text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
22. juunil esineb Noblessneri valukojas Briti laulja Tom Odell, kes jõuab Tallinnasse "The Monsters Tour" Euroopa turnee raames. Valukoja seinte vahel kõlavad nii Odelli suurimad hitid "Another Love", "Heal", "Grow Old With Me" kui ka muusiku värskeim looming möödunud aastal ilmunud neljandalt stuudioalbumilt "Monsters".
Auhinnatud muusik leidis oma isikliku kõla alles pärast mõningast tegutsemist professionaalse laulukirjutajana. Peamiseks tõukavaks jõuks sai tõdemus, et keegi teine lihtsalt ei sobinud tema emotsionaalset loomingut esitama.
Tom Odelli neljas stuudioalbum "Monsters" on oluliselt sügavama ning tumedama popmuusika kõlaga, kuid sellest olenemata räägib see ka tunneli lõpus paistvast valgusest ja lootusest. Laulukirjutaja on öelnud, et tunneb end kõige enesekindlamalt, kui saab kirjutades olla võimalikult aus ja avameelne, jagades kuulajatega olukordi, mis on tema endaga päriselt juhtunud.
"Enamjaolt usaldan oma otsustes ja tegevuses intuitsiooni, sest mulle meeldib elul end üllatada lasta. Mõnikord see toimib, teinekord aga üldse mitte," rääkis Odell.
Piletid Tom Odelli Tallinna kontserdile tulevad müüki reedel, 28. jaanuaril kell 10.00. | Tom Odell esineb suvel Noblessneri valukojas | https://menu.err.ee/1608478580/tom-odell-esineb-suvel-noblessneri-valukojas | Looga "Another Love" tuntust kogunud Briti muusik Tom Odell toob suvel Tallinnas lavale oma uue loomingu. |
"Mitme rahvusvahelise uuringu kohaselt kestab omikroni variandi haripunkt umbes 3-5 nädalat. Seetõttu võib Uusimaal veebruaris pandeemia hakata leevenema," ütles Järvinen.
Sarnasel seisukohal on ka epidemioloog Jussi Sane. "Ma arvan, et aasta algus on selle pandeemia omamoodi lõppmäng. Vaktsineerimise määr on kõrge, paljud on haiguse juba läbi põdenud, " ütles Sane.
Helsingi ülikooli viroloogia professori Olli Vapalahti sõnul on inimeste immuunsus koroona suhtes parem kui kunagi varem. "Oleme praegu täiesti teistsuguses olukorras kui pandeemia alguses. On alust arvata, et olukord leeveneb kiiresti," ütles Vapalahti.
Vapalahti hoiatas, et veel pole teada, kuidas viirus edasi areneb. "On aus tunnistada, me ei tea, mis edasi saab," ütles Vapalahti.
Eksperdid eeldavad, et koroonaviirus ei kao maailmast täielikult. See liigub edasi endeemilisse faasi ja ei koorma tervishoidu enam nii palju. Viirus levib inimeste seas edasi ja tekivad uued variandid, vahendas Yle.
Helsingi ja Uusimaa piirkonna linnad loobusid eelmisel nädalal koroonaisolatsiooni nõudmisest. Koroonaviirusega nakatunud inimesed peavad edaspidi järgima tavapärast haiguspuhkuse kava. Vantaa linnavalitsus teatas esmaspäeval, et inimesed saavad koroonaga nakatumise korral minna tööle, kui neil sümptomid puuduvad.
Soome peaminister Sanna Marin kirjutas teisipäeval Twitteris, et valitsus kaalub piirangute kiiremat leevendamist. See puudutab eelkõige restoranide lahtiolekuaja pikendamist. | Eksperdid: pandeemia haripunkt on Helsingis saavutatud | https://www.err.ee/1608478556/eksperdid-pandeemia-haripunkt-on-helsingis-saavutatud | Soomes levib kiiresti koroonaviiruse omikroni variant, eksperdid siiski eeldavad, et lähikuude jooksul pandeemia leeveneb. Helsingi piirkonna nakkushaiguste peaarsti Asko Järvineni sõnul on pandeemia haripunkt Helsingis juba saavutatud. |
26-aastane prantslane liitus Manchester Unitediga 2015. aastal Prantsusmaa klubist Monacost 43 miljonit euro eest. Eelmisel kuul ütles Martial Unitedi ajutisele peatreenerile Ralf Rangnickile, et soovib klubist lahkuda.
Rangnick ütles laupäeval pärast 1:0 võitu West Hami üle, et see oli Martiali enda soov lahkuda ning kuigi ta on teadlik, et prantslane on üks parimaid ründajaid Premier League'is, siis on Unitedis sellel positsioonil ka teisi mängijaid.
Martial pääses sel hooajal Unitedi eest väljakule 11 mängus ning lõi ühe värava.
Inglismaa meedia andmetel ei ole Sevilla ja Unitedi kokkuleppes kirjas ostukohustust ega laenusummat ning Hispaania klubi on nõus hooaja lõpuni Martialile palka maksma. Väidetavalt nõustus mänguaega otsiv prantslane ka palgakärpega.
Sevilla on hetkel Hispaania kõrgliigas teisel positisoonil ning esikohal olevast Madridi Realist jäädakse maha vaid nelja punktiga.
OH YES! to #SevillaFC, @AnthonyMartial!
— Sevilla FC (@SevillaFC_ENG) January 25, 2022 | Martial liitus laenulepingu alusel Sevillaga | https://sport.err.ee/1608478469/martial-liitus-laenulepingu-alusel-sevillaga | Inglismaa jalgpalliklubi Manchester Unitedi ründaja Anthony Martial liitus laenulepingu alusel hooaja lõpuni Hispaania jalgpalliklubi Sevillaga. |
Tallinna abilinnapea Vladimir Svet rääkis ERR-ile, et nõukogude ajal ehitatud memoriaali aladest osa kuulub linnale, aga teine osa on reformimata riigimaa. Just seda ala, kus paikneb tseremooniaväljak, sooviks linn endale, et kogu memoriaal korda teha.
Ehkki memoriaal on ise keerulise ajalooga, on Sveti sõnul linna huvi siduda see taasiseseisvunud Eestiga: "Ühelt poolt on see ehitatud nõukogude ajal, aga samas Eesti maastikuarhitektide poolt."
Svet tõi välja, et üheltki kohtumiselt keskkonnaministeeriumiga ei ole tulnud signaali, et riigi poolt oleks maa linnale andmisele sisulisi vastuargumente. Asi on tema hinnangul jäänud pigem selle taha, et valitsused on tihti vahetunud ning viimasel ajal on koroona- ja energiakriisi valguses olulisemaid teemasid, millele keskenduda. Samas avaldas ta lootust, et veel praegune valitsus võtab vastu otsuse kogu Maarjamäe memoriaali ala linnale anda.
"Tahame konserveerida, et see ei laguneks edasi," selgitas Svet, mis oleks esimene samm memoriaali kordategemisel. Lisaks tuleks rajada sadevee süsteem ning valgustus. Valgustuse all ei pea Svet silmas pelgalt tänavalaternaid, vaid hoolikamalt läbi mõeldud lahendusi. Lisaks soovitakse paigaldada tahvlid, mis selgitaksid memoriaali aja- ja tekkelugu.
Teise sammuna peab Svet oluliseks sisulist arutelu selle üle, kas tuua memoriaali ka uut elu. "Me ei soovi seda hoonestada," oli ta resoluutne ja lisas, et peab eelkõige silmas võimalust viia seal läbi näiteks muusikalisi sündmusi.
Nende arutelude puhul aga tuleb Sveti sõnul olla ettevaatlik ning esmalt suhelda memoriaali autorite ning ekspertidega.
Maarjamäe memoriaal koosneb arhitektuursetest ja maastikukujunduslikest elementidest, mille keskmes on 35-meetrina Jääretke obelisk. Dolomiidist kätereljeefiga püloonide vahel põles aga Nõukogude ajal igavene tuli.
Nõukogude ajal ehitatud Maarjamäe memoriaali kõrval avati 2018. aastal Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal.
Maarjamäe memoriaal Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR | Tallinn soovib Maarjamäe memoriaali korda teha | https://www.err.ee/1608478514/tallinn-soovib-maarjamae-memoriaali-korda-teha | Tallinna linn soovib Maarjamäe memoriaali alad endale saada ning selle korda teha. Ehkki keskkonnaministeeriumi poolt vastuseisu ei ole, pole valitsus jõudnud maa eraldamise otsuseni. |
Koroonapandeemia paratamatu jätkumise osas vähemalt lähitulevikus on tõenäoliselt suurem osa inimestest jõudnud juba leppimise faasi. Ühiskonnas toimunud muutused on piisavalt suured, et leinaprotsessi mudeli* põhjal nende vaatlemine tundub üsna asjakohane. Kuid igal mündil on kaks külge ning mõistagi võime leida terve rea lugusid inimestest, kes ühel või teisel põhjusel tunnevad, et nende elu on hoopis paremaks muutunud.
Uue reaalsusega kohanema on pidanud kõik ning enne tundmatu ei tundugi enam nii hirmuäratav, sest nutikaid lahendusi tuleb järjest juurde. Sellele vaatamata on keerukas olukorras inimeste vahetut kaasamist nõudvad ettevõtmised.
Kultuuriüritustel tundub olevat hetkel sarnane saatus kodumaise maasikaga, mida jagub ohtralt vaid ilusate ilmade perioodil. Millist ürituste maasikasaaki tõotab siis 2022. aasta? Palju sõltub sellest, kas ja millal saavad kiirtestid taas sissepääsu lunastamise õiguse.
Traditsioonid on löögi all
Tuleb tähele panna, et pandeemia tegelikest mõjudest meie kultuurile saame aimu alles kaugemas tulevikus. Muidugi on ka kultuuriürituste täpne defineerimine selles kontekstis võrdlemisi keeruline ülesanne, mis sõltub suuresti defineerija enda eelistustest.
Meie mitmekihilise kultuuri seob tervikuks selle eriilmelisus, tugevuse loovad rahvakultuuri kandvad isetegevuslased skaala ühes servas ning kõrgkultuuri teostavad elukutselised selle teises servas. Mida rohkem köitvat ja kaasavat nende kahe vahepeale jääb, seda tugevam on kultuur tervikuna, seda enam on igaühel võimalik leida just enda loomusele sobivat.
"Paljud head ja väga head üritused ning ettevõtmised on jäänud juba kahel aastal pidamata."
Eriilmelisuse kõrval ei saa unustada ka järjepidevust, traditsiooni loomist või tekkimist, mis annab loomingu kestvuse jaoks kindla pinnase. Pandeemia on järjepidevusele suutnud vajutada tugeva pitseri, paljud head ja väga head üritused ning ettevõtmised on jäänud juba kahel aastal pidamata. Olgu siis regulatsioonide tõttu, mis rahvakogunemised on keelanud või lihtsalt liigsete äririskide võtmise kartuses.
Kaks aastat on ühelt poolt küll lühike periood, kuid teisalt piisavalt pikk aeg, et seni harjumuspärane hakkaks ununema. Ning teatavasti on võrratult lihtsam midagi mitte teha, selmet teha.
Need mittetegemise doominokivikesed kukuvad piisava täpsusega üksteise peale, et mõjutada kogu kultuuri. Kui kasvab nõudlus kiire interneti, suurema ekraaniga telerite ning voogedastusteenuse – näiteks Jupiter või Netflixi – järele, siis võib aimata, et meie inimeste jaoks muutub üha mõnusamaks elamusi kogeda vaid koduseinte vahel. Turvaline kolmnurk teler-diivan-külmkapp pakub aga vaid piiratud hulgal emotsioone.
Kiirtestidega üritused käima
Juba mitu nädalat veeretatakse nii teadlaste kui ka poliitikute vahel kuuma kartulit, mille sisuks on otsus lubada kinosaali, restorani ning muudele avalikele üritustele ka negatiivse kiirtesti tulemuse alusel. Radikaalsemalt väljendudes tähendab see ühiskondlikus elus osalemise võimaluse avanemist neile, kes mingil põhjusel ei ole vaktsineeritud või kelle vaktsiinipass on kehtivuse kaotanud.
Omikroni kiire ja laialdane levik on muutnud tegutsemist pandeemia suhtes kogu maailmas ning paratamatult tuleb ka Eestis ühel hetkel vastavaid otsuseid langetama asuda.
Koroonaviirus on meie ühiskonda lõhestanud suure ja sügava kraaviga, mille järelmõjudega tuleb tegeleda paljudes valdkondades veel kaua. Kui majanduslikud mõjud on numbrites mõõdetavad, siis inimestevahelisi suhteid ja vaimset hakkamasaamist pole kuigi lihtne mõõta.
Selge on aga see, et barrikaade püstitati omajagu ning just see, kuidas inimesed jälle kokku liita, saab suurimaks väljakutseks. Eelpool mainitud traditsioonide vankumine, plaanitu pidev edasilükkamine ja tühistamine ning virtuaalmaailm töötavad selle liitmistehte vastu.
Koroonapandeemia eel võis julgelt nentida, et Eesti inimesed on ürituste usku ja tahavad koos käida, et kogeda häid emotsioone ja meelelahutust. Avardunud majanduslikud võimalused ja kogemise janu tõid osalejaid kõikjale, kus midagi huvitavat oli välja mõeldud.
Loomulikult pani see veerema ka lumepalli, mis tähendas, et heas mõttes pöörastele ideedele järgnesid veel pöörasemad ja paremad. Milline seis ootab meid ees 2022. aastal, on raske ennustada. Möödunud kahel suvel pakuti küll publikule kvaliteetseid üritusi, kuid üha rohkem lennukate ideedega inimesi on oma oskuseid ja kogemusi rakendamas teistes valdkondades. Lihtsalt seepärast, et üritustega poleks vahepeal ära elanud.
Mitte et üritustel käia ei tahetaks. Päevakajalise näite saab tuua Tallinna lauluväljakult, kus juba detsembri keskpaigast on võimalik külastada vabas õhus koguperenäitust. Et tegemist on siiski piiratud alaga, peab sisenemiseks esitama vaktsineerimistõendi. Viimaste nädalate jooksul on olnud juba ridamisi olukordi, kus vaktsiinipassi kehtivusaeg on lõppenud ning soovitakse kiirtesti abil tõendada, et ollakse terved. Seda võimalust aga pole, piletid jäävad ostmata ning elamus saamata.
Omikroni tüvi levib üha laiemalt ning teadlaste hulgast kostab järjest enam mõtteid, et muutunud olukorras on mõistlik hakata kiirteste igal juhul rohkem kasutama. Niisiis on paratamatu, et seesugune (õigustatud) ootus tekib ka ühiskonnas.
Rohelise tule andmine kiirtestimisega avalikel üritustel ja meelelahutuses osalemiseks on loomulikult seotud riskidega. Riskivaba lahendust ei ole aga praegustes oludes mõistlik loota ja oodata.
Tegelikult on massiline kiirtestimine Eesti oludes pilootprojekti juba läbinud, kooliõpilased teevad seda juba spetsialisti vilumusega. Avalikud andmed on küll hektilised, kuid enam-vähem piisava kiirusega on suudetud tuvastada viirusekandjaid ning täita peamist eesmärki: viia läbi võimalikult palju kontaktõpet.
Meie kultuur ja ürituste turg on pandeemia-aastate jooksul saanud väga tõsise löögi ning mida hiljem taastumine algab, seda raskemalt see ka kulgeb. Ja mis veelgi tähtsam, inimeste kokkutoomiseks ning taas liitmiseks on kultuur suurepärane vahend.
* 1969. aastal avaldas Šveitsi-Ameerika psühhiaater Elisabeth Kübler Ross raamatu "Surmast ja suremisest" ("On Death and Dying"), kus identifitseeris leinaprotsessi viis etappi: eitamine, viha, tingimine, depressioon, leppimine. Mudel on saavutanud üldise tuntuse ja kasutuse, kuid teaduslikes uuringutes puudub üksmeel selle valiidsuse osas. | Urmo Saareoja: kiirtestid võivad päästa kultuurielu | https://www.err.ee/1608478517/urmo-saareoja-kiirtestid-voivad-paasta-kultuurielu | Juba nädalaid veeretatakse nii teadlaste kui ka poliitikute vahel kuuma kartulit, mille sisuks on otsus lubada avalikele üritustele ja restoranidesse ka negatiivse kiirtesti tulemuse alusel. Omikroni levik on muutnud suhtumist pandeemiasse kogu maailmas ning paratamatult tuleb ka Eestis vastavaid otsuseid langetama asuda, kirjutab Urmo Saareoja. |
"Varem oli lähenemine väga tugevalt suunatud sellele, et saada üks lehm tänasel päeval terveks. Praegu meid huvitab rohkem, kuidas hoida tervet karja tervena läbi erinevate ennetusprogrammide," ütleb EMÜ nooremteadur Dagni-Alice Viidu. Nii räägitaksegi karjatervisest, mis tähendab, et talunikud, talitajad ja teadlased otsivad võimalusi, kuidas terveid lehmakarju läbi ennetustöö haigustele võimalikult vastupidavaks muuta.
"Praegu meid huvitab rohkem, kuidas hoida tervet karja tervena läbi erinevate ennetusprogrammide."
Kui Eesti Maaülikoolis on käimas laiem veiste suremuse uuring, siis Viidu keskendub just vasikate suremust mõjutavatele asjaoludele. Praegu ongi tal valmimas artikkel vasikate suremuse ja talitajate isikuomaduste seostest. Täpsemalt võttis ta luubi alla kaks erinevat perioodi vasika elus: esimesed 21 päeva ja kolmandast nädalast kolmanda elukuuni.
Mõlemas vanuses loomade talitajatel tuli uuringus hinnata erinevaid loomakasvatusealaseid väiteid, näiteks empaatia kohta loomade suhtes või rahulolu kohta tööga farmis. "Esialgu lihtsalt vaatasime, millised nendest üksikutest küsimustest on rohkem vasikate suremusega seotud," kirjeldab Viidu. Seejärel rühmitas ta koos kaasuurijatega farme vastuste põhjal ja otsis rühmades ühisjooni.
Esimene samm on tehtud
Dagni-Alice Viidu sõnul tuli mõlemas vanuserühmas vasikate talitajate vastustest välja, et rahulolu vasikate suremuse tasemega farmis on suremuse määraga seotud. Selgus, et mida rohkem vasikaid farmis hukkub, seda vähem on töötajad suremuse tasemega rahul.
Kuigi Viidu sõnul võibki muna ja kana küsimuse laadi vaidlema jääda, kumb kumba põhjustab, näitas tulemus vähemalt, et Eestis ei saa rääkida nii-öelda farmipimedusest. "Meil on olemas esimene aste, kust edasi minna," märgib ta. "Suurema suremusega farmides inimesed vähemalt saavad aru, et jah, neil on mure."
Kokku 120 karja talitajaid haaranud küsitlus kompas töötajate rahulolu ka muude farmitegurite, näiteks töökeskkonna, -vahendite ja -graafikuga. "Tuli välja, et farmides, kus töötajate rahulolu küsitud teguritega oli suurem, oli ka vasikate suremus madalam," sõnab Viidu.
"Tuli välja, et farmides, kus töötajate rahulolu küsitud teguritega oli suurem, oli ka vasikate suremus madalam."
Nii kolmenädalaste kui ka kolmekuuste vasikate talitajad pidasid vastustes oma töö puhul kõige olulisemaks hoolealuste head tervist. "Nad ise tahavad, et vasikad oleksid terved ja saavad aru, et halvem tervis tähendab neile sageli suuremat töökoormust," toob Viidu välja.
Kuigi uurimisrühm eeldas, et töötajad on kõige rahulolematumad oma palga suhtes, siis tegelikult väljendasid vastajad enim rahulolematust seoses enesetäiendamise võimalustega. "Alles siis tuli rahulolematus palga suurusega ja kaastöötajate töö kvaliteediga," loetleb Viidu.
Küsitlus püüdis välja selgitada ka töötajate motiveeritust, mida uurijad hindasid Herzbergi motivatsiooniteooria abil. Selle järgi leidub töötajate rahulolu ja motiveerituse hindamisel kaht tüüpi tegureid: hügieeni- ja motivatsioonitegurid. "Hügieenitegurite eesmärk on kõrvaldada rahulolematus ehk anda justkui vundament, mille pealt saab hakata motiveerivate teguritega tõstma töötajate motivatsiooni," selgitab Viidu. Mida paremini on töötaja motiveeritud, seda paremate tulemustega ja pühendunumalt ta ka töötab.
"Leidsime, et praegu meil on natuke probleemne see nii-öelda vundamendi osa ehk hügieenitegurid," sõnab Viidu. Sestap soovitab ta farmiomanikel pöörata rohkem tähelepanu töövahenditele ja -keskkonnale, mille parandamine vähendaks töötajate üldist rahulolematust.
Sealt edasi saaks farmiomanik liikuda töötajate motiveerimise juurde. "Nii saab farmer vasikatalitajate panust maksimaalselt ära kasutada," selgitab Viidu. "Talitajad on ju need, kes igapäevaselt puutuvad loomadega kokku ja mõjutavad seeläbi nende heaolu ja suremust."
Üha rohkem lehmi üha vähemates karjades
Talitajate mõju veiste suremusele pole Dagni-Alice Viidu sõnul seni kuigi palju teaduslikult käsitletud. Asi on tema sõnul muutuvas põllumajanduses: paljudes riikides on lehmafarmid ja -karjad sedavõrd väikesed, et farmiomanik ise jõuab oma loomadega kõik toimingud ära teha. "Eestis on meil karjad niivõrd suureks läinud, et meil tegelevad loomadega sageli palgatöötajad ja farmiomanik võib-olla ise ei satugi lauta," võrdleb ta.
Kui 2005. aastal oli Eestis üle 8000 lehmapidaja ja igas karjas keskmiselt 14 looma, siis 2020. aastaks oli lehmapidajaid vaid 1000 ringis ja nende karjades keskmiselt 79 looma. "Ehk meil on viiekordne tõus farmi keskmises suuruses ja kaheksakordne langus farmerite arvus," osutab Viidu. Kuni kahe lehmaga karjasid oli 2005. aastal 70 protsenti kõigist karjadest, kahe aasta eest aga vaid 45 protsenti. Suured karjad on juba niivõrd suured, et kuni kahe lehmaga karjades peetakse praegu vaid alla ühe protsendi kõikidest Eesti piimalehmadest.
"Umbes 50–100-pealistest karjadest saadud teadmisi ei saa väga hästi rakendada 500–5000 lehmaga karjades."
Paljud väiksemad tootjad lõpetasid Viidu sõnul tegevuse just piimapukkide kadumise järel. "Kümne lehma pidamine pole enam mõistlik, sest piima kogus on liiga väike, et kuhugi müüa, ja samas liiga suur, et ise tarbida," põhjendab ta. Nii ongi suurte lehmakarjadega Eesti praeguseks Euroopas piimatoodangult lehma kohta aastas teisel või isegi esikohal.
Lehmapidamine muutub Viidu sõnul intensiivsemaks mujalgi ja selles valguses saab Eesti olla pioneer, kellel on oma suurfarmide eeskuju kõrval pakkuda ka selleteemalisi uuringuid. "Umbes 50–100-pealistest karjadest saadud teadmisi ei saa väga hästi rakendada 500–5000 lehmaga karjades. See on täiesti erinev süsteem," ütleb ta ja lisab, et loomakasvatuse intensiivistumise valguses pole pikas perspektiivis otstarbekas väikestes karjades selliseid uuringuid läbi viia.
Mida suuremaks lähevad karjad, seda rohkem on farmis vaja kõikvõimalikku automaatikat, töötajaid ja töörutiine. Nii tuleb suures karjas rääkida ka individuaalse lähenemise asemel karjatervisest. "Umbes 500-pealises karjas lihtsalt ei ole reaalne, et sa jõuad iga lehma iga päev individuaalselt üle vaadata. Seepärast me üritamegi hoida tervet karja tervena, et vähendada individuaalse lehma haigestumist," sõnab Viidu. | Suurfarmis kasvava vasika tervis on seotud tema talitaja töörõõmuga | https://novaator.err.ee/1608478481/suurfarmis-kasvava-vasika-tervis-on-seotud-tema-talitaja-tooroomuga | Viimase 15 aastaga on Eestis üha vähem lehmakarju, kuid karjades üha rohkem lehmi. Mitmesajapealises karjas ei jõua talitajad jälgida enam üksiku looma tervist, vaid keskenduvad ennetavale karjatervisele. Eesti Maaülikooli teadlased on leidnud näiteks seose talitajate rahulolu ja vasikate suremuse vahel. |
Pressikonverentsil tehakse ülevaade COVID-19 olukorrast ja vaktsineerimise seisust. Samuti kõneletakse koroonaviiruse omikroni tüve levikust, mis toob lähinädalatel perearstikeskustes kaasa pikema ooteaja ja järjekorrad. | Otse kell 13: Kiik, Sirp ja Joller koroonaolukorrast | https://www.err.ee/1608478493/otse-kell-13-kiik-sirp-ja-joller-koroonaolukorrast | Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, terviseameti hädaolukorra staabi juht Kristian Sirp ning Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Karmen Joller annavad kolmapäeval algusega kell 13 pressikonverentsi, mida saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis. |
Platvorm toob vaatajateni originaalsisu ja mitmed seriaalid ning filmid Disney, Pixari, Marveli, Star Warsi, National Geographicu ja brändi Star valikust.
Disney+ on hetkel Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas kättesaadav 18 riigis: Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Island, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Monaco, Holland, Norra, Portugal, Hispaania, Rootsi, Šveits ja Suurbritannia. | Voogedastusplatvorm Disney+ jõuab suvel Eestisse | https://menu.err.ee/1608478475/voogedastusplatvorm-disney-jouab-suvel-eestisse | The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ jõuab sel suvel Eestisse ja 41 teise riiki Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas. |
Tammearu sekkus mängu servima ning skoori ei avanud. Roeselare edukaimad olid rünnakul võrdselt 13 punktiga Matthijs Verhanneman ja Mathijs Desmet. Wegielile tõid Jan Hadrava ja Rafal Szymura kumbki 14 silma, vahendab Volley.ee.
Samasse alagruppi kuuluvad Andri Aganits ja VfB Friedrichshafen pidid kolmapäeval kohtuma Bulgaariga klubi Pazardžiku Hebariga, ent see mäng jäi bulgaarlastest tulenevalt ära ja Aganitsa tööandja sai kirja 3:0 võidu.
Friedrichshafen on nüüd A-alagrupis viie punktiga teine, Roeselare kahe puntkiga kolmas.
B-alagruppi kuuluv Henri Treiali ja Renet Vankeri koduklubi Maaseiki Greenyard kohtub kolmapäeval 26. jaanuaril Eesti aja järgi kell 18.00 võõrsil Moskva Dünamoga. Kui Treial on põhimehena Maaseiki eest eurosarjas juba häid mänge teinud, siis alles hiljaaegu klubiga liitunud Vanker saab oma võimeid sel tasemel esmakordselt proovile panna.
Maaseik on alagrupis seni võiduta ja asub seega neljandal kohal, Dünamo on kolme võiduga esimene. | Tammearu ja Roeselare pidid Meistrite liigas vastu võtma kaotuse | https://sport.err.ee/1608478448/tammearu-ja-roeselare-pidid-meistrite-liigas-vastu-votma-kaotuse | Märt Tammearu koduklubi Roeselare Knack kaotas täna Meistrite liiga alagrupikohtumises Poola klubile Jastrzebski Wegielile 0:3 (21:25, 21:25, 23:25). |
Koroona ajal ollakse üle maailma ärevuses, et miks ikkagi tohutu hulk inimesi erinevates riikides usub vandenõuteooriaid. Väga paljud neist inimestest moodustavad ka mittevaktsineerijate suure grupi ja on seetõttu allikaks pandeemia suuremale levikule ja raskematele haigestumistele.
Seetõttu üritatakse lisaks fakti konstateerimisele seda nähtust ka uurida. Uuringutes on see hea, et nende puhul pole enamasti tegemist mitte rahvuslike, vaid üldinimlike probleemidega. See tähendab, et teiste riikide uuringud on kasutatavad ka meil.
Eelmise aasta detsembris sai laiema leviku California Ülikooli teadlase David Hundsnessi nägemus sellest probleemist. Ta toob välja neli põhjust, miks vandenõuteooriad usutakse. Need on infopuudus, ärevus, grupiväärtuste järgimine ja ego.
Vandenõuteooriad täidavad paljude puhul lõhe, mis on tekkinud teadmiste puudusest, ja annavad selgituse, miks asjad on nii või teisiti. Kui miski teeb ärevaks, siis vandenõuteooriad aitavad selgitada, kust oht tuleb. Siis ei tundu ohud juhuslikud, vaid lähevad mingisse süsteemi. Lisaks soovivad inimesed järgida oma gruppi. Kui su erakond usub vandenõusid, siis ilmselt usud ka sina. See on hästi jälgitav ka meil.
Hundsness peab aga kõige olulisemaks põhjuseks inimese ego. Vandenõuteooriaid uskuvad inimesed arvavad, et nad on eriline grupp sõltumatuid mõtlejaid, kes teavad tõde. Nad usuvad, et neil on kõrgemad teadmised, kuna enamik inimesi on lihtsalt lambad, kes on lihtsalt juhitavad ja manipuleeritavad. See mõtteviis aitab endale selgitada, miks ma koolis või tööl eriti edukas ei ole, kuigi ma olen ju targem kui teised.
Väga tihti aitab ego kergitada ka näiteks meedia: kui sa vastandud teravalt peavoolule, siis võid sa saavutada lausa eksperdipositsiooni ja osa inimesi võib sind lausa kangelaseks pidada. Seegi nähtus on hästi jälgitav ka meil.
Need neli põhjust teevad ka selgeks, miks on äärmiselt raske kedagi veenda, et tema teooriad on valed. Kui oma seisukohta muuta, siis ainult nii, et saaks säilitada oma näo ja imago. Seda saab teha keegi nende enda grupist või inimene, kes ei heida neile midagi ette ega ründa. Eriti ei talu nad kuulata, et "ma ju ütlesin". Nad on ennem nõus kinnitama, et nad pole kunagi midagi sellist uskunud, aga kunagi ei ütle, et "ma muutsin oma seisukohta".
Kas need punktid tulevad teie tuttavate puhul tuttavad ette? | Raul Rebane: miks usutakse vandenõuteooriaid? | https://www.err.ee/1608478442/raul-rebane-miks-usutakse-vandenouteooriaid | Vandenõuteooriaid uskuvad inimesed arvavad, et nad on eriline grupp sõltumatuid mõtlejaid, kes teavad tõde. Nad usuvad, et neil on kõrgemad teadmised, kuna enamik inimesi on lihtsalt lambad, kirjutab Raul Rebane. |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailani sõnul on kaubaveo suunamine maanteedelt raudteele nii Euroopa Liidu kui ka Eesti riigi eesmärk.
"Ega ei ole välistatud, et maksukoormus raskeveokitele maanteedel suureneb. See on ka tegelikult loogiline. Just selles kontekstis – raudtee kui rohetransport. Ma arvan, et need diskussioonid, kus on vaja teha valusamaid maksuotsuseid, hakkavad poliitikutele aina enam lähemale tulema," rääkis Gailan ERR-ile.
Seda, et taristu kasutustasud maanteedel ja raudteel peaksid olema õiglasemad, leiab ka Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu.
"Maanteevedaja maksab oma kuludest 1 protsent ja meie maksame raudteel liikudes 20 protsenti. See puudutab konkreetselt Eesti-sisest vedu," märkis Toomsalu.
Ka transpordiekspert Hannes Luts tõdes, et veoautodega kaubavedajad ei maksa kinni isegi poolt kulu, mida nad teede koormamisega põhjustavad.
"Veokitele kehtestatud teekasutus tasu on täiesti olematu. See ei ole tõsiseltvõetav summa. Teaduslikult on ära tõestatud, et kõrge teljekoormusega sõidukite negatiivne mõju teekatetel on eksponentsiaalselt kasvav, mida suurem on teljekoormus. Julgelt võib öelda, et kogu meie teedevõrgustiku kulumisest kõvasti üle poole põhjustavad veokid," rääkis Luts.
Praegu veel konkreetseid maksupoliitika muudatusi plaanis ei ole.
Operail jõudis kasumisse
Operaili multimodaalne kaubaveoteenus jõudis eelmise aastaga kasumisse.
Multimodaalne kaubavedu tähendab, et selmet näiteks veoautoga Lõuna-Eestist Muugale sõita, tuuakse kaup kõigepealt Tartu ja laetakse rongile. Rong sõidab siis Tartust edasi sadamasse. Operaili juhatuse esimees Toomsalu selgitab, et nii ei kulutata veoautodega maanteid ning rongid toodavad ka vähem heidet.
"2020. aastal vedasime kokku umbes 130 000 tonni kaupa raudtee peal ehk 5700 konteinerit. 2021. aastal vedasime juba 7800 konteinerit, mis on on 47 protsenti rohkem kui 2020. aastal," rääkis Toomsalu.
