text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"Viimasel ajal on valitsuse poolt tugevnenud surve Eesti ühiskonnale hoiduda igasugusest reisimisest, eriti puhkusereisidest. Estravel leiab, et sellel üleskutsel on poliitiline tagapõhi ja see on mõeldud tähelepanu kõrvalejuhtimiseks mõningatelt puudujääkidelt valitsuse siseriiklikus tegevuses Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks," teatas ettevõte.
Vastutustundlik reisimine on Estraveli hinnangul võrreldes tavaeluga Eestis 3,4 korda väiksema riskiga ning seda tõestavad selgelt septembri testimistulemused Eestis:
Estravel märgib, et hoolimata faktist, et risk Eestis olles nakatuda on üle kolme korra suurem kui vastutustundlikult reisides, on Eestis endiselt jõus karantiinikohustus oma riigi kodanikele riiki saabudes.
Estravel toonitas, et sellist kohustust ei ole üheski Põhjala riigis (Soome, Rootsi, Norra, Taani), kuna seda loetakse põhiseaduse vastaseks. Neis riikides on isolatsioon oma riigi kodanikele ja alalistele residentidele ainult soovituslik.
"Kui Eesti kuulub samasse õigusruumi kui Põhjamaad, siis peaks ka Eesti valitsus käituma samamoodi. See tähendab: piirama ja ennetama tegelikke viiruskoldeid kodumaal, mitte karistama oma riigi kodanikke välismaal käimise eest kohustusliku karantiiniga, olgu see siis leevendatud vormis või mitte," märkis reisibüroo.
Estravel on Baltimaade vanim lennuagentuur, hotelliagentuur ja reisibüroo, millel on tütarfirmad ja filiaalid kuues riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Austraalias ja USA-s. Ettevõte annab tööd kokku ligi 200 inimesele ja põhineb Eesti kapitalil. | Estravel protesteerib reisimise "demoniseerimise" vastu | https://www.err.ee/1145923/estravel-protesteerib-reisimise-demoniseerimise-vastu | Suur reisibüroo Estravel tegi esmaspäeval avalduse, kus leiab, et reisimise ohud koroonaviiruse leviku osas on tugevalt üle paisutatud. |
Austraalia teadusagentuuri CSIRO esmaspäeval avaldatud uuringust selgus, et viirus SARS-COV-2 püsib siledatel pindadel nagu klaas või plastik, mis on näiteks nutitelefonide korpuses, 20-kraadises temperatuuris nakkavana 28 päeva. See on pikem aeg, kui seni arvatud. Näiteks gripi A-tüvi püsib elus ainult 17 päeva.
"See rõhutab kätepesu ning pidade puhastamise olulisust seal, kus võimalik ning mis võivad viirusega kokku puutuda," ütles uuringu juht Shane Riddell.
Ajakirjas Virology Journal avaldatud artiklist selgus, et viirus püsis kauem elus madalamatel tempertuuridel - katses uuriti selle säilivust 20, 30 ja 40 kraadi juures. Samuti säilis see paremini siledatel pindadel, mitte karedatel nagu näiteks riie. Samas püsis see paberkupüüridel kauem kui plastikrahatähtedel.
"Seega, minnes vastu suvele, on oluline teada, et viiruse ei pea soojemas õhus nii kaua vastu," märkis Riddell. Lõunapoolkeral asuvas Austraalias on praegu kevad ja peagi algamas suvi.
Kõik katsed viirusega viidi läbi pimedas, et kõrvaldada ultraviolettkiirguse mõju, kuna teadaolevalt päikesevalgus tapab koroonaviiruse.
"Seega oleks reaalses elus viiruse eluiga lühem kui meie näitasime," märkis Riddell usutluses Reutersile.
Teadlased leidsid ka, et inimkehal leiduvad proteiinid ja rasv võivad tõsta viiruse eluspüsimise aega järsult, millega võib seletada selle laiemat levikut jahedates ruumides nagu näiteks lihakombinaadid. | Austraalia teadlased: koroonaviirus võib pindadel püsida kuni neli nädalat | https://www.err.ee/1145916/austraalia-teadlased-koroonaviirus-voib-pindadel-pusida-kuni-neli-nadalat | Haigust COVID-19 põhjustav koroonaviirus võib erinevatel pindadel nagu klaas, rahatähed või roostevaba teras elus püsida kuni 28 päeva, leidsid Austraalia teadlased. |
Läbi aegade populaarseim eestlaste mängupaik ehk Soome meistriliiga – kus tänavu osaleb põhiturniiril ka HC Tallinn – pole meie pallurite klubidele eriti edukalt alanud. Liigatabeli kolm viimast on hetkel Siuntio IF, Helsingi IFK ja HC Tallinn.
Avavõidu toonud mängus valiti parimaks Voika
Viieaastase pausi järel Soome naasnud Kristo Voika aitas kolmapäeval Helsingi IFK hooaja esimese võiduni, visates üheksa väravat ja teenides kohtumise parima tiitli 30:23 (18:14) võidumängus Åbo IFK üle. Laupäeval jäädi aga selgelt, 20:36 (10:19) alla linnarivaal Dickenile, Voika sai kirja viis tabamust.
"Pärast seiklusi Türgis, Saksamaal ja Tšehhis sai nagu mõeldud, et tuleks kodule lähemale. Novembri lõpul peaks meie perre sündima esiklaps, nii et seegi oli lisapõhjuseks. Olen soomlastega head sidemed säilitanud ning lepinguni HIFK-iga jõudsin kiirelt," selgitas Riihimäe Cocksiga 2014. ja 2015. aastal Soome meistriks tulnud Voika.
"Võin öelda, et Soome liiga on nende aastatega suure hüppe edasi teinud. Need mängijad, kes minu esimesel Soome "tuuril" juuniorid olid, on nüüd tõsised mängumehed. Klubid on läinud professionaalsemaks ja ka Cocks pole enam üksi tipus, nagu aastaid oli," arutles 29-aastane mängujuht.
"Koduklubi seis on hetkel raske, meid kimbutavad mitmed vigastused. Tegime siiski nii Cocksi kui ka Siuntio vastu head partiid, kuid natuke jäi puudu. Nüüd saime avavõidu kätte, aga Dickeni vastu jõudu ja teravust ei jätkunud," tunnistas Voika, kes HIFK-is täidab vajadusel kõiki rolle, aga enim tegutseb hetkel vasaksisemisena.
Siuntio IF sai sel nädalal tabelisse teise võidu, kui laupäeval alistati kodus HC Tallinn 26:25 (13:14). Ott Varik viskas võitjate kasuks ühe värava. Soome liigat juhib täisedu kuue võiduga Helsingi Dicken, kus abitreeneri rollis Eesti ekskoondislane Valdar Noodla.
Patrail ja Roosna jätkavad Saksamaal täiseduga
Saksamaa Bundesligas sai nädalaga kaks võitu juurde ning jätkab täiseduga Rhein-Neckar Löwen. 26:24 (14:13) võidumängus Ludwigshafeni Euleni üle viskas Mait Patrail ühe värava, kuid tegi pühapäeval senise parima etteaste "lõvide" särgis, tabades kolm viset, andes kaks resultatiivset söötu ning lisades vaheltlõike ja bloki, kui Esseni TuSEM alistati 33:27 (16:15).
Sarnaselt Patrailiga on hooaega Saksamaa tugevuselt kolmandas liigas alustanud Karl Roosna. Tema uus koduklubi 1. VfL Potsdam sai teises voorus teise võidu, alistades liiga põhja-ida tsoonis TSV Altenholzi 27:22 (16:11). Roosna jäi pühapäeval väravata.
Venemaa kõrgliigas tegi hea mängu Dener Jaanimaa, kuid Moskva CSKA vandus kodusaalis kõige napimalt alla Peterburi Lesgaft-Nevale 25:26 (11:11). Mullune Eesti parim käsipallur viskas viis väravat ja andis kolm resultatiivset söötu, ent mängu parimana pommitas endine Põlva Serviti pallur Pavel Turajev piiterlaste heaks üheksa kolli.
Rumeenia meistrisarja maraton-turniiril kujunes Martin Johannsoni ja Bukaresti Steaua teekond arvatust kergemaks – kahes mängus saadi loobumisvõit, sest vastaseid ei lubatud koroonaviiruse tõttu platsile. Kolmest ülejäänud mängust võitis Steaua ühe ja kaotas kaks, Johannson viskas kokku viis väravat.
Karl Toomilt 7+7, Alina Molkovalt 14 väravat
Hea nädal oli kahe Eesti koondislase koduklubil HK Varbergil Rootsi kõrgliigas, sest pärast nelja kaotust nopiti kaks võitu. IFK Ystad HK 28:24 (11:13) alistamisel oli võimsas hoos Karl Toom, kes tabas seitse korda ja lisas sama arvu resultatiivseid sööte.
Varbergi 30:29 (13:12) võidumängus OV Helsingborg HK üle jõudis Toom visata kaks väravat, enne kui enda ees punast kaarti nägi. Armi Pärt sai kahe mänguga kirja ühe tabamuse. Varberg tõusis 15 meeskonna konkurentsis viimaselt astmelt 13. kohale.
Rootsi esiliigas jätkavad võidulainel Hendrik Varul ja Hammarby IF. Viies võit tuli tulemusega 31:25 (14:12) Skånela IF-i üle ja Varul viskas kaks väravat. Robin Oberg jäi haiguse tõttu eemale, kui Stockholmi AIK kaotas Amo HK-le 27:36 (15:17) ja jätkab punktita.
Kaks eestlast teenisid eelmisel nädalal viigipunkti ja viskasid mõlemad sealjuures kolm väravat. Martin Grištšuk ja Praha HC Dukla mängisid Tšehhimaa meistriliigas HK FCC Mesto Lovošicega 28:28 (14:12) ning Jürgen Rooba ja Nice'i Cavigal Handball tegid 30:30 (12:14) viigi Prantsusmaa esiliigas Strasbourg Schiltigheim AHB-ga.
Nädala uskumatuima tulemuse eest hoolitses Alina Molkova. Tema tööandja CHEV Diekirch alistas Luksemburgi kõrgliiga autsaideri HB Bettembourgi kodusaalis koguni 57:13 (32:5). Molkova tulistas Eesti käsipallurite tänavuse hooaja skoorirekordiks 14 väravat. | Käsipallileegion: Soome naasnud Kristo Voika kiidab kohaliku liiga arengut | https://sport.err.ee/1145908/kasipallileegion-soome-naasnud-kristo-voika-kiidab-kohaliku-liiga-arengut | Tervikuna möödus eelmine nädal meie võõrleegionäridele hästi, sest 19 Eesti käsipalluri osalusel toimunud mängust kaotati vaid viis ning võideti 12. Lisaks püstitati ka mitu tänavuse hooaja rekordit, sealhulgas Alina Molkova visatud 14 väravat Luksemburgi naiste kõrgliigas. |
Haigestumus viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta on esmaspäeva seisuga 46,50.
Kõige rohkem ehk kaheksa positiivset testi lisandus Ida-Virumaale. Harjumaale lisandus neli, Jõgevamaale kaks ning Tartumaale üks nakatunu. Kolme positiivse testi puhul puudus inimesel rahvastikuregistris elukoht.
12. oktoobri hommiku seisuga viibib haiglas 32 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on üks patsient. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati üks. Intensiivravi vajab viis patsienti.
Koroonakaart.ee andmetel langes aktiivsete haigusjuhtude arv 48 võrra ning on nüüd 618.
Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud, kokku on Eestis surnud 68 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Maakondades on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta kõige suurem Ida-Virumaal (146,0). Järgnevad Võrumaa (50,8), Harjumaa koos Tallinnaga (48,1) ja Saaremaa (33,3). Väikseim on haigestumusnäitaja Järvamaal (0,0), Pärnumaal (8,1) ja Tartumaal (9,8).
Ida-Virumaa uutest juhtumitest viiel juhul saadi viirus koolist, kahel juhul saadi nakkus pereliikmelt ning ühel juhu toodi haigus sisse Venemaalt.
Kokku on ida regiooni tööpiirkonnas seitse aktiivset kollet: Kohtla-Järve kooli koldega on seotud 11 ja Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega kaheksa. Jõhvi kooli koldega on seotud kaheksa ja Jõhvi hooldekeskuse koldega 18 haigestunut (13 klienti ja viis töötajat). Sillamäe kooli koldega on seotud 27 ja nii-öelda meelelahutusasutuse koldega on kokku seotud 10 Kohtla-Järve ja Sillamäe haigusjuhtu. Narva töökoldes on seitse inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on 967 inimest, kellest on haigestunud 203.
Harjumaa uutest juhtudest neli on Tallinnas. Ühel juhul on tegemist perekondliku nakkusega ja ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel.
Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada kuut kollet, neist suuremad on haigla kolle 42 inimesega ja Tallinna kooli kolle 39 inimesega. Esimese töökoha koldega on seotud 39, teise töökoha koldega kaheksa ning pere- ja tutvuskonna koldega viis haigusjuhtu. Kolmandas töökoha koldes on seitse haigestunut.
Põhja regionaalosakonna inspektorite jälgimisel on 1798 inimest, kellest 288 on haigestunud.
Jõgevamaale ja Tartumaale lisandunud juhtumid oli varasemate haigestunute lähikontaktsed. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on 346 inimest, kellest 39 on haigestunud.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üks kolle – töökoha kolle 24 inimesega.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on 129 inimest, kellest 27 on haigestunud. Regionaalosakonna jälgimisel on üks perekondlik kolle Saaremaal (kuus nakatunut).
Pühapäeval registreeriti 19 uut nakatumisjuhtu, nakatumisnäitaja oli 50,11. | Ööpäevaga lisandus 18 koroonapositiivset, nakatumisnäit kukkus alla 50 | https://www.err.ee/1145914/oopaevaga-lisandus-18-koroonapositiivset-nakatumisnait-kukkus-alla-50 | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 882 koroonaviiruse esmast testi, millest 18 testi tulemus osutus positiivseks. |
"See on väga suur au ja minus on palju tänutunnet nii kuninganna, oma riigi kui ka oma ameti vastu," vahendab Royal Central Sucheti öeldut.
74-aastane Suchet on enim tuntud oma detektiivi Hercule Poirot rolli eest, mida ta mängis aastatel 1989–2013.
Näitlemisega alustas ta aga juba 16-aastaselt. 1973. aastal, mil ta oli 27-aastane, liitus Suchet kuningliku Shakespeare'i näitetrupiga. Selleks ajaks oli ta aga juba mitmeid telerolle teinud.
Suchet on pikalt tegelenud ka heategevusega, toetades haigeid ja erivajadustega lapsi. | Näitleja David Suchet sai kuninganna Elizabeth II käest rüütlitiitli | https://menu.err.ee/1145894/naitleja-david-suchet-sai-kuninganna-elizabeth-ii-kaest-ruutlitiitli | Kuninganna Elizabeth II andis näitleja David Suchetile rüütlitiitli pika näitlejakarjääri ja heategevuse eest. |
Meesjuunioride arvestuses tuli Frank Aron Ragilo üheksandaks ja Lauri Tamm 11. Ragilo kaotas hollandlasest võitjale Bailey Groenendaalile ligi kolm minutit ja Tamm ligi viis minutit, vahendab Spordipartner.ee.
Superprestige'i sarja Gietenis peetud avaetapi võitis Toon Aerts (Telenet Baloise Lions), 24 sekundit kaotas Eli Iserbyt (Pauwels Sauzen-Bingoal) ja 41 sekundit Laurens Sweeck (Pauwels Sauzen-Bingoal).
Naistest oli teistest üle valitsev maailmameister ja Superprestige'i üldvõitja Ceylin del Carmen Alvarado (Alpecin-Fenix), poodiumile jõudsid veel MK-sarja üldvõitja Annemarie Worst (777) ja Lucinda Brand (Telenet Baloise Lions). | Laura Lizette Sander tuli Rootsis viiendaks | https://sport.err.ee/1145864/laura-lizette-sander-tuli-rootsis-viiendaks | Stockholmis peetud UCI kalendrisse kuuluval cyclo-crossi võistlusel sai Laura Lizette Sander naiste eliitklassis viienda koha. Võitis Suzanne Verhoeven (Belgia), järgnesid Mascha Mulder (Holland) ja Mie Björndal Ottestad (Norra). |
"Vastavalt tuumajaama laadimise graafikule on esimeses reaktoris käivitatud edukalt ahelreaktsioon, reaktor on viidud minimaalsele juhitavale tegevusvõimsusele," teatas Valgevene energeetikaministeeriumi pressiteenistus pühapäeval. "Sellega on pandud alus reaktori elutsüklile," lisati teates.
Ministeerium teatas, et lähiajal toimuvad reaktoris uurimistööd, millega selgitatakse välja kõigi juhtimissüsteemide ning ohutusmeetmete töökindlus.
Järgmiseks etapiks Astravetsi tuumajaama käivitamisel saab esimese reaktori ühendamine Valgevene elektrisüsteemiga.
Astravetsi tuumaelektrijaam asub samanimelise linna lähistel Grodno oblastis. Jaam on ehitatud Vene aatomielektrijaamade tüüpprojekti ВВЭР-1200 alusel ning see koosneb kahest 1200 MW võimsusega reaktorist. Ehituse peatöövõtja on Vene tuumaenergeetika ettevõtte Rosatom allüksus Atomstroieksport ning ehitus on toimunud Venemaa antud riikliku krediidiga.
Jaama esimene plokk plaanitakse kasutusse võtta järgmise aasta esimeses kvartalis, teine 2022. aastal.
Valgevene liider Aleksandr Lukašenko teatas hiljuti, et esimese reaktori ametlik käivitamine toimub 7. novembril. | Valgevene käivitas Astravetsi tuumajaamas ahelreaktsiooni | https://www.err.ee/1145893/valgevene-kaivitas-astravetsi-tuumajaamas-ahelreaktsiooni | Valgevene käivitas Astravetsi aatomielektrijaama esimeses reaktoris ahelreaktsiooni. |
Raieste alustas mängu algviisikus ja viskas pea kuue minutiga kaks punkti (kahesed 1/1, kolmesed 0/1), võttis ühe lauapalli, tegi ühe pallikaotuse ja ühe isikliku vea, vahendab Korvpall24.ee.
Valitseva Hispaania meistri kasuks tõid enim punkte Rokas Giedraitis ja Luca Vildoza, kelle arvele jäi vastavalt 19 ja 18 silma. Võitjate resultatiivseim oli Dejan Kravic, kes viskas 16 punkti. Kolm sekundid enne kohtumise lõppu ründelaua noppinud ja otsustava viske tabanud Jasiel Rivero viskas 13 silma ja võttis kaheksa lauapalli.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Raieste ja Baskonia said viimaste sekundite heitluses valusa kaotuse | https://sport.err.ee/1145862/raieste-ja-baskonia-said-viimaste-sekundite-heitluses-valusa-kaotuse | Sander Raieste ja Baskonia said Hispaania korvpalli meistriliigas valusa kaotuse, kui viimaste sekundite heitluses tuli tunnistada Burgose 89:91 (16:23, 22:25, 31:18, 20:25) paremust. |
Belgia haaras juhtohjad 16. minutil, kui enda teenitud penalti realiseeris Romelu Lukaku. Jordan Henderson teenis mõned minutid enne poolajavilet Inglismaale penalti, mille realiseeris Marcus Rashford. Teisel poolajal skooris Inglismaa eest Mason Mount, vahendab Soccernet.ee.
Holland leppis A-divisjonis võõrsil Bosnia ja Hertsegoviinaga 0:0 viiki. Horvaatia alistas kodus Nikola Vlašici ja Andrej Kramarici väravatest 2:1 rootlased, kelle eest skooris Marcus Berg.
B-divisjonis teenisid võidud Soome ja Norra, kes alistasid kodus vastavalt Bulgaaria 2:0 ja Rumeenia 4:0. Norra poolel säras kübaratrikiga Erling Braut Haaland, kes on nüüd koondisesärgis pidanud kuus mängu ja löönud kuus väravat.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Rahvuste liiga: Inglismaa sai Belgialt revanši, Soome teenis võidupunktid | https://sport.err.ee/1145878/rahvuste-liiga-inglismaa-sai-belgialt-revansi-soome-teenis-voidupunktid | Inglismaa koondis sai jalgpalli Rahvuste liiga A-divisjonis revanši, kui alistas kodus Belgia 2:1. Samad koondised kohtusid eelmisel MM-finaalturniiril koguni kaks korda, kui alagrupiturniiril olid belglased paremad 1:0 ja kolmanda koha mängus alistati inglased 2:0. |
On äärmiselt kahetsusväärne ja piinlik, et meie looduslike olude juures ei ole Tallinna linnavalitsuse erinevad koosseisud suutnud juba pikemat aega sellel konkursil edukalt osaleda. Veelgi piinlikumaks muudab olukorra asjaolu, et rohelise pealinna konkursi idee on omal ajal välja käinud just Tallinna linnapea.
Kui laul on ikkagi kehva, siis ka kõva promotsiooniga Eurovisioonilt tiitlit ära ei too. Kui aga konkursil osalemist kasutada õppimiseks ja saadud kogemuste põhjal muutusi ellu viia, muutub kogu muusikaelu riigis mõnusamaks. See kehtib ka rohelise pealinna konkursi kohta.
Tallinn on osalenud sellel konkursil juba mitmendat korda, kuid saadud tagasisidest pole õpitud. Pigem on linn järjekindlalt liikunud vastupidises suunas sellele, millisena teaduspõhiselt nähakse head elukeskkonda, turvalisi liikumisvõimalusi ja energiatõhusaid lahendusi pakkuvaid linnu.
Meie linnajuhid arvavad tõsimeelselt, et auto on staatuse sümbol ja autoga sõitvad inimesed käivad tööl. Jalutavad ja rattaga sõidavad inimesed ju lihtsalt niisama. Linnajuhid leiavad endiselt, et tasuta ühistransport on tohutult keskkonda hoidev lahendus, kuigi selle väite toetuseks pole mingit tõsiseltvõetavat statistikat.
Kui arvatakse, et Tallinna esinduspargist maantee läbi ehitamine muudab elukeskkonna kuidagi rohelisemaks, siis sellega võib ära veenda ehk mõne Pirita elaniku, aga mitte rahvusvahelist komisjoni.
Kuigi see on vaid üks näide rohelisusest kaugenevast Tallinnast, tuleb paratamatult meelde tuletada, et Reidi tee valmimine pidi olema tingimus, et saaks ellu viia peatänava projekti. Kui Reidi tee saadi selle lubadusega läbi surutud, siis leiti kiirelt uus põhjendus, miks ei saa peatänava projektiga iseenda koostatud lähteülesande põhjal edasi liikuda.
Nüüdseks on ka Kaubamaja ristmiku tunneli rajamise plaan ära langenud, jääb vaid oodata mis on järgmine põhjendus peatänava projekti peatamiseks.
Linn ongi asfaldi ja betooni jaoks - nii kõlab tihti ka elanike eneste arvamus. Sageli viibivad selliselt arvajad ise nädalavahetustel oma maakodudes ja linn on nende jaoks vaid läbisõiduhoov, kus tööpäeviti magada.
Laiemaid autoteid nõuavad inimesed, kes on oma elukoha Tallinnasse registreerinud vaid sellepärast, et oma laps kesklinna kooli vedada. Linnas päriselt elavate inimeste jaoks saab tänapäevaste standardite kohaselt linna planeerides olla elu sama hea ja roheline nagu maal, sealjuures ilma maaelu ebamugavusteta.
"Ummikutes istuvad autojuhid ikkagi teiste autode, mitte jalakäijate või jalgratturite pärast."
Kui linna planeerida autokeskselt, siis autod me omale linna ka saame. Paraku kannatavad sellest kõige enam autojuhid ise. Ummikutes istuvad autojuhid ikkagi teiste autode, mitte jalakäijate või jalgratturite pärast.
On täiesti naeruväärne, et inimesed, kes peavad oma asjaajamiste tõttu autot kasutama, istuvad ummikutes autojuhtide pärast, kes ei pea autoga sõitma. Kui need inimesed, kellel pole auto kasutamine vajadus vaid võimalus, loobuksid auto kasutamisest ühistranspordi või kergliikluse kasuks, poleks meil ka ummikuid.
Meil on olemas teadmised ja tehnoloogiad, kuidas linna muuta mugavamaks elukeskkonnaks, kus inimeste liikumine on sujuv ja turvaline. Meil on olemas teadmised, kuidas loodusel põhinevate lahendustega saab muuta linna inimeste tervist ja heaolu hoidvamaks, sealjuures madalamate püsikuludega.
Teadmised ja oskused, kuidas linna rohelisemaks ning inimeste heaolu hoidvamaks muuta, on olemas ka väga paljudel linnaametnikel. Lisaks toimetavad Tallinnas ülikoolid, kus töötavatelt teadlastelt võib nõu küsida, samuti nagu seda nõu saab ka välispartneritelt. On vaid poliitiliste valikute küsimus, miks me taas rohelise pealinna tiitlist ilma jäime. | Mihkel Kangur: rohelise pealinna tiitel mängiti taas maha | https://www.err.ee/1145884/mihkel-kangur-rohelise-pealinna-tiitel-mangiti-taas-maha | Eelmisel nädalal selgus taas, et Tallinn ei ole roheline pealinn. Asjaolu, mis on Tallinnas elavatele inimestele erineval moel arusaadav, sai kinnitust rahvusvahelise komisjoni poolt, kirjutab Mihkel Kangur. |
Kordan üle, mida tuleb teha, et Tallinn oleks ka tegelikult roheline pealinn. Mitte tiitli pärast, vaid inimeste pärast, kes selles linnas elavad.
Ja rõhutan: need pole nõudmised praegusele Tallinna linnavalitsusele. Praegune linnavalitsus ei tee neid asju mitte kunagi. Iialgi ei tee. Meie teeme. Linna opositsioon peab tegema. Uus linnavalitsus hakkab tegema.
Autod jäävad, aga nende kasutus peab kindlasti vähenema. Autostumise kasv tuleb peatada ja siis tagasi pöörata vähenemise suunas. Selleks:
Lõpetame ära üha uute läbimurrete ja mitmetasandiliste ristmike ehitamise, millele kulub kümneid miljoneid eurosid ja kasu pole neist absoluutselt mitte midagi. Teeme selle asemel korda meie tänavad, eriti väiksemad tänavad, mida inimesed kasutavad iga päev. Teeme need korda selliselt, et nendel tänavatel on väga mugav, ohutu ja tore liigelda jala (kõnniteed) kõigil - lastel, täiskasvanutel aga ka eakatel ja liikumispuudega inimestel.
Rajame korraliku ja ohutu rattateede võrgustiku, kus rattad ja kergliikurid on autodest ja jalakäijatest eraldi. Asfaldile tõmmatud jooned ei aita tagada kellegi ohutust. Elektritõukerattad ja muud taolised lahendused on tulnud, et jääda. Nüüd ehitame linna, kuhu kõik lahedalt ära mahuvad.
Ärme sunni arendajaid ehitama juurde parkimiskohti. Rohkem parkimiskohti, laiemad teed = rohkem autosid. Selle asemel toetame kõigiti hoopis rattaparklate rajamist elumajade ja koolide juurde.
Tallinna ühistranspordi juhtimine tuleb korda teha. Kuni selle juht saab enamikest riigiametitest kuus korda kõrgemat kuupalka linnapea valimiskampaania korraldamise eest ja taevas teab, mille eest veel, ei ole asjad korras. Korralik juhtimine, professionaalne asjaajamine on ainus võimalus.
Tallinn peab väga selgelt ütlema riigile ka seda, et ühel või teisel viisil tuleb tulevikus maksustada autosid. Kas siis läbi automaksu, teekasutustasu, Tallinnasse sissesõidutasu kehtestamise või muul moel.
Ja viimane asi: linna peavad juhtima inimesed, kes ise ka kasutavad erinevaid liikumisviise. See peab olema organisatsiooni kultuuri osa. Linnajuhid peavad sõitma tööle bussiga, tulema jala, tulema rattaga. Peavad ise nägema ja kogema, mis on valesti. Alles siis midagi muutub.
Tegelikult on muutused juba möödapääsmatud. Järgmine sügis ja kohalikud valimised toovad need kindlasti kohale. Keskerakonna ainuvõimu aeg Tallinnas saab kindlasti läbi. Kuid see ei tähenda, et opositsioon võib magada. Vastupidi. Opositsioon peab töötama kaks korda rohkem, kaks korda targemini ja kaks korda paremini. | Raimond Kaljulaid: selle linnavalitsusega ei saa Tallinn iialgi roheliseks | https://www.err.ee/1145881/raimond-kaljulaid-selle-linnavalitsusega-ei-saa-tallinn-iialgi-roheliseks | Tallinn jäi Euroopa rohelise pealinna tiitlist ilma väga lihtsal põhjusel. Ei ole võimalik rohelisena näidata linna, kus pole mugav ja ohutu liigelda jala, ühistranspordiga, jalgrattaga, kergliikuriga - selle asemel panustatakse enim vahendeid autotranspordi arendamisse, kirjutab Raimond Kaljulaid. |
Esimese Poola tennisistina slämmiturniiri võitnud Swiatek möödus teiste seas ka Eesti esireket Anett Kontaveidist, kes langes seetõttu ühe koha võrra ja asub nüüd 22. tabelireal. Kaia Kanepi langes kolm kohta ja jätkab 109. positsioonil.
