text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Esindajatekoja õiguskomisjoni demokraadist liige David Cicilline ütles pühapäeval telesaates "Fox News Sunday", et kuigi puudub absoluutne garantii Robert Muelleri valmisoleku kohta tunnistada, on Valge Maja seni märku andnud, et ei kavatse sellesse sekkuda.
USA president Donald Trump avaldas pühapäeval arvamust, et eriprokurör Robert Mueller ei peaks kongressi ees tunnistusi andma.
"Polnud mingit kuritegu, välja arvatud teisel poolel (mida uskumatult raportis ei kajastatud) ja mingit takistamist. Bob Mueller ei peaks tunnistama," kirjutas Trump sotsiaalmeedias.
USA kongress soovib küsitleda 15. mail Muellerit, kes pea kaks aastat juhtis uurimist Venemaa väidetavast sekkumisest Ühendriikide 2016. aasta presidendivalimistesse.
Esindajatekoja õiguskomisjoni demokraadist liige David Cicilline ütles pühapäeval telesaates "Fox News Sunday", et kuigi puudub absoluutne garantii Robert Muelleri valmisoleku kohta tunnistada, on Valge Maja seni märku andnud, et ei kavatse sellesse sekkuda.
Trump on öelnud, et Muelleri mahukas raport mõistis ta kokkumängus Venemaaga õigeks, kuid demokraadid soovivad Muellerilt küsida tõendeid, kas president takistas õigusmõistmist. | USA kongress soovib küsitleda Muellerit 15. mail | https://www.err.ee/936498/usa-kongress-soovib-kusitleda-muellerit-15-mail | USA kongress soovib küsitleda 15. mail meest, kes pea kaks aastat juhtis uurimist Venemaa väidetavast sekkumisest Ühendriikide 2016. aasta presidendivalimistesse, ütles pühapäeval seadusandja. |
Õhuvägi kinnitas Pärnu Postimehele, et pühapäeval lendas Eesti õhuväe õppereaktiivlennuk L-39 Pärnumaa kohal lubatust madalamal. Lennuvahend oli täitmas ülesandeid kaitseväe õppuse Kevadtormi raames, kuid piloot eksis kõrguse määramisega.
"Õhuvägi on alustanud lennuohutuslikku uurimist ja vabandab juhtumi pärast," kommenteeris õhuväe teavitusspetsialist Sigrid Paula Pukk. | Õppereaktiivlennuk lendas Pärnumaa kohal lubatust madalamal | https://www.err.ee/936493/oppereaktiivlennuk-lendas-parnumaa-kohal-lubatust-madalamal | Pühapäeva õhtul postitas Facebooki kasutaja foto ja video sellest, kuidas üks reaktiivlennuk Paikuse kandis liiga madalalt üle hoovi sõitis. Videost võis näha, et see lendas umbes 20 meetri kõrgusel. |
Chelsea oli pühapäeval eelviimases voorus kodus 3:0 üle Watfordist. Väravateni jõudsid Ruben Loftus-Cheek (48. minutil), David Luiz (51.) ja Gonzalo Higuain (75.).
Neljandat vooru järjest võiduta jäänud Manchester United viigistas võõrsil Huddersfield Towniga 1:1. Scott McTominay viis Man Unitedi kaheksandal minutil ette, aga kodumeeskonnale tõi 60. minutil punkti Isaac Mbenza (60.).
Kolmandas pühapäeval peetud kohtumises viigistasid Arsenal ja Brighton 1:1 (9. pen Pierre-Emerick Aubameyang - 61. pen Glenn Murray).
Esmaspäeval lõpetavad vooru Manchester City ja Leicester City.
Tabelitipp: 1. Liverpool 94 punkti (37 mängust), 2. Manchester City 92 (36), 3. Chelsea 71 (37), 4. Tottenham 70 (37), 5. Arsenal 67 (37), 6. Manchester United 66 (37), 7. Wolverhampton 57 (37), 8. Everton 53 (37). | Chelsea jõuab Meistrite liigasse, Man United mitte | https://sport.err.ee/936488/chelsea-jouab-meistrite-liigasse-man-united-mitte | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas tagas pühapäeval koha järgmise hooaja Meistrite liigas Londoni Chelsea. Kindlasti aga ei pääse Euroopa tugevamaisse klubisarja Manchester United. |
Lõiv finišeeris ajaga 1:31.32. Teisena lõpetas Lara Lois Garcia, kes kaotas Eesti meistrile viie minutiga ning kolmanda koha pälvis Maria Rodriguez Navarrete (+7.15). Ühtlasi jätkab Lõiv Hispaania karikasarja üldtabelis kindla liidrina.
"Kuna jõudsin võistluspaika alles hommikul, siis rajaga tutvumiseks jäi vähe aega," rääkis Lõiv võistluse järel. "Seepärast otsustasin esimesed paar ringi rahulikumalt võtta ja pigem teiste tuules sõita, et oludega paremini tutvuda. Sellele vaatamata õnnestus mul konkurentidega vahe kohe sõidu alguses sisse teha ja iga järgneva ringiga kasvatada."
Päev varem võistles eestlanna Põhja-Hispaanias toimunud võistlusel Copa Catalana Barcelona, kus saavutas viienda koha. Esikoha pälvis Githa Michiels ajaga 1:16.17, teise koha sai Loana Lecomte (+2.57) ja kolmanda Malene Degn (+3.27). Lõiv kaotas võitjale viie minuti ja nelja sekundiga.
"Võrreldes eelmise aastaga oli rada muudetud. Tänavu meenutas see pigem cyclo-crossi ringi, mis tiirutas palju väikese ala peal ja oli ainult paari lühikese tõusuga," kirjeldas Lõiv võistlusolusid. "Terve sõit kulges väga intensiivselt. Esimesed neli naist pääsesid küll kiiresti eest ära, aga ülejäänud kohtade peale käis pidev võitlus. Sõidu teises pooles suutsin esimestega vahet vähendada, aga päris kätte neid enam ei saanud."
Järgmisena stardib Lõiv 19. mail MK-etapil Saksamaal Albstadtis. | Janika Lõiv võitis Hispaania karikasarja etapi ja jätkab liidrina | https://sport.err.ee/936479/janika-loiv-voitis-hispaania-karikasarja-etapi-ja-jatkab-liidrina | Eesti maastikukrossi meister Janika Lõiv võitis pühapäeval Hispaania karikasarja etapi Open Espana BTT XCO en Caudete ning jätkab ka üldarvestuses liidrina. |
Uniks haaras kindlalt ohjad kohe mängu alguses, minnes juhtima 5:0, 19:2, 23:3 ja visates avaperioodil Eesti klubi korvi lausa 40 punkti(!).
Enam kui paarikümnepunktise edu saavutanud Uniks lasi teisel veerandajal Kalev/Cramo aeg-ajalt 17 punkti kaugusele, aga võitis poolaja ikkagi 26 punktiga.
Teisel poolajal ei suutnud Kalev/Cramo mängu käiku pööret tuua - kuni lõpuni oli kaotusseis pidevalt mõni punkt üle või alla 20 silma.
Kalev/Cramo paremad olid Arnett Moultrie 16, Branko Mirkovic 14 ja Chavaughn Lewis 13 punktiga. Moultrie võttis ka kümme lauapalli ja Lewis jagas kaheksa resultatiivset söötu.
Uniksile tõi ääremängija Maurice Ndour 23 ja tagamees Errick McCollum 16 punkti. Ndour haaras ka tosin lauapalli.
Seeria kolmas kohtumine peetakse kolmapäeval, 8. mail Tallinnas. Külaliste edu korral jääb see ka viimaseks. | Avaveerandil endale lausa 40 punkti visata lasknud Kalev/Cramo kaotas Uniksile ka teise mängu | https://sport.err.ee/936478/avaveerandil-endale-lausa-40-punkti-visata-lasknud-kalev-cramo-kaotas-uniksile-ka-teise-mangu | BC Kalev/Cramo kaotas korvpalli VTB ühisliigas võõrsil Kaasani Uniksile 84:108 (13:40, 20:19, 33:31, 18:18) ja jäi kolme võiduni peetavas veerandfinaalseerias taha null-kaks. |
Läti parlamendi suures istungisaalis on kaks lippu – vasakul Läti Vabariigi puna-valge-punane ja paremal Euroopa Liidu tähelipp. Eesti riigikogu hoone esinduslikus valges saalis oli veel kümmekond päeva tagasi neli lippu – kaks Eesti Vabariigi sini-must-valget ja kaks Euroopa Liidu oma. Riigikogu uus esimees, rahvuskonservatiiv Henn Põlluaas andis korralduse Euroopa Liidu lipud ära viia ja ka nende asemele panna Eesti lipud.
See kõik juhtus mõned päevad enne seda, kui Eesti tähistas 15 aasta möödumist meie ühinemisest Euroopa Liiduga. Võib-olla juhus, aga igatahes tähelepanuväärne kokkusattumus.
Riigikogu hoone siseelu korraldab riigikogu kantselei ja tähtsamates küsimustes parlamendi juhatus, kuhu lisaks EKRE Henn Põlluaasale kuuluvad kaks riigikogu aseesimeest – Helir-Valdor Seeder Isamaast ja Siim Kallas Reformierakonnast. Riigikogu juhatus Euroopa Liidu lippude rullikeeramist ja valgest saalist ära viimist ei arutanud, see oli Põlluaasa ainuotsus. Kui juhatus oleks arutanud, jäänuks lipud alles, sest juhatus otsustab konsensuslikult ja Siim Kallas ei nõustunuks sellega.
Nüüd tahabki Kallas esmalt arutelu riigikogu juhatuses ja kui seal otsust ei sünni, on ta edasi valmis viima Euroopa Liidu lippude küsimuse hääletuseks parlamendi suurde saali.
Milliste tühiste asjadega riigikogu tegeleb, vaadaku parem ääremaastumise, sotsiaalse kihistumise, inimeste toimetulemise poole, võib selle peale öelda.
Aga lipp on sümbol. Lipu toomine on jõuline sümbol ja lipu äraviimine veelgi jõulisem. See võib omandada märgilise tähenduse, mille peale keegi tunneb kahjurõõmu, et nii ongi "neile" vaja, ja keegi ängistust, et kuhu Eesti nüüd pöördub.
"Ma ei arva, et Eestis on midagi pea peale pööratud," ütles peaminister Jüri Ratas KEI valitsuse – Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni – kohta. Ratase kinnitusel hoiab Eesti jätkuvalt sama kurssi välis- ja julgeolekupoliitikas.
Peaminister ei saagi midagi muud öelda. Pealegi on peaministril suur mure. Tema teise valitsuse ametisse asumine läheb keerulisemalt kui see on olnud seni ükskõik millise varasema valitsuse puhul.
Küsimus pole praegu vaid üks ööpäev välismajanduse ja infotehnoloogiaministrina töötanud Marti Kuusiku lahkumises, sest tema kohale tõusid perevägivalla kahtlused. Küsimus pole praegu ka president Kersti Kaljulaidi soovimatuses õnnitleda riigikogu suures saalis 29. aprillil äsja ametivande andnud uusi ministreid.
Küsimus on põhimõtete ja väärtuste vundamendis, millele toetub Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus.
