text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Tehnikaülikooli loodusteaduskonna supramolekulaarse keemia uurimisrühm on viis aastat tegelenud selliste molekulide loomisega, mis on aluseks uue generatsioon retseptoritele, mis tuvastaksid ja saadaksid signaale pestitsiidide ja teiste keskkonnale ohtlike tööstusjääkide kohta. Sellised targad "elektroonsed ninad" võimaldaksid kahjulikud mürkained juba enne keskkonda sattumist isoleerida.
Nüüd ühendavad nad jõu rahvusvahelise uurimisrühmaga Horisont 2020 projektis INITIO.
Supramolekulaarse keemia uurimisrühma juht, professor Riina Aav selgitas, et jääkained kujutavad keskkonnale üha enam probleeme. Üldsusele on aga seni suhteliselt vähe teada fakt, et väga paljud põllumajandustööstusest rakendatavad pestitsiidid ning ravimitööstusest keskkonda jõudvad ained on "käelised", mis tähendab, et neil on kaks ruumiliselt mittekattuvat vormi (nagu inimese parem ja vasak käsi).
Selline molekulaarne eripära teeb puhastustehnoloogiatel nende eristamise ja eraldamise väga keeruliseks ning traditsioonilised analüüsimeetodid seda eristust teha ei suuda.
Lisaks mõjutab ainete "käelisus" ka keskkonda, kuhu nad satuvad. Nii näiteks võib nende üks vorm olla mürgisem kui teine, samuti sõltub nende keskkonnas lagunemine otseselt molekulide käelisusest.
Nn käelised jääkained võivad tekkida pestitsiidide, herbitsiidide, fungitsiidide, freooni asendajate, värvide, antibiootikumide ja paljude teiste ravimite jääkide keskkonda sattumisel. Enamusel juhtudest pole siiani nende keskkonnamõju kahjuks eriti teada.
INITIO projekti raames toimuvas koostöös luuakse esmalt molekulaarsed retseptorid, mis tuvastavad spetsiifilised jääkained ja seejärel integreeritakse need retseptorid nanostruktuuridesse, et luua elektroonilised seadmed, mida saaks rakendada välitingimustes nende jääkainete tuvastamiseks ja kogumiseks.
Seadmed hakkavad toimima kui "keemilised ninad", nuuskides välja spetsiifilsed tööstusjäägid, hõlbustades seega nende eraldamist ning kahjutuks tegemist.
"Meie uurimisrühm panustab "keemilistele ninadele", retseptormolekulide loomisesse, rakendades projektis Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuse abil hiljuti välja töötatud meetodit molekulaarsete mahutite ehk hemikukurbituriilide valmistamiseks. Lisaks panevad meie teadlased kokku molekulide süsteeme, millel on nii tuvastamise kui ka signaali andmise võime, et teada anda "käelisest" mürkainest näiteks värvimuutuse kaudu," selgitas professor Aav.
Euroopa Komisjon eraldas tulevikutehnoloogiate rahastamise meetmena H2020 FET-OPEN projektile INITIO 2.9 miljonit eurot, et koondada Tallinna Tehnikaülikooli ja veel viie ülikooli teadlased ning Eestis tegutseva Interspektrum OÜ ja lisaks veel üks Itaalia ettevõte ühte rahvusvahelisse teadusprojekti. | "Keemilised ninad" aitavad puhastada keskkonda tööstusjääkidest | https://novaator.err.ee/907922/keemilised-ninad-aitavad-puhastada-keskkonda-toostusjaakidest | Viie Euroopa riigi teadlased on ühinenud uue generatsiooni "keemiliste ninade" loomiseks, et hõlbustada keskkonnast tööstusettevõtete tekitatud jääkainete eraldamist. Teadlaste hulgas on ka Tallinna Tehnikaülikooli keemikud. |
Thrillerlike elementidega psühholoogiline draama räägib kahe tegelaskuju taaskohtumisest. Ühine teekond läbi talvise maastiku sunnib avama aastate eest toimunud vägivaldse sündmuse tagamaad. Lahendamata minevik juhatab tegelased valiku ette, mis määrab nende mõlema tuleviku. Mustvalgele linaloole tegi originaalmuusika Mick Pedaja.
"Meile on miskipärast väga loomupärane, et hoiame asju endale ja teinekord valime rasketest teemadest rääkimise asemel vaikimise. Mind huvitas selle loo puhul, et mis juhtub meiega siis, kui vaikida ei ole enam võimalik. Just sellele vaikuse murdumise momendile ongi film üles ehitatud," selgitas režissöör Martti Helde ja kinnitas, et filmis on inimlikkust, kaastundlikkust, viha ja armastust. "Film sobib kõigile, kellele meeldivad mõttemängud ja thrillerlik jutustus."
Martti Helde debüütfilm "Risttuules" valiti rohkem kui 60 filmifestivalile ja pärjati arvukate auhindadega. Lisaks Eesti kinodele jõudis film muuhulgas Prantsusmaa, Poola, Norra ja Brasiilia kinopublikuni.
Filmi idee autor on Martti Helde ning stsenaarium on sündinud koostöös Inglise stsenaristi Nathaniel Price'iga. Peaosatäitjad on Rea Lest ja Reimo Sagor.
Vaata treilerit: | Vaata treilerit: märtsis jõuab kinodesse Martti Helde uus film "Skandinaavia vaikus" | https://kultuur.err.ee/907916/vaata-treilerit-martsis-jouab-kinodesse-martti-helde-uus-film-skandinaavia-vaikus | 29. märtsil jõuab Eesti kinodesse "Risttuules" režissööri Martti Helde uus täispikk mängufilm "Skandinaavia vaikus", mille keskmes on Põhjamaa inimesele loomuomane alalhoidlikkus ja vaikimine. |
Laupäeval saatsid Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Teaduskoda ja Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu ühispöördumisena peaministrile avaliku kirja, milles nõudsid, et riik tohiks püsivalt toetada ainult riiklike asutuste, mitte aga eraettevõtete teadustegevust. Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad ütleb, et raha ei tohiks hoopis anda teadlastele, kes eraettevõtlusest aru ei saa ning kelle jaoks on ettevõtlus ja vaba turg sõimusõnad.
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Teaduskoja ja Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu poolt peaministrile saadetud tekstis nõuti: " Baasfinantseerimisest tuleb eemaldada riigiabi erafirmadele, kes hetkel saavad baasi kaudu võimendust erasektorisisestele koostöölepingutele."
Kristjan Oadi sõnul jätavad kaeblejad mainimata, et nimetatud raha saavad taotleda ainult evalveeritud teadusasutused. "Evalveerimine on kvaliteedi kinnitamise protsess, mis nõuab väga suurt investeeringut. Erakapitalil põhinevad teadusettevõtted on selleks vajamineva raha suutnud ise turult teenida ja Eesti teadusse juurde tuua. Need vähesed ettevõtted, kes on samal ajal nii riigile maksutulu teeninud kui ka teadust evalveerinud, on kangelased," ütles Oad.
"Seetõttu on ainult maksumaksja rahast elava seltskonna nõudmine erasektori vastu piiratud."
Oadi sõnul on absoluutne fakt see, et Eesti teaduse rahastust tuleb kordades tõsta.
"Alusteadustega tegelevatele uurijatele tuleb anda nii materiaalne kui akadeemiline vabadus. Meil on vaja normaalset teadlase karjäärimudelit, realistlikke tenuurivõimalusi ja sotsiaalseid garantiisid. Seda kõike ainult õõnestab see, kui mingi seltskond tahab ettevõtlikke teadlasi karistada," ütles Oad.
Kristjan Oadi hinnangul on mõnede teadlaste selline seisukoht sisuliselt kommunistlik ja käib vastu Eesti Vabariigi põhiseadusele. "Põhiseadus sätestab otsesõnu ettevõtlusvabaduse ning keelab diskrimineerimise. Teadlase diskrimineerimine selle tõttu, et ta on tänu oma teadustööle ka edukas ettevõtja, oleks vabariigi aluste õõnestamine," ütles Oad.
"Lugesin seda deklaratsiooni ja ei uskunud oma silmi – kuidas peavad haritud inimesed probleemiks seda, et AS Cybernetica või OÜ Protobios teadust teevad ja seda ka edukalt turustavad. Lööb täiesti pahviks, et kirjutatakse alla sõnadele, mis sisuliselt ütlevad, et turul edukas teadustiim on paaria ja talle maksumaksja raha usaldada ei või. Kuidas on võimalik, et tänases Eestis on eraettevõtlus kellegi jaoks sõimusõna?" küsis Oad.
Oad toob välja, et 2017. aastal said teadusettevõtted ainult 5,6 protsenti kogu teaduse baasfinantseerimisest. "Seda enam on arusaamatu, mille üle mõned õieti kurdavad. Ei ole normaalne, et maksumaksja palgal on teadlased, kes erasektorit põlgavad. Vastupidi, baasrahastuse tingimuseks võiks seada, et vastava asutuse vähemalt mõnel juhtival liikmel peab olema ettevõtluskogemus," ütles Oad.
Koolijuhi sõnul sisaldavad esitatud väited ka otsest valet. "Väidetakse, et praegune teadusraha jagamise kord olevat keelatud riigiabi. See on sulaselge vale. Kandideerida saavad kõik teadusasutused, kes on evalveeritud, sõltumata omandivormist või teadlaste päritolust. Ettevõtetel on baasfinantseeringu saajate hulka murdmine märksa raskem kui avaliku sektori teadusasutustel. Tegu on häbitu ettevõtluse ja sellega ka Eesti teaduse kahjustamisega," ütles Mainori tegevjuht.
Teaduse baasfinantseerimise ja selle jagamise kohta saab lähemalt lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.
Selle artikli edastas ERR Novaatorile kommunikatsioonibüroo. | Mainori tegevjuht: ettevõtlusvaenulikele teadlastele ei tohiks maksumaksja raha anda | https://novaator.err.ee/907917/mainori-tegevjuht-ettevotlusvaenulikele-teadlastele-ei-tohiks-maksumaksja-raha-anda | Seoses teadlaste avaliku pöördumisega teaduse lisaraha jagamise osas leiab ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad, et teadlastele, kes eraettevõtlusest aru ei saa, ei tohikski raha anda. |
2018. aastal oli kirjastuste liidu liikmete välja antud raamatute seas populaarseim lastele mõeldud ja Epp Petrone koostatud "Meie Eesti" kirjastuselt Petrone Print, mida müüdi 24 541 eksemplari.
Ingvar Villido raamat "Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus" tulnuks aga liidu liikmena müügitabelis tõenäoliselt kolmandaks. Kirjastus Human kinnitas, et teost müüdi mullu 8011 raamatut.
Kultuurkapitali 2018. kirjanduse proosa aastapreemia ehk romaaniauhinna võitnud Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan" müüs 2018. aastal 6800 eksemplari. Võrdluseks: Eesti menukaima ilukirjandusliku teose Silver Anniko "Rusikate" (kirjastus Hea Lugu) müügiarv on 6861.
"Kogu tiraaž on 8400 ning praeguse seisuga on sellest järel viimased sajad, pean kähku uue tiraaži tellima," ütles Vahur Afanasjev oma hiti kohta, mis ilmus 2017, nii et osa müüki langes juba sinna.
Indrek Hargla "Kolmevaimukivi" müüdi kirjastuse Raudhammas juhatuse liikme Heli Sootaki sõnul eelmisel aastal umbes 2200 eksemplari.
Võrdluseks: populaarseim tõlkeromaan, kirjastuste liidu tabelis 34. kohale tulnud A. J. Finni "Naine aknal" (Tänapäev) müüs 2221 eksemplari ning 35. kohal olev Andrus Kivirähki "Kaka ja kevad" 2174.
Valdur Mikitalt ilmus 2018. aastal süngeis toones "Eesti looduse kannatuse aastad", mis räägib põlismaastike muutumisest ning selle mõjudest eesti inimesele ja kultuurile. Valdur Mikita sõnul osteti seda raamatut eelmisel aastal 1900 eksemplari. Tasub aga rõhutada, et teos ilmus alles detsembri algul, nii et müüa jõudis 2018. aastal jooksul mõne nädala.
"Olen introvert, mulle meeldib üksi tegutseda," vastas Mikita küsimusele, miks ise välja anda.
Mihkel Mutt ütles, et ise väljaandmine tasub ära alates 500-600 müüdud raamatust. "Siis oled saanud kulud tasa, aga kui oled saanud ka kulkast väikse toetuse, siis tasub ära," lausus Mutt. "Parimad päevad on möödas, sest erinevaid raamatuid ilmub nii palju, aga ikkagi veel tasub ära."
Mihkel Muti eelmise aasta teos "Kõik on hästi. Mõtted II" on seni müünud umbes 1300 eksemplari.
Rein Raua andmeil on 1. jaanuari seisuga tema poliitilist põnevikku "Viimane kustutab tule" müüdud 783 eksemplari, müüki jõudis raamat oktoobri lõpunädalal.
Mitme ise välja andva autori või väikekirjastuse esindaja jutust jäid pinnale argumendid: meeldib ise tegutseda, annab vabad käed, tasub paremini ära, ning promo osas pole vahet, sest seda tuleb autoril niikuinii peamiselt ise teha.
"Trükise teostamise hetkest meeldib mulle, kui mul on endal kontroll," lausus Vahur Afanasjev. "Võtame näiteks Peeter Alliku uhked illustratsioonid, ma tõesti ei oleks viitsinud kirjastusega vaielda, kas nende eest on ikka vaja maksta."
Teine põhjus isetegevuseks on Afanasjevi sõnul promo. "Kui välja arvata Petrone Print, siis minu muud kogemused kirjastustega on ikka nii, et lõpuks promon end ise."
Ainus pluss kirjastuse juures tegutsemisel olevat Afanasjevi sõnul see, et siis ta ei maksaks ise trükikulusid. "Aga ma sain auhinna ja võisin neid kulusid endale lubada," kinnitas Afanasjev.
Humani kirjastaja Inga Raitar ütles Ingvar Villido "Emotsioonide" kohta, et eda raamatut polnud üldse vaja promoda, sest see oli paljudele oluline teos. "Ega asjata purustatud raamatu esimesel esitlusel Tallinnas 5. märtsil ilmselt Eesti kõigi aegade autogrammirekord - neli tundi seisis üle 300 inimese kannatlikult autogramijärjekorras ja sama kordus nii Tartu kui Viljandi esitlustel," märkis Raitar.
"Kirjastajana arvan, et kindlasti pole tegu ühe hooaja hittraamatuga," lisas Raitar. "Mida enam need Eestis välja töötatud teadmised maailmas levivad, seda enam tekib selle raamatu huvilisi ka maailmas, oleme praegu tõlkimas raamatut inglise keelde - Ingvar Villido kursused toimuvad nimelt juba teist aastat Ameerika Ühendriikides ja erinevates Euroopa riikides." | Mihkel Mutt: üksi kirjastamine tasub ära alates 500-600 eksemplarist | https://kultuur.err.ee/907906/mihkel-mutt-uksi-kirjastamine-tasub-ara-alates-500-600-eksemplarist | Kolmapäeval, 6. veebruaril avaldas Eesti Kirjastuste Liit 2018. aasta raamatumüügitabeli. Pole aga saladus, et kõik (väike)kirjastused ei kuulu liitu ning mitmed menuautorid annavad oma teoseid välja ise või siis pereringis. See tasub ära, kinnitasid ERR kultuuriportaalile Mihkel Mutt, Vahur Afanasjev ja teised isekirjastajad. |
Kolmapäeva õhtul, mil ETV ja ETV+ eetris on esimesed valimisdebatid, korraldab Elurikkuse Erakond rahvusringhäälingu maja ees protesti.
"Palume õiguskantslerilt abi, et Eesti Rahvusringhääling (ERR) lõpetaks põhiseaduse rikkumise ja kohtleks võrdselt kõiki erakondi, kes valimisteks esitasid nimekirjad kõikide valimisringkondade kohta," seisab ERE pöördumises. "Soovime, et ERR-i nõukogu (mille suurem osa koosneb riigikogus olevate erakondade esindajatest) muudaks ära oma diskrimineeriva otsuse nr 5.1. (11.12.2018.a) ja ERR annaks ka Elurikkuse Erakonnale (ERE) samasugused võimalused kui antakse teistele üleriigilised nimekirjad esitanud erakondadele."
ERE kirjutab, et nende hinnangul ei vasta põhiseadusele ERR-i nõukogu otsus ja ERR-i töötajate käitumine, mille kohaselt ERR kohtleb ühte erakonda, kes esitas kõik nõuetele vastavad nimekirjad sarnaselt teistele erakondadele, erinevalt.
Vastavalt ERR-i nõukogu kinnitatud valimiste kajastamise korrale on ETV programmis eetris neli 75-minutilist valimissaadet "Valimisstuudio". Igas väitluses on esindatud erakonnad, kes on üles seadnud täisnimekirja (125 kandidaati).
"Riigikogu valimiste seadus sätestab piiri, millest rohkem ei tohi nimekirjades kandidaate olla, kuid kusagil pole märget selle kohta, et ülempiirist väiksem kandidaatide arv oleks mingil moel halvem," kirjutab ERE. "Paraku ERR diskrimineerib meid ja ei anna ERE peaministrikandidaadile samasuguseid võimalusi kui antakse teistele erakondadele, olles meelevaldselt seadnud seaduses toodud kandidaatide ülempiiri mingiks kvalitatiivseks kriteeriumiks ja põhjendades ERE peaministrikandidaadile ebavõrdset kohtlemist sellega, et ERE ei ole esitanud kandidaate maksimaalsel lubatud arvul."
ERE märkis, et peamiseks põhjuseks, miks ERE-l ei ole nimekirjades kandidaate maksimaalselt lubatud arvul, on raha. "Täisnimekirja puhul, millest on selge, et valdaval osal kandidaatidest ei ole isegi mitte teoreetilist võimalust mandaat saada, on kautsjon 62 500 eurot ja see tuli tasuda enne nimekirjade esitamist," selgitas erakond.
Erinevalt täisnimekirja esitanud samuti uuest erakonnast Eesti 200, alustas ERE oma erakonna tegemist nii hilja, et on olnud väga vähe aega koguda annetusi, lisas ERE.
ERE esindajad saavad osaleda raadiodebattides, samuti on nad esindatud ERR-i valijakompassis valijakompass.err.ee | Elurikkuse Erakond kaebas õiguskantslerile ERR-i nõukogu peale | https://www.err.ee/907914/elurikkuse-erakond-kaebas-oiguskantslerile-err-i-noukogu-peale | Elurikkuse Erakond (ERE) pöödus õiguskantsleri poole, taotledes, et Eesti Rahvusringhääling (ERR) kohtleks valimisdebattides võrdselt kõiki erakondi, kes esitasid valimisteks nimekirjad kõikides valimisringkondades. |
33-aastane Washington Capitalsi kaptenil võttis aega 14 hooaega ja 1055 mängu, et jõuda 1180 resultatiivsuspunktini, mis on ühe võrra enam kui Sergei Fjodorovil. Viimasel kulus selleks aga 18 hooaega ja 1248 mängu.
Tegevmängijatest võib aga kunagi Ovetškini saavutuse ületada Pittsburgh Penguinsi 32-aastane ründaja Jevgeni Malkin, kes on praegu kogunud 834 kohtumisega 985 punkti.
Capitals võitis kodumängu Vancouver Canucksi vastu 3:2 (1:0, 0:0, 2:2). Ovetškini ajalooline sööt leidis aset esimesel kolmandikul. | VIDEO | Ovetškin tõusis kõigi aegade tulemuslikeimaks venelaseks | https://sport.err.ee/907845/video-ovetskin-tousis-koigi-aegade-tulemuslikeimaks-venelaseks | Aleksandr Ovetškin andis teisipäeval tulemusliku söödu ja tõusis läbi aegade kõige resultatiivsemaks vene hokimängijaks NHL-is. |
EKRE juhatuse liige Jaak Madison ütles ERR-ile "ristirahva valijakompassi" kohta, et Viilma edetabel on tänuavalduse maiguga, kuna Keskerakonna toel eraldati kirikule enam kui kuus miljonit eurot: "Selline käitumine jätab tugeva jälja kristlikele moraalipõhimõtetele."
Etetabeli tipus on Keskerakond, EKRE on Eesti 200 ees eelviimasel positsioonil. "Ma tuletan meelde, et Keskerakonna häältega on riigikogus tagasi lükatud EKRE ettepanek kooseluseaduse tühistamiseks. Keskerakond on lihtsalt üritanud rahaga peapiiskopi arvamuse konni maksta," kommenteeris Madison.
Madison lausus, et enamik kristlasi toetab riigikogu valimistel "niikuinii" EKRE-t, kuna lisaks kooseluseaduse tühistamisele on neil kavas sätestada põhiseaduses abielu mehe ja naise liiduna.
Liina Normet: peapiiskop on võtnud selge poliitilise seisukoha
"Peapiiskop Viilma avaldus kõigi ristiinimeste nimel, kus ta soovitab valida eelkõige valitsuserakondi, paneb küsima, kas Eestis on võimalik raha eest osta kirikupea valimisõnnistust," ütles Eesti 200 aseesimees Liina Normet.
Kirikupea soovitab Normeti sõnul valida kolme valitsuserakonda, kes vaatamata avalikule vastuseisule eraldasid kõikide maksumaksjate käest kogutud rahast 6,75 miljonit eurot EELK-le tegevuskuludeks. Eesti 200 oli Viilma "ristiinimese valjakompassis" Eesti erakondadest viimasel kohal.
"Vägisi tekib küsimus kiriku osas, mis peaks käsitlema kõiki inimesi, sealhulgas ka koguduse liikmeid, võrdselt. Mina kuulun Eesti 200-sse ja ühtlasi olen ka EELK Hageri kogudusel liige, lähtun oma tegemistes Eesti ja meie inimeste vajadustest. Ristiinimesena on mul kohustus seista inimeste õnnetunde ja tervise eest, kuna see on ka tervishoiutöötajana minu ekspertvaldkond," seisab Normeti vastulauses.
Normet leidis, et siinkohal võiks hinnang Viilma personaalsele valimiskompassile piirduda, kui see lugu ei puudutaks ühiskonda laiemalt.
Viilma on Normeti sõnul ise öelnud vähem kui kuu aega tagasi, et kirik ei tohi poliitilistel erakondadel vahet teha. "Sellised kompassid on omased mängulisust otsivale ajakirjandusele ja lobi tegevatele survegruppidele. Kirik näeb end survegrupina, eelistades ühtesid oma liikmeid teistele. See ei peaks olema kiriku mängumaa," oli Eesti 200 aseesimees kriitiline.
Normet lisas, et kui kirik on saanud tänaselt peaministri erakonnalt ehk Keskerakonnalt äsja kingituseks 6,75 miljonit tegevustoetuseks, ei olegi nii üllatav valmiskompassis kõrge esimene koht, järgnevad samuti koalitsiooni kuuluvad Isamaa ja sotsid. "Me oleme Eestis alati lähtunud põhimõttest, et kirik ja riik on lahus. Täna on peapiiskop võtnud selge poliitilise seisukoha."
Andres Herkel: Vabaerakond pole programmi tehes omnivoor
Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel nentis, et kõigil valimistel on oma eripära. "Nende valimiste oma on see, et igaüks teeb oma valijakompassi ja küsib, kus on meie seisukohad teie programmis. Et Urmas Viilma sellega kaasa läks, näitab kindlasti kiriku soovi moevooluga kaasa käia ja seda tuleb pigem kiita," lausus ta.
Sellise võistluse võidab Herkeli sõnul eeskätt selline erakond, kes käitub kõigesööja omnivoorina ja võtab kõik sissetulevad ettepanekud programmi.
"Vabaerakond seda teinud ei ole ja ei kavatse ka tulevikus teha, ehkki dialoog huvirühmadega, ka kirikuga on vägagi vajalik," teatas Herkel. "Aga see peab olema pidev, mitte toimuma nii, et kolm kuud enne valimisi saadetakse erakondadele oma seisukohad ja kolm nädalat enne valimisi tehakse valimiskompassiga kokkuvõte."
Kirikute nõukogu seisukohti üle vaadates tõdes Herkel, et mõne ettepaneku puhul võivad rõhuasetused pisut erinevad olla, kuid on ka sellised, mis pole Vabaerakonna programmiehituslikku loogikasse mahtunud.
"Ma üldiselt arvan, et valimiseelse kompassi kõrval on põhjust mõelda ka valimisjärgsele kompassile, et näidata ka seda, kelle teod lubadustega krooniliselt ei haaku," rääkis Herkel.
"Ristiinimese valijakompassi" esikolmik: Keskerakond, Isamaa, sotsid
Punktide liitmise tulemusel moodustunud pingerea eesotsas troonib peaminister Jüri Ratase juhitud Keskerakond 32 punktiga, järgneb Isamaa 28 punktiga. Kolmandal kohal on Sotsiaaldemokraadid 19 punktiga, millele järgnevad sama suurusjärguga Reformierakond 17 punktiga, Vabaerakond 15 punktiga ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 14 punktiga.
Pingerea lõpetas Eesti 200, millele Viilma andis kuus punkti. | EKRE JA Eesti 200: Viilma avaldas Keskerakonnale tänu rahaeraldise eest | https://www.err.ee/907904/ekre-ja-eesti-200-viilma-avaldas-keskerakonnale-tanu-rahaeraldise-eest | Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja erakond Eesti 200 on nördinud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopi Urmas Viilma erakondale valimissobivuse edetabelist, kus nad viimasteks jäid. Erakondade esindajate hinnangul tänas Viilma Keskerakonda kiriku riigi rahaga toetamise eest. |
"Me oleme Ühendkuningriigile tänulikud selle kohtumise võõrustamise eest NATO 70. sünnipäeval," ütles Stoltenberg avalduses. "London oli NATO esimese peakorteri asukoht."
Ühendkuningriik oli üks alliansi 12 asutajaliikmest ja etendab selles jätkuvalt võtmerolli, andes ühisesse julgeolekusse elutähtsaid panuseid, lausus ta.
Peasekretäri sõnul on Londoni kohtumine NATO liidrite jaoks võimalus tegeleda alliansi ees praegu ja tulevikus seisvate väljakutsetega ja tagada, et NATO jätkab kohanemist selleks, et tagada oma liikmesriikide rohkem kui ühe miljardi suuruse elanikkonna turvalisus.
NATO valitsus- ja riigijuhtide kohtumise formaat erineb tippkohtumise formaadist selle poolest, et selle raames ei toimu välis- ja kaitseministrite kohtumisi.
Eesti tunnustab NATO valikut liidrite kohtumine Londonis korraldada
Välisministeerium tunnustas NATO peasekretäri otsust korraldada tänavune alliansi liidrite kohtumine Londonis ning rõhutas solidaarsuse tähtsust.
"NATO tähistab tänavu 70. aastapäeva ja see tähtpäev peaks kõigile liitlastele meenutama alliansi olulisust nende julgeoleku tagamisel. Oluline on, et liidrite kohtumine aitaks NATO sisulist tööd edasi viia, ning demonstreeriks NATO võimekust ja liitlaste solidaarsust," ütles välisministeeriumi pressiesindaja ERR-ile.
"London kui NATO esimese peakorteri asukoht on loogiline ja sümboolne koht selle aastapäeva tähistamiseks. Kohtumise korraldamisega kinnitab Ühendkuningriik, et nende pühendumus Euroopa julgeolekule on ilmselge ja püsiv. Eesti oli valmis kohtumist korraldama alternatiivkohana. Toetasime NATO peasekretäri ning meil on hea meel, et kohtumine toimub meile nii olulises liitlasriigis nagu Suurbritannia. Juhul kui tulevikus peaks tehtama veel ettepanekuid liitlasi kõrgetasemeliselt Eestis vastu võtta, siis kaalume seda tõsiselt," lisas välisministeeriumi esindaja. | Tallinn jäi Londonile NATO liidrite kohtumispaigana alla | https://www.err.ee/907888/tallinn-jai-londonile-nato-liidrite-kohtumispaigana-alla | NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas kolmapäeval, et korraldab detsembris Londonis alliansi riigi- ja valitsusjuhtide kohtumise. Hiljuti oli õhus võimalus, et kohtumine võib toimuda Tallinnas. |
Eesti-Soome liinil vähenes reisijate arv 0,6 protsenti 314 300 reisijale. Eesti-Rootsi liinil vähenes reisijate arv enam kui kolmandiku ehk 36,9 protsendi võrra 45 400 reisijale.
Soome-Rootsi liinil teenindas laevafirma 146 600 reisijat, mida on 5,8 protsenti vähem kui mullu, Läti-Rootsi liinil taandus reisijate arv aastavõrdluses 11,3 protsenti 43 000 reisijale.
Talllinki juht Paavo Nõgene ütles, et käesoleva aasta esimene kvartal on ettevõtte jaoks eriline, sest lühikese aja jooksul käivad planeeritud hooldus-ja uuendustöödel kokku kaheksa laeva ja selle tulemusel eeneb väga suur osa laevade reisijatelaladest.
"Samuti tehakse tehnilised hooldustööd, hoidmaks meie laevu parimas tehnilises korras ning kasutusele võttes uusi innovaatilisi energiatõhususele suunatud tehnoloogiaid. See mõjutas oluliselt ka meie statistikat käesoleva aasta jaanuaris," märkis Nõgene.
Tallinki reisijate arv küll langes 7,3 protsenti ehk 43 102 reisija võrra, kuid Tallinkil toimus jaanuaris ka 91 reisi vähem kui eelmise aasta samal perioodil.
"Seega toimunud reiside arvu langus oli dokitööde tõttu suisa 12 protsenti. Seda kõike arvesse võttes olid Tallinki reisijate arvu tulemused jaanuaris meie hinnangul head," kommenteeris Nõgene.
Eesti-Rootsi liinil ei opereerinud reisilaev Baltic Queen 26 päeva korraliste hooldustööde tõttu. Kaubalaev Regal Star ei opereerinud liinil 6 päeva korraliste hooldustööde tõttu.
Eesti-Soome liinil ei opereerinud reisilaev Star 14 päeva korraliste hooldustööde tõttu.
Reisilaev Silja Symphony ei opereerinud Soome-Rootsi liinil 14 päeva korraliste hooldustööde tõttu ja reisilaev Galaxy ei opereerinud liinil 12 päeva korraliste hooldustööde tõttu. | Dokitööde tõttu langes Tallinki reisijate arv jaanuaris seitse protsenti | https://www.err.ee/907902/dokitoode-tottu-langes-tallinki-reisijate-arv-jaanuaris-seitse-protsenti | Tallinki reisijate arv langes jaanuaris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,3 protsenti 549 000 reisijale, tulemust mõjutasid mitmete aluste hooldustööd. |
Belgia ja Hollandi teadlased eesotsas Jeroen Raesiga uurisid kokku 532 erinevat bakteritüve. Analüüsi põhjal suutis valmistada neist enam kui 90 protsenti keemilisi ühendeid, mis sarnanevad inimeste närvirakkude vahelises suhtluses kasutatavatele ainetele. Selleks vajalike geenide olemasolu ei tähenda automaatselt, et bakterid sünteesivad neid ka inimeste soolestikus. Teisalt esineb samu geene vabas looduses elavatel bakteritel oluliselt harvem.
Isegi juhul kui selleks on võimelised vaid mõned liigid, võivad mõjutada bakterid inimeste tuju, käitumist ja vaimset tervist. Selleks pakub sobivat kanalit aju ja soolestikku ühendav uitnärv. Närvi vahendusel reguleeritakse seedeprotsesse, kuid see kannab ka infot soolestikust ajju.
Enam kui 2000 eurooplaste mikrobioomi uurimisel leidis Raes kolleegidega, et mõnede inimeste soolestikus leidus erakordselt vähe perekondadesse Coprococcus ja Dialister kuuluvaid mikroobe. Coprococcus valmistab oma mõjult dopamiinile sarnanevat ühendit. See on üks tähtsamaid aju virgatsaineid, mis mängib olulist rolli ka depressiooni tekkimise ja vaimse tervise juures laiemalt.