Selle arvelt jäi ära 16 000 veoauto sõitu. Kahe aasta eest alustas Operail teenuse pakkumist miinusega. Möödunud aastal tasus selline vedu ennast juba ära. | Riik soovib kaubaveo suunata maanteedelt raudteele | https://www.err.ee/1608478058/riik-soovib-kaubaveo-suunata-maanteedelt-raudteele | Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sooviks kaubaveo maanteedelt senisest enam raudteele suunata ning ei välista selle saavutamiseks ka maksumuudatusi. |
Venemaa uisuliidu teisipäeval avaldatud pressiteate kohaselt hakkas kolmekordne Venemaa meister Koljada ennast halvasti tundma paar päeva tagasi. Uisutaja isoleeriti oma treeningrühmast ning tema antud koroonaproov oli positiivne.
Pekingis asub Koljada asemel võistlustulle 18-aastane Jevgeni Semenenko, kes nimetati varumeheks, kui Venemaa olümpiakomitee 20. jaanuaril oma olümpiale sõitvate sportlaste nimekirja avaldas. Semenenko võitis sel hooajal Kanadas toimunud iluuisutamise GP-sarja etapil kolmanda koha. Tallinnas toimunud EM-il jäi ta viiendaks. | Kolmekordne Venemaa meister ei saa koroona tõttu olümpial osaleda | https://sport.err.ee/1608478055/kolmekordne-venemaa-meister-ei-saa-koroona-tottu-olumpial-osaleda | Venemaa kogenud iluuisutaja Mihhail Koljada, kes sai 2018. aastal maailmameistrivõistlustel pronksmedali, ei saa Pekingi taliolümpiamängudel osaleda, sest tema koroonaproov oli positiivne. Teda asendab ka Eestis Euroopa meistrivõistlustel osalenud Jevgeni Semenenko. |
Mida te teeksite, kui avaksite koputamise peale koduukse ja leiaksite end ootamatult filmikaamera eest? Just nõnda juhtub tavaliste inimestega Hollandi režissööri Guido Hendrikxi filmis "Inimene ja kaamera" (A Man and a Camera), mis jõuab vaatajate ette kolmapäeval Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas.
A man and a camera - teaser from Square Eyes on Vimeo.
Kumu eriseanss on pühendatud 2021. aasta Pärnu filmifestivali auhinnafilmidele ja lisaks "Inimesele ja kaamerale", mis võitis grand prix ' , linastuvad parim lühifilm, Saksa režissööri Lutz P. Kayseri "Uuringud Huningues. Basel ehk Magamise puu" (Etudes à Huningue / Bâle ou l'Arbre pour Dormir) ja parim tudengifilm, Poola režissööri Adam Buka "Komeet" (Kometa).
Esimene neist mõtiskleb Philip Glassi muusika saatel selle üle, miks linnuparved taevasse enneolematuid mustreid joonistavad, teine üritab aga mõõta emaarmastuse suurust, jälgides suures kortermajas elavat perekonda, kus on juba viis last ja kuues kohe tulekul.
Kolmapäeval, 26. jaanuaril kell 18 Kumu auditooriumis toimuva seansi juhatab sisse Pärnu filmifestivali juht Mark Soosaar. | Kumu eriseansil näeb Pärnu filmifestivali võidutöid | https://kultuur.err.ee/1608478043/kumu-eriseansil-naeb-parnu-filmifestivali-voidutoid | Kolmapäeval, 26. jaanuaril näeb Kumu ja Pimedate Ööde filmifestivali (PÖFF) korraldatava kultuuriteemaliste filmide sarja "Kumu dokumentaal" raames 2021. aasta Pärnu filmifestivali võidutöid. |
Pekingi mängud, mis algavad 4. veebruaril, on esimesed taliolümpiamängud, kus kasutatakse peaaegu sajaprotsendiliselt kunstlund, suusaradadel töötab enam kui 400 lumekahurit.
"See pole mitte ainult energia- ja veemahukas, kasutades sulamise aeglustamiseks sageli kemikaale, vaid annab ka pinna, mis paljude võistlejate sõnul on ettearvamatu ja potentsiaalselt ohtlik," seisis Inglismaa Loughborough ülikooli spordiökoloogia rühma teadlaste aruandes.
Looduslikult kuivas kliimas asuvad kaks linna, Peking ja Zhangjiakou, võivad uuringu kohaselt kasutada hinnanguliselt 151 miljonit liitrit keemiliselt töödeldud vett, mida lumemasinatega külmutatakse.
Kuigi Hiina väidab, et kasutab lume valmistamisel ainult looduslikke sademeid ja ringlusse võetud vett, on olnud muret, et vee kõrge tarbimine avaldab täiendavat survet piirkonna niigi nappidele ressurssidele.
Looduslikku lund on mõnes piirkonnas üha vähem ja kliimamuutuste tõttu väheneb ka lume valmistamiseks kasutatava vee kättesaadavus, mis seab ülemaailmse lumesporditööstuse ohtu.
"Ebatavalised ja heitlikud lumeolud ning madalamal asuvate suusakuurortide lume kiire sulamine on nüüd juba normiks," öeldakse uuringus.
"Risk on selge: inimtekkeline soojenemine ohustab talispordi pikaajalist tulevikku. Samuti vähendab see taliolümpiamängude jaoks klimaatiliselt sobivate toimumispaikade arvu," seisab raportis.
Alates 1924. aasta Chamonix talimängudest on teadlaste hinnangul 2050. aastaks vaid kümnes "sobiv kliima" ja loomulik lumesaju tase sündmuse korraldamiseks. Tänaseni on talimänge korraldatud 21 paigas.
Chamonix on "kõrge riskiga" koos Norra, Prantsusmaa ja Austria suusakeskustega, samas kui Vancouveri, Sotši ja Squaw Valley'd USA-s peetakse "ebausaldusväärseteks". | Kliimamuutused ohustavad talispordi tulevikku | https://www.err.ee/1608478040/kliimamuutused-ohustavad-talispordi-tulevikku | Kliimamuutused ohustavad taliolümpiamänge ja lumespordi tulevikku, muutes tingimused sportlastele ja osalejatele palju ohtlikumaks, hoiatasid eksperdid nädal enne 2022. aasta Pekingi talimängude algust avaldatud raportis. |
Austraalias tähistab 26. jaanuar kuupäeva, mil Briti laevastik sõitis 1788. aastal praeguse Sydney rannikule, et asutada seal koloonia. Britid pidasid Austraaliat asustamata maaks, olgugi, et seal olid oma asukad. Paljude põlisrahvaste jaoks, kelle põlvnemise ajalugu ulatub 50 000 aasta taha, on see "invasioonipäev".
St. Kilda ranna lähedal asuv kapten Cook'i kuju kaeti üleöö punase värviga ja sellele olid kleebitud flaierid, mis kutsusid üles Austraalia päeva tähistamist tühistama.
Kogu Austraalias korraldatakse hoolimata koroonapiirangutest ja niiskest ilmast massikogunemisi, inimesed tegid aedades grillipidusid ning mängisid kriketit.
Teised aga hoidusid pidustustest, et tunnustada Austraalia põlisrahvaste pärandit ja kultuuri. Mitmel pool toimus ka meeleavaldusi põlisrahvaste väärkohtlemise vastu.
Tuhandete välismaal sündinud inimeste jaoks oli kolmapäev ametlikult austraallasteks saamise päev ehk kodakondsuse päev.
Tähtpäeva puhul heisati Austraalia ja aborigeenide lipud. | Austraalias valati kapten Cook'i kuju punase värviga üle | https://www.err.ee/1608478019/austraalias-valati-kapten-cook-i-kuju-punase-varviga-ule | Melbourne'is asuv monument, millel on kujutatud kapten James Cook'i, kes saabus Vaikse ookeani sellesse piirkonda 252 aastat tagasi ja käivitas selle koloniseerimise, kaeti kolmapäeval Austraalia rahvuspüha eel punase värviga. |
"Reformierakonna liidrit eelistas jaanuaris näha peaministritoolil ainult 10 protsenti vastanuid./---/ Võrreldes detsembri-novembrikuisega on seda kuue protsendipunkti võrra vähem," kirjutas EPL Turu-uuringute AS-i uuringu põhjal.
Esikohal on nii nagu ka varasematel kuudel Keskerakonna esimees Jüri Ratas, keda eelistas jaanuaris valitsusjuhina näha 29 protsenti valimisealisi kodanikke.
Pjedestaali teisele kohale platseerus 14-protsendise toetusega EKRE esimees Martin Helme, kelle toetus on kaks protsendipunkti suurem kui detsembris.
Kolmandal kohal on värskete uuringutulemuste järgi nüüd Eesti 200 juht Kristina Kallas, keda toetas 12 protsenti valijaid, mida on kolme protsendipunkti võrra enam kui detsembris.
Nii Isamaa juhti Helir-Valdor Seedrit kui ka peagi ametist lahkuvat sotsiaaldemokraatide esimeest Indrek Saart toetaks peaministrina umbes kolm protsenti vastanutest.
"Terve jaanuarikuu on teravalt meedias üleval olnud kõrgete energiahindade probleem, mis on mõjutanud ka peaministri tulemust selles uuringus," kommenteeris tulemusi küsitluse teinud Turu-uuringute AS-i uuringujuht Karin Reivart. Ta viitas sellelegi, et küsitlustöö võis langeda kokku Kallase jaoks kõige raskema ajaga ehk päevadega, kui näis, et elektri hinna põhjustatud šokile reageerimine ohustab terve valitsuse püsimist. "Uuringu küsitlusperiood lõppes enne, kui Keskerakond ja Reformierakond jõudsid kokkuleppele uute toetusmeetmete osas," lisas Reivart. | Kallase toetus peaministrina kukkus järsult | https://www.err.ee/1608478001/kallase-toetus-peaministrina-kukkus-jarsult | Kaja Kallase toetus peaministrina kukkus jaanuaris eelmise aasta lõpuga võrreldes järsult ning nüüd jääb Reformierakonna esimees eelistatud valitsusjuhtide pingereas alla nii Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kui ka Eesti 200 liidrile, selgub Eesti Päevalehes avaldatud uuringu tulemustest. |
"Kasv aeglustub, kuna majandused maadlevad tarnehäirete, kõrgema inflatsiooni, rekordilise võla ja püsiva ebakindlusega," ütles IMFI tegevdirektori esimene asetäitja Gita Gopinath virtuaalsel pressibriifingul.
"IMFi uusim maailmamajanduse väljavaade eeldab, et kuigi omikron on aktiivne veel selle aasta esimeses kvartalis, siis selle mõju kaob alates teisest kvartalist. Muudel väljakutsetel ja poliitilistel pööretel on eeldatavasti suurem mõju majanduskasvule. Prognoosime selle aasta ülemaailmset kasvu 4,4 protsenti, mis on 0,5 protsendipunkti madalam kui varem prognoositud, seda peamiselt USA ja Hiina reitingute langetamise tõttu," ütles Gopinath.
Viimase aruande kohaselt eeldatakse, et pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatus väheneb 2022. aastal, tuginedes tööstuse ootustele, et nõudlus kasvab järk-järgult nii kaupadele kui teenustele.
IMF on korrigeerinud 2022. aasta inflatsiooniprognoose nii arenenud kui ka areneva majandusega riikide jaoks, kusjuures kõrgendatud hinnasurve püsib eeldatavasti kauem. Inflatsioon peaks 2023. aastal aeglustuma.
Gopinath ütles, et prognoos on siiski suure ebakindlusega ja üldiselt on riskid allapoole.
Intressimäärade tõustes on madala sissetulekuga riikidel, kellest 60 protsenti on juba võlgades või suurtes raskustes, üha raskem oma võlgu teenindada, hoiatas ta.
"Oleme olnud seisukohal – ja oleme seda ka varasemates ülemaailmsetes finantsstabiilsuse aruannetes öelnud –, et turud näivad mitmel pool olevat ülehinnatud, seal on suur üleküllus ja seetõttu võib turul esineda korrektsioone," rääkis Gopinath.
"Praegu oleme jõudmas perioodi, kus globaalsed intressimäärad hakkavad tõusma, kuna suuremad keskpangad üle maailma hakkavad intressimäärasid tõstma. Ka see võib tekitada vastutuult mõne tärkava ja areneva majanduse taastumiseks," ütles ta.
IMF ei oota ka enam majanduslikke stiimuleid president Joe Bideni sotsiaalpoliitika seaduseelnõust "Build Back Better", mis on kongressis takerdunud.
USA majandus võitleb ka tarneahelate kitsaskohtadega, mis takistavad ettevõtetel klientide tellimusi täita. Föderaalreserv kavatseb tõsta intressimäärasid, et jahutada nelja aastakümne kuumimat aasta-aastast inflatsiooni.
Hiina majandus kasvab sel aastal prognooside kohaselt 4,8 protsenti (eelmisel aastal oli see 8,1 protsenti) ja aeglasem kui IMF oktoobris eeldas.
IMF eeldab, et 19 eurotsooni riigi majanduskasv on tänavu ühiselt 3,9 protsenti. | IMF prognoosib maailmamajanduse kasvuks 4,4 protsenti | https://www.err.ee/1608478004/imf-prognoosib-maailmamajanduse-kasvuks-4-4-protsenti | Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) alandab oma tänavust maailmamajanduse prognoosi, viidates COVID-19 omikroni variandi levikule, kõrgematele energiahindadele, inflatsiooni tõusule ja finantspingetele Hiinas. IMF prognoosib, et maailmamajandus kasvab 2022. aastal 4,4 protsenti. Seda on vähem kui oktoobris prognoositud 4,9 protsenti. |
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 23,8 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 22,5 protsenti ja Keskerakonda 20,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (16,6 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) (7,8 protsenti ) ning Isamaa (6,8 protsenti ).
Eesti 200 toetus on eelmise aasta oktoobri lõpust alates liikunud peamiselt tõusvas trendis ning parlamendivälise erakonna toetus pole Norstati küsitluses varem nii kõrge olnud. Võrreldes eelmise nädala tulemusega on 0,9 protsendipunkti võrra oma toetust kasvatanud ka SDE.
Reformierakonna toetus on liikunud aasta algusest alates langustrendis ning peaministripartei on kolme nädalaga oma toetusest kaotanud 2,1 protsendipunkti.
Vastavalt teisel ja kolmandal kohal asuvate EKRE ja Keskerakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud. Reformierakonna ja EKRE vahe on hetkel 1,3 protsendipunkti ning Keskerakond jääb omakorda EKRE-st 2,1 protsendipunkti kaugusele.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,2 protsenti ja opositsioonierakondi 37,1 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. detsembrist 24. jaanuarini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Norstat viis koostöös MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudiga küsitlused läbi ajavahemikel 27.12-04.01, 05.01-10.01, 11.01-17.01 ja 18.01-24.01 ning vastasid 18-aastased ja vanemad Eesti kodanikud. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses.
Tulemuste presenteerimisel keskendub Norstat viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,32 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,78 protsenti. | Norstati uuring näitab Reformierakonna toetuse langust | https://www.err.ee/1608477983/norstati-uuring-naitab-reformierakonna-toetuse-langust | Reformierakonna toetus langeb, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide reiting on aga eelmise nädalaga võrreldes kõige rohkem tõusnud, selgub uuringufirma Norstat Eesti kolmapäeval avaldatud küsitlustulemustest. |
"Viirus nõuab meilt inimeste jaoks uute lähenemisviiside leidmist kõrge kaitsetaseme säilitamiseks ning me usume, et selliste variantidepõhiste vaktsiinide väljatöötamine ja uurimine nagu see, on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik," ütles Kathrin U. Jansen, Pfizeri asepresident ning vaktsiinide uurimise ja arenduse juht.
Uuringus osaleb enam kui 1400 täiskasvanut, tõenäoliselt Ameerika Ühendriikides.
Ka USA ettevõte Moderna kavatseb peagi alustada omaenda omikron-spetsiifilise vaktsiini katsetamist. Samamoodi on uue vaktsiini kallal tööd alustanud Oxfordi ülikool ja AstraZeneca.
Vaktsiiniarendajad plaanisid juba algul oma esialgseid Covidi vaktsiine uute variantide ilmnemisel kohandada, kuid kiiresti leviva omikron tüve saabumine viimase kahe kuu jooksul on seda protsessi kiirendanud.
BioNTechi tegevjuht ja kaasasutaja Ugur Sahin ütles, et uued andmed näitavad, et "vaktsiinist põhjustatud kaitse infektsioonide ja kerge kuni mõõduka haiguse vastu väheneb kiiremini kui varasemate tüvede puhul".
"See uuring on osa meie teaduspõhisest lähenemisviisist, mille eesmärk on töötada välja variantidel põhinev vaktsiin, mis saavutab sarnase kaitse taseme omikroni vastu nagu varasemate variantidega, kuid pikema kaitseperioodiga," lisas ta.
Ettevõtted väidavad, et loodavad sel aastal toota neli miljardit annust oma Covid-19 vaktsiini.
Uue vaktsiini katsetamise käigus saavad 615 täiskasvanut kaks annust praegust Pfizer-BioNTechi vaktsiini, millele järgneb üks või kaks annust omikronile sihitud vaktsiini.
Teine 600-liikmeline rühm, kes said kolm praegust vaktsiiniannust, saavad samuti omikroni- vaktsiini.
Lõpuks saab väike 200 vaktsineerimata täiskasvanust koosnev rühm kolm annust ainult uut omikronile suunatud vaktsiini.
Mõne päeva jooksul pärast omikroni variandi tuvastamist Lõuna-Aafrikas ütlesid vaktsiinitootjad, et nende vaktsiinide uued versioonid selle variandi jaoks võivad olla valmis saja päeva jooksul.
Kuid endiselt on kahtlusi, kas uuendatud vaktsiin oleks parem kui praegused versioonid. Need olid mõeldud Hiinast pärit algse viiruse tapmiseks ning pakuvad kõrgetasemelist kaitset alfa- ja deltavariantide vastu.
Viimastel päevadel ütles Oxford-AZ vaktsiini väljatöötamist juhtinud prof Andrew Pollard, et omikron on levinud sellise kiirusega, et uuendatud vaktsiini valmistamine ja juurutamine on "üsna keeruline", et midagi muuta. | Pfizer ja BioNTech alustavad omikron-spetsiifilise vaktsiini katsetamist | https://www.err.ee/1608477986/pfizer-ja-biontech-alustavad-omikron-spetsiifilise-vaktsiini-katsetamist | Pfizer ja BioNTech on alustanud uue Covidi vaktsiini kliinilisi uuringuid, mis on suunatud omikroni variandile. Ettevõtted plaanivad uuest vaktsiinist saadavat kaitset testida vaktsineerimata inimestel. Seda nii esimese, teise kui ka kolmanda doosina. |
Majutusasutused, baarid, restoranid ja muuseumid on alates 18. detsembrist kinni olnud.
Peaminister Mark Rutte ütles pressikonverentsil, et riik "võtab riski" piirangute leevendamisel.
Rutte on viimastel nädalatel seisnud silmitsi kasvavate üleskutsetega piiranguid leevendada seoses vähenevate surmajuhtumite ja intensiivravisse sattumisega.
Kohvikud, baarid ja restoranid võivad olla avatud kuni kella 22.00-ni, kuigi sissepääsuks peavad külastajad esitama tõendi vaktsineerimise või hiljutise koroonaviirusest paranemise kohta.
Ööklubid jäävad suletuks ning spordi- ja kultuuriürituste mahutavus on piiratud 1250 inimesega. Uued eeskirjad kehtivad 8.märtsini.
Üle-eelmisel nädalavahetusel avati piiranguid trotsides mitmes linnas kohvikud ning kümned muuseumid ja teatrid avati üheks päevaks protestiks ilusalongidena. Nimelt lubati kauplustel, spordisaalidel ja juuksuritel tegevust jätkata, samal ajal kui meeleleahutussektor hoiti suletuna.
Avalikkuse toetus rangetele meetmetele on viimase kuu jooksul pidevalt vähenenud ning pealinnas Amsterdamis on sagenenud piirangutevastased meeleavaldused.
Rutte vihjas sellele ka oma pressikonverentsil, öeldes ajakirjanikele, et valitsus kompab võimalikke piire.
Vahepeal hoiatas tervishoiuminister Ernst Kuipers, et viirus pole "gripp", kuid ütles, et piirangute lõdvendamine on oluline. "Pikem elamine piiravate meetmetega kahjustab meie tervist ja ühiskonda," ütles ta.
Vaatamata karmidele piirangutele on uued koroonaviiruse juhtumid jätkuvalt kasvanud. Teisipäeval teatas riiklik terviseinstituut (RIVM) eelmise nädala rekordilisest 366 120 juhust, mis on 51 portsendiline tõus.
Peaaegu 90 protsenti Hollandi inimestest on vaktsineeritud. Kuid tõhustusdoosi on võtnud vaid 57 protsenti inimestest. | Holland leevendab piiranguid | https://www.err.ee/1608477974/holland-leevendab-piiranguid | Hollandi valitsus teatas, et leevendab alates kolmapäevast oma Covid-19 piiranguid, mis on Euroopa ühed karmimad. Vaatamata piirangutele on Covid-19 juhtumid Hollandis jätkuvalt kasvanud, praegu registreeritakse umbes 60 000 uut juhtumit päevas. |
Kui Venemaa teeks midagi oma edelapiiril asuva riigi suhtes, oleks sellel kogu maailmale "tohutud tagajärjed", ütles Biden ajakirjanikele.
"Selline liikumine üle Ukraina piiri tähendaks tohutuid tagajärgi kogu maailmas ja võib olla suurim invasioon pärast Teist maailmasõda," ütles Biden.
Biden vastas "jah", kui temalt küsiti, kas ta näeb end sissetungi korral sanktsioone kehtestamas Venemaa presidendile isiklikult.
Biden lisas, et tunneb kohustust tugevdada NATO kohalolekut Ida-Euroopas. "Peame selgeks tegema, et kellelgi, ühelgi NATO liikmel pole põhjust muretseda, kas... NATO tuleb neid kaitsma," ütles ta.
Biden vastas ajakirjanike küsimustele Venemaast ja Ukraina kriisi kohta, kui külastas Washingtonis Capitol Hillil asuvat väikest rõiva- ja kingitustepoodi.
Bideni kommentaarid tulid ajal, mil teised lääne liidrid kordasid hoiatusi, et Venemaa maksab sissetungi eest ränka hinda. Kuid ta kordas, et USA vägesid Ukrainasse endasse saata ei kavatse.
Venemaa vastas neile väljaütlemistele süüdistades USA-d ja NATO-d Ukrainat relvade ja lääne nõustajatega "üleujutamises".
"Sellele, mida Ameerika laevastik Venemaa ranniku lähedal teeb, pole selgitust," seisab Moskva alalise esinduse ÜRO juures avalduses.
Venemaa on süüdistanud USA-d ja teisi pingete suurendamises ja eitab Ukrainasse sisenemise plaane.
Eraldi on Bideni administratsioon teatanud, et teeb koostööd nafta- ja gaasitarnijatega üle maailma, et suurendada tarneid Euroopasse juhuks, kui Venemaa tarned katkestab, vahendab New York Times.
Venemaa annab praegu ligikaudu ühe kolmandiku Euroopa Liidu imporditavast toornaftast ja gaasist.
Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson ütles, et lääneliitlased reageerivad igale sissetungile "tõsiste" majandussanktsioonidega, lisades, et Suurbritannia on valmis lähetama vägesid NATO liitlaste kaitseks piirkonnas. Ta tõstatas küsimuse Venemaa väljaarvamise rahvusvahelisest maksesüsteemist SWIFT. See samm tähendas Venemaa kõrgete ametnike sõnul, et Euroopa ei saaks ka enam Venemaa toodete eest tasuda.
Samal ajal ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et dialoog Moskvaga jätkub. Ta lisas, et ta räägib reedel telefoni teel Vladimir Putiniga ja soovib saada selgitusi Venemaa kavatsuste kohta Ukraina suhtes.
Esmaspäevastel kriisikõnelustel leppisid lääneriigid kokku "enneolematute" sanktsioonidega Venemaa vastu, kui see peaks Ukrainasse tungima.
USA on samuti pannud valmisolekusse 8500 sõdurit – osaliselt selleks, et aidata tugevdada NATO liitlasi. Washington on hoiatanud ka Venemaa liitlast Valgevenet kui ta peaks Moskvat invasioonil Ukrainasse aitama.
Kreml on öelnud, et näeb NATO-t julgeolekuohuna ja nõuab seaduslikke garantiisid, et allianss ei laieneks kaugemale itta, sealhulgas naaberriiki Ukrainasse. Kuid USA on öelnud, et kaalul on Venemaa agressioon, mitte NATO laienemine.
Hirm sissetungi ees on ajendanud lääneriikide Kiievis asuvaid saatkondi osa töötajaid koju viima.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski püüdis teisipäevases telekõnes oma rahvast rahustada.
"Ei ole roosasid prille, pole lapsikuid illusioone, kõik pole lihtne... Aga lootust on," lausus ta. "Kaitske oma keha viiruste eest, oma aju valede eest ja südant paanika eest."
Venemaa ja Ukraina esindajad kohtuvad kolmapäeval Pariisis, et püüda pingeid maandada, vahendab uudisteagentuur Reuters.
Kohtumisel on kohal ka Prantsusmaa ja Saksamaa esindajad. Need neli riiki moodustasid 2014. aastal kontaktrühma eesmärgiga lahendada Ida-Ukraina konflikt, kuid senine tulemus on olnud kesine. Viimane neljapoolne kohtumine toimus jaanuari alguses Moskvas. | Biden: USA võib kehtestada Putinile isiklikud sanktsioonid | https://www.err.ee/1608477971/biden-usa-voib-kehtestada-putinile-isiklikud-sanktsioonid | USA president Joe Biden ütles, et kaalub Venemaa presidendile Vladimir Putinile isiklikke sanktsioone, kui Venemaa peaks tungima Ukrainasse. |
"Peame hakkama tõsiselt ettevalmistusi tegema ka COVID-tõendite siseriiklikult kaotamise osas. See ei juhtu üleöö, see võtab rohkem aega. Aga minu meelest me peame sinnapoole liikuma," kirjutas Ratas sotsiaalmeedias. "COVID-tõendite kasutuselevõtt on kindlasti olnud õige, kuid see on oma aja ära elanud. Reisidokumendina jääb see küll meiega veel mõneks ajaks."
Samas kutsus Ratas kõiki üles koroonaviiruse vastu vaktsineerima ja tõhustusdoosi tegema, märkides, et haiguse läbipõdemine on siis kordades kergem.
"Ühiskonda ja inimesi peab aga uuesti kokku tooma. Olukorra leevendamiseks ja ühiskonna sidususe tagamiseks, oleks aeg luua eeldused kõigi inimeste osalemiseks töö- ja eraelus," lisas Ratas. "Ma pean õigeks seda, et tegutseda tuleb ühiskonna avamise suunas. Et tuua ühiskonda tagasi need inimesed, kes on täna jäänud kõrvale erinevatel põhjustel, kes ei ole vaktsineeritud - et ka nemad saaksid täisväärtuslikult osaleda ühiskonnaelus."
Ratas nimetas ka kiirtestide tagasitoomist ning pakkus, et tõendite kontrolli võiks ära jätta talveharrastuste puhul värskes õhus, olgu selleks mäesuusakeskused, uisuväljakud. | Ratas: tuleb valmistuda koroonatõendi siseriiklikuks kaotamiseks | https://www.err.ee/1608477968/ratas-tuleb-valmistuda-koroonatoendi-siseriiklikuks-kaotamiseks | Eesti peab valmistuma vaktsineerimistõendi siseriiklikuks kaotamiseks, teatas valitsuskoalitsiooni kuuluva Keskerakonna esimees Jüri Ratas kolmapäeval. |
Hispaania hiid kontrollis kohtumise käiku algusest peale ja suurendas viimase veerandaja alguseks eduseisu juba 29-punktiseks, siis võeti jalg gaasilt ja Unics võitis viimase neljandiku 12 punktiga.
Walter Tavares viskas Reali kasuks 14 punkti ja noppis 11 lauapalli, Guerschon Yabusele arvele jäi 13 punkti ja viis lauapalli. Unicsi ridades kogusid 13 punkti nii Tonye Jekiri kui Lorenzo Brown, viimane lisas ka kaheksa korvisöötu.
Real on 17 võidu ja kolme kaotusega tabeliliidriks, Unicsile oli teisipäevane kaotus 12 võidu kõrval kaheksandaks, mis asetab nad tabelis kuuendale kohale.
Teistes teisipäevastes mängudes kohtusid tabeli teise poolde kuuluvad meeskonnad: Tel Avivi Maccabi oli 87:78 üle Berliini Albast ning Müncheni Bayern alistas 77:68 Lyoni. | Euroliiga liider pikendas võiduseeria juba kuuemänguliseks | https://sport.err.ee/1608477833/euroliiga-liider-pikendas-voiduseeria-juba-kuuemanguliseks | Korvpalli Euroliigas teenis tabeliliider Madridi Real kuuenda järjestikuse võidu, kui alistas Kaasani Unicsi teisipäeval 85:68. |
Merkurjev on ka liiga parim väravakütt 19 tabamusega. Veskimäe on väravalööjate edetabelist teist kohta jagamas Merkurjevi võistkonnakaaslase Edwin Stüfiga, kui mõlemal mehel on kirjas 14 väravat.
Väravalööjate tabelis järgnevad esikolmikule Narva United FC ründaja Vladislav Ivanov 13 tabamusega, kahekohalise arvu väravaid on kirja saanud ka Aleksandr Starodub (11, SK Augur Enemat) ning Vitas Mališauskas (10, Sillamäe Smsraha) ja Andrei Antonov (10, SK Augur Enemat).
Söötude edetabeli tipus on Nikolai Zhukov Sillamäe FC NPM Silmetist 13 tulemusliku sööduga, teisel kohal on Veskimäe 11-ga. Kümme resultatiivset söötu on andnud Sergei Kostin (FC Rinopal), ühe sööduga jääb talle alla meeskonnakaaslane Kevin Sooaluste. Kaheksa resultatiivset söötu on andnud Marek Naal (Tartu Maksimum), Aleksandr Pruttšenko (Tartu Ravens Futsal EMÜ SK) ja Vitas Mališauskas (Sillamäe Smsraha).
Resultatiivsusedetabelis järgnevad Jevgeni Merkurjevile (19+6) ja Robert Veskimäele (14+11) FC NPM Silmeti mängija Nikolai Zhukov (9+13), Smsraha mängija Vitas Mališauskas (10+8) ja FC Rinopali mees Sergei Kostin (7+10).
Betsafe saaliliigas on 10. vooru järel tabeliliider SK Augur kogunud 22 punkti, FC Cosmos ja FC Rinopal jäävad maha ühe punktiga. Narva on neljandana kogunud 19 punkti. Ravens on 12 punktiga viies, kui edestatakse Maksimumi kahe punktiga. Tabeli lõpus on kaks Sillamäe meeskonda – FC NPM Silmet on seitsme punktiga seitsmes, Smsraha nelja punktiga kaheksas.
Põhiturniiri lõpuni on jäänud veel neli vooru. Järgmised mängud peetakse sel nädalavahetusel, kui reedel kohtuvad Augur – Cosmos ja Maksimum – NPM Silmet ning pühapäeval lähevad vastamisi Narva – Smsraha ja Rinopal – Ravens. | Saaliliiga resultatiivseimad on Merkurjev ja Veskimäe | https://sport.err.ee/654849/saaliliiga-resultatiivseimad-on-merkurjev-ja-veskimae | Bestafe saaliliigas jääb põhiturniiri lõpuni veel neli vooru. Seni on olnud liiga resultatiivseimad mängijad Jevgeni Merkurjev (Viimsi FC Rinopal) ja Robert Veskimäe (Tallinna SK Augur Enemat), kellel on kirjas 25 resultatiivsuspunkti. |
Uuest hooajast Iirimaa kõrgliigasse kuuluv Waterford külastas oma selle aasta esimeses treeningmängus Tramore AFC-d, kes alistati 16. minuti väravast 1:0. Sisuliselt kogu eelmise hooaja vigastuse tõttu vahele jätnud poolkaitsja Puri tegi Waterfordi eest kaasa teise poolaja, vahendab Soccernet.ee.
Värskelt Eesti koondisega Rootsi vastu mänginud keskkaitsja Mikk Reintam sai kirja aasta esimese matši oma koduklubi Trineci eest. Tšehhi esiliigas teist kohta hoidev Trinec sai võõrsil 0:1 kaotuse Tšehhi kõrgliigasse kuuluvalt Karvinalt. Reintam kuulus oma klubi põhirivistusse ja oli koos väravavahiga üks kahest mängijast, kes oli platsil mõlemal poolajal.
Ründaja Sergei Zenjov sai oma Poola kõrgliigas mängiva tööandja Krakowi Cracoviaga kirja 2:2 viigi riigi esiliigasse kuuluva Sosnowieci Zaglebiega. Cracovia lõi oma mõlemad väravad avapoolajal, Zenjov tegi kaasa teise kolmveerandtunni.
