text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Eesti on nii kaunis riik, kus kultuur on unikaalne ja tähtsustatud. Tantsimine, laulmine, saunad ja metsad – kõik on siin olemas ja kõik on eriline.
Kuigi ma kasvasin üles Austraalias, tuhandeid kilomeetrid Eestimaalt eemal, tunnen tugevat ühendust Eestiga ja eesti kultuur on kindlasti minu südames. Austraalias on suur Eesti kogukond ja me õpime Eesti rahvatantsu, laule, keelt ja iga aasta meil on eesti laste laager. Seetõttu on mu jaoks eesti kultuur justkui minu lapsepõlv.
Mulle meeldib väga, et väike riik on nii mitmekesine. Eestis elab miljoneid meeldivaid mälestusi ja tal on võime hoida inimeste mõtteid endal ka tuhandeid kilomeetreid eemal. Ilus loodus on iga päev mu ümber ja unikaalsed traditsioonid on jätkuvalt kõrvuti keerulise tehnoloogiaga.
Eesti on päris kaunis ja eriline riik. Iga kord, kui ma kuulen seda sõna Eesti, mäletan ma vanaema armsaid lugusid tema kodumaalt. Lisaks annab see sõna mulle võimaluse tunda lõkke magusat suitsulõhna ja kuulda ilusaid eesti laule. Ma maitsen metsmustikaid ja näen valget lund, mis mähib endasse ka pikad puud.
Asjaolu, et eesti kultuur elab teisel pool maailma, näiteks Austraalias ja Kanadas, näitab, et Eesti on eriline riik, mille üle eestlased on uhked. Seepärast väärib Eesti sünnipäev tähistamist täna ja tulevikus.
Edu Sulle, Eesti, tulevikuks! Sina oled armastatud üle maailma. Ükskõik, kus eestlased elavad, neil on tugev seos nende kodumaaga. See on põhjus, miks peaks iseenda üle uhke olema.
Palju õnne sünnipäevaks, Eesti! •
Tegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid. | Kirjuta Eestile | Eestis elab miljoneid meeldivaid mälestusi | https://www.err.ee/683020/kirjuta-eestile-eestis-elab-miljoneid-meeldivaid-malestusi | Olen alates selle aasta jaanuarist Eestis vahetusõpilane. Ma elan Austraalias, aga mul on Eesti juured. Mina olen siin sellepärast, et ma tahtsin õppida oma vanavanemate kodumaal. Ma tahtsin harjutada eesti keelt, kogeda eesti traditsioone ja uurida mitmekesist Eesti loodust. |
Bändi solisti Janno Reimi sõnul on "Su pilk on väär" kiire ja lõbus tantsulugu veidi kurvemapoolsete sõnadega. "Siis, kui valmis saab," ei tahtnud Reim avaldada, millal bändi uus album ilmumas on.
Super Hot Cosmos Blues Bandi koosseisusu kuuluvad Janno Reim, Erki Reim, Mati Sütt ja Ilja Šarapov. | Super Hot Cosmos Blues Band avaldas uue loo "Su pilk on väär" | https://menu.err.ee/683073/super-hot-cosmos-blues-band-avaldas-uue-loo-su-pilk-on-vaar | Ansambel Super Hot Cosmos Blues Band andis välja värske singli "Su pilk on väär", mida nad esitlesid "Terevisiooni" eetris. |
Eesti koondise keskkaitsja Mikk Reintami koduklubi Trinec kohtus Ungari esiliigasse kuuluva Szeged 2011 võistkonnaga ja leppis nendega 1:1 viiki, kirjutab Soccernet.ee. Reintam tegi kaasa terve kohtumise.
Tšehhi esiliiga naaseb puhkuselt märtsi alguses. Trinec on tabelis hetkel teisel kohal. | Reintam tegi ungarlastega viigi | https://sport.err.ee/683074/reintam-tegi-ungarlastega-viigi | Mitmed Kesk-Euroopa jalgpalliklubid sisustavad oma talve endiselt treeningkohtumistega, väljakule sai ka eestlane Mikk Reintam. |
Esimese teadusliku katse teeb sellega tänavu kevadel doktorant Anton Malmi, kes sai eksperimendile äsja heakskiidu ka eetikakomiteelt.
Anton Malmi uurib eesti keele palatalisatsiooni ehk peenendust.
Palataliseeritud kaashäälikute hääldamisel tõuseb keel rohkem suulae poole ja see annab häälikule pehmema i-lise varjundiga kõla. Paljudel juhtudel eristab palataliseeritud ja palataliseerimata hääldus ka sõna tähendust, nagu näiteks sõnades palk, hall või mats.
Anton Malmi uurib doktoritöös vene emakeelega eestimaalaste hääldust.
Peale selle analüüsib Malmi oma doktoritöös ka vene emakeelega eestimaalaste hääldust.
“Teadupärast on juba Aristest [ keeleuurija Paul Ariste – toim. ] peale kirjeldatud eesti keele palatalisatsiooni nõrgemana vene keele omast, aga siiamaani ei ole tehtud ühtegi empiirilist võrdlevat uurimust,” avab Malmi uuringu tagamaid.
“Palatalisatsioon on põnev nähtus,” jätkab Malmi, “tavaliselt tekitab palatalisatsiooni kaashääliku järel olev täishäälik i, kuid me hääldame palatalisatsiooniga ka sõnu, mille nimetavas käändes on tänapäeva eesti keeles i ära kadunud. Näiteks sõnad vann või pann, mida peabki hääldama peenendusega, muidu kõlaksid need väga võõrapäraselt.”
Palatalisatsioon on huvitav ka selle poolest, et see eristab päris paljudes sõnades tähendust. Kirjapildis on sõnad samasugused, kuid kontekst annab meile viite, kuidas õige hääldusmall valida.
Lisaks annavad katse tulemused uusi teadmisi selle kohta, kuidas eestis elavad vene keelt emakeelena kõnelevad eestlased moodustavad neid pealtnäha samasuguseid sõnu ja kuidas eesti keele õppimise aeg mõjutab nende sõnade hääldamist.
“Katse tulemused annavad meile uusi teadmisi selle kohta, millised on need kõlalised ja häälduslikud parameetrid, mis eristavad palataliseeritud sõnu palataliseerimata sõnadest,” lubas Malmi.
Need sõnad, kus peenendus eristab tähendust, on tihti olulised sõnad, mida peab igapäevases vestluses kasutama selleks, et end arusaadavaks teha. Näiteks palgast või tulpidest rääkimisel on õigel hääldusel tähtis roll.
Need sõnad, kus peenendus eristab tähendust, on tihti olulised sõnad, mida peab igapäevases vestluses kasutama selleks, et end arusaadavaks teha. Näiteks palgast või tulpidest rääkimisel on õigel hääldusel tähtis roll.
Malmil on kavas teha ka tajukatse, milles uurib, kas vene keelt emakeelena kõnelejad tajuvad, et peenendusega ja peenenduseta sõnade vahel on kõlaline erinevus.
“See on motiveeritud sellest, et teist keelt õppides lähtume me oma emakeelest ja kuuleme maailma läbi emakeele filtri. Kui palatalisatsioon on eesti ja vene keeles olemuslikult erinev, võib oodata, et mõningatel juhtudel ei tajugi vene emakeelega kõnelejad eesti palatalisatsiooni.”
Tänu Malmi doktoritööle saame rohkem teada peenenduse hääldamisega seotud kitsaskohtadest, millest võiks kasu olla eesti keele õpetajatele või õppijatele.
Tänu tema doktoritööle saame rohkem teada peenenduse hääldamisega seotud kitsaskohtadest, millest võiks kasu olla eesti keele õpetajatele või õppijatele.
Mida EMA teeb?
Malmi juhendaja Pärtel Lippuse sõnul on elektromagnetartikulograaf (EMA), suhteliselt spetsiifiline seade, millega saab uurida häälikute hääldamise ehk artikulatoorset foneetikat. Selleks jälgib seade keelele ja huultele kinnitatud sensorite liikumist magnetväljas.
“Sensorid liimitakse katseisiku keele, huulte ja/või lõua peale,” täpsustas Lippus, “seejärel saab nende liikumist kõnelemise ajal koos heliga salvestada.”
Sarnane masin on olemas ka Tallinnas tehnikaülikooli (TTÜ) foneetika- ja kõnetehnoloogia laboris, kus töötab Malmi teine juhendaja, TTÜ vanemteadur Einar Meister, ja kus Malmi samuti katseid teeb.
Esimene avaldatud eesti keele uurimus, kus EMA-t kasutati, viidi läbi aga hoopis Helsinki ülikoolis, ja see ilmus eelmisel sügisel.
Lippus selgitab, et nad uurisid selles eesti kolme välte hääldamist.
“Me leidsime, et hoolimata sellest, et meil on kolm väldet, ei jagune kolmeks meie hääldusliigutused. Teine järeldus, mis me tegime, oli see, et häälduses on oluline kontekst.”
For this Christmas the #unitartu #phoneticslab received a shipment of new equipment. With our brand new articulograph and eye tracker we can study the full scope of phonetics from articulation and acoustics to speech perception. Photos from training sessions posted by Pärtel Lippus, Senior Research Fellow in Phonetics of Estonian Language. Justkui jõulukingina saabusid foneetikalaborisse ASTRA projekti raames hangitud uued seadmed, seal hulgas artikulograaf, mille abil saab jälgida keele ja huulte liikumist, ning pilgujälgija, millega saab teha mitmesuguseid keele töötlemist uurivaid eksperimente. Postitas Pärtel Lippus, eesti foneetika vanemteadur. #science #teadus #eyelink #saccadesandfixations #ag501 #epiglu #phonetics #phoneticscience #articulatoryphonetics
A post shared by University of Tartu (@unitartuscience) on Dec 17, 2017 at 9:36am PST
Klõpsa fotol, et näha rohkem pilte foneetikalaborist ja uutest seadmetest.
Kuidas on seotud keel ja pilk?
Tartu ülikooli ASTRA projekti PER ASPERA raames, mida rahastab Euroopa Liit, hangiti lisaks EMA-le ka pilgujälgija, millega keeleteadlased hakkavad tegema mitmesuguseid keele töötlemist uurivaid eksperimente.
Foneetikalaboris on pilgujälgija paigaldatud salvestuskabiini, tänu millele saavad teadlased katseid kombineerida nii, et lisaks pilgu jälgimisele katseisik loeb või vastab midagi kõva häälega ja uurijad salvestavad tema kõne müravabas keskkonnas.
Lippuse sõnul tehakse keeleteaduses pilgujälgimiskatseid üsna palju.
“Näiteks eelmise aasta detsembris kaitses Kanadas Alberta ülikoolis doktoritööd Kaidi Lõo, kes uuris pilgujälgimiskatse abil, kuidas mõjutab sõna morfoloogiline keerukus ja esinemissagedus lugemiskiirust. Osa doktoritöös käsitletud katsest viis ta läbi Tartu ülikooli foneetikalaboris, kuid siis oli tal Kanadast kaasas portatiivne pilgujälgija.”
Pilgujälgimisseadmeid leiab ka teistest Eesti laboritest. Näiteks on need olemas Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia laboris.
Metsa -tüüpi sõnade lugemisel tehti rohkem vigu kui mõte -tüüpi sõnade puhul.
“Tegime koos psühholoogidega pilgujälgijaga ka ühe eesti keele väldet analüüsiva katse,” räägib Lippus.
“Me oleme harjunud mõtlema, et eesti keelt kirjutatakse häälduspäraselt, kuid on väga palju sõnu, mille puhul käände erinevust märgib ainult välde, mida aga kirjapilt ei märgi. Näiteks sõna metsa omastav kääne on teises vältes ja osastav kääne kolmandas vältes.
Katses uuriti, kas selliste sõnade lugemisel on vaja rohkem konteksti, kui siis, kui kirjapilt on üheselt tõlgendatav, näiteks mõte ja mõtte. Me alles töötleme tulemusi, aga esmamulje on, et hüpotees leidis kinnitust: metsa -tüüpi sõnade lugemisel tehti rohkem vigu kui mõte -tüüpi sõnade puhul.” | Miks Tartu ülikooli keeleteadlased keelele klemme kleebivad? | https://novaator.err.ee/682921/miks-tartu-ulikooli-keeleteadlased-keelele-klemme-kleebivad | Tartu ülikooli keeleteadlased ostsid foneetikalaborisse uued seadmed. Peene nimega artikulograaf võimaldab neil rääkimise ajal tundlike sensoritega jälgida keele ja huulte liikumist. |
Nad kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et merepind kerkib praegu umbes kolm millimeetrit aastas, kuid igal aastal kerkib merepind keskmiselt 0,08 millimeetrit rohkem kui eelnenud aastal. Kiirenemise põhjuseks peavad Nerem ja kolleegid peamiselt Gröönimaa ja Antarktika jääkatte hoogustuvat sulamist.
Kui nii edasi läheb, siis tõuseb merepind sajandi lõpuks 60 sentimeetri võrra, mida on umbes kaks korda enam kui enamasti ennustatakse. Selline tõus tooks paljudes rannikuäärsetes linnades kaasa veelgi sagedasemaid üleujutusi. kui seni arvatud.
Võib juhtuda, et kannatada saab ka Tuvalu saareriik, mille kohta esmaspäevases teadusuudises ütlesin, et sealsete saarte pindala on viimastel aastakümnetel hoopis kasvanud, hoolimata merepinna üldisest tõusust. | Merepinna tõus kiireneb | https://novaator.err.ee/683071/merepinna-tous-kiireneb | Maailmamere pind üha tõuseb, ja mitte ühtlases tempos, vaid kiirenevalt. Nii väidab teadlasrühm eesotsas Steve Neremiga Ameerika Ühendriikidest Colorado Boulderi ülikoolist, kes analüüsisid 25 aasta jagu satelliitvaatluste andmeid. |
Tribüünidel viibinud Põhja-Korea fännid lehvitasid riigilippe ning skandeerisid esimeste Põhja-Korea sportlastena PyeongChangi OM-ile pääsenud uisutajate nimesid, grupp üliõpilasi lehvitas loosungit kirjaga "PyeongChangi haldjas Ryom Tae-Ok, hüppa [Koreade] ühendamise poole!"
"Meil ei ole Lõunas esinenud mingeid ebameeldivusi," rääkis Kim reporteritele. "Me tundsime Korea inimeste jõudu ja energiat."
Paar püstitas 69,40 punktiga isikliku rekordi ning pääses üheteistkümnendana esitama ka vabakava. Lühikava järel haarasid liidriohjad Hiina paar Sui Wenjing ja Han Cong (82,39), teisel kohal on neutraalse lipu all võistlevad venelased Jevgenia Tarassova - Vladimir Morozov (81,68). Eestist pärit Natalja Zabijako sai koos paarilise Aleksandr Enbertiga kaheksanda koha.
Kimi ja Ryomi vabakava isiklik rekord on 119,90, nende kanadalasest treeneri Bruno Marcotte'i sõnul sihib paar neljapäeval tulemust üle 125 punkti. | Põhja-Korea uisupaar tegi PyeongChangis meeldejääva olümpiadebüüdi | https://sport.err.ee/683070/pohja-korea-uisupaar-tegi-pyeongchangis-meeldejaava-olumpiadebuudi | PyeongChangi olümpiamängude iluuisutamise paarissõidu lühikavas tulid publiku ette ka Põhja-Korea sportlased Ryom Tae-Ok ning Kim Ju-Sik. |
Ma olen Janet. Ma olen eestlane. Või noh, tegelikult on minus 12,5 protsenti vene verd. See ei ole täpne arv, sest kuigi minu vanaema poolsed sugulased on pärit Venemaalt, siis me ei saa isegi tänapäeval täpselt mõõta kellegi põlvnemist. Mitte keegi meist ei ole tegelikult täiesti puhtalt ühest rahvusest.
Aga nii mina kui mu vanemad oleme Eestis sündinud ja Eestis kasvanud. Mina tunnen end igatahes eestlasena.
Ma olen Janet. Ma olen 17-aastane. Ma käin 11. klassis ja kirjutan oma uurimistööd … vähemalt peaksin seda kirjutama. Olen koolis käinud kauem, kui olen elanud koolis käimata. Kuigi õppida mulle meeldib, siis koolis käia ma enam ei jaksa.
Ma olen Janet. Ma olen noor. Tänase seisuga oletatakse, et meie generatsiooni eluiga on kõrgem kui kunagi varem. Sellisel juhul on mul terve pikk elu veel ees. Ma ei karda seda, pigem ootan. Maailmas on nii palju, mida avastada, mida kogeda.
Ma olen Janet. Ma tahan minna välismaale. Nagu teisedki Eesti noored, soovin ma avastada maailma. Tahan õppida teisi kultuure, näha uusi inimesi ning koguda huvitavaid mõtteid. Tahan tunda päikest oma nahal, kogeda polaarööd ning tutvuda liikidega, keda Eestist ei leia. Tahan elada elu väljaspool Eestimaad.
Ma olen Janet. Ma ei tea, kas ma tahan pärast seda kõike tulla tagasi Eestisse. Tunnen paljusid inimesi, kes samuti ootavad hetke, kui nad saavad siit riigist lõplikult minema. Ära. Mujale. Igaveseks. Ükskõik kuhu, aga mitte siia.
Miks? Miks ometi Eestist ära?
Aga mis üldse on Eesti? Kas see on see maapind, millel seisame, need metsad, sood, linnad, majad? Kas see on rahvus, eestlased? Või hoopis kõik need, kes elavad Eesti riigi piirides, olgu nad mistahes rahvusest? Kas see on meie riik kui konstitutsioon, oma lipu, territooriumi, valitsusega? Kas see on eesti kultuur või eesti keel, mida oleme eestlastena kohustatud säilitama?
Või äkki on see mõte Eestist, mis igaühel on enda oma ja erineb teistest?
Ma ei usu, et keegi meist vihkaks SEDA Eestit. Mitte seda mõtet, mitte päriselt.
Kuid kui me ei vihka Eestit, siis miks ära? Mis on see tegur, mis kihutab meid kui noori Eestist minema?
Materiaalne põhjus on kõige lihtsamini tuvastav. Raha paneb siin maailmas rattad liikuma. Nii kalevipojad Soomes kui IT-spetsialistid Ameerikas on tihti oma teekonna Eestist välja ette võtnud just suurema palgasumma lootuses. Ja mitte ainult selle. Ka väiksemate hindade ja üleüldiselt parema elujärje.
Valetaksin, kui ütleksin, et Eesti on väga rikas riik. See pole tõsi. Eestis elab statistikaameti andmetel iga viies inimene suhtelises vaesuses. Samal ajal tõusevad poodides hinnad kordades ja palgad ainult minimaalselt. Miks peaks inimene sellisel juhul jääma siia, kus ta saab sama töö eest, mis mujal maailmas tagab korraliku elustandardi, mitu korda vähem palka?
Paljud noored lähevad välismaale õppima. Seda põhjusel, et väikese Eesti kõrgemadki õppeasutused ei suuda konkureerida nende võimalustega, mida leiab rahvusvahelistest kõrgkoolidest Euroopa Liidus või Ameerikas. Mujale õppima minemises ei ole tegelikult midagi halba, kuid paljud ei tunne pärast õpinguid enam vajadust tagasi tulla. Targale inimesele on ilmselgelt huvitavam olla ümbritsetud sarnaste võimetega inimestest, kui olla pea ainukene omasugune ühes pisikeses riigis. Pole ime, et meie tipptegijad elavad kõik välismaal.
Veel on tunda inimestes suurt pettumust. Oleme pettunud oma riigis, valitsuses, valitud poliitikutes. „Kas sellist Eestit me siis tahtsimegi?“ Siseriiklikud tülid ja probleemid on kasvanud mäekõrgusteks ja konsensust tuleb tikutulega taga otsida.
Me oleme väsinud sellisest demokraatiast, kus pealtnäha miski ei parane ning poliitikud tavarahvast aina kaugenevad. Kui inimene tunneb end mahajäetuna ja nähtamatuna, siis ei suuda ka kõige tugevam isamaa-armastus tekkinud lõhesid parandada. Midagi tuleb ette võtta enne, kui on liiga hilja ja tulvavesi pääseb pragunenud tammist läbi.
Ma olen Janet. Ma olen eestlane. Ma olen 17-aastane. Ma olen noor. Ma tahan minna välismaale ja elada oma elu. Ma ei karda enda ega oma tuleviku pärast. Vahel aga kardan ma oma riigi, oma rahva pärast.
Ma tahan, et mul poleks põhjust karta. Ma tahan, et mul oleks põhjus, miks Eestisse jääda, põhjus miks Eestisse naasta. Aga kõige enam soovin ma et mul oleks põhjus ütlemiseks: „Minu elu ongi Eestis.“ •
Tegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid. | Kirjuta Eestile | Minu elu | https://www.err.ee/683017/kirjuta-eestile-minu-elu | Ma olen Janet. Mul on rahvusvaheline nimi. Google ütleb, et mu nimi tähendab Jumala kingitust. Vene keeles tähendab see otsetõlkes: „Mina ei ole.“ |
seda ma tean
mis on VALE
mis on valus
mis on võlts
ma tean
seda ma tean
mis on PÄEV
mis on valge
kui on valgus:
seda on vähe
seda mis on
NTINI ma veel
ei tea kuigi
sel on kahtlane
sarnasus puutiniga
meie eestlased
selliseid asju ei
tähista ei lähista
endale kedagi
see on ju vale
see on kuidagi
võlts öelda et
armastad kedagi
see on raske
nii palju raskem
kui nende libe
liibe või laav
või ljuboov
aga kraadikese
vähem kare kui
rakkaus
ja kellel neid
sõpru ikka vaja
on – kellele nad
hääd teind on –
ütle mulle kes
on su sõbrad ja
ma tean sust kõik
kui sul on sellised
sõbrad siis pole
vaenlaseid vajagi
(ütles martin helme
kaur kenderi kohta
ses mihkel raua
saates kusnad rääkisid
toomas hendrik ilvesest
ilusat vale-
ntinipäeva
kõigile
ilusatele
meestele)
aga see armastus või
rakkaus see ei anna
rahu see on nagu kirvega
tahutud me olemisse
me kujusse me vihmamorni
tujusse – ujusse halli mis
hommikul katab me eest
me eestimaa kalli
nii et jah – mõistus ütleb
see on õige ja tulebki
boikottida seda ameerika
turunišisitta – plastikaatsüdameid
millesse delfiinid ja albatrossid
pärast lämbuvad
aga süda – see lihaseline see raju
see ütleb
et
ikka
ju
hoiad
ja juba sul ongi käes
kõige koledam
südamekujuline
kommikarp ja lillenuustak
ja sa oled reetnud isamaa
aga pääsend ehk
sammukese lähemale
oma tulavaste laste
ema
keelele
ma tunnen valet
ja tunnen päeva
ja küll ma kunagi
selle ntini
ka selgeks saan | Jürgen Rooste. Valentinipäev | https://kultuur.err.ee/683068/jurgen-rooste-valentinipaev | Kirjanik Jürgen Rooste saatis kirja: "Ja kus on siis sõbrapäevaluuletus, küsite teie? Kuhu see jäi, Jürgen? Ja siin ta on!" |
""Misty" video on selle loo "teine tulemine" ning ellu äratamine pildi näol. Kuna lugu räägib armuvalust, südamevalust, siis video kannab seda ideed sõna otseses mõttes pildis edasi. See on selline kurb "Murtud südame lugu", säilitades samas kerge eneseiroonilise alatooni," kommenteeris bänd.
Solisti Marie M. Vaigla sõnul oli "Misty" video esimesi mõtteid lausa kolm. "Lõplik idee sündis aga üheskoos Muuduga (produtsent Martin Kuut). Suureks abiks oli ka operaator CJ Kask," ütles ta ja sõnas, et peaosalise Henrik Kalmeti sattumine videosse oli küll pooljuhuslik. "Peas tundus just tema sinna rolli sobivat, järgmine hetk nägime teda juhuslikult linna peal, küsisime, kas ta tahab meie videosse tulla ning imekombel ta oligi nõus." | Frankie Animali Eesti Laulu võistlusloole ilmus video | https://menu.err.ee/683065/frankie-animali-eesti-laulu-voistlusloole-ilmus-video | 17. veebruaril saab Frankie Animali näha Eesti Laulu teises poolfinaalis looga "(Can't Keep Calling) Misty", mille värskelt avaldatud video peaosas on näitleja Henrik Kalmet. |
Meie kodumaa on tõepoolest üks imeline ja ainulaadne paik. Vahel aga tundub mulle, et aeg on saanud ruumist tähtsamaks. Meie saladuslikud sood ja muinasjutulised metsad on muutunud justkui enesestmõistetavaks. Me ei näe enam puude taha, kus peidavad end eesti rahvajuttudest tuntud töntsakad karud ja kavalad rebased, kus kasvavad võluväega hiiepuud ning kust kord aastas võib leida sõnajalaõit.
Me oleme suureks kasvanud, tõesti, juba saja-aastased, kuid kuhu on siiski kadunud meie lapsemeelsus? Miks on saanud meie endi minevik, olevik ja tulevik tähtsamaks meie ühisest kodust ja tema käekäigust? Miks arvame me, et Eesti riik tähendab vaid Eesti inimesi, mitte aga Eesti loodust?
„Kui ma oleksin šamaan ja saaksin ühte mõttesse panna kogu ugriliku jõu, siis ma ütleksin ainult ühe maagilise sõna. Ainult ühe, kus kõik on sees: mets.“ Just nii on oma raamatus „Lingvistiline mets“ semiootik Valdur Mikita kirjeldanud eestlaste loodususku.
Mets on meie jaoks kõik. See on justkui tavaline osa elust, kuid samas alati ka tavatu, kui sinna ennast otsima läheme. Alati leiame me midagi uut, ürgset, midagi oma esivanemate lapsepõlvest. Me oleme loodusrahvas, kuigi tihtipeale – kasvõi käesolevate sündmuste ja otsuste taustal – kipume seda miskipärast unustama.
Antoine de Saint-Exupéry raamatus ütleb rebane Väikesele Printsile: „Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled.“ Tuues selle mõtte Eesti ja eestlaste konteksti, võiksime öelda, et kui veel paar sajandit tagasi oli maavalla loodus taltsutanud maarahva ning vastupidi, on tänapäeva eestlased taltsutanud Eesti looduse ühepoolselt. Vähemasti enda arvates.
Kuid kas keegi ka vastutab? Ma loodan südamest, et meie kodumaale ei lasku ealeski hääletud, linnulauluta kevaded, nagu on sellest kirjutanud Rachel Carson 1940.-1950. aastate keemiarevolutsiooni valguses. Põhjused on teised, kuid mured samad. Ilmekas näide on kasvõi tõsiasi, et viimase 30 aasta jooksul on igal aastal Eesti metsadest kadunud ligikaudu 60 000 linnupaari.
Armsad kaasmaalased, millal jalutasite teie viimati metsas? Olenemata sellest, kas käisite retkel eelmisel nädalavahetusel või mõni kuu tagasi, soovin, et te mõtleksite nii vabariigi aastapäeval kui ka mõnel muul päeval korraks Eesti peale. Täpsemalt just selle Eesti peale, mida me muidu nii enesestmõistetavaks peame.
Mingem loodusesse ning proovigem tunnetada ühendust oma maa ja juurtega. Tähistagem sadat, proovides viivuks ette kujutada ka aega, mil meil veel midagi sellist tähistada ei olnud, aega, mis sõltus ainult ümbritsevast ruumist.
Kaunist juubeliaastat! Elagu Eesti! •
Tegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid. | Kirjuta Eestile | Aeg ei ole ruumist tähtsam | https://www.err.ee/683013/kirjuta-eestile-aeg-ei-ole-ruumist-tahtsam | Armas Eesti, head kuulajad! Peatselt on käes Eesti Vabariigi aastapäev, üks suur ja oluline tähtsündmus eestimaalaste ajateljel, mil möödub täpipealt sada aastat meie riigi loomisest. Minu, 18-aastase tütarlapse jaoks tundub see tahes-tahtmata hoomamatult pikk aeg. Ent sama mahukas ja mitmekesine kui on olnud aeg, peab olema ka ruum, Eesti. |
"Selle loo puhul ei oskagi kasutada muid sõnu - julm, karm, võigas," rääkis Eilat Vikerraadio hommikuprogrammis.
Eilati sõnul räägib telelugu sellest, kuidas üks koolipoiss läheb tänavale, tapab ühe vastutuleva inimese ära ning kannab seda sotsiaalmeedia vahendusel üle oma sõpradele.
"Noormees on praeguseks muidugi süüdi mõistetud," ütles Eilat ja lisas, et tegemist oli pealtnäha täiesti tavalise noorega.
Eilat märkis, et ühes väikelinnas toimunu kohta andis vihje politseile inimene, kes nägi neid videosid või fotosid juhtumist ja siis hakkas politsei asja uurima. | Taavi Eilat: "Pealtnägija" toob vaatajateni väga julma kuriteo | https://www.err.ee/683060/taavi-eilat-pealtnagija-toob-vaatajateni-vaga-julma-kuriteo | Ajakirjanik Taavi Eilati sõnul toob kolmapäeva õhtul ETV saade "Pealtnägija" vaatajateni väga julma loo koolipoisist, kes tapab inimese ja näitab seda sotsiaalmeedia vahendusel oma sõpradele. |
Kaitseministeeriumi valitsemisala 2019.–2022. aasta arengukavast selgub, et järgmise nelja aasta jooksul kulub laskemoonale üle 200 miljoni euro, kirjutab Eesti Päevaleht.
Sellest, et töökorras laskemoona hulgaga on kohati probleeme, andis märku juba praeguse valitsuse eelmisel aastal tehtud otsus luua eraldi kaitseinvesteeringute programm ning selle kaudu kulutatakse peale juba nimetatud 200 miljoni euro üksnes laskemoonale 60 miljonit eurot.
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul on Eesti laskemoona investeerinud viimased viis aastat ja peab edasi investeerima. "2012. aastal oli Eestis 120 mm miine vaid 30. Sellega ei sõdi," nentis ta.
Lehele teadaolevalt nähakse kaitseministeeriumis, et plaanitav 200 miljoni eurone investeering aitab kaitseväe laskemoonavarud seatud miinimumile lähemale.
"Laskemoonale ei ole võib-olla piisavalt tähelepanu pööratud, sest laskemoon ei ole suur ja särav investeering, seda ei ole võimalik paraadil kastidega tassida," märkis kaitseminister Jüri Luik.
2019.–2022. aastani kulutab kaitseministeerium ladudele natuke üle üheksa miljoni euro, mõned laod on ehitamisel juba praegu ja neid planeeritakse ilmselt veel järgmisse nelja-aastasesse arengukavasse. | Eesti kulutab nelja aastaga laskemoonale 200 miljonit eurot | https://www.err.ee/683053/eesti-kulutab-nelja-aastaga-laskemoonale-200-miljonit-eurot | Järgmise nelja aasta jooksul kulutab kaitseministeerium laskemoona ostmiseks 200 miljonit eurot. |
Õnnetus juhtus kell 7.40 Lagedi-Aruküla-Peningi tee 11. kilomeetril, kus 59-aastane mees kaldus Suzuki SX4-ga kurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku Subaru Foresteriga, mida juhtis 26-aastane mees.
Suzuki juht ja samas autos olnud 46-aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Kahe auto kokkupõrkes sai kaks inimest viga | https://www.err.ee/683050/kahe-auto-kokkuporkes-sai-kaks-inimest-viga | Harjumaal Raasiku vallas sai teisipäeva varahommikul kahe auto kokkupõrkes kaks inimest vigastada. |
Ehkki alkoholitootjad avalikustavad ametlikud aastased alkoholitootmise ja -tarbimise näitajad ühiselt veebruari teises pooles, kinnitavad kaks suuremat õlletootjat juba, et kui võtta arvesse ka Läti piiril ostetud kogused, siis möödunud aastal eestlaste õlletarbimine kasvas.
"Teisel poolaastal müüsime kindlasti üle kolmandiku lõunapiirile. Detsembris müüsime üle 40 protsendi, sellega lõime rekordi. Aastaga on müük piiril olnud pidevalt tõusvas tempos. Aasta algas 10-11 protsendiga, aasta lõpuks tõusis üle 40 protsendi." ütles A. Le Coq'i juht Tarmo Noop ERR-ile.
