text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Ettevõtte kvartalikäive kasvas mulluselt 36 miljardilt 51 miljardi dollarini.
Amazoni tegevjuht Jeff Bezos prognoosis, et hoogne kasv sel aastal jätkub.
Väljaande Forbes hinnangul on ettevõtte juht Jeff Bezos üks maailma rikkamatest inimesest, kelle vara suuruseks olevat umbes 95 miljardit eurot.
Samas on Amazoni monopoolsete tunnustega tegevus pälvinud nii USA-s kui ka mitmel pool mujal teravat kriitikat.
Üheks sagedaseks kriitikuks on teiste seas ka USA president Donald Trump, kes küll on avalikult võtnud sihikule ettevõtte tegevuse, kuid keda ilmselt häirib ka asjaolu, et Bezos on USA presidenti sageli kritiseeriva ajalehe Washington Post omanikuks. | Amazoni kvartalikasum kahekordistus | https://www.err.ee/826768/amazoni-kvartalikasum-kahekordistus | Internetihiiu Amazon esimese kvartali kasum kasvas mullu sama perioodiga võrreldes enam kui kaks korda 1,63 miljardi USA dollarini. |
Oluline 16. aprillil kell 22.52:
- Podoljak: Ukraina vajab relvi ja kohe;
- Venemaa teatel on Mariupol peaaegu täielikult nende vägede käes;
- Luhanski kuberner: hävitustöö on jõudnud kohutavate mõõtmeteni;
- Ukraina kaitseministeeriumi teatel kutsub Vene armee pidevalt juurde üksusi, et Mariupolile peale tungida, Zelenski sõnul on linnas olukord väga keeruline;
- Ukraina andmeil võivad Vene väed intensiivistada tegevust Izjumi suunal;
- Ukraina peaprokuratuuri teatel on sõja käigus saanud surma 200 last;
- Kiievis ja Lvivis oli laupäeva hommikul kuulda plahvatusi;
- Ukraina presidendi sõnul on sõjas saanud surma 2500 kuni 3000 Ukraina sõjaväelast. Ukraina relvajõudude hinnangul on surma saanud üle 20 000 Vene sõjaväelase;
- meedia väitel pommitasid Vene väed Ukraina raketitehast;
- Briti luure teatel on saanud Ukrainas teedetaristu suuri purustusi ja seetõttu on keeruline ka humanitaarabi viimine piirkondadesse, mida Vene väed varem piirasid;
- Harkivi pommitamises sai surma vähemalt kümme inimest;
- Ukraina relvajõudude peastaabi väitel püüavad Vene väed mõnel pool moodustada Venemaale lojaalsetest elanikest uusi kohalikke valitsusi.
Podoljak: me vajame relvi ja kohe
Ukraina presidendi nõunik ja pealäbirääkija Mõhhailo Podoljak avaldas laupäeval pahameelt, et Euroopa Liit saadab neile relvi, mida nad pole palunud ning nendegi saabumine võtab liiga kaua aega.
"Ukraina palub Euroopalt relvi. /.../ Euroopa annab relvi, aga mitte neid, mida me palusime. Relvade saabumine võtab liiga kaua aega. Demokraatia ei võida sellist mängu mängides. Ukraina vajab relvi. Mitte kuu aja pärast. Kohe," kirjutas Podoljak Twitteris.
1. Ukraine asks Europe for weapons.
2. Europeans support the call for their governments.
3. gives weapons, not the ones we asked for.
4. Weapons take too long to arrive
Democracy won't win from playing this game. needs weapons. Not in a month. Now.
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) April 16, 2022
Zelenski: meie vägede elimineerimine Mariupolis lõpetab läbirääkimised Venemaaga
Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Oleksandr Motuzjanõk ütles, et Vene väed pole suutnud Mariupoli linna siiani täielikult enda kontrolli alla saada.
"Olukord Mariupolis on keeruline ja raske. Lahingud toimuvad just praegu. Vene armee kutsub pidevalt täiendavaid üksusi juurde, et linnale tormi joosta," lisas ta.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles uudisteportaalile Ukrainska Pravda, et olukord Mariupolis on väga keeruline.
"Meie sõdurid on blokeeritud, haavatud on blokeeritud. Seal on humanitaarkriis. Kuid igatahes, nad kaitsevad end," lausus Zelenski.
Zelenski ütles, et kui Vene väed peaksid elimineerima Mariupoli kaitsjad, lõpetaks see kõik läbirääkimised Ukraina ja Venemaa vahel. "Sellest tekib tupik, sest me ei aruta oma territooriumi või rahva üle," lausus ta.
Zelenski võrdles Mariupolit Kiievi oblastis pommitamistes kõvasti kannatada saanud Borodjankaga, öeldes, et Mariupoli olukord võib olla kümme korda hullem.
Kui Venemaa haarab Mariupoli enda kontrolli alla, siis on see esimene suur linn, mis langeb.
Vene kaitseministeerium: Mariupol on pea kogu ulatuses Vene vägede käes
Venemaa kaitseministeerium teatas, et Vene väed on võtnud enda kontrolli alla Mariupolis asuva Illitši terasetehase, kuid seda väidet pole muud allikad kinnitanud.
Arvatavalt peavad Ukraina kaitsjad lahinguid peamiselt Azovstali juures, mis on teine suur terasetehas.
Mõlemad tehased kuuluvad Metinvestile, mis ütles reedel Reutersile, et ei laseks kunagi oma ettevõtetel Vene okupatsiooni all tegutseda.
Vene kaitseministeerium teatas laupäeva õhtul, et ainuke koht, kus Ukraina väed veel Mariupolis vastupanu osutavad, on Azovstali tehas.
Venemaa kaitseministeeriumi teatel ulatuvad Ukraina vägede kaotused Mariupolis üle 4000 sõduri. 1464 sõdurit on nende teatel alla andnud.
Rünnakutes hävitatud Mariupol. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Laupäeval evakueeriti lahingupiirkondadest pea 1500 inimest
Laupäeval evakueeriti Ida- ja Lõuna-Ukraina lahingupiirkondadest 1449 inimest, ütles Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.
Mariupolist õnnestus omal jõul pageda vaid 170 inimesel. 1211 inimest Polohõ, Vassilivka, Berdjanski ja Melitopoli linnast evakueerusid Žaporizzjasse, ütles Vereštsuk.
Vaatamata pidevale pommitamisele Vene vägede poolt õnnestus evakueerida mitukümmend inimest Luhanski oblastist Severodonetski, Rubižne ja Kreminna linnast.
Massiline pommitamine ei lubanud inimesi evakueerida sama oblasti Lõssõtšanski linnast, ütles Vereštšuk.
Ukraina hinnangul kavatsevad Vene väed Mariupoli 18. aprillil täielikult sulgeda
Ukraina võimude hinnangul valmistuvad Vene väed Mariupoli täielikuks sulgemiseks 18. aprillil.
Mariupoli meeri nõuniku Pjotr Andrjušenko sõnul kavatsevad Vene okupatsiooniväed linna sulgemiseks hakata piirama ka linnaelanike liikumist linnaosade vahel. Sealjuures võivad Vene väed läbi viia ka niinimetatud filtreerimist, värvates linna jäänud mehi oma ridadesse sisuliselt sunnitööle, sellest keeldujad saadetakse Novoazovskisse, vahendab Meduza.
Ümberpiiratud Mariupolis on nädala jooksul levitanud Vene väed ka lendlehti, milles kutsutakse linna jäänud võitlejaid üles relvi vabatahtlikult loovutama.
ÜRO andmetel kannatab rohkem kui 100 000 Mariupoli elanikku toidu- ja veepuuduse käes. Linnas pole ka kütet. ÜRO toiduabi programm püüab linna viia humanitaarabi, kuid abi ei jõua Vene vägede taksituste tõttu kohale, vahendab Ameerika Hääl.
Ukrainast lahkus ööpäevaga veel 40 000 inimest
Viimase ööpäevaga põgenes Ukrainast sõja eest veel 40 000 inimest, teatas uudisteagentuur AFP.
ÜRO pagulasameti UNHCR esindaja Ukrainas Karolina Lindholm Billing ütles, et suurel osal viiest miljonist sõjapõgenikust, kes on Ukrainast lahkunud, pole enam kodu, kuhu tagasi tulla.
UNHCR-i andmetel on 24. veebruarist alates Ukrainast põgenenud 4 836 445 inimest.
Ukraina maakaitsevägede õppused Kiievi lähedal. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Luhanski kuberner kutsus üles inimesi oblastist lahkuma
70 000 inimest, kes on veel jäänud Ida-Ukrainas lahingute keskpunkti sattunud Luhanski oblasti linnadesse, peaksid lahkuma, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhii Haidai.
Enne Venemaa sissetungi algust 24. veebruaril elas Luhanski oblasti aladel, mis ei olnud separatistide käes, umbes 330 000 inimest. Sõja ajal on evakueeritud ligikaudu 32 000 inimest, omal algatusel on lahkunud rohkem kui 200 000 inimest.
"Linnadesse on pragu üliohtlik jääda. Pommitamine on ägenenud," ütles Haidai, kelle sõnul on Vene väed pommitanud elamualasid Rubižne, Popasna ja Hirske linnas. Hävitustöö nendes kolmes linnas on neid muutnud äratundmatuseni, lisas Haidai.
Severodonetski linnast on hävitatud umbes 70 protsenti, ütles kuberner. Terve viimase ööpäeva on jätkunud Kreminna ja Lõssõtšanski linna pommitamine. Lõssõtšanskis tabas Vene vägede rakett kohalikku nafta rafineerimistehast.
"Hävitustöö piirkonnas on kohutavates mõõtmetes. Neid, kes siia jäävad, on ülikeeruline abistada. Vabatahtlikud hukkuvad," lausus Haidai.
Harkivi elanikud oma kodudes. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Sergey Bobok
Kiievi ja Harkivi pommitamises said inimesed surma
Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et laupäeva hommikul sai Kiievis raketirünnakus surma üks ja viga mitu inimest.
Klõtško ütles, et arstid võitlevad haavata saanute elu eest.
"Kiiev oli ja jääb agressori sihtmärgiks," sõnas linnapea.
Ka Harkivi oblastis sai laupäeval Vene raketirünnakus surma üks ja vigastada 18 inimest, ütles kohalik kuberner.
Harkovi oblasti prokuratuur täpsustas laupäeva õhtul, et raketirünnakus hukkus kaks tsiviilisikut.
Malõni elanik kahjustada saanud kiriku juures. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/Oleg Petrasyuk
Ukraina: 200 last on surma saanud
Ukraina peaprokuratuur teatas laupäeval, et alates 24. veebruarist, mil Venemaa oma sissetungi alustas, on Ukrainas saanud surma 200 last. Üle 360 lapse on saanud vigastada.
ÜRO lasteorganisatsioon UNICEF teatas sel nädalal, et ligi kaks kolmandikku Ukraina lastest on sõja tõttu pidanud kodudest lahkuma. Ukrainast naasnud UNICEF-i hädaolukordade programmi direktor Manuel Fontaine ütles esmaspäeval ÜRO julgeolekunõukogus, et ta on harva näinud, et nii lühikese ajaga on suudetud nii suurt kahju teha.
"Nad on olnud sunnitud jätma kõik maha: nende kodud, koolid ja sageli ka pereliikmed," ütles ta.
ÜRO inimõiguste voliniku (OHCHR) teatel on 14. aprilli seisuga leidnud kinnitust 1982 tsiviilelaniku hukkumine Ukrainas alates 24. veebruarist, mil Vene väed pealetungi alustasid. ÜRO andmeil on hukkunud 162 last. Viga on saanud 2651 tsiviilelanikku, nende seas 256 last.
OHCHR selgitas, et enamik inimesi on hukkunud või viga saanud pommitamise ja õhurünnakute tõttu.
Fontaine sõnas, et hinnanguliselt 3,2 miljonit last on jätkuvalt oma kodudes. "Ligi pooltel on oht, et neil pole piisavalt toitu. Rünnakud veesüsteemidele ja elektririkked on jätnud hinnanguliselt 1,4 miljonit Ukraina inimest veeta. 4,6 miljonil inimesel on sellele vaid piiratud ligipääs," rääkis ta.
Fontaine lisas, et Mariupolis ja Hersonis on olukord veelgi hullem, sest seal on pered olnud nädalaid kraaniveeta ja sanitaarteenusteta, lisaks pole regulaarselt saada toitu ning arstiabi.
"Nad varjuvad oma kodudes ja metroos, oodates pommitamise ja vägivalla lõppemist," ütles ta.
Vene väed ründasid Ukraina raketitehast
AFP teatel pommitasid Vene väed laupäeva öösel Kiievi rahvusvahelise lennuvälja lähedal olevat Vizari raketitehast.
Ukraina riikliku relvatootja sõnul toodetakse tehases Neptune tiibrakette. Vähemalt üht sellist raketti kasutati Ukraina teatel Vene Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva vastu sel nädalal.
Venemaa teatel kasutasid väed tehase tabamiseks merel baseeruvaid pikamaarakette.
Tehase lähedal tegutseva puidutöökoja omanik Andrei Sizov ütles, et tehas sai viis tabamust. "Mu töötaja oli kontoris ja plahvatus lõi ta jalust maha. Nad panevad meid Moskva hävitamise eest maksma," ütles Sizov.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 20 100;
- tankid 762;
- jalaväe lahingumasinad 1982;
- lennukid 163;
- kopterid 145;
- suurtükisüsteemid 371;
- õhutõrjesüsteemid 66;
- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) 125;
- operatiiv-taktikalised droonid 138;
- autod ja muud sõidukid umbes 1458;
- kütuseveokid 76;
- laevad / paadid 8;
- eritehnika 26;
- ballistilised raketid 4.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Kohalikud elanikud Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Alexander Ermochenko
Viimane ööpäev olulisi muutusi lahingutes ei toonud
Ukraina relvajõudude peastaabi teatel reedel lahingusuundades olulisi muudatusi ei toimunud. Vene vägede põhirõhk on läinud vägede ümbergrupeerimisele ja tugevdamisele.
Ukraina teatel jätkavad Vene väed Ukrainas tööstus- ja tsiviiltaristu pommitamist ning püüavad mõnel pool pealetungi alustada.
Vene vägede aktiivseim tegevus on viimasel ööpäeval olnud Slobožanski ja Donetski suunas. Mariupoli pommitamine ning Harkivi linna osaline blokaad jätkuvad. Ukraina teatel püüdsid Vene väed reedel Donetskis Marinka linnale peale tungida, kuid edutult.
Ukraina relvajõudude peastaabi hinnangul võib Venemaa intensiivistada oma tegevust Izjumi ja Barvinkove asulate suunas, et jõuda Slovjanski lähedal asuvate vägede tagalasse.
Ukraina relvajõudude sõnul võib eeldada, et Vene väed jätkavad katseid Hersoni oblasti halduspiirideni jõudmiseks.
Ukraina relvajõudude teatel rikuvad Vene väed okupeeritud aladel kohalike elanike õigusi, varastavad või ähvardavad neid vägivallaga, võtavad ära nende sõidukeid ja rõivaid. Ukraina vastupanu mahasurumiseks tuvastavad Vene väed sõjaväeteenistuses olevaid inimesi.
Luganski oblasti okupeeritud aladel on Ukraina väitel näha, et Vene väed kasutavad koolihooneid täiendavate välihaiglate rajamiseks ning relvade, laskemoona ja sõjaväevarustuse hoiustamiseks.
Ukraina peastaabi teatel püüavad Vene väed mõnel pool imiteerida valimisi ning moodustada kohalikke omavalitsusi kohalikest elanikest, kes on Venemaale lojaalsed.
Kohalik elanik Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Alexander Ermochenko
Kiievis kõlasid plahvatused
Laupäeva varahommikul anti õhuhäiret mitmel pool Ukrainas, sealhulgas pealinnas Kiievis.
Õhuhäire kõlas ka Ukraina kesk- ja lääneosas, sealhulgas Rivne, Lvivi, Ivano-Frankivski, Volõni, Hmelnõtskõi, Vinnõtsja ja Žõtomõri oblastis.
Linnapea Vitali Klõtško sõnul kõlasid Kiievis Darnõtskõi linnaosas ka plahvatused. Tema sõnul pole teada, kas on ka kannatanuid, kuid päästetöötajad on plahvatuspaigas.
Meedia teatel kõlasid plahvatused ka Lvivi linnas.
Briti luure: Ukraina teed on saanud suuri purustusi
Briti luure ütleb oma laupäeval avaldatud ülevaates, et sõjast puudutatud piirkondades on teedetaristu saanud suuri kahjustusi ning Vene väed on seda süvendanud, hävitades Põhja-Ukrainast lahkudes peamistel marsruutidel sildu, paigaldades maamiine.
Jõeületuskohtade hävitamise tagajärjel Tšernihivis ja selle ümbruses on jäänud linna vaid üks jalakäijatesild üle Desna jõe. Enne sõda elas linnas ligikaudu 285 000 elanikku.
Briti luure tõdeb, et Ukraina transporditaristu kahjustamise tõttu on nüüd väga suur väljakutse see, kuidas tarnida humanitaarabi piirkondadesse, mida Venemaa varem piiras.
Kokku on lepitud üheksas evakuatsioonikoridoris
Ukraina asepeaministri Irõna Vereštšuki sõnul on laupäevaks kokkulepe üheksa humanitaarkoridori avamise kohta.
Teiste seas on plaanis eraautodega võimaldada inimestel lahkuda ümberpiiratud Mariupolist.
Vereštšuk ütles, et üheksast evakuatsioonikoridorist viis on kavandatud inimeste ära toomiseks Luganski oblastist.
Harkivi pommitamises sai surma kümme inimest
Ukraina peaprokuratuur teatas, et reedel sai Harkivis pommitamises surma vähemalt kümme inimest, nende seas seitsmekuune beebi.
Peaprokuratuuri teatel kasutasid Vene väed Harkivi tööstuspiirkonna ründamiseks mitmikraketiheitjaid.
"Pommitamine tappis kümme tsiviilelanikku, nende seas seitsmekuuse lapse. Veel 35 inimest sai vigastada. Mitu elumaja sai kahjustada ja hävis," teatas prokuratuur.
Harkivis ja teistes Donbassi piirkonna linnades on viimasel ajal rünnakud kasvanud, kuna Venemaa on öelnud, et keskendub nüüd pigem Ida-Ukrainale. Tsiviilohvrite arv on raketi- ja pommirünnakute tõttu kasvanud.
Kohalikud elanikud Harkivis. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Sergey Bobok
Zelenski: surma on saanud kuni 3000 Ukraina sõjaväelast
President Volodõmõr Zelenski ütles CNN-ile antud intervjuus, et Ukraina ametnike hinnangul on sõjas surma saanud umbes 2500 kuni 3000 Ukraina sõjaväelast. Vene sõjaväelasi on tema väitel surma saanud 19 kuni 20 000. Venemaa on tunnistanud siiani 1351 sõjaväelase hukkumist.
Zelenski sõnul on vigastada saanud umbes 10 000 Ukraina sõjaväelast.
Tsiviilohvrite arvu on Zelenski sõnul keerulisem öelda. "Tsiviilelanikest on väga keeruline rääkida, kuna meie riigi lõunaosa kohta, kus linnad on blokeeritud - Herson, Berdjansk, Mariupol ja Volnovaha piirkond - me lihtsalt ei tea, kui palju inimesi on seal surma saanud," ütles ta.
USA: Vene sõjalaeva uputasid Ukraina raketid
USA kaitseametnike sõnul hävitasid Vene sõjalaeva Moskva, mis hiljem uppus, Ukraina raketilöögid.
Moskva sai Mustal merel tabamuse varem sel nädalal. Ukraina teatel sai laev pihta kahe laevatõrjeraketiga Neptune. Vene kaitseministeerium teatas tulekahjust laeval ning ütles, et laev uppus tormi tõttu.
The Washington Posti ja The New York Times'i andmetel kinnitasid USA kaitseametnikud reedel Ukraina versiooni.
CNN küsis intervjuus Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskilt Moskva kohta, kuid ta oli oma vastuses ettevaatlik.
"Me teame, et seda enam pole. Meie jaoks oli see tugev relv meie riigi vastu, seega pole selle uppumine meie jaoks tragöödia," sõnas Zelenski ja ütles, et ajalugu annab selgust, mis laevaga juhtus.
Moskva pardal olnud enam kui 500 inimese saatuse kohta on vähe informatsiooni. Venemaa pole selle kohta detaile avaldanud. | Sõja 52. päev: Zelenski sõnul on olukord Mariupolis väga keeruline | https://www.err.ee/1608566722/soja-52-paev-zelenski-sonul-on-olukord-mariupolis-vaga-keeruline | Viimasel ööpäeval Ukraina lahingutes olulisi muudatusi ei olnud ning Vene väed jätkavad Mariupoli pommitamist ja Harkivi linna osalist blokaadi. Vene kaitseministeeriumi teatel on pea kogu Mariupoli linn nende vägede käes. |
Hannes Anier viis Kalevi 19. minutil juhtima, aga kaheksa minutit hiljem suutis Nikita Grankin viigistada ning mõlemad meeskonnad jätkavad võiduta.
Päeva esimeses kohtumises oli Tallinna FC Flora võõrsil üle Pärnu JK Vaprusest 2:0 (34. Sergei Zenjov, 65. Rauno Alliku).
Õhtu viimases kohtumises oli Paide Linnameeskond võõrsil üle JK Narva Transist 2:1 (28. Kaimar Saag, 88. Kristofer Piht - 90+5. Denõs Dedetško).
Enne mängu:
Legion ja Kalev on sel hooajal suutnud kahepeale koguda kõigest kaks punkti, mis tähendab, et võiduga teenitavad kolm punkti on mõlemale meeskonnale märgilise tähtsusega. Kalev on kaotanud kõik seitse seni peetud kohtumist, viimati jäädi 0:5 alla Narva Transile. Legionil on kirjas kaks viiki ja viis kaotust, kuid eelmises voorus pidid nad tunnistama Paide Linnameeskonna 0:5 paremust.
Mängu peakohtunik on Kristo Tohver. Abikohtunike rolli täidavad Karolin Kaivoja ja Aron Härsing, neljas kohtunik on Paul Kask. | Tabeli kaks viimast tegid Premium liigas viigi | https://sport.err.ee/1608566782/tabeli-kaks-viimast-tegid-premium-liigas-viigi | Jalgpalli Premium liiga kaheksanda vooru tabeli kahe viimase klubi mängus tegid Tallinna JK Legion ja JK Tallinna Kalev 1:1 viigi. |
Nehammer, kes on esimene lääneriigi juht, kes peale Venemaa sissetungi Ukrainasse Putiniga on kohtunud, ütles enda väitel esmaspäevasel kohtumisel Moskvas Putinile, et too on moraalselt sõda kaotamas ning et kõik, kes on vastutavad sõjakuritegude eest, peavad seisma kohtu ees.
Intervjuus NBC-le ütles Nehammer, et tema hinnangul elab Putin omaenda maailmas.
"Ta elab omaenda sõjaloogikas. Ta arvab, et sõda on vajalik, et saada Venemaale julgeolekugarantiisid. Ta ei usalda rahvusvahelist kogukonda. Ta süüdistab ukrainlasi genotsiidis Donbassi piirkonnas. Samas, olles seal oma maailmas, ma arvan, et ta teab, mis tegelikult Ukrainas toimub. Kuid ma arvan, et ta usub, et ta on seda sõda võitmas," rääkis Nehammer.
Nehammeri sõnul lubas Putin koostööd sõjakuritegude uurijatega.
"Ta ütles mulle, et ta teeb koostööd rahvusvahelise uurimisega, ühelt poolt, aga teiselt poolt ta ütles mulle, et ta ei usalda lääneriike. See saab olema tulevikus probleem. /.../ See oli raske arutelu meie vahel. Aga ma püüdsin teda veenda, et näiteks sõda endises Jugoslaavias näitas meile, et rahvusvaheline uurimine on vajalik, et esitada süüdistus sõjakurjategijatele," lausus Nehammer.
NBC annab täispikkuses intervjuu Nehammeriga eetrisse pühapäeval. | Putiniga kohtunud Austria kantsler: ta usub, et ta on sõda võitmas | https://www.err.ee/1608567004/putiniga-kohtunud-austria-kantsler-ta-usub-et-ta-on-soda-voitmas | Venemaa president Vladimir Putin usub, et ta on võitmas sõda Ukrainas, ütles Putiniga esmaspäeval kohtunud Austria kantsler Karl Nehammer usutluses telekanalile NBC. |
Taas kerkis Man Unitedi kangelaseks Cristiano Ronaldo, kelle 7., 32. ja 76. minutil väravad tõid 3:2 võidu Norwich City üle. Külaliste tabamuste eest hoolitsesid Kieran Dowell (45+1. minutil) ja Teemu Pukki (52.).
Man Unitedi otsesed konkurendid aga kaotasid: Tottenham Hotspur jäi kodus alla Brightonile 0:1 ja Arsenal võõrsil Southamptonile 0:1. Neljandas laupäeval peetud mängus oli Brentford võõrsil üle Watfordist 2:1.
Tabelitipp: 1. Manchester City 74 punkti (31 mängust), 2. Liverpool 73 (31), 3. Chelsea 62 (30), 4. Tottenham 57 (32), 5. Manchester 54 (32), 6. Arsenal 54 (31), 7. West Ham 51 (32), 8. Wolverhampton 49 (32). | Ronaldo kolm väravat tõid edu maha mänginud Man Unitedile võidu | https://sport.err.ee/1608566992/ronaldo-kolm-varavat-toid-edu-maha-manginud-man-unitedile-voidu | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas toimus mitu olulist kohtumist neljanda ehk viimase Meistrite liigasse viiva koha peale heitlevate meeskondade osalusel. Põhjust rõõmustada oli Manchester Unitedil. |
Liverpool asus juba 17 minutiga 2:0 juhtima: üheksandal minutil skooris Ibrahima Konate ja 17. minutil Sadio Mane, kes 45. minutil lõi seisuks juba 3:0.
Kohe teise poolaja alguses vähendas Jack Grealish (Man City) vahe minimaalseks, aga järgnevad kümned minutid lisa ei toonud kuni esimesel üleminutil lõi Bernardo Silva "siniste" teise tabamuse.
Liverpool on võitnud karika ajaloo jooksul seitse korda, viimati hooajal 2005/2006.
Karikafinaalis tuleb Liverpoolile vastu kas Chelsea või Crystal Palace. Teine poolfinaal peetakse pühapäeval. | Liverpool alistas suurepärase avapoolaja toel Man City | https://sport.err.ee/1608566968/liverpool-alistas-suureparase-avapoolaja-toel-man-city | Inglismaa jalgpallikarikafinaali jõudis esimesena Liverpool, kes alistas Wembleyl toimunud poolfinaalis Manchester City 3:2. |
Reedel registreeriti Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikke seitsme võrra vähem kui neljapäeval, selgub PPA statistikast.
529 saabunud põgenikust oli 116 last, 255 inimest teatas PPA-le, et nad on transiidil ja Eestisse ei jää.
Reede õhtu seisuga on sõjapõgenike ajutise kaitse taotlusi kokku registreeritud 20 257 inimesele.
Majutuskohtades on 5006 inimest, mida on 345 võrra vähem kui neljapäeval.
Kokku on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 30 769 Ukraina sõjapõgenikku. | Reedel saabus Eestisse 529 sõjapõgenikku | https://www.err.ee/1608566962/reedel-saabus-eestisse-529-sojapogenikku | Politsei- ja piirivalveameti andmetel saabus neljapäeval Eestisse 529 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest lapsi oli 116. |
Tuppuraineni sõnul on tõenäosus väga suur, et Soome NATO-ga liitub. Ta lisas, et Soome rahvas on otsuse teinud ja küsitlused näitavad alliansiga liitumisele suurt toetust.
"Praegu ma ütleksin, et see on väga tõenäoline, aga otsust pole veel tehtud," ütles Tuppurainen.
Tuppurainen nimetas Venemaa sõjategevust Ukrainas brutaalseks ning lisas, et sõda Ukrainas on äratuskell kõigi jaoks. "Mitte ainult soomlastele, see on oluline kogu Euroopa julgeoleku jaoks," lausus ta.
Soome valitsus kaldub toetama NATO-ga ühinemist, selgub kolmapäeval avaldatud valitsuse julgeolekuraportist. Soome peaminister Sanna Marin on korduvalt öelnud, et ta eeldab kiiret arutelu ja otsust juba lähinädalatel. | Soome minister: liitumine NATO-ga on väga tõenäoline | https://www.err.ee/1608566920/soome-minister-liitumine-nato-ga-on-vaga-toenaoline | Et Soome liitumine toimuks võimalikult kiiresti ja sujuvalt, on kõigi NATO liikmesriikide huvides, ütles intervjuus Sky Newsile Soome Euroopa asjade minister ja Tytti Tuppurainen. |
"Viimased kuud on toonud tohutu murekoorma ja teadmatuse tuleviku eest miljonitele inimestele. Samamoodi tunnevad suurt hirmu homse ees emad-isad, kelle laps on saanud kohutava diagnoosi - lapseea kasvaja. Võitlusse lootuse ja tervenemise eest on haaratud terve pere," ütles Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juht Kaili Semm. "Seetõttu korraldame ka sel aastal Pardiralli meie väikeste kangelaste toetuseks."
Laupäeval, 16. aprillil, tähistab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit oma 30. sünnipäeva. See on suurim ja südamlik kingitus meie liidule, kui inimesed leiavad võimaluse vapratele vähihaigetele lastele ja nende vanematele südames ja tegudes toeks olla. Pardiralliga ei kogu me üksnes rahalisi annetusi vähihaigete laste võitluse toetamiseks, vaid näitame üheskoos, et vähidiagnoosi saanud pered ei ole oma ränkraskel teekonnal üksi," lisas Semm.
Pardiralli on viimasel kahel aastal pandeemiast tingitud olukorra tõttu toimunud traditsioonilise ühispeo asemel Kadriorus ETV otseülekandena. Ka sel aastal teeb ETV Pardirallist otseülekande.
Pardiralli on Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu algatatud vannipartide võiduujumine, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust vähihaigete laste ja nende vanemate olukorrast ja kutsuda inimesi ning ettevõtteid neid toetama. Kokku asub esikoha nimel tänavu heitlusse 16 000 vanniparti.
Möödunud aasta 16. aprillist on Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit toetanud vähihaigeid lapsi ja nende vanemaid 423 959 euroga. Kõigil rallihuvilistel on võimalik oma annetuse eest vannipardile kaasa elada ETV ekraanil toimuva otseülekande vahendusel, mis läheb eetrisse lastekaitsepäeva õhtul Kadriorust. | Pardiralli otseülekannet saab näha ka tänavu ETV vahendusel | https://menu.err.ee/1608566905/pardiralli-otseulekannet-saab-naha-ka-tanavu-etv-vahendusel | Üheksandat korda toimuv vannipartide võiduujumine vähihaigete laste ja nende vanemate toetuseks toimub lastekaitsepäeval, 1. juunil. Sündmust kannab ka tänavu üle ETV. |
Varasem rekord (25,45) kuulus Ralf Tribuntsovi nimele ja oli ujutud 2015. aastal Kaasanis. | Zaitsev ületas Tribuntsovi nimel olnud Eesti rekordi | https://sport.err.ee/1608566911/zaitsev-uletas-tribuntsovi-nimel-olnud-eesti-rekordi | Daniel Zaitsev püstitas Eesti meistrivõistluste teise päeva hommikustes eelujumistes uue Eesti pika raja rekordi 50 meetri seliliujumises ajaga 25,44. |
Sutt märkis, et ta usub, et 2020. aastate teises pooles on üsna tavaline pilt, et turiste veavad üle Soome lahe elektrikütusel väikelennukid, vahendas Helsingin Sanomat.
Suti sõnul on ta suhelnud väikeste elektrilennukite tootjaga ning saanud teada, et saja kilomeetri lennuraadiusega sõidukite valmistamine algab aastal 2025.
Kui lennuraadius suudetakse viia 250 kuni 300 kilomeetrini, saaksid Soome turistid neid kasutada ka Pärnusse või Tartusse reisimiseks, lausus Sutt.
Suti lisas, et tema teada on elektrilennukid turvalisemad kui näiteks helikopterid ning nende tarbeks pole vaja eraldi lennuvälju.
Sutt esines ettekandega Soome ja Eesti vahelisele turismile pühendatud üritusel Visit Estonia Helsingis. | Suti sõnul võiksid kümnendi lõpul Eesti ja Soome vahel sõita lennutaksod | https://www.err.ee/1608566908/suti-sonul-voiksid-kumnendi-lopul-eesti-ja-soome-vahel-soita-lennutaksod | Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt ütles reedel Soomes, et tema hinnangul muutuvad 2020ndate teisel poolel tavaliseks Eesti ja Soome vahel lendavad elektrilised lennutaksod. |
Puurivaht Vaikla tegi taas täismängu ja tema võrku sahistati taas väljastpoolt karistusala. Vastasmeeskond York United läks lumise kohtumise 82. minutil juhtima, kui jala sai valgeks Osaze De Rosario. Kaks minutit hiljem viigistas seisu Mastanabal Kacheri tabamus, vahendab Soccernet.
Renate-Ly Mehevetsa tööandja Sporting Charleroi kaotas Belgia kõrgliigas võõrsil 0:6 KAA Gentile. Võõrustajad avasid skoori juba teisel minutil ja läksid vaheajapausile 2:0 eduseisus, teise poolaja keskel löödi tosina minuti sees veel neli väravat. Mehevets tegi Charleroi eest kaasa esimese poolaja.
Põhiturniiri järel pärast liigatabeli poolitamist selle teise poolde jäänud Charleroi on endiselt võiduta ja püsib viimasel kohal. Viiest viimasest mängust on vaid ühes saadud kätte viigipunkt. Nädala pärast minnakse vastamisi peamise konkurendi Woluwega, kellel on üks punkt rohkem.
Loe rohkem portaalist Soccernet.ee. | Vaikla ja Toronto mängisid viiki, Mehevetsa koduklubi sai suure kaotuse | https://sport.err.ee/1608566863/vaikla-ja-toronto-mangisid-viiki-mehevetsa-koduklubi-sai-suure-kaotuse | Andreas Vaikla koduklubi FC Edmontoni hooaja teine mäng Kanada kõrgliigas läks sarnaselt esimesega - kaotusseisust teeniti 1:1 viik. |
Corelli Music on korraldanud kontserte sarjas "Kirikupühad Maarjamaal" juba alates 2006. aasta kevadest. Esimesed kannatusaja kontserdid olid pühendatud Presidendi Lennart Meri mälestusele.
Tänavu muudeti seoses sõjasündmustega Ukrainas kontserdisarja kava. Nüüd saab sündmusel kuulda kannatusaja suurteost Pergolesi "Stabat Mater", mis on pühendatud kõikidele leinavatele emadele nii Eestis kui Ukrainas. Dirigendi valitud aariad "Messiast" liiguvad sisuliste sõnumitega läbi kannatuste ja sõjasündmuste ülestõusmise rõõmusõnumini ja kontserte lõpetab "Halleluuja!". Lugude valikutega tahetakse edasi anda just rõõmu ja lootust parematele aegadele.
Ühe esineja ootamatu haigestumise tõttu asendab teda kontsertidel noor kontratenor Martin Karu. Solistide gruppi kuuluvad veel: sopran Pirjo Jonas, tenor Anto Õnnis ja bariton Alvar Tiiser. Kontserte juhatab dirigent Martin Sildos.
Tänavune "Kirikupühad Maarjamaal" esimene kontsert toimub pühapäeval, 17. aprillil, kell 18 Tartu Jaani kirikus ning teine kontsert teisipäeval, 19. aprillil, kell 19 Tallinna Metodistide kirikus.