Ärme räägi siin mõtete ja lausete viimistletud kogumist, mida nimetatakse koalitsioonilepinguks, vaid märkidest ja sümbolitest, mida see valitsus – ka iga võimuerakond eraldi, millest kokku saabki kogu valitsuse poliitika – oluliseks peab.
Seni on iseseisvuse taastanud Eesti valitsustele olnud selleks ka euroopalikkus, mida sümboliseerib Euroopa Liidu lipp, mis nüüd riigikogu hoone valgest saalist ära viidi.
Loodetavasti tuuakse need lipud meie rahvusliku võimukantsi, Toompea lossi valgesse saali, sini-must-valge kõrvale tagasi. Ja miks mitte lisada neile siis ka NATO lipp? Euroopa Liit ja NATO on ühendused, millega Eesti inimeste enamus on tahtnud liituda, mis on kaitsnud meie julgeolekut ja edendanud üldist heaolu ning millesse kuulumist toetab praegu kolm neljandikku elanikest. | Toompea loss ja ära viidud Euroopa Liidu lipud | https://www.err.ee/936463/toompea-loss-ja-ara-viidud-euroopa-liidu-lipud | Mida tähendab Euroopa Liidu lippude äraviimine riigikogu hoone valgest saalist, küsib nädalakommentaaris ajakirjanik Toomas Sildam. |
Kahekordne maailmameister Nikolai Novosjolov (11. asetus) kaotas Puero Rico esindajale Hector Maisonetile (54.) 14:15.
Peeter Turnau (37.) jäi alla jaapanlasele Masaru Yamadale (28.) 12:15 ja Sten Priinits (46.) Iisraeli esindajale Ido Harperile (19.) 12:15. | Eesti epeemehed olid GP-etapil Kolumbias edutud | https://sport.err.ee/936460/eesti-epeemehed-olid-gp-etapil-kolumbias-edutud | Epeevehklemise GP-etapil Kolumbias Calis ei pääsenud ükski kolmest Eesti mehest individuaalturniiril 64 hulgast edasi 32 sekka. |
2.04 USAs Columbuse (CA) Coca-Cola Space Science Centeris on kavas Arvo Pärdi teosed "Peegel peeglis", "Summa", "The Deer's Cry". Ianthe Marini juhatusel on ettekandjaiks Jefferson Downs (tšello) ning Columbus State University Singers. * USAs, kontserdipaigaks North Little Rocki (AR) St. Luke's Episcopal Church, kõlavad Pärdi teosed "Peegel peeglis" ja "Fratres", mängivad Andrew Irvin (viiul)ja Julie Cheek (klaver). * Londonis (UK, St. Stephen Walbrook) tuuakse ettekandele Arvo Pärdi "Da pacem Domine", "Magnificat", "Nunc dimittis" ning "Tribute to Caesar", esineb Chandos Chamber Choir, juhatab James Davey.
2.04 Annely Peebo laulab ViiniVolksoperis etenduvas Wagneri ooperis "Lendav hollandlane" Mary osa, dirigent on Marc Piollet ja lavastaja Aron Stiehl.
2.04 EMTA koorijuhtimiseriala tudeng (Tõnu Kaljuste klass) Nele Erastus saab II aldirühma lauljaks Maailma Noortekooris. Žürii valib koori uue koosseisu 250 kandidaadi hulgast, 56 lauljat 27 maalt. Maailma Noortekoori suvesessioon toimub 14. VII - 4. VIII 2019 Lõuna-Prantsusmaal. Kümnepäevasele prooviperioodile järgneb kontserdireis vaimuliku muusika festivalile Portugalis Lissaboni Sylvanèsi kloostris. Sessioon lõpeb "Choralies" festivaliga Prantsusmaal Provence'i Alpides Vaison-la-Romaine'is.
2.–5.04 Eduard Tubina Kontrabassikontserdi harukordne ettekannete rida, mis olnud märtsis, nüüd aprillis Saksamaal neljal kontserdil Krefeldi ja Mönchengladbachi teatri orkestri Niederrheinische Sinfoniker (peadirigent Mihkel Kütson) kavades, solistiks Bogusław Furtok, juhatab Friedemann Layer. Kontserdid leiavad aset 2. ja 5. IV Krefeldi Seidenweberhausis ning 3. ja 4. IV Mönchengladbachi teatri kontserdisaalis. Märtsi kaks Tubina esitust toimusid Saksamaal Mannheimis ning üks veel USAs Horshami orkestrilt keskuses The Capitol.
2.-26.04 Jazzpianist Kristjan Randalu 15 esinemist Saksamaal, Šveitsis, Venemaal, Ungaris ja Poolas. 2.-7. IV bassisti ja helilooja Petros Klampanise trioga, trummidel Bodek Janke: 2. IV Müncheni 'Unterfahrt', 5. IV Berliini 'Silent Green', 6. ja 7. IV Šveitsis Muri linnas Caspar Wolfi muuseumi avamisel kavaga "Musig im Pflegidach"; 13.-18. IV Bodek Jankega tema uue plaadi "Song" esitlusreisil, ansamblis veel Shishani (laul, kitarr) ja Josh Ginsburg (bass), kokku 8 kontserdiga Venemaal: 13. IV kaks esinemist Butmani klubis Moskvas, 14. ja 15. IV neli kontserti klubis 'White Rabbit' Tšeljabinskis ning 16. IV kaks kontserti Jekaterinburgi klubis 'Everjazz'. 18. ja 19. IV mängib Randalu duos USA saksofonisti Dave Liebmaniga, esinetakse Budapesti kevadfestivalil Budapesti Music Centeri kontserdimajas ning 19. IV samas salvestamas, kava "Lost Pictures at an Exhibition" (Mussorgski "Pildid näituselt" põhjal); 26. IV astub Randalu üles koos Poznańi Filharmoonia orkestriga Adam Mickiewiczi ülikooli auditooriumis, ta mängib solistina Krzysztof Komeda mälestusaasta projektis "Café Komeda", dirigendiks Patryk Piłasiewicz.
3.04 USAs Saint Pauli (MN) Muusikakonservatooriumis mängib klaveriduo Oleg Levin ja Ivan Konev Arvo Pärdi teose "Pari intervallo".
3.-6.04 Noor laulja, viiuldaja ja helilooja Marianne Leibur tuleb võitjaks rahvusvahelisel jazz-artistide konkursil (lauljad ja pianistid) Riga Jazz Stage, saavutades lauljate esikoha ja Raimonds Paulsi poolt väljaantava eripreemia.
3.-7.04 Eesti kultuuri päevad New Yorki Eesti Majas: kontsertide hulgas on sh 6. IV Grete Paia ja Uku Suviste kava "Ma tahan olla öö", kus tuleb esitusele Eesti levimuusika paremik, lauljaid saadab kitarrist Oliver Mazurtshak. 7. IV toimub kontsert "Kummardus Laulupeole" Immanuel Lutheri kirikus, kus eeloleva laulupeo laule esitavad Grete Paia, Raahel Pilpak ja Uku Suviste ning New Yorki Eesti segakoor Maaja Roosi juhatusel.
3.–17.04 Olari Eltsi kontserdid Soomes ja Jaapanis. Oma kauaaegse partneri Kymi Sinfonietta ees seisab Elts 3. IV Kotka kontserdimajas, 4. IV Kouvola Kuusankoskitalos ja 5. IV Helsinki Temppeliaukio kirikus, sündmuseks Erkki-Sven Tüüri teose "Phantasma" maailma esiettekanded, samas kõlamas ka Kalevi Aho Viiulikontsert nr. 2 (solistiks Elina Vähälä) ja Beethoveni Sümfoonia nr. 1. 11. IV dirigeerib Olari Elts Vaasa Linnaorkestri ees Vaasa kaupungintalos: kavas Mozarti Klaverikontsert nr. 20 d-moll KV 466, solistiks Irina Zahharenkova, ettekandel veel Peter Eötvösi "Dialoogid Mozartiga – Da capo", Valentin Silvestrovi "The Messenger" ja Mozarti Sümfoonia nr. 40 g-moll KV 550. 17. IV seisab Elts Yomiuri Nipponi sümfooniaorkestri ees Tokyo Suntory Hallis, kus Tüüri "Phantasma" saab ka Jaapani esiettekande, samuti on kavas Stravinski Viiulikontsert D-duur, solistiks norralanna Vilde Frang, Takemitsu "Star-Isle" ja Sibeliuse Sümfoonia nr. 5. Tüüri uusteose on tellinud ühiselt Kymi Sinfonietta, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Yomiuri Nipponi sümfooniaorkester. Eestis kõlab Tüüri uus teos 4. X tema 60. sünnipäeva puhul autorikontserdil Estonias.
4. ja 7.04 Risto Joost dirigeerib Tšehhimaal ja Šveitsis. 4. IV leiab aset Joosti kontsert Ostrava Janáčeki filharmoonia orkestriga Ostrava linna kultuurikeskuses, kavas Dvořáki "Scherzo capriccioso" op. 66, Prokofjevi Klaverikontsert nr. 5 G-duur op. 55 (solistiks Denis Kozhukhin), Bartóki Süit balletist "Võlumandariin" ning Liszti "Prelüüdid". 7. IV on Joostil kontsert Lausanne'i kammerorkestri ees, ta juhatab Salle Metropole'is Mozarti teoseid, Viiulikontserti nr. 3 (solist Alexi Kenney) ja Sümfooniat nr. 35.
5.04 Saksamaal Hannoveri Sprengeli muuseumis on ettekandel Arvo Pärdi "Stabat Mater". Esitajad: Ania Vegry (sopran), Marlene Gaßner (alt), Uwe Gottswinter (tenor) ning Flex Ensemble'i keelpillitrio: Kana Sugimura (viiul), Anna Szulc-Kapala (vioola), Martha Bijlsma (tšello).* Portugalis Lissaboni St. Roque kirikus on ettekandel Pärdi "Adam's Lament", esitavad Coro e Orquestra Gulbenkian Tõnu Kaljuste juhatusel, samas on kavas ka Tigran Mansuriani "Requiem", solistideks Cecília Rodrigues (sopran) ja Armando Possante (bariton).* Itaalias Oropa Basilico Santuarios kõlab Pärdi "Stabat Mater", ettekandjaiks Zsuzsi Tóth (sopran), Barnabás Hegyi (kontratenor), Olivier Berten (tenor) ning Goeyvaerts String Trio. Pärdi teos on samal koosseisul ka Challenge Classic plaadile mängitud.
5.–7.04 Anu Tali dirigeerib USAs Sarasota Orkestri ees selle peadirigendina kolm kontserti pealkirjaga "Peace and Joy" Sarasota Van Wezel Performing Arts Hallis. Ettekandele tulevad Schönbergi "Friede auf Erden" ja Beethoveni Sümfoonia nr. 9, kaastegevad on Choral Artists of Sarasota, solistideks Elizabeth Baldwin (sopran), Blythe Gaissert (alt), Miles Mykkanen (tenor) ja Branch Fields (bass).