„Piirikaubandus endiselt kasvab kiires tempos,” kinnitas ka Saku õlletehase müügidirektor Jaan Härms Vikerraadio saates "Uudis+".
Seda kinnitab ka krediitkaartide kasutamise statistika, mille kohaselt ostud Lätist kuu-kuult üha kasvasid, jõudes senisesse tippu detsembrikuus.
Nõudlus kasvab, piiripoode laiendatakse
Eest-Läti piiril asub neljas piiripunktis kokku kaheksa alkoholipoodi. Kaks piiripunkti on peamised ja nendes asub neli suuremat kauplust. Ehkki kauplusi on arvult vähe, müüakse neis õlletootjate sõnul nüüdseks juba kolmandik Eestis tarbitavast alkoholikogusest.
Praegu, kui on nn madalhooaeg, vurab Saku õlletehasest Läti piiripoodidesse igapäevaselt neli-viis veokitäit õlut. Suvel aga, kui õlletarbimine teeb hüppelise kasvu, võib see ulatuda juba 30 rekatäieni toodetavast sajast, prognoosib Härms.
Ehkki ka Läti tõstab märtsist alkoholiaktsiisi, jääb vahe siis ikka möödunud aasta tasemele, kuivõrd Eestis tõusid aksiisid aastavahetusega taas. Nõudlus Läti hindadega alkoholi järele on kasvavas trendis, mistõttu plaanivad kõik piirikauplused end laiendada.
„Järjekorrad on nii pikad, et puhtfüüsiliselt ei jõuaks maha müüa kõike, mida tahaks," kirjeldas Härms piiripoodides valitsevat olukorda. "Kes on käinud korra ja saanud rahalisest vahest maitse suhu, lähevad uuesti, ja need, kes pole veel käinud, käivad samuti ära. Kaubanduspinda on aasta lõpuks topelt nii palju kui 2017. aastal, ja kasvab edasi."
Härmsi kinnitusel ei ole õlletootmine Eestis vähenenud, sest aktsiisitõus on mõjunud vastupidiselt: alkoholi ostetakse üha enam, lihtsalt mitte enam Eestist. "Hinnavahe on väga suur, inimesed on ekstaasis, kindlasti on lahja alkoholi tarbimine kasvanud," põhjendab ta Läti kaubanduse fenomeni.
Eesti kaupmehed on iga aktsiisitõusu eel aga varunud vana hinnaga alkoholi ladudesse üha vähem, sest pelgavad, et inimesed ei osta kalli hinnaga varusid ära ning nii jääb raha pikalt soetatud alkoholi alla kinni.
Aktsiisilaekumise prognoos ebareaalne
"Kõige valusamalt saab pihta Eesti riik, ja majanduslikus mõttes on aktsiisimäärade - eriti lahja alkoholi - kahekordistamine andnud kindlasti negatiivseid tulemusi ja olnud vale samm. Eesti riik kaotab väga palju maksutulu läbi eestlaste, kes ostavad lisaks alkoholile juba palju kaupu Lätist, ja lisaks kaotab Soome turiste," tõdes Härms.
Tema arvutuste kohaselt on soomlaste alkoholiostud Eestist vähenenud omakorda kolmandiku, samuti on vähenenud põhjanaabrite visiidid Eestisse.
Alkoholitootja nõuanne rahandusministeeriumile, mis sel nädalal ka ametlikult välja käiakse, on mitte üksnes loobuda järgmisesse aastasse kavandatud aktsiisitõusust, vaid alandada aktsiisi varasemale tasemele. Õlletootja hinnangul on sellisel juhul võimalik alalaekunud alkoholiaktsiis tagasi teenida kõigest ühe aastaga.
Riigieelarve strateegiasse plaanitud aktsiisilaekumist peab ta aga ebareaalseks prognoosiks. "Seal on ära toodud numbrid, mis mitte kunagi ei laeku," on Härms hinnangutes karm.
Möödunud aastal jäi riigieelarvesse laekumata 88 miljoni euro jagu aktsiisi, sellest 55 miljonit vähemmüüdud alkoholi arvelt. Ehkki alkoholitootjad hoiatasid sellise stsenaariumi eest, ei võtnud riik neid kuulda. | Tootjad: eestlased ostsid kolmandiku joodud õllest mullu Läti piirilt | https://www.err.ee/682924/tootjad-eestlased-ostsid-kolmandiku-joodud-ollest-mullu-lati-piirilt | Eesti õlletootjad kinnitavad, et kui arvesse võtta ka Läti piirilt ostetud õlu, siis mullu eestlaste õlletarbimine võrreldes aasta varasemaga kasvas. Aasta keskmisena osteti Lätist kolmandik kogu õllest, detsembris püstitati piiril müügirekord enam kui 40 protsendiga kogutarbimisest. |
Ühel videol sõidab koondise liige Fabian Bösch eskalaatoril üles sellel rippudes, teisel imiteeritakse kahveltõstukil sõites aga bobikelgutajaid. Mäesuusatajad Wendy Holdener, Michelle Gisin, Loic Meillard ning Gino Cavizel veedavad aega jalgpalliga žongleerides, kuigi tulemused pole just kõige paremad.
Escalator Korean Style?! ???? athlete: @buhsch fiilmer: @jonashunziker #pyeongchang2018 #teamSUI #allin4pyeongchang #rollträppe
A post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 12, 2018 at 1:34am PST
Escalator Korean Style?! ???? athlete: @buhsch fiilmer: @jonashunziker #pyeongchang2018 #teamSUI #allin4pyeongchang #rollträppe
A post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 12, 2018 at 1:34am PST
You don't see the Swiss team fighting, do you? You don't see the Swiss team drinking and carrying on and such. And you don't see the Swiss team smiling neither. @jamaican_bobsled_team ????
A post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 10, 2018 at 12:43am PST
Race cancelled ➡️ work on others skills ... at least try ????! @wendyholdener @michellegisin @loicmeillard @g_caviezel ⚽️ #swissskiteam #teamsui #playinginthecold #planb #allin4pyeongchang
A post shared by Swiss Ski Team (@swissskiteam) on Feb 12, 2018 at 8:10am PST
yesss we made it to korea! ???? #teamfullsend ???? #teamSUI #pyeongchang2018 #allin4pyeongchang
A post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 10, 2018 at 8:19am PST | VIDEOD | Šveitsi koondislased peletavad OM-il igavust humoorikal moel | https://sport.err.ee/683049/videod-sveitsi-koondislased-peletavad-om-il-igavust-humoorikal-moel | Šveitsi freestyle suusatajad on PyeongChangi olümpiamängudel sotsiaalmeediasse postitatud humoorikate videotega pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. |
Teniste tegi Videotoni noortemeeskonnaks oleva Puškase akadeemia vastu kaasa esimese poolaja, mille järel oli seis veel 0:0. Võiduvärav löödi kohtumise lõpus 81. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
Mullu Norra kõrgliigas viienda koha saanud Brann alustab uut hooaega 10. märtsil. | Teniste sai mängida Puskase akadeemia vastu | https://sport.err.ee/683055/teniste-sai-mangida-puskase-akadeemia-vastu | Taijo Teniste uus koduklubi Brann jätkas hooajaks ettevalmistumist Ferenc Puskase akadeemia vastu ning noortest ungarlastest saadi jagu 1:0. |
Tekkinud on küsimus, kas mitmete võistluste edasilükkamise tõttu on võimalik kõik alad täismahus läbi viia ning kas korraldajatel on graafikus piisavalt vabu päevi, kuhu võistlusi edasi lükata.
Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) ei näe veel põhjust muretsemiseks. Kolmapäevasel pressikonverentsil, mis toimus küll enne naiste slaalomi edasilükkamist reedeks, kinnitas ROK-i kommunikatsioonijuht Mark Adams, et mäesuusavõistluste läbiviimisega probleeme ei ole.
"Päevi, kuhu võistlusi edasi lükata, on piisavalt. Kui tugev tuul jätkub veel järgmised 15 päeva, siis kujuneb see muidugi probleemiks, kuid momendil on kõik kontrolli all," ütles Adams pressikonverentsil.
Ta lisas, et otsuseid võistluse toimumise ja edasilükkamise kohta langetab rahvusvaheline suusaliit (FIS). "Nagu oleme varem öelnud, siis FIS-il on kogemusi, kuidas saada võistluse korraldamisega hakkama rasketes oludes: kui puhub liiga tugev tuul, kui sajab liiga palju lund, kui ei ole piisavalt lund, kui sajab vihma jne." | Ilm segab mäesuusavõistluste läbiviimist, ROK ei näe muretsemiseks põhjust | https://sport.err.ee/683048/ilm-segab-maesuusavoistluste-labiviimist-rok-ei-nae-muretsemiseks-pohjust | Rasked ilmaolud on sundinud PyeongChangi olümpiamängudel edasi lükkama mitmeid mäesuusa- ja lumelauavõistlusi. Viimati lükati tugeva tuule tõttu edasi naiste slaalom, mis pidi algselt aset leidma kolmapäeval, kuid peaks nüüd toimuma reedel. |
White tuli rennisõidus olümpiavõitjaks ka 2006. aastal Torinos ja neli aastat hiljem Vancouveris, Sotšis jäi ta esimesena medalita. USA-le oli see ajaloo sajandaks taliolümpiamängude kuldmedaliks.
PyeongChangis teenis White kohe esimeses sõidus 94,25 punkti, kuid teise vooru järel möödus temast jaapanlane Ayumu Hirano, kelle sooritust hindasid kohtunikud 95,25 punktiga. Viimasel katsel tegi aga White taas suurepärase sõidu, saades 97,75 punkti.
Hõbeda võitis Hirano, pronksile sõitis austraallane Scotty James esimesel katsel teenitud 92 punktiga. | Kolmanda kulla võitnud Shaun White tegi olümpiaajalugu | https://sport.err.ee/683047/kolmanda-kulla-voitnud-shaun-white-tegi-olumpiaajalugu | Meeste lumelaua rennisõidus võidutses PyeongChangi olümpial ameeriklane Shaun White, kes tegi võiduga ka ajalugu – tegemist on 31-aastase White’i kolmanda rennisõidu kuldmedaliga ja ta on ainus sportlane, kes on lumelauasõidus ühel alal kolm kulda võitnud. |
Algselt Eesti aja järgi kell 3.15 algama pidanud võistlus lükati kõigepealt 3.45 peale ning siis veel tunni võrra edasi. Seejärel teatasid korraldajad, et uus võistluse toimumise aeg on reede, 16. veebruar.
Jõgeva pidi olümpiadebüüdi tegema esmaspäeval suurslaalomis, kuid ka see tõsteti tugevate tuulte tõttu neljapäevale ning peaks toimuma Eesti aja järgi kell 3.00. | Tugev tuul lükkas naiste slaalomi reedele | https://sport.err.ee/683044/tugev-tuul-lukkas-naiste-slaalomi-reedele | Mäesuusataja Anna Lotta Jõgeva peab enda olümpiadebüüti PyeongChangis veel ootama, kuna naiste slaalomi start lükati tuule tõttu edasi reedele. |
Esialgsetel andmetel jälitas 53-aastane politseikomandör Paul Bauer kahtlaselt käitunud meest.
Järgnenud tulevahetuses sai Bauer mitu kuulitabamust ja suri haiglas haavadesse.
Kahtlusaluse isikuandmeid pole avaldatud, kuid politseiülema Eddie Johnsoni kinnitusel on mees kinni võetud ja tema relv leitud.
"See on meile kõigile väga raske päev," ütles Johnson pressikonverentsil pisaratega võideldes. | Kurjategija lasi Chicagos maha kõrge politseiametniku | https://www.err.ee/683046/kurjategija-lasi-chicagos-maha-korge-politseiametniku | Chicago kesklinna valitsushoones sai teisipäeval pärast tulevahetust surma kõrge politseiametnik, teatasid USA võimuesindajad. |
Umbusaldamise poolt andis hääle 43 ja vastu oli 101 rahvaesindajat.
Hollandi Vabaduspartei asutajast parlamendisaadik Geert Wilders algatas umbusaldushääletuse seoses välisminister Halbe Zijlstra skandaaliga.
Umbusaldushääletusele eelnes pikk arutelu, kus Ruttele pandi süüks, et ta ei teavitanud skandaalist parlamenti juba varem, kuigi sai valetamisest teada juba 29. jaanuaril.
"See oli minu poolt valearvestus. Ma ei arvanud, et sel valel on sellised poliitilised tagajärjed. Alahindasin selle vale mõju," tõdes Rutte.
Venemaa presidendi võõrustatud kohtumisel osalemise kohta valetanud ja seetõttu kriitikatule alla sattunud Hollandi välisminister Zijlstra teatas teisipäeval ametist lahkumisest. Minister tegi lahkumisavalduse mõned tunnid enne seda, kui pidi alustama töövisiiti Moskvasse.
Zijlstra ütles 2016. aasta mais oma erakonna VVD kongressil, et osales energiafirma Shell töötajana kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putini maaresidentsis, kus Putin olevat öelnud, et peab Valgevenet, Ukrainat ja Baltimaid "Suur-Venemaa" osaks.
Möödunud nädalavahetusel tunnistas Zijlstra, et ei osalenud kohtumisel, vaid kuulis lugu kelleltki kohtumisel osalenult. Zijlstra tahtis enda sõnul sedasi oma allikat kaitsta. | Hollandi peaministri umbusaldamine ei läinud läbi | https://www.err.ee/683045/hollandi-peaministri-umbusaldamine-ei-lainud-labi | Hollandi peaministri Mark Rutte umbusaldushääletus ei läinud teisipäeval parlamendis läbi. |
Kahe ehk kõigi aegade parima jalgpalluri teisipäevane mõõduvõtt otsustas, kumb meeskond võidab G-alagrupi. Juventus läks juba 20. minutiks 2:0 juhtima, kui Ronaldo realiseeris esmalt 13. minutil penalti ja seitse minutit hiljem suurendas ameeriklane Weston McKennie akrobaatilise sooritusega külalismeeskonna eduseisu.
Vähem kui kümme minutit pärast teise poolaja algust mängis Clement Lenglet oma karistusalas käega ja Ronaldo oli 52. minutil taas penaltipunktilt täpne. 75. minutil sahistas Juventus juba neljandat korda võõrustajate võrku, kuid Giorgio Chiellini oli väravaolukorras suluseisus ja tema tabamus ei lugenud.
Juventuse 3:0 võiduga kohtumine ka lõppes ja nõnda võitis Itaalia klubi katalaanide ees G-grupi, teises teisipäevases matšis oli Kiievi Dinamo 1:0 üle Ferencvarosist.
H-grupis minetas edasipääsulootuse Manchester United, kes jäi Leipzigi vastu samuti kiirelt 0:2 kaotusseisu ning lubas endale 69. minutil lüüa kolmandagi värava, enne kui Bruno Fernandes ja Paul Pogba külaliste kaotusseisu minimaalseks vähendasid. Enamaks aga suutelised ei oldud ja Leipzig kindlustas koos Pariisi Saint-Germainiga grupist edasipääsu.
Prantsusmaa meeskonna kohtumine Basaksehiri vastu jäeti rassistliku intsidendi tõttu avapoolajal pooleli.
E-grupis olid edasipääsejad teada juba enne teisipäevast mängupäeva, grupi võitis Chelsea, kes leppis Krasnodariga 1:1 viiki. Nende järel teise koha saanud Sevilla alistas 3:1 Rennes'i.
F-alagrupi võitis Dortmundi Borussia, olles viimases voorus 2:1 üle Peterburi Zenitist. Teisena sai edasi Rooma Lazio, kellele piisas Club Brügge vastu 2:2 viigist. Võit oleks grupist edasi viinud belglased. | Ronaldo jaks käis Messist üle, ManU langes konkurentsist | https://sport.err.ee/1200919/ronaldo-jaks-kais-messist-ule-manu-langes-konkurentsist | Viimati kaks ja pool aastat tagasi üksteise vastu mänginud Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo läksid teisipäeval omavahel taas vastamisi, kui Barcelona võõrustas Meistrite liiga raames Torino Juventust. Portugallane lahkus väljakult kahe löödud väravaga, 3:0 võiduga ning alagrupi esikohaga. |
Kolmandal veerandajal tuli Barcelona välja 11-punktilisest kaotusseisust, aga Aaron Harrisoni tugev kaitsemäng ja Kostas Sloukase tabav kaugvise 38 sekundit enne lõpusireeni viisid Olympiakose siiski püüdmatusse kaugusesse.
Hassan Martin viskas Olympiakose parimana 17 punkti ja noppis kaheksa lauapalli, Sloukas lisas 15 punkti ja kümme resultatiivset söötu. Barcelona resultatiivseim oli 16 punkti visanud Nikola Mirotic.
Barcelonale oli see käesoleval Euroliiga hooajal esimeseks kaotuseks koduses Palau Blaugranas, samuti polnud ükski teine meeskond sel hooajal Kataloonia hiiu vastu veel nii palju punkte visanud. Kaks nädalat tagasi jäi Barcelona alla tabelis eelviimasel kohal olevale Lyonile.
Barcelona jätkab üheksa võidu ja kolme kaotusega Euroliiga liidrina, Moskva CSKA-l on teisena sama saldo, Müncheni Bayernil on tabelis kaheksa võitu ja neli kaotust. Olmypiakos on kuue võidu ja viie kaotusega kümnendal kohal.
Teised tulemused:
Moskva Himki - Milano Olimpia 93:102
Anadolu Efes - Lyon-Villeurbanne 72:68 | Euroliiga liider kaotas jälle tagumise otsa meeskonnale | https://sport.err.ee/1200907/euroliiga-liider-kaotas-jalle-tagumise-otsa-meeskonnale | Korvpalli Euroliigas sai tabeliliider Barcelona viimase kolme mängu jooksul teise kaotuse, kui jäi koduväljakul 88:96 alla Olympiakosele. |
Aastal 1951 valiti Gröönimaalt, mis 1953. aastani oli Taani koloonia, välja 22 last. Neile lubati paremat elu Taanis eesmärgiga viia nad hiljem assimileeritud taanlastena tagasi Gröönimaale. Seal pidanuks nad moodustama tulevase eliidi, mis toimiks sillana Kopenhaageni ja Gröönimaa pealinna Nuuki vahel.
Taanis jäeti nad ühendusest sugulastega ilma ning Gröönimaale naastes ei taasliidetud neid vanematega, vaid pandi orbudekodusse. Paljud neist ei näinud oma vanemaid enam kunagi.
"Me ei saa muuta toimunut. Kuid me saame võtta vastutuse ja vabandada nende ees, kelle eest me pidanuks hoolitsema, kuid seda ei teinud," ütles peaminister Mette Frederikseni avalduses.
"Ma olen jälginud seda teemat palju aastaid ja olen endiselt sügavalt puudutatud selles sisalduvatest inimlikest tragöödiatest," lausus Frederiksen, kes on kirjutanud kuuele veel elusolevale tollasele lapsele.
Üks neist, Helene Thiesen, kes oli Taani saatmise hetkel seitsmeaastane, ütles, et tema on vabandusest tröösti leidnud.
"Ma tunnen kergendust, et see vabandus lõpuks esitati. See on väga, väga oluline. See tähendab kõike. Ma olen selle nimel võidelnud aastast 1998," vahendas tema sõnu uudisteagentuur Ritzau.
Ametlikule vabandusele eelnes uurimus, mis käsitles laste saatust.
Gröönimaa peaminister Kim Kielsen ütles valitsuse avalduse kohaselt, et oli laste kannatustest liigutatud. Tema sõnul "koostöö Taani ja Gröönimaa vahel kõvasti arenenud. Täna me oleme võrdsed, vaatame oma ajaloole tagasi koos".
Tohutu suurel alal laiuv Gröönimaa on praegu autonoomne territoorium Taani kuningriigi sees. Selle võimud on öelnud, et näevad tulevikku täielikus iseseisvuses, kuigi mingit ajakava ei ole seatud.
Gröönimaa sõltub endiselt Taanist valuuta, välissuhete ja kaitsepoliitika valdkonnas, kuid Gröönimaal on õigus välissuhetes kaasa rääkida kõikides küsimustes, mis on otseselt Gröönimaaga seotud.
Samas tähendaks lahkulöömine iga-aastase, eelarvest 60 protsenti moodustava 480 miljoni euro suuruse toetuse kaotust.
Umbes 90 protsenti Gröönimaa elanikest on seal sündinud inuitid ja taanlased, ülejäänud mujal, peamiselt Taanis, sündinud.
21. juunist 2009 hakkas Gröönimaal vastavalt 2008. aasta referendumile kehtima uus staatus, "isevalitsus" (taani Selvstyre), mis annab muu hulgas Gröönimaale kontrolli oma maavarade üle ja grööni keelele ainsa riigikeele staatuse. Taani keel on siiski endiselt laialt levinud.
Elanikke on sellel enam kui kahe miljoni ruutkilomeetrisel saarel veidi üle 56 000. | Taani vabandas 70 aastat hiljem Gröönimaa laste äraviimise eest | https://www.err.ee/1200895/taani-vabandas-70-aastat-hiljem-groonimaa-laste-araviimise-eest | Taani valitsus vabandas teisipäeval ametlikult 22 gröönimaalase ees, kes toimetati 1950. aastatel Taani ja lõigati ära oma perekondadest, et püüda siluda kultuurilist lõhet tollase kolooniaga. |
Brexiti-ettevalmistusi juhtiv minister Michael Gove ja Euroopa Komisjoni asepresident Maros Sefcovic teatasid pärast kohtumist Brüsselis, et jõudsid piiri osas põhimõttelisele kokkuleppele.
Selle tulemusena kõrvaldab London kolm paragrahvi parlamendis arutusel olevast vastuolulisest siseturu seadusest, mis võtnuks Brüsselilt sõnaõiguse Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahelise kaubanduse korraldamises.
Eelnõu on õõnestanud vastastikust usaldust kõnelustel Brexiti-järgse kaubandusleppe üle ja Brüssel on vaidlusaluste paragrahvide tõttu Londoni vastu kohtusse läinud.
Piiri tahetakse iga hinna eest avatuna hoida vastavalt 1998. aasta Põhja-Iiri rahuleppe tingimustele.
Peaminister Boris Johnson kohtub Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeniga Brüsselis, et üritada saavutada läbimurret, mis on kaubanduskõnelustel tulemata jäänud juba mitu kuud. Ühendkuningriik väljub Euroopa Liidu ühisturult kolme nädala pärast.
Kumbki pool pole iseäranis lootusrikas, kuigi kokkulepe Põhja-Iirimaa asjus annab põhjust optimismiks peamiste vaidlusteemade – muu hulgas kalavete ja konkurentsi – lahendamisel.
"Ma olen alati lootusrikas, kuid pean olema ka aus, olukord on hetkel keerukas," ütles Johnson.
Neljapäeval toimub Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide tippkohtumine.
Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier ja tema Briti ametivend David Frost kohtusid teisipäeval Brüsselis, et valmistada ette järgmisi samme.
Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuaril, kuid aasta lõpuni kestab üleminekuperiood, mil riik on seotud bloki ühisturu ja tolliliiduga. Kui leppeni ei jõuta, hakkavad kahepoolsele kaubandusele kehtima tollimaksud ja muud piirangud, mis tooks kaasa suurt majanduskaost.
Ökonomistide hinnangul oleks leppeni mitte jõudmine Briti majandusele laastavam kui Euroopa Liidu omale, kuivõrd pool riigi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga.
Boris Johnson ja Ursula von der Leyen kohtuvad kolmapäeval
Briti peaminister Boris Johnson ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kohtuvad kolmapäeval Brüsselis, et püüda välja murda ummikust Brexiti kaubanduskõnelustel.
Downing Street märkis, et Johnson õhtustab von der Leyeniga, et jätkata arutelu Ühendkuningriigi ja EL-i tulevaste suhete üle.
"Ma ootan kannatamatult Ühendkuningriigi peaministri @BorisJohnsoni võõrustamist homme õhtul," kirjutas Twitteris Euroopa Komisjoni juht. | Suurbritannia ja EL jõudsid Põhja-Iiri küsimuses kokkuleppele | https://www.err.ee/1200628/suurbritannia-ja-el-joudsid-pohja-iiri-kusimuses-kokkuleppele | Suurbritannia ja Euroopa Liit jõudsid teisipäeval kokkuleppele Brexiti-järgses kaubandusreeglites Põhja-Iirimaaga, millest saab järgmisest aastast Ühendkuningriigi ainus maismaapiir blokiga. |
Pingeline kohtumine kestis mõni minut vähem kui kaks tundi. Avageimi võitsid võõrustajad 25:20, Saaremaa oli teises parem sama skooriga. Kolmandas geimis oli Horodok külalistest üle 25:22 ning Saaremaa 25:23 võiduga lõppenud neljanda geimi järel selgus veerandfinaali pääseja otsustavas geimis, mille kodumeeskond võitis 15:13.
Saaremaa meeskonna resultatiivseimana tõi Hindrek Pulk 23 punkti (+21), 17 punkti (+8) lisas Evandro Dias de Souza ja 12 punkti jäi nii Keith Puparti kui Wennder Lopese arvele (+7 ja +8). Saaremaa vastuvõtt oli teisipäeval 60 protsenti, rünnakuid lahendati 51-protsendiliselt, blokipunkte teeniti viis ja servil löödi neli ässa (eksimusi tehti pallingul 17).
Horodoki meeskond kohtub sealsamas peetavas veerandfinaalis kolmapäeval Praha Lvõviga (Tšehhi), kes alistas teises kaheksandikfinaalis teisipäeval 3:1 (21:25, 26:24, 25:23, 25:15) Lissaboni Sportingu (Portugal).
Saaremaa pääses ilma mänguta kaheksandikfinaali, sest nende avaringi vastane Lausanne UC loobus koroonaviiruse leviku tõttu sarjas mängimisest.
Vastaste loobumise tõttu mängudeta veerandfinaali jõudnud Pärnu Võrkpalliklubi CEV Challenge Cupi "mull" lükkus veebruari. Pärnu vastane tuleb paarist Ankara Ziraat Bankasi (Türgi) ja Nicosia Omonia (Küpros). | Saaremaa VK langes tasavägise kohtumise järel eurosarjast | https://sport.err.ee/1200859/saaremaa-vk-langes-tasavagise-kohtumise-jarel-eurosarjast | Saaremaa Võrkpalliklubi kaotas CEV Challenge Cupi kaheksandikfinaalis võõrsil Ukraina klubile Horodok Epitsentr-Podoljanõ 2:3. |
WikiLeaksi asutaja peaks ootama otsust USA-le väljaandmise kohta vabaduses, ütles ÜRO inimõiguste ekspert Nils Melzer.
Austraallane peeti esimest korda kinni kümne aasta eest 7. detsembril 2010.
Teda hoitakse Belmarshi vanglas Londonis ning ta ootab oma järgmist istungit, mis peaks toimuma 4. jaanuaril. Istung puudutab USA nõuet Assange'i väljaandmiseks.
"Briti võimud pidasid härra Assange'i esmakordselt kinni vahistamismääruse alusel, mille Rootsi väljastas seoses seksuaalse väärteo süüdistustega, millest on praeguseks ametlikult loobutud asitõendite puudumise tõttu," ütles Melzer.
"Hetkel hoitakse teda üheselt preventiivsetel põhjustel," ütles piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise eriraportöör Melzer.
"Härra Assange ei ole süüdimõistetud kurjategija ja ei kujuta endast ohtu kellelegi, seega pole tema pikendatud üksikvangistus rangete turvameetmetega vanglas vajalik ega proportsionaalne ja on selgelt õigusliku aluseta."
ÜRO inimõiguseksperdid ei räägi ametlikult ÜRO nimel, vaid esitavad maailmaorganisatsioonile oma raportid.
Assange seisab USA-s silmitsi 18 süüdistuspunktiga, mis puudutavad 500 000 salastatud faili lekitamist WikiLeaksis USA sõjategevuse kohta Afganistanis ja Iraagis. Austraallast ähvardab Ühendriikides kuni 175 aastat vangistust.
Aastal 2012 pages kautsjoni vastu vabanenud Assange Ecuadori saatkonda Londonis, kuhu ta jäi seitsmeks aastaks, mille jooksul Rootsi süüdistustest loobuti.
Pärast Ecuadori valitsuse vahetumist anti ta 2019. aasta aprillis üle Briti politseile.
Assange'ile tekitatud üha süvenevad kannatused ei kujuta endast mitte üksnes meeleavaldset kinnipidamist, vaid ka piinamist ja muud julma, ebainimlikku või alandavat kohtlemist või karistust, ütles Melzer.
Samuti on Assange`il varasem hingamisteid puudutav tervisehäire, mis seab ta vanglas kõrgendatud koroonaviiruse ohtu, ütles ÜRO raportöör, kes tõi välja võimaluse toimetada Assange koduaresti. "Tal tuleb lasta elada normaalset pere-, sotsiaal- ja tööelu."
Assange'i õigusi on tõsiselt rikutud enam kui kümme aastat, märkis Melzer. Teda ei tohiks anda USA-le välja tõsiste inimõigusi puudutavate murede tõttu, lisas ekspert. | ÜRO ekspert nõuab Assange'i vabastamist | https://www.err.ee/1200841/uro-ekspert-nouab-assange-i-vabastamist | ÜRO inimõiguste ekspert kutsus teisipäeval Suurbritanniat vabastama Julian Assange pärast kümme aastat kestnud väidetavalt "meelevaldset" kinnipidamist. |
Kuigi Rahvusvaheline Suusaliit FIS kinnitas teisipäeva hommikul, et on korraldajamaade valitsustelt Tour de Ski toimumiseks saanud rohelise tule, ei soovi Norra suusatajad suusatuurist siiski osa võtta.
"Tour de Skile reisimisega ja seal viibimisega seotud nakatumisoht ei ole varasemate hinnangutega võrreldes oluliselt muutunud," teatas Norra suusaliit pressiteates. "Pandeemia ajal kannab Euroopa riikide vahel reisimine endaga jätkuvalt kaasas lubamatult kõrget nakatumisohtu."
"Murdmaasuusatajate jaoks on sel hooajal esmatähtsaks Oberstdorfis toimuv MM," kinnitas Norra suusakoondise pealik Espen Bjervig.
Tour de Ski algab 1. jaanuaril Šveits Val Müstairis ja lõppeb 10. jaanuaril Itaalias Val di Fiemmes. Enne seda peetakse MK-sarjas veel Davosi ja Dresdeni etapid, Norra suusatajad on koroonaviiruse leviku ohule viidates loobunud neistki.
Meestest võidutses eelmisel Tour de Skil venelane Aleksandr Bolšunov, naiste seas kroonitakse järgmisel kuul aga üle seitsme aasta esimene mitte-norralannast võitja. Alates hooajast 2013/14 on Tour de Ski kolm korda võitnud Therese Johaug, kaks korda Heidi Weng ning korra Marit Björgen ning Ingvild Flugstad Östberg. Hooajal 2013/14 saavutasid Norra suusatajad kolmikvõidu nii meeste kui naiste arvestuses. | Norra suusatajad koroonaohu tõttu Tour de Skil ei osale | https://sport.err.ee/1200832/norra-suusatajad-koroonaohu-tottu-tour-de-skil-ei-osale | Norra suusaliit teatas teisipäeval, et nende sportlased ei võta koroonapandeemia tõttu osa 1. jaanuaril algavast murdmaasuusavõistlusest Tour de Ski. |
27. märtsil on Eesti võõrsil vastamisi Valgevenega, 2. septembril A. Le Coq Arenal Belgiaga ja 8. septembril võõrsil Walesiga. Oktoobris on kavas kaks kodumängu: 8. oktoobril Valgevenega ja 11. oktoobril Walesiga. Valiksarja viimased kohtumised on 13. novembril võõrsil Belgiaga ja 16. novembril võõrsil Tšehhiga.
