text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Laupäeval kohtus Eesti Aserbaidžaaniga, kel sarnaselt Eestile oli seni võiduarve avamata. Mängu võitsid eestlannad 3:0 (25:10, 25:14, 25:12). Kokkuvõttes sai Eesti turniiril neljanda koha, vahendab volley.ee.
Reedel olid Eesti neidude vastaseks Poola eakaaslased ning vastu tuli võtta 0:3 (10:25, 15:25, 18:25) kaotus.
Avapäeval pidas Eesti esindus kaks kohtumist ja võiduarvet avada ei suudetud. Esmalt saadi 0:3 (16:22, 22:25, 19:25) kaotus Valgevene eakaaslastelt ning päeva teises kohtumises jäädi 0:3 (22:25 10:25 11:25) alla Ukrainale. | U-16 võrkpallikoondis sai EEVZA meistrivõistlustel ühe võidu | https://sport.err.ee/879783/u-16-vorkpallikoondis-sai-eevza-meistrivoistlustel-uhe-voidu | Eesti U-16 neidude koondis osales Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni EEVZA meistrivõistlustel Ukrainas Zaporižžjas ja teenis turniiri viimasel päeval oma esimese võidu. |
Viimast korda valgetega mänginud Carlsen ei suutnud võimalusi ära kasutada ja vaid kaks ja pool tundi kestnud partii lõppes 55. käigul viigiga. "Oleme korduvalt mängu alguses eksinud, sellest on kahju. Ja lõpuks mängisin ma liiga riskivabalt," nentis Carlsen. "Ta mängib teisiti kui ma eeldasin, oleksin pidanud paremini valmistuma. See oli rumalus, aga mingit kriisi siiski pole."
"See oli esimene MM-i partii, kus polnud praktiliselt mingit põnevust," tõdes Caruana. "Valgel oli väike eelis, aga lõpuks mängisime ikka viiki. Arvan, et ta oleks pidanud midagi muud proovima, kui oleks tahtnud eelist ära kasutada."
Carlsen ja Caruana muudkui pikendavad rekordilist viigiseeriat. Senine rekord oli kaheksaviigiline algus, sellega said 1995. aasta MM-tiitlimatšis hakkama Garri Kasparov ja Viswanathan Anand.
Viimane ehk 12. partii mängitakse esmaspäeval. Kui ka siis võitjat ei selgu, mängitakse kolmapäeval, 28. novembril otsustavad kiirpartiid.
27-aastane Carlsen püsib maailmameistri troonil alates 2013. aastast. Sel perioodil on ta kahel korral alistanud hindu Viswanathan Anandi ja korra venelase Sergei Karjakini. | Male MM-tiitlimatš jätkub endiselt rekordilisel viigilainel | https://sport.err.ee/879779/male-mm-tiitlimats-jatkub-endiselt-rekordilisel-viigilainel | Londonis peetava male MM-tiitlimatši 11 partii järel on seis tiitlikaitsja Magnus Carlseni ja väljakutsuja Fabiano Caruana vahel endiselt viigis. |
Regulatsioon muutus jaanuarist, sest töövaidluskomisjoni varasemate aastate praktikas ei leidnud kinnitust eeldus, et nõude suurus ja vaidluse keerukus on võrdelises seoses.
Veel mullu pidi suurema kui 10 000-eurose nõudega inimene otsima abi kohtusüsteemist, kuhu jõudis aastas ligi 400 tööõigusega seotud hagi.
Nüüd on inimestel võimalik kohtuhagi asemel suuremate nõuete puhul ka töövaidluskomisjoni poole pöörduda. Seda võimalust on novembri keskpaigaks kasutanud 123 inimest.
Kõige värskem näide suurest rahalisest hüvitisest on töövaidluskomisjoni otsus rahuldada Tartu Ülikooli raamatukogu endise direktori Martin Halliku kaebuse ülikooli vastu.
Talle määratud rahalise hüvitise suurus oli üle 100 000 euro, kuid täpset summat ei nõustunud Hallik ütlema.
Tööinspektsioonist kinnitati ERR-ile, et kunagi varem pole töövaidluskomisjon nii suurt rahalist hüvitist määranud. Senised suuremad summad on jäänud vahemikku 20 000 kuni 30 000 eurot.
Uue seadusega lisandusid ka alternatiivsed vaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol.
Kui rahalise nõude kogusumma ei ületa 6400 eurot, võib töövaidluskomisjoni juhataja ainuisikuliselt ja omal algatusel menetleda sellise rahalise nõude avaldust kirjalikus menetluses.
Kirjalikus menetluses on tänavu olnud 298 juhtumit ehk ligi 13 protsenti laekunud avaldustest. | Töövaidluskomisjoni pöördujad nõuavad üha suuremaid hüvitisi | https://www.err.ee/879367/toovaidluskomisjoni-poordujad-nouavad-uha-suuremaid-huvitisi | Käesolevast aastast jõustunud töövaidluste lahendamise seadus kaotas ära rahalise nõude 10 000 euro suuruse ülempiiri, mis on töövaidluskomisjonile toonud tänavu juba 123 varasemat piirmäära ületavat nõuet. |
Võidukorvi viskas 5,8 sekundit enne normaalaja lõpuvilet Klay Thompson, kes tõi võitjatele 31 punkti. Kevin Durant oli Warriorsi parim 44 punktiga, neist 17 viskas ta viimasel veerandajal. Lisaks võttis Durant 13 lauapalli ja andis seitse resultatiivset söötu.
Kingsi ridades viskas Buddy Hield 28 punkti ja võttis seitse lauapalli.
Vahepeal neli mängu järjest kaotanud Warriorsile oli see nüüd teine järjestikune võit.
Teise järjestikuse võidu sai ka Cleveland Cavaliers, alistades kodusaalis 117:108. Ühtekokku on see aga Cavaliersile alles hooaja neljas võit.
Colin Sexton püstitas karjääri punktirekordi, olles 29 punktiga Cavaliersi resultatiivseim, Tristan Thompson lisas 16 punkti ja võttis 20 lauapalli.
Üleplatsimees oli Rocketsile 40 punkti toonud James Harden, kes andis lisaks ka 13 resultatiivset söötu.
Tulemused:
Cleveland – Houston 117:108
Washington – New Orleans 124:114
Minnesota – Chicago 111:96
Oklahoma City – Denver 98:105
Dallas – Boston 113:104
Milwaukee – San Antonio 135:129
Golden State – Sacramento 117:116 | Warriors sai napi võidu, Rockets kaotas Cavaliersile | https://sport.err.ee/879777/warriors-sai-napi-voidu-rockets-kaotas-cavaliersile | Korvpalliliigas NBA alistas tiitlikaitsja Golden State Warriors kodusaalis napilt 117:116 Sacramento Kingsi. |
Ühtlasi ületas Ronaldo koondises maagilise saja värava piiri. Tema esimene tabamus oli 165. koondisemängu sajas ja teine 101. Vaid iraanlasel Ali Daeil on rohkem tabamusi (149 mänguga 109), kuid eurooplastest on Ronaldo esimene.
Portugali ülesande tegi lihtsamaks asjaolu, et vahetult enne avaväravat oli kodumeeskond jäänud arvulisse vähemusse, sest kohtunik näitas poolkaitsjale Gustav Svenssonile punast kaarti.
Teises kolmanda grupi mängus olid vastamisi 2018. aasta MM-i finalistid Prantsusmaa ja Horvaatia ning tulemuski oli sama - prantslased võitsid 4:2 (43. Antoine Griezmann, 45+1. ov Dominik Livakovic ov, 65. Dayot Upamecano, 77. pen Olivier Giroud - 17. Dejan Lovren, 55. Josip Brekalo).
Kahe vooru järel on Portugalil ja Prantsusmaal kuus ning Rootsil ja Horvaatial null punkti.
Teises grupis sai Belgia kodus suure 5:1 (13. Axel Witsel, 17., 69. Michy Batshuayi, 50. Dries Mertens, 80. Jeremy Doku - 11. Holmbert Fridjonsson) võidu Islandi üle.
Taani ja Inglismaa jätsid väravad löömata.
Belgial on koos kuus ja Inglismaal neli punkti. Taani jätkab ühe punktiga ja Island on nulli peal. | Ronaldo maagiline tabamus sillutas tee Portugali võiduni | https://sport.err.ee/1132613/ronaldo-maagiline-tabamus-sillutas-tee-portugali-voiduni | Jalgpalli Rahvuste liiga A-tasandi kohtumises oli Portugal võõrsil parem Rootsist. Mõlemad väravad lõi Cristiano Ronaldo, kes skooris 45+1. ja 72. minutil. |
29-aastane jalgpallur lõi 13 väravat ja 20 resultatiivset söötu. Viimasega kordas ta ühtlasi ka liiga rekordit. Temast sai esimene Man City mängija, kes selle auhinna teeninud.
Kõrgliiga parima noormängija auhind läks meistriks tulnud Liverpooli äärekaitsjale Trent Alexander-Arnoldile. Tema suurepäraste esituste taustal on statistikas numbrid neli väravat ja 13 tulemuslikku söötu. Viimane näit on parim pärast De Bruynet.
Premier League aasta sümboolsesse koosseisu kuuluvad väravavaht Nick Pope (Burnley), kaitsjad Trent Alexander-Arnold, Virgil van Dijk, Andrew Robertson (kõik Liverpoolist) ja Caglar Söyuncu (Leicester City), poolkaitsjad Kevin De Bruyne, David Silva (mõlemad Man City), Jordan Henderson (Liverpool) ning ründajad Pierre-Emerick Aubameyang (Arsenal), Jamie Vardy (Leicester City) ja Sadio Mane (Liverpool). | Kaasmängijad valisid Kevin De Bruyne Inglismaa kõrgliiga parimaks | https://sport.err.ee/1132612/kaasmangijad-valisid-kevin-de-bruyne-inglismaa-korgliiga-parimaks | Inglismaa profijalgpallurite ametiühing (PFA) valis Premier League'i hooaja parimaks mängijaks Manchester City belglasest poolkaitsja Kevin De Bruyne. |
Politsei andmetel sai tulistamistes pihta enam kui 50 inimest.
Vägivallakuriteod on olnud viimastel kuudel seoses rahvarahutustega Chicagos ja teistes USA suurlinnades tõusuteel, kuid nüüd on märgata mõningat olukorra rahunemist.
"Jätkame loomulikult võitlust vägivallakuritegudega. Näha on mõningaid edasiminekuid. See on muidugi väga habras, kuid arenguid on siiski näha," ütles politseiülem David Brown ajakirjanikele.
Juulis tapeti Chicagos ühe nädalavahetuse jooksul 17 inimest ja vähemalt 70 sai haavata. | Chicago nädalavahetuse vägivallas tapeti kümme inimest | https://www.err.ee/1132611/chicago-nadalavahetuse-vagivallas-tapeti-kumme-inimest | Chicagos tapeti tööpüha pikal nädalavahetusel erinevates tulistamistes kümme inimest, kelle seas kaheksa-aastane tüdruk, teatasid teisipäeval USA võimuesindajad. |
"Oleme selgel seisukohal, et me kaalume kõiki võimalikke vahendeid," ütles minister vastuseks AFP küsimusele, mida Saksamaa Venemaa suhtes ette võtab.
Eelmisel nädalal teatas Saksamaa, et 44-aastase Venemaa opositsioonipoliitiku ja korruptsiooniküti Aleksei Navalnõi mürgitamine nõukogudeaegse närvimürgiga Novitšok on ühemõtteliselt tõestatud.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on öelnud, et ainult Venemaa saab selles küsimuses vastuse anda ja ta peab seda tegema.
Moskva on seotust mürgitamisega eitanud ja nimetanud Venemaa süüdistamist absurdseks.
Esmaspäeval ütles Merkeli pressiesindaja, et ta ei välista samme gaasijuhtme Nord Stream 2 osas, kui Venemaa Navalnõi mürgitamise uurimisega toime ei tule.
Ka Roth rõhutas, et valmis ollakse kõigiks sanktsioonideks, aga vastus kujuneb Euroopa riikide tihedas koostöös. Saksamaa on praegu Euroopa Liidu eesistuja.
Samuti märkis Roth, et küsimus ei ole kahe riigi suhetes. "See on konflikt Venemaa ja demokraatlike, konstitutsioonipõhiste riikide vahel nii Euroopas kui ka mujal maailmas."
"Navalnõi mürgitamine on keemiliste relvade kokkuleppe räige rikkumine ja sellel on rahvusvaheline, mitte kahepoolne iseloom," ütles Roth.
Ministri sõnul tuleb anda selge signaal ning mõrvakatset Venemaa režiimi, valitsuse ja presidendi kriitiku vastu ei saa kuidagi sallida.
Siiski väljendas Roth lootust, et sanktsioone õnnestub vältida ja Venemaa võimud näitavad üles koostöövalmidust. | Saksa minister: kõik sanktsioonid Venemaa vastu on võimalikud | https://www.err.ee/1132608/saksa-minister-koik-sanktsioonid-venemaa-vastu-on-voimalikud | Saksamaa peab olema avatud kõigile valikutele seoses Venemaa vastu suunatud võimalike sanktsioonidega, ütles teisipäeval Euroopa asjade minister Michael Roth. |
Eestlane jäi alla üksnes prantslasele Wilfried Happole (49,79), kuid edestas itaallast Mario Lambrughit (50,38) ja tiitlivõistlustel mitmeid medaleid noppinud Türgi jooksjat Yasmani Copellot (50,40).
Mägile oli see etteaste põhidistantsil hooaja viiendaks. Kõige kiiremini on ta tänavu tõketega staadioniringi läbinud Monacos, kus sai Teemantliiga etapil kirja 49,23.
Mägi nimel olev Eesti rekord 48,40 pärineb Rio de Janeiro olümpiapäevilt. | Rasmus Mägi tuli Itaalias teiseks | https://sport.err.ee/1132609/rasmus-magi-tuli-itaalias-teiseks | Rasmus Mägi sai Itaalias Roveretos toimunud kergejõustikuvõistlusel meeste 400 meetri tõkkejooksus teise koha ajaga 49,79. |
Trump loodab, et lubadused kiirest koroonaviiruse vaktsiinist ja majanduse taastamisest tagavad tema tagasivalimise 3. novembril, kirjutas AFP.
Üleriigilistes küsitlustes juhib demokraadist Joe Biden küllaltki suure eduga Trumpi ees, kuid tema edumaa kaalukeele-osariikides on väiksem ning just need osariigid otsustavad USA-s tavaliselt tiheda valimisheitluse võitja.
Neljapäeval külastab Trump Michigani osariiki ja nädalavahetusel Nevadat.
Nii Trump kui Biden lähevad 11. septembril terrorirünnaku mälestuspäeval Pennsylvaniasse Shanksville'i United Airlinesi lennu 93 memoriaali.
Pole veel teada, kas nad kuulutavad välja vaherahu ja esinevad tseremoonial koos, et mälestada lennureisijad, kes võitlesid oma kaaperdajate vastu, kuid lõpuks hukkusid, kui lennuk alla kukkus.
Biden oli Pennsylvanias esmaspäeval 6. septembril töölistepäeva puhul ja suundub Michigani kolmapäeval. Tema asepresidendikandidaat Kamala Harris külastab samal ajal Floridat ning tema abikaasa Jill Biden Minnesotat. | Trump külastab sel nädalal kaalukeele-osariike | https://www.err.ee/1132606/trump-kulastab-sel-nadalal-kaalukeele-osariike | Novembris taas valimistel kandideeriv USA president Donald Trump külastab sel nädalal viit kaalukeele-osariiki, alustades teisipäeval Floridast ja Põhja-Carolinast. |
27-aastane ääreründaja on Atleticos vana tuttav, sest liitus klubiga esmakordselt juba 2015. aastal. 2018. aasta veebruaris lahkus ta Hiina kõrgliigasse Daliani klubisse, kes ta aga tänavuse aasta algul tagasi Atleticosse laenas.
Carrasco üks tipphetki Atleticos on olnud 2016. aasta Meistrite liiga finaal, kus ta lõi värava Madridi Realile, aga meeskond kaotas matši penaltiseeria järel.
Belgia koondises on tal kirjas 42 mängu ja kuus väravat, neist üks 2016. aasta novembris ka Eestile (Belgia võit 8:1). 2018. aastal tuli ta koos kaaslastega MM-finaalturniiril kolmandaks. | Madridi Atletico tegi Belgia koondislasega pika lepingu | https://sport.err.ee/1132584/madridi-atletico-tegi-belgia-koondislasega-pika-lepingu | Eelmisel hooajal Hispaania kõrgliiga kolmandana lõpetanud ja Meistrite liigas veerandfinaali jõudnud Madridi Atletico sõlmis nelja aasta pikkuse lepingu belglase Yannick Carrascoga. |
Rahvusvaheline kergejõustikuliit on kehtestanud distantsidel 400 meetrist kuni miilini jooksvatele sportlastele, kel on seksuaalse arengu kõrvalekalded (DSD), kohustuse madaldada oma looduslikult kõrget testosteroonitaset.
2012. aastal Londonis ja 2016. aastal Rio de Janeiro olümpiamängudel 800 meetri jooksu võitnud Semenya kaebas otsuse algselt rahvusvahelisse spordikohtusse ja seejärel ka Šveitsi ülemkohtusse, aga ei saanud soovitud lahendit kummastki.
"Ma olen selle tulemuse üle väga pettunud, aga ma ei lase rahvusvahelisel kergejõustikuliidul end rohtude alla seada ega lõpetada mul olemast see, kes ma olen," ütles Semenya kommentaariks.
"Naissportlaste eemaldamine või nende tervise ohustamine meie loomulike võimete tõttu seab rahvusvahelise kergejõustikuliidu valele poolele joont."
"Ma jätkan naissportlaste inimõiguste eest võitlemist nii võistlusrajal kui ka väljaspool seda kuni me kõik saame joosta vabalt sellistena nagu oleme sündinud," jätkas lõuna-aafriklanna.
"Ma tean, et see on õige ja ma teen kõik, et kaitsta igal pool noorte tüdrukute põhilisi inimõigusi." | Testosteroonireegli vastu protesteerinud Semenya kaotas Šveitsi ülemkohtus | https://sport.err.ee/1132599/testosteroonireegli-vastu-protesteerinud-semenya-kaotas-sveitsi-ulemkohtus | Šveitsi ülemkohus ei rahuldanud lõuna-aafriklanna Caster Semenya kaebust, kes peab nüüd - kui tahab karjääri oma tavapärasel distantsil jätkata - võtma testosteroonitaset alandavaid ravimeid. |
Brady läks avasetis 4:0 juhtima ja kaotas siis küll oma servigeimi, aga suutis kokkuvõttes edu hoida. Teises setis murdis ta vastase neljast pallingugeimist kolm ning võitis matši tunni ja 11 minutiga.
25-aastane Brady oli üritavam pool, tehes 22 äralööki vastase seitsme vastu, kuid ka rohkem lihtvigu (24 vs 9). Edu tõi aga hea murdepallide realiseerimine (5/7).
Karjääri parimat turniiri tegev ameeriklanna polnud varem suure slämmi turniiril neljandast ringist kaugemale jõudnud. Seejuures alates 2018. aastast polnud ta pääsenud edasi teisest ringist.
Augustis Lexingtonis karjääri esimese WTA turniiri võitnud Brady läheb nelja hulgas kokku kas endise maailma esireketi Naomi Osaka või kaasmaalanna Shelby Rogersiga. | Ameeriklannast üllataja jõudis USA lahtistel poolfinaali | https://sport.err.ee/1132594/ameeriklannast-ullataja-joudis-usa-lahtistel-poolfinaali | Tennise USA lahtiste naisüksikmängus pääses esimesena poolfinaali ameeriklanna Jennifer Brady (WTA 41.), kes alistas kaheksa parema seas kasahhitar Julia Putintseva (WTA 35.) 6:3, 6:2. |
Korraldajad olid 400 meetri tõkkejooksu tõstnud võrreldes esialgse ajakava kaks tundi varasemaks, et Warholmil oleks võimalikult head tingimused.
Võistluspaika eralennukiga saabunud norralane aga oli aeglasem kui mõne nädala eest Stockholmis, kus jooksis koguni 46,87 ehk vaid üheksa sajandikku maailmarekordist aeglasemalt.
Warholmi rütmi segas kindlasti valelähe, sest jooksja põrutas pea esimese tõkkeni täisjõuga. Korduslähte järel alustas ta hästi, aga paari viimase tõkke vahel kulus planeeritust rohkem samme.
Ameeriklase Kevin Youngi nimel olev maailmarekord 46,78 püsib alates 1992. aasta Barcelona olümpiamängudest.
Viimati püstitas Norra kergejõustiklane maailmarekordi 1992. aastal, kui sellega tuli toime odaviskaja Trine Hattestad. | Warholmi lootus joosta maailmarekord ei täitunud | https://sport.err.ee/1132589/warholmi-lootus-joosta-maailmarekord-ei-taitunud | Norra tõkkejooksja Karsten Warholmi maailmarekordiüritus Ostravas toimunud võistlusel ebaõnnestus. Kahekordne maailmameister küll võitis jooksu, aga aeg 47,62 jäi vajalikust 85 sajandiku kaugusele. |
"Jah, see rikub rahvusvahelist õigust väga spetsiifilisel ja piiratud viisil," ütles Põhja-Iirimaa küsimuste minister Brandon Lewis parlamendis, kuid lisas, et selliseks sammuks on olemas selged pretsedendid.
Lewis pidas parlamendis kõne seadusandluse kohta, mis ilmub kolmapäeval ja hõlmab täpsustusi, kuidas EL-iga allkirjastatud lahkumislepet jõustama hakatakse.
Ministri sõnul kavatseb Suurbritannia kindlasti järgida Põhja-Iirimaa suhtes kehtestatud protokolli, mis näeb provintsile ette EL-i reeglite järgimist, et hoida avatuna selle maapiir Iirimaaga.
Uus seadus loob aga nõndanimetatud turvavõrgu, et tagada kaupade liikumine Ühendkuningriigi siseselt tariifideta ning et EL-i riigiabi reeglid jäävad territooriumil kehtima, kuid samal ajal mitte mujal Ühendkuningriigis Inglismaal, Šotimaal ja Walesis.
Parlamendisaadik Bob Neill, kes on samuti konservatiiv, küsis ministrilt, kas uus seadus võib rikkuda Ühendkuningriigi rahvusvahelise õiguse kohustusi.
"Me võtame volitused eemaldada EL-i otsetoime seaduskontseptsiooni, mis on nõutud artikkel 4 alusel, väga kindlal, väga selgelt defineeritud tingimustel."
Põhja-Iiri Protokolli Artikkel 4 puudutab Põhja-Iirimaa jäämist Ühendkuningriigi tollialasse pärast Euroopa Liidust väljaastumist.
"On olemas selged pretsedendid Ühendkuningriigile ja ka teistele riikidele, kes peavad tingimuste muutumisel vaatama üle oma rahvusvahelised kohustused," ütles Lewis.
Ta viitas ühele rahandusseadusele 2013. aastast, mis kätkes endas punkte, mis selgelt muudavad kehtetuks rahvusvahelised maksulepped, kui need võimaldavad ebaõiglasi kokkuleppeid.
Suurbritannia kavatseb lahendada kõik EL-i kokkulepet puudutavad probleemid osapoolte vahel kokkulepitud mehhanismide abil, ütles Lewis. | Suurbritannia tunnistas rahvusvahelise õiguse rikkumist Brexiti plaanidega | https://www.err.ee/1132588/suurbritannia-tunnistas-rahvusvahelise-oiguse-rikkumist-brexiti-plaanidega | Briti minister tunnistas teisipäeval, et Ühendkuningriigi valitsuse plaan mitte jõustada täies mahus Euroopa Liidu lahkumislepet Põhja-Iirimaad puudutavas küsimuses läheb vastuollu rahvusvahelise õigusega. |
Pärast väravateta avapoolaega viis Sten Reinkort külalised 53. minutil juhtima, aga Lätil õnnestus kaheksa minutit hiljem tänu Marko Regzale viigistada.
Eesti on valiksarjas teeninud viie kaotuse kõrval ühe võidu ja ühe viigi. Kolm punkti saadi mullu sügisel samuti Läti üle, kui vastane alistati kodus 2:1.
Tabelis on eestlased Venemaa, Poola, Serbia ja Bulgaaria järel viiendal kohal. Lätil on samuti neli punkti, aga paremus omavahelistes mängudes annab eelise Eestile.
EM-valiksari jätkub meie jaoks oktoobris, kui võõrsil mängitakse Venemaa ja kodus Serbiaga. Turniir lõppeb novembri keskpaigas võõrsil Bulgaaria vastu. | Eesti U-21 jalgpallikoondis viigistas EM-valikmängus Lätiga | https://sport.err.ee/1132582/eesti-u-21-jalgpallikoondis-viigistas-em-valikmangus-latiga | Eesti kuni 21-aastaste jalgpallikoondis viigistas Jelgavas peetud Euroopa meistrivõistluste valikkohtumises Läti eakaaslastega 1:1. |
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) tegi 2018. aasta oktoobris Keskerakonnale ettekirjutuse PBK saatesarja "Russkii vopros" seitsme 2017. aastal eetris olnud saate osas, kuna leidis, et saadete sisuks on valimisreklaam.
Komisjoni hinnangul reklaamis saade Keskerakonna seisukohti ja poliitikuid kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.
Kõnealused saated olid eetris vahetult enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi 2017. aasta 15. oktoobril ehk perioodil, mil valimistel osalevate kandidaatide nimekirjad olid avalikult teada. Saadete eest tasus Tallinna linn, mistõttu oli tegemist keelatud avalike vahendite kasutamise ja keelatud annetusega.
Keskerakond toona tehtud ettekirjutust ei täitnud ja vaidlustas selle kohtus. Halduskohus jätkkus möödunud aasta novembris erakonna kaebuse rahuldamata, samuti ei rahuldanud erakonna taotlust ringkonnakohus. Teisipäeval ei võtnud riigikohus Keskerakonna kassatsioonkaebust menetlusse. | Keskerakond peab tagastama Tallinnale 40 000 euro suuruse keelatud annetuse | https://www.err.ee/1132564/keskerakond-peab-tagastama-tallinnale-40-000-euro-suuruse-keelatud-annetuse | Riigikohus ei võtnud teisipäeval menetlusse Keskerakonna kassatsioonkaebust, mistõttu peab Keskerakond tagastama Tallinna linnale 2017. aastal PBK-s tehtud reklaami eest keelatud annetuse summas 40 387 eurot. |
Sarnaselt avaetapile kaotas ka nüüd Ackermannile grupifinišis kõige napimalt kolumblane Fernando Gaviria (UAE - Team Emirates). Kolmandana ületas lõpujoone sakslane Rick Zabel (Israel Start-Up Nation).
Kokkuvõttes on Ackermanni edu Gaviria ees kaheksa sekundit. 16 sekundiga kaotavad liidrile avaetapil kolmandaks tulnud taanlane Magnus Cort (EF) ja Zabel.
Nii Tanel Kangert (EF) kui ka Rein Taaramäe (Total Direct Energie) lõpetasid teisipäeval peagrupis ning teenisid vastavalt 23. ja 81. koha. Kokkuvõttes on Kangert 61. ja Taaramäe 100., mõlemal kaotust Ackermannile 20 sekundit.
Tirreno - Adriatico velotuur jätkub kolmapäeval kolmanda etapiga (Follonica - Saturnia; 217 km), kus sarnaselt kahele esimesel väga kõrgeid tõuse pole, aga erinevalt neist jäävad künkad distantsi teisele poolele. | Ackermann triumfeeris teist päeva järjest, Kangert ja Taaramäe peagrupis | https://sport.err.ee/1132563/ackermann-triumfeeris-teist-paeva-jarjest-kangert-ja-taaramae-peagrupis | Itaalias toimuva World Touri tasemega Tirreno - Adriatico velotuuri teise etapi (Camaiore - Follonica; 201 km) võitis taas sakslane Pascal Ackermann (Bora - Hansgrohe; 5:01.53), kes mõistagi jätkab ka üldliidrina. |
Lätis toimunud MK-etapil võistles 31 võistluspaari kõikidest Balti riikidest, Soomest ja Rumeeniast. Kogu võistluse ajal olid eestlased erinevates võistlusklassides võidukad ja nii oli lootust, et ka peaalal tuleb meile kõrgeid kohti. Ilm oli vihmane ja võistlus toimus muruväljakul, mistõttu tuli ette rohkelt eksimusi ja loobumisi. Põhisõidust pääsesid edasi kõigi kolme Balti riigi esindajad ning rumeenlane.
Esimesena startis ümberhüpetel Eesti paar Paul-Richard Argus ja Renessin, kes alustasid hästi, kuid võtsid kaasa kaks latti. Aeg oli ümberhüpete kiirem, kuid ei andnud seekord neljandast kohast kõrgemat tulemust. Leedulane Matas Petraitis hobusel Goldcoast VDL eksis ühe korra ja lõpetas kokkuvõttes kolmandal kohal. Rumeenlane Andrea Herck, kes on ka Eesti publikule hästi tuntud, eksis Trocadero De Jarsay'ga samuti ühel takistusel, kuid tegi kiire aja, minnes võistlust juhtima. Lätlaste lootused olid Laura Penelel ja Dundas V.D.M.'l, kes tuli starti viimasena. See paar võitis ka 2019. aastal Tallinnas Saku Suurhallis toimunud MK-etapi. Laura ja Dundas tegid väga hea sõidu, kuid said kirja 4 karistuspunkti ja olid vähem kui sekundi Rumeenia paarist aeglasemad. Pettunud Laura pidi seekord kodupubliku ees leppima teise kohaga. Herck võttis siit kaasa MK-etapi võidupunktid.
Eestlastest jõudsid siin sõidus auhinnalisele kohale veel Gunnar Klettenberg hobusel B Captain Norman (6. koht) ja hobusel Queensland (11. koht), Tarmo Kutsar hobusel Natreju (7. koht), Urmas Raag hobusel Van Damme (8. koht) ja Tiit Kivisild hobusel Haloubet (12. koht).
Teistest võistlusklassidest noppisid eestlased kõigil kolmel päeval rohkelt võite. Laupäevase 140 cm parkuuri parim meie paar oli Urmas Raag ja Van Damme, kes lõpetasid teisel kohal. Reedeses 140 cm sõidus oli kõrgeimal kohal Argus Renessiga, saades viienda auhinnalise koha. | Riia MK-etapi parim eestlane oli Argus | https://sport.err.ee/1132556/riia-mk-etapi-parim-eestlane-oli-argus | Riias peeti septembri esimesel nädalavahetusel rahvusvaheline takistussõiduvõistlus, mis kulmineerus pühapäeval maailma karika etapiga. Eestlastest tegi MK-etapil parima tulemuse Paul-Richard Argus, kes lõpetas neljandal kohal. |
"Mina ise olen pigem sellise vaba turumajanduse pooldaja. Mina leian, et vaba turumajandus on parim hoob, mis korra majja lööks ja annaks tarbijale parima hinna-kvaliteedi suhte," rääkis Ots Mirko Ojakivile. "Aga teistpidi. Kui meil on poliitiline otsus, et me tahame pigem sellist reguleeritud turgu. Reguleeritud sektorit. Mis võib-olla ei ole ka vale tervishoius, siis majandusregulaatori moodustamine oleks väga õige samm."
"Eks tulekski tegelikult kokku leppida poliitikute tasandil, millist turukorraldust me soovime näha. Loomulikult kui me sooviksime ka hulgimüüjate osas näha rohkem konkurentsi, siis ma arvan et lahend algab ikkagi jaetasandilt. See tähendab seda, et me peaksime jaetasandil täpselt sama moodi vaba konkurentsi tekitama. See tähendaks seda, et me ei piira apteekide arvu, me ei piira apteekide omandit," rääkis Ots.
"Me tõesti reguleerime väga rangelt seda, et kvaliteet oleks tagatud, ravimid oleksid ohutud, aga me ei piiraks majandusliku turgu. Siis sellisel juhul meil oleks tõepoolest lootus, et meil tekib juurde jaeapteegikette. Võib-olla turule tuleksid uued, tugevad jaeketid, või mõni olemasolev jaekett veelgi edasi areneks. Sellele võiks tõepoolest järgneda see, et need tugevamad jaeketid moodustavad enda peakohale hulgimüüjad. Meil tekiks rohkem hulgimüüjaid. Meil väheneks turu konsentratsioon. See võiks probleemi lahendada," lisas Ots.
Otsa sõnul on siis teine lahendus tänase apteegireformi suund. "Kus me tõesti ei taha, et apteekide vahel oleks konkurents. Tänane nägemus pigem on see, et apteek on selline tervishoiu osutamise asutus. Perearsti moodi. Kus siis patsient võib minna. Küsida mitte ainult ravimi kohta, vaid ka näiteks mingeid lihtsamaid tervishoiualaseid nõuandeid. Kui me võrdleme kasvõi perearstidega, ega perearstide süsteem on ju piiratud. Iga üks ei saa ju ka majanduslikult vabalt perearstiks minna. Riik siin väga täpselt reglementeerib kui palju meil perearste on," märkis Ots.
"Kui tõesti nüüd valida selline pigem reguleeritud süsteem, millele on täna suund võetud, et me tõesti tahame, et apteegid pigem on sellised tervishoiuasutused, me ei taha et neid vabalt oleks, me tahame et nende arv oleks pigem reglementeeritud, siis sellisel juhul saaks probleemi ära lahendada ikkagi parema, tugevama majandusregulatsiooniga," lisas ta.
Kuigi ettevõtjal alati viise, kuidas regulaatoreid üle kavaldada, on Otsa hinnangul võimalik siiski luua süsteem, kuidas efektiivselt ravimisektorit reguleerida. "Ettevõte on ametnikust alati nutikam. Oma loomuselt juba ettevõtlikum ja leiab paremaid lahendusi. Aga meie eesmärk saab olla see, et me vähendame seda informatsiooni asümeetriat. Me lihtsalt loome sellise süsteemi, mis küll kindlasti ei ole sama tark, kui on ettevõtja, aga me püüame seda vahet vähendada. Ravimisektori kohta ma võiks küll täna väita, et see vahe on hirmus suur, see on liiga suur. Seda saaks kindlasti vähendada."
Samas märkis Ots, et ka igasugune regulatsioon peaks jätma ettevõtjale stiimuli tegutsemiseks. "Regulatsioon kunagi ei asenda turumajandust. Kui me selle regulatsiooni ka välja töötaksime, siis kindlasti tuleks jätta ka hulgimüüjale motivatsioon efektiivsemalt tegutseda. Otsida paremaid ravimeid, kuna me Eestis ravimeid ju ei tooda, olla efektiivne kaupleja, kaubelda hindu alla ja nii edasi. See eeldaks kahtlemata sellise süsteemi välja töötamist, kus kõik on söönud. Hundid on alles, lambad on alles," ütles Ots.
"Hulgimüüja saab piisavalt vahendeid, tal on motivatsioon, et efektiivselt tegutseda ja tarbija saab jälle õiglase hinna. Ta peab olema selline tasakaalustatud süsteem, kus vaadatakse mõlemale otsa. Nii tarbijale kui ka ettevõttele. Absoluutselt kui me kõik maha reguleerime, keelame, igasuguse motivatsiooni võtame maha, siis tulemus võib olla hoopis negatiivne. Ettevõttel peab olema motivatsioon efektiivselt tegutseda," lisas ta. "Kui seadusandja on tahtnud, et süsteem oleks läbipaistev ja avalik, siis ta peakski selline olema. Kui ravimi hind on näiteks tõesti kümme, siis selles kümnes peaksid sisalduma kõik tema reklaamikulud, turustuskulud ja nii edasi. Soov oleks ikkagi see, et süsteem oleks läbipaistev."
Majandusregulaator võiks saada umbes 0,2 protsenti vastava sektori käibest endale, vastas Ots küsimusele, et kui kalliks võiks ravimisturu reguleerimine minna. "See ei ole väga suur protsent. Kui me võtame Eesti ravimisektori, see on täna 300-400 miljonit, see eeldaks, et kui me võtame sealt 0,2 protsenti, siis regulaatori eelarve võiks olla kuskil 600 000 – 700 000 eurot," rääkis Ots. "Ma arvan, et kindlasti tasuks selle summa investeerida."
Lisaks turu reguleerimisele või liberaliseerimisele, võiks Otsa hinnangul ka konkurentsi suurendamiseks kaaluda ka Balti riikide koostöö läbi. "See tähendab seda, et me tunnustaksime Balti riikides vastastiku hulgimüüki. Tänases seaduses on ju sisse kirjutatud, et peab olema kohustuslik hulgimüügitasand. Loomulikult Eesti turg on ju väike. Kui me saaksime moodustada Balti riikidega ühtse turusüsteemi, kus on ühtsed hulgiettevõtted, turg kohe laieneb. Miks mitte. See kindlasti tekitaks konkurentsi juurde."
Konkurentsiamet avalikustas möödunud nädalal analüüsi, millest lähtus, et kuigi ravimiturg on seadustes täpselt reguleeritud, ei ole seadustesse kirjutatud kes ja mis mahus turu üle järelevalvet pidama peaks. See on kaasa toonud olukorra kus konkurentsiameti hinnangul mitmed osalised täidavad küll seaduse sõna, kuid mitte selle mõtet. Amet tõi mitu näidet, kuidas on võimalik minna mööda juurdehindluse nõuetest, samas seadust otseselt mitte rikkudes. | Märt Ots: ravimituru konkurentsiprobleemi lahendaks vaba turg | https://www.err.ee/1132554/mart-ots-ravimituru-konkurentsiprobleemi-lahendaks-vaba-turg | Konkurentsiameti juhi Märt Otsa hinnangul lahendaks ravimituru konkurentsiprobleemid turu liberaliseerimine ja turu vabaks muutmine. Samas kui soovida siiski turgu reguleerituna hoida, on ka sellisel viisil võimalik turg kontrolli alla saada, kehtestades selleks vajalikud regulatsioonid, rääkis Ots Vikerraadio saates Uudis+. |
Algselt pidid Itaalia lahtised toimuma mais, aga koroonaviiruse pandeemia tõttu lükkusid need sügisesse. Nadal on turniiri varem koguni üheksa korda võitnud.
"Foro Italico on minu jaoks eriline koht ja eriti sel aastal, kui see saab olema minu esimeseks turniiriks pärast pikka mänguvaba perioodi," kommenteeris Nadal videotervituses.
Koroonaviiruse pandeemiaga seotud riskide tõttu loobus Nadal hetkel käivatest USA lahtistest ja viimati oli ta väljakul veebruaris, kui võitis Acapulcos peetud turniiri.
Roomas astub üles 19 tennisisti maailma edetabeli 20 parema seast. Puudub üksnes vigastatud Roger Federer. Küll aga teeb kaasa New Yorgis äsja disklahvi saanud maailma esinumber Novak Djokovic. | Rafael Nadali pikk mängupaus saab otsa | https://sport.err.ee/1132548/rafael-nadali-pikk-mangupaus-saab-otsa | Meeste tennise maailma edetabelis teisel kohal asuv Rafael Nadal lõpetab seitsme kuu pikkuse võistluspausi ja tuleb järgmisel nädalal Roomas tagasi areenile. |
Tavaliselt jääb jõehobude eluiga 40–50 aasta vahele, kirjutab Reuters.
Mae Mali, mis tähendab tai keeles "Ema Jasmine", on aga jõehobude oodatava eluea juba ületanud ja on praeguseks ka mitmekordne vanaema.
21 järeltulijaga Mae Mali ise enam kõrge ea tõttu paljuneda ei saa, ent loomaaia töötajad hoiavad teda väga ja loodavad, et eakast prouast saab maailma vanimaks elanud jõehobu.
Hetkel kuulub vanimaks jõehobuks elanu tiitel Filipiinidel pesitsenud jõehobu Berthale, kes suri 2017. aastal 65-aastaselt.
Mae Malile pakub vanuse osas aga konkurentsi ka USA-s elav jõehobu Lucifer, kes väidetavalt tähistas jaanuaris oma 60. sünnipäeva. | Tai vanim jõehobu tähistas oma 55. sünnipäeva puuviljade ja lauluga | https://menu.err.ee/1132536/tai-vanim-joehobu-tahistas-oma-55-sunnipaeva-puuviljade-ja-lauluga | Tai vanim jõehobu Mae Mali tähistas hiljuti oma 55. sünnipäeva. Sel puhul laulsid Khao Kheow loomaaia töötajad ja külastajad talle sünnipäevalaulu ning jõehobu maiustas puu- ja köögiviljadega. |
Augusti alguses ilmavalgust näinud isane Przewalski hobuse varss on oma liigi esimene kloonitud isend. Varsa pärilikkusaine pärineb 1980. aastal San Diego külmutatud loomaaeda talletatud täku rakkudest. Algne täkk sündis 1975. aastal Ühendkuningriigis ning toodi kolm aastat hiljem USA-sse, kus ta elas oma surmani 1998. aastal.
San Diego loomaaia teaduri Bob Wiese sõnul saab kloonitud varsast ilmselt oma liigi üks tähtsamaid esindajaid, sest lisab loodetavasti oma hääbuvale liigile geneetilist mitmekesisust. Kui varss veidi kasvab, viiakse ta üle San Diego loomaaeda. Seal pannakse ta elama oma liigikaaslaste karja, kus võib anda tugevate geenidega järglasi.
Kloonimisprojekti ühe osalise, firma ViaGen Equine teaduri Shawn Walkeri sõnul oli varss sündides terve ja sigimisvõimeline. Loom ajab takka üles, kui tema isiklikku ruumi tungitakse, ning nõuab oma surrogaatemalt piima. San Diego loomaaia ühe asutaja Kurt Benirschke järgi sai varss nimeks Kurt.