5.-10.04 Schumann Quartetti esinemised, vioolal mängib Liisa Randalu, 5. IV Saksamaal Bruchsali lossi kammersaalis, 6. IV Šveitsis Zug'i Theater Casinos, järgmised kõik Saksamaal: 7. IV Düsseldorfis Museum Kunstpalasti Robert-Schumann-Saalis, 8. IV Berliini Filharmoonia kammersaalis, 10. IV Schweinfurti linnateatri suures majas. Kavades Mendelssohni kvartett nr. 1 Es-duur, Beethoveni kvartett nr. 15 a-moll, Janáčeki kvartett nr. 2 "Intiimsed kirjad", Weberi Klarnetikvintett B-duur op. 34 (kaastegev klarnetil Andreas Ottensamer).
6.04 Arvo Pärdi muusikat: USAs New Yorkis (Level 2 Gallery, Hudson Yards' Art Center) avatakse keskus The Shed Arvo Pärdi, Steve Reichi ja Max Richteri muusikaga. * Šveitsis Lugano kirikus Evangelica Riformata mängib organist Alessandro Passuello Pärdi teose "Annum per annum". * Poolas Krakowi Częstochowa Jumalaema kirikus kantakse ette Pärdi teosed "Berliner Messe", "Stabat Mater" ja "Trisagion", esitajaiks Cracow Singers ja Sinfonietta Cracovia, dirigendiks Jurek Dybał. Kontsert on pühendatud apostel Johannes Paulus II esmakordsele visiidile Poolasse. * Saksamaal Wiesbadeni Evangelische Bergkirches kantakse ette Pärdi "Passio", üles astuvad Kantorei der Bergkirche, Kammerorchester Capella Montana ja kuus vokaalsolisti, juhatab Christian Pfeifer. * Šveitsis Aarau kultuuri- ja kongressikeskuses kõlab Pärdi "Cantus …", mängib Kammerorkester 65, juhatab Alexandre Clerc. Kava kordub 7. IV Wettingenis (Musiksaal Margeläcker).
* Hollandis Breda Sacramentskerkis esitab teose "Kanon pokajanen" Kamerkoor Kwintessens, juhatab Ralf Boesten.
6. ja 12.04 Hollandis tegutsev sopran Aile Asszonyi laulab nimiosa Richard Straussi ooperi "Elektra" kahel etendusel Saksamaal Bonni teatris, uuslavastuse teeb Enrico Lübbe, dirigeerib Dirk Kaftan.
6.–20.04 Mihkel Kütson juhatab Saksamaal Krefeldi ja Mönchengladbachi teatri peadirigendina 6. IV Francis Poulenci ooperit "Karmeliitide dialoogid", lavastuse teeb Beverly Blankenship, ning 18. ja 20. IV Mussorgski ooperit "Boriss Godunov", mille lavastajaks on Agnessa Nefjodov.
6.-7.04 ERRi segakoor esineb kahe kontserdiga Peterburis. Esimese kava laulab koor Peterburi etnograafiamuuseumi soome-ugri saali treppidel, kus publik saab kontserdist osa Muhu ja Saami rahvarõivaste kõrval. Teine kava lauldakse Jaani kiriku täissaalile, esitamisel Eesti muusika, ja enamus lugusid eelseisva lalupeo repertuaarist, dirigentideks Hirvo Surva ja Mai Simson.
6.-27.04 Kadri Voorandi esinemised duos koos bassist Mihkel Mälgandiga: 6. IV Saksamaal Münchenis, Unterfahrt Jazz Clubis (siin mängis 2. IV ka Kristjan Randalu), 12. IV Šveitsis Radio RSI Luganos, samal päeval ka Itaalias Milanos Rosetum Jazz festivalil, 27. IV Soomes Espoos, 33. festivalil April Jazz, Jazz & Blues Club (Soome Instituudi toetusel).
6.-30.04 Ooperibass Koit Soasepp laulab Verdi "Aida" uuslavastuses Soome Rahvusooperis Egiptuse kuninga osa, kokku 6 etendust, lisaks kaks veel maikuul. Dirigendiks on Patrick Fournillier, lavastaja Georg Rootering, nimiosa laulab Põhja-Osseetia sopran Veronika Džihhojeva, Amnerist Soomes töötav venelanna Anna Danik.
7.04 Arvo Pärdi muusika esitusi. Kanadas Brockville'is (St. John's United Church) mängib Philip Chiu Arvo Pärdi teose "Aliinale". * USAs Saint Paulis (MN, Central Presbyterian Church) kõlab Arvo Pärdi "Berliner Messe", Jennifer Andersoni juhatusel esitab selle Central Presbyterian Church Choir. * USAs New Yorkis (Warburg Lounge, 92Y) esitavad Pärdi teose "Fratres" Jun Lin (viiul) ja Eri Kang (klaver). * Hollandis Hilversumi Regenboogkerkis mängib Pärdi pala "Pari intervallo" organist William Hill. * USAs Charlotte'is (NC, St. Ann Catholic Church) on ettekandel sarjas Gaudium Musicae Pärdi "Passio", esitajaks VOX ja The Firebird Arts Sinfonia, juhatab David Tang. "Passio" kordub veel samal õhtul St. Patrick Cathedralis, 14. IV aga Charlotte'i Sharon Presbyterian Churchis * Saksamaal Müncheni St. Benno kirikus on 7. IV ettekandel "Fratres". Mängib Freies Landesorchester Bayern, dirigendiks Anton Wiener. Pärdi teos kõlab kavas kõrvuti Mozarti "Requiemiga". * Pärdi sama teos on ettekandel ka Šveitsis Zürichi Neumünsteri kirikus, viiulisolistiks Sergio Marrini, mängib Neumünster Orchester Zürich, juhatab Christoph Rehli. * Bulgaaria duo Jitka Hosprova (vioola) ja Ivo Varbanov (klaver) mängib Pärdi "Fratrest" Tšehhis Praha Smetana muuseumis.
8.04 Saksamaal Bremeni Sendesaalis toimub sarjas "Residenz at Sendesaal" Erkki-Sven Tüüri autorikontsert, kus tema kammermuusikat mängivad Signum-Quartett, Yxus Trio (Harry Traksmann - viiul, Leho Karin - tšello, Marrit Gerretz-Traksmann - klaver), viiuldaja Florian Donderer ja tšellist Tanja Tetzlaff. Selles kavas kõlavad "Fata Morgana", "Synergie", "Lost Prayers" ja "Lichttürme".
9.04 Austrias Tirooli lihavõttefestivalil mängib Ensemble Recherche Helena Tulve teose "Stream", kontsert Salzlager Hallis.
10.04 Itaalias L'Aquila Auditorium del Parcos on ettekandel Arvo Pärdi "Fratres". Mängivad Daniele Orlando (viiul) ja I Solisti Aquilani. Dirigeerib Amaury du Closel.
10.-14.04 Paavo Järvi kontserdid Zürichi Tonhalle-Orchesteriga, 10.-12. IV Zürichis Tonhalle Maag'is (sh 11. IV kaks kontserti) ning 14. IV külaliskontsert Varssavi Filharmoonia kontserdisaalis. Kavas Messiaeni "L'Ascension", Beethoveni Klaverikontsert nr. 3, solistiks Arcadi Volodos, ning Beethoveni Sümfoonia nr. 4.
11.04 Rootsis Göteborgi Kristus Konungeni kirikus esitatakse Arvo Pärdi "Passiot". Ettekande teevad Mats Persson (Kristus), Johan Christensson (Pilatus), Karin Lundström, Maria Palmquist, Martin Thörnquist, Torbjörn Tällberg Martins, Kristus Konungens Vokalensemble, instrumentalistid Göteborgi sümfooniaorkestrist. Juhatab Samuel Eriksson. * Roomas Teatro Argentinas kõlab Arvo Pärdi "Fratres". Ettekande teevad Mario Brunello (tšello), Gabriele Rampogna (löökpillid) ning Coro del Friuli Venezia Giulia, juhatab Cristiano dell'Oste.
11. ja 12.04 Kristiina Poska dirigeerib Rootsis kaht Nordiska Kammarorkesterni kontserti kahe Eesti teosega kavas – Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia nr. 8 ja Helena Tulve "Anastatica", veel on ettekandel Schumanni Tšellokontsert a-moll op. 129, solist Antonio Hallongren, kontserdipaikadeks Sundsvalli Tonhallen ja Sollefteå kultuurikeskus Hullsta Gård. Lisaks juhatab Poska Londonis Inglise Rahvusooperis Coliseumis Lehári operetti "Lõbus lesk" (lavastajaks Max Webster), etendused toimuvad kahasse dirigent Martin Fitzpatrickuga 1., 4. ja 13. IV.
12.04 Akordionist ja folkmuusik Tuulikki Bartosik esineb koos WoJa (World Jazz Music) muusikute, bassist Lauri Antila ja klarnetist Peter Bothéniga Rootsis Haninge kommuuni Brandbergen Centrumis, kavas sh Michel Bismut jt.
12.04 Arvo Pärdi muusikaga: UK-s Oxfordi Merton Chapelis kõlab Pärdi "Da pacem Domine", esitab The Riga Vocal Quartet, juhatab Christopher Walsh Sinka. Kava pealkirjaks on "Exile Meditations". * Taanis Kopenhaageni Trinitatis Kirkes on etttekandel Arvo Pärdi "Most Holy Mother of God", laulab Ars Nova Copenhagen, juhatab Paul Hillier. * Poolas Gdanski Oliwa katedraalis mängitakse Pärdi teost "Fratres", soleerib viiulil ja juhatab Robert Kwiatowski, koos temaga Orkiestra Polskiej Filharmonii Baltyckiej. * Austraalias Melbourne'is Brightoni St. Andrew'si kirikus tuleb ettekandele "Passio", esitavad The Song Company, Choir of Trinity College Melbourne, dirigendiks Christopher Watson. Kava korratakse 13. IV Melbourne'is Parkville'i Trinity College Chapelis * USAs Bostonis (MA) New England Conservatory Jordan Hallis on ettekandel Pärdi "Silouan's Song", selle esitajaks on 15-liikmeline vokaal-instrumentaalgrupp A Far Cry. * Hollandis Leideni Stadsgehoorzaalis kõlab "Stabat Mater", solistideks Keren Motseri (sopran), Eesti lauljatar Kai Rüütel (metsosopran), Erik Slik (tenor), mängib New European Ensemble.
12.–18.04 Metsosopran Kai Rüütel soleerib Pärdi ja Pergolesi teostes Hollandis. Ta astub üles New European Ensemble'iga 12. IV Leideni Stadsgehoorzaalis, 13. IV Haagi Nieuwe kerkis, 14. IV Heerlenis Parkstad Limburg Theateris ning 16. IV Den Boschi Willem II kontserdimajas. Kavas "Stabat Mater" kõlavad kõrvuti Arvo Pärdi "Stabat Mater" (1985) ja Giovanni Battista Pergolesi samale tekstile 250 aastat varem loodud "Stabat Mater". Soleerivad veel Keren Motseri (sopran) ja Georgi Sztoyanov (tenor). 18. IV esitatakse Pärdi "Stabat Mater" Amsterdami Concertgebouw's kõrvuti Sofia Gubaidulina teostega "Pilgrims" ja "Sotto voce".