Muuhulgas tõi Cracovia Inglismaalt kaks täiendust. Readingust võeti laenule 25-aastane Läti koondise ründaja Deniss Rakels, kes esindas klubi ka enne Readingusse siirdumist aastatel 2014-2016. Lisaks hangiti Birmingham Cityst 25-aastane pikakasvuline Taani ründaja Nicolai Brock-Madsen. | Puri alustas aastat võidukalt, Reintam sai kaotuse, Zenjov viigi | https://sport.err.ee/654848/puri-alustas-aastat-voidukalt-reintam-sai-kaotuse-zenjov-viigi | Eesti koondislane Sander Puri alustas oma aastat võidukalt, Mikk Reintam sai kaotuse ning Sergei Zenjov viigi. |
Brexiti-minister David Davis ütles, et seadus tagab sujuva ja korrapärase lahkumise Euroopa Liidust.
Brexiti-seadus tühistab 1972. aasta seaduse, mis tegi Suurbritanniast Euroopa Liidu liikme.
"Seadus on väga tähtis valmistamaks riiki ette ajalooliseks verstapostiks, lahkumiseks Euroopa Liidust," ütles Davis seadusandjatele enne hääletust.
Ülemkoda võib veel nõuda muudatuste tegemist seadusesse, kui lordid asuvad seda 30. jaanuaril läbi vaatama.
Brexiti-seadus on üks mitmest, mille peaminister Theresa May vähemusvalitsus peab vastu võtta valmistamaks ette Ühendkuningriigi lahkumise EL-ist 2019. aasta märtsis.
Parlamendi alamkoja liikmed esitasid seaduseelnõusse rohkem kui 500 muudatust ja kulutasid nende arutamiseks üle 80 tunni.
Davis märkis, et Brexiti-seadus läheb lordide kätte "parendatud" kujul. | Briti parlamendi alamkoda kiitis heaks Brexiti-seaduse | https://www.err.ee/654850/briti-parlamendi-alamkoda-kiitis-heaks-brexiti-seaduse | Briti parlamendi alamkoda kiitis kolmapäeval häältega 324-295 heaks Brexiti-seaduse ja saatis selle edasi ülemkotta |
Kokku heitis Kasahstani keskosas vähem kui kolme nädala jooksul 170 000 ruutkilomeetril hinge ligikaudu 200 000 antiloopi. "See ei olnud esimene ja pole ka ilmselt viimane loomade massihukk, mida ma näen, kuid tegu oli tõeliselt ebamaise vaatepildiga," meenutas Richard Kock, uurimuse juhtivautor ja Londoni kuningliku veterinaarkolledži teadlane ERR Novaatorile antud intervjuus. Haiguspuhangu taga oli hemorraagilist septitseemiat põhjustav bakter Pasteurella multocida tüüp B.
Oportunistlikku bakterit kohtab paljude loomaliikide, sh sigade, kariloomade ja kasside hingamisteede pinnal. Tavaliselt suudavad nendega sama eluruumi jagavad bakterid ja organismide immuunsüsteem haigustekitajate kasvu kontrolli all hoida. Midagi läks aga 2015. aastal teistmoodi. Bakter tungis kümnete tuhandete loomade maksa, neerudesse ja põrna. Järgnenud nakkusega kaasnenud kõrge palavik ja veremürgitus tegi oma töö. Saigad uppusid omaenda kehavedelikesse ja verre.
Nõukogude Liidu lagunemise järel väljasuremise äärele viidud saigade asurkond oli selleks ajaks taastumas. Võrreldes 2000. aastate algusega oli nende arvukus neljakordistunud. Tõenäoliselt oleks see seda uuesti teinud paar aastat hiljem.
Kock kaalus kolleegidega järgnenud kuude vältel mitmeid selgitusi, alates bakterit abistavatest viirusnakkustest lõpetades täiendava mürgistusega. Veebis õilmitsesid samal ajal erinevad vandenõuteooriad. Need hõlmasid näiteks keskkonda lekkinud venelaste raketikütust ja tulnukaid.
Lõpuks jäi teadlaste pilk pidama erakordsetele ilmaoludel. "Saigasid on surnud massiliselt – tõsi, ikkagi oluliselt vähem – ka varem, aastatel 1988 ja 1981. Õnneks tehti juba toona satelliidivaatlusi ja me ei pidanud mingites salastatud nõukogude toimikutes sobrama," sõnas Kock.
Töörühm leidis, et kõigil luubi alla võetud aastatel iseloomustas piirkonda massihuku ajal erakordselt soe ja niiske õhk. Teadlased tegid intervjuusid kohalike elanikega, lootuses kuulda legende või lugusid, mis oleksid kinnitatud taoliste sündmuste toimumist ka veidi kaugemas minevikus. Kasahstani folklooris nendele aga viited puudusid. Sellisel kujul oli tegu suhteliselt hiljutiste nähtustega.
"Saigade arvukus taastub üldiselt kiiresti, kuid nende asuala kliima on muutumas. Seetõttu võime näha tulevikus ka üha tõenäolisemalt bakteritest põhjustatud haiguspuhanguid," viitas loomaarst. Teisisõnu võivad need olla saigade jaoks viimaseks piisaks karikas, mis võib viia loomad taas väljasuremise äärele.
Teadlased ei tea veel päris täpselt, mis temperatuuri ja õhuniiskuse tõustes loomade hingamisteedes toimuma hakkab. "Kuid varasemate rottidel tehtud katsete põhjal soodustab niiskem õhk bakteriaalsete nakkuste teket, sh ka Pasteurella vohamist," nentis Kock. Paraku pole võimalik selliste sündmuste ennetamiseks midagi konkreetset ette võtta. Saigade puhul peitub lahendus vaid võimalikult suures populatsioonis.
Kocki jaoks on nähtud massihukk aga teatud tasandil oomen. "Kui räägime kliimamuutustega seotud ohtudest, ei mõtle me tavaliselt bakterite, vaid ikka üleujutuste ja põudade peale. Kuid me ei tea, millise jälje jätavad nees bakteriaalsetele kooslustele ja neis valitsevale õrnale tasakaalule. Ma ei tea miks, aga millegipärast tulevad mulle pähe dinosaurused enne oma lõplikku väljasuremist," sõnas teadlane.
Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances. | Teadlased jõudsid jälile, mis tappis Kasahstanis 200 000 antiloopi | https://novaator.err.ee/654842/teadlased-joudsid-jalile-mis-tappis-kasahstanis-200-000-antiloopi | Kaks kolmandikku maailmas elavatest saigadest tapnud bakter poleks saanud vohada harukordselt sooja ja niiske ilmata. See sunnib aga teadlaste sõnul küsima, mis ootab kliimamuutuste taamal inimkonda ennast. |
TLÜ/Kalev võitis võõral väljakul poolaja napilt 36:31, viimasele veerandajale mindi aga 58:61 kaotusseisus. Veel 51 sekundit enne normaalaja lõppu juhtis Eesti klubi 73:70, kuid M Vitols tabas kolmepunktiviske ja viis mängu lisaajale.
Lisaajal asus juhtima Ogre, kuid TLÜ/Kalev haaras juhtohjad minut enne lisaaja lõppu, kui Kaido Saksa kolmene viis nad 82:80 ette. Ogre jõudis veel punkti kaugusele, kuid seejärel tabas Saks veel kaks vabaviset ja tõi TLÜ/Kalevile võidu.
TLÜ/Kalevi parimana tõi Reimo Tamm 18 punkti ja võttis üheksa lauapalli, Martin Jurtom lisas 12 ja Kristo Saage ning Dorde Dzeletovic kumbki 11 punkti. Seejuures alustas neist algviisikus vaid Dzeletovic. Ogre resultatiivseim oli Roberts Niedra 16 punktiga.
Pärnu korvpalliklubi pidi võõrsil tunnistama Šiauliai 93:78 paremust. Tasavägine esimene poolaeg lõppes võõrustajate 41:38 eduseisus, teisel poolaja pani Šiauliau oma paremuse kindlalt maksma.
Pärnule tõi Saimon Sutt 18 punkti ja võttis kaheksa lauapalli, Šiualiai ridades oli parim Akeem Wright, kes viskas samuti 18 punkti ja võttis kaheksa lauapalli. | TLÜ/Kalev sai Balti liigas lisaajal võidu | https://sport.err.ee/654841/tlu-kalev-sai-balti-liigas-lisaajal-voidu | Korvpalli Balti liigas alistas TLÜ/Kalev võõrsil lisaajal 84:81 Ogre meeskonna. |
Algus tuli mõlemale meeskonnale väravate osas raskelt, kolmandal minutil avas Timo Raukas kodumeeskonna poolt skoori, ent 10. minutiks oli seis alles 3:3. Väravaid visati kenasti kordamööda, kuniks neli minutit hiljem viisid Gert Trofimovi kaks tabamust Tapa esmakordselt ette, 6:5. Aruküla/Audentes vastas kolme väravaga ja sai 8:6 eduseisu.
Võõrustajad hoidsid edu seitse minutit, aga siis tõi alles 14-aastase Sten Reinvarti vise tabloole jälle viiginumbrid 10:10. Arukülalastel oli kindel plaan põnev avapoolaeg enda kasuks kallutada. Karl Martin Kiisi kaks tabamust ja värskelt noore tiimiga liitunud kogenud väravavavahi Siim Normaku kaks tõrjet karistusvisetel tegid poolajaseisuks 13:11.
Teine pooltund algas nagu esimenegi – väravatevaeselt. Aga kui neljandal minutil lõpuks lukk lahti murti, siis viskas Aruküla/Audentes kolm vastuseta väravat ja oli juba viiega ees. Tapal läks aega üle seitsme minuti, et teise poolaja avavärav visata ja 42. minutiks oldi taga 12:18.
Siis tuli tapalaste spurt, mille algatasid Mihkel Koppelmanni kaks tabamust. Veel üks 14-aastane mängumees Endrik Jaanis avas oma väravatearve, Koppelmann tabas korra veel ja seis oli 18:16. Lähemale võõrustajad vastaseid siiski ei lubanud ja kirjutasid tabelisse hooaja avavõidu tulemusega 24:20.
Timo Raukas viskas Aruküla/Audentese ja kogu mängu parimana kuus väravat. Andre Sild lisas neli ning Kiis ja Martin Kalvet kolm tabamust. Tapa poolel sai viis väravat kirja neljapäeval 18. sünnipäeva tähistav Vahur Oolup, neli korda tabasid Koppelmann ja Ivary Volkov.
Aruküla/Audentes oli mängul ilma Horvaatias koolitusel viibiva peatreener Martin Noodlata, meeskonda juhendas Toivo Järv. "Raskelt tuli see võit, aga olime head nii rünnakul kui kaitses ning meie värske täiendus Siim Normak tegi väravasuul hea partii. Tundus, et olime ka füüsiliselt vastastest üle," kommenteeris Järv. | Aruküla/Audentes võttis esimese meistriliigavõidu | https://sport.err.ee/654838/arukula-audentes-vottis-esimese-meistriliigavoidu | Käsipalli meeste meistriliigas kohtusid kolmapäeva õhtul kaks seni võiduta meeskonda. Ühe punktiga tabeli kahel alumisel astmel seisnud tiimide vastasseisus sai hooaja esimese võidu Aruküla/Audentes, alistades kodusaalis SK Tapa 24:20 (13:11). |
Portugali rahandusminister Centeno tegi eelmisel nädalavahetusel oma esimese ametliku visiidi eurogrupi juhina Saksamaale - EL-i suurima majandusega riiki.
"Meil on ühine eesmärk tugevdada ühisvaluutat," ütles ta pärast Saksa rahandusministri Peter Altmaieriga kohtumist ja lisas, et selleks avaneb ainulaadne võimalus lähikuudel.
Hiljutised valimised on toonud suuremates riikides võimule euromeelsed valitsused, kel on selge mandaat süvendada Euroopa rahaliitu, sõnas ta ja lisas, et euroala majandusolukord on hea.
"Need head ajad ei kesta igavesti," hoiatas ta. "Vaja on tugevaid euroala institutsioone." | Eurogrupi uus juht kannustab ühisvaluutat tugevdama | https://www.err.ee/654822/eurogrupi-uus-juht-kannustab-uhisvaluutat-tugevdama | Euroopa peab ära kasutama lähikuudel avaneva võimaluse ühisvaluutat tugevdada, ütles 19-liikmelise eurogrupi uus juht Mário Centeno kolmapäeval rahandusministritega kohtudes. |
Eesti, Läti ja Leedu saavad auhinna märkimisväärse panuse eest regiooni rahumeelsesse ja demokraatlikku arengusse. Auhindamisest teatas uudisteagentuuri BNS Läti toimetusele kolmapäeval Läti diplomaat Berliinis Kaspars Adijans.
Vestfaali rahu auhinna patroon on Saksa president Frank-Walter Steinmeier. Igal teisel aastal välja antava auhinna sai 2016. aastal Jordaania kuningas Abdullah II, varasemalt on selle pälvinud ka Vaclav Havel, Kofi Annan, Helmut Kohl, Valéry Giscard d’Estaing, Carla Del Ponte, Helmut Schmidt.
Auhinna üleandmise tseremoonia toimub juulis. | Balti riigid pälvisid Vestfaali rahu auhinna | https://www.err.ee/654837/balti-riigid-palvisid-vestfaali-rahu-auhinna | Vestfaali rahu auhinna žürii Saksamaal Münsteris otsustas tänavuse preemia anda kolmele Balti riigile. |
TTÜ alustas mängu kindlamalt, esimesel veerandajal juhiti vahepeal kümne punktiga ja poolajapausile mindi 43:35 eduseisus. Suurim eduseis oli kolmanda veerandi keskel, kui TTÜ juhtis 11 punktiga, kuid veerandaja lõpuks oli vahe kahanenud kahepunktiliseks. Neljanda veerandaja alguses haaras TÜ initsiatiivi TÜ, minnes 63:61 ette ning enam edu käest ei antud.
Võitjate parimana tõi Vytenis Cizauskas 26 punkti, võttis seitse lauapalli ja andis viis resultatiivset söötu. Julius Kazakauskas lisas 16 ja Janar Talts 12 punkti. TTÜ resultatiivseim oli Levi Martin Giese 22 punktiga, lisaks võttis ta 12 lauapalli. | Suurema osa mängust tagaajaja rollis olnud TÜ sai TTÜ-st jagu | https://sport.err.ee/654825/suurema-osa-mangust-tagaajaja-rollis-olnud-tu-sai-ttu-st-jagu | Korvpalli Eesti meistriliiga kolmapäevases ainsas kohtumises sai Tartu Ülikooli meeskond võõrsil 83:79 jagu TTÜ korvpalliklubist. |
Norra suusaliit seadis jaanuari alguses 32-aastaseks saanud Northugile olümpiakoondisesse pääsemiseks tingimuseks näidata häid tulemusi Norra meistrivõistlustel ja Planica MK-etapil. Paraku haigestus Northug vahetult enne koduseid meistrivõistlusi ega saanud seal startida, nüüd teatas tema treener Stig Rune Kveen, et hoolealune pole endiselt täielikult terveks saanud ega võistle ka Planicas.
"Ta ei saa Planicas võistelda, kuna pole ikka veel sajaprotsendiliselt terve. Tal on ikka veel köha, mis ei taha kuidagi ära minna," vahendab NRK Kveeni sõnu. "Arst käskis tal veel mitu päeva rahus olla ning mitte kopse koormata."
"Mõistame, et olümpialootus on kadunud. Petteriga on kõik korras, ta võtab seda rahulikult," lisas Kveen.
Kui Norra suusaliidu tingimusi arvesse võtta, tähendab Northugi eemalejäämine Planicast, et tal pole ka mingit võimalust olümpiale pääseda. Norra suusakoondise juht Vidar Löfshus jättis aga selles osas otsad lahtiseks. "Tema võimalused olümpiale saamiseks on kasinad, aga uks pole veel päris kinni pandud," ütles Löfshus NRK-le. "Aga säilib siiski võimalus, et otsustame talle koha anda. Oleme Petteri ja tema tiimiga ühenduses."
Kveen aga väga ei usu, suusaliit teeb Northugile erandi ja valib ta nõutud tingimuste täitmata jätmisest hoolimata koondisesse. "Arvan, et see on väga väike võimalus," nentis ta.
Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) punktitabel läheb lukku 22. jaanuaril, olümpiakoondised tuleb kinnitada jaanuari lõpus. | Petter Northug loobus olümpiapileti jahtimisest | https://sport.err.ee/654821/petter-northug-loobus-olumpiapileti-jahtimisest | Norra murdmaasuusataja, kahekordne olümpiavõitja Petter Northug pole teda kimbutanud külmetushaigusest veel paranenud ega saa sel nädalavahetusel Planica MK-etapil sprindis võistelda, suure tõenäosusega tähendab see, et ta ei sõida ka veebruaris Lõuna-Koreas peetavatele olümpiamängudele. |
"Eesti Ujumisliidul on koostööleping ujumisvarustuse tootjaga Arena. Lepingu raames varustab Arena eksklusiivselt Eesti ujumiskoondist tipptasemel võistlusvarustusega ja vastavalt on Eesti ujumiskoondis kohustatud kasutama tiitlivõistlustel Arena varustust. Eesti Ujumisliidu ja Arena huvi on tagada sportlastele parim võimalik võistlusvarustus ja individuaalne sobivus tipptulemuste tegemiseks. 2017 Euroopa lühiraja meistrivõistlustel kasutas üks koondise liige võistlussooritusel teise tootja võistlusvarustust, ilma, et see oleks olnud eelnevalt kooskõlastatud Eesti Ujumisliiduga või Arenaga. See tähendas Eesti Ujumisliidu poolset rikkumist oma lepingupartneri ees," seisis ujumisliidu juhatuse koosoleku protokollis. "Lepingust tulenevalt kaasneb iga rikkumise eest kas leppetrahv või õigus lepingust taganeda. Selle juhtumi tulemusena esitas Arena Eesti Ujumisliidule leppetrahvi nõude summas 1000 eurot. Kuna rikkumine on aset leidnud ja selles osas vaidlust ei ole, on Ujumisliidul kohustus see nõue tasuda."
Priit Aaviku Ujumisblogi andmetel startis Sigrid Sepp ühel distantsil ujumistarvete firma Speedo trikooga.
"Olukorra põhjustas puudulik omavaheline kommunikatsioon," leidis juhatus. "Sportlase kohustus on informeerida koondise esindajat, kui mingil põhjusel pole võimalik eraldatud ametlikku võistlusvarustust kasutada – näiteks vale mudel või suurus või on võistlusvarustus kadunud vms. Antud juhtumi puhul seda ei tehtud. Eelnevalt informeerides on võimalik leida lahendus ja vältida kokkulepete rikkumist. Eesti Ujumisliit, sportlane ning Arena Balti regiooni esindaja on olukorda kolmepoolselt arutanud ja jõudnud veendumusele, et rikkumine ei olnud siiski pahatahtlik. Vältimaks tulevikus sarnaseid olukordi, lepiti Arena ja Ujumisliidu vahel kokku, et koondislased saavad edaspidi võistlusvarustuse enda kasutusse vähemalt kuu aega enne konkreetset tiitlivõistlust. Nii on igal sportlasel võimalus testida ja veenduda varustuse individuaalses sobivuses. Vajadusel on võimalik varustust enne võistlust vahetada sobivama mudeli või suuruse vastu." | Eesti Ujumisliit sai vale trikoo eest trahvi | https://sport.err.ee/654817/eesti-ujumisliit-sai-vale-trikoo-eest-trahvi | Ujumisvarustuse tootja Arena tegi Eesti Ujumisliidule ettekirjutuse ja esitas leppetrahvi nõude, kuna üks Eesti koondislane võistles Kopenhaagenis peetud lühiraja EM-il teise tootja võistlusvarustuses, rikkudes sellega ujumisliidu ja Arena vahel sõlmitud lepingut. |
Saate avalõigus rääkis CV.ee turundus- ja kommunikatsioonijuht Rain Resmeldt Uusen eksperimendist, kus proovis "elada pensionärina" ehk saada hakkama 480 euroga kuus.
Ta arvas enne eksperimenti, et on suhteliselt mõistlik raha kulutaja, aga esimese nädala lõpuks jäi peale arvete maksmist alles 21 eurot. Uuseni sõnul kulub väga suur osa tema rahast sotsialiseerumisele, väljas käimisele, inimestega suhtlemisele, millest ta pidi loobuma. Samas ei suutnud ta loobuda pahedest, näiteks suitsetamisest.
Valitsus on avalikule arutelule toonud pensionireformi eelnõu, mis pakub välja mitu olulist muudatust. Esimene sammas plaanitakse muuta solidaarsemaks ehk pannakse sõltuma sissetuleku asemel tööstaažist.
TLÜ Eesti demograafia keskuse vanemteadur Lauri Leppik rääkis, et Eesti torkab teiste Euroopa riikidega võrreldes silma selle poolest, et meie keskmise pensioni suhe palka on suhteliselt madal: keskmine pension on umbes 410 eurot, mis on oluliselt madalam kui suhteline vaesuspiir. "Neis riikides, kus pensionitase on kõrgem, on võimalik ka pensione rohkem palga järgi diferentseerida nii, et see alumine ots ei kukuks süvavaesusse," sõnas ta.
Reformierakondlane Jürgen Ligi ütles, et esimese samba plaanid ajavad teda "tõsiselt tigedaks". "Kui me ei arvesta, et süsteem peab olema stimuleeriv maksu maksma, rohkem teenima, loomulikult paremat haridust, siis nii tulumaks, uued ravikindlustuse plaanid kui ka pensionikindlustuse plaanid kombinatsioonis vähendavad tegelikult praeguse süsteemi juures kõik stiimulit maksu maksta," ütles ta, ning lisas, et see vähendab kokkuvõttes meie pensione igal juhul.
Tööstaaži soovitakse sissetuleku asemel võtta arvesse seepärast, et vähendada pisut sissetulekute erinevuse tõttu teise sambaga niigi tekkivat pensionilõhet. "See on selline alistumise strateegia, et kui me loobume edasipüüdlikkusest üldiselt ka pensionisüsteemis... Neli korda pensioni erinevus ei ole tegelikult suur, Soomes on see kindlasti palju suurem," arutles Ligi edasi.
Saatejuht Urmas Vaino segas vahele: "Ma jäin arvutama - 400 või 1600?" "Jah, väga suur vahe on," tõdes Ligi, "aga kui mõelda, kui palju erinevad palgad, siis see ongi ühiskonna reaalsus. Minu arvamus on, et süvavaesusse jäävad pensionärid vajavad eraldi mehhanismi, aga esimesest sambast stiimuli ära võtmist ei asenda teine sammas," jäi Ligi kindlaks, nimetades teist sammast liiga segaseks ja arusaamatuks.
Pensionireformi teise plaani järgi seotakse pensioniiga keskmise eluea muutusega.
See tähendab, et kui me praegu läheme üle 65-aastasele pensionieale, siis alates 2027 seome me pensionile minekule ea arvestuse sellega, milline on tol ajal oodatav eluiga. Inimene saab oma pensioniea teada kaks aastat enne pensionile minekut ning seda arvestatakse eelneva viie aasta põhjal.
Saatekülalised rõhutasid, et oodatava eluea pikenemine ei pruugi tähendada rohkem tervena elatud eluaastaid, mis laseksid ka päriselt üha kõrgemas eas tööd teha. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse vastas aga, et praegu on pensioniikka jõudnud inimestel jäänud tervena elada veel keskmiselt 18 aastat ning terviseprobleemideta viis-kuus aastat — see arv on ka ajas kasvav.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika peaspetsialist Tõnu Lillelaid selgitas lisaks, et oodatav eluiga on võib-olla ainus indikaator, mis on reaalselt mõõdetav, põhineb tegelikul statistikal ja peegeldab päriselt inimeste kauem elamist ja tervena olemist. "Tervelt elatav eluiga on puhtalt küsitlusinfo ehk inimesed peavad ise ütlema, vastama subjektiivse hinnangu põhjal, kui terve ma mingil hetkel olen, ja selle põhjal pannkse kokku number. Kui vaadata statistikat, siis on näha, et erinevates riikides see üldsegi ei korreleeru näiteks oodatava elueaga, see kõigub väga palju, see on puhtalt subjektiivne info."
Reformi kolmanda osana muudetakse pensionile minekut paindlikumaks.
See tähendab, et inimestel on võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne oma pensioniiga, olenevalt sellest, kui palju nad on töötanud. Viis aastat varem minemiseks peab olema tööstaaži vähemalt 40 aastat.
Lauri Leppik ütles, et on plaani suhtes üldiselt optimistlilkult meelestatud, kuid seal on mõned konksud: "Täna jääb keskmine pension allapoole suhtelist vaesuspiiri ja nagu Rait Kuuse sellele ka vihjas, siis ega meil ei ole väga suurt lootust, et keskmise pensioni suhe vaesuspiiri tulevikus ka muutuks. Sellel paindlikkusel on oma hind: need inimesed, kes lähevad varem pensionile, saavad ka väiksemat pensioni. Ja kui see keskmine pension 40 aasta töötamise juures jääb täna allapoole suhtelist vaesuspiiri, siis see inimene, kes valib varasema pensioni, langeb veel kaugemale sellest vaesuspiirist."
Laste saamisele suurem osa pensionis?
Ettevõtja Kristjan Järvan kirjutas koos Raul Eametsa möödunud nädalal arvamusloo Postimehes. Sealsete arvutuste põhjal tõdes ta ka saates, et tööl käidud aastad on laste saamise kõrval riigile marginaalse majandusliku kasuga.
Praegu sündiv laps toob aastaks 2060 Eestile üle miljoni euro. Selleks, et lasteta inimene võiks samaväärselt tulu tuua, peaks ta praegu tööle minema ja teenima tuhat eurot kuus 42 aastat järjest ja saama iga aasta 4,3% palgatõusu. Kahe lapse puhul peaks palk olema 2000 eurot ja kolme lapse puhul 3000.
Praeguses süsteemis ei arvestata Järvani hinnangul, et lapsed peavad meie tulevikku üleval: pensionis on küll komponent, mis võtab lapsi arvesse, aga see on marginaalne. Lisaks jäävad palgatõusu kõrval pensionärid järjest enam suhtelisse vaesusse.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst pakkus, et ehk võiks pensionireformi käigus tõsta palga osa esimesest sambast välja, aga tuua jõulisemalt sisse laste osa, kuna see võiks kaudselt soodustada ka sündimust: "Ma olen absoluutselt nõus, et see pole mingi võluravim sündimuseks, aga see oleks üks klots terves seinas, mis annab kindlustunde lastevanematele, et kui ma panustan laste kasvatamisele, siis ma ei jää tulevikus hätta."
Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk leidis seevastu, et pensionisüsteemile pannakse liiga palju lootusi ja kohustusi. Tema sõnul saab pensionisüsteemil olla vaid üks eesmärk: kuidas töö ajal kõrvale pandud raha eest saada võimalikult hea elu tulevikus. "See saab olla ainus eesmärk pensionisüsteemil, mitte perepoliitika lahendamine, mitte tööturu poliitika lahendamine, ka mitte maksuameti töö ära tegemine."
Saate ajal tehtud otsepostitusi saab lugeda ka tagantjärele: | Suud puhtaks: Paindliku pensioni kasutamine tähendab veel suuremat vaesust | https://www.err.ee/654776/suud-puhtaks-paindliku-pensioni-kasutamine-tahendab-veel-suuremat-vaesust | Riik peaks pakkuma praegu tööturul diskrimineeritud pensionäridele suuremat paindlikkust ja võimalusi töötada. Samas võib pensionireformis kavandatud paindlik pensioniiga viia pensionärid veel suuremasse vaesusse kui praegu, leiti "Suud puhtaks" pensioniteemalises arutelus. |
Bonnieri preemia nominent on Kristjan Pihl ETV saates "Pealtnägija" ja ERR.ee portaalis 15. märtsil ilmunud looga "Meditsiinitarvikute firma esitas Haigekassale süsteemselt valearveid", 22. märtsil ilmunud looga "Haigekassale võltsarvete esitamine oli arvatust mastaapsem" ja 17. mail ilmunud looga "Niine nahakliinik küsis tasuliste visiitide eest raha ka Haigekassalt".
Teine nominent on Mikk Salu Eesti Ekspressis 15. märtsil ilmunud looga "Arvo Sarapuu on variisikute kaudu sisenenud Tallinna prügiärisse", 16. märtsil ilmunud looga "Uued detailid: veel seoseid Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ja prügifirma BWM vahel", 22. märtsil ilmunud looga "Arvo Sarapuu suurmeisterlikud kombinatsioonid" ja 25. mail ilmunud looga "Artikkel, mis paljastas Arvo Sarapuu seosed prügiäriga: Tallinna abilinnapea on variisikute kaudu sisenenud linna prügiärisse".
Kolmas nominent on Postimehes ja Äripäevas ilmunud rahapesuskandaali kajastavad lood. Postimehes on lugude autorid Joosep Värk ja Risto Berendson ning nende lood on 20. märtsil ilmunud "Eesti pankade kaudu pesti hiiglaslik kogus raha", 21. märtsil ilmunud "See kõlab väga ebaloogiliselt", 22. märtsil ilmunud "Moldova raha haihtus Põhja-Tallinna sadamas" ja 23. märtsil ilmunud "Rahapesu võttis ameti ka Rasmannilt".
Äripäevas olid lugude autorid Piret Reiljan ja Marge Väikenurm ning nende artiklid olid 4. septembril ilmunud "Aserite pesumasin: 2,5 miljardit huugas läbi Eesti", 6. septembril ilmunud "Rehe juhitud Danske oli offshorkade paradiis" ja 20. novembril ilmunud "Danske siseelu: ähvardustest paanika ja teeskluseni".
Preemia võitja saab Rootsi meediakontsernilt Bonnier ja ajalehelt Äripäev auhinnaks 5000 eurot.
Bonnieri preemiale kandideeris sel aastal 19 tööd.
Žürii tööd juhtis EALL-i tegevjuht Mart Raudsaar. Žürii liikmed olid Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar, Maalehe peatoimetaja Andres Eilart, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ning Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler. | Žürii valis välja Bonnieri nominendid, nende hulgas on ka ERR-i ajakirjanik | https://www.err.ee/654813/zurii-valis-valja-bonnieri-nominendid-nende-hulgas-on-ka-err-i-ajakirjanik | Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) žürii valis uuriva ajakirjanduse ehk Bonnieri preemia 2017. aasta nominentideks Kristjan Pihli Rahvusringhäälingus ilmunud lugudega võltsarvetest Haigekassale, Äripäevas ja Postimehes ilmunud lood rahapesust Eestis ning Mikk Salu Eesti Ekspressis ilmunud lugudega Arvo Sarapuu prügiärist Tallinnas. |
Dăncilăst saab Rumeenia esimene naispeaminister.
Eelmine peaminister Mihai Tudose astus esmaspäeval tagasi võimuvõitluse tõttu valitsevate sotsiaaldemokraatide (PSD) esimehe Liviu Dragneaga.
Dăncilă (54) on seevastu parteiesimehe lähedane liitlane. Tema kandidatuuri peab heaks kiitma parlament, kuid seal on PSD juhitaval valitsusel enamus.
Tudose oli teine PSD esimees. Eelmisele, Sorin Grindeanu valitsusele sai saatuslikuks partei umbusaldushääletus mullu juunis.
Mõlema ekspeaministri kukkumise põhjuseks peetakse vastuolusid Dragneaga, kes valmispettuses süüdimõistetuna ei saa ise valitsust juhtida.
Dragnea ütles esmaspäeval, et tegi peaministrit nimetades kaks halba valikut, kuid seekord ta sama viga ei tee.
PSD tuli võimule 2016. aasta detsembris. | Rumeenia president nimetas Viorica Dăncilă uueks peaministriks | https://www.err.ee/654798/rumeenia-president-nimetas-viorica-d-ncil-uueks-peaministriks | Rumeenia president nimetas Euroopa Parlamendi saadiku Viorica Dăncilă kolmapäeval uueks peaministriks - kolmandaks viimase seitsme kuu jooksul. |
Lisaks esinejatele saavad külalised eksklusiivselt tutvuda Eesti olümpiaajaloo rariteetidega – eestlase võidetud kõigi aegade esimese olümpiamedaliga (Martin Kleini hõbe, Stockholm 1912) ja Eesti esimese olümpiakullaga (Alfred Neuland, Antwerpen 1920).
Konverentsiga tähistab Baltimaade suurim spordimuuseum muuhulgas ka enda 55. sünnipäeva.
Orienteeruv ajakava:
10.30 Kogunemine, registreerumine, tervituskohv
11.00 Avasõnad
11.03 – 11.45 Gerd Kanter "Teekond olümpiavõiduni"
11.45 Raul Rebane "Olümpiamängudel 1980-2012"
12.15 Jüri Tamm "Mina, 20. sajandi vasaraheitja"
12.45 Kohvipaus
13.15 Tatjana Jaanson "Treenerina olümpial"
13.45 Allar Levandi "Minu olümpiakogemus"
14.30 Lõunapaus
15.30 Märt Lellsaar "Eesti bobikoondise tegemistest"
16.00 Kalle Voolaid "Teerajajad Antwerpenis ehk kuidas eestlased ise olümpiale jõudsid"
16.30 Kaarel Antons "Olümpiarõngasteta ei saa"
17.00 Konverentsi kokkuvõtted
17.30 Planeeritud lõpp
NB! Kava on esialgne ja võib veel täieneda!
