text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kohtuotsusega kinnisesse lasteasutusse saadetud noored ei pruugi uuest õppeaastast jõuda ainult Tapale või Kaagverre, sest riik otsib neile teenuskohti ka riigihankega, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Tänavu aasta alguses tuli seadusesse uus mõiste "kinnine lasteasutus".
Mõistet aitab selgitada Tapal ja Kaagveres asuva erikooli näide, kus koolil on õigus lapse liikumist piirata, kuid samas ei tähenda see okastraataedu ega relvastatud valvet ning lisaks toidule ja peavarjule peab lastele pakkuma erinevaid teenuseid, alates psühholoogist ja lõpetades vanemaid kaasava teraapiaga.
Nii varem kui edaspidi nõuab lapse õiguste piiramine kohtumäärust, kuid seadusemuudatuse järel ei pruugi see olla seotud mõne konkreetse süüteomenetlusega.
Näiteks saab kohus nüüd teenusele saata ka neid lapsi, kes ühtegi seadust rikkunud pole, kuid kes võivad ohtlikud olla näiteks iseendale. Samas ei tähenda see, et vabadust hakatakse kindlasti piirama senisest rohkematel lastel.
Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrguosakonna peaekspert Jürgen Rakaselg märkis, et kinnise lasteasutuse teenuse puhul on omavalitsusel ka kohustus tõendada, et kõik muud meetmed ei ole küllaldased ja see on ainukene viis, kuidas toimetada.
"Lisaks sellele on omavalitsusel ka kohustus näidata, mis on tema plaan. Et see kinnise lasteasutuse teenus ei ole ühegi lapse puhul võimalus, kuhu teda ära suunata või maakeeli öeldes, mille järgi vabaneda temast," ütles ta.
Tapale ja Kaagverre mahub teenusele ligi 100 last. Samas on selliseid asutusi, kust lapsi niisama lihtsalt välja ei lubata, teisigi.
Tallinna laste turvakeskus ja Jõhvi noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskus võtavad vastu käitumis ja sõltuvushäiretega lapsi, kuid ilma kohtumääruseta.
Laste liikumist piiratakse lepingu alusel, kuhu teiste seas panevad allkirja nii laps kui lapsevanem.
Tallinna laste turvakeskuse juhataja Priit Siig märkis, et vanemal on igal ajal täielikult võimalus võtta laps programmist välja. "Ja kui ka lapsel motivatsiooni ei teki, siis samamoodi, me oleme lõpetanud selle programmi ennetähtaegselt," nentis ta.
Iseenesest on nende kahe asutuse järele vajadus olemas ja mõlemal seisab ukse taga väikene järjekord, kuid õiguslikult tegutsevad nad küllaltki hallis alas.
Sotsiaalministeerium loodab, et mõlemad asutused osalevad ka läinud nädalal välja kuulutatud riigihankes. Sellega otsib riik partnereid, kes tagaksid lisaks Tapale ja Kaagverele kokku veel 37 kinnise lasteasutuse teenuskohta.
Tallinna lasteturvakeskus vähemalt tänavu hankes osaleda ei plaani, sest nemad tahaks ka senised Tallinna linna rahastatud teenuskohad alles hoida ja päris uute kohtade loomine nõuab investeeringut. Lisaks eelistavad nad lapsi, kes ka muidu Tallinnas elavad.
"Selliste laste puhul ei tule tööd teha ainult lapsega, vaid ka peredega. Sest et 99 protsendil nendest juhtumitest, selle lapse probleemid on perekonnast välja kasvanud. Ja kui kohus saadab teenusele lapse näiteks Hiiumaalt, siis on koostöö perega keeruline," ütles Siig.
Sellega nõustub ka sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Elise Nikonov ning avaldas lootust, et hankes pakkumise tegijaid leidub üle Eesti.
"Selle teenuse osas ongi tegelikult oluline, et seda osutataks võimalikult väikestes ja peresarnastes üksustes. See on visioon, mille suunas me liikuda tahaksime. Me oleme näiteks näinud ette, et mõnede asenduskodude peremajad, kui sealt liiguvad lapsed rohkem peredesse ära, jäävad võib-olla tühjaks. Mõned nendest teenuseosutajatest sooviks tulla hankesse osalema. Tahaks väga kutsuda kõiki lastega tegelejaid, kellel sellised ruumid on," ütles ta.
Esimesed lepingud sõlmitakse kuni järgmise aasta suveni ning mõneti on tegemist veel pilootprojektida. Näiteks üks suuremaid küsimusi on, kui palju lapsi kohtud üldse kinnisesse lasteasutusse saadavad. Võib-olla jäävad Kaagvere ja Tapa ruumid tühjemaks aga võib-olla ei piisa ka hankega leitud partneritest, tõdevad osapooled.
See, mida kinnise lasteasutuse teenus sisuliselt tähendab, polegi tegelikult päris selge. Riigihankes osalejad peavad teenuse ise ära kirjeldama ja sellest, missugust teenust nad pakuvad, sõltuvad ka riigihankes saadud punktid.
Maksimaalselt on riik valmis ühe teenuskoha eest maksma 75 eurot päevas. Nii Jürgen Rakaselg kui Jõhvi noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskust pidava MTÜ Corrigo juhatuse liige Tiiu Sepp tõdesid, et sellest võib kõigi vajaduste täitmiseks väheks jääda.
Nikonov aga selgitas, et riigil ja omavalitsustel on vaja sellele teenuseid lisaks osta. Näiteks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, mida paljud kinnisesse lasteasutusse saadetud noored vajavad, maksab veel kuni 1395 eurot aastas.
Paljudel on tarvis ka meditsiini tuge, näiteks psühhiaatrit. Lisaks tuleb lapse koduomavalitsusel sõlmida leping selle omavalitsusega, kuhu laps saadetakse ja maksta tema hariduse eest. | Riik otsib probleemsete lastega tegelevaid ühinguid | https://www.err.ee/654656/riik-otsib-probleemsete-lastega-tegelevaid-uhinguid | Lisaks Maarjamaa Hariduskolleegiumile hakkavad kinnise lasteasutuse teenust osutama ka riigihankega otsitud ettevõtted ja mittetulundusühingud, esialgu ostab riik 37 teenuskohta. |
Neist 37 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 61 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimise kohta.
Kandidaadid preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest:
Arvo Valton (Vallikivi) – kirjanik. Esitajad Jaan Kaplinski ja Fenno-Ugria Asutus;
Ester Pajusoo – näitleja. Esitaja Eesti Draamateater;
Tõnu Kark – näitleja. Esitaja Eesti Draamateater;
Anne Erm – festivali "Jazzkaar" algataja ja korraldaja.Esitajad Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Heliloojate Liit;
Mati Talvik – teleajakirjanik. Esitaja Eesti Rahvusringhääling;
Helgi Sallo – laulja ja näitleja. Esitaja Rahvusooper Estonia;
Olav Ehala – helilooja. Esitajad Eesti Muusika Infokeskus ja Eesti Heliloojate Liit;
Ira Lember – kirjanik. Esitaja Kirjastus Canopus;
Jaak Kangilaski – kunstiajaloolane. Esitajad Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Kunstimuuseum ning Eesti Kunstnike Liit;
Anu Raud – tekstiilikunstnik. Esitaja Teater Vanemuine;
Jüri Okas – kunstnik ja arhitekt. Esitajad Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Arhitektide Liit;
Leonhard Lapin – kunstnik ja emeriitprofessor. Esitajad Eesti Kunstimuuseum, Kadri Mälk, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia;
Vaike Uibopuu – koorijuht. Esitaja Tartu Linnavalitsus;
Aino Raud (Pervik) – kirjanik. Esitajad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Kirjanike Liit;
Tiiu Randviir-Tölp – baleriin, balletipedagoog. Esitajad Eesti Balletiliit ja Eesti Teatriliit;
Aleksander Eelmaa – näitleja. Esitajad Theatrum, Ajakiri Teater. Muusika. Kino ja Tartu Uus Teater;
Laine Leichter – tšellist ja pedagoog. Esitajad Tallinna Muusikakeskkool ja Eesti Kontsert;
Luule Komissarov – näitleja. Esitajad Eesti Teatriliit ja Ugala Teater;
Heidi Sarapuu – lavastaja. Esitaja Eesti Teatriliit;
Ingrid Agur – teatrikunstnik. Esitajad Eesti Teatriliit, Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühendus ja Ugala Teater;
Ingo Normet – lavastaja ja pedagoog. Esitajad Eesti Teatriliit, Endla Teater ja Eesti Lavastajate Liit;
Sirje Runge – maalikunstnik ja disainer. Esitajad Tallinna Ülikool ja Kadri Mälk;
Olev Oja – koorijuht. Esitajad Eesti Muusikanõukogu ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia;
Enn Säde – helioperaator ja dokumentaalfilmide režissöör. Esitaja Jaak Lõhmus;
Arvo Kruusement - filmilavastaja, stsenarist ja näitleja. Esitajad Jaak Lõhmus, Eesti Filmiajakirjanike Ühing, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kinoliit;
Helle ja Taevo Gans – sisearhitektid ja disainerid. Esitajad Eesti Sisearhitektide Liit ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum;
Peep Lassmann – pianist, kammermuusik ja pedagoog. Esitaja Eesti Kontsert;
Madis Kolk – muusikateadlane ja muusikaprodutsent. Esitaja Eesti Kontsert;
Toomas Rein – arhitekt ja akvarellist. Esitaja Eesti Kunstiakadeemia;
Leelo Kõlar – pianist, pedagoog ja muusikakriitik. Esitajad Eesti Klaveriõpetajate Ühing ja Ajakiri Muusika;
Kustav-Agu Püüman – teatrikunstnik. Esitaja Eesti Lavastuskunstnike Liit;
Maie Orav – rahvatantsujuht, tantsulooja ning rahvakultuuri kandja. Esitaja Rakvere Linnavalitsus;
Merle Karusoo – lavastaja. Esitaja Eesti Lavastajate Liit;
Mart Humal – muusikateadlane ja helilooja. Esitaja Ajakiri Teater. Muusika. Kino;
Jüri Trei – diplomaat. Esitaja Jaan Rääts;
Väino Uibo – näitleja ja lavastaja. Esitaja Saaremaa Teater;
Lembit Saarsalu – saksofonist ja helilooja. Esitaja Eesti Jazzliit.
Kandidaadid kultuuri aastapreemiale:
Guido Kangur – näitlejatööd lavastustes "Kolm talve", "Ivanov" ja "Pärast proovi". Esitaja Eesti Draamateater;
Lilja Blumenfeld – lava- ja kostüümikujundused lavastustele "Saraband" ja "Ivanov". Esitaja Eesti Draamateater;
Märt-Matis Lill – ooper "Tulleminek". Esitajad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Heliloojate Liit, Teater Vanemuine, Eesti Muusikanõukogu, Ajakiri Muusika ja Estonian Record Productions;
Eve Andre-Tuga – peaosad Delibes’i "Coppélias" ning Kesleri "Othellos". Esitaja Rahvusooper Estonia;
Rauno Elp – osatäitmised ooperites Mozarti "Figaro pulm", Zelleri "Linnukaupleja" ja Puuri "Pilvede värvid". Esitaja Rahvusooper Estonia;
Helen Lokuta – debüütrollid ooperites Mozarti "Figaro pulm", Zelleri "Linnukaupleja" ja Puuri "Pilvede värvid". Esitaja Rahvusooper Estonia;
Luana Georg – osatäitmised ballettides"Giselle" ja "Tramm nimega Iha". Esitaja Rahvusooper Estonia;
Harry Liivrand ja Kristel Pappel - August von Kotzebue isiksuse ja loomingu uurimisele uuetõuke andmine kodu- ja välismaal, kogumiku "August von Kotzebue: Ein streitbarer und umstrittener Autor" koostamine ja artikkel "Musik im Alltag Kotzebues". Esitaja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu;
Harry Liivrand ja Kristel Pappel – kultuuriloolise kogumiku "August von Kotzebue: vaidlushimuline ja vaidlusalune autor" koostamise, toimetamise ja seal ilmunud artikli eest. Esitaja Ajakiri Muusika;
Jüri Okas – kunstniku ja arhitekti loometeed kokku võttev näitus "Jüri Okas" Eesti Kunstimuuseumis, Eesti ühe huvitavama avangardkunstniku ja arhitekti jätkuva kõrgvormi tunnustamine. Esitaja Eesti Arhitektuurimuuseum;
Tiina Ollesk ja Renee Nõmmik – 2017. aasta väljapaistvad lavastused ja tegevus. Esitaja Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit;
Helena Tulve, Tatjana Kozlova-Johannes, Nathan Tulve, Keili Retter, Einar Lints, Katrin Maimik, Oliver Kulpsoo ja Enar Tarmo – kollektiivne tantsulavastus "Tempo". Esitaja Eesti Heliloojate Liit;
Helena Tulve – "Maa süda”, "Öise mere rännak”, muusika tantsulavastusele "Tempo”, Eesti Muusika Päevade kunstiline juhtimine. Esitaja Ajakiri Teater. Muusika. Kino;
Monika-Evelin Liiv - ulatuslik Eesti vokaalmuusika tutvustamine maailmas; kõrgetasemeliste ooperi rollide eest rahvusvahelistel lavadel. Esitaja Eesti Esitajate Liit;
Mihkel Mutt – 2017. aastal ilmunud teoste "Õhtumaa Eesti II. Sotsiaalpoliitilist esseistikat" ja "Mõtted" eest. Esitaja Sihtasutus Kultuurileht;
Mait Summatavet – Ugala teatri rekonstrueerimisprojekt järgides esialgset sisekujunduse kontseptsiooni ning luues uusi lahendusi ja objekte. Esitaja Eesti Disainerite Liit;
Juhan Maiste, Mariann Raisma ja Anu Ormisson-Lahe – raamat "Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli ansambel valgustusajastul". Esitaja Tartu Linnavalitsus;
Tiiu Kirsipuu – kümne viimase aasta installatiivset portreeloomingut kokku võttev isiknäitus "Inimesed" Eesti Rahva Muuseumis. Esitaja Eesti Kujurite Ühendus;
Rasmus Puur, Laur Lomper (Tõnu Oja), Roman Baskin – ooperi "Pilvede värvid" loomise eest Rahvusooperis Estonia. Esitaja Eesti Teatriliit;
Sõltumatu Tantsu Ühendus – projekt "Miks kirikus ei tantsita?”. Esitaja Sõltumatu Tantsu Ühendus;
Sulev Keedus – väljapaistvate loominguliste saavutuste eest möödunud aastal. Esitaja Kadri Mälk;
Sulev Keedus – filmikeele uuendamise ja visuaalse esteetika eest autorifilmides ’Sõda’ ja ’Mehetapja.Süütu.Vari’. Esitaja Rein Kotov;
Sulev Keedus – dokumentaalfilmi "Sõda" ning mängufilmi "Mehetapja / Süütu / Vari" loomise eest. Esitajad Jaak Lõhmus, Ajakiri Teater. Muusika. Kino ja Toivo-Peep Puks;
Sulev Keedus – dokumentaalfilm "Sõda", täispikk mängufilm "Mehetapja / Süütu / Vari" ning Rakvere Teatri mängukavas olnud lavastus "Somnambuul". Esitajad Eesti Filmiajakirjanike Ühing, Eesti Filmi Instituut, Eesti Kinoliit, Pimedate Ööde Filmifestival ja F-Seitse OÜ;
2017. aastal toimunud XII noorte laulupeo meeskond - muusikaliselt kõrgetasemeline kava ja jõuline noorte dirigentide kaasamine. Esitaja Tallinna Linnateater;
Marti Tärn – silmapaistvad saavutused helilooja, arranžeerija, interpreedi ja jazzielu edendajana. Esitaja Jazzkaare Sõprade Ühing;
Tiina Abel – Tartu Kunstimuuseumi olulisima kogusid tutvustava näituse "Kehakeeles. Töid Tartu Kunstimuuseumi kogudest" ja sellega kaasneva autoportreede näituse "Kunstniku pilk" kureerimine, kogumike koostamine. Esitaja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing;
Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane, Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Pille Lausmäe, Karin Bachmann, Mirko Traks, Henn Runnel – Eesti Rahva Muuseumi arhitektuuri, sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri lahenduse eest (valminud 2016). Esitaja Eesti Arhitektide Liit;
Eero Epner – möödunud aasta silmapaistva loomingulise saavutuse, raamatu "Konrad Mägi" eest. Esitaja MTÜ Ööülikool;
Pille Lausmäe – Eesti Rahva Muuseumi interjöör. Esitaja Eesti Sisearhitektide Liit;
Elin-Kai Toona-Gottshalk – raamat "Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust". Esitaja Eesti Kirjanike Liit;
Jaanus Valk (Kalju Kruusa) – raamat "Ühe inimese elu. Valitud luuletusi". Esitaja Eesti Kirjanike Liit;
Mart Kangur – luulekogu "Liivini lahti” ning tõlge prantsuse filosoofide Gilles Deleuze'i ja Félix Guattari teosest "Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia”. Esitaja Eesti Kirjanike Liit;
Tõnu Õnnepalu – raamat "Valede kataloog. Inglise aed". Esitaja Eesti Kirjanike Liit;
Andres Mustonen ja ansambel Hortus Musicus – tähelepanuväärsed kontserdid Venemaal, Iisraelis, Türgis ja Eestis ansambli 45 tegevusaastal. Esitaja Eesti Kontsert;
Rein Rannap – ooper "Nurjatu saar" Saaremaa ooperipäevadel ja Nordea kontserdimajas. Esitaja Eesti Kontsert;
Taago Tubin – lavastused "Krdi loll lind" Ugala teatris ja "Tulleminek" Vanemuise teatris. Esitaja Ugala Teater;
Paul Mägi – ”Symphony Meets Jazz” ning Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise hooaja avakontsert 2017. Esitaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia;
Lembit Peterson – lavastused: Pedro Calderón de la Barca "Nähtamatu daam” Ugala teatris ja EMTA Lavakunstikooli 28. lennu üliõpilaste bakalaureuselavastus Molière "Õpetatud naised” Draamateatris. Esitaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia;
Juhan Uppin, Pille Karras, Enrik Visla, Kristel Laas ja Joosep Sang – XII noortepeo "Mina jään" rahvamuusikapidu. Esitaja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts;
Margus Toomla, Karmen Ong, Sille Kapper, Kristjan Priks, Agne Kurrikoff-Herman, Liina Eero, Kristiina Siig, Rauno Zubko, Maido Saar, Helena-Mariana Reimann, Ulla Helin-Mengel ja Kersti Kull – XII noorte tantsupidu "Mina jään". Esitaja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts;
Dénes Kalev Farkas – isiknäitus "How-to-calm-yourself-after-seeing-a-dead-body Techniques” Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. Esitaja Eesti Kunstnike Liit;
Helen Rekkor – kirjaniku ja kunstniku Edgar Valteri eluloo ja loomingu väärtustamine lavastuses "Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu". Esitaja mittetulundusühing Misanzen;
Kalle Randalu – väljapaistvad kontserdid ja heliplaatide salvestused 2017. aasta jooksul. Esitajad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja aktsiaselts Artists Management;
Tanel Klesment – väljapaistvad salvestused ja helitöö läbi aastate. Esitaja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester;
Marko Mäetamm – loominguline tegevus aastal 2017. Esitaja Eesti Kunstnike Liit;
Marko Laimre – isiknäituse "Motor" eest Tallinna Kunstihoones. Esitaja Eesti Kunstiakadeemia;
Oliver Orro – näitus ja raamat "Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas". Esitaja Eesti Kunstiakadeemia;
Indrek Sirkel – tegevuse eest graafilise disaineri ja kirjastajana. Esitaja Eesti Kunstiakadeemia;
Rein Einasto – mahe on eluviis. Esitaja Organic Estonia mittetulundusühing;
Karin Laansoo ja Kadri Laas – 2017. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Esitaja Temnikova & Kasela galerii;
Kris Lemsalu – esinemine Performa17 kunstibiennaalil New Yorgis, esinemine David Roberts Art Foundationi 10. aastapäeva üritusel Londonis ning silmapaistva ja aktiivse rahvusvahelise näitusetegevuse eest 2017. Aastal. Esitaja mittetulundusühing Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus;
Mihkel Poll – silmapaistev loominguline tegevus 2017. aastal solisti ja kammermuusikuna. Esitaja Eesti Interpreetide Liit;
Endrik Üksvärav – 2017. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Esitaja mittetulundusühing Kerema Kultuurikoda;
Mahe Eesti ehk Organic Estonia – kodanikuliikumisest mahemajandusliku ja maheda mõttelaadiga riigi tervikprogrammini. Esitaja Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Selts;
Mae Kivilo, Tiia Mets, Kaarel Kuusk, Triin Soone, Sireli Uusmaa ja Marju Kask – elamustuur Laste Vabariik. Esitaja mittetulundusühing Ööülikool;
Grigori Maltizov – 2017. aasta väljapaistvate tööde eest. Esitaja Andres Uibo;
Karel Koplimets – isikunäitused "Juhtum nr 11. TALSINKI" Tallinna Kunstihoone galeriis ning "Juhtum nr 12. Kalamaja" Hobusepea ja Draakoni galeriis, osalemise Kumu kunstimuuseumi näitusel "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis". Esitaja Fotokunstnike Ühendus;
Tanja Muravskaja – isikunäitus "Kangelane” Tartu Kunstimajas ning grupinäitused "Bridge – Greetings from Two Republics” Virka galeriis Helsingis, "Ütle mulle. Kaasaegne portree fotograafias” Narva Muuseumi kunstigaleriis ja "Kunstniku pilk. Autoportree” Tartu Kunstimuuseumis. Esitaja Fotokunstnike Ühendus;
Laura Toots – Tallinna Fotokuu 2017 kaasaegse kunsti biennaali eestvedamine ja kunstiline juhtimine. Esitaja Fotokunstnike Ühendus;
Ivar Põllu – autorilavastus "Praktiline Eesti Ajalugu" Tartu Uues Teatris ning Mati Undi romaani ainetel koostöös Von Krahli Teatriga valminud "BB ilmub öösel". Esitaja Tartu Uus Teater.
Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot. Viis preemiat suurusega 9 600 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
Preemiate määramise otsustab Vabariigi Valitsus.
Riiklikud kultuuripreemiad antakse tänavu üle Eesti Vabariigi aastapäeval 20. veebruaril Läänemaa Ühisgümnaasiumis Haapsalus. | Riiklikele kultuuripreemiatele esitati 98 kandidaati | https://kultuur.err.ee/654648/riiklikele-kultuuripreemiatele-esitati-98-kandidaati | Riigi kultuuripreemiate komisjonile esitati tähtajaks ehk 10. jaanuariks 2018 ühetekokku 98 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. |
Kunnas rääkis Vikerhommikus, et Eesti riigikaitse arengukavad ei ole arvestanud üldse sellega, mis Venemaal toimub.
"Venemaa on praegu palju võimekam ning latt on tõusnud kõrgemale, kui siis kui Eesti riigikaitse arengukavad tehti," ütles Kunnas.
Kunnas ootab uuelt kaitseväe juhatajalt Martin Heremilt, et praegune riigiakaitsekava tehtaks ümber ehk tehtaks erakorraline arengukava, kus võetakse põhjalikult ette võimelüngad, mis meil on.
"Heidutuse küsimus on oluline, aga heidutuse põhikriteerium on usutavus ja see peab olema usutav selle jaoks, keda me tahame heidutada ehk Venemaa jaoks," märkis Kunnas.
Tema sõnul on usutava poliitilise heidutuse aluseks sõjaline heidutus.
"Ehk kui Putin küsib Vene kindralstaabi käest, kuidas Baltikumiga seis on, siis väga palju oleneb, mis vastuse ta saab. Kui Vene kindralstaap vastab, et Baltikumil ei ole mingeid jõude piisavalt, NATO vägesid seal pole - on see väga halb vastus. Ja Venemaa on paraku selline riik, kes usub ainult jõudu. Mitte miski ei asenda usutava sõjalise heidutuse puudumist ja ka poliitiline heidutus ei asenda poolt puuduvat kaitseväge või kaitseringkondade puudumist või puuduvaid tanke, keskmaa õhutõrjet ja rannakaitset, mida meil ei ole," rääkis Kunnas.
"Mitmed mõttekojad on juhtinud tähelepanu sellele, et Baltikumis ei ole sõjalist tasakaalu - NATO vägede ehk Eesti, Läti, Leedu ja siin paiknevate liitlasvägede ning Vene ja Valgevene vägede vahel. Meie olukord on ohtlik ja see ei loo usutavat heidutust," nentis ta.
Kunnase sõnul on selleks, et mõned päevad vastu pidada, vaja teatud hulka jõudu, mida meil ei ole hetkel piisavalt. "Kui ma defineerisin mõiste operatiivvajadus, siis see on teatud hulk üksusi, võimekusi, mis on vaja kuni liitlaste põhikontingent jõuab siia," selgitas Kunnas.
Kunnase sõnul on vaja kodutöö ära teha ja need võimekused luua.
"Sellest ei pääse üle ega ümber. Küsimus ei ole selles, et see ei ole usutav Vene kindralstaabile, vaid see ei ole usutav ka koolipoisile, arvutihuvilisele, kes mängib strateegiamänge," nentis ta.
"Kui sul on füüsiliselt vägesid vähe, siis juhtub nagu Ukrainas Debaltsevas," märkis Kunnas. | Kunnas: riigikaitse arengukava tuleb ümber teha | https://www.err.ee/654644/kunnas-riigikaitse-arengukava-tuleb-umber-teha | Reservkolonelleitnant Leo Kunnase hinnagul tuleb Eesti riigikaitse arengukava teha ümber vastavalt sellele, kuidas on muutnud Venemaa sõjaline võimekus. |
Kaks päeva tagasi New York Knicksi vastu 48 punkti visanud ja 17 lauapalli noppinud Davis viibis Celticsi vastu väljakul 45 minutit, viskas selle ajaga 45 punkti ja võttis 16 lauapalli. Samuti jäi tema arvele kaks korvisöötu ja kaks viskeblokeeringut. Pelicans alistas Celticsi lisaajal 116:113, viimasest viiest mängust on Louisiana meeskond võitnud neli.
Orlandos läksid kohaliku Magicu ja Minnesota Timberwolvesi mängijad omavahel kättpidi kokku, mille järel eemaldati väljakult nii Arron Afflalo kui Nemanja Bjelica. Magic võitis mängu 108:102. Portlandis ei piisanud Phoenixile Devin Bookeri 43 punktist, kaheksast korvisöödust ja kuuest lauapallist, Trail Blazersile jäädi alla 111:118. Denver Nuggets alistas koduväljakul Dallas Mavericksi 105:102. | VIDEO | Davise järjekordne supermäng aitas Pelicansil alistada Celticsi | https://sport.err.ee/654640/video-davise-jarjekordne-supermang-aitas-pelicansil-alistada-celticsi | Korvpalliliigas NBA on karjääri parim nädal olnud New Orleans Pelicansi staaril Anthony Davisel, kelle esitus viis leivaisa seekord võiduni Boston Celticsi üle. |
I ehk kergem aste iseloomustatav sõnadega: lusama, maalutama, jõhrama, penima, maitlema, vakkima.
II ehk keskmine variant: räästa alla vahtima, astub harva ja pistab pikka.
III ehk raskem aste: logima, loondlema, kohlama.
Mis tegevust kirjeldatakse?
Vastus: laisklemine.
(Allikas: küsimus esitati 2009. aastal Kloostriturniiri mälumängus)
Kuula teisi sõnasäutse siit. | Sõnasäuts. Laisklemine | https://kultuur.err.ee/654639/sonasauts-laisklemine | Üks eestlaste tegevusi (täheldatud ka teistel rahvastel) on Saareste sõnaraamatu järgi jaotatud kolme raskusastmesse. |
Nobeli kirjanduspreemia laureaat François Mauriac kirjutas romaani "Öö lõpp" 1935. aastal. Väljend post-truth polnud veel käibele tulnud, kuid ka Mauriaci teemaks on selles romaanis tõde. Kas on võimalik tabada tõde, rääkida tõde?
Thérèse Desqueyroux, kes on loo peakangelanna, on tuntud kui illusioonitu maskide maharebija, tõeütleja, kelle tõde mürgitab sõna otseses ja kaudses mõttes. Kaunis mürgitaja Thérèse Desqueyroux on vastupandamatu, sest tõde teeb vabaks. Kuid mis saab Thérèsest endast?
Lavastaja Rainer Sarneti arvates on raske öelda, mida romaan "Öö lõpp" tähendab. "Seal on saladus, mida võib võtta kui kriitikat kõige vastu, mis püüab armastust kuidagi raamida, moraalselt kitsendada," selgitas ta ja tõi välja, et samas võib seda tõlgendada täpselt vastupidi, moraali esmasust igasugustes suhetes, ka armastuses. "Mauriaci on nimetatud katoliiklikuks eksistentsialistiks, vastandlikud mõisted on tema loojanatuuris kokku saanud."
Thérèse Desqueyroux rollis on Maria Peterson ja tema tütre rollis Maria Koff. Nende ühist armastust Georgi mängib Karl Robert Saaremäe. Teistes osades Eliann Tulve ja Karl Valkna.
Etendused toimuvad 24., 25., 30. ja 31. jaanuaril ning 5., 6. ja 7. mail Vaba Lava teatrikeskuses, Sõltumatu Tantsu Lava saalis (sissepääs maja tagant).
Peale 30. jaanuari etendust toimub “Öö lõpu” teemal avatud vestlus Rainer Sarneti ja Tõnu Õnnepalu vahel. | Rainer Sarnet toob lavale Nobeli preemia laureaadi teose "Öö lõpp" | https://kultuur.err.ee/654638/rainer-sarnet-toob-lavale-nobeli-preemia-laureaadi-teose-oo-lopp | 24. jaanuaril esietendub Vaba Lava käesoleva hooaja kuraatoriprogrammi kolmas lavastus, milleks on Rainer Sarneti "Öö lõpp". |
Ootamatu teemapüstitusega draama sõja traumadest. Poola, 1945. aasta detsember. Prantslanna Beaulieu (Lou de Laâge), kes töötab Punase Risti heaks, saab üllatava abipalve katoliku nunnakloostrilt. Kohapeal selgub, et seitse kloostriõde on lapseootel ja Mathilde salajast abi vajatakse keisrilõike sooritamisel. Ilmalik ja vaimulik maailm kohtuvad selles filmis erinevatel viisidel.
Punaarmee marssis teise maailmasõja alguses Poolasse ja nende võiduka vägistamise ohvriks võisid langeda ka nunnad. Mathilde on ateist, kes soovib süütuid kannatajaid aidata. Nunnad on ootamatult silmitsi nii vägivaldse lihalikkuse kui ka emadusega. Süütud on nunnad ja süütud on ka lapsed... Neli Prantsuse filmiauhinna César nominatsiooni.
Film "Süütud" on ETV2 ekraanil 17. jaanuaril kell 21:35. | Kultuuriportaal soovitab: "Süütud" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/654557/kultuuriportaal-soovitab-suutud-etv2-s | 17. jaanuaril jõuab ETV2 ekraanile režissöör Anne Fontaine'i 2016. aasta linateos "Süütud" ("Les Innocentes"). |
2017. aasta külastas keskust 15,9 miljonit inimest, mis on 200 000 inimest enam kui eelmisel perioodil. Keskuse 2017. aasta käive oli 141,6 miljonit eurot, mis on võrdluses 2016. aastaga 4,6 protsenti enam.
Käesolevaks aastaks prognoosib Viru Keskus Ants Vasara sõnul kaupluste ja teeninduskohtade käibekasvuks 3-4 protsenti.
Viru Keskus hoiab jätkuvalt Eestis liidripositsiooni ostukeskuste seas nii keskuse külastatavuse kui ka kaubanduskeskuste tulemuslikkuse ehk käibe suhte võrdluses ruutmeetrile.
Colliers International Estonia andmetel ületab Viru Keskuse käibe ja ruutmeetri suhe märkimisväärselt ka Helsingi ning Riia parima viie kaubanduskeskuse tulemuslikkuse. | Viru Keskus püstitas 15,9 miljoni külastajaga rekordi | https://www.err.ee/654632/viru-keskus-pustitas-15-9-miljoni-kulastajaga-rekordi | Eesti külastatavaim ostukeskus Viru Keskus püstitas möödunud 2017. aastal läbi aegade rekordi nii käibes kui ka külastatavuses. |
Kaks ja pool tundi kestnud kohtumises oli taanlanna kolmandas setis 1:5 kaotusseisus ning Fettil oli kasutada kaks matšpalli, aga lihtvead andsid taanlannale võimaluse mängu tagasi tulla ning Wozniacki võitiski kuus järgmist geimi. Kolmandas ringis läheb ta vastamisi Kiki Bertensi või Nicole Gibbsiga.
"Ma tunnen kergendust," sõnas taanlanna kohtumise järel. "Võitlesin iga punkti nimel ja see tasus ennast täna ära. Usun, et otsustavaks said minu kogemused ja mul on hea meel, et saan Melbourne'is võistlemist jätkata."
Avaringis Venus Williamsi alistanud šveitslanna Belinda Bencic kaotas teises ringis 1:6, 3:6 Tai tennisistile Luksika Kumkhumile (WTA 124.), maailma neljas reket Elina Svitolina alustas tšehhitari Katerina Siniakova vastu kehvalt, kuid võitis matši lõpuks 4:6, 6:2, 6:1. | Maailma teine reket pääses Melbourne'is üle noatera kolmandasse ringi | https://sport.err.ee/654631/maailma-teine-reket-paases-melbourne-is-ule-noatera-kolmandasse-ringi | Austraalia lahtistel teisena asetatud taanlanna Caroline Wozniacki alistas teises ringis horvaatlanna Jana Fetti (WTA 119.) 3:6, 6:2, 7:5. |
Peamiselt paremkaitsjana tegutsev, aga vajadusel ka keskkaitses või koguni paremal äärel mängiv Kulinitš jäi klubita Infoneti ja Levadia ühinemise järel, mispeale alustas ta treenimist Nõmme Kaljuga, kirjutab Soccernet.ee.
Hiljuti läks ta Kaljust aga end välismaale näitama ja nüüd teenis ta Krškolt 1,5-aastase lepingu. Aastaid madalamates liigades mänginud klubi on hetkel Sloveenia kõrgliigas kolmandat hooaega järjest. Kui praegu hoitakse 19 vooru järel seitsmendat kohta, siis mullu lõpetati kaheksandana ja aasta varem kuuendana. | Endine Infoneti kaitsja siirdus Sloveenia kõrgliigasse | https://sport.err.ee/654617/endine-infoneti-kaitsja-siirdus-sloveenia-korgliigasse | Sloveenia kõrgliigas hetkel seitsmendat kohta hoidev NK Krško teatas, et sõlmis lepingu mullu Infonetis mänginud 25-aastase kaitsja Aleksandr Kulinitšiga. |
Miks on vaja üles kaevata VEB fondi vanad võlad?
Savisaare ja Kallase ajastule on vaja punkt panna, seda punkti ei ole pandud. VEB fond on märgiline iseloomustus oma ajastu korruptiivsest poliitikast ja samas ebamäärase, arusaamatu raha osast poliitika tegemisel. Ei ole ka vabandatud nende ees, kellele tünga tehti ja seetõttu on vaja siin kriips alla tõmmata, öelda: see aeg on läbi ja alustame uue ajastuga Eesti poliitikas.
