text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kolmanda aja sõitis välja Ferrari piloot Kimi Räikkönen, kes kaotas Rosbergile 0,799 sekundit. Neljas oli Force India eest sõitev Sergio Perez (+0,926 sekundit).
Esimese kaheksa hulka mahtusid veel Sebastian Vettel, Daniel Ricciardo, Max Verstappen ning Nico Hulkenberg, kes kõik kaotasid Rosbergile enam kui sekundi. | Belgia GP esimese vabatreeningu kiireimad olid Mercedesed | https://sport.err.ee/90917/belgia-gp-esimese-vabatreeningu-kiireimad-olid-mercedesed | Spa-Francorchampsi ringrajal sõidetava Belgia vormel-1 GP esimese vabatreeningu kiireim oli Nico Rosberg (1.48,348), kes edestas meeskonnakaaslast Lewis Hamiltoni 0,730 sekundiga. |
Tallinn haldab üheksat äriühingut, mis linnale erinevaid teenuseid osutavad: Tallinna Linnatransport, Tallinna Soojus, Tallinna Linnahall, Temaki Autopark, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Tööstuspargid, Tallinna Munitsipaalperearstikeskus ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.
Kõik on spetsiifilised ettevõtted, ent ometi ei eeldata nende nõukogude liikmetelt nähtavasti muud kui erakondlikku kuuluvust, mõne üksiku erandiga - siis on tegemist lojaalse linnaametnikuga. Väljastpoolt süsteemi aga pädevust ei otsita.
Äriühingu ülesanne on teenida selle omanikule, antud juhul Tallinna linnale kasumit, seega peavad need olema võimekalt ja heaperemehelikult juhitud.
Võimalik, et ka kõigil parteilise kuuluvusega nõukogu liikmetel on piisavalt pädevust, et nõu anda, ent signaal on üks: tähtsaim on meelsus ehk kuulumine õigesse parteisse, muud kompetentsid on teisejärgulised ning ülejäänud erakondade liikmetel sinna asja pole.
Nii näiteks juhivad linnahalli juhatuse liikmeid üksnes keskerakondlastest nõukogu liikmed: varasem pikaajaline Nukuteatri direktor, nüüdne volikogu liige Meelis Pai, samuti volikokku kuuluvad Natalia Vaino ja Rostislav Troškov ning riigikogu liige Märt Sults. Nõukogu esimees Pai saab oma töö eest tasu ühe alampalga (tänavu 430 eurot) ulatuses, ülejäänud nõukogu liikmed kolmveerand alampalgast.
Tallinna Soojuse keskerakondlasest juhatuse liikmele Vladimir Panovile annavad samuti nõu erakonnakaaslastest nõukogu liikmed: abilinnapea Arvo Sarapuu ja volikogu liikmed Juri Poljakov, Ruslana Veber ja Elmar-Johannes Truu ning ainsa parteituna Tallinna kultuuriameti juhataja asetäitja Kristel Geine, kelle varasem karjäär möödus keskerakondlike linnajuhtide referendi ja nõunikuna töötades. Abilinnapea Sarapuu teenib nõukogu esimehena palgatööle lisaks kahekordse töötasu alammäära (860 eurot), teised nõukogu liikmed saavad töö eest tasuks pooleteise alampalga jagu kuus.
Ka Tallinna Linnatranspordi juhatust kontrollivad eranditult keskerakondlastest nõukogu liikmed: abilinnapea Taavi Aas, riigikogu liige Siret Kotka, volikogu liikmed Toivo Tootsen, Igor Kravtšenko ja Kalev Kallo ning Mustamäe halduskogu liige Tiit Kivikas. Neist viimane on olnud nii linna transpordiameti juhataja kui ka munitsipaalpolitsei juht, kuid pidi ametist lahkuma, sest kihutas punase tulega ristmikule, põhjustades kannatanuga avarii. Taavi Aas teenib nõukogu esimehena lisaks kahekordse alampalga ning ülejäänud nõukogu liikmed poolteist alampalka.
Termaki Autopargi nõukogu liikmetest kuuluvad Keskerakonda kõik peale nõukogu esimehe Vello Ervini, kes töötab linna äriühingute järelevalve osakonna juhatajana. Ülejäänud neli liiget on taas Keskerakonna linnavolikogu fraktsiooni liikmed: Vjatšeslav Prussakov, Eduard Toman Valeri Kislitsõn ja Natalia Malleus. Nõukogu esimees Vello Ervin teenib selle töö eest poolteisekordset alampalka, ülejäänud nõukogu liikmed saavad ühe alampalga jagu lisatasu.
Sama muster kordub ka mõlema linna keskhaigla ning munitsipaalperearstikeskuse nõukogus, kus istuvad üksnes Keskerakonna liikmed (ühes neist erandina parteitu linnaametnik Vello Ervin). Keskhaiglate nõukogude esimehed teenivad kahekordset alampalka lisaks, nõukogu liikmed pooleteistkordset alampalga suurust tasu. Munitsipaalperearstikeskuses on nõukogu töötasud vastavalt pooleteise ja ühe alampalga jagu.
Üksnes Tallinna Tööstusparkide ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse nõukogudes on kuuest liikmest kaks väljastpoolt Keskerakonda, ent töötavad siiski linnaametite juhtidena ehk on olnud linnavõimule pikalt lojaalsed töötajad. Ka sealsete nõukogude esimehed teenivad topeltalampalga jagu tasu ning nõukogude liikmed poolteisekordset töötasu alammäära. | Tallinna äriühingute nõukogudesse pääsevad vaid keskerakondlased | https://www.err.ee/572774/tallinna-ariuhingute-noukogudesse-paasevad-vaid-keskerakondlased | Tallinna linna äriühingute juhtimise puhul on prioriteetseim kuulumine õigesse erakonda: Keskerakonda. Valdkondlik kompetents tuleb alles pärast seda. Pealinna äriühingute 45-st nõukogu liikme kohast kuuluvad 38 keskerakondlastele, ülejäänud on lojaalsed linnaametnikud. Ühegi teise erakonna esindajaid neist ei leia. |
Varem on sarja raames joostud ümber Harku järve, Pühajärve ja Saadjärve. Jooks ümber Ülemiste järve pakub jooksusõpradele unikaalse võimaluse kord aastas joosta ümber tallinlaste joogivee allika. Lisaks tavadistantsile toimub Ülemiste jooksupäeva raames ka 5,2 km pikkune metsajooks ning kõigi jooksusõprade kõrval on stardijoonele oodatud ka käijad ja kõndijad, sest mõlemal distantsil võib harrastada kepikõndi. Kõik järvejooksu lõpetajad saavad värvika medali.
Rio olümpiamängudel maratonis igati korraliku jooksu teinud Roman Fosti osaleb 44. korda toimuval jooksul ümber Ülemiste järve. Kuna maratonist on möödas vaid nädal, siis ei julge Roman lubada kaasarääkimist kõrgetele kohtadele, vaid loodab eelkõige nautida mõnusat järveringi koos kaasjooksjatega.
DFDS Järvejooksude sarja üldvõidu endale praktiliselt taganud Rauno Laumets läheb ühe favoriidina ka Ülemiste jooksu starti. Nii esikohale kui ka poodiumikohtadele konkureerivad lisaks Laumetsale veel Saadjärve jooksu võitnud Priit Lehismets, Kaupo Sasmin, Dmitri Aristov ja Tõnu Lillelaid. Naistest läheb sarja liidrina rajale Moonika Pilli, kellele pakub tugevat konkurentsi Mari Boikov.
Jooksupäeva avavad kell 11 lastejooksud kuni 12 aasta vanustele lastele. Lapsed saavad end kirja panna enne starti ja osalemine lastele on tasuta. Igale lapsele antakse finišis ka kohuke ja mahlajook. | Roman Fosti osaleb 44. jooksul ümber Ülemiste järve | https://sport.err.ee/90916/roman-fosti-osaleb-44-jooksul-umber-ulemiste-jarve | Laupäeval, 27. augustil 2016 toimub Tallinna veepuhastusjaamas 44. jooks ümber Ülemiste järve. Start 14 km pikkusele ringile ümber Ülemiste järve antakse kell 12, Ülemiste jooks lõpetab viimase, neljanda etapina ka 2016 DFDS Järvejooksude sarja. |
Stockholmi ja Londoni ülikoolides kunsti õppinud, praegu Londonis arhitektuuribüroos töötav Christian Skovgaard on seni avaldanud kolm koomiksiraamatut. Tallinnas Kunstnike Liidu külalisateljees peatudes kavatseb ta keskenduda oma järgmise raamatu "Doggerland" ettevalmistamisele – see on psühhogeograafiline jutustus 10 000 aastat tagasi Taanit ja Inglismaad ühendanud, nüüdseks ammu Põhjamere alla kadunud samanimelisest maismaasillast.
Residentuuri jooksul plaanib Skovgaard uurimistöö huvides külastada ka Narvat jt Eesti linnu, samuti käia Helsinki koomiksifestivalil ning tutvustada oma innovatiivset käekirja ja loomingulisi meetodeid töötoas Eesti Kunstiakadeemia tudengitele jt huvilistele.
2011. aastal rajatud Põhja-Euroopa koomiksiorganisatsioonide ühing CUNE on korraldanud rahvusvahelist koomiksiresidentuuri programmi alates 2013. aastast, pakkudes eeskätt osalejariikidest pärit kunstnikele võimalust peatuda ja töötada erinevates sihtkohtades. Tallinn ja Eesti Koomiksiselts on programmi raames võõrustanud juba viit koomiksiresidenti, viimati mullu oktoobris Prantsuse-Kanada kunstnikku Aurélie Grandi. 2016. aastal toimuvad residentuurid lisaks Tallinnale Soomes Helsinki Koomiksikeskuses ja Taanis Viborgis animatsioonikooli The Animation Workshop juures.
Koomiksiresidentuuri korraldamist Tallinnas toetavad Kultuurkapital ja Kulturkontakt Nord. | Tallinna septembri koomiksiresident on taanlane Christian Skovgaard | https://kultuur.err.ee/313438/tallinna-septembri-koomiksiresident-on-taanlane-christian-skovgaard | 1.-30. septembril peatub Tallinnas järjekordne koomiksiresident – Taani kunstnik Christian Skovgaard. |
Koondise üheks kogenumaks mängijaks võib lugeda aprillis oma 35. sünnipäeva tähistanud Michael Mifsudi, kes Maltat esindanud 117 mängus ning saanud kirja lausa 40 väravat. Rünnakul on Eesti vastasel kvaliteetsed mängijad – näiteks Andre Schembri pallib Portugali kõrgliigas Boavista ridades.
Eesti – Malta maavõistlus saab Pärnu Rannastaadionil avavile 31. augustil kell 18:30. Eesti koondise nimekirja leiab jalgpalliliidu koduleheküljelt.
Malta koondise koosseis:
Väravavahid
Andrew Hogg (02.03.1985) – FC Hibernians 45/0
Henry Bonello (13.10.1988) – FC Valletta 4/0
Kaitsjad
Andrei Agius (12.08.1986) – FC Hibernians 59/1
Jonathan Caruana (24.07.1986) – FC Valletta 36/2
Zach Muscat (22.08.1993) – Arezzo (ITA) 15/0
Steve Borg (15.05.1988) – FC Valletta 19/0
Ryan Camilleri (22.05.1988) – FC Valletta 27/0
Clifford Gatt Baldacchino (09.02.1988) – FC Gzira United 4/0
Joseph Zerafa (31.05.1988) – FC Birkirkara 8/0
Clayton Failla (08.01.1986) – FC Hibernians 49/2
Poolkaitsjad
Paul Fenech (20.12.1986) – FC Balzan 34/1
Roderick Briffa (04.08.1981) – FC Valletta 90/1
Gareth Sciberras (29.03.1983) – FC Birkirkara 43/0
Bjorn Kristensen (05.04.1993) – FC Hibernians 14/0
Luke Gambin (16.03.1993) – FC Barnet (ENG) 2/0
Ryan Scicluna (30.07.1993) – FC Birkirkara 4/0
Ründajad
Andre Schembri (27.05.1986) – Boavista (POR) 73/3
Alfred Effiong (29.11.1984) – FC Balzan 10/2
Michael Mifsud (17.04.1981) – FC Valletta 117/40
Jean Paul Farrugia (21.03.1992) – FC Sliema Wanderers 4/0
Peatreener: Pietro Ghedin | Malta koondis tuleb Eestisse nimekate ründajatega | https://sport.err.ee/90915/malta-koondis-tuleb-eestisse-nimekate-rundajatega | Malta koondis teatas koosseisu 31. augustil toimuvaks maavõistluseks Eestiga. Enamus mängijaid pallib kohalikus liiga, kuid rahvusesinduse ridadesse kuulub ka mehi välisliigadest. |
Tallinna-Kiievi lennukis istunud 39-aastase mehe naaber tõlgendas mehe juttu pommiähvardusena, info jõudis lennuki kaptenini, kes käivitas vajalikud sammud, ütles Põhja prefektuuri esindaja reedel BNS-ile.
"Sel ajal, kui demineerijad, pääste- ja kiirabitöötajad ning politsei kohale jõudis, oli kapten juba lennukis olnud ligi 90 inimest evakueerinud," ütles Põhja prefektuuri operatiivjuht Raavo Järva reedel BNS-ile.
Politsei viis Eesti kodakondsusega mehe jaoskonda ning Kiievisse suundunud lennuk sai väljuda poolteist tundi hiljem.
Mehe mõtlematu käitumine võib karistusseadustiku vastava paragrahvi põhjal kaasa tuua kas rahatrahvi või kuni viieaastase vanglakaristuse. | Purjus mehe sõnad vallandasid lennujaamas pommihäire | https://www.err.ee/572773/purjus-mehe-sonad-vallandasid-lennujaamas-pommihaire | Tallinna lennujaamast väljuma pidanud lennuki pardal olnud purjus mees kasutas neljapäeval naabriga rääkides sõnu, mida tõlgendati pommiähvardusena ja see tõi kaasa täiemahulise turvaopertasiooni. |
Aga nii palju meenutustest. Nüüd on Friedenthali sulest ilmunud uus teos "Inglite keel", kirjastajaks Varrak.
Nagu "Mesilased", on seegi pigem lühem, samuti ligi kahesajaleheküljeline teos. Ja nagu "Mesilastes", nii põimuvadki siin teoses eri kihistused, aetakse taga muistseid saladusi ning oluline koht on teadusajalool ja selle keerdkäikudel. Niisiis sobivad "Mesilaste" kohta loetletud epiteedid siiagi ning raske oleks vaid mõne sõnaga selgitada, millest "Inglite keel" kõneleb.
Ühelt poolt räägib "Inglite keel" ühest vanast käsikirjast ning selle valmistajast ja valmistamise kohast, mille jälgi peategelane Joonas ajab. Teiselt poolt võib raamatust mõelda ka veidi filosoofilisemalt. Nii võttes on see raamat kadunud armastusest, aja keerdkäikudest ja kordumistest ning sellest, et mitte ainult enda eest, vaid ka teatud teemade eest ei saa põgeneda. Või öeldes veel otsesemalt: kui mõni deemon on maailma juba lahti lastud, pole tema tegude eest pääsu. "Inglite keeles" on selleks deemoniks trükikurat Titivillus – kes, muide, on keskaegse mütoloogia kohaselt leiutiste deemoni Belphegori teenistuses.
Olgu sellega, kuidas on, "Inglite keele" tegevus toimub mitmes ajaliinis, mis on teineteisega seotud vaid kaude. Üks liin hargneb tänapäeva Eestis, kus aetakse taga paberiuurijatest vanapaari pärandit, lootuses leida sealt viiteid selle kohta, kas Rootsi ajal tegutses Tartu Ülikooli juures paberiveski ja trükikoda või mitte. See liin jaguneb veel omakorda veidi, sest aegajalt laskub peategelane Joonas meenutustusse ja mõtisklustesse.
Teine liin viib aga 17. sajandisse ning siin astuvad lugeja ette ajaloost tuntud tegelased nagu Saksa geograaf, teadlane ja diplomaat Adam Olearius või matemaatik ja filosoof René Descartes. Ka nemad on muidugi otsapidi seotud teose tänapäeva liiniga, kuid kuidas just, seda võiks igaüks juba ise lugeda. Teos pole niivõrd segane, nagu praeguse jutu põhjal võib-olla tundub, kuid "Inglite keel“ on detailirohke, täis põnevaid mõttekäike ja seisukohavõtte ning täpselt nagu "Mesilasi", vaevab sedagi raamatut peamiselt vaid üks häda – ta saab liiga ruttu otsa! Kellele lugedes siiski tundub, et mõni arutluskäik on keeruline või nõuaks teadusajaloolisi eelteadmisi, sellel soovitan piiluda köite lõppu – seal leidub Friedenthali saatesõna, kus ta seletab raamatu problemaatika ning kirjeldatud seosed lahti ning ütleb üht-teist ka raamatu tegelaste või nende prototüüpide kohta. | Peeter Helme soovitab. Meelis Friedenthal - "Inglite keel" | https://kultuur.err.ee/313439/peeter-helme-soovitab-meelis-friedenthal-inglite-keel | Pärast nelja-aastast vaheaega on Meelis Friedenthal avaldanud uue raamatu. Kellel veel meeles, siis 2012. aastal ilmus Friedenthali sulest romaan "Mesilased", millele hakati kohe epiteete otsima. Kõlasid sõnad nagu unenäoline, filosoofiline, muinasjutuline, alkeemiline, hermeetiline, kaemuslik, sümbolistlik, semiootiline jne. Raamatu menust annab aimu ka tõik, et 2013. aastal võitis Friedenthal sellega Euroopa Liidu kirjandusauhinna ning teos tõlgiti mitmesse võõrkeelde. |
See on kahe aasta eest sporti naasmise järel tema kõrgeim positsioon maailma edetabelis. 13-kordne Eesti meister Tolmoff kuulus enne Pekingi olümpiat ka maailma top viiekümnesse, kuid tegi seejärel sportlaskarjääris viie aastase pausi ning naases kahe lapse sünni järel kaks aastat tagasi. Teel oma teistele olümpiamängudele Rios saavutas Tolmoff maailma edetabeli turniiridel mitmeid poodiumikohti ning pani sporti tagasitulekule punkti Rio olümpiamängude 14. kohaga.
Selle nädala maailma edetabel tõi isikliku parima tulemuse ka 19-aastastele tulevikulootustele Kristin Kuubale ja Helina Rüütelile, kes on paarismängus tõusnud maailma edetabelis 79. kohale. | Karjääri lõpetav Tolmoff tõusis maailma edetabelis oma kõrgeimale kohale | https://sport.err.ee/90914/karjaari-lopetav-tolmoff-tousis-maailma-edetabelis-oma-korgeimale-kohale | Rio olümpiamängude järel tippspordist taanduv sulgpallur Kati Tolmoff tõusis maailma edetabelis sel nädalal kümme astet ja on nüüd 56. kohal. |
Tšehhi võistles koosseisus Anna Tkadlecova, Marketa Davidova, Ondrej Hosek ja Jan Burian, nelja peale võeti 11 varupadrunit, võiduaeg oli 1:19.00,2.
Teise koha sai Ukraina (1+14), kaotades 2.27,1-ga ning kolmas oli Soome (0+16), kaotades 2.42,8.
Eestil sõitis esimest vahetust Regina Oja, kes läbis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega, kuid andis vahetuse üle eelviimase ehk kümnendana, kaotades liidrile 2.09,1. Susan Külm pidi küll käima kahel trahviringil, kuid tõstis siiski Eesti üheksandaks, kaotus suurenes aga 5.18,9 peale. Robert Heldna läbis lasketiirud eksimusteta ja andis vahetuse üle üheksandana, jäädes liidrist maha 6.12,1.
Eesti viimast vahetust sõitnud Tarvi Sikk pidi lamadestiiru järel käima kahel trahviringil, kuid püstitiirus tabas ta kõik märgid ja tõi Eesti finišisse kaheksandana, kaotust võitjatele 7.57,6.
Üldse oli võistlustules 11 riiki. Täna on veel kavas ka täiskasvanute segateatesõit, laupäeval ja pühapäeval sõidetakse nii täiskasvanute kui juunioride sprindid ja jälitussõidud. Nädalavahetuse võistlustele saab otsepildis kaasa elada ETV ja ERR-i spordiportaali vahendusel. | Otepääl alanud suvebiatloni MM-i esimese kulla võitis Tšehhi, Eesti kaheksas | https://sport.err.ee/90913/otepaal-alanud-suvebiatloni-mm-i-esimese-kulla-voitis-tsehhi-eesti-kaheksas | Otepääl Tehvandil algasid laskesuusatamise suvised maailmameistrivõistlused juunioride segateatesõiduga, kus kuldmedali võitis Tšehhi. Eesti nelik sai kaheksanda koha. |
''Peame meeles pidama, et enamik inimesi joovad kohvi mitte sellepärast, et see neile tõsiselt meeldib, vaid nad tahavad esmajoones kofeiini saada. Ettevõtted teavad seda väga hästi. Isegi kui leidub snoobe, kelle jaoks on oluline ka maitse, on nad vähemuses,'' mõtiskles Nicola Pirastu, Edinburghi ülikooli teadur ja vastilmunud uurimuse juhtivautor. Mida kiiremini keha kofeiini lagundab, seda kiiremini teoreetiliselt uut doosi tarvis läheb. Seega on Pirastu hinnangul suurepärase näitega, kuidas geenid otseselt käitumist mõjutavad.
Ajakirjas Scientific Reports kirjeldatav geen jäi sõelale enam kui tuhande Itaalia külaelanikku uurimisel, kes on olnud aastaid muust maailmast suhteliselt isoleeritud. ''Sarnane elukeskkond ja inimeste geneetiline sarnasus võimaldas meil saada tugeva signaali ka võrdlemisi väikese valimiga. Inimesed, kelle geenis PDSS2 leidus kindel mutatsioon, jõid kohvi päevas keskmiselt tassi võrra vähem,'' sõnas Pirastu.
Geenivariandi mõju kinnitati enam kui 1700 hollandlast hõlmanud katserühmas. Seal oli aga efekt, mille võib kirjutada näiteks erinevate joogieelistuse arvele. Kui itaallased joovad tavaliselt espressot või mokat, siis Hollandis eelistatakse filtri- või kannukohvi.
Teadlane nentis, et hetkel pole veel täiesti kindel, millise bioloogilise raja kaudu geenimutatsioon kohvi tarbimist mõjutab. '' PDSS2 kodeerib koensüümi Q10, mis mängib rolli väga mitmetes erinevates protsessides, sh energia tootmises ja toimib tugeva antioksüdandina. Kuid antud juhul tundub kõige tõenäolisem seletus, et see pärsib maksas nende geenide avaldumist, mis vastutavad kofeiini lagundavate enüümide tootmise eest,'' selgitas Pirastu.
Varasemates geeniuuringutes on jäänud sõelale kaheksa kohvi joomisega seonduvat geenipiirkonda. Kiiret praktilist rakendust peale üldhuvi rahuldamise teadur ei luba. Tulevikus võiks see aidata saada aga paremat aimu mõnede kohvi üllatavate kõrvalmõjude osas.
''Näiteks vähendab kohv südame ja verekoonkonna haigustesse, Parkinsoni tõppe ja teatavatesse vähivormidesse haigestumise riski. Kohvilembust mõjutavad geenid pakuvad meile potentsiaalselt uut nurka, mille alt neile läheneda,'' märkis Pirastu. Samuti lagundavad mitmed kofeiini lagundavad ensüümid ka kindlaid ravimeid, misläbi võiks see aidata muuta personaliseeritumaks patsientide ravi. | Teadlased leidsid kohvijoomist vähendava geenivariandi | https://novaator.err.ee/259412/teadlased-leidsid-kohvijoomist-vahendava-geenivariandi | Paari tuhande inimese geene uurinud teadlased teatavad, et on leidnud geeni, mis näib mõjutavat seda, kui kaua kofeiin kehas püsib ja sellest lähtuvalt ka kohvi joomise sagedust. |
Mõned poliitikud nimetavad Repsi praegust tegutsemist päris otse erakonna esimehe kampaaniaks, märgib ajaleht: "Juba praegu räägitakse kuluaarides, et Keskerakonna Mailis Repsi, Kadri Simsoni ja Jüri Ratase tiib kavatseb kõigepealt teha muudatusi partei volikogus ning seejärel organiseerida kas erakorraline või korraline kongress. Ainus suur eesmärk on vahetada erakonna juhi kohalt välja Edgar Savisaar."
Sel teel oleks esimene samm seada volikogu esimeheks seda ametit praegu pidava Savisaare-meelse Kalev Kallo asemel keegi teine. Kuna just volikogu liikmed valisid presidendikandidaadiks Repsi, võiks ju õnnestuda samade toetajate abiga Kallo välja vahetada, kirjutab ajaleht.
Kui volikogu on kontrolli all, võib hakata kongressile mõtlema, sest just volikogu saab erakonna kõrgeima juhtorgani kokku kutsuda. Formaalsest kongressi kokkukutsumisest palju keerulisem oleks selle vajaduse erakonna liikmetele ja valijatele selgitamine. Parim mõistetav ajend võiks olla Edgar Savisaarele esitatav süüdistus, mis kindlasti lähiajal tuleb.
Erakonna juhatuse liige Jaanus Karilaid sõnas, et kui süüdistus tuleb, hakatakse edasise üle mõtlema. „Kui tuleb süüdistus ja see läheb kohtusse, siis mõtleme ühiselt, millised on Keskerakonna parimad võimalused kaitsta Edgar Savisaart ja kas tuleb teha muudatusi, et tuua Keskerakond pidevast kaitseseisundist dominantsemale positsioonile,” lausus ta.
Eesti Päevalehele teadaolevalt ei kavatse Keskerakond Savisaart hüljata, vaid toetab teda kohtuprotsessi ajal igati, sealhulgas ka rahaliselt.
Reps eitab
Mailis Reps teatas reede ennelõunal, et Eesti Päevalehes välja käidud "spekulatsioon, et tema presidendikampaania on vaid ettevalmistus Keskerakonna esimehe positsiooni hõivamiseks", ei vasta tõele. Repsi sõnul on tegemist järjekordse võttega, millega püütakse Keskerakonna ühtsust enne presidendivalimisi lõhkuda ja seeläbi tema võimalusi halvendada.
"Kinnitan veelkord, et ma ei soovi saada erakonna esimeheks, vaid teen tööd Eesti presidendiks saamise nimel,“ teatas Reps. | Ajaleht: presidendiks pürgiv Reps sihib Keskerakonna esimehe tooli | https://www.err.ee/572761/ajaleht-presidendiks-purgiv-reps-sihib-keskerakonna-esimehe-tooli | Presidendiks pürgiv Mailis Reps sihib kampaaniaga tegelikult Keskerakonna esimehe tooli ning võimuvahetuse pooldajad otsivad võimalust erakorraline kongress kokku kutsuda, kirjutab Eesti Päevaleht. |
„Masinatööstus on tänapäeval väga nõudlik ja järjest kõrgemaid nõudeid esitatakse tootmise kvaliteedile – üks oluline probleem kvaliteedi tagamisel on seada mõõtmed ja tolerantsid masina elementide pindadele, mis peavad koos töötama. Kõrvalekalded asendi ja kujuhälvetest võivad suurendada rikete esinemist ning kaasa tuua enneaegse masina purunemise,“ rääkis doktoritöö autor Marten Madissoo.
„Just seetõttu on väga oluline saavutada võimalikult stabiilne lõikeprotsess, et oleks võimalik toota kvaliteetseid masina elemente ja pikendada maksimaalselt lõikeinstrumendi eluiga.“
Raskesti töödeldavatest materjalidest detailide lõikamisel võib tekkida vibratsioon, mis põhjustab lõikeinstrumendi suurenenud kulumist ja vähendab masinate eluiga ning tootlikkust. Samal ajal halveneb töödeldavate masinaosade kvaliteet ja täpsus, mis omakorda vähendab toodetud masinaosade eluiga ja ei ole vastuvõetav ka keskkonnasäästlikkuse vaatenurgast.
Doktoritöö eesmärgiks oli välja töötada vibratsioone summutav lõikeinstrumendi hoidik, mis võimaldaks vähendada esinevaid vibratsioone raskesti töödeldavate materjalide treimisel ning aitaks parandada töödeldavate detailide kvaliteeti ja tootlikust. Tulenevalt eesmärgist oli esimene ülesanne analüüsida lõikeprotsessi olemust ning vibratsioonide tekke põhjuseid.
Lahenduse väljatöötamisel anti ülevaade vibratsioonide summutamise teooriast ning lõikeprotsessi olemusest. Väljatöötatud lõikeinstrumendi hoidikuga tehti katsetused, kus on uuriti sellega töödeldud detailide pinnakaredust ning esinevaid vibratsioone. Hoidik on arendatud kasutamiseks CNC tüüpi treipinkides viimistlevaks töötlemiseks, kuid seda on võimalik kasutada ka manuaalsetes pinkides.
„Kuna lõikeinstrumendi hoidiku materjali omadustel võib olla suur mõju töödeldava detaili pinna kvaliteedile ja täpsusele ning lõikuri elueale, võib väita, et passiivsete summutavate elementide integreerimisel lõikeinstrumendi hoidiku keha sisse on võimalik selle omadusi mõjutada,“ rääkis Madissoo.
Väljatöötatud meetod stabiilsuse suurendamiseks treimisel põhineb valtsitud terase anisotroopsetel omadustel. Töös loodi lahendus treitera stabiilsuse tagamiseks, mis saavutati terahoidikusse lisatud eri materjalist varraste abil.
„Sellisel viisil muudetud terahoidik võimaldab muuta stabiilse lõikamise piirkonda ning aitab vältida vibratsioone, mis omakorda parandab töötlemise täpsust ja suurendab tootlikust,“ ütles Madissoo.
Katseandmetete analüüs põhineb vibratsioonide, mõõdetud pinnakareduste, mõõdetud lõikejõudude ja materjalispetsiifiliste katsetulemuste omavahelisel võrdlusel. Saadud tulemused võimaldavad hinnata modifitseeritud terahoidiku mõju treimisel esinevatele vibratsioonidele.
Katsete käigus mõõdeti treimisprotsessis esinevaid vibratsioone, saavutatud pinnakvaliteeti ning lõikejõudusid, lisaks mõõdeti terahoidikute omavõnkesagedusi ning materjalispetsiifilisi parameetreid.
Töö käigus tehtud katsetest selgus, et vibratsioonide spektraalne jaotumine treimisprotsessis on suur ning esindatud on lai sageduspiirkond. Vibratsioonide mõõtmisel saadud tulemustest järeldub, et terahoidiku modifitseerimine vibratsioonide summutamise eesmärgil õnnestus. Pinnakareduse katsetulemustest selgus, et ühelgi juhul ei saavutatud originaalhoidikuga töödeldud pinnast halvema kvaliteediga pinnakaredust.
Vibratsiooniandmete analüüsil järeldus, et terahoidiku modifitseerimisega on suudetud summutada vibratsioone üle 4000 Hz sagedustel. Materjalide analüüs ning kõvaduskatsete tulemused kinnitasid valitud lisadetailide materjaliomaduste erinevust. „Siiski on summutamise täielikku efektiivsust raske hinnata, kuna põhjalikumate järelduste tegemine nõuab tunduvalt suuremal hulgal katsete läbiviimist,“ lisas Madissoo.
„Katseandmete põhjal võib järeldada, et passiivsed vibratsioonisummutamise meetodid on väga keskkonna- ja parameetrispetsiifilised ning antud lahendus vajaks kindlasti edasi uurimist, mis tähendaks tunduvalt suuremat ja mahukamaid katsetöid.“
Edasise uurimise käigus oleks oluline teha treimise tootmiskatseid erinevatest materjalidest lisadetailidega ning läbi viia suuremas mahus materjalispetsiifilist analüüsi. Lisaks tuleks analüüsida veelgi kõrgematel sagedustel esinevaid vibratsioone, katsetada erinevaid terikuid, terahoidikuid ja töödeldavaid materjale.
Võrdluse saamiseks oleks tarvilik teostada ka treimise tootmiskatseid erinevatel tööpinkidel nende omaduste mõju väljaselgitamiseks. Lisaks oleks oluline antud laheduse mõju uurimine lõikeinstrumendi kulumisele.
Doktoritööd „Modifitseeritud lõikuriga raskesti töödeldavate materjalide pinnakvaliteedi parandamine viimistleval treimisel” juhendas on prof Jüri Olt. Oponendid on prof Vytautas Ostaševičius Kaunase tehnikaülikoolist ja dr Artis Kromanis Riia tehnikaülikoolist. | Doktoritöö pakub lahenduse raskete materjalide tõhusamaks treimiseks | https://novaator.err.ee/259417/doktoritoo-pakub-lahenduse-raskete-materjalide-tohusamaks-treimiseks | Täna kaitsmisele tulevas maaülikooli doktoritöös otsiti lahendust, kuidas treimisel parandada raskesti töödeldavate materjalide pinnakvaliteeti. |
Näitusel eksponeeritakse valikut kirjakunsti legendi Villu Tootsi töödest, mis pärinevad Eesti Rahvusraamatukogu kogudest ja Tootsi perekonnaarhiivist. Suurem osa väljapanekus esitatud kalligraafilistest töödest pärineb perioodist 1960–1990. Eksponeeritud on ka raamatuid ja eksliibriseid.
Villu Toots on kujundanud üle 600 raamatu, sadu auaadresse, diplomeid, aukirju, plakateid, kalligraafilisi lehti, üle 300 eksliibrise jne. Kirjaajaloo uurijana kogus ta kalligraafiakirjandust ja tarbegraafikat, korraldas rahvusvahelisi näitusi ning avaldas kirjakunsti tutvustavaid raamatuid. 1965. aastal asutas Toots Tallinna Kultuuriülikooli juurde kirjakunsti kooli, pannes sellega aluse oma koolkonnale. Villu Tootsi õpilastest on võrsunud nimekaid kirjakunstnikke nagu Heino Kivihall, Henno Käo, Villu Järmut jt. 1987. a. asutati Villu Tootsi algatusel Eesti Kirjakunstiühing.