Maailma esikümnes vahetasid kohad Prantsusmaa lahtiste ameeriklannast finalist Sofia Kenin ning samal turniiril teise ringiga piirdunud tšehhitar Karolina Pliškova, asudes nüüd vastavalt neljandal ja kuuendal tabelireal. Kolm kohta kerkis Pliškova kaasmaalane Petra Kvitova, kes on kaheksas. Maailma esireketina jätkab austraallanna Ashleigh Barty.
Meeste maailma edetabeli liidrina jätkab Prantsusmaa lahtiste finaalis Rafael Nadalile allajäämisest hoolimata Novak Djokovic. Kümne parema sekka kerkis Pariisis poolfinaali jõudnud argentiinlane Diego Schwartzman, kes tõusis kuue koha võrra ja asub kaheksandal tabelireal.
Suure tõusu tegi meeste edetabelis Prantsusmaa lahtistel tasavägises heitluses veerandfinaalis Rafael Nadalile kaotanud noor itaallane Jannik Sinner, kes kerkis 29 koha võrra, asudes nüüd 46. positsioonil. | Prantsusmaa lahtised võitnud poolatar tõusis maailma edetabelis 37 kohta | https://sport.err.ee/1145871/prantsusmaa-lahtised-voitnud-poolatar-tousis-maailma-edetabelis-37-kohta | Värskes naiste tennise maailma edetabelis tegi suure tõusu Prantsusmaa lahtistel naiste üksikmängus triumfeerinud 19-aastane poolatar Iga Swiatek, kes asub nüüd 17. positsioonil. |
Lugu valmis koostöös Rootsi produtsendi ja helilooja Ludwig Göranssoniga, kes on võitnud Oscari filmi "Must panter" muusika eest, kirjutab Consequence of sound.
Viimati avaldas Li originaalmuusikat kaks aastat tagasi, mil ilmus tema album "so sad, so sexy". | Lykke Li avaldas uue singli "Bron" | https://menu.err.ee/1145868/lykke-li-avaldas-uue-singli-bron | Rootsist pärit laulja Lykke Li avaldas uue rootsikeelse singli "Bron", mis eesti keeles tähendab silda. |
Konverentsil tuleb arutlusele kaks suuremat teemaplokki – gaasikütuste tulevik transpordisektoris ning gaasi osakaal energiatarbimises laiemalt. Valdkonna minister, eksperdid, poliitikakujundajad ning ettevõtete esindajad püüavad leida vastuseid muuhulgas, kui suures ulatuses ja millistel tingimustel saab biometaan asendada maagaasi ning mida see keskkonnale tähendab.
"Eesti nagu ka kogu Euroopa on võtnud suuna saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, see tähendab vältimatuid muudatusi nii transpordisektoris kui soojatootmises ning senistele fossiilkütustele asenduse leidmist. Maagaas saab olla vahelüli uue põlvkonna rohekütustele üleminekul, kuid on oluline hakata juba täna otsima alternatiive ja analüüsima gaasi rohestamise võimalusi, sealhulgas biometaani ja vesiniku abil," ütles konverentsi eel majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Eesti Gaasiliidu juhatuse esimees Ants Noot sõnas, et juba täna on ettevõtted aktiivselt oma äristrateegiaid ümber kujundamas ning kohanevad uue olukorra ja riikide võetud saaste vähendamise kohustusega.
Päeva võtab kokku paneeldiskussioon, kus suuremate erakondade esindajad arutlevad, millised maksumuudatused on rohepöörde tegemiseks vajalikud; kui palju saab ja peab riik toetama taastuvenergia kütuste tootmist ja tarnimist või kasutamist; kuidas tagada energiajulgeolek ka tulevikus; millal saabub aeg fossiilkütustest loobumiseks.
Konverents kestab kl 10-17. | OTSE kell 15.40: poliitikute debatt gaasituru tulevikust | https://www.err.ee/1145851/otse-kell-15-40-poliitikute-debatt-gaasituru-tulevikust | Esmaspäeval toimub Tallinnas gaasituru aastakonverents, mille paneeldiskussiooni teemal "Gaasituru tulevik kliimaneutraalses Euroopas - kuidas edasi?" saab ERR.ee vahendusel jälgida otseülekandes. Paneelis osalevad Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond), Siim Kiisler (Isamaa),
Erki Savisaar (Keskerakond), Robert Kiviselg (Konservatiivne Rahvaerakond) ja Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraadid). |
Pesaro oli lähivisetel parem 57,7% – 47.6% ja ka kaugelt tabati selgelt edukamalt 48,1% – 25,0%. Vabaviskeid tabati täpsusega 81,3%, vastastel oli sama näitaja 78,6%. Lauavõitlus kuulus Pesarole 39:33 (ründelaud 13:10 Veneetsiale). Korvisööte andsid võõrustajad rohkem 22:18 ning pallikaotuseid kogunes rohkem Pesarol 14:9, kirjutab Korvpall24.ee.
13 minutit mänguaega teeninud Henri Drell viskas Pesaro eest viis punkti (vabavisked 1/2, kahesed 2/3, kolmesed 0/1). Veel andis ta ühe korvisöödu ja tegi kolm isiklikku viga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Oma punktid ära toonud Henri Drell aitas Pesarol võiduarve avada | https://sport.err.ee/1145860/oma-punktid-ara-toonud-henri-drell-aitas-pesarol-voiduarve-avada | Itaalia korvpalli kõrgliigas oli Henri Drelli koduklubi Pesaro Victoria Libertas pühapäeval võõrsil vastamisi Veneetsia Umana Reyer võistkonnaga, kelle üle saadi kindel 90:72 (19:23, 22:15, 23:17, 26:17) võit. |
Turismisektori koondamiste ja pankrottide kohta adekvaatset infot koguda on keeruline. Töötukassa möönab, et kuna tegevusalade klassifikatsioonis turism kui selline puudub, on keeruline otsustada, milline ettevõte tegeleb turismiga otseselt või kaude. Nimelt on toitumisahel turisminduses pikk - turismist sõltub nii toitlustusettevõtja, öömaja pakkuja kui ka transporditeenuse pakkuja, kes kliente sõidutas ja pesumaja, kes majutujate linu ja rätikuid pesi, rääkimata suveniirimüüjatest jms. Kõik nad tegutsevad klassifikatsiooni järgi erinevates valdkondades.
Töötukassale teatavad ettevõtted ainult kollektiivsetest koondamistest, mistõttu on statistika ka sedapidi poolik. Jupiti või väiksemas mahus koondamised ettevõtete kaudu statistikasse ei jõua, mistõttu on tegelik pilt märksa süngem. Inimesed saavad end ka ise töötuna arvele võtta ja sedasi on koondatute arv juba suurem. Aga poolte kokkuleppel lahkunud ei ole pruukinudki endast märku anda.
Kes neist turismis või seda toetavas valdkonnas tegutses, ei oska töötukassa täie kindlusega öelda. ERR tegi siiski katset hoomata selles sektoris tegevuse lõpetanud ettevõtete ja tööta jäänud inimeste hulka.
Pankrotte veel kuigi palju olla ei saa, sest eriolukorra ajaks ja sellele järgnenud kaheks kuuks külmutati pankrottide väljakuulutamise võimalus. Lisaks töötas valitsus välja ajutise meetme, millest ka turismiettevõtteid paari kuu jooksul toetati, et nad inimesi koondama ei asuks ja tegevust ei lõpetaks. Ent suvega toetus lõppes ja kuna välismaa turiste sel suvel eriti tulla ei jõudnudki ning nüüd on käes sügis, mil neid kindlasti enam ei tule, on paljudel ettevõtetel viimnegi rasv ära kulutatud.
Pankrotte ongi seetõttu jõutud välja kuulutada minimaalselt. Need on sageli pikaajalised ja vaevalised protsessid, aega on veel liiga vähe möödas.
Näiteks on pankrotti läinud üks käsitööjäätisi valmistanud ja müünud kohvik Tallinnas, Kristiine Keskuses keemilist puhastust pakkunud ettevõte, peamiselt Soome klientuurile orienteeritud soliidne juuksuri- ja iluteenuste salong Viru väljaku ääres ning vanalinnas ja selle servas kolme nelja- ja viietärnihotelli ja mitut hinnatud restorani pidanud ettevõte. Aga ka üks Tallinnasse registreeritud kaubaveoga tegelnud ettevõte, üks söögi- ja meelelahutuskoht Tartus ja üks tööjõurendi ettevõte Võrumaal.
Kaudselt võib Soome klientuuri ärakadumise taga olla ka ühe meditsiiniinstrumente tootnud ettevõtte pankrot Narvas. Kokku esialgu vähemalt kümmekond ettevõtet. Teisisõnu, raske on tõmmata piiri, kus lõppeb turismi ärakadumise mõju. Ja me ei tea, kui palju pankrotiprotsesse on alles käimas või kohe-kohe algamas.
Need napid ja poolt tõde näitavad kiretud numbrid ütlevad, et alates 12. märtsist, mil Eestis kuulutati seoses pandeemiaga välja eriolukord, on kollektiivsest koondamisest andnud teada 29 ettevõtet, mis tegelesid majutuse või toitlustusega. Neis kaotas koondamise tõttu töö 1219 inimest. Lisaks viis kollektiivse koondamise läbi üheksa veonduse või laondusega tegelnud ettevõtet, kus see puudutas 207 inimese töökoha koondamist. Need on siis kollektiivse koondamise tulemused.
Koondatuid on mõistagi rohkem. Praeguseni on töötukassas võetud arvele kokku 14 608 koondamise tõttu töötuks jäänud inimest. Neist 2060 töötas majutuse või toitlustusega tegelnud ettevõtetes ning 937 veonduses või laonduses. Kokku 2997 inimest.
Kaks kolmandikku majutuse või toitlustuse vallas koondatutest töötas Harjumaal. Järgnevad Pärnumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa. Hiiu- ja Järvamaad on selle valdkonna koondamised seni kõige vähem puudutanud (vastavalt kuus ja kaheksa inimest).
Ka veonduses-laonduses on pilt sarnane: ligi kaks kolmandikku koondatutest töötas Harjumaal, järgnesid Ida-Virumaa ja Tartumaa. Taaskord koondati Hiiumaal kõige vähem (kuus inimest).
Märtsis oli koondamisi veel vähe. Aprill oli aga suurima koondamiste hulgaga kuu - majutuses-toitlustuses kaotas siis töö enam kui veerand kõigist seni koondatutest, ka maikuu ei jäänud oma viiendikuga palju maha. Ent kõrge oli valdkonnas koondatute hulk ka juunis ja juulis - ajal, mil muidu selles sektoris just enim töökäsi vaja läheb. Augustis koondati pisut vähem, ent septembris hakkas koondatute hulk majutuses-toitlustuses taas tõusma - kümnendik on oma töö kaotanud just esimesel sügiskuul.
Veonduses-laonduses on tendents sarnane - aprillis suurim koondatute hulk (ligi veerand kõigist seni koondatutest), ent stabiilselt palju ka mais-juunis-juulis. Kuu-kuult on koondatute hulk seal siiski vähenema hakanud.
Suurim hulk kadunud töökohti
Statistikaameti andmetest joonistub selgelt välja, kuidas majutuses ja toitlustuses on alates eriolukorra väljakuulutamisest töökohad kõige kiiremini ja järsumalt ära kadunud. Põhi saabus maikuus, mil võrreldes jaanuariga oli majutuses ja toitlustuses töökohti 17 protsenti vähem. Suvekuudel olukord mõnevõrra taastus, ent jaanuariga võrreldes oli töökohti ikka kümnendiku võrra vähem. Niipea, kui august lõppes, kukkus töökohtade arv taas, olles nüüdseks jälle maikuu tasemele jõudnud - võrreldes jaanuariga on töökohti 16 protsenti vähem.
Mullu sama ajaga võrreldes oli juunis majutuses ja toitlustuses veerandi võrra vähem töökohti ja praegu 17 protsenti vähem töökohti.
Võrdluseks: teistes valdkondades jääb kadunud töökohtade hulk maksimaalselt kolme protsendi sisse. Põllu- ja metsamajanduses on töökohtade arv aga hoopis tohutu hüppe teinud - juuliks oli töökohti 15 protsenti rohkem kui jaanuaris, praeguseks on töökohti kaheksa protsenti enam. Mõistagi on põllumajanduses käsil ka tipphooaeg, mis tähendab, et peatselt hakkab nende hulk jälle vähenema, ent traditsiooniliselt on suvi ka majutuses-toitlustuses tipphooaeg. Tänavu jäi see ära.
Töötukassa andmetest nähtub, et üldine registreeritud töötute arv kasvas eriolukorra alguses hüppeliselt. Suvel olukord tööturul stabiliseerus, septembris on taas näha mõningast töötuse kasvu.
"Tulemas on ka kollektiivsed koondamised. Nendest antakse meile varem teada, kuid inimesed koondatakse hiljem. Nii saatis Tallink esmase teate kollektiivsest koondamisest septembris, kuid koondamise tähtajaks on pandud detsember," toob töötukassa pressiesindaja Jana Rosenfeld näiteks.
"Kollektiivne koondamine on pikem protsess, mis algab esmase teatega, millele järgnevad läbirääkimised ja lõplik teade. Seetõttu näeme töötute arvu tõusu ilmselt alles mõne kuu pärast. Kui suureks need arvud täpselt kujunevad, on raske prognoosida. Tööturul on tänaseni palju määramatust," tõdeb Rosenfeld, prognoosides seetõttu arvudes suuremat muutust juba mõne kuu pärast - praegu need veel statistikas hästi välja ei joonistu. | ANALÜÜS | Turismis on töö kaotanud tuhanded | https://www.err.ee/1145056/analuus-turismis-on-too-kaotanud-tuhanded | Koroonapandeemia jooksul on töötukassas võetud arvele ligi 15 000 inimest, kes on kaotanud töö kollektiivse koondamise käigus. Neist vähemalt 3000 on kas otseselt või kaudselt seotud turismisektoriga, kuid tegelik turismiga seotud töö kaotanute arv on veelgi suurem. |
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus teatas, et tulenevalt nakatumise stabiliseerumisest avatakse alates 12. oktoobrist kõikidel maakonna ja maakonda läbivatel avalikel liinidel sõidukite esimesed uksed taas sisenemiseks ja taastatakse piletimüük.
Et vähendada juhtide kokkupuuteaega sõitjatega suletakse määramata tähtajaks reisijatele kasutamiseks esimene istmerida. Reisijad saavad kasutada istumiseks kohti alates teisest istmereast.
Ühistranspordikeskus palub inimestel bussiga sõita vaid terve olles ning teiste kaitseks võimalusel kasutada ka isikukaitsevahendeid – mask ja desinfitseerimisvahendid.
Ühistranspordikeskus sulges Harju maakonna avalike liinide bussidel esiuksed ja peatas piletimüügi 5. oktoobril. | Harjumaa bussiliinidel taastatakse esmaspäevast piletimüük | https://www.err.ee/1145852/harjumaa-bussiliinidel-taastatakse-esmaspaevast-piletimuuk | Alates esmaspäevast avatakse Harjumaa bussiliinidel taas busside esimesed uksed ja taastatakse piletimüük. |
"Kõrgharidusega ja muud kvalifitseeritud kultuuritöötajad ootavad õigusega iga-aastast palgatõusu. Loodetavasti saame järgmisel aastal maksulaekumised paremaks, majandus taastub ja palgakasv samuti," ütles Lukas intervjuus Eesti Päevalehele.
"Tegevuskulud üldisemalt ja selle sees palgakulud ei tõuse. See aga ei tähenda, et asutused ei saa oma asutuse sees palgaotsuseid vastu võtta. Eeldust jah riik ei saa tekitada," rääkis Lukas.
Rääkides kultuurielu toimimisest majanduskriisi ja koroonaviiruse tingimustes, ütles minister, et kui kriis peaks jätkuma lisakitsendustega, on asi hapu ning siis tuleb mõelda täiendava abipaketi peale.
Lukase sõnul võiks rohkem kaasata erasponsoreid, luues neile soodsamaid tingimusi: maksusoodustusi ja tulumaksuvabastust sponsorisummadelt.
"See, kui eraraha kultuuri tuleks, annaks leevendust ka riigieelarvele," sõnas Lukas.
Lukas pakkus välja, et MTÜ-dele, kes tegelevad kultuurivaldkonnas võiks tõsta annetuste tegemisel riigi poolt tehtava soodustuse piiri 1200-lt 6000 peale. "Teiseks võiksid kultuurkapitalile antud eratoetused olla tulumaksuvabad," ütles Lukas. | Lukas: kultuuritöötajad ootavad õigusega iga-aastast palgatõusu | https://www.err.ee/1145850/lukas-kultuuritootajad-ootavad-oigusega-iga-aastast-palgatousu | Kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa) ütles, et praeguses majandusolukorras ei saa riik tekitada eeldust kultuuritöötajate üldiseks palgatõusuks. Samas loodab ta, et see on taas võimalik järgmisel aastal. |
Ankeeti märgitakse isikuandmed koos kontaktandmetega ja eelneva 14 päeva reisiajalugu.
Ankeedi täitjad saavad QR-koodi, mis tuleb esitada piirivalveametnikule piirikontrolli või pistelise kontrolli puhul.
Alaealiste eest täidab ankeedi lapsevanem või seaduslik esindaja.
Eestist Lätti sisenemisel kehtib reisijatele 10-päevane eneseisolatsiooninõue. | Lätti sõites tuleb täita elektrooniline ankeet | https://www.err.ee/1145845/latti-soites-tuleb-taita-elektrooniline-ankeet | Välisministeerium annab teada, et alates esmaspäevast peavad kõik Lätti reisijad täitma kuni 48 tundi enne piiriületust elektroonilise ankeedi. |
Terviseameti reeglite kohaselt lüheneb eneseisolatsioon ja nakkushaiguste arsti määratud karantiin 14 päevalt 10-le.
Eneseisolatsiooni pikkus kerge koroonanakkuse korral lüheneb 14 päevalt seitsmele. Kergeks nakkuseks on olukord, mille puhul ei ole vaja hospitaliseerimist. Kodust isolatsiooni võib lõpetada pärast kaht sümptomiteta päeva.
Muudatused puudutavad ainult uusi karantiini ja isolatsiooni otsuseid. | Soomes lüheneb koroonakarantiini ja eneseisolatsiooni aeg | https://www.err.ee/1145842/soomes-luheneb-koroonakarantiini-ja-eneseisolatsiooni-aeg | Soomes lüheneb esmaspäevast koroonakarantiini ja eneseisolatsiooni aeg. |
Pühapäeva õhtul näitasid osalised valimistulemused, et Strache uus partei Meeskond HC Strache – Liit Austria Eest kogus ainult 3,6 protsenti häältest, millega ei ületanud Viini linnavolikokku pääsemiseks vajalikku viieprotsendist valimiskünnist.
Strache endise erakonna Austria Vabaduspartei (FPÖ) toetus kukkus aga 2015. aasta 23,3 protsendilt 7,7 protsendile.
Valimistel saatis edu taas sotsiaaldemokraate, kes kogusid üle 40 protsendi häältest. Nende võimalikud koalitsioonipartnerid on rohelised, konservatiivid või liberaalid.
Viin on üks üheksast Austria liidumaast. Pühapäeval valiti nii linnavolikogu kui ka 23 piirkonna meerid. | Strache partei sai Viini kohalikel valimistel rängalt lüüa | https://www.err.ee/1145840/strache-partei-sai-viini-kohalikel-valimistel-rangalt-luua | Paremäärmuslased said pühapäeval Austria pealinna Viini kohalikel valimistel rängalt lüüa, valmistades pettumuse endisele asekantslerile Heinz-Christian Strachele, kes püüdis naasta suurde poliitikasse pärast korruptsiooniskandaali eelmisel aastal. |
Edu Borsodis korraldatud valimistel oleks lõpetanud valitseva Fideszi kahekolmandikulise enamuse parlamendis ja andnud hoogu opositsioonile enne 2022. aastale kavandatud üldvalimisi.
Fideszi kandidaat Zsofia Koncz võitis 51 protsenti häältest opositsiooni esindaja Laszlo Biro vastu, keda toetas 46 protsenti hääletanutest, näitasid esialgsed valimistulemused.
Ungari opositsiooniparteid on ühinenud, et püüda murda Orbani 10 aastat kestnud võimu, seades valimistel üles ühiskandidaadid. Opositsioon kurdab range kontrolli all oleva meedia kallutatust ning ebaõiglast mänguruumi, arvestades võimupartei kontrolli riiklike ressursside üle.
Pärast pühapäevaseid valimisi säilitab Fidesz 199-kohalises Ungari parlamendis 133 kohta. | Ungari opositsioon ei suutnud murda Orbani partei superenamust | https://www.err.ee/1145839/ungari-opositsioon-ei-suutnud-murda-orbani-partei-superenamust | Ungari opositsioon ei suutnud teha lõppu peaminister Viktor Orbani partei superenamusele, kaotades pühapäeval riigi idaosas järelvalimistel. |
Türgi merevägi teatas rahvusvahelisele merehoiatussüsteemile NAVTEX, et Oruc Reis teeb alates esmaspäevast kuni 22. oktoobrini tööd Vahemere idaosas, seal hulgas Kreeka saarest Kastellorizost (Megistist) lõunas, ütles telekanal.
Uurimislaeva saadavad sidelaev Ataman ja puksiir Cengiz Han.
Vahemere idaosa gaasivarude uurimise küsimus viis kaks NATO-sse kuuluvat liitlasriiki Türgi ja Kreeka terava tülini.
Konflikt jõudis haripunkti, kui Türgi saatis 10. augustil uurimislaeva ja seda eskortivad sõjalaevad vaidlusalustesse vetesse Küprose ja Kreeka saarte Kastellorizo ja Kreeta vahel.
Kui Türgi kuu aega kestnud missiooni lõpetas, väljendasid pooled valmisolekut läbirääkimisteks.
Türgi ametnikud rõhutasid tookord, et laev naaseb koju ainult hooldustöödeks ning suundub siis uuesti Vahemere idaossa oma tööd jätkama.
Kolmapäeval peaks Ankarat külastama Euroopa Liidu eesistujamaa Saksamaa välisminister Heiko Maas ning olukord Vahemere idaosas on kindlasti üks keskne kõneluste teema, edastas Türgi rahvusringhääling TRT. | Türgi saadab uurimislaeva taas Vahemere idaossa | https://www.err.ee/1145838/turgi-saadab-uurimislaeva-taas-vahemere-idaossa | Türgi uurimislaev Oruc Reis läks pühapäeval taas merele ja võttis suuna Vahemere idaossa, et jätkata Kreekaga tüli tekitanud geoluure tegevust, teatas ööl vastu esmaspäeva telekanal TRT Haber. |
President Donald Trump esitas Barretti ülemkohtu kohtuniku kandidaadiks septembri lõpus, et täita koht, mis jäi vakantseks pärast Ruth Bader Ginsburgi surma.
Barretti võimalik ametisse määramine toimub vahetult enne USA presidendivalimisi 3. novembril ja on võimalik, et ülemkohtul tuleb sekkuda olukorras, kus demokraatide kandidaat Joe Biden või Trump ei aktsepteeri valimistulemusi.
Barrett on katoliiklasest seitsme lapse ema, kes on kindlalt vastu abordile, mis on üks Ühendriikide kultuurilise lõhe keskseid küsimusi.
Ehkki Barrett on Indiana Notre Dame'i ülikoolis 15 aastat juurat õpetanud, on tema kogemus kohtunikuna piiratud. Kohtunikuks sai ta alles 2017. aastal, kui Trump ta föderaalsesse apellatsioonikohtusse määras.
Barrett on öelnud, et teeb oma usul ja ametiülesannetel kohtunikuna vahet, kuid kriitikud pole selles veendunud. Apellatsioonikohtunikuna on ta otsustanud relvaõiguste kasuks ja seisnud vastu migrantidele ning abordile. | USA senat hakkab arutama Barretti kinnitamist ülemkohtu kohtunikuks | https://www.err.ee/1145837/usa-senat-hakkab-arutama-barretti-kinnitamist-ulemkohtu-kohtunikuks | USA senat hakkab esmaspäeval arutama Amy Coney Barretti kinnitamist ülemkohtu kohtunikuks. |
Autoliisimisel on intressimäärad kasvanud tasapisi, ent kindlalt.
Kui veel kolm aastat tagasi, 2017. aasta augustis oli liisingfirmade keskmine intress 2,21 protsenti, siis aasta hiljem, 2018. aasta augustis 2,26. Seega oli aastane intressi kallinemine kaks protsenti.
Veel aasta hiljem, 2019. aasta augustis oli liisinguintress juba 2,66 protsenti. See tegi aastaseks hinnatõusuks ligi 18 protsenti ja kaheaastaseks hinnatõusuks 20 protsenti.
Ent hinnatõus on jätkunud ka viimase aasta jooksul. Eriolukord mõjutas ka autoliisinguintresse, kõige kulukam oli autot liisida tänavu aprillis-mais, mil intressid küündisid 2,84 protsendini.
Suvel intressid pisut taandusid, ent augustist hakkasid taas tõusma. Tänavu augustiks oli liisinguintress 2,78 protsenti, mis teeb aastaseks hinnatõusuks ligi viis protsenti. Kolme aasta hinnatõus on aga ligi 26 protsenti.
Eesti Pank ei soovinud intresside kallinemisele muu majanduskeskkonnaga võrreldes kommentaari anda.
AS-i Swedbank Liising juhatuse liige Heli Silluta kommenteeris, et nende liisinguintresse turu üldine statistika hästi ei peegelda. Tema sõnul püsisid Swedbanki sõidukiliisingu intressid ligi viis aastat samal tasemel, enne kui nad intresse 2019. aastal tõstsid.
"Selle suurusjärk oli mitu korda väiksem turu keskmisest intressitõusust," lisas Silluta. "Intress on seotud kliendiga, liisitava vara väärtusega ning sissemakse suurusega. Samuti oleneb intress sellest, kas tegemist on uue või kasutatud sõidukiga, viimastel on intress mõnevõrra kallim."
Ka praegu vastab Swedbanki keskmine autoliisingu tase pigem kaks aastat tagasi valitsenud turu keskmisele tasemele, milleks on 2,29 protsenti + kuue kuu EURIBOR.
Ka autoliisingut pakkuva Kreditexi esindaja ütles ERR-ile, et praegu on neil keskmine liisinguintress 2,33 protsenti, väites, et viimase kolme aastaga see sisulieslt muutunud ei olegi. | Autoliisingu intressid on kolme aastaga veerandi võrra tõusnud | https://www.err.ee/1145122/autoliisingu-intressid-on-kolme-aastaga-veerandi-vorra-tousnud | Auto liisimine on eraisikust tarbijale kolme aastaga kulukamaks muutunud - liisinguintressid on paisunud veerandi võrra. |
Korraldustiimi liikme Bruno Nopponeni sõnul on Põhjamaade avaveeujumise meistrivõistluste korraldamisõigus Lõuna-Eestile heaks väljakutseks. “Eesti ujumise jaoks on sellise ürituse korraldamine väga oluline,” lausus Nopponen. “Suuri tiitlivõistlusi Eestis varem korraldatud ei ole ja avaveeujumisega on hea ots lahti teha,” lisas ta. “Sobilikke veekogusid meil Eestis jagub ja avaveeujumises tiitlivõistluse korraldamine on kindlasti teerajajaks järgmiste suurvõistluste korraldamiseks.”
Viie kilomeetrisel distantsil startiva Martin Liivamägi sõnul on avaveeujumine põnev, sest rolli mängib taktika ja tark ujumine. “Alati ei pruugi võita kõige kiirem ujuja,” ütles Liivamägi. “Avaveeujumine on basseini võistlusest erineva iseloomuga. Võidab see, kellel on parim taktika ja hea suunatunnetus,” lisas ta.
Liivamägi sõnul on avaveeujumine basseinis ujumisele mõnusaks vahelduseks. “Minu viimasest avaveeujumise võistlusest on päris mitu aastat möödas,” lausus Liivamägi. “Noorena oli suvel rohkem aega ja siis sai ikka avaveeujumise võistlustest tihedamalt osa võetud.” Elvas peetavat võistlust proovib ta aga eelkõige täiel rinnal nautida. “Eesmärgiks olen seadnud võistlust nautida ja noortega võimalikult kaua samas tempos püsida,” ütles ta.
Samal distantsil on startimas ka Kätlin Sepp, kelle sõnul proovib ta suvel vähemalt paaril avaveeujumise võistlusel osaleda. "Basseinis edasi-tagasi ujumine muutub mingil hetkel ühekülgseks ja avaveeujumine on hea võimalus, kuidas igapäevasest rutiinist pääseda," lausus Sepp. “Kuna tegemist on Põhjamaade meistrivõistlustega, siis on stardis ka välismaalased ja see teeb võistluse kindlasti põnevamaks.”