Mongoli metsik hobune on ainus praeguseni säilinud koduhobuse eellane. Viimased 40 aastat on liiki säilitatud maailma loomaaedades ja kõik praegu elus olevad isendid on 12 viimase looduses sündinud hobuse sugulased. Suuremahuliste aretusprogrammidega on püütud liiki uuesti elule aidata, kuid sealjuures on räsida saanud hobuste geneetiline mitmekesisus.
Alates 1990. aastatest on mõned loomaaias sündinud karjad Hiina ja Mongoolia rohumaadel taas loodusesse lastud. Siiski ei piisa ainult loomade loodusesse viimisest, sest liigi säilimise ja elujõulisuse tagab mitmekesine geenipagas. Uued tehnoloogiad nagu külmutatud geenide abil kloonimine võivad selle mure lõpuks lahendada.
San Diego loomaaia geneetikajuhi Oliver Ryderi sõnul loodi külmutatud loomaaed omal ajal põhimõttega, et talletatud geene saab kasutada tulevikus, kui avastatakse senitundmatud tehnoloogiad. Nüüd on kloonijate käsutuses sadade Przewalski hobuste külmutatud geenid, mille abil hääbuvat liiki turgutada.
Ehkki teaduslikud loomade paljundamistehnoloogiad on piimakarja- ja hobusekasvatuses üsna levinud, pole neid varem ohustatud liikide päästmisel katsetatud. Przewalski kloonvarsa õnnestunud ilmaletoomine annab teadlastele lootust tulevikus kloonimise teel teisigi liike päästa. | Przewalski hobuse kloonitud varss aitab päästa oma hääbuvat liiki | https://novaator.err.ee/1132534/przewalski-hobuse-kloonitud-varss-aitab-paasta-oma-haabuvat-liiki | USA Texase osariigis Timber Creeki loomakliinikus sündis augusti alguses maailma esimene Przewalski hobuse kloonitud varss, kes lisab loodetavasti tulevikus oma hääbumisohus liigile geneetilist mitmekesisust. Varsa kloonimiseks kasutati 40 aasta eest nn külmutatud loomaaeda tallele pandud rakku. |
Aastaid Williamsite perekonnale kuulunud tiim müüdi augustis Ameerika Ühendriikide firmale Dorilton Capital ning praeguseks on võistkonna juhtimise juurest taandunud nii asutaja Frank Williams kui ka teda viimastel aegadel igapäevaselt asendanud tütar Claire Williams.
Alles tänavu suvel Williamsisse tulnud Roberts on aastaid töötanud McLareni süsteemis ja lisaks on ta käinud kogemusi jagamas-hankimas ka Force Indias.
Kuigi saavutuste poolest on tegemist F1 ajaloo paremuselt kolmanda tiimiga, siis viimased aastakümned on hiilgus tuhmunud. Nii viimane individuaalne kui ka võistkondlik MM-tiitel jääb aastasse 1997, viimane võit pärineb 2012. aastast.
Eelmisel aastal suutis Williams teenida kogu hooaja peale vaid ühe punkti ja tänavu on punktiarve avamata. | Williamsi tiim sai uue juhi | https://sport.err.ee/1132532/williamsi-tiim-sai-uue-juhi | Williams vormel-1 võistkonna juhi kohusetäitjaks saab senine firma senine tegevdirektor Simon Roberts, kes vastutab tiimi eest üleminekuajal. |
Peaministri sõnul ei ole see poliitiline, vaid epidemioloogiline küsimus.
"Kui see oleks poliitiline küsimus, siis võiksime küsida, miks mitte 50 või 100. Aga epidemioloogide jaoks on see arv otseselt seotud nakkusohu piiramisega," ütles ta.
Siseminister Sandis Girgens toetas samas majandusministeeriumi soovitust, öeldes, et ministrid peavad arvestama kõigi sektoritega. Enamikus Euroopa riikides on ülempiir 18-19 ning Läti peaks konkurentsivõime säilitamiseks ka enda oma tõstma, ütles ta.
Tervishoiuminister Ilze Vinkele ei poolda majandusministeeriumi ettepanekut, sest tema sõnul muudab see COVID-19 vastu võitlemise strateegia keerulisemaks. Keskkonnaminister Juris Puce on tervishoiuministriga ühes leeris.
Majandusminister Janis Vitenbergs selgitas, et ettepaneku taga on koroonapiirangute negatiivne mõju peaaegu kõigile majandussektoritele.
Praegu Lätis kehtivad reeglid nõuavad 14 päevaks eneseisolatsiooni jäämist, kui tullakse riigist, kus nakkuse juhtumite arv 100 000 elaniku kohta on üle 16. | Läti majandusminister tõstaks nakkuspiiri 25 juurde | https://www.err.ee/1132530/lati-majandusminister-tostaks-nakkuspiiri-25-juurde | Läti peaminister Krišjanis Karinš väljendas teisipäeval valitsuse istungil kahtlust majandusministeeriumi ettepaneku suhtes tõsta koroonaviiruse nakatumisnäitaja, mille puhul riigipiirid avatuks jäävad praeguselt 16 juhtumilt 100 000 inimese kohta 25 juhtumile. |
Soome kõrgliigas jätkab väga hea hooga Pille Raadiku ja Signy Aarna tööandja Aland United, kui kirja saadi kuues järjestikune võit. Viimati alistati Tampere Ilvese naiskond 3:1. Aland lõi oma väravad avapoolajal, kui 13. minutil viis nad juhtima Maria Herreros ning kahel korral oli täpne Ode Fulutudilu. Ilvese auvärava sai 63. minutil kirja Moona Talka. Raadik sai kirja täismängu, Aarna sekkus vahetusest 70. minutil. Aland hoiab 13 vooru järel 31 punktiga esikohta ning edestab lähimat jälitajat kolme punktiga.
Karina Kork jälgis HJK 4:2 võidumängu PK-35 Vantaa üle pingilt. HJK lõi avapoolajal kaks väravat ning 73. minutiks juhiti kohtumist juba nelja väravaga. Viimase 15 minutiga sai PK-35 küll kirja kaks tabamust, kuid suuremaks lõpuspurdiks jaksu ei jätkunud. HJK paikneb 24 punktiga kolmandal kohal. Järgmises voorus lähevadki omavahel vastamisi eestlannade koduklubid, kui HJK võõrustab Alandit laupäeval, 12. septembril.
Itaalia kõrgliiga kolmandas voorus pidi Napoli võõrsil tunnistama Sassuolo 3:1 paremust. Napoli asus mängu juhtima 29. minutil, kuid avapoolaja viimastel minutitel viigistas Sassuolo seisu. Seejärel läksid võõrustajad oma teed, kui resultatiivsed oldi 60. ja 64. minutil. Vlada Kubassova alustas Napoli eest kohtumist algkoosseisus ning vahetati pingile 67. minutil. Kolme kohtumisega ei ole Napoli veel punktiarvet avanud ning 12 naiskonna konkurentsis ollakse hetkel 11. positsioonil.
Renate-Ly Mehevets sai Belgia kõrgliigas kirja debüüdi, kui kuulus Charleroi Sportingu naiskonna algkoosseisu. Teises voorus tehti 1:1 viik Woluwe White Stariga. Mehevets vahetati pingile 52. minutil. Charleroi jaoks oli tegemist esimese punktiga ja 10 naiskonna seas hoitakse hetkel kaheksandat positsiooni.
Ferencvaros teenis Ungari kõrgliiga neljandas voorus 6:0 võidu Györi ETO üle. Mõlemal poolajal sahistati vastaste väravavõrku kolmel korral. Inna Zlidnis võidumängus Ferencvarose koosseisu ei kuulunud. Liigatabelis hoitakse nelja vooru järel teist kohta ning liidripositsioonil olevast MTK Hungariast jäädakse maha kahe punktiga. | Naiste koondislased välismaal: Aland hoiab jätkuvalt liidrikohta | https://sport.err.ee/1132518/naiste-koondislased-valismaal-aland-hoiab-jatkuvalt-liidrikohta | Möödunud nädal tõi Eesti naiste jalgpallikoondislaste koduklubidele nii võite kui ka kaotusi ning debüüdi uues välisliigas. |
2014. aastal oli hoiu-laenuühistutes hoiuseid alla 20 miljoni euro, läinud aastal juba 100 miljonit eurot rohkem. Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärti sõnul on mõned hoiu-laenuühistud kaugenenud ideest, kuidas ühistu toimima peaks.
Auväärti sõnul loobuvad hoiustajad mõnes ühistus oma õigustest üksikute juhatuse liikmete kasuks.
"Teatud hoiu-laenuühistud väljastavad laene teatud kitsale grupile isikutele, kes võivad tihtipeale olla seotud isikud hoiu-laenuühistu juhtidega. Tegelikult hoiu-laenuühistute laenutegevus peaks pigem keskenduma konkreetse kogukonna või piirkonna ettevõtluse edendamisele," rääkis Auväärt.
Ehkki olulisi otsuseid peaks vastu võtma hoiu-laenuühistu üldkoosolek, kipub otsustajate ring kohati väikseks jääma. "Et liige annab oma otsustusõiguse ära kohe otsustusõiguse alusel ja tegelikult edaspidi kuidagimoodi hoiu-laenuühistu tegevusse või juhtimisse ei sekku," märkis ta ta.
Taolise juhtimisega ühistu meenutab Auväärti sõnul rohkem väikest panka. Lähiajal peaks avalikkuse ette jõudma rahandusministeeriumis valminud eelnõu, mis sellele probleemile lahendusi pakub.
"Et esiteks anda liikmele endale ka suuremad õigused nõuda kõikvõimalikku informatsiooni hoiu-laenuühistu kohta. Teiseks me tahaksime piirata seda, et ei saaks nii lihtsasti enam volitada oma otsustamisõigust ära, kui see täna on võimalik. Kolmandana tahaksime me tõhustada audiitorite kontrolli, et see kontroll oleks regulaarsem ja tihedam ja ka audiitorid teavitaksid liikmeid otse võimalikest probleemidest," ütles Auväärt.
Tema sõnul suurendatakse eelnõuga riigipoolset kontrolli. "Aga see ei ole lõplikult veel otsustatud, et milliste hoiulaenuühistute üle ja kui suures ulatuses."
Seitset ühistut koondava Eesti hoiu-laenuühistute liidu juht Andrus Ristoki sõnul oleks järelevalvet tõesti tarvis. Samas märkis ta, et järelevalve ei tohiks ühistutele liialt kalliks muutuda. "Meie liidu ühistute kontorid on suhteliselt väiksed. Enamikus on kaks-kolm töötajat. Riik võib seda teha ka nii, et ta üldse ei küsi raha. Muidugi see on korralduse küsimus. Keegi peab selle kinni maksma, et nende kontrollijate palgad oleks makstud ja protseduurid toimiks," rääkis Ristok.
Märtsis pöördus hoiu-laenuühistute liit valitsuse poole, märkides, et kui kriis süveneb, ei pruugi ühistutel olla piisavalt raha, mida hoiustajatele välja maksta. Valitsuse otsusega võib Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) nüüd liitu kuuluvatele ühistutele laenu anda. Seni pole ükski neid laenu taotlenud. Küll aga tõstis ühistute murekiri küsimuse, kas nemadki ei peaks liituma sarnase riikliku tagatisfondiga nagu pangad.
Kui pank läheb pankrotti, on kõigi sealsete hoiustajate vara tagatud kuni 100 000 euro ulatuses. Kui pankrotti läheb ühistu, võivad hoiustajad rahast ilma jääda. Ristok märkis, et nende liidu sees on loodud oma fond, kus hoiustajate raha on kindlustatud kuni 20 000 euro ulatuses. Ristok märgib, et lisandväärtust pakuks ka riiklik tagatisfond.
"Näiteks Iirimaal, kus on kõige suurem hoiu-laenuühistute võrk, tehtigi nii, et nendel oli enda tagatisfond olemas ja see liideti riikliku fondiga. Aga tehti kaks osakonda, et ühistud maksavad vähem sinna sissemakseid ja mitte nii palju, kui pangad. Pangad teenivad kasumit, neil on rohkem ressurse mida sinna panna, selleks, et riske maandada. Ühistud ei võta selliseid riske ja neil pole ka nii suurt riskitagatist võib-olla vaja," rääkis Ristok.
Auväärti sõnul pole rahandusministeerium tagatisfondi küsimust veel otsustanud. "See võib tulla aga ei pruugi. Kui mingi taoline kaitse luuakse, siis hoiu-laenuühistud peaksid selle garantii kinni maksma ja lõpuks see raha tuleb ikkagi liikmetelt endilt. Eks see on valikukoht. Kui see osutub liiga kalliks, siis ilmselt sellist riiklikku tagatismehhanismi ei tule." | Ministeerium tahab parandada hoiustajate kontrolli hoiu-laenuühistute üle | https://www.err.ee/1132528/ministeerium-tahab-parandada-hoiustajate-kontrolli-hoiu-laenuuhistute-ule | Rahandusministeerium valmistab ette seadusemuudatuse eelnõu, et parandada hoiustajate kontrolli hoiu-laenuühistute juhtimise üle. Kas ühistutel peaks olema ka kohustuslik tagatisfond, on alles kaalumisel. |
Autokino avaseansil, 25. septembril näidatakse filmisõpradele filmi "1917", kirjutab Independent.
Kolme päeva jooksul saab publik suurelt LED-ekraanilt vaadata ka selliseid filme nagu "Rocketman", "The Greatest Showman", "Bohemian Rhapsody", "Grease" ja "A Star Is Born". Valikust leiab ka kaks lastefilmi – "Moana" ja "Toy Story".
Piletihind on 32,5 naela sõiduki kohta (ligi 36 eurot). Kinohuvilised saavad aga soovi korral lisatasu eest soetada ka premium -pileti, mis võimaldab neil oma parkimiskoha kõrvale saada lisaruumi, kuhu saab paigaldada lamamistooli ja laua ning nautida popkorni.
Sööki ja jooki saavad aga osta ka tavapileti omanikud, sest autokinno pannakse püsti ka mitmed söögiputkad.
View this post on Instagram
As we head into September, the light and colours around the Estate begin to change and we welcome Autumn in...
A post shared by Sandringham (@sandringham1870) on Sep 3, 2020 at 11:47am PDT | Kuninganna Elizabeth II avab oma maaresidentsis autokino | https://menu.err.ee/1132510/kuninganna-elizabeth-ii-avab-oma-maaresidentsis-autokino | Kuninganna Elizabethi Sandringhami maaresidentsis avatakse septembri viimaseks nädalavahetuseks autokino, kus näidatakse huvilistele mitmeid tuntuid filme. |
Millise sisendi peaks andma äsja valminud rahandusministeeriumi majandusprognoos koostatavale riigieelarvele?
See peaks andma selle sisendi, et kui nad prognoosivad majanduskasvu, siis järelikult ei tohiks niimoodi üle jõu elada ja laenu võtta. Kui nad üheltpoolt üritavad öelda, et on on majanduskriis ja seetõttu tuleb laenu võtta ja kulutusi teha, siis teiselt poolt prognoos ütleb, et seda majanduskriisi sellisel kujul ei ole ja juba järgmisel aastal on majanduskasv neli protsenti. Ehk siis selline järsk laenukasv ei ole kindlasti Eesti arengu huvides. Ei tohiks üle jõu elada, vaid riigi kulud peaksid vastama riigi tuludele.
Milliseid valdkondi tuleks riigieelarves käsitleda prioriteetsetena?
Kindlasti investeeringud taristutesse. Ma pean siin silmas nii transporditaristuid kui tegelikult ka internetiühendusi. Kui kõikides kaugetes Eestimaa kohtades inimesed peavad töötama kodust või õppima kodus, siis nad ei saa seda teha, kui internetti ei ole. Kindlasti tuleks investeerida IT-sse ja e-teenustesse, et e-riik toimiks.
Tervishoid vajab lisaraha ja sotsiaalsüsteemi ja tugiteenuste põletavamad rahavajadused vajavad katmist.
Ka riigikaitse investeeringute samas kohas hoidmine on kindlasti oluline ja teadus-arendustegevus loomulikult. Need kõik viiksid edasi Eestit tulevikku vaadates. Need on investeeringud, mida võiks teha ja mida ka selle laenu varalt tohiks teha.
Nendest valdkondadest, siis tuleks leida sellised sihitud investeeringud, mida just laenurahaga saaks katta?
Jah. Projektid, mida on vaja välja ehitada, mis on nagu vindunud, aga mida saaks laenurahaga teha. Ütleme, et sa võtad laenu selleks, et ehitada valmis maja, sa saad selles majas juba elada ja maksad igakuiselt laenu tagasi, selle asemel, et seda kivi-kivi haaval ehitada.
Aga seda ei tohiks teha, et laenurahaga finantseeritakse jooksvaid kulutusi.
Me oleme näinud Euroopas erinevaid riike, kes on sellisesse keerisesse sattunud, et on antud väga kallid valimislubadused, mille täitmiseks on võetud laenu. Selle asemel, et öelda ausalt, et selline riik või sellised kulutused käivad meile üle jõu, on võetud veelgi rohkem laenu ja pärast inimesed peavad selle kõik tagasi maksma.
Kui praegu on laenukoormus iga Eesti inimese kohta imikust raugani 1800 eurot, siis 2024. aastaks kasvatab praegune valitsus laenukoormust iga inimese kohta 8000 euroni. See on päris karm.
Aga kuidas te seda võlakoormuse tõusu riigi jaoks üldiselt hindate?
Siin on minu meelest vasturääkivad sõnumid. Üheltpoolt justkui valitsus üritab põhjendada, et laenu on vaja selleks, et on majanduskriis. Nüüd rahandusministeeriumi prognoos ütleb, et mingit kriisi ei ole, vaid juba järgmisel aastal me näeme täiesti korralikku majanduskasvu. Järelikult, kui öeldakse, et majanduskasv on järgmisel aastal neli protsenti, siis järelikult ei ole vaja võtta laenu nii palju. Kui aga väidetakse, et on kriis, siis peaks majandusprognoos seda ka näitama, et millele siis tuginetakse seda väites. See kõik tekitab väga palju küsimusi.
Teil on erakonnas mitmeid väga tugevaid majanduseksperte. Milline on see Reformierakonna vaade praegusele majandusolukorrale? Kas teie näete kriisi taandumist ja normaalsesse ellu naasmist või ikkagi tuleks arvestada pikemaajalise surutisega ka majandusprognoose koostades ja majandusotsuseid vastu võttes?
Meie saame tugineda Eesti Panga ja rahandusministeeriumi andmetele selles osas. Seal on eksperdid teinud väga põhjalikku tööd. Meil ei ole põhjust seda praegu kahtluse alla seada.
Aga nii nagu ka Eesti Pank ütles, et kui see majandus ikkagi kasvab, et olukord ei ole nii halb, kui eelmine kevad kardeti, siis ei ole ka vajadust üle jõu elada. Siis peab ka riik parandama oma eelarvepositsiooni ja lihtsate inimeste keeles tähendab see seda, et riigi kulud ei tohi ületada tulusid. Kui tulud on teada ja need justkui ei vähene, kui neli protsenti on kasv, siis ei tohiks tõsta kulusid selliselt, et need ületavad neid saadud tulusid. Lihtne eelarvestamine.
Milliste meetoditega tuleks toetada neid sektoreid, mis on saanud praegu kõige tugevama löögi ja saavad ka edaspidi, eelkõige turism? Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) on öelnud, et tema hinnangul ei ole mõistlik jätkata sellist üldist töötasude hüvitamist ja tema näeks kitsamat paremini sihitud palgatoetust. Et turismiettevõtete soov saada palgatoetust kuni järgmise kevadeni pole riigi vaatest otstarbekas.
Esiteks, kogu see diskussioon näitab seda, et riigipoolne toetus ei tee kedagi õnnelikuks. Need, kes saavad, ütlevad, et liiga vähe saavad ja need, kes ei saa, tunnevad, et need, kes on saanud, on ebaõiglaselt saanud.
On oluline mõista, et riigi rahakott koosneb laekunud maksudest ja laekunud maksud tulevad eelkõige ettevõtjate poolt loodud lisandväärtusest, olgu see siis töötajatele makstud palgad ja sealt pealt laekuvad maksud või siis tulumaks. Kui ettevõtjatel läheb halvasti, siis sellist raha ju ei ole. Kui seda raha teistpidi välja maksta, siis see kindlasti tekitab ebaõiglust.
Meie ettepanek lisaeelarvega oli tõepoolest see, et toetada rohkem turismisektorit, kuna nemad olid selles kriisis need, kes esimesena ja kõige rängemalt said pihta ja kelle jaoks see kriis kestab edasi, sest turism ei ole taastunud. Aga see ei ole ka lahendus, et maksta lihtsalt kinni neid kulutusi, vaid see võiks olla ikkagi seotud sellega, et ettevõtjad teevad ka omapoolseid samme.
Võib-olla üks lahendus on nagu näiteks Leedu tegi, et sul on mingid turismivautšerid, et sa saad seda raha kasutada nii, et ettevõtjad saavad edasi toimetada. Aga selge on see, et kõikide ettevõttete äri tulusid riik ei suuda lihtsalt kinni maksta, see tuleb ju kõik maksumaksja taskust ja see ei ole põhjatu, kuigi võib nii tunduda.
Seda turismivautšerite ideed on välja pakkunud ka Eestis rahandusminister Martin Helme (EKRE). Kas te seda suunda iseenesest toetate?
Jah, ma arvan, et sellised lahendused on innovatiivsemad, kui lihtsalt maksta seda raha, kus inimesed võib-olla on kinni ja ei mõtlegi innovatiivsete lahenduste peale. Selliseid lahendusi me võiks mõelda teisigi, et ettevõtjad ei jääks sellesse toetuse nõiaringi kinni.
Kui me mõtleme ajaloo peale, siis Suurbritannias oli ju täpselt selline olukord enne Margaret Thatcheri võimuletulekut, kus nii turismibürood kui ka juuksurisalongid kuulusid riigile. See ei ole kindlasti see koht, kus me peaksime olema. Ettevõtlusega peab tegelema ikkagi erasektor.
Riik peab küll pakkuma tuge infrastruktuuri ja toetavate teenuste väljatöötamisega, aga riik ei saa siseneda eraettevõtlusesse ja erasektori eest seda tööd ära teha. See viib kindlasti valele teele.
Majandusprognoosi taustal on üles kerkinud ka selline teema nagu pensionid. Pensioniindeks tuleb järgmisel aastal negatiivne. Seaduse järgi pensionid langeda ei saa, küll aga nad ei tõuse samuti automaatselt ja koalitsioon on siin juba teinud häält, et ikkagi võiks mingi erakorraline pensionitõus tulla. Mida Reformierakond arvab sellest tundlikust teemast?
Laenurahaga pensione tõsta ju tegelikult ei tohi.See oleks pettus pensionäridele, sest seda laenu maksavad tagasi nende lapsed.
Kui valitsus suudab leida need vahendid kuskilt mujalt, kas on mõeldav, et pensione ikkagi tõstetakse?
Pensionitõus saab tulla indekseerimisest ja kogu pensionisüsteem peab olema pikaajaliselt jätkusuutlik. Parim pensionipoliitika on tark majanduspoliitika. Kui tõesti see majanduskasvu number, mida rahandusministeerium prognoosib, vastab tõele, siis tõusevad ka pensionid.
Aga minu meelest, kui valitsus tõesti tahab midagi sellel suunal teha, siis alustada tuleks sellest, et keskmine pension peab olema tulumaksuvaba. Ei ole mõtet neid pensione tõsta, kui kehtib vildakas maksusüsteem, et iga pensionitõusuga kasvab nende pensionäride hulk, kellelt 20 protsenti võetakse tulumaksu tagasi.
Kuidas riik ikkagi peaks pidevalt uuenevas olukorras leidma selle tasakaalu majanduse elujõu ja viiruse piiramise vahel?
Selge on see, et seda sellist üleüldist ühiskonna sulgemist me uuesti üle ei elaks ja tõepoolest, need piirangud peavad olema sihitumad. Kui me vaatame neid numbreid, siis need on tõepoolest kasvanud.
Aga samal ajal ei tule uudistest välja, et rasked haigusjuhtumid oleksid oluliselt kasvanud. Võib-olla see lihtsalt tuleb mingi ajalise viitega. Aga sihitud piirangud on kindlasti õige lähenemine. Samas on praegu palju määramatust, jääb mulje, et numbritel lihtsalt lastakse kasvada ning justkui midagi ette ei võetagi.
Mis mind isiklikult häirib, on selline erinev suhtumine. Et ei ole paigas reeglid, kuidas asjad käivad, vaid see otsustamine on suhteliselt tunde pealt. Kui on 40 inimesega hipilaager, mis aetakse laiali, kuna see justkui koroonaohtu suurendab ja samal ajal toimub presidendi roosiaias 1200 inimesega üritus pisikesel muruplatsil, mida lubatakse toimuda, siis minu meelest see on kahepalgeline ja saadab väga erinevaid signaale.
Mis siis on lubatud ja mis ei ole lubatud? Ja kuidas ühel üritusel koroona justkui levida võib ja teisel ta seda ei tee? Mille järgi neid otsuseid ikkagi tehakse?
Kas te seda Euroopa Komisjoni ettepanekut tõsta reisipiirangute nakatumisnäit 50 peale toetate või kui kõrge see Eestis olla võiks?
Oluline on see, et Euroopa Liit käituks siin ühtsena. On vaja ühtset toimivat süsteemi, kuidas Euroopas reisida saab. Mitte nii, et ühes riigis on ühtemoodi süsteem ja teises riigis on teistmoodi süsteem. Ma loodan, et Euroopa riigid jõuavad selles osas kiiresti kokkuleppele ja me peaksime seal kindlasti sõna kaasa ütlema.
See nakatumisnäit on olnud üks kriteerium, aga kui me vaatame kasvõi Eesti numbreid praegu, siis me ise ju selle järgi tegelikult väga käitunud ei ole. See on meil ikkagi üsna kõrgeks tõusnud. | Kallas palgatoetuse pikendamisest: riik ei saa erasektori tööd ära teha | https://www.err.ee/1132466/kallas-palgatoetuse-pikendamisest-riik-ei-saa-erasektori-tood-ara-teha | Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles ERR-ile antud intervjuus, et ei näe turismisektoris palgatoetuse pikendamisel mõtet. Tema sõnul tuleks ettevõtlust toetada sihitud meetoditega, nagu näiteks rahandusminister Martin Helme (EKRE) välja pakutud turismivautšeritega. |
7. septembril andsid Terviseameti suunistest lähtuvalt teatri töötajad ja ka kõik muusikalis "Minu veetlev leedi" külalistena kaasa tegevad artistid koroonatesti ja mitte ühelgi juhul koroonaviirust ei tuvastatud. Teatri kõik ruumid on desinfitseeritud, puhastatud ning valmis publiku vastuvõtuks.
Seoses ärajäänud muusikali esimeste etendustega on mängukavas tehtud mitmeid muudatusi. Edaspidi jätkub töö teatris kinnitatud mängukavast lähtuvalt. | Vene teatri töötajate koroonaproovid olid negatiivsed, teater jätkab tööd | https://kultuur.err.ee/1132524/vene-teatri-tootajate-koroonaproovid-olid-negatiivsed-teater-jatkab-tood | Möödunud nädalal selgus, et muusikali "Minu veetlev leedi" ühe külalisartisti koroonatesti positiivne tulemus. 7. septembril tegidki kõik töötajad koroonaviiruse Covid-19 testi ning Terviseametist kinnitati, et kõigi vastused on negatiivsed. |
Koroonapandeemia ja sellega kaasnenud piirangud mõjusid karmilt lauluväljaku omatulule ning ka tulevik ei paista helge. Seetõttu soovib Tallinna lauluväljaku direktor Urmo Saareoja kultuuriminister Tõnise Lukaselt, et riik toetaks lauluväljaku tegevust ligi 200 000 euroga. Sama palju kavatseb lauluväljaku sihtasutus küsida lisaks Tallinna linnalt.
Kokku pea 400 000 eurost 250 000 eurot läheks lauluväljaku külastuskeskuse rajamiseks. Idee sai alguse peale seda, kui sel suvel koliti varem Vabaduse väljakul asunud Rahvarinde muuseumi tegevus lauluväljaku peahoonesse. Järgmise aasta alguses plaanitakse muuseum liita sihtasutuse Tallinna Lauluväljak koosseisu.
Saareoja sõnul on külastuskeskuse eesmärgiks tutvustada lauluväljaku ja laulupidude ajalugu, selle olulisust eesti rahva kujunemise loos ning anda ülevaade laulva revolutsiooni sündmustest. Kokku seotakse laulupidude, lauluväljaku ja Rahvarinde ajalugu. Külastuskeskus on hariva-meelelahutusliku suunitlusega ning suunatud nii õpilastele, peredele kui ka Tallinna külalistele, kirjutas Saareoja Lukasele.
Keskuse avamiseks on vaja teha ehitustöid ja hankida juurde tehnikat. Selleks kulub hinnanguliselt 250 000 eurot. Raha kulub muu hulgas tööprojektile, ehitustöödele, tehnika ning mööbli soetamisele.
Lisaks soovib Tallinna lauluväljaku juhtkond peaaegu 150 000 eurot investeeringuteks, millega saaks parendada praeguste teenuste kvaliteeti. Loetletud tööde hulka kuuluvad lauluväljaku peamaja siseruumide renoveerimine, väli-WC-de remont, videovalve paigaldus välialale ja interaktiivse foto- ja ajalooseina ehitamine mäe alale.
Saareoja sõnul küsitakse investeeringutoetust ka Tallinna linnalt, nii riik kui linn peaks ettepaneku järgi toetama lauluväljaku plaane 198 750 euroga.
Koroona hävitas sissetuleku
Kui käesoleva aasta kevadsuvine hooaeg tõotas Tallinna lauluväljakule tulla majanduslikult väga edukas ning veel esimese kvartali majandustulemus ületas prognoose, siis piirangute kehtestamisega langeti põhja.
Alates märtsi keskpaigast tühistati praktiliselt kõik 2020. aastaks planeeritud üritused, sealhulgas Rammsteini, Judas Priesti ja Michael Boltoni kontsert ning hulk erinevaid messe.
"Kuivõrd ürituste teenindamisega teenitav tulu moodustab ligikaudu 94 protsenti lauluväljaku majandustegevusest teenitavast tulust ning on sihtasutuse põhiline tegevusala, mõjutas ootamatu kriis meid väga tugevalt," märkis Saareoja.
Kuigi kevadsuvel on sihtasutus teinud kõik, et majandustulemusi vähegi parendada, on omatulu vähenenud 80 protsenti, märkis Saareoja. "Maailmakuulsate välisartistidega pole võimalik üritusi korraldada – just seesuguste ürituste võõrustamine on aga majanduslikult sihtasutuse jaoks olnud kõige kasumlikum," lisas ta.
Saareoja sõnul võeti kasutusele reservid, kasutati täies mahus töötukassa palgatoetust, viidi kulud miinimumini ja vähendati töötajaskonda.
"Kui igapäevaste kuludega suudame toime tulla alternatiivseid tegevussuundi rakendades, reserve kasutades ning kulusid miinimumtasemel tehes, siis 2021. aastal on vajame kvaliteetsete teenuste pakkumise jätkamiseks ning investeerimiseks täiendavat tuge," märkis Saareoja kirjas Lukasele.
Lukas suurt lootust ei anna
Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles ERR-ile, et kuivõrd eelarve kokkupanek saab olema väga keeruline, siis jätkub tuleval aastal raha vaid kõige olulisemateks asjadeks.
"Laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumiseks on kultuuriministeeriumi (riigieelarve) taotluses muidugi laulu-, tantsu- ja orkestrijuhtide palgatoetuse süsteemi käivitamine, mis nõuab järgmisel aatal lisaraha. See tuleb igal juhul läbi viia, ülejäänute osas on võimalus, et raha ei jätku," märkis Lukas.
Lukase sõnul võtab riik kindlasti tõsiselt ka lauluväljaku arendamise rahastamist, kuid kas see on just külastuskeskus, mida rahastatakse, on omaette küsimus.
"Kas nüüd külastuskeskus on laulupeo traditsiooni säilimiseks kõige olulisem, millele raha juurde tahetakse, on edasise arutelu küsimus, aga selge on, et mingiteks laulupeo ja lauluväljakuga seotud investeeringuteks peab riik tulevikus raha leidma," lausus Lukas. | Lauluväljak tahab veerand miljonit külastuskeskuse rajamiseks | https://www.err.ee/1132471/lauluvaljak-tahab-veerand-miljonit-kulastuskeskuse-rajamiseks | Tallinna lauluväljaku külastuskeskuses saaks plaanide järgi tutvuda lauluväljaku ja laulupidude ajalooga, osaks keskusest saab ka Rahvarinde muuseum. |
Kaheksast meeskonnast koosnevast liigast võtavad osa lisaks HC Tallinnale ka Riihimäki Cocks, Helsinki Dicken, Karjaa BK-46, Helsinki IFK, Grankulla IFK, Siuntio IF ja Turu AIFK. HC Tallinn osaleb vaid põhiturniiril, kuna kahe riigi meistrivõistlustel medalitele mängida ei ole võimalik.
"Meil on väga hea meel, et saame osaleda ka SM-liigas. Soovime meestele pidevalt uusi väljakutseid esitada. Viimastel aastatel on Soome liiga teinud kõva arenguhüppe nii taseme kui ka pealtvaatajate osas. Cocks, BK-46 kui ka Dicken on näidanud väga head kvaliteeti nii kodus kui eurosarjades. Ootame põnevusega hooaja algust ning läheme igas mängus kõva võitlust andma", lausus HC Tallinna peatreener Risto Lepp.
HC Tallinn mängib kõikide võistkondadega põhihooaja raames korra võõrsil ning korra koduses Sõle Spordikeskuses. Jaanuari lõpuni kestva põhiturniiri avamängus sõidab HC Tallinn septembri lõpus külla Turu AIFK meeskonnale. | HC Tallinn teeb debüüdi Soome meeste meistriliigas septembri lõpus | https://sport.err.ee/1132501/hc-tallinn-teeb-debuudi-soome-meeste-meistriliigas-septembri-lopus | HC Tallinna meeste käsipallimeeskond osaleb algaval hooajal lisaks Eesti meistriliigale ning eurosarjale ka Soome meeste meistriliigas, kus alustab mängudega septembrikuu lõpus. |
Positiivse proovi andnud Prudhomme'i sai alles laupäeval näha väisamas velotuuri kaheksandat etappi, kus ta sõitis ühises autos Prantsusmaa peaministri Jean Castex'ga.
Lisaks Prudhomme'ile on velotuuril koroonaviirus diagnoositud neljal personaliliikmel. Ükski 22-st osaleva tiimi ratturist seni positiivse proovi andnud ei ole.
Tour de France jätkub teisipäeval sõidetava kümnenda etapiga. Tuuri üldliidriks on sloveen Primož Roglic. | Tour de France'i direktor andis positiivse koroonaproovi | https://sport.err.ee/1132493/tour-de-france-i-direktor-andis-positiivse-koroonaproovi | Prantsusmaa velotuuri korraldajad teatasid teisipäeval, et ehkki ükski rattur positiivset koroonaproovi seni andnud ei ole, on seda teinud Touri direktor Christian Prudhomme. |
"Tollastes majanduslikult suhteliselt nappides oludes ja ka 1980. aastate lõpul ei olnud mänguasjade valik meie poodides nii suur. Neid ei saanud osta piiramatult," kirjeldab mängude-uurija Astrid Tuisk üleminekuaja lapsi ümbritsenud reaalsust. Väikese kaubavaliku kõrval seisid paljud pered 1990. aastate algul silmitsi rahanappuse ja tööpuudusega. Ühiskondlik tegelikkus peegeldub toonaste laste mängudestki.
"See oli ju murranguline aeg: ühest ühiskonnakorrast justkui teise üleminek ja väga palju uusi huvitavaid mänge tekkis," lisab raamatu kaasautor Inge Annom. "Oli välismaalt pärit ja samal ajal ka vanu mänge ning oli uusi elemente, näiteks oli nätsukaarte ja "Monopoli"-mänge."
Konfiskeeritud kustukummide kahju
Raamatust "Viis ritta. Meie kooliaja mängud" leiab viie aastakümnetetaguse koolilapse mänguvara. Lapsed elasid toona Eesti eri paigus: Tallinnas, Tartus, Lõuna-Eesti külas ja Pärnumaa alevikus. "Lapsed" Lele Aak, Jaagup Kippar, Annika ja Angela Matson ning Maarja Villandi on kõik sündinud vahemikus 1976-1978 ja saatnud koolipäevil materjali 1992. aasta koolipärimuse kogumisvõistlusele.
"Need on kirjutatud 1992. aastal, aga nad kajastavad 1980. aastate lõpu 1990. aastate alguse mängukogemust," sõnab Astrid Tuisk.
Näide 1992. aastal kogumisvõistlusele saadetud koolipärimuse käsikirjast. Autor/allikas: Astrid Tuisk
Näiteks kirjeldab kogumisvõistluse ajal juba 10. klassis käinud Jaagup Kippar lisaks mängudele ohtralt mänge ümbritsenud konteksti. "Ta räägib, kui palju maksis kali: suur maksis kuus, aga väike kali kolm kopikat. Mina selliseid asju küll ei mäletaks," muigab Inge Annom. "Või näiteks, et kui palju kustukumme õpetajad ära võtsid ja millist majanduslikku kahju see perele valmistas."
Omaaegsete koolilaste juttudest koorub välja, et õpetajad korjasid mänguvahendeid ära ohtralt. Kui parema puudumisel sobisid mängimiseks nii rahakotid kui ka kustukummid, siis nendestki ilma jäädes jätkati näiteks nähtamatu korvpalliga. "See käis nagu pantomiim: üks mängult nii-öelda "püüdis" teise käest palli," kirjeldab Annom.
Toolijama mäng. Autor/allikas: ERA, DF 36474
Kummikeksu meistriklass ja lambikuplite pommitamine
Astrid Tuisu ja Inge Annomi sõnul tegi 1980. aastatel Eestis võidukäiku uus moemäng: kummikeks. Rohkete mänguvariantidega kummikeksu mängisid uurijate sõnul igas kooliõues ennekõike tüdrukud, ent Maarja Villandi mälestustes ka poisid. "See ei olnud üldse kerge mäng. Seda pidi ikka kõvasti harjutama, et osavaks saada," meenutab Astrid Tuisk. "Keksus oli mitmeid kujundeid ja kummi tõsteti ju järjest kõrgemale. Kes lõpus neid elemente tahtis sooritada, pidi olema juba oskaja."
Teine 1980. aastatel Eestisse jõudnud rahvusvaheliselt tuntud mäng on tüdrukute plaksumäng "Emmemoriso flore". Seda mängiti üsna erinevate sõnadega. "Tore on, et ühed sõnad näiteks on tõlgitud eesti keelde," ütleb Tuisk. "Muidu olid need sõnad nonsenss-keeles, mis õieti midagi ei tähendanud."
Uute moemängude kõrval mängisid lapsed oma vanemate ja vanavanemate aegseid mänge. Inge Annomi sõnul oli 1990. alguses endiselt populaarne juba 1920. aastatest tuttav pallikool. Ajahambale olid vastu pidanud ka kulli- ja peitusemängud.
Toolimäng klassiõhtul 1987. aastal Tallinna 37. keskkoolis. Jaagup Kippar paremalt kolmas. Autor/allikas: ERA, DF 36476
""Trifaa" ehk "Uka-uka" oli juba 1930. aastatel tuntud kindlasti. Veel on osa paberimänge päris vanad, "Laevade pommitamine" näiteks. "Mädamuna" on veel mäng, mida 1930. aastatel mängiti," lisab Astrid Tuisk.
Kui kummikeksu mängisid rohkem tüdrukud, siis poisid eelistasid kõikvõimalikke pallimänge. Tuisu sõnul läks pall aegade jooksul paremaks ja kättesaadavamaks, pealegi sobis see hästi kooliõuel mängimiseks. "Jaagup peale pallimängude kirjeldabki poistel lihtsalt rabelemisi ja viskamisi, mida sai kooli koridorides ja klassideski teha," kirjeldab ta. Inge Annom meenutab, et tema kooliajalgi visati koolis paberkuuli läbi lambi kupliosa või pommitati lumepallidega laelampe.
Mänguaeg on nihkunud varasemasse ikka
Astrid Tuisu sõnul mängitakse õuemängude ja reeglitega mänge praegusel ajal endiselt, kuid vähemat aega. "Eelnimetatud "Mädamuna" ja selliseid mänge ikka teatakse, aga neid mängitakse vähem ja võib-olla nende mängimine jääb rohkem nooremasse ikka ," ütleb ta.
Nii Tuisk kui ka Annom meenutavad, et 30 aasta eest mängisid lapsed vabal ajal kambakesi "Rahvaste palli", mis nüüd on nihkunud kooli kehalise kasvatuse tundidesse. "Mõned kuud tagasi oli mingi suur nurin, et see on ikka väga vägivaldne mäng ja teeb haiget, ja ta tõsiselt tegigi," räägib Annom, "aga minu lapsepõlves me igal õhtul mängisime seda külas."
Osaliselt on unustusse vajunud ka kummikeks, mida lapsed veel kohati teavad, kuid mille rohkeid variante enam ei tunta. Autorite sõnul püüabki raamat ärgitada praeguseid lapsi õues mängima ja ununevaid mänge meelde tuletama.
"Need mängima kutsujad ehk pealkirjas see "meie" on 1990. aastate lapsed, kes siin oma mänge kirjeldavad. See on nende kooliaeg ja nemad ütlevad praegusele põlvkonnale, et tulge kohale, tehke ka," ütleb Tuisk.