Konverents on osalejatele tasuta, kõik huvilised on oodatud põnevast päevast osa saama. Registreerimine siin. | Spordimuuseumi suur olümpiakonverents toob kokku medalivõitjad | https://sport.err.ee/654807/spordimuuseumi-suur-olumpiakonverents-toob-kokku-medalivoitjad | 26. jaanuaril algusega kell 11 peetakse Tartus V konverentsikeskuses (Riia 2, Tartu) Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi XXVIII konverents. Olümpia-aastale ja lähenevatele taliolümpiamängudele pühendatud konverents võtab vaatluse alla Eesti olümpiaajaloo olulised hetked ning toob kuulajate ette neist osa saanud otseallikad – Eesti olümpiamedalistid eesotsas olümpiavõitja Gerd Kanteri, Allar Levandi ja Jüri Tammega. |
Tartu lõunaservas saavad kokku Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee. Viimane kannab Tartlaste jaoks Riia tänava nime, saab alguse kesklinnast ja ühendab linlasi näiteks Elvaga.
Seal samas ristmiku juures asub ka üha suuremaks kasvav Lõunakeskus, ning sestap pole ime, et teede kohtumispaika ehitatud ringristmik liikluskoormust välja ei kanna. Läinud aastal tõid Riia ringil toimunud õnnetused kindlustufirmadele 160 kindlustusjuhtumit ja kokku tuli neist kahjunõudeid üle kahesaja tuhande euro.
"Põhilised õnnetused on siis kas peateele ettesõit, ehk siis sõidetakse ringi peal olevale sõidueesõigust omavale sõidukile ette. Või siis reavahetamisel ringi välimisest reast ei keerata välja vaid jätkatakse otseliikumist. Kuigi ta on liikluskorraldusvahenditega reguleeritud, siis paljud juhid ei pane seda tähele. Ja väga palju annavad tooni ka tagant otsasõidud," ütles Lõuna prefektuuri politseileitnant Kaido Iste.
Ka Kaido Iste tõdes, et tegemist on Tartu ühe suurema koormusega ristmikuga ning kiireid lahendusi seal väga ei ole ning inimesed peavald lihtsalt tähelepanelikud olema.
Seda, kuidas Riia ringristmiku olukorda parandada, on Tartu linn ja maanteeamet arutanud juba üle kümne aasta ning tänaseks on lauale jäänud plaan teha ristmik kahetasandiliseks. Räägib Maanteeameti lõuna regiooni ehitusosakonna juhataja Janar Taal.
"Oleme koostanud projekteerimise lähteülesannet. Kogu see ehitustegevus ei puuduta ainult Riia sõlme. Riia sõlm on plaanis teha kahetasandiline. Ringristmik ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa üle viia ringist. Aga ehitus puudutab ka seda, et Aardla ringristmik likvideeritakse. Asemele ehitatakse risttee," rääkis maanteeameti lõuna regiooni ehitusosakonna juhataja Janar Taal.
Ehk plaanitavad ümberkorraldused algavad Tallinna poolt vaadates juba Raja tänava juurest ja lõppevad seal, kus Võru poole kulgev maantee kohtub Variku viadukti juures raudteega.
"Kuna kaovad ära samatasandilised ristmikud, siis tekivad kogujateed. Kindlasti mingil määral teekonnad pikenevad, aga samas on tagatud ka hea läbilaskevõime ja sujuvus liiklemisel," selgitas Taal.
Sel nädalal plaanib maanteeamet saata Tartu linnale ka omapoolse nägemuse ning projekteerimistingimuste menetlus, muuhulgas kohalike kaasamine võiks alata märtsikuus.
Taal ütles, et kehtiva teehoiukava alusel peaks ehitus algama 2020. aastal. Kui kõik väga hästi läheb, siis 2021. aastal kõige varem on see objekt valmis. Ega ta varem kindlasti ei jõua valmis.
Justnimelt seetõttu, et ümber on tarvis teha ka Riia ringristmiku ümbritsev teedevõrgustik, ei plaani maanteeamet projektiga üksi pihta hakata. Oma osa ligi seitseteist miljonit eurot maksvast projektist jääb ka linna teha. Kui suur osa, selles loodab Taal paari kuu jooksul kokkuleppele jõuda. | Maanteeamet plaanib Tartu-Riia ringristmiku kahetasandiliseks ehitamist | https://www.err.ee/654804/maanteeamet-plaanib-tartu-riia-ringristmiku-kahetasandiliseks-ehitamist | Maanteeamet soovib Eesti ühe kõige õnnetusterohkema ristmiku ehk Tartu-Riia ringi kahetasandiliseks ehitada. Ideaalis võiks uus ristmik valmida 2021. aastal. |
Avavooru kahes esimeses mängus lähevad pühapäeval, 25. veebruaril kell 13 vastamisi JK Narva Trans – Pärnu JK Vaprus ning Nõmme Kalju FC – FC Kuressaare.
Teisipäeval, 27. veebruaril alustavad kell 19 oma Premium liiga hooaega JK Tallinna Kalev – Tallinna FCI Levadia ning Paide Linnameeskond – Viljandi JK Tulevik. Mullu Premium liiga võitnud Tallinna FC Flora kohtub kolmapäeval, 28. veebruaril kell 19.30 Tartu JK Tammekaga.
Premium liiga 2018. aasta kalender koostati jalgpalliliidu, klubijuhtide, peatreenerite ja kaptenite vahel 2017. aasta kevadel toimunud koosolekute järel selliselt, et suure osa MM-finaalturniiri ajast on kohalikus liiga paus. Varasemalt on Eesti olnud finaalturniiride toimumisajal üheks erandiks, kes erinevalt näiteks Rootsist ja Norrast pikemat mängudepausi ei tee. Muudatus sai kõigi koosolekutel osalenud klubide heakskiidu. Seetõttu algab Premium liiga hooaeg tavapärasest nädala võrra varem ning kalendris on rohkem nädalasiseseid voore.
Koduse jalgpallihooaja avab 23. veebruaril kell 19 Sportland Arenal Superkarikas, kus kohtuvad FC Flora – FCI Levadia.
Valitsevat meistrit Florat ootab aga juba 4. veebruaril ees põnev kohtumine EJL-i jalgpallihallis, kus kell 16 kohtutakse mängus Liivimaa karikale Läti meistri Jurmala FK Spartaksiga.
Premium liiga kalendriga saab tutvuda jalgpalliliidu koduleheküljel. | Premium liiga alustab hooaega päev pärast Eesti 100. sünnipäeva | https://sport.err.ee/654801/premium-liiga-alustab-hooaega-paev-parast-eesti-100-sunnipaeva | Premium liiga uus hooaeg algab 100-aastases Eesti vabariigis: avavooru esimesed mängud peetakse päev pärast riigi sünnipäeva, 25. veebruaril. |
Devoni krahvkonnas Totnes'i linnas elav Chris McCabe jäi möödunud kuul oma suurde külmkambrisse lõksu, kui tuul ukse ootamatult kinni puhus, vahendas Associated Press.
Hädaolukordade jaoks mõeldud nupp, mis peab ukse seestpoolt avama, oli aga 20 miinuskraadiga kinni külmunud.
McCabe üritas esialgu hädanuppu jalaga lahti lüüa, kuid kui see ei õnnestunud, võttis ta appi 1,5 kilogrammi kaaluva jäätunud verivorsti.
Mehe sõnul kasutas ta võimast vorsti nagu müürilõhkujat ning lõpuks läks korda vajalik nupp vabastada.
"Verivorst päästis mu elu, selles pole mingit kahtlust," tunnistas lihunik ajalehele Daily Mirror. | Külmkambrisse kinni jäänud briti lihunik vabastas end verivorsti abil | https://menu.err.ee/654794/kulmkambrisse-kinni-jaanud-briti-lihunik-vabastas-end-verivorsti-abil | Briti lihunik, kes jäi õnnetul kombel oma külmkambrisse kinni, kasutas oma elu päästmiseks jäätunud verivorsti. |
Esimeses ringis alistas ta India tüdruku Tanya Nanda 6:0, 6:0, teises ringis sai jagu venelannast Anna Litnevast 6:0, 5:7, 6:4 ja veerandfinaalis itaallannast Alice Amendolast 6:1, 6:3.
Poolfinaalis oli Plakk vastamisi esimesena paigutatud venelanna Polina Kudermetovaga ja võit tuli väga tasavägises kohtumises numbritega 7:5, 5:7, 6:4. Finaalis alistas Plakk venelanna Maria Krasakova 6:3, 6:2. | 15-aastane eestlanna võitis ITF-i noorteturniiri | https://sport.err.ee/654793/15-aastane-eestlanna-voitis-itf-i-noorteturniiri | Möödunud nädalal osales 15-aastane Eesti tennisist Carol Plakk Abu Dhabis ITF-i 4. kategooria noorteturniiril, kus sai esikoha. |
Ühe bitcoini hind kukkus kolmapäeval 9958 dollarini, kuigi taastus hiljem veidi, vahendas BBC.
Detsembri alguses kerkis bitcoini väärtus rekordilise 19 800 dollarini.
Viimase päeva jooksul on ka teised krüptovaluutad oma väärtuses kaotanud. | Bitcoini hind langes alla 10 000 dollari | https://www.err.ee/654790/bitcoini-hind-langes-alla-10-000-dollari | Krüptoraha bitcoin väärtus langes esmakordselt pärast detsembrikuist rekordtasemele jõudmist alla 10 000 dollari piiri. |
Rahandusministri esitatud korralduse eelnõuga eraldatakse selle heakskiitmise korral valitsuse reservist välisministeeriumile 122 565,34 eurot, et katta tagatiseta rahalise abiga seotud kulutused, mis on tehtud seoses laevakaitsjate vabastamise konsulaarjuhtumiga Indias, teatas valitsuse pressiesindaja.
Tagatiseta rahalist abi anti Eesti kodanikele nende majutus- ja elamiskulude katmiseks kautsjoni vastu vabaduses viibimise ajal ning ka pärast 27. novembri 2017. aasta kohtuotsust, millega rahuldati nende apellatsioonikaebus.
Välisminister Sven Mikser teatas 6. detsembril, pärast meeste vabastamist, et teeb ettepaneku vabastada laevakaitsjad neile vangistuse ajal eraldatud toetussummade tagasimaksekohustusest.
Laevakaitsjatele antud tagatiseta rahalise abi tagasinõudmisest loobumise otsus on konsulaarseaduse alusel kehtestatud välisministri määruse kohaselt välisministri pädevuses. | Valitsus kavatseb laevakaitsjatele antud rahasumma kompenseerida | https://www.err.ee/654789/valitsus-kavatseb-laevakaitsjatele-antud-rahasumma-kompenseerida | Valitsus otsustab neljapäeval oma reservist raha eraldamise välisministeeriumile, millega kaetaks Indias vangis hoitud laevakaitsjatele antud tagatiseta abi. |
2015. aastast Austraaliat esindav Gavrilova (WTA 23.) ja belglanna Elise Mertens (WTA 37.) pääsesid väljakule alles südaööl, kuna eelnev meeste üksikmängu kohtumine 3. paigutatud bulgaarlase Grimor Dimitrovi ja ameeriklase Mackenzie McDonaldsi vahel kestis ligi kolm ja pool tundi.
Gavrilova asus Mertensi vastu kiiresti 5:0 juhtima, ent ei suutnud setti kuidagi ära lõpetada. Mertens päästis lõpuks seitse settpalli ja võitis avaseti hoopis ise 7:5. Teises setis õnnestus Gavriloval vastase palling murda korra, Mertensil aga kolmel korral ja ta võitis seti 6:3 ning pääses edasi kolmandasse ringi.
Teises setis läks Gavrilova ka pukikohtunikuga vaidlema, kuna soovis kasutada nn kotkasilma abi, ent kohtuniku arvates konsulteeris ta enne vaide nõudmist enda boksiga, mis on aga keelatud tegevus ja seetõttu talle kotkasilma abi ei võimaldanud.
Austraalia lahtiste eel Hobartis karjääri teise WTA turniiri võitnud Mertens läheb kolmandas ringis vastamisi prantslanna Alize Cornet’ga, kes sai teises ringis 6:4, 6:3 jagu 12. asetatud sakslanna Julia Görgesist. | Südaööl väljakule pääsenud Austraalia tennisist kaotas suurest eduseisust | https://sport.err.ee/654787/sudaool-valjakule-paasenud-austraalia-tennisist-kaotas-suurest-eduseisust | Austraalia lahtiste meistrivõistluste kolmas võistluspäev lõppes kohaliku aja järgi alles varahommikul, kui kodupubliku ees mänginud 23. asetatud Daria Garvrilova mängis teise ringi kohtumises avasetis suure eduseisu maha ja langes konkurentsist välja. |
"Meie strateegiat mõjutab Venemaa naasmine strateegilise võistlejana, Aafrika ja Lähis-Ida stabiilsuse järjekindel vähenemine, samuti terrorism," ütles ta pressikonverentsil pärast NATO sõjalise nõukogu istungit Brüsselis peastaabiülemate tasemel.
Tema sõnul on maailma julgeoleku olukord uute tehnoloogiate levimise tõttu kiiresti muutumas.
Scaparrotti sõnul tuleb NATO-l pingutada, et Venemaa sellest mitmes sõjalises valdkonnas mööda ei jõuaks. "On valdkondi, kus me juhime, kuid kui mitte midagi teha, siis viie aasta pärast me kaotame juhtkoha," ütles ta.
Sõjalise komitee esimees Tšehhi kindral Petr Pavel märkis, et Venemaa on väljakutse NATO julgeolekule. Ta selgitas, et NATO seirab Venemaa elavnemist mitmes ilmajaos, sealhulgas mainis ta Krimmi ja Ida-Ukraina sündmusi, Süüriat ja Vahemere piirkonda tervikuna.
Paveli sõnul esineb Venemaa NATO-le võrdse võistlejana ja seepärast seiratakse Vene väe tegevust, kaasa arvatud selle moderniseerimist kiivalt.
Scaparrotti valmistub kohtuma Vene ülemjuhatajaga
Scaparrotti ütles kolmapäeval, et valmistatakse ette tema kohtumist Vene kindralstaabiülema Valeri Gerassimoviga.
"Vestlesime kindral Gerassimoviga septembris ja leppisime kokku kohtumises. Praegu valmistatakse seda ette," ütles ta Brüsselis pressikonverentsil.
Scaparrotti mainis, et üksikasjad edastatakse hiljem.
Tema sõnul keskenduvad läbirääkimised NATO ja Venemaa sõjalise tegevuse läbipaistvuse tagamisele. "Peame veenduma, et keegi ei tee närvilisi samme ega anna olukorrale väärhinnanguid," ütles Scaparrotti.
Kohtumist oodatakse jaanuaris. BuzzFeed edastas 8. jaanuaril, et sedalaadi üliharv kohtumine on kavas korraldada Bakuus.
NATO külmutas suhted Venemaaga 2014. aastal, alates 2017. aastast on olukord hakanud sulama. | Väejuht: NATO adub Venemaad strateegilise võistlejana | https://www.err.ee/654782/vaejuht-nato-adub-venemaad-strateegilise-voistlejana | Venemaa on võtnud tagasi NATO strateegilise võistleja seisuse ja see on üks põhjusi, miks NATO peab oma strateegiat kohandama, ütles kolmapäeval NATO Euroopa väe ülemjuhataja USA kindral Curtis Scaparrotti. |
Tegemist on esimese korraga, kui Eesti meeste koondis mängib Rakveres. 2012. aastal toimusid Lääne-Virumaa keskuses kuni 19-aastaste noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupimatšid ning seal on oma kohtumisi pidanud ka erinevad noortekoondised ja naiste koondis.
Rakvere linnavolikogu aseesimehel ja spordikomisjoni juhil Aleksandr Holstil on hea meel, et linnal on võimalus sellisest sündmusest osa saada.
"Eesti vabariigi 100. sünnipäeval on Rakverel suur au võõrustada Eesti jalgpallikoondist ja seda niivõrd ajaloolise võistluse kui Balti turniiri raames. Oleme kindlad, et sellest tuleb käimasoleva aasta üks olulisemaid sündmusi meie linnas ja on äärmiselt positiivne, et kui otsustati see mäng pidada väljaspool Tallinna, osutus valituks just Rakvere linn," lausus Holst.
Jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul on tähtis, et koondise tasemel jalgpall jõuaks Tallinnast väljapoole.
"Kõigepealt suur aitäh Rakvere linnale, kes meid võõrustab. Alaliidu jaoks on oluline, et koondise mänguga kaasas käivast emotsioonist ja muudest tähendustest saaksid vahetult osa ka väljaspool pealinna elavad fännid. Oleme saanud pealtvaatajatelt tagasisidet, et huvi näha koondist mängimas teistes linnades on suur. Mõistagi on mängu Tallinnast välja viimise eelduseks ka kvaliteetsed tingimused, mida Rakvere linn ja staadion pakuvad," ütles Pohlak.
Varasemalt on Kalevipojad kodumänge Tallinnast eemal peetud seitsmes erinevas Eesti linnas: Pärnus (1993, 1999, 2016), Narvas (1996), Viljandis (1997, 1998), Kuressaares (1997, 1998, 2000, 2001, 2002, 2008), Tartus (1997, 2012), Valgas (1998, 2003) ja Kohtla-Järvel (1998). | Eesti jalgpallikoondis alustab Balti turniiri Rakveres | https://sport.err.ee/654778/eesti-jalgpallikoondis-alustab-balti-turniiri-rakveres | Eesti meeste jalgpallikoondise aasta esimene kodumäng toimub 30. mail kell 19 Rakvere linnastaadionil, kui Balti turniiri avamängus minnakse vastamisi Leeduga. |
Prantsuse võimud on praeguseks teatanud ligi 40 salmonellajuhtumist Prantsusmaal, Hispaanias ja Kreekas. Kontsern on ise tunnistanud, et salmonellaskandaal mõjutab 83 riiki, keda on kõiki ka juba teavitatud, ning müügilt on tagasi kutsutud 12 miljonit karpi piimasegu, vahendasid BBC ja Yle.
Kümned politseinikud on teinud läbiotsimisi näiteks Lactalise kontoris Lavalis ja Craonis asuvas tehases. Saastunud piimatoode oli praeguste andmete kohaselt pärit just nimelt Craoni tehasest.
Lactalise pressiesindaja kinnitas reidi ja rõhutas, et nagu firma on ka varem lubanud, tehakse uurijatega täielikku koostööd.
Lactalis märkas salmonellabakterit Craoni tehase analüüsides juba suvel, kuid avalikkust tookord ei teavitatud, sest firma väitel toodetest salmonellat ei leitud. Kui aga detsembris teatati haigestumisjuhtumitest, oli kontsern juba suurema skandaaliga silmitsi. Müügilt kutsuti tagasi sellised tooted nagu Picot, Milumel, Taranis ja Celia.
Ettevõte on hiljem selgitanud, et tõenäoliselt tekkis salmonellaprobleem Craoni tehases toimunud renoveerimistöödega seoses. Mahavaikimist on firma juhid eitanud.
Detsembris alustasid võimud juurdlust, mille raames kahtlustatakse Lactalist nii pettuses kui ka selles, et toodete müügilt tagasi kutsumist ei korraldatud vastavalt reeglitele.
Sajad perekonnad on praeguseks Lactalise vastu ka hagi esitanud ning nad pole leppinud ka firma poolt kohtueelse lahendusena pakutud kompensatsiooniga.
Lactalis on maailma üks suuremaid piimatööstuskontserne, mille aastakäive on umbes 17 miljardit eurot. Kontsernil on tootmisüksused 47 riigis ning ainuüksi Prantsusmaal antakse tööd 15 000 inimesele. | Prantsuse politsei tegi reide salmonellaskandaaliga seotud piimakontsernis | https://www.err.ee/654766/prantsuse-politsei-tegi-reide-salmonellaskandaaliga-seotud-piimakontsernis | Prantsusmaa politsei tegi kolmapäeval reide piimatööstuskontserni Lactalis peakontoris ja mitmes tootmisüksuses. Tegemist on osaga nn salmonellaskandaalist, mis puudutas ettevõtte poolt toodetud rinnapiimaasendajat. |
Metsar ütles ERR-ile, et lahkub omal soovil, kuid põhjuseid avalikult kommenteerida ei taha. Tema viimane tööpäev oli kolmapäeval.
Varem ka Delfis ja Ekspress Grupis töötanud Metsar läks Eesti Meediasse tööle Äripäevast ning toona võttis ta endaga kaasa ka oma tiimi. Need inimesed jäävad Metsari sõnul Eesti Meediasse edasi.
"Lahkun ainult mina," kinnitas ta. | Eesti Meedia digimeedia arendusdirektor lahkus ametist | https://www.err.ee/654768/eesti-meedia-digimeedia-arendusdirektor-lahkus-ametist | Eesti Meedia digimeedia arendusdirektor Kerttu Metsar teatas kolmapäeval, et lahkub ametist. |
"Suure tõenäosusega me Olga Ivanovaga enam ei arvesta. Tal on olnud võimalus, ta on erakonnast välja arvatud, aga ta on fraktsiooni liige. Oleme lootnud, et ehk suudab ta saada aru, et erakond on meeskonna mäng ja siin tuleb vaadata ühiselt asju, aga tundub, et ta ei saa aru ja suure tõenäosusega temale enam lootusi ei panda, et ta oleks võimeline arenema meeskonna mängijaks," ütles Karilaid ERR-ile.
Olga Ivanova ütles, et läheb samuti keskfraktsiooni koosolekule, ent ei oska prognoosida, milliseid otsuseid sealt tulla võib. "Eks vaatame, kuna esmaspäeval sisulist arutelu ei olnud," lausus Ivanova.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon pole rahul, et Olga Ivanova jättis eelmisel nädalal toimunud majandusminister Kadri Simsoni umbusaldushääletusel hääletamata ja kavatseb selle küsimuse üles võtta.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ütles möödunud nädala neljapäeval ERR-ile, et Ivanova käitumine oli kahetsusväärne ja tuli fraktsioonile üllatusena.
Sarapuu ei öelnud, et millised sanktsioonid Ivanova suhtes fraktsioon kehtestab. "Küll aga ei tule niisugust lauset, et püüa edaspidi paremini käituda."
Keskerakonna pressiesindaja Andre Hanimägi ütles pärast koosolekut, et ka kolmapäeval toimunud fraktsiooni koosolekul teemat arutada siiski ei jõutud. Fraktsioonijuht Kersti Sarapuu ei soovinud plaanidest seoses Ivanovaga veel rääkida.
"Täna me küll algselt plaanisime, et me midagi arutame, aga meil olid külas sotsiaal- ja rahandusminister ja meie aeg kulus nii kiiresti ära, nii et täna me seda teemat puudutada ei saanud. Küll aga esmaspäeval me teeme omad järeldused," ütles Sarapuu. | Karilaid: suure tõenäosusega me Ivanovaga enam ei arvesta | https://www.err.ee/654690/karilaid-suure-toenaosusega-me-ivanovaga-enam-ei-arvesta | Keskerakonna fraktsiooni liige Jaanus Karilaid ütles enne keskfraktsiooni koosolekut, et suure tõenäosusega ei saa fraktsioon enam Olga Ivanovaga arvestada. Tema sõnul pidi fraktsioon kell 12 alanud koosekul otsustama, kuidas Ivanovaga edasi käituda. |
"Mida ma tõesti sooviksin on saada teine mandaat Komisjonis," selgitas taanlannast volinik ajalehtedele L’Echo ja De Tijd antud intervjuus. "Ma olen näinud, et see nõuab õppimist ja harjutamist, et asju korralikult teha ja neid paika panna."
"Ma tunnen, et teise mandaadiga saaksime me fantastilisi asju teha," märkis Vestager ja rõhutas, et teda huvitab just nimelt konkurentsivoliniku portfell.
Vestager on praeguse Jean-Claude Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni üks silmapaistvamaid volinikke, kes on muuhulgas pälvinud tähelepanu jõuliste sammudega tehnoloogiahiidude nagu Apple ja Google vastu, kirjutab Politico.
Novembris kirjutas Politico, et näiteks uute tehnoloogiate küsimust oluliseks pidav Prantsusmaa president Emmanuel Macron võib toetada Vestageri kandidatuuri Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale. Samas võib sellest toetusest siiski väheks jääda.
Kuigi aeg-ajalt on volinikud olnud ametis kahes järjestikuses Komisjonis, vahetab selline volinik üldjuhul valdkonda. Samuti esitavad oma riigist pärinevaid volinikukandidaate liikmesriikide valitsuses ning praegu kuulub Vestageri partei ehk sotsiaalliberaalne Det Radikale Venstre opositsiooni.
Vestager kommenteeris selliseid spekulatsioone intervjuus järgnevalt: "See on sarnane asi nii Euroopas kui ka riiklikus poliitikas, igal pool on kuulujutud. Kuid ma võtan seda kui toredat komplimenti. Alati on tore teada, et kellegi arvates teed sa oma tööd hästi."
Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni volitused kehtivad 2019. aastani. | Vestager soovib jätkata konkurentsivolinikuna | https://www.err.ee/654753/vestager-soovib-jatkata-konkurentsivolinikuna | Konkurentsivolinik Margrethe Vestager ütles Belgia meediale antud intervjuus, et kuulujutud, et temast võiks saada järgmine Euroopa Komisjoni president, on toredad, kuid ise ta eelistaks jätkata järgmises Komisjonis oma praegusel ametikohal. |
Juhul, kui pooled kompromissi ei saavuta, siis teeb kohus otsuse 2. märtsil, ütles ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.
Mullu mais tühistas riigikohus Autorollo tsiviilasjas Tallinna ringkonnakohtus tehtud otsuse ja saatis selle sinna tagasi uueks arutamiseks.
Riigikohus rahuldas OÜ Autorollo pankrotihaldurite Martin Krupi ja Katrin Prüki kassatsioonkaebused ja tühistas 2016. aasta 21. oktoobri otsuse kogu ulatuses menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.
Riigikohus leidis, et ringkonnakohus rikkus tsiviilasjas kostjate Rain Rosimannuse ja Keit Pentus-Rosimannuse suhtes otsuse tegemisel kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
Kolleegium märkis, et ringkonnakohus ei järginud otsuse tegemisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätet, mille kohaselt peab ringkonnakohus juhul, kui ta tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, võtma seisukoha kõigi maakohtu menetluses esitatud poolte väidete ja vastuväidete kohta.
"Samuti pole ringkonnakohus järginud samas seadustikus sätestatud maakohtu hinnatud tõendite ümberhindamise põhjendamise kohustust. Eeltoodud rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised, kuna ei võimalda menetlusosalistel aru saada, kuidas kohus jõudis lahendis toodud järeldusteni, samuti ei võimalda need rikkumised kassatsioonikohtul lahendit sisuliselt kontrollida," tõdes kolleegium.
Ringkonnakohus tühistas 2016. aasta 21. oktoobril varasema Harju maakohtu otsuse ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis OÜ Autorollo pankrotihaldurite Martin Krupi ja Katrin Prüki nõuded Siim Roode, Keit Pentus-Rosimannuse, Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vastu rahuldamata. | Kohus andis Autorollo tsiviilvaidluse osalistele aega kompromissiks | https://www.err.ee/654754/kohus-andis-autorollo-tsiviilvaidluse-osalistele-aega-kompromissiks | Tallinna ringkonnakohus vaagis kolmapäeval riigikohtu suuniste järgi uuesti pankrotis Autorollo tsiviilvaidlust ning kohus pakkus pooltele enne kohtuotsuse tegemist veel võimalust sõlmida omavahel kompromisslepe. |
26-aastane Dimitrov kaotas esimese seti 4:6, võitis seejärel kaks järgmist 6:2 ja 6:4, kuid kaotas mitmete topelt- ja lihtvigade tõttu neljanda seti 0:6. Otsustavas setis oli ta endast neli aastat nooremast konkurendist üle 8:6. McDonald polnud varem mänginud ühegi ATP edetabelis 69 parema hulka kuuluva tennisisti vastu.
Järgmises ringis kohtub Dimitrov venelase Andrei Rubleviga, kes oli 6:4, 6:7 (5), 6:4, 6:2 üle Küprose tennisistist Marcos Baghdatisest.
Maailma esinumbril Rafael Nadalil kulus argentiinlase Leonardo Mayeri (ATP 52.) alistamiseks kaks tundi ja 40 minutit, kui oli vastasest üles kolmes setis 6:3, 6:4, 7:6 (4). Kohalike lootus Nick Kyrgios vajas Viktor Troicki 7:5, 6:4, 7:6 (2) alistamiseks pool tundi vähem, Nadalist tunni võrra vähem pidi väljakul viibima maailma kuues reket Marin Cilic, kes oli portugallasest Joao Sousast üle 6:1, 7:5, 6:2. | Dimitrov oli maailma 186. reketiga suurtes raskustes | https://sport.err.ee/654751/dimitrov-oli-maailma-186-reketiga-suurtes-raskustes | Austraalia lahtistel oli maailma kolmas reket, bulgaarlane Grigor Dimitrov raskustes kvalifikatsioonist põhiturniirile pääsenud ameeriklase Mackenzie McDonaldiga (ATP 186.), kuid suutis pea kolm ja pool tundi kestnud matši järel siiski kolmandasse ringi pääseda. |
1941. aastal hävitas Nõukogude Liit kõik Eesti Vabadussõja mälestussambad, näitamaks oma võimu, halastamatut „vabastamist“ ja Eesti Vabariigi tuhastamist. Miski ei tohtinud eestlastele enam meenutada nende kunagist vabadust. Aegamisi kerkisid uute vabastajate monumendid – suurejoonelisim neist Maarjamäe oma –, mis pidid kinnitama nõukogude korra igavikulisust ja meenutama orirahvale, et tuleb käia küürutades.
Kas niisugust vägivalla ülistust on tänapäevasele vaatajale vaja?
Ülistame ju vabadust, taastasime oma sõjasangarite ausambad – eks seegi ole vastukäik punamonumentidele. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Lugejakiri: kas Maarjamäe monument jätta või ära pühkida? | https://www.err.ee/654749/lugejakiri-kas-maarjamae-monument-jatta-voi-ara-puhkida | Maarjamäe nn punamonumendi säilitamist kaitsvad isikud toovad põhjenduseks selle kunstiväärtuslikkuse, millest olevat kahju lahti öelda. Selle peale võiks küsida, kas Nõukogude Liidu hümn Georg Otsa esituses oleks meile samuti armas? Purustamatu liit on küll lagunenud, aga ta laulis ju hästi… |
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo heidab Paile ette korruptsioonivastase seaduse rikkumist seoses ametiseisundi või mõju korruptiivse kasutamisega.
Mullu märtsis vabastas Tallinna linnavalitsus Pai Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehe kohalt.
Järgmisel istungil peaks esialgse kava kohaselt andma ütlusi Pai. | Meelis Pai haigestumise tõttu jäi tema korruptsiooniväärteo arutamine ära | https://www.err.ee/654750/meelis-pai-haigestumise-tottu-jai-tema-korruptsioonivaarteo-arutamine-ara | Harju maakohus pidi kolmapäeval jätkama Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu endise esimehe Meelis Pai korruptsioonivastase seaduse rikkumise väärteoasja arutamist, kuid Pai haigestumise tõttu jäi istung ära. |
"Viimasel ajal on ligikaudu neli viiendikku uutest nakatunutest heteroseksuaalid, kes ei kasuta narkootikume. Umbes pooled HIV-kandjatest pole ise teadlikud, et nad on üleüldse nakatunud," nentis uurimuse esimene autor Tetyana Vasylyeva, Oxfordi ülikooli viroloog. Selles osas meenutab olukord ja üldised suundmused Eestit. Ukrainas on tõusnud viiruse leviku seisukohalt viimasel ajal olulisele kohale aga veel üks tegur – sõda.
Hiljuti ilmunud töös kaardistas Vasylyeva koos kolleegidega HIV-i levikut geneetiliste meetoditega. "Suurimad viiruse eksportijad on Ukraina idaosa kaks kõige suuremat linna – Donetsk ja Lugansk. Leidsime tõendeid pigem juba eelnevate nakkusjuhtude ruumilisest ümberjaotumisest, mitte uutest nakkusjuhtudest," selgitas doktorant. Donetski ja Luganskit pole Ukraina valitsus enda käes hoidnud alates 2014. aastast.
Järeldused ei tulnud tema sõnul üllatusena. Kokku on ajanud sõda peamiselt riigi idaosas liikvele 1,7 miljonit inimest. Juba enne sõda leidus aga piirkonnas tuhande elaniku kohta rohkem nakatunuid kui riigi teistes osades. Nii on loomulik, et geopoliitilised sündmused võivad avaldada viiruse levikule olulist mõju.