13.04 Arvo Pärdi loomingu esitusi. USAs Alexandria (VA) St. Mary basiilikas kannab St. Mary Schola Cantorum David Ellioti juhatusel ette Arvo Pärdi teose "Stabat Mater". * Malta saarel Floriana Robert Samut Hallis laulab KorMalta Pärdi teost "Magnificat", juhatab Michelle Castelletti. * UK-s Londonis St. Pancrase kirikus laulab East London Chorus oma kavas "Da pacem Domine", juhatab Jessica Norton. Kava pealkirjaks on "Songs of Devotion". * UK-s Farnhami St. John's Church on kontserdipaigaks, kus kõlavad "Cantus Britteni mälestuseks" ja "Fratres", need esitab Stoke Poges Chamber Orchestra Andrew Langley juhatusel. * Šotimaal Edinburgh's
(St. Mary's Episcopal Cathedral) tuuakse publiku ette Pärdi "Passio", esitajaiks Reid Consort ja Instruments of the Reid, juhatab Cole Bendall. * Hollandis Haagi Nieuwe Kerkis etendatakse Pärdi "Stabat Materit", esinevad Keren Motseri (sopran), Kai Rüütel (metsosopran), Erik Slik (tenor) ning New European Ensemble. * Hollandis Haagi Scheveningeni Oude Kerkis esitatakse suurteost "Kanon pokajanen", üles astub Kamerkoor Kwintessens, juhatab Raoul Boesten.
13.04 Eesti Naislaulu Seltsi kooride kontsert "Meie arm – Meidän armo" Helsinkis Alppila kirikus. Kontserdiga märgitakse Eesti 150-aastast laulupeotraditsiooni. Üles astuvad Haapsalu neidudekoor Canzone (dirigent Ulrika Grauberg), Tallinna Reaalkooli tütarlastekoor (dirigent Heli Roos), Pärnu Muusikakooli neidudekoor Argentum Vox ja Noorte naiste koor Leelo Vol2 (dirigent Toomas Voll), kontsertmeistriteks Eneken Viitmaa, Õnne-Ann Roosvee ja Rain Rämmal. Kokku on laval ca 130 lauljat, kavas eestikeelne koorimuusika traditsioonilisemast repertuaarist kuni viimase aja uuemate autoriteni. Kontserdi kunstiline juht on Toomas Voll.
13.04 Ansambel Curly Strings esineb Soomes Espoos rahvamuusika festivalil JuuriJuhla RotFest 2019 (5.-13. IV) selle lõpupäeval Leppävaara sellosalis.
13.-24.04 Eesti bariton Lauri Vasar esineb Don Carlose osa täitjana Prokofjevi ooperis "Kihlus kloostris", mille uuslavastus on publiku ees 13., 17. ja 22. IV Berliini Riigiooperis. Ooperi dirigent on teatri muusikadirektor Daniel Barenboim, lavastuse teinud Dmitri Tcherniakov.
14.04 Kristiina Rokashevich mängib soolokontserdi Saksamaal Hamburgi konservatooriumis, kavas Debussy, Ravel, Janáček, Thomas Adesi Kolm masurkat op. 27, Kodály. Sama harukordset ning tuumakat kava mängib ta enne Londonis 5. IV ja 9. IV (Imperial College ja Linklaters Auditorium) ning pärast 25. IV Hamburgis Desy Auditoriumis.
14.04 Arvo Pärdi "Credo" kõlab Hispaanias Valencias, esitajaks Orquestra Simfònica de la Ribera, dirigendiks Júlia Oltra. * USAs Mishawaka (IN) St. Monica katoliku kirikus on palmipuudepüha kontserdil kavas Pärdi "Stabat Mater", esitavad Sacred Music at Notre Dame'i muusikud, juhatab Zen Kuriyama. * USAs Blufftonis (SC) kõlab Pärdi "Peegel peeglis", esitajaiks Chee-Yun (viiul), Edward Arron (tšello), Jeewon Park (klaver), Andrew Armstrong (klaver), kontserdipaigaks on University of South Carolina Beaufort. * Saksamaal Freiburgi Ludwigskirches kõlab Pärdi "Passio", esitajaiks Herdermer Vokalensemble koos kuue vokaalsolistiga, juhatab Stefan Poll. * Saksamaal Stuttgarti Leonhardskirches on kavas Pärdi "Adam's Lament", esitavad Stuttgarter Choristen, Südwestdeutsches Kammerorchester Pforzheim, Stuttgarter Bläservereinigung. Dirigeerib Hendrik Haas, kontsert palmipuude pühaks.
14.04 Tšehhimaal Brnos leiab lihavõttefestivalil (Velikonocni Festival) aset Toivo Tulevi uue teose "So Shall He Descend" solistidele, koorile ja orkestrile esiettekanne. Kontsert toimub Brno Peeter-Pauli katedraalis festivali avaõhtul. Uudisteose on tellinud Brno Filharmooniaorkester selle festivali jaoks, esitajaiks solistid Ivana Rusko, Bettina Schneebeli, Jaroslav Březina ja Jiří Hájek, coro piccolo: naishääled Aneta Bendová Podracká, Jana Vondrů ja Pavla Radostová, segakoor Ars Brunensis (dirigent Dan Kalousek) ning Brno Filharmooniaorkester dirigendikuulsuse Dennis Russell Daviese juhatusel. Enne kontserti, 10. ja 11. IV, toimuvad Tulevi loengud oma muusikast Brno Masaryki ülikooli kunstide teaduskonnas.
14. ja 16.04 Šoti-Eesti duo, viiuldaja Michael Foyle ja pianist Maksim Štšura, mängib kaks kava Hollandis. 14. IV antakse 'kohvikontsert' Delfti linnas Theater de Veste's ning 16. IV Groningenis kultuurikeskuse De Oosterpoort väikeses saalis. Korraldajaks Groningsche Muziekvereeriging. Kontserdid on pühendatud saja aasta möödumisele Esimesest maailmasõjast ("The Great War Centerary"). Ettekantavate heliloojatena on aprilli kavades Beethoven, Janáček ja Prokofjev, pm sonaadid, varasemates kavades veel ka Elgar, Debussy, Respighi, kes kõik on noil aegul elanud. Sama pealkirjaga CD kohta (firma Challenge Classic, müügil al. 11. XI 2018) on ilmunud kiitvad arvustused: see oli nädala plaat (NPO Radio 4), ajakirja BBC Music Magazine 2019 veebruarinumbris, Hollandi ajakirja Luister Magazine kõrgeim hinne 10. Duo teine CD Penderecki ja Lutoslawski kammerteostega (firma Delphian Records, 25. I 2019) toodi kiitvalt esile ajakirja Gramophone Magazine märtsinumbris jne.
14. ja 21.04 Erkki-Sven Tüüri Viiulikontsert nr. 2 kõlab Hugo Ticciati esituses ja juhatusel 14. IV koos rootsi kammerorkestriga O/Modernt Lätis Pēteris Vasksi festivalil "Lonely Angel" Vidzeme kontserdisaalis Cēsises. 21. IV tuleb Viiulikontsert nr. 2 ettekandele ka Ukraina Rahvusliku kammeransambli Kiievi Solistid kontserdil Ukraina Rahvusliku Filharmoonia saalis Kiievis, taas solistiks ja dirigendiks Hugo Ticciati.
15.04 USAs Lamonis (IA) mängitakse Arvo Pärdi teoseid "Arbos" ja "Fratres". Kontserdipaigaks on Carol Hall Shaw Centeris, Gracelandi ülikoolis. Mängib Graceland University Band Chee Weng Yimi käe all. Kontserdi pealkiri "Poetic Beauty". * Itaalias Cuneo's Sacro Cuore di Gesù kirikus kõlab Arvo Pärdi "Salve Regina". Esitajaiks on Cuneo konservatooriumi üliõpilased ja Umberto Bo orelil, juhatab Daniele Bouchard.
15. ja 17.04 Itaalias elav metsosopran Külli Tomingas osaleb solistina kahel kontserdil oma kodulinnas Milanos. Esitamisel on Pergolesi "Stabat Mater", mil sopranisolistiks on Aurora Tirotta, koostöös Ensemble Nuova Cameristica, kontserdipaikadeks Chiesa Santa Maria del Suffragio ja Chiesa del Rosetum.
15.-28.04 Eesti noor sopran Mirjam Mesak laulab Baieri Riigiooperis Münchenis Tšaikovski ooperi "Jolanta" uuslavastuses nimiosa. Etendused toimuvad 15., 18., 20., 22., 25. ja 28. IV. Ooperit dirigeerib Alevtina Ioffe, lavastajaks on Axel Ranisch.
16.04 Taanis Kopenhaageni Trinitatise kirikus on esitamisel Arvo Pärdi "Stabat Mater", selle kannb ette Trinitatis Ensemble. * Iirimaal Dublinis Rahvuslikus kontserdimajas on ettekandel Arvo Pärdi "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", mängib RTÉ Concert Orchestra Jonathan Bloxhami dirigeerimisel.
17.04 Rootsis Stockholmi Gustaf Vasa kirikus on kavas Arvo Pärdi "Passio", esitavad Niklas Engquist (Pilatus), Mattias Nilsson (Jeesus), Evangelistid: Jessica Bäcklund, Mia Lundell, Love Trunner, Rickard Collin, Gustaf Vasa Kammarkör, Kungliga Hovkapellet instrumentalistid, Maria Fredén ja Olof Andersson (orel), dirigeerib Lars Fredén.
18.04 Vokaalansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel esitab Arvo Pärdi suurteose "Passio" ("Passio Domini nostri Jesu Christi secundum Joannem") Belgias Antwerpeni kontserdikeskuses Amuz. * Pärdi "Passio" on ettekandel ka Saksamaal Frankfurti/M Heiliggeistkirches. Teose esitavad Florian Küppers (Jeesus), Christian Rathgeber (Pilatus), Jasmin Maria Hörner (sopran), Christian Rohrbach (alt), Erik Reinhardt (tenor), Richard Logiewa (bass), Swantje Hoffmann (viiul), Martin Letz (oboe), Anna-Lena Perenthaler (tšello), Erik Messmer (fagott), Petra Morath-Pusinelli (orel) ning Monteverdi ja Bachi kogu kooriloomingut tundev Bachchor Mainz peadirigent Ralf Otto juhatusel.* Šveitsis St. Galleni St. Fideni katoliku kirikus on ettekandel Arvo Pärdi teos "An den Wassern zu Babel sassen wir und weinten", esitab Collegium Musicum Ostschweiz, Andrea Jäckle orelil, juhatab Eckart Manke. Kava korratakse 19. IV Teufeni Evangelische Kirches.
18. ja 20.04 Eesti noor lauljatar Tuuri Dede esineb Mozarti "Reekviemi" ettekandel metsosopranisolistina Kopenhaageni kontserdisaalis Taani Rahvusliku sümfooniaorkestriga. Juhatab ka lauljana tuntud Barbara Hannigan, teised solistid on Ylva Stenberg (sopran), Elgan Thomas (tenor) ja Erik Rosenius (bass), kaastegev on DR (Taani raadio) kontsertkoor. Kavas veel Bergi Viiulikontsert (solist Veronika Eberle) ning Luigi Nono "Djamila Boupacha".
18.-28.04 Ansambli Ewert and The Two Dragons esinemised Hollandis, Belgias, Ssaksamaal, Ungaris ja Tšehhis: 18. IV Hollandis Amsterdami Paradiso, 19. IV Groningeni kultuurikeskuses De Oosterpoort, 20. IV Utrechtis Tivoli Vredenburg, 23. IV Belgias Antwerpeni Bonfire Lakes I Trix, 24. IV Hamburgis Nochtspeicher, 25. IV Berliinis festivalil Musik & Frieden, 27. IV Ungaris Budapesti A38 Hajo (välja müüdud), 28. IV Tšehhimaal Prahas klubis NoD.