Lisaks jagatakse sõjapõgenikele kohapeal tulevasele kontserdile tasuta pileteid. | Traditsiooniline kontserdisari "Kirikupühad Maarjamaal" jätkub | https://kultuur.err.ee/1608566881/traditsiooniline-kontserdisari-kirikupuhad-maarjamaal-jatkub | Corelli Musicu korraldatud traditsiooniline kontserdisari "Kirikupühad Maarjamaal" jätkub ülestõusmispühal Tartus. Teine kontsert leiab aset paar päeva hiljem Tallinnas. |
Alagrupis kaotas Eesti kõik matšid. Serbiale, Türgile ja Taanile kaotati koondtulemusega 1:2, Ungarile 0:3.
Otsustava kohtumise avamatšis alistas Maileen Nuudi (WTA 894.) 6:2, 6:1 Jacqueline Cabaj Awadi (WTA 487.), kuid järgmises matšis pidi Elena Malõgina (WTA 420.) tunnistama Caijsa Wilda Hennemanni (WTA 294). 1:6, 0:6 paremust.
Paarismängus läksid Eesti eest väljakule Nuudi ja Katriin Saar (WTA 1331.), kes said tasavägises kohtumises rootslannadelt 2:6, 7:6, 4:6 kaotuse.
Lisaks Eestile langes teise gruppi Gruusia, esimesse gruppi pääsesid Egiptus ja Norra. | Eesti tennisenaiskond jäi otsustavas mängus alla Rootsile | https://sport.err.ee/1608566887/eesti-tennisenaiskond-jai-otsustavas-mangus-alla-rootsile | Eesti naiste tennisekoondis jäi Türgis toimuval Billie Jean Kingi karikavõistlustel väljalangemismängus 1:2 alla Rootsile ning langes teise tugevusgruppi. |
Kohtumise esimese viie minutiga viskas Jonathan Huberdeau Panthersi kasuks kaks väravat. Kanadalane on nüüd vähemalt ühe resultatiivsuspunkti kirja saanud 13. järjestikuses kohtumises ning on liiga üldarvestuses 108 punktiga teisel kohal.
Teisel perioodil skooris kaks väravat Gustav Frosling. Viimase perioodi alguses viskas Jetsi auvärava Nikolaj Ehlers, kuid kõigest 46 sekundit hiljem taastas neljaväravalise eduseisu Mason Marchment. Lõpptulemuse vormistas Maxim Mamini tabamus.
Idakonverentsi tipus olev Panthers edestab teisel real paiknevat Carolina Hurricanesi kaheksa punktiga. Jets on läänekonverentsis 11. kohal.
Õhtu teises kohtumises sai New York Islanders võõrsil 3:0 jagu Montreal Canadiensist. Kõik kolm Islandersi väravat sündisid viimasel perioodil. Esimesena viskas litri Canadiensi võrku Zach Parise, seejärel Noah Dobson ja viimase tabamuse eest hoolitses Brock Nelson. Islandersi eest hoidis värava puhtana Ilja Sorokin, kes tegi kohtumise jooksul 44 tõrjet.
Islanders hoiab idakonverentsis üheksandat kohta, Canadiens on 16. ehk viimasel kohal. | NHL: Idakonverentsi liider võitis üheksanda järjestikuse kohtumise | https://sport.err.ee/1608566875/nhl-idakonverentsi-liider-voitis-uheksanda-jarjestikuse-kohtumise | Florida Panthers teenis üheksanda järjestikuse võidu, kui koduväljakul alistati Winnipeg Jets 6:1. |
Pühapäeval maksab elektribörsil megavatt-tund päeva keskmisena 47,13 eurot megavatt-tunni kohta.
Odavaim on elekter päeval kella kahest kuni viieni, mil megavatt-tunni eest tuleb välja käia 13 eurot.
Kõrgeim on hind õhtul kella üheksast 11-ni, mil megavatt-tunni hind on 72-73 eurot.
Elektri hind on elektribörsil langenud igal päeval alates kolmapäevast. Veel teisipäeval oli päeva keskmine hind 153 eurot megavatt-tunni eest. | Elektri hind börsil langeb pühapäeval alla 50 euro | https://www.err.ee/1608566866/elektri-hind-borsil-langeb-puhapaeval-alla-50-euro | Pühapäeval on päeva keskmine elektrihind elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 47 eurot megavatt-tunni eest. |
Abramaicio karikavõistlusel, kus tuli 750 meetrit basseinis ujuda, 20 kilomeetrit rattaga sõita ja viis kilomeetrit joosta, oli Vabaoru võiduajaks 54 minutit ja 37,3 sekundit. Ta edestas teise koha saanud Igor Kozlovskijt 59 sekundiga ning kolmandana finišeerinud Lukas Prokopaviciust ühe minuti ja 14 sekundiga.
"Panevežyses oli eesmärgiks teada saada, kuidas ettevalmistusperiood on kehale mõjunud ja mille kallal on veel vaja tööd teha," kirjutas Vabaorg ühismeedias. "Lühidalt öeldes jäin hetkeseisuga rahule ja märk on maha pandud."
Naiste seas oli parim Inga Paplauske ajaga üks tund, viis minutit ja 33 sekundit. Paula Kübar ületas lõpujoone kaheksanda naisena, kuid sai oma vanuseklassis ajaga 1:27.06,4 kolmanda koha.
Lühemal distantsil (0,4/10/2,5) võistelnud Enn Kübar sai M65 klassis kolmanda koha ajaga 55 minutit ja 42,8 sekundit, jäädes alla Raimonds Garenciksile (40.49,9) ja Raimondas Skibarkale (40.53,1). Lastevõistlusel (0,2/5/1) sai Liv Grete Raudsepp oma vanuseklassis esimese koha ajaga 23.59,6. | Kevin Vabaorg võitis Panevežise basseinitriatloni | https://sport.err.ee/1608566842/kevin-vabaorg-voitis-panevezise-basseinitriatloni | Multispordi Balti karikasarja teisel etapil, Panevežise basseinitriatlonil võidutsesid põhidistantsil Kevin Vabaorg ja Inga Paplauske. |
Üldarvestuses esikoha pälvinud Charles Lefrancois võitis esimese sõidu ning tuli järgnevates sõitudes vastavalt neljandaks ja teiseks. Pjedestaalile pääsesid veel ameeriklane Cheyenne Harmon (Honda) ja prantslane Thomas Ramette (Yamaha), kirjutab msport.ee.
Parima eestlasena lõpetas Karel Kutsar üldarvestuses neljandana. Kutsar saavutas ühes sõidus kolmanda koha ning teises kahes neljanda koha. Sel kevadel oma kahel viimasel suurvõistlusel osalev Tanel Leok (Husqvarna) oli kokkuvõttes kuues.
SX 250 klassis teenis etapivõidu Kaarel Tilk (Husqvarna), kellele järgnesid Axel Boldrini (KTM, Prantsusmaa) ja Boris Blanken (Husqvarna, Holland). SX 125 klassis oli kõikides sõitudes kiireim Sebastian Leok (Husqvarna, Sõmerpalu Motoklubi), teiseks tuli prantslane Noam Jayal (KTM). | Kutsar sai Sõmerpalus toimuval superkrossi EM-etapil neljanda koha | https://sport.err.ee/1608566854/kutsar-sai-somerpalus-toimuval-superkrossi-em-etapil-neljanda-koha | Reedest pühapäevani toimuvad Võrumaal Sõmerpalus paikneval Adrenalin Arenal superkrossi Euroopa meistrivõistlused. Avapäeval võttis üldarvestuses võidu prantslane Charles Lefrancois (Suzuki), Karel Kutsar (KTM) sai parima eestlasena neljanda koha. |
Kokku kehtestati sissesõidukeeld 13 Briti valitsuse liikmele ja teisele poliitikule, vahendasid BBC ja Reuters.
Venemaa välisministeerium teatas, et lisaks Johnsonile kehtib sissesõidukeeld Briti välisministrile Liz Trussile, kaitseministrile Ben Wallace'ile, endisele peaministrile Theresa Mayle ja Šoti esimesele ministrile Nicola Sturgeonile.
Venemaa välisministeerium selgitas, et sissesõidukeeld kehtestati "Suurbritannia valitsuse vaenuliku tegevuse pärast, ennekõike sanktsioonide kehtestamise tõttu Vene ametnike vastu".
Venemaa kavatseb sissesõidukeelu alla pandavate poliitikute nimekirja peagi laiendada.
Venemaa on juba keelanud USA presidendi Joe Bideni ja veel mitme USA ametniku sissesõidu. | Venemaa keelas Briti peaministril riiki sisenemise | https://www.err.ee/1608566845/venemaa-keelas-briti-peaministril-riiki-sisenemise | Venemaa valitsus kehtestas sissesõidukeelu Suurbritannia peaministrile Boris Johnsonile. |
Esiliigas 60 mängu kaotuseta püsinud liider Põlva/Arcwood läks kohtumisele vastu kolmepunktilise eduga Põlva Coopi ees. Detsembris andis noor HC Tallinn/Mustamäe endistest tippmängijatest koosnevale meeskonnale korraliku lahingu, ehkki kaotas 25:31.
Koduses Mesikäpa hallis ei kavatsenud Põlva/Arcwood midagi juhuse hooleks jätta. Vastasel lubati esimene värav visata alles kaheksandal minutil. Selleks hetkeks olid skoorinud Priit Jõks, Siivo Sokk ja kahel korral Margo Piksööt ning kodumeeskond juhtis 4:0.
Pealinlaste avavärava järel David Nugise esituses võrdsustus mängupilt mingiks ajaks ning vahe püsis kolme-nelja värava peal. 16. minutil viis Cristofer Jostov põlvalased aga 9:3 ette ja Tallinn/Mustamäe peatreener Andres Joosep kasutas ära teise minutilise mõttepausi.
Põlva jätkas edu kasvamist ja 29. minutil tuli Olari Paumetsalt 17:7. Mark Tjurlik vähendas poolajavileks vahe siiski jälle ühekohalise numbrini ning puhkama mindi seisul 18:9. Teise pooltunni esimese värava sai kirja Frederik Pennert, ent kohe tabas kaks korda Jõks ja Paumets tegi 22:10.
Tallinn/Mustamäe kogenuim, päev varem 27. sünnipäeva tähistanud Ragnar Põldma vähendas veel 39. minutil vahe kümnele väravale, kuid järgmised kümme minutit kuulusid Arcwoodile koguni 11:1 ning Jõksi täpse viske järel juhiti 35:15.
Lõpuvile kõlades said põlvalased 41:20 võidu ning viimase vooru Põlva-derbi järel kroonitakse Arcwood esiliiga tšempioniks. Jõks viskas võitjate kasuks üheksa, Markus Käo seitse ja Sokk kuus väravat. Kaotajatel tabas Tjurlik üheksa ja Põldma neli korda.
Järgmised mängud meeste esiliigas:
17.04. 13.00 Valga Käval – SK Tapa/Tapa valla Spordikool (Valgas)
17.04. 16.30 HC Tallinn 2 – Põlva Coop (Viimsis)
19.04. 19.30 Tartu Ülikool – HC Tallas/Tallinna Spordikool (Tartus)
21.04. 19.30 HC Tallas/Tallinna Spordikool – HC Tallinn 2 (Kuristiku gümnaasiumis) | Põlva/Arcwood kindlustas meeste esiliigas esikoha | https://sport.err.ee/1608566827/polva-arcwood-kindlustas-meeste-esiliigas-esikoha | Meeste käsipalli esiliigas selgus reede õhtul tänavuse hooaja meistermeeskond. Põlva/Arcwood alistas kodusaalis HC Tallinn/Mustamäe 41:20 (18:9) ja on nüüd konkurentidele püüdmatu. Põlvalased kaitsesid nii 2018/2019 võidetud tiitlit, sest kahel vahepealsel hooajal jäi esiliigas turniir koroonapandeemia tõttu lõpetamata. |
"Minu pettumus on tohutu, kuna olen seda võistlust pikisilmi oodanud. Kui ma täna hommikul positiivse testi andsin, kukkus minu maailm hetkeks kokku. Nüüd lähen koju, puhkan ja loodan, et tunnen end järgnevate päevade jooksul jätkuvalt hästi," sõnas kahekordne olümpiavõitja võistkonna pressiteate vahendusel.
Ükski teine Team Jumbo-Visma rattur positiivset proovi ei andnud ning saavad võistlusel osaleda.
Vos saavutas eelmisel aastal Lizzie Deignani järel teise koha ning oli selleaastase võistluse üks favoriitidest, kuna Deignan jääb tänavu raseduse tõttu eemale. Vosi ja Deignani puudumisel pretenteerivad tiitlile kõige tõenäolisemalt Lotte Kopecky (SD Worx) ja Deignani tiimikaaslane Elisa Balsamo (Trek-Segafredo).
Äärmiselt keeruline ja nõudlik ühepäevasõit sõidetakse osaliselt munakividel, mis nõuab tiimidelt spetsiaalseid rattaid. Mitmeaastase vahe järel on tänavu stardis ka kaks eestlast: Karl Patrick Lauk (Bingoal Pauwels Sauces WB) ja Martin Laas (BORA - hansgrohe). | Paris-Roubaix'i suurfavoriit peab koroona tõttu võistlusest loobuma | https://sport.err.ee/1608566836/paris-roubaix-i-suurfavoriit-peab-koroona-tottu-voistlusest-loobuma | Eelmisel aastal esmakordselt toimunud naiste Paris-Roubaix'i ühepäevsõidul teiseks tulnud Marianne Vos (Team Jumbo-Visma) andis laupäeva hommikul kaks positiivset koroonaproovi ning peab selleaastase jõuproovi vahele jätma. |
Eestlased alustasid otse põhiturniirilt ning teenisid A-alagrupis ühe kaotuse ja ühe võidu. Esmalt jäädi Itaalia paarile Paolo Nicolai - Samuele Cottafava alla 0:2 (15:21, 18:21), kuid teises kohtumises alistati 2:0 (21:10, 21:10) Tšehhi paar Tomas Semerad - Jakub Sepka, vahendab Volley.
Tänu heale skoorile pääsesid Nõlvak ja Tiisaar otse 16 parema sekka. Seal tulevad vastu brasiillased Evandro Goncalves Oliveira Junior - Alvaro Morais Filho. Mäng toimub laupäeval algusega kell 17.00 ning otsepildis on seda võimalik vaadata siin. | Nõlvak ja Tiisaar pääsesid Itapema MK-etapil 16 parema sekka | https://sport.err.ee/1608566824/nolvak-ja-tiisaar-paasesid-itapema-mk-etapil-16-parema-sekka | Eesti parim rannavõrkpalliduo Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar mängivad sel nädalavahetusel Brasiilias Itapemas, kus toimub Challenge taseme MK-etapp. |
Raskelt haigetest 53 ehk 59,6 protsenti on vaktsineerimata ja 36 ehk 40,4 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 0,6 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta on haiglasse sattunud keskmiselt 1,5 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 13 uut haigusjuhtu, millest seitsmel juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise koroona tõttu. Viimase kümne päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 10,2 sümptomaatilist koroonapatsienti päevas.
Viimasel ööpäeval suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest: 83-aastane mees, 86-aastane naine ja 91-aastane mees. Nendest kaks olid vaktsineerimata
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 1436 testitulemust, millest 259 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 33 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 37 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 109 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 19. Laupäeva hommiku seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 449 613 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5 protsenti. | Raske koroonaga on haiglas 89 inimest | https://www.err.ee/1608566833/raske-koroonaga-on-haiglas-89-inimest | Laupäeva hommiku seisuga on haiglas 223 koroonaga nakatunud inimest, nendest 89 vajab haiglaravi raskeloomulise koroona tõttu. |
Mängu märkimisväärseimaks sündmuseks jäi vanameister David Silva eemaldamine kahe üleajal võetud kollase kaardi tõttu. Mõlemad kollased tulid kohtunikuga vaidlemise eest, vahendab Soccernet.
Neljandat kohta hoiab praegu enda valduses ühe vähempeetud mänguga Madridi Atletico. Betisil on nüüd Atleticoga sama palju punkte (57), Sociedadil on kaks punkti vähem.
Prantsusmaa kõrgliigas läksid omavahel vastamisi tabelis kolmandal ja neljandal kohal olevad Stade Rennais ja AS Monaco ning väravaterohkes kohtumises teenis 3:2 võidu Monaco. Võitjate poolel said jala valgeks Vanderson, Wissam Ben Yedder ja Myron Boadu, Rennais eest olid täpsed Flavien Tait ja Martin Terrier.
Monaco on 53 punktiga neljandal kohal, Rennais edestab neid kolme punktiga. | Hispaaniast Meistrite liigasse pürgijad tegid viigi, David Silva eemaldati | https://sport.err.ee/1608566800/hispaaniast-meistrite-liigasse-purgijad-tegid-viigi-david-silva-eemaldati | Hispaania jalgpalli kõrgliigas viimast Meistrite liigasse viivat ehk neljandat kohta jahtivad Real Sociedad ja Real Betis tegid omavahel väravateta viigi. |
Milline on olnud sinu teekond, et oled just siia end sisse seadnud – su kunstil on omad ostjad, sul on oma galerist, see on võtnud aastaid?
Jah, esimest korda tulin siia 23 ja pool aastat tagasi. See on vaikselt kasvanud. New York on see koht, kus tuleb olla avatud, rohkem kuuldel kui rääkimas - selles mõttes, et tähele panna, kus on need võimalused, kus on need uued sõbrad. Samas on New York tohutult raske koht, sest siin on nii paljudelt aladelt maailma tipud koos, aga siin on võimalik leida siiski oma kogukond. Siin on ka kogukondade paljusust ja variatiivsust, isegi kui oled huvitatud mingist väga spetsiifilisest asjast või suunast kunstnikuna – ma olen aastaid olnud huvitatud lihtsalt joonest, mis võib joon olla. Ta võib olla joonistus, ta võib olla liikumine, tunne, midagi kujutada, lihtsalt eksisteerida ilma füüsilise jäljeta. Neid inimesi siin on, kes resoneeruvad selle teemaga, olgu siis visuaalselt või vestlustes, nii et lood oma kogukonna. Muidugi nende kogukondade või sõpruskondade hoidmine on järgmine asi, sest distantsid on suured ehk füüsiline keskkond ei soodusta kogukondi. Samas on mingid muud asjad, nagu sisu ja huvid, mis ikkagi inimesi kokku toovad.
See tähendab ikkagi teatud sirgeselgset lähenemist, et teed enda asja, teed seda, mis sind huvitab ja ei lähe kompromissidele, et end paremini kuhugi maha müüa?
Seda kindlasti, mul on alati selline uskumine olnud, et kui juba oled kunstnik, siis tee seda, mis sulle kõige tõesem on - sellele leidub vastukaja kui sa teed seda ise väga veendunult. Sa pead ise seda uskuma, sa pead ise natuke ees käima. Kunstnik loob maailma, ta ei jäljenda, ega kaja isegi vastu, vaid kajab niiöelda ettepoole vaadates, seetõttu pole minu arust mingit mõtet kuidagi kohanduda või sättida, sest mingeid trende sa nagunii jälgida ei saa. Võib-olla olen naiivne, aga mu elu ja praktika on näidanud, et kui oma asju veendunult teed, siis seal on vastukaja. Tõel on endiselt mingi selline jõud maailmas.
Kas sa saad elada ja töötada läbi oma loomingu, kunstnikuna, nagu oled seda alati tahtnud? Kas su unelm on täide läinud?
Seda ma ei ütleks, et täide on läinud. See on selline lõputu protsess ilmselt. Iga asi viib järgmiseni nagu üks joon viib teiseni. Ma ei ole algust ja lõppu päris paika pannud. Pigem on selline tunne, et kogu aeg asjad hargnevad. Pandeemia tekitas väikese peatuse, kui panin kokku raamatu viimase viie aasta loomingust. See oli küll üks hetk, kui ma järsku vaatasin tagasi ja ma peaaegu ei tahtnudki seda teha, seepärast, et mul on juba uus projekt, mille kallal tahan tööd teha. Selleks, et raamatut kokku panna, pidin läbi vaatama palju oma viimase viie-kuue aasta töid, intervjuusid andma nende kohta ja neid lahti mõtestama, esseistidega koostööd tegema, küsimustele vastama, selles mõttes oli see huvitav - kuigi see tundus juba mingis mõttes vana ja tehtud, isegi kui see oli vaid nelja aasta tagune installatsioon. Ikkagi tunnen tungi kuhugi edasi minna ja uusi asju endasse imeda. Ei saa öelda, et oleksin kuhugi jõudnud.
Kuivõrd on siinne galeriide maailm struktureeritud, oma hierarhiaga ja kas seda on võimalik ületada?
Jah, muidugi. New York on üks kohti maailmas, kus sa kunstnikuna naljalt galeristiga rääkima ei lähe, eriti nendesse suurematesse galeriidesse, jutuga, et mul on jube lahedad tööd, võtke ja näidake. Struktuur on täiesti olemas ja on ka seda mitte-kommerts maailma aga enamus galeriisid ikkagi elavad kunsti müügist, nii et selles mõttes a on müügile orienteeritud. On kommertslikke galeriisid, mis ei tee vahet, milline on kunstnikupraksis või pikemaajaline vaade, peaasi, et tööd müüvad. Minul on nüüd selline hetk elus, kus mul on kaks-kolm galeristi, kes on pikalt mu loomingut jälginud ja minuga koostööd teinud. Nad näevad seda pikemat perspektiivi. Asi ei ole lihtsalt selles, et kas me müüsime küllalt täna või homme ja kas me saame sinuga edasi töötada, vaid nad on mu kunsti küllalt pikalt näinud, et minu arengut hinnata. Nad on võtnud esindada isegi mu performance -kunsti, aga see oli alguses väga raske, sest ikkagi joonistused on need, mida ma olen müünud ja millest ma olen elanud viimased 15 aastat.
Kuivõrd saad edasi minna performance 'itega, kuidas see maastik siin välja näeb?
Ma ütleks, et performance ongi praegu minu jaoks kõige enam arenev suund. Avalik ruum, inimestega koos olemine, koos loomine on kuidagi hästi oluliseks saanud. Võib-olla ka sellepärast, et New York on nii palju pihta saanud selle kahe pandeemiaasta jooksul ja võib-olla ka see isoleeritus – kunstnikuna oli lausa vajadus minna, olla inimeste keskel. Hakkasin tegema New Yorgi linnaruumis ja parkides performance 'eid. Neist kõige lihtsam oli näiteks see, kus ma kõndisin ringi jäätellisega, hoides seda enda käes kui kullakamakat, nagu oleks see viimane loodusliku jää tükk, mis veel järgi on jäänud. Seal oli ka natuke koreograafiat ja lavastust, sest kaasatud oli ka paar tantsijat, aga tegelikult olid need linnaruumis ikkagi üsna spontaansed. Oli hea vaadata, kuidas inimesed reageerisid, kas nad tulid kaasa - see oli kõik selline sõnatu suhtlemine. Ma näen seda taas joontena, et ehitad neid sildu ja jooni inimeste ja kohtade vahele. Eriti siin linnaruumis, kus räägin loodusest ja looduskeskkonna muutustest oma loomingu läbi, liustikest ja nende kadumisest. On ju huvitav mõelda, et ka Manhattan on saar. Piisab vaid kahe jala ehk poole meetri suurusest veetaseme tõusust, kui väga paljud alad on ohustatud. Seda kliimamuutust oleme siin näinud üpris vahetult, siin on neid üleujutusi olnud küll orkaanide käigus.
Kui rääkida siinsest eestlaste kogukonnast, siis mida on see sulle andnud kunstnikuna, kodanikuna, inimesena?
Ajame juttu Eesti Majas Eesti kultuuripäevade ajal. Olen sellele ühe korraldajana ka rohkem mõelnud. Esialgu, kui New Yorki tulin, mul Eesti kogukonnaga mingit suhet ei olnudki. Esimene kontakt tekkis sedaviisi, et tutvusin ühe lätlastest filmitegijaga, kes tundis siinseid eestlasi ja tutvustas mind nendega ning tõi ka Eesti Majja. Olin Eestist eemal olnud kaks-kolm aastat ja siis mul tekkiski selline tagasivaatamise ja kahe maailma kokkutoomise huvi – Eesti ja Ameerika. Nii kureerisingi oma esimese näituse siin, Eesti Majas, kuhu tõin kokku kunstnikud, kel oli ühel või teisel moel pistmist Eestiga. Olid neil kas Eesti juured või olid nad siin käimas, üks oli ka abielus eestlasega, minu eesmärk oli läbi kunsti tuua kokku kogukonda, kel ka Eestiga mingit sidet. See osutus väga populaarseks, siiamaani mäletatakse seda 2006. aastal toimunud sündmust. Näituse nimi oli "Lõõm" - ka visuaalselt lahe sõna. Isegi kui sa eesti keelt ei räägi, jättis see inimestele mingi mulje või mälestuse. Sain aru, et isegi kui pole keelt, on visuaalkunst ühendava meediumina hästi oluline. Nii tutvusin ka paljude eestlastega, keda senini kas rohkem või vähem tunnen. Kogukonnaga suhtlust oli, sest tahad ikkagi oma keelt rääkida. Viimased neli aastat olen olnud osalise koormusega Eesti kultuuriesindaja Eesti konsulaadi juures, seetõttu on olnud ka rohkem sidet. Olen teinud mitmel tasemel läbi kursused eesti kultuuris, Eesti bürokraatias ja igasugu muudes asjades. Olen ka käinud Eestis nüüd tihedamini.
Mis oleks su unistus? Kuhu tahad välja jõuda, oled selle enda jaoks sõnastanud?
Väga hea küsimus. Kas nüüd unistus, aga kunstnikuna paneb mind liikuma see, kui ma kuidagi suudan mingilegi hulgale inimestest naha alla pugeda oma loominguga. Seda sellisel viisil, et inimeste suhe loodusega, looduskeskkonnaga muutuks - et nad teeks sellest tundlikust suhtest lähtuvalt ka oma otsused. Ma arvan, et kunstil on oma väga erilised võimalused seda teha. Maailma kaduvus on mu südamel kunstnikuna, ja oma performance 'ide käigus toon ka esile loomingu ja taasloomise võimalust. Kui ühe performance 'i jooksul on üks inimene väga sügavalt puudutatud, isegi kui ta seda hetkel veel ei tea, on see olulisem, kui tuhat viisakusest plaksutavat inimest. | Jaanika Peerna: New Yorgis leiab igaüks oma kogukonna | https://kultuur.err.ee/1608566770/jaanika-peerna-new-yorgis-leiab-igauks-oma-kogukonna | Kultuuriportaal alustab intervjuude minisarja New Yorgis tegutsevate Eesti päritolu kunstnike ja muusikutega. Intervjuud on tehtud New Yorgis käesoleva aasta aprilli alguses toimunud Eesti kultuuripäevadel. Sarja avab Tõnu Karjatse usutlus Eesti kultuuriatašeega New Yorgis, kunstnik Jaanika Peernaga. |
Tsitsipas alistas pea kolm tundi kestnud kohtumises Schwartzmani tulemusega 6:2, 6:7, 6:4. Kreeklane lõi matši jooksul neli ässa ja tegi ühe topeltvea vähem kui Schwartzman (4-5). Murdepunktidest päästis Tsitsipas seitsmest neli, seevastu suutis Schwartzman päästa kümnest murdepunktist kolm. Esimeselt servilt võitis tiitlikaitsja 66 protsenti ja teiselt 53 protsenti punktidest, Schwartzman näitajad olid vastavalt 63 ja 38 protsenti.
Pärast matši tunnistas Tsitsipas, et tal oli Schwartzmani vastu raskusi. "Matšis oli hetk, kus ma tundsin, et see, mida ma teen, ei tööta. Ta oli väga heas hoos ning ma üritasin nii palju kui suutsin matšis püsida ja see tuli mul väga hästi välja."
Poolfinaalis läheb Tsitsipas vastamisi Alexander Zvereviga (ATP 3.), kes oli veerandfinaalis parem Jannik Sinnerist (ATP 12.) 5:7, 6:3, 7:6. Teises poolfinaalis kohtuvad Alejandro Davidovich Fokina (ATP 46.) ja Grigor Dimitrov (ATP 29.) | Schwartzman osutas südikat vastupanu, kuid Tsitsipas võttis lõpuks võidu | https://sport.err.ee/1608566791/schwartzman-osutas-sudikat-vastupanu-kuid-tsitsipas-vottis-lopuks-voidu | Monte Carlo Masters 1000 tenniseturniiril jõudis viimasena nelja parema hulka tiitlikaitsja Stefanos Tsitsipas (ATP 5.), kes sai veerandfinaalis jagu Diego Schwartzmanist (ATP 16.). |
Reedel toimus Pyongyangi peaväljakul galaüritus, millel tuhanded värvilistes traditsioonilistes rõivastes inimesed laulsid ja tantsisid, kirjutab Reuters.
15. aprillil tähistatav Päikese päev on Põhja-Korea suurim riigipüha. Kim, kes suri 1994. aastal, lõi Põhja-Korea autoritaarse režiimi, mida praegu juhib tema lapselaps Kim Jong-un.
Kim Jong-un külastas vanaisa mausoleumi ning osales Pyongyangis Kim Il-sungi väljakul toimunud rahvakoosolekul ja -rongkäigul. Avalikku pöördumist ta senistel andmetel ei teinud.
Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur teatas, et rahvakogunemisel kõneles üks kõrge valitsusametnik, kes ütles, et riik saab üle kõigist raskustest ning väljub alati võitjana.
Rahvusvahelised vaatlejad teatasid varem, et satelliidipiltide järgi valmistus Põhja-Korea püha eel sõjaväeparaadiks, kuid seni pole kinnitust, et paraad reede õhtul toimunud oleks.
Põhja-Korea pidustused toimuvad ajal, mil riik testis märtsis oma suurimaid mandritevahelisi ballistilisi rakette (ICBM) esimest korda pärast 2017. aastat. USA ja Lõuna-Korea ametnike väitel on märke, et peagi võib Põhja-Korea testida taas ka tuumarelvi. | Põhja-Korea tähistas riigi rajaja sünniaastapäeva sõjaväeparaadita | https://www.err.ee/1608566785/pohja-korea-tahistas-riigi-rajaja-sunniaastapaeva-sojavaeparaadita | Põhja-Korea tähistas riigi rajaja Kim Il-sungi 110. sünniaastapäeva ilutulestiku ja tänavatele marssima toodud rahvahulgaga, küll aga ei toimunud tavapärast sõjaväeparaadi. |
Üksikmängude avamatšis viis Magda Linette Poola juhtima, kui ta alistas 6:1, 4:6, 6:2 Irina-Camelia Begu. Teises matšis tuli väljakule maailma esireket Iga Swiatek, kes sai vähem kui tund aega kestnud kohtumises 6:1, 6:0 jagu Mihaela Buzarnescust ning pikendas oma võiduseeria 18. mängule.
"Võiduseeria on andnud mulle palju enesekindlust. Ma saan oma vastaseid väga lihtsalt survestada ja see annab mulle suure eelise," märkis Swiatek pärast matši turniiri kodulehele.
Suurbritannia ja Tšehhi mängisid 1:1 viiki. Viimasest kümnest Billie Jean Kingi karikavõistlustest kuus võitnud Tšehhi naiskond läks avamängu järel juhtima, kui Marketa Vondrousova oli 6:1, 6:0 parem Harriet Dartist. Teise mänguga viigistas üldseisu Emma Raducanu, kes alistas 7:5, 7:5 Tereza Martincova.
18-kordne tiitlivõitja USA oli avapäeval 2:0 parem Ukrainast. Alison Riske sai 7:6, 7:5 jagu Dayana Yastremskast, Jessica Pegula teenis 6:2, 6:1 võidu Katarina Zavatska üle. Saksamaa naiskond jäi Kasahstani vastu 0:2 kaotusseisu. Sel turniiril oma karjääri 15. võidu teeninud Julia Putintseva alistas endise maailma esireketi Angelique Kerberi 3:6, 6:3, 6:2 ning Jelena Rõbakina võitis Laura Siegemundi 6:0, 6:1.
Läti naiskond pidi tunnistama kanadalannade 0:2 paremust. Leylah Fernandez sai 6:1, 6:2 jagu Darja Semenistajast ja Rebecca Marino oli 6:3, 6:7, 6:3 parem Daniela Vismanest.
Laupäeval jätkuvad vastasseisud kahe üksikmängu ja ühe paarismänguga.
Day 1 Qualifier results
2️⃣➖0️⃣
2️⃣➖0️⃣
1️⃣➖1️⃣
2️⃣➖0️⃣
2️⃣➖0️⃣
0️⃣➖2️⃣
2️⃣➖0️⃣ #BJKCup
— Billie Jean King Cup (@BJKCup) April 16, 2022 | Maailma esireket pikendas võiduseeriat, Raducanu debüüt lõppes võiduga | https://sport.err.ee/1608566758/maailma-esireket-pikendas-voiduseeriat-raducanu-debuut-loppes-voiduga | Türgis toimuvatel Billie Jean Kingi karikavõistlustel teenis 18. järjestikuse võidu naiste tennise maailma esireket Iga Swiatek, kes viis Poola naiskonna Rumeenia vastu 2:0 juhtima. Karikavõistlustel debüteerinud Emma Raducanu aitas Suurbritannial viigistada Tšehhi vastu seisu 1:1-le. |
Intervjuudes ja postitustes jäävad aeg-ajalt kõlama Ukraina sõjapõgenike usulised väljendused ja veendumused ("olime varjendis ja palvetasime"). Eesti inimesi jätavad usulised teemad seevastu pigem külmaks.
Eriti asjakohane on see teema enne saabuvaid ülestõusmispühi, kui eestlaste jaoks on kristlaste suurim püha sageli vaid pikem nädalavahetus, kus saab maal rohkem riisuda. Panen kaplanina kirja mõned soovitused, kuidas kristlaste jaoks olemas olla, isegi kui piibel on vaid tuttav filmi "Tõde ja õigus" kaudu.
Oleme kõik usuliselt mõjutatud
Isegi kui me igapäevaselt ei näe ega ei tunneta kõrgemat vaimulikku jõudu, siis oleme kõik usuliselt mõjutatud. Ka see, kui me ei vestle usulistest teemadest, on väljendus. Kui aga inimene on kristlikus kultuuris üles kasvanud, võib see olla ehmatav, kui uues kultuuris usulistest teemadest ei räägita, see ei avaldu kõnepruugis ega suhtumises. Seetõttu saab toetust pakkuv isik pakkuda vestlusruumi sellel teemal, teatud osas ka ette valmistada ja meelestatust luua.
Ometi on kõigil kokkupuuteid usu ja kirikuga. Teoloog Avery Dulles toob välja viis kiriku rolli läbi ajaloo: kirik kui institutsioon, püha sakrament, ebamaine ühendus, sõnumitooja ja teenija. Usun, et see kaardistab ka meie erinevaid hoiakuid kirikusse ja kristlastesse.
Kas me arvame, et kirikuinimesed on vaid propagandistid, kes suruvad oma arvamust peale? Või on kirikute roll raskel ajal humanitaarabi pakkuda? Või on me arvamus mõjutatud filmist "Titanic", kus kirikuõpetaja oli "viimane seisev mees pardal"?
Meie kogemused kirikuga mõjutavad seda, kuidas me mõtleme, ja ka seda, kuidas ennast usulistes küsimustes väljendame. Neid mõjutusi tasub märgata ja enda mõtetest hoolimata väljendada end lugupidavalt ja hoolivalt.
Väldi vaidlusi usulistel teemadel – pigem kuula
Rasketel hetkedel võib kõigil tekkida usulisi heitlusi. Ka nendel, kellele on lapsepõlvest peale õpetatud, et hädaajal tuleb Jumala poole hüüda, võib tekkida valusaid küsimusi: kus siis Jumal on, kui mul on raske? Seepärast on tugiisikuna oluline olla teadlik võimalikest heitlusest ning mitte neid kahtlusi süvendada ega õigustada, et "ma olen kogu aeg arvanud, et see usk on vaid lollide lohutus".
Kui endal tekib hetki, kus on vaja oma usulisi kogemusi ja eluväärtusi ümber mõtestada, tasub otsida mõne kõrvalise hingehoidja või kristlase kontakti, mitte tõmmata Ukraina sõjapõgenikku teoloogilisse diskussiooni.