Algselt Anne kanalis planeeritud võistlus viidi halva vee kvaliteedi tõttu üle Elvasse. “Anne kanalis on sooleenterokokkide hulk üle normi,” lausus võistluse peakorraldaja Kristiina Arusoo. “Sportlaste ohutus on meile aga kõige tähtsam ja nii otsustasime võistluse pidada Verevi järves,” lisas ta. Arusoo sõnul otsiti asenduspaigaks eelkõige veekogu, mis on Tartule lähedal. “Kuna ujujad peatuvad enamasti Tartus, siis oli lähedus üheks märksõnaks, et sportlastel oleks võimalikult mugav sinna liikuda,” lausus Arusoo. “Lisaks on Verevi järves ka varasemalt avaveeujumise võistlusi korraldatud.” | Nädalavahetusel selguvad Elvas Põhjamaade meistrid avaveeujumises | https://sport.err.ee/88841/nadalavahetusel-selguvad-elvas-pohjamaade-meistrid-avaveeujumises | 16.-17. juulini toimuvad Elvas Põhjamaade- ja Eesti meistrivõistlused avaveeujumises. Verevi järves võetakse mõõtu nii 3, 5 kui ka 10 kilomeetrisel distantsil. |
Soomlaste Loimaa Bisons ja grusiinide Tbilisi Vita tõmbuvad tagasi majanduslike raskuste tõttu. Lõppenud hooajal ainsa mitte-Venemaa klubina play-offi jõudnud tšehhide Nymburk tõi loobumise põhjuseks tiheda mängugraafiku.
Kuna ülejäänud 13 klubi jätkavad, siis ühele vabale kohale kandideerivad Južno-Sahhalinski Sahhalin, Permi Parma ja Samaara. Kõige paremaks peetakse Parma võimalusi, kes mullu võitis Venemaa karikavõistlused ning sai kohalikus Superliigas kolmanda koha. | Nymburki loobumise järel kahaneb Ühisliiga klubide arv 14 peale | https://sport.err.ee/88848/nymburki-loobumise-jarel-kahaneb-uhisliiga-klubide-arv-14-peale | Venemaa ajalehe Izvestija andmetel mängib tuleval hooajal korvpalli VTB Ühisliigas senise 16 meeskonna asemel 14 klubi. |
Naiste 3,3 km ja 18 KP-ga rajal saavutas kindla võidu Simona Aebersold Šveitsist, kes lõpuajaga 24.06 edestas järgnevaid ligi kahe minutiga. Marianne Haug jooksis hästi ja lõpetas 22.kohaga, ent üks minutiline hooletusviga maksis lõpuprotokollis 5-6 kohta.
Meeste 3,6 km ja 17 KP-ga rajal läks võit samuti Sveitsi,. Võitis Thomas Curiger ajaga 24.21. Heino Ollin ei suutnud vigadeta orienteerumissooritust teha ja ka jooksukiiruses tuli konkurentide paremust tunnistada ning lõpptulemuseks jäi 46.koht, aeg 31.11.
Ülejäänud Eesti juuniorid jooksid B-finaalides, kus nede tulemusteks olid 35.Marie Tammemäe, 38. Janek Piirisild, 42. Lauri Pähn, 49. Emily Raudkepp.
Homme võistluste viimasel päeval joostakse teatejookse. | Marianne Haug sai orienteerumise juunioride MM-i lühirajal 22. koha | https://sport.err.ee/88851/marianne-haug-sai-orienteerumise-juunioride-mm-i-luhirajal-22-koha | Šveitsis toimuvatel orienteerumise juunioride MMil joosti täna lühiraja finaaljookse. Eestlastest pääsesid A-finaali jooksma Heino Ollin ja Marianne Haug. |
Kaubanduskoda toetab rahandusministeeriumi ettepanekut hakata firmaautosid maksustama nende võimsuse järgi ning kaotada kohustus pidada sõidupäevikuid, teatas koda sotsiaalmeedia vahendusel.
Koja hinnangul vähendab selline süsteem ettevõtete halduskoormust - see on kõigile lihtsam ja selgem ning paremini saaks olema tagatud ka maksu ühetaoline kehtimine. "Peale konkreetse eelnõuga tutvumist saame kindlasti arutada ka detailide üle," lisas koda.
Varasemalt on rahandusministeeriumi kava toetanud sarnastel põhjustel ka Eesti Tööandjate Keskliit.
Valitsus arutas möödunud nädalal rahandusministri Sven Sesteri kava siduda tööandja auto eratarbeks kasutamisest tulenevad maksud auto võimsusega ning loobuda nii äritegevuses kui eraotstarbel kasutatavate autode sõidupäevikute nõudest.
Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt asenduks kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär auto võimsusest sõltuva arvestusega ning kilovati hind saaks olema 1,96 eurot. Seega saaks erisoodustuse maksukohustus olema 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. Rahandusministeerium tegi ka ettepaneku kaotada nii erasõitude tarbeks sõidupäeviku pidamise kohustus kui ka töötaja võimalus tööandjale firmaautoga tehtud erasõite hüvitada.
Vaid ettevõtluse tarbeks kasutatavate sõiduautode puhul oleks ettepaneku kohaselt kohustuslik sõidupäevikut pidada, sest nende puhul esineb suurim maksurisk. Täielikult ettevõtluses kasutatavad sõiduautod tuleks ettepaneku kohaselt edaspidi märgistada vastava kleebisega. Sester on sotsiaalmeedia kaudu kinnitanud, et antud piirang kehtiks ka avalikule sektorile.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on ettevõtjate esindusorganisatsioon, kuhu kuulub ligi 3200 Eestis tegutsevat ettevõtet, mis annavad kokku umbes 40 protsenti Eesti firmade kogu netokäibest | Kaubandus-tööstuskoda toetab firmaautode võimsuspõhist maksustamist | https://www.err.ee/563423/kaubandus-toostuskoda-toetab-firmaautode-voimsuspohist-maksustamist | Eesti Kaubandus-tööstuskoda toetab rahandusministeeriumi plaani siduda tööandja auto eratarbeks kasutamisest tulenevad maksud auto võimsusega, sest see hoiaks koja hinnangul kokku ettevõtete halduskoormust. |
Rannavolle paar Gerardo's Toys Kusti Nõlvak/Mart Tiisaar läksid 24 seas vastamisi Ondřej Perušiči ja David Schweineriga Tšehhist. Matši algus oli tasavägine ja avageimis oli meie paar isegi 7:9 taga, ent pärast seda olid juhtohjad meie duol. Avageim võideti 21:17 ja teine 21:16, vahendas Volley.ee.
Kaheksandikfinaalis tulevad Nõlvak/Tiisaarele vastaseks austerlased Martin Ermacora/Moritz Pristauz-Telsnigg. Duo on tänavu olnud korra MK-sarjas 25. ja kahel etapil 41. Kohtumine algab Credit24 peaareenil kell 12.40.
Sel hooajal Fuzhou MK-etapil 17. koha saanud Daniel Bergerudi ja Svein Solhaugiga vastamisi läinud Siim Ennemuist ja Dmitri Korotkov andsid norrakatele võimsa lahingu. Avageimi võitis meie paar 21:17, ent teises olid juhtohjad kindlalt vastaste peos. Geim lõppes 21:13. Otsustavas startis meie paar 6:4 ette, ent Norra pallurid spurtisid 7:1 ja olid lõpuks paremad 15:12. "Otsustavaks sai meie side-out, püsisime mängus tänu vastaste eksimustele. Samamoodi ei õnnestunud meil nende rünnakuid pidurdada, Dima mõne palli tõi kaitses üles, aga blokiga me vist punkte ei saanudki," lausus Ennemuist.
Alagrupis teise koha saanud Stefan Kaibald ja Markus Uuskari läksid play-off’i esimeses ringis vastamisi USA paariga. Branden Clemens ja Brendan Duff kontrollisid kindlalt avageimi, võites selle 21:17. Teises oli meie paaril küll 6:2 eduseis, ent keskapaigaks (10:10) jõudsid ameeriklased järele ja olid lõpuks 21:18 paremad.
Naisteturniiril meie paarid play-off ’i esimeses ringis geimivõiduni ei küündinud. Heleene Hollas ja Liisa Soomets läksid vastamisi valgevenelannade Viktoria Siakretova/Viktoria Šalajeuskavaga, kes võistsid tänavu U-20 vanuseklassi EM-il pronksmedalid ja olid U-21 MM-il üheksandad. Tasavägine matš lõppes Viktoriate 21:18, 21:19 võiduga.
Anett Hollase ja Juudit Kure-Pohhomvi medalijaht lõppes 6:21, 17:21 allajäämisega Saksamaa paarile Yanina Weiland/Sandra Ittlinger. „Arvan, et me ei uskunud endasse piisavalt ja kartsime vastast. Sisemuses oli mingi hirm, kuna nad on tõesti väga hea võistkond. Meie kõik lahendused olid ettevaatlikud ja kartsime, et eksime. Ja kui nii lähed mängima, siis eksid tavaliselt veel rohkem. Tuleb hästi enesekindlalt peale minna, millest meil jäi puudu. Nagu see, kuulus Eesti lause on – sometimes lose, always win – seega, igast mängust on midagi õppida,” üritas Anett Hollas kaotuses ka positiivset leida.
Homme kell üheksa hommikul seisab kohe ees põhimõtteline heitlus, kui kaks Eesti paari peaareenil omavahel vastamisi lähevad.
Julija Mõnnakmäe ja Kristi Nõlvak, kes jäid alagrupis neljandaks ja püüdsid seega maksimaalselt 25. kohta, jäid alumise kaheksa esimeses mängus 19:21, 21:9, 9:15 alla Küprose paarile Erika Zembyla/Katerina Zakchaiou. | Nõlvak/Tiisaar pääsesid MM-il kuueteistkümne parema sekka | https://sport.err.ee/88842/nolvak-tiisaar-paasesid-mm-il-kuueteistkumne-parema-sekka | Viiest tudengite rannavolle MM-il alagrupist edasi pääsenud Eesti duost jõudsid ainsana teise ringi ehk 16 parema sekka meie esinumbrid, Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar. |
"2016. aastal on esimese kuue kuuga metsatulekahjusid olnud umbes 11 protsenti rohkem kui 2015. aastal 12 kuu jooksul kokku," teatas Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Helen Tammets neljapäeval BNS-ile.
2016. aasta esimesel poolaastal oli 113 metsapõlengut, 2015. aastal kokku oli 102 metsatulekahju. Suurem arv põlenguid on ilmselt tingitud kevadel olnud pikast kuivaperioodist, märkis Tammets.
"Päästeamet juhib tähelepanu, et metsatulekahjude kustutamine on alati väga raske, kallis ja aeganõudev töö," rõhutas Tammets. "Metsatulekahju kustutustööd lõhuvad palju kustutamisel kasutatavat tehnikat ning varustust, kuna põlengukohtades puuduvad suures ulatuses teed ja ligipääs on raskendatud," lisas päästekeskuse kommunikatsioonijuht.
"Tuletame meelde, et suvisel ajal, ja eriti kuivaperioodil, on metsades tuleoht väga kõrge. Kõrge tuleohuga ajal võib mets ja maastik kergesti süttida halvasti kustutatud lõkkest või maha visatud suitsukonist, ATV-st, traktorist või muust liikumisvahendist väljalennanud sädemest või mootorist, leegitorul põlema läinud prahist, mis rapub pinnasele ja süütab selle," selgitas Tammets.
"Inimeste õige ja tuleohutu käitumine metsas on see, mis hoiab ära raskete tagajärgedega tulekahjusid ega lase hävitada meie loodust," pani Tammets inimestele südamele.
Neljapäeval selgus, et tänavune suurim metsapõleng, Illuka vallas Kuningakülas aset leidnud tulekahju kustutustööd läksid maksma 63 700 eurot ning nendega oli hõivatud 219 inimest. | Tänavu on metsapõlenguid võrreldes eelmise aastaga märksa rohkem | https://www.err.ee/563429/tanavu-on-metsapolenguid-vorreldes-eelmise-aastaga-marksa-rohkem | Tänavu on Eestis olnud metsatulekahjusid märksa rohkem kui eelmisel aastal, ütles päästeameti esindaja. |
Supertaifuun Nepartak laastas eelmisel nädalal Taiwani, sundides oma kodud maha jätma üle 15 000 inimesel. Tegemist oli sajandi tugevaimate tormituultega saarel.
Nepartak nõrgenes laupäeval Hiina Fujiani provintsis maabudes troopiliseks tormiks.
Torm paiskas ümber autosid, põhjustas hoonetele purustusi ja täitis linnad mudavoogudega.
Selleks neljapäevaks on provintsis evakueeritud üle poole miljoni inimese. Hävinenud on umbes 8300 kodu. Torm sundis ühtlasi sulgema rohkem kui 200 tehast. Kahjud ulatuvad praegusel hinnangul umbes miljardi dollarini.
Taiwanis hukkus Nepartaki tõttu kolm ja sai viga üle 300 inimese. | Hiinas nõudis troopiline torm 69 inimelu | https://www.err.ee/563430/hiinas-noudis-troopiline-torm-69-inimelu | Hiinas on troopilises tormis hukkunud 69 ja jäänud kadunuks kuus inimest, teatasid võimud neljapäeval. |
Läänemerel valitsevast usaldamatuse nõiaringist tuleb välja pääseda, sõnas ta.
"Selline väljavaade, et usaldamatus stabiilselt aina kasvab ja kasvab, on küll üsna halb," ütles Niinistö.
"Balti riikides kardetakse Venemaad, Venemaal peetakse NATO-t ohuks. Samas kinnitavad nii NATO kui Venemaa, et nad ei ohusta kedagi. Oleme usaldamatuse nõiaringis," sõnas Soome president.
Niinistö tõdes, et tema Vene presidendile Vladimir Putinile pakutud idee lennuohutuse suurendamisest Läänemere regioonis on suunatud usalduse suurendamisele. Venemaa on hakanud nimetama seda "Niinistö-kokkuleppeks".
Soome presidendi sõnul ei ole tal midagi selle vastu, et tema nime kasutatakse.
Niinistö ütles, et tõstatas niinimetatud "pimedate" lendude turvalisusriski küsimuse juba eelmisel sügisel venelastega kõnelusi pidades. Nüüd andis Putin sellele Kultaranta kohtumisel positiivse hinnangu ning lubas, et Venemaa tõstatab teema kohtumisel NATO-ga.
Transponderite kasutamine sõjalennukitel Läänemere kohal lennates oligi üks teemadest kolmapäeval Brüsselis toimunud NATO ja Venemaa nõukogu istungil. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et lennuohutuse suurendamiseks tuleb selle valdkonna teemadest rääkida laiemalt.
Soome president avaldas heameelt, et dialoog NATO ja Venemaa vahel jätkub kõigest hoolimata.
"Hea, kui nüüd räägivad. Me jälgime seda eemalt, kuhu suunas suured liiguvad," sõnas ta. | Niinistö: NATO-Vene usaldamatuse nõiaringist tuleb välja pääseda | https://www.err.ee/563425/niinisto-nato-vene-usaldamatuse-noiaringist-tuleb-valja-paaseda | NATO ja Venemaa vahelist sügava usaldamatuse õhkkonda tuleb sihiteadlikult tõrjuda, ütles Soome president Sauli Niinistö uudisteagentuurile STT neljapäeval antud intervjuus. |
Kalju asus kohtumist Janar Toometi 47. minuti tabamusest juhtima, kuid Maccabi viigistas 70. minutil, kui värava lõi Gil Vermouth.
Teise Eesti klubina täna võistlustules olnud Tallinna Levadia alistas kodus Praha Slavia 3:1 (35. Rimo Hunt, 67. Marcellin Gando, 90. Ilja Antonov - 63. Ruslan Mingazov).
Mõlemas paaris peetakse korduskohtumised neljapäeval, 21. juulil. | Nõmme Kalju naaseb Iisraelist viigiga Haifa Maccabi vastu | https://sport.err.ee/88849/nomme-kalju-naaseb-iisraelist-viigiga-haifa-maccabi-vastu | Jalgpalli Euroopa liiga teise eelringi avakohtumises tegi Nõmme Kalju võõrsil Iisraelis 1:1 viigi Haifa Maccabiga. |
Jõepaat lahkus Iquitose linnast kolmapäeval. Paadis oli umbes 30 peamiselt Ameerika turisti, kes soovisid näha jõe kaldal asuvaid linnu, vahendas BBC kohaliku meedia teadet.
Ühe peatuse ajal tungisid paadile aga relvastatud kurjategijad ja röövisid umbes 20 000 dollari väärtuses esemeid.
Kaptenit lõid kurjategijad püstoliga, kuid tema vigastus ei olnud tõsine. Ükski turist viga ei saanud.
Sündmuskohale jõudnud politsei evakueeris turistid turvalisse kohta. | Peruus röövisid kurjategijad Amazoni jõel reisinud turiste | https://www.err.ee/563431/peruus-roovisid-kurjategijad-amazoni-joel-reisinud-turiste | Peruus röövisid kaheksa maskeeritud kurjategijat turiste, kes nautisid luksuspaadil reisi mööda Amazoni jõge. |
Päevale punkti pannud suure ringi sõidus kõrgusel 140 cm triumfeeris Kender hobusel Acer. Talle järgnesid Ebbe-Liisa Sõnajalg (Trooja) ning Andres Udeküll (Henrietta). Takistused eksimuseta läbinud Kenderi ja Sõnajala konkurentsis tõi esimesele kõrgema koha üheksa kümnendiku võrra parem aeg.
Kender oli edukas ka keskmise ringi sõidus, kus tõkete maksimaalseks kõrguseks 130 cm. Seal oli tema hobuseks Astrid L. Teise koha pälvis Katrin Pill (Carlotta) ja kolmanda Susan Kaleta (Aga Flamenco Von Feicht).
Kolmanda esikoha sai Kender väiksel ringil kuni 120 cm parkuuridel. Ka siin oli tema hobuseks Astrid L. Poodiumile pääsesid veel Kertu Klettenberg (D. Lady) ja leedulane Erlandas Mikenas (Concordia).
“Täna tõesti õnnestus kõik. Eriti viimases sõidus, kus oli ka õnne, sest kõik ei tulnud päris nii välja, nagu oleks pidanud,” ütles Kender. “Hobused on praegu väga heas vormis, mida nad tõestasid ka eelmisel nädalal Soomes, kuid siis ei olnud meil üldse õnne.”
Noorte hobuste takistussõidu kaks kõrgemat kohta kuulusid lätlastele Laura Penelele (Flipperboy) ja Girts Bricisele (Berlini). Hanno Ellermann koos Jacoba Stud Fumosaga oli kolmas.
Kuni 25-aastaste ratsutajate seas oli parim leedulane Matas Petraitis (Daliante M), Helen Rätsepa (Calderon) ja soomlanna Pinja Laine (A Relius) ees.
Cavalor Baltic Summer Cup 2016 jätkub reede hommikul kell 8.00. Päeva jooksul on kavas on U-25, noorte hobuste ja parkuuride 120 cm ja 130 cm ümberhüpped, koolisõidu MK-etapi esimene sõit ja koolisõidu väike ring.
Cavalor Baltic Summer Cup 2016 tippsündmused on koolisõidu maailma karikavõistluste finaalvõistlus, mis algab laupäeval, 16. juulil kell 11.00, ja takistussõidu Grand Prix, mis algab pühapäeval, 17. juulil kell 15.30. Nelja päeva jooksul paneb end proovile üle 230 hobuse ja 200 ratsanikku kuuest riigist. | Baltic Summer Cupi avapäeval teenis Kullo Kender kolm esikohta | https://sport.err.ee/88833/baltic-summer-cupi-avapaeval-teenis-kullo-kender-kolm-esikohta | Tänasest pühapäevani vältava Baltimaade ratsaspordi tähtsündmuse Cavalor Baltic Summer Cup esimesel päeval võitis Kullo Kender kolm sõitu. |
Tallinlased asusid kohtumist Rimo Hundi tabamusest 35. minutil juhtima, kuid Ruslan Mingazov viigistas 63. minutil. Neli minutit hiljem viis Marcellin Gando võõrustajad taas ette ning lõppseisu 3:1 vormistas mängu viimasel minutil Ilja Antonov.
Täna on võistlustules ka Nõmme Kalju, kes kohtub võõrsil Iisraelis Haifa Maccabiga. | Levadia võttis avamängus Slavia üle kaheväravalise võidu | https://sport.err.ee/88839/levadia-vottis-avamangus-slavia-ule-kahevaravalise-voidu | Jalgpalli Euroopa liiga teise eelringi avakohtumises sai Tallinna Levadia kodus 3:1 jagu tšehhide Praha Slaviast. |
Itaallasele järgnesid sama ajaga hollandlane Moreno Hofland ja sloveen Luca Mezgec. Samuti peagrupis lõpetanud Katjuša proff Rein Taaramäe sai 53. koha.
Kokkuvõttes juhib velotuuri Kolumbia rattur Fernando Gaviria Rendon, kes edestab Bonifaziot kuue ja austraallast Caleb Ewanit kaheksa sekundiga. Taaramäe on 25 sekundi suuruse allajäämisega liidrile 89. positsioonil. | Taaramäe lõpetas Poola velotuuri kolmanda etapi peagrupis | https://sport.err.ee/88832/taaramae-lopetas-poola-velotuuri-kolmanda-etapi-peagrupis | Poola velotuuri 240 km pikkuse kolmanda etapi Zwierciest Nowy Saczi võitis Nicollo Bonifazio 5:46.12-ga. |
"Kuningakülas aset leidnud tulekahju kustutustöödel osales kokku 219 inimest, tegevuskulud sellel sündmusel olid 63 699,82 eurot," ütles Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Helen Tammets neljapäeval BNS-ile.
Metsatulekahju ajal moodustati sündmuskohal staap, kust tööd juhiti ning korraldati. Sündmusele kaasati ka politsei- ja piirivalveameti helikopter ja Punamäe kordoni kaater. Kustutustöid juhtisid vahetustega Ida regiooni vastutav korrapidaja või Jõhvi operatiivkorrapidaja, selgitas Tammets.
Kustutustöödel osales koos vastava varustusega üheksa päästekomandot: Jõhvi, Iisaku, Narva, Rakvere, Väike-Maarja, Sillamäe, Tapa, Kohtla-Järve, Narva-Jõesuu. Lisaks tegutsesid vabatahtlikud päästjad Avinurme vabatahtlikust päästekomandost, Jaama ja Mäetaguse vabatahtlikest komandodest.
Kustutustöödele oli lisaks kopterile ja kaatrile kaasatud Iisakult metsakonteiner, pumbajaam ja amfiibsõiduk, Rakvere kondost metsakonteiner; Jõhvist kaks ATV-d, neist üks kastiga ja samuti metsakonteiner, roomikmasin Pandvagn, lisaks paakautod ja kustutusautod.
"Ükski inimene regioonis sel ajal küll päästmata ei jäänud - õnnetusjuhtumites hukkunuid sel periood Lääne- ja Ida-Virumaal ei olnud, kuid märkimist väärib, et suurte metsatulekahjude kustutamisega hõivatud päästeressursi tõttu võib päästjate reageerimine teistele kiiret abi vajavatele õnnetustele kannatada," märkis päästekeskuse pressiesindaja.
Illuka vallas Kuningakülas lõõmanud tulekahju süttis 4. juunil ja see suudeti kustutada 9. juunil. | Illuka valla metsapõlengu kustutamine läks maksma ligi 64 000 eurot | https://www.err.ee/563413/illuka-valla-metsapolengu-kustutamine-laks-maksma-ligi-64-000-eurot | Juuni algul Ida-Virumaal Illuka vallas toimunud metsatulekahju kustutamine läks päästeametile maksma ligi 64 000 eurot. |
Jurašsi sõnul pakuti talle miljon eurot, et ta vähendaks Läti raudtee (LDZ) endise juhi Magonise vastu altkäemaksu võtmise tõttu esitatud süüdistuse ümber süüdistuseks mõjuvõimuga kauplemises, mille eest oleks võimalik karistus oluliselt väiksem. Ametnik andis altkäemaksu pakkumisest teada KNAB-i juhile Jaroslavs Streļčenoksile, kuid ametlikku uurimist ei järgnenud, rääkis Jurašs intervjuus ajakirjale Ir.
On keeruline öelda, kas altkäemaksu pakkuja on võimalik ka kätte saada, kuid seda informatsiooni oleks saanud ja pidanud kontrollima, märkis Jurašs. Ta lisas, et vestlustes KNAB-i juhtidega jäi talle mulje, et kedagi ei huvitanud, et talle altkäemaksu pakuti.
See ei ole olnud esimene kord, kui Jurašsile on altkäemaksu pakutud, kuid eelnevatel kordadel on pakkujad kinni peetud ja ka süüdi mõistetud.
Kuna Streļčenoks on puhkusel, ei õnnestunud ajakirjal Ir temalt Jurašsi väidetele kommentaari saada.
Streļčenoks otustas teisipäeval vallandada alates 15. augustist pikaajalise KNAB-i kriminaaljälituse osakonna juhi Juris Jurašsi. Pärast KNAB-i ümberstruktureerimist ei vasta Jurašsi kutsekvalifikatsioon ega ka kogemused mistahes uue või vaba ametikoha nõuetele, seisis käskkirjas.
Alates 2003. aastast büroos töötanud ning 2005. aastast kriminaaljälituse osakonda juhtinud Jurašs on olnud üks suuremaid Streļčenoksi kriitikuid. Jurašs ütles LETA-le, et plaanib vallandamise kohtus vaidlustada.
Streļčenoks allkirjastas 8. juulil käskkirja, mis karistaks distsiplinaarkorras tema asetäitjat Juta Strīķet, kes peaks selle alusel ametist lahkuma väidetavate töölt puudumiste eest möödunud aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses. See on neljas kord, kui Streļčenoks üritab viimase kahe aasta jooksul Strikest lahti saada. Varasemalt on Strike alati saavutanud tööle ennistamise, viimati läbi kohtuotsuse.
Läti raudtee korruptsiooniasjas pidasid Läti ametivõimud möödunud aasta suvel kinni Läti raudtee endise juhi Uģis Magonise, kelle vastu on nüüdseks esitatud süüdistus 500 000 euro suuruse altkäemaksu vastuvõtmise eest. Altkäemaksu andmises on süüdistuse saanud suure tõenäosusega Eesti ettevõtja Oleg Ossinovski, kes soovis selle eest, et Läti raudtee tütarfirma LDz Ritosa Sastava Serviss ostaks tema ettevõtte Skinest käest mitme miljoni euro eest neli vana vedurit.
Advokaadid: Läti KNAB-i ametnikule LDZ asjus pistist ei pakutud
Läti Raudtee (LDZ) altkäemaksujuhtumi kaks peamist kahtlusalust, kompanii endine juht Uģis Magonis ja Eesti ärimees Oleg Ossinovski ei pakkunud Läti korruptsioonivastase võitluse büroo (KNAB) kriminaaljälituse osakonna vallandatud juhile Juris Jurašsile mingit altkäemaksu, ütlesid advokaadid neljapäeval LETA-le.
Magonise advokaat Janis Rozebergs ja Ossinovskit esindav Saulvedis Varpins ütlesid, et nende kliente ei ole küsitletud seoses pistisega, mida Jurašsi väitel olevat talle pakutud, vähendamaks raudtee eksjuhi vastu esitatud süüdistust.
Rozenbergs märkis, et miljoni euro suuruse pistise pakkumises Jurašsile ei oleks olnud mingit mõtet, kuna KNAB-i kriminaaljälituse osakonnal ei ole volitusi muuta kirminaalsüüdistusi.
Seda saab teha palju väiksemate kuritegude korral ainult juhtumi eest vastutav uurija.
"Ossinovskit ei ole Jurašsi nimetatud faktiga seoses küsitletud. Ta ei ole pakkunud (Jurašsile mingit pistist) ega instrueerinud kedagi sellist pakkumist tegema. Ossinovski usub, et polnud mingit põhjust teha sellist pakkumist, kuna ta kinnitab ka seda, et ei ole pakkunud altkäemaksu Magonisele," ütles Varpins.
Läti raudtee korruptsiooniasjas pidasid Läti ametivõimud möödunud aasta suvel kinni Läti raudtee endise juhi Uģis Magonise, kelle vastu on nüüdseks esitatud süüdistus 500 000 euro suuruse altkäemaksu vastuvõtmise eest. Altkäemaksu andmises on süüdistuse saanud suure tõenäosusega Eesti ettevõtja Oleg Ossinovski, kes soovis selle eest, et Läti raudtee tütarfirma LDz Ritosa Sastava Serviss ostaks tema ettevõtte Skinest käest mitme miljoni euro eest neli vana vedurit.
Jurašsi sõnul pakuti talle miljon eurot, et ta vähendaks Läti raudtee (LDZ) endise juhi Magonise vastu altkäemaksu võtmise tõttu esitatud süüdistuse ümber süüdistuseks mõjuvõimuga kauplemises, mille eest oleks võimalik karistus oluliselt väiksem. Ametnik andis altkäemaksu pakkumisest teada KNAB-i juhile Jaroslavs Streļčenoksile, kuid ametlikku uurimist ei järgnenud, rääkis Jurašs intervjuus ajakirjale Ir. | Ametnik: Läti Raudtee asjas süüdistuse vähendamise eest pakuti miljon eurot | https://www.err.ee/563385/ametnik-lati-raudtee-asjas-suudistuse-vahendamise-eest-pakuti-miljon-eurot | Läti korruptsioonivastase võitluse büroo (KNAB) kriminaaljälituse osakonna vallandatud juhi Juris Jurašsi sõnul pakuti talle seoses Läti Raudtee altkäemaksuasjaga miljon eurot, et ta vähendaks raudtee eksjuht Uģis Magonise vastu esitatud süüdistust, millega on seotud ka Oleg Ossinovski. Advokaadid lükkasid need väited ümber. |
Täna lõpetasid meie koondised treeninglaagri Kilingi-Nõmmes, kus muu hulgas peeti ka kaks maavõistlusmängu Rootsi eakaaslastega. Kui neiud jäid kahel korral alla, siis noormehed said kirja kaks toredat võitu. Teises mängus seejuures tuldi viimasel veerandil välja kümnepunktisest kaotusseisust.