19.04 Saksamaal Burghauseni Heilig-Kreuz-Kirches tuleb ettekandele Arvo Pärdi "Passio", esinevad Benjamin Sattlecker (Jeesus), N.N. (Pilatus), Maria Ladurner (sopran), Yasuyo Asano (alt), Bernhard Teufl (tenor), Georg Klimbacher (bass), Helmut Lorenz (viiul), Julia Ammerer (tšello), Katja Lauter (fagott), Hideki Machida (oboe), Alexandra Helldorff (orel) ja Ensemble SÆSCH Chor, dirigeerib Michael Frohnmeyer. * Arvo Pärdi "Vater unser" on esitamisel Itaalias Sienas Chigi-Saracini palees, esitajaks Coro della Cattedrale di Siena "Guido Chigi Saracini", juhatab Lorenzo Donati. * Arvo Pärdi "Passio" on ettekandel ka Singapuris Esplanade Concert Hallis, esinevad Choir of St. James'i solistid ning Sydney Schola Cantorum Singapore, dirigeerib Michael Leighton Jones.
20.04 Arvo Pärdi teose "Peegel peeglis" esitavad David Garrett (tšello) ja Gregory Norton (orel), kontserdipaigaks USAs Pasadena (CA) First United Methodist Church. * Saksamaal Alpirsbachis mängib Süddeutsche Camerata Carmen Jauchi juhatusel Arvo Pärdi teose "Fratres", kontserdipaigaks Evangelischen Kirchengemeinde Alpirsbach. * Arvo Pärdi pala "Aliinale" mängib oma klaverikavas ameeriklanna Sakurako Kanemitsu, esinemispaigaks USAs San Francisco (CA) Center for New Music.
21.04 Arvo Pärti mängitakse ka Hiinas Pekingis: teose "Peegel peeglis" mängivad Rahvusliku Sümfooniaorkestri liikmed. Kontsert toimub Pekingis keskuse National Centre for the Performing Arts kammersaalis.
21.04 Hanna-Liina Võsa Muusikalikooli õpilaste kevadkontsert New Yorki Eesti Majas, esitamisel tantsu- ja laulunumbreid Broadway kuulsamatest muusikalidest ning Eesti heliloojate poolt muusikalavastustele ja filmidele loodud palu.
21. ja 29.04 Annely Peebo etendused Viini Volksoperis Offenbachi "Hoffmanni lugudes" (Antonia ema hääl). Ooperi dirigent on Alexander Joel ja lavastuse teinud Renaud Doucet.
23.04 Argentinas Buenos Airese Teatro Colóni kammersaalis El Dorado mängib oma soolokavas Arvo Pärdi teose "Aliinale" pianist Alexandra Sostmann.
23.04 Tõnu Kõrvitsa "Lageda laulude" USA esiettekanne New Yorkis Carnegie Hallis Isaac Sterni Auditoriumis, esitajaks Lõuna-Mississippi Ülikooli koor ja orkester. Teost juhatab Gregory Fuller. Kontserdil laulab ka Voorhees Choir Rutgersi Ülikoolist (dirigent Brandon Williams). Kontserti esitleb New Yorki kontserdiagentuur National Concerts, mille juures Tõnu Kõrvits on resideeriv helilooja.
25.04 Hongkongis City Concert Hallis kõlavad Arvo Pärdi teosed "Silouan's Song" ja "Missa brevis" (esiettekanne Aasias). Mängib ansambel Cellistra. Ürituse korrraldab 2007. aastal asutatud Hongkongi rahvusvaheline tšelloühing.
25.04 Organist ja klavessinist Marju Riisikamp astub üles soolokavaga "Visioni dall'Estonia" kahel kontserdil Itaalias Bolognas – kell 20.45 St. Agata kirikus ja pärast seda St. Lorenzo kirikus. Tema kavades on Giovanni Gabrieli, Bernardo Storace ja Bernardo Pasquini teosed ning Schuberti, Rahmaninovi, Gerhard Lagrange, Dom Paul Benoît' ja Johann Sebastian Bachi muusika.
25.–30.04 Eesti Festivaliorkester (EFO) teeb Aasia-debüüdi, mängides kuus kontserti esmakordselt Jaapanis oma kunstilise juhi Paavo Järvi käe all. Kontserdid igal päeval, need leiavad aset mainekates saalides: Hamamatsu City Concert Hall, Fukui Harmony Hall, Nagoya Aichi Arts Center, Osaka Festival Hall, Hiroshima Bunka Gakuen Hall ning Tōkyō Suntory Hall. Paavo Järvi kavades on Eesti heliloojad Arvo Pärt ("Cantus in Memory of Benjamin Britten" igal kontserdil) ja Erkki-Sven Tüür ("Incantation of Tempest"/"Tormiloits" Osakas ja Tōkyōs). Euroopa suurest klassikast on ettekandel Tšaikovski Sümfoonia nr. 5, Sibeliuse Sümfoonia nr. 2, Viiulikontsert ja "Finlandia", Prokofjevi Viiulikontsert nr. 1 D-duur, solistiks on Midori. EFO kavade lisapaladeks on Sibeliuse "Valse triste", Alfvéni "Karjusetüdruku tants" ja Lepo Sumera "Kevadine kärbes". Jaapanisse sõidab Eesti Festivaliorkestri 84-liikmeline koosseis, esimeste viiulite rühmas on kuusteist mängijat. Eesti päritolu muusikuid on selles koosseisus 31, kes elavad ja tegutsevad Eesti kõrval Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides. Ühtekokku on orkestris muusikuid 23 maalt. EFO kontsertmeistriks on Florian Donderer, kes ühtlasi on ka pikka aega Järvi käe all tegutsenud Deutsche Kammerphilharmonie Bremen'i kontsertmeister. Reisi sealpoolne organiseerija on Japan Arts Corporation, korraldajaks Euroopast briti management Harrison/Parrott, toetajaiks sh Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium.
26.04 Belgia kammeransambel Trio O³, koosseisus Eugénie Defraigne (tšello), Léna Kollmeier (klaver) ja Lydie Thonnard (flööt) annab kontserdi Belgias Grimbergeni Sint-Servaas-basiilikas, kavas Erkki-Sven Tüüri "Dedication", Tõnu Kõrvitsa "Thulemaa laulud" ning Kaija Saariaho ja George Crumbi teosed.
27.04 Arvo Pärti esitamas: Oregon Repertory Singers laulab USAs Portlandi First United Methodist Churchis kaks kontserti Arvo Pärdi loomingust. Kavas pealkirjaga "White Light" tulevad ettekandele "Berliini missa", "Te Deum" ja "The Woman with the Alabaster Box". Koori juhatab Ethan Sperry, kava korratakse samas 28. IV. Kontserdid orkestri 45. hooaja lõpetuseks sarjas "White Light". * 27. IV San Francisco Bay Area Chamber Choir esitab Arvo Pärdi "Da pacem Domine", juhatab Ofer dal Lal, kontserdipaik on Berkley St. Mark's Episcopal Church (CA); kava korduspaik 28. IV Old Mission San Jose, Fremont (CA). * Norras Bergeni Johannese kirikus esitavad Pärdi muusikat Ole Bull Kammerkor ja Kammerkoor Venus, juhatab Jon Flydal Blichfeldt: "Bogoróditse Djévo", "Virgencita", "Ja ma kuulsin hääle ..." (esiettekanne Norras), 28. IV korratakse kava Norheimsundi kirikus. * USAs taas Pärdiga: "Berliner Messe" esitatakse Waukeshas (WI) Carroll University Shattuck Auditoriumis, laval on Carroll Chamber Singers ja Chamber Strings. * "Mozart-Adagio" ettekande teeb Trio Rodin Hispaaniast, see on külaliskontsert Iirimaal Wexfordi St. Iberiuse kirikus. * USAs Portlandis (OR) laulab Oregon Singers Ethan Sperry juhatusel Pärdi teosed "Berliner Messe", "Te Deum", "The Woman with the Alabaster Box", kontserdipaik on First United Methodist Church. * USAs San Francisco Lensic Performing Arts Centeris mängib Santa Fe Pro Musica Pärdi teose "Trisagion", dirigeerib Gemma New.
27.04 Eesti pianist Hando Nahkur annab sooloõhtu USAs oma kodulinnas Dallases (TX) Kawai Piano Gallerys, ettekandel John Adamsi, Erkki-Sven Tüüri ja Liszti loomingut. Kontsert kuulub sarja Dallas Goethe Center Concert Series.
28.04 Belgias Leuveni College'is mängib José Nuñez Ares oma klaverikavas Arvo Pärdi "Partita". * Šotimaal Aberdeeni St. Machari katedraalis on ettekandel Pärdi "The Beatitudes", esitajaiks Aberdeen Bach Choir, David Gerrard (orel) ja Roger Williams (orel), dirigeerib Peter Parfitt. Kava pealkirjaks on "I Was Glad".
28.04 Ühenduse Creative Europe programmi kuuluva Üle-euroopalise noorte heliloojate konkursi Discovering Young Composers of Europe (DYCE) finaalkontserdil Creative Europe esitavad neli ansamblit neljas linnas neljast Euroopa piirkonnast valitud kolm parimat teost. Eestit esindab teoste ettekandjana Ansambel U:, kelle kontsert Tallinnas Kanuti Gildi saalis toimub elavas ettekandes. 28. IV, kolme ülejäänud kooslust (Ansambel Cikada Oslost, Divertimento Ensemble Milanost ja ansambel Taller Sonoro Sevillast) saab publik kuulata videoülekannete vahendusel samas saalis. Kõigi nelja kontserdi publiku hääletusel selguvad tulemused ning võitnud heliloojatelt tellitakse uus teos aastaks 2020. Nüüdsele konkursile on saadetud 143 partituuri, millest neljas regioonis on välja valitud 12 partituuri ja heliloojat. Eestiga samas regioonis on veel Läti, Leedu, Soome, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Moldova ja Ukraina. Meie regioonist välja valitud heliloojad oma teostega on poola autorid Piotr Peszat ja Pawel Siek ning soome helilooja Juhani Vesikkala.
28.04 USAs elav ja töötav tšellist Silver Ainomäe osaleb kammerkontserdil Minnesota Orchestra Halli Target Auditoriumis, publiku ees Brahmsi Klarnetikvintett, esitajaiks Gabriel Campos Zamora (klarnet), Susie Park (viiul), Sarah Grimes (viiul), Jenni Seo (viola) ja Silver Ainomäe (tšello). | Priit Kuuse muusikakroonika: Eesti muusikud maailma lavadel aprillis | https://kultuur.err.ee/936437/priit-kuuse-muusikakroonika-eesti-muusikud-maailma-lavadel-aprillis | Muusikaajakirjanik Priit Kuusk vaatas seekordses muusikakroonikas tagasi aprillile ja kogus kokku Eesti muusikute tegemised maailma lavadel. |
Lääne-Harju politseijaoskonna politseinikud peatasid bussi Keila linnas kella 15 ajal.