Eelkõige tasub tugiisikuna teist inimest kuulata, olles siiralt uudishimulik ja seejuures hinnanguvaba. Saab kinnitada, et tõesti on keeruline ja avaldada soovi teise jaoks olemas olla. Kui teine kasutab võõraid väljendusi, mis ilmselt on usuga seotud, tasub neidki märgata ja mitte ignoreerida.
Näiteks kuidas reageerida, kui keegi ütleb: "Jumal on teid saatnud minu juurde"? Mõned võimalused lugupidavaks väljenduseks:
"Suur tänu, et seda jagate."
"Näen, et teie usk on teile väga oluline, see ilmselt toetab teid praegusel ajal."
"Ma ise ei ole usuga väga palju kokku puutunud, küll aga näen teie elust, et sellel on oluline roll ja see paneb mind tundma (tänulikuna, alandlikuna, vajalikuna vms)."
Kuidas ülestõusmispühadeks valmistuda?
Kuidas tugiisikuna kirikupühadeks valmistuda? Kindlasti tasub see korra teemaks võtta ja osalt ka ette hoiatada, et Eestis see ei ole väga laialt tähistatav püha. Eelkõige tasub uurida, mis kuupäevadel ja millise kalendri järgi ülestõusmispühasid peetakse.
"Kui on olnud komme käia kirikus, tasub uurida võimalusi, kus Eestiski tõlkega jumalateenistusi tehakse."
Võib uurida traditsioonide kohta, kuidas on harjutud neid pühasid tähistama. Kui on olnud komme käia kirikus, tasub uurida võimalusi, kus Eestiski tõlkega jumalateenistusi tehakse. Kui on tavaks teha pidulik lõunasöök, võib pakkuda sarnast võimalust kodusemas õhkkonnas. Kui lastel on olnud sooviks õppida ära mõni laul või teha lühinäidend, võib mõelda, kas sarnast võimalust saab Eestiski pakkuda, sest traditsioonide toetamine toetab ka turvatunnet.
Tasub arutada, kas ukraina inimesed, kes võivad olla usulistes küsimustes haritumad, soovivad ise hoopis eesti inimeste jaoks olemas olla. Ehk nad saavad ka omalt poolt panustada, korraldades piibliõpet või laulda kirikulaule. Seegi võib anda põgenikustaatusele lisaväärtuse ning annab vajaliku kontrollitunde.
Lootusrikkad lood kui headuse meelespead
Kuigi olud on keerulised ning igapäevaselt levib palju lootusetust, hirmu ja ebakindlust, tasub siiski ka märgata häid lugusid – juhuslikke heategusid, heasoovlikkust ja tänulikkust. Need lood ja hetked aitavad hoida lootusrikkust ja annavad igal päeval uut jaksu. Toetajana saab neid lugusid esile tuua ja meeles pidada, et raskel hetkel julgustada.
Edith Eger on raamatusse "The Choice" ("Valik") pannud kirja oma Auschwitzi kogemused ning räägib loo, kuidas käis oma õe jaoks toitu varastamas. Ta sai aru, et ta õde on nälgimisest nõrkemise äärel ning tal on vaja midagi ette võtta. Nähes, et nende laagriala kõrval kasvatati porgandeid, otsustas ta õhtupimeduses üle aia ronida. Loomulikult oli see keelatud tegevus.
Tal õnnestuski üle aia minna, võtta mõned porgandid ning ka tagasi turnida. Teel laagrisse aga pidas teda tunnimees kinni. See oli üks mitmest olukorrast Edithi elus, kus ta pidi seisma relva ees ja silme eest käis läbi tema 16-aastane elu, teadmata, mis edasi juhtub. Aga tunnimees lasi ta laagrisse.
Järgmisel hommikul oli tavapärane rivistus, kus sama tunnimees nõudis: "Kes see oli, kes eile reegleid rikkus?" Edithi õde hurjutas teda, kui Edith üleni värisedes ette astus. Aga mis juhtus? Tunnimees andis talle pätsi leiba sõnadega: "Sa oled vist väga näljane, et eile sellist asja tegid."
Edith kinnitab oma raamatus, et see tunnimees aitab meeles pidada, et inimesed on loomupäraselt head ja et isegi 12 aastat terrorit ei suuda inimeste headust ära võtta. | Elina Kivinukk: kuidas toetada usklikku ukrainlast? | https://www.err.ee/1608564964/elina-kivinukk-kuidas-toetada-usklikku-ukrainlast | Meie kogemused kirikuga mõjutavad seda, kuidas me mõtleme, ja ka seda, kuidas ennast usulistes küsimustes väljendame. Neid mõjutusi tasub märgata ja enda mõtetest hoolimata väljendada end lugupidavalt ja hoolivalt, kirjutab Elina Kivinukk. |
Lisaks peaministrile kuuluvad allikate sõnul delegatsiooni rahandusminister Serhi Martšenko ja keskpanga juht Kirill Ševtšenko, kirjutab Reuters.
Neil on plaanis kahepoolsed kohtumised G7 ning teiste riikide rahandusametnikega. Lisaks kavatsevad nad osaleda Ukraina-teemalisel ümarlaual, mida Maailmapank neljapäeval võõrustab.
Neljapäevane üritus on alates Venemaa sissetungist 24. veebruaril Ukraina ametnikele esimene võimalus kohtuda arenenud riikide rahandusametnikega.
Järgmise nädala kohtumiste peateema on arvatavalt sõja kõrvalmõjud. | Allikad: Ukraina peaminister külastab Washingtoni | https://www.err.ee/1608566752/allikad-ukraina-peaminister-kulastab-washingtoni | Ukraina peaminister Denõss Šmõgal ja kõrged finantsametnikud külastavad järgmisel nädalal Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga kevadkohtumiste käigus Washingtoni, ütlesid plaanidega kursis olevad allikad. |
Deutsche Welle kirjutab, et allikate sõnul peaks Ukraina saama üle miljardi euro.
AP kirjutab, et raha peab Ukraina põhiliselt kasutama sõjaväevarustuse ostmiseks.
Teised riigid on kritiseerinud Saksamaad liiga tagasihoidlikult Ukrainat relvadega abistamise pärast. Saksamaa on siiani saatnud Ukrainale sõjalisi vahendeid, näiteks granaate, õhutõrjerakette, kuulipildujaid ja laskemoona, kuid mitte raskerelvi nagu tankid, helikopterid ja hävituslennukid.
Die Medienberichte sind zutreffend: Im #Ergänzungshaushalt wird die militärische #Ertüchtigungshilfe auf 2 Milliarden Euro angehoben. Die Mittel kommen weit überwiegend der #Ukraine zugute. Der @Bundeskanzler hatte dies frühzeitig angefordert. CL
— Christian Lindner (@c_lindner) April 15, 2022 | Saksamaa plaanib suurendada sõjalist abi Ukrainale | https://www.err.ee/1608566743/saksamaa-plaanib-suurendada-sojalist-abi-ukrainale | Saksamaa rahandusminister Christian Lindner ütles reedel, et valitsus on otsustanud suurendada kaitsesektori rahvusvahelist abi kahe miljardi euroni, millest suurim osa läheb sõjaliseks abiks Ukrainale. |
Üle-eelmisel nädalal Eesti meistriks kroonitud Bobrov oli avaringis 15:9 üle sakslasest Julian Kulozikist, teises ringis sai ta skooriga 14:11 jagu tšehhist Martin Rubesist. Paraku tuli 64 parema seas tunnistada Hong Kongi vehkleja Hoi Sun Fongi 8:9 paremust.
Ruslan Eskov alistas avaringis tšehhi Josef Balcari 15:10, aga kaotas siis sakslasele Fabian Herzbergile sama skooriga. Avaringis vaba olnud Filipp Djatšuk jäi teises ringis 13:15 alla itaallasele Enrico Piattile. Markus Salm eelvoorust edasi ei pääsenud. | Värske Eesti meister Bobrov piirdus MK-etapil kahe matšiga | https://sport.err.ee/1608566500/varske-eesti-meister-bobrov-piirdus-mk-etapil-kahe-matsiga | Pariisis toimuval meeste epeevehklemise MK-etapil jõudis Ilian Bobrov parima eestlasena kolmandasse ringi. |
Kiievis ja selle ümbruses paikneva kahe pataljoni ohvitserid ütlesid The Times 'ile, et nad on läbinud Briti eriüksuslaste käe all väljaõppe. Üks treening toimus möödunud nädalal ning teine nädal enne seda.
Kapten Juri Mõronenko, kelle pataljon paikneb Kiievi põhjapoolses äärelinnas Obolonis, ütles, et Briti sõjaväe koolitajad on saabunud õpetama uusi ja naasvaid sõjaväelasi kasutama Suurbritannia tarnitud NLAW-tüüpi tankitõrjerakette. Raketid viidi Ukrainasse veebruaris, kui Venemaa oma sissetungi alustas.
Üks Ukraina eriüksuslaste ülem ütles, et 112. pataljon, mille juurde tema üksus kuulus, läbis väljaõppe eelmisel nädalal. Seda kinnitas ka üks komandör. "Britid olid tublid poisid," ütles ta. "Nad kutsusid meid pärast sõja lõppu enda juurde külla," lisas ta.
Briti kaitseministeerium keeldus Ukraina sõjaväelaste sõnu kinnitamast, viidates pikaajalisele kokkuleppele erioperatsioone mitte kommenteerida.
Ukrainas on väljaõpetajate ning vabatahtlikena ka endised Briti sõdurid, merejalaväelased ja eriüksuslaste komandod, kuid Ukraina ohvitserid olid kindlad, et nende väljaõppe viisid sel kuul läbi praegu teenistuses olevad Briti sõdurid.
Briti relvajõudude minister James Heappey ütles sel nädalal, et Ukraina väed peaksid saabuma järgmisel nädalal Suurbritanniasse soomusmasinate koolitusele.
Mõronenko ütles, et väljaõppe jätkamine on kriitilise tähtsusega, sest Venemaa sissetungi alguses värvatud uutel ja naasnud veteranidel puudus kogemus tankitõrjerakettidega, mida Suurbritannia Vene vägede sissetungi ajal on saatnud.
"Oleme saanud Suurbritannialt tohutut sõjalist abi. Kuid inimesed, kes teadsid, kuidas NLAW-sid kasutada, olid mujal, nii et pidime minema YouTube'i, et ennast õpetada. Õppida saab seitsme minutiga, viie kuni seitsme minutiga," rääkis ta.
"Pärast seda oli meil hea väljaõpe. Briti ohvitserid olid meie üksuses kaks nädalat tagasi ja nad õpetasid meid väga hästi välja. Ja kuna meil on olnud edu, on meil nüüd ka enesekindlus," lisas ta.
Briti sõjaväe väljaõpetajad saadeti esimest korda Ukrainasse pärast seda, kui Vene väed tungisid Krimmi. Nad viidi sealt minema veebruaris, et vältida otsest konflikti Vene vägedega ning võimalust, et NATO tiritakse sõtta.
USA teatas sel nädalal, et saadab Ukrainale 800 miljoni dollari ulatuses uusi relvi, mille seas on esimest korda suurtükke. Lisaks saadab USA oma sõjaväelasi Ukraina sõdureid välja õpetama. Pentagon kinnitas, et Ukraina territooriumil õppust ei korraldata.
Venemaa saatis sel nädalal Washingtonile kirja, milles nõudis, et USA lõpetaks Kiievi relvastamise, hoiatades ettearvamatute tagajärgede eest. | Briti sõjaväelased õpetavad Ukrainas kohalikke jõude välja | https://www.err.ee/1608566728/briti-sojavaelased-opetavad-ukrainas-kohalikke-joude-valja | Ukraina sõjaväejuhtide sõnul on Suurbritannia eriüksuse Special Air Service (SAS) sõjaväelased esimest korda alates Venemaa sissetungist õpetanud Kiievis välja kohalikke jõudusid. |
Esimeses reedeses Serie A mängus viis Marcelo Brozovic Internazionale pool tundi kestnud mängu järel võõrsil Spezia vastu juhtima, Lautaro Martinez suurendas 73. minutil külaliste edu ja kuigi Giulio Maggiore tabamus tegi 88. minutil seisuks 1:2, vormistas mängu kolmandal lisaminutil lõppskoori Alexis Sanchez.
Õhtuses matšis lõi Rafael Leao San Sirol mänginud AC Milani avavärava Genoa võrku juba 11. minutil, aga kergemalt saadi hingata alles 87. minutil, kui Junior Messiase tabamus tõi tabloole ka lõppskooriks jäänud 2:0.
Milan on 33 mänguga kogunud 71 punkti, linnarivaal Inter jääb neist ühe vähem peetud mängu juures maha kahe punktiga. Kolmas on 66 punkti teeninud Napoli.
Järgmised mängupäevad tõotavad Itaalias tulla põnevad: kõigepealt võõrustab Napoli pühapäeval viiendal kohal olevat AS Romat, järgmisel nädalal sõidab Milan külla kuuendal kohal olevale Laziole ja siis võtab Inter vastu Roma. | Inter tõusis mõneks tunniks liidriks, Milan andis koheselt vastuse | https://sport.err.ee/1608566542/inter-tousis-moneks-tunniks-liidriks-milan-andis-koheselt-vastuse | Itaalia jalgpalli kõrgliigas olid reedel võidukad mõlemad Milano klubid ja nii jätkatakse koos ka tabeli tipus. |
Dan Evans alistas esimeses üksikmängus Peter Gojowczyki 6:2, 6:1 ja viis britid juhtima, aga Jan-Lennard suutis viigistada, saades jagu Cameron Norriest 7:6 (6), 3:6, 6:2.
Otsustavas paarismängus olid Kevin Krawietz - Tim Pütz üle Joe Salisburyst ja Neal Skupskist 7:6 (10), 7:6 (5). Seejuures juhtisid britid avaseti kiires lõppmängus 6:4 ja ühtekokku oli neil neli settpalli, aga sakslased suutsid siiski seti võita. Teise seti kiires lõppmängus asusid britid 5:0 juhtima, kuid sakslased võitsid siis seitse punkti järjest.
Poolfinaalis ootab sakslasi kas Venemaa tenniseliidu või Rootsi võistkond. Teise finalisti selgitavad Horvaatia ning Serbia - Kasahstan veerandfinaali võitja. | Saksamaa tennisemeeskond lükkas põnevusmänguga Suurbritannia auti | https://sport.err.ee/1608421130/saksamaa-tennisemeeskond-lukkas-ponevusmanguga-suurbritannia-auti | Saksamaa tennisemeeskond alistas Davise karikaturniiri veerandfinaalis Innsbruckis kerges favoriidiseisuses olnud Suurbritannia 2:1 ja kindlustas teise tiimina pääsu nelja hulka. |
Maakonnašerifi ametkonna informatsiooni kohaselt võeti tulistamise järel vahi alla 15-aastane õpilane ja konfiskeeriti käsirelv.
"Vahistamise ajal vastupanu ei osutatud. Kahtlustatav on palunud advokaati ega ole motiivi kohta avaldusi teinud," lisati politsei teadaandes.
"See on väga traagiline olukord. Meil on palju väga mures ja ärritunud vanemaid," ütles asešerif Michael McCabe telekanalile Fox News.
Politsei teatel saadi veidi pärast keskpäeva rohkem kui 100 hädaabikõnet. Ründaja kasutas poolautomaatset käsirelva ja tegi umbes viie minuti jooksul 15–20 lasku.
Oxford asub Detroidist umbes 65 kilomeetri kaugusel põhja suunas. | USA koolitulistamises sai kolm õpilast surma | https://www.err.ee/1608421118/usa-koolitulistamises-sai-kolm-opilast-surma | Michigani osariigis asuva Oxfordi väikelinna keskkoolis teisipäeval aset leidnud tulistamises sai surma kolm õpilast ja haavata veel kuus inimest, kelle seas õpetaja, teatas USA politsei. |
Inglismaa asus juba esimesel poolajal 8:0 juhtima, aga teisel poolajal anti hoogu isegi juurde ja löödi veel tosin väravat. Koguni kolm mängijat jõudis kübaratrikini: Bethany Mead, Ellen White ja Lauren Hemp.
Tegemist oli Inglismaa naiste jalgpallikoondise läbi aegade suurima võiduga. Senine rekord pärines 2005. aastast, kui Ungarist saadi jagu 13:0. Lätlannade jaoks tähistab see aegade suurimat kaotust.
Kahe naiskonna esimene omavaheline kohtumine pisut üle kuu aja tagasi Lätis lõppes külaliste 10:0 võiduga. Kahe kohtumise peale tegid inglannad 121 pealelööki ja nende väravat ei ohustatud kordagi.
Inglannad on D-valikgrupis kuuest voorust kogutud maksimaalse 18 punktiga liidrid. Nende väravatevahe on 53:0. Läti on aga viie kaotusega viimane, väravatevahe 2:46. | Inglismaa sai aegade suurima võidu, lätlannadele löödi 20 väravat | https://sport.err.ee/1608421121/inglismaa-sai-aegade-suurima-voidu-latlannadele-loodi-20-varavat | Inglismaa naiste jalgpallikoondis korraldas EM-valikmängus kodus Lätiga harvanähtava väravatesaju, kui alistas vastase skooriga 20:0. |
Ankeedi saab täita terviseameti iseteeninduse keskkonnas ning see on vaja täita kuni kolme päeva jooksul enne Eestisse saabumist. Ankeedis tuleb märkida nii reisi jooksul läbitud riigid kui ka riik, kust saabutakse. Ankeet tuleb täita elektrooniliselt, kuid äärmise vajaduse korral võib selle esitada paberil.
Korraldus kehtib 16. detsembrini ja antakse tähtajaliselt, sest koroonaviiruse omikroni tüve omadused ning mõju Eesti territooriumil ei ole veel teada.
Terviseamet lisas, et järgneva kahe nädala jooksul peaks uue viirusevariandi kohta saabuma detailsem info ning vajadusel korrigeerib amet korralduse kehtivuse tähtaega.
Seni kehtinud korralduse kohaselt tuli piiriületaja ankeet täita üksnes Euroopa Liidu välistest riikidest või n-ö punastest Schengeni riikidest saabujatel, kellele rakendub eneseisolatsiooni kohustus.
Ankeediga kogutud andmeid säilitatakse seire ja järelevalve eesmärgil kümme päeva, mille jooksul on info kättesaadav järelevalve tegemiseks. Terviseamet saab andmete abil välja selgitada, millistest teistest riikidest on koroonaviirus või selle konkreetne tüvi Eestisse jõudnud ning kuidas see Eesti territooriumil levib. Pärast tähtaja möödumist andmed arhiveeritakse ja need on veel 20 päeva jooksul kättesaadavad terviseameti epidemioloogidele ja töötajatele. | Kolmapäevast peavad piiriületaja ankeedi täitma kõik Eestisse saabujad | https://www.err.ee/1608421097/kolmapaevast-peavad-piiriuletaja-ankeedi-taitma-koik-eestisse-saabujad | Seoses uue koroonatüve omikroni sissetoomise ohuga peavad alates 1. detsembrist piiriületaja ankeedi täitma kõik Eestisse sisenejad, teatas terviseamet. |
Saaremaa VK asemel eurosarja pääsenud TalTech haaras igas geimis kindla eduseisu ega lasknud Taani meeskonna mängijaid enam lähedale.
Kordusmäng peetakse kolmapäeval samuti Taanis.
CEV Challenge Cupi sarja esimeses ringis oli konkurentsis ka Pärnu VK, kes aga kaotas Iisraeli klubile Tel Avivile Maccabile 0:3 ja 2:3 ning edasi ei saanud. | TalTech alustas eurosarja 3:0 võiduga | https://sport.err.ee/1608421079/taltech-alustas-eurosarja-3-0-voiduga | TalTechi võrkpallimeeskond alistas tugevuselt kolmanda eurosarja CEV Challenge Cupi teise ringi avamängus Taani klubi Gentofte Volley 3:0 (25:18, 25:19, 25:20) ja astus suure sammu järgmise ringi suunas. |
Kaks väravat viskas Eesti kasuks Edith Pärnik ja ühe lisas Kati Kütisaar. Kui Pärniku esimene värav tähendas 1:1 viigiseisu, siis järgnevalt viskasid venelannad viis tabamust järjest. Kütisaare esimene ja Pärniku teine värav lõpus enam palju ei muutnud.
Eesti vajanuks kaheksa hulka pääsemiseks vähemalt viiki, aga esikoha teenis Norra kuue, teise Venemaa saalihokiliidu koondis kolme, kolmanda Eesti kahe ja neljanda Singapur ühe punktiga.
Varasemates mängudes oli Eesti saanud jagu Singapurist 4:3, aga kaotanud Norrale 1:11 ning nüüd jätkatakse mängudega 13. kohale. | Eesti saalihokinaiskond MM-i veerandfinaali ei jõudnud | https://sport.err.ee/1608421058/eesti-saalihokinaiskond-mm-i-veerandfinaali-ei-joudnud | Eesti naiste saalihokikoondis kaotas Uppsalas toimuval MM-finaalturniiril viimase alagrupimängu Venemaa saalihokiliidu naiskonnale 3:6 (1:1, 0:3, 2:2) ega pääsenud veerandfinaali. |
Avapoolajal 4:0 juhtima asunud Inglismaa kasuks lõid kübaratriki Missy Bo Kearns ja Ruby Grant, kaks väravat sai kirja Taylor Hinds.
Neli päeva tagasi toimunud MM-valikmängus pidi Eesti tunnistama võõrsil Sloveenia koondise 0:6 paremust. | Eesti naiste jalgpallikoondis sai Inglismaal suure sauna | https://sport.err.ee/1608421040/eesti-naiste-jalgpallikoondis-sai-inglismaal-suure-sauna | Eesti naiste jalgpallikoondis kaotas St. George's Parki staadionil peetud mitteametlikus kohtumises Inglismaa kuni 23-aastaste koondisele koguni 0:11. |
45-aastane Woods vigastas mõlemat jalga, eriti paremat, ning need vajasid mitmeid hooldusi ja protseduure. Mõne aja eest teatas ameeriklane edusammudest paranemisel ja jagas videot endast, kus ta mängib golfi esimest korda pärast õnnetust.
Samas lausus ameeriklane väljaandele Golf Digest, et igapäevase mängimise abil tagasi tippu murdmine pole realistlik. "Valin mõned võistlused aastas ja mängin neil," ütles mitmete suurturniiride võitja.
"Just niimoodi alates nüüdsest tegutsen. See on kahetsusväärne reaalsus, aga see on minu reaalsus. Ma mõistan seda ja ma lepin sellega," lisas Woods.
Woods sattus õnnetusse Californias. Teadaolevalt kaotas Woods kurvilisel allamänge suunduval teel auto üle kontrolli, põrkas vastu liiklusmärki ja seejärel rullus auto mitu korda üle katuse. Auto kiiruseks oli õnnetuse hetkel 135-140 km/h, mida on kaks korda rohkem, kui sellel teelõigul lubatud oli.
Woodsi sõnul on rehabilitsiooniprotsessis veel palju ära teha. "Ma ei ole veel isegi poole peal," jätkas golfilegend. "Pean veel oma jalas palju lihaseid ja närve arendama."
Juba enne õnnetust oli karjääri jooksul 15 suurturniiri võitnud Woodsil probleeme seljaga ja veidi enne saatuslikku autosõitu käis golfimängija juba oma viiendal seljaoperatsioonil. | Tiger Woods: täiskoormusega golfimängijat minust enam ei saa | https://sport.err.ee/1608421028/tiger-woods-taiskoormusega-golfimangijat-minust-enam-ei-saa | Veebruaris ränga autoavarii üle elanud, aga sellest tasapisi taastuv golfi suurkuju Tiger Woods sõnas, et ei hakka enam täiskoormusega mängijaks. |
Trump läks juhtima 1:0 ja 2:1, aga Selt võitis seepeale kolm partiid järjest. Trump vähendas veel vahe 3:4-le, aga kaks järgmist partiid kuulusid Seltile, neist viimane enam kui sajapunktise seeriaga (128).
Tänavusel UK Championshipil on mitmed suured nimed langenud konkurentsist turniiri varases faasis: tiitlikaitsja Neil Robertson kaotas avaringis, maailma edetabelijuht Mark Selby ja mitmekordne maailmameister Mark Williams teises ringis, samuti mitmekordse maailmameistri John Higginsi laeks jäi kolmas ring.
Küll aga on edukalt jõudnud neljandasse ringi Ronnie O'Sullivan, kes sai jagu Michael White'ist 6:3, Robbie Williamsist 6:2 ja Mark Kingist 6:3 ning kohtub 16 hulgas Tai mängija Noppon Saengkhamiga.
Kõrge paigutusega mängijatest on pääsenud neljandasse ringi ka viienda asetusega Kyren Wilson, kes läheb 16 hulgas vastamisi teise inglase Ben Woollastoniga. | Snuukri suurturniir lõppes ka Judd Trumpi jaoks | https://sport.err.ee/1608420986/snuukri-suurturniir-loppes-ka-judd-trumpi-jaoks | Snuukri maailma edetabeli teine number ja UK Championshipi kunagine võitja Judd Trump kaotas tänavusel turniiril kolmandas ringis Matthew Seltile (WS. 35) 3:6 ja langes konkurentsist. |
Manchester United loobus hiljuti peatreener Ole Gunnar Solskjäri teenetest, kelle asemel on kahes viimases kohtumises täitnud peatreeneri kohuseid norralase abiline Michael Carrick.
Pärast võitu Meistrite liigas Villarreali üle ja koduses liigas tehtud 1:1 viiki Londoni Chelseaga peab Carrick hoolealuseid juhendama ka neljapäevases Inglismaa kõrgliiga kohtumises Londoni Arsenaliga.
" Rangnick kuulutati esmaspäeval ajutiseks peatreeneriks, aga kuna klubi järgib tööviisaga seotud regulatiivset protsessi, siis jätkab Carrick tüüri juures," teatas Manchester United pressiteate vahendusel.
Manchester United hoiab Inglismaa kõrgliigas 13 mängust kogutud 18 punktiga kaheksandat kohta. Pealinnaklubi on teeninud viis silma enam ja asub viiendal positsioonil. Seejuures pole Man United suutnud Arsenali alistada viies mängus järjest. | Man Unitedi uue juhendaja debüüt lükkus edasi | https://sport.err.ee/1608420965/man-unitedi-uue-juhendaja-debuut-lukkus-edasi | Inglismaa jalgpalli tippklubi Manchester Unitedi ajutise peatreeneri Ralf Rangnicki debüüt meeskonna eesotsas lükkub edasi, kuna tema tööviisa vormistamine viibib. |
Meespaarismängu võitsid rootslased Mattias Falck - Kristian Karlsson, kes alistas poolfinaalis esimese paigutusega Hiina paari Liang Jingkun - Lin Gaoyuan 12:10, 11:8, 11:8.
Finaalis said rootslased jagu ka Lõuna-Korea paarist Jang Woo-jin - Lim Jong-hoon 11:8, 15:13, 11:13, 12:10.
Nii Falck kui ka Karlsson olid varem võitnud tiitlivõistlustel erinevates mänguliikides mitmeid medaleid, aga varem mitte korda kulda.
Rootsi teenis Houstonist veel teisegi medali, kui meesüksikmängus tuli 19-aastane Truls Möregardh hõbedale.
Asetamata mängija oli poolfinaalis üle Saksamaa lauatennise suurkujust Timo Böllist 8:11, 8:11, 11:6, 11:8, 10:12, 11:8, 11:5, aga kaotas finaalis esimese paigutusega Fan Zhendongile 6:11, 9:11, 7:11, 8:11.
Naiste üksikmängus võidutses Wang Manyu, kusjuures sel alal said hiinlased kõik medalid: kulla, hõbeda ja kaks pronksi.
Naispaarismängu võitsid Sun Yingsha - Wang Manyu ning segapaarismängu Wang Chuqin - Sun Yingsha. | Rootsi paar alistas lauatennise MM-il hiinlased ja tuli maailmameistriks | https://sport.err.ee/1608420902/rootsi-paar-alistas-lauatennise-mm-il-hiinlased-ja-tuli-maailmameistriks | Ameerika Ühendriikides Houstonis lõppenud lauatennise maailmameistrivõistlustel võitis viiest kullast neli Hiina, aga meespaarismängus kuulus esikoht rootslastele. |
Norralasest tiitlikaitsjal Carlsenil olid oma 31. sünnipäeval kasutusel valged malendid, kuid sellest hoolimata Nepomnjaštši vastasele kingitust ei teinud. Partii lõppes 33. käigu järel.
"Pole palju öelda. Kasutasin uut ja teravat varianti, aga tundus, et ta teab, mida teha," kommenteeris Carlsen Norra avaõiguslikule ringhäälingule NRK. "Otsisin võimalusi, aga ei leidnud neid. Ta kaitses hästi."
Carlsen kerkis maailmameistriks 2013. aastal, kui alistas hindu Viswanathan Anandi. Pärast seda on ta tiitlit kaitsnud nii Anandi (2014), venelase Sergei Karjakini (2016) kui ka ameeriklase Fabiano Caruana (2018) vastu. Tänavune matš kestab 26. novembrist 14. detsembrini ja kavas on kuni 14 partiid.
Carlsen on nüüd viimased 18 tavapartiid MM-tiitlimatšides lõpetanud viigiga. Tema kaks eelmist tiitlikaitsmist vajasid kiirpartiide abi. | Valged malendid ja sünnipäev Carlsenile võitu ei toonud | https://sport.err.ee/1608420890/valged-malendid-ja-sunnipaev-carlsenile-voitu-ei-toonud | Male maailmameistri tiitlimatšil Dubais lõppes ka neljas partii viigiga ning seis Magnus Carlseni ja Jan Nepomnjaštši vahel on nüüd 2:2. |
Epstein leiti 2019. aastal surnuna. Ta ootas New Yorgi föderaalses arestimajas oma kohtuprotsessi.
Prokuratuur kirjeldab oma süüdistuses Maxwelli kui Epsteini lähimat abilist, kes oli seotud tema elu kõigi detailidega. "See hõlmas ka alaealiste tüdrukute seksuaalset ärakasutamist," ütlesid prokurörid.
"Maxwell jahtis alaealisi tüdrukuid, manipuleeris nendega, mille eesmärk oli neid seksuaalselt ära kasutada. Selles see kohtuprotsess seisneb," ütles New Yorgi lõunapiirkonna prokurör Lara Pomerantz.
Prokuröride sõnul toimetas Maxwell noored naised Epsteini juurde. Epstein pakkus Maxwellile aga juurdepääsu luksuslikule elustiilile.
Maxwelli advokaadid väidavad, et Maxwellist tehakse lihtsalt patuoinas.
"Ghislaine Maxwelli vastu esitatud süüdistused on seotud tegudega, mida Jeffrey Epstein tegi. Kuid Maxwell pole Epstein," ütles Maxwelli advokaat Bobbi Sternheim.
Kohtuprotsess kestab eeldatavasti kuus nädalat. Kui Maxwell süüdi mõistetakse, siis võib teda oodata kuni 70-aastane vanglakaristus, vahendas Financial Times.
Epstein oli laia profiiliga miljardär, kes suhtles rahvusvaheliselt tuntud ja väärikate inimestega. | New Yorgis algas Ghislaine Maxwelli kohtuprotsess | https://www.err.ee/1608420884/new-yorgis-algas-ghislaine-maxwelli-kohtuprotsess | Esmaspäeval algas New Yorgis Ghislaine Maxwelli kohtuprotsess, mis on seotud alaealiste tüdrukute seksuaalse väärkohtlemisega. Prokurörid väidavad, et Maxwell oli kaasosaline Jeffrey Epsteini kuritegudes. |
30-aastane suusataja teatas oma Instagrami kontol, et tal on kerged külmetusnähud ja nende süvenemise vältimiseks otsustati võistlused vahele jätta.
Pühapäeval oli Soomes hommikul enam kui 20 kraadi külma, aga enne starti läks pisut soojemaks ja Pärmäkoski otsustas siiski rajale minna. Tasuks jälitussõidu neljas koht. Eelneva eraldistardist sõidu oli ta lõpetanud viiendana.
Seejuures treener Matti Haavisto oli kahelnud, kas sellise külmaga tasub startida. Meeste konkurentsis laupäeval võistelnud Iivo Niskanen loobuski koduradasid proovimast.
"Soojendusel ei tundunud nii külm kui hommikul. Sain keha soojaks. Olin üsna kindel, et läheb sõiduks. Tahtsin sõita. Polnud põhjust lahkuda," kommenteeris Pärmäkoski pühapäeval pärast võistlust YLE-le.
Haavisto sõnul on raske öelda, kas Pärmäkoski kehva enesetunde põhjustas külmas ilmas võistlemine. "Võistlus toimus nendes tingimustes. Keegi ei tea, kas ta oleks jäänud terveks juhul, kui poleks võistelnud," kommenteeris juhendaja.
Pühapäeval loobusid võistlemast mitmed suusatajad, eriti meeste distantsil, mis peeti veel jäisemates oludes. Nii ei tulnud pühapäeval Niskaneni kõrval radadele näiteks terve Norra koondis.
Lillehammeris võistlevad naised 3.-5. detsembril vabatehnikasprindis, 10 km vabatehnikasõidus ja teatesõidus. Pärmäkoski on seadnud eesmärgiks naasta MK-areenile 11.-12. detsembril peetavaks Davosi etapiks. | Külmas ilmas startinud Soome suusatipp jäi haigeks | https://sport.err.ee/1608420875/kulmas-ilmas-startinud-soome-suusatipp-jai-haigeks | Pühapäeval Ruka maailma karika etapil külmades oludes rajale läinud Soome suusataja Krista Pärmäkoski on haigestunud ega saa järgmisel etapil Lillehammeris osaleda. |
Eesti omariiklus sündis eesti keeles ning kultuuris. Kui arvestada asjaolu, et ajalugu ise transformeerub mingil hetkel kultuuriosiseks – näeme seda iseäranis kirjalike allikate, kroonikate, koha- ja inimkoosluste nimedes ning nende etümoloogias –, siis võib olla õiguski alles hiljuti meie hulgast lahkunud ajaloolasel Enn Tarvelil (1932 – 2021), kes oma "Eesti rahva loos" (2018) väidab eesti omariikluse eksisteerinuvat juba 13. sajandil enne üle maa veerenud Saksa ordu vallutusi ning sellele järgnenud kolonisatsiooni.
Õieti peab ta silmas kaheksa suurema ja kuue väiksema maakonna, Tarveli sõnul "nõrgalt ühendatud liitu" ehk siis hõimusuguluse põhjal kujunenud kihelkondade konföderatsiooni. (Enn Tarvel. Eesti rahva lugu. Varrak, 2018, lk.49 – 40). Seepärast on tema veendel ka "muistne vabadusvõitlus" ning selle metafoorsed kasutused 19. sajandi ärkamisajal, 1919 – 1920 väldanud Vabadussõjas ning 20. sajandi kaheksakümnendate lõpus, omal kohal.
Tõsi, täna pole meil kombeks sakslaste valitsemisaega 13. sajandist kuni 20. sajandi alguseni nimetada okupatsiooniks, sest Põhjasõja järel läksid Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa Venemaa koosseisu ning siinsetel aladel kehtestati Balti erikord, mille kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel.
Kuid "okupatsiooni" nime vältimise põhjus pole üksnes selles, et eestlastel oli ühtäkki kaks võimukeskust, kohalik baltisaksa rüütelkondi ühendav Maapäev ja Vene keisrivõim Peterburis. Baltisaksa autonoomial oli ka kultuuriline mõõde, mis ei kujundanud mitte üksnes nende endi Heimat'i identiteeti, vaid oli ka kanaliks luterluse, Euroopa valgustuse ning romantismi rüpes sündinud kultuurrahvusluse jõudmisel eestlasteni.
Midagi pole parata, eestlaste kirjakultuur on saksa pastorite ja literaatide vaimusünnitis. Olen söandanud püsida kujundlikul väitel, et rahvusena on eestlased Lutheri lapsed. Rahvusliku omariikluse ideestik kujunes välja 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni järelmina.
