostumisel tekitanud pretsendenditu olukorra - USA presidendi advokaat otsib välisriigi abi oma sisepoliitiliste rivaalide mustamiseks. Demokraatide jaoks lõhnas see nagu Venemaa sekkumine 2016. aasta USA presidendivalimistesse.
Presidential attorney Rudy #Giuliani cancels planned trip to Kyiv to get #Ukraine to meddle in US domestic politics because he becomes concerned that it might look like he was traveling to Kyiv to get Ukraine to meddle in US domestic politics.
— Steven Pifer (@steven_pifer) May 11, 2019
Ukrainas on olukorras süüdistatud aga eelkõige riigiprokurör Juri Lutsenkot, kes on mures võimalike temavastase süüdistuste pärast, mis võivad järgneda uue presidendi Volodõmõr Zelenski ametisse asumisele. Samuti olevat ta Giulianit eksiteele viies üritanud näidata president Petro Porošenko meeskonda Trumpi silmis paremas valguses.
My reaction on what happened with @RudyGiuliani trip to Ukraine. He was misled by corrupt prosecutor general of Ukraine Lutsenko who is looking for loyalty in WH to safe his position under the new president of Ukraine. Don't be target of his misinformation! pic.twitter.com/1etRW1LkFP
— Leshchenko (@Leshchenkos) May 12, 2019 | Välisminister: Ukrainast ei saanud USA presidendivalimiste pantvangi | https://www.err.ee/939221/valisminister-ukrainast-ei-saanud-usa-presidendivalimiste-pantvangi | Ukraina välisministri Pavlo Klimkin hinnangul ei ole Ukrainast veel saanud USA järgmiste presidendivalimiste pantvangi, kuid selline väljavaade on halvim, mis USA-Ukraina partnerlusega juhtuda saab. |
Järgmise aasta koduseks EM-finaalturniiriks valmistuv Eesti U-17 koondis on teatavasti näidanud tänavu suurepäraseid tulemusi. Muuhulgas alistati veebruaris võõrsil Holland 2:0, kirjutab Postimees.
"Selline huvi suurklubi poolt on meie jaoks pigem tavatu ja kindlasti väga tähtis," kirjeldas kõnealuse koondise peatreener ja Paskotši koduklubi Tallinna FC Flora spordidirektor Norbert Hurt protsessi. "Tagasisidet pole veel tulnud, aga minu silm igatahes ei täheldanud, et ta hakkama ei saanuks," sõnas Hurt. | Hollandi suurklubi kutsus Eesti noortekoondise kapteni enda treeningutele | https://sport.err.ee/939214/hollandi-suurklubi-kutsus-eesti-noortekoondise-kapteni-enda-treeningutele | 24-kordne Hollandi meister PSV Eindhoven tutvus läinud nädalal Eesti kuni 17-aastaste jalgpallikoondise kapteni Maksim Paskotši oskustega. |
Turniiril 14. asetatud Kontaveidil kulus kaks tundi ja kümme minutit, et läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Barthel 4:6, 6:4, 6:4 alistada.
Avasetis jäi Kontaveit 0:2 kaotusseisu, kuid suutis seisu viigistada. Seisul 5:4 murdis Barthel taas eestlanna servi, võites avaseti 6:4.
Teine sett algas kolme järjestikuse servimurdega ja ka neljandas geimis oli Barthelil murdevõimalus, aga Kontaveit siiski hoidis ja läks 3:1 juhtima. Eestlanna 5:4 eduseisul oli Barthelil taas murdepall, aga Kontaveit hoidis ja võitis seti 6:4.
Otsustavas setis oli Kontaveidil kolmandas geimis viis ja viiendas geimis kolm murdepalli, aga Barthel suutis kõik päästa, kuni seitsmendas geimis õnnestus eestlannal lõpuks murre kätte saada ja lõpuks sett 6:4 võita.
Kontaveit servis mängu jooksul seitse ässa ja tegi kaks topeltviga Barthel sai kirja seitse topeltviga ja viis ässa. Eestlannal õnnestus 13 murdepallist ära kasutada neli, Barthel realiseeris üheksast murdevõimalusest kolm. Mängitud punktidest võitsid mõlemad täpselt 100 punkti.
Teises ringis läheb Kontaveit vastamisi venelanna Anastassia Pavljutšenkova (WTA 36.) ja läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud kreeklanna Maria Sakkari (WTA 39.) vahelise kohtumise võitjaga, see kohtumine peetakse teisipäeval.
ANETT KONTAVEIT - MONA BARTHEL 4:6, 6:4, 6:4:
Enne mängu:
23-aastane Kontaveit ja 28-aastane Barthel on varem omavahel korra mänginud – mullustel Austraalia lahtistel jäi Kontaveit teises ringis peale 6:3, 4:6, 6:3. | Kontaveit alustas Rooma turniiri raske võiduga | https://sport.err.ee/938939/kontaveit-alustas-rooma-turniiri-raske-voiduga | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 16.) sai kõrgetasemelise Rooma tenniseturniiri avamängus tasavägise heitluse järel jagu sakslanna Mona Barthelist (WTA 85.). |
"Donetski ja Luganski oblastite okupeeritud aladel on kõik juhtivad sõjalised ametikohad venelaste käes, Venemaalt on ka eriüksused ja instruktorid," lausus Najev usutluses väljaandele TSN.
Donbassis on tema sõnul umbes 2100-2300 Vene sõjaväelast ning isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikide vägedes teenib veel 11 000 Vene kodanikku. "Ülejäänud sõjalise personali moodustavad kohalikud elanikud."
Najev ütles, et okupeeritud ja annekteeritud Krimmis paikneb 40 000 Vene sõjaväelast ja Donbassi nn separatistide ja Vene vägede ühendjõudude suurus on 35 000 meest.
Ukraina ühendjõudude operatsiooni endine juht ütles ka, et Ukraina alade vabastamine ei võta kaua aega.
"Vähem kui päev. Antud juhul on põhiline kiire tegutsemine Ukraina piiri kontrolli alla saamiseks ja seal sillapea loomiseks. Seejärel peavad rahvuskaart, riigipolitsei ja teised julgeolekuagentuurid alustama vabastatud aladel otsekohe erimeetmete rakendamist," sõnas Najev usutluses. | Najev: Krimmis on 40 000 Vene sõjaväelast, Donbassis 35 000 võitlejat | https://www.err.ee/939219/najev-krimmis-on-40-000-vene-sojavaelast-donbassis-35-000-voitlejat | Donbassis okupeeritud aladel ja annekteeritud Krimmis on vastavalt 35 000 võitlejat ja 40 000 Vene sõjaväelast, ütles Ukraina ühendjõudude operatsiooni endine ülem Serhi Najev esmaspäeval. |
"On aeg üles tõusta, on aeg võidelda...on aeg, et relvajõud muutuksid teadlikuks," lausus kindral Ramon Rangel pühapäeval sotsiaalmeediasse riputatud videos.
Teadmata asukohas filmitud videos tsiviilriideid kandnud Rangel on viimane kõrge sõjaväelane, kes on kutsunud seni presidendile lojaalseks jäänud sõjaväge Madurot hülgama.
Esimese kõrge ohvitserina avaldas Venezuela opositsioonijuhile Juan Guaidole veebruari algul toetust õhujõudude kindral Francisco Yanez.
Rangel hoidus samas üleskutsest sõjaväele vanduda truudust Guaidole, keda tunnustab Venezuela ajutise presidendina umbes 50 riiki.
Opositsiooni enamusega rahvusassamblee spiiker on korduvalt kutsunud sõjaväge Madurot hülgama.
Venezuela sõjaväele lähedal seisev allikas ütles AFP-le, et Rangel ei ole olnud tegevteenistuses aastaid.
Venezuela õhujõudude ülem kindral Pedro Juliac nimetas Rangelit reeturiks.
Ränga majanduskriisi käes vaevlevas Venezuelas kestab alates jaanuari keskpaigast vastasseis Guaido ja Maduro vahel. | Venezuela kindral kutsus sõjaväge Maduro vastu üles tõusma | https://www.err.ee/939216/venezuela-kindral-kutsus-sojavage-maduro-vastu-ules-tousma | Venezuela õhujõudude kindral kutsus Lõuna-Ameerika riigi relvajõude president Nicolas Maduro vastu üles tõusma. |
"Marine Le Peni ja EKRE juhtide kohtumine Eestis vastab küsimusele, miks julgeolekuküsimuste asemel räägitakse EKRE valimisreklaamides banaanidest. EKRE poliitikute väide, et Le Pen on end Eestisse ise kutsunud näib ebatõenäoline, sest poliitikud ei satu sellistele kohtumistele niisama möödaminnes," ütles Isamaa esinumber europarlamendi valimistel.
"Parempopulistlikud erakonnad on olnud Euroopa Parlamendis seni killustatud, sest paljudes küsimustes valitsevad erimeelsused. Suhtumine Venemaasse peaks olema peamine põhjus, miks Le Penist ja paljudest teistest populistidest eemale hoida. Nüüd tundub, et Eesti julgeoleku osas on EKRE valmis silma kinni pigistama. Külla on kutsutud ju poliitik, kes on olnud vastu NATO kaitsehoiakule Ida-Euroopas, kes arvab, et Krimm kuulub Venemaale ning kelle arvates tuleks sanktsioonid Venemaale tühistada," rõhutas Terras.
Samuti Isamaasse kuuluv Mihhail Lotman kommenteeris samuti Le Peni Putini-meelsust. "Mitte ainult seda, et ta saab Venemaalt rahastust ja see on tõestatud, aga ka kõik tema seisukohad suure Venemaa kaitseks. Härra [Jaak] Madison ütles näiteks, me ei toeta Le Peni Putini-meelsust, aga meil on teised olulised küsimused, milles me ühtime. Siis ma tahangi küsida, kas nende teiste oluliste küsimuste lahendamiseks on ta nõus jälle kuuluma selle suure Venemaa koosseisu, mille eest seisab praegu Marine Le Pen," lausus ta "Aktuaalsele kaamerale".
"Ta kohtub Konservatiivse Rahvaerakonna juhtkonna ja fraktsiooni liikmetega hommikul, peale seda on nende delegatsiooni, mitte ainult Le Peni, vaid ka Põlissoomlaste, Taani Rahvapartei, Itaalia Liiga esindajatega lõunasöök ja peale seda on üheskoos ka üritus registreerunud inimestele, eelkõige erakonna liikmetele ja toetajatele ja peale mida on pressikonverents. Meie erakond on liitunud selle poliitrühmaga ja me hakkame väga jõuliselt koostööd tegema ka Euroopa Parlamendis," selgitas EKRE rahvasaadik Madison.
Teisipäeval tutvustavad Tallinnas oma koostööprogrammi Euroopa riikide erakonnad, kes kavatsevad Euroopa Parlamendis moodustada ühise fraktsiooni, mis peaks ühendama nende sõnul rahvuskonservatiivseid jõudusid. Kell 15 algavat pressikonverentsi, kus osaleb ka Prantsuse Rahvusliku Liidu juht Marine Le Pen, näeb otsepildis portaalis ERR.ee. | Terras: tundub, et EKRE pigistab Eesti julgeoleku osas silma kinni | https://www.err.ee/939212/terras-tundub-et-ekre-pigistab-eesti-julgeoleku-osas-silma-kinni | Eesti kaitseväe endine juhataja ning Isamaa poliitik Riho Terras ütles Marine Le Peni Eesti-visiiti kommenteerides, et talle tundub, justkui oleks Eesti Konservatiine Rahvaerakond (EKRE) valmis Eesti julgeoleku asjus silma kinni pigistama. |
Taasiseseisvunud Eestis selgub meister 28. korda. Põlva Serviti on võitnud 13 ja HC Kehra 11 kulda, Valga Maret-Sport, HC Viimsi ning HC Chocolate Boys krooniti tšempioniks ühel korral. HC Tallinn kindlustas finaali jõudmisega lühikese klubiajaloo esimese medali ja omab tänavuse karikavõitjana võimalust teha "kuldne duubel".
Serviti soosikukoormat ei karda
Neli viimast meistrikulda võitnud Servitist võib edu korral saada esimene klubi, kes triumfeerinud viis aastat järjest. Neli kulda jutti võitis aastatel 1993-96 ka Kehra. Tänavusel hooajal kaotas Serviti pealinlastele esimeses liigamängus 23:27 ning detsembrikuises karikafinaalis 23:26, käesoleva aastanumbri sees alistati Tallinn kolmel korral.
"Usutavasti peetakse meid soosikuks, aga meil pole sellega probleeme ning lisakoormat see staatus meie õlgadele ei pane. Kindlasti saab olema väga huvitav vastasseis, sest kui räägitakse Tallinna trumpidest ehk väravavahist, heast kaitsest ja kiirrünnakutest, siis eks ole meil ju samad trumbid," lausus Serviti peatreener Kalmer Musting.
"Alates jaanuari lõpust oleme meeskonna suutnud enam-vähem tervena hoida ja finaaliks on kõik mehed rivis. See võibolla annab pikema ja kvaliteetsema pingi näol meile väikse eelise, ent alles siis, kui seeria pikeneb," arvas Musting, kes sai rivvi tagasi ka poolfinaalid suures osas vahele jätnud kapteni Kristjan Muuga.
"Pingeliste mängude vähesusest viimase poolteise kuu jooksul olen juba rääkinud, aga kas ja kuidas see mõjub, selgub alles kolmapäeval. Oleme tõsiselt valmistunud ja loodan, et üksikute mängude või siis seeria raames kerkivad esile ka liidrid," lisas Musting.
Jüri Lepp: vaevalt, et seeria kolme mänguga lõpeb
HC Tallinn lõpetas põhi- ja vaheturniiri kolmandal tabeliastmel, oli siis veerandfinaalis kindlalt üle SK Tapast ning alistas mängudega 3:1 poolfinaalis HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi. Viimane võit Serviti üle jääb 2. detsembrisse, mil karikafinaalis oldi vastaste kodusaalis 26:23 paremad.
"Tähtsa Kehra-lahingu järel oli õnneks aega erinevad pisivigastused terveks ravida. Kui Rainer Kelk välja jätta – kellega me ei soovi riskida – lähme finaali täiskoosseisus ja täie tahtmisega. Rõõm, et meie kogenumad pallurid näitavad hooaja parimat mängu just praegu," vihjas Tallinna peatreener Jüri Lepp hea poolfinaalseeria teinud Uku-Tanel Laastu, Robin Obergi ja Sergei Glinka suunas.
"Samas olen väga rahul ka meie nooremate mängijate panusega. Kui hooaja sees jäi meil pink vahel lühikeseks, siis nüüd seda probleemi pole. Ka need, kes vähem mänguaega saanud, on arenenud ning kõik suudavad oma rolli kenasti välja mängida," kiitis Lepp meeskonna tugevust tervikuna.
"Põlvalased said poolfinaalis lihtsamad mängud, aga võibolla ongi selle võrra värskemad. Neil on nii kogenud meeskond, et kindlasti suudavad nad tõsiste mängude vähesusest üle olla. Serviti on soosik, aga tõestasime poolfinaalis, et suudame pingetest edukalt jagu saada. Vaevalt, et see seeria kolme mänguga lõpeb," hindas Lepp.
Kehra ja Coop heitlevad pronksmedalite nimel
Kui kulla võitmiseks finaalseerias on vaja kolme võitu, siis pronksmedalite kaelasaamiseks piisab kahest. Teisipäeval alustavad kahvatuima medali nimel heitlust HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Põlva Coop. Tänavused varasemad liigamängud lõppesid kõik kehralaste paremusega – põhiturniiril 28:27 ja 36:32 ning vaheturniiril 32:24 ja 36:28.
"Nädal on valusast poolfinaalist möödas, haavad lakutud ning hakkame kolmanda koha nimel võitlema. Medal on medal ja sooviks hooaja võidukalt lõpetada! Jõuvahekord peaks olema meie kasuks, aga otsustavaks saab, kes leiab rohkem jõudu ja tahtmist. Usun, et meil on motivatsiooni piisavalt Coopi alistamiseks," arvas kehralaste peatreener Kaupo Liiva.
"Oleme realistid – esikolmiku tiimidega oli Coop läbi hooaja raskustes. Mõni üksik sähvatus oli, aga raskeks läheb Kehra vastu kindlasti, olgu siis Janar Mägi rivis või mitte. Vähemalt kaks mängu on veel ees, proovime võidelda võimete piiril ja kui peaks suurüllatus juhtuma, siis on tore," hoidis Coopi juhendav Musting jalad maas.
Finaal
15.05. 19:00 Põlva Serviti – HC Tallinn (Mesikäpa hallis)
19.05. 19:00 HC Tallinn – Põlva Serviti (Kalevi spordihallis)
22.05. 19:00 Põlva Serviti – HC Tallinn (Mesikäpa hallis)
Vajadusel:
24.05. 19:00 HC Tallinn – Põlva Serviti (Kalevi spordihallis)
26.05. 18:00 Põlva Serviti – HC Tallinn (Mesikäpa hallis)
Pronksiseeria
14.05. 19:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Coop (Kehra spordihoones)
17.05. 19:00 Põlva Coop – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Mesikäpa hallis)
Vajadusel:
20.05. 19:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Coop (Kehra spordihoones) | Kolmapäeval algab käsipalli meistriliiga finaalseeria | https://sport.err.ee/939209/kolmapaeval-algab-kasipalli-meistriliiga-finaalseeria | Meeste käsipalli meistriliiga hooaja lõpuni pole enam palju jäänud – maksimaalselt kaheksa, minimaalselt viis mängu. Kolmapäeval hakkavad meistrikulla nimel võitlema Põlva Serviti ja HC Tallinn, päev varem alustavad pronksiheitlust HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Põlva Coop. |
"Tallink on selgelt seisukohal, et alkoholiaktsiisi langetamine taastab olulises osas soomlaste taas suurema huvi Eestisse reisimise vastu ning avaldab otsest mõju erinevate tululiikide laekumisele riigieelarvesse. Meie Soomes asuv Soome turu müügimeeskond peab seda väga oluliseks sammuks ning peab oluliseks selle sammu võimalikult kiirelt realiseerimist," märkis pressiteates Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.
"Sel on oma mõju kogu Eesti teenindavale sektorile ning ka oluline mõju toomaks Eestisse soomlasi, kes soovivad reisida Tallinnast kaugemale, kuna kaasa ostetavate kaupade soodsamad hinnad kompenseerivad reisiks tehtud kulutusi," selgitas ta.
"Toetame ideed teha muudatus võimalikult ruttu, sest mõju on hinnatav juba mõne kuu jooksul. Tallink nägi alles paar nädalat tagasi kui suure kauplemisaktiivsuse tõi kaasa Läänemere suurima reisilaeva Silja Europa erikruiis Helsingist Riiga," rõhutas Nõgene.
"Aktsiiside kohesel langetamata jätmisel on prognoosimatu, kui suureks kujuneb reisijate vähenemine. Statistikaameti poolt avaldatud märtsikuu majutusnumbrid peaks panema põlema kõige punasema tule rahandusministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi erinevates kabinettides," lausus Tallinki juht. | Tallink peab oluliseks alkoholiaktsiisi võimalikult kiiret langetamist | https://www.err.ee/939207/tallink-peab-oluliseks-alkoholiaktsiisi-voimalikult-kiiret-langetamist | Tallink teatas kommentaariks alkoholiaktsiisi langetamise ideele, et Eesti suurima turismiettevõttena peavad nad oluliseks selle sammu võimalikult kiiret rakendamist. |
Esialgsetel andmetel ründasid 23- ja 33-aastane kinnipeetav arestimaja töötajaid jalutusalalt tulles, kui nad pidid suunduma oma kambritesse. Mehed kasutasid lisaks füüsilisele jõule ka omavalmistatud torkerelva, teatas Ida prefektuur.
Narva arestimaja politseiametnik ja spetsialist viidi haiglasse ning neist ühe vigastused olid eluohtlikud. Praegu on mõlema ametniku terviseseisund stabiilne.
Narva politseijaoskonna politseinikud pidasid ründajad koheselt sündmuskohal kinni. Viimastel ei õnnestunud arestimaja ruumidest välja pääseda.
Üks ründajatest viibis arestimajas kahtlustatavana kehalises väärkohtlemises ning teine avaliku korra raskes rikkumises.
Ida prefekti Tarvo Kruubi sõnul on kogu asutus ka edaspidi kindlaks toeks vigastada saanud kolleegidele, sest nende tervis on meile esmatähtis. "Järgmisena on tähtis kiiresti juhtunu asjaolud välja selgitada. Eile aset leidnud juhtum on karm meeldetuletus sellest, et arestimaja töös ning kokkupuutel kinnipeetutega on alati ka ründeoht," ütles Kruup.
Arestimaja töötajate ründamise kohta alustati kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb tapmiskatset. Kohtueelset menetlust juhib Viru ringkonnaprokuratuur.
Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maarja Germann soovib politseiametnikele kiiret paranemist. "Mõlemad kahtlustatavad on prokuratuuri taotlusel ning kohtu loal vahi alla võetud teiste kriminaalmenetluste raames. Eelkirjeldatu iseloomustab ilmekalt inimeste ohtlikkust ühiskonnale," lisas prokurör. | Kinnipeetavad ründasid kaht Narva arestimaja töötajat | https://www.err.ee/939204/kinnipeetavad-rundasid-kaht-narva-arestimaja-tootajat | Pühapäeva hommikul ründasid kaks kinnipeetut Narva arestimaja kaht töötajat, kes mõlemad said vigastada ning vajasid haiglaravi. Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust. |
Ameeriklased avasid skoori juba 50. sekundil, kui tabamuseni jõudis New York Rangersi kaitsja Brady Skjei. Kümme minutit hiljem suurendas edu Calgary Flamesi ründaja Johnny Gaudreau. Soomlased jõudsid tabamuseni avakolmandiku viimasel minutil, autoriks Harri Pesonen.
Ka teisel perioodil jõudis Soome väravani viimasel minutil. 32 sekundit enne pausi viigistas arvulisest ülekaalust Niko Ojamäki.
Kohtumise kolmandal perioodil väravateni ei jõutud, aga 3.27 pärast lisaaja algust viskas Dylan Larkin ameeriklaste võidutabamuse.
Tabeliseis: 1. Soome 7 punkti (3 mängust), 2. Saksamaa 6 (2), 3. USA 5 (3), 4. Kanada 3 (2), 5. Slovakkia 3 (2), 6. Taani 2 (2), 7. Prantsusmaa 1 (2), 8. Suurbritannia 0 (2).
Enne mängu:
Soome hokimehed on turniiri alustanud kahe võiduga: avakohtumises alistati 3:1 Kanada ning seejärel 4:2 Slovakkia. Turniiri kuumimaks nimeks on tõusnud soomlaste 18-aastane Kaapo Kakko, kes viskas kanadalaste võrku kaks ja slovakkidele kolm väravat. A-grupis hoiab Soome Saksamaa ees esikohta.
Ameeriklaste jaoks algas turniir sootuks vastupidise emotsiooniga, kui 1:4 jäädi alla korraldajamaale Slovakkiale. Suure kaotuse järel alistati Prantsusmaa pühapäeval 7:1.
"See oli meie jaoks suur võit, eriti arvestades seda, et homme [täna] mängime Soomega," rääkis võidumängus kaks väravat visanud Colin White. "Tõstsime natuke enesekindlust, see oli hea meeskondlik esitus." | Ameeriklased vajasid Soome alistamiseks lisaaega | https://sport.err.ee/939036/ameeriklased-vajasid-soome-alistamiseks-lisaaega | Jäähoki MM-turniiril Slovakkias alistas USA meeskond esmaspäeval lisaajal Soome 3:2 (2:1, 0:1, 0:0, 1:0). |
Esimesel kolmandikul asus Venemaa 1:0 juhtima. 14. minutil viskas värava igapäevaselt Moskva CSKA-s mängiv ründaja Sergei Andronov.
Teisel kolmandikul õnnestus venelastel eduseisu suurendada, kui NHL-i lõppenud hooaja resultatiivseima mängija Nikita Kutšerovi söödu realiseeris Nikita Gussev.
Kohtumise kolmas värav sündis viimasel minutil, kui Nikita Zaitsev saatis litri tühja võrku.
Tabeliseis: 1. Venemaa 9 punkti (3 mängust), 2. Šveits 6 (2), 3. Tšehhi 6 (3), 4. Rootsi 3 (2), 5. Läti 3 (2), 6. Norra 0 (2), 7. Austria 0 (2), 8. Itaalia 0 (2).
Enne mängu:
Tšehhid on seni mänginud kahe Skandinaavia koondisega ja alistanud mõlemad: avamängus tehti tulemusega 5:2 säru tiitlikaitsjale Rootsile ning seejärel võideti tulemusega 7:2 Norrat.
Tšehhi koondis saab naaberriigis Slovakkias nautida suurt toetust. "Õhkkond on siin suurepärane," tõdes Norrat ühe värava ja kahe resultatiivse sööduga kostitanud Dominik Kubalik. "Hallis on väga palju inimesi, kes elavad meile pidevalt kaasa. Väga palju energiat. Nad on kui kuuendaks mängijaks jääl!"
Venemaa alistas Norra esmalt 5:2 ja seejärel visati Austriale viis vastuseta jäänud väravat. Tšehhid eesotsas kapteni Jakub Voracekiga on tänase vastase tulejõust muidugi teadlikud. "Neil on mees, kes on visanud 650 või isegi rohkem väravaid [Aleksandr Ovetškin]; neil on mees, kellel oli 128-punktine hooaeg [Nikita Kutšerov]; neil on mees, kes jõudis eelmisel aastal karjääri 1000. punktini [Jevgeni Malkin] ja üks parimaid väravavahte [Andrei Vassilevski]," rääkis Voracek.
Televiisorist saab kell 17.10 algavat ülekannet vaadata kanalilt ETV+, kus saab valida eesti- ja venekeelse kommentaari vahel. | Venemaa alistas Tšehhi ja jätkab täiseduga | https://sport.err.ee/939047/venemaa-alistas-tsehhi-ja-jatkab-taiseduga | Jäähoki MM-turniiril Slovakkias alistas Venemaa koondis B-grupi kolmanda vooru kohtumises Tšehhi 3:0 (1:0, 1:0, 1:0). |
Leheküljed suleti pärast Avaazi vastavasisulist taotlust. Enamik lehekülgi, millel oli kokku ligi 2.5 miljonit jälgijat, toetasid Itaalia valitsuskoalitsiooni kuuluvaid marurahvuslikku immigrantidevastast Liigat või populistmis süüdistatud Viie Tähe Liikumist (M5S).
