text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Ettepanek pälvis 200-liikmelises parlamendis suure toetuse - poolt hääletas 178 rahvasaadikut, vastaseid oli 13, vahendas Yle.
Vastu hääletasid Vasakliidu fraktsioon ja üks Rootsi Rahvapartei rahvasaadik.
Põhiseaduse muutmist oli vaja, et kaitsepolitsei (Supo) ning kaitsevägi saaksid õiguse terrorismi tõrjumise eesmärgil lugeda Soomega seotud kirjavahetust. Juriidiliselt tulenes põhiseaduse muutmise vajadus julgeolekut puudutavate seaduste muutmisest, mille saab nüüd heaks kiita praeguse parlamendikoosseisu ajal.
Ka Soome põhiseaduse 10. artikli praegune sõnastus annab võimaluse, et mõnel puhul konfidentsiaalse sõnumivahetuse kaitse ei kehti ehk seaduses saab sätestada, et üksikisiku või ühiskondlikku julgeolekut nagu kodurahu ohustavate kuritegude uurimisel, kohtuprotsessil, turvakontrollis ja vabadusekaotuse ajal saab seda kaitset piirata.
Praktikas on see aga tähendanud seda, et võimudel tuleb sellistel puhkudel tuua välja konkreetsed kuriteod ja isikud ning seetõttu lisatakse sellele põhiseaduse sättele nüüd sõnad: "ja ka informatsiooni hankimiseks sõjalise tegevuse või sellise tegevuse kohta, mis tõsiselt ohustab riiklikku julgeolekut."
Yle toob oma analüüsis välja ka selle, et mõistet "riiklik julgeolek" pole Soome seadustes seni põhjendusena eriti kasutatud ning seetõttu on äsjane põhiseaduse muutmine samuti murranguline. | Soome parlament muutis julgeolekukaalutlustel põhiseadust | https://www.err.ee/866203/soome-parlament-muutis-julgeolekukaalutlustel-pohiseadust | Soome parlament kiitis kolmapäeval heaks põhiseaduse kiirkorras muutmise riiklikku julgeolekut puudutavatel kaalutlustel. |
Põhikoosseisus alustanud Kauniste sai esimese hoiatuskaardi 52. minutil hoolimatu vea eest. 80. minutil sai ta sarnase rikkumise eest ka teise kollase kaardi, ent mängu peakohtunik Marko Liiva teda punasega minema ei saatnud, kirjutab Soccernet.ee.
Vahetult pärast oma teist kollast oli Kaunistel hea võimalus lüüa värav, ent ta tabas posti. Seejärel sai Heliose mängija Valeri Šabanov 84. minutil oma teise kollase kaardi, misjärel pidi tema punasega väljakult lahkuma. Seega mängis Helios viimased minutid kümnekesi Pärnu JK 11 vastu.
Eksimuse sisse lasknud 26-aastane kohtunik Marko Liiva omab A-litsentsi ehk kuulub Eesti kohtunike paremikku. Sel hooajal on ta peakohtunikuna teenindanud viite Premium liiga, kuute esiliiga ja kaheksat esiliiga B mängu. Neljanda kohtunikuna on ta ametis olnud veel mitmetel kõrgliiga mängudel. Alles eelmisel kuul oli ta neljas kohtunik ka rahvusvahelisel tasandil, kui kuulus Eesti kohtunikebrigaadi, mis mõistis õigust U-21 EM-valikturniiril Malta ja Belgia mängul. | Kurioosum: mängija jätkas kahe kollasega mängimist ja oleks väravagi löönud | https://sport.err.ee/866200/kurioosum-mangija-jatkas-kahe-kollasega-mangimist-ja-oleks-varavagi-loonud | Möödunud nädalavahetusel leidis Esiliiga B 31. voorus aset kummaline seik, kui Võru Heliose ja Pärnu JK 0:0 viigimängus nägi pärnakas Risto Kauniste kahel korral kollast kaarti, aga väljakult lahkuma ei pidanud. |
Räppar avaldas isiklikke detaile oma elust enne peagi ilmuva dokumentaalfilmi "Queen: The Documentary" linastumist, vahendas BBC.
Minaj meenutas, et tema isa oli ema vastu vägivaldne. "Ma mäletan, kui mu ema lasi isal temaga vägivaldselt käituda. Võib-olla mõned inimesed kirjeldavad mind ülbena, aga see on seetõttu, et ma vandusin endale juba siis, et ükski mees ei hakka mind väärkohtlema, solvama või minuga samamoodi käituma. Ja siis äkki oli see minu elu," rääkis 35-aastane muusik sotsiaalmeedia vahendusel.
Minaj ei avaldanud, kes oli see inimene, kes teda väärkohtles. "Ma lasin ühel inimesel ennast nii madalalt kohelda, et ma ei tundnud enam iseennast ära. Ma kartsin stuudiosse minna. Ma ei uskunud iseendasse," rääkis Minaj Instagrami laetud videotes.
View this post on Instagram
#Queen The documentary - Coming Soon
A post shared by Barbie® (@nickiminaj) on Oct 2, 2018 at 1:57pm PDT
View this post on Instagram
#Queen The Documentary Coming Soon [Pt. 2]
A post shared by Barbie® (@nickiminaj) on Oct 2, 2018 at 2:08pm PDT | Räppar Nicki Minaj tunnistas, et on kannatanud vägivaldset suhet | https://menu.err.ee/866188/rappar-nicki-minaj-tunnistas-et-on-kannatanud-vagivaldset-suhet | USA räppar Nicki Minaj avaldas, et tema lapsepõlv möödus vägivaldse isaga ning on ise olnud vägivaldses suhtes. |
170-liikmelises föderatsiooninõukogus hääletas eelnõu poolt 149 senaatorit. Vastu oli viis senaatorit ning kolm oli kohal, kuid jättis hääletamata, vahendas Meduza.
Nüüd vajab eelnõu seaduseks muutumiseks veel president Vladimir Putini allkirja ning Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul võib riigipea oma heakskiidu anda juba lähiajal.
Eelnõud muudeti pärast esimest lugemist riigiduumas ning sinna viidi sisse president Putini poolt reformi "pehmendamiseks" mõeldud muudatused.
Kui peaminister Dmitri Medvedevi poolt välja käidud esialgne ettepanek oli näiteks tõsta pensioniiga meestel 65. ja naistel 63. eluaastani, siis nüüdses eelnõus on need vastavalt 65. ja 60. eluaastat.
Praegu saavad Venemaa mehed pensionile minna 60 ja naised 55 aasta vanuselt. Pensioni suurus on keskmiselt 14 000 rubla kuus ehk umbes 190 eurot.
Tegemist oleks esimese pensioniea tõusuga Venemaal pea 90 aasta jooksul ning plaan on ühiskonnas pälvinud mõnevõrra haruldaselt laia kriitikat võimu aadressil. Samuti on valitsuse plaan mõjutanud negatiivselt Putini enda reitingut - viimase nelja aasta madalaim - ja seda hoolimata sellest, et ta üritas sellel teemal rääkimist pikka aega vältida.
Kriitikuid pole eelnõusse lisatud muudatused siiski lepitanud ning protestiaktsioonid on meelavaldajate vahistamistest hoolimata jätkunud. | Venemaa föderatsiooninõukogu andis pensionireformile heakskiidu | https://www.err.ee/866197/venemaa-foderatsiooninoukogu-andis-pensionireformile-heakskiidu | Venemaa parlamendi ülemkoda ehk föderatsiooninõukogu kiitis kolmapäeval heaks kriitikat pälvinud pensionireformi eelnõu, mille alamkoda ehk riigiduuma septembri lõpus vastu võttis. |
Dybala kübaratrikk aitas kaasa faktile, et Cristiano Ronaldo puudus eilsest mängust, kuna sai eelmises Meistrite liiga mängus Valencia vastu punase kaardi, kirjutab Soccernet.ee.
"Ma olen tema üle õnnelik, ta areneb ja mängib järjepidavamalt, aga kõik mängisid hästi ja näitasid klassi Young Boysi vastu," ütles Allegri. "Nad olid väga füüsiline meeskond, seega üritasid meid igatipidi blokeerida."
Vaatamata kindlale kodusele võidule, oli Allegri pettunud, et Juventus rohkem väravaid ei löönud. "Kui peaksin midagi negatiivset ütlema, siis see, et oleksime pidanud rohkem väravaid lööma, kuna väravatevahe võib olla väga oluline grupi võitmiseks. Aga üldiselt meeskond mängis hästi, nad jätkavad arenemist." | Juventuse peatreener ei olnud rahul võiduga Young Boysi üle | https://sport.err.ee/866196/juventuse-peatreener-ei-olnud-rahul-voiduga-young-boysi-ule | Juventuse jalgpalliklubi peatreener Massimiliano Allegri jäi rahule Paulo Dybala kübaratrikiga Berni Young Boysi vastu, aga tõdes, et Juventus oleks võinud veel skoorida. |
"Me jätkame üleskutseid Ungarile mitte kasutada kahepoolseid lahkarvamusi NATO Ukraina aitamise lubadustele täitmise takistamiseks," ütles Ühendriikide saadik.
USA esindajad märkisid varem, et Ungari ei tohi kuritarvitada oma NATO-liikmesust teiste riikidega vaidluste lahendamiseks.
Hutchinson rõhutas samuti, et "Ukraina jaoks, kes kannatab oma alal Venemaa agressiooni käes, on tähtis, et me aitaksime teda igal võimalikul viisil, et tõkestada Venemaa pealetung".
Lisaks avaldas saadik lootust, et "Ungari lahendab oma lahkarvamused haridusseaduse osas Ukrainaga eraldi ja liitub siis meiega NATO-s, et aidata Ukrainal igal viisil säilitada oma suveräänne ala ja muuta sealne demokraatia püsikindlaks".
Ungari on Ukraina väidetavalt vähemusi diskrimineeriva haridusseaduse tõttu tänavu mitu korda blokeerinud NATO-Ukraina komisjoni istungeid.
Allikas: Ukrainasse jõudis partii USA surmavat relvastust
USA saatis Ukrainasse suure partii surmavaid relvi ja moona, sh rakette, ütles asjaga kursis olev allikas kolmapäeval Interfaxile.
Allika andmetel viidi tarne läbi Krakovetsi piiripunkti kaudu.
"Ukrainasse toodi umbes 3500 tulirelva, üle 3100 miini ja kahe miljoni padruni, umbes 34 000 detonaatorit, 52 000 raketti ja 5,38 miljonit paukpadrunit," ütles agentuuri allikas, kelle andmetel läksid relvad ja moon sõjaväeosale А-4150, mis asub Ukrainas Lvivi oblastis Javorivi rajoonis Starõtšis.
"Saatjaks oli märgitud USA sõjaväebaas New Yorgi osariigis Syracuse linnas Tompson road 6900," ütles agentuuriga vestelnu.
USA presidendi Donald Trumpi valitsus otsustas eelmisel aastal hakata tarnima Ukrainale surmavat kaitserelvastust.
Ukraina kahtlustab Venemaad tuumarelva viimises Krimmi
Ukraina kahtlustab, et Venemaa viis okupeeritud Krimmi tuumarelva, ütles Ukraina välisminister esmaspäeval.
"Praegu on Krimm muutumas üheks suureks Vene sõjaväebaasiks. Meil on põhjendatud kahtlused, et seal võib olla tuumarelv või vähemalt taristu selle jaoks," ütles Ukraina välisminister Pavlo Klimkin telejaamale ATR.
Tema sõnul tarnitakse sõjatehnikat Süüriasse just nimelt Krimmist.
Sellega seoses ütles Klimkin, et Ukraina välisministeerium kavatseb valmistada ette Krimmi militariseerimist puudutava ÜRO peaassamblee otsuse eelnõu.
"On mõte teha eraldi Krimmi militariseerimist puudutav otsus," ütles ta.
Gruusia sai USA-lt propagandaga võitlemiseks pool miljonit dollarit
USA välisministeerium eraldas Gruusia valitsusele vaenulike riikide kihutustööga võitlemiseks pool miljonit dollarit, ütles Gruusia peaminister Mamuka Bahtadze kolmapäeval.
"Töötasime koos meie strateegilise partneriga sellele meid vaenavate riikide ründavale kihutustööle vastuseismiseks välja väga tähtsa tegevusplaani. Välisministeeriumi eraldatud vahendid suunatakse strateegilise kommunikatsiooni tugevdamisse," ütles Bahtadze.
Valitsusjuhi sõnutsi antakse vahendid üle Gruusias tegutsevale NATO kontaktbüroole, mis teavitab elanikkonda "Euroopaga lõimumise eelistest". | USA: kutsume Ungarit üles mitte takistama NATO-Ukraina koostööd | https://www.err.ee/866189/usa-kutsume-ungarit-ules-mitte-takistama-nato-ukraina-koostood | USA esindaja NATO juures Kay Bailey Hutchison kordas Brüsselis üleskutset Ungarile lõpetada NATO-Ukraina koostöö takistamine, edastas raadiojaama Ameerika Hääl Ukraina toimetus. |
Ülemöödunud aastal sõlmitud kollektiivlepingu järgi tõuseb bussijuhtide miinimumtöötasu 2018. aasta jaanuariks 50 euro võrra ehk 945 euroni. Kolmapäeval Tartusse kogunenud transpordi ametiühingu esindajad aga leiavad, et pikas plaanis sellest ei piisa. Aastal 2019 peaks bussijuhi palk olema vähemalt 1200 eurot. Kusjuures transpordi ametiühingu esimees Üllar Kallas ei vaatagi palgaküsimuses niivõrd tööandjate, kui riigi otsa.
"Tööandjatel samamoodi ei ole seda lisaraha kuskilt kohe võtta. Siin peaks riik otseselt sekkuma, selles mõttes, et kui on üldkokkuleppega vastu võetud bussijuhtide töötasu, siis selle osa ka tööandjatele kindlasti hüvitama," usub Kallas.
Ametiühingujuht räägib lepingutest, mille alusel ostab riik bussivedajatelt osaliselt või suisa täies mahus doteeritud ühistransporti. Töötajate soov on, et riik võtaks lepingud lahti ja suurendaks nendes palgakomponenti. Maksma läheks see Kallase sõnul neli kuni viis miljonit eurot.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütleb, et niimoodi kehtivaid lepinguid muuta oleks lihtsalt ebaseaduslik.
"Tööandja peab riigihankel osaledes arvestama ka palgatrende. Riigihangete seadusest lähtuvalt me ei saa teha niimoodi, et tehti madal pakkumine ja nüüd me maksame selle raha juurde, et tõsta palku. Teine koht või kolmas koht tegi võib-olla vastutustundliku pakkumise, arvestas juba selle mõistliku palga trendiga," märkis Tatter.
Tatter lisab, et kehtivad avaliku liiniveo lepingud ei tohi saada palgaküsimuse lahendamisel takistuseks. Esiteks seetõttu, et riigiga sõlmitud lepingu alusel sõidavad Eestis vähem kui pooled bussid. Teiseks, kui kollektiivleping ära sõlmida, siis igas uues hankes peavad ettevõtted sellega juba arvestama ehk riigilt rohkem raha küsima.
Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori tõdeb samuti, et kollektiivleping riiki tõenäoliselt rahakotiraudu avama ei pane. Ning tema töötab hoopis selle nimel, et uue sisu saaks avaliku liiniveo lepingusse seatud palgaindeks.
"See tähendab, et statistikaamet kogub kokku andmed bussijuhtide palgast üle riigi. Ja palgaandmete muutus kajastub ka indeksis ning ettevõtetele makstakse palgakulu kas rohkem või vähem tagasi," sõnas Tori.
Ain Tatter lisab, et viimastel aastatel oleks see juba päris mitmes hinnaindeksi muutus, kuid sellega tegeldakse. Villem Tori omalt poolt tõdeb, et 1200 euroni uus indeks palka ei vii.
Aga probleemi, mille väikesed palgad on toonud, näevad ühtemoodi nii töötajad kui ka tööandjad. Ehk 74 protsenti bussijuhtidest on vanemad kui 50-aastased ja alla 35-aastaseid on bussijuhtide seas kõigest kuus protsenti.
Tööandjad soovivad umbkeelseid bussijuhte
Ametiühingujuht Üllar Kallas usub, et palgatõus aitaks praegu Soomes töötavaid bussijuhte tagasi tulla. Aga siin peavad ettevõtjad riigiga läbirääkimisi, et tööjõuprobleemi hoopis teisiti lahendada. Nimelt soovivad ettevõtjad, et riik lubaks tööle võtta ka neid, kes eesti keelt ei oska. Näiteks hiljutises kirjas haridusministeeriumile mainiti, et keelenõuded pärsivad liiniveol välistööjõu kasutamist.
Tööandjate sõnumile, et bussijuht pole giid, vastab Pärnu bussijuht Urmas Pärgma: "Väga jabur mõte minu meelest. Bussijuht peab kõigile vastama. Kui reisija tuleb ja küsib, siis bussijuht peab vastama."
Juhuks, kui palgaläbirääkimised ebaõnnestuvad, pole bussijuhtide nappus siiski ainus asi, millega tööandjad ja riik arvestama peavad. Ametiühingu teatel on nad valmis ka aktsioonideks, kuni tasuta ühistranspordi seiskamiseni välja.
"Esialgu teeme piketid ja kui muu ei aita siis teeme streigi niikaua, kui palga kätte saame," lubab bussijuht Urmas Pärgma.
Transpordi ametiühingu esimees Üllar Kallas lisab, et kehtiva kollektiivlepingu järgi nad küll kuni tuleva aasta lõpuni päris streikida ei või, aga üht-teist saab ikkagi teha.
"Täna teevad bussijuhid hästi palju ületunde. Nad võivad ka neist asjadest hakata keelduma ja siis ei ole kaugel ka see, kui mõned liinid jäävad kindlasti ka sõitmata," osutab Kallas. | Hüppelist palgatõusu ootavad bussijuhid ähvardavad streigiga | https://www.err.ee/866187/huppelist-palgatousu-ootavad-bussijuhid-ahvardavad-streigiga | Bussijuhtide hinnangul peaks ülejärgmisel aastal nende palk kerkima vähemalt 1200 euroni ning kui palgaläbirääkimised peaksid ebaõnnestuma, ollakse valmis ka tasuta ühistranspordi seiskamiseks. |
37-aastase Williamsi paariliseks on 20-aastane Frances Tiafoe. Tiitlikaitsja Šveitsi segapaari moodustavad 20-kordne suure slämmi turniirivõitja Roger Federer ja Belinda Bencic.
"Austraalia fännid on alati olnud väga toetavad ja Hopman Cup on mulle alati andnud uueks hooajaks hea tõuke – eriti Austraalia lahtiste jaoks," lausus Williams, kes pole mänginud alates US Openi finaalis saadud vastuolulist kaotust.
29. detsembrist kuni 5. jaanuarini vältaval Hopman Cupil osalevad kaheksa riigi segapaarid, kes on jaotatud kahte gruppi. Omavahel mängitakse meeste ja naiste üksikmängus ning segapaarismängus. Kummagi grupi parim võistkond tagab pääsme finaali.
A-alagrupp:
Prantsusmaa – Lucas Pouille ja Alize Cornet
Hispaania – David Ferrer ja Garbine Muguruza
Saksamaa – Alexander Zverev ja Angelique Kerber
Austraalia – Matt Ebden ja Ashleigh Barty
B-alagrupp:
Suurbritannia – Cameron Norrie ja Katie Boulter
Kreeka – Stefanos Tsitsipas ja Maria Sakkari
Šveits – Roger Federer ja Belinda Bencic
USA – Frances Tiafoe ja Serena Williams | Hopman Cupil saab näha Federeri ja Williamsi vastasseisu | https://sport.err.ee/866184/hopman-cupil-saab-naha-federeri-ja-williamsi-vastasseisu | Serena Williamsi 2019. aasta hooaeg algab Hopman Cupiga, kus ameeriklanna kohtub segapaarismängus Šveitsi tennisetähe Roger Federeriga. |
Ajaleht Le Figaro kirjutab, et tolliametnikud olid ööl vastu teisipäeva patrullimas Toulouse'ist läänes asuval A61 maanteel ning tavapärast kontrolli tehes äratas nende tähelepanu üks Hollandi registreerimisnumbriga veoauto, mis oli pargitud bensiinijaama lähedusse.
Võimuesindajad küsitlesid auto juhti ja reisijat ning viimaste käitumine paistis olevat närviline. Politsei allikate kohaselt olid autos viibinud isikud andnud ka tolliametnike küsimustele ebamääraseid vastuseid.
Seetõttu otsustati sõiduk läbi otsida ning veoauto külmkambri all olevast peidikust leiti 50 pakki, mis sisaldasid kokku 650 kilogrammi kokaiini.
Praeguseks on 53- ja 60-aastane mees Prantsuse võimude poolt kinni peetud.
Ajalehe andmetel on tegu Haute-Garonne'i departemangu ajaloo suurima tabatud kokaiinilastiga. | Prantsuse võimud pidasid kinni kaks soomlast 650 kilogrammi kokaiiniga | https://www.err.ee/866183/prantsuse-voimud-pidasid-kinni-kaks-soomlast-650-kilogrammi-kokaiiniga | Prantsuse võimud pidasid Toulouse'i lähistel kinni kaks soomlast, kelle sõidukist leidsid tolliametnikud umbes 650 kilogrammi kokaiini. |
Tartu Ülikool/Bigbanki peatreener Kristjan Kaisi sõnul on ettevalmistus kulgenud häti. "Ettevalmistus hooajaks on kulgenud üsna plaanipäraselt, alustasime ÜKE treeningutega augusti keskpaigas ja septembrist alates oleme täismahus teinud ka pallitreeninguid. On olnud (ja on ka praegu) mõned vigastused, aga üldjoontes on kogu võistkonna põhituumik mänguvalmis. Hooajaeelseid kontrollmänge oleks tahtnud saada rohkem, aga aeg ja võimalused panevad sellele piirid," rääkis Kais.
Juhendaja sõnul oli pühapäevane Eesti meistrivõistluste mäng Saaremaaga kaugel ideaalsest. "Esimene mäng Saaremaa vastu oli meie poolt väga rabe, eksisime palju pallingul ja tegime mängu peale kokku 34 enda viga, mis tähendab, et vastased said pooled punktid meie vigadest (kokku andsime kolmes geimis ära 69 punkti). Positiivse poole pealt võib esile tuua head võitlusvaimu ning asjaolu, et sellise vigaderohke mänguga saime tabelisse kirja kolm võidupunkti. Rõõmu teevad 11 blokipunkti, blokiga olemegi ilmselt kõige rohkem treeningutel tööd teinud, kuid ka seal on veel kõvasti arenguruumi. Tööd on vaja veel teha kõige kallal, et mängumootor õlitatult käima saada. Pikk hooaeg on veel ees ja esimene tiitel mängitakse välja detsembris," lisas Kais. | Kristjan Kais: avamäng Saaremaaga oli väga rabe | https://sport.err.ee/866181/kristjan-kais-avamang-saaremaaga-oli-vaga-rabe | Nädalavahetusel pannakse pall mängu naiste võrkpalli Balti liigas, kus kevadel võidetud tiitlit hakkab kaitsma Tartu Ülikool/Bigbank. Tänavusel hooajal teeb Balti ühisliigas kaasa kaheksa naiskonda, neist kaks Eestist. Lisaks tartlannadele osaleb TalTech/Tradehouse ning kolm võistkonda Lätist ja kolm Leedust. |
Tavapäratu armastusloo lavastab Ringo Ramul ning mängivad Kadri Lepp ja Janek Vadi, kes viibivad kordagi lavalt lahkumata kunstnik Annika Lindemanni loodud peeglimaailmas, olles publiku silme all justkui läbi teleskoobi jälgitavad tähtkujud öises taevas.
Vaatajal lubatakse heita pilk Marianne ja Rolandi elukäigu võimalikele variatsioonidele, kus kõik sõltub valikutest. Marianne ja Roland kohtuvad grillipeol. Nad armuvad. Või ei armu. Kolivad kokku. Või ei koli. Murravad teineteise südamed. Või ei murra. Elavad õnnelikult koos elu lõpuni. Või ei ela. Kõik edasine sõltub nende valikutest, juhustest või sellest, milline on tähtede seis. Lavastus lennutab meid läbi aegruumi, rääkides kahe inimese valikuvõimalustest ja saatusest. Milline oleks elu olnud, kui me oleksime teinud aastaid tagasi hoopis teised valikud?
"Olen oma elus palju mänginud mis-siis-kui mõttega ja juurelnud, kas meie elu on vaid jada juhuseid või juhib seda saatus. Sellega tegeleb ka "Tähtede seis", mis haaras oma tavatu vormiga mu tähelepanu. See on lugu meile antud ajast, kuid eelkõige armastusest," ütles lavastaja Ringo Ramul.
"Tähtede seis" on Ugala teatri näitleja ja lavastaja Ringo Ramuli teine lavastus Ugala teatris. Varem on ta lavastanud L. Frank Baumi romaanil põhineva "Võlur Ozi" . 2017. aastal esietendus Rakvere teatris tema lavastus "Kellavärgiga apelsin" ning 2018. aastal jõudis Saueaugu teatritalus lavale Priit Põldma näidend "Ilmavõõras".
Lavastusele teeb muusikalise kujunduse hinnatud helilooja Rasmus Puur ning valguskujunduse loob Mari-Riin Paavo. | Ugala teater toob teise uuslavastusena lavale Nick Payne'i draama "Tähtede seis" | https://kultuur.err.ee/866176/ugala-teater-toob-teise-uuslavastusena-lavale-nick-payne-i-draama-tahtede-seis | Ugala teatri 99. hooaja teise uuslavastusena jõuab laupäeval, 6. oktoobril publiku ette briti näitekirjaniku Nick Payne'i auhinnatud draama "Tähtede seis", mille keskmes on kahe inimese, Marianne ja Rolandi, suhete-tulevärk. |
Kolmapäevane Eesti Ekspress kirjutas, et New York Timesi sisuturunduse stuudio T Brand valmistas e-residentsuse programmile uhke multimeedialahenduse ning makstud veebiloos kiidavad e-residentsust president Kersti Kaljulaid ja e-residendid ise.
E-residentsuse programmi tegevjuhi Kaspar Korjus ütles ERR-ile, et teavitustegevuse maksumus on 181 300 eurot – see sisaldab nii tootmis-, meedia- kui uuringukulusid.
"Hinna sees on kaks uuringut, tänu millele saime andmeid New York Timesi lugejate kohta Euroopas ja Aasias, kus tuleb ka meie peamine e-residentide juurdekasv. Uuring keskendus keskmiselt jõukamate ettevõtlike inimeste vajaduste uurimisele. Teine uuring tuleb kampaania lõpus ja aitab meie tegevuste tulemust mõõta. Lisaks on hinna sees digitaalsete reklaamide ja muude artikliga seotud materjalide kujundus," loetles ta.
Korjuse sõnul saab e-residentsuse programm sellist teavitustegevust tellida, sest programm on kasumis ja toodab Eesti riigile tulu. "Kuna e-residentide huvi on mõõdetav, näeme iganädalaselt, kuidas iga investeeritud euro toob mitu eurot tagasi," ütles Korjus.
Maksuameti andmetel on selle aasta augusti lõpuks laekunud e-residentide ettevõtete maksudest 8,6 miljonit eurot
Majandusministeeriumi asekantsler Siim Sikkut ütles ERR-ile, et seda summat saab teavitustegevuse abil veelgi kasvatada. "Meie teavitusprojekt kestab New York Timesis kokku aasta ning oluline on, et me saame mõõta ka kampaania tulemusi."
Korjus lisas, et New York Timesi väljavalimisel on omaette põhjus. "Senine kogemus näitab, et USA tippväljaandeid loetakse kogu maailmas ning seetõttu on sõnumite mõju seal ka rahvusvaheline ning täidab meie eesmärke paremini. New York Timesi artikleid refereerivad paljud väljaanded üle kogu maailma. Samuti näitab meie senine kogemus, et veebis avaldatud põhjalikud artiklid on kõige tõhusam viis teadlike e-residentide taotluste arvu suurendamiseks."
Korjuse sõnul on e-residentsuse programmi eestvedajatelt ka varem küsitud, et miks üldse e-residentsust veel raha eest tutvustada, kui sellest maailmas niigi palju juba räägitakse.
"Kuigi paljud välisriikide ettevõtjad näiteks on küll e-residentsusest üht teist kuulnud ja selle osas positiivselt häälestatud, ei pruugi nad siiski veel teada, kuidas just nemad võiksid Eestis äri tegemisest võita. Sellistest detailidest ei taha paljud meediakanalid enam nii põhjalikult rääkida, kuna see võtab ruumi ja ei pruugi kõiki lugejaid-kuulajaid huvitad," lisas Korjus. | E-residentsuse teavitusprojekt New York Timesis maksab 180 000 eurot | https://www.err.ee/866173/e-residentsuse-teavitusprojekt-new-york-timesis-maksab-180-000-eurot | Eesti e-residentsuse programmi sisuturundus New York Timesis neelab koos uuringutega veidi üle 180 000 euro. |
Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse prokuratuuri apellatsioonis taotletud ulatuses ehk Krasnoglazovi õigeksmõistmises MTÜ Puškini Instituudi raha eest isiklikuks tarbeks televiisori, mobiiltelefoni, sülearvuti ja erinevate sisustuskaupade ostmises, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Samuti tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse Krasnoglazovi ja Puškini instituudi õigeksmõistmises nende kaupade ostmiseks toetuse kasutamise aruannete koostamises ja allkirjastamises ning esitamises Narva linnale, aruannete järgi osteti need kaubad Narva Täppisteaduste kooli jaoks.
"Nimetatud osas saatis ringkonnakohus kriminaalasja uueks arutamiseks Viru maakohtule samas kohtukoosseisus," märkis Tamm.
Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium asus erinevalt maakohtust seisukohale, et kriminaalmenetluses on võimalik süüdistuse piiridest väljumata kontrollida, kas Krasnoglazov pani süüdistuses kirjeldatud viisil toime eelnimetatud instituudi vara omastamise.
"Pelgalt asjaolu, et süüdistuses pole märgitud, kas omastatud vara kuulus Narva linnale või instituudile, ei anna seadusest tulenevat alust Krasnoglazovit omastamises õigeks mõista," märkis kohus.
Ringkonnakohus märkis, et samuti ei vasta maakohtu põhjendus süüdistatavate õigeksmõistmises dokumentide võltsimises ja nende kasutamises ringkonnakohtu hinnangul seaduses ette nähtud õigeksmõistva otsuse tegemise alusele.
"Asjaolu, et Narva poolt Narva Täppisteaduste kooli tarbeks Puškini instituudile makstava toetuse kasutamine ja tagasinõudmine oli lepinguga reguleeritud, ei ütle midagi selle kohta, kas süüdistatavad panid toime dokumentide võltsimise ja nende kasutamise," selgitas kohus.
Ringkonnakohtu otsus on vaidlustatav riigikohtus 30 päeva jooksul.
Jaanuaris mõistis Viru maakohus Krasnoglazovi vara omastamises, dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises õigeks.
Maakohus leidis, et Krasnoglazovi, MTÜ Puškini Instituut ja Narva linna suhted ei välju lepinguliste suhete raamest.
"Süüdistuse mõnest episoodist on tõesti võimalik teha järeldus, et MTÜ Puškini Instituut kasutas mõned summad mittesihtotstarbeliselt, kuid see küsimus on reguleeritud kahepoolse lepinguga. MTÜ tagastas selliseid summasid korduvalt linna nõudel," märkis kohus ja leidis, et ei ole alust reguleerida neid fakte kriminaalmenetlusega. "Kõik sellised küsimused peavad olema lahendatud lepingu raames, vaidluse korral aga tsiviilkohtumenetluses".
Kohus määras, et riigieelarvest hüvitatakse Krasnoglazovi ja Puškini Instituudi kaitsjakulud 10 460 eurot. Kriminaalasja raames tehtud menetluskulud jättis kohus riigi kanda.
Prokurör palus kohtuvaidlustes tunnistada Krasnoglazov süüdi ning mõista talle lõplikuks liitkaristuseks kaks aastat, üks kuu ja 28 päeva tingimisi vangistust nelja aasta pikkuse katseajaga. Samuti taotles prokurör Krasnoglazovilt 8955,42 euro väljamõistmist, mis võrdub tema enda poolt või kolmanda isiku kasuks omastatud vara väärtusega.
MTÜ-le Puškini Instituut peaks kohus prokuröri hinnangul määrama rahalise karistuse 6000 euro ulatuses.
Kaitsja palus Andrei Krasnoglazovi ja MTÜ Puškini Instituudi õigeks mõista. | Ringkonnakohus saatis Puškini instituudi juhi süüasja uueks arutamiseks | https://www.err.ee/866171/ringkonnakohus-saatis-puskini-instituudi-juhi-suuasja-uueks-arutamiseks | Tartu ringkonnakohus saatis MTÜ Puškini Instituudi juhi Andrei Krasnoglazovi kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks. |
Põhja-Itaalias asuv 400 000 elanikuga linn on varem korra Giro d'Italia starti võõrustanud - 1994. aastal pälvis hommikuses grupisõidus esikoha Endrio Leoni, päeva lõpus läks liidrisärk õhtuse eraldistardi võitnud Armand De Las Cuevase selga, vahendab Marathon100.com.
Teine etapp algab Bolognast, kuid lõpp-punkt avalikustatakse novembris toimuval velotuuri ametlikul esitlusel. Avanädalal külastavad ratturid Itaalia lõunaosa enne, kui põhjapiirkonda naastakse. Üheksandat ja kümnendat etappi võõrustab Emilia-Romagna piirkond.
Üheksas etapp kujutab endast 34,7 km temposõitu rannikulinnast Riccionest San Marinosse. Tegemist on karmi katsumusega, sest sõidu teine pool kulgeb peaaegu täies ulatuses ülesmäge ja enne Giro esimest puhkepäeva tekivad märkimisväärsed vahed.
Big Start #Giro d'Italia 102
???????? https://t.co/IsCWEPFRe9
???????? https://t.co/h1f4V4vwQX
???????? https://t.co/6KHOfeH5wM pic.twitter.com/QkAqQRH5XR
— Giro d'Italia (@giroditalia) September 24, 2018 | Selgusid järgmise Itaalia velotuuri avaetapi üksikasjad | https://sport.err.ee/866170/selgusid-jargmise-itaalia-velotuuri-avaetapi-uksikasjad | Järgmise aasta Itaalia velotuur algab 8,2 km pikkuse individuaalse temposõiduga Bolognas. Avapäeval võivad tekkida arvestatavad vahed, sest etapp lõppeb 2 km mäefinišiga Santuario della Madonna di San Luca otsa. |
Haven Kakumäe sadamas toimuva auhinnagala suurejoonelises show s ristuvad traditsioonid ja uuenduslikkus, muusikalises programmis astuvad üles Curly Strings, Reket, Liis Lemsalu, Öed, Tanel-Eiko Novikov, Eesti Raadio laulustuudio lastekoor, keelpillikvartett Prezioso jpt.
Eesti suurimat ettevõtluskonkurssi veavad Eesti kaubandus-tööstuskoda, ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) ja tööandjate keskliit. Tegemist on riigi kõrgeima tunnustususega Eesti silmapaistvatele ja edumeelsetele ettevõtetele.
Tänavu jagatakse auhindu 18. korda ning võitjad valib nominentide seast välja esinduslik žürii.
Pidulikku auhindade jagamist juhivad Anu Välba ja Kristjan Lüüs. Õhtu lavastaja on Veiko Tubin. Teleülekande režissöör Eva Katariina Taimre, juhtoperaator Kristjan-Jaak Nuudi, produtsendid Helen Valkna ja Ruth Heinmaa.