2022. aasta MM-valiksarja Euroopa tsooni E-alagrupi kalender (kõik algusajad Eesti aja järgi)
24.03.2021 kell 21.45* Eesti - Tšehhi Vabariik, A. Le Coq Arena
27.03.2021 kell 19.00 Valgevene - Eesti
02.09.2021 kell 21.45* Eesti - Belgia, A. Le Coq Arena
08.09.2021 kell 21.45 Wales - Eesti
08.10.2021 kell 21.45* Eesti - Valgevene, A. Le Coq Arena
11.10.2021 kell 21.45* Eesti - Wales, A. Le Coq Arena
13.11.2021 kell 21.45 Belgia - Eesti
16.11.2021 kell 21.45 Tšehhi Vabariik - Eesti
*Kalendri koostas UEFA. Vastavalt UEFA reeglitele on Eestil võimalik taotleda kodumängude algusaja muutmist kella 19.00 peale, kui vastased on sellega nõus. Eesti Jalgpalli Liit soovib kodumängudega alustada kell 19.00.
Koroonaviirusest tingitud olukorra tõttu ei alusta Eesti Jalgpalli Liit praegu piletimüüki järgmise aasta MM-valikmängudele. Piletimüük algab esimesel võimalusel ja sellest teavitatakse eelnevalt avalikkust. | Eesti jalgpallikoondis võõrustab Belgiat septembris, Walesi oktoobris | https://sport.err.ee/1200823/eesti-jalgpallikoondis-voorustab-belgiat-septembris-walesi-oktoobris | Eesti meeste jalgpallikoondise jaoks algab uus MM-valiksari 24. märtsil 2021 A. Le Coq Arenal, kus kohtutakse Tšehhiga. |
Läti piirivalve andis PPA-le teada, et ligi pooled eestlased ei ole Lätti saabudes täitnud elektroonilist ankeeti, mis on Lätti minnes kohustuslik täita. Ankeedi puudumine on toonud kaasa esimesed trahvid ning Läti piirivalve kontrollib neid ka edaspidi erilise hoolega.
"Kui minek on vältimatu, siis on oluline teada, et 7. detsembrist tugevdas Läti piirikontrolli ning KÕIGIL saabujatel on kohustus täita elektrooniline ankeet veebiaadressil covidpass.lv," teatas PPA.
Elektrooniline ankeet tuleb täita kõigil Lätti saabujatel kuni 48 tundi enne piiriületust ning seda hoolimata, kas saabutakse era- või ühistranspordiga, ollakse läbisõidul, teostatakse kaubavedu või muud.
Eestist Lätti minnes kehtib ühtlasi 10-päevane eneseisolatsiooninõue, välja arvatud erandjuhtudel, näiteks on lubatud Valga-Valka kaksiklinna elanike vaba liikumine.
Enne sõidu planeerimist on oluline ka teada, et Lätis kehtib 11. jaanuarini eriolukord, mis tähendab rangeid piiranguid: 2+2 reegel, maski kandmise kohustus siseruumides, avalikud üritused on keelatud ja meelelahutuskohad suletud, nädalavahetustel ja pühadel on avatud vaid toidupoed ja apteegid ning keelatud on müüa alkoholi ja tubakatooteid. | Lätti reisijaid ähvardab ankeedi täitmata jätmisel trahv | https://www.err.ee/1200814/latti-reisijaid-ahvardab-ankeedi-taitmata-jatmisel-trahv | Läti tugevdas esmaspäevast piirikontrolli ning neid, kes riiki saabuvad ilma kohustuslikku ankeeti täitamata, hakatakse trahvima, hoiatas Eesti politsei- ja piirivalveamet (PPA). |
Hamilton andis positiivse proovi 1. detsembril, Sakhiri GP-l asendas Mercedeses teda Williamsi sõitja George Russell. Seitsmekordne maailmameister peab andma negatiivse proovi, enne kui võib Bahreinist karantiinist lahkuda.
"See on olnud üks raskemaid nädalaid, mille olen viimasel ajal pidanud läbi elama," rääkis Hamilton sotsiaalmeediasse postitatud videos. "Olen keskendunud taastumisele ja enda vormis hoidmisele."
Hamiltoni sõnul tundis ta end teisipäeval hästi ja tegi esimese diagnoosijärgse trenni. "Tahtsin kõigile teada anda, et minuga on kõik korras ja loodan, et saan peatselt autosse naasta," lisas britt
Isegi kui Hamilton annab õigeks ajaks negatiivse koroonatesti, peab ta Ühendemiraatide võimudelt riiki sisenemiseks saama eriloa, sest vormelikarusselliga seotud inimestel oli Bahreinist Abu Dhabisse lubatud reisida vaid spetsiaalselt selleks puhuks mõeldud esmaspäevaste lendudega.
Abu Dhabis peaks Hamilton enne Mercedese boksi siirdumist viibima veel 48 tundi karantiinis, F1 reeglite järgi ei pea ta osalema vabatreeningutel, kuid põhisõidule pääsemiseks peab ta kindlasti sõitma laupäevases kvalifikatsioonis.
Kui britt õigeks ajaks ei parane, keerab ka hooaja viimasel etapil Mercedese rooli Russell. | Viimaseks etapiks naasta ihkavat Hamiltoni ootab võidujooks ajaga | https://sport.err.ee/1200805/viimaseks-etapiks-naasta-ihkavat-hamiltoni-ootab-voidujooks-ajaga | Koroonaviirusega nakatunud ja seetõttu Sakhiri GP vahele jätnud vormel-1 maailmameister Lewis Hamilton loodab hooaja viimasel etapil Abu Dhabis taas Mercedese rooli keerata, kuigi selleks on vaja täita karmid nõuded. |
Hispaania tugevuselt neljandas sarjas ehk EBA liigas mängiv võistkond on hooaega alustanud suurepäraselt ning jätkab nelja vooru järel täiseduga. Järgemööda on alistatud Pozuelo (101:95), La Matanza (94:81), Guadalajara Basket (90:89) ja Tenerife Nautico (86:61), vahendab Korvpall24.ee.
Eelmise aasta septembris Hispaania tippklubi noortesüsteemiga liitunud Veesaar on seni kaasa teinud kõigis neljas liigamängus, kus tema arvele on jäänud keskmiselt 16 minutit, 5,0 punkti ja 2,8 lauapalli.
Duubelvõistkonna kõrval kuulub eestlane endiselt ka Madridi Reali U-18 meeskonna nimekirja ning võib osaleda Euroliiga noorteturniiril. | Eesti tulevikulootus on Madridi Reali duubelmeeskonnas kanda kinnitanud | https://sport.err.ee/1200769/eesti-tulevikulootus-on-madridi-reali-duubelmeeskonnas-kanda-kinnitanud | 16-aastane Eesti korvpallur Henri Veesaar pallib tänavusel hooajal Madridi Reali duubelmeeskonna ridades. |
Varem aastaid Eesti Maaülikooli Spordiklubis tegutsenud Tõnisson omab sporditeaduste magistrikraadi ning korvpallitreeneri V kategooria kutsetaset. Stipendiumi eest soovib Tõnisson ennast täiendada Tartu Ülikooli meistriliiga meeskonna juures.
"Tänu pikaajalisele töökogemusele treenerina oman head arusaama treeneritööst ja hindan oma võimalust end Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna treenerite juures täiendada. Näen, et Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna juures on olemas parimad võimalused enesetäiendamiseks, millest on tulevikus kasu nii mulle kui ka Eesti korvpallile. Lisaks suudan õpitud teadmiste ja kogemusega tuua lisandväärtust Eesti korvpallile," kirjutas Tõnisson enda motivatsioonikirjas.
Legendaarse korvpallitegelase Ilmar Kullami (15.06.1922 –2.11.2011) fond on asutatud 2008. aastal Eesti Korvpalliliidu poolt eesmärgiga toetada noortega tegelevaid perspektiivikaid korvpallitreenereid – treenereid, kelle juhendamisel on sirgunud mitmed noorte või täiskasvanute koondise mängijad ja kes omavad algatus- ning õppimisvõimet, on eeskujuks mängijatele ning teistele treeneritele nii treeningsaalis kui väljaspool seda. Stipendiumi suurus on 1300 eurot. | Ilmar Kullami stipendiumi teenis Esko Tõnisson | https://sport.err.ee/1200745/ilmar-kullami-stipendiumi-teenis-esko-tonisson | Tänavu teenis perspektiivikale korvpallitreenerile suunatud Ilmar Kullami stipendiumi Delta Spordiklubis noortekorvpalli arendav Esko Tõnisson. |
Arvustuses on vaatluse all Johannes Semperi ja Johannes Barbaruse kirjavahetus ("Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940" (I–II) Koost. Paul Rummo).
Žürii hinnangul on Märt Väljataga laia haardega päevakriitik: ta tunneb hästi nii eesti kirjanduslugu kui maailmakirjandust, filosoofilisi süsteeme ja värsiõpetuse nüansse, kuid samas ei jää ei võidutekstis ega teisteski arvustustes konteksti liialt kinni, vaid on tähelepanelik, kriitiline ja detailne lugeja. "Johanneste ilmutused" esindab Väljataga haaret ja seosteloomet aga iseäranis eredalt.
SA Kultuurileht väljaannete toimetajate asutatud auhind määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) eesti keeles ilmunud kirjandusteos(t)e kohta avaldatud parima arvustuse või ülevaate autorile. Auhinna suurus on 2000 eurot ning see pärineb Eesti Kultuurkapitalilt. Žüriisse kuulusid Hanna Linda Korp, Brita Melts, Indrek Mesikepp, Kajar Pruul ja Maia Tammjärv.
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna on varasematel aastatel pälvinud Johanna Ross, Hasso Krull, Berk Vaher, Elle-Mari Talivee ja Tiit Hennoste. | Ants Orase nimelise kirjanduskriitika preemia pälvis Märt Väljataga | https://kultuur.err.ee/1200553/ants-orase-nimelise-kirjanduskriitika-preemia-palvis-mart-valjataga | 8. oktoobril kuulutati välja Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaat, preemia pälvis Märt Väljataga Sirbis ilmunud arvustus "Johanneste ilmutused". |
Hanna Linda Korp sõnas, et žüriitöös lähtusid nad paljudest kriteeriumitest. "Esiteks muidugi isiklikest maitse-eelistustest, olgu need nii subjektiivsed kui tahes, aga kriitika on ka paratamatult subjektiivne," ütles ta ja lisas, et samuti jälgisid nad, kas jõutakse mingi üldisema järelduse või sünteesini. "Suurema mõtteni, mis annaks lugejale hea tunde selle raamatu kohta ning paneks samas ka edasi mõtlema."
"Kriitikat ei ole võimalik objektiivselt hinnata, sest sellel on nii palju erinevaid funktsioone," tõdes Korp ja mainis, et ühelt poolt peab kriitik andma hinnangut, aga teisalt paigutama teose kirjandusajaloolisesse konteksti. "Seetõttu ei saa mingi hindamismaatriki järgi arvustust hinnata, aga samas saab uurida seda, kas inimene on jõudnud järelduseni, kas ta oskab sõnaga ümber käia ning kas arvustus on sidus tervik."
"Ma olen üsna kindel, et Ants Oras jääks nende nominentide arvustusega rahule," tõdes ta ja kinnitas, et kindlasti rõõmustaks Orast ka see, et nendel on teist aastat valikus ka mitteilukirjanduse ja tõlketeoste arvustused. "See muudab panoraami veel laiemaks ja näitab meie kriitikuid parimatest külgedest."
Korp rõhutas ka, et tänu noore kirjanduse ajakirjale Värske Rõhk on ka noorte kriitikute pealekasv väga hea. "Kindlasti ka tänu Müürilehele ja teistele väljaannetele, kus otsitakse nooremaid ja teiste kogemustega autoreid." | Hanna Linda Korp: tänu Värskele Rõhule on noorte kriitikute pealekasv väga hea | https://kultuur.err.ee/1200574/hanna-linda-korp-tanu-varskele-rohule-on-noorte-kriitikute-pealekasv-vaga-hea | Sel aastal pälvis Ants Orase nimelise kirjanduskriitika preemia Märt Väljaga. Žüriiliige Hanna Linda Korp selgitas ERR-ile, milline on praegune kirjanduskriitika tase. |
Lukašenko on juba 1997. aastast olnud Valgevene olümpiakomitee presidendiks, tema poeg Viktor täidab asepresidendi kohuseid. Augustis võitis Lukašenko enda sõnul riigi presidendivalimised ja alustas oma kuuendat ametiaega, opositsiooni sõnul olid tulemused võltsitud ja samal meelel on ka rahvusvaheline üldsus.
Mitmed Valgevene sportlased on ROK-i poole pöördunud palvega võtta Lukašenko küsimuses konkreetne seisukoht. Esmaspäeva õhtul teatas organisatsioon, et Lukašenko, tema poeg ning veel kaks riikliku olümpiakomitee ametnikku pole ROK-i egiidi all toimuvatele võistlustele oodatud.
"ROK on jõudnud järeldusele, et praegune valitsus ei ole Valgevene sportlasi poliitilise diskrimineerimise eest piisavalt kaitsnud ei riigi olümpiakomitees, alaliitudes ega spordiliikumises üldiselt," sõnas ROK-i president Thomas Bach. "See on vastuolus olümpiaharta peamiste printsiipidega ja seetõttu kahjustab olulisel määral olümpialiikumise mainet," lisas ta.
Bachi sõnul ei mõjuta sanktsioonid Valgevene sportlaste võimalusi kvalifitseeruda Tokyo suve- ega Pekingi taliolümpiamängudele. ROK peatas Valgevene olümpiakomiteele igasuguste maksete tegemise, olümpiaks valmistuvatele sportlastele makstakse stipendiume nüüd otse ROK-ilt, mitte läbi riigi alaliidu.
"Peame minema kohtusse ja laskma [Thomas] Bachil ja kogu ROK-i jõugul tõestada, mida ma teinud olen," rääkis Lukašenko teisipäeval. "Kas see on seetõttu, et kaitsen oma riiki? Miks peaksin mina karistada saama? Ma ei ole nendel üritustel 25 aastat osalenud, seega saan sellega hakkama. Kuid kas see küsimus on esitatud kogu olümpiakomiteele? Kõik liikmesriigid, enam kui sada, kas nad on seda arutanud? Nad on juba otsuse teinud!" | Olümpiakeelu saanud Lukašenko lubas ROK-i kohtusse kaevata | https://sport.err.ee/1200736/olumpiakeelu-saanud-lukasenko-lubas-rok-i-kohtusse-kaevata | Rahvusvaheline olümpiakomitee ROK teatas esmaspäeval, et keelab Valgevene presidendil Aleksandr Lukašenkol ja tema pojal olümpiamängude väisamise. Lukašenko lubas ROK-i seepeale kohtusse anda. |
TULE sündis Elurikkuse Erakonna ja Eesti Vabaerakonna ühinemise tulemusel.
Läbirääkimised ühinemiseks algasid kevadel ning partei teatel tekitas viivituse erakonnaks saamisel bürokraatia. "Alles kohtu poolt tehtud õiglased otsused andsid rohelise tee uue erakonna registrisse kandmiseks," märkis TULE.
Järgmise aasta alguses plaanib TULE pidada oma esimese üldkoosoleku, kus valida erakonnale uus juhatus, esinduskogu ja president.
TULE teatel väljendavad erakonna poliitilist kreedot kolm K-d: keskkond, kogukond, kodanik. Praegu on erakonnal TULE ühinemisaegne miniprogramm, kuid lähiajal on plaanis koostada ka täisprogramm. | TULE registreeris end ametlikult erakonnana | https://www.err.ee/1200700/tule-registreeris-end-ametlikult-erakonnana | Eesti Tulevikuerakond (TULE) on alates teisipäevast ametlikult parteina äriregistris registreeritud. |
Kenin alistas Melbourne'is poolfinaalis maailma esireketi Ashleigh Barty ja finaalis kahekordse slämmivõitja Garbine Muguruza. Samuti jõudis Kenin finaali Prantsusmaa lahtistel, aasta lõpetas ta maailma edetabeli neljanda reketina.
22-aastane Kenin on kaheksas USA tennisist, kes nimetatud aasta parimaks naismängijaks. Enne teda on tunnustuse osaliseks saanud Serena Williams, Martina Navratilova, Lindsay Davenport, Tracy Austin, Chris Evert, Venus Williams ja Jennifer Capriati.
WTA enim arenenud mängijaks nimetati 19-aastane poolatar Iga Swiatek, kes alistas Kenini Prantsusmaa lahtiste finaalis, parima tagasituleku teinud mängijaks valiti endine esireket Viktoria Azarenka. 31-aastane valgevenelanna lõpetas augustis neli aastat kestnud tiitlipõua, kui võidutses Cincinnati turniiril, samuti jõudis ta US Openi finaali ja maailma edetabelis tagasi 20 parema sekka.
Aasta duo auhinna teenisid prantslanna Kristina Mladenovic ja ungarlanna Timea Babos, kes võitsid paarismängu nii Austraalia kui Prantsusmaa lahtistel. | WTA nimetas aasta parimaks mängijaks Sofia Kenini | https://sport.err.ee/1200691/wta-nimetas-aasta-parimaks-mangijaks-sofia-kenini | Naiste tennise katusorganisatsioon WTA valis aasta parimaks mängijaks Austraalia lahtistel karjääri esimese slämmitiitli võitnud ameeriklanna Sofia Kenini. |
Alkoholist loobumisele pärast vaktsineerimist ärgitas ka asepeaminister Tatjana Golikova, kuid tema rääkis vaid alkoholipruukimise piiramisest.
Popova sõnul ei tohi napsu võtta ei enne ega pärast vaktsineerimist, samuti selle ajal, sest alkoholi tarbimisel koondab organism kogu oma puhastussüsteemi väe alkoholi vastu, mis pärsib immuunsuse tekkimist.
Tarbijakaitse juht ütles, et organismil tuleb lasta tekitada pärast vaktsiini manustamist kaitsereaktsioon.
"Vähemalt kaks nädalat enne immuniseerimist tuleb täiesti kindlalt lõpetada alkoholi pruukimine. Immuunsuse kujunemine, see on 21 päeva esimese ja teise süsti vahel ja veel 21 päeva pärast teist süsti, kokku 42 päeva. Ja peab selgelt meeles pidama, et need 42 päeva esimesest süstist kuni viimaseni on immuunsuse kujunemise aeg ja selle vältel tuleb end veel hoida," ütles Popova Komsomolskaja Pravda raadioeetris.
Venemaal on registreeritud kaks koroonaviiruse vaktsiini: Gamaleja-nimelises keskuses loodud Sputnik V ja laboris Vektor loodud EpiVakKorona. Tšumakovi-nimelises keskuses on valmimas veel kolmaski.
Venemaal on koroonaviirusesse nakatunud 2,5 miljonit inimest. President Vladimir Putini korraldusel algas riigis möödunud nädalal ulatuslik vaktsineerimine. | Vene tarbijakaitse: vaktsineerimine nõuab karskust | https://www.err.ee/1200682/vene-tarbijakaitse-vaktsineerimine-nouab-karskust | Vene tarbijakaitseameti juht Anna Popova ütles, et kaks nädalat enne koroonaviiruse vastu vaktsineerimist tuleb loobuda alkoholist ning karskust tuleb pidada veel kuus nädalat pärast esimest süsti (kokku tuleb neid teha kaks), kirjutab teisipäeval ajaleht Kommersant. |
Leedu uus valitsus keskendub ennekõike sisepoliitikale, eriti reformidele hariduses, tervishoius, riigivalitsemises ja majanduses. Valitsuse välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikas on oodata kõige vähem muutusi, sest neis valitseb lai parteideülene üksmeel, olgu see siis Venemaa ohjeldamine või Ukraina, Gruusia ja Moldova toetamine või transatlantiliste suhete ja mitmete regionaalsete strateegiliste partnerluste tugevdamine.
Siiski on tõenäoline, et mõned rõhuasetused ning välispoliitiline keel ja stiil muutuvad ning see võib kaasa tuua mõningaid - nii eeldatavaid kui ka ettenägematuid - kõrvalmõjusid.
Uus valitsus seab esikohale ja välispoliitilise tegevuse keskmesse väärtused nagu demokraatia, õigusriik, inimõigused ja vabadused. Lisaks senisele karmile hoiakule Venemaa ja Valgevene suhtes võib nende väärtuste toetamine ning nende võtmine oma riiklike huvide aluseks viia diplomaatiliste konfliktideni autoritaarse ja globaalselt üha agressiivsema Hiinaga.
Leedu uue valitsuse programm paneb suurt rõhku poliitiliste ja majandussuhete edendamisele Ida-Aasia demokraatiatega, teiste seas kindlasti ka Taiwaniga. See halvendab veelgi suhteid Pekingiga, kuid ei peaks saama suureks probleemiks, arvestades et Lääneriikide ja Hiina suhted on niigi halvenemas.
"Vajadus Varssavi kui tugeva julgeoleku- ja majanduspartneri järele võib põrkuda Vilniuses taasleitud väärtuskeskse välispoliitikaga."
Samal ajal peaks tugevalt väärtuspõhine välispoliitika tekitama mõningaid dilemmasid ja pingeid kodule lähemal, eelkõige strateegilise partnerluse süvendamises Poolaga, mille valitsust kritiseeritakse sageli demokraatiast ja õigusriigist kaugenemise pärast. Vajadus Varssavi kui tugeva julgeoleku- ja majanduspartneri järele võib põrkuda Vilniuses taasleitud väärtuskeskse välispoliitikaga.
Samuti võib seda ohustada uue valitsuse väljendatud püüe arendada senisest agaramalt suhteid Pariisi ja Berliiniga, mis saavad pärast Brexitit Euroopa Liidu veduriteks, kuid mis on sageli olnud vastuolus praeguse Poola valitsusega.
Arvestades, et tööd alustavas Leedu valitsuses on koos ultraliberaalid ja ultrakonservatiivid, võivad nii teatud pragmatismi vajadus, möödapääsmatud kompromissid välis- ja julgeolekupoliitikas, aga ka koalitsioonis valitsevad erinevad väärtused sotsiaalküsimustes viia märkimisväärsete poliitiliste pingeteni ning põhjustada isegi lõhesid valitsuses.
Uus valitsus püüdleb ka veelgi lähemate ja sügavamate suhete poole Ameerika Ühendriikidega. Keskendumine kahepoolsetele suhetele võib mõnikord toimuda USA kui Balti piikonna geostrateegilise jõu kaasamise arvelt ning võib viia tavapärase Balti riikide konkurentsini, selle asemel, et teha koostööd kindlustamaks Ameerika Ühendriikide pühendumine meie regioonile.
Samal ajal annab Vilnius märku, et soovib tõesti tugevdada Balti riikide strateegilist partnerlust. Suurem keskendumine Lätile võib viidata sellele, et Eesti eelistab tihedamaid suhteid Soomega ning nii jääb Balti partnerlus rohkem bilateraalseks kui trilateraalseks suhteks.
Tugevam pragmatism Tallinna ja Riia suhtes hoiab Vilniust valvsana ja võib vallandada isegi tugevama reaktsiooni, kui kaasnes näiteks president Kersti Kaljulaidi Moskva-visiidiga. Mõnes küsimuses nagu näiteks Valgevenes asuv Astravetsi tuumajaam, muutub Leedu isegi veel karmimaks ja jäigemaks.
Leedu uus valitsus võib näiliselt pakkuda võimalusena uueks alguseks Balti koostöös, kuid me ei tohiks lootusi sujuvaks ja probleemide vabaks suhteks liiga kõrgeks kruvida. Uue valitsuse välispoliitika võib muutuda liialt enesekindlaks ning hakata Riiale ja Tallinnale ülevalt alla vaatama - justkui oldaks oma Balti naabritest paremad geopoliitiliste arengute mõistmisel ja nendega toimetulekul.
Uuendatud välispoliitika lubab õigustatult panustada rohkem Leedu pehme jõu tugevdamisele välismaal, kuid see ei pruugi olla piisav, et üleolevat suhtumist ja selle mõju kolme pealinna suhetele hüvitada.
Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Mait Ots. | Tomas Jermalavicius: Leedu uus välispoliitika lubab oodata uusi pingeid | https://www.err.ee/1200676/tomas-jermalavicius-leedu-uus-valispoliitika-lubab-oodata-uusi-pingeid | Leedu uue valitsuse väärtusi rõhutav välispoliitika võib kaasa tuua suhete teravnemise mitme riigiga. Ka "tõeline strateegiline partnerlus" Läti ja Eestiga ei pruugi minna ladusalt, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadusjuht Tomas Jermalavicius. |
Komisjon otsustas muudatuste kiireks korraldamiseks saata kirjad sotsiaalministrile ja justiitsministrile.
E-apteegid peatasid eelmisel nädalal andmekaitse inspektsiooni ettekirjutuse tõttu võimaluse osta retseptiravimit teisele inimesele interneti vahendusel.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölder (Keskerakond) ütles, et kuigi inspektsioon peatas e-apteekides võõraste kehtivate retseptide kuvamise võimaluse, peab praeguses tervisekriisi olukorras siiski olema võimalik vaadata teise inimese isikukoodiga tema retsepte ning talle ravimeid tellida.
"See võimalus ei saa olla loomulikult absoluutne, kuid lähedaste ja näiteks üksi elavate naabritest vanurite abistamiseks peab see võimalus olema. Sest alternatiivi, kus karantiinis või muul põhjusel pandeemia tõttu igapäevaelust ära lõigatud inimesed jääksid ravimiteta, ei soovi keegi," ütles Mölder.
Möldri sõnul aitaks probleemi lahendada lihtne volitamise võimalus. "See võimalus on tegelikult praegugi läbi digiloo olemas, kuid see on keerulisem lähenemisviis retseptidele niinimetatud kaitstuse seadmisel ja sellest ei teata ülemäära palju. Volitamine aga peab olema lihtne ja me oleme vajadusel valmis seadustes vajalikud muudatused piltlikult öeldes juba homme tegema," ütles Mölder.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt (SDE) sõnas, et praegune olukord on juba riskirühma inimestele ning nende lähedastele ravimite kättesaamisel segadust ja probleeme põhjustanud ja kõik ootavad kiiret lahendus.
"See on halb üllatus ja küsimusi tekitav olukord ajal, kus soovitame eakatel võimalikult vähe rahvarohketes kohtades ja kaubanduskeskustes ehk apteekide asukohtades liikuda. Just praegu peaksid sotsiaal- ja avahooldustöötajad saama oma hoolealustele ravimeid osta. Õige on see, et igasugune isikuandmete kuritarvitamine peab olema välistatud ja tuvastatav, kuid selle tõttu ei saa ravimite kättesaadavus väheneda neile, kes seda kõige rohkem vajavad," rääkis Kütt.
Küti sõnul on praegu ainuõige kiiresti välja töötada lahendus, et näiteks lapsevanematel või vanurite hooldajail oleks võimalik volitatud isikuna hooldatavale ravimeid osta. | Sotsiaalkomisjon toetas e-apteekides volitusega ravimite ostmise võimalust | https://www.err.ee/1200667/sotsiaalkomisjon-toetas-e-apteekides-volitusega-ravimite-ostmise-voimalust | Riigikogu sotsiaalkomisjon leidis teisipäevasel istungil, et e-apteekides peaks olema lihtne võimalus volitada teist inimest volitaja retsepte vaatama ja retseptiravimeid ostma ning võimalus seda kontrollida. |
Viimased parlamendivalimised annavad Maduro juhitud režiimile enamuse rahvuskogus, teatas The Times.
Režiimi kontrollitav Venezuela valimisamet teatas, et Maduro juhitud sotsialistlik partei sai 67 protsenti häältest.
Uuteks Venezuela parlamendi liikmeteks pääsesid ka Maduro abikaasa Cilia Flores ja tema poeg Nicolas Maduro Guerra.
"See on kahtlemata suur demokraatia võit," teatas Maduro teleülekandes pärast tulemuste selgumist.
"Täna ärkab Venezuela uue rahu, rõõmu, ühtsuse ja demokraatlike institutsioonide tugevdamise koidikuga," lisas Maduro hiljem Twitteris.
Venezuela opositsiooniliider Juan Guaido teatas sel esmaspäeval, et ei tunnista viimaste parlamendivalimiste tulemusi ja plaanib võitlust Maduro vastu jätkata.
Lääneriigid pole samuti Venezuela viimaseid parlamendivalimisi tunnistanud ja kahtlevad nende legitiimsuses.
"Me ei tunnista Venezuela viimaseid valimisi, need on võltsitud ja me jätkame Juan Guaido toetamist," teatas Suurbritannia välisminister Dominic Raab.
"Illegaalselt võimul olev Maduro varastas valimised 2018. aastal ja tegi seda nüüd uuesti," ütles USA välisminister Mike Pompeo.
Euroopa Liit ütles, et valimised ei vastanud rahvusvahelistele miinimumstandarditele.
Guaido teatas eelmisel aastal, et parlamendi esimehena on ta õiguslik ajutine president. Läänemaailm ja enamus Lõuna-Ameerika riike tunnistasid Guaidot Venezuela presidendina, Madurot jäid suurriikidest toetama Hiina, Venemaa ja Türgi.
Varem on Maduro lubanud parlamendi laiali saata, mis on tekitanud kartusi, et Venezuela muutub Kuuba sarnaseks ühe partei süsteemiga riigiks. | Venezuela president Maduro teatas valimiste võitmisest | https://www.err.ee/1200397/venezuela-president-maduro-teatas-valimiste-voitmisest | Venezuela president Nicolas Maduro teatas parlamendivalimiste võitmisest, peamised opositsiooniparteid boikoteerisid valimisi ja kuulutasid need pettuseks. Valimisi ei tunnista ka lääneriigid. |
Hyundai põhisõitjad Ott Tänak ja Thierry Neuville lõpetasid tänavuse hooaja vastavalt kolmanda ja neljanda kohaga, Sordo osales kolmel ning Breen kahel MM-etapil. Ka eelmisel aastal sai Breen Hyundaiga sõita kahel MM-etapil, neist esimese, Soome ralli alguseks, polnud iirlane MM-karussellis osalenud üheksa kuud.
"Viskasime ta Soomes sisuliselt pea ees vette," rääkis Hyundai tiimipealik Andrea Adamo DirtFishile. "Ta sõitis Soomes suurepäraselt, Suurbritannias mitte nii hästi [Soomes oli iirlane seitsmes, Walesis kaheksas, kuid keeras seal masina katusele]. Ütlesin talle siis: nüüd on sul Rootsis uus võimalus". Seal läks tal nii ja naa [Breen oli tänavusel Rootsi rallil seitsmes], aga Eestis oli ta jällegi hiilgav [suvisel Rally Estonial sai iirlane Tänaku järel teise koha]."
"Seega arvan, et ta väärib seda võimalust, seda ka seetõttu, et ta oli nõus Hyundai eest tegema teisigi asju - ta osales ralli EM-il, arendas rehve, testis. Ta oli alati keskendunud ja meie jaoks olemas. Ma ei ole seda veel kinnitanud, aga kui see juhtub, on see teenitud võimalus," lisas Adamo.
"Ma ei tea midagi," vastas Breen DirtFishi arupärimisele diplomaatiliselt. "Andrea ja Alainiga [Hyundai mänedžer Penasse] on olnud mõned jutuajamised, aga midagi kindlat ei ole praegu rääkida."
Uuel aastal sõidetakse MM-sarjas 12 etappi, Rally Estonia on kavas hooaja seitsmenda etapina ja see toimub 15.-18. juulini. | DirtFish: Breen ja Sordo jagavad tuleval aastal Hyundai kolmandat masinat | https://sport.err.ee/1200634/dirtfish-breen-ja-sordo-jagavad-tuleval-aastal-hyundai-kolmandat-masinat | Ralliportaali DirtFish sõnul teatab Hyundai rallimeeskond lähipäevil, et tiimi kolmandat masinat hakkavad tuleval hooajal jagama iirlane Craig Breen ja hispaanlane Dani Sordo. |
"Üle noatera" uue hooaja esimene saade jäi edetabelis saate "Hommik Anuga" kuuendat ja seitsmendat kohta jagama, teatas Kantar Emor.
Mõlemad saated köitsid 150 000 televaataja pilgud, kaheksanda koha saavutanud "Eesti Laulu" kogus aga 148 000 vaatajat.
Vaadatuim saade oli taas "Pealtnägija", mis meelitas ekraanide ette 218 000 inimest. Teise koha saavutas 201 000 vaatajaga "Maskis laulja" ja kolmanda 182 000 vaatajaga "Aktuaalne kaamera".