Aktiivseim lehekülg pealkirjaga "Tahame Viie Tähe Liikumist valitsusse" jagas muuhulgas ekslikult maffiavastasele ajakirjanikule Roberto Savianole omistatud tsitaati, et ta eelistaks "päästa pigem migrante kui Itaalia maavärinaohvreid". Saviano oli sunnitud avalikult eitama, et on midagi säärast öelnud.
Liiga-meelne lehekülg jagas eurovalimiste eel ligi kümme miljonit vaatamist kogunud videot, mis kujutas väidetavalt migrante politseiautot lõhkumas, kuid mis oli tegelikult filmitud mängufilmi tarvis. | Facebook sulges Itaalia valitsusmeelsed võltsuudistelehed | https://www.err.ee/939187/facebook-sulges-itaalia-valitsusmeelsed-voltsuudistelehed | Facebook sulges Itaalias 23 peamiselt valitsusmeelset lehte, mis levitasid võltsuudiseid ja immigrantidevastast sisu, teatas kodanikuõiguste rühmitus Avaaz esmaspäeval. |
Lühidalt lahti rääkides on Eesti Olümpiaakadeemia eesmärgiks olümpialiikumise edendamine Eestis. Peamiselt tehakse seda läbi olümpiaalase hariduse andmise, kusjuures töötatakse tihedas koostöös Eesti Olümpiakomiteega. Kui algselt tegutseski olümpiaakadeemia Eesti Olümpiakomitee alalise struktuuriüksusena, siis 2009. aastast iseseisva mittetulundusühinguna.
Esimese "vaalana" käsitleme Eesti Olümpiaakadeemia teaduslikku tegevust. Eriti tulemuslik oli organisatsioon selles valdkonnas oma esimesel aastakümnel. Kõik kolm Eesti Olümpiaakadeemia senist presidenti omavad sporditeaduslikku tausta. Olümpiaakadeemiast ja teadusest räägib asutajaliige ja aupresident, Tartu Ülikooli spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik: "Üks, mis praegu enam ei toimi, oli näiteks Eesti Olümpiaakadeemia ajakirja välja andmine. Ta ilmus üsna mitu aastat ja lõpupoole isegi kaks numbrit aastat. Sellel oli rahvusvaheline toimetuskolleegium ja seal avaldasid oma töid mitte ainult Eesti sporditeadlased, aga seal oli ka teistest riikidest avaldajaid. See oli üks niisugune konkreetne tegevusliin, mis näitas selle olümpiaakadeemia tegevuse teaduspõhisust."
"Teine, mis väga edukalt tänaseni toimib, on Eesti olümpiasportlaste esinemise teaduspõhine analüüs olümpiamängude järgselt."
"Teine, mis väga edukalt tänaseni toimib, on Eesti olümpiasportlaste esinemise teaduspõhine analüüs olümpiamängude järgselt. Uuema aja nähtus on see kui Neinar Selist sai olümpiaakadeemia president. Ta seadis sisse Atko-Meeme Viru nimelise stipendiumi, mida saavad taotleda doktorandid kõigist Eesti ülikoolidest, kelle uurimisteema on seotud spordiga. Minu parimat teadmist mööda on see siiamaani ainus stipendium, mis on suunatud just selles valdkonnas uurimistööd tegevatele doktorantidele."
Eesti Olümpiaakadeemia teadusliku tegevuse oluliseks veduriks oli just
algusaegadel praegune emeriitprofessor Teet Seene. Asutajaliikmena kandis
ta Eesti Olümpiaakadeemia esimese juhatuse koosseisus teadusnõukogu
esimehe vastutust. Professor Seene meenutab, et olümpiaakadeemia kui teadusliku organisatsiooni kontseptsiooni taga oli suuresti selle esimene president, professor Atko-Meeme Viru. 1989. aastal, mil olümpiaakadeemia loodi, olid lähenemisel ka väga praktilised põhjused.
"Raskusi oli kraadi kaitsmisega. Idee oli hakata teaduskraade kaitsma olümpiaakadeemia teadusnõukogus ja see teadusnõukogu pidi selleks taotlema õigused, aga selleni ei jõutud – enne varises Nõukogude Liit kokku ja tuli Eesti Vabariik. Kui me veel Nõukogude Liidu koosseisus olime, siis olid teadusplaanid suured – hakata välja andma ka toimetisi," selgitab Seene.
Olümpiaakadeemia koordineerib nüüdseks rohkem kui 20 aastat kestnud kooliolümpiamängude projekti. Kooliolümpiamängude põhieesmärgiks on tuua olümpiamängud kui laiem spordi- ja kultuuripidu iga õpilaseni. Projektis osalevad koolid korraldavadki oma miniolümpia: võisteldakse erinevatel spordialadel, aga olümpialiikumise ideest ja ajaloost räägitakse võistlustele eelneval olümpiaharidusperioodil ka ainetundides. Ikka ja jälle suudavad õpilased üllatada omapoolse pühendumise, vaimukuse ning entusiasmiga.
"Esimesed kooliolümpiamängud toimusid 1996. aastal. See sai alguse ja järjest rohkem tekkis neid koole, kes suuremal või vähemal määral Eesti Olümpiaakadeemiaga kooliolümpiamänge korraldasid, aga kuskil 2000. aastate keskpaiku Eesti Olümpiaakadeemia nägi, et see on väga tänuväärne tegevusliin ja siis oli teatud aja vältel selge prioriteet just kooliolümpiamängude liikumise edendamine," räägib professor Vahur Ööpik.
"Meie selline eesmärk mõnda aega oli saavutada see, et ühel kalendriaastal kõigis Eesti maakondades kooliolümpiamängud toimuksid."
"Mis mul selgesti meeles on, on et 2008. aastal toimusid aasta jooksul kokku 37 kooliolümpiamängud. Meie selline eesmärk mõnda aega oli saavutada see, et ühel kalendriaastal kõigis Eesti maakondades toimuksid kooliolümpiamängud. Paraku tookord üks maakond "vedas alt" ja need 37 kooliolümpiamängud haarasid kogu Eesti, välja arvatud see üks maakond," selgitab Ööpik.
Noortele pöörab Eesti Olümpiaakadeemia tõepoolest palju tähelepanu. Lisaks kooliolümpiamängudele antakse olümpiaalast haridust ka spetsiifilisemate programmide kaudu. Alates 1991. aastast on Eesti Olümpiaakadeemia Rahvusvahelise Olümpiaakadeemia liikmesorganisatsioon. Suurepärase väljundina pakub rahvusvaheline organisatsioon ka Eesti huvilistele võimalust osa võtta noortesessioonidest, mis toimuvad igal aastal Rahvusvahelises Olümpiaakadeemias Antiik-Olümpias, Kreekas.
Rahvusvahelise Olümpiaakadeemia kahe nädala pikkusel noortesessioonil teiste seas Ülenurme gümnaasiumi projekti- ja arendusjuht Merlin Ponna. Ülenurme gümnaasium on tema sõnul ainuke kool Eestis, mis kuulub rahvusvahelisse Pierre de Coubertin'i koolide võrgustikku. Merlin Ponna rääkis oma iidses Olümpias saadud kogemustest ka Vikerraadiole. "Põhifookus oli eelmine aasta see, kuidas sportlased on eeskujuks inimestele – kas võib neid eeskujuna võtta või mitte. Selle põhjal olid seal hästi sügavad diskussioonid ja meil oli seal kaasatud ka kusagil 20 sportlast, kes on ka päriselt olümpiamängudel käinud ja kes jagasid oma kogemusi. Seda teemat puudutati hästi põhjalikult erinevatest valdkondadest. Meid oli ligi 200 ja esindatud oli üle saja erineva riigi," jagas Ponna.
"Need, kellega mina seal rohkem suhtlesin, nad kõik olid nii erineva taustaga. Ühed olidki olümpiasportlased, kes on pühendanud terve oma elu sporditegemisele. Teine seltskond olid näiteks noorsootöötajad, siis olid seal veel näiteks linnavalitsuste töötajad."
"Olümpiaharidus ei tähenda ainult sporti. See ongi see, et sa ületad ennast oma tegemistes, sa elad teistele kaasa, sa oled aus kõiges, mis sa teed, et pärast olla rõõmus enda tulemuste üle."
"Olümpiaharidus ei tähenda ainult sporti. See ongi see, et sa ületad ennast oma tegemistes, sa elad teistele kaasa, sa oled aus kõiges, mis sa teed, et pärast olla rõõmus enda tulemuste üle – see on olümpiaharidus, mida me siin koolis läbi spordi või läbi erinevate ainetundide õpilasteni tuua," räägib Ponna sellest, kuidas olümpiaharidust Ülenurmel igapäevaselt rakendatakse.
Noortesessioonide olustikust osa saamiseks pole vaja tingimata
Kreekasse sõitagi, sest Eesti Olümpiaakadeemia korraldab analoogseid
ettevõtmisi ka siin.
Tahke ja tegevusharusid on Eesti Olümpiaakadeemial aga palju rohkem ning hea ülevaate pakub neist olümpiaakadeemia kodulehekülg. Kui teie hinge jäi küsimus, miks on tänapäeval olümpialiikumise ideaalide propageerimine ikkagi vajalik ja mida Eesti sport sellest saab, siis ehk annab vastuse professor Vahur Ööpiku kokkuvõtlik mõte: "Eesti Olümpiaakadeemia eesmärk on olümpialiikumise edendamine Eestis. Mitte konkureerides Eesti Olümpiakomiteega, aga tehes koostööd ja pidades silmas ühiseid eesmärke. Segevuse aluseks on lõppkokkuvõttes olümpiaharta. Kui me loeme, mis olümpiahartas kirja on pandud ja mis on olümpialiikumise eesmärgiks, siis seal ei ole kirjas, et see on mingi spetsiifilise äritegevuse arendamine või midagi taolist. Seal on kirjas just need üllad ideaalid – inimese harmooniline areng."
"Seal on isegi kirjas see, et sportimine on inimõigus ja seal on kirjas ka ausa mängu järgimise põhimõte – kohe Rahvusvahelise Olümpiakomitee põhimõtete loendis. Järelikult tuleb hoolt kanda, et neid ideaale ei unustataks igapäevases kommertsiaalses maailmas tegutsedes, vaid neid peetaks silmas ja au sees, sest vastasel juhul kogu olümpialiikumine muutuks ju farsiks. Eesmärgid on ju deklareeritud kõrgel ideelisel tasandil. Kui me tahame, et seda laiem üldsus tõsiselt võtaks, siis tuleks nende kõrgemate ideeliste väärtuste suunas ka liikuda, vaatamate sellele, et see võib mõnikord olla mitte kõige kergem ettevõtmine." | Eesti Olümpiaakadeemia tähistab 30. sünnipäeva | https://sport.err.ee/939175/eesti-olumpiaakadeemia-tahistab-30-sunnipaeva | Eesti Olümpiaakadeemia on saanud 30-aastaseks. Ümmargust numbrit
tähistati eelmisel nädalal peetud Olümpiaakadeemia aastakonverentsil,
kus esitleti ka organisatsiooni senist tegevust kajastavat filmi. |
Pikkade tõusudega ja järskude laskumistega radadel saavutas Juul sarja viimaste aastate parimad tulemused, olles 18 kilomeetrisel eraldistardist sõidus kuues ja lisaks hoolimata keerulisele rajale veel vihmas peetud 55 kilomeetrises grupisõidus viies.
"Rõõmu tunnen eelkõige kogutud reitingupunktide üle, mis omavad suurt kaalu järgmise aasta Tokyo paraolümpiamängudele kvalifitseerumisel," kommenteeris Juul.
Maailmakarika järgmine etapp toimub juba tuleval nädalavahetusel Belgias, kus osaleb ka Juul. 17. mai hommikul peetaval eraldistardist võistlusel ootab naisi 27 kilomeetrit maalilisi ja siledaid rannikuteid. | Eesti pararattur sai Itaalia MK-etapil viienda ja kuuenda koha | https://sport.err.ee/939173/eesti-pararattur-sai-itaalia-mk-etapil-viienda-ja-kuuenda-koha | Möödunud nädalavahetusel sai Itaalias Corridonias alguse pararatta maailmakarika hooaeg. Eestit esindas klassis C5 võistlev Mari-Liis Juul, kes saavutas kokkuvõttes viienda ja kuuenda koha. |
Kolm saart lisati maksuparadiiside nimekirja märtsis, sest EL leidis nende maksureeglites puudusi, mis võiksid soodustada maksudest kõrvalehoidmist teistes riikides, vahendas Reuters.
Bermuda, Aruba ja Barbados on ainsad kolm EL-i territooriumit, mis praegu nimekirja kuuluvad.
EL-i riike isegi ei kontrollita, sest eeldatakse, et nad järgivad reegleid. Samas on Euroopa Parlament süüdistanud seitset EL-i riiki maksuparadiisiks olemises. Need riigid on Luksemburg, Küpros, Iirimaa, Malta, Ungari, Belgia ja Holland.
Riikide lisamise musta nimekirja otsustavad kõik EL-i liikmesriigid. Igaühel neist on õigus kasutada selles küsimuses ka vetot.
Riik või territoorium eemaldatakse mustast nimekirjast, kui nad on kõrvaldanud suurimad probleemid ning lubavad teha edaspidi maksunduse läbipaistvuse suurendamiseks reforme.
Pärast reedet jääb EL-i maksuparadiiside nimekirja 12 riiki või territooriumit: Araabia Ühendemiraadid, Omaan, kolm USA territooriumit - Samoa, Guam ja USA Neitsisaared -, Belize, Fidži, Marshalli Saared, Vanuatu, Dominica, Samoa ning Trinidad ja Tobago.
Musta nimekirju pandud riikide maine saab kannatada ning nende tehinguid EL-iga kontrollitakse rangemalt.
EL lõi oma musta nimekirja 2017. aasta detsembris pärast paljastusi, mille kohaselt paljud ettevõtted ja jõukad inimesed kasutasid maksude vältimise skeeme. Esialgu kuulus nimekirja 17 riiki või territooriumit, kuid see vaadatakse regulaarselt üle. | EL eemaldab Bermuda, Aruba ja Barbadose maksuparadiiside mustast nimekirjast | https://www.err.ee/939168/el-eemaldab-bermuda-aruba-ja-barbadose-maksuparadiiside-mustast-nimekirjast | Euroopa Liidu rahandusministrid eemaldavad reedel maksuparadiiside mustast nimekirjast Suurbritannia territooriumi Bermuda, Hollandi koosseisu kuuluva Aruba ning Barbadose. |
"Nagu BC Kalev/Cramo peatreener Donaldas Kairys ka Eesti meediale pärast viimast Ühisliiga mängu ütles, oli mängija lahkumise põhjuseks viimaste nädalate lahkhelid klubiga," kirjutab klubi koduleht.
NBA kogemusega 26-aastane Wroten mängis Kalevi eest 35 mängu ja kogus kolme liiga peale kokku keskmiselt 11,7 punkti ja 6,8 resultatiivset söötu. | BC Kalev/Cramo ja Tony Wroten lõpetasid koostöö | https://sport.err.ee/939178/bc-kalev-cramo-ja-tony-wroten-lopetasid-koostoo | Tony Wroten ja BC Kalev/Cramo lõpetasid enne Eesti korvpalli meistrivõistluste otsustavaid mänge koostöö. |
Reede, 10. mai õhtul kogunes Tähtvere spordiparki Tartus 2010 inimest, et aidata väikest Olegi, kellel on raske kaasasündinud immuunpuudulikkus. Koostöös toetajatega koguti tema aitamiseks 19 001 eurot.
11. mail osales maastikumaratoni lasteüritustel esialgsetel andmetel kokku 3204 noort jooksusõpra. Väiksematele mõeldud TILLUjooksu läbis kokku 2412 last, kooliealistele mõeldud MINImaratonil jooksis 792 last. Lisaks peeti pühapäeval Otepää ja Elva lastejooksud, kus lippas kokku 258 last.
Pühapäevastele põhidistantsidele (42, 24, 10 ja 5 km) pani end kirja 3549 jooksjat ja kõndijat. Lõpetajaid oli eile kokku 3218.
Registreerujad jagunesid järgmiselt:
42 km: 225
24 km: 1499
10 km: 1479
5 km: 346
Tartu Maratoni Kuubik 2019 pingereas tõusis liidriks eilse maastikumaratoni 42 km distantsil teisena lõpetanud ning viimasel kahel aastal sarja võitnud Sander Linnus (2049 p). Naistest on pärast maastikumaratoni esikohal Heleri Kivil (1931 p).
Järgmine Kuubiku sarja üritus on juba 26. mail sõidetav 38. Tartu rattaralli. Valikus on 124 ja 56 km pikkused distantsid ning kokku on rattaradadele oodata üle 7000 osaleja. | Tartu maastikumaraton tõi radadele üle 9000 liikumissõbra | https://sport.err.ee/939171/tartu-maastikumaraton-toi-radadele-ule-9000-liikumissobra | Pühapäeval Otepää-Elva vahel peetud põhidistantsidega tõmmati joon alla 37. Tartu maastikumaratoni programmile. Kolmel päeval osales eri üritustel kokku 9021 väiksemat ning suuremat jooksjat ja (kepi)kõndijat. |
Doris Day suuremat filmitööde hulka kuuluvad režissöör Michael Gordoni 1959. aasta linateos "Pillow Talk", mille eest pälvis ta ka parima naispeaosa Oscari nominatsiooni; Alfred Hitchcocki 1956. aasta "The Man Who Knew Too Much" ja David Butleri 1953. aasta "Calamity Jane", mis võitis ka parima filmimuusika Oscari, vahendas Variety. Oma filmikarjääri lõpetas ta 1968. aastal Howard Morrise filmiga "With Six You Get Eggroll".
Pärast filmikarjääri mängis ta veel 1968. kuni 1973. aastani telesarjas "The Doris Day Show", mille järel loobus ta nii näitlemisest kui ka muusikast. Oma viimase albumi "My Heart" andis ta välja 2011. aastal, jõudes 89-aastasena isegi Briti albumitabelisse.
Oscaritel pälvis Doris Day oma karjääri jooksul vaid ühe nominatsiooni, kuid Kuldgloobustel saatis teda suurem edu – ta oli parima naispeaosatäitjana nomineeritud filmidega "The Tunnel of Love", "Pillow Talk", "Midnight Lace", "Billy Rose's Jumbo" ja "Move Over, Darling". 2009. aastal pälvis ta Grammy muusikaauhindadel ka elutööpreemia. | Suri legendaarne näitleja ja muusik Doris Day | https://kultuur.err.ee/939170/suri-legendaarne-naitleja-ja-muusik-doris-day | Meie seast lahkus 97-aastasena legendaarne näitleja Doris Day 03.04.1922-13.05.2019), kes alustas oma filmikarjääri juba 1948. aastal. Lisaks näitlejatööle andis ta elu jooksul muusikuna välja ka 29 albumit. |
auawirleben on saksakeelse ruumi olulisemaid teatrifestivale, mida peetakse 1980ndate algusest. Festivalile on teiste seas kutsutud Christoph Marthaleri, Alvis Hermanise, Frank Castorfi jt lavastusi.
Sel aastal on lisaks Juhan Ulfsaki, Mart Kangro ja Eero Epneri "Workshopile" festivalile kutsutud Poola Nowy Teatr, Kate McIntosh, Maxim Gorki Theater Berliinist jt. Lavastust "Workshop" mängitakse Šveitsis inglise keeles. Järgmisena mängitakse "Workshopi" teatrifestivalidel Sloveenias ja Norras.
Laval on Mart Kangro, Juhan Ulfsak ning Eero Epner, valguskunstnik on Oliver Kulpsoo, helikunstnik Artjom Astrov, produtsent Maria Arusoo ning kaasproduktsioon tuleb Kanuti Gildi SAAList. | "Workshop" läks Šveitsi | https://kultuur.err.ee/939167/workshop-laks-sveitsi | 14. ja 15. mail annavad Juhan Ulfsak, Mart Kangro ja Eero Epner lavastusega "Workshop" kaks etendust Šveitsi pealinnas Bernis festivalil auawirleben. |
Kui 2017. aastal oli Eesti Raudtee käive 32,9 miljonit eurot, siis mullu 41,5 miljonit. 88 protsenti sellest moodustasid tulud infrastruktuuriteenustest ning kasvuallikaks oli infrastruktuuri kasutustasu reisijaid vedavatelt ettevõtetelt, selgub Eesti Raudtee majandusaasta aruandest.
Eesti Raudtee omakapital oli 150,1 miljonit eurot ja ja varad eelmise aasta lõpu seisuga kokku 334,1 miljonit eurot.
Eelmisel aastal veeti ettevõtte rööbastel 13,54 miljonit tonni kaupu ning veomaht kasvas 9,1 protsenti. Enamikku kaupadest vedas AS Operail ja suurimaks kaubagrupiks olid väetised, mille vedu kasvas rohkem kui viiendiku võrra.
Transiidina läbis Eestit 9,1 miljonit tonni kaupu ehk üle viiendiku rohkem kui 2017. aastal. Kohalike vedude maht vähenes aga 14 protsenti ja ulatus 2,77 miljoni tonnini. Diisel- ja elektrirongidega veeti Eesti Raudtee rööbastel 6,4 miljonit reisijat ja see arv on varasema aastaga võrreldes ligi neli protsenti suurem.
"Tervikuna on 2018. aasta AS Eesti Raudtee jaoks olnud edukas," teatas Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee aruandes.
Ta märkis, et mitmeid aastaid kestnud kaubamahtude langus õnnestus klientide ja koostööpartnerite toel kasvule pöörata ning rõõmu teeb ka rongireisijate arvu stabiilne kasv.
Ettevõtte ärikulud olid 54,1 miljonit eurot ehk üle miljoni euro 2017. aastast suuremad. Tegevuskulud kasvasid 16 protsendi võrra ja põhjusena tõi ettevõte välja personalikoolitused, ettevalmistused uue büroohoone sisustamiseks, ohtlike jäätmete uuendamise, riist- ja tarkvara uuendamise ja palju muud. Tööjõukulud võrreldes eelnenud aastaga ei muutunud.
Ettevõtte kulumieelne ärikasum oli 29,3 miljonit eurot ehk 46 protsenti üle-eelmisest aastast rohkem. Finantstulem oli umbes 20 protsenti parem kui 2017. aastal.
Mullu tegi Eesti Raudtee põhivarasse investeeringuid üle 26 miljoni euro eest ja seda jätkab ettevõte Euroopa Liidu tõukefondide toel ka sel aastal. Mullu olid suuremateks projektideks Lääne-Harju koondprojekt, sealhulgas Riisipere-Turba raudtee rajamine 7,6 miljoni euro eest, Tallinna-Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimine 4,1 miljoni euroga ning sildade, truupide ja teiste teerajatiste kapitaalremont ühe miljoni euroga.
Lisaks renoveeriti 800 000 euroga Narva vaksalihoone, IT-lahendustele kulus 600 000 eurot, raudteeülesõitude moderniseerimisele 400 000 eurot ja Tallinna-Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimisele 300 000 eurot.
Tänavu on plaanis investeerida 38 miljonit eurot, millest 29 miljonit kaasrahastatakse EL-i ja Eesti riigi rahast.
Samas toob ettevõte oma aruandes välja, et viimaste aastate tehnoloogiline areng ettevõttes ei ole olnud piisavalt kiire: Eesti Raudtee taristul kasutusel olevad rongide liiklusjuhtimisseadmed on valdavalt rajatud 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel, osaliselt ka 1960-ndatel aastatel.
"Vananenud liiklusjuhtimissüsteemid on Eesti Raudtee taristu suurimaks kitsaskohaks ning vajavad kindlasti investeeringuid, et pakutava teenuse kvaliteet ei langeks," nenditakse aruandes.
Dividentide väljamaksmise üle otsustab ettevõtte üldkoosolek, kelleks on majandusminister. Aruandes tuuakse aga välja, et kuna ettevõte ei ole vabaturul tegutsev äriühing, siis ei oota riik neilt stabiilseid dividende, vaid teeb otsuse, arvestades Eesti Raudtee võimalusi pikaajalises perspektiivis. Ettevõtte pikaajalise finantsprognoosi arvestades ei saa nad vähemalt kuni 2024. aastani dividende maksta.
2018. aasta lõpus töötas Eesti Raudtees 758 inimest. Ettevõte käitab 1229 kilomeetrit raudteed, 61 jaama ja 129 reisijate ooteplatvormi. | Eesti Raudteel õnnestus kaua kestnud kaubamahtude langus kasvule pöörata | https://www.err.ee/939134/eesti-raudteel-onnestus-kaua-kestnud-kaubamahtude-langus-kasvule-poorata | Eesti Raudtee käive oli eelmisel aastal 41,5 miljonit eurot ehk mullusest 8,6 miljonit eurot enam ning ettevõtte juhatuse esimees Erik Laidvee tõi esile, et aastaid kestnud kaubamahtude langus õnnestus kasvule pöörata. |
Riiginõukogu tollipoliitika komisjoni teatel kehtestatakse reale USA kaupadele 5-25-protsendilised imporditollid.
USA ja Hiina kaubanduskõneluste viimane voor lõppes reedel tulemusteta, USA president Donald Trump teatas pärast seda 25-protsendilise imporditolli kehtestamisest 200 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele ning andis korralduse algatada protsess uute tollide kehtestamiseks veel 300 miljardi dollari väärtuses kaupadele.
Hiina: me ei alistu kaubandussõjas USA-ga survele
Hiina hoiatas esmaspäeval pärast seda, kui USA otsustas rakendada peaaegu kogu Hiina ekspordile tariifid, et "ei alistu eales välisele survele".
"Hiina ei alistu eales välisele survele," ütles välisministeeriumi esindaja Geng Shuang ajakirjanikele. "Meile peab jääma võime kaitsta oma seaduslikke õigusi ja huve. Oleme korduvalt rõhutanud, et tariifide kehtestamine probleeme ei lahenda."
Pressiesindaja avaldas lootust, et Ühendriigid teevad Hiinaga koostööd "vastastikku kasuliku kokkuleppe saavutamiseks".
Trump hoiatas Hiinat USA vastumeetmete rakendamise eest
Trump hoiatas esmaspäeval, et Hiina ei vastaks omapoolsete meetmetega pärast seda, kui Washington tõstis 200 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupade imporditolle kümnelt protsendilt 25-le.