Eesti parimate ettevõtete auhinnagala on ETV-s 4. oktoobril kell 22.05. | ETV näitab Eesti parimate ettevõtete auhinnagalat | https://menu.err.ee/866165/etv-naitab-eesti-parimate-ettevotete-auhinnagalat | ETV toob 4. oktoobril teleülekandes ekraanile auhinnagala, kus tunnustatakse mitmete valdkondade ettevõtteid ja kuulutatakse välja aasta ettevõte 2018. |
Samas suunas jääb liiklejatele avatuks üks sõidurida. Ettevõte soovitab liiklejatel võimalusel avariipiirkonda vältida.
Tööde lõppemise orienteeruv aeg ei ole veel teada. | Veeavarii takistab Tallinnas A.H. Tammsaare teel liiklust | https://www.err.ee/866167/veeavarii-takistab-tallinnas-a-h-tammsaare-teel-liiklust | Seoses veeavariiga Tallinnas A.H. Tammsaare tee 85 juures suletakse piirkonnas kolmapäeval kell 15.30 liiklusele üks sõidurida suunaga Sõpruse puiesteele. |
2017. aasta sügisel ja 2018. aasta kevadel viibis kunstnik Jarõna Ilo Ida-Ukrainas, Luganski oblastis ja viis seal läbi seeria kunstitöötubasid. Töötoad olid mõeldud sõjapiirkoannas elavatele koolilastele, õpetajatele ja psühholoogidele.
Kunstitöötubade tegemise käigus tekkis Ilol idee joonistuste kaudu jäädvustada ja seletada protsessi, mille käigus inimene saab teadlikumaks iseendast ja mis aitab oma eluga edasi liikuda. Protsess võib olla aeglane ja keeruline, nagu ka uue riigikorra ehitamine.
Ukrainas viibides oli Ilol huvitav jälgida sealses ühiskonnas toimuvaid protsesse, tõmmates paralleeli 1990. aastatel Eesti ühiskonnas toimunud muutustega, mida Ilo on juba kord kogenud.
Näitusega "Roosa kapitalismi unelm" soovib Jarõna Ilo näidata oma kogemust Ida-Ukrainas toimuvast. Illustreerida joonistuste kaudu nn roosa kapitalismi unelma tulekut, mis justkui lahendaks kõik kohalike ukrainlaste probleemid.
Näitus jääb avatuks 4. novembrini 2018. | Jarõna Ilo avab isikunäituse Ukraina sõjapiirkonnas elavatest inimestest | https://kultuur.err.ee/866162/jarona-ilo-avab-isikunaituse-ukraina-sojapiirkonnas-elavatest-inimestest | Jarõna Ilo isikunäitus "Roosa kapitalismi unelm" on seotud Ukrainas siiani kestva sõjaga ja inimestega, kes elavad sõjapiirkonnas, keeldudes sealt ära kolimast. |
"Operatsioonile ma ei lähe ning töö juba füsioterapeutidega käib, et jalalihased tugevamaks saada ja iga päevaga liikuvust suurendada," oli Post optimistlik. "Olin valmis kõige hullemaks, aga lootsin, et saan see hooaeg veel platsile," vahendab Korvpall24.ee Posti sõnu.
"Tahaks uuel aastal juba mängida, aga eks näis, kuidas jalg paraneb. Kiirustama ma ei hakka ning ravin ennast korralikult terveks."
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Operatsioonist pääsenud Siim-Markus Post: olin valmis kõige hullemaks | https://sport.err.ee/866161/operatsioonist-paasenud-siim-markus-post-olin-valmis-koige-hullemaks | Pärnu Sadama korvpallimeeskond avaldas kolmapäeval oma Facebooki kontol teate, mille kohaselt peaks hooajaeelses kontrollmängus põlve vigastanud mängujuht Siim-Markus Post platsile naasma uue aasta alguses. |
Raport, mis tugineb praeguse presidendi isa Fred Trumpi konfidentsiaalsetele dokumentidele ja maksuandmetele, viitab paljuski sellele, kuidas Donald Trump omal ajal oma stardiraha kinnisvaraäris osalemiseks sai. Kuigi Trump on üritanud näidata end ise üles töötanud kinnisvaramagnaadina, kelle esialgses edus mängis suurärimehest isa toetus väikest rolli, väidab New Yorki Timesi artikkel vastupidist - kui Trumpi sõnul sai ta oma isalt vaid miljon dollarit, siis raporti kohaselt ulatus isa toetus tegelikult 60,7 miljoni dollarini, mis praeguses rahas oleks väärt umbes 140 miljonit dollarit, vahendasid Axios, CNBC, Vox jt.
1990. aastatel sai Donald Trump oma isa äriimpeeriumi maksuskeemide kaudu 413 miljonit dollarit.
Artikkel märgib, et kui Fred Trump 1999. aastal 93-aastasena suri, polnud tema äriimpeeriumist enam eriti palju pärandada - põhjuseks oli see, kuidas ta oli juba varem selle oma pojale - erinevate maksude maksmist vältivate tehingute abil - üle kandnud.
Samuti väidab artikkel seda, et Donald Trump üritas oma isa testamenti viimase haiguse ajal muuta, mis ajas Fred Trumpi vihale, sest ta kartis, et kogu tema rajatud äriimpeerium kukub kokku, et poja põhjaminevaid äriprojekte päästa.
New York Times toob välja ka mitmeid veidraid detaile - näiteks teenis kolme-aastane Donald Trump oma isa käest 200 000 dollarit aastas ning kaheksa-aastaselt oli ta juba sisuliselt miljonär. 40. ja 50. eluaastates sai ta isa käest otseselt viis miljonit dollarit aastas.
1990. aastal aga ostis Fred Trump oma pojale kuuluvast kasiinost seadust rikkudes 3,5 miljoni dollari eest Žetoone ning pidi lõpuks 65 000 dollarit trahvi maksma.
New Yorgi osariigi võimud teatasid kommentaariks, et neil on kavas artiklis esitatud andmetega põhjalikult tutvuda ning kasutada kõiki variante võimaliku juurdluse algatamiseks.
Laiemalt on New York Timesi artikkel järjekordne näide, mis heidab varju Trumpi enda poolt esitatud eduka suurärimehe kuvandile ning tõenäoliselt annab hoogu juurde nendele kriitikutele, kes väidavad, et Trump on üritanud oma äritegevust tegelikkusest suurema ja edukamana näidata ning et seal esineb palju kahtlasi asjaolusid.
Samuti nõuavad kriitikud endiselt, et president avaldaks oma maksuandmeid - seadus seda küll ei nõua, kuid suurem osa senistest presidentidest pole sellest küsimusest saladust teinud. | NYT: Trump sai oma isalt seni väidetust oluliselt rohkem raha | https://www.err.ee/866159/nyt-trump-sai-oma-isalt-seni-vaidetust-oluliselt-rohkem-raha | Ajaleht New York Times on avaldanud ulatusliku uurimuse Donald Trumpi tehingute kohta 1990. aastatel ning väidab, et on tuvastanud hulgaliselt kahtlasi maksude maksmisest hoidumise skeeme ning otseseid pettusi, mis aitasid Trumpil oma vanematel saadud varandust kasvatada. |
Tallinna transpordiameti tellimusel uuendab piletisüsteemide ettevõte Ridango praegu Tallinna ühissõidukites järkjärguliselt piletimüügiseadmete tarkvara ning teeb vajalikke seadistusi. Viipemaksed jõuavad kõikidesse trammidesse, bussidesse ja trollidesse hiljemalt novembriks.
Tallinnas hakkab pangakaardi viipemakse toimima esiukse juures paiknevas validaatoris ning juhureisijatel ei ole vaja enam osta piletit juhilt ega omada rohelist ühiskaarti, et kasutada Tallinnas liiklemiseks ühistransporti. Reisija tunneb viipemakse võimaluse ära süsteemi toetavatele validaatoritele lisatud kleebise järgi. Ühistranspordis on võimalik kasutada kõiki Mastercard, Maestro, Visa, Visa Electron pangakaarte, millel on olemas kontaktivaba liides.
Viipefunktsiooniga pangakaardi valideerimisel müüakse täishinnaga tunnipilet. Pangakaardiga tasudes sõidusoodustust ei anta. Kui pangakaardiga viibates ostetakse sama päeva jooksul enam kui kaks tunnipiletit, arvestatakse piletid ümber päevapiletiks.
Validaator on varustatud nelja rohelise signaallambiga, mille süttimine kaardi valideerimisel annab märku kaardi lugemise õnnestumisest. Samas ei tähenda tulede süttimine automaatselt veel sõiduõiguse olemasolu ning eduka valideerimise tulemusena peab lisaks kõlama ka seda kinnitav helisignaal. Juhul, kui rohelistele tuledele järgneb punaste tulede süttimine, siis kaardi valideerimine ei õnnestunud ning sõiduõigus puudub. Uus tulede- ja helisüsteem rakendub lisaks pangakaardi viipemakse võimekusega seadmele ka kõigis teistes sõidukis olevates validaatorites.
Valideerimisel tuleb eelnevalt kontrollida, et näitate õiget kaarti – hoolimata ühiskaardiga seotud sõiduõiguse olemasolust müüakse pangakaardi valideerimisel uus tunnipilet. Mitme kaardi üheaegne näitamine validaatorile (näiteks rahakoti vahel) võib kaasa tuua soovimatu piletiostu või olemasoleva sõiduõiguse tuvastamise ebaõnnestumise. Pangakaardi teistkordne valideerimine samas ühissõidukis ei müü uut piletit, vaid validaatori ekraanil kuvatakse kehtiva pileti lõpptähtaeg. | Tallinna ühissõidukeis saab novembris pileti osta viipemaksega | https://www.err.ee/866155/tallinna-uhissoidukeis-saab-novembris-pileti-osta-viipemaksega | Tallinna ühistranspordis käivad praegu süsteemiuuendused, mis võimaldavad peagi tasuda sõidupileti eest kontaktivaba pangakaardiga viibates. |
Wozniacki sai teises ringis 7:5, 6:3 jagu horvaatlanna Petra Marticist (WTA 36.), avaringis alistas ta 6:2, 6:3 šveitslanna Belinda Bencici (WTA 41.).
Kontaveit oli tänu möödunud nädala Wuhani edule avaringis vaba, teises ringis sai pisut väsimust kurtnud eestlanna 2:6, 6:3, 6:2 võidu sakslanna Laura Siegemundi (WTA 142.) üle.
Kontaveit ja Wozniacki on varem kolmel korral mänginud ja omavahelistes mängudes juhib Kontaveit 2:1. Viimati olid nad vastamisi tänavu maikuus Roomas, kui Kontaveit alistas Wozniacki veerandfinaalis 6:3, 6:1. Wozniacki ainus võit Kontaveidi üle pärineb 2017. aasta Wimbledoni kolmandast ringist, kui taanlanna võitis 3:6, 7:6 (3), 6:2.
See on aga esimene kord, kui Kontaveit ja Wozniacki lähevad vastamisi kõva kattega väljakul, varem on nad kahel korral mänginud murul ja korra liivaväljakul.
Kohtumine peetakse neljapäeval Lotuse väljaku kolmanda matšina algusega mitte varem kui 11.30. ERR-i spordiportaal vahendab mängu otseblogis. | Kontaveit läheb järgmisena vastamisi maailma teise reketiga | https://sport.err.ee/866152/kontaveit-laheb-jargmisena-vastamisi-maailma-teise-reketiga | Eesti esinumber, maailma edetabelis karjääri kõrgeimale ehk 21. kohale tõusnud Anett Kontaveit läheb kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiril Pekingis kolmandas ringis vastamisi taanlanna Caroline Wozniackiga, kes paikneb edetabelis teisel real. |
"Ta (Lionel Messi) on kahtlemata seadnud kõigile teistele standardi ja see motiveerib mind saama veelgi paremaks," lausus 25-aastane Kane. "Loodetavasti suudan ma ühel päeval lüüa sama palju väravaid kui tema, kui mitte veel rohkem."
Inglismaa koondise kapten Kane on olnud viimasel kahel hooajal Inglise kõrgliiga parim väravakütt. Ka suvel peetud jalgpalli MM-il lõi Tottenhami ründaja kõige enam väravaid.
Harry Kane on Tottenhami eest löönud 145 väravat, olles sellega klubi kõigi aegade arvestuses viiendal kohal. Lionel Messi numbriteni on inglasel veel üksjagu teed minna: argentiinlane on Barcelona eest võrku sahistanud 646 mänguga 560 korral, kusjuures 103 väravat on ründaja löönud Meistrite liigas.
"Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo on seadnud lati küllaltki kõrgele, lüües ühe hooajaga 50–60 väravat," lisas Kane. "Mängijana soovid sa minna vastamisi maailma parimatega ja Messi on kindlasti üks neist. Anname endast parima, et ta peatada."
Lionel Messi nimele kuulub mitmeid väravalöömise rekordeid. Barcelona ründetäht on teiste seas löönud ka enim väravaid kalendriaasta jooksul – 2012. aastal lõi Messi 69 mänguga 91 väravat.
Tottenham ja Barcelona lähevad Meistrite liiga B-alagrupi kohtumises vastamisi kolmapäeval kell 22.00. | Kane tahab Messi rekordid üle lüüa | https://sport.err.ee/866148/kane-tahab-messi-rekordid-ule-luua | Tottenham Hotspuri ja Inglismaa jalgpallikoondise ründaja Harry Kane lausus Meistrite liiga kohtumise eel Barcelonaga, et on seadnud sihiks Argentina tähe Lionel Messi püstitatud rekordite purustamise. |
Filosoofina on Leo Luks kirjutanud kaks doktoritööd nihilismist ja kirjandusest. Ühe Tartus ja teise Tallinnas. Mina aru ei saa, miks kaks, aga ega peagi saama. Ju ei saanud asi kohe klaariks. Ma ei tea, kas nüüd on klaar või postdoktorantuur jätkub. Loodan, et jätkub, sest nihilismus on tihti kirjanduse põhipuu.
Kui Luksi järgmine kord trehvan, võtan nööbist kinni ja nõuan, et ta mulle nihilismuse ja kirjanduse ristumised põhjalikult selgeks teeks, sest Luks on lahke mees ja kindlasti teebki. See on mul eriline salalõbu, et ärgitan joomingu käigus mõnda korüfeed endale privaatloengut pidama.
Inimene on ju edev ja kui teda ollakse valmis suu ammuli kuuulama, lähebki sageli liimile. Isegi, kui kuulaja on porujommis ja kipub loegu vahele liiga teravmeelseid küsimusi esitama. Aga ma ei tee seda lektori mõnitamiseks! Olen avastanud, et taolisest privaatloengust võib ennem midagi külge jääda kui loengust auditooriumis. Sest lektor on vaba, ta ei pea esinema karjale tütarlastele, kes eilsest peost on alles pohmellis ja põrnitsevad lektorit mornilt, nagu see tulnuks nende ema kõrvalt voodist. Ma võtan privaatloenguid tänulikult ja kui koduseid ülesandeid. Inimene on vaeva näinud, et üksildast lollpead rumaluse mülkast välja sikutada, siis tuleb püüda ise ka natuke sipelda, et ivakegi targemaks saada, et lektor ei tunneks, et on esinenud asjata.
Leo Luksi luuleteos "Vaene maa" teeb mind veidi nõutuks. Sest Luks on minu jaoks nii väsitavalt vaimukas, et ma ei hakka naerma, vaid jään hoopis kurvaks. Vist on minu luul, et luules või üldse kirjanduses peab vaimukuse maha suruma, kui vähegi võimalik. Ja neid kirjanikke, kes tõeliselt suudavad vaimukad olla, on vähe.
Kas siis Luks pole vaimukas oma epigrammide, kalambuuride, parafraaside ja pastiššidega eesti luulekorüfeede, näiteks Runneli ja Liivi värssidele või rahva- ja lorilauludele? On ikka: "ka vannitoal on must lagi / me seal ei julge kustagi". On värsshaaval võttes kohati peris muhe (välja arvatud mõni räige labasus, mida Luks serveerib teadlikult ja erilise mõnuga). Aga suures koguses väsitab ära. ilkumine see ehk pole, aga palli taotakse väravasse ühes stiilis iga nurga alt.
Mulle meenub sarnaste parafraaside portsjon Märt Väljatagalt Sirbis kunagi ammu: "ma kõnnin hallil ja lõpmata teel / sest käigukast purunes BMW-l" või "ma iial polnud eht / kord kurtis Leberecht" või "üle kodumäe kumera kupli / märkan vilkumas valeva vupli" (kui ma nüüd peast ja puusalt tulistades hirmsalt puusse ei pane).
Märdi poeesid kinnitasin vetsuuksele, kust lugesin neid mõnuga ise ja luges ka mu tütar, kellele sain siis omakorda pidada loengu eesti luulest ja tsiteerida luuletuste originaale. Teate, nii head luuleharidust viieaastasele tüdrukule ei saagi teisiti anda. Aga Sissi unustas kuulates putru süües suu ammuli ja puder kippus jahtuma.
Nojah, ehk on vets ka Luksi poeeside lugemiseks õige koht: "oh blogi meile, mallukas / mis värvi on su alukas? / on`s ikka lumivalge ta / või hoopis pruuni triibuga?". Tjah, ehtne vetsuluule. Võibolla isegi erootiline: "ma surfan netis ja surfan, / üht säärt mina otsin sääl. / seda kaua ju otsinud olen / võika vittudemere pääl." Nujah, mis sa kostad, kus sa pistad, nagu spordilaagris öeldi. Vahel küll paneb õhku ahmina: "mu hinges koos on munn / ja sübariit..." Aga eks Alliksaare värssi on nöögitud varemgi.
Nii et Luksi värsiveski jahvatab kuskil lustliku ja labase vahepeal. Ja ilma igasuguse enesetsensuurita. Kas Luks võiks teinekord palgata toimetajaks näiteks Märt Väljataga? Ilmselt võiks. Mis häda see ikka teeks. Märt tõstaks Luksi arvatavasti nattipidi uuele tasemele ja siis mina enam arvustada ei julgekski.
Muidu on nii, nigu Luks ise ütleb: "kui oma laulu / ei leia sa üles / siis miks ei saa / mitte vaiki olla".
Aga sellega oleks liiga jõhker lõpetada. Paneme siis lõppu ühe peenema roppuse, kus sõnamänguga ei tapeta mõttelist elegantsi: "kuked kõikjal kirevad / aga eestis kiruvad".
Ah, pidin juba unustama, mida mainida tahtsin. Tartu Kirjanduse Majas pajatas Leo Luks oma luulust üürida korter, kuhu inimesed tooksid kodudest raamatuid. Et olekski ainult raamaturiiulid ja tugitoolid. Lugemistuba või klubi valitud sõpradele. Ja seal ei tohi olla mingit telekat ega plaadimängijat (ma ei tea, kas baarikapp ja kaardilaud on lubatud - Luks on kõva bridžikäsi).
Tegelikult mitu aastat taoline tuba meie maja keldris tegutseski - raamatukogu Kapsad.
See on Luksil ülitore mõte ja ma loodan, et Luksil selline Tartus teostub. Tundub pisut korporatsiooni moodi vigur, aga saan aru, et see ei tohiks olla miski korp. Kõvem läbu jääks eemale. Ootan huviga, millal ma parasiidina Luksi raamatuparadiisi maandun. | Arvustus. Las Leo Luks lorab | https://kultuur.err.ee/866142/arvustus-las-leo-luks-lorab | Uus raamat
Leo Luks
"Vaene maa"
Vabamõtleja OÜ |
Nii Tartu kui Rakvere pidasid liiga avanädalavahetusel ühe kohtumise, Tartu alistas 3:1 Saaremaa VK, Rakvere kaotas 1:3 RTU/Robežsardzele.
Bigbanki peatreener Andrei Ojamets teab hästi, milleks Rakvere meeskond võimeline on. "Rakvere mängis juba hooajaeelsel turniiril Tartus päris sümpaatselt. Alahindama ei hakka me neid kindlasti, eelmisel aastal juhtunu (Tartu kaotas Rakverele karikavõistluste veerandfinaalis) on siiani hästi meeles. Sellise meeskonnaga nagu Tartus on, võib end ju tugevaks lugeda, aga liigse enesekindluse eest võib kiirelt karistada saada. Rakverel on huvitav kooslus, on kogenud mehi ja noori mängijaid. Sidemängija Ronald Järv mängis ju eelmisel hooajal Tartus ja tema teab meie meeskonna tugevusi hästi," sõnas Ojamets.
Rakvere võistkonna peatreener Andres Toode kommenteeris kohtumist järgmiselt: "Oleme Tartuga hooajaeelsel kontrollturniiril mänginud, seal olid nad paremad 2: 1. Midagi üle mõistuse selles kohtumises aga ei ole."
Kaks kohtumist peetakse ka kolmapäeval, 3. oktoobril, kui Selver Tallinn läheb vastamisi TalTechiga ning Saaremaa VK võõrustab OC/Limbažit. Selver on seni pidanud ühe mängu, kui 0:3 jäädi alla RTU-le, Saaremaa alistas TalTechi 3:0 ja kaotas Bigbankile 1:3. | Võrkpalli meistriliigas kohtuvad Bigbank ja Rakvere | https://sport.err.ee/866143/vorkpalli-meistriliigas-kohtuvad-bigbank-ja-rakvere | Võrkpalli Credit24 Meistriliigas peetakse nädala keskel Eesti klubide osalusel kolm mängu. Keskses, neljapäevases kohtumises lähevad vastamisi Bigbank Tartu ja Rakvere VK. |
Tartu kontsert toimub 4. oktoobril algusega kell 19.30 Tartu Uues Teatris. Lisaks duole esineb hinnatud helikunstnik ja visuaale loov Klara Lewis Stockholmist.
Tallinna kontsert ja pidu toimub 5. oktoobril algusega kell 20.30 Noblessneri sadamas klubis HALL. Lisaks duole ning Klara Lewisele esitab uut materjali Aivar Tõnso oma projektiga Hüpnosaurus, DJ-seti teevad Ats Luik ning Jamaica Suk Berliinist.
Duo annab sel sügis-talvel ligi 20 kontserti, mis toimuvad nii Euroopa suurlinnade kontserdimajades kui ka klubides. Kahel oktoobriõhtul esinevad Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv Prantsusmaal koos Normandia kammerorkestriga, kellele on duo muusika seadnud Ülo Krigul.
Albumi "Muunduja" annab välja Suurbritannia plaadifirma 130701, mis avaldab peamiselt post-klassikalist muusikat, nad on teinud koostööd artistidega nagu Max Richter, Hauschka, Set Fire To Flames jt. 130701 kuulub plaadifirma FatCat Records alla, mis tegutseb aastast 1989; nende muusikavalikusse kuulub post rock, indie, minimal techno, noise jm ja nad on avaldanud näiteks Sigur Rósi, Animal Collective'i jpt loomingut.
Klara Lewis loob mõjuvaid heliskulptuure, kombineerides erinevaid kõlaruume. Algmaterjalina kasutab ta välisalvestusi, lahti võetud ja uuesti moel kokku pandud rütmimustreid ning nihestatud elektroonilisi helisid. Tema eksperimendid loovad piiriseisundeid, mis on samaaegselt nii lootusrikkad kui melanhoolsed, haprad kui ka jõulised. Tema esinemisi saadab intensiivne, ruumi täitev visuaalia, mida ta ise kohapeal loob. Lewis pälvis oma 2014. aastal Editions Mego all ilmunud debüütalbumiga ühtaegu nii paljude kriitikute kui ka kogu skeene tähelepanu, Suurbritannia üks olulisemaid muusikaajakirjanikke Mary Anne Hobbs nimetas ta aasta tõusvaks artistiks.
Hüpnosaurus on 90.aastate alguses Aivar Tõnso poolt loodud ja hiljem koos Raul Saaremetsaga jätkatud elektroonilise klubimuusika nähtus. Selle kümnendi keskel ärkas see plaadifirma Porridge Bullet toel taas ellu, leides koheselt laialdast rahvusvahelist tähelepanu. Tänase Hüpnosauruse peamine siht on algusajale omase tunnetuse taasleidmine, kui muusikat loodi kujuteldavale klubile, kus sulandusid ürgilm ja ülim tulevikufantaasia. Nii kohtuvad selle minimalistlikus ent tihedas muusikas tumedus ja jõulisus unenäolise helguse ja ajatu iluga. Lähiajal ilmub Hüpnosaurusel uus EP ning toimub Suurbritannia minituur.
Maarja Nuut on laulja ja viiuldaja ning esineja, kes on võitnud paljude kuulajate ja kriitikute tähelepanu üle maailma. Täna üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid ja enim kontserte andvaid Eesti muusikuid on välja andnud kaks albumit – "Soolo" ning "Une meeles" – mõlemad on toonud talle rohkelt publikut ning mitmeid auhindu.
Hendrik Kaljujärv on loonud hulgaliselt helikujundusi ja muusikateoseid teatrilavastustele, näitustele ja filmidele, ühtlasi on ta lavastaja ja etenduskunstnik. Ta on võitnud auhindu nii oma heliloomingu kui lavastajatöö eest. Hendrik on osalenud mitmetes muusikakooslustes, lisaks koostööle Maarja Nuudiga tegutseb ta koos Karl Saksiga Cubus Larviku nime all.
Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv on koos esinenud 2016. aasta teisest poolest. | Duo Maarja Nuut & Ruum tähistab albumi ilmumist audiovisuaalsete sündmustega | https://kultuur.err.ee/866140/duo-maarja-nuut-ruum-tahistab-albumi-ilmumist-audiovisuaalsete-sundmustega | Reedel, 5. oktoobril ilmub duo Maarja Nuut & Ruum esimene ühine album "Muunduja". Uue albumi muusikat saab sel sügis-talvel kuulda Eestis kahel õhtul: 4. oktoobril Tartus ja 5. oktoobril Tallinnas. Kodupublikule mõeldes on Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv oma kahe-aastase koostöö tähistamiseks loonud erilised audiovisuaalsed sündmused, kuhu on kaasatud ka teisi eksperimentaalseid muusikuid. |
Pomerants (Isamaa) ütles ERR-ile, et raamatu kirjutamise mõte idanes mõned aastad, kuid omapoolse põhipingutuse selle valmimiseks tegi ta tänavu veebruarist mai lõpuni.
"Poleks elu mulle kolmandat portfelli toonud, siis poleks ka seda raamatut sündinud. See raamat on rõõmsameelses võtmes, aga seda tuleb tõsiselt võtta. Seal on ka peatükk, kus pisar omal kohal. Lugeda võivad kõik, kel kirjatähed selged," ütles ta.
Pomerants kirjutas raamatut kui õpikut ning sealt tuleneb ka raamatu ülesehitus ja iga teema kohta tarkused kinnistamiseks.
"Ilukirjandus see pole. Elu pole laul, on proosa... laulis Jaak Joala. Raamatupoes võiks üks eksemplar pikalt nädala topi riiulil olla, nii teab ostja küsida ja müüja toob," arvas Pomerants.
"Tiraažiga on nagu naisterahva vanusega, selle kohta ei küsita, aga on üle Eesti keskmise."
"Tiraažiga on nagu naisterahva vanusega, selle kohta ei küsita, aga on üle Eesti keskmise. Paberipõuda kaasajal pole, ei pea muretsema," märkis ta.
Raamatu lõpus on loend kõikidest Eesti valitsustest ja ministritest, kes alates 1918. aastast ametis olnud.
Pomerantsi raamatu "Minu ministeeriumid" andis välja kirjastus Hea Lugu. Selle toimetaja on Toomas Mattson. Raamatu väljaandmist toetas riigikantselei.
Riigikogu liige Marko Pomerants on on olnud sotsiaalminister (10.04.2003–13.04.2005), siseminister (4.06.2009–6.04.2011) ja keskkonnaminister (9.04.2015–23.11.2016 ja 23.11.2016–12.06.2017).
Marko Pomerantsi raamat. Autor: Kirjastus Hea Lugu | Pomerants: minu raamatut võivad lugeda kõik, kel kirjatähed selged | https://kultuur.err.ee/866139/pomerants-minu-raamatut-voivad-lugeda-koik-kel-kirjatahed-selged | Mitmes ministriametis olnud riigikogu liikme Marko Pomerantsi sulest ilmub lähipäevil raamat "Minu ministeeriumid", mis on tema enda sõnul kirjutatud rõõmsameelses võtmes, kuid mida tuleb tõsiselt võtta. |
Avasõnad on Margus Otilt, kes mõtiskleb, mis on õigupoolest tõlkevalu ja kuidas saavad tõlkijas õnnelikult koos elada tööline, retsidivist, kontempleerija ja armastaja. Hispaaniakeelse kirjanduse tõlkijate vestlusringis arutlevad Mari Laan, Maria Kall, Klaarika Kaldjärv, Ehte Puhang, Ruth Sepp ja Kai Aareleid selle üle, kuidas Hispaania Aafrikast ära Euroopasse tuua. Sellest, kuidas võiks luuletõlge häälestuda meid ümbritsevale keele intensiivsele muutumisele, ilma et see tähendaks ühest küljest käegalöömist ja teisest küljest klammerdumist, visandab artiklite sektsiooni esimeses tekstis "Klassikalise eesti keele poole (ehk üleskutse heterorütmiale)" oma nägemuse Hasso Krull.
"On huvitavalt kohane, et püha Hieronymuse, tõlkijate kaitsepühaku mälestuspäev 30. septembril langeb sügise algusesse, kui tõlkijad hakkavad tõmbuma laualampide lähedale, oodates uusi tundmatuid õndsusi ning ette aimates ka kannatusi, mis ei jää tulemata. Selles küllaltki ärevas seisundis võiks olla sama kohane igal sügisel mõttes läbi käia Hieronymuse elu, saada temalt tuge, seda enam, et ka tema ületamatult viljakas kirjutamistöö toimus tõenäoliselt suurel määral pimeduses, öösel. Tema kaasajal see arusaam haridust saanud inimeste seas valitseski: p a r i m a e g k i r j a t ö ö k s o n ö ö."
Nõnda alustab, ja samas võtmes jätkab oma artiklit Marju Lepajõe, kes aitab läbi rännaku Hieronymuse ellu tänasteil tõlkijailgi aru saada, kuidas sisustada oma töökamber, missuguste inimestega end ümbritseda, kuidas lõhnata nii eluajal kui pärast surma ning mida üldse oma eluga peale hakata, et saada tõlkijate kaitsepühakuks. Mis on vabarealine tanka ja kuidas luule sisu ja vorm muudavad end vastavalt sellele, kas see "ilmub" kirjarullil, õnnitluskaardil, põue-, riba-, toonipaberil või raamatuleheküljel – ning mida selle kõigega ette võtta tankasid eesti keelde tõlkides –, kirjutab Kalju Kruusa.
Klaarika Kaldjärv vaatleb Jorge Luis Borgese tekstide tõlkeid ja meenutab meile, et see, kuidas midagi öeldakse, on alati osa sellest, mida öeldakse. Mida tunneb, mõtleb ja õpib tõlkija, kui teda ennast tõlkima hakatakse, räägib Kai Aareleid. Daniele Monticelli kirjeldab praktiku ja teoreetiku vaatepunkte ühendades Lennart Meri "Hõbevalge" ebatavalist teekonda itaalia keelde. Kadri Jaska mõtiskleb aga 2012. aasta ajalehe Sirp tõlkearvustusi analüüsides, missugused võiks olla tõlkekriitika kirjutamise teoreetilised lähtepunktid ja mida nendega praktikas peale on hakata.
Loomingu Raamatukogu esimese toimetuse (1957–1972) toimetamispraktikale heidab arhiivimaterjalide abiga valgust Anne Lange. Sellest, kuidas reageerivad tõlkijad, kui mõne võõrkirjanduse kontseptsioon nende kultuuris vägivaldselt muutub, ning kuidas deminutiivide ja liitomadussõnade tõlkestrateegia saab olla väike vastupanuliikumise vorm, kõneleb oma artiklis Friedebert Tuglasesest kui Aleksei Toltsoi romaani "Peeter Esimene " tõlkijast Lea Pild. Artiklite sektsiooni lõpetab Aare Pilve mõtisklus tõlkija poeetikast.
Tõlkepäeviku autor on Krisztina Lengyel Tóth, kes Paavo Matsini "Gogoli diskot" ungari keelde tõlkides seisis esmapilgul ületamatu probleemi ees: "Sellel romaanil on eesti keeles üleskruvitud stiil, aga kui ma tõlgin samas stiilis, siis tuleb välja keskmine ungari kirjandustekst."
Intervjuude rubriigis kõneleb vanaarmeenia keelest Nareki Grigori "Nutulaulude raamatu" tõlkinud Peeter Volkonski, mida tähendab nelikümmend aastat kooselu tekstiga, mis "mõjub tuhat aastat pärast kirjutamist – kuid mis mõjub ka tuhat aastat enne kirjutamist." Keiti Vilms aga räägib, kuidas on "kirjutada" uue keele ajastul, kui süntaks on asendunud koodiga, jutumärgid hashtag'idega, hüüumärgid emotikonidega, luuleread ajajoonega, suletus lõpetamatusega ja ainuautorlus määramatu kollektiiviga – ning lugemine seguneb laikimisega, loomine kopeerimisega, visuaalne verbaalsega ja inimene algoritmiga.
Aastaraamatu lõpetavad traditsioonilised küsimused Eesti Kultuurkapitali tõlkeauhinna nominentidele. Eestikeelse ilukirjandustõlke preemiale kandideerinud Ilona Martsonit, Paul-Eerik Rummot, Riina Hansot, Olavi Teppanit, Kai Aareleidu, Ants Paikret ja Veiko Belialsi ning võõrkeelse ilukirjandustõlke auhinna nominente Danutė Sirijos Giraitėt, Cornelius Hasselblatti, Matthew Hyde'i, Consuelo Rubio Alcoverit ja Adam Cullenit küsitleb Anu Saluäär-Kall. Mis on mõttekirjanduse tõlkimise mõte? Selle üle arutlevad aga mõttetõlkekirjanduse auhinna nominendid Tiit Kuuskmäe, Indrek Rohtmets, Anti Saar ja Kaia Sisask ning žüriiliikmed Linda Kaljundi, Jaak Kangilaski ja Margus Vihalem.
Aastaraamatu "Tõlkija hääl VI" on koostanud Heli Allik, toimetanud Katrin Hallas, kujundanud Jüri Kass. Väljaandja SA Kultuurileht. | "Tõlkija hääl" räägib tõlkevalust, ööst ja Borgesest | https://kultuur.err.ee/866133/tolkija-haal-raagib-tolkevalust-oost-ja-borgesest | 2014. aastast ilmuv kirjanike liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat "Tõlkija hääl VI" koondab taas tõlketeemalisi kirjutisi mitmest žanrist. |
Aston Villa, kes sai eelmisel hooajal esiliigas neljanda koha ning kaotas play-off 'ide finaalis Fulhamile, on uut hooaega alustanud kolme võidu, kahe kaotuse ja koguni kuue viigiga. Teisipäevases liigamängus liigatabeli viimase meeskonna Prestoniga ei suutnud seitsmekordne Inglismaa meister enamat 3:3 viigist, kusjuures Villa mängis maha 2:0 eduseisu.
Aston Villa peatreeneri Steve Bruce'i sõnul oli oma pahameelt demonstreerinud kodupubliku käitumine kohatu. "Kahjuks võtab see meie praeguse ühiskonna hästi kokku," kommenteeris Bruce intsidenti, kus teda visati kapsaga. "Kedagi ei austata enam. See näitab täielikku lugupidamatust."