Lisaks jõudsid edetabelisse "Telelegendide lahing", "Õnne 13", "Ringvaade" ja "Maski taga". | ETV uued saated jõudsid eelmise nädala vaadatuimate telesaadete edetabeli esikümnesse | https://menu.err.ee/1200622/etv-uued-saated-joudsid-eelmise-nadala-vaadatuimate-telesaadete-edetabeli-esikumnesse | Eelmise nädala vaadatuimate telesaadete edetabeli esikümnesse jõudis kaks uut ETV saadet – "Üle noatera" ja "Eesti Laul. 2021. Start". |
Arvatavasti on pea iga klassikalist muusikat õppinud noor tundnud mingil hetkel soovi sellest näiliselt jäikade piiridega maailmast välja murda ja avastada teiste žanrite piirimaid. Hinnatud Poola pianist ja helilooja Marcin Masecki esindab seda avastamishimu suurepäraselt. Tema lai ampluaa ja tuntud klassikaliste palade uudne tõlgendamisoskus teeb temast kaasaegse pianisti, kes ei tahagi hästi žanripiiridesse ära mahtuda.
Ta seikleb, avastab ja laseb kõigel seguneda. Temast õhkus teatud mässumeelsust juba siis, kui ta lavale astus ja pianistile omase uhke ülikonna asemel tagasihoidlikku igapäevarõivast kandis. Väike nüanss, mis ütleb publikule – võib-olla olen ma kohe muutmas seda, kuidas sa klassikalist muusikat näed ja kuulad.
Masecki võttis 19. sajandi klaveripoeedi Frederic Chopini nokturnid ja tegi need enda omaks. Olnud noore klaveriõpilasena harjutanud Chopini pähekulumiseni, õppis ta nokturne mängima kuulmise, mitte noodi järgi. See andis talle ruumi mängeldes uidata kaugemale klassikalise muusika piiridest ja põigata ka näiteks jazzi eksperimentaalsetele maadele. Kuid ta ei läinud kunagi liiga kaugele, vaid jättis oskuslikult alles selle, mis Chopini nokturnidele omane.
Chopini loomingus on esikohal meloodia. Nagu Masecki seda kirjeldas – klaver, mis laulab. Need laulvad meloodiad viivad kuulaja rännakule nii muusikalises mõttes, aga ka inimese arengut jälgivas võtmes. Chopin kirjutas oma nokturnid 19 aasta jooksul, kasvades 20-aastasest noormehest pea 40-aastaseks küpseks heliloojaks. Me kõik teame, et kahe dekaadi jooksul muutub inimene palju, aga kuidas kõlab see muusikasse panduna? Ilus oli tõdeda, et kuigi nüansid, tempo ja meloodiad muutuvad, jääb tuum samaks. Nagu muusika, nõnda elu.
Masecki on artist, kes läheb muusikasse sisse, kuid ei unusta sealjuures publikut. Lisaks meisterlikule klaverimänguoskusele oli imetabane tema vaba suhtlus publikuga ning siiras soov jutustada, seletada ja õpetada. Panna inimesi mõistma tema enda ning ka Chopini lugu, tema loomingut ja pärandit. Vaid mõne minutiga suutis ta tuua klaverimuusika ja Chopini lähemale neile, kelle jaoks võib-olla mõlemad olid siiani kaugeks jäänud.
Paistab, et Masecki on mõistnud, et klassikalise muusika kontseptsioon võib paljusid kuulajaid hirmutada. Selle kohal ripub justkui stigma, et see on keeruline žanr ning mitte igaüks pole loodud seda mõistma ja nautima. Mis seal salata, ka jazzi kohta võib sarnaseid mõtteid kuulda. Seda tänuväärsemad on artistid, kes nendele uskumustele vastupidist tõestavad ning ka Jazzkaar, kes neid muusikuid ikka ja jälle külla kutsub. Marcin Masecki viis oma mässumeelsusega kuulajad muinasjutulisele rännakule läbi žanrite ja näitas, et muusikal pole piire.
Pianist ja helilooja Marcin Masecki esitas Chopini nokturne jazzilikus võtmes Jõulujazzi raames 6. detsembril Kumu auditooriumis. | Arvustus. Mässumeelne pianist Marcin Masecki | https://kultuur.err.ee/1200598/arvustus-massumeelne-pianist-marcin-masecki | Puhas klassikaline muusika on Jazzkaarel pigem harv nähtus, kuid kui seda esineb, on see eksperimentaalsele festivalile omaselt siiski vimkaga. Chopini "Nokturnid" Jõulujazzil polnud selles osas erand, kirjutab Kaisa Potisepp. |
Arvestades Jaak Juske (SDE) avaldust lõpetas Tallinna valimiskomisjon tema volitused linnavolikogu liikmena. Juske asemel nimetati linnavolikogu liikmeks Siim Tuisk.
Samuti lõppesid linnavolikogu liikme Kalev Kallo (Keskerakond) volitused, tema asemel nimetati linnavolikogu liikmeks Anton Stalnuhhin, teatas volikogu pressiteenistus.
Korruptsioonis lõplikult süüdi jäänud Kallo lahkus ka riigikogust, kus tema asendusliikmeks sai Imre Sooäär. | Kalev Kallo asemel läheb Tallinna volikokku Anton Stalnuhhin | https://www.err.ee/1200619/kalev-kallo-asemel-laheb-tallinna-volikokku-anton-stalnuhhin | Tallinna linnavolikogu koosseisus toimus muudatusi, uuteks linnavolikogu liikmeteks nimetati Siim Tuisk ja Anton Stalnuhhin. |
35-aastane Kink, kes alustas tööd Levadia esindusmeekonna abitreenerina tänavu sügisel, tunnistas intervjuus klubi kodulehele, et võtab profijalgpalliga hüvasti jätmist ning treeneritööle pühendumist rahulikult.
"Aja jooksul sai selgeks, et ma ei saa enam profina jätkata, sain ennast pikalt ette valmistada. Amatöörina mängin jalgpalli edasi, kuid minu puhul on see varasemaga võrreldes 20-protsendiline sooritus. Üleminek treeneritööle oli igati loomulik asjade käik," sõnas Kink, kes osaleb koos mitmete teiste koondislastega Eesti Jalgpalli Liidu UEFA A litsentsi kursustel.
FCI Levadia peatreener Vladimir Vassiljev loeb Kinki meeskonna treenerite tiimile suurepäraseks täienduseks, eelkõige oodatakse temalt abi ründajate arendamisel.
"Tarmol on meie treenerite tiimis väga oluline roll, oma kogemustega aitab ta meid palju ründemängijate arendamisel ning taktika kujundamisel. Tarmo tulek mõjus meeskonnale väga hästi: ta toob meie igapäevatöösse palju positiivseid emotsioone, aitab meeskonna tuju üleval hoida ning väljendab end häälekalt mängude ajal," ütles Vassiljev.
"Mängija jaoks on kõik väga lihtne ja selge – treeningute, mängude ja puhkepäevade kalender antakse treenerite poolt ette. Seevastu treenerina tuleb kogu protsess väga pikalt ja põhjalikult ette mõelda. koordineerida, vajalikud kalenderplaanid ja treeningute graafikud koostada. Õpin suure huviga ja tunnen, et mul on veel väga palju õppida," ütles Kink.
Premium liigas jäi ründaja arvele 137 mängu ja 47 väravat, Eesti koondises 82 mängu ja kuus väravat. Pika väliskarjääri jooksul mängis ta Venemaal (Moskva Spartak), Ungaris (Györi ETO, Kaposvari Rakoczi, Mezökövesd), Inglismaal (Middlesbrough), Ukrainas (Lvivi Karpatõ), Itaalias (Varese Calcio), Šotimaal (Inverness Caledonian Thistle) ja Soomes (SJK). | Profijalgpalliga hüvasti jätnud Tarmo Kink jätkab Levadia abitreenerina | https://sport.err.ee/1200613/profijalgpalliga-huvasti-jatnud-tarmo-kink-jatkab-levadia-abitreenerina | Endine Eesti jalgpallikoondise ründaja Tarmo Kink sõlmis FCI Levadiaga töölepingu, jätkates esindusmeeskonna abitreenerina. |
"Sanktsioonid võimaldavad Euroopa Liidul karistada üksusi, asutusi ja üksikisikuid, kes on süüdi tõsistes inimõiguste rikkumistes, ükskõik kus need toimusid," ütles Euroopa Nõukogu oma avalduses.
Euroopa Liidu mehhanism sarnaneb Ameerika Ühendriikides 2012. aastal vastu võetud Magnitski seadusega, mis lubas alguses karistada Venemaa ametnikke. USA laiendas hiljem Magnitski seadust ka teiste riikide kodanikele.
Sergei Magnitski oli venelasest USA informaator, kes suri peale piinamisi 2009. aastal Moskva vanglas.
Euroopa Liidu uus seadus ei asenda olemasolevaid sanktsiooniprogramme, mis juba käsitlevad inimõiguste rikkumisi Süürias, Valgevenes ja Venezuelas.
Euroopa Liit hakkab sanktsioone kehtestama selliste tegude eest, nagu genotsiid, inimsusevastased kuriteod, piinamine, orjus, kohtuvälised tapmised ja meelevaldsed arreteerimised.
Ühtegi asutust või indiviidi koheselt ei sanktsioneerita, kuid esimene must nimekiri peaks valmis saama 2021. aasta alguseks.
Euroopa Liidu uus seadus, mis lubab varade külmutamist ja viisakeelde, hakkab kehtima ametlikult inimõiguste päeval 10. detsembril. | EL hakkab inimõiguste rikkujate puhul rakendama oma Magnitski seadust | https://www.err.ee/1200562/el-hakkab-inimoiguste-rikkujate-puhul-rakendama-oma-magnitski-seadust | Euroopa Liit võtab kasutusele USA Magnitski seadusega sarnaneva süsteemi, mis võimaldab kogu maailmas sanktsioneerida inimõiguste rikkujaid. |
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Tsahknat (46) usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamises, kuid kohus mõistis ta õigeks.
Vandeadvokaat Paul Keres ütles, et ta peab kohtuotsust õigeks ja põhjendatuks. "Kohus rajas oma lõppjäreldused väga suurele tõendite massiivile ja varasematele kohtuotsustele tsiviilasjades, mis kõik kinnitasid, et Anders Tsahkna ei ole abistanud Leho Tamveret ebaseaduslike tegude toimepanemisel," märkis ta.
"Liiatigi leidis kohus, et ka Leho Tamvere poolt tehtud tehingud ja toimingud ei olnud õigusvastased, mistõttu ka Tsahkna osaluse korral ei oleks alust heita talle ette kuriteo toimepanemist," selgitas Keres.
Kohtu hinnangul ei ole alust asuda seisukohale, et Leho Tamvere rikkus OÜ Sillen Konsultatsioonid juhatuse liikmena 2012. aasta 4. juunil käenduslepingu sõlmimisel seaduses sätestatud kohustusi.
"Samuti ei ole kriminaalasjas tõendatud, et Anders Tsahkna oleks aidanud kaasa Tamvere tegevusele selle käenduslepingu sõlmimisel," tõdes kohus.
Kohtu hinnangul on Tamvere poolt 25. juulil 2012 sõlmitud kokkulepe käsitatav deklaratiivse võlatunnistusena, millega kinnitati OÜ Sillen Konsultatsioonid olemasolevat kohustust ja mis ei ole OÜ Sillen Konsultatsioonid majanduslike huvidega vastuolus. "Seetõttu ei ole Tamvere rikkunud kokkuleppe sõlmimisel lojaalsuskohustust, mistõttu puudub tahtlik õigusvastane täideviimistegu," märkis kohus.
Kohus leidis, et järelikult tuleb Anders Tsahkna talle esitatud süüdistuses ehk eelnevale kaasa aitamises õigeks mõista.
Tamvere osas oli menetlus otstarbekuse kaalutlustel lõpetatud juba 2017. aastal.
Tsahkna sai Põhja ringkonnaprokuratuurilt süüdistuse kriminaalasjas, mis puudutas Tallinnas Laste tänav 1 kinnistut omava osaühingu välja viimist AS-i varakoosseisust, mistõttu viimane pankrotistus.
Süüdistuse kohaselt sõlmis Tamvere OÜ Sillen Konsultatsioonide, PJV Hiiu Ravikeskus AS-i ja SA PJV Hooldusravikeskuse juhatuse liikmena 2012. aastal erinevaid lepinguid, millega võttis OÜ Sillen Konsultatsioonidele rahalisi kohustusi 3,5 miljoni euro ulatuses.
Prokuratuuri hinnangul rikkus Tamvere seadusest tulenevat teise isiku varaliste huvide järgimise kohustust, millega tekitati suur varaline kahju ning Tsahknat selles, et ta aitas Tamvere tegevusele kaasa.
Lisaks süüdistati Tamveret selles, et ta võõrandas Vainola kaasabil PJV Hiiu Ravikeskus AS-i varaks olnud OÜ Sillen Konsultatsioonide osa ja põhjustas sellega PJV Hiiu Ravikeskuse maksevõime olulise vähenemise.
Keskkriminaalpolitsei käivitas kriminaaluurimise 2012. aasta lõpus ning uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur. | Kohus mõistis Anders Tsahkna õigeks | https://www.err.ee/1200604/kohus-moistis-anders-tsahkna-oigeks | Harju maakohus mõistis teisipäeval meditsiiniäris tegutseva ekspoliitikust ettevõtja Anders Tsahkna õigeks. |
Ametnike sõnul oli koroonajuhtumite arv Hollandis nädalaid languses, vahendas Reuters.
8. detsembriga lõppenud nädala arvestuses registreeriti Hollandis kokku 43 103 koroonaviirusesse nakatumise juhtumit. 1. detsembriga lõppenud nädalal tuvastati 33 949 koroonajuhtu.
Eelmisel nädalal muutis Holland siseruumides maski kandmise kohustuslikuks. Uus meede kehtib vähemalt kolm kuud ning seda kohustust eiravad inimesed võivad saada kuni 95 eurot trahvi.
Kogu oktoobri jooksul purunesid Hollandi päevased koroonaviiruse rekordid, pärast seda on nädalaid olnud uute nakatunute arv stabiilselt umbes 5000 juures. | Hollandi nädalane nakatumiste arv tõusis taas esimest korda pärast oktoobrit | https://www.err.ee/1200580/hollandi-nadalane-nakatumiste-arv-tousis-taas-esimest-korda-parast-oktoobrit | Hollandis tõusis nädalane uute koroonaviiruse juhtumite arv taas esimest korda pärast oktoobrit, teatas terviseamet. |
Jalgpalligalal kuulutatakse välja ja autasustatakse parimaid jalgpallureid ning võistkondi, toimub Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) teenetemärkide ja Albert Vollrati nimelise aasta treeneri auhinna üleandmine. Galal saavad pärjatud saalijalgpalli ja madalamate liigade edukamad, aktiivsemad kohtunikud, parimad staadionid ja ausa mängu arvestuse parimad. Jalgpalligalat ilmestavad põnevad vahepalad.
"Oktoobris täitus 100 aastat Eesti meeste koondise ajaloo esimesest mängust. Sümboolselt läheb tänavune Jalgpalligala eetrisse A. Le Coq Arenalt, meie koondise praegusest kodust," lausus EJL-i peasekretär Anne Rei.
Gala pealtvaatajad asuvad sel korral kodudes üle Eesti ja üle kogu maailma, kuhu jõuab otsepilt EJL-i YouTube'i ja Facebooki kanali vahendusel. EJL arvestab auhindade üleandmisel koroonaviiruse levikust tulenevate ohutusnõuetega, näiteks korraldatakse saate salvestamine nelja päeva jooksul.
"Autasustamise formaat telesaatena on pidulik ja tunnustab väärikalt aasta parimaid. Hooaja lõpp tuleb teisiti ja ka hooaeg ise oli tavapärasest erinev ja just seepärast vajavad kõik – mängijad, treenerid, klubijuhid, kohtunikud – erilist tänu," märkis Rei. | Jalgpalligala läheb 20. detsembril eetrisse telesaatena | https://sport.err.ee/1200586/jalgpalligala-laheb-20-detsembril-eetrisse-telesaatena | Tänavune traditsiooniline Jalgpalligala läheb 20. detsembril kell 18 eetrisse A. Le Coq Arenalt telesaatena. |
Meistriliiga esikolmik on pidanud kümme mängu, Põlva Serviti on need kõik võitnud, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Viljandi HC järgnevad 12 punktiga. Tallinnal on kuus silma, aga kolm kohtumist vähem peetud, SK Tapa/N.R. Energy on kümne mänguga kogunud neli punkti ning Raasiku/Mistra pole veel punktiarvet avanud.
Kolmapäeval võõrustab 11-kordne Eesti meister Kehra kolm kulda enam võitnud Servitit. Vaid kümme päeva tagasi kohtuti samuti Kehras ja siis võtsid põlvalased pärast viigilist avapoolaega 25:22 võidu. Ka hooaja esimene vastasseis Põlvas lõppes Serviti võiduga, siis tulemusega 26:24.
Kehra viimasest võidust Serviti üle saaks 19. detsembril juba kaks aastat. Vahepeal on põlvalased saanud seitse võitu ning aasta tagasi lõppes üks kohtumine Kehras viigiga. Kodumeeskonnal on all kolmemänguline võiduseeria ja laupäeval alistati võõrsil karikavõistluste veerandfinaalis Tallinn 30:23.
"Karikamäng oli positiivne etteaste, loodan et Serviti vastu teeme samasuguse. Hoidsime viimati põlvalased 25 värava peal ja nüüd Tallinna 23 peal – seega kaitse toimib päris hästi. Vigastatud on peaaegu kõik rivvi naasnud, vaid Janar Mägiga läheb veel mõni nädal aega," teavitas Kehra peatreener Mart Raudsepp.
"Kehras mängimine on meile alati motiveeriv. Vastased on korralikult komplekteeritud sel hooajal ja võib-olla pole neil sama pikk pink kui meil, aga kvaliteeti on küllaga. Võrreldes eelmise vastasseisuga on Vladislav Naumenko tagasi ning see lisab võrdsust ja pinget juurde," hindas Serviti peatreener Kalmer Musting.
"Täna pole veel selge, kas Praha Dukla tuleb nädalavahetusel Põlvasse euromängudele või mitte. Aga sellest hoolimata läheneme Kehra-sõidule kui rutiinsele liigakohtumisele. Iga võistlusmäng on tähtis, isegi kui oleme konkurentidest lahti rebinud. Praeguses hooajafaasis ei pea aga tabeliseisule liigset tähelepanu pöörama," arvas põlvalaste juhendaja.
Neljapäeval vastamisi minevad Tapa ja Viljandi on tänavu juba kolmel korral kohtunud ning mulgid on iga kord lahingust võitjana väljunud. Kui hooaja avamängus sai Viljandi minimaalse eduga võidu, siis kümmekond päeva tagasi murti tapalased nende kodusaalis juba avapoolajal ning võeti lõpuks 26:19 (16:7) võit.
Selle nädala mängud Eesti meistriliigas:
9.12. 19.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti
10.12. 19.00 SK Tapa/N.R. Energy – Viljandi HC | Käsipalli meistriliiga: Serviti sõidab euromängude eel külla Kehrale | https://sport.err.ee/1200514/kasipalli-meistriliiga-serviti-soidab-euromangude-eel-kulla-kehrale | Käsipalli meistriliiga järjekordne voor toob vähem kui paarinädalase vahega tänavuse kolmanda klassikalise vastasseisu HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Põlva Serviti vahel. Lisaks võõrustab SK Tapa/N.R. Energy neljapäeval Viljandi HC-d. Tallinna ja Raasiku/Mistra vaheline kohtumine lükati seoses pealinlaste euromängudega järgmisse nädalasse. |
BBC Radio 3 otseülekannet edastatakse 34 riigis, teatas EBU.
Teost "Voices" esmaesitles Richter selle aasta veebruaris Londonis. "Kui nüüd esmaesitluse ajale tagasi mõelda, tundub see justkui teise maailma külastamine. On privileeg, et ka praegusel segasel ja äreval ajal saame pandeemiale vaatamata inimõiguste päeval oma tööd uuesti esitleda," rääkis Richter.
Aastal 1948 võttis Ühendatud Rahvaste Organisatsioon vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni, mille koostasid Eleanor Roosevelti kutsel kokku tulnud filosoofid, kunstiinimesed ja mõtlejad. Roosevelt hääl kõlab ka Max Richteri uues teoses.
Klassikaraadios algab ülekanne 10. detsembril kell 22.00 ja seda saab kuulata siit. | Neljapäeval kõlab 37 raadiojaama eetris Max Richteri uus teos | https://menu.err.ee/1200559/neljapaeval-kolab-37-raadiojaama-eetris-max-richteri-uus-teos | 10. detsembril jõuab inimõiguste päeva puhul Klassikaraadio ja veel 36 raadiojaama eetrisse helilooja Max Richteri uus teos "Voices", mille kandev idee pärineb inimõiguste deklaratsioonist. |
Tungal tõdes, et Heljo lahkumine oli tõepoolest kurb üllatus, kuigi tema kõrget iga teades ei peaks see üllatus olema.
"Ta oli üsna hiljuti veel väga toimiv, tegus ja tubli kirjanik. Ta ei käinud muidugi juba aastaid kirjanike liidu üritustel, aga me kõik teadsime, et seal on seal Nõmmel Kaare tänaval olemas ja kirjutab. Nagu tal ikka kombeks oli – kell kuus ärgata ja kirjatööd teha."
Tungal, kes töötas kunagi lühikest aega Männiga koos Tähekese ja Pioneeri toimetuses, märkis, et Heljo oli alati väga elurõõmus ja valmis kõikide lugusid kirja panema.
Ta nentis ka, et kuigi Heljo oli pikka aega olnud vabakutseline, on Eesti lastekirjanike pikaealisus – mitte ainult vanuse, vaid ka loomingu poolest –, vastupidavus ja erksus üks imeline asi.
Kokku kirjutas Heljo Mänd üle saja teose. Heljo parimateks teosteks peab Tungal ise varast mudilastele kirjutatud luulet, nagu "Oakene" (1957) ja "Pillerpall" (1973).
"Need jäävad ikkagi meie lastekirjanduse varamusse. Praegustel noortel on kindlasti huvitav ka lugeda tema "Toomas Linnupoega", mis omal ajal oli väga populaarne. Samuti tema oma memuaarset teost "Väikesed võililled"."
Heljo Männi loomingu universaalseks väärtuseks, mis võimaldas kõnetada nii mitmeid põlvkondi, peab Tungal asjaolu, et ta vaatas ringi erksa ja tähelepaneliku pilguga ja oli alati huvitatud kõigest, mis ümberringi toimus.
"Lisaks see, et põhiväärtused jäävad ju samaks. Hea küll, suhtlemisviisid muutuvad – internetti ja mobiiltelefoni ei võinud "Toomas Linnupoja" kirjutamise ajal ette kujutadagi – aga laste ja täiskasvanute omavahelised suhted on samad," kirjeldas Tungal.
"Nii konfliktid, leppimised kui ka tahtmine, et säiliks üksteisest lugupidamine ka siis, kui teisest väga aru ei saada. Seda kindalasti hindab iga sugupõlv," lisas ta.
Neile, kes tahavad just Heljo lapsepõlvest rohkem teada saada, soovitab Tungal lugeda juba eelmainitud, 1983. aastal ilmunud raamatut "Väikesed võililled", mis toob välja erksamad punktid Männi lapsepõlvest.
"See on kindlasti huvitav siiamaani, sest ka mina ei tea esimese Eesti aegsete laste lapsepõlvest midagi. Aga seal on kirjeldatud just ennesõjaaegset elu ja seda, et laps jääb ikkagi lapseks ning vanematega on konfliktid olnud läbi aegade, kuigi alati paistab, et eelmise põlvkonnaga oli elu kergem," kirjeldas ta.
"Ega klassikud ju tegelikult ei sure. See on nii hea, et raamatud ikkagi jäävad ja Heljost jääb muidugi lapsi ja lapselapsi, kes samuti on andekad ning huvitavad inimesed. See muidugi lohutab, et nad ikkagi igaüks jätkab oma rada," lisas Tungal. | Leelo Tungal Heljo Männist: klassikud tegelikult ei sure | https://kultuur.err.ee/1200436/leelo-tungal-heljo-mannist-klassikud-tegelikult-ei-sure | Pühapäeval lahkus meie seast 94-aastasena kirjanik Heljo Mänd. Lastekirjanik Leelo Tungal märkis oma meenutuses ERR-ile, et Heljo Männi sugused klassikud tegelikult ei sure, sest üks, mis jääb, on nende raamatud. |
MM Grupp teatas toona veel, et teleäri omanikeringi lisanduvad strateegiliste partneritena telemeedia eksperdid Jüri Pihel ning Risto Rosimannus.
Nüüdseks ongi esitanud Duo Media Networks, mille juhatusse kuuluvad Pihel, Rosimannus ja MM Grupi juhatuse liige Kristel Volver tarbijakaitse- ja tehnilise järelevale ametile taotluse Kanal 11 programmi edastamiseks, mida tegi seni Postimees Grupp.
Ettevõte plaanib asuda programmi edastama tuleva aasta 4. jaanuarist.
Meediateenuste seadusest lähtuvalt annab amet tingimusjuurdepääsuga teleteenuse osutamise loa taotluse alusel ilma konkursita, teleteenuse osutamise tefevusloale võib aga määrata kõrvaltingimusi ning amet palub ministeeriumilt otsustada kõrvaltingimuste kehtestamise vajadus tänavu 23. detsembriks.
Postimehe omanikfirma MM Grupp säilitab siiski teleäris kontrollosaluse ning televaldkond jääb tegema koostööd Postimees Grupiga, säilib ka ühine reklaamimüügi struktuur.
Plaanide kohaselt liiguvad jagundamise käigus grupist välja lisaks Kanal 11-le ka suurim kommertskanal Kanal 2, samuti Kanal 12, My Hits ja Eesti Kanali nime kandvad kanalid. | Postimees Grupi telekanalid liiguvad uue äriühingu alla uuest aastast | https://www.err.ee/1200511/postimees-grupi-telekanalid-liiguvad-uue-ariuhingu-alla-uuest-aastast | Margus Linnamäe investeerimisfirma MM Grupp teatas oktoobris, et loob teleäri arendamiseks uue ettevõtte ja seni Postimees Grupi nime all tegutsenud telekanalid liiguvad uude äriühingusse. Praeguseks on esitanud Duo Media Networks taotluse võtta Postimees Grupilt üle Kanal 11 edastamine. |
Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste välja töötatud koroonaviiruse kiirtest annab tulemuse palju kiiremini, võrreldes kasutusel olevate PCR-testidega. "Ajaliselt on võit väga suur. Praktiliselt saab perearst tulemust näha kümne-viieteist minutiga," lausus Novaatorile TTÜ vanemteadur Andres Öpik. Uus kiirtest ongi mõeldud eelkõige perearstidele, mitte koduseks kasutamiseks.
Uus meetod annab umbes sama täpseid tulemusi kui Synlabi PCR-test. "Meie oleme Synlabi positiivset proovi kontrollinud oma meetodiga ja saanud täpselt samasuguse kontsentratsiooni nivoo võrreldes negatiivse prooviga – see korreleerub hästi Synlabi tulemusega," rääkis Öpik.
Erinevalt PCR-testist, võimaldab uus meetod määrata ka SARS-CoV-2 kontsentratsiooni, kuid Öpik täpsustas, et viiruse kontsentratsiooni määramise võimalus on uuringu lisatulemus.
Kuidas uus meetod toimib?
Patsient annab näiteks perearsti juures ninaneelu proovi, millest tehakse lahus. Viirusvalgu suhtes tundlik sensorkiip pannakse lahusesse, kus see peab umbes veerand tundi olema. Seejärel pannakse sensorkiip indikaatorlahusesse ja ühendatakse kaasaskantava potentiostaadiga, mida juhitakse tahvelarvutis või mobiiltelefonis oleva tarkvara abil. Sealt saamegi teada, kas patsiendil on koroonaviirus või mitte.
Testimise protsess Autor/allikas: TTÜ
Teadlasrühm uurib, kas meetodit saab kasutada lisaks ninakaape proovile ka sülje- või vereproovide analüüsimiseks. Veel on vaja välja töötada lahendus, et valmistada sensorkiipe kiiresti ning suurtes kogustes.
Uus lähenemine põhineb Tallinna Tehnikaülikooli biofunktsionaalsete materjalide teaduslaboratooriumis välja töötatud molekulaarse jäljendamise tehnoloogial.
Niisuguse testimise reaalsesse kasutusse võtmiseni läheb veel aega. Teadlased peaksid COVID-19 sihtgrandi kohaselt tulemuseni jõudma järgmise aasta lõpuks. Öpik arvab, et tõenäoliselt õnnestub tulemuseni jõuda varem. Enne on aga vaja teha täiendavaid katseid, samuti peab terviseametilt taotlema testile kasutusluba.
Tallinna Tehnikaülikool ja SYNLAB Eesti OÜ sõlmisid koostöölepingu uute diagnostikameetodite ja seadmete väljatöötamiseks. Koostöö eesmärk on eelkõige SARS-CoV-2 viirusnakkuse kliiniliste ja patsiendimanuste kiirtestide väljatöötamine. | TTÜ teadlaste loodud koroonakiirtest võib tulemuse anda pea 15 minutiga | https://novaator.err.ee/1200472/ttu-teadlaste-loodud-koroonakiirtest-voib-tulemuse-anda-pea-15-minutiga | Uue meetodiga koroonaviiruse kiirtest muudab testimist eelkõige kiiremaks, ent reaalsesse kasutusse see niipea ei jõua, kuna teadlased peavad tegema veel täiendavaid uuringud. |
See on mahukas, sisukas ja vägev lugu Eesti karate loojast, taiji meistrist ja kunstnikust Rein Siimust, tema viljakast võitluslikust teest läbi pika tegusa elu. Elavas kaasahaaravas sõnastuses kajastab värvikas kogumikteos, kuidas lootusetult haigeks tunnistatud lapsest sirgus tugev ja teotahteline isiksus, kes osutus suuremaks oma saatusest. Lugeja saab osa suurtest unistustest, põhjapanevatest algatustest, peadpööritavatest seiklustest, valusatest tragöödiatest ja muhedast huumorist. See on mitmekülgse andeka karakteri eneseotsingute, arengute ja muutumise rada, läbi triumfide ja tagasilöökide.
Raamat on toredasti jagatud osadeks, mis vahendavad temaatiliselt ajastute ehedaid peegeldusi. Lisaks autori ladusale kirjeldavale tekstiosale saavad paljudel lehekülgedel sõna mitmed peategelase kaasteelised läbi aegade, oma meenutuste ja kommentaaride kaudu. Nende hulgas üldsusele tuntud teenekad inimesed. Meeldivalt ilmestavad ja täiendavad lugemise lusti arvukad filosoofilised tsitaadid klassikutelt ja meenutatavalt endalt. Maailma laialt haaranud multitalent Rein Siim esineb oma raamatuteekonnal nii Eestis, Soomes kui ka kaugemates kohtades, sest otsiv ja liikuv hing ei püsinud vaid ühes kindlas punktis.
Lapsena raske diagnoosi saanud Rein püüdis sisustada oma kingituseks saadud elu maksimaalsete saavutustega, sest tema arvates ei võinud päevagi raisata. Lugeja silmadele avanevad kirkad pildid, kuidas entusiasmist pakatav noor atleetlik kunstnik ladus nõukaaja algelistes tingimustes kindla vundamendi Eesti karate edukale traditsioonile. Siin saame kaasa elada taluvuse piiril teostatud jõulise võitluskunsti treeningutele, kus higi lendas ja valu välja ei näidatud. Samuti tunneme rõõmu Eesti hakkajate karatekade esimestest magusatest võitudest ja nende kuulsusest omaaegses suletud ühiskonnas. Trükikirja mõnusale voolule lisatud fotodel elavad oma aegumatut kunstilist elu Rein Siimu maalid ning unikaalsed ajaloolised dokumendid.
"Siingi rajas ta tugeva taiji koolkonna, koolitades välja nooremad õpetajad, järjepidevuse kestmiseks. Seda selleks, et aidata Eesti rahval saada vägevamaks, tugevamaks, tervemaks."