Miks teie ei ühinenud nendega, kes olid ülikriitilised või ülivabandavad aastavahetuse rahvapeol hümni mittemängimise asjus?
(Naerab.)
Teie, vastupidi, ütlesite, et ei tundnud end solvatuna ja, et hümni ei pea mängima suure läbu kohas või raketiragina saatel.
Sini-must-valge on mulle armas, ka praegune hümn ei häiri mind... Aga ikkagi – meil on Eesti Vabariik 100, peaks olema kõigile rõõmus, suur, tore aasta. Ja kui see aasta algab tõsise vingumisega... Olin ka ise kriitiline ja ütlesin, et [hümni mittemängimisega] tehti viga, aga me ei saa aastat alustada ainult sellest veast rääkides ja tõmmata juubeliaasta alguses käima negatiivsuse mootorit.
Kui aga suurde poliitikasse tulla, siis miks on Vabaerakond võimukosilased muudkui eemale tõuganud? Teie koostöösoovi käidi kompamas sügisel 2016, kui Reformierakond oli opositsiooni kukkunud ja Keskerakond tõusis peaministriparteiks. Te andsite korvi...
Alustame 2015, kui tuli Reformierakond. Neil oli meid vaja selleks, et öelda: nemad on muutunud ja meie, kui muutuste erakond, olnuks sinna kaasatud. Aga kaasatud puudlina, ainult selleks, et poliitilises kommunikatsioonis näidata Vabaerakonna abil Reformi enda muutumist.
2016 oli asi oluliselt keerulisem. Meid taheti kaasata samuti muutuste märgina...
Kas muutuste märgina või parlamendis häälte saamiseks?
Keskerakond võib-olla mõtles pragmaatiliselt, et nende sees on fundamentalistide tiib, mis võib teatud hääletamised riigikogus nõrgaks teha ja meiega saaks seda ohtu katta.
Aga kõige hullem, et nii sotsid, aga eriti IRL hakkasid lugema ministrite ja nendega kaasnevaid nõunike kohti, mida nad meie koalitsiooni tulles kaotaksid. Nende toiduahel jäänuks lühemaks. See saigi takistuseks. Ja siis saime ka meie aru, et ega uue valitsusega mingit suurt muutust tule. Ainuke muutus oli, et lõi õhu puhtaks – Reformierakonna väga pikk ja stagneerunud valitsemisaeg lõppes ja ühiskonnas tekkiski korraks justkui mingi vabanemise tunne. Aga tänaseks on selge, et kogu juhtimine on samamoodi.
Aga teie olite valmis valitsusse minema?
Siin tuleb üks asi selgeks teha. Opositsioonis kükitamine ei ole eriline poliitika tegemine.
Sa võid opositsioonis olles oma plaane ja programmi täiustada, valmistada ennast ette valitsemiseks, aga kui jääd väga pikalt opositsiooni, nagu on Keskerakonna näide, siis muutud vinguviiuliks. See ühiskonda edasi ei vii.
Seega me teame, et Vabaerakonna koht peab olema valitsuses, aga me ei trügi sinna juhul, kui meid tahetakse puudlina ära kasutada.
Ka mullu juunikuus kompas peaminister Jüri Ratas Vabaerakonna toetust valitsusliidule, sest Mihkelson ja Tsahkna lahkusid IRL-ist, koalitsioonil jäi hääli vähemaks. Oli nii?
Mitte ainult Jüri Ratas, vaid ka [sotside esimees] Jevgeni Ossinovski käis uurimas. Meil oli see järjekordne mõttekoht, mille peale ütlesime Keskerakonnale jõuliselt, et vabanege enne oma Kremli ööbikutest ja siis me tuleme. See solvas Ratast, tuli küll veel ühel korral tagasi, aga mulle tundub, et nad on seal [koalitsioonis] mingid omavahelised kokkulepped paika saanud ja see valitsus ei kuku enne valimisi. Kui mingit erakordset jama ei tule.
Lugesin teie ajalehest „Aru pähe!“ teie enda sõnu, et just „Vabaerakonna jõulisel toel lõppes Reformierakonna igavikuna tundunud valitsemine“. Milline oli Vabaerakonna roll Reformierakonna võimult tõukamisel?
Meie ilmselt olime need, kes esimesena hakkasid ühiskonnale seletama, kuidas Reformierakond ja Keskerakond on ühe piruka kaks otsa. Produtseeritud vastuseis näitab, et üks on justkui rohkem rahvuslikum ja seisab julgeoleku eest ning teine kaasab rohkem venelasi, kuid tegelikult valitsemise stiil ja mõttelaad on neis sama...
Vabandust, aga milline oli Vabaerakonna tugi Reformierakonna opositsiooni kukkumisel sügisel 2016?
Juba meie tulek poliitikasse oli see tugi. Kõik sotsioloogilised mõõdikud näitasid, et enamus meie valijaid olid Reformierakonna valijad või oli Reform nende teine valik. Meie poolt uue poliitilise kultuuri sõnumi sissetoomine tähendas ka sõnumit, et enam nii valitseda ei saa. Ehk siis tähelepanu pööramine nende ülbele olekule ja nende arusaamisele, et Eesti riik ongi Reformierakonna oma. Arvan, et see mõjus.
Nojah. Aga kuidas kirjeldada praeguse valitsuse ja Reformierakonna juhitud koalitsiooni erinevust? On seda üldse?
Ei ole, kahjuks. Nad kolisid tagasi vanasse vakku. Reform kritiseerib praegu aktsiisi tõusu, aga tegelikult kogu piirikaubandus ja suuremad aktsiisitõusud algasid nende ajal. Okei, seal on erinevusi, sest nemad ei tõstnud nii jõuliselt õlleaktsiisi, aga selle eest tõstsid kütuse aktsiisi.
Uus valitsus, kuigi räägitakse nende tohututest muutustest, ei ole suuri muutusi teinud. Nad on segadust külvanud, aga juhtimisstiil on kõik sama. Kui Kaido Kama kirjutab, et tahan oma riiki tagasi, siis nii Reformi- kui ka Keskerakonna valitsemine ei too seda riiki tagasi. Nad juhivad Eestit lähtudes pigem oma partei huvidest, mitte Eesti kui terviku huvidest. See on meie põhiline kriitika.
Kujutagem korraks ette, et IRL lahkub valitsusest, mispeale Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid kutsuvad kolmandaks partneriks Vabaerakonna, kes seab oma tingimused, mis vastu võetakse. Kes oleksid teie viis ministrikandidaati?
Sotsiaalkaitseminister oleks Monika Haukanõmm. Kaitseministri puhul teeksime ettepaneku Jüri Luigele. Rahandusminister... ehk Ardo Ojasalu.
Keskkond näiteks Kaul Nurm või mina ise, olen keskkonnaasju suhteliselt palju torkinud. Justiitsministri puhul on meil näiteks professor Jüri Saar ja ka Jüri Adams. Artur Talvik Autor: Siim Lõvi /ERR
Kirjutasite oma parteilehes, et „inimene ei saa olla õnnelik, kui ta kogeb, et valitsus on korruptiivne“. Kas Jüri Ratase valitsus on korruptiivne?
Jah. Tüüpiline näide, kuidas Eestit juhtima ei peaks, on Mõntu sadama näide. Põhimõtteliselt premeeritakse ühte oma partei inimest selle eest, et ta astub erakonda, võtab [Keskerakonna] Saaremaa piirkonna enda kanda ja saab vastutasuks eelarves spetsiaalse rea oma isikliku sadama süvendamiseks. See ei tohiks olla tänases Eestis aktsepteeritav, vaid kõigepealt tuleks teha uuring, kas üldse Ventspilsi laevaliini on vaja avada jne.
Teine asi korruptiivsuse juures on toiduahela küsimus, mille vastu me väga oleme. Oma ustavate tegelaste palgale võtmine nõunikena, allasutustes... See mõttelaad ei ole muutunud. See on üks põhjus, miks riik põeb rasvumistõbe, paisub hullult ja ka partei ei ole enam maailmavaate kandmise koht, vaid on eelkõige enda kasu realiseerimise ja oma töökoha saamise paik.
Kas Mõntu sadama asjus prokuratuuri avalduse kirjutasite, et kui on korruptsioon, siis tuleb uurida?
Prokuratuuri meie avaldust ei ole kirjutanud, aga oleme teinud [riigikogus] mitu arupärimist, ka kirjalikku.
Ja siis need kartellierakonnad, kellest te kogu aeg räägite? Kes need on?
Ennekõike Reformi- ja Keskerakonnad. Nemad on kaks riigiparteid. Siis on kaks väiksemat venda – sotsid ja IRL.
Valijad on nad riigikogusse valinud. Kas valijad ehk rahvas on eksinud?
See on kummaline efekt. Poliitikat tehakse paljuski PR-iga, kus sa lood endast teistsuguse kuvandi , kui tegelikult oled. Seda tehakse väga osavalt ja suure rahaga. Sellepärast me võitlemegi raha osakaalu vähendamise eest poliitikas.
Keskerakond ja Reformierakond on riigipartei mõtlemisega. Kui nemad võimule saavad, siis nende mõlema puhul on lähenemine, et riik on nende oma. Sotsid ja IRL lähevad kaasa toiduahela poliitikaga, et neid ei ühenda maailmavaade, vaid väga palju see, et ma annan sulle töökoha, ole mulle ustav, vali mind ja siis sinu pere valib ka mind. See on näiteks põhjus, miks me kahe tooli seaduse vastu oleme või ütleme üldse, et kohalik omavalitsus võiks olla lahti parteistatud.
Kes ei ole kartellierakonnad?
Vabaerakond kindlasti ei ole. Meie mõttelaad on teine.
Aga EKRE?
EKRE-l on juba mõned kartellistumise märgid. Nemad tahavad väga konjunktuuriga kaasa minna ja see paneb mind EKRE-t kritiseerima. Ma ei ole paljude nende ideoloogiliste väljaütlemistega nõus, aga ennekõike häirib mind, et kui nemad nn uue erakonnana hakkavad vana konjunktuuri üle võtma ja ei üritagi muuta seda, vaid lähevad vooluga kaasa.
Aga Eestimaa Rohelised?
Kindlasti mitte, nad ei ole kartellierakond.
Nad on ju Tallinna linnavalitsuses, kus nende esimees Züleyxa Izmailova võttis vastu abilinnapea koha.
See, mida nad Tallinnas teevad, oli nende suurim bläkk üldse ja arvan, et nad kaotavad väga palju liikmeid.
Sinnamaani võis neid pidada mittekartellistunuks, aga nad hakkavad võtma üle selliseid trikke, et mul on ka töökohta vaja, mis ei mõju neile hästi. Nende enda viga. Artur Talvik Autor: Siim Lõvi /ERR
Räägime nüüd ikkagi kohalikud valimised selgeks. Te ju ise tunnistate – vähemalt omavahel – tagantjärele, et Vabaerakonna otsus mitte osaleda erakonnana kohalikel valimistel ei olnud õige?
Ei tunnista.
Vaata, kui sa räägid ühte juttu, oleks hea, kui sa ka selle järgi teeksid. Kui me räägime, et kohalik võim peaks olema kohalike inimeste hoitud ja ei tohiks olla parteilise toiduahela üks lüli, kus häädele kohtadele pannakse omi inimesi, viiakse riiklik vaidlus kohalikule tasandile...
Teie toetus langes kivina üle kahe korra ja maandus allpool valimiskünnist.
Langes rohkem kui me kartsime. Aga mida ma tajun nüüd – meie enesekindlust ja julgust teha asju teistmoodi on hakatud hindama. Inimestele, kellega me kohtume, on see sümpaatne. Nad saavad aru, et me tahamegi asju teistmoodi teha, me ainult ei räägi.
Nii et põhjus ei olnud selles, et Vabaerakonnal ei jätkunud kohalikeks valimisteks omavalitsustes nn tuntud nägusid, kellega teha hea valimistulemus?
Me oleks tegelenud nende tuntud inimestega, kui oleks osalenud erakonnana valimistel. Küsimus on ideoloogias, arusaamises, mismoodi Eesti peab olema üles ehitatud. Kui mina ütlen, et see on nõme ja vale, et riigikogu saadik käib ka kohalikku ellu oma nina toppimas...
Aga kui ta on sealt pärit?
Siis ta esindab seda piirkonda riigikogus.
Riigikogu saadikul on vaba mandaat.
Aga öelge mulle, kui saate Euroopa Parlamendi saadikuks, miks seal ei tohi enam kusagil teises esinduskogus olla? Miks siis Euroopa Parlamendis on nii ja meie parlamendis on naa?
Miks Eestis on nulltolerants alkoholile rooli taga, aga Lätis 0,5 promilli?
Ma tulen veelkord selle juurde tagasi: see on probleem, et kohalikku elu juhitakse parteide keskkontoritest, mitte kohalike inimeste poolt. Ja kui me seda räägime, siis peame ka enamvähem sarnaselt tegema.
Riigikogu valimistel märtsis 2019 Vabaerakond ju osaleb?
Muidugi!
Kas teie valimisloosungiks saab „Anname riigi rahvale tagasi!“?
See oli meie eelmiste valimiste loosung. Küsimus ei ole andmises. Tahame oma riiki tagasi. Seekord mõtleme kindlasti sõnadele „Aru pähe!“, mis tähendab mõistlikku, tarka, kestlikku ja säästlikku, aga mitte vaeselt tegutsemist Eesti huvides. Eesti on eesmärk, mitte oma partei nuumamine. Rohkem sisu, vähem loba.
Praegu on parlamendis kaheksa vabaerakondlast. Kui palju on 1. aprillil 2019?
Kindlasti rohkem. Meid peab olema nii palju, et järgmises valitsuses oleme mõjukad, mitte väiksed puudlid, et meie sõna ja meie soovid on tähtsad, me saame neid ellu viia.
Seega, Vabaerakond näeb end järgmises valitsuskoalitsioonis?
Absoluutselt. Ja mitte lihtsalt ei näe end koalitsioonis, vaid näeme end seal mõjukatena.
Kes järgmise valitsuse teevad?
Ei kujuta ette. Ajad muutuvad, kõik võib muutuda. Ei tea.
Mitu erakonda Riigikogu uude koosseisu pääseb?
Arvan, et see jääb kuue juurde. Suure tõenäosusega kõik praegused parlamendierakonnad, kui rohelised just tuhast ei tõuse.
Aga mõni täiesti uus erakond?
Ei, selleks ei ole kellelgi jõudu. Meie kannamegi uue erakonna kuvandit ja kui keegi tahab uut erakonda teha, tulgu kõigepealt rääkima meiega, tal on võimalus veel oma sõnumit meie uude programmi sisse saada.
Mida ütlete neile, kes sosistavad, et võimalik on ka Vabaerakonna ja IRL-i ühinemine?
Unustagu ära! Unustagu ära.
Ütlesite, et olete järgmises valitsuses. Mulle näib, kõrvalt vaadates, et Vabaerakond ei ole eriti panustanud suhete loomisse teiste erakondadega, et olla koalitsiooniks valmis. Kas ma eksin?
Meil on sellist konjukturistlikku vaimu tõepoolest vähe.
Selge see, et kui lood enda ümber kapsli ja ei suhtle kellegagi, siis võidki sinna kapsli alla jääda. Meie erakond suhtleb riigikogu saadikute vahel väga paljudega ja oleme avatud. Aga süsteemi suhtes oleme kriitilised ja seda kriitikat meis jagub, nagu jagub ka ettepanekuid seda süsteemi muuta.
Võtame kasvõi esmaspäeva, kui parlamendi põhiseaduskomisjonis oli kaks meie punkti. Nn kahe tooli süsteemi lõpetamine ja teiseks nn avatud nimekirjade sisseviimine riigikogu valimistel. Selle mõte on broilersüsteemi lõhkumine Eesti poliitikas, et anda võimalus mõistlikel inimestel tulla poliitikasse. Praegu on nad hirmunud, et tulevad oma näoga valimistele, aga üldnimekirjast läheb riigikokku partei tagatoale sõbralik inimene.
Mulle tundub, et mõistlikud inimesed pelgavad poliitikasse tulla kõige rohkem sellepärast, et nad kardavad siis pidevalt sõimata saada.
See on teine põhjus, et kogu aeg pükse maha tõmmatakse. Aga esimene põhjus on ikkagi see, et tahad poliitikasse tulla ja oled selleks valmis, aga siis saad lõpuks aru, et tegelikult oled mängukann partei tagatoale.
On teil juba enda autole valimiskleepsud tellitud? Riigikohus ju nõustus just Artur Talviku 2015. aasta kaasuse põhjal, et kandidaat võib end reklaamida tema isiklikul autol.
Uusi kleepse mul veel pole, aga võit Riigikohtus on põhimõtteline, et valimiskampaaniat sisulisemaks teha. Meie eesmärk on sisuline kampaania, kus on vähem mahtu ja raha. Kui vaatame aga viimaseid kohalikke valimisi, siis raha osakaal seal ei vähenenud.
Kui palju Vabaerakond enda valimiskampaania kuludeks umbkaudu arvestab?
Pool miljonit eurot või natuke rohkem... Meil pole veel lõplikud numbrid kinnitatud.
Täpselt sama palju, kui on aastas teie riigieelarveline toetus?
Me ikkagi üritame muud toetust sinna juurde saada.
Olete ju öelnud, et „Vabaerakond pole nõus, et kartellierakondade üleriigilised kampaaniad makstakse suuremas osas kinni parteidele antavast riigitoetusest.“
See on üks tõsine probleem, mitte ainult Eestis, vaid kogu Lääne demokraatias. Raha osatähtsus poliitikas. Samas, kui lähed ainult annetuste peale, tulevad suurannetajad ja ütlevad, et parteid on nende omad. Kus on tasakaal? Mingi osa peab riigilt tulema, mis vabastab erakonna eraraha liiga suurest mõjust. Meil on töögrupp, mis Sirje Kiini eestvedamisel tegeleb parteisüsteemi muutmiste ettepanekutega. See algab küsimusest, kas meil on ikka vaja registrit, kus on inimese parteiline kuuluvus avalikult üleval või ei ole vaja...
Ja teie arvamus?
Arvan, et pigem ei ole vaja, sest see on sundparteistamise üks meetodeid.
Kuidas?
Selle kaudu, et kas panid ennast nüüd partei nimekirja või ei pannud ja kui panid, oled tubli, saad selle töö...
Partei peakontori inimesed teavad ju niikuinii, kes parteisse kuuluvad.
Midagi on vaja parteisüsteemis ka muuta. Praegu on meie erakonnad kahetsusväärselt NLKP sarnased...
Kui ma vaatan tuliseid sisevaidlusi Reformi- ja Keskerakonnas, sotsides või IRL-is, millest mõned ka avalikkuse ette jõuavad, siis see ei meenuta NLKP kohustuslikku sisemist kuulekust.
No okei, võibolla natuke leebemaks on läinud, aga mina räägin parteist kui tööandjast. Et parteiga ei liituta mitte niivõrd maailmavaate pärast, vaid põhjusel, et parteisse kuulumine annab sulle parema võimaluse karjääri teha. Mitte ainult parteis, vaid ka muul olulisel tööpostil. See haigus on täpselt sarnane NLKP-le. Artur Talvik Autor: Siim Lõvi /ERR
Vabaerakond välistab kõik poliitilised nõunikud?
Ärge nüüd lahmige.
Kasvõi siin riigikogus on nii palju tööd, nii palju läbinärimist vajavaid küsimusi, et saadik üksinda ei jõuaks seda kõike ära teha.
Muutke seadust ja võtke nõunikud, kasvõi üks kahe-kolme parlamendisaadiku peale!
Kahetsusväärselt tehakse sellest jälle parteiline toiduahel. Kui see nii ei oleks, oleks väga hea ja oluline muudatus. Täna nõuab see suuremat mõttelaadi muutust.
Kui teid mullu 23. aprillil valiti oma partei esimeheks, ütlesite, et „Vabaerakond teeb vabakonservatiivset poliitikat“. Mida tähendab vabakonservatiivne?
Majanduses oleme vabaturu pooldajad ja rahvuspoliitikas rahvusluse pooldajad. Rahvuslikkus on selgelt konservatiivne joon, esiplaanile seame vaba inimese. Majanduses ütleme, et inimene ei ole majandusele, vaid majandus on inimesele.
Mammi, ehk Ene Pajula, kirjutas seepeale, et konservatiivsus on tema teada alalhoidlikkus, nii et järelikult on tegu vabalt alalhoidliku erakonnaga. Aga kuidas võiks see tegelikus elus välja näha? Nii küsis Mammi Postimehes ja mida talle vastate?
Tegelikus elus, nagu juba ütlesin, seisame me kindlasti isikuvabaduste eest, vaba kodaniku eest. Teisalt kaitseme eesti keelt ja eesti meelt, mis on konservatiivne joon.
Lähen veel sügavamale – meil on üks seltskond, kes arvab, et eestlased võiksid põlisrahvana ÜRO-s kinnitatud olla. See poolgi on konservatiivne, aga samas ei taha me kapselduda, vaid võtta maailmast parimaid teadmisi ja tuua siia parimaid oskusi, et Eesti riik hästi ja kaasaegselt areneks.
ERR-i arvamusportaali juht Rain Kooli kehitas mõne aja eest õlgu, kui ütles: on raske näha, mis oleks see teema, mis Vabaerakonna taas sel viisil rambivalgusesse tõstaks nagu eelmiste riigikogu valimiste eel. Milline on teie vastus Koolile?
Ma vastan, et minu arvates ei ole raske näha. Siin on väga mitu teemat. Me seisame õnneliku ühiskonna eest. Eesti on õnne indeksi järgi häbiväärsel 66. kohal. Ei ole õige orienteeruda ainult majanduskasvule, kui see seatakse inimesest ettepoole. Siis suurenebki hüppeliselt antidepressantide tarvitamine.
Riigi ülerasvumine on kindlasti üks, mille vastu me seisame. Riigi ülereguleerimine, ametnikkonna meeletu kasv... Ülikooli lõpetavad tudengid kujutavad ette, et saaks nad ainult riigi palgale...
Miks te üldistate?
Need on päris suured numbrid, kes soovivad saada riigitööle.
Väga hea, kui nutikad ja haritud noored inimesed tahavad Eesti riiki teenida.
Siin on nüüd piir ees. Me oleme väga väike riik, peame tegema ülioptimaalset asja. See ettevõtlik inimene, kes väärtust loob, tema hoiab riigi masinavärki üleval. Ehk et kusagilt tulevad need maksud, mille abil riik toimib.
Kurdame, et ei suuda riigi poolt ühte või teist asja maksta või paremaks teha, ise aga paisutame riiki üsna jõhkralt nagu oleks meil ettekujutus, et peaksime Saksamaa suguse riigi endale ehitama...
Vabaerakond on riigi vastu, või?
Me ei ole riigi vastu. Oleme optimaalse lähenemise poolt. Riigist on saanud lasteaiakasvataja, kes üritab igal sammul öelda, et nüüd sa pead potile minema, nüüd pead sööma, jood piima ja piim peab olema soe, kõrvale pead sööma mannaputru, aga enne pead hakklihakastme ära sööma. See on vales suunas minek.
Meie kujutame ette ise hakkama saavat riiki, kus ettevõtlikkus on esiplaanile toodud ja on loodud selleks tingimused. Riik ei maksa kõike kinni ega jaga muudkui uusi toetusi, poliitik peab andma juurde vabadust ja häid tingimusi, et olge kõvad ja tegutsege.
Tõsi, hästi hakkama saav riik tähendab ka seda, et ühtegi tõsiselt, päriselt abivajajat ei jäeta ripakile. Artur Talvik Autor: Siim Lõvi /ERR
Kui teie olite riigikogu korruptsioonikomisjoni esimees, siis oli see komisjon ka väga nähtav, nüüd – Andres Herkeli juhtimisel – on aga pildilt kõrvale vajunud. Miks?
Tööstiilide erinevus. Andres on alalhoidlikuma loomuga. Aga nad teevad head tööd ja kasvõi Tondiraba juhtumi puhul oli komisjonil öelda küll oma kõva sõna.
Räägime Vabaerakonna uutest nimedest. Kas endine presidendikandidaat ja särav diplomaat Marina Kaljurand võib teiega liituda?
Seda peab temalt küsima. Vabaerakonnal on uks lahti tema jaoks.
Olete ju temaga sel teemal kohtunud?
Mina ei ole veel temaga rääkinud, aga mõned inimesed on.
Aga Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand?
Vaat temaga ma olen küll rääkinud ja kevade lõpuks ütleb ta kindlasti oma sõna.
Kas see, et Indrek Tarand kirjutas ühe kirglise kommentaari Vabaerakonna ajalehe viimases numbris, on märgilise tähendusega?
Seda peate teie tõlgendama. (Naerab.) Mina olen Indrekuga lapsepõlvesõber, oleme soolapuudasid koos ära söönud üsna palju.
Ja Eesti Rahva Muuseumi direktori ametit lõpetav Tõnis Lukas?
Ei ole midagi konkreetset öelda. Temaga on räägitud... Kui ta üldse poliitikasse tuleb, siis vähemalt tänase seisuga, tundub mulle, et pigem meile.
Teie räägite kolmest nimest, aga meil on sümpaatseid vestlusi väga heade ja tarkade inimestega olnud viimasel ajal päris mitu. Arstide, teadlaste, inimestega, kes pole veel otseselt poliitikas olnud.
Kui rääkida valimistest 2019, siis me jätkame oma vana põhimõtet, et meile on väga teretulnud ka toetajaliikmed, ei pea kohe parteistuma, alusväärtustes tuleb ühel meelel olla. Kindlasti ühendab meid kriitikameel praeguse poliitilise juhtimise suhtes Eestis ja võimalikud lahendused, vastuseis bürokraatliku maailma pealetungile, Euroopa Liidu puhul räägime rahvusriikide liidust, mitte ühe pealinnaga liitriigist...
Mulle on arusaamatu, miks teie kui korruptsiooni häälekas ohjeldaja ühinesite riigikogulaste rühmaga, kes tahtsid kärpida drastiliselt kohtueelse menetluse uurimistähtaegu, mis muutnuks keeruliseks raskete korruptsiooniasjade kohtusse jõudmise. Üheksa kuud võib mõnikord jääda napiks.
Olen nõus, see on kahe otsaga.
Võibolla kirjutasin liiga kergekäeliselt sellele alla. Aga siin on vaja leida ka mõistlik kesktee. Raskete korruptsioonilugude kohtulik uurimine kestab niigi kaua ja kui aastate pikkuseks läheb ka kohtueelne uurimine, siis sel ajal on keegi avalikkuse silmis juba väga kaua süüdi. Ja samas näägutab avalikkus, et näete, võeti küll kinni, aga kohtusse ei jõua, ei saagi oma karistust. Keeruline probleem, kus pole must-valgeid lahendusi. Pigem kirjutasin alla sooviga, et tekiks debatt sel teemal.
Möödunud nädalal rääkisin kahe-tooli-seadusest IRL-i esimehe Helir-Valdor Seederiga. Tema küsis, kas arst võib olla ka volikogu liige või õpetaja või ettevõtja? Kõik volikogu liikmed istuvad ju kahel toolil.
Kahetsusväärselt on riigikogu töö muutunud nädalas kolme või kolme ja poole päevaseks, sest riigikogu saadikud sõidavad neljapäeviti volikogudesse, mille liikmed nad on samuti. See läheb riigikogu töö arvelt.
Olukorra teeb ebameeldivaks ka see, et partei sõdurid käivad volikogudes partei keskkontori sõnumit kinnitamas. Kohaliku elu juhtimine on pigem hea haldusjuhtimine, kus tead täpselt, kust läheb mõni toru, kuhu peaks tulema kergliiklustee, aga mitte nii, et kas meie omad said selle töö või ei saanud. Toiduahelustamine häirib meid kõige rohkem.
Kas majandus- ja taristuminister Kadri Simson pidanuks tagasi astuma, kui opositsioon talle umbusaldust avaldas?
Kadri Simson ei peaks ülbitsema. Kui sa arrogantselt hakkad ülbitsema, siis see näitab, et sul on mingi nõrkus. Kui ta oleks riigikogus rahulikult kõik ära seletanud, siis oleks tast aru saanud isegi mina positsioonipoliitikuna. Et ta paukuma hakkas ja läks isiklikuks...
Ka teie vastu. «Ise olete vabatahtlik merepäästja, te ei tohiks olla siseturvalisuse peatükis. Teil on loomad, te ei tohiks olla maaelu peatükis. Teie naine on arst, meditsiin ja sotsiaal on välistatud. Te olete käinud teatrikoolis ja olete tuntud filmimees, kultuur välja.» See on osa minister Simsoni tiraadist Riigikogus, kui ta vastas teie etteheidetele.
See, mida meie talle ette heidame, on omadele ette mängimine, informatsiooni ära kasutamine. See ei tohiks olla aktsepteeritav.
Nimetate praegust riigikogu kahekojaliseks, sest parlamendis on lihtliikmed ning fraktsioonide ja komisjonide esimehed, kes saavad suuremat palka. Kas kõik saadikud peaksid Toompeal saama võrdset palka, sõltumata oma positsioonist?
Euroopa Parlamendis on nii. See peaks tõstma ka üksiku rahvasaadiku väärtust. Süsteem, kus lihtliikmel on üks palk, fraktsioonide ja komisjonide aseesimeestel teine, esimeestel kolmas ja juhatusel neljas, see on parteilise premeerimise teenistuses.
Inimeste töökoormus on ka erinev.
Ka poliitikule oluline asi, tähelepanu, on kardinaalselt erinev. Komisjoni või fraktsiooni esimehele pistetakse alati mikrofon nina alla, parlamendi tavaliikmele väga harva. Nad juba niikuinii eristuvad mõjukuselt. Täna mängib partei oma ustavate ja mitteustavate liikmetega, ütleb, et sa oled väga tubli ja ustav, saad mõne aseesimehe või esimehe koha, kuigi sellele kohale oleks palju kompetentsemaid inimesi. See on haige süsteem.
Vabaerakond on seadnud eesmärgiks oluliselt alandada sotsiaalmaksu, asendades haigekassa ja pensionifondi laekumised osaliselt kapitalimaksudega. Mida see kõik tähendab?
Lühidalt öeldes: maksustame rikkaks olemist, mitte rikkaks saamist. Kapitalimaksu puhul... Siim Kallas tahab totaalset kinnisvaramaksu, [justiitsminister] Reinsalu ütleb, et ei mingit kinnisvaramaksu. Meie ütleme, et maksustame kommertskinnisvara. Eestis on palju kinnisvaraomanikke välismaalasi, kes ostavad siia kinnisvara, aga selle eest peaaegu midagi ei maksa. See ei ole normaalne.
Teisalt saan aru, et ei tea, kuhu meie pensionisüsteemiga jõutakse ja paljud inimesed ehitavad juba täna oma pensionisambaid, investeerides kinnisvarasse. Me ei taha neid karistada uue maksuga, aga see maks oleks mõistlik ega võtaks inimestelt kodusid käest, vaid maksustaks seda, mida maksustama peab. Tööjõumaksud oleksid väiksemad, eriti ettevõtlust alustada oleks kerge ka maksukoormuse mõttes, ettevõtlik oleks hea olla.
Mullu sügisel korraldas Vabaerakond protestimeeleavalduse Rail Baltic’u ümber toimuva salatsemise vastu, kuigi teil on riigikogu liikmena täielik õigus isiklikult dokumentidega tutvuda. Kas olete seda ise teinud?
Käisime koos rahvasaadik [Igor] Gräziniga üks kord tutvumas ja meil on plaanis veel kord minna.
Kas teie meeleolu on pärast esimest lugemisvooru rahulikum?
Ei ole. Suured taristuobjektid on kaasa toonud paljudes riikides nii korruptsioonijuhtumeid kui ka mittekriminaalseid segaseid lugusid. Aga mis kõige olulisem – minule on Rail Baltic eilne päev. Ülisuurt loodusressurssi kasutades ehitada eilse päeva taristuobjet, see ei ole õige. Vabaerakonnale on oluline kestlik keskkonnasõbralik majandamine, Rail Balticu puhul ma seda ei näe.
Vabaerakond tunnustab Euroopa Liidu erinevate rahvaste enesemääramise õigust ja on seda eriti reljeefselt väljendanud Kataloonia puhul...
Ma ei ole kunagi öelnud, et Eesti pidanuks tunnistama Kataloonia iseseisvust. Aga mind häirib, et oldi vait Hispaania suhtes, kus on täna poliitilised vangid. See, mis seal toimub, on võitlus iseotsustamise ja võimu tsentraliseerimise vahel. Kataloonia võitleb iseotsustamise eest. Sama asja eest seisame meie Eestis, kus liiga palju on kohalikult tasandilt keskvõimule antud. Artur Talvik Autor: Siim Lõvi /ERR
Vabaerakond valib kord aastas endale esimehe. Kevadel on jälle valimised. Kas kandideerite?
Kindlasti. Aastase ametiajaga on see probleem, et suudad küll adra vakku panna, aga vedama ei jõua hakata.
Miks te siis igal aastal esimeest valite?
Eelmisel üldkoosolekul taheti muuta perioodi kaheaastaseks, mis oleks mõistlik. Aga väga napi hääletusega jäi seis siiski ühe aasta peale.
Kuid mulle väga meeldib, et üks inimene ei saa olla praegu esimees rohkem kui kolm korda, kaheaastase tsükli korral olnuks piir kaks ametiaega. See on oluline demokraatlik mehhanism, mis ei lase tekkida kivistunud süsteemidel.
Kas nüüd tuleb uus katse esimehele kaheaastast aega kehtestada?
Minu poolt seda algatust ei tule. Minu pärast võib ka igal aastal esimeest valida. Oluline, et ta ei saa üle kolme korra sel kohal olla.
Olite filmi “Detsembrikuumus” produtsent. Keda tahtnuksite ise seal mängida, kui see olnuks võimalik?
Kindral Põdder on minu lemmiktegelane. Tark ja suhteliselt kompromissitu, võitlusvaimuga mees, kes oskab stereotüüpidevabalt käituda. See karakter on huvitav, osa meie mõttelaadist, et inimene peab panustama ühiskonda rohkem kui on tema positsioon, et ühiskond oleks õnnelik ja seesmiselt tugev. Et panustad ise, näiteks vabatahtlikku merepäästesse, nagu mina seda kodukohas teen.
Lõpetasite lavakooli kolmeteistkümnenda lennu, koos selliste nimedega nagu Elmo Nüganen, Epp Eespäev, Rain Simmul, Andres Noormets, Allan Noormets, Hendrik Toompere, Merle Jääger… Kas te pole nende peale kunagi kade olnud?
Ei. Läksin üsna kiiresti filmindusse ära. Film meeldib mulle rohkem.
Kui palju te ise mängite ja kui palju olete?
Sellepärast ongi teater mulle raske, et ma ei oska rolle võtta. Olen suhteliselt vahetu, mistõttu olen ka vastu näppe saanud. Nii kui hakkan mingit rolli võtma, jooksen kinni ja seda olen tundnud ka poliitikas – hakkad ässa mängima ja kohe kõrbed. See ei tule mul välja. | Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliks | https://www.err.ee/654620/artur-talvik-kui-jaad-vaga-pikalt-opositsiooni-siis-muutud-vinguviiuliks | Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik. |
Paaveli sõnul peaks ühe töövõime ankeedi täitmiseks kuluma umbes poolteist tundi, mis tähendab, et päeva jooksul jõuaks arst hinnata umbes viit ankeeti, kirjutab Eesti Päevaleht.