Villa, kel oli eilse mängu seitsmendal üleminutil kasutada ka penalti, kuid mille Prestoni väravavaht tõrjus, tõusnuks võidu korral jagama viiendat kohta. Praegu hoiab 1982. aastal Euroopa meistriks tulnud klubi liigatabelis 12. kohta.
Inglismaa esiliiga liidriks kerkis viimati 14 aastat tagasi kõrgliigas pallinud Leeds United, kes alistas 1:0 Hull City. Leedsiga sama palju punkte (22) on kogunud ka Middlesbrough. | Kriitika alla sattunud Inglise esiliiga treenerit visati mängu ajal kapsaga | https://sport.err.ee/866131/kriitika-alla-sattunud-inglise-esiliiga-treenerit-visati-mangu-ajal-kapsaga | Inglismaa jalgpalli esiliigas on endise kõrgliigaklubi Aston Villa peatreener Steve Bruce sattunud kesiste tulemuste tõttu suure kriitikatule alla. Teisipäeval visati pikaaegset Manchester Unitedi mängijat kohtumises Preston North Endiga kapsaga. |
Kokku saab eelvalimistel hääle anda 58 valimisjaoskonnas, mis asuvad omavalitsustes, kus on vähemalt 7500 valimisõiguslikku kodanikku, vahendas Läti ringhääling.
Kolmapäeval on need jaoskonnad avatud vahemikus kella 17-20-ni, neljapäeval kella 9-12-ni ning reedel kella 10-16-ni.
Valimispäeval on avatud kokku 954 valimisjaoskonda, mis on avatud kella 7 kuni kella 20-ni. Lisaks saavad Läti kodanikud käia valimas 45 välisriigis kokku 121 valimisjaoskonnas.
Läti ringhäälingu pikemat ülevaadet valimisprotsessist saab jälgida SIIN. | Lätis algasid eelvalimised | https://www.err.ee/866129/latis-algasid-eelvalimised | Kolmapäeval algasid Lätis eelvalimised, valimispäev on laupäeval. |
Kuna riigikohus MTÜ kaebust ei aruta, siis jõustus alama astme kohtutes MTÜ kahjuks langetatud otsus.
Mais jättis Tallinna ringkonnakohus MTÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ning muutmata Tallinna halduskohtu otsuse.
MTÜ taotles Reidi tee teisele etapile Tallinna linnaplaneerimise ameti poolt väljastatud ehitusloa tühistamist.
Halduskohus ei nõustunud MTÜ peamise väitega, et Tallinna linn oleks pidanud läbi viima uue keskkonnamõjude hindamise.
Tegevusloa andjal oli 2007. aastal läbiviidud keskkonnamõjude hindamine ja mitmete hilisemate ekspertarvamuste põhjal piisavalt teavet otsustamaks, kas Reidi tee ehitamine on kaasnevaid keskkonnamõjusid arvestades inimestele, merekeskkonnale ja kaitstavatele kultuuriväärtustele lubatav.
Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsus põhjendatud. Muu hulgas märkis ringkonnakohus, et MTÜ esitas keskkonnariskide esinemise kohta üksnes üldiseid väiteid, sealhulgas väites, et võrreldes 2007. aastaga on vaidlusaluses piirkonnas aset leidnud sellised muutused, mis ei võimalda sel ajal koostatud keskkonnamõju hindamise aruandest lähtuda.
"Kohus peab küll ettevaatusprintsiibist ja kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõttest lähtuma kaebaja sellekohastest väidetest sõltumata, kuid antud juhul ei ilmne kohtule, et need printsiibid ja põhimõtted võiksid olla ohus," märkis ringkonnakohus.
MTÜ tugines roheala vähenemisele Kadrioru pargi kaitseala merepoolsel alal, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et inimeste heaolu väheneks määral, mis välistab tee ehitamise.
"Tegemist on linnakeskkonnaga ning piirkonnaga, kus liikluskoormus on suur. Liikluskoormus oli suur juba 10 aastat tagasi. Kadrioru pargi kaitseala küll väheneb Russalka kuju poolsel alal, kuid pargi üldpindala silmas pidades on muutus alla ühe protsendi. Mere rannajoon ei ole vastavas piirkonnas valdavalt enam looduslik, ühel pool asuvad sadamarajatised, teisel pool Pirita tee rajatised. Suured rohe- ja puhkealad on Kadrioru pargi näol inimestele kättesaadavad Reidi tee vahetus läheduses. Reidi tee ehitamise käigus rajatakse rannapromenaad ja sellega seotud taristu," märkis ringkonnakohus ning nõustus Tallinna linnaga, et MTÜ väited inimeste heaolu vähenemisest ei ole põhjendatud. | MTÜ Roheline Liikumine kaotas lõplikult Reidi tee ehitusloa vaidluse | https://www.err.ee/866127/mtu-roheline-liikumine-kaotas-loplikult-reidi-tee-ehitusloa-vaidluse | MTÜ Eesti Roheline Liikumine kaotas teisipäeval lõplikult Reide tee ehistusloa vaidluse, kuna riigikohus ei võtnud MTÜ kaebust arutusele. |
Eestis on digiväljaannete käibemaks 20 protsenti, paberkujul teostel aga 9 protsenti. Tauno Vahter kirjastusest Tänapäev ütles ERR-ile, et ilmselt võtab Eesti käibemaksu ühtlustamise otsuse ka vastu, sest see teeb Euroopa kirjastusturul tegutsemise selgemaks. Samas aga ei usu ta, et see e-raamatute hindu langetaks.
Vahter ütles, et Tänapäev selle otsuse valguses rohkem e-raamatuid tootma ei hakka. "See on loogiline ja õiglane samm, kuid suurima tõenäosusega see ei muuda turgu," sõnas ta ja lisas, et kirjastus Tänapäev annab paberil ilmuvatest raamatutest digitaalselt välja vähem kui pooled. "Seal on erinevad põhjused, osadel ei luba seda leping autoriga ja on probleemid ka illustreeritud raamatutega, mille puhul e-raamatuks tegemise kulu on lihtsalt nii suur, et väike läbimüük ei kata seda ära."
"Kõige lihtsam on e-raamatuks muutmine tavaliste teksti- ja juturaamatutega, mille puhul hind hästi natukene langeb, aga kuna siin on tegemist väga mitme osapoolse ketiga, siis kõigil on ahvatlus enda osa kasvatada," tõdes ta ja nentis, et kuigi hind võib veidi langeda, siis teistel tekib selle võrra soov seda hinda ka uuesti tõsta. "Kui raamatu hind on praegu 14.90 e-raamatuna ja see kukub 13.90 peale, siis see tõenäoliselt ei ole piisav argument, et e-raamatu läbimüük täiesti teistsuguseks muutuks, selleks on vaja suuremaid protsesse."
Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori Mart Raudsaare arvates ei tooks see seadus automaatselt midagi kaasa. "Iga riik peab otsustama eraldi käibemaksu langetamise, kuid nüüd tekib võimalus seda teha, varem Euroopa Liit ei näinud ette erisust digiväljaannete osas," sõnas ta ERR-ile ja lisas, et tänu uuele seadusele saab riik kaudselt kirjastajaid toetada.
"Norras alandati mõni aeg tagasi digiväljaannete käibemaks nullile ja tulemus oli see, et turg elavnes ning tekkis juurde ka uusi väljaandeid," mainis Raudsaare ja nentis, et sama asi võib pärast uut seadust tekkida ka Eestis. "Ma ei arva, et hind läheb odavamaks, sest kulud suurenevad praegu pidevalt ning on ekslik arvamus, et digiväljaanne on odav, sest kuigi teda pole vaja trükkida ja levitada, siis väga suured on just toimetusekulud." | Mart Raudsaar ei usu, et digiväljaannete madalam käibemaks alandaks hindu | https://kultuur.err.ee/866116/mart-raudsaar-ei-usu-et-digivaljaannete-madalam-kaibemaks-alandaks-hindu | Euroopa Liidu rahandusministrid sõlmisid poliitilise tasandi kokkuleppe, et digiväljaannete käibemaksu saaks langedata paberlehtede ja -raamatutega samale tasemele. Liikmesriigid saavad ise otsustada, kas nad kasutavad seda võimalust või mitte, otsus vajab veel Euroopa ülemkogu heakskiitu. |
"Arvestades eelnenud publikumenu Poolas, võis eeldada ja loota, et lavastus läheb inimestele korda. Aga et etendusi antakse 10 aastat, ei oleks osanud uneski näha," kommenteerib lavastaja Enn Keerd. "Kindlasti on üks populaarsuse põhjuseid tugevad näitlejatööd, aga tõenäoliselt paelub publikut ka meeste hingeelu ja neile omane viis, kuidas selliste teemadega tegeletakse. Andrzej Saramonowiczi tekst andis meile võimaluse laotada meeste maailm täiesti ilustamata kujul publiku ette ning seda kõike läbi mõnusa huumori."
"Testosteroon" räägib peost, mis järgneb luhtunud pulmatseremooniale ning kus altari ees mahajäetud õnnetut peigmeest toetavad kuus täiesti erineva tausta ja iseloomuga meest. Nende koosistumine kujuneb toostide, kakluste, diskussioonide, šokeerivate avastuste ja ootamatute südantpuistamiste seeriaks. Lõpuks leiab seltskond, et mees olla pole sugugi kerge. Eriti veel kui otsida vastust küsimusele, mis inimesi lõpuks suhtemaailmas juhib – mõistus, tunded või ... hoopiski bioloogia?
Laval mängivad Sander Rebane (al 2014), Raivo Rüütel, Veljo Reinik, Ago Anderson, Sepo Seeman, Tambet Seling ja Lauri Mäesepp (al 2014). Kuni 2014. aastani mängisid lavastuses ka Jaanus Mehikas ja Lauri Kink. Lavastust on tänaseks külastatud üle 50 500 korra. Järgmised etendused toimuvad 26. oktoobril, 15. novembril ja 27. detsembril Endla Suures saalis. | Endla teatri lavastusel "Testosteroon" täitub 10 aastat laval | https://kultuur.err.ee/866124/endla-teatri-lavastusel-testosteroon-taitub-10-aastat-laval | 4. oktoobril 2008 esietendus Endla Teatris Andrzej Saramonowiczi hormonaalne komöödia "Testosteroon". Täpselt 10 aastat hiljem, 4. oktoobril 2018 toimub lavastuse 122. etendus. |
Prokuratuur süüdistab 55-aastast Aivarit korduvas kehalises väärkohtlemises ning mõrvakatses.
Tartu maakohtu Viljandi kohtumaja määras teisipäevasel eelistungil kriminaalasja kohtuliku arutamise alguse 10. detsembrile.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi üritas Aivar tänavu 7. juuli öösel kahel korral süüdata Viljandimaal Mulgi vallas asuvat Hedvig Hansoni elumaja.
Süüdistuse järgi sõitis alkoholijoobes Aivar kella 2 paiku murutraktoriga Tuhalaane külas asuva elumaja hoovi ning valas valjuhäälsete ähvarduste saatel Hansoni maja trepile ja ühele seinale bensiini ning süütas maja põlema.
Süüdistuse kohaselt oli Aivar teadlik, et majas olid sel ajal Hanson ja tema kaks last.
Prokuratuur süüdistab meest ka oma elukaaslase kehalises väärkohtlemises tänavu 29. juunil.
Mees viibib kohtu loal vahi all.
Mõrvakatse eest näeb karistusseadustik ette kaheksa- kuni 20-aastase või eluaegse vangistuse. | Hedvig Hansoni maja põlema pistmises süüdistatav astub kohtu ette | https://www.err.ee/866125/hedvig-hansoni-maja-polema-pistmises-suudistatav-astub-kohtu-ette | Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse laulja Hedvig Hansoni maja süütamises süüdistatava mehe kriminaalasja. |
United on juba neli mängu järjest võiduta olnud ja 0:0 viigis Valencia vastu ei tekkinud erilist ohtu, et võitude seeria uuesti algaks, kirjutab Soccernet.ee.
Peale mängu rääkis Mourinho, et fännid ei tohiks oodata erilist edu käesoleval hooajal ja lisas, et ta ei saa ausalt oma arvamust rääkida, kuna kardab saada kriitikat oma ütluste eest. "On teatud asjad, mis on mulle raske öelda, kuna see annaks teile järjekordse põhjuse mind kritiseerida ja minu arvates on teil seda piisavalt," ütles Mourinho pressikonverentsil.
Mourinho kritiseeris ka oma mängijate kvaliteeti ja oskusi mänguväljakul. "Meie ründajad ei ole oma parimas vormis nii enesekindluse kui ka esitluste poolest, seega me arvasime, et kolme-nelja võimalusega saame vähemalt ühe värava ja võidame, mis siiski ei juhtunud."
"See ei ole halb tulemus, aga see ei ole ka hea tulemus. Meil on veel Newcastle enne koondisepausi ja pärast seda on kolme päeva jooksul Chelsea ja Juventus. Väga hea oleks, kui saaksime Newcastle'it võita." | Mourinho küsitles pärast väravateta viiki mängijate tehnilisi oskusi | https://sport.err.ee/866123/mourinho-kusitles-parast-varavateta-viiki-mangijate-tehnilisi-oskusi | Inglismaa jalgpalli kõrgliigaklubi Manchester Unitedi peatreener Jose Mourinho leidis jälle põhjuseid, miks tema mängijad võiduga Valencia vastu ei lahkunud - seekord kritiseeris portugallane mängijate tehnilisi oskuseid. |
Sotsiaaldemokraadist siseminister Anvelt kirjutas kevadises arvamusloos, et aastas kukub end surnuks sadakond inimest ja päevas vajab ligi 200 inimest kukkumise tõttu arstiabi. Sama statistikat oli märganud ka päästeamet, kes teadis sedagi, et kukkumisel viga saanute ravile kulub aastas ligi 25 miljonit eurot. Sestap tuli amet välja sooviga võtta kukkumisõnnetuste ennetustöö enda peale.
"Me saame väga palju väljakutseid kodudesse, kus inimene on kukkunud, olgu selleks siis väljakutse politseile ust avama, kiirabile abiks inimest tõstma ja nii edasi. Väljakutsete maht päästeametis kukkunud inimeste abistamiseks on juba suurem kui hoonetulekahjudel kustutamas käimine," rääkis päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.
Tema sõnul aitaks ennetustöö säästa aastas umbes kümme inimelu ja hoida ravikuludelt kokku ligi kaks miljonit eurot. Selleks andvat kindlust päästeameti senine kogemus uppumise ja tuleõnnetuste ennetamisel. Ennetuse tegemiseks vajaks amet iga-aastaselt miljon eurot toetust. Üks välikampaania maksab ligi 100 000 eurot, kuid lisaks välikampaaniatele tuleb, nii nagu ka tuleohutusega tegeledes, inimeste kodudes käia. Ehkki päästeamet teeb niigi aastas ligi 20 000 kodukülastust, on kukkumise ennetamisel fookusgrupp Suurkivi sõnul pisut erinev.
"Ja loomulikult peame me palkama endale ka inimesed, et selle teenusega tegeleda. Nendest neli regionaalsetesse päästekeskustesse, kes seda valdkonda regionaalsetes keskustes koordineeriksid ja kaks inimest päästeametisse, kes süsteemselt selle valdkonnaga tegeleksid."
Nende ülesandeks jääks ka korraliku ülevaate saamine, kes, mis asjaoludel ja kus täpsemalt kukub. Sestap tegi päästeamet siseministeeriumile rahataotluse, ent läinud nädalal, kui valitsus saatis riigieelarve parlamenti, sai selgeks, et kukkumise ennetamist seal ei ole. Siseminister Anvelt ütles, et erinevad, sealhulgas tuleohutusele mõeldud projektid juba saavad riigilt raha. Pealegi pole Anvelti sõnul selge, mida päästeamet lisarahaga täpselt teha soovib.
"Mina ei ole seda plaani näinud. Nii lihtne see ongi."
Anvelt ütles nagu Surukivigi, et kõigepealt tuleb selgeks saada, kes ja miks kukub ning kuidas täpselt kodusid turvalisemaks muuta. Aga selle väljaselgitamiseks leiab tema sõnul raha ka siseministeeriumi eelarvest ja eraldi kulurida riigieelarvesse tarvis ei ole.
Suurkivi märkis aga, et päästeametil on nii plaan kui oskused ja kui oleks raha, võiks tööga juba uuest aastast pihta hakata. | Päästeamet jäi kukkumiste ennetamiseks küsitud miljonita | https://www.err.ee/866119/paasteamet-jai-kukkumiste-ennetamiseks-kusitud-miljonita | Päästeamet usub, et kui valitsus leidnuks riigieelarvest kukkumisvigastuste ennetamiseks miljon eurot, aidanuks see säästa nii raha kui inimelusid. Siseminister Andres Anvelt aga ütleb, et ennetuse tõhusust amet talle tõestada ei suutnud ning sestap ei tulnud ka raha. |
Septembri 24,52 protsendi suurune tarbijahindade tõus oli kiirem ka augusti 17,9-protsendisest näitajast.
Türgi liiri kurss USA dollari suhtes on jätkuvalt nõrk, hoolimata sellest, et Türgi keskpank otsustas septembris tõsta järsult intressimäärasid, viies need 17,75 protsendilt 24 protsendini. | Türgi inflatsioon oli septembris 24,5 protsenti | https://www.err.ee/866117/turgi-inflatsioon-oli-septembris-24-5-protsenti | Türgi aastane inflatsioonimäär kerkis septembris 24,5 protsendini, näitasid sealse statistikaameti kolmapäeval avaldatud andmed. |
Eelmisel nädalal teatas Itaalia, et plaanib järgmiseks kolmeks aastaks puudujääki mahus ligikaudu 2,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Nüüd aga plaanib Rooma vähendada puudujäägi 2020. aastaks 2,2 protsendile ning 2021. aastaks 2 protsendile, teatasid päevalehed Corriere della Sera ja Repubblica.
Peaminister Giuseppe Conte proovis teisipäeva hilisõhtul leevendada kõhklusi eelarve üle ning lubas kiirendada Itaalia pingutusi avaliku sektori võlakoorma vähendamisel. Itaalia välisvõlg ulatub 131 protsendini SKP-st.
Valitsus on kokku leppinud, et madalama võlataseme nimel töötatakse pidevalt kolme aasta vältel, ütles Conte avalduses. Arve ta aga välja ei toonud ning ametlikult ütles valitsus, et jätkab enda esialgsete plaanidega.
Teisipäeval ähvardas erakonna Liiga juht Matteo Salvini, kes on ka asepeaminister, nõuda Euroopa Komisjoni presidendilt Jean-Claude Junckerilt kahju hüvitamist, kuna tema sõnul peletas Komisjoni president Itaalia eelarvekava rünnates investoreid eemale.
Itaalia valitsuse võlakirjade tootlus on viimastel päevadel ülespoole liikunud. Kasvas ka vahe Itaalia ning Saksamaa 10-aastaste võlakirjade tootluse vahel. See on oluline näitaja, mis mõõdab lisariski, mida investorid Itaalia võla puhul tajuvad. | Meedia: Itaalia annab Brüsselile järele ja vähendab eelarvepuudujääki | https://www.err.ee/866115/meedia-itaalia-annab-brusselile-jarele-ja-vahendab-eelarvepuudujaaki | Kahe Itaalia päevalehe teatel allub Itaalia valitsus Brüsseli survele ning vähendab 2020. ja 2021. aasta eelarvepuudujäägi eesmärke. |
"Investeering on igas tähenduses suur, sest loome kolmeks aastaks vähemalt 11 töökohta - kõik kümme Premium liiga klubi ja lisaks järgmiseks hooajaks koha Premium liigas taganud Maardu Linnameeskond. Projekt jätkub ka nende klubide jaoks, kes Premium liigast välja kukuvad," selgitas Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.
Kogukonnajuhi töö eesmärk on kasvatada pealtvaatajate arvu läbi järjepideva ja läbimõeldud suhtluse kogukonnaga, kuhu kuuluvad klubis treenivad noored, lapsevanemad, spordihuvilised, piirkonnas elavad inimesed ja tegutsevad koolid, asutused ja organisatsioonid. Kogukonnajuhid alustavad tööd 1. jaanuarist 2019 ja projekt vältab vähemalt kolm aastat.
"Meil on väga hea meel, et projekt toimub jalgpalliliidu, klubide ja UEFA koostöös ja saame pidevalt kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide abi, nii seminaride kui ka igapäevase tagasiside näol," märkis Rei.
Avaliku konkursi kaudu otsitakse kogukonnajuhte järgmistele klubidele: Nõmme Kalju FC, Tallinna FCI Levadia, Paide Linnameeskond, Viljandi JK Tulevik, JK Tallinna Kalev, FC Kuressaare, Pärnu JK Vaprus ja Maardu Linnameeskond. Kolmes klubis - FC Floras, JK Narva Transis ja Tartu JK Tammekas - asusid kogukonnajuhid tööle juba suvel pilootprojekti raames. | Jalgpalli Liit loodab mahuka projekti abil publikunumbreid parandada | https://sport.err.ee/866114/jalgpalli-liit-loodab-mahuka-projekti-abil-publikunumbreid-parandada | Jalgpalli Premium liiga arengusse tehakse suur investeering, kui kõikides klubides alustavad tööd kogukonnajuhid, keda otsitake 26. oktoobrini vältava avaliku konkursi kaudu. |
Erikontserdiga "Tuled kustu" astub üles Reket. Südaööl kustutatakse tuled ja süüdatakse vaid minimaalne valgus.
Teise peaesinejana esineb esmakordselt Eestis hiti "Groovejet" autor Itaaliast, Spiller. Lugu, millele andis oma hääle Sophie Ellis-Bextor, oli omal ajal UK, Austraalia, Iirimaa ja mitme teise riigi singlite edetabelis esimesel kohal, müüs üle kahe miljoni koopia ning oli väidetavalt esimene heliteos, mis kõlas kunagi revolutsioonilises iPodis.
Lisaks peaesinejatele astuvad üles Disco Tallinn residendid Widenski, Tom Lilienthal ja külalisena Ula. Õhtul loositakse välja ka discoreis kahele Londonisse. | Disco Tallinna peosarja uue hooaja avavad Reket ja Spiller | https://menu.err.ee/866110/disco-tallinna-peosarja-uue-hooaja-avavad-reket-ja-spiller | Peagi neljandat sünnipäeva tähistav peo- ja kontsertisari Disco Tallinn alustab uut hooaega teater NO99 kohvikus sel laupäeval, 6. oktoobril. Avapeo raames pakutakse publikule kahte peaesinejat. |
ERR Novaatori lugeja uuris meilt, kui palju peaks jooma laps vett näiteks 1,5-tunnise õuesoleku ajal? Mõistagi liiguvad lapsed selle aja õues üsna aktiivselt, mis võiks tähendada, et ka vedelikuvajadus on suurem. Kuid kui palju peaks väike laps üldse päeva jooksul vett jooma?
ERR Novaator esitas selle küsimuse Tartu Ülikooli pediaatria professorile Vallo Tillmannile.
"On oluline, et lapsel oleks alati ligipääs joogiveele ja kasvatajad peaksid aeg-ajalt küsima laste käest, kes soovib vett juua, eriti peale füüsilist aktiivsust ja palavate ilmade korral," selgitas Tillmann.
Ei ole vajadust sundida last jooma teatud kindla hulga vett päevas. "Organism reeglina ütleb, kui on vaja juua," nentis Tillmann.
Kui aga mingit soovituslikku arvu siiski öelda, siis lasteaialapsed võiksid juua keskmiselt 3–5 klaasi vett ööpäevas sõltuvalt lapse vanusest ja olukordadest. Olukordade all tuleks arvesse võtta liikumisaktiivsust ja ümbritsevat keskkonda: palava ilmaga või palavas ruumis tekib janu kiiremini. | Lugeja küsib: kui palju peaksid lasteaialapsed päeva jooksul vett jooma? | https://novaator.err.ee/866112/lugeja-kusib-kui-palju-peaksid-lasteaialapsed-paeva-jooksul-vett-jooma | Täiskasvanul soovitatakse päevas juua 6–8 klaasi vett, mis on kuni kaks liitrit. Sobiv kogus sõltub inimese kehakaalust, tema aktiivsusest ja isiklikest eelistustest. Aga kui palju peaks laps, näiteks kolme-aastane lasteaialaps jooma päevas vett? |
Kääbusplaneedi avastanud Carnegie Teadusinstitutsiooni astronoomi Scott Sheppardi ja Põhja-Arizona Ülikooli täheteadlase Chadwick Trujillo hinnangul on 2015 TG38 ehk "Härjapõlvlase" läbimõõt vaid 300 kilomeetrit. Erakordseks avastuseks ei muuda seda seega astronoomide sõnul mitte niivõrd keha ise, vaid astronoomide suutlikkus nii kaugel asuvat ja väikest keha üleüldse märgata. Päikesesest asub Härjapõlvlane keskmiselt 80 astronoomilise ühiku ehk 12 miljardi kilomeetri kaugusel.
2015 TG38-d silmati esimest korda Hawaiil Mauna Kea vulkaanil asuva 8,2-meetrise peapeegliga Subaru teleskoobiga juba 2015. aastal. Orbiidi täpsustamine nõudis aga täiendavaid vaatlusi. Kolme aasta jooksul tehtud mõõtmiste põhjal sarnaneb Härjapõlvlase asukoht Päikesest kõige kaugemal asuvas punktis eelnevalt leitud kääbusplaneetide Sedna, VP113 ja teiste ülikaugete Neptuuni-taguste objektide omale. 2015 TG38 orbiit on kooskõlas hüpoteetilise üheksanda ehk Planeet X-i eksistentsiga.
Autorid võrdlesid seetõttu väikeplaneete leivapuruga, mis aitavad paremini mõista Päikesesüsteemi välisosa ehitust ja võivad viia millegi suurema jälile. Analüüsi kohaselt ei avalda Päikesüsteemi teiste planeetide gravitatsiooniväli Härjapõlvlasele peaaegu üldse mõju. Samuti ei saa kääbusplaneedid tekkida väljavenitatud orbiitidel.
Ebahariliku orbiidi taga saab olla lisaks üheksandale planeedile suuremate planeetide gravitatsiooniline vastastikmäng Päikesesüsteemi algusaegadel või hiljem planeedisüsteemist möödunud täht.
Uut väikeplaneeti kirjeldati ajakirjas The Astronomical Journal. | Planeet X-i eksistentsile viitab järjekordne kääbusplaneet | https://novaator.err.ee/866111/planeet-x-i-eksistentsile-viitab-jarjekordne-kaabusplaneet | Astronoomid leidsid Päikesesüsteemi äärealadelt uue kääbusplaneedi, mis asub Päikesest isegi selle kõige lähemas punktis 65 korda kaugemal kui Maa. Keha orbiit viitab, et sellest veelgi kaugemal tiirleb kogukas gaasiplaneet. |
Seattle'i hokiklubi hakkaks kodumänge pidama KeyArenal, kus kuni 2008. aastani mängis korvpalliliiga NBA Seattle SuperSonics. Pärast halli renoveerimist ja hokiks kohandamist mahutaks KeyArena 15 000 pealtvaatajat.
"Täitevkomitee kohtus teisipäeval Seattle'i esindajatega ja nad said enda projekti esitlemisega suurepäraselt hakkama," kommenteeris NHL-i esindaja Gary Bettman Twitteris. "Andsime plaanile omalt poolt heakskiidu ja soovitasime haldusnõukogul projektiga jätkata."
"Nüüd tuleb paika panna üksikasjad ja koostada lõplik raport, mida saaks detsembris toimuval juhatuse koosolekul arutada ning sobivuse korral heaks kiita," lisas Bettman.
Heakskiidu korral liituks Seattle NHL-iga tõenäoliselt 2020–2021 hooajal.
Viimati sai NHL uue liikme 2017. aastal, mil jääle tuli esmakordselt Las Vegase klubi Golden Knights. | NHL võib peagi saada uue liikme | https://sport.err.ee/866099/nhl-voib-peagi-saada-uue-liikme | Jäähokiliiga NHL-i täitevkomitee hääletas teisipäeval ühehäälselt Seattle'i meistrivõistlustele kaasamise poolt. Uue klubi liitumine viiks meeskondade arvu 32-ni. |
"Kui seal oli vääritimõistmisi seoses pommivandenõuga, siis me saame ikkagi maha istuda ja sellest rääkida," ütles Iraani välisministeeriumi eestkõneleja Bahram Ghasemi.
Iraan tõrjus varem päeval Prantsusmaa väiteid, et Islamivabariigi diplomaadid olid seotud väidetava pommirünnakukavaga Pariisis.
"Me eitame süüdistusi ja mõistame jõuliselt hukka Iraani diplomaatide arreteerimise ja kutsume neid koheselt vabastama," teatas Iraani välisministeerium avalduses.
Süüdistuste näol on tegemist vandenõuga "saboteerida Iraani iidseid ja pikaajalisi suhteid Prantsusmaa ja teiste oluliste Euroopa riikidega," lisati avalduses.
Iraani võimud tegid avalduse mõni minut enne seda, kui Prantsuse diplomaatiline allikas ütles AFP-le, et nurjatud rünnakukavas süüdistatakse Iraani luureministeeriumi.
Prantsusmaa teatas teisipäeval, et külmutas kahele Iraani mehele ning Iraani peamisele luureametile ehk luure- ja julgeolekuministeeriumile kuuluvad varad väidetava pommirünnakukava pärast.
Prantsuse võimude väitel plaaniti pommirünnakut Pariisi lähistel 30. juunil toimunud Iraani opositsioonirühmituse kogunemisel.
Prantsusmaa põhjaosas Dunkerque'i sadamalinna eeslinnas toimus teisipäeval terroritõrjeoperatsioon, mille raames otsis umbes 200 politseinikku läbi ühe ühenduse peakorterit ja tosinat kodu.
Politsei teatel olid politseinikud Grande-Synthe'i eeslinnas ning läbiotsimiste keskmes on vähetuntud šiiaislami ühendus Centre Zahra France, mis olevat seotud just nimelt Iraaniga. | Iraan soovib Prantsusmaaga kõnelusi arusaamatuste klaarimiseks | https://www.err.ee/866097/iraan-soovib-prantsusmaaga-konelusi-arusaamatuste-klaarimiseks | Iraan soovib Prantsusmaaga kõnelusi võimalike arusaamatuste klaarimiseks seoses väidetava pommivandenõuga Pariisi lähedal, teatasid teisipäeval võimuesindajad. |
Esimene eesmärk on selgitada välja, kui suured on Eestis erinevused meeste ja naiste varade väärtuses. TTÜ professori Tairi Rõõmu kinnitusel on kavas hinnata näiteks finants- ja pensionivarade soolisi lõhesid.
"Kui soolise palgalõhe teemat on Eestis palju uuritud, siis varade lõhed on veel kaardistamata territoorium. Tegemist on uudse ja vähekäsitletud uurimisteemaga, mille kohta ka mujal maailmas on ilmunud vaid mõned üksikud uuringud," rõhutab professor Rõõm. Kuna sissetulekud on meestel kõrgemad kui naistel, siis võib eeldada, et ka varade erinevus on Eestis meeste kasuks. Uurimuses hinnatakse, kui suured on varade lõhed mitte ainult keskmiselt, vaid ka nende jaotuse erinevates osades. Samuti analüüsitakse, millest on varade erinevused põhjustatud, kasutades selleks kvantiilregressioonide meetodit.
Uurida naiste ja meeste vahelist palgalõhet
Tairi Rõõmu sõnul on Eesti palgalõhe jätkuvalt suur, seda isegi vaatamata selle vähenemisele viimastel aastatel. "Ehkki seda teemat on käsitletud üsna mitmetes uuringutes, on meil endiselt vähe teadmisi selle kohta, mis Eesti kõrget soolist palgalõhet põhjustab," nentis Rõõm.
Tavapäraste põhjustega, nagu näiteks meeste ja naiste vahelised erinevused haridustasemes ja erialavalikutes, ametikohtades ja tööajas, saab Eestis selgitada vaid väikest osa soolisest palgalõhest. Seetõttu on meeste ja naiste palgaerinevuse uurimine jätkuvalt oluline.
Need kaks uurimisteemat on omavahel tihedalt seotud, kuna soolised lõhed varades on suures osas põhjustatud erinevustest sissetulekutes.
Uuring aitab loodetavasti palgalõhet vähendada
Uuringu tulemusena tuleb teadlastel teha ettepanekuid, kuidas rakendada veebilahendusi, et tõsta teadlikkust majanduslikust soolisest ebavõrdsusest ning vähendada sissetulekute ja varade erinevusi meeste ja naiste vahel.
Horizon2020 projekt " Income, wealth and gender: study and practical web tool for understanding gender pay and pension gaps in Estonia - the country with the biggest gender pay gap in the European Union" kestab kaks aastat. Projekti läbiviijad on Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo (projektijuht Liisa Pakosta), Tartu Ülikooli majandusteaduskond (projektijuht dr. Jaanika Meriküll) ning Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituut (projektijuht professor Tairi Rõõm). | Kas meestel on rohkem vara kui naistel? Tallinna ja Tartu teadlased asuvad uurima | https://novaator.err.ee/866098/kas-meestel-on-rohkem-vara-kui-naistel-tallinna-ja-tartu-teadlased-asuvad-uurima | Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi teadlased hakkavad koostöös Tartu Ülikooli majandusteaduskonnaga uurima soolisi lõhesid nii jõukuses kui sissetulekutes. |
Ajalehe New York Times andmetel võib FBI esitada uuringutulemused senatile juba kolmapäeval.
Valge Maja andis süüdistusi uurivatele FBI agentidele loa küsitleda keda iganes nad soovivad.
Valge Maja väljastatud uue juhisega kursis olev allikas ütles uudisteagentuurile Associated Press, et muudatus tehti nädalavahetusel pärast seda, kui demokraadid ning meedia asetasid küsimärgi alla uurimise piiratud ulatuse.
President Donald Trump ütles esmaspäeval, et soovib FBI-lt "kõikehõlmavat" uurimist, kuid rõhutas, et uurimise ulatuse määravad senati vabariiklased.
FBI on seni küsitlenud Kavanaugh vastu esitatud süüdistuste kohta nelja inimest. Nende seas on mehed, kes California ülikooli professori Christine Blasey Fordi sõnul olid kohal 1982. aastal toimunud peol, kus naise sõnul Kavanaugh teda seksuaalselt ründas.
Naise advokaadid aga imestavad samal ajal selle üle, et endiselt ei ole FBI küsitlenud näiteks Fordi ennast. | FBI uurimine Kavanaugh' süüdistuste asjus võib varem valmis saada | https://www.err.ee/866095/fbi-uurimine-kavanaugh-suudistuste-asjus-voib-varem-valmis-saada | USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) uurimine ülemkohtunikuks kandideeriva Brett Kavanaugh' vastu esitatud seksuaalse väärkohtlemise süüdistuste asjus võib ennetähtaegselt valmis saada, teatas teisipäeval kohalik meedia. |
Emsdetten oli kogu kohtumise tagaajaja rollis, meeskonna leegionäri Karl Toomi nime taha protokolli ühtegi märget ei tehtud, vahendab Käsipall24.ee.