"Hiina ei peaks andma vastulööki, sellest läheks asi vaid hullemaks," hoiatas Trump Twitteris.
Ühendriikide presidendi sõnul oli Hiinal käes hea kokkulepe, mis oli peaaegu valmis, kuid riik otsustas selle sõlmimisest taganeda.
Trumpi sõnul ei kahjusta Hiina kaupadele kehtestatud USA tollid ameerika tarbijaid. "Pole mingit põhjust, miks USA tarbija peaks tolle maksma," lisas ta.
USA president kaitses oma tollipoliitikat
Trump kaitses pühapäeval oma tollipoliitikat Hiina suhtes.
"Me oleme Hiinaga täpselt seal, kus me tahame olla," kirjutas Trump suhtlusvõrgustikus Twitter.
"Tuletage meelde, et nemad murdsid leppe meiega ja soovisid uuesti selle üle läbi rääkida. Me võtame Hiinalt tollidega kümneid miljardeid dollareid," jätkas Trump.
Trumpi majandusnõunik Larry Kudlow oli varem päeval hoiatanud, et vastasseisust kannatavad mõlemad pooled.
Kudlow sõnul protsess jätkub ning imporditollid jäävad kehtima edu saavutamiseni läbirääkimistel.
Kudlow ütles telejaama Fox News saates, et Ühendriikide jaoks on kõnelustel igasugune endale juba võetud kohustustest taganemine vastuvõetamatu.
Majandusnõuniku arvates võivad Trump ja Hiina riigipea Xi Jinping kohtuda juuni lõpus Jaapanis G20 tippkohtumise kõrvalt, et lahendada riikidevahelised erimeelsused kaubandusküsimustes.
"Trumpi ja Xi kohtumise šansid Jaapanis on ilmselt päris head", lausus Kudlow.
G20 tippkohtumine korraldatakse Jaapanis Osakas 28.-29. juunil.
Valge Maja majandusnõuniku sõnul peab USA muutma oma tootjatele ja töölistele soodsas suunas kaubandussuhteid Hiinaga, sest need on seni olnud "liigselt tasakaalust väljas".
Kudlow lisas, et kaubandussõjast Hiinaga Ühendriikide majandusele tekkiv kahju kujuneks prognoositust väiksemaks ja see on risk, "mida me peaksime võtma ja saame võtta". | Hiina kehtestab juunist imporditollid 60 miljardi väärtuses USA kaupadele | https://www.err.ee/939162/hiina-kehtestab-juunist-imporditollid-60-miljardi-vaartuses-usa-kaupadele | Hiina teatas esmaspäeval, et kehtestab alates 1. juunist imporditollid 60 miljardi dollari väärtuses USA kaupadele. |
Vihmann tegi kaasa 90 minutit, algkoosseisu kuulunud Teniste vahetati 74. minutil välja, sest ta sai vastaselt küünarnukilöögi näkku. Brann on liigatabelis 11 punktiga kuuendal kohal, Stabaek seitsme punktiga 13. kohal. Viiendat kohta hoiab Sarpsborgist viimati 1:0 jagu saanud Kristiansund, ent nende ridadesse kuuluvad Brent Lepistu ja Andreas Vaikla täna meeskonna koosseisu ei mahtunud, vahendab Soccernet.ee.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Teniste seljatas Norra eestlaste duellis Vihmanni | https://sport.err.ee/939161/teniste-seljatas-norra-eestlaste-duellis-vihmanni | Eesti jalgpallikoondise kaitsja Taijo Teniste koduklubi Bergeni Brann sai Norra kõrgliigas tabelisse kolmanda võidu, kui võõrsil alistati 1:0 teise Eesti kaitsja Madis Vihmanni tööandja Stabaek. |
Kuni 78 kilogrammiste naiste hulgas maadlev Karilaid oli loosi tahtel esimeses ringis vaba. Seejärel kohtus ta soomlanna Noora Nykaneniga, kes oli eelmises ringis alistanud Belgia esindaja. Pärast kolmeminutilist maadlust heitis Karilaid soomlanna efektselt selili ja teenis ipponi.
Poolfinaalis kohtus Karilaid tugeva venelanna Viktoria Sokolovaga, kes oli varasemalt alistanud Hollandi ja Austraalia sportlased. Eestlanna alustas enesekindlalt ning sooritas mitu ohtlikku rünnakut. Vastane maadles taktikaliselt ning panustas rohkem vasturünnakutele. See taktika tõi talle ka edu - oskuslik vasturünnak kaks minutit enne maadlusaja lõppu viis ta waza-ariga juhtima. Karilaid pidi nüüd veelgi rohkem ründama, et kaotusseisu tasa teha. Paraku pööras venelanna veel ühe rünnaku enda kasuks ning võitis matši.
Pronksikohtumist Belgia judoka Isabelle Schrenki vastu alustas Karilaid väga ettevaatlikult, et mitte poolfinaalis tehtud vigu korrata. Kontrollides liikumist ja haardeid vahetades otsis ta kindlat heitekohta. Juba oma esimese tõsise rünnakuga heitis ta belglanna efektselt ipponile ning võitis pronksmedali.
See oli Tallinna Aitado sportlasele sellel aastal juba kolmandaks medaliks MK-etappidelt. Lisaks Kaunasele võitis Karilaid kulla Ateenas ja pronksi Lignanos. Ettevalmistus septembris toimuvateks juunioride Euroopa meistrivõistlusteks paistab seni kulgevat väga edukalt.
Kaunases võistelnud meesjuunioridest oli eestlastest edukaim Simon Sülla. Samuti Aitado klubis Glen Viksi käe all treeniv Sülla alistas eelringis ja veerandfinaalis ipponitega kaks valgevenelast. Poolfinaalis kohtus ta hilisema võitja Mikhail Ziminiga. Süllal õnnestus venelast waza-ari vääriliselt heita ning matši juhtima asuda, kuid pidi hiljem siiski vastase paremust tunnistama. Poolfinaalis saadud vigastuse tõttu ei saanud Sülla kahjuks pronksimatši maadlema minna ning pidi leppima viienda kohaga. | Annika Karilaid võitis judo MK-etapil pronksi | https://sport.err.ee/939158/annika-karilaid-voitis-judo-mk-etapil-pronksi | Nädalavahetusel Leedus toimunud juunioride judo maailmakarika etapil maadles ennast taas poodiumile Annika Karilaid. |
Veerandfinaalis alistas Katrina Lehis 15:11 klubikaaslase Nelli Differti ja seejärel 15:10 Madina Azizova (Tallinna Mõõk). Finaalis võitis Lehis klubi- ja koondisekaaslast Kristina Kuuske tulemusega 15:13.
Kuusk oli veerandfinaalis 15:8 parem Gaia-Marianna Salmist (Tallinna Mõõk) ja poolfinaalis koondisekaaslasest Irina Embrichist (IREM) tulemusega 15:10.
Kolmandad kohad saavutasid seega Irina Embrich ja Madina Azizova.
Meeste veerandfinaalis alistas Jüri Salm klubikaaslase Kasper Tafenau tulemusega 15:5 ja seejärel 15:10 Ruslan Eskovi (Tartu Kalev). Finaalkohtumises oli Salm parem koondisekaaslasest Peeter Turnaust (En Garde) seisuga 15:13.
Turnau võitis veerandfinaalis 15:10 Ilian Bobrovi (SBSK Draakon) ja poolfinaalis 15:10 klubikaaslast Sten Priinitsat. | Tallinna meistriks tulid Katrina Lehis ja Jüri Salm | https://sport.err.ee/939156/tallinna-meistriks-tulid-katrina-lehis-ja-juri-salm | Pühapäeval Sõle spordikeskuses peetud epeevehklemise Tallinna meistrivõistlustel võidutsesid Katrina Lehis (En Garde) ja Jüri Salm (Tallinna Mõõk). |
Värske loo tausta on teinud Leedu produtsent Vaiper Despotin, mix 'i ja master 'i tegi Bert Brikenfeld Mindnote stuudiost.
Eelmine singel, mille 5miinust avaldas aasta algul, oli "Lendan" koos Orelipoisiga. Samuti ilmus 5miinusel sel aastal lugu "Tsirkus", kus lõid kaasa Nublu ja Pluuto.
Kuula lugu "Tasuta": | 5miinust avaldas uue loo "Tasuta" | https://menu.err.ee/939151/5miinust-avaldas-uue-loo-tasuta | Räpigrupp 5miinust andis välja uue singli "Tasuta", mis räägib neist inimestest, kes soovivad kõike tasuta, aga peole tahaksid ikka minna. |
Avalik-õiguslike teleorganisatsioonide olulisim ülemaailmne konverents Input tõi Bangkokki kokku tele-eksperdid üle maailma, kes said nädala jooksul tutvuda valikuga silmapaistvatest saadetest ja sarjadest, mis vaatajateni on jõudnud. "Miks mitte?!" valiti programmi mitmesaja sarja seast, lisaks Eestile esitleti telekonverentsil veel Taani, Hollandi, Šveitsi ja Tai noorteseriaale.
"Miks mitte?!" linastus konverentsil sessiooni lõpufilmina ja sai sooja vastuvõtu nii korraldajate kui ka osalejate poolt. Esile tõsteti sarja sooja huumorit ja head üldistust, mis haaras laia spektrit teemadest, millega teised seriaalid olid tegelenud kitsamalt, sh koolikiusamine, teismeea eneseavastused, sooline võrdsus jne. Publik võttis sarja vastu naeru ja tugeva lõpuaplausiga, kiidusõnu pälvisid näitlejate valik ja sarjas kasutatud muusika. Elevust tekitas ka tõsiasi, et noortesarja on kirja pannud kogenud mees-stsenarist (Martin Algus), kuivõrd publiku seas läbiviidud küsitlus pakkus kirjutajaks pigem 20ndates aastates naiskirjanikku.
Bangkokis toimunud konverentsil esitles sarja ja andis sellega seotud mahuka ristmeediaprojekti "Break!" kohta selgitusi Tallinna ülikooli BFM-i õppejõud ja "Miks mitte?!" ristmeedia produtsent Alessandro Nani, samuti viibis esitlusel Eesti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta.
Oktoobris esmakordselt ETV ekraanile jõudnud noortesari "Miks mitte?!" on valminud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei koostöös Eesti Rahvusringhäälingu, Tallinna ülikooli, SA Innove, haridus- ja teadusministeeriumi, Leedu võrdse kohtlemise voliniku ja Islandi soolise võrdõiguslikkuse keskusega.
Sarja tootis Kassikuld, stsenarist on Martin Algus, režissöör Ergo Kuld. | Noorteseriaali "Miks mitte?!" tunnustati rahvusvahelisel telekonverentsil | https://menu.err.ee/939144/noorteseriaali-miks-mitte-tunnustati-rahvusvahelisel-telekonverentsil | Möödunud nädalal esitleti noorteseriaali "Miks mitte?!" Bangkokis toimunud rahvusvahelisel telekonverentsil Input 2019. Tiheda eelsõela läbinud sari tuli näitamisele noortesarjade kategoorias koos Taani, Hollandi, Šveitsi ja Tai seriaalidega. |
Viimaste kuude jooksul teravnenud sisepoliitiline olukord on oma häirivusega varjutanud need probleemid, mille üle enne muretsesime. Need on regionaalne, majanduslik ja sugudevaheline ebavõrdsus, mille ulatust ja tõsidust on eelmised valitsused eiranud ning mis kokkuvõttes on loonud ka soodsa põhja selliste äärmusparteide nagu EKRE esiletõusule. Nagu korduvalt tõdetud, on 1930. aastaid taastada püüdev EKRE ainult osa laiemast muudatustelainest, mis on näiteks Ameerika Ühendriikides võimule toonud meelelahutajast ärimehe Donald Trumpi.
Eestis kinodesse jõudnud Boots Riley "Vabandust, et tülitan" (2018) manab silme ette õudusühiskonna, milles ristuvad vähemusi rõhuva ja töörahvast ekspluateeriva poliitilise suuna unistused ehk siis inimõigusi jalge alla tallav ettevõtlussõbralikkus ja rassipõhine konservatism. Võim on ärimogulitel, kes hoiavad alamakstud rahvakihte ohjes lubadustega paremast tulevikust, pakkudes ajupesuks ja väljaelamiseks teiste alandamisel põhinevat tele show 'd. Filmi peategelasel Cassius Greene'il (Lakeith Stanfield) on valida, kas minna tööle müügiagendiks või valida muretu elu kontsernis "WorryFree" (Murevaba), kus on tagatud töö, palk ja ülalpidamine. Cassius valib telefonimüügi, nn valgete kõneviisi kasutades murrab mustanahaline mees välja madalapalgaliste hulgast, kuldse liftiga tulnud ametikõrgendus asetab ta aga eetiliste valikute ette – kas toetada oma kolleege, kes protesteerivad virelemise vastu tööseisakutega ja jääda kokku oma kunstnikust sõbrannaga, või võtta vastu summad, mis aitavad ta välja majanduslikust kitsikusest. Valik on raskem seda enam, et kõrgemal kohal paljastub ka ekspluateeriva süsteemi tõeline olemus.
Räppari ja aktivisti Boots Riley täispika filmi debüüt rajanebki ekspluateerimise näitlikustamisel, "Vabandust, et tülitan" selgitab läbi düstoopilise groteski, mida on tähendanud orjandus kapitalistliku ühiskonna arengule, peegeldades ühtlasi rassismi tänapäeval. "Vabandust, et tülitan" rõhub inimese sisemisele vabadusele otsustada, lahutamatud on sealjuures ka empaatia- ja koostöövõime. Boots Riley debüüt näitab kujundlikult murrangulist aega enne düstoopiasse langemist – tänavail ringi tormavad vihased hobuinimesed pole ju lõpuks muud, kui need, kes on seni olnud sunnitud teiste heaks loomana töötama. Nahavärv ja poliitilised eelistused sellises olukorras enam suurt ei tähenda. | Tõnu Karjatse filmikomm. Boots Riley debüüt näitab aega enne düstoopiasse langemist | https://kultuur.err.ee/939141/tonu-karjatse-filmikomm-boots-riley-debuut-naitab-aega-enne-dustoopiasse-langemist | Tõnu Karjatse kirjutab oma kultuurikommentaaris Boots Riley debüütfilmist "Vabandust, et tülitan" ("Sorry to Bother You"). |
Marine Le Peni Eesti visiit Eestisse ei ole juhus ega kokkusattumus. Selle eesmärk ongi tekitada segadust ja terav poleemika Euroopa teemadel vahetult enne valimisi ja EKRE saab hulgaliselt meediatähelepanu.
Toimuv on – nagu nüüd on moodne öelda – infooperatsioon. Täpselt samasugune infooperatsioon nagu omal ajal oli Yana Toomi kohtumine Süüria diktaatori Bashar al-Assadiga.
Muidugi ei otsustatud Toomi kohtumisel Assadiga mitte midagi, mõlemale poolele oli see sisuliselt ebaoluline sündmus. Kahtlen, kas Assad täna üldse mäletab, et tema juures käis mingi Eesti eurosaadik ja nad kohtusid ja tegid ühise pildi. Võib-olla tuleb talle meelde (kui keegi aitab meenutada), et see oli üks pikka kasvu vene naine.
Tähtis on see, mis toimus Eesti meedias peale seda kohtumist. Segadus, süüdistused ja väga palju meediatähelepanu, mis konverteerub häälteks.
See on lühidalt EKRE ja nende liitlaste – laiemalt populistide – taktika. Pidevalt ületada piiri, pidevalt teha midagi, mis kindlustab vastaste kriitika ja pahameele. Selle taga on arvestus, et osa ühiskonnast on protestimeelne ja eliidivastane. Ja keda eliit hukka mõistab, seda nemad armastavad.
Selliseid populiste on alati olnud. Ainus oluline asi – neid ei lasta kunagi reaalselt riigiasjade otsustamise juurde. Ei tohi lasta. Sest riigivõimu juures hakkavad populistid tegema sedasama mida alati - taotlema tähelepanu, langetama vastuolulisi, läbimõtlemata ja riigile kahju tegevaid otsuseid.
Ainult nüüd pole tegu enam infooperatsiooniga, vaid piltlikult öeldes päris operatsiooniga. Kujutage ise ette opituba, kus kirurg ei mõtle patsiendi tervisele, vaid sellele, kuidas nad skalpelliga vehkides võimalikult jõuline välja näeks. Kui rahvas nõuab verd, amputeerib selline kirurg oma patsiendilt kasvõi käed ja jalad ... selleks, et ravida grippi.
Populistlikku haiguse organismi kesknärvisüsteemi ja vereringesse jõudmise tagajärg võib olla patsiendile surmav.
Selles seisneb lühidalt Eesti ja Euroopa järgmise viie kuni kümne aasta suurim väljakutse. Sest ka Euroopas on palju neid, kes mõtlevad, et nad siiski suudavad teha populistidega koostööd ja leida ühisosa ja ehk isegi ohjeldada neid. Rumalus.
Nii Eestis kui ka Euroopas peab seda kindlamini kujunema nende tugev müür, kes ütlevad sellistele kokkumängu- ja sobingukatsetele kindlalt "ei" ja ei tagane oma ei-st ähvarduste ega meelituste mõjul.
Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides toimuv võiks olla Euroopale piisavalt hoiatavaks näiteks, milline saab olema meie saatus kui populistid võidavad.
Euroopa Parlamendi valimised Eestis toimuvad 26. mail. | Raimond Kaljulaid: suurim oht Euroopale on paremäärmuslik populism | https://www.err.ee/939132/raimond-kaljulaid-suurim-oht-euroopale-on-paremaarmuslik-populism | Ka Euroopas on palju neid, kes mõtlevad, et nad siiski suudavad teha populistidega koostööd ja leida ühisosa ja ehk neid isegi ohjeldada, kirjutab Euroopa Parlamendi valimiste eel üksikkandidaat, riigikogu liige Raimond Kaljulaid. |
Pühapäeval võidutses Hispaania GP-l Lewis Hamilton, Valtteri Bottas edestas Red Bulli pilooti Max Verstappenit ja Ferrari sõitjaid Sebastian Vettelit ning Charles Leclerci. "Meie jaoks on selja taha jäänud viis fantastilist etappi viie järjestikuse kaksikvõiduga, aga see ei ole meie jaoks enesestmõistetavaks," kinnitas Mercedese F1 meeskonna pealik Toto Wolff pühapäeval.
Järgmisel nädalal jätkub MM-hooaeg halastamatu Monaco GP-etapiga. "Järgmine nädal on meie jaoks väga suureks väljakutseks, sest me ei ole Monacos viimastel aastatel kõige paremini esinenud. Mäletate, kui tugev [Daniel] Ricciardo eelmisel aastal Red Bullis oli? Nad sõitsid omaette liigas."
Nii mõnedki väljaanded on juba spekuleerinud teemal, kas Mercedes suudab sellel hooajal teha ajalugu ja võita kõik 21 kavas olevat MM-etappi. Kolme hooaja eest võitis Mercedes 21 etapist 19, 1988. aastal võitsid McLareni piloodid Ayrton Senna ja Alain Prost 16 MM-karusselli kuulunud etapist 15.
"Et võitmatuteks saada, peavad nad 21 etapist võitma 21... ära iial ütle iial, aga see oleks üks võimas saavutus," vahendab Reuters Red Bulli bossi Christian Horneri sõnu. "Iga rada on erinev. Sellise ennustuse tegemiseks on kindlasti liiga vara," kinnitas ka Ferrari tiimipealik Mattia Binotto.
Wolff sõnas, et mõistab vormelifännina ka neid, kelle sõnul on Mercedese domineerimine spordiala muutnud liialt etteaimatavaks ja tõi näitena põnevusetendusteks kujunenud jalgpalli Meistrite liiga poolfinaalid. "Meie positsioonis ei saa see aga eesmärgiks olla. Samuti arvan, et kui me hakkaksime mõtlema, et suudame nüüd veel kõndida, saaksime järgmisel nädalal koheselt vastu näppe." | Wolff Mercedese hiilgavast algusest: me ei pea seda enesestmõistetavaks | https://sport.err.ee/939140/wolff-mercedese-hiilgavast-algusest-me-ei-pea-seda-enesestmoistetavaks | Mercedese vormelimeeskond on käesolevat MM-hooaega alustanud viie järjestikuse kaksikvõiduga. Tiimi pealiku Toto Wolffi sõnul ei tohi Mercedes aga liigselt unistama hakata. |
"See vaidlus on riigikohtus ja tõenäoliselt tuleb otsus juba juuni algul. Meie andmetel on tegemist olnud asutuse sisese kiusamisega. Ta ei olnud nõus tegema otsust, mida temalt nõuti, kuid mis tema hinnangul oli seadusega vastuolus," märkis Helme.
Maksu- ja tolliametist öeldi ERR-ile, et kuivõrd kohtuasi on kuulutatud kinniseks, ei saa nad paraku selle sisu avada.
Helme sõnul võttis Kert Kingo veenmine, et ta asuks EKRE väliskaubandus- ja IT-ministri kandidaadiks mõnevõrra aega.
"Ta ei kippunud väga, sest ta oli sisse elanud riigikogus ja see oli natuke ootamatu talle. Aga väga raske veenmine ka ei olnud. Tema kõige tugevam külg on see, et ta on praeguses Eesti hüsteerilises olukorras sama tugevate närvidega, kui teie ees seisev persoon."
Helme sõnul on esmaspäeva õhtul plaanitud kohtumine, kus peaminister Jüri Ratasel on võimalik Kingoga vestelda. Helme avaldas lootust, et uus minister kinnitatakse ametisse käesoleva nädala jooksul. | Helme ministrikandidaat Kingo kohtuasjast: ta langes töökiusamise ohvriks | https://www.err.ee/939137/helme-ministrikandidaat-kingo-kohtuasjast-ta-langes-tookiusamise-ohvriks | Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ütles, et ministrikandidaat Kert Kingo kohtuvaidlus maksu- ja tolliametiga on seotud töökiusamisega, mille ohvriks ta Helme väitel langes. |
Ülemöödunud suvel toimunud konkursi apteegiruumide kasutamiseks võitis Benu Apteek Eesti OÜ, kuid ei ole siiani saanud haiglas apteeki avada, sest 2017. aasta sügisel lõppenud üürilepingu järel keeldus Apotheka kaubamärgi all tegutsev Terve Pere Apteek OÜ aadressil J. Sütiste tee 19 haigla fuajees paiknevatest ruumidest väljakolimisest.
Kohus otsustas mõista Terve Pere Apteek OÜ valdusest PERH-i valdusesse apteegi müügisaali, abiruumi, pesuruumi, assisteerimisruumi, tualettruumi, juhataja-, personali- ja laoruumi.
Samuti mõistis kohus apteegilt välja hüvitise 711 099,70 eurot PERH-i kasuks perioodi 2. oktoober 2017 kuni 13. mai 2019 eest.
Alates 14. maist 2019 peab Terve Pere Apteek maksma PERH-ile hüvitist 1207,30 eurot päevas kuni apteegiruumide üleandmiseni.
Kohus jättis rahuldamata Terve Pere Apteek OÜ vastuhagi Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastu enam tasutud üüri tagastamise ning intressi nõudes.
Terve Pere Apteegi 7. märtsil tehtud vastuväite jättis kohus rahuldamata. Tsiviilasja menetluskulud jäid Terve Pere Apteegi kanda.
Kohtuotsuse kohta võib Tallinna ringkonnakohtusse teha apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul.
Terve Pere Apteegi juhatuse liige Kadri Ulla ütles ERR-ile, et nad ei saa sellise kohtuotsusega nõustuda ja ettevõte kavatseb selle vaidlustada.
"Oleme jätkuvalt veendunud, et õigus on meie poolel ja loodame, et teise
astme kohus teeb teistsuguse otsuse," lisas Ulla. | Kohus rahuldas PERH-i hagi väljakolimisest keeldunud apteegi vastu | https://www.err.ee/939108/kohus-rahuldas-perh-i-hagi-valjakolimisest-keeldunud-apteegi-vastu | Harju maakohus otsustas esmaspäevasel istungil rahuldada sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla hagi Terve Pere Apteek OÜ vastu ebaseaduslikus valduses olevate ruumide väljanõudmiseks, kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks. |
Individuaalvõistlejatest nimetati juhatuse otsusel koondisesse mitmevõistluse Eesti meister, 24-aastane Viktoria Bogdanova, Miss Valentine'il rõngakavas pronksi võitnud ja Eesti esivõistlustel kaks üksikala võitnud 17-aastane Carmen Marii Aesma ning samuti kahe koduse kuldmedaliga säranud 16-aastane Melany Keler.
Bogdanova ja Aesma osalevad EM-il mitmevõistluses ning püüavad kohta 24 parema sekka. "Lisaks sellele, et kaalul on korralik koht tänavusel EM-il, tagab esimese 24 hulka jõudmine ka koha järgmise aasta Vana Maailma esivõistlustele," rääkis Eesti Võimlemisliidu peasekretär Tene-Riin Vaarmann, tõdedes, et kindlasti on Eesti esindajad võimelised eesmärki täitma.
Juunioride võistkonnavõistluses läheb Eesti naiskond head tulemust tegema koosseisus Erika Dokutšajeva, Dilana Kanger, Polina Kitajeva, Maria Aleksandra Ploduhhina, Ilona Tihhomirova ja Natali Vei. Iluvõimlemise rühmkavakoondis – just selline on võistkonnavõistluse ametlik nimi –esitab kaks kava, mis sel hooajal välisvõistlustel hästi õnnestunud. "Rühmkava neidudelt ootame võimetekohast esitust, esikuuikusse püüdlemine on täiesti reaalne," sõnas Vaarmann.
Euroopa meistrivõistluste eelvõistlused algavad neljapäeval, finaalid on laupäeval ja pühapäeval. | EM-ile sõidavad Bogdanova, Aesma, Keler ning juunioride võistkond | https://sport.err.ee/939130/em-ile-soidavad-bogdanova-aesma-keler-ning-juunioride-voistkond | Esmaspäeva õhtul sõidab Eesti iluvõimlemisekoondis nädalal lõpus Bakuus toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele. |
"See on orjatöö," ütles Heinz Valk teda portreteerivas telesaates aastaid tagasi, kuigi neid sõnu saatvatel fotodel oli naerusuisel Valgul ikka šampanjaklaas käes. Fotod fotodeks, aga esinduskohustused on vaid jäämäe tipp. Ongi orjatöö, üsna tänamatugi, sest kunstnike liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamine tähendab igapäevast järjekindlat tööd. Iseäranis olukorras, kui kunstnike liit on küll suuromanik, kuid omand on vana ja nõuab mitte ainult korrastamist, vaid kapitaalseid ehitustöid. Viimase kuue aasta jooksul on nii mõndagi toimunud, Ars on ellu ärganud, sealsed üritused ei hõlma mitte ainult majalisi, vaid ka huvilisi väljast. Kunstilinnak Arsini on siiski veel väga pikk tee käia. Ka Tallinna Kunstihoone, Hobusepea 2 ning Muhu kunstitalu nõuavad vahendeid ja investeeringuid.