Töötukassa statistika järgi jõudis aga mullu 10 kuuga kõige rohkem töövõime hindamise ekspertiise teinud arst neid läbi töötada 3522 ehk 12,57 ekspertiisi.
Kui silmas pidada, et eelmisel aastal oli kuus keskmiselt 21 tööpäeva, siis tõuseb tööpäevadel tehtud ekspertiiside arv juba 17 lähedale.
"Ma pean ütlema, et otsuste kvaliteedi osas ei ole konkreetne juhtum olnud nende kõige halvemate hulgas," märkis Paavel.
Üks töövõime hindamine maksab ankeedipõhisena umbes 100 ja visiidipõhisena 170 eurot, arst saab ankeedipõhise ekspertiisi pealt kätte enamasti 30–40 eurot, seega teenivad kõige töökamad arstid kohati üle 10 000 euro kuus. | Töötukassa uurib kahtlaselt suurt töövõime hindamiste arvu | https://www.err.ee/654629/tootukassa-uurib-kahtlaselt-suurt-toovoime-hindamiste-arvu | Töötukassa juht Meelis Paavel ütles, et ühe arsti tehtud üle 3500 töövõimehindamise 10 kuu jooksul tekitab küsimusi, ent konkreetse arsti tehtud hindamiste kvaliteet polnud seejuures kõige halvem. |
Kuna veetase võib langeda alla taseme, mis parvlaevadele ohutuks liikumiseks vajalik on, siis on tõenäoline, et laevakaptenid on sunnitud väljuma pooltühjalt ega saa kõiki soovijaid peale võtta, vahendasid ERR-i teleuudised.
Reisijatel palutakse enne sadamasse tulekut jälgida operatiivset infot veebilehel praamidpunktee ning arvestada ka võimalusega, et laevaliiklus võib katkeda.
Kihnu Veeteed teatas kolmapäeva hommikul, et tugeva tuule tõttu on tühistatud reisid Kihnu ja Prangli liinil ning esialgu on hommikused väljumised lükatud keskpäeva. | Veetaseme langus häirib parvlaevade liiklust | https://www.err.ee/654627/veetaseme-langus-hairib-parvlaevade-liiklust | Tallina tehnikaülikooli prognooside kohaselt langeb veetase nii Rohuküla kui Heltermaa sadamas kriitilisele tasemele ning võib hakata häirima laevaliiklust või ka selle peatada. |
Keskkonnainspektsioon alustas kitsefarmi suhtes väärteomenetlust jäätmeseaduse nõuete rikkumise alusel, kuid firma vaidlustas väärteootsuse Harju maakohtus, kirjtuab Õhtuleht.
Ida-Virumaal Konju külas asuvat Repinski kitsefarmi kontrollisid eelmise aasta veebruari lõpus volitatud veterinaararst ja veterinaaramet, tööinspektsioon ja migratsiooniametnikud koos politseinikega.
Ida-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Helgi Tepper ütles toona Maalehele, et kontrolliti PRIA andmete vastavust lüpsikitsede farmis tegelikkusele ja rikkumis ei avastatud. | Repinski kitsefarm läks inspektsiooni vastu kohtusse | https://www.err.ee/654623/repinski-kitsefarm-laks-inspektsiooni-vastu-kohtusse | Keskerakondlasest riigikogulase Martin Repinski firma Konju Kitsefarm kaebas kohtusse keskkonnainspektsiooni väärteootsuse, mis puudutab jäätmeseaduse nõuete rikkumist. |
Kell 9.55 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Sõle tänaval, kus 55-aastane purjus mees sõitis Opel Vectraga otsa ülekäiguraja ees peatunud kaubikule Citroen Jumper, mida juhtis 24-aastane mees. Opeli juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 9.26 juhtus liiklusõnnetus Tartus Ihaste sillal Lammi tee poolses otsas, kus Ihaste sillalt suunaga Lammi tee suunas liikunud Opel Astra, mida juhtis 24-aastane naine, kaldus sirgel teelõigul vasakule poole üle vastassuuna vööndi teepervele ning sõitis seal otsa algul helkurpostile, seejärel metallist tänavavalgustuspostile. Seejärel sõitis auto otsa veel ühele helkurpostile ning seejärel paremale poole kraavi. Autojuht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi. | Liikluses sai viga kaks inimest | https://www.err.ee/654621/liikluses-sai-viga-kaks-inimest | Teisipäeval juhtus kaks raskemat liiklusõnetust, milles sai viga kokku kaks inimest. |
Ülemiste keskuse parklas juhtus aasta jooksul 162 liiklusõnnetust, mille kogukahju oli 170 000 eurot, selgub liikluskindlustusfondi statistikast.
Varem on ERR kirjutanud, et Ülemiste keskuse parklas on parkimiskoha laius vaid 2,5 meetrit ehk 20 sentimeetrit vähem kui näeb ette üle-eelmisel aastal kehtima hakanud standard, kuid keskus on keeldunud oma parkimisjooni laiemaks tegemast.
Üle saja õnnetuse juhtus mullu veel Rocca al Mare kaubanduskeskuses, Järve keskuses Tallinnas ning Lõunakeskuses Tartus.
Kõige ohtlikum ristmik oli Riia ring Tartus 160 liikluskindlustuse juhtumiga, mille kahjunõuete summa ulatus kokku üle 200 000 euro. Võrreldes eelnenud aastaga on Riia ringi juhtumite arv kasvanud rohkem kui kolmandiku võrra.
"Ligi pooled ristmikel aset leidnud õnnetustest olid tagant otsasõidud."
Üle 200 000-eurose kahjuga olid ka Sõpruse puiestee ja Tammsaare tee ristmik ning Tammsaare tee, Järvevana tee ja Pärnu maantee ristmik Tallinnas. Liiklusõnnetuste arvu kiire kasvu poolest paistsid silma Tammsaare tee ja Tondi tänava ristmik, Akadeemia ring ning Narva maantee ja Jõe tänava ristmik.
Võrreldes 2016. aastaga vähenes kõige enam Haabersti ristmiku juhtumite arv, tunamulluse 144 juhtumi asemel toimus seal mullu 76 liiklusõnnetust. Võrreldes ülemöödunud aastaga oli vähem juhtumeid ka Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmikul ning Ahtri ja Lootsi tänava ristmikul.
Ligi pooled ristmikel aset leidnud õnnetustest olid tagant otsasõidud. 16 protsenti juhtudel toimus kokkupõrge ristuval teel liikujaga, 15 protsenti juhtumitest toimus reastumisel ja neli protsenti ristmike õnnetusi põhjustas tagurpidi liikuja.
Kõige enam juhtub õnnetusi parkimisel
Parkimisjuhtumite osakaal kõigist õnnetustest oli 37 protsenti, mis on samal tasemel võrreldes 2016. aastaga. Enamik parkimisõnnetustest toimus parkimiskohal manööverdamisel.
Viiendik Eestis toimunud liikluskindlustusjuhtumitest põhjustati ees liikuvale või peatunud sõidukile tagant otsa sõites. Reastumisel kahjustati kõrvalreas liikuvat sõidukit kuuel protsendil juhtumitest ja viis protsenti õnnetusi põhjustati teedel-tänavatel tagurpidi liikudes, jättes välja parkimisjuhtumid.
Seitsmes maakonnas toimus liikluskindlustuse juhtumeid mullu rohkem kui tunamullu. Üle 10 protsendi kasvas liiklusjuhtumite arv Jõgeva ja Saare maakonnas.
Kaheksas maakonnas juhtumite arv vähenes, rohkem kui kümnendiku vähenes see Põlva, Lääne-Viru ja Järva maakonnas.
Harjumaa on sagedasim õnnetuspaik
64 protsenti liiklusõnnetustest juhtus Harju maakonnas. Viimastel aastatel on Harjumaa osakaal tasapisi kasvanud: 2016. aastal oli see 63 protsenti ja 2014. aastal 62 protsenti kõigist juhtumitest Harjumaal.
Kokku registreeriti Eesti liikluskindlustuse registris mullu 35 400 kindlustusjuhtumit, neist 32 200 liikluskindlustuse juhtumit Eestis ja 3200 juhtumit välismaal, mille põhjustasid Eesti sõidukid.
Võrreldes ülemöödunud aastaga oli mullu ligi sada juhtumit rohkem ning Eestis toimunud juhtumite kahjunõuete summa oli 52 miljonit, mis on kolm miljonit rohkem kui eelnenud aastal.
Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liikme Andres Piirsalu ütles, et ilmastik mõjutas võrreldes varasemate aastatega kindlustusjuhtumite arvu vähe, kuid majanduskasv lükkas üles liiklustihedust, mille tagajärjel oli ka kindlustusjuhtumeid püsivalt palju.
"Kahjunõuete summa suure tõenäosusega veel kasvab, kuna raskemad juhtumid on alles menetluses ja võrreldes eelmise perioodiga on keskmine kahjunõude suurus üldise hinnatõusu taustal samuti suurenenud,“ lisas Piirsalu.
Liikluskindlustusfond on liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo, liikluskindlustuse registri pidaja ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja, kes hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju ning korraldab liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu. | Eesti õnnetusterohkeimaks paigaks kerkis Ülemiste keskuse parkla | https://www.err.ee/654505/eesti-onnetusterohkeimaks-paigaks-kerkis-ulemiste-keskuse-parkla | Tallinnas asuv Haabersti ristmik on olnud pikalt Eesti liikluses kõige õnnetusterohkem paik, kuid seal käib juba pikemat aega ümberehitus ning mullu toimus kõige rohkem liiklusõnnetusi hoopis Ülemiste keskuse parklas. |
Neli süüalust pääsesid 18 kuu pikkuse vangistusega osalemise eest kurdimeelse päevalehe Ozgur Gundemi solidaarsuskampaanias. Väljaande peatoimetaja Huseyin Akyol peab seevastu vanglas veetma kolm aastat ja üheksa kuud.
Ajakirjandusvabaduse internetikülje P24 andmetel on Türgi vanglates praegu 151 ajakirjanikku, kellest suurem osa võeti kinni pärast 2016. aasta riigipöördekatset. | Türgi kohus mõistis vanglakaristuse viiele ajakirjanikule | https://www.err.ee/654619/turgi-kohus-moistis-vanglakaristuse-viiele-ajakirjanikule | Türgi kohus mõistis teisipäeval vanglakaristuse viiele ajakirjanikule, keda süüdistati terroristlikus propagandas osalemises, teatas kohalik meedia. |
Tugeva kolmanda veerandaja toel võidu võtnud Bambergi (7-11; 12. koht) resultatiivseim oli 22 punkti visanud ja seitse lauapalli võtnud Augustine Rubit, Žalgirise (11-7; kuues koht) parimana viskas Aaron White 23 punkti ja noppis kaheksa lauapalli.
Žalgiris oli enne teisipäeva Bambergi alistanud neljal korral järjest, Bambergile oli võit alles teine 14 omavahelisest kohtumisest. 19. detsembril toimunud omavahelises mängus jäi Leedu klubi peale nelja silmaga 88:84.
Moskva Himki (10-8; seitsmes koht) võttis Aleksei Švedi 29 punkti toel 79:70 võidu Belgradi Crvena zvezda (7-11; 11. koht) üle. Serbia klubi eest tegi hiilgava partii Taylor Rochestie, kelle arvele jäi 27 punkti, üheksa lauapalli ja seitse korvisöötu.
Pireuse Olympiakos (13-5; teine koht) purustas koduväljakul Tel Avivi Maccabi (9-9; kaheksas koht) tulemusega 94:64, Hispaania klubide omavahelises vastasseisus alistas Valencia (6-12; 14.koht) 81:76 Barcelona (6-12; 13. koht). | Žalgiris ei suutnud Euroliigas Bambergi vastu ilusat seeriat jätkata | https://sport.err.ee/654616/zalgiris-ei-suutnud-euroliigas-bambergi-vastu-ilusat-seeriat-jatkata | Korvpalli Euroliigas sai valusa kaotuse Leedu klubi Kaunase Žalgiris, kes jäi 86:93 alla Bambergi Brosele. |
18. kuni 24. maini toimuval hooajalõpu festivalil "Practical Spirituality" ootab publikut mitte ainult sümfooniline muusika, vaid ka koori, elektroonikat ja videoinstallatsioone hõlmav muusikaetendus, Islandi ja Eesti muusikat ühendav kammerkontsert, kinolinastus, meditatsioonid ja pop-up kontserdid.
Festivali kunstiline juht ja dirigent Kristjan Järvi rõhutab, et me tõstatame selle festivaliga rea küsimusi: "Kes me oleme? Mis on eksistents? Mis eesmärgil inimene üldse teeb oma asju? Kas me kasutame oma aega millegi tõelise tegemiseks? Mis on tõeline? Festivali nimi on "Practical Spirituality". Aga mis see spirituaalsus on? Kas vaimsus? Mugavus? Osalus? Kas vaimsust saab üldse praktiliselt ellu viia?"
"Practical Spirituality" ühendab omavahel tänapäevase ja klassikalise helikeele. Esmakordselt jõuavad Eestisse Islandi pianist Víkingur Ólafsson ning Saksa helilooja, produtsent, arranžeerija ja elektronmuusik Sven Helbig.
Festival algab 18. mail sümfooniakontserdiga "CENTURY ROLLS", kus kontserdi nimiteose, John Adamsi klaverikontserdi esitab Islandi pianist Víkingur Ólafsson. Kõlab ka Max Richteri ja Richard Straussi looming.
19. mail kell 18 on publik oodatud mitte kontsertsaali, vaid hoopis kinosse Sõprus, kus toimub filmi "Mao Embus" linastus (rež. Ciro Guerra). Visuaalselt hüpnotiseeriv lugu inimesest, loodusest ja kolonialismi hävitavast jõust viib vaataja otse Amazonase troopilisse südamesse.
20. mail jätkub festival kammermuusika võtmes kontserdiga "FROM ICE TO EST". Lavale astuvad koos Víkingur Ólafssoniga ERSO kontsertmeister Triin Ruubel, tšellorühma kontsertmeister Theodor Sink ja klarnetirühma kontsertmeister Signe Sõmer. Kõlab Arvo Pärdi ja Islandi heliloojate looming. Enne kontserti, kell 18 oodatakse festivali külalisi muusikalisele meditatsioonile, mis annab võimaluse õppida muusikat kuulama rohkem kohal olles, mistahes kontserdil viibimine muutuks veelgi suuremaks elamuseks ja naudinguks. Meditatsiooni viib läbi ERSO viiuldaja ja kundalini jooga õpetaja Miina Laanesaar.
21. mail kell 18 toimub pop-up kontsert Telliskivis Reval Cafés. ERSO keelpillikvarteti ja Sven Helbigi esituses kõlavad Helbigi paariminutilised "Taskusümfooniad", mis paar päeva hiljem Estonia kontserdisaalis tulevad ettekandele suure sümfooniaorkestri esituses. Kohvikus toimuvat pop-up kontserti modereerib ja kuulajatega suhtleb dirigent Kristjan Järvi.
22. mail dirigeerib Kristjan Järvi Kultuurikatlas kammerkoori Voces Musicales, kontsertetendus koorile ja elektroonikale kannab pealkirja "I EAT THE SUN AND DRINK THE RAIN". Sven Helbigi teos tegeleb inimeste ja looduse vaheliste suhetega, kulmineerudes masinate ajastu lõpuga.
Festival "Practical Spirituality" kulmineerub 24. mail sümfooniakontserdiga "RING", mille kavas on kõrvuti ühe kuulsaima praeguse aja Saksa helilooja Sven Helbigi looming ja Richard Wagneri sümfooniline seiklus "Nibelungi sõrmus". Helbigi "Taskusümfooniad" on tosin umbes kolme minuti pikkust teost, kus helilooja on püüdnud klassikalise sümfooniavormi sisukuse ja sügavuse mahutada kompaktsesse laululikku vormi, suurt orkestrit toetamas elektroonika. | Kristjan Järvi lõpetab ERSO hooaja praktilise spirituaalsusega | https://kultuur.err.ee/826839/kristjan-jarvi-lopetab-erso-hooaja-praktilise-spirituaalsusega | ERSO lõpetab 91. hooaja Kristjan Järvi kureeritud festivaliga "Practical Spirituality", tuues publiku ette Wagneri, Pärdi, Adamsi ja elektronmuusika. |
CSKA võitis avapoolaja 57:44, kuid teisel poolajal oli paremas hoos Himki. Viimasele veerandajale mindi CSKA 71:65 eduseisus, kuid vahe hakkas jõudsalt sulama. Minut enne normaalaja lõpuvilet viis Aleksei Šved Himki 87:85 juhtima, kuid kui mängida oli veel 21 sekundit, viigistas kaks vabaviset tabanud Sergio Rodriguez seisu.
Himki läks uuesti 88:87 juhtima, kui Anthony Gill tabas kahest vabaviskest ühe. Viis sekundit enne normaalaja lõppu viis Cory Higgins CSKA 89:88 juhtima ja seejärel sekkusid mängu kohtunikud, kes ei lugenud Himki kovri, vaid peatasid mängu – nimelt oli CSKA peatreener pärast korvi palunud vahetust, kuid lauakohtunik ei peatanud kella. Pärast videokorduse vaatamist otsustati kellale panna 5,7 sekundit ja mäng jätkus, kuid rohkem keegi korvini ei jõudnud ja CSKA sai ülimagusa võidu.
Võitjate parim oli Higgins 20 punktiga, Andrei Vorontsevitšlisas 15, Rodriguez 14, Semjon Antonov 13 ja Will Clyburn 12 punkti. Üleplatsimees oli Himkile 36 punkti toonud Šved, kes võttis lisaks ka viis lauapalli ja andis kuus resultatiivset söötu.
Finaalturniiril läheb CSKA poolfinaalis vastamisi Madridi Realiga, kes alistas veerandfinaalseerias mängudega 3:1 Panathinaikose. Viimane kohtumine võideti kodupubliku ees 89:82.
Panathinaikos suutis 22-punktilisest kaotusseisust vähendada vahe kolmele punktile, kui poolteist minutit enne normaalaja lõppu tabas Nick Calathes kolmepunktiviske, tuues tabloole numbrid 82:85. Sellele vastas aga omakorda kolmesega Luka Doncic, viies Reali 88:82 ette, lõppseisu vormistas Sergio Llull vabaviskejoonel.
Võitjate parim oli Doncic 17 punkti ja viie resultatiivse sööduga, Felipe Reyes ja Gustavo Ayon lisasid kumbki 12 punkti. Panathinaikosele tõi Chris Singleton 21 punkti, Mike James ja Calathes lisasid kumbki 18 punkti.
Nelja parema finaalturniir peetakse maikuus Serbias – 18. mail on kavas poolfinaalid ja 20. mail finaal ning kolmanda koha kohtumine. Teises poolfinaalis lähevad vastamisi Kaunase Žalgiris ja Fenerbahce. | Edu maha mänginud CSKA jõudis siiski Euroliiga finaalturniirile | https://sport.err.ee/826993/edu-maha-manginud-cska-joudis-siiski-euroliiga-finaalturniirile | Korvpalli Euroliigas selgus kolmas meeskond, kes pääses nelja parema finaalturniirile, kui Moskva CSKA alistas võõrsil Himki 89:88 ning võitis seeria 3:1. |
Marcella Raud tõi Eesti kasuks seitse punkti (+5), Johanna Maar ja Karolin Prõhid lisasid kumbki kuus punkti, vahendab volley.ee. Eesti naiskonna vastuvõtuprotsent oli 40, rünnakuid realiseeriti 27-protsendiliselt. Blokipunkte kogunes neli ja servipunkte viis (vigu tehti kaks). Kreeka edukaimad olid Georgia Tselepi ja Effrosyni Alexakou kumbki 11 punktiga. Kreeklannade vastuvõtt oli 56 ja rünnak 50%, sulustamisega teeniti 11 ja serviga seitse punkti (eksiti üheksal pallingul).
Laupäeval kohtub Eesti Šveitsiga, kes sarnaselt Eestiga pole seni võidurõõmu tunda saanud.
Teise ringi seitse alagrupivõitjat jõuavad otse septembri alguses Albaanias mängitavale finaalturniirile, teise koha omanikud ja parim kolmanda koha võistkond jätkavad kahes neljaliikmelises alagrupis juuni lõpus-juuli alguses kolmanda ringi turniiril. Kolmandast valikringist saab edasi mõlema kvarteti kaks paremat. | U-19 neidude võrkpallikoondis kaotas EM-valiksarjas Kreekale | https://sport.err.ee/827007/u-19-neidude-vorkpallikoondis-kaotas-em-valiksarjas-kreekale | U-19 neidude võrkpallikoondis peab Euroopa meistrivõistluste valiksarja teise ringi mänge Kreekas Volose linnas. Turniiri teises kohtumises mindi vastamisi Kreeka eakaaslastega ja vastu tuli võtta 0:3 (24:26, 14:25, 10:25) kaotus. |
Favoriitide seas iluvõimlemise meistriklassis astuvad võistlusareenile mitmekordsed Eesti meistrid, kaksikõed Olga ja Viktoria Bogdanovad, Kanadas treeniv mullune Eesti meistrivõistluste hõbe Carmel Kallemaa ning eelmise aasta juunioride Eesti meister Carmen Marii Aesma.
Juunioride klassis on võistlustules tervelt 63 võimlejat, kellest tasuks eriti teraselt silma peal hoida selle aastasel juunioride Eesti karikavõitjal ja Eestile ajaloolise noorte olümpiamängude pääsme lunastanud Adelina Beljajeval. Parimatele juunioridele lisavad täiendavat võistluspinget eesootavad juunioride Euroopa meistrivõistlused, mille lõplik koondise koosseis selgub just Eesti meistrivõistluste järel.
Nii meistri- kui juuniorklassi Eesti meistrid selguvad mitmevõistluses ning üksikaladel: rõnga-, palli-, kurika- ja lindiharjutuses.
Põnevat heitlust rühmvõimlemise Eesti meistritiitlitele näeb pühapäeval, 29. aprillil, mil võistlevad rühmad meistri-, juunior-, noorte- ning lasteklassidest. VK Janika rühmadele Team Wonder, Grisete ja Mireth, VK Janika Tallinn rühmale Senior Team ning VK Rütmika rühmale Junior Team on Eesti meistrivõistlused tugevaks proovikiviks enne 11-13. mail Tallinnas Kalevi spordihallis toimuvaid rühmvõimlemise Euroopa meistrivõistluseid. | Tartus selguvad Eesti parimad ilu- ja rühmvõimlejad | https://sport.err.ee/827006/tartus-selguvad-eesti-parimad-ilu-ja-ruhmvoimlejad | Sel nädalavahetusel, 28.-29. aprillil toimuvad Tartus A. Le Coq spordihoones Eesti meistrivõistlused ilu- ning rühmvõimlemises, millest võtab osa ligi 250 võimlejat. |
Seis reede järel: 1. Tänak 1:30.38,6, 2. Meeke +22,7, 3. Neuville +28,6, 4. Sordo +29,5, 5. Ogier +36,4, 6. Breen +41,2, 7. Mikkelsen +58,5, 8. Lappi +1.07,9, 9. Evans +1.10,3, 10. Suninen +1.33,7.
Neljapäev:
Ralli esimeseks katseks oli 1,9-kilomeetrine linnakatse, kus parimat minekut näitas belglane Thierry Neuville (Hyundai). Ott Tänak kaotas talle 0,3 sekundit ja MM-sarja üldliider Sebastien Ogier (Ford) 0,4 sekundit.
Reede hommik (katsed 2-5):
Ott Tänaku ralli ei alanud kõige paremini, sest kohe päeva avakatsel sõitis eestlane kivi otsa ja tegi spinni ning kaotas esimestele enam kui paarkümmend sekundit. Lisaks sai kahjustada ka Toyota juhitavus. Eestlane suutis kahe katse vahel siiski autot veidi putitada ja kahel järgmisel näitas ta kõigile tagatulesid. Ennelõunase publikukatsega tõusis ta ka üldliidriks, 0,8 sekundiga Andreas Mikkelseni ette. Kolmanda koha võttis sisse Kris Meeke (+3,1 sekundit).
Ralli esimese katse järel võttis liidrikoha sisse Sebastien Ogier, kes lõikas kasu kuivast rajast. Ralliautode läbimisest kerkisid suured tolmupilved, mis häirisid tõsiselt tagantpoolt startinute nähtavust. Järgmistel katsetel osutus prantslase esimene stardikoht pigem siiski kahjulikuks ja Ogier pidi teistele rada puhastama. Seetõttu vajus ta hoolduspausiks neljandaks.
Kõige kehvemini käis käsi soomlasel Jari-Matti Latvalal. Tänaku tiimikaaslane näitas päeva teisel katsel kõige nobedamat minekut ja oli lähedal üldliidriks kerkimisele, aga sõitis siis otsa kivile, mis lõhkus auto vedrustuse ja masin jäi raja äärde.
Reede pärastlõuna (katsed 6-8):
Tänak jätkas pärastlõunal seal, kus hommikul lõpetas. Eestlane domineeris täielikult Argentina teid. Eriti esimesel pärastlõunasel katsel, kus ta edestas 8,6 sekundiga Meeke'i ja 9,2 sekundiga Ogier'd. Päeva lõpuks kasvatas ta edu Meeke'i ees 22,7 sekundile.
Kehvasti algas pärastlõuna teist kohta hoidnud Andreas Mikkelsenile, kes lõhkus rehvi ja kaotas eestlasele pea 40 sekundit. Päeva lõpuks hõivas Hyundail kihutav norralane kolmanda koha.
Kokkuvõttes võttis kolmanda koha sisse hoolduspausi järel kõva rehviseguga rajale läinud Thierry Neuville (Hyundai), kes suutis tihedas heitluses jätta seljataha nii võistkonnakaaslase Dani Sordo kui ka Ogier'.
Eelvaade:
Argentina ralli pakub osalejatele mitmekesiseid tingimusi. Tegemist on kruusaralliga, kuid mõnel pool on teed paremas ja mõnel pool halvemas olukorras. Kindlasti sõltub palju ka ilmast.
Eelmisel aastal võitis Argentinas belglane Thierry Neuville (Hyundai), kellele vaid 0,7-sekundiga kaotas DMACK-i rehvidel sõitnud waleslane Elfyn Evans (Ford), kes teenis enim katsevõite - seitse. Kolmandana tõusis pjedestaalile Ott Tänak (Ford). Tema võitis mullu kolm katset.
Kui eelmine aasta kõrvale jätta, siis ajaloolises plaanis pole Tänakul Argentinas kuigi hästi läinud. Oma debüüdil 2012. aastal jõudis ta küll viimasele punktikohale, aga järgneval kolmel korral jäi juba teise kümnesse.
Eelmisel hooajal üle aastate taas MM-sarja naasnud Toyotal läks mullu keskmiselt: Jari-Matti Latvala oli viies ja Juho Hänninen seitsmes. Võistkonna pealik Tommi Mäkinen on aga öelnud, et teist korda rallile tulla on kindlasti juba parem.
Kui Korsika etapi järel oli Tänak pisut mures selle pärast, kuidas Toyota kruusal hakkama saab, siis testisõit Sardiinias tõstis tema optimismi. Kuidas masin Lõuna-Ameerika teedel võistlustingimustel toimib, saab muidugi alles kohapeal näha.
Tänavusel hooajal esimesest neljast rallist kolm võitnud Sebastien Ogier pole Argentinas seni võidurõõmu tunda saanud. Koguni kolmel korral on prantslane pidanud leppima teise koha ja oli mullu neljas. Tänavuse hooaja resultaadid sunnivad aga teda siiski favoriidiks lugema.
Kindlasti on Argentinas väga palju tõestamist tema lähimal jälitajal Neuville'il. Korsikal lõpetas ta kolmandana, aga läks masina probleemide tõttu terve nädalalõpu pidevalt vihasemaks ja keeldus enne auhinnatseremooniat isegi kommentaaridest.
Ralli ajakava:
Neljapäev:
Testikatse Villa Carlos Paz 6,01 km 14.00
Reede:
SS1 Ciudad de Cordoba 1,90 km 01.08 NEUVILLE
SS2 Las Bajadas / Villa del Dique 1 16,65 km 14.13 OGIER
SS3 Amboy / Yacanto 1 33,58 km 15.00 TÄNAK
SS4 Santa Rosa / San Agustin 1 23,85 km 16.13 TÄNAK
SS5 Fernet Branca 1 (2 ringi) 6,04 km 18.08 SORDO
SS6 Las Bajadas / Villa del Dique 2 16,65 km 20.51 TÄNAK
SS7 Amboy / Yacanto 2 33,58 km 21.38 TÄNAK
SS8 Santa Rosa / San Agustin 2 23,85 km 22.51 TÄNAK
Laupäev:
SS9 Tanti-Mataderos 1 13,92 km 14.23
SS10 Los Gigantes - Cuchilla Nevada 1 16,02 km 15.08
SS11 Cuchilla Nevada - Rio Pintos 1 40,48 km 15.35
SS12 Fernet Branca (2 ringi) 6,04 km 17.38
SS13 Tanti-Mataderos 2 13,92 km 19.23
SS14 Los Gigantes - Cuchilla Nevada 2 16,02 km 20.08
SS15 Cuchilla Nevada - Rio Pintos 2 40,48 km 20.35
Pühapäev:
SS16 Copina - El Condor 16,43 km 15.08
SS17 Giulio Cesare - Mina Clavero 22,41 km 15.55
SS18 El Condor (punktikatse) 16,43 km 18.18
(otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis kell 18.00)
MM-sarja üldseis (sõitjad):
1. Sebastien Ogier Ford 84
2. Thierry Neuville Hyundai 67
3. Ott Tänak Toyota 45
4. Andreas Mikkelsen Hyundai 41
5. Kris Meeke Citroen 36
6. Esapekka Lappi Toyota 36
7. Jari-Matti Latvala Toyota 31
8. Dani Sordo Hyundai 30
9. Craig Breen Citroen 20
10. Elfyn Evans Ford 18
MM-sarja üldseis (tootjad):
1. Hyundai Shell Mobis WRT 111
2. M-Sport Ford WRT 107
3. Toyota Gazoo Racing WRT 93
4. Citroen Total Abu Dhabi WRT 81 | OTSEBLOGI | Reedel viis katsevõitu teeninud Tänak juhib Argentina rallit | https://sport.err.ee/826857/otseblogi-reedel-viis-katsevoitu-teeninud-tanak-juhib-argentina-rallit | Autoralli MM-sarja hooaeg jätkub sel nädalalõpul viienda etapiga Argentinas. Taas on Toyota tehasemeeskonna masinaga rajal ka eestlased Ott Tänak ja Martin Järveoja. ERR-i spordiportaal hoiab lugejaid sündmuste käiguga kursis otseblogi vahendusel. |
EL-i liidrid on Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni kannustusel lubanud esitada juunikuiseks tippkohtumiseks reformikava, mis Macroni sõnul on hädavajalik, et EL Brexiti järel taaskäivitada.
Saksamaa suhtub Macroni ideedesse tõrksalt, ehkki kantsler Angela Merkel on lubanud enne tippkohtumist Prantsusmaaga ühise ettepanekuga välja tulla.
"Meil hakkab aeg otsa saama," ütles Dombrovskis Bulgaaria pealinnas Sofias ajakirjanikele.
"Me peame senistelt positsioonidelt edasi liikuma ja leidma kompromissid, nii et on aeg otsustada," ütles endine Läti peaminister pärast EL-i rahandusministrite kõnelusi.
Euroala ministrid on ettepanekuid kuude kaupa arutanud, aga rikkamate liikmesriikide tõrksuse tõttu pole jõutud kuhugi.
Macroni auahned plaanid, nagu euroala rahandusministri ametikoha loomine ja liikmesriikide ühine laenamine, on juba suures osas maha kantud.
Nüüd keskendutakse peamiselt pangaliidu süvendamisele ja loodetakse käivitada ametlikult üleeuroopaline hoiusekindlustussüsteem.
Aga isegi see on kohanud Saksamaa ja teiste Põhja-Euroopa riikide vastuseisu, sest nad kardavad, et nende raha hakatakse kasutama Itaalia ja Kreeka pankade päästmiseks. | Dombrovskis: euroala reformidega läheb kiireks | https://www.err.ee/826972/dombrovskis-euroala-reformidega-laheb-kiireks | Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis kutsus reedel Euroopa Liidu liikmesriike erimeelsusi lahendama ning Saksamaa ja Prantsusmaa lahkhelide tõttu seiskunud euroala reformidega edasi minema. |
"Avaldame meelt kuniks töötajate nõudmised on täidetud," ütles ühe töötajaid esindava ametiühingu president Monika Żelazik reedel.
Lennufirma töötajad korraldasid streigile minekuks hääletuse. 1600 töötajast osales hääletusel 900 ning 800 hääletas streigile minemise poolt. Ametiühingute teatel on sammu põhjuseks kolm aastat väldanud tulutud palgaläbirääkimised.
Ettevõtte juhtkonna hinnangul on streik aga ebaseaduslik, kuivõrd selle kutsusid esile vaid kaks kuuest ametiühingust. "See on meie jaoks kurb päev," sõnas tegevjuht Rafal Milczarski. | Lennufirma LOT töötajad lähevad tähtajatule streigile | https://www.err.ee/826937/lennufirma-lot-tootajad-lahevad-tahtajatule-streigile | Poola lennufirma LOT töötajad lähevad teisipäeval kõrgemat palka nõudes tähtajatule streigile. |
"Poodide arv peaks võrreldes 2017. aastaga tänavu vähenema enam kui 20 võrra, mis on rohkem kui me aasta alguses arvasime. See peegeldab Rootsi moeturu nõrgemat arengut," ütles Stockmanni tegevjuht Lauri Veijalainen.
Lindexi rõivaketi kahjum on mõjutanud kogu Stockmanni kontserni tulu. Esimeses kvartalis teenis Stockmann 202 miljoni eurose käibe juures 24,8 miljonit eurot tegevuskahjumit, mis sarnaneb mullu sama aja tulemusele.
Kontserni kuuluva Lindexi kaupluste käive vähenes mullu 6,8 protsenti 114,8 miljonile eurole ning puhaskahjum oli 15,9 miljonit eurot.
Eestis asub Lindexi 490 kauplusest 10.
Möödunud aastal teatas Stockmann, et Lindexis viidi läbi väärtuse languse kontroll. Selles leiti, et Lindexi firmaväärtus langes umbes 150 miljoni euro võrra. | Stockmann sulgeb tänavu üle 20 Lindexi kaupluse | https://www.err.ee/826957/stockmann-sulgeb-tanavu-ule-20-lindexi-kaupluse | Soome jaekontsern Stockmann teatas reedel, et sulgeb tänavu enam kui 20 Lindexi kauplust, mida on aasta algul plaanitust rohkem. |
Esmalt peavad naiskonnad kahes alagrupis kodus-võõrsil printsiibil mänge ning seejärel pääsevad alagruppide neli paremat edasi veerandfinaalidesse.
Kuue aasta jooksul on rahvaliiga võitjaks tulnud Põlva Lootos, Suure-Jaani United, Keila JK ja kahel korral Vändra Vaprus. Valitsevaks meistriks on Pärnu Vaprus.
Sellel hooajal on uuteks tulijateks Kuusalu Kalev, Nõmme United ja Lootose Vutid.