Kolm eelmist matši võitnud Emsdetten on viiest mängust teenitud kuue punktiga kaheksandal kohal. Bayer hoiab seitsmest kohtumisest kogutud seitsme silmaga seitsmendat positsiooni. | Toomi koduklubi jäi kohe alguses uustulnuka rongi alla | https://sport.err.ee/866083/toomi-koduklubi-jai-kohe-alguses-uustulnuka-rongi-alla | Saksamaa käsipallimeistrivõistluste esiliigas jäi TV Emsdetten kodus 29:37 (12:22) alla uustulnuk Dormageni TSV Bayerile. |
Tartu 2024 kandidatuurimeeskonna vastutav projektijuht Erni Kask usub, et valminud eelvooru taotlus on lahendusi pakkuv ja omanäoline. "Tartu taotlusse on seni panustanud aega, energiat ja loomingulisust juba ligi 600 inimest," selgitas Kask, "See on alles algus, sest lõppvooru jõudes seisab suurem töö ees."
Kase sõnul seisavad Tartu, Lõuna-Eesti, Euroopa ja terve planeet oluliste sõlmküsimuste ees. "Meie juhtmõte "Ellujäämise kunstid" kutsub üles suhtuma vastutustundlikult elukeskkonda ja tegeleb kunstide, inimlike oskuste, kogukondlikkuse, isemõtlemise ning kultuurilise mitmekesisuse abil sotsiaalsete ja vaimsete küsimustega," kirjeldas projektijuht Tartu 2024 pakutavaid lahendusi.
Kokkuvõte Tartu eelvooru taotlusest ilmub novembri algul. Enne seda on taotlusele hinnangu andnud Tallinnas kogunev Euroopa kultuuripealinnade žürii. Novembri keskpaigast aasta lõpuni esitletakse kõigile huvilistele kandidatuuri juhtmõtteid ka Tartu linnaruumis.
Tartu 2024 kandidatuuritiimi projektijuht Kalle Paas rõhutab, et kandideerimisprotsess toetab linna arengu- ja kultuuristrateegiates esitatud Tartu suurte väljakutsete lahendamist ning kultuuripealinnaks pürgides on olulisel kohal eesmärgistatus. "Kui Tartu 2024. aasta kultuuripealinnaks peaks saama, on võimalik mõõta, kui palju suureneb meie elanike heaolu, kui palju kasvab linna atraktiivsus talentide, investorite ja ettevõtjate silmis, ning mil määral paranevad ühendusteed Euroopaga," selgitas Paas.
Tartu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega. Kandidatuurile on volikogu tasandil toetust avaldanud ka Pärnu linn.
2024. aasta Euroopa kultuuripealinna valiku eelvoor lõpeb 22.-23. oktoobril Tallinnas, kui kandideerivate linnade 10-liikmelised esitlusmeeskonnad kaitsevad taotlusi 12 sõltumatu žüriiliikme ees. Parimate taotlustega linnad kutsutakse lõppvooru. 2019. suve lõpus külastab tiitlile kandideerivaid linnu rahvusvaheline žürii ja esitlusmeeskonnad kaitsevad täiendatud lõppvooru taotlusi. | Tartu 2024 eelvooru taotlus "Ellujäämise kunstid" jõudis rahvusvahelise žürii ette | https://kultuur.err.ee/866091/tartu-2024-eelvooru-taotlus-ellujaamise-kunstid-joudis-rahvusvahelise-zurii-ette | Tartu esitas 1. oktoobril Kultuuriministeeriumile 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna konkursi eelvooru taotluse. Tartu kandidatuuriraamat kannab pealkirja "Ellujäämise kunstid" ("Arts of Survival"). Taotlus koosneb kunstilisest kontseptsioonist ning ideedest, kuidas seda sündmuste ja projektide kaudu teostada. Eelvooru taotlust hindab oktoobri lõpus rahvusvaheline žürii. |
Macron palus peaministril uue siseministri ametissenimetamiseni ministri tööülesanded üle võtta.
Collomb teatas juba septembris, et loobub siseministri ametikohast, sest tahab 2020. aastal kandideerida uuesti Lyoni linnapeaks. Sestsaadik on ta olnud surve all otsekohe ametist lahkuda.
Ajalehe Le Figaro andmetel tahtis Collomb lahkuda juba esmaspäeval, kuid Macron keeldus tagasiastumispalvet rahuldamast.
"Rünnakute valguses ministri vastu alates sellest ajast, kui ta kinnitas kandideerimist, väljendas vabariigi president uuesti oma usaldust tema vastu ja palus tal jääda täielikult pühendunuks missioonile hoida Prantsusmaa turvalisena," teatas presidendiamet AFP-le.
Collomb ütles teisipäeval pärast esialgse lahkumisavalduse tagasilükkamist, et kavatseb endiselt lahkuda, tekitades Prantsuse poliitilises eliidis segadust.
"Gérard Collomb on uuesti tagasi astunud. Kui kauaks jääb see episood kestma?" küsis Rahvusrinde liider Marine Le Pen.
Peaminister Édouard Philippe tühistas pärast presidendi palvet sekkuda kavandatud visiidi Lõuna-Aafrika Vabariiki, teatas peaministri kantselei.
Collomb avaldas soovi ministriametist lahkuda ja kohalike valimiste kampaaniale keskenduda pärast Euroopa Parlamendi valimisi järgmise aasta mais.
Collomb (71) oli 16 aastat Lyoni linnapea, enne kui Macron veenis ta siseministriks hakkama.
Collombi peetakse Macroni üheks lojaalsemaks ministriks ning tema valitsuse raskekaallaseks.
Viimastel kuudel on tagasiastumisest teatanud Macroni valitsuse kaks populaarset ministrit - keskkonnaminister Nicolas Hulot ja endisest olümpiavõitjast spordiminister Laura Flessel. | Prantsuse president võttis vastu siseministri lahkumisavalduse | https://www.err.ee/866046/prantsuse-president-vottis-vastu-siseministri-lahkumisavalduse | Prantsusmaa president Emmanuel Macron võttis teisipäeval vastu siseminister Gérard Collombi lahkumisavalduse, teatas presidendipalee. |
Valmiera - Tartu Ülikool
03.10.2018 kell 19.00, Valmiera, Vidzemes Olimpiskais Centrs
Eelmisel hooajal Läti teises divisjonis mänginud ja tänavu Valmiera/ORDO asemel linna esindusmeeskonnaks tõusnud Valmiera alustas Eesti-Läti Korvpalliliigat 88:84 koduvõiduga Valga-Valka/Maks & Mooritsa üle. Avamängu resultatiivseimad olid tagamängijad Janis Kaufmanis ja Edmunds Elksnis, kes tõid vastavalt 20 ja 19 punkti. Korraliku mängu tegi ka endine raplalane ja valgalane Maris Ziedins, kes viskas eelmise tööandja vastu kuus silma ja võttis kümme lauapalli.
Võiduga alustas ühisliigat ka Tartu Ülikool, kes alistas laupäevases kohtumises Jurmala 79:59. Suve jooksul mitmest kogenud mängijast loobunud ning tublisti noorenenud koosseisuga meeskond noortega ka võitis: 19-aastane tagamängija Märt Rosenthal viskas 30 ja aasta noorem Arnas Velicka 23 punkti. Hea mängu tegi eelmise hooaja keskel Tartu Ülikooliga liitunud ning tänavu meeskonna kapteniks nimetatud Julius Kazakauskas, kes panustas võitu 13 silma, 14 lauapalli ja kolme korvisööduga.
BC Valga-Valka/Maks&Moorits - BK Jurmala
03.10.2018 kell 19.00, Valga, Valga Spordihoone
Hooaja esimese mängu Valmierale kaotanud Valga võõrustab oma teises kohtumises Jurmalat, kelle treeneripingil istub valgalaste endine juhendaja Kristaps Zeids. Augustis Valga ohjad haaranud lätlane Armands Misuse saab kolmapäevases kohtumises loota avamängus 18 silma ja kuue lauapalliga panustanud kaasmaalasest keskmängijale Guntis Sipolinsile ja 16 punkti toonud Timo Eichfussile. Samuti on uue peatreeneri käsutuses septembri keskel liitunud ameeriklased Dashawn King ja Carl Anthony Montgomery, kes laupäeval viskasid vastavalt 21 ja kümme punkti.
Oma esimest võitu Eesti-Läti korvpalliliigas jahib ka avamängus Tartu Ülikoolile alla jäänud Jurmala esindus. Kaotusmängus 59 punktiga piirdunud meeskonna resultatiivseimad mängijad olid Kristaps Mediss 17 ja Endru Davids Smits 12 punktiga. Jurmala kogenuim mängija, endine Läti koondislane Edgars Jeromanovs, panustas üheksa silma ja kaheksa lauapalliga. Lauavõitluses tuleb Valgal arvestada ka avamängus seitse lauapalli võtnud 208 cm pikkuse Ilja Gromovsiga, kes kahel varasemal hooajal kuulus Riia VEF-i hingekirja.
BK Ventspils - Pärnu Sadam
03.10.2018 kell 19.00, Ventspils, Olimpiskais centrs "Ventspils"
Kahe päeva jooksul kaks kohtumist pidanud ning kaotuse ja võiduga Eestist naasnud Läti meisterklubi Ventspils ootab hooaja esimeses kodumängus kindlat võitu. Peatreener Roberts Štelmahersi hoolealustest soovivad kindlasti head seeriat jätkata ka mõlemas seni peetud kohtumises kahekohaliste punktisummadeni jõudnud Jonathan Arledge, Anthony Beane, Maris Gulbis, Ingus Jakovics ja Rihards Lomazs.
Ventspilsis Taavetina väljakule astuv Pärnu esindusmeeskond tuleb kohtumisele võõrsil saadud 74:99 kaotusega Ogrele. Kaotusmängu resultatiivseim oli üleplatsimeheks tõusnud keskmängija Karl-Martin Kask 17 punktiga. Soliidse mängu tegid ka viimastes MM-valikmängudes Eesti koondist esindanud Mihkel Kirves ja Saimon Sutt, kes kogusid vastavalt 16 ja 12 silma. Mõlema värske koondislase arvele kirjutati ka kuus lauapalli. Kahekohaliste punktisummadeni jõudsid veel kanadalane Drew Urquhart 11 ja armeenlane Arkadiy Mkrtychyan kümne punktiga. Kindlasti loodab parema mängu teha vahetult enne hooaja algust vigastada saanud mängujuhi Siim-Markus Posti asenduseks toodud leedulane Deividas Sabeckis, kes oma debüüdil piirdus vaid kolme punkti ja kahe korvisööduga.
BK Ogre - BC Kalev/Cramo
03.10.2018 kell 19.30, Ogre, Ogres 1. vidusskola
Kindla autsaideri rollis on kolmapäevases kohtumises ka hooaja avamängus Pärnu Sadama alistanud Ogre, kes läheb vastamisi Kalev/Cramoga. Peatreener Arturs Visockis-Rubenis saab mängus Eesti meistri vastu loota meeskonna talismanile, kelleks on laupäeval 16 punkti visanud Läti rahvuskoondise veteran Kaspars Berzins. Samuti on Visockis-Rubenise käsutuses Eesti Korvpalli Meistriliiga kogemusega tagamängijad Edgars Lasenbergs ja Rinalds Sirsninš.
Kahe võiduga turniiritabelis Riia VEF-iga esikohta jagaval Kalev/Cramol avaneb kolmapäeval võimalus tõusta Eesti-Läti Korvpalliliiga ainuliidriks. Hooaja avamängus Ventspilsi võitnud ning Liepajat koguni 40 punktiga alistanud Eesti meister sõidab kohtumisele kindla favoriidina, kuid tiheda mängugraafiku tõttu võib peatreener Donaldas Kairys otsustada anda puhkust mitmele seni põhiraskust kandnud mängijale. Esmaspäevases kohtumises paistis enim silma 27 punktiga üleplatsimeheks tõusnud Ivan Almeida. Temale järgnesid Landen Lucas ja Branko Mirkovic 13 ning Janari Jõesaar 11 silmaga. Kaheksa korda Eesti aasta korvpalluriks valitud Kristjan Kangur sai Jurmala vastu kirja neli punkti ja viis korvisöötu. | Eesti-Läti korvpalliliiga jätkub kolmapäeval nelja mänguga | https://sport.err.ee/866080/eesti-lati-korvpalliliiga-jatkub-kolmapaeval-nelja-manguga | Eesti-Läti korvpalliliiga naaseb ühepäevaselt puhkuselt kolmapäeval, kui peetakse neli kohtumist. Võistluspäeva ainus Eestis toimuv kohtumine leiab aset Valgas, kus BC Valga-Valka/Maks&Moorits üritab avada võiduarvet BK Jurmala vastu. Lätimaale sõidavad aga Pärnu Sadam, Tartu Ülikool ja BC Kalev/Cramo, kes püüavad oma vastavalt esimest, teist ja kolmandat hooaja võitu. |
Turu messikeskuses toimuva Turu raamatumessi avab 5. oktoobril Eesti riigikogu esimees Eiki Nestor. Järgneva kolme päeva vältel on messikülastajatel võimalus kogeda mitmekülgset kultuuriprogrammi, mille fookuses on eelkõige tänapäevane Eesti tõlkekirjandus. Külalistena astuvad üles soome keelde tõlgitud teoste autorid, Eesti kirjanikud Kai Aareleid, Jaak Jõerüüt, Paavo Matsin, Valdur Mikita ja Andrei Ivanov.
"Eesti 100 on Soomes tekitanud sooja huvi lõunanaabrite tegemiste vastu. Hea on tõdeda, et juubeliaastal on tähtsal kohal ka Eesti kirjandus. Sel aastal on varasemast enam ilmunud tõlketeoseid soomekeelsetena. Turu Raamatumessil, mida võib pidada EV100 ürituste tippsündmuseks Soomes, on hea võimalus tutvuda nende teoste ja autoritega," sõnas Eesti Instituudi Soome esinduse juhataja Sanna Immanen.
Esmakordselt tutvustatakse raamatumessil Lydia Koidula esimest soome keelde tõlgitud kogumikku, mis on Soome tõlkijate kingitus 100-aastasele Eestile. Lisaks on raamatumessil võimalus näha suurt Soome-Eesti luulekava raamatumessi programmijuhi Jenni Haukio juhatusel.
Messi kõrvalprogrammina toimub reedel, 5. oktoobril Eesti-Soome karaokeõhtu, kus tuleb esitamisele mitmeid tuntud laule Mikko Savikko kogumikust "100 laulua. Laulamme yhdessä – 100 laulu. Laulame koos". Laupäeval, 6. oktoobril leiab aset Eesti-teemaline klubiõhtu, kus lavale astub ansambel Au-ensemble koosseisus Asko Künnap (luule), Adam Cullen (viiul) ja Kivi Larmola (kitarr). Pärast seda esitavad lavaluulet Kai Aareleid, Kätlin Kaldmaa, Indrek Koff, Mika Keränen ja Kauksi Ülle. Õhtu lõpetab Gogoli disko (Paavo Matsin). Lisaks on kogu messi toimumise ajal võimalik külastada Turu linnaraamatukogus näituseid "Eesti ajalugu piltides" ja "Teekond pilvedesse".
Turu raamatumess, mis on toimunud alates 1971. aastast, on Soomes hästituntud üritus, mis toob igal aastal kokku ligikaudu 700 esinejat, 500 esitlust, sadu eksponente, suurimad kirjastused ning kümned tuhanded kirjandushuvilised. Raamatumessil saab näha mitmeid huvitavaid arutelusid päevakajalistel teemadel ning kohtuda kirjanikega.
Turu raamatumessi Eesti programm on osa ametlikust EV100 välisprogrammist. Messi programmi kohta leiab lisateavet Turu messikeskuse veebilehelt. | Turu raamatumessil tähistakse Eesti 100. sünnipäeva | https://kultuur.err.ee/866077/turu-raamatumessil-tahistakse-eesti-100-sunnipaeva | Sel nädalavahetusel, 5.–7. oktoobril toimuva Turu raamatumessi peateema on 100. sünnipäeva tähistav Eesti. Kolmepäevase messi jooksul toimuvad vestluspaneelid, kus kohtuvad tuntud Eesti ja Soome kirjanikud ning kirjandusega seotud inimesed, teiste hulgas Andrus Kivirähk, Kairi Look ja Sirje Olesk. Lisaks kuulub Eesti-teemalisse programmi Eesti luule, muusika, karaoke ja näitused. |
Nortal LLC presidendi ja grupi juhatuse liikme Oleg Shvaikovsky sõnul on Dev9 USA kontekstis küll võrdlemisi väike ettevõte, kuid suure potentsiaaliga tipptegija pilveteenuste ja suurandmete vallas.
"Näeme kasvupotentsiaali USA-s nii Dev9 põhiäris ehk pilveteenustes kui ka selle kombineerimises meie teiste olemasolevate teenustega ning pikaajalise kogemusega digitaalsete teenuste arendamisel ja keeruliste, laia mõjuga reformide läbiviimisel nii Euroopas kui ka Lähis-Idas," lisas Shvaikovsky.
Dev9-i klientide hulka kuuluvad mõned maailma tuntuimad ettevõtted tehnoloogia, meedia ja meelelahutuse, jaekaubanduse, turismitööstuse, tervishoiu ja telekommunikatsiooni valdkonnas.
"Tegu on Fortune 500 listi ettevõtetega, kellega koostöö on tõeline kvaliteedimärk," lisas Shvaikovsky.
Pilveteenused on Shvaikovsky sõnul suure tulevikupotentsiaaliga ning üha kasvava tähtsusega erinevates valdkondades, mängides olulist rolli nii asjade interneti (IoT), virtuaalreaalsuse kui ka tehisintellekti arengus.
Nortal ja Dev9 liidavad oma praeguse juhatuse ja tiimid USA-s. Dev9 juhatuse esimees Matt Munson jääb juhtima Dev9 tiimi Nortal Groupi koosseisus.
Dev9-s töötab pisut üle 70 inimese, mis tähendab, et Nortal Groupi töötajate arv kasvab ühinemise järgselt enam kui 800 inimeseni.
Tehingu finantseerimiseks viis Nortal Balti riikides ning Soomes läbi võlakirjaemissiooni, kus osalesid olulisel määral ka Swedbanki ja SEB pensionifondid.
Oleg Shvaikovsky. Autor: Nortal | Nortal ostis USA-s pilvetehnoloogia ettevõtte Dev9 | https://www.err.ee/866076/nortal-ostis-usa-s-pilvetehnoloogia-ettevotte-dev9 | Tarkvara- ja ärikonsultatsioonide ettevõte Nortal laiendas tegevust USA-s, ostes tunnustatud pilveteenustele spetsialiseerunud tarkvara- ja konsultatsiooniettevõtte Dev9. |
Võistluse promootor John Meehan möönis, et Longo väljaütlemised ületasid hea maitse piiri ja olid ründava iseloomuga, mis ei olnud kooskõlas peredele mõeldud ürituse atmosfääriga, kirjutab Spordipartner.ee. "Teavitasime teadustajat probleemist ja andsime talle teada, et ta ei saa enam Jingle Crossil teadustaja olla," lisas Meehan. "Kahetseme juhtunut ning vabandame ratturite, pealtvaatajate, fännide ja külaliste ees."
Cyclo-crossis loodi meeste MK-sari 2002. aastal, naised hakkasid samas sarjas võistlema kümme aastat hiljem. Rattaspordi sügistalvine ala on sellest ainult võitnud ja cyclo-cross kogub ülemaailmselt järjest suuremat populaarsust. | Cyclo-crossi MK-etapi teadustaja mõnitas naisi | https://sport.err.ee/866074/cyclo-crossi-mk-etapi-teadustaja-monitas-naisi | Ameerika Ühendriikides Iowas toimunud cyclo-crossi MK-etapp jättis halva maigu just naisvõistlejatele, kes pidid kolme päeva vältel taluma erinevatel võistlustel teadustaja Larry Longo halvustavaid ja seksistlikke kommentaare. |
Soomlaste peatreeneri Markku Kanerva valik on sisuliselt sama, mis oli septembris. Uue ja kõige põnevama nimena liitub koondisega ründaja Petteri Forsell, eestlaste Henrik Ojamaa ja Artur Pika klubikaaslane Legnica Miedzist, kirjutab Soccernet.ee.
Lisaks teenisid kutse poolkaitsja Glen Kamara (Dundee) ja kaitsja Juha Pirinen (HJK). Võrreldes septembris Eesti 0:1 kaotusega lõppenud matšiga ei teeninud kutset Ats Purje koduklubi KuPS-i kaitsja Henri Toivomäki ning poolkaitsjad Simon Skrabb (Norrköping) ja Joni Kauko (Esbjerg).
Soome kõrgliigast kuulub Kanerva valikusse lisaks Pirinenile vaid KuPS-i ründaja Rasmus Karjalainen. Eesti koosseisus on kuus Veikkausliiga mängijat: Mihkel Aksalu, Marko Meerits, Marek Kaljumäe, Artjom Dmitrijev, Henri Anier ja Ats Purje.
Eesti ja Soome kohtuvad 12. oktoobril Tallinnas. 15. oktoobril kohtub Eesti kodus Ungariga ja Soome kodus Kreekaga. | Ojamaa ja Pika klubikaaslane sai mänguks Eestiga kutse | https://sport.err.ee/866064/ojamaa-ja-pika-klubikaaslane-sai-manguks-eestiga-kutse | Kui teisipäeval teatas Martin Reim Eesti jalgpallikoondise koosseisu järgmisteks Rahvuste liiga mängudeks, siis eestlaste esimene vastane Soome avaldas samuti oma rivistuse. |
Miks te tahtsite tagasi minna poliitikasse, kus olite Res Publica erakonnas riigikogu liikmena aastatel 2003-2007?
Õppisin siis tundma Eestit hoopis teisest küljest, õppisin Eestit nägema nagu klaasmaja – korruseid, talasid ja sarikaid, omavahelisi suhteid ja sidemeid, kuidas riik on omavahel seotud. See teadmine tekitab vastutustunde. Ei ole saanud seda endast kuidagi välja.
Ja veel, olen lapsest saati inimestele öelnud, et ärge tulge saabastega tuppa, sest maaperes olin mina see, kes põrandaid pesi. Mulle meeldib kord ja meeldib selgus. See oli põhjus, miks ühinesin Res Publicaga, kes rääkis "Vali kord!", ja see on minusse jäänud. Näen asju, kus saaksin kaasa rääkida, kus mul on konkreetsed ideed ja kui teen enda arvates mõistlikke ettepanekuid, mida eiratakse, siis ei taha ometi vaiki või eemale jääda.
2003-2007 nägite erinevaid perioode – alguses oli Res Publica võimu tipus ja tema parlamendifraktsiooni liikmed said midagi mõjutada ning siis oli opositsiooni vajumine ja allakäik.
Siis ma nägin lähemalt kui nii mõnigi teine ka neid põhjusi, miks see vajumine tuli.
Miks Res Publica langes?
Loosungid olid, aga sisu ei olnud. Kõik me võime teha suuri sõnu, aga kui sisu nende taga ei ole, tuleb see varem või hiljem välja. Kui Res Publica ja Isamaaliit ühinesid, tekkis IRL. Ütlesin, et kui seeme saab olema nii vildakas, siis see puu jääb kiduraks, siit ei tule head puud. Olid inetud üksteisest ülesõitmised, traagelniitidega pandi see kokku... Operatsioon oli veidi vildakalt teostatud. Nüüd annab see tunda, jälle on vaja järgmist nime, kuigi ei ole vaja nime vahetamist, vaid sisu vahetust.
Toomas Sildami intervuu Siiri Sisaskiga Autor: Priit Mürk/ERR
2017 kevadel, lindude pesitsusajal, võeti teie maja tagant mets maha ja järele jäi köndistunud maa. Kas siis käis sisemine jõnks, et lähen poliitikasse tagasi ja aitan vastu võtta seadused, mis sellist raiet välistavad?
Jah, see oli nii, nagu te ütlesite. Kui kuulsin pärast metsa langetamist lindude hädakisa, kes otsisid oma pesi. Mul tulevad praegugi seda meenutades pisarad silma. Kui vaatasin rasketest metsaveoautodest segamini songitud raiesmikku, kus turritasid puude vedamisel katkenud trosside jupid...
Aga mul oli ka teisi teemasid, mis tõukusid heategevuslikust mittetulundusühingust "Saagu Valgus", kus tegelesime alla vaesuspiiri elavate peredega. Kõik parlamendierakonnad käisid meie juures Raplas, arutasime neid asju, kõigile meie ideed meeldisid, kuid sinna aruteludesse need jäidki. Tundsin, et kui keegi teine ei tee, tuleb endal teha.
Keskkonnateemad, lapsed ja noored võiksid olla minu teemad – olen seda ikka öelnud. Aga ehk nad [riigikogus] teevad nüüd linnurahu ise ära ja mind ei olegi sinna vaja.
Selgitage, mis on linnurahu?
Metsaraie keelamine lindude pesitsusajal. Ja ega ainult linnud pesitse, pesad on ka loomadel. Sel ajal peaks olema looduse häirimises puhkeperiood, loodusele ruumi andmise periood. Kui teie tahaksite vana õunapuu maha saagida, siis te ei teeks seda ju õunapuu õitsemise ajal?
Ei.
Õige.
"Kui on must, näita ust." Kas te teate, kes on niimoodi öelnud?
Ei tea... Kui olen ka teadnud, olen tahtnud selle unustada. Ühe vitsaga ei tohi inimesi lüüa. On neid, kes põgenevad pommide eest. Ka mina põgeneksin, kui mul oleksid lapsed, ka mina otsiksin rahu ja vaikust, kus saaksin lapsi edasi kasvatada. Kui kõik paneksid ukse kinni, oleks see äärmiselt ülekohtune. Sel perioodil, kui inimene vajab tõsiselt abi, tuleb teda aidata. Mitte keegi ei taha oma kodumaalt heal meelel ära minna. Aga kes tuleb laisklema, käsi pikal, et anna mulle kõik hüved, mis teie rahvas on teeninud, tema ees lööksin ka mina ukse kinni, olgu ta roheline, kollane, must või punane.
"Kui on must, näita ust," ütles EKRE üks juhtpoliitikuid Martin Helme viis aastat tagasi, lisades toona: "Ma tahan, et Eesti oleks valge riik."
Oi, aga ma arvan, et Martinil on selliseid libastumisi nooruse tõttu võibolla palju. Pane kümme aastat talle juurde ja võibolla ta enam niimoodi ei ütleks, arvan ma.
Kas te teate, kes ütles mulle tänavu jaanuaris: "Meie front ei ole homoabielud, eutanaasia ja muu seesugune pläma, mida kuuleme n-ö euroopalike väärtuste nime all."
Kujutan ette, kes seda võis öelda.
See oli EKRE esimees Mart Helme pikas intervjuus ERR-ile.
Kujutan ette.
Toomas Sildami intervuu Siiri Sisaskiga Autor: Priit Mürk/ERR
Kas te teate, kes tahtis selle aasta eelarvest võtta teatrilt NO99 245 000 eurot riigi toetust, sest see teater "tegeleb kultuuritootmise asemel vasakradikaalse propagandaga, mille vajalikkus ja esteetiline tase Eesti maksumaksjale on raskesti põhjendatav"?
Seda ma arvan ka, et tean, kes niimoodi võis öelda.
See oli EKRE parlamendifraktsioon.
Ja-jah... Aga... Irvhamba meelelahutus ka mulle väga ei meeldi. Näiteks võtta Savisaar märklauaks ja temaga pileteid müüa, see tundus ebaeetiline. Tehke kultuuri, aga ärge solvake kedagi.
Ausalt, Toomas, mulle tegi ka haiget, kuidas Varro Vooglaidu vana-aasta õhtul [satiirilises telesaates] notiti. Tal on ka lapsed, kes käivad koolis. Nii lihtsalt ei tehta, samaga samale ei vastata. Ei ole mõtet vehkida selliste mõõkadega. Isegi kui inimene on oma väljaütlemistes terav, ei pea samaga vastama.
Ja kas riik peab toetama projekte, kus kedagi armutult tümitatakse, selles ma nii veendunud ei ole.
Kuidas ristusid nüüd teie ja EKRE teed?
Need ristusid ammu, sest nad on varemgi teinud mulle ettepaneku nendega liituda, aga mul olid siis teised tegemised. Seekord oli huvi mõlemapoolne. "Saagu Valgus" muutus sihtasutuseks ja mina olen jäänud vaid nõukogu liikmeks, tõmmanud end tahaplaanile ja aega on ka muuks.
See ei olnud nii, et mina läksin koputama sinna [EKRE] uksele, et võtke mind ka, olen kõigega nõus. Ütlesin ühes seltskonnas, et jah, võibolla mul ei olekski midagi EKRE-ga liitumise vastu. Seepeale tuli EKRE pakkumine. Saime kevadel kokku ja huvi oli mõlemapoolne.
Kas "Saagu Valgus" on saanud parlamendierakondadelt nn katuseraha, mida nad koos riigieelarve vastuvõtmisega oma äranägemise järgi jagavad?
Ei ole. Aga meile on pakutud katuseraha ühe erakonna poolt, kelle nime ma ei ütle, sellise ettepanekuga, et alguses peaksime lubama "Saagu Valgus" keskuses avada nende valimiseelse nn kontori, kus levitada selle partei infot allavaesuse peredele, kes loodetavasti siis ka hääletaksid selle partei poolt. Mina ei olnud nõus ja katuseraha jäi meile tulemata.
Päris julm olukord.
Julm on see, et tegin sisulisi ettepanekuid, et avada raskete perede noortele koolid, toetada huviharidust, aga see päädis taolise pakkumisega.
Ise tegite ju mullu detsembris ettepaneku, et kõik erakonnad võiksid katuseraha anda maapiirkondade kultuurimajadele klaverite soetamiseks.
Jah, pluss helitehnika, mis on paljudes kohtades alla igasuguse taseme. Aga seegi ettepanek ei jõudnud kuhugi.
Ma ei taha tehingut, et jaga valimistel meie huvides pastakaid, siis anname sulle kultuurimajja klaveri. Mage. Mina sellistes asjades osaleda ei taha ja olen öelnud kõigile taolistele pakkumistele "ei". Mis on maksnud mulle selle, et pole saanud toetusi ja pidime panema Rapla keskuse kinni, ometi käis seal tõhus ja ilus töö laste ja peredega, keda suutsime tegelikult aidata.
Toomas Sildami intervuu Siiri Sisaskiga Autor: Priit Mürk/ERR
Miks oli vaja Rapla keskus sulgeda?
Hoone, milles me tegutsesime, läks erakätesse ja üür kasvas meeletuks – pidime maksma kuus 1800 eurot. Raha teenisime aga ainult pisikese taaskasutuspoega, kus olid müügil kahe- või kolme-eurosed või isegi 50-sendised asjad. Lisaks üürile maksime ka oma keskuse inimeste palgad, koos maksudega. Sain hakkama nii kaua, kui suutsin, ka tänu eratoetajatele.
Minu mõte oli, et "Saagu Valgus" näitab riigile, kuidas neid inimesi on võimalik aidata. Eks oli muret ka ametnikega, kes arvasid, et olen tulnud nende territooriumile nende alusmüüre sikutama. Aga meie ei tahtnud kunagi õõnestada kellegi tegevust. Mina tahtsin näidata, et oleme neile toeks, aga kui vastu tuleb külm tuul, siis kaua sa jaksad. Aga me jaksasime. Muutsime end sihtasutuseks, teeme koostööd omavalitsuste ja sotsiaalministeeriumiga, kaasatud on eksperdid Tartu Ülikoolist. Uuest aastast tahaksime avada uued keskused neljas maakonnas, Viljandi on juba kindel, seal on maja ja inimesed olemas.
Kui olite valmis EKRE-ga ühinema, kas teile tuli meelde ka Eesti Panga nõukogu endine esimees Jaan Männik? Tema teatas EKRE-ga liitumisest augusti alguses ja 20 päeva hiljem loobus sellest, sest poeg ja tütar pidid kogu aeg kuulma jutte "Su isa on rassist!" ning vastama küsimustele "Kas su isa on rassist?"?
Mulle ei ole keegi öelnud, et olen rassist. Mina tahtsin oma mõtetega viia EKRE-sse veidike uut tuult, paindlikkust. Üks erakond ei pea 100 protsenti koosnema ühesugustest mütsidest ja erakonna väärtus kasvab sellega, et teatud küsimustes antakse inimestele õhku. Eriti inimväärikusega seotud küsimustes. Et iga isiksus jääb isiksuseks. See on mulle tähtis. Ja kui seda ei hinnata, pole midagi teha.
Aga kui lugesin neid [Jaan Männiku] väljaütlemisi, millele küsimus viitas, siis mõtlesin, et kui palju ta oli selle kõik endale läbi mõelnud. Mulle tuli ka sõpradelt teravaid kirju, et kas sa ei mõtle, milline arvamus nüüd sinust tekib. Aga kui lähtuda ainult sellest, milline on inimeste arvamus, siis ei saaks midagi teha, sest arvamusi on a-st kuni ü-ni. Sa pead ise teadma, mida tahad teha ja mille nimel lähed seda tegema.
Kui läbi mõelnud olite teie EKRE-sse astumise?
Mina olin väga läbi mõelnud. Ja ma ei arvanud, et see [samasooliste paaride toetamine] saab komistuskiviks, olin ju läbi arutanud, et mul on kooseluseaduse suhtes erimeelsus [EKRE ametliku joonega], nad teadsid seda.
Mõistan, et nüüd on EKRE-l kerge ummikseis. Sellest tuleb väljuda väärikalt igale osapoolele. Mina ei hakka ennast vastanduma, aga ütlen, et nad olid teadlikud...
Nad teadsid, et teie ei poolda kooseluseaduse tühistamist, mis on EKRE üks tüvinõudmisi?
Jah, olin seda öelnud.
Kellega te EKRE-st rääkisite?
Mart Helmega, olin saatnud kirja ka [EKRE kommunikatsiooninõunik] Holger Bergile. Ütlesin konkreetselt: see on minu kompromiss, et ma ei hakka vastu võitlema, aga te teate minu seisukohta ja poolthäält kooseluseaduse tühistamiseks te minult ei saa.
Toomas Sildami intervuu Siiri Sisaskiga Autor: Priit Mürk/ERR
Mulle meenusid laulusõnad: "Mis maa see on, kus halastus on ohus, / Kus vabadus on maasse kaevatud..."
Vabadus siiski ei ole maasse kaevatud. Vabadus on iga inimese väärikuses. Ja kui sa lähed edasi millegi nimel, siis mõtle, et sa teistele liiga ei tee. Teiste inimeste, ükskõik kelle, ka omasooliste paaride naeruvääristamine ei ole kooskõlas minu veendumustega.
Millist kohta ja kus EKRE teile oma riigikogu valimisnimekirjas lubas?
Mina ise küsisin ja saavutasin ka selle. Tahtsin saada Harju- ja Raplamaal nimekirjas teist kohta. Mart [Helme] imestas, et miks ma ei taha esimest kohta, aga mina ei ole seda erakonda üles ehitanud ja see, kes on seni panustanud, olgu ka esinumber. Üldnimekirjas pidi mul olema positsioon, mis kindlustanuks pääsu riigikogusse.
Kas mõtlesite EKRE-ga liitumise puhul ka riigikogu liikme majanduslikule kindlustatusele?
Olen vabakutseline kunstnik, elan päev korraga, kuid siiani olen saanud üpris hästi hakkama. Ehitasin [elumaja kõrvale vanasse viljakuivatisse] teise korruse. "Saagu Valgus" on minu lavalauad küll lühemaks lõiganud, aga ega kontserttasu mul ka väga väike ole, teinekord on mõnes väikses kohas isegi piinlik seda summat küsida. Kuid sellised on Eestis kontsertide hinnad ja alla selle ei taha ka tööd teha. Mina saan oma rahakotiga hakkama, ravikindlustus ja muu on olemas. Samas olen juba selles eas, kus ei ole vaja enam last kasvatada, on oma mõningane "rasvakiht", mul ei ole vaja viite huulepulka või kümmet autot õue peale.