Karatega kindla pinna jalge alla saanud ja läbi korduvate katsumuste lõpuks Soome emigreerunud raudse tahtejõuga teeline avastas enda jaoks iidse energiaharjutuse taiji, mis lisaks tervise ja elujõu edendamisele ka mõningaid ülivõimeid välja tuua aitas. See pehmem väekunst vormis ajapikku pehmemaks ka tema enda olemust. Nauditavas loos ilmneb, kuidas taoistlikule harjutusele pühendunu käivitas innukalt taiji õpetuse esmalt Soomes ja hiljem, Eesti taasiseseisvumise järel tõi selle ka sünnimaale. Siingi rajas ta tugeva koolkonna, koolitades välja nooremad õpetajad, järjepidevuse kestmiseks. Seda selleks, et aidata Eesti rahval saada vägevamaks, tugevamaks, tervemaks.
Missioon kahel pool Läänemere kallast õnnestus ja oma maisest elust lahkumise hetkel võis meister rahus sulanduda suurde loodusesse, sest tema kulgemine selles maailmas oli jätnud maha kuldsed jäljed. Sellest kõigest ja paljust muust soovitan lugeda detailsemalt faktipõhisest, emotsioonidega rikastatud raamatust, kus täpsustavalt avatud ka karate ja taiji olemus, eesmärgid ning soovitused õigeks harjutamiseks harrastajatele. Lugejana tundsin juba raamatu esimeses osas, et see laia haardega sütitav teos sobib suurepäraselt nii peategelase põlvkonna kaasteelistele kui ka tänasele nooremale generatsioonile, sest motiveerib ja inspireerib elama täistuuridel kõiki, sõltumata elueast ja positsioonist. Julgustab sünnitama võimsaid visioone ja neid järjekindlalt realiseerima, ka vihases vastutuules.
Ma olen tänulik, et minu enda elu kulg suunas mind umbes viisteist aastat tagasi Tallinnas Rein Siimu Taiji Kooli, kus tollal toimusid harjutused Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlas. Sellest harjutamise perioodist on eredad mälestused legendaarsest vanameistrist, kes käis Soomest pisteliselt siin eritreeninguid läbi viimas. Ja olen eriliselt tänulik, et vitaalse, elutarga ja mõõdukalt müstilise olekuga õpetaja mälestus sai kaante vahele ning praegusel keerulisel ajal õnnelikult raamatupoe lettidele jõudis. Suur töö on sooritatud, suure elu hoidmiseks. Ajaloo tõmbetuultes karastunud Rein Siimu elusaatuse jäädvustamine on väga tänuväärne, mis teeb autorile Marion Pajumetsale ja väljaandjale MTÜ Taiji Seltsile suurt au.
Kindlasti toetab see raamat meid kõiki ürgse julgustava väega ka hetkelises heitlikus ajas, kus me oleme ja millest peame läbi minema.
Taiji oli võti, mis teatud hetkel avas minu loomingulise potentsiaali. Sellest on nüüdseks sündinud neli raamatut ja palju artikleid. Käib võitlus ühe suurema kirjandusliku projekti õnnestumise nimel, toetudes siinkohal meistri mõttele, et kõik on võimalik.
"Ja näeme jälle!" tavatses mustas kimonos naeratav Rein Siim öelda oma lõpusõnad taiji harjutuse järgsel rivistusel, pärast vastastikku kummardust õpilastega.
Nüüd, kus Reinu kulgemise lugu saab elama füüsiliselt, väärikas asendis ja alati avatavana paljude tema järgijate ja kõigi lugejate riiulis, saame vahel kasvõi mõttes teha kummarduse nende kõvade kaante suunas ning öelda tänulikult: "Ja näeme jälle!" | Arvustus. Üks kõnetav kulgemise lugu | https://sport.err.ee/1200469/arvustus-uks-konetav-kulgemise-lugu | Tänavu novembris Eesti karate 50. sünnipäeva puhul ilmunud Eesti karate vaimseks isaks loetava Rein Siimu elulooraamat "Rein Siim. Kulg." on laia haardega sütitav teos, mis sobib nii peategelase põlvkonna kaasteelistele kui ka tänasele nooremale generatsioonile, kirjutab Siimu kunagine õpilane Andre Tamm raamatuarvustuses. |
27-aastane Pogba, kelle leping Unitediga vältab 2022. aasta juunini, on sel hooajal kaasa teinud kümnes liigamängus. Prantslane on algkoosseisu kuulunud vaid viiel korral, oma hooaja esimese värava lõi poolkaitsja eelmisel laupäeval.
"Paul on õnnetu. Ta ei saa end enam väljendada nõnda, nagu ta tahaks. Ta peab meeskonda vahetama, tal on vaja uut keskkonda," kommenteeris Raiola Itaalia meediale. "Tal on veel poolteist aastat lepingut, aga ma arvan, et mõlemale osapoolele oleks kasulikum ta järgmises üleminekuaknas maha müüa."
Raiola lisas, et Pogba ei plaani oma kehtivat lepingut pikendada ning et prantslase aeg ManU-s on läbi. "Pole mõtet heietada. Tuleb olla konkreetne, vaadata tulevikku ja aega mitte raisata."
Prantsusmaaga tunamullu maailmameistriks tulnud Pogba liitus Manchester Unitediga 2016. aastal Torino Juventusest 105 miljoni euro eest. | Agent: Pogba on Manchester Unitedis õnnetu ja peab klubi vahetama | https://sport.err.ee/1200445/agent-pogba-on-manchester-unitedis-onnetu-ja-peab-klubi-vahetama | Manchester Unitedi poolkaitsja Paul Pogba agendi Mino Raiola sõnul on Prantsusmaa koondislane oma praeguses koduklubis õnnetu ja vajab keskkonnavahetust. |
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 1388 uut koroonaviirusega nakatunut, suri 36 koroonahaiget. Lätis registreeriti 584 uut nakatunut ja suri 16 koroonahaiget. See on mõlemas riigis suurim ühe päeva jooksul COVID-19 tõttu surnute arv alates pandeemia algusest, teatasid riikide tervishoiuvõimud.
Leedulased ei järgi piiranguid
Leedu terviseameti pressiesindaja Justina Petravičiene sõnul näitab nii suur surnute arv, et inimesed käituvad endiselt vastutustundetult. "Me ei taha inimesi hirmutada, ega neist surmadest pidevalt rääkida, aga see on väga selge signaal sellest, et vastutustundetul käitumisel on rängad tagajärjed," ütles Petravičiene.
Tema sõnul kasvas surnute arv eriti järsult just Kaunase maakonnas, kus koroonaviiruse tõttu suri üheksa inimest. Samuti suri riigis ühe ööpäevaga viis alla 60-aastast COVID-19 haiget, kellel olid siiski kaasnevad haigused, lisas terviseameti esindaja.
Kokku on Leedus koroonaviiruse tõttu surnud 673 inimest, veel 336 nakatunut on surnud muudel põhjustel.
Leedus on haiglas 2154 koroonahaiget, neist 161 on intensiivravis. Kokku saab lisahapnikku 1160 patsienti, neist 93 on kunstlikul hingamisel. Kõigist Leedu haiglate 16 000 võimalikust voodikohast on praegu hõivatud umbes pooled, intensiivravi käsutuses olevast 672 voodikohast on hõivatud 402.
Leedus on pandeemia algusest nakatunud 77 426 inimest, neist 32 399 on paranenud, 44 020 on endiselt haiged.
Viimase ööpäevaga testiti 7045 inimest, pandeemia algusest on kokku testitud 1,34 miljonit leedulast.
Lätis samuti rekordid
Lätis tehti möödunud ööpäeval rekordilised 9764 testi, millest koroonaviirus tuvastati 584 korral, teatas Läti terviseamet. Viimase 24 tunniga suri 16 inimest, mis kõrgeim näitaja alates pandeemia algusest. Eelmine surmade rekord pärines 2. detsembrist, kui teatati 14 koroonasurmast. Samuti pärineb eelmine testimiste arvu rekord 2. detsembrist, kui analüüsiti 9002 proovi.
Kaks surnut oli vanuserühmas 45-55 eluaastat, kolm vanuses 55-65, neli vanuses 65-75, ülejäänud vanemad.
Lätis viidi koroonaviiruse tõttu ööpäeva jooksul haiglasse 143 inimest, mida on umbes kaks korda rohkem kui sealt välja kirjutati või suri, teatas terviseamet.
Kokku on Läti haiglates 709 koroonapatsienti, kelles 42 on raskes seisundis. Eelmisel ööpäeval kirjutati haiglast välja 75 tervenenud koroonapatsienti.
Lätis on pandeemia algusest alates registreeritud 22 104 koroonahaiget, surnud on 288 koroonapatsienti.
Euroopa haiguste kontrolli ja ennetuskeskuse (ECDC) teisipäevaste andmete kohaselt oli Leedu 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 1045, millest suurem on see Euroopa riikidest ainult Luksemburgis ja Horvaatias. Läti sama näitaja oli 431,5. | Lätis ja Leedus registreeriti uued koroonasurmade rekordid | https://www.err.ee/1200223/latis-ja-leedus-registreeriti-uued-koroonasurmade-rekordid | Nii Leedus kui Lätis registreeriti viimase ööpäevaga rekordarv koroonaviiruse tõttu surnuid - Leedus suri COVID-19 tõttu 36 ja Lätis 16 inimest. |
Kohus karistas 55-aastast Oleg Martovoid üheksa-aastase, 46-aastast Eduard Košljakovi üheksa-aastase, 35-aastast Timofei Solomatovit kuue aasta, kuue kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega, 53-aastast Aleksei Karpovit viieaastase ja 42-aastast Aivar Tartut viieaastase vangistusega, mis loeti kaetuks talle eelmise kohtuotsusega mõistetud 13 aasta, 11 kuu ja ühe päeva pikkuse vangistusega.
Riigiprokurör taotles kohtuvaidluses Martovoile 14-aastast vangistust ja Košljakovile 12-aastast ning teistele samas suurusjärgus, mis kohus meestele mõistiski.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo ja Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse töötajad pidasid Oleg Martovoi ja veel seitse meest kinni 2018. aasta märtsis.
Riigiprokuratuur süüdistab mehi kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis tegeles narkootikumide ning salaalkoholi käitlemisega.
Süüdistuse kohaselt moodustasid Oleg Martovoi ja Eduard Košljakov 2016. aasta septembri lõpus kuritegeliku ühenduse, mis tegeles Baltikumis ja Skandinaavias salaalkoholi käitlemisega ning suures koguses narkootikumide müümisega.
Lisaks eelmistele said süüdistuse Marko Süvaoja, Oleg Martovoi vanem vend Sergei Martovoi, Aleksei Karpov, Timofei Solomatov ja Aivar Tartu.
Juba 2018. aasta novembris läksid Sergei Martovoi ja Marko Süvaoja prokuratuuriga kokkuleppele ja kohus karistas neid vastavalt karistusleppele osaliselt reaalse ja osaliselt tingimisi vangistusega. Tänavu kevadel läks prokuratuuriga kokkuleppele 36-aastane Albert Tsoi, keda kohus karistas viie aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega.
Ühtlasi konfiskeeris kohus Sergei Martovoilt veidi üle 20 000 euro ja Süvaojalt ligi 12 000 eurot.
Riigiprokurör Sigrid Nurm ütles pärast teisipäevast kohtuotsust, et kohus saatis selge signaali, et kuritegeliku ühenduse tegevuse eest karistatakse Eestis ka siis, kui oma tegevus maskeeritakse legaalse äritegevuse varju või pannakse süüteod toime väljaspool Eestit.
"Kuritegelik ühendus, mis oma olemasoluga ohustas õiguskorda ja legaalset majanduskeskkonda, pälvis tänase kohtuotsusega pikkade vanglakaristuste näol üheselt range hukkamõistu. Prokuratuuril on hea meel, et kohus konfiskeeris ka suures ulatuses kriminaaltulu. Riik saatis täna taas ühese sõnumi, et kuritegude toimepanemine ei tasu end Eestis ära," ütles ta.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei, Põhja prefektuuri kriminaalbüroo ja uurimist juhtis riigiprokuratuur. | Kohus mõistis Oleg Martovoi pikaks ajaks vangi | https://www.err.ee/1200391/kohus-moistis-oleg-martovoi-pikaks-ajaks-vangi | Harju maakohus mõistis teisipäeval Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Oleg Martovoi ja tema kaaslased narkoäri eest vangi. |
Esmaspäeval oli riigikogus esimeste haiguspäevade hüvitamise ettepanek. Lõpuks ometi, aga valitsus on esimeste haiguspäevade hüvitamisega mitu kuud hiljaks jäänud.
Muudatus jõustub 1. jaanuarist, kui haiglad juba ägavad ülekoormuse all, mistõttu ei ole sel muudatusel enam vajalikku ennetuslikku mõju, sest selleks oleks see pidanud jõustuma hiljemalt oktoobris. Ma tõesti ei saa aru, kuidas on võimalik õigustada seda süsteemitut sussilohistamist valitsuse poolt.
Võiks ju öelda, et haiguspäevad on vaid üksikküsimus. Tõsi, ent see sobib näitlikustama valitsuse totaalset läbikukkumist viiruse teises laines.
Eksperdid soovitasid alates septembrist kiiret lahendust haiguspäevade osas, aga valitsus muudkui kaalus ja mõtles. Viirus aga tegi oma laastavat tööd rahulikult edasi.
Valitsus ei saa ka öelda, et neid poleks hoiatatud ning süsteemset tegutsemist nõutud. Terviseametil läks kontaktide jälitamine käest oktoobri lõpus ning valitsusele näidati 5. novembril esimesi prognoose epideemia leviku kohta. Selle järgi oli tänane 300 inimest haiglas kõige mustem stsenaarium.
Valitsus kuulas ära, tegi paar kosmeetilist muutust ja läks edasi tegelema abielureferendumi, homode Rootsi saatmise, ametiauto kuritarvitamiste ja muu sellisega. Ei usutud teadlaste prognoose.
26. novembril näidati valitsusele uut prognoosi, mille kohaselt on 400 haiglapatsienti detsembri keskpaigaks pigem optimistlik prognoos, kui rakendatakse tõsiseid meetmeid. Kui aga ohjad edasi samal viisil lohisevad, siis võime aasta lõpuks näha ka 600-800 haiglas. Kuulati, tehti tõsist nägu ja otsustati piirata kõrtside lahtiolekuaega lausa keskööni (vabandage sarkasmi eest).
Üks minister räägib, et spordisaalis tuleb käia immuunsust tõstmas, neid ei saa kinni panna; teine aga ütleb, et kõrtse ei saa sulgeda, sest neil on juba niigi raske. Ja maski tuleb tingimata kanda, kui sa sellega muidugi nõus oled ja oled asja tõsiselt kaalunud, aga tegelikult ei pea see olema mask ja kui nüüd päris hoolega kuulad, siis otsest kohustust ka maski kanda siiski ei ole (vabandan veel kord!).
Ühena vähestest kohalike omavalitsuste juhtidest mõistis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart asja tõsidust ning valitsuse saamatust, mistõttu rakendas Tallinnas täiesti adekvaatseid meetmeid, aga hakkas valitsuse käest selle eest sõimu saama.
"Kui sotsiaalsed kontaktid oluliselt ei vähene (kas siis vabatahtlikult või piirangutega kombineeritult), jookseb detsembris Eesti haiglasüsteem kokku."
Aga mida see teadlaste 26. novembri haiglaravi vajaduse sõnum tähendas? Kui sotsiaalsed kontaktid oluliselt ei vähene (kas siis vabatahtlikult või piirangutega kombineeritult), jookseb detsembris Eesti haiglasüsteem kokku. Nii lihtne see ongi. Seda on öelnud dr Starkopf ja dr Sule ja dr Talving ja dr Popov. Meie ületöötanud meedikud ja haiglavõrk ei suuda lihtsalt enam plaanilist ravi osutada, kuna nad tegelevad koroonahaigetega. See on erakordselt tõsine asi.
Nimelt tähendab see, et lisaks koroonasurmadele hakkame nägema surmasid ja püsivat tervisekahju hoopis teiste diagnooside puhul, kuna inimesed ei saa õigeaegselt tavapärast arstiabi. Eriti, kui haiglasüsteemi ülekoormus kestab mitu kuud.
Nüüd on prognoosidest järk-järgult saanud kurb reaalsus. Haiglas on nädala pärast 350 koroonanakatunut ja nende arv kasvab edasi. Ida-Virumaa nakatumisnäit on üks Euroopa (ja sellega ka maailma) kehvemaid ning haiglakohad on maakonnas sisuliselt täitunud, positiivsete koroonatestide osakaal on mõnel päeval olnud ligi 20 protsenti.
TÜ värske seireuuring näitab: varjatud levikut on oluliselt juurde tulnud, nii et testimise ülevaade võib olukorda tegelikust paremana näidata.
Teadusnõukoda on teinud ettepaneku karmistada oluliselt Ida-Virumaa piiranguid, aga valitsus on otsustanud taaskord mitte otsustada. Tuleb arutada ja nõu pidada ja mõelda ja äkki teeme selle asemel mõne teavituskampaania, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
Halloo, mis peab juhtuma, et valitsus adekvaatselt käituma hakkaks? Mida te ootate, sõbrad?
Me teame ju kevadest, et selle viiruse puhul peame suutma kaks nädalat ette vaadata. Teadlased on vajaliku taustatöö ära teinud. Jõuluaeg saab valitsuse juhtimisvigade tõttu olema niikuinii Eesti rahvale väga õõvastavalt isoleeritud ning kannatusterohke.
Praegu on kaalul see, kas uue aasta algus võiks tuua leevendust. Iga venitatud päev viib selle hetke kaugemale. Ja maksab inimelusid.
Kommentaar ilmus algselt Jevgeni Ossinovski Facebooki-lehel. | Jevgeni Ossinovski: valitsus on viiruse teises laines totaalselt läbi kukkunud | https://www.err.ee/1200346/jevgeni-ossinovski-valitsus-on-viiruse-teises-laines-totaalselt-labi-kukkunud | Endine sotsiaalminister, nüüdne riigikogu liige Jevgeni Ossinovski (SDE) nimetab Eesti valitsuse tegevust koroonakriisi teises laines süsteemituks sussilohistamiseks ja totaalseks läbikukkumiseks. |
"Riigikogu Keskerakonna fraktsioon peab kinni koalitsioonilepingust ja toetab rahvahääletuse menetlemist täiskogu istungil. Keskerakond on seisnud otsedemokraatia eest ja peame oluliseks koalitsiooni töövõimet," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu teisipäeval ERR-ile.
Ka Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles, et ei toeta hääletuse vabaks andmist, mööndes samas, et mitmed Isamaa saadikud on nagunii juba lubanud koalitsioonileppele vastupidiselt käituda.
"Ma ei saa sellest loogikast lõpuni aru, sest enamasti on ju niiviisi, et inimesed valivad vastavalt oma vabale tahtele ja armastust täis südamele erakonna, kuhu nad kuuluvad ja mille seisukohti nad toetavad," rääkis Sibul. "Ja siis on ju ülimalt loogiline, et sa räägid kaasa erakonna programmiliste seisukohtade kujundamisel," lisas ta.
"Ja kui on küsimused, mis hääletusele tulevad, siis loomulikult me ju räägime läbi ja see minu meelest toimib alati," rõhutas Sibul.
Tema sõnul tundub teema veidi ülemüstifitseeritud. "Ma ei tea, kas on mingid küsimused siiamaani olnud, kus erakonnad või fraktsioonid oleks arutanud, et vaat nendes küsimustes me ei käitu vastavalt sellele nagu on kokku leppinud või nii nagu programmis ette nähtud. Ma ei kujuta ette, et kui sedapidi minema hakata, siis kuna ja kuhu ja kuidas välja jõutakse?" rääkis Sibul. "Ma ei saa sellest loogikast lõpuni aru," tõdes ta.
Riigikogu erakonnad võiks abielureferendumi teema hääletused oma liikmetele vabaks anda, et saadikud saaks hääletada vastavalt oma südametunnistusele, ütles Keskerakonna nimekirjas asendusliikmena riigikokku saanud parteitu Imre Sooäär. Ta põhjendas seda osalt sellega, et erakondade valimisprogrammides enne 2019. aasta riigikogu valimis ei olnud punkti, milles nad oleksid sellist rahvahääletust lubanud.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) valimisprogrammis on küll punkt, milles öeldakse: "Määratleme abielu põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna."
EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsioonileppes öeldakse:"Viime läbi muu riigielu küsimusena rahvahääletuse ettepaneku kohta täiendada põhiseadust
määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Antud riigielu küsimuse hääletuse viime läbi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ajal. Juhul kui rahvahääletuse tulemus on positiivne, siis võtame vastu põhiseaduse täienduse, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna." | Isamaa ja Keskerakond ei toeta abielureferendumi otsustamise vabaks andmist | https://www.err.ee/1200367/isamaa-ja-keskerakond-ei-toeta-abielureferendumi-otsustamise-vabaks-andmist | Keskerakonna ja Isamaa fraktsiooni juhid ei toeta äsja riigikogu liikmeks asunud Imre Sooääre ideed, et erakonnad võiks oma liikmetele abielu rahvahääletuse üle otsustamise parlamendis vabaks jätta. |
Suurim osa EOK 2021. aasta eelarvest moodustab 7,2 miljoni euro ulatuses olümpiaettevalmistus ja saavutussport, toetus spordiorganisatsioonidele moodustab üle 5,5 miljoni euro. Lisaks läheb noorteprojektidele 275 400 eurot ning haridus- ja teadusprojektidele 145 000 eurot.
EOK president Urmas Sõõrumaa avaldas lootust, et järgmisel aastal võimaldab elu täiel rinnal spordi juurde tagasi pöörduda. "Alates juulist toimub kaheksa kuu jooksul kolm olümpiaüritust: Tokyo suveolümpiamängud, noorte olümpiafestival Vuokattis ning Pekingi taliolümpiamängud. Usun, et meie sportlased suudavad häid tulemusi näidata," ütles Sõõrumaa.
Sõõrumaa avaldas imestust, et EOK ja sport laiemalt pole saanud riigilt täiendavat rahasüsti liikumisharrastuse edendamiseks. "EOK on käivitanud tervist edendavale liikumisharrastusele suunatud suuri pikaajalisi programme, mis puudutavad kõiki eestimaalasi. Kahjuks ei näinud meie riigi otsustajad, kes teevad keerulisel ajal kergelt miljardite eest otsuseid, võimalust riigieelarvest meie pikaajaliste eesmärkide rahastamiseks. Kuid lootus saada tuge järgmise aasta alguses on veel õhus," lisas ta.
EOK spordidirektor ja Eesti delegatsiooni juht Martti Raju märkis, et pandeemia tõttu 2021. aastasse lükatud Tokyo suveolümpiamängude korraldusmeeskond on kinnitanud, et olümpiamängud toimuvad ning sinna on võimalik kvalifitseeruda juuli alguseni. "Kõik kvalifikatsioonid, mis pidid lõppema ja lõppesid enne pandeemia algust, jäid jõusse. Kosmeetilisi muudatusi on normatiividesse tulnud, aega normide täitmiseks on veel seitse kuud," ütles Raju.
Hetkeseisuga Eestile kuuluvad kümme olümpiapiletit jagunevad viie spordiala vahel. Kergejõustikus on normitäitjaid neli: kümnevõistluses Maicel Uibo ja Johannes Erm, odaviskes Magnus Kirt ja maratonis Tiidrek Nurme. Maadluses on Eestile olümpiakoha taganud kreeka-rooma maadluses (-130kg) Heiki Nabi ning naistemaadluses (-76kg) Epp Mäe, purjetamises RS:X purjelaual Ingrid Puusta ja Laser Standardil Karl-Martin Rammo. Meeste jalgratta maanteesõidus on tagatud kaks kohta nii grupi- kui ka eraldistardis. Raju hinnangul võib Eesti koondise suuruseks kujuneda 35 sportlast.
Täiskogu kinnitas ka Pekingi taliolümpiamängude kvalifikatsiooninormid, mis siiski võivad pandeemia tõttu lähiajal muutuda. "Rahvusvaheliste alaliitude töörühmad said volituse jooksvalt normatiive muuta, et vältida sportlaste ebavõrdsesse olukorda sattumist. Teisalt on muudetud osadel spordialadel üldsportlaste arvu ning ROKi eesmärk on, et olümpiamängudel võistleks võrdne arv nii nais- kui meessportlasi," selgitas Raju. | EOK 2021. aasta eelarveks kinnitati 14,4 miljonit eurot | https://sport.err.ee/1200325/eok-2021-aasta-eelarveks-kinnitati-14-4-miljonit-eurot | Teisipäeval virtuaalselt kogunenud Eesti Olümpiakomitee (EOK) esindajate kogu kinnitas Eesti spordi katusorganisatsiooni 2021. aasta eelarveks 14,4 miljonit eurot. Samuti kinnitati Pekingi taliolümpiamängude kvalifikatsiooninormid. |
Joe Bideni administratsioonilt võib oodata karmimat Venemaa-poliitikat võrreldes nii Donald Trumpi kui ka Barack Obamaga, kuid võimaluste piires aktiivsematki diplomaatiat. USA võib ette võtta uusi jõupingutusi Ukraina konflikti lahendamiseks, kuid sel teemal ei ole alust oodata kiiret edu.
USA peatselt ametisse astuv uus administratsioon tunneb hästi Euroopat, sh Ida-Euroopat ja Venemaa ohtu regionaalsele julgeolekule. Biden toetas aktiivselt Ukrainat olles Obama asepresident ja külastas riiki mitmeid kordi. Tal on selge arusaam Ukraina tähtsusest Euroopa julgeolekule.
Presidendina Bidenil on vaevalt aega Ukrainale pühenduda, kuid tema välisministrikandidaat Antony Blinken jagab sarnast vaadet Venemaale ja Ida-Euroopale ning on neil teemadel samuti kogenud. Nii asepresident Biden kui ka Blinken, kes tollal töötas julgeolekunõunikuna, toetasid USA tugevaid vastusamme, kui Venemaa 2014. aastal annekteeris Krimmi ja asus pidama sõda Ida-Ukrainas.
Obama positsioon oli pehmem ja ettevaatlikum, kuigi temagi mõistis hukka Venemaa tegevuse. Võimalik, et Lääne teravam reaktsioon Venemaa-poolsele jõukasutusele kohe Ukraina kriisi algfaasis oleks pidurdanud Kremli edasisi samme.
Nii Bidenil kui ka Blinkenil oli oluline roll Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamisel. Mõlemad nõudsid ka Ukraina toetamist kaitseotstarbeliste relvadega, kuid Obama soovis vältida USA osalust relvastatud konfliktis.
Iroonilisel kombel oli see lõpuks president Trump, kes kiitis heaks algselt Bideni poolt tehtud ettepaneku müüa Ukrainale tankitõrjerakette Javelin, kuigi Trump on hoidunud kritiseerimast Venemaa tegevust Ukrainas ja üleüldse.
Bideni kriitiline hoiak Venemaa suhtes toetub arusaamale rahvusvaheliste reeglite ja demokraatlike väärtuste tähtsusest USA välispoliitikas. Kuna Venemaa rikub Ukrainas keskseid rahvusvahelise julgeoleku norme, tuleb tema tegevusele jõuliselt reageerida.
Toetus Ukrainale on samal ajal ka toetus demokraatiapüüdlustele, mis on viimaste aastakümnete jooksul korduvalt toonud massilisi meeleavaldusi Kiievi Maidanile. See on ka osa Venemaa autoritaarse režiimi mõjutustegevuse tõrjumisest, mis on üks Bideni välispoliitika prioriteetidest.
Biden on tõstnud demokraatia toetamise ja tugevdamise - ka Lääneriikides – üheks oma tähtsamatest eesmärkidest. Väärtuste roll välispoliitikas, mis Trumpi võimuloleku ajal pea olematuks kahanes, tuleb jõuliselt tagasi. Siin peitub ka Ukraina nõrk koht. Ukraina ei ole seni suutnud tõhusalt piirata korruptsiooni ega tagada kohtute sõltumatust.
Asepresidendi rollis nõudis Biden häälekalt nende probleemide lahendamist. USA ja ka Euroopa Liidu toetus Ukrainale võiks olla tugevam, kui viimane suudaks oma sisereformidega tõhusamalt tegutseda.
"Dialoogi lisamine ei tähenda iseenesest oma seisukohtade pehmendamist."
Venemaa kardab põhjendatult USA sanktsioonide karmistumist ja muid vastusamme Kremli püüdlustele oma mõju Ida-Euroopas, aga ka Lähis-Idas säilitada või tugevdada. Samal ajal väärib tähelepanu see, et mitmed USA välispoliitika eksperdid on viimastel kuudel esinenud avaldustega, mis kutsuvad üles Venemaaga aktiivsemalt suhtlema ja konfliktide lahendamise nimel uusi jõupingutusi tegema. Siinkohal on oluline märkida, et dialoogi lisamine ei tähenda iseenesest oma seisukohtade pehmendamist.
Üks valdkond, milles tuleb kiiresti tegutseda ja on ka mingit lootust edu saavutada, on USA ja Venemaa vahelised relvastuskontrolli läbirääkimised. Joe Biden soovib pikendada tuumarelvi puudutava uue START-lepingu kehtivust, mis praeguse seisuga lõpeb juba veebruaris. Samas on oodata, et USA püüab käivitada laiemad läbirääkimised nii tuuma- kui ka tavarelvi hõlmava relvastuskontrolli tugevdamiseks.
Vaevalt leitakse Ukraina konfliktile lahendust nii kaua kui Venemaa eesotsas jätkab Vladimir Putin, kes on järjekindlalt keeldunud tunnustamast Ukrainat suveräänseks riigiks. USA ja Euroopa riigid ei tohiks kiirustada lahenduse otsimisega.
Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmine on endiselt Euroopa julgeolekule suure põhimõttelise tähtsusega. Venemaale ei peaks andma signaale, mida too võib tõlgendada kui Lääne valmisolekut mööndusteks. Ukraina jätkab oma iseseisvuse kaitsmist; talle vastu tahtmist peale surutud lahendus ei saaks olla jätkusuutlik. Konflikti lahendamine eeldab Venemaa hoiaku muutumist ja teistelt osalistelt pikka meelt.
Kommentaar ilmus algselt Soome ajalehes Kaleva. | Kristi Raik: Venemaa kardab USA poliitika karmistumist | https://www.err.ee/1200124/kristi-raik-venemaa-kardab-usa-poliitika-karmistumist | Joe Bideni võit USA presidendivalimistel võeti Kiievis vastu rõõmu ja kergendusega, aga Moskvas mure ja pettumusega, kirjutab Kristi Raik. |
Ehkki vahepeal oli õhus võimalus, et Tour de Ski raames peetavad seitse MK-etappi jäävad koroonaviiruse pandeemiast tulenevate piirangute tõttu ära, on FIS-i sõnul kõik kaasatud osapooled jõudnud võistluse korraldamise asjus kokkuleppele.
"Kõigil osapooltel lasub vastutus tagada MK-etapi võistluspaigas osalejate turvalisus," kommenteeris FIS-i murdmaasuusatamise valdkonna võistlusdirektor Pierre Mignerey pressiteates. "Üleüldiselt on korralduskomiteed saanud oma tööga, tagamaks võistluspaikades turvaline keskkond, suurepäraselt hakkama."
Tour de Ski algab 1. jaanuaril Šveits Val Müstairis ja lõppeb 10. jaanuaril Itaalias Val di Fiemmes. Enne seda peetakse MK-sarja veel Davosi ja Dresdeni etapid, millest aga mitmed suured suusariigid nagu Norra, Rootsi ja Soomes on koroonaviiruse leviku ohule viidates loobunud. | Tour de Ski sai toimumiseks rohelise tule | https://sport.err.ee/1200214/tour-de-ski-sai-toimumiseks-rohelise-tule | Uue aasta alguses Šveitsis ja Itaalias peetav murdmaasuusavõistlus Tour de Ski sai korraldajamaade valitsustelt toimumiseks rohelise tule, teatas Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) teisipäeval. |
Priit Pääsukese "Öölapsed" pidi esialgse plaani kohaselt jõudma vaatajate ette alates 18. detsembrist, kuid filmi esilinastus otsustati lükata üle kuu aja edasi: uute plaanide kohaselt jõuab film kinolevisse 22. jaanuaril. Levitaja Katre Valgma kinnitas, et nad soovivad pakkuda turvalist ja muretut kinoelamust kõigile filmisõpradele üle Eesti. "Film "Öölapsed" on elujaatav noortekomöödia, mida on kindlasti kõige lõbusam vaadata kambakesti koos sõpradega."