Villu Tootsi tööd on saanud rahvusvahelist tunnustust: Londoni rahvusvahelise raamatunäituse diplom (1957), Brüsseli maailmanäituse hõbemedal (1958), Moskva Rahvamajandussaavutuste Näituse kuld- (1960) ja hõbemedal (1966), Leipzigi rahvusvahelise raamatunäituse hõbemedal (1971) jne.
1994. aastal, pärast Villu Tootsi lahkumist, andis tema perekond Eesti Rahvusraamatukogule suurema osa kunstniku isikuarhiivist, mis sisaldas Villu Tootsi ja tema õpilaste kirjagraafilisi originaaltöid, dokumente, fotosid, käsikirju, mikrofilme, slaide, isiklikke esemeid jm.
Näitus avatakse 26. augustil kell 16 ja jääb avatuks 24. septembrini.
Näituse koostaja: Ilmar Vallikivi
Tekstid ja üldkujundus: Mart Varik
Graafiline disain: Tiiu Laur | Rahvusraamatukogu tähistab Villu Tootsi 100. sünniaastapäeva | https://kultuur.err.ee/313429/rahvusraamatukogu-tahistab-villu-tootsi-100-sunniaastapaeva | 26. augustil avab Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis rahvusvaheliselt tuntud kalligraafi, kirjakunsti uurija ja pedagoogi Villu Tootsi (1916–1993) 100. sünniaastapäeva tähistava näituse. |
Uuringufirma TNS Emor poolt BNS-i tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringu kohaselt toetas augustis Reformierakonda 28 protsenti küsitletutest. Reformierakonnale järgnes 23 protsendiga Keskerakond, 15 protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), 13 protsendiga Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), üheksa protsendiga Vabaerakond ning kaheksa protsendiga Isamaa ja Res Publica Liit (IRL).
TNS Emori uuringujuhi Aivar Voogi sõnul on Vabaerakonna toetuse langus seotud Reformierakonna toetuse tõusuga, sest Vabaerakonda nähakse suuresti kui alternatiivi Reformierakonnale. "Kui vaadata Vabaerakonda ja Reformierakonda, siis on näha, et Vabaerakonna reiting oli ikkagi tugev siis, kui Reformierakonna reiting oli nõrk ehk siis alates eelmise aasta aprillist-maist, kui Reformierakonna reiting langes, siis Vabaerakonna reiting oluliselt kasvas," rääkis Voog BNS-ile. | Graafik: Turu-uuringute ja Emori erakondade augustitoetuse võrdlus | https://www.err.ee/572772/graafik-turu-uuringute-ja-emori-erakondade-augustitoetuse-vordlus | Lisaks Turu-uuringute AS-i erakondade toetuse uuringule avaldas reedel samasisulise küsitluse tulemused uudisteagentuur BNS, kes tellis need TNS Emorilt. |
Septembris avaldatavate ettepanekute eesmärk on vähendada selliste veebioperaatorite võimu, kelle turuosa otsingute valdkonnas on nii suur, et otsingumootiri ja sisuloojate vahelised läbirääkimised ei ole tasakaalustatud, vahendas Financial Times.
"Oleks hullumeelne arvata, et ettevõtted suudaksid selle lahingu võita," märkis Saksa europarlamentäär ja autoriõiguste reformi üks eestvedajaid Julia Reda.
Uudistekirjastajad saaksid kava kohaselt ainuõiguse oma sisu veebis kättesaadavaks teha. See sunniks Google Newsi ja teisi sellelaadseid teenuseid nõustuma uudisteagentuuride seatavate artiklite sisu näitamise tingimustega.
Euroopa Komisjon leiab, et kui selliseid nõudeid ei kehtestata, kahjustab see meedia paljusust.
Kriitikud on välja toonud, et samasugused katsed Google'ilt uudislugude kokku koondamise eest tasu nõuda on nii Saksamaal kui Hispaanias läbi kukkunud. Hispaanias sulges Google News oma teenused, Saksamaal loobusid aga paljud agentuurid tasu nõudmisest, et nende lood jätkuvalt otsingumootori tulemustes kajastuks, sest vastasel juhul langes nende külastatavus tunduvalt.
Kava pingestab Silicon Valley ja Brüsseli vahelisi suhteid, mis on juba niigi keerukad seoses konkurentsi, makse ja privaatsust puudutavate vaidlustega.
Google keeldus teemat kommenteerimast. | Euroopas kavandatav autoriõiguste reform annab uudistetootjaile õiguse Google'ilt tasu nõuda | https://www.err.ee/572771/euroopas-kavandatav-autorioiguste-reform-annab-uudistetootjaile-oiguse-google-ilt-tasu-nouda | Euroopa uudisteagentuurid saavad õiguse küsida tasu internetiplatvormidelt nagu Google, kui otsingumootorid nende lehel ilmunud lugude väljavõtteid avaldavad, näeb ette Euroopa Komisjonis välja töötatav radikaalne autoriõiguste reform. |
Meister selgub kaheksandat korda. Mullu osales 43 võistkonna koosseisus 125 huvilist, kelle seast teenisid esikoha Jaak Sõnajalg, Johannes Vedru ja Kristjan Remmelkoor. Mälumängul on kaasa teinud nii Eesti koondislased, jalgpallijuhid, klubide esindajad, fännid, ajakirjanikud, kohtunikud kui ka lihtsalt mälumängu- või vutihuvilised.
Seegi kord oodatakse osalema kõiki huvilisi, kes saavad oma kuni kolmeliikmelisi võistkondi registreerida kuni 1. novembrini e-posti aadressil [email protected].
Osavõtt on tasuta, võistlema pääseb kuni 50 esindust. Parimaid autasustatakse medalite ja eriauhindadega. Traditsiooniliselt on jalgpalli mälumängus 50 küsimust, mille sel aastal koostavad Siim Avi, Timo Tarve, Urmas Oljum ja Jaan Pärn. | Novembris selguvad jalgpalli mälumängu meistrid | https://sport.err.ee/90912/novembris-selguvad-jalgpalli-malumangu-meistrid | Eesti meistrivõistlused jalgpalli mälumängus toimuvad teisipäeval, 22. novembril kell 18 Tallinna ülikooli konverentsikeskuse Auditorium Maximum saalis (Narva mnt 29). |
Osalema on oodatud kolmeliikmelised tiimid, kes läbivad kas 22, 37 või 30 km pikkuse etapi. Kuna rajad on erinevad, saab iga tiim vastavalt oma soovile valida välja igale liikmele jõukohase ning meelepärase raja.
„Tartu Teate Rattamaratoni idee on ühendada sõpruskonnad, perekonnad, töökollektiivid, põlvkonnad ja mis iganes muud koos harmooniliselt väntavad seltskonnad ühiselt Tartu Rattamaratoni vaimus ja korraldada neile nädal enne maastikuratturite aasta tippsündmust üks põnev ja ainulaadse formaadiga seltskondlik Rattamaratoni sissejuhatus,“ kommenteeris uut Klubi Tartu Maraton üritust võistluste direktor Indrek Kelk.
Lisaks sellele, et Rattamaratoni 89km pikkune rada on jaotataud kolmeks, toimub Teate Rattamaratoni ajal sõit esmakordselt ka nö vales suunas ehk Elvast-Otepääle.
Peep Orlovski, kes on osalenud nii Rattarallil, Rattamaratonil kui ka Jooksumaratonil, lausus, et teistpidi rada on küll raskem, kuna on peamiselt tõusvas joones, kuid siiski kõigile sõidetav. “Isiklikult arvan, et Teatemaratoniks on selline lähenemine ideaalne, Otepäält Elvasse olekski liiga lihtne, eriti siis, kui pead ainult 30 km sõitma,” lausus Orlovski.
Orlovski lisas, et Teate Rattamaratoni teeb huvitavaks just see, et sõit on teistsugune kui lihtsalt stardist finišisse kihutamine. “Vastutus on ka teiste tiimiliikmete ees, et nende panust mitte ära rikkuda või alt vedada,” sõnas Orlovski, kes koos vendadega ühtse perekonnatiimi moodustada plaanib.
Priit Tiks plaanib 1. Tartu Teate Rattamaratonile tulla koos oma 13-aastase poja ning 73-aastase vanaonuga. Sportliku eluviisi eeskujuks peabki ta oma vanaonu, kel on tänavuse hooaja augustikuuks lausa 1500 kilomeetrit rattal läbitud. “Olen kaasanud ka oma lapsi Tartu Maratoni radadele ja sellest on saanud meie pere traditsioon nii nagu jõulud ja jaanipäev,” lausus Tiks.
Rajakaart, juhend ja registreerimine: https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/rattamaraton/19/teade/ | Septembris toimub esmakordselt Tartu teate rattamaraton | https://sport.err.ee/90911/septembris-toimub-esmakordselt-tartu-teate-rattamaraton | 11. septembril näeb ilmavalgust Klubi Tartu Maraton ürituste sarja kõige värskem üllitis,. Tartu teate rattamaraton. Eestis täiesti omanäoline ja ainulaadne rattamaraton viiakse läbi Elva-Otepää trassil ehk pahupidi pööratud maratonirajal. |
Juuni lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 69 miljonit eurot ehk 0,32 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus 59 miljoni euroni ja sotsiaalkindlustusfondidel 25,2 miljoni euroni, samal ajal kohalike omavalitsuste eelarved kokku olid 153,2 miljoni euro ulatuses ülejäägis.
2016. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,04 miljardit eurot.
Maksu- ja tolliamet kogus seitsme kuuga maksudena 4,36 miljardit eurot, mis on 7,2 protsenti ehk 291,7 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal.
Mittemaksulisi tulusid on aasta algusest laekunud 699,1 miljonit eurot, mis on 121,2 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga.
Rohkemate andmetega tutvu siit. | Eelarvetulud on aastaga kasvanud ligi 9% | https://www.err.ee/572770/eelarvetulud-on-aastaga-kasvanud-ligi-9 | Rahandusministeeriumi andmetel laekus riigile seitsme kuuga tulusid 5,06 miljardit eurot ehk 412,9 miljonit eurot (8,9 protsenti) enam kui eelmise aasta juuli lõpuks. |
Hiljuti investoritele korraldatud konverensil ütles Uberi finantsdirektor Gautam Gupta, et esimese kolme kuu kahjum oli 520 miljonit dollarit ja järgmises kvartalis 750 miljonit dollarit.
Uber ei vastanud AFP vastavatele küsimustele.
Enam kui 50 riigis tegutseva Uberi turuväärtuseks on hinnatud 60 miljardit dollarit, kuid firma laienemine ning tekkinud konkurendid, nagu Lyft, on kasvatanud kahjumit.
Uberi uure kahjumi põhjuseks peetakse kulukat turunduskampaaniat Hiinas, kus Uberil tuli enne koostööle asumist konkureerida kohaliku Didi Chuxingiga. | Bloomberg: Uberi poolaastakahjum oli 1,27 miljardit dollarit | https://www.err.ee/572769/bloomberg-uberi-poolaastakahjum-oli-1-27-miljardit-dollarit | Üle maailma tegutseva uudse taksoteenuse pakkuja Uber esimese poolaasta kahjum oli Bloombergi allikate teatel 1,27 miljardit dollarit. Firma ise ei ole kohustatud oma majandustulemusi avaldama. |
"Arvuti on muutunud mulle tööriistaks, mingiks järeletapiks, kui esimene jälg on pliiatsist või sulest paberile saanud, läheb see paber mingil hetkel arvutisse, kus ta hakkab edasi muunduma," jagas Priit Pärn Õhtulehele, et selline tööstiili muutus tekkis tal juba aastatuhande vahetusel.
"Enamvähem sama kehtib ka joonisfilmi puhul, seegi kolib mingil hetkel arvutisse. Ja sel hetkel tekivad ka valikud: kas teha kõike üksi ja kulutada umbes seitse aastat või seada sisse stuudio, leida inimesed ja teha film valmis aastaga," rääkis Pärn. "Usun, et valiksin viimase variandi," lisas ta ning selgitas, et kui tegu on pildi või graafikaga, kus kiirus ei mängi mingit rolli, siis seda ta nii võtabki ja tegeleb tööga põhjani. "Tundeni, et nüüd on valmis." | Priit Pärn: filmitegemises ei teki iial mingit rutiini | https://kultuur.err.ee/313442/priit-parn-filmitegemises-ei-teki-iial-mingit-rutiini | Täna 70. sünnipäeva tähistav Eesti tuntuim animafilmi režissöör ja karikaturist Priit Pärn kuulub enda sõnul inimeste kärsituma poole sekka, kelle elu eesmärk ei ole endale ainult ausamba püstitamine. |
Kallas kahekordistas toetust ja Reformierakond vähendas vahet Keskerakonnaga
Populaarseim presidendiametisse pürgija on endiselt Marina Kaljurand, kuid kõige rohkem on kasvanud toetus Siim Kallasele, näitab rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i uuring.
Küsitlusest selgub, et Marina Kaljuranda näeks Eesti järgmise presidendina 22 protsenti Eesti alalistest elanikest alates vanusest 15 eluaastat. Eelmise, Eesti Päevalehe tellitud ja juunikuus läbi viidud sama metoodikaga küsitlusega võrreldes on Kaljuranna toetus kasvanud kolme protsendipunkti võrra.
Kõige enam on eelmise küsitlusega võrreldes kasvanud Siim Kallase toetus – see on sisuliselt kahekordistunud. Kui juunis soovis Kallast presidendiks 9 protsenti vastajatest, siis augustis oli see näitaja juba 17 protsenti.
Ühtlasi avaldati ka erakondade reitingute pingerida, kus suurimaks tõusijaks on Sotsiaaldemokraatlik erakond. Ühtlasi vähendas Reformierakond vahet Keskerakonnaga.
EKRE toetus kahe kuu tagusega ei muutunud ning oli 13 protsenti. Vabaerakond kaotas veidi pooldajaid ning neid toetas augustis 10 protsenti. Juunis oli toetusnumber 12 protsenti.
Sama palju langes toetus ka Isamaa ja Res Publica Liidule, keda augustis toetas viis protsenti küsitletutest, juunis oli neil olnud toetajaid seitse protsenti.
Siseministeeriumis koguneb eradetektiivinduse töörühm
Siseministeeriumis koguneb reedel värskelt moodustatud eradetektiivinduse töörühm, mille ülesandeks on kaardistada praeguse eradetektiivindusega seonduvad kitsaskohad ja analüüsida eradetektiivinduse valdkonna reguleerimise vajadust.
Töörühma eestvedaja ja siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Tairi Tonksoni sõnul moodustati ametkondadeülene töörühm seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamiseks.
"Meie soov on kõikide huvitatud osapooltega kohtuda ja läbi arutada kas ning millisel määral vajab eradetektiivindus Eestis seaduse tasemel reguleerimist," sõnas õigusnõunik.
Tonkson selgitas, et täna on mitmeid Euroopa Liidu direktiive, mis reguleerivad liikmesriikides tegutsevate teenuseosutajate asutamisvabadust ja teenuste vaba liikumist liikmesriikide vahel kui ka andmekaitse küsimusi.
"Meie eesmärgiks on kaardistada erinevate huvigruppide arusaamad eradetektiivindusest ning välja selgitada, kas turul on nõudlust sellise teenuse osutamise järele. Peale seda saame hakata kaaluma, milline on kõige õigem lahendus see tähendab - kas olemasolevate seaduste täiendamine või täiesti uue seaduse väljatöötamine," lausus Tonkson.
President Ilves andis oma ametiaja viimase täispika intervjuu
President Toomas Hendrik Ilves andis "Vikerraadiole" ametiaja viimase täispika peamiselt välispoliitika teemalise intervjuu, kus muuhulgas räägib Ilves NATO ja meie põhjanaabrite delikaatsetest suhetest.
Ühtlasi märgib president ERR-i raadiouudiste toimetuse peatoimetajale Indrek Kiislerile antud usutluses, et pole kunagi andnud Rootsi ega Soome juhtidele soovitusi NATO-ga liitumise osas, kuna mõistab küsimuse kaalukust.
Intervjuu on Vikerraadio eetris täna kell 14.05!
Ilmateade
Hommikupoolikul on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab hoovihma. Pärastlõunal pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s, saartel tugevneb lõuna- ja edelatuul 5-10, puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 20..26°C.
Belgias sai spordikeskuse plahvatuses surma inimene
Belgias kärgatas plahvatus Chimay linna spordikeskuses, surma sai üks ja vigastada neli inimest, kellest kaks raskelt, teatasid ajaleht Het Laatse Niews ja uudisteagentuur Belga.
Päästeteenistuse eestkõneleja ütles ajalehele, et plahvatus leidis aset veidi pärast keskööd ja hoones oli sel ajal mitmeid inimesi.
Hoone varises osaliselt kokku ja inimesed on rusude all lõksus.
Plahvatuse põhjus pole teada, kuid päästetöötajad kahtlustavad hoones asunud gaasimahutite lõhkemist. Alustatud on uurimist.
Chimay asub pealinnast Brüsselist 120 kilomeetri kaugusel lõunas. Belgias on olukord endiselt julgeoleku osas pingeline pärast märtsikuiseid terrorirünnakuid.
Riik pani Harku vangla 800 000 euroga müüki
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) pani juuli lõpus viimased kolm kuud tühjana seisnud endise Harku naistevangla kinnistu alghinnaga 800 000 euroga müüki; kinnistu detailplaneering näeb ette alale elamurajooni rajamist, kirjutab Harju Elu.
RKAS-i müügijuht Märt Mäe rääkis lehele, et kinnistu ostu enampakkumiste avamine on 6. september. Praeguseks ühtegi pakkumist veel tehtud ei ole. “Need tulevad alati viimasel minutil,” kinnitas Mäe.
Mäe sõnul kaovad kinnistult senised vanglahooned. Sinna on tehtud detailpleneering, mis näeb praegust Harku vangla ala elamurajoonina. Juba 2009. aastal kehtestatud detailplaneeringu järgi saab kinnistu krundile ehitada 171 korterit, 25 ridaelamuboksi ja 10 peremaja.
Mäe tõi välja, et elamurajooni rajamine võib siiski palju aega võtta, kuna korraga massiliselt müüa tõenäoliselt väga lihtne ei ole. "Esiteks valmisehitamine võtab aega ja teiseks selle müümine võtab ka aega. Peale selle peaks taristu ka arenema. Selver võiks ju kuskil olla. Kui Harku asula nüüd palju elanikke juurde saab, siis ta tuleb ise siia,” rääkis ta.
Justiitsministeerium otsustas alates 1. juunist liita Harku ja Murru vangla Tallinna vanglaga, tänu millele lõpetatakse Harkus asuvate vanglahoonete kasutamine. Endiste Murru vangla hoonete kasutamine lõpetati juba aastal 2012. | 5 uudist, mida täna hommikul teada: ilmusid uued toetusreitingud, Ilvese viimane täispikk intervjuu ja riik müüb vanglat | https://www.err.ee/572767/5-uudist-mida-tana-hommikul-teada-ilmusid-uued-toetusreitingud-ilvese-viimane-taispikk-intervjuu-ja-riik-muub-vanglat | Siin on viis uudist, mida täna hommikul teada! |
Lavastuses "Koerapäevikud" tuuakse vaataja ette üheteistkümne eri tõugu koera lood monoloogidena, mis on mõneti koomilised, mõneti traagilised ja millel kõigil on mingi saba või konks. Võib öelda, et neis lugudes peegelduvad ka inimeseks olemise põhimured – kes võikski neid muresid lähemalt tunda, kui mitte inimese parim sõber.
Esmakordselt Eesti teatriloos on esietendusel 27. augustil publikuks ka koerad.
Lavastuse kavalehe müügitulu läheb Tartu koduta loomade varjupaiga toetuseks.
“Koerapäevikuid" lavastab Taago Tubin (Ugala), laval Tanel Jonas (Vanemuine), Riho Kütsar (Vanemuine) ja Leino Rei, kunstnik on Liisa Soolepp ja muusikaline kujundaja Toomas Lunge. | Karlova teatrisse on oodatud ka koerad | https://kultuur.err.ee/313440/karlova-teatrisse-on-oodatud-ka-koerad | Sel sügisel on Karlova teatrisse oodatud kõik koerasõbrad, kes sooviksid neljajalgsete elu ja maailmakogemust paremini mõista. |
Avamängus Twente vastu jala valgeks saanud Zlidnis mängis täna sarnaselt avamängule kaasa kogu kohtumise, kui Ferencvaros mängis teises voorus Konaki üle kahe vastuseta väravaga, tvahendab Soccernet.ee
Enne viimast vooru on Twentel kirjas kuus punkti, Ferencvarosel ja Konakil kolm ning Malta klubi Hibernians on nulli peal. Viimane mäng on Ferencvarosel just Hiberniansi vastu, kes on senised mängud kaotanud tulemustega 0:5 ja 0:9. Suurt võitu vajab nende vastu ka Zlidnise koduklubi ning samal ajal vajavad nad, et Twente jääks alla Konakile. Twente väravatevahe pärast esimesi mänge on +10, Ferencvarosel +1. Alagrupist pääseb edasi vaid grupi võitja. | Ferencvaros avas Meistrite liigas võiduarve, Zlidniselt 90 minutit | https://sport.err.ee/90906/ferencvaros-avas-meistrite-liigas-voiduarve-zlidniselt-90-minutit | Eestlanna Inna Zlidnis sai kirja 90 minutit, kui Ferencvaros alistas naiste Meistrite liiga eelringis Türgi klubi Konaki. |
BATE teekond Meistrite liigas kulges veel kolmanda eelringi avamängus üsna positiivselt toonil, kui kodus alistati Iirimaa klubi Dundalk 1:0, vahendab Soccernet.ee. Seejärel saadi neilt võõrsil aga suur 0:3 kaotus ning täna langeti ka Euroopa liigast.
BATE sai Euroopa liiga play-off'i avamängus võõrsil Astanalt 0:2 kaotuse ning kuigi täna suudeti kodus lõpuks 2:2 viik välja võidelda, langeti üldskooriga 2:4 siiski konkurentsist. Seejuures suudeti täna avapoolaeg Mikhail Gordeitšuki tabamusest 1:0 võita, ent veerand tundi enne mängu lõppu jäädi juba 1:2 kaotusseisu.
82. minutil jäi BATE ka arvulisse vähemusse, kui ääremängija Aleksei Rios punase kaardi teenis. Sellele vaatamata õnnestus mänguseis veel viigistada, sest 89. minutil realiseeris Igor Stasevitš penalti. 86. minutil sekkus mängu ka Artur Pikk, kes vahetas välja Vitali Rodionovi. | BATE langes Euroopa liigast, Pikk sekkus viimasteks minutiteks | https://sport.err.ee/90909/bate-langes-euroopa-liigast-pikk-sekkus-viimasteks-minutiteks | Valgevene tippklubi Barõssavi BATE euroteekond sai täna läbi FC Astana vastu, Artur Pikk sekkus mängu viimastel minutitel. |
Kleit viidi vette 2014. aastal ning tõsteti hiljuti taas üles.
Kunstiprojekt kandis nime "Salt Bride" ehk "Soolamõrsja" ja sai inspiratsiooni S. Ansky 1916. aastal valminud näidendist, mis jutustas surnud kallima vaimust vaevatud noorest naisest.
Landau kontrollis kleiti vees oldud aja jooksul kolme kuu pikkuste intervallidega, et jäädvustada materjali kristalliseerumise protsess.
Pilte projektist saad vaadata SIIT! | Kunstnik jättis kleidi kaheks aastaks Surnumerre soolduma | https://menu.err.ee/291994/kunstnik-jattis-kleidi-kaheks-aastaks-surnumerre-soolduma | Iisraeli kunstnik Sigalit Landau otsustas jätta musta värvi kleidi kaheks aastaks Surnumere soolastesse sügavustesse ning jõudis sel viisil omamoodi maagilise tulemuseni. |
Gabala suutis play-off ringi avamängus kodus sloveenide Maribori üle mängida tulemusega 3:1, kusjuures värava ja väravasöödu sai kirja Sergei Zenjov, kirjutas Soccernet.ee.
Tänases kordusmängus haaras Maribor aga 66. minutil juhtohjad ning kolm minutit hiljem muutus Gabala olukord veel närvilisemaks, sest punase kaardi teenis nende ääremängija Theo Weeks. Ehkki 2:0 võit oleks edasi viinud Maribori, siis kohtumise lõpuosas survet ära kasutada ei suudetud ning teine värav jäi löömata. Zenjov kuulus täna Gabala algkoosseisu, kuid vahetati 86. minutil pingile.
Gabala edasipääsu muudab märkimisväärseks tõsiasi, et klubi pääses tänavu teist hooaega järjest Euroopa liiga alagrupiturniirile ning seejuures alustati mõlemal hooajal teekonda esimesest eelringist. | Zenjovi koduklubi murdis end teist aastat järjest alagrupiturniirile | https://sport.err.ee/90907/zenjovi-koduklubi-murdis-end-teist-aastat-jarjest-alagrupiturniirile | Sergei Zenjovi koduklubi Gabala murdis end teist aastat järjest jalgpalli Euroopa liiga alagrupiturniirile, kuigi neljapäeval suudeti olukord vastaste poolt veel pingeliseks muuta. |
Mave Kinnisvara juhatuse liige Endrik Viru ütles Pärnu Postimehele, et kavatseb vanglahooned korrastada ja avada kompleksi ühes hoones majutusasutuse ja võtta ülejäänud hooned kasutusele elamupinnana.
Ettevõtja sõnutsi on omaaegsetesse vanglatesse rajatud hotellid ja hostelid mujal Euroopas päris levinud ja Pärnuski võiks selline tegutseda. Vastne omanik ei välistanud, et avab kunagises vanglas hoopis muuseumi või näiteks muuseumi ja majutusasutuse koos.
Praegu on Sillutise tänaval suv kinnistu riigikaitsemaa, enne kui vangla alal toimetama asuda, peaks sihtotstarve olema muudetud. | Pärnu vangla uus omanik kaalub majutusasutuse avamist | https://www.err.ee/572763/parnu-vangla-uus-omanik-kaalub-majutusasutuse-avamist | Aastaid tühjana seisnud Pärnu vangla kinnistu omandas enampakkumisel ligi 100 000 euroga kõrgeima pakkumise teinud OÜ Mave Kinnisvara, kes kavatseb vanglast teha hotelli, kirjutab Pärnu Postimees. |
Filmi võttepaikadel otsinguil tuleb arvestada mitmete faktoritega nagu näiteks kohaliku tööjõu kulu, maksud, rahvuslikud toetusfondid jne.
Ida-Euroopa riikidest on filmitegijate hinnangul ülekaalukalt parim oma investeeringud Eestisse tuua, mis on majanduslikult kõige tulusam. Maksimaalse kokkuhoiu saavutab nende andmetel siis, kui tootmisse kaasata ka Eestist pärit tootjaid, näitlejaid vm meeskonnaliikmeid või ka siis, kui filmi tegevusliin toimub Eestis.
Teisena soovitatakse Ungarit, kus lisaks heale majanduslikule küljele leiab ka uskumatult kogenud ja professionaalseid filmitegijaid. Järgnevad veel Leedu, Makedoonia, Tšehhi, Horvaatia, Serbia ja Poola.
Lääne-Euroopa võttepaikadest on esikohale seatud Iirimaa, järgnevad Inglismaa ja Šotimaa, Belgia, Prantsusmaa, Malta, Itaalia, Austraalia ning Saksamaa. Skandinaavia riikidest löövad kõiki Island ja Norra. Aasias tasub aga filmipaik võimalusel sättida Singapuri või Malaisiasse.
Üle maailma asuvate parimate võttepaikadega saab tutvuda siin. | Filmitegijad valisid Eesti Ida-Euroopa parimaks võttepaigaks | https://menu.err.ee/291988/filmitegijad-valisid-eesti-ida-euroopa-parimaks-vottepaigaks | Filmitegijate ja -produtsentide ühendus No Film School on kokku pannud nimekirja erinevatest paikadest üle maailma, mida on mõistlik võttepaikadena kasutada. Ida-Euroopa riikidest soovitatakse esmajärjekorras just Eestist. |
Meeskonnad on jagatud kahte neljaliikmelisse alagruppi, kes peavad reedel ja laupäeval üheringilise turniiri. Pühapäeval on kavas kohamängud.
Turniiri eestvedaja, valitseva Eesti meistri Põlva Serviti peatreeneri Kalmer Mustingu sõnul alustati võistluse korraldamist juba kevadel. „Oleme alates maist tiime kokku ajanud ja läbirääkimised kestsid kuu-poolteist,“ ütles Musting.
Eestist osalevad turniiril Serviti ja mullu esiliigas kolmanda koha saanud Põlva Tarbijate Ühistu. Servitis on kahe hooaja vahel toimunud paar muudatust. „Andri Ternovõi siirdus Iisraeli ning Ardo Puna on umbes kevadeni põlvevigastusega audis,“ lausus Musting. „Klubiga liitus seni Audentest esindanud noor ja perspektiivikas Martin Grištsuk. Esimesel aastal on ta kindlasti õpipoisi rollis, kuid rünnakul loodame temalt kohe abi saada. Kaitset peab noormees veel arendama, aga ta on tahtmist täis ja tundub meie jaoks huvitav mängija.“
Serviti krooniti mullu Eesti meistriks, kuid kohalikel karikavõistlustel kaotati finaalis HC Kehra/Horizon Pulp&Paperile ja Balti liigas saadi kolmas koht. „Sel hooajal oleme sihiks seadnud Eesti meistritiitli ning karikavõidu,“ ei varjanud Musting. „Balti liigas on favoriitideks proffidest koosnevad Riihimäki Cocks, Minski SKA ja Zaporižžja ZTR. Meie esmaseks eesmärgiks on pääs nelja hulka ning siis sihtida medaleid. Esikohale me väga palju ei mõtle, sest selle saavutamiseks oleks vaja teist taset.“
Tarbijate Ühistu näol on tegemist Serviti duubliga. „Meeskonna moodustavad 18-19-aastased noored, kellele andsime Põlva Cupil võimaluse ennast tugevas seltskonnas näidata,“ sõnas Musting. „Tarbijate Ühistu on hüppelauaks Servitisse ja nad jätkavad ka algaval hooajal esiliigas.“
Soomest saabub Põlvasse mullune hõbe, Sten Toomla koduklubi Grankulla IFK, kes varem kandis nime Kauniaineni West. Lätit esindab eelmise aasta neljas Jurmalas Sports ning leedulasi meister Alytausi Almeida-Stronglasas ning napilt medalikolmikust välja jäänud HC Vilnius.
Venemaalt tuleb Sankt-Peterburg HC Lõuna-Eestisse koguni kahe meeskonnaga. Kui meie idanaabri pronks on Põlvas sage külaline, siis nende duubel KOR#1 osales eelnevatel aastatel Tallinna turniiril. „Nad otsustasid meie kasuks, sest Põlvas on Tallinnast odavam,“ põhjendas Musting.
Viimastel aastatel on Põlvas võimutsenud valgevenelaste Minski SKA, kes seekord Eestisse ei saabu. „SKA-le ei sobinud võistluste toimumisaeg,“ tõdes Musting. „Kui oleksime turniiri nädal aega varem korraldanud, siis oleksid nad platsis olnud. Ma ei saanud seda teha, sest olin seotud Eesti noortekoondisega. Pidasime läbirääkimisi ka Valgevene kolmanda satsi HC Gomeliga, ent need kõnelused jooksid liiva.“
Turniiri ajakava:
Reede, 26. august
Kell 14.00 Sankt-Peterburg HC – Põlva Tarbijate Ühistu
Kell 16.00 Põlva Serviti – KOR#1 Sankt-Peterburg
Kell 17.50 Grankulla IFK – HC Vilnius
Kell 19.40 Alytausi Almeida-Stronglasses – Jurmalas Sports
Laupäev, 27. august
Kell 09.00 Põlva Tarbijate Ühistu – Alytausi Almeida Stronglasses
Kell 10.40 Jurmalas Sports – Sankt-Peterburg HC
Kell 12.20 Põlva Serviti – Grankulla IFK
Kell 14.00 KOR#1 Sankt-Peterburg – HC Vilnius
Kell 15.40 Jurmalas Sports – Põlva Tarbijate Ühistu
Kell 17.20 Alytausi Almeida-Stronglasses – Sankt-Peterburg HC
Kell 19.00 Põlva Serviti – HC Vilnius
Kell 20.40 Grankulla IFK – KOR#1 Sankt-Peterburg
Pühapäev, 28. august
Kell 10.00 7.-8. koha kohtumine
Kell 11.50 5.-6. koha kohtumine
Kell 13.40 pronksikohtumine
Kell 15.30 finaal | Põlvas toimub viie riigi klubide osavõtul rahvusvaheline käsipalliturniir | https://sport.err.ee/90910/polvas-toimub-viie-riigi-klubide-osavotul-rahvusvaheline-kasipalliturniir | 26.-28. augustini toimub Põlvas kaheksas rahvusvaheline käsipalliturniir Põlva Cup 2016, kus osaleb kaheksa klubi viiest riigist. |
See ei saa olla juhus, sest puhumiste hulk on seitsme kuuga kahanenud võrreldes mullusega alla nelja protsendi, märgib ajaleht.
Postimees toob uue joone näiteks 33-aastase Viktor Säraku, kes on jäänud joobes juhtimisega vahele üheksa korda - veel mullu detsembris sai see mees neli kuud reaalset vanglakaristust, ülejäänu aga tingimisi. Paari nädala eest sai ta aga kolm aastat reaalset vangistust ehk võimaliku maksimumi.
Kui Särak tuleb vanglast välja ja sõidab jälle purjuspäi, siis teeb prokurör kohtunikule ettepaneku saata see mees uuesti kolmeks aastaks vanglasse.