Inimeste terviseandmed näitasid, et bakterite arvukuse vähenemiseni ei viinud antidepressantide kasutamine. Samas ei võimalda uuringu ülesehitus öelda, kas kehv vaimne tervis viib mikroobide arvukuse languseni või suurendab nende kahe bakteriperekonna arvukuse vähenemine depressiooniriski. Välistada ei saa sedagi, et kaks teineteist nõiaringina võimendavad.
Järgmise sammuna kavatseb kasvatada töörühm samu baktereid katseklaasides. See aitab paremini mõista, kuidas käituvad ja milliseid aineid valmistavad bakterid oma loomulikus keskkonnas. Kuigi DNA põhjal saab teha mõningaid ennustusi, sõltub geenide avaldumine neid ümbritsevatest tingimustest. Erinevalt näiteks kolibakteritest on uuritud perekondi Dialister ja Coprococcus suhteliselt vähe.
Samuti loodab Raes kolleegidega välja selgitada, kas sarnane mõju on kõigil perekonda kuuluvatel liikidel. Kui värskes töös seostati Dialister 'i väikest arvukust depressiooniga, siis teises hiljutises töös põdesid artriiti sagedamini need inimesed, kelle soolestikus elas Dialister 'i baktereid keskmisest rohkem. Seega võivad olla erinevatel bakteritüvedel erinev mõju.
Pikemas plaanis võivad viia sarnased alusuuringud uute viisideni vaimsete hädade leevendamiseks. Kasulike bakterite ehk probiootikumide või psühhobiootikumide manustamisel võib olla ka neid ennetav mõju.
Selleks peavad leidma aga teadlased esmalt ka võimaluse, kuidas manustada neid haigetele senisest edukamalt. Varasemate analüüside kohaselt suudavad suu kaudu manustavates bakterikokteilides leiduvatest bakteritest soolestikus püsima jääda ja kanda kinnitada vaid vähesed.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Microbiology. | Soolebakterite ja vaimse tervise vaheline seos sai uut tuge | https://novaator.err.ee/907887/soolebakterite-ja-vaimse-tervise-vaheline-seos-sai-uut-tuge | Soolestikus elavad mikroobid võivad mõjutada lisaks ainevahetusele ja immuunsüsteemile ka ajus toimuvat. Tuhandete eurooplaste mikrobioomi uurinud teadlased leidsid nüüd kahte tüüpi baktereid, kelle soolestikust puudumine seostub depressiooni põdemisega. |
"Ma pole üldse selline inimene, kes midagi kahetseks," rääkis Tõnis Mägi väljaandele. "On mitu Tõnist: väike poiss, teismeline, mees. Erinev mees, eri eas, kui ma olin 28, 50 või 70 - need on kõik erinevad Tõnised. Ja ma pole kunagi öelnud endale, et mul on kahju sellest ajast, kui töötasin NSV Liidus või oma noorusest. See oli imeline aeg."
"Need 12 aastat, mis ma esinesin Liidus oli Jumala kingitus," ütles Mägi täna, 6. veebruaril Argumentõ Nedeljale. "Mitte ainult sellepärast, et ma olin populaarsuse tipus, aga ka seetõttu, et ma nimetaksin seda aega õppetunniks. Ma läbisin tollal hea elukooli. Õppisin inimesi mõistma, sain heaks psühholoogiks. See on ju arusaadav: ette sattusid erinevad inimesed ja nendega tuli läbi saada. Aga see on suurepärane kogemus! Ma hindan seda huvitava ja omapärase ajana: suhtlus paljude huvitavate inimestega, kontserdid ja ringreisid. Minu jaoks on see määrav kümnend mu elus. Vaat nii nimetan ma seda perioodi."
Ta lisas, et pärast nõukogude estraadi perioodi hakkas ta laulma enda laule, mis pole ainult armastusest, vaid kannavad filosoofilisemat mõtet. | Tõnis Mägi: 12 aastat NSV Liidus esinemist oli Jumala kingitus | https://kultuur.err.ee/907885/tonis-magi-12-aastat-nsv-liidus-esinemist-oli-jumala-kingitus | Tõnis Mägi ütles Vene ajalehele Argumentõ Nedelja, et pole kunagi kahetsenud oma noorust ega tööd NSV Liidus. "See oli imeline aeg," kinnitas Mägi. |
Kvitova kutsus tunnistajaks kahtlusaluse Radim Zondra advokaat, kuid tšehhitar ei läinud ise Brno kohtusaali kohale, vaid andis ütlusi video vahendusel, et ei peaks kahtlusalusega silmitsi sattuma.
Maailma tipptennisisti sõnul avas ta Zondrale oma koduukse, kui viimane kella helistas, sest ootas võimalikku dopingukontrolli. Kahtlusalune teatas talle seepeale, et tuli boilerit kontrollima.
Kui nad olid parasjagu vannitoas kuuma vett kontrollimas, tundis Kvitova äkitselt nuga oma kõril. Ta haaras noast mõlemale käega kinni ja vigastas seejuures oma vasaku käe kõõluseid, kõiki viit sõrme ja kaht närv ning vajas hiljem neljatunnist operatsiooni.
Kvitova sõnas, et ühel hetkel leidis ta end põrandalt maas. "Mõistagi ma karjusin, verd oli igal pool," meenutas kahekordne Wimbledoni tšempion. Kui ta pakkus kurjetegijale raha, võttis see 10 000 tšehhi krooni (praegu ca 388 eurot) vastu ja lahkus.
Zondra ei tunnistanud end süüdi. Kui ta aga sellegipoolest süüdi mõistetakse, võib teda oodata kuni 12 aastat vanglakaristust. Hetkel ei ole teada, millal otsus langetatakse. Praegu kannab Zondra vanglakaristust ühe teise kuriteo eest.
Pärast õõvastavat kogemust õnnestus Kvitoval suurde tennisesse tagasi tulla ja pääses eelmisel kuul Austraalia lahtiste finaali, kus tuli tunnistada jaapanlanna Naomi Osaka paremust. | Kvitova kirjeldas kohtus, kuidas teda eluohtlikult rünnati | https://sport.err.ee/907877/kvitova-kirjeldas-kohtus-kuidas-teda-eluohtlikult-runnati | 2016. aasta detsembris noarünnaku üle elanud Tšehhi tennisist Petra Kvitova jagas eile videosilla vahendusel kohtus tunnistajana selgitusi. |
"Mis puudutab INF-lepingut, siis oleme USA paljasõnaliste süüdistuste peale kõik öelnud. President Putin sõnastas meie seisukoha: vastame peegelmeetmetega," sõnas Lavrov Türkmenistani pealinnas Aşgabatis pressikonverentsil.
"USA peatas oma osaluse lepingus. Meie tegime sedasama. Sellekohaselt pärast kuue kuu möödumist, pärast USA ametlikku nooti lepingu ülesütlemise kohta lakkab see kehtimast," rõhutas Vene välisminister.
Vastuseks USA presidendi Donald Trumpi ettepanekule sõlmida INF-lepingu asemele uus leping ütles Lavrov, et Venemaal on teinud mitmeid relvastuskontrollialgatusi.
"Mis puutub sellealaseid ja muid strateegilist tasakaalu ja relvastuskontrolli puudutavaid edasisi läbirääkimisi, on Vene president Vladimir Putin meie seisukoha selgelt sõnastanud: algatusi, mida me oleme ameeriklastele ja tervikuna lääne NATO ametivendadele teinud, ei ole vähe," ütles Lavrov Aşgabatis ajakirjanikele.
"Oleme palju kordi meenutanud oma algatusi, kutsunud üles läbirääkimistele, mitte venitama küsimustega, mis muu seas puudutavad strateegilise ründerelvastuse leppe (START) pikendamist, selle kehtivus lõppeb 2021. aastal," märkis Vene välisminister.
Lavrov rõhutas, et kuna Lääne ametivennad ei ole neile reageerinud, käskis president temal ja Vene kaitseministril Sergei Šoigul "neid teemasid mitte susida".
Nii USA kui Venemaa teatasid nädalavahetusel, et peatavad osaluse INF-lepingus, mis keelab maismaal baseeruvad lühi- ja keskmaaraketid, mille laskeulatus jääb 500 ja 5500 kilomeetri vahele.
"Ehk saame läbi rääkida uue kokkuleppe üle, kaasates Hiina ja teised. Aga võib-olla ei ole see võimalik ja sel juhul kavatseme me teistest kulutuste ja innovatsiooni osas kaugele ette rebida," lausus Trump teisipäeva õhtul aastakõnes kongressile.
Interfax - Baltic News Service | Venemaa lubab INF-ist lahkunud USA-le sümmeetrilist vastust | https://www.err.ee/907879/venemaa-lubab-inf-ist-lahkunud-usa-le-summeetrilist-vastust | Moskva lahkub keskmaa tuumajõudude lepingust (INF) kuue kuu pärast ja vastab USA sammudele peegelmeetmetega, ütles Vene välisminister Sergei Lavrov kolmapäeval. |
"Alustasin rootslasega Rickard Gunnarssoniga ühel rajal ja lasin ta kohe ette. See oli jooksu esimene viga. Jäin eelviimasele positsioonile ja juba teise kurvi jooksin teisel rajal, kuna siserada pandi tagant kavalalt kinni. Kui lõpuks 450 m juures hakkasin rivist mööda minema, siis tegid seda ka teised," rääkis Kisel ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Esimesed 400 m läbis ta 54,96-ga.
"Mul jäi puudu otsustavusest ja positsiooni ei õnnestunudki sirgetel parandada. Lisaks jäin mitmetes kurvides väljapoole. Kokku sain kolm päris korralikku tõuget selga ning mingis olukorras veel mõlemale jalale kellegi naelikutelt kümnesentimeetrise haava. Ka viimase kurvi läbimiseks suutsin end kuidagi "positsioneerida" teisele rajale ehk kokku jooksin konkurentidega võrreldes ilmselt üle 10 m rohkem," sõnas Kisel, kes pidas eileõhtust jooksu enda poolt täielikuks taktikaliseks möödalaskmiseks. "Julgus ning otsustavus on sees 800 m jooksmise lahutamatud osad. Kaotasin need kuhugi ära," tunnistas Kisel.
Haava kohta arvas Kisel, et ega see ilmselt väga sügav pole. "Lihtsalt verd tuli palju. Valus ei ole – jooksu ajal ei pannud tähelegi," sõnas jooksumees | Eesti jooksja hooaeg algas üle kivide ja kändude: kehv taktika ja verised haavad | https://sport.err.ee/907872/eesti-jooksja-hooaeg-algas-ule-kivide-ja-kandude-kehv-taktika-ja-verised-haavad | Eesti keskmaajooksja Rasmus Kisel avas esmaspäeva õhtul oma tänavuse sisehooaja Rootsis Stockholmis Folksam Grand Pix võistlusel 800 m jooksuga, kus sai tugevuselt teises jooksus kuuenda koha ajaga 1.53,62. |
"Järgmise 24 tunni jooksul sajab Park Citys suur kogus lund ja temperatuur langeb kiirelt," teatas võistluste peakorraldaja Calum Clark. "See tähendab, et pidime langetama raskeima otsuse, jättes ühe võistluste peaala ära. Me uurisime iga võimalust, kuid korralduskomitee leidis ühiselt, et meie peamine mure on sportlaste ohutus nagu ka ülejäänud ajakava sujuv kulgemine."
Kui Eesti lumelaudureid Park Citys ei võistle, siis teade võistluste ärajäämisest oli halb uudis kindlasti põhjanaabritele, sest startida ei saanud ka mitmekordsed tiitlivõistluste medaliomanikud Enni Rukajärvi ja Roope Tonteri. | Halb ilm jättis MM-il lumelaua Big Airi hüpped üldse ära | https://sport.err.ee/907863/halb-ilm-jattis-mm-il-lumelaua-big-airi-hupped-uldse-ara | Ameerika Ühendriikides Park Citys toimuvat lumelauasõidu ja freestyle suusatamise MM-i räsivad karmid ilmastikuolud. Kui freestyle suusatamise pargisõidu kvalifikatsioonid lükati eilselt tänasele, siis lumelaua Big Air hüpete tegijatel läks palju nadimalt - korraldajad jätsid võistlused üldse ära. |
Lagle Pareki rännak algab 1941. aastal ja jõuab välja tänapäeva. Tema esimene reis viis teda juba lapseeas koos perega küüditatuna Siberisse ning aastakümneid hiljem poliitvangina Mordva vangilaagrisse. Nendest sündmustest hoolimata ei meenuta Lagle seda aega kui kannatuste rada, vaid pigem kui seiklust.
Filmi tegijate sõnul on Parek ideaalne eeskuju mõistmaks, kuidas kõigi raskuste puhul saab jääda inimeseks. See on lugu inimese olemusest ja kirest elada, elada ausalt. Sealjuures Lagle ei väsi kordamast oma ema tarkust: "Pole vahet, kus sa elad, peaasi, et sa inimeseks jääd".
Filmi režissöörid on Jaan Kolberg ja Meelika Lehola, operaatorid Jaan Kolberg, Meelika Lehola, Arvid Tampu, Jaan Tristan Kolberg, helirežissöör Jaan Tristan Kolberg, produtsent Jaan Kolberg. Filmi on tootnud Studio Navona. | Treiler: kinno jõuab film Lagle Parekist | https://kultuur.err.ee/907857/treiler-kinno-jouab-film-lagle-parekist | Jaan Kolbergi ja Meelika Lehola uus dokumentaalfilm "Lagle rännakud" räägib Eesti ühiskonnategelasest, kunagisest poliitvangist ja väga erilisest naisest Lagle Parekist. Kinno jõuab film 15. veebruarist. |
Algsete plaanide järgi pidi Osaka tegema Dohas oma esimese turniiri pärast edukaid Austraalia lahtiseid, aga nüüd lükkub naasmine edasi. Seljaprobleemid on 21-aastast jaapanlannat vaevanud ka varem.
Kaks viimast slämmiturniiri võitnud Osaka puudumisel on Dohas nimekamatest kohal rumeenlanna Simona Halep, tšehhitar Karolina Pliškova ja sakslanna Angelique Kerber.
Doha turniiril peaks kaasa lööma ka Anett Kontaveit. | Esireketiks tõusnud Naomi Osakat vaevab seljatrauma | https://sport.err.ee/907853/esireketiks-tousnud-naomi-osakat-vaevab-seljatrauma | Naiste tennise maailma esireket Naomi Osaka jätab järgmisel nädalal Dohas algavad Katari lahtised seljavigastuse tõttu vahele. |
Ossinovski ütles, et kui rääkida vene laste eesti lastega koosõppimisest Narvas, siis on see sootuks teine teema kui rääkida sellest Tallinnas, Tartus või Pärnus.
"Meil on mõned erakonnad, kes soovivad jätkata segregeeritud süsteemi ehk viia vene koole kunstlikult üle eesti keelele, nagu Läti variandis. Probleem on aga selles, et eesti ja vene lapsed kohtuvad alles ülikoolis ja siis on juba liiga hilja. Seetõttu on oluline soodustada koosõppimist. Aga poliitilise hoogtöö korras, nagu mõni erakond tahab, et võtame seaduse, millega nelja aasta pärast lähevad kõik vene lapsed eesti kooli õppima, seda teha pole võimalik. Oluline on mõelda ka sellele, et vene lastel oleks võimalik säilitada oma emakeele ehk vene keele oskus. Oma kultuuriline identiteet."
Ossonovski ütles, et tema ei usu Isamaa ja EKRE pakutud lahendusse, et vene lapsed võiksid õppida oma koolis küll edasi, aga teha seda eesti keeles.
"Mina sellesse ei usu. Siis on nii, et õpetaja räägib lastega vahetunnis vene keeles ning tunni ajal suure aktsendiga eesti keeles, millest lapsed niigi aru ei saa. Selles mõttes on meil Eesti 200-ga ühine arusaam, et eesti ja vene lapsed peaksid õppima koos. Huvitav on, et vene lapsevanematel on selleks valmidus olemas, aga nad ütlevad, et eestlased ei taha meid. Ja ma saan eesti vanematest aru, kes muretsevad, et kui vene lapsed tulevad, siis mis minu lapse haridusest saab."
Ossinovski kordas, et tema hinnangul pole valik selles, kas õppetöö koolis on eesti või vene keeles, vaid selles, kas eesti ja vene lapsed õpivad koos või lahus. Ja selles küsimuses erakondade vahel tema sõnul konsensust pole.
Lukas: Ida-Virus eesti keeles õpetajatele tuleb maksta 30% lisatasu
Endine haridusminister ja neil valimistel taas Isamaa ridades kandideeriv Tõnis Lukas ütles, et kui vaadata Ida-Virumaa koole, siis juba praegu on eestikeelsetes koolides pooled lapsed pärit vene peredest.
"Uuringud näitavad, et ühtse kooli poolt on enamus vene perekondi, aga loomulikult igaüks võib mõtestada seda erinevalt, milles seisneb ühtne kool. Nagu Kohtla-Järvel selgus, siis nähakse venekeelselt ja eestikeelselt positsioonilt üsna erinevalt juba seda, milline võiks riigigümnaasiumi sisu seista."
Lukase sõnul on võtmeküsimus hoopis eesti keele õpetajate meelitamises Ida-Virumaale, milleks tuleks riigil hakata neile maksma lisatasu.
"Eesti keeles õpetavate õpetajate saamine mingisse piirkonda on seotud palga ja prestiižiga. Ja ka sellega, kas lisatasu keerulisemas piirkonas makstakse või mitte. Praegu seda tehakse kahes koolis Narvas ja Sillmäel. Tegelikult tuleks maksta 30 protsenti lisatasu kõigile eesti keeles õpetavatele õpetajatele Ida-Virumaal," pakkus Lukas.
Ta avaldas ka lootust, et uues riigikogus võib tekkida enamus, et eestikeelsele õppele Eestis täielikult üle minna. | Ossinovski: poliitilise hoogtööga vene koole eestikeelseks muuta ei saa | https://www.err.ee/907852/ossinovski-poliitilise-hoogtooga-vene-koole-eestikeelseks-muuta-ei-saa | Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles Tallinna Televisiooni valimisdebatis, et poliitilise hoogtöö korras ei saa nelja aasta pärast panna kõiki vene lapsi eesti keeles õppima. Ossinovski hinnangul peavad vene lapsed säilitama ka vene keele oskuse ja oma kultuurilise identiteedi. |
Narva eraldas Euroopa kultuuripealinna põhitaotluse koostamiseks 75 000 eurot. Rohkem raha pole, sest volikogu kärpis kultuuripealinna tegevuste rahastamist kolmekordselt. Põhitaotluse koostamise hankele tuli vaid üks pakkumine, osaühingutelt Shiftworks ja Creativity Lab. Pakkumine tunnistati edukaks, ent Creativity Lab juhatuse liikme Ragnar Siili väitel võivad nad hankevõidust loobuda, kui linn kultuuripealinna tegevustesse täiendavalt ei panusta.
"No 75 000 euro eest konkurentsivõimelist taotlust, millel oleks ka reaalsed võiduvõimalused, ei ole võimalik koostada. Meil ei oleks ju mingit muret see raha vastu võtta ja teha selline keskpärane asi, aga see oleks meie poolt vastutustundetu. Ehk et meie läheme sellesse lepingusse juhul, kui linna poolt on selge ülevaade, et nad on valmis tegevused, mida me oleme ka hankes selgelt välja toonud, omalt poolt ära lahendama," rääkis Siil ERR-ile.
Siili hinnangul peaks konkurentsivõimelise taotluse koostamiseks kulutama vähemalt kaks korda rohkem raha, sest 75 000 piisab vaid hädapäraste ettevalmistustööde tegemiseks. Samas on hulk olulisi tegevusi hanke tingimustest hoopis välja jäetud. See puudutab näiteks rahvusvaheliste ekspertide kaasamist, koostööd teiste kandidaatlinnadega, kultuuritegijate rahvusvahelisi koostööprojekte ja isegi hindamiskomisjoni visiidi korraldamist Narva.
"Need on kõik asjad, mis tuleb teha lisaks. Me oleme valmis linnavolikogu liikmetega kohtuma, jagama selgitusi, millised on kõik need täiendavad tegevused ja eelarvevajadused, et nad siis saaksid järgmised sammud otsustada: kas siis tehes täiendava hanke, leides lisavahendid käesoleva hanke jaoks, tehes need otse omaenda töötajate ja omaenda eelarvest. Peaasi, et need tegevused saaksid tehtud," selgitas Siil.
Narva volikogu esimees Irina Janovitš ütles, et kavatseb kultuuripealinna teemal pikemalt sõna võtta mõne päeva pärast. Kohtumiseks põhitaotluse koostamise hanke võitjatega ta praegu mõtet ei näe, sest leping nendega pole veel sõlmitud. Aga jutt, et 75 000 euro eest konkurentsivõimelist taotlust teha ei saa, meenutab Janovitši arvates väljapressimist. Milleks siis üldse hankes osaleti?
Samal ajal on Narvas tekkinud rahulolematus linnavõimu tegevusetusega kultuuripealinna tiitli taotlemisel. Kodanikuliikumine #myNarva2024 kogus kahe nädalaga ligi tuhat allkirja, et volikogu kultuuripealinna teemat tõsiselt võtaks ja taotluse koostamiseks vajaliku summa eraldaks. Enne seda teatas Narva metallitöötlusettevõte Fortaco, et on valmis puuduoleva raha linnale annetama. | Narva kultuuripealinna projekti rahakärbe tõi hanke võitjalt ultimaatumi | https://www.err.ee/907851/narva-kultuuripealinna-projekti-rahakarbe-toi-hanke-voitjalt-ultimaatumi | Narvas jätkuvad vaidlused Euroopa kultuuripealinna projekti rahastamise teemal. Põhitaotluse koostamise hanke võitja lubab lepingust loobuda, kui Narva kandideerimiseks täiendavat raha ei leia. Volikogu esimehele näib aga taoline jutt väljapressimisena. |
Nõudlik valija tahab kampaanialt seda, et erakond ütleks selgelt välja oma alusväärtused ja põhimõtted. Sellisel juhul oleks võimalik eeldada, kuidas see erakond mingis võimalikus tuleviku olukorras tegutseks, sest ükski valimisprogramm ei suuda detailselt kõiki valikuid ja olukordi ära kirjeldada. Isegi kui suudaks kirjeldada, siis neid niikuinii eriti keegi ei loe ja kui loebki, siis neid pigem ei kirjutata valijatele.
Seega, mis võiks olla see koht, kust saab aimu erakondade alusväärtuste ja põhimõtete kohta? Spetsiifilisemalt võiks ehk küsida: kust ma saan aimu erakondade juhtmõtete kohta sellel valimistsüklil? Vastus tundub ilmselge – eks ikka kampaania- slogan' itest.
Minu eesmärk ei ole veenda kedagi valima ühe erakonna poolt või jätta teise erakonna poolt valimata, vaid püüda parandada Eesti poliitilist kultuuri. Seega püüan jätta isiklikud poliitilised veendumused ja eelistused kõrvale ega hakka ühtki kampaania- slogan' it sisuliselt hindama. Selle asemel kujutan ette, et olen valija, kellel pole mingit lemmikerakonda ning kes püüab hinnata slogan' eid üldiste põhimõtete alusel.
Esimene, nõustumise põhimõte on, et valimis- slogan peaks väljendama sellist mõtet, mille puhul on mõeldav, et leidub mõni selline valija, kes sellega ei nõustu. Juhul kui slogan on midagi sellist, millega kõik valijad nõustuvad, ei oma see nõustumine mingit tähendust ega kaalu. Kui igal erakonnal on selline slogan, millega kõik nõustuvad, pole ükski erakond ühestki teisest erakonnast parem.
Teine, selguse põhimõte on, et valimis- slogan peaks andma selge ja üheselt mõistetava sõnumi. Mida rohkem on ruumi mitmetähenduslikeks tõlgendusteks, seda kasutum on slogan valijale, sest ta ei tea kunagi, millise tähenduse poolt ta oma hääle annab. Samuti suurendab see võimalust, et mõned valijad peavad oma valikus pettuma.
Kolmas, konkreetsuse põhimõte on, et valimis- slogan peaks siiski andma parajalt üldise sõnumi. Sest kuigi konkreetsus on hea, siis liigne konkreetsus ei täida enam oma rolli andmaks valijale teavet, kuidas erakond kavatseb mõne tulevikus tekkiva olukorra lahendada.
Ehk et kui erakonna slogan oleks näiteks "Neljarealine Eesti", mille mõistlik tõlgendus on, et plaanitakse kõik Eesti (pea)maanteed ehitada neljarealiseks, siis teame, et valitakse alati see variant, mis sellele sihile lähemale viib: näiteks pensionid ei tõuse, sest on vaja raha ehituseks.
Aga kas me sel juhul teaksime, mida teeb erakond siis, kui kumbki valik ei aita maanteede ehitamisele kaasa? Kas see erakond oleks toetanud kooseluseadust? Kas see erakond oleks toetanud ÜRO globaalset ränderaamistiku?
***
Nende põhimõtete valguses vaatame, kuidas paistavad Eesti erakondade kampaania- slogan' id.
Ma ei ole kaalunud Eesti Ühendatud Vasakparteid, sest ma ei suutnud tuvastada üht kindlat slogan' it, mis erakond nendeks valimisteks on välja pakkunud. Kahel juhul (Isamaa ja Vabaerakond) polnud ma päris kindel, mis on nende keskne kampaania- slogan, kuid mõlemal juhul valisin selle lause, mis on nende kodulehel ja reklaamides prominentsel kohal.
Enne kui alustan oma analüüsiga, siis on äärmiselt oluline rõhutada, et lähtun eeldusest, et programme niikuinii eriti keegi ei loe, seega võtan vaatluse alla slogan' id kui eraldiseisvad asjad. Samuti püüan ma tõlgendustel hoiduda erakondade üldiste maailmavaadete sissetoomisest ning lähtuda nii palju kui võimalik ainult sellest, mis otseselt slogan' is öeldud.
Eesti 200: "Pikk plaan Eestile"
Nõustumise põhimõtte järgi tundub hästi õnnestunud slogan, sest pikk plaan ei ole selline asi, millega iga mõistlik valija tingimata nõustuks. Pikal plaanil on omad miinused, näiteks kuna tulevikku on keerulisem ennustada kui järgmist 2-3 aastat, siis ei pruugi iga pikk plaan olla edukas võrreldes lühiajalistega.
Samuti võib pikk plaan eirata praeguseid põletavaid probleeme. Eeldatavasti oleks pikk plaan selle asemel, et parandada pensionäride elujärge täna, keskendunud pigem sellele, et 10 või 15 aasta pärast oleks meil jätkusuutlik pensionisüsteem. Minu jaoks pole ilmselge, et üks on tingimata parem kui teine, mis tähendab, et juhul kui keegi selle pika plaani väitega nõustub, siis see on tähenduslik ja mõttekas.
Tõlgenduse osas võiks mõni ninatark küsida, kas Eesti 200 plaan on selline, milles on hästi palju punkte, mis selle pikaks teevad. Aga see kindlasti poleks heatahtlik, sest sellisel juhul oleks erakond ilmselt valinud mõne teise omadussõna, nagu näiteks "põhjalik" või "detailne".
Selguse põhimõtte osas on suurem probleem see, et praegune slogan ütleb valijale vaid erakonna meetodi probleemide lahendamiseks, kuid ei kirjelda kuidagi nende sisulisi seisukohti. Sest pikkasid plaane võib olla väga erinevate sihtide ja suunitlustega.
Konkreetsuse põhimõtte valguses võiks öelda, et slogan on osaliselt õnnestunud, eeldusel et mingi kindel pikk plaan on olemas. Siis jääks iga valiku puhul lahendada vaid empiiriline küsimus, et milline valikutest aitab plaani rohkem ellu viia või milline teeb seda rohkem. Kui eeldame, et plaani sisu pole veel paigas, siis saame ikkagi erakonna valikuid ennustada, sest eelistataks seda, mis aitab plaani tekkimisele kaasa. Samas poleks meil sellest slogan' ist lähtudes võimalik arvata, mida teeks erakond olukorras, kus on valik kahe lühiajalise ja jooksva probleemiga.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: "Eesti eest!"
Nõustumise põhimõtte järgi on see slogan pigem kehv, sest kui Eesti valijad valivad Eesti riigikogu, siis ei ole ju kuidagi mõistlik eeldada, et mõni erakond on millegi või kellegi muu kui Eesti eest. Isegi kui Eestis oleks mõni erakond, kelle eesmärk oleks maksimaalne lõimumine Euroopa Liidu ja selle institutsioonidega, oleks see eesmärk pigem kantud soovist teha Eesti elu paremaks.
Igasugused pahatahtlikud tõlgendused nagu "Eesti (, tule) eest!" ei oleks grammatikareeglite järgi võimalikud. Aga selguse põhimõttest lähtudes on probleem hoopis see, et kuigi on arusaadav, et erakond seisab Eesti huvide eest, ei ole võimalik sellest slogan' ist tuletada, mis need huvid on. Seega võimaldab see slogan väga laia tõlgendust, sest on väga palju erinevaid mõistlikke arusaamu sellest, mis on Eesti huvides.
Konkreetsuse põhimõtte osas on ühelt poolt sel slogan' il piisav üldisus, et anda vastus igale võimalikule olukorrale: eelistatakse seda, mis edendab Eesti huve kõige enam. Samas satume sama probleemi otsa, mis selguse põhimõtte puhul: see slogan on liiga üldine. Eesti huve võivad edendada väga erinevad ning kohati isegi vastandlikud tegevused, sõltuvalt sellest, kuidas keegi Eesti huve mõistab.
Elurikkuse Erakond: "Teeme koos Eestist nutika ökoriigi"
Nõustumise põhimõtte järgi on see slogan õnnestunud. Ökoriik kõlab minule palju spetsiifilisem kui näiteks "puhas looduskeskkond" ning kui viimast võiksid kõik tahta, siis ökoriik tundub selline kontseptsioon, millega on võimalik mitte nõustuda.
Samuti ei saa jätta tähelepanuta sõna "koos", mis viitab sellele, et erakond näeb ökoriigi saavutamisel kindlat teed. Siin on jälle ruumi mitte nõustuda, kui arvatakse, et eksperdid on paremad kui kaasamine või et riik ei peaks kodanikelt liiga suurt panust ootama.
Selguse põhimõtte järgi on see vähemalt osaliselt õnnestunud slogan. Kuigi tõlgendusruumi on kasutatud mõistete täpse sisu osas, siis usun, et kattuvus nutikuse tähenduse osas on üsna suur. Tänaseks on Eestis vaid kaduvväike osa valijaid, kes ei tea ega saa aru näiteks telefoni ja nutitelefoni erinevusest ning sellest, mis teeb nutitelefoni nutikaks.
Eesliitega "öko-" võib minna veidi keerulisemaks, sest see võib tähendada kas ökoloogilist ehk keskkonnasõbralikku või ökonoomset ehk kokkuhoidlikku. Paljudes olukordades pole neil kahel tähendusel aga vahet, sest sisuliselt langevad need kokku: mis on kokkuhoidlik, on ühtlasi keskkonnasõbralik. Aga see ei ole alati nii, sest kokkuhoidlik tööstus pigem ei ole keskkonnasõbralik.
Slogan' i suurim miinus on ehk liigne konkreetsus. Kardan, et riigivalitsemises tuleb ette liiga palju selliseid valikuid, mida ei saa pelgalt nutikuse või ökoriigi sihti silmas pidades lahendada. Kasutades oma eelmisi näitejuhtumeid: mida võiks valija ennustada kooseluseaduse või ÜRO globaalse ränderaamistiku toetuse kohta lähtudes nutikusest ja ökoriigist? Samas saaks need kaks küsimust lahendada mõeldes sellele, et erakond soovib asju teha koos.