Bussi juhtinud 64-aastane mees oli nii tugevas alkoholijoobes, et tema suhtes alustati kriminaalmenetlust.
Bussis viibis sõiduki peatamise hetkel 20 inimest.
"Kahtlase sõidustiiliga bussijuhist andsid meile teada nii üks bussis viibinud noor reisija kui ka üks kaasliikleja, kellele jäi silma, et bussijuht eiras punast foorituld. Mees peeti kinni ning peale kainenemist jätkatakse temaga menetlustoiminguid. Suur tänu tähelepanelikele kodanikele, tänu teie märkamisele kõrvaldasime liiklusest ohtliku roolikeeraja!" teatas politsei sotsiaalmeedias. | Politsei tabas Keilas liinibussi roolist tugevas joobes juhi | https://www.err.ee/936447/politsei-tabas-keilas-liinibussi-roolist-tugevas-joobes-juhi | Politsei tabas pühapäeval Keilas liinibussi roolist juhi, kes oli tugevas alkoholijoobes. |
Zenjov sekkus vahetusest 61. minutil, kui tema tööandja Karagandõ Šahtjor oli Artjom Dmitrijevi koduklubi Okžetpese vastu 0:1 kaotusseisus. Tema tabamused (73. ja 84. minutil) viigistasid seisu kaks korda, mäng lõppes tulemusega 2:2. Dmitrijev tegi kaasa terve kohtumise, vahendab Soccernet.ee.
Okžetpes ja Šahtjor on mõlemad kogunud üheksa vooruga 11 punkti ning jagavad seitsmendat kohta.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | VIDEOD | Vahetusest sekkunud Zenjov lõi Dmitrijevi klubile kaks väravat | https://sport.err.ee/936444/videod-vahetusest-sekkunud-zenjov-loi-dmitrijevi-klubile-kaks-varavat | Sergei Zenjov oli Kasahstani kõrgliigas teist vooru järjest resultatiivne, lüües seekord lausa kaks väravat, kuigi sai mängida ainult viimase pooltunni. |
Ligi pool kogu maailma tööstuses kasutatavast kanepist tuleb Hiinast, ehkki kanepi müümise eest võidakse seal surma mõista.
New York Times'i andmetel on nõudmine kanepi järele toonud hädavajalikke investeeringuid eeskätt Lõuna-Hiina Yunnani maakonda, kus kliima soosib kanepi viljelemist.
Economist kirjutab, et uimastikanepi legaliseerimine Kanadas ja mõnes USA osariigis on andnud tõuke tööstuskanepi tootmisele. Eriti järsult on tõusnud nõudmine seemnete, lehtede ja õite järele.
Hiina Hanma Investment Groupi juhi Tan Xini sõnul on valdkond väga perspektiivikas, vahendab NYT.
Hanma tütarfirma Hempsoul juhataja Tian Wei sõnul võib põllumees teenida poole hektari suuruselt kanepikasvatuselt 260 eurot. See on palju rohkem kui sama suurelt rapsi- või linapõllult.
Kanepist saadavat kannabioidi (CBD) kasutatakse ka õlides, aerosoolides, palsamites ja kosmeetikas. NYT andmetel on kannabioidi kasutamine Hiinas keelatud.
Mõnuaine peamine psühhoaktiivne komponent tetrahüdrokannabinool THC on paljudest tööstuskanepi liikidest pea täielikult kõrvaldatud.
Veel mõne aasta eest oli igasuguse kanepi viljelemine Hiinas seadusega keelatud. Praegu ei ole lubatud kasvatada ega kasutada uimastikanepit. Sellega äritsemise eest võib saada koguni surmanuhtluse.
New York Timesi andmeil on Hiina ametiisikud otsustanud karmistada järelevalet praegu lubatud tööstuskanepi tootmise üle. Hempsouli tehasesse on paigaldatud kümneid valvekaameraid, mis lähetavad otsepilti kohalikele korrakaitseorganitele. | Hiinas on puhkenud tööstuskanepi kasvatamise buum | https://www.err.ee/936439/hiinas-on-puhkenud-toostuskanepi-kasvatamise-buum | Narkootikumidesse ülirangelt suhtuvas Hiinas on puhkenud tööstuskanepi kasvatamise buum, kirjutab ajaleht New York Times (NYT). |
Roglic võitis ka velotuuri viimase etapina kavas olnud 16,85-kilomeetrise eraldistardist temposõidu ajaga 19.58. Talle järgnesid belglane Victor Campenaerts (Lotto Soudal; +0.13) ja itaallane Filippo Ganna (Ineos; +0.15).
Tanel Kangert (EF Education First) oli täna 30. (+1.13) ja velotuuri kokkuvõttes 17. (+3.12).
Punktiarvestuse võitis Roglic, noorte seas üldarvestuses viienda koha saanud prantslane David Gaudu (Groupama - FDJ) ja mägedekuningaks krooniti šveitslane Simon Pellaud (Swiss Cycling Team). | Tanel Kangert lõpetas Romandia velotuuri 17. kohaga, võit Roglicile | https://sport.err.ee/936440/tanel-kangert-lopetas-romandia-velotuuri-17-kohaga-voit-roglicile | Romandia velotuuri võitis teist aastat järjest sloveen Primož Roglic (Jumbo-Visma; 15:25.11), kes edestas portugallast Rui Costat (UAE-Team Emirates; +0.49) ja britt Geraint Thomast (Ineos; +1.12). |
May on kutsunud Tööpartei juhti Jeremy Corbynit üles oma eriarvamused kõrvale jätma ja Brexiti-leppega nõustuma, vahendas BBC.
McDonnell aga kommenteeris, et May on vilistanud läbirääkimiste konfidentsiaalsusele ja need ohtu seadnud.
May kirjutas Mail on Sundays, et Corbyn peaks kuulama, mida valijad neljapäevastel kohalikel valimistel ütlesid - nii valitsevad konservatiivid kui ka opositsiooniline Tööpartei pidid tunnistama läbikukkumist. Peaminister süüdistas kaotustes just Brexitiga seotud patiseisu.
McDonnell nõustus, et valimiste sõnum on see, et Brexitiga tuleks juba ühele poole saada ning jõuda kiiresti kokkuleppele.
Samas märkis ta, et kuigi konservatiivide ja leiboristide kõnelused jätkuvad teisipäeval, on neid õõnestanud Sunday Times'is ilmunud artikkel, milles on välja toodud valdkonnad, kus May on valmis kompromisse tegema, näiteks tollides ja töötajate õigustes.
Ajaleht kirjutab ka, et May võib pakkuda välja plaani ajutiseks tollikorralduseks Euroopa Liiduga kuni järgmiste üldvalimisteni.
McDonnell ütles BBC-le, et Tööpartei on jäänud konfidentsiaalseks, sest neilt on seda palutud.
"Me ei ole meediat informeerinud. Seetõttu valmistab pettumust, et peaminister on seda murdnud," ütles ta.
"Ma saan nüüd täielikult aru, miks ta ei saanud meie Euroopa partneritega läbi rääkida korralikku lepet, kui ta niiviisi käitub," lisas McDonnell.
Ajakirjanik küsis McDonnellilt, kas ta usaldab peaministrit. "Ei. Vabandust. Mitte pärast seda nädalavahetust, kus ta on minema visanud konfidentsiaalsuse, mis meil oli. Ja ma arvan, et ta on seadnud läbirääkimised ohtu iseenda kaitsmiseks," rääkis ta.
Suurbritannia pidi esialgu Euroopa Liidust lahkuma 29. märtsil, kuid tähtaeg lükati 31. oktoobrini edasi, sest Briti parlament ei jõudnud lahkumisleppes kokkuleppele.
May viis Euroopa Liiduga kokkulepitu kolm korda Briti parlamendi ette, kuid ei ole saanud siiani alamkojas sellele toetust. | Briti opositsioon: usk Maysse on kadunud | https://www.err.ee/936434/briti-opositsioon-usk-maysse-on-kadunud | Tööpartei varirahandusminister John McDonnell ütles, et ta ei usalda peaminister Theresa Mayd pärast seda, kui Brexiti üle peetavate parteide kõneluste detailid meediasse lekkisid. |
Louis Garrel on tõeline prantsuse uuema põlvkonna filmiaristokraat: vanaisa Maurice oli näitleja, onu Thierry tegutseb eduka produtsendina ja isa Philippe Garrel on filmilavastajana pälvinud preemiaid nii Veneetsias kui ka Cannes'is veel 2017. aastal. Ka Louis astus karjääri algul üles mitmes oma isa filmis, kuid staari tegi temast Bernardo Bertolucci "Unistajad" 1, millele on järgnenud hulgaliselt häid osatäitmisi. Viimasest ajast on ehk meeldejäävam Jean-Luc Godard'i roll filmis "Aukartust äratav" 2.
Elava loomu ja uudishimuliku olekuga Garrel ilmub kohtumisele ühemillimeetrise vangisoenguga, sest lõpetatud film on juba minevik. Uued väljakutsed on ees: sedapuhku on tal siis pooleli võtted Roman Polanski filmiga "Ma süüdistan" 3, mis peaks valmis saama juba tänavu. Garrel mängib seal peaosalist, ajaloolist tegelast kapten Alfred Dreyfusi, kes mõistetakse süütuna süüdi spionaažis ja eluajaks vangi.
Tõelise filmifännina ei ole aga Garrel jäänud vaid näitlemise juurde: "Truu mees" 4 on ta teine mängufilm lavastajana. Selles petlikult lihtsas armukolmnurgaloos on tema partneriteks ta praegune abikaasa Laetitia Casta ja Johnny Deppi tütar Lily-Rose Depp. Garrel on "Truu mehega" ette võtnud keerulise ülesande mängida enda lavastatud filmis ühtlasi peaosalist, olla filmis keerukas suhtes oma tegeliku abikaasaga. Prantslasliku elegantsiga on ta sellega väga hästi toime tulnud.
Lavastajana on filmivõtted mingil määral kogu aeg teie kontrolli all. "Truus mehes" jäetakse teie mängitud tegelaskujule Abelile ekslik mulje, et ta valitseb olukorda, aga tegelikult see nii ei ole.
Teil on õigus, lavastajana pean kõige üle valvama ja kõik on minu vastutusel. Mängin tõesti Buster Keatonit meenutavat tegelast, kellele tahaks ka ilma erilise põhjuseta mõne kõrvakiilu anda ja kes kulgeb sündmustikust läbi ise midagi ette võtmata. Tema passiivsuses ongi tema tugevus.
Me panime selle tegelase nii kokku, kuna stsenarist Jean-Claude Carrière töötas noorena koos Pierre Étaixiga 5. Too oli kloun ja ka näitleja, nii et me püüdsime ette kujutada meest, kes on andnud oma saatuse naiste kätte. Jean-Claude'iga on meil mõlemal sama tunne: naised otsustavad tegelikult kogu aeg kõige üle. Nii et selles osatäitmises on omajagu masohhismi, mõnuga segunenud kannatamist. Mulle meeldib see tunne, kui filme vaatan. Ja mulle meeldib see ka selle rolli juures.
Mu tegelane Abel muidugi ka manipuleerib teistega. Marianne'iga (Laetitia Casta) juhtub filmis täpselt nii: ta võtab mehe tagasi, kuna teab, et too viha ei pea. Abel ei lõhu oma suhteid lõplikult, nii et teda saab alati tagasi kutsuda.