Praegu avastab politsei Eestis ligikaudu 2700 kriminaalse joobe juhtumit aastas, neist viiendiku moodustavad inimesed, kes jäid sama teoga vahele ka kolme eelneva aasta jooksul. | Tartu prokuröri karm joon kärpis roolijoodikute hulka | https://www.err.ee/572762/tartu-prokurori-karm-joon-karpis-roolijoodikute-hulka | Lõuna ringkonnaprokuröri Toomas Liiva käivitatud pilootprojekt roolijoodikute siidikinnasteta kohtlemiseks on tänavu on kriminaalses joobes tabatud juhtide hulka Tartumaal kahandanud 28 protsenti, kirjutab Postimees. |
"Karmima konkurentsi põhjus on Silja Europa liiniletulek kevadel. Kui pakkumine lisandub, siis konkurents karmistub," ütles ajalehele Eckerö Line AB OY tegevjuht Taru Keronen.
Tallinki müügi- ja turundusdirektor Margus Hunt möönis, et ettevõte lisas Silja Europa liiniletoomisega konkurentsi. "Kokkuvõttes tähendas see suveperioodil Tallinki poolt kuni 16 reisi päevas, mis on tõenäoliselt suurim ühe operaatori poolt päevas tehtav reiside arv selle liini ajaloos," rääkis ta.
Viking Line, kes mullu suvel tõi esimest korda Tallinna ja Helsingi vahet sõitma oma Helsingi-Stockholmi liini laevad Gabriella ja Mariella, mis muidu oleks terve päeva Helsingis kai ääres konutanud, jätkas tänavu sama süsteemiga. See tähendab suvel mõlemas suunas iga päev ligi 2500 lisakohta. Ka Vikingi tegevjuhi Jan Hansesi sõnul on Silja Europa lisandumine konkurentsi veelgi karmistanud.
"Piletitulu ja reisijatearvu võrdlus esimesel poolaastal näitab tõepoolest, et vähemalt aasta esimese kuue kuu jooksul on piletihind võrreldes mullusega olnud pigem madalam," sõnas Hunt Tallinkist.
Samal ajal lööb laevareisijate arv kahe pealinna vahel aina uusi rekordeid. Mullu reisis Tallinna ja Helsingi vahet 8,21 miljonit inimest, kolm protsenti enam kui aasta varem. Tänavu on reisijaid olnud igal kuul paari protsendi võrra mullusest enam - näiteks sõitis kahe kuuga, juuni ja juuliga Tallinna ja Helsingi vahet kaks miljonit inimest. | Silja Europa tulek Tallinna-Helsingi liinile tõi sooduspakkumiste saju | https://www.err.ee/572766/silja-europa-tulek-tallinna-helsingi-liinile-toi-sooduspakkumiste-saju | Tallinki enam kui 3000 reisijat mahutava Silja Europa tulek Tallinna-Helsingi liinile tõi kaasa sooduspakkumiste saju, mida konkurendid nimetavad hinnasõjaks, kirjutab Eesti Päevaleht. |
Eeslinnast evakueeritakse peale 5000 tsiviilisiku ka umbes 1000 opositsioonivõitlejat, kes liiguvad Idlibi linna.
Süüria armee on piiranud Daraya eeslinna alates 2012. aastast.
Evakueerimine algab reedel.
"Seitsesada relvastatud meest koos oma isiklike relvadega lahkub Darayast Idlibi linna. Samal ajal paigutatakse tuhanded mehed ja naised koos perekondadega vastuvõtukeskustesse," edastas riiklik uudisteagentuur SANA.
Ülejäänud relvad loovutatakse armeele.
Lahkuvate opositsioonijõudude hulka kuuluvad ka kaks islamistide rühmitust Ajnad al-Sham ja Islami Märtrid. | Süüria armee ja sissid leppisid kokku Daraya evakueerimises | https://www.err.ee/572760/suuria-armee-ja-sissid-leppisid-kokku-daraya-evakueerimises | Süüria armee ja opositsioonijõud leppisid kokku Damaskuse ümberpiiratud Daraya eeslinna evakueerimises, teatasid neljapäeval meediakanalid. |
Kell 06.19 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Ussimäe tee ja Kärberi tänava ristmikul, kus 43-aastase mehe juhitud ja sõidueesõigust omavale liinibussile MAN sõitis ette tuvastamata sõiduk. Kokkupõrke vältimiseks bussijuht pidurdas, mille tagajärjel kukkus bussis viibinud 61‑aastane naine. Reisija toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 07.29 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu mnt 395 juures, kus 35-aastane mees sõitis kaubikuga Peugeot Boxer otsa reguleeritud ülekäigurajal rohelise tulega teed ületanud 48-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 11.27 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Tammsaare tee 116 Prisma kaupluse juures, kus 58-aastane mees sõitis sõiduautoga Nissan X-Trail otsa reguleerimata ülekäigurajale astunud 76-aastasele naisele. Sõidukijuht lahkus sündmuskohalt ning ta tabati hiljem. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
Kell 11.42 toimus liiklusõnnetus Tartus Turu tänaval asuvas parklas, kus põrkasid kokku 54-aastase mehe juhitud sõiduauto Škoda Fabia ning jalgrattaga sõitnud 26-aastane naine. Jalgrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 14.20 toimus liiklusõnnetus Jõgevamaal Puurmani vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 147. kilomeetril, kus 67-aastase mehe juhitud sõiduautole Volkswagen Bora sõitis kõrvalteelt registreerimata krossimootorrattaga Honda ette juhtimisõiguseta 19-aastane mees. Mootorrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.
Kell 17.47 teatati, et 45-aastane mees sooritas Tallinnas Tehnika tänaval sõiduautoga Toyota Corolla vasakpööret Virmalise tänavale ja põrkas manöövri käigus kokku jalgrattal vastassuunas otse liikunud 35-aastase mehega. Jalgrattur toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse.
Kella 20.15 ajal toimus liiklusõnnetus Põlvamaal Kõlleste vallas Tõdu külas Karilatsi-Heisri tee kolmandal kilomeetril, kus 51-aastane mees sõitis ratastraktoriga Massey Ferguson enne vasakkurvi paremale poole teelt välja. Traktor rullus katusele, haagis jäi ratastele. Juht pöördus ise Põlva haiglasse. | Liiklusõnnetustes sai viga seitse inimest | https://www.err.ee/572759/liiklusonnetustes-sai-viga-seitse-inimest | Liiklusõnnetustes sai neljapäeval viga seitse inimest, ööpäeva jooksul tabas politsei üheksa alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhti. |
Belgias kärgatas plahvatus Chimay linna spordikeskuses, surma sai üks ja vigastada neli inimest, kellest kaks raskelt, teatasid ajaleht Het Laatse Niews ja uudisteagentuur Belga.
Päästeteenistuse eestkõneleja ütles ajalehele, et plahvatus leidis aset veidi pärast keskööd ja hoones oli sel ajal mitmeid inimesi.
Hoone varises osaliselt kokku ja inimesed on rusude all lõksus.
Plahvatuse põhjus pole teada, kuid päästetöötajad kahtlustavad hoones asunud gaasimahutite lõhkemist. Alustatud on uurimist. Politseilt ei õnnestunud koheselt kommentaare saada.
Chimay asub pealinnast Brüsselist 120 kilomeetri kaugusel lõunas.
Belgias on olukord endiselt julgeoleku osas pingeline pärast märtsikuiseid terrorirünnakuid.
Ajaleht Paris Match kirjutas alles neljapäeval, et vennad Ibrahim ja Khalid El Bakraoui, kes end 22. märtsil Brüsseli lennujaamas ja Maalbeeki metroojaamas õhku lasid, valmistasid ette terrorirünnakuid Prantsusmaal 2016. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistluste ajal ja Hollandi Schipholi lennujaamas.
Brüssel ei olnud terroristide peaeesmärk, nad õhkisid pommid Brüsseli lennujaamas ja metroos sellepärast, sest 2015. aasta 13. novembri terrorirünnaku uurimine edenes kiiresti ja Salah Abdeslam arreteeriti, märkis ajaleht, viidates terroristide arvutist leitud andmetele. | Belgias sai spordikeskuse plahvatuses surma inimene | https://www.err.ee/572758/belgias-sai-spordikeskuse-plahvatuses-surma-inimene | Belgias kärgatas plahvatus Chimay linna spordikeskuses, surma sai üks ja vigastada neli inimest, kellest kaks raskelt, teatasid ajaleht Het Laatse Niews ja uudisteagentuur Belga. |
Enne viimast mängu Taaniga oli Tokyo olümpiamängud võitnud Prantsusmaal tarvis vähemalt viiki, sest kaotuse korral jäänuks nad Islandiga võrdsele pulgale. Sel juhul otsustanuks omavaheline mäng, mille Island oli tervelt kaheksa väravaga võitnud.
Suurema osa mängust oli Taani kindlalt isegi nelja-viie väravaga juhtimas, aga lõpus tuli Prantsusmaa tasapisi järele - viigistas 28:28 ja taas kaotusseisu 28:29 jäänuna viskas mängu kaks viimast tabamust.
Prantsusmaa 30:29 võit tähendas, et Islandile polnud abi ka mõni tund varem teenitud suurest 34:24 võidust Montenegro üle. Kolmandas viimase vooru kohtumises viigistasid Holland ja Horvaatia 28:28.
Prantsusmaa võitis kaheksa punktiga vahegrupi ja Taani tuli samuti kaheksa punktiga teiseks. Kuus punkti kogunud Island läheb viienda koha mängule teise vahegrupi kolmanda ehk Norraga.
Reedel peetavates poolfinaalides mängivad Prantsusmaa - Rootsi ja Hispaania - Taani. | Prantsusmaa tuli raskest seisust välja ja Island medalimängudele ei pääse | https://sport.err.ee/1608479330/prantsusmaa-tuli-raskest-seisust-valja-ja-island-medalimangudele-ei-paase | Meeste käsipalli Euroopa meistrivõistlustel Ungaris ja Slovakkias tõmmati kolmapäeval joon alla vahegrupiturniirile. Prantsusmaa pidi poolfinaali jõudmiseks vältima kaotust seni täiseduga kulgenud Taanile ja sai ülesandega hakkama. |
Hamburg alustas mängu hästi, aga esimese poolaja lõpuks jõudis Joventut järele ja läks kolmandal veerandil oma teed. Viimasel perioodil õnnestus Hamburgil vähendada vahe mõnel juhul viiele silmale, aga lõpp kuulus täielikult külalistele.
Kotsar teenis 29 minutit mänguaega, viskas 12 punkti (kahesed 5/8, vabavisked 2/3), haaras seitse lauapalli, jagas kolm resultatiivset söötu, tegi ühe pallikaotuse ja kolm viga.
Caleb Homesley oli 25 punktiga Hamburgi parim, Kotsarist resultatiivseim oli ka 14 silma kogunud tagamängija Justus Hollatz. Joventuti ridasid vedas 18 punktiga ääremängija Joel Parra.
Hamburg on teeninud nüüd neli võitu ja seitse kaotust ning asub kümneliikmelises grupis kaheksandal kohal, mis tagab viimasena pääsu sõelmängudele. Badalona (9-2) on liider.
Järgmise kohtumise peab meeskond laupäeval Saksamaa kõrgliigas kodus Ulmi Ratiopharmiga. | Kotsarilt hea mäng, aga eurosarja liider võttis võidu | https://sport.err.ee/1608479327/kotsarilt-hea-mang-aga-eurosarja-liider-vottis-voidu | Eesti korvpallikoondislase Maik-Kalev Kotsari klubi Hamburg Towers alistus Eurocupi sarja 11. vooru kohtumises kodus Badalona Joventutile 75:92 (22:12, 16:25, 18:29, 19:26). |
Seni meistriliigas punktita HC Kehra/Horizon Pulp&Paper võõrustas kaotuseta Viljandi HC-d, kellele oli kaks tänavust varasemat omavahelist kohtumist enam kui kümne väravaga kaotanud. Kodumeeskond tuli platsile isuka plaaniga 2022. aasta esimene võit võtta.
Viljandi kõrge ja agressiivse kaitse vastu on enamik meeskondi tänavu hädas olnud, aga Kehra kasutas suurepäraselt vastaste arsenali üht peamist tavarelva ehk kiirrünnakuid. Danil Gumjanov viis neljandast sellisest lahendusest Kehra kaheksandal minutil 6:2 juhtima.
Sama mees ja ikka kiirrünnakust kasvatas 19. minutil edu juba 11:6 peale. Viljandil olid selleks hästi tõrjunud Siim Normaku selja taha suutnud palle saata vaid kogenud Ott Varik ja Kristo Voika. Külalised suutsid vahe kahele väravale mängida, ent kehralased lõpetasid poolaja hästi ning läksid puhkepausile 15:11 eduseisus.
Vaheajal riietusruumis räägitu mõjus Viljandile tõhusalt – Rasmus Ots keeras värava üheksaks minutiks lukku, rünnakud muutusid kiiremaks ja kaitse tõhusamaks. 38. minutil seadis Sten Maasalu jalule 15:15 viigi. Pidurdamatus hoos tundus Ott Varik, aga Kehra sai uuesti kolmega ette, kui David Mamporia 45. minutil seisuks 20:17 tegi.
Viljandi võitles välja viigi ja 54. minutil viis Aleksander Pertelson mulgid esmakordselt juhtima, 23:22. Veel olid kehralastel vastuseid, sest neli minutit enne lõppu tulistas Sigmar Seermann kodumeeskonna 24:23 ette. Mikk Varik viigistas, ent tosin sekundit enne lõppu tõrjus tema kiirrünnaku Normak.
Pall jäi Viljandile, teeniti karistusvise ja 13 väravat visanud Ott Varik realiseeris selle ning Viljandi sai 25:24 võidu. Üleplatsimeest toetasid võitjate poolel Voika viie ja Pertelson kolme tabamusega. Kehra kasuks viskas Mamporia kaheksa, Gumjanov seitse ja Sergio-Silver Kreegimaa kolm väravat.
Mesikäpa hallis haaras Põlva Serviti paariväravalise edu, aga seitsmendal minutil vähendas Martin Nerut vahe minimaalseks, 5:4. Kuus minutit hiljem tuli Henri Sillastelt 9:5 ja veidi aja pärast Carl-Eric Uibolt 11:6. Raasiku/Mistra suutis mängupildi võrdsustada, hästi tabasid Nerut ja Vladislav Naumenko.
Tiitlikaitsja edu kasvas uuesti alles 25. minutil, kui Tõnis Kase pommviskega 16:10 tegi. Sünnipäevalaps, 19-aastaseks saanud Patrick Padjus vähendas veel vahe viieväravaliseks, aga puhkama mindi Serviti 18:12 eduseisul. 37. minutil rebisid võõrustajad kaheksa väravaga ette, aga said mitu tagasilööki.
Esmalt tehti Läti koondise joonemängijale Arturs Meikšansile haiget, õnneks mitte tõsiselt, kuid samas olukorras sai Eesti koondislane Andris Celminš punase kaardi. Mängu olemus siiski ei muutunud, 44. minutil viis Henri Hiiend põlvalased kümnega ette – 27:17. Raasiku proovis seitsmekesi kuue vastu, aga suurt tulu sellega ei teeninud.
Lõpuvile kõlades noppis Serviti järjekordse võidu tulemusega 37:27. Kase viskas võitjate kasuks seitse, Raiko Rudissaar kuus ning Sillaste ja Hiiend viis väravat. Kaotajatel tabasid nii Padjus, Naumenko, Nerut kui ka Vladimir Žitnikov neli korda.
Tabeliseis: 1. Põlva Serviti 9 punkti (5 mängust), 2. Viljandi HC 9 (5), 3. HC Tallinn 6 (4), 4. Raasiku/Mistra 4 (5), 5. SK Tapa 2 (5), 6. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper0 (6). | Serviti ja Viljandi jätkavad kaotuseta | https://sport.err.ee/1608479321/serviti-ja-viljandi-jatkavad-kaotuseta | Meeste käsipalli meistriliigas mängiti kolmapäeval kaks kuuenda vooru kohtumist. Põlva Serviti alistas kodusaalis Raasiku/Mistra 37:27 (18:12) ning haaravas lahingus sai Viljandi HC võõrsil 25:24 (11:15) jagu HC Kehra/Horizon Pulp&Paperist. Vooru kolmas mäng HC Tallinna ja SK Tapa vahel lükati edasi. |
"Nad toetavad relvarahu tingimusteta järgimist (...) sõltumata erimeelsustest muudes Minski kokkulepete elluviimisega seotud küsimustes," seisab ühisavalduses.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantselei ülema Andrii Jermaki sõnul näitab neljapoolne kohtumine, et Normandia formaadis läbirääkimised rahu leidmiseks Ida-Euroopas on ellu äratatud.
Ta ütles pärast kohtumist ajakirjanikele, et kõik osapooled on väljendanud valmisolekut tegutseda olemasolevate erimeelsuste lahendamise nimel.
Uus kohtumine toimub Jermaki sõnul kahe nädala pärast Berliinis.
Venemaa presidendi kantselei asejuht Dmitri Kozak ütles, et Pariisi kõnelused edusamme praktiliselt ei toonud ning loodab Berliini kohtumiselt enamat.
Kozak kinnitas samas ajakirjanikele, et neli riiki nõustusid, et Ida-Ukrainas tuleb relvarahu järgida. | Normandia nelik kinnitas pühendumust Ida-Ukraina relvarahule | https://www.err.ee/1608479312/normandia-nelik-kinnitas-puhendumust-ida-ukraina-relvarahule | Kolmapäeval Pariisis kohtunud Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja Ukraina esindajad kinnitasid ühisavalduses oma pühendumust Minski leppes kokkulepitud relvarahu järgimisele. |
Eesti kasuks lõi vasaku jalaga auvärava Pavel Rubel viis sekundit enne esimese poolaja lõppu kauglöögist.
Andorra ja Eesti mängivad Andorras teisegi sõpruskohtumise, see peetakse neljapäeva õhtul kell 21.
Eesti ja Andorra olid enne kolmapäeva kohtunud kolmel korral ja kõik kohtumised olid lõppenud Andorra võiduga. 2013. aastal võitis Andorra kodus 4:3 ning 2016. aasta detsembris kaotas Eesti kodus 2:3 ja 2:4.
Euroopa saalijalgpalli reingus on Andorra 43. ja Eesti 45. kohal. | Eesti saalijalgpallikoondis kaotas Andorrale | https://sport.err.ee/1608479324/eesti-saalijalgpallikoondis-kaotas-andorrale | Eesti saalijalgpallikoondis kaotas sõprusmängus võõrsil Andorrale 1:5 (1:1). |
Kui mitte arvestada päris esimesi punkte, siis Dinamo juhtis kõigis kolmes geimis algusest lõpuni. Vaid kolmandas geimis suutis Maaseik korraks viigistada 13:13.
Treial tõi Maaseiki kasuks kaks punkte, Vankeri arvele punkte ei jäänud. Jan Martinez Franchi oli kuue punktiga Belgia klubi parim, Jaroslav Podlesnõhh tõi võitjatele 13 punkti.
Maaseik on kaotanud nüüd B-grupis kõik kolm kohtumist geimigi võitmata, Dinamo on aga neljast mängust teenitud nelja võiduga liidrikohal.
Algselt oli kolmapäeval planeeritud ka Andri Aganitsi klubi Friedrichshafeni kodumäng Pazardžiku Hebariga, aga bulgaarlased andsid loobumisvõidu.
Kolm esimest mängu kaotanud Friedrichshafeni jaoks oli see ühtlasi esimese võit A-grupis. | Treiali ja Vankeri klubi sai Meistrite liigas kindla kaotuse | https://sport.err.ee/1608479261/treiali-ja-vankeri-klubi-sai-meistrite-liigas-kindla-kaotuse | Eesti võrkpallurite Henri Treiali ja Renet Vankeri koduklubi Maaseiki Noliko kaotas Meistrite liigas võõrsil Moskva Dinamole 0:3 (16:25, 15:25, 18:25). |
Esimesel päeval kavas olnud tavadistantsidel oli eestlastest parim Kadri Lehtla, kes tuli naiste 15 km sõidus 51. kohale. Ta eksis tiirudes kolm korda ja kaotas võitjale 5.46,7. Teise eestlannana starti läinud Grete Gaim piirdus 90. kohaga (8; +12.51,2).
Euroopa meistriks krooniti venelanna Jevgenija Burtasova (0; 44.22,9), kellele järgnesid moldovlanna Alina Stremous (1; +12,1) ja venelanna Natalja Gerbulova (0; +16,4).
Meeste tavadistantsil (15 km) krooniti Euroopa meistriks norralane Sverre Dahlen Aspenes (0; 51.32,1), teiseks tuli venelane Anton Babikov (0; +11,6) ja kolmandaks sakslane Matthias Dorfer (0; +1.08,9).
Marten Aolaid sai 67. (4; +7.58,5) ja Jüri Uha 104. koha (7; +15.39,2). | Eesti laskesuusatajad EM-i avapäeval kõrgele ei jõudnud | https://sport.err.ee/1608479237/eesti-laskesuusatajad-em-i-avapaeval-korgele-ei-joudnud | Saksamaal Arberis algasid laskesuusatamise lahtised Euroopa meistrivõistlused, kuhu erinevate koondiste tipud enamasti ei lähe. |
Valimiskogus osalevad parlamendi mõlema koja saadikud ja regioonide esindajad ehk 1009 inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Seni ei ole parem- ega vasaktsentristlik blokk leidnud kompromisskandidaati, kes sobiks ka vastastiivale.
Kõige tugevam kandidaat oleks peaminister Mario Draghi, kuid tema valimine tähendaks koalitsioonivalitsuse lagunemist ja võimalikke erakorralisi parlamendivalimisi. Senine president Sergio Mattarella on välistanud uue, seitsmeaastase ametiaja. | Itaalia presidendivalimiste kolmandas voorus uus riigipea ei selgunud | https://www.err.ee/1608479174/itaalia-presidendivalimiste-kolmandas-voorus-uus-riigipea-ei-selgunud | Itaalias toimus presidendivalimiste kolmas voor, kus ei suudetud uut riigipead valida. |
Saatkond selgitab teates, et Venemaa sõjalise ohu tõttu on julgeolekuolukord Ukrainas jätkuvalt ettearvamatu ning võib kiiresti halveneda.
"USA saatkond kutsub Ukrainas viibivaid USA kodanikke üles kaaluma kohe riigist lahkumist, kasutades selleks kommerts- või muid eratranspordivõimalusi," seisab teates.
Saatkond märgib, et praegu on Ameerika kodanikel võimalik saada lennule kõigist Ukraina rahvusvahelistest lennujaamadest ning kuna saatkond töötab, siis saavad inimesed ka sealt vajadusel abi.
Pühapäeva õhtul teatas USA välisministeerium, et vähendab ametnike arvu USA saatkonnas Kiievis, alustades vähemoluliste töötajate ja pereliikmete kojutoomisega. Kui palju saatkonna töötajaid Ukrainasse jääb, välisministeerium ei täpsustanud, öeldes vaid, et saatkonna töö jätkub tõrgeteta. | USA saatkond Kiievis soovitab Ameerika kodanikel Ukrainast lahkuda | https://www.err.ee/1608479162/usa-saatkond-kiievis-soovitab-ameerika-kodanikel-ukrainast-lahkuda | USA saatkond Kiievis soovitab Ukrainas viibivatel Ameerika kodanikel kaaluda riigist lahkumist. |
Kõige suurema toetuse, 185 000 eurot, sai Eesti taekwondo föderatsioon taekwondo WT Euroopa klubide 2022. aasta meistrivõistluste korraldamiseks. Eesti Uisuliidule eraldati 160 000 eurot iluuisutamise nelja kontinendi 2022. aasta meistrivõistlusteks ning Eesti suusaliidule 120 800 eurot käesoleval aastal Otepääl toimuva FIS kahevõistluse meeste ja naiste maailmakarikaetapi korraldamiseks.
"Rahvusvahelised spordivõistlused aitavad Eestit kui kõrgetasemeliste tiitlivõistluste korraldajat ülejäänud maailmale tutvustada ning toovad Eestisse kodumaise publiku rõõmuks tipptasemel sportlasi välismaalt," lausus kultuuriminister Terik ministeeriumi pressiteate vahendusel.
"Sedalaadi sündmusi toetades aitame meie spordiorganisatsioonidel rahvusvahelisel spordimaastikul tegutseda, elavdame Eesti majandust ning levitame loodetavasti ka Eesti inimeste seas sportimise ja liikumise pisikut."
Kõigi toetuste saajatega saab tutvuda ministri käskkirjas rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise ning käskkirjas 2022. aastal Eestis rahvusvaheliste spordisündmuste läbiviimise kohta. | Rahvusvahelised spordisündmused saavad ligi 1,4 miljonit eurot toetust | https://sport.err.ee/1608479150/rahvusvahelised-spordisundmused-saavad-ligi-1-4-miljonit-eurot-toetust | Kultuuriminister Tiit Terik allkirjastas kaks käskkirja, millega eraldatakse 44 rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimiseks kokku 1 397 300 eurot. |
1999. aasta USA film "Kaklusklubi" põhineb Chuck Palahniuki samanimelisel romaanil. Originaalfilmi stsenaarium näeb ette, et filmi lõpus tapab jutustaja Edward Nortoni tegelaskuju oma kujuteldava alter ego Tyler Durdeni (Brad Pitt) ning vaatab seejärel, kuidas mitmed hooned plahvatavad.
Küll aga on Hiina muutnud filmi lõpplahendust, kuvades enne plahvatusi sõnumi, et politsei suutis vandenõu nurjata ning vahistas kurjategijad. Samuti saadeti Durden Hiina versioonis hullumajja.
Pole sugugi haruldane, et Hiina tsensor teeb kärpeid lääne filmidele, kuid märksa harvemini muudavad nad linateoste lõpplahendusi.
Chuck Palahniuk kirjutas Twitteris sarkastiliselt: "See on SUPER imeline! Kõik saavad Hiinas õnneliku lõpu!"
Have You Seen This Sh*t?
This is SUPER wonderful! Everyone gets a happy ending in China!
https://t.co/saVA2yro9B pic.twitter.com/20UzTi1nyI
— Chuck Palahniuk (@chuckpalahniuk) January 25, 2022 | Hiina tsensorid muutsid filmi "Kaklusklubi" lõppu | https://menu.err.ee/1608479117/hiina-tsensorid-muutsid-filmi-kaklusklubi-loppu | 1999. aasta kultusfilm "Kaklusklubi" on Hiinas saanud uue lõpplahenduse – vaatajatele kuvatakse tekst, et võitjaks jäid lahingus võimud. |
Sydney olümpiamängudel rõngaharjutuse võitnud Csollany kirjutati haiglasse detsembris ja paigaldati hingamisaparaadi alla. Eelnevalt oli ta kodumaal esinenud vaktsineerimisvastaste sõnavõttudega, aga lasi end siiski süstida, et treenerina edasi töötada.
Ungari meedia teatel haigestus Csollany aga õige pea pärast vaktsineerimist ja vajalikud antikehad ei jõudnud tema organismis veel tekkida.
Lisaks 2000. aastal Sydneys teenitud kuldmedalile sai Csollany samal distsipliinil neli aastat varem Atlantas hõbeda. 2002. aastal krooniti ungarlane ka maailmameistriks, millele eelnes koguni viis hõbemedalit. | Koroonaga nakatunud Sydney olümpiavõitja suri | https://sport.err.ee/1608479123/koroonaga-nakatunud-sydney-olumpiavoitja-suri | Esmaspäeval suri Budapestis 51 aasta vanuselt koroonaviirusega nakatunud sportvõimlemise olümpiavõitja Szilveszter Csollany. |
Kuidas te eristaksite end kandidaadina Lauri Läänemetsast ja miks peaks just teid sotsiaaldemokraatide juhiks valima?
Eristamise küsimust on meil palju küsitud ja just seetõttu, et me tõesti oleme mõlemad sotsiaaldemokraadid ja kipume sõnumites sarnased olema. Samas kui vaadata tausta, siis minul on suurem poliitiline pagas ja ka mitmekesisem taust. Samuti see, et järgmise aasta vajadust riigikogu valimistele vastu minnes selgete sõnumitega valijaid kõnetada. Ka isikuomadustest lähtuvalt ma arvan, et ma sobin lihtsalt sellesse rolli paremini.
Ma kuidagi ei taha sotsiaaldemokraatiat ainult mõnele teemale kitsendada. Sotsiaaldemokraatia on maailmavaade. Kõiki küsimusi, mis kerkivad, me saame lahendada sotsiaaldemokraatlikult. Nii et, et nõrgemad ei kannata, nii et ebavõrdsus väheneb. Inimlikkus ja hoolivus on sealjuures olemas.
Minu enda mälestus ka nelja aasta tagusest ajast valijana... Ma mäletan seda ootust, et keegi suudaks, lisaks igapäevastele toimetuleku teemadele ja sellele, mis meie maksudest saab, riigikogu valimistele vastu minnes sõnastada ka neid Eesti pikemaid väljakutseid ja sellist mittepolariseerivat tulevikupilti.
Ja mina olen seda teinud läbi hariduse. Mul on tunne, et Eesti kestmiseks ei ole ühtegi muud viisi. Meie laste võrdsed võimalused, tulevane kasv ja keele ning kultuuri hoidmine. See kõik taandub sellele, et kas me suudame tulevikus maailma parimat haridust pakkuda Eestis või mitte.
Nii et kolm asja eristab meid. Senine kogemus ja taust, isiksuse omadused ja Eesti suure tulevikupildi väljajoonistamine.
Lauri Läänemets ütleb selle peale, et nende teemadega sotsiaaldemokraadid juba niikuinii tegelevad ja valida ei tule ainult uus esimees, vaid ka uued tegevussuunad ning sotsiaaldemokraatidel tuleks pöörata rohkem tähelepanu majandusega seotud küsimustele. Mis te selle peale ütlete?
Sellist üldist etteheidet, et rääkige majandusest, muidugi tehakse. Ja kahtlemata on meie majandusprogrammi uuele tasemele viimine, selgete sõnumite välja toomine, vajalik. Aga me ei ole kunagi riik, kes tööjõu- ja ressursimahukat tootmist üles ehitab, sellele oma kasvu rajab. Meie majanduspoliitika peab olema tark - nutikad lahendused, väiksem keskkonna jalajälg, mitte raiskav ressursikasutus. Ja see on väga-väga seotud haridusega. Mida me suudame teha oma majanduses, milliste oskustega on meie töötaja? Seda ei saa lahendada majandusküsimusena.
Milline peaks olema sotsiaaldemokraatide lähenemine energiakriisile?
Selline nagu ta seni olnud on. Ettepanekud, mida me ka energiahüvitise meetme puhul välja käisime, võtavad selgelt arvesse seda, et selline hinnatõus, hinnašokk, on midagi, mille riski peab kandma riik. Kui riik ei suutnud energiahindade tõusmist ette näha, ei saa eeldada, et iga inimene, iga pere suutis selle riski maandada. Nii et hinnašoki leevendamine on esimene samm. Laiem toimetuleku tagamine hinnatõusu tingimustes. Ja kolmandaks tegelikult taastuvenergia võimsuste kiire väljaehitamine. Ei jõua keegi arveid kompenseerida ega käitumisjuhiseid anda, millal lülitit sisse-välja lülitada. Meil on vaja ise energiat toota. Need plaanid on ju olemas. Suhteliselt selged. Nüüd tuleb need ellu viia.
Kas peate õigeks, et Auvere elektrijaam on ikkagi seni jätkanud töötamist ja peaks ka veel pikemat aega töötama?
Meil on tõesti vaja varustuskindluse tagamiseks varuvõimsusi, ükskõik, kas gaasijaamad siin Tallinna lähedal või Auveres põlevkivijaamad. Nad on olemas ja neid kasutatakse olukorras, kus seda piisavalt odavat energiat ei ole saada. Ja see niimoodi jääb. See ei ole midagi, mida saab homme lõpetada. See on meie energeetilise plaani osa, aga see ei tähenda, et kõigi inimeste elekter ja soe tuleb põlevkivist või fossiilsetest kütustest. See muutus, mis me peame tegema, on energiatootmise kasvatamine, taastuvenergia tootmise võimsuste väljaehitamine.
Kuidas te kirjeldaksite tüüpilist sotsiaaldemokraatide valijat aastal 2022?
Eks me näeme, et kaks kolmandikku on naisvalijad jne. Näeme seda, et valimistel noored tulevad kehvemini välja, vanemad inimesed näevad valimistel osalemist olulisemana. Aga lisaks sotsioloogilisele pildile on väga oluline see, et meie valija tegelikult on suuresti see, kellele ei meeldi ebavõrdsus. Nad näevad, et sellega tuleb päriselt tegeleda. Need on ka inimesed, kes oma igapäevaelus seda ebavõrdsust tajuvad. On siis tegemist palgavaesusega, erivajadusega lapse eest hoolitsemisega.
Sellised rasked olukorrad, kus tegelikult ei saagi ilmselt eeldada, et ainult tema pingutusest, jõust ja tahtest peaks piisama. Ja samas on väga palju inimesi, kes peavad seda õigluse küsimuseks. Et me teeme koos. Me läheme appi, keegi üle jõu käivat koormat kandma ei pea. Nii et ma ütleksin, et inimesed, kes tegelikult tahavad seda hoolivat ühiskonda ja kas nad peavad seda lihtsalt väärtuslikuks või siis nad on oma kogemuse tõttu näinud, et teistmoodi ei saa, et sellest omaenda pingutusest ei piisa.
Selle valijagrupiga sotside toetus on seni jäänud kümne protsendi piiresse. Samas on ebavõrdsust tajuvaid ja mitte sallivaid valijaid ilmselt ka teiste erakondade toetajate seas, ka EKRE valijate seas.
Inimesed ei ole kuidagi erakondade külge kinnistatud. Ükski erakond ei saa hääli pidada enda omaks. Ja see ongi reaalsus ja seega ka oma sõnumite kujundamisel ei saa neid suunata konkreetse erakonna valijatele. Ja kuna sotsiaaldemokraatia tuum on nii üldinimlik ja hooliv, siis ta võib kõnetada nii EKRE valijat, Keskerakonna valijat või Reformierakonna valijat, ta võib kõnetada kõiki. Ja see kümme protsenti ei ole kuidagi mingi lagi või piir või hinnang sellele, mis on potentsiaal.