Kuigi visioonis on sõnastatud endiselt üllad eesmärgid – kunsti ja kultuuri jätkusuutlikule arengule kaasarääkimine ning eelkõige arvamusliidri ja ekspertorganisatsiooni positsioon ja staatus –, on tegelikkuses kunstnike loomeliidust saanud ametiühingu ja äriettevõtte kummaline sümbioos. Eks seepärast kubisesid ka kõned ja sõnavõtud arvudest ning räägiti eelkõige rahast. Kunstnike liidu liikmete huvide eest seismine, olgu siis kutsehuvide ja loomevabaduse kaitsmine või sotsiaalse kaitse tagamine, on praegu tähtsam kui paarikümne aasta eest ja ilmselt läheb veel priskelt aega, et kunst ja kunstnike sotsiaalne staatus ning tugisüsteemid jõuaksid meil samale tasemele nagu on Lääne-Euroopas. Et praegusel, uue valitsuse tööle asumise ajal ei võetud vastu ühtegi ühisavaldust, tuleb süüdistada vaid iseennast, sest loomeliit ei ole lasteaed, kus juhatus kõik kandikul kätte toob. Nüüd saab ja tulebki seda teha volikogu tasandil. Aga et ka passiivsed liikmed vajavad asjalikku ja mis peaasi, positiivselt meelestatud hoiakut, tõestas tõsiasi, et Mihkel Ilus kogus volikogusse valimisel kõige suurema hulga hääli. Tema sõnum puudutas eelkõige liikmete eneseüleste probleemide lahendamist.
Ameti- ja äriühingu sümbioos on ajastu, roosa (või kes teab, mis värvi see meil on) kapitalismi märk. Loomeliidu liikmena tahaksin, et volikogus ja ka juhatuses toimuv jõuaks iga liikmeni, nii nagu saab lugeda riigikogu stenogrammi. Minu delegaat peab minu ees vastutama. Äriühingu loogika järgi aga on paljuski tegemist ärisaladusega ja see on konfidentsiaalne. Olen aga veendunud, kui kunstnike liidu SA Kunstitaristule kuuluva kunstikogu tööde müügi ideed oleks varem volikoguga jagatud (ja volikogu liikmed omakorda oma valijatega jaganud), sest müük oli juriidiliselt korrektne ja sõlmitud lepingute järgi ka igati mõistlik, poleks kellelgi olnud põhjust tekitada kahtlustavat olukorda. 967 liikmega kooslus on liiga suur, et igast suurepärasest ideest igaühele eraldi kõnelda. Seda pole vajagi. Aga mida rohkem inimesi, kunstitöötajaid tunneb ennast kaasatuna, olgu või volikogu kaudu, seda rohkem nad tunnevad, et tegemist nende oma ühinguga, kus neid vajatakse ja kuulatakse. Siis ei ole neil oma kõrgemal organil – suurkogul – vaid osalemiskohustus, vaid nad tunnevad vajadust rääkida seal ka sellest, mis on neile tähtis, millest omavahel räägitakse. Eks ikka kunstist, selle tähendusest, positsioonist.
Artikkel ilmus 10. mai Sirbis. | Reet Varblane. Kas äri- või ametiühing? Või on kolmas tee? | https://kultuur.err.ee/939122/reet-varblane-kas-ari-voi-ametiuhing-voi-on-kolmas-tee | 30. aprillil peeti kunstnike liidu suurkogu. Tunti natuke muret, kas kvoorum saab ikka kokku, et kõik oleks legitiimne ning uued juhid saaksid valitud. Eelmistel – president Vano Allsalul ja asepresident Elin Kardil – sai kaks ametiaega täis ning põhikirja muudatuse järgi kolmandaks ametiajaks neid valida ei saanud. Et muid kandidaate ei olnud, valiti Allsalu ja Kard tagasi vaid kohti vahetades. |
Madridi Atletico mängis Koke 30. minuti tabamuse ja Pablo Sarabia 70. minuti värava järel Sevillaga 1:1 viiki, kuid kindlustas linnarivaali Reali kaotuse järel liigas teise koha. Real läks võõrsil Brahim Diaze väravast küll Real Sociedadi vastu juhtima, aga kodumeeskond vastas kolme tabamusega ja võitis 3:1.
Real on viimasest kolmest liigamängust kaotanud kaks, viimase viie kohtumise vormitabelis asutakse alles 11. kohal. Pühapäeval 2:0 võitnud Barcelona on voor enne hooaja lõppu kogunud 86 punkti ja tiitli juba kindlustanud, Atleticol on teisena 75 ja Realil kolmandan 68 silma. Viimase Meistrite liiga koha nimel võitlevad Valencia, Getafe (mõlemad 58 punkti) ja Sevilla (56 punkti). | Atletico kindlustas jälle kaotanud Reali ees teise koha | https://sport.err.ee/939121/atletico-kindlustas-jalle-kaotanud-reali-ees-teise-koha | Hispaania jalgpalli kõrgliigas mängiti pühapäeval eelviimane ehk 37. voor. Koos lõpuviledega selgus ka tänavune esikolmik. |
Midagi pole ju valesti, "lehmasid" on õige. Õige on ka lause, mille äsja leidsin, et Eesti suurim bussihange äratab kahtluseid. Kuigi see "kahtluseid" on mulle ja paljudele varasematel aegadel õppinuile vastukarva, on see on nüüd lubatud.
Aga tagasi kirja saatja juurde. Ma saan aru, millest ta puudust tunneb. Ka mina olen märganud, et me oleme unustamas lühikest mitmust ja varjume turvaliselt pika mitmuse taha. Siis ei eksi. Aga keele sära mõttes oleks ikka väga tore kuulda ka lühikest mitmust. Lehmi, metsi, kelli, tühje, aegu, huve, maju jne.
Lühikese mitmuse osastava vormi leiab muidugi ÕS-ist, aga eks see nõuab otsimist. Ja lõpuks: ise olen märganud end igatsemas vahel ka lühikest ülivõrret, mida ka üha harvem kuulda või lugeda saab. Kõige eestilikuma asemel eestilikem. Ka rikkalikem, olulisim jne. Vahel harvagi. | Keelesäuts. Pikemalt või lühemalt? | https://kultuur.err.ee/939073/keelesauts-pikemalt-voi-luhemalt | Tänase jutu ajend on kiri, mille hiljuti sain. Saatja küsib, et mida ma arvan sellest, kui näiteks sõna "lehmi" asemel öeldakse "lehmasid" ja nii edasi. Kirjutaja peab seda eesti keele lihtsustamiseks, meie keele omapära kadumiseks. "Kohati tundub, et kardetakse öelda koeri, metsi ja teisi sarnaseid sõnu," muretseb kirja saatja. |
Kesk-Eestist Puurmanist pärit Rein Lauks lõpetas 1965. aastal Puurmani Keskkooli ja 1975. aastal nahkehistöö erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Ta oli 1975–82 ajakirja Pikker kunstiline toimetaja, 1982–95 Eesti Riikliku Nukuteatri peakunstnik ja 1999–2005 nukuskulptor-dekoraator, lisaks töötas ta külaliskunstnikuna ka Soomes ja Saksamaal.
Rein Lauks on illustreerinud ajakirju, raamatuid ja õpikuid, kujundanud plakateid, avaldanud karikatuure päeva- ja nädalalehtedes ning osalenud kunstinäitustel paljudes riikides. Karikaturistina oli ta ajastu ja ühiskonna irooniline uurija, kes suutis intensiivselt tabada aega ja olusid — hoiakuid, poose, silmakirjalikkust ja muud taunimisväärset — erinevais ilminguis ja eri tasandeil.
Kauaagse Nukuteatri peakunstnikuna andis Rein Lauks välise kuju sadadele nukkudele, kelles väljendus karikaturistile omane terav karakteersus ja tinglikkus, aga ka inimlikkus ja ilu. Nukuteatris kujundas ta 1980.–90ndatel suure osa publiku ette jõudnud lavastustest, tema fantaasiarikkad, suurejoonelised, vaimukate karakteersete nukkudega kujundused said omaette väärtusteks-vaatamisväärsusteks. Rein Lauksi loomingu hulka kuuluvad kujundused mitmetele Nukuteatri ajaloos legendaarstele lavastustele nagu "Pessi ja Illuusia" (1982), "Romeo ja Julia" (1984), "Priidu viiul" (1984) ja "Toome helbed" (1986); aga ka "Punga Mart ja Uba‑Kaarel" (1990) "Alice Imedemaal" (1994), "Faustike" (1995), "Luiged, mu vennad" (1997) jpt. Veel praegugi mängivad Rein Lauksi tahutud-voolitud puunukud NUKU teatri laval – lavastuses "Vepsa muinasjutud".
Rein Lauks oli Eesti Ajakirjanike Liidu, Eesti Teatriliidu, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Lavastuskunstnike Liidu liige.
Mälestades
NUKU teater ja muuseum
Eesti Teatriliit
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Lavastuskunstnike Liit
*
Rein Lauksi ärasaatmine toimub neljapäeval, 16. mail kell 15 Tallinnas Pärnamäe krematooriumis. | Suri teatrikunstnik ja karikaturist Rein Lauks | https://kultuur.err.ee/939114/suri-teatrikunstnik-ja-karikaturist-rein-lauks | 10. mail suri teatrikunstnik ja karikaturist Rein Lauks (sünd 18. oktoober 1945). Avaldame NUKU teatri ja erialaliitude järelhüüde. |
Algviisikus alustanud Raieste sai võitjate rivistuses enim mänguaega – 34 minutit ja 23 sekundit – ning kogus 10 punkti (kahesed 5/8, kolmesed 0/5), 6 lauapalli ja ühe vaheltlõike, vahendab Korvpall24.ee. Ühtlasi oli tegu viienda järjestikuse mänguga, kus Raieste on jõudnud kahekohalise punktisummani.
Lõppenud hooajal tegi Raieste Baskonia duubli ridades kaasa 33 kohtumises ning kogus keskmiselt 28,2 minutiga 11 punkti, 5,1 lauapalli ja 2,3 resultatiivset söötu.
Baskonia duubelmeeskond sai tugevuselt kolmanda liiga ehk LEB Plata alumises grupis 13 võidu ja üheksa kaotusega kuuenda koha. Kogu hooaja saldoks jäi 15 võitu ja 19 kaotust. | Raieste ja Baskonia duubel lõpetasid hooaja võidukalt | https://sport.err.ee/939113/raieste-ja-baskonia-duubel-lopetasid-hooaja-voidukalt | Hispaania tugevuselt kolmandas korvpalliliigas lõpetas Sander Raieste koduklubi Baskonia duubelmeeskond hooaja võidukalt, alistades koduväljakul Albacete Basketi 70:65. |
"Sellest nädalavahetusest oli paremat raske loota," ütles Soomer. "Lõpetasin, olin esikümnes ning tõin punktid koju ja kogusin väärtuslikku infot, kuid see ei ole see töö, mida ma siin teha tahaksin."
Suur osa Soomeri nädalavahetusest kulus tehniliste probleemide lahendamisele ja treeninguteks jäi aega väga vähe, mis andis tema sõnul võistlussõidus kõvasti tunda. Võistlussõiduks saadi tsikkel rahuldavasse korda. Seadistus suudeti saada selliseks, mis parandas varem nõrgaks kohaks olnud kurvikiirust. Samas üheks tugevuseks olnud rehvi säästmine sõidu lõpuni täna ei õnnestunud: "nii kulunud tagarehvi pole mul sel aastal finišis olnudki."
Soomeri stardikoht oli 11, stardis kaotas ta kaks kohta, tõusis siis 12. ja pärast esiotsa sõitjate Jules Cluzeli, Thomas Gradingeri ja Lucas Mahiase omavahelist kokkupõrget kümnendal ringil üheksandaks. Võidusõitu naasnud Mahiase rünnakut tal tõrjuda ei õnnestunud, kuid Peter Sebestyeni hoidis punase lipu langemise hetkeks viimasel ringil siiski selja taga. "Täna ma Sebestyeni ühe käega ei alistanud, nagu varasematel etappidel teisi Honda sõitjaid," tõdes Soomer.
Viienda etapi võitis põnevas duellis meeskonnakaaslase ja kodurajal sõitnud Federico Caricasuloga (Bardahl Evan Bros. WORLDSSP Team) siiski šveitslane Randy Krummenacher, kes möödus Caricasulost veel viimases kurvis. Krummenacher juhib 115 punktiga ka meistrivõistlusi, Soomer on 13. punktiga 15. kohal.
Järgmine MM-etapp toimub 6. juunil Hispaanias Jerezes. | Soomer sai Imola MM-etapil üheksanda koha | https://sport.err.ee/939110/soomer-sai-imola-mm-etapil-uheksanda-koha | Hannes Soomer (MPM WILSport Racedays) lõpetas pühapäeval Itaalias Imolas Supersport klassi MM-i viienda etapi üheksanda kohaga ja teenis seitse MM-punkti. |
Tartu Ülikooli teadlased Tiia-Triin Truusa ja Kairi Kasearu analüüsisid intervjuusid, mis tehti neljateistkümme naisega vanuses 22-45, kes on koos- või abielus tegevväelasega. Intervjuudes rääkisid naised sellest, mida tähendab elu ja perekonna loomine tegevväelasega ja kuidas see mõjutab naiste enesemääratlust ehk identiteeti. Eesmärk oli mõista naiste kogemusi elukaaslase tegevteenistusega seoses.
Intervjueeritud tegevväelaste naised tajuvad ühiskondlikku heakskiitu, mis saab neile ja nende perele osaks tänu mehe ametile. Näiteks poes mundris teenistujat kohtav rõõmustav laps või kiirem asjaajamine pangalaenude või kindlustusega. Naised austavad kaitseväe väärtusi ja pööravad rohkem tähelepanu Eesti kaitseküsimustele kui varem.
Tegevväelasest partneri töö tõttu on kasvanud patriotism ja uhkus Eesti iseseisvuse üle. Teadmine, et abikaasa või elukaaslane on see, kes vajadusel Eesti iseseisvuse eest võitleb, tekitab uhkust ja teatud määral ohverdustunnet suurema eesmärgi nimel.
Patriotismil on küll oluline osa naiste identiteedi kujunemisel tegevväelase pereliikmena, kuid siiski asetavad naised end pigem tsiviilsfääri.
Naised võrdlesid elu peredega, kus ei ole kaitseväelasi, aga samuti peetakse oluliseks Eesti iseseisvust ja tähistatakse uhkusega iseseisvuspäeva ja võidupüha, mistõttu ei peetud nende tähistamist kuidagi iseäralikuks.
Heakskiidu kõrval on tegevväelaste perekonnas tuntud ka vastupidist suhtumist, näiteks sõprade naljatamist sõdurite mõtlemisvõime puudumise ja käsutäitmise kohta.
Naised mõistavad, et selline suhtumine tekib teadmatusest ameti suhtes. Teisalt on naiste sõbrad ja tuttavad väljendanud kaastunnet tegevväelastest meeste suunas, sest töö tõttu peavad nad sageli perekonnast eemal viibima. Intervjueeritud naised samas arutasid, et tänapäeval on tavaline, et veedetakse palju aega kodust eemal töö või õpingute tõttu, töötatakse ja õpitakse välismaal või teises linnas.
Saladuste ja stabiilsuse hoidmine
Militaarpere elu mõjutava osana kirjeldab Mary Edwards Wertsch militaarkultuuri kolme aspekti:
saladuste hoidmine,
stabiilsuse mulje loomine,
eitamine.
Harjumus saladusi hoida oli ilmne ka intervjueeritud naiste puhul, kuid seda ei peetud pereelu häirivaks, vaid partneri tööga loomulikult kaasnevaks ja millekski, mida omavahel jagatakse ja seeläbi partnereid hoopis liidab.
Privaatsust ja selle hoidmist võib pidada ka Nõukogude aja pärandiks, mil inimesed hoolikalt valisid mida ja kellele nad räägivad. Eesti kultuurilegi on omane, et isiklikest asjadest avalikult eriti ei räägita.
Intervjueeritud naistel oli tugev usk, et oma võimekuse ja iseseisvusega saavad nad igast väljakutsest jagu.
Siiski märgiti, et see nõuab neilt ja perelt palju leidlikkust ja tegutsemist. Igapäevaelus ja raskustes otsivad naised tuge sõpradelt ja perekonnalt, seda ka partneri välismissioonide ajal.
Arutati, et pigem proovitakse vältida teiste missiooniperedega suhtlemist, et hoiduda ebamõistlikest hirmudest ja stressist. Naised tahavad säilitada stabiilsust ja keskenduda igapäevastele tegemistele. Igapäevaelu etteaimamatu iseloomu tõttu peab sageli vabaaja plaane ümber muutma või ära jätma, mis ühiste tegevuste vähenemisel viib mõneti sõpradest eemaldumiseni.
Naised tunnevad end tsiviilisikuna
Intervjuude abil oli huvi selgitada, kuidas on igapäevaselt ühildatud militaar- ja perekonnaelu ja kas peab paika eeldus, et need on vältimatult seotud ning seetõttu mõjutavad tegevväelaste elukaaslaste enesemääratlust. Enamus uuringuid militaarperekondade kohta on tehtud Ameerika Ühendriikides. Eestis on neid tehtud vähe ja pigem suunatud teemadele nagu Kaitseväe ülesehitamine vastavalt Eesti vajadusele või Kaitseväe pakutavad sotsiaalsed garantiid.
Intervjuudest selgus, et mõisted "militaarperekond" (military family) ja "kaitseväelase abikaasa" (military spouse) ei ole Eestis kasutusel ning nende mõistete kaudu end ei määratleta.
Põhjuseks võib olla nii see, et Eesti seadusandluse ja sotsiaalkindlustussüsteemi järgi on tegevväelaste naised tsiviilisikud, kui ka see, et kultuuriliselt ei ole tavaks end identifitseerida abikaasa või partneri kaudu.
Tegevväelaste naised tunnevadki end tsiviilisikuna, st isiklikku seotust kaitseväega ei tunta. Eelkõige ülikooliharidusega naised peavad oluliseks oma haridust ja ametit kui staatuse sümboleid ühiskonnas ja seeläbi kehtestavad oma positsiooni tsiviilelus.
Olgugi, et tegevväelase amet mõjutab teatud määral pereelu, ei tunne nende naised end kuidagi erilisena – Eesti iseseisvusega seotud tähtpäevi tähistab enamus peresid ning töölähetused välismaal on levinud ehitajate, arstide, autojuhtide jt seas, mistõttu ei peeta ka lähetuse tõttu perest eemal viibimist millekski erinevaks.
Sõdur ja kaitsevägi Eestis
Üldine arusaam sõduri ja veterani tähendusest Eestis on 20. sajandi jooksul korduvalt muutunud. Võitlust vabaduse ja iseseisvuse eest võib nimetada Eesti ajaloo ja rahvuse tuumaks, mistõttu peetakse vabadussõja veterane tõelisteks kangelasteks. Vastupidiselt Nõukogude-aegsele sõdurile, keda peeti okupatsioonivõimuks.
Eesti kaitsevägi on üsna noor organisatsioon, mida hakati looma taasiseseisvumisel 1991. aastal. Iseseisvas Eestis on ka sõduri tähendus taas muutunud – sõdurit peetakse taas Eesti iseseisvuse kaitsjaks ja selle eest võitlejaks.
Teadustöö on ilmumas raamatupeatükina " Capable Patriots: Narratives of Estonian Women Living with Military Service Members". Uuringust tegi kokkuvõtte Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi magistrant Reili Lehis kursusel Andmete tõlgendamine ja esitamine. | Uuring tegevväelaste naiste elust: patriotism, iseseisvus ja privaatsuse hoidmine | https://novaator.err.ee/939105/uuring-tegevvaelaste-naiste-elust-patriotism-iseseisvus-ja-privaatsuse-hoidmine | Eesti tegevväelaste abikaasad ja elukaaslased tunnevad uhkust partneri elukutse üle ja tähistavad uhkelt Eesti iseseisvusega seotud tähtpäevi. Samas peavad naised end rohkem tsiviilisikuks ja kaitseväega otsest seotust ei tunne. |
Eelmisel esmaspäeval oli Eesti bensiini 95 keskmine hind 1,425 eurot liitri kohta, mis on 28 liikmesriigi võrdluses suuruselt 13. hind.
Kõige kõrgema hinnaga müüdi oktaanarvuga 95 bensiini Hollandis (1,722 eurot/liiter), järgnesid Taani (1,685), Kreeka (1,651), Itaalia (1,628) ja Soome (1,590).
Euroopa Liidu kaalutud keskmine hind oli eelmisel nädalal 1,487 eurot liitri kohta.
Kõige madalamad bensiinihinnad olid Bulgaraias (1,111 eurot liitri kohta), Poolas (1,217) ja Rumeenias (1,223). Lätis oli bensiini 95 hind 1,313 ja Leedus 1,252 eurot liitri kohta.
Eesti bensiini hinnast moodustavad maksud 56 protsenti. Ida-Euroopa riikidest on bensiinihinnas maksude osakaal kõrgem ainult Sloveenias (58 protsenti) ja Horvaatias (57 protsenti), samal tasemel on see Tšehhis. Euroopa Liidu kaalutud keskmine maksude osakaal bensiini hinnas oli 59 protsenti.
Aktsiiside osakaal Eesti bensiinihinnas oli 0,563 eurot liitri kohta, mis on EL-i keskmise lähedal. Kõrgeim on see Hollandis - 0,796 eurot liitri kohta, madalaim Bulgaarias - 0,363 eurot liitri kohta. | Eesti bensiinihind on Euroopa Liidu keskmise lähedal | https://www.err.ee/939100/eesti-bensiinihind-on-euroopa-liidu-keskmise-lahedal | Eesti bensiinihind on Euroopa Liidu riikide keskmise taseme lähedal, selgub Euroopa Komisjoni koostatud statistikast. |
Opositsioon ei saanud kokku umbusalduseks vajalikku 12 häält, ütles ERR-ile volikogu liige Merle Mölder (SDE).
Umbusaldusavaldusele kirjutasid alla üheksa volikogu liiget. Avalduse esitajad on seisukohal, et Põltsamaa valla koalitsioonilepingu elluviimisel ei ole järgitud Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Puurmani valla ühinemislepingus kokku lepitud põhimõtteid.
Opositsioon heidab Väänile ette, et ta ei ole volikogu juhtinud avatult ning ei ole kaasanud selle töösse ja otsuste tegemisse erinevaid osapooli. Samuti nimetatakse volikogu esimeest avalduses ebakompetentseks ning ebaviisakaks volikogu liikmete suhtes. "Volikogu juhtimine toimub Tallinnast ning volikogu esimehel puudub vaade ja ka huvi kohapeal toimuva vastu," seisis avalduses.
Põltsamaa volikogu 23 kohast kuulub opositsioonile üheksa kohta ja koalitsioonile 14 kohta.
Põltsamaal on koalitsioonis Keskerakond, Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja EKRE.
Volikogu esimehest Andres Väänist saab tõenäoliselt järgmine Tallinna Lasnamäe linnaosa vanem. Ühtlasi on ta viimased 12 aastat töötanud Tallinna Linnatranspordi AS-i trammiteenistuses, viimased neli neist teenistuse direktorina. | Andres Vääni umbusaldamine Põltsamaa vallavolikogus kukkus läbi | https://www.err.ee/939101/andres-vaani-umbusaldamine-poltsamaa-vallavolikogus-kukkus-labi | Põltsamaa vallavolikogu opositsioonis olev valimisliit Ühine Põltsamaa algatud volikogu esimehe Andres Vääni (KE) umbusaldamine kukkus esmaspäeval läbi. |
Naiste finaalis kohtusid Marie Turmanni ja Triin Madissoni võistkonnad ning võitjaks tuli Team Turmann tulemusega 10:7. Möödunud aastal Euroopa meistrivõistluste B-divisjonis teise koha saavutanud Turmanni naiskond jäi Eesti meistrivõistlustel alistamatuks.
Eesti meistritiitel tähendab Marie Turmanni ja tema naiskonna jaoks ühtlasi ka piletit novembris Rootsis toimuvale EM-ile, kus mängitakse tugevaimas, A-divisjonis.
Team Turmanni koosseisus mängisid kapten Marie Turmann, abikapten Kerli Laidsalu, Heili Grossmann, Erika Tuvike ja Liisa Turmann. Eesti meistrivõistluste ajal oli võistkonna treeneriks Kristian Lindström (Rootsi).
Meeste meister selgitati välja kahe võiduni mängitavas finaalis. Finaalmängudes läksid vastamisi Harri Lille ja Eduard Veltsmani meeskonnad.
Kui finaali esimeses mängus tuli Harri Lille meeskond võitjaks veenva edu ja tulemusega 8:3, siis teises finaalmängus andis Eduard Veltsmani meeskond kõva lahingu. Kümnendasse vooru mindi Veltsmani meeskonna eduseisul 5:4, kuid otsustavas viimases voorus õnnestus Lille meeskonnal mänguseis viigistada ning mäng läks lisavooru. Lisavoorus röövis Lille meeskond vastaselt ühe punkti ning saavutati võit tulemusega 6:5. Eesti meistritiitel jäi tiitlikaitsjate kätte.
CC Tallinn meeskonna koosseisus mängisid Eesti meistrivõistlustel kapten Harri Lill, abikapten Karl Kukner, Tanel Toomväli, Tarvin Kaldvee ja Arne Karl Sternfeld. Meeskonna treener on Kristian Lindström.