Kas oli väga kummaline mängida sellist rolli koos oma abikaasa Laetitia Castaga?
Kui tunned kedagi hästi eraelus, ei tähenda see veel seda, et tunneksid seda inimest ka avalikus elus. Nii et mulle tähendas see avastada Laetitia uuest küljest, näha teda teesklemas kedagi teist: kostüüm, meik, näitlemine – ja temast saigi keegi teine, Marianne.
Võib-olla tema seda muutumist ei tajunud, sest kodus tegime kogu aeg proovi. Talle oli see keeruline ja töine aeg ja ta ei mõelnud nendele asjadele. Näideldes on üldse selline tunne, nagu paneksid maski näo ette. Godard'i mängides oli see paks mask, kuid selles filmis on see läbipaistvam ja mitte nii märgatav, aga ka see on mask – mina pole Abel. Ja Laetitialgi on mask ees. Kui näitled koos kellegagi, keda hästi tunned, siis on see nagu klaverimäng – tead teise tooni. Seetõttu meeldib mulle väga temaga koos töötada. See on ka seotud sellega, et olen vaimustatud John Cassavetesest. Kui tema oma näitlejatega töötab, siis tunneb ta nende vastu suurt sümpaatiat. Kuna kõik tunnevad üksteist väga hästi, saadakse koos töötades mingi eriline tulemus – tema filmides on nagu midagi veel. Me ei tea, mis, aga midagi seal on. Tema filmid on kiindumust täis, see on minu arvates nende filmide võti. Tegin "Truud meest" ka heade sõprade seltsis ja olen selle üle väga õnnelik.
Kuidas te Godard'i rollist üldse välja tulite?
Kui avaneb võimalus mängida nii paksu maskiga rolli, siis on ka see nauditav. Nooremana arvasin, et tõelised on ainult need filmid, mis on kuidagi seotud lavastaja eluga. Hiljem sain aru, et lavastaja saab iseendast oma filmides rääkida ka kunstlikumalt ja lugude kaudu, mis pole otseselt tema eluga seotud. Sama lugu on näitlejana. Mulle meeldis osutada endale kui autobiograafilisele näitlejale. Kui varjun kunstlikkuse, paruka või maski taha, on mul suurem vabadus mängida ja suurem distants iseendaga. Ma nautisin seda. Mängisin näiteks äsja ka Robespierre'i filmis Prantsuse revolutsioonist 6.
Mainisite küll Cassavetest, aga mulle tundub selles filmis olevat palju ka prantsuse uue laine tegijate Eric Rohmeri ja François Truffaut' mõjusid. Kas läksite teadlikult selle paralleeli peale välja?
Jah, ennekõike tuleb kõne alla Truffaut, sest tema oli esimene lavastaja, kelle filmidega ma tundsin 14-15aastaselt väga tugevat sidet. Ma olen tema filmidest ja viisist, kuidas ta lugusid jutustab, väga sisse võetud. Ta mängib filmikunstiga, aga ta filmid on ka väga seotud kirjandusega. Ta vist tahtis saada kirjanikuks, nii et ta filmid on räägitud tuntavalt kirjanduslikust lähtepunktist. Ta on täiuslik jutuvestja ja räägib lugusid küll semantiliselt uudsel, aga klassikalisel moel. Truffaut' looming on nagu modernismi ja klassitsismi segu – ja mulle meeldib see väga.
Tihti vastandatakse teda Godard'iga, aga Godard on hävitaja ja Truffaut on märksa pehmema lähenemisega. Ja ma armastan Godard'i, aga mul pole aimugi, kuidas peaksin teda imiteerima. Ja ega ma tea sedagi, kuidas Truffaut'd järele teha, aga ma tunnen suuremat lähedust tema karakteriloomega, ja näen seal ka seost Jean Renoir'ga ja tema inimlikkusega.
Ja isegi kui Truffaut oli prantsuse filmitraditsiooni vastane, siis miski kandus ka üle, näiteks väiksemate osatäitmiste ekstsentrilisus. See meeldib mulle tema filmides väga.
Kas "Truul mehel" on mingi seos ka teie isa filmidega?
Mu isa filmid on alati mehest ja naisest, kes räägivad mingis toas, enamasti on need ka tugevalt autobiograafilised ja seotud sündmustega ta elus. "Truu mees" on midagi hoopis muud. Mu isa ei teeks kunagi humoorikat filmi, minu film oli aga algusest peale komöödia. Philippe on ka rohkem poeet, mida mina ei ole üldse. Nagu ütles Claude Chabrol: on olemas kaht tüüpi filmitegijaid ehk poeedid ja jutuvestjad. Mina olen kindlasti jutuvestja tüüpi, kes alustab oma filmi sõnadega "Elas kord …", et püüda vaataja tähelepanu.
Ka Laetitia Casta on intervjuus maininud, et nägi tänu teie lavastajarollile teid uuest küljest: te olite olnud väga intensiivne.
Ma loodan, et ta ei pidanud pettuma. Võib-olla pole ma eraelus otsustamisel kuigi tugev, aga võtteplatsil tuleb seda teha: peab otsustama, sest kõik ootavad sinu järel.
Näitlejatel on minu kui lavastaja ja näitlejaga ilmselt keerulisem töötada, kui on mul lavastaja ja näitlejana nendega, sest ma olen ju tegelikult amatöör. Nendega koos stseenis mängides näevad nad mu näos vahel kriitikat või rahulolematust, kuna ma ei suuda oma rolle piisavalt hästi lahus hoida. Mulle muidu meeldib filmi nii kirjutada kui ka lavastada. Isegi kui see on vahel keeruline. Ja isegi kui ma pole Orson Welles.
Kas olukorda valitseva režissööri ja selle üle kontrolli kaotanud näitleja rolli vahetada on ka keeruline?
Ma nautisin seda. Koomiline efekt tekib ju tihti just vastasplaanist. Keegi ütleb midagi väga kaalukat ja siis tuleb näidata vastasplaani. Sel momendil projitseerivad vaatajad oma reaktsiooni tegelastele ja nende ootustega on võimalik mängida. Püüdsime Jean-Claude'iga huumori alati mängu võtta. Huumorimeel oli üks selle stsenaariumi kirjutamise võtmeelemente, kusjuures huumor ei tulene naljadest, vaid sellest, et stseenid pööravad ootamatus suunas. Püüdsime publiku ootustega pidevalt mängida.
Kuidas üldse oli töötada legendaarse Jean-Claude Carrière'ga, kes on muu hulgas kirjutanud 1970ndatel ka terve rea Luis Buñueli tippude hulka kuuluvaid filme koos temaga?
Olin väga häbelik, sest istusin samas toolis, kus olid enne mind istunud Buñuel, Miloš Forman ja Louis Malle, aga ta on väga helde – terane. Ta vihkab psühholoogiat, mis mulle võib kohati täitsa meeldida. Nii et vahel oleme ka konfliktis.
Talle ei meeldi psühholoogia loogika. Ta ütleb mulle alati, et ära ole nii loogiline. Tõde on märksa kummalisem, kui osatakse ette kujutada. Me küll vaidlesime kõvasti, pidime mõlemad oma mõtteid kaitsma ja täpsustama. Vahel tundus, et ta on minuga võrreldes liiga kogenud, aga leidsime minu arvates hea tasakaalu. Filmiski on mitmeid kummalisi momente, mida ma pole varem näinud. Loomulikult olen näinud selliseid armastuslugusid, aga detailides on tihti ka midagi uut. See on originaalne.
Naljakas on ka see, et Abelil on ainult auto ja ta pendeldab kahe naise vahel, kellel on oma korter.
Jah, tal on üksnes auto ja neli jalgratast. Meil oli alguses mõte teha selline filmiplakat, kus ta seisab seljaga meie poole ja tema ees hargneb kaks teed.
Kas see on iroonia Abeli aadressil?
Jah, ta peab valima kahe naise vahel, aga ka suure korteri ja väikese korteri vahel. Iroonia muidugi, aga Abel ise on siiras. Ta on Marianne'ile mõttes truu ka siis, kui too palub tal olla truudusetu. Mõte oli siirus ja iroonia samasse stseeni kokku tuua.
Kas mehed on praegu teie meelest ühiskonnas keerulises olukorras?
Mina küll ei ole. Ma tean küll mõnda meest, kellel on raskusi, aga meie põlvkonnas selliseid eriti pole. Ma kasvasin üles koos emaga (Brigitte Sy – toim), kes oli veendunud aktivist: ta lavastas vanglas ühe näidendi jne. Mu ema oli alati väga tugev ja võimas. Ja ma olen ka olnud alati ümbritsetud naistest. Paljud mu sõbrad on üliaktiivsed naised, kellel on pauerit rohkem kui mul. Ma ei näe sugude vahel nii suurt vahet.
Teile tõi tuntuse Bernardo Bertolucci ja film "Unistajad". Mida meenutate koostööst temaga?
See oli nüüd juba … ma ei mäletagi, millal see oli. Ma hoidsin temaga ühendust: iga kord Roomas käies külastasin ka teda. Kummaline, et ma ei olnud tuttav tema filmograafiaga, aga vaatasin ta filmid samm-sammult järele. Tundsin end õnnega koos olevat, et saan temaga rääkida pärast mõne sellise filmi vaatamist nagu "Konformist" või "1900" 7. Minu meelest räägivad kõik ta filmid sensuaalsusest. Mind võluvad ta teosed väga, isegi "Viimane valitseja" 8. Vaatasin seda eelmisel suvel koos lastega ja nad olid sellest samuti täiesti võlutud. Ta oskab operetlikult liikuda – ja väga sensuaalselt.
Kui palju te üldse filme vaatate ja kas kavatsete end filmiajalooga kurssi viia?
Ma ei ole filmihull. Võin vahel ka mitu tükki järjest vaadata, aga kui pole juba mitu päeva midagi vaadanud, tunnen süümepiinu. Mõnikord kohtad mõnda, kes on näinud väga palju filme ja räägib ainult neist. Siis vaatad ja mõtled, et inimene on küll kõike näinud, aga ei suuda enam keskenduda ühelegi asjale. Iga jutuots toob mitu uut filmiviidet – nagu oleks supermarketis.
Viimati vaatasin suurel linal Agnès Varda "Ilma varjualuse või seaduseta" 9 – väga ilus film. Püüan olulised asjad ära vaadata … Ma ei vaata üldse telesarju, sest filmegi on nii palju nägemata. Mõnikord tunnen end rumalana sõpradega õhtustades, sest nemad teavad kõiki sarju ja mina ei tea mõhkugi. Mõnikord olen nende soovituse peale mõne sarja ette võtnud, aga paari päeva pärast hakkavad nad mulle rääkima, et ärgu ma seda vaadaku, sest juba on mingi uus väljas – kogu aeg on uus väljas. Sarju vaadates on pidev ühenduse kadumise tunne.
Aga suured Hollywoodi filmid?
Jaa. Näiteks "Täht on sündinud" on väga-väga ilus 10.Mulle meeldis väga, kuidas lavastaja ja meespeaosatäitja Bradley Cooper vaatas Lady Gagat terve filmi aja, see, kuidas ta teda nägi. Suurepärane. Gaga mängis eriti hästi stseenis, kus ta esimest korda suurele lavale satub ja on otsekui šokeeritud iseenda häälest. Ja Bradley Cooper oli ka väga hea. Kui ta end auhinnatseremoonial täis laseb, oleks tahtnud karjuda, et ära tee seda!