Noormeeste ajakava on järgmine: reedel kell 15.15 ollakse vastamisi Türgiga, laupäeval kell 19.45 Leeduga ning pühapäeval kell 12.15 Lätiga.
Neiud mängivad reedel 13 Türgiga, laupäeval on Leedu mäng kell 17.30 ning pühapäeval Läti mäng kell 14.30.
U-18 noormeeste koosseis Balti matšil: Ron-Arnar Pehka (185 cm), Sten Saaremäel (186), Kristian Kullamäe (193), Robin Kivi (194), Ander Talu (188), Märt Rosenthal (190), Marek Ruut (195), Karl-Joosep Lüüs (201), Riivo Siimon (195), Hendry Engelbrecht (200), Matthias Tass (208), Jaanis Sirkel (200).
Kuni 18-aastaste noormeeste EM B-divisjoni turniir peetakse 29. juuli-7. august 2016 Skopjes, Makedoonias. C-alagrupis on Eesti vastaseks Tšehhi, Island, Luksemburg, Taani, Holland
U-18 neidude koondis Balti matšil (nimekirjas veel 13 mängijat): Sofia Kosareva (169), Polina Ignatjeva (178), Sandra Tael (181), Kätrin Varik (175), Mariann Adelbert (186), Eleriin Vaino (179), Siiri Kliimson (200), Annabel Aer (178), Astrid-Mai Kaadu (177), Ege-Ly Viirmaa (170), Anette Lasemägi (185), Ludmila Neimark (168), Sandra Reinvald (180).
Kuni 18-aastaste neidude EM B-divisjoni turniir toimub 23. juuli-31. juuli 2016 Sarajevos, Bosnia & Hertsegoviinas. C-alagrupis on Eesti vastaseks Kreeka, Iirimaa, Inglismaa, Makedoonia. | Balti matš: U-18 koondised sõitsid turniirile | https://sport.err.ee/88834/balti-mats-u-18-koondised-soitsid-turniirile | EM-i peaprooviks U-18 vanuseklassi Eesti korvpallikoondistele saab Balti matš, mis peetakse tänavu Klaipedas. Reedest-pühapäevani on meie koondiste vastasteks Türgi, Läti ja Leedu. |
Täna avaldatud New York Times/CBS küsitluse kohaselt toetab nii Clintonit kui ka Trumpi 40 protsenti vastanuist, vahendas CNN.
Mõlema kandidaadi toetus on 36 protsenti, kui võtta arvesse ka Libertaarse Partei kandidaati Gary Johnsonit, keda toetab 12 protsenti küsitletuist.
CNN-i Polls of Pollsi viimase viie küsitluse analüüsi kohaselt on Clintonil jätkuvalt Trumpi ees 4-protsendipunktine edu, kuid nädal tagasi oli edu veel 7 protsendipunkti.
FBI lõpetas uurimise seoses Clintoni elektronpostkasti kasutamisega välisministriameti ajal. Küsitluse kohaselt usub aga 67 protsenti vastanuist, et Clinton ei ole usaldusväärne. Vaid 28 protsenti küsitletuist peab teda usaldusväärseks.
46 protsenti vastanutest arvavad, et Clintoni tegu välisministriametis oli ebaseaduslik.
Uue AP-GfK uuringu kohaselt kardab 81 protenti ameeriklastest Clintoni või Trumpi võidu pärast, sealhulgas neljandik vastanuist ütles, et nende jaoks pole tähtis, kumb valimised võidab, sest nad kardavad mõlemat. | Clintoni ja Trumpi toetus on võrdsustunud | https://www.err.ee/563418/clintoni-ja-trumpi-toetus-on-vordsustunud | Värske küsitluse kohaselt on demokraadi Hillary Clintoni ja vabariiklase Donald Trumpi toetus enne parteide kongresse võrdsustunud. |
Võistluste korraldaja Urmo Aava sõnul ei lubanud mehe tihe programm Tänakul kaasa teha kogu Rally Estoniat. "Tänak peab homme osalema testil, mis on vajalik WRC-sarjas edukaks esinemiseks ja seetõttu ei saa ta meie rallil osaleda," ütles Aava Vikerraadiole. "Teisest küljest tuli ta korraldajatele vastu, kui oli nõus laupäevasel Elva linnakatsel krosskardiga sõitma."
Reedel algavad Rally Estonia tegevused juba kell 13.00, kui sõidetakse kvalifikatsioonikatse Vana-Otepääl. Tartus, Raekoja platsil asuval poodiumil tasub olla juba kell 17.30, kui sealt sõidavad üle Historic autod. Kell 18.00 valivad prioriteediga sõitjad kvalifikatsioonikatse tulemuste alusel endale stardikoha, kell 18.15 on sõitjate avalik pressikonverents ja kell 18.30 autogrammide jagamine. Kell 19.00 sõidab esimene FIA ERC sarja võistleja üle stardipoodiumi.
Elva linnakatse start on laupäeval, 16. juulil algusega kell 20.00. 1,66 kilomeetrise katse start on Pargi tänavalt ja finiš Turuplatsi tänaval.
auto24 Rally Estonia sõidetakse 15.-17. juulil Tartus, Elvas ja Lõuna-Eesti teedel ning see on FIA ERC Euroopa autoralli ja FIA European Historic Sporting Rally meistrivõistluste etapp. | Rally Estonia korraldaja: Tänak peab homme osalema testil | https://sport.err.ee/88831/rally-estonia-korraldaja-tanak-peab-homme-osalema-testil | Sel nädalavahetusel peetakse Rally Estonia, kus laupäevasel Elva linnakatsel teeb krosskardil kaasa Poola MM-rallil teise koha saanud Ott Tänak. |
Froome edestab pärast etapi lõppu liidriks kuulutatud kaasmaalast Adam Yatesi (Orica-BikeExchange) 47 ning Kolumbia ratturit Nairo Quintanat (Movistar) 54 sekundiga. Tanel Kangert (Astana) kaotab Froome'ile 23.07, millega hoiab 23. positsiooni.
"Intsidendis kukkunud Froome ja austraallane Richie Porte (BMC) saavad sama aja, mis hollandlane Bauke Mollema (Trek - Segafredo)," seisis Prantsusmaa velotuuri korraldajate avalduses. "Kollane särk jääb Froome'ile." Nimelt oli Mollema kolmas osaline, kes kukkus koos Froome'i ja Porte'iga.
Kohtunike otsusega olid päri ka Froome ja Yates. "Kohtunikud tegutsesid õigesti, selle eest tänud neile ning korraldajatele," sõnas Froome. "Ma olen rahul, sest sellisel moel poleks ma endale kollast liidrisärki tahtnud," lisas Yates.
Seis 12/21 etapi järel:
1. Chris Froome GBR 57.11.33
2. Adam Yates GBR + 0.47
3. Nairo Quintana COL + 0.54
4. Bauke Mollema NED + 0.56
5. Romain Bardet FRA + 1.15
6. Alejandro Valverde ESP + 1.32
7. Tejay van Garderen USA + 1.32
8. Fabio Aru ITA + 1.54
9. Daniel Martin IRL + 1.56
10. Joaquin Rodriguez ESP + 2.11
23. Tanel Kangert EST +23.07 | Keset kaost kukkunud Froome'ile anti liidrisärk tagasi | https://sport.err.ee/88835/keset-kaost-kukkunud-froome-ile-anti-liidrisark-tagasi | Prantsusmaa velotuuri 12. etapi lõpus rajal peatunud kaameramehe mootorrattale otsa sõitnud ja kukkunud britt Chris Froome (Sky) kaotas intsidendi tõttu liidrisärgi, mille sai hiljem tänu kohtunike otsusele tagasi. |
Septembris algava turniiri paaride loosimine toimub 19. juulil. Serviti võimalikud vastased on Chambery Savoie HB, Csurgoi KK, US Creteil Handball, FC do Porto, CSU Poli Timisora, GRK Varazdin 1930, Dinamo Astrahan, HC Prilep, HC Dukla Praha, Haukar, ZTR Zaporižžja, HC Vojvodina, A.C.C Filippos Verias, Maccabi S. Rishon Lezion, OCI-Lions. | Põlva Serviti osaleb ainsa Eesti klubina eurosarjas | https://sport.err.ee/88836/polva-serviti-osaleb-ainsa-eesti-klubina-eurosarjas | Algaval hooajal osaleb ainsa Eesti klubina eurosarjades Põlva Serviti, kes lööb kaasa EHF-i karikasarjas. |
Teated Gruusia päritolu Shishani hukkumise kohta ringlesid meedias juba varem, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Nüüd kinnitas terrorirühmitus mehe hukkumist Mosuli lähistel, kus Iraagi väed peavad äärmuslastega juba mitmendat kuud lahinguid.
2013. aastal ISIS-ega liitunud Shishani oli organisatsiooni üks võtmefiguure ja olulisemaid sõjaväelisi juhte.
Pooleteise aastaga on ISIS kaotanud varem nende käes olnud territooriumist umbes kolmandiku. | ISIS kinnitas ühe oma juhi hukkumist Iraagis | https://www.err.ee/563420/isis-kinnitas-uhe-oma-juhi-hukkumist-iraagis | Terrorirühmitus ISIS kinnitas ühe oma juhi, Omar Shishani hukkumist Iraagis. |
Täna kella 15.15 paiku teatati häirekeskusele raskest liiklusõnnetusest Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 123. kilomeetril.
Esialgsetel andmetel kaldus Tallinna suunas liikunud sõiduauto Audi teepervele, kus sõitis tagant otsa samas suunas liikunud jalgratturile. Kokkupõrke järel ei saanud masin jätkuvalt pidama, vaid sõitis üle vastassuunavööndi teelt välja ning peatus alles põllumaal.
Jalgrattaga sõitnud ja autolt löögi saanud 35-aastane naine sai õnnetuses nii raskelt viga, et tema elu päästa ei olnud võimalik. Audit juhtinud 83-aastane mees ja kaasreisija viidi tervisekontrolliks haiglasse.
Politsei selgitas sündmuskohal, et autoroolis olnud 83-aastane mees oli kaine ning omas juhtimisõigust.
Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk ütles, et kõik üksikasjad selgitatakse uurimise käigus, kuid praegu teadaolevalt ei märganud autojuht mingil põhjusel jalgratturit piisavalt aegsasti. "Tegu on sirge teelõiguga, kus nähtavus on hea, teeperv hooldatud, asfalttee heas seisus ning kuiv. Need ja teisedki liiklusohutust suurendavad tegurid ei asenda aga liiklejate endi valvsust ja valmisolekut ootamatutele olukordadele kiiresti reageerida ning ohtu ennetada," selgitas ta.
Õnnetuse üksikasjade väljaselgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust.
Tänavu on Eestis juhtunud liiklusõnnetustes hukkunud 34 inimest, ka mullu samal ajaperioodil hukkus avariides 34 inimest. | Fotod: Jõgevamaal hukkus autolt löögi saanud jalgrattur | https://www.err.ee/563411/fotod-jogevamaal-hukkus-autolt-loogi-saanud-jalgrattur | Jõgevamaal Põltsamaa vallas juhtus Tallinna-Tartu maanteel traagiline liiklusõnnetus, milles hukkus autolt löögi saanud 35-aastane jalgrattaga sõitnud naine. |
Kolm aastat tagasi grupi entusiastide poolt poolteise kuuga ideest Baltimaade esimeseks staadionimaratoniks vormitud üritus on kasvanud üheks Eesti omapärasemaks jooksuvõistluseks, mille raames on sel aastal erandkorras kavas Eesti esimene 24 tunni jooks.
Tuleval neljapäeval-reedel toimuv jooksuüritus algab neljapäeval kell 15 laste- ja noortejooksudega. Kell 16 stardivad rajale ultrajooksjad, kelle eesmärk on 24 tunni jooksul läbida võimalikult palju 400meetriseid staadioniringe. Parima isikliku rekordiga on tulemas starti 52aastane valgevenelane Vladimir Kandõbo, kelle tulemus 208,077 km on joostud aga juba üle 20 aasta tagasi. Sellest aastast on tal kirjas kuu aega tagasi Vinnitsas joostud 144,961 km.
24 tunni jooksu favoriidina tuleb starti kaks aastat tagasi Espoos isikliku rekordi 204,153 km püstitanud pealinlane Aivar Luud (45), kes on ööpäevajooksjate unelmatepiiri 200 km ületanud ka 2007. ja 2015. aastal. 24 tunni jooksule on tulemas ka seitse vaprat naist, 24 tunni jooksu tulemuse on neist edetabelisse saanud saarlane Raili Rüütel, kes eelmisel aastal Torinos sai tulemuseks 124,884 km.
Kolmest kavas olevast maratonist esimese start antakse kell 16.15. Maratoonarid lähevad 105 ringi ja 195 meetrit läbima veel neljapäeva öösel kell 23.15 ja teise võistluspäeva hommikul kell 10. Lisaks on kavas ka veerandmaraton, mille raames fikseeritakse 10 000 meetri ehk klassikalise staadionijooksu aeg.
102 registreerunust 48 on end kirja pannud vähemalt ühele maratonile, kusjuures viis jooksjat plaanivad kirja saada kõigi kolme kavas oleva maratoni tulemuse. 15 inimest on Iisakusse staadionimaratonile võistlema tulemas kolmandat korda, 24 jooksjat on staadionimaratonil osalemas teist korda.
Jooksjate päritolukaart on meeldivalt kirju ja sinna kuuluvad: Alliku, Avinurme, Bobruisk, Helsingi, Iisaku, Illuka, Jõgeva, Jõhvi, Kadrina, Kassinurme, Kiikla, Kiili, Kohtla, Kohtla-Järve, Kohtla-Nõmme, Kose (nii Võrumaal kui Harjumaal), Kuressaare, Lüganuse, Lükati, Narva, Ogre, Paide, Peetri, Peterburi, Põlva, Pärnu, Püssi, Rae, Rakvere, Räpina, Sillamäe, Sosnõvõi Bor, Tallinn, Tartu, Toila, Tudulinna, Vaimastvere, Valga, Viimsi, Viljandi, Vinni-Pajusti. | Staadionimaratonil osaleb üle saja jooksja | https://sport.err.ee/88837/staadionimaratonil-osaleb-ule-saja-jooksja | Nädala aja pärast Iisakus kolmandat korda toimuvale Ida-Virumaa staadionimaratonile registreerus 102 inimest Eestist, Soomest, Lätist, Venemaalt ja Valgevenest. |
Kommersandi küsitletud jurist hoiatas, et sellega võtab Rosatom riski sattuda sanktsioonide alla.
Et sanktsioone vältida ei ole seadmete tarnimise kohta avaldatud ametlikke dokumente.
Juhul kui Rosatomit tabavad sanktsioonid, tekivad probleemid Soomel, kuna Rosatom hakkab ehitama Fennovoima tuumaelektrijaama, kirjutas Yle. | Leht: Vene Rosatom võidakse kanda sanktsiooninimekirja | https://www.err.ee/563422/leht-vene-rosatom-voidakse-kanda-sanktsiooninimekirja | Venemaa riiklik tuumaenergiakontsern Rosatom võidakse kanda lääne sanktsioonide nimekirja, kuna see on võitnud Krimmi poolsaarel hankekonkursi ja valmistub tarnima sinna seadmeid, kirjutab Kommersant. |
HO99O9
15. juuli kell 16:30 Nordea laval
Festivali oleks ikkagi mõnus alustada pauguga, muusikalise jalaga näkku. Festivalipohmell ei ole veel kallale roninud ning pea on värske, seega HO99O9 on täpselt õige valik. Päevasel ajal jõuab Nordea laval kuulajate ette alternatiivne müra-räpp, mis toob vägisi meelde Death Gripsi. HO99O9 ei ole ehk küll nii eksperimenteeriv ning hullumeelne, kuid külmaks ei tohiks nad jätta.
Väga meeldiv on ka näha, et Positivus hakkab kümnendaks sünnipäevaks saama välja enda indie -huinamuina mullist ning lavale astub eklektiline räpigrupp. Ei taha halba ilma paluda, aga vihmaga oleks see kontsert veel eriti pöörane.
Minor Victories
15. juuli kell 20:00 Nordea laval
Tegelikult ei ole Minor Victories kohta kuigi palju vaja öelda. Debüütalbumi välja andnud supergrupp, mille moodustavad Rachel Goswell bändist Slowdive, Justin Lockey Editors'ist, Stuart Braithwaite Mogwai'st ning James Lockey Hand Held Cine Club'ist. 2016. aasta üks põnevamaid albumeid, millel on korraga shoegaze 'ilikku kulgemist, post-rock 'ilikku raiumist ning üllataval kombel paistab selle tumeduse-hämaruse vahelt ka mõni päikesekiir. Või siis on need päiksekiired lihtsalt üks pettemanööver, mille järel industriaalsed sündid vaiba jalge alt ära tõmbavad? Eks ole näha.
Tõmbab pisut tuure maha, kuid hoogu ei tohigi liiga suureks ajada. Kaks päeva on veel ees, võtame rahulikult.
Hot Chip
15. juuli kell 21:00 Lattelecom laval
Pärast salakavalat kulgemist võiks äkki pisut möllata? Alati on tore, kui igavleva indie vahele jõuab ka värvilist-mitmetahulist tantsumuusikat. Hot Chip on end kuue albumiga tänaseks elavalt tõestanud ning nende kontsertesitused peaksid olema äärmiselt väljapaistvad. Laivbänd on võimas ning kuigi plaatidel tundub nende muusika tihti justkui lihtne ja primitiivne, siis laivis see nii ei ole. Instrumentatsioon muudab tiksuva house 'i laivis pigem eriilmeliseks big beat 'iks.
Vähegi ilusa ilma korral on nende muusika ka suurepärane kaaslane Positivusele sõitmiseks. Soovitan võtta kaasa viimase plaadi "Why Make Sense" ning romantilise "Made in the Darki".
Richard Hawley
15. juuli kell 22:15 Nordea laval
Sel aastal on üllatavalt kombel Positivusel väga palju rahulikku ning ootamatut alternatiivi. Päikseline raadiopopp on asendunud pigem nohikumuusikaga. Päikselisus ning soojus ei tulene mitte sellest, et artist karjuks laulus iga teise sõnaga "sunny", vaid meeleolu on suviselt kerge ning mõnus. Veidi aega Pulpi ridadesse kuulunud Richard Hawley astubki Positivuse esimese päeva õhtupimeduses Nordea lavale, et lasta kõlama enda pehme kammerpopp. Peaks olema hea lõpetus esimesele päevale, niiviisi vaikselt ja rahulikult.
Tema viimane plaat "Hollow Meadows" on midagi sellist, mida isegi ei kujutaks otseselt suvemuusikaks ette, kuid sealt tekib kindlasti põnev kontrast. Tasub kohale minna.
Baio
16. juuli kell 15:45 Lattelecom laval
Aastaid sai oodatud, et Positivusele jõuaks Vampire Weekend, kuid seda ei ole seni juhtunud. Sel aastal oleme me sellele aga kõige lähemal, kuna üle astub bändi bassimees Christopher Baio enda sooloprojektiga. See ei ole tõepoolest niivõrd mõjus ning kontsentreeritud. Baio muusikas ei kuula lapselikku toterdamist ega näe kõrvuni naeratust, millega on Vampire Weekendi looming üle valatud, kuid ta on sellele vaatamata äge karakter. Kammerlik ja akadeemiline, kuid sealjuures kergesti kuulatav ning maitsekas.
Kui oleks olemas žanr nimega Positivus-ballaad, siis tema sobiks täpselt sinna alla. Unesegasena hommikukohvi kõrvale kahtlemata hea kaaslane.
Liima
17. juulil kell 19:15 Palladium laval
Efterklang on sooja suvise tuulena Positivusest juba üle käinud, kuid sellest ei tasu end morjendada lasta. Värske bänd Liima ühendab endas veelgi enam nende toonast soojust, sest kampa on võetud ka Soome instrumentalist Tatu Rönkko. Nad lindistasid enda sooloplaadi "ii" materjali nelja nädala jooksul Soomes, Berliinis, Istanbulis ja Madeiral, mis annab tunda ilmselt ka kontserdil - seal on korraga pisut põhjamaist kargust, vaikset magamistoaproduktsiooni ja õhulist popphõngu.
Võib-olla ei täidaks nad ära ühtki Positivuse põhilava, kuid just seetõttu tasubki neid vaatama minna - nad astuvad üles Palladium telgis, kus andis kaks aastat tagasi täiesti hullumeelse kontserti Ameerika elektropopi duo Cherub. Usun, et Liima on vähemalt sama pöörane. Kui mitte enam...
Mercury Rev
16. juuli kell 22:30 Nordea laval
Taaskord üks klassik, kelle jõudmine Positivusele on täielik üllatus. 1989. aastal avalikkuse ette jõudnud art-rock 'i suurkuju Mercury Rev on aastate jooksul korduvalt saanud uue näo - esimesel kahel albumil oli bändiga kaasas laulja David Baker, kes andis bändile omapärase noise-pop meeleolu. Tänaseks on see aga pea täielikult minetatud (neid laule nad näiteks kontsertidel enam väga ei mängi) ning meeleolu on jäänud sarnaseks sellele, mis saavutati 1998. aasta plaadiga "Deserter's Songs". Õrn ja mõtlik, kuid sealjuures suurejooneline ning detailirohke.
Nende viimased albumid ("The Light in You", "Snowflake Midnight") on olnud küll ehk pisut ambitsioonitud ja väljapaistmatud, kuid see ei vähenda ootusärevust. Sel õhtupoolikul saab näha ilmselt kontserti, mis astub sama jalga tänapäevase "ma-olen-nii-emotsionaalne" poppmuusikaga, kuid teeb seda tõsisel ilmel. Keel ei ole hammaste vahel, vaid nad rebivadki end inimeste eest lõhki. Valusalt võimas.
M83.
16. juuli kell 23:30 Lattelecom laval
Kui kolmanda päeva õhtul jõuab kuulajate ette Air, siis saab end juba päev varem Prantsuse elektroonika lainele viia. Anthony Gonzaleze juhitud mastaapne popp-orkester uputab kuulaja piirideta muusika ookeani - seal võib kuulda nii nende teiselt plaadilt "Dead Cities, Red Seas & Lost Ghosts" pärit udust shoegaze 'i, eelmiselt albumilt "Hurry Up, We're Dreaming" kuuldud öist autosõidumuusikat või värske kauamängiva "Junk" pisut totrat süntpoppi. Õhtu täis ootamatusi, see on kindel.
Sarnaselt Hot Chipile tasub ka nende puhul tähelepanu pöörata just kontserdi instrumentatsioonile - see on nüansirohke ning täpne, pakkudes tihedaid helimaastikke ja sulnist kulgemist.
Kui te suurt huvi nende vastu ei tunne, siis tasub juba puhtalt "Midnight City" pärast kohale tulla. See popp-plahvatus paneb ilmselt rahva hulluma.
Charles Bradley & His Extraordinaires
17. juuli kell 16:15 Lattelecom laval
Juba aastaid on näha, et soul ning funk -muusika on Positivuse korraldajatele südamelähedased, kuid ühelgi korral ei ole sellest midagi suurt välja tulnud, Publikuhulk lava ees on kesine ning meeleolu kuigi kõrgele ei küündi. Ma olen aga kindel, et sel aastal läheb teisiti.
Charles Bradley on suurkuju, kelle kontserdi mahamagamine oleks patt - teda ei huvita, et inimeste telefonides on Pokemon GO, tal on ükskõik, kas raadios lõugab Nick Jonas või Carly Rae Jepsen. Ta elab siiani mõnekümne aasta taguses ajas ning teeb souli niiviisi, nagu teeks seda praegusel hetkel veel James Brown või Otis Redding. Ta jätkab kogu südame ning hingega seda muusikat, mis päev-päevalt enam unustusehõlma vajub.
Räägitakse, et kui ta laval eriti hoogu satub, siis tal hakkavad pisarad voolama...
Air
17. juuli kell 20:00 Lattelecom laval
Esinemine, millest ei oska midagi oodata. Tõesti, päris ausalt, ma ei tea, mis sealt tuleb. Airi debüütalbum "Moon Safari" on üks viimase paarikümne aasta tugevamaid tervikteoseid, mis paistab korraga silma nii originaalse tantsulisuse, tähelepaneliku meloodilisusega ning teerajajaliku enesekindlusega. Sealt on nad edaspidi aga langenud tihti pigem ambienti võrku - nad tegid heliriba Sofia Coppola teosele "Virgin Suicides" ning helindasid ka Georges Méliès kultusfilmi "Reis kuule". Neid kõiki ühendab airilik puudutus, kuid meeleolu ning tempo on üsna erinevad.
Sealt võib oodata seega kas prantslaslikku hull-elektroonika plahvatust või ambientset kulgemist. Ma panustaks sellele esimesele. " Kelly watch the stars" kummitab juba praegu.
Ning kui nende muusikast üldse midagi ei tea, siis tasub heita pilk värskele kogumikplaadile "Twentyears", mida Valner Valme ka arvustas.
Grimes
17. juuli kell 21:30 Nordea laval
Claire Elise Boucher ehk Grimesi esinemine Positivusel saab olema kindlasti ssekordse festivali üks tipphetki. Tema muusika ei püsi paigal, see on ülepingutatud ning -doseeritud poppmuusika, mis liigub hullumeelsest steampunk 'ist kuni vaikseima magamistoapopini. Tema ülesastumist Glastobury festivalil peeti üheks ürituse tipphetkeks ning see tõotab ainult head - ta on laval koos taustatantsijatega ning muusika tuleb fonogrammilt, kuid keda huvitab.
Grimesi muusika ei ole selline, mida kuulata võrkkiigest - kargamiseks, möllamiseks ning moshpit 'ideks võib vaimu kindlasti valmis panna. Sellest ei pääse.
Iggy Pop
17. juuli kell 22:30 Lattelecom laval
Festivali lõpetab sel korral täielik vanameister - sama juhtus ka eelmisel aastal, kui viimaseks esinejaks oli valitud Robert Plant, kuid tema unemuusikana toimiv vanamehe-folk ei kerkinud kuidagi esile ning lahkusin enne lõppu.
Iggy Pop on aga 69-aastane ning ma olen kindel, et kui tema astub lavale, siis publikul igav ei hakka. Ta rebib kindlasti laval seljast särgi (õnneks lubas pühapäevaks Lätti ligi 20 kraadi, seega kopsupõletikku ei tohiks ta saada) ning esitab muusikat enda mastaapset diskograafiast, mis ulatub tänaseks ligi 20 albumini.
Kui te ei ole varem Iggy Popi kuulanud, siis kõike te nii või naa enam läbi ei jõua töötada, aga kolm albumit võiks kindlasti ette võtta. The Stoogesi omanimeline debüütplaat, Iggy Popi teine sooloalbum "Lust for Life" ning sel aastal avalikkuse ette jõudnud "Post Pop Depression". Antud kolmik annab hea läbilõike sellest, mis aastatega muutunud on. | Kultuuriportaali 12 soovitust Positivus festivaliks | https://kultuur.err.ee/312982/kultuuriportaali-12-soovitust-positivus-festivaliks | 15. juulil saab alguse Baltikumi üks olulisemaid muusikasündmuseid, kui kolmeks päevaks kogunevad Salacgrīva linna Lätis muusikafännid, nautimaks Positivus muusikafestivali. Kava on aga tihe ning artiste on seal meeletult, seepärast andis kultuuriportaal 12 juhist, millele festivalil tähelepanu pöörata. |
Küsimusele, kuidas nad hindavad Porošenko tööd presidendina, vastas 47,7 protsenti, et ei kiida üldse heaks ja 27,6 protsenti pigem ei kiida heaks.
Presidendi tegevuse kiidab täielikult heaks 2,6 protsenti, veel 17,8 pigem kiidab heaks. Vastamisega jäi kimpu 4,3 protsenti küsitletutest.
Groismani tööd ei kiida üldse heaks 46,5 protsenti vastanutest, 23,9 protsenti pigem ei kiida heaks, 1,9 protsenti kiidab täielikult heaks, 16,2 pigem kiidab heaks. Vastamisega jäi kimpu 11,5 protsenti küsitletutest.
Andri Parubi tööd raada esimehena ei kiida üldse heaks 52,9 protsenti vastanutest, 23,5 protsenti pigem ei kiida heaks, 1 protsent kiidab täielikult heaks, 10,2 pigem kiidab heaks. Vastamisega jäi kimpu 12,4 protsenti küsitletutest.
Küsitluse kohaselt arvab 42,4 protsenti vastanutest, et Ukraina liigub ilmselgelt vales suunas, 33,6 protsenti – pigem vales suunas, 1,9 protsenti – ilmselgelt õiges suunas, 15,7 protsenti – pigem õiges suunas. Vastamisega jäi kimpu 6,4 protsenti küsitletutest.