"Paraku näitavad kinokülastuste numbrid, et viimasel kuul suurenenud viiruse leviku riski ja 50% istekohtade piirangu tõttu käiakse kinos ettevaatlikumalt," tõdes Valgma ja rõhutas, et filmi autorite ning levitaja ühine soov on tuua film kinodesse ajal, millal seda saab nautida suurem publik.
"Vee peal" produtsent: ei soovinud filmi ka otse voogedastusse panna
Peeter Simmi uus mängufilm "Vee peal" esilinastus küll juba Pimedate Ööde filmifestivalil ning mõnel seansil oli võimalik filmi juba näha, kuid kinolevisse jõuab film uue plaani kohaselt alles 5. veebruaril, esialgne plaan oli tuua linateos vaatajate ette juba jaanuari alguses.
"Saalid on praegu tühjad ja peaks andma inimestele võimaluse filmi vaadata," ütles produtsent Marju Lepp ja sõnas, et filmi peaksid saama tulla vaatama ka need, kes on praegu haiged või isolatsioonis. "Me ikka loodame, et veebruaris on olukord juba parem, kui me ei loodaks, siis poleks võimalik midagi teha," tõdes ta, lisades, et selleks ajaks on loodetavasti olemas ka koroonavaktsiin, mis leevendab olukorda.
Samas rõhutas Lepp, et välistatud pole ka uus edasilükkamine. "Mingeid garantiisid praegu ei ole, kõike võib juhtuda," ütles ta ja mainis, et film on loodud suurele ekraanile, mistõttu soovivad nad esialgu linastuda ikkagi kinodes. "Seetõttu ei tahtnud filmi ka otse voogedastusse panna."
Tanel Tatter: kurb reaalsus on see, et inimesed ei käi praegu kinos
Esilinastuskuupäevi nihutasid ka "Eesti matus" ja "Soo", mis jõuavad vaatajate ette vastavalt 19. veebruaril ja 19. märtsil. Produtsent Tanel Tatter kinnitas, et need olid tegelikult ka nende esialgsed kuupäevad, kus nad plaanisid välja tulla. "Me olime lihtsalt tublimad ja mõtlesime, et tuleme siis natukene varem, aga nüüd otsustasime ikkagi niiviisi," selgitas ta ja mainis, et see otsus tuli kiirelt ära teha, sest turundus ja muu filmiga seonduv töö vajab planeerimist. "Filme tahaks muidugi juba jagada, ega me neid endale sahtlisse tee."
"Kurb situatsioon on see, et inimesed ei lähe praegu kinno," tõdes Tatter ja kinnitas, et küsimus ei ole enam ammu selles, kas film on hea või halb. "Asi on hirmus ja selles, mis meie ümber toimub," selgitas ta, lisades, et inimesed ei tööta ühe filmiga mitu aastat selleks, et seda mitte keegi vaatama ei läheks, mistõttu on edasilükkamine praegu parim lahendus. "Kui vaatasin praegu viimaste nädalate vaatajanumbreid, siis selliste numbrite pealt enam järgmist filmi teha ei saaks." | Eesti filmide esilinastused nihkuvad: "Öölapsed" liikus uude aastasse, "Vee peal" veebruari | https://kultuur.err.ee/1200160/eesti-filmide-esilinastused-nihkuvad-oolapsed-liikus-uude-aastasse-vee-peal-veebruari | Koroonaviirusesse nakatunute arvu kasvu ning kinosaalidele seatud piirangute tõttu on ka muutunud mitmete Eesti filmide esilinastused. Priit Pääsukese "Öölapsed" liikus uude aastasse, "Vee peal" nihkus jaanuarist veebruari ning ka "Eesti matus" ja "Soo" on leidnud uued esilinastuskuupäevad. |
Ainsana pidi 2021. aasta jaanuaris valikmänge pidama A-alagrupp, kuhu kuuluvad Eesti, Šveits ja Valgevene.
Turniir pidi jaanuari alguses toimuma Valgevenes, ent Šveitsi koondis ei tahtnud koroonaviiruse leviku tõttu jaanuaris siiski mängida ja Šveitsi alaliit saatis CEV-i vastavasisulise palve. Nii otsustaski CEV ka A-alagrupi mängud edasi lükata.
CEV soovib, et kõik mängud saaksid kindlasti toimuda ning finaalturniirile pääsemise võimalused oleks kõikide riikide jaoks võrdsed ja ei peaks kasutama edetabeli alusel kvalifitseerumist.
Kõik valiksarja alagrupimängud peavad olema peetud 16. maiks. | Eesti võrkpallinaiskonna EM-valikmängud peetakse mais | https://sport.err.ee/1200175/eesti-vorkpallinaiskonna-em-valikmangud-peetakse-mais | Euroopa Võrkpalli Föderatsioon (CEV) otsustas teisipäeval, et kõik naiste 2021. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängud toimuvad mais. |
Viis aastast kestnud pausi järel rõõmustas Slipknot 2019. aastal kuulajaid uue albumiga "We Are Not Your Kind", mis jõudis ka Billboardi edetabeli Top 200 parima hulka.
Bändi solist Corey Taylor on öelnud, et tema jaoks on "We Are Not Your Kind" tõeline meistriteos. "Olen meie kõigi üle väga uhke, et me lubasime endal loominguliselt just sinna rännata, sest see on nii personaalne," ütles ta ja lisas, et nad näevad palju vaeva, et end mitte korrata.
Ansambel Slipknot esineb Eestis esmakordselt, 2016. aastal andsid nad kontserdi Vilniuses. Eestis on esinenud bändi solisti Corey Taylori ansambel Stone Sour.
Kuula Slipknoti viimast albumit "We Are Not Your Kind": | Slipknot esineb järgmisel aastal Eestis | https://kultuur.err.ee/1200190/slipknot-esineb-jargmisel-aastal-eestis | Tallinnas Saku suurhallis esineb 9. augustil 2021 Ameerika nu-metal bänd Slipknot, kes annab oma uue kontserttuuri "We Are Not Your Kind" Baltikumi ainsa kontserti just Eestis. |
"Minu hinnangul peitub põhjus, miks me teistkordselt maailmameistriks tulime, Mehhiko rallile järgnenud arutelus," rääkis Adamo Hyundai pressiteates, viidates MM-hooaja kolmandale etapile, kus Hyundai ekipaaže tabasid avapäeval tehnilised probleemid. "Meil oli põhjalik arutelu, kus rääkisime kõigest, mis meil tol hetkel valesti oli. See diskussioon kestis umbes viis tundi."
"Kaardistasime selle käigus kõik murekohad, tuvastasime tarvilikud täiendused ning mõtlesime välja, kuidas anda meie sõitjatele selline auto, mida nad vajavad. See oli aus mõttevahetus, mis päädis karantiini ajal kodukontoritest tehtud põhjaliku tööga. Naasime Eestis rallikarussellile kahe pjedestaalikohaga, mis illustreeris meie töö vilju," lausus Adamo, tundes rõõmu Ott Tänaku ja Craig Breeni kaksikvõidust Rally Estonial.
Ehkki individuaalarvestuses jäi Hyundail taaskord meistritiitel võitmata, teeniti hooaja vältel kolm etapivõitu: Monacos võidutses Thierry Neuville, Eestis Ott Tänak ja Sardiinias Dani Sordo. "Parim asi mis sellest aastast kaasa võtta, on meie ralliekipaažide koostöö. Nad on jaganud on teineteisega enda muljeid ja kogemusi, töötamaks üheskoos selle nimel, et ehitada veelgi parem auto. Mul on hea meel, et nad kõik hästi läbi said."
Autoralli tänavuseks maailmameistriks krooniti seitsmendat korda prantslane Sebastien Ogier (Toyota), kes edestas tiimikaaslast Elfyn Evansit kaheksa punktiga. Ott Tänak sai kokkuvõttes kolmanda koha, kaotades võitjale 17 silmaga. | Adamo: viietunnine arutelu pärast Mehhiko rallit oli meie hooajale määrav | https://sport.err.ee/1200049/adamo-viietunnine-arutelu-parast-mehhiko-rallit-oli-meie-hooajale-maarav | Lõppenud autoralli MM-hooajal kaitses edukalt mullust konstruktorite meistritiitlit Hyundai rallitiim. Meeskonna pealiku Andrea Adamo sõnul on ta võistkondlikult tegutsenud hoolealustega rahul, leides, et eduka hooaja taga on Mehhiko rallile järgnenud konstruktiivne diskussioon. |
Kreeka ja Türgi vaheline gaasitüli algas augustis, kui Ankara saatis uuringulaeva vetesse, mis Kreeka väitel kuulub neile, teatas Deutsche Welle.
"Jõudsime kokkuleppele, et Türgi ei ole Vahemere idaosa vaidlusalustes vetes oma uurimispoliitikat muutnud," ütles Kreeka välisminister Nikos Dendias.
"Türgi-poolseid provokatsioone on olnud liiga palju ja see teeb Ankara ja Ateena vahelised otseläbirääkimised võimatuks," teatas Saksamaa välisminister Heiko Maas.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan kutsus esmaspäeval üles jätkama läbirääkimisi.
"Me saame lahendada Vahemere idaosa probleemid, kui kõik osalejad koonduvad ühe laua taha. Siiski me ei aktsepteeri plaane, mille eesmärk on Türgi merepiiri kitsendamine teiste riikide poolt".
Prantsusmaa ja Euroopa Parlament kutsusid Türgile sanktsioone kehtestama juba 26. novembril, väites, et Ankara kasutab piirivaidlust sisepoliitilistel eesmärkidel.
Lõplik sanktsioonide kehtestamise otsus tehakse 10. detsembril Euroopa Nõukogu tippkohtumisel. | EL-i välisministrid arutasid Türgi-vastaseid sanktsioone | https://www.err.ee/1200004/el-i-valisministrid-arutasid-turgi-vastaseid-sanktsioone | Euroopa Liidu välisministrid kohtusid sel esmaspäeval, et arutada Türgi-vastaseid sanktsioone, mis on seotud gaasitüliga Vahemerel. Võimalike sanktsioonide hulgas kaalutakse relvaekspordi külmutamist. |
Alates hooajast 2016/17 Viimsi värve esindav Evart kogus novembris peetud neljas kohtumises keskmiselt 28.8 punkti, 8,5 lauapalli, 4,3 resultatiivset söötu ja 2,3 vaheltlõiget. Tema keskmine efektiivsusnäitaja oli 40, vahendab Basket.ee.
Oma parima etteaste tegi 192 sentimeetri pikkune mängumees Viimsi 93:78 võidumängus Eesti Maaülikool/Skarconi vastu, kogudes 38 mänguminutiga 35 silma, 12 lauapalli, neli resultatiivset söötu ja kolm vaheltlõiget. Liiga skooritegijate tabelis on ta tänase seisuga kolmandal kohal (21,9 silma mängu kohta). Viimsi ei kaotanud novembris ühtegi kohtumist (4-0) ning on tõusnud liigatabeli esikohale.
Aastatel 2009-2016 mängis Evart ka Eesti meistriliigas ning seda Tartu Ülikooli, Pärnu ja Valga meeskondades. | Esiliiga novembri parimaks valiti Viimsi liidriks vedanud viskekahur | https://sport.err.ee/1200082/esiliiga-novembri-parimaks-valiti-viimsi-liidriks-vedanud-viskekahur | Korvpalli meeste esiliiga möödunud kuu kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti KK Viimsi/Noto 30-aastane tagamängija Kristjan Evart. |
Äsjases uuringus küsitlesid Texase Ülikooli teaduskeskuse rahvatervise kooli teadurid ligi 2000 USA täiskasvanud elanikku. Küsitlus jõudis osalejateni märtsis ja aprillis ehk pärast 19. märtsil USAs kehtestatud riiklikku koduspüsimise nõuet.
Vastuste põhjal jaotasid uurijad osalenuid alkoholisõltlasteks, mitte-alkoholisõltlasteks ning mittejoojateks. Osalejate juures jälgiti eneseisolatsioonis veedetud aja pikkust, leibkonna suurust ja koosseisu, varasemaid või samaaegseid depressioonijuhtumeid ning kriisi mõju leibkonna majanduslikule olukorrale.
Uurimisrühm leidis seose alkoholi kuritarvitamise ning koroonakriisi ja riigi sulgemise põhjustatud stressi vahel.
Enim seadis riigi sulgemine ohtu regulaarsete napsitajate tervise. Mehed, kes jõid varem kahe tunni jooksul ära vähemalt viis jooki, ning naised, kes jõid sama ajaga ära vähemalt neli jooki, jõid nüüd sama ajaga veel rohkem. Täpsemalt jõid nad iga kodus veedetud nädalaga 19 protsenti varasemast rohkem.
Regulaarsed napsitajad jõid riigi sulgemise ajal 60 protsenti tõenäolisemalt rohkem kui varem. Seda on kaks korda enam võrreldes alkoholiprobleemita elanikega, kelle alkoholitarbimine kasvas 28 protsenti tõenäolisemalt. Eriti suur alkoholi kuritarvitamise tõenäosus ohustas depressioonis või varem alkoholisõltuvuses olnud inimesi.
Uuringu olulisemate tulemustena leiti, et koroonapandeemia ajal jõid alkoholisõltlased ühes joomisolukorras keskmiselt neli jooki. Võrdluseks jõid joomisprobleemita inimesed sama ajaga ära vaid umbes kaks jooki.
Uuringus osalenud alkohoolikud jõid ühes joomisolukorras ära kuni seitse jooki. Inimesed, kes alkoholi ei kuritarvitanud, jõid samal ajal ära keskmiselt kuni kaks jooki.
Lastega koos elavad inimesed langesid riigi sulgemise ajal alkoholi küüsi vähemalt 26 protsenti väiksema tõenäosusega.
Keskmiselt oli iga vastaja olnud eneseisolatsioonis neli nädalat, veetes umbes 21 tundi ööpäevast koduseinte vahel. Suurem osa ehk 72 protsenti osalenutest ei lahkunud sel ajal töö jaoks kodust.
Kokku tunnistas alkoholi liigtarvitamist umbes kolmandik ehk 32 protsenti küsitletuid, misjuures jõid niigi alkoholilembesed inimesed varasemast rohkem.
Teadustöö valguses otsivad uurijad nüüd võimalusi, kuidas sekkuda eneseisolatsioonis inimeste alkoholi kuritarvitamisse, ja kuidas seda ennetada. Vastasel korral võivad napsisõbrad uurijate sõnul kahjustada oma tervist pikaks ajaks.
Uuringu autorite sõnul tuleks edasistes koduspüsimise ja liigjoomise vahelise seose uuringutes arvestada ka depressioonisümptomite mõjuga sellele seosele. Lisaks tuleb nende sõnul uute uuringute valguses luua parem ravi alkoholisõltlastele, kes võivad olla tõsistele tervisetagajärgedele vastuvõtlikumad.
Samal teemal on vaja täiendavaid uuringuid, sest praegusel juhul lähtusid uurijad inimeste endi ütlustest. Samuti ei täpsustatud liigjoomise küsimuses alkoholi tarvitamise ajaraami. Lisaks oli 70 protsendi ehk enamiku küsitletute sissetulek üsna kõrge – see seostub aga juba eos suurema alkoholitarvitamisega.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas American Journal of Drug and Alcohol Abuse.
Eestis seisab 2020. aasta alkoholitarbimise uuring alles ees. Eesti konjunktuuriinstituudi teadur Elmar Orro sõnul algab iga-aastane uuring uue aasta algul ning esimesi tulemusi on oodata alates aprillist. "Kindlasti on müük vähenenud turistide arvelt ning teisalt on ära kukkunud Läti piiri tagant ostmine," märgib ta ja lisab, et Eesti inimeste koduse alkoholitarbimise kohta on veel vara järeldusi teha. | Riigi sulgemine pani ameeriklased rohkem jooma | https://novaator.err.ee/1199980/riigi-sulgemine-pani-ameeriklased-rohkem-jooma | USAs tehtud uuring osutab, et regulaarsed alkoholi liigtarvitajad jõid riigi sulgemise ajal veel rohkem kui varem. Alkoholiprobleemita inimesed jõid aga eneseisolatsioonis sama palju kui enne. Eestis seisab 2020. aasta alkoholitarbimise uuring alles ees. |
Tartu observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv ütles Novaatorile, et põhimõtteliselt näeb seda ka Eestis, kui on täidetud kaks tingimust: selge taevas ja vaba horisont. "Kahjuks on planeedid üsna madalal edelataevas ja neid näeb vaid tunni-pooleteise jooksul pärast päikeseloojangut."
21. detsembril, kui on nii suur lähenemine, et nad võivadki paista ühe planeedina, loojuvad Saturn ja Jupiter juba 18.00 paiku. "Nii et peab valvas olema ja leidma koha, kus silmapiir on maani vaba. Kui siis ilm ka juhtub hea olema, võib näha tõelist Petlemma tähte," lausus Leedjärv.
Nähtust on iseenesest võimalik vaadata ka palja silmaga, kuid paremini saab "jõulutähte" vaadata binokli või teleskoobi abiga.
Viimati oli selline nähtus Euroopas teoreetiliselt võimalik 1623. aastal, aga siis olid need planeedid Päikesele liiga lähedal. Reaalselt võidi niisugust lähenemist näha 1226. aastal.
Muidugi ei saa Jupiter ja Saturn päriselt kokku, nende kaugus Maast jääb ikka väga erinevaks. Jupiteri keskmine kaugus päikesest on 779 miljonit kilomeetrit, Saturni asub Päikesest umbes 1,4 miljardi kilomeetri kaugusel. | Jupiter ja Saturn moodustavad haruldase "jõulutähe" | https://novaator.err.ee/1200076/jupiter-ja-saturn-moodustavad-haruldase-joulutahe | Päikesesüsteemi kaks suurimat planeeti – Jupiter ja Saturn mööduvad üksteisest nii, et Maalt vaadatuna moodustavad need justkui topeltplaneedi, mida astronoomid nimetavad ka "jõulutäheks". |
Jaanika Palm kinnitas, et Heljo Mänd on üks neid Eesti lastekirjanikke, kellel on olnud pikk ja ilus karjäär. "Ta on avaldanud üle 150 teose ja ta on olnud väga mitmekülgne, tema teoste hulgas on midagi nii päris väikestele, murdeealistele ning loomulikult ka täiskasvanutele."
"Ta on avaldanud luulet, proosat ja näidendeid, tema raamatutest on tehtud palju telelavastusi alates "Mõmmi ja aabitsast" lõpetades "Nõiakiviga"," tõdes ta ja kinnitas, et Heljo Männi esimesed luuletused olid mõeldud just väiksematele lastele, kuid hiljem on ta kirjutanud ka noorsooromaane ja hilisemas elus keskendunud just mälestuste kirjutamisele.
"Algusperioodi raamatud olid väga kontsentreeritud ja lühikese sõnaga, kuid hiljem on kohe näha, kuidas ta on sõnaga rohkem tööd teinud, kuidas ta on vaimustunud eesti keelest," tõdes Palm.
Palmi arvates on "Karu aabits" selline põnev raamat, mille on välja antud kokku 12 trükki, viimane neist 2016. aastal. "Terved põlvkonnad on sellega üles kasvanud ja see on üks raamat, mis on ilmselt kõigil eestlastel läbi loetud," ütles ta ja mainis, et teose fenomen on lihtsuses, siiruses ja nendes väikestes tarkuseterades, mis neist lugudest esile tulevad. "Need on kõik sellised lood, mis igaühel elus ette tulevad."
Kuigi Heljo Männi teoseid laenutatakse ka palju, siis usub Jaanika Palm, et põhiliselt tahavad inimesed neid endale just koju osta. "Olen kuulnud "Karu aabitsa" puhul, et otsitakse antikvariaatidest neist vanu trükke, mis ei ole tehtud läikiva kaanega, et saaks anda lapsele seda omaaegset elamust, aga neid on vähe liikvel." | Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm: Heljo Mänd vaimustus eesti keelest | https://kultuur.err.ee/1200073/lastekirjanduse-uurija-jaanika-palm-heljo-mand-vaimustus-eesti-keelest | 6. detsembril lahkus meie seast 94-aastasena kirjanik Heljo Mänd. Eesti lastekirjanduse keskuse uurija Jaanika Palm selgitas ERR-ile, mis on Männi loomingu iseloomulikud jooned. |
Geparditele meeldib, kui neil on oma isiklik territoorium, kus jahti pidada. Emastel on need maa-alad suuremad, isastel väiksemad. Õigupoolest mahuvadki ühe emase territoorumile mitme isase territooriumid. On ka üksikuid isaseid, kes rändavad oma piirkonna otsinguil ringi.
Joerg Malzheimeri juhitud uuringu raames kinnitati enam kui sajale Namiibia gepardile kaela ümber jälitusseadmed, mille abil jälgiti kiskjate liikumist ühe aastakümne jooksul. Trajektoore analüüsides ilmnes, et gepardite jaoks on mõned kohad olulisemad kui teised, kirjutab väljaanne Science.
Teatud puutüvesid ja suuri kive käiakse nühkimas ja kraapimas märgatava regulaarsusega. Alati märgistavad paiga ära need isased, kelle territooriumi keskmes see puu või kivi on ja ka need emased, kel parasjagu innaaeg. Isased, kel oma territooriumi pole, piirduvad vaid teiste jäetud märgistuste nuusutamisega.
Kui mõni maatükk pideva konkurentsi tingimustes omanikku vahetab, ei võeta kasutusele uut maamärki, vaid lihtsalt vahetub see isend, kes paika oma kehavedelikuga õnnistamas käib.
Teadmine nende looduslike "baaride" kohta, mille ümber gepardite sotsiaalne elu keerleb, võib aidata ka ohustatud liiki paremini kaitsta. Viimaste aastakümnete jooksul on Aasia gepardid praktiliselt välja surnud, Aafrikas aga on nende arvukus poole võrra vähenenud. Arvatakse, et praegu on looduses alles ligikaudu 7000 isendit.
Üheks suurimaks ohuallikaks on inimene, kes kipub gepardeid küttima, et kaitsta oma kariloomi. Näiteks vasikad on suurele kiskjale üsna kerge saak.
Andmestikku uurinud teadlastele tundusid gepardite maamärgid nende sotsaalses elus sedavõrd kesksel kohal olevat, et kui sundida neid valima, loobuksid nad pigem kariloomade küttimisest kui oma "kassibaaridest".
Hüpotees leidis kinnitust ning mitmed piirkonna farmerid on oma karjamaade nihutamise abil nuhtlusest pääsenud. Gepardid aga omakorda pääsevad tänu sellele farmerite kättemaksuaktsioonidest.
Pikemat usutlust uuringu läbi viinud teadlase ja tema kolleegidega leiab väljaandest Science. | Gepardite elu keskmes on looduslikud "baarid" | https://novaator.err.ee/1200019/gepardite-elu-keskmes-on-looduslikud-baarid | Aafrika gepardite liikumistrajektoore uurinud teadlased avastasid, et suurte kaslaste sotsiaalne elu keerleb ümber teatud suurte puude ja kivide. Sinna saavad postitada teateid nii indlevad emased kui piirkonda haldavad isased, mistõttu gepardite teed kipuvad üha uuesti viima just nende looduslike "baaride" juurde. |
19-aastane ja kahemeetrine viskav tagamees aitas oma ülikoolitiimi eelmisel nädalal mõlemas peetud kohtumises võidule, kirjutab Korvpall24.ee.
Nicholls'i kolledži vastu tabas Böckler mõlemad kolmepunktivisked ja mõlemad vabavisked ning kogus pingilt alustades 12 minutiga kaheksa silma.
Texas Southerni vastu tegi Böckler aga oma lühikese USA karjääri parima esituse, kui tõi Saint Mary's Gaelsi parimana 20 punkti (sealhulgas kolmesed 6/7). Avapoolaja lõpus 80 sekundi sees neli kolmest tabanud ja esimesel poolajal kaugelt 5/5 visanud Böckleri kontsert viis Gaelsi otsustavalt juhtima ja teisel poolajal edu enam käest ei antud.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Muljetavaldava nädala teinud Böckler valiti konverentsi parimaks | https://sport.err.ee/1199971/muljetavaldava-nadala-teinud-bockler-valiti-konverentsi-parimaks | Saint Mary'se ülikool andis esmaspäeva hilisõhtul teada, et eestlasest tagamängija Leemet Böckler valiti Lääneranniku konverentsi (West Coast Conference) nädala parimaks esimese aasta korvpalluriks. |
"Lühike ja kõikehõlmav lähenemine on tõenäoliselt kõige edukam ja me peame seda järgmistel nädalatel arutama," ütles Saksamaa tervishoiuminister Jens Spahn.
Saksamaa kehtestas osalised koroonaviirusest tingitud piirangud novembri keskpaigas, mille käigus suleti restoranid. Poed ja koolid jäid avatuks, teatas Reuters.
Saksamaa poliitikud väidavad, et koroonaviiruse esialgsed piirangud takistasid nakkuse edasist eksponentsiaalset kasvu. Viimastel nädalatel on nakatunute arv siiski kasvanud, eelmisel nädalal suri koroonaviiruse epideemia pärast Saksamaal 487 inimest, mis on suurim arv alates pandeemia algusest.
Spahn ei välistanud, et koroonaviiruse piirangud võivad mõjutada ka jaemüüjaid, teatas Saksamaa avalik telekanal Phoenix. | Saksamaa plaanib koroonaviiruse piiranguid karmistada | https://www.err.ee/1199953/saksamaa-plaanib-koroonaviiruse-piiranguid-karmistada | Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik Saksamaa plaanib koroonaviiruse epideemiast tingitud piiranguid lähinädalatel karmistada. |
Keskerakonna nimekirjas 2019. aasta parlamendivalimistel parteituna kandideerinud ja 349 häält saanud Sooäär pääses riigikogusse nüüd asendusliikmena, sest Keskerakonna kunagine finantsjuht Kalev Kallo jäi nn Savisaare protsessil lõplikult süüdi korruptsioonikuritegudele kaasa aitamises. Jõustunud kohtuotsus lõpetas Kallo riigikogu liikme volitused.
"Põhimõte on see, et asendusliikmeid ei määrata kellelegi personaalselt. Alati lahkub viimasena asendusliikmete nimekirja alusel riigikokku saanud liige," selgitas riigi valimisteenistuse pressinõunik Kristi Sobak.
Üleriigilise asendusega on kaks keskerakondlastest ministrit: Jüri Ratas ja Anneli Ott. Nende Riigikokku naasmisel peavad parlamendist lahkuma Andrei Korobeinik ja Imre Sooäär.
Ent kuna Sooäär sai riigikokku pärast Korobeinikut, ehk viimasena, siis peab tema lahkuma esimesena.
Kui Sooäär soovib tagasi pöörduda välisministeeriumi, kus viimati töötas, peab ta sinna uuesti kandideerima, sest töökohta talle niisama ei hoita.
Ise põhjendas ta enda otsust loobuda turvalisest ametnikukohast parlamendiliikme ebakindla ameti vastu esmaspäevases emotsionaalses sõnavõtus, mis eelnes riigikogu liikme vande andmisele.
"Eesti riigi huvid on mulle tähtsamad, kui isiklikud huvid," ütles ta. "Tulen siia sellel pimedal ajal oma valgust ja armastust tooma, nii palju, kui seda õnnestub teie südametesse ja erinevatesse seadustesse tähetolmuna külvata." | Riigikokku minekuga astus Imre Sooäär ebakindlasse tulevikku | https://www.err.ee/1199947/riigikokku-minekuga-astus-imre-sooaar-ebakindlasse-tulevikku | Välisministeeriumi kindlalt ametnikutöölt riigikogu liikmeks läinud Imre Sooäär võttis suure riski – kui valitsus peaks vahetuma või mingil muul põhjusel naasevad parlamenti praegune peaminister Jüri Ratas või riigihalduse minister Anneli Ott, tuleb Sooäärel lahkuda Toompealt vähemalt alguses ei kuhugi. |
Kogumikku kuuluvad:
Vaiko Eplik ja Eliit – "1" (Mortimer Snerd OÜ, 2006)
Vaiko Eplik ja Eliit – "2: Aastaajad" (Mortimer Snerd, 2007)
Vaiko Eplik ja Eliit – "3: Kosmoseodüsseia" (Mortimer Snerd, 2008)
Vaiko Eplik – "Neljas" (Mortimer Snerd, 2009)
Vaiko Eplik – "V ehk tants klavessiini ümber" (Mortimer Snerd, 2011)
Vaiko Eplik – "6: Varielu" (Mortimer Snerd, 2012)
Vaiko Eplik – "7: Nõgesed" (Mortimer Snerd, 2014)
Vaiko Eplik – "8: Nelgid" (Mortimer Snerd, 2014)
Vaiko Eplik – "9: Kirevase" (Mortimer Snerd, 2016)
Vaiko Eplik – "10: Uus karjäär uues linnas" (Mortimer Snerd, 2018)R
Vaiko Eplik – "11: Sireleis" (Mortimer Snerd, 2019)
Lisaks 11 albumile leiab karbist Vaiko Epliku poolt 2020. aastal Vanemuise teatri lasteballeti "Tilda ja tolmuingel" jaoks loodud muusikast koosneva plaadi ja paari ametlikke fännisokke.
Kõik CD-komplektid on signeeritud ja nummerdatud, maksimaalselt on ühel isikul võimalik tellida 2 komplekti. | Vaiko Eplik avaldas kogumiku kõigi seni ilmunud sooloplaatidega | https://kultuur.err.ee/1199965/vaiko-eplik-avaldas-kogumiku-koigi-seni-ilmunud-sooloplaatidega | Muusik Vaiko Eplik andis välja kogumiku, kuhu on koondatud kõigi tema seni ilmunud albumite CD-d. |
Võistkondlikult mänginud Kelterni suurimateks korviküttideks olid Krystal Vaughn 14 ja Andrijana Cvitkovic 13 punktiga, kirjutab Korvpall24.ee. Janne Pulk viskas pea 16 minuti jooksul kuus punkti, võttis ühe lauapalli ja jagas ühe korviga lõppenud söödu. Mailis Pokk viskas veidi enam kui 15 minutiga kaks punkti ja noppis kaks lauapalli.
Kelterni Rutronik Stars jätkab Bundesliga liidrina, olles võitnud 5 ja kaotanud 1 mängu.
Loe pikemalt Korvpall24.ee portaalist. | Poki ja Pulga koduklubi sammub Bundesligas võidult võidule | https://sport.err.ee/1199785/poki-ja-pulga-koduklubi-sammub-bundesligas-voidult-voidule | Saksamaa korvpalli kõrgliiga kuuendas mänguvoorus võõrustas Mailis Poki ja Janne Pulga koduklubi Kelterni Rutronik Stars Marburgi naiskonda. Kõik veerandajad mõne punktiga võitnud Keltern kirjutas tabelisse 66:54 (19:17, 16:11, 14:13, 17:13) võidu. |
Positiivsete testide osakaal oli seega ligi 6,9 protsenti.
Viimase ööpäevaga suri kolm koroonaviirusesse nakatunud inimest - 66-aastane naine, 87-aastane mees ja 89-aastane naine. Kokku on koroonaviirus alates pandeemia algusest nõudnud Eestis 137 inimese elu.
Haiglaravil oli teisipäeva hommikuse seisuga 262 inimest, mida on ühe patsiendi võrra enam kui ööpäev varem. Juhitaval hingamisel oli 14 patsienti, mida on samuti ühe patsiendi võrra enam kui esmaspäeval.
Enim uusi nakatumisi tuli juurde Harjumaale, kus koroonaviirus tuvastati 171 inimesel. Neist Tallinnas 124 inimesel.