Isamaa: "Isamaa on igavene"
Esimene probleem on see, et see slogan ei ole väärtusväide ega anna kindlat tegevusjuhist. See lihtsalt konstateerib fakti, et miski on igavene. Aga ei ütle, et mida erakond soovib teha või mida erakond peab oluliseks. Mistõttu on mul seda veidi keeruline hinnata lähtuvalt eeltoodud põhimõtetest.
Seega peaks esmalt andma sellele mingi konkreetsema tõlgenduse: kas räägitakse oma erakonnast või räägitakse Eesti riigist. Erinevalt teistest keelelistest mitmetimõistetavustest ei ole minu jaoks ilmselge, kumb tõlgendus on õige.
Kui soov on öelda valijale, et nende erakond on igavene, siis ei aita see meid väga palju edasi, sest jätkuvalt vaid konstateeritakse mingit fakti, millega nõustumine või mittenõustumine ei paista üldse mingit erilist tähendust omavat. Samas – kui erakonna soov on öelda valijale, et nemad usuvad, et Eesti kui riik on igavene (või veelgi enam, Eesti riik peaks olema igavene), oleks meil mingi väärtusväide.
Kuigi sellest oleks võimalik tuletada, milliseid valikuid erakond teeks, siis on probleem aga selles, et väljendatud idee ei leia kuigi palju mõistlikke vastaseid. Ükskõik kui avatud Eesti peaks mõne valija arvates olema, vaevalt keegi neist otseselt soovib Eesti lõppemist. Seega nõustumise põhimõtte järgi pole tegu väga tugeva slogan' iga.
Konkreetsuse vaatenurgast võib ka esineda probleeme valikute ennustamise osas: kas tõesti iga riigielu küsimuse saab taandada riigi püsivuse küsimusele?
Keskerakond: "Õiglane riik kõigile!"
Nõustumise põhimõtte järgi on see täiesti läbikukkunud slogan, sest kas leidub mõnd sellist valijat, kes ei tahaks õiglast riiki? Õiglus on üks sellistest poliitilistest mõistetest (nagu ka vabadus), mis sõltumata oma konkreetsest sisust või definitsioonist kannab selget positiivset tähendust. Seega ei saa minu arvates leiduda ühtki mõistlikku inimest, kes ei sooviks õiglast riiki. Kui ehk anarhistid välja arvata, sest nemad pigem ei soovi üldse riiki. Aga ka nemad saaksid sellele sloganile oma nõusoleku anda, sest "õiglane riik" = "olematu riik", st "Õiglane riik kõigile" tähendaks riigi puudumist kõigile.
Slogan on ka teise põhimõtte järgi väga kehv, sest nii nagu vabadusest, on ka õiglusest väga palju erinevaid kontseptsioone. See tähendab, et maailm, mis ühe vaate järgi on õiglane, on teise vaate järgi täiesti ebaõiglane. Seda isegi juhul, kui hulk õiglusteooriaid on suures plaanis enam-vähem sarnased (näiteks et õiglus seisneb selles, et isikud peaksid olema võrdsed ja riik peaks selle eesmärgi saavutamiseks teostama ümberjagamist). Siis jääb siiski suur osa küsimusi lahtiseks, sest õiglaseks võib pidada võrdsust materiaalses seisundis või heaolus või võimalustes jne.
Konkreetsuse põhimõtte järgi on see slogan potentsiaalselt hea. Juhul kui meil oleks teada täpselt, milline on Keskerakonna arusaam õiglusest, saaksime tõenäoliselt ennustada kõik nende valikud. Iga riigivalitsemist puudutava otsuse saab (vähemalt põhimõtteliselt) lahendada küsides: kas see viib meid õiglasele riigile lähemale või kaugemale või siis milline valik viib meid kõige lähemale õiglasele riigile? Aga seni kuni meil seda konkreetset õiglusteooriat pole, ei ole sellest sloganist valikute ennustamisel palju kasu.
Reformierakond: "Parem tulevik!"
Nõustumise põhimõtte järgi on see slogan väga nõrk, sest ma ei suuda ette kujutada ühtki mõistlikku valijat, kes ei sooviks paremat tulevikku. Isegi selline valija, kes arvab, et tänane Eesti on ideaalne ja enam paremaks minna ei saa, võiks selle slogan' iga nõustada. Sest kui tänases maailmas on muutused võimalikud ning tema muutusi ei soovi, siis parem tulevik oleks selline, kus kõik on nii, nagu praegu ning muutuste võimalus on kahandatud.
See slogan läheks huvitamaks siis kui sellele antaks välistav tõlgendus – näiteks parem tulevik tänase elu arvelt –, sest siis oleks valija sarnases olukorras nagu Eesti 200 pika plaani slogan' i puhul.
Selguse põhimõtte järgi on see slogan samuti nõrk, sest "parem" on veel rohkem n-ö kummist mõiste kui "õiglane" ning selle rakendamisel on veelgi rohkem probleeme. Esmalt on vaja mingit teooriat, mis ütleks, mis on hea ning siis on vaja veel eraldi standardit, mis aitaks erinevaid häid asju kas hierarhiasse seada või omavahel kaaluda. Sest isegi kui rakendame näiliselt lihtsat utilitaristlikku teooriat – hea on see, mis toob heaolu (mõistetud näiteks füüsiliste ja vaimsete naudingutena) –, siis selleks, et öelda, milline tulevik on parem, peame lahendama küsimuse, kas olulisem on Eesti keskmine heaolu või Eesti summaarne heaolu. Lisaks peame tunnistama, et Eesti on täis valijaid, kelle erinevad arusaamad heast (ja paremast) on täiesti vastandlikud.
Konkreetsuse põhimõtte järgi on see slogan potentsiaalselt õnnestunud. Juhul kui meil peaks olema täpne arusaam "hea" sisust, siis saaksime sellest tuletada "parema" sisu ning siis oleks võimalik kõik erakonna eelistused ja valikud sellest tuletada. Vähemalt nii palju, kui palju on võimalik anda vastus empiirilisele küsimusele, kui palju üks või teine valik aitab kaasa parema tuleviku toomisele.
Siinkohal oleks paslik märkida, et praeguste toetusnumbrite järgi kahe kõige populaarsema erakonna (Keskerakond ja Reformierakond) slogan' id on väga sarnased ning enam-vähem ühtmoodi kehvad. Sest mõlemad ütlevad midagi, millega kõik nõustuvad, aga mille sisu on äärmiselt keeruline üheselt paika saada ning mille põhjal on võimalik valikuid ennustada ainult niivõrd, kuivõrd meil on üks ühtne sisu paigas.
Rohelised: "Esimene puhas riik"
Nõustumise põhimõtte järgi on see slogan väga sarnane eelmisele. See on nõrk, sest vaevalt leidub mõnd mõistlikku valijat, kes ei sooviks puhast riiki.
Isegi õige suurem optimist ei saa siiralt uskuda, et kõik on Eesti riigis korras, seega oleks alati midagi mida puhtamaks teha. Olgu see siis riigis kui institutsioonis või riigis kui territooriumil. Samal ajal läheks see slogan huvitavamaks, kui loeksime seda välistavalt – ehk et puhas riik näiteks majandusliku kasvu arvelt. Siis oleks inimeste ees tegelik valik ning juhul, kui nad selle sloganiga nõustuvad, oleks nõustumisel mingi kaal.
Selguse põhimõtte valguses oleks võimalikud pahatahtlikud tõlgendused, mis keskenduvad sellele, et kellest peaks Eesti puhtaks saama. Korra on Eesti oma ajaloo jooksul puhtaks riigiks kuulutatud... Aga need oleks ilmselgelt kohatud lähenemised erakonna sloganile.
Seega jääb õhku vaid sama probleem, millele juba viitasin: kas puhas riik viitab territooriumile (ehk looduskeskkonnale) või institutsioonidele (ehk räpasest poliitikast lahtisaamisele). Kuna need ei ole tingimata vastukäivad eesmärgid ja teine võib isegi esimese saavutamiseks vajalik olla, siis võib selgust hinnata pigem heaks.
Konkreetsuse põhimõtte valguses jääb see slogan üksi võetuna selgelt hätta. Puhtuse eesmärk ei saa meile üheselt öelda midagi meie kahe testjuhtumi kohta – kooseluseadus ja ÜRO globaalne ränderaamistik – ning paljude teiste selliste küsimuste kohta, kus pole kaalul ei keskkond ega riigiaparaat.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond: "Igaüks loeb!"
Nõustumise põhimõtte järgi tundub see slogan mulle õnnestunud, sest kindlasti leidub mõistlikke valijaid, kes selle väitega ei nõustuks. Sõltumata sellest, kuidas me piiritleme mõiste "igaüks", leidub alati inimesi, kes kas ütlevad, et igaüks ei loe või siis kui loeb, on ikka neid, kes lähevad veidi rohkem arvesse.
Selguse põhimõtte osas võiks mõni ninatark norida, et päris igaüks ei loe, sest beebid pole veel lugema õppinud. Aga tõsisemalt rääkides – on võimalik pidada mõistlikke arutelusid selle üle, et kes lähevad arvesse kui "igaüks". Kas peaksime selle mõiste piiritlema näiteks Eesti riigipiiriga või laiemalt? Kas loomad lähevad ka arvesse või mitte? Kas tulevased põlved lähevad arvesse või mitte? Need lahtised otsad on mõnevõrra problemaatilised.
Konkreetsuse põhimõttest hinnatuna võib alguses tunduda, et slogan on hea, sest iga valiku puhul võetakse kõiki arvesse, sest kõik ju loevad. Aga see tähendaks justkui seda, et kunagi ei tohiks olla ühtki valikut kellegi kahjuks? Sest kui kõik loevad, siis kuidas saab nii otsustada, et eelistame noori inimesi vanadele või vastupidi? Üks lahendus oleks mõelda nii, et kui kõik loevad ühtmoodi, siis tehakse alati valik rohkemate inimeste kasuks.
Vabaerakond: "Kui parem on parem, siis sobime hästi"
Nõustumise põhimõtte valguses on see slogan ilmselt selle kampaania parim. Esiteks on sellega võimalik mõistlikul valijal mitte nõustuda, sest poliitilisel spektril on lisaks paremale ka vasak pool ning tsenter. Teiseks slogan' i konditsionaalne kuju lausa eeldab, et kõik ei nõustu sellega: hea sobivus erakonna ning valija vahel on vaid siis, kui valijale meeldib parempoolne erakond.
Kui keegi sooviks, võiks ta tõlgendada slogani esimest poolt tautoloogiana (kui X on X, siis vali meid) ning seega öelda, et sloganil on kuju, mis välistab selle, et keegi sellega ei nõustuks. Aga see oleks kahtlemata pahatahtlik tõlgendus, sest kuna erakond kasutas sõna parem puhul erinevaid värve, on selge, et sellel sõnal on erinev tähendus.
Selguse põhimõttest lähtudes on see slogan samuti üks tugevamaid, sest öeldakse üheselt välja, et erakond on parempoolse poliitikaga ning kutsub end toetama neid, kelle jaoks selline poliitika on parem kui teised. Siiski kerkib siinkohal kaks probleemi.
Esiteks on politoloogid juba mõnda aega nentinud, et ainuüksi parem-vasak-skaala ei ole adekvaatne, et tänapäevaseid erakondi määratleda. Liiga tihti leidub näiteid selle kohta, kuidas erakonnal on ühes küsimuses n-ö parempoolsed vaated ja teises n-ö vasakpoolsed. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Eesti politoloogid.
Lisaks on Eesti erakondadele ette heidetud selge maailmavaate puudumist või siis koondumist enam-vähem tsentrisse. Seega võib Vabaerakond end küll üheselt ja selgelt parempoolsena defineerida, kuid see ei pruugi valijatele siiski alati tähendada üht ja sama, sest parempoolsuse mõiste ise on hägune. Kui parempoolsuse mõiste ei oleks hägune, siis Eesti kontekstis võiks erakonna enesemääratlus tähendada pelgalt seda, et ollakse parempoolsem võrreldes teiste Eesti erakondadega, mitte mingi objektiivse skaalaga.
Konkreetsuse põhimõttest lähtuvalt on hinnang üsna sama, et ühelt poolt on kõik sobivalt konkreetne. Erakond ütleb, et nad on parempoolsed ning seega nende valikute ennustamisel teevad nad seda, mida parempoolsed erakonnad muidu teeksid. Aga nagu eelnevalt viitasin, siis parempoolsuse sisu ei ole alati üheselt ja selgelt defineeritud. Siiski arvan, et see on võrdluses teiste erakondadega paremini mõistetav. Ehk et sisuline kattuvus erinevate valijate parempoolsuse arusaamade vahel on palju suurem kui näiteks õigluse või hea arusaamade kattuvus.
Kokkuvõtteks
Kui üldse midagi sellest mõttekäigust järeldada saab, siis seda, et suuremad ja populaarsemad erakonnad on pigem kehvade slogan' itega. See on aga ka loogiline, sest nendel on suurem ja kindlam valijate baas, mis tõttu peavad nad vähem nägema vaeva uute valijate veenmisega.
Väiksemad ning uuemad erakonnad on pigem paremate slogan' itega välja tulnud. Mis on jällegi loogiline, sest nende jaoks on väga oluline valijate baasi tekitamine ning laiendamine. See omakorda tähendab, et nad ei saa endale lubada midagi sellist, millega kõik võivad nõustuda, mida saab igaüks mõista nii nagu soovib ning millest ei ole võimalik ühtki konkreetset valikut tuletada.
Jääb vaid loota, et valijad reageerivad vastavalt ning järgmiseks korraks võtavad suuremad erakonnad õppust. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Mats Volberg. Erakondade kampaanialaused riigikogu valimistel 2019 | https://www.err.ee/907840/mats-volberg-erakondade-kampaanialaused-riigikogu-valimistel-2019 | Suuremad ja populaarsemad erakonnad on nendel valimistel välja tulnud pigem kehvade, väiksemad ning uuemad erakonnad aga pigem paremate tunnuslausetega, kirjutab filosoof Mats Volberg. |
19-aastane lumelaudur võitis kõigepealt esikoha paralleelsuurslaalomis ja alistas päev hiljem kõik konkurendid ka paralleelslaalomis. Ühtlasi sai temast selle ala ajaloo noorim maailmameister ja esimene samaaegselt valitsev maailmameister nii täiskasvanute kui ka juunioride seas.
Loginov alistas paralleelslaalomis ameeriklase Robert Burnsi, kahe aasta eest Sierra Nevadas kaks MM-tiitlit teeninud austerlase Andreas Prommeggeri, kaasmaalase Dmitri Sarsembajevi ja finaalis ka MK-sarja liidri Roland Fischnalleri.
Kolmanda koha duellis oli sakslane Stefan Baumeister parem Sarsembajevist.
Naiste samal alal jõudis oma esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medalini ja kohe kuldseni šveitslanna Julie Zogg, kes alistas finaalis ukrainlanna Annamari Dantša. Pronksi teenis sakslanna Ramona Theresia Hofmeister. | VIDEOD | 19-aastane venelane võitis MM-il juba teise kulla | https://sport.err.ee/907843/videod-19-aastane-venelane-voitis-mm-il-juba-teise-kulla | Ameerika Ühendriikides Park Citys peetavatel lumelauasõidu ja freestyle suusatamise maailmameistrivõistlustel näitab head hoogu venelane Dmitri Loginov, kes on võitnud juba kaks kulda. |
"Kui laev kasutab akudest saadavat elektrit, võib osa generaatoreid välja lülitada või rakendada madalamate pööretega, nii väheneb kütusekulu ja keskkonnareostus," ütles TS Laevade juhatuse esimees Jaak Kaabel Postimehele ning lisas, et tegu oleks katseprojektiga.
Arvutuste järgi suudab 700 kilovatt-tunnine akupank anda kuni 20 protsenti laeva käitamiseks vajalikust energiast, mis vähendab CO2 emissiooni 1600 tonni võrra aastas.
Kui katse on edukas, jätkatakse akude paigaldamist ka teistele laevadele. Mis laev esimesena akutoitele viiakse, pole veel otsustatud.
Kuna TS Laevade neli põhilaeva on tehniliselt identsed, võib see olla ükskõik milline neist. | TS Laevad plaanib Saaremaa liinil katsetada parvlaeval akutoidet | https://www.err.ee/907838/ts-laevad-plaanib-saaremaa-liinil-katsetada-parvlaeval-akutoidet | Eesti esimene osaliselt akudel töötav reisiparvlaev võib jõuda Virtsu-Kuivastu liinile järgmise aasta kevadel, Saaremaa parvlaeva hakatakse laadima Virtsu tuulepargi elektriga. |
Milot Rashica viis juba viiendal minutil külalisvõistkonna Bremeni juhtima, aga avapoolaja üleminutitel õnnestus Marco Reusil viigistada.
Teisel poolajal väravaid ei löödudki, küll aga pakkusid mõlemad meeskonnad neid koguni kaks lisaajal: Dortmundi poolelt olid täpsed Christian Pulisic (105. minutil) ja Achraf Hakimi (113.), Werderi ridades Claudio Pizarro (108.) ja Martin Harnik (119.).
Järgnenud penaltiseerias ei tabanud Borussia ridades kaks esimest lööjat ehk Paco Alcacer ja Maximilian Philipp ning Werder võitis seeria 4:2.
Lisaks Werderile pääsesid eile veerandfinaali 2. Bundesliga meeskonnad Hamburg, Heidenheim ja Paderborn. | Dortmundi Borussia karikateekond sai otsa | https://sport.err.ee/907837/dortmundi-borussia-karikateekond-sai-otsa | Saksamaa kõrgliiga liidermeeskond Dortmundi Borussia langes karikasarjas konkurentsist, kui jäi penaltiseerias alla Bremeni Werderile. |
James ise panustas esitusse 18 punkti ja üheksa resultatiivse sööduga, aga veetis viimase veerandaja pingil. 42-punktine kaotus on kuue silma võrra suurem kui tema karjääri senine kõige suurem allajäämine.
Siiski oli 34-aastasel ääremängijal ka positiivne hetk, kui ta jõudis kõigi aegade viienda mehena 32 000 punktini. Temast jäävad ettepoole Kareel-Abdul Jabbar (38 387), Karl Malone (36 928), Kobe Bryant (33 643) ja Michael Jordan (32 292).
Pacersi mängumasinat vedasid eile Bojan Bogdanovic 24 ja Myles Turner 22 punktiga.
Võidu sai eile ka idakonverentsi teine meeskond Toronto Raptors, kes alistas võõrsil Philadelphia 76ersi 119:107 (40:28, 32:27, 28:27, 19:25). Kawhi Leonard tõi võitjatele 24 punkti. Kaotajatel ei olnud abi ka Joel Embiidi 37 punktist ja 13 lauapallist.
Tulemused: Charlotte - LA Clippers 115:117, Cleveland - Boston 96:103, Indiana - LA Lakers 136:94, New York - Detroit 92:105, Philadelphia - Toronto 97:119, Memphis - Minnesota 108:106, Oklahoma City - Orlando 132:122, Portland - Miami 108:118. | LeBron James sai karjääri kõige suurema kaotuse | https://sport.err.ee/907833/lebron-james-sai-karjaari-koige-suurema-kaotuse | Korvpalliliiga NBA tähtmängija LeBron James koges oma karjääri kõige õudsemat kaotust, kui Los Angeles Lakers jäi võõrsil alla Indiana Pacersile 94:136 (26:33, 20:36, 27:32, 21:35). |
"Coming Home Soon: The Refugee Children of Geislingen" räägib Eestist 1944. aastal põgenikena lahkunud laste ja nende perekondade lood. Teema kajastab üle 70 aasta taguseid sündmuseid, kuid on äärmiselt aktuaalne ka tänapäeval. Helga Meritsale omaselt on ta suutund dramaatilise loo rääkida soojalt ja elujaatavalt.
Film linastub Vabamu muuseumis kolmapäeval, 6. veebruaril kell 17 ning filmi linastusel on kohal ka Helga Merits ise.
Filmi autor Helga Merits on oma Eesti ajaloost kõnelevate dokumentaalfilmidega teinud ära suure töö, tutvustades laiemale ringkonnale teise maailmasõja mõjusid Eestile ja eestlastele ning tänu tema muljetavaldavale pühendumusele on dokumenteeritud olulised paljukajastamata lõigud Eesti ajaloost.
Nagu ka tema teistes filmides, on ka filmi "Coming Home Soo"n keskmes lihtsad inimesed, kes olles jäänud jalgu sõjakoledustele, otisvad uut sihti ja võimalusi võimatuna näivas keskkonnas. Paljude jaoks ei olnudki väljapääsu, kuid Helga räägib inimestest, kellel õnnestus ehitada üles uus elu uutes oludes.
Kõik Helga Meritsa filmid on olnud inspireeritud tema eestlasest isa, Paul Meeritsast, keda Helgal ei õnnestunudki oma teadlikus elus tunda, kuna ta oli liiga väike, kui isa suri. Helga eelnevad filmid "Kallis Paul" (2007), "Class of 1943 - remember us when we are gone"(2012) ning film Hamburis tegutsenud Balti ülikoolist "The Story of the Baltic University - adventure and struggle" (2015) on kõik olnud seotud tema isa elulooga, kes oli Tartu Poeglaste gümnaasiumi õpilane (nende saatusest räägib Helga Meritsa "Class 1943") ja Balti ülikooli üliõpilane. | Vabamus esilinastub Helga Meritsa viies dokumentaalfilm | https://kultuur.err.ee/907818/vabamus-esilinastub-helga-meritsa-viies-dokumentaalfilm | Eesti juurtega hollandlannast dokumentalisti Helga Meritsa viies dokumentaalfilm "Coming Home Soon: The Refugee Children of Geislingen" linastub Vabamu muuseumis kolmapäeval, 6. veebruaril. |
Eesti sadamates käideldud kaubamaht kasvas eelmisel aastal 35,9 miljoni tonnini, mida on kolm protsenti rohkem kui 2017. aastal. Raudtee kaubamaht kasvas aastaga kaks protsenti 27,8 miljoni tonnini, teatas statistikaamet.
Möödunud aasta viimase kolme kvartali andmete põhjal saab väita, et kaupade laevale lastimise mahu suurenemist on mõjutanud transiitkaupade veo suurenemine raudteel, seda peamiselt naftatoodete veo arvelt. Samal ajal on suurenenud ka segakaupade ja põllumajandustoodete lastimise maht.
Kaubaveo maht raudteel suureneb jätkuvalt
Suurima osa raudtee kaubamahust (üle 60%) moodustasid riigisisesed veod, mis moodustasid möödunud aastal kokku 17 miljonit tonni (langus 6%). Veosed avalikul raudteel ulatusid 2018. aastal 13,5 miljoni tonnini, millest ligi 80% moodustasid rahvusvahelised veod. Transiitkauba vedu moodustas sellest 9,1 miljonit tonni. Raudteekaubaveo maht on suurenenud enim transiitkauba veo tõttu, mis oli viiendiku võrra suurem mullusega võrreldes. Import ja eksport suurenesid vastavalt 3% ja 10%.
Võrreldes 2011. aastaga on raudtee kaubamaht vähenenud 1,7 korda, sh transiitkauba vedu 2,5 korda. 2011. aastal veeti raudteel 48,3 miljonit tonni kaupa, millest üle poole moodustas transiitkaupade vedu (2018. aastal oli see kolmandik). Transiitkauba veo vähenemine võrreldes 2011. aastaga on eelkõige tingitud sellest, et Venemaa kasutab kauba saatmiseks välisriikidesse raudtee asemel üha rohkem sadamaid.
Möödunud aasta viimase kolme kvartali andmete põhjal saab öelda, et üle poole raudteel veetavast kaubast hõlmab toornafta ja põlevkivi, millest enamik on riigisiseselt transporditava põlevkivi vedu. Olulise osa raudteevedudest annavad ka lämmastikuühendid ja väetised (v.a looduslikud väetised) ning vedelad rafineeritud naftatooted. | Eesti sadamate ja raudtee kaubamaht tuleb madalseisust välja | https://www.err.ee/907832/eesti-sadamate-ja-raudtee-kaubamaht-tuleb-madalseisust-valja | Pärast viimase kümnendi kaubaveo mahtude maksimumi saavutamist sadamates 2011. aastal, hakkas kaubamaht langema ning viie aastaga oli see vähenenud ligi 30 protsenti, kuid alates 2017. aastast on toimunud kaubaveo mahtude ühtlane suurenemine nii sadamate kaudu kui ka avalikul raudteel. |
Kõve rääkis intervjuus Postimehele, et sooviks edendada seda, et vähemalt osa inimesi jõaks kohtunikuks väljastpoolt süsteemi – advokaatide ja õppejõude seast.
Ta möönis, et rahaliselt kedagi n-ö üle osta ei saa, sest sotsiaalsed garantiid ei ole parimate advokaatide omadega võrreldavad.
"Ma ei pea õigeks seda, et me kasvatame kohtunikke ainult kohtuametnikest. Minu meelest oleks meil rohkem vaja isiksusega kohtunikke, selliseid, kes avaldavad end julgemalt, on sõnakamad. Mitte selliseid, kes on halvas mõttes ametniku mentaliteediga: tõstame pabereid ühest kohast teise," arutles Kõve. | Riigikohtu juhi sõnul ei püsi kohtuniku palk õigusturul konkurentsis | https://www.err.ee/907827/riigikohtu-juhi-sonul-ei-pusi-kohtuniku-palk-oigusturul-konkurentsis | Riigikohtu uue esimehe Villu Kõve sõnul ei püsi kohtuniku palk õigusturul konkurentsis ning olukorra tegi veelgi halvemaks kohtunike eripensionide kaotamine. |
"Kui mind poleks valitud USA presidendiks, siis me oleksime praegu, minu arvates, suures sõjas Põhja-Koreaga," ütles Trump.
Washington loodab, et kahe liidri teine kohtumine toob kaasa konkreetsed edusammud Pyongyangi relvaprogrammide lammutamisel.
Trumpi ja Kimi esimene kohtumine leidis aset 2018. aasta 12. juunil Singapuris.
ÜRO eksperdid teatasid teisipäeval Julgeolekunõukogule edastatud raportis, et Põhja-Korea tuuma- ja ballistiliste rakettide programmid on endiselt alles ning Pyongyang hajutab rakettide kokkupanemist ja testimist, et vältida nendele lõppu teha võivaid rünnakuid.
Samuti eirab Põhja-Korea ÜRO ja rahvusvahelisi sanktsioone.
"Meie (ameeriklastest) pantvangid on tulnud koju, tuumakatsetused on lõppenud ja raketistarte ei ole olnud 15 kuud," ütles Trump aastakõnes.
"Palju tööd tuleb veel teha, kuid minu suhe Kim Jong-uniga on hea," sõnas ta.
USA erisaadik Põhja-Korea küsimustes Stephen Biegun sõidab kolmapäeval Pyongyangi, et pidada kõnelusi tippkohtumise ettevalmistamise teemadel.
Biegun ütles eelmisel nädalal, et kuigi kõiki sanktsioone ei tühistata ilma Põhja-Korea tuumavabaks muutumiseta, on Washington valmis astuma esimesi samme Põhja-Korea majandusarengu toetuseks.
Kuigi Trump käsitles oma aastakõnes peamiselt siseriiklikke küsimusi, seal hulgas karmi suhtumist immigratsiooni, rõhutas ta, et edendab "välispoliitikat, mis seab Ameerika huvid esikohale".
"Suured riigid ei pea lõputuid sõdu," ütles Trump, viitega oma vastuolulisele korraldusele tuua kõik USA väed välja Süüriast ja vähendada poole võrra sõjalist kohalolekut Afganistanis.
Ta avaldas ettevaatlikku lootust, et intensiivsemaks muutunud läbirääkimised Afganistani islamiliikumisega Taliban toob kaasa "võimaliku poliitilise lahenduse" USA pikima sõja lõpetamiseks.
"Minu administratsioon peab konstruktiivseid kõnelusi mitme Afganistani rühmituse, seal hulgas Talibaniga," ütles Trump. "Me ei tea veel, kas me saavutame kokkuleppe, kuid me teame, et pärast kaks aastakümmet kestnud sõda on tulnud tund vähemalt püüelda rahu."
Käsitledes Venezuela kriisi, ütles Trump, et USA seisab venezuela rahva kõrval nende üllas püüdluses rahu poole ning mõistab hukka president Nicolás Maduro režiimi brutaalsused. | Trump kohtub Kimiga 27.-28. veebruaril Vietnamis | https://www.err.ee/907809/trump-kohtub-kimiga-27-28-veebruaril-vietnamis | USA president Donald Trump teatas kongressi aastakõnes, et kohtub Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga uuesti 27.-28. veebruaril Vietnamis. |
Et saada ülevaadet erakondade lubadustest, mis haakuvad kirikute nõukogu (EKN) ettepanekutega, töötas Viilma isiklikult läbi üheksa erakonna programmid ja koostas nn ristiinimese valimiskompassi.
Viilma hindas punktiskaalal 0 kuni 3. Null punkti sai seisukoht, mis esindab EKN-i mõne ettepanekuga vastupidist arusaama või erineb sellest kardinaalselt. 1-2 punkti said seisukohad, mis oma olemuselt sarnanevad või toetavad sisuliselt esitatud ettepanekuid niivõrd, et nende alusel oleks võimalik ettepanekuid tulevikus teostada. Kolme punktiga hindas ta seisukohti, mis kattusid täielikult esitatud ettepanekutega.
"Kahjuks ei leidnud mitu ettepanekut mõne erakonna juures isegi valdkonnapõhist kajastamist. Sellisel juhul ei olnud võimalik punkte üldse anda. Põhimõtteliselt kehtis hindamisel lihtne printsiip: mida rohkem EKN-i ettepanekuga seotud ja neid toetavaid programmilisi seisukohti erakonna programmist leidsin, seda rohkem sain anda erakonnale punkte," selgitas Viilma.
Punktide liitmise tulemusel moodustunud pingerea eesotsas troonib peaminister Jüri Ratase juhitud Keskerakond 32 punktiga, järgneb Isamaa 28 punktiga. Kolmandal kohal on Sotsiaaldemokraadid 19 punktiga, millele järgnevad sama suurusjärguga Reformierakond 17 punktiga, Vabaerakond 15 punktiga ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 14 punktiga. Pingerea lõpetas Eesti 200, millele Viilma andis 6 punkti.
"Kõige olulisem on siiski, et iga ristiinimesest valija koostaks oma isikliku valimiskompassi ega joonduks ainult minu või ka kellegi teise koostatud lihtsustatud mudelite järgi. Ristiinimese tõeliseks valimiskompassiks on ja jääb Pühakiri, mille valgusesse tuleb asetada eraldi iga kandidaat ja erakond koos nende seniste tegude ja antud lubadustega," rõhutas Viilma. | Viilma koostas "ristiinimese valijakompassi", kus troonib Keskerakond | https://www.err.ee/907823/viilma-koostas-ristiinimese-valijakompassi-kus-troonib-keskerakond | Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma võrdles riigikogu valimistel osalevate erakondade programme kirikute nõukogu ettepanekutega ning leidis, et kõige enam leidsid ettepanekud kajastust Keskerakonna valimisprogrammis. |
Eelmise aasta detsembris kirjutasid erakondade, teadlaste ja ettevõtjate esindajad alla ühiskondlikule kokkuleppele, mille üks eesmärk oli tõsta Eesti teadustegevuse rahastus järgmise kolme aasta jooksul arenenud riigile sobivale tasemele.
Kui tahame hoida oma kõrgharidust heal tasemel, emakeelsena ja loodame järele pürgida teadusmahuka majandusega Põhjamaadele, siis pole meil muud võimalust, kui rahastada avalikku teadus-arendustegevust nagu nemad. See tähendab umbes 1% ulatuses sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Allkirjad lepingul pole veel kuivada jõudnud, kui teadlaskonda tabas mentaalne matakas. Valitsuse majanduskomisjon pakkus oma välja oma nägemuse lisanduva teadus-arendusraha arvutamisest ja kasutamisest. Kiire töö, tublid poisid-tüdrukud, võiks ju nüüd optimist öelda. Kahjuks mitte.