Küsitlus toimus 29. juunist 8. juulini kõikides oblastites peale sisside käes olevate Donetski ja Luganski oblasti rajoonide ning okupeeritud Krimmi. Küsitleti isikliku usutluse käigus 2001 täisealist. Veamäär ei ületa 2,2 protsenti. | Porošenko tööd hindab halvaks pea pool ukrainlastest | https://www.err.ee/563412/porosenko-tood-hindab-halvaks-pea-pool-ukrainlastest | Kindlalt halvaks hindab president Petro Porošenko tööd 47,7 protsenti küsitletud Ukraina elanikest, peaminister Volodõmõr Groismani tööga ei ole üldse rahul 46,5 protsenti, selgus sotsiaaluuringute keskuse Sofia küsitluse tulemustest neljapäeval. |
26-aastane Aregawi põrus käesoleva aasta veebruaris meldooniumi kasutamisega. Etioopias sündinud, kuid nüüd Rootsit esindav ja kolm aastat tagasi 1500 meetri jooksus maailmameistriks kroonitud Aregawi ei võtnud kordagi dopingusüüdistust omaks.
Rootsi kergejõustikuliidu presidendi Stefan Olssoni sõnul oodati otsust sügisel ja algselt Rio de Janeiro olümpiakoondisesse valitud Aregawi arvati dopingusüüdistuste tõttu sealt välja. Kas Aregawi Riosse pääseb, seda otsustavad Rootsi kergejõustikuliit ja olümpiakomitee. | Rootsi keskmaajooksja pääses dopingusüüdistustest | https://sport.err.ee/88830/rootsi-keskmaajooksja-paases-dopingusuudistustest | Rootsi dopingukomisjon vabastas jooksja Abeba Aregawi dopingusüüdistustest. |
„EM-il osales 50 meeskonda 14 riigist. Peeti 14 rajasõitu ja üks 20-meremiiline rannikusõit. Tuuled olid võistluse kestel tugevad – 8-12 m/s, äkiliste kuni 18 m/s ulatunud pagidega,” sõnas Roosma Brestis valitsenud olude kohta.
Üldarvestuses tulid Andres Laul ja Ain Roosma (NYCS) 26. kohale. Teine Eesti meeskond August Luure ja Erki Laur (NYCS) lõpetasid EM-i 41. tulemusega.
Seenioride seas saavutasid teise koha britid Tim Neal ja Bob Fry ning kolmanda prantslased Birgit Krahe ja Christian Roux. Üldarvestuses said Euroopa meistri tiitlid belglased Patrick Demesmaeker ja Gilles Tas, hõbemedalid läksid hollandlastele Jolbert Vandijkile ja Frank De Waardile ja pronksised autasud viimaste kaasmaalastele Elke Delnoozile ja Jeroen Van Leeuwenile. | Laul ja Roosma tulid F18 katamaraanil seenioride Euroopa meistriteks | https://sport.err.ee/88829/laul-ja-roosma-tulid-f18-katamaraanil-seenioride-euroopa-meistriteks | Prantsusmaal Brestis toimunud F18 katamaraaniklassi Euroopa meistrivõistlustel saavutasid Andres Laul ja Ain Roosma seenioride arvestuses esikoha. |
28-aastane ja 188 cm pikkune Žabas viskas Eesti liigas keskmiselt 16,5 punkti, võttis 4,2 lauapalli ning andis 3,2 resultatiivset söötu mängus. Europe Cupil olid mehe näitajad 13,4 punkti, 3,8 lauda ja 3,4 söötu ning Balti liigas 12,9 punkti, 3,0 lauda ja 4,3 söötu kohtumise kohta, vahendas Eurobasket.
Aegean, kus aastatel 2013/2014 mängis Gregor Arbet, sai lõppenud hooajal Kreeka meistrivõistluste kõrgliigas põhiturniiril kaheksanda koha, kuid kaotas veerandfinaalis mängudega 0:2 hilisemale meistrile Pireuse Olympiakosele. | Tartu Ülikool/Rocki tagamängija on siirdumas Kreekasse | https://sport.err.ee/88828/tartu-ulikool-rocki-tagamangija-on-siirdumas-kreekasse | Mullu Tartu Ülikool/Rocki esindanud Leedu korvpallur Evaldas Žabas on liitumas Kreeka kõrgliigaklubiga Rethymno Aegean. |
Läbi riiulipanga käisid suured rahasummad, kuni mitu miljonit eurot päevas. Politsei on alustanud kriminaalasja ning juhtumiga seoses kinni pidanud kolm inimest, ütles Läti politseiameti pressiesindaja Dairis Anučins LETA-le.
Lisaks kinni peetud inimestele olid riiulipangaga seotud ka mitmed inimesed, kes tegid nii-öelda tehnilist tööd ehk kirjutasid valmis fiktiivsed lepingud, korraldasid rahaülekandeid, pakkusid IT-tuge ning muud.
Enda illegaalse tegevuse varjamiseks kasutasid grupeeringu liikmed Anučinsi sõnul mitmeid ettevõtteid ning nende ettevõtete pangakontosid Lätis, Eestis, Poolas, Venemaal ja teistes riikides.
Kõik kolm kinni peetud isikut on Läti politsei andmetel välisriigi kodanikud. Grupeeringu kontorit läbi otsides konfiskeeris politsei olulisi tõendeid, mis peaksid uurimist aitama, muuhulgas salvestusseadmed, sularaha ja dokumente. | Läti politsei pidas kinni Eesti firmasid kasutanud riiulipanga pidajad | https://www.err.ee/563408/lati-politsei-pidas-kinni-eesti-firmasid-kasutanud-riiulipanga-pidajad | Läti politsei majanduskuritegude talitus pidas kinni grupi välisriigi kodanikke, kes käitasid politsei andmetel Riias riiulipanka, mis enda tegevuse varjamiseks kasutas muuhulgas Eesti ettevõtteid. |
Viljandisse tulevad juulikuu viimaseks nädalavaheteks peosarjad, mida enamasti on võimalik nautida vaid Tallinnas. Nii näiteks on kohal üks populaarseim klubiõhtusari Haigla, peamiselt Studios tegutsev Flavours ning rahvusvahelise muusikakoolitusprogrammi Red Bull Music Academy vilistlased Madis Nestor, DJ Quest ja Dave Storm.
Programmi kuuluvad ka Kalamari Union, Still Out, MK (Raadio 2, Urbanism), Tarrvi Laamann (Raadio 2, Bashment FM), Don Erikson (Raadio 2, Etnokonservid) ja DJ Philgood (Yo!Hoov). | Viljandi pärimusmuusika festival toob kokku Eesti peosarjad | https://menu.err.ee/291528/viljandi-parimusmuusika-festival-toob-kokku-eesti-peosarjad | 28-31. juulil toimub Viljandis klubis Cheers "Cheers Folk Weekend", kus saavad kokku mitmed Eesti peosarjad. |
"Türgi ei ole Euroopa jaoks oht. Tegemist on suure riigiga, mis võtab enda kanda suure osa Euroopa koormast," märkis Yildirim viidates näiteks rändekriisile.
Küsimusele, mida ta ütleks Johnsonile, vastas Türgi valitsusjuht järgnevalt: "Jumal aidaku ja kasvatagu teda. Ma loodan, et ta ei tee rohkem vigu ning üritab türklastega ära leppida."
"May God help him and reform him" Turkish PM's message to UK Foreign Secretary @BorisJohnson https://t.co/5CRcemKpft
— BBC HARDtalk (@BBCHARDtalk) July 14, 2016
Suurbritannia uus peaminister Theresa May nimetas eile õhtul Londoni endise linnapea ja Brexiti-kampaania juhtfiguuri Boris Johnsoni välisministriks. Kui osa analüütikuid peab seda jahmatavaks otsuseks, siis teised näevad selles kavalat käiku, mille abil May on pannud oma konkurendi väga ebamugavasse olukorda. Täna levis sotsiaalmeedias ka video Johnsoni esimesest tööpäevast välisministrina ning näha on, et ta ei tundunud olevat oma tavapärases optimistlikus meeleolus.
New foreign secretary @BorisJohnson seemed unable to find his car when he left his house this morning https://t.co/kDx7J6W8XF
— Sky News (@SkyNews) July 14, 2016 | Türgi peaminister Boris Johnsoni kohta: Jumal aidaku ja kasvatagu teda | https://www.err.ee/563409/turgi-peaminister-boris-johnsoni-kohta-jumal-aidaku-ja-kasvatagu-teda | BBC saatele "HARDtalk" intervjuu andnud Türgi peaminister Binali Yildirim ütles, et äsja Briti välisministriks saanud Boris Johnson tegi vea, kui kasutas Brexiti kampaania ajal negatiivset kuvandit Türgist. |
Portugallasest treener suutis sel suvel Old Traffordile meelitada endise Barcelona, Milani ja Paris Saint-Germaini 34-aastase mängija Ibrahimovici ja iseloomustas teda kolme omadussõnaga, vahendas Soccernet.ee.
"Ta on võitja, ta on väravalööja ja ta on naljakas - ta on vahva sell," ütles Mourinho, kes on varasemalt Ibrahimoviciga koos töötanud Milano Interi päevilt.
"Sa pead teda mõistma. Ta on naljakas sell ja kui sa ei tunne teda, siis võib-olla jääb mulje, et mõned tema ütlesed tunduvad ülbed," selgitas Mourinho. "Ma olin õnnelik, et suutsin ta enda meeskonda tuua ja ilmselt on ka tema õnnelik, et saab minu käe all töötada."
Mourinho ja Ibrahimovici esimene ametlik mäng Manchester Unitedi eest leiab aset 7. augustil kui superkarikas kohtutakse möödunud hooaja Premier League'i võitja Leicester Cityga. | Mourinho iseloomustas Ibrahimovici kolme sõnaga | https://sport.err.ee/88824/mourinho-iseloomustas-ibrahimovici-kolme-sonaga | Inglismaa jalgpalliklubi Manchester Unitedi peatreener Jose Mourinho iseloomustas endist Rootsi koondise ründajat Zlatan Ibrahimovici kolme sõnaga. |
Suurbritannia uus peaminister Theresa May määras eile uueks välisministriks Boris Johnsoni, vahendas Reuters.
Zahharova märkis, et "Moskva ei jää igatsema" Johnsoni eelkäija Philip Hammondi ametist lahkumist.
Kreml on tervitanud Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust. Pressiesindaja Dmitri Peskov ütles varem, et suhted Suurbritanniaga on seni olnud ebakindlad. "Me loodame, et uue reaalsusega võtab võimust arusaamine, et meie riigiga on vaja häid suhteid," ütles ta pärast referendumi tulemuste selgumist. | Venemaa tahab suhetes Suurbritanniaga uut lehekülge | https://www.err.ee/563404/venemaa-tahab-suhetes-suurbritanniaga-uut-lehekulge | Moskva ootab Venemaa-Suurbritannia suhetes uue lehekülje pööramist, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova. |
Täna avaldatud iga-aastases tulemustabelis on liikmesriigid keskmise innovatsioonitaseme alusel jagatud nelja rühma. Rootsi, Taani, Soome, Saksamaa ja Madalmaad on innovatsiooniliidrid, kelle innovatsioonitase ületab märkimisväärselt Euroopa Liidu keskmist. Iirimaa, Belgia, Ühendkuningriik, Luksemburg, Austria, Prantsusmaa ja Sloveenia on tugevad innovaatorid, kelle innovatsioonitase ületab ELi keskmist või on selle lähedal.
Eesti kuulub nn mõõdukate innovaatorite hulka, kelle näitajad jäävad ELi keskmisest allapoole. Samas rühmas on Eestist paremad tulemused vaid Küprosel. Kõige tagasihoidlikumad innovaatorid on Bulgaaria ja Rumeenia, kelle innovatsioonitase on ELi keskmisest oluliselt madalam. Kõige kiirem on innovatsiooni areng olnud Lätis, Maltal, Leedus, Madalmaades ja Ühendkuningriigis.
Eesti paistab eelkõige silma soodsate rahastamistingimuste poolest, olles selles valdkonnas Soome järel teisel kohal. See näitab avaliku sektori valmisolekut toetada teadus- ja arendustegevust ning riskikapitali kättesaadavust eraettevõtetele uue tehnoloogia arendamiseks. Teisel kohal Saksamaa järel on Eesti ka ettevõtete investeeringute valdkonnas, mis tähendab et Eesti ettevõtted investeerivad teistega võrreldes enam innovatsiooni, sh seadmetesse ja masinatesse, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Komisjoni sõnul on innovatsiooni vallas juhtpositsiooni saavutamise eelduseks tasakaalustatud innovatsioonisüsteemi olemasolu, kus oleks ühendatud nii era- kui ka avaliku sektori investeeringud, äri- ja teadusmaailma toimiv partnerlus, tugev hariduslik aluspõhi ja tipptasemel teadustöö. Innovatsiooni majanduslik mõju peab avalduma nii uuenduslike toodete müügis ja ekspordis kui ka töökohtade tekkes.
„Juhtivad riigid ja piirkonnad toetavad innovatsiooni laiahaardeliselt: nii investeeringute, hariduse, paindlike töötingimuste kui ka selle kaudu, et tagavad riigiasutustes ettevõtlust ja innovatsiooni väärtustava suhtumise,“ märkis teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas. | Eesti püsib innovatsiooninäitajate poolest Euroopa keskmike hulgas | https://www.err.ee/563407/eesti-pusib-innovatsiooninaitajate-poolest-euroopa-keskmike-hulgas | Euroopa Komisjon avaldas täna 2016. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli, milles Eesti asub sarnaselt eelmise aastaga 14. kohal,
Liidriks on taas tõusnud Rootsi ja kõige kiiremini kasvav innovaator on Läti. |
29-aastasel Maroko koondislasel, kes mullu esindas Bayernit 23 korda, on Itaalias vaja veel läbida arstlik kontroll.
Benatia on oma 11-aastase profikarjääri jooksul kuulunud ka Marseille Olympique, Toursi, Lorent'i, Clermont'i, Udinese ja AS Roma rivistusse. Bayernisse siirdus mees pärast nelja Itaalias veedetud hooaega 2014. aastal. | Torino Juventus hankis Müncheni Bayernist kaitsja | https://sport.err.ee/88823/torino-juventus-hankis-muncheni-bayernist-kaitsja | Valitsev Itaalia jalgpallimeister Torino Juventus täiendas meeskonna rivistust Saksamaa meistri Müncheni Bayerni kaitsja Medhi Benatiaga. |
Reaktorile, mis lõpetas rikke tõttu automaatselt töö, ohtu ei ole, vahendas BBC.
Tuumajaama pressiesindaja Antal Kovacsi sõnul võib reaktor taas tööle hakata reedel. | Ungari sulges ajutiselt tuumajaama reaktori | https://www.err.ee/563402/ungari-sulges-ajutiselt-tuumajaama-reaktori | Ungari sulges ajutiselt Paksi tuumajaama reaktori juhtimisseadme rikke tõttu, teatas riigi aatomienergia asutus. |
SprayPrinteri meeskond printis Arraku pildist pop–punk repro ja lõikas selle siis postkaartideks. Nii tänas ettevõte neid, kes rahvusvahelisel Indiegogo platvormil SprayPrinteri vaid idee baasil ostsid.
Jüri Arrak ütles, et näeb tehnoloogias huvitavat väljendusvahendit ning lisas, et vaja on leida vorm, mis sellele meetodile vastaks.Varem on SprayPrinterit väljendusvahendina katsetanud kunstnikud Edward von Lõngus ja Sänk.
SprayPrinteriga piltide trükkimiseks on vaja aerosoolpurgile spetsiaalset otsikut, nutitelefoni ja SprayPrinteri mobiilirakendust. Nii saab spreiprintida enda pilte, kuid läbi rakenduse on võimalik osta ka valmiskujundusi.
Ettevõte paneb esimese partii printereid kokku enda Tartu töökojas.
SprayPrinter on juhtmevaba printer, mis kodustest tingimustes trükib pildid või kujundused nutitelefonist mistahes seinale. Seadme kasutamiseks on tarvis SprayPrinterit, äppi ning nutitelefoni. Kasutaja valib välja, mida soovib seinale kanda, ühendab printeri klassikalise aerosoolvärvipurgiga ning kannab disaini vaba käega pikselhaaval seinale. | Tükid Jüri Arraku teosest saadeti üle maailma laiali | https://kultuur.err.ee/312989/tukid-juri-arraku-teosest-saadeti-ule-maailma-laiali | SprayPrinter saadab juuli lõpus välja printerid esimestele ostjatele. Enne üllatas ettevõte aga esimesi toetajaid tükiga Jüri Arraku teose spreiprinditud reprost. |
Enam kui tuhande allkirjaga pöördumises, millele on alla kirjutanud paljud muusikamaailma suurkujud nagu Andrea Bocelli, Daniel Buren, Klaus Meine, samuti Kristiina Ehin, Mikk Targo ja Erkki Sven Tüür Eestist, soovivad loojad, et valitsused lõpetaks nende huvide ja õiguste allasurumise ning võimaldaks läbi seadusemuudatuste interneti kaudu levitatava muusika ja filmide tasudest osa saada ka neil.
Kiri, milles muusikud paluvad ühtlasi kiiret kohtumist Euroopa Komisjoni presidendi Jean Claude Junckeriga, on mitmeid etteheiteid praeguse üha massilisemaks muutuva trendi suhtes, kus suured tehnoloogiafirmad nagu Youtube, Spotify ja teised vahendavad läbi interneti loomingut tarbijani, kuid on keeldnud aktsepteerimast loojate autoriõigusi. “Veelgi hullem sellest, et need platvormid pääsevad tasude maksmisest, on see, et see tegevus tõmbab jätkuvalt allapoole kogu loomingu turuväärtust, kuni on selle viinud täiesti põhja,” seisab kirjas.
Autorid, kelle seas on nii lauljaid, heliloojaid, filmiloojaid, ja palju teisi nendivad, et enam ei ole aega seaduste kosmeetiliseks parandamiseks, vaid nüüd on viimane aeg panna tehnilised platvormid vastutama ka autoriõigustega kaitstud tegevuste eest.
Eesti Autorite Ühingu juhi Kalev Rattuse sõnul on selgemast selgem, et olukorras, kus üle 90 protsendi internetis levitatava sisu eest kogutud rahast rändab üksikute suurfirmade taskusse ning muusikamaailmas on muusika plaadistamine muutunud luksuseks ja turunduslikuks veidruseks sadadele tuhandetele muusikutele ja autoritele, on midagi väga paigast ära.
“Me võime ju kiita imetabast digiajastut, et küll on tore, kui kõike lahedat saab kätte tasuta, kuid me peaks ka suutma mõelda paarkümmend aastat ette ja küsima, kas ja kes tahab tulevikus meile neid südamlikke ja haaravaid kunstiteoseid luua, kui nad peavad seda tegema muu töö kõrvalt pisku eest, millel on enamuse jaoks selgelt vaid eneseteostuslik väärtus. Ja kui lisada, et samal ajal teevad mõned gigandid sellesama “väärtusetu” loominguga kauplemisel sadu miljoneid ja miljardeid eurosid kasumit, siis saame ju aru, et see tasakaalupunkt vajab kiiret korrektsiooni," lisas Rattus. | Muusikaloojad nõuavad Euroopa Komisjonilt õiglast rahajagamist | https://kultuur.err.ee/312991/muusikaloojad-nouavad-euroopa-komisjonilt-oiglast-rahajagamist | Euroopa muusikaloojad, nende hulgas mitmed tuntud muusikategijad Eestist, pöördusid Euroopa Komisjoni poole, kuna peavad autoritasude praegust jagunemist ebaõiglaseks. |
"Nad ei ole kunagi öelnud ühtki sõna selle kohta," ütles Assad NBC Newsile, viidates vestlustele president Vladimir Putini ja ametnikega. Assadi sõnul otsustab vaid Süüria rahvas, "millal on aeg tulla ja millal minna", vahendas BBC.
Assadit kuritegudes süüdistav USA ütleb, et konfliki lõpetamiseks ja poliitiliseks üleminkuks on vajalik tema võimult lahkumine.
Venemaa toetab Süüria valitsust võitluses mässulistega nii sõjaliselt kui ka diplomaatiliselt, kuid Putin on öelnud, et vaid poliitiline lahendus võib konflikti lõpetada.
USA välisminister John Kerry valmistub lendama Moskvasse, et pidada läbirääkimisi Süüria üle.
Assad ütles, et ta ei ole mures selle pärast, et Washington ja Moskva lepiksid kokku milleski, mis sisaldaks tema ametist lahkumist.
"Sest Venemaa poliitika ei põhine lepete tegemises. See põhineb väärtustel," ütles ta.
Assadi sõnul läheb aega vaid mõni kuu, kui ta taastab kogu kontrolli Süürias. Ta lisas, et terrorism Süürias tõugati tagasi alles siis, kui Venemaa sekkus. USA-l ei ole tema sõnul ISIS-ega võitlemisel tõsi taga.
"Me tahtsime neid terroriste alistada, samas kui USA tahtis tegeleda nende gruppidega selleks, et Süüria valitsust kukutada," ütles Assad. | Assad: Venemaa pole kunagi minu võimult lahkumisest rääkinud | https://www.err.ee/563410/assad-venemaa-pole-kunagi-minu-voimult-lahkumisest-raakinud | Süüria presidendi Bashar al-Assadi sõnul ei ole Venemaa kunagi rääkinud tema võimult lahkumisest. |
Erivajadusega purjetamishuvilistele antakse pühapäeva õhtul Noblessneris ülevaade ohutusest, paadi ehitusest ja lihtsamatest manöövritest ning pakutakse neile võimalust omandatut kogenud juhendajate käe all ka merel praktiseerida.
Projekti eestvedaja Külli Haava sõnul on parasportlased maailmas purjetamises võistelnud pea kolmkümmend aastat. “Eestis ei ole purjetamissport erivajadustega inimesteni veel jõudnud, ent loodame sel nädalavahetusel leida neid invasportlasi, kes sooviksid alustada regulaarsete treeningutega ning miks mitte võtta sihiks ka võistlussportlase karjäär,” rääkis Haav. Tema sõnul saavad füüsilise erivajadusega inimesed väga edukalt iseseisvalt purjetamisega hakkama.
“Korraldame projekti sedavõrd rahvarohkel sündmusel muuhulgas ka selleks, et erivajadusega inimeste nägemine linnapildis ja spordimaastikul muutuks üha tavapärasemaks vaatepildiks, mida viltu vaatamise asemel hoopis toetatakse ja julgustatakse,” kinnitas Külli Haav.
Kõik parasportlased on oodatud projektis osalema pühapäeval kell 18.00 Noblessneri sadamasse. Vajalik on eelregistreerimine. Täpsemat infot leiab sündmuse Facebooki lehelt "Erilised Purjetajad".
Purjetamine toimub kahemehepaatidega, milles kapteniks võistluspurjetaja, eelnevalt kaldal instrueerimine ja päästevahendite jagamine. Purjetamishuvilisi juhendavad Noblessneri purjetamiskooli treener Jaak Lukk ja kogenud parapurjetaja Anre Nõmme. | Merepäevadel viib projekt “Erilised purjetajad” erivajadusega inimesed merele | https://sport.err.ee/88821/merepaevadel-viib-projekt-erilised-purjetajad-erivajadusega-inimesed-merele | Eesootaval nädalavahetusel toimuvate Tallinna Merepäevade raames tutvustavad Eesti Paraolümpiakomitee ja Noblessneri Purjetamiskool erivajadusega inimestele purjespordi võimalusi. |
Apuulia maakonnas Bari ja Barletta vahelisel raudteel põrkas eile kohaliku aja järgi kell 11.30 kokku kaks reisirongi. Tegemist oli ülitugeva laupkokkupõrkega, sest mingil põhjusel olid vastassuundadest tulevad rongid sattunud samale rongirajale. Hukkus vähemalt 23 inimest, kuid võimalikke surnukehi otsitakse sündmuskohalt endiselt, vahendas The Local.
Prokuratuur on alustanud kriminaalmenetlust kuritahtlikku surma põhjustamist puudutava paragrahvi alusel.
Kohaliku ajakirjanduse väitel on raudteetaristu piirkonnas vananenud ning selle moderniseerimiseks saadi aastatel 2007-2013 ka Euroopa Liidu toetus, kuid remonditöödega pole veel eriti kaugele jõutud. Seega uurib prokuratuur lisaks konkreetsele õnnetusele ka seda, miks Euroopa Liidu rahastatud projekt nii kaua veninud on.
Näiteks on praeguseks selgunud, et vastassuunas liikuvate rongide jaoks mingit automaatset hoiatussüsteemi polnud ning jaamaülemad teavitasid üksteist ja rongijuhte liikluse kohta mobiiltelefonide abil.
Esialgsetel andmetel pidi üks rongidest ootama jaamas nii kaua, kuni teine rong mööda sõidab, kuid jaamaülem andis mingil põhjusel loa jaamast lahkuda varem kui ette nähtud.
Õnnetus juhtus Andria ja Corato vahelisel raudteelõigul ning Andria jaamaülem Vito Piccarreta on ajalehele La Stampa juba tunnistanud, et võis segaduse ja rongide hilinemise tõttu loa liiga vara anda. Jaamaülem on kohalikus raudteevõrgus töötanud 24 aastat ja on juhtunu tõttu ise samuti tõsises šokis. Samas rõhutas ta, et teda ei saa pidada juhtunu ainsaks süüdlaseks.
Rongiliini haldab eraettevõte Ferrotramviaria, mingeid varasemaid ohutusnõuete rikkumisi pole firmal olnud. Ferrotramviaria on üks umbes kolmekümnest erafirmast, mis tegelevad Itaalia kohaliku tähtsusega rongiliinidega, mida riiklik operaator Trenitalia ei halda.
Viimati juhtus Itaalias suurem rongiõnnetus 2009. aastal, kui propaani vedanud kaubarong Viareggio linnas rööbastelt maha sõitis ja plahvatas. Siis hukkus 29 inimest. | Jaamaülem võttis Itaalia ajalehes vastutuse traagilise rongiõnnetuse eest | https://www.err.ee/563400/jaamaulem-vottis-itaalia-ajalehes-vastutuse-traagilise-rongionnetuse-eest | Itaalia meedia andmetel on teisipäeval Apuulia maakonnas toimunud rongiõnnetuse üks süüdlastest kindlaks tehtud. Tegemist olevat jaamaülemaga, kes andis rongijuhile valel ajal loa jaamast välja sõita ning kes on oma süüd juba enne juurdluse lõppu meediale tunnistanud. |
Pariisist pärit Justice on andnud vihjeid uue materjali kohta mitmel korral - mõned kuud tagasi liikus Twitteris pilt, kus duo sõlmis lepingut Prantsuse plaadifirmaga Because Music, vahendas NME. Samuti sai värske loo "Safe and Sound" fragmenti kuulda ka Sonar muusikafestivalil - Ed Banger House Party DJ-sett algas tundmatu looga, mida üks fännidest Shazam'ist otsis ning leidis, et tegu on Justice'i nimetu palaga.
Veel puuduvad aga andmed, et oleks oodata Justice'i kolmandat albumit.
Kuula värsket lugu siit: | Justice avaldas uue loo | https://kultuur.err.ee/312990/justice-avaldas-uue-loo | Prantsuse elektroonikaduo Justice avaldas uue loo "Safe and Sound", mis on esimene singel viie aasta järel. |
Lugesin artilklit ” Jaak Kiviloog: häbi või teabepuudus – miks eestlane Soomes eestlast (ja eestlust) väldib? ”. Olen Helsingis klaveri- ja akordioniõpetajana ning laste hommikuringi ja muusikaringide juhendajana tegutsenud poolteist aastat.
Võin öelda, et nende kõige pisemate muusikahuviliste (1,4-2-aastaste) vanemad on küll väga ühtehoidvad. Enne tundide algust lapsed mängivad ja vanemad saavad omavahel jagada muljeid ja nii see toimub iga nädal. Suuremate laste puhul see nii ei avaldu enam, pigem on vanematel kiire (lapsed on 30 min või 45 min tunnis, vanemad käivad sel ajal poes või mujal). Kui tund lõpeb, aitab iga vanem lapse riidesse ja siis koju. Omavahel suhtlemist pole enam niimoodi märgata, nagu nooremate puhul.
Venelaste puhul näen küll rahvuslikku ühtekuuluvust palju, palju rohkem. Nad peavad lugu oma rahvusest, on uhked selle üle, et on venelased. Eestlased tõesti mõnikord justkui kardavad näidata ja öelda, et on eestlased. Pigem üritatakse rääkida vigast soome keelt, selle asemel et rääkida emakeelt – eesti keelt. (Muidugi on see ametiasutustes enesestmõistetav, et Soomes elades ja töötades räägime soome keelt.)
Tänavapildis ja ühistranspordis eestlased vahel küll endast head muljet ei jäta: väga ropp sõnavara, väga valju kõnemaneer jm. Muidugi võib seda tihti märgata ka soomlaste (kahjuks ongi see vahest neilt üle võetud käitumine) ja veel mõnede teiste rahvuste puhul. Sellest hoolimata on siin aga palju väga tublisid eestlasi.