Autorid jätkavad aga mängude uurimist ja ootavad igas vanuses inimestelt peagialgavas kogumiskampaanias lapsepõlvest tuttavaid liisusalme. Mängu alguses loetavad liisusalmid on Tuisu sõnul püsinud üsna muutumatuna alates 20. sajandi algusest. "Tänapäeval on mängu alguse loosimist hästi palju ümber vahetanud näiteks "Su-Ef-Fa" ehk "Kivi-paber-käärid" ja muud võtted," ütleb ta.
Raamatu "Viis ritta. Meie kooliaja mängud" koostasid Astrid Tuisk ja Inge Annom, kujundas Pille Niin ning andis välja Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. | Kolmekümne aasta eest tegid ilma kummikeks ja nähtamatu korvpall | https://novaator.err.ee/1132494/kolmekumne-aasta-eest-tegid-ilma-kummikeks-ja-nahtamatu-korvpall | Kummikeks, nähtamatu korvpall ja isetehtud "Monopoly" on vaid mõned 1990. aastate algupoolele iseloomulikest mängudest. Eesti rahvaluule arhiivi teadurid Astrid Tuisk ja Inge Annom kirjeldavad oma raamatus "Viis ritta. Meie kooliaja mängud" kolmekümne aasta taguste laste kirjut mängumaailma. |
Mis puudutab 750 miljardi euro suuruse laenud võtmist, siis leidis õiguskantsler, et kuivõrd seda on riigikogus arutatud ja sellest tulenevad võimalikud riigieelarvelised kohustused ei ole kuigi suured, siis sellega Eesti põhiseaduse vaatest probleeme ei ole. Samuti märkis Madise, et lähtuvalt riigikantselei tellitud analüüsist, ei ole taastusrahastu ka vastuolus Euroopa Liidu aluslepingutega.
Samas leidis Madise, et niinimetatud Euroopa Liidu ülest plastimaksu peaks Eesti riigikogu siiski arutama ja see ei saaks ilma aruteluta kehtima hakata. Nimelt analüüsinud plaanitavat muudatust, leidis õiguskantsler, et tegemist ei ole Eesti seaduste võtmes niivõrd maksuga, kui Euroopa Liidu omavahendite uue sissemakse komponendiga.
See põhimõtteliselt tähendaks, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid hakkaksid muudatuse kehtima hakkamisel tasuma Euroopa Liidu eelarvesse varasemale lisaks 80 senti iga taaskasutamata plasti kilogrammi kohta. Eestile seejuures rakenduks veel erisoodustus. Eesti võiks tulevikus niinimetatud plasti maksuna tasuda EL-i eelarvesse umbes kaheksa miljonit eurot aastas.
Õiguskantsler toob välja, et lähtuvalt põhiseadusest peab riigikogu kujundama oma seisukoha nende otsuste suhtes, mis võivad tuua riigile kaasa pikaajalisi rahalisi kohustusi. Seega märgib õiguskantsler, et riigikogu peaks teemat arutama. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus seda ka võimaldab.
Jaak Madison saatis juuli lõpus õiguskantslerile taotluse, kas ta selgitaks välja, kas Euroopa Liidu ülese plastimaksu kehtestamine ja 750 miljardi euro suuruse ühislaenu võtmine Euroopa taastefondi loomiseks võivad olla vastuolus Eesti põhiseadusega. Peale õiguskantsleri otsusega tutvumist lubas ta otsustada, mida ta edasi ette võtab. | Õiguskantsler: Euroopa plastimaksu peaks arutama riigikogu | https://www.err.ee/1132491/oiguskantsler-euroopa-plastimaksu-peaks-arutama-riigikogu | Õiguskantsler Ülle Madise analüüsis Euroopa Parlamendi liikme Jaak Madisoni taotlusel taastefondiga seonduvaid küsimusi. Nimelt kahtlustas EKRE poliitik, et Euroopa Liidu ülese plastimaksu kehtestamine ja 750 miljardi euro suuruse ühislaenu võtmine Euroopa taastefondi loomiseks võivad olla vastuolus Eesti põhiseadusega. Õiguskantsleri hinnangul peaks plastimaksu arutama riigikogu. |
Nõlvak - Tiisaar ja Hollas - Soomets pääsesid otse põhiturniirile, Lõhmus - Korotkov alustavad neljapäeval kvalifikatsioonist. Turniiri täpne ajakava pole veel selgunud, vahendab volley.ee.
Kõik kolm paari said end sel suvel korduvalt proovile panna ka Läti, Leedu ja Soome tippudega, kui osalesid lisaks Eesti karikaetappidele ka naaberriikide võistlustel. Koduse sarja viimasel etapil Eesti meistrivõistlusel krooniti Nõlvak - Tiisaar ja Hollas - Soomets meistriks, Lõhmus - Korotkov teenisid hõbeda.
Nõlvak - Tiisaar liiguvad pärast Vilniuse etappi otse edasi Jurmalasse, kus peetakse järgmisel nädalal rannavolle Euroopa meistrivõistlused. "Tundub mõistlik MK-etapil mängida, see on EMile mõeldes meile heaks ettevalmistuseks," sõnas Tiisaar.
Eesti esiduo kuulub 15.-20. septembril toimuval EMil A-alagruppi, kus lisaks mängivad 2015. aasta Euroopa meistrid Aleksandrs Samoilovs - Janis Šmedinš, valitsevad Euroopa meistrid Anders Mol - Christian Sörum Norrast ja Alexander Huber - Christoph Dressler Austriast. | Eesti parimad rannavõrkpallurid osalevad MK-etapil Vilniuses | https://sport.err.ee/1132489/eesti-parimad-rannavorkpallurid-osalevad-mk-etapil-vilniuses | Sel nädalal toimub Leedus Vilniuses esmakordselt 1* MK-etapp, kus osaleb ka kolm paari Eestist. Lisaks juba MK-sarjas kogenud Kusti Nõlvakule ja Mart Tiisaarele teevad oma debüüdi sel tasemel Timo Lõhmus - Dmitri Korotkov ning Heleene Hollas - Liisa Soomets. |
Tabeli esikoha haaras taas "Pealtnägija", mida vaatas otse või eetripäeval järele 202 000 inimest, teatas Kantar Emor.
Esikolmikusse jõudsid ka "Aktuaalne kaamera. Nädal" ning suvekuudel pea iga nädal liidripositsiooni hoidnud igapäevane uudistesaade "Aktuaalne kaamera". Mõlemat saadet vaatas 172 000 inimest.
Lisaks jõudsid teletabelisse ka "Eesti filmi- ja teleauhinnad," spordiuudiste saated, "Osoon", "EnsV/Eesti, nüüd siis vabariik/kaadri taga" ja "Presidendi tervitus algava kooliaasta puhul". | Sügishooaja avanädala telesaadete edetabelist leiab vaid ETV saated | https://menu.err.ee/1132476/sugishooaja-avanadala-telesaadete-edetabelist-leiab-vaid-etv-saated | Eelmisel nädalal algas telemaastikul taas sügishooaeg ning avanädala vaadatuimate saadete seast leiab vaid ETV saated. |
Näituseidee autorid on ema koos kahe tütrega: Helena-Reet Ennet, Estella Elisheva ja Ivanka Shoshana.
"Olen tänulik kõigile, kes meie ideesse uskusid. Mu noorem tütar on erivajadusega laps. Tahtsin, et meil oleks koos oma projekt. Nüüd ongi meie peres traditsiooniks saanud ühised käelised tegevused – savist voolimine ja ahjus põletamine, akrüülvärvidega maalimine, ravimtaimede vihtudesse sidumine ja ahju kohale kuivama panemine ning looduskosmeetika valmistamine. Koos teha on tore ning pakub hingele palju! Nüüd on meil põhjust ja entusiasmi veelgi enam üheskoos koduses nõiaköögis toimetada," rääkis võiduidee autor Helena-Reet Ennet.
Konkursile "Oma näitus 2020" esitati 13 ideed. Pöidlahoidjad jagus neile kõigile, kuid võitja edu teiste ees oli selge. "Kiirel kaasajal on võluv kui näituseidee tahab esile tuua ühistegevused perega. On ju ka osalussaali mõte kaasata, kajastada argielu ja kirglikku ning siirast omaloomingut," sõnas ERMi näituste juht Kristjan Raba ja lisas, et ka näitustel käiakse üha enam just koos perega.
ERMi osalussaal on mõeldud näitusteks, mille taga on inimesed, kes iga päev muuseumitöö või näituste kureerimisega ei tegele, küll aga on neil huviala, mõni oluline teema või idee, mida nad soovivad jagada. Näituseideede konkurssi korraldab ERM kuuendat aastat. | ERM-i näitusekonkursi võitis idee "Meie kodune nõiaköök" | https://kultuur.err.ee/1132481/erm-i-naitusekonkursi-voitis-idee-meie-kodune-noiakook | Eesti Rahva Muuseumi näituseideede konkursi "Oma näitus" publikuhääletusel kogus enim hääli idee "Meie kodune nõiaköök", mis toob vaatajateni killukese Eestimaa taluköögist ja põnevatest tegemistest, mida hubases köögis pika laua taga koos tehakse. Võidunäitus avatakse ERMi osalussaalis 2021. aasta suvel. |
Mick Moon selgitas, et "Hollywood Smells Like Piss" on inspireeritud Los Angelesest ning valmis reisides Itaalias, Eestis ja USA-s. Võrreldes aasta algul ilmunud plaadiga "Life" on värske materjal muusiku sõnul liikuvam ja sisaldab vähem kaasvokaliste.
"Alustasin uute lugude kirjutamist 2019. aasta novembris ja umbes sel ajal valmis ka kontseptsioon, et Hollywood Boulevard ei ole mitte tähtede tänav, vaid kusehaisust lehkav kodutute pelgupaik," tõdes ta ja selgitas, et teeb plaadil koostööd sõprade Moeazy ja Infanine'iga.
"Lähiajal plaanin keskenduda iseendale ja uue albumi kontseptsioonile," mainis Mick Moon ja lisas, et 2021. aasta kevadel võib talt oodata reggae ja dancehall stiilis materjali.
Kuula albumit "Hollywood Smells Like Piss": | Mick Moon avaldas uue plaadi "Hollywood Smells Like Piss" | https://menu.err.ee/1132479/mick-moon-avaldas-uue-plaadi-hollywood-smells-like-piss | Muusik Antonio Sebastian Kass, kes on tuntud ka artistinimega Mick Moon, andis välja albumi "Hollywood Smells Like Piss". 2020. aasta kevadel ilmus Mick Moonil ka album "Life". |
Põhiline erinevus on professor Niidu sõnul kütuse oktaaniarvus, mis tanklas müüdavas bensiinis on kas 95 või 98. Oktaaniarv on suurus, millega mõõdetakse autobensiini plahvatuskindlust, õigupoolest on see võime isesüttimisele vastu seista. Ühtlasi on oluline märkida, et ralliautodes kasutatakse bensiini mitte diislikütust.
"Et vältida iseeneselikku plahvatust mootoris, siis selleks on vaja kõrgema oktaaniarvuga kütust. Mida kõrgem on oktaaniarv, seda rohkem saab kütust suurema rõhu all põletada. Rohkem kütust suurema rõhu all annab suurema võimsuse ja suurema kiiruse," lausus Niidu.
FIA (Federation Internationale de l'Automobile) nõuete kohaselt tohib ralliauto kütuse maksimaalne oktaaniarv olla 102. Ralliauto kütus sisaldab hapnikku 3,7 protsendi jagu. "Hapnik tegelikult viiakse sinna sisse kahel viisil – üks viis on metanool teine viis on etanool." Rääkis Niidu ja märkis, et lisaks võib kütuses olla ka eetrit.
"Need on klassikalised lisandid, mis viivad hapnikku sisse ja aitavad tõsta ka oktaaniarvu, ilma et peaks muid komponente seal muutma. Ülejäänud osas on tegelikult tavaline bensiin," märkis Niidu.
Tema sõnul on ralliauto kütuses veel ka väikesed lisandid nagu väävel ja muud keskkonna seisukohast tähtsad lisandid.
Kui panna tavalisele autole ralliauto kütust, siis oluliselt midagi ei muutu, sest kõrgemast oktaaniarvust kasu saamiseks peaks muutma ka automootori surveastet. "Eks tõhusus kasvab veidike, kui te ei seadista mootorit ümber, siis tegelikult on see minimaalne või pigem olematu."
Arvestades, et tulevikus, kui bensiini kasutamine võib eeldatavasti väheneda, siis ka ralliautodel on võimalik kasutada nii-öelda alternatiivkütuseid. Tõsi, mitte küll biodiislikütust, täpsustas Niidu.
Siiski võib bensiin ralliautodes kasutust leida veel pikka aega. "Ralliautod kulutavad maailma mastaabis suhteliselt vähe kütust, võib isegi juhtuda, et saja aasta pärast saab bensiinimootoriga ralliautosid vaadata, võib-olla ka elektriautosid," mainis Niidu. | Lugeja küsib: mille poolest on ralliauto kütus eriline? | https://novaator.err.ee/1132478/lugeja-kusib-mille-poolest-on-ralliauto-kutus-eriline | Nädalavahetusel toimunud Rally Estonia valguses hakkas Novaatori lugejat huvitama, mille poolest on ralliauto kütus eriline võrreldes tavalise kütusega. Selgitab Tallinna Tehnikaülikooli keemia professor Allan Niidu. |
Uudises"EL-i otsus võtab põllumeestelt suurema osa seni kasutatud putukamürkidest" seisis: "Eva Lind kinnitas, et põllumajandusamet ettevõtjaid hätta ei jäta ja suure tõenäosusega eriload antakse. Küll aga märkis Lind, et iga luba, mille Eesti väljastab, hindab Euroopa Komisjon väga hoolega."
Üle hulga aja on Euroopast üks mõistlik otsus tulnud, et inimestele ohtlikud putukamürgid ära keelata ja esimese asjana ei hakata mõtlema mitte selle peale, et kuidas nüüd teistmoodi kasvatada teatud vilju, vaid selle peale, kuidas reegleid petta.
Sealt muidugi järgneb poliitiku peas mõtteahel, et aga anname piiratud koguses erilubasid, siis need kes seda tahavad, teevad parteikassasse vajaliku ülekande ja las siis mürgitavad pealegi. Tekita defitsiit, siis on võimalik eskimole lund ka müüa.
Põllumajandustoetused on olnud juba ligi sada aastat ja kui algul hakati neid maksma selle eest, et ületootmist ei oleks, et toodangu hind turul oleks kasumlik, siis selle sajandiga on need arenenud mingisuguseks arusaamatuks vähkkasvajalikuks monstrumiks, mis dikteerivad kogu põllumajandamise viisi.
Enamus meist ei ole süvenenud näiteks asja negatiivsesse poolde, sellesse, et toetused soosivad intensiivpõllumajandust, nad soosivad suuri põllumajandusettevõtteid ning seeläbi soosivad nad ka rohkemat mürgitamist. Need toetused tulevad ju ülejäänud kodanikelt kogutud maksudest, nende inimeste käest, kes on nende põllusaaduste tarbijad.
Nii kummaline kui see ka pole, siis me toetame põllumeest, et ta mürgitaks meid, meie loodust, meie põhjavett. Mida jõukam põllumees, seda rohkem ta üldiselt kunstväetiseid ja mürke kasutab, sest vaene põllumees ei jaksa neid osta.
Selle uudisega seoses on mul küsimus, et miks ei võiks Eesti olla teenäitaja maheda toidu tootmisel? Selle asemel, et parteid toetanud talunikule mürgitamise lube väljastada?
"Selles on ju mürgitamise mõte, et võimalikult palju vilja saada ühe hektari pealt. Ikka kasumis, ikka rahas."
Kodanikud ametnikud, teie tegevus on amoraalne. Selle pisikese tulu kannab hiljem tervishoiusektor kuludesse kümnetes kordades suuremal määral, see mõjutab meie majandust palju rohkem, kui kõrge tootlikkusega inimesed haigestuvad tõsistesse haigustesse, kui see, et põllumees saab 20 protsenti vähem saaki, kui ta ei mürgita. Selles on ju mürgitamise mõte, et võimalikult palju vilja saada ühe hektari pealt. Ikka kasumis, ikka rahas.
Aga just koroonakriisis peaksime mõtlema, kas meie immuunsüsteem on ikka veel piisavalt tugev, et järgmistele viirustele vastu panna? Kas taimekaitsevahendid nõrgendavad immuunsüsteemi? Jah, paljud teadlased nii väidavad. Raha eest leiab kindlasti ka teistsuguseid teadlaseid, aga terve mõistus kipub siiski esimest varianti uskuma.
Minu ettepanek on selge. Ärme otsi viise seda agooniat pikendada, otsime parem lahendusi, kuidas ilma mürgita saaks põllumees hakkama, need lahendused on olemas. See on kasulik meie rahva tervise, meie looduse ja pikas plaanis ka meie põllumajanduse jaoks, sest päris kindlasti läheb puhas toit nüüd hinda. Toetame neid kes ei mürgita, nii saame ehk hakkama ka kasumlikkuse vahega.
Puhta toidu müüjad ja kaupmehed, märgistage need tooted kaupluses paremini, et me teaks kes kasvatas, kus kasvatas ja kuidas kasvatas. Küll siis ka neid omamaiseid tooteid kallimalt ostetakse. Teeme oma mahe-Eesti brändi ja ostame Ott Tänaku nokatsile selle jaoks pinna. Iga eesti sportlase särgile paneme märgi. Näiteks "Estonian Natural Power." Kogu maailm näeb ja kõik hakkavad meie mahetooteid tahtma ning ühtlasi saab ka sporti edendada. | Lauri Tõnspoeg: me toetame põllumeest, et ta meid mürgitaks | https://www.err.ee/1132469/lauri-tonspoeg-me-toetame-pollumeest-et-ta-meid-murgitaks | Meilt saab mürgitamiseks erilubasid. Aga kuna neid on vähe, siis on nad kallid. Umbes sellise mõtteni jõudsin lugedes uudist, et Euroopa Komisjon keelas ära putukamürgid ja nüüd saab põllumajandus Eestis kohe otsa, sest ilma mürgita ei kasva kohe mitte midagi, kirjutab Lauri Tõnspoeg. |
Eesti meediaettevõtete liit esitas esmaspäeval kaebuse Euroopa Komisjonile, kaebus puudutas peaasjalikult ERR-i poolset online -uudissisu tootmise rahastamist riigieelarvest. Liidu hinnangul ei ole see ERR-i seadusest tulenev ülesanne ja põhjustab meediaturul ebaausat konkurentsi.
Eesti ajakirjanike liit (EAL) tegi teisipäeval avalduse, kus avaldas toetust ERR-i uudisportaalidele. "EAL-i juhatuse hinnangul ei vasta tõele meediaettevõtete liidu väide, nagu poleks online -uudiste edastamine ERRi ülesanne, mistõttu see põhjustab meediaturul ebaausat konkurentsi. Vastupidi, online- uudiste edastamine on oluline osa tänapäevasest avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni väljunditest," teatas EAL.
EAL-i hinnangul on vaidlusele aluse andnud rahvusringhäälingu seadus ajale jalgu jäänud ning vajab muutmist.
"EAL-i juhatus on veendunud, et demokraatlik ühiskond vajab kanalite võimalikult suurt mitmekesisust, mitte kontsentreerunud erameediat ja hambutut traditsioonilise ringhäälingu raamidesse surutud avalik-õiguslikku meediat, samuti vajame riigisisest arutlust ajakirjanduse rollist ja toetusest," seisis avalduses.
EAL lisas, et liidu juhatus jälgib murega, kuidas erameedia ja avalik-õigusliku meedia vastasseis mõjub ajakirjanike töövõimalustele ning ajakirjandusvälja mitmekesisusele.
"EALi juhatus on seisukohal, et piirangute ja keeldudega ajakirjandusvälja kitsendamine ei ole ei seal tegutsevate ajakirjanike ega auditooriumi huvides. Seevastu on vaja tagada jätkusuutlikkus nii kasumit taotlevale erameediale, kaitstes Eesti reklaamiturgu, kui ka seaduses ettenähtud ülesandeid täitvale ERRile, tagades sellele praegusest pikema perioodiga ja selgema rahastuse ning meediaorganisatsiooni ülesanded," seisis avalduses.
EAL juhtis avalduses tähelepanu ka ajakirjanike kui loomeinimeste toetamise vajalikkusele kriisiolukorras.
"Covid-19 kriis tõi selgelt esile, et ajakirjanikud vajavad samasugust toetust nagu muud loomeinimesed, kuid ei saa seda. EAL on kaua püüelnud Kultuurkapitalis ajakirjanduse sihtkapitali taastamise ja ajakirjanduse kui loovala seadustamise poole ning jätkab seda tegevust," märkis EAL-i juhatus. | Ajakirjanike liit avaldas toetust ERR-i portaalide jätkamisele | https://www.err.ee/1132463/ajakirjanike-liit-avaldas-toetust-err-i-portaalide-jatkamisele | Ajakirjanike liidu hinnangul ei vasta tõele meediaettevõtete liidu esitatud väide, nagu poleks online -uudiste edastamine ERR-i ülesanne, kuna see põhjustab meediaturul ebaausat konkurentsi. |
"BC Elva klubiga otsustasin liituda, kuna korvpall on südamelähedane ja tahtsin jätkata selle ala sees. Kuidagi üllatuslikult tuli pakkumine Priit Värvilt, et kas oleksin huvitatud abistamast BC Elva klubi nii treeningute kui ka klubi arendamisega," kommenteris Eichfuss.
"Pärast läbirääkimisi ma lihtsalt ei saanud "ei" öelda. Enda ja klubi eesmärkide osas loodan arendada ennast kui treenerit ja jagada oma kogemusi noortele korvpalluritele, et nad jõuaksid tulevikus oma treeningutega võimalikult kõrgele tasemele."
"Kindlasti loodan, et suudan oma kogemustega aidata tõusta BC Elval uute eesmärkideni ja pakkuda korvpalli kõigile soovijatele. Tahan ja loodan näha, et klubi oleks tulevikus võrreldav teiste suurte korvpallikoolide ja -klubidega ning kogu Eesti korvpallile hea koostööpartner. Kasvatame kogukonda ja järelkasvu Lõuna-Eestis, viime lapsed, noored ja harrastajad mängima erinevaid liigasid ning miks mitte, et Elvas oleks konkureeriv esiliigasats ning oleks tüdrukute ja naiste võistkonnad esindatud," lisas Eichfuss.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Hiljuti kõrgliigakarjääri lõpetanud Timo Eichfuss sidus tuleviku BC Elvaga | https://sport.err.ee/1132458/hiljuti-korgliigakarjaari-lopetanud-timo-eichfuss-sidus-tuleviku-bc-elvaga | Alates 1. septembrist liitus BC Elva meeskonnaga hiljuti profina ketsid varna riputanud ja esiliigatiimiga Tartu Kalev/Estiko liitunud Timo Eichfuss, kellest saab korvpalliklubi spordijuht. |
Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul on fotokonkurss mõeldud kõikidele Tallinna linna korteriühistutele, et tunnustada initsiatiivikaid ühistuid ning innustada ka teisi linna korteriühistuid ja nende liikmeid oma õuealasid korrastama.
"Kõik huvilised saavad aktiivselt kaasa rääkida võitjate väljavalimisel Tallinna linnavaraameti Facebook'i lehel. Kõige populaarsemad korteriühistuid tunnustatakse ja auhinnad antakse üle Elamumajanduskonverentsil, 14. novembril Kaja kultuurikeskuses," rääkis Võrk.
Konkursil osalemiseks saavad korteriühistute esindajad septembrikuu jooksul Tallinna linnavaraameti Facebooki ürituse arutelu rubriiki üles laadida kuni kolm pilti oma õuealast. | Tallinnas algas korteriühistute fotokonkurss "Roheline õueala" | https://menu.err.ee/1132449/tallinnas-algas-korteriuhistute-fotokonkurss-roheline-oueala | Septembris algas korteriühistute fotokonkurss "Roheline õueala", milles kutsutakse üles Tallinna kortertiühistuid jagama pilte korrastatud kortermajade ümbrustest. |
Artikkel ilmus algselt portaalis Edasi.
K äisin mõne aja eest Narvikis sõjamuuseumis ja mulle jäid meelde ringkäigu alguses muuseumi seintele paigutatud laused, mis võtsid kokku selle maa tunded 1940. aasta hakul: "Sõda ei tule iial Norrasse! Hoidke Norra sõjast eemal!"
Pärast sissejuhatust ei jätkunud näitus sugugi mitte rahuaastatega, mida Norra oli soovinud, vaid jõudis Narviki lahingu pööristesse, mis viisid linnaesise fjordidest ümberkaudsetesse mägedesse. Sama aasta juunikuus olid Hitleri väed Narvikis võidukad. Saksa okupatsioon kestis aastaid ja sõnavabadusest ei olnud juttugi.
Saksamaa oli otsustanud saada Norra oma valdusse juba siis, kui Norras elati veel usus, et kõike võib vältida, sest Saksamaa vajas Narviki aastaringselt lahti olevat sadamat, kuhu viis Rootsist algav maagivedamise raudtee; ja norralased, keda peeti aarjalasteks, tunnistati omaks, et saksa rassi värskendada. Norra ei saanud jääda neutraalseks, mida ta nii väga soovis, sest Saksamaal ei olnud vähimatki kavatsust austada Norra enesemääramisõigust.
"Inimesed tahavad uskuda, et väljaspool oma maa piire toimuv konflikt neid ei puuduta. Nad tahavad uskuda ka siis, kui sõda käib juba naaberriigis."
Sama laadi meeleolud, veendumused ja väljaütlemised korduvad maailma ajaloos kahetsusväärselt sageli. Inimesed tahavad uskuda, et väljaspool oma maa piire toimuv konflikt neid ei puuduta. Nad tahavad uskuda ka siis, kui sõda käib juba naaberriigis, aga see usk ei aita kaitsta ohu eest.
Kangekaelset vajadust jääda selle juurde, et ebameeldiv olukord ei jõua su oma kodulävest sissepoole, võiks pidada heausklikkuseks või lihtsameelsuseks. Või fantaasia puudumiseks. Inimesed sulgevad ikka ja jälle silmad asjade ees, mis juhtuvad teistega. Ja kujutlevad, et asi ei puuduta meid, vaid ainult teisi – inimesi, kes on mingil määral "teised", mujalt tulnud, võõrad.
Nii läks lääne demokraatlikes riikides ka siis, kui Venemaa hakkas 2000. aastate alguses korraldama Baltimaades eriliste sõnumitega informatsiooni- ja mõjutusoperatsioone, millega taheti murendada lisaks nende riikide enesemääramisõigusele nende õigust kirjutada oma ajalugu.
Venemaa ründas Baltimaade okupeerimise ajalugu puudutavaid fakte, sest need olid Venemaale endale ebasoodsad ega sobinud Venemaa suure narratiiviga – selle ainsa identiteedilooga, mis ühendab ikka ja jälle venelasi põlvkondade kaupa – ehk müüdiga suurest isamaasõjast ja selle võitmisest.
Vene agitaatoreid hakkas ilmuma ka teistesse maadesse ja vähehaaval hakkas nende tegevus rohkem silma paistma. Nad eitasid küüditamisi, pilkasid nende ohvreid ja toimunu mälestust ning asusid kinni võtma ja taga kiusama sel teemal kõnelejaid ning terveid riike, mille iseseisvuse lõppu nad kuulutasid.
Nad hakkasid värbama inimesi, moodustasid rühmi ja mõtlesid välja valeuudiseid. Asutasid YouTube'i kanaleid, blogisid, kirjastusi ja avaldasid raamatuid ning said oma üllitistele meedias kriitikat, käisid televisioonis nii Venemaal kui ka oma kodumaal intervjuusid andmas.
Soomes tegutsevad lülid reklaamisid oma väljaandeid Helsingi raamatumessil, ostsid oma väljaannetele reklaamipinda näiteks Helsingin Sanomates, korraldasid massikogunemisi ja demonstratsioone, saatsid aktiivselt välja pressiteateid, tõid Soome oma mõttekaaslastest külalisi, korraldasid oma väljaannete levitamist tavaliste levikanalite kaudu ja kasutasid oma väljaandeid ka õppematerjalina ülikoolides, sest nende seas oli ka õpetust andev dotsent.
Midagi niisugust ei oleks holokausti eitajatele lubatud. Baltimaad seevastu pidid aga ära nägema, et neile suunatud rünnakutesse suhtuti teisiti ja neile ei näidatud punast tuld. Baltimaade vaatenurgast ei äratanud see tolerantsus usaldust Soome meedia vastu, kes enda arvates ajab ainult tõe asja.
Ma ei taha öelda, et Soome meedia ei sooviks rääkida tõtt ja ei järgiks ajakirjanduse eetilisi reegleid. Ajakirjanikud on siiski inimesed: nähtust, mida ei tunne ja mis on väljaspool oma kogemusmaailma, võib olla raske märgata.
Soomes on rahva üleskihutamine kuritegu. Aga kui selle kuriteo objektiks on etnilistel põhjustel saanud rahvarühm ning ei või uskuda Soome seaduse kaitsesse, siis nõrgendab see paratamatult usku Soome riiki. Eesti taustaga immigrandid Soomes ja Eestist tulevad hooajatöölised moodustvad suure rühma, niisiis puudutab see tähelepanuväärset osa rahvast, ning Venemaa ja Soome signaali selle tõlgendamisel märkasid ka teised immigrandid, kel on juuri Ida-Euroopas või Venemaal.
Pro Venemaa aktivistide tegevuse üks eesmärk oligi nõrgestada nende riikide ja inimeste usaldust Soome kui riigi suhtes, aga ka meedia suhtes. Ning lüüa kiile eri rahvagruppide vahele, äratada riigisiseseid lahkhelisid nii Soomes kui ka Eestis ning Soome ja Eesti vahel ehk Venemaa piiririikide aladel, elustades ühtaegu vanu müüte.
Aastaid kujutlesid teised lääneriigid, et Baltimaad ja neist kirjutavatele inimestele suunatud mustamiskampaaniad teisi ei puuduta. Soomes ei usutud, et Venemaa, kellega oldi kinnituste kohaselt heades suhetes, kasutaks samasuguseid meetodeid ka Soome vastu, ja loodeti, et kui me siin vaid sobivalt suu peame, siis ei ründa Venemaa Soomet häbistavate või fakte võltsivate operatsioonidega. Aga mängin-surnut-meetod aitab niisuguses olukorras vähem.
Pärast Balti riike sai samasuguse tegevuse objektiks ka Venemaa piirinaaber Soome ja viimaste aastate jooksul on ka Soome pidanud kaitsma oma õigust kirjutada oma ajalugu.
2003. aastal, kui alustasin Venemaa asjadest kirjutava kirjaniku karjääri, oli maailm veel veidi teistsugune. Venemaa oli Baltimaade suhtes juba aktiveerunud, aga tegevus ei olnud Soomes laiemale üldsusele veel näha ja Venemaa tegutsemisviisid alles otsisid oma teed.
Vanad põlvkonnad, kes nii hästi valdasid mõjuvahendeid Nõukogude ajal, alles koolitasid tulevasi tegutsejaid ja erinevad tegutsemisviisid otsisid vormi. Olukord muutus siiski väga kiiresti, kui president Putini võim tugevnes ja ma märkasin, et teatud temaatika käsitlemine viis vältimatult kummaliste kommentaarideni.
"Putini-aktivistide blogikirjutistes näiteks vihjati, et nad on rääkinud mu tuttavate ja sõpradega, ja anti mõista, et nad teavad minust isiklikke asju."
Tähelepanuväärne selles pro Venemaa tegelaste retoorikas oli nõukogude terminoloogia rohke kasutamine ja lõputu kordamine ning sooline diskrimineerimine ja isikustamine. Putini-aktivistide blogikirjutistes näiteks vihjati, et nad on rääkinud mu tuttavate ja sõpradega, ja anti mõista, et nad teavad minust isiklikke asju, kuigi see ei olnud tegelikult tõsi.
Sooliselt diskrimineeriv oli see tegevus selles mõttes, et seksuaalsuse kohta esitati kõikvõimalikke oletusi, väiteid ja fantaasiaid. Ning hiljem on seesama skeem ilmnenud muu hulgas olukorras, kus nende rühmituste aktivistid käisid Helsingi raamatumessil lava ees YouTube'i jaoks filmimas kõnelejate jalgu, eriti kui jutt käis Venemaa teemadel.
Agitaatoreid on aastate jooksul näha olnud ka kirjandussündmustel välismaal ja eraldi tuleks välja tuua sellised isikud, kes segunevad märkamatult publikusse ja on koos teistega autogrammijärjekorras. Kuni jõuavad autogrammide kirjutamise laua juurde, kus hakkavad esitama Nõukogude narratiivi toetavaid üleskutseid.
Frankfurdi raamatumessil otsis just enne minu esinemist mind üles üks soome keelt kõnelev, aga mitte soome soost isik, kes hakkas füüsiliselt väga lähedal korrutama mulle kõrva Venemaad kiitvaid ja valesid väiteid Eestist. Keegi ümberringi olevatest sakslastest ei saanud muidugi aru, milles oli asi.
Lisaks digitaalses keskkonnas toimuvale vihakõnele on pro Venemaa aktivistide tegevus niisiis väga mitmekülgne. Suurele publikule korraldatud esinduslikest sündmustest peaks nimetama Helsingis 2010. aastal toimunud kirjandusõhtut, kus esitleti minu ja Imbi Paju koostatud, Eesti lähiajalugu käsitlevat teost "Kõige taga oli hirm".
Esitlusest kujunes karnevali moodi sündmus, kus seiklesid eri rühmitused loosungite ja plakatitega. Kui soome ajakirjanikud Peterburist tulnud seiklejaid intervjueerisid, ei teadnud need õieti, mille või kelle vastu nad meelt avaldavad, samal ajal kui president Putini partei Ühtne Venemaa korraldas Helsingis pressikonverentsi, kus oldi mures raamatu väidetud "russofoobia" pärast. Selle raamatu ümber loodud paljukanaliline ja -vormiline nähtus jäi tollal informatsioonisõja terminitega määratlemata, sest need olid soomlastele veel võõrad.
Hiljem on minu raamatute tõlgetest kokku klopsitud valekriitikaks maskeeritud, desinformatsiooni sisaldavaid tekste, mis on rännanud meie maalt ja meediast mujale ja oma teel paljunenud. See pole eriti raske, sest väheste lehtede toimetused on lugenud kõiki raamatuid, millest lehtedes kirjutatakse, ja palju kasutatakse vabakutselisi. Nii ei märka lehe ülejäänud toimetus mitte alati, et lehte on jõudnud tekst, kus väidetakse minu raamatute kohta midagi, mida neis tegelikult ei ole.
Teine eri meetodite eesmärk on sama: ajada objekt segadusse, raisata nende asjade selgitamiseks tema aega ning muidugi väsitada objekt teemaga ära ja paljundada teemat puudutavaid valesid.
Vihakõne on niisiis vaid üks vahend rikkalikus repertuaaris, millega püütakse vaigistada Venemaast kirjutavaid isikuid. Aga eriti tõhus on see sellepärast, et resoneerib ühiskonnas juba peituvate nähtustega, nagu misogüünia ja rassism.
Tüüpiline on ka mitmesuguste vaimse tervisega seostuvate vihjete viljelemine, mis näiteks kunstiinimeste puhul resoneerib ka muidu ühiskonnas levinud kunstnikumüütidega. Hulluks, tasakaalutuks või sundmõtete küüsis olevaks tembeldamine on mõned peamised neist, kui kirjutad Venemaast.
On põhjust märkida, et kunstnikele, kirjanikele ja kasvõi ajakirjanikele, nagu kõigis teistes ametites, on kombeks spetsialiseeruda mingile teemale ja üldiselt teeb see süvenemine professionaalist professionaali, asjatundja. Minu dramaturgikoolitusel julgustati valima oma teema ja süvenema sellesse
Niisiis, kui rakendan koolitusel antud õpetusi Venemaa puhul, on süvenemine teemasse pro Venemaa aktivistide meelest poolearulisus, sundmõtte küüsis olemine või mõru meelega vürtsitatud poolearulisus ja sundmõtted.
On raske kujutleda, et kasvõi näiteks Suurbritannia koloniaalset minevikku käsitlev isik saaks samasugust lahmivat tagasisidet. Või et holokaustist mitu raamatut kirjutanud kirjanikku süüdistatakse germanofoobias – või et tema kirjutamise motiiviks peetakse kibestumist või kättemaksu. Venemaa puhul on olukord siiski teistsugune.
Venemaal on problemaatiliseks peetud kunstiinimeste või teiste aktivistide hulluks tembeldamisel pikk ajalugu ja riik soosib poliitilist psühhiaatriat kindlal meelel. Poliitiline psühhiaatria või valepsühhiaatria, mida Nõukogude Liit sula-aastatel aktiivselt arendama hakkas, tegutses käsikäes teiste mõjutusvahenditega. Nõukogude Liidus praktiseeritud poliitilist psühhiaatriat on põhjus siin nimetada seepärast, et see loodi pärast Stalini surma just nimelt dissidentide ja Nõukogude Liitu häirivate faktide esiletoovate inimeste vaigistamiseks.
Kuna Gulagi süsteem lammutati ja välisilmale taheti saata sõnumeid sellest, et Nõukogude Liit austab inimõigusi, vajati uut karistussüsteemi, millega isoleerida problemaatiliseks peetud inimesi ja mis ühtaegu muudaks nende tõestusmaterjali näiteks korruptsioonist küsitavaks.
Eufemismiks välja mõeldud eripsühhiaatria kuulus siseministeeriumi, mitte tervishoiuministeeriumi alluvusse. Venemaa kohtumeditsiini keskus Serbski instituut oli eripsühhiaatria ehk poliitilise, karistuseks mõeldud psühhiaatria keskus ka Nõukogude ajal ja tänapäeval fabuleerib see fantaasia väljamõeldisi mitmeteks vajadusteks: tšetšeeni koolilaste massiline mürgitamine oli instituudi valeuuringu järgi koolilaste psühholoogilise psühhoemotsionaalse pinge tagajärg ja opositsiooni kuuluvate inimeste vaimse tervise hindamisel võib kaasneda küsimusi, mida sa arvad president Putinist.
Hulluks ja tasakaalutuks tembeldamine tabab ka mujal elavaid ajakirjanikke ja teadlasi ning ühtaegu kaheldakse nende professionaalsuses ja lastakse käiku psühhiaatriaga seotud, endiselt olemas olevad stigmad. Stereotüüpe – homofoobia, islamofoobia, naisteviha – ära kasutades angažeeritakse ka muid inimesi ja seepärast leiavadki pro Venemaa aktivistid tee ühingutesse, mis on ühel või teisel moel vastuvõtlikud.
Näiteks on Ühendriikides needsamad Venemaaga seotud tegelased, kes aitasid president Trumpil valimisi võita, aktiivsed Ühendriikide vaktsineerimisvastastes netikogukondades. Esiotsa võib see tunduda kummaline. Mis tegemist on Venemaa netitrollidel Ühendriikide või Euroopa tuulerõugetega? Mis huvitab selles Moskvat?
Venemaa läände suunatud hoiakute mõjutamise keskne eesmärk on õõnestada demokraatlikku süsteemi ja usaldust selle vastu. Selleks tööks sobib mis tahes seda nõrgestav tegur. Küsimus ei ole niisiis niivõrd selles, et Moskva oleks huvitatud tuulerõugetest, vaid teatud sihtrühmas, mis juhuslikult on lihtsalt vaktsineerimise vastane.
David Broniatowski, George Washingtoni ülikooli professor Washington DC-st, on 2014. aastast peale uurinud Internet Research Agency ehk Venemaa trollitehase tegevust ja seda, kuidas see on Ühendriikides nõrgendanud üldist usaldust vaktsineerimise vastu ja murendanud konsensust nende tähtsusest.
"Trollid maskeeruvad tavalisteks sotsiaalmeedia kasutajateks ja kütavad üles mõttevahetust vaktsineerimisvastaste inimeste kogukonnas, kasvatades usutavust kogukonna sees."
Broniatowski ei leidnud mingeid tõendeid selle kohta, et trollid oleksid püüdnud nõrgestada lääne riike, soovitades inimestel lapsi mitte vaktsineerida, vaid asi on hoopis muus. Trollid maskeeruvad tavalisteks sotsiaalmeedia kasutajateks ja kütavad üles mõttevahetust vaktsineerimisvastaste inimeste kogukonnas, kasvatades usutavust kogukonna sees. Nii edendavad trollid poliitilist polariseerumist.
Samasugune tegutsemisskeem töötab ka teiste agendaga sobivate teemade puhul. Kogukonnas usutavust ja järgijaid pälvinud, hakkavad trollid sokutama mõttevahetusse uusi teemasid, mida järgijad vahendama hakkavad.
Vaktsineerimisvastane inimrühm on ainult värav, mille kaudu võib levitada muid sõnumeid – ja ühtaegu võimendada demokraatiat nõrgendavat kaheks jagunemist. Tuulerõugete epideemiad, mida on Ühendriikides olnud arvukalt, on üksnes operatsiooni kõrvaltooted. Venemaa teiste riikide kaosele sihitud orkestratsioon on niisiis kahjulik ka tervisele ja kliimale, sest loomulikult harrastatakse seesugust tegevust ka kliimamuutustes kahtlejate hulgas.
Niisamuti on Venemaal huvi poetada end kogukondadesse, kus esineb immigratsioonivastasust, Ameerika-vastasust ja naisteviha – nähtusi, mis on meie ühiskonnas juba olemas, sest vihakõne tõstab meie ühiskonnas pead ka juba olemasolevate vastuolude tõttu.