2018. aasta naiste rahvaliiga alagrupid:
I alagrupp
FC ERR
Keila JK Naiskond
FC Nõmme United
JK Kuusalu Kalev Naised
Viimsi MRJK naised
II alagrupp
Tartu JK Welco Naiskond
Võru FC Helios Naised
Lootose Vutid
Pärnu JK Vaprus naiskond
FC Otepää Naised | Naiste rahvaliigas osaleb kümme naiskonda | https://sport.err.ee/827005/naiste-rahvaliigas-osaleb-kumme-naiskonda | Naiste rahvaliiga alustab oma seitsmendat hooaega ning uueks aastaks on ennast kirja pannud kümme võistkonda. Esimesed mängud toimuvad mai alguses. |
Laser Standard klassis seilas Karl-Martin Rammo üle finišiliini 28. ja 17. tulemusega ning on praegu kokkuvõttes 13. kohal. Klassis juhib Jean Baptiste Bernaz Prantsusmaalt.
Finn klassis sai Harles Liiv neljandal võistluspäeval 37. ja 39. sõidutulemuse ning on kokku 31. real. Deniss Karpak aga tulemust kirja ei saanud – esimesest tuli valestart ja teisest mittefinišeerimine ning ta on kaheksa sõidu järel 40. kohal. Liidriks on hollandlane Nicholas Heiner.
Laser Radial klassis oli Anna Pohlaku päeva saagiks 45. ja 54. koht ning ta on kokkuvõttes 55. positsioonil. Esikohal on Radialil jätkuvalt hollandlanna Marit Bouwmeester. | Rammo langes MK-etapil 13. kohale | https://sport.err.ee/826998/rammo-langes-mk-etapil-13-kohale | Prantsusmaal Hyeres’is toimuva purjetamise MK-etapi neljandat võistluspäeva ilmestas kiirusega 5-6 m/s puhunud ida- ja kagutuul, milles peeti maha regati seitsmes ja kaheksas võistlussõit. |
"Seljaga on kõik korras," ütles Mägi portaalile Käsipall24.ee."Oli vaid põrutus ja disk on seal, kus olema peab ning homses kohtumises löön kindlasti kaasa," lisas pühapäeval HBW Balingen-Weilstetteni vastu vaid ühe poolaja mängida saanud, kuid sellegi poolest kuus väravat visanud eestlane.
Kaheksa aastat Auet esindanud HC Kehra kasvandik Mägi kavatseb hooaja lõpus Saksamaalt lahkuda, sest mees ei pea enda sõnul sellise liiga koormusele vastu. "Plaan on Eestisse tulla, kuid käsipalli osas on kõik lahtine," lausus Mägi. "Saksamaal tuntakse minu vastu endiselt huvi, kuid ma pole asju konkreetsemaks ajanud ja mujale ma ka ei kipu. Need ajad on minu jaoks möödas." | Eestisse naasta plaaniv Janar Mägi: seljaga on kõik korras | https://sport.err.ee/826827/eestisse-naasta-plaaniv-janar-magi-seljaga-on-koik-korras | Pühapäevases Saksamaa käsipallimeistrivõistluste esiliiga kohtumises seljale haiget teinud EHV Aue leegionär Janar Mägi on vastasseisuks TuSEM Esseni vastu mängukõlbulik. |
Turniiril kõrgeimat paigutust omanud Wozniacki võitis veerandfinaalis prantslanna Pauline Parmentier’ (WTA 122.) vastu avaseti 6:4, kuid kaotas teise 3:6 ja otsustas edasisest mängimisest loobuda.
Parmentier läheb poolfinaalis vastamisi 7. asetatud rumeenlanna Irina-Camelia Beguga, kes sai 3:6, 7:6 (1), 6:1 jagu horvaatlanna Donna Vekicist (WTA 54.).
Tabeli teisel poolel langes konkurentsist välja ka 2. asetatud venelanna Svetlana Kuznetsova, kes jäi 1:6, 6:2, 5:7 alla sloveenlanna Polona Hercogile (WTA 75.). Hercog mängib poolfinaalis kreeklanna Maria Sakkariga (WTA 48.), kes alistas 6:3, 7:6 (6) hollandlanna Arantxa Rusi (WTA 123.). | Wozniacki jättis Istanbuli turniiri vigastuse tõttu pooleli | https://sport.err.ee/826997/wozniacki-jattis-istanbuli-turniiri-vigastuse-tottu-pooleli | Naiste tennise maailma edetabelis teisel real paiknev taanlanna Caroline Wozniacki jättis Istanbulis peetava WTA turniiri kõhulihasevigastuse tõttu pooleli. |
Maailma edetabelis 140. real paiknev slovakk lülitas avaringis konkurentsist välja endise esinumbri Novak Djokovici ja sai teises ringis jagu 12. asetatud Feliciano Lopezist, kuid Nadali vastu tema jõud enam ei hakanud – liivaväljakute kuningas võitis kohtumise 6:0, 7:5.
Küll aga oli Klizan väga lähedal Nadali ulmelise seeria lõpetamisele – nimelt pole Nadal liivaväljakuil kaotanud ühtegi setti alates eelmise aasta maikuust, olles nüüdseks võitnud 42 setti järjest. Klizan oli aga 5:4 eduseisul punkti kaugusel, et Nadali vastu teine sett võita, aga hispaanlane suutis siiski kolm geimi järjest võita ja enda seeriat pikendada.
Mängude poolest on Nadal nüüd liival võitnud järjest 17 matši.
Poolfinaalis läheb Nadal vastamisi 4. asetatud belglase David Goffiniga, kes sai 6:7 (3), 6:2, 6:2 jagu 8. paigutusega hispaanlasest Roberto Bautista Agutist.
Tabeli teisel poolel üllatas 19-aastane kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 63.) 3. paigutatud austerlast Dominic Thiemi, võites 6:3, 6:2.
Tsitsipas läheb poolfinaalis vastamisi 5. asetusega hispaanlase Pablo Carreno Bustaga, kes oli 6:3, 7:6 (4) parem 2. paigutatud bulgaarlasest Grigor Dimitrovist. | Nadal pikendas ulmelist seeriat, Dimitrov ja Thiem kaotasid | https://sport.err.ee/826996/nadal-pikendas-ulmelist-seeriat-dimitrov-ja-thiem-kaotasid | Meeste tennise maailma esireket Rafael Nadal jõudis Hispaanias Barcelonas peetaval turniiril nelja parema sekka, alistades veerandfinaalis turniiri üllataja Martin Klizani. |
Avasetis murdis Kontaveit 2:2 seisul Pavljutšenkova servi ja läks seejärel mängu 4:2 juhtima. 5:3 eduseisult kaotas Kontaveit aga kaks geimi järjest ja venelanna viigistas seisu. Sarnaselt Kontaveidile lõpetas aga Pavljutšenkova enda servigeimi topeltveaga ja eestlanna võitis teist korda venelanna pallingugeimi. Uuesti Kontaveit enda servil enam ei eksinud, võites seti 50 minutiga 7:5.
Teine sett kulges tasavägiselt kuni kuuenda geimini, kui Pavljutšenkoval õnnestus Kontaveidi serv murda ja 4:2 ette minna. Järgmises geimis realiseeris Kontaveit kolmanda murdepalli ja võitis Pavljutšenkova pallingugeimi ning hoidis seejärel servi, viigistades seisu 4:4-le. 5:4 eduseisul oli Pavljutšenkoval Kontaveidi servil kaks murdepalli, mille eestlanna neutraliseeris. Sett läks kiiresse lõppmängu, kus Kontaveit jäi 0:2, 1:3 ja 4:6 kaotusseisu, kuid viigistas 6:6-le. Järgmise settpalli suutis aga Pavljutšenkova realiseerida, võites seega seti 7:6.
Otsustavas setis läks Kontaveit 3:1 juhtima, kuid siis järgnesid vastastikused servimurded. Seisul 5:3 algas tõeline närvidemäng – Kontaveidil oli enda servil kolm matšpalli, kuid venelanna realiseeris viienda murdevõimaluse ja vähendas kaotusseisu 4:5-le. Mäng jätkus aga sarnase stsenaariumi järgi – Kontaveit murdis taas Pavljutšenkova servi ja jõudis poolfinaali.
"Kogu matš oli väga tasavägine, olen äärmiselt õnnelik, et jõudsin siin esimest korda poolfinaali," ütles Kontaveit mängujärgses intervjuus. "Mul on nii hea meel, et jälle hästi mängin ja võite saan."
Kohtumine kestis kaks tundi ja 55 minutit. Kontaveit servis neli ässa ja tegi kuus topeltviga, Pavljutšenkova vastavad näitajad olid kaks ja seitse. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 137 ja Pavljutšenkova 126. Murdepalle realiseeris eestlanna 50-protsendiliselt (8/16) ja Pavljutšenkova 40-protsendiliselt (6/15).
Poolfinaalis läheb Kontaveit vastamisi 4. asetatud lätlanna Jelena Ostapenko ja 5. paigutatud tšehhitari Karolina Pliškova vahelise kohtumise võitjaga.
What a battle!! ????????????????????????????????
⁰⁰Anett Kontaveit is through to the @PorscheTennis semis!
Defeats Pavlyuchenkova 7-5, 6-7, 6-4 pic.twitter.com/SKZzRdKjAT
— WTA (@WTA) April 27, 2018
Enne mängu:
Sarnaselt Kontaveidile pääses ka Pavljutšenkova veerandfinaali loobumisvõiduga – Kontaveit sai 6:0, 2:0 eduseisul loobumisvõidu vigastusega kimpus olnud endiselt maailma esireketilt Angelique Kerberilt (WTA 12.), Pavljutšenkova võitis maailma kolmanda reketi Garbine Muguruza vastu avaseti 7:5 ning seejärel loobus hispaanlanna edasisest mängimisest.
Varem on Kontaveit ja Pavljutšenkova omavahel mänginud kahel korral ja mõlemal tasavägistest matšidest kirjas üks võit – mullusel Indian Wellsi turniiril jäi 6:4, 6:4 peale Pavljutšenkova, 2015. aasta US Openil aga võitis Kontaveit 7:5, 6:4.
22-aastase Kontaveidi ja 26-aastase Pavljutšenkova veerandfinaalkohtumine peetakse Stuttgardis reede õhtul algusega mitte varem kui 19.30 Eesti aja järgi. | Kontaveit jõudis Stuttgardi turniiril poolfinaali | https://sport.err.ee/826661/kontaveit-joudis-stuttgardi-turniiril-poolfinaali | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 31.) jõudis Saksamaal Stuttgardis peetaval 816 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA tenniseturniiril poolfinaali, alistades veerandfinaalis 7:5, 6:7 (6), 6:4 venelanna Anastassia Pavljutšenkova (WTA 27.). |
Turniiri teisel päeval kohtus Eesti Iisraeli eakaaslastega ja pidi vastu võtma 1:3 (19:25, 25:21, 24:26, 18:25) kaotuse ning jätkab seni võiduta. Avapäeval jäädi sama skooriga alla Ungarile, vahendab volley.ee.
Iisraeli vastu oli Eesti koondise resultatiivseim Albert Hurt, kes tõi 18 punkti (+13), Tarvo Täht lisas 13 punkti (+6) ja Mart Toom 12 silma (+2). Eesti vastuvõtuprotsent oli 58, rünnakuprotsent 45. Bloikst teeniti 10 punkti. Sarnaselt avamängule Ungariga tegi Eesti vastasest tunduvalt rohkem servivigu, mida seekord kogunes 21 vastase 10 vastu. Servil lõid mõlemad meeskonnad 4 ässa. Iisraeli edukaim oli 14 punkti (+8) toonud Ido David. Iisraeli vastuvõtt oli 45 ja rünnak 48%, sulustamisega teeniti 12 punkti.
Pühapäeval on Eesti viimaseks vastaseks turniiril Venemaa.
Kaheksa alagrupi võitjad tagavad otse pääsu 14.-22. juulini Belgias ja Hollandis peetavale finaalturniirile. Teise koha omanikud selgitavad kolmandas ringis kahes neljaliikmelises alagrupis välja veel kaks EM-finaalturniirile pääsejat. | U-20 võrkpallikoondis jätkab EM-valikturniiril võiduta | https://sport.err.ee/826979/u-20-vorkpallikoondis-jatkab-em-valikturniiril-voiduta | Urmas Tali juhendatav Eesti U-20 noormeeste võrkpallikoondis osaleb 26.-29. aprillini Venemaal Anapas peetaval Euroopa meistrivõistluste teise ringi valikturniiril. Eesti kuulub B-alagruppi koos Venemaa, Iisraeli ja Ungariga. |
Hooaja esimeses vastasseisus Transiga võõrsil 2:2 viiki leppinud Kalju läks kodus juba 2. minutil Robert Kirsi väravast juhtima, 31. minutil tegi Igor Subbotin seisuks 2:1. Neli minutit hiljem vähendas Roman Grigorjevski vahet ning poolajapausile mindigi nõmmekate 2:1 eduseisul.
Teisel poolajal olid hullumeelsed kaheksa minutit, mille käigus löödi neli väravat – 57. minutil viis Ellinton Antonio Costa Morais Kalju 3:1 ette ning kolm minutit hiljem realiseeris ta ka penalti. 65. minutil skooris Transi eest Dmitri Prošin, aga värava üle rõõmustamiseks mahti ei jäänud, sest samal minutil lõi Subbotin enda teise värava.
Kümne mänguga 26 punkti kogunud Kalju tõusis ka tabeliliidriks, ühe mängu vähem pidanud FCI Levadial on 23 punkti.
Levadia kohtub selles voorus laupäeval Tammekaga, seda mängu näeb eestikeelsena kell 15.55 algavas otseülekandes ERR-i spordiportaalis ja venekeelsena ETV+ kanalilt algusega kell 15.50.
Pühapäeval on ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel võimalik kaasa elada Viljandi Tuleviku ja Pärnu Vapruse kohtumisele, ülekanne algab kell 14.50. | Transi alistanud Kalju tõusis Premium liiga liidriks | https://sport.err.ee/826983/transi-alistanud-kalju-tousis-premium-liiga-liidriks | Jalgpalli Premium liiga 11. vooru avakohtumises alistas Nõmme Kalju koduväljakul Narva Transi 5:2 (2:1). |
Kohtumise tähtsuse kohaselt olid nii Viljandi spordihoone kui mänguväljak elektrit täis ning mäng oli tasavägine avasekunditest peale. 4. minutil viis Kristo Voika vise mulgid esmakordselt poolfinaalseerias ette, 2:1. Peagi oli Kehra uuesti juhtimas, kuid siis haaras ohjad Viljandi valgevenelaste paar Sergei Rodjukov – Andrei Hapal ning 16. minutiks oli kodumeeskonna edu 8:5.
Imelises hoos oli Viljandi väravasuul Rasmus Ots, avapoolajal kogunes Eesti koondise esipuurivahile suisa 13 tõrjet. Kehra tagaajamine hakkas tulemust andma kui Indrek Normak viis minutit enne pausi tegi seisuks 11:10, siis vastasid mulgid kolme vastuseta väravaga ja kasvatasid edu hoopis neljale väravale.
Poolaja viimane minut oli eriti sündmusterohke, sest sellesse mahtus nii Otsa kui Mikola Naumi tõrje, Kehra väravavahi kaheminutiline karistus, siis omakorda Mikk Aasmaa ja veel üks Otsa tõrje, Sander Aasmäe eemaldamine ja lõpusekundiga veel ka Nikita Jermaševitši realiseeritud karistusvise, mis saatis meeskonnad puhkama seisul 15:13.
Heas hoos veteran Kristo Järve suurendas küll Viljandi edu, kuid mulkide mängu hakkasid lõhkuma kaheminutilised karistused ning Kehra kasutas olukordi osavalt ja kiirelt. 39. minutil seadis Martin Nerut kiirrünnaku lõpetuseks tabloole viigi 18:18. Võõrustajad said uuesti kahega ette, ent külaliste mängumasin kogus tuure.
Postide vahel tegi Aasmaa suurepärast tõrjetööd, rünnakul otsiti ja leiti kiireid lahendusi ning kümneminutilise perioodi 7:2 võitnud Kehra sai 26:23 ette. Viimast viit minutit alustati Abdel Djalil Machou tabamuse järel neljaväravalises eduseisus, kuid Viljandi polnud alla andnud. Kolm järjestikust väravat Rodjukovilt, Voikalt ja meeskonna kapten Kristjan Koovitilt ning vahe oli jälle minimaalne.
Minut enne lõppu, seisul 27:28 läks viskele Järve, ent ees olid nii blokk kui Aasmaa. Dmõtro Jankovski kasvatas kohe teises platsiotsas skoori ning Kehra sai lõpuks 30:28 võidu. Võitjate kasuks viskasid Normak ja Kaspar Lees kuus, Nerut ja Jankovski viis väravat. Kaotajate poolel olid täpsemad Järve ja Hapal seitsme ning Voika viie tabamusega.
"Ütlen ausalt – ei oodanud, et seeria 3:0 võidame," tunnistas Kehra peatreener Kaupo Liiva. "Eriti veel, kui neist mängudest kaks olid Viljandis. Aimasime, et vastased liigselt joosta ei armasta ning rõhusime oma mängu ülesehituses kiire tempo peale. Täna oli võitlust palju, aga kannatasime esimese laine ära ja toonitasime veel vaheajalgi, et tuleb oma mängujoonisest kinni pidada."
Poolfinaali mängudega 3:0 võitnud Kehra kohtub Eesti meistrivõistluste finaalis teist aastat järjest Põlva Servitiga. Kolme võiduni peetav finaalseeria algab teisipäeval, 8. mail Põlvas.
Tunamullune hõbe Viljandi asub võitlusse pronksi nimel HC Tallinna vastu, kus medalite kaelasaamiseks vaja kahte võitu. | Tasavägises mängus Viljandist jagu saanud Kehra jõudis finaali | https://sport.err.ee/826978/tasavagises-mangus-viljandist-jagu-saanud-kehra-joudis-finaali | Käsipalli Eesti meistri selgitavad tänavu taas Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Kehra alistas poolfinaalseeria kolmandas kohtumises Viljandi HC võõrsil 30:28 (13:15) ja võitis seeria 3:0. |
Kolumbialane võitis ajaga 25.10, edestades nelja sekundiga sloveeni Primoz Roglicit (LottoNL-Jumbo) ja 18 sekundiga austraallast Richie Porte’i (BMC Racing Team).
Kangert kaotas võitjale 2.49.
Üldarvestuses jätkab liidrina Roglic, Bernal tõusis teiseks, kaotades sloveenile kuue sekundiga. Kolmandaks kerkis Porte, kaotades 27 sekundiga. Kangert langes 30. kohale, kaotust liidrile on 3.07.
Romandia velotuur lõpeb pühapäeval, laupäeval on kavas 149,2 km pikkune etapp. | Kangert oli Romandia velotuuri eraldistardist sõidus 35., võitis Bernal | https://sport.err.ee/826969/kangert-oli-romandia-velotuuri-eraldistardist-soidus-35-voitis-bernal | Romandia velotuuri kolmandal etapil, 9,9 km pikkusel mäkketõusuga eraldistardist sõidus võidutses Sky rattur Egan Bernal, Tanel Kangert (Astana) sõitis välja 35. aja. |
Leedu transpordiministri Rokas Masiulise sõnul on hinnanguliselt 850 miljonit eurot maksev Vilnius-Kaunase lõik osa Rail Balticust ja peaks saama rahastust samadest vahenditest kui ülejäänud projekt. Samuti märkis ta, et kahtluste kergitamine seab ohtu kogu projekti.
Hololei ütles, et saab aru Leedu soovist moderniseerida oma kahe suurima linna vaheline raudtee, kuid lisas, et seaduslikult ei saa see Rail Balticu osaks saada enne 2023. aastat.
"Selge see, et kui su riiki läbib moderne rahvusvaheline raudtee, siis sa eeldad, et ka su pealinn on sellega ühte või teistpidi ühendatud," sõnas Hololei. "Praegused TEN-T kaardid on aga valmis ja seaduslikult jõustatud. Me ei saa selliseid kaarte lihtsalt seoses Rail Balticuga muuta. Vaatame asja üle 2023. aastal. Olen kindel, et leiame järgmisel korral muudatusi sisse viies viisi Leedu huvisid arvesse võtta."
Masiulise sõnul õõnestab eelnevatele lepingutele varju heitmine kogu projekti. "Euroopa Komisjon on Leedu positsioonist vägagi teadlik. Vilnius-Kaunas on osa Rail Balticust ning peaks saama rahastust samadest vahenditest. Kordasin seda ka kaks nädalat tagasi Tallinnas toimunud Rail Balticu foorumil. Selles kahtlemine võib projekti negatiivselt mõjutada, kui soovime selle 2026. aastaks valmis saada," lausus minister.
Minister ärgitas aprilli algul Komisjoni lõiku ametlikult Rail Balticu osana tunnustama, et saada selle rajamisele toetust Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF). Hololei sõnul saab Leedu selleks kasutada aga regionaalfonde. "Täna ei takista miski Leedu valitsust kasutama regionaalfonde. Muidugi on see Leedu enda otsus," sõnas ta.
Neljapäeval tutvustati Ljubljanas Euroopa Liidu ametnikele Rail Balticu projekti tasuvusuuringut sealhulgas ka Vilniuse lõigu oma. Uuringu kohaselt kestaks reis Vilniusest Kaunasesse 38 minutit praeguse tunni asemel ning see oleks majanduslik kasumlik. Lõigu maksumus on hinnanguliselt 850 miljonit eurot. | EL: Kaunase-Vilniuse lõik ei saa Rail Balticu osaks enne 2023. aastat | https://www.err.ee/826962/el-kaunase-vilniuse-loik-ei-saa-rail-balticu-osaks-enne-2023-aastat | Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektori Henrik Hololei sõnul ei saa Rail Balticu Kaunase ja Vilniuse vaheline lõik ametlikult Euroopa rööpmelaiusega raudtee osaks enne 2023. aastat, kuid Leedu võib selle arendamiseks kasutada Euroopa Liidu regionaalabi. |
Ricciardo kiireim ringiaeg oli 1.42,795. Talle järgnes soomlane Kimi Räikkönen (Ferrari), olles 0,069 sekundit aeglasem ning kolmanda aja sõitis välja esimesel treeningul avarii teinud Max Verstappen (Red Bull), kaotades 0,116 sekundiga.
Esiviisikusse mahtusid veel esimese treeningu kiireim, soomlane Valtteri Bottas (Mercedes, +0,775) ja britt Lewis Hamilton (Mercedes, +0,808).
MM-sarja üldliider Sebastian Vettel (Ferrari) sai kirja alles 11. aja, kaotades Ricciardole 1,332 sekundiga.
Bakuu etapi kvalifikatsioon algab laupäeval Eesti aja järgi kell 16 ning võistlus pühapäeval kell 15.10. | Bakuu etapi teisel vabatreeningul oli kiireim Ricciardo | https://sport.err.ee/826941/bakuu-etapi-teisel-vabatreeningul-oli-kiireim-ricciardo | Vormel-1 MM-sarja neljandal etapil Bakuus sõitis teisel vabatreeningul kiireima aja Red Bulli piloot Daniel Ricciardo. |
Nii Circle K, Neste kui ka Alexela tanklates oli bensiini 95 hind 1,357 eurot. Veel reede hommikul oli bensiini hind 1,349 eurot.
Bensiini 98 hind on tõusnud 1,407 euroni.
Diislikütuse hind oli reede õhtul 1,297 eurot. | Bensiini hind tõusis 1,357 euroni | https://www.err.ee/826943/bensiini-hind-tousis-1-357-euroni | Tallinna tanklates oli reede õhtul tõusnud bensiini 95 hind 1,357 euroni. |
Kõikide sarjade peale kokku võitis Iniesta Barcelonaga 31 trofeed ning Hispaania koondisega on ta tulnud maailmameistriks ja kahekordseks Euroopa meistriks. Lisaks on Iniestal auhinnakapis muidugi ka lugematul hulgal individuaalseid auhindu, vahendab Soccernet.ee.
Pressikonverents kujunes emotsionaalseks ning Iniestat tulid kuulama kõik Barcelona suuremad tähed peale Lionel Messi ja Luis Suareze.
"See on minu viimane hooaeg Barcelonas," teatas peagi 34. sünnipäeva tähistav Iniesta pisarad silmis. "See otsus sündis üle väga pika aja. Barcelona on maailma parim klubi ja nad on minule andnud kõik, mis võimalik. Barcelona väärib minult parimat ja tulevikus ma pole selleks enam suuteline."
Tulevast mängupaika Iniesta siiski veel ei avaldanud, kuid enim on räägitud Hiina kõrgliigast ning Tianjin Quanijanist. | Andres Iniesta lahkub Barcelonast | https://sport.err.ee/826935/andres-iniesta-lahkub-barcelonast | 12-aastase poisina pärast Albacetes toimunud noorteturniiril säramist Barcelonaga liitunud Andres Iniesta kinnitas, et lahkub selle hooaja järel klubist. |
Üle 100 000 kinokülastusega on "Seltsimees laps" tõusnud läbi aegade üheks populaarsemaks kodumaiseks filmiks. Filmi produtsendi Riina Sildose sõnul teeb see uudis kogu meeskonnale mõistagi heameelt. "Ühelt poolt räägib sada tuhat kinokülastust ilmekalt sellest, et Eesti inimene armastab kodumaist kino. Ja teisalt, paremat kingitust kui kodupublikut kõnetav film ei saakski filmitegijad Eesti sajandal sünnipäeval teha,” lausus ta.
"Seltsimees laps" põhineb Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel. Filmis mängivad Helena Maria Reisner, Tambet Tuisk, Eva Koldits, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik, Lembit Peterson, Maria Klenskaja, Julia Aug, Maria Avdjuhsko jpt.
Filmi režissöör-stsenarist on Moonika Siimets, operaator on Rein Kotov, E.S.C., kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Kristiina Ago, grimmikunstnik Tiina Leesik, monteerija Tambet Tasuja, helirežissöör Matis Rei ja helilooja Tõnu Kõrvits. Filmi produtsent on Riina Sildos (Amrion OÜ). | "Seltsimees laps" on kogunud üle 100 000 kinokülastuse | https://kultuur.err.ee/826931/seltsimees-laps-on-kogunud-ule-100-000-kinokulastuse | Moonika Siimetsa mängufilmi „Seltsimees laps” on tänaseks vaatamas käinud 103 587 inimest, film on hoidnud vaadatavuse pingereas esikohta kõigil viiel linastusnädalal. |
Kehakaalus -73 kg maadlev Pertelson alistas avaringis lisaajal albaanlase Armando Mollosmani ning teises matšis võitis ipponiga lisaajal portugallast Jorge Fernandest. Kolmandas ringis jäi Pertelson alla armeenlasele Ferdinand Karapetianile.
Kaalukategoorias -81 kg oli Kristjan Tõniste esimeses ringis vaba, teises ringis alistas ta wazariga rumeenlase Elemer Szocsi. Kolmandas matšis pidi Tõniste tunnistama ungarlase Laszlo Csoknyai paremust.
Laupäeval asuvad EM-il võistlustulle Klen-Kristofer Kaljulaid (-90 kg) ja Grigori Minaškin (-100 kg). | Pertelson sai EM-il kaks ja Tõniste ühe võidu | https://sport.err.ee/826930/pertelson-sai-em-il-kaks-ja-toniste-uhe-voidu | Tel Avivis alanud judo Euroopa meistrivõistlustel jõudsid nii Oscar Pertelson kui Kristjan Tõniste enda grupis kolmandasse ringi. |
Neljandas kvartalis oli kasvuks aga 2,9 protsenti ning riigi kaubandusministeeriumi esialgsel hinnangul oli aeglustumise taga ekspordi, tarbijakulutuste ning eluasemete soetamise vähenemine.
USA president Donald Trump on majanduskasvu eesmärgiks seadnud 3 protsenti aastas, kuid majandusteadlased on seda nimetanud pikemas perspektiivis jätkusuutmatuks, kuivõrd kasv ületab ilmselt juba praegu potentsiaali. | USA majandus kasvas esimeses kvartalis 2,3 protsenti | https://www.err.ee/826927/usa-majandus-kasvas-esimeses-kvartalis-2-3-protsenti | Ühendriikide majandus kasvas esimeses kvartalis aastaga 2,3 protsenti, ületades 0,2 protsendipunktiga analüütikute ootusi. |
Ametnike sõnul ründas mees noaga Shaanxi provintsis Mizhi maakonnas asuva põhikooli juures lapsi, kui nad olid koju minemas, vahendas BBC.
Kahtlusalune on vahi alla võetud. Politsei ei ole tema võimalike motiivide kohta kommentaare jaganud.
Vigastada saanud lapsed on viidud ravile. Kannatanute ja ohvrite täpsed vanused pole teada, kuid kuna tegemist on põhikooliõpilastega, on nad ilmselt vanuses 12-15 aastat.
Sotsiaalmeediasse postitatud fotodelt on näha mitut noort põrandal lebamas.
Hiinas on viimastel aastatel toime pandud mitu noarünnakut. Veebruaris tappis kurjategija Pekingis kaubanduskeskuses ühe naise, vigastada sai 12 inimest.
Aastatel 2010-2012 aga toimus Hiina koolides ridamisi noarünnakuid, mille tagajärjel sai surma vähemalt 25 ja vigastada üle 100 inimese. | Hiinas tappis kurjategija noarünnakus vähemalt seitse õpilast | https://www.err.ee/826912/hiinas-tappis-kurjategija-noarunnakus-vahemalt-seitse-opilast | Hiina põhjaosas pussitas kurjategija kooli juures 19 õpilast, tappes neist vähemalt seitse. |
Albaanlased kerkisid möödunud aastal kolmandale kohale nimekirjas, mis käsitleb välismaalastele esitatud kahtlustusi raskendatud asjaoludel sooritatud narkokuritegudes. Esimesel kohal olid Rumeenia päritolu isikud ja kolmandal kohal olid varem paarkümmend aastat esikohal olnud eestlased, vahendab ajaleht Helsingin Sanomat.
"Albaanlastest narkokurjategijatel on olnud juba aastaid Europolis ohtliku seltskonna maine. Nad on väga otsekohesed ja efektiivsed. Neid saadab väga karmi vägivalla oht," nentis keskkriminaalpolitsei eriuurija Jari Leskinen.
Leskineni sõnul on albaanlastest kurjategijad tegutsenud aktiivselt Lääne- ja Kesk-Euroopas. "Seal on kohalikud kriminaalsed rühmitused neid sõna otseses mõttes kartnud."
Ülevaate kohaselt kahtlustati eelmisel aastal Soomes raskes narkokuriteos kokku 60 albaanlast. Varem on see arv olnud ühe ja kahekümne vahel.
"Albaanlastest narkokurjategijate saabumine on väga murelikuks tegev nähtus. Me oleme mitu aastat arvestanud sellega, et ühel päeval tulevad nad ka Soome. Nüüd on see juhtunud," märkis Leskinen, kuid lisas, et hetkel on veel vara öelda, kuivõrd püsiva nähtusega on tegu.
Rasketes narkokuritegudes kahtlustatud välismaalaste nimekirjas olid eestlased paarkümmend aastat esikohal. Olukord muutus just eelmisel aastal - suurimaks rühmaks kerkisid Rumeenia päritolu kurjategijad, teisele kohale tõusid albaanlased ja eestlaste narkokurjategijad jäid kolmandale kohale.
Rumeenia päritolu kahtlustatavate arv peaaegu kolmekordistus. See tulenes peamiselt sellest, pealinna piirkonnas levitati narkootikumideks klassifitseeritud meditsiinilisi tablette. Rumeenia taustag grupeeringute äriks on narkootiliste ravimite smugeldamine Rumeeniast ja mujalt Euroopa Liidust läbi Rootsi ja Balti riikide Soome.
Albaanlased omakorda keskendusid eelmisel aastal marihuaana, kokaiini ja ecstasy riiki toomisele ning politsei ja tolliamet uurivad praegu koos albaanlaste ulatuslikku ja organiseeritud narkokaubandust.
"Rumeenlastest ja albaanlastest narkokurjategijate erinevuseks on see, et albaanlased moodustavad karmi kategooria relvastatud rühmitusi," rõhutas Leskinen.
Samuti valitseb tema sõnul albaanlaste grupeeringutes karm kord.
"Üks rühm värbas smugeldajaid lähteriikides ja Rootsis, teine korraldas salakortereid, kolmas hoolitses rahastuse ja üldtegevuse eest, neljas suhtles Soomes asuvate vahendajatega. Albaanlased ise pole Soomes eriti tänavatel müümist praktiseerinud," selgitas Leskinen.
Suurem osa kõigist narkokuriteos kahtlustatutest on endiselt soomlased, välismaalaste osakaal oli eelmisel aastal ligi 30 protsenti.
Samas märgib keskkriminaalpolitsei, et välismaistel grupeeringutel on oluline roll selles, kuidas narkootikumid Soome jõuavad. Suuremates uuritud narkoveojuhtumites on kuritegelikud grupeeringud olnud mitmerahvuselised.
Politsei poolt registreeritud narkokuritegude arv jätkas möödunud aastal kasvamist, eelnenud aastaga võrreldes oli kasv üle kümne protsendi.
Leskinen märkis, et samal ajal on vähenenud kodune kanepikasvatus. | Politsei: Soome narkoturule on saabunud ohtlikud albaanlaste grupeeringud | https://www.err.ee/826925/politsei-soome-narkoturule-on-saabunud-ohtlikud-albaanlaste-grupeeringud | Soome keskkriminaalpolitsei värske narkokuritegusid käsitleva ülevaate kohaselt on kõige probleemsemaks nähtuseks albaanlaste kuritegeliku rühmituste jõuline esilekerkimine. Eestlased on välismaalastest narkokurjategijate seas langenud kolmandale kohale. |
Sulev Mets sündis 26. jaanuaril 1930. Ta oli pikalt ajalehe Rahva Hääl vastutav sekretär, Eesti Raadio peatoimetaja, Tele-raadiokomitee liige ja ENSV teeneline ajakirjanik.
Rahvusringhääling avaldab kaastunnet lahkunu lähedastele. | Suri teenekas ajakirjanik Sulev Mets | https://www.err.ee/826913/suri-teenekas-ajakirjanik-sulev-mets | Reedel suri 88-aastasena ajakirjanik ja aastatel 1973-1980 Eesti Raadio informatsioonisaadete peatoimetajana töötanud Sulev Mets. |
Distsiplinaarkomisjoni poolt tehtud otsuse peale on seitsme päeva jooksul pärast distsiplinaarkomisjoni otsuse jõustumist õigus edasi kaevata EJL-i apellatsioonikomisjonile, kelle poolt langetatud otsus on lõplik.
Neljapäeva õhtul kogunenud distsiplinaarkomisjon tegi otsuse veel mitme mängukeelu osas. Distsiplinaarkaristuste registriga saab tutvuda jalgpalliliidu koduleheküljel. | Madalama liiga mängija sai eluaegse jalgpallialal tegutsemise keelu | https://sport.err.ee/826924/madalama-liiga-mangija-sai-eluaegse-jalgpallialal-tegutsemise-keelu | Jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjon otsustas Eesti meistrivõistluste IV liiga kohtumises Pakri SK Alexela – Tallinna FC Soccernet (22. aprill) kohtunikku löönud FC Soccerneti mängijat Alvin Kuuskmäed karistada eluaegse jalgpallialal tegutsemise keeluga. |
Halep kaotas tund ja 14 minutit kestnud kohtumises 4:6, 1:6 edetabelis 16. real paiknevale ameeriklanna Coco Vandeweghe’ile.