Eesti meistrivõistlused kurlingus toimusid Tondiraba jäähallis, põhiturniiril osales kolm naiskonda ja kolm meeskonda. | Eesti kurlingu meistrivõistlustel võidutsesid tiitlikaitsjad | https://sport.err.ee/939095/eesti-kurlingu-meistrivoistlustel-voidutsesid-tiitlikaitsjad | Eesti kurlingu meistrivõistlustel selgitati välja parim Eesti naiskond ja meeskond. Naiste arvestuses kaitses meistritiitlit Team Turmann kapteni Marie Turmanni juhtimisel. Meeste arvestuses tuli võitjaks Harri Lille meeskond. |
SKI Junior GP3.2 klassis kujunes pidurdamatuks Ander-Hubert Lauri, kes tuli nädal aega tagasi toimunud EM-etapil teiseks. Alates ajasõidust näitas Lauri, et on võimeline ka sellel aastal tiitli eest võitlema ja sõitudes ei olnud talle vastast.
"Mõned vead sai sõidus sisse tehtud ja lendstart oli minu jaoks midagi täiesti uut, aga muidu sõitsin oma sõitu ja püüdsin anda oma parimat," rääkis Lauri pärast võistlust. Lauri võitis kõik kolm sõitu ja tuli maksimumpunktidega maailmameistriks. Teiseks tuli noor võidusõitja Rashed Taher Araabia Ühendemiraatidest ja kolmas oli Portugali noor talent Manuel Leite.
SKI Junior GP3.3 klassis oli tiitlit kaitsmas Mattias Reinaas. Tema nädalavahetus kujunes keerulisemaks, kuna peale ajasõitu ütles üles tema võistlustehnika ja ta pidi terve võistluse osalema asendusjetiga. Reinaas tuli esimeses sõidus neljandaks ja hakkas siis iga sõiduga oma positsiooni parandama. Teises ja kolmandas sõidus oli teine. Kokkuvõttes kindlustas ta sellega pronksmedali. Maailmameistriks tuli Theodor Liseth Norrast ja hõbedale sõitis ennast Diogo Barbosa Portugalist.
"Ootused olid natuke kõrgemad, aga kuna sõitsin laenatud jetiga, mida väga hästi ei tunnetanud, siis võib tulemusega rahule jääda," rääkis Reinaas pärast võistlust.
SKI Ladies GP1 klassis tegi tugeva tulemuse Jasmiin Üpraus, kes saavutas kolme sõidu kokkuvõttes kolmanda koha. Esikoht kuulus mitmekordsele maailmameistrile Emma-Nellie Ortendahlile ja teine koht Jonna Borgströmile Rootsist. "Hooaeg on alustatud ja näha on, et see tuleb põnev," võttis Üpraus nädalavahetuse kokku. "Nüüd tuleb Eestis tugevalt trenni teha, jätkata ikka samas vaimus ja tõusta järjest kõrgemale. Võistlus ise oli mitmekülgne ning eestlaste omavaheline koostöö oli väga nauditav. Kõik andsid endast kõik ja olid imelised!"
Kätriin Nilbe lõpetas MM-etapi üheksandana ja debüüti tegev Elina Kaarneem kolmeteistkümnendana. SKI GP1 klassis pakkusid Eesti sõitjad närvikõdi alates ajasõitudest, kus Marten Männi tuli 0,02 sekundilise vahega Kevin Reitereri järel teiseks. Startides enam nii hästi ei läinud, esimese sõidu lõpetas Männi kuuendana ja kaks järgmist neljandana.
"Tulemus on korralik. Aga vaadates ajasõite, siis olid meie ootused suuremad ja oleksime pidanud Keviniga võitlema. Usun, et siin on oma osa selles, et see on meile teine võistlus ja sõidutunde on veel vähe. Hea on see, et muutsime iga sõidu järel seadistust ja see toimis ning siit saab ainult paremaks minna. Lõppkokkuvõttes on see kolmas koht kindlasti hea algus hooajale ja punktiseis on hea," rääkis Männi.
Kokkuvõttes sai Männi MM-etapilt kolmanda koha. Markus Lutsokert maadles kõikides sõitudes tehniliste probleemidega ja korralikku tulemust ei saanudki.
Runabout GP1 klassis ajasõidus 15. kohale tulnud Anton Pankratov parandas oma kohta sõidus korralikult. Esimese sõidu lõpetas ta seitsmendana ja teises sõidus oli Pankratov kaheksas. Kokkuvõttes temale etapilt korralik seitsmes koht.
Jetispordi maailmameistrivõistlused jätkuvad 1.-2. juunil Sardiinias Olbias. | Männi alustas jetispordi MM-i kolmanda kohaga, eestlastele üks tiitel | https://sport.err.ee/939033/manni-alustas-jetispordi-mm-i-kolmanda-kohaga-eestlastele-uks-tiitel | Möödunud nädalavahetusel sõideti Portugalis Portimaos jetispordi MM-sarja esimene etapp ja juuniorite MM. Marten Männi teenis aasta esimeselt etapilt kolmanda koha. |
Ivanov ja Team Secret võitsid turniiri MDL Disneyland Paris Major. MDL (Mars Dota 2 League) on Hiina korraldaja, kelle jaoks oli seekordne Pariisi Disneylandis toimunud võistlus esmakordne väljaspool Aasiat toimunud turniir.
Team Secret võitis alagrupis mõlemad esimesed kohtumised ja kindlustas sellega pääsu järgmisesse ringi, kus alistati jalgpallimeeskonna PSG toetatav tiim PSG.LGD. Seejärel võttis Secret veel kaks võitu ja jõudis finaali, kus alistati 3:1 Team Liquid.
Puppey ja tema viis meeskonnakaaslast jagavad ära 350 000 dollari suuruse preemia, turniiri auhinnafondiks oli üks miljon dollarit.
Thank you all for following us and for giving us your support. This one is for you #SecretFam???????? #SecretFighting pic.twitter.com/6ukYw3Ibjk
— Team Secret (@teamsecret) May 12, 2019
Thank you for giving me the MVP! Congrats to my whole team, very proud of my boys, we played amazing! GG @TeamLiquid, it's always a pleasure to play against you!
— Clement Ivanov (@CLEMENTINATOR) May 12, 2019 | Eesti e-sportlane võitis Pariisi Disneylandis tiimiga 350 000 dollarit | https://sport.err.ee/939084/eesti-e-sportlane-voitis-pariisi-disneylandis-tiimiga-350-000-dollarit | Eesti kõigi aegade edukaim e-sportlane Clement "Puppey" Ivanov aitas oma võistkonna Team Secret Pariisi Disneylandis toimunud videomängu "Dota 2" suurturniiril võitjaks ning nimetati ka finaali parimaks mängijaks. |
Sünopsis:
Supilinna kooli söökla akna alla on keegi teinud ilma loata tänavakunstiteose, mis kujutab Soome lipuga pitsat. Põnevuslugu läheb lahti siis, kui Olav katsub näpuga pilti, et kas värv on kuiv. Kui kohale saabub koolidirektor, on värviste näppudega Olav sama hästi kui süüdi ning temast saab sodija kogu koolipere silmis. Ega Rampsul jäägi muud üle, kui lahendada järjekordne juhtum ja uurida välja, kes oli see salapärane pitsameister.
"Soome pitsa" on salaselts Rampsu kümnes juhtum. Soome juurtega Tartu kirjanik Mika Keränen alustas esimese raamatuga 2008. aastal. Värske teose illustratsioonid on teinud kunstnik Marja-Liisa Plats. | Mika Keränen avaldas uue lasteraamatu "Soome pitsa" | https://kultuur.err.ee/939079/mika-keranen-avaldas-uue-lasteraamatu-soome-pitsa | Kirjanik Mika Keränen andis välja uue lasteraamatu "Soome pitsa", mis on järjekorras kümnes teos tema raamatusarjas Salaselts Remps. |
Proua Parrik oli siis 20-aastane ja töötas Tallinna limonaaditehases, tutvustas pidudel kolleegidele oma lugusid ning antud loo inspiratsiooniks olid uued majad Tallinna elamurajoonides.
Raadioarhiivist on Operatsioon Õ 2003. aasta album kadunud, kus antud lugu peal. Vikerraadio edastab kõigile kuulajatele üleskutse, kui kellelgi on see plaat olemas, palun võtke ühendust Taavi Libega ([email protected]).
Veel selle nädala jooksul on oodatud kirjad aadressile [email protected], kuhu palutakse märku anda lauludest, paikadest, asutustest, jõgedest-järvedest, pubidest-kõrtsidest, mis kunagi laulu sisse pandud. | Vikerraadio otsib taga Maie Parriku kaduma läinud laulu | https://menu.err.ee/939081/vikerraadio-otsib-taga-maie-parriku-kaduma-lainud-laulu | Vikerraadio uue suvesarja "Hittide radadel" üleskutsele vastas teiste seas ka legendaarne pungivanaema Maie Parrik, kes kirjutas Taavi Libele, et tal on 1959. aastal tehtud lugu nimega "Tallinna laul". |
Juhusliku ja väga teatraalse kokkusattumuse tõttu sattus näitleja ümmarguse sünnipäeva tähistamine ühele päevale Andrus Kivirähki komöödia "Eesti matus" etendusega Vene Teatri suures saalis.
Teatrikülastajatele on see etendus suurepärane võimalus õnnitleda juubilari ning nautida tema osatäitmist väga populaarses lavastuses talle nii olulisel päeval.
Sergei Tšerkassov on teatris töötanud 34 aastat, ta on kaasa teinud 116 lavastuses ning andnud 816 luulekontserti. Samas on ta ka Vene teatri kõige armastatum ja teenekam Jõuluvana kõikides teatri jõululavastustes.
Tšerkassov lõpetas Gorki Teatrikooli (praegune Nižnõi Novgorod) 1985. aastal ning tuli seejärel kohe tööle Eesti Vene Teatrisse. Pika näitlejatee jooksul on teda autasustatud mitmete preemiate ja autasudega, sealhulgas MTÜ Fond Rõõmukuulutus aastapreemiaga Eesti venekeelse teatrikunsti arengusse panustamise eest. | Näitleja Sergei Tšerkassov tähistab oma 60. sünnipäeva Vene Teatri laval | https://kultuur.err.ee/939088/naitleja-sergei-tserkassov-tahistab-oma-60-sunnipaeva-vene-teatri-laval | 16. mail tähistab Vene Teatri näitleja Sergei Tšerkassov 60 aasta juubelit etendusega "Eesti matus". |
Swedbanki ja SEB sularahaautomaatidest pole kunagi saanud suuremaid kui 50-euroseid rahatähti.
Swedbanki ATM-teenuse spetsialist Andres Podžuks ütles ERR-ile, et nad väljastavad kupüüre, mille järele on suurem nõudlus, sest automaadis olevate rahakassettide hulk on piiratud.
"Lisaks võtame arvesse Euroopa Keskpanga soovitust väljastada kuni 50-euroseid rahatähti," põhjendas ta.
SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmann ütles, et nendegi automaatides on suurim nominaal 50-eurone ning see on olnud nii alates eurode käibele võtmisest.
LHV väljastas varem ka 100-euroseid, kuid enam kui aasta aega tagasi muutsid nad suurimaks kupüüriks 50-eurose.
"Tegime selle muudatuse klientide parema teenindamise huvides. Enamus kliente vajavad just 50-euroseid või väiksemaid kupüüre. Asendasime 100-eurosed 50-eurostega seetõttu, et 50-euroseid rahatähti oleks suurem hulk ja seeläbi ei tekiks olukordi, et 50-eurosed kupüürid on automaadist otsa saanud enne korralist automaadi täitmist," selgitas LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum.
LHV kontorid on sularahavabad ja seega nende kaudu üle 50-euroseid rahatähti klientideni ei jõuagi.
Ka SEB esindaja märkis, et pangal pole vajadust kontorites sularahavarusid hoida ning see on seotud ka turvakaalutlustega.
"Juhul, kui klient soovib võtta sularahas välja suuremat summat kui 6400 eurot, peab ta sellest pangakontorit informeerima. Broneerimisele kuuluvad summad alates 6400 eurost või müntides alates 500 eurost. Broneerimisavaldus tuleb esitada tellimuse täitmisele eelneval pangapäeval hiljemalt kella 15.30-ks," rääkis Piilmann.
Swedbanki puhul on sularahavaru olemas nendes kontorites, kus saab sularahatehinguid teha, aga kui klient soovib suuremat summat välja võtta, palub pank teha eelbroneeringu.
Eesti Pank lähtub rahatähtede väljastamisel pankade soovist
Eesti Panga pressiesindaja Eva Vahur ütles, et seda, millise nimiväärtusega pangatähti sularahaautomaatidest väljastatakse, otsustavad pangad vastavalt klientide tarbimisharjumustele.
Kui mõni pank soovib automaatidest suurema nimiväärtusega pangatähti väljastama hakata, on selline võimalus Vahuri kinnitusel olemas.
"Kokkuvõtvalt asi toimib nagu seni – sularahaautomaadid võtavad uusi 100- ja 200-euroseid pangatähti vastu, kuid välja ei anna. Eesti Pank väljastab neid pangatähti aga nagu ikka vastavalt kommertspankade tellimustele," lisas ta.
Euroopa Keskpank ei lase alates möödunud aasta lõpust enam ringlusesse ega tooda rohkem 500-euroseid pangatähti. 500-eurone kehtib maksevahendina edasi ja selle väärtus säilib tähtajatult.
Tänavu 28. mail lastakse ringlusesse uued 100- ja 200-eurosed, millel kasutatakse uusi turvaelemente. | 50-eurosest suuremad rahatähed satuvad ringlusesse harva | https://www.err.ee/939067/50-eurosest-suuremad-rahatahed-satuvad-ringlusesse-harva | Pankade otsusel annavad pangaautomaadid suurima rahatähena välja 50-euroseid ning pangakontorist suuremat summa sularaha välja võtta soovijal tuleb eelnevalt panka sellest teavitada, sest suuri sularahavarusid niisama kontoris varuks ei hoita. |
"Enne Tallinn Music Weeki käis mul Võrumaal külas Songlines'i peatoimetaja Simon Broughton," rääkis Mari Kalkun 10. mail ilmunud loo "Welcome to Võrumaa" sünnist. "Näitasin talle Võrumaad, siinset metsa, ristipuid, metsavenna talu, künkaid ja vaateid ning muidugi suitsusauna. Sarnaselt jaapanlastele, kellele olen siinset kanti tutvustanud, mõjub ehe ja aus Võrumaa hästi ka inglastele."
Ajakiri korraldab Londonis Songlines Encounters festivali, kutsudes kokku maailmamuusika tegijad üle maailma. Mari Kalkuni soolokontsert Kings Place'i kunstikeskuses toimub 30. mail. Enne seda annab muusik kontserte New Yorgis – 14. mail Skandinaavia majas ja 15. mail Jalopy teatris. Tema kutsujaks on Eesti suursaatkond Washingtonis ja peakonsulaat New Yorgis.
Mari Kalkuni kolmas sooloplaat "Ilmamõtsan" on praeguseks lisaks Eestile välja antud Saksamaal, Jaapanis ja Suurbritannias. Briti ajakiri The Guardian valis selle 2018. aasta kümne parima maailmamuusika albumi sekka. | Mari Kalkun esineb esmakordselt New Yorgis ja Londonis | https://kultuur.err.ee/939071/mari-kalkun-esineb-esmakordselt-new-yorgis-ja-londonis | Laulja ja muusik Mari Kalkun astub maikuus esmakordselt üles New Yorgis ja Londonis. Kui USA kontserdid toimuvad Eesti kultuuriministeeriumi toel, siis Suurbritanniasse kutsus Mari Kalkuni maailmamuusikaajakiri Songlines, mille värskes numbris ilmus muusikust ja Võrumaast ka pikem lugu. |
AIK mõlemad väravad lõi 51. ja 63. minutil Tarik Elyounoussi, vahendab Soccernet.ee. Mets sai kirja tavapärased 90 mänguminutit.
Ülimalt tihedas liigatabelis on AIK 14 punktiga neljandal kohal, pühapäeval 4:1 Elfsborgist jagu saanud Malmöl on liidrina 17 punkti. Sarnaselt AIK-le on 14 punkti ka Häckenil ja Hammarbyl, viiendal-kuuendal kohal on Göteborg ja Östersunds 13 punktiga ning järgnevad 12 punktiga Djurgarden ja Elfsborg.
Kohtumise järel sai Eesti koondislane sotsiaalmeedias Stockholmi AIK poolehoidjatelt kuhjaga kiita, neist üks nimetas Metsa isegi Baltikumi Alessandro Nestaks.
Karaktären och spelare Karol Mets. Född att spela i AIK
— Daniel Olsson (@olsson_d) May 12, 2019
Spelförståelse, timing, aggressivitet, mod och kvalitet är Karol Mets.????????
— Nahom Ghidey (@NahomGhidey) May 12, 2019
Karol Mets, Baltikums Nesta!
— Peter Sjöberg (@PeterSjberg1) May 12, 2019
Karol Mets är årets nyförvärv.
— norrorts (@norrorts) May 12, 2019
Han var på rymmen i 25 år men tillslut så hittade han sitt hem, Karol Mets är så jävla mycket AIK! ???? pic.twitter.com/opI3AvvIsy
— Linus (@forviharCHJagne) May 13, 2019
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Fännide soosik Karol Mets aitas AIK-l taga nulli hoida ja võita | https://sport.err.ee/939074/fannide-soosik-karol-mets-aitas-aik-l-taga-nulli-hoida-ja-voita | Eesti jalgpallikoondislase Karol Metsa tööandja Stockholmi AIK alistas Rootsi meistriliigas võõrsil 2:0 Djurgardeni. |
"Lahkudes olid tema kõrval nii tütred kui ka nõbud," kinnitasid ametlikus teates Peggy Liptoni tütred Rashida ja Kidada ja lisasid, et nad on õnnelikud iga hetke üle, mis nad oma emaga veeta said. "Me ei suuda praegu kõiki tundeid sõnadesse panna, aga seda saame küll öelda, et Peggy oli ja jääb meie jaoks justkui majakaks, nii siin maailmas kui teistpoolsuses, ta on alati osa meist."
Oma karjääri alustas telesarjades "Bewitched" ja "The Alfred Hitchcock Hour", kuid saavutas suurema tuntuse 1968. aastal, kui liitus krimisarjaga "The Mod Squad", kus ta kehastas üht peaosalistest, vahendas Pitchfork. Pärast muusiku Quincy Jonesiga abiellumist 1974. aastal ja kahe lapse sündi oli ta mõnd aega näitlemisest eemal. Lipton oli Quincy Jonesiga abielus 1990. aastani.
1990. aastal sai ta aga keskse rolli David Lynchi telesarjast "Twin Peaks", mis jäi ka Peggy Liptoni karjääri suurimaks tööks. Ta astus üles nii sarja esimeses kui teises hooajas 1990.-1991. aastatel, ühtlasi 1992. aastal valminud filmis "Twin Peaks: Fire Walk with Me". Lipton jõudis ekraanile ka "Twin Peaksi" kolmandas hooajas, mis valmis 2017. aastal.
Peggy Liptoni suuremateks filmitöödeks olid Kevin Costneri lavastatud "The Postman" 1997. aastal, romantiline komöödia "When in Rome" 2010. aastal ja "A Dog's Purpose" 2017. aastal. | Suri "Twin Peaksi" osatäitja Peggy Lipton | https://kultuur.err.ee/939065/suri-twin-peaksi-osataitja-peggy-lipton | Meie seast lahkus näitleja Peggy Lipton (30.08.1946-11.05.2019), kelle karjääri kõige tuntumaks rolliks oli Norma Jenningsi kehastamine David Lynchi legendaarses telesarjas "Twin Peaks". 2004. aastal diagnoositi Liptonil käärsoolevähk. |
"Tiitli kaitsmiseks pidime võitma 14 mängu järjest. Ilma igasuguse kahtluseta on see minu karjääri kõige raskem tiitlivõit," sõnas Guardiola.
Liverpool edestas jaanuaris Cityt seitsme punktiga, kuid kaotas Manchesteri meeskonnale võõrsil ja lõpetas hooaja 97 punktiga. Inglismaa kõrgliigas on sellest rohkem punkte suutnud koguda vaid City (sellel hooajal 98 ja eelmisel 100).
"Loomulikult pean Liverpooli tänama ja neidki õnnitlema," jätkas Guardiola. "Eelmisel aastal seadis City lati väga kõrgele; Liverpool kannustas meid seda taas ületama. Sellise meeskonna vastu võistlemine aitaski meil kõike saavutada. Kahe hooajaga 198 punkti koguda on hiilgav. Kui meeskond jõuab saja punktini, peaks tavaliselt järgnema langus, aga Liverpool aitas meil järjekindel püsida." | Guardiola: Liverpool sundis meid enda seatud latti ületama | https://sport.err.ee/939069/guardiola-liverpool-sundis-meid-enda-seatud-latti-uletama | Manchester City jalgpallimeeskonna teise järjestikuse Inglismaa meistritiitlini juhendanud hispaanlane Pep Guardiola kiitis ajaloolises tiitliheitluses teiseks jäänud Liverpooli. |
Täna, 13. mail algav algav ja 18. maini kestev rahvusvaheline heliloojate rostrum (International Rostrum of Composers) on maailma tähtsamaid nüüdisheliloomingu foorumeid eesmärgiga tutvustada ja propageerida uut muusikat raadioeetris. Sündmuse peakorraldaja on rahvusvaheline muusikanõukogu (International Music Council).
1954. aastal alanud heliloojate rostrum toimub tänavu esmakordselt väljaspool Euroopat, Argentinas, San Carlos de Bariloches. Seekord osaleb 27 riiki, esindatud on kõik Baltimaad, paljud Euroopa riigid ning Brasiilia, Hong Kong ja Taiwan. Nädala jooksul kuulavad ringhäälingute delegaadid rostrumil kokku 50 heliteost. Klassikaraadio poolt on kohal toimetaja Johanna Mängel.
Rostrumi tulemused avalikustatakse pressikonverentsil reedel, 17. mail, mil kuulutatakse välja võitja ning kümme soovitatud teost. Esiletõstetud teoseid tutvustavad oma kuulajatele järgmise hooaja jooksul kõikide osalevate maade raadiojaamad mitmel mandril.
Klassikaraadio saadab tänavu rostrumile Eestit esindama kaks teost. Noore helilooja Gerta Raidma (sündinud 1995) kooriteos "je suis" ("ma olen") on salvestatud mullustel Eesti Muusika Päevadel, teose esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor Kaspars Putninši juhatusel. Helilooja enda loodud tekstis põimuvad poeetilised tunded prantsuse keele, luule ja muusika vastu.
Arash Yazdani (1985) orkestriteos "Nakba" on loodud festivali AFEKT tellimusel ning esiettekande tegi Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Bas Wiegersi juhatusel. Teose pealkiri tuleb araabia sõnast, mis tähendab kataklüsmi või katastroofi. Pärsia keeles kasutatakse mõistet sageli koleda ja soovimatu kohta. Iga mai keskel nakba-päeval meenutatakse sadade tuhandete palestiinlaste põgenemist pärast Iisraeli riigi rajamist 1948. aastal.
Rahvusvaheline heliloojate rostrum on seni olnud Eesti heliloojatele edukas ja rostrumi vahendusel on siinsete autorite looming jõudnud raadiosaadete kaudu miljonite kõrvapaarideni. Rostrumi põhikategooria on Eesti heliloojatest võitnud Helena Tulve teosega "Sula" 2004. aastal. Noorte, alla 30aastaste heliloojate kategoorias tunnistati 2016. aastal parimaks Maria Kõrvitsa orkestriteos "langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi." Noorte kategoorias on varasemalt esikoha pälvinud Mari Vihmand (1996), Jüri Reinvere (2000) ja Ülo Krigul (2007).
Tänavusel rostrumil Eestit esindavaid teoseid kuuleb Klassikaraadio saates "NYYD-muusika" teisipäeval, 14. mail kell 21. | Klassikaraadio lähetab rahvusvahelisele heliloojate rostrumile Gerta Raidma ja Arash Yazdani teosed | https://kultuur.err.ee/939068/klassikaraadio-lahetab-rahvusvahelisele-heliloojate-rostrumile-gerta-raidma-ja-arash-yazdani-teosed | Sel nädalal toimub Argentinas 66. rahvusvaheline heliloojate rostrum. Klassikaraadio saadab mainekale nüüdismuusika foorumile tänavu Gerta Raidma kooriteose "je suis" ning Arash Yazdani orkestriteose "Nakba". |
"Käisin Paljassaares linde pildistamas ja silma jäid tiirud, kes tegid toidu hankimiseks kaelamurdvaid trikke," kirjeldas Neemelaik, kellel õnnestus õhusalto koos veepiiskadega pildile saada.
Aprilli lõpust septembrini saab nii Eesti mere kui ka sisevete kohal näha tiirusid. Eestis pesitseb seitse erinevat tiiruliiki, kes lendavad talvitama Atlandi ookeani kaguossa Aafrika-lähedasele ulgumerele ja India ookeani lõunaossa. | ERR-i lugeja fototabamus: õhusaltot viskav tiir | https://menu.err.ee/939031/err-i-lugeja-fototabamus-ohusaltot-viskav-tiir | Angelika Neemelaik jagas ERR-iga fotot tiirust, kes fotokaamera ees uhkeid saltosid viskas. |
Ega eesti kirjanikud üksteisele ära panemisega kuigivõrd tegele. Mis see ärapanemine õieti olla saabki, luua mingi tegelane, kelles kõik kellegi ära tunnevad ja kes on loomulikult loll ja õel. Nähtavasti tuntakse kirjanduslugu ja -elu liiga vähe, et mõnd nimetada.
Paroodia on sutt keerulisem kunst. Eks sina katsu kirjutada nagu Jaan Kross, kuigi tema teksti ka une peale ära tunneks. Või siis Lennart Meri. Või Mihkel Mutt. Või terve pesu teisi, kelle moodi Toomas Kall on ikka kirjutanud küll. Väga. Nagu üks kameeleon, ühest mimikrist teise.
Tuleb ette üks täiesti teine raamat. Irving Stone'i "Meremees sadulas", mis on Jack Londoni elulugu ja kirjutatud otsast otsani, nagu Jack ise kirjutanuks. Tõsine kaelamurdmine, sest see polnud paroodia.
No ja... ega need siin ju ka väga ole. Ehk on kinni jäädud sellesse õndsasse ajastusse, kui kõiksugu Brežnevi parodeerijaid oli iga lava täis. Muidugi ja mis seal keerulist, võta aga kuum kartul suhu ja plädise midagi, juba saal rõkkab. Oli naljakas, lõpuks kulus ära ja ega vist praegu enam keegi nii väga mäletagi, kes see Brežnev ülepea oli ja milline. Aga võib siis ju järgi vaadata.