Minu arust peaksid eestlased rohkem kokku hoidma ja uhked olema, et meid on nii palju Soomes elamas ja töötamas. Tuleks väärtustada oma juuri, õpetada ka järeltulevatele põlvedele esivanemate kombeid ja tavasid, et jääks püsima meie pisike rahvus ja kaunis emakeel. Omalt poolt püüan küll muusikaringides sellele igati kaasa aidata.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Kiri: Soomes elavad eestlased võiks rohkem kokku hoida ja oma rahvuse üle uhkemad olla | https://www.err.ee/563406/kiri-soomes-elavad-eestlased-voiks-rohkem-kokku-hoida-ja-oma-rahvuse-ule-uhkemad-olla | Soomes elavad eestlased peaksid väärtustama oma juuri ning õpetama ka järeltulevatele põlvedele esivanemate kombeid ja tavasid, et jääks püsima rahvus ja emakeel, tõdeb muusikaõpetaja Enni Mardiste. |
Jaapani ringhääling (NHK) teatas kolmapäeval viitega tundmatuks jääda soovinud allikatele, et Jaapani keiser Akihito on väljendanud soovi mõne aasta pärast loobuda troonist oma vanima poja kasuks.
Viimati loovutas Jaapani elusolev keiser võimu 200 aastat tagasi. Jaapani seadustes puudub juriidiline mehhanism troonist loobumiseks ning keisri tagasiastumine eeldaks seaduse muutmist.
Monarhide valitsusorgan eitas plaani kategooriliselt.
"See pole üldse tõsi," sõnas esindaja Shinichiro Yamamoto kolmapäeva õhtul.
Keiser on "hoidunud pikka aega süstemaatiliste küsimuste arutamisest, võttes arvesse tema majesteedi põhiseaduslikku positsiooni," lisas ta.
Varem jumalikustatud keisri positsioon Jaapani ühiskonnas on pärast kaotust Teises maailmasõjas suuresti tseremoniaalne.
Viimastel aastatel on Akihito viidanud korduvalt oma kõrgele eale ja keisrikoda on soovitanud tema ametlike kohustuste hulka piirata.
Üks Akihito poegadest levitas 2011. aastal keisrite erruminekuks süsteemi loomise võimalust pärast oma isa üht haigushoogu. | Jaapani keisrikoda tõrjub teateid Akihito tagasiastumisplaani kohta | https://www.err.ee/563405/jaapani-keisrikoda-torjub-teateid-akihito-tagasiastumisplaani-kohta | Jaapani keisripalee lükkas neljapäeval tagasi meedias levinud väited keiser Akihito tagasiastumisplaani kohta. |
Napilt jäid alagrupi esimesest kohast ilma rannavolle paar Kusti Nõlvak/Mart Tiisaar, kes kaotasid alagrupi esikoha määranud matšis austraallastele Maximilian Guehrer/Zachery Schubert 19:21, 21:13, 9:15. Juhul, kui maakera kuklapoolelt pärit paari oleks võidetud, oleks meie mehed pääsenud otse kaheksandikfinaali ja saanud endale vaba õhtupooliku.
„Teises geimis meie side-out töötas, esimeses ja kolmandas mitte. Lisaks olid nad blokis head ja mängisid ka kaitses hästi,” sõnas Kusti Nõlvak pressiteate vahendusel. Küll andis pallur fännidele märku, et muretsemist ja motivatsioonilangust pole kaotuse järel põhjust karta. „See kaotus läheb kuue minuti pärast meelest ja siis on juba kõik taas korras,” ütles ta.
Teise ja kolmanda koha omanikud peavad nüüd täna pärastlõunal esimese play-off ringi mängu, selgitamaks, kes pääsevad kaheksandikfinaalidesse. Alagrupis neljandaks jäänud paarid alustavad 25.-32. koha mängudega
Naistest asuvad edasipääsu jahtima Anett Hollas ja Juudit Kure Pohhomov ning Heleene Hollas ja Liisa Soomets. Neist esimesed alistasid alagrupist kolmanda edasipääseja selgitanud matšis Küprose duo Erika Zembyla/Katerina Zakchaiou kindlalt 21:14, 21:12. „Võit tuli, aga hea mäng see ei olnud. Kui tahame kuhugi jõuda, siis peame kindlasti paremini mängima,” sõnas Anett.
Järgmisena lähevad nad kell 15:30 Credit24 peaareenil vastamisi valgevenelannade Viktoria Siakretova/Viktoria Šalajeuskavaga, kes võistsid tänavu U20 vanuseklassi EM-il pronksmedalid ja olid U21 MM-il üheksandad. Alagrupis olid nad Julija Mõnnakmäest ja Kristi Nõlvakust paremad 21:14, 21:15.
Heleene Hollas ja Liisa Soomets alustasid seni täiseduga olnud šveitslannade Laura Caluori/Elena Steinemanni vastu väga hästi, tulles avageimis välja 18:20 kaotusseisust ning võitsid 25:23. Paraku jäid vastased ka alagrupi järel puhaste paberitega, meie paar kaotas kaks järgmist geimi 18:21, 13:15. „Kaitsemäng jäi kripeldama, servist lahendasime ära, aga kontrapalle ei saanud enam üles,” sõnas Soomets. Pääsu eest 16 parema sekka seisab nende teel Saksamaa paar Yanina Weiland ja Sandra Ittlinger. MK-sarjas on nad tänavu saanud 33. ja 41. koha.
Meeste seas saavutas rannavolle paar Dmitri Korotkov ja Siim Ennemuist rahvusvahelisel tasemel oma esimese võidu, alistades ellujäämismatšis Kanada duo Devon Dunn/Dallas Keith 21:18, 21:10.
Markus Uuskari ja Stefan Kaibald lõpetasid oma alagrupi teisena, võites viimases matšis tasavägises mängus USA duo Christopher Orenic/Lucas Yoderi 15:21, 21:16, 15:13. „Saadud võit on päris tähtis, sest saame nüüd järgmiseks ringiks palju kergema vastase. Arvatavasti sai lõpuks otsustavaks meie suure tahtmine,” sõnas duo.
Selle, kes meie meespaaridele 24 parema seas vastu tuleb, selgitab peagi algav loosimine.
Ainsa meie duona on MM-il kuldmedali püüdmine lõppenud Julija Mõnnakmäe ja Kristi Nõlvaku jaoks. Alagrupi viimases mängus jäid nad Hiina paarile Wei Xu/Binhong Qule alla 17:21, 18:21. „Meie mängu ilmestas ebstabiilsus. Väga palju oli tõuse ja langusi,” sõnas Nõlvak. Oma rolli mängis ka tugev alagrupp. Valgevenelannadest oli juba eelnevalt juttu, Prantsusmaa duo kuulus jällegi Kontinentaalkarikasarjas viienda koha saanud võistkonda.
„Hiinlannad mängisid Valgevenega samuti 1:2 ja kaotasid viimase geimi alles 13:15. Kui oleksime rohkem rannas trenni teinud, eks siis oleks saanud rääkida ka suurematest lootustest,” ütles Mõnnakmäe. | Viis Eesti paari jätkab tudengite rannavolle MM-il võitlust esikoha nimel | https://sport.err.ee/88825/viis-eesti-paari-jatkab-tudengite-rannavolle-mm-il-voitlust-esikoha-nimel | Pärnus toimuval tudengite rannavolle MM-il pääsesid viis Eesti paari alagrupist edasi ja asuvad täna pärastlõunal jahtima pääsu kaheksandikfinaali. |
Ove Maidla on fotograaf, kes on juba aastaid eksperimenteerinud fotograafia eritehnikatega, mänginud oma loomingus graafika ja fotograafia piiril. Ikka otsides maalilisi lahendusi, mis oleksid sammukese kaugemal meile juba nii igapäevaseks saanud kaamerast tulevast pildikeelest. Maidla on ka üks vähestest eestlastest, kes valdab fotograafias broomõlitehnikat.
Maidla kirjeldab fotogravüüride saamisprotsessi järgnevalt: "Fotopolümeerprotsess on sügavtrükimeetodi võimalus, mille kasutamine hoogustus 1990ndatel aastatel. Selle käigus prinditakse fotokujutis kilele, seejärel paigutatakse kile koos polümeerplaadiga vaakumraami, plaati valgustatakse ultraviolettvalguses ning kantakse peale raster. Kogu ülejäänud protsess toimub vees – kujutist ei söövitata nagu traditsioonilises gravüüris, vaid see saavutatakse veega töödeldes. Tulemuseks on trükiplaat, millele kantakse värv. Seejärel trükitakse pilt paberile nagu sügavtrükitehnikatele omane. Polümeerfotogravüür paigutub fotograafia ja graafika vahepeale ja lõpptulemus on sarnane akvatinta, ofordi, metsotinto ja teiste sügavtrüki kujutistega."
Näitusel on eksponeeritud ühtekokku 26 fotogravüüri.
Kohtumine autoriga toimub Fotomuuseumis homme kell 16.00. | Fotomuuseumi galeriis näeb haruldasi fotogravüüre | https://kultuur.err.ee/312987/fotomuuseumi-galeriis-naeb-haruldasi-fotogravuure | Tänasest on Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumi galeriis avatud Ove Maidla fotogravüüride näitus, mis jääb avatuks kuni 8. augustini. |
Niinemäe ja Valter on valitsevad Eesti meistrid ja juhivad ka sellel aastal Eesti meistrivõistlusi R2 autode klassis. Eelmisel aastal olid nad Rally Estonia ERC Junior arvestuses kolmandad, sellele kohale kukkusid nad viimasel katsel tehnilise probleemi tõttu, enne seda olid nad kindlalt teisel kohal.
„Poodiumile tahame kindlasti jõuda ja kõrgeim eesmärk on loomulikult võit ERC Junior arvestuses. Osad sõitjad, kes selles sarjas sõidavad, eriti Opel Motorsport meeskonnad, on ka eelmisel aastal siin sõitnud ja neile on nüüd olud tuttavamad. Saab kindlasti põnev olema,“ rääkis Niinemäe
Gustav Kruuda ja Ken Järveoja sõidavad Rally Estonial esimest korda liitrise turbomootoriga esiveolise Ford Fiestaga, seni on nad sõitnud 1,6 liitrise vabalthingava mootoriga Ford Fiestaga.
„See on meil esimest korda sõita turbomootoriga Fiestaga, kindlasti on see kiirem ja saame seda enne rallit ka korralikult testida. Oleme kahe hooaja vahel teinud kõvasti tööd ja tulemused näitavad, et liigume õiges suunas, rääkis Kruuda enne rallit.
Sarja liider on enne Rally Estoniat Chris Ingram (Opel Adam R2), kelle kaardilugejaks on Elliott Edmondson. „Rally Estonia on meie jaoks olulise tähtsusega. Oleme tänavusel kolmel etapil lõpetanud teisena ja nüüd tahaksime ka võita. Eesti kiiretelt teedelt on mul eelmisest aastast kogemusi. Tahan siin võita ja kindlasti tulevad siin põnevad lahingud eeskätt kohalike sõitjatega,“ rääkis Ingram.
ERC Junior arvestuse teisel kohal on Marijan Griebel-Pirmin Winklhofer (Opel Adam R2) ja kolmandad Lukasz Pieniazek-Przemyslaw Mazur (Opel Adam R2). Kõik esikolmiku sõitjad on Opeli tehasemeeskonna sõitjad.
Reedel algavad ralli tegevused juba kell 13.00, kui sõidetakse kvalifikatsioonikatse Vana-Otepääl. Tartus, Raekoja platsil asuval poodiumil tasuba olla juba kell 17.30, kui sealt sõidavad üle Historic autod. Kell 18.00 valivad prioriteediga sõitjad kvalifikatsioonikatse tulemuste alusel endale stardikoha, kell 18.15 on sõitjate avalik pressikonverents, kell 18.30 autogrammide jagamine ja kell 18.45 pidulik ralli avamine. Kell 19.00 sõidab esimene FIA ERC sarja võistleja üle stardipoodiumi.
Tartu kesklinnas toimuvale linnakatsele stardib reedel, 15. juulil esimene FIA ERC sarja sõitja kell 20.00. Start on 1,33 kilomeetrisel katsel Raekoja tagant, Ülikooli tänavalt ja finiš Vallikraavi tänaval. Laupäeval sõidetakse 9 katset, päeva lõpetab Elva linnakatse. Pühapäeval sõidetakse 6 kiiruskatset. Kokku tuleb 16 kiiruskatse peale 212,73 katsekilomeetrit. Ralli finišipoodium Tartus Raekoja platsil on pühapäeval kell 17.00.
auto24 Rally Estonia sõidetakse 15.-17. juulil Tartus, Elvas ja Lõuna-Eesti teedel ning see on FIA ERC Euroopa autoralli ja FIA European Historic Sporting Rally meistrivõistluste etapp. | Eesti juuniorid astuvad Rally Estonial vastu Euroopa tippudele | https://sport.err.ee/88819/eesti-juuniorid-astuvad-rally-estonial-vastu-euroopa-tippudele | 15.-17. juulil sõidetav auto24 Rally Estonia on FIA ERC Euroopa autoralli meistrivõistluste etapp ja selle raames ka ERC Junior klassi etapp. Eestis on stardis selle klassi Euroopa meistrivõistluste esikolmik, kellele pakuvad kodustel teedel konkurentsi kaks Eesti meeskonda – Miko Niinemäe ja Martin Valter (Peugeot 208 R2) ning Gustav Kruuda ja Ken Järveoja (Ford Fiesta R2T). |
"Riigieelarve struktuurse tasakaalu nõue tuleneb seadusest ja seda pole võimalik eirata," ütles Sester ERR-i uudisteportaalile.
"Valitsuse eelarveesmärgid on kirjas riigi eelarvestrateegias ja need on meile aluseks otsuste tegemisel, tehes vajadusel korrektuure nii tulu- kui ka kulupoliitikas. Oleme viimastel aastatel oma eesmärke mitte ainult täitnud, vaid ka positiivselt ületanud. Seda nii struktuurses kui ka nominaalses positsioonis. Ka 2017. aastaks planeerime struktuurset ülejääki 0,2%," märkis Sester.
Sester rääkis, et uus majandusprognoos, mis valmib augusti lõpus, annab viimase parima teadmise vahetult enne riigieelarve kokkupanekut. "Kui peaks olema vajadus, saame lähtudes majandusprognoosist teha täiendavaid eesmärgist tulenevaid korrektuure," rõhutas minister.
Mis puutub raha igapäevasest ringlusest kõrvaldamisse ja reservidesse kogumisse, siis tuleb reservidesse Sesteri sõnul raha panna siis, kui majanduses on ülekuumenemise oht ja on vajalik majandust jahutada. "Hetkel on Eesti majanduskasv nii meie kui rahvusvaheliste ekspertide analüüsile tuginedes pigem allpool potentsiaali," lausus Sester.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) kahtleb, kas valitsus suudab kinni pidada eelarve koostamisel prioriteetseks peetava struktuurse tasakaalu põhimõttest. Tema sõnul on riik juba taganenud varasemast ülejäägi eesmärgist ning samuti loobunud eesmärgist taastada Eesti reservid kriisieelsel tasemel. | Sester: struktuurse tasakaalu nõuet pole võimalik eirata | https://www.err.ee/563399/sester-struktuurse-tasakaalu-nouet-pole-voimalik-eirata | Rahandusminister Sven Sester ütles, et struktuurse eelarvetasakaalu nõuet ei ole võimalik eirata, sest see on seadusesse sisse kirjutatud. |
"Viime sel suvel mõnusa õhustikuga pargikontserdid meie elanikele veelgi lähemale, erinevatesse asumiparkidesse. Nii toimuvadki kontserdid seekord näiteks Kadriorus, Koidu pargis ja Politseiaias. Kontserdisari lõpeb siiski traditsiooniliselt Toompargis," selgitas Kesklinna vanema asetäitja Helen Lausma-Saar.
Alates 7. augustist saab kuni septembri esimese pühapäevani kell 18.00 nautida kaunist muusikat looduse keskel. Tasuta kontserdile eelneb samas pargis kell 17.00 algav etendus lastele: kolmel korral nukulavastus "Kaval-Ants ja Vanapagan" Tallinna Lasteteatrilt ning korra Kolme Põrsakese teadusshow.
"Meie suveürituste sari on tore just sellepärast, et terve pere saab koos aega veeta – alguses vaadata lasteetendust ja seejärel kuulata head muusikat Eesti artistidelt. Sellist mõnusat ajaviidet lähedaste seltsis ei saa rikkuda isegi ilm,“ usub Lausma–Saar.
Samuti jätkub sel suvel Kesklinna traditsiooniline ekskursioonisari oma kodulinna lähemaks tundmaõppimiseks. Asjatundliku giidi juhendamisel seisab ees tutvumine vanalinna parkide ja linnamüüri väravatega, linnahalli ja Russalka piirkonnaga. Ekskursioonid on samuti tasuta ja toimuvad augusti neljapäevadel algusega kl 18. Teavet saab telefonil 645 7213.
Kesklinna tasuta kontserdisarja ja lasteetenduste kava:
7.08 Kadrioru pargis kell 17 "Kaval-Ants ja Vanapagan", kell 18 Trio Comodo
14.08 Koidu pargis kell 17 "Kaval-Ants ja Vanapagan", kell 18 Mikk Mäe
21.08 Lembitu pargis kell 17 "Kaval-Ants ja Vanapagan", kell 18 Alen Veziko
28.08 Politseipargis kell 17 Kolme põrsakese teadusshow, kell 18 Laura
4.09 Falgi pargis kell 12 "Kaval-Ants ja Vanapagan". Toompargis kell 18 The Ilves Sisters | "Kesklinna suvemuusika" toob kontserdid erinevatesse Tallinna parkidesse | https://menu.err.ee/291520/kesklinna-suvemuusika-toob-kontserdid-erinevatesse-tallinna-parkidesse | Augustis algav kontserdisari "Kesklinna suvemuusika" toimub Tallinnas tänavu neljandat korda. Kui varasematel aastatel on suviseks kontserdipaigaks olnud üksnes Snelli tiigi äärne Toompark, siis seekord toimuvad suvekontserdid Kesklinna erinevates parkides. |
Eesti linnad on lindudele üldiselt turvalised kohad, siin ei ole arvukalt röövlinde ega maismaakiskjaid. Mujal maailmas on täitsa tavaline, et ka röövlinnud on juba linnades.
Väikeste lindudega – varblased, tihased, punarinnad, musträstad – inimestel tavaliselt probleeme ei ole. Aga vareslased ja kajakad nihkuvad selgelt negatiivse kuvandi poole, kuna nad teevad lärmi ja kiusavad väiksemaid linde, rääkis Mägi.
"Kui soovitakse linde kortermajadest eemal hoida, tuleks varakevadel, kui linnud rändelt saabuvad, lamekatuseid iga paari päeva tagant kontrollimas käia. Kui linnud on hakanud sinna pesa ehitama, tuleb see ära koristada ja teha seda lolli järjekindlusega, kuni linnud otsustavad mujale pesitsema minna,” õpetas Mägi raadio Kuku saates "Loodusajakiri". "Seda võib teha niikaua, kui lindudel ei ole mune pesas. Niipea, kui on tekkinud munad, rakendub lindudele seaduslik kaitse ja neid ei tohi enam segada."
Tartu kesklinnas on igal aastal probleeme hakkide ja künnivareste kolooniatega, kelle tõrjumiseks on nüüd paigaldatud linnupeletid – hädakisa mängivad kõlarid.
"Kui seda kisa pikaajaliselt ette mängida, siis lindudele jõuab ehk kohale, et see on ebameeldiv piirkond pesitsemiseks ja nad kolivad mujale ümber,” kirjeldas Marko Mägi. "Seda lootust, et nad Tartust päris ära lähevad, ei ole, aga tõenäoliselt nad paiknevad linnaruumis natuke ümber ja hajuvad ära. Ühe aasta tulemused näitavad, et suund on küll sinnapoole, et linde on natukene vähemaks jäänud."
Mägi sõnul näitab maailmapraktika, et linnavareslastega võitlemine on nagu tuuleveskitega võitlemine. Mõjusid võib küll leevendada, aga lõplikult lahti lindudest ei saa. "Ma ei tea maailmapraktikast ühtegi näidet. Isegi kui neid on massiliselt tapetud, ei ole neist suudetud lahti saada,” ütles Mägi.
Kui aga vareslased ja tiirud ründama kipuvad, siis selle vastu head nõu ei olegi, tuleb lihtsalt olla valvsam ja võimalusel seda piirkonda paari nädala jooksul mai lõpus ja juuni alguses vältida. | Linnud tulevad linna hea elu peale | https://novaator.err.ee/259291/linnud-tulevad-linna-hea-elu-peale | Nii nagu inimesed tulevad linna hea elu peale, tulevad linnadesse ka linnud – siin on külluses toitu, varitsus- ja pesitsuskohti. Linnalindudega võitlemine on pikaajaline protsess ja päris lahti neist ei saagi, rääkis Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi. |
„Tõusule aitas kaasa hiljuti võidetud kõrgetasemeline grade 2 regatt Itaalias Ledro järvel. Järgmine võistlus on meie võistkonnal kavas 10.-14. augustil, kui Taanis selguvad Euroopa meistrid Match Race purjetamises,” sõnas Sepp pressiteate vahendusel.
Esisaja sisse mahub veel 70. kohal olev Aleksander Karboinov.
Edetabelit juhib USA Neitsisaarte purjetaja Taylor Canfield briti Ian Williamsi ning uus-meremaalase Philip Robertsoni ees.
Match Race üleilmsest paremusjärjestusest leiab kokku ligi 1400 tiimi.
Match Race maailma edetabel järjestab purjetajad nende viimase 24 kuu jooksul saavutatud parimate võistlustulemuste põhjal. Punkte on võimalik saada Grade’i omavatel regattidel võisteldes. Regatil kogutud punktisumma sõltub kolmest tegurist: võistluse reiting, võistlejate arv regatil ning sportlase tulemus võistlusel. Viimase 12 kuu jooksul saavutatud tulemused annavad sealjuures topeltpunktid. Edetabeli esinumber on kõrgeima punktide arvuga sportlane kaheksa regati lõikes. | Mati Sepa tiim tõusis Match Race maailma edetabelis 11. kohale | https://sport.err.ee/88820/mati-sepa-tiim-tousis-match-race-maailma-edetabelis-11-kohale | Rahvusvahelise Purjetamisliidu värskes matšvõistluse maailma edetabelis on Mati Sepa juhitav tiim tõusnud eestlaste jaoks seni ajaloo kõrgeimale, 11. positsioonile. |
Analüütikute arvates on asepresidendikandidaadiks kas Indiana kuberner Mike Pence või endine esindajatekoja spiiker Newt Gingrich, vahendas Reuters.
Reedel saabuva otsuse kohta andis Trumpt teada oma Twitteri kontol.
I will be making the announcement of my Vice Presidential pick on Friday at 11am in Manhattan. Details to follow.
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) July 14, 2016
Samuti kohtus Trump eile Indianapolises nii Pence'i kui Gingrichiga.
Samas rõhutavad kampaaniaga seotud allikad, et Trump võib ka viimasel minutil oma meelt muuta ning mõne teise kandidaadi kasuks otsustada - üks neist oleks näiteks New Jersey kuberner ja endine konkurent Chris Christie. Lisaks on võimalused ka Alabama senaatoril Jeff Sessionsil, kellega Trump samuti eile Indianapolises kokku sai.
Järgmisel nädalal algab Clevelandis vabariiklaste parteikongress, kus Trump tõenäoliselt ametlikult (kuigi paljude poolt üsna vastumeelselt) presidendikandidaadiks kinnitatakse.
Trumpi nõunik Ed Brookover ütles varem CNN-ile, et presidendikandidaat otsib enda kõrvale eelkõige poliitikut, kellega tal on "hea keemia" ning kes aitaks tal valitseda. | Trump teeb reedel teatavaks võimaliku asepresidendi nime | https://www.err.ee/563397/trump-teeb-reedel-teatavaks-voimaliku-asepresidendi-nime | Vabariiklaste tõenäoline presidendikandidaat Donald Trump teeb oma asepresidendikandidaadi nime teatavaks reedel New Yorgis, Eesti aja järgi kell 17 õhtul. |
Kahe käega alt visatud vabavisked olid korvpallis tavalised umbes pool sajandit tagasi ning modernses korvpallis on paljud superstaarid keeldunud seda stiili kasutamast, kuna on kartnud sattuda naerualuseks.
Louisville'i ülikoolist NBA-sse valitud Onuaku aga oma imidži pärast ei karda: "Ma jõudsin endas arvamusele, et mind ei huvita, mis teised arvavad. Kui see stiil aitab mul võistkonnale punkte tuua, siis on kõik korras."
"Arvan, et teised mängijad peaksid endalt küsima, miks nad alt ei viska. Mina lükkasin oma uhkuse alla, et vabaviskeid tabada. Mind ei huvita, mis teised inimesed sellest arvavad ja miks nad seda ei kasuta. See on kõigest üks viskestiil," lisas noormees väljaandele The Vertical.
Kolledžis õnnestus Onuakul pärast viskestiili vahetamist tõsta oma vabavisete tabavusprotsent 46,7 % pealt 58,9 % peale.
Hetkel suveliigas Rocketsi põhikoosseisu koha eest heitleva Onuaku stiilinäidet saab vaadata SIIT. | Vabavisetel "saianaist" viskav NBA pallur: mind ei huvita, mis teised arvavad | https://sport.err.ee/88826/vabavisetel-saianaist-viskav-nba-pallur-mind-ei-huvita-mis-teised-arvavad | Tänavu suvel korvpalliliiga NBA draftis 37. valikuna võetud 19-aastane ja 208 cm pikkune keskmängija Chinanu Onuaku viskab vabaviskeid tänapäeval sellel tasemel harvanähtava stiiliga, mida maakeeli on nimetatud "saianaiseks". |
Eile ajakirjas Nature avaldatud uuringust selgub, et muusikalised eelistused kujunevad välja ennekõike lapsepõlves kogetud kultuuriliste muusikakogemuste toel ning neil on oluliselt suurem mõju kui bioloogilistel teguritel.
Artikli tulemustes toovad autorid välja, et sellel, kuidas inimene tajub harmoonilisi ja dissonantseid ehk lahkkõlalisi helisid, on sügav kultuuriline taust.
Uuringu juhtivautori Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teaduri Josh McDermoti sõnul võib selle uuringu tulemuste põhjal oletada, et erinevatest kultuuridest pärit inimesed ilmselt kuulevad helisid erinevalt.
Kuidas see siis päriselus väljendub? Kuna õhtumaade kultuuriruumi muusika tugineb peamiselt harmoonilistel kokkukõlavatel helidel, siis selles kultuuris üles kasvades hakkavad inimesed meeldivaks pidama just selliseid helisid.
Varasemates uuringutes on püütud otsida inimeste muusikamaitsele ja musikaalsusele bioloogilisi põhjusi. Näiteks on välja toodud, et muusikalised intervallid aktiveerivad korraga paljusid kuulmisega seotud närvirakke ning meeldivad helid kannavad endas rakkude jaoks rohkem infot ja seetõttu on harmoonilised helid kõrvale meeldivamad.
Värske uuringu tulemused aga esitavad neile bioloogiale tuginevatele uuringutele väljakutse. Paraku on väga raske uurida, kuidas tajuvad lääne kultuuri muusikat, kes pole sellega oma lapsepõlves kokku puutunud.
Lääne muusikast puutumata
Aga siiski: MIT teadlased võtsid väljakutse ning otsisid üles ühe väikese tsimanedeks kutsutud põlisrahva Boliivia vihmametsas. Neil tõesti ei olnud helilist (ega ilmselt ka muud) kokkupuudet USA või Euroopa popmuusikaga. Kontrollgrupideks olid aga boliivlased, kes olid oma elu jooksul kuulnud küllaldaselt lääne muusikat.
Teadlased mängisid tsimanedele ja kontrollgruppidele ette harmoonilisi ja dissonantseid helisid ning mõõtsid siis nende reaktsioone ehk kas heli meeldis või mitte.
Tulemused näitavad, et tsimaned kuulevad akustilisi erinevusi samaväärselt nendega, kes on harjunud neid kuulma lääne muusikas. Kui enamik inimesi muidu eelistab harmoonilisi helisid, siis tsimanedel puudus selle osas eelistus ehk et nende jaoks ei olnud vahet, kas heli kõlab harmooniliselt või dissonantselt.
„See välistab veenvalt argumendi, et muusikalised eelistused on kaasasündinud,“ märgib McDermott. Duke'i ülikooli neurobioloog Dale Purves lisab, et kultuuril on meie muusikamaitsele selge mõju: „Me armastame muusikat, millega me üles kasvasime.“
Aga ahvid...
Samas on aga erinevate koolkondade neuroteadlased erineval seisukohal, mil määral siiski mõjutab kultuuriline keskkond ning kui palju määrab seda kaas antud bioloogiline potentsiaal. Montrealis asuva McGilli ülikooli neuroteadlane Robert Zatorre toob näiteks makaagid, kellel puudub muusikakultuur, kuid neil on aju kuulmiskeskuses neuronid, mis suudavad eristada intervalle.
Zatorre artikkel ilmus koos McDermotti artikliga Nature uudiste ja vaadete rubriigis.