Varem olid nad omavahel korra kohtunud, kui mullu Madridis jäi Halep veerandfinaalis peale 6:1, 6:1.
Vandeweghe’ järgmine vastane on 6. paigutusega prantslanna Caroline Garcia, kes alistas 6:7 (4), 6:4, 6:2 turniiril 3. asetatud ukrainlanna Elina Svitolina.
Teises tabelipooles püüab pääsu poolfinaali ka Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 31.). | Maailma esireket Halep langes Stuttgardis konkurentsist välja | https://sport.err.ee/826908/maailma-esireket-halep-langes-stuttgardis-konkurentsist-valja | Naiste tennise maailma esireket Simona Halep pidi Stuttgardis peetaval WTA turniiril veerandfinaali järel reketid kokku pakkima. |
Mängu iseloomustas see, et voorudes võttis alati punkte see võistkond, kellel oli kasutada viimase kivi eelis. Poolaeg Eestile 6:5 ja enne viimast vooru oli seis 8:8. Viimases voorus oli aga viimase kivi eelis Türgil, mis kasutati ka ära ja tegelikult viimast viset enam türklastel vaja ei olnudki teha, sest Turmanni viimane vise ebaõnnestus.
Seda, et konkurents antud alal on ülitihe, näitab tõsiasi, et kaheksandikfinaalis pidid kaotuse vastu võtma neli riiki kes osalesid kaheksa võistkonna konkurentsis olümpiamängudel.
Eesti jätkab mängimist kohtadele 9.-16 ja esimesena kohtutaksegi Tšehhiga, kes oma kaheksandikfinaalis pidi alla vanduma Kanadale. Mäng toimub reedel kell 17 Eesti aja järgi. | Eesti curlingupaar kaotas MM-i kaheksandikfinaalis Türgile | https://sport.err.ee/826914/eesti-curlingupaar-kaotas-mm-i-kaheksandikfinaalis-turgile | Rootsis Östersundis jätkuva curlingu segapaaride MM-i play-off ’is sai Eesti paar Marie Turmann – Harri Lill kirja oma esimese kaotuse, kui kaheksandikfinaalis jäädi 8:11 alla Türgile. |
"Juttu tuleb piisavalt headest emadest, kanaemadest ja rongaemadest, aga ka emast kui lapse esimesest erootilisest suhtest ja emast kui lapse kõige suuremat viha äratavast frustreerijast. Uurime, mida tähendab, et ema on nii looja, hoidja kui ka purustaja või see, et lapse areng algab päeval, kui eostatakse tema ema. Kuuleme ka, milline on isa kõige suurem kingitus noorele emale," rääkis "Peresaate" autor, pereterapeut Katrin Saali Saul.
Avalikule salvestusele on oodatud kõik emad ja isad, aga loomulikult ka need, kes ise emad ei ole. Lisaks emadusega seotud teemadele vastatakse koos Marina Paula Eberthi ja Monika Koppeliga küsimustele, mille kuulajad on hooaja jooksul saatnud ja millele pole vastata jõutud.
Salvestusel osalemiseks tuleb registreeruda aadressil [email protected]. Piletihind on viis eurot.
2017. aasta sügisel Vikerraadios alanud "Peresaade" räägib perest, paarisuhtest ja kõigest sellega seonduvast. Kuulajad on "Peresaate" väga hästi vastu võtnud: seda on järelkuulatud juba ligi 90 000 korda. Kõige populaarsemad on olnud saated, mis kõnelevad piiridest suhetes, suhte vajadusest ja faasidest, emotsionaalsest vägivallast, meestest, seksuaalsusest ning armastuse hoidmisest ja kirest pikaajalises suhtes.
"Peresaade" on eetris neljapäeviti kell 21.05 Vikerraadios. | Vikerraadio "Peresaade" ootab emadepäevale pühendatud saate avalikule salvestusele | https://menu.err.ee/826907/vikerraadio-peresaade-ootab-emadepaevale-puhendatud-saate-avalikule-salvestusele | Vikerraadio "Peresaade" ootab kuulajaid laupäeval, 5. mail kell 12 emadepäevale pühendatud saate avalikule salvestusele Pärnu Rannahotellis. Saate autor Katrin Saali Saul ja psühholoog Marina Paula Eberth käsitlevad emaks olemist erinevatest vaatevinklitest. |
Kui NATO avas oma uue, 1,1 miljardit eurot maksma läinud klaasist peakorteri, lootsid töötajad, et uuendused ootavad ees ka kohvikut. Paraku võitis hanke taas Aramark, üleilmne toitlustusettevõte, kes ka alliansi vanas hoones alates 2004. aastast süüa pakkus, vahendas Politico.
Mitu ametnikku, kes olid uue hoone sisseseadmisega seotud, tunnistasid eravestlustes, et lootsid teistsugust hanketulemust. Kuid peakorteri asukoht ja suhteliselt spetsiifilised nõudmised - töötajaid ja külastajaid käib hoones iga päev 4000 ringis ning pidevalt toimub ka sündmusi ja kohtumisi, kus vajatakse toitlustust - muutsid sobivate pakkujate arvu tagasihoidlikuks.
NATO pressiesindaja sõnul leiti toitlustaja rahvusvahelise hanke käigus ning pakkumuse esitas kolm firmat. "Aramark on üks juhtivaid toitlustusteenuste pakkujaid," lisas ta.
Samal ajal, kui Euroopa Liidu institutsioonid asuvad kesklinnas ja on ümbritsetud paljudest restoranidest ja kohvikutest, on NATO töötajail võimalik ainult kadedust tunda, sest peakorteri ümbruses muid söögikohti ei ole.
Peakorteris töötavate ametnike ja diplomaatide sõnul on toit uues hoones samasugune nagu vanas, kuid hinnad on tõusnud. Itaallasest ametnik ütles kohvikus müüdava pitsa kohta, et see ei ole söödav.
"Võib-olla lõpetavad nad Haagi tribunali ees," väljendas anonüümseks jääda soovinud töötaja oma hinnangut kohviku toidukvaliteedile. "Me oleme toidukõrbes," sõnas teine ametnik.
Kohvikus on ka kaebuste raamat, kust leiab alates 2015. aastast kirjutatud kommentaare. "Guljašis oleva liha kvaliteet on väga-väga halb," seisab seal kirjas, kusjuures sõna "halb" on tugevalt alla kriipsutatud ja sulgudes seisab täpsustus: "vähemalt inimtoiduks".
Üks noor NATO ametnik ütles, et iga kord, kui ta on kohvikus söönud, saab ta sellest seedehäired. "See on keemiarelvade keelu ja ka inimõiguste rikkumine," lausus ta. | NATO peakorteri töötajad vaevlevad nigela toidu käes | https://www.err.ee/826898/nato-peakorteri-tootajad-vaevlevad-nigela-toidu-kaes | NATO Brüsselis asuva peakorteri töötajad ei ole rahul sealse toitlustushanke võitnud Aramarki pakutavate toitudega, mida neil on tulnud taluda juba alates 2004. aastast. |
Lisaks on deklaratsioonis (täismahus SIIN ja SIIN) lubadused kärpida vastastikku relvastust, lõpetada "vaenulikud sammud", muuta praegune tugevalt sõjaväestatud kontrolljoon "rahutsooniks" ning pürgida mitmepoolsete läbirääkimiste poole kolmandate riikidega, näiteks Hiina ja USA-ga, vahendasid Reuters, BBC jt.
Aastatel 1950-1953 kestnud Korea sõja asjus pole kaks riiki endiselt juriidilises mõttes rahulepet sõlminud. Nüüd on aga deklaratsiooni kohaselt plaanis see sõlmida juba käesoleval aastal relvarahu 65. aastapäevaga seoses.
Tuumarelvi puudutavas osas ei ole otseselt juttu Põhja-Korea tuumarelvadest, vaid ühisest eesmärgist muuta Korea poolsaar täielikult tuumarelvavabaks ning teha seda koostöös rahvusvahelise kogukonnaga.
1. maist lõpetatakse piiritsoonis ka igasugune vastastikune propaganda edastamine.
"Korea poolsaarel ei tule enam sõda ja seega on alanud uus rahuajastu," seisis ühisdeklaratsioonis.
Oluliseks lubaduseks on ka korraldada sõja tõttu lagunenud perekondade ühendamine.
Samuti on plaanis ühendada ja Põhja-Korea puhul ka kaasajastada raudteid ja maanteid.
Lisaks on kavas edaspidi ühiselt spordivõistlustel osaleda.
Ühisdeklaratsiooni rakendamiseks ja kahe riigi võimuesindajate suhtluse hõlbustamiseks luuakse ka ühine kommunikatsioonikeskus Gaeseongis Põhja-Koreas.
Samuti teatati seda, et sügisel läheb Lõuna-Korea president Moon Pyongyangi visiidile.
Pärast ühisdeklaratsiooni allkirjastamist ühinesid riigijuhtidega ka abikaasad. BBC on teinud ka ülevaate sellest, mida pidulikul õhtusöögil pakuti.
Photo op shortly after Ri Sol-ju, wife of Kim Jong-un, crossed border into S.Korea. Ri briefly talked with Moon Jae-in and first lady Kim Jung-sook, and Kim before taking the photo together. pic.twitter.com/Omfk333mHz
— Yang Sung-jin (양승진) (@sungjinyang) April 27, 2018
Õhtusöögi järel (Eesti aja järgi kella 15.30 paiku) naasis Kim koos delegatsiooniga Põhja-Koreasse.
Kuna ühisdeklaratsioonis mainitud eesmärkide - näiteks tuumarelvade kaotamine - kohta väga detailseid lauseid ei olnud, on suurte lubaduste täitmise protsess endiselt ebaselge ning paljud välispoliitika eksperdid on reaalsete sammude asjus jätkuvalt skeptilised.
Mõned tähelepanuväärsed tsitaadid
Tuuma- ja raketikatsetuste teemal
Kim Moonile: "Ma kuulsin, et teie uni mitmeid kordi häiritud seoses riikliku julgeolekunõukogu istungitega. Ma seisan selle eest, et teie und enam ei häiritaks."
Põhja-Korea taristuprobleemidest
Kim Moonile: "Mulle teeb muret, et meie transpordi olukord on nii ahlb, et see võib teile ebamugavust tekitada, see võib minu jaoks olla piinlik, kui te külastate Põhja-Koreas pärast elamist Lõuna-Korea keskkonnas."
Lõuna-Korea presidendipalee külastamisest
Moon: "Ma saan teile näidata palju paremaid vaateid, kui te mulle Sinisesse Majja külla tuleksite."
Kim: "Tõesti? Ma tulen Sinisesse Majja alati, kui te mind kutsute."
Vastuvisiidist
Moon: "Kui te tulete Lõunasse, millal võiksin ma äkki omakorda Põhja-Koread külastada?"
Kim: "Tulge äkki kohe praegu üle?"
Seejärel astus Moon korraks üle joonest, mis tähistab Põhja-Korea territooriumi algust.
Otseülekanne, mis hiljem muutub täismahus videoks:
Videod ja fotod kohtumisest:
Kim & Moon one-on-one date at Panmunjom #interkoreasummit pic.twitter.com/V9wW29Rb2E
— Hawon Jung (@allyjung) April 27, 2018
Nii alustas programmi Põhja-Korea riigitelevisioon:
VIDEO: Here's how #NorthKorea state TV began its broadcast today pic.twitter.com/Hx7tFz96WK
— BBC Monitoring (@BBCMonitoring) April 27, 2018
Taust: Kim oli esimene Põhja-Korea juht, kes piiri ületas
Kim oli esimene Põhja-Korea juht, kes demilitariseeritud tsoonis asuva kontrolljoone ületas, ning Lõuna-Korea võttis teda vastu sõjaväelise tseremooniaga. Samas püsis Kim demilitariseeritud tsoonis ja otseselt Lõuna-Korea territooriumile ei tulnud.
Kahe Korea kunagised juhid on varem kohtunud kahel korral, aastal 2000 ja 2007. Need kohtumised korraldati mõlemad Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis, kuid reedene kohtumine leidis aset pingelises ja kahe riigi relvajõudude poolt valvatavas demilitariseeritud tsoonis.
Kuigi Korea sõda lõppes juba 1953. aastal pole kahe riigi vahel endiselt rahulepingut sõlmitud.
Kimiga koos on üheksaliikmeline delegatsioon, kelle seas on ka tema õde Kim Yo-jong ja riigi tseremoniaalne riigipea Kim Yong-nam, kes olid Põhja-Koread esindamas lõunanaabri juures toimunud taliolümpiamängudel. President Mooniga on koos seitse inimest, nende seas kaitseminister, välisminister, Korea ühendamise minister ja peastaabi ülem.
Läbirääkimised leidsid aset piiriküla Lõuna-Korea poolses osas asuvas Rahu majas ning Põhja-Korea esindajad läksid lõunasöögiks tagasi oma territooriumile.
Enne pärastlõunaseid kõnelusi istutasid riigijuhid ühiselt ka rahu sümboliseeriva puu, kusjuures istutamisel kasutati nii Põhja- kui ka Lõuna-Koreast toodud mulda. Ka kastmiseks kasutatav vesi on toodud kahest poolsaare osast.
Kohtumise lõpetab demilitariseeritud tsooni Lõuna-Korea poolel aset leidev pidulik õhtusöök.
2011. aastal alanud Kim Jong-uni valitsusajal on Põhja-Korea tuumaprogramm kiiresti edasi arenenud - eelmisel aastal korraldas Põhja-Korea oma ajaloo kuuenda tuumakatsetuse, samuti on toimunud rohkelt raketikatsetusi, mis on olnud väidetavalt üha edukamad.
Osana viimase aja lepituspoliitikast on Pyongyang küll teatanud katsetuste peatamisest, kuid samas on Põhja-Korea teate kohaselt selle sammu põhjuseks see, et taotletud "eesmärk" olevat saavutatud ja seega ei lähe uusi katsetusi enam vaja.
Kui kokkusaamine Mooniga sujub, peaks mai lõpus või juuni alguses Kim omakorda kohtuma ka USA presidendi Donald Trumpiga, kellega Põhja-Koreal läks vahepeal vägagi teravaks ja ähvardavaks sõnasõjaks. Samuti on esitatud nõudmisi, sealhulgas ka Hiina poolt, et Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmine peaks tähendama ka USA vägede lahkumist Lõuna-Koreast. | Kimi ja Mooni ühisdeklaratsioon: tuumarelvadeta Korea poolsaar ja rahulepe | https://www.err.ee/826831/kimi-ja-mooni-uhisdeklaratsioon-tuumarelvadeta-korea-poolsaar-ja-rahulepe | Põhja-Korea juht Kim Jong-un ja Lõuna-Korea president Moon Jae-in allkirjastasid reedesel ajaloolisel kohtumisel ühisdeklaratsiooni, millega leppisid kokku teha koostööd Korea poolsaare muutmisel täielikult tuumarelvavabaks. Samuti kinnitasid nad eesmärki tagada poolsaarel rahu ning muuta praegune relvarahu püsivaks rahulepinguks. |
"Kandidaat on ettevõtja, visionäär, tuntud nimi, ühiskonna asjades orienteerub, süda ja mõistus on õige koha peal, seda saan öelda," ütles Karilaid reedel BNS-ile.
Karilaiu sõnul on tulevane minister "hea leid". "Ta ei kuulu parteisse, aga suure tõenäosusega saab temast erakonna liige," sõnas Karilaid.
"Ta on Eesti keskne mees, Yana Toomi vastand." Praegune riigihaldusminister Jaak Aab lahkub ametist, sest jäi politseile autoroolis vahele alkoholi tarvitamise jääknähtudega ja ületas kiirust. | Karilaid: riigihalduse ministri kandidaat on ettevõtjast visionäär | https://www.err.ee/826903/karilaid-riigihalduse-ministri-kandidaat-on-ettevotjast-visionaar | Ametist lahkuvale riigihaldusministrile Jaak Aabile on asendaja olemas, kuid Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ei soovinud veel tema nime öelda. |
Festivali avab 4. mail Politsei- ja Piirivalveorkester koos Liisi Koiksoniga. Festivalil astuvad üles orelimängija Andres Uibo ning ansamblid Oopus ja MiaMee.
Greifswaldis on väljas Birgit Püve Kihnu-teemaline fotonäitus ja Eesti ajalugu tutvustav näitus. Kinos saab näha filmi "Leiutajateküla Lotte" ning loetakse katkeid Eno Raua raamatust "Naksitrallid". Eesti kirjandusest räägib Peeter Helme.
Festivali avab Saksamaa endine president Joachim Gauck. | Eesti on peakülaline festivalil Nordischer Klang | https://kultuur.err.ee/826888/eesti-on-peakulaline-festivalil-nordischer-klang | Põhja-Saksamaal Greifswaldis toimub 3. kuni 13. maini festival Nordischer Klang, kus Eesti on tänavu peakülaline. Alates 1992. aastast toimuv festival on pühendatud Põhjamaade ja Läänemere-äärsete riikide muusika, kunsti ja kirjanduse tutvustamisele. |
Rootsi popbändi liikmete sõnul oli uus materjal ootamatu tagajärg, mis järgnes nende ideele minna taas tuurile, kuid seda virtuaalse reaalsuse kaudu 2019. aastal, teatas BBC.
"Me kõik tundsime, et pärast 35 aastat oleks lõbus taas jõud ühendada ja minna stuudiosse salvestama," avaldas bänd Instagrami lehel. "Oli tunne, nagu aeg oleks seisma jäänud," jätkus teadaanne.
Uute lugude avaldamistähtaega pole veel kinnitatud, kuid üht neist, lugu pealkirjaga "I Still Have Faith In You" esitletakse detsembris BBC ja NBC ühises saates.
ABBA loodi 1972. aastal. Ansambli liikmed olid Benny Andersson, Agnetha Fältskog, Anni-Frid Lyngstad ja Björn Ulvaeus. Björn ja Agnetha ning Benny ja Anni-Frid olid abielupaarid ning ansambli nimi moodustati ansambli liikmete eesnimede esitähtedest.
Pärast Eurovisiooni võitu 1974. aastal on ABBA müünud üle 400 miljoni albumi kogu maailmas. Bändi populaarsuse tipus lahutasid abielu Ulvaeus ja Faltskog ning 1983. aastal ka Lyngstad ning Andersson. ABBA viimane ühine ülesastumine toimus kolm aastat pärast seda Rootsi televisioonis.
Bänd salvestas uut muusikat viimati 1982. aastal, kui produtseerisid hittlood "Under Attack" ja "The Day Before You Came", mis ilmusid albumil "The Singles". Andersson ja Ulvaeus on hiljem kirjutanud muusikat muusikalidele "Chess" (1984) ja "Kristina från Duvemåla" (1995).
Bänd teatas laialiminekust 1982. aastal ning on sellest ajast saati loobunud taasühinemisest. 2000. aastal tehti bändile ühe miljardi dollari suurune ettepanek minna tuurile, kuid ABBA loobus ka sellest.
2013. aastal põhjendas Faltskog otsust sellega, et eelistab bändielu minevikku jätta. "See oli nii kaua aega tagasi ja me jääme ainult vanemaks. Meil on teistsugused elud," rääkis ta.
2016. aasta suvel tuli bänd kokku üheks looks. Bändiliikmed kogunesid, et tähistada Bjorn Ulvaeuse ja Benny Anderssoni 50. koostööaastapäeva. Agnetha Faltskog ja Anni-Frid Lyngstad esitasid kohtumisel ABBA loo "The Way Old Friends Do" ning nendega liitusid laval ka Ulvaeus ning Andersson. See oli bändi esimene ühine etteaste pärast 30 aastat.
❤️
A post shared by @ abbaofficial on Apr 27, 2018 at 4:11am PDT | ABBA avaldab pärast 36 aastat uut muusikat | https://menu.err.ee/826880/abba-avaldab-parast-36-aastat-uut-muusikat | Rootsi popansambel ABBA teatas, et avaldavad õige pea kaks uut lugu. Uut muusikat pole nad salvestnud pärast 1982. aastat. |
Su ees mürgeldab puhas vabadus. Vabaduse definitsioon. See on korraga rahutu ja meeletu, ei püsi purgis ega paigal, liigub maailma servast teise ühe hetkega, ja samas on see lüüriline, õrn, poeetiline, leebe. See on kõik, mis sa oled igatsenud. See on džäss. Jazz, ütlevad nad nüüd. See teeb korraga kurvaks, rahutuks ja rõõmsaks ning tuletab meelde kõike kadunut ja ilusat ning paneb hinge värisema-värelema selle ees, mis tuleb. Jah, jazz on uus punk. See pole ehk universaalselt nii, aga mu elus küll.
Nii et Jazzkaar on mu üks lemmikhetk, igal aastal. Üks selline aegruumis laiali valguv, püsimatu, imeilus hetk.
Ambrose Akinmusire tõi endaga newyorgilikke vaibe. See tähendab korraga rahutut-meeletut pulssi ja imeilusat melanhooliat. Võib-olla maailma ägedaim trompetimängija hetkel. Täitsa oma heliruumis, mängulaadis. Neli meest suhtelises staatikas, publikuga verbaalselt pea suhtlemata, ja ikkagi õhk väreleb, nagu rabeleks kõik, kisuks lendu. Jah, need on eri stiilid, mõni vestab publikuga, ongi jutuvestja. Akinmusire on muusikavestja. Tema räägib oma lood läbi kummalise silindri, veidras, õhuvõbelusest tabatavas keeles.
The Bad Plus – samuti New Yorgis elutsev trio – rääkis samal õhtul hoopis teist keelt: see on üks meeldivalt intelligentne džässpunt. Kõik mehed kirjutavad lugusid, ja nende maailm on kuidagi poeetiline, pildiline. Väga põnev on kuulata, kuidas nad seda üles ehitavad ja see ülesehitus hakkab kuidagi ise peas kerima mingit filmi. Iga lugu oleks nagu omaette lühifilm. Ühesõnaga – mu jaoks vähemasti sünesteetiline grupp.
Kuidagi väga energiaalselt ja pildiliselt mõjus ka esmaspäeval Rahva Raamatus pop-up kontserdil nähtud Lauri Kadalipp Social Jazz (Lauri Kadalipp, Allan Järve, Kirke Karja, Tõnu Tubli). Ma saan täiesti aru, miks talle parima noore jazzmuusiku auhind anti – see muusika on totaalne rännak, viib kuskile iseenda sisse laamendama, ulguma, ümisema, ihkama-vihkama, leppima ja unistama.
See pani mõtlema: kui pea igal aastal olen ma avastanud endale Jazzkaarelt mõnegi uue lemmiku – siis väga tihti ei tee nad otse džässi (muidugi, muusika ei vajagi silte, me ei kuula miskit ju sellepärast, millise sildi alla ta pannakse, või kui – noh – siis elustiili osana, et ma olengi punkar, sina räpimees jne). Näiteks mõni aasta tagasi siia põiganud lõunaosariikideplikad Larkin Poe, keda ma tänini üle päeva kuulan, teevad ikka bluusi ja rokenrolli. Aga tänavu on puhas džäss mind põrgulikult enda külge köitnud. Ma tean, et viimastel päevadel tuleb mitu teist masti esinejat ka. Aga nendest uue nädala alguses.
Siiski, esimesel õhtul tegutses Romare, kes mürgendanud DJ-na boiler room' ides maailma pealinnades – ja see kõlas nagu tulevikumuusika vanadest ulmefilmidest. Elektroonika koos pärispillidega, džäss ja plaadisämplid tantsurütmides. Ma arvan, et ma käiksin ööklubides tantsimas, kui sääl oleks meil päris sedalaadi DJ-d ja tantsumuss. Aga harva, harva.
Ja siis, 26. aprilli õhtul, tuli mu ellu Sons of Kemet. Kuidas ma seda kirjeldan? Nad teevad tantsumuusikat, mis sõidab üle nagu the Prodigy parimad palad – kaks trummikomplekt, tuuba, saksofon ja lõputu möll. Sekka sumedat jazz-õrnust. Theon Cross – hull tuubamängija, kes suudab sel pillil mängida lõputut rütmilist bassi ja siis kütta meeltesegaduseni ilusaid jazzsoolosid – saab seni sel festaril mu lemmikpillimehe tiitli.
Pärast Sons of Kemetit (kemetism on muide vanal egiptuse usundil põhinev uuspaganlik koolkond) oli hing nii üleval, et tõesti saigi kuulata ainult Mauno Meesiti Trio moodi totaalset sumedust, täiesti teise äärmuse emotsiooni. Kui nad vihmalaulu tegid, ütles üks vanem härra mu kõrval, et nüüd nõiuvad küll vihma välja. Ja kui ma siis viimasele trammile tõttasin, sadas tõepoolest.
Võlukunstist rääkides, kui ma olin noorem poiss ja imetlesin kangesti naisi-loojaid-kunstnikke (Billie Holiday vaimustas mind juba varateismelisena, Elo Viidingust sain ma vaibi, miks üldse olla luuletaja jne), siis tundus kerge mõte jagada nood naised kuidagi nõidadeks ja haldjateks (olen kohanud ka kõiksugu muid mütoloogilisi olendeid, vähemat ma kunstnikelt ei eeldakski). Noorele mehele on kõik maailmas kuidagi kergem. Aga aja jooksul olen ma aru saanud, et muidugi on tegemist enamasti nõidhaldjate ja haldjasnõidadega, nt viiuli ja luuperiga Hannah Epperson Kanadast – justkui ka leebe nagu öö, aga viis, kuidas ta publikuga rääkis ja ta laulutekstidki on kaunilt ninakad või veidi kiuslikult nukrad. Samas kontrabassist Elena Andrea Wang Norrast jääb mu jaoks sinna haldjamaailma poolele. Ta muusika ja tekstid on pehmemad, ohutumad, aga samas, kui nad bändiga koos instrumentaali kütsid, tuli sinna ikkagi mingi kaunis ja tume energia sisse. Eks see jazz ole mingis mõttes ju ka must kunst.
Voorand-Koikson-Sooäär-Daniel esitasid koos Tallinna Filharmoonilise Kammerkooriga kava "Tormis jääb" – ja Tormis on võimas ka n-ö originaalis (koor ja "bänd" võtsid vahepeal n-ö dialoogivorme, mis kasvasid ka ühismölluks – aga see võimaldaski jälgida Tormise ja töötluste pinget). Duo Sooäär-Daniel on aga nähtus omaette. Nende improd ja kütmised – rajurokk ja siis järsku miski mikeoldfield 'ilik tunne ja bluusimised – paremaks minna ei saa. Koikson. Üks kõige imelisem ja helisevam hääleke.
Aga ma ei saa midagi teha, ma olen lummatud iga kord, kui Voorand oma nõiakäigu sisse lükkab. Sa näed seda hetk enne ta naeratusest või grimassist, kuuled kiunatust või madalat jörinat. Näed, kuidas ta nõiduma hakkab, seda lugu kurale ja hüvale juhtima ning pallitama, Voorand ei ole mu üks lemmikmuusik mitte Eesti mõttes või džässi mõttes, vaid üleüldse, noist elus nähtud-kuuldutest. Oot, tema on vist ikka nõid? Või haldjasnõid? Pagan sellest enam aru saab.
Nüüd paraku pean tõdema, et ma tahan väga seda plaati kuulata. Tormise pärast, aga nende nelja hullukese pärast eriti. See on tõestus, et maailma parim asi asub sageli siinsamas, me käeulatuses.
Jah, ikka peab hulkuma ja ekslema. Mulle väga meeldib ka funkil end läbi raputada lasta (nt Siim Aimla Funk Band on üks ägedamaid uusi asju, kuigi olen vaid korra neid kuulnud). Aga mulle ei meeldi, kui lavalt kutsutakse intensiivselt oma tagaotsi või muid seksualiseeritud kehaosi võbistama või hööritama. Shake it, shake it, baby! Proovin seda tulevikus mõnel oma luuleõhtul ehk. Aga igatahes võbiseb ja hööritub õige mussi järgi kõik ka ise. Shake what ya mama gave ya! Elu on lühike ju. Miski peab raputama. | Jürgen Rooste. Jazz – vabaduse ja ihkamise definitsioon | https://kultuur.err.ee/826881/jurgen-rooste-jazz-vabaduse-ja-ihkamise-definitsioon | Jazz on uus punk, kirjutab Jürgen Rooste tänavuse Jazzkaare muljete tuules. |
Endisel maailma 23. reketil Garcia-Lopezil on ette näidata karjääri jooksul viis võitu mängijate üle, kes kuuluvad maailma parima viie hulka. Nende seas on ka Nadal, kes oli sel hetkel, 2010. aastal Bangkokis, maailma esinumber. Sel korral alistas Nadal hispaanlase aga kerge vaevaga.
Nadal purustas 40 setivõiduga Guillermo Coria nimele kuulunud 2003 - 2004 aasta püstitatud rekordi open era perioodil, milleks oli 35 järjestikust setivõitu. Samas edetabelis kuulub Nadali nimele seitsmest järjestikustest setivõitude arvust viis. | Nadal jõudis liivaväljakutel uue rekordini | https://sport.err.ee/826877/nadal-joudis-liivavaljakutel-uue-rekordini | Maailma esireket Rafael Nadal pikendas oma liivaväljakute järjestikkust võitude seeriat 16 matši ja 40 setini, kui ta alistas Barcelona ATP turniiri kolmandas ringis Guillermo Garcia-Lopezi (ATP 69.) seisuga 6:1, 6:3. |
"Ei oska nimetada seda numbrit. Teada on, et tuleb avalik enampakkumine, rahvusvaheline. Küsitakse arendaja kontseptsiooni ja hinnapakkumist. Kindlasti tuleb mingi alghind, aga vara on öelda täpset numbrit. Konkreetse pakkumise väljatöötamisel see hind sinna tuleb," rääkis Aab intervjuus Vikerraadiole.
Aab ei välistanud, et kui pakkuja idee on hea, võib see raha üle kaaluda. "Ideel võiks olla vähemalt samapalju kaalu," sõnas minister.
Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et alghinna määrab Patarei praegune omanik ehk Riigi Kinnisvara AS (RKAS).
"Enampakkumise väljakuulutamise osas ettevalmistused käivad ning nendega loodetakse lõpule jõuda kolme kuu jooksul," sõnas ministeeriumi avalike suhete peaspetsialist Karel Hanni.
RKAS-i kommunikatsioonispetsialisti Mariliis Sepperi sõnul arvestatakse alghinna kujundamisel Patarei kompleksi eeldatava turuväärtusega.
Kompleksi renoveerimine läheb uuele omanikule eeldatavasti maksma umbes 70-80 miljonit eurot, kuid ei ministeerium ega RKAS soovinud kommenteerida, kas alghind võib suure investeeringumahu tõttu olla pigem sümboolne.
Detailplaneering näeb ette, et kinnistutele kavandatavatel hoonetel on elu-, ühiskondlik ja ärifunktsioon, nii et ala oleks kasutusel ööpäev ringi. Ka kompleksi müügitingimused tulenevad Hanni sõnul detailplaneeringust, muinsuskaitse eritingimustest ja arhitektuurinõuetest.
"Näiteks peab arendaja korraldama avaliku arhitektuurivõistluse, kaasates Tallinna linnaplaneerimise ameti ja Eesti Arhitektide Liidu. Uuel omanikul tuleb kuue aasta jooksul merekindlus renoveerida ning välja ehitada mereäärne promenaad, samuti tuleb arvestada, et ühte tiiba tuleb ette valmistada pinnad kommunismikuritegude muuseumile ja uurimiskeskusele," selgitas ta.
Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel panna Patarei enampakkumisele.
"Arendustegevuste käigus selgub täpsemalt, millised funktsioonid tulevikus Patareil saavad olema. Olgu selleks muuseum, hotell või restoran – kõik need toetavad piirkonna tärkamist elule," ütles Aab. | Patarei merekindluse müügi alghind pole paigas | https://www.err.ee/826874/patarei-merekindluse-muugi-alghind-pole-paigas | Viimast täisnädalat ametis olev riigihalduse minister Jaak Aab ei oska veel öelda, millise alghinnaga Patarei merekindlus enampakkumisele pannakse. Rahandusministeerium loodab müügi ettevalmistustega lõpule jõuda kolme kuu jooksul. |
"Selle murrangulise operatsiooniga oleme löönud suure augu ISIS-e võimesse levitada internetis propagandat ja radikaliseerida Euroopa noori," ütles EL-i politseiagentuuri direktor Rob Wainwright avalduses.
Operatsiooni peasihtmärk oli uudisteagentuur Amaq, mida ISIS on kasutanud rünnakute eest vastutuse võtmiseks ning oma džihaadisõnumi levitamiseks.
Kaks päeva kestnud operatsioon algas kolmapäeval ja oli 2015. aastal algatatud suuroperatsiooni viimane etapp.
"Selle reidiga, mille sihtmärgiks olid suured ISIS-e toetatud meediaväljaanded nagu Amaq, kuid ka raadiokanal al-Bayan, Halumu ja Nashiri uudiste(agentuur), anti löök ISIS-e võimekusele lasta eetrisse ja levitada terroristlikku materjali," teatas Europol.
"Seda rahvusvahelist üheaegselt läbiviidud politseireidi" koordineeriti Europoli peakorterist Haagis, koostöös EL-i justiitsagentuuriga Eurojust.
Operatsiooni juhtis Belgia prokuratuur ning riiklikud politseijõud konfiskeerisid reidi käigus servereid Hollandis, Kanadas ja USA-s. Digitaalset materjali arestiti ka Bulgaarias, Prantsusmaal ja Rumeenias. Samuti tehti domeeniregistraatorite tuvastamisel koostööd Briti terroritõrje internetiüksusega, teatas Europol.
Euroopa politseiorganisatsioon hoiatas Amaqi tõusu eest juba 2015. aasta lõpus, väites, et "terroristide veebitaristu on tehniliselt vastupidav".
"Alates sellest ajast on korrakaitseagentuurid kestva ühise jõupingutuse raames sulgenud meediaväljaande veebivara," lisati avalduses.
ISIS kasutas Amaqi 2016. aastal, et võtta omaks üle terve maailma ning Lähis-Idas korraldatud rünnakuid, sealjuures terroriakte Pariisis, Brüsselis, Barcelonas ja Berliinis. | EL-i ja USA politseijõud ründasid ISIS-e meediakanaleid | https://www.err.ee/826882/el-i-ja-usa-politseijoud-rundasid-isis-e-meediakanaleid | Euroopa Liidu ja USA politseijõududel on õnnestunud mitmes riigis korraldatud operatsiooni tulemusena halvata äärmusrühmituse ISIS peamiste meediakanalite töö, teatas Europol reedel. |
Tänavune festival on järjekorras juba kolmas. "Omaaegsest üsna juhuslikult lendu lastud uitmõttest on tänaseks saanud väga ilus traditsioon, publik on võtnud selle veidi unenäolise suvelõpufestivali suurepäraselt vastu," rääkis üks festivali korraldajatest Kristel Lipand.
"Oleme korraldanud festivali valdavalt vabatahtlike abiga, armastusest filmikunsti vastu ja üsna julgelt eksperimenteerides. See on olnud paras teekond ja proovime publikut uute lahendustega üllatada tänavugi," ütles Lipand. Publik saab seekord festivalil öiseid seansse nautida heinamaale püstitatavas autokinos. Nii võib teekonnafilmidele kaasa elada otse rooli tagant, kinohelid autoraadiost kostumas.