Vaat, kui üks mees, ehk mina, oli selle teose läbi lugenud, mõne loo ammu loetuks ja tuttavaks tunnistanud, lõi müüdavasse hinge hirmus kahtlus. Et paroodiale ikka pihta saada, peab ju tundma parodeeritavat teost. Ning kas "Kevade" on ikka veel selle sanitaarmiinimumi seas, mida iga eestlane lugenud on, veel enam, peaaegu peast teab. On muidugi igavene kari kirjarahvast, kes arvavad, et alustada heietust sõnaga "Kui" läheb vaimukuse alla. Ega ikka lähe küll, sajad ja tuhanded on niimoodi kirjandeid alustanud, sinna, tolmunud vihikutesse, võiks see häbi jäädagi.
Vast ikka on, mis aga vaid murdosa hädast.
Et sinasele raamatule pihta saada, peab ju olema lugenud ka kõiki neid parodeeritavaid kirjanikke. Kohe tuhk pähe – ise ei ole. Paluks kergemat põlastust, et enesestmõistatav lugemata ja tuleb siin veel targutama. Mea culpa, mea maxima culpa. Luban ennast parandada.
Millest võiks välja arutada paroodia tululikkuse eesti kirjandusele. Ehk lükkab kellegi lugema neid, keda siin justkui ära narritakse. Et mis tüüpidega tegu, mida nad siis ikka omast peast kokku on kirjutanud. Ajal, kui ikka kurdetakse raamatust võõrdumist ja et need, mida loetakse, ei erine oma ülesehituselt arvutimängust, ju igati rõõmsameelne mõte.
Muidugi tuleb imetleda Toomas Kalli osavust, mis läheb nii kaugele, et, jah, Ilmar Trull võiks küll selliseid luuletusi treida. Või Hando Runnel. Mitte riimiseadmist, ikka päris luuletusi.
Natuke noriks ka. Võibolla peljates seda, et lugejad ei tunne enam hulka eesti kirjanikke, on auväärne jätnud väänamata parodeeritavate kodanikunimed. Aga kunagi ta seda tegi. Oli ju aeg, et ütle kõigepealt "Kevade", pane autoriks Jankar Krots – kõik saavad aru, ka sõna "peremees# tähendusest ja tähtsusest Mihkar Mutsi "Õpilane Arnoldis" on veel pähe jäänud enamvähem tsitaat, kuidas tahaks šampust, aga korgipaugu peale võib toimetus vabakutselisi täis vajuda. Ei hakka norima, see on lahe lugemine niikuinii, aga võiks ka mingi kirjanduse tutvustuse tunnustuse saada või sinnapoole. | Arvustus. Kevadise kameeleoni virvendused | https://kultuur.err.ee/939057/arvustus-kevadise-kameeleoni-virvendused | Uus raamat
Toomas Kall
"Paunvere lõpp. Kuidas eesti kirjanikud "Kevadet" kirjutaksid"
EKSA
203 lk. |
Siim-Sander Vene sai Gran Canaria eest mänguaega kolm ja pool minutit, kuid punktiarvet ta ei avanud ja ühtegi muud näitajat tema nimele statistikasse samuti ei kogunenud, kirjutab Korvpall24.ee. DJ Strawberry viskas omade parimana 20 punkti, kaotajatele tõi Volodõmir Gerun 25 silma.
Turniiritabelis jagab Gran Canaria (13-19) 11.-12. kohta Robert Valge tööandja San Pablo Burgosega. Põhihooaja lõpuni on jäänud veel kaks vooru, Gran Canarial play-off 'i pääseda pole enam võimalik. | Vene ja Gran Canaria võtsid liiga viimase üle raske võidu | https://sport.err.ee/939060/vene-ja-gran-canaria-votsid-liiga-viimase-ule-raske-voidu | Hispaania korvpalli kõrgliigas alistas Siim-Sander Vene kodumeeskond Gran Canaria Herbalife pühapäeval võõrsil 92:77 Candelas Breogani. |
Kes vähegi jälgib rahvusvahelist (muusika)ajakirjandust, on näinud viimastel aastatel kindlasti nii lühemaid kui ka pikemaid artikleid sellest, kuidas (elektrooniline) muusika on eriti meeste domineeritud valdkond. Enim võib seda märgata seoses muusikafestivalidega, kuid erinevate uuringute kohaselt on olukord meeste poole kaldu ka heliloojate, laulukirjutajate, interpreetide ning muusikatööstuse ettevõtete palgaliste koosseisude puhul.
Kui mõtlen pidude ja festivalide peale, kuhu ise viimasel ajal sattunud olen, siis naisi kohtab laval märksa harvem. Tallinnas tegutseva Kauplus Aasia selle aasta kaheksast välisartistiga peost on vaid kahel olnud naissoost peaesineja ning HALLi line-up 'idest moodustavad ca 85% mehed.
Rahvusvahelise olukorraga tutvumiseks soovitan külastada Instagrami kontot LineupsWithoutMales, kuhu postitatakse erinevate festivalide plakateid, kust on eemaldatud kõik ainult meestest koosnevate kollektiivide nimed. Tulemuseks on mitmepäevaste festivalide reklaammaterjalid, kus ei ole kas ühtegi artisti, nii et plakatil on vaid sündmuse nimi ning toimumiskoht ja -aeg, või mille artistide arv varieerub vahemikus kolm kuni kümme.
Juurdunud stereotüübid ja hoiakud
Naisi muusikatööstuses võimestava rahvusvahelise algatuse Keychange 2018. aastal tehtud uuringu tulemusel ilmnes muu hulgas, et:
vaid 16% Keychange'i partnerriikide (Hispaania, Suurbritannia, Eesti, Island, Rootsi, Saksamaa) autorikaitseühingutes registreeritud autoritest on naised;
USA muusikafestivalidel ülesastuvate artistide puhul koosneb 76% kollektiividest ainult meesliikmetest, 14% ainult naisliikmetest ning 10% mõlema soo esindajatest;
Suurbritannia muusikaettevõtetes teenivad samal positsioonil töötavad mehed naistest keskmiselt 30% kõrgemat palka;
kõigist aastal 2018 maailmas esitatud klassikalise muusika teostest oli vaid 2,3% naiste kirjutatud.
2019. aasta veebruaris avaldas USC Annenberg tulemused uurimusele, mis analüüsis vahemikus 2012–2018 700 maailmas kõige populaarsemat lugu ning jõudis muu hulgas järgmiste järeldusteni:
2018. aastal moodustasid kõige populaarsemate lugude esitajatest 82,9% mehed ning 17,1% naised; sarnane olukord valitses ka 2017. aastal, mil naiste osakaal oli 16,8%, kusjuures viimase kahe aasta naiste osakaalud olid mõõtmisperioodi madalaimad;
700 loo peale oli autoreid kokku 3300, kellest 87,7% olid mehed ning 12,3% naised;
aastatel 2013–2019 nomineeriti Grammy auhindadele viies kategoorias kokku 1064 inimest, kellest 89,6% olid mehed ja 10,4% naised;
uuringu jaoks intervjueeritud naistest 43% väitis, et neid ei ole mingites olukordades soo tõttu tõsiselt võetud ning nad on pidanud enda tõestamiseks rohkem pingutama kui nende meessoost kolleegid.
Põhjus, miks muusikatööstuses domineerivad mehed, on ajalooline ja lihtne, probleemi lahendamine on aga keerulisem. Mehed on olnud alati juhtivatel ning naised assisteerivatel ametikohtadel ning tahes-tahtmata valitseb see arusaam inimeste alateadvuses veel tänapäevalgi, mistõttu naistel on raskem ennast tõestada. Paratamatult nähakse patriarhaalses ühiskonnas naise puhul tihti esiteks tema välimust ja alles seejärel talenti, ning seksuaalne ahistamine ei ole müüt, vaid karm reaalsus. Mõjuka positiivse näitena saab siinkohal tuua Ariana Grande, kes on otsustanud endale kindlaks jäädes kirjutada, produtseerida ja välja anda just sellist muusikat, nagu tema ise soovib, ning teha seda viisil, mis on olnud varem omane meessoost räppartistidele. Grande räägib enamikus intervjuudes stereotüüpidest ja hoiakutest, mis teda kui noort ilusat naist muusikatööstuses saadavad. Mitmed produtsendid, kellega ta on stuudios kokku puutunud, on olnud üllatunud, kui Ariana tuleb oma ideedega või hakkab kirjutatud lugusid tehniliselt viimistlema.
Olukorrast riigis
Keychange töötas välja praktiliste soovitustega manifesti, mida esitleti 2018. aasta lõpus Euroopa Parlamendis ning mille eesmärk on muuta muusikatööstus ligipääsetavamaks, kaasavamaks ja võrdsemaks kõigi ühiskonnagruppide jaoks. Lisaks on ligikaudu 50 festivali üle maailma leppinud kokku, et aastaks 2022 saavutatakse artistide nimekirjades 50/50 tasakaal.
Kvootide seadmine tekitab inimestes tihti ebameeldivustunnet ja meie piirkonnas seoseid nõukogude ajaga, kuid nendesse saab suhtuda ka hoopis positiivsemalt. Näiteks on kvoodid kasulikud kas või seetõttu, et need sunnivad korraldajat või tellijat mõttetööd tegema ning panevad enne lõpliku valiku langetamist uurima ja analüüsima, kas juba tavapäraseks saanud nimekirja on ehk võimalik keegi uus lisada. Selliste tegevuste pikaajalisem eesmärk on saavutada olukord, kus sooline tasakaal on loomulik ning selle nimel ei ole vaja enam eraldi pingutada.
Eesti näitel on põhjaliku uuringu tegemine keerulisem, seda ka põhjusel, et siinne muusikatööstus ei ole niivõrd pika ajalooga kui Suurbritannias, USAs või paljudes Euroopa riikides. Sellegipoolest otsustasin teha olukorra näitlikustamiseks veidi omaalgatuslikku statistikat.
Võtsin Müürilehe 2018. aasta suvefestivalide välimäärajas kajastatud festivalid, lugesin kokku iga festivali esinejad ning eraldasin naisartistid ja kollektiivid, kuhu kuulub vähemalt üks naine (joonis 1). Tabeli alumisse ossa ehk nende festivalide hulka, kus vähemalt ühe naisliikmega kollektiive oli alla 20%, jäävad peamiselt elektroonilise või eksperimentaalse muusika festivalid; folk- ja popmuusika festivalid ületavad kõik 20%. Tabeli esiotsas paiknevad Viru Folk, Võnge ja Seto Folk küündisid lausa üle 40% piiri. Tulemused on üpris kõnekad ja näitavad, et pop- ja folkmuusikasse jõuavad naised teistest žanritest rohkem. Samuti tõestab see juba teadaolevat fakti, et DJde seas on naisi väga vähe.
Põhjus, miks tüdrukud leiavad tee pigem pop- ja/või folkmuusikasse, võib seisneda juurdunud traditsioonis suunata neidusid juba noores eas muusikakoolis laulmist või näiteks klaverit, flööti või viiulit õppima. Teisalt on jälle tavapärane, et "kutid omavahel" hakkavad pidusid korraldama või üürivad koos stuudiopinda, kus arenetakse üheskoos DJde või produtsentidena.
Naised pulti
Viimastel aastatel on hakanud siiski tekkima kollektiive, kes korraldavad kokkusaamisi elektroonilisest muusikast huvituvatele tüdrukutele, et artisti karjäär ei jääks pidama oskuste taha. Rahvusvaheliselt on endale enim nime teinud Brooklynis toimetav agentuur ja promootorite kollektiiv Discwoman, mis sai alguse alles 2014. aastal. Lisaks Discwomanile teevad tähtsat tööd muusikatööstuses tegutsevaid naisi ühendavad shesaid.so, female:pressure ja LOUD WOMEN.
Sarnaselt muusikafestivalide ja klubidega aitaks mitmekesisuse tekkimisele kaasa see, kui tehnikafirmad ja -ajakirjad ning ka teiste tootegruppide esindajad kasutaksid meessoost brändisaadikute kõrval võrdselt naisi. Hea näide on siinkohal Smirnoffi kampaania "Equalising Music Pledge", mille saadik on populaarne BBC Radio 1 DJ Annie Mac ning mille eesmärk on eeskujude vahendusel probleemse olukorra kohta sõna levitada.
Väidet, et DJde seas on vähe naisi, tõestab ka tulemus, milleni jõudsin, kui analüüsisin Eesti kahe peamise alternatiivraadiojaama IDA raadio ja Raadio 2 saatejuhtide nimekirju (joonis 2). Tean omast kogemusest, kui keeruline on leida naissoost tulevasi saatejuhte ning kui palju raskem on naisi võrreldes meestega veenda. Kui mehed nõustuvad saate tegemisega pigem kiiresti, siis naised võtavad mõtlemiseks rohkem aega, kaaluvad pikalt ning tihtilugu otsustavad, et ei ole veel valmis, ei leia muude kohustuste kõrvalt aega või tunnevad ebakindlust seoses sellega, kas just nemad on pakutava jaoks kõige sobilikumad. Eranditult on aga kõik IDA raadio naissaatejuhid ületanud oma saadetega ootusi. Saated on mõtestatud ja väga põnevad helirännakud, mida saadavad isikupärased ja asjatundlikud vahetekstid.
Seda enam tundub, et just tüdrukute enesekindluse tõstmine on üks ülesanne, mille muusikavaldkonnas tegutsejad võiksid võtta enda ühiseks eesmärgiks, sest tunnustamine ja kaasamine muudavad meid kõiki julgemaks ning tekitavad soovi uusi asju proovida või tegevusi korrata.
Selleks et jõuaksime rahvusvahelisel tasandil punkti, kus kellelgi ei tule enam pähe küsida, kas mõne muusikafestivali artistide hulgas on võrdselt mehi ja naisi, on vaja teha väga palju tööd. Selle artikli ning teemaga tegelevate kampaaniate eesmärk on mitmekesine ja sotsiaalselt võrdne kaasav ühiskond, kus tunnevad end hästi kõik erinevad grupid. Olgugi et keskendusin siin vaid muusikavaldkonnale, on vajalik muutus valdkondadeülene ning toodud soovitusi saab laiendada tolukorra parandamiseks ka teistele tegevusaladele.
Teadvusta olukorda
Jälgi enda ümbruskonnas ja tegevusvaldkonnas toimuvat. Kas sündmused, mida sa korraldad, ning keskkond, kus sa töötad, on sooliselt ühele poole kaldu? Kui jah, siis selgita välja, miks see nii on, ning analüüsi, kas mitmekesisuse tagamine parandaks tehtava töö kvaliteeti. Järgmise sammuna süvene palganumbritesse, veendumaks, et need vastaksid standarditele ning erisused oleksid selgitatavad kogemuse või hariduse, mitte sooga.
Võta seisukoht ja otsusta ise probleemi parandada
Otsusta, et sinuga seotud organisatsioonis, üritusel või ettevõttes on olulised võrdsed tingimused, ning pane paika tähtaeg selle saavutamiseks. Eesmärk võib olla ettevõttes võrdsete palkadeni jõudmine või oma peo DJ-nimekirjadesse alati ka naiste lisamine.
Räägi probleemist
Oma igapäevarutiinis tegutsedes on väga lihtne probleeme mitte märgata ning pidada harjumuspärast ainuõigeks. Kindlasti ei kutsu ma kedagi üles tegema agressiivset ja maniakaalset teavitustööd, vaid olukorrale tähelepanu juhtima. Kuigi see ei pruugi artiklit lugevat inimest otseselt puudutada, on meie kõigi kohus tegeleda asjaoluga, et Eesti palgalõhe (26%) on Euroopa Liidus suurim.
Rakenda naist
Olukorras, kus nii ühiskonnas üldiselt kui ka muusikavaldkonnas kitsamalt valitseb ebavõrdsus ning festivalide, konverentside ja raadiojaamade artistinimekirjades või ürituste tehnilistes tiimides sooline ühekülgsus, on õigustatud kahe võrdselt hea valiku puhul naise kasuks otsustamine.
Küsi ja paku võrdseid tingimusi
Paraku olen puutunud isegi kultuurimaastikul kokku inimestega, kes põhjendavad naiste palkamist sellega, et meestele ei jõuta nende küsitavat palka maksta. Ainus viis seda olukorda muuta on nõuda võrdseid tingimusi kõikide töötajate puhul olenemata nende soost ning võtta endale tööandjana eesmärk kõigile võrdset tasu maksta.
Ole eeskujuks
Eeskujud mõjutavad meid kõiki. Kui rakendada või jagada mõnd ülaltoodud põhimõtet, on suur tõenäosus, et see inspireerib teisi sama tegema. Ühtlasi on viimane aeg vaadata haridussüsteemis üle soopõhiste koolitundidega, nagu puutöö-, kokandus- ja kodundustunnid, seonduv ning tutvustada tüdrukutele ja poistele selle asemel erinevate kampaaniatega karjäärivalikuid ja -võimalusi, mis tuginevad huvidele, mitte iganenud traditsioonidele.
Natalie Mets on üks IDA raadio eestvedajaist. Ta osaleb festivalide Kalana Saund, Tallinn Music Week ja Station Narva korraldusmeeskondade töös ning on seotud erinevate kultuuri-, tehnoloogia-, haridus- ja ööeluprojektidega. | Natalie Mets: Miks nii vähe naisi? Muusikatööstuses on eelisseisus mehed | https://kultuur.err.ee/939053/natalie-mets-miks-nii-vahe-naisi-muusikatoostuses-on-eelisseisus-mehed | Kuigi pealtnäha on muusikatööstuses palju andekaid naisartiste, tõestab põgus pilguheit statistikale, et kaalukauss jääb siiski tugevalt meeste poole. Seda nii palganumbrite, erinevatel festivalidel ülesastuvate kollektiivide koosseisude kui ka tõsiseltvõetavuse aspektist, kirjutas Natalie Mets Müürilehes. |
"Minu jaoks on "Let You Go" soul 'i kehastus. See lugu võtab kokku elemendid, kuidas soul minu jaoks kõlab. Koostöö Marie Vaiglaga oli boonus, mis lisas siia täpselt selle soul 'i elemendi, mis puudu oli. Marie vokaal sobib loosse valatult," kirjeldas Joshua Stephenz ja tõi välja, et tema kõige esimene bänd, mida umbes 14-aastasena tegi, oligi koos Jonas Kaarnametsa ja Mariega Frankie Animalist. "Nii et sellepärast on koostöö minu jaoks veelgi erilisem ning mul oli uskumatult hea meel taas Mariega midagi ühiselt luua."
Varasemalt on Joshua Stephenz 2018. aastal andnud välja loo "All Night" koos Windy Beachi ehk Tuuli Rannaga. 21. mail ilmub Joshua Stephenzi debüütalbum.
Kuula lugu "Let You Go": | Produtsent Joshua Stephenz avaldas loo koos Marie Vaiglaga | https://menu.err.ee/939048/produtsent-joshua-stephenz-avaldas-loo-koos-marie-vaiglaga | Eesti muusik Carl Tuulik, kes on tuntud enam artistinimega Joshua Stephenz, avaldas koos Marie Vaiglaga singli "Let You Go". Plaat jõuab ka tema kuu lõpus ilmuvale debüütplaadile. |
Tagasihoidlik maksutulu kasv tulenes peamiselt tulumaksutagastusest, mis oli ligi 100 miljonit eurot suurem kui mullu samal kuul, teatas rahandusministeerium. Seda tasakaalustas ligi kaks korda suurem kütuseaktsiisi tasumine: kütuseaktsiisi tasuti 39 miljonit eurot rohkem kui mullu märtsis. Selle põhjus oli biolisandi nõude laiendamisega seotud kütuse ettevarumine: ettevõtted varusid madalama hinnaga kütust ja tasusid sellelt aktsiisi, enne kui uued biolisandi nõuded jõustusid.
Möödunud aasta märtsi eest tasuti alkoholiaktsiisi tavapärasest vähem, kuna siis müüsid jaekaubandusettevõtted tarbijatele suures osas aktsiisimäärade tõusu eel ette varutud alkohoolseid jooke, millelt oli aktsiis tasutud varem ja madalama määraga. Tänavu märtsi eest tasuti alkoholiaktsiisi 8 miljoni euro võrra rohkem kui mullu samal ajal.
Tänavu esimese kvartaliga on riigieelarvega aastaks kavandatud maksutulust saadud 22 protsenti. Möödunud aastal samal ajal oli aastaks kavandatud maksutulust tasutud 0,3 protsendipunkti võrra rohkem.
Mullu jõustunud füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu reformid mõjutavad ka 2019. aasta maksutulu, mistõttu avab rahandusministeerium põhjalikumalt tulumaksuga seonduvat.
Tulumaksutagastused olid viimati sama suured 2009. aastal
Kui veebruaris tagastati füüsilise isiku tulumaksu võrreldes eelmise aastaga vähem, siis märtsis oli olukord vastupidine – tulumaksu tagastati inimestele üle 100 miljoni euro enam kui aasta varem. Tulumaksutagastuste maht ulatub kahe kuuga kokku 168 miljoni euroni. Tavapärasest suuremate tagastuste põhjus on maksuvaba tulu reform ja inimeste eelistused maksuvaba tulu kasutamisel 2018. aastal – paljud kasutasid maksuvaba tulu vähem, kui neil selleks jooksvalt õigus oli, ja said selle 2019. aastal tagastusena kätte.
Tänavusega võrreldavas mahus tagastusi tehti viimati 2009. aastal seoses esimese lapse täiendava maksuvaba tuluga. Inimeste sarnase käitumismustri jätkumisel maksuvaba tulu kasutamisel on ka tulevikus oodata sama ulatuslikke tulumaksutagastusi kui sel aastal.
Keskmise palga jätkuvalt kiire kasv toetab tööjõumaksude laekumist
Maksuvaba tulu reform võis leevendada palgasurvet, kuid siiski kiirenes keskmise palga kasv statistikaameti andmetel 2018. aastal 0,8 protsendipunkti 7,3 protsendile. Tänavu esimese kvartali keskmise palga kasv on maksu- ja tolliameti andmetel jätkuvalt kiire, 8,5 protsenti. See tuleneb eelkõige ajalooliselt suurest hõivest ja vaba tööjõu nappusest – maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis 2018. aasta lõpuks 60 protsendini ja on püsinud selle taseme lähedal ka selle aasta alguses. Veel 2011. aastal oli see osakaal 50 protsendi lähedal.
Keskmise palga kiire kasv toetab sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu laekumist. Tegevusalati on esimeses kvartalis palgafondi kasvu vedanud suurematest majandussektoritest ehitus 14,3 protsendiga, tervishoid 12,8 protsendiga ja haridus 12,6 protsendiga. | Esimese kvartaliga laekus 22 protsenti aastasest maksutulust | https://www.err.ee/939044/esimese-kvartaliga-laekus-22-protsenti-aastasest-maksutulust | Märtsis tasuti maksu- ja tolliametile 536 miljonit eurot maksutulu, mida on 1,2 protsenti enam kui möödunud aasta märtsis. Tänavu esimese kvartaliga on riigieelarvega aastaks kavandatud maksutulust saadud 22 protsenti. |
Enne debüütalbumit "Traplaif" on Sip€lga 14 avaldanud 2017. aastal Soundcloudis mixtape'i "Xan Anderas". Uuelt plaadilt avaldas ta kaks singlit – "Usain Bolt" koos Genkaga ja "Tipsudieet".
Albumile "Traplaif" tegi mix 'i Margo "Marx" Rindemaa Blacklist Studios. Master 'i eest vastutab Tanel Roovik Ajar Stuudiost. Plaadi kujundas Magnus Harjak.
Kuula albumit: | Räppar Sip€lga 14 avaldas debüütalbumi "Traplaif" | https://kultuur.err.ee/939040/rappar-sip-lga-14-avaldas-debuutalbumi-traplaif | Plaadifirma Legendaarne andis 10. mail välja räppari Sip€lga 14 debüütalbumi "Traplaif", kus lööb kaasa ka Genka. |
Eelmise nädala jooksul said inimesed ERR Novaatoris hääletada oma lemmiku teadusvideo poolt ning 32,2 protsenti 587 hääletanust valis parimaks Maria Korepankova video "Ühe soome-ugri rahva improvisatsioonikunsti loomingulisest rekonstrueerimisest".
Maria on laulja ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika eriala doktorant. Juba üle 15 aasta on ta tegelenud ta bessermani ja udmurdi rahvalaulude kogumise, uurimise ja esitamisega. Eriti huvitab teda bessermani kultuurile iseloomulik vokaalne žanr krež '.
Huvitav on see, et bessermanid ei pea krež i lauluks. Erinevus laulust seisneb selles, et krežis ei ole ette antud sidusat teksti, seda improviseeritakse kindlat viisimudelit kasutades.
Suurem osa tekstist koosneb asemantilistest ehk tähenduse kaotanud sõnadest. Kui kreži esitatakse mitmekesi, kõlavad korraga erinevad tekstid.
Mõned krežid on seotud rituaalidega, kuid enamasti esitatakse neid oma emotsioonide väljendamiseks.
Maria välitööd näitavad, et improvisatsioonioskus on tänapäeval peaaegu kadunud. Seetõttu ongi Maria eesmärk leida bessermanide elavast traditsioonist muusikalise improvisatsiooni jälgi. Seejärel püüab ta analüütiliselt rekonstrueerida improvisatsioonivõtteid ja lõpuks rakendada neid võtteid oma loomingus.
Eesti Teaduste Akadeemia korraldas sel aastal juba neljandat korda konkursi Teadus 3 minutiga, mis on mõeldud Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ja teadusasutuste doktorantidele ning noorteadlastele.
Konkursi finaal-galaõhtu toimus jaanuaris teaduste akadeemia saalis. Sinna pääses 20 noort teadlast. Žürii valis pingelises võistluses välja 5 parimat. Nende viie seast valis Eesti rahvas "Terevisiooni" ja ERR Novaatori abil oma lemmiku, kelleks sai veenva ülekaaluga udmurditar Maria Korepanova.
Palju õnne Mariale ja ka kõigile teistele tublidele ja andekatele noortele teadlastele, kes oskavad oma tööst arusaadavalt ja paeluvalt jutustada!