Tegelikult see kriisikogemus on meil ju näidanud, et meil on ühiskondlikku usaldust vähe. Ja see ei ole kuidagi pehme teema või mingisugune mõttetu asi. See teeb meid kriisides nõrgaks. Nüüd me oleme ju väga keerulises julgeolekuolukorras ja me peame riigina ühtsed olema. Me peame suutma ühise eesmärgi nimel tegutseda, isegi kui me ei ole mõne valitseja otsusega nõus. Aga arusaam, et miks seda tehakse ja usaldus, et juhid teavad, kuidas ühiskond kriisist läbi viia, see on väga oluline.
Kunagine sotsiaaldemokraatude juht, mitmekordne minister Eiki Nestor ütles paar aastat tagasi, et sotside kuvand muutus sõbralikust erakonnast käskivaks ja õpetavaks. Kuidas te seda seisukohta hindate ja kuidas see on väljendunud?
Ma olen hästi palju pidanud seda selgitama. Et kuulge, mis te siin siis õpetate? Et tahate öelda inimesele, kuidas elada tuleb. Vot minu jaoks on see täiesti arusaamatu.
Sotsiaaldemokraadid ju vastupidi seisavad selle eest, et ükskõik milline on inimene, millised on tema soovid - tal peaks olema võimalik valikuid teha. See, et sa oled hariduse puudumise tõttu, madala sissetuleku tõttu sundseisus, ei suuda endale kodu lubada või midagi muud... See tegelikult ei ole normaalne, see ei ole aktsepteeritav. Peame tegelema sellega, et igal inimesel oleks oma elus vabadus valikuid teha. See ei ole ei keelamine, käskimine, ega õpetamine.
Sotsiaalse turvavõrgu ja inimliku riigi loodav valikuvabadus kõigile on täpselt vastupidi sellele, mida justkui meile omistatakse. Aga eks tulebki siis selgemalt rääkida.
Kui suureks tagasilöögiks sotsidele võib pidada alkoholiaktsiisi tõstmist?
Eks politoloogid võivad analüüsida ja hinnata, aga ma ei oska niimoodi kõhutunde pealt öelda. Pigem võiks vaadata tulevikus, et mis on need sõnumid, poliitikad või seisukohad, millega nüüd järgmistele riigikogu valimistele vastu minna.
Mida on sotsid saavutanud Tallinna koalitsioonis?
Kõigepealt alustaks sellest suurest muutusest, et tegemist on koalitsioonivalitsusega, mitte enam ainuvõimuga. Pärast valimistulemuse selgumist, eks me olimegi kriitilised, sest häälte saak oli kehv. Aga kokkuvõttes see muutus, mis me Tallinnas saavutasime, oli oluliselt suurem kui see häälte saak.
Kas sellest suurest muutusest on ka midagi kasu?
Meil on kolm abilinnapead, nii planeerimise, ettevõtluse ja kultuuri valdkonnas. Ma arvan, et eks tallinlased nii eelarve prioriteete vaadates, puudutavad need linna liikuvust, kultuuriürituste mitmekesisust, ligipääsu neile, seda varsti tajuvad.
Enne valimisi rääkisid sotsid palju sellest, et nad näeksid Tallinna äriühingute nõukogude puhul lausa nende depolitiseerimist. Nüüd, kui ollakse koalitsioonis, käib jutt selle üle, et esitada enda erakonna esindajad nendesse äriühingute nõukogudesse tasakaalustava poolena. Kas te olete kursis, kui kaugele selle protsessiga praeguseks jõutud on?
Ma arvan, tegelikult Eesti riigi puhul laiemalt, siis selleks, et me teeksime informeeritud otsuseid, et inimesi valitakse ametisse pädevuse järgi, et ettevõtete nõukogudes on inimesed, kes suudavad valdkonnas edasiminekut tagada. See on väga oluline.
Jah, on kahtlemata positsioone, mis ametikoha järgi saadakse. Aga see eesmärk, et meil oleks kvaliteetne juhtimine, informeeritud otsuse tegemine - sellest ei saa ei linna ega riigi tasandil üle ega ümber.
Ka erakondlik kuuluvus ei ole mingisugune märk, mis diskvalifitseerib sind igavesest ajast igavesti. Kahtlemata võib olla väga pädevaid valdkonna eksperte, kes sobivad seda rolli täitma nõukogusse, aga need otsused peabki tegema niimoodi, et oleks konkreetsele valdkonnale ja organisatsioonile hea lahendus leitud.
Aga kas te teate, kas sotsid oma esindajad siis praeguseks on juba kuhugi esitanud?
Konkreetsete linnaasutuste puhul peate te küsima Tallinnast selle järgi, et millised need koosseisud on ja millised lahendused on leitud.
Kuidas te kommenteerite Keskerakonna esimehe Jüri Ratase üleskutseid, et Eesti peab hakkama valmistuma vaktsineerimistõendi siseriiklikuks kaotamiseks?
Me kõik loodame, et koroonaaeg lõpeb. Piiravad meetmed võiks minevikku jääda. Praegune omikroni laine ja nakatunute arv on ikkagi ehmatav. Ma väga loodan, et haiglate koormus ei jõua sellisele tasemele, nagu ta eelmises kahes laines oli. Praegu tuleb usaldada teadusnõukoja soovitusi valitsusele ja neid otsuseid. Aga ma ise näeks samamoodi, et piirangud peavad olema väga selgelt põhjendatud ja siseriiklik koroonapassi kasutamine ei ole mulle algusest peale meeldinud.
Ka põhjus, miks me seda teeme, ei ole olnud selge. Kas me siis hoiame ära nakatumist või motiveerimine vaktsineerimist või kaitseme vaktsineerimata inimesi? See lugu on nii palju muutunud, et inimestel tekib tõrksus. Ükskõik millist instrumenti rakendada, peab olema arusaadav, miks tehakse. Siis on väga lihtne saavutada ka seda, et seda otsust järgitakse.
Kui on segadus ja otsust ei suudeta jõustada, nagu meil oli suvel, siis ei ole selle piirangu rakendamisel mõtet. Praegusel juhul ma arvan ka, et kui olud vähegi võimaldavad, siis me võiksime väiksemate piirangute poole liikuda.
Ja kas kiirtestid tuleks võtta kasutusele vaktsineerimistõendi kõrvale restorani spaasse ja meelelahutusüritustele sisse saamisel?
Samamoodi tuleb aktsepteerida seda soovitust, mis teadusnõukoda on teinud. Aga omikroni kogemus praegu näitab, et ükski tõend ei ole nakkusohutuse garantii. Ja näiteks sotsiaaldemokraadid oma üldkogu plaanides, testivad kõiki kohale tulijaid. Lisaks vähendab seda riski mingilgi viisil maski kandmine.
Kas ma olen teie seisukohtadest saanud õigesti aru, et põhimõtteliselt, et te leiate, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond on seni olnud õigel kursil ja sellesama praeguse kursiga tuleks ilma suuremate põhimõtteliste muutusteta jätkata?
Keegi meil ei ole rahul reitinguga, mis meil praegu on. Selgelt on muutust vaja. Samas sotsiaaldemokraatide ajalugu on nii pikk. Ükskõik, kas me räägime eelmise vabariigi aegsest põhiseadusest või praeguse Eesti näost, siis sotsiaaldemokraatide mõju on olnud väga suur.
See väärtuseline selgroog, mis räägib võrdsete võimaluste loomisest, hoolimisest ebavõrdsuse vähendamisest, seal on vaja teadlikku poliitikat, seal on vaja jõulisi muutusi. Aga see väärtuseline tuum on paigas. Meil ei ole vaja sotsiaaldemokraatiat kui sellist muuta. See on meiega kaasas ja nendest väärtustest lähtuvalt me otsuseid teeme. Samas muutust on vaja nii selles viisis, kuidas me valijat kõnetame, pikaajalises eesmärkide seadmises ja tehnilises pooles ning nähtavuse suurendamises. Ja tegelikult ka inimeste tänast toimetulekut tuleb adresseerida jõuliselt kohe.
Kas te näete, et Eestis tuleks teha ka mingisuguseid kapitaalsemaid maksumuudatusi?
See ongi väga oluline instrument, millega muutusi teha või nende tegemist rahastada. Õnneks on arenguseire keskusel valminud põhjalik analüüs ja minu positiivseks üllatuseks oli igas maksustsenaariumis sees tulumaksuvaba miinimumi oluline tõstmine. Kas alampalgani, kahekordse alampalgani, võib-olla isegi sealt edasi. See tõhus meede aitab sissetulekut teenivaid inimesi, kes seni on olnud palgavaesuses.
Ma arvan, et see on poliitiliselt mitte väga polariseeriv viis maksusüsteemi õiglasemaks muuta, aga sellest kahtlemata ei piisa.
Küsimus on, et kas eelkõige sissetulekute ebavõrdsusega tegeleda astmelise tulumaksu kaudu või varalise ebavõrdsusega tegeleda kinnisvaramaksu kaudu. Aga kuna varamaksud Eestis on võõrad, keeruline saada aktsepteeritavust, siis ilmselt nende kehtestamine peab ka käima koos tööjõumaksude langetamisega.
Meil tervishoiu, sotsiaalhoolekande, hariduse rahastamiseks on täiendavaid vahendeid vaja ja need valikud tuleb ära teha. | Sikkut: sobin isikuomaduste poolest sotside juhi rolli paremini | https://www.err.ee/1608478919/sikkut-sobin-isikuomaduste-poolest-sotside-juhi-rolli-paremini | Riigikogu liige Riina Sikkut ütles, et sobib nii isikuomaduste kui ka poliitilise kogemuse tõttu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhiks paremini kui Lauri Läänemets. Sotside suurimateks väljakutseteks on tema sõnul sõnumiselguse loomine ning Eestile pikaajalise visiooni välja kujundamine. |
Juveelid koosnevad umbes kuuest tuhandest teemantist ja kahest tuhandest pärlist. Nende väärtust hinnatakse 300 miljoni eurole, vahendas The Times.
Itaalia viimane kuningas Umberto II käsul anti need juveelid 1946. aasta 5. juunil keskpangale hoiule. Kolm päeva varem kaotati rahvahääletuse käigus monarhia ja endine monarh pidi koos perekonnaga minema eksiili.
Nüüd esitasid Umberto II järeltulijad kirjaliku taotluse juveelide tagastamiseks. Läbirääkimised toimuvad endise kuningliku perekonna advokaatide ning Itaalia keskpanga, peaministri ja majandusministeeriumi vahel.
Endise kuningliku perekonna liikmed on kindlad, et saavad lõpuks juveelid tagasi. Itaalia riik pole juveele kunagi ametlikult konfiskeerinud.
Itaalia endine kuninglik perekond oli seotud Benito Mussolini fašistliku režiimiga. Seetõttu ei tohtinud perekonna meessoost pärijad Itaaliasse naasta kuni 2002. aastani. Umberto II elas paguluses Portugalis ja suri 1983. aastal Genfis.
Tema lapselapse Emanuele Filiberto sõnul on naeruväärne, et juveelid on nii kaua olnud lukustatud panga varakambrisse.
"Oleks suurepärane näidata Itaalia rahvale kuningatele ja kuningannadele kuulunud aardeid, nii nagu seda tehakse Londonis Toweris. See võib suurendada riigis ka turistide hulka," ütles Emanuele Filiberto. | Itaalia endine kuninglik perekond tahab saada tagasi kroonijuveele | https://www.err.ee/1608479108/itaalia-endine-kuninglik-perekond-tahab-saada-tagasi-kroonijuveele | Itaalia endise kuningliku perekonna liikmed alustasid läbirääkimisi võimudega, et saada tagasi kroonijuveelid. Praegu on need juveelid Itaalia keskpanga varakambris. |
34-aastane tennisetäht pole pärast seda avalikkusele kommentaare jaganud, aga Dubai turniiril osalemiseks ei pea olema koroona vastu vaktsineeritud. Minevikus on Djokovic seal ka korduvalt mänginud ja viiel korral kogu turniiri võitnud.
Väga paljudes kohtades üle maailma on aga koroonapassita raske mängida ja võimalik, et serblane ei saa kaasa teha ka märtsis toimuvatel Mastersi turniiridel Indian Wellsis ja Miamis.
Varem vaktsineerimisvastaste sõnavõttudega esinenud Djokovic püüdis Austraalia lahtistele pääseda eriloaga, aga kohalikud võimud pidasid mängija piiril siiski kinni ja pärast mitmeid sekeldusi otsustati teda riiki siiski mitte lubada. | Djokovic võib naasta Abu Dhabi turniiriks | https://sport.err.ee/1608479087/djokovic-voib-naasta-abu-dhabi-turniiriks | Meeste tennise maailma esireket Novak Djokovic on registreeritud veebruaris Abu Dhabis toimuvale ATP 500 kategooria ehk keskmise taseme turniirile. Võimalik, et tegemist saab olema tema esimese turniiriga pärast väljasaatmist Austraaliast. |
Eelnõu esitasid mullu riigikogule reformierakondlane Heiki Kranich, keskerakondlane Erki Savisaar, isamaalane Andres Metsoja ja EKRE liige Peeter Ernits.
Ettepaneku eelnõu välja hääletada tegid nii Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) kui ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
EKRE esitatud ettepaneku poolt eelnõu tagasi lükata hääletas 49 ja vastu 16 parlamendisaadikut, 18 riigikogu liiget jättis hääletamata.
Kui eelnõu riigikogu kõnepuldis esitlenud Kranich ja Metsoja hääletasid selle tagasi lükkamise vastu, siis algatajate nimekirja kuulunud Ernits jättis hääletamata.
Eelnõu esitajad soovisid leevendada looduskaitseseadusest tulenevaid omandipiiranguid. Eelnõu alusel tuleks ehitusloa andmisest keeldumist kaldaalal iga juhtumi puhul konkreetselt põhjendada ning otsustajaks võiksid olla kohalikud omavalitsused.
Eelnõu oli riigikogus arutluse all juba teisipäeval, kuid tööaja lõppemise tõttu jätkati arutelu ka kolmapäeval.
Eelnõu algataja Kranichi sõnul annaks eelnõu kohalikele omavalitsustele rohkem otsustusõigust ja selle menetlemata jätmine näitab umbusku omavalitsuste suhtes. "Mina olen kindlalt seda meelt, et omavalitsusi tuleb rohkem usaldada, ja see eelnõu on üks samm selles suunas," sõnas ta riigikogus toimunud arutelul.
"Siduda see juba ette võimalusega, mida siin traagiliselt tihtipeale väljendatakse, et kohe ehitatakse kõik kohad täis, kohe rannajoon muutub ja nii edasi – see kõik ei vasta tõele. Ka tänase seaduse alusel on pooled Eesti rannad juba täis ehitatud ja seda täiesti legaalselt kas ministri või keskkonnaameti antud erilubade alusel," ütles Kranich.
Metsoja rõhutas, et eelnõuga ei planeerita kallasraja mõiste ümbersõnastamist või kallasraja kaotamist. "Selle teema üle tuleb arutada, sest valdkonnas on kogu aeg toimunud muutusi, pigem rannaaladega seonduv on võimendunud piirangute kontekstis," ütles ta. | Riigikogu lükkas veekogude kallastele ehitamist lubava eelnõu tagasi | https://www.err.ee/1608479063/riigikogu-lukkas-veekogude-kallastele-ehitamist-lubava-eelnou-tagasi | Riigikogu otsustas kolmapäevasel istungil veekogude kallastele ehitamist lubava eelnõu tagasi lükata. |
Kahe riigi suur tüli puhkes 1989. aastal, kui Saudi printsi heaks töötav Tai koristaja varastas kalliskivid. Nende seas oli ka haruldane sinine teemant.
Koristaja müüs need juveelid Tais maha, mõistmata nende tegelikku väärtust. Tai politsei lõpuks tagastas juveelid. Saudid väitsid aga, et enamik neist on võltsitud.
Aasta pärast vargust lasti Tais maha kolm Saudi Araabia diplomaati. Kaks kuriteoga seotud tailast surid samuti kahtlastel asjaoludel. Koristaja ja üks politseinik olid ainsad isikud, kes selle afääri tõttu lõpuks vangi mõisteti.
Saudi Araabia süüdistas Tai politseid afääris osalemises. Saudid väitsid, et Tai politseijuhid võtsid mõned juveelid endale.
Analüütikud väidavad, et vaidlus läks kahe riigi kaubandusele maksma miljardeid dollareid. Seetõttu ei saanud kümned tuhanded tailased ka Saudi Araabias tööd teha. Enne skandaali töötas Saudi Araabias umbes 300 000 tailast, vahendas BBC.
Kahe riigi leppimine võimaldab tailastel uuesti leida tööd Saudi Araabias. Naftariik vajab hädasti võõrtööjõudu. Saudi Araabia lennufirma Saudi Arabian Airlines teatas, et taastab alates maist otselennud Taisse. | Saudid ja Tai lõpetasid 30 aastat kestnud tüli varastatud juveelide pärast | https://www.err.ee/1608479060/saudid-ja-tai-lopetasid-30-aastat-kestnud-tuli-varastatud-juveelide-parast | Saudi Araabia ja Tai lõpetasid 30 aastat kestnud tüli varastatud juveelide pärast ja riigid taastasid omavahelised diplomaatilised suhted. Teisipäeval külastas Saudi Araabia pealinna ka Tai peaminister Prayut Chan-ocha. |
Tove Lo sõnul räägib "How Long" armastusest ja reetmisest. Laul sai tervikuks karantiiniajal.
Tove Lo viimane album "Sunshine Kitty" ilmus 2019. aastal. Alates sellest ajast on ta avaldanud singlid "Bikini Porn", "Passion and Pain Taste the Same When I'm Weak" ja "sadder badder cooler".
Hiljuti avaldati ka teine sarja "Euphoria" tunnuslugu "Watercolor Eyes", mida esitab Lana Del Rey.
HBO sarja "Euphoria" teine hooaeg linastub 25. veebruaril. Selles mängivad Zendaya, Hunter Schafer, Alexa Demie, Jacob Elordi, Barbie Ferreira jt. Sarja režissöör on Sam Levinson. | Tove Lo avaldas loo "How Long" | https://menu.err.ee/1608479048/tove-lo-avaldas-loo-how-long | Rootsi laulja ja laulukirjutaja Tove Lo avaldas singli "How Long", mis on tunnusmuusikaks sarja "Euphoria" teisele hooajale. |
Medvedev jäi 21-aastase konkurendi vastu settidega null-kaks taha ja suutis kolmanda seti võita alles kiires lõppmängus. Neljandas setis oli Auger-Aliassime'il seisul 5:4 kasutada matšpall, aga kanadalane ei realiseerinud seda, kaotas järgmise servigeimi ja kogu seti.
Otsustas setis jäi Auger-Aliassime üsna alguses murdega taha ega suutnud enam mängu käiku pööret tuua ja mullune USA lahtiste tšempion edenes poolfinaali. Medvedev lõpetas Auger-Aliassime'i teekonna teist suurturniiri järjest - USA lahtistel alistus kanadalane poolfinaalis.
Nelja parema hulgas läheb Medvedev vastamisi kreeklase Stefanos Tsitsipasega (ATP 4.), kes sai märksa lihtsamalt 6:3, 6:4, 6:2 jagu itaallasest Jannik Sinnerist (ATP 10.). Teise finalisti selgitavad Rafael Nadal (ATP 5.) ja Matteo Berrettini (ATP 7.). | Raskest seisust väljunud Medvedev jõudis poolfinaali | https://sport.err.ee/1608479057/raskest-seisust-valjunud-medvedev-joudis-poolfinaali | Tennise Austraalia lahtiste meesüksikmängu viimases veerandfinaalis alistas Daniil Medvedev (ATP 2.) haaravas heitluses kanadalase Felix Auger-Aliassime'i (ATP 9.) 6:7 (4:7), 3:6, 7:6 (7:2), 7:5, 6:4) ja tagas pääsu nelja hulka. |
Muangthong Unitedi võistlussärki alles teises matšis kandnud Anier sai 30. minutil kollase kaardi. Esimesel poolajal ei jõudnud ei Muangthong United ega võõrustajameeskond Ratchaburi Mitr Phol tabamuseni, vahendab Soccernet.ee.
Alles teisel poolajal võttis eestlane otsustamise enda kanda, kui 57. mänguminutil lahtiseks jäänud palli peaga üle väravajoone saatis. 81. minutil välja vahetatud Anieri tabamus jäigi matši ainsaks.
Kolm võidukat punkti tõstsid eestlase koduklubi liigatabelis neljandale tabelireale. Järgmine kohtumine leiab aset 29. jaanuaril, kui vastamisi minnakse esikohta hoidva Buriram Unitediga. | Anier lõi Tai kõrgliigas oma esimese värava | https://sport.err.ee/1608479006/anier-loi-tai-korgliigas-oma-esimese-varava | Tai kõrgliigas mängiv Eesti jalgpallikoondislane Henri Anier kuulus esmakordselt Muangthong Unitedi põhikoosseisu ning lõi oma esimese värava. Ühtlasi jäi see kohtumise ainsaks tabamuseks. |
Juha Jokela näidend "Fundamentalist" pälvis Põhjamaade näitekirjanduse auhinna ja seda asja eest. Kahe uskliku inimese, noorukese usuaktivisti Heidi (Liisa Saaremäel) ja keskea künnisel vaimuliku Markuse (Erki Laur) suhtedraama püstitab küsimusi, mis võiksid paeluda nii teolooge kui suhtenõustajaid. Lõhestumised, mida Von Krahli teatri salongis lähemalt tunnistada saab, on samas üsna julmad, neis on sügavamaid, tegelaste kehalist sätungit moondavaid kihistusi. Kuidas muidu seletada Heidi tegelaskuju esimese vaatuse käigus avalduvat veidi kanget, kurgupingetest painatud dialekti?
Noor Heidi, kes ilmselgelt surub alla oma tundeid oma mentori Markuse vastu, pageb usuäärmuslusse, aga mõni aeg hiljem otsib taas Markuse seltsi, et temaga usulises debatis piike ristata. Ühel hetkel sööstab Heidi sarmika Markuse piigi otsa, et oma uskumiste elutsükkel psühholoogiliselt purustatuna hullumaja seinte vahel lõpetada.
Jokela tekst võimaldab mõlemal tegelasel oma lähteseisunditele küpsemana tagasi vaadata ja paneb mõtlema, et võib-olla peaksimegi vaatlema nii iseenda kui oma kaaskondlaste äärmuslikke kalduvusi tänulikult kui olulist isiksuslikku arenguetappi, mööduvat nähtust. Liisa Saaremäeli Heidi on pigem suhtesõltlane kui veendunud sektant. Tema sõltuvus sektiliidrist paistab olevat suurem kui sõltuvus Jumalast — kuidas muidu seletada tema langemist, kui Markuse uskujapositsioon on ometigi irooniline?
"Fundamentalist" Autor/allikas: Jana Mätas
Mul õnnestus Liisa Saaremäeliga ka veidi arutleda Jokela tegelaste õpitrajektooride üle ja kuigi Heidi osatäitja selle tõlgendusega ei nõustunud, tundub mulle, et Erki Lauri kehastatud moekas eksegeet Markus läbis Marta Aliide Jakovski diplomilavastuse käigus sama põhjaliku arengutee kui Heidi.
Irooniliselt sädelev Markus lõhub Heidi elu kolm korda. Esimest korda paarikümne aasta taguses minevikus, kuhu korraks, esimese vaatuse alguses, põigatakse. 18-aastasele Heidile juhumassaaži ajal kätt püksi ajav Markus rüvetab noore usulaagrilise naiivkristluse, mispeale neiu alustab elu põletamist, kuni satub piiblit sõnasõltlaslikult järgiva sekti küüsi. Teist korda ütleb Heidi usust lahti, kui ta luteri kirikus moeskismaatiku karjääri tegevat Markust manitsema saabudes taas mehesse armub. Kolmas kord murtakse Heidi vaimne selgroog siis, kui Markus ka ilmaliku armastajana temale pühendumast hoidub.
Heidi kurk on usust kange. Markuse usukõne on sädelev, ta käib ja räägib usukonverentsidel, müüb raamatuid, aga tema usk on peibutavalt õõnes. Erki Lauri mängitud tegelase kime edevus on äratuntav osutus lääne intellektuaali üleolekutundele.
Mõlemad tegelased paistavad sublimeerivat oma isiku kallal tegemata tööd religioosseteks kinnisideedeks ja neist ideedest lahti saades lepivad asjaoluga, et maine elu ongi pagana raske ja ainult Jeesusele seda kõike delegeerida ei ole lihtsalt õiglane, kui vähegi soovitakse siin ilmas enesega viljakas kontaktis olla.
Vaatamise ajal mõjus pigem positiivselt, et Jokela viisteist aastat tagasi kirjutatud tekst ei ole liiga päevakajaline ega vii mõtteid ühelegi konkreetsele tänasele "ususangarile". Jokela on võtnud süveneda luteri kiriku siseellu ja esitab Markuse tegelaskuju kaudu küsimuse luteri kiriku vastuolude kohta, millest ehk liiga vähe on avalikult räägitud. Esiteks võimaldab Markuse intellektuaalset edevust luterlikku eetikasse kootud individualismikude. Teiseks, luterlik kristlus on oma karskusetaotluses loobunud müstitsismist, osutudes isegi paljudele eestlastele talumatult igavaks viisiks teispoolsusega suhestuda. Markuse usumässki on mäss jutumärkides, viis eitada oma usuleigust.
Eestis on luterluse vähest "seksikust" üritanud aktiivselt kompenseerida Urmas Viilma, oma arvamusi poliitiliselt hästi ajastav kirikujuht. Paraku mõjuvad tema mõtteavaldused — eriti Toomas Pauli särava süvaintellektuaalse kristliku esseistika taustal — lihtsalt trolliva meediakäitumisena, millega Eesti evangeelse luterliku kiriku liider end pigem erakonnapoliitilisse kui usulisse nišši on paigutanud. Usul põhinevas enesepagenduses pole midagi vääritut, erakonnapoliitiline enesepagendamine on pigem halenaljakas.
EMTA lavakunstikooli XXX lendu lõpetava Marta Aliide Jakovski režii on värvikas, tundejõuga seal juba ei koonerdata. Suuresti lavastaja ja Erki Lauri koostöös sünnib Markuse tegelasest märksa suurem sümbol, kui autor algselt taotles. Jokela tekstis on Markus pigem õrritaja-käivitaja ning areng toimub rohkem Heidiga, Jakovski aga piitsutab ka poisikeselikult bravuurikat Markust mehistuma ja hullumajas Heidiga kohtuv pastor on märksa küpsem inimene, kui Jokela näidend arvata lubaks.
Erki Laur on oma hoiakult (nagu üks teatrisõber tähele pani) oma tegelaskujust üle, tema rollikäsitlus on pigem vaatlev, kohati karikeeriv. Liisa Saaremäeli roll aga, nagu mainitud, tuleb sügavalt kurgust, toimib seestumuse piiril. Sellisena on nende kahe näol tegemist põneva duetiga.
Kannatamatus, mida näitame üles oma ligimese painete vastu, eks seegi ole ebaküpsuse ilming. Nii ma igatahes etenduse mõjul mõtlesin — ja sellist taipamist ei teki teatris just ülearu tihti. Sel korral lõpetasin pikema mõtisklussessiooniga. Miks me õigupoolest tõrjume inimesi, kes on ilmselgelt seestunud? Ohutunne, mõistagi. Aga tsiviliseeritud ühiskonnas — ja me elame sellises — ei tohiks ei poliitiline ega usuline seestumus osutuda takistuseks vahetule suhtlusele. Kuni ei kuuluta näiteks mõne viiruse riskigruppi ja suhtluspartner ei osutu inimeseks, kes on otsustanud meditsiiniekspertide soovitusi eirates su elu ohtu seada.
Lõppenud aasta on Estonia huku uurimise näol näidanud, kui kaua võivad ühiselulised traumad meid painata. On selge, et kolm kümnendit ei pruugi olla piisav aeg sellise trauma unustamiseks. Estonia pardal hukkus 285 Eesti kodanikku. Koroonaviiruse surmasid on Eestis loetletud nüüdseks üle 1800. Kui küsida suvalise inimese käest, kas ta oleks valmis laskma end väheproovitud ja rekordkiirusel arendatud vaktsiiniga süstima, et vältida mitme laevatäie (ükskõik mis rahvusest) inimeste hukku, siis kahtlen, kas positiivselt vastanute arv oleks sama närune kui vaktsineeritute osakaal Eesti täisealisest elanikkonnast praegusel hetkel.
Marta Aliide Jakovski lavastus ei tegele otseselt selliste dilemmadega, aga Jokela näidendi mõlema tegelase võitlus on märksa sügavam, kui ühe pandeemia ohjeldamise meetmete arutelu kunagi olla saaks. Võib-olla ei ole meil piisavalt hingeliselt puudutavaid väljakutseid, et me meditsiiniküsimustes nii religioosseks osutume? | Arvustus. "Fundamentalist": jumalasõna sügavalt kurgust | https://kultuur.err.ee/1608479024/arvustus-fundamentalist-jumalasona-sugavalt-kurgust | Uus lavastus
"Fundamentalist"
Autor: Juka Jokela
Tõlkija: Kai Aareleid
Lavastaja: Marta Aliide Jakovski
Lavastaja juhendaja: Elmārs Seņkovs
Kunstnik: Kristel Zimmer
Kunstniku juhendaja: Ene-Liis Semper
Valguskunstnik: Priidu Adlas
Osades: Liisa Saaremäel ja Erki Laur
Esietendus 13. novembril 2021 Von Krahli salongis
Arvustus ilmus Teater. Muusika. Kinos |
Oleg Navalnõi oli eelmise aasta jaanuarist aprillini koduarestis. Augustis määrasid võimud talle aasta pikkuse tingimisi vanglakaristuse. Teda süüdistati venelaste kutsumises ilma loata korraldatud rahvakogunemisele jaanuaris. Kreml väidab, et selle käigus rikuti koroonapiiranguid.
Oleg Navalnõi advokaadi sõnul tahavad nüüd võimud muuta tingimisi karistuse reaalseks vanglakaristuseks. Oleg Navalnõi praegune asukoht on teadmata, teatas Reuters.
Aleksei Navalnõi ise kannab kahe ja poole aasta pikkust vangistust karistuskoloonias. Tema liitlased on Venemaalt põgenenud või samuti vangistatud.
Kremli hinnangul on Navalnõi poolt loodud poliitilised organisatsioonid "äärmuslikud" ja seetõttu on nende tegutsemine riigis keelatud. | Aleksei Navalnõi vend kuulutati Venemaal tagaotsitavaks | https://www.err.ee/1608479003/aleksei-navalnoi-vend-kuulutati-venemaal-tagaotsitavaks | Venemaa siseministeeriumi andmetel kuulub vangistatud opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi vend Oleg Navalnõi nüüd tagaotsitavate nimekirja. |
Ansambel Florence + The Machine alustas tegevust juba 2007. aastal, kuid oma debüütalbumini "Lungs", millega nad saavutasid kohe ka läbilöögi, avaldasid nad 2009. aasta. Tänaseks on nad andnud välja neli albumit, neist viimane "High as Hope" jõudis kuulajate ette 2018. aastal. Florence + The Machine esines Flow festivalil ka 2015. aastal.
Lisaks Florence + The Machine'ile lisandusid esinejate hulka Briti laulja-laulukirjutaja Holly Humberstone ja noor artist Q Marsden, Soome muusikutest astuvad üles Vesala, Gettomasa, Gasellit jt.
Varem on Flow festivali esinejatena kinnitatud juba Gorillaz, Nick Cave & The Bad Seeds, Michael Kiwanuka, Sigrid, Fred again.., Princess Nokia jpt. Tänavune Flow festival toimub 12. kuni 14. augustini Helsingis. | Flow festivali esinejate hulka lisandus Florence + The Machine | https://kultuur.err.ee/1608478973/flow-festivali-esinejate-hulka-lisandus-florence-the-machine | Augustis Helsingis toimuv Flow muusikafestivali esinejate hulka lisandus ka Florence + The Machine, samuti Briti laulja-laulukirjutaja Holly Humberstone. |
Hävitajate peamine eesmärk Eestis on toetada Balti õhuturbemissiooni koos Belgia õhuväe hävitajatega F-16, kelle rotatsioon algas eelmise aasta detsembris.
Lisaks saabuvad neljapäeval Leetu Šiauliai lennubaasi Taani F-16 hävitajad, mis hakkavad samu ülesandeid täitma koos seal paiknevate Poola F-16 hävitajatega. Õppuse käigus harjutatakse liitlastega üle Baltikumi ka õhk-õhk ja õhk-maa treeningprotseduure.
F-15E hävitajad kuuluvad USA õhuväe 48. hävitajate tiiba ning saabusid Eestisse alalisest kodubaasist Ühendkuningriigist, Lakenheathi õhuväebaasist. Hävitajad jäävad Eestisse kuni järgmise nädala lõpuni.
"Balti õhuturbemissioonid on kestvad NATO missioonid, mis tagavad liitlaste õhuruumi pideva valvsuse ja aitavad kaasa alliansi kollektiivkaitsele," ütles NATO õhuvägede väejuhatuse staabiülem kindralmajor Jöerg Lebert. "Täiendavalt missioonile saadetud lennukid teevad tihedat koostööd praeguste üksustega, et suurendada meie valmisolekut, luua üliolulist koostöövõimet ja rõhutada kogu alliansi tugevat solidaarsust."
Selliseid õppuseid korraldavad Ameerika Ühendriigid regulaarselt, et hinnata oma valimisolekut ning vajadusel täita ka enda julgeolekukohustusi. Samuti suurendatakse harjutustega NATO liitlaste treenitustaset, mis on vajalik potentsiaalsetele kriisidele reageerimiseks üle maailma.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel transpordiameti lennundusteenistuse ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.