Martin Lutheri kõrval võlgneme rahvuseks kujunemise loos niisamuti ka saksa valgustusfilosoofile Johann Gottfried von Herderile, kes 1770. aastal võttis esimesena kasutusele sõna "rahvalaul" (Volkslied) ning kelle 1778 – 1779 ilmunud rahvalaulude antoloogias "Volkslieder" on esindatud – tänu kohaliku baltisaksa valgustaja August Wilhelm Hupeli vahendusmissioonile – võrdselt teiste rahvastega ka eesti rahvalaul.
Veel ühte saksa valgustajat tuleb sellega seoses nimetada, Liivimaal sündinud ja Riias tegutsenud Garlieb Merkelit. Merkeli 1802. aastal ilmunud proosapoeem "Vanem Imanta - Eine lettische Sage" oli Kreutzwaldi "Kalevipojale" teiseks eeskujuks "Kalevala" kõrval. 1820. aastal trükiti aga Leipzigis Merkeli brošüür "Vabad lätlased ja eestlased", mis jõudis levida ka eesti rahvusliku ärkamisaja tegelaste keskel.
Omariikluse üle arutamisest on aga dokumentaalne jälg 1870. aastast. Nimelt kirjutab Soomes ilmuva ajalehe "Uusi Suometar" toimetaja Antti Almberg temasse armunud Lydia Koidulale maikuus 1870 läkitatud kirjas: "Seepärast, mu Neiu, ärgem kahelgem eesti ja soome rahva tulevikus, vaid uskugem, et kord meilegi koidab rahvusliku iseseisvuse ja vabaduse ilus päike, kui ka meie silmad kunagi ei saa näha selle kiiri", mille peale Koidula vastab: "Teil on pealegi palju rohkem šansse soome rahva iseseisvuseks kui meil, ja meie ka ei riputa lootust varna, ja meie ka usume, et meie rahva õitseaeg tagasi tuleb ja tööta selle heaks."
Just see, Koidula mainitud "õitseaja" tagasitulek viitab käsitlusele muistsest, ent seejärel sakslaste poolt sajanditeks kaaperdatud omariiklusest.
Prohvetlikuks osutub aga Juhan Liivi 1896. aastal kirjutatud luuletuse "Kas näitad?" üks salm. Kirjutades luulekeeles juudi rahva ajaloost, võrdleb Liiv nende olukorda eestlastega, ning lausub siis:
Ja nõnda on lugu ka Eestis
ja nõnda on elu kiik.
Ükskord kui terve mõte –
ükskord on Eesti riik.
See "ükskord" jõudiski kätte 1918. aastal, langes aastaks sakslaste okupatsiooni alla ning veel kaheks aastaks kahel rindel (bolševistlik Vene ja Landeswehr) sõjatulle, mistõttu tegelikult sai riigi ehitamisega pihta hakata alles 1920. aastal. On eriti sümboolne vaimukultuuri ja omariikluse seose koha pealt see, et omariikluse esimeseks kehtestavaks sammuks oli Tartu Ülikooli avamine rahvusülikoolina 1. detsembril 1919.
Aga omariiklus kestis kultuuris ka riigikaotuse ja allaheidetuse aastakümnetel alates 1940. aastast kuni 20. augustini 1991. Mitte ainult õiguslikku järjepidevust tõendavate paberite ja rituaalidega, mitte ka mitmete suurriikide keeldumisega tunnustada Eesti kaaperdamist Nõukogude Liitu.
Omariiklus kestis rahva kollektiivses mälus keldritesse ja pööningutele peidetud kirjavara näol, millest salaja saadi osa võtta. See kestis 1950. aastate lõpus Nõukogude Eesti tegelikkuses alanud vastupanukultuuris, ent juba mõnevõrra varem Välis-Eestiks konsolideerunud pagulaskultuuris.
Kodu-Eestis olid omariikluse vaimukultuuriliseks mõõtmeks ja metafooriliseks avaldiseks Friedebert Tuglase rehabiliteerimine ning Eestisse jäänud arbujate naasmine (Alver, Merilaas, Sang) kirjandusväljale. Järjepidevuse kandjateks said ainsana nime säilitanud Looming (asutatud 1923) ja Eesti Loodus (asutatud 1933) ning 1958. aastal asutatud Keel ja Kirjandus, mille eelkäijateks sõdade vahel olid ajakiri Eesti Keel ja Eesti Kirjandus.
Aasta varem oli alustanud Loomingu Raamatukogu, aken kaasaja maailmakirjandusse, mis avaldas tõlkekirjanduse kõrval nüüdseks uusklassikaks saanud, aga toona rahvuslikku vastupanukultuuri esindavaid teoseid (meenutagem kas või Paul-Eerik Rummo "Lumevalgust…lumepimedust", Viivi Luige "Häält", Arvo Valtoni "Kaheksat jaapanlannat", Teet Kallase "Verist patja", Hando Runneli "Lauluraamatut ehk Mõõganeelajat ehk Kurbade kaitseks". Nimekiri kujuneks pikaks.
"Omamoodi füüsilise ja vaimse reservaadina elas omariiklus edasi 1971. aastal Jaan Eilarti ja Gustav Tõnspoja algatatud Lahemaa rahvuspargis."
Tagantjärele tuleb tunnistada sedagi, et omamoodi füüsilise ja vaimse reservaadina elas omariiklus edasi 1971. aastal Jaan Eilarti ja Gustav Tõnspoja algatatud Lahemaa rahvuspargis. Enne seda oli aga 1966. aastal asutatud Eesti Looduskaitse Selts.
Olen minagi ja minu põlvkonnakaaslased jalgratastega sõitnud ringi ühe puu, mõisapargi või haruldase looduskoosluse juurest teiseni, pakiraamil kolisemas valgeks emailitud plekist plaadid, tähistamaks rohelise tammelehe kujutisega looduskaitseobjekti. See oli väga tõsine isamaaline kasvatus.
Isegi niisuguste teoste, nagu 1973. aastal Wiedemanni sõnaraamatu ja 1982. aastal Henriku Liivimaa Kroonika ilmumine kujutasid endast rahvuslikku suurtegu ja meeleavaldust. Defitsiitseks väljaandeks kujunenud, kalinguri köidetud Wiedemanni sõnaraamatu faksiimile trükk, mis esmalt ilmus rahvusliku ärkamise ühe suurteosena "Kalevipoja" kõrval 1869, jõudis minuni nn letialuse teosena.
Õieti sain selle tutvuste kaudu otse raamatukaubanduse laost. Inimene, kes laoseisu aruande "korrigeerimisega" riskides selle mulle soetas, oli raamatusse kirjutanud pühenduseks prantsuse valgustusfilosoofi Claude Adrien Helvetiuse mõtte, mis kõlab aktuaalselt tänagi ja väärib tsiteerimist:
"Originaalsed raamatud on pillatud laiali aegade öösse nagu päike maailmaruumi kõrbe, et valgustada tema pimedust."
"Aegade ööd" asendasid Nõukogude Eestis erifondid, nii et lõpuks, kui suur osa eesti kirjandusest laulva revolutsiooni tuules taas ilmavalgust nägi, siis mõjus see originaalsuse avastusena. See puudutas ka kodumaale naasma hakanud Välis-Eesti kirjandust. Ent lugejaskond oli vahetunud.
Siiamaani annavad end tunda toonase kultuurikatkestuse armid. Seepärast olgu rõhutatud kultuurhariduse ülimat tähtsust nüüd juba poolteist põlvkonda elanud vabas ja iseseisvas riigis. Õitsegu loovkultuur täna oma täies lopsakuses, auklik kultuurimälu taastoodab rahvusliku eneseteadvuse ebakindlust, mis omakorda ei jäta mõjutamata omariikluse toimimist.
Muidugi ei saa me mööda muusikakultuurist, mis 19. sajandi keskel laulu- ja pillimänguseltside kaudu konsolideerus laulupeotraditsiooniks. Olen võrrelnud nõukogude aja üldlaulupidusid alates 1960. aastast omariikluse kultuuriliste saarekestena, mis ilmutasid end kahel päeval, et siis taas varjuda aastateks otsekui maa-alused risoomid.
Omariikluse kultuuriline dimensioon elab edasi aga jätkuvalt tänagi, mil viimasest riigikaotusest on möödas pisut enam kui kolmkümmend aastat. Me näeme seda pärimuskultuuris, "Eesti elulugude" sarjas, kogu mälestuskirjanduses, filmikunstis (viimati "Tõe ja õiguse" näol).
Me võtame vastu seda emotsionaalselt läbi muusikakultuuri, millest mitmed teosed kujutavad endast eestilikkuse embleeme, nagu Rudolf Tobiase "Eks teie tea", Heino Elleri "Kodumaine viis" ja "Koit", Arvo Pärdi "Ukuaru valss", rääkimata isamaalistest levilauludest (Alo Mattiiseni "Viis isamaalist laulu"), rääkimata koorikultuurist.
Ja – last not least – omariikluse kultuurilise mõõtmega juhatatakse sisse Eesti Vabariigi põhiseadus, mis riikluse alusena on määratud sätestama mitte ainult meie elukorraldust, vaid ka kaitsma ja arendama eesti kultuuri. See asjaolu on kultuurilise mõõtme prioriteetsuse vääramatuks tõendiks Eesti riigi ja rahva olemasolule ning kestmisele. | Rein Veidemann: omariikluse vaimukultuuriline mõõde | https://www.err.ee/1608420869/rein-veidemann-omariikluse-vaimukultuuriline-moode | Omariikluse kultuurilise mõõtmega juhatatakse sisse Eesti Vabariigi põhiseadus, mis riikluse alusena on määratud sätestama mitte ainult meie elukorraldust, vaid ka kaitsma ja arendama eesti kultuuri, ütles Rein Veidemann riigikogus toimunud omariikluse põlistumise tänupäevale pühendatud konverentsil peetud sõnavõtus. |
"Loodame, et uue aasta alguseks oleme saanud selge positsiooni Eesti huvide esindamiseks läbirääkimistel," ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Tiina Reinart ERR-ile.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender avaldas siiski kahtlust, kas riigikogu jõuab selle aasta sees kõikide valitsusest saabuvate positsioonide suhtes oma seisukoha kujundada.
"Arvestades, et paketi juhtivkomisjon on Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK), mis võib küsida arvamusi ka teistest komisjonidest, siis on väheusutav, et riigikogu jõuaks detsembri kahe nädalaga selle teema läbida," ütles Alender. "Juba tavalist protseduurikat arvestades ei ole see tõenäoline," märkis ta. Lisaks keskkonnakomisjonile on ELAK küsinud paketi kohta arvamust ka majanduskomisjonist.
Yoko Alender Autor/allikas: ERR
Kuna aga praegu on riigikogus istungite vaba nädal, siis uurivad saadikud valitsuses kinnitatud Eesti seisukohti praegu üksi. "Aga lähinädalatel soovime hakata neid juba ka komisjonis arutama - kuulame ministeeriumide esindajaid ja esitame oma märkused juhtivkomisjonile. Efektiivsuse mõttes korraldame ka ühisistungi koos majanduskomisjoniga. Kuna tegemist on mahuka ja mitmeid valdkondi puudutava dokumendiga, siis kardan, et selle aastanumbri sees me seisukohti kinnitatud veel ei saa," rääkis ta.
"Me ei taha valitsuse tööd takistada, aga eri komisjonides võivad tekkida erinevad vaatenurgad," tõi Alender esile. Tema sõnul on keskkonnakomisjon paketiga siiski varasemate kuulamiste käigus juba eelnevalt tutvunud: "Oleme püüdnud kuulamistel ja aruteludes ministeeriumide ametnikega juba seisukohtade kujundamisel kaasa rääkida."
Riigikogu sügisistungjärk lõppeb 16. detsembril ning uuesti kogunevad saadikud 10. jaanuaril.
Valitsuse seisukohti ei pea kinnitama riigikogu täiskogu, vaid valitsusele piisab Euroopasse aruteludele minemiseks ELAK-i heakskiidust, märkis Alender.
Kriitika vähese avaliku arutelu üle
Alender ei nõustunud kriitikaga, et nii olulist teemat nagu pakett Eesmärk 55 on, ei aruta riigikogu täiskogus ning sellest on ka ühiskonnas laiemalt vähe räägitud.
Nii energeetika, metsanduse kui näiteks biogaaside teemat, mis on haaratud kliimapaketti, on avalikkus päris palju arutanud, ütles Alender.
Lisaks koosnevad paketti arutavad komisjonid ju riigikogu liikmetest, kes esindavad erinevaid fraktsioone, mistõttu on kõik riigikogus esindatud erakonnad ka Eesti seisukohtade kinnitamisega seotud, märkis Alender.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut tõi siiski välja, et rohepaketi algatused võivad ka tulevikus vastuolusid ja vaidlusi põhjustada. Metsanduse, biomassi kasutamise, transpordi kõrval on näiteks põllumajandus valdkond, kus rohepööret ning uusi võimalikke piiranguid ja reegleid on seni vähe arutatud, ütles Sikkut.
Riina Sikkut. Autor/allikas: ERR
Alender rõhutas siiski, et kuna tegemist on suure üldistusastme ja nii mitut valdkonda hõlmava dokumendiga, tuleb selle vastuvõtmisel teha ka kompromisse. "Pealegi tasub rõhutada, et tegemist on siiski esialgse läbirääkimispositsiooniga ning see, mis kuju Eesmärk 55 riikidevaheliste läbirääkimiste käigus saab, ei ole ette teada," ütles ta.
"Isiklikult tahaksin muidugi nõustuda meie looduskaitsjatega, kes sooviksid veel ambitsioonikamaid eesmärke, sest on selge, et sel kursil ei suuda me 1,5 kraadi juures kliimasoojenemist pidama saada. Kas anname endale tegelikult aru, millist hinda maksame eraisikute, ettevõtjate, riikide ja lapsevanematena, kui kliima 2050. aastaks on soojenenud kahe või lausa pöördumatu kolme kraadi võrra?" küsis Alender.
"Teisalt on kindel, et Euroopa on pakutud paketiga maailmas eesrindlik, teistele eeskujuks. Seetõttu on ülioluline, et EL riigid oleksid ühtsed, sest edasi on vaja Euroopal edendada kliimadiplomaatiat Hiina, Venemaa, Ameerika ja India suunal, kes põhjustavad üle poole kasvuhoonegaaside emissioonidest. Eeskujuks olemiseks, peab EL näitama, et siinsed riigid suudavad omavahel kokku leppida ja viia ellu rohepööret sellisel moel ja sellises tempos, et eurooplased tunnevad, et see on meie igaühe asi, et rohepööre on see, mis säilitab ja loob uut majanduskasvu ja inimeste heaolu kõikjal Euroopas," ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees.
Paketist kolmandik on veel valitsusest saabumata
Eesmärk 55 on osa Euroopa rohekokkuleppest, mille eesmärgiks on saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Selleks vaadatakse läbi EL-i õigusaktid, ajakohastatakse seniseid ja käivitatakse uusi algatusi. Rohekokkuleppega kujundatakse sisuliselt ümber kogu Euroopa majandus ja ühiskond.
Eesmärk 55 seab sihiks, et Euroopa Liit vähendab 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Pakett annab raamistiku, kuidas kliimaneutraalsuse poole liikuda.
"Paketil on kolm sammast. Üks on investeeringud, mida me kliimaeesmärkide nimel teeme ja kuhu, teiseks õiglane hinnakujundus ja kolmandaks sotsiaalpoliitika, mis aitaks inimesi ega laseks üleminekul muutuda inimeste jaoks liiga koormavaks," rääkis peaminister Kaja Kallas teisipäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".
Peaminister Kaja Kallas. Autor/allikas: Stenbocki maja Flickr
"Sealjuures on oluline, et iga riik leiab oma mudeli arvestades oma eripärasid ja lähtekohti. Eesmärk on kõigil üks, aga see, kuidas eesmärgini jõuda, võib olla erinev," ütles Kallas. Ta lisas, et valitsus üritab paketi suhtes jälgida tervikpilti. "Kui me ühes kohas ütleme ei, siis teises kohas peame tegema rohkem," ütles peaminister viidates paketis seatud sihtidele, millega Eesti ei soovi nõustuda.
"Aga minu meelest on oluline, et teatud jõud üritavad rohepööret keerata Eestis sedapidi, et kõik läheb kallimaks, raskemaks ja võimatumaks, kuigi see tegelikult nii ei ole. Kui me tahame leida uut majandusmudelit, siis seda sellepärast, et tarbijatelt, inimestelt tuleb ka ootus, et keskkonda tuleks rohkem säästa," rääkis peaminister. "Mõtleme kasvõi Tiigrihüppe peale. Tol hetkel me saime aru, et varsti on igal majandussektoril digitaalne element, sest inimesed tahavad seda. Ja me olime seal eesliinil. Nüüd me saame sama moodi aru, et inimesed tahavad käituda keskkonnateadlikumalt ja seal peaks olema samuti võimalus meie ettevõtjatel innoveerida," rääkis Kallas.
Eesti toetab paketi kogueesmärki, kui me ka mõne selle osaga ei nõustu, kinnitas peaminister.
Valitsus on moodustanud Eestile kõige sobivamate valikute leidmiseks rohepoliitika juhtkomisjon, mis teeb ettepanekuid järgmisteks sammudeks CO2 heite vähendamiseks erinevates sektorites.
Rohekokkuleppe kronoloogia ja Eesmärk 55 komponendid
Juunis 2019 kutsus Euroopa Ülemkogu oma järeldustes tegema rohkem jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemiseks ning palus Euroopa Komisjoni edendada tööd kliimaneutraalse EL-i saavutamiseks.
Detsembris 2019 esitas Euroopa Komisjon teatise Euroopa rohekokkuleppe kohta. Samas võttis Euroopa Ülemkogu selle teadmiseks ja kinnitas järeldustes eesmärgi saavutada 2050. aastaks Euroopa Liidus kliimaneutraalsus.
2020. aasta detsembris kiideti ülemkogus heaks uuendatud 2030. aasta eesmärk: vähendada heidet 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga.
2021. juulis esitas Euroopa Komisjon kliimaõigustiku ettepaneku (Eesmärk 55). Selle üle on toimunud esimesed poliitilised arutelud ministrite tasandil EL Nõukogu kohtumistel ning töörühmades on praeguseks toimunud eelnõude tutvustused ja alanud läbirääkimised.
Eesmärk 55 koosneb 14 seadusandlikust algatusest, millest kaheksa suhtes on valitsus Eesti läbirääkimispositsiooni heaks kiitnud ning kuue suhtes on see veel pooleli.
1) EL säästlike lennukikütuste määruse ettepanek (nn ReFuelEU Aviation) – ettepanekut menetles majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja valitsus kinnitas Eesti seisukohad 11. novembril 2021.
Paketi järgmise seitsme osa suhtes kinnitas valitsus Eesti seisukohad 25. novembril 2021.
2) Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muudatuse ettepanek (nn ETS ehk eesti keeles HKS (heitkogustega kauplemise süsteem)) - seisukoha kujundas keskkonnaministeerium.
3) Liikmesriikide kohustuslike iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise määruse muudatus (nn ESR ehk eesti keeles JJM (jõupingutuste jagamise määrus)) - keskkonnaministeerium
4) Lennunduse panus liidu majanduse kogu heite vähendamise eesmärgi saavutamisse ja ülemaailmse turupõhise meetme asjakohase rakendamiseni (nn lennunduse ETS/lennunduse HKS) ja sama teemaga seotud otsuse eelnõu - keskkonnaministeerium
5) Kliimaneutraalsuse eesmärgid maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris (nn LULUCF) - keskkonnaministeerium
6) Otsuse muutmine seoses EL-i kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsuse reservi paigutatavate lubatud heitkoguse ühikute kogusega aastani 2030 (nn MSR) - keskkonnaministeerium
7) Määruse muudatus uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheite standardite karmistamiseks vastavalt liidu suurenenud kliimaeesmärkidele (nn CO2 standardid sõidukitele) - keskkonnaministeerium
8) EL alternatiivkütuste taristu ettepanek - MKM
Teisipäeval peaks valitsuse rohepoliitika juhtkomisjon arutama Eesti seisukohti viimase kuue algatuse suhtes, mis esitatakse seejärel valitsuse istungile heaks kiitmiseks:
9) Kliimameetmete sotsiaalfond - rahandusministeerium
10) Süsiniku piirimeetme määrus (CBAM ehk eesti keeles SPiM (süsiniku piirimeede)) - rahandusministeerium
11) Energiamaksustamise direktiiv - rahandusministeerium
12) EL-i energiatõhususe direktiivi muudatusettepanek - MKM
13) EL-i taastuvenergia direktiivi ülevaatuse eelnõu - MKM
14) EL-i säästlike laevakütuste määruse ettepanek (nn FuelEU Maritime) - MKM
Kõigi nende suhtes koostatud seisukohad peab heaks kiitma ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.
Eeldatavasti kestavad EL-i riikide esindajate läbirääkimised paketi lõplikuks kokku leppimiseks paar aastat. | Eestil läheb EL-i kliimakõnelusteks valmistumisega kiireks | https://www.err.ee/1608420818/eestil-laheb-el-i-kliimakonelusteks-valmistumisega-kiireks | Kuna Euroopa Liidu kliimapaketi Eesmärk 55 (Fit for 55) raamistiku 14-st seni esitatud komponendist kuue suhtes on valitsusel veel seisukoht kinnitamata ning need peavad saama ka riigikogu heakskiidu, läheb Eestil EL-i taseme läbirääkimisteks valmistumisega kiireks. |
57-aastane Jerjomenko mängis karjääri jooksul erinevates Rostovi ja Moskva klubides ning siirdus 1990. aastal Soome, kus pallis veel aastaid Soomes, lühemat aega ka Kreekas ja Norras. Enim tegi ta karjääri Pietarsaari Jaros ja HJK-s.
Treenerina alustas Jerjomenko 2006. aastal Soome klubis Jakobstads BK, aga juhendas hiljem aastaid endist klubi Jarot (2009-2016). Hiljem on ta olnud peatreenerina ametis Karagandõ Šahtjoris, Jerevani Pjunikus, SJK-s ja viimati Jurmala Spartaksis.
"Olen pikka aega jälginud Barcelonat ja Ajaxit ning mulle meeldib jalgpall, mida nad esindavad," kommenteeris Jerjomenko Transi kodulehekülje vahendusel. "Seega eelistan ka ise kombinatsioonilist ründavat jalgpalli."
"Ma õppisin seda Moskva Spartakis [Konstantin] Beskovi käe all ja kandsin neid teadmisi endas läbi kogu karjääri. Olen alati tahtnud mängida sellist jalgpalli mängijana ja loodan sedasi panna meeskonna mängima ka treenerina."
Uue peatreeneri pojad Alexei Eremenko jr ja Roman Eremenko on kuulunud Soome koondisesse. Noorem poeg Sergei Eremenko on mänginud Soome noortekoondiste ees.
Seni tegutses Transi juhendajana Igor Põvin. Meeskonnal on pidada veel 4. detsembri liigamäng võõrsil Tallinna JK Legioniga. Sõltumata selle tulemusest lõpetab klubi hooaja kuuendal positsioonil. | Transi peatreeneriks saab endale Soomes nime teinud juhendaja | https://sport.err.ee/1608420857/transi-peatreeneriks-saab-endale-soomes-nime-teinud-juhendaja | JK Narva Transi peatreeneriks saab Venemaa ja Soome jalgpallitreener Aleksei Jerjomenko seenior, kes asub ametikohale alates 1. jaanuarist. |
"Nõudes Facebookilt Giphy mahamüümist kaitseme me miljoneid sotsiaalmeedia kasutajaid ja edendame konkurentsi ning innovatsiooni digitaalsel reklaamiturul," ütles Stuart McIntosh konkurentsi- ja turuametist (CMA).
Läinud kuul trahvis Briti konkurentsiamet sotsiaalmeediahiidu 50,5 miljoni naelaga sihiliku suutmatuse eest jagada Giphy ülevõtmise kohta informatsiooni.
Facebook teatas Giphy ostmisest 400 miljoni dollari eest mullu mais.
Tänavu oktoobris muutis Facebook oma ettevõtte nime Metaks, kuid firma eraldiseisvad platvormid nagu Facebook, Instagram ja WhatsApp säilitasid oma algse nime. | Briti konkurentsiamet käskis Facebookil Giphy maha müüa | https://www.err.ee/1608420830/briti-konkurentsiamet-kaskis-facebookil-giphy-maha-muua | Ühendkuningriigi konkurentsiamet käskis teisipäeval Facebookil liikuvpildifirma Giphy maha müüa, kuna selle ülevõtmine kahjustaks konkurentsi ja reklaamiturgu. |
Mait Peterson ja Agrigento (7-2) võõrustasid Itaalia Serie B-s Sant'Antimod (4-5) ja teenisid tugeva avapoolaja toel liigatabelisse võidu numbritega 79:62 (23:13, 17:8, 19:19, 20:22), vahendab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Peterson viskas 18 minuti jooksul kuus punkti (kahesed 3/4), noppis neli lauapalli ja patustas nelja pallikaotusega.
Võiduga tõusis Agrigento oma konverentsis 16 klubi seas kõrgele teisele kohale.
Kaspar Kuusmaa leivaisa Rooma Stella Azzurra (3-6) kohtus Itaalia tugevuselt teises sarjas Serie A2-s Veronas pühapäeval sealse Tenzenise (7-2) meeskonnaga ja pidi tunnistama võõrustajate 78:64 (17:16, 14:21, 23:7, 24:20) paremust.
Kuusmaa jälgis kohtumist varumeestepingilt ja väljakule ei saanud. Stella suurimaks korvikütiks kerkis 21 silmaga horvaat Marcius Sandi.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Võit tõstis Mait Petersoni koduklubi liigatabeli tippu | https://sport.err.ee/1608420827/voit-tostis-mait-petersoni-koduklubi-liigatabeli-tippu | Ajal, mil riikide kõrgliigad olid koondiseakna tõttu pausil, mängisid aste või kaks madalamal madistasid meeskonnad tähtsaid liigakohtumisi. |
Alates 1. detsembrist 2021 saab sisseastumise infosüsteemis SAIS esitada avaldusi Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti eriala bakalaureuseõppesse astumiseks kolmel suunal: näitleja õppesuund, lavastaja õppesuund ja dramaturgi õppesuund.
Samuti algab 1. detsembril kandideerimine teatrikunsti ja teatripedagoogika magistriõppesse, mis sel korral keskendub lavastaja tööle näitleja ja tekstiga.
Vastuvõetava bakalaureusekursuse ehk tulevase XXXII lennu juhendaja on lavakunsti osakonna peakoordinaator Mart Koldits, kes on koostanud ka uue lavastajasuunalise magistriõppekava.
"Taas üle nelja aasta on lavakunstikoolis võimalik astuda lisaks näitlejaõppele ka lavastaja ja dramaturgi õppesuundadele, mis põhinevad uuel süvendatud ja põimitud õppekaval. Olen uue kursuse juhendajana väga rahul, et õnnestus nii uue programmi väljatöötamisse kui ka tulevasteks erialaõppejõududeks kaasata tugeva isikupärase teatrinägemusega professionaalid: lavastaja Tiit Ojasoo, näitleja Tiina Tauraite ja dramaturg Siret Campbell. Nii laia kogemuse ja rahvusvahelise haardega tiimist ei kujuta Eestis paremat ettegi!" ütles Mart Koldits.
"Samuti on hea meel sel korral võtta magistriõppe fookusse lavastajatöö. Ootame kandideerima teatri- või filmilavastamisest huvitatud loojaid, kes soovivad arendada just oma koostööoskust näitlejaga ning omandada erinevaid meetodeid draamatekstide töötlemiseks ja kasutamiseks lavastajatöös," kommenteeris Koldits.
Avaldusi lavakunsti eriala bakalaureuseõppesse nii lavastaja kui ka dramaturgi õppesuunale astumiseks saab SAIS-is esitada 1. detsembrist 2021 kuni 10. jaanuarini 2022.
Lavakunsti eriala bakalaureuseõppesse näitleja õppesuunale astumiseks saab SAIS-is avaldusi esitada 1. detsembrist 2021 kuni 31. märtsini 2022.
Sisseastumiseksamid bakalaureuseõppesse toimuvad neljas voorus.
Lavastaja suunaga teatrikunsti ja teatripedagoogika magistriõppesse astumiseks saab SAIS-is avaldusi esitada 1. detsembrist 2021 kuni 31. jaanuarini 2022. Sisseastumiseksamid toimuvad kahes voorus.
Täpsema info sisseastumise ja õppekavade kohta leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna veebilehelt lavakunst.ee. | EMTA avab lavastajasuunalise magistriõppekava | https://kultuur.err.ee/1608420821/emta-avab-lavastajasuunalise-magistrioppekava | Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakond kuulutab välja vastuvõtu bakalaureuse- ja magistriõppesse. Kandideerida saab ka uuele, Mart Kolditsa koostatud lavastajasuunalisele magistriõppekavale. |
"Igasugune Venemaa eskaleeriv tegevus on tõsine mureallikas USA-le, nii nagu ka Lätile, ning igasugune uus agressioon tekitaks tõsised tagajärjed," ütles Blinken ühisel pressikonverentsil oma Läti kolleegi Edgars Rinkevicsiga.
NATO-le teeb muret Vene vägede koondamine Ukraina põhjapiirile. Ukraina sõnul on Venemaa hoidnud pärast suuri sõjaväeõppusi piiril umbes 90 000 sõdurit.
Ukraina president Vladimir Zelenski ütles eelmisel nädalal, et luureteenistusel on andmeid Venemaa plaanist Ukrainas riigipööre korraldada. Venemaa eitas seda ning lükkas tagasi ka väited, et kavandab sissetungi.
"Meile teeb tõsist muret liikumine Ukraina piiril. Me teame, et Venemaa kombineerib sageli neid samme sisemiste püüetega riiki destabiliseerida. See on osa stsenaariumist ja me jälgime seda väga tähelepanelikult," ütles Blinken.
USA on jaganud Euroopa liitlastega luureandmeid võimalikust sissetungist Ukrainasse. Euroopa diplomaadid tõdevad Vene vägede liikumist, kuid mitme riigi arvates ei tähenda see sissetungiohtu.
Saksa välisministri Heiko Maasi sõnul saadavad NATO ministrid ühiselt Vene valitsusele üheselt mõistetava sõnumi: NATO toetus Ukrainale on vankumatu ning tema iseseisvus, territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus ei ole läbirääkimiste koht.
"Igasugune agressioon läheks Venemaale kalliks maksma. Praegu on eriti tähtsad ausad ja kestlikud deeskaleerimissammud, mida saab astuda üksnes kõnelustega. Ma ei väsi rõhutamast, et uks sellistele kõnelustele on Venemaale endiselt avatud," ütles Maas.
Ka Briti välisminister Liz Truss ütles, et NATO välisministrid avaldavad Ukrainale toetust.
"Oleme näinud seda Kremli stsenaariumi varemgi, kui Venemaa väitis valelikult, et Krimmi ebaseaduslik annekteerimine oli vastus NATO agressioonile," ütles Truss.
"NATO lähtub kaitse, mitte provokatsiooni põhimõttest," lisas Truss. | Blinken: igasugune Vene agressioon Ukraina vastu saab tõsise vastuse | https://www.err.ee/1608420809/blinken-igasugune-vene-agressioon-ukraina-vastu-saab-tosise-vastuse | Igasugune Venemaa agressioon Ukraina vastu saab tõsise vastuse, hoiatas USA välisminister Antony Blinken teisipäeval Riias. |
Lõuna-Aafrikas hakkas levima tugevalt muteerunud koroonavariant, mis sai nimeks omikron. Viroloogide sõnul kulub omikroni ohtlikkuse hindamiseks vähemalt kuu, praegu on veel vara öelda, kas see tüvi on kiirema levikuga kui varasemad või kuidas kulgeb haigus nendel, kes omikroni tüvega on nakatunud.
Omikroni juhtumeid on tuvastatud juba mitmes maailma riigis. Seetõttu otsustas Jaapan, et ei luba 30. novembrist enam riiki ühtegi välismaalast, kes pole Jaapani püsielanik.
"Järgime ministeeriumi juhiseid, aga siiani pole meile veel midagi öeldud," vastas Jaapani uisuliidu ametnik Reutersi päringule, kas välismaised uisutajad lubatakse riiki.
Ka Jaapani kultuuriministeeriumi spordiosakonnast öeldi Reutersile, et neil pole veel infot, kas sportlasi lubatakse võistlema, lisades, et läbirääkimised alles käivad.
Jaapanis on koroonaviirus praegu langustrendis, näiteks esmaspäeval tuvastati kogu riigis vaid 76 uut nakkusjuhtu. Seetõttu leevendati eelmisel nädalal piiranguid ja riik avati taas turistidele, aga omikroni tüve tõttu otsustas peaminister Fumio Kishida kiiresti tegutseda ja piir taas sulgeda. Teisipäeval kinnitasid ametivõimud, et Namiibiast saabunud mehel tuvastati koroonaviiruse omikroni tüvi.
Iluuisutamise GP-finaaletappi peetakse üheks olulisemaks võistluseks enne Pekingi taliolümpiamänge. Kuue GP-etapi järel selgusid igal alal kuus paremat, kes finaaletapile pääsesid. Meestest tagasid koha jaapanlased Yuma Kagiyama ja Shoma Uno, ameeriklased Vincent Zhou, Nathan Chen ja Jason Brown ning venelane Mihhail Koljada. Naistest pääsesid finaaletapile venelannad Kamilla Valijeva, Anna Štšerbakova, Jelizaveta Tuktamõševa, Maia Hromõhh ja Aljona Kostornaja ning jaapanlanna Kaori Sakamoto.
Paarissõidus teenisid koha finaaletapile neli Venemaa, üks Hiina ja üks Jaapani paar ning jäätantsus Prantsusmaa, Venemaa, Kanada, Itaalia ja kaks USA paari.
Eelmisel aastal pidi finaaletapp toimuma Pekingis ning see pidi olema olümpiamängude testvõistlus, kuid koroonapandeemia tõttu jäi see ära. | Iluuisutamise GP-sarja finaaletapi toimumine sattus koroona tõttu küsimärgi alla | https://sport.err.ee/1608420803/iluuisutamise-gp-sarja-finaaletapi-toimumine-sattus-koroona-tottu-kusimargi-alla | Iluuisutamise GP-sarja finaaletapp peaks Osakas algama 9. detsembril, kuid uue koroonaviiruse tüve tõttu sulges Jaapan taas enda piiri ning seetõttu on võistluse toimumine kahtluse all. |
Enim vaatajaid, 170 000, kogus eelmisel nädalal "Pealtnägija". 169 000 vaatajaga hõivas tabeli teise koha Eesti Laulu teine veerandfinaal. Kolmandal kohal on "Õnne 13", mida vaatas 162 000 televaatajat.
Järgnevad "Aktuaalne kaamera", "Hommik Anuga" ja "Aktuaalne kaamera. Nädal". ETV saadetest jõudsid tabelisse veel "Sport" ja "Ringvaade".
Tabeli seitsmendalt kohalt leiab Kanal 2 saate "Kuuuurija" ja üheksandalt kohalt "Kuldvillaku". | Eesti Laulu veerandfinaal jõudis eelmise nädala tele-edetabeli teisele kohale | https://menu.err.ee/1608420755/eesti-laulu-veerandfinaal-joudis-eelmise-nadala-tele-edetabeli-teisele-kohale | Möödunud nädala vaadatumate saadete seas on kaheksa ETV saadet. |
2019. aasta 15. aprillil toimus katedraalis suur tulekahju. Kiriku taastamiseks on plaanitud 845 miljonit eurot. Kaks Prantsusmaa rikkamat ettevõtjat annetasid Notre Dame'i taastamiseks näiteks 300 miljonit eurot.
Renoveerimise eest vastutab Gilles Drouin. Tema sõnul annab katedraali renoveerimine suurepärase võimaluse, et muuta kiriku külastamine arusaadavamaks.