Konkurssi Teadus 3 minutiga toetab programm TeaMe+ ja Euroopa Liidu regionaalarengu fond | Teadus 3 minutiga parim video räägib kaduva rahvalaulu uurimisest | https://novaator.err.ee/939041/teadus-3-minutiga-parim-video-raagib-kaduva-rahvalaulu-uurimisest | Inimesed hääletasid tänavu parimaks tedusvideoks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorandi Maria Korepanova uurimistööl põhineva loo bessermani ja udmurdi rahvalaulude kogumisest, uurimisest ja esitamisest. |
Linnaretk Tallinna sünniaega algab Linnamuuseumist Vene tänav 17 ja lõpeb Taani Kuninga aias muinaslaagris "Lindanise 1219".
Läbi vanalinna jalutades räägitakse, kuidas 13. sajandil hakkas kujunema linna ilme: kirikud ja kloostrid, kodanike elamud ja algne kaitsemüür. Illustreerimiseks vaatame rekonstruktsioone, mille arheoloogiauuringute põhjal koostas kunstnik Jaana Ratas.
Retked toimuvad kolmes keeles: inglise keeles kell 16 (läbi viib ajaloolane Tõnu Pedaru), vene keeles kell 16.30 (kulturiteadlane Julia Voinova) ja eesti keeles 17 (Kiek in de Köki muuseumi juhataja, ajaloolane Toomas Abiline).
15. mail on sissepääs Tallinna Linnamuuseumi kõigisse filiaalidesse tasuta, linnaretkel osaleda saab piletiga..
Linnaretk lõpeb Taani Kuninga aias muinaslaagri üritustel. Sel päeval kell 17-20 on Lindanise linnuse jalamile sisse seatud Revala maakonna eestlaste telklaager. Kohal on ehtne viikingilaev.
Tallinna päeva tähistatakse alates 2002. aastast, et meenutada Tallinnale Lübecki linnaõiguse andmist 1248. aasta 15. mail, mil Tallinn võeti vastu Euroopa linnade liitu. | Tallinna Linnamuuseum kutsub retkele | https://kultuur.err.ee/938683/tallinna-linnamuuseum-kutsub-retkele | Tallinna päeval, 15. mail, korraldab Linnamuuseum retke "Lindanise lahingust linnani". |
Aprilli lõpus Austria pealinnas Viinis toimunud järjekorras juba 41. Euroopa pealinnade politseijuhtide kohtumise üheks aruteluteemaks oli lähisuhtevägivald – millised on trendid, kuidas sekkutakse ning milliste meetoditega saavutatakse mõju.
Ütlen etteruttavalt ära, et politseijuhid kasutasid ettekannetes küll erinevaid näiteid, aga rääkisid siiski täpselt samadest väljakutsetest. Näitlikult oleks võinud austerlaste, islandlaste või sakslaste ülevaadete pealkirjas vahetada nende riigi nimi Eesti vastu ja enamus sisust oleks sobinud ka meie keskkonda.
Kuid on ka erisusi. Näiteks see, et kui Eestis käib liigne alkohol ja lähisuhtevägivald tihti käsikäes, siis Islandil seos alkoholi ja lähisuhtevägivalla vahel puudub. Paraku esineb peresisest vägivalda liialt palju ka seal.
Julgus lähisuhtevägivallast teavitada kasvab
Peresisene vägivald esitab suuri väljakutseid. Eesti suurima elanike arvuga maakonnas Harjumaal on iga seitsmes numbrile 112 tehtud hädaabikõne seotud lähisuhtevägivallaga. Iga viieteistkümnes kuriteoteade puudutab peresisest vägivalda. Veerandil juhtudest on tunnistajaks või ohvriks laps ja need lapsed vajavad erilist abi ja tuge.
Kolleeg Reykjavikist tõi ehedalt välja, kui oluline on läbi lõigata ahel, mida mööda võib lapsepõlves vägivalla keskel olnud lapsest endast tulevikus vägivallatseja saada. Oleme seda politseitöös liiga palju näinud.
"Lugedes kasvõi "Tõde ja õigust" näeme, et paraku on lähisuhtevägivald kogu aeg olemas olnud."
Pikas vaates on lähisuhtevägivallaga seotud info hulk kasvanud. See on hea. Kõlab kehvasti, aga see näitab, et inimesed julgevad abi saamiseks rohkem politsei poole pöörduda ja vägivalda pealt nähes või sellest teades sekkuda. Lugedes kasvõi "Tõde ja õigust" näeme, et paraku on lähisuhtevägivald kogu aeg olemas olnud. Praegu antakse sellest lihtsalt rohkem teada ja otsitakse abi.
Õigusruum on liikunud lähisuhtevägivalla kriminaliseerimiseni
Rääkisin oma ettekandes Euroopa politseijuhtidele sellest, kuidas saame sekkuda ja tõin aastataguseid näiteid selle kohta, et info kõigile teadaolevast vägivallast ei liigu. On naabrid, on lähedased, aga info perest või kogukonnast edasi ei jõua.
Mõistan ohvrit, kes sellises olukorras võib tahta vaikida, aga mitte teisi. Mida rohkem me lähisuhtevägivallast räägime, seda parem. Eesti riigis on sel teemal kõige kõrgemal tasemel väga head kõneisikud – nii Vabariigi President kui ka mitmed riigikogu liikmed. Nende sõnavõtud tõstavad teadlikkust ning sisendavad julgust nii peresisese vägivalla märkajale kui ka kannatanule.
Euroopa õigusruum suhtub lähisuhtevägivalda üsna ühetaoliselt ning see on kõikjal kriminaliseeritud. Eestis kehtis küll enne 2015. aastat sama seadusesäte nii kakluse kohta võhivõõraste vahel kui ka peresisese vägivalla osas. Kohtus oli võimalik määrata kuni kolmeaastane vabadusekaotus. Alates 2015.aastast kirjeldati aga peresisest vägivalda eraldi kuriteokoosseisuna täiendava lõikena ning ka maksimaalne karistus tõusis kuni viie aastani.
Kõrvalpõikena hüppame pea paarikümne aasta tagusesse aega, kui peresisene vägivald oli veel tsiviilkohtu veskite jahvatada.
Mäletan, kui viibisin noore uurijana lähisuhtevägivalla sündmuskohtadel, aga ainsaks soovituseks kannatanule oli tulenevalt tollesest õigusruumist pöördumine erasüüdistusega tsiviilkohtusse. Kehtisid küll teatud erisused, aga võib öelda, et kehtis põhimõte, et tegu on "peresisese asjaga". Samasuguse näite tõid ka Portugali kolleegid. Nüüd ei kujutaks sellist õigusruumi ettegi.
Kolleegidega Euroopast oli palju juttu ka ohvri kiirest abistamisest alates varjupaikadest kuni kohese lähenemiskeelu kehtestamiseni. Rakendame kohese ja kiire abistamise põhimõtteid ka Eestis, alustades ohvri nõustamisest ja kiirest abi pakkumisest kuni kontakteerumiseni ohvriabiga. Kasutame neid võimalusi aina rohkem.
Näiteks möödunud aastal rakendati lähisuhtevägivalla kriminaalasjades nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuotsusega lähenemiskeeldu 29. korral. Tegelikult näitab olukord, et peame neid võimalusi rohkem kasutama. Lisaks saab politseinik ise vägivallatsejale 12-tunnise viibimiskeelu kehtestada. Tallinnas on olemas ka kohad, kuhu vägivallatseja saab minna või kuhu meie ta toimetame.
Euroopa kontekstis on viibimiskeelul aga eri riikidel erinevad võimalused. Läti kolleeg saab viibimiskeelu kehtestada lausa kaheksaks päevaks, Rumeenias aga 48 tunniks. Samuti leidub riike, kus politseinik ise ei saagi seda teha, vaid tuleb pöörduda kohtu või prokuröri poole. Teine lugu on muidugi siis, kui vägivallatseja peetakse kuriteos kahtlustatavana kinni.
Ohvri jaoks on kõige olulisem saada kiirelt abi
Eestis oleme viimasel ajal astunud suuri samme, et ennetada lähisuhtevägivalda või selle raskeid tagajärgi. Üheks oluliseks muutuseks on sellest aastast 24/7 toimiv ohvriabi nn kuum liin. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefonile 116 006 saab kannatanu helistada kas või patrulli juuresolekul. Varem oli selline võimalus vaid tööajal ja tööpäeval.
Väga keeruliste ja kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamiseks oleme üle võtnud Suurbritannias ja Soomes ellu kutsutud MARAC juhtumikorralduse mudeli. Selle eesmärgiks on tuvastada kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös.
Oluline on, et tegemist on teaduspõhise lähenemisega. MARAC on nii-öelda tööriistakast, mis annab spetsialistidele just selle õige vahendi, pakkudes samal ajal igale abivajajale individuaalset lähenemist.
Kõige olulisem on lähisuhtevägivalla juhtumites pakkuda kiiret abi. See ei tähenda mitte ainult politsei kiiret reageerimist, vaid abi kogu perekonnale - ohvrile, vägivallatsejale ja lapsele. Abi andmine peab algama juba sündmuskohal.
"Lugedes kasvõi "Tõde ja õigust" näeme, et paraku on lähisuhtevägivald kogu aeg olemas olnud."
Siinkohal tuleb silmas pidada, millised on abistaja enda hoiakud ja sõnavara, mida me ohvriga suheldes kasutame, võimekus iga juhtumit hinnata ja vastavalt sellele ka abi leida ja pakkuda. Kõrvalpõikena ütlen, et jääme hätta vägivallatsejale abi andmises. Meeldib see meile või mitte, aga ka tema vajab abi.
Paremaks lähisuhtevägivalla lahendamiseks on vaja veelgi tõsta menetluskiirust politseis, prokuratuuris ja kohtus. Mida kauem peab ohver ootama menetlusotsust, seda rohkem tema normaalsesse ellu naasmine edasi lükkub. Mida rohkem kordi peab kannatanu oma läbielamisi meenutama, seda enam pannakse ta uuesti ohvri rolli.
Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et kolmandikul juhtudel saadame Põhja prefektuuris kriminaalasja prokuratuuri kuni seitsme päeva jooksul menetluse alustamisest. Võrreldes möödunud aastaga on see edasiminek, kuid soovime seda osakaalu veelgi kasvatada. Taasohvristamist aitab vältida ja menetlusi kiirendada laialdasem kehakaamerate kasutamine. Üks video räägib rohkem kui tuhat sõna.
Lähisuhtevägivald ei ole ainult peresisene probleem, vaid mõjutab kogu ühiskonda. Kui tahame, et meie ühiskond oleks terve, siis peame esmalt kõik kaasa aitama lähisuhete tervendamisele.
Ohvrite julgus rääkida ja pealtnägijate julgus sekkuda võimaldab politseil kiiremini reageerida ning pakkuda koos teiste spetsialistidega professionaalset abi enne, kui on juba hilja. | Kristian Jaani: võitlusest lähisuhtevägivallaga Euroopa kontekstis | https://www.err.ee/939039/kristian-jaani-voitlusest-lahisuhtevagivallaga-euroopa-kontekstis | Eesti puutub lähisuhtevägivalla lahendamisel kokku samade väljakutsetega nagu teised Euroopa riigid. Oleme nutikad ja õpime nende kogemusest, aga anname edasi ka enda kogemust, kirjutab Põhja prefekt Kristian Jaani. |
Igal lapsel on õigus turvalisele lapsepõlvele, täiskasvanu hoolele ja armastusele, vanuse- ja võimetekohasele arengule, haridusele ja puhkusele. Vanematel on laste eest hoolitsemisel õigus riigi ja ühiskonna toele ja abile. Hoolitsemine tähendab lapse kasvatamist, lapse järele valvamist, lapse asukoha määramist, lapse esindamist ja muul viisil lapse igakülgse heaolu eest hoolitsemist.
Kuigi vanematel on õigus ja kohustus oma laste eest hoolitseda, puuduvad mõnel emal ja isal selleks oskused. Lapsed võivad jääda piisava tähelepanu, järelevalve ja emotsionaalse toeta. Nad võivad jääda hooletusse või sattuda lausa hädaohtu.
Oleks hea, kui võiksime südamerahuga väita, et iga laps on Eestis kaitstud, kuid kahjuks ei ole see nii. 2018. aastal pöördus 6580 inimest lasteabitelefoni poole, et jagada enda või kellegi teise muret. See number on suur. Ometi ei anna see lõplikku ülevaadet abivajavatest ja hädaohus lastest.
Mul on mure
"Mul on mure." Jah, just nii alustavad paljud lapsed lasteabi kõnes või chat 'is oma juttu. Kui lapsel on mure, siis tuleb ta ära kuulata. Teha temaga koostööd, et aidata leida lahendusi.
"Lapsed veedavad suurema osa päevast koolis, huviringides ja treeningutel, kus näeme lastega toimunud muutusi kõige lähemalt."
Ka mul on mure, millega pöördun teie poole, pedagoogid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid, klassijuhatajad, treenerid, ringide juhendajad, kooliõed ja kõik teised. Miks just teie poole? Ikka seepärast, et lapsed veedavad suurema osa päevast koolis, huviringides ja treeningutel, kus näeme lastega toimunud muutusi kõige lähemalt. Eriliselt puudutab see lapsi, kellel puudub kodune tugi.
Ega asjata öelda, et õpetajad on maa sool – inimesed, kes meid vanemate kõrval enim mõjutavad ja toetavad. Ei ole kasu kui tahes läbimõeldud õppekavast, kui puudub õpetaja. Või kui õpetaja roll on vaid teadmisi vahendada ja kontrollida, märkamata murest vaevatud last, kelle õppimisvõime ja toimetulek kolinal kokku vajuvad.
Meie laste tulevik saab olla hea vaid siis, kui oma parima annavad kõik, kes laste tuleviku eest otseselt vastutavad: lapsevanemad ja laste lähedased, lasteaed, kool, omavalitsused ja lõpuks ka riik. Kui üks neist lülidest oma kohustusi ei täida, on teistel selle võrra raskem. Kannatajaks jääb laps.
Täiskasvanu, tule appi!
Kui lapsel valutab hammas või kõht, viime ta arsti juurde ja ootame, et spetsialist aitaks. Aga kui muutub lapse käitumine, siis ütleme, et see on ealine iseärasus või et tal on selline iseloom. Pigistame silma kinni ja loodame, et küll läheb ise mööda, küll ta kasvab sellest välja. Kui märkame lapse kehal ebaharilikke sinikaid, kriimustusi või arme, kas tunneme siis iga kord huvi, kuidas on need tekkinud?
Need lapsed vajavad meie kõigi abi. Ja vahel on lapsele vaja vaid seda, et keegi ta ära kuulaks ja temast hooliks. Kui tihti me lapsi päriselt kuulame ja mõistame? Kui sageli alustame lapsega vestlust? Igal lapsel on õigus mõistmisele, hoolimata tema iseärasustest või olukorrast.
Lapsed ise end aidata ei saa ega oska. See on meie, täiskasvanute kohus. Lapse murede märkamine on abi andmisel esimene samm ja siin ei ole vahet, kes selle sammu teeb – kas perekond, õpetaja, tuttav või keegi neljas. See on meie kõigi ülesanne.
Mulle meeldivad vanasõnad, neil on sügav ja tähenduslik sisu. Vanasõnad ei ole kirja pandud pelgalt selleks, et neid on tore lugeda, vaid ikka mõttega, et me nendest juhinduksime. Kui meie kõigi pingutuse toel päästetakse kas või mõni laps raskest olukorrast, mis on kujunenud pikaajalise pingeseisundi või väärkohtlemise tõttu, oleme kõik ära teeninud sügava kummarduse. Kus viga näed laita, seal tule ja aita!
Mõned tundemärgid, et laps võib vajada meie tuge
Pikka aega kestnud halb meeleolu või masendus, intensiivsed negatiivsed emotsioonid, kerge ärritumine.
Teistest eemaldumine, isoleerumine. Laps ei soovi näha neid, kellega ta muidu on lähedane.
Elurõõmu ja energia kadumine, apaatia, jõuetuse, lootusetuse, abituse väljendamine.
Enese mõttetu ja tühisena tundmine.
Püsivad probleemid teiste mõistmisel, tugevalt häiritud sotsiaalne taju, konfliktid.
Huvi kadumine tegevuse vastu, mis varem meeldis (näiteks hobid).
Probleemid keskendumise ja mäluga.
Suured muutused söömises ja isus – laps sööb kas liiga palju või liiga vähe.
Huvi kadumine enda välimuse, hügieeni ja tervise vastu.
Sõltuvusainete tarbimine, mitmesugune riskikäitumine.
Surmast ja enesekahjustamisest rääkimine, enda või teiste reaalne kahjustamine.
Abivajavat last märgates
Kuula esmalt last, selgita välja probleem ja kaasa võimalusel lapsevanemad.
Kaasa lastekaitsetöötajaid, kes on laste ja perede heaolu küsimustes eksperdid.
Kaasa politsei (noorsoopolitsei), kes on turvalisuse küsimustes ekspert.
Abivajavast lapsest saab teada anda sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonil 116111. Teenus aitab tagada vajaliku info edastamise spetsialistidele ning pakub lastele ja lastega seotud teemadel esmast sotsiaalset nõustamist. Lasteabiga saab ühendust võtta ka chat' i (www.lasteabi.ee) ja e-posti vahendusel ([email protected]). Teataja saab jääda anonüümseks. | Kaja Lind: miks paisuvad laste mured nii suureks? | https://www.err.ee/939030/kaja-lind-miks-paisuvad-laste-mured-nii-suureks | Töötan iga päev lastega ning kuulan ja aitan lahendada nende muresid. Seetõttu juurdlen tihti, miks on meie ühiskonnas nii palju murelikke lapsi. Tahaksin neid aidata ning just seda ma oma töös teengi. Seepärast küsin, miks paisuvad laste mured nii suureks ja miks me seda varem ei märka, kirjutab Kaja Lind algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris. |
Pingelises otsustavas mängus ei kasvanud kummagi meeskonna edu kahekohalise punktisummani ja meeskonnad olid ka 4,2 sekundit enne kohtumise lõppu 90:90 viigis. Marc Gasol söötis küljeaudi Raptorsi staarile Kawhi Leonardile, kes liikus palliga paremale äärele ja saatis üle kaitsjate käte teele viske, mis põrkas rõngal neli korda ja kukkus siis sisse.
Leonardi vise, mis tõi Raptorsile 92:90 võidu ja viis nad 4:3 seeriavõiduga idakonverentsi finaali, oli ajalooline selles mõttes, et kunagi varem pole NBA play-off 'is otsustav seitsmes mäng lõppenud koos lõpusireeniga tabanud viskega. Sarnase saavutusega sai 1989. aasta idakonverentsi esimeses ringis Cleveland Cavaliersi vastu hakkama Chicago Bullsi legend Michael Jordan, aga toona mängiti avaring kolme võiduni.
Leonard kogus 43 mänguminutiga 41 punkti, Raptors kohtub idakonverentsi finaalis Milwaukee Bucksiga.
Kawhi Leonard's jumper is the first game-winning field goal at the buzzer in a Game 7 in #NBAPlayoffs history! pic.twitter.com/gSTbqRHX81
— NBA.com/Stats (@nbastats) May 13, 2019
Pühapäeva õhtul peeti teinegi otsustav mäng, kui läänekonverentsi teises poolfinaalis alistas Portland Trail Blazers Denver Nuggetsi 100:96 ja võitis seeria samuti 4:3.
Kehv viskepäev oli Trail Blazersi mängujuhil Damian Lillardil, kes tabas 17 väljakult teele saadetud viskest vaid kolm ja kogus 45 minutiga 13 punkti, Portlandi fännide rõõmuks tõusis ülesannete kõrgusele aga CJ McCollum, kes kogus 37 punkti (visked 17/29) ja üheksa lauapalli.
Viimati mängis Portland Trail Blazers läänekonverentsi finaalis aastal 2000, teisipäeval algavas lääne finaalseerias minnakse seekord vastamisi kahel viimasel hooajal NBA meistriks tulnud Golden State Warriorsiga. | Kawhi Leonardi ajalooline vise viis Toronto idakonverentsi finaali | https://sport.err.ee/939024/kawhi-leonardi-ajalooline-vise-viis-toronto-idakonverentsi-finaali | Korvpalliliigas NBA alistas Toronto Raptors idakonverentsi poolfinaali otsustavas mängus pühapäeva õhtul Philadelphia 76ersi 92:90. Läänekonverentsi vastavas mängus oli võidukas Portland Trail Blazers. |
Eestlannast möödus Madridi turniiril poolfinaali jõudnud šveitslanna Belinda Bencic, kes tõusis kolm kohta ja paikneb alates tänasest tabeli 15. real. Ühe koha langes ka Kaia Kanepi, kes on nüüd maailma 77. reketiks.
Esireketina jätkab jaapanlanna Naomi Osaka, kellele järgnevad rumeenlanna Simona Halep, sakslanna Angelique Kerber ja esmaspäeval Hollandi naistennisistide kõigi aegade parima edetabelikoha saavutanud Kiki Bertens. Kolm kohta langenud Petra Kvitova asub nüüd tabeli viiendal real.
ATP edetabeli esikolmik jäi samaks, serblane Novak Djokovic edestab hispaanlast Rafael Nadali ja šveitslast Roger Federeri. Austerlane Dominic Thiem tõusis neljandaks, mööda sakslasest Alexander Zverevist.
Ainsa eestlasena mahub tabelisse Jürgen Zopp, kes tõusis ühe koha ja paikneb nüüd 177. real. | Kontaveit loovutas maailma edetabelis ühe positsiooni | https://sport.err.ee/939021/kontaveit-loovutas-maailma-edetabelis-uhe-positsiooni | Värskelt avaldatud tennise maailma edetabelis langes Anett Kontaveit ühe koha ja asub nüüd WTA tabeli 16. real. |
Parimaks naisnäitlejaks tunnistati Jodie Comer, meesnäitlejaks aga Benedict Cumberbatch rolli eest sarjas "Patrick Melrose", mis pälvis parima lühisarja tiitli, vahendas BBC.
Draamasari
"Bodyguard" (BBC One)
"Killing Eve" (BBC America/BBC Three) – VÕITJA
"Save Me" (Sky Atlantic)
"Informer" (BBC One)
Lühisari
"A Very English Scandal" (BBC One)
"Kiri" (Channel 4)
"Mrs Wilson" (BBC One)
"Patrick Melrose" (Showtime/Sky Atlantic) – VÕITJA
Parim naispeaosatäitja
Jodie Comer – "Killing Eve" (BBC America/BBC Three) – VÕITJA
Sandra Oh – "Killing Eve" (BBC America/BBC Three)
Keeley Hawes – "Bodyguard" (BBC One)
Ruth Wilson – "Mrs Wilson" (BBC One)
Parim meespeaosatäitja
Hugh Grant – "A Very English Scandal" (BBC One)
Chance Perdomo – "Killed By My Debt" (BBC Three)
Lucian Msamati – "Kiri" (Channel 4)
Benedict Cumberbatch – "Patrick Melrose" (Showtime/Sky Atlantic) – VÕITJA
Parim meeskõrvalosa
Alex Jennings – "Unforgotten" (ITV)
Ben Whishaw – "A Very English Scandal" (BBC One) – VÕITJA
Kim Bodnia – "Killing Eve" (BBC One)
Stephen Graham – "Save Me" (Sky Atlantic)
Parim naiskõrvalosa
Billie Piper – "Collateral" (BBC Two)
Fiona Shaw – "Killing Eve" (BBC One) – VÕITJA
Keeley Hawes – "Mrs Wilson" (BBC One)
Monica Dolan – "A Very English Scandal" (BBC One)
Parim naisnäitleja komöödias
Daisy May Cooper – "This Country" (BBC Three)
Jessica Hynes – "There She Goes" (BBC Four) – VÕITJA
Julia Davis – "Sally4Ever" (Sky Atlantic/HBO)
Lesley Manville – "Mum" (BBC Two)
Parim meesnäitleja komöödias
Alex MacQueen – "Sally4Ever" (Sky Atlantic/HBO)
Jamie Demetriou – "Stath Lets Flats" (Channel 4)
Peter Mullan – "Mum" (BBC Two)
Steve Pemberton – "Inside No 9" (BBC Two) – VÕITJA
Parim meelelahutussaade
"Ant & Dec's Saturday Night Takeaway" (ITV)
"Britain's Got Talent" (ITV) – VÕITJA
"Michael McIntyre's Big Show" (BBC One)
"Strictly Come Dancing" (BBC One)
Parim komöödiasari
"Derry Girls" (Channel 4)
"Mum" (BBC Two)
"Sally4Ever" (Sky Atlantic/HBO) – VÕITJA
"Stath Lets Flats" (Channel 4)
Parim dokumentaalsari
"24 Hours in A&E" (Channel 4)
"Life and Death Row: The Mass Execution" (BBC Three)
"Louis Theroux's Altered States" (BBC Two) – VÕITJA
"Prison" (Channel 4)
Parim otseülekanne
Open Heart Surgery: Live (Channel 5)
Royal British Legion Festival of Remembrance (BBC One) – VÕITJA
The Royal Wedding: Prince Harry and Meghan Markle (BBC One)
Stand Up to Cancer (Channel 4)
Parim dokumentaalfilm
"Driven: The Billy Monger Story" (BBC Three)
"Gun No 6" (BBC Two) – VÕITJA
"My Dad, the Peace Deal and Me" (BBC One)
"School for Stammers" (ITV)
Parim draamafilm
"Bandersnatch – Black Mirror" (Netflix)
"Care" (BBC One)
"Killed By My Debt" (BBC Three) – VÕITJA
"Through the Gates – On the Edge" (Channel 4)
Virgin Media eriauhind
"Bodyguard" – the assassination of Julia Montague (BBC) – VÕITJA
"Coronation Street" – Gail's monologue on the suicide of Aidan Connor (ITV)
"Doctor Who" – The Doctor meets Rosa Parks (BBC)
"Killing Eve" – Eve stabs Villanelle (BBC)
"Peter Kay's Car Share" – finaal (BBC)
"Queer Eye" – Tom's transformation (Netflix)
Vaata võitjate täispikka nimekirja. | Briti teleauhindadel võidutses põnevussari "Killing Eve" | https://menu.err.ee/939012/briti-teleauhindadel-voidutses-ponevussari-killing-eve | Briti teleauhindadel kogus enim võite põnevussari "Killing Eve", pälvides parima draamasarja auhinna ja parima naisnäitleja auhinnad. |
"Sabotaažirünnak" toimus Ühendemiraatide rannikul Fujairah' lähistel, teatas minister Khalid al-Falih Falih. Selles inimesed viga ei saanud ega toimunud ka naftaleket, kuid mõlemad laevad said oluliselt kannatada.