Sel ajal kui räägime teadmistepõhisest riigijuhtimisest, pole majanduskomisjon esitanud vähimatki põhjendust, miks nii otsustati. Kui tavaliselt üritatakse poliitilist lehmakauplemist vähemalt kaunistada kenade loosungitega, siis nüüd unustati isegi need. Tuletan meelde – jagati teadus-arendustegevusele mõeldud investeeringuid. Seda võiks ju ometi teaduspõhiselt teha.
Teeme pildi puust ja punaseks. Haridus- ja teadusministeerium hindas vajaminevaks lisarahaks 143 miljonit eurot aastal 2022. See on enam-vähem sama summa, nagu on hinnanud ka näiteks teadlaste ühendus teaduskoda. Aga edasi algab rehepapi mängimine.
Teadlaskond ja ülikoolid ütlevad, et seda numbrit tuleb arvutada rahvusvaheliste OECD ja ELi standardite järgi. Ministeeriumid üritavad aga teadusrahastuse summade alla pressida paljusid tegevus, mis ei ole teadus-arendustegevus.
Teaduskoja seisukoht on ühene: see on statistikaga mängimine, n-ö Kreeka tegemine.
Meie eesmärk ei ole tegeleda enesepettusega vaid püüe arenenud riikidele järgi jõuda. Kasutades ministeeriumide pakutud "liba-1% arvutusskeemi" ei jõua me kunagi rahvusvaheliselt tunnustatud 1%-ni. Aga just selle rahvusvahelise numbri järgi hindavad meie teadmistemahukat ettevõtluskeskonda need ettevõtted ja inimesed, kes tahaks siin midagi nutikat teha.
Kus on teaduspõhine ja kaasav poliitika?
Järgmine küsimus on lisaraha jagunemine. Ministeeriumite otsuse järgi peaks 10% lisanduvatest vahenditest jõudma otse teadlasteni ja 20% kaudselt. Ülejäänud jõuaks läbi ministeeriumide ja ettevõtetele jagatavate toetuste. Tore, aga miks nii? Või küsiks hoopis: #KustSaTead?
Ministrid sõidavad oma otsusega täielikult üle igasugustest analüüsidest ja kokkuleppepüüdlustest. Seda samal ajal kui teadlased, ülikoolid, teadusametnikud ja ettevõtjad on kulutanud nädalaid ja kuid, läbi töötanud materjale ning tunde ja tunde omavahel arutanud, et leida parimat lahendust. Kus on siin teaduspõhine ja kaasav poliitika?
Vaatame, mida näitab olukorra põgus analüüs. Just otse teadlasteni jõudvad uurimistoetused on tõstnud Eesti teaduse kvantiteeti ja kvaliteeti. Kvaliteetne teadus on kõrghariduse kõige olulisem alustala, sest ülikoolide õppejõud saavad olla vaid teadlased.
Arvamus, et uurimistoetuste abil tegeletakse elukauge elevandiluutorni teadusega, ei vasta tõele. Tervelt 44 protsenti grantidest kulub rakendusteadustele. Lisaks toetavad need väga tugevalt doktoriõpet, toovad Eestisse tagasi või hoiavad lahkumast noori Eesti teadlasi jne.
Tegemist on ka kõige kiirema meetmega, kus teadusraha jõuab umbes ühe aasta jooksul reaalse teadlaseni. Loomulikult tervitaks teadlased kahel käel, kui lisanduks mõistlikus mahus uurimisttoetusi näiteks ülikoolidest välja kasvanud teadmiste kommertsialiseerimiseks ja teadlase liikumise suurendamiseks ülikoolide-ettevõtete vahel.
Teaduse kaudsem rahastussammas on nn baasfinantseerimine, kus teadusraha antakse asutustele (ülikoolid, instituudid, teadus-arendusmahukad ettevõtted).
Osa sellest jõuab otse teadlaste palkadeks, aga kulub ka muudeks kaudselt teadust toetavateks tegevusteks. Teaduskoja sisestes aruteludes on tuntav selge trend: mida suurem asutus, seda väiksem on teadlase rahulolu sellega, kuidas asutus kasutab baasfinantseerimise raha.
Kindlasti peavad just suured asutused tegelema oma sisekaemusega, et seda muret lahendada. Siinkohal peaks riik mõtlema, et kuidas suurendada asutustevahelist konkurentsi hea teadlase pärast. Just konkurents tööjõu pärast sunniks asutusi oma töö- ja juhtimiskultuuri tõstma. Vaadake näiteks iduettevõtete töökeskkonda, teeb ju kadedaks?
Kõige murelikumaks teevad aga riiklikud ettevõtlusele suunatud teadus-arenduse ja innovatsiooni toetavad meetmed. Silma torkab mitu suurt murekohta.
Esiteks, juba praeguse rahastuse juures on paljud nendest meetmetest alakasutatud. Kuidas peaks olukord paranema kui sinna raha veel juurde uhada?
Teiseks, olemasolevate meetmete mõju on väga põgusalt (kui üldse) analüüsitud. Olemasolevad analüüsid näitavad, et riiklike ettevõtlusele suunatud meetmete mõju on väike, mõnel juhul aga võib seda tõlgendada seda lausa negatiivsena.
Kolmandaks, paljud riiklikud meetmed on just innovatiivsemate ettevõtete arvates arhailised. Näiteks puuduvad igasugused meetmed iduettevõtete jaoks. Üllatav, arvestades, et Eesti iduettevõtluse ökosüsteem on üks maailma edukaimaid. Vastupidi, iduettevõtjate soovitust riigile toetada kõrgharidust ja teadust ning kasutada nende innovatsioonioskusi ja investorite võrgustikke pigem ignoreeritakse ministeeriumite poolt.
Kokkuvõtteks, oleks mõistlik võtta korraks aeg maha. Vaadata, millised on edukad meetmed kõrghariduse tugevdamise, teadus-arendustöö mahu ja kvaliteedi tõstmise ning ettevõtluse teadusmahukuse suurendamiseks. Uurida, kust king kõige rohkem pigistab. Otsida uusi lahendusi innovatsiooniteadlaste ja iduettevõtjate kaasamisega. Ja siis istuda kokku ning leida sobivad lahendused. Just selline on ju meie unistus teadmistepõhise kaasava riigi toimimisest. | Andi Hektor: ministrid sõidavad teadusraha jagamisel üle analüüsidest ja kokkulepetest | https://novaator.err.ee/907815/andi-hektor-ministrid-soidavad-teadusraha-jagamisel-ule-analuusidest-ja-kokkulepetest | Teadusele lubatud ligikaudu 140 miljonist eurost lisarahast jõuab ministeeriumide plaanide kohaselt otse teadlasteni vaid kümnendik. Teaduskoja liikme Andi Hektori sõnul ei ministeeriumide rahajagamise üle otsustamine olnud teaduspõhine ega kaasav. |
Estoniast kinnitati Eesti Päevalehele, et peale Toomas Eduri lepingu mittepikendamise lõpetatakse kevadel ka peadirigendi ja loomingulise juhi Vello Pähni leping.
"Kommentaare jagame lähemalt hooaja lõpus. Nagu ka Toomasega [Edur] käib praegu töö veel pool aastat. Näiteks hiljuti esietendus Rimski-Korsakovi ooper "Tsaari mõrsja", märtsis esietendub Eduri lavastatud "Romeo ja Julia" jne," sõnas ooperi kommunikatsioonispetsialist Lisanna Männilaan.
Alates 2012. aastast Estonia loomingulise juhi ja peadirigendina töötanud Pähn ütles Eesti Päevalehele, et tema leping lõpeb 2022. aasta kevadel, kuid seda, kuidas ta jätkab, annab ta teada kevadel. "Praegu jätkub minu töö vastavalt lepingule," sõnas Pähn.
Rahvusooperi nõukogu esimees Arne Mikk ütles, et vastab küsimustele loominguliste juhtide vahetuse kohta pärast järgmist rahvusooperi nõukogu istungit järgmisel neljapäeval. | Rahvusooper Estonia vahetab Toomas Eduri järel välja ka Vello Pähni | https://kultuur.err.ee/907819/rahvusooper-estonia-vahetab-toomas-eduri-jarel-valja-ka-vello-pahni | Rahvusooper Estonia loomingulist juhtimist ootavad ees suured muudatused: jaanuari keskel andis alates 2009. aastast rahvusballetti juhtinud endine tunnustatud balletitantsija Toomas Edur teada, et tema lepingut ei pikendatud ning nüüdseks on selge, et algselt kuni 2022. aastani kehtima pidanud tööleping peadirigent Vello Pähniga lõpetatakse juba sel kevadel. |
Korraldatud hanke võitis Eurospike GmbH, mis toodab Iisraelis loodud, kuid Saksamaal kokku pandud Spike'i relvasüsteeme. Ent kaitsevägi nendega veel lõplikult käsi lüüa ei saa, sest prantslaste relvatööstus MBDA on otsustanud esitada rahandusministeeriumile ametliku järelevalveteate ehk kaebuse hankeprotsessi kohta, kirjutas Eesti Päevaleht.
Rahandusministeeriumist kinnitati eile, et nad on MBDA France'i kirja kätte saanud, ent otsus, kas on alust ka menetlust alustada, tehakse alles siis, kui sellega on põhjalikumalt tutvutud.
MBDA esindajad väidavad, et hanke võitnud iisraellaste tankitõrjetehnoloogia on vananenud ja isegi Iisraeli armee vahetab selle oma relvastusest välja. Omalt poolt pakuvad nad eelmisel aastal välja töötatud relvi, kuid hankele pakkumust ei esitanud. | Prantslased püüavad tankitõrjerelvade hankele pidurit tõmmata | https://www.err.ee/907816/prantslased-puuavad-tankitorjerelvade-hankele-pidurit-tommata | Möödunud aasta lõpus Eestile uute pikamaa tankitõrjerelvade ostmiseks välja kuulutatud hange päädis sellega, et pakkumuse tegi ainult üks ettevõte ja teine, asja kõrvalt vaadanud firma otsustas seepeale esitada kaebuse. |
Peale selle on Eesti Päevalehe koostatud nimekirjas veel viis inimest, kes viimastel nädalatel erakonnast lahkusid.
Reformierakonna peasekretäri Erkki Keldo sõnul on partei ka ise hakanud oma liikmeskonnast kurjategijaid otsima.
"Tõesti selgub, et meil on liikmeks inimesi, kelle kriminaalse karistatuse kohta meil andmeid ei olnud," ütles Keldo ning lisas, et parteiga liitujate tausta kontrollimine on erakonna piirkondlike organisatsioonide vastutada.
Oma "mustad lambad" otsis erakond üles ise ja piirkondlik organisatsioon vaatab iga kriminaalse taustaga liikme juhtumit individuaalselt. "Tänase päeva jooksul on selliseid ettepanekuid laekunud kümmekond, ilmselt tuleb neid veel," ütleb Keldo. Liikmed, keda piirkonnad peavad sobimatuks, viskab juhatus erakonnast välja.
"Reformierakonna peakontor töötab lähiajal välja ka tehnilise lahenduse, et erakonna liikmeks astujate ja erakonna liikmete karistatuse kohta jooksvalt infot saada," lubab Keldo.
Enamik umbes poolest tuhandest kuriteo toime pannud reformierakondlasest on noored mehed, kes moodustavad kurjategijaist liikmeist ligi 2/3. Praegu kannavad veel karistust 66 reformierakondlast, 233 on karistusregistris kehtiva karistusega ning ligi poolest tuhandest juhtumist 137 on tõsisemad kuriteod. | Reformierakonnas on üle kahesaja kehtiva kriminaalkaristusega liiget | https://www.err.ee/907814/reformierakonnas-on-ule-kahesaja-kehtiva-kriminaalkaristusega-liiget | Reformierakonna hingekirjas on kokku 442 endist ja praegust kriminaalkorras karistatut, neist kehtiva karistusega on 233 liiget. |
Enamikel Eesti elanikel on rahakoti vahel mõni või koguni mitu Swedbanki pangakaarti. Paljudel on ka liisingud, väikelaenud, mõni kindlustus. Selleks, et panga kliendina preemiapunkte koguda, tuleb lihtsalt kaupade-teenuste eest pangakaardiga tasuda.
Swedbanki partnersuhete valdkonnajuhi Aksel Kirikali sõnul kogusid nende kliendid möödunud aastal 232 miljonit preemiapunkti, mida on kümme protsenti rohkem kui aasta varem.
Näiteks Swedbanki keskmine deebetkaardi omanik on vanuses 36-50 ja teeb ühes kuus oma kaardiga makseid kokku 425 euro eest. Kaheaastase kogumisperioodi jooksul koguneb tal selle eest 510 preemiapunkti.
Punktid laekuvad preemiakontole kord kuus ja nende kehtivusaeg on kuni kaks aastat.
Preemiapunktid on võimalik vahetada asjade vastu, annetada mõnele heategevusorganisatsioonile või kasutada mõnelt pangatootelt soodustuse saamiseks. Eraisikuna kogutud punkte saab kasutada ka oma ettevõttele pangasoodustuse tellimiseks.
"Kõige aktiivsemalt kasutatakse preemiapunkte punktide aegumise eel," tõdes Kirikal.
Mida 510 preemiapunkti eest siis saab?
Näiteks 30 punkti eest saab mänguasjapoe viieeurose sooduskupongi, 80 punkti eest saab kolm liitrit klaasipesuvedelikku, 175 punkti eest kõik pangasisesed euromaksed internetis pooleks aastaks tasuta ja 225 punkti eest Maalehe ühe kuu tellimuse. Kõik see kokku annabki 510 preemiapunkti ehk keskmise kahe aastaga kogutud punktimäära.
Krediitkaardiga kogunevad boonuspunktid kiiremini kui deebetkaardiga, sest nende arvelduste eest saab rohkem punkte. Keskmine deebet- ja krediitkaardi kasutaja on samuti 36-50-aastane ja teeb ühes kuus makseid keskmiselt 900 euro ulatuses. Kahe aasta jooksul jõuab ta koguda keskmiselt 2200 boonuspunkti.
Kodulaenu lepingutasu 20-protsendise soodustuse eest tuleks loovutada tuhat preemiapunkti, kümneeurose Partneri kinkekaardi eest aga tuleb välja käia 585 punkti. Seevastu 50-eurone reisikorraldaja sooduskupong "maksab" 110 punkti. Viieerone annetus mõnele heategevusprojektile viib kliendi kontolt 300 punkti.
"Kõige populaarsem valik oli eelmisel aastal tasuta pangasisesed euromaksed internetipangas. Lisaks veel eraisiku autoliisingu ja kodulaenu lepingutasu soodustused. Populaarsed on ka erinevad kinkekaardid ning sooduskupongid. Sooduskupongide näol on klientidel võimalik tellida erinevatest e-poodidest meelepäraseid tooteid ja säästa seejuures arvestatavaid rahasummasid. Sooduskupongid on ka klientidele kättesaadavamad, sest nende lunastamiseks ei ole vaja palju preemiapunkte," loetles Kirikal.
Kirikali sõnul toimus suurem preemiapunktide aegumine 2016. aastal.
"2018. aastat tuleb võrrelda 2016. aastaga, kui toimus samuti suurem punktide aegumine. Tellimuste arvult on seis sama ehk klientide aktiivsus panga lojaalsusprogrammi kasutamisel ei ole viimastel aastatel muutunud," ütles Kirikal, jättes vastamata, kui paljud punktid kasutamata jäid.
Rimi boonusraha kasutatakse pea täielikult ära
Rimi klientidel koguneb boonusraha iga ostuga - üks protsent ostusummast kantakse kliendikaardile ja seda on võimalik kuni 99 protsendi ulatuses järgmise ostu eest tasumisel kasutada. Kasutamata boonusraha aegub aga ühe aastaga.
"Süsteem võtab automaatselt raha kasutamise hetkel kõige varem kogutud raha. Samuti oleme väga paljudes kanalites - ostutšekil, Rimi isiklikul kontol veebis, terminalis ja ka kassaekraanil kogutud Rimi raha kohta infot kuvanud. Nii on kliendil väga selge ülevaade, milline on tema kogutud raha jääk," selgitas Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats. "Ilmselt on just see põhjuseks, miks Rimi raha kasutamisprotsent on väga kõrge, koguni enam kui 95 protsenti. See suurusjärk on juba aastaid sellisena püsinud."
Viimaste aastaste suur trend on ka Rimi raha annetamine.
Lisaks boonusrahale jagab Rimi oma klientidele ostude eest ka kleebiseid, kas füüsilisel või digitaalsel kujul. Kleebiseid antakse vastavalt ostu väärtusele. Kui kleebiseid on piisav hulk koos, saab need lisaraha eest vahetada kampaaniatoodete vastu. Kogu aeg aga kleebisekampaaniaid ei toimu.
Kui palju välja jagatud kleebiseid kasutamata jääb, selle kohta Rimil ülevaade puudub.
"Jagame neid kassast ja pole pidanud arvestust pidama, kui palju neist, mis võetakse, ära kasutatakse. Küll aga peame silmas kleebisekampaania toodete müüginumbreid," täpsustas Bats. "Viimaste aastate näitel võib populaarseimaks nimetada kohvrite kampaaniat, populaarne oli ka matkatarvete kampaania."
Digikleebiseid kogub pisut üle kolmandiku püsiklientidest ja jaeketi eesmärk on seda osakaalu suurendada. Paljud pole seda võimalust endale veel teadvustanud.
Partner-kaart kaarte ei ava
Üks laialdasemalt kasutusel olevatest kaartidest on Partner-kaart, mida kasutavad Selveri ja Kaubamaja kliendid.
Ostudega kogunevat boonusraha saab kasutada järgmise aasta jaanuarikuu lõpuni. Seega just kukkus möödunudaastase boonusraha kulutamise tähtaeg. Palju klientidel punktiraha kasutamata jäi, ettevõte ei avalikusta.
"Partner-kaardi boonuspunktid ei ole reaalne raha, vaid ostusoodustus. Enamikul klientidest jääb kasutamata alla kümne sendi. Hea meel on tõdeda, et aasta-aastalt on kliendid järjest teadlikumad soodustust jaanuari lõpuks ära kasutama," kommenteeris Kaubamaja turundusspetsialist Mai-Liis Sipria.
Küll täpsustas ta, et möödunud aastal kogutud boonuspunktide eest saadavaid soodustusi kasutati sel aastal 7 protsenti rohkem kui aasta varem.
"Soodustust saab klient kasutada ainult järgmisi oste sooritades ja mitte kuidagi muudmoodi. Tegemist on sarnase süsteemiga, nagu lennufirmade lennumiilide kogumine, mis teatud ajahetkel kehtivuse kaotavad. Kui klient selle kasutamata jätab, siis reaalset raha ülejääki ei teki, sellepärast ei ole siinkohal kohane ka summadest rääkida," põhjendas Sipria.
Euronicsis peab preemiatoodete saamiseks tublisti kulutama
Tehnikakaupade kett Euronics arvestab ostude pealt boonuspunkte, mis tuleb ära tarvitada kahe aasta jooksul, vastasel korral need aeguvad. Näiteks inimene, kes on kahe aasta jooksul neilt umbes 650 euro eest kaupa ostnud, on teeninud 258 boonuspunkti. Päris korralik summa, seega mida selle eest siis saab?
50 boonuspunktiga saab kohvifiltreid. Kes aga sedasi kohvi ei tee, võib 95-125 boonuspunkti eest omale patareisid lunastada. Alates 159 punktist saab uue filtri veekannule. Alates 200 punktist saab kohvikapslid ja 209 punkti eest väikesed kõrvaklapid. Selleks, et üks Boost mahlabaari jook välja teenida, peaks aga punkte olema juba 299 - selleks 700-eurose ostusumma pealt boonuspunkte piisavalt kogunenud ei ole.
Näiteks 10-eurose Alexela Energia sooduskupongi jaoks peaks Euronicsi kliendil olema punkte kogunenud vähemalt 350 ja 250-grammise kohviubade paki eest tuleks loovutada juba 399 boonuspunkti. Juuksefööni eest tuleks välja käia tuhat punkti. Kõige "kallim" boonustoode Euronicsi klientidele on juhtmevaba Philipsi kõlar, mille ostmiseks on vaja koguda juba 4799 boonuspunkti. Toode ise maksab Euronicsi poes praegu 79 eurot.
Näiteks 2400-eurose Panasonicu videokaamera ostu eest arvestab Euronics kliendile tuhat boonuspunkti.
"Boonuspunkte on võimalik teenida kõikidel Euronicsi püsiklientidel, kes sooritavad vähemalt kuueeurose ostu. Alates sellest summast teenib klient iga 2,4 euro pealt ühe boonuspunkti. Kogutud punktide eest saavad kliendid Euronicsi kingipangast tellida endale erinevaid tooteid ning uuendusena lunastada kingitusi ka meie koostööpartneritelt. Näiteks on väga sooja vastuvõtu pälvinud Jazz pesulate kinkekaardid. Euronicsi tootevalikust on populaarsed erinevad patareid ning looduslikud pesuvahendid," loetles Euronicsi turundusdirektor Kristjan Terase.
Seega 79-eurose kaasaskantava kõlari teenimiseks boonuspunktide eest tuleb kahe aasta jooksul teha Euronicsist oste enam kui 11 500 euro eest.
Kui palju Euronicsi kliendid möödunud aastal boonuspunkte teenisid ja kas seda oli vähem või rohkem kui aasta varem ning kui palju punkte kasutamata kujul aegus, jättis Terase vastamata.
Tallink kaotsi lastud boonuspunkte ei avalikusta
Tallinkil on kasutusel Club One kliendikaart, millega saab boonuspunkte koguda nii reisi broneerides, laevapardal oste sooritades kui ka Tallinki gruppi kuuluvates hotellides ööbides.
Ettevõtte kodulehelt selgub, et kõige madalamal ehk pronkstasemel saab ühe kulutatud euro kohta enne reisi ostetud teenuse eest 30 boonuspunkti. Reisil, st laevas, hotellis või Club One'i e-poes saab madalaimal, pronkstasemel iga kulutatud euro eest aga 21 boonuspunkti. Mida kõrgem on kliendi tase (mis sõltub kulutuste määrast), seda enam punkte ühe euro eest koguda õnnestub. Kogunenud boonuspunkte saab vahetada näiteks uute reiside või majutuse peale, makstes ka lisatasu.
Kuidas Tallinki kliendil boonuspunktid kogunevad.
Kõige odavama reisi ehk Tallinna-Helsingi tekikoha eest tuleb loovutada 4500 boonuspunkti ja maksta lisatasu kaheksa eurot. Seega tuleb pronkskaardi ehk kõige lihtsama tasemega kliendil kulutada enne reisi teenustele vähemalt 150 eurot, et teenida 4500 punkti ja siis kaheksaeurose lisatasu eest see tekipileti vastu vahetada.
Tallinna-Stockholmi kruiisi kõige odavama kajuti eest tuleb aga loovutada juba vähemalt 15 000 punkti ning tasuda lisaks veel 50-60 eurot. See tähendab, et klient peab olema enne reisi kulutanud Tallinki toodetele-teenustele vähemalt 500 eurot, et 15 000 boonuspunkti kokku saada, millele siis lisandub broneerimisel veel 50-60 eurot tasu.
Tallinki boonuspunktide eest saab broneerida uusi reise, makstes siiski ka lisatasu.
Tallinki klientide kogutud boonuspunktid aeguvad kahe aastaga, siis algab tasemearvestus otsast peale. See tähendab, et kui mõnel aastal on inimene väga usin reisija olnud ja välja teeninud kuldtaseme, siis juhul, kui järgnevatel aastatel tema reisimisaktiivsus langeb, langeb ka ta tase, millega kaasneb ka väiksem arv boonuspunkte iga kulutatud euro kohta.
Tallink oma klientide kogutud boonuspunkte ei avalikusta, samuti ei ole avalik info, kui palju neist boonuspunktidest näiteks möödunud aastal raisku läks.
"Kuna meie püsiklientide hulk kasvab aastas ca seitse protsenti, siis sellest lähtuvalt kasvab aasta-aastalt ka boonuspunkide arv ja käive," kommenteeris Tallinki lojaalsusprogrammi juht Helena Raud. "Populaarseima asjana võetakse välja reise. Lisaks reisidele on populaarseks saanud toodete eest osaline tasumine Tallinki veebipoes, kus miinimumpunktisummat ei ole."
Tõepoolest, Tallinki veebipoes saab tooteid ostes kasutada nende eest tasumiseks boonuspunkte, ent seda vaid osaliselt.
Näiteks pulkdeodorant, mis maksab 17.50, on võimalik lunastada ka 14.88 eest, loobudes lisaks 1838 punktist. Samas arvestades, et nende punktide väljateenimiseks kulus pronkstaseme kliendil vähemalt 61 eurot (aga juhul, kui punktid teeniti laeval osteldes, siis koguni ligi 88 eurot), ei ole see just kõige lahkem pakkumine.
Samuti on toodete valik, mille ostul on võimalik boonuspunkte osaliselt kasutada, piiratud.
Tallinki veebipoes saab osade kaupade eest tasuda osaliselt kogutud boonuspunktidega. See pole aga kliendile kuigi soodne lahendus. | Ettevõtted varjavad, palju klientide boonuspunktidest tuulde lendab | https://www.err.ee/907668/ettevotted-varjavad-palju-klientide-boonuspunktidest-tuulde-lendab | Enamik rahakotte on täis panga- ja kliendikaarte, mille taga peituvad boonusprogrammid. Mõned toovad kasutajale osa rahast otse tagasi, teised aga lubavad kogunenud punktid vahetada toodete-teenuste vastu. Paraku aeguvad boonuspunktid sageli aasta-kahe jooksul. Palju punkte raisku läheb, kaupmehed eriti avaldada ei taha. |
Ostueelisõigus on riigil ja Tallinna linnal lähtuvalt muinsuskaitseseadusest.
Valitsus otsustas juba möödunud aasta aprillis, et Patarei kompleksi riik endale ei jäta, vaid see läheb enampakkumisele. Toonasest otsusest lähtus ka riigile kuuluv RKAS.
"Arendustegevuste käigus selgub täpsemalt, millised funktsioonid tulevikus Patareil saavad olema. Olgu selleks muuseum, hotell või restoran – kõik need toetavad piirkonna tärkamist elule," ütles mullu kevadel toonane riigihalduse minister Jaak Aab
Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles ERR-ile, et praegust detailplaneeringut vaadates ei näe linn mingisugust põhjust, miks nemad peaks ostueelisõigust kasutama.
"Linnal oleks huvi, kui Patarei oleks seotud linna põhifunktsioonide täitmisega ja avaliku huviga, kuid seda me ei näe," rääkis Novikov. Ta lisas, et linnal on huvi neile kuuluva Skoone bastioni kõrval asuva Suurtüki 12 ostuks, kuna see on kavas kujundada avalikuks ruumiks.
"Kuid Patareiga ja selle ümbrusega seotud plaanid on pigem erasektori poolt teostatavad," tähendas Novikov.
Patareisse tuleb kommunismiohvrite mälestusmuuseum
RKAS-i portfellihaldur Pertti Neero ütles ERR-ile, et praegu on Patarei kompleksi ühte osasse kavas rajada rahvusvaheline kommunismiohvrite mälestusmuuseum. Sõjamuuseumi taotlus ei leidnud valitsuses toetust ning seda Patareisse ei kavandata.
Kompleksi hooned ja territoorium on suletud ning valve all. Neero ütles, et jooksvalt on tehtud avariiremonte.
"Kuna hooned on juba 2005. aastast kasutuseta ja kütteta, on üldine seisukord halb. Territoorium on puhastatud vanglaaegsest prügist ning võsast ja Patarei merepoolsel küljel on juba üle kahe aasta linnarahvale avatud beetapromenaad," kirjeldas Neero praegust olukorda.
RKAS on öelnud, et Patarei alghinna kujundamisel arvestatakse kompleksi eeldatavat turuväärtust. Samuti on kunagi nende poolt pakutud, et renoveerimine läheb uuele omanikule eeldatavasti maksma umbes 70-80 miljonit eurot.
Detailplaneering näeb ette, et kinnistutele kavandatavatel hoonetel on elu-, ühiskondlik ja ärifunktsioon, et ala oleks kasutusel ööpäev ringi. | Patarei läheb enampakkumisele: riik ja Tallinn loobuvad ostueelisõigusest | https://www.err.ee/907667/patarei-laheb-enampakkumisele-riik-ja-tallinn-loobuvad-ostueelisoigusest | Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kavatseb Patarei merekindluse müüki panna tänavu teises kvartalis, ostueelisõigus on riigil ja Tallinna linnal, kuid kumbki pole sellest võimalusest huvitatud. Kompleksi alghind on praeguseks määramata. |
HC Viimsi/Tööriistamarket võitis tulemusega 30:22 (16:10) SK Tapa üle ning soomlaste Karjaa BK-46 sai 44:27 (22:11) jagu Aruküla SK-st. Homme alustab turniiri Eesti liiga mullune pronks HC Kehra/Horizon Pulp&Paper.
Paralleelselt Tallinna võistlusega algas turniir Põlvas, kus valitsev Eesti meister Serviti alistas kodupubliku silme all KOR#1 Sankt-Peterburgi 34:23 (21:9). Teise Eesti klubina võistlustules olev esiliigameeskond Põlva Tarbijate Ühistu kaotas Sankt-Peterburg HC-le 10:33 (5:15).
Ülejäänud kohtumistes sai soomlaste Grankulla IFK 37:21 (19:9) jagu HC Vilniusest ning Leedu meister Alytause Almeida-Stronglasas 25:15 (13:8) Jurmala Sport meeskonnast. | Tallinnas ja Põlvas algasid rahvusvahelised käsipalliturniirid | https://sport.err.ee/90948/tallinnas-ja-polvas-algasid-rahvusvahelised-kasipalliturniirid | Tallinnas alanud rahvusvahelisel käsipalliturniiril alistas mullu Eesti meistrivõistlustel hõbedali saanud Viljandi HC meeskond esiliigaklubi HC Tallase 24:17 (10:7). |
"Kannatuste nädal sai pauguga läbi," kirjutas Taaramäe oma Facebooki kontol. "Ega siit midagi suurt loota poleks enam olnud, aga paranemise ja taastumise lootus püsis hinges. Oleksin tahtnud kümme päeva ikka ära teha ja kui ka siis pärast puhkepäeva poleks parem olnud, oleksin pooleli jätnud."
Taaramäed tabas pärast avariid šokk. "Tänane oli õudusunenägu. Kõige hullem, mis ratturiga üldse juhtuda saab, on see, et auto sõidab tagant hooga selga, sest olukord on kontrollimatu. Kedagi süüdistama ma ei hakka, kuid kindlasti magas see juht seal roolis. Ma ei nuta kunagi, aga seekord ma ei saanud 15 minutit millestki aru ja ainult vesistasin. Mitte valust vaid šokist. Siiski oli õnnelik päev, sest olen elu ja tervise juures," lisas Taaramäe. | Taaramäe saatuslikust avariist: tänane oli õudusunenägu | https://sport.err.ee/90956/taaramae-saatuslikust-avariist-tanane-oli-oudusunenagu | Katjuša rattaprofi Rein Taaramäe jaoks lõppes Hispaania velotuur katkestamisega. Eestlane pidi võistluse pooleli jätma pärast kokkupõrget autoga. |
Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon (IOF) on asutatud 1961. aastal ja ühendab hetkel 70 riigi alaliite. Organisatsiooni uus president nimetas alaliidu kõige olulisema eesmärgina lähiaastatel olümpiakursil liikumise jätkamist. Selleks on vaja eelkõige tagada ala atraktiivsus televaatajatele ja internetis jälgijatele. IOF on aastast 1977 tunnustatud Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt ning on juba aastaid tegutsenud eesmärgiga saada olümpiaspordialaks. Esimeses järjekorras on tõenäoline suusaorienteerumise jõudmine taliolümpia programmi.