Venemaa toidab neid oma tegudega, on otsekui hääle tugevdaja, mille võimsust ta tõsta püüab. Vihakõne on Venemaa repertuaarist ometi just see, mille levimisele võib mõju avaldada iga inimene. See on ka nähtus, millel on kõikide heaolu mõjutavad tagajärjed.
2020. aastal on neile pro Venemaa agitaatorite poolt juba 2000. aastate alguses kasutatud vahenditele antud definitsioone, mida ka laiem publik on hakanud ära tundma: mustamine, vihakõne, demagoogia, desinformatsioon, valeuudis.
Samasuguste ajakirjanikele suunatud tegevuste eest on varem Soomes ka kohtulikult karistatud, nii et siin võib täheldada positiivset arengut. Kuid alguses olid vägagi vähesed valmis kaitsma nende aktivistide rünnakute sihtmärke.
Oma mõju oli ka Venemaal käibel olevatel nõukogude-aegsetel müütidel. Ida-Euroopa ja Baltimaad on Venemaa arvates tema asumaad, kelle asjadesse sekkumine olevat Venemaa õigus ja koguni loomulik. Niisugune huvisfääride mõtteviis viib tagasi teise maailmasõtta ja Nõukogude Liidu võimsuse aastatesse.
Huvisfääride mõtteviis on siiski kolonialism, mis ei sobi meie aastatuhandega kokku, ja sellele ei vaadata läbi sõrmede ka teiste endiste koloniaalriikide puhul. Kuid Venemaale oli see siiski lubatud ja see lubamine venitas pidevalt ettekujutust sellest, mida Venemaal lastakse teha: Venemaale ei näidatud kunagi ühemõtteliselt punast tuld.
Ühtaegu tegid poliitikud meelsasti avaldusi, mille kohaselt Venemaa on teel demokraatia poole, ja osal neist oli Venemaal majanduslikke huvisid. Paljude paremäärmuslastest poliitikute soojad suhted ja majanduslikud sidemed Venemaaga ongi hiljem ilmseks tulnud.
Kuna infosõda on Vene sõjakunsti lahutamatu osa ja psühholoogilised operatsioonid esindavad kõikehõlmavat lähenemisviisi, siis viivad neid operatsioone ellu tsivilistid, poliitilised aktivistid, massikommunikatsioonikanalid ja Venemaa administratsioon.
Vene sõjateaduse järgi tuleb operatsioonid ellu viia oskuslikult – diplomaatide, asjatundjate, ajakirjanike, kirjanike, kirjastajate, tõlkide, kommunikatsioonispetsialistide, häkkerite ja IT-alal tegutsejate jõuga. Kuna elluviijate spekter ja pädevus on nii laiad, siis tungib informatsioon vältimatult vabasse meediasse, kui lääne meedia näiteks Venemaa riigijuhtide tsiteerimist ära ei lõpeta. Operatsioonid kasutavad ära vanu müüte, niisamuti nagu vihakõne ammutab ainest ammuaegsetest vastuoludest ja need müüdid saavad lääne meedias jõudu juurde muu kõrval eriti poliitikute kõnede kaudu.
Müüdid võib muidugi alati avada ja nii on juba tehtud arvukate muid nahavärve ja naisi puudutavate müütidega. Miks siis tundub olevat nii võimatu avada samasugusel moel Vene välisministri Lavrovi kommentaare, mis Venemaa mõjutamisoperatsioonides kasutatavaid müüte tõhusalt paljundavad? Just nii kasutabki Venemaa ära läänemaiseid müüte oma eesmärkideks.
Müüdid kaotavad oma jõu, kui nad avatakse, neile taust leitakse ja neid analüüsitakse. Näiteks Venemaa "suurus" ja "etteaimamatus" on müüdid, millega õigustatakse Venemaa agressioone hoolimata sellest, et neid võib võrrelda müütidega Aafrika "pimedusest" või stereotüüpidega naisjuhtidest, kes on frigiidsed või võimetud riski võtma. Nende müütide hoolimatu kordamine argikõnes või ajaleheveergudel teeb nad loomulikuks.
Venemaa võib ju olla geograafiliselt suur ala, aga seda on ka Gröönimaa ja Mongoolia. Geograafiline suurus ei tee ühestki maa-alast suurt riiki. Ja tegelikult ei ole Venemaa aimamatu.
Venemaa infooperatsioonid on võetud otse infooperatsioonide käsiraamatust. See on eriala, mida võib õppida, ja üldse mitte mingi müstiline salateadus. Müüdid ja eufemismid tihtipeale põimuvad ja ka otsustajad Soomes rõhutavad sageli dialoogi vajalikkust Venemaaga. Dialoog on neis seostes alati eufemism, sest dialoog tähendab vastastikust mõttevahetust, aga vihakõnet ja psühholoogilist mõjutamist taotlev tegevus ei ole vastastikune – selle eesmärk ei ole püüelda tõe poole ega põhjendada esitatud väiteid.
Seega, kui kõneldakse Venemaaga peetud dialoogi tähtsusest, siis mõeldakse tegelikult läbirääkimisi. Enamasti niisuguseid, millega on seotud majanduslikud huvid. Võimalik, et küsimus on kasvõi kokkuleppes, mis on juriidiliselt tuttav termin ja selles seoses sobivalt täpne väljend – aga dialoog, loomulik vestlus, et ole see mitte mingil juhul. Nii et miks kasutada sõna, mis ei vasta tegelikkusele?
Sõnad ja nende kasutamine on Venemaa tegevuse tuum ja nii peaksid nad olema ka meie vaimse kaitsevõime keskmes. Mõtete selgus, väljenduse täpsus ja faktidel põhinevad väited on relvad, millega kaitseme end Venemaa tegevuse vastu, mille sihiks on kaos. See, et lääneriikides kasutatakse vabatahtlikult Venemaa huvidele kasulikke eufemisme, nõrgendab meie vastupanuvõimet.
Nõukogude ajal pidid okupeeritud alade inimesed leidma eufemisme asjadele, millest avalikult kõneleda oli ohtlik. Siis oli see kaitsevahend, mille abil suutsime käsitleda asju, millest muidu oleks pidanud suu kinni hoidma.
Kui Nõukogude võim lagunes, püüti neist eufemismidest lahti saada. Uuendati keelt, hakati kasutama täpseid väljendeid, mis vastavad tegelikkusele. Nende alade kodanikud olid juba kogenud, mida tähendas Nõukogude Liidu loodud alternatiivne tegelikkus ja huvi niisuguse maailma loomise vastu ei ole Moskvast kadunud. Praegu püüab Venemaa luua sellist tegelikkust ka oma piiridest väljaspool.
Alles siis, kui Ukrainas toimunud eneseväärikuse revolutsioon oli sõjaks kujunenud, hakkas lääneriikide hoiakutes toimuma muutusi ning ajakirjandus hakkas Ukraina sõja kohta ütlema sõda, mitte enam konflikt. Pärast Donald Trumpi presidendiks saamist selgus, et Venemaa oli sekkunud nii Ühendriikide valimistesse, Brexitisse kui ka paljudesse teistesse asjadesse riikides, mis ei olnud Ida-Euroopa ega ka Balti riigid, mitte need "teised".
Äkitselt puudutaski asi kõiki neid maid, kelle asjadesse see ei tohtinud puutuda – neid, kes ei ole Euroopa "teised" ehk Ida-Euroopa ja Baltikum. Teine maailmasõda tõmbas endaga kaasa riigi riigi järel ja nüüd on riik riigi järel saanud Venemaa hävitamisiha objektiks.
See poleks pidanud kedagi üllatama, sest hoiatusmärke on olnud ja rünnaku objektiks sattunud olid teisi hoiatanud. Teised aga ei uskunud, et see võiks neid puudutada. Mõned olid heausksed, teised tahtsid silmad kinni panna, osa oli mures kaubavahetuse pärast Venemaaga.
Selles pilgu ärapööramises oli midagi samasugust nagu olukordades, kus kiusamise või segamise objekt jääb üksi. Ümberringi tekkinud vaikus annab mõista, et ohver on midagi teinud, kui teda niimoodi koheldakse. Midagi kohe kindlasti.
Just nii toimib vihakõne: püüab objekti häbistada, teda süüdistada, et halvata objekti teovõime ja võimendada signaale, mille kohaselt objekt on olukorras ise süüdi.
Rahvavõim põhineb siiski osavõtmisel ja vihakõne vähendab osavõtmist, nii on see ohtlik tegu ja viib pikapeale oligarhiani. Soomes on vihakõne alla sattunud kaks kolmest žurnalistist ja viiendik leiab, et nende kohta on levitatud info muutmise eesmärgil valelikke kuuldusi või eraelulist teavet.
Vihakõne vaigistav ja enesetsensuuri lisav mõju ulatub lisaks uudistele ja avalikule mõttevahetusele ka poliitilise otsusetegemiseni, sest vihakõnega püütakse segada õigusorganite ja ametnike tööd.
Kui ühiskondlik osavõtmine tundub ohutegurina ning see viib vägistamis- ja tapmisähvardusteni või lähedastele suunatud ähvardusteni või väljamõeldud ülesandmisteni, siis on selge, et ühiskondlikust tegevusest kõrvaletõmbumine võib olla arvestatav võimalus, ning eriti mõjutab see naisi ja immigranditaustaga inimesi. Vihakõnet inspireerivast teemaderingist kerkivad iseäranis esile immigratsioon ja Venemaa.
Silmade sulgemist vihakõne ja selle tagajärgede ees nimetan mina ükskõiksuseks. Võllapuud ajakirjanikele ei pudene taevast. Kirjanikud ja blogijad ei satu vanglasse kogemata või vaimuhaiglasse poliitilistel põhjustel. Koonduslaagrid ja genotsiidid on alati pika kestusega arengu tagajärg. Neile on eelnenud pikk tee, mille iga sentimeeter on hägustanud piire, mis on mis, mis must ja mis valge. Ja päris selle tee alguses on inimene, kes on pööranud pilgu ära, kujutledes, et see asi ei või iial teda puudutada, ja näidanud nii tehes vihale ja vägivallale rohelist tuld.
Ükskõiksus on demokraatia ja sõnavabaduse suuri ohte ja selle tunnistamine ei ole nii lihtne, kui arvata võiks. Ükskõiksusel on palju nägusid, palju kasukaid, palju kaitsevärvusi, ja see ilmutab end eri aegadel eri olukordades erineval moel. Vahel on see ainult läbi sõrmede vaatamine, vahel selge pilgu ärapööramine, vahel rõõm sellest, et jumal tänatud, et mina ja minu lähedased selle jamaga seotud ei ole. Aga see ei muuda tõsiasja, et lõppmängus on tegemist ükskõiksusega.
Ja ma kasutan nüüd neile eri reageerimisviisidele nime enese määratlust – ükskõiksus –, sest see ei ole eufemism ja vähesed inimesed tahavad end ükskõikseks pidada. See ei ole rühmitus, kuhu inimesed tahavad kuuluda. Isegi siis mitte, kui nad oma tegutsemisega näitavad, et kuuluvad just ükskõiksete sekka. Või oportunistide sekka. Või kaasajooksikute hulka. Rühmitusse, mis ei hooli ei õigest ega valest moraalist.
Ajaloolane Timothy Snyder on meenutanud, et pärast teist maailmasõda loodi läänes usinasti müüte vastupanuvõitlusest Hitleri vastu. 1930. aastate valitsev hoiak oli siiski kohanemine ja imetlus.
1940. aastaks olid paljud eurooplased võiduka ja meelitava Saksamaaga rahu teinud, aga tänapäeval imetletakse neid, keda omal ajal peeti erandlikeks või poolearulisteks – neid, kes olid totalitarismi vastu. Neid, kes hoolimata neid tabanud vihakõnest, tagakiusamisest ja mõnitamisest olid totalitarismi tee vastu. Neid, kes kaitsesid vihakampaaniate sihtmärgiks saanuid. Neid, kes ei olnud ükskõiksed.
Vihakõne ei ole uus ilming ja totalitaristlikud süsteemid on alati osanud seda kasutada kui tööriista. See on vaenlase kujust jõudu ammutava riigi nurgakivi ja genotsiidile viival teel kulgevate sõnumitoojate kütus. Püütakse hävitada võõra ehk vaenlase inimväärikus ja seepärast kujutatakse objekti ebahügieenilisena, seksuaalselt kahtlasena või alandatakse loomaks ja lõpuks putukaks või muuks söödikuks, kelle hävitamine on õigustatud.
Vihakõne mõju on alati ühesugune: see vormib inimeste hoiakuid vägivallale vastuvõetavamaks. Läbi aegade on vihakõne levinud omaaegsete kommunikatsioonikanalite kaudu ja trükitehnika areng laiendas levitamisplatvormi turgudelt raamatute, lendlehtede, oma aja meediakanaliteni.
Ajalehed ja elektroonilised kommunikatsioonivahendid esitasid teise maailmasõja ajal oma vaenlasekujutisi ning 2000. aastatel astusid vanade platvormide kõrvale sotsiaalmeedia ja internet, mille abil muutus vihakõne levitamine ja selle saatmine objektidele seninägematult hõlpsaks. Kuna igast sotsiaalmeedia kasutajast sai omaenese elu žurnalist, kasvas vihakõnede hulk pööraselt, sest publiku ja kõlapinnani jõudmine muutus kergeks ja oli tasuta.
Just see soodus hind oli põhjus, miks Venemaa hakkas kõigest väest arendama oma informatsiooni kallutamisega seotud repertuaari, sest Venemaa võimuambitsioonid ületavad tema võimalused tegutseda kui tõeline suurriik. Selle auahnuse ja tegeliku võimekuse vastuolu pärast on Venemaa otsinud sihiteadlikult vahendeid, mis oleksid odavad ja tõhusad, ning just sellepärast on võitlus informatsiooni mahu pärast ja psühholoogiline mõjutamine talle nii tähtis.
Valet on odav toota. Sõnu on odav kasutada. Vastaseid on odav sõimata. Demokraatlikke väärtusi on odav mustata ning tehnoloogiline areng võimaldab üha odavamaks muutuvate instrumentide kasutuselevõttu.
Teadlane Alina Poljakova on meenutanud viimastel aastatel võimalusi, mida tehisintellekt, deepfake ja muud sünteetilise meedia tooted Venemaale annavad. Kui veel Ukraina sõjast eraldi naerdi Venemaa kohmakate desinformatsioonikampaaniate üle, siis varsti on üha raskem eristada manipuleeritud pilti tegelikust.
Automatiseeritud botid võivad õige varsti olla mulluse talve lumi ja nende asemele või kõrvale on tulnud palju peenemad näitlejad. Kui Ukraina sõja algusaegadel märkasid aktiivsed kodanikud neidsamu näitlejaid, kelle nad ära tundsid ja kes esinesid ühel ja teisel Venemaad toetaval demonstratsioonil otsekui tavalise kodanikuna, eri nimedega ja eri rollides, siis varsti on samade palgatud näitlejate äratundmine keerulisem.
Ukraina parlamendivalimiste ajal 2019. aastal pidas riiklik julgeolekuteenistus kinni mehe, kes tunnistas end Venemaa agendiks, kelle ülesandeks oli üürida või osta kohalikelt nende FB konto. Neid oleks kasutatud valeuudiste levitamiseks.
Ma ei ole oma ettekandes käsitlenud möödunud sündmusi selleks, et näidata näpuga lääneriikide pimedusele Venemaa suhtes, vaid selleks, et anda pilt eesmärgikindlast ja kauakestvast, teadlikule traditsioonile toetuvast arengust, mis ei ole suunda muutnud. Pärast teist maailmasõda lahkusid venelased Norrast, sakslased niisamuti.
"Infosõjas Venemaad teenivad sõdurid ei kavatse lahkuda ja nende tegevus on muutunud globaalseks."
Kuid praegu ei ole meil olukord, kus Venemaa hakkaks lõpetama oma agressiivset tegevust meie riigipiiride sees. Infosõjas Venemaad teenivad sõdurid ei kavatse lahkuda ja nende tegevus on muutunud globaalseks: Venemaa laiendab oma operatsioone, eriti Aafrikas. Küsimus ei ole enam lääneriikide vastu suunatud agressioonis.
Lisaks lääneriikide nõrgendamisele püüab Venemaa ehitada tõejärgset maailma, kus tõsiasjadel ei ole mingit tähtsust. Meile, demokraatia kasvandikele, tundub niisugune pürgimus muidugi pahupidine, aga lääne meedia faktidele toetuv põhimõte on noor ja maailma kõigile kodanikele hoopiski mitte enesestmõistetav.
Inimene, kes on kasvanud ilma tõele vastavale informatsioonile toetuva meediata, ei oska seda tingimata tahta või ei usu, et see on üldse võimalik. Arengumaades ei ole traditsioonilisel meedial samasugust jõudu kui Soomes.
Ajalehtede lugemine ja selle vajalikuks pidamine eeldab ka vastavat traditsiooni, kasvamist näiteks perekonnas, kus vanemad loevad uudiseid. See tähendab sageli kuulumist keskklassi, kellel on võimalik lehti osta ja aega lugeda. Teistele võib tasuta Facebook olla kogu interneti sünonüüm ja kõik, mis ekraanilt sulle ette kobrutab, võib olla võrdse väärtusega informatsioon.
Niisugune asi on väga hukatuslik ka ilma Venemaata, kellele niisuguses keskkonnas opereerimine on väga kerge. Nõnda on põhjust ikka ja jälle meenutada sotsiaalmeedia-ettevõtetele nende vastutust, millest nad meelsasti pasundavad.
Siin Põhjalas võib olla lihtne suhtuda ükskõikselt Venemaa tegutsemisse Aafrika maades, aga see ükskõiksus on ohtlik. Teise maailmasõja ajal käisid sakslased Nõukogude vangilaagrites õppust võtmas.
Samasugusel moel on Venemaa nüüd mentor teistele autoritaarsetele või totalitaarsetele režiimidele. Niisamuti võib Venemaa müüa oma kogemust mitmesugustele kriminaalsetele ja terroristlikele organisatsioonidele, mille tegevus ei tunne riigipiire. Nii ei ole Venemaa teadmisele ja vaimule suunatud sõjakunsti areng enam oht üksnes läänemaistele demokraatlikele süsteemidele, vaid see on globaalne ähvardus.
Suuremast osast operatsioonidest on Venemaa puhtalt välja tulnud. See on tähelepanuväärne probleem, sest see on ühtaegu olnud roheline tuli teistele, samuti demokraatlikku süsteemi õõnestavatele tegijatele.
Kui Venemaa on ka praegu riigi raha eest infovälja mõjutamises esimene kapellmeister, ei ole ta ainus, kel on huvi asjakohaseid instrumente kasutada. Hiina, Iraan ja muud riiklikud või mitteriiklikud tegijad on Venemaa arsenalist juba õppinud ja kasutavad sealt leitud relvi kiiresti kasvaval hulgal, sedasama teevad ka kõrge riskitaluvusega terroristiderühmad. Nende tegutsejatega kaasnevad ohud ähvardavad meid kõiki.
Kommentaar põhineb Sofi Oksaneni kõnel Helsingi eetikakonverentsil. Teksti tõlkis Piret Saluri. | Sofi Oksanen: ükskõiksus on roheline tuli vägivallale ja vihale | https://www.err.ee/1132411/sofi-oksanen-ukskoiksus-on-roheline-tuli-vagivallale-ja-vihale | Ükskõiksus on demokraatia ja sõnavabaduse suuri ohte ja selle tunnistamine ei ole nii lihtne, kui arvata võiks. Ükskõiksusel on palju nägusid, palju kasukaid ja palju kaitsevärvusi ning see ilmutab end eri aegadel eri olukordades erineval moel, kirjutab Sofi Oksanen. |
Roma U-17 pidas treeningmängu endast aasta vanemate vastu ning võitis 6:1, kirjutab Soccernet.ee.
Enne Itaaliasse siirdumist jõudis Vetkal käia sel aastal Kalevi eest väljakul 11 Premium liiga kohtumises (neist üheksa põhikoosseisus). | Vetkal lõi Roma noorte kasuks kaks väravat ja andis ühe väravasöödu | https://sport.err.ee/1132448/vetkal-loi-roma-noorte-kasuks-kaks-varavat-ja-andis-uhe-varavasoodu | Sel suvel AS Romaga kolmeaastase profilepingu sõlminud Martin Vetkal lõi nädalavahetusel Roma U-17 võistkonna kasuks kaks väravat ja andis ühe resultatiivse söödu. |
Minagi püüdsin tollal Reedist miskit kirjutada, panin pealkirjaks "Sajandi reporter", aga perestroika edenedes tuli mul siiski nii palju aru pähe, et minu mõttevälgatused jäid sahtlisse.
Nüüd, kus möödub juba sajand leegitseva publitsisti surmast (ta on maetud Kremli müüri äärde) ja tema peateose propagandistlik laeng on ammu haihtunud, tasuks seda kummalist ajakirjanikku püüda tänase päeva pilguga siiski meenutada. Sest "sajandi reporter" ta ju tõepoolest oli, ühes 1999. aastal New York Timesis avaldatud küsitluses paigutati tema "10 päeva" USA 20. sajandi 100 olulisima ajakirjandusliku teose hulgas koguni seitsmendale kohale. [1]
Eesnimi – John Silas
perekonnanimi – Reed
sünniaeg ja koht – 22. oktoober 1887, Portland, Oregoni osariik, USA
elukutse – ajakirjanik
pidev elukoht – New Yorgis, alates 1911. aastast
rahvus – ameeriklane
kodakondsus – Ameerika
perekonna koosseis – naine, sünd. Anna Louise Mohan [2]
vanemate nimi ja – elukoht Charles ja Margareth Read. Portland, Oregoni osariik, USA
kuhu suundub – Petrogradi
reisi eesmärk – ajakirjanikuna
kes soovitab teid Eestis? – Gukovsky [3]
erilised tundemärgid (juuste, silmade värv jms.) – hallid silmad, kastanpruunid juuksed
Nii nägi välja ankeet, millele tuli vastata läbisõidul Eestist ja mille juunis 1920 täitis John Reed, üritades pääseda Helsingist Petrogradi. Keerulisele asjaajamisele aitas mõjukalt kaasa Helsingis elav kirjanik Hella Wuolijoki, kes võttis ühendust Aino Kaldaga; viimase abikaasa Oskar Kallas, tollane Eesti konsul Helsingis, toetas Reedi taotlust.
Eesti pagulasajakirjanduses on seda asjakäiku põhjalikult valgustatud [4]; kõige lähemalt tegeles Reediga teatriuurija Mardi Valgemäe (1935-2020) [5]
John Reed oli istunud kolm kuud Soome vanglas; Nõukogude valitsus pakkus tema vastu kahte "kontrrevolutsioonilises tegevuses" süüdistatud soome professorit (Lenin olevat lubanud Reedi eest anda "kas või terve teaduskonna"). Nii sai Reed 4. juunil 1920 loa Soomest lahkuda, 5. juunil saabus ta aurikul Viola Eestisse ning jõudis paari päeva pärast Petrogradi.
"Petrogradis mängivad kõigis parkides õhtuti orkestrid," tegi Reed märkmeid kavandatava raamatu jaoks. "Tuhanded kirevalt, kasinalt, suviselt riietatud inimesed jalutavad edasi-tagasi, joovad teed ja kohvi, 5 rubla klaas (vähem kui sent meie rahas), ja kui on tasku järgi, ostavad mõnelt spekulandilt koguni suhkrut, 150 rubla tükk... Võib võtta paadi ja sõita piki Neevat Smolnõini, mööduda tsaaride matusepaiga Petropavlovski äsja uuesti ülekullatud tornist, kus lehvib suur punane lipp..."
Ja kild sama aasta suvisest Moskvast: "Suveaiad ja teatrid on avatud ning olgugi need enamuses eraettevõtted ja piletid meeletult kallid, on nad rahvast puupüsti täis. Moskva Ermitaažis kuulasime läinud nädalal "Fausti" Šaljapiniga". [6]
Need olid Reedi viimased elukuud, kõige tihedamad ja pingelisemad tema elus, kui ta korduvalt kohtus Leniniga (vestlused kestsid vahel hommikuni) ning osales Kominterni II kongressi töös (juuli 1920).
Kes siis oli see kummaline ameeriklane, kes otsekui mõni budistliku legendi kuningapoeg põgenes jõuka isakodu muretust luksusest teise maailmaotsa, laostunud Venemaa nälga ja viletsusse, kes Harvardi eliitülikooli kasvandikuna oli kergesti pääsenud ameerika parimatesse ajakirjadesse ning juba 25-27-aastaselt teeninud ameerika juhtiva reporteri kuulsuse (aastane sissetulek 25 000 dollarit – tollal hiigelsumma), kes asus raevukalt piitsutama kapitalismi ja oma kodumaad, sööstis Esimese maailmasõja keerisesse, sõitis rindelt rindele, riskis kümneid kordi eluga, sõi Soome vangla üksikkongis mitu kuud toorest kala, suri viis päeva enne oma 33. sünnipäeva tüüfusse?
John Reedi isiklikult tundnud Jelizaveta Drabkina on kirjutanud: "Reed on impulsiivne, tal on tunded ülekaalus, ta võib iga hetk toolilt üles hüpata, et hakata suurte sammudega toas edasi-tagasi sammuma ja rusikatega vehkides puistata vestlukaaslane üle argumentide ja vastuväidete rahega." [7]
Küllalt selgelt kerkib autori temperamentne isik me ette tema peateosest, kirjeldustes kuidas, tema nägemust mööda, "...kahurimürina saatel, pimeduse ja vihkamise, metsiku hirmu ja piiritu julguse õhkkonnas sündis uus Venemaa". Hoogsalt kirjutatud teos kipub kohati uppuma poliitiliste detailide rägastikku, ent siin on ka värvikaid kirjeldusi ja tundlikku ajastutaju, parematel lehekülgedel on tabatud ajaloo ehedat hingust.
Raamatu "Kümme päeva, mis vapustasid maailma" lähtepunktiks on arvutu hulk dokumente, mida Reed kaasaegsete mälestuste kohaselt kogus lausa hasartmängija kirega. Ehtsa dramaturgivaistuga on ta kõrvutanud vastandlikke ajalehesõnumikke, üleskutseid, proklamatsioone. "Kuigi vasakpoolselt häälestet, külastab Reed ameerika ajakirjanikule iseloomuliku objektiivsusega ka valgete üksusi," leiab tunnustussõnu ka Mardi Valgemäe.[8]
Vahel välgatab Reedi omapärane huumorimeel, võtkem näiteks tema kirjeldus rännakutest Tsarskoje Selo lähistel:
"Sammusime mööda porist teed läbi tiheneva videviku. Aeg-ajalt tuli meile vastu soldatitesalku. Nad peatusid, silmitsesid mind kahtlustavalt, andsid minu pääset käest kätte ja vaidlesid ägedalt selle üle, kas mind tuleb maha lasta või mitte." (lk 226).
Või siis: "Me lõunatasime taimetoidusööklas, mis kandis meelitavat nimetust: "Ma ei söö kedagi." Seintel rippusid Tolstoi pildid." (lk 236). Teisal einestatakse Smolnõi värava vastas asuvas trahteris nimega "Onu Tomi onnike" (lk 268).
Trotski nimi figureerib raamatu tekstis üpris sageli, Stalinit kui tollast veel üsna märkamatut rahvusasjade rahvakomissari on aga möödaminnes vaid paaril korral mainitud. Stalini viha Reedi vastu osutus sedavõrd suureks, et isegi Lenini eessõna Reedi raamatule keelati ja jäeti välja Lenini teosteköidetest. "Meile pole sellist John Reedi vaja," ütleb Stalin perestroika-aegses kultusromaanis "Arbati lapsed" (e. k. 1988).
Elanuks Reed kauem ja N. Liidus, siis oleks ta hiljemalt aastal 1937 maha lastud (nagu kogu "leninlik kaardivägi"). Muide, Reedi peateose esmaeestindaja, literaat Karl Treufeldt (1893-1939) langeski stalinliku terrori ohvriks.
Teosele lisatud teise eessõna autor Nadežda Krupskaja kinnitab, et 1917. aasta oktoobrisündmustel oli väga vähe pealtnägijaid. Pole ime, et kui Sergei Eisenstein asus aastal 1927 tegema ajaloofilmi "Oktoober", ei leidnud ta tuge kodumaisest materjalist, vaid võttis aluseks Reedi raamatu. Tunnuslik on seegi, et selle filmi jaoks lavastatud stseene on hiljem korduvalt kasutatud dokumentaalkaadrite pähe.
Reedi raamatu vähem või rohkem varjatud tendentslikkus (eriti punase terrori mahavaikimine) on tänasele lugejale silmanähtav. Kohe raamatu algul hüüab ta oma revolutsioonilises vaimustuses, asudes Oktoobripööret igati (ka sofistlike võtetega) õigustama: "Jah, see oli avantüür ja pealegi üks hämmastavamaid avantüüre, milliseid inimkond kunagi on julgenud ette võtta..." (lk 13).
Ometi esineb siin ka asjalikke arutlusi ja ilmekaid tõetabamusi. Näiteks "revolutsiooni" vaenlaste kohta ütleb ta:
"Kõik olid nende [bolševike] vastu: ärimehed, spekulandid, rantjeed, mõisnikud, armeeohvitserid, poliitikategelased, õpetajad, üliõpilased, vabakutselised, poodnikud, riigiametnikud, teenistujad. Kõik teised sotsialistlikud parteid kandsid bolševike peale kõige õelamat viha. Nõukogude poolel olid lihttööliste massid, madrused, kõik demoraliseerimata soldatid, maata talupojad ja käputäis, väike käputäis haritlasi." (lk 232).
Ja ilmselt peab paika seegi hinnang 1917. aasta kohta:
"Nad [bolševikud] olid ainsad inimesed Venemaal, kel oli kindel tegevusprogramm, samal ajal kui kõik teised tegelesid tervelt kaheksa kuud ainult lobisemisega." (lk 144).
Reedi iseloomustas kujundlik mõtlemine, isegi oma kirjutusmasinat kutsus ta hellitlevalt "miss Underwoodiks". Ta kirjutas luuletusi, näidendeid, novelle; eesti keeles 1962 ilmunud ameerika novellivalimiku niminovelliks on Reedi "Broadway öö".
Aastal 1965 lavastas Juri Ljubimov "10 päeva" Taganka teatris, mitmes rollis, sealhulgas Kerenskit kehastades tegi kaasa Vladimir Võssotski.
Aastal 1981 valmis kolm Oscarit saanud mängufilm "Punased" ("Reds"), siin on põhirõhk Reedi tormilisel eraelul; Reedi kehastas Warren Beatty, tema abikaasat Louiset – Diane Keaton, Louise armukest, kirjanik Eugene O'Neilli (hilisemat Nobeli preemia laureaati) – Jack Nicholson.
* * *
John Reed on ilmekas näide, kuidas andekas [9], ent oma kodumaad mõõdutundetult põhjav, otse maapõhja manav intelligent (aga sääraseid vaimutegelasi oli ka Eestis 1940. aastal terve hulk) võib samas kergesti langeda jõhkra diktatuuri embusse ja anda sellele oma kõige palavama õnnistuse.
Ah jah, lõpuks üks pisiasi veel, sellele on juhtinud tähelepanu Lennart Meri: "eeskujulikult koolitatud" John Reed "sai avanssi pisut üle ühe miljoni dollari raamatu eest, mis pidi ülistama bolševike riigipööret." [10]
[1] https://stephens.hosting.nyu.edu/Top%20100%20page.html
[2] Reedi abikaasa, sündinud Anna Louise Mohan, hiljem Louise Bryant (1885-1936; võttis perekonnanime oma kasuisa Sheridan Bryanti järgi), samuti ajakirjanik, seikles koos Reediga Venemaal; temagi kirjutas propagandistlikke ülistusraamatuid ("Kuus punast kuud Venemaal" [Six Red Months in Russia], 1919), mis aga menu ei saavutanud.
[3] Diplomaat Issidor Gukovski (1871-1921) oli N. Venemaa esindaja Eestis, osales Tartu rahuläbirääkimistel.
[4] Näiteks: "Ameerika suurkommunisti J. Reedi seiklused Eestis" – Vaba Eesti Sõna 31. märts 1960, nr 13, lk 5; "Kui Eesti päästis Soome vangist USA-punase" – Välis-Eesti 2. aprill 1960, nr 7, lk 1; viimases kirjutises rõhutatakse seda, kui liberaalselt noor Eesti Vabariik oma poliitiliste vastastega käitus.
[5] Mardi Valgemäe, "Pilkav Klio: John Reed Eestis" – Vaba Eestlane 19. juuli 1983, nr 53, lk 7; 21. juuli, nr 54, lk 7; 26. juuli, nr 55, lk 7. Sama artikkel ilmus ka ajakirjas Mana 1982 [tuli trükist alles 1984], nr 51, lk 31-36
[6] Neistki katketest aimub bolševistlikku režiimi idealiseeriv tendents; teisal on Reed koguni kirjutanud: "Tänavad on täis õnnelikke lapsi" [täpselt nii: "The streets are full of happy children"] – "John Reed. An Anthology", Moskva 1966, lk 224
[7] Reedist tehakse palju juttu Jelizaveta Drabkina sotsrealistlikus memuaarteoses "Mustad kuivikud" (e. k. 1965); siin on Reedi (ja muidugi kogu Lenini suurt üritust) küll enam kui kõvasti idealiseeritud. Seejuures esitleb autor end Reedile üpris lähedase isikuna, aga nagu hiljem selgitatud, olid nad tegelikult vaid väga põgusalt kokku puutunud.
[8] Mardi Valgemäe, "Pilkav Klio: John Reed Eestis" – Mana 1982, nr 51, lk 32
[9] Kõrgkooliõpikus "20. sajandi väliskirjandus" (Valgus, Tallinn 1971, lk 597) nimetatakse teda koguni geniaalseks ajakirjanikuks.
[10] Lennart Meri, "Presidendikõned", 2. trükk, Ilmamaa, Tartu 2005, lk 485 | Aivar Kulli ajalootund. Sajandi reporter John Reed | https://kultuur.err.ee/1132443/aivar-kulli-ajalootund-sajandi-reporter-john-reed | Aastal 1987 tähistati N. Liidus kõva käraga USA ajakirjaniku John Reedi (22. oktoober 1887 – 17. oktoober 1920) sajandat sünniaastapäeva. Perestroika juba käis, aga Lenini ja "Suure Oktoobri" paljastamiseni polnud veel jõutud. Küll aga kasutati Reedi edukalt stalinismivastases võitluses: oli ju tema (kuri)kuulus peateos "Kümme päeva, mis vapustasid maailma" (1919, eesti keeles Leningrad 1925 ja Tallinn 1958) Stalini ajal alates aastast 1930 kuulutatud lausa keelatud kirjanduseks (raamatus kiideti Stalini põhivaenlast Trotskit). |
Kehakatteks vaid ujumispüksid ja käed rinnal risti, seisis mees läbipaistvas kastis, mis oli tema õlgade kõrguseni jääga kaetud, kirjutab Reuters. Koeberli sooritusele elasid kaasa ka mitmed pealtvaatajad.
Varasem jääkastis seismise rekord kuulus samuti Koeberlile. Eelmisel aastal suutis ta jääkastis seista kaks tundi, kaheksa minutit ja 47 sekundit. Seega parandas ta oma tulemust 22 minuti ja kümne sekundiga.
"On hea tunne päikese all olla. See soojus on mõnus," ütles Koeberl reporteritele, kui ta jääkastist päikese kätte soojenema pääses.
"Ma pean endale sokid jalga panema, sest jalad peavad esimesena üles soojenema," lisas ta. | Austriast pärit mees seisis jääga täidetud kastis maailmarekordi | https://menu.err.ee/1132416/austriast-parit-mees-seisis-jaaga-taidetud-kastis-maailmarekordi | Austriast pärit 42-aastane Josef Koeberl püstitas nädalavahetusel maailmarekordi, kui seisis jääga täidetud kastis kaks tundi, 30 minutit ja 57 sekundit. |
Kõrgetasemelise MK-etapi veerandfinaalis kaotas Eesti kurlingupaar neljakordse maailmameistri Niklas Edini võistkonnale tulemusega 6:3. Turniiri võitis valitsev segapaaride maailmameister 2019. aastast Oskar Erikssoni võistkond.
"Turniiri tase oli sel korral äärmiselt kõrge ning meil oli väga hea meel võistelda taas üle pika aja väga tugevate vastaste vastu. Kohal olid maailma kurlingu parimad, sh ka valitsevad maailmameistrid. Mängisime veerandfinaalis hästi, kuid vastane oli eelkõige kriitilistes olukordades täpsem ja võit läks teenitult neile," kommenteeris Harri Lill.
Eesti kurlinguvõistkonda juhendas kohapeal treener Nicole Strausak (Šveits), kes abistab mängijaid eelkõige mängu mentaalse poolega.
Järgmine võistlus Eesti kurlingupaari jaoks on kodune MK-etapp Tallinnas, mis toimub 18.–20. septembrini Tondiraba jäähallis. Tallinnas toimuv MK-etapp kujuneb vägagi kõrgetasemeliseks, sest turniirile on registreerunud osalema mitmed kurlingumaailma tipud, sh 2018. aasta olümpiamängude pronks segapaaride kurlingus Kristin Skaslien ja Magnus Nedregotten, 2018. aasta olümpiamängude hõbe meeste kurlingus Niklas Edin ning kahekordne Euroopa meister naiste kurlingus Johanna Heldin. Eelseisvaks MK-etapiks treenib Eesti kurlingupaar Tallinnas šotlasest tipptreeneri Derek Browni juhendamisel. | Turmann ja Lill näitasid Saksamaal toimunud MK-etapil kõrget taset | https://sport.err.ee/1132437/turmann-ja-lill-naitasid-saksamaal-toimunud-mk-etapil-korget-taset | Eesti kurlingu segapaar Marie Turmann ja Harri Lill avas hooaja maailmakarika etapiga Saksamaal, Oberstdorfis. Nelja võidu ja kahe kaotusega saavutati turniiril viies koht. |
Nicole Newnhami ja James LeBrechti film "Crip Camp" jutustab sujuva dokumentaalloo 1960.– 1970. aastatel teismeeas puudega noortest Ameerika Ühendriikides ja sellest, kuidas ühest suvelaagrist sai tõuke sotsiaalne liikumine, mis muutis elusid. Kui mõtled, kas erivajadused on teema, mida seedida jaksad, luban, et "Crip Camp" võimaldab vaatajal nii südamest naerda, aga ka vihastada. Siit ei leia inspiratsiooni- ja sotsiaalpornot. Kuigi kuvatakse dokumentaalkaadreid koduvideodest, laagrist, tolle aja hooldekodudest ja protestidest, pole filmis kujutatud puudega inimestele tubliduse eest pähe patsutamist ega pikka ekskurssi haiguslugudesse. Tegelased on eelkõige inimesed, südamega välja joonistatud ja värskendava huumorimeelega. Kui sind huvitavad hästi räägitud lood, inimõiguste ajalugu või oled lihtsalt hinges hipi, siis soovitan "Crip Campi" soojalt – kasvõi mõnusa heliriba tõttu. Muide, Sundance'i filmifestivalil kandideeris film peaauhinnale ja võitis publikuauhinna. Pandeemia tõttu otsustati film festivalide tühjade saalide asemel paisata Netflixi, mis on ligipääsetavuse mõttes jällegi võit. Linateos jätab jälje vaataja südamesse ja siinkohal teeme veidi pikema mõttekäigu sellesse, miks.
Crip on sõnaga puue sarnases seoses nagu queer akronüümiga LGBT
Crip või cripple viitab inglise keeles inimesele, kes lonkab, lääpab, tilpsab, puutsab ja nii edasi. Aga see pole veel kõik – sisuliselt hõlmab cripple pea kõiki nähtavaid puude liike. Tuleb välja, et eesti keeles on palju sõnu selle kohta, kui keegi on jalust nõder, aga siiski liigub omal jalal. See-eest jäävad ahtraks sõna crip autentsed tõlkevõimalused. Nimelt on crip midagi sarnast sõnaga queer – mõlemal on ajalooliselt solvangu maik ja kummagi võtsid aktivismi arenedes allasurutud grupid uhkusega üle. Vastastikuse austamise ja sotsiaalse õigluse marinaadis ning muidu keelesnoobina ei kuulu minu sõnavarasse "erivajaduse" ja "puudega inimese" kõrval näiteks "invaliid". Sotsialismiaja pärandi ja sõnumi tõttu (invalid tähendab inglise keeles "kehtetu") ei ennusta ma sellele ka helget aktivismitulevikku. Tähenduslikult oleks crip 'ile meie kontekstis lähedasim ilmselt sõna "sant", mida kohalikes ringkondades kasutatakse. Sant lugu, sest selle tähendus pole just väekas, aga kõik võib veel muutuda. Kujutlen, kuidas ülikoolis hakatakse kord ainet "Sissejuhatus sanditeooriasse" õpetama. Ja seekordne film oleks siis … "Santlaager", kas pole? Valiidne.
Kontekstist ja tegelastest
"Crip Camp" on üles ehitatud James LeBrechti loole, kes saab 14-aastasena kutse osaleda Woodstocki-laadses (ja selle naabruses) toimuvas puuetega noorte laagris. Tavalisse laagrisse tol ajal neid noori ei võetud ja nii oligi loodud Camp Jenet. Laagrit peeti aastatel 1951–1977 ja esiti oli tegu tavalise (loe: rigiidse päevakava ja juhtimismudeliga) puuetega inimeste suvelaagriga, kuni hakati rõhku panema osalejate võimekusele ja soovile ise otsustada, korraldada ja elada nii nagu noored ikka. Jah, seks, narkootikumid ja rock'n'roll tuli ära ning toetas nii mõnegi iseteadliku inimese kasvamist, mõnest sai akadeemik, teisest seksuoloog.