Teisalt, ega riigikogu liikme palk niiväga suur ole – teades, millises tules põled, millises katlas keed, milline on sinu töömaht, kui tahad seda tööd tõesti teha. Rahulikum on elada ilma selleta, teha kontserte. Elab ära, ilma et peaks tules kõrbema või olema seina peal, kus igaüks võib sinu pihta nõela visata.
Millal on teie järgmine kontsert?
Avalik kontsert on 25. oktoobril, Tartus ERM-i fuajees, kui esitan Valgusfestivalil Uku Masingu tekstidele loodud laule. Koos Robert Jürjendali ja Peedu Kassiga.
Laupäeval teatas EKRE teie liitumisest nendega ja teie ütlesite intervjuus Delfile, et "koos võivad elada ka samasoolised, lapsi samuti kasvatada ka samasoolised". Kuivõrd kujutasite ette, milline torm sellest EKRE sees puhkeb?
Minul soovitati selle teemaga hoida madalat profiili. Enda arvates hoidsingi, sest seda saaks öelda ka märksa teravamalt. Rääkisin täpselt nii nagu minu mõistus ja arusaam lubab rääkida. Kui ajakirjanikud minult konkreetselt küsisid, siis ma ei hakanud ajama kommi-juttu, vaid ütlesin, mis on minu seisukoht. Et see oli EKRE-l omavahel kommunikeerimata, ei tähenda, et mina oleksin midagi valesti teinud või kellelegi valetanud. Ei ole. Selles küsimuses jään ma endale kindlaks, et riigi juhtimine ei tegele [samasooliste paaride] nõiajahiga.
Ja te ei saanud aru, milline sisemine torm sellest EKRE-s algab?
Ma ei tea siiamaani, milline torm seal [EKRE] sees oli. Erakonnas on 8500 inimest, ei kujuta ette, et kõik 8500 on täpselt ühe meelelaadiga. Olen veendunud, et seal on ka teistsuguse mõttemaastikuga inimesi. Millised on nende võimalused erakonnas üldse kaasa rääkida, kui juba praegu tekkis niisugune asi? Väga hea, et tekkis, see pesi nende enda erakonda seestpoolt.
Toomas Sildami intervuu Siiri Sisaskiga Autor: Priit Mürk/ERR
Sellele järgnes teie kiri EKRE liikmetele, milles kordasite tolerantset suhtumist omasooliste koosellu, kuid kinnitasite, et ei hakka "kooselu küsimuses erakonnale vastu töötama" ja kui teid valitakse riigikogusse, siis hääletate nii, nagu EKRE fraktsioon kokku lepib.
See viimane ei ole minu lause. Mina ei ole kunagi nii öelnud või kirjutanud. Mitte kunagi. See rida on sinna lisatud. Mardile ütlesin telefonitsi, et minu poolthäält [kooseluseaduse tühistamisele] erakond ei saa ja selles jään ma erapooletuks.
Mis te tegelikult oma kirjas kirjutasite?
Et EKRE-s on samasooliste kooselude küsimuses nii ja naapidi mõtlejaid, mina kuulun nn naapidi mõtlejate hulka ning arvan, et parem on kasvada lapsel siiski kodustes tingimustes, kui et lastekodus või üldse tänaval, olgu vanemateks need või nood, peaasi, et mõistlikud inimesed. Et minu seisukoht seega on omasooliste kooselude suhtes tolerantne. Küll aga ei tolereeri ma varases lapsepõlves selliste teadmiste ja õpetuste edastamist kooliõpikute kaudu, samuti ei tolereeri ma pealesurutud sellealase temaatika kohaldamist lasteaialastele.
Lisasin, et kuna minu maailmavaatelised seisukohad kattuvad enamikes programmilistes punktides EKRE seisukohtadega, ei hakka ma ka nendes küsimustes erakonnale vastu töötama. Kuid siiski minu seisukoht jääb minu seisukohaks.
Kuidas toimus teie lahkuminek EKRE-ga?
Teisipäeva hommikul helistasin, et võtan oma kandidatuuri [riigikogu valimistelt] tagasi ja leppisime kokku, et saadan neile selle kohta avalduse. Rohkem ei ole me suhelnud.
Rääkisite Martin Helmega?
Mardiga. Olen kogu aeg suhelnud Mardiga. Martin on minule avalikkuse ees olnud nii radikaalne.
Nüüd on nende erakonna siseasi, kuidas nad seda lahendavad. Mul on ka kahju, et tekkis niisugune segadus. Aga mina ei ole enda arvamust peitnud.
Kas nüüd olete enda poliitilisele tulevikule kriipsu peale tõmmanud?
Ei, kindlasti mitte. Võtan päev korraga ja vaatan, millised jõujooned kokku jooksevad.
Kui mõni erakond peaks praegu ütlema, et toetab linnurahu kehtestamist ja keelustaks raietööd aprillist juuni-juulini, kas oleksite valmis nendega liituma?
Loodan, et nüüd toetavad seda kõik erakonnad. (Naerab) Siis ei olekski mul vaja seda küsimust enam [üleval] hoida. Aga teemasid on teisigi, mis on valusad ja vajavad sügavuti lahendamist. Näiteks, miks noored on tänavatel, kuidas [nende] vägivallale piir panna. Neid võimalusi on, "Saagu Valgus" aitas neid läbi mõelda, sest olen näinud, kuidas asjad toimivad.
Vaatame, mida elu edasi toob, mida mulle pakutakse või kellega satun ühiseid mõtteid mõlgutama.
Toomas Sildami intervuu Siiri Sisaskiga Autor: Priit Mürk/ERR
Te ei välista, et siiski kandideerite järgmistel parlamendivalimistel?
Ei, ma ei välista seda. Olen mõelnud ka üksikkandidaadi peale, mida olen ennegi teinud.
Saite kevadel kaheksa aastat tagasi 771 häält.
Tookord oli üksikkandidaadile suur vastuseis, kõik parteid selgitasid, et üksikkandidaadil ei ole mingeid võimalusi. Aga oleneb inimesest. Indrek Tarand oli üksikkandidaadina [Euroopa Parlamendi valimistel kaks korda] väga edukas, alles nüüd on ta [sotside] erakonnas.
Tähendab, te ei ole viimastel päevadel niivõrd haiget saanud, et oleksite riigikogusse pääsemise plaanid maha matnud?
Ei. Mul on paks nahk kasvanud, sest tean, et ka minu muusika ei meeldi kõigile. Ja ei saagi kõigile meeldida. Aga kui on olulised asjad, mis tuleks riigis ära teha, siis ei pea vaiki olema. Paljusid asju ei saagi ainult jutu tasemel korda, mõnikord tuleb seadust muuta, et pilt oleks teine.
Julgustate erakondi teiega ühendust võtma?
On kindlasti erakondi, kellega ma ei saaks koostööd teha, kellega mul oleks väga põhimõttelised erimeelsused või kui näen minu jaoks tõusiklikku, liiga väikekodanlikku suhtumist ühiskonda. Nagu näha, ei sobi ma oma mõtteavalduste ja meelelaadiga kõigisse erakondadesse.
Enda põhimõtete ja alusväärtuste vastu ei ole ma olnud ebaaus, pole valetanud ega enda jaoks midagi valesti teinud. Mul on siiralt kahju, et EKRE-ga niimoodi läks, et osad inimesed on pidanud minus ainult selle ühe asja [kooseluseaduse] tõttu niivõrd pettuma, et ei leidnud enam ühist punkti edasi minekuks. Mul olid väga head mõtted, mida võiks ja peaks Eesti riigis tegema. Kahju, et see vett vedama läks, aga mis teha. Mina ei saa selga keerata mulle olulistele väärtustele. Nii ongi.
Paljudel inimestel on ka hea meel, et Siiri Sisask ei liitunud EKRE-ga?
(Paus) Jah, võibolla.
Teeme nüüd lõplikult selgeks: on siis põhjust teistel erakondadel teie poole pöörduda, kui nad oleksid valmis kehtestama linnurahu ja pakkuma lahendusi nn rasketele perekondadele?
Nii tark ma juba olen, et hammustan läbi, kas huvi on tegelik ja tõsine, kas mure nende teemade üle on sisuline. Kui mure ei ole sisuline, ei ole mõtet minu poole pöörduda. Tahaksin sisulist koostööd, et need inimesed seisaksid oma mõtete taga, päriselt. Kui see peaks juhtuma, siis täiesti võimalik, et liitungi kellegagi.
Need mõned viimased päevad Siiri Sisaski elus võib vist kokku võtta ridadega laulust "Mis maa see on" – "Kuid siinne rahvas täis on imeväge / Ja kummalised nende laululood."
Jah, just. Täpselt. Lõpetame sellega.
Toomas Sildami intervuu Siiri Sisaskiga Autor: Priit Mürk/ERR | Siiri Sisask: tahtsin viia EKRE-sse uut tuult | https://www.err.ee/866060/siiri-sisask-tahtsin-viia-ekre-sse-uut-tuult | Laulja ja muusik Siiri Sisask teatas laupäeval, et läheb EKRE-ga parlamendivalimistele. Aga pani kohe EKRE seinad värisema, sest ütles, et samasoolised paarid võivad lapsi kasvatada. EKRE toibus kolm päeva, siis lükkas Siiri Sisaski endast eemale. Kuidas see kõik oli? Ajakirjanik Toomas Sildam käis eile Raplamaal, külas Siiri Sisaskil. |
"Ma olen nii veendunud selle maailmavaate toetaja, et kui on situatsioon, kus mul on vaja seda teha, siis ma ei pane vastutuse eest plehku," ütles Indrek Saar usutluses Eesti Päevalehele.
"Me oleme üksmeelselt otsustanud kokku kutsuda üldkogu, mille päevakorras on detsembri keskel valimisnimekirjade kinnitamine. Seal ei ole juhtorganite valimist. Aga juhtorganite valimised tulevad lähema aasta jooksul niikuinii," selgitas ta. | Indrek Saar ei välista sotside esimeheks pürgimist | https://www.err.ee/866061/indrek-saar-ei-valista-sotside-esimeheks-purgimist | Sotsiaaldemokraadist kultuuriminister Indrek Saar ei välista erakonna esimeheks pürgimist. |
"Rahapesu ja finantskuritegevuse suhtes peab Euroopa Liidus valitsema nulltolerants. Tuleb katkestada kuritegelike organisatsioonide juurdepääs rahastamise allikad, sest see jätab nad ilma sissetulekust, mis muudab terrorismi ja tõsise kuritegevuse vastase võitluse lihtsamaks," märkis Reinsalu.
Reinsalu palus volinikul kaaluda võimalust anda Euroopa Prokuratuurile piiriüleste rahapesujuhtumite kriminaalmenetluste juhtimine. | Reinsalu: Euroopa Prokuratuur võiks uurida piiriüleseid rahapesu juhtumeid | https://www.err.ee/866058/reinsalu-euroopa-prokuratuur-voiks-uurida-piiriuleseid-rahapesu-juhtumeid | Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis Euroopa Komisjoni volinikule Vera Jourovale ettepaneku, et ulatuslike piiriüleste rahapesujuhtumite kriminaalmenetlust juhiks tulevikus riikideüleselt Euroopa Prokuratuur. |
Äripäeva edetabeli kolmandal kohal on eelmise aasta võitja, pelletitootja Graanul Investi suuromanik Raul Kirjanen.
Esiviisikusse mahtusid veel Taxify omanik Markus Villig ja ravimiketi Magnum omanik ja meediaäris tegutsev Margus Linnamäe.
Äripäev reastas oma edetabelis ettevõtjad nende varade väärtuse järgi ning hindas Käärmanni vara vääärtuseks 258,2 miljonit eurot, Hinrikusel 238,6 miljonit eurot, Kirjanenil 212,6 miljonit eurot, Villigil 202,6 miljonit eurot ja Linnamäel 189,7 miljonit eurot.
Ühtekokku on edetabelis 500 ettevõtjat, kelle vara maht oli eelmise aasta andmetel kokku 13,2 miljardit eurot. | Äripäev: Eesti rikkaimad on TransferWise asutajad Käärmann ja Hinrikus | https://www.err.ee/866054/aripaev-eesti-rikkaimad-on-transferwise-asutajad-kaarmann-ja-hinrikus | Äripäev koostas tänavuse Eesti rikaste edetabeli ning hindas selles rikkaimaks idufirma TransferWise asutajad Kristo Käärmanni ja Taavet Hinrikuse. |
Eesti politsei pidas Kosmatšovi (66) USA väljaandmistaotluse alusel kinni 12. septembri hommikul ja järgmisel päeval võttis Harju maakohus ta kuni väljaandmise otsustamiseni vahi alla, kirjutab Õhtuleht.
USA kohtumaterjalidest selgub, et Kosmatšoviga seotud ettevõtted ostsid USA tootjatelt aastail 2012–2015 mikroelektroonika komponente, mis kuuluvad kahese kasutusega toodete nimekirja, see tähendab, et neid on võimalik kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaliste seadmete valmistamisel.
Kosmatšov esitas USA võimudele väidetavalt valeandmeid ja vedas elektroonikat salaja Venemaale, rikkudes sellega Ühendriikide ekspordiseadusi.
Seetõttu süüdistab USA teeda salakaubaveos, strateegilise kauba ebaseaduslikus veos ja rahapesus.
Kosmatšovi kaitsja Vladimir Sadekov ütles kohtus, et tema klient ei tunnista end kuritegudes süüdi.
"Ta pole kuritegusid toime pannud ei Eestis, USA-s ega Venemaal," kinnitas Sadekov.
Riigiprokurör Piret Paukštys selgitas, et väljaandmise asjades on vahistamine ainus võimalik tõkend ja kohus peab otsuse langetama üsna nappide materjalide põhjal. "Sisuliselt on tegemist USA taotluse tunnustamisega, kus Eesti kohtul väga palju tõendeid pole," märkis Paukštys | Eesti kohus vahistas USA taotlusel Eesti kodanikust ärimehe | https://www.err.ee/866051/eesti-kohus-vahistas-usa-taotlusel-eesti-kodanikust-arimehe | Ameerika Ühendriikide taotlusel vahistas kohus Eesti kodanikust ärimehe Valeri Kosmatšovi, keda kahtlustatakse USA elektroonikakomponentide salakaubaveos Venemaale. |
Kell 21.28 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Peipsiääre vallas Tähemaa külas Luunja-Kavastu-Koosa tee 21. kilomeetril, kus 30-aastane mees sõitis Nissan Qashqaiga teelt välja vastu puud. Juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 21.32 juhtus liiklusõnnetus Tartus Võru tänaval, kus alkoholijoobes 33-aastase mehe juhitud Citroen C4 Picasso kaldus vastassuunda ja põrkas kokku Mazda 323-ga, mida juhtis 47-aastane naine. Mazda juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli. | Liikluses sai viga kaks inimest | https://www.err.ee/866049/liikluses-sai-viga-kaks-inimest | Teisipäeval juhtus kaks raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku kaks inimest. Politsei tabas autoroolist 11 joobes juhti. |
Välisministeeriumi eestkõneleja Heather Nauerti täpsustuse kohaselt külastab Pompeo ühtlasi Jaapanit, Lõuna-Koread ja Hiinat.
Põhja-Korea hoiatas teisipäeval Ühendriike, et Korea sõda lõpetavat rahudeklaratsiooni ei tohiks käsitleda tuumakõnelustel läbirääkimishoovana.
Pyongyang on rakendanud tähtsaid meetmeid vaenulike suhete lõpetamiseks Ühendriikidega, kuid USA püüab riiki sanktsioonide kaudu "endale allutada", vahendas Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur KCNA.
Deklaratsioon aastatel 1950-1953 kestnud Korea sõja lõpetanud nüüdseks 65 aastat vana relvarahu asendamiseks "ei ole kõigest ühe mehe kingitus teisele", edastas agentuur.
Lõuna-Korea ühinemisminister Cho Myoung-gyon ütles esmaspäeval, et Souli hinnangul on Põhja- Koreal 20-60 tuumarelva. Cho lisas vastuses parlamendisaadiku küsimusele, et see teave tuleb luureametitelt. Tema sõnavõtt parlamendis oli esimene kord, kui mõni Lõuna- Korea kõrge valitsusametnik rääkis Põhja-Korea tuumaarsenali suurusest avalikult.
Ühinemisministeerium täpsustas teisipäeval, et Cho seisukoht ei tähenda, et Lõuna-Korea aktsepteerib Põhja- Koread tuumariigina. Arvatakse, et sellega üritas ministeerium anda mõista, et Lõuna-Korea jätkab püüdlusi saada Põhja-Korea tuumarelvavabaks.
Riiklik luureteenistus ehk Lõuna-Korea peamine luureamet seni Cho avaldust kommenteerinud pole. | USA välisminister kohtub Kimiga pühapäeval | https://www.err.ee/866047/usa-valisminister-kohtub-kimiga-puhapaeval | USA välisminister Mike Pompeo kohtub Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga pühapäeval, et liikuda edasi kõnelustega, mille eesmärgiks on Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmine, teatas välisministeerium. |
Võitjate kasuks viskasid nii Djordje Dzeletovic kui Bambale Osby 19 punkti. Osby lisas ka 12 lauapalli, 13 punkti visanud Bamba Falli arvele jäi üheksa lauapalli. Noorteliiga parim korvikütt oli Leemet Loik 17 punktiga.
G4S Noorteliiga meeskond on kaotanud kõik seitse seni peetud kohtumist ja on tabelis viimane, Kalev/TLÜ on viie võidu ja viie kaotusega neljandal kohal. | Kalev/TLÜ ei jätnud Noorteliiga meeskonnale sõnaõigust | https://sport.err.ee/648332/kalev-tlu-ei-jatnud-noorteliiga-meeskonnale-sonaoigust | Tallinna Kalev/TLÜ alistas Alexela korvpalli meistriliiga teisipäevases ainsas mängus G4S Noorteliiga 94:63. |
Tusk kutsus EL-i liidreid näitama üles ühtsust, kui nad püüavad läbi rääkida tulevase suhte üle Suurbritanniaga ning üleminekutingimuste üle, vahendas BBC.
"See saab olema äge võidujooks ajaga, mille võti on taas meie ühtsus," ütles Tusk teisipäeval EL-i liidreid tippkohtumisele kutsuvas ametlikus kirjas.
EL peaks sel nädalal otsustama, et siiani on tehtud piisavalt edusamme selleks, et liikuda Brexiti-kõnelustega edasi teise faasi. EL on Suurbritanniat hoiatanud, et see ei taganeks eelmisel nädalal kokku lepitud nn lahutusleppe tingimustest.
Suurbritannia peaks EL-ist lahkuma 2019. aasta märtsis ehk kaks aastat pärast seda, kui peaminister Theresa May esitas ametliku lahkumisavalduse.
Mõlemad osapooled loodavad jõuda 2018. aasta oktoobris lõpliku leppeni, mis määrab ära Suurbritannia ja Euroopa Liidu tulevase suhte, sealhulgas kaubandussuhte. Nii Suurbritannia ja Euroopa Liidu riikide parlamendid peavad leppe üle hääletama. | Tusk: Brexiti kõnelused on võidujooks ajaga | https://www.err.ee/648331/tusk-brexiti-konelused-on-voidujooks-ajaga | Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski sõnul seisab Suurbritannia ja Euroopa Liidu ees pöörane võidujooks ajaga, et lõpetada Brexiti kõnelused enne 2019. aasta märtsi. |
Kallaste kuulus Korona põhikoosseisu ja söötis 22. minutil Jacek Kielbile, kes saatis kauglöögi ristnurka ja viigistas seisu, kirjutab Soccernet.ee. Eesti vasakkaitsja vahetati välja 58. minutil 1:3 kaotusseisus.
Konstantin Vassiljevi koduklubi Gliwice Piast pidi teisel kohal paikneva Varssavi Legia vastu alates 7. minutist vähemuses mängima, kuna väravavaht Jakub Szmatula teenis kiire punase kaardi. Piast kaotas 0:1, ainus värav löödi avapoolaja lõpus penaltist.
Vassiljev tegi kaasa terve kohtumise. Eelviimasel minutil oli tal suurepärane viigivõimalus, kuid ta tulistas veereva palli umbes kümnelt meetrilt üle värava. Üleajal lõi ta 30 meetrilt karistuslöögi mööda. Vassiljev läbis kohtumise jooksul 12,34 kilomeetrit, olles selle näitaja poolest mängu esimene. | Kallaste andis väravasöödu, Vassiljev mängis üle 80 minuti vähemuses | https://sport.err.ee/648330/kallaste-andis-varavasoodu-vassiljev-mangis-ule-80-minuti-vahemuses | Ken Kallaste andis Poola kõrgliiga 20. voorus oma kolmanda resultatiivse söödu, aga tema koduklubi Kielce Korona kaotas Bialystoki Jagielloniale 1:5. |
Võitjate resultatiivseimana tõi Curtis Stockton 17 punkti (+14), Samuel Joseph Walker lisas 15 punkti (+11), vahendab volley.ee. TTÜ edukaim oli 12 punktiga (+3) Dmitri Korotkov. Tartu vastuvõtuprotsent oli 75,6, rünnak 49,4, TTÜ samad näitajad olid vastavalt 56,5 ja 36,6 protsenti. Blokist teenis Bigbank kümme ja TTÜ kolm punkti. Servil eksis Tartu 11 korral, ent lõi ka kaheksa ässa, TTÜ tegi kaheksa serviviga ja lõi ühe ässpallingu.
Korduskohtumine toimub reedel, 15. detsembril kell 18.30 TTÜ spordihoones. Teel poolfinaali sai Bigbank karika veerandfinaali avakohtumises Pärnult 2:3 kaotuse, ent võitis korduskohtumise 3:1 ja pääses seega edasi. TTÜ oli kahel korral 3:0 üle esiliigameeskonnast LotusTimber/Neemeco SK-st.
Teises poolfinaalpaaris on esimene vaatus juba peetud ja seal alistas Saaremaa VK 3:0 (25:18; 25:23; 25:17) Rakvere VK.
Saaremaa ja Rakvere paari korduskohtumine peetakse neljapäeval, 14. detsembril kell 19.00 Kuressaare Spordikeskuses. Karikafinaal toimub 29. detsembril. Veerandfinaalis lülitas Rakvere konkurentsist esiliigameeskonna TTÜ/Kiili (avamäng võideti 3:0, kordusmäng samuti 3:0). Saaremaa alistas kahel korral tulemusega 3:0 Selver Tallinna. | Tartu Bigbank võttis karikasarja poolfinaali avamängus kindla võidu | https://sport.err.ee/648328/tartu-bigbank-vottis-karikasarja-poolfinaali-avamangus-kindla-voidu | Teisipäeval jätkusid Eesti meeste karikavõistlused, kui poolfinaali avamängu pidasid Bigbank Tartu ja TTÜ meeskonnad. Poolfinaali asus juhtima kodusaalis mänginud Tartu, võttes kindla 3:0 (25:20, 25:16, 25:15) võidu. |
Uudisteagentuuri Reuters andmetel tõusis gaasi hind õnnetuse tagajärjel Itaalias pea 215 protsenti. Riigi valitsus teatas samal ajal, et gaasi defitsiiti korvatakse Itaalia reservidega.
"Täna hommikul oli Austrias häiritud Vene gaasi import, pärast põlengut Gas Connecti hallatavas võrgustikus," teatas Itaalia valitsus. "Gaasipakkumine Itaalia klientidele tagatakse suurenenud tarnega riigi maaalustest reservidest."
"Ametivõimud jälgivad koos operaatoritega olukorda, et hinnata millal tarned taastuvad," lisati avalduses.
Austrias Slovakkia piiri lähedal asuvas maagaasirajatises toimus teisipäeval plahvatus, mille tagajärjel hukkus inimene ja 21 sai vigastada.
Rajatis on Austria suurim ja Euroopa üks suuremaid maagaasi sõlmpunkte, kuhu jõuavad gaasijuhtmed teiste seast Norrast ja Venemaalt.
Rajatisse jõuab aastas umbes 40 miljardit kuupmeetrit gaasi ja sealt jagatakse see mujale Euroopasse, kaasa arvatud Saksamaale ja Põhja-Itaaliasse. Esialgu pole teada, kui kaua võtab aega tarnete täiest mahus taastamine.
Venemaa Gazprom Export teatas, et üritab tagada tõrgeteta tarned klientidele.
"Kui tarned ei suhteliselt kiiresti ei taastu ja külmad ilmad jätkuvad, siis püsivad hinnad kõrgel kogu talve," hoiatas konsultatsiooniettevõtte Wood Mackenzien analüütik Massimo Di-Odoardo. | Itaalia kuulutas välja gaasisektori eriolukorra | https://www.err.ee/648329/itaalia-kuulutas-valja-gaasisektori-eriolukorra | Itaalia kuulutas teisipäeval välja gaasisektori eriolukorra pärast tarnehäireid seoses Austrias ühes Euroopa suurimas maagaasi sõlmpunktis toimunud plahvatusega. |
"Komisjoni otsus oli üksmeelne," kinnitas aseesimees Risto Rautava uudisteagentuurile STT.
Põhjuseks toodi muu hulgas projekti suurus ja sellega kaasnevad lahtised küsimused nagu rahastamise algupära ja võimalikud rahastusallikate mõjud.
Komisjon märkis, et peab oluliseks seda, et Helsingi moslemikogukondade tegevuse eest hoolitsetakse võrdväärse osana Soome ühiskonnast. Rautava sõnul on siiski just rahastuse osas liialt palju lahtisi küsimusi. Rautava arvates on komisjoni hinnangul oluline mõju ka linnavalitsuse tulevasele otsusele.
Komisjoni esimees Anni Sinnemäen ja selle liige Atte Kaleva rõhutasid samuti, et otsus puudutab vaid just seda Bahreini päritolu rahastusega kavandatud mošeekompleksi.
"Pean tähtsaks, et Helsingis saab igaüks olla see, kes ta on. Selle hulka kuulub ka võimalus harrastada oma usku, kui selleks soov," kirjutas Sinnemäki.
Juba varem teatati, et mošee projektiga kaasneks hulk rangeid tingimusi, sealhulgas rahastamise kohta.
Samuti seati tingimuseks, et suurmošee projekti peab hakkama juhtima uus selleks eesmärgiks loodud sihtasutus.
Linnavalitsus hakkab projekti edasist saatust arutama järgmisel esmaspäeval ja langetab siis otsuse.
Kui linnavalitsuse otsus on positiivne, saab põhimõtteliselt alustada ka arhitektuurikonkursiga, mis tuleb kuulutada välja kuue kuu jooksul pärast linnavõimu otsust. | Helsingi linnaruumikomisjon ei toetanud suurmošee projekti | https://www.err.ee/648314/helsingi-linnaruumikomisjon-ei-toetanud-suurmosee-projekti | Helsingi linnaruumikomisjon ei toetanud teisipäeva õhtul Soome pealinna planeeritava suurmošee projekti, teatasid soomlaste rahvusringhääling YLE ja uudisteagentuur STT. |
Erakorraliste valimiste põhjuseks on see, et seni osariiki USA senatis esindanud Jeff Sessionsist sai käesoleva aasta alguses president Donald Trumpi administratsiooni justiitsminister.
Valimistel on vastamisi vabariiklasest endine kohtunik Roy Moore ning Demokraatlikku Parteid esindav endine prokurör Doug Jones.
Valimised on olulised eelkõige seetõttu, et analüütikute hinnangul võib valimistulemus iseloomustada nii praegusi jõudude vahekordi Vabariiklikus Parteis kui ka valijaskonna hinnangut president Trumpile laiemalt.
Peamiseks vaidlusküsimuseks on kandidaat Moore'i isik, sest end kristlasest konservatiiviks nimetav poliitik on silma paistnud sagedaste vastuoluliste ja lausa vihakõneks peetud avaldustega.
Eriti teravat vastukaja saanud teemaks on aga see, et tema vastu on mitmed naised esitanud süüdistusi ahistamises - väidetavad juhtumid leidsid aset aastaid tagasi, mil naised olid veel teismelised ning Moore omakorda 30. eluaastates jurist. Ühel juhul oli tema poolt väidetavalt ahistatud tüdruk vaid 14-aastane.
Samuti on meedia tsiteerinud kunagisi politseinikke ja elanikke, kelle sõnul olid korrakaitsjad omal ajal teadlikud, et Moore liigub kaubanduskeskustes noori tüdrukuid piidlemas. Hiljem on teised allikad need väited omakorda tagasi lükanud.
Moore'i avalduste ja eelkõige tema vastu esitatud süüdistuste tõttu on suur osa vabariiklastest kutsunud teda üles kandideerimisest loobuma, kuid kuna ta pole seda teinud, pole erakonnas olnud ka piisavalt üksmeelt, et mingit kindlat alternatiivset ehk nö kolmandat kandidaati välja käia. Moore'i toetab endiselt suur osa Alabama vabariiklasi, kellest paljud suhtuvad kriitiliselt oma erakonna Washingtonis viibivatesse esindajatesse.
Moore toetuseks on teinud aktiivselt kampaaniat Valge Maja endine nõunik ja veebilehe Breitbart juht Steve Bannon, kelle jaoks on see osaks suuremast plaanist tõrjuda Washingtonist välja vabariiklaste senise peavoolu poliitikud ja asendada nad oluliselt äärmuslikumate rahvasaadikutega. Just Bannoni aktiivne tegevus oli väidetavalt see, miks Moore'il õnnestus omal ajal vabariiklaste eelvalimistel võita partei peavoolu esindavat Luther Strange'i.
Eelvalimiste ajal toetas Trump Strange'i ning pärast Moore'i võitu ja eriti viimase vastu esitatud ahistamissüüdistuste järel hoidus ta teemat pikka aega üldse kommenteerimast. Hiljem, kui hakkas esile kerkima võimalus, et pikka aega vabariiklaste käes olnud koht võibki skandaali tõttu demokraatide kätte sattuda, asus Trump siiski Moore'i ka avalikult toetama, kuigi aktiivset kampaaniat ta ise Alabama osariigis ei teinud.
Trump põhjendas oma toetust eelkõige sellega, et Moore on tema vastu esitatud süüdistusi eitanud ning et senatikoha kaotus ohustaks vabariiklaste jaoks olulisi hääletusi ja presidendi poliitiliste eesmärkide elluviimist.
Nende valimiste ebatavalisust peegeldavad ka arvamusküsitlused, mille tulemused on andnud sageli üsna vastupidiseid tulemusi. Kui mõni uuring on näidanud, et Jones on Moore'i ees juhtimas, siis teised küsitlused näitavad Moore'i edu püsimist. Samas on juba iseenesest erakordne see, et vabariiklaste kantsiks peetud Alabamas on demokraadist kandidaadil tekkinud mingilgi määral realistlik võiduvõimalus.
Analüütikud on veendunud, et valimised näitavad esiteks seda, kuivõrd on vabariiklaste valijad valmis Trumpi poolt toetatud kandidaati valima ja tegema seda ka olukorras, kus nimetatud kandidaadi vastu on esitatud niivõrd tõsiseid süüdistusi - ehk kas tugevamaks osutub erakondlik lojaalsus presidendile või üldised põhimõtted.
Samal ajal peegeldab see ka seda, kas demokraatidel õnnestub vabariiklasi ja nende presidenti räsivaid skandaale ka kuidagi reaalselt.
Lisaks on valimised ka oluliseks lahinguks vabariiklaste kodusõjas, kus ühel poolt on Bannon ja radikaalsemad seisukohad ning teisel pool partei eliit ja erakonna senised põhimõtted.
Moore saabus hääletama hobusel
Roy Moore saabus teisipäeva hommikul valimisjaoskonda hobusel Sassy. Moore vältis ajakirjanike küsimusi erinevatel teemadel, vahendas The Daily Beast.
"Ma tulen senatisse ja me lahendame oma probleemid seal," ütles Moore ajakirjanikele, kui tal paluti saata sõnum senati enamuse liidrile Mitch McConnellile, kes on olnud tema kandidatuuri vastu.
Moore keeldus pärast hääletamist vastamast ka küsimustele, mis puudutasid väiteid ahistamiste kohta.
"Ma ei räägi täna süüdistajatega. Ma räägin Alabama inimestega. Inimesed vastavad neile väidetele täna õhtul hääletades. Lõpetame nüüd sellega," ütles ta.
Dispatch from Gallant, AL >> Roy Moore Arrives to His Alabama Voting Station on a Horse Named ‘Sassy’ https://t.co/zzP64C9GUM #ALSEN
— Andrew Desiderio (@desiderioDC) December 12, 2017
Olulisemaid detaile:
* Voxi ülevaade kaootilisi tulemusi andnud arvamusküsitlustest. Eelkõige on küsimus selles, kes reaalselt ikkagi hääletuskastide juurde tuleb.
* Politico hinnangul on viis olulist asja, mida nende valimiste puhul jälgida, järgnevad: kas mustanahalised valijad tulevad Jonesi valima, kuidas jagunevad haritud valgete hääled, kas maapiirkondade konservatiivid jäävad Moore'ile kindlaks, kas write-in kandidaat kahjustab Moore'i, kuidas reageerib Vabariiklik Partei valimistulemusele.
* Teine Alabamat esindav senaator, vabariiklane Richard Shelby teatas avalikult, et ta ei hääletanud Moore'i poolt, sest "Alabama ja Vabariiklik Partei väärivad paremat". Samas rõhutas ta, et ei hääletanud ka Jonesi poolt, vaid kirjutas valimissedelile lihtsalt ühe lugupeetud vabariiklase nime.
* Moore kõrvaldati omal ajal kahel korral kohtuniku ametist, sest ta astus põhiseadusega vastuolus olevaid samme, mis ühel juhul puudutasid usuvabadust ja teisel juhul ülemkohtu samasooliste abielu puudutava otsuse rakendamist. Kui põhiseadusest lugu pidavate juristide jaoks oli ta teadlikult, demonstratiivselt ja isiklikku kuulsust taotlevalt põhiseaduse vastu, siis paljud tema toetajad tõlgendasid tema tegevust kui põhimõttelist konservatiivsete väärtuste kaitsmist.
* Politico pikem ülevaade sellest, kuidas Trump lõpuks Moore'i toetama asus.
* Paljud konservatiividest ajakirjanikud ja ka vabariiklased nagu Bob Corker on välja toonud, et Moore oli juba enne ahistamissüüdistusi senati kandidaadiks sobimatu ning tema näol polevat tegu ka isikuga, kes tegelikult konservatiivseid põhimõtteid omaks. Sellest kirjutavad näiteks National Review ja Federalist.
* Moore on näiteks öelnud, et 11. septembri terrorirünnakud leidsid aset seetõttu, et ameeriklased on kaugenenud jumalast; et ta on isiklikult arvamusel, et president Barack Obama ei sündinud USA-s; et moslemil peaks olema keelatud kongressi liikmeks saada; et USA-s on kogukondi, kus kehtib šariaat; et võib-olla on Putinil geidevastase seisukoha tõttu õigus ja et tal on Venemaa presidendiga veel teisigi sarnaseid seisukohti ning et see oli "jumala käsi", mis Trumpi Valgesse Majja juhatas.
* Mustanahalise inimese küsimusele vastates teatas Moore ka seda, et "Ameerika oli great siis, kui perekonnad olid ühtsed, mis siis, et sellel ajal valises ka orjapidamine". Sarnaseid mõtteid orjapidamise ja USA põhiseaduse teemal on ta avalikult mõlgutanud ka mujal.
* Vox ja New Yorker on teinud ka reportaaže, kus saavad sõna valijad, kes on kõigest hoolimata Moore'i toetama jäänud.