2017. aasta juulis toimub orienteerumise MM Lõuna-Eestis, võistluskeskusega Tartus ja võistlusmaastikega Tartus, Viljandi lossimägedes, Rõuges ja Elva lähedal Vitipalus. Kõigist võistluspäevadest tehakse televisiooni otseülekanded. | Leho Haldna valiti Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni presidendiks | https://sport.err.ee/90957/leho-haldna-valiti-rahvusvahelise-orienteerumisfoderatsiooni-presidendiks | Rootsis, Strömstadis toimunud Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni 28. kongressil valiti organisatsiooni uueks presidendiks tartlane Leho Haldna (55), kes on aastast 2010 olnud alaliidu asepresident. Ainsa presidendikandidaadina sai Haldna kongressi üksmeelse toetuse. Viimased neli aastat oli selles ametis šotlane Brian Porteous. |
Obama sõnul laiendatakse Papahanaumokuakea merekaitseala rohkem kui neli korda. Akvatoorium on nüüdsest 1,5 miljoni ruutkilomeetri suurune.
Kaitsealas elavad puutumata korallrahud ning sajad erinevad liigid, keda ei leia mitte kuskil mujal maailmas. Sealjuures elab merekaitsealas maailma vanim elusorganism, must korallrahu, mis on teadlaste hinnangul 4265-aastane.
Mereala ümbritsevatel saartel pesitseb umbes 14 miljonit lindu, samuti elavad regioonis ohustatud rohekilpkonnad ja Hawaii munkhülged.
Looduskaitseala rajati 2006. aastal ning kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse 2010. aastal.
Obama otsusega kaasneb ka keeld mineraalide kaevandamisele ning töönduspüügile regioonis. | Obama teatas maailma suurima merekaitseala loomisest | https://www.err.ee/572818/obama-teatas-maailma-suurima-merekaitseala-loomisest | USA president Barack Obama teatas reedel maailma suurima merekaitseala loomisest Hawaii saarte loodeosas. |
29-aastane Sirigu kaotas oma senises koduklubis Paris Saint-Germainis esiväravavahi koha Kevin Trappile, kes liikus Prantsusmaale mullu Saksamaalt Frankfurdi Eintrachtist.
2011. aastal Palermost Pariisi siirdunud Sirigu aitas PSG neli korda järjest Prantsusmaa meistriks. Mees kuulus ka tänavu suvel Prantsusmaal toimunud Euroopa meistrivõistlustel Itaalia koondise rivistusse. | Itaalia koondise väravavaht siirdus laenulepingu alusel Hispaaniasse | https://sport.err.ee/90947/itaalia-koondise-varavavaht-siirdus-laenulepingu-alusel-hispaaniasse | Itaalia jalgpallikoondise väravavaht Salvatore Sirigu liitus aastase laenulepingu alusel Hispaania kõrgliigaklubiga Sevilla. |
Steinmeier hoiatas ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung, et "Venemaa ja Lääne vahel on tekkinud sügav kuristik".
Tema sõnul on Krimmi annekteerimine ja Moskva otsus peatada Euroopa tavarelvastusleppe kehtivus märkideks, mis näitavad Euroopa "julgeolekuarhitektuuri" murenemist.
Vaja on "konkreetseid julgeolekualgatusi", seal hulgas piirkondlikke relvastuse ülempiire, läbipaistvusmeetmeid, uut sõjatehnikat nagu droonid hõlmavaid reegleid ning võimet kontrollida relvastust ka vaidlusalustel aladel.
Saksamaa võõrustab järgmisel neljapäeval Potsdamis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 38 välisministri kohtumist. | Steinmeier: Euroopa vajab uusi relvastuskontrollimeetmeid | https://www.err.ee/572817/steinmeier-euroopa-vajab-uusi-relvastuskontrollimeetmeid | Euroopa julgeolek on ohus, kui Venemaa ja Lääs ei suuda uutes relvastuskontrollimeetmetes kokku leppida, ütles Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier reedel ajaleheusutluses. |
31-aastane ründaja taastub koondise peatreeneri Fernando Santose sõnul EM-i finaalis Prantsusmaa vastu saadud jalavigastusest. Ronaldo asemel on aga taas meeskonnas trauma tõttu EM-i vahele jätma pidanud Bernardo Silva.
"Kuna klubihooaeg on alles alanud, siis oleme ebaharilikus olukorras," tõdes Santos. "Kaasasin meeskonda EM-il osalenud tuumiku ning varem vigastatud olnud mängijad."
Portugal kohtub Šveitsiga võõrsil Baselis 6. septembril. Kuus päeva varem peetakse aga Portos sõprusmatš Gibraltariga.
Portugali koondise koosseis:
Väravavahid: Rui Patricio (Sporting), Anthony Lopes (Olympique Lyonnais), Eduardo (Dinamo Zagreb).
Kaitsjad: Joao Cancelo (Valencia), Cedric Soares (Southampton), Pepe (Real Madrid), Bruno Alves (Cagliari), Jose Fonte (Southampton), Luis Neto (Zeniit Peterburi), Raphael Guerreiro (Borussia Dortmund), Eliseu (Benfica).
Poolkaitsjad: William Carvalho (Sporting), Danilo (Porto), Joao Moutinho (Monaco), Adrien Silva (Sporting), Andre Gomes (Barcelona), Joao Mario (Sporting), Renato Sanches (Bayern München).
Ründajad: Rafa Silva (Braga), Bernardo Silva (Monaco), Nani (Valencia), Ricardo Quaresma (Besiktas), Eder (Lille) Andre Silva (Porto). | Ronaldo jäi MM-valikmänguks valmistuvast Portugali koondisest välja | https://sport.err.ee/90946/ronaldo-jai-mm-valikmanguks-valmistuvast-portugali-koondisest-valja | Valitsev jalgpalli Euroopa meister Portugal alustab 2018. MM-valiktsüklit Šveitsi vastu ilma meeskonna kapteni Cristiano Ronaldota. |
Vietnamlastega oli koos ka üks Vene kodanik, kes samuti kinni võeti.
Piirivalve leidis Zilupe jõe kaldalt märke isikutest, kes võisid ebaseaduslikult piiri ületada. Piirivalvekoerad võtsid jälje üles ning kõigepealt peeti kinni venelane ja kaks vietnamlast. Seejärel kutsuti appi helikopter ning avastati ka ülejäänud grupp.
Ebaseaduslike piiriületajate suhtes algatati kriminaalasi.
Sel aastal on Läti piiri ebaseaduslikult ületanud 270 isikut kolmandatest riikidest, nende seas on 176 vietnamlast ja 35 inimsmugeldajat. | Lätis peeti kinni 17 Vene piiri ebaseaduslikult ületanud vietnamlast | https://www.err.ee/572816/latis-peeti-kinni-17-vene-piiri-ebaseaduslikult-uletanud-vietnamlast | Läti idaosas Latgales peeti neljapäeval kinni 17 Vietnami kodanikku, kes olid ebaseaduslikult üle Venemaa piiri tulnud, teatas piirivalveamet reedel. |
Taanis on firmade dividendid maksustatud 27 protsendiga. Topeltmaksustamise vältimise kokkulepe kohaselt saavad välisfirmad nõuda osa või kogu Taanis makstud maksu tagasi, kui nad on maksud tasunud kodumaal. Maksuameti uurimine augustis näitas, et paljud firmad on seda süsteemi kurjasti ära kasutanud. Uurimise käigus on selgunud, et aastail 2012-2015 on tehtud 2120 valenõuet ja alusetult tagasi makstud 6,2 miljardit krooni, vahendasid BNS ja The Local.
Lisaks puhkes eelmisel nädalal veel teinegi skandaal, kui selgus, et maksuamet on väliskapitalifonde ja firmasid ülemaksustanud ning peab tagasi maksma 110 miljonit krooni pluss intressid.
Maksuameti juhi kohalt vallandatud Jesper Rønnow Simonsen tunnistas reedel, et need kaks skandaali ja probleemid maksuameti IT-süsteemiga võivad tuua kokku 14 miljardi kroonise kahjumi.
Reedel antud pressikonverentsil tunnistas maksuminister Karsten Lauritzen maksuameti probleeme. Ta ütles, et reedel parlamendis kinnitatud paketi kohaselt luuakse maksuameti töö tõhustamiseks juurde 400 uut töökohta, et aidata segadused ära klaarida.
Kopenhaageni ärikooli professor Kresten Schultz Jørgensen nimetas katastroofiliseks olukorda, kus inimesed ei saa enam maksuametit usaldada. | Maksuskandaal viis Taani maksuameti juhtide vallandamiseni | https://www.err.ee/572808/maksuskandaal-viis-taani-maksuameti-juhtide-vallandamiseni | Taani maksuamet teatas reedel nelja tippjuhi vallandamisest, kui eelmisel kuul oli tulnud päevavalgele 6,2 miljardi krooni suurune maksupettus, kirjutab uudisteagentuur Ritzau. |
Kui Djokovic saab poolakast jagu, siis võib ta teises ringis vastamisi minna tšehhi Jiri Veselyga, kellele serblane kaotas hooaja esimeses pooles Monte Carlos. Djokovici neljanda ringi üheks võimalikuks vastaseks on prantslane Richard Gasquet või ameeriklane John Isner ning veerandfinaalis Gasquet kaasmaalane Jo-Wilfried Tsonga või 2014. aasta USA lahtiste võitja, horvaat Marin Cilic.
Naiste maailma esireket Serena Williams kohtub avaringis vasakukäelise venelanna Jekaterina Makarovaga, kellega tal on võitude suhe 4-1. Ameeriklanna tabeliveerandil on ka rumeenlanna Simona Halep ja 2011. aasta US Openi tšempion, austraallanna Samantha Stosur. | Loosiõnn polnud maailma esireketitele US Openil armuline | https://sport.err.ee/90938/loosionn-polnud-maailma-esireketitele-us-openil-armuline | Meeste tennise maailma esireket Novak Djokovic alustab aasta neljandat suure slämmi turniiri New Yorgis Jerzy Janowiczi vastu. |
Pilvises varahommikus alustasid lapsed vabakava sooritusega. Kuna selles arvestuses pole tegemist vanuseklassi põhise tiitlivõistlusega, siis siin Eesti meistri tiitlit välja ei antud, küll aga jagati medaleid. Peale eilset skeemi olid vahed väga väikesed ja täna suutsid Helena Kaal ja Cassander (Viljandimaa RSK, treenerid Alla Gladõševa, Dina Ellermann) teha suurepärase sõidu, saades tulemuseks 71,125% ning võites sellega nii II osavõistluse kui ka kokkuvõttes kuldmedali (139,667). Hõbemedali sai kaela II osavõistluse kolmanda tulemuse teinud (69,708%) Carinee Ainola ponil Rant (Niitvälja RSK, treenerid Merle Männik, Alla Gladõševa, Dina Ellermann), kokku said nad tulemuseks 138,354 protsendipunkti. Pronksmedali võitis Rose Marie Skjoldby hobusel Rosinante (Viljandimaa RSK, treenerid Marika Vunder, Peter Nicolai Skjoldby), nemad sõitsid II osavõistluses välja 70,292% ja said kokkuvõttes tulemuseks 134,198 pp.
Poniratsanikke oli medaliheitluses kokku viis. II osavõistluse ja ühtlasi ka kuldmedali võitis mullune tiitlikaitsja Carinee Ainola, seekord tuli võit Herr Ilvesel. II OV tulemuseks saadi 69,292% mis koos I OV tulemusega andis kokku 137,0 pp. Hõbemedali võitis Elisabeth Atamanski ponil William tulemusega 129,500 pp (64,458 ja 65,042). Nemad treenivad Niitväljal Ellen Vatseli käe all. Pronksmedali sai kaela Kati Sõer (Nõo RK, treener Maris Kartau) ponil My Polo. Kokku said nad 127,125 pp (62,708 ja 64,417).
Juunioride klassis suutsid Stella-Marii Tamme ja Calendula tiitlit kaitsta ja tulid arvestava edumaaga (II OV 68,583% ja kokkuvõttes 137,260 pp) Elisabeth Skjoldby ja Donna Del Lago ees kullale (67,375% ja kokku 135,022). Stella-Marii treenib Niitväljal Merle Männiku, Alla Gladõševa ja Dina Ellermanni käe all. Elisabeth on oma treeneriteks märkinud Marika Vunderi, Peter Nicolai Skjoldby ja Alla Gladõševa. Pronksmedali saavutasid Helena Kaal ja Cassander, kes sõitsid II osavõistluses tulemuseks 67,583% ja said kokku 132,534 pp.
Takistussõidus oli üllatavalt palju vigu, noorte sportlaste närvid olid pingul ja kippusid vead kergemini tulema. Väikeste ponide arvestuses peeti maha tõeline duell ja emotsionaalses võistluses saavutas lõpuks kulla Anett Pajur (Tondi RSK, treener Sirje Argus) ponil Macho. Eilsest esimesest osavõistlusest suutiski vaid 2 ratsanikku medaliarvestuses edasi võistlema pääseda ja nii sai täna hõbeda Ruila talli ratsanik Kippen Närep ponil Luka, kes treenib Jessica Raide käe all. Pronksmedal jäi välja andmata.
Suurtes ponides oli stardis 8 võistluspaari. Kaasakiskuvas võistluses saavutas kulla koduväljakul võistelnud Kristel Saul Mon Acol, kes treenib Tõnu Rähni käe all. Esimeses voorus sõitsid nad puhtalt ja kuigi teises voorus kogusid nad 8 kp, oli tiitel nende. Hõbedale tuli kokku 10 kp-ga Tondi klubi ratsanik Rebecca Blumfeldt ponil Wise Guy (treenerid Sirje Argus, Dina Ellermann). Teise vooru viimase lati kukkumisega kadus kahjuks nende lootus kullale. Pronksi saavutasid Merilin Luik ponil Balestra (Tartumaa RSK, treener Jaak Kalda). Ka neil kogunes kokku 10 kp.
Eelviimane võistlusklass, mis peeti lastele, pakkus samuti palju põnevaid hetki. 110 cm kõrguses teises voorus oli puhtaid sooritusi vaid kaks. Kuldmedali teenis välja Elizabeth Põder hobusel Liberty D’Estella (SA Tallinna RK, treener Konstantin Prohhorov), teise koha sai Sandra Vatter (Läänemaa RSK, Andres Udeküll) hobusel Little John. Pronksmedali võitis Elisabeth Palmissaar (Pärnumaa RSK) hobusel Lotus Des Vernieres.
Juunioride klassis oli mitmeid tugevaid ja juba tiitleid kogunud sõitjaid, kuid väga mitmel neist teise vooru sõit ei õnnestunud. Kulla saavutas siin hoopis Tondi klubi noor ratsanik Kaia Loviisa Kink hobusel Adorable Chabalito, kes eile olid teisel positsioonil. Hõbemedali võitis Berit Lehtsaar (Viljandimaa RSK) hobusel Solei Solei ning pronksmedali sai kaela My Relander (RK Ruila Tall) hobusel Expert, kes treenib Riina Pilli käe all. | Ruilas jagati välja esimesed kooli- ja takistussõidu meistritiitlid | https://sport.err.ee/90943/ruilas-jagati-valja-esimesed-kooli-ja-takistussoidu-meistritiitlid | Ruilas toimusid täna Eesti meistrivõistluste teised osavõistlused ja jagati välja medalikomplektid poniratsanike, laste ja juunioride vanuseklassides. Pühapäeval selguvad noorte, seenioride ja harrastajate tiitlivõitjad. |
Eesti koondise resultatiivseimad mängijad olid kümme kolmest tabanud Reinar Hallik 34, Indrek Kajupank 13 ja Rain Veideman 10 punktiga. Hallik võttis ka 6 lauapalli. Endrit Hysenagolli tõi Albaaniale parimana 10 silma ja 11 lauapalli.
Eesti sai turniiril ühe võiduga kolmanda koha ning kõik kolm kohtumist kaotanud Albaania oli viimane ehk neljas. Turniiri võitis Ukrania, kes alistas esikohta otsustanud matšis Iisraeli 84:67. | Eesti korvpallikoondis võttis Albaania üle 53-punktilise võidu | https://sport.err.ee/90940/eesti-korvpallikoondis-vottis-albaania-ule-53-punktilise-voidu | Tallinnas toimunud korvpalli nelja rahvuse karikaturniiri viimases mängus sai Eesti meeskond 102:49 (39:12, 19:9, 19:15, 25:13) jagu Albaaniast ja tuli kolmandaks. |
Võitjate poolelt tegid skoori Kirill Nesterov 12., Rizvan Umarov 31. ja Roman Nesterovski 51. minutil. Kaotajate auvärava lõi kohtuniku poolt antud üleaja kolmandal minutil Aime Marcelin Gando Biala.
Seitsmemängulise kaotustejada lõpetas aga Tartu Tammeka, kes oli võõrsil samuti 3:1 üle Rakvere Tarvast. Külaliste tabamuste eest hoolitsesid Kaspar Paur 2., Kristjan Tiirik penaltist 87. ja Sander Kapper 90.+4. minutil ning võõrustajate värav kanti 6. minutil Juhan Jograf Siimu nimele.
Tabeliseis:
1. Tallinna FC Infonet 25 18 4 3 57:23 58
2. Tallinna FC Levadia 27 17 5 5 52:24 56
3. Tallinna FC Flora 26 16 7 3 68:17 55
4. Nõmme Kalju FC 24 16 6 2 47:12 54
5. JK Sillamäe Kalev 26 10 7 9 45:36 37
6. Paide Linnameeskond 26 9 5 12 43:44 32
7. JK Narva Trans 27 8 6 13 42:53 30
8. Tartu JK Tammeka 27 8 5 14 27:48 29
9. Pärnu Linnameeskond 26 4 1 21 14:64 13
10. Rakvere JK Tarvas 26 0 2 24 13:87 2 | Levadia sai kindla kaotuse, Tammeka lõpetas kaotustejada | https://sport.err.ee/90941/levadia-sai-kindla-kaotuse-tammeka-lopetas-kaotustejada | Jalgpalli Premium liiga 27. voorus alistas Narva Trans kodus 3:1 teise järjestikuse kaotuse saanud Tallinna Levadia. |
Wolfowitz, Ühendriikide eelmise, vabariiklasest presidendi George W. Bushi lähikondlane ja Iraagi-vastase "ennetava sõja" äge pooldaja, ütles Saksa ajakirjale Der Spiegel, et peab Trumpi julgeolekuriskiks.
"Soovin, et oleks keegi, keda ma saaksin end mugavalt tundes toetada," ütles Wolfowitz, kes on töötanud ka Maailmapanga juhina.
"Võib juhtuda, et ma pean hääletama Hillary Clintoni poolt, ehkki mul on tema suhtes tõsised reservatsioonid," sõnas vabariiklane.
Wolfowitz kritiseeris Trumpi märkusi, mille kohaselt imetleb ta Vene presidenti Vladimir Putinit ja majandusküsimustes hiinlasi.
"See on väga häiriv. Tähtis on sõna võtta ja öelda, kuivõrd vastuvõetamatu ta on," ütles endine asekaitseminister Trumpile viidates.
Wolfowitz on üks paljudest vabariiklaste välispoliitikakogukonna liikmetest, kes on end erakonna kandidaadist distantseerinud. Eelvalimistel nõustas ta George W. Bushi venda, Florida ekskuberneri Jeb Bushi.
Wolfowitz oli aastatel 2001-2005 asekaitseminister ning aastatel 2005-2007 Maailmapanga direktor.
USA presidendivalimised peetakse 8. novembril. Ametisoleva presidendi Barack Obama teine ametiaeg lõpeb 20. jaanuaril. | Wolfowitz ei kavatse Trumpi toetada ja võib hääletada Clintoni poolt | https://www.err.ee/572812/wolfowitz-ei-kavatse-trumpi-toetada-ja-voib-haaletada-clintoni-poolt | USA neokonservatiivide üks liidreid, endine asekaitseminister Paul Wolfowitz ütles reedel, et ei toeta presidendivalimistel vabariiklaste kandidaati Donald Trumpi ning kaalub demokraadi Hillary Clintoni poolt hääletamist. |
F-Secure tugikeskus soovitab olla ettevaatlik ning antud projektiga mitte kaasa minna. Inimesi kutsutakse üles registreeruma ning lubatakse videode vaatamisega teenida 25 dollarit tunnis. Lisaks lubatakse veelgi suuremat teenistust, kui kutsud liituma ka teisi. Viimane on üks iseloomulikke tunnuseid püramiidskeemidele, mis on Eestis keelatud.
THW Global väidab, et on USA ettevõte, kuid nende veebilehekülje liiklusest toimub üle 45 protsendi Venemaal, mis viitab tegelikule päritolule. Kodulehe registreerumisel jäeti kõik andmed salastatuks, mis on ausate kavatsustega ettevõtete puhul väga ebatavaline. THW Global kodulehekülg registreeriti alles 29. mail. Käesoleval hetkel puudub informatsioon, kes on väidetavad reklaamijad, kes on nõus niivõrd suuri summasid tasuma, kes on organisatsiooni juhid, kus asub peakontor, millised on kontaktandmed ja nii edasi.
"Sarnaste juhtumitega oleme kokku puutunud varemgi. Kõige halvemal juhul on lehe autorite eesmärk koguda kasutajate andmeid, milleks on nimed, e-posti aadressid, kasutajanimed, paroolid ja muu selline. Vastavalt läbiviidud uuringutele kasutavad inimesed tihti samu kasutajanimesid ja paroole mitmete erinevate teenuste juures. Ehk kui THWGlobal leht palub liitujal sisestada soovitav kasutajanimi ning parool, siis väga suure tõenäosusega on need kasutusel ka sama isiku e-posti kontol, Facebookis või mujal. Kogutud andmeid on võimalik mustal turul müüa. Andmebaasile lisavad väärtust kasutajatelt kogutud andmed nende ostueelistuste kohta, mida liitumisfaasis küsitakse," selgitas F-Secure tugikeskuse juht Raido Orumets.
"Kiiret rikastumist lubavate skeemide suhtes tasub alati olla ettevaatlik– kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis seda ta enamasti ka on," lisas Orumets. | Internetis levib järjekordne petuskeem THWGlobal | https://www.err.ee/572813/internetis-levib-jarjekordne-petuskeem-thwglobal | Eestis on levimas THW Global nime kandev kiiret rikastumist lubav skeem. |
Kontaveit oli Vesninaga vastamisi ka hiljuti New Havenis toimunud turniiril kaheksandikfinaalis, kus pidi seisul 4:6, 0:1 jalavigastuse tõttu vastasele loobumisvõidu andma.
Paari võitja kohtub teises ringis sakslanna Annika Becki (WTA 42) või läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud mängijaga. | Kontaveit kohtub US Openi avaringis maailma 20. reketiga | https://sport.err.ee/90944/kontaveit-kohtub-us-openi-avaringis-maailma-20-reketiga | Anett Kontaveit (WTA 96) kohtub USA lahtiste tennisemeistrivõistluste naisüksikmängu avaringis venelanna Jelena Vesninaga (WTA 20). |
Belglasele järgnesid lõpuspurdis itaallane Daniele Bennati (Tinkoff) ja hispaanlane Alejandro Valverde (Movistar). Autolt löögi saanud Rein Taaramäe (Katjuša) katkestas. Eestlasele sõitis otsa võistluste direktori või Cofidise masin, mille tagajärjel Taaramäe kukkus ning sai kriimustada.
Lõpu eel kukkus tuuri üks favoriite, hispaanlane Alberto Contador (Tinkoff), kes sai protokolli peamiste konkurentidega sama aja, sest kukkumine toimus vähem kui kolm kilomeetrit enne finišit.
Velotuuri liidrisärk jäi Kolumbia ratturi Darwin Atapuma selga. Teisel kohal olev Valverde kaotab Atapumale 24 ja kolmandat positsiooni hoidev britt Chris Froome (Sky) kolmandana 32 sekundit. Taaramäe oli kuue etapi järel 184. kohal, liidrist taga 1:03.44.
He is alive. @ReinTaarame lucky in his bad luck. #LV2016 pic.twitter.com/3Zn6zuKH1z
— Team KATUSHA (@katushacycling) August 26, 2016 | Autolt löögi saanud Taaramäe jättis Hispaania velotuuri pooleli | https://sport.err.ee/90935/autolt-loogi-saanud-taaramae-jattis-hispaania-velotuuri-pooleli | Hispaania velotuuri 158,5 km pikkuse seitsmenda etapi Macedast Puebla de Sanabriasse võitis ajaga 3:55.44 van Genechten (Iam Cycling). |
Koondisesse kutsuti Saksamaa olümpiakoondise kapten Max Meyer Schalkest, Niklas Süle Hoffenheimist ja Julian Brandt Leverkuseni Bayerist.
31. augustil Mönchengladbachis toimuv sõprusmatš Soome vastu on 120 korda Saksamaa koondist esindanud poolkaitsja Bastian Schweinsteigeri lahkumismänguks. Valitsev maailmameister Saksamaa alustab uut MM-valiktsüklit 4. septembril Oslos Norra vastu.
Saksamaa koondise koosseis:
Väravavahid: Bernd Leno (Bayer Leverkusen), Manuel Neuer (Bayern München), Marc-Andre ter Stegen (Barcelona).
Kaitsjad: Emre Can (Liverpool), Jonas Hector (FC Köln), Benedikt Höwedes (Schalke), Mats Hummels (Bayern München), Joshua Kimmich (Bayern München), Shkodran Mustafi (Valencia), Niklas Süle (Hoffenheim), Jonathan Tah (Bayer Leverkusen).
Poolkaitsjad: Karim Bellarabi (Bayer Leverkusen), Julian Brandt (Bayer Leverkusen), Julian Draxler (VfL Wolfsburg), Sami Khedira (Juventus), Toni Kroos (Real Madrid), Max Meyer (Schalke), Thomas Müller (Bayern München), Mesut Özil (Arsenal), Andre Schürrle (Borussia Dortmund), Bastian Schweinsteiger (Manchester United), Julian Weigl (Borussia Dortmund).
Ründajad: Mario Gözte (Borussia Dortmund), Kevin Volland (Bayer Leverkusen). | Löw valis kolm olümpiahõbedat Saksamaa koondisesse | https://sport.err.ee/90942/low-valis-kolm-olumpiahobedat-saksamaa-koondisesse | Saksamaa jalgpallikoondise peatreener Joachim Löw valis kohtumisteks Soome ja Norra vastu meeskonda kolm Rio de Janeiro olümpiamängudel hõbeda võitnud mängijat. |
Keskpank on korra baasintressi tõstnud ja praegu on see 0,25-0,50 protsenti.
Yellen tsiteeris prognoosi, mille kohaselt on keskpanga baasintress enne järgmise aasta lõppu vahemikus 0-3,25 protsenti 70-protsendilise tõenäosusega. 2018. aasta lõpuks on see vahemik nihutatud 0-st 4,5 protsendini.
Yellen lubas jätkata USA rahapoliitikaga paindlikult
Yellen ütles reedel keskpanga aastasümpoosionil Jackson Hole'is, et USA keskpank hoiab oma rahapoliitika paindlikuna, et see suudaks toime tulla ootamatute pööretega majanduses.
Kaks kuud pärast brittide üllatavat "Ei" ütlemist Euroopa Liidule ja 10 nädalat enne USA presidendivalimisi tõdes Yellen, et raske on ette näha intresside arengut, sest rahapoliitika peab olema valmis igasugusteks majanduses ette tulla võivateks ootamatusteks.
USA keskpanga baasintressimäärade tõstmise õigustatus on viimastel kuudel suurenenud. Arvestades tööturu head arengut ning majandusaktiivsuse ja inflatsiooni väljavaateid, on baasintressi tõstmise võimalused viimastel kuudel kasvanud, ütles Yellen. | Yelleni vihjed viitavad USA baasintressi tõstmisele enne aasta lõppu | https://www.err.ee/572815/yelleni-vihjed-viitavad-usa-baasintressi-tostmisele-enne-aasta-loppu | USA keskpanga juhi Janet Yelleni esinemist reedel keskpanga aastakonverentsil kuulanud ökonomistid peavad tõenäoliseks, et keskpank kavatseb baasintressi tõsta veel enne selle aasta lõppu. |
Mourinho on hooaja alguses keskväljal sakslasele eelistanud Marouane Fellainit ja Ander Herrerat ning meeskonnaga liitunud Paul Pogbat ja Henrih Mhitarjani.
32-aastane Schweinsteiger, kes tegi hiljuti koondisega lõpparve, treenib koos Manchester Unitedi reservmeeskonnaga. "Pole küll võimatu, et Schweinsteiger pääseb väljakule, kuid selleks on tal väga vähe võimalusi," lausus Mourinho. "Meil on kahele positsioonile viis mängijat ja sakslasel saab olema raske ennast sinna murda."
Hooaja eel räägiti ka sellest, et Schweinsteiger naaseb Müncheni Bayernisse. "Ma olin üllatunud, et nii ei läinud," lisas portugallane. | Mourinho: Schweinsteigeril on raske ennast meeskonda murda | https://sport.err.ee/90934/mourinho-schweinsteigeril-on-raske-ennast-meeskonda-murda | Inglismaa jalgpalliklubi Manchester Unitedi peatreener Jose Mourinho ei kavatse tänavu meeskonna poolkaitsjat Bastian Schweinsteigerit eriti kasutada. |
Võitjate resultatiivseimad olid Oleksandr Rjabtšuk ja Vjatšeslav Kravtsov 15 ning Artjom Pustovõi 13 punktiga. Vjatšeslav Bobrovi arvele kogunes 11 silma ja 11 lauapalli. Kaotajatele tõi Bar Timor 18 punkti.
Ukraina võitis turniiri täisedu kolme võiduga, kahest vastasest jagu saanud Iisrael oli teine. Turniiri lõpetavad seni võiduta olevad Eesti ja Albaania. | Nelja rahvuse karikaturniiri võitis Ukraina meeskond | https://sport.err.ee/90933/nelja-rahvuse-karikaturniiri-voitis-ukraina-meeskond | Tallinnas toimuva nelja rahvuse karika korvpalliturniiri võitis Ukraina meeskond, kes alistas kolmandas voorus Iisraeli 84:67 (24:18, 13:20, 22:15, 25:14). |
23-aastane ameeriklanna oli koduseks US Openiks saanud 24. asetuse.
USA lahtiste tennisemeistrivõistluste naisüksikmängu kümme esimest asetust on Serena Williams (USA), Angelique Kerber (Saksamaa), Garbine Muguruza (Hispaania), Agnieszka Radwanska (Poola), Simona Halep (Rumeenia), Venus Williams (USA), Roberta Vinci (Itaalia), Madison Keys (USA), Svetlana Kuznetsova (Venemaa), Karolina Pliskova (Tšehhi). | Maailma 25. reket jääb USA lahtistest meistrivõistlustest eemale | https://sport.err.ee/90932/maailma-25-reket-jaab-usa-lahtistest-meistrivoistlustest-eemale | Tennise naiste maailma edetabeli 25. reket Sloane Stephens jääb jalavigastuse tõttu eemale hooaja viimasest suure slämmi turniirist USA-s. |
Konsultatsioonidel arutati Eesti ja India suhteid, sealhulgas konsulaarküsimusi, ning koostöövõimalusi ÜROs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Käsitleti India suhteid Euroopa Liiduga, regionaalseid arenguid ja julgeolekuolukorda mõlema riigi naabruses, rahvusvahelist võitlust terrorismi vastu, küberjulgeolekut, kliimaküsimusi, Euroopa Liidu tulevikku ning rändekriisi, teatas välisministeerium.