Siiski nõustub Zatorre sellega, et kultuurikogemusel on mõju sellele, kuidas inimene muusikat teadvustab. Inimeste ajud ja närvisüsteemid on küll kaasa sündinud, kuid oluliselt mõjutatavad. Selle näiteks on kasvõi uuring, milles kõrvutati keelte tonaalsust muusikaliste helidega ning tuvastati, et heliliselt kõlavad keeled erinevalt nagu muusikagi. Teine tunnistus sellest on fakt, et lastel arenevad häälikud lähtuvalt sellest, millises keeleruumis nad kasvavad. Näiteks jaapanlased ei õpi kuulma erinevust r ja l häälikute vahel, osa saarlastest ei õpi ütlema õ häälikut, kuna nende laste varases keelekeskkonnas seda ei esine.
Video: Josh McDermott selgitab helilõikude toel, kuidas uuring tehti ja milliste tulemusteni jõuti
Artikkel on refereeritud MIT uudisvoost. | Muusikamaitse kujunemist mõjutavad lapsepõlve helid | https://novaator.err.ee/259290/muusikamaitse-kujunemist-mojutavad-lapsepolve-helid | Miks on mõnel inimesel halb muusikaline maitse, teisel jällegi väga hea? Iseasi, muidugi, kuidas mõõta, mis on halb ja mis hea, kuid teadlased on püüdnud välja selgitada, miks osale inimestest meeldib biitlite muusika, teistele Gregoriuse koraal. |
Uurimise alla võetakse reklaamiturg ehk kas Google takistab konkurentidel kolmandate osapoolte veebilehekülgedele reklaami ülespanekut.
Varem on Google'it kahtlustatud selles, et ta kasutab ära oma positsiooni netiostude otsingumootorina ja operatsioonisüsteemi Android kasutamisel.
Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager ütles, et Google'il ei ole õigust takistada teistel firmadel konkureerimast ja innovaatiliselt tegutsemast. | EL esitas Google'le kolmanda süüdistuse | https://www.err.ee/563395/el-esitas-google-le-kolmanda-suudistuse | Euroopa Liit (EL) esitas neljapäeval USA tehnoloogiafirmale Google kolmanda süüdistuse, taas kahtlustab Euroopa Komisjon USA firmat oma domineeriva positsiooni ärakasutamises. |
Tegemist on kuue päevase mütoloogilise ultrajooksuga, kus Eesti rahvuseepose “Kalevipoeg“ ainetel läbitakse 378 kilomeetrine teekond, mis tutvustab Eestimaa loodusmaastikke ja Eestimaa kohalikku kultuuri.
„Kalevipoja Kangelasjooksu“ iga päev on temaatiliselt erineva häälestuse ning ülesannetega, iga päeva lõpus ootab jooksjaid põhjalik taastuspakett füsioteraapia, saunade, massaažide, tervisliku toidu ning ka vaimu kosutava kultuurilise programmiga.
Sündmusel esinevad aukülalised, kes oma teadmiste ja väega toetavad teekonnal olevaid ultrajooksjaid, sellel aastal kuuluvad aukülaliste nimekirja Indrek Tammoja (Ansambel Rändaja), Vilmar Schiff (Gongimeditatsioon), ansambel Linnutajad ja Silva Soobik (Tiibeti meditsiinikeskus).
17.-22. juulil toimub sündmus pilootprojektina, kus osalevad kutse saanud 7 ultrajooksjat, kellel kõigil olemas rahvusvaheline ultrajooksukogemus. Pilootprojekti raames valmib dokumentaalfilm, mis tuuakse vaatajateni sellel sügisel ning ühtlasi avatakse registreerimine järgmise aasta Kalevipoja kangelasjooksule.
Kalevipoja Kangelasjooksu korraldab MTÜ Elujooks meeskond. Organisatsioon loodi aastal 2009, mil asutajaliige Kristjan Puusild jooksis ümber Eesti ja otsustas oma jooksukogemust jagada. Selleks on aastast 2010 toimunud iga-aastaselt 10-päevased Elujooksu laagrid, kus on osalenud üle 150 jooksuhuvilise. Tänaseks on organisatsioonil 30 aktiivset liiget, kes organisatsiooni arengustrateegia põhiselt jooksukultuuri Eestimaal edendavad.
Sündmuse kohta leiab põhjalikuma ülevaate koduleheküljelt. | Tänavu juulis peetakse esimene 378 km pikkune Kalevipoja kangelasjooks | https://sport.err.ee/88812/tanavu-juulis-peetakse-esimene-378-km-pikkune-kalevipoja-kangelasjooks | Sellel pühapäeval algab Nõva looduskeskusest Kalevipoja kangelasjooks, mis lõppeb 22. juulil Soomaa Looduskeskuses. |
Helilooja ja muusikauurija ning Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juhatuse esimees Alo Põldmäe on Eesti imelist ja saladuslikku klaverimaastikku ja klaverimarkide rohkust uurinud juba pikemat aega. Nagu ta ise on öelnud, on see olnud ülipõnev teekond, kust ikka ja jälle on välja tulnud uskumatuid avastusi ja leide.
Eesti klaveriehituse ajalugu on ka üks väikese Eesti imesid. Selle algus ulatub 236 aasta taha ning aegade jooksul on Eestis valmistatud üle 80 margi klavereid. Kui sinna lisada veel klaverite eriliigid – tahvelklaver, pianiino, kabinetklaver, kontsertklaver –, siis on markide arvuks enam kui 130. Raamatu eessõnas ütleb Alo Põldmäe: “Aastast 2000, Eesti klaveriloo aktiivsema uurimise algusest on igal aastal õnnestunud avastada kaks kuni kolm seni tundmatut või ametlikes annaalides fikseerimata klaverit. Olen olnud nagu arheoloog, kes lööb labida maasse ja loodab siit-sealt midagi avastada. [---] Seni on teadaolevalt vanim säilinud Eesti klaver 1817. aastal Tallinnas valmistatud haamerklaver Ehrig, mis praegu kuulub Teatri- ja Muusikamuuseumile. Veel varasemasse aega on viitamas 2010. aasta leid, tahvelklaver C. L. Ammende. Selle valmistamisaasta täpsem selgitamine seisab alles ees. Ammende avastamisega sai Pärnust Tartu, Tallinna, Kuressaare, Valga, Otepää ja Narva kõrval seitsmes klaverivalmistamise linn Eestis.” Ja veel: “Eesti klaverid on kvaliteedi poolest aastakümneid konkureerinud Euroopa suurimate tootjatega. Sellest seisukohast vääriksid Eesti klaverid suuremat tähelepanu, seda enam, et paljude pillide taga on olnud tolle aja eesrindlikuimad klaveriehitustehnoloogiad ja oma ala tipud – Hans Heinrich Falck, Friedrich Wilhelm Hasse, Jaan Rässa, Jaan ja Tõnis Olbrei, Hermann Romm, Hans Orntlich, Eugen Sprenk-Läte koos heliloojast venna Aleksander Lätega, Hermann Jurak, Oskar Heine ja muidugi meie klaveriehituse grand old man Ernst Hiis.”
Albumi projektijuhi ulatuslikku tööd tegi Risto Lehiste Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, tema võetud on ka paljud albumi fotod. Eraldi peab peatuma albumi kujundusel ja kunstnikutööl, mis on selle hiiglasliku ja põneva teema vääriline. Eesti klaverid läbi ajaloo ei olnud mitte ainult kvaliteetsed ja head instrumendid, vaid sageli ka nagu kunstiobjektid oma detailirohkete ja peente kaunistustega. Andres Tali, raamatu kujundaja, on ka saanud inspiratsiooni neist erilistest detailidest ning kujundanud raamatust kunstipärase terviku, mis annab suurepäraselt edasi ajastu ja pillide hingust.
Silmatorkavamad klaverid albumis on Hans Heinrich Falcki tahvelklaver 1830. aastatest, kauni kujundusega Hasse klaver oma ornamentika ja lüürakujulise pedaalihoidjaga. Muljet avaldavad on Rathke kabinetklaver pitsilise nikerdatud puldiga ning Rathke pianiino oma nikerdatud jalgade ja peenelt töödeldud küünlahoidjatega. Siis juugendstiilis pianiino Lyra Valgast, eestipäraste ornamentidega Rässa klaver ja valge pianiino Astron. Hulk lehekülgi on pühendatud Ernst Hiisile ja Estonia klaverite algusele. Raamatu lõpetabki Estonia klaveri tänapäev, klaverivabrik “Estonia”, mis Indrek Laulu juhtimise all on väga edukas ja traditsioone uhkelt jätkanud. Üks erakordsemaid instrumente selles albumis on aga Saaremaalt Koimla külast pärit Mihkel Salongi, hiljem pikka aega Peterburis töötanud meistri kunstiteoselaadne pianiino, mida kaunistab ülipeen ornamentlik moonide kompositsioon. See tundub olevat inspireerinud ka kunstnik Andres Talit, kes valis selle albumi läbivaks kujundiks. Võluvad on ka Orntlichi ja Hermanni päikesemotiiviga kaunistatud klaverid, mida mainib autor Alo Põldmäe ka oma eessõnas.
Raamatu esitlusel 14. aprillil Kadrioru lossis avaldati lootust, et see raamat võiks saada üheks Eesti tutvustajaks ja visiitkaardiks maailmas (kuna on ka paralleelselt ingliskeelse tõlkega) ja et Eesti klaver võiks maailmas olla üks meie ainulaadsuse saadik. | Ia Remmel: Eesti klaverite fenomen | https://kultuur.err.ee/312988/ia-remmel-eesti-klaverite-fenomen | Aprillikuus ilmus Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning kirjastuse SE&JS (Sirje Endre) ühistöös üks tähelepanuväärne raamat, Alo Põldmäe “Eesti klaver. Estonian pianos” - Ia Remmel uuris ajakirjas Muusika seda teost lähemalt. |
".. lugesin eilsest Ekspressist Allar Jõksi mitmekordset kinnitust, et tegelikult toetavat kõik sotsid hoopis teda. Ma ei välista, et mõni ehk toetab, nagu ilmselt toetab mõni reformierakondlane Nestorit ja mõni keskerakondlane Helmet," kirjutas Mikser neljapäeval sotsiaalmeedias. "Aga olles ise üks neist sotsiaaldemokraatidest, kes riigikogus ja võimalik et ka valimiskogus riigipead valima asuvad, võin kinnitada, et sotsiaaldemokraatide valdavat toetust Jõksil ei ole."
Kui Jõks soovib sotside toetust kunagi saavutada, "siis on selleks kindlasti paremaid moodusi, kui taolise alusetu väitega avalikult kelkimine", märkis Mikser.
"Teine asi, mis mind (ja imselt mitte ainult mind) sügavalt häirib, on Jõksi enesekindel väide, et tema on tänaste presidendikandidaatide hulgast "kõige vähem riiki varastanud ja kõige vähem kommunist". Omistada kõigile konkurentidele justkui muuseas nii korruptsioonikuritegusid kui ihalust totalitaarse ideoloogia järele on edevus ja populism," kirjutas Mikser. "Populism on ka seni peamiselt Keskerakonna ja EKRE suust kõlanud lubadus hakata riiki valitsema rohkete referendumite abil - lubadus, mille külge on end nüüd haakinud ka Jõks."
Valimisloosungil "julgen võtta populaarseid positsioone" on Mikseri sõnul üks oluline miinus - see ei ütle, kuidas võib kandidaat riigipeaks saades käituda olukorras, kus on vaja võtta, kaitsta ja selgitada seisukohti, mis ei ole rahva seas spontaanselt populaarsed.
"Tean omast käest, et valimiskampaania ajab kandidaadil adrenaliini üles. Värskelt poliitikasse tulnu puhul on erutus ilmselt eriti kõrge. Et aga mitte iseenda retoorikast liigselt süttides põletada sildu, millest ise hiljem tahaks üle kõndida, tuleks aeg-ajalt hoogu pidada ja hetkeks iseendasse vaadata. Sest nagu on kirjutanud Miguel de Cervantes: iseenda tundmine pakub inimesele kõige paremat kaitset edevuse eest," lisas Mikser.
Eesti Ekspress kirjutas kolmapäeval, et Allar Jõksi väitel olid sotside juhid eesotsas esimees Jevgeni Ossinovskiga algselt valmis hoopis teda toetama. "Siis ilmus ootamatult välja [Eiki] Nestori kandidatuur. Jõksi tiim kahtlustabki siin Reformierakonna karvast kätt," seisab lehes. Kui sotsiad Nestoriga välja ei lähe, siis tulevat sotsid Jõksi hinnangul taha. | Mikser: Jõksil pole sotside valdavat toetust | https://www.err.ee/563392/mikser-joksil-pole-sotside-valdavat-toetust | Endise sotsiaaldemokraatide esimees ja riigikogu SDE fraktsiooni liige Sven Mikser kinnitab, et IRL-i presidendikandidaadil Allar Jõksil ei ole põhjust loota sotside valdavale toetusele. |
“See minu jaoks uus väljakutse,” ütles täna Maarjamäel U-21 meeskonna peatreenerina esimese treeningu läbi viinud Vassiljev klubi kodulehe vahendusel.
“Olen Argo Arbeiteri kõrval kaks aastat meeskonna abitreener olnud ning tunnen kõiki poisse väga hästi. Olen ambitsioonikas ja mul on edasiseks tööks palju mõtteid.”
“Meil on väga hea ja tugev meeskond – paljud poisid võiksid juba Premium Liigas mänguminuteid saada, näiteks Cristofer Kuusma ja Magnar Vainumäe valmistuvad koos esindusega mänguks Praha Slavia vastu. Üritan oma teadmiste ja kogemustega noortele mängijatele palju juurde anda. Siit on meil ainult edasi minna,” rääkis Vassiljev.
FC Levadia U-21 peab oma esimese kohtumise Esiliigas uue peatreeneri juhendamisel eeloleval laupäeval, 16. juulil kell 13:00 Maardus sealse Maardu Linnameeskonna vastu. | Tallinna Levadia leidis Florasse siirdunud treenerile asendaja | https://sport.err.ee/88822/tallinna-levadia-leidis-florasse-siirdunud-treenerile-asendaja | Jalgpalli Esiliigas mängiva FC Levadia U-21 noortemeeskonna peatreeneriks on alates tänasest Vladimir Vassiljev. Ühtlasi jätkab Vassiljev FC Levadia Jalgpallikooli tegevjuhina ning 2004. aastal sündinud poiste (U-13) võistkonna treenerina. |
Kõige suurema üllatusena jäi peatreener Vincent Collet' poolt nimetatud valikust eemale Orlando Magicu tagamees Evan Fournier.
Sellele vaatamata on prantslaste koosseisus tublisti NBA kogemust, kui olümpiale sõidavad Tony Parker (San Antonio), Nicolas Batum (Charlotte), Boris Diaw (San Antonio), Rudy Gobert (Utah) ja Joffrey Lauvergne (Denver).
Prantsusmaa koosseis: Nicolas Batum (Charlotte), Nando De Colo (Moskva CSKA), Boris Diaw (San Antonio), Antoine Diot (Valencia), Mickael Gelabale (Le Mans), Rudy Gobert (Utah), Thomas Heurtel (Anadolu Efes), Charles Kahudi (Villeurbanne'i ASVEL), Joffrey Lauvergne (Denver), Tony Parker (San Antonio), Florent Pietrus (Nancy) ja Kim Tillie (Vitoria Laboral Kutxa).
Prantsusmaa kuulub Rio olümpiaturniiril A-alagruppi koos USA, Venetsueela, Serbia, Hiina ja Austraaliaga. | Prantsusmaa koondise koosseisus sõidab olümpiale viis NBA mängijat | https://sport.err.ee/88814/prantsusmaa-koondise-koosseisus-soidab-olumpiale-viis-nba-mangijat | Väskelt Manilas toimunud kvalifikatsiooniturniiril Rio de Janeiro olümpiapileti kindlustanud Prantsusmaa korvpallikoondis nimetas 12-mehelise koosseisu olümpiamängudeks. |
"Me tahame kehtestada varjupaigataotlejate jaoks selged nõudmised ja kohustused, et vältida sekundaarset migratsiooni ja asüüliprotseduuri kuritarvitamist," selgitas migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos Komisjoni uusi ettepanekuid tutvustades.
Voliniku sõnul oleks plaani jõustumise korral nii, et varjupaigataotleja, kes ei oota ära varjupaigamenetluse lõppu esimeses liikmesriigis, kuhu ta saabus, või ei tee kohalike võimudega koostööd, riskib sellega, et tema taotlust tühistatakse automaatselt.
Eelmisel suvel Euroopasse saabunud varjupaigataotlejatest jõudis suurem osa lõpuks Saksamaale või Skandinaavia riikidesse, kuigi nad olid enne seda läbinud mitmeid Euroopa Liidu liikmesriike.
Komisjoni hinnangul aitab asüülireeglite ühtlustamine kaasa sellele, et varjupaigataotlejatel kaoks võimalus Euroopa riikide vahel soodsaimat valikut teha.
Ettepaneku peavad heaks kiitma nii liikmesriigid kui ka Euroopa Parlament. Ettepanekuid Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi muutmiseks on Komisjon teinud ka varem, kuid seni pole liikmesriigid, vähemalt mitte kõik, neid erilise entusiasmiga vastu võtnud.
Komisjon: samad tagatised kõigis liikmesriikides
Eile välja saadetud pressiteates märgiti, et tõhusama ja järjekindlama varjapaigasüsteemi loomiseks esitas Euroopa Komisjon ettepaneku kehtestada rahvusvahelise kaitse ühine menetlus ning rahvusvahelise kaitse saajate õigusi ja kaitset käsitlevad ühtsed standardid. Samuti soovib Komisjon veelgi ühtlustada vastuvõtutingimusi EL-is.
Need ettepanekud lihtsustavad ja lühendavad varjupaigamenetlust ning otsuste tegemist, hoiavad ära varjupaigataotlejate teisest rännet ja parandavad selliste isikute integratsiooniväljavaateid, kellel on õigus saada rahvusvahelist kaitset.
"EL vajab tõhusat ja kaitsvat varjupaigasüsteemi, mis põhineb ühistel normidel, solidaarsusel ja kohustuste õiglasel jagamisel. Kavandatavad reformid tagavad nii selle, et rahvusvahelist kaitset tõeliselt vajavad isikud saaksid selle kiiresti ja et need, kellel puudub õigus EList kaitset saada, saadetakse kiiresti tagasi," märkis Komisjoni asepresident Frans Timmermans.
Komisjon teeb ettepaneku asendada varjupaigamenetluse direktiiv määrusega, millega luuakse täielikult ühtlustatud ühine EL-i menetlus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Sellega lihtsustatakse, selgitatakse ja lühendatakse varjupaigamenetlusi. Üldmenetlust lühendatakse ja ühtlustatakse, et otsused tehtaks hiljemalt kuue kuu jooksul.
Varjupaigataotlejatele kindlustatakse samad tagatised kõigis liikmesriikides. Neile antakse õigus isiklikule vestlusele ning tasuta õigusabile ja esindajale juba haldusmenetluse käigus. Eraldi tagatised antakse erivajadustega varjupaigataotlejatele ja saatjata alaealistele. Viimastele tuleks määrata eestkostja hiljemalt viis päeva pärast taotluse esitamist.
Kuritarvitustega võitlemiseks kehtestatakse uus kohustus teha ametiasutustega koostööd ning ranged meetmed juhuks, kui seda ei täideta.
Komisjon selgitab ka turvaliste riikide põhimõtet ja muudab selle põhimõtte kasutamise kohustuslikuks. Ettepaneku kohaselt asendataks liikmesriikide nimekirjad turvaliste päritoluriikide ja turvaliste kolmandate riikide kohta Euroopa Liidu nimekirjaga viie aasta jooksul pärast määruse jõustumist.
Kaitsestandardite ühtlustamiseks ELis ning teisese rände ja soodsaima varjupaigariigi valimise lõpetamiseks teeb komisjon ettepaneku asendada praegune miinimumnõuete direktiiv uue määrusega. Sellega ühtlustatakse heakskiidetud varjupaigataotluste arvu ning kaitse liike. Samuti kehtestatakse rangemad normid teisese rände eest määratavate karistuste kohta. Viieaastane periood, mille möödudes oleks rahvusvahelise kaitse saajatel õigus saada pikaajalise elaniku staatus, algab uuesti iga kord, kui isik tabatakse liikmesriigis, kus tal ei ole õigust viibida või elada.
Tegu on järjega eelmistele ettepanekutele
Täpsustatakse rahvusvahelise kaitse saanud isikute õigusi ja kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabiga ning teatavat liiki sotsiaalabi kättesaadavuse võib muuta sõltuvaks osalemisest integratsiooniprogrammides.
Selleks et tagada inimväärsed ja ühtlustatud vastuvõtutingimused kogu EL-is ning hoida ära teisest rännet, teeb Komisjon ettepaneku muuta vastuvõtutingimuste direktiivi. Muuhulgas võimaldatakse liikmesriikidel määrata varjupaigataotlejatele kohustuslik elukoht või kehtestada aruandluskohustus, et nad oleksid kättesaadavad ega põgeneks. Juhul kui varjupaigataotleja rikub kohustust elada talle määratud kohas ja kui on oht, et ta põgeneb, võib liikmesriik teda kinni pidada.
Samuti selgitatakse ettepanekus, et vastuvõtutingimusi pakub ainult vastutav liikmesriik, ja kehtestatakse selgemad normid selle kohta, millal on võimalik piirata õigust materiaalsetele vastuvõtutingimustele ja millal võib rahalisi toetusi asendada mitterahaliste materiaalsete vastuvõtutingimustega.
Juurdepääs tööturule antakse varem ja soodsamatel tingimustel (hiljemalt kuus kuud pärast varjupaigataotluse esitamist) ja täies kooskõlas tööturu standarditega.
Täna esitatud seadusandlikud ettepanekud on järg esimestele ettepanekutele, mille Komisjon võttis vastu 4. mail, et reformida Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, nagu on kirjeldatud Euroopa rände tegevuskavas ja Komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises.
6. aprilli teatises seati samuti eesmärgiks vähendada ebaseadusliku rände voogusid, luues muu hulgas abivajajatele turvalise ja seadusliku võimaluse ELi jõudmiseks. Sellega seoses esitas Komisjon eile ka ettepaneku luua ELi ümberasustamisraamistik. | Euroopa Komisjon tahab tõkestada varjupaigataotlejate rändamist liikmesriikide vahel | https://www.err.ee/563386/euroopa-komisjon-tahab-tokestada-varjupaigataotlejate-randamist-liikmesriikide-vahel | Euroopa Komisjonil on kavas muuta varjupaiga taotlemise reeglid EL-is rangemaks ning üheks suureks eesmärgiks on takistada varjupaigataotlejate liikumist ühest liikmesriigist teise. |
"Struktuursest tasakaalust kinnipidamine on oluline ning pole põhjust kahelda, et valitsus sellest taganeks. Eesti riigi rahandus on Euroopa Liidus üks korrektsemaid ning riigi eelarvepositsiooni nõnda mustades toonides kirjeldada pole põhjust," kommenteeris Holmser Sõerdi mõtteid ERR-i uudisteportaalile.
Holmseri sõnul on loomulik, et kõiki uusi riske nagu Brexit tuleb hinnata ja see kajastub rahandusministeeriumi sügiseses majandusprognoosis.
"Mulle natuke tundub, et härra Sõerd tahaks praegusel suvisel ajal kokteilis nii õlut, viina kui siidrit, sest ta räägib korraga reservide suurendamisest, ülejäägis struktuursest eelarvepositsioonist ja no et makse peaks ka langetama. Kõike korraga aga ei saa, kuskil on tasakaal ja eks selle leidmine ongi eelarve kokku panijate peen töö. Mõistlik oleks riskide ja hirmude kirjeldamise kõrval rääkida ka konstruktiivsetest ettepanekutest, mida teha," rääkis Holsmer.
Mis puudutab reservide kogumist, siis võimalike riskistsenaariumite realiseerumisel majanduses, on Holsmeri sõnul olulisim töötukassa reservide olemasolu. "Esimesed märgid majanduse jahtumisel ilmnevad tööjõuturul ja töötukassasse kogutud reservid, mis selle aasta lõpuks on ligi 700 miljonit eurot, tagavad selles osas kindlustunde," sõnas Holsmer.
Ta märkis, et riigil on veel täiendavalt erakorralisteks juhtudeks mõeldud 400 miljoni euro suurune stabiliseerimisreserv ning ca 800 miljoni suurune likviidsusreserv.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) kahtleb, kas valitsus suudab kinni pidada eelarve koostamisel prioriteetseks peetava struktuurse tasakaalu põhimõttest. Tema sõnul on riik juba taganenud varasemast ülejäägi eesmärgist ning samuti loobunud eesmärgist taastada Eesti reservid kriisieelsel tasemel. | Holsmer: valitsus ei tagane struktuursest tasakaalust | https://www.err.ee/563391/holsmer-valitsus-ei-tagane-struktuursest-tasakaalust | Vastupidiselt Aivar Sõerdi kartustele kinnitas tema erakonna- ja komisjonikaaslane, riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer, et riik ei kavatse struktruursest eelarvetasakaalu põhimõttest taganeda. |
"Eliit sarja võistkonnad tulevad siia Vilniusest Moskvani vaid ühe eesmärgiga - tulla Pärnu etapil 3 parema sekka, kes sel suvel saavad viimastena pääsme 30. juulil Tallinnas, Vabaduse väljakul toimuvale lõppvõistlusele," selgitas võistluste korraldaja Reigo Kimmel. "Tallinn Open on Baltikumis ja Põhjamaades ainus 3x3 turniir, mille võitja pääseb FIBA 3x3 maailmaturneele, sellest ka suur huvi," rääkis Kimmel.
FIBA 3x3 korvpalli maailmaturnee võimaldab kõikidel võistkondadel tõusta 3x3 korvpalli maailma tippu ning saada osa sel aastal üle 300 000 dollarilisest auhinnafondist. Pärnus toimuvast eelvoorust pääsevad 3 paremat võistkonda Tallinnasse, millest vaid parim sõidab maailmaturnee osavõistlusele Prahas. Osavõistluse võitja pääseb edasi Abu Dhabis toimuvale finaalvõistlusele, selle võitja omakorda Dohas toimuvale 3x3 All-Star turniirile. Eelmisel aastal Ovidius Varanauskase poolt juhitud Leedu võistkond võitis nii Tallinn Open turniiri kui ka Lausannes peetud FIBA 3x3 maailmaturnee osavõistluse ning jõudis välja maailmaturnee finaalvõistlusele.
Pärnus näeb palliplatsil ka aastaid tänavakorvpalli mänginud Mario Poluskit, kelle sõnul on tänavakorvpalli tase aastatega märgatavalt tõusnud. "Pärnu etapi tase on täna oluliselt kõrgem kui mõned aastad tagasi Tallinn Open finaalturniiri oma", hindas Polusk.
Lisaks eliit sarjale selguvad Pärnus parimad veel 10 võistlusklassis alates 13-aastastest poistest kuni 35+ aastaste seenioriteni. Mängud Martensi väljakul algavad laupäeval kell 11:00 sega- ja noortesarjades, eliit sari ning vanemad võistlusklassid alustavad mängudega kella 13:30-st. Finaalmängu algus on kell 16:45.
Võistlustele saab registreerida veel täna kella 18:00-ni aadressil www.tanavakorvpall.ee. | Tänavakorvpall toob laupäeval Pärnusse 3x3 korvpalli tipud | https://sport.err.ee/88827/tanavakorvpall-toob-laupaeval-parnusse-3x3-korvpalli-tipud | Sel laupäeval Pärnus toimuval Sprite 3x3 tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste hooaja viimsest põhiturniirist võtavad lisaks Eesti parimatele osa ka võistkonnad Lätist, Leedust, Soomest ja Venemaalt. Võistluste favoriidiks on Kristjan Kanguri klubikaaslase Ovidius Varanauskase võistkond Leedust. |
Oma teekonnal kohtusid Taavi Libe ja Madis Kimmel mitmete inimestega, aga tegid ka tavapärast tööd – lugesid ilmateadet, õnnitlusi ning tutvustasid värskeid ajalehti. "Täna on selline ajalooline päev, et saame teile ka koomiksitest rääkida," ütles Libe.
Elektriautoga sõitmine polnud saatejuhtidele just kuigi positiivne kogemus. "Meie esimese peatuseni on jäänud 19 kilomeetrit," ütles Kimmel esimeses Facebooki otseülekandes, "ja meie auto akut on jäänud kuskil 8 kilomeetrit." Laitse lossi juurde jõudes rääkisid saatejuhid, et olid auto navigatsioonisüsteemile andnud käskluse leidmaks lähim laadimispunkt, aga sattusid hoopis sama ringi sõitma. "Sõidab hästi, aga kütust võtab jube palju," ütles Libe elektriauto kohta.
Teel kohtuti ka näiteks elektriauto omanik Silviga, kes jagas meestele näpunäiteid ja külastati Ruila Talle ja Saidafarmi.
Ruila Tallides kohtusid saatejuhid endise laskesuusataja Martten Kaldvee ja ratsutaja Urmas Raagiga. "Eesti ratsaspordi eesmärgiks on, et Tokyos 2020 oleks ratsasportlane esindatud," sõnas Kaldvee. Raag seevastu ei pidanud seda võimalikuks. "Kuna Eesti riik on väike ja kvalifikatsioonisüsteemid on nii keeruslieks tehtud." ütles Raag. "Võime normid ära täita, aga reaalne pääs sõltub rahakoti suurusest ja raha meil tegelikult pole," lisas ta.