Film tutvustab meile teiste kõrval ka Judith Heumanni, kellest saab USAs puuetega inimeste õiguste jaoks üks võtmefiguur, kes töötas hiljem nii Clintoni kui ka Obama valitsuses nõunikuna. Tegu pole aga ühe või kahe isiku portreega, vaid looga liikumisest, mis sai laagrist alguse ja kasvas kogukonna toel. Võrdsuse ja agentsuse põhimõtted, mida Judy juba 71. aasta laagrimaterjalis ilmutab on järgmised: kõigile antakse hääl, kõik kuulatakse ära ja kõik saavad osaleda. Nagu laagris, nõnda ka filmis – näiteks on vaatajatele mõne tegelase mõistmisel abiks lõbusad subtiitrid, mis jälgivad kõnemustrit. Meeldivaks tõdemuseks on ka LGBTQ+ ja Mustade Pantrite liikumise toetus puudega inimeste streikide ajal. Samuti see, et inimesed, kes olid laagrites abistajad ja kasvatajad, ilmuvad filmilindil ka edasistel protestidel.
Kiri postril "Enne 26. juulit 1990 ei saanud see uus töötaja isegi jala ukse vahele. Siis võttis kongress vastu puuetega ameeriklaste seaduse. See tähendab, et töökohad peavad olema ligipääsetavad ja ühelegi kvalifitseeritud inimesele ei saa jätta õigust tööle kandideerida. Kuid mis kõige parem, see tähendab, et kõik alustavad võrdsetel alustel." Foto: Terry Bremer, Easter Seals Society
Ligipääsetavus on poliitiline
Me peame rääkima poliitikast. Ei jää märkamata, et "Crip Campi" produtsendid on Michelle ja Barack Obama. Nende Valge Maja ajastul võeti puudega inimeste olukorra parandamiseks ja mõistmiseks selle kogukonna liikmeid nõunikena tööle. Praegune president kahjuks seda joont ei jätka ja väljavaated on mõnevõrra kasinad. Siiski mitte niivõrd kui 1970. aastatel, kui valitsus keeldus ellu viimast rakendusakte, mis olid Rehabilitation Act 1973 sektsiooni 504 jaoks vajalikud. Tegu oli sisuliselt esimese seadusetükiga, mis puudega inimeste võrdsest kohtlemisest rääkis. Poliitikas kehtis jutt sellest, kuidas puudega inimesed on "samasugused kui meie", aga praktikas said absoluutselt teistsuguse kohtlemise osaliseks.
Pealegi, kui palju valijate hääli sealt ikka tuleks ja üldse on seaduste ja ruumi ja töökorralduse muutmine hirmsasti tülikas ja segab normaalseid inimesi … Ei saa unustada ka poliitikute argpükslust inimestega silmitsi seista. "Crip Camp" näitab, kuidas protestid tänavatelt liikusid valitsushoonetesse, kus puudega inimesed streikisid 28 päeva järjest. Söömata, joomata, pesemata, külge keeramata ja muidu olematutes tingimustes, aga kogukonna toel – tulemuslikult. Sellest innustunult ja teed rajades sai edasi liikuda ka 1990. aasta Americans with Disabilities Act (ADA) eest võitlev liikumine. Protesti märgiks ronisid erineva füüsilise võimekusega (ka ratastoolis või karkudel) puudega inimesed omal jõul üles Kapitooliumi treppidest (interneti andmetel 365 astet). Igas füüsilises protestiaktis on puudega inimestel mängus olnud veidi rohkem kui lihtsalt kohale minek. See on füüsiliselt raske, vahest isegi eluohtlik, aga samavõrd raske ja eluohtlik on olla ilma õiguste ja võimalusteta.
Konteksti laiendades – 2006. aastal loodud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonil, mis on esimene ülemaailmne selline leping, on Ameerika Ühendriigid alla kirjutanud, aga pole ratifitseerinud. Seda viimast on vaja, et olla õiguslikult siduv. Võrdluseks – Eesti on teinud mõlemat, vastavalt 2007 ja 2012. Siiski peavad puudega inimesed tegelema töövõimereformi tagajärgedega, leidma viise pääseda ligi haridusele ja tööle, leiutama viise, kuidas iseseisvalt elada, olla ühiskondlikult aktsepteeritud ning mõnel puhul ka saada ravi nii, et ei peaks korjandustele toetuma. Kui nüüd parafraseerida maakeeli jälle Judyt, siis: "Ma ei jaksa igavesti olla tänulik ligipääsetava peldiku eest!" Teataval määral ei ole me sellest väsimusest välja puhata saanud senini, siin ja sealpool ookeani. Isegi kui on hästi või paremini kui varem, annab alati edasi minna.
Hierarhiatest ja suutmissurvest ja ühendatusest
Filmi üks keskne tegelane Judy Heumann mainis 2018. aasta TedXi kõnes oma saksa juudi päritoluga vanemaid, kes olid Ameerikasse tulnud, et ellu jääda. Kultuurilise Teise kontseptsioon oli neile tuttav – üks sotsiaalne grupp defineerib teist teatud tunnuste alusel, peamiselt selle põhjal, mis teisel on puudu või "meist" erinev. Teistsugune tähendab aga kehvemat ja mõnel puhul isegi ohtlikku. See pälvib viletsamat kohtlemist ja võimaldab põhjendada olemasolevaid võimusuhteid ja status quo õigsust. Teist nähakse ühtse grupina, kel pole individuaalseid omadusi ega vajadusi. Kuna Teisel pole ühiskonnas häält ja võimu, sest ta on nähtamatu, on Teise õigused tihtipeale kasinad ja Teise elu eest otsustab keegi teine. Näiteks on naisi peetud puudulikeks meesteks – see pole muide kadunud, vaatame kasvõi tänapäeva teadust, mis puudutab sporti ja hormoone. Kolonialistlikus maailmas on tumedam nahavärv madalamal pulgal. Nii on ka puudega inimene ühiskonnas tajutud kui Teine.
Heumann on rääkinud nii filmis kui ka muudel esinemistel ka sellest, kuidas inimesed kartsid puudega nakatumist ja läksid möödudes teisele poole teed. Kuidas teda on aetud välja poest, sest ta "hirmutas kliente minema". Ja kuidas lõpuks kooli pääsedes oli reaalsus see, et eksisteerisid ülemise korruse lapsed ja alumise korruse lapsed, kes üksteisega harva kohtusid. Segregatsioon tulenes praktilistest põhjustest (trepid!) ja kehtis põhimõte "sama, aga eraldatud". Sellist reaalsust saab kogeda aina uuesti ühiskondlikus ruumis liikudes ning taas on aktuaalne öelda, et ligipääsetavus on poliitiline küsimus.
Aga mitte kõik puuded pole ühe vitsaga löödud. Filmis esinev kvääraktivist Corbett O'Toole pööras tähelepanu survele paista normaalne. Jalutuskeppi saab peita, lonkamist mitte. Asjaolu, et inimese igapäevaste eesmärkide hulka üleüldse kuulub paista "võimalikult normaalne", on üksjagu kurb ja praktikas ka meeletult tüütu. Samas on see loogiline, sest igasugune teistsugune olemisviis, olgu füüsiliselt või vaimselt, võib põhjustada sisuliselt sotsiaalset surma ehk eraldatust ja omaksvõtuta jätmist.
1990. aasta ADA meeleavaldusel ronivad füüsilise puudega inimesed kapitooliumi treppidest üles. Allikas: disabilitymuseum.org, fotograaf Tom Olin
Enamik inimestest aga vajab sotsiaalset võrgustikku, et olla õnnelik. Ka "Crip Campi" tegelased tõid välja, et normist erinedes on inimesel rohkem vastutust olla aktiivne. Võõristus, teadmatus ja kohmetus on mitte-puudeliste reaktsioonide ampluaa, samas kui puudega inimese kohustus on astuda oma mugavustsoonist välja ning arendada karakter, kes läheneb ise teistele ja tõestab, et ta on tegelikult täiesti okei. Süvaintrovertidele ja paljudele teistele see lähenemine ei imponeeri. Samas toidab (potentsiaalse) sotsiaalse paaria staatus madalat enesehinnangut ja see ei aita küll kedagi.
Suutmissurve ehk ableism võib olla ka internaliseeritud ehk inimene võib kanda seda enesega kaasas. Kujutate ette, kuidas oleks olla enda vastu rassistlik või seksistlik? Või niisama, ennast vihata, võrrelda end "tervete inimestega" ja alati jõuda järeldusele, et oled kehvem. Hierarhia puudega inimeste seas on sama mündi … tegelikult sama külg – kes aga kabedamalt käib ja paremini hakkama saab, võidab võistluse. Raja on muidugi teinud n-ö normi piiresse mahtuvad inimesed. Igatahes, anekdootlikud empiirilised vaatlused näitavad, et ühes toas ei tohi olla rohkem kui kaks puudega inimest. Rohkem tekitab juba inimestes ärevust. Või vähemasti peab siis suurendama rahvaarvu ja arvutama välja täpse protsendi, mis inimestes hirmu ja ebamugavust ei tekita. Miskipärast ei lähe mul meelest kunagi nähtud Facebooki postitus sellest, kuidas nähti koos kolme karkudega inimest. Õudne, tõesti. Neil on seal kuskil vist pesa.
Oodatud ja ootamatud individuaalsed ja ühiskondlikud muutused
Selles filmis on tegelikult palju, millest veel sügavuti annaks rääkida. Näiteks agentsusest ja seksuaalsusest ja sellest, mida tähendab, kui sul ei ole oma keha üle kontrolli, aga kõigil teistel on. Isegi masturbeerida ei saa omaette. Ja sellest, et puudega inimest nähakse sootuna – ei mees, ega naine vaid näiteks … ratastool. Sellest, et laiatarbe meelelahutuskanalites pole palju puudega inimestest eeskujusid, kellega samastuda. Rääkimata sellest, kuidas küllalt hiljutise ajani on puudega inimesi koheldud kui loomi. (Vägivald selle vastu, mis pole inimene, on lubatud, mäletame küll.)
Heumann käis hiljuti Trevor Noah' jutusaates ja parandas saatejuhti, kes kasutas inglise keeles binaarsust disabled – able-bodied. See on küllaltki tavaline ja üldiselt ka poliitkorrektseks peetav sõnapaar, esimene viitab puudega inimesele ja teine siis n-ö võimeka kehaga inimesele. Meie kontekstis üteldakse selle viimase kohta tavakasutuses vist pigem terve või normaalne. See ei hiilga just korrektsusega, aga pole ka päris täpne. Heumann tõi nimelt välja, et kasutab ise paari disabled – non-disabled. Ehk puudega ja puudeta või erivajadusega ja erivajaduseta. Seda seetõttu, et on väga tõenäoline, et inimene võib oma elu jooksul jääda haigeks või saada erivajaduse. Raha, staatus ja poliitiline joondumine ei muuda seda võimalust.
Aeg on mõista, et meie-nemad suhtumine ei ole jätkusuutlik. Ligipääsetavus toob kasu kõigile ühiskonnagruppidele – näiteks oluline ja lihtne asi nagu madalad äärekivid toovad kasu nii kärudes lastele, käimistoega vanemaealistele kui ka jalgratturitele. Pandeemiaga võitlevas ühiskonnas töötavad inimesed kodust (kel võimalik) ja isegi peavad konverentsiettekandeid videosilla vahendusel. Asjad, mis varasemalt võisid saada takistuseks puudega inimese tööle saamisel on kõigi reaalsuseks saades aktsepteeritav kohandamine.
Väikeses ühiskonnas juhtub vahel nii, et korraga saab olla ainult üks teema, millega meedia ja poliitika tegelevad. Ainult üks protest, kuhu minnakse. Vähemalt on Netflixis nüüd ka üks film, mida kõik vaadata saavad. (Kes ei saa, siis rottige kellegi Netflixi.)
Lisalugemist
Heumann, Judith. "Being Heumann: An Unrepentant Memoir of a Disability Rights Activist" Beacon Press 2020 – saadaval e-lugerile, paberraamatuna, CD-na ja Audible'i audioraamatuna
O'Toole, Corbett Joan. "Fading Scars: My Queer Disability History" Reclamation Press 2019 – saadaval e-lugerile ja paberraamatuna
https://americanhistory.si.edu/blog/sitting-disability-rights-section-504-protests-1970s | Arvustus. "Crip Camp" ehk õpetus, kuidas kasvatada revolutsionääre | https://kultuur.err.ee/1132432/arvustus-crip-camp-ehk-opetus-kuidas-kasvatada-revolutsionaare | Me peame rääkima poliitikast. Ei jää märkamata, et "Crip Campi" produtsendid on Michelle ja Barack Obama. Nende Valge Maja ajastul võeti puudega inimeste olukorra parandamiseks ja mõistmiseks selle kogukonna liikmeid nõunikena tööle. Praegune president kahjuks seda joont ei jätka, kirjutab Heleri Luuga Feministeeriumis. |
"Minu soov ja eesmärk on pensionitõusuga edasi liikuda ka 2021. aastal, kuigi COVID-19 olukord on muutnud riigi rahalise olukorra varasemast märksa keerulisemaks," ütles peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ERR-ile.
"Prognoosi järgi on inflatsioon järgmisel aastal 1,4 protsenti ja igal juhul lööb see kõige väiksema sissetulekuga inimesi, sealhulgas pensionäre. On arutelukoht, et näha ette vähemalt inflatsiooni osas positsiooni parandamine," sõnas Ratas.
Ta lisas, et Keskerakonna poliitikas on alati olnud olulisel kohal eakate heaolu tõstmine ja sotsiaalvaldkonna teemad laiemalt.
"Tänavu aprillikuus jõustus erakorraline pensionitõus, mille abil kasvas keskmine vanaduspension kokku 45 euro võrra. See oli viimase tosina aasta suurim pensionitõus, seejuures otsustati ka eelmised erakorralised pensionitõusud just meie valitsuses oleku ajal."
Samas lisas peaminister, et riigieelarve kõnelused alles eelmisel nädalal algasid ning pensionitõusu võimalused selguvad läbirääkimiste käigus.
Rääkides lisaeelarvest ütles Ratas, et need meetmed, mida kevadel sai rakendatud esimese lisaeelarve ja muude meetmetega, suutsid majanduslangust pehmendada.
"Kui algselt räägiti, et majanduslangus tuleb kaheksa kuni kümme protsenti, siis nüüd on see number 5,5."
Samas ei tohi Ratase sõnul unustada, et koroonaviiruse oht ja teadmatus pole kuhugi kadunud ning et mitmed protsessid avalduvad majanduses ajalise viitega.
Vastates opositsiooni kriitikale liiga suure laenukoormuse osas, ütles Ratas, et alati tuleks välja ütelda ka lause teine pool.
Ehk et kui maksutulud ei laeku selliselt, nagu prognoositi näiteks 2019. aastal riigieelarvet tehes, siis on kaks võimalust. Kui me soovime samal tasemel hoida ülal siseturvalisust, haridust ja tervishoidu, siis on üks võimalus seda täna katta laenu abil. Kui laenu ei soovita võtta ja öeldakse et laenukoormuse madal protsent on olulisem kui need tegevused, siis tuleb kärpida. Seda teed me hetkel läinud ei ole ja see on tõesti täiesti teine tee kui ca 12 aastat tagasi."
Ratas sõnas, et peab oluliseks, et 2024. aastal, mil praegune riigieelarve strateegia lõpeb, näeksime tendentsi eelarvetasakaalu positsiooni parandamise osas. | Ratas: erakorraline pensionitõus peaks katma vähemalt inflatsiooni | https://www.err.ee/1132422/ratas-erakorraline-pensionitous-peaks-katma-vahemalt-inflatsiooni | Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles ERR-ile, et soovib pensionitõusuga edasi liikuda ka 2021. aastal ning et vaatamata keerulisele majandusolukorrale peaks pensionitõus katma vähemalt inflatsiooni. |
Kell 13 algaval foorumil teeb avaettekande Piret Aus, kes tutvustab lahendusi, mis tagasid puuetega inimestele ligipääsetavuse Eesti eelmise aasta olulisimale kultuurisündmusele, XXVII laulu- ja XX tantsupeole "Minu arm".
Näiteid kultuuriosaluse tõstmisest tutvustavad foorumi esimeses pooles ka Hene-Riin Männik ja Krislin Kämärä (Eesti Meremuuseum), Astrid Hurt (Võru Pensionäride Päevakeskus), Leino Rei (Eesti Noorsooteater) ja Nastja Pertsjonok (MTÜ Tartu Rahvusvaheline Maja).
14.35 algavas foorumi teises osas esinevad Ingrid Ulst (Alle-Saija teatritalu), Tiiu Tamm (Leigo Järvemuusika) ja Jane Vabarna (Seto Folk). Peetakse paneelarutelud publiku vajadustest ning logistikast ja kommunikatsioonist. Päeva juhib ning arutelusid modereerib Jakob Rosin.
"Kuidas korraldada ligipääsetavat kultuuri?" detailse ajakava leiab siit.
Kultuuri ligipääsetavuse suurendamine on üks Tartus ja Lõuna-Eestis toimuva 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna eesmärke. "Tartu 2024 valmivat ametlikku programmi hakkavad läbi viima paljud inimesed ja asutused üle Lõuna-Eesti, keda julgustame järgnevatel aastatel mõtlema põhjalikult sellele, kuidas ületada kultuurielust osa võtmise füüsilisi, vaimseid või geograafilisi takistusi," selgitas sihtasutuse Tartu 2024 programmiliini Elu ja Keskkond juht Triin Pikk.
"Kuidas korraldada ligipääsetavat kultuuri?" on esimene 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna ametliku programmi sündmus Viljandis ning seda korraldab SA Tartu 2024 koostöös Viljandi ja Tartu linnavalitsustega. Eelnevate Kultuurikompassi foorumite ettekandeid ja arutelusid saab järelvaadata Tartu 2024 YouTube'i kanalil. | Otse kell 13: kuidas korraldada ligipääsetavat kultuuri? | https://kultuur.err.ee/1132403/otse-kell-13-kuidas-korraldada-ligipaasetavat-kultuuri | 8. septembril Viljandis Pärimusmuusika Aidas toimuvat Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 Kultuurikompassi foorumit "Kuidas korraldada ligipääsetavat kultuuri?" saab jälgida ERR-i kultuuriportaalist kell 13. |
"Fännid on olnud väga järjekindlad, nad on mulle aastast aastasse kirjutanud, et ootavad uut muusikat," tõdes Kivi. "Tänavune aasta ongi olnud väga eriline kogu maailmale, nii tundsingi, et on õige aeg uus laul avaldada," lisas ta.
Kivi sõnul leiab uuest palast just sellist romantikat ja optimismi, mida maailm aastal 2020 vajab. "Tegu on rõõmsa poplooga, mis loodetavasti leiab kuulajaid kõikjal maailmas," ütles ta.
Maarja Kivi sai tuntuks tüdrukutegrupi Vanilla Ninja liikmena ning tegi hiljem ka soolokarjääri. Juba üle kümne aasta elab ta USA-s Los Angeleses.
Uut lugu saab kuulata Spotifyst: | Endine Vanilla Ninja liige Maarja Kivi avaldas pärast pikka pausi taas muusikat | https://menu.err.ee/1132395/endine-vanilla-ninja-liige-maarja-kivi-avaldas-parast-pikka-pausi-taas-muusikat | Kümme aastat muusikas pausi pidanud laulja Maarja Kivi avaldas äsja uue loo "Victorious". |
"Oma igapäevaelus peame tahes või tahtmata võtma riske," ütleb Kadi Luht-Kallas. "Näiteks hommikusel kooli või tööle minekul oleme osa liiklusest ja peame langetama suure hulga otsuseid teemadel kas, millal ja kuidas ületada teed."
"Näiteks hommikusel kooli või tööle minekul oleme osa liiklusest ja peame langetama suure hulga otsuseid teemadel kas, millal ja kuidas ületada teed."
Peatne doktor mõistab riskide võtmist olukorrana, mille lahendamisel võib inimene nii õnnestuda kui ka läbi kukkuda. Samas pole riskantses olukorras teada, kui suur on kummagi lõpplahenduse tõenäosus, ning milline võib olla tekkiv kahju.
Oma töös vaatles Luht-Kallas riskikäitumist liikluses, näiteks kiiruseületamist ja turvavarustuse kasutamata jätmist. Samuti otsis ta põhjuseid, miks inimesed satuvad tulekahjudesse ja veeõnnetustesse. Ühtlasi katsetas ta koolilastega edukaks osutunud riskikäitumisõppe sekkumisprogrammi autokooli kontekstis.
Teadmatus võib olla ohtlik
Kadi Luht-Kallas katsetas sekkumisprogrammi esmalt umbes 700 kuuendate klasside õpilase peal ning tegi pea 500 nüüd juba 15–18-aastase õpilasega kordusmõõtmisi. Kolmandana katsetas ta sekkumist autokooli 1441 õpilase peal. Selle uuringu tulemused näitasid, et õpilastel on riskide võtmine seotud temperamendi erinevate külgedega.
"Riskeerivamalt käituvad õpilased, kellel on madalam tahteline kontroll ja kõrgem ekstravertsus," märgib ta. Nende laste vanemate ja kooli ees seisab tema sõnul väljakutse pakkuda lastele võimalusi oma aktiivsust ja tundeid turvalises keskkonnas välja elada.
Ohtlikus olukorras on Luht-Kallase sõnul oluline toimuvat märgata ning suuta oma käitumist kontrollida. Selleks peavad inimesel olemas olema aga teadmised erinevatest ohtudest ja kaitsemeetmetest. Nii selguski koolilaste uuringust, et riskialtimalt käituvad õpilased, kes teavad tule-, vee- ja liiklusohutusest vähem.
Uuringus küsiti õpilastelt ka nende oskuste kohta kõigis kolmes valdkonnas, millest selgus Luht-Kallase jaoks ootuspäraselt, et rohkemate oskustega õpilased teevad rohkem ohtlikke tegevusi. "Tulemus toob selgelt välja, et oskuste andmisega koos on kindlasti vajalik tagada ohutuse tagamise võimalused potentsiaalselt ohtlike tegevuste harrastamisel," ütleb ta.
"Algajad juhid eeldavad, et kõik teised liikluses osalejad on nagu nemad – oskavad ja käituvad nii nagu nemad ja näevad olukorda samasugusena."
15–18-aastastel lastel uuris ta ka riskivõtmise ja isiksuseomaduste vahelisi seoseid. Selgus, et riskialtimad on vähem suhtlevad ja vähem avatud õpilased. Sarnast enesekeskset kalduvust on uurijad Luht-Kallase sõnul täheldanud ka algajate autojuhtide juures. "Algajad juhid eeldavad, et kõik teised liikluses osalejad on nagu nemad – oskavad ja käituvad nii nagu nemad ja näevad olukorda samasugusena," seletab ta. Mõlema probleemi vastu aitaks tema sõnul see, kui arendada lastes ja noortes oskust enda ümber teisi inimesi märgata ja püüda mõista viimaste eripärasid.
Kauaoodatud otsustusvabadus toob impulsiivsuse
Kadi Luht-Kallas leidis oma töös sedagi, et riskikäitumisel on seos sellise isiksuseomadusega nagu impulsiivsus. Ta hindas eraldi adaptiivset impulsiivsust ehk kiire otsustamise stiili ja erutusihalust ning maladaptiivset impulsiivsust ehk mõtlematust ja pidurdamatust. Uuring näitas, et mõlemad impulsiivsuse aspektid on riskide võtmisega liikluses tugevalt seotud.
"Tulemust kinnitavad ka varasemad uuringud, mille põhjal saab välja tuua, et kiiruseületajatele on omane kiire otsustamisstiil ja erutusihalus. Teiselt poolt on alkoholijoobes juhtidel probleeme mõtlematuse ja pidurdamatusega," ütleb ta.
Varasemad uuringud on näidanud, et bioloogilised tegurid pääsevad rohkem mõjule vanuses, kus inimene on saavutanud teatava otsustusvabaduse või õiguse.
Suuremat valmidust riske võtta ja sealhulgas ka impulsiivsust on Luht-Kallase sõnul seostatud aju serotoniini- ja dopamiinisüsteemidega. "Sõltuvalt meid ümbritsevast keskkonnast, individuaalsest arengufaasist ning turvatundest avalduvad nimetatud bioloogilised tegurid mõnes riigis rohkem kui teises," märgib ta.
Oma töös uuris ta samuti mõlema hormooniga seotud geene ja leidis, et nad tõepoolest mõjutasid riskivat käitumist. Samas täpsustab ta, et varasemad uuringud on näidanud, et bioloogilised tegurid pääsevad rohkem mõjule vanuses, kus inimene on saavutanud teatava otsustusvabaduse või õiguse.
"Näiteks koolilastel on keskkond vanemate ja õpetajate poolt üsna hästi kontrollitud ja mitmed tegevused, nagu alkoholi ostmine ja tarvitamine või auto juhtimine, ei ole lastele ei sotsiaalselt ega õiguslikult lubatud," seletab Luht-Kallas. Ta lisab, et kui laps ühel hetkel need vabadused saab, ent tal jääb sealjuures vajaka keskkonna tugevast suunamisest ja enesejuhtimisoskustest, pääsevadki bioloogilised mõjurid rohkem esile. Üldjuhul surutakse see nii-öelda hormoonimöll aja jooksul aga keskkonna survel taas kindlamatesse piiridesse.
"Läbi viidud sekkumisuuring autokoolides näitas, et enda impulsiivsuse teadvustamine ning erinevate olukordade ja oma käitumise üle mõtlemine, et töötada välja endale sobivaid kaitsemehhanisme on tõhus," tõdeb uurija.
Kuidas riske ära hoida?
Kuna koolilapsed veedavad suure osa oma ärkveloldud ajast koolis, peab Kadi Luht-Kallas just kooli selleks kohaks, kus arendada lastel riskikäitumise kontrolli. Esmajoones tasuks tema hinnangul koolilastega käsitleda erinevaid argielu ohtlikke olukordi. Lastega koos tasuks vaadata juba toimunud õnnetuste kirjeldusi ning analüüsida, milliseid valikuid ja otsuseid pidid õnnetusse sattunud inimesed tegema.
Sealjuures peab uurija oluliseks, et lapsed õpiksid sarnaseid olukordi oma enda elus ära tundma ja teadvustaksid võimalusi ohust pääseda. "Me kõik oleme erinevad ning ka õppetöös tuleb mõista, et meie oskus ohtu märgata, situatsiooni erinevatele aspektidele tähelepanu pöörata ning looduse poolt antud otsustusoskused on erinevad," seletab ta.
"Me kõik oleme erinevad ning ka õppetöös tuleb mõista, et meie oskus ohtu märgata, situatsiooni erinevatele aspektidele tähelepanu pöörata ning looduse poolt antud otsustusoskused on erinevad."
Sestap vajab iga laps ka individuaalseid lahendusi, mida nimetatakse Luht-Kallase sõnul tänapäevastes ennetustöö mudelites võimestamiseks. Võimestamise käigus luuakse inimeses soov olukordi lahendada just talle võimalikel ja sobivatel viisidel. "Sekkumisuuringus näidati, et õpetajaid on võimalik õpetada üsna lühikese koolitusega selliseid efektiivseid sekkumisi õpilastega läbi viima," märgib Luht-Kallas.
Ehkki kõiki elus ette tulevaid riske polegi uurija sõnul võimalik ette näha, on kõigil võimalik oma tavapäraseid lahendusi ja ohukäitumist analüüsida. Kui õnnetus juhtub kolme osise ehk inimese enda, olukorra ja keskkonna halbade tegurite kokkulangemisel, siis aitab see, kui inimene märkab olukorra ebatavalisust. "Näiteks olen tarvitanud alkoholi, tavapärases teeületuskohas liigub auto minu poole kiiremini kui varasemalt, põletan kodus küünlaid teise koha peal, kui seda tavaliselt teen, kasutan töö tegemiseks teistsugust töövahendit ja nii edasi," loetleb Luht-Kallas.
Kadi Luht-Kallas kaitseb oma doktoritööd"Risk-taking behaviour: Relationship with personality and markers of heritability, and an intervention to prevent unintentional injury" ("Riskeeriv käitumine: seosed isiksuse ja pärilikkusega ning sekkumine vigastuste ennetamiseks") 9. septembril Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal. | Ekstravertsed õpilased ja algajad autojuhid riskivad teistest rohkem | https://novaator.err.ee/1132396/ekstravertsed-opilased-ja-algajad-autojuhid-riskivad-teistest-rohkem | Inimelu on täis ohtlikke olukordi, millega toimetulek sõltub suuresti inimese teadlikkusest, aga ka bioloogilistest teguritest. Tartu Ülikooli haridusteadlase Kadi Luht-Kallase doktoritöö pakub välja viisi, kuidas saaks iseenda parema tundma õppimisega liikluses paremini toime tulla. |
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles, et Navalnõi organismis on tuvastatud Novitšoki gruppi kuuluv närvimürk. Kui palju mürke selles grupis on ja mida neist kasutati Navalnõi mürgitamiseks?
Eksisteerivad erinevad Novitšoki variandid. Novitšoki sünteesis Pjotr Kirpitšev juba 1970-ndatel aastatel. Kaks ainet – A-230 ja A-232 - võttis kasutusse Nõukogude armee. Teisi erinevatel põhjustel mitte, ilmselt nad ei vastanud tingimustele, mida Nõukogude armee esitas lahingu mürkainetele. Kirpitšev sünteesis väga palju erinevaid aineid. Peale nende on mul teada veel kaks ainet. Tundub, et antud juhul on tegemist A-242 ainega Novitšoki seeriast. See on fosfonaat, tahke aine, mis on palju toksilisem kui tuntumad Novitšoki variandid. Kogu seeria on suur. Mul on teada vähemalt kuus ainet ja Navalnõi mürgitamiseks kasutati ilmselt A-242. Kuna see on väga toksiline, siis on mürgitamiseks vaja väga väikest kogust. Inimese tapmiseks piisab 10mg.
Miks keegi teine peale Navalnõi ei saanud kannatada?
Sellel ainel on väga madal lävi – see tähendab, et kontsentratsioon on väga madal. Nii et kui teda mürgitati selle ainega läbi seedetrakti, siis see ei kujutanud ohtu teda ümbritsevatele inimestele. Isegi kui seda ainet pandi Navalnõi aluspesule, nagu räägitakse, siis see aine ei saa mujale levida, sest kontsentratsiooniaurud on väga madalad. Sellepärast Navalnõi ei mürgitanud kedagi teist. Minu versioon juhtunust on, et just seda ainet kasutati. Ja kõige tähtsam: kuna ainet võib kasutada väga väheses koguses, siis loomulikult need, kes seda planeerisid ja tegid, arvasid, et see aine lahtub inimese organismis kahe-kolme päevaga. Sellepärast nad just seda ainet kasutasidki. Nii et GRU areneb ja õpib oma varasematest vigadest.
Ütlete, et GRU tõesti õpib oma vigadest, kuid Skripal jäi ellu ning ellu jäi ka Navalnõi. Miks mõlemal juhul ei saavutanud mürgitajad oma eesmärki?
Võib-olla oli eesmärk teda mitte tappa, aga teha temast invaliid ja lüüa rivist välja. See on õudne kättemaks, sest suure tõenäosusega jääbki Navalnõi invaliidiks. GRU oli aga veendunud, et aine kaob organismist. Kuid kaasaegsed, võimsad, spetsiaalsed kromatograafid ja mass-spektromeetrid võimaldavad tuvastada kaduvväikesed koguseid, sest nad võimendavad signaali mitmekordselt. Siis on võimalik saada spekter ja isegi molekulaarne ioon ja see on juba otseses mõttes selle aine valem.
Täna on seadmed selles valdkonnas väga arenenud, aga Omskis ja teistes linnades selliseid seadmeid muidugi ei ole, sest need on väga kallid. Kui mina veel töötasin, maksid need seadmed umbes üks miljon USA dollarit. Praegu, ilmselt juba 10 miljonit dollarit. Moskvas muidugi sellised seadmed peaksid olemas olema, kuid info Moskvast tuleb eriorganite kaudu, nii et seda infot usaldada ei saa mitte kuidagi.
Te avaldasite omal ajal Novitšoki valemi. Nüüd väidavad Vene võimud, et Novitšoki valem on avalikustatud ja Novitšoki varud on mitte ainult Venemaal, vaid ka näiteks Tšehhis. Ja et sellepärast ei saavat tuvastada, et antud aine on tehtud just Venemaal ja venelaste poolt kasutusse võetud.
2007. aastal andsin ma välja raamatu "State secrets: an insider's chronicle of the Russian chemical weapons program", kaasaarvatud А-242 valemi. Asi on selles, et ükskõik kui põhjalikult te ainet puhastate, siis ikkagi ei saa te 100-protsendilist ainet. Maksimum 80 protsenti ja see on juba väga kõrge kvaliteet. Mis aga üle jääb? Üle jäävad pooltooted. Ja need pooltooted, millest aineproovid tehti, on Venemaal ja näiteks Tšehhis erinevad. Just nende pooltoodete kaudu võib tuvastada aine päritolu. Sellist meetodki kasutatakse analüütilises keemias ja mass-spektraalsetes uuringutes, nii et, päritolu on võimalik identifitseerida ja seda sakslased ilmselt tegidki.
See aga tähendab, et sakslastel on mingi näidis, millega nad said Navalõilt saadud proove võrrelda ja öelda: jah, see on Novitšok?
Põhimõtteliselt ei ole näidise omamine vajalik. Pärast seda kui ma avalikustasin valemi, siis kusagil Haagis (Keemiarelva keelamise organisatsiooni peakorteri asukoht – toim.) või Inglismaal saadi näidis ja siis saadi ka selle näidise mass-spektrid, mida jagati oma liitlastega. Neid mass-spektreid võib panna mass-spektromeetrisse ja teil ei ole enam vaja originaalainet. Kui teil on spektri andmed olemas, sellest piisab. Seega ei pea see aine igas riigis olemas olema.
Vene peaprokuratuur saatis oma Saksa kolleegidele päringu, et need esitaksid Navalnõilt võetud proovid ja alles siis saab alustada kriminaaluurimist. Kui teie keemiaeksperdina peaksite uurima Navalnõi mürgitamist Venemaal, kas teile oleks selleks vaja proove Saksamaalt? Või on selle mingi Kremli trikk?
See on muidugi trikk. Samal ajal ei saa Saksamaa ära öelda testide tulemuste ja spektrite esitamisest. Nii et siin algab suur vaidlus ja sellega kõik lõppebki. Keegi ei anna Venemaale spektrit, sest siis hakkab juba Venemaa spekuleerima, et midagi ei klapi... See on lõputu ring. Ei ole mõtet seda ringi käia. Just seda Kreml tahabki – venitada mitu aastat, et küsimus ei oleks enam terav. Kremli jaoks on kõige tähtsam võita aega.
Üks versioonidest kõlab nii, et arstid uurisid Navalnõid ja esimesel etapil anti talle vastumürki. Kuid nad ei saanud aru, mis Navalnõiga toimus. Kas tal on mürgitus või süsivesikute tasakaal paigast ära või diabeet või valedieet jne. Kui aga Navlnõi saadeti Saksamaale, siis mingit mürki tema organismist ei leitud. Nüüd aga sakslased leidsid. See tähendabki, et Navalnõi mürgitati välismaal. Kas selline versioon tundub teile tõenäoline?
See on muidugi mittetõsiseltvõetav, sest kui see oleks tõsiseltvõetav, siis võiks Saksamaa nõuda – esitage oma kromatograaf. mass-spektromeetri testid. Neid aga ei ole.
Kas teid kui spetsialisti, kes oli mürkaine loomise juures, ei pane imestama, et see aine ei toiminud ei Inglismaal Skripalidega, ega nüüd Navalnõiga? Me näeme, et seal kus kasutatakse Novitšoki, saab inimene tõsised terviseprobleemid, aga ei sure. Kuidas seda seletada?
Esiteks, Inglismaal kasutati absoluutselt teist ainet — А-232, selle binaarne variant. (Binaarne variant näeb ette, et kasutatakse kahte koostisainet, mis on iseenesest ohutud, kuid saadud lõppaine on ohtlik - toim.) Binaarne variant annab vähe lõpptoodangut, maksimaalselt 70 protsenti. Teiseks, see võtab aega. Binaarse variandi puhul on vaja vajutada, et tekiks keemiline reaktsioon. Pärast on vaja lõppainet määrida käepideme peale. Aega on aga vähe. Ja veel ilmastik – Inglismaal on tavaliselt happeline udu. Ja kõik see viis aine kontsentratsiooni oluliselt alla. Pluss Skripalidele osutati õigel ajal abi. Kui neid oleks hoitud niisamuti nagu Navalnõit, ei oleks nad kindlasti ellu jäänud. Nii et GRU pani siin mööda.
Aga teises juhtumis, Navalnõi puhul, oli eesmärk Navalnõid mitte tappa, vaid ta rivist välja lüüa ja teha temast invaliid. Ja siin sobis hästi see teine aine, millest ma rääkisin — А-242 — selle väga väike kogus. Nii et GRU oli siin juba kogenud ja saavutas edu. Aga ikka panid nad jälle natuke mööda, sest arvasid, et see aine kaob kolme päevaga ära. Asi on selles, et me varem ei teadnud, et see aine jääb maksale kaduvväikeses koguses ja ei lahtu. Sakslased seda aga teadsid ja selle teadmisega analüüsisid Navalnõi proove. Kolme päevaga aine ei kao ja me ei tea, mis ajaga see üldse kaob.
2019. aastal, pärast Skripalide juhtumit, pakkus Venemaa lisada keemiarelva keelamise konventsiooni nimekirja kõik Novitšokki kuuluvad ained. Kõik riigid, kaasa-arvatud Venemaa, on sellega kohustatud mitte töötlema, toota ja kasutada neid aineid. Kas on võimalik, et suvaline inimene võis saada sellele ainele ligipääsu?
Ma arvan, et see on täiesti välistatud. Seda ainet võib sünteesida ja sellest teha terroristlik relv ainult laboratooriumites, kus on haritud personal, kus on mürkainete loomise ja testimise kool. Selline kool on olemas ainult Moskvas aadressil Entusiastide puistee 53. See on Orgaanilise Keemia ja Tehnoloogia Riiklik Uuriv Instituut. Töö kestab seal siiani. Nad sünteesisid vajaliku koguse GRU jaoks – konventsioon lubab seda teha.
Konventsioon lubab seda teha uurivatel ja teaduslikel eesmärkidel…
Jah, sünteesida ja koguda tohib kuni 200kg ainet. See "konks" tekkis konventsioon sõlmimisel. Mina olin just sellel põhjusel konventsiooni ratifitseerimise vastu. Ja kahjuks oli mul õigus. Nüüd loob Orgaanilise Keemia ja Tehnoloogia Riiklik Uuriv Instituut terroristliku relva täiesti seaduslikul alusel. | Novitšoki mürgi looja ERR-ile: Navalnõid ei tahetud tappa, vaid teha temast invaliid | https://www.err.ee/1132354/novitsoki-murgi-looja-err-ile-navalnoid-ei-tahetud-tappa-vaid-teha-temast-invaliid | Novitšoki mürkainete väljatöötamisel otseselt osalenud, kuid praegu USA-s elav vene keemik Vil Mirzajanov rääkis ERR-ile antud pikemas usutluses, et Venemaa opositsioniliidrit Aleksei Navalnõid ei tahetud tappa, vaid ta rivist välja lüüa ja teha temast elu lõpuni invaliid, mis on palju hullem kättemaks kui surm. |
Milliseid valdkondi tuleks sotsiaaldemokraatide hinnangul koostatavas riigieelarves käsitleda prioriteetidena ja kuhu tuleks ka võetud laenuraha investeerida või kasutada niimoodi, et sellest sünniks Eesti riigile pikaajalisemat kasu?
Kõigepealt tuleks sotti saada, kuidas selle rahandusministeeriumi eelarveprognoosiga on. Ajakirjandus on siin avastanud, et Martin Helme mitte alati ei räägi sulatõtt, vastupidi, tal on kombeks fakte moonutada. Ma loodan, et need sõnumid, mis praegu rahandusministri suust kõlavad, on adekvaatsed, aga selle jaoks me peame ära ootama ka sõltumatute institutsioonide prognoosid. Kui me puhtalt tunnetuslikult seda prognoosi vaatame, siis seal öeldakse, et selle aasta miinuse järgmise aasta majandustõus sisuliselt katab ära ja kui me samal ajal vaatame, kui pikaks ajaks ja millistes mahtudes plaanitakse laenu võtta, siis seal on väike loogikaviga. Enne kui raha kulutama hakatata, tahaks aru saada, millest see loogikaviga tuleb. Aga täiesti selge on see, et sellises kriisiolukorras on esimene küsimus, et ühiskonna kõige nõrgemad ei jääks kriisi hammasrataste vahele. Kindlasti tuleb tagada, et hakkama saaksid noored tööturul, eakad ja ka erivajadustega inimesed.
Investeeringutest rääkides tuleb loomulikult otsa vaadata sellele, et majandus nagunii muutub väga kiiresti tänases maailmas. Ja iga selline kriis muudab majanduse struktuuri väga oluliselt. Sestap investeeringud peavad olema tehtud ja kavandatud sellest lähtuvalt, et need on tõesti sellised majandusvaldkonnad, mis ka lähitulevikus ja ka pikemas tulevikus suhteliselt suure tõenäosusega meie meie uut majanduskasvu võiksid vedada. Investeerimine nendesse tehnoloogiatesse, mis paratamatult on hääbumas või ka nendesse sektoritesse ei ole mõistlik. Seda kriisi heas mõttes tuleb ära kasutada selle jaoks, et võimalikult kiiresti teha õiglane digi- ja rohepööre.