Töörühm hoiatab seetõttu, et HI-viiruse leviku ennetamisele, seirele ja ravile tuleb pöörata senisest rohkem tähelepanu. "Uued HI-viiruse tüved võivad liikuda piirkondadesse, kus on võimalused nende edasikandumiseks kõige paremad. Piirkondadesse, kus on seksuaalne riskikäitumine rohkem levinud," nentis Vasylyeva.
Samuti leidis töörühm, et võrreldes muu Euroopaga on riigis rohkem levinud HI-viiruse tüved, mis on resistentsed nakatumist pärssivate (PrEP) ravimite suhtes.
Kokku järjestasid teadlased töö tarbeks aastatel 2012–2015 kokku 24 piirkondlikus kliinikus 427 patsiendi organismist leitud HIV-1 alatüüp A pärilikkusaine. Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide t eadusakadeemia toimetistes. | Ukraina sõda kannustas HIV-i levikut riigi suurlinnadesse | https://novaator.err.ee/654748/ukraina-soda-kannustas-hiv-i-levikut-riigi-suurlinnadesse | Ukraina idaosas lõõmav konflikt on mõjutanud riiki rohkem kui ühel viisil. HI-viirust kandvate sõjapõgenike tõttu on kasvanud järsult nakatumisrisk ka Ukraina suurlinnades nagu Kiiev ja Odessa. Seejuures pole HIV enam ainult süstivate narkomaanide seas leviv haigus. |
Aganits ja Montpellier kohtusid kaheksandikfinaali avamängus Soligorski Šahtjoriga (Valgevene) Mogiljovis ning said 3:1 (25:10; 25:16; 26:28; 25:19) võidu, vahendab volley.ee. Eesti koondise temporündaja tegi tavapäraselt kaasa kogu kohtumise ja tõi 100-protsendilise rünnaku (7st 7) juures 9 punkti (+8), kaks punkti tuli blokist. Võitjate parimana kogus Jean Patry 20 punkti (+14). Kordusmäng peetakse 31. jaanuaril Prantsusmaal.
Allik ja Düren Powervolleys mängisid Türgis Ankara Ziraat Bankasiga ning pidid vastu võtma 0:3 (20:25; 24:26; 19:25) kaotuse. Allik sekkus episoodiliselt servima ja punktiarvet ei avanud. Võitjate parimana kogus Dawid Konarski 17 punkti (+11), Düreni resultatiivseim oli Marvin Prolingheuer 11 punkti (+6). Korduskohtumine toimub 31. jaanuaril Saksamaal.
CEV Challenge Cupil on võistlustules kaks eestlast. Henri Treial ja tema Tšehhi meistrisarja kuuluv koduklubi CEZ Karlovarsko kohtuvad kolmapäeval kodus kell 19.00 (Eesti aeg) Näfelsi Biogas Volleyga (Šveits). Oliver Venno ja Ankara Maliye Piyango peavad oma 1/8-finaali avakohtumise Minski Stroiteli (Valgevene) vastu. See mäng peetakse kolmapäeval Ankaras Eesti aja järgi kell 19.00.
Euroopa klubivõrkpalli kõrgeimal tasemel ehk Meistrite liigas peavad järjekordsed mängud Renee Teppan (Trentino Diatec) ja Timo Tammemaa (Maaseiki Noliko). Trentino hoiab E-alagrupis Kedzierzyn-Kozle Zaksa (5 punkti) järel 4 punktiga teist kohta, Maaseik on 2 punktiga kolmas ja Izmiri Arkas 1 punktga viimane. Trentino kohtub neljapäeval kell 21.30 kodus Izmiri klubiga, Maaseik mängib kolmapäeval kell 21.30 võõrsil Zaksaga. | Aganits oli eurosarjas võidukas, täna mängivad Venno, Tammemaa ja Treial | https://sport.err.ee/654745/aganits-oli-eurosarjas-voidukas-tana-mangivad-venno-tammemaa-ja-treial | Lisaks Pärnu VK-le alustasid CEV Challenge Cup'i 1/8-finaali eile ka Andri Aganits ja Karli Allik. Täna ja homme jätkavad mitmed piiri taga mängivad Eesti võrkpallurid samuti oma teekonda Euroopa klubisarjades. |
Gogoli teatri kunstilist juhti kahtlustatakse riigilt ligi miljoni euro väljapetmises, vahendasid ERRi raadiouudised.
Juurdlus puudutab Serebrennikovi loodud teatriprojekti Platvorm, mille raamatupidaja, kes on samuti juhtumi asjus kohtu all, on süüdistanud lavastajat projektile mõeldud summade omastamises ning kogu petuskeemi juhtimises.
Lavastaja on viimastel aastatel kritiseerinud kunsti üha rangemat tsenseerimist Venemaal, öeldes, et võimud on naasmas "kõige labasema Nõukogude praktika juurde".
Süüdimõistmise korral ähvardab režissööri kuni kümne aasta pikkune vanglakaristus. | Vene lavastaja Kirill Serebrennikovi koduaresti pikendati | https://kultuur.err.ee/654741/vene-lavastaja-kirill-serebrennikovi-koduaresti-pikendati | Möödunud aasta augustis kinni peetud vee lavastaja Kirill Serebrennikovi koduaresti pikendati veel kolme kuu võrra, kirjutab ajaleht New York Times. |
Video monteeris Siim Parisoo ja heli võttis üles ning mängis kokku Martin Kikas, materjali filmisid operaatorid Hanna Samoson ja Siim Parisoo.
"Mängivad pillid, kuu on vees" on lugu Põhja Konna 2016. aastal ilmunud kauamängivalt "Põhja Konn". 2018. aasta veebruari keskpaigas ilmub Põhja Konnal duubelvinüül "Põhja Konn", millele jõuavad lisaks kollektiivi varasematele lugudele ka Betti Alveri luuletuste "Hääled", "Mitte viirastus, meeltepett", "Külm puhang lõõtsub" ja "Suurest haardest" muusikalised töötlused. Viimased neli poeesi on sisse lugenud näitlejad Anu Lamp, Andres Ots, Lauri Kaldoja ja Karmo Nigula ning selle juurde komponeeritud muusika sündis nende lugemisviisist.
Albumi esitluskontserdid toimuvad 16. veebruaril Tallinnas Vabal Laval ja 17. veebruaril Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis. Esitluskontsertide külalisesinejana astub üles Erki Pärnoja. | Põhja Konn avaldas videosingli "Mängivad pillid, kuu on vees" | https://menu.err.ee/654742/pohja-konn-avaldas-videosingli-mangivad-pillid-kuu-on-vees | ansambel Põhja Konn avaldas Ö Stuudios salvestatud ja viimistletud videosingli "Mängivad pillid, kuu on vees". Loo kirjutasid Põhja Konna laulja ning klahvpillimängija Valter Soosalu ja kitarrist Jürgen Kütner Karl Ristikivi samanimelise luuletuse sõnadele. |
Elutööpreemia kandidaadid on:
Henn Põlluste – teenekas maadlustreener, aastaid on olnud Eesti maadluskoondise peatreener, Heiki Nabi treener. Esitaja Eesti Maadlusliit;
Ivar Stukolkin – ujuja, 1980 Moskva olümpiavõitja. Esitaja Eesti Ujumisliit;
Jaan Ahi – teenekas jäähoki ja jalgpalli treener ning arendaja, kauaaegne sporditöö korraldaja. Esitaja Eesti Jäähoki Liit;
Jaan Tults – aerutamis- ja sõudmistreener, arutamise ja sõudmise arendaja. Esitajad Eesti Sõudeliit ja Eesti Aerutamisföderatsioon;
Jüri Kalmus – jalgrattatreener, Erika Salumäe esimene treener, jalgrattaspordi arendaja. Esitaja Eesti Jalgratturite Liit;
Kaarel Zilmer – teenekas suusaspordi ja liikumisharrastuse arendaja. Esitaja Eesti Suusaliit;
Kersti Sirel – teenekas korvpallitreener, TLÜ korvpallinaiskonna treener. Esitaja Tallinna Ülikool;
Matti Killing – teenekas sõudetreener. Esitajad Eesti Sõudeliit, Eesti SS Kalev, EMSL Jõud, Pärnu Spordiliit ja Pärnumaa Spordiliit;
Peeter Nelis – vehklemistreener, Haapsalu vehklemiskoolkonna edasiarendaja. Esitaja Eesti Vehklemisliit;
Raigo Kollom – ratsutaja ja ratsaspordi treener ja arendaja, Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees. Esitaja Eesti Ratsaspordi Liit;
Rein Põldme – pimedate laste kehalise kasvatuse õpetaja ja ujumistreener. Esitaja Eesti Paraolümpiakomitee, kandidatuuri toetajad Puuetega Inimeste Ujumisliit, Eesti Pimedate Spordiliit, Eesti Puuetega Inimeste Spordiliit, Tartu Emajõe Kool;
Riho Rannikmaa – judo- ja sumotreener. Esitajad Eesti Sumoliit, Eesti Judoliit, Lääne-Virumaa Spordiliit ja Vinni vald, kandidatuuri toetaja Kaido Höövelson;
Sulev Roosma – purjetaja ja purjespordi arendaja, Kalevi Jahtklubi arendaja, Tallinna Linnasadama peainsener. Esitaja Kalevi Jahtklubi;
Taimu Viir – tõstesporditreener ja -kohtunik, tõstespordi arendaja ja spordiajaloolane. Esitajad Eesti Tõstespordi Liit ja Spordiajaloo Klubi Alfred;
Toomas Merila – odavisketreener. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit;
Tõnu Pääsuke – laskesuusataja ja laskesuusatamistreener, laskesuusatamise arendaja. Esitaja Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, kandidatuuri toetajad Kaija Parve-Helinurm, Marten Kaldvee, Eveli Saue;
Uno Aava – autosportlane, insener ja autospordi arendaja ning mootorispordi ajaloo koguja. Esitaja Eesti Autospordi Liit, kandidatuuri soovitaja Raido Rüütel;
Õnne Pollisinski – allveespordi treener ja allveespordi arendaja, puuetega inimeste sporditegevuse arendaja. Esitaja Eesti Allveeliit, kandidatuuri toetajad Eesti Paraolümpiakomitee, Downi Sündroomi Ühing MTÜ ja Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaiguste Selts.
Riiklik spordi elutööpreemia määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ning kelle elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. Kummagi elutööpreemia suurus on 40 000 eurot.
Aastapreemia kandidaadid 2017. aasta tulemuste eest on:
Ahto Raska – maadlustreener, maadleja Epp Mäe treener. Epp Mäe saavutas 2017. aastal naistemaadluses –75 kg EM-il 3. koha ja MM-il 5. koha. Esitaja Eesti Maadlusliit;
Epp Mäe – maadleja, saavutas 2017. aastal naistemaadluses –75 kg EM-il 3. koha ja MM-il 5. koha. Esitaja Eesti Maadlusliit;
Heiki Nabi – maadleja, saavutas 2017. aastal kreeka-rooma maadluses kehakaalus –130 kg MM-il 2. Koha. Esitaja Eesti Maadlusliit;
Helen Link – Eesti Ujumisliidu „Õpime ujuma“ projektijuht, ujumise algõpetuse kooliprogrammi arendamise eest 2017. aastal. Esitaja Eesti Ujumisliit;
Janek Õiglane – kergejõustiklane, 10-võistleja, saavutas 2017. aastal 10-ne võistluses MM-il 4. koha. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit;
Julia Beljajeva – vehkleja, Eesti parim naissportlane 2017, saavutas 2017. aastal MM-il 1. koha Eesti epeenaiskonna koosseisus, MM-il ind. 3. koha, EM-il ind 3. koha, MK-sarjas 2016/2017 2. koha ja oli aasta kokkuvõttes maailma edetabeli liider. Esitaja Eesti Vehklemisliit;
Keio Kuhi – Eesti Korvpalliliidu peasekretär, tulemusliku tegevuse eest FIBA U18 Euroopa Meistrivõistluste noormeeste B-Divisjoni finaalturniiri korraldamisel Tallinnas 28.07.- 06.08.2017. Esitaja Eesti Korvpalliliit;
Kelly Sildaru – vigursuusataja, Eesti parim noorsportlane 2017, saavutas 2017. aastal juunioride MM-il pargisõidus 1. koha ja rennisõidus 1. koha. Esitaja Eesti Suusaliit;
Ott Tänak ja Martin Järveoja – rallipaar, saavutasid 2017. aastal kaks MM etapivõitu ja saavutasid MM üldarvestuses 3. koha. Esitaja Eesti Autospordi Liit;
Irina Embrich, Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Kristina Kuusk – Eesti epeenaiskond, Eesti parim võistkond 2017, kes saavutas 2017. aastal MM-il 1. koha. Esitaja Eesti Vehklemisliit;
Kaido Kaaberma, Anatoli Jasnov, Natalja Kotova, Viktor Kirpu ja Peeter Nelis – epeenaiskonna treenerid, tulemusliku töö eest Eesti kuldse epeenaiskonna ettevalmistamisel 2017. aasta vehklemise MM-iks. Esitaja Eesti Vehklemisliit;
Mario Kalmre ja Risto Kalmre – üritusteseeria Simple Session asutajad ja peakorraldajad juba 18 aastat. 2017. aastal laiendati Simple Sessioni üritust Riiga. Esitaja Eesti Linnaratturite Liit;
Kaur Kuslap, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo – sõudjad, Eesti paarisaeruline neljapaadi meeskond, kes saavutasid 2017. aastal sõudmise MM-il 3. koha. Esitaja Eesti Sõudeliit;
Mattias Reinaas, Stefan Arand ja Erko Aabrams – Eesti veemoto koondise liikmed, kõrged tulemused maailma- ja Euroopa meistrivõistlustelt. Esitaja Eesti Veemoto Liit;
Markus Puusepp – Eestis toimunud orienteerumise MM peakorraldaja, kes oli 2017. aastal Eestis toimunud orienteerumise MM võistluste peakorraldaja. Esitaja Eesti Orienteerumisliit;
Matti Killing – sõudetreener, 2017. aastal sõudmise MM-il 3. koha saavutanud Eesti paarisaerulise neljapaadi treener. Esitaja Eesti Sõudeliit;
Natalja Kotova – vehklemistreener, vehkleja Julia Beljajeva treener. Esitajad Eesti Sõudeliit ja Tartu Linnavalitsus;
Nikolai Novosjolov – vehkleja, saavutas 2017. aastal EM-il 3. koha, MM-il 2. koha ja MK-sarjas 2016/2017 3. koha. Esitaja Eesti Vehklemisliit.
Peeter Olesk – laskur, saavutas 2017. aastal EM-il olümpiakiirlaskmise harjutuses 2. koha ja täiskaliibrilise püstoli harjutuses 3. koha. Eesitaja Eesti Laskurliit;
Raul Reiter – võrkpalli noortetreener, kelle töö tulemus kajastub otseselt Eesti meeste võrkpallikoondise 2017. aastal FIVB Maailmaliiga 3. tugevusgrupi võidus. Esitaja Eesti Vehklemisliit;
Sven Andresoo – kergejõustikutreener, 2017. aastal MM-il 10-võistluses 4. koha saavutanud Janek Õiglase treener. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit;
Tõnis Sildaru – Kelly Sildaru treener, freestyle suusatamise juunioride koondise treener. Esitaja Eesti Suusaliit;
Veljo Lamp – Tartu Linnavalitsuse spordiametnik, 23.09.2017. aastal Tartus toimunus III Euroopa spordinädala avaürituse üldkoordineerimise eest. Esitaja Tartu Spordiliit.
Aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemia määramisel arvestatakse sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusesse, mis on saavutatud või avalikustatud eelmise kalendriaasta jooksul. Iga aastapreemia suurus on 9600 eurot, kollektiivi premeerimisel jaotatakse preemiasumma kollektiivi liikmete vahel võrdselt. Preemiate saajad otsustab Eesti Spordi Nõukogu ettepaneku alusel Vabariigi Valitsus.
Preemiad antakse üle 20. veebruaril Läänemaa Ühisgümnaasiumis Haapsalus. | Riiklikele spordipreemiatele esitati 41 kandidaati | https://sport.err.ee/654740/riiklikele-spordipreemiatele-esitati-41-kandidaati | Kultuuriministeeriumisse laekusid tähtajaks, 10. jaanuariks 2018 ettepanekud riiklike spordi elutöö- ja aastapreemiate määramiseks. Kahele elutööpreemiale esitati 18 ning kuuele aastapreemiale 23 kandidaati. |
Keskuses hakatakse arendama Saabi sõjalennukite elektroonilise sõjapidamise süsteeme. Samuti on seal plaanis arendada maismaal paiknevaid elektroonilise sõjapidamise ja luure tehnoloogiaid, vahendas Yle.
Personali hakkas ettevõte uue keskuse jaoks värbama juba eelmisel aastal ning käesoleval aastal seda tööd jätkatakse.
Saabi tegevjuhi Håkan Buskhe sõnul on eesmärgiks teha Tampere keskusest oluline osa ettevõtte tootearendussüsteemist.
Saab on teinud eelmisest aastast saadik koostööd ka Helsingi piirkonnas asuva Aalto Ülikooliga.
Praegu on Saabil ja selle tütarfirmal Combitech Oy Soomes umbes 100 töötajat ning tegutsetakse nii Helsingis, Espoos, Jyväskyläs, Tamperes ja Säkyläs. | Saab laiendab Soomes tegevust, Tampere linna tuleb uus keskus | https://www.err.ee/654738/saab-laiendab-soomes-tegevust-tampere-linna-tuleb-uus-keskus | Rootsi lennundus- ja kaitsetööstusettevõte Saab AB laiendab oma tegevust Soomes ja rajab Tampere linna tehnoloogiakeskuse. |
Amet täpsustas, et mõlemal olid kaasuvad haigused, kumbki polnud gripi vastu vaktsineeritud.
Aasta teisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3126 inimest, neist 39 protsenti olid lapsed. Haigestunute üldarv on püsinud viimastel nädalatel stabiilsena.
Haigestumiste üldarvu püsimine madalal tasemel võib olla seotud nii lõppenud pühade kui ka asjaoluga, et hetkel domineeriva B-gripiviiruse leviku potentsiaal on üldjuhul väiksem ja seetõttu kasvab grippi haigestunute arv suhteliselt aeglasemalt.
Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 13 A-gripiviirust ja 50 B-gripiviirust. Grippi haigestumise intensiivsust hindab terviseamet jätkuvalt madalaks ning gripilevikut piiratuks. | Gripihooaeg on seni nõudnud kaks inimelu | https://www.err.ee/654737/gripihooaeg-on-seni-noudnud-kaks-inimelu | Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud kaks vanemaealist inimest vanuses 79 ja 81 eluaastat, teatas terviseamet kolmapäeval. |
"Kultuurkapitali eelarves ei ole juhtunud midagi drastilist, sest olgugi et alkoholi ostmine on vähenenud, siis kuna aktsiisitõus on iseenesest olnud üsna suur, on tänu sellele laekumised tervikuna Kultuurkapitalile olnud siiamaani kasvavas trendis," ütles Saar riigikogu infotunnis Jürgen Ligi küsimusele vastates.
Saar nentis, et Kultuurkapitali eelarve sõltub nii alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumistest kui ka hasartmängumaksust ning lisas, et viimane mõjutab ka Hasartmängumaksu Nõukogu eelarvet.
Vastates küsimusele, kas alkoholiaktsiisi oodatust väiksema laekumise tõttu tuleb Kultuurkapitalil kavandatud projekte kärpida, ütles Saar, et kui Kultuurkapitali sissetulek võrreldes prognoosituga oluliselt väheneb, antakse tõenäoliselt välja vähem toetusi ja stipendiume.
"Teadupärast Kultuurkapital teeb oma eelarvet, maksab asju välja ja teeb lõplikke otsuseid vastavalt sellele, millised on tegelikult laekumised. Kultuurkapitali rahastus on projektipõhine ja juhul kui see peaks olema tõepoolest nii, et Kultuurkapitali sissetulek võrreldes prognoosituga oluliselt väheneb, siis Kultuurkapital annab tõenäoliselt välja natukene vähem toetusi ja stipendiume," rääkis Saar.
Kultuuriminister tervitas diskussiooni kultuuri rahastamise üle.
Saare sõnul tasub mõelda, millised maksud võiksid veel olla suunatud kultuuriministeeriumi eelarvesse kultuuri ja spordi toetuseks. "Vaadates analoogseid kogemusi näiteks Lätis, siis nende maksude lahtisidumine Kultuurkapitali laekumistest, nii nagu on ka aeg-ajalt olnud mõtteid, ei ole andnud positiivset efekti," ütles Saar. "Minu Läti kolleegid on korduvalt kinnitanud, et nad igatseksid sellist mudelit nagu Eestis on," lisas Eesti kultuuriminister. | Indrek Saar: alkoaktsiisi alalaekumine pole kultuuri rahastamist mõjutanud | https://kultuur.err.ee/654732/indrek-saar-alkoaktsiisi-alalaekumine-pole-kultuuri-rahastamist-mojutanud | Kultuuriminister Indrek Saare kinnitusel ei ole alkoholiaktsiisi alalaekumine seni kultuuri rahastamist mõjutanud ning kui Kultuurkapitali vahendid ka peaks vähenema, siis antakse selle võrra vähem toetusi ja stipendiume välja. |
Kümnete valgusaastate kaugusel
15 Sagitta tähe juures elavad jumalad.
Nad on valgusejumalad,
„kehad“ stringidest,
aga nad võivad end muuta,
kuis tahavad.
Võivad kasvada hiidudeks,
Kahaneda nähtamatuks punktiks,
Kes rännata võib
Valgusest kiiremini
Läbi kogu Universumi.
Ruumi ja aega nende jaoks pole,
TUNDMATU igaveseks koduks neile.
Mõistus ammugi unustatud,
kujutluse vägi annab
Neile väe luua
Nähtavaks kõike,
Mida tahavad.
Miljardeid aastaid tagasi
Olid ka neil tähelaevad,
Elu olemuse avastasid,
Rakud,millest areneb
Aegade jooksul inimene.
Nägid ette nad arengut,
Otsisid paika,millest tärkab elu.
Maal valmis oli saanud
Meri,kõik oli tyhi ja paljas.
Valgusolendid leidsid,
Et Maa on sobiv paik,
Kuhu külvata seemned.
Nii tõidki nad eluidud
Maapealsesse merre,
Külvasid seemned vette,
Mis sobiv arengu alguseks.
Lahkusid siis ning elasid edasi
Oma tähtkujus,
Arenesid ka ise,
Kuni valguseolendeiks said.
Ei midagi sellest,
Mis praegu Maa peal kehtib,
Ei kehti nende juures.
„Loodusseadused“ võidetud,
uueks saanud on valguseolendid,
ruum ja aeg tõkkeks neile pole,
raskusjõud puudub
ning moondumisvõime
võtta lubab ükskõik
millist kuju või kaduda hoopis,
et ilmuda taas.
Neile tarvis pole sööki ega jooki,
Mees ja naine ühinenud
Uueks olendiks;
Ja kui uut tahetakse luua,
Siis kujutlusest kujuneb
Uus,millel jällegi pole
Midagi sellest,mis meie juures.
Miski,mis siin,
Seal ei kehti.
Kuid meid nad unustand
Pole,
Jälginud on meie arengu teed
Ainuraksest siiani.
Aegade jooksul vahel
Nähtamatuina jalutand,
Hõljunud siin
Kui peremehed,kes vaatavad
Küpsevat vilja.
Mida kavatsevad meiega,
Mida tahavad Maast,
Kuhu külvanud elu?
Kas siinseist keegi teab seda?
Kas keegi aimab,et
Külvajad siin vahel käivad
Ning ootavad,uurivad meid?
Kas oleme täitnud nende
Kavatsuse sihi
Või oleme äpardunud,
Saanud kellekski,kelles
Nad pettunud,
Kes isegi vihastavad neid?
Kes oleme meie?
Kuhu suundume?
Kas lootsid valguseolendeid
Meistki,et nende sarnaseiks
Saame?
Ka küsib praegu keegi
Meist seda?
Või küsinud on?
Aegade jooksul külvajad
Meie hulka sünnitanud on
Neid,kes unistanud
Inimkonna uueks loomisest,
Astumisest sammukese edasi –
Sumeri jumalad õpetasid
Mustpeadele tarkusi,
Nõidade sünd
Aitas inimkonnal
Tõrjuda haigusi,
Sidepidajaiks olid Taeva ja Maa
Vahel.
Kuid sõjavankrid tallasid
Paljud kultuurid.
Tsivilisatsioonid tõusid,
Vajusid liiva,
Jumalad vaatasid kurvalt –
Nii nemad ei tahtnud.
Üksikud saadikud tulid,
Hoiatasid inimkonda,
Et see tee viib hukatusse,
Kuid keegi ei kuulanud neid –
Jeesus,Buddha,Lao-zi _
Kolm Täiskasvanut päästma
Tulid meid püünistest,
Kütkeist vabanemist
Pakkusid,
Näitasid Elu Teed,
Kuid uueks saamise asemel
Korraldati riitusi,
Ehitati kirikuid
Ning kakeldi võimu pärast.
Joachim di Fiore unistas
Vaimu Riigist,kus
Valitseb rahu
Ja kontemplatsioon.
Müstikud kogelesid
Teisest Maailmast,
Kus armastus
Ja Nägemine
Kaitseb inimesi huku eest.
Üksikud filosoofid
Kuulutasid rahu ja tarkust,
Sri Aurobindo rääkis
Evolutsiooni uue astme
Tähtsusest inimese puhul.
Fechner nägi tuleviku uut olendit.
Krishnamurti kuulutas
Konfliktide lahenduse võimalikkust.
Olaf Stapledon rändas Universumis
Ning nägi Tähtedeloojat
Ning viimset inimest.
Öpik rääkis mõtte
Ajatusest ja ruumitusest,
Kosmilisest teadvusest
Ning ostsilleeruvast Universumist,
Kus miljardite aastate pärast me teadvus
Võib uuesti ärgata
Uues Universumis.
Paul Tillich kuulutas
Uut olemist
Ja Jumala Riiki,kus kõik
On püha…
Kuid maad rüüstati,
saastati,
Ikka enam on inimesi,
Kes nälgivad,
Ühel pool prassimine,
Teisel pool nälg –
Inimkonda võrreldi
Maa vähkkasvajaga.
Ja seda ta ongi.
Pole võimalik ravi,
Pole ravimit,
Oleme valinud
Surma tee,
Tuumapommid on valmis
Lõhkema,
Ahnus vaimuhaigusena valitsemas.
Seda kõike näevad
Me külvajad,
Valgusejumalad,
Neil kahju meist pole,
Kuskil on viga,
Mida parandada ei saa,
Ainus tee on
Asendada inimkond
Uue tõuga,
Kus valgusolendite
Kujutlusest saavad olevaks need,
Kes rahumeelsesd,
Koostööaltid
Ning taipavad seda,
Mida Jeesus,Buddha,Lao-zi.
Ja siis tuleb päris
Midagi uut,
Midagi siinpoolset ei kehti,
Valgusolendeiks sünnivad
Uued,
Maa uueneb,
Päike saab teiseks
Ning jumalad on tagasi
Tulnud,et jääda siia,
Ja jälle siis minna
Looma uusi maailmu
Universumi väljadel.
Kas keegi pääseb
Endisest inimkonnast
Või hävivad kõik?
Jõudes oma teekonnal
Ökokatastroofini
Ja ähvardava tuumasõjani,
Pole me teeninud ära
Pääsemist,
Oleme teeninud karistuse,
Jäädavalt olematuks
Muutmise.
Ja kui surnud äratatakse,
Siis kogutakse nad kokku
Kuhugi Universumi
Äärele,
Antakse uus keha neile
Ja uus meel,
Igaveseks unustavad nad Maa
Ning Toonela kaigub
Nende laulust,
Mis kiidab Tähtedeloojat,
Kes on väljaspool
Mõistust,
Kaastunnet
Ja kõike inimlikku.
Kas nüüd Külvajad kahetsevad?
Oh ei!
Nad võtavad ette uusi
Katseid,et leida
Elu,mis pole elu,
Vaid uus leemisviis,
Et Universumi uurded
Täituksid valguseolenditega,
Kes leiavad tee välja,
Välja sellest Universumist,
Hoopis teise,mida
Ei saagi nimetada Universumiks,
Sest isegi valgusolendid
On seal teised
Ja ka valgus. | Luuletus. Jumalate tagasitulek | https://kultuur.err.ee/654726/luuletus-jumalate-tagasitulek | Jaan Toominga luuletus annab argielule natuke mõõdet juurde. |
Esimese kontrollvõistluse tegi Beilmann möödunud nädalavahetusel IBU karikasarjas, mil saavutas sprindivõistlusel karjääri kõrgeima, 17. koha, kirjutab biathlon.ee.
Beilmann tunneb end hästi ning on rahul, et saab jälle vaikselt hakata töötama selle suunas, et taas maksimaalset sooritust teha. "Paranemine on läinud hästi ja suhteliselt ootuspäraselt. Kuna me sel korral (eelmisel aastal oli sama murd teisel jalal – toim) saime jälile väga kiiresti, siis ei olnud kahju nii ulatuslik. Sellest tulenevalt on ka paranemisperiood lühem olnud," rääkis Beilmann.
Vigastusest sai neiu teada novembris ning sellest ajast on ta tegelenud aktiivselt taastusraviga, kuid samas on ta stabiilselt ka oma vormi hoidnud. "Kuna ma treeninguid lõpetama ei pidanud, siis füüsilises mõttes ma kindlasti ettevalmistushooajal saavutanud vormi kaotanud ei ole. Kuigi suuskadele sain alles detsembri lõpus, siis teisi treeninguid, mis jalale koormust ei andnud, võisin teha stabiilselt kogu aeg. Nii näiteks kuulusid treeningplaani ujumine, rattasõit, anti gravity lint, jõusaal. Kogu taastumisprotsessi juures oli oluline, et pean ennast kuulama ja enesetunnet jälgima. See reegel kehtib ka nüüd, mil saan tagasi võistlema," selgitas Beilmann.
Kontrollstardiks osales Beilmann möödunud nädalal IBU karikasarja sprindivõistlusel, kus saavutas oma karjääri parima, 17. koha. Samas toonitavad nii koondise arst Taivo Väärsi kui Beilmann, et 100 protsenti taastunud sportlane veel ei ole. "Sellisest vigastusest täielikult taastumine võtab aega ja maksimaalse võimekuseni on veel minna, kuid IBU karikasarjas tehtud start andis kindlust, et ma võin võistelda. Ma ei tundnud pärast kontrollvõistlust, et jala olukord oleks läinud kehvemaks, pigem on just iga päevaga läinud paremaks ka pärast võistlemist," sõnab Beilmann.
Eelnevast tulenevalt on koondise treenerid otsustanud anda Beilmannile võimalus ka MK sarjas. "Kuna Meril tegi väga hea võistluse IBU karikasarjas ja paranemisprotsess on kulgenud plaanipäraselt, siis on õige hetk anda talle võimalus startida ka MK-l. Koondise arsti kinnitusel võib Meril startida ja see sai koondise määramisel ka otsustavaks," kinnitas koondise abitreener Indrek Tobreluts.
"Usun, et oleme senimaani teinud õiged otsused ja valitud tee on ennast õigustanud. Oleksin võinud ka varem proovida starti tulla, kuid teadlikult ootasime veidi kauem, et olla kindlad, et olen selleks valmis. Ma pole praegu rohkem valu tundnud ja olen valmis Anterselva sprindietapiks," rääkis Beilmann.
Anterselva maailmakarika etapp algab 18. jaanuaril naiste sprindiga. Lisaks on kavas meese sprint, jälitussõidud ja ühisstardist sõit. Eestit esindavad Anterselvas Kauri Kõiv, Roland Lessing, Kalev Ermits, Regina Oja, Meril Beilmann ja Tuuli Tomingas. | Raskest vigastusest taastunud Meril Beilmann naaseb Anterselvas MK-sarja | https://sport.err.ee/654719/raskest-vigastusest-taastunud-meril-beilmann-naaseb-anterselvas-mk-sarja | Sügisel reieluukaela stressmõra diagnoosi saanud koondislane Meril Beilmann oli vigastuse tõttu sunnitud hooaja alguse vahele jätma ning keskenduma taastusravile. Nüüdseks on protsess jõudnud faasi, mil sportlasel on lubatud võistlusradadele naasta. |
Arsti sõnul pole tal põhjust kahelda ka presidendi vaimses tervises. Arsti sõnul nõudis Trump ise nõndanimetatud kognitiivset testi, mille sooritas erakordselt hästi.
"Viiteid mingitest kognitiivsetest probleemidest pole," ütles Jackson.
Jackson vestles Trumpiga ka liikumisest ja toiduvalikust. Reaalne kaalulangetamiseesmärk Trumpile oleks umbes neli kuni seitse kilo.
"Presidendil on palju energiat ja suur taluvusvõime," kiitis Jackson.
Valge Maja edastas juba reedel Jacksoni arvamust, et Trumpi tervis on suurepärane. Kontrolliti muu hulgas presidendi südamelöögi sagedust, kaalu, vererõhku, veresuhkru ja kolesteroolitaset.