"Vikerhommik" külastas ka Saidafarmi, kus räägiti Juhan Särgavaga ning vaadati loomad üle.
Otseülekandena filmitud saate puhul tundsid vaatajad muret saatejuhtide turvalisuse üle, mille peale Kimmel näitas, et turvavööd on kinnitatud ning lisas: "Seadus ei ütle, et autoroolis ei tohi raadiot teha," | "Vikerhommik" tutvustas täna hommikul esmakordselt koomikseid | https://menu.err.ee/291510/vikerhommik-tutvustas-tana-hommikul-esmakordselt-koomikseid | "Vikerhommiku" saatejuhid Taavi Libe ja Madis Kimmel alustasid täna hommikul kell 5.30 raadiomaja juurest sõitu ELMO elektriautoga. Nende eesmärgiks oli saate lõpuks jõuda Pärnusse või vähemalt selle lähistele. Saatele sai kaasa elada ka Facebookis, kus edastati live- videot. |
Juulist septembrini toimub kokku 18 filmiseanssi, mis toovad vaatajani nii pärle tänavusest filmisaagist kui end tõestanud filmiklassikat. Linastuvad näiteks "Rahutu veri" ja "Põlgus" prantsuse filmiklassikast, biitlite esimene mängufilm "A Hard Day’s Night", kodumaine dokumentaal "Moest väljas", muusikal "Ameeriklane Pariisis" ja kogupere seiklusfilm "Supilinna Salaselts". Kõigi täispikkade filmide ette näidatakse Eesti lühianimatsiooni. Välikino rändab Tartu erinevais paigus, põigates kesklinna, Karlovasse, Annelinna ning Supilinna.
"Elektriteater on välikinost unistanud algusest peale ja meil on väga hea meel, et see nüüd teoks saab,” kommenteeris Elektriteatri visionäär Andres Kauts. "Hooandjate ja kaasaelajate entusiasm näitab, et inimestel huvi on. Loodame, et igaüks leiab programmist endale midagi."
Välikino seansid on publikule tasuta. Kaasa tuleb vaid võtta oma istumisalus ja nutitelefon või taskuraadio, millest oma kõrvaklappide abil filmiheli kuulata. Varsti jõuavad kohale ka toolid ja kõrvaklapid, mida soovijaile kohapeal tasu eest renditakse.
Välikino saab teoks tänu Tartu linnale, 422 hooandjale, Ameerika Ühendriikide suursaatkonnale Tallinnas, Prantsuse Instituudile, tööriistalaenutus Cramole ning trükikojale Kroonpress.
Filmi "Mees, kes jäi ellu" linastus on 16. juulil kell 23. Publikut oodatakse juba kell 21, mil avab uksed kultuuribaar Naiiv, et pakkuda kosutust nii kõhule kui keelele. | Elektriteatri suvine välikino toob Tartu eri paigus vaatajateni väärtfilmid | https://kultuur.err.ee/312993/elektriteatri-suvine-valikino-toob-tartu-eri-paigus-vaatajateni-vaartfilmid | Tartu väärtfilmikino Elektriteater alustab 16. juulil esimese seansiga vabas õhus. Kalmistu liivakivipaljandil linastub Oscaritega pärjatud seiklusfilm “Mees, kes jäi ellu". |
Esialgsete andmete kohaselt oli kasv 0,5 protsenti.
Kaupade tootmisel ja teenuste pakkumisel loodud lisandväärtus oli 209 miljardit eurot. Enim kasvas see andmetöötlusteenustes, keemia-, metsa- ja metallitööstuses.
Majanduskasvu toetas põhiliselt tarbimine. Eratarbimise kulud kasvasid 1,5 protsenti.
Erainvesteeringud suurenesid 2,2 protsenti ja avaliku sektori investeeringud vähenesid 5,1 protsenti. Eksport vähenes 0,2 protsenti ja import kasvas 1,9 protsenti. | Soome majandus kasvas eelmisel aastal 0,2 protsenti | https://www.err.ee/563387/soome-majandus-kasvas-eelmisel-aastal-0-2-protsenti | Soome statistikaameti neljapäeval avaldatud lõplike andmete kohaselt kasvas Soome sisemajanduse koguprodukt (SKP) eelmisel aastal 0,2 protsenti, kirjutab Taloussanomat. |
Tabeli esimesed viis kohta on jäänud muutumatuna: teise koha säilitas EM-i veerandfinalist Belgia, kolmas on Kolumbia, neljas Saksamaa ja viies Tšiili. Kuuendaks tõusis värske Euroopa meister Portugal (+2 kohta), nende kannul on seitsmendal real Prantsusmaa (+10). Hispaania ja Brasiilia andsid ära kaks kohta ning on nüüd vastavalt kaheksandal ja üheksandal kohal, Itaalia (+2) lõpetab esikümne, kirjutab Soccernet.ee.
Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri poolfinalist Wales tõusis 15 koha võrra tabelis 11. kohale ning Island (+12) on nüüd maailma 22. jalgpalliriik. Muljetavaldava tõusu tegid ka Horvaatia (+12) ja Poola (+11), kes nüüd tabelis vastavalt 15. ja 16. kohal.
Eesti koondis asub värskes edetabelis 116. kohal (-22). Meie naabritest on Venemaa 38. (-9), Soome 65. (+2), Läti 109. (-5) ja Leedu 127. kohal.
Meie valikgrupist on kõrgeimal kohal on teisel real asuv Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina on maailmas 29. (-9), Kreeka 52. (-12) ja Küpros 85. (-1) kohal. Värskel FIFA liikmel Gibraltaril hetkel edetabelikoht puudub. | Eesti jalgpallikoondis langes FIFA edetabelis koguni 22 kohta | https://sport.err.ee/88818/eesti-jalgpallikoondis-langes-fifa-edetabelis-koguni-22-kohta | Neljapäeval avalikustatud FIFA edetabelit kroonib jätkuvalt Copa America finaalis kaotusevalu tundma pidanud Argentina. Eesti jalgpallikoondis elas läbi koguni 22-kohalise languse. |
Formula klassis võitis Baltic Cup Läti etapi lätlane Janis Preiss. Teise koha saavutas John Kaju (Saaremaa Surfiklubi) ja kolmandaks tuli Rytis Jasiunas Leedust.
Kogu sarja võitis Janis Preiss, teiseks tuli John Kaju ja kolmandaks Janis Rencis Lätist. Igati väärika tulemuse saavutas ka Erno Kaasik, kes Lätis oli 6. ja sarja kokkuvõttes 7.
Meie noored formulistid Läti etapil ei osalenud, kuid sarja kokkuvõttes poiste kõrged positsioonid säilisid. U-20 esikoha saavutas Karl-Erik Saarm ja kolmanda koha Tristen Erik Kivi.
Techno 293 klassis osales eestlastest finaaletapil Raul Mihkel Anton, kes saavutas U-17 poiste seas neljanda koha. Sarja kokkuvõttes säilitasid eestlastest väljapaistvad positsioonid U-15 vanusearvestuse tüdrukud. Esimese koha saavutas Lola Maria Pärna, teise Marili Ringo ja kolmanda koha Margaret Kalm. Kõik tüdrukud on Tallinna Purjelauakooli noored.
Poistest säilitasid kõrged positsioonid vennad Schneiderid. Daniel Schneider saavutas U-15 vanusearvestuses kolmanda koha ja Gregor Schneider tuli U-17 seas kolmandaks. Poisid on samuti Tallinna Purjelauakooli noored.
Purjelaua olümpiaklassis RS:X saavutas sarja esikoha leedukas Karolis Zakauskas. Teise koha saavutas Rainer Kasekivi (TPLK) ja kolmanda koha Marcus Pertelson (TPLK). Naiste arvestuse võitis Ingrid Puusta (NYCS), järgnesid Keitija Birzule Lätist ja Keit Järve (NYCS).
U-19 vanusegrupi parimaks tuli Roomet Riho Pung (TPLK). Teist ja kolmandat kohta jäid võrdsete punktidega jagama Keitja Birzule ja Rasmus Pertelson (TPLK).
Lohede Formula Kite klassis saavutas finaaletapi esikoha ja sarja võidu Madis Kallas. | Eesti purjelaudurid korjasid Lätis toimunud finaaletapilt mitmeid poodiumikohti | https://sport.err.ee/88816/eesti-purjelaudurid-korjasid-latis-toimunud-finaaletapilt-mitmeid-poodiumikohti | Tänavune Baltic Cup finaaletapp peeti Lätis Liepajas. Võistlus langes seekord mitme surfi suursündmusega samale nädalavahetusele, mistõttu osalus oli tavapärasest pisut tagasihoidlikum. Kuid enamik favoriite olid kohal, sest augusti alguses peetakse samades vetes Formula Euroopa meistrivõistlused. |
Sarnaselt varasematele aastatele on Eesti politsei esindatud lõunanaabrite suurimal muusikafestivalil Positivus, mis kestab Salacgriva linnas reedest pühapäevani.
Festivali ajal on Eesti politseinikud ööpäevaringselt valmis kaasmaalasi ja Läti kolleege abistama, kokku on festivali ajal tööl neli Eesti politseinikku, kes töötavad kahes vahetuses.
Varasemate aastate kogemused ütlevad, et suuremate probleemide vältimiseks tuleks osalejatel leida aega tutvuda Positvus festivali kodukorraga, mis on inglisekeelsena saadaval ürituse kodulehel: https://www.positivusfestival.com/en/festival-info/apmekletajiem/noteikumi/ .
"Kuigi festivalil on Eesti politseinikud, kelle ülesanne on hätta sattunud kaasmaalasi aidata ja vajadusel tõlgi rollis olla, ei tähenda see, et külastajatele nende teadmatust kohalikest seadustest või kehtivast kodukorrast lihtsamini andestataks," ütles Pärnu politseijaoskonna liiklusjärelevalve- ja patrullitalituse juht Sander Peremees.
Tema sõnul tuleb külastajatel probleemide vältimiseks end kurssi viia festivali ootustega külastajate käitumisele ja läbi lugeda reeglid. "Kindlasti pööravad Läti korrakaitsjad sarnaselt varasematele aastatele rõhku narkootikumide leviku ja tarvitamise tõkestamisele," märkis Peremees.
Läti poole suunduvatel kaasmaalastel peab olema kaasas ID-kaart või pass. Sõidukiga festivalile minejatel peab kindlasti olema kaasas juhiluba ja sõiduki registreerimistunnistus.
Läti kolleegid Eesti ID-kaardi abil juhtimisõigust ei tuvasta, mistõttu peab olema kindlasti esitada juhiluba ning soovitavalt võiks kaasas olla ka roheline kaart, mis liiklusõnnetuse korral hõlbustab asjaajamist.
"Sõidukirooli on ohutu istuda alles siis, kui tervis on peost täielikult taastunud. Arvestada tuleb võimaliku joobekontrollidega nii Eesti kui ka Läti poolel," märkis Peremees.
Kaasa võetud dokumentide ja väärisesemete turvaline hoidmine on äärmiselt oluline ning seetõttu on mõtekas liigne sularaha ja mittevajalikud dokumendid koju jätta.
Salacgriva ümbruses kehtivad festivali ajal mitmed liikluspiirangud, mis puudutavad ennekõike parkimist ja piirkiirust. Neist tuleb kinni pidada ja arvestada, et Läti politsei suhtub kõikidesse rikkumistesse täie tõsidusega. | Eesti politsei abistab Salacgrivas toimuval festivalil kaasmaalasi | https://www.err.ee/563388/eesti-politsei-abistab-salacgrivas-toimuval-festivalil-kaasmaalasi | Reedel Lätis Salacgrivas algaval festivalil Positivus abistab eestlastest külastajaid Eesti politsei. |
Kolmel järjestikusel aastal selles tabelis esikohta hoidnud Real lasi tänavu endast mööda ameerika jalgpalli profiliiga NFL-i meeskonna Dallas Cowboysi.
Aastaga 25-protsendilise tõusu teinud Cowboysi väärtuseks hindas Forbes 4 miljardit dollarit. Tänavu Meistrite liiga võitjaks kroonitud Madridi Reali väärtus tõusis 12 protsenti ning klubi koguväärtuseks hinnatakse 3,65 miljardit dollarit.
Tabelis tõusis kolmandale kohale teine Hispaania suurklubi Barcelona (3,55 miljardit), neljas oli NFL-i meeskond New York Yankees ning viies inglaste Manchester United.
Maailma kõige vaadatum profispordisari NFL jätkas tabelis üldist valitsemist, kui 50 kõige väärtuslikuma klubi hulgas oli koguni 27 NFL-i meeskonda. | Madridi Real pole enam maailma kõige väärtuslikum spordiklubi | https://sport.err.ee/88817/madridi-real-pole-enam-maailma-koige-vaartuslikum-spordiklubi | Majandusajakiri Forbes pani taaskord pingeritta maailma kõige väärtuslikumad spordiklubid. Pikalt esikohal püsinud Hispaania hiid Madridi Real pidi sel korral liidrikoha loovutama. |
Eile õhtul, kohe pärast kuningannalt volituse saamist, tegi May teatavaks uue valitsuse olulisemad ametikohad, vahendavad The Guardian, BBC, The Daily Telegraph, Foreign Policy jt.
Peaministrist tähtsuselt järgmise ametikoha, ehk rahandusministri portfelli sai senine välisminister Philip Hammond (60). See tähendas ka seda, et David Cameroni lähedaseks liitlaseks olnud George Osborne pidi valitsusest lahkuma. Hammondit peetakse usaldusväärseks ja kindlaks valikuks, kelle nimetamist on mitmel pool finantsringkondades juba tervitatud. Enne Brüsselist saadud mööndusi oli Hammond küllaltki euroskeptilisel positsioonil, kuid enne referendumit toetas ta Euroopa Liidus jätkamist.
Hammondi asemel saab välisministriks vastuolulise kuulsusega Boris Johnson (52) - Londoni endine linnapea ja Brexiti-kampaania üks juhtfiguure. Johnson oli pärast referendumi tulemuste selgumist ka ise tooride juhiks ja peaministriks pürgimas, kuid oli sunnitud loobuma pärast seda, kui tema lähedane liitlane, justiitsminister Michael Gove samuti peaministriks kandideerida otsustas. Johnson pole varem kunagi ministriametis olnud, samuti on ta oma väga vaba sõnavalikuga väljaütlemistega jõudnud solvata juba mitmeid maid ja riigijuhte, kellega tuleb tal nüüd suhtlema hakata. Samas on mitmed eksperdid ja teda tundvad inimesed rõhutanud, et Johnsoni näol on tegu väga intelligentse persooniga, kelle senine avalik kuvand on teadlikult valija ning meedia hullutamiseks võetud roll.
May asemel saab siseministriks Amber Rudd (52), kes on seni olnud energeetika ja kliimamuutuste minister. Enne referendumit toetas ta Euroopa Liidus jätkamist.
Eesti jaoks ilmselt kõige olulisemal ametikohal ehk kaitseministri toolil jätkab Michael Fallon (64) ehk mees, kes on osalenud senises koostöös nii kahepoolselt kui ka NATO raames. Enne referendumit toetas Euroopa Liidus jätkamist ning teda peetakse sarnaselt Hammondile kindlaks ja usaldusväärseks valikuks.
Valitsuses on loodud ka uus ametikoht ehk nn Brexiti-minister, kelleks sai Euroopa Liidust lahkumist toetanud rahvasaadik David Davis (67). Tegemist on veteranpoliitikust euroskeptikuga, kes pole varem ministriametis olnud (küll aga on olnud erinevates rollides varivalitsustes). 2005. aastal kaotas tooride juhi valimistel David Cameronile.
Rahvusvahelise kaubanduse ministriks sai euroskeptik ja EL-ist lahkumist toetanud Liam Fox (54). Tegu on samuti uue ministrikohaga. 2010. aastal nimetati ta Cameroni poolt kaitseministriks, kuid ta pidi juba 2011. aastal tagasi astuma seoses süüdistustega, et ta lasi oma sõbra ja lobby-tegija Adam Werritty kaitseministeeriumi tööprotsessile liiga lähedale. Pürgis äsja taas kord tooride juhiks, kuid ta elimineeriti juba esimeses hääletusvoorus.
Osav poliitiline manööver Brexiti-kampaania poliitikute tasalülitamiseks
Kõige suuremat vastukaja sai Johnsoni nimetamine. Paljusid jahmatas asjaolu, et mees, kelle tegevus on põhjustanud suure osa käesoleva hetke probleemidest, saab autasuks välisministri portfelli. Ning oma hämmeldust tõttasid väljendama suur osa opositsiooni poliitikutest.
Johnsoni puhul väärib äramärkimist, et lisaks regulaarsele sõimule Euroopa Liidu aadressil on ta öelnud rohkem kui inetuid asju ka teiste riikide ja poliitikute aadressil.
Näiteks võitis ta esikoha väljaande Spectator võistlusel, mille eesmärgiks oli Saksa humoristiga seotud skandaali valguses leida kõige ropum luuletus Türgi president Recep Tayyip Erdogani kohta. Varem samas väljaandes töötanud Johnson osutus edukaks täna vemmalvärsile, mis vihjas Erdogani seksuaalsuhetele kitsega.
USA presidendi Barack Obama kohta on ta öelnud, et tegu on pooleldi keenialasega, kellel on oma päritolu tõttu vimm Suurbritannia vastu. Hillary Clinton aga meenutavat talle "sadistlikku medõde mõnest vaimuhaiglast".
Kirjeldades kunagi leiboristide sisetülisid, mainis Johnson, et tooride erakond on juba harjunud "Paapua Uus-Guinea stiilis kannibalismi ja pealikuhukkamisega ning seetõttu vaatab ta rõõmsa rahuloluga seda hullust, mis Tööparteis maad on võtnud". Hiljem ta vabandas ning teatas, et lisab Paapua Uus-Guinea hea meelega oma "rahvusvahelise vabandamisturnee nimekirja".
Euroopa Liidu kohta on ta aga väitnud, et sellel on Adolf Hitleri omadele sarnanevad eesmärgid ning et Ukraina kriisis olevat samuti süüdi Euroopa Liit.
Samas rõhutavad mitmed ajakirjanikud ja analüütikud, et kuna Theresa May pidi Leave-kampaaniat vedanud tooridele mingeid kohti andma, siis otsustas ta seda teha võimalikult kavalalt.
Esiteks lõi ta kaks uut ametikohta - Brexiti ministri ja rahvusvahelise kaubanduse ministri, mis muudavad välisministri portfelli senisest palju tähtsusetumaks. Kõik mainitud ametikohad andis May Brexiti toetajatele ning kõik need ametikohad on ka seotud Brexiti reaalse rakendamisega. Seega ei õnnestunud Johnsonil kõrvalt vaadata, kuidas teised tema tekitatud olukorda lahendavad, vaid tal ja ka Foxil ning Davisel on suurepärane võimalus praktikas demonstreerida, kuidas enne referendumit valijatele antud lubadused kuidagi paika ei pea. Samas pole ükski neist nii võimsal positsioonil, et saaks mingi suurema probleemi tekitada, mida peaminister ise lahendada ei suudaks.
Ning kui peaks siiski aset leidma mingi teine referendum (hetkel on May selle küll välistanud ja kinnitanud, et Brexit tähendab Brexitit), erakorralised valimised või siis otsustab parlament referendumi tulemust ignoreerida, on kunagised Brexiti-kampaania esindajad oma senise sära valijate silmis tõenäoliselt kaotanud.
Briti ajakirjanduse hinnangul polnud Johnson eile Downing Streetilt lahkudes eriti rõõmus ning võis seega mõista, et talle on peaminister May poolt mürgikarikas ulatatud. Nüüd tuleb Johnsonil suhelda kõigi nendega, keda ta oma varasema karjääri jooksul solvanud on. Tuleb käia Euroopa pealinnades ja selgitada Brexitit. Samuti peab ta viibima palju Suurbritanniast eemal, mille üle on Mayl ilmselt samuti hea meel.
Väidetavalt suutis May oma eilse kõnega esitada ka tõsise väljakutse sisetülide käes vaevlevale Tööparteile, sest tema lubadused ja sõnakasutus rõhutasid just tsentristlikku hoiakut ja kinnitust, et tal on kavas seista "tavalise töölisklassi perekonna" eest.
May võimuvangerduste negatiivseks pooleks on aga see, et endiselt on tooride seas märgata hasartmängu meeleolu, kus parteipoliitilistel eesmärkidel riskitakse kogu riigiga - ehk sama probleemiga, mis viis lõpuks Brexitini. | Hinnang: May andis Johnsonile piisavalt nööri, et viimane saaks end üles puua | https://www.err.ee/563383/hinnang-may-andis-johnsonile-piisavalt-noori-et-viimane-saaks-end-ules-puua | Suurbritannia uus peaminister Theresa May alustas juba eile õhtul ministriportfellide jagamist ning eriti palju tähelepanu pälvis tema otsus anda välisministri ametikoht Brexiti-kampaania juhtfiguurile Boris Johnsonile. Kui paljud on sellest valikust hämmelduses, siis osa analüütikuid peavad seda geniaalseks poliitiliseks manöövriks. |
Kambja vallavanem Ivar Tedremaa ütles ERR.ee-le, et praegu on taotlus riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile ettevalmistamisel. "Ühiselt on selleks advokaadibüroolt analüüsi tellinud Kambja, Ülenurme, Nõo, Luunja, Pala ja Rakke vallad," märkis ta ning lisas, et suusõnalised kokkulepped on veel mitmete valdadega.
Vaivara vallavolikogu esimees Heiki Luts ütles ERR-ile, et volikogu liikmed ja vallajuhid on riigikohtusse pöördumist mitteametlikes vestlustes arutanud. "Kindlaks eesmärgiks me seda seadnud ei ole. Praegu on puhkuste aeg ja volikogu koguneb augusti lõpus," sõnas Luts.
Narva kõrval asuv 1750 elanikuga Vaivara vald saab Lutsu sõnul majanduslikult hakkama, mistõttu ei pea nad alla 5000 elanikuga valdade sundliitmist - nagu äsja vastu võetud seadus ette näeb - õigeks.
Ida-Virumaal on mõelnud haldusreformi seaduse vaidlustamiseks riigikohtusse pöördumisele ka Illuka vald.
Kõpu vald pöördus juuni lõpus riigikohtusse taotlusega kontrollida hiljuti riigikogus heaks kiidetud haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusele, kuna leiab, et see on põhiseadusega vastuolus. Teisipäeval andis riigikohus Kõpu vallale oma taotluse juures puudunud dokumendi lisamiseks aega kuni 25. juulini.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil on taotluse lahendamiseks aega neli kuud.
Riigikogu andis 7. juunil heakskiidu haldusreformi seadusele, mis määrab omavalitsuse minimaalseks suuruseks 5000 elanikku ning sätestab tähtajad, milleks peavad Eesti vallad ja linnad uutele kriteeriumidele vastama. | Haldusreformi põhiseaduslikkuse kontrolli taotleb riigikohtult üle 10 valla | https://www.err.ee/563389/haldusreformi-pohiseaduslikkuse-kontrolli-taotleb-riigikohtult-ule-10-valla | Sarnaselt Kõpu vallaga tahavad haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusele riigikohtus kontrollida veel üle 10 valla. |
On ennustatud, et nutitelefonide kasutajate ülemaailmne arv kasvab sel aastal umbes 2,16 miljardi inimeseni. Kuna nutitelefonide areng on olnud kiire, nende soetamine järjest odavam ning lapsevanemad soovivad lastega kiiresti kontakti saada, siis on uurimustöö autor Rine Pent arvamusel, et mobiiltelefonide soetamise iga muutub järjest nooremaks.
See omakorda tähendab, et üha nooremad lapsed veedavad aina enam nn ekraaniaega nutitelefonis. Pent kirjeldas, et Ameerika lastearstide assotsiatsioon soovitas aastaid tagasi üle kahe aasta vanadele lastele ekraaniaega 1–2 tundi päevas, alla 2aastased ei tohtinud aga üldse ekraani ees aega veeta. Tänapäeva kiire tehnoloogia ja rakenduste areng on soovitusi aga muutnud, sest täielik ekraaniaja välistamine ei ole enam võimalik.
Tähelepanu soovitatakse pöörata hoopis ekraaniaja õigele kasutusele ja lapsevanemate suuremale rollile nutitelefonide kasutamise eeskuju näitamisel.
Uurimaks, kuidas Eesti lapsevanemad ja lapsed nutitelefone kasutavad ja sellesse suhtuvad, kaasas Pent uuringusse 244 Eesti inimest: 122 last vanuses 8–10 ning 122 lapsevanemat. Laste ja nende vanemate sõnul kasutavad nad nutitelefone peamiselt suhtluse eesmärgil. Kui lapsed kinnitasid, et vanemate peamiseks tegevuseks nutitelefonis on suhtlus, siis vanemate hinnangul on laste peamiseks tegevuseks aga mängimine.
Andmete analüüsist selgus, et laste nutiseadme kasutamine sõltub suurel määral lapsevanema eeskujust.
Kuigi on ka erandeid, ei ole Eesti lapsevanemad oma lastele nutitelefonide kasutamise osas oluliselt positiivseks eeskujuks. Lapsevanemad on juhendamisel ja reeglite kehtestamisel pigem passiivsed. "Seda on näha sellest, kui vähe veedetakse ühist aega ekraaniseadme taga või kui vähese loovusega on lähenetud lapse nutiseadme taga veedetava aja reguleerimisele," tõdes Pent.
Uuringu autor ütles, et kõige tähtsam on lastega näost-näkku suhtlus ja osalus nende tegevustes: "Tähtsam kui aja piiramine on tegevuse sisu jälgimine. Selle asemel, et piirata aega, mis laps seadme taga veedab, tuleks hoopis mõelda, mida laps selle ajaga teeb. On ju palju suunavaid tegevusi, nagu näiteks huviringid, kohustused või ühised lõbusad ja mängulised tegevused, mis lapse tähelepanu teistel asjadel hoiavad." | Uuring: Eesti lapsevanemad on laste nutitelefonide kasutuse osas passiivsed | https://novaator.err.ee/259288/uuring-eesti-lapsevanemad-on-laste-nutitelefonide-kasutuse-osas-passiivsed | Tartu ülikooli psühholoogia instituudis tehtud uurimus näitas, et Eesti lapsevanemad on passiivsed oma lapse tegevuse suhtes nutitelefonides. Vanemad tõdesid, et lapsed võiksid nutitelefonides vähem aega veeta. Sama arvasid ka lapsed oma vanemate kohta, mis näitab, et vanemate harjumused nutitelefoni kasutuses peegeldavad laste harjumusi ning nende muutmiseks peaks lapsevanemad näitama eeskuju. |
Sõerd ütles ERR-i uudisteportaalile, et vastuse annab augustis valmiv uus rahandusministeeriumi prognoos. Seni aga oleme tema sõnul juba näinud eelarvestrateegias taganemist varasemast ülejäägi eesmärgist.
"Samuti on rahandusministeerium loobunud varasemast eesmärgist taastada Eesti reservid kriisieelsel tasemel. See aga pole õige valik. Kui me nii jätkame, siis on küsitav, kas me suudame toime tulla võimalike tuleviku kriisidega," küsis Sõerd.
"Mitte ainult ülejäägi eesmärgi, aga ka struktuurse tasakaalu täitmisega võib minna keeruliseks, kui Euroopast tulenevate riskide, sealhulgas Brexiti tõttu aeglustub majanduskasv ja peatub senine kiire palgatõus ja hoogne sisetarbimine, tänu millele on meil seni olnud väga hea tulu- ja sotsiaalmaksu ning käibemaksu laekmine," lisas Sõerd.
Struktuurne tasakaal - mis see on?
Sõerd selgitas ka, mida struktuurne eelarvetasakaal tähendab. Tegemist on uue mõistega, mis tuli päevakorda just nendesamade uute eelarvereeglite rakendamisel, mille täitmisel praegu Hispaania ja Portugal hädas on.
"Struktuurse tasakaalu arvutamiseks on keerulised makroökonoomika valemid ja näitajad. Väga üldistatult, erinevalt nominaalsest eelarvetasakaalust jäetakse ära ühekordsed tulud või kulud. Näiteks erakorralised tulud riigi osalusega ettevõtete dividendidelt. Või mingite reformide rakendamisel tehtud ühekordsed kulud. Teiseks arvestatakse antud hetke majandustsükliga. Kui on majanduses kõrgkonjunktuur, siis on nõutav eelarveülejääk, kui on madalseis majanduses, siis on lubatud väike puudujääk," seletas Sõerd.
Struktuurse tasakaalu puhul on Sõerdi sõnul puuduseks, et see tugineb hinnangutel majanduse seisule ja näitajatele, aga ekspertide hinnangud võivad erineda.
"Samas need hinnangud võivad ajas muutuda, näiteks tänast olukorda hinnatakse mõne aasta pärast hoopis erinevalt. Lisaks veel see, et hindamisel kasutatakse erinevaid metoodikaid," lisas ta. | Sõerd kahtleb, kas valitsus suudab eelarve koostamisel struktuurse tasakaalu põhimõttest kinni pidada | https://www.err.ee/563390/soerd-kahtleb-kas-valitsus-suudab-eelarve-koostamisel-struktuurse-tasakaalu-pohimottest-kinni-pidada | Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) kahtleb, kas valitsus suudab kinni pidada eelarve koostamisel prioriteetseks peetava struktuurse tasakaalu põhimõttest. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.