"Eesmärk on säilitada Notre Dame religioosse kohana, mis suudab paremini üldsust kõnetada. Eriti neid inimesi, kes pole pärit kristlikust kultuuriruumist," ütles Drouin.
Katedraali interjööris plaanitakse kasutada ka moodsat kunsti. Samuti tahetakse pakkuda turistidele külastajasõbralikumat kogemust.
"Külastajatele pakutakse avastusretke, mis kujutab Piibli peamisi sündmusi. Selle eesmärk on selgitada inimestele, olgu siis hiinlastele või rootslastele, kõige arusaadavamal viisil, mida see kõik tähendab," lisas Drouin.
Drouini sõnul taastatakse katedraali konstruktsioon võimalikult originaalsel kujul. Kuid interjöör võib muutuda, sest see on alati ajaga muutunud.
"Katedraal on alati olnud avatud kaasaegsele kunstile. 1960. aastate lõpus paigutati katedraali 12 modernses stiilis vitraažakent. Viimane lisand oli skulptor Marc Couturier' suur kuldne rist, mis paigaldati 1994. aastal," ütles Drouin
Kriitikud leiavad, et katedraalist plaanitakse luua kiriklikku Disneylandi.
Veebileht Boulevard Voltaire nimetas kiriku renoveerimise plaani teiseks õnnetuseks. Esimene õnnetus oli suur tulekahju.
"Riik ei tohiks lasta selle maailmakuulsa monumendiga ümber käia hoolimatult. Vaimulike ülesanne pole otsustada interjööri kujunduse üle. Nad ei asenda eksperte," ütles rahvusvaheliselt tuntud arhitekt Maurice Culot. | Notre Dame'i renoveerimine tekitab Prantsusmaal vastuolusid | https://www.err.ee/1608420743/notre-dame-i-renoveerimine-tekitab-prantsusmaal-vastuolusid | Prantsusmaal tekitab suuri vastuolusid kuulsa Notre Dame'i katedraali renoveerimine. |
Kerese kinnitusel Reps end omastamises kindlasti süüdi ei tunnista. "Ei, kindlasti ei tunnista, seal on nii palju erinevaid asju kokku pandud: erinevad pisikesed arved ja suhteliselt pisikesed asjad, mille puhul prokuratuur väidab, et Mailis Reps on kavakindlalt tegutsenud eesmärgiga, viia ministeerium eksitusse, et talle hüvitaks mingi kulu. Aga seda eksitusse viimise momenti on seal iseenesest täiesti võimatu tõendada. Tunnistaja kinnitab, et ta pole arvega üldiselt tegelenudki. Süüdistuses on mitmeid selliseid väga imelikke ja märkimisväärseid vastuolusid," selgitas Keres.
"Paraku meie näeme päris selgelt seda, et prokuratuur ei ole olnud antud juhul kuigi objektiivne. Mitmetest aspektidest paistab välja prokuratuuri kallutatus Mailis Repsile ebasoodsas suunas. See ei ole vandenõuteooria," märkis Keres.
Tema sõnul piisab sellest, kui vaadata paari aasta taguseid Facebooki postitusi, mida seal prokuratuuri kõrged esindajad Keskerakonnast ja nende liikmetest arvavad.
"Mailis Reps on pandud päris kahetsusväärsesse olukorda. Omaette teema, mille üle tasub ühiskonnas arutleda, on see, et igal inimesel on õigus vaikida, kui toimub tema eeluurimine. Ka kohtus on tal õigus vaikida. Aga millegipärast paistab nii, et Eesti poliitikutele seda õigust ei anta. Ehkki neil seaduse järgi on kriminaalmenetluses vaikimisõigus olemas, siis oma töös ei saa nad mööda saata ühtegi päeva, ilma et selle kohtuasja kohta neilt midagi uuritaks. See muidugi raskendab võimalusi efektiivse kaitse rakendamisel," nentis Keres.
"Ma väidan, et Mailis Reps ei ole üldse tekitanud kahju, see on hinnangu küsimus. Ilmselt on ta olnud üks paremaid haridusministreid, kes on Eesti haridusvaldkonda juhtinud. Seda kahju, mida talle ette heidetakse, ta kindlasti tekitanud ei ole ja kriminaalasi on ise ka püsti pandud selles mõttes väga suurte jõupingutustega, et on võetud 60-eurone asi ja siis 70-eurone asi ja siis 150-eurone asi, aga kõik need kulutused on täiesti erinevad. Need on toimunud kõik erinevatel aegadel ja erinevates olukordades," rääkis Keres.
"Prokuratuur on püüdnud nad kokku traageldada kriminaalasjaks just selle kaudu, et ta ütleb, et kõik need eraldiseisvad juhtumid on kantud ühest ja samast tahtlusest. Seetõttu ongi neil õnnestunud teha see asi kriminaalasjaks, muidu need oleksid väärteoasjad," ütles Keres.
Esmaspäeval esitas riigiprokuratuur Mailis Repsile süüdistuse omastamises ja kelmuses. Süüdistuse kohaselt kulutas Reps ministeeriumi raha isiklikuks tarbeks ligikaudu 7500 eurot. | Paul Keres: Mailis Reps end kindlasti süüdi ei tunnista | https://www.err.ee/1608420728/paul-keres-mailis-reps-end-kindlasti-suudi-ei-tunnista | Endise haridusministri Mailis Repsi kaitsja Paul Keres ütles intervjuus Kuku raadiole, et prokuratuur ei ole süüdistuse kokkupanemisel olnud kuigi objektiivne ja mitmest aspektist paistab välja prokuratuuri kallutatus. |
Poolfinaalide eel võib favoriitideks pidada Tartu Ülikool/Bigbanki ja Audentese SG/Noortekoondist, kellest teine on oma poolfinaalvastast tänavusel hooajal juba võitnud, vahendab volley.ee.
Esimese finalisti selgitavad Tartu Ülikool/Bigbank ja Barrus/Võru Võrkpalliklubi, kes möödunud aastal kaotasid poolfinaalis. Novembri alguses toimunud omavahelises matšis jagus pinget ligi kaheks tunniks – kohtumine lõppes Võru võistkonna 3:1 (27:25, 25:21, 21:25, 25:22) võiduga. Balti liigas on Tartu esindus üheksast mängust võitnud seitse ja Võru esindus kümnest kolm, Eesti meistrivõistlustel on Tartul kirjas viis ja Võru võistkonnal kolm võitu. Seega on Tartu naiskonnal käimasoleval hooajal ette näidata paremaid tulemusi, kuid omavahelise kohtumise tulemus lubab eeldada tasavägist vastasseisu.
Karikavõistluste poolfinaali jõudmiseks pidi Tartu Ülikool/Bigbank eelringis olema parem Tallinna Ülikool/Kikasest ja veerandfinaalis tiitlikaitsja TalTech/Tradehouse'ist. Ülesandega edukalt hakkama saanud tartlannad alistasid Tallinna Ülikool/Kikase 3:2 ja 3:0 tulemusega ning TalTechi kahel korral 3:0 tulemusega. Barrus/Võru Võrkpalliklubi tagas koha poolfinaalis 3:0 ja 3:1 võiduga TBD-Biodiscovery Tartu üle.
Rae Spordikool/VIASTON-iga vastamisi minev Audentese SG/Noortekoondis on Balti liigas võitnud seitsmest mängust neli ja Eesti meistrivõistlustel neljast kolm. Rae Spordikool/VIASTON on meistriliigas viiest kohtumisest enda kasuks kallutanud kaks. Karikavõistluste veerandfinaalseerias mängis Audentese SG/Noortekoondis 3:2 ja 3:0 tulemusega üle esiliigas osaleva Gerardo's Toys/Neemeco, Rae Spordikool/VIASTON võitis samade numbritega Viljandi Metalli. Oktoobri keskel peetud omavahelises mängus jäi peale Audentese SG/Noortekoondis, kes võttis võõrsil 3:0 (25:23, 25:17, 25:14) võidu. Nimetatud mängus lahendas Audentese SG /Noortekoondis rünnakuid koguni 59-protsendiliselt.
Tartu Ülikool/Bigbank ja Barrus/Võru Võrkpalliklubi alustavad kahemängulist seeriat kolmapäeval kell 19 Võrus. Korduskohtumine leiab aset 3. detsembril kell 19 Tartu Ülikooli spordihoones. Rae Spordikool/VIASTON ja Audentese SG/Noortekoondis mängivad esimest korda 9. detsembril kell 19 Jüri spordihoones, teist korda minnakse vastamisi 15. detsembril kell 19 Audentese spordihoones.
Edasipääseja selgitamisel vaadatakse karikavõistlustel esmalt võitude ja seejärel punktide arvu (3:0 ja 3:1 edu annavad võitjale kolm punkti, 3:2 võitjale kaks ja kaotajale ühe). Kui võidud ja punktid on võrdsed, selgitab edasipääseja kuldne geim. | Võrkpalli naiste karikavõistlustel hakatakse finaliste selgitama | https://sport.err.ee/1608420722/vorkpalli-naiste-karikavoistlustel-hakatakse-finaliste-selgitama | Kolmapäeval saab avavile võrkpalli naiste karikavõistluste esimene poolfinaalseeria, milles lähevad vastamisi Barrus/Võru Võrkpalliklubi ja Tartu Ülikool/Bigbank. Teises paaris hakkavad finalisti selgitama Rae Spordikool/VIASTON ja Audentese SG/Noortekoondis. |
"Vabaduse mängulise kujutamise kaudu tuletab "Toonekurg" meile meelde elu absurdsust ja piiramatute ihade tobedust. Meile meeldis jälgida peategelase groteskset käitumist, kes demonstreerib vastuseisu mehe-naise keskpärasele elumustrile, sekkub nende ellu," selgitas žürii.
"See paneb meid kahtlema meie endi väljakujunenud tavades ja väärtushinnangutes ning kutsub vaatajat järgima peategelast väljaspool sotsiaalseid ja materiaalseid norme."
Etiuda&Anima festivalil on kaks eraldi võistlusprogrammi, Dinosaurustele konkureerivad lühimängu- ja dokumentaalfilmid, Jabberwockydele animafilmid. Tänavu 28. korda toimunud Etiuda&Anima festivali grand prix ' pälvis "Affairs of the Art", autor briti elav klassik Joanna Quinn, keda on jõudnud ka lühianimafilmi Oscari nominatsioonini.
Morten Tšinakov ja Lucija Mrzljak on varemgi Etiuda&Anima võistluskavas osalenud. 2018 pälvis nende "Briljantsuse demonstratsioon neljas vaatuses" Kuld-Jabberwocky. Priit Pärn, kelle õpilased Tšinakov ja Mrzljak on, pälvis 2007 aga Etiuda&Anima elutöö Kuldse Dinosauruse silmapaistvate kunstiliste ja pedagoogiliste saavutuste eest.
"Ega alati ei saagi üksnes peaauhindu võita. On ikkagi väga hea tunne, jõudsime enam kui poolesaja võistlusfilmi ja mitmete tunnustatud autorite seas parimate hulka, see on suur tuunustus," rääkis Tšinakov.
Tänavune aasta on "Toonekurele" olnud edukas. Suvel pälvis see Zagrebi animafestivalil kaks auhinda, publikuauhinna parimale lühifilmile ning žürii eripreemia Horvaatia filmide kategoorias (Lucija Mrzljak on pärit Horvaatiast). Nüüd lisandus auhindadele Etiuda&Anima Pronks-Jabberwocky. Kokku on "Toonekurg" võitnud üheksa auhinda. | "Toonekurg" võitis Krakowi filmifestivalilt oma üheksanda auhinna | https://kultuur.err.ee/1608420704/toonekurg-voitis-krakowi-filmifestivalilt-oma-uheksanda-auhinna | Morten Tšinakovi ja Lucija Mrzljaki joonisfilm "Toonekurg" võitis Pronks-Jabberwocky auhinna äsja lõppenud rahvusvahelisel filmifestivalil Etiuda&Anima Krakówis. |
Margus Linnamäele kuuluv MM Grupp, mis on Apollo kinoketi omanik, tahtis hiljuti Forum Cinemast ära osta. Sellega oleks tekkinud aga monopolisarnane olukord, nagu leidis konkurentsiamet, kes jõudis tänavu veebruaris otsusele, et koondumist lubada ei saa. Enne ametliku otsuse teatavaks tegemist võttis Apollo Grupp koondumistaotluse tagasi. Mõni päev hiljem aga liikus 51 protsenti osalusest Forum Cinemase juhi Kristjan Kongo omandusse. 49 protsenti kuulub MM Grupile.
Seaduse järgi tuleb koondumissoovi korral küsida konkurentsiametilt selleks luba juhul, kui käive ületab kahe aasta jooksul kaht miljonit eurot. Forum Cinemase käive ulatus 2019. aastal 18,3 miljoni euroni, mullu, mil pandeemia kinosid vahepeal uksi sulgema sundis, aga 12,8 miljonit eurot. Seetõttu pidi MM Grupp koondumiseks ka luba taotlema, mida konkurentsiamet aga ei andnud, sest ameti hinnangul moodustunuks kinode koondumisel liiga suur turuosa, mis kahjustaks oluliselt kinodes filmide näitamisel konkurentsi. Tallinnas oleks MM Grupi turuosa tõusnud üle 80 protsendi, Tartus aga üle 90 protsendi. Samuti oleks koondumine avaldanud kahjulikku mõju filmilevi turule.
Konkurentsiameti koondumiste kontrolli osakonna juhataja Külliki Lugenberg selgitas ERR-ile, et lisaks käibereeglile jälgitakse ka seda, kas ettevõte, kes soovib samas sektoris teist ettevõtet omandada, on samas majandusharus viimase kahe aasta jooksul veel mõne ettevõtte omandanud ning siis laieneb kahe miljoni euro käibepiir kahe aasta kestel summeeritult kõigile neile omandatud või omandatavatele ettevõtetele.
"Me ise seda kindlalt öelda ei oska, kas selliseid tehinguid on toimunud või mitte," ütles Lugenberg MM Grupi kohta.
Lugenberg ei osanud öelda, mis valdkonna ettevõtteid MM Grupi kinoketi ostmise kontekstis samaks majandusharuks loetaks: "Seda hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi. Majandusharu on kindlasti veidi laiem mõiste kui ainult kino."
Samuti ei teadnud ta, kui suur on Forum Cinemase käive tänavu olnud - kas see on jäänud üle või alla kahe miljoni euro piiri. Teoreetiliselt saaks MM Grupp Forum Cinemase jätkuvalt ja konkurentsiametilt luba taotlemata omandada, kui omandatava ettevõtte käive õnnestuks hoida alla kahe miljoni euro piiri.
Lugenberg ütles, et konkurentsiametile pole MM Grupp uut taotlust koondumiseks esitanud, seega pole neile teada, kas uut tehingut on kavas, kuid äri peatamine selleks, et mahtuda käibekriteeriumitesse ei oleks lubatud võte.
"Kindlasti hoiame jätkuvalt kinoturul toimuval silma peal. Kindlasti kontrollime, miks Forum Cinemas oma tegevuse peatas. Kas ja millal on tehingud toimumas, seda teavet meil hetkel ei ole," ütles Lugenberg.
"Konkurentsiamet ei saa sundida ühtki ettevõtet äri tegema, aga see ettevõte peab olema oma otsustes ja äritegevuses iseseisev. Teise ettevõtjaga ei tohi keelatud kokkuleppeid teha, näiteks kokku leppida, et sulgeb ajutiselt uksed, laseb käibe alla. Kõik otsused peavad olema iseseisvad. Kindlasti meil on meetmeid, et teatud aspekte kontrollida," selgitas Lugenberg.
Kongo: otsime uut investorit
Forum Cinemase omanik Kristjan Kongo ütles, et käive on tänavu olnud kehv, sest piirangute tõttu oli kino vahepeal neli kuud kinni ning ülejäänud kuudel on käibed väga erinevad olnud.
"Oleme kusagil 35 protsendi peal 2019. aasta käibest, millega me end siin võrdleme. Umbes 65 protsenti on käive langenud," ütles Kongo, kes ei soovinud täpseid käibenumbreid välja tuua. Siiski kinnitas ta, et kahe miljoni euro piir on tänavu ületatud.
Kuivõrd 2019. aastal oli kinoketi käive üle 18 miljoni euro, võib tänavune käive selle info põhjal kuut miljonit eurot ületada.
Kongo väitis ERR-ile, et MM Grupiga koondumise plaani neil enam ei ole, vaid vähemusosaniku asemele otsitakse uut investorit, kes kino MM Grupilt välja ostaks.
"Eks need viimased arengud kinoturul on seda tehingut kindlasti mõjutanud ja pannud uuesti läbi rääkima mingeid nüansse. Aga suur plaan on ikka sama," ütles Kongo. "Kui koondumisele öeldi [konkurentsiametist] "ei", oli see otsus kohene, et 49-protsendilist osalust hoida eesmärk ei ole."
Kongo kinnitusel on soov Coca-Cola Plaza uksed pärast jõule taas lahti teha. Kinokava avaldatakse nädal enne avamist.
Tartus on tekkinud monopol
Vahepeal on kinoturu olukord Tartus monopoliseerunud, sest Forum Cinemas sulges seal oma kino Ekraan. Praeguseks peab Forum Cinemas veel vaid kaht kino: Coca-Cola Plazat Tallinnas ja Centrumit Viljandis.
MM Grupp opereerib Eestis kümmet kino, neist nelja Tallinnas (Solarise keskuses, Mustamäe keskuses, Ülemiste keskuses ja O'Leary'se kinorestoran Kristiine keskuses), kaht Tartus ning Pärnus, Saaremaal, Narvas ja Jõhvis igas üht kino.
Lisaks tegeleb ettevõte kinofilmide levitamisega kontserni kuuluvate ettevõtjate Theatrical Film Distribution OÜ ja Estonian Theatrical Distribution OÜ kaudu kaubamärgi Hea Film all.
"Monopolilähedane olukord võib kinoturul kindlasti tekkida, kui nad koonduksid. Seepärast me sellist koondumist lubada ei saa. 2021. aasta alguses olime seisukohal, et seda lubada ei saaks ning ma ei näe, et turuolukord oluliselt muutunud oleks," ütles Lugenberg.
Konkurentsiamet: instrumente oleks juurde vaja
Praegu saab konkurentsiamet jälgida koondumiste puhul vaid käibekriteeriumi nii samas valdkonnas kui sektoris laiemalt. See pole ameti hinnangul aga piisav.
"Konkurentsiamet on korduvalt seadusandjale märku andnud, et vajalik oleks täiendav instrument koondumise kontrollimiseks, et oleks võimalik kontrollida ka tehinguid, mis jäävad alla seaduses sätestatud käibe piirmäärade, aga võivad kahjustada konkurentsi. Näiteks kui on mõni selline turg, kus käibed on madalad, aga võib koondumise tagajärjel tekkida sisuliselt monopol. Sellistel erandlikel juhtudel aitaks täiendav insturment seda ära hoida. Paljudes EL-i liikmesriikides on see võimalus juba olemas," ütles Külliki Lugenberg.
Ta tunnistas, et seni ei ole konkurentsiameti soov vilja kandnud.
"Seni ei ole see veel kusagile jõudnud, aga loodame, et lähiajal on ka tulemusi," ütles Lugenberg. | Konkurentsiamet Coca-Cola Plaza sulgemisest: kindlasti kontrollime põhjust | https://www.err.ee/1608420656/konkurentsiamet-coca-cola-plaza-sulgemisest-kindlasti-kontrollime-pohjust | Forum Cinemas OÜ teatas esmaspäeval, et sulgeb umbes kolmeks nädalaks Coca-Cola Plazas tegutseva kino, sest käive on olnud kehv ning tasuvam on tegevus ajutiselt peatada. Aasta algul Forum Cinemase ja MM Grupi koondumise keelanud konkurentsiamet lubab sulgemise asjaolusid kindlasti uurida. |
Kaante vahele on saanud mahukas ülevaade Peeter Langovitsi kujunemisloost harrastajast kuni pressifotograafi-fotokunstnikuni. Viiskümmend aastat on aeg, millega muutub autor, riigikord, tehnika, fotograafia ja mõtteviis.
Langovitsi esimesed pildid on rariteetsed Smena-2 kaameraga pildistused juba 1960. aastate lõpust. Uusim foto pärineb selle aasta oktoobri algusest ehk mõni nädal enne teose trükkimist.
Raamat on üles ehitatud kuuele erinevale Peeter Langovitsi loomeperioodile. Need on 1971-1976 kui otsingute aeg, 1976-1982 – oma teema leidmine, 1982-1992 – fotolugude periood, 1988-1996 – muutuste aeg, 1995-2014 – keskendumine pressifotole ja dokumentaalsetele suurprojektidele ning 2014-2021 – tegevus vabakutselise fotokunstnikuna ja tagasivaated kogu loomingule.
Raamatu sünniga on kaante vahele saanud Eesti fotoloos olulise fotograafi loometöö, mis on ka põhjalikult dokumenteeritud. Seega võib raamatut käsitleda kui omamoodi fotograafilist monograafiat. Eestis ei ole sarnast, ühe autori viiekümne aasta pikkuse loomingulise teekonna kronoloogilist teost varem ilmunud.
Raamatus on üle 500 foto, millest suur osa kuuluvad nüüdseks ka Fotomuuseumi põhikogusse.
Raamatu "Peeter Langovits. ½ sajandit" eessõna kirjutas koostaja Tanel Verk. Ülejäänud tekstid pärinevad peategelase enda sulest. Need on minavormis mõtisklused, jutustused ja meenutused. Raamatu tekstid on paralleelselt eesti ja inglise keeles, mis teeb teose ligipääsetavamaks ja avab paremini Eesti fotoajalugu ka rahvusvahelisele fotopublikule.
Langovitsi tekstid on kirjutatud spetsiifiliselt just fotograafilisest perspektiivist, keskendudes fotograafi olulisematele projektidele, muutustele tema karjääris ja ajaloos. Raamatu on kujundanud Sandra Verk. | Peeter Langovitsi elutööst valmis raamat | https://kultuur.err.ee/1608420680/peeter-langovitsi-elutoost-valmis-raamat | Kolmapäeval, 1. detsembril kell 18 esitletakse Fotomuuseumis Eesti pressifoto ja dokumentaalfotograafia grand old man Peeter Langovitsi teost "Peeter Langovits. ½ sajandit". |
Kanter, kelle sõnul tühistasid Türgi ametivõimud tema passi 2017. aastal, sai USA kodakondsuse esmaspäeval ning kasutas juba vannet andes enda uut nime.
Pidevalt nii Hiina kui Türgi inimõiguste rikkumisi kritiseerinud Kanter ütles intervjuus CNN-ile, et nimemuudatus peegeldab tema võitlust vabaduse eest. "USA-s kehtib sõnavabadus, usuvabadus, väljendusvabadus, ajakirjandusvabadus," rääkis Kanter CNN-ile. "Türgis polnud neist ühtegi."
Kanter lisas, et vabadus on tema hinnangul parim asi, mis inimesel saab olla. "Seetõttu tahtsin, et see sõna oleks osa minust, et saaksin seda endaga igal pool kaasas kanda," lisas ta. Nimelt tähendab freedom eesti keeles vabadust.
Nimi Freedom lisatakse ka Boston Celticsi ridadesse kuuluva Kanteri mängusärgile.
I am proud to be an American.
Greatest nation in the world.
The Land of the free, and home of the brave. pic.twitter.com/8mbUX1dpWS
— Enes Kanter FREEDOM (@EnesFreedom) November 29, 2021 | USA kodakondsuse saanud Enes Kanter võttis teiseks perekonnanimeks Freedom | https://sport.err.ee/1608420659/usa-kodakondsuse-saanud-enes-kanter-vottis-teiseks-perekonnanimeks-freedom | Türgi päritolu NBA korvpallur Enes Kanter tähistas USA kodakondsuse saamist nimemuutusega, 29-aastase mängumehe ametlik nimi on nüüd Enes Kanter Freedom. |
Biotoopia seostub laiemale avalikkusele peamiselt suve lõpul Viinistul toimuva samanimelise konverentsiga. Konverents on siiski vaid üks Biotoopia väljendusvormidest.
"Biotoopiat ei saa pidada traditsiooniliseks, ühekordseks konverentsiks ja kunstisündmuseks. Meie peamine eesmärk on märksa laiem -- keskkonnakriisi temaatika pidev fookuses hoidmine. Usume, et selle üks edukamaid viise on sõna andmine just noortele, kes vanemate põlvkondade tekitatud probleemidega tahes-tahtmata tegele ma peavad," sõnas Biotoopia kuraator Peeter Laurits.
Esimese Biotoopia vestlusõhtu teema on looduse iseväärtus. "Looduse iseväärtuse mõtestamine on keskkonnakriisile lahendust otsides keskne ja vältimatu. Seejuures on ilmne, inimese ja looduse vastandamine on illusioon, mis tegelikkuses ei toimi. Kõige suurem kriis peitubki praegu inimese suhetes kõige ümbritsevaga," märkis Laurits.
"Keskkonnakriisi tuleb kliimamuutusele keskendumise kõrval tegeleda ka massilise väljasuremislaine, olmemürkide, metsarüüste kui elukeskkondade hävimisele põhjustaja ja kõige muu halvaga, mida inimtegevus kaasa toonud on."
Biotoopia vestlusõhtute sarja avasündmusel teisipäeval, 30. novembril Von Krahli Teatris kõnelevad ekspertidena ökoloog Mihkel Kangur ja hariduspsühholoog Grete Arro. Noorte mõtteid esindavad tudengid Anette Pärn (Tartu Ülikool), Aditi Toome (Tallinna Ülikool), Anna Luther (Eesti Kunstiakadeemia) ja Aurora Ruus (Eesti muusika- ja teatriakadeemia).
Vestlusõhtu algab kell 19 ning kestab umbes 1,5 tundi. Sissepääs on tasuta, kuid huvilised peavad end registreerima. Huvilistel on võimalik arutelu jälgida ka Facebook'i otseülekande vahendusel Biotoopia Facebooki-lehel.
Biotoopia juured ulatuvad 1995. aastal Sirje Helme, Eha Komissarovi ja Ando Keskküla kureeritud näituse "Biotoopia. Bioloogia. Tehnoloogia. Utoopia." ideeni, kus seati ettenägelikult kahtluse alla humanistliku kultuuritraditsiooni ja muutuva keskkonna võrdse partnerluse võimalikkus. Järgmine rahvusvaheline Biotoopia hübriidkonverents toimub Viinistu kunstisadamas 17.–19.08.2022.
Biotoopia huvilised saavad lisainfot Biotoopia kodulehel, Facebooki fännilehel ja Instagramis @biotoopia. | Otseülekanne kell 19: Biotoopia vestlusõhtu looduse iseväärtusest | https://kultuur.err.ee/1608420533/otseulekanne-kell-19-biotoopia-vestlusohtu-looduse-isevaartusest | Teisipäeval, 30. novembril toimub Biotoopia vestlusõhtute sarja esimene kohtumine, mille peateema on looduse iseväärtus. Kord kvartalis toimuvate teemaõhtute fookuses on erinevad looduse ja inimese suhteid kajastavad probleemteemad. Esimese vestlusõhtu ülekannet saab jälgida ERR kultuuriportaalist. |
Calgary asus teisel perioodil kohtumist Milan Lucici väravast juhtima, kuid viimasel kolmandikul viigistas Jake Guentzel seisu. Lisaajal väravaid ei visatud ning võitja selgitati karistusvisetes. Esimeses kahes voorus ei tabanud kumbki meeskond, kolmandas voorus oli Calgary poolelt täpne Johnny Gaudreau ja Pittsburghi poolelt vastas tabamusega Kris Letang. Järgmises kolmes voorus ei saanud keegi karistusviset väravasse, kuni lõpuks seitsmendas voorus skooris Mikael Backlund ning seejärel tõrjus Flamesi väravavaht Jacob Markström Brock McGinni karistusviske, kindlustades Calgaryle võidu.
See oli Flamesile sel hooajal esimene võit karistusvisetes, ühtekokku on neil kirjas 13 võitu ja üheksa kaotust, millega ollakse läänekonverentsis esikohal.
Tulemused:
Buffalo – Seattle 4:7
Winnipeg – Arizona 0:1
Montreal – Vancouver 1:2
Calgary – Pittsburgh 2:1 kv. | NHL-is selgus võitja alles karistusvisete seitsmendas voorus | https://sport.err.ee/1608420635/nhl-is-selgus-voitja-alles-karistusvisete-seitsmendas-voorus | Jäähokiliigas NHL sai Clagary Flames kodujääl 2:1 jagu Pittsburgh Penguinsist, võitja selgitati karistusvisetes. |
Väravateta lõppenud avapoolaja järel skooris esmalt Pieros Sotiriou ning seejärel vormistas Mavis Tchibota kohtumise lõppseisu penaltipunktilt, vahendab Soccernet.ee.
Mängu vähem pidanud Sofia jääb tabeliliidrist Lodogoretsile alla seitsme silmaga.
Gerli Israeli koduklubi Kreeta OFI alistas Kreeka kõrgliigas Feidoni naiskonna tulemusega 3:0. Teisel poolajal teenis eestlanna omadele penalti, mille OFI kapten kindlalt realiseeris.
Täismängu teinud Israel pääses kahel korral vastaste väravavahiga silmitsi: kord tegi puurivaht tõrje, teisel korral lendas mänguvahend aga latti.
Heidi Melise koduklubi Rooma Rever alistus Itaalia tugevuselt kolmandas liigas tabeli teisel positsioonil paiknevale Rooma Res-ile 0:4.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Karol Metsata Sofia tabeliliidri vastu ei saanud | https://sport.err.ee/1608420602/karol-metsata-sofia-tabeliliidri-vastu-ei-saanud | Karol Metsa koduklubi Sofia CSKA kaotas Bulgaaria kõrgliigas tabeliliidrile Razgradi Ludogoretsile 0:2. |
Vastuolulisel gaasitorul on USA kongressis häälekad vastased, kes leiavad, et torujuhe oleks kahjulik Euroopa energiapoliitikale. Torujuhe võimaldab Kremlil mööda hiilida Ukraina transiiditaristust ja tarnida Venemaa gaasi otse Saksamaale.
USA loobus sel aastal sanktsioonidest, et parandada suhteid Saksamaaga. Rahulolematud vabariiklased nõuavad nüüd uusi sanktsioone.
Iga-aastase riigikaitseseaduse (NDAA) senati versiooni poolt hääletas 45 senaatorit. Vastu oli 51 senaatorit, vaja oli 60 poolthäält, vahendas Rferl.
Selle aasta seadus lubab Pentagonile kaitsekulutusteks umbes 770 miljardit dollarit. Mõned demokraadid olid kulutuste vastu, leides, et rohkem tuleb kulutada haridusele ja kliimamuutuste vastu võitlemisele. Vastu hääletas neli demokraadist senaatorit, nende seas olid ka Elizabeth Warren ja Bernie Sanders.
Enne hääletust lubas senati vabariiklaste liider Mitch McConnell olla seaduse vastu, kui sisse pole viidud vabariiklaste muudatusettepanekud. Muudatuste seas on ka Nord Stream 2 torujuhtme vastased sanktsioonid.
Senati enamuse juht Chuck Schumer kritiseeris vabariiklaste vastuseisuse NDAA-le. Schumer süüdistas vabariiklasi USA armee vastu hääletamises.
NDAA on saanud seaduseks 60 aastat järjest. | USA senat blokeeris Nord Streami tõttu kaitsekulutuste seaduse | https://www.err.ee/1608420590/usa-senat-blokeeris-nord-streami-tottu-kaitsekulutuste-seaduse | USA senat blokeeris esmaspäeval kaitsekulutuste seaduse vastuvõtmise, vabariiklased nõuavad Nord Stream 2 torujuhtme vastaseid sanktsioone. |
Oksjon algab 1. detsembril kell 12 ning lõppeb 8. detsembri keskpäeval või hiljem, juhul kui osalejad kasutavad oksjonil pikeneva lõpu võimalust 30-minutilise intervalliga.
T1 keskus läheb oksjonile 55 miljoni eurose alghinnaga.
See on kolmas katse pankrotistunud T1 (omanik AS Tallinna Moekombinaat) koos kehtivate rendilepingutega maha müüa. Esimene katse toimus alghinnaga 85 miljonit eurot. Sellega huvilisi ei registreerunud. Uue, 65-miljonilise alghinnaga registreerus oksjonile neli huvilist, ent keegi neist pakkumist siiski ei teinud.
Ostukeskus on külastajatele jätkuvalt avatud, ehkki enamik müügibokse on rentnikest tühjad.
T1 kaubanduskeskuses seisab enamik ruume tühjana. Autor/allikas: Merilin Pärli/ERR | T1 oksjonile registreerus viis huvilist | https://www.err.ee/1608420572/t1-oksjonile-registreerus-viis-huvilist | Kaubanduskeskuse T1 Mall of Tallinn oksjonile registreerus tähtajaks viis ettevõtet, kes saavad pakkumisi teha 1. detsembril algaval oksjonil. |
Milline hõrk päev. Noor Eesti ei olegi enam nii noor. Nüüd ta on lihtsalt Eesti. Endiselt ime, aga mitte enam uudis. Kahtlustan, et täna on ka viimane suur tähtpäev, mil noorte eestimaalaste eest kutsutakse kõnelema selline inimene, kes oli olemas enne, kui vabadus viimati tuli.
Minu esimesed mälestused on Nõukogude Liidust. Sellest, kuidas Eestis oli väga vähe süüa. Käisime emaga tihti poe järjekorras seismas. Inimussid ulatusid Kuusalu kaubamaja nurga taha ja tundusid lootusetult pikad.
Et sellele amorfsele aja massile mingitki konkreetsust anda, küsisin emalt, et mitmeni ma peaksin lugema selleks, et kui ma lõpetan, siis saaksime sisse. Ema ütles alguses sada, siis tuhat, siis rohkemgi. Ma olin väike ega tundnud veel suuri numbreid. Poe järjekorras korrates aga sain selgeks. Selgus ka, et aeg ei ole lõputu amorfne mass, vaid tiksutab päris kiiresti sekundeid minevikuks, olevikku igavikuks.
Mõnikord tasus ootamine ära ja poest sai pulgajäätist. Ainult ühe muidugi, seega pidime vennaga jagama. Ema lõikas mulle pool jäätist kausi sisse, vend oli vanem ja tema sai selle osa, mis pulga peale jäi. Ja just see osa tundus jõle maru ja unistasin, et äkki kunagi kui ma olen suurem, võin ka mina saada hoopis selle poole jäätisest, mis veel pulga küljes ripub. Kaugemale ma ei osanud unistada. Päris oma jäätisest ma ei osanud unistada.
Eesti iseseisvuse taastamisega oli umbes samamoodi. Oli neid, kes unistasid piiride sees, oli neid, kes unistasid uutest piiridest. Seda, kuhu me päriselt välja jõudsime, ei osanud ilmselt keegi ette näha.
Seda küllust ja seda heaolu ja seda laiskust ja seda käegalöömist ja seda ambitsioonikust ja seda küünarnukitunnet ja seda noa selgalöömist ja seda eneseohverdamist ja seda tarkust ja seda rumalust ja seda õiglust ja seda kannatust ja seda tahet ja seda kirge ja seda jala taha panemist ja seda ükskõiksust ja muret ja muretust, mida Eesti Vabariik võimaldab, ei osatud ilmselt parima tahtmise juures ette näha.
Küll aga osati tunda hirmu, et see kõik ei püsi. Ma olin esimeses lennus, mis läks kooli Eesti oma aabitsaga, kus ei olnud midagi oktoobrilastest ega maipühast, vaid hoopis Epp-Maria Kokamägi pildid päikeseloojangutest ja peresuhetest. Kui viiendas klassis tuli tunniplaani ajalugu, siis hakkasid taaskord minuga kõnelema numbrid, mis vahepeal matemaatika tundides nii argiseks ja tähtsusetuks olid muutunud.