Üks tankeritest oli teel Saudi sadamalinna Ras Tanura, kus see oleks pidanud võtma peale lasti kompanii Saudi Aramco klientidele USA-s, ütles Saudi energeetikaministeruudisteagentuuri SPA vahendusel.
Pühapäeval teatas Araabia Ühendemiraatide välisministeerium, et riigi territoriaalvete lähistel tabas nelja kaubalaeva "sabotaažirünnak" täpsustamata nende iseloomu. | Ühendemiraatide lähistel rünnati kahte Saudi tankerit | https://www.err.ee/939017/uhendemiraatide-lahistel-runnati-kahte-saudi-tankerit | Araabia Ühendemiraatide ranniku lähedal rünnati kahte Saudi Araabia naftatankerit, mis võib tähendada ohtu maailma ühele tähtsaimale kütusevarustusteele, teatas Saudi ernergeetikaminister. |
"Taotleme kõrgharidusvaldkonna akadeemiliste töötajatele palgatõusu 30 protsenti, kuid mitte vähem kui 350 eurot kuus," ütles ametiühingute eesistuja Triin Roosalu esmaspäeval saadetud pressiteate vahendusel.
Roosalu lisas, et esmapilgul suurena tunduvad numbrid on paljuski põhjustatud aastatepikkusest paigalseisust ja üldises võrdluses mahajäämusest.
Akadeemilised Ametiühingud esitasid Rektorite Nõukogule sektoritaseme kollektiivlepingu projekti, millega soovitakse kokku leppida Eesti kõrghariduse valdkonna peamised töötingimused, ennekõike töökoha stabiilsust ja palgataset puudutavad küsimused, teatas Roosalu.
Roosalu sõnul on Eesti kõrghariduse ja teaduse rahastamine oluliselt maha jäänud majanduskasvust ning selle tulemusena on akadeemiliste töötajate palgad kasvanud muu avaliku sektori ja erasektori palkadest oluliselt aeglasemalt. "Ka riiklikus strateegias kokkulepitud teaduse avalikust rahastamistasemest — üks protsent sisemajanduse koguproduktist — oleme kaugel maas, tegelikkuses on see ligi poole väiksem, poole protsendi lähedal," lisas Roosalu.
Roosalu sõnul analüüsisid kõrgharidustöötajad tänast olukorda põhjalikult ning koostasid ülikoolidele esitatava lepingu teksti sellest lähtudes.
"Samuti võrdlesime ülikoolide tänast palgataset ja leidsime, et palgatasemed on väga erinevad nii ülikoolide kui ametialade lõikes," jätkas Roosalu arvates, et tulevikus võiks palgatasemed liikuda pigem ühtlustumise suunas.
Kõrgharidustöötajad soovivad lepingu jõustada tuleva aasta algusest ja lisaks palgaküsimustele on lepingu projektis reguleeritud minimaalne puhkuse pikkus 35 kuni 56 päeva aastas vastavalt töö eripärale ning regulatsioon töökohakindluse tagamiseks.
Sektorilepe on oma olemuselt tervet majandusharu hõlmav kollektiivleping, mis lepitakse kokku sektori tööandjate ühenduse ning töötajate esindajate vahel ja mille seadusejärgset laiendamist võimaldavad punktid on täitmiseks kohustuslikud kõigile turuosalistele. Leppe olulisemateks punktideks on miinimumtöötasud ning töö- ja puhkeaja reeglistik. | Ametiühingud nõuavad teadlastele 30-protsendilist palgatõusu | https://novaator.err.ee/939015/ametiuhingud-nouavad-teadlastele-30-protsendilist-palgatousu | Akadeemilised Ametiühingud soovivad kõrghariduse valdkonna töötajatele 30-protsendilist palgatõusu. |
Postimehe tellitud Kantar Emori uuringust selgub, et Keskerakonda toetas mais 15,3 protsenti vastanutest, Reformierakonda toetas 34 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17 protsenti vastanutest.
Kantar Emori turundus-strateegiate valdkonna juht Aivar Voog ütles, et venekeelsed valijad liiguvad jätkuvalt Keskerakonna juurest sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 juurde. "Keskerakonna toetus mitte-eestlaste hulgas on isegi natuke alla 40 protsendi, parematel aastatel on neil selles segmendis toetus olnud stabiilselt 70-80 protsendi vahel," märkis Voog.
Kui EKRE toetus püsib valimiste järel stabiilselt 15-18 protsendi vahel ilma selge trendita, siis Isamaa toetus kukkus mais kuuele protsendile, veel märtsis oli see üheksa protsenti. | Keskerakonna toetus langes rekordmadalale | https://www.err.ee/939008/keskerakonna-toetus-langes-rekordmadalale | Keskerakonna toetus langes mais 15 protsendile, mis on vähemalt viimase 12 aasta madalaim tulemus. |
Kilekoti ökoloogiline jalajälg on mitmete uuringute põhjal muudest alternatiividest kõige väiksem, eriti võrreldes riidekottidega. Näiteks üks aasta tagasi avaldatud taanlaste uuring ütleb, et kilekoti ökoloogilise jalajäljega võrdsustamiseks tuleks paberkotti kasutada vähemalt 11 korda, riidest kotti 840 korda ja ökoloogilisest puuvillast kotti suisa 2400 korda. Seega kilekoti vahetamine riidest koti vastu ei olegi nii üheselt loodussõbralik tegu.
Seega pealtnäha tundub, et kilekott on jätkuvalt parim lahendus ja probleemi pole, seda enam, et Eestis pole võimalus prügil loodusesse sattuda kuigi suur, ja kui ka satub, siis kord aastas, "Teeme ära" koristustalgute käigus korjatakse seegi metsa alt üles? Ent Aasias, Indias, Aafrikas on see suur probleem, kus jäätmemajandus on kehvasti korraldatud või korraldamata, ka kodanikuharidus on madal, nii et inimesed ei teagi, kuidas plastprügi käidelda või sellele puuduvad alternatiivid. Ka seal tuleb leida lahendusi, ent see ei vabasta meid vastutusest oma keskkonna ees, et leida kestlikke lahendusi tõdeb keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. Koletud kordajad kilekoti kasuks on ainult pool tõde, ütleb ta.
Tootmise ökoloogiline jalajälg pole ainus näitaja
Jah, Heinma tunnistab taanlaste uuringu adekvaatseks, kuid lisab, et selliste uurimustöödega kaasneb alati üks häda: need lähtuvad kitsalt koti tootmisökonoomiast, mitte aga muudest parameetritest. Näiteks et millist kahju teeb loodusele see, kui kilekott, paberkott või riidest kott prügiringlusest välja, metsa alla või merre satub. Muide, ka riidekott ei taha looduses laguneda, tõdeb Heinma - sellisel juhul on kõige loodussõbralikumaks lahenduseks siiski paberkott.
"Kui võtame mõju, mida me siis arvesse võtame? Kas vaatame ainult, kui käitume korrektselt või ka seda, kui ei käitu?" küsib Heinma ja toob paberkoti ning kilekoti võrdluses näite, et kui kumbagi kasutada üksnes üks kord, siis on kilekott mõistlikum. Kui aga võtta aluseks, et need satuvad loodusesse, on hoobilt paberkott mõistlikum, sest see laguneb valesse kohta sattudes huumuseks, ent kilekott mitte.
"Kui ostame kilekoti ja võtame Taani uuringu, siis selle järgi paneme sinna kaupa sisse, kasutame mitu korda, lõpuks kasutame prügikotina ära, ja siis saamegi väga hea tulemuse, kui alternatiiv on, et ostame eraldi prügikotid, mida kasutame ainult ühe korra – sel juhul ostame ju kaks ühikut - kilekoti ja prügikoti," selgitab Heinma.
Ehkki poekottide ökoloogilist jalajälge materjali kaupa pole Eestis tehtud, on Tartu Ülikooli rakkeinstituut uurinud siiski pakendeid. Ka nemad jõudsid taanlastega võrreldava tulemuseni: ökolooogiliselt jalajäljelt on kõige mõistlikum kerge plastpakend, ent kõige suurema jalajäljega on korduskasutatav klaaspudel ehk selline taara, millesse Nõukogude Eestis piima villiti. Jalajälje ajab suureks transpordikulu - et seda pidevalt poe ja tootja vahet liigutada, kulub väga palju fossiilset kütust transpordile.
"Plasttoote ökoloogiline jalajälg on suhteliselt väike. Üldjuhul ka pakendite säärases võrdluses saab kõige parema tulemuse plastpakend, sest ta on kerge," ütleb Heinma.
Ta toob näiteks PET-pakendid ehk pastist joogipudelid: nende ressursikulu tootmiseks on kõige väiksem, samas aga on need tehtud fossiilsetest kütustest. Seega jalajälje suurus pole ainus argument, loeb ka jalajälje loomiseks kasutatud toore ja hilisem saatus.
Teine häda nende uuringutega on, et need ei arvesta taaskasutusmaterjalidega. Heinma hinnangul tulekski paber- ja riidekottide tootmisel võtta aluseks juba kasutatud materjalid, mitte teha neid nullist, selleks et nad saaksidki alustada elu alles poekotina. Ei, poekoti elu peaks olema selle materjali viimane, mitte esimene. Ja sellisel juhul on need kordajad kilekotiga võrreldes juba hoopis teised, märksa keskkonnasõbralikumad.
"Halb on see, kui kasutame midagi ühekordselt. Eesmärk on, et kasutaksime tooteid, mis oleks tehtud juba olemasolevast materjalist. Näiteks vanadest ajalehtedest valmistatud kott," toob Heinma näiteks. "Sellisel juhul ei ole seda materjali keskkonnamõju puhul - ajaleht oli juba toodetud, keegi pani ainult oma aega sellesse."
Heinma kasutab poes juurikate ostmiseks isetehtud tekstiilkotte. Need on valmistatud õhukestest kardinatest, mida ta enam ei kasuta. Ühest kardinast saab palju juurikakotte meisterdada. Ainus kulu on vähene veekulu, mis nende pesemise peale läheb. Seega peab ta seda mõistlikuks alternatiiviks õhukestele kilekottidele. Samamoodi saab poekoti jalajälje väikeseks, kui neid õmmelda näiteks kantud riietest.
Kilekotid kaovad visalt
Uuest aastast kehtima hakanud regulatsioon lubab jagada õhukesi kilekotte tasuta vaid lahtiste puu- ja juurviljade pakendamiseks või hügieeni eesmärgil ehk kui muidu ajaks peedisalati karp läbi võib paluda tasuta kilekotti, et salat kotis ülejäänud kaupu ära ei määriks.
Stockmanni kaubamaja Tallinnas aga lõpetas õhukeste kilekottide tasuta jagamise ära ilma eranditeta. See tähendab, et kui klient soovib pakendada kobartomateid, mullaseid kartuleid või peedisalatikarpi, maksab ta kilekoti eest kuus senti. Samuti on Stockmann ainus kauplus, kus lahtine värske kala pakendatakse paberisse, mitte kilesse.
Ometi oli paber veel üle 30 aasta tagasi laialtlevinud viis lahtise kauba pakendamiseks, alates lahtiselt müüdavatest kommidest, mis pabertuutu sisse keerati ja lõpetades juustu-vorstiga, mis paberis müüdi. Ka leivad-saiad olid aluse peal lahtiselt, kõrval väikesed paberilipikud, mille abil nende värskust katsuda ja korvi tõsta.
See kõik on möödanik. Enamik juustust-singist müüakse plastpakendites juba viilutatuna. Kui lahtiselt osta, pakitakse kilesse. Leivad-saiad müüakse kilepakendites. Valmistoidu osakaal kasvab aasta-aastalt. Ka see on kõik ühekordsesse plasttaarasse pakitud. Mida rohkem perekond valmistoitu sööb, seda kõrgemaks kasvavad nende plastprügihunnikud. Seega on valik kilekoti ja riidest koti vahel üksnes jäämäe veepealne osa. Ent seegi ei taha hästi sulada.
Rimi on juba aastaid püüdnud inimesi taaskasutuskottide usku pöörata. Ettevõtte turundus- ja kommunikatsioonijuht Katrin Bats nimetab ennast taaskasutuse fänniks. Ta on pühendanud aastaid tarbijate harjumuste muutmisele. Aga soovile rääkida, kui palju on õhukeste kilekottide tasuta jagamise keeld mõjutanud nende klientuuri neist loobuma, ütleb ta kiiresti, et mitte mingit muutust ei ole. Õhukesi kilekotte, mida varem sai tasuta, nüüd lihtsalt ostetakse.
Rimi on ka kassades müüdavate kilekottide kasutust vähendada püüdnud. Paberkoti etapi jättis jaekett sisuliselt vahele, liikudes kohe kilekotilt riidest kotile. Sel kevadel tehti koostöös Reet Ausiga ka taaskasutuskotid, ikka selleks, et riidest koti ökoloogilist jalajälge vähendada. Kottide hind oli muidugi krõbe, 16 euro ringis, nii et seda osteti pika hambaga. Aga ka niisama pole eelistusi riidest koti kasuks eriti märgata. 80 protsenti Rimi klientidest kasutab oma ostude pakendamiseks kilekotti.
"See on mu iga-aastane hobi jälgida, et kuidas seis on, kas kilekottide müük on vähenenud. Pärast kuue aasta pikkust rääkimist on kilekott küll pigem miinusmärgiga, paberkott ja riidest kott väikese plussmärgiga, aga ühelt poolt räägime me siiski miljonist ja teiselt poolt kümnetest tuhandetest. Kilekott on eestlaste eelistatuim ostukott ja see eelistus on väga suur," tõdeb Bats.
Ka Rimi on katsetanud õhukeste kilekottide müüki. Selleks valiti kaks kauplust Kuressaares. Ja inimesed olidki nõus selle eest maksma - ära osteti 15 000 kotti.
"Kliendid ei olnudki väga pahased," võtab Bats katseprojekti kokku. Et aga kilekottide kvaliteet jättis soovida, otsivad nad uusi kotte, et siis juba projekti laiendada. "Kui Tallinnas ja muudes linnades läheb sama valutult kui Kuressaares, siis varsti ei saa enam ühtki tasuta õhukest kilekotti meie poodidest," ütleb Bats uhkelt.
Märtsis tegi Rimi kampaania võrkkottide müügiks puu- ja juurviljaosakonnas. Ka see õnnestus - nende müük kahekordistus selle ajaga. Kindlasti aitas neid populariseerida noorte seas populaarsete tuntud muusikute kasutamine reklaamnägudena.
Plasttaarale alternatiivi otsimas
Edasi loodab Rimi süvendada valmistoidu müüki oma taarasse. Katsetab pilliroost karpide kasutuselevõttu. Vahetab tavalisi plastkarpe taastöödeldavate vastu. Aga nagu ikka, see kõik võtab aega. Ja uutest materjalidest alternatiive tellides tuleb meeles pidada ka asjaolu, et poode on üle 80, seega ka mahud ja kulud on suured. See välistab automaatselt väga lokaalsed nö käsitöölahendused, ehkki nišikaubana võib neidki katsetada.
"Muidugi käib ka oma karbiga poes juba inimesi, aga mitte väga palju. Mõnes poes pole müüjad neid üldse näinud, samas kui Kalamajas on see võib-olla päris tavaline juba," oletab Bats. "Mida kiiremini noor põlvkond peale tuleb, seda kiiremini see muutus toimub. Keskealist on keerulisem ümber muuta, et ta hakkaks oma karbiga poes käima."
Poodide kõrval otsivad alternatiive ühekordsele plasttaarale ja kilekottidele ka tootjad. Toiduliit kutsus eelmisel nädalal tootjad ja spetsialistid kokku, arutati päev otsa, aga laiali mindi ikka tõdemusega, et häid alternatiive ei ole. Näiteks pole ühist arusaama veel selleski, mis see alternatiiv peaks olema. Kas korduvkasutatav või biolagunev?
"Parim oleks korduvkasutatav, sest biolagunev ei lagune "metsa alla" visates niisama ära, see vajavad ikka sobivat keskkonda," ütleb Bats kaupmehe kogemusele tuginedes. "Aga inimene on ikkagi oma harjumuste ori."
Kogu Euroopa otsib võluvitsa plastimäe vastu, mis iseenesest on ju odav ja mugav. Kõige loomulikuma alternatiivi - paberi - vastu kõnelebki selle kõrgem hind. Aga ka üha karmistuvad hügieeninõuded panevad paberi kasutamisele siin-seal piirangu. Samuti võib paberiga juhtuda "tööõnnetusi".
"Kui selle paberisse mässitud värske kalaga juhtub õnnetus, siis klient ju ei mõtle, et vähemalt keskkond on hoitud, vaid ta on pahane, kui tal on auto või riided määritud. Keskkonnasõnum on oluline, aga me näeme igapäevaselt, kuidas kliendid on nõudlikud ja mitte piisavalt teadlikud. Me pole suutnud neid kaheksa aastaga panna kilekotist loobuma," tõdeb Bats. | Kilekott, paberkott või riidekott? Eestlaste harjumused muutuvad visalt | https://www.err.ee/938352/kilekott-paberkott-voi-riidekott-eestlaste-harjumused-muutuvad-visalt | Kas kõige keskkonnasõbralikum valik poeskäiguks on kilekott, paberkott või riidekott, sõltub vaatenurgast. Eestlasi aga jätab keskkonnaküsimus üsna külmaks, kilekotist loobumine käib väga visalt. Samas ei suuda ka tootjad ja kaupmehed veel ühekordsele plasttaarale head alternatiivi välja pakkuda. |
"Me oleme Hiinaga täpselt seal, kus me tahame olla," kirjutas Trump suhtlusvõrgustikus Twitter.
"Tuletage meelde, et nemad murdsid leppe meiega ja soovisid uuesti selle üle läbi rääkida. Me võtame Hiinalt tariifidega kümneid miljardeid dollareid," jätkas Trump.
Trumpi majandusnõunik Larry Kudlow oli varem päeval hoiatanud, et vastasseisust kannatavad mõlemad pooled.
USA tõstis ööl vastu reedet 200 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupade imporditolli 10 protsendilt 25 protsendile ja Trump andis seejärel korralduse tõsta ka nende umbes 300 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupade imporditolle, mis on seni puutumata jäänud.
Kudlow sõnul protsess jätkub ning imporditollid jäävad kehtima edu saavutamiseni läbirääkimistel.
Kudlow ütles telejaama Fox News saates, et Ühendriikide jaoks on kõnelustel igasugune endale juba võetud kohustustest taganemine vastuvõetamatu.
Majandusnõuniku arvates võivad Trump ja Hiina riigipea Xi Jinping kohtuda juuni lõpus Jaapanis G20 tippkohtumise kõrvalt, et lahendada riikidevahelised erimeelsused kaubandusküsimustes.
"Trumpi ja Xi kohtumise šansid Jaapanis on ilmselt päris head", lausus Kudlow.
G20 tippkohtumine korraldatakse Jaapanis Osakas 28.-29. juunil.
Valge Maja majandusnõuniku sõnul peab USA muutma oma tootjatele ja töölistele soodsas suunas kaubandussuhteid Hiinaga, sest need on seni olnud "liigselt tasakaalust väljas".
Kudlow lisas, et kaubandussõjast Hiinaga Ühendriikide majandusele tekkiv kahju kujuneks prognoositust väiksemaks ja see on risk, "mida me peaksime võtma ja saame võtta". | USA president kaitses oma tariifipoliitikat Hiina suhtes | https://www.err.ee/939007/usa-president-kaitses-oma-tariifipoliitikat-hiina-suhtes | USA president Donald Trump kaitses pühapäeval oma tariifipoliitikat Hiina suhtes. |
Lilleström jäi 10. minutil kaotusseisu, kuid juba 13. minutiks olid tablool viiginumbrid. Poolajaks juhtis Lilleström 2:1 ja võitis lõpuks 3:2, saades nii kolmandat kodumängu järjest võidu kätte, kirjutab Soccernet.ee.
Joonas Tamm mängis kaasa kõik 90 minutit.
Tabelis on Lilleström üheksas, Mjöndalen 12. kohal.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Tamme koduklubi teenis kodus kolmanda järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/970008/tamme-koduklubi-teenis-kodus-kolmanda-jarjestikuse-voidu | Alates juuni lõpust vaheldumisi võite ja kaotusi tunnistanud Lilleström alistas tänases Norra jalgpalli kõrgliiga mängus koduväljakul 3:2 Mjöndaleni. |
Vabapääsmega osalema pääsenud 32-aastane Murray (ATP 324.) jäi endast aasta vanema Gasquet (ATP 56.) vastu avasetis kiirelt 0:2 kaotusseisu, ent suutis siis võita kolm geimi järjest ning haarata 3:2 edu. Prantsusmaa tennisist Gasquet vastas seejärel aga ise kolme järjestikuse geimivõiduga ning võitis kokkuvõttes ka seti.
Ka matši teine sett algas sarnaselt, kui Gasquet võitis kaks esimest geimi, ent seekord ei suutnud Murray kaotusseisust enam välja tulla. Britt vähendas küll neljal korral kaotusseisu ühele geimile, kuid seti ja seeläbi ka matši võitis Gasquet.
Gasquet servis tund ja 38 minutit kestnud matši jooksul neli ässa ja tegi kuus topeltviga, Murray vastavad numbrid oli neli ja kolm.
Richard Gasquet kohtub Cincinnati turniiri teises ringis neljanda asetusega austerlase Dominic Thiemiga. | Üksikmängus võistlustulle naasnud Murray alustas kaotusega | https://sport.err.ee/970007/uksikmangus-voistlustulle-naasnud-murray-alustas-kaotusega | Endine maailma esireket ja kolmekordne suure slämmi turniirivõitja Andy Murray pidas esmaspäeval oma esimese üksikmängu matši pärast jaanuarikuist puusaoperatsiooni, kui kaotas kõrgetasemelisel Cincinnati ATP turniiril Richard Gasquet'le 4:6, 4:6. |
36-aastane Pozzovivo, kes oli Astanat esindades Tanel Kangerti tiimikaaslane, treenis parasjagu Itaalias Laurignanos, kui talle ristmikul autoga otsa sõideti. Kohapeal esmaabi saanud kogenud Itaalia rattur viidi seejärel Cosenzasse haiglasse.
Mitme luumurruga, kuid stabiilses seisundis Pozzovivo viibib praegu intensiivravi osakonnas, kus ootab operatsiooni, teatas Bahrain-Merida.
Pozzovivo valmistus Hispaania velotuuriks, kus ta pidanuks olema oma meeskonna liider. Sel kuul sai ta Tour de Polognel üldarvestuses 12. koha ning mais aitas ta Vincenzo Nibalil saavutada Girol teise koha. | Itaalia rattur sai treeningul autolt löögi | https://sport.err.ee/969996/itaalia-rattur-sai-treeningul-autolt-loogi | Bahrain-Merida jalgrattavõistkonna itaallasest ratturit Domenico Pozzovivo ootab ees pikem võistluspaus, sest murdis treeningul käe ja jala. |
Raadiku ja koondisekaaslase Signy Aarna koduklubi mängis täna meistritiitlit jahtiva Espoo Honka vastu ning lõpuks tuli leppida 2:3 kaotusega. Aarna vahetati välja 72. minutil, Raadik sai kirja täismängu, vahendab Soccernet.ee.
56. minutiks oli Honka ees juba 3:0, aga lõpus hakkas Alandi maruline tagasitulek - Raadik lõi 82. minutil esimese ja neli minutit hiljem vähendati kaotusseis minimaalseks. Aasta esimese tabamuse lõi Raadik hooaja kolmandas voorus Oulu vastu ning seegi sündis täpselt 82. minutil.
16. vooru järel on Soomes liider HJK 40 punktiga ning Honka 35 punktiga teisel kohal, Aland on 20 punktiga kolmas.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Raadik lõi Soomes hooaja teise värava | https://sport.err.ee/969994/raadik-loi-soomes-hooaja-teise-varava | Eesti jalgpallikoondislane Pille Raadik lõi Soome kõrgliigas oma hooaja teise värava, aga see ei aidanud tema koduklubi Aland Unitedit võidule. |
Kell 18.13 teatati häirekeskusele, et Ida-Virumaal Kohtla-Järve Ahtme linnaosas põleb aiamaja endise Ahtme gümnaasiumi põhikoolihoone läheduses, teatas Ida päästekeskuse pressiesindaja.
Helistaja sõnul nägi ta suitsu ning kuni viie meetri kõrguseid leeke.
Päästjate saabudes põles aiamaja, mis hävis tules täielikult. Kustutustööde käigus leidsid päästjad ühe hukkunu.
Tulekahju likvideeriti kellal 18.48ks. Sündmuskohal töötasid Jõhvi päästekomando päästjad. | Kohtla-Järvel hukkus tulekahjus inimene | https://www.err.ee/969991/kohtla-jarvel-hukkus-tulekahjus-inimene | Ida-Virumaal Kohtla-Järve Ahtme linnaosas toimus esmaspäeval tulekahju, milles hukkus üks inimene. |
Suur võistlus algas kiirturniiriga, kus esimest kohta jagasid valgevenelane Andrei Valjuk ja leedukas Arunas Norvaishnas. Mõlemad teenisid 11 punkti. Eestlastest oli parim Arno Uutma, kes kogus kümme punkti ja sai neljanda koha.
Põhiturniiril käib tihe rebimine. 28 mängijaga turniiril jagavad pärast kolme vooru esimest kohta neli mängijat: valgevenelane Andrei Valjuk, leedukas Arunas Norvaishnas, Maltat esindav Ion Dosca ning Venemaa mängijad Dmitrii Melnikov ja Andrei Kalachnikov.
Eestlastest parimad on hetkel Arno Uutma ja Urmas Väärtnõu, kes jagavad 10. kohta.
MK-etapp lõpeb 15. augustil kell 15.00 Kuremaa lossis. | Kuremaal toimub kabe MK-etapp | https://sport.err.ee/969990/kuremaal-toimub-kabe-mk-etapp | Kuremaa lossis käib 64-ruudu kabe maailmakarika etapp, kus teevad kaasa mängijad lisaks Eestile Lätist, Leedust, Valgevenest, Moldovast, Venemaalt, Kasahstanist ja Maltalt. Nende hulgas seitse suurmeistrit ja viis rahvusvahelist suurmeistrit. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.