ERR-i portaal kirjutas varem, et sama õppuse raames tegid möödunud pühapäeval Eestisse kolm lendu Ameerika Ühendriikide relvajõudude suured transpordilennukid C-130, mis kaitseministeeriumi kinnitusel toovad siia lähenevateks õppusteks vajalikku varustust. | Kuus USA hävitajat saabus Eestisse õppusele | https://www.err.ee/1608478976/kuus-usa-havitajat-saabus-eestisse-oppusele | Kolmapäeval saabusid õppuse Astute Protector raames Ämari lennubaasi kuus Ameerika Ühendriikide õhuväe hävitajat F-15E Strike Eagle. |
Endine Inglismaa jalgpallikoondise ja Liverpooli peatreener Hodgson naaseb Premier League'i pärast Crystal Palace'ist lahkumist eelmise hooaja lõpus. Crystal Palace'i eesotsas jõudis ta olla neli aastat.
Inglase ülesanne on Watfordi Premier League'is hoida, sest klubi on liigatabelis hetkel eelviimasel kohal. Neil on 20 mängust neli võitu, kaks viiki ja 14 kaotust.
Hodgsoni esimene mäng toimub 5. veebruaril, kui kohtutakse liigatabelis viimasel kohal oleva Burnleyga.
Legendaarne jalgpallitreener on erinevaid klubisid juhtinud 50 aastat ning Watfordist sai 17. klubi, mida ta juhendama asub. Teiste seas on ta juhendanud Milano Interit, Fulhami ja Liverpooli ning Soome ja Inglismaa jalgpallikoondiseid.
Eelmisel hooajal sai 74-aastasest Hodgsonist Inglismaa kõrgliiga kõigi aegade vanim peatreener. | Watford palkas peatreeneriks vanameister Hodgsoni | https://sport.err.ee/1608478970/watford-palkas-peatreeneriks-vanameister-hodgsoni | Inglismaa jalgpalliklubi Watford, kes vallandas teisipäeval kolm ja pool kuud ametis olnud peatreeneri Claudio Ranieri, nimetas oma uueks peatreeneriks vanameistri Roy Hodgsoni. |
Katar on üks maailma suurimaid veeldatud maagaasi tootjaid. USA loodab, et Katar kuulub nende riikide hulka, kes suudavad vajadusel Euroopat aidata, teatas Rferl.
"Biden ja šeik Tamim bin Hamad Al Thani kavatsevad arutada Lähis-ida julgeolekut, ülemaailmse energiavarustuse stabiilsuse tagamist ja olukorda Afganistanis," ütles Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki.
Kolmapäeval teatas Bideni administratsioon, et on ühenduses Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Aasia gaasi- ja naftatarnijatega.
Biden on korduvalt hoiatanud, et Moskvat ootavad ees tõsised tagajärjed, kui Venemaa uuesti Ukrainasse tungib.
Venemaa on Ukraina piiri äärde koondanud umbes 100 000 sõdurit. Kardetakse, et konflikt võib kaasa tuua gaasitarnete edasise languse Euroopasse, mis seisab silmitsi kasvava elukalliduse kriisi ja inflatsiooni kasvuga, ajal, mil gaasihinnad on hüppeliselt tõusnud. | Biden arutab Katari valitsejaga Euroopa energiavarustuse kindlustamist | https://www.err.ee/1608478958/biden-arutab-katari-valitsejaga-euroopa-energiavarustuse-kindlustamist | USA president Joe Biden võõrustab kolmapäeval Valges Majas Katari valitsejat Tamim bin Hamad Al Thani. Riigijuhid arutavad, kuidas katta Euroopa energiavajadust, kui Venemaa peaks gaasitarneid vähendama. |
Kiige sõnul jääb ta selle juurde, mida juba septembris ütles, ehk et peamine mõõdik on koormus haiglaravile, ent seda tuleks laiendada tervishoiusüsteemile tervikuna.
"Praegu näeme, et omikroniga on haiglaravi koormus väiksem võrreldes delta ja alfa tüvedega, aga esmatasandi tervishoiusüsteem, perearstikeskused on jällegi väga koormatud," tõi Kiik esile.
"Kui näeme, et haiglate olukord normaliseerub, stabiliseerub veelgi, langeb veelgi, ja ka esmatasandi tervishoiusüsteemile ei põhjusta haiguse levik tõsisemaid toimepidevuse häireid, siis võimegi öelda, et oleme jõudnud tavapärasesse olukorda," ütles Kiik.
Haiglaravi mõõdikuks pandeemia käsitlusest loobumisel peab ta patsientide hulga langemist alla saja, pidades silmas just neid, kes on sattunud haiglasse raskekujulise Covidiga.
"Mitte need, kes on haiglas nakatunud või kellel on mõne muu haiguse kõrval ka positiivne PCR-test," täpsustas Kiik.
Kolmapäevase seisuga on selliseid patsiente Eesti haiglates kokku 193.
Kiik tõdes, et olukorras, kus omikroni tõttu nakatunute hulk üha kasvab, jääb koroonapass rahvusvahelisel reisimisel ilmselt veel tükiks ajaks normiks, ent selle riigisisese kasutuse vajalikkuse üle mõtlevad praegu juba paljud Euroopa riigid.
"Siseriiklikult mõtlevad riigid üha valjemini, milline on elukorraldus kevadel, suvel, sügisel jne. Praegu me veel mingeid põhimõttelisi muutusi teha ei saa, sest omikroni tase kasvab, aga see arutelu tuleb Euroopa Liidus igal juhul ära pidada," ütles Kiik. | Kiik: pandeemia käsitluse võib lõpetada, kui haiglaravi vajab alla saja inimese | https://www.err.ee/1608478889/kiik-pandeemia-kasitluse-voib-lopetada-kui-haiglaravi-vajab-alla-saja-inimese | Tervise- ja tööminister Tanel Kiige hinnangul võib koroona käsitlemise pandeemiana lõpetada Eestis siis, kui haiglates on alla saja patsiendi raskekujulise Covidi tõttu ning ka esmatasandi tervishoiusüsteem pole löögi all. Kolmapäevase seisuga on haiglates 193 raskekujulise koroonaga patsienti. |
Viivi Viilmann õppis Tartu Ülikoolis, kus lõpetas õpingud ajalooteaduskonnas 1960. aastal, ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1993. aastast. Viilmanni produktiivsem erialane tööperiood oli seotud tööaastatega ENSV Teaduste Akadeemia ajaloo Instituudi kunstiajaloo sektoris aastatel 1957–1987, kus tema peamiseks uurimisteemaks kujunes läbi aastate kubismi ja konstruktivismi ilmingute uurimine Eesti kunstiajaloos, rõhuga skulptuurile.
Viivi Viilmann avaldas artikleid tollastes kunstiajaloo kogumikes ja ajakirjas "Kunst", "Kubismi nähteid Eesti skulptuuris" kogumikus "Eesti kunsti sidemeid XX sajandi algupoolelt (Tallinn: Kunst, 1978); "Kubism Eduard Ole loomingus" (Kunst, 2978, nr 1) jt. Viilmannilt ilmus ka kaks lühimonograafiat: "Juhan Raudsepp" (Tallinn: Kunst, 1984) ja "Arnold Akberg" (Tallinn: Kunst, 1991).
Koos kunstiajaloo sektori kollektiiviga osales Viivi Viilmann koguteose "Eesti kunsti ajalugu" (Tallinn: Kunst, 1970–1977) väljaandmisel illustratsioonide koostaja ja toimetajana ning pälvis autorite kollektiivi liikmena 1978. aastal ka Kristjan Raua nimelise kunstipreemia. | Suri kunstiteadlane Viivi Viilmann | https://kultuur.err.ee/1608478937/suri-kunstiteadlane-viivi-viilmann | Meie seast lahkus jaanuari alguses 90. sünnipäeva tähistanud kunstiteadlane Viivi Viilmann (8.01.1932-21.01.2022). |
Pikal ja väga mägisel maastikul kulgenud rada kujunes kõigile rängaks katsumuseks ja meeste rajal läks võitja aeg isegi üle kahe tunni. Tõusumeetreid oli naiste rajal 640 ja meestel koguni üle 1000.
"Täna oli väga külm ja tuuline ilm. Enne starti tundsin lühirajavõistluse järelmõjuna, et olen liimist lahti, raske oli leida õiget tuju ja motivatsiooni. Tänane tavarada oli brutaalselt raske, juba neljandas punktis oli vere maik suus ja selge, et täna on vaja lihtsalt meeletult kannatada. Suusad olid vaatamata rasketele määrimisoludele väga hästi ette valmistatud ja aitasid täna hea tulemuse saavutamisele tublisti kaasa," rääkis Kudre.
"Tehniliselt tegin õigete teevalikutega igati hea soorituse. Füüsiliselt pigistasin endast kõik välja ja kui nägin, et viimasel ringil on mul konkurentidest pisut lühem hajutus, mis annab võimaluse kohta parandada, siis andis see mulle lisajõudu. Olen oma tänase sõidu ja kohaga väga rahul ja lausa uhke enda üle," lisas Kudre.
Naiste esiviisik:
1. Maria Ketškina - Venemaa 106.38
2. Olesja Rjazanova - Venemaa 106.43
3. Aljona Trapeznikova - Venemaa 108.08
4. Lisa Larsen - Rootsi 108.27
5. Daisy Kudre - Eesti 110.43
Epp Paalberg sai 28. koha (+27.39). Doris Kudre murdis raja teises pooles suusa ja katkestas, et säästa jõudu teatevõistluseks.
Meeste konkurentsis murti lõpuks venelaste ülemvõim, kui kulla teenis norralane Jorgen Baklid ajaga 125.27 ja hõbeda bulgaarlane Stanimir Belomažev ajaga 125.42. Venemaale seekord vaid pronks, mille võitis Andrei Lamov ajaga 125.58.
Parim Eesti mees oli taas Mattis Jaama, kes lõpetas 27. kohal ajaga 143.50.
"Ma läksin starti teadmisega, et kõrge koha peale minust sõitjat ei ole ja kulgesin ühtlaselt pigem rahulikus võistlustempos, et ikka lõpuni jõuaks. Eelnevate päevade jooksul sain aru, et füüsiline vorm hetkel kõrgmäestiku mägistel radadel enamat ei võimalda. Tehniliselt kulges sõit küllaltki hästi. Paar etappi saanuks veidi paremini, kuid üldiselt oli hea ja kontrollitud sooritus," kommenteeris Jaama.
Andres Rõõm oli 34. (+24.53), Kevin Hallop 40. (+34.10) ning Rimmo Rõõm katkestas.
Neljapäeval lõppeb EM teatesõitudega. | Daisy Kudre sai EM-i tavarajal viienda koha | https://sport.err.ee/1608478931/daisy-kudre-sai-em-i-tavarajal-viienda-koha | Bulgaarias jätkuvatel suusaorienteerumise Euroopa meistrivõistlustel oli viimase individuaaldistantsina kavas ühisstardist tavarada. Daisy Kudre püsis kogu 18 km pikkusel rajal paremate hulgas ja lõpetas võistluse viiendana. |
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on 13. noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistused täies hoos. "Laulikud on valmis ning juba registreerunud kollektiividele ka kätte toimetatud. Laulud-tantsud on salvestatud ja peagi lauljatele-tantsijatele harjutamiseks nähtavad."
Ta tõi esile, et noortepeo ettevalmistusprotsessis on sel aastal oodata ka mitmeid uuendusi, mis kollektiive laulu- ja tantsupeoks valmistumisel toetavad. "Näiteks on osadel kooriliikidel võimalik tavapäraste paberlaulikute kõrval võimalik tellida ka e-laulikud ning samuti orkestrite ja rahvamuusikute partiid ilmuvad e-materjalina. Peagi leiavad koorilauljad laulupeo veebilehelt ka ühe täiesti uudse e-lahenduse repertuaari iseseisvaks õppimiseks ja harjutamiseks häälepartiide kaupa," loetleb Toomla.
Noorte laulu- ja tantsupidu "Püha on maa" toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. 13. noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin. Seekordse noorte laulu- ja tantsupeo visuaalse identiteedi autor on Mart Anderson. | Kuni jaanuari lõpuni on võimalik registreeruda noorte laulu- ja tantsupeole | https://kultuur.err.ee/1608478922/kuni-jaanuari-lopuni-on-voimalik-registreeruda-noorte-laulu-ja-tantsupeole | 2023. aastal toimuvale noorte laulu- ja tantsupeole "Püha on maa" on võimalik registreerida kuni 31. jaanuarini, juba registreerinud kollektiivid saavad selle kuupäevani endale vajalikke materjale juurde tellida. |
"Ma ütleks, et see on pigem üllatus ja halb üllatus. Ma arvan, et eks erakonna esimees pingutab, et 2023. aasta riigikogu valimistel teha hea tulemus ja ma arvan, et eks see on eesmärk," ütles Michal ERR-ile.
Kaja Kallase toetus peaministrina kukkus jaanuaris eelmise aasta lõpuga võrreldes järsult ning nüüd jääb Reformierakonna esimees eelistatud valitsusjuhtide pingereas alla nii Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kui ka Eesti 200 liidrile, selgub Eesti Päevalehes avaldatud uuringu tulemustest.
"Reformierakonna liidrit eelistas jaanuaris näha peaministritoolil ainult 10 protsenti vastanuid./---/ Võrreldes detsembri-novembrikuisega on seda kuue protsendipunkti võrra vähem," kirjutas EPL Turu-uuringute AS-i uuringu põhjal.
Viimastel kuudel on Reformierakonnas kõlanud kriitika Kaja Kallase pihta, keda on süüdistatud nii otsustamatuses, segases kommunikatsioonis kui ka eemaldumises Reformierakonna põhiväärtustest. Kõige teravamate väljaütlemistega on esinenud kunagine Reformierakonna esimees Andrus Ansip.
ERR küsis, kas üks Kaja Kallase madala toetuse põhjus võibki olla avalik tegelemine erakonnasiseste vastuoludega.
"Mina isiklikult arvan, et poliitika ja poliitika tegemine on avalik ja poliitika üle debatt, samamoodi, peab olema avalik. Nii et ma ei nimetaks seda, kui inimesed on erinevates poliitikavalikutes erinevatel arvamustel, eriti liberaalses parteis, parteisisesteks pingeteks. Ma ei usu, et see selle põhjus kuidagi on," kommenteeris Michal.
Reformierakonna toetuste tõstmine on Michali sõnul seotud mitmesuguste kriiside läbimisega.
"Natukene aega tagasi oli väga oluline, või vähemalt küsitlustes esikohal, tervisekriisi läbimine. Nagu ka peaminister Kaja Kallas ise on öelnud, on nüüd meil juba kolm kriisi, millega tegeleda. Nende edukas juhtimine pluss arukad poliitikavalikud tulevikus. Selline mõistlik poliitika, nagu Reformierakond alati ajanud on, annab meie toetajatele signaali, et meid saab ka tulevikus toetada. Ma eeldan, et see on võti, millega 2023. aasta valimistele minna ja ma eeldan, et erakonna esimees selle nimel pingutab, et hea tulemus tuleks," rääkis Michal. | Michal ei pea erimeelsusi parteis Kallase madala reitingu põhjuseks | https://www.err.ee/1608478868/michal-ei-pea-erimeelsusi-parteis-kallase-madala-reitingu-pohjuseks | Reformierakonna juhatuse liige, riigikogulane Kristen Michal ütles, et erinevad arvamused koroona- ja energiakriisi lahendamiseks Reformierakonnas ei ole põhjus, miks erakonnajuhi Kaja Kallase ja Reformierakonna toetus langeb. |
Kolmapäeval oli elektri keskmine börsihind 165,10 eurot megavatt-tunni kohta.
Kõige odavam on elekter õhtul kell 22-23, kui see on 98,47 eurot.
Kallim on elekter ennelõunasel ajal, küündides kella 11 ajal 230 euroni megavatt-tunnist.
Soomes on keskmine megavatt-tunni hind neljapäeval 136,81 eurot, Lätis 152,54 ning Leedus 152,54 eurot. | Elektri börsihind langeb 152,54 eurole | https://www.err.ee/1608478913/elektri-borsihind-langeb-152-54-eurole | Elektri keskmine börsihind langeb neljapäeval 152,54 eurole megavatt-tunnist. |
Uks on just sulgunud ja välismaailmast äralõigatud ruumis valitseb haudvaikus. Riiulid on raamatukaste täis.
Ühest neist kostub õrnalt helisev hääl: "Täielik pimedus. Seda on raske taluda."
"Ilmselt sureme siia ära," reageerib keegi kähiseva häälega.
"Oleme surematud," kostub seepeale enesekindel ja selge hääl.
"Keegi pole surematu," sekkub kähisev hääl.
Õrn hääl elavneb: "Äkki keegi ikka on? Aristoteles, Sokrates – nende teosed on ju siiani alles."
"See vaade vajab pisut korrigeerimist, või isegi tugevasti," alustab manitsemist kähisev hääl, kuid selge hääl katkestab: "Mida te vaidlete asjade üle, mis teist nagunii ei sõltu."
Kähisev hääl ärritub selle peale: "Kes sa siin selline oled, et hakkad mind õpetama?"
""Väike Merineitsi. Muinasjutud ja lood". Minu isand on Hans Christian Andersen."
Kähisevasse häälde lisandub üllatust: "See on nüüd küll ootamatu, et "Väike Merineitsi" on aastateks kasti pakitud. Kas sind siis enam ei loeta?"
"Seda ma ei saa väita," vastab Väike Merineitsi.
"Mind ikka ka loeti, aga nüüd olen siin," ohkab kähisev hääl.
"Seda tuleb hinnata, et keegi sind pidevalt ei katsu," kõneleb selge häälega Väike Merineitsi, kelle trükiaasta jääb kopikate aegadesse. Tagakaanele on kirjutatud hind 4.60 kopikat.
"Katsumisest mina draamat ei teeks. Mida rohkem loetakse, seda kuulsamaks saab," jagab kähisev hääl oma elutarkust.
Õrn ja kaunis hääl on muutunud kurvaks: "Mina isegi ei unista kuulsusest."
"Kes su looja on?" uurib kähisev hääl.
"Ilus ja töökas emand," vastab õrn hääl.
"Sellest jääb väheks," muutub kähisev hääl hindavaks.
"Kes sa sihuke oled, et eksperdina esined?" tunneb õrn hääl huvi.
""Viiskümmend halli varjundit". E. L. James," tuleb küsijale kiire vastus.
Väike Merineitsi: "Sind on siis ka remondi ajaks kokku pakitud? Kõik on ju sind lugeda tahtnud."
"Ilmselt on see saatus," teab Viiskümmend Halli Varjundit ja väljendab seda talle omasel kähiseval häälel.
"Ma tean, et enim nõutud teosed viidi asenduspinna riiulitele," kõneleb Väike Merineitsi.
Õrn hääl: "Mina pole veel kunagi tundnud, et keegi seisab lugemise järjekorras minu pärast."
"Kui sa kunagi nõutuks saad, tuleb päris palju jõhkrat kriitikat kannatada," hoiatab Viiskümmend Halli Varjundit.
"Kui me oleme head, saame ikka kiitust ka," kommenteerib Väike Merineitsi.
"Ise olen jõudnud järeldusele, et kui mind on müüdud üle maailma enam kui 65 miljonit, siis järelikult on minus midagi, mis on hea," uhkustab Viiskümmend Halli Varjundit.
"Mina olen vaevu oma emandale väljaandmiskulud tagasi saanud," kõneleb õrn hääl.
"Kes su emand on?" küsib Viiskümmend Halli Varjundit.
"Nagunii te ei tunne teda."
"Iga emand võib ajas oma tuntust kasvatada. Vahel tuleb lihtsalt pikemalt oodata," lohutab Väike Merineitsi.
"Ootamisest ainult ei piisa, meeskond peab tegutsema," õpetab Viiskümmend Halli Varjundit.
"Minu nimi on "Puudutatav". Emand on Anne-Mai Tevahi," tutvustab õrn hääl.
Seejärel kostub eemalt uus vaikne hääl: "Keegi peaks su emandale ütlema, et väga hästi tõstab kuulsust skandaal."
Puudutatav: "Kes seal räägib?"
""Euroopa Liit – skeptiku vaatenurk". Kalle Kulbok."
Samast suunast kostub veel teinegi hääl, vaatamata kaugusele on see vali: "Mina ei ole nõus selles kastis olema ligi neli aastat koos selle sinise haleda brošüüriga. Ta pole isegi raamat."
ELi Skeptiku Vaatenurk: "Midagi on ette heita minu paksusele või?"
"Ma tahaksin kaebust esitada," jätkab valju hääl. "Kas keegi teab, kuidas see siin käib?"
"Oot, oot. Kes sa sihuke üldse oled?" nõuab ELi Skeptiku Vaatenurk.
"Ma olen kõvaköiteline raamat."
"See, et mul pehmed kaaned on, ei vähenda mu sõnumite väärtust."
"Lepime kokku, et kõigi heaolu huvides ei hakka me tüli kiskuma. Me peame siit välja saades heas vaimses vormis olema," muutub Väike Merineitsi nõudlikuks.
"Kuulake, mis minusse on pandud: "Su südame sügavasse kaevu ma uppumisest pääsesin vaevu"," tsiteerib oma ridu teiste rahustuseks Puudutatav.
"Ma pean kahetsusega nentima, et mina ei kavatse leppida solvamisega," teatab ELi Skeptiku Vaatenurk.
"Katsume faktid selgeks teha. Brošüür ei ole raamat, see on pelgalt trükis," võtab kõvakaaneline raamat pedagoogitseva hoiaku.
"Olete te kõik ikka olukorra tõsidusest aru saanud? Kuni aastani 2025 ei vahetu siin ilmselt isegi õhk mitte kellegi ümber. Palun arvestagem üksteisega," kutsub Väike Merineitsi kõiki korrale.
"Lubage end tutvustada," jätkab rahulolematust üles näidanud kõvakaaneline raamat. "Ma olen Kulle Raigi "Vikerkaare värvide" säilituseksemplar ja kui te pole veel aru saanud, siis mulle on tagatud seadusega õigus säilida."
"Säilituseksemplaridele ei ole selles logistikakeskuses erikohtlemist ette nähtud," sekkub uus hääl.
"Huvitav, kuidas ma teada saaksin, kas mina olen säilituseksemplar," arutleb Puudutatav.
"See on enamasti kaane sisse koodina kirjutatud," kostub kõvakaanelise hääl.
"Kahju, mul polegi mingit privileegi, olen see tavaline mõttetu kaitseta raamat," jääb Puudutatava hääl kurvemaks.
"Ükski raamat ei ole mõttetu. Sa ei tohi anda sellisele mõttele ainsamatki eluvõimalust. See, mis sinus peitub, pole asjata trükivalgust näinud. Sinus on sisu, millega toidad kultuuri, rikastad maailma ka siis, kui laenutuse numbrid edetabelitesse ei vii. Aitad leida inimestel teed oma sisemusse, tõe juurde, näha maailma laiema pilguga," kõneleb eemalt uus tundmatu hääl.
Puudutatav ohkab kergelt: "Kas oled ise seda kõike juba saavutanud?"
"Mul on hea meel vastata, et ei veel, sest minule antud aeg on kulgemine läbi erinevate ajastute päeva, mil teised raamatud on valmis pakkuma seda, mida inimene vajab."
Puudutatav: "Ma tahaksin sinuga ühes kastis olla, hea salapärane raamat. Sa tundud nii ilus ja tark."
"Siin pole mingit salapära, kes rääkis: vanameister hullutamises. Ta on minu kõrval. "Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin", Paulo Coelho. Kui me üldse saladusest räägime, siis saage minuga tuttavaks. Mina olen "Mõistatuslik Muinas-Eesti". Minu emand on Maie Remmel. Ja ma tahan teile meelde tuletada, et meid on siin üle 3 miljoni! Kui kõik hakkaksid siin kaste vahetama, keerutate mõttetut tolmu üles. Mul on allergia kõige mõttetu suhtes. Kõigil on mõistlik leppida oma kohaga, sest nii leitakse teid hiljem üles, kui tolles uues uhkes hoidlas hakatakse kaste lahti pakkima." | Rahvusraamatukogu kolimisblogi. Unistus | https://kultuur.err.ee/1608478907/rahvusraamatukogu-kolimisblogi-unistus | RaRa 3,5 raamatu kolimine ei ole veel lõpusirgel. Logistikakeskuse riiulitele laotakse veel kümneid tuhandeid raamatukaste, aga mida arvavad raamatud ise neile määratud saatusest? Pimedatelt riiulitelt leiavad end klassik, bestseller, tundmatu luuletaja raamat, sõnakas brošüür, väärikas säilituseksemplar ja ajalooteos eestlaste pärisolu kohta, kes avastavad maailma enda ümbert ja ka iseennast. |
EL Salvador oli esimene riik maailmas, kus bitcoin sai seaduslikuks maksevahendiks. See juhtus eelmise aasta septembris. Varem kasutas El Salvador seadusliku maksevahendina USA dollarit ja riigi rahapoliitika sõltus seetõttu USA föderaalreservist.
El Salvadori president Nayib Bukele reklaamis bitcoin' i kui võimalust, mille abil saavad inimesed ülekannete korral vahendustasude pealt kokku hoida. Siiski on krüptoraha kasutuselevõtt olnud riigis ebaühtlane, vaid mõned ettevõtted aktsepteerivad bitcoin' i. Valitsuse krüptovaluuta rakenduse kasutamist häirivad ka tehnilised probleemid.
Umbes 70 protsenti riigi El Salvadori elanikest ei oma juurdepääsu traditsioonilisele pangandussüsteemile. Riigis elab umbes kuus miljonit inimest.
Bitcoin' i hind on volatiilne, seda ei kontrolli ükski keskpank ega ametlik institutsioon. Krüptoraha pooldajad väidavad, et bitcoin on kasulik arengumaade inimestele, eriti hüperinflatsiooni korral. Nende väidete kohta pole aga tõendeid, vahendas Deutsche Welle. | IMF kutsus El Salvadori üles loobumabitcoin'ist seadusliku maksevahendina | https://www.err.ee/1608478901/imf-kutsus-el-salvadori-ules-loobuma-bitcoin-ist-seadusliku-maksevahendina | Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kutsus kolmapäeval El Salvadori valitsust üles loobuma krüptoraha bitcoin kasutamisest seadusliku maksevahendina. IMF väidab, et krüptovaluuta võib ohustada riigi finantsstabiilsust. |
Euroopas hakati metsa üle arvet pidama eri aegadel. Näiteks Soome, Rootsi, Norra ja Eesti alustasid süstemaatiliselt statistilise metsainventuuriga arvepidamist umbes 100 aastat tagasi. Kõige varasemad näited metsavarude inventeerimisest pärinevad aga 16. sajandist. "Peamine põhjus, miks puidu üle arvestust hakati pidama, oli hoogustuv laevaehitus. Kuna ühel hakkas puidust puudu tulema, siis oli vaja kindlaks teha, et ei raiutaks rohkem, kui on metsa juurdekasv," rääkis varasemalt Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialistina töötanud Sims.
Hiljuti ilmunud uurimus andis ülevaate puiduvarude inventeerimise ajaloost Euroopas ja selle tänapäevastest meetoditest. Viimasel paarikümnel aastal on inventeerimine muutunud erinevates riikides selle põhjal järjest süstemaatilisemaks. Rahvusvaheliselt koostatakse üleilmseid metsatagavarade raporteid, mis sisaldavad kõikide riikide koondandmeid metsade kohta. Rahvusvaheliselt inventuuride tulemuste võrreldavateks tegemisel proovitakse ühtlustada metsa mõõtmisel kasutatavaid mõisteid.
"Näiteks 1990. aastate lõpus leidus rahvusvaheliselt umbes 650 metsa definitsiooni. Praeguseks on seis palju parem ja põhiterminites on kokku lepitud, kuigi endiselt on riikidel oma eripärad."
"Näiteks 1990. aastate lõpus leidus rahvusvaheliselt umbes 650 metsa definitsiooni. Praeguseks on seis palju parem ja põhiterminites on kokku lepitud, kuigi endiselt on riikidel oma eripärad," märkis Sims. Riikide metsastatistika omavahelist võrdlemist on hõlbustanud 2004. aastal loodud Euroopa metsainventuuride koostöövõrgustik.
Sims lisas, et näiteks Eestis loetakse maa-ala metsaks, kui seal leidub puittaimestikku, mille võrastik katab maapinda vähemalt 30 protsendi ulatuses, rahvusvahelise määratluse järgi piisab kümnest protsendist. Kasutades viimast, oleks Eestis umbes 100 000 hektarit metsa rohkem. Rahvusvahelise standardi järgi moodustavad metsa need puittaimed, mis suudavad kasvada vähemalt viie meetri kõrguseks, kuigi osad nendest puittaimedest on põõsastikud. Eesti on selles osas valivam ja eristab eraldi ka põõsastikud, mida metsamaaks ei loeta.
Sims märgib, et Euroopa metsad on keskmiselt natuke paremas seisus kui mujal maailmas: "Euroopas on metsa pindala pidevalt tõusnud viimase 30 aasta jooksul. Põhja-Euroopas on metsa rohkem, Kesk-Euroopas vähem. Samas kasvab inimeste arv ja see avaldab metsadele survet, sest järjest rohkem on vaja põlluharimiseks vajalikke alasid."
Eesti metsavarud on piisavad
Eestis muutus 1990. aastatel kogu metsakorraldus, millega seoses kadus ülevaade metsaressursside tervikust. "Kadus ära üleriigiline metsakorraldamise järjepidevus, mil eraomanikel ei tekkinud alguses kohustust süstemaatiliselt oma metsi korraldada. Rootsi eeskujul võeti kümnendi lõpus kasutusele statistiline metsainventuur, mis võimaldab proovitükkide mõõtmise abil anda ülevaade terve riigi metsatagavarast," rääkis Sims. Mõõtmistulemused avaldatakse aastaraamatus "Mets".
Vanemteadur märkis, et metsa pindala on Eestis viimase sajandi jooksul kasvanud. "Viimase viie aasta jooksul on metsastumise tempo küll vähenenud, seda ennekõike linnade laienemise ja suurte teedeprojektide arvelt, mille tõttu metsi raadatakse. Samas ligikaudu pool Eesti pindalast on metsamaa, seega metsa on meil piisavalt," lisas Sims.
Selgitades praeguseid raiemahte Eesti metsades, märkis vanemteadur, et eelmise sajandi kuue- ja seitsmekümnendatel toimus laiaulatuslik põllu- ja rohumaade metsastamine, mil igal aastal uuendati ligikaudu 15 000 hektarit.
"Kui vaadata küpsust, siis saaks raiuda isegi rohkem, aga pikaajalisi eesmärke silmas pidades on praegune raietempo igati mõistlik."
"See tähendab, et kahe kümnendiga tuli umbes 300 000 hektarit uut metsa. Tänaseks on see mets küpseks saanud ja korraga on tekkinud palju sellist metsa, mida võib raiuda. 1980. aastatel oli lageraieks sobilikku küpset metsa umbes 10 protsenti, täna on seda umbes 25 protsenti. Kui vaadata küpsust, siis saaks raiuda isegi rohkem, aga pikaajalisi eesmärke silmas pidades on praegune raietempo igati mõistlik," arutles Sims.
Ta lisas, et käesoleva sajandi esimesel kümnendil ei raiutud Eestis nii palju, kui prognoosid lubasid, mistõttu olid eelmise kümnendi raiemahud sellevõrra suuremad. Siis oli lubatud aastas raiuda keskmiselt 12-15 miljonit tihumeetrit, reaalselt raiuti keskmiselt 10,7 miljonit tihumeetrit aastas.
Poleemikat tekitavad raielangid
Metsa ümber lahti rullunud avalikku poleemikat silmas pidades märkis Simsi, et probleem on olnud selles, et inimeste tähelepanu on juhitud lageraielankidele: "Enne, kui tähelepanu nendele ei juhitud, ei olnud ka massilisi kaebusi. Umbes 80 protsenti lageraiete aladest uueneb juba viie aastaga, mis tähendab, et seda asustavate puittaimede kõrgus on vähemalt 1.3 meetrit."
Lisaks tõi Sims välja, et inimesi häirivad aerofotod, kust Eesti mets paistab ohtrate väiksemate lageraiealade tõttu laiguline nagu lapitekk. "Mina ütleks, et väga hea, et see mets just selline on, sest see võimaldab liikidel metsas liikuda ja tagab ka suurema liigilise mitmekesisuse. Näiteks nõukogude ajal kuulus Eesti vööndisse, kus lagaraielank võis okaspuude puhul olla kuni viis hektarit, lehtpuude puhul kuni seitse hektarit. Venemaal ulatusid langid ruutkilomeetrini. Kui selline ala korraga ära raiuda, siis paistaks kõik ühtlane ja ilus, aga liikide levik sellisel alal oleks takistatud." selgitas Sims.
Viimase kahekümne aasta jooksul on Eestis aastas keskmiselt lageraiet teostatud 1-1,5 protsendil metsamaa kogu pindalast. "Metsahooldamine ühes puistus ei toimu igal aastal, seda tehakse mõnekümne aasta järel. Seega metsas on väga pikalt rahulikku aega, kus metsamajandamine metsa elutegevust ei häiri," lisas Sims.
Uurimus ilmus ajakirjas Forest Ecology and Management. | Metsakorralduse teadur: Eesti metsa definitsioon on võrdlemisi kitsas | https://novaator.err.ee/1608478904/metsakorralduse-teadur-eesti-metsa-definitsioon-on-vordlemisi-kitsas | Võrreldes rahvusvahelise määratlusega on Eesti mingi maa-ala metsaks kutsumisel märksa valivam, leiab Eesti Maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli vanemteadur Allan Sims. Sellele vaatamata on metsade kogupindala tema sõnul Eestis viimase sajandi jooksul kasvanud. |
Filmi "If" süžee kirjutab ja seda lavastab John Krasinski ise. Lisaks talle ja Steve Carellile teevad filmis kaasa Ryan Reynolds, Phoebe Waller-Bridge, Fiona Shaw, Louis Gossett Jr., Alan Kim ja Cailey Fleming.