Trumpi hea tervis tuleneb arsti sõnutsi suurepärastest geenidest ja halbade harjumuste puudumisest. "Presidendi tervis on tervikuna suurepärases seisus ... Kõik kliinilised andmed osutavad, et president on praegu väga terve," ütles Jackson, kelle sõnutsi on presidendi pulss 68 lööki minutis ja vererõhk 122/74, kuid kolesteroolitase mullusega võrreldes tõusnud ja lisandunud 1,4 kg kehakaalu, kehamassiindeks läheneb näitajale "rasvumine".
Arsti sõnutsi manustab president kolesterooli-vastast preparaati, samuti kiilanemisvastast vahendit ja hulka muid ravimeid.
"Presidendi tervislik seisund on suurepärane," sõnas Jackson. "Ütlesin presidendile, et kui ta oleks viimased 20 aastat harrastanud terveid eluviise, võiks ta elada 200-aastaseks," lisas ta, tõdedes, et Trumpo on napi unega, vaid 4-5 tundi ööpäevas.
Arsti andmetel on 71-aastane Trump 190 sentimeetri pikkune ja kaalub 108 kilo.
Tervisekontrolli juhtis mereväe kontradmiral Jackson, kes määrati Valge Maja juurde 2006. aastal. Trumpi uurivate teiste arstide kohta andmeid avaldatud pole. USA presidendil pole kohustust käia iga aasta tervisekontrollis, kuid sellest on kujunenud tava. Lisaks pole president kohustatud tervisekontrolli tulemusi avaldama. | Trumpi arsti hinnangul püsib president tervena kogu ametiaja | https://www.err.ee/654618/trumpi-arsti-hinnangul-pusib-president-tervena-kogu-ametiaja | USA president Donald Trump püsib Valge Maja arsti Ronny Jacksoni hinnangul tervena kogu ametiaja, edastas kohalik meedia teisipäeval riigipea tervisekontrolli tulemusi. |
Politico kirjutab, et Bannon teavitas oma advokaadi vahendusel esindajatekoja luurekomiteed, et ta keeldub vastamast küsimustele, mis puudutavad tema ametiaega Valges Majas või valimistejärgset üleminekuperioodi.
Teade ajas vihaseks nii vabariiklastest kui ka demokraatidest komitee liikmed, kes esitasid koheselt Bannonile ka ametliku nõudmise tunnistusi anda, kuid ka see ei andnud tulemust. Kokku oli Bannon komitee suletud istungil rohkem kui 10 tundi ning suurem osa sellest ajast kulus vaidlusele, millises vormis tema tunnistused peaksid olema.
Bannoni vaikimise põhjuseks peavad nii rahvasaadikud kui ka meedia Valge Maja poolt avaldatud survet.
Luurekomitee juhtiva demokraadi Adam Schiffi sõnul oli Bannoni advokaat pärast ametlikku nõudmist tunnistusi anda kontakteerunud Valge Majaga ning seal korrati seisukohta, et Bannon ei peaks küsimustele vastama. Schiffi hinnangul oli sisuliselt tegu presidendi administratsiooni poolt antud vaikimiskäsuga.
Valge Maja põhjendas oma hoiakut seisukohaga, et rahvasaadikud rikkusid tavapärast protseduuri, mille kohaselt kooskõlastatakse sellised tunnistustenõudmised Valge Majaga.
Samas on komitee liikmetel endiselt kavas vastused Bannonilt kätte saada ja seda rõhutas ka komitee juhtiv vabariiklane, Texase osariiki esindav Mike Conaway.
Venemaa sekkumist USA presidendivalimistesse ja Trumpi meeskonna võimalikku kokkumängu Moskvaga uurivad lisaks eriprokurör Robert Muellerile nii esindajatekoja kui ka senati luurekomitee.
New York Times kirjutas teisipäeval, et ka eriprokurör Mueller on esitanud Bannonile ametliku kutse tunnistusi anda. See areng on oluline kas või seetõttu, et erinevalt kongressist ei saa Bannon eriprokurörile tunnistusi andes Valge Maja vaikimiskäsku enam põhjenduseks tuua.
Väljaanne Daily Beast kirjutab, et erinevalt kongressist on ka Bannonil endal kavas eriprokurör Muelleriga kohtudes kõik südamelt ära rääkida.
Bannoni sõnad Michael Wolffi raamatus, kus ta muuhulgas nimetas president Trumpi poja Donald jr ja Vene juristi kohtumist Trump Toweri ärihoones 2016. aasta valimiskampaania ajal riigireetmiseks, tõid kaasa raevuka vastuse riigipea ja Valge Maja poolt. See tõi omakorda kaasa selle, et Bannoni senine edu Trumpi toetajate seas ja presidenti toetavas meedias sai läbi ning ta pidi lõpuks lahkuma ka enda juhitud uudisteportaalist Breitbart. | Meedia: Bannon kongressis küsimustele ei vastanud, Muellerile aga vastab | https://www.err.ee/654724/meedia-bannon-kongressis-kusimustele-ei-vastanud-muellerile-aga-vastab | Kuigi Valge Maja kunagine peamine poliitikastrateeg Steve Bannon keeldus teisipäeval USA kongressi esindajatekoja luurekomitee eest suuremale osale küsimustest vastamast, on tal USA meedia andmetel kavas olla eriprokurör Robert Muelleriga palju avameelsem olla. |
Intsikurmu festivali meeleolu toovad publikuni Raadio 2 aasta demo võitnud Inger, Mick Pedaja värske elektrooniline projekt Sumra, sel nädalal esimese albumi üllitanud hiphop-muusik Mick Moon, vahetut indie 't viljelev Mees Inc ja Jaan Pehk.
Välisartistidest on kohal Moskvast pärit avant-garde punkbänd Glintshake, Noortebänd 2017 võistluselt tähelennu muusikaareenile teinud võitjaduo Rainer Ild, indie-elektroonika kooslus Avoid Dave ja energiline funk -muusika ansambel Lexsoul Dancemachine. Õhtu lõpetab kahetunnine muusikasett palavalt armastatud Marynel-Marju Kuut ehk DJ-MEK poolt.
“Kolmandat korda toimuv Talifestival on Intsikurmu 2018. aasta festivaliporgrammi avasündmus, osa suuremast ja kvaliteetset sisu pakkuvast tervikust," kirjeldas festivali üks peakorraldajatest Mihkel Kübar.
Lisaks muusikaprogrammile on võimalus seigelda tubases kuuskedega kaunistatud metsapargis, tutvuda Kadri Toomi pop-up näitusega "Pealispind", ja vaadata Eriti Lühikeste Filmide Festivali (ELFF) programmi.
Instikurmu Talifestival algab 20. jaanuaril kell 18.00. | Intsikurmu festival kolib üheks õhtuks teatrisse NO99 | https://menu.err.ee/654725/intsikurmu-festival-kolib-uheks-ohtuks-teatrisse-no99 | 20. jaanuaril toimub teatris NO99 Intsikurmu Talifestival, mis juhatab sisse 2018. aasta suvel Põlvas toimuva Intsikurmu muusikafestivali. Kolmandat korda toimuv talifestival toob sel aastal publikuni kokku 10 artisti. |
Ossinovski rääkis venekeelsele Postimehele antud intervjuus, et riik peaks alkoholipoliitikat kiiresti muutma ning nimetas Lätist alkoholi toomist varguseks.
"Minu arvates varastavad naaberriigist alkoholi toojad nii minu kui teie käest, sest kui nad kogu selle viina ära joovad, satuvad nad haiglasse ja meie peame neid oma raha eest ravima," selgitas ta.
Ärimehe arvates tuleks aktsiisipoliitikat kiiresti muuta ja kõigile väljakutsetele kähku reageerida, mida väikeriigina on lihtsam teha.
Lisaks leiab Ossinovski, et kaotada tuleks ka tasuta arstiabi - sotsiaalmaks tuleks anda inimestele, kes saaks siis ise eraravikindlustuse eest maksta võivad. | Oleg Ossinovski kritiseeris valitsuse alkoholipoliitikat | https://www.err.ee/654723/oleg-ossinovski-kritiseeris-valitsuse-alkoholipoliitikat | Eesti üks rikkamaid ärimehi Oleg Ossinovski leiab, et valitsuse alkoholipoliitika on ebaõnnestunud, eelarvet tuleks kokku tõmmata ja sotsiaalmaks tühistada. |
Tund ja 20 minutit kestnud kohtumise alguses jäi Kanepi küll 1:4 kaotusseisu, kuid ei loovutanud seejärel Puerto Rico tennisistile avasetis ühtegi geimi. Teises setis murdis eestlanna Puigi servi kolmel korral.
Eestlannal õnnestus kaheksast murdepallist realiseerida viis, Puig kasutas kolmest murdepallist ära kaks. Mängitud punktidest võitis Kanepi 69 ja Puig 53, äralöökidest teenis Kanepi 20 ja Puig 15 punkti.
Vaata kohtumise tipphetki: | VIDEO | Nii lükkas Kanepi Melbourne'is konkurentsist olümpiavõitja | https://sport.err.ee/654718/video-nii-lukkas-kanepi-melbourne-is-konkurentsist-olumpiavoitja | Kaia Kanepi (WTA 79.) alistas Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel teises ringis Rio olümpiavõitja Monica Puigi 6:4, 6:3. |
"See, et Tallinna linn on Tallinna maksumaksja vahendeid kuritarvitanud erinevatel aegadel, selleks et tellida selle raha eest saateid, reklaame, mis oma olemuselt on osutunud selle erakonna valimiskampaania või mainekampaania osaks, on kindlasti taunimist väärt," ütles Ossinovski vastates vabaerakondlase Andres Herkeli küsimusele.
Herkel küsis ka võimaluste kohta näiteks Mihhail Kõlvartilt PBK-sse kulutatud raha tagasi nõuda. Ossinovski märkis, et selle uurimisega, kas on esinenud ebaseaduslikku rahakasutust, tegeleb Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK).
Andres Herkel jätkas. "Minu küsimus on see. Kui nüüd ajakirjanduslikes allikates ringlev informatsioon selle kohta, et nonde kolme telesaate puhul jagatakse suuniseid mitte ainult Tallinna Linnavalitsuselt, vaid ka Stenbocki majast, peaministri büroost töötajate kaudu, ka tema on seal päris palju esindatud olnud, siis mida te ütlete Jüri Ratasele? Mis tuleks ette võtta ja millised sammud ikkagi ja milline hinnang peaks olema peaministri poolt, et see olukord muutuks?"
"Olulisem sellest, millised konkreetsed persoonid sellesse saatesse kutsutakse, on siiski see, et seda saadet tellitakse Tallinna maksumaksja raha eest. Ja see on selles olukorras lubamatu. Mina arvan, et selline praktika ei tohiks jätkuda."
"Jah, ma olen selle ajakirjandusliku tekstiga tutvunud, mis selle küsimuse üles tõstatab. Ma arvan, et probleemi tuum on siiski see, et ma ei nimetanud seda, ei klassifitseerinud tegu mitte taunimisväärseks, vaid ma kvalifitseerisin selle teo avaliku ressursi väärkasutamiseks. Seda on võimalik ka reljeefsemalt öelda, aga taunimisväärne on just nimelt avaliku ressursi väärkasutus. Ma arvan, et meie hinnang moraalses mõttes on ühene ja ühesugune teiega," vastas Ossinovski Herkelile.
"Olulisem sellest, millised konkreetsed persoonid sellesse saatesse kutsutakse, on siiski see, et seda saadet tellitakse Tallinna maksumaksja raha eest. Ja see on selles olukorras lubamatu. Mina arvan, et selline praktika ei tohiks jätkuda," sõnas Ossinovski.
Ossinovski täpsustas, et kui sellel esinevad väär- või kuriteo tunnused, siis loomulikult sellesse tuleks sekkuda ka õiguslikult. "Ja ma arvan, et on kindlasti asjakohane arutada, kas Eesti õigusruum – juhul kui tänane peaks osutama ebapiisavaks – vajab mingisugust täiendamist, selleks et seda tüüpi väärkasutusi ära hoida. " | Ossinovski: maksumaksja raha eest PBK-st saadete tellimine tuleks lõpetada | https://www.err.ee/654721/ossinovski-maksumaksja-raha-eest-pbk-st-saadete-tellimine-tuleks-lopetada | Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) peaministri ülesannetes ütles riigikogus, et PBK-st maksumaksja eest saadete tellimine on lubamatu ja see tuleks lõpetada. |
Riigikohus leidis, et Tallinna ringkonnakohtu otsuse resolutsioon vaidluse jätkamiseks maakohtusse saatmise kohta on õige, kuid muutis ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust.
OÜ Best Idea esitas 2015. aasta 11. septembril Harju maakohtusse hagi, milles palus Kruudalt ja AS-il Rubla mõista solidaarselt välja 14 227 164 eurot, millest põhinõue on 8 531 305 eurot ja intress 5 695 859 eurot, samuti viivise põhinõudelt alates 10. septembrist 2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Lisaks taotles Best Idea Rublalt välja mõista 487 547 eurot, millest põhinõue on 400 000 eurot, intress 51 025 eurot ja viivis 36 523 eurot, samuti viivise põhinõudelt alates 10. septembrist 2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Maakohus tegi 2016. aasta 20. juunil vaheotsuse, milles tunnistas Kruuda ja Rubla OÜ Best Idea võlgnikeks, kuid ei lahendanud nende nõuete suurust.
Kruuda ja Rubla kaebasid maakohtu vaheotsuse ringkonnakohtusse, mis leidis, et maakohus peab asja uuesti läbi vaatama, kuna kohtu hinnangul oli Kruuda mitte võlgnik, vaid võlgniku ehk AS-i Rubla käendaja.
Best Idea vaidlustas ringkonnakohtu lahendi riigikohtus ja saavutas seal oma kaebuse osalise rahuldamise. | Besti Idea hagi Kruuda ja tema firma vastu läheb maakohtusse tagasi | https://www.err.ee/654715/besti-idea-hagi-kruuda-ja-tema-firma-vastu-laheb-maakohtusse-tagasi | Ettevõtja Marcel Vichmannile kuuluva Best Idea OÜ 14,2 miljoni euro suurune hagi Oliver Kruuda ja tema AS-i Rubla vastu läheb maakohtule uueks arutamiseks. |
WannaCry, NotPetya, BadRabbit – näiliselt suvalised sõnakombinatsioonid, mis tähistavad üksnes viimase poole aasta jooksul Eestit ja ülejäänud maailma kimbutanud lunavararünnakuid. Krüpteeritud failidega telliskivistunud arvuteid on Eestis kogeda saanud nii riigiasutused, siin tegutsevad suur- ja väikeettevõtted kui ka tavakasutajad.
Täielikust “uks läks lukku, kägu tegi kuku!” olukorrast on sageli päästnud vaid regulaarne andmete varundamine – oluline tegevus, mille suhtes ei tohiks passiivne olla enam ükski regulaarne arvutikasutaja.
Kui lunavararünnakud on laia ilma rändama lasknud kuritegelike kavatsustega inimesed, siis alati pole pahalaste nupuvajutusi isegi tarvis, et oma turvatunde suurendamiseks tehtud (hooletud) tehnoloogilised ponnistused risti vastupidise tulemuse annaksid. Näide: 2017. aasta septembris pakkus Eestis kõneainet pakkunud põhilisi turvanõudeid järgimata kodudesse paigaldatud valvekaamerad, mille pilt oli jälgitav kõigile, kes teadsid, kust otsida.
Kuna 95 protsenti arvutitega seotud intsidentidest põhjustab väidetavalt teatud tüüpi inimlik eksimus, kipub teadmatus teadmistepõhises ühiskonnas kibedalt kätte maksma.
Küberturvalisuse kohta käivate arutelude vajaduse kaasa toonud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid (IKT) on Euroopa Liidus käibel olevas terminoloogias kirjeldatud kui kahesuguse kasutusega objekte. Teisisõnu kuulub osa IKT-st määratluse alla “kaubad, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel”.
Ekspordikontrolli kontekstis käsitleb arutelu just küberseiretehnoloogiaid, mille seaduses ette nähtud proportsionaalne ja vajalik rakendamine on oluline modernne meede demokraatliku ühiskonna korrakaitseorganite töös. Paraku võimaldab sellise tehnoloogia olemasolu autoritaarsetes ühiskondades sama lahendust rakendada tegevustes, mis päädib inimõigusaktivistide vangistamise või hukkamisega.
Kahesuguse kasutusega tehnoloogia pole kindlasti uus nähtus, sest ka kivikirved võib eelpool toodud määratluse alla kanda – eks olenes nendegi kasu või kahju sellest, mida raiuti. Samas piirdus see kasu või kahju väga kitsa tegevusruumiga.
Kohalik globaalsus
Keskkonnakaitsjad võtsid kasutusele fraasi “mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt”, et ilmestada tegevuse mõju kodukohas kogu planeedi jaoks. See on huvitav mõõdupuu ajalooliste ja tänapäevaste kahesuguse kasutusega tehnoloogiate mõju avastamiseks.
Primitiivse tehnoloogia kasutus ja sellele järgnenud mõju üldises infosulus piirduks hüüdlausega “mõtle lokaalselt, tegutse lokaalselt”. Arenenud kommunikatsiooni tulemusena avardunud maailmapildi võtmes saab sama tehnoloogiat kasutada lokaalselt, lähtudes sealjuures juhtmõttest, mille kohaselt on tegevuse tagajärgedel nende summas ühtlasi mõju kogu (globaalsele) ühiskonnale.
Täisaurul infoühiskonnas on praktikas igaühele saavutatav eesmärk “mõtle lokaalselt, tegutse globaalselt” ning Eesti riik on siinkohal kindlasti eeskuju. Võtame näiteks e-residentsuse idee ja viimase rakendamise koos selle juurde käinud õiguslike muudatustega.
Teisalt on kohe positiivsete nähtuste kõrval esiplaanil ka asjade katkisem külg, kui mõelda hiljutisele ringkonnakohtu otsusele Kaur Kenderi kohtuasjas. Sisulisi küsimusi kõrvale jättes tõi juhtum väga teravalt välja, et praegu töötab Eesti kehtiv õigus kui riikluse operatsioonisüsteem vähemasti osaliselt uuendamata süsteemitarkvaraga.
Siiski pole kahtlust, et infotehnoloogia areng on kaasa toonud märkimisväärselt palju ühiskondlikult ja majanduslikult positiivset. Teenuste kättesaadavus on paranenud ning nende koosseis oluliselt täienenud, sealjuures on pidev suund juba olemasoleva toimimise veelgi mugavamaks ja kasutajasõbralikumaks muutmiseks.
Tõrvatilgaks kiire progressi meepotis on laiem ühiskondlik probleem uute tingimuste ja võimaluste keskkonnas edukalt kohaneda, olenemata sellest, kas oleme ise tehnoloogia kasutajad või kasutavad seda teised meiega seonduva mõjutamiseks. Taoline kohanemine on aga kollektiivne protsess.
Küberruum on oma täielikkuses inimeste loodud, mis tähendab, et stardipaugust alates on vähemuse oskused ja teadmised enamuse omadega võrreldes oluliselt paremad, kusjuures oskuste tasemete vahel haigutav tühimik on sageli kriitiliselt lai.
Küberkuritegu tehakse valguskiirusel
Küberkuritegevuse puhul on teadmiste ebavõrdne jaotumine tekitanud „tankidega odade vastu“ olukorra. Kuritegevus toimub hetkel, mil koos esinevad kolm elementi:
on olemas motiveeritud ning piisavate oskustega (võimalik) kurjategija,
tema teo toimepanemise aspektist sobilik sihtmärk,
puudub keegi või miski suutlikkusega teo toimumist ära hoida.
Tähtis on siinkohal teada, et kui ükskõik milline neist elementidest on vastupidise väärtusega, siis on sündmust ei toimu. Sedasi sõnastatuna kõlab küberkuritegevuse ennetamine võrdlemisi lihtsana, sest tuleb vaid üks element ära muuta ning konkreetne probleem kaob.
Kuid tuleb arvestada küberruumi pidevalt paisuvat avarust ning situatsiooni, kus geograafilised piirangud õiguslikult relevantsete tegude tegemist reaalsuses aina enam üldse ei mõjuta.
Mainitud Kaur Kenderi kohtuasi on vaid üks näide sellest, kuidas “see, mis on” ei allu reeglitele, mis loodi ajastu “see, mis oli” tarbeks. Sarnaselt juba toimunu üle tõhusa õigusmõistmise tagamisele tuleb uuenduskuur läbida ka probleemide, eelkõige küberkuritegevuse ja -intsidentide ennetamisele rakendataval mõtteviisil.
Tulles tagasi kuritegevuse kolme vajaliku elemendi juurde, siis on pahatahtlike kavatsustega inimestel tänapäeval äärmiselt lihtne leida netiavarustest üles vajalikud tööriistad, et neid oma kavatsuste täideviimiseks rakendada ning teadmatuses viibivatele isikutele viimaste usaldust kuritarvitades kahju põhjustada.
Enne tegutsemist lahutab võimalik kurjategija saadava kasu suurusest maha teoga vahele jäämise riski. Mida väiksem on tõenäosus negatiivsete tagajärgede kogemiseks, seda suuremana näib lõppkokkuvõttes saadav kasu ning küberruumis toimuva puhul on karistamatuse tunne paraku siiani võidukäigul. Lihtne on ründajaks hakata, lihtne ka rünnata ja võimalikest sihtmärkidest puudust ei ole, sest pea igaüks meist kannab taskus kaasas andmete varasalve.
Kuivõrd küberkuritegu pannakse toime valguskiirusel ja enamasti tavainimese jaoks märkamatult, siis on kolmandatel isikutel väga keeruline sihtmärgiks olevale inimesele või asutusele teo momendil kaitset pakkuda.
Ainus kaitse
Sellest lihtsast tõsiasjast tulenevalt peame küsima, millise elemendi väärtuse vastupidiseks muutmisele keskendumine on turvalise küberkeskkonna tagamiseks hetkeolukorras kõige suuremate puudujääkidega?
Vastuseks siinkohal on just nimelt võimalik sihtmärkide teadlikkuse tõstmine. Oluline on jagada heade praktikate ja kriitilise tähtsusega informatsiooni kiiremini ning rakendada tulemuslikumalt olemasolevaid või loodavaid turvastandardeid.
Arvutid ei kasuta iseennast, vaid IKT loodud võimalusi rakendavad inimesed. Samuti kogevad vaid nemad seadmete kasutamise positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Küberturvalisuse kontekstis tuleb inimene edaspidi rõhutatumalt esile tõsta, sest digimaailmas tegutsemise turvalisuse tagamisele pretendeerivad lahendused, mis kipuvad ära unustama inimesi. See on võrdne tuuleveskitega võitlemisega: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.
Mugavuse ja kiiruse tagaajamine – patt, millest vähesed puhtad on – ei peaks enamusele samaaegselt tähendama turvalisusest loobumist. Selleks tuleb riigil, erasektoril ja teadusasutustel tihedamat koostööd teha ning töö tulemused kõigile arusaadavalt ka edastada.
Siinkohal on võti uute teadmiste ja oskuste omandamine koos eksisteerivate teadmiste tõhusama jagamisega erinevate valdkondade vahel viisil, mis tagab suurima võimaliku avaliku kasu. Kuivõrd õiguskaitseorganid on korduvalt näidanud, et on sunnitud uuenenud mängus kaasa lööma ikka veel vanade reeglite järgi, siis peab õigusvaldkonnas muutus algama uutest oludest teadlike juristide koolitamisest. | Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli | https://novaator.err.ee/654713/just-sina-oled-kuberturvalisuse-norgim-luli | Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill. |
Parmupillifestival algab 2. veebruaril suure parmupillikontserdiga klubis Sinilind, kus erinevas stiilis parmupillimuusikaga astuvad üles Cätlin Mägi, kes esitleb oma uut sooloplaati, Katariin Raska, Norra parmupillivirtuoos Tom Willy Rustad ja maailmakuulus Ungari parmupillimängija Aron Sczilagy ja Meisterjaan.
"Otsustasime viiendat festivali korraldades programmi laiendada ja veidi suuremat ette võtta. Kui varasemalt on festivalid olnud ühepäevased, siis selleaastane parmupillifestivali programm on lausa kolmepäevane. Festivali eesmärk on tutvustada selle pisikese pilli suuri võimalusi ning eripalgelist muusikat, mida selle pilli peal saab mängida. Lisaks eesti parmupillimuusikale saab avastada ka teiste maade parmupillimuusikat," selgitas festivali algataja ja eestvedaja Cätlin Mägi.
3. veebruaril on Erinevate Tubade Klubisse oodatud huvilised, kel soov parmupilli õppida. Toimuvad õpitoad algajatele ja edasijõudnutele, kuulda saab ungari parmupillitraditsioonist ja õppida ka eesti, ungari ja norra parmupillilugusid meistrite käe all. Oma parmupilli võib kaasa võtta, algajad, kel pilli veel pole saavad kohapeal pilli laenata. "Õppima võivad tulla igas vanuses parmupillihuvilised," ütles festivali korraldaja Kairi Leivo.
Leivo sõnul sobib parmupill hästi nii üksi kui ka koosmänguks. "Õhtul saavadki kõik pilliõppijad ühises orkestris kokku ja näidatakse, mis päeva jooksul ära õpitud. Laupäeval saavad lavale astuda ka kõik soovijad- vabal laval saab kuulda erinevaid parmupillimängu stiile ja eri maade pillimängijaid."
Lisaks ungarlasele ja norrakale viib õpitubasid läbi Eesti parmupillimängijate raskekahurvägi – Cätlin Mägi, Meisterjaan, Juhan Suits, Katariin Raska, Andres Siimann, Ulvi Võsa jt. Pühapäeval esitleb Nukuteatris oma sooloplaati Katariin Raska. Tema uus album „Parmu pill“ on pühendatud Eesti muusikale ning erinevatele parmupillidele. Kolmepäevane festival toob kohale osalejaid mitmest Euroopa riigist. Festivalil saab uudistada ja soetada erinevate maade parmupille. Osta saab ka eesti parmupille, mis on valminud Priit Moppeli meistrikäe all. | Viiendat korda toimub parmupillile pühendatud festival | https://menu.err.ee/654722/viiendat-korda-toimub-parmupillile-puhendatud-festival | 2. kuni 4. veebruarini toimub viiendat korda parmupillifestival, pakkudes erinevaid kontserte ja võimalusi üles astuda vabal laval. |
Teravat servi näidanud eestlannal kulus Bartheli alistamiseks tund ja 37 minutit. Kontaveit lõi mängu jooksul kuus ässa Bartheli kolme vastu, lihtvigu tegi Barthel 36 Kontaveidi 27 vastu. Äralöökidest teenis Kontaveit 30 punkti Bartheli 18 vastu.
"Olin hea energiaga ja üritasin võimalikult palju palle tagasi mängida ja ise rünnata," rääkis Kontaveit Eesti ajakirjanikele kohtumise järel. "Vastasele ei meeldinud liikuda, üritasin teda liikuma saada. Esimeses ja otsustavas setis servisin väga hästi ja mängisin küllalt korralikult. Energia oli hea ja pidasin normaalselt vastu. Tähtsaid punkte ja tasavägiseid seise mängida ja enda poole pöörata annab palju enesekindlust."
Vaata kohtumise tipphetki:
Kolmandas ringis ootab eestlannat lõunanaaber Jelena Ostapenko, kes sai 6:3, 3:6, 6:4 jagu hiinlanna Ying-Ying Duanist (WTA 84.). Ostapenko ja Ying-Yingi kohtumise tipphetked: | VIDEO | Kontaveidile tõid võidu energilisus ja enesekindlus | https://sport.err.ee/654712/video-kontaveidile-toid-voidu-energilisus-ja-enesekindlus | Anett Kontaveit alistas Austraalia lahtiste teises ringis sakslanna Mona Bartheli 6:3, 4:6, 6:3 ning pääses kolmandasse ringi, kus teda ootab maailma seitsmes reket Jelena Ostapenko. |
11. sajandi lõpust pärinev 70 meetrit pikk vaip on romaani tekstiilikunsti tippteos ning sellel olevad stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist William Vallutaja juhitud normannide poolt. Vaip on saanud nime Normandia väikelinna Bayeux' järgi, sest aastasadu asus see sealses katedraalis, kus teda aeg-ajalt ka rahvale näidati. Pärast vahepealseid asukohavahetusi 19. sajandil ja Teise maailmasõja päevil on vaip olnud Bayeux' linnas asuvas spetsiaalses muuseumis.
Kui vaip tõepoolest ajutiselt Suurbritanniale laenatakse, oleks tegu esimese korraga, kui kunstiteos Prantsusmaa tänastest piiridest välja rändab.
Times kirjutab, et tõenäoliselt teeb Macron laenuotsuse teatavaks neljapäeval, kui ta kohtub Berkshire'is Briti peaministri Theresa Mayga. Peamisteks kohtumise teemadeks on Brexiti-järgsed suhted, migratsiooniteemad ning sõjaline koostöö.
Igal juhul kinnitas Bayeux' muuseumi direktor Antoine Verney Timesile teisipäeval, et töö vaiba brittidele laenule andmiseks käib. Vaiba võimalik asukoht Suurbritannias ja kavandatav laenuperiood pole veel teada. Kõige olulisem küsimus, mis tuleb muuseumiekspertidel lahendada, on sajanditevanuse vaiba ohutu transport.
Bayeux' vaipa on ka varem üritatud Briti saartele laenuks tuua - kuninganna Elizabeth II kroonimise ajaks 1953. aastal ja Hastingsi lahingu 900. aastapäevaks 1966. aastal - kuid siis ei saanud plaanid erinevatel põhjustel teoks.
Bayeux' vaibal on Briti-Prantsuse suhetes olnud mõnikord ka vastuoluline tähendus, sest lõppkokkuvõttes kujutab see ju praeguse Prantsusmaa territooriumilt lähtunud vallutusretke tänapäevase Suurbritannia pinnale. Näiteks Napoléon Bonaparte nägi selles omal ajal propagandarelva, mis oli osa tema plaanist Briti saartele tungida. Brexiti-referendumi eel aga süüdistas Brexiti-aktivist ja praegune välisminister Boris Johnson tollast peaministrit David Cameroni selles, et viimase poolt Brüsselis saavutatud kompromiss oli "suurim kokkunõelumine pärast Bayeux' vaipa".
Timesiga rääkinud Briti ametnikud aga rõhutasid, et võimalik kunstiteose laenamine sümboliseerib tänapäeval vaid suurepäraseid kahepoolseid suhteid. | Macron kavatseb Bayeux' vaiba brittidele laenuks anda | https://www.err.ee/654711/macron-kavatseb-bayeux-vaiba-brittidele-laenuks-anda | Käesoleval nädalal Suurbritanniat külastav Prantsusmaa president Emmanuel Macron on teinud ajaloolise otsuse. Nimelt lubas ta anda kuulsa Bayeux' vaiba brittidele laenuks, et seda saaks mõnes Ühendkuningriigi muuseumis eksponeerida, kirjutab ajaleht Times. |
Urmas Vadi: "Nii ütleb härra Wikman oma koolipoistele. Ja see on muidugi väga ilus mõte. Ja see sama mõte – arvult väike, aga vaimult suur - jookseb Krossi tekstidest vahetpidamata läbi.
Muidugi pidas nii Jaan Kross kui ka Wikman silmas seda, et kuna meid, eestlasi on vähe, siis peame me igaüks lippu kõrgel hoidma. Aga tore oleks ka vastupidi, et eestlased oleks kuulsad just selle poolest, et mitte ükski eestlane ei sure ära ja me oleme surematud. Ka see mõte haagiks ju hästi Wikmani omaga. Sest sellisel juhul, kui eestlastel oleks selline huvitav rahvuslik omapära – mitte surra, poleks meid üldsegi mitte vähe.
Kindlasti saaks teha kiire arvutuse ja liita kõik surnud eestlased elavatega ja siis meid ikka oleks. Aga mis veelgi meeldivam, oleks hea kokku saada ja juttu ajada Jaan Krossi või isegi härra Wikmaniga, Balthasar Russowiga... Nojah, tegelikult kui nii mõtlema hakata, siis võibolla ei tahaks kah, sest sellisel juhul oleksid elus ka paljud ebameeldivaid eestlased. Nii, et oleme siiski vaimselt surematud."
Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.
Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.
Ja nii sada hommikut järjest. Eesti sada, sada mõtet.
Mõtted valisid välja Peeter Helme ja Urmas Vadi.
Mõtted loeb ette ilusaima raadiohäälega saatejuht, legendaarne Helgi Erilaid.
Mõtteid saab Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest ka järelkuulata. | Sada Eesti mõtet. Jaan Kross: sihiks surematus | https://kultuur.err.ee/654706/sada-eesti-motet-jaan-kross-sihiks-surematus | “Ja seda tahan ma teile ütelda: meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht - või vähemalt iga Wikmani poisi siht peab olema surematus!” |
Lisaks vaba aja keskusele tuleb uude hoonesse linnaosa valitsuse administratiivhoone.