Kas praegu te näete, et valitsus tegeleb sellistesse hääbuvatesse sektoritesse raha paigutamisega ja ebaotstarbekalt riigieelarve planeerimisega?
Kriisi esimeses faasis me ju seda kujukalt nägime, kui investeeringud tehti tehnoloogiatesse, mis põhinevad fossiilsetel kütustel.
Õlitehast peate silmas?
Just. Õlitehast. Aga need rahasüstid, mis on konkreetselt ettevõtete toetamiseks tehtud, ka seal on küsitav, et kas muutuvas maailmas uutesse kaubanduskeskustesse maksumaksja raha investeerimine on ikkagi jätkusuutlik ja mõistlik. Pigem tundub see ikkagi täielik lotomäng, kui me näeme, et turism on muutumas ja inimeste tarbimisharjumused on muutumas.
Aga kuhu tuleks investeerida konkreetselt?
Digipööre, rohelised tehnoloogiad. Need on kindlasti valdkonnad, mis lähitulevikus kasvavad ja pakuvad kasvuvõimalusi. Eestil oleks võimalik ka uute tehnoloogiate kasvust saada maksimumkasu ühiskonna jaoks, sest kui me sinna investeerime, siis me oleme võimelised ka maailmale pakkuma asju, mida maailmal vaja on.
Kuidas see riigieelarves kajastuda võiks?
Neid erinevaid suurprojekte on ju kindlasti võimalik hinnata, et kui jätkusuutlikud need on. Aga teine asi on ka need kriteeriumid, mis majanduse ja ettevõtluse turgutamiseks seatakse. Ehk seesama mure, mida me siin kriisi esimeses faasis nägime, et kriteeriumid on arusaamatud ja seal ei ole selgeid kriteeriume, et see peab olema digipöördeks ja, ja rohepöördeks tehtud investeeringud.
Kuhu saaks riik järgmise aasta riigieelarve kontekstis investeerida, et see vastaks nendele kriteeriumitele?
Meil on terve terve rida taastuvenergia initsiatiive, mida saaks toetada. Ja kui me räägime digipöördest, siis me ju saame aru, et riik ei saa olla see, kes seda üksinda teeb. See eeldabki just kriteeriumite seadmist selle jaoks, et erasektor tuleks välja initsiatiividega. Selle jaoks on vaja selgelt öelda, et need on prioriteedid.
Aga kuidas see ikkagi riigieelarves kajastub?
Kas konkreetsete toetusmeetmetena, mida saab teha näiteks EAS-i või Kredexi kaudu või siis ka suuremate investeeringutena, mis on mõeldud juba näiteks suuremate taastuvenergia lahenduste väljaarendamiseks.
Uued toetused, uued lahendused ja nendega tuleks tulla välja nüüd lähiajal, enne riigieelarve koostamist ja ka avalikkusele, ettevõtetele nendest teada anda?
Loomulikult. Kuidas muudmoodi seda teha saaks?
Mida te muidu arvate olukorrast, mis on meil tekkinud seoses turismiga ja täpsemalt, mis puudutab palgatoetuse maksmist. Sotsiaalminister Tanel Kiik on öelnud, et lihtsalt tuimalt maksta inimestele, kes töötavad turismisektoris, ei ole mõtet. Kuidas teie seda näete?
Esimene esimese asjana tuleb vaadata seda, kuidas inimesed toime tuleksid, kelle töökohad reaalselt kaovad ja loomulikult peab seal nüüd riik maksimaalselt appi tulema. Aga teine küsimus on see, et me näeme, et turism on kindlasti ka muutumas. Me nägime seda selle suve pealt, kuidas välisturiste jõudis Eestisse oluliselt vähem kui viimastel aastatel. Paratamatult tuleb ka sellega arvestada, et kõik senised turismivaldkonnad samal kujul ilmselt ei taastu ka siis, kui see akuutne tervisekriis täielikult mööda saab. Seega tuleb väga süveneda sellesse, et kuidas saavutada see, et riik ei hakka majandusstruktuuri loomulikku muutumist pidurdama või andma sellele tagasikäiku läbi selle, et riik tuleb justkui turule ja maksab turul kõik asjad kinni ja siis me avastame mõne aasta pärast, et me oleme oma arengutes lootusetult maha jäänud muust maailmast.
Nii, et selle sotsiaalministri seisukohaga põhimõtteliselt olete nõus?
Printsiibi mõttes olen nõus, aga tahaks näha konkreetseid valitsuse lahendusi. Kui need lahendused ja toetusmeetmed puudutavad üksikuid konkreetseid ettevõtjaid ja kriteeriumid on arusaamatud, siis sellele alla kirjutada kindlasti ei saa. Aga no vaatame, mida välja pakutakse. Turismisektor on saanud nii kõvasti pihta, et neid tuleb kindlasti aidata, küsimus kuidas täpselt seda teha, et see oleks jätkusuutlik. Aga riik ei saa hakata ise turismi korraldama.
Ühe lahendusena on rahandusminister Martin Helme (EKRE) välja pakkunud turismivautšerite jagamist. Kuidas te sellesse suunda ja ideesse iseenesest suhtute?
See on üks võimalus. Aga siis tuleb ka endale aru anda sellest, et see tõepoolest on ajutine ja fokusseeritud meede. Sest muidu juhtub see, mida ma just ütlesin. Et kui riik hakkab pikas perspektiivis otsustama selle üle, millist turismi inimesed tahavad ja millist mitte, siis pöördub kogu majandusloogika pea peale. See peab olema ikkagi erasektori jaoks oluline ja kogu see valdkond peab saama kohaneda olukorraga, et riik ei läheks turgu pikaajaliselt solkima.
Äsjane rahandusministeeriumi majandusprognoos näeb majandusseisu ja kogu olukorda seoses viiruse levikuga ka laias maailmas üsna optimistlikest toonides. Kas sotsiaaldemokraatidel on ka mingisugune oma visioon või analüüs sellest olukorrast? Kuidas teie näete koroonaviirusest põhjustatud kriisi ja majandusolukorra arenemist lähikuudel ja lähiaastatel? Kas tuleks valmis olla pikemaajaliseks majandussurutiseks või valmistuda normaalsesse majandusellu naasmiseks?
Nagu ma ka alguses ütlesin, et selle põhjal, mida me oleme näinud seoses rahandusministriga, siis tema sõnu pimesi usaldada kindlasti ei ole mitte mingisugust põhjust. Lisaks sellele harrastab ta väga jõulist poliitilist juhtimist.
Prognoosi koostasid rahandusministeeriumi ametnikud, analüütikud.
...rahandusministri poliitiliste suunistega. Nendes on üks oluline vasturääkivus, millele ma tähelepanu juhtisin. Kui tegelikult prognoositakse suhteliselt väikest langust ja kiiret taastumist, siis miks kavandatakse nii suures mahus ja nii pikkasid laenusid. Sellele tahaks vastust saada. Kindlasti tuleks ära oodata, mida ütlevad sõltumatud institutsioonid, ehk siis eelkõige Eesti Pank.
Rahandusminister ütleb teile selle peale, et praegu on intressid nii madalad, et oleks rumal, mitte laenu võtta.
Isegi siis, kui intressid on väga madalad, tuleb laen kunagi tagasi maksta. Tegemist on siiski laenuga ja varem või hiljem peab keegi selle tagasi maksma. Me võime ju seda lükata võimalikult kaugele, et see oleks võimalikult palju tulevaste põlvede mure. Aga ma arvan, et see ei ole vastutustundlik käitumine. Me peaksime ikkagi püüdma oma laenud nii kiiresti tagasi maksta kui võimalik. Loomulikult ei tähenda see seda, et seda tuleks teha kuidagi ühiskonna hakkamasaamise hinnaga. Seda kindlasti mitte. Loomulikult tuleb kriisisituatsioonis riigi vahenditega, ka laenudega majandust turgutada, pakkuda inimestele nii-öelda pehmet üleminekut, aga selle juures tuleb arvestada sellega, et lõpuks on tegemist ikkagi laenurahaga. Ja varem või hiljem tuleb see tagasi maksta.
Aga ikkagi nüüd see sotsiaaldemokraatide visioon ja analüüs viiruse ka seotud majanduslikust olukorrast ja, ja lähiaastatest. Kuidas näevad sotsiaaldemokraadid koroonaviirusest põhjustatud majandusliku olukorra arenemist lähiaastate jooksul? Kuidas riik peaks siin käituma?
Riik peab tagama oma inimestele selle, et inimesed tuleksid selles kriisis võimalikult hästi toime. Ja teiselt poolt investeerima võimalikesse kasvualadesse, eks raha, mida laenatakse, peaks hakkama tulevikus teenima, et me suudaksime ka need laenud tagasi maksta.
Aga, kas te näete, et see kriis jätkub? Kas te näete, et viirus niipea ei kao? Mis teie sisend või hinnang on sellele, kuidas majanduskriis lähikuudel, lähiaastatel areneb? Kas majandus taastub või tasub valmis olla pikemaajaliseks surutiseks?
Nüüd te tahate, et ma hakkaksin siin klaaskera pealt ennustusi andma, mida ma arvan, et ükski inimene tänasel päeval teha ei saa. See, milline on terviseolukord lähitulevikus, sõltub väga paljudest asjaoludest. Me ei tea ju täna, millal reaalselt me jõuame vaktsiinini. Me ei tea, kui kiiresti viirus areneb või taandareneb. Me näeme praegu nakatumiskordaja tõusu, aga meil ei ole võimalik täpselt öelda kuhu ta võib jõuda. Selge on see, et me peame ühiskonnana igal juhul olema ettevaatlikud, tegema endast maksimumi selle jaoks, et see viirus ei saaks lihtsalt levida. Ja teistpidi olema valmis selleks, et majanduses paratamatult toimuvad lähiaastatel muutused, mille see kriis endaga kaasa toob.
Nii et rahandusministeeriumi majandusprognoosi puhul sotsiaaldemokraadid pigem võtaksid sellise ettevaatlikuma ja skeptimilema lähenemise?
Selle jaoks, et seda hinnata, peaks seal kõrval olema veel mõni ekspertiis. Tavaliselt niimoodi neid asju tehakse, et võetakse mitme erineva prognoosi näitajad, võrreldakse neid omavahel ja siis vaadatakse, mis on usutavam. Aga kindlasti peab olema piisavalt ettevaatlik, sest me ju ei tea, kui tugevalt see viirus lähitulevikus tegelikult meie igapäevast tegevust halvab. | Indrek Saar ei usalda Helme suunistega tehtud majandusprognoosi | https://www.err.ee/1132367/indrek-saar-ei-usalda-helme-suunistega-tehtud-majandusprognoosi | Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar ütles ERR-ile antud intervjuus, et riigieelarve koostamisel tuleks lähtuda digi- ja rohetehnoloogiate toetamisest ning sellest, kuidas praegustest investeeringutest saada tagasi raha, et tulevikus maksta tagasi praegu võetud laene. Rahandusministeeriumi majandusprognoosi suhtub Saar aga skeptiliselt. |
24-aastane maailma esireket teatas otsusest teisipäeval, seletades seda koroonaviiruse pandeemiast tingitud komplikatsioonidega. "Loobumise taga on kaks põhjust. Esiteks tunnen ma muret koroonaviirusega kaasnevate terviseriskide pärast ja teiseks on mu ettevalmistus puudulik. Minu treener pole saanud mind aidata, sest Austraalia osariikide omavahelised piirid on olnud suletud," kommenteeris Barty sotsiaalmeedias.
"Ma soovin kõikidele mängijatele ja Prantsusmaa tenniseföderatsioonile palju edu. Alustan nüüd ettevalmistust uueks hooajaks ja ootan pingsalt Austraalia suve. On olnud raske aasta ja ehkki tennise poole pealt olen ma pettunud, on minu pere ja meeskonna tervis mulle prioriteediks number üks," lisas austraallanna.
Barty jaoks oli mullune Prantsusmaa lahtiste võit tema karjääri esimeseks slämmiturniiride triumfiks. Toonasel turniiril kaheksandat asetust omanud Austraalia esireket seljatas finaalis tšehhitar Marketa Vondroušova 6:1, 6:3.
Tänavustel Prantsusmaa lahtistel, mis algavad 27. septembril, saab Barty puudumisel esimest asetust omama rumeenlanna Simona Halep (WTA 2.).
View this post on Instagram
It has been a difficult decision to make but unfortunately I will not be competing in Europe this year. Last year's French Open was the most special tournament of my career so this is not a decision I have made lightly. There are two reasons for my decision. The first is the health risks that still exist with Covid. The second is my preparation, which has not been ideal without my coach being able to train with me due to the state border closures in Australia. I wish the players and the French Federation all the best for a successful tournament. I now look forward to a long preseason and the summer in Australia. It has been a challenging year for everyone and although I am disappointed on a tennis front, the health and well-being of my family and my team will always be my priority. Thank you to my fans for your continued support, I can't wait to play for you again.
A post shared by Ash Barty (@ashbarty) on Sep 7, 2020 at 5:14pm PDT | Tiitlikaitsja Barty jätab tänavused Prantsusmaa lahtised vahele | https://sport.err.ee/1132394/tiitlikaitsja-barty-jatab-tanavused-prantsusmaa-lahtised-vahele | Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste mullune naiste üksikmängu võitja Ashleigh Barty tänavusel turniiril kaasa ei löö. |
Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul kannavad tänavused Muinsuskaitsepäevad mitut olulist sõnumit. "Ühtepidi on usk haridusse oluline osa eestlaseks olemisest, seda kinnitab tõsiasi, et pea igas suuremas Eesti paigas on koolimaja. Rõõmustame, et Muinsuskaitsepäevadel kaasalööjad koolide lugusid nii mitme nurga alt tutvustavad. Teisalt on paljud kunagistest koolimajadest, millest mitmed on suure kultuuriväärtusega, jäänud kasutuseta ning neile uue funktsiooni leidmiseks on vaja suurt ja ühist pingutust, julgeid ideid," selgitas Raie.
Muinsuskaitsepäevade kavas olevad sündmused annavad mitmekesise võimaluse siinse hariduspärandiga tutvumiseks. Kavast leiab endiseid ja praeguseid koolimaju ja hariduslugu tutvustavaid ekskursioone Võrus, Pärnus, Lääne-Harju vallas ja Tallinnas. Koolihooneid ja kohalikku hariduse andmise lugu jutustavad ka näitused ja avatud uste päevad Taebla, Ulila ja Põlgaste koolihoones, mis on varem koolimajana kasutusel olnud, kuid seisavad nüüd (pool)tühjalt. Saaremaal Mihkli talus on avatud vanade õpikute näitus ning A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel räägitakse kuulsa kirjaniku kooliteest, mis tema elu ja loomingut oluliselt mõjutasid. Tühjade (kooli)majade probleemile otsitakse lahendust Muinsuskaitseameti, Linnalabori ja Ruumiringluse ühiselt korraldatud avatud uste päeval ja töötoas Rakvere endises kreiskooli hoones Pikk tänav 40.
Muinsuskaitsepäevade üritused on külastajatele enamjaolt tasuta.
Muinsuskaitsepäevad avatakse kolmapäeval, 9. septembril kell 16.30 Tallinnas Georg Otsa tänaval (virtuaal)näituse "Koolimaja. Kooliks ehitatud hooned Eestis 19. ja 20. sajandil" avamisega ning Tallinna südalina koolimaju tutvustava matkaga, mida juhib Jaak Juske. Avaüritustel antakse üle ka noortele suunatud Päranditegija konkursi auhinnad. | Muinsuskaitsepäevadel räägitakse põnevaid lugusid hariduse ja kooli ajaloos | https://kultuur.err.ee/1132390/muinsuskaitsepaevadel-raagitakse-ponevaid-lugusid-hariduse-ja-kooli-ajaloos | 10.-13. septembrini tähistatavatel Muinsuskaitsepäevadel toimub ligi 50 ekskursiooni, loengut, näitust ja avatud uste päeva, mis tutvustavad kooli ja haridusega seotud pärandit. |
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1770 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 32 testi tulemus osutus positiivseks.
Haiglaravil on seitse inimest. Juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 20,32. Eestis on koroonaviirus nõudnud 64 inimese elu.
Rahvastikuregistri andmete kohaselt laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 12 inimesel. Võrumaale lisandus kolm, Ida-Virumale kolm, Pärnumaale kaks, Tartumaale üks ja Viljandimaale üks. Kümnel juhul puudus positiivse proovi andnul rahvastikuregistris registreeritud elukoht.
Tallinna nakatumisnäitaja tõusis 31-le
Harjumaale (neist üheksa Tallinna) ööpäevaga lisandunud 12 haigusjuhust on hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal on seitse varasemate haigete lähikontaktsed, üks juhtum on sisse toodud Saksamaalt. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on hetkel veel täpsustamisel.
Perioodil 6.-7. september lisandunud haigusjuhtudest oli kaks juhtu sisse toodud (Mehhiko, Itaalia), pere-ja töökontaktide kaudu haigestus kuus inimest.
Terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel on viis aktiivset kollet, millest Nõmme Kalju koldega on seotud 15, 21. augusti Viimsepäeva katedraali klubiürituse koldega 10, Gourmet Coffee koldega 10 ning saunapeo koldega seitse nakatumist. Töökohal haigestumise koldega on kokku seotud kaheksa haigusjuhtu.
Tallinnas on 100 tuhande elaniku kohta 31,0 COVID-19 haigusjuhtu.
Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel 761 inimest, kellest 156 on haigestunud.
Ida-Virumaal jälgimisel ligi 600 inimest
Ida-Virumaale lisandus kolm uut juhtu, neist üks Narva linna. Kahel juhul on tegemist varasemate haigestunute lähikonktaktsetega, ühel juhul on nakatumise asjaolud veel täpsustamisel. Terviseameti Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 600 inimest. Osakonna tegevuspiirkonnas on kokku viis aktiivset kollet, millest suurim on 56 haigestunuga (neist 31 on töötajad ja 25 töötajate lähikontaktsed) Estonia kaevanduse kolle. Jõhvi Keldri koldega on seotud 15, Ühendkuningriigist sissetoodud koroonaviiruse koldega 15, Ojamaa kaevanduse koldega üheksa ning Viru vangla koldega viis haigusjuhtu (kolm töötajat ja kaks töötaja pereliiget).
Lõuna regiooni uute positiivsete puhul on tegemist Võru sünnipäeva koldesse lisandunud viie nakatunuga, kes olid varasemate haigete lähikontaktsed. Kokku on tänahommikuse seisuga nn Võru sünnipäeva koldes 12 nakatunut. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses ligi 275 inimest, kellest 30 on haigestunud.
Pärnumaale lisandunud kahest positiivsest juhust üks on seotud reisimisega välismaale (Austria, Itaalia) ja üks on Võrumaal positiivse isikuga kontaktis olnud inimene. Austria-Itaalia kümnesest reisiseltskonnast on Pärnumaal viis positiivset, Võrumaal neli. Üks inimene põdes haiguse kevadel läbi ja on negatiivne. Lääne regionaalosakonnas on jälgimisel 20 inimest, kellest kaheksa on haigestunud.
Uus testimispunkt Võru linnas
Seoses viiruse leviku tõusuga Võrumaal alustas teisipäeval terviseameti koostööpartner proovide võtmist uues testimispunktis, mis loodi Võru linna. Qvalitase õdedega mehitatud sissesõidu (drive-in) meetodil testimispunkt asub Kagukeskuse parklas (Kooli tn 4), autopesula juures. Testimiseks on vajalik perearsti saatekiri, selle laekumisel võtab testimise kõnekeskus ühendust ja broneerib aja. Proovid transpordib ja viirust analüüsib SYNLAB oma Tallinna laboris ja inimesed saavad vastused 24 tunni pärast. | Ööpäevaga lisandus 32 koroonahaiget, nakatumisnäitaja kerkis üle 20 | https://www.err.ee/1132357/oopaevaga-lisandus-32-koroonahaiget-nakatumisnaitaja-kerkis-ule-20 | Möödunud ööpäevaga lisandus 32 uut koroonahaiget, Eesti haigestumusnäitaja 100 000 elaniku kohta on 20,32 (esmaspäeval 19,34). |
"Esiteks on mul vaja lõpetada tänavusel MM-il pooleli jäänud ettevõtmine ja parandada kohta ühe võrra. Siis on ees ootamas Milano-San Remo, Flandria tuur ja Pariis-Roubaix ning lisaks on eesmärk võita Tour de Framce'il roheline särk," loetles 31-aastane itaallane, kes asub Touril aktiivsete ratturite pingereas viiendal kohal, eesmärke.
CCC Teamist lahkujaid on veelgi, kirjutab Spordipartner.ee. Mõni aeg tagasi teatas Rio olümpiavõitja Greg van Avermaet, et siirdub AG2R La Mondialesse. Martin Laasi koduklubi Bora-Hansgrohe sõlmis kahe aasta pikkuse lepingu praegu Team Sunwebis pedaaliva Wilco Keldermaniga, kes lõpetas 2017. aasta Vuelta neljanda kohaga. Team Sunweb ütles 29-aastasele hollandlasele, keda on viimastel aastatel kimbutanud vigastused, juba kevadel, et talle ei pakuta uut lepingut. | Maanteesõidu MM-i hõbedamees vahetab klubi | https://sport.err.ee/1132368/maanteesoidu-mm-i-hobedamees-vahetab-klubi | Viimatistel maailmameistrivõistlustel hõbemedali teeninud ja tunamullu Euroopa meistriks kroonitud Matteo Trentin lahkub käesoleva hooaja lõpus CCC Teamist, olles sõlminud kahe aasta pikkuse lepingu UAE-Team Emiratesiga. |
Uus kiiruskaamera asub Tallinna-Rapla-Türi maantee 26. kilomeetril.
Nüüdseks on märtsis paigaldatud kiiruskaamera seadistus- ja häälestustööd tehtud ning liikluskorraldus viidud vastavusse uute oludega, teatas maanteeamet. | Kohila vallas Urge külas hakkab tööle kiiruskaamera | https://www.err.ee/1132379/kohila-vallas-urge-kulas-hakkab-toole-kiiruskaamera | 11. septembrist käivitatakse mõlemasuunaline kiiruskaamera mõõtekabiin Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas. |
Prognoosi esitlusel rõhutas rahandusminister Martin Helme, et riigieelarve nominaalne puudujääk jääb tänavu väiksemaks kui kevadel arvati. Uuemal ajal on aga välja mõeldud ka struktuurse eelarvetasakaalu mõiste ja see näitaja ei paista välja parem kui kevadel.
Kevadel prognoositi tänavuseks eelarve struktuurseks puudujäägiks 5,2 protsenti SKT suhtes ja seda koos lisaeelarve meetmetega. Uue prognoosi järgi on see näitaja nüüd 5,7 protsenti SKT-st. Järgmise aasta puudujäägi numbrid on aga kevadise prognoosiga võrreldes kehvemad nii struktuurselt kui nominaalselt mõõdetuna.
Kevadel ehmatati avalikkust teatega, et laenukoormus kasvab kolmekordseks, kerkides 22 protsendini SKT-st. Nüüd aga lubatakse laenukoormust kasvatada koguni 31 protsendini SKT-st. Millest tuleneb selline ebakõla senisest optimistlikuma majandusprognoosi ja laenukoormuse kasvunumbri vahel, seda rahandusminister prognoosi esitlusel põhjendada ei osanud.
Teine tähelepanek tuleneb varasemast infost, et tänavu võetud uutest laenudest jääb suurem osa lihtsalt hoiule, kontodele seisma. Majandusprognoosi seletuskirjast saab lugeda, et tänavu märtsist kuni augusti lõpuni on uut laenu juurde võetud kokku 2,86 miljardit eurot.
"Seega pole tõeks saamas oletus, et suurem osa laenurahast jääb aasta lõpuks kasutamata ja selle arvel võiks kavandada mingeid investeeringuid tulevikus."
Prognoosi esitlusel kõlas küsimus ka riigi rahavoogude prognoosi kohta. Vastusest kuulsime, et aasta lõpuks on likviidsusreservi jääk suurusjärgus 900 miljonit eurot. Kuna eelmise aasta lõpu seisuga oli likviidsusreservis 962 miljonit eurot, siis tähendab see, et kogu värske laenuraha läheb tänavu ka käiku. Seega pole tõeks saamas oletus, et suurem osa laenurahast jääb aasta lõpuks kasutamata ja selle arvel võiks kavandada mingeid investeeringuid tulevikus.
Kolmas tähelepanek on selle kohta, et eelarve kulude kasv on olnud ülemäära kiire. Nominaalne eelarvekulude kasvumäär oleks pidanud olema väiksem juba mitmel eelneval aastal. Sellele on tähelepanu pööranud ka Euroopa Komisjon oma viimaste aastate hinnangutes Eesti riigieelarvele.
Peale riigikogu viimatisi valimisi rääkis peaminister Jüri Ratas, et tänavu valimisi ei toimu, mistõttu on viimane ja kõige sobivam aeg teha ära põhjalik eelarverevisjon. Eelarve revideerimisega olid nõus ka ülejäänud koalitsioonipartnerid.
Asi lubati kiiresti ära teha, koos nullbaasilise eelarvestamisega. Riigieelarve pidi olema täis üleliigseid kulusid ja tegevusi, mis on kunagi sinna sisse pandud, aga on tänaseks oma aktuaalsuse kaotanud. Nüüd on küll viimane aeg küsida, kuidas siis eelarverevisjon edeneb. Laenuraha arvel ei saa pikalt liugu lasta. | Aivar Sõerd: tähelepanekud seoses rahandusministeeriumi majandusprognoosiga | https://www.err.ee/1132376/aivar-soerd-tahelepanekud-seoses-rahandusministeeriumi-majandusprognoosiga | Majanduslangus jäi kevadel oodatust väiksemaks, selgus rahandusministeeriumi värskest majandusprognoosist. Optimistlikum vaade majandusele peaks peegelduma ka riigi rahanduses, aga riigieelarvet puudutavatest näitajatest seda küll välja lugeda ei saa, kirjutab Aivar Sõerd. |
Sarjas peaosa mängiv Martin Clunes ja sarja stsenarist Philippa Braithwhite teatasid pressiteate vahendusel, et nad on sarja tegemist väga nautinud, kuid tunnevad, et nüüd on aeg hüvasti jätta, kirjutab Independent.
"Kui me selle sarjaga 2004. aastal alustasime, ei osanud me üldse oodata, et meie lojaalsed vaatajad toriseva doktori nii hästi omaks võtavad," lisasid nad.
Sarja viimast hooaega hakatakse filmima 2021. aasta kevadel ning see linastub sama aasta lõpu poole.
"Doktor Martin" räägib arstist, kes loobub edukast kirurgikarjäärist Londonis ning kolib väikesesse rannakülla. Mitte just kõige osavama suhtlejana tekitab uus doktor kohalike seas palju elevust ja sekeldused ei lase end kaua oodata.
ETV eetris on "Doktor Martin" argipäeviti kell 17.40. 8. septembril on eetris kuuenda hooaja viimane osa ning 9. septembril algab sarja seitsmes hooaeg.
Lisaks on "Doktor Martini" kõiki üheksat hooaega võimalik vaadata Jupiteris. | "Doktor Martini" järgmisel aastal ilmuv hooaeg jääb sarja viimaseks | https://menu.err.ee/1132361/doktor-martini-jargmisel-aastal-ilmuv-hooaeg-jaab-sarja-viimaseks | Ka ETV-s näidatava briti draamasarja "Doktor Martin" tegijad teatasid, et järgmisel aastal filmitav ja linastuv kümnes hooaeg jääb sarja viimaseks. |
Euroopas reisimine on COVID-19-sse nakatunute arvu kasvades muutunud taas keerukaks. Piirid on küll lahti, aga Euroopa riikidesse sisenemise tingimused on erinevad ja võivad muutuda praktiliselt iga päev.
Kogesin seda ise nädalavahetusel Lätis käies. Eestlasi oli Riias palju nagu tavaliselt. Praeguste riikidevaheliste kokkulepete kohaselt oli mul naabrite juurde võimalik minna vaid seetõttu, et Eesti kahe nädala uute nakatumiste koguarv 100 000 elaniku kohta oli reedese seisuga 15,98.
Kui Läti valitsus teinuks järgmist nädalat puudutavad otsused kas neljapäeval või laupäeval, oleks Eesti nakatunute arv olnud kõrgem ja Lätti sisenemisel oleks eestlasi ees oodanud kahenädalane eneseisolatsioon. Samas Prantsusmaale, kus uusi juhtumeid 100 000 elaniku kohta on kahe nädala jooksul praeguse seisuga 118, oleks saanud sõita vabalt. Tagasi tulles testi tehes oleksin saanud nädala alguses tööle minna.
Reeglite erinevus ja kiire muutumine loob niigi ebakindlas olukorras veel suuremat ebakindlust ja segadust nii inimestele kui ettevõtetele. Seepärast tegi Euroopa Komisjon reedel ettepaneku reisipiirangute ühtlustamiseks Euroopa Liidus. Ettepaneku järgi tuleks kõikides riikides kasutusele võtta n-ö valgusfoori süsteem, kasutades kolme kriteeriumi: tehtud testide koguarv, positiivsete testide osakaal ja kahe nädala uued nakatumisjuhud.
Nüüdseks on olukord võrreldes suve algusega, kus viirus oli taandunud, muutunud. Kui rakendada 16 juhu taset 100 000 elaniku kohta, mis suve alguses kokku lepiti ja mida rakendatakse Euroopa Liidust väljapoole jäävatest riikidest reisimiseks, saaksid omavahel reisida vaid Lätis (4,8), Soomes (6,4) ja Küprosel (10,3) elavad või töötavad Euroopa Liidu kodanikud.
Euroopa Liidu ühe põhivabaduse, inimeste vaba liikumise, säilitamiseks ja tagamiseks tuleks reisipiirangute nakatumisnäitu tõsta. Muidugi ei tohi seda teha kergekäeliselt ja läbimõtlematult, kuid arvestada tuleb ka majanduse olukorraga ja sellega, et Euroopa riigid ja eurooplaste elud on aastatega põimunud. Paljud elavad ühes ja käivad tööl teises riigis. Euroopasse sõidetakse õppima või külla lähedastele.
Reisimisvõimaluse säilimine on hädavajalik ka väga keerulises olukorras turismisektorile, seda ka Eestis. Nakatunute arvu suurem piirmäär reisipiirangute kehtestamisel ei ole täna ka nii suure tervishoiuriskiga kui enne suve.
"Haigeid osatakse paremini ravida ja viirust ennetada ning meditsiinisüsteemi võimekus on märgatavalt kasvanud."
Praegu on üle Euroopa haiglasse sattunute osakaal kõigi nakatunute seas oluliselt väiksem, haigeid osatakse paremini ravida ja viirust ennetada ning meditsiinisüsteemi võimekus on märgatavalt kasvanud. Samuti on olemas isikukaitsevahendite varu.
Seda arvestades jääks komisjoni ettepaneku kohaselt roheliseks piirkonnad, kus nakatunute arv 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul on alla 25 ja positiivseid teste on alla kolme protsendi kõikidest tehtud testidest. Selliseid riike on EL-is praegu üheksa, mõned mahuvad nende sekka väga napilt.
Kollased oleksid piirkonnad, kus nakatunute arv on alla 50 ja positiivseid teste on alla kolme protsendi. Selliseid riike (koos roheliste piirkondadega) on EL-is praegu kakskümmend.
Punased oleksid piirkonnad, kus nakatunute arv on üle 50 ja positiivsed on rohkem kui kolm protsenti testidest. Nendest piirkondadest reisimisel tuleks jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni või teha riiki sisenedes (või enne reisi alustamist) COVID-19 test. Põhimõte, mida rakendab hetkel edukalt ka Eesti.
Valgusfoorisüsteemiga saaksid liituda vaid need piirkonnad, kus nädala jooksul tehakse rohkem kui 250 testi 100 000 elaniku kohta. Komisjonile on tähtis ka kõikide Euroopa Liidu kodanike võrdne kohtlemine, mis on jällegi üks oluline Euroopa Liidu aluspõhimõte. See tähendab, et kõiki samasuguse nakatunute arvuga riike tuleks kohelda võrdselt ja näiteks naabritele ei saaks ettepaneku heakskiitmisel rakendada n-ö soodsamaid tingimusi.
Arutelusid riikidevaheliste reisipiirangute ühtlustamiseks on viimastel nädalatel peetud pidevalt, kokkulepet on muu hulgas takistanud erinevad testide arvud ning andmete kogumise kvaliteet ja kiirus.
Komisjoni ettepanekud peaksid mitmed senised mured lahendama, kuid kokkuleppe saavutamine pole kahtlemata lihtne. Loodan siiski, et paari nädala pärast on eurooplaste reisitingimused ühtsemad ja selgemad. | Keit Kasemets: reisimine Euroopas vajab selgemaid reegleid | https://www.err.ee/1132353/keit-kasemets-reisimine-euroopas-vajab-selgemaid-reegleid | Arutelusid riikidevaheliste reisipiirangute ühtlustamiseks on viimastel nädalatel peetud pidevalt, loodan siiski, et paari nädala pärast on eurooplaste reisitingimused ühtsemad ja selgemad, kirjutab Keit Kasemets. |
Kui esimeses D- alagrupi mängus võitis Sassari suurelt Rooma Virtust ja teises alistas kindlalt Henri Drelli leivaisa Pesaro, siis kolmas võit võeti Brindisi üle tänu heale teisele poolajale õige napilt, kirjutab Korvpall24.ee.
Peagi oma 21. sünnipäeva tähistav Eesti koondislane Kaspar Treier täna väljakule ei pääsenud. Sassari ridades oli kõige resultatiivsemaks meheks 25 minutit väljakul viibinud Vasa Pusica 24 punktiga. Talle järgnesid Milo Bilan 20, Marco Spissu 16 ja Jason Burnell 15 silmaga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Treier ja Dinamo jätkavad Itaalia superkarikavõistlustel puhaste paberitega | https://sport.err.ee/1132342/treier-ja-dinamo-jatkavad-itaalia-superkarikavoistlustel-puhaste-paberitega | Itaalia korvpalli superkarikavõistlustel teenis Kaspar Treieri koduklubi Sassari Dinamo kolmanda järjestikuse võidu, kui alistati tasavägises heitluses Brindisi 91:89 (24:20, 15:28, 24:17, 28:24). |
Kogu kultuuri-ja ürituskorralduse sektori jaoks keerulisel ajal toimunud TMW läbivateks teemadeks olid muusikatööstus 2.0, kestlik areng ja naabrid. Eesti Kunstiakadeemias (EKA) toimunud konverentsil pöörati eritähelepanu muusikatööstuse ja kultuurivaldkonna kriisistrateegiatele ning muutuste juhtimisele.
Lisaks konverentsile ning valdavalt Põhja-Tallinna Telliskivi Loomelinnakusse ja Noblessneri sadamasse koondunud muusikaprogrammile leidsid festivali raames aset ka avalikud vestlused, kunstiprogramm, laste töötoad, Lasnamäe avastusretk, muusikute kirbuturg, restoraniprogramm ja heategevuslik plaaditurg koostöös vähiravifondiga "Kingitud Elu".
TMW muusikaprogrammis esines 140 artisti kümnest Euroopa riigist 11 laval. Muusikaõhtuid külastas kolme päeva jooksul 11 000 inimest, sealhulgas 778 muusika- ja kultuuritööstuse esindajat, kes osalesid ka TMW konverentsil. Abiks oli 160 vabatahtlikku. Koos tasuta linnakava üritustega oli festivalil kokku 20 233 külastust.
Festival korraldati vähendatud mahus, vastavalt avalikele üritustele kehtivatele reeglitele, mis aitavad vältida koroonaviiruse levitamist või sellesse nakatumist. Kõigil üritustel peeti kinni nii hügieeninõuetest kui ka kuni 50% mahutavuse reeglist.
Festival avati neljapäeval, 27. augustil Fotografiska Tallinn keskuses koostöös Põhjamaade suurima kultuurikeskuse Tampere Talo ja Tampere 2026 Euroopa Kultuuripealinn 2026 organisatsioonidega.
Festivalil jagus muusikat indipopist uue põlvkonna hiphopini, metalist folgini ning nüüdismuusikast ja koorilaulust eksperimentaalelektroonikani. Eesti muusika oli esindatud enam kui saja artistiga, nende seas oma žanri ja skene tunnustatuimad esindajad Trad.Attack!, Mari Kalkun, Mingo Rajandi Kvintett, Collegium Musicale, segakoor HUIK!, Anna Kaneelina, Erki Pärnoja, Mart Avi, Sander Mölder, YASMYN, Lexsoul Dancemachine, Manna, Kannabinõid, Zahir jpt.
28. ja 29. augustil EKAs peetud konverentsil astus üles 128 muusika- ja kultuurivaldkonna esindajat, neist 80 kohapeal ja 48 veebiülekande vahendusel. Arutlusteemade keskmes olid uue ajastu muusikatööstuse ja kultuurikorralduse tulevikustrateegiad ning avalike ürituste tervise- ja ohutusnõuded. Konverentsi avamisel tervitasid EKA auditooriumi kogunenud rahvusvahelist publikut EKA rektor Mart Kalm, Telia Eesti kommunikatsioonidirektor Katrin Isotamm ja TMW juht Helen Sildna. Üle videosilla liitusid Sildna ettekandega kolleegid kriisikoldeist Beirutist ja Minskist – Liibanoni muusikaettevõtja ja Beirut Jam Sessionsi kaasasutaja Anthony Semaan ning Valgevene muusikaekspordi edendaja Dmitri Bezkorovainyi. | Tallinn Music Week kogus üle 20 000 külastuse | https://kultuur.err.ee/1132358/tallinn-music-week-kogus-ule-20-000-kulastuse | Augusti lõpus Tallinnas peetud 12. korda rahvusvaheline muusika- ja kultuurifestival Tallinn Music Week (TMW) võttis end kokku numbrites. Festivalil esines 140 artisti kümnest Euroopa riigist ning konverentsil osales 778 muusika- ja kultuuritööstuse esindajat. Kokku kogus festival 20 233 külastust.
Selgusid ka järgmise aasta festivali kuupäevad: TMW 2021 toimub 6.–9. mail. |
Austraalia linnades on kollatutt-kakaduude arvukus viimase kolmekümne aastaga jõudsalt kasvanud. Sydneys märgistati 130 kollatutt-kakaduud palja silmaga kergesti nähtavate tiivamärgistega ning paluti linlastel nähtud kakaduude vaatlused sisestada nutirakendusse. Lindude jälgimine linnas on lihtne, sest seal ei pelga kakaduud inimest, seega õnnestub linnu märgist tuvastada vähema vahemaa pealt ka palja silmaga, kirjutab Marko Mägi Linnuvaatleja ajaveebis.
Selgus, et harrastusteadlaste panus on väga oluline. Kuue aasta jooksul kogunes üle 900 vaatleja abil rohkem kui 27 000 kakaduuvaatlust. Nende andmete abil oli võimalik modelleerida lindude liikumist ning selgitada, millised on salkades sotsiaalsed suhted.
Harrastusteadlastelt saadud andmete usaldusväärsuse kontrollimiseks pandi kümnele kollatutt-kakaduule GPS-seade ning võrreldi, kas GPS-is jälgimine annab sarnase tulemuse. Kahe meetodi tulemused kattusid väga suures ulatuses, vaid 1,9 protsenti linlaste edastatud vaatlustest ei olnud usaldusväärsed. Niivõrd suure andmehulga puhul on sellise vea mõju lõpptulemusele peaaegu olematu.
Andmetest selgus, et kollatutt-kakaduude salkade koosseis on ajas suhteliselt püsiv. Enim mõjutas salga koosseisu ööbimispaikade valik – kollatutt-kakaduud ööbivad puudel seltsingutes sarnaselt meie hakkidega – ning viie aasta jooksul kasutas üks lind keskmiselt vaid 2,5 ööbimispaika.
Indiviidide ja salkade segunemisel mängisid oma osa ka toitumiskohad, kuid andmed näitavad, et kuigi lindude liikumisvabadus ei ole kuidagi piiratud, on kakaduudel selged püsivad pikaajalised sotsiaalsed sidemed ning aasta lõikes ei muutu suhete arv kuigi palju.
Veel selgus selgus, et näiteks talvel toitutakse reeglina koos kaaslastega, kellega on tugevamad sidemed ning suhteid mõjutas ka linnu vanus. Vanematel kakaduudel olid suhted pikemaajalised ning nad veetsid rohkem aega koos samade kaaslastega.
Harrastusteadlastest on seega palju abi näiliselt kaootiliselt linnaruumis liikuvate lindude omavaheliste suhete selgitamisel. Tulevikus võivad sellised teadmised olla abiks inimese ja lindudevaheliste võimalike konfliktide lahendamisel.
Uuring ilmus väljaandes Journal of Animal Ecology. | Kakaduude seltsielu uurimisel tulid teadlastele appi tavainimesed | https://novaator.err.ee/1132351/kakaduude-seltsielu-uurimisel-tulid-teadlastele-appi-tavainimesed | Lindude sotsiaalseid suhteid on seni uuritud valdavalt tehistingimustes, kuna looduses toimetavad linnud on vilkad ja näivad inimsilmale äravahetamiseni sarnased. Kui linde õnnestubki märgistada, on ühel uurijal väga keeruline koguda tõesteks järeldusteks piisavalt andmeid. Austraalias tulidki tavainimesed teadlastele appi just kakaduude seltsielu uurimisel. |
Belglanna Mertens alistas 21-aastase maailma neljanda reketi tund ja 16 minutit väldanud matšis 6:3, 6:3. Teist aastat järjest USA lahtistel veerandfinaali murdnud Mertens servis matši jooksul seitse ässa, tegemata ühtegi topeltviga. Kenini vastavad numbrid olid null ja kolm.