Ajalootunnis hakkasid numbrid jälle pead tõstma ja kaela kandma ja mu silmi avama. Näiteks arvutasin välja, et meie tolleks ajaks juba väga kindlana tundunud omariiklus oli kestnud vähem kui 20. sajandi alguses, mil kõik oli samuti tundunud üsna kindel, ent oli ometi lõppenud katastroofiga. Mõtlesin pingsalt, et mis takistaks sama stsenaariumi kordumist?
Vastus on, et kõik ja mittemiski. Maailm ja meie ise. Ja meil läks õnneks. Priiuse põlistumise päeva, mil meie taastatud omariiklus oli kestnud kauem kui sõdadevaheline, tähistasime suurelt juba aastal 2013. Olin ka siis veel koolilaps: käisin doktorantuuris ja mäletan kõike hästi.
Kindlasti ei osanud keegi toona arvata, et kui lõpuks jõuab kätte selline püha päev nagu 30. november 2021, päev, mil meie iseseisvusaega on kokku olnud rohkem kui seda teist, et me siis kohtume siin sellises väikeses ringis, maskid ees. Ja meie inimesed on üksteise peale verised nendesamade maskide või süstide tõttu. Et meil on oma isiklik interrinne ja iga päev suur demokraatia eksam.
Ja et see ilus värviliste pakenditega tarbimisühiskond, mille poole me kapakuga jooksime ja mida omale eeskujuks säädsime, on kuulutet inimkonna vaenlaseks. Ja et ma ei või kindel olla, kas minu laste lapsed saavad niigi palju unistada kui mina omal ajal — et saaks selle poole jäätist, mis veel pulga peal on.
Olen eas, mil juba päris paljudel mu sõpradel on järeltulijad. Ja imetlen nende noorte lapsevanemate julgust ja usaldust nii Eesti kui ka kogu maailma vastu. Imetlen nende veendumust, et kõik läheb hästi. Ma imetlen nende usku, et nendele väikestele hingedele, kelle nad on igavikust siia maailma kiskunud - neile endile rõõmu tooma ja Eesti rahvast uueks looma -, ei saa osaks kamaluga kannatusi.
Sest just nimelt kannatusi ja võimatuid valikuid ja sugugi mitte halli argipäeva, vaid hoopis hullu argipäeva ja kõiksugu standardite langemist ennustavad need, kes kliimamuutuste ja maailma ülerahvastatusega seotud numbreid kannatlikult kokku loevad ja tulevikku projitseerivad.
"Kui tahta tulevikku näha, siis kõige kindlam retsept, mida julgen oma elukogemuse põhjal soovitada, on lugeda sekundeid, kuni tulevik käes, sest muidu ei saagi aru, et ta tuleb."
Mul paluti pilk ka tulevikku seada, aga ma ei ole ennustaja, vaid ajaloolane. Kui tahta tulevikku näha, siis kõige kindlam retsept, mida julgen oma elukogemuse põhjal soovitada, on lugeda sekundeid, kuni tulevik käes, sest muidu ei saagi aru, et ta tuleb. Muidu oleme ju ikka ja alati olevikus ja mõttega olevikus olles on palju mugavam vaadata hoopis minevikku, sest seda me näeme ja sellega me saame toimetada, sel on rohkem konkreetsust. Ja minevikku pole tarvis karta.
Oma akadeemilise elu olen pühendanud väliseesti uuringutele ja just meie oma pagulastelt õpitud tarkuseterad tulevad tihtipeale meelde. Näiteks trammis vanalinna poole sõites tuli meelde, et tipptunni kohta öeldakse diasporaas palju kõnekamalt hoopis tõtutund. Ja mõeldes, mida ma siin täna räägin, tuli meelde nende järgmine võluv lausung: "Ema ütles alati, ära mixi oma languagit".
Ulgueesti arhiivides olen korduvalt komistanud mõtte peale, mis kõlab umbes sääraselt: "Kui ruumis on kaks eestlast, on seal kolm arvamust, neli organisatsiooni ja viis tüliõuna". Erinevaid seisukoht on meil tõesti palju rohkem kui istekohti. Ka selles väärikas majas, mis esindab meie enam kui miljonit inimest, on istekohti ainult 101.
Just nagu seal väärikas trammiski: suur silt seina peal ütleb, et seisukohti 196, istekohti 56. Ka siin toas on palju seisukohti ja ilmselt mitmed teist, kelle ees mul on au täna kõnelda, ei ole minuga nõus, kui ma ütlen, et me peaks hakkama unistama väiksemalt. Elame välgatusajastul, meie maailm on nutikas, meil on inforuum, me saame aru, et asjad ei saa lõputult kasvada, et mõned asjad võiksid kahaneda ja et see võiks olla eesmärk, mis ühendab.
Mõnes mõttes just seda olemegi ju tulnud tähistama. Ühe suure, ühe suure ja halva ehk okupatsioonide all hingitsetud ajaperioodi loodetavasti jätkuvat kahanemist meie riigi ajaloos tervikuna. Nüüdsest on meil olnud rohkem vabadust kui iket ja iga päevaga, mil oskame ja suudame Toompeal ja all-linnas ja maal ja viimastes allesolevates metsades tahta seista ise koos, olla iseseisvad koos, siis on see vähemalt pool võitu.
Võitlusest enesest me muidugi ei pääse: ei need, kel on omad kindlad seisukohad, ei need, kel soojad ja mugavad istekohad ega need, kes alles ootavad järjekorras. Head uut ilma meile kõigile. | Maarja Merivoo-Parro: seisukohad ja istekohad | https://www.err.ee/1608420563/maarja-merivoo-parro-seisukohad-ja-istekohad | Elame välgatusajastul, meie maailm on nutikas, meil on inforuum, me saame aru, et asjad ei saa lõputult kasvada, et mõned asjad võiksid kahaneda ja et see võiks olla eesmärk, mis ühendab, ütles Maarja Merivoo-Parro riigikogus toimunud omariikluse põlistumise tänupäevale pühendatud konverentsil peetud sõnavõtus. |
Hõbeda võitnud Liisa Peri (-63 kg) surus Eesti rekordiks 95 ja seejärel 100 kilo. Ka hõbeda võitnud Karl Michael Valgu (-83 kg) tulemus 222,5 kilo on Eesti rekord. Tarmo Pärna (+120 kg) sai tulemusega 292,5 kilo samuti hõbemedali.
"Võistlus oli üks raskemaid sellel hooajal. Algust tõsteti 30 minutit varasemaks ja tavapärase 50 minuti asemel sai soojendust teha kõigest 15 minutit. See oli ka põhjus, miks esimese katse 210 kilo ebaõnnestus. Teisel katsel olin juba omas elemendis ja katse õnnestus. Viimaseks katseks sai valitud 222,5 kilo, sest see tähistab Eesti rekordit. Katse oli väga kerge," ütles Valk.
"Suurimad tänud lähevad perele, Powerlifting 4U tiimile ja treener Siim Rastile. Uskumatu hooaeg on olnud. Kindlasti tänan ka kõiki kaasaelajaid: teie toetust oli siia Venemaa kaugustesse tunda!" lisas ta.
Varustuseta surumises sai Peri esimese koha, Valk kolmanda koha ja 40-49-aastaste seas võistelnud Pärna samuti esimese koha. | Eestlased võitsid lamades surumise EM-il medaleid | https://sport.err.ee/1608420560/eestlased-voitsid-lamades-surumise-em-il-medaleid | Eestlased võistlesid Jekaterinburgis lamades surumise EM-il, kus varustusega surumises püstitati rekordeid. |
Konverentsi avasõnad ütles riigikogu esimees Jüri Ratas. Ettekannetega esinesid Teaduste Akadeemia president, akadeemik Tarmo Soomere, Tallinna Linnaarhiivi juhataja, ajaloolane Küllo Arjakas, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann ning Eesti Rahvusringhäälingu teadustoimetaja Maarja Merivoo-Parro.
Riigikogu juhatus, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Lipu Selts kutsuvad üles tähistama 30. novembril omariikluse põlistumise tänupäeva ja heiskama selle puhul riigilipud.
"30. november on Eesti Vabariigi omariikluse põlistumise tänupäev, sest just nüüd on meie riigi vabadusepõlv ühe päeva võrra pikem kui vangipõlv," ütles Ratas. "See tähendab, et iseseisva riigina oldud päevi on 104 aasta jooksul olnud rohkem kui okupeerituna oldud päevi." | Video: Soomere, Arjakas, Veidemann, Merivoo-Parro omariiklusest | https://www.err.ee/1608420173/video-soomere-arjakas-veidemann-merivoo-parro-omariiklusest | Riigikogus toimus teisipäeval omariikluse põlistumise tänupäevale pühendatud virtuaalkonverents, mida saab nüüd järelvaadata ERR-i portaalis. |
Kui puu on istutatud majale väga lähedale, siis võivad tema juured vundamendiga kokku puutuda küll. Nende kaudu aga heli ei levi. Kui varem kääksumist tuppa kostnud pole ja nüüd on, siis võib süüdlast otsida hoopis võrast. Tõenäoliselt on mõned suuremad oksad ära kuivanud ja sügistuules hõõrduvad need omavahel nii tugevalt kokku, et tekib piisavalt tugev heli, mis suudab maja seinast läbi tungida, arvab Tuulik.
Ta toob ka välja, et kuuse juurestik on üsna pinnapealne ega hargne tüvest kaugele, mistõttu suurema tormiga võib puu ümber kukkuda: "Üldjuhul on nii, et niisama lai kui puu ise, on ka tema juurestik. Ka metsas tormiga maha murtud kuuskede puhul on näha seda iseloomulikku latakat."
Kui omanik kardab, et puu on mingil viisil ohtlik, tuleks kutsuda kohale arborist. Niisama silmaga hindamisel ei pruugi aru saada, kas tegemist on elujõulise isendiga või mitte ning kas turvalisuse tagamiseks oleks tarvis näiteks mõningaid oksi eemaldada. Ent ka see pole just täppisteadus: "Tihti on ka nii, et välisel hindamisel väärtuslikuks hinnatud puu osutub seest kuivanuks või mädaks, just nagu inimestegagi võib olla: väljast võib näha välja ilus, aga seest on puha ussitanud," muigab Tuulik.
Kui kaugele majast oleks mõistlik puid istutada? Vähemalt viis meetrit peaks nende vahele ruumi jääma, et puu ja maja vahelt käiks õhk korralikult läbi. Kui on teada, et puu kasvatab väga laia võra, siis tasuks istutuskoht majast veelgi kaugemale planeerida. "Kui puuoksad hakkavad ühel hetkel vastu maja kasvama, siis on see kahelt poolt halb. Kui puu peksab okstega vastu seina või katust, teeb ta endale haiget. Ja teiselt poolt, kui puu peksab okstega vastu seina või katust, siis kannatavad ka sein või katus," selgitab Tuulik.
Ta tõdeb siiski, et: "Kindlasti on olemas ilusaid ja huvitavaid lahendusi, kus puu jääb justkui maja kaissu ja maja ehitatakse puu ümber, ent tasub meeles pidada, et puule ei pruugi ehitustegevus meeldida ja vundament muudab pinnase veerežiimi." Sellisel juhul ei pruugi puul olla enam piisavalt vett ega toitaineid ja puu kuivab ära.
Maja ümbrusse puude planeerimisel tasub Tuuliku sõnul arvestada ka tuule ja päikesega. Põhjatuuled on küll külmad, aga Eestis kipub sageli puhuma hoopis tugev edelatuul, mida puud suudaksid hästi varjata. Samal ajal on edel päikeseline ning kui puu sinna suunda istutada, siis hakkab ta lisaks tuulele varjama inimest ka päikese ja soojuse eest. Kas see on ihaldusväärne, sõltub juba igast krundiomanikust endast.
Möödunud suvel, mil Eestimaad tabas kuumalaine, oli fassaadidel kasvavaist ronitaimedest palju kasu ning need aitasid eluruumides hoida mugavat temperatuuri, mis välisõhust oluliselt jahedam. Fassaad ise võib aga sellise lahenduse puhul kannatada niiskuse, raskuse ja ka muu elu lokkamise tõttu. "Metsviinapuu võib ronida tuulekasti ja hakata seda lammutama," kirjeldab Tuulik võimalikku ohtu.
Vertikaalsed aiad koguvad populaarsust. Autor/allikas: Paul Hanaoka / Unsplash
"Oleme mõnes mõttes linnakeskkonnas natuke ülbeks ja laisaks läinud. Kui kask tolmleb, siis on paha, sest auto kleepub ja kui pärn õitseb, siis mesilased tulevad ja jälle on halvasti. Kui mänd õitseb, siis on kollast tolmu kõik kohad täis ja me jälle kurdame," naerab Tuulik ja tõdeb, et sellistest asjadest võiks samuti õppida rõõmu tundma, kuna need tähendavad, et loodus endiselt elab.
Kuidas on aga otse akna alla rajatud lillepeenardega? Kas need võivad maja kahjustada? Kui vundamendi hüdroisolatsiooniga on kõik korras, ei tasu seda ajaloolist traditsiooni peljata, leiab Tuulik ja paneb südamele, et tema meelest minnakse Eesti aedades liiga sageli turvalist igihalja puu teed, mis näeb läbi aasta samasugune välja ja annab iga päev aiale rohelust. Lehtpuud on aga ligi pool aastat raagus. Tema hinnangul võib seda pikalt puuduseks peetud asjaolu näha hoopis voorusena.
"See külmem pool aastast on mõneti isegi huvitavam, sest siis me saame näha puu arhitektuuri. Raagus võradega lehtpuud või ka näiteks punaste võrsetega kontpuud moodustavad lumega palju kaunimaid kontraste, kui iga päev sama nägu olevad okaspuud," leiab Tuulik. Raagus puudele omast graafilist ilu tuleb lihtsalt õppida hindama.
Lehtpuu aastaring pakub palju silmailu. Autor/allikas: Fabrice Villard / Unsplash | Lugeja küsib: kas kuuse juur võib mu maja ära lammutada? | https://novaator.err.ee/1608414050/lugeja-kusib-kas-kuuse-juur-voib-mu-maja-ara-lammutada | Aastakümneid maja kõrval kasvanud kuuse kääksumine on ühtäkki hakanud tuppa kostma. Kas puu juur on kasvanud hoone vundamendi vastu ja saadab vibratsioone otse tuppa ning kas olukord võib olla ohtlik, küsib Novaatori lugeja. Talle vastab Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi lektor Tiina Tuulik. |
Inflatsioon suurenes oktoobri 4,1 protsendilt 4,9 protsendile, teatas statistikaamet Eurostat.
Euroala inflatsiooni süvenemisse panustasid lõppeval kuul enim 27,4-protsendise kasvuga energiahinnad. Järgnesid 2,7 protsendiga teenused, 2,4 protsendiga tööstuskaubad ning 2,2 protsendiga toidu-, joogi- ja tubakakaubad, selgus Eurostati andmetest.
Nendest euroala liikmesriikidest, mille kohta on Eurostatil andmed, oli inflatsioon oktoobris 2,3 protsendiga aeglasim Maltal, järgnesid 2,7 protsendiga Portugal ja 3,4 protsendiga Soome ning Prantsusmaa. Kiireim aastainflatsioon oli 9,3 protsenti Leedus, 8,4 protsenti Eestis ja 7,4 protsenti Lätis. | Euroala inflatsioon jätkas novembris kiirenemist | https://www.err.ee/1608420524/euroala-inflatsioon-jatkas-novembris-kiirenemist | Euroala inflatsioon jätkas novembris energiahindade sööstust kantuna suurenemist, selgus teisipäeval ametlikest andmeist. |
Samuti annab Bassin Eesti treeneritele kaks avatud koolitust, millest üks toimus 24. novembril ning teine kolmapäeval, 1. detsembril.
"Lisaks headele kolleegidele on mul siin suurepärased sõbrad ning ma olen siin oldud aega, lisaks töötamisele, alati nautinud. Mulle meeldib jagada oma teadmisi ja õppida ning Viimsis saan teha mõlemat. Siin oldud aastatega näen tohutut arengut treeningtöös ja Viimsi positsioon liigatabelis ning suur noormängijate arv näitab, et siin ollakse õigel teel," sõnas Bassin, kes on Viimsis neljandat korda.
"Meil on üks Eesti suuremaid ja võib hinnata, et edukamaid noortesüsteeme, mille tipp KK Viimsi/Sportland mängib sellest hooajast Eesti-Läti korvpalliliigas. Nii nagu see tippmeeskond on eelkõige noortesüsteemi tööriist, pakkumaks Viimsi ja Eesti mängijatele arengu- ja karjäärivõimalusi, siis sama ideed kannab ka Luka kutsumine meid nõustama," kommenteeris Bassini Viimsisse kutsunud klubi tegevjuht Tanel Einaste. "Meil on hea meel, et Luka on võtnud vastu kutse tulla Viimsisse oma kogemusi jagama. Tulles üdini sportlikust Sloveeniast, omades kogemusi Sloveenia koondiste ning suurklubis Olimpia süsteemist, on Lukal palju, mida meiega jagada. Kuigi hetkel on koostöö projektipõhine, siis eks näeb, kuhu see koostöö välja viib."
"Luka külastus on kasuks kogu Viimsi organisatsioonile. Treenerid saavad kindlasti uusi ideid, kuidas edaspidi tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt teha," hindas Viimsi noortekorvpalli juht Kaarel Traumann. "Mängijad omakorda näevad, et korvpalli põhitõed ja nõudmised on igal pool samad ja saavad ühe huvitava kogemuse võrra rikkamaks."
Korvpalliklubi Viimsi on Sloveenia korvpalliga koostööd teinud juba mitmel varasemal aastal, kui klubi treenerid on käinud koolitusreisil Ljubljanas sealsete klubide ja korvpalliliidu juures. Samuti viibib Luka Bassin Viimsis juba neljandat aastat, olles varasemalt juhendanud klubi treeninglaagreid ja talendiprogrammi. | Korvpalliklubi Viimsi tõi treeningtööd hindama ja arendama kogenud sloveeni | https://sport.err.ee/1608420521/korvpalliklubi-viimsi-toi-treeningtood-hindama-ja-arendama-kogenud-sloveeni | Kogenud sloveen, nii Sloveenia noorte- ja rahvusmeeskonnaga kui ka tippklubiga Ljubljana Olimpia töötanud Luka Bassin on Viimsis kaks nädalat, et selle aja jooksul jälgida ja anda soovitusi klubi treeningtöös ning ka ise Viimsi treeninguid juhendada. |
Veiko Belials on oma uue jutukogu saatesõnas öelnud, et tal tekkis tahtmine erinevate projektide vahepeal mõned lood kokku korjata ja välja anda, et paus ülemäära pikaks ei läheks. Seda ideed tuleb juba põhimõtteliselt tervitada, sest isegi ajakirjade või antoloogiate võlu arvestades on üks korralik autorikogumik nagu see kuidagi kaalukama tundega.
Belials on Indrek Hargla kõrval üks püsivamaid ja produktiivsemaid ulmeautoreid Eestis, kelle lühijuttude hulk viimase kolme aastakümne jooksul on jõudnud juba kolmekohalise arvuni. Seda enam on huvitav, et "Surnud mehe käsi" on alles tema neljas jutukogu.
Sellest raamatust, kus on sees üsna eriilmelisi ja erinevatel põhjustel kirjutatud jutte, on Belials suutnud vormida selge, peaaegu temaatilise terviku. Ka Liis Rodeni illustratsioonid kinnistavad seda tervikut väga hästi. Harva näeb olukorda, kus autor ja illustreerija on nii selgelt ühise eesmärgi eest väljas.
1. Surnud mehe käsi
Tulevikus osaliselt maasarnastatud Veenusest on saanud soine põrgu. Sealne maffiaboss palkab eriliste võimetega kohaliku teejuhi ja küti ühte kuulsat saladust lahendama.
Tegu on üsnagi toredalt pulp -stiili järele aimava seikluslooga. Kahjuks on lugu ise hea õhkkonnaga võrreldes lihtne ja isegi igavavõitu, hoolimata mitmest süžeepöördest.
2. Või tõstes relvad...
Sõdade olemust on muutnud peale hukkumist uutesse kloonitud kehadesse edasi kantavad sõduri-isiksused. Lugu jutustab üks nendest, kellel on oma kaaslaste ees teatud eelis.
See mittelineaarsete pildikestena esitatud lugu on iseenesest huvitava idee ja vormiga. Siiski kardan ma, et ei loo lühidus ega killustatus ei sobinud siinkohal peamise idee edasi andmiseks. Lõpptulemus jätab lugeja pigem segaduses käsi laiutama.
3. Neli kohta peale koma (kaasautor Joel Jans)
Vendade Strugatskite romaani "Asustatud saar" maailma paigutuv lugu uurib seal mainitud Saareimpeeriumi. Keskne tegelane on valge allveelaeva kapten, kelle juurde satub ootamatu külaline.
Selle loo juures võib olla oluline faktor see, kui hästi lugeja tunneb nimetatud algteost. Usun, et Saareimpeeriumiga tuttavale on lugu üks väga hea edasiarendus (hoolimata sellest, et see ei võta ette ideed, mida vennad Strugatskid ise Saareimpeeriumi teema edasi arendamiseks väidetavalt mõtlesid kasutada). Kes aga pole taustaga tuttav, ei pruugi siit päris sarnast elamust saada.
4. See ei ole piip
Rühm sõdureid peab rindejoonel lahinguid. Kuid vastased ründavad nii erinevate tegelaste, kujude ja vormidena, et see paneb sõdureid hingetõmbehetkel arutama, kas see kõik on ikka reaalne – ja kui ei ole, mis siis?
Kogumiku selgelt parim lugu. Suurepärane näide sellest, kuidas vaid veidi enam kui kümne leheküljega üks teema täpselt üles võtta ja ära lahendada, ruumi raiskamata, aga ka ilma igasuguste vajakajäämisteta. Tekst on küll tihedalt täis viiteid filosoofiale ja (pop)kultuurile, kuid need on esitatud lihtsalt ja kergesti mõistetavalt. Teema pole ehk täiesti originaalne, aga selle teostus on vaieldamatult meisterlik.
5. Ja aidaku meid jumal
Joel Jansi lühiloo "Langtoni maailm" tegevusele järgnev lugu, kus veidra võõra eluvormiga asustatud planeedil on aset leidnud õnnetus. Tegelastel tuleb lahendada nii õnnetuse kui ka võõra eluvormiga seotud küsimused.
Üldiselt on tegu täiesti asjaliku kosmose-müsteeriumiga, millel on ka hea lõpplahendus. Küsida võiks ainult, miks on valitud see kirjutada epistolaarses vormis, sest see mõjub pigem häirivalt.
6. Igal majakal oma tuli
Lühike järg loole "Ja aidaku meid jumal", kus eelmise loo lõpplahendusest on saanud uus probleem.
Muidu täiesti mõistlikul tasemel lugu, mis pole õnneks seekord epistolaarne, kuid see ei tekita päriselt muljet, nagu oleks eelmisele loole üldse järge vaja olnud.
7. Maailmalõpuvalgus
Lühike lugu tulevikusõjast, nähtud pisut ebaharilike silmade kaudu.
Selle väga lühikese loo eesmärk on ilmselgelt meeleolu – ning selle täidab autor siin lihtsa, kuid ilusa keelekasutusega täiesti rahuldavalt ära.
8. Raske piisk pilvest
Isaac Asimovi loodud "robootika kolme seaduse" alusel toimuv suletud ruumi mõrvamüsteerium. Avakosmoses triivivas väikeses vanglahoones on toimunud õnnetus ja mõrv ning juhuslikult läheduses olnud teadlane peab selle lahendama.
Lugu, mille stiil aimab osavalt ja teadlikult järele Asimovi oma, olles algselt kirjutatud vastava temaatikaga antoloogiale. Seda paneb kõrgemalt hindama teadmine, kui raske on tegelikult hästi kirjutada Asimovi petlikult lihtsas stiilis. Loo päris viimast puänti poleks siiski tõenäoliselt vaja olnud.
9. Häilitud puu
Robot jutustab ühele valitsejale erinevatest planeetidest. Nagu autor ka ise kinnitab, on see variatsioon Italo Calvino romaanist "Nähtamatud linnad".
Lugu on väga ilus. Calvino pärandit on selles variatsioonis väärikalt kasutatud, isegi kui midagi otseselt uut siin ei lisata. Loodan, et see juhatab mõne lugeja hiljem ka esimest korda loo aluseks olevat raamatut "Nähtamatud linnad" avastama.
Kokkuvõttes täidab Veiko Belialsi teos "Surnud mehe käsi" autorikogumikuna oma ülesannet väga hästi. Raamatu lood varieeruvad päris suurel skaalal ning võib arvata, et mõni neist on oma populaarsust juba tõestanud ja teine jälle on ilmselgelt autorile tähtis isegi kui mina neid ei mõista ja nii kõrgelt ei hinda. Kuid üks särav täht ning mitu head ja tugevat lugu on siin kindlasti.
Hoolimata aga minu hinnangutest osadele pole see raamat tervikuna vaid jutukogu. See on muljetavaldava täpsusega koostatud tervik, milles on oma osa mitte ainult varem ilmunud lugude valikul, vaid ka hiljem juurde kirjutatud paladel, illustratsioonidel ja igale jutule lisatud autori kommentaaril. Sellist hoole ja tähelepanuga tehtud tööd on juba põhimõtteliselt rõõmustav lugeda.
Nõnda võibki ainult toetada autori mõtet "vahepeal midagi välja anda", kui tulemus on sellisel tasemel. Loodetavasti tuleb sarnane mõte talle tulevikus veel ette – materjali hulk lubaks praegu juba koostada ka retrospektiivi, kui selleks peaks tuju tulema. | Arvustus. Osadest tervikuni | https://kultuur.err.ee/1608420404/arvustus-osadest-tervikuni | Uus raamat
Veiko Belials
"Surnud mehe käsi"
toimetas Silvi Seesmaa, kaas ja illustratsioonid Liis Roden
kirjastus Lummur 2021
264 lk |
Pentagoni kava salastamata kokkuvõte avaldati esmaspäeval, vahendas The Wall Street Journal.
"Kava näeb ette Guami ja Austraalia lennuväljade täiustamist," teatasid USA kaitseministeeriumi ametnikud.
Guamis paikneb suur USA mereväe ja õhujõudude kontingent. Pentagon saadab Austraaliasse rohkem logistikaüksuseid. USA mereväelased on paigutatud Austraaliasse rotatsiooni korras.
"Guami ja Austraalia lennuväljade täiendamine suurendab USA võimet transportida vägesid Vaikse ookeani piirkonda," ütlesid Pentagoni ametnikud.
Pentagoni ametnike sõnul jätkab USA ka oma muude ülemaailmsete kohustuste täitmist. Maailm muutub üha ebastabiilsemaks, Hiina aga suurendab mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas.
"Maailm on veelgi ebastabiilsem kui pool aastat tagasi," ütles American Enterprise Institute kaitsestrateegia spetsialist Mackenzie Eaglen
Eagleni sõnul muutis Afganistanist lahkumine luureandmete kogumise USA jaoks raskemaks.
"See on osa põhjustest, miks USA ei saa Lähis-Idas ja Euroopas oma kohalolekut oluliselt vähendada, sest me kaotasime Afganistani," ütles Eaglen.
"Sõjajõudude struktuur areneb ja enne oluliste muudatuste tegemist on vaja rohkem analüüsida," ütles üks Pentagoni ametnik ajalehele The Wall Street Journal. | Pentagon laiendab USA Guami ja Austraalia lennuvälju | https://www.err.ee/1608420512/pentagon-laiendab-usa-guami-ja-austraalia-lennuvalju | Pentagoni ülemaailmne kava näeb ette laiendada Guami ja Austraalia lennuvälju, et Vaikse ookeani regioonis paremini vastu seista Hiina kasvavale mõjuvõimule. USA ei plaani siiski vägede suuremat ümberjaotamist. |
"Eesti õhukaitse tagamiseks on võimalikud erinevad variandid, aga praegu laenu võtmine oleks võib-olla liiga ennatlik," ütles kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond) teisipäeval ERR-ile.
Tema kinnitusel plaanib valitsus kümne aasta perspektiivis kindlasti keskmaa õhutõrje võimekuse saavutada, aga kuidas seda teha, on paljuski tehniline küsimus. "Minister teeb selle nimel tööd, et see võime oleks Eestil olemas," rõhutas Laanet.
Riigikaitsekomisjon võttis 25. novembri istungil konsensuslikult vastu pöördumise valitsusele, milles kutsus oluliselt suurendama kaitsekulutuste osakaalu sisemajanduse kogutoodangust ning otsustama keskmaa õhutõrje võime loomise aastaks 2025, kaaludes selleks vajaduse korral ka riigikaitselaenu võtmist.
Komisjoni aseesimees Leo Kunnas (EKRE) selgitas ERR-ile, et kuna komisjon tegi oma otsuse konsensuslikult ning ettepaneku elluviimise perioodi jääb vähemalt kahe valitsuse ametiaeg, siis see näitab laiapõhjalist toetust ettepanekule.
Keskmaa õhutõrje peaks baseeruma patarei suurustel üksustel, milles on 2–4 raketikompleksi ning selline patarei suudaks tagada õhukaitse kindlas piirkonnas – näiteks Tallinnas ja selle ümbruses, esimesele või teisele jalaväebrigaadile või liitlaste saabumisalale, rääkis Kunnas. Minimaalselt võiks Eestil olla kaks, maksimaalselt neli patareid, lisas ta.
Kuna selle võime loomine ei mahu praegusesse riigikaitse arengukavasse, siis peakski järgmist riigieelarve strateegiat koostades arvestama ka keskmaa õhutõrje loomisega, planeerides kas kaitse-eelarve suurendamist või ka riigikaitselaenu võtmist, rääkis Kunnas.
Neljapäeval valitsuse arutusele tulevas ja eeldatavalt kinnitatavas riigikaitse arengukavas keskmaa õhutõrje loomist sellisel kujul sees ei ole, tõdes Kunnas. Ta lisas, et praeguste kaitsekulude raames ei oleks seda ka võimalik teha ilma muudes valdkondades järele andmata. Seepärast soovitaski riigikaitsekomisjon suurendada ka Eesti kaitsekulusid.
Kahe õhutõrjepatarei hind oleks tema sõnul alates 150 miljonist, aga nende maksumus võib ületada ka 200 miljonit eurot, ütles Kunnas. Kunnase hinnangul oleks kaks patareid Eesti jaoks kriitiline miinimum, neli oleks ideaalne.
Küsimusele, kas me ei võiks loota õhutõrjevõimekuse loomisel liitlastele, kellel läheks selle saavutamiseks vajadusel paar päeva, vastas Kunnas eitavalt, viidates, et liitlastel, sealhulgas ka Ameerika Ühendriikidel ei ole seda selleks piisavas mahus. "Mida kiiresti saab tuua, on hävitajad, need lendavad kohale ja hakkavad sõdima, kui lennuväljad vähegi püsti on. Aga see ei ole keskmaa õhutõrje või kaugelti kaugmaa õhutõrje võimekus," ütles Kunnas.
Terras: laenu võiks võtta, aga ostud otsustagu kaitseväe juhataja
Endine kaitseväe juhataja, Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras (Isamaa) ütles ERR-ile, et tema toetaks ka kindlasti riigikaitselaenu võtmist, aga sellega tehtava sisustamise jätaks ta kaitseväe juhatajale.
"Mina ei taha kaitseväe juhatajale hakata ette kirjutama, milliseid võimekusi peab juurde tekitama. Need otsused peab tegema kaitseväe juhataja, kuna tema teab kõige paremini, mida Eesti kaitsmiseks kõige rohkem on vaja," ütles Terras. "Ühe asja väljanoppimine pole õige," lisas ta.
Terrase sõnul on Eesti kaitsevõimekus tagamisel mitmeid kriitilisi valdkondi ning seetõttu pooldaks ta isegi suurema riigikaitselaenu võtmis, millega need võimelüngad likvideerida. "Ma ei häbeneks ka kolme-nelja aastaga miljard eurot võtta," ütles Terras.
Kaitsevägi peab muid valdkondi tähtsamaks
Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles oktoobri lõpus Postimehes avaldatud artiklis riigikaitsekomisjonis ette valmistatavat pöördumist kommenteerides, et selles toodud summad ei kajasta kaitseväe hinnangul õhutõrjevõime ülalpidamiskulusid ega ilmselt ka tegelikke soetamiskulusid. "Kahetsusväärne on ka asjaolu, et ettepaneku koostamisel ei ole konsulteeritud minu ega mulle teadaolevalt ka kaitseministriga," märkis Herem.
"Kui kaitseväe juhtkonnaga ei soovita rääkida, siis võiks küsida lihtsa sõduri käest, kumba ta vajalikumaks peab, kas tankitõrje raketiheitjat igas rühmas homme või droonide ja rakettide eest mitte kaitsvat õhutõrjet paari aasta pärast pealinna kaitsmas," kirjutas Herem.
Tema sõnul ei suudaks ettepanekus toodud keskmaa õhutõrje vahenditega tervet Eestit kaitsta, kuna rakettide lennuulatus on selleks liiga väike. "Kahtlemata on keskmaa õhtutõrje puudumine oluline võimelünk Eesti riigikaitses. Kuid seda ei saa luua lihtsalt teiste võimete arvelt," ütles kindral.
Herem rõhutas ka seda, et NATO liitlased ei ole Eestilt kunagi palunud keskmaa õhutõrje tagamist, et Eestile vajadusel appi tulla. Lisaks on õhukaitse üks kõige kiiremini Eestisse toodavaid relvastuselemente, märkis ta.
Kaitseinvesteeringute keskuse tollane juht Kusti Salm rääkis eelmise aasta septembris Õhtulehele, et kuigi keskmaa õhutõrje saavutamine on kolme tähtsaima ettevõtmise hulgas juba alates 2012. aastast, on valdkondi, mis on sellest veelgi tähtsamad.
"Kui küsitakse, kas õhutõrjet on vaja, siis õige vastus on – jah. Aga rohkem on olnud tarvis tõsta jalaväeüksuste kaitstust-mobiilsust ja lahinguvõimekust," ütles Salm, kes on praegu kaitseministeeriumi kantsler ning tõi esile, et varasemalt on õhutõrjele eelistatud 1. jalaväebrigaadi soomusvõime saavutamist ning suurtükivõime ja laskemoonatagavarade suurendamist, mis on andnud Eestile rohkem kaitsevõimet kui õhutõrje hankimine. | Täitevvõim ei innustu riigikogulaste soovist laenu toel õhutõrjet luua | https://www.err.ee/1608420485/taitevvoim-ei-innustu-riigikogulaste-soovist-laenu-toel-ohutorjet-luua | Kui riigikogu riigikaitsekomisjon tegi valitsusele ettepaneku võtta riigikaitselaenu, et sellega kiirendatud korras üles ehitada keskmaa õhutõrje, siis kaitseminister ning kaitseväe juhataja jäävad idee suhtes vaoshoituks. |
Kiige sõnul on kogunenud palju ettepanekuid, kuidas saaks hambaraviteenuste rahalist kättesaadavust inimestele parandada.
"Meil on palju mõtteid, mis ühel hetkel loodetavasti rahalise katte saavad," ütles Kiik ERR-ile.
Nii on kaalumisel võimalus, et võimaldada võiks kahe aasta hüvitise kasutamist ühekorraga, mis tähendab, et 40 euro asemel saaks ühe kalendriaasta sees ära kasutada kahe aasta peale ette nähtud 80-eurose hüvitise, kui varasem hüvitis on jäänud kasutamata.
Samuti kaalutakse toetusmäära tõstmist 40 eurost suuremaks.
Kui need võimalused ei ole veel ära otsustatud, siis üks muutus rakendub juba järgmisest aastast - töötutele ja toimetulekutoetuse saajatele kerkib aastane hüvitise määr 85 euroni. Nõutav on aga ka omaosalus 15 protsenti.