Festivalipäeval linastuvad Eesti filmiklassikasse kuuluv "Nipernaadi" (1983), vendade Kaurismäkide "Worthless" (1982) ning ikooniline road movie "Easy Rider" (1969). Öises autokinos näidatakse Jim Jarmuschi saladuslikku mängufilmi "Dead Man" (1995) ning postapokalüptilist märulit "Mad Max 2" (1981). Päeva vältel linastuvad festivaliplatsile püstitatavas kinotelgis Rahvusarhiivi valitud multifilmid ning lühifilmid.
Festivalil jagub lisaks kinokunsti nautimisele palju muudki tegevust. Lastel on võimalus osaleda animatsiooni töötoas ja viktoriinis, mängida lauamänge ning seigelda vanade sõidukite keskel aaretejahil.
Päeva saadavad festivaliplatsil öösse pop-up klubi VÄLK DJ-d. Samuti saab festivalil võistelda lauatennise turniiril, osaleda Järva-Jaani bussiekskursioonil ning visata leili ainulaadses tuletõrjebussis paiknevas saunas.
Pealinnast ja Tartust tulijaid toovad soovi korral festivalile bussid, millega on võimalik hilisel öötunnil ka tagasi Tallinna või Tartusse sõita. | Filmilindifestival keskendub sel aastal teekonnafilmidele | https://kultuur.err.ee/826879/filmilindifestival-keskendub-sel-aastal-teekonnafilmidele | 18. augustil korraldavad kino Sõprus ja Tartu Eleketriteater taas Filmilindifestivali, millega täidetakse Järva-Jaani Kinomuuseum üheks päevaks ainulaadsete linastuste ning muude üritustega. Seekordseks fookuseks on road-movie ehk teekonnafilm. |
M-4-vanuseklassis pälvis alla 105-kilogrammises kehakaalus kulla Mihkel Laurits Märjamaa Spordiklubist tulemusega 150 kilogrammi.
M-1-vanuseklassis teenis samuti alla 105-kilogrammises kehakaalus võisteldes hõbeda Reval Spordi mees Tarmo Pärna tulemusega 257,5 kilogrammi. Kuldmedal jäi seekord 2,5 kilogrammi kaugusele.
Pärna klubikaaslane Kaido Leesmann tõi M-1-vanuseklassis üle 120-kilogrammises kehakaalus võisteldes hõbemedali tulemusega 305 kilogrammi. Siingi jäi kuldmedal kõigest 2,5 kilogrammi kaugusele. Lisaks teenis Leesmann ka absoluutarvestuses hõbemedali.
Lamades surumise MM kestab Lõuna-Aafrika Vabariigis Potchefstroomis 22. – 28. aprillini ja sellel võtavad mõõtu 28 riigi sportlased. | Eesti jõutõstjad on võitnud maailmameistrivõistlustelt neli medalit | https://sport.err.ee/826871/eesti-joutostjad-on-voitnud-maailmameistrivoistlustelt-neli-medalit | Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV) Potchefstroomis toimuva lamades surumise MM-i (IPF World Equipped Bench Press Championships) esimese nelja päevaga on Eesti sportlased teeninud ühe kuld- ja kolm hõbemedalit. |
"Kogeme õnne ikka ainult lühikese hetkena, sähvatusena. Hoolimata oma lühikesest kestvusest täidavad need hetked hiljem terve meie maailma," kommenteeris uut singlit autor ning ansambli solist Liina Saar.
Jazzmuusikast mõjutatud Miamee on tegutsenud kaheksa aastat ning 2014. aastal ilmus esikalbum "Some Other Me".
Lisaks Liinale esinevad MiaMee nime all tunnustatud muusikud: klahvpillidel Taavi Kerikmäe, kitarrist Mart Soo, trummidel Ahto Abner ja Rootsi/Türgi päritolu tšellist/laulja Anni Elif Egecioglu.
MiaMee järgmised kontserdid on 3. mail Viljandi jazziklubis Jasm, 4. mail Tartus festivalil Mailaul ning juba 8. mail esinetakse Saksamaal Greifswaldis festivalil Nordischer Klang. | MiaMee esitles uut singlit "Flash of Light" | https://menu.err.ee/826873/miamee-esitles-uut-singlit-flash-of-light | Eksperimentaalse pop muusika ansambel MiaMee avaldas täna uue singli "Flash of Light" peagi ilmuvalt albumilt. |
Crowellil diagnoositi haruldane pahaloomuline neljanda astme ajukasvaja 2013. aasta oktoobris. Samal aastal opereeriti teda kasvaja eemaldamiseks ning alustati vähivastast ravi.
Esimesi kasvaja sümptomeid tundis Crowell paremas kehapooles, kui ta oli USA rattakoondisega treeninglaagris, et valmistuda 2016. aasta Rio olümpiamängudeks. Ta naasis koju ja läks arstlikku kontrolli, kus tal avastatigi pahaloomuline kasvaja. Vaatamata haigusele jätkas Crowell treenimisega ja võistlemist professionaalsel tasemel. Viimastel aastatel tegeles Crowell treeneritööga. Lisaks õpetas ta Dick Lane'i velodroomil lastele rattaga sõitmist.
We recently found out that former team mate @jacrowell88 lost her battle with cancer this morning. Our hearts and condolences go out to her loved ones, and those for whom she was such an inspiration. pic.twitter.com/UfbOm8xL1K
— UHCprocycling (@UHCprocycling) April 25, 2018
Today, beloved pro cyclist Jacquelyn Crowell passed away after battling a brain tumor. She made a huge impact on the cycling community as well as the fight to cure cancer. She will be greatly missed and we send our deepest sympathies to her friends, family, and teammates. pic.twitter.com/y4bhHMaFP1
— USA Cycling (@usacycling) April 25, 2018 | Viis aastat vähiga võidelnud profijalgrattur suri 30-aastaselt | https://sport.err.ee/826869/viis-aastat-vahiga-voidelnud-profijalgrattur-suri-30-aastaselt | Endine tippjalgrattur Jacquelyn Crowell suri kolmapäeva õhtul peale viieaastast võitlust vähiga. Veebruaris tähistas rattur oma 30 aasta juubelit. |
Päeva teist aega näitas Bottasele 0,035 sekundiga kaotanud Hiina MM-sarja etapil võidutsenud Daniel Ricciardo (Red Bull Racing) ja kolmas oli Force India piloot Sergio Perez (1.45,075). Tiitlikaitsja Lewis Hamilton (Mercedes) näitas meeskonnakaaslasest 0,958 sekundit kehvemat aega ja sai kirja neljanda koha. MM-sarja liider Sebastian Vetteli ringiajaks märgiti 1.46,513, mis andis edetabelis kümnenda koha.
Kuuendat aega näidanud Max Verstappen (Red Bull Racing) kaotas viiendast kurvist väljudes masina üle juhitavuse ja kihutas rajapiirdesse. Enne õnnetust oli ta sõitnud välja kiireima ringiaja 1.46,399.
He was sixth-fastest in Friday's first practice session
But Max Verstappen's weekend got off to a less-than-perfect start ???? #F1 #AzerbaijanGP???????? pic.twitter.com/Mlf80l9Y4H
— Formula 1 (@F1) April 27, 2018
Three Baku podium specialists in the top three in FP1
With @ForceIndiaF1 looking strong ????
And Ferrari perhaps yet to show their hand properly... #F1 #AzerbaijanGP???????? pic.twitter.com/z4gX9fp4Wz
— Formula 1 (@F1) April 27, 2018
⚠️ Virtual Safety Car ⚠️
Verstappen loses the rear at Turn 5 and hits the barrier #F1 #AzerbaijanGP???????? pic.twitter.com/0yMNOAb7yo
— Formula 1 (@F1) April 27, 2018 | Bakuu avatreeningul näitas kiireimat aega Bottas, Verstappen tegi avarii | https://sport.err.ee/826862/bakuu-avatreeningul-naitas-kiireimat-aega-bottas-verstappen-tegi-avarii | Vormel-1 MM-sarja neljandal etapi avatreeningul Bakuus näitas kiireimat aega Valtteri Bottas (Mercedes; 1.44,242). |
Ajakirjanike küsimusele, mida teeb opositsioon, kui Armeenia peaministri valimine 1. mail läbi kukub, parlament seaduse järgi laiali saadetakse ja määratakse uued valimised, vastas Pašinjan: "Tõenäoliselt boikotime."
"Korraldatakse massimeeleavaldused. Kõik valimisjaoskonnad piiratakse sisse. Need valimised kukutatakse läbi," ütles Pašinjan ajakirjanikele hotellis Marriott, kus ta pidi kohtuma läbirääkimisteks peaministri kohusetäitja Karen Karapetjaniga.
Karapetjan keeldus kõnelustest Armeenia opositsioonijuhiga
Armeenia valitsusjuhi kohusetäitja Karen Karapetjan keeldus reedel kõnelustest opositsiooniliider Nikol Pašinjaniga, kes enda hinnangul on ainus võimalik peaministrikandidaat, ütles Karapetjani pressiesindaja.
"Peaministri kohusetäitja sõnul ei saa kõnelusi, kus üks pool dikteerib kogu sisu ja teine ei saa seda teha, läbirääkimisteks pidada," sõnas esindaja.
Pašinjan näis neljapäeva õhtul välistavat igasuguse kompromissi valitsusega, kuulutades, et tema on ainus sobiv kandidaat peaministri kohale.
"Kui mind peaministriks ei valita, jääb Armeenia üldse peaministrita," ütles Pasinjan Jerevanis meeleavaldusel.
Armeenia parlamendi spiiker teatas neljapäeval, et parlament hääletab uue peaministri üle 1. mail erakorralisel istungil.
Pašinjan: Armeenia sündmuste võrdlemine Maidaniga tuleb mõistmatusest
Pašinjan peab vääraks võrrelda Armeenia sündmusi Ukraina omadega.
"Võrdlus Ukraina, Maidaniga on mõistmatuse tulemus. Sellest ei maksa isegi rääkida," ütles Pašinjan ajakirjanikele hotellis Marriott, kus ta pidi kohtuma läbirääkimisteks Armeenia peaministri kohusetäitja Karen Karapetjaniga.
Tema sõnutsi on Jerevani sündmused "sada protsenti Armeenia protsess".
"Ja ükski luma (Armeenia münt) ei ole tulnud mingitest riikidest või organisatsioonidest. Peagi avaldame oma rahalise aruande. Meid aitasid meie oma kodanikud. Tahan samuti märkida, et meid toetab 90 protsenti Vene armeenlasi," ütles Pašinjan.
Raadio Vaba Euroopa otseülekanne: | Pašinjan: peaministri määramise ebaõnnestumisel boikotime valimisi | https://www.err.ee/826846/pasinjan-peaministri-maaramise-ebaonnestumisel-boikotime-valimisi | Armeenia protestiliider Nikol Pašinjan ähvardas reedel boikottida erakorralisi parlamendivalimisi, kui peaministri valimine peaks teisipäeval parlamendis ebaõnnestuma. |
1973. aasta 15. septembril kuningaks kroonitud Carl XVI Gustaf on olnud troonil reedese seisuga juba 44 aastat ja 224 päeva. Eelmine rekord pärines 14. sajandist, vahendas The Local.
"Pärast riigiarhiivi dokumentide uurimist saab kinnitada, et tänase seisuga on kuningas olnud troonil kauem kui kuningas Magnus Eriksson 14. sajandil," teatas Rootsi kuningapalee neljapäeval.
Magnus IV Eriksson oli Rootsi kuningas aastatel 1319-1364 ning ta valitses 44 aastat ja 222 päeva. Aastatel 1319-1355 oli ta ka Norra kuningaks.
Tegemist oli vastuolulise kuningaga, kes on ajalikku läinud maksutõusuga, mille eesmärgiks oli Skåne provintsi ostmine Taani käest. Lõpuks pidi ta seisma silmitsi oma poja Eric XII juhitud mässuga ning mingil hetkel valitsus poeg Soome ja Rootsi lõunaosa üle, ise käes oli aga ülejäänud kuningriik.
Carl XVI Gustaf sai 1973. aastal kuningaks pärast seda, kui suri tema vanaisa Gustaf VI Adolf. Praeguse kuninga isa hukkus juba 1947. aastal lennuõnnetuses.
Hoolimata ajaloolisest saavutustest ei soovinud Carl XVI Gustaf rekordit kuidagi eriliselt tähistada ning keskendus hoopis neljapäevase Jaapani-visiidi lõpetamisele.
Kuigi 71-aastase kuninga valitsusaeg on olnud pikk, on mujal Euroopas hetkel monarhe, kes on palju kauem valitsenud. Taani kuninganna Margrethe II on 47. aastat troonil ning Briti kuninganna Elizabeth II on valitsenud lausa 66 aastat. | Carl XVI Gustafist sai Rootsi ajaloo kõige kauem valitsenud monarh | https://www.err.ee/826860/carl-xvi-gustafist-sai-rootsi-ajaloo-koige-kauem-valitsenud-monarh | Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf püstitas neljapäeval uue rekordi ning temast sai Rootsi ajaloo kõige kauem valitsenud monarh. |
Valitsussektoris töötas 2017. aastal 117 044 töötajat, kes jagunevad keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaalkindlustusfondide vahel.
Valitsussektori töötajate arv suurenes 2017. aastal 261 töötaja võrra ehk 0,2 protsenti. Absoluutarvult suurenes töötajate arv enim keskvalitsuses, kus lisandus 135 töötajat.
Keskvalitsuse töötajate arvu suurenemisele avaldasid enim mõju keskvalitsuse all olevad haiglad, mille töötajate arv suurenes haiglate liitumise tõttu - Põhja-Eesti regionaalhaiglas suurenes töötajate arv 458 võrra ning Tartu Ülikooli kliinikumis 390 töötaja võrra.
Samas keskvalitsusse kuuluvates riigiasutustes töötajate arv vähenes 580 töötaja võrra ehk 1,9 protsenti. Protsentuaalselt on töötajate arv enim kasvanud sotsiaalkindlustusfondides, kus töötajate arv on suurenenud 119
töötaja võrra ehk 14 protsenti, sealhulgas töötukassas 124 töötaja võrra.
2017. aastal suurenes nii valitsussektori kui ka keskvalitsuse hõive osakaal tööealisest elanikkonnast 0,1 protsendipunkti võrra, mis tähendab, et valitsussektori töötajate arv suurenes mõnevõrra kiiremini, võrreldes tööealise elanikkonnaga, kuid ei ületanud siiski 12 protsenti tööealisest elanikkonnast.
Valitsussektori töötajate arv on perioodil 2008-2017 vähenenud 5,1 protsenti ehk keskmiselt 0,6 protsenti aastas.
Valitsussektori keskmise palga kasv 2017. aastal oli 0,4 protsendipunkti aeglasem kui Eesti keskmise palga kasv ning valitsussektori palgatase jäi kolmandat aastat järjest samale tasemele - suhe Eesti keskmisesse oli 101 protsenti.
Eesti keskmine palk tõusis 2017. aastal 6,5% ja valitsussektori keskmine palk 6,1%. Valitsussektori palgatõus toimus valdavalt asutuste sisemiste ressursside arvelt, sest üldist otsust riigieelarvega palgafondi ei suurendatud. | Riigiasutuste töötajate arv on kahanenud, valitsussektoris tervikuna mitte | https://www.err.ee/826861/riigiasutuste-tootajate-arv-on-kahanenud-valitsussektoris-tervikuna-mitte | Keskvalitsusse kuuluvates riigiasutustes vähenes eelmisel aastal töötajate arv 580 töötaja võrra ehk 1,9 protsenti, kuid kogu valitsussektori töötajate arv suurenes 261 võrra ehk 0,2 protsenti. |
2016. aastal müüs Chelsea Salahi AS Romasse ning nüüd on hakatud Mourinhole ette heitma, et ta Inglismaa meistriliiga parimaks mängijaks valitud Salahi toona maha müüs.
"Inimesed süüdistavad mind Salahi maha müümises, kuigi tegelikult oli olukord hoopis vastupidi," rääkis Mourinho ESPN-ile. "Mina ostsin Salahi noore poisina Chelseasse, kui ta ei olnud veel valmis mängija. Otsustasime ühiselt ta laenule anda, aga Chelsea pidas paremaks ta hoopis maha müüa, et tasemele uus mängija osta. See ei olnud minu otsus."
Liverpool hoiab Inglimaa kõrgeimas jalgpalliliigas kolmandat kohta ja teenis Meistrite Liiga esimeses poolfinaalis AS Roma vastu 5:2 võidu. | Mourinho: Salahi müüs maha Chelsea juhtkond, mitte mina | https://sport.err.ee/826854/mourinho-salahi-muus-maha-chelsea-juhtkond-mitte-mina | Manchester Unitedi peatreener ja endine Chelsea juhendaja Jose Mourinho andis teada, et temal ei olnud Liverpooli tähtmängija Mohamed Salahi mahamüümisega seotud. |
Igapäevaelus ajakirjanikuna tuntud Janar Ala värske raamat „pöördub argise kirjeldamise poole ning sobib meelelahutuslikuks lugemiseks väga laiale lugejaskonnale. Sellised tähelepanekud ja huumor võiksid kõnetada inimesi eri elualadelt ja eri põlvkondadest. Teosest võiks mõelda kui humoorikast kõrvalpilgust Õnne 13 stiilis eludele. Siin ei ole väiksemaid või suuremaid elusid, tähtsusetumaid ja tähtsamaid isikuid – kõik sündmused võivad saada oluliseks ja saada tähenduslikena talletatud.
Ääretult tabav ja ironiseeriv on jutt „Mees ja naine käivad teatris“, mis valmistas palju nalja ja äratundmist, iseäranis mulle kui teatrikriitikule ja teatrites töötanud inimesele. See tekst joonis alla ja võimendas paljusid teatriskäigu kui rituaaliga ning teatri hindamisega seotud stereotüüpe, keerates veel mitu vinti pealegi.
Lisaks argitasandi vaimukale kirjeldamisele on autor mõnes loos leidnud metafoori või kujundi, mille kaudu iseloomustada mõnd kultuuri või ühiskonna tahku. Näiteks saab ühes loos võtmetegelane lappi kujutavast maalist, mille kirjeldus näib viitavat nüüdiskunsti kontseptuaalsusele. „Pole tõsisemaid ja vähem tõsiseid teemasid, vaid tähtis on see, rõhutab ta, et lapi olemus saab sellel pildil väga hästi edasi antud, vaadake see materiaalsus, see lapi materiaalsus,“ (lk 12) kirjeldab kunstikoguja uhkustundega.
Jutte, kus kõne alla tuleb filosoofilisem ja kultuuriteadlikumat inimest muigama panev teema, on teisigi. Näiteks ka teose ühe tugevama kujundlikkusega silmapaistev lõik filosoof Gille Deleuze’ist: „Ajakirjanik mõtles, et Deleuze’i silmad on nagu röntgen ja et filosoofis on midagi elutut, objektiivset, masinlikku. Et ta oleks pigem nagu mõiste kui inimene. Sõnaks saanud liha. Homseks saanud tänane. Kontseptuaalinsener.“ (lk 50) Pakun, et väljend kontseptuaalinsener sobiks hästi mõnede tänaste arvamusliidrite ja sõnavõtjate iseloomustuseks, eriti juhtudel, kui õhemapoolset sisu vänge terminoloogia varjama kiputakse – kui mõttest enam tõuseb esile sõna, tähistaja.
Filosoofiliste ja tähendusi puudutavate küsimustega tegelevad ka noored tudengid loos „Pool muna“: „Me hakkasime suhtuma tähistajasse kui meelevaldsusse. Võtsime nõuks järjekorra igavuse leevendamiseks korduvalt toite tähistavaid silte vahetada, võiroos vahetus ekleeriga ja Tallinna leivake Viini saiaga.“ (lk 77) Mainitud lõigud viitavad ilmselt autori enda akadeemilisele taustale ja õpinguaegsetele kogemustele, seda enam, et „Pool muna“ on kirjutatud autobiograafilise meenutuse stiilis. Sedalaadi argielu lihtsuse ja enesestmõistetavuste ühildamine filosoofiliste küsimustega lisab teosele tuumakust ja kihte ilma milleta jääks see pelgaks igapäeva portreteerimiseks, olgugi, et vaimukaks ja läbinägelikkuks.
Ala suurimaks trumbiks näib olevat argielulise ja igapäevase kujutamine ilma filtriteta ning just selline detailne ja ülinaturalistlik kujutusviis võib luua aluse humooriks ja kohati isegi argise metafoorseks või maagilisemaks muutumiseks. Mõneti võimaldab säärane stiil tõmmata paralleele mitmete teiste kirjanikega, kes on keskendunud tavalistele eludele, kuid kelle loomingust ei puudu ka mingi vimka või veidrusenõks. Näiteks kerkis minu lugejateadvuses esile kõrvutus Andrus Kivirähki jutuvestmisstiiliga, küll aga on Ala sageli napim ja minimalistlikum. Tõdemuslik, esmapilgul kuiv vaatlus, kuid järele mõeldes omapäraseid detaile säilitav ja lõbusust loov vaatenurk on omane mõlemale autorile.
Teose vaimukaimad ja võluvaimad kohad on need, kus Alal on õnnestunud kirjeldada pildikesi ja omapäraseid, kiiksuga tegelasi meie ümber, olgu need tõestisündinud või kirjanduslik konstruktsioon. Nii vilksavad raamatust läbi juuksuritoolis Jüri Kuuskemaa soengut paluv mees, jõuludest eemalehoidev kuid Lasnamäe korteris siiski elektripirnid süütav elanik kui ka suvitajad. Viimaseid kirjeldab kogu raamatu üks tabavamaid ja seeläbi ka naljakamaid lõike: „Eraomandi olekuga puhkajad istusid rannas ja tundusid puhkavat sellise jõuga, et ikka iga makstud euro eest puhatud saaks. Mitmel mehel olid jalaas nilbed kaja tüüpi ujumispüksid või trussiku tüüpi ujumispüksid nagu narkodiileril filmis „Boogie Nights“. Pingeline pagev makstud neurootiline puhkus Eestimaa suves.“ (lk 126-127)
Ala on suutnud luubi alla tõsta olukorrad ja inimesed meie seast, kelle iga lugeja ära tunda võib. Vaimukas ja meelelahutuslik lugemine. Pärast kaane sulgemist on mõistlik tänavail käies silmi lahti hoida, sest märgata võib rohkem naljakaid seiku, kui enne teose lugemist. | Arvustus. Ala olme vaimukas võtmes | https://kultuur.err.ee/826856/arvustus-ala-olme-vaimukas-votmes | Uus raamat
Janar Ala
"Oma rahva lood"
Janar Ala |
Kätlin Kaldmaa tõlkes on ilmunud kirjastusmärgi Lumemana alt üks väike ja sümpaatne raamatuke, mille väljaandmisaastaks on märgitud 2017, kuigi minu kätte jõudis see alles üsna hiljuti. Aga vahet ei olegi, sest Argentiina-Kanada kirjaniku Alberto Mangueli „Õhtud Borgesega” on üsna aegumatu teos.
Vormilt on see pisike mälestusteraamat, mille sisu võtab ilusti kokku kaanetekst: „Ühel päeval 1964. aastal astub Buenos Airese noorukese raamatupoe töötaja juurde pime kirjanik, kes uurib, kas noormees ei oleks huvitatud väikesest tööotsast. Nimelt otsib mees kedagi, kes talle raamatuid ette loeks.”
Ja nii tõesti ka läheb. Kuigi toona vaid kuueteistaastane Alberto Manguel oli raamatuhuviline juba varem, kujuneb nendest kohtumistest midagi, mida võib tagantjärele nimetada elumuutvaks. Teismeline poiss seda ise muidugi nii ei taju. Tsiteerin: „Mu tädi, kes Borgest meeletult austas, oli minu ükskõiksusest veidi šokeeritud ning käis peale, et ma kindlasti märkmeid teeksin ja päevikut peaksin. Minu jaoks ei olnud need õhtud Borgesega mitte midagi erilist (selle võib panna noorukiea ülbuse süüks), see oli lihtsalt üks loomulik osa raamatumaailmast, mida olin alati enda omaks pidanud.” (lk 8-9)
Muidugi võib eelnevat avaldust võtta ka nii, et Borges oli muutunud monumendiks või kinnistäheks juba eluajal – ta oli isegi ühe teismelise raamatukoi jaoks „loomulik osa raamatumaailmast”. Aga jah, autor ei häbenegi öelda, et mõtestama on ta asunud neid visiite ja toonaseid vestlusi alles hiljem.
Raamat on üles ehitatud selliselt, et kursiivis esitab Manguel olevikuvormis jutustatud pildikesi kohtumistest ja vestlustest Borgesega. Viimased võivad teinekord olla isegi üpris triviaalsed, kuid mingis mõttes see vaid lisab nende väärtust, aidates mõista ja mõtestada inimest, kes on vaat et mõisteks muutunud sõna „Borges” taga. Üks väike näide: „ Ta küsib minu käest, kas ma läheksin temaga kinno, vaatama muusikali, „West Side Story”. Ta on mitu korda selle seanssidel käinud ega tundu sellest kunagi väsivat. Tee peal ümiseb ta „Mariat” ja märgib, kui väga vastab tõele fakt, et armsama nimest saab lihtsalt nime asemel jumalik lausung: Beatrice [beatri:tše], Julia, Lesbia, Laura. „Pärast on kõik sellest nimest nakatatud,” ütleb ta. „Muidugi, võib-olla ei oleks sel üldse sama efekti, kui tüdruku nimi oleks Gumersinda, ah? Või Bustefrieda. Või Suurjalg-Bertha, mis?” itsitab ta.”
Tavakirjas esinevad raamatus aga esseistlikud mälestused, mida autor on rikastanud konkreetsete faktide, tähelepanekute ja tõlgendustega Jorge Luis Borgese elu ja loomingu kohta selle põhjal, mida ta ilmselt on õppinud ja saanud teada hiljem, juba pärast enda neli aastat kestnud kohtumisi kuulsa kirjanikuga.
Ka need pole vähem vaimukad ega naljakad, nii et kui hakkasin mingi hetk toredamaid lauseid selles kuuekümneleheküljelises raamatukeses alla joonima, siis veendusin üsna pea ülesande mõttetuses, sest lõpuks oleks tulnud alla joonida kogu raamat. Nii et väikesele mahule vaatamata on „Õhtud Borgesega” sisutihe, põnev ja teravmeelne teos, mis ei heida mitte ainult sissevaadet kuulsa kirjaniku ellu ja mõttemaailma, vaid aitab ka mõtestada kirjandust kui sellist, aidates ka lugejal näha Borgese elu juhtinud arusaama: et reaalsuse tuum peitubki raamatutes. | Peeter Helme raamatusoovitus: "Õhtud Borgesega" | https://kultuur.err.ee/826853/peeter-helme-raamatusoovitus-ohtud-borgesega | Alberto Manguel - „Õhtud Borgesega”
Tõlkinud Kätlin Kaldmaa. Lumemana, 2018. 62 lk. |
Väike prints on nüüdsest Cambridge'i prints Louis.
Kihlveokontorid ennustasid, et pisiprintsi nimeks saab Albert, sest fännid avastasid just selle nimega lehe kuningliku perekonna veebilehelt. Ennustused ei pidanud aga paika.
Väike prints sündis 23. aprillil. Poiss kaalus 3,8 kilogrammi ning sünnituse juures viibis ka prints William.
The Duke and Duchess of Cambridge are delighted to announce that they have named their son Louis Arthur Charles.
The baby will be known as His Royal Highness Prince Louis of Cambridge. pic.twitter.com/4DUwsLv5JQ
— Kensington Palace (@KensingtonRoyal) April 27, 2018
Äsja sündinud prints on troonijärjekorras viiendal kohal pärast prints Charlesi, prints Williamit ning oma õdesid-vendi prints George'i ja printsess Charlotte'i. | William ja Kate nimetasid vastsündinud poja Louis Arthur Charlesiks | https://menu.err.ee/826850/william-ja-kate-nimetasid-vastsundinud-poja-louis-arthur-charlesiks | Kensingotni palee teatel sai Briti kuningapere noorima pereliikme nimeks Louis Arthur Charles. |
Sageli võib madalamast liigast kõrgemale tõusjal olla see eelis, et meistriliiga klubi on mängijatest tühjaks jooksnud või leegionärid on lahkunud, ent TTÜ puhul seda ei ole juhtunud. Nende tuumik on säilinud. Leegionär Levi Giese oli korrektselt rivis ning lõpuks tõusis ta ka üheks meeskonna edukaimaks punktitoojaks.
EMÜ SK teenis Saku I liigas Betoonimeister /Tskk/SK Nordi järel teise koha. Kõrgemale tasemele tõusmise võimalusele teist hooaega järjest ära öelnud Tiit Soku juhendatav klubi jätab liigakoha seega vabaks tartlastele. EMÜ SK haarab võimalusest kinni, sest kõrged ambitsioonid on pikemas perspektiivis olemas.
TTÜ KK saavutas kohtumises soliidse algedu, kuid esimese veerandi lõpuks sulas seis punktidele 24:18. Sten Olmre oli kogunud selleks hetkeks 17 punkti. Poolajaks juhtis TTÜ 51:41. Kolmaski veerand otsustavat vahet sisse ei teinud. Neljandale veerandile läks TTÜ vastu 71:59 eduseisust.
Viimasel perioodil suutis TTÜ teha EMÜ SK-ga korraliku vahe sisse. Lõppskooriks kujuned 100:76.
TTÜ oli parem nii lauas 49:40 kui ka korvisöötudes 26:17, pallikaotusi oli TTÜ-l 11 ja EMÜ-l 17. TTÜ tabas kaheseid paremini, 58 - 38 %, EMÜ aga kolmeseid, 33 - 24 % ja vabaviskeid 81 - 70 %.
EMÜ SK resultatiivseim mängija oli Argo Orumaa 23 punktiga. Ken Karja lisas 14 silma ning Joosep Russak ja Ott Sellis 12 punkti.
TTÜ KK parim oli 21 punktiga Sten Olmre. Levi Giese lisas 20 ja Toomas Raadik 17 punkti.
Meeskondade korduskohtumine peetakse reedel Tallinnas, TTÜ Spordihoones, algus kell 18.30. Õiguse korvpalli meistriliigasse lunastab meeskond, kes kogub kahe mängu kokkuvõttes rohkem punkte. | Esimeses üleminekumängus teenis TTÜ 24-punktilise edu EMÜ ees | https://sport.err.ee/826848/esimeses-uleminekumangus-teenis-ttu-24-punktilise-edu-emu-ees | Neljapäeval toimusid Alexela korvpalli meistriliigas esimene üleminekumäng. TTÜ KK ei lasknud end üllatada ning võitis suurelt 100:76 (51:41) Eesti Maaülikooli Spordiklubi. |
Artikkel on algselt ilmunud portaalis Edasi.
On öeldud, et kes pole noorena sots, see on südametu, ja kes pole küpsena konservatiiv, on mõistuseta. Veel on öeldud, et kes on noorena konservatiiv, on oinas ja kes on küpsenult sots, on topeltoinas. Veel on öeldud, et kes pole mitte kunagi elus konservatiiv, see on ebemeke tuules.
Kõik need ütlused ei ole parteilised, need on elust endast pärit, ja igamees tohib selliseid mõisteid nagu sots, konservatiiv, oinas, ebemeke, südametu ja küps täita just nii lahja või nii tulise sisuga kui tahab.
Konservatiivsusest mõtlema ja kirjutama (justkui poleks varem kirjutatud ja mõeldud…) innustas mind praegu üks raamat, mille on kokku pannud soomlased Timo Vihavainen, Marko Hamilo ja Joonas Konstig. Selle peakiri on „Sallijaskond versus väärtuskonservatiivid“ (tõlkinud Ene Kaaber). See siin ei ole raamatuarvustus, kuid üks tsitaat sealt kulub marjaks ära. Artiklist, mille autor on kirjanik Joonas Konstig:
„Vasta järgmise lühitesti küsimustele ja hinda, kas sa oled konservatiiv.
Kas inimloomus on pigem püsiv kui vabalt kujundatav?
Kas inimeses on pinna all peidus väike kiskja või on ta läbinisti hea?
Kas sa valiksid ennemini hea elu heas seltskonnas kui äärmusliku vabaduse teha, mis pähe tuleb?
Kui vastasid jaatavalt esimestele variantidele, oled maailmavaatelt konservatiiv. Selgitame. Konservatiiv tuletab meelde, et riiete ja tehnoloogia muutumisest hoolimata on inimloomus kui selline üsna püsiv, seda ei saa mistahes viisil mudeldada. Ühiskonda tuleb kujundada inimese, mitte inimest ühiskonna järgi: see oleks inimkatsete tegemine ja konservatiiv inimkatseid ei poolda. Lenini mõte „meist peavad saama inimhingede insenerid“ tekitab temas õudust. Konservatiivne vaatenurk on traditsiooniline – leidub kristlikus inimesekäsituses, mütoloogias, rahvapärimuses ja kirjanduses – ning järgib ka bioloogilist teadmust, mis rõhutab, et oleme vanade geenide looming ning et evolutsiooni mõõtkavas on kõik palju aeglasem kui indiviidi omas.“
Nende küsimuste ja vastuste järgi olen mina konservatiiv.
Aga selle asemel, et jätkata samas vaimus teoretiseerimist (sest ahvatlus on suur), tsiteerin siia otsa midagi hoopis ootamatumat, mis viib mõtted muu hulgas sellelegi, et vahel on kasulik aduda, kui (ühest küljest) mõttetud ja (teisest küljest) mõistust avardavad võivad olla ootamatud küsimused.
Reval Café keti kohvikutes leiab tassi alt, alustassilt, mõtteteradega paberkettaid, viimasel ajal koolilaste lausetega. Kui olin just alustanud selle loo sissetoksimist oma tahvli ekraanile, tõstsin tassi suu juurde, rüüpasin lonksu ja lugesin siis roosalt sõõrilt: „Mis saab Vabaduse väljakust saja aasta pärast?“ – Miia-Lotta, 4. klass. Kas ta on sots või konservatiiv? Praegu, neljandas klassis, mentaalselt varaküps? Või viiekümne aasta pärast? Kes ennustaks? Lollid küsimused, äärmiselt lollid, liiga konjunktuursed, liiga mängulised ja liiga demagoogilised!
Ent kui pisut järele mõtelda, siis on Miia-Lottaski korraga mõlemat, nii sotsi kui ka konservatiivi, sest ta valutab täna südant kõige ja kõigi pärast nagu sots, ehkki tema ajamõõduks on terve sajand nagu ehtsal konservatiivil.
Elus on palju põletavaid teemasid, mille puhul arutlus inimese liigitamisest mõne tunnuse järgi läheb sõlme. Näiteks raiskamine, saastamine ja konservatiivsus. Sest pole moodsamat asja kui end konservatiivi-sõnast kategooriliselt taandanud inimeste vapikilp „öko“, mis märgib ometi tõeliselt vanaaegset ehk rahvakeeles konservatiivset käitumist…
Kõik, mis puudutab ökoloogilist käitumist, viib mõtted klassikalisele vana ja uue suhtele ja vajadusele nii mistahes „vana“ kui ka mistahes „uut“ uurida tähelepaneliku, stambivaba pilguga. Stambid, klišeed ja sildistamine on kleepunud viimasel ajal aga kõigi teemade külge, millest rahvas räägib. Need kolm sõna on mentaalses sfääris täpselt sama nagu eluslooduses plasträmps, mis vallutab praegu aina suuremaid alasid ookeanides ja matab enda alla puhtaid liivarandu.