Viimaste nädalate võrdluses langes Ida-Virumaa ööpäevane nakatumine - maakonnas tuvastati möödunud ööpäevaga 28 nakatumist. Pea sama palju, 27 nakatumist tuli juurde Tartumaale.
Nii Pärnumaale kui ka Raplamaale lisandus 14 nakatunut. Kaheksa nakatunut tuli juurde Lääne-Virumaale ja kuus Viljandimaale.
Valgamaale, Läänemaale ja Hiiumaale lisandus kaks nakatunut ning Saaremaale ja Võrumaale üks nakatunu. Üheksal nakatunul puudus rahvastikuregistris registreeritud elukoht.
Kolmes maakonnas - Jõgevamaal, Põlvamaal, Järvamaal - uusi nakatumisi ei lisandunud.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta kerkis esmakordselt üle 400, täpsemalt oli see teisipäeva hommikuse seisuga 402,79.
Terviseameti jälgimisel on üle 27 400 inimese
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 14 934 inimese, kellest 2563 on nakatunud.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 6600 inimese, kellest nakatunud on 1411.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 4900 inimese, kellest 787 on nakatunud (nakatunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid).
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1000 inimese, kellest 177 on nakatunud (nakatunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid). | Ööpäevaga lisandus 285 koroonapositiivset, suri kolm inimest | https://www.err.ee/1199809/oopaevaga-lisandus-285-koroonapositiivset-suri-kolm-inimest | Möödunud ööpäevaga tehti Eestis 4120 koroonatesti, millest positiivsed olid 285. Suri kolm inimest. |
"Neil võivad olla erinevad nakkusallikad, kuid võivad olla ka samad," ütles terviseameti Lääne regiooni juht Kadri Juhkam.
Hooldekodu juht Kristo Priimägi lisas, et mõlemad nakatunud olid viimati tööl eelmise nädala kolmapäeval ning ühelgi teisel elanikul ega töötajal haigussümptomeid ei ole.
Tõenäoliselt võetakse hooldekodu 150 inimeselt proovid teisipäeval.
Priimägi selgitas, et hooldekodus on kevadest saadik kasutatud isikukaitsevahendeid ja hoonet desinfitseeritud. | Koroonaviirus jõudis Koluvere eakatekoju | https://www.err.ee/1199944/koroonaviirus-joudis-koluvere-eakatekoju | Kaks Läänemaal Koluveres asuva Lossipargi eakatekodu töötajat on nakatunud koroonaviirusega, lähipäevil võetakse kõigilt hooldekodus proovid, kirjutas maakonnaleht Lääne Elu. |
Tänavu suvel lepingu lõppemisel oma kodulinnaklubist Bresciast lahkunud 30-aastane Balotelli on olnud ligi pool aastat vabaagent. Esiliigas üheksandat kohta hoidvas Monzas ootab teda ees teinegi endine AC Milani mängija, Kevin-Prince Boateng.
Oma värvika karjääri jooksul on Balotelli esindanud teiste seas Euroopa hiide nagu AC Milan, Milano Inter, Manchester City, Liverpool, Marseille ja Nice. Itaalia koondise särgis on ta 36 mänguga löönud 14 väravat.
Veel eelmisel hooajal kolmandas divisjonis mänginud Monza kuulub alates 2018. aastast endisele Milani omanikule Silvio Berlusconile. Kolm aastat varem oli meeskond pankroti tõttu kukutatud neljandasse divisjoni. | Mario Balotelli karjäär jätkub Itaalia esiliigaklubis | https://sport.err.ee/1199818/mario-balotelli-karjaar-jatkub-itaalia-esiliigaklubis | Pikaaegne Itaalia jalgpallikoondise ründaja Mario Balotelli sõlmis hooaja lõpuni kestva lepingu Itaalia esiliigas palliva Monza meeskonnaga. |
Albumile "Ainult udu" üle kahe miljoni kuulamise kogunud Robert Lõvi sai uue loo puhul inspiratsiooni Liisi Koiksoni loost "Sinu hääl".
Loo andis välja plaadifirma Royal Records. | Robert Lõvi ja Liisi Koikson avaldasid ühise singli | https://menu.err.ee/1199887/robert-lovi-ja-liisi-koikson-avaldasid-uhise-singli | Muusikud Robert Lõvi ja Liisi Koikson andsid välja ühise singli "Ära kauaks jää". |
Tuhandepeesosel kupüüril, mis on väärt umbes kümme eurot, oleks ühel küljel kujutatud Maradona nägu ja teisel pool tema üht kuulsaimat väravat, selgitas Durango Argentina kongressile.
Novembris südamerabandusse surnud Maradona karjääri kaks kuulsaimat väravat sündisid 1986. aasta MM-veerandfinaalis Inglismaa vastu. Esimese, "jumala käe" all tuntud värava lõi ründaja rusikaga ning teise, sajandi väravaks tituleeritud tabamuse triblades mööda pooltest Inglismaa mängijatest.
"Asja iva ei seisne pelgalt meie ühe suurima iidoli mälestamises – sellel on ka majanduslik kasutegur. Leiame, et kui turistid siia tulevad, tahavad nad ühe "Maradona" endaga kaasa võtta," lisas Durango.
Ehkki La Pampa provintsi senaator ei öelnud otseselt välja, kumba Inglismaale löödud väravatest kupüüri tagaküljel kujutatud oleks, tekitas idee käega löödud tabamusest riigi rahatähel argentiinlaste seas vastakaid tundeid, sest seda võidakse näha kui illegaalse tegevuse propageerimist.
"Soovime Maradonat mälestada nii heas kui halvas. Ta on maailma kõige tuntuim argentiinlane. Projekti toetavad paljud, olgugi, et on ka neid, kes sellega ei nõustu," lausus Durango.
Praegusel Argentina tuhandepeesosel kupüüril on kujutatud riigi rahvuslindu R ufous hornerot. | Argentina senaator tahab Maradona riigi rahatähtedele trükkida | https://sport.err.ee/1199881/argentina-senaator-tahab-maradona-riigi-rahatahtedele-trukkida | Argentina senaator Norma Durango esitles esmaspäeval kongressis ettepanekut lisada jalgpallilegend Diego Maradona riigi rahatähtedele. Seejuures näeks plaan ühe võimalusena ette ründaja "jumala käega" löödud värava kupüüril kujutamist. |
Välispoliitikas on põhimõtteks parandada, mis on lõhutud, seisab valitsuse 123-leheküljelises tegevusprogrammis, mille heakskiitmise üle Leedu seim lähipäevil peaks hääletama. Valitsus lubab oma välispoliitikas lähtuda neljast aluspõhimõttest.
- Leedu kui vabaduse ja demokraatia arengu keskpunkt
Valitsus kavatseb toetada kõiki, kes maailmas vabaduse eest võitlevad. Samas kinnitatakse oma toetust Valgevene demokraatiat nõudvatele protestijatele ning naaberriigi kodanikuühiskonnale.
- Euroopat tugevdades saada ka ise Euroopas tugevamaks.
Leedu uus valitsus nimetab Pariisi ja Berliini Euroopa Liidu võtmekeskusteks, millega tuleb suhteid tugevdada. Samas kutsutakse üles "tõeliseks strateegiliseks partnerluseks" Balti riikide vahel ning lubatakse toetada Euroopa Liidu laienemist.
- Leedu kui kaitse eesliin
Valitsuse tegevuskavas tõdetakse, et julgeolekuolukord on Venemaa tegevuse tõttu halvenenud ja seepärast peab Leedu tugevdama transatlantilisi suhteid Ameerika Ühendriikidega, strateegilist partnerlust Poolaga, tihendama koostööd Ühendkuningriigiga ja seal elava välisleedulaste diasporaaga. Leedu peab saavutama oma ressursside strateegilise mitmekesistamise, arendama välispoliitika spetsialiseerumist ja suurendama kriisijuhtimise võimekust.
- Leedu pehme jõud mitmekordistab poliitilist jõudu
Valitsus soovib, et Leedu tegutseks rahvusvahelisel areenil tugevamana kui eeldab tema suurus ning kasutaks selleks ära oma ajaloonarratiivi, levitaks ideed Leedust kui vabaduse kaitsjast, kes võtab vastu poliitilisi pagulasi ja rõhutaks innovatsiooni Leedu majanduses, mis muudab Leedu rohemajandusega riigiks. Selleks plaanitakse luua agentuur, mis peaks Leedusse meelitama väliseksperte ja -investeeringuid.
- Välisteenistus uuesti prestiižseks
Diplomaatiline teenistus on tänu konkurentsivõimetutele palkadele ja suurele töökoormusele muutunud väheatraktiivseks, leitakse valitsuse tegevuskavas. Seepärast plaanib uus valitsus parandada diplomaatide töötingimusi. Lisaks plaanitakse välisteenistus depolitiseerida, võttes ministrilt võimaluse oma soosikuid diplomaatilisse teenistusse nimetada.
Leedu president Gitanas Nauseda kinnitas esmaspäeval oma dekreediga uue valitsuse eesotsas peaminister Ingrida Šimonytega. Valitsuses on üheksa liiget erakonnast Isamaaliit-Leedu Kristlikud Demokraadid, kolm Vabaduserakonnast ja kaks Liberaalsest liikumisest.
Leedu uueks välisministriks sai Gabrielius Landsbergis, kes on Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu (2014-2019) liige ja kuulub erakonda Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid. Tema vanaisa on legendaarne poliitik Vytautas Landsbergis, kes kuulus europarlamenti aastatel 2004-2014. | Leedu uus valitsus tahab Eesti ja Lätiga "tõelist strateegilist partnerlust" | https://www.err.ee/1199878/leedu-uus-valitsus-tahab-eesti-ja-latiga-toelist-strateegilist-partnerlust | Leedus esmaspäeval ametisse kinnitatud peaminister Ingrida Šimonyte valitsus lubab aktiivset ja väärtuspõhist välispoliitikat ning muuhulgas ka "tõelist strateegilist partnerlust" Balti riikide vahel. |
Hiljuti ilmus Sirbis ja ERR-i portaalis Tõnis Saartsi artikkel pealkirjaga "Haritlasdemokraatia. Tänan, ei". 1 See pakub värske tulevikuvaate poliitilise maailma küsimustele ja arengule. Kuid käsitletud teemade ja järelduste kohta tuleb teha mõned täpsustavad märkused.
Artikli pealkiri tõmbab endale tähelepanu. Meil on kaks positiivset mõistet, haritlane ja demokraatia, kuid öeldakse, et kokku on need midagi halba. Loo kesksel kohal on Mark Bovensi ja Anchrit Wille nn haritlasdemokraatiast rääkiv raamat. 2
Nad väidavad, et kui demokraatia ideaali järgi on igal kodanikul teistega võrdne õigus kandideerida poliitilistele kohtadele, võrdne sõnaõigus, siis haritlasdemokraatia tingimustes domineerivad kõrgharidusega kodanikud.
Enamikku demokraatiaid – täpsustuseks, uurijad keskenduvad Lääne-Euroopale – juhib valitud rühm hea haridusega kodanikke. Nad domineerivad poliitilistes institutsioonides, poliitareenil, parteides, parlamentides ja valitsuskabinettides, arutluskanaleis.
Haridustaust toimib neis raamides nagu varem klass, religioon, päritolu, tekitades sotsiaalseid ja poliitilisi lõhesid. Selles olukorras, nn meritokraatias, on nii võim kui osaluskanalid ligipääsetavad vaid neile, kes seda väärivad, ehk neile, kellel on kõrgharidus ja kraad. Nad on uusaristokraatia.
Demokraatiat ei parandata, vaid tagajärjeks on kasvav võõrandumine ja polariseerumine, levib tunne, et väiksema hariduse saanu pole täisväärtuslik kodanik. Nii et kui "XX sajandi jooksul hakkas klassi- ja päritolu mõju poliitikas vähenema, siis XXI sajandil ahendab haritlasdemokraatia taas demokraatlikke osaluskanaleid". 3
Sellele lisandub elustiili, poliitiliste eelistuste ja väärtusmaailmade erinevus: haritlased on kosmopoliitsed, sallivad, madalama haridusega rahvale aga on iseloomulik võõraviha, euroskeptilisus, sallimatus ja natsionalism. Autorid nendivad, et vähem haritud ongi seoses globaliseerumise ja suurenenud sisserännuga kaotanud – nende töökohtadele on konkurents suurenenud ja palgad seetõttu madalaks jäänud.
Haritlased aga on avatud piiridest võitnud, saanud juurde välismaal õppimise ja töötamise võimalusi. See vähem haritute tõrjutuse ja jõuetuse tunne on olnud soodus pinnas Brexitile, Trumpi omaaegsele võidule, parempopulismile – näiliselt on nende mured käsile võetud.
Lahendusena soovitavad Bovens ja Wille tõhustada koolides kodanikuhariduse andmist, kuna teismeeas arenevad välja poliitilised hoiakud, kodanikuaktiivsus või passiivsus. Ka nimetavad nad kohustuslikku hääletamist, mis tooks väiksema haridusega inimesed valimiskastide juurde, ja arutleva demokraatia mooduseid, kuhu on tõhusalt kaasatud kõik kodanikud.
Nad kaaluvad kvoote kesk- ja põhiharidusega inimestele, nagu seda on sookvoodid. Mainivad ka otsedemokraatiat, kuigi möönavad selle ohte. Kõik need reformid peaks käivitatama ühes paketis. Silmatorkavaim järeldus on aga see, et "[ü]ldine haridustaseme tõstmine pole nende meelest lahendus. See viivat lõppkokkuvõttes veelgi kõrgemate barjääride ja standarditeni". 4
I
Nagu öeldud, on tegemist värske käsitlusega, mille mõttekäik on arusaadav ja veenev. Siiski kerkib küsimusi seoses just viimase, üldise haridustaseme tõstmise suhtes tehtud skeptiliste järeldustega.
Pidades silmas hariduse ja väärtusmaailma seoseid on tõsi, et rasked ajad on hea pinnas populismile, kui selle all laias laastus silmas pidada poliitika tegemise viisi, mis lihtsustava loogikaga jagab ühiskonna üksikuteks leerideks, enamasti kaheks – rahvas ja eliit, töölised ja kapitalistid, põlisrahvas ja võõrad jne – ning tegelike lahenduste otsimise asemel keskendub populist patuoina otsimisele, milleks on teine leer või teised leerid.
"Tihti on vastupidi, eliit ise ässitab rahvast enda huvides üles, lihtrahvas aga läheb sellega kaasa."
Seetõttu ei ole populismipuhangute puhul tingimata nii, et lihtrahval on mured, keegi neid ei kuula, kuid siis ilmub keegi, kes hakkab nendega tegelema. Tihti on vastupidi, eliit ise ässitab rahvast enda huvides üles, lihtrahvas aga läheb sellega kaasa. Nii on aegade jooksul raskustes süüdi olnud vale usu järgijad, välisriigid, kes pidevalt õõnestavad, üleilmsed vandenõud, millele on alati mugav toetuda.
Keskajal näiteks süüdistati katku levitamises mõnel pool juute. Levinud on lood, et käsitöölised ja talupojad sepitsesid müüte juutidest, kes olevat toonud katku, mürgitades kristluse hävitamiseks ojasid ja kaevusid, või et alamad klassid korraldasid juutide hävitamiseks massimõrvu.
Selle asemel võib väita, et hoopis eliit ise ehk "kastellaanid, ülikud, piiskopid ja arvukad saksa kroonikud, kes pärinesid kirikuhierarhia kõrgematest astmetest, õigustasid juutide saatust, kuna need sihipäraselt mürgitasid kaevusid ja toitu". 5 Eliit üldiselt ka ei sekkunud, et juute kaitsta.
Ka tänapäeval ei ole nii, et sisserändajate vastasus, euroskeptitsism jms oleksid ennekõike vähem haritute teemad, nende tegelike huvide väljendus. Osa neist vaadetest toetab Lääne-Euroopas mitmesugustel, iseäranis poliitilistel eesmärkidel, ka teatud hulk haritud inimesi, nagu Eestiski seda teevad paljud diplomi poolest kõrgharidusega inimesed. Madalama haridusega inimene on populismile vastuvõtlikum.
Kui kõnealuste autorite hinnangul ei ole haritlased tervikuna olnud kaotajad avatud piiride tõttu, sest neil on rohkem võimalusi, siis õigem oleks objektiivselt võttes ju soovitada igaühel ennast harida, et ei peaks kartma konkurentsi taksojuhi, koristaja, toidukulleri jt madalapalgaliste kohtade pärast.
See, kas neid kohti põlisrahvas, ka väheharitud, üldse tahabki – Eestis oli selles küsimuses maasikakorjamise alane debatt –, on omaette küsimus.
See on inimeste tegelikke huvisid ja võimalusi puudutav põhjendus, miks ei saa nõustuda Bovensi ja Wille järeldusega, et üldist haridustaset pole vaja tõsta. Teiseks aga, kuivõrd väidetakse, et haridus määrab väärtused, s.t mida haritum, seda sallivam inimene tavaliselt on, ning autorid näivad sallivust kõrgelt hindavat, siis tuleks ka selles küsimuses just, vastupidi, soovitada üldist haridustaset tõsta, mis inimese kokkuvõttes sallivamaks muudab.
II
Teiseks tekitab küsimusi haridustaseme ja poliitilise võimu vahekorra käsitlus haritlasdemokraatia analüüsis. Ettepanek, et vähem haritud võiksid esindamiseks kvoodid saada, on huvitav. Kuid üldiselt on teadmiste ja poliitiliste õiguste vahekorda ajaloos kaalutud enamasti niipidi, et targematel võiks olla rohkem võimu.
Viidatud autorid mainivad haritlasdemokraatia olemuslikku sarnasust Platoni ideaaliga, mille kohaselt valitsema peaksid filosoofid, s.o targemad. Kuid on ka argumentide poolest kergemini mõistetavaid uuemaid näiteid.
Näiteks liberalismi ideoloogia arendaja John Stuart Mill leiab XIX sajandi keskpaigas, et kui kahel isikul, kel on mingis asjas ühine huvi, on erinev arvamus, siis arukama isiku otsustus on kaalukam. Sellest saab inimene aru, kui ta näeb, et teine tunneb ühist huvi pakkuvat teemat paremini kui ta ise.
Mill arutleb ka selle üle, kuidas niisugust printsiipi rakendada. Kas see tähendab ühes valimisringkonnas kaks häält või õigust häälele kahes valimisringkonnas? Või ehk anda teatud haridustaseme omandanutele topelthääl jne? Kuid ta ei pea neid küsimusi põhimõtteliseks eeldusel, et eristusi ei tehta meelevaldselt, vaid nii, mida üldiselt on võimalik mõista ja heaks kiita.
Mill peab lubamatuks, et valimisõigus peaks kuuluma isikule, kes ei oska lugeda, kirjutada, ei saa hakkama lihtsamate matemaatikatehetega. Kuid nende oskuste omandamine peab olema igaühele kättesaadav kas tasuta või nii, et ka kõige vaesem inimene saab seda endale lubada. Ja kui see on tagatud, siis "inimesed ei leiaks rohkem seda, et valimisõiguse peaks andma inimesele, kes ei oska lugeda, kui seda, et selle peaks andma lapsele, kes ei oska rääkida; ning teda ei välistaks ühiskond, vaid ta oma laiskus". 6
Nii siiski läinud ei ole ning praegu ei sõltu poliitilised õigused haridustasemest ega teadmistest. Milli näide on selles mõttes tähelepanuväärne, et teda on üldiselt loetud kuuluvaks liberaalidest utilitaristide koolkonda, mida tuntakse teesi järgi "üks inimene, üks hääl", mille Mill ise on omistanud teisele tähtsale utilitaristile Jeremy Benthamile. 7
III
Bovensi ja Wille väitel tunnevad vähem haritud inimesed end kõrvale jäetuna: osal on diplom ja nad ei arvesta nendega, kellel see puudub. Taas: ajaloost on rohkem teada vastupidine variant, s.t inimesel võib olla haridus ja teadmised, kuid see ei loe, loevad muud näitajad nagu sünnipära, jõukus, nahavärv, sugu jne. Ja see on halvem kui haritlasdemokraatia, nagu seda esitatakse.
Kui Isaiah Berlin räägib romantismi juurtest, siis tuues näite, kuidas haridustaseme ja võimupositsioonide mittevastavus põhjustab rahulolematust, teeb ta seda Preisimaa juhtumi põhjal.
Kuigi liberaalsete vaadetega Friedrich Suur oli XVIII sajandil teinud Preisimaa jõukaks ja tugevaks, ei läinud madalamatel klassidel hästi ning ühiskondlikul redelil ülespoole tõusmine oli keeruline. Ja kui romantiline liikumine, vastuseis olemasolevale korrale Saksamaal tugevnes, olid eestvedajad tihti just Preisimaalt pärit.
Nad olid enamasti vaimulike ja riigiametnike lapsed, kes "said hariduse, mis andis neile teatud intellektuaalsed ja emotsionaalsed ambitsioonid; mille tulemus oli see, et kuna liiga paljud ametikohad Preisimaal olid heast perest pärit isikute käes ning ühiskondlikke vahesid säilitati kõige rangemal moel, ei leidnud nad oma ambitsioonidele täielikku väljendust ja muutusid seepeale rahulolematuks, hakates sigitama kõikvõimalikke fantaasiaid". 8
"Haridust on arenenud riikides tänapäeval põhimõtteliselt võimalik igaühel omandada, heasse perre sündimist ise mõjutada ei saa."
Võrreldes haritlasdemokraatiaga oli see hullemgi, sest oli igast küljest vaadatuna teenimatu. Haridust on arenenud riikides tänapäeval põhimõtteliselt võimalik igaühel omandada, heasse perre sündimist ise mõjutada ei saa.
Alguses mainitud järeldustest jääb mulje, et kuivõrd kõrghariduse suurem levik ei ühildu demokraatia ideaaliga anda igaühele võrdne ligipääs võimule, sest osa hakkab teisi diplomi abil kõrvale tõrjuma, siis pole "üldist haridustaseme tõstmist" vaja.
See ei ole mõistlik seisukoht. Sest kui üks hea asi ei too kaasa teist head asja, ei tule tingimata esimesest loobuda, sellel võib olla muid häid külgi. On palju poliitikast lahus valdkondi, kus kõrgem haridustase suurendab võimalusi edu saavutada ja paljudel juhtudel ka edu tagab.
Muidugi käib jutt põhimõttelisest suhtumisest hariduse propageerimisse, mitte rakendamisega seotud küsimustest nagu kõrghariduse kättesaadavus, massikõrghariduse probleemid vs. varasema elitistlikuma olukorraga kaasnenud miinused, neoliberalismi sissetung ülikoolielu korraldamisse jne. 9
Siin vaatluse all olnud haritlasdemokraatia teoreetikute käsitlus mõjub värskendavalt ning on hea, et teemat on Eestis tutvustatud. Ometi kõlab selle keskne vastandus – ühelt poolt vähem haritud kõrvale tõrjutud rahvas ning teiselt poolt kõrgelt haritud uusaristokraatlik eliit, kes rahvast ei kaasa – juba ise nagu populism.
Rahva pärast muretsemine mõjub ebasiiralt, kui keskne soovitus näib olevat, et pole mõttekas inimesi "liiga palju" harida. Niiviisi võib seletada vähem haritute hingeelu, kuid põhimõtte või tegevuskavana on see küsitav.
1 Tõnis Saarts, Haritlasdemokraatia. Tänan, ei. – Sirp 30. X.
2 Mark Bovens, Anchrit Wille, Diploma democracy. The Rise of Political Meritocracy. Oxford University Press, 2017.
3 Saarts 2020.
4 Ibid.
5 Samuel Cohn, The Black Death and the burning of Jews, Past & Present, 196 (1), 2007, lk 3–36.
6 John Stuart Mill, Considerations on Representative Government. 8. ptk ("Of the Extension of the Suffrage"). Cambridge University Press, Cambridge 2010.
7 Ingl "everybody to count for one, nobody for more than one". Vt J. S. Mill, (1863/1998). Utilitarianism. Roger Crisp (toim.), Oxford: Oxford University Press, 5. ptk ("On the Connection between Justice and Utility").
8 Isaiah Berlin, The Roots of Romanticism. 2. tr, H. Hardy (toim), J. Gray (eessõna). Princeton University Press, New Jersey, lk 272-273.
9 Mõnda neist teemadest puudutab hiljutine põhjalik artikkel: Ene Grauberg, Kõrgharidus mcdonaldiseerumise tuultes. – Sirp 20. XI. | Tanel Vallimäe: haridus ja demokraatia | https://www.err.ee/1199065/tanel-vallimae-haridus-ja-demokraatia | Rahva pärast muretsemine mõjub ebasiiralt, kui keskne soovitus näib olevat, et pole mõttekas inimesi "liiga palju" harida, kirjutab Tanel Vallimäe algselt Sirbis ilmunud kommentaaris. |
"Raport otsib vastust küsimustele, kui pikaajalised on pandeemia mõjud majandusele ja kas see toob kaasa majandusstruktuuris püsivaid muutusi," ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Uuringu eesmärk oli kirjeldada nii peamisi kriisiga kaasnevaid arengutrende kui ka tegureid, mille edasise arengu osas on üleval suuri küsimusi ning koondada nende alternatiivsed tulevikurajad stsenaariumideks.
Raport "COVID-19 mõju arengusuundumustele" sisaldab ülevaateid viiruskriisi mõjude kohta 17 majandusvaldkonnale, samuti võimalikke arengustsenaariume järgmise kümnendi jooksul rõhuasetusega majanduse olukorral ja selle muutumisel.
Raportit tutvustavad Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse ekspert Uku Varblane ja kommenteerib Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks. | Otse kell 11: raport COVID-19 mõjudest majandusele | https://www.err.ee/1199851/otse-kell-11-raport-covid-19-mojudest-majandusele | Arenguseire Keskus avaldab teisipäeval raporti "COVID-19 mõju arengusuundumustele", mis vaatleb koroonaviiruse esimese laine mõju Eesti majandusele ja võimalikke tulevikustsenaariumeid aastani 2030. Kell 11 algavat raportiesitlust saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee. |
Esmaspäevane Brightoni kohtumine Southamptoni vastu oli suundumas tasapisi viigisadamasse. Brighton läks 26. minutil taas ühest Pascal Grossi penaltist juhtima, kuid Jannik Vestergaard viigistas avapoolaja viimasel minutil seisu, vahendab Soccernet.ee.
Kümmekond minutit enne kohtumise lõppu tegi aga Solomon March Kyle Walker-Petersile väikse vea, mille peale David Coote esialgu karistuslöögiga piirdus. VAR vaatas selle üle ning kuivõrd viga leidis nende arvates aset karistusala joone kohal, siis tuli tagantjärele targana anda penalti.
Was Solly March's challenge on Kyle Walker-Peters in the box?
VAR decided it was... #BHASOU pic.twitter.com/Bal2JtSlHV
— Amazon Prime Video Sport (@primevideosport) December 7, 2020
Kordust näidati ka staadionil ning kodumeeskonna mängijad läksid seda vaadates silmnähtavalt endast välja, kuid Coote jäi resoluutseks. Penaltil oli Danny Ings resultatiivne ja lõi värava juba neljandat mängu järjest.
2:1 võit tõstis Southamptoni tabelis juba viiendaks, ent Brighton jätkab 16. kohal ehk vahetult Arsenali selja taga.
Loe pikemalt Soccernet.ee portaalist. | VAR tõusis Inglise kõrgliigas taas tähelepanu keskmesse | https://sport.err.ee/1199836/var-tousis-inglise-korgliigas-taas-tahelepanu-keskmesse | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas on videokohtunike süsteemi, ehk VAR-i keerisesse sattunud Brighton & Hove Albion, kelle kahes viimases kohtumises on olnud põnevat jutuainest pakkuvaid otsuseid. Eelmisel nädalal Brightoni kasuks, seekord kahjuks. |
"Eesti rahvuskoondise praegust seisu silmas pidades polnud kuigivõrd palju vahet, kes meie alagruppi loositakse," kommenteeris Vassiljev venekeelsele ERR-ile. "Me pole ammu Walesi ja Tšehhiga mängud, ma arvan, et see saab huvitav olema. Belgia puhul ootavad meid ees aga väga raske mängud. Nad on suurepärane meeskond."
"Valgevenega kohtusime alles hiljuti," lausus Vassiljev, viidates lõppenud Rahvuste liiga hooajale. "Oleks tore neilt Tallinnas saadud kaotuse eest revanš võtta. Hetkel on keeruline ennustusi teha, kuid on selge, et meie grupp ei saa olema lihtne," lisas Eesti koondise poolkaitsja.
Eesti jalgpallikoondis läks Belgiaga vastamisi ka viimasel MM-valikturniiril. Brüsselis jäädi toona alla 1:8, Tallinnas 0:2. Walesiga on Eesti kohtunud kaks korda, 1994. ja 2009. aastal. Tšehhiga mängisid sinisärgid 2000. aastal EM-valiksarjas, 2004. aastal peeti maha maavõistlus. Valgevenega kohtus Eesti viimati EM-valiksarjas: Minskis mängiti viiki, Tallinnas kaotati lõpuminutite väravast 1:2. | Vassiljev Eesti grupist: hetkeseisu arvestades polnud koosseisul suurt vahet | https://sport.err.ee/1199794/vassiljev-eesti-grupist-hetkeseisu-arvestades-polnud-koosseisul-suurt-vahet | Eesti meeste jalgpallikoondis kuulub 2022. aasta jalgpalli MM-i valikturniiril ühte alagruppi Belgia, Walesi, Tšehhi ja Valgevenega. Meeskonna kapten Konstantin Vassiljev tunnistab, et pidades silmas võistkonna hetkest taset, saavad kõik mängud olema rasked. |
Päästeameti Ida päästekeskuse juhitud regionaalne kriisikomisjon ja Ida-Virumaa omavalitsuste liit nendivad, et Ida-Viru maakonnas on jätkuvalt COVID-19 positiivsete isikute kasv ning ka tervishoiusüsteem on kriitilises seisus. Pöördujad leiavad, et maakonnas tuleb suurendada elanikkonna teadlikkust ning juhtida isikliku eeskujuga tähelepanu maskide kandmise täitmise kohtusele.
"Ida-Virumaa kohalikel omavalitsustel ja regionaalsetel riigiasutustel on plaan läbi viia nädal aega kestev maski kandmist propageeriv kampaania, vestelda nende inimestega, kes maski ei kanna ning anda neile tasuta mask. Oleme seisukohal, et nädal aega maski kandmisele tähelepanu juhtides suudame kaasa aidata viiruse leviku peatamisele Ida-Virumaal," kirjutasid Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann ja Ida-Virumaa omavalitsuste liidu juht Eve East.
Nad kirjutasid peaminister Jüri Ratasele ja riigihalduse minister Anneli Otile, et valitsus toetaks Ida-Virumaa maski kandmise propageerimise kampaaniat ja eraldaks täiendavalt Ida-Viru maakonnale 20 000 ühekordset maski.
"Selline tegevus näitaks väga selgelt riigi panustamist hetkel Eestis kõige keerulisemas olukorras olevasse piirkonda," nentisid Holzmann ja East.
Esmaspäeva hommikuse seisuga oli Ida-Virumaa nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta Eesti maakondadest kõige suurem - 978,7. | Ida-Virumaa plaanib maski kandmise propageerimise kampaaniat | https://www.err.ee/1199800/ida-virumaa-plaanib-maski-kandmise-propageerimise-kampaaniat | Ida-Virumaa omavalitsuste liit tahab teha maakonnas maski kandmise
propageerimise kampaaniat, milleks soovib valitsuselt tuge, et see eraldaks täiendavalt Ida-Viru maakonnale 20 000 ühekordset maski. |
Ainus värav sündis karistuslöögi järel neljandal üleminutil, kui käimas olid kohtumise viimased sekundid. Maksim Degtjarevi pealöök ületas väravajoone, enne kui puurivaht selle tõrjus. Jätkupalli virutas veel igaks juhuks võrku Tamm, vahendab Soccernet.ee.