Riigikontrolli auditi järeldus Eesti hambaravi süsteemile oli karm: hüvitised ei ole soovitud tulemust andnud, 40 protsenti täiskasvanutest pole viis aastat hambaarstil käinud. Peamiselt on ravist ilma jäänud madalama sissetulekuga inimesed, kes lihtsalt ei saa omale seda lubada.
Riigikontrolli hinnangul vajab süsteem vajaduspõhist lähenemist, mistõttu soovitab peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen muuta hambaravihüvitise tingimusi.
"Siin on kaks teed. Kas liikuda selles suunas, et hinnatakse inimeste ravivajadust ja hüvitise määr on seotud objektiivse ravivajadusega, et mida suurem ravivajadus, seda rohkem tuleb riik appi ravi katmisel, või siis me seome hüvitise sissetulekuga, et neil, kel on madalam sissetulek, on suurem võimalus hüvitist saada, kui neil, kel on kõrgem sissetulek," pakkus Metsalu-Nurminen välja.
Hambaravi oli aga 2002. aastani ravikindlustusega kaetud, nagu muugi ravi. Hambaravi muudeti tasuliseks selle kulukuse pärast riigile. Miks aga mitte nüüd olukorda tagasi pöörata ja taas tasuta hambaravi võimaldama hakata, kui riik on nüüdseks rikkam kui eales varem?
Haigekassa arvutuste järgi tähendaks tasuta hambaravi neile üheksaprotsendilist eelarve kasvu ehk 1,7 miljardi euro suuruse eelarve juures oleks lisarahavajadus 156 miljonit eurot aastas.
Tanel Kiik praegu hambaravi tasuta teenuste nimekirja lisama ei tõtta, ent ei välista, et kunagi võib see teema taas tõusetuda.
"See eeldaks tervishoiurahastuse põhjalikku reformi. Ei välista sugugi, et ka see tuleb ühel hetkel ette võtta, et süsteem oleks jätkusuutlik hindade kallinemise ja rahvastiku vananemise tingimustes. Kui läheme ravirahastust muutma ja reformima, on võimalik üle vaadata ka hambaravi teenuste pakkumine. Kuni jätkame tänase mudeliga, on võimalik hambaraviteenust toetada hüvitiste jm meetmete abil, mitte täielikult ravikindlustusse üle tuua. See eeldaks pikemat-põhjalikumat arutelu," kommenteeris Kiik. | Kiik: tasuta hambaravi eeldaks tervishoiu rahastuse põhjalikku reformi | https://www.err.ee/1608420479/kiik-tasuta-hambaravi-eeldaks-tervishoiu-rahastuse-pohjalikku-reformi | Hambaravi lisamist haigekassa hüvitatavate teenuste nimekirja praegu ei kaaluta, küll aga on kaalumisel mitu plaani, millega kulukat ravi inimestele kättesaadavamaks teha, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik riigikontrolli kriitilise auditi valguses. |
Ettevõtte käive kasvas 2020. aastal aasta varasemaga võrreldes 27 miljonilt eurolt 73,6 miljoni euroni. Synlabi kasum kerkis 5,7 miljonilt eurolt 29,7 miljoni euroni.
Juba 2020. aasta alguses alustas Synlab labori ettevalmistamisega koroonaviiruse tuvastamiseks, analüüse hakkas firma tegema märtsis. Seejuures pidi ettevõte oma töö suures mahus ümber korraldama ja seadma sisse ööpäev läbi töötavad vahetused testide tegemiseks.
Ettevõtte teatel tasus 2020. aasta alguses võetud risk teha suuri investeeringuid aparatuuri ja tarvikutesse end ära. "Esialgselt olnud kartus, et peame suuremahuliselt varutud kaupa hakkama maha kandma, ei realiseerunud. Samas olime tänu sellele otsusele võimelised teenust osutama ka aegadel, mil teatud kaupade kättesaamine oli ülemaailmse defitsiidi tingimustes pea ilmvõimatu," märkis Synlab majandusaasta aruandes.
Firma juhtkonna teatel ei saa suuri kasvunumbreid siiski vaadata vaid ühe aasta perspektiivis, kuna spetsiifiliste seadmete soetamine, laborite laiendamine ja suurenenud püsikulud jäävad püsima pikemaks ajaks. "Samuti võib juhtuda, et osaliselt oleme tulevikus sunnitud teatud suuri investeeringud maha kandma, kuna nende seadmete ja ruumide järgi vajadus langeb ära peale pandeemia taandumist ja testimisnõudluse lõppemist."
Aasta jooksul sõlmiti töölepingud 180 uue inimesega, mis hõlmab nii tähtajatuid kui ajutisi lepinguid. Kui 2019. aastal töötas ettevõttes 222 inimest, siis mullu oli töölepinguga firmas keskmiselt 266 töötajat. Aasta lõpu seisuga oli koos töövõtulepingutega ettevõttes hõivatud 413 inimest.
Käibekasvule aitas kaasa Soome suur nõudlus
Märtsist sügiseni tehti Tallinnas üle poole analüüsidest Soome tellimusel. Kuigi Soomes olid koroona-analüüside hinnad oluliselt kõrgemad ja teenusepakkujaid mitu, siis nõudlus ületas ikkagi pakkumist. Sügisel seadis Synlab seetõttu üles ka koroonatestide labor Helsingisse.
Seejuures teeniti müügitulust 50 miljonit eurot Eestist ja 23,6 miljonit eurot teistest riikidest ehk Soomest ja Leedust.
Synlabi klientideks on üle poole Eesti perearstidest, erakliinikud, ambulatoorsed tervishoiuasutused, töötervishoiukeskused, mitmed haiglad, erinevad teadus-arendusasutused ja riiklikud institutsioonid. Laboratoorset diagnostikat pakub ettevõte patsientidele ka otse.
Ettevõtte tavapärane tegevus aprillis-mais oluliselt vähenes, aga järgnevate kuude jooksul ületas siiski ka eelneva aasta mahud.
Dividendi maksis ettevõte mullu 3,2 miljonit eurot, aasta varem dividendi ei makstud. | Koroonatestimine viiekordistas Synlabi kasumi | https://www.err.ee/1608420497/koroonatestimine-viiekordistas-synlabi-kasumi | Ülemaailmne koroonaviiruse levik ja sellega kaasnenud piirangud lõid paljudel ettevõtetel jalad alt, kuid laboriteenust pakkuv Synlab kasvatas just pandeemia tõttu kasumit viis korda. |
Algkoosseisus alustanud Tass viibis väljakul 30 minutit ja viskas selle ajaga üleplatsimehena 18 punkti (kahesed 6/8, kolmesed 2/6), võttis kuus lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, tegi ühe vaheltlõike ning blokeeris ühe vastaste pealeviske, vahendab Korvpall24.ee.
Tassi meeskonnakaaslane Leemet Böckler pääses mängu lõpus platsile veidi rohkem kui minutiks ning tõi selle ajaga 3 punkti, tabades ainsa teele saadetud kaugviske.
Saint Mary's on sel hooajal kaheksast mängust võitnud seitse, kusjuures ainus allajäämine tuli vastu võtta Markus Ilveri kodumeeskonnalt Wisconsinilt.
Läinud öösel oli võistlustules ka Carlos Jürgensi ülikoolimeeskond Oral Roberts Golden Eagles, kes alistas koduväljakul linnarivaali Tulsa Golden Hurricane'i 87:80 (45:40).
Algviisikusse kuulunud Jürgens sai mänguaega 37 minutit, mille jooksul viskas ta üheksa punkti (kahesed 2/3, kolmesed 1/4, vabavisked 2/2).
Jürgens ja tema meeskonnakaaslased said pärast mängu pea kohale tõsta ka karika, kuna võitjale oli ette nähtud Mayor's Cup nimeline trofee.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Üleplatsimees Tass vedas Saint Mary'se võidule | https://sport.err.ee/1608420491/uleplatsimees-tass-vedas-saint-mary-se-voidule | USA üliõpilaskorvpalliliiga NCAA kõrgeimas divisjonis mängiv Matthias Tass tegi hea esituse, kui aitas Saint Mary's Gaelsi koduväljakul 67:50 (30:28) võidule UC Riverside Highlandersi üle. |
Itaalia on nn põhja võidujooksus Eestist sammu võrra ees: alates 2013. aastast on Itaalia Arktika Nõukogus vaatleja, kelleks soovib saada ka Eesti. Itaalia peamine panus Arktika Nõukogus toimuvasse arutellu põhineb teaduspädevusel, millega tutvumine võib Eestile kasuks tulla.
Itaalia huvidel selles piirkonnas on ajaloolised juured, mis ulatuvad 19. sajandi lõpu okeanograafilistesse uurimistöödesse ja teadusuuringutesse, mille tulemusena Itaalia rajas Teravmägedele multidistsiplinaarse uurimisjaama Dirigibile Italia. Itaalia kirjutas esimeste seas alla ÜRO mereõiguse konventsioonile (UNCLOS), mille Eesti ratifitseeris 2005. aastal, ja oli üks esimesi, kes 1920. aasta Svalbardi lepinguga tunnistas Norra suveräänsust Teravmägede üle.
Tänu diplomaatilistele ja teaduslikele jõupingutustele on Itaalial Arktika Nõukogus alates 2013. aastast vaatleja staatus, mis annab talle hea võimaluse selles piirkonnas oma huvide eest seista. Vaatlejana on Itaalia lubanud austada Arktika riikide suveräänsust ja piirkonnas kehtivaid rahvusvahelisi seadusi, kaitsta ja edendada põlisrahvaste pärandkultuuri ja väärtusi ning aidata kaasa Arktika majandusarengule kooskõlas keskkonnakaitse normide ja kestliku arengu eesmärkidega.
Itaalia huvid Arktika piirkonnas väljenduvad peamiselt kolmel tasandil. Ennekõike on tahe säilitada kandev roll rahvusvahelistes teadusuuringutes ja vaatlustes. Teiseks näitab Itaalia üles huvi majanduslikul ja kaubanduslikul tasandil – tema väärikad ettevõtted investeerivad Arktika piirkonda ja on valmis oma oskusteavet edasi andma. Kolmandaks pakub vaatlejastaatus Itaaliale diplomaatilist ja poliitilist mõjuvõimu laienevas arutelus Arktika piirkonna üle.
Teadus
Alates 1997. aastast on Itaalia riikliku teadusnõukogu juhitav uurimiskeskus Dirigibile Italia aktiivselt uurinud Arktika keskkonda kolmelt vaatlusplatvormilt, jälgides kliimamuutusi ja tehes mereseiret. Itaalia tegevust selles piirkonnas koordineerib spetsiaalselt loodud töörühm, mis koosneb ministeeriumide, teadusasutuste, ülikoolide ja erasektori esindajatest.
Itaalia välis- ja rahvusvahelise koostöö ministeeriumi juurde loodud Arktika ümarlaud (Tavolo Artico) on nõukoda, mis Arktika Nõukogus vaatlejana saadud teavet edastades ühendab ministeeriumi peamise riikliku huvirühmaga. Sellist teadusliku tasandi huvi kinnitati ja rahastati hiljuti spetsiaalse seadusega, mille alusel loodi ja millega reguleeritakse Arktika teadusprogrammi aastateks 2018–2020.
Teadusuuringuid toetavad ka relvajõud. Itaalia merevägi osaleb praegu Põhja-Jäämeres läbiviidavas okeanograafilises kampaanias High North 2020–2022, mida juhib Itaalia mereväe hüdrograafiainstituut koostöös riiklike teadusasutuste ning NATO mereuuringute ja -katsete keskusega.
Majandus
"Edu on toonud tipptehnoloogia, head kaevandamisoskused nõudlikus keskkonnas, tipptasemel navigatsioonivaldkond, heade oskustega personal."
Majanduslikul tasandil saab rääkida Itaalia suurettevõtete eduloost ja tegutsemisest Arktika piirkonnas kohapeal. Edu on toonud tipptehnoloogia, head kaevandamisoskused nõudlikus keskkonnas, tipptasemel navigatsioonivaldkond, heade oskustega personal ning kohalike elanike töösse kaasamine. Kõik see on andnud Itaalia ettevõtetele juhtpositsiooni innovatsioonivaldkonnas ja Arktika tehnoloogilistes katsetustes, mis nüüd ja tulevikus toovad Itaaliale nii majanduslikku kui ka strateegilist kasu.
Itaalia üks aktiivsemaid ettevõtteid piirkonnas on energeetikakompanii Ente Nazionale Idrocarburi (ENI), mis tegutseb peamiselt Barentsi meres platvormi Goliat kaudu. Arktika piirkonnas tegutsevad ka Itaalia ettevõtted Finmeccanica, Fincantieri ja Leonardo Group. Neil on kandev roll Itaalia kaubandushuvide edendajatena.
Kliima soojenemise ja jääkatte sulamise tõttu on Kaug-Põhjas avanevad kaubateed nüüd kasutuselevõtule lähemal kui kunagi varem. Itaaliale võib see tähendada huvi vähenemist Vahemere kaubatee vastu ning investeeringute liikumist lõunast Põhja-Euroopasse, millel on Itaaliale tähtsad majanduslikud tagajärjed.
Ometi võib see Itaaliale investeeringute hajutamise seisukohast ka kasulik olla. Näiteks Fincantieri on juba ehitanud Norra polaarinstituudile jäämurdja ning põhja kaubateede ligipääsetavuse paranedes võib ettevõte suurendada oma investeeringuid sellesse piirkonda.
Peale selle on Itaalial olnud esmane roll satelliidiseires, mis Group Leonardo-Finmeccanica tehnoloogiate abil jälgib Arktikas toimuvat inimtegevust ja sealseid keskkonnanähtusi. Plaani järgi pidi Itaalia ettevõtte Telespazio ja Itaalia kosmoseagentuuri ühisettevõte e-Geos varustama EL-i Copernicuse program mi 2020. aastaks 6000 satelliidipildiga, mis hõlmavad ligikaudu 190 miljoni km² suurust ala. See on lisaks 2011.–2014. aastal pildistatud sajale miljonile km2-le.
Seega, kuigi kliimamuutuse tõttu saavad uued kaubateed üha enam juurdepääsetavaks, võib Itaalia ka edaspidi ajada oma majanduslikke ja ärihuve nende ettevõtete kaudu, aidates kaasa sõjaliste liikumisteedega seotud turvateenuste pakkumisele, asukohatuvastusele ning otsingu- ja päästeoperatsioonide toetamisele, mis on kirdeväila täielikul kasutussevõtmisel vajalikud.
Diplomaatia ja poliitika
Itaalia on alates oma Arktika ümarlaua loomisest 2011. aastal ja vaatlejana Arktika Nõukogus osalemisest 2013. aastal näidanud üles kasvavat huvi Arktikat käsitlevas arutelus osalemise vastu. Selle huvi ametlikuks kajastamiseks avaldas välisministeerium 2015. aastal juhised, mille peamine eesmärk on tugevdada Itaalia rolli piirkonna geopoliitilises dünaamikas ja panna alus Itaalia Arktika strateegiale.
Itaalia tugevdab riikidevaheliste lepingutega ka sidemeid peamiste Arktika piirkonna maadega ning osaleb EL-i ja NATO liikmena rahvusvahelistes kokkulepetes. Samuti on Itaalia nende ELi riikide hulgas, kes enim pooldavad kaasavamat EL-i Arktika-poliitikat, sest Itaalial on selles küsimuses otsene huvi.
Itaalia peamine vahend Arktikas edu saavutamiseks on teaduslik ja kultuuriline pädevus. Eestil on aga puudu strateegiast, rahastamisest ning programmidest teadus- ja arendustegevuse koordineerimiseks Arktika piirkonnas. Siin võiks mängu tulla Itaalia kogemus, mis on hea näide, kuidas Arktikast kauge riik võib põhjapooluse üle käivas debatis siiski edu saavutada.
Itaalia diplomaatiline ja teaduslik kaasatus, mida tugevdab tema lugupidav suhtumine Arktika elanikesse, traditsioonidesse ja keskkonda ning neutraalsus praegustes Arktika üle peetavates vaidlustes, võimaldab tal esineda vahendaja ja nõustajana, ilma et teda peetaks ohuks Arktika piirkonna riikide positsioonile. | Giulia Prior: Eestil on Itaalia edukast Arktika võidujooksust õppida | https://www.err.ee/1608416675/giulia-prior-eestil-on-itaalia-edukast-arktika-voidujooksust-oppida | Olgugi et Itaaliat lahutab Arktikast pikk vahemaa, on riik tänu oma teadustööle ja piirkonda tehtud investeeringutele saavutanud põhjapooluse üle käivas arutelus arvestatava positsiooni. Ka Eesti püüab oma häält Arktika küsimustes kõlavamaks teha ja saab arvesse võtta Itaalia kogemusi, kirjutab Giulia Prior algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris. |
Kui tore, et saan käised üles käärida. Lõpuks ometi jõudis kätte see päev, kui on minu kord anda oma panus. Majani on veel 50 meetrit. Kuid veel enne kui vahemaaks jääb 49 meetrit, leian oma peast juba rahutud mõtted. Seal seisab proua Viiu, minu endine matemaatikaõpetaja.
Hakkan vaikselt viisakat vastust formuleerima, et pääseda uudishimulike küsimuste tulva alt, mille esitamises võiks talle maailmameistri tiitli anda. Olen kindel, et viisakamalt pole ma suuteline edasist vestlust ära hoidma, kui ütlen otse välja, et mul on paganama kiire!
Iga viivitus tundub kui kannatus. Aga proua Viiu ei hooli mõistagi minu plaanidest. "Oi, keda näha! Tere! Kuidas läheb? Olen tahtnud juba ammu sinult küsida, ega ma pole politseiks hakanud, nagu kunagi soovisid?" Inimesel on õigus teha oma elus palju valikuid," reageerin reserveeritult, kuid väikse muigega. "Näen suurt viga, riik vajab talente," jääb ta mind põrnitsema. "Kui inimene on andekas, on ta oodatud riigis igale poole," loodan panna vestlusele rasvase punkti.
Kuid õpetaja alustab ikkagi. "Kui Eukleidese geomeetria järgi jäävad paralleelsed sirged ka lõpmatuses paralleelseks, aga ruum on kõver, ei ole võimalik, et sirged ei lõikuks. Ehk saatuse eest ei ole võimalik põgeneda," lükkab ta uhkelt nimetissõrme püsti. Püüan lugeda kümneni, et leida see tark lause, mis olukorda muudaks ja laseks mul minna. "Ma ei soovi hetkel vestlust jätkata," kõlas valik mu ennastkehtestavate lausete arsenalist, mis järgmisel sekundil enam kuigi tark ei tundunud.
Proua Viiu osutab rahulikult rahvusraamatukogu suunas: "Olen teel sinnapoole," ja lisab, et enne kui ma minema kiirustan, võtku ma teadmiseks, et olin üks tore õpilane. "Kas ma ikka mäletan, kui elutargalt ma olin ühes tunnis vastanud küsimusele, kust tulevad raamatud?"
Kustas Budrikase illustratsioon Autor/allikas: Kustas Budrikas
Põgenemine
Jõuame koos rahvusraamatukogu pöördukseni. Samal ajal kuulen mitut lugu, kuidas õpetaja on elult ninanipsu saanud. Viimati vedas ta kolleegiga šampuse peale kihla, et aastal 2021 ei hakata veel rahvusraamatukogu rekonstrueerimiseks tühjaks kolima. Maja pole ju veel 30 aastatki vana! Šampusest tal kahju ei ole, aga et kolleeg temast paremini oli informeeritud, seda ta endale kui raamatukogu 3564 külastuskorra omanikule andestada ei suuda.
Siseneme fuajeesse. "Oli tore kohtuda," ütlen rõõmsalt ning teen 90-kraadise pöörde. Liigun edasi, suvalises suunas. Loodan, et meie teed lähevad ehk nüüd eri suundadesse, sest isegi kui olen tema õpilane, olen ma siiski juba ammu teovõimeline, kel on õigus loobuda kasvõi kosmonaudi elukutsest, ja isegi siis, kui see on tema elu suurim viga.
Vaatan märkmikust järele, et pean jõudma neljanda korruse hoidlasse. Viipan fuajees tuttava näoga turvamehele, kes on seal jätkuvalt kõige tähtsam isik, sest kõik pöörduvad ju abi küsimiseks tema poole. Aga ma ei hakka küsima, millisel kuupäeval koliti linnamuuseumisse Wiiralti galerii või millal viiakse majast ära näiteks Signe Kivi gobelään.
Eksimine on inimlik?
Avan esimese ukse fuajeest tagaruumidesse, et olla kindel õpetaja silmist kadumises. Kõigepealt näen kitsast treppi, mis viib pikka koridori. Samm on kerge ja meel virge. Mis võiks olla parem kui tunne olla oma eesmärgist vaid mõne hetke kaugusel. Kõnnin koridoris, mis sarnaneb eelmisega ja ka järgmisega peale pööret. Huvitav, kas arhitekt Raine Karp hindas üle inimese orienteerumisvõimet?
Lootuses, et kõik koridorid viivad neljanda korruse hoidlasse samamoodi nagu kõik teed Rooma, usun, et olen missiooni täitmisele aina lähemale jõudmas. Aga vastu mu tahtmist saab lootusest kahtlus. Olen koridoride lõksus ja kõik tundub nagu mälestustevihikust vastu vaatav Eukleidese teoreem.
Kus on inimesed? Koridorides näen vaid seinte äärtesse rivistatud pappkaste. Õnneks näen kaugel koridori lõpus kedagi.
Lisan sammule kiirust, et ta silmist ei kaoks. Ilmselt saatis mu kaugele paistev ekslev ja ebakindel pilk sõnumi, sest õigemat küsimust ei ole enam võimalik küsida: "Ega te eksinud ei ole?" "Eksimine on küll inimlik, aga selle tagajärjed pööravad elu pea peale," proovin vastata optimistlikus toonis. "Siin majas eksitakse veel ka siis, kui on töötatud mitu aastat," ütleb ta seda nii nagu see oleks normaalsus.
Liigume koos mööda treppe, kitsaid koridore ja ületame koridoride ristteesid. Ühe järjekordse pika koridori alguspunktis annab mu päästja kätte suuna, kuidas edasi liikuda ning lisab, et kui ma nüüd ainult otse lähen, jõuan kindlalt kohale. Tänan oma suunanäitajat. Miski minu sees ütleb, et mind on sinna juba sama palju vaja nagu mina vajan võimalust seal olla: jutustatud lugude ja mõeldud mõtete keskel, mis on oluline kiht tulevaste mõtete all. Mõned asjad peavad olema sama kindlalt paigas kui Eukleidese teoreem.
Ja olengi hoidlas, kust vaatab vastu naerusuine kolija. Pole ka ime, siin on ju oma vaikuses tõeliselt kütkestav maailm. | Rahvusraamatukogu kolimisblogi. Eukleidese teoreem | https://kultuur.err.ee/1608420488/rahvusraamatukogu-kolimisblogi-eukleidese-teoreem | Seekordne rahvusraamatukogu kolimisblogi tutvub uudishimuliku matemaatikaõpetajaga ning annab mõista, et eksimine on inimlik. |
Esiteks töötati välja internetiski kättesaadav GIS-kaart, mis annab teavet soojusallikate ning olemasolevate kaugküttepiirkondade asukoha ja võimsuse kohta. Just nii saab kaugküttepiirkonnad sobitada omakorda piirkonna kõige sobivamate ja saadaval olevate soojusallikatega.
Neid allikaid kasutavad seejärel suured soojuspumbad, et varustada soojusega kohalikke kaugküttevõrke. Kui tahame küttesektoris muutuda süsinikuneutraalseks, pole kulutõhusamat lahendust, kui taastuvelektrit kasutavad soojuspumbad.
Taani on hea eeskuju
Hea näide võimalikust teest kliimaneutraalsuse suunas on Kopenhaagen linnana ja Taani riigina, mida kirjeldab ESPON LOCATE projekti juhtumiuuringu aruanne. Kas teate, et Taani suutis aastatel 2000–2015 suurendada oma taastuvenergia tootmist 72 protsenti, millest suurima panuse andsid biomass ja tuuleenergia? Taastuvenergia tarbimine kasvas samal perioodil suisa 249 protsenti.
See näitab, et kohapeal toodetud taastuvenergiat saab ka kohapeal tarbida, kasutades näiteks olemasolevat kaugkütte taristut. Tegelikult kasutab kaugkütet enam kui 64 protsenti Taani elanikest, mis võimaldab neil biomassi suurel määral tõhusalt kasutada.
Viimase kümnendi jooksul on suurte soojuspumpade kasutamine Taanis tohutult kasvanud. Neid peetakse võtmetehnoloogiaks, et energiatarbimises taastuvate energiaallikate osakaalu edaspidigi suurendada. Balti riikides võib täheldada Taaniga sarnast suundumust, kus kaugküttega varustatavate elanike ja biomassi kasutamise osakaal kasvab.
Kui järgida sarnast teed, nagu on kirjeldatud ESPONi aruandes Taani ja Kopenhaageni kohta, võivad Balti riigid olla Volkova hinnangul väga hea näide liikumisest säästva elektri- ja soojusvarustuse poole.
Kaugküttevõrkude lähedal olevate soojusallikate kujutamine
Baltikumis varustatakse kaugküttega suuremat osa elanikest: Eestis 62 protsenti, Lätis 65 protsenti ja Leedus 58 protsenti. Aastal 2018 oli taastuvate energiaallikate osatähtsus Balti riikides kütte- ja jahutussektoris 46–56 protsenti, mis on kaugelt rohkem kui Euroopa Liidu keskmine ehk 29 protsenti.
Käesoleva uuringu käigus tuvastati Balti riikides üle 350 kõrge temperatuuriga soojusallika, mille hulka kuuluvad katlamajad, koostootmisjaamad ja tööstusobjektid. Kõikide leitud allikate kasutatava heitsoojuse kogused määrati samuti uuringu käigus. Lisaks analüüsiti madalatemperatuurilise soojusallikana merevett, jõgesid, järvi ja reoveepuhastusjaamu.
Kõigi leitud allikate kaugused kaugküttepiirkondadest said täpselt määratud, et teha kindlaks sünergiapiirkonnad, kus soojusallikaid saab säästvaks kütmiseks kasutada. Täpsustuseks: uuringu käigus vaadeldi ligikaudu 350 kaugküttepiirkonda.
Kuna kaugküttepiirkondade andmebaasi kõigi Balti riikide kohta polnud, töötati see projekti käigus välja asustatud piirkondade ruumiandmete põhjal. Seejärel filtreeris meie uurimisrühm neid üldandmeid vastavalt viimastel aastatel kogutud teabele linnade kaugküttevarustuse kohta. Samuti sai võrreldud kaugküttepiirkondi visualiseerivaid GIS-andmeid Hotmapsi projekti soojusvajaduse tiheduspiirkondade andmetega.
Selgus, et kohalikud omavalitsused võivad väga hästi esindada kaugküttepiirkondi, eriti just suuremates linnades. Maapiirkondades on võimaliku kaugküttepiirkonna suurus tavaliselt üle hinnatud, kuna asustusüksused koosnevad paljuski põllu- ja metsamaast.
Pärnu näide osutab soojusallikate kasutamata potentsiaalile
GIS-kaardi kasutamise näitena võib tuua Pärnu ja selle lähiümbruse asulad Sauga, Sindi ja Paikuse. Kokku tuvastati seal üheksa kõrge temperatuuriga soojusallikat. Üks neist, Pärnust põhjapool asuv pelletitehas, kus on 15,5 gigavatttundi potentsiaalset heitsoojust, asub kaugemal. Paikusel on üks katlamaja, mis võib potentsiaalselt toota suitsugaasidest üheksa gigavatttundi soojust aastas.
Kõik ülejäänud kõrge temperatuuriga soojusallikad asuvad Pärnus, sealhulgas kaks äärelinnas paiknevat allikat: asfalditehas ja koostootmisjaam. Ülejäänud soojusallikad on kaks täiendavat asfalditehast, suurem puitlaastplaaditehas ja kaks katlamaja. Asfalditehased ei tööta sageli talvel, mistõttu on selliste heitsoojusallikate kasutamine suure soojusvajaduse ajal keerulisem.
Lisaks on Pärnus ja selle ümbruses mitmeid madala temperatuuriga soojusallikaid. Pärnu jõgi voolab läbi linna ja on võimalik soojusallikas Pärnule, Sindile ja Paikusele. Samuti asub Pärnu mere ääres, mis võimaldab kasutada ära ka merevee soojust.
Reoveepuhastusjaam võiks olla potentsiaalne soojusallikas suurtele soojuspumpadele, kuna see hoiab talvel kõrgemat temperatuuri kui mere- ja jõevesi. See võimaldaks saavutada suuremat soojuspumba jõudlust, mille tulemuseks oleks väiksem elektritarbimine.
Muljetavaldav keemiatööstuse heitsoojuse potentsiaal
Tallinna Tehnikaülikooli uurimisrühm tuvastas Balti riikides 350 kõrge temperatuuriga soojusallika hulgast 13 suuremat tööstussektorit. Nende allikate teoreetilise potentsiaali arvutamiseks kasutasime olemasolevaid primaarenergia tarbimise andmeid ja sektorispetsiifilisi tegureid.
Lisaks sai tehtud põhjalik ruumianalüüs, et tuvastada, millised soojusallikad asuvad kaugküttepiirkondade läheduses. Selgus ka see, milliseid peaksime esmalt vaatama, sest nende soojusallikate kasutamise kulud torustiku rajamisel on väiksemad.
Kõige märkimisväärsem on keemiatööstuse heitsoojuse potentsiaal. Eestis on keemiatööstuse heitsoojuse potentsiaal 1351 gigavatttundi. Leedus on see 1804 gigavatttundi, millest enim paistab silma Jonava lähedal asuv massiivne väetise tehas Achema.
Teised olulised tööstusharud on tsemenditööstus kõigis kolmes Balti riigis, rafineerimistehased Eestis, puidutööstus Eestis ja Lätis, asfalditehased Eestis ja toiduainetetööstus kõigis riikides. Samuti on olulised katlamajad ja koostootmisjaamad, mida leidub küllaldaselt kõigis kolmes riigis.
Arvestasime sellega, et soojusallika maksimaalne kaugus kaugküttepiirkonnast on üks kilomeeter. Selle põhjal näitas meie analüüs, et Eestis saaks ära kasutada 3400 gigavatttundi aastas, Lätis 1400 gogavatttundi aastas ja Leedus 2500 gigavatttundi aastas. Kui kogu potentsiaal ära kasutatakse, kaetakse nendest allikatest ligikaudu kolmandik aastasest kaugküttevajadusest. Sellele lisandub merevee-, jõe- ja reoveepuhastusjaamade soojus.
Tuleviku soojusvarustus Balti riikides
Praegu on kõik Balti riigid investeerinud biomassil põhinevatesse energiaallikatesse, et pakkuda kütet, elektrit või mõlemat. 2018. aastal oli biomassist toodetud soojuse osakaal Eestis, Lätis ja Leedus vastavalt 47, 61 ja 80 protsenti. Lisaks kasutatakse biomassi ka muudel eesmärkidel, näiteks riigisiseselt ehituses ja eksporditootena välismaal.
Kui vaatame ESPON REGICO veebirakendust, saame võrrelda metsapinna osakaalu kogu maa pindalaga hektarites riigi kohta. Aastal 2018. oli see suhe Eestis 0,49, Lätis 0,39 ja Leedus 0,31.
Kuna Leedus on metsapindade suhe palju väiksem, tuleks hoolikalt jälgida biomassi kasutamist erinevatel eesmärkidel, näiteks kütteks. Seetõttu võib biomassi kasutamist tulevikus olla vaja vähendada. Siiski ei peaks see mängima olulist rolli kaugküttesektoris koos suurte soojuspumpadega, mis kasutavad erinevaid soojusallikaid nagu tööstuslik heitsoojus, reovesi, jõed, järved ja merevesi.
Uuringu tegi rühm Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi nutikate energiasüsteemide valdkonna teadlasi. | Balti riikide looduslikud ja tööstuslikud soojusallikad on alakasutatud | https://novaator.err.ee/1608420455/balti-riikide-looduslikud-ja-toostuslikud-soojusallikad-on-alakasutatud | Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuring näitas, et Balti riikides on tohutu potentsiaal jõgede, merevee, reoveepuhastusjaamade ja tööstusliku heitsoojuse kasutamiseks jätkusuutlikus kaugküttes. Mida selle teadmisega peale hakata, selgitavad teadur-järeldoktor Henrik Pieper, vanemteadur Anna Volkova ja nooremteadur-doktorant Kertu Lepiksaar. |
Lõuna-Aafrikas hakkas levima tugevalt muteerunud koroonavariant, mis sai nimeks omikron. Viroloogide sõnul kulub omikroni ohtlikkuse hindamiseks vähemalt kuu, praegu on veel vara öelda, kas see tüvi on kiirema levikuga kui varasemad või kuidas kulgeb haigus nendel, kes omikroni tüvega on nakatunud. Omikroni juhtumeid on tuvastatud juba mitmes maailma riigis.
"Usun, et uus tüvi muudab keerulisemaks meie pingutusi ennetada ja kontrollida viiruselevikut, aga kuna Hiinal on selles vallas palju kogemusi, olen veendunud, et Hiina suudab taliolümpiamängud pidada plaanipäraselt, sujuvalt ja edukalt," ütles Hiina välisministeeriumi esindaja Zhao Lijian.
Pekingi olümpiamängud on kavas 4.–20. veebruarini, välismaiseid pealtvaatajaid riiki ei lubata, kõik sportlased ja muud olümpiamängudega seotud inimesed peavad kogu olümpiamängude aja elama nn suletud mullis ning kõiki testitakse iga päev. | Hiina ei usu, et koroonaviiruse uus tüvi olümpiamängude toimumist ohustab | https://sport.err.ee/1608420461/hiina-ei-usu-et-koroonaviiruse-uus-tuvi-olumpiamangude-toimumist-ohustab | Kuigi paljud riigid üle maailma on koroonaviiruse uue omikroni tüve tõttu piiranguid karmistanud, on hiinlased kindlad, et Pekingi taliolümpiamängud peetakse plaanipäraselt ja sujuvalt. |
Iraani võimud väidavad, et riigi tuumaprogramm on mõeldud rahumeelseks otstarbeks. Abbasi tunnistas intervjuus riigimeediale, et riigil on olemas sõjalise võimekusega süsteem.
Abbasi intervjuu tähistas Iraani teadlase Mohsen Fakhrizadehi surma aastapäeva. Iisraeli julgeolekuagentuur Mossad mõrvas Fakhrizadehi eelmisel aastal. Fakhrizadeh oli ka Iraani kaitseministri asetäitja.
Iisrael süüdistas Fakhrizadehi tuumarelvaprogrammi juhtimises. Abbasi sõnul oli Iisraeli hinnang Fakhrizadehi tähtsusest Iraani tuumaprogrammis täpne, vahendas The Times.
"Kuigi meie seisukoht tuumarelvade suhtes põhineb kõrgeima juhi selgesõnalisel suunisel, et tuumarelvad on haram (islamiseadustega keelatud), siis Fakhrizadeh lõi selle süsteemi ja tema mure ei olnud ainult meie riigi kaitse. Meie riik toetab Iisraeli vastast vastupanu telge ja see muudab sionistid tundlikuks," ütles intervjuus Abbas.
Abbasi intervjuu avaldati esmaspäeval. Viinis taasalustati esmaspäeval ka kõnelusi 2015. aasta Iraani tuumaleppe elustamise üle. USA eelmine president Donald Trump viis Ühendriigid 2018. aastal leppest ühepoolselt välja ja taaskehtestas islamivabariigile sanktsioonid.