"Käimasoleva ehitushanke tulemused selguvad veebruaris, lammutamisega alustatakse märtsis ning nurgakivi pannakse uuele hoonele mais," ütles abilinnapea Eha Võrk.
Mustamäe kultuurikeskuse uude hoonesse on kavandatud läbi kolme korruse ulatuv suur saal, huviringide ruumid ja bändide harjutusruum.
Kultuurikeskuse tulevase hoone olulisimaks ruumiks on 300-kohaline saal, kus on võimalik korraldada ka teatrietendusi ja suuremaid kontserte.
Vana maja saalis on küll 200 kohta, kuid puudub statsionaarne lava, seal toimuvad nii treeningud, tantsuõhtud kui ka muud üritused.
Mustamäe kultuurikeskuse uues, 2-4-korruselises hoonesse on kavandatud ruumi kokku 4000 ruutmeetrit.
Keldrikorrusele on kavandatud riietus-, abi- ja tehnilised ruumid, dekoratsioonide ladu ja bändide harjutusruum. Esimese korruse saal ulatub läbi teise ja osaliselt ka kolmanda korruse.
Teisel korrusel on tehnilised ruumid, kolmandal heli- ja valgusetuba ning kontoriruumid. Neljas korrus on huviringide päralt. Sinna on kavandatud seminari-, käsitöö- ja klubitoad, suur harjutussaal tantsijatele ja muusikaklass.
Uue hoonekompleksi projekteerisid vastavalt arhitektuurikonkursi võistlusülesandele Infragate Eesti AS ja arhitektuuribüroo BOA OÜ, ideekavandi autorid on arhitektid Jürgen Lepper, Anto Savi ja Margus Soonets.
Väljakuulutatud ehitushankele oodatakse ehitusfirmade pakkumisi hiljemalt 23. jaanuariks.
Seoses vana hoone lammutamisega tuleb kokku paarikümnel laste,- noorte- ja täiskasvanute ringil sealt veebruarikuu jooksul asendusruumidesse kolida. | Tallinnas Mustamäele kerkiv kultuurikeskus läheb maksma 8,3 miljonit eurot | https://www.err.ee/654705/tallinnas-mustamaele-kerkiv-kultuurikeskus-laheb-maksma-8-3-miljonit-eurot | Tallinnas Mustamäe kultuurikeskuse Kaja asemele rajatakse järgmise aasta kevadeks uus hoone, uue kultuurikeskuse ja linnaosa valitsuse administratiivhoone rajamine läheb maksma 8,3 miljonit eurot. |
Euroopa Liidus tervikuna aeglustus inflatsioon 1,8 protsendilt 1,7 protsendile, selgub Eurostati andmetest.
Aeglaseim oli aastane inflatsioon 0,5 protsenti Iirimaal ja Soomes, samas kui Küprosel täheldati 0,4-protsendilist deflatsiooni.
Kiireim oli inflatsioon 3,8 protsendiga Eestis ja Leedus ning kolme protsendiga Ühendkuningriigis. Läti aastane inflatsioon oli 2,2 protsenti.
Võrreldes novembriga kiirenes aastane inflatsioon ühes, püsis stabiilsena neljas ja aeglustus 23 liikmesriigis.
Aastaga kallines euroalal energia 2,9 protsenti, toit, alkohol ja tubakas kallinesid 2,1 protsenti, teenused 1,2 protsenti ja tööstuskaubad peale energia 0,5 protsenti. | Eesti inflatsioon oli detsembris euroala kiireim | https://www.err.ee/654704/eesti-inflatsioon-oli-detsembris-euroala-kiireim | Euroala aastane inflatsioon aeglustus detsembris 0,1 protsendipunkti võrra 1,4 protsendile; kiireim oli inflatsioon 3,8 protsendiga Eestis ja Leedus. |
"Huvitav mäng oli, väljakul olid varjud, millega mul oli alguses keeruline harjuda," iseloomustas Kontaveit kohtumise käiku. "Siis sain oma servi käima ja mängu sisse, tulin nende varjudega natuke paremini toime. Olin hea energiaga ja üritasin võimalikult palju palle tagasi mängida ja ise rünnata. Vastasele ei meeldinud liikuda, üritasin teda liikuma saada. Esimeses ja otsustavas setis servisin väga hästi ja mängisin küllalt korralikult. Energia oli hea ja pidasin normaalselt vastu."
Kontaveidi sõnul kujunesid otsustavas setis murranguliseks kaks tasavägist geimi, mille järel läks eestlanna juhtima 4:1. "Suutsin tähtsad kohad enda kasuks pöörata ja olin positiivne, energiline," rääkis Kontaveit. "Olen rahul, andsin endast parima. Avamäng oli palju närvilisem, seekord tundsin ennast palju paremini. Selles mõttes oli kindlasti parem."
Kaks järjestikust võitu annavad ilmselt enesekindlust juurde? "Eks kindlasti. Arvan, et väga tähtis on tasavägised mängud enda kasuks pöörata, see annab kindlasti palju juurde. Tähtsaid punkte ja tasavägiseid seise mängida ja enda poole pöörata annab palju enesekindlust."
Lisaks Kontaveidile jõudis Melbourne’is kolmandasse ringi ka Kaia Kanepi, sellega tegid naised Eesti tenniseajalugu – nimelt pole kunagi varem ühel slämmiturniiril kaks Eesti tennisisti kolmandasse ringi jõudnud. "Mina teen enda asja ja Kaia teeb enda asja," arvas Kontaveit. "Muidugi on see Eesti tennisele super, mul on hea meel. Et meie pisikesest riigist on kaks mängijat kolmandasse ringi jõudnud, on minu arust väga kõva asi."
Järgmises ringis tuleb Kontaveidi vastaseks maailma seitsmes reket Jelena Ostapenko. "Eks ma teda ja tema mängu natuke tean, talle meeldib kõiki palle hästi kõvasti lüüa," tõdes Kontaveit. "Ma arvan, et pean üritama enda mängu mängida, keskenduma vähem sellele, mida tema teeb ja rohkem sellele, mida mina pean tegema. Nagu kõvasti lööjatega ikka on - liikuda neile kindlasti nii palju ei meeldi ja võidab see, kes teise paremini liikuma saab." | Kontaveit: super, et pisikesest Eestist on kolmandas ringis kaks mängijat | https://sport.err.ee/654702/kontaveit-super-et-pisikesest-eestist-on-kolmandas-ringis-kaks-mangijat | Austraalia lahtistel kolmandasse ringi pääsenud Eesti esitennisist Anett Kontaveit sõnas võidu järel Eesti ajakirjanikele, et tasavägiste mängude enda kasuks pööramine annab kahtlemata juurde palju enesekindlust. Ühtlasi tõdes ta, et kahe eestlanna pääsemine kolmandasse ringi on Eesti tennise jaoks suurepärane. |
Lund sajab. Õues on miinuskraadid. Esimesed suusarajad on taas avatud. Üha suurem on tõenäosus, et osaleda saab ka kuu aja pärast toimuval 45. Tartu maratonil. Olgu maratoni läbimise ja looduse nautimise rõõmuga kuidas on, arvestatav hulk osalejatest läheb maratonile oma varasemate aastate tulemust üle sõitma või naabrimehe ja -naisega võistlema. See tähendab, et suuskade alla pannakse maksimaalset libisemist võimaldav fluori-sisaldav määre.
Meid ümbritsev maailm sisaldab hulgaliselt toksilisi aineid. Tõsi, kõigi nende pärast ei jõua ja pole vajagi muretseda. Perfluorokemikaalid (PFC) on vett, rasva ja mustust tõrjuvad keemilised ühendid, mida leidub lisaks suusamääretele ka spordirõivastel, mänguasjadel (keelatud või piiratud kasutamisega) ja toidupakendites (kiirtoidupakendid, mikrolaine-popkorni pakid jm). Isegi kui suusaentusiast laseb oma suusapaari määrida professionaalidel ja ise määrdeaurudega kokku ei puutu, jõuab tuhandete suusapaaride alla pandud määre harrastuse tulemusena keskkonda.
Perfluorokemikaalid on keskkonnas kogunevad, kantserogeensed ja inimeses pikalt püsivad. Levinud suusamääretes sisalduvad ained seonduvad inimese vereplasma valkudega ja seetõttu on aine poolestusaeg organismis pikk, kaks-kolm (isegi üheksa) aastat.
Teaduslikke töid erinevate igapäevakasutuses olevate kemikaalide kohta on tehtud sääsetõrjevahenditest lennukikütusteni – ega ühtegi kemikaali ilma vastavate uuringuteta toomisesse lubatagi. Nii võib teadusandmebaasidest leida üht-teist ka suusamäärete inim- ja keskkonnamõju kohta.
Inimeste puhul on uuringud keskendunud eeskätt professionaalsetele suusamäärijatele, kes kemikaalidega tihedamini kokku puutuvad. Keskkonnauuringutes on luubi alla võetud populaarsed suusakuurordid.
Uuringud leidsid, et suuskade määrimisega tegelevatel inimestel võib periooditi veres sisalduvate toksiliste ainete hulk olla enam kui 20 korda kõrgem, võrreldes suusahooldusega mitte tegelevate inimestega. Mõistetavalt vähendab kaitsevahendite kasutamine määrdeaurudes olevate PFC-de verre kogunemist.
USA tootja Purl valikus on ka keskkonnasõbalikud suusamäärded.
Samal ajal näitab Slovakkia ja Norra suusakuurortides tehtud teadustöö, et arvestatav osa suuskadelt maha hõõrutud ja nii keskkonda jõudnud suusamääretest on kogunenud lõpptulemusena männiokastesse.
Slovakkia mändidest sisaldasid suusamääretest pärinevaid toksilisi aineid kuni 93 protsenti ja Norras vastavalt 66 protsenti puudest. Teadlased pakuvad, et männiokkad on seeläbi heaks indikaatoriks keskkonnareostuse üldise taseme osas ja soovitavad ka edaspidi puude otsast laborianalüüsideks proove koguda.
Tartu ülikooli ökotoksikoloogina soovitan ka omalt poolt suusapiirkondade kuuse- ja männiokastest teed mitte keeta.
Suusamäärdeid toodetakse tonnides ja võib julgelt väita, et suurem osa sellest lõpetab kasutamise tulemusena looduskeskkonnas. Mõned määrde tootjad (nt Purl) on turule lasknud ka PFC-sid mitte sisaldavaid määrdeid ja nende libisemisomadused jäävad kasutajate hinnata.
Loodusesõpradele (ja määrdemeeste tervise pärast muretsejatele) võib soovitada kalli ja mürgise fluor-määrde asemel tavalise parafiini kasutamist või suuskade sikeldamist (suusapõhja mehhaaniline töötlemine, ka Kuzmini meetod).
Igaks juhuks toonitan siia lõppu, et inimene puutub mitmesuguste mürkidega kokku igapäevaselt, autode heitgaasidest ja ajalehtede trükivärvini – ning eelnev tähenda, et suusatamine kohe tohutult keskkonda reostav harrastus on ning suusamääretega kokku puutumisel ootab inimest pikk ja piinarikas surm. Sellegipoolest on kasulik teada, mida ümbritsev maailm sisaldab. Lõppkokkuvõttes teeb maratoni rajal tulemuse ikkagi suusataja, mitte määre. | Libedat suuska! Aga vaata, et end määrdega ei mürgita! | https://novaator.err.ee/654699/libedat-suuska-aga-vaata-et-end-maardega-ei-murgita | Kes ei oleks näinud Otepää maailmakarika etapi või Tartu maratoni eel salajastes hoolderuumides ööpäevaringselt suuski ette valmistavaid määrdemehi. Ohutusmaskides hooldemeeskond töötab ilmselgelt tervistkahjustavates tingimustes, kuid kas ka keskmine maratoninautija peaks määretes sisalduvate kemikaalide pärast muret tundma? |
„Alates 1. aprillist olen vaba mees ja otsin tegevust. Tööd ei pelga. Mõni mõte on omal ka. Aga ikka olen avatud kõigile innustavatele ettepanekutele. Kui juba võimalus valida, siis teeks seda kaalutletult...,” seisab Aaviksoo postituses.
Selget vastust, miks Aaviksoo ametist lahkub, ei andnud ta ise ega sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske. Aaviksoo kinnitusel pole tegemist dramaatilise äraminekuga, ent see polnud ka pikalt ette plaanitud. „Ei ole mitte midagi muud juhtunud, kui seda, et me tõesti leppisime kantsleriga ja ka ministritega kokku, et ma 1. aprillist sotsiaalministeeriumi asekantslerina tööd enam ei tee,” sõnas Aaviksoo ERR-i raadiouudistele.
Tehtud ja pooleli jäävatest töödest rääkides märkis asekantsler, et kuigi SKAIS2 valmis ei saanud, peab ta kehvas seisus üle võetud projektile restardi tegemist õnnestumiseks ja oluliseks õppetunniks. Tänaseks on süsteemil olemas reaalne omanik ja kasutaja sotsiaalkindlustusameti näol, varasemast jäänud ja pika aja jooksul kuhjunud arendusprobleemid on lahendatud ja see võimaldab alustada puhtalt lehelt. „See oli oluline õppetund nii mulle isiklikult, kui ka avalikule sektorile laiemalt.”
Asjadest, mis temast tegemata jäävad, nimetas Aaviskoo seda, et Eestis pole endiselt digiregistratuuri. „Meil ei ole täna sellist kokkulepet ja teenust, millega kõik haiglad ja perearstikeskused oleks ühiselt liitunud. Aga mul on täna kindlustunne, et see kindlasti tuleb ja pigem varem kui hiljem.” Laiemalt valmistab talle meelehärmi inimeste laiem kaasamine teenuste arendamisse. „Et me ei looks nii palju süsteeme, vaid õpiksime tundma neid inimesi, kellele me teenuseid pakume ja siis kohandame süsteemi sellele.” Aaviksoo kinnitusel on ka selles vallas pilootprojektid algatatud, kuid nende ärategemise rõõm jääb tema järeltulijale.
Küsimusele, mida ta soovitab oma järeltulijale, nentis Aaviksoo tõsiasja, et innovatsioon tähendab riskide võtmist ja katsetamist. „Ei avalikus sektoris ega ka tervishoiu valdkonnas ole seda lihtne teha, sest kui riske võtta, tuleb seda teha kaalutletult, et keegi ei saaks haiget.” Arvestades, et vanemate inimeste hulk kasvab, aga raha samavõrra juurde ei tule, vajame Aaviksoo sõnul teistsuguseid lahendusi.
„Teistmoodi lahendus eeldab seda, et mitmed inimesed, spetsialistid, asutused peavad tegema asju teistmoodi. Sellise muudatuse läbiviimine eeldab väga head võimet innustada ja veenda ja siis ka omada ressurssi, et see muudatus kõikide osapoolte esialgsele skepsisele vaatamata ära realiseerida. Tuleb balansseerida selle vahel, et suunata inimesed tundmatusse, mida nad kardavad, ja samal ajal omada piisavalt palju seljatagust, et kui tagasilöögid tulevad, mis kindlasti tulevad, siis on jõudu ja võimet sealt läbi minna.”
Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ütles kommentaariks vaid, et ministeeriumi valitsemisalas on Aaviksoo eestvedamisel läbitud mitu olulist etappi ning tõi edunäideteks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse käimalükkamise ja äsja lõppenud Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise, mille käigus võeti vastu nõukogu järeldused e-tervise ja sellega seotud innovatsiooni kohta.
„Mul on ühelt poolt kahju, et kaotame tippspetsialisti, kes on aidanud e-tervise valdkonda nii Eestis kui Euroopa Liidus edasi arendada, kuid mõistan ka otsust pärast sedavõrd intensiivset perioodi edasi liikuda,” sõnas Priske.
Aaviksoost, kes on hariduselt arst, sai sotsiaalministeeriumi asekantsler 2015. aasta märtsis. Tema ülesandeks sai luua valdkonnaülene visioon ja arusaam, et e-lahendused muutuksid kõigile igapäevatöö osaks. | Ain Aaviksoo lahkub sotsiaalministeeriumi e-asekantsleri kohalt | https://www.err.ee/654658/ain-aaviksoo-lahkub-sotsiaalministeeriumi-e-asekantsleri-kohalt | Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo teatas sotsiaalmeedias, et lahkub alates 1. aprillist ametist. |
Teatri kassa ostab etenduse piletid tagasi või vahetab need ümber kahe nädala jooksul. | Tänane Draamateatri "Bella figura" etendus jääb ära | https://kultuur.err.ee/654694/tanane-draamateatri-bella-figura-etendus-jaab-ara | 17. jaanuaril jääb ära Draamateatri väikese saali "Bella figura" etendus. Teater vabandab külastajate ees. |
Oi, häbi, häbi, kus selle häbi ots.
Ma nimelt ei ole Jorge Luis Borgese ühtegi raamatut lugenud.
Kuigi arvasin, et ju olen. Kes siis Borgest ei tea.
Oli kunagi nimelt elus, teismelisest peast, kui korralikud poisid hakkavad seelikuid märkama ja seelikud end kohmakalt võõpama, selline aeg, kui otsustati, et tuleb veel rohkem raamatuid lugeda. Süstemaatiliselt ja järjekindlalt. Mispärast võeti entsüklopeedia ette, otsiti mingi maa, leiti sealt artiklist, üsna lõpust lõik „kirjandus”. Kirjutati nimed välja. Ajapikku õppides, et tärniga märgitute kohta on ENEs eraldi artikkel olemas, kus ka ära toodud, millised raamatud eesti keelde tõlgitud.
Mindi nimekirjaga raamatukokku ja. Mille üle keegi 15aastaseks saades rõõmustas, minu üks suurimaid rõõme oli, et sai ennast Gogoli-nimelisse raamatukokku täiskasvanute osakonda lugejaks registreerida. Lastekas ju polnud kõike, nt „Kakskümmend aastat hiljem”.
Ja kindlasti, kohe kindlasti, käidi seal ka nimekirjaga argentiina literatuurist. Oi, voi, no kuis see nii juhtuda sai, et Borges välja jäi. Häbi, kaks, märkus, vanem kooli, edasine tee erikutsekooli, harimatu ja lootusetu.
Ausalt, luban ennast parandada ja puudujäägid teadmistes tasa teha. Niigi painab. Kuidas ometi...
Vähemalt saab sinast raamatut tänada, et tähelepanu juhtis.
Kahju, et see on nii õhuke. Poole tunni või vähemagagi alla neelatav. Ju siis lugupeetud autor leidis, et just nii on õige. Kirjeldada, kuis ta 16aastaselt käis pimedaks jäänud Borgesile raamatuid ette lugemas.
Pidi ikka nohik olema. Õiged poisid jooksid Buenos Airese uulitsatel värskete seelikute järgi, see aga istus mingi vanamehega. Kuulas ja vaatas ja jättis meelde, mis taati huvitas. Raamatud – välja arvatud enda omad, mida majas ei peetudki. Tähelepanuväärne, et see kõik meeles püsinud, tegevus käib nii 1958, raamat ise tehtud 2004. Natuke kuivi raamatulõhnalisi anekdoote, näiteks kuis itaallased saadavad härra kirjanikule tema ühe novelli ülipeene väljaande, Borges palub kirjeldada ja turtsatab: see pole enam raamat vaid kommikarp. Või kuidas last kasvatada: kui hästi käitud, luban karu peale mõelda.
Õnnelikul kombel kosutas nimekiri raamatutest, mida ette loeti. Sealt vähemalt oli midagigi nina ette jäänud, kuigi jälle tuli tunnistada tugevaid puudujääke. Lust, et kui muud pähe ei tulnud, siis loeti ette suvalist artiklit entsüklopeediast ja Borges meenutas, kuis see harjumus talle lapsepõlvest külge oli jäänud.
Tähelepanekuga, et entsüklopeedias on huvitavad köited ja igavad. Lisaks, et on ka hirmsad köited, nt ENE 3, HERN-KIRU, kus võib luukere ja nülitud inimese pilt ette karata, suur ja värviline. Nojah sellega.
Õhuke, pisike raamat, aga mahukas kui üks raamatukogu. Nagu need kunagi olid ja võibolla ehk ikka veel on. Hapuka tolmuse paberi ja trükivärvi lõhnaga, isegi heleda valguse tumedaks summutavad. Hääle kah, kui olla vähegi tsiviliseeritud, ainult metslane räägib raamatukogus valjusti. Ai, kui mõnus tunne. Tahaks kohe riiuli man kõik omad täna üle silitada.
Tehtud. Borgest polnud. Jälle piinlik. | Arvustus. Keda kõike ei ole lugenud | https://kultuur.err.ee/654693/arvustus-keda-koike-ei-ole-lugenud | Uus raamat
Alberto Manguel
"Õhtud Borgesega"
Inglise keelest Kätlin Kaldmaa
Lumemana |
Et Kostjuk võitis mullu Austraalia lahtiste noorteturniiri, on ta nüüd Melbourne'is püsinud võitmatuna 11 kohtumises järjest. Rogowskast oli Kostjuk üle poolteist tundi kestnud kohtumise järel.
Kostjuk kohtub järgmises ringis kaasmaalanna Elina Svitolinaga, kes oli 4:6, 6:2, 6:1 üle Katerina Siniakovast. | 15-aastase Ukraina imelapse edulugu Austraalia lahtistel sai jätku | https://sport.err.ee/654692/15-aastase-ukraina-imelapse-edulugu-austraalia-lahtistel-sai-jatku | Austraalia lahtiste tenniseturniiri teises ringis alistas 15-aastane ukrainlanna Marta Kostjuk vabapääsmega põhiturniirile pääsenud kohaliku Olivia Rogowska 6:3, 7:5. |
Eelmisel aastal liikus ainuüksi Helsingi sadamate kaudu kulgevatel laevaliinidel 11,8 miljonit reisijat. Lähim konkurent ehk Doveri sadam Suurbritannias piirdus aga 11,7 miljoni reisijaga, vahendas Yle.
Lisaks külastas Helsingit eelmisel aastal ka 478 000 kruiisituristi ning seega on laevareisijate koguarv umbes 12,3 miljonit, rõhutas Helsingin Satama Oy pressiteates.
Helsingi sadama reisijateveo juht Kari Noroviita kommenteeris, et Doveri võitmine pole ettevõtte jaoks iseenesest oluline, sest kaks sadamat omavahel ei konkureeri, kuid teatava põhjuse uhke olla andvat see küll.
"Kui mõelda nüüd rahvaarvu peale, siis on see esikoht üsna tore asi," lisas ta STT-le.
Peateemaks on Tallsinki
Helsingi tõusu suurimaks reisisadamaks saab eelkõige seletada üha tiheneva reisijateveoga Helsingi ja Tallinna vahel. Kahe pealinna vahel liikus eelmisel aastal üheksa miljonit reisijat, eelmise aastaga võrreldes oli kasv 3,2 protsenti.
Kolm neljandikku Helsingi sadama reisijateveost oli nn Tallsingi suunal.
"Kui on kaua aega räägitud Helsingi-Tallinna kaksiklinnast, siis jah, see on tänane päev," nentis Noroviita.
Noroviita tuletas meelde, et eelmisel aastal avati Helsingi Läänesadamas uus reisiterminal ning Tallink võttis omakorda kasutusele uue laeva. Sõitude arv on kasvanud ning kasvab ka edasi.
Reisijate arvu kasvu on seetõttu näha ka Tallinna sadamas, mille kaudu liikus eelmisel aastal 10,5 miljonit reisijat. Reisijate arv kasvas Tallinnas aastaga neli protsenti ning kasvu on olnud kümme aastat järjest.
Seevastu La Manche'i väina ääres asuva Doveri reisijate arv on järjekindlalt langemas, veel 10 aastat tagasi läbis sealset sadamat umbes 13-14 miljonit reisijat.
Mujal maailmas nii suurte reisijatearvudeni üldjuhul enam ei jõuta, sest olulised laevaliinid on aja jooksul asendatud sildade või tunnelitega. | Helsingi tõusis lõppenud aastal maailma suurimaks reisisadamaks | https://www.err.ee/654689/helsingi-tousis-loppenud-aastal-maailma-suurimaks-reisisadamaks | Helsingist on saanud reisijate arvestuses Euroopa ja ka maailma kõige vilkam sadam. |
South Carolina tuli teisel poolajal välja 14-punktilisest kaotusseisust ning oma panuse andis ka Kotsar, kelle neli järjestikust tabavat vabaviset viisid Gamecocksi ette 71:67. Kuulsad vastased suutsid South Carolina vastu mängu viimase kuue minutiga visata vaid kolm punkti.
Kotsari arvele jäi 24 mänguminutiga 12 punkti (visked väljakult 3/4, vabavisked NCAA karjääri parimat tähistavad 6/9), kuus lauapalli ja kolm vaheltlõiget. Meeskonda vedas taas 27 punkti visanud Chris Silva.
Gamecock Nation, an incredible night with a packed arena! A win against Kentucky!! ???????? #SpursUp #Gamecocks pic.twitter.com/7k3ranhVYB
— Gamecock Athletics (@GamecocksOnline) January 17, 2018
South Carolina võõrustab järgmisena laupäeval Tennesseed. | Kotsari ilus mäng aitas South Carolinal alistada kaheksakordse NCAA meistri | https://sport.err.ee/654687/kotsari-ilus-mang-aitas-south-carolinal-alistada-kaheksakordse-ncaa-meistri | Eesti korvpalluri Maik-Kalev Kotsari koduülikool South Carolina alistas läinud ööl kaheksakordse NCAA korvpallimeistri Kentucky 76:68. |
Macron on varem omakorda nimetanud neid kanaleid "petlikuks propagandaks" ning praegu on tema valitsus asunud töötama välja seadust, mille abil libauudistega efektiivsemalt võidelda, vahendas AFP.
Alles käesoleva nädala esmaspäeval teatas RT peatoimetaja Margarita Simonjan, et presidendi kantselei tõrjub nende ajakirjanikke - näiteks nende prantsuskeelse kanali töötajad said ühe nädala jooksul oma akrediteeringutaotlustele kahel korral eitava vastuse.
RT kohalik haru ehk RT France alustas tegevust möödunud aasta detsembris ning Prantsuse meedia teatel olevat telekanalil ka tõsiseid raskusi kohalike ajakirjandustalentide värbamisel. Ka selle põhjuseks peab RT "poliitilist survet".
Simonjani teate kohaselt oli Élysée palees toimunud esmaspäeval pressibriifing ning RT esindajat sinna ei lastud.
"Kui ma ütlesin, et ma töötan RT heaks, öeldi mulle, et ma ei ole ajakirjanik ning et sisse saavad ainult ajakirjanikud," meenutas RT reporter, kes oli enda sõnul ka edutult oma pressikaarti näidanud.
Tõsisem löök oli aga see, et RT France ei pääsenud 10. jaanuaril Roomas ka Euroopa Liidu lõunapoolsete liikmesriikide kohtumisele - ka selles olevat süüdi Prantsuse presidendi administratsioon.
"Akrediteerimistaotlus kiideti heaks, kuid kui meie võttegrupp Itaaliasse saabus, ei võtnud Élysée palee pressiteenistus enam meie kõnesid vastu," kurtis Simonjan. "Ma soovitan president Macronil Prantsuse põhiseadus uuesti tähelepanelikult üle lugeda."
Venemaa välisminister Sergei Lavrov aga kritiseeris esmaspäeval Macroni libauudiste vastast seadust ja väitis, et "libauudis" defineeritakse ühepoolselt ilma mingi diskussioonita.
Macron astus samme Vene kanalite vastu juba valimiskampaania ajal, kui Venemaad süüdistati valimistesse sekkumises ning Moskva meedia tegutses aktiivselt Macroni vastaskandidaadi Marine Le Peni huvides.
Kui Venemaa president Vladimir Putin pärast valimisi Prantsusmaad külastas, võttis Macron Vene propaganda vastu häälekalt sõna ühisel pressikonverentsil. | Vene meediakanal kurdab, et president Macron kiusab neid | https://www.err.ee/654682/vene-meediakanal-kurdab-et-president-macron-kiusab-neid | Venemaa propagandakanaliks olemises süüdistatud telekanal RT kurdab üha rohkem, et Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni administratsioon teeb neile takistusi uudiste edastamisel, näiteks olevat nende töötajaid süstemaatiliselt akrediteeringuteta jäetud. |
25-aastane poolkaitsja on seni kuulunud Pärnu JK ridadesse, esindades naiskonda meistriliigas alates 2008. aastast. Kokku on ta Eesti kõrgliigas väljakul käinud 154 kohtumises ja olnud resultatiivne 33 korral. Naiste koondises on Sõrmus kirja saanud 11 mängu ning löönud ka ühe värava.
"Välismaal elamise mõte tekkisid mul juba õpingute ajal. Kui kevadel kooli lõpetasin, siis tundsin, et Eestis ei hoia mind tegelikult miski kinni ning praegu on õige aeg see samm teha. Malta kasuks langeks otsus seetõttu, et kuigi ta asub Euroopas, on siiski tegemist meie mõistes eksootilise kohaga, kus eluolu on Eestiga võrreldes üpris erinev. Leian, et iga inimene võiks oma elu jooksul vähemalt teatud perioodi välismaal elada, kuna see aitab inimesena kasvada," põhjendas Sõrmus otsust liikuda Eestist väljapoole.
Klubis on teda ees ootamas teinegi koondislane Liis Pello, kes liitus naiskonnaga 2016. aastal ja on kanda kinnitanud põhimängijana. Sel hooajal on poolkaitsja kaasa teinud seitsmes kohtumises ja löönud kaks väravat. "Ta [Pello] on mulle erinevate toimingute juures suureks abiks olnud. Just seetõttu tundus ka loogiline samm minna mängima samasse klubisse, kus temagi mängib. Sain temalt klubi kohta ülevaate ning tundsin, et see võiks ka minu jaoks õige koht olla," sõnas Sõrmus.
Malta naiste kõrgliiga hooaeg on hetkel täies hoos, kui peetud on kaheksa vooru. Enne järgmise vooru algust jagatakse liigatabel kaheks - kuus esimest naiskonda hakkavad omavahel võitlema medalite pärast ning kolm alumist võistkonda liigasse püsimajäämise nimel. Kirkop hoiab hetkel 11 punktiga viiendat positsiooni. Tabeli tipus paiknevad Birkirkara ja Hibernians, kellel on koos võrdselt 22 punkti. Kolmandal kohal asuvast Mgarr Unitedist jääb Kirkop vaid viie punkti kaugusele. Hooaeg jõuab lõpule aprillikuus.
Uue väljakutse suhtes on Sõrmus positiivselt meelestatud: "Malta kõrgliigas on mitu aastat olnud kaks tugevat naiskonda, kes kordamööda meistritiitli eest võitlevad. Kuigi Kirkop kuulub pigem tabeli keskmikute hulka, on viimastel aastatel nad palju juurde pannud ning miinimumeesmärgiks on seatud liiga kolmas koht. Praegu asume liigatabelis viiendal real, kuid hooaja lõpuni on veel kümme mängu, seega loodame kindlasti tugeva lõpu teha. Mängustiil on siin kiire ja tehniline ning nõuab ilmselt natuke harjumist, kuid usun, et see arendab mind mängijana. Liitun võistkonnaga tõenäoliselt järgmisel nädalal ja olen väga motiveeritud, et naiskonnale abiks olla. Usun, et suudame ka tabeliliidritelt punkte näpata." | Eesti naiste jalgpallikoondislane siirdus välismaale | https://sport.err.ee/654680/eesti-naiste-jalgpallikoondislane-siirdus-valismaale | Eesti naiste jalgpallikoondise mängija Liivi Sõrmus liitus Malta kõrgliigaklubi FC Kirkop Unitediga, kus mängib juba varem ka teine koondislane Liis Pello. |
ERR küsis Sukleselt, kas ta on juba mõelnud ka oma tegevuse üle 2019. riigikogu valimistel.
"Niipalju olen mõelnud, et ma kindlasti ei kandideeri," vastas Sukles.
"Ma ei tea. Ma korra siin kandideerisin ja ma nägin, et riigikogusse saada on peaaegu võimatu, kui sa ei ole partei kõrgetes sfäärides tegutsev. Ma sain oma kogemuse kätte ja vaadates ka, mis praegu riigikogus toimub, siis ma arvan, et see tee ei ole minu jaoks," selgitas Sukles.
Ei kavatse Keskerakonnaga veel liituda
Suklese sõnul ei kavatse ta ka Keskerakonnaga liituda, kellega Haapsalus koostöö väga hästi sujub.
"Mul on Reformierakonnast väljaheitmise haavad on veel liiga värsked, et mõelda uute parteide peale. /.../ Ma olen ikkagi kohalik munitsipaalpoliitik, mul sellised suuremad ambitsioonid täna küll puuduvad," lausus Sukles.
Haapsalu volikogu esimees ja Läänemaa piirkonna esimees Jaanus Karilaid ütles ERR-ile, et Suklesega on liitumisest räägitud.
"Me oleme arutanud sel teemal, aga oleme mõlemad leidnud, et tänane kooslus sellisel viisil, et tema esindab valimisliitu HaRi ja mina olen erakonnas, et tänane selline poliitiline kooslus on linnale parim. Tulevikus ei saa seda välistada," ütles Karilaid.