Eesti keskkaitsja tegi kaasa terve kohtumise ja aitas oma värava puhtana hoida. | Hiline võiduvärav tõstis Desna kolmandaks | https://sport.err.ee/1199782/hiline-voiduvarav-tostis-desna-kolmandaks | Joonas Tamme koduklubi Tšernigivi Desna võitis Ukraina jalgpalli kõrgliiga 12. voorus Poltava Vorsklat 1:0 ning tõusis liigatabelis vastastest mööda, kolmandale kohale. |
Seoses veeavariiga Tallinnas Suur-Ameerika 35 juures on tänaval liiklusele suletud kolmest sõidureast kaks. Kohapeal reguleerivad liiklust reguleerijad.
Tallinna Vesi soovitab liiklemiseks Suur-Ameerika tänavat vältida ja valida alternatiivne sõiduteekond.
"Kõrvaldame veeavarii eelduste kohaselt õhtuks, kuid taastetööde tõttu võib liikluse ümberkorraldus kesta ka homseni. Palume liiklejatel juhinduda ajutistest liiklusmärkidest ja palume vabandust ebamugavuste pärast," teatas ettevõte. | Veeavarii sulges osaliselt liikluse Tallinnas Suur-Ameerika tänaval | https://www.err.ee/1199770/veeavarii-sulges-osaliselt-liikluse-tallinnas-suur-ameerika-tanaval | Liiklus Tallinnas Suur-Ameerika tänaval on 8. detsembril veeavarii tõttu osaliselt suletud, mistõttu tuleks ummikute vältimiseks kasutada alternatiivset sõiduteekonda. |
"Teiste riikidega võrreldes on koroonapandeemiast tingitud majanduslangus [Eestis] olnud mõõdukas, kuid tööhõive on Euroopa Liidu riikidest kahanenud Eestist enam vaid Hispaanias, Ungaris ja Iirimaal," ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov pressiteate vahendusel.
Tema sõnul on enim kriisis kannatanud tööjõumahukad teenussektori harud, samas kui töötlev tööstus on hoidnud majandust toimimas. "Lähiaastatel edenevadki paremini viiruskindlamad majandusharud nagu näiteks infotehnoloogia ja finantssektor, aga ka puidu- ja elektroonikatööstus," leidis Danilov.
Keskmisest haavatavamates sektorites luuakse 14 protsenti lisandväärtusest ja neis töötab 21,2 protsenti töötajatest. "Kõigis majandussektorites kokku on ettevõtete käive olnud märtsist-oktoobrini aasta varasemaga võrreldes 7,8 protsenti ehk 3,5 miljardit eurot väiksem," ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. "Majandussektorite lõikes on viiruse esimese laine mõjud Eestis olnud väga erinevad."
Arenguseire Keskus esitleb teisipäeval ülevaadet kriisi mõjude kohta 17 majandusvaldkonnale, samuti võimalikke arengustsenaariume järgmise kümne aasta jooksul. Raportit tutvustavad kell 11 veebis üle kantaval seminaril Danilov ja Varblane ning kommenteerib Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. | Uuring: koroona esimene laine viis ettevõtete käibest 3,5 miljardit eurot | https://www.err.ee/1199755/uuring-koroona-esimene-laine-viis-ettevotete-kaibest-3-5-miljardit-eurot | Koroonapandeemia esimene laine kahandas Eesti ettevõtete käivet 3,5 miljardi euro võrra, selgub teieipäevale esitletavast Arenguseire Keskuse raportist "Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030". |
Johnsoni saabumises Brüsselisse Brexiti kaubanduslepet sõlmima näevad ilmselt kõik Euroopa Liidu asjadega tegelevad inimesed viimast lootust kokkuleppele jõuda.
Hetkel pole veel selge, millal Johnson Brüsselisse saabub, kuid välja on öeldud, et lähematel päevadel. See on tulemus, milleni jõudsid esmaspäeva õhtul, pärast kolmveerand tundi kestnud telefonikõnet Briti valitsusjuht ja Euroopa Komisjoni president.
Viimane nädal on läbirääkimistel olnud dramaatiline. Euroopa liidu pealäbirääkija Michel Barnier ja tema Ühendkuningriigi ametikaaslane David Frost kohtusid eelmise nädala teises pooles, et kokkulepe saavutada. Kui reede õhtul tulemuseni ei jõutud, siis tehti läbirääkijate kõnelustesse paus, et lavale saaksid astuda mõlema poole juhid.
Laupäeval jätkasid läbirääkimisi telefoni vahendusel Johnson ja von der Leyen, kuid tulemuseni samuti ei jõudnud. Ent nende kõne resultaadina otsustati, et läbirääkimisi jätkavad taas Barnier ja Frost pühapäeval. Nii ka läks, kuid samuti tulutult.
Esmaspäeva hommikul andis Barnier ülevaate hetkeseisust ka Euroopa Liidu institutsioonide võtmeisikutele. See tõi ka mõnevõrra selgust majja, sest näiteks nädalavahetusel teatas rahvusvaheline ajakirjandus, et kalanduses ollakse kokkuleppele lähedal. See osutus aga valeks, sest Barnier sõnul on erimeelsused endiselt kolmes teemas: kalandus, võrdne konkurents ja vaidluste lahendamine tulevikus.
Esmaspäeva õhtul pidasid Johnson ja von der Leyen taas telefonivestluse, kuid erimeelsused jäid ikkagi õhku. Selle kõne tulemusena tehtigi otsus: Johnson tuleb Brüsselisse.
Financial Times'i andmetel kohtub ta Euroopa Komisjoni presidendiga ilmselt kolmapäeval. Päev enne Euroopa Ülemkogu. Ajakirjandus on seda kohtumist jõudnud nimetada juba "kõik või mitte midagi" momendiks.
Kui kolmapäeval lepet ei tule, siis on ülimalt tõenäoline, et Euroopa Liit alustab valmistumist kaubandusleppeta Brexitiks. Seda juba sel põhjusel, et Euroopa Komisjoni poliitiline kapital sellega venitamiseks saab lihtsalt otsa. Nimelt on riigid seda juba nädalaid nõudnud, kuid Komisjon edasi lükanud, et brittidele mitte halba sõnumit saata.
Nüüd on aeg need head või halvad sõnumid vastu võtta. | ERR Brüsselis: Johnson teeb von der Leyeniga viimase katse kokkulepe saavutada | https://www.err.ee/1199743/err-brusselis-johnson-teeb-von-der-leyeniga-viimase-katse-kokkulepe-saavutada | Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidasid esmaspäeva õhtul veel ühe ringi läbirääkimisi, kuid kaubandusleppeni nad ei jõudnud, küll aga kokkuleppeni, et Johnson sõidab täna-homme Brüsselisse. |
Iraagi ja Afganistani konfliktide 67-aastasest veteranist saab senati heakskiidu korral esimene mustanahaline sellel ametikohal.
CNN, Politico ja The New York Times viitasid otsusega kursis olevatele allikatele pärast seda, kui Biden esmaspäeval ütles, et avalikustab kaitseministri nime reedel.
Austin vajab ametissesaamiseks senati kinnitust. Tal on vaja ka senati eriluba seoses föderaalseadusega, mille kohaselt peavad ohvitserid errumineku järel seitse aastat ootama, enne kui Pentagoni saavad juhtida.
Selle seaduse juured on arusaamas, et kaitseminister peaks olema üksnes tsiviilisik.
Eriluba on antud varem kaks korda – viimati 2017. aastal Donald Trumpi esimesele kaitseministrile Jim Mattisele.
Kuid senaatorid nõustusid toona vastumeelselt ja nii mõnedki ütlesid siis, et ei soovi seda uuesti teha.
Kasuks ei tule ka Austini sidemed kaitsetööstusega. Pärast erruminekut 2016. aastal ühines ta ühe Pentagoni suurima lepingupartneri Raytheon Technologies direktorite nõukoguga.
West Point sõjaväeakadeemia lõpetanud Austin teenis sõjaväes neli aastakümmet.
2010. aastal asus ta juhtima USA vägesid Iraagis ja kaks aastat hiljem keskväejuhatust, mis vastutab Pentagoni operatsioonide eest Lähis-Idas ja Afganistanis. Selles ametis koordineeris ta ka võitlust Islamiriigi vastu.
Sel ajal võitis ta ka Bideni usalduse, kes oli tollal asepresident.
Algselt peeti peasoosikuks endist abikaitseministrit Michèle Flournoyd, kuid Biden on sattunud üha suurema surve alla nimetada oma kabinetti rohkem vähemuste esindajaid. Flournay vastu oli ka mitu progressiivset rühmitust.
Läinud nädalal hoiatasid nad avalikus kirjas Bidenit pistrikuks peetava Flournoy eest, viidates tema väidetavalt halbadest nõuannetest lähtunud poliitilistele otsustele, eriti suhetes Saudi Araabia, Jeemeni ja Afganistaniga, ning läbipaistmatule tegevusele erasektoris.
Üheks võimalikuks kandidaadiks kaitseministri kohale peeti ka Barack Obama aegset sisejulgeolekuministrit Jeh Johnsonit, kes samuti on mustanahaline.
Bidenile lähedalseisev esindajatekoja demokraat Bennie Thompson lausus Politicole, et oleks rahul nii Austini kui Johnsoni valimisega Pentagoni juhiks.
"Hulk inimesi ootab kannatamatult, milline kabinet välja näeb, kui see on lõplikult kokku pandud, kuid samas tuleb tähele panna tõsiasja, et afroameeriklasi peab olema rohkem kui neid on seal praegusel hetkel," tõdes ta.
Bideni meeskond näeb Austinit turvalise valikuna, ütles üks üleminekuga lähedalt seotud kaitseametnik, lisades, et erukindral arvatakse olevat hea sõdur, kes viib ellu valitud presidendi agendat.
Kaitse- ja julgeolekukogukonna naised on väljendanud pettumust, et kõrvale jäeti suurepärase kvalifikatsiooniga Flournay, kellest oleks saanud kõigi aegade esimene naiskaitseminister, kirjutas uudisteagentuur AFP.
"Kogu austuse juures Lloyd Austini vastu saadab järjekordse hiljuti erru läinud neljatärnikindrali valimine, kes vajab kongressi luba, halva sõnumi," lausus Georgetowni ülikooli juuraprofessor Rosa Brooks, kes on töötanud ka Pentagonis.
Sel nädalal peaks Biden nimetama ka justiitsministri kandidaadi. Tõenäoliste valikutena on nimetatud Jeh Johnsonit ja samuti Obama aegset justiitsministri asetäitjat Sally Yatesi. | Biden nimetab kaitseministriks erukindral Lloyd Austini | https://www.err.ee/1199737/biden-nimetab-kaitseministriks-erukindral-lloyd-austini | USA presidendiks valitud Joe Biden nimetab kaitseministri kandidaadiks keskväejuhatuse (CENTCOM) endise ülema, erukindral Lloyd Austini, vahendas esmaspäeval USA meedia. |
Eestis töötab umbes 8200 õde. Seda on vähe. Rahvusvahelise standardi järgi võiks meil olla üheksa õde tuhande elaniku kohta (OECD riikide keskmine on 8,8). On aga üksnes 6,2. Üheksa on eesmärk, mille Eesti on endale 2030. aastaks seadnud. See tähendab, et eesmärgist on puudu umbes 3500 õde.
Ei, see poleks luksus. Põhjamaisest standardist oleks Eesti jätkuvalt maas ka selle eesmärgi saavutamisel. Luksus on 17,8 õde tuhande elaniku kohta, nagu on ette näidata jõukal Norral, kuhu ka Eestist on suur hulk õdesid aastate jooksul ära läinud. Taanis ja Rootsis on õdesid vastavalt 9,9 ja 10,9 tuhande elaniku kohta. Leedus on olukord jupp maad parem ja Lätis veel kõvasti kehvem kui Eestis.
Igavene rahaküsimus
"Selle saavutamine on võimalik üksnes juhul, kui saaksime tõsta õdede vastuvõtuarve umbes saja võrra aastas ja tervishoiuasutustel õnnestub hoida oma senist personali," ütleb sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Vootele Veldre.
Ent tema hinnangul ei suudaks Eesti tervishoiuasutused täiendavale 4000 õele palka maksta.
"Kui on räägitud, et on 4000 õde puudu, on see selgelt väär. Kui täna oleks 4000 õde ukse taga, ei oleks võimalik neile seda palka maksta. Kui tuleb õdesid juurde, siis need, kes on seni teinud ületunde, seda teha enam ei saa. Kui oleks võtta 600 õde juurde, siis sadadel õdedel kahaneb selle võrra töötasu, sest nad ei saa enam teha ületunde," põhjendab Veldre. "4000 on siht, mille poole püüelda, aga praktikas see tähendab oluliselt rohkem raha, mida tuleks tervishoidu suunata."
Ministeerium on arvutanud, et täiendavad 4000 õde tähendaks tervishoiu jaoks ainult palgakulus kaheksakümnemiljonilist lisakulu, ilma taristukulusid - töökohad, nende sisseseadega kaasnev - arvestamata.
"Oleme tervishoiukuludega kuue protsendi peal SKP-st. Kui tahaks seda kümne protsendi peale tõsta, võimaldaks see õdede hulka kasvatada ja pakkuda skandinaavialikku tervishoidu. Aga seda peab sihtide poole pürgimisel arvestama, et maksumaksja maksab selle kõik kinni. Täna me ei suuda seda kinni maksta," tõdeb Veldre.
Täpne ülevaade puudub
Õdedest on Eestis juba aastaid terav põud. Madal palk, pingeline töö ja kehvad töötingimused sundisid õdesid piiri taha tööle minema kohe, kui Eesti Euroopa Liitu vastu võeti ja tööjõu vaba liikumise põhimõte meilegi kättesaadavaks sai.
Viimased umbes viis aastat ei ole aga välismaa enam peamine lahkumise põhjus olnud. Jah, lahkujaid on igal aastal ikka olnud, ent aastas pigem mõniteist, mitte enam mõnisada. Kuni selle aastani.
Sotsiaalministeerium tunnistab, et nad ei tea, kui palju õdesid tervishoiusüsteemist välja langeb ning kuhu nad kaovad.
"Palju õdesid välismaale kaob, on asjaolu, mida tahame täpsemalt teada saada. Täna on see info pigem spekulatsiooni tasemel. Aus vastus on: me ei tea seda. Suured lahkumiseaastad olid vahetult EL-iga liitumise järel, me räägime sadadest. Seejärel langes see kümnetesse. Pärast seda, kui õdede palgatingimusi on järjest parandatud, räägime kuni 20-st lahkujast viimasel viiel aatal keskmiselt," ütleb Veldre.
Terviseameti andmetel on tänavu küsinud 11 õde oma haridust tõendavad dokumendid registrist välja, et välismaal oma kvalifikatsiooni tõendada. See ei tähenda, et rohkem välismaale mindud ei ole.
"Soome on üks riikidest, kes Eesti haridussüsteemi usaldab ning nii arstide kui õdede puhul võtavad soomlased meilt töötajaid vastu ka ilma selle tõendita," ütleb Veldre.
Õdede liidu statistika on teistsugune. "Viimase nelja aasta jooksul oli seis selline, et üks-kaks inimest läks välismaale. Praegu näeme kevadest alates, et neid on üks-kaks inimest kuus," ütleb õdede liidu president Anneli Kannus, tuues põhjuseks kasvanud koormuse.
Õed töötavad koroonapandeemia tõttu võimete piiril ja kuna ka palju tervishoiutöötajad on haigestunud või lähikontaktsed, tuleb töö ära teha ka teiste eest.
"Oleme praegu olukorras, kus õed ei näe väga seda, et valitsus ja ühiskond mõistaks, et see töö on tehtav juba viimase piiri peal. Kui tuleviku suhtes pole aasta jooksul positiivseid sõnumeid tulnud, siis inimesed lihtsalt väsivad ära," ütleb Kannus.
Ta lisab, et auk on tekkinud nii ammu, et ükskõik, kui palju praegu õdesid lisaks koolitada, see läheb kõik kui kuumale kerisele, nii et ressursi lisandumisest ei saa arugi.
"Põhipõhjus pole enam, et õed lähevad ära. Arutatakse, et peaks neid väevõimuga kinni hoidma, kui on riigilt tasuta õppe saanud. Aga nad kõik teevad tööd!" ütleb Kannus.
Turism ja iluteenindus meelitasid ära
Ent lahkutakse ka mujale kui välismaale. Kuhu ja kui palju, asub ministeerium alles välja selgitama.
"Tahame selles lähiajal selgust luua. Koolide sõnul 90 protsenti neist, kes õpivad, juba töötavad. Rõhuv enamik jääb samasse kohta ka tööle. Aga seda hulka, kes läheb mujale tööle, peab tunnistama, me ei tea hetkel," ütleb Veldre.
Selleks on plaanis terviseameti all hoitava tervishoiuregistri vastav IT-arendus.
"Loodame, et kahe aasta perspektiivis peaks see info kõrgkooli lõpetamise ja töötamise kohta hakkama meile operatiivselt kokku jooksma. Praegu peavad tervishoiutööandjad andma oma andmed nii terviseametile eraldi kui ka tervishoiutöötajate registrisse. See võiks olla aga ühekordne liigutus: kui registrisse on andmed juba kantud, ei peaks terviseametile enam eraldi andma," leiab Veldre.
Seni aga tuleb andmete saamiseks sünkroniseerida omavahel hariduse infosüsteem (EHIS) ja töötamise register, et selgitada välja, kellel on töökoht tervishoiuasutuses, kellel kusagil mujal või kellel pole üldse töötamise kohta mingit märget. See viimane lubab oletada, et inimene on kas läinud välismaale tööle või jäänud lastega koduseks.
Samuti on viimastel aastatel mindud palju teistesse sektoritesse tööle - näiteks turismi või iluteeninduse valdkonda, kus ei pea tegema valveid ja saab käia tööl kellaaegadel, mis võimaldavad ka lapsi kasvatada.
Tervishoiutöötajate keskliidu president Iivi Luik hindab sektorist lahkujate suuruse neljandikule. Ta on täheldanud, et kes juba kooli kõrvalt erialasel tööl käivad, need üldiselt ka tervishoidu jäävad. Kes aga alles praktika käigus õetööd tegelikkuses näevad, ehmatavad mõnikord ära ja loobuvad. Luige hinnangul peaks seetõttu soodustama õpingute kõrvalt töötamist, sest väljaõpe on kulukas ja õdesid n-ö tänavalt ei palka.
Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor Ülle Ernits nimetab õe kutset kõige kutsekindlamaks. St selle haridusega saab igal juhul tööd.
"Lõpetajad annavad vahetult enne lõpetamismt tagasisidet. Umbes 84 protsenti ütleb, et tal on töö või on käsil läbirääkimised. See ülejääk 16 protsenti ütleb, et veel mõtleb, kuhu tööle läheb," ütleb Ernits. "Aasta pärast lõpetamist on meditsiini tööle läinutest 90 protsenti jätkuvalt seal tööl."
Palk motiveerib, töötingimused mitte
Et erialaliidud on aasta-aastalt pidanud tööandjatega pingelisi kollektiivlepingu läbirääkimisi, on madalalt tasustatud õdede ja arstide palgad jõudnud tasemele, mis enam suurtel kiirustel ja hulga kaupa välismaale tööle ei aja.
Õdede palka on tõstetud igal aastal (v.a 2009) ja viimaste aastatega on see jõudnud Eesti keskmise kanti. Keskmine põhikuupalk (st ilma lisatasudeta) on õdedel tänavu 1422 eurot brutos. Koos ületunni- ja valvetasudega teenivad õed keskmiselt 1697 eurot kuus. Ent see tähendab töötamist meeletu lisakoormusega, paljud töötavad ka mitmes kohas.
"Eks see mõjutabki väljarännet ka. See on tase, mida peaksime püüdma hoida. Kui peaks ka majanduskriis tulema, on eesmärk hoida kramplikult seda saavutatud keskmist. Kutsealaliitudelt on tulunud sõnum, et kui olukord peaks oluliselt halvenema, siis väljaränne kohe ka kasvab. Aga töötasu mõttes on põhjust olla pigem rahul," ütleb Vootele Veldre.
Ent töötasu pole kõik. Koormus ja töötingimused on need, mis õdesid heidutavad ja muu hulgas ka taas välismaa poole vaatama sunnivad.
"Inimsed ei soovi ületunnitööd teha, sest igapäevane töö on piisavalt intensiivne puhtfüüsiliselt, ei taheta ennast surnuks töötada. Personalipuudus tekitab stressi ja pingeid ka tööl. Ka kodune elu peaks olema normaalne, mitte et lähed nagu laip töölt koju," ütleb tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik, lisades, et just praegusel koroonaajal tulevad haiglate täitmata töökohad eriti teravalt esile.
Luik nimetab suure probleemina ka asjaolu, et õdede töönorme - mitu patsienti oleks ühe töötaja kohta normaalne - pole kollektiivlepinguga paika pandud. Üksnes intensiivravis on koormus täpselt reguleeritud.
Õdede liidu juht Anneli Kannus lisab praeguse koormuse iseloomustamiseks: "Kui me need normid täna kehtestaks, peaks mingid osakonnad kinni panema."
Vootele Veldre usub, et töökultuuri normeerimine seisab veel ees.
"Ilmselt need vaidlused seisavad veel ees, kas 24-tunnised vahetused on parim lahendus, milline on töökultuur haiglas, mis on palka toetavad meetmed. Näiteks koroonakriis avas diskussioon vaimse tervise toetamisest. Meditsiiniasutused jõudsid äratundmisele, et tervisetöötajatele pakutakse stressi korral psühholoogilise nõustamise võimalust osana tavapärasest tööst. Tundub, et murrang on toimunud ja pärast koroona taandumist tagasiminekut pole," usub Veldre.
Veldre tõdeb, et riigi käed jäävad selle korraldamisel ja suunamisel lühikeseks: "Võime nimetada neid pehmeteks väärtusteks, aga need mõjutavad, kas õde otsustab jääda senise tööandja juurde või mitte. Tööandjad kujundavad töökultuuri, mis hoiaks õdesid tööpostil, et nad ei peaks minema paremate muude tingimuste juurde, kui palk on sama."
Koroonapandeemia on kõigis riikides meditsiinisüsteemi proovile pannud. Seetõttu on nii Suurbritannia kui ka Soome tõstnud oma tervishoiukulutusid ja tegelevad värbamisega välismaalt. Ka Eesti õdesid on just neisse riikidesse selle tulemusel minemas.
"Noored, kes on lastest ja laenudest ja muudest kohustustest veel vabad, neil on võimalus minna ja teenida lisaraha," mõistab õdede liidu president Anneli Kannus minejaid. "Küsimus pole ainult palgas, vaid pigem töötingimustes. Soomes võtab õde kindlal kellaajal 15-minutilise kohvipausi, mis on püha. Aga meie haiglates on töötempo selline, et pärast 12-tunnist valvet koju minnes saavad nad selle päeva jooksul esimest korda süüa. See lihtsalt ei ole normaalne."
Tervisekeskused tõmbavad ära
Konkurents õdede üle ei käi üksnes Euroopa Liidu riikide vahel. Ka Eesti sees on konkurents terav.
"Kui haigla asemel on valida tervisekeskus, eelistatakse seda," teab õdede liidu juht Anneli Kannus.
Põhjus on lihtne: normaalsed töötunnid ja -ajad, nädalalõputi ja öösiti tööd tegema ei pea. Ka palk on kõrgem.
"Paljud tervisekeskused on kokku leppinud, et näiteks 12-12.30 on lõunapaus, vastuvõtte sel ajal ei ole. Nad on mõelnud, kuidas seda tööd korraldada. Seal on palju väikeseid tegureid," põhjendab Kannus.
Seetõttu ongi kõige teravam õdedepõud just haiglates ja eeskätt Tallinna haiglates. Kõik haiglad on omavahel konkurendid ja kui keegi kõrgemat palka pakub, minnakse kõhklematult üle.
"Kõigis neljas Tallinna haiglas on palju täitmata ametikohti. Kui üks haigla tõstab tunnitasu näiteks 25 senti, liigutakse sinna," toob Kannus näiteks.
"Kui muidu räägime, et meil ei ole üldse maapiirkondades õdesid, siis suvel oli tore kuulutus, kus otsiti ühe Lõuna-Eesti linna lähedale maale pereõde. Arst kirjutas kohe, et pakub 2000 eurot palka õele, kes tuleb temaga sinna maale tööle. Loomulikult ta leidis selle õe!" ütleb Kannus.
Tellimus kasvab
Eestis tegutseb kaks tervishoiu kõrgkooli koos oma filiaalidega mitmetes linnades. Igal aastal on jõudnud diplomini umbes 320 õde. Et olukorda leevendada, sõlmiti 2017. aastal kokkulepe, mille järgi haiglad neile praktikale suunatud tulevaste õdede pealt koolidelt enam juhendamistasu ei küsi, nii et kõrgkoolid saavad selle võrra rohkem vastu võtta.
Nii võeti 2017. aastal vastu 460 õpilast. See esimene suurendatud lend õdesid hakkab peatselt lõpetama. Kui umbes 90 protsenti neist lõpetab ja enamik ka õena tööle läheb, annab see juba vähemalt 400 lisaõde.
Järgmistel aastatel peaks diplomeeritud õdede arv veelgi kasvama.
"Järgmistel aastatel peaks see kasvama 500 lähedale. Pikas perpektiivis on soov, et jõuaks pigem suurusjärku pisut alla 600," ütleb Veldre.
Ent ta tõdeb, et praegu on gümnaasiumi lõpetamas nn madalad aastakäigud, mis tähendab, et soovijaid ei pruugi jaguda nii palju, kui on koolitustellimus. Või ei ole nende tase nii hea, sest valikuvõimalus on väiksem. Olukorda päästavad nn teise ringi õppurid.
"Üha rohkem soovib õeks õppima, kes on teisel karjääriringil, 30ndates inimesed, kes pole varasema karjäärivalikuga rahul ja soovivad teha midagi muud. Nende 25-30-aastaste õppurite tõttu on konkurss hea ja võimalus numbreid kasvatada veel olemas, aga see ajaaken võib hakata sulguma, kui vaadata demograafilist lainetust. Madalad aastakäigud on veel tulemas," selgitab Veldre.
Lisaks ümberõppijatele päästavad olukorda ka teistest valdkondadest tagasipöördujad. Turism ju praegu töötajaid ei vaja.
"Oleme rakendanud "Õed tagasi tervishoidu" projekti. Seni on olnud põhirõhk õdedel, kes on õe eriala lõpetanud, aga pole õena pärast lõpetamist töötanud. Uus plaan on laiendada täienduskoolitust õdedele, kes on küll töötanud õena, aga on näiteks viimased kaks-kolm aastat olnud eemal. Suurusjärgus 40-60 õde võiks selle programmi toel õppesse tulla ja tagasi tervishoidu jõuda," ütleb Veldre.
Ka töötukassaga käib koostöö. Kui konsultandid märkavad kliendi CV-s õeharidust, suunatakse neid muu hulgas algselt õpitud eriala poole pöörduma. | Kuhu kaovad õed? | https://www.err.ee/1196956/kuhu-kaovad-oed | Eesti tervishoiuasutustes saaks kohe rakendust 500-600 õde, kümne aasta perspektiivis on plaan kasvatada nende hulka 3500 võrra. Igal aastal lõpetab meditsiinikooli üle 300 diplomeeritud õe, ent põud kestab. Kuhu nad siis süsteemist kaovad? |
"Kaubanduskõnelused Hiinaga jätkuvad, kuid liiga aeglaselt, sest nad tahavad uuesti läbi rääkida. Ei!", kirjutas Trump Twitteris.
"Kümme kuud on Hiina maksnud USA-le 25 protsenti tariife kõrgtehnoloogiale 50 miljardi dollari väärtuses ning 10 protsenti muudele kaupadele 200 miljardi dollari väärtuses," kirjutas säutsus Trump. "See 10 protsenti tõuseb reedel 25 protsendile," lisas ta.
Ajaleht New York Times kirjutas pühapäeval, et Trump kavatseb juba lähiajal laiendada tollimakse pea kõikidele riiki Hiinast toodavatele kaupadele. Ajalehe andmetel kavatseb Trump ähvardustega sundida Hiina võime kaubandusleppe võimalikult kiiresti heaks kiitma.
Mullu kehtestasid maailma kahe suurima majandusega riiki kahepoolsele kaubandusele 360 miljardi dollari jagu tariife. Washington süüdistab Hiinat katses saavutada tööstuslik liidripositsioon ebaõiglaste kaubandustavade kaudu.
Ent Trump ja Hiina liider leppisid detsembris kokku vaherahus, et vältida edasist eskaleerumist.
USA rahandusminister Steven Mnuchin ütles nädala alguses, et kaubanduskõnelused maailma kahe suurima majanduse vahel on otsustavas faasis, mis määrab leppe võimalikkuse. "Arvan, et mõlemal poolel on suur tahe näha, kas me saame selle lõpuni viia või edasi liikuda," ütles Mnuchin usutluses Fox Business Networkile.
"Me loodame kahe järgmise vooruga jõuda punktini, kus me kas soovitame presidendil sõlmida lepe või soovitame seda mitte teha," ütles ta.
Mnuchin kaitses ühtlasi Trumpi agressiivset kaubanduspoliitikat ja ütles, et tariifid on olulised inimeste läbirääkimislaua taha toomiseks.
Washington nõuab, et kaubandusleppe oleks jõustatav ja sellel oleks karmid kontrollmehhanismid. Mnuchini sõnul ollakse selles osas leppele lähedal ja see vajab vaid peenhäälestamist.
Leppega tahetakse paremini kaitsta ka USA tehnoloogiat ja ärisaladusi ning avada Hiina turgu välisinvesteeringutele, ütles Mnuchin.
"Kõige olulisem on see, et meil oleks tasakaalus majandussuhe. USA on nende investeeringutele ja kaupadele avatud olnud. Me tahame vastastikust kaubandussuhet," lisas ta. | Trump tõstab tollimakse Hiina kaupadele | https://www.err.ee/936500/trump-tostab-tollimakse-hiina-kaupadele | USA president Donald Trump teatas pühapäeval, et Ühendriigid tõstavad tollimaksud 200 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele 10 protsendilt 25 protsendile, kurtes sealjuures edu puudumist kaubanduskõnelustel. |
Pärast tabamusteta avapoolaega viis Leonardo Pavoletti 64. minutil külalised juhtima, aga Dries Mertensil õnnestus 85. minutil viigistada.
Üleminutitel õnnestus Napolil ka võit vormistada. Üks Cagliari kaitsjatest mängis oma karistusalas palli käega ja VAR-ist asja üle kontrollides vilistas kohtunik penalti, mille Lorenzo Insigne ka realiseeris.
Klavan Cagliari koosseisu ei kuulunud.
Tabelitipp: 1. Juventus 89 punkti (35 mängust), 2. Napoli 73 (35), 3. Inter 63 (35), 4. Atalanta 62 (35), 5. AS Roma 59 (35), 6. Torino 57 (35), 7. AC Milan 56 (34), 8. Lazio 55 (35), ..., 12. Cagliari 40 (35). | Üllatusele ligidal olnud Cagliari kaotas Napolile | https://sport.err.ee/936504/ullatusele-ligidal-olnud-cagliari-kaotas-napolile | Itaalia jalgpalli kõrgliigas oli Ragnar Klavani koduklubi lähedal üllatusvõidule võõrsil Napoli üle, aga kaotas viimaste minutite väravatest siiski 1:2. |
Tenerife paremad olid Tim Abromaitis 18 ja Colton Iverson 11 punktiga. Jõesaar meeskonna koosseisu ei kuulunud.
Eurosarja võitnud Bologna resultatiivsemad olid Kevin Punter 26 ja Amath M'Baye 16 punktiga.
Kolmanda koha kohtumises oli Belgia klubi Antverpeni Telenet Giants üle Bambergist 72:58 (15:18, 22:8, 14:16, 21:16).
Eesti korvpallurid Kristian Kullamäe ja Henri Drell Bambergi koosseisu ei kuulunud. | Jõesaare klubi kaotas Meistrite liiga finaalis | https://sport.err.ee/936503/joesaare-klubi-kaotas-meistrite-liiga-finaalis | Eesti korvpallikoondislase Janari Jõesaare koduklubi Tenerife kaotas Meistrite liiga finaalis Itaalia meeskonnale Bologna Virtusele 61:73 (8:20, 16:18, 20:20, 17:15). |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.