16. asetatud Mertens kohtub kaheksa parema seas valgevenelanna Viktoria Azarenkaga (WTA 27.), kes seljatas 20. asetatud tšehhitari Karolina Muchova (WTA 26.) ligi kaks ja pool tundi kestnud kohtumises 5:7, 6:1, 6:4. Azarenka servis matši jooksul kaks ässa ja tegi neli topeltviga, Muchow seitse ässa ja kaks topeltviga. | Teise asetusega Kenin langes US Openil konkurentsist | https://sport.err.ee/1132341/teise-asetusega-kenin-langes-us-openil-konkurentsist | Tennise US Openil langes läinud öösel konkurentsist teise asetusega Sofia Kenin, kes jäi alla maailma 18. reketile Elise Mertensile. |
Maailma viies reket Medvedev, kes pole tänavusel turniiril veel üheski matšis setti kaotanud, võitis läinud öösel peetud kohtumise tunni ja 40 minutiga numbritega 6:4, 6:1, 6:0. Venelane servis mängu jooksul seitse ässa ja tegi ühe topeltvea, Tiafoe numbrid olid üks ja üks.
Üks tänavustest US Openi poolfinalistidest saab olema Venemaa tennisist, sest kaheksa parema seas läheb 24-aastane Medvedev vastamisi kümnenda asetusega kaasmaalase Andrei Rubljoviga. 22-aastane maailma 14. reket Rubljov alistas kuuenda asetusega itaallase Matteo Berretini (ATP 8.) 4:6, 6:3, 63:, 6:3.
Andrei Rubljov kordas võiduga Berretini vastu enda karjääri parimat slämmiturniiri tulemust. Veerandfinaali on noor venelane seni jõudnud veel vaid korra, seda tunamullu samuti US Openil. Tema tänavune vastane kaheksa parema seas, Daniil Medvedev, jõudis eelmisel aastal USA lahtistel finaali, kus jäi alla Rafael Nadalile. | Kindla võidu võtnud Medvedev on jõudnud settigi loovutamata veerandfinaali | https://sport.err.ee/1132335/kindla-voidu-votnud-medvedev-on-joudnud-settigi-loovutamata-veerandfinaali | Tennise USA lahtistel meistrivõistlustel jätkab meeste üksikmängus võimsas hoos kolmanda asetusega venelane Daniil Medvedev, kes alistas kaheksandikfinaalis ameeriklase Frances Tiafoe (ATP 82.). |
Veel paar aastat tagasi omasid nii Delfi, Õhtulehe kui ka Postimehe portaalid ERR-i ees suurt edumaad, mistõttu sellist küsimustki ei saanud tekkida. Nüüd pitsitab reklaamitulu ja seetõttu lastakse käiku erinevad võtted, et konkurente, sh rahvusringhäälingut nõrgendada.
Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) seadus on vastu võetud 2007. aastal ja seda on hiljem vaid kosmeetiliselt muudetud esmajoones isikuandmete kaitse ja järelevalveasutuste ning ministrite ametinimetuste muutustega seonduvalt.
Peamiselt on rahvusringhäälingu seaduse lahti võtmine ja selle kaasajastamine jäänud opositsioonierakondade kartuse taha, et sinna kirjutatakse sisse suuremaid poliitilise kontrolli punkte, mis vähendaksid rahvusringhäälingu sõltumatust. Lisaks on erinevad valitsuskoalitsioonid vähemalt kahel korral andnud ERR-ile lisaraha vene- ja ingliskeelse uudisteportaali avamiseks ilma suurema meediakärata.
Millistes punktides läheb ERR-i igapäevast tegevust reguleeriv seadus vastuollu praeguse meediaolukorraga?
Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõige 3 ütleb, et ERR võib oma nõukogu loaga toota muid meediateenuseid ja levitada nendega seotud tooteid (RT I, 2007, 10, 46). See punkt täiendab sama paragrahvi esimest lõiget, kus on määratletud minimaalne raadio- ja teleprogrammide arv.
Muudele meediatoodetele (loe ka online-portaalid) on viidatud ka rahvusringhäälingu sõltumatuse osas (§ 3), samuti ERR-i eesmärke täpsustavas paragrahvis 4.
Seetõttu võib väita, et muid meediatooteid käsitlev osa pole kogemata seadusesse sisse saanud ja selle all mõeldakse uusi meediatooteid, milleks on ka uudisteportaalid. Pigem peaksid erameediaväljaannete juhid pöörduma ERR-i nõukogu varasemate koosseisude poole ja küsima, miks on antud nõusolekuid erinevate portaalide avamiseks, millest kõik on nõukogu laualt läbi käinud. Selle asemel ähvardab meediaettevõtete liit Euroopa Komisjoniga, sest üks riigiabi tõlgendus võib Soome Yleisradio portaalide tegevust piirata.
Me ei kujuta ühtegi tänapäevast laia levikuga meediaväljaannet ette ilma internetiväljundita. Samamoodi võiksid ka Eestis tegutsevad erateatrid väita, et riigi rahastamisel olevad näitekunstiasutused ei tohi oma mängukava kodulehel avaldada, sest see rikub konkurentsi. Või lepime kokku, et ajaleht Sirp ei tohi enam arvamusartikleid avaldada, sest Müürileht juba teeb seda?
Siit edasi jõuame kiiresti taas väiteni, mida eratelekanalid on eri aegadel kasutanud – ERR ei tohiks raha kulutada meelelahutussaadetele, näidaku vaid poliitika-, haridus-, kultuuri- ja lastesaateid. Ja seda eesmärgiga marginaliseerida meediaorganisatsioon, millel on ainsana Eestis kohustus teenida avalikke ja mitte omanike huve.
Meediaettevõtete liidu tegevdirektor Merle Viirmaa-Treifeldt väitis esmaspäeval, et erameedia ettevõtete initsiatiivi taga on soov tagada ligipääsu jätkumine sõltumatule informatsioonile.
Jälgides viimasel paaril aastal väärtuste ja hoiakute osas jäigemaid ja diametraalselt erinevaid seisukohti võtvaid kahte suuremat meediamaja Postimees Gruppi ja Ekspress Gruppi, tundub, et meedia sõltumatuse garandiks on kujunemas hoopis rahvusringhääling.
COVID-19 pandeemia kajastamise valguses kasvas märkimisväärselt enim just ERR-i veebikanalite jälgitavus, vaatamata sellele, et kahel eelpool nimetatud meediaorganisatsioonil on koos kohalike väljaannetega kasutada palju suurem arv kirjasõna valdavaid ajakirjanikke kui ERR-il. Miks tulemust ei tule, peaksid nende organisatsioonide juhid küsima oma toimetustelt.
Üllatav on kuulda ka väidet, et ERR ei järgi turureegleid ja pakub tasuta juurdepääsu uudistele, mis kujutavad konkurentsi erameedia tasulistele teenustele. Kasutades aktiivselt mõlema suure online-väljaande, Delfi ja Postimehe teenuseid, ei usu, et nende populaarsuse kahanemine just kuutasu taha jääb.
"Huvitav oleks võrrelda, kui palju raha kasutavad ühe kliki saamiseks Postimees ja Delfi võrdluses ERR-iga."
ERR-i portaalid on oma ressursse kasutades hakanud tegema lihtsalt paremat meediasisu erakonkurentidega võrreldes. Huvitav oleks võrrelda, kui palju raha kasutavad ühe kliki saamiseks Postimees ja Delfi võrdluses ERR-iga. Yleisradio näitel on Soome erameedialiit hinnanud rahvusringhäälingu aastast portaaliuudiste kulu tegelikust ligi kümme korda suuremaks.
Ekspress Grupi majandustulemuste näitel ei pea paika ka väide, et COVID-19 on kontserni kasumlikkust oluliselt vähendanud. Ekspress Grupi tänavuse aasta teise kvartali puhaskasum kasvas börsiteate kohaselt 65 protsenti 350 000 eurolt 580 000 euroni, mille tõi kaasa digitellimuste mahu 26-protsendiline kasv poole aastaga. Kokku moodustavad digitaalsed tulud Ekspress Grupi meediaettevõtete müügitulust 68 protsenti ja kontserni kogukäibest ligi poole (46%).
Lõpetuseks tagasi Soome juurde. Valitsuse parlamendile esitatava seadusemuudatuse kohaselt on Yleisradio ülesanne teha kõigile võrdselt kättesaadavaks mitmekülgsed ja sisukad avalikud televisiooni- ja raadioprogrammid koos nendega seotud kõrvalteenustega.
Kuigi tekstipõhised uudised peaksid peaasjalikult olema seotud organisatsiooni enda audio- ja videotoodanguga, on erand tehtud vahendatavate Soome uudisteagentuuri, erakorraliste ja kiiresti muutuvate uudissündmuste, kultuuri- ja haridusuudiste ning vähemusi ja muukeelseid elanikke puudutavate uudiste osas.
Oleks kahju, kui Eesti seadusandja piiraks ERR-i portaalide tegevusvõimalusi pelgalt selles hirmus, et nad võiksid avalikkuselt liiga palju külastusi saada. Euroopas tehtud meediauuringud ei ole leidnud selget seost avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide tekstiuudiste negatiivsest mõjust erameediaorganisatsioonide tuludele, pigem on üksikutes uuringutes toodud välja positiivne mõju, mis ergutab täiendavat infot otsima erinevatest allikatest. | Hanno Tomberg: erameedia kaebus näitab nende nõrkust | https://www.err.ee/1132333/hanno-tomberg-erameedia-kaebus-naitab-nende-norkust | Erameediaorganisatsioonide kaebus Euroopa Komisjonile on naeruväärne ja näitab eelkõige enda võimetust toota kvaliteetset meediasisu nii trüki- kui ka online -meedias, kirjutab endine ERR-i juhatuse liige Hanno Tomberg. |
Nelja võiduni peetavat seeriat 3:2 juhtima asunud Boston võitis kohtumise avaveerandi 14 silmaga 25:11 ja poolajaks haarati juba 27-punktiline eduseis. Mängu viimased kaks veerandit võitis küll napi eduga Toronto, ent veenva 22-punktilise võidu teenis Celtics.
Võitjatele tõi enim punkte 27 silmaga panustanud Jaylen Brown, kes sai kirja ka kuus lauapalli. Kemba Walker lisas 21 punkti ja seitse korvisöötu, Jayson Tatumi kontole kirjutati 18 punkti ja kümme lauapalli. Kaotajate parimaks osutus 18 punkti loopinud Fred VanVleet.
Läänekonverentsis jäi 1:2 kaotusseisu Denver Nuggets, kes kaotas Los Angeles Clippersile 107:113. Kohtumise avapoolaeg kulges tasavägiselt, kui kolmandale veerandile läks kahepunktilises eduseisus vastu Denver. Ka kolmas veerand kuulus Nuggetsile, kuid viimase veerandi võitis kümne punktiga Clippers.
Los Angelese meeskonna parimana viskas Paul George 32 punkti. Kaksikduubliga sai hakkama Kawhi Leonard, kelle nimele kirjutati 23 punkti ja 14 lauapalli. Denver Nuggetsile tõi Nikola Jokic klubi resultatiivseimana 32 silma ja 12 lauapalli.
Tulemused:
Toronto – Boston 89:111 (Boston juhib seeriat 3:2)
Denver – LA Clippers (Clippers juhib seeriat 2:1) | Tiitlikaitsja Raptors on ühe kaotuse kaugusel väljalangemisest | https://sport.err.ee/1132329/tiitlikaitsja-raptors-on-uhe-kaotuse-kaugusel-valjalangemisest | Korvpalliliiga NBA play-off 'ides astus Boston Celtics ühe võidu kaugusele idakonverentsi finaalist, alistades läinud öösel mulluse meistri Toronto Raptorsi kindlalt 111:89. |
Tartu Postimees kirjutas, et 2019. aasta augustis sai maaelumuuseumi juhatus Silla kõrval teise liikme, kui tööd alustas varem Tallinnas pikalt vabaõhumuuseumi juhtinud Merike Lang. Langi palkamisel rõhutati, et ühel juhatuse liikmel (Merli Sillal) on raske kolmest muuseumist koosneva asutuse tööd juhtida. Nüüd aga jääb Lang ametisse, samal ajal kui Sild peab suuri arendusprojekte lõpetamata lahkuma.
Merli Sild rääkis Tartu Postimehele, et on teinud oma tööd südamega, mõeldes pidevalt, kuidas muuseumi edasi arendada: "Palusin aega, et vähemalt suured arendusprojektid projektid ära lõpetada, aga seda ei antud."
Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid nõukogu esimees Marko Gorban ütles, et tegu oli tavapärase tähtajalise lepingu lõpetamisega: "Mingisugust konflikti siit kindlasti otsida ei ole mõtet, pigem lihtsalt lähtus nõukogu sellest, et organisatsioon vajab uut käiku, muudatusi, värskemat lähenemist, ning see oli ka põhjus, miks otsustasime ühe juhatuse liikmega edasi minna." | Pikaajaline muuseumijuht peab ametist lahkuma | https://www.err.ee/1132330/pikaajaline-muuseumijuht-peab-ametist-lahkuma | Juba 2005. aastast Eesti põllumajandusmuuseumi juhtinud ja 2017. aastal moodustatud sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid juhatuse liikmena töötanud Merli Sild kaotab septembri keskpaigast töö, sest muuseumi nõukogu otsustas tema lepingut mitte pikendada. |
USA ja Hiina on reporteriviisasid vastastikku piiranud osana laiemast vastasseisust seoses kaubanduse ja tehnoloogia, Hongkongi ja koroonaviirusega.
Hiina ajalugu "USA ja teiste välisajakirjanike ähvardamise, ahistamise ja väljasaatmisega on aastakümneid pikk", ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Morgan Ortagus.
Hiina välisministeerium teavitas hiljuti USA Pekingi saatkonda uutest piirangutest välisreporteritele. Ajakirjanike pressikaarte keelduti pikendamast ja varem sel aastal riigist välja saadetud ajakirjanike viisataotluseid keelduti menetlemast.
Hiina väliskorrespondentide klubi (FCCC) teatel ei pikendatud vähemalt viie ajakirjaniku akrediteeringut. Nende seas Wall Street Journali, CNN-i ja Bloombergi töötajad. Ootuste järgi võetakse tulevatel nädalatel samu meetmeid teistegi ajakirjanike suhtes.
USA on teinud väsimatult tööd, et veenda Hiinat USA ajakirjanikke tagasi riiki lubama, ütles Ortagus.
Aasta esimeses pooles saatis Hiina välja 17 välisajakirjanikku, teatas FCCC. | USA süüdistab Hiinat välisajakirjanike hirmutamises | https://www.err.ee/1132327/usa-suudistab-hiinat-valisajakirjanike-hirmutamises | USA süüdistas teisipäeval Hiinat välisajakirjanike hirmutamises ja ahistamises, pärast seda, kui Peking keeldus pikendamist mitme USA meediafirma töötaja akrediteeringut. |
Teadlase Aigar Vaigu, ajakirja EMA peatoimetaja Merle Liivaku ning vahvate laste juhitud saatesarjas tehakse toiduainetega põnevaid teaduskatseid, aga valmistatakse ka kodumaisest toorainest maitseküllaseid roogi.
""Magusa molekuli" näol on tegemist väga leidlikult üles ehitatud, hästi toimiva ning tänuväärse saateformaadiga, mis äratab mängulisel viisil lastes huvi toidu ja teaduse vastu ning aitab ühtlasi mõista, kuidas toit põllult taldrikule jõuab," sõnas maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp. "Maaeluministeeriumil on väga hea meel olla juba teist aastat "Magusa molekuli" saatesarja koostööpartneriks."
Lisaks stuudiole sõideti seekord maale ning saadetesse jõuavad klipid sellest, kust toit meie lauale tuleb. "Käisime väga inspireerivates kohtades – C.R. Jakobsoni talumuusemis Kurgjal ja Klaara-Manni puhkekeskuses Tori külje all – ning igas episoodis näitavad väikesed saatejuhid, kuidas näiteks kasvavad kurgid ja porgandid või kust tuleb piim," selgitas saate produtsent Maria Uppin. "Kuna septembris tähistatakse ka Eesti toidu kuud, siis on just praegu väga tore võimalus väikestele lastele toiduga seotud kaasahaaravaid saateid näidata."
Saatesarja "Magus molekul" teine hooaeg koosneb kuuest episoodist, mis jõuavad ETV2 ekraanile 8., 9., 15., 16., 22. ja 23. septembril kell 18.00, hiljem on need järelvaadatavad ETV2 ja Lasteekraan.ee veebilehtedel. Igas saates valmistatakse süüa ning viiakse toiduainetega läbi lihtsaid, kuid põnevaid teaduskatseid. Saated on loodud 5-10-aastastele lastele, retsepte ja teaduskatseid võiksid lapsed järele teha koos oma vanemate õdede-vendade, isade-emade või teiste täiskasvanutega. | "Magus molekul" käib uurimas, kust toit lauale tuleb | https://menu.err.ee/1132326/magus-molekul-kaib-uurimas-kust-toit-lauale-tuleb | Teisipäevast jõuavad ETV2 ekraanile lastele loodud toiduteadussaate "Magus molekul" uued episoodid. |
Mis juhtub siis, kui inimesed hakkavad saladuslikult kaduma ja raamatukogud tühjenevad raamatutest, õigupoolest - kõik muutub digitaalseks? Kolm hakkajat koolijütsi, kooliarst, koolidirektor ja kohaliku, Luutsniku küla konstaabel asuvad seda keerulist juhtumit lahendama.
Lavastus räägib päris sõprusest, raamatute lugemisest ja ette lugemisest, koos mängimisest ning digimaailma lõpmatutest ahvatlustest. Lavastus on loodud lastele ja sobib vaatamiseks alates viiendast eluaastast, kuid kõnetab ka kogu perekonda ning on pühendatud eesti rahvajutu ja digikultuuri aastale.
Põnevuslugu jutustavad Grete Konksi, Kristjan Poom ja Stefan Hein. Mauno rollis on virtuaalsena Sepo Seeman. Kunstnikuks on Jaanus Laagriküll. Muusika ja laulutekstide autoriks on Katri Rebane. Liikumisjuhiks on Marge Ehrenbush. Video, visuaalsed efektid ja valguse loob Rene Topolev.
19. novembril täitub kümme aastat, mil Piip ja Tuut Teater avas oma teatrimaja Toompeal.
Detsembris jõuab lavale veel kaks uuslavastust peredele: Piip ja Tuut loovad tsirkuseartistidega muinasjutulise "Talvetsirkuse" ning noorte teatritegijatega valmib Leelo Tungla ja Mari Amori muusikaline lavastus "Siil Felix teeb bändi".
Piipu ja Tuutu näeb uuel hooajal ka ekraanil kevadel valminud uute täheaabitsa lugudega piipjatuut.tv. | Piip ja Tuut teater pühendub eesti rahvajutu ja digikultuuri aastale | https://kultuur.err.ee/1132325/piip-ja-tuut-teater-puhendub-eesti-rahvajutu-ja-digikultuuri-aastale | Piip ja Tuut teater avab 11. hooaja 12. septembril Ilmar Tomuski põnevuslooga "Mauno saladuslik kadumine", mille dramatiseeris Liis Sein ja lavastas Marek Demjanov. |
Mullu esimest aastat välisklubis pallinud Martin Grištšuk oli koos Praha HC Duklaga tegemas vägagi edukat hooaega, enne kui COVID-19 pandeemia sellele pidurit tõmbas. Duklal seisis ees karikafinaal, meistriliigas oldi teisel tabeliastmel ning eurosarjas edenetud veerandfinaali.
Martin Grištšuk: isakssaamise tunnet pole võimalik sõnadesse panna
Uus hooaeg algas laupäeval, mil Dukla alistas kõrgliiga esimeses voorus tulemusega 31:26 (16:11) Brno SHC Malomerice, kes kevadel kindlalt tabelis põhjas lõpetas. Grištšuk oli meeskonna resultatiivseim viie väravaga. "Treener jagas mänguaega kõigile, sest mäng oli meie kontrolli all," sõnas teist hooaega Tšehhimaal alustanud 23-aastane Grištšuk.
"Jäin ise rahule – nii mänguajaga kui ka tulemusega. Skoor võinuks suuremgi olla, aga tegime palju pallikaotusi ja muidu tehnilist praaki. Eks kuus kuud mängimatust avaldab kõigile mõju, kuid samas oli emotsionaalselt väga mõnus tunne jälle platsil olla," tunnistas mullu Tšehhi meistrisarjas 21 mänguga 72 väravat visanud paremsisemine.
Kümmekond päeva enne palliplatsile ja võitude teele naasmist sai Grištšuk elu ühe suurimatest võitudest – abikaasa Jana sünnitas Tallinnas pisitütre Alisa. "Sõnadesse pole võimalik panna, kui hea, meeldiv ja võimas see isakssaamise tunne on!" jäi noor isa tunnete kirjeldamisel hätta.
"Käsipallis sai hooaega alustatud, aga kas ja kuidas see jätkub, pole selge. Eks nii ole kõikjal Euroopas, kus viirusenumbrid tõusuteel on. Tšehhimaal on näiteks bussides ja mujalgi maskid kohustuslikud. Keskendume siiski hetkel koostöö leidmisele meeskonnas, sest nii lahkujaid kui ka tulijaid oli Duklas päris palju," lausus Grištšuk.
Jaanimaa "kahur" tulistas mitmes sarjas
Kahel korral käis eelmisel nädalal platsil Dener Jaanimaa. Venemaa kõrgliiga avavoorus oli ta kohtumise parim kuue värava ja kolme resultatiivse sööduga, kui Moskva CSKA alistas kindlalt Volgogradi Kaustiku 33:18 (13:11). Pühapäeva õhtul peeti Euroopa liiga esimese ringi kordusmäng, kus avakohtumine Minski SKA-ga lõppes võõrsil 25:25 viigiga.
Tasavägise alguse järel saatis CSKA peatreener Oleg Kulešov eestlase platsile 9. minutil ja kohe tuli mängu pööre. Esmalt teenis Jaanimaa vastasele kaheminutilise karistuse, siis aga ei suudetud teda vea hinnagagi takistada. Mullune Eesti parim käsipallur pommitas kolm väravat järjest, lisas resultatiivse söödu ja CSKA juhtis 12:7.
14:11 lõppenud poolaja järel tulistas Jaanimaa vasakukäeline "kahur" tagaliinist veel kaks väravat. CSKA sai kuue tabamusega juhtima ning edu käest ei andnud. Jaanimaa viie värava toel võeti 31:25 võit ning Venemaa klubi edenes tugevuselt teise eurosarja järgmisse ringi koondtulemusega 56:50.
Hooajaga tehti algust ka meie põhjanaabrite juures. Soome karikavõistluste avaringis oli Helsingi IFK üle esiliigas pallivast Riihimäe Dynamost tulemusega 33:19 (18:8). HIFK ridades debüteerinud Kristo Voika viskas võitjate kasuks kolm väravat ja aitas meeskonna veerandfinaali. | Käsipallileegion: Jaanimaa, Grištšuk ja Voika hoidsid võiduprotsendi saja peal | https://sport.err.ee/1132322/kasipallileegion-jaanimaa-gristsuk-ja-voika-hoidsid-voiduprotsendi-saja-peal | Kui üle-eelmisel nädalal alustas välismaal mängivatest Eesti käsipalluritest ainsana hooaega Dener Jaanimaa, siis möödunud seitsme päeva jooksul liitusid temaga veel kaks mängijat. Kristo Voika ja Martin Grištšuk tegid vastavalt Soomes ja Tšehhimaal avaetteaste ning Jaanimaa ise oli võidukas ja resultatiivne koguni kahes sarjas. |
Euroopa Komisjon tegi reedel ettepaneku kasutada kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides ühtset lähenemist liikumispiirangutele ning otsustas, et kui nakatunute arv 100 000 kohta jääb kahe nädala jooksul alla 50, ei tohiks sellest riigist saabuvatele inimestele kehtestada liikumispiiranguid.
"Need soovitused tulevad välja nõukogu soovituste kujul, ehk siis liikmesriigid ise peavad enne kõigepealt omavahel kokku leppima, mida selles soovituses kirjeldatakse," ütles ERR-ile Volmer.
See tähendab Volmeri sõnul seda, et ees seisab kuuajaline läbirääkimiste protsess, kus liikmesriigid omavahel vaidlevad läbi, mis täpselt on need piirmäärad, mida arvestatakse.
"Me tahaksime need nõukogu soovitused vastu võtta 22. septembril [Euroopa Liidu] üldasjade nõukogus, aga mitte veel ülemkogus," lisas Volmer.
"Vaatame, kuidas läheb. Võib-olla Euroopa Liit teeb seda, mis ta alati teeb, ehk jõuab kokkuleppele ka täiesti võimatutes küsimustes," sõnas Volmer.
"Ma arvan, et paljud riigid leiavad, et selleks, et saada Euroopa ühine lähenemine, võib oma numbreid natukene korrigeerida küll," lisas ta.
Keit Kasemets: kasutusele võetaks n-ö valgusfoori süsteem
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets kirjutas sotsiaalmeedias, et komisjoni ettepaneku järgi tuleks kõikides riikides kasutusele võtta n-ö valgusfoori süsteem kasutades kolme kriteeriumi: üldse tehtud testide arv, positiivsete testide osakaal ja kahe nädala uued nakatunud.
"Tänaseks on olukord võrreldes suve algusega, kus viirus oli taandunud, muutunud. Kui rakendada 16 juhu taset 100 000 elaniku kohta saaksid omavahel reisida vaid Lätis (4.8), Soomes (6.4) ja Küprosel (10.3) elavad või töötavad Euroopa Liidu kodanikud. Samas on haiglasse sattunute arvud olulised vähenenud ja meditsiinisüsteem üle Euroopa saab viirusega hästi hakkama. Isikukaitsevahendite varud on olemas," seisis Kasemetsa postituses.
Kasemets märkis, et rohelistes piirkondades jääks nakatunute arv 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul alla 25 ja positiivseid teste oleks alla kolme protsendi kõikidest testidest. "Selliseid riike on Euroopa Liidus hetkel üheksa, mõned väga napilt," märkis ta.
Kollastes/oranžides piirkondades jääks Kasemetsa sõnul nakatunud arv all 50 ja positiivseid teste oleks alla kolme protsendi. Selliseid riike on Euroopa Liidus hetkel 20.
Punased oleksid Kasemetsa sõnul piirkonnad, kus nakatunute arv oleks üle 50 ja positiivsed oleksid rohkem kui kolm protsenti testidest. "Nendest piirkondadest reisimisel tuleks jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni või teha riiki sisenedes või enne reisi alustamist Covid-19 test," selgitas ta.
Valgusfooruga saaksid liituda vaid need piirkonnad kus tehakse rohkem kui 250 testi 100 000 elaniku kohta nädala jooksul.
Aas: kõigepealt tuleb kokku leppida lähinaabritega
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (KE) ütles ERR-ile, et toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut. "Selle ettepanekuga ma olen täiesti nõus, kindlasti oleks segadust märgatavalt vähem," lausus Aas.
Samas märkis ta, et riigid võivad siin kehtestada siiski reegleid iseseisvalt. "Praegu on selline aeg, kus ongi mõistlik pidada konsultatsioone, vaadata, mida teevad meie lähinaabrid ja siis ühiselt kujundada seisukoht," sõnas Aas.
Sotsiaalminister Tanel Kiik Euroopa Komisjoni ettepanekut ühiselt uues piirmääras kokku leppida realistlikuks ei pea.
"Tõsi on see, et inimeste mugavuse seisukohalt oleks mõistlik, kui meil oleks üks ühtne arusaam, millistel juhtudel on eneseisolatsioon kohustuslik, millistel mitte. Loomulikult teeks see palju kergemaks toimetamise ettevõtjatele, on see siis lennunduses või turismis tervikuna. Aga olles realist ja vaadates Euroopa kaardile, kus nakatumise tase riikides erineb mitte kordades, vaid kohati kümnetes kordades, ei tundu realistlik eeldada, et saab olema väga lihtne leppida kokku ühine uus sihttase," ütles Kiik ERR-ile antud intervjuus.
Kiik märkis, et Eesti valitsus ei ole veel ettepanekut arutanud. | Asekantsler: eesmärk on uutes reisipiirangutes kahe nädalaga üksmeel leida | https://www.err.ee/1132176/asekantsler-eesmark-on-uutes-reisipiirangutes-kahe-nadalaga-uksmeel-leida | Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer on optimistlik, et Euroopa Liidu liikmesriigid jõuavad kokkuleppele Euroopa Komisjoni ettepanekus tõsta reisipiirangute nakatumisnäit 16 pealt 50 peale. Valitsus aga ettepanekut veel arutanud ei ole. |
Tehing toetus Enefit Greeni ja Metsähallituse varasemale, 2018. aastal sõlmitud eelkokkuleppele Tolpanvaara arenduse omandamiseks, kui projekti teemaplaneeringuga seotud tingimused saavad täidetud.
Enefit Greeni juhi Aavo Kärmase sõnul otsib ettevõte pidevalt võimalusi taastuvenergia portfelli kasvatamiseks oma koduturgudel, sealhulgas Soomes. "Tolpanvaara arenduse näol on tegemist heas asukohas paikneva väljaarendatud projektiga. Soome laienemist toetab sealne hea investeerimiskliima ning stabiilne turuolukord," kommenteeris Kärmas.
Kärmase sõnul on järgmine samm tuulepargi ehitamiseks vajalike hangete väljakuulutamine, misjärel saab alustada ehitusprotsessiga. "Muuhulgas oleme Tolpanvaara projekti raames avatud koostööks partnerite ja elektrienergia suurtarbijatega, kel on huvi pikaajalise taastuvelektri ostulepingu sõlmimise vastu," kinnitas Kärmas.
"Meil on hea meel, et tugev rahvusvaheline taastuvenergiaettevõte Enefit Green on sisenemas Soome energiaturule. Lisaks rõõmustame, et järjekordne meie poolt välja arendatud tuulepargiprojekt on vilja kandmas," ütles Metsähallituse kinnisvara arendamise üksuse juht Tuomas Hallenberg.
Ehitatav tuulepark hakkab paiknema heade tuuleoludega ja suhteliselt kõrvalises asukohas Metsähallitusele kuuluvate metsade vahel. Tuuleparki saab püstitada kuni 22 tuulikut ning selle koguvõimsus ulatub kuni 100 megavatini. Tuulepargi projekti omanikuks on Enefit Greeni Soome tütarfirma Tolpanvaara Wind Farm Oy.
Taastuvenergia toodangu suurenemine aitab kaasa Eesti Energia kontserni strateegilisele eesmärgile toota 2024. aastal 43 protsenti elektrist ja soojusest taastuvatest allikatest.
Soome elektriturg pole Eesti Energia kontsernile võõras. Ettevõte on alates 2018. aasta kevadest müünud elektrit Soome kodumajapidamistele Enefit kaubamärgi all. Enefiti pakkumine Soomes on keskendunud digitaalsetele lahendustele, nagu kasutajasõbralik avaleht ja mobiilirakendus, mis võimaldavad klientidel hallata oma elektritarbimist ja paremini planeerida majapidamiskulusid.
Enefit Green on Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergia ettevõte, millele kuuluvad neljal turul – Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas kokku 20 tuuleparki, 4 koostootmisjaama, 36 päikeseelektrijaama, pelletitehas ja hüdroelektrijaam. | Enefit Green omandas esimese tuulepargi arendusprojekti Soomes | https://www.err.ee/1132310/enefit-green-omandas-esimese-tuulepargi-arendusprojekti-soomes | Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green omandas Soome riigimetsa haldavalt ettevõttelt Metsähallitus õigused Tolpanvaara tuulepargi projekti elluviimiseks. Tegu on ettevõtte esimese tuulepargi arendusega Soomes. |
Põlluaas kirjutab Postimehes ilmunud arvamusloos, et " memoriaali on võimalik üsna lihtsalt korda teha ja ümber kujundada vabadusmemoriaaliks, kus elegantne obelisk kujutaks endast vabadussammast ning kus oleks võimalik korraldada ka üritusi ja riiklikke tseremooniaid".
Objektidele uue tähenduse ja sisu andmine ei ole Põlluaasa sõnul ajaloos midagi ennekuulmatut, see rõhutaks just meie võitja-, mitte kannatajaoreooli, ja Maarjamäe memoriaali puhul on selle teostamine üsnagi lihtne.
Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaali rajamisega on Põlluaasa sõnul Eestis nüüd koht, kus on võimalik mälestada stalinlike repressioonide läbi kannatanuid ja neis hukkunuid, kuid meil puudub paik, kus meenutada ja tähistada meie riiklikku iseseisvust, vabadust, laulvat revolutsiooni ja meie imelist taasiseseisvumist.
"Teeme Maarjamäe vana memoriaali korda ja kujundame selle ümber enda soovide ja vajaduse kohaselt Vabadusememoriaaliks ning ühendame selle uue memoriaaliga, sidudes need nii kunstiliselt kui maastikuliselt ühte," pakub riigikogu esimees ja lisab, et nii moodustuks kokku tõeliselt võimas, kaunis ja suurejooneline kompleks, mis ühendaks endas kõik selle, mida me vajame oma mineviku, oleviku ja tuleviku meelespidamiseks, austamiseks, tähistamiseks ja kõige selle üle uhked olemiseks. | Põlluaas: Maarjamäe memoriaal tuleks taastada, kuid anda sellele uus tähendus | https://www.err.ee/1132309/polluaas-maarjamae-memoriaal-tuleks-taastada-kuid-anda-sellele-uus-tahendus | Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) leiab, et lagunev Maarjamäe memoriaal tuleb taastada, kuid mitte selle algsel, kommunistlikust ideoloogiast kantud kujul, vaid memoriaalile tuleks anda uus tähendus kujundades see Vabadusmemoriaaliks. |
Nordica pressiesindaja Toomas Uibo ütles ERR-ile, et võimalus Rootsi lennata on väga värske uudis ning Nordica vaatab, kuidas turg sellele reageerib.
"Kui on kaks lendajat olemas, ei ole mõtet Nordical veel raha põletama minna," ütles Uibo ja lisas, et täpsemalt saab teemat edasi kommenteerida siis, kui valitsus on riigiabi ettevõttele üle kandnud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) pressiesindaja Taavi Audo ütles ERR-ile, et loodetavasti mahub Nordica riigiabi määramine sel nädalal valitsuses päevakorda, kuid täpset aega, mil ettevõte raha saab, veel teada pole.
Tallinna lennujaama kommunikatsioonispetsialist Jane Kallaste ütles ERR-ile, et praegu lendab Tallinnast Stockholmi ainult Air Baltic, kuid SAS plaanib reisidega Stockholmi alustada septembri lõpus.
MKM-i korralduse järgi peab liini avamiseks võõrriiki sealne nakatunute arv 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul olema 25 või vähem. Esmaspäevase seisuga on Rootsi viimase 14 päeva nakkusnäit 100 000 elaniku kohta 21,6. | Nordica ei näe praegu mõtet Rootsi lennata | https://www.err.ee/1132170/nordica-ei-nae-praegu-motet-rootsi-lennata | Alates möödunud laupäevast saab Tallinnast lennata jälle Rootsi, kuid Nordica ei kavatse oma lennuplaani veel otselende Stockholmi lisada. Ettevõtte ootab ära ka riigilt lubatud rahasüsti. |
New Yorgis langes toornafta oktoobritehingute hind 70 senti tasemele 39,07 dollarit barrelist ja Londonis Põhjamere brendi novembritehingute hind 67 senti 41,99 dollarini barrelist. | Maailmaturu nafta hinnad langesid veel | https://www.err.ee/1132306/maailmaturu-nafta-hinnad-langesid-veel | Nafta tulevikutehingute hinnad New Yorgi ja Londoni börsidel langesid esmaspäeval veel. |
Kuidas Tarmekol kriisi ajal läinud on?
Meie grupis on mitu tehast, millest mõni ei tundnud kriisi üldse, mõnda mõjutas aga kõvasti. Üks tehas vähendas palku üheks kuuks 30 protsenti ja nad läksid varem puhkusele. Teine tehas vähendas palkasid kolmeks kuuks ja koondas tosinajagu inimesi. Kasutasime kahes tehases ka riigi poolt pakutavat palgatoetust, kolmandas tehases polnud seda vaja.
Millised on lähikuude väljavaated? Aastate kohta ma ei julge küsidagi.
Tahaks tsiteerida anekdooti: Soome helilooja Sibelius asutas ennast õhtul kõrtsu minema, kui naine küsis millal ta tagasi tuleb, siis Sibelius vastas, et ta on helilooja, mitte ennustaja.
Minuga on sama lugu, faktoreid on nii palju, et ma ei oska ennustada. Inimeste käitumine tarbijatena on selles kriisis väga muutunud, osaliselt on mööbli ostmine on isegi suurenenud, sest inimesed on rohkem kodus. Teistes mööblisektorites on jälle kõva kukkumine.
Kas samasuguses olukorras on Eesti valitsus? Ei osata ju ennustada, mis tuleb. Ainus erinevus teiega võrreldes on see, et riigi lähitulevik on kindel, sest on võetud laenu ja seda jätkub veel aastateks?
Siin on kaks erinevat poolt. Kriisi ajal tõesti peaks valitsus investeerima rohkem, et majandustsüklit tasakaalustada, aga seda tuleks teha reservide arvelt. Meil paraku söödi need reserved tõusutsükli ajal ära, seetõttu on valitsust kiita keeruline.
Eravestlustes poliitikud ja majandusest arusaavad majandusteadlased tunnistavad, et kogu ümberjagatav raha tuleb ettevõtlusest. Avalikult sellest eriti rääkida ei taheta. Räägitakse, et riik annab ja tagab, kuid tegelikult saab riik anda vaid seda, mida ta saab ettevõtluselt maksudena. Kui sellest jääb väheseks siis võetakse laenu. 10 protsenti riigeelarvest oleme täitnud eurotoetustega, mis tulevad teistelt euroliidu ettevõtetelt.
Me oleme aastaid üle jõu elanud ja see ei saa olla lõputu. Ülejõu elamine tuleneb sellest, et meie riigi struktuur ei vasta võimalustele. Palju on räägitud riigi reformimise vajadusest aga midagi pole tehtud. Haldusreform oli ju täielik butafooria, need inimesed kes olid enne KOV-des tööl, need on seal ka praegu edasi, mitte kedagi pole lahti lastud.
Kuidas te oma töötajatele selgitate ka et kahjuks erasektoris pole säärast kindlust nagu avalikus sektoris, kus valitsus võtab laenu ning palk ja töökoht on lähiaastatel suhteliselt kindel?
Eks me ikka aruta seda.
Valitsusel on sellist juttu ajada hea, sest nad teavad, et nad ise seda laenu kunagi tagasi ei maksa. Kõik need laenud maksavad ju sisuliselt tagasi ettevõtted, kes makse maksavad. Teiste raha on alati mõnus jagada! Paraku ettevõtetel selline võimalus puudub.
Kärped ei tee kedagi õnnelikuks, aga mul ei jää midagi muud üle. Meile keegi kriisilaenu ei paku ja ausalt öeldes ei julgekski võtta, sest pean ju ise selle tagasi maksma.
Valitsus hakkab arutama lähipäevil Sagadi mõisas järgmise nelja aasta eelarvestrateegiat, me juba teame ette rahandusministeeriumi prognoosist, et aastaks 2024 on riigi võlakoormus kasvanud üle kümne miljardi euro. Kui oleksite laua taga otsustaja, mida soovitaksite?
Ma viiks pärsielt läbi riigireformi.
Riigisektori ja KOV-de keskmine palk on 1500 eurot kuus. Ei ole keeruline arvutada et koos maksudega annaks kolme-nelja tuhande inimese minema saatmine aastas kokkuhoidu 100 miljonit eurot!
Statistikaameti andmetel oli 2008 avalikus sektoris 155 tuhat hõivatut, eelmisel aastal aga juba 160 tuhat (rahanusministeerium saatis ERR-ile täpsustuse, et nende andmetel töötas eelmisel aastal avalikus sektoris 132 333 inimest, neist valitsussektoris 116 946 inimest - toim). Avalik sektor pole kokku tõmbunud, vaid aina paisunud. Erasektor vähenes aga eelmises kriisis 501 tuhandelt 411 tuhandele inimesele! Alles eelmisel aastal jõudis 512 tuhandeni.
Meil ei saagi raha jätkuda hädavajalikele asjadele, näiteks haigekassale või maanteede ehitamisele, kui me kulutame seda mõttetutesse kohtadesse ja sama ajal on erasektoris tööjõupuudus. Kui vähendada valitsussektori töökohtade arvu siis osa inimesi on sunnitud erasektorisse tööle minema.
Palju peaks kärpima?
Olen teinud ise arvutusi, põhjendatud arv valitsussektoris võiks olla 110-120 tuhat inimest. Seal on siis kõik vajalikud töökohad, politseinikud, õpetajad. Praegu on tööl aga 160 tuhat.
Need arvutused loomulikult ei ole väga täpsed, aga 30 tuhat inimest oleks võimalik küll sealt minema saata.
Mul on üks konkreetne näide ka kohalikust omavalitsusest, kus menetleti üht detailplaneeringut 14 aastat! See tähendab, et 14 aastat ametnikud tööd ei teinud, ma oleks nad teisel aastal minema kupatanud!
Ma lisan, et paljude sadade miljonite eurode investeerimine E-riigi ülesehitamisse pole andnud mingit riigivalitsemise efektiivsuse tõusu, sest riigipalgaliste arv pole vähenenud, vaid hoopis kasvanud.