Film räägib lapse teekonnast oma kujutlusvõime taasavastamisel. Täpsemad detailid on veel selgumisel.
Kinodesse jõuab "If" plaanitavalt 2023. aasta 17. novembril.
View this post on Instagram
A post shared by John Krasinski (@johnkrasinski) | "Kontori" staarid Steve Carell ja John Krasinski mängivad uues koguperefilmis | https://menu.err.ee/1608478892/kontori-staarid-steve-carell-ja-john-krasinski-mangivad-uues-koguperefilmis | Sarjast "Kontor" tuntud näitlejaid Steve Carelli ja John Krasinskit saab peagi taas koos ekraanil näha. Mõlemad mängivad Paramounti uues koguperefilmis "If". |
Terviseameti kriisistaabi juht Kristian Sirp ütles, et päeva keskmine nakatunute hulk on kasvanud nädalaga kahekordseks, jõudes 4686-ni.
"Koroonaviiruse leviku riskitase jätkuvalt väga kõrge," teatas Sirp.
Järgmisel nädalal kasvab nakatunute hulk ilmselt veel, päeva keskmine tõuseb imselt 5000-ni ning nädala nakatunute hulk 35 000-ni. 18 850 ehk üle poole 31 318 aktiivsest haigusjuhust asub Põhja regioonis.
Sirp tõdes, et terviseameti koormus on kasvanud, mistõttu nad kõigi nakatunute teavitamiseni kiiresti jõuda ei pruugi. See aga ei tähenda, et inimene isolatsioonireegleid järgima ei peaks. Igal juhul tuleb nakatunul kaardistada ja teavitada oma lähikontaktseid.
Siiski põeb enamik nakatuist koroonat kergelt, sest 89 protsenti neist on nakatunud omikroni tüvega, millega haigla voodikohti ei ummistata. Praegu on hõivatud 65 protsenti haiglate 445 koroonahaigetele mõeldud kohast. Et koroonahaigete osakaal haiglates ei kasvaks, muutis terviseamet oma töökorraldust.
"Fookuses on nakatunud, kel on delta tüvi. Püüame jõuda epidemioloogilise uuringuga kõigi nendeni," ütles Sirp. "Keskendume delta tüvega inimestele, sest see on raskema kuluga ja kui see peaks rohkem hakkama levima, ohustab see haiglaravi."
Delta tüvega on nakatunud eeskätt vanemaealised inimesed. Oluline on siiski ära hoida, et noorte ja sotsiaalselt aktiivsete seas ka omikroni levik jõudsalt ei kasvaks. | Terviseamet keskendub delta tüve jälgimisele | https://www.err.ee/1608478847/terviseamet-keskendub-delta-tuve-jalgimisele | Terviseamet teatas, et muutis oma töökorraldust ja keskendub nüüdsest just delta tüve põdejatele, et see omikroni kõrval uuesti domineerima ei pääseks. |
"Teadusnõukoda tegi väga põhjaliku analüüsi ja tõi väga põhjalikud argumendid. Nende soovitus, sealhulgas mida toetas terviseamet, oli see, et kiirteste praegu tagasi tuua ei saa," ütles Kallas riigikogu infotunnis.
Kallase sõnul on Eestis praegu nakatumise hiidlaine, mis on tõusuteel. "Me ei ole seda tippu veel saavutanud. Haiglates on meil endiselt vaktsineerimata inimesed, üle 80 protsendi inimestest, kes on haiglas ja raskelt haiged, on vaktsineerimata inimesed," rääkis Kallas.
"Kiirtest ei kaitse mitte kedagi nakatumise eest. Kiirtest näitab, kas sa sellel hetkel kannad viirust või ei kanna. Aga raskelt haigeks võivad jääda just vaktsineerimata inimesed. Nii nagu ka eelmine valitsus, nii ka see valitsus tahab tugineda teadusele ja teaduslikele andmetele ja oma otsuseid sellest lähtuvalt teha," ütles Kallas.
Kallase sõnul on ka tema isiklik seisukoht kuulata selles kohas teadlasi ja hakata piiranguid leevendama järk-järgult siis, kui nakatumise laine hakkab leevenema. | Kallas: kiirteste praegu tagasi tuua ei saa | https://www.err.ee/1608478883/kallas-kiirteste-praegu-tagasi-tuua-ei-saa | Peaminister Kaja Kallase sõnul lähtub valitsus teadusnõukoja soovitusest ning kiirteste alternatiivina vaktsiinipassile lähiajal tagasi ei tooda. |
Islandersi kasuks tegid skoori Noah Dobson, Anders Lee ja Mathew Barzal ning võiduvärava viskas Zach Parise. Flyersi väravad, kes sai oma 13 järjestikuse kaotuse, viskasid Claude Giroux, Justin Braun ja Gerry Mayhew. Flyersi Keith Yandle, kes mängis oma 965. järjestikust mängu, purustas NHL-i raudmehe rekordi, mis varem kuulus Doug Jarvisele (964 mängu).
Carolina Hurricanes alistas lisaajal Vegas Golden Knightsi 4:3. Teisel perioodil viskasid väravad Nino Niederreiter ja Vincent Trochecki. Sebastian Aho sai enda nimele kirja nii kolmandal perioodil visatud värava kui ka lisaajal visatud võiduvärava. Väravavaht Frederik Andersen tegi 26 tõrjet. Golden Knightsi väravad viskasid Nolan Patrick, Brett Howden ja Nicolas Hague.
Pittsburgh Penguins sai oma kuuenda järjestikuse võidu, kui koduhallis võideti Arizona Coyotesi 6:3. Viimasest 19 mängust 17 võitnud Penguinsi kasuks lõid väravad Bryan Rust, Sydney Crosby, Brock McGinn ja Brian Boyle. Kris Letang panustas võitu kaks väravat. Väravavaht Tristan Jarry tegi 13 tõrjet. Coyotesi eest viskas kaks väravat Nick Schmaltz ning ühe Clayton Keller.
Tulemused:
Carolina – Las Vegas 4:3
New Jersey – Dallas 1:5
Ottawa – Buffalo 5:0
Pittsburgh – Arizona 6:3
NY Islanders – Philadelphia 4:3
Winnipeg – Florida 3:5
Seattle – Nashville 2:4
Vancouver – Edmonton 2:3 | NHL: Islanders pikendas võiduseeriat, Philadelphiale taas kaotus | https://sport.err.ee/1608478865/nhl-islanders-pikendas-voiduseeriat-philadelphiale-taas-kaotus | Jäähokiliigas NHL võitis New York Islanders 4:3 Philadelphia Flyersit ning pikendas oma võiduseeria 13-mänguliseks. |
2021. aastal oli kinolevis kokku 299 filmi, neist uusi 203. Vaatajaid oli kokku 1,39 miljonit ja kassatulu 8,22 miljonit eurot, mis jääb pea 2 miljoni euroga alla 2011. aasta tulemusele, kui kassatulu oli 10 miljonit eurot.
Eesti filmi instituudi turundusjuht Eda Koppel märkis, et see statistika peegeldab päris hästi möödunud aastat.
"Tulemused on oluliselt nigelamad kui nad olid eelnevad kaks-kolm ja neli aastat. Mingite näitajate järgi oleme jõudnud tagasi aastasse 2007 ja mingite näitajate puhul aastasse 2015–2016."
Võrreldes 2020. aastaga oli möödunud aastal kinolevis filme ligi 70 võrra vähem, olgugi et ka 2020 oli piirangutega aasta, tõdes ta. "Koroonaperiood on kinodele ja vaatajatele mõjunud päris hävitavalt."
Seda, kas tulemused toovad kaasa ka ümberkorraldusi, Koppel praegu öelda ei oska, sest seda näitab aeg.
"Ühtegi kino kinni ei ole pandud, aga eks kinodel on raske, sest vaatajaid on oluliselt vähem kui aastaid tagasi. Ma loodan, et inimesed tulevad kinno tagasi, sest uusi ja häid filme on palju tulemas. Kuskil peab neid näitama."
Eesti filme oli möödunud aastal kinolevis kokku 33, neist uued 25. Filmidele jagus 197 015 vaatajat ja kokku tõid need kinokassasse sisse 1,15 miljonit eurot.
Möödunud aasta populaarseim film kinodes oli "007: Surm peab ootama", mis kogus 98 095 külastust, Eesti filmidest oli menukaim "Eesti matus", mida käidi vaatamas 43 083 korda.
Võrdluseks, et 2020. aasta populaarseim Eesti film "Talve" tõi kinodesse 151 137 vaatajat, teiseks ja kolmandaks kõige menukamad "Sipsik" ja "O2" vastavalt 107 496 ja 75 270 vaatajat. | 2021. aasta kinolevi kassatulu jääb alla ka kümne aasta tagusele tulemusele | https://kultuur.err.ee/1608478859/2021-aasta-kinolevi-kassatulu-jaab-alla-ka-kumne-aasta-tagusele-tulemusele | Eesti filmi instituut avaldas kolmapäeval iga-aastase kinolevi statistika, kust selgub, et kassatulu langes aastate madalaimale tasemele, jäädes alla isegi 2011. aasta tulemusele. |
Üks vigastatutest oli 77-aastane mees, kes viidi põletushaavadega haiglasse. Ülejäänud kaks inimest vajasid vingugaasi sissehingamise tõttu ravi, teatas Ateena tuletõrjeamet.
Plahvatuse tõttu sai kahjustada mitu hoonet. "Plahvatuse ajal olin täpselt selle hoone vastas. See oli tugev plahvatus," ütles kohalik taksojuht Christos Chalkias.
Plahvatus toimus umbes 200 meetri kaugusel iidsest Zeusi templist. Väidetavalt oli plahvatust kuulda kogu linnas, vahendas Deutsche Welle.
Plahvatuse põhjusi uuritakse. Kreeka meedia teatel võis selle põhjustada gaasileke. Sündmuskohal tegutseb ka politsei.
Hiljuti tabas Kreeka pealinna ka tugev lumetorm, mis peatas liikluse. Ateenas olid ka elektrikatkestused. | Ateenas toimus suur plahvatus, viga sai kolm inimest | https://www.err.ee/1608478844/ateenas-toimus-suur-plahvatus-viga-sai-kolm-inimest | Kreeka pealinnas Ateenas toimus kolmapäeval iidse Zeusi templi lähedal suur plahvatus. Võimude teatel sai vigastada kolm inimest. |
Rumeenias peetaval valikturniiril teenivad finaalturniirile koha kaks paremat meeskonda ja kolm paremat naiskonda.
Eesti Korvpalliliidu 3x3 valdkonna juhi Reigo Kimmeli sõnul on konkurents 3x3 korvpalli finaalturniirile pääsemise pärast aasta-aastalt tugevnenud: "Meeste arvestuses osalevad Euroopa meistrivõistlustel rekordarv 40 riiki, kellest seitse said otsepääsme finaalturniirile. Kolmel valikturniiril jagatakse kokku viis finaalturniiri piletit. Osalusrekord on ka naiste arvestuses: 36 riigist viis said otsepääsme finaalturniirile. Seitse kohta jagatakse valikturniiridel."
Eesti meeste koondise konkurendid Constantas on 12 riigi võistkonnad: Rumeenia, Poola, Ungari, Tšehhi, Suurbritannia, Itaalia, Türgi, Taani, Bulgaaria, Hispaania, Montenegro ja Põhja-Makedoonia.
Eesti naiste rivaalid on 11 riigi võistkonnad: Rumeenia, Poola, Ungari, Tšehhi, Suurbritannia, Itaalia, Türgi, Taani, Bulgaaria, Läti ja Belgia.
Teised EM-i valikturniirid toimuvad 4.–5. juunini Küprosel ja 11.–12. juunini Iisraelis. Limassolis peetaval meeste turniiril osalevad Küprose, Albaania, Andorra, Aserbaidžaani, Iirimaa, Kosovo, Luksemburgi ja Malta võistkonnad ning naiste turniiril Küprose, Andorra, Iirimaa, Kosovo, Luksemburgi ja Malta võistkonnad. Sealt saavad pääsme finaalturniirile ainult võitjad.
Jeruusalemmas toimuval valikturniiril osalevad meeste konkurentsis 12 riigi võistkonnad: Iisrael, Ukraina, Slovakkia, Valgevene, Šveits, Sloveenia, Kreeka, Horvaatia, Portugal, Saksamaa, Prantsusmaa ja Gruusia. Naiste turniiril mängivad 13 riigi võistkonnad: Iisrael, Ukraina, Slovakkia, Valgevene, Šveits, Sloveenia, Kreeka, Horvaatia, Portugal, Leedu, Holland, Serbia ja Rootsi. Finaalturniirile saavad kaks paremat meeskonda ja kolm paremat naiskonda.
Nii Rumeenias kui ka Iisraelis peetaval valikturniiril jagatakse osalejad alagruppidesse 1. märtsi FIBA 3x3 reitingutabeli põhjal. Praeguse seisuga oleksid Eesti meeskonna vastased alagrupis Ungari ja Itaalia. Alagrupi kaks paremat saavad veerandfinaali. Finaalturniirile saamiseks tuleb meestel jõuda finaali. Naiste valikturniiril teenib pileti finaalturniirile ka kolmanda ja neljanda koha mängu võitja.
Finaalturniirile said otsepääsme meestest korraldajamaa Austria, 2021. aasta võitja Serbia, Leedu, Läti, Belgia, Holland ja Venemaa. Naistest said otsepääsme korraldajamaa Austria, 2021. aasta võitja Hispaania, Saksamaa, Venemaa ja Prantsusmaa.
FIBA 3x3 korvpalli Euroopa meistrivõistlused on toimunud alates 2014. aastast. Eelmisel aastal tuli Eesti meeskond seitsmendale kohale. Valikturniiril esimeste võistkondade seas finaalturniiri kohast ilma jäänud Eesti naiskond sai 14. koha. | Eesti 3x3 korvpallikoondised mängivad juuni alguses EM-i valikturniiril | https://sport.err.ee/1608478829/eesti-3x3-korvpallikoondised-mangivad-juuni-alguses-em-i-valikturniiril | Eesti koondised püüavad 4.-5. juunil Rumeenias Constantas peetavalt valikturniiril edasipääsu FIBA 3x3 korvpalli Euroopa meistrivõistuste finaalturniirile, mis toimub 9.-11. septembrini Austrias. |
Kuigi õdedele Miale ja Likile tundub, et suvi võiks kesta igavesti, on nende helge lapsepõlve kohale kerkimas vanemate puruneva suhte tõttu tumedad pilved. Tüdrukud ei suuda küll mõista olukorra tähendust, ent elavad toimuvat läbi omal viisil.
"Soovisin avada vanemate lahkumineku temaatikat läbi laste silmade – sellest ka filmi erk värvigamma ja suvine kergus. Kõik on veel justkui ilus ja kerge, aga midagi valusat tungib järk-järgult laste maailma, mis hirmutab ja tekitab segadust," kommenteeris filmi režissöör ja stsenarist Katrin Tegova.
PÖFF Shortsi rahvuslikus võistlusprogrammis esilinastunud filmi "Mia ja Liki" saab taas näha 29. jaanuaril Tartu Elektriteatris. "Mia ja Liki" kõrval tulevad näitamisele Eeva Mägi must komöödia "Maakohus", Jonas Tauli Fredrikstadi animatsioonifestivali grand prix 'ga pärjatud elufilosoofiline "Üks imeline mees", Martinus Klemeti humoorikas "Näotuvastus" ning German Golubi "Mu kallid laibad".
"Mia ja Liki" režissöör ja stsenarist on Katrin Tegova ("Minu näoga onu", "Kirsitubakas"), operaator Mart Raun, montaažirežissöör Emeri Abel, kunstnik Katrin Sipelgas, helilooja Janek Murd, helirežissöör Gert Mäll, produtsent Maario Masing.
Filmi peaosades on Miriam Mia Maimik ja Liisa-Lotta Vahemets. | Avaldati Katrin Tegova filmi "Mia ja Liki" lühiklipp | https://kultuur.err.ee/1608478826/avaldati-katrin-tegova-filmi-mia-ja-liki-luhiklipp | Katrin Tegova film "Mia ja Liki" näitab läbi laste silmade ühe lahkumineku lugu. Äsja avaldati ka linateose lühiklipp. |
Sberbank ja Venemaa Stockmanni omanik Jakov Pantšenko sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt Stockmann "liitub Sberbanki ökosüsteemiga", vahendas Interfax.
Osapooled kavatsevad sõlmida lepingu, kus Sberbank omandab 2022. aasta esimesel poolel Stockmannis 100-protsendilise osaluse, teatas Sberbank.
Tehing vajab veel Venemaa föderaalse konkurentsiameti heakskiitu.
Soome Stockmanni grupp müüs 2016. aastal oma Venemaa ärid Reviva Holdings Limitedile. Stockmann on Venemaal nüüd spetsialiseerunud keskmise ja kõrgetasemeliste rõivaste müügile. Ettevõttel on üle 600 kaubamärgi. Firmal on Venemaa linnades ka 12 füüsilist poodi. 2018. aastal käivitati ka veebipood. | Sberbank ostab Venemaa Stockmanni | https://www.err.ee/1608478808/sberbank-ostab-venemaa-stockmanni | Kremli kontrollitud suurpank Sberbank teatas kolmapäeval, et ostab Venemaa Stockmanni kaubamaja. |
Praeguseks on Tallinn saanud energiakulude kompenseerimiseks taotlusi kokku 11 240. Linn on taotlusi võtnud vastu alates 17. jaanuarist.
"See, mida pakkus välja valitsus, et ühe taotluse menetlus võtab 20 minutit aega, see ei ole adekvaatne. Kui inimesed tulevad ja toovad paberkandjal dokumente, siis see võtab keskmiselt tund aega. See, mis on saadetud elektroonilisel viisil on samamoodi tihti vigane või puuduvad vajalikud dokumendid ja tuleb inimesega ühendust võtta ja neid dokumente menetleda," rääkis Kõlvart linnavalitsuse pressikonverentsil.
Linnapea sõnul võtab veel eraldi aja taotluse menetlus ja otsustusprotsess. "Ma saan aru, et mõnedes omavalitsustes ei ole probleeme, aga pole ühtegi omavalitsust, kus oleks nii palju taotlejaid," ütles ta.
Samuti jõuab Tallinnas hüvitist taotlema palju inimesi, kelle sissetulek on mõne euro võrra mediaanpalgast suurem ning linnal pole võimalust neid aidata.
Uue universaalse toetusmeetme kehtima hakkamine tähendab Kõlvarti sõnul seda, et inimesed tulevad ikkagi hüvitist taotlema ning sellega lisandub ametnikele täiendav koormus välja arvutada, kas kahe meetme koosmõjus inimene sellele kvalifitseerub.
"Asi ei ole selles, et ametnikud ei suuda või ei viitsi teha tööd, aga otsustada saavad ainult ametnikud. See lisajõud, mis me võtsime, nemad otsustada ei saa, otsuse eest vastutab ametnik. Ehk need ametnikud, kes on igapäevaselt koormatud ka teise tööga, peavad selle koormuse enda peale võtma," rääkis linnapea.
"Kuidas see loogika on üldse võimalik – kõigepealt loome meetme, mis on individuaalse lähenemisega ja selle peale veel universaalne meede, mis peavad omavahel korreleeruma," ütles Kõlvart.
Kõlvarti sõnul tekitab inimestes pinget hirm, et jäävad taotluse esitamisega hiljaks.
Taotlusi hüvitiseks saab esitada kuni maikuu lõpuni, kuid vaid viie varasema kuu energiatarbimise kohta. Ehk peale veebruari lõppu enam septembrikuu tarbimise eest hüvitist taotleda ei saa.
"Järjekorrad on aprillikuuni, et taotlusi vastu võtta. Ühe nädala taotluste arv võrdub sellega, mida ametnikud menetlevad tavaliselt nelja kuuga ja nende tavaline töö ei kao sealt kõrvalt kuskile. Saab võtta inimesi, kes konsulteerivad juurde, aga ametnikke juurde võtta ei saa, sellist praktikat ei ole," rääkis Kõlvart.
"Kindlasti tuleb seda taotlusperioodi pikendada, pole mõtet hoida inimesi pinges ja öelda, et ainult veebruari lõpuni. Seda tuleb pikendada. Nii kaua kui inimesed toovad neid taotlusi, nii kaua tulebki menetleda, vajadusel kevade lõpuni. Rääkimata sellest, et ootame, et leitaks lahendus kaugkütte puhul, kuidas kaugkütte kulusid kompenseerida," ütles Kõlvart.
Kõlvart kritiseeris ka seda, et valitsus on suunanud hädas inimesi, kelle sissetulek ületab mediaani, murega omavalitsuse poole pöörduma. "Meie lahendused on toimetulekutoetus või toetus, mis sõltub sissetulekust ja need raamid on veel kitsamad. Mida need sõnumid peaksid siis tähendama?" küsis ta. | Kõlvart: riigi ootus energiatoetuste menetlusajale ei ole adekvaatne | https://www.err.ee/1608478802/kolvart-riigi-ootus-energiatoetuste-menetlusajale-ei-ole-adekvaatne | Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kutsus valitsust üles pikendama energiahindade kompenseerimise meetme taotluste esitamist praegu viielt kuult kuni kevade lõpuni. Kõlvarti sõnul ei ole riigi ootus taotluste menetlusajale adekvaatne. |
Väikese sarkasmiga võiks järgnevat esseed Mats Traadi esimese luulekogu nimele viidates kandiliseks nimetada, aga jäägu see kantimise otsustus lugeja meelevalda.
1994. aasta märtsis, kaks ja pool aastat pärast iseseisva Eesti taastamist oli mul võimalus osaleda konverentsil ja briifingutel, mis toimusid NATO Euroopa Ühendjõudude Peakorterile (SHAPE) alluvas NATO koolis Oberammergaus.
Üheks peamistest teemadest oli Euroopa riikide kaitsealane koostöö ja arvestades, et tollel ajal tipnesid Balkani (endise Jugoslaavia) konfliktid, oli koostöö peamiseks suunaks Euroopa ühiste kiirreageerimisjõudude loomine, mis olnuksid võimelised Külma sõja järgses Euroopas relvakonflikte kas ennetama või maha suruma.
Niisiis juba 28 aastat tagasi leidus optimiste, kes seesinaste loomise võimalust uskusid, üks neist oli näiteks minu mäletamist mööda Belgia esindaja, aga ometi sumbus isegi see pisikeste kiirreageerimisjõudude loomise idee lootusetusesse. Tolleaegsete väheste kogemuste najal ei suutnud ma negatiivset tulemust hästi põhjendada, küll usun seda võivat nüüd.
Tookord oli aeg, mil ristiisa Ronald Reagani nimetatud Kurjuse Impeerium oli lagunenud, käibel olid uudismõisted, nagu relvatööstuste ümberprofileerimine, verifikatsioon jms, Venemaal käibis relvastumise kriisiaeg ning endistest nõukogude liitriikidest, eriti Venemaast oodati, et lõpptulemuseks on Vabale Maailmale arusaadavad demokraatlikud õigusriigid.
Mõistmaks Euroopa koostööd pärssivate protsesside katalüsaatoreid peame teatud määral süvenema ajalukku ja vaatama, kust pärinevad viimase kolmveerand sajandi Lääne-Euroopa riikide vahelised eel- ja lahkarvamused.
Sõjajärgsed erimeelsused
Jättes ajaloos ja mõttes tüütuks kulunud Prantsusmaa ja Saksamaa vahelise igavalt igavese Elsassi ja Lotringi tüliõuna, võtaks vaatluse alla esimesed sõjajärgsed erimeelsused, millise poliitika alusepanijaks oli suuresti Charles de Gaulle, kes pööras kõigepealt dollari kullaaluse pärast ameeriklastega tülli, aga hiljem, mis tänapäeva seisukohalt peamine, keeldus loomast ühiseid tuumajõude ning viis 1959. aastal NATO ühisjõududest välja Prantsuse Vahemere laevastiku ning pärssis viimaks praktiliselt kogu koostöö NATO-ga.
6. augustil 1963. aastal jõustunud leping, mis keelustas tuumakatsetused atmosfääris ja ühendas 106 riiki, jättis Prantsusmaa külmaks.Viimane jätkas muutumatult katsetusi Vaikse ookeani saartel (Mururoa atoll). Veidrana tundus ja tundub praegugi de Gaulle'i aksioom: "Riik ei saa põhjendada ega kinnitada oma täielikku iseseisvust kui tal puudub aatompomm." Pole mõtet üle küsida, palju neid iseseisvaid siis on.
Arusaamatu oli ka de Gaulle'i lühike mälu brittide ja ameeriklaste abist, milleta pärast 1940. aasta kiiret kapituleerumist Saksamaa ees kandnuks Prantsusmaa sõjajärgselt suuri raskusi, et taas oma riik stabiilselt taastada.
Sama tuim oli Nõukogude Liidu ja Venemaa mälu selles osas, et Suurt Isamaasõda ei tulnud neil pidada nende õnneks üksi. Ma ei saa siin kogu lend-lease ´i üles lugeda, sest läheks issanda päike enne looja, mainin vaid ühe olulise: Venemaa sai tagastamatu abina USA-lt ja Ühendkuningriigilt 13 804 hävitajat, 4735 pommitajat, 709 transpordilennukit, 207 luure-vesilennukit ja 82 õppelennukit, mis teeb kokku peaaegu 20 tuhat ühikut. Mis juhtunuks vaid nendegi puudumisel, kõnelemata toidu- ja kütuseabist ning muist tuhandeist relvaühikuist ja laskemoonast?
Lõppude-lõpuks võiksid Euroopa (ka Skandinaavia kuulub juhtumisi Euroopasse) poliitikud aru saada, et praeguse Venemaa pürgimused on sama permanentsed ja kontinenti haaravad, nagu oli kirjas Kommunistliku Internatsionaali maailmarevolutsiooni teoorias ja plaanides.
Stalin polnud rahul Teise maailmasõja (Isamaasõja) tulemustega, Bornholm ja Austria ei jäänud kätte, niisamuti ei saadud Hokkaidot ega läänepoolset osa Saksamaast. Asi läks veelgi kehvemini: Lääne-Saksamaa sai esmaklassilise liidri Konrad Adenaueri näol ja ühines NATO-ga.
1951. aasta jaanuaris kutsus Stalin kokku nõupidamise, kus osalesid tolleaegsete rahvademokraatlike nimedega maade (hilisemate nn sotsmaade) kaitseministrid ja nentis, et USA võib ju merel tugev olla, aga Korea sõja tulemused näitavad, et USA sõjaline võimsus lennuväe osas, maaväest kõnelemata, on palju madalam kui arvatakse, seega on Nõukogude Liidul viimane aeg Euroopas, kus ühestki riigist arvestatavat vastast pole, relva abil sotsialistlik kord maksma panna, seda enam, et aatompomm on juba ka olemas.
"Nõukogude lennuväel oli juba olemas oma, ameeriklaste B-29 järgi koopeeritud kaugpommitaja Tu-4."
Kui tegelikkuses olid Stalini lauale jõudnud andmed Mig-15 edust Koreas moonutatud, siis nende põhjuste lahkamine ei kuulu siia, küll aga tuleb tõdeda, et Nõukogude lennuväel oli juba olemas oma, ameeriklaste B-29 järgi koopeeritud kaugpommitaja Tu-4, mis võimaldas tuumapommi Euroopa lennuraadiuses kasutada.
Läheks pikaks seletada, miks asi katki jäi, aga peab nentima, et isegi paar aastat varem (1949) loodud NATO, mis ühendas Euroopa liikmesriikide maa- ja lennuvägesid, ei erutanud siis veel Stalinit kuidagi ja kui tal õnnestunuks Tšehhile, Ungarile, Rumeeniale ning Poolale lisada ka Jugoslaavia, jõudnuks sotsialismi käsi Prantsuse, Itaalia ja Saksa kommunistide tagasihoidlikul kaasabil "viimase mere" ehk Biskaiani ning Skandinaavia võinuks niikaua närviliselt oma järge oodata.
Et Balkan oli oluline, siis võimalik, et tänu Titole jäi asi poolikuks ning Uno Laht võis Nõukogude Eestis kallata nördimust iroonilises regiriimis: "Li Sõn Man ja Hirohito, Franco, Adenauer... Tito" !
Lääne-Euroopa vabadus ei andnud Stalinile rahu ka järgneval, helde saatuse tahtel Stalinile viimaseks jäänud 1952. aastal. Järgnes läänele nootide saatmine (esimene 10. märtsil 1952), milles ta pakkus Saksamaale ühinemist kui selle lääneosa NATO-st lahkub.
Muidugi said liitlased, otsese poliitilise tegijana Adenauer sellele tobedusele öelda vaid selge ei, kuid küsiksin irriteerivalt: mis oleks juhtunud siis, kui Konradit oleks asendanud Willy (Brandt) või mõned tänapäevased liidrid?
Adenauerist veel nii palju, et oma 1955. aasta Moskva visiidile, mille peamine sisu oli Nõukogude Liiduga diplomaatiliste suhete kehtestamine ning viimase eeltingimusena tuua koju ca 10 000 Saksa vangi, ei võtnud ta kaasa ärimehi, kes võinuksid oma edupürgimustega hägustada kogu visiidi ideoloogilise tausta.
"See on juba ajalooliselt niimoodi kujunenud"
Võiks arutleda nõnda: USA sõda Koreas jäi viiki, Vietnami sõja USA kaotas, Iraagi ja Afganistani sõja olevat USA puht poliitiliselt kaotanud ning kui vahele väidame, et Nõukogude Liit kaotas ka Afganistani sõja, siis selles oli süüdi Mihhail Gorbatšov, kes koos Boriss Jeltsiniga korraldas "geopoliitilise katastroofi".
1990. aastate teises pooles, kui Venemaa põdes teatud ideoloogilist pohmelust ja muretses arengu sihituse üle, ilmusid geopoliitikud Sergei Karaganov ning Aleksandr Dugin. Viimane leidis ideoloogilise põhjenduse Venemaa õigustele, võimalustele ning tahtele lähivälismaa riikide elu ja tegevust omatahtsi reguleerida, tema ideoloogia alusel oli niisugune poliitika mitte ainult õigustatud vaid lausa vajalik. Dugin kirjutas:
"Meie Euraasia ühiskonnas pole vabadus suurim väärtus. Ka inimelu pole suurim väärtus. Üksikisik pole kõige kõrgemaks väärtuseks. Ka varaline jõukus ei osutu täiuslikuks väärtuseks. Mitte keegi ei ütle, et need pole väärtused, kuid need pole kõige kõrgemad väärtused. Meie ühiskond ise tahab isalikku mudelit."
Alates 2003. aastast ületasid Venemaa relvastumise (kaitse)eelarved protsentuaalseis võrretes võetuna tublisti sõjaeelset Saksamaad.
Ühel 2002. aasta diplomaatilisel vastuvõtul, meie NATO-sse astumise eel, kurtis Soomes resideeruv Vene diplomaat mulle, et näed, lääs ei pea oma lubadusi ja varsti on NATO väed vastu meie piiri. Vastasin, et kuule kallis sõber, rõhuv enamus NATO riike, samuti Rootsi ja Soome kärpisid oma rahu-, aga eriti sõjaaegseid koosseise üheksakümnendate kuludes vaat et kolmandiku võrra, kuid sellele vaatamata on teil Kirkenesist alates, kus Norral paikneb vaid üks piirivalve pataljon, kuni Valgeveneni välja sama suur kontingent kui Külma Sõja ajal.
Vene vanasõna kostab, et igasugusele küsimusele võib anda igasuguse vastuse ja nii antigi: "Ты знаешь это уже исторически так сложилось" (tead, see on juba ajalooliselt niimoodi kujunenud). Ajalooliselt kujunenud pürgimused parandada mistahes hinnaga geopoliitilise katastroofi tagajärjed kehtib praegugi.
Meie NATO-sse astumise järel ei tulnud meile kümne aasta jooksul mitte mingisuguseid nn NATO vägesid, kui õhuruumi patrull – kolme Balti riigi peale 1,3 hävitajat – maha arvata. Peale kord aastas väikeste ühisõppuste polnud liikmesriikide üksusi, polnud ka siis, kui räägiti taktikalisest tuumarelvast (TTR) Kaliningradis, Iskanderitest Luugas, isegi mitte pärast Venemaa sõjaafääri Gruusias augustis 2008.
Alles pärast Barack Obama visiiti Eestisse septembris 2014 tulid üksikud üksused ja sedagi mitte NATO poliitika initsiatiivil, vaid ilmselt oli üheks selle fermendiks kolme Balti riigi iseseisvuse taastajate avalik kiri Obamale (kokku 171 allkirja), milles paluti luua võimalused üksuste toomiseks.
Dugini arvamuse järgi on Vladimir Putin alati valmis kasutama iga vähegi märgatavat julgeolekuvaakumit Venemaad ümbritsevas riikidevöös, kuid seda ta ei märgi, kuidas, kelle või mille abil need vaakumid tekitatakse?
Huvitavad kombel ei kinnita vaatlejad peaaegu üldse mingit selget põhjust hiljutisele Kasahstani kampaaniale, kuid ometi on selle segase loo lihtsustamisel nähtav, et korraga tapeti mitu kärbest: SRÜ ühtsuse demonstratsioon ja õnnestunud õppused, mille tulemus kinnitas avalikkusele võimet väekontingente välkkiirelt liigutada.
Milline võiks olla Ukraina piiril toimunud ja toimuva vägede kontsentratsiooni sihtmärk? Kõigi eelduse järgi on Vene režiimile strateegiliselt kõige olulisemaks Ukraina pehme kõhualune, Dnepri vasakkallas kuni Hersonini. Kui midagi üldse toimuma hakkab, siis surve ja relvaprovokatsioonid saavad toimuma seal, millele järgneb suurem sõjategevus.