Veel üks vahemärkus uue ja vana asjus. Mulle, veendunud kohvikuinimesele 21. sajandil, jäi hiljuti silma Stefan Zweigi olupilt 19. ja 20. sajandi vahetuse Viinist („Eilne maailm“, Jaan Krossi tõlkes):
„…Ja muidugi mõista lugesime, lugesime kõike, mis kätte sattus. Igast avalikust raamatukogust tõime endale raamatuid, ja laenutasime vastastikku, mis keegi oli hankinud. Kuid meie parimaks eneseharimispaigaks kõige uue suhtes oli kohvik.
Et sellest aru saada, tuleb teada, et Viini kohvik kujutab endast täiesti isepärast ja maailmas mitte millegi sarnanevaga võrreldavat institutsiooni. Õigupoolest on see iselaadne demokraatlik, igaühele odava kohvitassi eest avatud klubi, kus iga külaline võib selle tillukese tasu eest tundide viisi istuda, mõtteid vahetada, kirjutada, kaarte mängida, oma posti kätte saada ja kõigepealt konsumeerida piiramatul arvul ajalehti ning ajakirju. Paremas Viini kohvikus leidusid kõik Viini ja mitte ainult Viini, vaid ka saksa, prantsuse, inglise, itaalia ning ameerika ajalehed ja sinna juurde kõik maailma tähtsamad kirjanduslikud ja kunstialased Revue’d Mercure de France’ist, Neue Rundschaust, Studiost ja Burlington Magazine’ist saadik. Nii teadsime kõik, mis maailmas toimus, otsesest allikast, olime informeeritud igast raamatust, mis ilmus, igast etendusest, mis kus tahes aset leidis, ja võrdlesime kõigi lehtede arvustusi: võib-olla ei soodustanud miski austerlase vaimset erksust ja rahvusvahelist orienteeritust nii palju kui see, et tal oli võimalus saada kohvikus maailmas toimuva kohta nii mitmekülgseid teateid ja ühtlasi arutada neid sõbralikus ringis. Me istusime seal iga päev tundide viisi ega lasknud midagi kõrvust mööda.“
Siingi lööb välja mu konservatiivsem pool, sest selliseid tsiviliseeritud linlikkuse oaase olen nõus kaitsma ka praegusel sajandil. Õnneks pole seda vaja teha praktiliselt, sest kohvikud kui sellised, ka enam-või vähem Viini tüüpi, ei kao, vaid paljunevad kõikjal. Kuid hämmastav sarnasus praeguse, nn moodsa maailmaga, mille asukate moehaigus sunnib neid edvistama modernsuse rinnamärgiga, seisneb lihtsas tõsiasjas: tänane internetne sotsiaalmeedia ja Stefan Zweigi Viini tüüpi kohvik on ju põhiolemuselt nagu kaks tilka vett!
Kordan: olgem ettevaatlikud siltidega, ei tea iial, millega keegi ajaloolises plaanis on või ei ole samastatav!
Konservatiivsusele püütakse – peamiselt kellegi poliitilistes huvides või siis lollusest või siis lihtsalt mõnuga valetades (sest valetamine on juba mitme hooaja tegevuste menüüs esikohal olnud) kaela määrida sadat surmapattu ja samastada seda äärmuslusega. Selles kontekstis ei saa ma vastu soovile esitada siin veel üks Joonas Konstigi tsitaat:
„Võrdsuse ja vabaduse paradoks on see, et kui inimestel lubatakse olla täiesti vabad, siis ei ole nad pea enam võrdsed, ja kui nad peavad olema võrdsed, siis ei saa nad olla vabad. /…/
Konservatiivid järgivad samuti vendluse põhimõtet, kuid rõhuasetused on teised kui äärmuslastel ja vasakpoolsetel. Nad eristavad siseringi välisringist, mille piiri määrab otsus: mida armastan, selle eest kannan hoolt. Universalistid niisugust põhimõtet sageli ei mõista, vaid tembeldavad selle isekuseks. Tegelikult on piiritu vendlus utoopia, mida järgida ei soovitata: välisringis kulutatakse energiat lähiringi arvel, kus sellest jääb sageli puudu. Ometi on just lähedaste armastamine kui harjutus, mis aitab õppida armastama ka kaugeid.“
Veel tuhandeid sõnu võiks lisada, et jätta verbaalseid maamärke vaimsele maastikule, mida ikka ja jälle püüdlikult ning innuga segi keeratakse ja läbimatuks muudetakse, nagu teevad seda Eestis parajasti moemasinaks muutunud harvesterid mõne metsateega. Aga ma panen seekord punkti ühe lausega noore eesti naise suust, lausega, mis ilma igasuguse teooriamürata lööb korra majja moodsuse ja konservatiivsuse niinimetatud konfliktis:
„Moderniseerige, paganad, oma kööke ja vannitubasid niipalju kui kulub, aga lipp, hümn ja laulupidu jätke rahule!“ •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Jaak Jõerüüt | Konservatiivsusest mitme nurga alt | https://www.err.ee/826843/jaak-joeruut-konservatiivsusest-mitme-nurga-alt | „Moderniseerige, paganad, oma kööke ja vannitubasid niipalju kui kulub, aga lipp, hümn ja laulupidu jätke rahule!“ |
"Miks mitte? /.../ siin ongi see koht! Seesama koht, et meil ei ole poliitilisi piire. Kas Krimmis elavad inimesed on kuidagi teised?" ütles Agur vastates küsimusele, et kas lisaks Moskvale ja Peterburile võiks Eestis palju kõmu tekitanud kontserdi ka Venemaa poolt okupeeritud Krimmis esitada.
Agurit usutles Keskerakonda kuuluva Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik Margarita Kornõševa ja usutlus ilmus Toomi veebilehel.
Küsimusele, et mis peaks saama Eesti venekeelsetest koolidest, vastas Agur: "Arvan, et vene kool omas elemendis võiks säilida, sest inimesed venelastena ise soovivad seda. Mispärast me ei räägi, et kas näiteks juudi kool võib olla."
IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et Agur ei esinda nendes väljaütlemistes erakonna positsiooni ja seisukohti. "See kõik on tema isiklik asi."
IRL-i Tallinna piirkonna juhatus arutas Aguri korraldatavat nõukogude estraadikontserti veebruaris ja teatas, et jõudis seisukohale, et IRL-i poliitikaga ei ole sellel mingit seost. | Hendrik Agur on valmis nõukogudeaegse kontserdiga ka Krimmi minema | https://www.err.ee/826835/hendrik-agur-on-valmis-noukogudeaegse-kontserdiga-ka-krimmi-minema | Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) direktor, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige Hendrik Agur ütles, et on Nõukogude Liidu aegsetest lauludest koosneva kontserdiga valmis ka Krimmi esinema minema. |
"Esmakordselt osales Locked Shieldsi õppus NATO eri agentuuride eksperte ühendav meeskond. Nad osutusid parimaks õppuse kõigis olulisemates kategooriates," ütles õppuste üks juht Aare Reintam.
Ta lisas, et tunnustust väärivad kõik seni kõige keerukama ülesehituse ja väljakutsetega Locked Shieldsi õppusel osalenud meeskonnad.
Kokku oli õppuse mänguvõrgus ligi 4000 virtuaalset süsteemi ja reaalajas viidi läbi enam kui 2500 rünnakut. Lisaks pidid meeskonnad lahendama strateegilisi ülesandeid, kirjutama situatsiooniraporterid, viima läbi digiekspertiisi, lahendama õigusküsimusi ja vastama arvukatele meediapäringutele.
"Elutähtsatest teenustest nagu elektrivarustus ja kommunikatsioonivõrgud sõltub kogu meie kaasaegne digiühiskond ning kübereksperdid peavad pidevalt harjutama nende süsteemide kaitset," rääkis Reintam.
Locked Shields’i stsenaariumi järgi kaitsesid õppusel osalevad meeskonnad rünnaku alla sattunud fiktiivse riigi arvutivõrke ja infosüsteeme. Lisaks ulatuslikule küberrünnakule toimus sihtmärgi all olevas riigis rida teisi arenguid, mis tema julgeolekut nõrgestavad. Eesmärk oli luua päriselule sarnanev ettekujutus sellest, kui suure mõjuga võivad olla küberintsidendid ning kui läbimõeldud ja mitmetahulised peavad olema meetmed nende lahendamiseks, teatasid õppuse korraldajad.
NATO küberkaitsekeskus korraldab õppust Locked Shields alates aastast 2010. NATO küberkaitsekeskus on NATO akrediteeritud rahvusvaheline kompetentsikeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna ekspertiisi allikaks NATO ja keskuse liikmesriikide jaoks.
Eelmisel aastal anti keskuse eestvedamisel välja Tallinn Manual 2.0, mis on kõige põhjalikum ja kõikehõlmavam käsiraamat rahvusvahelise õiguse kehtivusest küberruumis. Keskuse eestvedamisel toimub tänavu kümnes rahvusvaheline küberkaitsekonverents CyCon 30. maist 1. juunini.
NATO küberkaitsekoostöö keskuse liikmesriigid on Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi vabariik, Türgi, Ungari, USA, Ühendkuningriik, Austria, Soome ja Rootsi. Hiljuti on teatanud oma soovist keskusega liituda ka Austraalia, Jaapan ja Norra. | Küberkaitseõppuse Locked Shields võitjaks tuli NATO meeskond | https://www.err.ee/826841/kuberkaitseoppuse-locked-shields-voitjaks-tuli-nato-meeskond | Sel nädalal Tallinnas toimunud NATO küberkaitsekeskuse korraldatud rahvusvahelise küberõppuse Locked Shields võitjaks tuli NATO meeskond. Teise koha pälvis Prantsusmaa esindus ja kolmanda eelmisel aastal võitjaks osutunud Tšehhi. |
Eelmise aasta septembri lõpus teatas PERH uue kahetasandilise parkla avamisest, kus on erilist tähelepanu pööratud erivajadustega inimeste mugavusele, kelle jaoks rajatud invaparkla kasutamine on puudega inimeste parkimiskaardi kasutajatele tasuta.
Tänavu veebruari keskel demonteeris haigla aga parkla üle 100 000 euro maksma läinud tõkkepuusüsteemid, põhjendades seda vajadusega parkimine patsiendisõbralikumaks muuta.
Aprilli alguses kuulutas PERH välja hanke, mille kirjelduse kohaselt otsitakse teenusepartnerit, kes paigaldaks haigla Mustamäe korpuse parklatesse aadressil Retke tee 32 ja Sütiste tee 19 uue parkimislahenduse.
"Parkimisoperaatori leidmine peab aitama tagada, et ühtne parkimisteenus kehtib kõikidel päevadel ööpäevaringselt, parklate sisse- ja väljasõidud oleksid tähistatud liiklusmärkide, piletiterminalide ja suunavate infotahvlitega ning makseautomaatidega," seisab hankedokumentides.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla infrastruktuuritehnika teenistuse juhataja Mairo Hirmo vastas ERR-i küsimusele, miks hiljuti paigaldatud parkimissüsteem juba välja vahetamist vajab, et tõkkepuudega parkimiskorraldus osutus patsientidele ja haigla külastajatele sobimatuks, seda eriti invaparklas, kus vastava kaardi omanikud tasu maksma ei pea.
"Patsiendid arvasid ekslikult, et kui tõkkepuu on parkla sissesõidu ees, tuleb selle eest ka maksta ning seetõttu oli invakohtade täituvus madal. Peatuti tänaval, takistades selliselt teiste külastajate ligipääsu parklatele. Lisaks sulgesid tänava ka tõkkepuude taha ootele ja parkimiskorraldusega tutvuma jäänud autojuhid," selgitas Hirmo.
Tema sõnul kadusid need probleemid pärast tõkkepuude eemaldamist ning ühtlasi on parklatesse loodud ka arusaadavam mobiilse parkimise võimalus.
"Oleme seisukohal, et patsiendikeskse haigla parkimiskorraldus peab olema igas vanuses ja tervislikus seisus patsientidele võimalikult lihtne ja mugav. Seetõttu on patsientide parklad regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnakus tõkkepuudeta," sõnas Hirmo ja lisas, et loodetavasti tulevad ideega peagi kaasa ka Tallinna lastehaigla ja rajatav Sütiste tervisekeskus.
PERH-i esindaja sõnul kulutatud raha raisku ei lähe
Uus parkimisteenuste hange korraldati senist kogemust arvesse võttes ning hanke tehnilise lahenduse eesmärk on parandada patsientide teavitamist, nii et nad saaksid infot vabade parkimiskohtade ja parklate asukohtade kohta võimalikult varakult. Seepärast on hanketingimustes kirjas, et infotabloodes kasutatavad vabade parklakohtade digitaalsed numbrinäidud peavad olema sõidukist kerge vaevaga nähtavad 50-60 meetri kauguselt.
Hanke tähtaeg on 4. mail ning pakkuja peab teenust pakkuma hakkama 15. juunist, võitja valitakse madalaima hinna järgi.
Hirmo sõnul ei tähenda uue hanke väljakuulutamine, et varasemale tõkkepuusüsteemile kulutatud raha oleks raisku läinud. Ta märkis, et eemaldatud tõkkepuud leiavad kasutust PERH-i töötajate parklates ja EMO parklas, kus parkimissüsteemid on vananenud.
"Selliselt ei pea me nende parkimissüsteemide ostmiseks uut hanget korraldama, vaid saame kasutada juba hangitud seadmeid," põhjendas ta.
Alates reedest alustab PERH koostöös Tallinna lastehaiglaga ühise korrusparkimismaja projekteerimist aadressil Tervise 28. Sinna kavandatakse 681-kohalist kuue maapealse korruse ja ühe soklikorrusega parkimismaja koos katusel asuva helikpteri maandumisplatsiga, hoone peaks valmima tuleva aasta lõpuks. | PERH vahetab äsja soetatud parkimissüsteemi keerukusele viidates välja | https://www.err.ee/826817/perh-vahetab-asja-soetatud-parkimissusteemi-keerukusele-viidates-valja | Mullu septembris avas Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) uue kahetasandilise parkla, mille tõkkepuudega parkimissüsteem läks maksma üle 100 000 euro. Tänavu veebruaris aga uus süsteem demonteeriti ning aprillis kuulutas suurhaigla välja hanke uue parkimislahenduse rajaja leidmiseks. |
Hõbemedalid teenisid sparring kuni 50 kg klassis Aleksandra Svetlitšnaja (treener: Nikolay Grinin; Taekwon-do klubi Kwon), sparring kuni 40 kg klassis Aleksandra Andrejeva (treener: Kazbulat Shogenov; Kalteri Shogen Club) ja sparring 65+ klassis Aleksandr Savtšuk (treener: Robert Trofimov, Spordiklubi Do-Jang).
Pronksmedalid said kaela sparring 55+ kg klassis Anastassia Boiko (treener: Kazbulat Shogenov; Kalteri Shogen Club), sparring kuni 55 kg klassis Aleksei Jefimov (Nikolay Grinin, Taekwon-do klubi Kwon), sparring 55+ klassis Anastassia Lesnugina (treener: Kazbulat Shogenclub; Kalteri Shogen Club), kompleksharjutuste ja sparring kuni 40 kg klassides Erik Lavrov (treener: Kazbulat Shogenov, Kalteri Shogen Club) ja kompleksharjutuste klassis Vladislav Žarov (treener: Mihhail Kõlvart, Katleri Taekwondo Klubi).
Saku Suurhallis jätkuvatel Euroopa meistrivõistlustel võtavadsportlased mõõtu viiel alal: sparring, jõuline purustamine, kompleksharjutused, enesekaitse ja hüppetehnika. Eesti koondis on esindatud 51 sportlasega erinevatest linnadest ja spordiklubidest. Ühtekokku osaleb Euroopa meistrivõistlustel 1200 delegaati 33 riigist. | Taekwon-do Euroopa meistrivõistluste esimene päev tõi Eestile 9 medalit | https://sport.err.ee/826836/taekwon-do-euroopa-meistrivoistluste-esimene-paev-toi-eestile-9-medalit | Tallinnas toimuvatel Taekwon-do ITF Euroopa meistrivõistluste esimesel päeval võitis Eesti koondis kolm hõbe- ja kuus pronksmedalit. |
Treial tegi resultatiivse mängu, tuues meeskonnale 18 punkti (+15; rünnak 73%), sealhulgas 7 blokki. Ühtlasi oli Treial 94 blokipunktiga kogu liiga parim sulustaja, kirjutab Volley.ee.
Treial rääkis, et nii isiklikult kui ka klubile oli meistritiitel ülimalt oluline. "Väga-väga super oli see võit. Kuna me esimese geimi kaotasime, siis arvasin alguses, et see mäng ei tule meile ära, aga mida edasi läks, seda rohkem tuli usk tagasi ja õnn oli kuni mängu lõpuni meie poolel. Kohtumine oli väga suurte tõusude ja mõõnadega. Ühes geimis ei õnnestunud meil midagi ja järgmine geim oli jällegi õnn meie poolel. Viimases geimis suutsin ennast ise ka lõplikult käima saada ja see peaks ka statistikas väljenduma. Võõras saalis oli fänne meeletult palju, kes andsid omakorda enda emotsioonidega meile ka lisakäigu juurde, seega lõppkokkuvõtteks oli lõpp hea, kõik hea," kommenteeris mängija.
"Kohalikud on üldiselt väga rahul ja õnnelikud selle saavutusega. Nagu ka mulle, oli see päris paljudele teistele esimene Tšehhi meistritiitel, seega see võit oli absoluutselt kõigile väga-väga suure tähendusega," lisas Treial, kes juba järgmisel nädalal liitub rahvusmeeskonnaga. | Henri Treial krooniti võrkpallis Tšehhi meistriks | https://sport.err.ee/826829/henri-treial-krooniti-vorkpallis-tsehhi-meistriks | Eesti rahvusmeeskonna temporündaja Henri Treial krooniti neljapäeva õhtul Tšehhi meistriks. Eestlase koduklubi CEZ Karlovarsko sai finaalseeria kolmandas mängus jagu Kladnost 3:2 (21:25, 25:20, 22:25, 25:20, 15:12) ning sellega võideti seeria 3:0. See oli Karlovarsko klubile esimeseks riigi meistritiitliks. |
Sariroojaja on Raksila ujula basseinis sel kuul juba kolm korda paksu pahandust teinud, vahendasid Soome rahvusringhääling Yle, Ilta-Sanomat ja Iltalehti.
Oulu tervisesporditeenuste eest vastutav ametnik Jari Leviäkangas ei mõista enda sõnul sariroojaja motiivi. Küll on aga nii tema kui ka teised linnaametnikud veendunud, et tegu ei ole juhusliku, vaid teadliku tegevusega.
"Ujula pakub positiivset, head meeleolu linnaelanikele. Tundub imelik, et kellelgi tekib peas mõte seda meeldivat harrastust saboteerida," nentis ta.
Linnavalitsusel on kavas isiku tabamisel esitada politseile ka kuriteoteade.
"Silmad punnis oleme siin valvekaamerate salvestisi vaadanud, kuid süüdlase leidmine on üsna suur väljakutse. Palume kaasujujatel tähelepanelik olla, et saaksime sellisel viisil süüdlase kätte," rääkis Leviäkangas.
"Sarikakaja" pole siiski nimetatud ujula puhul täiesti esmakordne sarnane juhtum, kunagi tegutses asutuses ka "saripissija", kelle sihtmärgiks oli meeste sauna keris.
"Selliseid tüüpe tuleb aeg-ajalt ette. Sarikerisepissija saadi kätte tänu sellele, et teised saunalised olid tähelepanelikud ja andsid temast teada. Sarikakajat pole varem aga olnud, kuigi mõnikord on basseinist üksikuid väljaheiteid leitud," meenutas Leviäkangas.
"Kõige suurem kahju on sellest, et klooriga puhastamise tõttu on bassein alati viis-kuus tundi suletud. Kogu vesi tuleb läbi puhastussüsteemi lasta ja see võtab oma aja," lisas ta. | Yle: Oulu ujulat kiusab sihikindel "sariroojaja" | https://menu.err.ee/826825/yle-oulu-ujulat-kiusab-sihikindel-sariroojaja | Soomes Oulu linnas Raksila linnaosas asuvat siseujulat on kiusamas sihikindel "sariroojaja". Korrarikkuja tõttu on ujula personalil tulnud basseini korduvalt põhjalikult puhastada ning nüüd otsitakse väljaheiterünnakuid sooritanud isikut juba valvekaamerate salvestuste pingsa läbivaatamise abil. |
Alaliidu 72-aastane president Besseberg ja peasekretär Nicole Resch kõrvaldasid end ajutiselt ametist peale seda, kui Austria föderaalpolitsei otsis aprilli algul läbi Salzburgis asuva Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsiooni peakontori. IBU, keda hetkel juhib asepresident Klaus Leistner, annab märku, et süü lasub terve juhtorgani asemel vaid nendel kahel mehel.
Laskesuusatamise maailmakarikasarja peaspnsori BMW esindaja sõnul on aus mäng üks nende põhiprintsiipidest. "Olemasolevad kontrollisüsteemid ja dopinguvastased meetmed peavad olema tõhusad. Me vaatame olukorda huviga ja ootame põhjalikku harimist selles valdkonnas," ütles BMW esindaja.
Ka teine põhisponsor Viesmann lubas menetlusel silma peal hoida. "Jälgime juhtumit hoolikalt ja tervitame kõiki meetmeid, mis aitavad tõde välja selgitada," ütles ettevõtte juht Albrecht von Truschess.
Norra meedia andmetel süüdistatakse Bessebergi 65 dopingujuhtumi varjamises alates 2011. aastast. Väidetavalt on altkäemaksu suuruseks hinnatud 243 000 eurot. Besseberg ja Resch eitavad kõiki süüdistusi.
IBU postitas koduleheküljel avalduse oma maine kaitsmiseks, kus selgitas, kuidas nende dopinguvastane tegevus toimib. "Aastatel 2012 - 2017 viis IBU läbi 6354 dopingukontrolli, millest 2852 on võetud võistlusjärgselt," seisis avalduses. "Ainuüksi 2017. aastal on IBU läbi viinud 1595 testi, millest 314 on võetud Venemaa laskesuusatajatelt. Kõik kontrollid on teostatud vastavalt antidopingu reeglitele." | IBU võitleb oma maine kaitsmise eest | https://sport.err.ee/826824/ibu-voitleb-oma-maine-kaitsmise-eest | Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsiooni (IBU) sponsorid on märku andnud, et nad jälgivad ajutiselt tagasi astunud presidendi Anders Bessebergi ümber lahvatanud dopinguskandaali, ent ei lõpeta veel laskesuusatamise toetamist. |
"Seda ma lubasin endale juba märtsis 2015, kui mind riigikogusse valiti. Järgmisel päeval ütlesin selle ka teistele välja, et ma rohkem ei kandideeri," ütles Aunaste ajakirjale Kroonika antud usutluses.
Aunaste rääkis, et on ostnud endale Portugalis maja, kus kavatseb end sisse seada ja suurema osa ajast veeta.
IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et tema ei oska küll lisaks Aunastele ühtegi nime nimetada, kes oleks kindlalt otsustanud kandideerimisest loobuda.
Ka fraktsiooni aseesimees Priit Sibul lausus, et tal pole mittekandideerijate kohta infot. "Tänaseks pole mulle küll keegi öelnud, et tema kindlasti ei kandideeri." | Maire Aunaste loobub poliitikast ja valimistel ei kandideeri | https://www.err.ee/826819/maire-aunaste-loobub-poliitikast-ja-valimistel-ei-kandideeri | Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni liige Maire Aunaste on otsustanud tuleva aasta kevadel uuesti riigikokku mitte kandideerida. |
Relvajõudude allikad kinnitasid ajalehele The Times, et üks nooremohvitseridest peeti paariks tunniks politsei poolt kinni. Tema kolleegi tuli korrakaitsjatel aga pipragaasi abil tagasi tõrjuda.
Sõjaväelased, kellest üks kuulus kuningliku kahurväe 19. rügementi ja teised kaks 4. rügementi, viidi hiljem Läti ja Kanada sõjaväepolitsei poolt tagasi oma väeosadesse. Kanada juhib Lätis paiknevat rahvusvahelist NATO lahingugruppi, mille eesmärgiks on Venemaa-poolse vaenuliku tegevuse ennetamine.
Eelpool mainitud ohvitserid viibisid Lätis seoses rahvusvahelise õppusega Furious Hammer ("Raevukas Haamer"), mis kestab 21.-29. aprillini ja sellest võtab osa kokku 500 sõdurit Suurbritanniast, Taanist, Itaaliast ja Eestist.
"Neile on räägitud, et nad lollusi ei teeks, aga seda nad just tegid," nentis üks ajalehe allikatest. Teine allikas naljatles õppuse nimele viidates, et õppus sai " furiously hammered".
Ohvitserid, kelle seas võis olla nii leitnante kui ka kapteneid, saavad juhtunu eest tõenäoliselt väikese karistuse.
Üks Briti relvajõudude allikas ütles Riias juhtunule viidates, et see on piinlik, kuid seda ei tasu valesti üles keerutada. "Olgem ausad, inimesed teevad vigu," sõnas ta.
Briti kaitseministeerium teatas kommentaariks järgmist: "Me oleme teadlikud Läti intsidendist, millega on seotud Briti armee liikmed. Seda uuritakse praegu käsuliini pidi ning oleks ebasobiv seda praegu edasi kommenteerida."
Koheselt avaldati kartust, et Kremli-meelne meedia üritavad juhtumit rakendada Balti riikide vastases infosõjakampaanias, mille üheks eesmärgiks on näidata piirkonda saadetud Briti ja NATO sõdureid halvas valguses.
Näiteks 800 Briti sõdurit, kes paiknevad Eestis, kus Ühendkuningriik juhib NATO lahingugruppi, on spetsiaalselt hoiatatud, et nad võivad langeda Venemaaga seotud erinevate lõksude ja mõjutustegevuse sihtmärkideks. Hetkel pole siiski teada, et sellist räpaste trikkide kasutamist oleks aset leidnud.
Kõige tõsisem desinformatsioonirünnak on seni tabanud Leedus paiknevat NATO lahingugruppi, mida juhib Saksamaa. Praeguseks on Leedu prokuratuur alustanud ka kriminaalmenetlust, et uurida, kes levitas valeinformatsiooni, justkui oleks 15-aastane kohalik tüdruk Saksa sõdurite poolt vägistatud. Mingit sellist juhtumit aset leidnud, kuid Venemaa meedias levis valeinformatsioon omal ajal kiirelt. | Times: purjus Briti sõdurid rüselesid Riias politseinikega | https://www.err.ee/826818/times-purjus-briti-sodurid-ruselesid-riias-politseinikega | Teisipäeva õhtul leidis Läti pealinnas Riias aset vahejuhtum, mille käigus läksid kolm purjus Briti ohvitseri käsipidi kokku kohalike politseinikega. Intsident juhtus hoolimata nii Briti kui ka Balti riikide võimude hoiatustest, et Venemaa üritab selliseid juhtumeid infosõja eesmärgil ära kasutada. |
Sarnaselt eelmisele aastale peeti eraldi vabaklassiarvestust neile temposõiduhuvilistele, kel spetsiaalvarustus puudub, kuid soov on siiski omavahel mõõtu võtta.
Avaetapiks Tõraveres olid temposarja korraldajad pannud paika 21 ja 10,5 km pikkused distantsid, põhiarvestuse lühem distants oli mõeldud noorte vanuseklassidele kuni M/N16 ja lisaks NJ tüdrukutele. Pikal distantsil startisid MJ poisid ning vanemad mehed ja naised. Vabaklassi arvestuses sõitjad said ise valida, millist distantsi sõita. Kokku oli rajal 100 startijat ja lõpetajat.
Üldarvestuses tegi ülivõimsa sõidu Tallinnast Lõuna-Eesti konkurente hirmutama tulnud Kert Martma (CFC spordiklubi), tema võiduajaks jäi 28.13 ja keskmiseks kiiruseks 44,6 km/h. Üldarvestuse esikuuiku lõpetasid meeste vanuseklassis võistlevad Arthur Kooser (CFC spordiklubi), Taavi Kannimäe (Hauka veloklubi), Raimo Kivioja (RR Siplased/Sportlab), Kristo Prangel (CYCLING TARTU) ja Viljar Kuljus (Rein Taaramäe rattaklubi). Kui esikolmiku mehi lahutasid suured ajalised vahed, siis tagapool läks asi lausa sekundite peale. Esikuuiku meestele järgnesid kolm Seenior2 vanuseklassi meest ning nemad üheksakesi olid ka ainsad, kes suutsid hoida distantsi keskmist kiirust üle 40 km/h. Seenior2 esikolmik oli järgmine – Margus Mikk (AMPS EXTREME SPORT), eelmise aasta üldarvestuse võitja Madis Sildvee (RR Siplased/Sportlab) ja Priit Kasenõmm, ajad vastavalt 30.19, 30.24 ja 30.32.
Naiste arvestuses oli kiireim Mae Lang (TÜ Akadeemiline Spordiklubi) ajaga 33.28 (keskmine kiirus 37,6 km/h), teiseks jäi Anette Zucker (Tartu Ujumisklubi) ja kolmandaks Maria Jänese (SK Jooksupartner), ajad vastavalt 34.46 ja 35.11.
MJ arvestuses oli kiireim Robin Kreegimets ajaga 31.47 (keskmine kiirus 39,6 km/h), talle järgnesid Karl Mihkel Vent (TÜ Akadeemiline Spordiklubi) ajaga 31.58 ja Markus Adams (Otepää Rattaklubi) ajaga 32.13. Seenior3+ meestest oli kiireim Aivar Veri (Vooremaa Centrum/Rattabaas) ajaga 33.36 (keskmine kiirus 37,5 km/h), talle järgnesid Ülo Kuljus ja Arno Tammjärv, kaotust vastavalt 42,7 ja 52 sekundit.
Vabaklassi pikal distantsil olid kolm kiireimat meest Rein Taaramäe rattaklubi vanameister Vahur Valvas ajaga 31.16 (keskmine kiirus 40,3 km/h) ning klubi Peloton tandem Riho Alaru ja Jörgen Matt, ajad vastavalt 32.23 ja 32.50. Naisi oli pikal distantsil stardis vaid üks, Merike Randoja võiduaeg oli 38.40 (keskmine kiirus 32,6 km/h).
Vabaklassi lühikesel distantsil oli kiireim mees Sven Liivamägi (Rein Taaramäe rattaklubi) ajaga 14.55 (keskmine kiirus 42,2 km/h), talle järgnesid Kaspar Lind ajaga 15.57 ning Andres Kübar ajaga 18.01. Naisi oli stardis üks, ülekaaluka võidu võttis Liina Oja ajaga 22.09 (keskmine kiirus 28.4 km/h).
Noorte kiireimaks osutus M16 vanuseklassis võistlev Joonas Kurits (Rein Taaramäe rattaklubi) ajaga 14.23 (keskmine kiirus 43,8 km/h), talle järgnesid sama vanuseklassi esindaja Raiko Saar (Vooremaa Centrum/Rattabaas) ning M14 vanuseklassi kiireim Aaron Aus (Rein Taaramäe rattaklubi), kaotust vastavalt 1.39 ja 1.59. M16 vanuseklassi kolmanda koha võitis Arti Ilves (Peloton) ajaga 16.23, M14 vanuseklassi alumised pjedestaalikohad jagasid omavahel Andris Roland Saar ja Martti Lenzius (mõlemad Vooremaa Centrum/Rattabaas) aegadega 16.39 ja 17.29.
Tütarlastel oli tugevaim konkurents N14 vanuseklassis. N14 neidudest oli kiireim Annikki Lugenberg (CFC spordiklubi) ajaga 19.17 (keskmine kiirus 32,6 km/h), talle järgnesid Eliise Kivistu (Spordiklubi Rakke) ja Batrisia Jullinen, kaotust vastavalt 47 sekundit ja 1.05. N16 ja NJ vanuseklassis oli kummaski täpselt üks võistleja – Riin Kalme ja Piret Pung (mõlemad Vooremaa Centrum/Rattabaas), nende võiduajad olid 19.58 ja 18.27 (keskmised kiirused 31,5 ja 34,1 km/h).
Järgmine Transtar temposarja etapp toimub 23. mail Kavastus, kus pikaks distantsiks plaanis brittide klassika 25 miili. | Lõuna-Eesti temposõidusarja avaetapil võidutsesid Martma ja Lang | https://sport.err.ee/826666/louna-eesti-temposoidusarja-avaetapil-voidutsesid-martma-ja-lang | Kolmapäeval sai alguse tänavune Lõuna-Eesti oma eraldistardiga jalgrattasõitude sari Transtar temposari, mida peetakse kolmandat aastat. Avaetapil Tõraveres sai meeste seas esikoha Kert Martma ja naiste hulgas võidutses Mae Lang. |
ETV+ levib täna umbes 90 protsenti territoriaalse kattuvusega vabalevi võrgus (Mulipleks 6) ning selle tulemusena pole ligikaudu 80 000 Eesti elanikul võimalik telekanalit vaadata või on selle kvaliteet halb. Lisaraha abil viiakse ETV+ vabalevi põhivõrku (Multipleks 1).
"Eesti riik peab pakkuma kõigile huvilistele võimaluse vaadata tasuta kvaliteetset ja sõltumatut venekeelset telekanalit. Lisaraha abil hakkab järgmisest aastast ETV+ jõudma igasse kodusse ning seeläbi suurendame ühise inforuumi levikut üle Eesti," põhjendas otsust kultuuriminister Indrek Saar.
Kokkuleppe rahaeralduseks saavutas valitsus riigi eelarvestrateegia arutelul. Riigi eelarvestrateegia kiitis valitsus heaks oma 26. aprilli istungil. | Vabalevi põhivõrku viidav ETV+ hakkab levima igasse kodusse | https://menu.err.ee/826813/vabalevi-pohivorku-viidav-etv-hakkab-levima-igasse-kodusse | Kultuuriministeerium annab Eesti Rahvusringhäälingule 300 000 eurot venekeelse telekanali ETV+ viimiseks kogu Eestit katva vabalevi põhivõrgu alla. |
"Ei ole sellist paani, küll kandideerin juhatusse, kuhu loodetavasti osutun valituks," ütles Vabaerakonna esinduskogu esinaine Haukanõmm reedel ERR-ile. Aprilli alguses ütles Haukanõmm, et esimeheks kandideerimise ettepaneku tegid talle mitmed erakonnakaaslased.
Vabaerakonna esimehe kohale on praeguseks end üles seadnud neli kandidaati. Need on riigikogu liikmed Artur Talvik ja Andres Herkel ning infotehnoloog Tarmo Kaldma ja ettevõtja Olev Vaher. Kandidaate saab esimehe kohale ja juhatusse üles seada reede südaööni, samuti on võimalik oma kandidatuur taandada.
Reedel algas Paides Vabaerakonna kahepäevane esinduskogu, kus arutatakse peamiselt erakonna programmi erinevaid alateemasid. Lisaks käsitletakse esinduskogul riigikogus valimisteks valmistumise küsimusi. Samuti toimub debatt üldkogul valitavate erakonna esimehe ja juhatuse kandidaatide vahel, teatas Vabaerakond. | Monika Haukanõmm loobus Vabaerakonna esimeheks kandideerimast | https://www.err.ee/826812/monika-haukanomm-loobus-vabaerakonna-esimeheks-kandideerimast | Riigikogu liige Monika Haukanõmm otsustas, et ei kandideeri 12. mail toimuval üldkogul Vabaerakonna esimeheks. |
"Pärast eelmist suvehooaega otsustasin staadionijooksudele joone alla tõmmata. Nüüd teen jooksmist ainult lõbu ja hea enesetunde pärast. Seega tänavu suvehooajaks ajalisi eesmärke pole. Loodan, et endised konkurendid näitavad häid tulemusi," ütles Valler ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Seega Vallerit enam võistlemas ei näe. "Naelikuid ma tippspordi mõttes jalga ei tõmba. Tundsin, et olin jõudnud teatud tasemele ning soov on elus veel palju muud saavutada. Seega lihtsalt puht füüsiliselt ei jää jooksutreeninguteks piisavalt aega," nentis Valler, kes töötab firmas Endover kinnisvaramaaklerina.