* Mitmed väljaanded - näiteks Wall Street Journal ja Politico - on leidnud, et demokraatidel on nendel valimistel võimalik ainult võita, sest kaotuse korral oleks Moore'i saabumine senatisse vabariiklaste jaoks palju suuremaks probleemiks. Ka vabariiklasest senaator Lindsey Graham rõhutas, et kui Moore võidab, tähendab see sisuliselt seda, et demokraatidel on 2018. aasta valimisteni võimas relv, mida iga päev vabariiklaste kritiseerimiseks kasutada.
* Mother Jones aga kirjutab, kuidas Vene propagandistid aktiiselt Moore'i võidu nimelt tööd teevad. | Alabama valimised iseloomustavad jõujooni Vabariiklikus Parteis | https://www.err.ee/648195/alabama-valimised-iseloomustavad-joujooni-vabariiklikus-parteis | Teisipäeval leiavad Alabamas aset valimised, kus selgitatakse välja teine osariiki esindav poliitik USA senatis. Kuigi need puudutavad justkui ainult üht osariiki ja üht kohta USA senatis, võivad need iseloomustada üsnagi hästi kogu USA poliitika hetkeseisu. |
Brasiilia meeskonna ainsa värava lõi viis minutit pärast lisaaja algust vahetusmees Everton. Kümme minutit enne lisaaja lõppu jäi Pachuca väljakule kümnekesi, kui teise kollase kaardi sai Victor Guzman.
Kahe nädala eest võõrsil Argentina klubi Lanus 2:1 alistanud ning 3:1 koondskooriga Lõuna-Ameerika tähtsaima klubiturniiri Copa Libertadorese võitnud Gremio kohtub finaalis Madridi Reali ning Al-Jazira vahelise matši võitjaga. Kolmapäeval Eesti aja järgi kell 19 algavat kohtumist näeb otsepildis ka ETV2 vahendusel.
Viienda koha mängus oli Jaapani klubi Urawa Red Diamonds 3:2 üle Maroko Casablanca Wydadist. Kaks väravat lõi Mauricio Antonio. | Klubide MM-il pääses esimesena finaali Lõuna-Ameerika meister | https://sport.err.ee/648321/klubide-mm-il-paases-esimesena-finaali-louna-ameerika-meister | Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlustel pääses esimese meeskonnana finaali Lõuna-Ameerika meister Gremio, kes alistas lisaajal Mehhiko klubi Pachuca 1:0. |
Helme rääkis ETV saates "Foorum", et nii Isamaa ja Res Publica Liidus kui sotsiaaldemokraatide ridades on terve rida juhtfiguure, kellel on maaeluga seotud ettevõtmised.
"Selles mõttes on see probleem lausa laiem," tõdes Helme.
Debatis sotse esindanud Jaanus Marrandi ütles, et tema on ise üks neid, kellel on otsene seos põllumajandustootmisega. "Olen enda jaoks selgeks mõelnud, kus on küsimus üksikus ja kus üldises. Kuidas üldse saab mingit poliitikat teha, kui ei suuda üldisi norme tekitada?" küsis ta.
Marrandi sõnul ei saa väita, et Simson on osalenud oma elukaaslasele või tema lähedastele toetuste määramisel.
"Ka mina osalesin nendel läbirääkimistel, tõsi küll, võib-olla mitte kõige tipmises osas, aga põllumajandusvaldkonna tundjana ma tean, et need toetused olid üsna paljuräägitud ja vajalikud," kinnitas ta.
Haukanõmm: Vabaerakond pole Simsoni umbusaldamist otsustanud
Monika Haukanõmm Vabaerakonnast märkis, et nemad ei ole veel otsustanud, kas toetavad Simsoni umbusaldamist, mille Reformierakond on lubanud riigikogus algatada, kuid otsustavad selle üle jooksvalt.
"Kahtlemata on Kadri sattunud olukorda, kus korruptsioonimaik on tegevusel juures," tõdes ta.
Samuti ütles Haukanõmm, et selliste teemade puhul, kus on oht huvide konflikti tekkeks, peaks poliitik nende arutamise ajaks ruumist lahkuma.
Reformierakonda esindanud Jürgen Ligi ütles, et Simson ei vääri osatamist ega kriitikat selles osas, mida on teinud tema elukaaslane. "Küll aga hakkab kriitika peale sellest, et selle sigadusetoetuse raha jõudis tema perekonda esimeses järjekorras," selgitas ta.
Justiitsminister Urmas Reinsalu IRList märkis, et ta pole küll maaeluvaldkonna ekspert, aga toetuste määramine oli mõistlik otsus. Küsimusele, kas ta toetab Simsonit, vastas Reinsalu, et koalitsioonis oma ministreid toetatakse.
Simson: toetusi sai kogu sektor
Kadri Simson rõhutas omaltpoolt, et toetusi andes ei eelistatud üht firmat teisele, vaid seda sai kogu sektor. "Arvan, et see oli ainuõige tegu, mida teha," lausus ta.
Simsoni sõnul osales ta erinevates töörühmades ja pidas igal pool silmas Keskerakonna põhimõtteid. Ka põllumajandustoetuste osas oli otsus tehtud Keskerakonna volikogus ning seaduseelnõusid oli selle kohta tehtud opositsioonis olles.
"Nii et ei olnud midagi uut - oleme aastaid rääkinud, et eelmine valitsus eiras muresid, mis põllumajanduses olid," lausus majandusminister.
Reformierakond teatas teisipäeval, et plaanib algatada Simsoni umbusaldamise, sest ministri usaldusväärsus sai nn sigade afääriga tugeva hoobi, aga on mõjutatud ka muudest Simsoni valitsusaladesse jäävatest teemadest. | Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit | https://www.err.ee/648317/helme-toetuste-jagamise-probleem-ei-puuduta-ainult-simsonit | Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid. |
Nii meestele kui naistele loodi kaks tugevusgruppi, vastavalt European Golden League ja European Silver League. Loodud liigades hakkavad mängima nii Eesti rahvusmeeskond kui rahvusnaiskond.
European Golden League 'is osalevad Euroopa edetabeli 12 paremat riiki (nii meestest kui naistest), kes ei mängi tuleval hooajal Maailmaliiga järglases FIVB Volleyball Nations League 'is. Teiste seas Eesti meeskond, kes kuulub A-alagruppi koos Belgia, Slovakkia ja Rootsiga.
Alagrupis mängitakse kõigiga läbi kodus-võõrsil süsteemis. Võitja pääseb üleminekumängudele, et võidelda koha eest uues FIVB Volleyball Nations League 'is. Alagrupimängudega alustatakse 20. mail.
European Silver League 'is osaleb nii meeste kui naiste turniiril kaheksa riiki. Eesti rahvusnaiskond kuulub A-alagruppi koos Šveitsi, Rootsi ja Kosovoga.
Eesti Võrkpalli Liidu peasekretär Helen Veermäe tundis heameelt, et juba mõnda aega väga heal tasemel olevale meeste koondisele saab ka rahvusnaiskond uue väljundi. "Naised astuvad sama rada pidi nagu mehed ja rõõm on tõdeda, et reformitud Euroopa liigas teevad kaasa mõlemad meie koondised. Naiskond on viimastel aastatel mänginud tõusvas joones ja üha enam mängijaid pallib välisliigades. See on arengu perspektiivis ainuõige ja loogiline samm," sõnas Veermäe.
Alagrupis mängitakse kõigiga läbi kodus-võõrsil süsteemis. Neli paremat pääsevad Final Four turniirile ja liiga võitja tõuseb järgmiseks aastaks European Golden League 'i. Golden League 'i viimane langeb aga astme võrra madalamale.
Naiskonna peatreeneri Andrei Ojametsa sõnul on ta avanenud võimaluse üle tänulik. "Väga hea meel on, et selle võimaluse saame, see on naiskonnale väga kõva motivatsioon. Rootsiga mängisime eelmisel suvel EM-i eelkvalifikatsiooni raames. Samas, eks Rootsi on praeguseks mõneti muutnud, aga meie samuti. Fakt on see, et meie mängijaid on praegu rohkem välismaal ja just tugevates liigades. Kadi Kullerkann on Türgis väga heas hoos, Julija Mõnnakmäe mängib Poolas ja veel mitmed teised tõstavad pead ka koduses liigas. Igal juhul on üldpilt meie jaoks positiivne. Šveitsi koondisest ma palju ei tea, aga kindlasti oleme nendega võimelised mängima. Kosovost ei tea üldse midagi. Ilmselt on Kosovo kõige nõrgem tiim selles grupis," analüüsis Ojamets. "Igal juhul tahaks väga Final Four 'ile jõuda," sõnas juhendaja eesmärkide kohta.
Seejuures peetakse Eesti meeste ja naiste koondiste kodumängud samal päeval, täpsed mänguajad on veel paika panemata. Mängudega tehakse algust 20. mail.
Meeste Golden League'i alagrupid:
A-alagrupp: Belgia, Eesti, Slovakkia, Rootsi
B-alagrupp: Sloveenia, Holland, Türgi, Ukraina
C-alagrupp: Soome, Tšehhi, Portugal, Hispaania
Naiste Silver League´i alagrupid:
A-alagrupp: Šveits, Eesti, Rootsi, Kosovo
B-alagrupp: Iisrael, Austria, Gruusia, Albaania
Naiste Silver League'i alagrupid:
A-alagrupp: Šveits, Eesti, Rootsi, Kosovo
B-alagrupp: Iisrael, Austria, Gruusia, Albaania | Eesti võrkpallikoondised osalevad uuenenud Euroopa liigas | https://sport.err.ee/648315/eesti-vorkpallikoondised-osalevad-uuenenud-euroopa-liigas | Eesti Võrkpalli Liit oli üheks eestvedajaks ideele, mille teostumisel reformitakse senine võrkpalli Euroopa liiga uueks tugevaks Euroopa esindusliigaks. Täna kinnitas Euroopa Võrkpalliliit (CEV) ametlikult liiga uue formaadi ja nime. |
Poolaja kaotasid tartlased 33 punktiga (29:62). TÜ tegi kohtumise jooksul 21 pallikaotust Pasvalyse üheksa vastu. Enim, kuuega, patustas Vytenis Cizauskas. Tartu resultatiivseim oli Kristjan Kitsing 16 punkti ja seitsme lauapalliga, Cizauskase ja Janar Taltsi arvele jäi 15 silma.
65-protsendiliselt viskeid tabanud Pasvalyse kasuks viskas kuus meest kahekohalise arvu punkte, kõik 11 viset läbi korvirõnga saatnud Vjatšeslav Bobrov oli 21 punktiga Leedu klubi resultatiivseim.
Pieno žvaigzdes jätkab kuue võiduga B-alagrupi liidrina, Tartul on neli võitu ja kaks kaotust, millega ollakse grupis kolmandal kohal.
Ogret võõrustanud TTÜ kaotas 66:90, lätlased võitsid viimase veerandaja 18 silmaga. TTÜ eest debüüdi teinud Matthias Tass viskas üheksa punkti, Martin Giese oli 15 silmaga Eesti klubi resultatiivseim.
Kahe kaotuse kõrvale neljanda võidu saanud Ogre tõusis TÜ ette teiseks, TTÜ-l on kaks võitu ja neli kaotust. | Vastastel 119 punkti visata lubanud Tartu sai Balti liigas suure kaotuse | https://sport.err.ee/648301/vastastel-119-punkti-visata-lubanud-tartu-sai-balti-liigas-suure-kaotuse | Tartu Ülikooli võistkond kaotas korvpalli Balti liigas võõrsil Leedu klubile Pasvalyse Pieno žvaigzdes koguni 72:119. |
Vaatlusprogrammi esimeses faasis jälgivad astronoomid kümne tunni vältel nelja raadiosagedust. Kuigi Breakthrough Listen töörühm pidas intelligentse elu olemasolule viitavate märkide leidmist vähetõenäoliseks, pidasid nad vaatluste tegemist siiski kohaseks.
Kahe aasta eest alanud projekti raames otsitakse elu olemasolule viitavaid raadiosignaale miljoni Maale kõige lähemal asuva tähe lähistelt. Projekti veab Londoni Kuningliku Selts ning rahastab Vene filantroop ja ettevõtja Juri Milner.
"Kui sellest kuulsin, oli mu esimene mõte, et tegu on reklaamitrikiga nende enda tööle ja tegevusele tähelepanu juhtimiseks. Ma ei arva, et nad leiavad midagi ebatavalist." Robert Weryk, asteroidi esmaavastaja
"Kui sellest kuulsin, oli mu esimene mõte, et tegu on reklaamitrikiga nende enda tööle ja tegevusele tähelepanu juhtimiseks. Ma ei arva, et nad leiavad midagi ebatavalist," nentis asteroidi esimesena silmanud Robert Weryk, Hawaii ülikooli astronoom ERR Novaatorile saadetud kommentaaris.
Algatuse üks juhtfiguure, Berkley SETI uurimiskeskuse direktor Andrew Siemion märkis aga, et teleskoobiaeg ei lähe raisku isegi juhul, kui vaatlustel ei täheldata midagi tehislikku. Asteroidi jälgitakse lainesagedustel, millel pole varem objekti uuritud. Nii võidakse selle käigus leida tõendeid näiteks veejää olemasolust või asteroidi ümbritsevast gaasipilvest.
'Oumuamua püüdis astronoomide tähelepanu esmakordselt oktoobri keskpaigas. Objekti kiirus ja trajektoor vihjas, et see pärineb väljaspoolt Päikesesüsteemi. Esialgu peeti 'Oumuamuat komeediks. Vähemalt eeldati seda planeedisüsteemide tekkimist kirjeldavate teooriate põhjal.
Mida kaugemal asuvad objektid süsteemi kesksest tähest, seda altimalt neid sealt suuremate planeetide gravitatsioonilist vastastikmõjude tõttu välja lennutatakse. Päikesesüsteemis on nendeks komeedid. Täiendavad vaatlused näitasid, et tegu on asteroidiga. Järgnenud nädalatel ei täheldatud selle taga komeedilikku auru- ja tolmupilve – koomat ehk saba.
Täpsemate mõõtmiste kohaselt ulatub 'Oumuamua pikkus 400 meetrini. Teises suunas on selle läbimõõt aga kümme korda väiksem. Päikesesüsteemi asteroidivööst sedavõrd väljavenitatud objekte ei leia. Tuntud protsessid soosivad pigem kerajate vormide moodustumist. Teisisõnu puudub teadlastel väga hea ettekujutus, kuidas sai 'Oumuamua oma praeguse kuju.
Selle kõrval on teada, et asteroid peab koosnema sitkest materjalist. 'Oumuamua pöörlemisperiood on keskmiselt seitse tundi, mistõttu lendaksid üksteisega nõrgemalt seotud kivitükkidest ja tolmust koosnevad kehad laiali. Objekt suutis trotsida ka selle lähikohtumist Päikesega, mil kasvas selle kiirus ajutiselt 87,7 km/s.
"Ma ei ütle, et ükski neist (omadustest) oleks suitsev tukk või ülipõnev, aga arvan, et see põhjendab SETI vaatenurgast selle põhjalikku uurimist," sõnas Milner väljaandele The Atlantic.
Weryk rõhutas, et seniste vaatluste põhjal on selgelt tegu loodusliku objektiga. "Vastupidise uskumiseks pole mingit põhjust. Taoliste objekti olemasolu ennustati juba kümneid aastaid enne seda, kui me Pan-STARSS-iga 'Oumuamua leidsime. See liigub täpselt nii, nagu väljavenitatud asteroidid peaksid liikuma ja teeb seda kindlal fikseeritud hüperboolsel orbiidil," laiendas astronoom.
Esimestel vaatlusöödel paistis see täiesti tavalise Maa-lähedase asteroidina, lisas Weryk. Mõned astronoomid on juba jõudnud välja pakkuda ka igavamaid hüpoteese, kuidas selle kuju ikkagi selgitada.
Nädala alguses asus 'Oumuamua Maast ligikaudu kahe astronoomilise ühiku kaugusel, kaks korda kaugemal, kui tiirleb Maa Päikesest. 2022. aastaks möödub asteroid Päikesesüsteemi välisplaneedi Neptuuni orbiidist. | Astronoomid otsivad tähtede vahelt saabunud asteroidilt tulnukate tehnikat | https://novaator.err.ee/648225/astronoomid-otsivad-tahtede-vahelt-saabunud-asteroidilt-tulnukate-tehnikat | Rühm astronoome suunab sel nädalal teisest planeedisüsteemist pärineva asteroidi 'Oumuamua poole maailma ühe suurema raadioteleskoobi. Objekt asub Maale veel piisavalt lähedal, et Green Banki teleskoobiga oleks võimalik täheldada isegi seda, kui keegi üritaks kasutada selle pinnal mobiiltelefoni. |
Avamängus Tšehhi klubiga kodujääl 3:3 viiki mänginud JYP haaras täna suure eduseisu juba esimesel kolmandikul, kui kümne minuti jooksul visati kolm vastuseta jäänud väravat. Esimesena oli viiendal minutil täpne Jarkko Immonen (söödupunktid Jani Tuppurainenile ja Joonas Nattinenile), 13. minutil viskas värava Juuso Puustinen (Antti Suomela + Jerry Turkulainen) ning minut hiljem Janne Kolehmainen.
Minut enne teise kolmandiku lõppu viskas arvulises ülekaalus olnud Kometa Luboš Horky tabamuse näol ühe värava tagasi, otsustava kolmandiku seitsmendal minutil taastas Nattinen (Immonen + Tuppurainen) Soome klubi kolmeväravalise edu, kuid Kometa vähendas Martin Necase (Horky) ja Tomaš Svoboda (Necas + Jakub Krejcik) toel vahe 3:4 peale. Viimastel minutitel proovis Kometa viigiväravat jahtida ilma väravavahita, kuid tühja võrgu leidis üles hoopis Nolan Yonkman (Immonen).
Rooba viibis väljakul kuus minutit ning sooritas selle ajaga ühe pealelöögi. Poolfinaalis tuleb JYP-i vastaseks tõenäoliselt Tšehhi klubi Trineci Ocelari, kes alistas avakohtumises rootslaste Brynäsi 3:1 ning on korduskohtumises viimase kolmandiku eel 3:2 eduseisus.
Enne kohtumist:
Kehvade ilmastikuolude tõttu viibis JYP-i meeskonna lend, algselt 18.30 algama pidanud kohtumine lükati pool tundi edasi ning algab uue kava järgi 19.00. Sellele saab kaasa elada ERR-i spordiportaali otsepildi vahendusel.
16 parema hulgas alistas Eesti jäähokikoondislase tööandja kahe mängu kokkuvõttes koduse liigarivaali Tampere Tappara 5:4. Ainsa Soome klubina Meistrite liigas konkurentsi jäänud Jyväskylä vastane Brno Kometa on äärmiselt tehniline meeskond, kus mitmetel mängijatel on suur NHL-i ja KHL-i mängude kogemus. | Rooba ja JYP pidasid vastu ning pääsesid Meistrite liiga poolfinaali | https://sport.err.ee/648161/rooba-ja-jyp-pidasid-vastu-ning-paasesid-meistrite-liiga-poolfinaali | Eesti jäähokikoondislane Robert Rooba ja tema koduklubi Jyväskylä JYP alistasid Meistrite liiga veerandfinaali kordusmängus võõrsil Brno Kometa 5:3 (3:0, 0:1, 2:2) ning pääsesid koondskooriga 8:6 nelja parema sekka. |
USA luureagentuuride hinnangul püüdis Kreml kallutada USA valijate otsust propaganda ja küberrünnakute kaudu.
President Donald Trumpi on aga ärritanud mõte, et Venemaa toetus talle mängis rolli tema napis võidus demokraatide kandidaadi Hillary Clintoni üle.
Tillerson ütles teisipäeval 2017. aastast kokkuvõtet tehes välisministeeriumi ametnikele, et Trump on korduvalt märkinud, kui tähtis on kahe suurriigi nagu USA ja Venemaa jaoks olla produktiivses suhtes.
"Täna ei ole see nii ja me kõik teame miks. Venemaa otsustas tungida suveräänsesse riiki, Ukrainasse," ütles Tillerson.
"Venemaa otsustas hübriidsõja kaudu sekkuda siin demokraatlikesse protsessidesse ja on teinud seda ka teistes riikides," lisas ta.
Tillerson märkis, et Washington ja Moskva on leidnud teatud ühisaluse jõupingutustes leida Süürias rahu, kuid on teistes küsimustes endiselt teineteisest kaugel.
USA välisminister rõhutas, et Venemaa sekkumine Ukrainasse on peamine takistus suhete soojenemisele. | Tillerson: Venemaa sekkumine USA valimistesse oli hübriidsõda | https://www.err.ee/648304/tillerson-venemaa-sekkumine-usa-valimistesse-oli-hubriidsoda | Venemaa sekkumine eelmisel aastal USA presidendivalimistesse oli hübriidsõda, ütles Ühendriikide välisminister Rex Tillerson teisipäeval. |
Eesti Olümpiakomitee tippspordikomisjoni esimees Tõnu Tõniste sõnul käib pidev töö olümpiaettevalmistustoetuste süsteemi täiustamiseks. "Mullu sügisel juurutatud uus toetuste süsteem on end õigustanud ning pakub sportlastele suuremat selgust ja stabiilsust. Meie tippude seis on väga hea, olümpiaettevalmistussüsteem tagab neile korraliku sissetuleku. Tänavu septembris viisime ellu uue süsteemi olümpiaettevalmistusprogrammi kuuluvate sportlaste treenerite toetamiseks ning laiendasime toetust saavate treenerite ringi. Nüüd jõudsime C-taseme toetuste tõstmiseni," rääkis Tõniste.
"C-tasemel on sportlased, kellel säravat tulemust tiitlivõistlustelt pole viimasest kahest aastast ette näidata, kuid kelles näeme potentsiaali kõrgete kohtade saavutamiseks. Nemad hakkavad 1. jaanuarist saama ettevalmistustoetusena 600 eurot kuus, mida on senisega võrreldes 20 protsenti enam. Aastase toetuse tõstab see 6000 eurolt 7200 eurole, mis on juba tuntav vahe," märkis Tõniste.
Olümpiaettevalmistuse toetuste eesmärk on tagada olümpiamängude koondisesse nimetatud või sinna pürgivatele tippsportlastele treeningettevalmistuse kulude katmine, ettevalmistust juhtivate treenerite toetamine ja meditsiinilise teenindamise süsteemi ning antidopingualase tegevuse toimimine. Toetuse taseme määravad viimase kahe aasta jooksul saavutatud tulemused:
A-tasemele, kus igakuine palgafond on 2500 eurot ja ettevalmistustoetus 2200 eurot, pääseb olümpiamängude ja MM-i medaliga ja Euroopa meistritiitliga, kusjuures olümpiavõitjate ja maailmameistrite igakuine palgafond on 4000 eurot.
Pääsemaks B-tasemele, kus igakuine palgafond on 1600 eurot ja ettevalmistustoetus 1400 eurot, tuleb saavutada olümpial koht esikümnes, MM-il esikaheksas või võita EM-il hõbe- või pronksmedal.
C-taseme toetuse 600 eurot määrab EOK tippspordikomisjon üheks aastaks sportlastele, kellel tiitlivõistlustelt kõrgeid kohti pole, kuid kelles nähakse potentsiaali uuele tasemele jõudmiseks. Tänase seisuga on määratud 48 C-taseme toetust, mis jagunevad 54 sportlase vahel.
Eesti Olümpiakomitee tagab olümpiaettevalmistuse Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja Eesti Olümpiakomitee omavahendite abil, hasartmängumaksust laekuvate vahendite ja riigieelarveliste toetuste abil. Kuni 2018. aasta taliolümpiani on suve- ja taliolümpiamängude ettevalmistuse toetusprogrammides erinevusi. Suvealadel kehtivad uued toetuspõhimõtted käesoleva olümpiatsükli algusest - 2016. aasta septembrist, talialad lähevad sellele süsteemile üle pärast PyeongChangi olümpiamänge.
Esindajate kogu andis ka EOK täitevkomiteele volituse kinnitada 26. jaanuariks Eesti olümpiadelegatsiooni lõplik koosseis. Tänase seisuga oleks PyeongChangi koondises 18 sportlast seitsmel alal: laskesuusatamine, mäesuusatamine, murdmaasuusatamine, kahevõistlus, suusahüpped, freestyle-suusatamine ja kiiruisutamine.
Samuti kinnitas esindajate kogu EOK eelarve järgmiseks aastaks – 2018 eelarve saab olema 5,96 miljonit eurot, mis on tänavusega võrreldes 4 protsenti suurem. Eelarve kujuneb EOK eratoetajate, rahvusvahelise olümpialiikumise ja Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastusest.
Esindajate kogu on EOK esindusorgan, mis koguneb täiskogude vahelisel perioodil. Esindajate kogusse kuuluvad 65 liiget, kellest enam kui pooled on olümpiaalade alaliitude esindajad. Esindajate kogu täidab kindlaid ülesandeid, näiteks kinnitab täitevkomitee ettepanekul olümpiamängudest osavõtva delegatsiooni ja olümpiamängudel esinemise aruande ning kinnitab EOK järgneva aasta eelarve. | EOK tõstab C-taseme olümpiaettevalmistustoetusi | https://sport.err.ee/648307/eok-tostab-c-taseme-olumpiaettevalmistustoetusi | Eesti Olümpiakomitee kinnitas teisipäeval toimunud esindajate kogul C-taseme olümpiaettevalmistustoetuste tõstmise 600 eurole kuus. |
Elektrilevi kodulehe andmetel kadus vool kella 18.19 ajal ning põhjuseks oli rike.
Kella 19.30 paiku olid paljud majapidamised elektri tagasi saanud ja vool puudus veel 786 kodust.
Kui esialgu teatas Elektrilevi, et vool loodetakse kõikjal taastada kahe tunni jooksul, siis tegelikkuses oli rike kõrvaldatud juba enne kella 20. | Rakveres jäi ligi 2000 majapidamist elektrita | https://www.err.ee/648285/rakveres-jai-ligi-2000-majapidamist-elektrita | Rakveres jäi teisipäeva õhtul elektrita üle 1900 majapidamise, enne kella 20 oli aga vool taastatud. |
Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja kohaliku omavalitsuse üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu.
Eraüldhariduskoolil on eelnõu järgi võimalik toetust taotleda juhul, kui kool on tegutsenud vähemalt neli aastat ja talle on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühes kooliastmes.
Samuti näeb toetuse saamine ette, et koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni 25 protsenti töötasu alammäärast, kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda ning kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud.
Toetust soovival koolil ei tohi olla riigi ees maksuvõlga või peab selle maksmine olema ajatatud ning tegevuskulu toetuse eraldamiseks koolile peab nõusoleku andma kooli asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus.
Eelnõu kohaselt on põhjendatud juhtudel haridus- ja teadusministeeriumil siiski õigus toetust anda ka juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole toetuse eraldamiseks nõusolekut andnud.
Eelnõu tuleb riigikogu täiskogu istungil teisele lugemisele 20. detsembril.
Kultuurikomisjon saatis teisele lugemisele ka hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamist muutva eelnõu. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist, kuid lepib kohaliku omavalitsusega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.
Komisjoni esimees Aadu Must ütles, et mõlemat eelnõu on põhjalikult arutatud ja sealjuures on esmane roll olnud selgitustööl.
„Hirmul, et alates uuest aastast hakkavad kõik erivajadustega lapsed õppima tavakoolides, ei ole alust. Seaduse vastuvõtmine jätkab koolivõrgu korrastamist ja aitab kaasa tugispetsialistide paremale kättesaadavusele,“ lausus Must.
Eelnõu suurendab tugispetsialistide toetust, et muuta lastele vajalikud tugiteenused kättesaadavamaks. Koolis on eelnõu järgi tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul saab kool õpilasele rakendada tõhustatud või erituge. Koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt kohandada, milleks on ette nähtud ka tegevuskulud.
Peale selle nähakse eelnõuga ette regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja -preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele. | Erakoolide toetust puudutav eelnõu läheb teisele lugemisele | https://www.err.ee/648299/erakoolide-toetust-puudutav-eelnou-laheb-teisele-lugemisele | Kultuurikomisjon saatis riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele eelnõu, mille järgi saavad nõuetele vastavad erakoolid taotleda riigieelarvest toetust tegevuskulude katmiseks. Toetuse saamiseks ei tohi keskmine õppemaks õpilase kohta ületada kuus veerandit töötasu alammäärast. |
Nigeeria eest jooksis väljakule Abdullahi Shehu, kes oleks pidanud mängu kollaste kaartide tõttu vahele jätma. "Sanktsioon ei mõjuta maailmameistrivõistluste valiksarja lõppjärjestust, sest Nigeeria oli juba enne matši algust koha finaalturniiril kindlustanud ning Alžeeria oma võimaluse minetanud," seisis FIFA avalduses.
Nigeeria võitis B-valikgrupi seega 13, mitte 14 punktiga, edestades teiseks jäänud Sambiat viie silmaga. Alžeeria jäi grupis viimaseks. MM-il on Nigeeria alagrupikaaslasteks Argentina, Island ja Horvaatia.
FIFA kinnitas teisipäeval ka Aasia jalgpallikonföderatsiooni otsust, kes annuleeris 29 Ida-Timori koondise mängu, sest võistkond kasutas üheksat Brasiilias sündinud mängijat. Ühtlasi ei või Ida-Timor osaleda 2023. aasta Aasia karikavõistlustel. | Nigeeria kasutas keelatud mängijat, koht MM-finaalturniiril jäi alles | https://sport.err.ee/648296/nigeeria-kasutas-keelatud-mangijat-koht-mm-finaalturniiril-jai-alles | Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA kinnitas teisipäeval, et Nigeeria jalgpallikoondis kasutas MM-valikmängus Alžeeria vastu võistluskeelu all olnud mängijat ning määras 1:1 viigiga lõppenud mängu ametlikuks tulemuseks Alžeeria 3:0 võidu. |
Pevkuri sõnul plaanib Reformierakond esmalt tuleb konsulteerida Vabaerakonna ja EKRE-ga ning küsida ka Keskerakonna koalitsioonipartnerite IRL-i ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna arvamust.
"Algselt tundus, et pole põhjust umbusalduseks. Et on vaja hoida lahus inimese töö ja pereelu. Aga nüüd tundub, et põhjusi on küll ja veel," ütles Pevkur.
Reformierakonna esimehe sõnul on laiemalt küsimus ministri usaldusväärsuses, mis sai tugeva hoobi nn sigade afääriga, aga on mõjutatud ka kaudselt ühistranspordi ja muude Simsoni valitsemisalasse jäävate teemadega.
"Peaminister küll ütles, et Kadri Simson ei osalenud koalitsioonikõnelustel vastava peatüki juures, aga siis selgus, et ikka osales. Ja et Teet Soormi ettevõtted on saanud maksimumabi."
Millal Reformierakond Simsoni umbusaldamise algatab, ei osanud Pevkur veel täpselt öelda. Tema sõnul tahab Reformierakond kutsuda ka majandus- ja taristuministri enda fraktsiooni aru andma ning sama soovivat ka teised opositsioonierakonnad.
Umbusaldusavalduse algatamiseks on riigikogus vaja vähemalt 21, avalduse läbiminekuks ehk ministri umbusaldamiseks aga vähemalt 51 häält. Opositsioonilisel Reformierakonnal on parlamendis 30, samuti opositsiooni kuuluval Vabaerakonnal kaheksa ja EKRE-l seitse kohta.
Simson: Postimees levitab valeväiteid
Simson kirjutas sotsiaalmeedias, et soovib klaarida ära mõned ebakorrektsed, kui mitte öelda valefaktid ja -väited, mida Postimees on levitanud.
"Esiteks: ajaleht ei ole midagi paljastanud, nagu oleksin kellelegi seakasvatustoetusi „kätte mänginud“. Lihtsalt infoks – olin juures pea kõigil kohtumistel koalitsiooniläbirääkimistel, mis tahes teemadel, ja seega võiks „paljastada“, et mängisin kätte ka kõik teised koalitsiooni lubadused," teatas minister.
Ta lisas, et põllumajandusblokis polnud tema ka pealäbirääkija. Sellel teemal oli Keskerakonna poolt eestvedajaks Siret Kotka-Repinski.
"Keskerakond kaitses läbirääkimistel oma pikaaegseid seisukohti, taotledes põllumeestele suuremaid riigipoolseid toetuseid, sealhulgas üleminekutoetuste taastamist, kriisiabi väljamaksmist maksimaalses lubatud määras ning seakatku tagajärjel tugevalt kannatanud seakasvatajate toetamist. Sektor vajas toetust!" rõhutas Simson.
Tema sõnul osales läbirääkimistel alati ka vastava valdkonna eksperte ning palju ettepanekuid esitati kirjalikult. Põllumajanduse küsimustes oli läbirääkimistel kaalukas roll Põllumeeste Keskliidu, Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 2016. aasta novembri keskel tehtud ühispöördumisel loodavale valitsusliidule – nende nõudmiseks oli üleminekutoetuste täies mahus maksmine, kriisiabi piimakarja- ja seakasvatussektorile kiirelt ja täies mahus ning tõuaretuse toetamine.
"Teiseks: minu elukaaslane ei ole sentigi toetust saanud. Mitte sentigi. Postimees on korduvalt üritanud seesugust väidet levitada, väites koguni, et Teet Soorm oli suurim kasusaaja kogu toetuste jagamisel. Tegemist on valega. Teet Soormil puuduvad ettevõtted, mis oleks toetusi saanud," lausus majandusminister.
Ta möönis, et Soormi isa vähemusosalusega ettevõte taotles toetust, aga kaugeltki mitte maksimummahus, nagu mõned väljaanded väidavad.
"Mingisugust maksimaalmahus toetuse maksmist, mis sõltuvat emiste vanusest, samuti ei eksisteerinud. Seda on kinnitanud toetuse väljamaksja, kelleks oli Eesti Tõusigade Aretusühistu. Postimees väidab täna, et riik maksis sigade aretusega seotud ettevõtetele toetust, tegelikkuses eraldas valitsus selleks vahendid, kuid toetuste suurused ja konkreetsed ettevõtted, kes toetuseid said, tulid läbi aretusühistu," lausus Simson.
Kolmandaks juhtis ta tähelepanu sellele, et OÜ Linnamäe Peekon, mis pole tema elukaaslase ettevõte, soovis enda esindaja sõnul aretusühistuga liituda juba maikuus, mil nad farmi soomlaste Atrialt ostsid. Siis ei olnud juttu ühestki toetusest, koalitsiooni vahetumisest ja läbirääkimistest.
"Farmi esindajate sõnul läks maist novembrini kulunud aeg, mil ettevõte liitus jõudluskontrolli ja aretusühistuga, vajalike asjatoimetuste elluviimiseks. Valitsusläbirääkimistel ei olnud kohe kindlasti detailselt juttu sellest, kuidas toetusi makstakse ning kas toetuse saamiseks peab ettevõte kuuluma jõudluskontrolli või aretusühistusse," selgitas Simson.
"Seega polnud Linnamäe Peekonil ka toetuste saamise ootuses mingisugust põhjust ootamatult nende instantsidega liituda. Seesuguse toetuste jagamise korra otsustas hiljem maaeluminister enda määrusega," lisas ta.
Simsoni sõnul leiab ta endiselt, et seakasvatajate toetamine raskel ajal oli õige otsus. Alternatiiv oleks importliha ja meie ühe põhilise põllumajandusharu hääbumine.