Valitsuse selge plaan on purjetada laenurahaga lähimad aastad edasi. Kriisidest üritatakse ikka õppida nii üksikisiku tasandil kui ka ühiskonnas laiemalt. Kas selle kriis õppetund Eesti jaoks on see, et laenurahaga saab kriise ületada üsna mugavalt? Seda on teised riigid varem korduvalt teinud, meie ei ole ju mingi erand.
Ma olen seda kogu aeg kartnud. Ma kardan veel seda, et ühel hetkel kui raha on otsas, siis hakkavad poliitikud makse tõstma. Riigimehelik poliitik nii ei teeks, ta viiks riigi struktuurid vastavusse ühiskonna võimetega.
Kas erasektor saaks osa ülesandeid riigisektorilt üle võtta? Näiteks mingid kontrollifunktsioonid?
Ma alustaks sellest, kas neid funktsioone on üldse vaja.
Ma olen selle ise läbi teinud, erastamisjärgselt hakkasin inimesi ära saatma, teate, mitte midagi ei juhtunud. Samasugune asi tuleb läbi teha riigisektoris. Tuhandeid mõtetuid töökohti ja funktsioone saab likvideerida. Ja uskuge, midagi ei juhtu!
Jättes kõrvale avaliku sektori kärped ja palgaküsimuse, siis millesse peaks laenuraha üldse panustama?
Minu arvates ettevõtteid toetama ei peaks.
Eestit tervikuna aitaks infrastruktuuri arendamine, maanteede ja raudteede ehitus. Sellega aitaks ääremaa inimesi ja ettevõtteid.
Järjekordsetesse muuseumidesse ja kontserdisaalidesse ma raha ei paneks. Meil on neid juba päris palju ja ma kardan, et me ei jõua neid ülal pidada. Ilmselt töötab seal ka liiga palju inimesi, hiljuti lugesin, et Tallinna Linnamuuseumis töötab üle saja inimese. Kuidas see võimalik on?
Lisaks areneb meil väga hästi kolmas sektor, näiteks Tartus on Lodjakoda, kuhu pandi sisse kaks ja pool miljonit eurot. Tegemist on väikese inimgrupi hobiga, samal ajal ei leita raha Supilinna juurde silla ehitamiseks. Silda vajavad tuhanded inimesed, lodjakoda paarkümmend inimest.
Kas see ongi näide kurikuulsast süvariigist, kus huvigrupid saavad läbi ametnike endale soodsaid otsuseid teha?
Ilmselt ongi.
Ma ei arva, et poliitikud meil palju määravad. Meil määravad asju tippametnikud, meil on mitu eluaegset kantslerit näiteks.
Poliitikuid tõstetakse ministeeriumide vahel ümber nagu malenuppe, nad ei pruugi oma vastustusvaldkonnast üldse midagi jagada. Ministri lauale jõuavad ju paberid läbi tippametnike. Ministritel on vähemalt poliitiline vastutus, ametnikel pole üldse mingit vastutust.
Te olete pessimistlik Eesti väljavaadete suhtes…
Ma ei ole pessimistlik, ma olen realistlik.
Ma olen seda ise nii palju kordi lähedalt näinud. Seepärast tean. | Tarmeko juht Nigul: avalikku sektorit tuleks kärpida 30 000 inimese võrra | https://www.err.ee/1132308/tarmeko-juht-nigul-avalikku-sektorit-tuleks-karpida-30-000-inimese-vorra | Mööblitootja Tarmeko juht Jaak Nigul leiab, et Eesti avalikku sektorit tuleks kärpida vähemalt 30 tuhande inimese võrra, sest riik on elanud üle jõu ja laenurahaga elatustaset hoida ei tohi. Riik peaks ettevõtete toetamise asemel investeerima infrastruktuuri arendamisse, et aidata ääremaade inimesi ja ettvõtteid, ütles ta usutluses Indrek Kiislerile. |
Imetamisnõustamise koduvisiidid, teraapia traumeeritud lastele, vaimse tervise riskiga noorte nõustamine, puuetega inimestele nutiteadlikkuse abi korraldamine, üle-eestiline eakate festival - need on vaid mõned näited projektidest, mis veel selle aasta algul said hasartmängumaksu väikeprojektide taotlusvoorust kuni 10 000 eurot toetust.
Tänavu jõudiski neljast taotlusvoorust ainult üks toimuda, siis algas kriis ja välja kuulutati eriolukord. See tähendas, et ka kasiinod suleti, ent sealt kogutav maks annab üle poole hasartmängumaksu kassast. Ka lotomängimine vähenes, mistõttu kukkus maksu laekumine kokku ja sellest toetavate sotsiaalprojektide rahastamist kureeriv sotsiaalministeerium otsustas tänavused ülejäänud kolm taotlusvooru tühistada.
Ministeeriumi asekantsler Rait Kuuse ütleb, et ka järgmise aasta esimene taotlusvoor jääb kindlasti ära, sest rahalaekumine pole siiani taastunud.
"Lotomängimine on natuke kasvanud, viimastel andmetel oli väike tõus pärast suve, aga veerandi võrra on igakuine laekumine ikkagi väiksem," ütles Kuuse ERR-ile. "Prognoosisime, et tänavu laekub maksu 4,5 miljonit eurot, aga lõpetame 3,8 kuni nelja miljoniga vaid."
Sotsiaalvaldkonna väikeprojektide rahastusvoorud toimuvad kvartaalselt. Aastas arvestatakse ühele voorule 100 000 eurot ehk aasta peale umbes 400 000 eurot kokku. Hasartmängumaksu laekumises on aga 500 000- kuni 700 000-eurone auk.
Kuuse rõhutas, et strateegilisi huvikaitseteenuseid osutavate kolmanda sektori partnerite rahastamine siiski on jätkunud, otsus puudutab üksnes väikeprojekte.
"Pikaajalistest lepingutest me ühestki loobunud ei ole, aga ühtki vooru me väikeprojektidele välja pole kuulutanud. Ei näe, et sel aastal ja järgmise algul oleks võimalik neid välja kuulutada," ütles Kuuse. "Eriolukorra ajal esitasime valitsusele ettepaneku kaaluda hasartmängu laekumise vähenemise arvelt toetust, aga siiani sealt positiivset otsust pole."
Hasartmängumaksu väikeprojektide voorust saavad sotsiaalministeeriumi kaudu toetust tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega seotud tegevused.
Aastate jooksul on mõned katseliste projektidena alustanud ettevõtmised jõudnud ka riigi strateegilise partnerluse vooru. Nii näiteks ei pea naiste tugikeskused oma tegevuseks enam hasartmängumaksu taotlusvoorudele lootma, vaid on lepingutega püsivalt rahastatud.
"Kui mõni teenus algab projektipõhiselt, aga selle järele on suurem nõudlus, siis vaatame, mida on vaja püsivamalt toetada, et sealt välja noppida," selgitas Kuuse.
Ühest taotlusvoorust saab toetust umbes 10-12 projekti, aastas on raha jagunud 50-60 projekti elluviimiseks. Vähemalt enne järgmise aasta kevadet pole neil riigi toele kindlasti loota. | Kriisis vähenenud hasartmängumaksu laekumine jätab kümned projektid rahata | https://www.err.ee/1132210/kriisis-vahenenud-hasartmangumaksu-laekumine-jatab-kumned-projektid-rahata | Sotsiaalministeerium on tühistanud mitu vooru hasartmängumaksust rahastatavatele väikeprojektidele, sest eriolukorra ajal olid ka kasiinod suletud ja maksu ei laekunud oodatud mahus. See jätab kümned projektid riigi rahastuseta. |
Nii Taanis kui Norras oli möödunud nädalal rohkem nakkusjuhtumeid inimese kohta kui Rootsis. Soomes on nakatunuid Põhjamaadest vähim.
Kui Rootsis registreeriti päevas keskmiselt 13 uut juhtumit 100 000 inimese kohta, siis Taanis ja Norras oli see vastavalt 21 ja 15.
Haiguspuhangu haripunktis oli see näitaja Rootsis 108. | Rootsis on uute koroonanakkuste arv languses | https://www.err.ee/1132307/rootsis-on-uute-koroonanakkuste-arv-languses | Rootsis on uute koroonanaviirusega nakatunute hulk jätkuvas languses, kuigi koroonateste on tehtud rekordiliselt palju, teatasid esmaspäeval riigi tervishoiametnikud. |
Juventus alustas mängu teadmisega, et võit kindlustaks neile üheksanda järjestikuse Itaalia meistritiitli ja nad läksidki 42. minutil Matthijs de Ligti väravast juhtima. Ilija Nesterovski viigistas aga seitse minutit pärast teise poolaja algust seisu ja Seko Fofana hiilgav soolorünnak teisel lisaminutil tõi enne matši algust väljalangemistsooni piiri peal asunud Udinesele võidu.
Kolm vooru enne Itaalia kõrgliigahooaja lõppu on Juventus kogunud 80 punkti, lähim jälitaja Atalanta jääb kuue punkti kaugusele. Udinese tõusis 39 punkti peale, mis annab neile tabelis 15. koha.
Neljapäeva õhtul mängib ka Ragnar Klavani koduklubi Cagliari Calcio, kes kohtub võõrsil Rooma Lazioga. Eesti koondise kapten kuulub Cagliari algkoosseisu. | Lisaminutite värav lükkas Juventuse tiitlipidu edasi | https://sport.err.ee/1116385/lisaminutite-varav-lukkas-juventuse-tiitlipidu-edasi | Itaalia jalgpalli kõrgliigas sai kaheksal viimasel aastal meistriks kroonitud Torino Juventus hooaja viienda kaotuse, kui jäi võõrsil 1:2 alla Udinesele. |
Venelaste relvakatsetustele kosmoses on varem tähelepanu juhtinud ka ameeriklased, kelle sõnul oli viimane intsident seotud sama sateliidisüsteemiga, mis tegi kosmoses relvakatsetusi ka 2018. aastal, kirjutab BBC.
Brittide kosmosedirektoraadi teates avaldati muret Venemaa katsetuste pärast ning märgiti, et see ohustab kosmose rahumeelset kasutamist. Direktoraadi juht Harvey Smith ütles, et katsetustest tekkivad tükid võivad ohustada satelliidisüsteeme, millest sõltub kogu maailm.
Britid kutsusid Venemaad üles loobuma edasistest sõjalise iseloomuga katsetustest kosmoses ning konstruktiivsele koostööle Suurbritannia ja teiste riikidega.
USA kosmosejõudude juht Gen Jay Raymond ütles, et viimane juhtum on tõestus sellest, et Venemaa katsetab satelliidivastaseid relvi. "Need on järjekordsed tõendid sellest, et venelased jätkavad kosmosesüsteemide arendamist, et ohustada USA ja tema liitlaste kosmosetehnikat, nagu on kirjas Kremli avaldatud militaardoktriinis," lausus Raymond.
USA teatas tänavu veebruaris, et kaks Venemaa satelliiti manööverdasid USA satelliidi läheduses ning aprillis testis Venemaa maalähedasel orbidiil tiirlevate satelliitide allatulistamiseks mõeldud raketti. | USA ja britid süüdistavad Venemaad kosmoserelva katsetamises | https://www.err.ee/1116383/usa-ja-britid-suudistavad-venemaad-kosmoserelva-katsetamises | Suurbritannia kosmosedirektoraadi teatel katsetasid venelased satelliidilt raketi laskmist ning brittide hinnangul oli tegu relvakatsetusega. |
Šotlased hääletasid 2014. aasta referendumil Suurbritanniast lahkulöömise vastu 55 protsendiga. Šoti Rahvuspartei (SNP) nõustus toona, et tegemist oli hääletusega, mis toimub "kord põlvkonna jooksul".
Kuid Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on suhteid Edinburghi ja Londoni vahel rikkuma hakanud ja iseseisvumise küsimus kerkib jätkuvalt pinnale.
Küsitlused näitavad hetkel, et enamik šotlasi pooldab Ühendkuningriigist lahkulöömist.
Konservatiivist peaminister Boris Johnson kinnitas aga, et Briti parlament ei kiida heaks Šoti parlamendi volitusi uue referendumi elluviimiseks.
"(Inglismaa ja Šotimaa) liit on fantastiliselt tugev institutsioon. See on meid aidanud läbi suurte raskuste," ütles ta visiidil Šoti Orkney saartel.
"Meil oli referendum liidu lahkulöömise kohta .... vaid kuus aastat tagasi. See ei ole üks põlvkond mitte ühegi arvutuse järgi."
"Mida rahvas tegelikult tahab on see, et meie terve riik tuleks tagasi tugevamana, ühtsena ja just seda me ka teeme."
Uuringufirma Panelbase küsitluse järgi toetab hetkel iseseisvumist 54 protsenti šotlastest. Viimase kuue kuu küsitluste keskmine on 51 protsendi suurune toetus lahkulöömisele.
SNP liidri ja Šoti esimese ministri Nicola Sturgeoni toetus on umbes 60 protsenti, oluliselt kõrgem kui toetus Johnsonile.
"Üks peamisi argumente iseseisvumise poolt on Šotimaa võime langetada otsuseid ise, selle asemel, et lasta oma tuleviku üle otsustada poliitikutel, kelle poolt me ei hääletanud, kes viivad meid mööda rada, mida me pole valinud," kirjutas Sturgeon Twitteris Johnsoni visiidi kohta.
Sturgeon on toonud välja, et Suurbritannia väljaastumine Euroopa Liidust muudab fundamentaalset Šotimaa suhteid Inglismaaga. | Boris Johnson väljendas vastuseisu uuele Šoti iseseisvusreferendumile | https://www.err.ee/1116374/boris-johnson-valjendas-vastuseisu-uuele-soti-iseseisvusreferendumile | Briti peaminister Boris Johnson tõrjus neljapäeval üleskutseid viia Šotimaal läbi uus referendum iseseisvumise üle, hoolimata sellest, et toetus lahkulöömisele on arvatavalt tõusmas. |
1991. aastal lausa Itaalia meistriks kroonitud klubis, mis sai nime kuulsa Torino Juventuse jalgpallimeeskonna järgi, on omal ajal mänginud sellised korvpallimaailma staarid nagu brasiillane Oscar Schmidt ning Itaalia legendid Nando Gentile ja Vincenzo Esposito, kirjutab Korvpall24.ee.
Caserta linna tiim hoidis eelmisel hooajal katkestamise momendil Serie A2 idaregioonis 9 võidu ja 16 kaotusega 14 tiimi hulgas 12. kohta.
Mullu Livorno Don Bosco meeskonnas Itaalia Serie C-s pallinud Koršunov sõnas klubi pressiteate vahendusel: "Olen õnnelik selle uue kogemuse üle ja loodan anda endast parima klubi eest, millel on Itaalia korvpallimaastikul ja -ajaloos oluline roll. Minu jaoks on tähtis olla valmis mängutaseme tõusuks. Annan endast kõik, et pakkuda JuveCaserta fännidele palju rõõmu." | Noor Eesti korvpallur siirdub Itaalia esiliigasse | https://sport.err.ee/1116373/noor-eesti-korvpallur-siirdub-itaalia-esiliigasse | Neljapäeval teatas Itaalia korvpalli esiliiga ehk Serie A2 klubi JuveCaserta, et on sõlminud kaheaastase lepingu lootustandva Eesti noortekoondislase Kirill Koršunoviga. |
Enda sõnul lahkus mullune Austraalia lahtiste poolfinalist Lääne-Virginias Greenbrieris toimuva turniiri võistluskeskusest, et kahetunnise sõidu kaugusel asuvas Charlottesville'is ravimeid osta. Järgmisel päeval heideti Collins turniirilt protokolli rikkumise tõttu välja.
Collins rääkis kolmapäeval New York Timesile antud intervjuus, et ei olnud liikumiskeelust teadlik. "Ma ei arva, et oleksin tahtlikult reegleid rikkunud. Allkirjastasin ohutusalase lepingu, milles ei olnud ühtegi sõna hotellist lahkumise kohta," ütles ameeriklanna.
WTT pealiku Carlos SIlva sõnul selgitati valdustele jäämise nõuet mängijatele ja turniiri taustajõududele 11. juulil toimunud kohustuslikul koosolekul ning seda toonitati ka neli päeva hiljem võistkondade treeneritele. Collins ütles Timesile, et ei mäleta, et seda oleks koosviibimisel mainitud.
Hotellis ei viibi aga ainult tennisistid ja turniiripersonal, vaid ka teised külastajad. "Ma ei ole päris kindel, miks minul ei lubatud lahkuda, aga samal ajal on hotellis sajad inimesed, kes meie gruppi ei kuulu," sõnas Collins, lisades, et oli ühele WTT ametnikule maininud, et külastab Charlottesville'i. "WTT personal teadis sellest ja ei öelnud, et ma ei tohi seda teha," kinnitas 26-aastane tennisist.
Collinsi tiimikaaslased, teiste seas kahekordne Austraalia lahtiste veerandfinalist Tennys Sandgren, olid aga liikumiskeeluga kursis. "Keegi ei teadnudki, et ta lahkus. Ta ei öelnud kellelegi midagi ja WTT-l ei jäänud lihtsalt muud üle," ütles Sandgren. | Koroonareegleid rikkunud tennisist: ma ei olnud piirangutest teadlik | https://sport.err.ee/1116366/koroonareegleid-rikkunud-tennisist-ma-ei-olnud-piirangutest-teadlik | Nädala alguses tennisevõistluselt World TeamTennis koroonaviiruse protokolli rikkumise tõttu välja heidetud ameeriklanna Danielle Collinsi (WTA 51.) sõnul ei olnud ta teadlik, et ei või turniirikeskusest lahkuda. |
Kunagine raskekaalu tšempion ja temast kolm aastat noorem Jones poksivad Californias Carsonis kaheksa ringi, enne matši toob voogedastusplatvorm Triller vaatajateni kümneosalise dokumentaalsarja. Tyson (50-6) poksis viimati 2005. aastal, Jones (66-9) tunamullu.
"Olen üritanud pensionipõlve nautida, aga inimesed ei taha mul lasta seda teha," vahendab ESPN Jonesi sõnu. "Nad helistavad mulle, räägivad, et Mike tahab tagasi tulla ja et mina oleksin talle hea vastane. Elu on elu ja elad vaid korra. Kui tahad teada, kuidas mingi asi on, siis proovid selle ära."
Yahoo Sportsi sõnul ei kanna mehed ringis peakaitset, küll on nende kindad tavapärasest veidi suuremad. | Mike Tyson astub septembris taas poksiringi | https://sport.err.ee/1116365/mike-tyson-astub-septembris-taas-poksiringi | Poksilegend Mike Tyson on 54-aastasena otsustanud ringi naasta ja läheb 12. septembril vastamisi Roy Jones Jr-iga. |
Politsei teatel juhtus õnnetus Sauel Kuuseheki tänaval. Pärast õnnetust oli rongiliiklus tund aega Tallinna suunal suletud.
Rongireisijatest keegi viga ei saanud.
Täpsemad asjaolud selgitab politsei teatel uurimine.
Kell 18:20 seisuga on rongiliiklus õnnetuspaigas mõlemas suunas taas avatud. Traagilise õnnetuse täpsemad asjaolud selgitab uurimine. #PõhjaP #Politsei https://t.co/edXeSimK3x
— Politsei (@Politsei) July 23, 2020 | Sauel hukkus rongilt löögi saanud mees | https://www.err.ee/1116364/sauel-hukkus-rongilt-loogi-saanud-mees | Neljapäeva õhtul peale kella viit juhtus raske õnnetus Sauel, kui rongilt löögi saanud keskealine mees hukkus. |
Eelmisel suvel Ukraina U-20 koondisega maailmameistriks tulnud Safronovi leping pidi kestma hooaja lõpuni. Premium Liigas osales Safronov kaheksas mängus ning lõi kaks väravat.
Levadia spordidirektori Sergei Pareiko sõnul lõpetati leping varem, sest Safronovil tekkis võimalus jõuda SK Dnipro-1 esindusmeeskonda jõuda. "SK Dnipro-1 avaldas soovi rendileping lõpetada, kuna klubi alustab ettevalmistust Ukraina kõrgliiga uueks hooajaks, peatreener soovib Safronovit treeningutel näha ning seeläbi võib tal avaneda võimalus jõuda klubi esindusmeeskonda," rääkis Pareiko Levadia kodulehele.
"Otsustasime, et lubame tal lahkuda ja oma võimalusest kinni haarata. Täname Oleksandrit FCI Levadia esindusmeeskonna heaks tehtu eest ning soovime talle palju edu edasiseks," ütles Pareiko.
"Võtan Eestist kaasa väga head mälestused: tore meeskond, tore klubi, tore maa," tõdes noor ukrainlane. "Meie meeskonna jaoks on hooaeg kulgenud raskelt: koroonapandeemiast tingitud paus avaldas oma mõju ning saavutatud tulemused polnud need, mida soovisime. Hoian meeskonnale pöialt ja loodan, et hooaja teine pool läheb paremini ning klubi suudab püstitatud eesmärgid täita. Omalt poolt võitlen SK Dnipro-1 esindusmeeskonda pääsemise nimel." | Maailmameistriks tulnud kaitsja lahkus Levadiast | https://sport.err.ee/1116361/maailmameistriks-tulnud-kaitsja-lahkus-levadiast | Premium liiga klubi FCI Levadia teatas neljapäeval, et lõpetas Ukraina kõrgliigaklubi Dnipropetrovski Dnipro-1 soovil ennetähtaegselt 21-aastaste kaitsja Oleksandr Safronovi laenulepingu ning mängija sõitis tagasi kodumaale. |
Nädala pärast 75. sünnipäeva tähistav Lucescu juhendas treenerikarjääri alguses pikalt Bukaresti Dinamot ning hiljem Türgi klubisid Galatasarayd ja Besiktast, kuid suuemat rahvusvahelist kuulsust kogus ta Donetski Šahtari peatreenerina.
2004. aastal klubi ohjad haaranud Lucescu aitas Šahtari kaheksal korral Ukraina meistriks ja võitis 2009. aastal ka Euroopa liiga tiitli. Kaks kevadet hiljem jõudis Šahtar tema käe all Meistrite liiga veerandfinaali, kus tuli alla jääda hilisemale võitjale Barcelonale. Viimati oli ta Türgi koondise peatreeneriks, kuid suutis 17 mängust võita vaid neli.
"Loodame, et Kiievi Dinamo võidukad traditsioonid saavad Lucescu ja tema treeneritetiimi käe all taaselustatud," sõnas klubi president Igor Surkis. Lõppenud hooajal sai Kiievi klubi Šahtari järel liigas teise koha, kuid neid jäi lahutama lausa 23 punkti. | Šahtari Euroopa tippude sekka tõstnud treener hakkab juhendama Dinamot | https://sport.err.ee/1116356/sahtari-euroopa-tippude-sekka-tostnud-treener-hakkab-juhendama-dinamot | Neljapäeval teatas Ukraina jalgpallihiid Kiievi Dinamo, et nende uueks peatreeneriks saab rumeenlane Mircea Lucescu. |
Ooperipikniku idee sündis Saaremaa ooperipäevade korraldajatel koostöös Moskva Helikon ooperiga, kes oli eelmise aasta ooperipäevade külalisteater ning kel oli plaanis sel kevadel anda Tallinnas lavastaja Dmitri Bertmanni loodud "Mr. Georg Otsa" erietendus. Ära tuli jätta etendus ning aasta võrra tuli edasi lükata Saaremaa ooperipäevad.
"Kõik me ju teame, et Saaremaad mõjutas kevadine eriolukord eriti lähedalt ja valusalt. Nii mõtlesime koos sõpradega Helikon ooperist, et kui vähegi võimalik, kingime saarlastele ja meie tulihingelistele toetajatele siiski ühe mõnusa suveõhtu, kus saaks oma lähedastega head muusikat nautida ja lihtsalt toredasti aega veeta," selgitas Eesti Kontserdi juht Kertu Orro idee tagamaid.
Nii pandi koos Helikon ooperiga spetsiaalselt selleks õhtuks kokku poolteisetunnine videogala, mis projitseeritakse Kuressaare lossi müürile. Teiste seas näevad vaatajad Natalia Zagorinskaja, Aleksandr Antonenko, Olga Tolkmiti, Marina Andrejeva, Dmitri Hvorostovski, Urve Tautsi, Margarita Voitese, Georg Otsa, Hendrik Krummi, Rene Soomi ja paljude teiste ooperiartistide esitusi. Oma videotervituse on saatnud nii Helikon ooper kui ka järgmise aasta ooperipäevade peaesineja, Horvaatia Rahvusteater Zagrebis. Ooperijutte pajatavad Arne Mikk ja Jüri Leiten.
Videoõhtu teine vaatus, ööjazz on kantud ooperipäevade iga-aastase ööklubi Opera Royali vaimust – esitusele tulevad jazzi-, funki- ja soulivideod läbi aegade. Saaremaa ooperipäevade korraldajad on välja valinud häid esitusi kõikjalt maailmast. "Kui õhtu esimene vaatus on kuulamiseks, siis teine kahtlemata kaasatantsimiseks ja -laulmiseks," rääkis Orro.
Korraldaja soovitab publikul kaasa võtta kõik piknikuks tarvilik: tekid ja toidukorvid, istumisalused ja kalamehetoolid, Eesti suveilma arvestades ka soojem riietus. Kohapeal on avatud ooperipuhvet.
Videogala algab laupäeva õhtul Kuressaare lossihoovis kell 21:30. | Traditsiooniliste Saaremaa ooperipäevade asemel toimub ooperipiknik | https://kultuur.err.ee/1116333/traditsiooniliste-saaremaa-ooperipaevade-asemel-toimub-ooperipiknik | Saaremaa ooperipäevade asemel toimub sel laupäeval, 25. juulil Kuressaare lossihoovis ooperipiknik, kus kuuleb ja näeb ooperimaailma paremaid palu nimekate ooperiartistide esituses, öö hakul muutub hoov aga jazzi-funki-souli klubiks. |
Hooajaliselt tasandatud töötusmäär 16-64-aastaste seas kerkis 9,4 protsendini, tõustes kõrgemale üheksast protsendist, milleni see küündis 2010. aasta algul rahanduskriisi tipphetkel.
Töötuse kasv on olnud järsk. Veel jaanuaris oli töötusmäär 7,2 protsenti ja mais 8,6 protsenti.
Kõrgeim oli töötusmäär alates arvepidamise algusest 1997. aasta juunis: 11,7 protsenti.
Hooajaliselt tasandamata andmeil oli Rootsis juunis 557 000 tööotsijat, ehk 150 000 võrra rohkem kui aasta varem.
Eriti rängalt on kriis mõjunud noortele. Noorte töötus on tõusnud kõrgeimale alates 1993. aastast.
16-24-aastaste seas oli hooajaliselt tasandatud töötusmäär juunis 28 protsenti, võrreldes jaanuari 20,4 protsendiga.
Töötuna on end arvele võtnud umbes 173 000 alla 25-aastast, ehk 50 000 võrra rohkem kui enne pandeemia jõudmist Rootsi.
Kasvu taga on peamiselt "need, kellel olid ajutised lepingud, mida ei pikendatud", ütles statistikaameti statistik David Samuelsson.
Ta lisas, et noorte tööhõivet on kahjustanud ka suvetöökohtade arvu vähenemine.
Naaberriigis Taanis, kus kehtestati palju rangemad liikumispiirangud, tõusis töötus mais kõrgeimale alates 2012. aastast: 5,5 protsendini, võrreldes veebruari 3,7 protsendiga.
Norras oli töötusmäär juunis 4,9 protsenti, võrreldes juuni 3,8 protsendiga.
Skandinaavia majandustele prognoositakse sügavat majanduslangust.
Rootsi sisemajanduse koguprodukt kahaneb prognooside järgi tänavu kuus protsenti, Norra oma 3,5 protsenti ja Taani 4,1 protsenti. | Rootsi töötus tõusis viiruse tõttu kõrgeimale alates 1998. aastast | https://www.err.ee/1116343/rootsi-tootus-tousis-viiruse-tottu-korgeimale-alates-1998-aastast | Rootsi töötusmäär tõusis koroonaviiruse majandusmõju tagajärjel juunis pea kümne protsendini, ehk kõrgeimale alates 1998. aastast, teatas neljapäeval riigi statistikaamet. |
Lätlased lootsid ühe võistkonna juurde saada, aga katsed nurjusid, vahendab Delfi Sport. Kaasa teevad Riia VEF, Ventspils, Ogre, Valmiera, Liepaja ja Läti Ülikool. Eestist mängivad Kalev/Cramo, Tartu Ülikool, Pärnu Sadam, Rapla Avis/Utilitas, Rakvere Tarvas, Tallinna Kalev/TLÜ ja TalTech.
Võrreldes möödunud hooajaga on puudu Valga-Valka ja Jurmala, mõlemad klubid lõpetasid tegevuse.
Turniirisüsteem on endine, kõik võistkonnad kohtuvad omavahel kaks korda. Koroonaviiruse ohu tõttu peetakse esimene ring vaid sama riigi klubide vahel, riigipiiri hakatakse ületama alates jaanuarist. | Eesti-Läti korvpalliliigas osaleb vähem võistkondi kui kunagi varem | https://sport.err.ee/1116342/eesti-lati-korvpalliliigas-osaleb-vahem-voistkondi-kui-kunagi-varem | Läti korvpalliliit teatas, et tuleval hooajal osaleb Eesti-Läti liigas kuus lõunanaabrite võistkonda. Kokku mängib sarjas 13 tiimi. |
Leedulaste peatreeneri Darius Maskoliunase lõplikust valikust leiame 11 nime: Mantas Kalnietis (Lokomotiv Kuban), Tadas Sedekerskis (Baskonia), Laurynas Birutis (Monbus Abradoiro), Rokas Jokubaitis (Kaunase Žalgiris), Eimantas Bendžius (Sassari Dinamo), Marek Blaževic (Kaunase Žalgiris), Tomas Dimša (Kaunase Žalgiris), Marius Grigonis (Kaunase Žalgiris), Lukas Lekavicius (Kaunase Žalgiris), Arnas Butkevicius (BC Rytas Vilnius) ja Edgaras Ulanovas (Fenerbache).
Leedu koondise meeste taga kirjas olevate klubide nimekiri on üsna esinduslik, kirjutab Eesti korvpalliliit. Tooni annab muidugi Leedu hiid Kaunase Žalgiris, kelle hingekirjast on Tallinnasse saabumas viis mängumeest. Mängujuht Lukas Lekavicius (sünniaastaga 1994) ning viskavad tagamehed Marius Grigonis (1994) ja Tomas Dimša (1994) on kõik ühe aastakäigu mehed ja korvpallisõpradele juba ammu tuttavad nimed. Noorema generatsiooni Žalgirise meestest liituvad veel mängujuht Rokas Jokubaitis (2000) ja tsenter Marek Blaževic (2001).
Leedu koondise kõige kogenuma mehena üritab ohje käes hoida mängujuht Mantas Kalnietis (sünniaasta 1986). Kogemustega mehed ja eeldatavad liidrid selles Leedu rivistuses on ka Eesti koondislase Kaspar Treieri meeskonnakaaslane Sassaris Eimantas Bendžius (1990) ja uuel hooajal türklaste Istanbuli Fenerbahcesse siirduv Edgaras Ulanovas (1992).
Hispaania kõrgliigast on Eestisse tulemas Sander Raieste meeskonnakaaslane Baskoniast Tadas Sedekerskis (1998) ja Obradoiro Monbusi 213 cm pikkune tsenter Laurynas Birutis (1997).
Läti peatreener Roberts Štelmahers kasutab Balti keti karikal 12 mängijat: Edmunds Elksnis (Valmiera Glass/VIA), Arturs Ausejs (Jekaterinburgi Ural), Kaspars Berzinš (BK Ogre), Artis Ate (Riia VEF), Andris Misters (Melilla), Artjoms Butjankovs (BC Samaara), Marcis Šteinbergs (Gran Canaria II), Kristaps Dargais (BK Ogre), Karlis Šilinš (Florida Atlantic), Kristaps Gluditis (Ventspils), Edgars Lasenbergs (Pasvalyse Pieno Žvaigždes) ja Edvards Mežulis (Läti Ülikool).
Läti koondis panustab seekordsel turniiril oma teisele ešelonile. Kogemust ja noorust on koosseisus enam-vähem pooleks, kui tuumiku moodustavad kogenud tsenter Kaspars Berzinš (sünniaasta 1985), terav ja hea viskekäega tagamees Artis Ate (1989), tagamehed Edmunds Elksnis (1990), Arturs Ausejs (1990) ja Andris Misters (1992) ning ääremängijad Kristaps Dargais (1990) ja Artjoms Butjankovs.
Lätlastel on kaasas ka noori mehi, kui sünniaastaga 2000 jookseb väljakule tsenter Edvards Mežulis ja veel noorem on juba Hispaanias palliv äär Marcis Šteinbergs (2001). Eesti publikule hästi tuttav mängija on tagamees Edgars Lasenbergs (1995), kes on esindanud Valga-Valka korvpallimeeskonda.
Mängude ajakava:
Reede, 24.07 kell 19:30 - Eesti vs Leedu
Laupäev, 25.07 kell 19:30 - Leedu vs Läti
Pühapäev, 26.07 kell 19:30 - Eesti vs Läti | Selgusid Tallinnasse tulevate Leedu ja Läti korvpallikoondiste koosseisud | https://sport.err.ee/1116334/selgusid-tallinnasse-tulevate-leedu-ja-lati-korvpallikoondiste-koosseisud | Juba sel reedel saab avalöögi ajaloo esimene Balti keti karikaturniir, millest võtavad osa Eesti, Läti ja Leedu meeste korvpallikoondised. Kui eestlaste peatreener Jukka Toijala teeb valiku 16 mängija seast, siis lähinaabrid tulevad Tallinnasse väiksema seltskonnaga. |
Nelja muuseumi koostöös sündinud näitusel eksponeeritakse ligi 150 teost erinevatest kogudest. Teiste hulgas on esindatud Janis Rozentālsi, Vilhelms Purvītise, Mikalojus Konstantinas Čiurlionise ning Kristjan Raua, Nikolai Triigi, Konrad Mägi, Peet Areni ja Oskar Kallise tööd. Näituse põhifookuses on Baltimaade sümbolistliku kunsti eripära: ühelt poolt kaasaskäimine tollase Euroopa kunstimõjude ja -suundadega, teisalt rahvuslikule ainesele toetumine ja identiteediloomise püüdlus.
Näituse avamisel Vilniuses osalevad kolme Balti riigi kultuuriministrid ja muuseumijuhid, Eestit esindavad kultuuriminister Tõnis Lukas ja Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme. Kohtumisel kultuuriministritega arutatakse kolme riigi koostööd.
Näitus Leedu Rahvusgaleriis jääb avatuks käesoleva aasta 11. oktoobrini. Novembris reisib näitus edasi Läti Kunstimuuseumisse, kus jääb avatuks veebruarini 2021.
Prantsuse publikule seni vähetuntud Baltimaade sümbolistid osutusid Orsay muuseumis menukaks – näitust väisas üle 236 000 külastaja. Sümbolismi näitus osutus populaarseks ka Kumu kunstimuuseumis (vahemikus 12.10.2018 – 03.02.2019), kus näitus kogus 34 000 külastajat. Näitusega kaasnes rahvusvaheline konverents "Sümbolistlik kunst Läänemere piirkonnas, 1880–1930". Lisaks kaasnes näitusega samanimeline raamat, mis on esimene põhjalik käsitlus Baltimaade sümbolismist.
Eksponeeritud teosed pärinevad Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Leedu Kunstimuuseumi ja M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumi kogudest ning advokaadibüroo Ellex Valiunase, Andrius Jankauskase ja Andris Kļavinši kollektsioonidest. | Balti riikide sümbolistide näitus "Vabad hinged" kolis KUMUst Vilniusesse | https://kultuur.err.ee/1116321/balti-riikide-sumbolistide-naitus-vabad-hinged-kolis-kumust-vilniusesse | 24. juulil avatakse Leedu Rahvusgaleriis menukaks osutunud Balti riikide sümbolistide näitus "Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis". 2018. aastal Pariisis Orsay muuseumis eksponeeritud näitus on Balti riikide suurprojekt, mis viis Eesti, Läti ja Leedu 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kunsti kullafondi esmalt Pariisi kultuurielu südamesse, sealt edasi Tallinnasse, Kumu kunstimuuseumisse ning nüüd Vilniusesse ja Riiga. |
48-aastane Emery sõlmis lõppenud kõrgliigahooaja viiendal kohal lõpetanud ja Euroopa liiga alagrupiturniirile pääsenud Villarrealiga kolme aasta pikkuse lepingu.
Emery veetis PSG-s kaks hooaega, aidates klubi 2018. aasta kevadel Prantsusmaa meistriks ning lisades auhinnakappi kaks Prantsusmaa karikat, Arsenalist vallandati ta novembris pärast seitset järjestikust võiduta mängu.
Enne seda saavutas Valencia tema käe all La Ligas kolm korda kolmanda koha, Sevillaga jõudis ta harukordse saavutuseni, võites kolmel järjestikusel kevadel Euroopa liiga. | Endine Arsenali ja PSG juhendaja naasis kodumaale | https://sport.err.ee/1116331/endine-arsenali-ja-psg-juhendaja-naasis-kodumaale | Hispaania kõrgliigaklubi Villarreal nimetas neljapäeval uueks peatreeneriks endise Londoni Arsenali ja Pariisi Saint-Germaini juhendaja Unai Emery. |
Eesti maastikusarja teisel etapil saavad ratturid end proovile panna kolmel erineval distantsil: 71 km pikkune XXL-sõit, põhisõit, kus tuleb läbida 48 km ning 19 km pikkune noorte- ja matkasõit. Kuni 10-aastastele on kavas lastesõidud.
Eesti maastikurattasarja juhi ja Rakke etapi peakorraldaja Enno Eilo sõnul pakub juubelisõit ratturitele palju tuttavaid lõike, mida on aastate jooksul erinevat pidi sõidetud, kuid samas ei puudu ka uued rajalõigud. "Põhisõidu rada on sarnane eelmise aastaga, aga XXL 71 km on täiesti uus lahendus tuttavatest lõikudest, koosnedes kahest ringist, mis osaliselt kattuvad. Kõik kolm distantsi on salakavalad ja jõu oskuslik jaotamine on edu alus," tutvustas radasid peakorraldaja.
Eilo sõnul on riigi meistrivõistluste korraldamine suur au ning juubeli tähistamiseks üks väärikamaid viise. "Siinkohal tahaksingi tänada Eesti Jalgratturite Liidu juhatust meistrivõistluste korraldusõiguse eest. Oleme ka varem kahel korral rattamaratoni meistreid Rakkes selgitanud. 2004. aastal võidutses Alges Maasikmets ja 2010. aastal keeristormiga võideldes sirutas käed võidu märgiks Allan Oras. Mõlemad õrnema soo tiitlid rändasid Grete Treieri omandusse," meenutas Eilo.
Kümnendi algul maastikurattamaratonide osalejate arvud küll vähenesid, kuid Eesti maastikurattasarja osalusarvud on neli viimast aastat järjest tõusnud. Sellelgi aastal on kohal on kogu tippude armee. Näiteks on kirjas veel hetkel valitsevad rattamaratonimeistrid Peeter Pruus (Torpado SüdTirol) ja Greete Steinburg (Spordiklubi Rakke Naiskond). Kui Steinburgi starti tulek on veel küsimärgiga, kuna erinevad tervisemured pole vaatamata pingutustele lahendust leidnud, siis Pruus näitas mõned nädalad tagasi XCO meistritiitlit võites, et on igati löögihoos. Kindlasti ei tee tema teekonda meistrisärgini kergeks Martin Loo ja Gert Jõeäär (Veloplus).
Ka naistest on kohal kõik medalinõudlejad: hooaja alguses häid sõite teinud Mari-Liis Mõttus (Haanja RK), äsja XCO meistriks tulnud Janika Lõiv (Hawaii Express) ja alati konkurentsis Janelle Uibokand (Sportland Bottecchia Team). Samuti ainuke naisproff Maaris Meier, kes pedaalib Portugali klubi Miranda Factory Team eest.
Lisaks panevad end proovile ka inimesed EJL-i tüüri juurest, nagu liidu president Raivo Rand ja peasekretär Urmas Karlson.
Noorte- ja matkasõidule on oodatud kõik, kes veel pikemat distantsi ette ei soovi võtta või kellele lastesõitude rajad liiga lühikeseks on jäänud. Kuni 10-aastased saavad aga mõõtu võtta kolmel erineval lühemal distantsil.
Praegu on Eesti meistrivõistluste nimekirjas 90 sportlast ja kokku on XXL-sõidule minemas 196 võistlejat. Põhisõidule on kirja pannud ligi 500 osalejat ning noorte-ja matkasõidule 134 ratturit.
20. Rakke rattamaraton
AJAKAVA:
10.45 – EMV XCM/XXL sõidu 71 km start
12.00 – 48 km põhisõidu start
12.20 – 19 km noorte- ja matkasõidu start
12.25 – lastesõitude start
Põhisõidule ning noorte- ja matkasõidule saab ennast kirja panna võistluspäeval võistluskeskuses Rakke Linnamäe staadionil ajavahemikus 9.00-11.30, XXL-sõidule kuni kella 10.15-ni.
Lastesõitudele saab registreerida kohapeal kuni 12-ni. | Pühapäeval selgitatakse välja Eesti meistrid maastikurattamaratonis | https://sport.err.ee/1116327/puhapaeval-selgitatakse-valja-eesti-meistrid-maastikurattamaratonis | Juba sel pühapäeval, 26. juulil, toimub 20. Rakke rattamaraton ja ühtlasi ka Eesti meistrivõistlused maastikumaratonis. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.