Kokkuvõtteks Kolumbuse muna juurde
Euroopa on pääsenud viimasel kolmveerand sajandil suurest sõjast tänu Ameerika Ühendriikidele, tänu 8. jaanuaril 1918 päevavalgust näinud Wilsoni teesidele, tänu sellele, et Ühendriigid lasksid oma välispoliitilist palet paista Euroopa verevalamistest väsinud hädaoru peale, sest Euroopa, mis pikuti algab Cape Fisterralt ja lõppeb Uuralidega ning laiuti algab Kreetalt ja lõppeb Nordkapil, ei ole iseseisvaks rahuks võimeline, ei ole võimeline, sest vaatama Euroopa Liidule puudub riikidevaheline ühtsus ja üksteisemõistmine.
Ülal kasutatud Vene vanasõnale peaksin vist lisama veel ühe, see oleks: "Моя хата с краю я ничего не знаю!" (tare mul servas, ei mina tea midagi). See mõte ongi lootusrikkalt lohutanud Rootsi ja Soome poliitikat ning asetust.
Usk, et Soome ja Rootsi külma sõja ajal, selle tuliseks muutudes, terve nahaga pääsenud oleks, on ebausk või siis vaid poliitikute helesinine unistus. Tänapäeva Euroopas pole midagi muutunud ja võimaliku tulevase sõja puhul käibib sama tõde veelgi kindlamal alusel.
Sõjaohu puhul otsivad ja katsetavad poliitikud kõigepealt läbi preventiivsed vahendid ja üks neist vahendeist on Soome ja Rootsi kiirkorras NATO-ga liitumine.
Kui keegi tõlgiks mulle ühe Soome poliitiku seisukoha, mida ajalehest lugesin: "Soome jääb kindlaks oma varasemale seisukohale, et tal on õigus ühel päeval NATO-ga liituda, kui nii otsustakse."
Ma ei suuda tõlkida millal on "üks päev" ja kus "otsustatakse", kui poliitikud on ise otsustajad ja loetud päevad jooksevad. Seega on Kolumbuse muna Soome ja Rootsi NATO-sse astumine ning jutt, et rahvas ei taha, on poliitiline udu, kui teha arusaadavaks, et kõnesolev on preventiivne abinõu sõja ärahoidmiseks või eskaleerumiseks, siis saadakse sellest aru ja selgitamise võti on poliitikutel.
Kuna Nõukogude Liit püüdis omal ajal igati takistada Põhjamaade ühise kaitseorganisatsiooni loomist, siis nüüd oleks see kahe Põhjamaa ühisultimaatum Skandinaavia üksmeelse vastusena nii Lääne-Euroopa suurriikide aetavale poliitilisele udule kui ka tõhus abinõu kahe slaavi rahva vennatapusõja tõkestamiseks. | Enn Tupp: muinasjutt Kolumbuse munast | https://www.err.ee/1608478637/enn-tupp-muinasjutt-kolumbuse-munast | Euroopa on pääsenud viimasel kolmveerand sajandil suurest sõjast tänu Ameerika Ühendriikidele. Euroopa ei ole iseseisvaks rahuks võimeline, ei ole võimeline, sest vaatama Euroopa Liidule puudub riikidevaheline ühtsus ja üksteisemõistmine, kirjutab Enn Tupp. |
"Tänases olukorras tuleb küsida, kas me oleme senises lähenemises pandeemiale – me üritame piirata ja pidurdada nakkuse levikut kui sellist – väga edukad? Vaadates numbreid, siis me ei ole väga edukad," tõdes Kadai.
"Arvestades konteksti, kus vaktsiinidel on omikroni viirusvariandi puhul väga lühiajaline toime nakatumise ja nakkuse leviku piiramise osas ja sama on ka läbipõdemisega, aga raske haigusvormi ärahoidmisel on vaktsiini ja läbipõdemise efekt ikkagi pikema toimega, siis vajaks põhimõttelist ümbermõtestamist lähenemine, kus me nakkuse leviku pidurdamise asemel peaksime keskenduma haigusele," rääkis Kadai usutluses ERR-ile. "Ehk et meil ei ole vaja nakkust otsida, me peaksime tegelema haigusega, mida see nakkus põhjustab, sest nakkuse leviku pidurdamisel me tegelikult väga edukad ei ole. Seda lihtsalt tuleb endale täna tunnistada," lisas ta.
"Küll aga peame selle tagajärgedega võitlema ja tagajärgi võimalikult palju leevendama. Need tagajärjed tähendavad raskeid haigusvorme ennekõike riskirühma inimestel, haiglaravile sattumist ning haiglaravi ja raviteenuste kättesaadavuse toimepidevuse probleeme. See on tegelikult probleem, mida me lahendame," selgitas ta.
Testimise teema on kitsas teemapüstitus
Rääkides testimisest – olgu kiirtest või PCR-test – ja testitulemuse alusel kontrollitud üritustele pääsemise võimalusest, ütles Kadai, et selline teemapüstitus on väga kitsas. "Ma ei näe, et see lahendaks sisuliselt suuri probleeme, mis meil tänases pandeemia olukorras juba tekkinud on," leidis ta. "Tänases kontekstis on vaja väga põhimõtteliselt olemasolevad piirangud üle vaadata."
Kadai sõnul ei ole PCR-testimine praeguses mahus eesmärgipärane ega jätkusuutlik ning on väga kulukas.
"Testimise laboratoorse diagnoosi kinnitamisest ei sõltu ju mitte mingisugused raviotsused. Ehk et kliinilistel põhjendustel seda laboratoorselt kinnitada ei ole vaja, diagnoosi võib panna ka haigel avaldunud haigustunnuste põhjal. Ja mitte midagi sellest ei muutuks – inimese kodune ravi saab täpselt samasuguseks, ehk inimene leevendab oma sümptomeid, mis tal on," rääkis Kadai.
Laialdane mittehaigustunnustega inimeste testimine oleks eesmärgipärane haiglaravi ja ohustatud elanikkonnagruppide kontekstis, et seal riskirühma ja haavatavate inimeste hulgas haiguse levikut ka ära hoida, lisas ta.
"Aga üldelanikkonna puhul sellel raviotstarbeline eesmärk puudub. /---/ Olukorras, kus meile saabub täna tuhandete kaupa positiivseid teste ja tõenäoliselt tuhandetes jääb neid testimata, ei täida see mitte mingisugust epidemioloogilist eesmärki, sest terviseamet ei suuda lihtsalt nakkuskontakte tuvastada. Nii et omikroni kiire leviku olukorras, kus testimise järjekorrad on päevi pikad, siis tegelikult sellisel tegevusel puudub epidemioloogiline mõte," rääkis Kadai.
Testide ja piirangute seos hägune
Kadai sõnul ei ole ühemõtteliselt mitteriskirühmade, näiteks laste, tegevuste piiramine selleks, et kaitsta riskirühma, väga efektiivne ning sellest ajendatuna võiks ka selle piirangu ümber vaadata.
"Sama puudutab näiteks ka kiirtestimise alusel lubamist erinevatele teenustele ja üritustele, kus tulebki täna küsida, mis on üleüldiselt Covid-tõendite eesmärk. Ja siit tuleb ühemõtteliselt vastus, mille alusel antud tõendit saab aktsepteerida või mitte," jätkas õiguskantsleri nõunik ning lisas, et riik ei ole selles küsimuses väga järjepidev olnud ega ühe sõnumi juures püsinud.
"Kui Covid-tõendit tahetakse käsitleda kui nakkusohutustõendit, et selle tõendi omanik ei ole ise nakkusohtlik teistele, siis sellisel kujul need tõendid ei sobi. Kui Covid-tõendi sisuline mõte on see, et selle tõendi omanikul endal on väiksemad haigestumise ja raske haigusvormi saamise riskid, siis sellisel viisil see tõend sobib. Aga need kaks eesmärki või võimalust omavahel segada – ma ei tea, kas see on hea mõte ja mis sellest kõigest välja tuleb," tõdes ta.
PCR-testidest loobumine nõuab tõendite kasutuse muutmist
Kadai sõnul peab piirangutest rääkides mõistma, et need on omavahel seotud: "Kui tuleme korraks tagasi testimisküsimuse juurde, siis miks inimesel on täna vaja PCR-testi? Selleks et saada tõend! Ehk et kui hakatakse piirama PCR-testimisest, siis tuleb üle vaadata ühemõtteliselt tõendi kasutamise ja küsimise nõuded."
"Inimesena ma täna ei loobuks PCR-testidest, sest muidu ma ei saaks tõendit – me peame ka sellest aru saama. Ehk et otsused on omavahel seotud, vajavad süsteemselt ja terviklikult üle vaatamist," rääkis ta.
Piirangutest loobumine toob ilmselt nakatumise kasvu
Vastates küsimusele, mis juhtub siis, kui piirangud täiesti maha võtta, tunnistas Kadai, et ehkki täpselt öelda on raske, võib eeldada nakatumise ja seega ka haiglasse sattuvate inimeste arvu kasvu.
"Kõikide eelduste kohaselt on piirangutel mingisugune mõju nakkuse leviku piiramiseks. Aga kui ulatuslik see mõju on, seda on väga raske prognoosida," rääkis ta. Ta selgitas, et ehkki teema kohta on avaldatud palju teadustööde raporteid, on kõik tulemused olnud tuletatud kaudselt ja mudelite põhjal modelleerides: "Sellist valimipõhist uuringut, kohortuuringuid klassikalises mõttes ei ole eetilistel ja mitmetel muudel põhjustel võimalik teha. Mistõttu tegelikult see tõendus, mis selle kohta on, on kõik kaudne."
"Me saame eeldada teaduslikult, et mingisugune mõju on ehk et nakatumine kindlasti suureneb ja läbi nakatumise mingil määral suureneks ka haiglaravi vajadus. Aga kui ulatuslik – väga raske öelda," rääkis Kadai. "Põhiline indikaator piirangute mõttes ja tegelikult piirangute legitiimne eesmärk on ikkagi see, et hoida haiglaravi ja haiglate toimivust, ülekoormust, kontrolli all. Ja see on see indikaator, millest saab lähtuda, millest tuleb lähtuda," rõhutas ta.
Fookus peaks kanduma nakatumiselt haigusele
Kadai sõnul tuleks nüüd suunata fookus, millele muutunud kontekstis keskenduda, nakkuselt haigusele. "Ja sellest lähtuvalt vaadata süsteemselt üle, millised piirangud või tegevused lisaks piirangutele aitavad ära hoida riskirühma haigestumist ja raskete haigusvormide tekkimist," ütles ta.
Samuti peaks võimalikult palju leevendama või üldse loobuma kogu elanikkonnale, sealhulgas mitteriskirühmale nagu näiteks lapsed, kehtivatest piirangutest.
"Sellepärast et selgelt on täna kujunemas olukord, kus korralduslikult ja administratiivselt me ei suuda seda enam mingil hetkel lahendada. Ja teisipidi näeme kujunemas olukorda, kus need piirangud on nii koormavad, et tuleb kaaluda, kas nendest on rohkem kahju kui kasu," rääkis ta.
Samuti tuleb silmas pidada, et täna teadusliku konsensuse alusel ei ole mõtet luua eesmärki, et see haigus kaob ära või seda on võimalik välja juurida, rääkis õiguskantsleri nõunik. "Seda eesmärki ei ole mõtet püstitada. Kui siiamaani võib-olla keegi kõhkles selles, siis arvestades omikroni viirusevariante ja selle muutuvaid omadusi, arvan, et see ei ole mõistlik eesmärk," tõdes Kadai. | Kadai: koroonakriisile lähenemist tuleks tervikuna muuta | https://www.err.ee/1608478760/kadai-koroonakriisile-lahenemist-tuleks-tervikuna-muuta | Koroonaviiruse omikroni tüvi näitab, et katsed takistada viiruse levikut annavad üha vähem tulemusi, mistõttu tuleks peatähelepanu pöörata viiruse põhjustatud haiguse ohjeldamisele, ütles õiguskantsleri nõunik Martin Kadai. See aga võiks tähendada ka seniste piirangute ja tõendite süsteemi ümber vaatamist. |
"Olen väga rahul, et Kaljuga liitusin ja ootan suure huviga seda hetke, et nõmmekate särgis debüteerida," kommenteeris Šlein Kalju sotsiaalmeedias.
"Tervis on korras, tahtmist palju ja annan endast kõik, et saavutada Kalju poolt püstitatud eesmärgid. Minu jaoks on väga tähtis, et klubil, kuhu ma kuulun oleks konkreetne tulevikuplaan, oma kindel struktuur ja eesmärgid, kuidas edasi minna. Selle lühikese perioodi jooksul Kaljuga treenides sain aru, et see on just see klubi, kus ma tahan edasi mängida ja ennast arendada," lisas Šlein.
Nõmme Kalju spordidirektor Argo Arbeiter ütles: "Valmistab rõõmu, et jõudsime Germaniga edasise koostöö osas üksmeelele. Meie treeneritele avaldas väga head muljet Germani professionaalne suhtumine nii jalgpalliväljakul kui ka väljaspool seda. Poolkaitsjalt ootame stabiilseid esitusi meie keskvälja südames."
"Ka minul on hea meel Šleini liitumise üle," ütles Kalju peatreener Eddie Cardoso.
"German on tänaseks Kaljuga treeninud juba kolm nädalat ning on selle aja jooksul suutnud meid kõiki positiivselt üllatada. Tal on selged liidriomadused ja kindlasti on tema puhul tegemist väga tööka jalgpalluriga. Oma suhtumisega näitas poolkaitsja igal treeningul, et ta soovib Nõmme eest mängida - tere tulemast Kaljusse," lisas Cardoso.
Kalju järgmine kontrollmäng toimub Eesti Jalgpalli Liidu Taliturniiri raames 29. jaanuaril, kui vastaseks on FC Kuressaare. | Kogenud poolkaitsja liitus Nõmme Kaljuga | https://sport.err.ee/1608478787/kogenud-poolkaitsja-liitus-nomme-kaljuga | Eesti jalgpalliklubi Nõmme Kalju andis sotsiaalmeedias teada, et klubiga on liitunud viimastel aastatel TJK Legionis mänginud poolkaitsja German Šlein. |
Bideni tegevuse presidendina kiidab heaks umbes 60 protsenti mustanahalistest ameeriklastest. Pool aastat tagasi oli see toetus 30 protsendi võrra suurem, vahendas The Times.
Biden võitis 2020. aastal mitmes osariigis tänu mustanahaliste valijate ülekaalukale toetusele. "Kui demokraadid ei suuda täide viia oma valimislubadusi, siis paljud mustanahalised võivad vahevalimiste ajal koju jääda," hoiatasid hiljuti kogukondade liidrid.
"Mis juhtub, on sama, mis juhtus Virginia osariigis 2021. aastal. Demokraadid kaotavad ja suurelt," ütles Georgia osariigi aktivist W Mondale Robinson.
2017. aastal võitsid demokraadid Virginia kubernerivalimised ülekaalukalt. 2020. aastal edestas Biden presidendivalimistel Donald Trumpi Virginias kümne protsendipunktiga. 2021. aastal valiti osariigis kuberneriks aga vabariiklaste partei kandidaat Glenn Youngkin. Paljud mustanahalised valijad olid vihased, kuna demokraatide juhitud kongress ei suutnud läbi suruda sotsiaalreforme.
"See, mida nägime Virginias, oli see, et mustanahalised valijad ei hääletanud ka vabariiklaste poolt. Nad jäid lihtsalt koju, see oli protest" ütles Robinson.
Lõuna-Carolina mustanahalised valijad aitasid Bidenil saada demokraatide partei presidendikandidaadiks. "Liiga sageli on teie lojaalsust ja toetust sellele parteile peetud iseenesestmõistetavaks. Ma annan teile oma sõna, et ma ei tee seda mitte kunagi," ütles kampaania ajal Biden.
Nüüd on paljud inimesed Lõuna-Carolinas aga pettunud. "Olen segaduses, mõnikord ka vihane," ütles Benedicti kolledži professor George Hart.
Bideni toetus langeb järjepidevalt ka teiste etniliste gruppide seas. Valgete valijate seas on Bideni toetus nüüd juba alla 40 protsendi. | Uuring: Bideni toetus mustanahaliste valijate seas väheneb | https://www.err.ee/1608478781/uuring-bideni-toetus-mustanahaliste-valijate-seas-vaheneb | Uudisteagentuuri AP korraldatud uuringu kohaselt USA president Joe Bideni toetus mustanahaliste valijate hulgas väheneb. Mustanahaliste valijate toetus on demokraatide jaoks ajalooliselt olnud ülioluline, sügisel toimuvad riigis ka vahevalimised. |
"Olukord on muret tekitav ja keeruline. Kui vaatame numbritele otsa, siis alustades koolivaheajalt tagasi tulemisest, on nakatunute arv märgatavalt tõusnud ja seda nii õpilaste kui ka õpetajate seas. Viimane valmistab kõige rohkem peavalu koolijuhtidele. Kui on üks-kaks õpetajat, kes on positiivse testitulemusega sunnitud koju jääma, aga kui on neid üheksa-kümme, tekib suur probleem, kuidas neid õpetajaid asendada," rääkis Belobrovtsev.
Viimastel nädalatel on paljud koolid kehtestanud osalise distantsõppe, enam Tallinn keskselt koole distantsõppele ei saada.
"Kui veel novembris rääkisime sellest, et on teatud vanuserühmad, kus viiruse levik on kõrgem, siis nüüd on põhimõtteliselt kõik vanusegrupid punased – nakatunute arv on kõikides vanusegruppides väga kõrge," sõnas Belobrovtsev.
Eelmisel nädalal oli nakatunute arv õpilaste seas üle 1700 ja õpetajate seas oli nakatunuid üle 170.
"Kui vaatame sellele nädalale otsa, siis näeme, et õpetajate arv kahe ja poole päevaga on üle 200 ehk rohkem kui eelmise nädala jooksul kokku. Õpilaste arv pole jõudnud eelmise nädala tasemele. Juba praegu on näha, et selle õppenädala lõpus ületavad nad nii eelmise kui üle-eelmise nädala," sõnas Belobrovtsev.
Belobrovtsevi sõnul on tõenäoline, et lähinädalatel jõuavad siiski kõik koolid suure nakatumiste arvu tõttu distantsõppele. "Väga tahaks loota, et seda ei juhtu, aga lähinädalad näitavad. Praegu koolid otsustavad ise, kui palju distantsõpet kehtestavad, lähtuvalt koolist," sõnas ta.
Belobrovtsevi sõnul on keeruline olukord ka lasteaedades, kus on paljud õpetajad haigestunud, kuid see pole nii raske kui koolides. | Tallinna koolidele teeb muret õpetajate nakatumise kiire kasv | https://www.err.ee/1608478775/tallinna-koolidele-teeb-muret-opetajate-nakatumise-kiire-kasv | Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on Tallinna koolides suurim mure kiire nakatumise kasv õpetajate seas, mis takistab koolide tööd. Sel nädalal on nakatunud üle 200 õpetaja. |
Iseenesest pole selles mitte midagi uut ega üllatavat, et kõiksugu preemiate ümber tekib poleemika. Küll ei sobi see, kellele auhind antakse, küll on mõni oluline tegija lihtsalt täiesti välja jäetud (meenutame The Weekndi olukorda Grammydel!), küll heidetakse ette ideoloogilisi vajakajäämisi. Samas pole ilmselt ühele tseremooniale paremat turundust sellest, kui pressiteadete ja lahja reklaamikampaania kõrval tekib lai avalik diskussioon, mis aitab müüa nii pileteid kui kasvatab ka vaatajanumbreid. Mõned kaikad kodaratesse tuleb ära kannatada, lõpuks on sellest ikkagi ainult kasu.
Teatud ootused on Eesti Muusikaauhindadele ilmselt kõigil muusikaga seotud inimestel, kuid tuleks laiemalt küsida, kellele see üritus lõpuks ikkagi mõeldud on? Esiteks on see kindlasti tähtis artistidele, kelle jaoks on väga oluline vimpel, kui saad nüüd ja edaspidi öelda enda kohta "Eesti Muusikaauhindade parima meesartisti preemia laureaat", igapäevaselt muusikute pressiteadetega kokku puutudes võin kinnitada, et seda kasutatakse väga-väga palju. Usun, et ka plaadifirmad, mänedžerid, produtsendid saavad nominatsioonide-võitude põhjal järeldusi teha, mis töötab ja mis mitte.
Veel olulisem on aga see, et lõpuks on tegemist ikkagi Eesti suurimates kontserdimajades toimuva avaliku kontserdiga, mida kantakse lisaks üle ka prime-time televisioonis. Muusikakriitikutena sooviksime muidugi, et nominententide hulka jõuaks underground ja kõige novaatorlikumad muusikalised tuuled, kuid ennekõike on Eesti Muusikaauhinnad ikkagi laiale publikuspektrile suunatud meelelahutus ja üks osa levimuusika elutsüklist. Tegelikult on Eestis olukord isegi parem kui mujal: ka nn magamistoaprodutsentidel on täiesti võimalik võidutseda, kui oled viimasel aastal piisavalt tähelepanu saanud, Grammydel seevastu on enamik kohad broneeritud suurplaadifirmadele.
Anname võrdsed alused kõigile artistidele
Küll aga väärib kriitikat see, millistel alustel tehakse erinevate kategooriate puhul nn eelvalik. Olen juba mitu aastat osalenud Eesti Muusikaauhindade žüriis ja virtuaalselt toimuva hääletuse esimeses voorus on võimalik iga kategooria pikast eelnimekirjast võimalik valida siis oma lemmikud. Esmapilgul lööb silme ees virvendama, kui näiteks aasta debüütalbumi kategoorias on mitukümmend nime välja toodud, aga põhjalikumalt üle lugedes avastad järsku, et sinu lemmikut seal valikus ikkagi ei ole.
Kuidas nii saab juhtuda? Eestis ei ilmu aasta jooksul ju sedavõrd palju plaate, et neid poleks võimalik kõiki esile tõsta, pigem on see lihtsalt väiksemate tegijate alavääristamine. Vastulausena saaks muidugi öelda, et kõigi kategooriate puhul on võimalik ka ise nominente juurde lisada, reaaluses on see aga lihtsalt mõttetu ja oma väärtusliku hääle raiskamine: vaevalt nüüd kümned teisedki žüriiliikmed hakkavad seda sama artisti sinna ise käsitsi lisama. Lõpuks tuleb siis lihtsalt leppida nende nimedega, mis valikus on, ja nende seast mingi otsus teha.
Tulevikus võiks seega iga kategooria puhul teha pisut põhjalikumat eeltööd ja üritada ikkagi välja tuua kõik plaadid, mis aasta jooksul ilmunud. Muusikaauhindade statuut erilisi piiranguid albumitele ei sea, seega võiks olla välja toodud ka täiesti obskuursed asjad. Arvestades, et hääletuskeskkonnas on võimalik ka kõiki plaate kuulata, võib mõni žüriiliige just tänu sellele avastada oma uue lemmiku, lõpptulemus oleks sellevõrra rikkalikum ja rohkem kooskõlas reaalse olukorraga muusikamaastikul.
Tänuväärt on aga see, et tänavu sai esmakordselt iga žüriiliige valida vaid kolm teemakategooriat, milles hääli anda. Varem on paljudel (kaasa arvatud minul!) tekkinud ilmselt tahtmine anda punkte ka nende kategooriates, millega nii kursis ei olda, ja seeläbi on arvatavasti seal tõusnud esile mitte muusikaliselt põnevamad artistid, vaid lihtsalt need, kelle nimed on tuntumad. Kas tänu sellele ka lõpptulemus muutus? Ühe aasta põhjal on raske järeldusi teha, aga tendentsina on sellest pigem kasu kui kahju.
Žürii koosseis tekitab kahtlusi
Kui ühelt poolt vääriks ülevaatamist see, kuidas on kokku pandud eri kategooriate eelnimekirjad, tekitab tegelikult küsimusi ka Eesti Muusikaauhindade üha kasvava žürii koosseis. Suure osa selles moodustavad muidugi igati mõistetavad nimed: raadiosaatejuhid, ajakirjanikud, festivalikorraldajad, muusikakriitikud. Täpselt need inimesed, kes suplevad igapäevaselt uue muusika lainetes ja on hästi kursis sellega, mis toimumas on. Võimalik, et muusikakriitikuid võiks sinna veelgi rohkem kaasata, Eesti Ekspressi ja kultuuriportaali aastalõputabelitest saaks vabalt terve pinutäie inimesi sinna veel noppida, aga eks arenguruumi peabki alati olema.
Sinna kõrvale mahub aga ka terve ports selliseid žüriiliikmeid, kelle puhul tekib vägisi kahtlus nende objektiivsuses: kaasatud on nii muusikute PR-inimesi, mänedžere, plaadifirmade esindajaid kui ka tegevmuusikuid, kes viimasel aastal tegelikult ka ise mingites projektides kaasa löönud. Eesti muusikamaastik on mõistagi nii väike, et lõplikult on võimatu seotust mõne artisti või bändiga välja juurida, kuid kõige ilmselgemad näited tasuks ikkagi kõrvale jätta, sest mida me lõpuks sellest võidame?
Võin ju ühelt poolt jällegi mõista, et sellega tahetakse laiendada žürii spektrit ja kasvatada seda nö täisvereliseks, aga kuidas on ikkagi võimalik lõpuks kindel olla selles, et nende hääled ei ole täiesti kallutatud? Vaevalt jõuab EMA meeskond kõik hääled ükshaaval läbi käia ja vaadata, et näiteks mõni pressiesindaja ei annaks punke ainult nendele artistidele, keda ta esindab. Anname parem võimaluse ka noortele kriitikutele, kelle jaoks on suure au sellisesse seltskonda kuuluda ja kes teevad oma valikud ilmselt ka palju ausamatel-objektiivsematel alustel.
Kas vajame veel üht popmuusikapreemiat?
Kõik see toob meid aga tagasi põhilise võtmeidee juurde, mida ei tohi unustada: Eesti Muusikaauhinnad on meelelahutus ning selleks see võikski jääda. Võib-olla ei peagi üritama pika ajalooga ja sissetöötanud mudeliga auhinnagalat ümber muuta, vaid tuleks hoopis luua uus popmuusikapreemia? Igasugu auhindu jagatakse Eestis riigi väiksust arvestades muidugi liiga palju, aga popmuusikaauhindu on meil seevastu üllatavalt vähe. Kas on üldse peale Aastahiti, Eesti muusikaettevõtluse auhindade ja Eesti Muusikaauhindade midagi veel? Kui ka on, siis enamasti on need kindlates žanripiirides (Etnokulbid, Eesti jazziauhinnad) ega hõlma seega kogu muusikamaastikku.
Mulle muusikakriitikuna meeldiks, kui Eestisse tekiks midagi sarnast Mercury Prize'ile. Ajal, kus albumiformaat kaotab üha enam tähtsust (mida aasta edasi, seda rohkem näeme ka Eesti Muusikaauhindadel artiste, kes on nomineeritud vaid ühe singli pinnalt!), kuluks ära selline auhind, millega pühitsetakse just üht tugevat tervikteost. Selle saavutamiseks tuleks aga ka žürii väga täpselt valida, jätta kõrvale kõik muusikatööstuse esindajad ning võtta kampa vaid objektiivsed spetsialistid. Arvestades, et uut muusikat surub viimasel ajal igast võimalikust digikanalist hoomamatult palju peale, aitaks selline preemia pisut kõike toimuvat fokusseerida.
Aga noh, praegu meil sellist auhinda veel ei ole ja olen üsna kindel, et kunagi ei tule ka. Seega vaatame siis kõik lihtsalt rõõmsalt Eesti Muusikaauhindu ja suhtume seal toimuvasse eluterve kriitikaga, sest mingeid järeldusi saab ikkagi ka nende auhindade põhjal teha. Keskmise passiivse muusikakuulaja jaoks, kes kuuleb uusi artiste näiteks raadiojaamade, leidub ilmselt ka tänavuste nominentide hulgas piisavalt palju võõraid nimesid, kes saavad ehk just tänu sellele pisut tuttavamaks. | Kaspar Viilup: ehk vajaksime Eesti Muusikaauhindade kõrvale veel üht preemiat? | https://kultuur.err.ee/1608478757/kaspar-viilup-ehk-vajaksime-eesti-muusikaauhindade-korvale-veel-uht-preemiat | Möödunud nädalal oli elav diskussioon selle üle, kuivõrd põhjendatud on Eesti Muusikaauhindade korraldajate otsus kutsuda galale esinema suuresti vaid meesartistid. Kuigi teatud aspektid Eesti tuntuimate muusikapreemiate juures väärivad kriitikat, tasub samas üldse küsida, kellele see üritus ikkagi mõeldud on. |
Riisalo oli Isamaa (tollal Isamaa ja Res Publica Liidu) liige aastatel 2012-2016. Ta oli ka erakonna peasekretär aastatel 2012-2015.
Alates 2016. aasta oktoobrist töötas ta presidendi kantselei direktorina ja oli sel ametikohal Kersti Kaljulaidi ametiaja lõpuni möödunud sügisel.
Tänavu 12. jaanuaril ütles Riisalo intervjuus Eesti Ekspressile, et plaanib liituda Eesti 200-ga. Erakonna esimees Kristina Kallas ütles hiljem ERR-ile, et Riisalo tuleb erakonna riigikogu valimiste kampaaniat vedama.
Praegu välisministeeriumis töötav Riisalo täpsustas ERR-ile, et hakkab tegema erakonnas vabatahtlikku tööd ja esialgu ministeeriumist ei lahku.
24. jaanuaril kirjutas Eesti Ekspress, et ka Kersti Kaljulaidi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe hakkab tööle Eesti 200 heaks.
Kersti Kaljulaid ise on vihjanud, et ta võib tulla Eesti sisepoliitikasse, kuid otsust millal ja millise erakonna ridades, ta avalikult välja öelnud pole. Siiski on peetud kõige tõenäolisemaks tema liitumist Eesti 200-ga. | Tiit Riisalo liitus Eesti 200-ga | https://www.err.ee/1608478772/tiit-riisalo-liitus-eesti-200-ga | Äriregistri andmetel liitus endine Isamaa peasekretär Tiit Riisalo teisipäeval parlamendivälise erakonnaga Eesti 200, kelle eelseisvat riigikogu valimiste kampaaniat on ta lubanud vedama minna. |
Kolmapäeval peetud pressikonverentsil ütlesid Norra koondise peatreener Espen Bjervig ja koondise arst Öystein Andersen, et esimesena andis positiivse proovi sprinditreener Arild Monsen.
"Monsen andis positiivse koroonaproovi mõned päevad tagasi, kui ta saabus Oslosse. Seejärel testisime kaks päeva järjest kõiki oma sportlasi, nende proovid olid negatiivsed. Kui tegime aga PCR-testid, siis saime teada, et kaks meie suusatajat on siiski koroonaviirusega nakatunud," ütles peatreener Bjervig.
"Peale seda, kui Monsen viirusega nakatus, oleme sportlasi pidevalt testinud. Meessuusatajad on teistest eraldatud, nad söövad oma tubades ja ei ole sealt väljunud."
"Täiesti selge on see, et ükski sportlane homme [neljapäeval] olümpiale ei sõida. Väljasõit lükkub edasi," lisas ta.
"Me oleme teistest eraldanud need, kes on nakatunud ning me proovime järgmiste päevade jooksul nii palju testida kui võimalik, et vaadata, kas leiame veel nakatunuid. Me ei saa välistada, et neid on rohkem kui kaks," ütles koondise arst Andersen.
Meestekoondis on pärast seda, kui Monsen positiivse proovi andis, isolatsioonis Itaalias. Meeste väljasõit Pekingisse lükati juba korra edasi 27. jaanuarilt 31. jaanuarile. Kohale jõudes on neil esimese võistluseni aega vaid viis päeva. | Kaks Norra murdmaasuusatajat andsid Pekingi eel positiivse koroonaproovi | https://sport.err.ee/1608478769/kaks-norra-murdmaasuusatajat-andsid-pekingi-eel-positiivse-koroonaproovi | Pekingi taliolümpiamängudele sõitvas Norra murdmaasuusakoondises andsid naissuusatajad Heidi Weng ja Anne Kjersti Kalva positiivse koroonaproovi. |
Venemaa president Vladimir Putin suhtleb kolmapäeval videokõne vahendusel Itaalia suurfirmadega. Videokõnes osaleb 25 suurt Itaalia tööstuskontserni. Nende seas on rehvitootja Pirelli ja energiafirma Enel. Üritus oli kavandatud juba enne Ukraina olukorra eskaleerumist, vahendas Politico.
Rooma oli 2015. aastal esirinnas, et hoida ära karmide Moskva-vastaste sanktsioonide kehtestamist. Putin loodab ka nüüd Itaalia toetusele. Ukraina piiri lähedale on koondatud umbes 100 000 Venemaa sõjaväelast. Lääneriigid kardavad Venemaa sissetungi.
Siiski on olukord võrreldes 2014. aastaga erinev. Itaalia peaminister Mario Draghi erineb Matteo Renzist. Draghi eelistab eelkõige häid suhteid Washingtoni ja NATO-ga. Draghi esimene kõne peaministrina rõhutas Itaalia kuulumist Atlandi allianssi.
"Euroopa riikidest on Itaalia majanduslike ja kultuuriliste sidemete poolest Venemaale ilmselt kõige lähemal," ütles Foscari ülikooli professor Aldo Ferrari.
Ferrari hinnangul on olukord 2022. aastal siiski teistsugune. "Itaalia pole Saksamaa. Roomal pole valmisolekut ega jõudu muuta Euroopa diplomaatilise tegevuse üldist suunda Venemaa suhtes," ütles Ferrari.
Itaalial olid Moskvaga soojad suhted juba külma sõja ajastul. Itaalia autofirma Fiat tegi koostööd NSVL-i autotootjatega. Venemaa suur autotehas sai nime Itaalia kommunistliku liidri Palmiro Togliatti järgi.