Eesti ja India suhetest kõneldes toodi esile ühist huvi koostöö tihendamiseks ettevõtjate kontaktide ning investeerimisvõimaluste edendamisel; IT, hariduse, turisminduse ja filmitööstuse vallas. "Eesti pakub India ettevõtjatele oma soodsa asukoha, IT ja ärikliimaga häid võimalusi oma äritegevust nii Läänemere regiooni kui ka Euroopasse laiendada. Vastastikused ettevõtjate ärivisiidid aitavad kindlasti kaasa Eesti ja India majandussuhete tihendamisele," sõnas asekantsler Sillaste-Elling.
Eesti soovib Indiaga IT-alast koostööd veelgi tihendada ning asekantsler Sillaste-Ellingu sõnul annab selleks hea võimaluse India IT ministri peatne visiit Eestisse.
Konsulaarküsimusi arutades keskenduti peamiselt laevakaitsjate kaasusele ja karistatud isikute üleandmise lepinguga seonduvale. Asekantsler Sillaste-Elling avaldas kahetsust, et kohtupidamises on esinenud viivitusi ning seni pole teada järgmise istungi aeg. "Loodame kaasusele võimalikult kiiret lahendust ning soovime ka karistatud isikute üleandmise lepingu sõlmimisega kiirelt edasi liikuda," lausus asekantsler Sillaste-Elling.
Välisministeeriumide vahelised korralised poliitilised konsultatsioonid toimuvad vaheldumisi Tallinnas ja New Delhis. Eelmised konsultatsioonid toimusid möödunud aastal 3. - 5. veebruaril New Delhis. | Eesti ametnikud arutasid India kolleegidega taas laevakaitsjate juhtumit | https://www.err.ee/572804/eesti-ametnikud-arutasid-india-kolleegidega-taas-laevakaitsjate-juhtumit | Täna leidsid Tallinnas aset välisministeeriumide vahelised üheksandad poliitilised konsultatsioonid Eesti ja India vahel. Eesti delegatsiooni juhtis välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling ning India delegatsiooni eesotsas oli India välisministeeriumi Kesk- ja Lääne-Euroopa ning mitmepoolse diplomaatia asekantsler Sujata Mehta. |
Hamiltoni Mercedese jõuallikal võeti kasutusele kuues turbo ja soojusenergiat juhtiv MGU-H. Kuna neid komponente võib hooaja jooksul kasutada viis, siis määrati britile 15-kohaline stardirivi karistus. Hamilton peab võistlejaterivi lõpust startima seetõttu, et mehe masinale pandi uus mootor. Kokku teeb see 30-kohalise karistuse, kuid vormel-1 sarjas osaleb tänavu 22 autot.
Tänasel esimesel vabatreeningul McLaren-Honda veelekke tõttu vaid kolm ringi läbida saanud Alonso autol vahetati jõuallikas, mistõttu peab hispaanlase pühapäeval startima samuti viimasest reast. Kümnekohalise karistuse sai rootslane Marcus Ericsson, kelle Sauberil võeti sarnaselt Alonsole kasutusele kuues jõuallikas. | Hamilton, Alonso ja Ericsson said Belgias karistada | https://sport.err.ee/90931/hamilton-alonso-ja-ericsson-said-belgias-karistada | Britt Lewis Hamilton ja hispaanlane Fernando Alonso peavad pühapäeval Belgias Spas toimuvat vormel-1 etappi alustama viimasest reast. |
2012. aasta 5. septembril Aachenis 6.01-ga Saksamaa rekordi püstitanud Otto on Londoni olümpiamängude hõbe. 2013. aasta MM-ilt sai ta pronksi ning oli aasta varem EM-il teine. Euroopa sisemeistrivõistlustelt on mehel ette näidata hõbe ja pronks.
Otto on üks 20-st kuue meetri alistanud teivashüppajast. Sakslastest kuuluvad lisaks Ottole sellesse klubisse Tim Lobinger ja Danny Ecker, kes ületanud täpselt kuus meetrit. | Kuuest meetrist jagu saanud sakslane võttis vastu lõpetamisotsuse | https://sport.err.ee/90930/kuuest-meetrist-jagu-saanud-sakslane-vottis-vastu-lopetamisotsuse | 38-aastane Saksamaa teivashüppaja Björn Otto otsustas tippspordiga lõpparve teha. |
Rio de Janeiro olümpiamängudel medalist 0,01 sekundi kaugusele jäänud 32-aastane Martina kerkis selle tulemusega Euroopa kõigi aegade edetabelis itaallase Pietro Mennea (19,72) ja prantslase Christophe Lemaitre (19,80) järele ning kreeklase Konstadinos Kederise (19,85) ette kolmandaks.
Meeste 1000 meetri jooksu võitis maailma hooaja tippmargi ning Teemantliiga ja Lausanne võistluste ning Djibouti rahvusrekordiga 2.13,49 Ayanleh Souleiman. Ühtlasi tõusis Souleiman selle tulemusega maailma kõigi aegade edetabelis seitsmendaks. | Martina jooksis Euroopa kõigi aegade kolmanda aja | https://sport.err.ee/90929/martina-jooksis-euroopa-koigi-aegade-kolmanda-aja | Eile Lausanne'is toimunud kergejõustiku Teemantliiga etapil võitis meeste 200 meetri jooksu Churandy Martina Hollandi rekordi 19,81 sekundiga, parandades isiklikku tippmarki kolme sajandikuga. |
Eksperdid peavad presidendi valimist juba esimeses parlamendivoorus väheusutavaks. Selle nädala sündmused ja väitlused kinnitavad arvamust, et erakonnad ei suuda ühe või kahe kandidaadi taha joonduda. Aga oleks ju kena, kui parteid nn lehmakauplemise asemel ühtsust suudaks näidata. Eelduslikult kasvaks selle tulemusel rahva usk kõrgemasse riigivõimu ja see oleks praegusel keerulisel ajal vajalik.
Ometi ei maksa „oleks“ midagi. Vanasõnagi ütleb, et oleks tädil rattad, oleks ta omnibuss. Sellegipoolest on „mis oleks, kui …?“ -tüüpi küsimuste esitamine mõnikord tarvilik, et tulevikku ennustada. Rohkem või vähem tõenäoliste stsenaariumide kujutlemine aitab mõista eri valikuid ja nende mõju. See omakorda lubab planeerimise vaadet pikendada ja toetab seeläbi nii taktikalist kui ka strateegilist otsustamist. Muu hulgas annab alternatiivide teadvustamine selgema arusaama ka otsuste varjatud tagajärgedest.
Kuid aitab elementaarsest otsustamisteooriast. Presidendivalimiste kontekstis on eelneva jutu mõte selles, et praktikas on meil taas kord käest libisenud võimalus asju paremal moel korraldada.
Loomulikult on see väide sügavalt subjektiivne ja kantud usust, et presidendi valimine on meie poliitilises süsteemis esmajoones parlamendi ülesanne. Ma ei taha põhiseaduse mõtte ja sätte üle siinkohal edasi arutleda. Probleemi tuum on selles, et me oleme nõrga juhtimise tunnistajaks.
Tuleb nõustuda LHV grupi juhi Erkki Raasukese tõdemusega sel nädalal antud intervjuus Eesti Ekspressile, et praegu on just kehv juhtimine meie arengu suurim piiraja. President on sümbol ja tema valimise käik läheb paratamatult inimestele korda. Kuid kodanikel on praeguseks tekkinud mulje, et oluline riigielu küsimus on taas kujunenud poliitikute omavaheliseks vägikaikaveoks.
Filmis „Karge meri“ on üks stseen, kus Matt Ruhve ja Lembit Ulfsaku mängitud külamees pulmas tülli lähevad. Viimane tahab Matt Ruhve kohe kohtusse anda. Vihamehed istuvad paati, kuid ei suuda kokku leppida, kes sõudma hakkab. Üks istub paadi ninas ja teine tagaosas ning omavahel hõigutakse: „Võta aerud! Võta ise!“.
Meenutab kangesti praegust erakondade vahelist kemplemist. Kui parteid tahaksid ennast paremast küljest näidata, siis oleks võinud kokku leppida, et presidendivalimised on ühisosa, mitte erinevuste otsimise protsess.
Kuidas selline idealistlik lähenemine oleks võinud tegelikkuses välja näha? Pakun, et parlamendiparteid (või vähemalt koalitsioonipartnerid) oleks enne oma kandidaadi väljapakkumist võinud tõsimeeli arutada arusaama presidendi ametikoha ülesannetest ja peamistest väljakutsetest.
Mõistagi on presidendi peamised õigused ja kohustused seaduses kirjas. Ent senised laialivalguvad debatid näitavad selgelt, et ruumi paragrahvide tõlgendamisel on enam kui küll. Ühed huvirühmad näevad presidenti valitsuse tegevuse tasakaalustajana, teised peavad oluliseks põhiseaduse kaitsmist, kolmandad välissuhtlust, neljandad hoopis siseriiklikku tegevust. Mõned arvavad, et president peaks olema n-ö moraalne majakas. Teised jälle tahavad, et riigipeal oleks igas administratiivses küsimuses oma seisukoht, mida ta võimalusel aktiivselt kaitseb.
Niisiis – presidendi võimupiiridest ja ülesannetest räägitakse küll, kuid osalised on keskendunud oma käsituse kaitsmisele, mitte ühisosa sõnastamisele. Kokkupuutepunkte on, aga erinevused on veel suuremad. Sestap on presidendi rolli mõtestamisel saanud liiga suure kaalu konkreetsete isikute tugevuste ja nõrkuste arutamine, selmet luua arusaam presidendi ametikoha peamistest proovikividest ning seeläbi hea kandidaadi omadused kindlaks teha.
Piltlikult öeldes oleks erakonnad enne kandidaatide nimede avalikustamist võinud kokku leppida töökuulutuse täpses tekstis. Mõned muutujad valemis oleks siis n-ö lukus olnud ja alus isikute kaalumiseks selgem. Poliitikute asemel on presidendi ametijuhendit Postimehe arvamusloos kirjeldanud eksminister Jüri Raidla. Oodanuks taolisi kirjatükke ka valimistel mandaadi saanud tegevpoliitikutelt ja kandidaatidelt endiltki.
Eelnev võrdlus töökuulutuse läbimõtlemisega ja töötajate värbamisega erasektoris on muidugi lihtsustatud, kuid võtame idee veel kord kokku – nii olulises asjas kui presidendivalimised oleks oodanud rahvaesindajatelt enamat kui tavapäraseid koostööraskusi. Jah, parteideülese kokkuleppe soovitamine on sinisilmne. Teisalt, miks me peame ikka ja jälle keskpärase lahendusega leppima?
Tõdegem, et kas või arutelude kvaliteet võinuks olla parem. Keskendumine presidendi kui institutsiooni funktsioonidele, mitte kandideerijate ja nende abikaasade ning elukaaslaste isikuomadustele, oleks olnud etem tee.
Kas võimalused poliitilise juhtimise võimekust näidata on tõesti käest lastud või suudavad partokraadid ikkagi ühisosa leida, seda näeme juba lähiajal. Kõik arengud on tegelikult ju veel võimalikud. Ehk suudavad poliitikud viimasel hetkel kokku leppida, kes sõudma hakkab ja kes tüüri hoiab.
Mis oleks, kui seekord teeks teisiti, kui politoloogid ennustavad?
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Rauno Vinni: erakonnad, teeks seekord teisiti kui politoloogid ennustavad? | https://www.err.ee/572799/rauno-vinni-erakonnad-teeks-seekord-teisiti-kui-politoloogid-ennustavad | Mis oleks, kui riigikogu valiks juba eeloleval esmaspäeval, 29. augustil, meile uue presidendi? Lühike vastus: see näitaks teatavat poliitikute ja poliitikategemise küpsust ning oleks kinnituseks rahvaesindajate koostöömeelest ja juhtimisvõimekusest. |
34-aastane poolakas tõmbab karjäärile joone alla homme Varssavis toimuval 7. Kamila Skolimowska memoriaalil, kus mehe konkurentideks on teiste seas Rio de Janeiro olümpiamängude pronks Tom Walsh Uus-Meremaalt ja kahekordne sisemaailmameister Ryan Whiting USA-st.
Rio olümpial kuuenda koha saanud Majewski nimel on nii Poola väli- (21.95) kui siserekord (21.72). Lisaks sellele on ta 2010. aasta Euroopa meister ja 2014. aasta pronks ning 2009. aasta maailmameistrivõistluste hõbe. | Kahekordne olümpiavõitja teeb tippspordiga lõpparve | https://sport.err.ee/90928/kahekordne-olumpiavoitja-teeb-tippspordiga-lopparve | 2008. aastal Pekingis ja neli aastat hiljem Londonis olümpiavõitjaks kroonitud kuulitõukaja Tomasz Majewski teeb tippspordiga lõpparve. |
"Julgeolek peab muutuma prioriteediks, alustame ühise Euroopa armee loomisega," sõnas Ungari peaminister Viktor Orban kõnelustel Tšehhi, Saksamaa, Poola ja Slovakkia liidritega.
Viie riigi kohtumine Varssavis on üks mitmest kohtumistest erinevate EL-i liikmesriikide vahel, kus arutatakse EL-i tulevikku Brexiti referendumi järel.
Tšehhi sotsialistist peaminister Bohuslav Sobotka sõnas kohtumisel samuti, et kõnelema tuleb hakata "ühise Euroopa armee loomisest".
Saksa kantsler Angela Merkel toetas samuti julgeoleku tugevdamise mõtet, kuid ärgitas ettevaatusele selles osas, kuidas selliseid kavatsusi ellu hakata viima.
"Julgeolek on fundamentaalne küsimus... me suudame julgeoleku ja kaitse vallas ühiselt rohkem," ütles ta.
"Brexit ei ole lihtsalt suvaline sündmus, see on EL-i ajaloo pöördepunkt, seega tuleb meil jõuda õige vastuseni väga ettevaatlikult," sõnas Merkel.
Poola parempoolse võimupartei liider Jaroslaw Kaczynski kutsus pärast 23. juuni Briti referendumi tulemust, kus hääletati EL-ist lahkumise poolt, viima ühenduses läbi institutsionaalseid reforme, mis viiksid rahvusriikide konföderatsioonini, millel oleks ka võimas ühisarmee.
EL-i 27 liikmesriigi liidrid kogunevad 16. septembril Slovakkia pealinnas Bratislavas mitteametlikul kohtumisel, mis toimub ilma Suurbritannia osaluseta. | Visegradi nelik kutsus looma Euroopa Liidu ühisarmeed | https://www.err.ee/572793/visegradi-nelik-kutsus-looma-euroopa-liidu-uhisarmeed | Visegradi neliku liidrid kutsusid reedesel kohtumisel Saksa kantsleri Angela Merkeliga Euroopa Liitu looma ühisarmeed. |
"Täna, 25 aastat tagasi, taastas Kanada diplomaatilised suhted Eesti, Läti ja Leeduga pärast Balti riikide iseseisvuse väljakuulutamist Nõukogude Liidust," teatas Trudeau avalduses.
"Alates sellest on meie riikide vahel valitsenud dünaamilised ja sõbralikud suhted, mille aluseks on jagatud demokraatia ning vabaduse väärtused, samuti meie partnerlus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO)."
"Kanada ei tunnustanud kunagi Nõukogude Liidu okupatsiooni Eestis, Lätis ja Leedus ja toetas alati nende püüdlusi iseseisvuse taastamisel pärast mitut aastakümmet Nõukogude okupatsiooni all."
"Kanada ootab tulevikus edasist suhete tugevdamist Eesti, Läti ja Leeduga ning koostööd nendega kahepoolsetes ja regionaalsetes küsimustes, sealhulgas Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisel. See hõlmab ka Kanada hiljutist lubadust juhtida võimekat rahvusvahelist NATO lahingugruppi Lätis, mis on osa NATO täiendatud ettenihutatud kohalolekust Ida-Euroopas. Samuti jätkame koostööd oma NATO liitlastega ka Balti riikides, et tagada oma kodanike turvalisus ja julgeolek."
"Kanada valitsuse poolt kutsun koos Sophie (Trudeauga) kõiki kanadalasi üles mõtisklema Eesti, Läti ja Leedu päritolu kanadalaste panuse üle meie rahvuskehandisse ja annan edasi meie parimad soovid kõigile, kelle jaoks täna on pidupäev." | Trudeau õnnitles Baltimaid Kanadaga suhete taastamise 25. aastapäeva puhul | https://www.err.ee/572792/trudeau-onnitles-baltimaid-kanadaga-suhete-taastamise-25-aastapaeva-puhul | Kanada peaminister Justin Trudeau õnnitles reedel Balti riike Kanadaga diplomaatiliste suhete taastamise 25. aastapäeva puhul. |
Põhjendan seda alljärgnevalt.
Mart Helme ja Marina Kaljuranna kohta on avalikkusele teatatud, et nad kandideerivad presidendiks valimiskogus. ERRi poliitikasaadete toimetus on otsustanud ETV 28. augusti õhtul toimuva debati pühendada presidendivalimistele riigikogus, mis algavad esimese vooruga 29. augustil. See on täiesti aktsepteeritav, ajakirjanduslikest kaalutlustest lähtuv otsustus, mida pole alust vaidlustada. Valimiskogu eel septembris korraldab ETV uue debati, kus osalevad valimiskogu kandidaadid.
ERRi presidendivalimiste kord käsitleb tervet valimisprotsessi oma erinevates etappides ning tasakaalustatus tuleb tagada tervikuna, mitte kitsalt üksiksaate kohta. Valimiskampaania kajastamise tasakaalustatuse ja erapooletuse kohta ERRis saab anda hinnangu siis, kui valimised on toimunud. Praegu on ju võimalikud kandidaadid alles n-ö staadioni serva peal.
Presidendivalimiste suur probleem on selles, kes on millises etapis tõesti kandidaat. See on seadusandluse küsimus, mis vajaks kindlasti riigikogus lahendust. Ebamõistlik valimisseadus jätab kandidaatide ametlikuks ülesseadmiseks ja registreerimiseks väga lühikese aja. See tekitab segadust, spekulatsioone, mahitab tagatoakokkuleppeid, mis ei ole avalikkuse huvides.
Loomulikult raskendab seadus ka ajakirjanduse tegevust. ERR ei ole hiromant, kes suudaks ennustada, kes seatakse üles järgmistes voorudes. Seni tuleb tegutseda olemasoleva info põhjal, mida ERR praegu ka parimas tahtmises teeb.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Presidendivalimiste kajastuse raskused: ajakirjandus ei saa olla hiromant | https://www.err.ee/572791/presidendivalimiste-kajastuse-raskused-ajakirjandus-ei-saa-olla-hiromant | ERRi seniseid valikuid presidendikandidaatide kajastamise osas tabanud kriitika EKRE poolt, kelle juhid on leidnud, et Mart Helme kaasamata jätmine ETV 28. augusti debatti on tasakaalustatuse nõude ränk rikkumine. Minu hinnangul on ERRi senised otsused ajakirjanduslikult igati arusaadavad. EKRE juhtide süüdistused tasakaalu puudumise kohta ei oma praeguse seisuga alust, kirjutab ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk. |
Kokku pandi kolme öö jooksul Kopenhaageni erinevates piirkondades põlema 24 autot, vahendas The Local.
Võimud palusid juhtumi lahendamiseks abi ka avalikkuselt ning kolmapäeval jagati meedias valvekaamera fotosid ühest mehest. Hilisõhtuks oli mees üles leitud ja kinni peetud.
"Juhtumi uurimine jätkub. Seega me mingit lisainformatsiooni avalikkusele praegu ei jaga," seisis politsei pressiteates.
Politsei pressiesindaja Jens Møller ütles TV2 uudistele, et noormees Amageri elanik ning et tegu pole etnilise taanlasega.
Hetkel pole politsei veel selgitanud, kas meest kahtlustatakse kõigis süütamistest ning kas ta tegutses üksi.
Kopenhaageni politsei on endiselt ettevaatlik seoses väidetega, et Kopenhaageni süütamised võivad olla seotud viimasel ajal mitmeid Rootsi linnu tabanud autodepõletamise lainega - mingit seost polevat hetkel veel avastatud. Samas on ka Rootsi süütamiste asjaolud hetkel veel väga ebaselged. | Kopenhaageni politsei pidas kinni autode süütamises kahtlustatava noormehe | https://www.err.ee/572798/kopenhaageni-politsei-pidas-kinni-autode-suutamises-kahtlustatava-noormehe | Kopenhaageni politsei teatas, et nad pidasid kolmapäeva öösel kinni 21-aastase mehe, keda kahtlustatakse möödunud nädalavahetusel alanud autodesüütamise laines. |
Kiireim oli hollandlane Max Verstappen ajaga 1.48,085, kellele järgnes austraallane Daniel Ricciardo 1.48,341-ga. Kolmanda ja neljanda tulemuse sõitsid välja sakslased. Kolmas oli Force India piloot Nico Hülkenberg 1.48,657 ning neljas Ferrari rooli keerav Sebastian Vettel 1.49,023-ga.
Esimest vabatreeningut domineerinud Mercedesed seekord parimate sekka ei mahtunud. Sakslane Nico Rosberg näitas kuuendat ja britt Lewis Hamilton 13. aega.
Tulemused:
1. Max Verstappen Red Bull 1.48,085
2. Daniel Ricciardo Red Bull 1.48,341
3. Nico Hülkenberg Force India 1.48,657
4. Sebastian Vettel Ferrari 1.49,023
5. Sergio Perez Force India 1.49,100
6. Nico Rosberg Mercedes 1.49,161
7. Kimi Räikkönen Ferrari 1.49,244
8. Romain Grosjean Haas 1.49,419
9. Jenson Button McLaren 1.49,419
10. Esteban Gutierrez Haas 1.49,648
11. Pascal Wehrlein Manor 1.49,716
12. Fernando Alonso McLaren 1.49,772
13. Lewis Hamilton Mercedes 1.49,782
14. Daniil Kvjat Toro Rosso 1.49,916
15. Marcus Ericsson Sauber 1.50,083
16. Valtteri Bottas Williams 1.50,151
17. Felipe Massa Williams 1.50,157
18. Carlos Sainz Toro Rosso 1.50,194
19. Kevin Magnussen Renault 1.50,375
20. Jolyon Palmer Renault 1.50,562
21. Esteban Ocon Manor 1.50,659
22. Felipe Nasr Sauber 1.50,719 | Spa etapi teisel vabatreeningul olid kiireimad Red Bullid | https://sport.err.ee/90921/spa-etapi-teisel-vabatreeningul-olid-kiireimad-red-bullid | Belgias Spa ringrajal toimuval vormel-1 etapil näitasid teisel vabatreeningul parimat minekut Red Bulli piloodid. |
USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professor Bengt Holmström, Soome Aalto ülikooli professor Sixten Korkman ja Soome majandusuuringute keskuse tegevjuht Vesa Vihriälä esitasid reedel rahandusminister Petteri Orpole ülevaate, missugust suunda vajaks Soome majanduspoliitika.
Nende hinnangul ei ole Soome majanduses eri põhjustel sellist dünaamikat, nagu seal peaks olema. Soome konkurentsivõime aeglane taastamine peegeldab nominaalsete tööjõu ühikukulude jäikust, millele rahaliidus olles esitatakse palju suuremad nõuded kui oma raha ajal. Lisaks ei ole Soome ettevõtted suutnud luua uusi lisandväärtusega tooteid ja teenuseid piisavalt, leiavad ökonomistid. Nende meelest ei osata ideid kiiresti üle kanda edukaks äritegevuseks.
Holmströmi, Korkmani ja Vihriälä hinnangul on Soome majanduse kohanemisvõime ebapiisav. Finantspoliitika suund on õige. Algatatud on õigeid struktuurimuudatusi, aga teha on veel palju. Näiteks vajab Soome tõsist kõrghariduse reformi ning valitsus peab kõrgkoolidele sappi tulema investeeringutega ja kõrgkoolisüsteemi struktuurilise arengu sihtide selge määratlemisega. | Professorid: Soome majanduses puudub dünaamika | https://www.err.ee/572790/professorid-soome-majanduses-puudub-dunaamika | Kolm tuntud ökonomisti imestavad, et Soomet peetakse rahvusvahelises võrdluses üheks konkurentsivõimelisimaks riigiks ning väidavad, et Soome majanduses puudub dünaamika, kirjutab Talouselämä. |
Meie meeskonnal on seni turniirilt kirjas kaks kaotust - Ukrainale jäime alla 17 ning Iisraelile 7 silmaga. Ka Albaania on mõlemad senipeetud kohtumised kaotanud.
Albaania koondisega kohtus Eesti ka hiljuti Küprose turniiril. Siis olid meie võidunumbrid mitme juhtmängija puudumisel (Veideman, Sokk, Kajupank) 71:64. Tos mängus tõi Tanel Kurbas 13 p, Martin Paasoja ja Kristjan Kitsing 11, Rait-Riivo Laane 10 ja Erik Keedus 7+8+4.
Albaania edukaim tolles mängus oli Gerti Shima 14p+10lp-ga, Adriano Topalli lisas 13 p. Tallinna turniiri kahes esimeses mängus on resultatiivseimad olnud Endrit Hysenagolli keskmiselt 12,5 ja Gerti Shima 11 punktiga.
Kuulsaimat Albaania korvpallurit Ermal Kuqot (Ankara Turk Telekom) Tallinnas pole. Gerti Shima ja Elvisi Dusha mängivad küllalt tugeva Kosovo klubi Sigal Priština eest (vähemalt mängisid mullu). Peatreener Antonis Constantinidis on noor, pärit Küproselt. EM-kvalifikatsioonis kuulub Albaania ühte alagruppi Gruusia, Montenegro ja Slovakkiaga.
Albaania koosseis Tallinnas:
ELVISI DUSHA (22-188) PG
ROBERT SHESTANI (22-187) PG
ADRIANO TOPALLI (22-190) SG
RED VOGLI (29-195) SG
GENTI LASKU (31-189) SG
ALDOR KOLA (26-195) SG
CELIS TAFLAJ (18-201 SF
GERTI SHIMA (30-204) PF
BESNIK BIBERAJ (23-203) PF
ENDRIT HYSENAGOLLI (28-210) C
DENIS DEDA (26-208) C
ALGERT GJONAJ (28-199) SF | Eesti peab täna viimase EM-valikturniiri eelse kontrollmängu | https://sport.err.ee/90922/eesti-peab-tana-viimase-em-valikturniiri-eelse-kontrollmangu | Eesti korvpallikoondis peab täna, viis päeva enne EM-valikmängude algust viimase kontrollkohtumise, võõrustades Toyota nelja rahvuse karikaturniiril Albaaniat. |
Kõigi osalejate seast valiti välja 12, kes pääsesid Stuudio 35-s toimunud finaalvõistlusele end professionaalide silme all proovile panema. Modellikarjääri pürgijatel tuli näidata oma parimaid külgi nii fotograaf Sandra Palmi kaamerasilma ees kui ka catwalkil üles astudes, noored moedisainerid said aga kätt proovida stilistina ning kohapeal moejooniseid visandades. Pingelise võistluspäeva lõpuks osutusid võitjateks Käthlin Pärn, kes asub koos Kristjaana Merega oma modellikarjääri unistust täitma ning Anette Sepp, kes teeb Liina Steini juhendamisel oma esimesed sammud moedisainerina.
Käthlin Pärna ammune unistus on olnud saada modelliks ning tüdruku sõnul andis konkurss talle selleks suurepärase võimaluse. "Olen lihtsalt nii kaua tahtnud modelliks saada. See on olnud minu tõeline unistus. Alati on olnud aga mingisugused takistused – kas mõõt on olnud liiga suur või olen osutunud liiga lühikeseks. Mul on nii hea meel, et sellel võistlusel ei vaadata ainult välimust, vaid lähtutakse ka isiksusest," jagas refleksoloogiatudeng Käthlin Pärn oma rõõmu.
Konkursi teine võitja Anette Sepp on õnnelik, et saab astuda sammukese lähemale oma tõelisele kutsumusele moedisainerina. "Ma tegelikult olen disainer, mitte küll moedisainer, vaid hoopis tootedisainer. Mul on suured plaanid, aga need on veel natuke pooleli. Ma tahan oma ideid maailmas kõigile näidata – tahan jagada seda, kuidas mina ilu näen ja soovin kindlasti ka oma kollektsiooni välja anda," kirjeldas oma unistusi EKA vilistlane ja praegune Tallinna Tehnikaülikooli tudeng Anette Sepp.
Selleks, et täita noorte moetalentide unistused, alustavad noored tulevikutalendid nüüd põhjalikku tööd mentorite Kristjaana Mere ja Liina Steini käe all. Plaanis on tutvuda moemaailma telgitagustega ja õppida kõike vajalikku moemaailmas läbilöömiseks, misjärel saavad noored talendid oma uued erialased teadmised proovile panna oktoobri lõpus toimuval Tallinn Fashion Weekil. | Selgusid noorte moetalentide konkursi võitjad | https://menu.err.ee/292008/selgusid-noorte-moetalentide-konkursi-voitjad | Kuu aega tagasi kuulutasid Eesti rõivadisainer Liina Stein ja moeblogija Kristjaana Mere koostöös Samsungiga välja noorte moetalentide konkursi, mille kaks võitjat on nüüd selgunud. |
Hõbemedal ajaga 1:16.46,3 (+ 1.08,3; 2+11) Ukrainale, pronksmedali sai kaela Poola võistkond ajaga 1:18.46,5 (+3.08,5; 0+16). Ka eestlased tegid väärika võistluse saavutades kodupubliku ees kõrge neljanda koha.
Soome võistkond oli täna rajal koosseisus Mari Laukkanen, Kaisa Mäkäräinen, Tuomas Gronman ja Olli Hiidensalo. Mäkäräinen sõnas võistlusjärgselt, et ta on tänase võistluse ja ka Otepääga väga rahul. “Ma polegi osalenud ühelgi suvebiatloni MM-il alates 2007. aastast, kui see viimati Otepääl toimus,” rääkis Mäkäräinen, kes just siit Otepäält 2007. aastal kahe kuldmedaliga lahkus. Võistkonnastrateegia osas Mäkäräineni sõnul erilist strateegiat polnud: “Eile, kui stardiliste nägin, siis saatsin tiimile sõnumi, et kuulge, meil on reaalne lootus medalile tulla, aga keegi ei vastanud,” muigas ta ja lisas, et eks tegelikult on tiim veidi üllatunud esikoha üle, kuid loomulikult on kõik väga rõõmsad.
Ukraina võistkond võistles koosseisus Julia Džima, Olena Pidrušna, Sergei Semenov ja Dõmtro Pidrušnõi. Poola võistkonda esindasid Magdalena Gwizdon, Monika Hojnisz, Grzegorz Guzik and Mateusz Janik.
Eesti võistkond koosseisus Kadri Lehtla, Johanna Talihärm, Kauri Kõiv ja Rene Zahkna saavutasid täna neljanda koha, kaotust Soome tiimile kogunes +3.33,7 (2+12). Esimest vahetust sõitnud Kadri Lehtla andis vahetuse üle 5. positsioonilt, Talihärm tõstis tiimi ühe koha võrra kõrgemale ning Kõivule anti vahetus üle neljandal positsioonil, mida nii Kõiv kui ka ankrumees Zahkna lõpuni hoidsid. Ainsa eestlasena oli Kõiv sunnitud minema ka kahele trahviringile.
Homme, 27. augustil sõidetakse nii juunioride kui ka täiskasvanute sprindidistansid. Mehed suunduvad 10km distantsile, naised peavad alistama 7,5km distantsid.