"Postimees on viimase nädala aja jooksul avaldanud korduvalt valefaktidega lugusid ning ei ole valedele tähelepanu juhtimise korral avaldanud ühtegi vabandust. Postimehe valeväidetele on korduvalt tähelepanu juhitud. Postimehel on aeg oma viga tunnistada, sest nende valeväidete pinnalt teevad opositsioonipoliitikud juba edasisi otsuseid," nentis Simson. | Reformierakond plaanib algatada Kadri Simsoni umbusaldamise | https://www.err.ee/648267/reformierakond-plaanib-algatada-kadri-simsoni-umbusaldamise | Reformierakond plaanib algatada majandus-ja taristuminister Kadri Simsoni umbusaldamise, ütles ERR-i raadiouudistele erakonna esimees Hanno Pevkur. Simsoni sõnul on tema vastu esitatud valeväiteid ja tema elukaaslane Teet Soorm pole tegelikult sentigi toetust saanud. |
Fury viimaseks matšiks enne litsentsi kaotamist jäi võit Vladimir Klitško üle 2015. aasta novembris. Klitško ja Fury pidid uuesti kohtuma 2016. aasta suvel, kuid Fury lükkas matši vigastuse tõttu edasi, enne, kui UKad avaldas, et Fury on jäänud vahele nandrolooni kasutamisega. Hiljem kinnitas britt, et tarvitas depressiooni küüsi sattununa ka kokaiini.
BBC sõnul nõustus Fury UKad-i poolt kinnitatud tagasiulatuva kaheaastase võistluskeeluga, otsusega oli rahul ka Suurbritannia poksijate litsentsiõiguste eest vastutav organisatsioon BBBofC.
@anthonyfjoshua where you at boy? I'm coming for you punk ent no1 blocking my path now!????????
— TYSON2FASTFURY (@Tyson_Fury) December 12, 2017 | Tyson Fury võib poksikarjääri jätkata | https://sport.err.ee/648281/tyson-fury-voib-poksikarjaari-jatkata | Endine raskekaalu maailmameister Tyson Fury jõudis Suurbritannia Antidopinguga (UKad-iga) kokkuleppele ning võib taas poksiringi naasta. |
Lääne-Saare abivallavanem Urmas Sepp ütles, et Saaremaalt Abrukale tuleb raadiolink ja Abruka saarel jagatakse ühendus laiali juba kaabliga.
"Olemasoleva elektritaristu posti otsa läheb ka internetikaabel. Kõik soovijad saavad kaabli liitumispunktini välja," lausus Sepp.
Abivallavanema sõnul kuulutab Lääne-Saare vald ehitushanked välja 2018. aasta alguses ning tööd peaksid lõppema järgmise aasta sügiseks.
"Suvel saab asja valmis ehitada ja järgmise aasta sügiseks on tõenäoliselt projekt valmis," rääkis ta.
EAS toetab projekti 62 000 euroga, projekti kogumaksumus on 77 000 eurot. | Abruka saab 77 000 euro eest kiire interneti | https://www.err.ee/648272/abruka-saab-77-000-euro-eest-kiire-interneti | Abruka saarele rajatakse kiire internetiühendus ja raadiosidevõimekus, 77 000 eurot maksma minevast projektis 62 000 eurot tuleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS). |
2012. aastast seda meeskonda rahaliselt toetanud Orica otsustas järgmisel hooajal rattaspordi tippseltskonnast lahkuda ning meeskonna omanik Gerry Ryan otsustas puuduoleva raha tuua meeskonda oma veiniärist Mitchelton, kirjutab Rattauudised.ee.
Uue peasponsori saabumisega muutub ka särgi põhivärv – senise sinise asendab must.
It's all about the coordination and we love what @GiordanaCycling have done to match up with our @bikeonscott???????????????? pic.twitter.com/a8iWxTxbNi
— ORICA-SCOTT (@OricaScott) December 11, 2017 | Profiklubi Orica-Scott muudab nime | https://sport.err.ee/648275/profiklubi-orica-scott-muudab-nime | Austraalias registreeritud professionaalne rattameeskond Orica-Scott hakkab järgmisel aastal kandma nime Mitchelton-Scott. |
EFSI loodi 2015. aastal, et toetada majanduse taastumist. Nüüd pikendati selle kestust 2020. aastani ning ühtlasi eraldati fondile Parlamendi täiskogu otsusega lisaraha, teatas Parlament.
Parlamendi teatel suurendatakse uute eeskirjadega Euroopa investeerimisnõustamise keskuse osatähtsust ning selle tegevus muutub kohalikul tasandil nähtavamaks. Lisaks sellele delegeerib Euroopa Investeerimispank (EIB) võimaluse korral väikeste projektide valimise ja jälgimise riiklikele tugipankadele.
Eeskirjade kohaselt võib EIB ka erandkorras toetusesaaja kulusid vähendada, kui turupinged võivad projekti realiseerimist takistada.
"Soovisime EFSI kaasajastada ja võimaldada selle laiemat kasutamist piirkondades, kus investeeringutest on kõige suurem puudus. Nüüd on meil ka objektiivne hindamismehhanism kõige paremate projektide tuvastamiseks," ütles Parlamendi eelarvekomisjoni raportöör José Manuel Fernandes.
"Kokkuleppe saavutamine oli keeruline, aga see on hea kokkulepe. See toob endaga kaasa selliste projektide rahastamise, millel on tõeline lisaväärtus ja mis toetavad majanduskasvu ja loovad töökohti," sõnas majandus- ja rahanduskomisjoni raportöör Udo Bullmann.
"EFSI abil on mobiliseeritud juba rohkem kui 250 miljardit eurot ning see on aidanud luua 600 000 töökohta ja toetanud 400 000 väikese- ja keskmise suurusega ettevõtet," lisas ta.
Euroopa Investeerimispanga hallatav EFSI loodi 2015. aastal algselt kolmeks aastaks, et investeerida reaalmajandusse 315 miljardit eurot. Nüüd tegi Euroopa Komisjon ettepaneku pikendada fondi kestust praeguse EL-i mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni 2020. aastal ning suurendada investeeringute kogusummat 500 miljardi euroni. | EL-i investeerimiskava pikendati ja suurendati 500 miljardi euroni | https://www.err.ee/648271/el-i-investeerimiskava-pikendati-ja-suurendati-500-miljardi-euroni | Euroopa Parlament teatas teisipäeval Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tegevuse pikendamisest 2020. aastani ja selle vahendite suurendamisest 500 miljardi euroni. |
Naturaalmurudest hinnati kõrgeimalt Kuressaare linnastaadionit. Kunstmurukattega väljakutest sai auhinna Sepa jalgpallikeskus.
Jalgpalliliidu staadionite komisjon on välja töötanud kriteeriumid, mille põhjal erinevaid väljakuid jälgitakse ning hooaja jooksul hindavad mängu inspektorid koostöös kohtunikega, kuidas staadionid vastavad antud punktidele. Hindeid jagatakse viiepallisüsteemis.
Esmakordselt anti auhinnad välja eelmisel aastal, kui naturaalmuru kategoorias hinnati parimaks Kadrioru staadion ja kunstmuruväljakutest teenis tunnustuse Tartu Annelinna kunstmuru.
Auhindade jagamise eesmärgiks on arendada ja parandada väljakute seisukorda ja kvaliteeti ning tunnustada staadionite hooldajate ja omanike head tööd. | Jalgpalliliit tunnustas parimaid staadione | https://sport.err.ee/648269/jalgpalliliit-tunnustas-parimaid-staadione | Tänavusel jalgpalligalal andis Eesti Jalgpalli Liit teistkordselt välja auhinnad parimatele väljakutele. Auhinnad jagati välja kahes kategoorias - parim naturaalmuruga staadion ja parima kunstmurukattega staadion. |
"Mitte kõik, vaid osa," vastas Vladimir Kožin küsimusele, kas laen katab terve lepingu.
Ta ei välistanud, et laenuleping võidakse sõlmida sel nädalal.
"Arutatakse tehnilisi küsimusi, protsendimäära. Kõik on rahandusministeeriumis," ütles Kožin.
Esmaspäeval, kui Venemaa president Vladimir Putin oli Ankaras visiidil, ütles Vene rahandusminister Anton Siluanov, et Türgile S-400 ostmiseks antava laenu tingimused on kooskõlastatud. | Moskva annab Türgile laenu, et NATO riik Venemaalt rakette ostaks | https://www.err.ee/648266/moskva-annab-turgile-laenu-et-nato-riik-venemaalt-rakette-ostaks | Türgile eraldatav laen raketisüsteemide S-400 ostmiseks katab tehingu osaliselt, mitte täies ulatuses, ütles Venemaa presidendi nõunik teisipäeval. |
Riigihalduse minister Jaak Aab saatis 9. detsembril kaasministritele kirja, milles teavitab neid, et 5. detsembril toimunud valitsuskabineti nõupidamisel selgus, et ministeeriumite ettepanekud üle tuhande töökoha pealinnast väljaviimise kohta ei ole regionaalselt jaotuselt ootuspärased.
Teisisõnu, Aab annab teada, et üksnes Tartu- ja Pärnu-suuruste linnadega opereerides "rahuldavat" hinnet ülesande eest ei saa ning annab korralduse viia Tallinnast välja 11 ametit täielikult ning kaks osaliselt, vastavalt kokkuleppele valitsuskabinetis.
"Jätkuvalt on meil mõned linnad (Kuressaare, Kärdla, Haapsalu, Jõgeva, Paide, Valga, Võru, Põlva), kuhu me ei ole kavandanud piisavas mahus väljaviidavaid töökohti," heidab minister ette.
"Peame koos pingutama, et pidurdada ääremaastumist ning tagada riigipalgaliste kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade kättesaadavus üle Eesti. Seetõttu otsustas valitsus lisaks esitatud tuhande töökoha ettepanekule leida regioonidesse viimiseks veel täiendavaid töökohti," seisab ministri kirjas.
Kirjas seisab, et otsustati seada eesmärgiks viia Tallinnast välja järgmiste sobivate asutuste keskkontorid: sotsiaalkindlustusamet (osaliselt), tervise arengu instituut (osaliselt), SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon, maa-amet, keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), riigimetsa majandamise keskus (RMK), SA Innove, andmekaitse inspektsioon, tööinspektsioon, Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA).
"Palun teil suhtuda tehtud otsustesse täie tõsidusega ning esitada rahandusministeeriumile 15. jaanuariks 2018 tegevuskavad, kuidas on võimalik nimetatud keskkontoreid Tallinnast välja viia. Palun teil analüüsida muuhulgas väljaviimisega kaasnevaid kulusid, et saaksime neid valitsuskabinetis arutada 2018. a. aprillis riigi eelarvestrateegia raames," annab Aab kirjaga ministritele ülesandeks.
Minister tõdeb kirjas ka seda, et maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste reformi tulemusel on keskvalitsuse töökohtade arv väljaspool pealinna vähenenud üle 600, ent ääremaastumise vältimiseks on vajalik tagada riigipalgaliste kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade kättesaadavus üle Eesti.
"Kuulen seda esmakordselt teie käest"
Enamik 13 riigiametist, kelle poole ERR kommentaari saamiseks pöördus, et uurida nende valmisolekut keskkontor pealinnast välja kolida, teatab, et info on nende jaoks uus. Mõni on saanud korralduse sel nädalal ministeeriumilt, ent Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) juhataja Agu Laius tunnistab, et kuuleb sellisest plaanist alles ajakirjanikult.
"Sain teie käest teada," tunnistab Laius ning leiab, et kui ministeerium midagi otsustanud on, võiks vähemalt neid teavitadagi.
11 töötajaga KÜSK-i jaoks ei ole teema päevakorral esimest korda. Mõni aasta tagasi, kui asutuste Tallinnast väljakolimine esimest korda üles kerkis, pakkus siseministeerium välja, et KÜSK oleks sobiv kandidaat pealinnast väljakolimiseks. Kuna aga KÜSK-is käivad mittetulundusühingud koosolekul koos üle Eesti, sai ministeerium kiiresti aru, et nende kolimine pole hea plaan ning loobus mõttest. Seda, et nad uuesti kolijate nimekirja on sattunud, on just seetõttu Laiuse jaoks hämmingut tekitav.
Tookord arutati nii Võru kui Paide kandidatuuri, millest viimane tundus loogilisem, ent just kehva transpordiühenduse tõttu jäi see plaan soiku.
"Paidesse reisimine eeldab väga paljudest Eestimaa nurkadest vähemasti kahepäevast lähetust, sest lihtsalt ei ole võimalik praeguse transpordisüsteemiga nii, et hommikul tulen, õhtul lähen Paidest, kui inimene on Narvast, ja saartelt ammugi mitte. See asi tuleb ka läbi mõelda," ütleb Laius. "Ega me sõrgu vastu ei aja, kui sobilik koht välja pakutakse."
Laius ei ole põhimõtteliselt kolimise vastu, küll aga ei meeldi talle viis, kuidas seda praegu tehakse. "Ma eeldan alati arutamist asjade üle, ehkki jõuga võib muidugi ka kõike alati teha," tõdeb KÜSK-i juht.
"Praegu tundub, et eesmärk on täita tühjaks jäävaid maavalitsuste hooneid."
Laius leiab, et esmalt peaks riik endale selgeks tegema, mis on kogu protsessi eesmärk, sest lihtsalt malenuppude liigutamine efekti ei anna.
"Praegu tundub, et efekt on täita tühjaks jäävaid maavalitsuste hooneid – see paistab olevat eesmärk ja proovitakse jõuga lahendama hakata, et need majad ei jääks väga tühjaks või üldse tühjaks," ütleb Laius.
Ka SA Innove juhatuse liige Birgit Lao tunnistab, et kuulis uudist kolimisest alles meedia vahendusel ning nendega ei ole seda arutatud, mistõttu puudub neil info, milline analüüs või andmekorje otsusele eelnes.
Samas ütleb Lao, et Innove ei töötagi keskkontori põhimõttel.
"Me omame kaugtöö märgist ning meie värbamispoliitika lähtub kaasaegsest põhimõttest - värbame isiku asukohaga seal, kus ta elab, mitte seal, kus on kontor. Olgu siis inimese elukohaks Viljandi, Läti või mõni teine riik maailmakaardil. Lisaks oleme andnud oma töötajatele võimaluse, et olenemata keskusest kus töötatakse või teenusest mida pakutakse, on tal soovi korral võimalik liikuda tööle omale sobivasse maakonda," ütleb Lao.
"SA Innove teenuste puhul tuleb aga ka arvestada, et nii Rajaleidja võrgustiku kui Tallinna Euroopa Kooli teenused on selgelt asukohapõhised. Samuti peavad eksamid ja testid toimuma seal, kus asub enamus testitavaid, eksamisooritajaid. Teenus peab olema kättesaadav seal, kus on ka valdav arv õpilasi ning haridusasutusi ehk kliente," lisab ta samas.
Innove on esindatud 15 maakonnas, neist Ida-Virumaal lausa kahes asukohas - Jõhvis ja Narvas.
"Oleme suunanud ca 41 protsenti koosseisust väljapoole Innove Lõõtsa tänava kontorit [Tallinnas] ning viimas veel 30 töökohta maakondadesse (peamiselt Tartu, Viljandi, Haapsalu, Kärdla)," loetleb Lao.
Ülesannet pole antud
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan on üks paljudest, kes ütleb, et neid pole ministeerium kolimisplaanist veel teavitatud, mistõttu ei saa neil olla ka seisukohta.
"HITSA töötajatest märkimisväärne osa töötab juba praegu väljaspool Tallinna. Meie Tartu kontoris töötab 40 protsenti HITSA töötajatest (23 töötajat 58st). Lisaks kaasame projektide vajadustest tulenevalt võlaõiguslike kokkulepete alusel oma tegevusse inimesi üle Eesti," ütleb HITSA juht.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) juhataja Veiko Kaufmann ütleb samuti lakooniliselt, et info on nende jaoks uus, mistõttu pole võimalik veel detailset seisukohta esitada.
"Tegeleme teemaga ja esitame oma seisukoha 15. jaanuariks," ütleb Kaufmann kommentaariks.
Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar tõdeb, et peakontori väljakolimise ülesannet ega selle kaalumist pole neile seni antud, kuid nad on tegelnud töökohtade pealinnast väljaviimisega varasema kava alusel ning see protsess jätkub.
"Kuna me pole peakontori kolimise varianti kaalunud, siis ei saa rääkida asukohast ja arvudest. Siinjuures tuleb silmas pidada, et Harjumaa ja Tallinna inimesi ning ettevõtjaid teenindavad teenistujad on mõistlik ikkagi klientidele lähemale jätta. Meie teenistujate töö on ka asukohapõhine," ütleb keskkonnaameti peadirektor.
"Oli kokkulepe 16 ametikoha Tallinnast väljaviimise kohta ja see on suuremas osas tehtud ning ka edasine on kokku lepitud. Enamus keskkonnaameti teenistujatest töötabki väljaspool Tallinna. Meil on igas maakonnas oma esindus ja nii on ka kavas jätkata. Uute töötajate värbamisel oleme juba aastaid, juhul, kui töö pole väga asukohaspetsiifiline, lähtunud seisukohast, et eelistatud on töökoht väljaspool Tallinna või Tartut," ütleb Onemar.
Ülejäänud keskkonnaministeeriumi haldusalas olevad ametid viitavadki, et kommenteerida saab vaid ministeerium ise.
Siiski tõdeb ka keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp, et plaanid on alles pooleli.
"Mis puudutab eelmise nädala valitsuskabineti otsust, siis analüüs asutuste väljaviimise kohta on meil alles töös ning hetkel on veel vara öelda, kas ja milliseid asutusi ja mis ulatuses saab Tallinnast välja viia. Mingeid täpsemaid mõtteid ei ole," ütleb Lamp.
Ligi pooled ministeeriumi haldusala töökohtadest asuvad juba praegu Tallinnast väljaspool, ent ükski keskkontor tervikuna ära kolinud pole.
"Oleme Tallinnast töökohtade väljaviimisega toimetanud seni kokku lepitud plaani järgi, mille kohaselt tuleb keskkonnaministeeriumi haldusalas pealinnast välja viia kokku vähemalt 90 töökohta. Oleme praeguseks otsuse teinud SA Erametsakeskuse 25 töökoha Raplasse kolimise kohta. Ülejäänud keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste osas toimub töökohtade väljaviimine järk-järgult," ütleb Lamp.
Vara vastata
Enamik ülejäänud ameteid, keda otsus puudutab, leiab, et uudis kolimisest on liiga värske, et midagi adekvaatset veel kommenteerida.
"Praegu on nendele küsimustele veel vara vastata. Võib öelda, et riigihalduse ministri kiri tuli üllatusena. Keskkonnainspektsiooni senine plaan näeb ette, et viime paari aasta jooksul keskuse 48 peamaja töötajast 19 üle maakondadesse ja seda plaani me praegu juba täidame. Edasine sõltub analüüsi tulemustest ja selle põhjal tehtavast otsusest," ütleb keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov, kes peaks samuti kogu keskkontori Tallinnast välja kolima. "Tegutseme nii, kuidas riigile vajalik ja kasulik," lisab ta samas.
Ka tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu tunnistab, et uudis ameti kolimisest on väga värske.
"Oleme asunud tegema kalkulatsioone, mida tähendaks Tallinnast väljakolimine, seda enam, et vaid mõni kuu tagasi alles kolisime Tallinna kontori Mustamäele," viitab Maripuu olukorra ootamatusele.
"Meil ei olegi keskkontorit klassikalises mõttes. Meie 115 teenistujast töötab väljaspool Tallinnat 64," tõdeb Maripuu, et nende töötajad on igas maakonnas esindatud ning uute töötajate värbamine lähtub juba ammu teenistujate asukohast.
"Uutele teenistujatele oleme taganud töötamise võimaluse just
selles kontoris, mis on nende elukohale kõige lähemal. Viimaste aastate jooksul on valdav enamus uutest teenistujatest tööle asunud väljaspool pealinna, sest Ttööinspektsiooni töötasud ei ole pealinnas konkurentsivõimelised," tõdeb Maripuu.
Tööinspektsiooni Tallinna teenistujatest on 35 tööinspektorid, juristid ning töövaidluskomisjonide teenistujad, kes Tallinna ja Harjumaa ettevõtteid inspekteerivad ja nõustavad ning töövaidlusi lahendavad.
"Teatavasti on siin piirkonnas valdav enamus ettevõtteid ning Tallinnas asuvad ametnikud jõuavad siit kiiremini järelevalvet tegema, aga ka vihjetele reageerima ning töötajaid ja tööandjaid nõustama," põhjendab Maripuu nende asumist pealinnas.
Maripuu sõnul asub Tallinnas neli töövaidluskomisjoni, mille ärakolimine poleks mõistlik, sest suur osa töövaidlusi toimub just seoses Tallinna ja Harjumaa ettevõtetega ning töötajate ja tööandjate sõidutamine teise linna vaidlusi lahendama oleks ülisuur aja- ja rahakulu.
"Juba täna on liikumine pigem vastupidine, teiste piirkondade komisjonid käivad Tallinna ja Harjumaa vaidlusi lahendamas Tallinnas," lisab Maripuu.
Inimesteta pole ka asutust
Vastavalt Jaak Aabi kirjale peaks sotsiaalkindlustusamet ja tervise arengu instituut (TAI) ainsatena 13 ametist välja kolima osaliselt.
Siiski ei soovi ka TAI plaanide üle veel spekuleerida, kuivõrd tegemist on alles ettepanekuga. Mida tähendaks nende jaoks osaline kolimine, pole instituudi direktori Annika Veimeri sõnul nendega arutatud.
"Meie kõige suurem vara on inimesed – teadus- ja arendusasutusena on meil aasta alguse seisuga tööl 27 doktorit ja 83 magistrit, neist enamus omab kraadi väga spetsiifilistel erialadel, mis on nõutud kogu maailmas. Lisaks on TAI-s mitmeid laboreid, nendest 222 m 2 suurusel viroloogialaboril on väga kõrged turvalisuse nõuded," ütleb TAI direktor Annika Veimer.
"Eeldusel, et raha lugema ei peaks, võib meile maja ehitada ükskõik kuhu, loomulikult silmas pidades meie registritele, laboritele ja hoonele esitatavaid turva- ja erinõudeid. Aga kui meie inimesed sinna kaasa ei tule, siis ei ole enam ka asutust," ütleb Veimer.
Veimeri hinnangul takistaks ka osaline kolimine teaduse ja terviseedenduse integreeritust ja omavahelist sünergiat, mis oli üks olulistest põhjustest, miks kunagi TAI mitme asutuse liitmisel üldse loodi.
Sotsiaalkindlustusameti personalijuht Kadri Kütimaa tõdeb, et üle poole nende töötajatest on juba praegu väljaspool Tallinna, esindused asuvad 17 linnas.
Amet plaanib viia 39 töökohta pealinnast välja 2019. aastaks, neist üheksa on juba viidud.
"Me lähtume põhimõttest, et pakume kompetentsetele inimestele töötamise võimalust seal, kus on nende elukoht. Näiteks on meil jaanuaris lastekaitse osakonda tööle tulemas kaks inimest, kes hakkavad oma tööd tegema Vormsi saarelt," ütleb Kütimaa. "Ennekõike lähtume siiski sellest, et kompetentsed inimesed saaksid töötada seal, kus nad töötada soovivad."
Samas lisab Kütimaa, et kuna valitsuse viimase otsuse täpset sisu ei tea, siis selles osas ühtegi otsust tehtud ei ole.
Jaak Aab: nimekiri sündis ministrite ettepanekul
Riigihalduse minister Jaak Aab ütleb, et nimekirja koostamise taga pole ainuisikuliselt tema, vaid see on kokku pandud ministrite endi ettepanekul. Seega, kui allasutustele tuli nende väljakolimise otsus üllatusena, on järelikult jäänud info toppama ministeeriumi tasandile.
Nimekiri sündis seetõttu, et varasemat plaani lihtsalt tuhande riigipalgalise töökoha pealinnast väljaviimisest peeti väheambitsioonikaks ning kõik ministrid olid täiendava plaaniga päri.
"See ei ole mingi kampaania, see peab olemagi jätkuv protsess," ütleb Aab, ehkki 13 ameti keskkontori väljakolimise tähtajaks on 2019. aasta lõpp.
Kuhu täpselt ametid kolima peaks, on just see info, mida Aab 15. jaanuariks ministritelt ootab. Ning kui mõne allasutuse puhul esineb kolimisel takistusi, tahab ta kuulda objektiivseid põhjuseid.
"Tahan, et väiksemad maakonnakeskused saaksid rohkem ettepanekuid," on Aabi peamine eesmärk täiendava kolimiskavaga. | Jõuluüllatus: riigiametite pealinnast ärakolimine käib tagaselja | https://www.err.ee/648202/jouluullatus-riigiametite-pealinnast-arakolimine-kaib-tagaselja | Riigihalduse ministri Jaak Aabi (KE) kiri ministritele, mis annab korralduse esitada 15. jaanuariks kava nende allasutuste Tallinnast ärakolimise kohta, tuli 13 riigiametile endale üllatusena, sest mäng on siiani käinud üle nende peade, ministrite tagaselja ettepanekul. |
Uuringu autor on Tartu ülikooli kirikuloo vanemteadur Irina Paert, kelle teadustöö paneb ajalooallikate põhjal kokku pildi sellest, kuidas ligi 200 aasta eest hakati siinmail teadmisi omandama õigeusu koolides, millised olid koolid, millised õpetajad ja õpilased. On huvitav, et nii mõnigi asi pole tänapäevalgi sugugi teist moodi.
Talupoeg jõuab kooli
On aasta 1819. Talupojad vabanevad pärisorjusest. See annab neile küll isikuvabaduse, kuid majanduslikult ja sotsiaalselt sõltuvad ja jätkuvalt mõisnikust. 1840. aastal tabab Euroopat ikaldus ja ühes sellega näljahäda. Tõsi, talupoeg on nüüd küll vaba, kuid vaene ja rentnik ning teda tabab kriis kõige valusamalt.
Kuna talupoeg polnud enam mõisniku pärisori, ei tunne ta end ka talurahva eest vastutavana. Vaesunud talurahvas kaotab lootuse kohalikult aadlilt abi saada.
Siis aga hakkab levima kuuldus, et Vene tsaar annab õigeusu vastuvõtnutele kaua ihaldatud maad ning need, kes tulevad õigeusku, pääsevad ka luteri kirikule kümnise maksmisest.
Nii algabki talurahva omal algatusel usuvahetusliikumine, mis omal moel väljendab sotsiaalset protesti.
Samal ajal aga mõistab keiser, et kuidas see talurahvas õigeusust üldse aru saab, kui keegi talle õpetust ei jaga. 1846. aasta 26. jaanuaril annab keiser Nikolai I korralduse, millega tuleb Liivimaa kubermangus igas vasttekkinud õigeusukoguduses asutada kihelkonnakool. Juba sama aasta juunis tuleb käsk hakata tõlkima eesti ja läti keelde jumalateenistusraamatuid.
Õigeusklike maaharitlaste käänuline tee
Irina Paerti projektis töötav doktorant Toomas Schvak on uurinud seda, kuidas 19. sajandi lõpul tekkisid õigeuskliku hariduse toel talupoegadest haritlaskond. Selgub, et see on olnud üks käänuline tee, mida on saatnud võitlused luterliku kiriku ja rahvusliku liikumisega.
Eesti õigeusu haritlaskond kujuneb madalama haridusega maaintelligentsist, peamiselt maakoguduste preestritest ja köstritest-koolmeistritest. Nad olid peamiselt kultuuri levitajad, ehkki veel mitte selle loojad. Päris intelligentsiks neid pidada ei saanudki, sest haridus oli neil enamasti napp luterliku külakooli oma ning õpetada oskasid nad natuke kirjaoskust ja usutõdesid.
Toomas Schvak jagab 19. sajandi õigeuslikud maaharitlased kolme põlvkonda.
1. põlvkond
Esimesteks õigeusklikeks maaharitlasteks võib pidada 1830.–1840. aastatel sündinuid, kes kasvasid algselt luterlikes peredes, kuid kelle vanemad ilmselt usuvahetuse käigus hakkasid saama õigeuslikku kasvatust. Nende haritlaste hulgast leiab peamiselt hilisemad vaimulikud, kuna tee ilmalikesse ülikoolidesse oli neile veel suletud. Ometi olid nemad need talupoegade lapsed, kes suuresti tänu õigeusukoolide odavusele ja haridusele ligipääsu tõttu, said minna õppima Riia vaimulikku kooli ja seminari, kus maarahvas sai samuti õppida tasuta.
2. põlvkond
Teine põlvkond õigeuslikke maaharitlasi sündis 1840. aastate keskpaigast kuni 1850. aastate keskpaigani. Nemad sündisid juba õigeusklikesse peredesse ning said hariduse õigeusu koolides. Nende töö- ja loomeperiood algas enne 1880. aastate venestamispoliitikat. Erinevalte eelmisest põlvkonnast on neil rohkem võimalusi, näiteks võimalus jätkata õpinguid ilmalikes ülikoolides. Selle põlvkonna aktiivsesse töö- ja loomeperioodi jääb eesti rahvusliku ärkamise periood, kus loodi näiteks Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS, 1870), mis oli rahvuslikult meelestatud kõrgharitlaskonna üheks peamiseks taimelavaks. Viimane fakt on märgiline, kuna õigeusklikke EÜSi ridadesse ei võetud. Nii jäid selle ukse taha näiteks ka tulevane Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts, samuti õigeusliku kooliharidusega. EÜSi ei võetud samal põhjusel ka jurist Jaan Poskat, kellest hiljem sai Eesti Vabariigi esimene välisminister.
3. põlvkond
Nemad sündisid 1850.–1860. aastatel ning nende aktiivset töö- ja loomeperioodi iseloomustas Alexander III venestamispoliitika, mis algas 1885. aastal. Selle põlvkonna õigeusklike haritlaste hulgast leiab hulgaliselt neid, kelle haridustee kulges õigeusklikust alusharidusest edasi mitte vaimulikku seminari, vaid ilmalikku ülikooli Tartus või Peterburis.
Valus küsimus: õigeusk ja venestamine?
Nii Toomas Schvak kui Irina Paert toovad välja, et õigeusu haritlaskonna erinevate põlvkondade hulgas oli hulgaliselt neid talupoegade lapsi, kellele luterlik kooliharidus polnud oma hinna tõttu kättesaamatu, kuid kes õigeusukoolides siiski selle said. Kuid on veel teinegi aspekt.
19. sajandi viimasel veerandil on aga rahvuslikult meelestatud lapsevanemaid, kelle otsus panna võsuke õigeusu kooli on teadlik valik. Õigeusus nähti võimalust vastanduda saksa kultuurile ning edendada sellisel moel rahvuslust.
Kindlasti oli õigeusukoolide kasvandike hulgas neid, kelle hilisema rolli üle venestamisele kaasa aitamises on arutatud mitut moodi. Kuid on näiteid, kus õigeusu taustaga on võrsunud tugevaid eesti keele ja kultuuri arendajaid. Siinkohal on paslik näide Jaan Jõgever, kes 1883. aastal lõpetas Tartu ülikooli, töötas seejärel Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis vene keele õpetajana ja sai 1889. aastal Tallinna ja Rakvere ringkonna rahvakoolide inspektoriks.
Tegelikult on Eesti haritlaskonna ja rahvusliku ärkamise ajaloos õigeusklike roll põhjalikult läbi uurimata. Irina Paerti ja tema kolleegide viimase kolme aasta vältel tehtud uuring on seni ilmselt üks terviklikumaid sellealaseid teadustöid.
Irina Paerti teaduslikku uurimistööd “ Altar ja klassituba: õigeusu koolid Balti provintsides 1870-1914 ” on rahastanud Eesti Teadusagentuur personaalse uurimistoetusega, teisisõnu on see töö valminud maksumaksja toel. | Altar ja klassituba: kuidas vaba, kuid vaene talupoeg kooli jõuab | https://novaator.err.ee/648129/altar-ja-klassituba-kuidas-vaba-kuid-vaene-talupoeg-kooli-jouab | Sinne artikkel on populaarteaduslik eellugu mahukale teadustööle, mis kannab pealkirja “Altar ja klassituba: õigeusu koolid Balti provintsides 1870–1914”. |
Näiteks pannakse kirja ka see, kui palju on ühel lapsel koolis ruumi ning milline on akende ja põranda suhe. Viimane, muide, annab aimu sellest kui palju on klassiruumis valgust. Huvitav on ehk teada, et õigeusklike koolide klassiruumid on toona valgusküllasemad kui luterlike koolide omad.
Praeguseks on selle 1911. aasta loenduse andmed üks ülevaatlikum statistiline ülevaade hariduselust 20. sajandi alguses. Tartu ülikooli kirikuloo vanemteadur Irina Paert lisas sellele statistilisele uuringule veel suure hulga arhiivimaterjale, et panna kokku kild ajaloost – milline oli siinse rahva haridustee iseseisvuse saavutamisele eelnenud poolsajandil.
Milline oli koolielu Balti kubermangudes, Eestis?
Praegu, 2016/17. õppeaastal, on Eestis 535 kooli, millest tosin on riigigümnaasiumid. Aga rändame tagasi ülemöödunud sajandi keskpaika – kui palju oli koole ja millised nad olid?
Nagu teame, annab keiser Nikolai I 1846. aasta 26. jaanuaril korralduse asutada Liivimaa kubermangu igasse vasttekkinud õigeusukogudusse kihelkonnakool.
Koolide eesmärgid on peamiselt kiriklikud: kasvatada lapsi õigeusus. Siiski tekivad küladesse enne kihelkonnakoole ja vahel isegi enne kogudusi abikoolid. Nii näiteks avatakse Saaremaal Laimjala koguduses 1846. aastal kaks kooli, kuid Laimjala kogudus registreeritakse ametlikult alles 1848. aastal, pühakoda saab püsti alles 1873. aastal.
Sarnase näite leiab Viljandi praostkonnast Suislepa kogudusest, kus enne kihelkonnakooli asutamist 11. novembril 1880 jõutakse asutada kaks abikooli, vastavalt 1. oktoobril 1861 ja 15. novembril 1879. See näitab, et abikoolide asutamisega tehti mõnel pool algust varemgi kui kihelkonnakoolide loomisega. Võib oletada, et esimestes õigeusukoolides õpetasid õigeusku pöördunud koolmeistrid.
Lõuna-Eestis on õigeusukoolid juba 1840. aastate keskpaigast paljude laste peaaegu ainus võimalus algharidust saada. Neid koole kutsutakse „vene usu koolideks“.
Koolid jagunevadki abikoolideks ja kihelkonnakoolideks. Abikoolis on üldjuhul õpetaja, kihelkonnakool on aga juba kraadi võrra kangem: umbes sama moodi nagu praegu kohalik külakool ning riigigümnaasium. Kui abikoolis on tavaliselt üks õpetaja, seegi mõni kord õpetajaametis rohkem seepärast, et kroonuaega lühendada, siis kihelkonnakoolis on lisaks pastorile veel köster ning palgatud õpetajad.
Saab õppida erinevaid keeli ja õppeainete valikki on laiem. Umbes sama moodi nagu tänapäeva koolides õppesuundadega – maakoolides valikuid vähem, riigigümnaasiumides rohkem.
Millal läheb laps kooli ja kui kaua ta seal käib?
Ühe-klassilistes õigeusu-kihelkonnakoolides käivad lapsed koolis neli aastat, kaheklassilistes viis aastat. Abikoolides käivad lapsed tavaliselt kolm talve. 1870. aastal vastu võetud seaduse järgi peavad lapsed kooli minema 10-aastaselt. Pärast 1880. aastat hakatakse kooliiga langetama.