Venemaa jaoks on Itaalia investeeringud olulised. Pirellil on Venemaal kaks tehast. Itaalia energiafirmadel on tihedad sidemed Gazpromiga. Venemaal tegutsevad aktiivselt ka Itaalia suurpangad. | Politico: Draghi toetab Vene-vastaste sanktsioonide kehtestamist | https://www.err.ee/1608478730/politico-draghi-toetab-vene-vastaste-sanktsioonide-kehtestamist | Itaalia ja Venemaa vahel on tihedad majanduslikud sidemed, mida Moskva loodab nüüd poliitiliselt ära kasutada. Veebiväljaande Politico hinnangul toetab Rooma siiski Venemaa-vastaseid karme sanktsioone, kuna peaminister Mario Draghi tahab säilitada häid suhteid Washingtoniga. |
Mängijatüübilt mõlemat tagaliini positsiooni mängiv Cousins esindas aastatel 2012-2016 Oklahoma ülikooli ning oli neljast hooajast kolmel ka kolledžitiimi põhikoosseisu mees. Kolm esimest hooaega pigem number kahe peal mänginud Cousins liigutati oma viimaseks kolledžiaastaks mängujuhi positsioonile ja koos hilisema NBA mängumehe Buddy Hieldiga viidi Oklahoma meeskond NCAA finaalturniiril nelja hulka, kirjutab Kalev/Cramo klubi kodulehel.
Suuresti tänu ülikoolikarjääri lõppakordile valiti Cousins 2016. aastal Sacramento Kingsi poolt NBA draftis 59. ehk eelviimase valikuna. Cousins on tollest draftist üks mängija viiest, kes pole seni veel ametlikus matšis NBA mängus osalenud, kuigi hooajaeelseid kontrollkohtumisi on ta teinud nii Kingsi kui hiljem ka Utah Jazzi särgis.
Hooajal 2019/20 esindas ta Iisraeli klubi Jeruusalemmi Hapoeli, kuid lahkus sealt jaanuaris Kreeka kõrgliigasse Peristeri meeskonda.
Eelmisel hooajal läks Cousinsil oluliselt paremini, kui ta kogus Iisraeli kõrgliigatiimis Gilboa Galil keskmiselt 22,8 minutit, 10,9 punkti, 2,7 lauapalli ja 2,2 korvisöötu.
Ülikoolitiimis viimasel kahel hooajal kolmepunktiviskeid üle 41% tabanud Cousins pole Euroopas pikemate hooaegade peale samasugust tabavust veel suutnud näidata, kuid vabaviskejoonelt on tema protsent võrreldes kolledžiaegadega tõusnud 65%-67% juurest mullu Iisraelis näidatud 72,3% peale.
"Pärast JeQuani vigastust vajasime tagaliini täiendust ning Isaiahi näol loodetavasti leidsime selle. Isaiah on Euroopa korvpalliga juba tutvust teinud ning treenerid näevad temas perspektiivikat mängijat," kommenteeris Kalevi mänedžer Ramo Kask.
Kalev/Cramo on nüüd tagaliinist lahkunud Davion Berry ja JeQuan Lewise asendanud juba meeskonna eest mõned mängud kaasa teinud Donovan Jacksoni ja Isaiah Cousinsiga. Kask loodab, et need vangerdused aitavad tiimil eesmärkideni jõuda: "Isaiahi liitumisega loodame, et meeskond suudab hooaja teises pooles häid esitusi näidata ning hooajal algul püstitatud eesmärgid suudame ära täita." | Kalev/Cramo toob tagaliini NBA draftis valitud ameeriklase | https://sport.err.ee/1608478715/kalev-cramo-toob-tagaliini-nba-draftis-valitud-ameeriklase | BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond toob hiljuti lahkunud JeQuan Lewise asemele tagaliini 27-aastase ja 193 cm pikkuse Isaiah Cousinsi. |
Perekonna sissetuleku ja lapse arengu vahel on teadlased seost näinud juba paljudes varasemates vaatluslikes uuringutes. Nüüd aga said teadlased katsetest esimest korda tõendusmaterjali selle kohta, kuidas täpselt vaesus lapse arengut mõjutab, vahendab ScienceAlert.
Tegu on osaga pikemast käimasolevast uuringust "Imiku esimene eluaasta". Selle laiem eesmärk on hinnata, kuidas mõjutab vaesuse vähendamine väikelaste vaimset võimekust ja tundetaipu.
Uuringu autori ja Columbia Ülikooli neuroteadlase Kimberly Noble sõnul on juba mõnda aega teada, et vaesuses üles kasvanud laste õppeedukus on sagedamini kehvem ning täiskasvanuna on neil tihti väiksem sissetulek ja põduram tervis. Siiani polnud Noble'i sõnul aga selge, kas vaesus ise põhjustab laste arengus erinevusi või seostub vaesuses veedetud lapsepõlv lihtsalt muude teguritega, mis neid erinevusi põhjustavad.
Nüüd kutsusid Noble ja kolleegid oma uuringus osalema tuhatkond väikese sissetulekuga ema, kes olid just hiljuti sünnitanud. Emad elasid New Yorgis, New Orleansis, Omahas või Minneapolise/St. Pauli linnas. Neile eraldati juhuse alusel sularahas kas 333 või 20 dollari suurune kuutoetus lapse esimeseks neljaks eluaastaks. Toetuse saamine ei tähendanud emadele mingeid lisakohustusi.
Pandeemia tõttu said uuringu autorid silmast silma katseid teha ainult 435 perekonnaga. Katsete käigus mõõtsid nad kõigi perede imikute ajuaktiivsust.
Kuigi uuringu valim kujunes lõpuks oodatust väiksemaks, osutavad tulemused, et väikese sissetulekuga emade rahaline toetus võib otseselt muuta nende võsukeste ajuaktiivsust esimese eluaasta jooksul. Uuringust selgus, et lastel, kelle emadele maksti suuremat toetust, oli ajuaktiivsuse sagedus suurem, kui neil, kelle emade rahakott jäi õhemaks.
Sedalaadi aktiivsus seostub eelnevate uuringute põhjal parema keelevõime, vaimse võimekuse ja tundetaibuga, kuigi need seosed ei avaldu kõigil lastel ühtemoodi.
Autorite sõnul peavad edasised uuringud näitama, kas need ajuaktiivsuse muutused on püsivad või avalduvad paremas vaimses võimekuses. Uurijate sõnul on alust oletada, et tõenäoliselt peavad paika mõlemad tulemid.
Uuemad väiksema ulatusega uuringud on samuti näidanud, et kõrgema sagedusega ajuaktiivsus on levinum just jõukamatesse peredesse sündinud laste seas. Noble'i sõnul kujunevad kõik ajud välja oma ümbritseva keskkonna ja kogemuste mõjul. Nii ei saa uurija sõnul väita, nagu oleks teatud inimrühmadel kuidagi paremad ajud. Kuna katse põhines aga juhuslikkusel, on Noble'i sõnul selge, et 333 lisadollarit kuus pidi muutma laste kogemusi ja keskkonda piisavalt, et nende ajudel oleks põhjust uute oludega kohaneda.
Uuringu eripärade tõttu ei tea autorid siiski, millised keskkonnategurid võisid imikute ajudes kõrgemal sagedusel ajulaineid esile kutsuda. Järgmisena uurivadki nad seda, kas tulemusi mõjutasid leibkonna kulutused, vanemate käitumine, peresuhted või -stress.
Millised muutuste põhjused ka poleks, järeldavad uurijad siiski, et raha mõju lapse arengule paistab olema tugev. Uuringu kaasautori ja California-Irvine'i Ülikooli ökonomisti Greg Duncani sõnul osutusid erinevused kahe imikurühma vahel nii suureks, nagu oleks tegu olnud ulatusliku haridusliku sekkumisega.
Autorid loodavad, et nende tööst on tulevikus abi võitluses vaesusega. Täpsemalt osutab uuring, et vaesusvastastes meetmetes peaks keskenduma just lastele.
Uuring ilmus Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia toimetistes. | Katse viitab, et rohkem raha teeb imiku ajule head | https://novaator.err.ee/1608478619/katse-viitab-et-rohkem-raha-teeb-imiku-ajule-head | Ameerika teadlaste juhuslikustatud katsetega uuring osutab, et kui anda väikese sissetulekuga emadele veidi rohkem raha, võib see toetada nende laste aju arengut esimestel eluaastatel. |
Filmifestivalil saavad osaleda kutse- ja üldhariduskoolide õpilased nii Eestist kui ka esmakordselt välismaalt, kõrgkoolide ja ülikoolide tudengid ning huvikoolide õpilased.
Projekte saab esitada viies põhikategoorias: muusikavideo, dokumentaalfilm, sketš, animafilm, mängufilm, ja kahes alamkategoorias, milleks on tudengifilm ja rahvusvahelised noorte lühifilmid.
Dokumentaal-, mängu-, tudengi- ja rahvusvaheliste noorte lühifilmi projektide pikkus on maksimaalselt 15 minutit, animafilmi kategooria projekti pikkus on maksimaalselt 10 minutit, muusikavideo ja sketši pikkus 5 minutit.
Registreerimine lõpeb 12. veebruaril kell 23.59, kuid oma töid saab esitada kuni 5. märtsini. Rohkem infot osalemistingimuste ja registreerimise kohta saab festivali kodulehelt.
TPT filmifestival kulmineerub 6. aprillil Artise kinosaalis toimuval galaõhtul. Eelnevalt selgitavad kohtunikud välja viis tööd, mis lähevad publikuhääletusele.
TPTFF'22 sai alguse otsesaatega kooli telestuudiost, mis jõudis ka ERR Menu vaatajateni. Saatejuht oli Jüri Muttika. | Veel jõuab registreerida oma lühifilmi TPT filmifestivalile | https://menu.err.ee/1608478688/veel-jouab-registreerida-oma-luhifilmi-tpt-filmifestivalile | Kuni 12. veebruarini on veel võimalik registreeruda kuuendat korda toimuvale Tallinna polütehnikumi filmifestivalile. |
Teadusnõukoda avalikustas teisipäeval põhjendused, miks mittevaktsineeritud inimeste lubamine üritustele kiirtestiga pole hea mõte. Mind pani imestama viimane punkt, milles öeldi, tsiteerin: "Negatiivne on see, et kui teste nõutakse ka vaktsineeritutelt, siis see ei suuna inimesi enam vaktsineerima (ja tõhustusdoosi saama)." Nii et ikkagi põhjendatakse piiranguid vajadusega suunata inimesi vaktsineerima. Kas see on õigusriigi põhimõtetega kooskõlas?
Kindlasti ei ole õigusriigi põhimõtetega kooskõlas.
Alustame juba sellest, et mille alusel piirangud on kehtestatud? Need on kehtestatud NETS (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus) paragrahv 28 lõike viis alusel. Sellega annab parlament täielikult oma otsustusõiguse üle piirangute küsimuses vabariigi valitsusele. Selline seadus on juba iseenesest minu hinnangul formaalselt põhiseadusevastane. Ja kui ma vaatan põhiseaduslikkuse järelevalvepraktikat viimase 10–15 aasta jooksul, siis ma ei ole veel näinud lahendit, kus selliseid volitusnorme, mida NETS sisaldab, peetakse põhiseaduspäraseks. Ehk siis see on üks asi.
Kui vabariigi valitsus lõpetaks selle koroonapassijama ära, siis vähemasti astuks ta selles mõttes õige sammu, et ta lõpetaks kehtiva põhiseadusevastase olukorra.
Teiseks piiratakse Eesti majanduselu ja normaalset inimeste elu olukorras, kus kõik saavad täpselt ühtemoodi aru, et nendel piirangutel ei ole enam mitte mingit mõju, sest teise suupoolega tunnistatakse, et viirus saab niikuinii kõik kätte, olgu piirangud või mitte. Mulle tõepoolest jääb arusaamatuks, kuidas valitsus endale sellist asja lubada võib.
Ja rääkida sellest, et juhul kui kiirtestid tagasi tuua, siis selle tagajärjel võiks langeda vaktsineerimistempo, siis andke andeks, see on täiesti jabur. Kes on tahtnud ennast vaktsineerida, on ennast vaktsineerida saanud. Sundida inimesi vaktsineerima selliste jesuiitlike piirangutega on minu arvates vastuolus seadusega.
Aga mõnes mõttes oli see võib-olla aus ülestunnistus? Ametlikult ju räägime, et vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ja mingit sundust olla ei tohi. Aga nüüd selle viimase punktiga teadusnõukoda ütles, et piirangute mõte ongi hoida survet, et inimesed läheksid tegema tõhustusdoose või ka esmaseid kaitsesüste?
Jah, selles mõttes on see aus ülestunnistus.
Juba sügisel avaldas õiguskantsler Ülle Madise arvamust, et vaktsineerimisvabaduse piiramine kaudselt on põhiseadusevastane. Piiranguid ei tohi seada eesmärgiga inimesi vaktsineerima viia või sundida. See oli väga selge ja minu arvates õige seisukohavõtt Ülle Madise poolt.
Kahjuks õiguskantsler ei saa valitsuse haldusaktide üle järelevalvet teostada. Valitsus on seda tähelepanekut eiranud viimased neli-viis kuud ja minu arvates ei ole see lubatav. See on karjuv vastuolu meie õigusriigi põhimõtetega, mis vaatab meile otse näkku.
Eesti ettevõtted lähevad järjest pankrotti. Viimasena kisa tõstnud jõusaalide omanike kirjadele valitsus isegi ei vasta. Ma tegelikult ei saa aru, mis siin riigis toimub.
Teadusnõukoja juht professor Toivo Maimets ütles, et me peame leidma tasakaalu majanduse ja meditsiini vajaduste vahel. Kui ma vaatan teadusnõukoja koosseisu, siis seal ongi ju ainult suuresti plaanis esindatud lugupeetud arstid, viroloogid ja üks kommunikatsioonispetsialist. Aga majandusinimesi pole, nii ei saa ju tasakaalu saavutamist hinnata?
See on tõesti kahetsusväärne, et teadusnõukoda on ühekülgne. Aga teadusnõukoja eesmärk on anda vabariigi valitsusele nõu teadusküsimustes ja lõppkokkuvõttes on vabariigi valitsus see, kes peab selle mõistliku tasakaalu leidma.
Aga tänase seisuga on asi ikkagi hapu. Tasakaalu ei ole, on ainult üks sõnum, mis on lihtsalt laiskusest jäänud paberile ja pressikonverentsidele, sest pole lihtsalt mõeldud, mis meie uus sõnum võiks olla, et me vana sõnumi osas lolliks ei jääks.
Vana sõnum on loomulikult see, et kõik peavad vaktsineerima, kuigi järgmises ajaleheartiklis keegi möönab, et vaktsineerimine väga omikroni vastu ei aita. Aga valitsus ütleb, et minge ikkagi vaktsineerige, minge vaktsineerige ennast vaktsiiniga, mille osas me oleme kahtlevad, et kas see tegelikult selle vastu aitab ja kui aitab, siis võib-olla kaks kuud.
Selliste põhjendustega majandust ja inimeste elusid kägistada on absurdne.
Selle taga on vist poliitikute hirm, et me tegelikult päris täpselt ei tea, mis meid nädala-paari pärast ees ootab, kuna nakatumise laine on kaheldamatult väga suur?
Nakatumise laine on kõrge ja nakatumist on iseenesest ju põhjendatud karta.
Aga kogu aeg räägitakse meile, et me peaksime juhinduma endaga lähedaste riikide eeskujust. Neid eeskujusid on nüüdseks päris palju, kes kõik piirangud ära kaotavad.
Ka meie enda statistika paistab näitavat, ma saan ainult amatöörina midagi arvata, nakatumiste arv on väga-väga-väga järsult tõusnud. Aga haiglaravi vajadus püsib sama või läheb isegi allapoole. Ehk siis selle põhjalt teha järeldus, et meid on ootamas mingisugune meditsiiniline katastroof jälle? Mina sellist järeldust teha ei oskaks.
Võib-olla teadusnõukojal on mingisugused teised relvad või mingid teised teadmised varuks, mis seda põhjendavad, aga avalikkusele seda veel öeldud ei ole.
Mis me siis peale peaksime hakkama?
Vabariigi valitsus võiks selle põhiseadusevastase olukorra ära lõpetada ja lasta inimestel naasta oma normaalse elu juurde, lasta ettevõtetel naasta normaalse elu juurde enne, kui siin on tõepoolest tükid taga. | Advokaat Keres: valitsus rikub põhiseadust, kui jätkab seniste piirangutega | https://www.err.ee/1608478697/advokaat-keres-valitsus-rikub-pohiseadust-kui-jatkab-seniste-piirangutega | Valitsus rikub põhiseadust, kui jätkab seniste piirangutega, kuigi koroonaviiruse omikroni tüve tulek on olukorda kardinaalselt muutnud, ütles vandeadvokaat Paul Keres ERR-ile antud intervjuus. Tema sõnul tuleks piirangutest loobuda ja lasta inimestel naasta normaalse elu juurde. |
Võrdluseks tehti 2020. aastal Baltikumis 75 tehingut, mahuga 1,2 miljardit eurot, selgus Ellex Raidla ja Mergermarketi ülevaatest.
Tehingute koguväärtus oli mullu avaldatud andmete arvestuse järgi siiski ajaloo teisel positsioonil. Aastal 2018, mil Blackstone ostis miljardi euro eest Luminori panga, oli tehingute väärtus kokku 2,8 miljardit eurot.
Analüüsi kohaselt oli Baltikumi turul suurima väärtusega tehinguks Graanul Investi müük USA Apollo fondidele, kuid viimase tehingu hinda osapooled ei avalda.
Suurim avaldatud hinnaga tehingu väärtus oli 800 miljonit eurot, kui Gren Group ostis Fortumi Baltikumi ettevõtte.
Viimased kaks tehingut moodustasid mullu deklareeritud tehingute väärtusest enam kui poole.
Ellex Raidla tehingute valdkonna kaasjuht partner Sven Papi sõnul on sektoritest suurimad tehingud tehnoloogia-, kinnisvara-, taastuvenergia- ja finantssektoris.
Bolt kaasas mullu investeeringutega 620 miljonit eurot ja tänavu aasta alguses veel 628 miljonit.
Mergermarketi aruande kohaselt on turg pärast pandeemia algust taas elavnenud, jätkates 2020. aasta teises pooles alanud trendi.
"Kui pandeemia tabas eriti rängalt selliseid sektoreid nagu meelelahutus, hotellindus, reisikorraldus ja transport, siis telekommunikatsiooni, meedia ja tehnoloogia valdkonna ning infrastruktuuri sektori ettevõtted on jätkuvalt investorimagnetiks, mis meelitavad meie regiooni ka tõeliselt globaalse haardega erakapitali fonde," rääkis Papp.
Tänavu aasta esimeses pooles analüüsi kohaselt tehinguaktiivsuse kahanemist oodata ei ole. Analüüsi kohaselt püsib Baltikumi turg tugev, kuigi seda ähvardavad samad riskid, mis kogu Euroopat.
"Jätkuvate Covid-piirangute tõttu süvenevad häired tootmises ja logistikas, energiahindade kasvust tingitud hüppeliselt tõusnud tootmiskulud, sõda õhutavad ähvardused Venemaalt Ukraina ja NATO suunas ning üksikute riikide protektsionistlike meetmete suurendamine läbi regulatiivsete piirangute karmistamise, et tulla toime eelnimetatud teguritega," sõnas Papp.
Ellex Raidla ja Mergermarketi hinnangul ootab lähiaastatel tugevat kasvu taastuvenergia sektor, samuti kinnisvaraarendus. Kuigi ärikinnisvara on pandeemias pihta saanud, püsib elukondliku kinnisvara sektor tugev, kuna sissetulekud kasvavad ja inflatsioon on kiire. Riskide realiseerumise korral taastub Baltikumi turg aga kiiresti. | Baltikumi tehinguturu maht kerkis mullu rekordtasemele | https://www.err.ee/1608478703/baltikumi-tehinguturu-maht-kerkis-mullu-rekordtasemele | Baltikumis tehti mullu 112 suuremat ühinemiste ja ülevõtmiste tehingut, mis on rohkem kui kunagi varem. Avalikustatud tehingute summa ulatub 2,3 miljardi euroni, kuid suurima tehingu hind jäi saladuseks ning tõenäoliselt on maht sellest suurem. |
"Hetkel on valitsuse poolt seatud piiranguks, et 36. Viru maratonil osalemiseks tuleb 18-aastastel ja vanematel esitada vaktsineerituse või COVID-19 läbipõdemise tõend. Eks me ikka saame omajagu kirju ja kõnesid, et miks ei võiks lubada ka neid, kes esitavad negatiivse PCR või antigeeni kiirtesti tulemuse. Praegu on aga otsus selline ning oleme rõõmsad, et lund on ja saame maratoni korraldada," sõnas 36. Viru maratoni peakorraldaja Evi Torm.
Peakorraldaja sõnul ootab laupäeval Mõedakul suusasõpru 42 km põhidistants, 21 km pikkune poolmaraton ning lisaks ka lastesõidud.
"Lund on meil kenasti, rajapõhi on olemas ning rada on enam-vähem sama, mis eelmisel aastal. Ka registreerijaid on hetkel koos lastega tublisti üle 500 ning huviliste arv aina kasvab. Seega, kel vähegi võimalus, siis tulge ja lustige suusarajal," julgustas Torm inimesi suusatama, kelle sõnul kehtib võistlusele soodushinnaga registreerimine kuni kolmapäevani õhtuni. Samuti saab registreeruda kohapeal ka võistluspäeval.
Estoloppeti sarja I etapp, 36. Viru maratoni 42 km põhidistants toimub sel laupäeval, 29. jaanuaril algusega kell 11.00 ning 21 km distants kell 11.20. | Estoloppeti suusasarja hooajale antakse avastart sel laupäeval | https://sport.err.ee/1608478670/estoloppeti-suusasarja-hooajale-antakse-avastart-sel-laupaeval | Estoloppeti suusasarja uue hooaja avastart toimub sel laupäeval 29. jaanuaril, mil toimub 36. Viru maraton. Hetkel kehtivate piirangute kohaselt saavad suusamaratonist osa võtta ainult need, kel on esitada kehtiv koroonatõend. |
Kell 12 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis. | Otse kell 12: Kõlvart ja Belobrovtsev koroonaolukorrast Tallinna koolides | https://www.err.ee/1608478679/otse-kell-12-kolvart-ja-belobrovtsev-koroonaolukorrast-tallinna-koolides | Tallinna linnavalitsuse istungijärgsel pressikonverentsil osalevad linnapea Mihhail Kõlvart ja abilinnapea Vadim Belobrovtsev, kes räägivad koroonaolukorrast pealinna koolides ning linlaste rahulolu-uuringust. |
Arizona suutis väljakuperemeestega sammu pidada esimesed viis minutit, siis tegi UCLA aga 10:0 spurdi. Arizona jäi taha 16:24 ja ei suutnudki kaotusseisust välja tulla, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Kriisa alustas kohtumist algviisikus ning viibis Arizona mängijatest väljakul kõige kauem 35 minutit, kuid selle ajaga punktiarvet avada ei suutnud. Kriisa eksis kõigil kolmel kahepunktiviskel ning üheksal kolmepunktiviskel, küll aga võttis ta kaks lauapalli ja jagas mängu parimana kuus resultatiivset söötu. Lisaks patustas eestlane nelja pallikaotusega ja tegi ühe isikliku vea.
Arizona parim oli kaksikduubli teinud Bennedict Mathurin, kes viskas 16 punkti ja võttis kümme lauapalli.
Pac-12 konverentsis on mõlemal meeskonnal kirjas nüüd kuus võitu ja üks kaotus, millega jagatakse esikohta. Kogu hooaja saldo on Arizonal 16 võitu ja kaks kaotust, UCLA on võitnud senisest 16-st mängust 14.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.geenius.ee. | Kriisa ei suutnud Arizona kaotusmängus punktiarvet avada | https://sport.err.ee/1608478625/kriisa-ei-suutnud-arizona-kaotusmangus-punktiarvet-avada | USA üliõpilaskorvpalliliiga NCAA kõrgeimas divisjonis läksid kolmapäeva varahommikul vastamisi kaks Pac-12 konverentsi tugevamat: Kerr Kriisa kodumeeskond Arizona Wildcats ja UCLA Bruins. Kriisa tiim kaotas võõrsil peetud mängu 59:75 (29:40). |
See erand ei takistaks potentsiaalseid sanktsioone Nord Stream 2 torujuhtme vastu, vahendas Bloomberg.
Bloombergi allikate teatel on teised Lääne-Euroopa suurriigid Saksamaaga solidaarsed.
"See erand on osa USA-ga kokkulepitud lõplikust sanktsioonide paketist, mida rakendatakse Venemaa sissetungi korral Ukrainasse," ütles üks allikas Bloombergile.
Bloombergi andmetel toetab Saksamaa piiranguid Venemaa metallide ja kemikaalide impordi suhtes. Samuti toetab Berliin teatud luksus- ja kõrgtehnoloogiliste kaupade ekspordipiiranguid. Saksamaa nõustub ka oligarhide vastu suunatud reisikeeldude ja varade külmutamisega.
Kantsler Olaf Scholz kaitses hiljuti Saksamaad kriitika eest, mis riiki on tabanud seoses keeldumisega relvaabi andmisest surve all Ukrainale. Saksamaa ei ole tema sõnul relvi sõjatsooni saatnud ajaloolistel põhjustel.
Scholzi sõnul aitab Saksamaa Ukrainat majanduslikult.
USA ja EL on nädalaid arutanud, kuidas reageerida Venemaa sõjalise sissetungi korral Ukrainasse. Brüssel ähvardab Kremlit "massiivsete tagajärgedega". EL pole neid tagajärgi siiski täpsustanud.
Venemaa on süüdistanud USA-d ja teisi pingete suurendamises ja eitab Ukrainasse sisenemise plaane. | Berliin tahab Vene-vastastes sanktsioonides erandit energiasektorile | https://www.err.ee/1608478607/berliin-tahab-vene-vastastes-sanktsioonides-erandit-energiasektorile | Uudisteagentuuri Bloombergi teatel tahab Saksamaa teha erandit energiasektorile, kui sanktsioonide raames hakatakse blokeerima Venemaa pankade tehinguid USA dollarites. Berliin muretseb, et Euroopa energiavarustus võib ohtu sattuda. |
"Ootused välisluure tööle on praeguses julgeolekuolukorras kahtlemata kõrged. Oleme viimastel kuudel nendes ootustes selgemalt kokku leppinud," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli ERR-ile. Ta ei soostunud seda rohkem täpsustama.
Ministeeriumi endine kõrge ametnik, kaitsevalmiduse asekantsler Meelis Oidsalu ütles eelmisel nädalal usutluses ERR-ile, et riik oleks võinud juba varem alustada ettevalmistusi praeguseks julgeolekukriisiks, aga välisluure ei pidanud seda vajalikuks.
Valitsus otsustas eelmisel nädalal eraldada lähiaastatel erakorraliselt laiale riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid, et suuta tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui ka hübriidohtude vastu. Lisarahast enamus kulub kaitseväele laskemoona ostuks, aga osa suunatakse eelhoiatusse, mis sisuliselt peaks tähendama luurevõimekust.
"See kõik oleks võinud juhtuda juba neli kuud tagasi, kui tegelikult oli seis täpselt sama. Ega siis täna ei ole seis oluliselt erinevam kui neli kuud tagasi. Kahjuks eelmise aastanumbri sees meie strateegilise eelhoiatuse aparaat näitas aiateibaid. Meie välisluure juht Mikk Marran ütles kindlas kõneviisis, et see, mis täna toimub, on välistatud, ja sellepärast valitsus seda sammu ka varem ei astunud," rääkis Oidsalu. "See üldine ohupilt, õige aeg oleks olnud august-september, aga meie välisluure, ütleme analüütiline kapatsiteet ei ole praegu kõige parem. Ma tean, et Mikk Marran kindlasti teeb selle korda," lisas ta hiljem.
Oidsalu ei soovinud hiljem enam oma väljaöeldut täpsustada ega kommenteerida.
Samas ütles välisministeeriumi endine kantsler ja kunagine Eesti välisluure juht Rainer Saks esmaspäeval vastuseks kriitikale, et Eesti välisluure ei olnud piisavalt teadlik lähenevatest kriisidest, näiteks Valgevenest lähtuvast migrandikriisist, et sageli korraldatakse sellised kriisid väga kiiresti ning nendeks ei saagi pikalt ette valmistuda. "Pead olema üldises plaanis valmis kriisi haldama, ohtudega tegelema, aga ei saa eraldi valmistuda 50 eraldi ohuks ja potentsiaalseks olukorraks – see lihtsalt ei tööta," märkis ta.
Kallas: välisluure pakutud info aitab selgitada Eesti seisukohti
Peaminister Kaja Kallas kinnitas pressiesindaja vahendusel, et jääb välisluureameti tööga rahule ning selle antud teave on aidanud teiste riikide juhtidele selgitada Eesti seisukohti.
"Ma olen rahul välisluureameti tööga. Amet teeb head tööd," ütles Kallas oma kirjalikuks kommentaaris. "Luureinfo on kriitilise tähtsusega riigi julgeolekuga seotud otsuste tegemisel. Välisluureamet jagab valitsusele ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile seda infot pidevalt. Näiteks olen saanud välisluureameti infole tuginedes teistele Euroopa riigijuhtidele väga mõjusalt selgitada meie seisukohti praeguses julgeolekuolukorras," lisas peaminister.
"Lisaks on minu ja kogu valitsuse koostöö sisuline ja tõhus ka kõigi teiste Eesti julgeoleku tagamisega seotud asutustega," rõhutas Kallas.
Välisluureamet tegutseb kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle peamine ülesanne on koguda, analüüsida ja edastada infot Eestit puudutavate väliste julgeolekuohtude kohta.
"Välisluureameti kogutud info annab väga olulise panuse Eesti riigikaitse ja julgeolekupoliitika kujundamisse. Välisluureamet on Eesti riigikaitse eesliin, sest luureinfo tagab vajaliku eelhoiatuse meid ohustavate sündmuste kohta," öeldakse ameti kodulehel.
Teave välisluureameti koosseisust ja struktuurist on riigisaladus. | Ministeerium tegi muudatusi välisluure töökorralduses | https://www.err.ee/1608478592/ministeerium-tegi-muudatusi-valisluure-tookorralduses | Vastuseks kaitseministeeriumi endise asekantsleri viidetele, justkui oleks ministeeriumi alluvuses tegutseva välisluureameti töös puudujääke, tunnistas kaitseministeeriumi esindaja, et ameti töökorraldust on muudetud. |
Viimastest omakorda 146 ehk 75,6 protsenti on vaktsineerimata ja 47 ehk 24,4 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Haiglaravi number kukkus vaatamata rekordilistele nakatumisnumbritele taas. Päev varem oli haiglas 315 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist 221 raskeloomulise Covidiga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 39 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 17 patsienti, neist juhitaval hingamisel 15. Ka need numbrid langesid.
Suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest neli olid vaktsineerimata: 44-aastane mees, 69-aastane naine, 74-aastane naine, 81-aastane mees, 83-aastane naine.
Kokku on Eestis surnud 2018 koroonaviirusega nakatunud inimest.
5845 uut nakatunut
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 12 869 testitulemust, millest 5845 osutus positiivseks. See on uus ööpäevane nakatumisrekord.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 275,1 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 450,2 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 3300 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 358.
Kolmapäeva hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 369 429 inimest.
Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,2 protsenti. | Haiglaravi vajab 287 koroonapatsienti, suri viis inimest | https://www.err.ee/1608478523/haiglaravi-vajab-287-koroonapatsienti-suri-viis-inimest | Kolmapäeva hommikuse seisuga on haiglas 287 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist 193 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu. |
See oli NBA ajaloo suuruselt teine kaotusseisust välja tulemine. Rekord kuulub Utah Jazzile, kes 1996. aastal tuli 36-punktilisest kaotusseisust välja, kui võideti Denver Nuggetsit.
Clippersi parim oli Amir Coffey 29 punktiga. Luke Kennard, kes tabas ka mängu lõpus viigiseisu toonud kaugviske, lisas 25 punkti. Wizardsi eest, kes sai oma neljanda järjestikuse kaotuse, viskas Bradley Beal 23 punkti.
LUKE KENNARD'S 4-POINT PLAY COMPLETES THE @LAClippers 35-POINT COMEBACK WIN pic.twitter.com/DTgzet06GT
— NBA (@NBA) January 26, 2022
Los Angeles Lakers alistas võõrsil 106:96 Brooklyn Netsi. LeBron James viskas võitjate kasuks 33 punkti. 17 mängu vahele jätnud Anthony Davis viskas 25 minutiga kaheksa punkti. Netsi parim oli 33 punktiga James Harden.
Golden State Warriors võitis 130:92 Dallas Mavericksi. Jonathan Kuminga viskas Warriorsi eest 22 ning Stephen Curry 18 punkti. Mavericks kaotas kohtumises oma võtmemängija Tim Hardaway, kui ta murdis oma jalaluu. Kaotajate parim oli 25 punktiga Luka Doncic.
Minnesota Timerwolves võttis 109:107 võidu Portland Trail Blazersi üle. Timberwolvesi parimana viskas Anthony Edwards 40 punkti. D'Angelo Russell lisas 22 punkti. Nassir Little viskas Trail Balzersi eest 20 punkti.
Tulemused:
Detroit – Denver 105:110
Washington – LA Clippers 115:116
Toronto – Charlotte 125:113
Philadelphia – New Orleans 117:107
Boston – Sacramento 128:75
Brooklyn – LA Lakers 96:106
Houston – San Antonio 104:134
Golden State – Dallas 130:92
Portland – Minnesota 107:109 | Clippers tuli välja 35-punktilisest kaotusseisust ja võttis võidu | https://sport.err.ee/1608478595/clippers-tuli-valja-35-punktilisest-kaotusseisust-ja-vottis-voidu | Korvpalliliigas NBA tuli Los Angeles Clippers välja 35-punktilisest kaotusseisust ning võttis lõpuks 116:115 võidu Washington Wizardsi üle |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.