Oma jooksjakarjääri meeldejäävaimaks ja emotsionaalseimaks jooksuks peab Valler 2015. aasta Eesti sisemeistrivõistlusi. "Publiku meeletu kaasaelamisega jooksin välja nii hea aja, mis viis mind Euroopa sisemeistrivõistlustele," meenutas Valler. Toona tuli ta Eesti sisemeistriks ajaga 1.50,12. Pool maad tegi talle "jänest" tõkkejooksja Rasmus Mägi.
Valleri 800 m jooksu isiklik rekord on 1.49,26, mille ta jooksis 2015. aastal Gwangjus. Selle tulemusega asub ta Eesti kõigi aegade edetabelis 12. kohal. Sisetingimustes on Valler jooksnud sama distantsi 1.50,08, mis on Eesti kõigi aegade sise-edetabeli kolmas tulemus. Temast ettepoole jäävad vaid Raivo Mägi (1.49,33) ja Taivo Mägi (1.50,03). | Raimond Valler: naelikuid ma enam jalga ei tõmba | https://sport.err.ee/826800/raimond-valler-naelikuid-ma-enam-jalga-ei-tomba | 800 m jooksja Raimond Valler otsustas tippspordiga hüvasti jätta ning naelikuid enam võistlemiseks jalga ei tõmba. |
Kui fännid kasutasid kuningliku perekonna lehel otsingusõna prints Albert, tuli teade, et ligipääs lehel on piiratud. Samasugust teadet annavad ka prints George'i ja printsess Charlotte'i otsingud. Kui proovida sama alternatiivsete nimedega, ilmub teade, et sellist lehekülge pole olemas, vahendas Independent.
Kuna tõenäosus, et väike prints nimetatakse Albertiks, on suur, sulgesid kihlveokontorid oma ennustused, sest liiga paljud inimesed pakkusid just seda nime.
Alberti nime kandis ka brittide kunagise kuninganna Victoria abikaasa, neil oli üheksa last. Tänapäeval ulatub Victoria järeltulijate arv sadadesse, nende hulka kuuluvad ka Elizabeth II ja tema abikaasa Philip Mountbatten.
Väike prints sündis 23. aprillil. Nii George'i kui ka Charlotte'i nimed avalikustati kaks päeva pärast nende sündi. Seega oodatakse ka värske printsi nime avalikustamist just täna. | Kuningliku perekonna veebileht võis kogemata paljastada pisiprintsi nime | https://menu.err.ee/826809/kuningliku-perekonna-veebileht-vois-kogemata-paljastada-pisiprintsi-nime | Briti kuningapere veebileht võis kogemata reeta prints Williami ja hertsoginna Katherine'i vastsündinud poja nime, kui kullipilguga fännid avastasid, et nende ametlikul veebilehel on reserveeritud lehekülg prints Alberti nimele. |
Konkurss ETV+ peatoimetaja ametikohale kuulutatakse välja nelja kuu jooksul. Senikaua täidab telekanali peatoimetaja ülesandeid juhatuse liige Urmas Oru ja peaprodutsendina tegutseb Hannela Lippus.
ETV+ senine peatoimetaja Darja Saar lahkub 25. mail ametist. Saar on olnud kanali peatoimetaja selle asutamisest saadik ehk alates 28. septembrist 2015.
Kantar Emori märtsikuu uuringu andmetel oli ETV+ osakaal kogu vaatamisajast 0,9 protsenti. | ETV+ peatoimetaja kohale tuleb avalik konkurss | https://www.err.ee/826502/etv-peatoimetaja-kohale-tuleb-avalik-konkurss | Eesti Rahvusringhäälingu juhatus otsustas telekanalile ETV+ valida uue peatoimetaja avaliku konkursiga. |
Nii teatasid Venezuela president Nicolas Maduro ja tema Panama kolleeg Juan Carlos Varela, vahendasid ERR-i teleuudised.
Viimane diplomaatiline kriis puhkes kahe riigi vahel märtsis, kui Panama koostas nimekirja rahapesus kahtlustatavatest Venezuela ametnikest. Panama oli nimekirja lisanud ka president Maduro enda.
Vastuseks katkestas Maduro sidemed umbes saja Panama firmaga, sealhulgas rahvusliku lennufirma Copa Airlinesiga.
USA-ga häid suhteid omava Panama ja vasakpoolse autoritaarsuse ning kaoses majandusega Venezuela suhted on olnud väga halvad juba aastaid. | Venezuela ja Panama silusid suhteid | https://www.err.ee/826807/venezuela-ja-panama-silusid-suhteid | Venezuela ja Panama leppisid kokku koju kutsutud suursaadikute saatkondadesse tagasi saatmises ning kommertslennuliikluse taastamises. |
Eesti võitis segapaaride MM-il oma alagrupi kaotamata ühtegi mängu ning kaheksandikfinaali vastaseks saadi B-alagrupis kolmandale kohale tulnud Türgi.
Võistkonnad mängisid MM-il viies alagrupis ning igast alagrupist kvalifitseerus play-off'i (16 parema hulka) kolm parimat ning kõikide alagruppide peale üks parim neljas võistkond, kelleks oli Eesti grupis mänginud Soome.
Turmann/Lill said alagrupiturniiril seitse võitu, Türgi võitis oma alagrupis seitsmest kohtumisest viis.
Rootsis Östersundis jätkuval MM-il on panused Eesti curlingu jaoks väga kõrged, kuna segapaaris curling kuulub olümpiaprogrammi.
Eesti curlingumängija Harri Lill rõhutas eelnevalt, et vaatamata edule, ei tohi ühtegi vastast MM-il alahinnata ning kergemalt ei saa võtta ka tabelis allpool olevaid võistkondi.
Segapaaride curlingu maailmameistrivõistlused toimuvad Rootsis, Östersundis. MM-i võitjad selguvad 28. aprillil. | Eesti curlingupaar kohtub 1/8-finaalis Türgiga | https://sport.err.ee/826802/eesti-curlingupaar-kohtub-1-8-finaalis-turgiga | Eesti curlingupaar Turmann/Lill jätkab MM-il võistlemist ning kaheksandikfinaalis kohtutakse täna Türgi esindusega. |
Üldvõitu kaitsvat Tom Dumoulini (Team Sunweb) toetavad Roy Curvers, Chad Haga, Christopher Hamilton, Lennard Hofstede, Sam Oomen, Laurens Ten Dam ja Louis Vervaeke. Kolmandat järjestikust suurtuuri esikohta püüdva Chris Froome'i (Sky) abilistena tulevad starti David de la Cruz, Philip Deignan, Sergio Henao, Vassil Kirijenka, Christian Knees, Wout Poels ja Salvatore Puccio, kirjutab Marathon100.com.
"Olen Giroks palju rohkem valmis kui Tirreno-Adriaticol ning meil on veel kaks nädalat jäänud," kinnitas Froome eelmisel nädalal pärast Alpi velotuuri lõppu. "Olen saanud Giroks ideaalselt valmistuda. Giro on mulle täiesti uus väljakutse ja uus motivatsioon. See saab olema tohutu väljakutse pärast mulluseid Touri ja Vuelta võite."
Giro d'Italia 101: riders list announced. ???? https://t.co/hjVb1yZ6ab
Giro d'Italia 101: inseguendo il Sogno Rosa. ???? https://t.co/egPNbSoF7O
Giro d'Italia 101: persiguiendo el Sueño Rosa. ???? https://t.co/bg6cxYlhGJ pic.twitter.com/vAxpnzfQsf
— Giro d'Italia (@giroditalia) April 24, 2018 | Selgus Astana esialgne nimekiri Giro d'Italiaks | https://sport.err.ee/826798/selgus-astana-esialgne-nimekiri-giro-d-italiaks | Giro d'Italia korraldajad avalikustasid meeskondade esialgsed nimekirjad 4. mail algavaks aasta esimeseks suurtuuriks. Tanel Kangerti tööandja Astana koosseisus on lisaks eestlasele veel Kasahstani klubi liider Miguel Angel Lopez, Pello Bilbao, Jan Hirt, Aleksei Lutsenko, Luis Leon Sanchez, Davide Villella ja Andrei Zeits. |
Pühapäeval, 29. aprillil tähistatakse rahvusvahelist immunoloogia päeva ja otsitakse vastuseid immuunsüsteemi puudutavatele küsimustele. Sel puhul jagab immuunsuse parandamiseks praktilisi soovitusi Tartu Ülikooli immunoloogia vanemteadur ning Eesti immunoloogide ja allergoloogide seltsi president Kai Kisand. Soovitusi aitasid tal sõnastada seltsi juhatuse liikmed Krista Ress ja Tiia Voor.
Kuidas parandada immuunsust?
Meie immuunsüsteem on äärmiselt tõhus erinevate haigustekitajatega võitlemiseks. Inimene ei pruugi pahalaste sissetungi isegi märgata: nad eemaldatakse sedavõrd efektiivselt.
Mõnikord kaitsevallid siiski murduvad ja haigustekitajad võtavad mõneks ajaks võimust.
Lapsi kimbutavad eriti sageli ülemiste hingamisteede nakkused. Seega on mõistetav lapsevanemate mure ja küsimused:
Kas lapsevanemal on võimalik lapse haigusi ennetada?
Kuidas tugevdada immuunsust?
Kas erinevad vitamiinid ja toidulisandid aitavad nakkushaigusi vältida?
Kas elustiili saab muuta nii tervislikuks, et tekiks ideaalne immuunvastus erinevate haigustekitajate suhtes?
Autor: Pixabay
Immuunvastuse parandamise idee on köitev. Sellele viitab ka suur hulk kõlavaid hüüdlauseid küll vitamiinide, loodusravivahendite, probiootikumide ja teiste toidulisandite ning käsimüügiravimite reklaamtekstides.
Ent kui palju peitub neis sõnades tõtt?
Kas ja kuidas oleks võimalik immuunsüsteemi võimekust parandada?
Läheneme teemale esmalt seda kaudu, et seletame lahti immuunsüsteemi mõiste – nagu sõna isegi ütleb on tegemist süsteemi, mitte ühe organiga.
Immuunsüsteem koosneb paljudest erinevatest rakutüüpidest, millel igaühel on oma kindel ülesanne ning mis erinevate molekulide vahendusel mõjutavad omakorda järgmist rakku.
Immuunsust jagatakse laias laastus kaheks: loomulikuks ja omandatud immuunsuseks.
Kui toimub haigustekitaja sissetung, reageerib loomulik immuunsus viivitamatult.
Loomulik immuunsus reageerib viivitamatult, kui toimub haigustekitaja sissetung. Selle väljenduseks on põletikureaktsioon:
palavik, mis püüab viirusi kõrge temperatuuriga tappa;
väsimus, halb enesetunne ja letargia ehk haiguslik unisus, et hoiduda kiusatusest välja minna ja järgmine infektsioon külge saada samas kui veel eelmisegagi on tegemist;
limaskestade eritised, et haigustekitajaid välja uhtuda.
Haigustekitajatest vabanemiseks sellest aga enamasti ei piisa. Siin tuleb appi omandatud immuunsus, mis tekitab väga spetsiifilise konkreetset tõvestajat hävitava vastuse.
Kujuneb välja eriline relvastus – antikehad ja T lümfotsüüdid –, mis jääb immuunmälusse alles ja mida on järgmisel korral juba lihtne uue sissetungi korral käiku lasta ja seega haigestumist vältida.
Inimese T-lümfotsüüt skaneeriva elektronmikroskoobiga vaadates. Autor: Wikimedia Commons
Kui omandatud immuunsus on sedavõrd tõhusam, siis miks meil evolutsiooniliselt primitiivsemat loomulikku immuunsust üldse vaja on?
Häda on selles, et esimesel korral läheb korraliku omandatud immuunvastuse kujundamiseks vähemalt nädal. Senikaua on iga vahend hea, et haigustekitaja piiramatut levimist takistada.
Immuunsüsteemi pikaajalisel mälul baseerub ka vaktsiinide kasutamine.
Vaktsiinid on siiani parimad ja toimivamad nakkushaiguste vältijad. Need sisaldavad haigustekitajate ohutuid versioone ja aitavad immuunsüsteemil kogemusi omandada ja nutikamaks muutuda. Täpselt samamoodi nagu inimesed omandavad teadmisi kooliõpikutest ilma vajaduseta kõike ise otsast peale avastada, on ka immuunsüsteemil tõhusam haigustega võitlemiseks valmistuda vaktsiinide abil ja mitte haigustekitajaga otseselt kokku puutudes.
Punetus ja valulikkus süstekohal ja mõnikord ka pisut viletsam enesetunne käib kaasas korraliku immuunvastuse kujundamisega ja on väike lõiv selle eest, et rasketesse ja sageli tõsiseid komplikatsioone kaasa toovatesse haigustesse nakatumist vältida.
Vaktsiinid on siiani parimad ja kõige paremini toimivad nakkushaiguste vältijad.
Immuunsust parandada lubavatel toidulisanditel ja taimsetel preparaatidel pole õnneks, justnagu toidulgi, võimet kujundada spetsiifilist immuunvastust. Erandiks on siin allergilised rektsioonid, mis võivad tekkida eelsoodumusega isikutel teatud ohutute ainetega kokku puutudes.
Loodusravi vahenditest üks sagedasemaid allergiliste reaktsioonide põhjustajaid on punane siilkübar, mida ka (ekslikult) punaseks päevakübaraks kutsutakse.
Punane siilkübar. Autor: Wikimedia Commons
Loodusravi vahenditel on teoreetiline võimekus aktiveerida hoopis loomulikku immuunsust, ja seda toimet on paljudel neist ka katseklaasis näidatud. Kas samasugune efekt tekib organismis ka peale vahendi tarvitamist, on kaheldav. Keegi ei soovigi ju endal asja eest, teist taga ebameeldivat põletikureaktsiooni esile kutsuda.
Immuunsüsteemi rakkudel on keeruline ülesanne teha vahet ohtlikel sissetungijatel, ehk haigustekitajatel ning oma organismi koostisosadel ja ohututel ainetel, mis sisenevad organismi näiteks seedetrakti või hingamisteede kaudu.
Haigustekitajate hävitamine võimalikult vähese oma kudede kahjustamise hinnaga on võimalik ainult tasakaalustatud immuunvastuse korral. Mõnikord polegi koekahjustuse põhjuseks mitte haigustekitaja ise vaid reguleerimata immuunvastus sellele, mis ei säästa oma organeid ja kudesid. Gripiviiruse poolt põhjustatud surmajuhtumid muidu tervete ja noorte hulgas on põhjustatud just loomuliku immuunsuse liiga tugeva reaktsiooni poolt.
Seega – rohkem pole sugugi alati parem.
Rohkem pole alati parem.
Toidulisanditega pole õnneks siiski võimalik immuunvastuse tasakaalu rikkuda. Immuunsüsteemi seisukohalt pole neist ei kasu ega enamasti ka kahju.
Immunoloogia kui teaduse edusammud on aga viimaste aastate jooksul toonud arstide käsutusse ravimid, mis tõepoolest tugevdavad immuunvastust. Neid ravimeid kasutatakse vähi immunoteraapias. Võttes nende rohtudega maha nii-öelda immuunsüsteemi pidurid, saadakse tugev vähivastane reaktsioon. Sellel ravil on loomulikult ka tõsised kõrvaltoimed ja nendeks on oma organite ja kudede kahjustused pidurite alt vabanenud immuunrakkude poolt.
Tervislikult toituval ja tervislikke eluviise järgival inimesel ei ole koduste ega käsimüügi vahenditega vajadust ega võimalustki oma immuunsüsteemi parandada.
Tervislikult toituval ja tervislikke eluviise järgival inimesel pole koduste ega käsimüügi vahenditega vajadust ega võimalustki oma juba optimaalselt toimivat immuunsüsteemi kuidagiviisi parandada.
Tervislike eluviiside eest on Sulle tänulik kogu organism, mitte ainult immuunsüsteem. Need on teada ja tuntud soovitused kõikide arstide poolt:
ära suitseta;
toitu tervislikult;
tegele regulaarselt tervisespordiga;
püsi tervislikus kaalus;
ära liialda alkoholiga;
maga piisavalt;
proovi hoiduda liigsest stressist;
nakkushaiguste vältimiseks pese käsi ja poest ostetud puuvilju;
väldi toore liha ja kala kokkupuutumist muude toiduainetega.
Kui mingil põhjusel ei ole tasakaalustatud ja täisväärtusliku toidu söömine võimalik, tuleb abi otsida toidulisanditest. Kuid apteegist saadavate vahenditega ei ole võimalik kuigi edukalt korvata vähese une, liigse stressi, alkoholi ja suitsetamise tekitatud kahju.
Vanus ja immuunsus
Vananedes toimuvad immuunsüsteemis järkjärgult protsessid, mille tõttu muutuvad vanemaealised nakkushaigustele ja vähile vastuvõtlikumaks. Eakatel inimestel on gripi kulg komplitseeritum ja võib lõppeda ka surmaga.
Vanusega seotud immuunsüsteemi võimekuse langust seostatakse harknäärme taandarenguga ning T lümfotsüütide võitlusvõime ja konkreetse haigustekitaja hävitamiseks sobilike rakkude arvu vähenemisega. Ka vaktsineerimise tagajärjel tekkiv kaitse ei ole eakatel nii tugev kui noortel, kuid sellest hoolimata aitab vaktsineerimine näiteks grippi haigestumist ja selle raskeid tüsistusi eakatel oluliselt vähendada. Eakatel kipub ka toitumine ühekülgseks jääma, probleeme võib olla isuga. Sellisel juhul võib vitamiinide ja mineraalide tarvitamisest abi olla.
Viimasel ajal on ilmunud põnevaid uuringuid ka selle kohta, et tervisesportlastel, kes on füüsiliselt aktiivsed ka kõrges eas, on immuunrakkude vananemine aeglasem.
Kokkuvõtteks:
Selleks, et hoida oma immuunsüsteem võitlusvõimelisena ka vanemas eas, tuleks füüsiliselt aktiivne olla kogu elu.
Immuunsüsteemi nutikust saab parandada vaktsiinide abil.
Kallite toidulisandite ostmise asemel minge parem trenni või loodusesse liikuma. | Kuidas parandada immuunsust? Immunoloogid jagavad praktilisi soovitusi | https://novaator.err.ee/826408/kuidas-parandada-immuunsust-immunoloogid-jagavad-praktilisi-soovitusi | Unustage kallid toidulisandid! Parima tervise tagavad tervislikud eluviisid, kinnitavad spetsialistid rahvusvahelise immunoloogia päeva eel. |
Hooaja viimases saates vestleb saatejuht Joonas Hellerma armastusest vikipedisti ja tõlkija, filosoof Andres Luurega.
Vaadake esmaspäeval kell 21.35 ETV2st. | "Plekktrummis" otsitakse eesti elujõu valemit | https://kultuur.err.ee/826797/plekktrummis-otsitakse-eesti-elujou-valemit | Eesti keele, looduse ja kultuuri elujõu valemit otsitakse jätkuvalt suure hoolega. Mis paneb elu tärkama ja kasvama? Hooaja viimases saates vestleme armastusest vikipedisti ja tõlkija, filosoof Andres Luurega. Kohtume esmaspäeval kell 21.35 ETV2-s. |
Keskpanga praeguse presidendi Erkki Liikaneni teine ametiaeg lõpeb suvel.
Keskpanga juhi ametiaeg on seitse aastat ja kandidaadi sellele ametikohale esitab president Sauli Niinistö.
Rehn oli aastatel 2004-2014 Euroopa Komisjoni volinik ning aastatel 2015-2016 Soome majandusminister. | Soome parlament toetab keskpanga uue presidendina Olli Rehni | https://www.err.ee/826793/soome-parlament-toetab-keskpanga-uue-presidendina-olli-rehni | Soome parlament toetab keskpanga uue presidendina Olli Rehni, kes on praegu Soome Panga juhatuse liige. |
Seesuguseid hobukatseid on teinud Briti teadlased eesotsas Leanne Proopsiga Portsmouthi Ülikoolist. Mõne aasta eest tegid nad kindlaks, et hobused reageerivad rõõmsa ja kurja näoga inimeste fotodele erinevalt, nüüd on aga selgunud, et hobune jätab ka inimese näo ja näoilme fotolt meelde.
Kui inimene, keda hobune ongi näinud vaid fotol, astub mõni tund pärast foto näitamist ise hobuse juurde, siis on hobusel temast juba eelarvamus tekkinud.
On teada, et hobused piidlevad ebameeldivaid ja ohtlikke nähtusi rohkem vasaku silmaga, meeldivaid ja sõbralikke nähtusi aga seiravad pigem paremaga. Just nõnda väljendasid nad ka hoiakut fotolt nähtud inimese suhtes – kortsus kulmuga fotol olnut vaatasid valdavalt vasaku silmaga, naerulsui poseerinut paremaga.
Inimesed saabusid hobuse juurde seejuures neutraalse näoilmega ja, mis on ka tähtis, ise teadmata, kumba fotot neist hobusele on näidatud. Kontrollkatseid tehti inimestega, kelle fotot näidatud ei olnud. Nende suhtes hobustel mingeid selgeid eelarvamusi ei ilmnenud.
Ajakirjas Current Biology kirjeldatud uuring näitab, et hobune võib inimisikust arvamuse kujundada puhtalt foto põhjal. Sellist võimet ei ole varem ühelgi loomal avastatud. Kuid et hobustel on inimeste ja ahvide järel loomariigis kõige väljendusrikkamad näod, siis on ka mõistetav, et nad oskavad ka inimeste näoilmeid hästi eristada ja küllap oma kogemuste põhjal neile ka tähendusi omistada. | Hobune jätab meelde, kas oled naerusuine või kortsutad kulmu | https://novaator.err.ee/826789/hobune-jatab-meelde-kas-oled-naerusuine-voi-kortsutad-kulmu | Kui hobune näeb inimese fotot, siis jääb talle meelde, kas inimene on fotol rõõmsa või kurja näoga. Kui ta sama inimest hiljem päriselus kohtab, siis suhtub ta temasse fotol nähtud ilmele vastavalt kas usaldavalt või kartlikult. |
Võitjate resultatiivseim mängija oli 31 punktiga ja 12 lauapalliga Giannis Antetokounmpo. Meeskonnakaaslased Khris Middleton ja Malcolm Brogdon lisasid punktiskoorile 16 silma. Vastaste parimaks kerkis 22 punktiga Jayson Tatum.
"Enne mängu lubasime võistkonnakaaslastega mängida hästi ja võita selle mängu," ütles Antetokounmpo mängujärgselt. "Me ei tahtnud, et meie hooaeg lõppeks siin."
Ööl vastu pühapäeva mängivad meeskonnad otsustava kohtumise Bostonis, mille võitjat ootab poolfinaalis Miami Heati 4:1 võitnud Philadelphia 76ers. | VIDEO | Antetokounmpo korvisadu viis Bucksi Celticsiga otsustavasse mängu | https://sport.err.ee/826784/video-antetokounmpo-korvisadu-viis-bucksi-celticsiga-otsustavasse-mangu | Korvpalliliigas NBA play-off'ides alistas Milwaukee Bucks kodusaalis Boston Celticsi 97:86 ja viigistas seeria seisule 3:3. |
Müügitulu kasvas 2016. aastaga võrreldes 18 protsenti ehk 16,1 miljonit eurot. Puhaskasum suurenes aastaga ligi viiendiku ehk 2,6 miljoni euro võrra.
Üüritulu teenis ettevõte eelmisel aastal 61 miljonit ja vahendatud teenustest 33,4 miljonit eurot. Mittevajalikku kinnisvara müüdi aruandeaastal 8,3 miljoni euro väärtuses.
RKAS korraldas 2017. aastal 773 riigihanget, mille maht rahalises vääringus oli kokku ligi 55 miljonit eurot.
Investeeringute maht aruandeaastal oli 77,2 miljonit eurot, eelmisel perioodil oli sama näitaja 55,7 miljonit eurot.
Investeeringute kogumahust 57 protsenti moodustas käimasolevatest suurim arendusprojekt – uus Tallinna vangla, mille investeeringumaht kokku on ligi 100 miljonit eurot ja valmimisaeg 2018. aasta lõpp.
2017. aastal viis ettevõte edukalt läbi 48,5 miljoni euro mahus võlakirjaemissiooni, mille märkis LHV Varahaldus parima pakkujana. | Riigi Kinnisvara teenis mullu 16 miljonit eurot kasumit | https://www.err.ee/826783/riigi-kinnisvara-teenis-mullu-16-miljonit-eurot-kasumit | Riigi Kinnisvara AS teenis eelmisel aastal 106,2 miljoni euro suuruse käibe juures 16 miljonit eurot puhaskasumit. |
Eesti koondis on seni turniiril võitnud Ukrainat 2:0, Rumeeniat viimase minuti väravast 1:0 ning alistunud vaid Jaapanile 1:2 ning sedagi lisaaja väravast.
Kaljuste sõnul on Eesti hokikoondis viimastel aastatel alati mänginud 1. divisjoni B-grupis püsimajäämise nimel. "Nii 2015. kui 2016. aastal teeniti mõlemal korral kuueses alagrupis üks võit ja viies koht, mullu saadi kaks võitu ja neljas koht,” meenutas Kaljuste. "Tänavuse turniiri algus on näidanud, et oleme nüüd võimelised mängima B-grupis medalitele või hea õnne korral ka turniiri võidu eest."
Eesti poolelt mängivad endiselt suurt rolli kauaaegsed koondise tugisambad Makrov, Lahesalu, Rooba, Koitmaa ja Petrov. Turniiri on aga samuti hästi alustanud nooremad tulevikutegijad Robert Arrak, Ed Slessarevski ja Vadim Vasjonkin.
Kaljuste hinnangul ei ole Eesti kunagi nii ilusat hokit mänginud ning eriti paistab silma hea koostöö treenerite ja mängijate vahel. "Väga oluline on treenerite poolt õige taktika nõudmine, aga kindlasti veel olulisemaks osaks on tahe mängida ühtse meeskonnana, sest just messkonnana tegutsedes on võimalik võita endast eeldatavalt tugevamaid vastaseid," uskus Kaljuste.
OlyBeti ennustuste juhi Vladimir Dratšjovi sõnul olid turniiri eel favoriitideks pigem Ukraina, Jaapan ja kodus mängiv Leedu, kelle eest on mängimas ka NHL kogemustega Dainius Zubrus ja Darius Kasparaitis. "Seni on kõik kolm kohtumist võitnud Leedu ka favoriidikoormat õigustanud, ent teist positsiooni hoidva Eesti sedavõrd edukas turniiri algus on jahmatanud ilmselt paljusid asjaosalisi," rääkis Dratšjov.
"Üle pika aja on lootus, et üks Eesti meeskonnasport ületab ja üllatab. Tahaks loota, et Rumeenia mäng oli ainuke turniiri pisut kehvem esitus ning pärast väikest puhkust antakse Horvaatia kui võrdväärse vastase vastu endast kõik, et viimases mängus juba nö "winner takes it all" põhimõttel leedukaid karukoopas võita," ütles Dratšjov.
Kell 15.50 algab ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne Eesti ja Horvaatia kohtumisest. Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Rauno Parras, stuudiot juhib Ragnar Kaasik. | Eksperdid: Eesti ei ole kunagi mänginud nii ilusat hokit | https://sport.err.ee/826780/eksperdid-eesti-ei-ole-kunagi-manginud-nii-ilusat-hokit | Saku Hokiklubi treeneri ja Eesti hoki eestvedaja Kaupo Kaljuste sõnul selgitavad MM-i 1. divisjoni B-grupis peetavad viimased kohtumised, kas Eesti hokikoondis suudab teha kõigi aegade parima tulemuse ning võistelda medalitele või isegi turniiri võidu ja pääsu eest A-gruppi. |
Linnamäe paisjärv on tekkinud 1920. aastate alguses kui asuti ehitama Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ). Jaam valmis ja tunnistati 1924. aastal Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. 17.aprillil 1924 käivitus elektritoomine ja sellest sai just 94 aastat.
Seega on üle kolme inimpõlve püsinud paisjärv ning selle põhjus, HEJ on rikastanud meie riigi tööstusarhitektuuri ja andnud taastuvenergiat. Järve vesi on kaitsnud muistset linnamäge ja pakkunud elukeskkonda kohalikele inimestele.
Kõik eeltoodu aga ei tähenda kahjuks midagi juhul, kui „Brüssel“ annab raha ning selle taotlemisega ja mõningate tööde tegemisega on võimalik rikkaks saada. Või vähemalt tunduvalt jõukamaks.
Euroopa Liit rahastab nimelt lõhejõgede taastamist ja summad on suured. Ka Jägala jõgi tunnistati lõhejõeks, kuigi rahustuseks kinnitati, et see ei puuduta kuidagi olemasolevaid paisutusi. Aeg on näidanud, et puudutab ikka küll.
Nimelt on ametnikud leidnud, et Linnamäe paisjärve tamm takistab kalade ujumist ülesvoolu. Nende jaoks ei ole oluline, et paar kilomeetrit edasi tuleb vastu looduslik takistus Jägala joa näol. Milleks takerduda pisiasjadesse, kui suur raha on silmapiiril.
Viimati pöördus keskkonnaministeerium Linnamäe paisjärve likvideerimise ja HEJ seiskamise plaaniga vallavalitsuse poole 2016. aasta suvel. Plaan oli lihtne: vald peab sõlmima lepingu MTÜga Eesti Loodushoiu Keskus, kellele siis keskkonnainvesteeringute keskus KIK annab raha (umbes 2,3 miljonit eurot) HEJ-i seiskamiseks, paisjärve likvideerimiseks ja järve asemel sisuliselt uue jõe ehitamiseks.
Loomulikult ei nõustunud vald ministeeriumi plaaniga. Põhjuseid oli mitu, alates väljakujunenud elukeskkonna jäädavast rikkumisest kuni ministeeriumi „plaani“ kaheldava seaduslikkuseni. Nimelt jäi sellest plaanist mulje, et KIKst raha saamine on otsustatud juba enne taotlemist ning see on selgelt ebaseaduslik. Olgu need rahataotlejad nii „õiged mehed“ kui tahes.
Vahepeal on palju toimunud: Eesti Energia on Linnamäe HEJ kasutusõiguse müünud kohalikest elanikest moodustatud Wooluvabrikule, kultuuriminister on Linnamäe paisu võtnud muinsuskaitse alla ning Jõelähtme vald on loomas kaitseala kaitsealuste nahkhiirte toidulaua ja elupaiga osa (Linnamäe paisjärv) kaitseks. Keskkonnaamet püüdis Linnamäe HEJ kinni panna vee erikasutusluba pikendamata jättes. Kohus on olnud teist meelt ja praeguse seisuga nõudnud, et keskkonnaamet väljastaks Linnamäe HEJ tarbeks vee erikasutusloa kuni keskkonnamõjude hindamise lõpuni.
Aga kõige olulisem on siiski teadmine, et keskkonnaministeeriumil ei ole enam plaani, kuidas Linnamäe paisjärv likvideerida. Imestama paneb vaid sinna juurde kõlanud väide, et kaks miljonit võib ikka ära kuluda. Sellega peetakse silmas uue jõe ehitamist vee Linnamäe paisjärve tammist möödajuhtimiseks.
Jõelähtme vallavolikogu liikmena ma loodan, et keskkonnaministeeriumil ei tekigi plaani ja et neil ei teki ka seda kahte miljonit eurot, mida nad oleks valmis ilma plaanita ära kulutama. Lisaks loodan, et keskkonnaamet saab seadusest tulenevalt rahulikult ja ilma ministeeriumi surveta kaaluda erinevaid mõjusid ning langetada kaalutletud otsuse.
Linnamäe paisjärve puhul on väga olulised kohalike elanike huvi säilitada väljakujunenud kvaliteetne elukeskkond, muinsuskaitse huvi säilitada Linnamäe HEJ, valla ja elanike ühine huvi säilitada nahkhiirte toidulaud ja elupaiga osa – valla arengupotentsiaal on paljuski seotud Linnamäe paisjärvest tekkinud elukeskkonnaga.
Põhiline, et ühtegi muudatust ei võetaks riigi poolt ette lähtudes ainult sihist ära kulutada Brüsseli abiraha, mõtlemata, milliseid tagajärgi see toob kohalikele elanikele, meie ühisele kultuuripärandile ning elu- ja looduskeskkonnale.
Lõhet me võime Norrast ka osta, eesti kultuuripärandit aga mitte. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Lugeja Linnamäe paisjärvest: lõhet saab ka Norrast, eesti kultuuripärandit mitte | https://www.err.ee/826770/lugeja-linnamae-paisjarvest-lohet-saab-ka-norrast-eesti-kultuuriparandit-mitte | Öeldakse, et ära vihasta vaid imesta. Linnamäe paisjärve teemal on põhjust imestamiseks palju olnud ning keskkonnaministeeriumi ametniku värske seisukohavõtt „Aktuaalses kaameras“ pani jälle imestama. |
Tänavu märtsis pakuti kinnisvaraportaalis KV.EE müügiks keskmiselt 9150 korterit hinnaga 1596 eurot ruutmeeter. Müüki pandud korterite arv langes mulluse märtsiga võrreldes seitse, kuid hinnad kerkisid kuus protsenti, teatas KV.EE.
Müügipakkumistes tõusis korterite keskmine ruutmeetrihind aastaga kõigis maakondades peale Põlvamaa, kus tänavu märtsis jäi keskmine küsimishind 461 eurole ruutmeetri eest.
Ligi kaks kolmandikku KV.EE portaalis müüdavatest korteritest asuvad Harju maakonnas, mille taga on eeskätt Tallinna kui tõmbekeskuse mõju. Suurt rolli mängib ka aktiivne kortermajade ehitamine, iga nädal toob portaali müüki mõne uue suurema või väiksema korteriprojekti.
Kuigi kinnisvara hinnatõus jätkub, on see aeglustunud enamvähem palgatõusu temponi. Elamispindade hinnad kasvavad praegu neli kuni kuus protsenti aastas, keskmine palk viis kuni seitse. „Elamispindade hinnad ei jookse ostjatel eest ära ja ostujõud püsib tugev, see hoiab kinnisvaraturu aktiivsena,“ selgitas kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.
KV.EE on kinnisvaraportaal, mida külastab igas kuus 600 000 huvilist. Portaalis on iga päev üleval ligi 40 000 müügi- ja üürikuulutust ja selle maaklerkeskkonda kasutab üle 500 kinnisvarafirma ja 2000 maakleri. | Kinnisvaraportaali statistika näitab korteriturul ostusurve kasvu | https://www.err.ee/826773/kinnisvaraportaali-statistika-naitab-korteriturul-ostusurve-kasvu | Eesti korteriturul kasvab ostusurve, sest müügipakkumiste arv on aastaga langenud ja hinnad kerkinud, näitab kinnisvaraportaali KV.EE statistika. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.