Sukles ütles samuti, et tulevikus ei välista ta mõne parteiga liitumist. "Tulevikus ma kindlasti ei välista midagi. Ei Keskerakonnaga liitumist, kes seal veel on - sotsid ja Isamaaliit ja... Noh Reformierakonnaga on natuke keeruline. Aga mine tea, eks vaatame, kuidas seal... Aga täna ma ei mõtle selle peale," rääkis Sukles.
Oma poliitilise tuleviku kohta ütles Sukles, et vaatab seda aasta korraga. "Praegu on esimene aasta alles järgnevast valimisperioodist käimas. Ühendame siin Haapsalut ja Ridala valda, nii et tööd on päris palju. Elame aasta korraga," sõnas Sukles.
Paljud keskerakondlased rõõmustaks Suklese liitumise üle
Küsimuse Suklese liitumisest Keskerakonnaga tõstatas eelmisel nädalal ajalehe Läänlane ajakirjanik Ivar Soopan, kes juhtis tähelepanu, et Keskerakond korraldab 23. jaanuaril Haapsalu kultuurikeskuses konverentsi, kus laudkondade kaupa arutatakse Eesti tuleviku üle ja ühte laudkonda juhib ka eelmisel aastal Reformierakonnast välja arvatud linnapea Urmas Sukles.
Selleks küsimuseks annab alust ka Suklese väga hästi sujuv koostöö Keskerakonnaga. Seda kinnitab ka Jaanus Karilaid. "Me oleme kaheksa aastat juba koostööd teinud. Temaga on selline poliitiline fenomen, mida esineb Eesti poliitilises kultuuris väga vähe. Kõik, mida kokku lepid, see tehakse ka ära. Tavaliselt poliitikas peab 25 või 30 korda üle rääkima. Urmasega on nõndaviisi, et kui me ühe korra räägime teineteisele midagi, siis asi läheb kohe töösse, kokkulepetest hoitakse kinni," rääkis Karilaid.
"Kui Urmas Suklesel on soovi astuda Keskerakonda, siis on Keskerakonnas väga palju inimesi, kes selle üle rõõmustaksid," ütles Karilaid.
Haapsalus on koalitsioonis Suklese valimisliit HaRi ning Keskerakond. | Urmas Sukles välistas riigikogu valimistel kandideerimise | https://www.err.ee/654678/urmas-sukles-valistas-riigikogu-valimistel-kandideerimise | Haapsalu parteitu linnapea Urmas Sukles ütles, et ei kavatse 2019. riigikogu valimistel kandideerida. Samuti ütles ta, et ei plaani lähiajal ühegi erakonnaga liituda. |
Süsinikkiudkomposiit on keeruline mitmekihiline tekstiilmaterjal, mis koosneb kokku liimitud tekstiilikihtidest. Unikaalseks muudab süsinikkiudkomposiidi asjaolu, et oma kerge kaalu juures on tegemist ülitugeva materjaliga. Seega on sellest saamas üha enam nn tulevikumaterjal uutes tööstuses.
Praegu kasutatakse seda kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, sporditarvete tootmises, autotööstuses, näiteks autode kandevkonstruktsioonides, kus kaalu vähendamine tagab hea dünaamika, kuid samas väiksema kütusekulu. Üha enam kasutatakse seda ka ehituses sillakonstruktsioonide ja kandvate hooneosade kandevõime suurendamiseks.
Süsinikkiudkomposiit on küll kerge ja tugev, kuid oma kihilisuse tõttu võib olla väga vastuvõtlik mehhaanilistele välismõjudele, näiteks muljumised ja põrutused võivad sellesse tekitada mõrasid, mis mingil hetkel võivad muutuda saatuslikuks. Seega vajavad süsinikkiudkomposiidist tooted regulaarset analüüsi.
„Oma töös keskendusin komposiidi materjaliomaduste analüüsile ultraheli spektroskoopiat kasutades,” selgitas Lints. Ultraheli spektroskoopia on praegu kõige odavam, samas tõhusaim meetod materjalide omaduste ja defektide uurimiseks. Seda kasutatakse nii tootmistehnikas kui ka meditsiinilises pilditehnikas.
Selle puudusteks võrreldes kallimate ja keerulisemate meetoditega, nagu röntgenspektroskoopia ja -tomograafia, on piiratud ultraheli lainepikkus ning suur helilainete sumbuvust komposiidis.
Ultraheli spektroskoopia meetodit on ühel või teisel viisil kasutatud materjalide analüüsimiseks juba üle sajandi. See liigitub kaheks: seni on enamlevinud lineaarsel lainelevil põhinevad meetodid, kuid viimasel ajal on palju edasi arendatud ka mittelineaarsel lainelevil põhinevaid meetodeid.
Viimase eelis seisneb selles, et on võimalik „näha” ka lainepikkusest väiksemaid defekte. Suured lainepikkused läbivad komposiiti paremini, seega „näeme” kaugemale ja sügavamale.
Doktoritöö käigus arendati välja hilistunud ajalisel ümberpöördel põhinev mittelineaarse elastsuslaine spektroskoopia meetod (delayed TR-NEWS), mille eripäraks on laine fokusseerimisel materjali sisepeegelduse ehk vastu materjali sisepinda põrkuvate helide analüüsi kasutamine.
„Selle meetodi tulevikuväljavaatena näeme seda, et toode või seade kontrollib oma detaile juba n-ö ise. Niisiis pole vaja seadet, näiteks lennukit või autot, enam hoolduse ja analüüsi ajaks pidevaks kontrolliks seisata, vaid ta annab ise märku võimaliku defekti tekkest,“ selgitas Martin Lints.
Doktoritööd “ Optimeeritud signaalitöötlus mittelineaarsete komplekssete materjalide ja bioloogiliste kudede mittepurustavaks testimiseks ultraheliga ” juhendas professor Andrus Salupere (TTÜ) ja kaasjuhendaja oli professor Serge Dos Santos (INSA Centre Val de Loire). Oponendid olid professorid Claes Hedberg (Blekinge tehnikakõrgkool, Rootsi) ja Patrick Marquié (Burgundia ülikool, Prantsusmaa). | TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks | https://novaator.err.ee/654675/ttu-teadlane-leidis-uue-meetodi-tulevikumaterjalide-analuusiks | Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks. |
Kas kaasaegne inimene peaks heegeldamises või puulusika tegemises osav olema? Kui tänaval inimestelt nii küsitaks, siis paljud jääks ilmselt mõttesse. Mõni ütleks, et oma käega võiks midagi kena ikka teha suuta küll, teine ütleks aga, et milleks siis 3D-printimine on ja võiks ju hoopis teha mingi… heegeldamisteemalise arvutimängu.
Mulle tundub, et küsimus vajalikest oskustest, kompetentsidest ja omadustest on tegelikult tohutult praktiline. Sihiseadeks laste, aga ka enda kasvatamisel.
Helen Eelrand juhtis oma hiljutises, pealtnäha soopõhise tööõpetuse probleemist rääkinud loos tähelepanu just sellele suurele küsimusele – millised oskused peaksid olema 21. sajandi inimesel? Kui heegeldamine ja sokikanna tegu pole kohustuslik oskus, siis mis on? Millest peaks koolid laste harimisel (ja tegelikult ka vanemad kasvatamisel) lähtuma?
Ühelt poolt tahame muidugi, et me oleks ise õnnelikud ja hästi hakkamasaavad ning et seda oleks ka meie lapsed. See on selline lihtsalt ilus soov. Teisalt arutletakse palju selle üle, kuidas sündivate laste arv (inimeste kvantiteet) mõjutab asjaolu, kas tulevikus ikka saab vananevale elanikkonnale pensione maksta ja üldse riiki üleval pidada – ehkki oluliselt rohkem tuleks pöörata tähelepanu sellele, kas me teeme kõik endast oleneva, et kõigist lastest saaks kas just tipptasemel maksumaksjad, aga igal juhul loovad ja tegusad, ühiskonda panustavad inimesed.
Kõige primitiivsemalt öeldes: võiks ju mõelda, millised oleks need inimesed, kes tunduvad toredad ja huvitavad ning kellest on tulu ka? Kui lapsi sünnib palju, aga kõigist saavad enamuse elust vanglas veetvad kaabakad, siis ilmselt pole see ei ühte ega teist.
Pidupäevaloosungitest erinev tegelikkus
Me võiks muidugi öelda, et heegeldamise asemel on infotehnoloogia ja kuna Eesti on e-riik, siis lapsed muudkui õpivad neid e-asju ja robot heegeldab varsti nende eest. Kõigist lastest saavad uued Mark Zukerbergid ja Jeff Bezosed ning riigi rahakott muudkui kosub. Paraku pole tegelikkus hoopiski nii roosiline.
Ehkki ka välismaal levis mõned aastad tagasi uudis sellest, kuidas meil kõik algklassilapsed in corpore koodi kirjutama õpetatakse, on reaalsus sellest ju kaugel. Mõttekoja Praxis 2017. aasta uuringu kokkuvõttes nenditakse:
„Digioskuste õpetamise korraldus Eesti üldhariduskoolides on ebaühtlane: viiendik koolidest alustab digioskuste õpetamist eraldiseisva ainena juba I kooliastmes, umbes pooltes koolides õpetatakse digioskusi eraldi ainena ka II ja III kooliastmes...... Tehnoloogiaharidusega seonduvad tegevusi (nt veebilehe loomine, robotite ehitamine, programmeerimine, mängu/rakenduse loomine) on ainekavades märgitud väga vähesel määral.“
Peamiselt küll põhikooli küberturvalisuse alastele teadmistele keskendunud, aga ka üldist netikogemust puudutanud uuringus „Küberpähkel“ selgus samuti, et vaid ligikaudu pooled lapsed osalevad IKT-alastes tundides või huviringides.
Jääb mulje, et poliitikutele on pidulikud ja eelkõige välisriikide jaoks teele saadetud loosungid kuidagi armsamad kui reaalne tegevus selles vallas. On loodetud paljudele särasilmsetele õpetajatele, eri projektidele ja direktorite võimekusele IKT-õppevahendite jaoks raha võluda.
Võibolla on aga asi selles, et kuigi haridusinimesed on digi- ja tehnoloogiapädevuste üle mõelnud küll ja veel, on puudu (või on samuti vaid loosunglikul tasemel eksisteerinud) hoopis laiem arutelu?
Selline, mille tulemus oleks üsna suur ühiskondlik üksmeel sellesama 21. sajandi toredate-tulusate oskuste ja omadustega varustatud inimeses osas. Nii et lapsevanematel oleks lihtne teraselt hinnata, kas nende võsukese koolis tarvilikke asju õpetatakse ja samuti mõelda, mis suunas nende endi kasvatustöö kulgeb.
21. sajandi eestlase omadused ja oskused
Jätame praegu selle kõrvale, kas ja millal õige eestlane peaks hümni laulma ning milline see õige hümn peaks olema. Oletame, et oleme nõus – õige eestlane peaks ka edaspidi lugu pidama teatud rahvuslikest sümbolitest ja soovitavalt võiks see tulla südamest, mitte käsu peale.
Kui me tahame 21. sajandi inimese hädavajalikke ja piisavaid tunnuseid välja mõelda, peame ilmselt lähtuma teatud eeldustest, peame tundma neid olusid, kus tal tuleb hakkama saada. Infot pole liiga palju, aga kõige olulisemat teame: ainus kindel asi on muutuv keskkond.
Vajalikud omadused on seega kohanemisvõime ja – eeldades, et asjad lähevad kas inimese isiklikus elus või suuremas plaanis alati vahepeal väga kehvasti – vaimse taastumisvõime moodi omadus, mis eesti keeles on saanud ametlikuks nimeks säilenõtkus (inglise keeles resilience). Probleemilahendusoskused väga paljude ja suuremal või vähemal määral ennustamatute muutujatega keskkondades peaks samuti olema vältimatu tingimus.
Lõputult kohaneda ei saa, võiks olla ka eetiline selgroog ja kompass. Seega – mis võiks olla need inimene olemise põhitõed, mis peaks igal juhul säilima, arenema ja mida peaks lastele edasi andma nii kool kui ka kodu?
Sellest on räägitud palju, et peaks oskama tohutust infohulgast kvaliteetset ja kasulikku välja selekteerida. Sama peaks oskama teha inimestega, keda enda ellu lasta. Puudutagu see siis oskust tehnoloogiavõimaluste tõttu potentsiaalselt lõpmatust voodi- või elukaaslaste hulgast õige leida või ka oskust jagada endast õigetele inimestele õiges koguses infot ja emotsioone.
Mis iganes stiimulitega – olgu see netisügavustest pärit värske särav faktilaadne toode või tundeküllane inimsuhtlus – toime tulemine eeldab eneseregulatsiooni- ja analüüsivõime t. Tuleb osata oma tähelepanu suunata ja esmastel impulssidel sabast kinni saada, et meile teinekord meeldiv, aga kasutu, mainitud eetilise kompassi kursilt kõrvale juhtiv infotükk eemal hoida (või hoopis ligi meelitada, kui vaja uut õppida).
Eesti vajab digiajastu Turovskit
Virtuaalreaalsuses seiklemise ja olemise võimalused üha laienevad. Kindlasti peaks me küsima, milline võiks olla inimeste elus virtuaalse ja pärisilma vahekord, oskus seda enda jaoks määrata. Võiks küsida ka nii: kuidas peaks tahtma veeta oma päeva, nädalavahetust ja elu üks ideaalne 21. sajandi eestlane?
See, et netis võhivõõrastega sõnelemine teeb enamasti lihtsalt tuju pahaks ja mingit kasu ei anna, on paljudele selge – aga pelgalt sellest teadmisest terveks sajandiks ei piisa. Võibolla on noortel hoopis enam vaja oskust otsustada, millistel puhkudel on meeldivaks ajaveetmiseks sobivam küber-, millal jällegi pärisseks? Kas seda koolis – olgu perekonnaõpetuses või digitunnis – arutatakse? Või ehk on eraldi vaja arendada oskust, et sümpaatsete inimestega selle päris-variandini üldse jõuda osataks?
Oleks rumalus õpetada aastal 2017 lastele selgeks kõik hetkel Eestis levinud popid arvutimängud ja juutuuberid. See, mis täna popp, homme (või äärmisel juhul ülehomme) kaob ja asendub uuega. Seega – õpetaks nad pigem mõistma, kuidas erinevaid tehiskeskkondi luuakse ja millised oleks seal mõistliku toimimise üldpõhimõtted.
Et see inimestele mõistetav ja tähenduslik oleks, vajaksime tehnoloogiavaldkonda oma Fred Jüssit, Aleksei Turovskit ja minugi poolest Valdur Mikitat. Teisiti ei saa. Ilmselt peaks see inimene olema veelgi osavam. Oskama kuulajatele mõistetavaks seletada selle, kuidas ollakse tasakaalus inimene looduses ja tehisilmas, osatakse omaks pidada ajalugu ja rahvuslikku ning kuidas sobitatakse mina-pilti vajalikus koguses uut ja muuilmset.
Kas sellise mõistmiseni jõudnud inimesed võiks olla ka riigile tulusad maksumaksjad? Jah, ma arvan küll.
Ma ei oleks vastu sellelegi, kui mindaks veel konkreetsemaks ja lepitaks kokku kindel kogum praktilisi oskusi, milleta 21. sajandi inimene ei saa. Osa hädavajalikke ja osa lihtsalt ilusaid. Robotitegu ning samas ka reilender ja valss esimesest klassist kohustuslikuks. Ellujäämisoskused metsas ja kübersõjas. Kõige moodsam programmeerimiskeel kõrvuti ladina keele ja luuletuste kirjutamisega (viimast kahte võib ühendada).
Ja selle kõige taga pidevalt lastes utsitatav uudishimu ja soov olla parem, targem, toredam inimene. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Kätlin Konstabel: 21. sajandi eestlase ellujäämispakett | https://www.err.ee/654674/katlin-konstabel-21-sajandi-eestlase-ellujaamispakett | Milline peaks olema 21. sajandi eestlase jaoks vältimatute oskuste ja omaduste miinimumpakett, kirjutab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel. |
2010. aastal Hiina võimude poolt alustatud CIA allikavõrgustiku hävitamine tõi kaasa ka mitmete USA heaks töötanud informaatorite surma, vahendas Axios ajalehte New York Times.
Väidetavalt tapeti või pandi vangi rohkem kui kümme USA informaatorit ning ekspertide hinnangul oli see CIA jaoks suur tagasilöök, mis on võrreldav kunagiste reetmistega Aldrich Amesi ja Robert Hansseni poolt.
Vahistatuks on Jerry Chun Shing Lee, kes lahkus CIA-st 2007. aastal ning asus elama Hongkongi. Mees vahistati pärast aastaid kestnud juurdlust - Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) alustas uurimist 2012. aastal, kui CIA informaatorid Hiinas järjest kaduma hakkasid.
Lee oli lekitaja otsingute keskmes pikemat aega ja paljud luureametnikud uskusid, et ta oli riigireetur. Teised ametnikud aga olid arvamusel, et Hiina valitsus oli häkkinud CIA salajastesse sidekanalitesse, mille abil USA Hiinas viibivate informaatoritega kontaktis oli.
Justiitsministeeriumi pressiteate kohaselt võeti Lee vahi alla John F. Kennedy nimelises rahvusvahelises lennujaamas. Lee eelnevate USA-s käikude ajal oli FBI kusjuures kontrollinud Lee pagasit ja eluruume ning leidnud riigikaitset puudutavaid materjale, mille omamiseks tal õigust ei olnud.
Muuhulgas oli tema asjade seas ka kaks märkmikku, kus oli käsitsi kirjutatud märkmeid riigisaladuste, sealhulgas ka CIA töötajate ja informaatorite isikuandmete kohta.
Kolmapäeval seisis Lee juba New Yorgis föderaalkohtu ees ning talle esitati ametlik süüdistus riigikaitset puudutava informatsiooni ebaseaduslikuks käitlemises.
53-aastane Lee on naturaliseeritud USA kodanik ja CIA-s töötas ta aastatel 1994-2007.
Hetkel pole veel selge, miks Lee käesoleval kuul järjekordse riski võttis ja uuesti USA-d külastas, kuigi FBI oli teda juba varem kahtlustanud ja ka üle kuulanud. | USA võttis kinni Hiina heaks töötanud endise CIA ametniku | https://www.err.ee/654672/usa-vottis-kinni-hiina-heaks-tootanud-endise-cia-ametniku | USA võimud võtsid vahi alla Luure Keskagentuuri (CIA) endise töötaja, keda kahtlustatakse selles, et ta aitas Pekingil leida Hiinas tegutsevaid CIA informaatoreid. |
Vikerraadios kõlavad jaanuarikuus Tammsaare mõtteterad. Tegemist on ühe osaga ERRi ja Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumi koostööst, millega tähistatakse armastatud kirjaniku 140. sünniaastapäeva. Mõtteterad on järelkuulatavad.
Lisaks saab jaanuari lõpus kuulata järjejuttu romaanist "Põrgupõhja uus Vanapagan", katkendeid loeb Jan Uuspõld. Kirjaniku sünniaastapäevale pühendub ka "Mnemoturniiri" jaanuarikuu kuulajaküsimus, kus tahetakse teada, missugune Tammsaare teos kandis algselt pealkirja "Mets-Jeesuke". 27. jaanuaril kell 19 on eetris kuuldemäng Tammsaare lüürilis-koomilisest üliõpilasnovellist "Noored hinged" (Raadio 2 eetris on sama kuuldemäng 28. jaanuaril kell 7). 29. ja 30. jaanuari "Vikerhommikutes" saab aga mängida Tammsaare kuulajamängu.
Klassikaraadiost kuuleb jaanuaris ja veebruari algul Tammsaare teoseid saates "Jutujärg" (argipäeviti kell 9.30) ning 28. jaanuaril kell 15 kuuldemängu "Vargamäe vanad ja noored". Kirjaniku sünnipäeval, 30. jaanuaril kell 14 kõlab Klassikaraadio eetris valik Tammsaare tekstidele loodud heliteoseid ning sünnipäevanädala hommikutel on eetris temaatilised viktoriinid. 4. veebruaril kell 15.05 on kavas kuuldemäng Tammsaare romaanist "Ma armastasin sakslast".
Raadio 2 eetris on 4. veebruaril kell 7 Andrus Kivirähk ning "Karin ja Pearu": kohvikus kohtuvad kaks "Tõe ja õiguse" tegelast, kes Tammsaare romaani lehekülgedel kunagi kokku ei saanud. Sama kuuldemäng on Vikerraadio kuulajate ees 3. veebruaril kell 19.05.
Raadio 4 eetris kestab 29. jaanuarist 2. veebruarini Tammsaare nädal - saates "Järjejutt" jõuavad iga päev kell 15.10 kuulajateni valitud peatükid romaanist "Tõde ja õigus". "Järjejutu" kordust saab kuulata õhtuti kell 23. Kirjaniku sünnipäeval, 30. jaanuaril toimub hommikuprogrammis Tammsaare loomingule pühendatud viktoriin ning kogu päeva vältel kõlavad eetris tema mõtteterad. Kell 10.05 jõuab saade "Kultuuripärand" eetrisse Tammsaare majamuuseumist Esto-Sadokis ning kell 10.30 räägib Peeter Järvelaid saates "Toimik" Tammsaare elust ja loomingust.
ERRi kultuuriportaal teeb 30. jaanuaril otseülekande Estonia teatrist, kus tähistatakse suurejooneliselt kirjaniku 140. sünniaastapäeva. Ülekande salvestist saab 2. veebruari õhtul näha ETV2-s. ERRi kultuuriportaalis on jaanuari viimasel nädalal võimalik vaadata miniloengut Tammsaare suhetest teiste kirjanike ja nende loominguga. Loengud jõuavad vaatajateni kord kuus terve aasta jooksul. Samuti on portaalis algamas Tammsaare teemaline viktoriin ning uuel nädalal saab seal alguse projekt "Eesti loeb", millega kogutakse Eestimaa inimeste pilte koos nende viimatise lemmikraamatu ja tsitaadiga.
ETV näitab 30. jaanuaril kell 14.40 mängufilmi "Kõrboja peremees". ETV2 ekraanil saab 2. veebruari õhtul näha lavastust "Ma armastasin sakslast". | ERR tähistab suurejooneliselt Tammsaare 140. sünniaastapäeva | https://menu.err.ee/654673/err-tahistab-suurejooneliselt-tammsaare-140-sunniaastapaeva | 30. jaanuaril tähistatakse Eesti ühe olulisema kirjaniku Anton Hansen Tammsaare 140. sünniaastapäeva ning ERR annab sel puhul eetrisse rohkesti teemakohaseid saateid ja mõttekilde. |
Uus filiaal pakkus üle ootuste ohtrat huvi nii eestlastele kui väliskülastajatele. Ainuüksi esimesel kuul käis KGB vangikonge vaatamas 10 000 inimest. Tallinna Ettevõtlusamet tunnustas muuseumi avamist tiitliga Turismitegu 2017 ning kongide avamine külastajatele on Eesti muuseumide aastaauhindade üks nominentidest.
Kokku külastas 2017. aastal Okupatsioonide muuseumit ning KGB vangikonge 55 488 muuseumihuvilist. Muuseumides toimus 174 haridusprogrammi ja ekskursiooni, milles osales ligi 3000 inimest. Muuseumile annetati 1166 eset ning dokumenti.
Möödunud aastal avas muuseum 17 ajutist näitust, mille peamised küsimused olid: kuidas saab muuseum muuta inimeste elusid? Panustada õiglase ühiskonna loomisesse? Muuseum käsitles naiste õigusi ja sõnavabadust. Lisaks analüüsiti 1993. aastal toimunud Narva referendumit ning üle ega ümber ei saanud ka põgenemisega seotud küsimustest. Koostöös Riigikantseleiga valmis rändnäitus, mis avatakse 2018. aastal viies Põhja-Ameerika linnas. Eesti ajaloost, inimestest, kultuurist ja innovaatlistest lahendustest kõnelev näitus viib vabariigi sünnipäeva ka väliseestlaste kodudesse.
2018. aastal laieneb Okupatsioonide muuseum veel, mis tähendab, et lähiajaloo ekspositsioon suureneb nii pindalalt kui temaatiliselt. Uuenduse läbi teinud muuseumist saab pärast taasavamist Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, mis kõneleb Eesti rahva lugu okupatsioonidest vabaduseni. | Okupatsioonide muuseumi külastajate arv topeldus | https://kultuur.err.ee/654668/okupatsioonide-muuseumi-kulastajate-arv-topeldus | Okupatsioonide muuseumi uut filiaali KGB vangikonge külastas 2017. aastal 21 157 piletiga külastajat. See kasvatas Okupatsioonide muuseumi külastajate arvu peaaegu kaks korda. Lisaks külastas muuseumit sündmuste raames 5 567 inimest. |
Fondi juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku maksta kolme fondi peale dividendi kokku 16,6 miljonit eurot. Seejuures börsil noteeritud Real Estate Fund III plaanitav dividendi väljamakse koos tulumaksuga ulatub 2,3 miljoni euroni.
Kui Eften Capital tegi kolm aastat tagasi 2015. aastal uusi kinnisvara investeeringuid kogu summas 110 miljonit eurot, 2016. aastal kokku 140 miljonit eurot, siis 2017. aastal jäi uute investeeringute kogumaht 25 miljoni euro piiresse.
Kolme viimase aasta jooksul on tänu Euroopa Keskpanga nullintressipoliitikale oluliselt tõusnud ärikinnisvara hindade tase, ning vastavalt langenud tootlused.
"Konservatiivse investorina on meie fondide uute investeeringute maht seetõttu langenud ja järjest enam keskendume me olemasolevate investeeringute veelgi efektiivsemale valitsemisele, hoonete laiendamistele ning värskendamistele, et olla atraktiivne üürileandja kasvava konkurentsi tingimustes," märkis tegevjuht Viljar Arakas pressiteates.
Turu edasiste trendide seisukohast on Arakase sõnul määrava tähtsusega Euroopa Keskpanga 2018. aasta rahapoliitilised sammud senise lõdva rahapoliitika piiramisel.
"Saame näha kas Rootsi kujuneb ajalooliselt esimeseks turuks maailmas, kus hinnad stabiliseeruvad kõrgtasemel või rullub lahti suurem hindade korrektsioon. Kogu maailma kinnisvararingkondade pilgud on pööratud Rootsi eluasemeturul toimuva jälgimisele," lausus Arakas. | Efteni fondide varade maht kasvas üheksa ja kasum 27 protsenti | https://www.err.ee/654665/efteni-fondide-varade-maht-kasvas-uheksa-ja-kasum-27-protsenti | Eften Capitali kolme ärikinnisvarafondi summaarne varade maht kasvas 2017. aastal üheksa protsenti 535 miljoni euroni ja puhaskasum 27 protsenti 37 miljoni euroni. |
Vastuoluline poliitik Tatjana Ždanoka, kes juhib erakonda Läti Venelaste Liit, plaanib märtsis Euroopa Parlamendist lahkuda ja loodab kandideerida riiklikel parlamendivalimistel oktoobris. Selleks peab ta aga võitma Läti riiki, et tunnistada põhiseadusvastaseks piirang, mis keelab endistel kommunistidel parlamenti kandideerida, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Ždanoka on tõenäoliselt Valdis Dombrovskise kõrval üks tuntumaid Läti poliitikuid Eestis. Eelmise nädala lõpus teatas Ždanoka, et on Euroopa Parlamendile esitanud lahkumisavalduse ja plaanib lähiajal naasta Lätti. Ta loodab erakonda juhtida eelolevatel seimi valimistel, aga tema osalemine sõltub konstitutsioonikohtust, kes peab kõigepealt tema kandideerimise seaduslikkuse üle otsustama.
Seimi valimisseadus keelab valimistel osaleda inimestel, kes kuulusid peale 13. jaanuari 1991 kommunistlikkusse parteisse või nõukogudemeelsesse interliikumisse. Kuivõrd Ždanoka kuulus kommunistlikkusse parteisse ka peale nimetatud kuupäeva, otsustab konstitutsioonikohus tõenäoliselt tema kandideerimise vastu.
Euroopa Parlamendi liige Yana Toom ütles, et Läti valimisseadus on ebaeuroopalik.
"Ma usun, et see ei ole väga euroopalik, kui võttas arvesse, et ligi neljandik Euroopa parlamendist on vist kommunistid. Meil on siin kaheksa kommunistliku partei esindajad ja nii mõnigi meie eurovolinik jääks määramata, kui selline piirang oleks kehtestatud," märkis Toom.
Toomi sõnul on Ždanoka Läti saadik, kes on valitud venekeelsete Läti kodanike poolt Euroopa Parlamenti, üks tema põhiline teene on see, et hallipassi omanikud saavad viisavabalt liikuda Schengeni viisaruumis.
"Ždanoka on Eesti meedias muidugi suurem koletis kui ta tegelikult on ja siin Euroopa Parlamendis ma vaigistan oma väikse näpuga kui vaja on. Ta ei ole mingi hull asi. Loomulikult on ta KGB agent, Brežnevi ajal Prantsusmaal õppinud nõukogude teadlane. Kui ta soovib minna Läti poliitikasse, siis see on kiiduväärt," arvas Tarand.
Ždanoka valiti esimest korda europarlamenti 2004. aastal ning nüüd teenib ta seal kolmandat koosseisu järjest. Teda tuntakse kõige Kremli-meelsema saadikuna parlamendis. Ta on avalikult toetanud Krimmi annekteerimist, Venemaa sekkumist Süürias ja Venemaa toetust Assadi režiimile. | Tarand: loomulikult on Ždanoka KGB agent | https://www.err.ee/654666/tarand-loomulikult-on-zdanoka-kgb-agent | Euroopa Parlamendi saaadiku Indrek Tarandi sõnul on Lätist valitud europarlamendisaadik Tatjana Ždanoka loomulikult KGB agent. |
ERR-i raadiouudiste toimetaja Madis Hindre küsis Lukaselt, kas ta plaanib Vabaerakonda astuda.
"Minuga on rääkinud ka teised poliitilised jõud. Mul ei ole plaane poliitikasse minna," vastas Lukas.
Vabaerakonna esimees Artur Talvik ütles intervjuus ERR-ile, et Lukasega on erakonda astumisest juttu olnud küll.
"Ei ole midagi konkreetset öelda. Temaga on räägitud... Kui ta üldse poliitikasse tuleb, siis vähemalt tänase seisuga, tundub mulle, et pigem meile," rääkis Talvik. | Lukas Vabaerakonda astumisest: mul ei ole plaane poliitikasse minna | https://www.err.ee/654660/lukas-vabaerakonda-astumisest-mul-ei-ole-plaane-poliitikasse-minna | Endine IRL-i poliitik ja pikaaegne Eesti Rahva Muuseumi juht Tõnis Lukas ütles, et poliitikasse minemise plaane tal ei ole. Küsimus sellest tekkis Vabaerakonna esimehe Artur Talviku intervjuust, kes Talvik ütles, et Lukasega on räägitud Vabaerakonda astumisest. |
Saaremaa Eesti Segagümnaasium alustas tööd 15. jaanuaril 1919. Saaremaa ühisgümnaasiumiks nimetati kool 1922. aastal. | Piltuudis: Saaremaa ühisgümnaasiumi 771 õpilast tegid koolile suure sünnipäevapildi | https://menu.err.ee/654662/piltuudis-saaremaa-uhisgumnaasiumi-771-opilast-tegid-koolile-suure-sunnipaevapildi | Saaremaa ühisgümnaasiumi 99. sünnipäeva ja Eesti juubeli puhul valmis kõigi 771 õpilase ühistööna suur sünnipäevapilt. |
28 aastat Pärnu naiskonda vedanud Saare ja kolmel viimasel aastal teise treenerina pärnakaid juhendanud Talu sõnutsi ei jäänud neil pärast mullust edukat hooaega, kui Pärnu toodi 13. meistritiitel ja koduväljakul näidati ilusat jalgpalli naiste Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril, muud üle kui panna lahkumisavaldus lauale, kirjutab Pärnu Postimees.
"Klubis on kommunikatsiooniprobleemid. Olen varasügisest klubi vanalt presidendilt küsinud, mismoodi me edasi läheme, aga pole mingit vastust saanud," jäi 1989. aastast Pärnu naiskonda vedanud Saar lahkumisotsuse sünnist rääkides napisõnaliseks. "Samuti tunnen, et olen ise ka väsinud ja ammendunud. Võib-olla oleksin pidanud seda varem tegema, olen ennegi sellele mõttele lähedal olnud. Ja oma soovi mitte jätkata peatreenerina ütlesin välja klubi lõpupeol oma tänukõnes novembri lõpus." | Võitmatu Pärnu treenerid lahkusid erimeelsuste tõttu ametist | https://sport.err.ee/654654/voitmatu-parnu-treenerid-lahkusid-erimeelsuste-tottu-ametist | Viimasel kaheksal hooajal järjepanu Pärnu JK naiskonna meistriks vedanud Jüri Saar ning kolmel hooajal tema paremaks käeks olnud Jüri Talu panid erimeelsuste tõttu ameti maha. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.