Õppeaasta kestab 1. novembrist kuni 1. aprillini. Jõuluvaheaeg algab millalgi ajavahemikul 19.–22. detsembril ja kestab 19. jaanuarini.
Küllalt sarnane praegustele koolidele, kus iga kool määrab, millal on vaheaeg, oli olukord ka toona.
Õppetöö alguse ja lõpu määrab iga kool ise, isegi samas kihelkonnas võib õppeaasta kestus kooliti üks-kaks nädalat erineda. Kooliaasta alguse ja lõpu määravad tavaliselt karjalaskeaja algus ja lõpp, mis sõltuvad ilmastikuoludest. Siiski algab mõnes kihelkonnakoolis, näiteks Kuressaare Vennasteseltsi koolis, õppetöö juba suve lõpul. Seal jõuavad õpilased omandada rohkem materjali kui külakoolides.
Aga mida ja mitu tundi nädalas õpitakse?
Aga kui laps ei saagi kooli minna…
Tänapäeval on raske ette kujutada, et mõni laps võib jääda ilma alghariduseta ega oska lugeda-kirjutada. Siiski on olnud aegu, mil lastevanemate nõusse saamine lapse kooli andmiseks on olnud raske ülesanne.
19. sajandi lõpu vaeste taluperede lapsed, ka tüdrukud, osalevad majapidamises sellega, et teenivad võõraste juures karjastena, mistõttu kooli jõuavad nad alles pärast karjalaskeaja lõppu. Paljud pidid hoolitsema väikeste õdede-vendade eest. Kehvikpered ei ole sageli võimelised oma lapsi koolis käimiseks riiete ja toiduga varustama.
Vanemate koolisuhtumine muutub aga pärast 1885/1886. õppeaastat, mil võetakse käibele väeteenistussoodustused. Õigeusu-kihelkonnakoolide kasvandikud saavad eksamitulemuste alusel õiguse teenida lühemat aega. Kihelkonnakooli lõpetamise järel võib saada abikooli õpetaja koha. Edukas õppimine algkoolis avab teisigi võimalusi. Üks olulisemaid on võimalus minna õppima Riia Vaimulikku Seminari, kus küll koolitatakse eeskätt vaimulikke, kuid mis avab uksed ülikooli - peamiselt Tartusse või Peterburi.
Koolivalik – põhimõtteline küsimus?
Võiks arvata, et kui enamik koole on ühe või teise usuvoolu koolid, siis peavad lapsevanemad seisma küllaltki põhimõttelise valiku ees: kas panna võsuke õigeusu või luteri kooli? Kuigi tänapäeval sõltub näiteks kristlike erakoolide puhul see sageli vanemate usulistest vaadetest või erakooli eelistamisest, siis sel ajal on valiku taga sootuks pragmaatilisem põhjus.
Kuivõrd õigeusukoole rahastab 19. sajandil tsaaririik, mõistagi eesmärgiga levitada vene keelt ja kultuuri, saavad õigeusu koolid ka riigilt toetust. Lapsevanemate jaoks tähendab see, et õigeusukoolid on odavamad. Seega üks valikukriteerium on õppemaks ning õigeusu kooli kasuks räägib soodsus.
Lihtsalt öeldes: 19. sajandi lõpul ei ole koolivalik ainult usuküsimus.
Kuid õigeusukoole eelistab osa vanematest teiselgi põhjusel. Sealsed karistused on leebemad kui luterlikes koolides.
Irina Paert selgitab, et koolis karistamise teema oli ühiskonnas sama aktuaalne kui praegugi. Õpilaste kirja pandud mälestustes tuleb tihti ette just karistustest kirjutamist. “Õpilastel oli oma eneseväärikus - nad ei võtnud karistamist kui normi. Neis oli teatud ootus koolihariduse suhtes, et peaks õpetaja lapsi kohtlema austuse ja väärikusega,” räägib Paert.
1860. aastatel hakkavad Euroopas ja Venemaal levima pedagoogika alusteadmised, milles karistamist peetakse halvaks. Eeldatakse, et õpilased on õpetaja suhtes aupaklikud.
Õpetajad satuvad kitsikusse
Pärast 1890. aastaid ei pea Pühim Valitsev Sinod, kes seni on tasunud õigeusukoolide õpetajate palga, piirkonna õigeusuhariduse arengut enam riigipoliitika prioriteediks. Üldkohustusliku alghariduse kehtestamise ja luteri usu koolide rahvaharidusministeeriumi alluvusse üleminekuga satuvad Eesti ja Läti õigeusukoolid ainelisse kitsikusse.
Paljud koolid rendivad endiselt õppetööks kõlbmatuid ruume, paljud õpetajad, iseäranis abikooliõpetajad, saavad üsna väikest palka; 40–100 rubla aastas. Seetõttu on nad sunnitud koolitundidest vabal ajal muu tööga lisa teenima.
Mõtlemapanev sarnasus praegusega on seegi, et toona viib koolide konkurents selleni, et seminariharidusega õpetajad ei jää tööle õigeusukoolidesse, vaid siirduvad gümnaasiumidesse või ministeeriumikoolidesse, kus palgad kõrgemad.
Milline on õpetajate igapäev maarahva haritlaskonna tärkamise ajal, saab lugeda artikliseeria järgmisest osast.
Irina Paerdi teaduslikku uurimistööd “ Altar ja klassituba: õigeusu koolid Balti provintsides 1870-1914 ” on rahastanud Eesti Teadusagentuur personaalse uurimistoetusega, teisisõnu on see töö valminud maksumaksja toel. | Koolielu 19. sajandil – polegi nii erinev tänapäevast? | https://novaator.err.ee/648262/koolielu-19-sajandil-polegi-nii-erinev-tanapaevast | On 18. jaanuar 1911. aastal. Vene tsaaririigi koolidesse tulevad loendajad. Üle loetakse kõik õpilased, õpetajad, klassiruumid, õpikud. Uuritakse, kui palju lapsi langeb koolist välja – ärge üllatuge, toonane koolist väljalangevus oli oluliselt suurem kui tänapäeval, pigem lõpetas kooli väiksem osa õpilastest. |
Rootsi Raadio on uurinud kolme sellist "teenust" pakkuvat veebilehte. Lisaks aitavad nimetatud veebilehed sarnasel moel ka viisataotlusi vormistada, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.
Sarnaseid teenuseid pakutakse ka neile, kes soovivad pääseda Ameerika Ühendriikidesse, Suurbritanniasse või Saksamaale. Hetkel pole siiski veel selge, kuivõrd ulatuslik selline ebaseaduslik äritegevus on ja kui sageli sellise libainformatsiooni kasutamine ka reaalselt taotlemisel kasuks tuleb.
Rootsi Raadio ajakirjanikud esinesid ka "klientidena" ning suhtlesid ka teenuste vahendamisega seotud Rootsi kodanikuga.
Näiteks pakkus see kontaktisik Rootsi ajakirjaniku poolt välja mõeldud iraanlasest vennale võimalust, et talle luuakse raha eest põhjalik taust varjupaigataotluse jaoks.
Näiteks lubati sisestada internetti võltsitud tõendeid selle kohta, et ajakirjaniku poolt välja mõeldud noormees on tuntud aktivist, kes on Iraani valitsust avalikult kritiseerinud. Samuti tehtaks iraanlasele koolitus, kuidas oma väiteid varjupaigataotlust esitades veenvamalt välja tuua. Lisaks korraldatakse talle ka viisa, et ta kõigepealt üleüldse Rootsi pääseks.
Kogu paketti hind oli kontaktisiku sõnul 60 000 Rootsi krooni ehk umbes 6000 eurot.
Kontaktisik pakkus aktiivselt teenuseid hoolimata sellest, et kliendiks kehastunud ajakirjanik mainis korduvalt, et tema "vennal" pole tegelikult mingit reaalset alust varjupaika saada.
Rootsi migratsiooniameti pressiesindaja Fredrik Bengtsson tunnistas, et ametnikud on teadlikud, et selline äri eksisteerib. Samas rõhutas ta, et hetkel ei tasu väga kaugele ulatuvaid järeldusi teha, sest pole kaugeltki selge, kuivõrd levinud ja eelkõige kuivõrd edukad sellised vahendid varjupaigamenetluses on.
Soome migratsiooniameti varjupaigaosakonna juht Esko Repo kommenteeris, et niivõrd süsteemseid skeeme pole Soome puhul täheldatud. Küll on aga tulnud välja, et taotlejad on omavahel arutanud, mida tasub varjupaigataotlust esitades Soome ametnikele rääkida.
Samas pole Rootsi uudis Repo jaoks mingiks üllatuseks, sest varjupaigataotlejate ümber käib tema sõnul mitmesugust ebaseaduslikku äritegevust, mida viivad läbi nii smugeldajad, "reisikorraldajad" kui ka dokumentide võltsijad. | Rootsi Raadio sai jälile, kuidas asüülitaotlejatele sobiv taust luuakse | https://www.err.ee/648263/rootsi-raadio-sai-jalile-kuidas-asuulitaotlejatele-sobiv-taust-luuakse | Rootsi Raadio on uurinud ebaseaduslikku skeemi, mille raames müüakse riiki pürgivatele migrantidele võltsitud taustainformatsiooni, mille abil edukamalt varjupaigataotlusi esitada. |
Kui varem lõppes "Terevisioon" hommikul kell 8.55, siis alates jaanuarist on saade kümme minutit pikem ja hommikuprogrammi lõpetavad kell 9.00 eetrisse jõudvad uudised. Uudislikkus on uueneva "Terevisiooni" peamine märksõna ja ka saates kajastatavate vestlusteemade fookus muutub senisest päevakajalisemaks.
""Terevisioon" on väga paljude jaoks päeva alustajaks. Siit peaks inimene saama kindluse, et maailm on jätkuvalt alles. Et päike tõuseb ka täna ja midagi hullu pole selles, kui ta nutitelefonis polegi veel oma Facebooki kontot avanud," rääkis ERRi päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala.
"Me soovime, et inimesed saaksid "Terevisioonist" teada tänaste peamiste uudiste tausta ja tagamaad, ees ootavate sündmuste kommentaarid ja ka head nõu, mida algava päevaga peale hakata. Ebaoluline ei ole ka annus meelelahutust, et päevale mõnus foon anda. Usun ja loodan, et "Terevisiooni" tiim saab sellega kenasti hakkama, et hommikuti teleriekraanilt teid tervitavad inimesed on teile heaks ja sõbralikuks kaaslaseks," lisas ta.
Uuenenud "Terevisioon" on ETV ekraanil alates 8. jaanuarist argihommikuti kell 6.55. Saadet juhivad Katrin Viirpalu, Piret Järvis-Milder, Reimo Sildvee ja Martin Veisman.
Viies senine saatejuht Heli Luik jätkab "Terevisiooni" muusikatoimetajana. | "Terevisioon" muutub uuel aastal pikemaks ja jätkab nelja saatejuhiga | https://menu.err.ee/648260/terevisioon-muutub-uuel-aastal-pikemaks-ja-jatkab-nelja-saatejuhiga | Alates uuest aastast muutub ETV hommikusaade "Terevisioon" senisest kümme minutit pikemaks ning lisandub üks uudisteplokk. |
Sihtasutuse Eesti Antidoping nõukogu esimehe Indrek Oro sõnul on vajalik teaduspõhiselt läheneda nii testimises kui ka haridustöös ja ka dopingainete leviku tõkestamisel. "Meil puudub igasugune teadmine, kui laialt on dopingained Eestis levinud, milliste sihtrühmade seas ning millised on erinevate sihtrühmade hoiakud," lisas sihtasutuse juhatuse liige Elina Kivinukk. Raamatute kättesaadavus aitaks võimalikke uurimishuvilisi tudengeid enam antidopingu valdkonda süveneda.
Kinkimiseks valiti ekspertide abiga 16 teaduspõhist ja rahvusvaheliselt tunnustatud raamatut, mis pakuvad antidopingu valdkonnast hea ülevaate või lähenevad antidopingu teemadele mingi laiema nurga alt. Ka rahvusvaheline dopinguorganisatsioon WADA näeb eelarve kasvus järjest suuremat protsenti teadustöö arendamisele.
Raamatud kingitakse koolidele ja ülikoolidele, kus õpetatakse kehakultuuri ja teisi spordivaldkonna erialasid või organisatsioonidele, kus on rohkem inimesi, kes võiksid teha antidopingu teemalisi uurimistöid. Teosed antakse üle teiste seas Tallinna ja Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskondadele, Audentese Spordigümnaasiumile, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumile ning Riigikogule. Raamatute soetamist toetab Eesti Kultuurkapital.
2017. aastal tähistab Eesti Antidopingu (EAD) oma 10. sünnipäeva. Organisatsiooni missioon on seista Eestis koostöös riigi, ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega puhta spordi eest, kasutades ning arendades erialaseid teadmisi ja oskusi. Asutusel on kolm tegevussuunda: dopingukontrollide tegemine, dopinguvastane koolitus- ja teavitustöö ning kohalik ja rahvusvaheline dopinguvastane koostöö. | Eesti Antidoping toetab raamatute kinkimise abil valdkonna teadustööd | https://sport.err.ee/648259/eesti-antidoping-toetab-raamatute-kinkimise-abil-valdkonna-teadustood | 10. sünnipäeva tähistav Eesti Antidoping kingib mitmetele organisatsioonidele antidopingu teemalisi raamatuid. Kokku kingitakse 16 rahvusvaheliselt tunnustatud erialast raamatut, millega soovitakse toetada antidopingu alaseid teadustöid. |
"Alkoholireklaam televisioonis on viidud veel hilisemale ajale, mil näiteks lapsed seda näha ei saaks. Kogu see selline tegevus, mida sageli oleme tähele pannud, et alkoholi tarbimist kujutatakse lõõgastava ja meeldiva tegevusena: lokkavad viinamarjaaiad, lõbusad kenad naised, kes vaadis seda viinamarja puruks tallavad, või vahuselt keerutav õlu jne. Kõik sellised meeleolu loomised peaksid reklaamist olema välja võetud." (Jaanus Marrandi, SDE.)
"Kui me võtame ajaloos tagasi, täna on meil kodanikuühiskond hästi aktiivne ja me seda hindame kõrgelt, siis esimesed seltsid Eestis olid ikkagi ka karskusseltsid. Täna karskusseltsid on pigem sõimusõna." (Helmut Hallemaa, KE.)
"Sotsiaaldemokraatide ideoloogiasse kuulub riigi ja rahva juhtimine keeldude ja käskude kaudu, nagu ka see eelnõu. Sellega alavääristatakse rahvast, tema otsustusvõimet, tema vastupanuvõimet igasugustele kiusatustele – see tuleb rangelt seadustega paika panna, sest teie olete ju targemad kui rahvas." (Henn Põlluaas, EKRE.)
"Kas meil ka võiks – sellele ei saa muidugi nii äkki üle minna – hakata sellele mõtlema ja seadusandlust ette valmistama, et minna üle ka suuremates asulates ja linnades spetsialiseeritud alkoholikauplustele, et toiduainetepoest üldse alkohol välja viia ja spetsialiseeritud kauplustes alkoholiga kaubelda?" (Arno Sild, EKRE.)
"Tegelikult paneb mind imestama kõigi minu kolleegide selline väitlus, et me ei tohiks justkui tegelda keeldude ja käskudega. Kui vaadata seadusi üldplaanis, siis me võime ju konstateerida seda, et tegelikult iga seadus ju teatud asju keelab, teatud asju sätestab, reguleerib jne. Nii et me teeme seda tööd tegelikult iga päev kogu aeg ja see ongi meie ülesanne." (Inara Luigas, SDE.)
"Alkoholitarbimise piiramine noorte hulgas, salakaubavedu ja Läti on need teemad, millele tuleks rõhuasetus panna. Aga panna ettevõtjatele kohustusi, teadmata, milline on see positiivne mõju alkoholitarbimisele, see ei ole mõistlik. (Toomas Kivimägi, RE.)
"Üks konkreetne stsenaarium oli see, kus alkoholi müüakse leti taga. Leidsime ühiselt, et selline müügiviis on kõige parem. See piirab kõige enam emotsioonioste, kuna seda alkoholi tuleb küsida. Ja selline müük on lubatud niimoodi, et alkoholipudelid on müüja selja taga letil." (Erki Savisaar, KE.)
"Te kõik saate ju isiklikult aru, et kui teil on kodus alkoholivaru, siis ei ole midagi lähemat, kui minna diivani pealt sinna kappi või keldrisse ja võtta see välja. Ja kui keegi väidab, et see mõjub tervislikult ükskõik millisele Eesti inimesele, siis see on lihtsalt jabur jutt. (Urmas Kruuse,RE.)
"Ei ole võimalik seada eesmärke, et me midagi lõputult karmistame, sest siis me teeme ühel hetkel vea või läheme üle piiri, toimub murrang ja antud juhul on küsimus muidugi asenduskaupades ja asenduskanalites. Tuleb muu solk ja uimasti alkoholi asemele. Noorte alkoholi tarbimise vähenemise taga on kindlasti osa ka narkootikumidel." (Jürgen Ligi, RE.)
"Vabaerakond ei ole muidugi nii vaba, et ta arvaks, et alkoholipoliitika peab päriselt vaba olema, aga üksnes piirangute ja karistustega seda ühiskonda juhtida ei ole võimalik. " (Andres Herkel, Vabaerakond.)
"Oli karsklusliikumise esindaja, ma ei mäleta, mis ta täpne nimetus oli, ja see oli minu jaoks üllatus, kui ta siin uhkusega rääkis, olles ise 42-aastane, et ta on 42 aastat olnud kaine. Väga asjakohane. Kui seal räägiti sellest, kuidas alkohoolikutel on äärmiselt raske, kui nad näevad kuskil viinapudelit ja oi, nad elavad hirmsasti läbi. Ütlen ausalt siinkohal, ma ei ole 50 aastat aborti teinud ja seega ma võiksin järgmisel konverentsil rääkida abordi nendest tüsistustest." (Tarmo Kruusimäe, IRL.)
"Ma tsiteerin Anton Hansen Tammsaare "Tõe ja õiguse" teist osa. Hundipalu Tiit räägib viinast ja õllest talle linnast külla tulnud Indrekule. Ja Hundipalu Tiit ütleb nõnda: "Karskust ma küll ei kannata, sest ma tahan ometi pühade ajalgi jänu õlut juua, ja kui ma lauakirikust tulen, siis tahan vesise südame peale paraja käraka võtta. Ilma selleta ei või ma elada." Täna Hundipalu Tiitu alkoholipoliitika vastasena tsiteerida ei saa." (Toomas Jürgenstein, SDE.)
"Ma ise olen seda kogenud, et Eestis piinlik moment ei ole mitte see, kui sa võtad klaasi vastu ja jood ta tühjaks, vaid piinlik moment on see, et kui sa ütled, et tänan, ma ei joo. Siis hakkavad inimesed spekuleerima selle üle, kas sa oled haige või sa oled endine joodik. Ka mina olen mõned korrad joonud klaasikese ära lihtsalt selleks, et vältida jutte sellest, et mul on ampull jalas või et mul magu ja maks haige – mida iganes. Mul ei ole mitte midagi viga. Ma lihtsalt ei joo." (Valdo Randpere, RE.)
"Aitab kasvatus ja aitab võib-olla õigesti jooma õpetamine – kuidas juua nii, et see on mõõdukas, et see ei ole üleliia. Igasugune absoluutne keelamine tekitab vastureaktsiooni ja see elutarkus ei ole pärit mitte eelmisest sajandist, eelmisest või üle-eelmisest aastatuhandest, vaid see tarkus on kümneid ja sadu tuhandeid aastaid vana. Nii et minu ettepanek on: selleks, et saada paremaid tulemusi, ei pea mitte igale asjale punast risti peale tõmbama, vaid tuleb rääkida oma lastega, õpetada neid ja koolitada neid eluterves vaimus, et nad ei sirutaks oma kätt selle keelatud õuna järele veel isukamalt, kui see muidu on." (Laine Randjärv, RE.)
"Olen 68 aasta vanune ja elanud pika mitmekesise seiklusrikka elu, millest 22 aastat möödus pillimehena. Ja üks mu toonaseid kolleege ja praeguseid erakonnakaaslasi armastas sel ajal öelda, kui me napsi võtsime, et alkoholism on raske haigus, mis õnneks kulgeb lõbusalt /.../ Erinevalt paljudest targutajatest ma tean, millest ma räägin. Ma tean, kui ohtlik sõber on alkohol." (Mart Helme, EKRE.)
"Käisin nädalavahetusel Lätis. Mis te arvate? Kell kaheksa oli Alko1000 juba eestlasi paksult täis. Seesama, mida kõik teavad siin, tegelikult see joon, kus inimeste kodudes on alkoholikogused, mitte enam Lõuna-Eestis, mitte ainult Valgamaal, Tartumaal, vaid see läheneb juba Harjumaale." (Peeter Ernits, KE.)
"Mõõdukas vein söögi kõrvale ei ole kõige hullem, mõned ütlevad, et see on tervisele väga hea. " (Aivar Kokk, IRL.) | Riigikogus alkoholireklaami arutelul: alkoholism on lõbusalt kulgev haigus | https://www.err.ee/648226/riigikogus-alkoholireklaami-arutelul-alkoholism-on-lobusalt-kulgev-haigus | Riigikogu arutas teisipäeval valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille keskne eesmärk on algatajate teatel kaitsta lapsi ja noori pealetükkivate alkoholireklaamide eest ning vähendada otsustavalt liigjoomisest tingitud tervise- ja majanduskahjusid. Arutelu läks kohati sama hoogseks kui õllelauas. |
Rosbalti andmetel kahtlustatakse Žitnjuki USA Luure Keskagentuurile (CIA) salajaste mereväeluure andmete edastamises, vahendas Meduza.
Žitnjuk võeti kinni Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) erioperatsiooni käigus.
Allikad ütlesid Rosbaltile, et FSB hinnangul on järsult tõusnud luureandmete kogumine USA poolt Venemaal, Euroopas ja endistes Nõukogude Liidu riikides.
Žitnjuki vahistamisest teatati 11. detsembril. | Moskvas vahistati CIA-ga koostöös kahtlustatav | https://www.err.ee/648253/moskvas-vahistati-cia-ga-koostoos-kahtlustatav | Moskva kohus vahistas 30. novembril Vene kodaniku Aleksei Žitnjuki, süüdistades teda riigireetmises. |
New Yorgis toimunud pressikonverentsil süüdistas kolmik Trumpi käperdamises, silitamises, vägisi suudlemises, alandamises ja ahistamises, vahendas BBC.
Jessica Leeds, Samantha Holvey ja Rachel Crooks kirjeldasid oma süüdistusi lühidalt tele-eetris. Naised olid oma tunnistustega lagedale tulnud juba enne mulluseid USA presidendivalimisi, aga kui tänavu oktoobris tulid ilmsiks USA produtsendi Harvey Weinsteini ahistamisepisoodid, tõusid uuesti tähelepanu keskmesse ka teised samalaadsed skandaalid.
Esmaspäevases NBC uudistesaates ütles Holvey, et kui ta 2006. aastal USA missivõistlusel osales, vaatas Trump teda iharal pilgul.
"Ta rivistas meid kõiki üles ja vaatas mind nagu oleksin kõigest lihatükk," kirjeldas naine. "Mulle jäi sellest väga vastik tunne".
Holvey sõnul oleks õiglane, kui süüdistusi hakkaks uurima USA kongress.
Praeguseks 70. eluaastates Leeds ütles, et istus 38-aastasena lennukis esimeses klassis New Yorki lennates Trumpi kõrval ning mees ahistas teda seksuaalselt. Leedsi sõnul tegi ta asja avalikuks seepärast, et tahab inimestele teada anda, millise perverdiga on Trumpi näol tegu.
Crooks väitis, et Trump suudles teda Trump Toweris lifti juurdes huultele, kui ta töötas seal kinnisvarafirma vastuvõtulauas. "Ma olin šokeeritud," lausus ta. "Muserdatud".
Valge Maja teatel on tegu valeväidetega, mis enamikul juhtudel on tunnistajate poolt ümber lükatud. Väidete motiivid on Valge Maja hinnangul poliitilised. | Trumpi ahistamises süüdistavad naised nõuavad kongressilt uurimist | https://www.err.ee/648243/trumpi-ahistamises-suudistavad-naised-nouavad-kongressilt-uurimist | USA presidenti Donald Trumpi seksuaalses ahistamises süüdistavad kolm naist nõuavad, et asja hakkaks uurima kongress. |
Palihapitiya liitus Facebooki meeskonnaga 2007. aastal ning sai ettevõtte asepresidendiks kasutajate kasvu valdkonnas, vahendas The Verge.
"Minu arvates me oleme loonud tööriistad, mis kisuvad lõhki ühiskonna sotsiaalset struktuuri," rääkis ta Stanfordi ärikoolis publikule ja soovitas inimestel teha sotsiaalmeediast paus.
Palihapitiya kriitika ei olnud suunatud ainult Facebooki, vaid laiemalt veebi ökosüsteemi vastu. Ta ütles, et sotsiaalmeedia loodud suhtlusvormid, näiteks erinevad emotikonid, on hävitamas seda, kuidas ühiskond toimib.
"Pole inimlikku suhtlust, pole koostööd; valeinfo, ebatõde. Ja see ei ole ameeriklaste probleem, see ei ole seotud venelaste reklaamidega. See on globaalne probleem," sõnas ta.
Palihapitiya kirjeldas juhtumit Indias, kus WhatsAppis jagati võltssõnumeid inimröövidest ning see viis seitsme süütu inimese hukkamiseni.
"See on see, millega meil on tegu. Ja kujutage ette selle äärmust, kus halvad inimesed saavad nüüd manipuleerida suurt hulka inimesi tegema ükskõik, mida nad tahavad. See on väga halb asjade seis," rääkis ta.
Palihapitiya sõnul püüab ta kasutada Facebooki nii vähe kui võimalik ning tema lastel on keelatud seda kasutada.
Samas lisas Palihapitiya, et usub, et Facebook üldiselt teeb maailmas head.
Varem on sarnaseid avaldusi teinud teisedki inimesed, kes on olnud osalised Facebooki loomisel.
Novembris ütles investor Sean Parker, et temast on saanud sotsiaalmeedia vastane ning et Facebook ja teised on saavutanud edu, kasutades ära inimpsühholoogia haavatavust.
Endine Facebooki tootejuht Antonio Garcia-Martinez on öelnud, et ettevõte valetab oma võimekuse kohta mõjutada inimesi, kasutades nendelt kogutud andmeid. Ta kirjutas enda tööajast ettevõttes ka raamatu "Chaos Monkeys". | Facebook'i endine töötaja tunneb ettevõtte pärast süüd | https://www.err.ee/648232/facebook-i-endine-tootaja-tunneb-ettevotte-parast-suud | Facebooki kunagise juhtivtöötaja Chamath Palihapitiya hinnangul on sotsiaalmeedia ühiskonda lõhki kiskumas. Palihapitiya sõnul tunneb ta tohutut süüd ettevõtte pärast, mida ta aitas luua. |
Sotši mängude dopingupattude eest sai karistada ka Venemaa koondise kapten ja resultatiivseim mängija Jekaterina Smolentseva. Lisaks kuuluvad nimekirjaVen veel Inna Djubanok, Jekaterina Lebedeva, Jekaterina Paškevitš, Anna Šibanova ja Galina Skiba.
ROK on novembri algusest alates dopinguproovidega manipuleerimise tõttu tühistanud 31 Venemaa sportlase tulemused Sotši olümpial ja määranud neile eluaegse olümpiakeelu.
Venemaa naiskond võitis olümpia B-alagrupi turniiril kõik kolm kohtumist, aga kaotas siis veerandfinaalis A-alagrupi viimasele ehk Šveitsile. Lõppkokkuvõttes teeniti kuues koht, millest nüüdse otsusega ilma jäeti. | ROK-i karistused jätkuvad: eluaegse olümpiakeelu sai kuus hokimängijat | https://sport.err.ee/648246/rok-i-karistused-jatkuvad-eluaegse-olumpiakeelu-sai-kuus-hokimangijat | Rahvusvaheline olümpiakomitee määras kuuele Venemaa naiste hokikoondise mängijale eluaegse olümpiakeelu ja tühistas ka koondise 2014. aasta Sotši olümpia tulemuse. |
29-aastane Venemaa kodakondsusega Narvast pärit Andrejev on Levadia jaoks klubis treenitud mängija ehk KTM, kirjutab Soccernet.ee. Lõppenud hooajal osales ta Tallinna Levadia koosseisus 27 Premium liiga mängus, lõi 11 väravat ning andis viis väravasöötu. Lisaks lõi ta Evald Tipneri karikavõistlustel kolme mänguga kaks väravat ning aitas meeskonnal kevadisse veerandfinaali jõuda.
"Jätkan hea meelega mängimist FCI Levadia meeskonnas. Läheme uuele aastale vastu uue treeneri ja tugeva meeskonnaga," vahendab Soccernet Andrejevi sõnu. "Loodan, et võidame järgmisel hooajal meistritiitli ja karika ning esineme edukalt UEFA Euroopa Liigas. Annan enda poolt kõik, et meeskond saavutaks oma eesmärgid."
“Mul on väga hea meel, et sõlmisime Nikitaga uue lepingu ning täitsime seeläbi väga olulise koha esindusmeeskonna ründeliinis," sõnas Levadia spordidirektor Sergei Pareiko. "Paneme Nikitale uueks hooajaks väga suured lootused." | Nikita Andrejev jätkab FCI Levadias | https://sport.err.ee/648242/nikita-andrejev-jatkab-fci-levadias | Tallinna FCI Levadia sõlmis uue töölepingu ka mullu Levadiat esindanud ründaja Nikita Andrejeviga. |
Esimesena kirjutas teemast Financial Times ning New York Times ja Guardian on väiteid edasi uurinud.
Väidetavad põgenikelaagrid on kavas ehitada Põhja-Koreaga piirnevasse Jilini provintsi.
Kui Guardian teema kohta Hiina välisministeeriumist kommentaari küsis, ütles sealne kõneisik, et tal pole sellise dokumendi kohta andmeid. Samas ei eitanud ta otsesõnu laagrite ehitamist.
Ajalehe poolt intervjueeritud eksperdid usuvad, et laagrite ehitamine annab märku murest, mida Peking Põhja-Koreaga seoses tunneb. | Meedia: Hiina on rajamas Põhja-Korea piiri lähistele põgenikelaagreid | https://www.err.ee/648234/meedia-hiina-on-rajamas-pohja-korea-piiri-lahistele-pogenikelaagreid | Ajalehed New York Times ja Guardian kirjutavad Hiina Rahvavabariigi riiklikust telekomifirmast China Mobile lekkinud dokumendile viidates, et Peking paistab valmistuvat ebastabiilseks olukorraks Põhja-Koreas, sest piiri äärde on plaanis ehitada vähemalt viis uut põgenikelaagrit. |
Valitsusjuht avaldas sotsiaalmeedias ka selfie, kus on näha, kuidas ta istub ühes lauas koos California endise kuberneri Arnold Schwarzeneggeri, Briti peaministri Theresa May ja Microsofti rajaja Bill Gatesiga. | Ratas jäädvustas end koos Schwarzeneggeri, Gatesi ja Mayga | https://www.err.ee/648235/ratas-jaadvustas-end-koos-schwarzeneggeri-gatesi-ja-mayga | Eesti peaminister Jüri Ratas võttis teisipäeval osa Pariisis toimuvast kliimakohtumisest One Planet Summit. |
Rootsis on vanemapuhkuse süsteem üks arenenumaid maailmas. Seal saavad mõlemad vanemad võtta välja vanemapuhkuse, kuid tingimus on, et maksimaalse aja saab lapsehoolduspuhkusel olla vaid juhul, kui ema ja isa võtavad puhkust võrdse aja.
Näiteks üks juba 2009. aastal tehtud uuring näitaski, et emad, kelle kaasad on lapsega kodus lapsehoolduspuhkusele sama kaua kui nemad, on rahulolevamad.
2013. aastal andis OECD välja raport i, milles selgus, et neil isadel, kes olid imikuga kodus vähemalt kaks nädalat või kauem pärast sündi, osalesid lapse elus rohkem ka edaspidises elus. Sel võib olla positiivne mõju ka lapse kognitiivsele ja käitumuslikule arengule. Nende laste, kelle isad olid nendega imikueas kodus, said kognitiivsete võimete testides paremaid tulemusi.
Sealjuures toonitatakse, et mitte ainult lapsega aja veetmine vaid koos veedetud aja kvaliteet ja sisukus mängivad olulist rolli. Sama kinnitas ka tänavu novembris avaldatud Taani teadlaste uuring.
Taanis tehtud uuringust selgus, et isapuhkusel olevad isad tunnevad end laste eest hoolitsedes võrdses positsioonis emadega, mis tähendab, et isade lapsehoolduspuhkusel viibimine toob rohkem võrdsust ka peredes. Samas täheldati selles uuringus ka asjaolu, et noored isad näevad end emade kõrval natuke varjus olevatena ning selliste „praktilisi asju tegevate meestena“.
Viimase osas soovitavad teadlased perekondadel rohkem tähelepanu pöörata sellele, et isad saaksid lastega tegeledes teha sisulisemaid tegevusi kui lihtsalt töömehe või kodu korras hoidmist. Seda iseäranis põhjusel, et lapse imikuajal loodud peresuhted kanduvad tulevikus üle ka muudele peresuhetele.
Imikueal on oluline roll ka vanemate ja laste vaimsele ja füüsilisele tervisele, nagu selgub USAs ja Euroopas tehtud uuringust, mis avaldati tänavu sügisel. Isadele võimaldab lapsehoolduspuhkusel olemine luua lapsega side, mis on oluline tegur vaimse ja kehalise tervise tagamiseks. Sealjuures märgivad aga teadlased, et nii meestele kui naistele on oluline saada vanemapuhkuse ajal ka hüvitist, vastasel juhul vanemad pigem ei kaalu lapsega koju jäämist.
2000. aastal tehtud uuringust selgub, et vanemahüvitisel on mõju ka laste suremusele, õigupoolest selle vähenemisele. Uuringus vaadati 16 riigi andmeid ajavahemikul 1969–1994. Selgus, et nendes riikides, kus vanemahüvitist sai pikema perioodi vältel ning saadav summa oli suurem, vähenes laste suremus.
Lõppeval aastal ilmunud Austraalias tehtud meediauuringust selgus aga mõndagi vastuolulist. Selgub, et isapuhkusele jäämist julgustavatel kampaaniatel võib olla ootamatu mõju meeste ja naiste vahelise võrdsuse taotlemisele ja seda mõju analüüsiti ajakirjanduses ilmunud tekstide põhjal.
Selgus, et meedias kiputakse mehi näitama rohkem peamise hooldaja rollis, kiputakse võrdlema kunagisi ja praegusi rolle ning käsitletakse takistusi, mis piiravad isade osalemist lapse eest hoolitsemises. Taoline meedias kujutamine võib aga pigem kaasa aidata lapse eest hoolitseja rollistereotüübi kinnistumisele. | Isade vanemapuhkusel olemine mõjub hästi nii lapsele kui vanemale | https://novaator.err.ee/648231/isade-vanemapuhkusel-olemine-mojub-hasti-nii-lapsele-kui-vanemale | Isade jäämist lapsehoolduspuhkusele kasutab üha suurem hulk Eesti mehi. Lääneriikides, kus seda võimalust on aastakümnete jooksul võimaldatud, on püütud eesmärgiks seada sugudevahelise võrdsuse saavutamist, kuid teadusuuringutest selgub, et nn isapuhkusel on palju teisigi häid tulemusi. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.