Programm
Laupäev, 27. august
- 9.15 naisjuunioride sprint
- 11.15 meeste sprint
- 14.00 naiste sprint
- 16.20 meesjuunioride sprint
Pühapäev, 28. august
- 09.20 naisjuunioride jälitussõit
- 11.00 meeste jälitussõit
- 13.30 naiste jälitussõit
- 15.30 meesjuunioride jälitussõit | Mäkäräinen üllatusvõidust: meil oli reaalne lootus medalile tulla | https://sport.err.ee/90923/makarainen-ullatusvoidust-meil-oli-reaalne-lootus-medalile-tulla | Kui hommikul võistlesid Otepääl suvebiatloni maailmameistritiitlite nimel juuniorid, siis pärastlõunal oli kord täiskasvanute käes. Üllatusvõidu võitsid täna soomlased, kes ületasid finišijoone ajaga 1:15.38 ning ühelgi trahviringil võitjad käima ei pidanud (0+11). |
Kohtusse viis asja inimõiguste keskus, kes taotles burkiinikeelu tühistamist Nice'i lähedal asuvas väikelinnas Villeneuve-Loubet's, sest see on vastuolus tsiviilvabadusega, vahendasid Reuters ja CNN.
Kohus leidis, et burkiinikeeld rikub tõsiselt ja ilmselgelt usuvabadust ning individuaalset vabadust.
Kuigi kohtuasi puudutas just Villeneuve-Loubet' linna, võib kohtuotsus luua pretsedendi kogu riigis. Seni on burkiinikeelu kehtestanud 15 linna.
Ametnikud on burkiinikeeldu põhjendanud kasvava terrorismihirmuga. Inimõiguslaste hinnangul on keeld ebaseaduslik ning islamofoobne.
Keeldude vastu on meelt avaldatud nii veebis kui tänavatel. Londonis tõid protestijad Prantsusmaa saatkonna juurde eile liiva ja pidasid seal rannapidu loosungiga, et seljas kanda võib kõike, mis meelepärane. Osalejad kandsid plakateid kirjadega "Islamofoobia pole vabadus".
Sel nädalal avaldati Prantsuse meedias fotod, kuidas politseinikud sunnivad Nice'i rannas keeldu eiravat mosleminaist lahti riietuma. | Prantsusmaa kohus: linnapeadel pole õigust burkiinisid keelata | https://www.err.ee/572795/prantsusmaa-kohus-linnapeadel-pole-oigust-burkiinisid-keelata | Prantsusmaa kõrgeim halduskohus (Conseil d'Etat) otsustas, et linnapeadel ei ole õigust keelata kogu keha katva ujumisriietuse burkiini kandmist ning kuulutas mitmes linnas vastu võetud keelu kehtetuks. |
SDE fraktsioonijuht Andres Anvelt ütles ERR-ile, et salata pole midagi ja sotside fraktsiooniliikmed on andnud 15 allkirja paberile ka Kallase ülesseadmiseks, kui parlamendil ei õnnestu presidenti esimeses voorus valida.
Sama kinnitas ka Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat: "Juhul kui presidenti ei valita ära riigikogu esimeses voorus, siis lähtuvalt Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koostöökokkuleppele esitatakse riigikogu teise vooru kandidaadiks Siim Kallas, kelle esitamiseks vajalikud dokumendid on valmis."
Presidendivalimisteks on riigikogu kokku kutsutud 29. augustiks, mil toimub esimene voor. Seal on saadikutel valida kolme kandidaadi ehk Mailis Repsi, Allar Jõksi ja Eiki Nestori vahel.
SDE ja Reformierakond on aga kokku leppinud, et kui Nestor ei osutu esimeses voorus valituks (vajalik 68 häält), toetavad sotsiaaldemokraadid teises voorus Siim Kallast. | Riigikogu teiseks vooruks on toetusallkirjad Kallasele paberil valmis | https://www.err.ee/572796/riigikogu-teiseks-vooruks-on-toetusallkirjad-kallasele-paberil-valmis | Kui reedel seadsid SDE ja Reformierakonna esindajad 43 kogutud allkirjaga presidendivalimiste esimeseks voorus riigikogus üles Eiki Nestori kandidatuuri, siis samasugune paber on sahtlis valmis ka Siim Kallase ülesseadmiseks teises voorus. |
"5300 kohta pole kivisse raiutud number. Kui projekteerimise lähteülesanne on valmis, saab öelda projekteerijale numbri. Kõik sõltub sellest, milline saab saal välja nägema - kas siia on üldse võimalik teha selline akustika, nagu soovime," ütles Aas BNS-ile. Tema sõnul saab kohtade osas kindla vastuse anda paari kuu pärast, oktoobris lõpeb tema sõnul tõenäoliselt projekteerimistingimuste koostamine.
Aasa sõnul mahub hoonesse ära ka konverentsikeskus, kuna hoones on niivõrd palju pinda. "Pigem on see logistikaküsimus, kuidas konverentsikeskuse väikeste saalidega suhestub tulevikus suur kontserdisaal," märkis Aas.
Linnahalli nõukogu esimees Meelis Pai rääkis BNS-ile, et multifunktsionaalsus on äärmiselt oluline, mistõttu võib linnahallis mitmeid asju koos toimida. "Konverentsiturism Eesti üks arengumootoreid," lisas ta.
Linnahalli rekonstrueerimisplaanide tutvustamisel rääkis maestro Neeme Järvi, et orkestrisaali oleks vaja, kuna praegu on riiklikul sümfooniaorkestril ruumipuudus. "Vaja on rajada klassikalise muusika tempel," ütles Järvi. Tema sõnul on Nordea kontserdimaja küll väljast hea vaadata, kuid seal puudub tema sõnul igasugune akustika.
Arhitekt Raine Karbi projekteeritud ja Tallinna sadama läheduses asuv 4200-kohalise kontsertsaali, jäähalli ja kohvikutega Tallinna linnahall valmis 1980. aasta Moskva suveolümpiamängudeks. Praegu seisab hoone kasutuseta. | Tallinna Linnahalli võib tulla 5300 kohaga orkestrisaal, konverentsikeskus | https://www.err.ee/572797/tallinna-linnahalli-voib-tulla-5300-kohaga-orkestrisaal-konverentsikeskus | Tallinna linnepea kohusetäitja Taavi Aasa sõnul võiks Linnahalli plaanide kohaselt tulla kuni 5300 kohaga orkestrisaal, mis oleks lähiriikide suurimaid ning konverentsikeskus. |
Meie valikgrupi liider on 18 punktiga (7-st mängust) Horvaatia, kellele järgnevad Rootsi ja Hispaania vastavalt 16 (6) ja 13 (6) punktiga. Gruusial on kaheksa mänguga kogutud üheksa punkti, Eestil on seitsme mänguga koos neli punkti. San Marinol on kirjas üks punkt.
U-21 koondis koguneb esmaspäeval, 29. augustil. Vigastuse tõttu ei saa laagrist osa võtta Kevin Aloe, Erik Listmann ega Kevin Rääbis.
Kohtumise avavile kõlab A. Le Coq Arenal kolmapäeval, 1. septembril 19.00.
Eesti U-21 koondis:
Väravavahid
Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Infonet
Kristjan Tamme (21.09.1995) – Pärnu Linnameeskond
Kaitsjad
Vladimir Avilov (10.03.1995) – Tallinna FC Infonet
Alger Džumadil (29.07.1996) – Tallinna FC Levadia
Märten Kuusk (05.04.1996) – Nõmme Kalju FC
Michael Lilander (20.06.1997) – Paide Linnameeskond
Marco Lukka (04.12.1996) – Pärnu Linnameeskond
Martin Mägi (18.06.1996) – Nõmme Kalju FC
Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – Tallinna FC Levadia
Andre Paju (05.01.1995) – Tartu JK Tammeka
Henrik Pürg (03.06.1996) – Nõmme Kalju FC
Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora
Poolkaitsjad ja ründajad
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora
Eduard Golovljov (25.01.1997) – Tallinna FC Infonet
Svjatoslav Jakovlev (24.04.1996) – JK Narva Trans
Andre Järva (21.11.1996) – Nõmme Kalju FC
Kevin Kauber (23.03.1995) – Tallinna FC Levadia
Robert Kirss (03.09.1994) – Nõmme Kalju FC
Mattias Käit (29.06.1998) – Fulham (ENG)
Frank Liivak (07.07.1996) – Alcobendas Sport (ESP)
Martin Miller (25.09.1997) – Tartu JK Tammeka
Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Paide Linnameeskond
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Nõmme Kalju FC
German Šlein (28.03.1996) – Tallinna FC Flora
Peatreener: Martin Reim
Abitreenerid: Urmas Kirs, Jürgen Henn
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeudid: Ott Meerits, Priit Ailt
Arst: Timo Rahnel
Mänedžer: Ljubov Lobõševa | Eesti U-21 jalgpallikoondis võõrustab EM-valikmängus Gruusiat | https://sport.err.ee/90927/eesti-u-21-jalgpallikoondis-voorustab-em-valikmangus-gruusiat | Eesti U-21 jalgpallikoondis võõrustab 1. septembril A. Le Coq Arenal EM-valikmängus Gruusiat. Noortekoondise peatreener Martin Reim kutsus kogunemisele 24 mängijat. |
"Seda see ei ole mingil juhul ja ma rõhutan, et see ei ole riiklik lepe. Sellega ei kaasne mingeid kohustusi midagi teha, vaid see on rohkem nagu hea tahte avaldus, et me soovime arendada kaitsekoostööd," rääkis diplomaat Soome rahvusringhäälingu hommikuses telesaates.
Kauppi sõnul saab kaitsekoostöölepe olema sarnane selle lepinguga, mille on omavahel juba sõlminud Rootsi ja USA. Leppes loetletakse üles senised koostöömeetmed, mida riikide vahel juba tehakse, et seda koostööd saaks siis edaspidi eesmärgistatumalt teha.
Suursaadik tuletas meelde, et Soomel on olnud üsna laiaulatuslik kaitsevaldkonna koostöö USA-ga juba rohkem kui 20 aastat.
"Ja see kaitsekoostööd puudutav sisu saab tõenäoliselt olema rohkem selline ühisavalduse moodi dokument, mitte mingil juhul leping, seda ei saa mingil juhul segi ajada riikliku lepinguga," toonitas Kauppi.
Kaitseminister Jussi Niinistö ütles käesoleval nädalal, et Soome huvides on see, kui kaitsekoostöö lepe saab allkirjad enne USA presidendivalimisi. Kauppi arvab samuti, et see oleks hea asi.
"Ameerika Ühendriikides on valimised, siis administratsioon vahetub ja sageli läheb üsna palju aega enne, kui saab jätkata, olgu need koostöövormid ükskõik kui stabiilsed," rääkis Soome diplomaat.
Äsja sõlmiti kaitsekoostööleppe Suurbritanniaga
Kahepoolne julgeolekulepe hõlmab sõjalist väljaõpet, infovahetust, teadusuuringuid ning ei sisalda sätteid, mis kohustaksid osapooli teineteist lahingolukordades abistama.
Soome allkirjastas hiljuti kahepoolse kaitsekoostööleppe Ühendkuningriigiga ja süvendas kaitsekoostööd naaberriigi Rootsiga.
Rootsi sõlmis USA-ga kaitsekoostööleppe juunis ning juuli alguses ütles kaitseminister Niinistö, et Soome peaks tegema sama ning mitte jääma Rootsist maha. | Soome diplomaat: kaitsekoostöölepe USA-ga pole samm NATO-ga liitumise suunas | https://www.err.ee/572788/soome-diplomaat-kaitsekoostoolepe-usa-ga-pole-samm-nato-ga-liitumise-suunas | Soome Washingtoni suursaadiku Kirsti Kauppi sõnul ei ole praegu väljatöötamisel olev kaitsekoostöölepe USA-ga samm NATO-ga liitumise suunas. |
Festivalil on eraldi müügialad taaskasutuskaubale, disainile, käsitööle, antiigile, vanavarale ning sel aastal esmakordselt ka taaskasutatud mööblile. Toiduturule tulevad Eestimaa talud ja väikesed alternatiivsed toidutootjad pakkuma oma toodangut, ökokaupu ning muud head sööki-jooki. Toitlustusalal saab nautida mitmekesist valikut tänavatoitu.
Lisaks esinejatele pealaval mängivad Telliskivi väljakul muusikat Punase Maja DJ-d. Neil, kes soovivad end liigutada, tasub aega veeta Punase Maja tagumises hoovis, kus on avatud pinksihoov ja toimuvad ka algajate kiirkursused pinksimängus. Erinevate Tubade Klubis avab kell 13.00 uksed traditsiooniline Päevaklubi, kus on võimalik samuti mängida pinksi, laua- ja videomänge, avatud on lastenurk ning pakutakse sooja suppi.
F-hoone ees on avatud lasteala nii statsionaarse mänguväljaku kui ka spetsiaalselt festivali ajaks avatava mängualaga, kus on võimalik mängida õuemänge, meisterdada ja joonistada. Mondo maailmahariduskeskuses toimuvad kl 12–16 igal täistunnil töötoad lastele, kus mängitakse Aafrika trummirütme, tantsitakse, joonistatakse ühispilti ning avastatakse Aafrika kultuure. Töötoad kestavad 30 minutit ja on mõeldud lastele alates 5. eluaastast. Sõltumatu Tantsu Lava ja Zuga ühendatud tantsijad korraldavad lastele fotomängu.
Kirbufestival pöörab erilist tähelepanu keskkonnasõbralikkusele. Uuskasutuskeskus avab festivalil taaskasutus-koolilaada ning võtab annetustena vastu müümata jääva kauba. Pakendiringlus avab keskkonnateadlikkuse ala ning esmakordselt on festivalil kohal Topsiring, kes korraldab kirbufestivalil panditopside süsteemi. Toitu pakutakse biolagunevatelt või muudelt loodussõbralikelt nõudelt.
Kirbufestival on avatud kella 11.00-18.00. | Telliskivi kirbufestival pakub taaskasutust ja head muusikat | https://menu.err.ee/292011/telliskivi-kirbufestival-pakub-taaskasutust-ja-head-muusikat | Laupäeval, 27. augustil toimub Telliskivi loomelinnakus juba viies kirbufestival, kus on avatud kirbuturg, toiduturg, Uuskasutuskeskuse nurk ja mööblilaat. Laval astuvad üles I Wear* Experiment, Meisterjaan, OUU, Robin Juhkental & The Big Bangers ja Anna Kra.zy. |
„See positiivne leid tähendab, et seakatk on nüüd ka Saaremaa metsa levinud. See omakorda toob kaasa järelevalvesüsteemi muutumise, kuna edaspidi uuritakse kõiki kütitud metssigu ning tehakse pidevat seiret taudistunud ala kodusigade hulgas,“ ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Siiani võeti Saaremaal proove kahelt protsendilt kütitud metssigadelt. Seni pole metssigadelt saartel seakatku tuvastatud.
Metsseakorjuse leidsid jahimehed kolmapäeval Sakla külas asuvast seakatkuga nakatunud seafarmist mõne kilomeetri kauguselt.
Sigade Aafrika katku nakatunud metssiga tähendab Kalda sõnul seda, et ka Saaremaal hakkavad kehtima piirangud vastavalt kehtestatavatele tsoonidele.
Seakatku levikust Saaremaale andis tunnistust ka Valjala valla Sakla külas asuvas 2700 seaga farmis sel nädalal puhkenud katkulaine. Nakkuse leviku tõkestamiseks kehtestati taudipunktis karantiin ning sead hukati. | Seakatk leiti ka Saaremaa metsseal | https://www.err.ee/572786/seakatk-leiti-ka-saaremaa-metsseal | Sel nädalal Saaremaa jahimeeste leitud metsseakorjuselt võetud proovide tulemus osutus laboris sigade Aafrika katkule positiivseks. |
Kuigi klubi tagas esiliiga võiduga koha Hispaania kõrgliigas, loobuti majanduslike raskuste tõttu siiski seal mängimast.
19-aastane Valge mängis Pärnu Sadama eest eelmisel hooajal 29 põhihooaja kohtumises, kus sai platsile keskmiselt 26 minutiks. Samuti viskas Valge 10,6 punkti mängus.
FICHAJE: Robert Valge, calidad y juventud para el @QuesosCerrato @PalenciaBasket https://t.co/YS4v6jMo9v pic.twitter.com/pXCNIfZiQe
— Palencia Baloncesto (@PalenciaBasket) August 26, 2016 | Korvpallur Robert Valge liitus Hispaania esiliiga meisterklubiga | https://sport.err.ee/90920/korvpallur-robert-valge-liitus-hispaania-esiliiga-meisterklubiga | Viimasel kahel hooajal Pärnu Sadama korvpallimeeskonda esindanud Robert Valge liitus Hispaania esiliiga võitnud Palencia Baloncestoga. |
Filmi tegevus toimub 13. sajandi alguse Eestis ja Liivimaal, kus Saksa ordu võimsad ja verised väed üritavad siinseid loodusrahvaid allutada ja ristida.
Esimene haritud Eesti noormees Uru peab leidma tasakaalu eestlaseks jäämise ja eurooplaseks saamise vahel. Selle käigus satub ta sündmuste keerisesse, kus temast sõltub sünnimaa tulevik.
Kas eestlased on vabaduseks valmis? Miks ei sündinud vaba Eesti riiki juba 13. sajandil? Kuidas kulges Eestimaa anastamine "tegelikult"? Neile küsimustele annab "Malev" vastuse.
Film on eetris 26. augusti õhtul kell 22.00. | Absurdikomöödia "Malev" jõuab taas ETV ekraanile | https://menu.err.ee/292002/absurdikomoodia-malev-jouab-taas-etv-ekraanile | Reede õhtul saab ETV ekraanil nautida taas 2005. aastal valminud ajaloolist absurdikomöödiat "Malev". |
Ameti mõõdistuslaev "Jakob Prei", mille meeskond teeb hetkel selsamal merealal plaanilisi mõõdistustöid, leidis neljapäeval õnnetuspaiga asukoha lähistelt veealuse objekti, mille pikkus on 8 meetrit, laius ligi 2,5 meetrit ja millel on ca 6,4 meetri kõrgune mast.
Ümbritsev sügavus leiukohas on 52,5 meetrit. Sonaripildi alusel on jaht kiilu peal, mast püsti.
Stockholmist tulnud jaht sattus halbade ilmastikuolude tõttu merehätta ning päästetud meeskond oli sunnitud jahi maha jätma.
Seni ei olnud teada, mis jahist sai, kuigi peeti tõenäoliseks, et see uppus.
Lätlasest jahi omanik on väljendanud soovi alus merepõhjast üles tõsta. | Mõõdistuslaev leidis Sõrve poolsaare lähistel nädal tagasi uppunud purjejahi | https://www.err.ee/572785/moodistuslaev-leidis-sorve-poolsaare-lahistel-nadal-tagasi-uppunud-purjejahi | Veeteede ametil õnnetus suure tõenäosusega lokaliseerida ööl vastu 13. augustit Sõrve poolsaarest ligi 13,5 miili läänes uppunud jaht, mille pardalt päästis Läti merepääste kolm inimest. |
"Kõik märgid näitavad, et meie aseminister Rodolfo Illanes on jõhkralt ja pelgurlikult tapetud," ütles siseminister Carlos Romero pressikonverentsil.
Illanes (56) rööviti riigi lääneosa mägedes asuvas Panduro linnas, kuhu ta oli sõitnud kaevurite protestile lahendust leidma.
Esialgu ütles ta telefonitsi kohalikule meediale, et temaga on kõik korras.
Hiljem tulid teated Illanese surmast, kaevanduse raadiojaama direktor Moises Flores ütles, et nägi aseministri surnukeha.
Boliivia halduspealinnast La Pazist 160 kilomeetri kaugusel asuva Paduro kaevurid nõuavad tööseisakuga seaduste muutmist ja süüdistavad politseid sel nädalal kahe streikija tapmises.
Kaitseminister Reymi Ferreira ütles, et kinni on peetud 100-120 inimest ning Illanese jõhkralt tapnud jõugujuhtide isikud on kindlaks tehtud. | Boliivias peksid kaevurid surnuks asesiseministri | https://www.err.ee/572784/boliivias-peksid-kaevurid-surnuks-asesiseministri | Boliivias peksid streikivad kaevurid surnuks pantvangi võetud asesiseministri Rodolfo Illanese, teatas valitsus neljapäeval. |
"Meil on huvitav kandidaat ja me üritame saada toetust teie poolt," vahendas Kremli pressiteenistus Fico sõnu õhtusöögil Putiniga.
"Me teeme kindlasti seda. Ma tahan veel kord rõhutada, et me oleme rõõmsad teid nähes ning me oleme hea meelega valmis kõiki küsimusi arutama," vastas Putin Slovakkia peaministrile.
Lajcak on üks 12 kandidaadi seast, keda on välja pakutud Ban Ki-mooni järeltulijaks ÜRO peasekretäri ametikohal. Paraku pole ÜRO julgeolekunõukogus toimunud kahel salajasel hääletusel tema kandidatuuri veel eriline edu saatnud. Kolmas hääletus leiab aset esmaspäeval, 29. augustil. Seni on kõige tugevaimaks kandidaadiks osutunud Portugali ekspeaminister ja endine ÜRO pagulaste ülemvolinik Antonio Guterres.
Diplomaatide kinnitusel oli Lajcaki ebaedu üheks põhjuseks tema peaministri Fico väidetavad moslemitevastased seisukohad, vahendas väljaanne EurActiv.
Samas ei ole Slovakkia ainus riik, kes üritab saada Venemaa toetust seoses ÜRO peasekretäri ametikohaga. 30. juunil käis Putin näiteks Sloveenias, kus ta kohtus teiste hulgas ka ekspresident Danilo Türkiga, kes soovib samuti rahvusvahelise organisatsiooni juhiks saada.
Putin loodab Slovakkia abile
Kuna Slovakkia on hetkel Euroopa Liidu eesistujariigiks, rääkisid Fico ja Putin ka paljudel teistel teemadel. Putin märkis, et ta loodab EL-iga majandussuhete parandamisel Slovakkia abile.
Samuti avaldasid Fico ja Putin kahetsust selle pärast, et seoses Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega on kahepoolsed majandussuhted kannatada saanud.
Slovakkia peaminister sõnas, et hoolimata "objektiivsetes asjaoludest" tuleb teha kõik, et majandusalased suhted saaks taastada sellisele tasemele, mis oli paigas enne sanktsioonide kehtestamist.
Fico Moskva visiit toimus olulisel hetkel
Fico ja Putini kohtumine leidis aset enne Hiinas toimuvat G20 tippkohtumist, mille raames peaksid Ukraina kriisi ja Minski rahuleppe tingimuste täitmise teemal nõu pidama ka Putin, Merkel ja Hollande.
Samuti vestles Fico president Putiniga ajal, mil EL-i liikmesriikides arutatakse palju Euroopa ja Venemaa suhete edasise arengu ja Moskva vastu kehtestatud sanktsioonide pikendamise teemal. Vene-poliitikat ja sanktsioonide küsimust hakkavad Euroopa Liidu juhid arutama pikemalt oktoobris, kuid esialgne mõttevahetus toimub ilmselt juba järgmisel nädalal Bratislavas toimuval EL-i välisministrite mitteametlikul kohtumisel.
Slovakkia peaminister Fico on varem korduvalt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone kritiseerinud. Neid uuendatakse iga kuue kuu järel, kuid kriitikud nagu Fico on öelnud, et need polevat kuidagi suutnud mõjutada Venemaa poliitikat Ukraina suhtes. Fico peab Venemaad oluliseks partneriks, eriti energeetika valdkonnas.
Slovakkia välisminister kutsus üles Euroopa Liidu Vene-poliitikat ümber hindama
Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak ütles juuli alguses, et Euroopa Liit peab ümber defineerima oma suhted Venemaaga ning hindama ka Moskva suhtes kehtestatud majandussanktsioonide küsimust.
"Me peame oma suhted ümber defineerima ning panema nad realistlikule alusele," rääkis Lajcak eile Bratislavas ajakirjanikele. Ministri sõnul on EL olnud selles küsimuses liiga "ideoloogiline" - läänepoolsed liikmed on olnud "silmakirjalikud" ja idapoolsed liikmesriigid omakorda "ebarealistlikud".
Lajcaki sõnul vajab Euroopa Liit Venemaaga uutmoodi partnerlust.
"Minu ettepanek on, et me kohtleksime Venemaad strateegilise reaalsusena - seal, kus see on võimalik; teemadel, mille puhul see on võimalik," selgitas ta ja märkis, et ilma Venemaata ei suuda EL lahendada mitmeid kohalikke probleeme.
"Venemaa on fakt, ta on globaalne tegur," rõhutas ta.
Lajcaki sõnul tuleb aga enne järgmist otsustamist põhjalikult hinnata, kas sanktsioonid on toonud EL-i lähemale oma eesmärkidele.
"See pole usutav pikendada sanktsioone iga kuue kuu tagant ilma diskussioonita. Keegi ei tohiks diskussiooni karta," leidis Lajcak ja avaldas arvamust, et mõnes mõttes olid sanktsioonid efektiivsed, sest need kahjustasid Venemaa majandust.
Samas juhtis ta tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu eesmärgiks oli see, et Venemaa muudaks oma seisukohta Ukraina suhtes, ning seda pole paraku juhtunud. "Kas me jätkame sanktsioonidega või hakkame me neid hoopis kohandama. See peaks kõik sõltuma reaalsest olukorrast," sõnas Lajcak.
Aasta lõpus antakse hinnang sellele, kuidas Minski lepet ja relvarahu Ida-Ukrainas on täidetud, ning mõned riigid nagu Itaalia ja Ungari on juba nõudnud, et sanktsioonide ja Vene-suhete teemat tuleb laiemalt arutada.
See on ühe Slovakkia allika kinnitusel ka põhjus, miks valitsus soovib teemat arutada juba enne oktoobrit. Samas rõhutas allikas, et see ei tähenda iseenesest seda, justkui oleks Slovakkia ise nende sanktsioonide vastu.
Küll on aga teada, et peaminister Fico ütles aasta alguses, et "mida varem sanktsioonid kaotatakse, seda parem". Samas on ta ka märkinud, et kavatseb austada "Euroopa ühist seisukohta". | Fico palus Putinilt toetust, et Slovakkia välisministrist saaks ÜRO juht | https://www.err.ee/572783/fico-palus-putinilt-toetust-et-slovakkia-valisministrist-saaks-uro-juht | Eile Moskvas visiidil olnud Slovakkia peaminister Robert Fico palus Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt toetust, et ÜRO järgmiseks peasekretäriks võiks saada Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak. |
Ilves ütles pikemas usutluses Vikerraadiole, et kahepoolsete lepingute sõlmimine on küll parem kui mitte midagi teha, kuid ta ei saa loogikast tegelikult aru.
President rõhutas, et Venemaa pahameel NATO osas ei tulene mitte sellest, et NATO iseenesest oleks väga ohtlik, vaid pigem sellest, et seal on USA roll nii suur.
"Ma ei tea, kas on poliitiliselt geniaalne sõlmida kahepoolseid lepinguid USA-ga, kes Venemaa silmis on kogu see kurja juur. Kas see annab seda efekti, nagu nad vist loodavad, et NATO-sse küll ei astu, aga teeme siis kahepoolsed lepingud USA-ga. Ma ei tea, kuidas reageeritakse sellele," rääkis Eesti riigipea.
Ilves ütles, et Eesti on hoidunud põhjanaabritele õpetussõnade jagamisest, mõistes, kui tundlik see teema on.
"Me ei ole õpetanud ja oleme väga ettevaatlikud olnud. Kui olen rääkinud NATO-st oma erinevates kõnedes Soomes ja Rootsis, ei ole keegi kunagi suutnud leida selles ühtegi soovitust astuda NATO-sse. Olen sedavõrd ettevaatlik olnud, kuna küsimuses ollakse nii tundlikud."
Küsimusele, miks tekitas Ilvese väljaütlemine, et NATO uks võib jääda kinni, kui olukord on juba väga tõsine, väga elavat vastukaja, vastas Ilves küsimusega, kas ta on midagi valesti öelnud.
"See algas küsimusest, kas meie saaksime NATO-sse praegu, kui me ei oleks saanud 2004. aastal. Usun, et enamik inimesi NATO-s ütleks, et ei," lausus Ilves. "Me juba teame, et öeldakse stiilis, et olukord on praegu nii tundlik."
Kuula täismahus intervjuud: | Ilves ei mõista, miks põhjanaabrid eelistavad NATO-le kahepoolseid lepinguid USA-ga | https://www.err.ee/572739/ilves-ei-moista-miks-pohjanaabrid-eelistavad-nato-le-kahepoolseid-lepinguid-usa-ga | President Toomas Hendrik Ilves ei näe loogikat, miks eelistavad Soome ja Rootsi sõlmida kahepoolseid julgeoleku tagamise lepinguid Ameerika Ühendriikidega, selle asemel et astuda NATO-sse. |
Reedel astuvad Uue Õue lavale Läti ja Leedu DJ-d, kes tutvustavad oma kohalikku muusikat. Õhtu saabudes kolib festival Genialistide klubisse, kus lavale on oodata elektroonilist ja magusate vokaalidega Eleven Degreest Leedust, eesti keeles valge mehe soul i esitavat Von Dorpatit ja 1980ndate synth-po pi viljelevat Kasetest Lätist.
Laupäev algab südapäeval lastehommikuga Uues Õues. Kell 14 tutvustab Genialistide klubi II korrusel asuv plaadipood Psühhoteek Läti ja Leedu psühhedeelset vinüülimuusikat. 15.30 stardivad väljas murumängud ning juba pooleteist tundi hiljem valivad muusikat Villi A. Koo ja Kaspar Aug. Uue Õue õhtu lõpetab kell 21 algav kontsert, kus astuvad üles näitlejanna Jaanika Tammaru ja valguskunstnik Jari Matsi, kes laval lauljannaks ja kitarristiks kehastuvad ning autoriloomingut esitavad.
Uue Õue suvelõpufestival lõpetab programmi Genialistide klubis, kus toimub pidu läbi kahe korruse. Lavale astuvad Entomustrid vs Funk Off residendid I korrusel ja II korruse vallutavad DJ-d.
Programm on kõigile huvilistele tasuta. | Tartu kultuuri- ja kogukonnahoov Uus Õu tähistab suve lõppu kahepäevase festivaliga | https://menu.err.ee/292009/tartu-kultuuri-ja-kogukonnahoov-uus-ou-tahistab-suve-loppu-kahepaevase-festivaliga | Tartu südalinnas paiknev Uus Õu lõpetab neljanda hooaja kahepäevase suvelõpufestivaliga, mille programm keskendub Baltikumi muusikale. |
Inglismaa suurklubi Manchester United loositi ühte alagruppi koos Fenerbahce, Feyenoordi ning Luhanski Zoryaga. Fenerbahces mängib endine ManU ründaja Robin van Persie.
A-alagrupp: Manchester United, Fenerbahce, Feyenoord, Luhanski Zorya
B-alagrupp: Pireuse Olympiakos, Nicosia Apoel, Berni Young Boys, Astana
C-alagrupp: Anderlecht, St. Etienne, Mainz, Gabala
D-alagrupp: Peterburi Zeniit, Alkmaari AZ, Maccabi Tel Aviv, Dundalk
E-alagrupp: Plzeni Viktoria, AS Roma, Viini Austria, Giurgiu Astra
F-alagrupp: Bilbao Athletic, Genk, Viini Rapid, Sassulo
G-alagrupp: Amsterdami Ajax, Liege Standard, Celta Vigo, Ateena Panathinaikos
H-alagrupp: Donetski Šahtar, Braga, Gent, Konyaspor
I-alagrupp: Schalke, Salzburg, Krasnodar, Nice
J-alagrupp: Fiorentina, PAOK, Libereci Slovan, Karabahh
K-alagrupp: Milano Inter, Praha Sparta, Southampton, Hapoeli Be'er Sheva
L-alagrupp: Villarreal, Bukaresti Steaua, Zürich, Osmanlispor
Euroopa liiga alagruppide avakohtumised peetakse 15. septembril ning finaal toimub 24. mail Stockholmis Friends Arenal.