Aasta hiljem hakkas Iraan vastumeetmeid rakendama, loobudes mõningatest leppega võetud kohustustest, näiteks rikkudes rikastatud uraani varude kokkuleppes sätestatud piirmäärasid. Trumpi ametijärglane Joe Biden on öelnud, et soovib USA naasmist kokkuleppesse, kuid Washington süüdistab Iraani venitamises ja "radikaalsete" nõudmiste esitamises. | Iraani endine tuumajuht tunnistas tuumapommi ehitamise plaani | https://www.err.ee/1608420446/iraani-endine-tuumajuht-tunnistas-tuumapommi-ehitamise-plaani | Iraani aatomienergiaorganisatsiooni endine juht Fereydoun Abbasi tunnistas, et islamiriik plaanis tuumapommi ehitamist. |
Alagrupi kaotuseta läbinud Horvaatia jätkas võidulainel ka veerandfinaalis, olles Torinos mängudega 2:1 üle kodupubliku ees mänginud Itaaliast.
Horvaatiale tõi esimese punkti 23-aastane Borna Gojo, kes paikneb maailma edetabelis alles 279. real. Gojo oli 7:6 (2), 2:6, 6:2 parem Lorenzo Sonegost (ATP 27.).
Edetabeli kümnes reket Jannik Sinner viigistas seisu, saades 3:6, 7:6 (4), 6:3 jagu 2014. aasta USA lahtiste võitjast Marin Cilicist (ATP 30.).
Otsustavas paarismängus olid paarismänguedetabeliliidrid Mate Pavic ja Nikola Mektic 6:3, 6:4 paremad Sinnerist ja Fabio Fogninist.
Horvaatia poolfinaalivastase selgitavad Serbia ja Kasahstan. Teisel tabelipoolel on veerandfinaalides vastamisi Venemaa ja Rootsi ning Suurbritannia ja Saksamaa. | Horvaatia jõudis Davis Cupil esimesena poolfinaali | https://sport.err.ee/1608420398/horvaatia-joudis-davis-cupil-esimesena-poolfinaali | Tennise Davise karikasarja finaalturniiril tagas esimesena koha nelja parema seas Horvaatia meeskond. |
Neist omakorda 183 ehk 75 protsenti on vaktsineerimata ja 61 ehk 25 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 27 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 35 patsienti, neist juhitaval hingamisel 22.
Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest: 51-aastane naine ja 93-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1800 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6816 testitulemust, millest 724 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 454 vaktsineerimata (63 protsenti) ja 270 (37 protsenti) lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Eesti viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 685,7.
Ööpäeva jooksul manustati 4639 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 611. Teisipäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 174 494 inimest.
Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 59,2 protsenti. Täisealistest on vaktsineeritud 69,1 protsenti. | Koroonaviirusega on haiglaravil 296 inimest, suri kaks patsienti | https://www.err.ee/1608420371/koroonaviirusega-on-haiglaravil-296-inimest-suri-kaks-patsienti | Teisipäevahommikuse seisuga on koroonaviirusega haiglaravil 296 inimest, kellest 244 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu. |
Bert Prikenfeld on aastaid kodumaal nii popmuusika kui ka hiphop'i produtsendina kanda kinnitanud. Lisaks on muusik produtsenditööst kaugemale liikunud ja tegelenud elektroonilise muusika loomisega.
Tema aliase Bert On Beats alt ilmunud "Eight" on uus album seeriast, millele on eelnenud albumid "Ten" (2019) ja "Nine" ( 2020).
"Album "Eight" on järjekordne spektaakel minu tumedamast elektroonilisest muusikast. Albumi sound i on mulle kommenteeritud kui "mürane". Seda võiks ka võtta nii, et piisav annus tantsivat või tantsitavat müra on ehk hoopis see, mis mõtet rahustab, sest vaikus kui konstantne ühik on väga ebameeldiv. Erinevate mürade kooslus ja resonants tekitab lõputu emotsioonide rännaku, erinevate ruumide taju ning piisav ruumiline "müra" ja selle resonants on see, mis meid rahustab," ütles artist.
"Mõned lood siit albumilt on tehtud ka pisut teistsuguses keskkonnas ja emotsioonis, kui ma muidu olen harjunud. Nimelt mõnede lugude alged said salvestatud portatiivse stuudiotehnikaga nii, et mina tegin klappidega musa ning samal ajal valvasin oma vastsündinud tütre und," kommenteeris Bert Prikenfeld.
Selle aasta algul oli Bert On Beats'i album "Nine" nomineeritud Eesti muusikaauhindadel parima elektroonikaalbumi tiitlile. Eelmisel aastal tunnistati tema album "Ten" parimaks.
Lisaks on Bert Prikenfeld Eesti muusikaettevõtluse auhindadel tunnistatud parimaks muusikaprodutsendiks lausa neljal aastal järjest.
Pirkenfeldi varasemat loomingut on mänginud sellised tuntud nimed, nagu FatBoySlim, Diplo, ToddlaT, Annie Mac, Sinden ja paljud teised.
Bert Prikenfeld on 2018. aasta sügisest ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ning annab tunde helitehnoloogia suunal, õpetades noori helitehnolooge muusikaproduktsiooni erialal.
Kuula albumit albumit: | Bert On Beats andis välja uue albumi "Eight" | https://menu.err.ee/1608420389/bert-on-beats-andis-valja-uue-albumi-eight | Auhinnatud muusikaprodutsent Bert Prikenfeld andis aliase Bert On Beats'i alt välja uue albumi "Eight". |
Olkiluoto kolmas reaktor pidi esialgse plaani kohaselt valmis saama juba 2009. aastal. Reaktori ehitamine venis aga 12 ja pool aastat.
Ehitus läks maksma 11 miljardit eurot, mida on kaheksa miljardi euro võrra rohkem, kui projekteerimisetapis eeldati. Pool sellest summast maksab kinni Soome tuumaenergiafirma Teollisuuden Voima (TVO). Ülejäänud poole summast maksavad hilinemise hüvitusena jaama ehitanud tööstuskontsernid. Need on Prantsusmaa firma Areva ja Saksamaa tööstushiid Siemens.
Reaktor hakkab tööle jaanuaris. Veebruaris suunatakse elekter generaatorist võrku ja juunis saavutab jaam täisvõimsuse.
"Vähemalt nii peaks see olemasoleva informatsiooni järgi juhtuma ja suure tõenäosusega ka juhtub. Kogu protsess on veninud nii kaua, et keegi ei julge midagi 100 protsenti lubada," ütles TVO avalike suhete juht Juha Poikola.
"Kui elektri tootmine veebruaris ei alga, siis peavad Areva ja Siemens maksma TVO-le hilinemise eest veel suurema summa hüvitist," vahendas Yle.
Elektrijaama reaktori ehitamise eest vastutab Areva, turbiini eest Siemens. Mõlemad firmad vastutavad ühiselt hilinemise eest. Erimeelsusi reaktori ehitamisel põhjustas Soome litsentsimispraktika.
Olkiluoto kolmanda reaktori võimsus on 1600 megavatti. Seda on umbes sama palju kui annavad jaama kaks ülejäänud reaktorit kokku.
Juunis peaks tuumaenergia osatähtsus Soome elektritootmises tõusma 27 protsendilt 40 protsendile.
Uus reaktor muudab Soome elektritootmise mitmekesisemaks. Tuumaenergia täiendab nüüd tuuleenergiat. Elektriallikate mitmekesisus toob kaasa suurema stabiilsuse tervele riigi tööstusele.
"Olkiluoto 3 koos kasvava taastuvenergia tootmisega annab Soomele hea võimaluse investeeringuid meelitada," ütles Soome elektrivõrgufirma Fingrid juht Jussi Jyrinsalo.
Söevaba elekter moodustas juba 2020. aastal 85 protsenti Soome elektritoodangust. | Soome Olkiluoto tuumajaama kolmas reaktor sai valmis | https://www.err.ee/1608420362/soome-olkiluoto-tuumajaama-kolmas-reaktor-sai-valmis | Soome Olkiluoto tuumajaama kolmas reaktor sai lõpuks valmis ja alustab tööd jaanuaris. Täisvõimsusel hakkab jaam tööle juunis. |
Rihanna osales 30. novembril oma kodulinnas Bridgetownis vabariigi väljakuulutamise tseremoonial. Pidulikul üritusel andis peaminister Mia Mottley lauljannale Barbadose rahvuskangelase tiitli.
"Sära ka edaspidi nagu teemant ning too au riigile oma sõnade ja tegudega," ütles peaminister Mia Mottley Rihannale tiitlit üle andes.
BREAKING: Rihanna is conferred with the honor of National Hero of Barbados by the prime minister pic.twitter.com/I036f4O2zx
— philip lewis (@Phil_Lewis_) November 30, 2021
Laulja Rihanna sündis 1988. aastal Barbadosel ja kasvas üles pealinnas Bridgetownis, kus ta elas seni, kuni Ameerika plaadiprodutsent Evan Rogers ta teismelisena avastas. Seejärel kolis lauljanna USA-sse, et alustada enda muusikalist karjääri.
Rahvuskangelase tiitel pole ainus, mis Rihanna on oma koduriigilt saanud. 2008. aastal anti lauljale Barbadose kultuurisaadiku tiitel. Kümme aastat hiljem nimetati Rihanna oma kodumaa erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, mis hõlmas hariduse, turismi ja investeeringute edendamist. | Rihannast sai Barbadose rahvuskangelane | https://menu.err.ee/1608420359/rihannast-sai-barbadose-rahvuskangelane | Kariibi mere saareriik Barbados eemaldas 30. novembril riigipea kohalt Suurbritannia monarhi Elizabeth II ning on nüüd maailma kõige uuem vabariik. Südaööl toimunud tseremoonial nimetas riik enda rahvuskangelaseks lauljanna Rihanna. |
Kvalifikatsioonis kuuendana asetatud 21-aastane Malõgina alistas avaringis 6:3, 6:2 19-aastase tšehhitari Tereza Vajsejtlova (WTA -) ning oli otsustavas mängus kindlalt 6:2, 6:0 parem 13. asetatud 17-aastasest tšehhitarist Dominika Salkovast (WTA 744.).
Põhiturniiri avaringis läheb Malõgina vastamisi turniiril 6. asetatud 24-aastase tšehhitari Miriam Kolodziejovaga (WTA 272.).
Kaks aastat tagasi olid nad vastamisi Jablonec nad Nisou 15 000-dollarilise ITF-i turniiri finaalis ja siis jäi Malõgina peale 6:4, 7:5.
Koos venelanna Irina Hromatšjovaga osaleb Malõgina Tšehhis ka paarismängus. | Malõgina jõudis Tšehhis põhiturniirile | https://sport.err.ee/1608420317/malogina-joudis-tsehhis-pohiturniirile | Elena Malõgina (WTA 478.) jõudis Tšehhis Jablonec nad Nisous peetaval 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril põhiturniirile. |
Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvas statistikaameti andmetel oktoobris mullusega võrreldes 10 protsenti 784 miljoni euroni.
"Kahtlemata on need head näitajad, aga ma ei ütleks, et siin midagi šokeerivat või positiivses mõttes üllatavat oli, eks need olid oodata ka," ütles Pärnits.
Pärnitsa sõnul tuleb arvestada nii majanduskasvu kui ka jaekaubanduse käibekasvu puhul, et 2020. aasta oli võrdlusbaasina kehv ning samasugust tõusu on näha ka teistes riikides. "Eks me oleme praegu ka tõusutrendis, mitte langustrendis," ütles ta.
Kolmandas kvartalis avaldas jaekaubanduse kasvule Eestis mõju ka pensionireformis välja makstud teise samba raha. Pärnitsa sõnul võib selle mõjusid näha veel ka oktoobris ja novembris.
Pärnitsa sõnul tuleb mõista, et ka eelmistel sulgemistel on sellele tugev mõju, kuna inimestel on soov tarbida ja peale avamist kulutatakse raha rohkem. "Tarbimise vajadus on ikka konstantne kogu aeg," ütles ta.
"Eks Ülemiste keskus on nii suur jaekaubanduse genereerija, et võime enda käibe põhjal tõmmata üldistusi ka. Kui me võrdleme 2019. aasta sügisega, siis need on sarnased kuud. 2019. aastal ei olnud Eestis veel pandeemiast juttugi," ütles Pärnits.
Tarbijate ostukäitumine on samas aga muutunud, inimesed käivad poes oluliselt harvem, kuid teevad sisseoste palju suuremas koguses.
Ülemiste keskuse näite põhjal ei saa Pärnitsa sõnul öelda, et kauplusepidajad peaksid pandeemia tõttu oma poode sulgema, samas on hinnatõusu keskkonnas kasumit teenida keeruline. "Tavaline rotatsioon kaubanduses ikka käib. Ega kõik pole kuld, mis hiilgab. Käibe ja nulli vahel on ka palju muid kulusid, palgakulud, transpordi ja logistikakulud. Ettevõtete kasumlikkus küll üüratult suur pole. Neil on palju kuluartikleid, mis on kõvasti kallinenud," ütles ta.
November on Pärnitsa sõnul hästi lõppemas ja samad ootused on detsembrile. "Kohapealse jaekaubanduse murekoht on see, et kaubad ei tule õigel ajal kohale, tarned on hästi pikad. Kui müük läheb üle ootuste hästi, siis võib juhtuda, et perioodil enne jõule pole võib-olla mõnda kaupa saada, mida inimesed väga tahaksid. See võib mõne kaupmehe helgemat prognoosi tagasi tõmmata," ütles ta.
Kevadet ootavad jaekaupmehed pigem optimistlikult. "Üks asi on kaubandus ja selle normaalne areng, teine asi on see, mida tervisekriis toob. Kui tekivad uued tüved, on ootamatud sulgemised ja lisapiirangud – mida ma loodan, et ei tule – need võivad asja jälle tagurpidi keerata. Aga eks näis, kui vaadata muidu Eesti elu, siis piiranguid on tegelikult vähe, selles kannatab turismindus. Ülejäänud sektoritel läheb päris hästi ja miks ei peaks hästi minema ka järgmisel aastal, aasta alguses," sõnas Pärnits. | Ülemiste keskuse juht: jaekaupmehed ootavad kevadet optimistlikult | https://www.err.ee/1608420302/ulemiste-keskuse-juht-jaekaupmehed-ootavad-kevadet-optimistlikult | Ülemiste keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul on jaekaubanduse kasvu taga nii tarbijate huvi kulutuste vastu, madal võrdlusbaas võrreldes piirangute ajaga kui ka vabanenud pensioniraha. Jaekaupmehed on tulevate kuude suhtes optimistlikud ning tarbijate huvi langemisest tõenäolisemaks mureks võivad olla pigem tarneraskused ja suurenevad kulud. |
11. novembril kinnitas valitsus eesti keele arengukava 2021–2035. Sellest, kui pikk töö on sellele eelnenud ja mida uus kava sisaldab, kirjutasid Birute Klaas-Lang ja Toomas Kiho 16. novembri Postimehes. Nüüd on dokument igal juhul lõpuks vastu võetud ja valmis täitmiseks.
Eesti Keeletoimetajate Liidul oli võimalus arengukava sõnastamisel kaasa rääkida. Saime teha ettepanekuid, kuidas oma tööd tehes soodustada arengukava eesmärkide saavutamist. Oleme uue arengukava kahe tegevussuuna all ära nimetatud, kuid mujalgi endale arvukalt ülesandeid saanud. Seega on meil au ja võimalus, õigus ja kohustuski aidata kaasa eesti keele arengukava täitmisele.
Arengukava üsna üldsõnalise üldeesmärgi saavutamiseks on seatud kolm konkreetsemat strateegilist eesmärki, mille alla on omakorda kirja pandud päris täpsed ja selged tegevussuunad. Tõstan allpool esile neist mõne asjakohasema.
Esimene strateegiline eesmärk on seotud eesti keele kindla staatuse ja hea mainega. Noh, eks keeletoimetajatena kujundame nii eesti keele staatust kui ka mainet tegelikult kogu oma igapäevases töös, rääkides oma keele vajadusest, väärtusest, eripärast ja ilust.
Meie tööd toetab tegevussuund 1.13: "Väärtustatakse keelekorraldust ja keeletoimetamist, sh selge keele põhimõtete järgimist ja korrektset keelekasutust nii avalikus ruumis ja ametiasutustes kui ka meedias ja kultuurisfääris."
Sellega on antud meile tohutu tööpõld, mida harida – töötagu me avalikus sektoris, reklaamiagentuuris, ajalehe juures või kirjastuses. Selgekeelsust on arengukavas nimetatud kümmekond korda ning selle soodustamine ja soovitamine on ju ka keeletoimetamise põhisiht.
Teine strateegiline eesmärk kätkeb keele kvaliteetset uurimist, teaduskeele ja oskussõnavara arendamist ning keeletaristu tänapäevastamist. Meid puudutab siin päris mitu tegevussuunda, kuid eriti asjakohased on neist kaks.
Punktis 2.6 on öeldud: "Arendatakse eesti kirjakeelt ja toetatakse keelehoolet. Kirjakeele kvaliteeti ja normi aitavad kindlustada keeleeksperdid, sh keeletoimetajad, -korraldajad ja -hooldajad ning keele eksperdiasutused ja -kogud. Kirjakeele arendamisel võetakse arvesse tegelikku keelekasutust ja keeleuurimise tulemusi."
Seega on meie kui keeleekspertide ülesanne jätkata kindlameelselt ja heasoovlikult kvaliteetse kirjakeele edendamist ja normi vahendamist.
Punktis 2.9 antakse tuge meie järelkasvule: "Eesti kõrgkoolides õpetatakse piisaval hulgal toimetajaid, keeletoimetajaid, tõlkijaid ja tõlke. Toetatakse nende täiendusõpet. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks oluliste ja avalike teenuste pakkumisega seotud valdkondade eelisarendamine on haridusvaldkonna arengukava fookuses."
Nagu teada, saab keeletoimetamist õppida nii Tallinna Ülikoolis kui ka Tartu Ülikoolis. Täiendusõppeks on meil aga praegugi juba rikkalikult võimalusi: peale liidu enda seminaride mõlema ülikooli ja muudegi kõrgkoolide keele- ja terminiüritused, Eesti Keele Instituudi seminarid, Emakeele Seltsi kõnekoosolekud, ajakirjad Oma Keel, Keel ja Kirjandus, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, mitmesugused artiklikogumikud, blogid, keelenõuanded jne.
Lisaks saame teise strateegilise eesmärgi täitmisel olla abiks teiste tegevussuundade elluviimisel, muu hulgas eestikeelsete teadustekstide toimetamisel (alustades näiteks doktoritööde kokkuvõtetest), eestikeelse oskussõnavara loomisel (sealhulgas teise valdkonna spetsialisti abilisena), eriala- ja tõlkespetsialistidega koostööd tehes (mõne terminikomisjoni liikmena), kultuuri- ja mäluasutuste keelearendustöös (mõne raamatukogu või muuseumi materjali toimetajana) ning eestikeelsete kvaliteettekstide valmimisel (kaalukate kultuuritekstide lihvijana).
Keeletehnoloogia edenemisele saame kaasa aidata kasvõi sellega, et arvutit ostes palume kaasa eestikeelse Office'i või anname valmivate veebisõnastike kohta sisukat tagasisidet.
Kolmanda strateegilise eesmärgina on kirja pandud eesti ja teiste keelte õpe. Siin võiks olla meile oluline tegevussuund 3.2: "Eesti elanike eesti keele oskuse tagab elukestev õpe nii formaal- kui ka mitteformaalhariduses, mille korraldust (v.a täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpe) juhitakse haridusvaldkonna arengukavaga."
Me kõik saame oma töös vajadust mööda harida nii kirjutajat kui ka lugejat – näiteks tekstiliigist ja stiilist lähtuvate parandusettepanekute või keelekoolitustel ja -nõustamisel jagatavate soovituste kaudu.
Oleme ju suurt osa sellest kõigest, mis arengukavas kirjas, teinud kogu aeg, iga päev. Hea on aga teada, et riik on meie töö väärtuse arengukavas esile tõstnud ning ootab meilt selle jätkamist parima kvaliteediga, järjepidevalt, innukalt ja missioonitundega. Seega on koos teistega ka meil järgmisel 15 aastal palju teha. | Helika Mäekivi: eesti keele arengukava ja keeletoimetajad | https://www.err.ee/1608420185/helika-maekivi-eesti-keele-arengukava-ja-keeletoimetajad | Hea on aga teada, et riik on keeletoimetajate töö väärtuse eesti keele arengukavas esile tõstnud ning ootab meilt selle jätkamist parima kvaliteediga, järjepidevalt, innukalt ja missioonitundega, kirjutab Helika Mäekivi. |
Läti parim oli Rihards Lomažs 28 punktiga, Kristers Zoriks lisas 15 ja Anšejs Pasecniks 11 punkti. Slovakkia resultatiivseim oli Vladimir Brodzianski 21 punktiga.
A-alagruppi juhib Belgia täisedu kahe võiduga, Serbial ja Lätil on mõlemal kirjas üks võit ja üks kaotus. Slovakkia on kaotanud mõlemad senised mängud.
Leedu oli võõrsil 74:66 parem Tšehhist ja jätkab täiseduga. Mindaugas Kuzminskas panustas leedukate võitu 13, Martynas Echodas 12 ja Eigirdas Zukauskas 11 punktiga. Tšehhi parim oli Tomaš Kyzlink 21 punktiga.
Täisedu kahe võiduga on MM-valiksarja lisaks Leedule alustanud ka Hispaania, Prantsusmaa, Venemaa ning Bosnia ja Hertsegoviina.
Esmaspäevased tulemused:
Tšehhi – Leedu 66:74
Läti – Slovakkia 82:74
Ungari – Prantsusmaa 54:78
Bulgaaria – Bosnia ja Hertsegoviina 75:85
Ukraina – Põhja-Makedoonia 78:61
Venemaa – Island 89:65
Montenegro – Portugal 83:69
Hispaania – Gruusia 89:61
Itaalia – Holland 75:73 | Läti avas MM-valiksarjas võiduarve, Leedu jätkab kaotuseta | https://sport.err.ee/1608420197/lati-avas-mm-valiksarjas-voiduarve-leedu-jatkab-kaotuseta | Läti korvpallikoondis sai 2023. aasta MM-valiksarjas esimese võidu, alistades kodusaalis 82:74 Slovakkia. |
Rahvusvaheline üliõpilasspordi liit (FISU) ja Luzerni korralduskomitee teatasid, et seoses viiruse uue tüve – omikroni – avastamisega kehtestati ka Šveitsis rahvusvahelistele lendudele piirangud ning juba on Šveitsis ühel inimesel ka omikroni-tüvi diagnoositud. Seetõttu otsustasid FISU ja korralduskomitee, et praegustes tingimustes pole võimalik maailma suurimat üliõpilasspordivõistlust läbi viia.
"Võttes arvesse nii Šveitsis kui üle kogu maailma kehtestatud reisipiiranguid polnud meil muud võimalust kui taliuniversiaad ära jätta," ütles FISU president Leonz Eder. "See otsus sündis raske südamega. Mitmed Šveitsi kolleegid olid pikalt vaeva näinud, aga kahjuks pole võimalik võistlust läbi viia."
Algselt pidi taliuniversiaad Luzernis toimuma üldse tänavuse aasta alguses, aga lükati koroonaviiruse tõttu detsembrisse. Kuna järgmine taliuniversiaad on kavas 2023. aastal Lake Placidis, pole Luzerni võistlust võimalik rohkem edasi lükata.
Eesti olnuks Luzernis esindatud viiel spordialal, seejuures esimest korda pidi Eesti universiaadil osalema jäähokis.
Järgmine suveuniversiaad peaks toimuma tuleva aasta suvel 26. juunist kuni 7. juulini Chengdus Hiinas. | Taliuniversiaad jääb pandeemia tõttu ära | https://sport.err.ee/1608420149/taliuniversiaad-jaab-pandeemia-tottu-ara | XXX taliuniversiaad, mis pidanuks algama 11. detsembril Šveitsis Luzernis, jääb koroonapandeemia ja sellest tingitud reisipiirangute tõttu ära. |
"Praegu ilmselt ei ole aeg leevendusteks," ütles Lutsar teisipäeva hommikul ERR-ile.
"Eesti olukord praegu on maha rahunenud, aga see ei tähenda, et meil uusi juhtumeid iga päev juurde ei tule."
Lutsar täpsustas, et kuigi riigisiseselt pole vaja piiranguid karmistada, siis teadusnõukoda soovitab omikroni tüve leviku tõttu testida lennujaamas kõiki neid inimesi, kes saabuvad erinevatest Lõuna-Aafrika riikidest.
"Ega me ei tea, mis sellest omikroni tüvest saama hakkab, sellest on praegu veel väga vähe teada," selgitas ta, miks ei tohi uue tüve leviku tõttu valvsust kaotada.
Samuti ei osanud Lutsar veel selgitada, kui rasket haigestumist uus tüvi võib põhjustada, sest Lõuna-Aafrika Vabariigist saabuvad andmed ei anna terviklikku pilti.
"Lõuna-Aafrika Vabariigis on tõusnud küll haiglasse sattunud inimeste arv, kuid pole teada, kas need, kes haiglas on, on just omikroni tüve tõttu – seal ringlevad ka teised tüved," rääkis ta.
Uute vaktsiinide loomiseni kulub veel mitu kuud
Lutsar tõi välja, et Eestis haiglasse sattunud vaktsineeritud inimestest on enam kui kaks kolmandikku vaktsineeritud pool aastat tagasi ning seetõttu peab ta oluliseks tõhustusdooside tegemist nende vaktsiinidega, mis praegu olemas on.
"Väga-väga ebatõenäoline on, et need vaktsiinid uuele tüvele üldse ei tööta, mis siis, et tal on palju mutatsioone," ütles Lutsar.
Kuigi Pfizer teatas esmaspäeva õhtul, et asub oma vaktsiini kohandama omikroni tüvega, siis Lutsari hinnangul võib see kuni pool aastat aega võtta: "Pfizer ise ütleb, et kuue nädalaga saavad nad uue vaktsiini valmis, siis tuleb teha uuringud uue vaktsiiniga, siis peavad regulaatorid loa andma ja siis peaks see vaktsiin ka masstootmisse minema ja kogu maailmas laiali kantama."
Lisaks Pfizerile on Lutsari sõnul uute vaktsiinide loomisest teada andnud ka Moderna ning Johnson & Johnson. | Lutsar: veel ei ole aeg leevendusteks | https://www.err.ee/1608420137/lutsar-veel-ei-ole-aeg-leevendusteks | Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul nõukoda piirangute leevendamist Eestis ei poolda. Valitsusel soovitavad nad hoopis hakata lennujaamas testima Lõuna-Aafrika riikidest saabuvaid reisijaid. |
Tänapäeval kipuvad vähemalt läänemaailma inimesed vananedes üha vähem liikuma. Paraku toob istuv eluviis endaga kaasa rea tervisemuresid. Sestap tekkis teadlastel küsimus: miks pole inimesed arenenud elama täisväärtuslikku elu ka vähem liikudes?
Äsjases uuringus pakuvad Briti ja USA teadlased vastuseks välja niinimetatud tegusa vanavanema hüpoteesi. Selle järgi pole passiivne eluviis inimestele kasulik, sest nad pole mõeldudki vananedes liikumist vähendama, vahendab ScienceAlert.
Nüüdseks on maailma teadlased hakanud mõistma, milliseid kasulikke protsesse kehaline aktiivsus toetada aitab. Näiteks võimaldab see hoida vererõhku madalal ja vähendada süsteemset põletikku. Samas pole veel selge, miks need tervisenäitajad kehalise aktiivsuse langedes kehvemaks muutuvad: eriti arvestades, et madal vererõhk ja põletikuvabadus on tervise ja elukvaliteedi säilitamiseks vajalikud just eakatele.
Värskes uuringus lähenes juhtivautor ja Harvardi Ülikooli evolutsioonibioloog David Libermann küsimusele arenguloo vaatepunktist. Seletamaks kehalise aktiivsuse head mõju inimese tervisele ja pikaealisusele, lähtus ta varasematest biomeditsiinilistest uuringutest.
Evolutsioonibioloogide väitel tekkis vanuritel võimalus jalad eluõhtul seinale visata ajaloos niivõrd hilja, et inimese evolutsioon pole lihtsalt veel järele jõudnud. Mõneti võib see seletada, miks peaks tänapäeva inimene võtma eeskuju oma esivanemate elukommetest ja jääma eluks ajaks tegusaks. Teisalt ei selgita see aga, miks endisaegsed inimesed ka tänapäeva mõttes pensioniealisena nii kauaks aktiivseks jäid.
Oma töös toetusid autorid evolutsiooniteooriale ja murdsid seeläbi tänapäevaseid müüte muistsete inimeste kohta. Sageli arvatakse näiteks, et inimeste eluiga oli kuni viimase ajani lühike. Autorid osutavad aga, et kui kütt-korilane jäi lapsepõlve jooksul ellu, elas ta keskmiselt 70 aastat. Teisisõnu elas muitsne inimene veel 20 aastat peale viljaka ea lõppu. Autorite sõnul osutavad ka kivistised, et 40 000 aasta eest oli pikk iga tavaline.
Vanemaid inimesi ei jäetud inimese arenguloos kogukondades kõrvale üksnes nende oluliste teadmiste ja oskuste pärast. Vanemad inimesed suutsid nimelt ka ise oma lastele ja lapselastele toitu koguda.
Autorid märgivad, et tänapäeva ameeriklaste keskmine päevas astutud sammude hulk väheneb 40 ja 70 eluaasta vahel umbes poole võrra. Samas Tansaania kütt-korilasrahva hatsade esindajad kõnnivad vananedes vaid veidi varasemast vähem.
Kaks hüpoteesi
Murdes müüti, et eelajaloolised inimesed elasid lühikest aega ja suhteliselt istuvalt, pakuvad autorid, et omaaegsed inimesed toetusid tervisemurede ennetamisel pigem liikumisele kui mõnele muule bioloogilisele protsessile.
Kuna muistne inimene tavaliselt kas täitis või ületas oma energiavajaduse, tähendas kehaline aktiivsus, et ohtlikuks osutuda võiv üleliigne energia ei talletunud tema kehas rasvana ega taastuvate kudedena. Tänapäeval osutab aga palju teaduskirjandust, et ülemäärane rasvavaru kehas mõjub inimese tervisele halvasti.
Autorid pakkusid oma töös välja veel teisegi hüpoteesi. Selle järgi tähendas regulaarne aktiivsus, et keha energiavarud kulusid pigem liikudes kuluvate kudede ja rakkude taastamiseks ja tugevdamiseks.
Muu hulgas parandab aktiivse eluviisiga inimese keha pidevalt lihaskoe rebendeid, taastab kõhrekahjustusi, ravib tillukesi luumurde ning vabastab kehas antioksüdante ja põletikuvastaseid aineid. Istuva eluviisiga inimese kehas kõik need protsessid aga nüristuvad.
Liikumissoovitused
Mitu varasemat uuringut on välja pakkunud aktiivse eluviisi trennisoovitusi. Need varieeruvad soovituseti poolest tunnist mõõdukast treeningust päevas kuni tunniajase pinglise trennini nädalas. Regulaarse liikumiseta on inimesel suurem oht erinevate haiguste tekkeks, sealhulgas südameveresoonkonna haiguste, teist tüüpi diabeedi, Alzheimeri ja erinevate vähkide ilminguks elu jooksul.
Kuigi eelnev oli laias laastus juba varem teada, väheneb inimeste kehaline aktiivsus kõikjal maailmas. Muutuse taga on tehnoloogiad, mis tasapisi inimese füüsilist tööd asendavad, sealhulgas sõidukid, põllutöömasinad ja isetöötavad seadmed. Mugav elu tähendab seega paraku suuremaid tervisemuresid eakatele.
Libermanni sõnul on peamine, et kuna inimene on arenenud terve elu tegus olema, vajab inimkeha ka edukaks vananemiseks aktiivsust. Kui ennevanasti pidi inimene end iga päev liigutama, et ellu jääda, siis tänapäeval peab trenn olema Libermanni sõnul inimese teadlik valik, mis aitaks tervist ja vormi säilitada.
Uuring ilmus Ameerika Ühendriikide Riikliku Teaduste Akadeemia toimetistes. | Eakadki võivad olla kohastunud aktiivseks eluks | https://novaator.err.ee/1608419417/eakadki-voivad-olla-kohastunud-aktiivseks-eluks | Kui ühelt poolt on nutikad masinad teinud inimeste tööelu kergeks ja vanaduspõlve mugavaks, siis teisalt kimbutab väheliikuvaid eakaid rida tervisemuresid. Värske uuring osutab, et inimene pole arenenud eluõhtul istuvaks jääma, mistõttu tagaks tänapäeva eakale parema elu mugavuse asemel regulaarne liikumine. |
Channing Tatum kehastab filmisarja kolmandas filmis "Magic Mike's Last Dance" meelelahutajat. Film jälgib meesstripparite elu.
Filmis osalemist kinnitas Tatum sotsiaalmeedias. Näitleja postitas enda Twitteri kontole foto filmi järgmise osa stsenaariumist.
Well world, looks like Mike Lane's tapping back in. @hbomax pic.twitter.com/V9Ce62n710
— Channing Tatum (@channingtatum) November 29, 2021
Näitleja kinnitas, et on elevil ning ootab põnevusega uusi seiklusi. "Pole sõnu selle kohta, kui põnevil ma olen, et osa saada "Magic Mike'i" maailmast koos Steveni, Gregi, Reidi ja HBO Maxi imeliste inimestega," ütles Tatum.
Kuigi Channing Tatum ei avaldanud filmi kohta üksikasju, võib tema postitatud fotolt mägrata, et stsenaariumi autor on Reid Carolin, kes on kirjutanud ka filmisarja kaks esimest filmi.
Viimane "Magic Mike'i" film ilmus aastal 2015.
Hetkel pole veel teada, millal film ilmavalgust näeb. | Channing Tatum teeb kaasa ka "Magic Mike'i" kolmandas filmis | https://menu.err.ee/1608420095/channing-tatum-teeb-kaasa-ka-magic-mike-i-kolmandas-filmis | Näitleja Channing Tatum kinnitas, et naaseb ekraanidele filmisarja "Magic Mike" kolmandas osas. |
Võitjate ridades tegi suurepärase mängu leedukas Jonas Valanciunas, kes viskas enda karjääri punktirekordi, tuues 39 punkti. Lisaks võttis ta 15 lauapalli. Seejuures koguni 29 punkti viskas Valanciunas avapoolajal. Valanciunas tabas mängu jooksul kaheksast kolmepunktiviskest seitse, need kõik olid esimesel poolajal.
Brandon Ingram lisas 27 ja Herbert Jones 16 punkti. Clippersi parim oli Paul George 27 punktiga, Reggie Jackson panustas 19 punktiga.
Vigastuspausilt naasnud Nikola Jokic aitas Denver Nuggetsil kuuemängulise kaotusteseeria lõpetada, kui võõrsil alistati 120:111 Miami Heat.
Randmeprobleemi tõttu neli mängu vahele jätma pidanud Jokic oli 24 punkti ja 15 lauapalliga võitjate parim, Aaron Gordon lisas 20 ja Bones Hyland 19 punkti. Heati ridades tõi Bam Adebayo samuti 24 punkti ja võttis 13 lauapalli.
Chicago Bulls sai kodusaalis suure võidu, olles 133:119 parem Charlotte Hornetsist. Nikola Vucevic panustas Bullsi võitu 30 punkti ja 14 lauapalliga, DeMar DeRozan lisas 28 punkti. Hornetsi resultatiivseim oli Terry Rozier 31 punktiga.
Tulemused:
Philadelphia – Orlando 101:96
Miami – Denver 111:120
Chicago – Charlotte 133:119
Houston – Oklahoma City 102:89
Minnesota – Indiana 100:98
Dallas – Cleveland 96:114
San Antonio – Washington 116:99
Utah – Portland 129:107
LA Clippers – New Orleans 104:123 | Karjääri parima mängu teinud Valanciunas aitas Pelicansil Clippersi alistada | https://sport.err.ee/1608420098/karjaari-parima-mangu-teinud-valanciunas-aitas-pelicansil-clippersi-alistada | Korvpalliliigas NBA alistas läänekonverentsis eelviimasel kohal paiknev New Orleans Pelicans võõrsil 123:104 Los Angeles Clippersi. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.