The official result of the #UELdraw pic.twitter.com/5Aw0eSrGaf
— UEFA Europa League (@EuropaLeague) August 26, 2016 | Manchester United loositi Euroopa liigas Fenerbahcega ühte alagruppi | https://sport.err.ee/90924/manchester-united-loositi-euroopa-liigas-fenerbahcega-uhte-alagruppi | Reedel loositi Monacos alagruppidesse 48 jalgpalli Euroopa liiga põhiturniirile pääsenud meeskonda. Sergei Zenjovi koduklubi Gabala loositi C-alagruppi koos Anderlechti, St. Etienne'i ning Mainziga. |
"Pilet Riosse on meeldiv üllatus, ühtlasi ka pisut ehmatav, kuna see tuli ikkagi nii viimasel minutil. Olen põnevil. Kindlasti saab see olema minu senise karjääri kõige raskem võidusõit, aga olen selleks väljakutseks valmis," ütles Mari-Liis Juul.
Eesti Paraolümpiakomitee presidendi Urmas Paeti sõnul tähendab Mari-Liis Juuli lisandumine Eesti koondisesse, et Eestit esindab Rio de Janeiro paraolümpiamängudel kuus sportlast. "Nii tase kui sellega seotud ootused on kõrged," lisas ta.
Lisaks Juulile kuuluvad Eesti koondisesse ujujad Elisabeth Egel, Brenda Tilk ja Kardo Ploomipuu ning kergejõustiklased SirlyTiik ja Egert Jõesaar.
Paraolümpiamängud Rio de Janeiros toimuvad 7.-18.septembrini, rattavõistlus abgab 14.septembril. ERR teeb paraolümpiamängude avatseremooniast ülekande. | Eesti paraolümpiakoondisesse lisandus üks sportlane | https://sport.err.ee/90919/eesti-paraolumpiakoondisesse-lisandus-uks-sportlane | Seoses Venemaa sportlaste eemaldamisega Rio de Janeiro paraolümpiamängudelt on Rio kutse saanud Eesti pararattur Mari-Liis Juul (võistlusklass C5). |
"Valimiskogus seatakse mind üles - selles ei ole mingit kahtlustki. Siin ei ole võrdse kohtemisega mingit tegemist," ütles Helme Delfile. Tema sõnul pole kindel, et Kallas saab riigikogu teiseks valimisvooruks vajalikud 21 toetusallkirja kokku ja tema ei saa.
"Aga võib-olla saan mina ka teise vooru allkirjad kokku - kust te teate, et ei saa?" selgitas Helme. EKRE fraktsioonil on seitse liiget.
Rahvusringhäälingu juhatuse liige Ainar Ruussaar ütles, et jääb oma neljapäevase seisukoha juurde.
"Presidendivalimistel riigikogus on Siim Kallas üks kindlatest kandidaatidest ja tema kõrvalejäämine debatist oleks eksitav. Ja praegune olukord mahub ka valimiste kajastamise korra punktide alla," selgitas Ruussaar varem. "Me oleme seda asja iga kandi pealt kaalunud - pühapäevaõhtune debatt peab haarama kogu riigikogus toimuvat protsessi, mitte ainult valimiste esimest vooru. Ajakirjandusliku organisatsiooni juhatuse liikmena toetan ma poliitikatoimetuse otsust."
Enne võimalikke valimiskogu voorusid korraldab ETV uue debati seal üles seatavatele kandidaatidele.
EKRE pöördus ERR-i eetikanõuniku poole
EKRE loodab küsimuses abi saada ERR-i eetikanõunikult Tarmu Tammerkilt. EKRE aseesimees Martin Helme sõnul ei pane nõukogus kehtestatud kord mingeid piiranguid või tingimusi selles osas, kuidas tuvastada, kes on või ei ole presidendikandidaat.
„Fakt on see, et Mart Helme on presidendikandidaat. Tema debatile kutsumata jätmine on jäme tasakaalustatuse, võrdse kohtlemise ja erapooletuse põhimõtte rikkumine,“ lausus Martin Helme.
Tammerk tõrjus EKRE süüdistused
"ERRi senised valikud presidendikandidaatide kajastamise kohta on minu hinnangul ajakirjanduslikult selgelt põhjendatud. EKRE juhtide süüdistused tasakaalu puudumise kohta ei oma praeguse seisuga alust," ütles ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk reedel BNS-ile.
"Mart Helme ja Marina Kaljuranna kohta on avalikkusele teatatud, et nad kandideerivad valimiskogus. ERR-i poliitikasaadete toimetus on otsustanud pühapäevaõhtuse ETV debati pühendada presidendivalimistele riigikogus," märkis Tammerk. "See on täiesti aktsepteeritav, ajakirjanduslikest kaalutlustest lähtuv otsustus, mida pole alust vaidlustada."
"Presidendivalimiste suur probleem on selles, kes on millises etapis kandidaat," lisas Tammerk. Ehkki see on seadusandluse küsimus, raskendab see ka ajakirjanduse tegevust, märkis nõunik. "ERR ei ole hiromant, kes suudaks ennustada, kes seatakse üles järgmistes voorudes. Seni tuleb tegutseda olemasoleva info põhjal, mida ERR praegu ka parimas tahtmises teeb."
Debatis Reps, Jõks, Nestor ja Kallas
ERR-i poliitikasaadete toimetus otsustas kutsuda ETV pühapäevaõhtusesse presidendikandidaatide teledebatti Mailis Repsi, Allar Jõksi ja Eiki Nestori kõrval ka Siim Kallase.
Reformierakond ja sotsid on kokku leppinud, et seavad presidendivalimistel riigikogus esimeses voorus koos üles Eiki Nestori ja teises Siim Kallase. Nestori toetusallkirjad on reede keskpäevaks juba üle antud.
Kuna esimene voor toimub esmaspäeval ja teine teisipäeval, siis pühapäeva õhtul Siim Kallas veel ametlikult kandidaat ei ole. Küll on erakond kinnitanud ta ametlikult riigikogus üles seatavaks kandidaadiks.
"Siim Kallase kutsumine on ajakirjanduslikult ainuõige samm ja läbi räägitud ka ERR-i juhatusega. Vaatajate huvides on näha valimiste eelõhtul väitlust, kus on kohal kõik riigikogus üles seatavad kandidaadid," ütles ERR-i poliitikasaadete toimetuse juht Andres Kuusk. "Kuna valimiste kord praegust olukorda nii täpselt ette ei näinud, siis on tegemist pigem halli tsooniga ja mul on hea meel, et peale jääb ajakirjanduslik otsus. Tulevikus võiks valimiste korra kehtestamisel arutada toimetuse sõltumatut otsustusõigust saatekülaliste valikul." | Mart Helme tahab samuti ETV debatti pääseda | https://www.err.ee/572781/mart-helme-tahab-samuti-etv-debatti-paaseda | EKRE presidendikandidaat Mart Helme, keda erakond valimiste riigikogu voorudes üles seada ei saa, pole rahul sellega, et ETV pühapäevaõhtusesse debatti pääseb esimeses voorus mitteosalev Reformierakonna kandidaat Siim Kallas, kuid tema mitte. |
Eesti Pank andis sel nädalal teada, et keskmiseks väljastatud eluasemelaenu intressimääraks kujunes 2,4%, mis on aastaga 0,2% tõusnud, ent laenude maht on sellest hoolimata kasvanud.
Swedbanki klient katab omafinantseeringuga veerandi
Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni juhataja Anne Pärgma selgitas ERR-i uudistele, et ehkki eluasemelaenude struktuur pole aastaga eriti muutunud, torkab silma siiski see, et uue vara osakaal on kasvanud 20%-ni. Kaks kolmandikku tehingutest tehakse Tallinna ja Harjumaa piirkonnas, millest omakorda 70% on ostetavad korterid.
Pea pooled laenajad võtavad Swedbankist kohustuse kahepeale ning laenatakse keskmiselt 64 000 eurot intressiga 2,2%. Tagasimakseperiood on keskmiselt 22,5 aastat ning omafinantseeringu osa jääb enamasti vahemikku 20-25%.
Pooled Swedbankist eluasemelaenu võtvad inimesed on vanuses 31-45, veerand klientidest jääb vanusesse 26-30 ning viiendik on vanuses 46-60. Alla 25-aastaseid laenajaid on 8%.
Laenu taotlemisel vanuse ülempiiri ei ole, kuid laenugraafik vormistatakse nii, et laen oleks tagasi makstud hiljemalt laenusaaja 70. eluaastaks.
Seega väga üldistades ostab keskmine Swedbaki klient laenu abil omale 82 000 eurot maksva korteri Harjumaal. Seejuures on ta keskmiselt 37-aastane ning maksab laenu tagas umbes oma 60. sünnipäevaks.
SEB-st on hakatud rohkem laenama
SEB enda väljastatud eluasemelaenude keskmist intressi avaldama ei soostunud, viidates vaid Eesti Panga arvutatud keskmisele. Seega jäävad ka SEB intressid keskmiselt ilmselt 2,2% kanti.
Panga kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski ütles, et tänavu teises kvartalis kasvas nende väljastatud eluasemelaenude maht mullusega võrreldes 21%.
Kõige enam võtavad SEB-st laenu 25-34-aastased kodusoetajad, nende keskmiseks laenusummaks on 48 000 eurot ning laenu võetakse maksimaalseks võimalikuks perioodiks ehk 30 aastaks.
Omafinantseering algab SEB-s üldjuhul 20%-st. Kõrgemas eas klientide laenusummad on aga tublisti väiksemad ning omaosalus suurem.
"Nooremad inimesed rahastavad suurema osa kodu ostuhinnast laenuga, samas kui vanematel on kogunenud piisavalt sääste, et ise rohkem panustada. Seda kinnitab ka statistika, sest üle 45-aastaste laenusummad on oluliselt väiksemad – keskmine summa moodustab Eestis vaid pool summast, mida laenavad nooremad," selgitas Gavronski. "Võib öelda, et eluasemelaenude nõudlus on viimasel aastal suurenenud ning laene võetakse rohkem."
Nordea klient laenab suurima summa
Nordea panga pressiesindaja Jane-Liina Liivi sõnul on laenumahud eelmise aastaga võrreldes pisut kasvanud ning keskmiselks laenusummaks on 80 000 eurot - kõvasti suurem, kui teiste pankade keskmine. Vanuselist struktuuri ja keskmist intressi Liiv aga välja ei toonud, küll aga kinnitas, et laen peab olema tagasi makstud hiljemalt 70. eluaastaks.
Nordea abiga ostetakse enim kahe- ja kolmetoalisi kortereid Tallinna ja selle lähiümbruse uusarendustesse: Lasnamäele, Mustamäele, aga ka Kesklinna ja Põhja-Tallinna. 70% laenudest lähebki Tallinnasse ja Harjumaale kinnisvara soetamiseks.
Laenutingimusi pank aasta jooksul karmistanud ei ole. | Nooremad koduostjad võtavad eluasemelaenu maksimaalseks ajaks | https://www.err.ee/572779/nooremad-koduostjad-votavad-eluasemelaenu-maksimaalseks-ajaks | Vaatamata kerkinud intressidele on huvi eluasemelaenude vastu varasemast kõrgemgi. Enamik ostab kinnisvara Tallinna või selle lähiümbrusesse ning valib võimalikult pika tagasimakseaja. |
Uued raamatud
Quentin Parker
"Joogimängud"
"Pohmell"
Inglise keelest tõlkinud Eve Rütel
Tammerraamat
Suvi, nagu me seda tavaliselt mõistame, on küll sama hästi kui läbi, aga astronoomiline ju kestab. Nii et jõuab veel mõned vorstid põlema panna ja maksale meelde tuletada, kes on organismis peremees. Asjakohased käsiraamatud, seega.
Kuigi nende pea ainus mõistlik kasutus on läbi lugeda – ei võta kaua aega – ja siis tasku pista, kui minnakse viimasele, loodetavasti eelviimasele, no ehk isegi eeleelviimasele grillile. Kingitusena on need lahedalt tobedad ja peaksid peremehe muigele, perenaise armsalt vihaseks võtma küll.
Sest mida meie, kurikuulsalt viinavõtja eesti rahvas, võime õppida mingi inglismanni heietustest käraka teemal? Mõhkugi. Paneks tüübi laua taha, viin ja kiluvõileivad, reetliku Albioni poeg ehmataks hammastelt viimase emaili ära.
Mis ei tähenda, et need teosed poleks väärt teist korda lugemist. Esimesel korral ratsutad läbi, hüüdes vana sõjahüüdu: möh? Siis võiks kohe uuesti ette võtta. Eriti selle esimese, joogimängude oma.
Kaege, see on antropoloogiline teos. Annab, kui puurida, omapärase pildi inglise joomakommetest. Hea teada, kui nendega peaks tegemist tulema või, kuni neid pole veel terroristideks ja separatistideks kuulutatud, sinnakanti sattuma.
Jube igavad tegelased. Ainult igavlejad vajavad laua taga või põndakul või kus parajasti tinapanekuks läheb, midagi nii tobedat kui joogimängud. Eriti kui need on nii kohutavalt keerulised ja mõned veel koguni raha peale. Niisama jutukera veeretada, vahepeal pikkade viinatundide lühendamiseks lauluviisi rõkatada on ju lõbusam. Või pole neil millestki rääkida? Ei imestaks. Vaatlused on näidanud, et kambas on tüübid lärmakad ja vana seaduspärasus ütleb – valjusti räägib see, kel midagi öelda pole. Kurblik. Kas samasugune tuhmus ootab ka meid... oeh ja aih.
Teine raamat, pohmell, on muidugi naljakam. Vaidlusi tekitavam kah, sest möh asemel tahaks hüüda, mees, nii see ei ole ja: mida sa ka tead. Näiteks pole mainitud killupohmelli, kui kõik ajab naerma ja on ka põhjust, sest kehas viimaseid ringe tegev kärak on lahti leotanud ka tuhmima tegelase naljasoone.
Ah, õigus... neil polnud ju eelmisel õhtul millestki rääkida, kust siis hommikul nalju võtta. Samamoodi on mainimata, et rõveda hommiku vältimiseks on üks paljudest abinõudest: väldi joogimänge. Kujutage nüüd ette, et istute teleka ette ühiskondlik-poliitilist mölaklubi kaema ja viskate pitsi iga kord, kui kõlab sõna... ah, olgu, demokraatia. Te ei näe saate lõppu ja palute hommikul emal end tagasi sünnitada.
Peamine abinõu on muidugi meeles pidada: juua on tore, purju jääda vastik.
Samamoodi tuleb solvuda pohmaka vastu võitlemise retseptide peale. Ei kahtle, et need on maitsvad. Aga liiga keerukad. Hakkad jee värisevate käte, müriseva peaga ahjuga võitlema. Mingitest ohutusnõuetest tuleks ikka kinni pidada. Söö putru, jah, kui suudad selle uunis valmis keerata, pliiti ära parem näpi. Vett, keefiri, puljongit, kurgisoolvett, kui juhtub olema.
Ja õlut. Ega me mingid vettinud saareelanikud ole, kes juua ei oska.
Hõk! | Arvustus. Antropoloogilist ja meditsiinilist | https://kultuur.err.ee/313436/arvustus-antropoloogilist-ja-meditsiinilist | Tammerraamat avaldas ühe raamatu joomisest ja teise tagajärgedest. Jüri Pino luges mõlemat. |
"Kui see ka niimoodi on, siis ma ei saaks seda öelda," vastas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Andres Anvelt ERRi uudisteportaali küsimusele, kas nende erakond peab võimalikuks, et presidendivalimiste teise vooru jõudmise korral esitaksid nad mõne avalikkuses seni esile kerkimata kandidaadi.
Ta märkis, et valimised on alles alanud ja välistada ei saa mitte midagi. "Mis toimub pärast esimest vooru, siis fraktsioon ja juhatus istuvad ja arutavad ning vaatame, kui ei õnnestu esimeses voorus kompromissi saavutada," lausus Anvelt.
Fraktsioonijuht lisas, et kui väga reaalselt rääkida, ei usu ta enne valimiskogu mingite "mustade hobuste" välja tulemist, valimiskogus on see aga muidugi võimalik.
Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni juht Priit Sibul ütles, et nende erakonnas pole keegi võimaliku üllatuskandidaadi teemal arutlenud. Ka pidas ta väheusutavaks, et selline plaan võiks olla mõnel teisel erakonnal.
"Arvan, et parlamendivoorudes rohkem kandidaate ei tule kui need, kellest räägitakse," sõnas ta.
Ka EKRE fraktsiooni juht Martin Helme ei ole enda sõnul kuulnud, et mõni teine erakond teises voorus uue kandidaadiga välja tulla plaaniks. EKRE puhul ta sellist varianti ei näe.
"Meie eesmärk on jõuda valijameeste kogusse, et üles seada Mart Helme," tõdes ta.
Vabaerakond on kõnelusteks avatud
Vabaerakonna esimees Andres Herkel rääkis, et nemad oleks põhimõtteliselt kõnelusteks avatud ning nende kandidaadi Allar Jõksi teises voorus kandideerimine või mittekandideerimine on täiesti otsustamata. Kahe vooru vaheline aeg ongi tema hinnangul selleks, et kui ükski kandidaat ei saa piisavalt toetust, kompromissi otsida.
"Aga mulle tundub, et olukorras, kus üks taob endale vastu rinda, et meie toetame lõpuni ainult Repsi ning teine Nestorit ja Kallast, siis ei pruugi see võimalikuks osutuda ja meil on sellisel juhul ainult kaheksa allkirja. /.../ Praegu mulle tundub, et olukord on selline, et erakonnad - eeskätt Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond - on sellel teel, et sellist valmisolekut ei paista neil olevat," lausus ta.
Herkeli sõnul on Eestis kindlasti presidendivõimetega inimesi, kes tasakaalustaksid siseriiklikku ja välispoliitikat olemasolevatest kandidaatidest paremini.
"Suuresti on küsimus selles, mis tundub sisemiselt rahustav ja mis väliselt. Kaalutlused on erinevad ja selles osas tasakaalustatud kandidaati vist ei ole," nentis ta.
Erakonna juht võttis teema kokku sõnadega, et ilmselt teises voorus uut kandidaati esile ei kerki. "Aga meie poolt on avatus ja uks lahti, meie ei ole ennast kuhugi päris kaevikusse pannud," kinnitas ta.
Reformierakonna fraktsiooni juhi Urve Tiiduse sõnul ei ole tal "mustade hobuste" kohta infot. Ta tuletas meelde nende koostööd sotsiaaldemokraatidega, kus ühise kandidaadina toetakse riigikogu esimeses voorus Eiki Nestorit ja teises voorus Siim Kallast.
"Juhul kui presidenti esimeses voorus ära ei valita, siis esitatakse presidendikandidaadiks Siim Kallas," kinnitas ta. | Parteidel on presidendivalimiste teises voorus "musta hobuse" esilekerkimisse vähe usku | https://www.err.ee/572780/parteidel-on-presidendivalimiste-teises-voorus-musta-hobuse-esilekerkimisse-vahe-usku | Parlamendierakondade esindajad pigem ei usu, et presidendivalimiste teises voorus võiks esile kerkida mõni üllatuskandidaat, kuigi päris võimatuks seda ei peeta. |
Eesti võistles koosseisus Kadri Lehtla, Johanna Talihärm, Kauri Kõiv ja Rene Zahkna. Lehtla läbis esimese lasketiiru eksimusteta, teises tiirus võttis ta kaks varupadrunit ning andis vahetuse üle viiendana (+22,9). Talihärm kasutas kahe lasketiiru peale nelja varupadrunit, aga tõstis Eesti neljandaks (+1.23,7). Kõiv pidi küll lamadestiiru järel käima kahel trahviringil ja Eesti langes viiendaks, kuid püstitiiru läbis ta eksimusteta ja jõudis vahetusalasse siiski neljandana (+2.24,0).
Ankrumees Zahkna kasutas kahe tiiru peale kolme varupadrunit ja tõi Eesti finišisse neljandana, kaotust võitjatele 3.33,7
Võidukasse Soome nelikusse kuulusid Mari Laukkanen, Kaisa Mäkäräinen, Tuomas Gronman ja Olli Hiidensalo. Nelja peale võeti 11 varupadrunit, võiduaeg oli 1:15.38,0. Teise koha sai Ukraina (2+11; +1.08,3) ning kolmas oli Poola (0+16; +3.08,5).
Kokku oli rajal 14 segateatevõistkonda.
Nädalavahetusel on Otepääl kavas juunioride ja täiskasvanute sprindid ja jälitussõidud, kõiki võistlusi saab otseülekandes vaadata ETV ja ERR-i spordiportaali vahendusel.
Ülekannete ajakava:
Laupäev, 27. august
- 9.15 naisjuunioride sprint
- 11.15 meeste sprint
- 14.00 naiste sprint
- 16.20 meesjuunioride sprint
Pühapäev, 28. august
- 09.20 naisjuunioride jälitussõit
- 11.00 meeste jälitussõit
- 13.30 naiste jälitussõit
- 15.30 meesjuunioride jälitussõit | Eesti segateatevõistkond alustas kodust suvebiatloni MM-i neljanda kohaga | https://sport.err.ee/90918/eesti-segateatevoistkond-alustas-kodust-suvebiatloni-mm-i-neljanda-kohaga | Otepääl alanud laskesuusatamise suvisel MM-il sai Eesti täiskasvanute segateatevõistkond neljanda koha, kuldmedali võitis Soome. |
"Mis puudutab Henrik Ojamaad, siis kõigepealt kinnitaksin, et Henriku ja Magnuse vahel ei ole personaalset probleemi ja tegemist on tavalise olukorraga, kus treener ei pea õigeks mängijat ühel või teisel põhjusel koondisesse kutsuda," ütles Pohlak pikas intervjuus Soccernet.ee-le. "Kusjuures põhjustest esimene on sportlik - Magnus Pehrssoni mängukontseptsioonis ei ole päriselt sellist rolli, mida Henrik mängida soovib ja mille kaudu ta enda läbilööki jalgpallurina üritab."
Pehrssoni valikusse kuulus ka Pavel Dõmov, kes on Premium liigas väljakul käinud vaid 14 korral. "Pavel Dõmov on käimasoleval hooajal üks enam arenenud mängijaid Eesti liigas ja sellise loogika järele on varemgi mängijaid koondise kogunemisele kutsutud," kommenteeris Pohlak otsust. "Pean põhimõtet õigeks ja loogiliseks, sellega näitavad treenerid, et on mängija töökust ja selle tulemuslikkust märganud ja selline tunnustus on oluline." | Pohlak: Pehrssoni mängukontseptsioonis ei ole sellist rolli, mida Ojamaa mängida soovib | https://sport.err.ee/90925/pohlak-pehrssoni-mangukontseptsioonis-ei-ole-sellist-rolli-mida-ojamaa-mangida-soovib | Üleeile avaldas Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson nende mängijate nimed, kes kuuluvad koondisesse sõprusmängus Malta ning MM-valiksarja avakohtumises Bosnia ja Hertsegoviina vastu. Koondisesse ei ole kutsutud välisliigades mängivad Henrik Ojamaa, Siim Luts ega Tarmo Kink. |
Väikevenna koera Bimbo rolli täitnud Dante otsustas teatri teatel ametit vahetada ning nii tuligi talle kiirelt asendaja leida.
Tessa asub tööle juba 1. oktoobrist, kui algavad taas "Karlsson katuselt" etendused. | Estonia teater sai uue karvase näitleja | https://menu.err.ee/292001/estonia-teater-sai-uue-karvase-naitleja | Aasta tagasi allkirjastasid Estonia teatri juht Aivar Mäe ja koer Dante pidulikult koostöölepingu, kuid käesoleval hooajal rõõmustab etenduses "Karlsson katuselt" vaatajaid hoopis Malta koer Tessa. |
Chromatics on pununud enda ümber viimasel ajal mõnusa saladusloori. Viimane album "Kill For Love" ilmus 2012, paar aastat hiljem kuulutasid nad ametlikult välja viienda stuudioalbumi "Dear Tommy". Sellest ajast on nad siin-seal avaldanud mõne singli ja teinud filmidele muusikat, aga mida pole, see on album ise.
Nüüd ilmus selle nimilugu, aga albumist endast ei tee Chromatics jätkuvalt juttu, kuigi on olemas isegi täpne nimekiri selle lugudest. | Päeva video: Chromatics – "Dear Tommy" | https://kultuur.err.ee/313434/paeva-video-chromatics-dear-tommy | Portlandi neo-italo-dark-electro-disco punt Chromatics tuntud headuses. |
Ehmatuse osaliseks on Elleni saates saanud mitmed suured staarid, kellest mitmed on naerdes lubanud ka mitte kunagi enam intervjuud andma tulla. Hirmutavaid nalju kokkuvõtvas videos on näha, kuidas reageerivad tuntud lauljad ja näitlejad Elleni ettevalmistatud vimkadele. Teiste hulgas näeb Miley Cyrust, Nicki Minaji, Halle Berryt, Jack Blacki jpm. | Humoorikas video: Ellen hirmutab oma saatekülalisi | https://menu.err.ee/292000/humoorikas-video-ellen-hirmutab-oma-saatekulalisi | USA koomik ja jutusaate juht Ellen DeGeneres on tuntud oma humoorikate etteastetega endanimelises saates, kus tihti tuleb saatekülalistel keset intervjuud mitmete ootamatustega rinda pista. |
Oma mängijakarjääri jooksul nii Torino Juventuses, Londoni Arsenalis kui FC Barcelonas leiba teeninud Henry lõi 792 ametlikus mängus 360 väravat. Prantsusmaa koondist esindas mees 123 korral ning oli täpne rekordit tähistaval 51 korral. Varasemat treeneritöö kogemust Henryl pole.
Lisaks Henryle täidab Belgia rahvuskoondise abitreeneri kohuseid ka Graeme Jones, kes töötas koos Martineziga Evertonis.
Honoured to be assistant coach @BelRedDevils. Thanks to Roberto Martinez & the Royal Belgian Football Association. Very excited.Can't wait.
— Thierry Henry (@ThierryHenry) August 26, 2016 | Thierry Henryst saab Belgia koondise abitreener | https://sport.err.ee/90926/thierry-henryst-saab-belgia-koondise-abitreener | Augusti alguses Belgia koondise uueks peatreeneriks saanud Roberto Martinez nimetas oma assistendiks prantslasest ründelegendi Thierry Henry. |
"Eks me praegu võtame rahulikult ja seame atra. Kahjud ja ümberkorraldused on lennuloa kaotamise tõttu olnud palju suuremad kui me kunagi arvasime," ütles Aviesi juhatuse liige Allan Soll BNS-ile, lisades, et firma on nelja kuu jooksul koondanud 30 töötajat. "Praegu on meie tiim veidi alla 10 inimese."
Samas tõi Soll välja, et nelja kuu jooksul on nad kohtunud lennuki liisingfirmade ja endiste koostööpartneritega. "On olnud aega asju ümber kaaluda. Kui käib pidev töö, siis ei ole aega järele mõelda. Uuele rajale minnes proovime vanu vigu mitte kaasa võtta."
Küsimuse peale, kas ja kuidas kavatseb ettevõte uuesti jalad alla saada, vastas Soll, et Avies on uute väljakutsete ees. "Ma ei soovi väga detailseks praegu minna, aga meil on mõningaid plaane," rääkis ta ning tõi näidetena välja keskendumise äri- ja tšarterlendude pakkumisele ning ekspertteadmiste müügile välismaale.
Lisaks avaldas Soll lootust, et peagi lõpeb edukalt ka Aviesi pankrotiprotsess.
Eesti lennuamet peatas aprillis Tallinnast Kuressaarde, Kärdlasse ja Stockholmi lendava Aviesi lennuettevõtja sertifikaadi, mille tõttu ei tohi ettevõte pakkuda enne puuduste kõrvaldamist lennuteenust.
Lennuameti peadirektor Kristjan Telve ütles toona, et Aviesi järelevalve on toimunud juba pikemat aega, mullu oktoobris toimus viimane suurem järelevalve, mille tulemusel avastatud 90 puudusest oli Aviesel sinnamaani likvideerimata 47.
Harju maakohus kuulutas möödunud aasta 26. juunil välja Aviesi pankroti ja nimetas ettevõtte pankrotihalduriks Veli Kraavi. Aviesi pankrotti nõudsid Rootsi ettevõtted Swedewings AB ja Bromma Air Maintenance AB. Võlausaldajate esimesel kohtumisel otsustati, et ettevõtet siiski ei likvideerita ja ettevõte jätkab oma tööd.
Möödunud aasta juuli keskpaiga seisuga olid Aviese võlad suurusjärgus 8,3 miljonit eurot. | Avies taastas lennuloa ja jätkab tegevust | https://www.err.ee/572782/avies-taastas-lennuloa-ja-jatkab-tegevust | Pankrotistunud lennufirma Avies AS taastas pärast nelja kuud lennuettevõtja sertifikaati (AOC) ning kavatseb järk-järgult alustada äri- ja tšarterlendude pakkumise ja lennualaste ekspertteadmiste müügiga välismaale. |
Palgainfo Agentuuri avaldatud tööturu ja tasustamise trendide uuring näitab, et inimeste palgaootuste ja tegeliku sissetuleku vahel valitseb lõhe.
Keskmine netotöötasu ehk tasu, mille töötajad kätte said, oli selle aasta aprillis uuringu andmetel 913 eurot, mullu samal ajal 871 eurot. Keskmise netotöötasu kasv võrreldes aastataguse ajaga oli 4,8 protsenti.
Mediaantöötasu (neto) ehk piir, millest pooled töötajad teenisid vähem ja pooled rohkem, oli 800 eurot kuus täistööajaga töötamisel. Aasta varem oli selleks summaks 768 eurot.
Alla keskmise netotöötasu teenis 61 protsenti uuringus osalenutest. Kõige enam oli palgasaajaid, kes saavad netopalka 500-899 eurot.
Organisatsioonide esindajaid küsitledes ilmnes, et üle pooltes asutustes on vajalikke töötajaid puudu. Kõige enam nappis spetsialiste, tehnikuid ja oskustöölisi. Vajalike töötajate leidmiseks on 52 protsenti organisatsioonidest viimase aasta jooksul palkasid tõstnud ning 27 protsenti oli parandanud lisatasude teenimise võimalusi. Seega surub tööjõuvajadus palkasid ülespoole.
Võrreldes möödunud aasta sügisega on veidi paranenud töötajate toimetulk. Mulluse 14,1 protsendi asemel hindas oma toimetulekut majanduslikult heaks või väga heaks kevadel 19,7 protsenti vastanuist. Halvaks või väga halvaks hindas oma toimetulekut eelmisel sügisel 32,9 protsenti, kevadel aga 28,7 protsenti töötajaist.
Võrreldes eelmise aastaga on töötajate aktiivsus tööotsingutel vähenenud. Kui mullu kevadel otsis aktiivselt tööd 16 protsenti töötajaist, siis tänavu oli selliseid inimesi 10 protsenti.
30 protsenti kõrgema töötasu pärast oleksid nõus töökohta vahetama peaaegu kõik töötajad. Huvitavama töö pärast oleks valmis ametit vahetama aga peaaegu pooled.
Agentuuri tööturu- ja palgauuringus osales 10 773 töötajat. Tööandjad kaasati uuringusse üle 7000 organisatsiooni kontaktandmeid sisaldava andmebaasi kaudu. Küsitlus tehti veebis ning inimesed osalesid selles anonüümselt. | Keskmine Eesti töötaja ihkab palgaks 1400 eurot | https://www.err.ee/572777/keskmine-eesti-tootaja-ihkab-palgaks-1400-eurot | Värske palgauuringu kohaselt ootavad töötajad ja tööotsijad netokuupalgaks keskmiselt 1434 eurot ehk kümme protsenti aastatagusest enam, samas kui tegelikult saadakse kätte keskmiselt 913 eurot. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.