Kuna ma elan lastega koos, pean muidugi ka igasugused Marveli filmid ära vaatama. "Tasujad. Igaviku sõda" 11 oli hea. Kaootiline, aga hea.
Kas teile läheb filmifännina korda ka vaidlus digiplatvormide ja kino eeliste üle?
14aastasena lähed igal juhul kinno, et näha filme, aga mitte ainult. Ka selleks, et püüda võrgutada mõnd neiut või noormeest, kes on sinuga koos, ja puudutada tema kätt. Ma olen kindel, et kinod jäävad alles just sel põhjusel. Ja ma tean, et Itaalias võidakse küll kinosid kinni panna, aga Hiinas ehitatakse neid juurde. Nii et võib-olla läheb kinokülastus küll üsna kalliks koos lennupiletiga Hiina, aga … Olen kindel, et suures ruumis koos filmi vaatamise elamus jääb olukorra võimaliku erootilisuse tõttu alati alles. Teise kätt võib muidugi ka kodustes oludes otsida, aga see pole seesama.
Kas vaatate ka oma filme koos publikuga?
Jaa, kindlasti. Üksi ma ei suuda seda teha. Ja kindlasti püüan seda teha ka eri riikides. "Truu mehe" esimene linastus oli Torontos ja ma ootasin kinosaali ukse taga, kas inimesed hakkavad naerma või mitte. Ja kui nad juba naersid, siis teadsin, et kõik on korras. On suurepärane tunne, kui su Pariisis kirjutatud ja üles võetud väikese filmikese peale naeravad inimesed Torontos.
1"The Dreamers", Bernardo Bertolucci, 2003.
2"Le Redoutable", Michel Hazanavicius, 2017.
3"J'Accuse", Roman Polanski, 2019.
4"L'homme fidèle", Louis Garrel, 2018.
5 Prantsuse kloun, koomik ja filmitegija Étaix ja Carrière said 1963. aastal koos ka Oscari parima lühifilmi kategoorias filmiga "Head aastapäeva" ("Heureux Anniversaire", Pierre Étaix, 1963).
6"Rahvas ja nende kuningas"/"Un peuple et son roi", Pierre Schoeller, 2018.
7"Il conformista", Bernardo Bertolucci, 1970; "1900", Bernardo Bertolucci, 1976.
8"The Last Emperor", Bernardo Bertolucci, 1987.
9"Sans toit ni loi", Agnès Varda, 1985.
10"A Star is Born", Bradley Cooper, 2018.
11"Avengers: Infinity War", Anthony Russo, Joe Russo, 2018. | Louis Garrel: ma ei vaata üldse telesarju, sest filmegi on nii palju nägemata | https://kultuur.err.ee/936436/louis-garrel-ma-ei-vaata-uldse-telesarju-sest-filmegi-on-nii-palju-nagemata | Tristan Priimägi tegi Sirbis intervjuu Prantsuse näitleja ja lavastaja Louis Garreliga, kelle värske linateos "Truu mees" on hetkel ka Eesti kinolevis. |
Marquez haaras liidrikoha kohe stardis ega lasknud enam kedagi endast mööda. Ühtlasi sai temast esimene motomees, kes jõudnud sel hooajal MM-sarjas kahe etapivõiduni.
A dominant victory for @marcmarquez93! ????
Leading from start to finish he goes back to the top of the World Championship standings by a single point! ???? #SpanishGP???????? pic.twitter.com/BgZS9V9fkH
— MotoGP™ ???????? (@MotoGP) May 5, 2019
Kehvasti läks esimeselt kohalt startinud ja kõigi aegade noorimaks kvalifikatsioonivõitjaks tõusnud prantslasel Fabio Quartararol (Yamaha), kes pidi tehnilise vea tõttu teiselt kohalt katkestama.
Heartbreak for @FabioQ20! ????
Mechanical misfortune robs the @sepangracing rider of a maiden #MotoGP podium! ???? #SpanishGP???????? pic.twitter.com/MNdLwZpKbl
— MotoGP™ ???????? (@MotoGP) May 5, 2019
Jerezisse sarja liidrina tulnud itaallane Andrea Dovizioso (Ducati) oli kvalifikatsioonis neljas ja lõpetas samal kohal ka sõidu lõpuks. Kaotust Marquezile kogunes 2,804 sekundit.
Ühtlasi pidi ta üldarvestuse esimese koha vahetama kolmanda vastu, kuid seis on tihe: esimene on nüüd Marquez 70 punktiga, teine Rins 69 ja kolmas Dovizioso 67 silmaga.
Neljandat kohta hoiab Itaalia legend Valentino Rossi (Yamaha), kes Jerezis startis 13. kohalt, aga lõpetas kuuendana (+7,547). Tal on punkte kokku 61. | Marquez võitis Jerezi etapi ja kerkis MM-sarja liidriks | https://sport.err.ee/936435/marquez-voitis-jerezi-etapi-ja-kerkis-mm-sarja-liidriks | Hispaanias Jerezis peetud MotoGP hooaja neljandal etapil teenisid kolmikvõidu kohalikud tsiklimehed Marc Marquez (Honda; 41.08,685), Alex Rins (Suzuki; +1,654) ja Maverick Vinales (Yamaha; +2,443). |
Põhikoosseisu kuulunud Anier jõudis sihile avapoolaja lisaminutitel, viigistades seisu 1:1-le. Lõpuks Suwon võitis 3:1. Eesti ründaja vahetati välja 61. minutil, kui kõik väravad olid löödud, vahendab Soccernet.ee.
Suwon paikneb liigatabelis kümne vooru järel neljandal kohal. Anier on mänginud seni täpselt pooltes kohtumistes. | Anier lõi Lõuna-Korea liigas esimese värava | https://sport.err.ee/936432/anier-loi-louna-korea-liigas-esimese-varava | Suwoni ründaja Henri Anier lõi Lõuna-Korea esiliiga kümnendas voorus oma esimese värava, olles täpne Seouli E-Landi vastu. |
Ippokratis võõrustas lähikonkurenti Diagorast ja kätte saadi 88:80 (24:28, 19:9, 25:20, 20:23) võit. Rait-Riivo Laane tegi kaasa 31 minutit ja viskas üleplatsimehena 24 punkti (vabavisked 8/9, kahesed 2/4, kolmesed 4/4), vahendab Korvpall24.ee.
Psychiko sai võõral väljakul 76:66 (17:11, 15:23, 16:14, 18:28) jagu Kavala võistkonnast. Martin Paasoja viibis väljakul 36 minutit ja viskas selle ajaga 20 punkti (vabavisked 1/3, kahesed 8/14, kolmesed 1/6).
Iraklis alistas koduplatsil 75:44 (12:16, 24:9, 24:8, 15:11) Amyntas Dafnise. Sten-Timmu Sokk sai mänguaega ligi 17 minutit ning viskas 10 punkti (kahesed 2/2, kolmesed 2/4).
Poolfinaalis on kindlasti Iraklis (23-6), kes kindlustas põhiturniiri teise koha juba mitu vooru tagasi. Ippokratisel (16-13) sõltub play-off'i pääs viimasest voorust, Psychikol (14-15) enam varianti pole esiviisikusse tõusta.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Laane supermäng vedas Ippokratise võidule ningplay-off'i lootus elab | https://sport.err.ee/936431/laane-supermang-vedas-ippokratise-voidule-ning-play-off-i-lootus-elab | Kreeka korvpalli esiliigas olid laupäeval võidukad kõik seal pallivate eestlaste koduklubid Thessaloniki Iraklis, Kosi Ippokratis ja Ateena Psychiko. Suurpärase etteastega paistsid silma nii Rait-Riivo Laane kui Martin Paasoja. |
Kodumeeskonna viimase rünnaku peatamisega jäi hätta pea kogu Stabäki kaitseliin, teiste seas Vihmann, kes ei jõudnud takistada madalat tsenderdust, mille Sondre Liseth lükkas tagumise posti juures mõnelt meetrilt võrku, vahendab Soccernet.ee.
Stabäk on kahe võidu, ühe viigi ja kolme kaotusega liigatabelis kuue vooru järel 16 meeskonna seas 12. kohal.
Bulgaaria kõrgliigas jälgis Bogdan Vaštšuk pingilt, kuidas Levski Sofia sõi võõrsil 3:1 jagu Plovdivi Botevist.
Šveitsi esiliigas oli Winterthur kodus 2:0 üle Wilist, Mark Anders Lepik meeskonna koosseisu ei kuulunud.
Naiste Soome meistriliigas kaotas Pille Raadiku ja Signy Aarna koduklubi Aland United kodus 0:1 JyPK-ile.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Vihmanni koduklubi sai Norra kõrgliigas valusa kaotuse | https://sport.err.ee/936422/vihmanni-koduklubi-sai-norra-korgliigas-valusa-kaotuse | Norra kõrgliigas sai ülivalusa kaotuse Madis Vihmanni koduklubi Stabäk, jäädes võõrsil 0:1 alla Mjöndalenile. Mängu ainus värav sündis kolmandal lisaminutil. |
Kahes klassis võitis seitsmendat korda toimunud võistluse peakorraldaja Riho Kollist (KTM, Sõmerpalu MK). Varem Tartu kesklinnas peetud ürituse tõi ta esmakordselt laululavale, kus kõik toimuv oli publikule otsekui peo peal. Rajaelementidena võeti kasutusse trepid nii publikuistmete vahel kui laulukaare all, kaare esine jpm. Ekstreemsust lisasid palgid, rehvisektsioon, jt takistused.
Pro klassis sai Kollisti järel teise koha klubikaaslane Elary Talu (KTM). "Siin ei ole mõtet hullu panna, parem on vaikselt lasta," ütles järgmisel nädalavahetusel teisele Euroopa meistrivõistluste etapile suunduv Talu. Pro klassi kolmas oli Martin Kohv (KTM, Tartu Enduro Klubi).
Seenior 40+ klassis püüdis Kollistile konkurentsi pakkuda Rene Jerbach (KTM, RedMoto Racing), kuid takistustel said kahjustada pidurikettad ja tal tuli kõigis kolmes sõidus toime tulla praktiliselt piduriteta. "Teistmoodi rada ja võistlus, täitsa äge," ütles teiseks jäänud Jerbach. Tema klubikaaslane Jarko Metsis (Husqvarna) oli selles klassis kolmas.
Ülejäänud klasside esikolmikud. Hobi: Aare Pere (KTM, RedMoto Racing), Sander Luiga (KTM, Tartu Enduro Klubi), Edward Rafter (Beta, Hispaania). Algajad: Laur Mägi (KTM, Tartu Enduro Klubi), Ergo Põder (Husqvarna), Silver Sellis (KTM, Tartu Enduro Klubi). Trial: Klaus Somelar (Scorpa, Tartu Enduro Klubi), Meelis Mangusson, Maron Mangusson (mõlemad GasGas, Motospordiklubi GasGas). | Superenduro vallutas esmakordselt Tartu lauluväljaku | https://sport.err.ee/936421/superenduro-vallutas-esmakordselt-tartu-lauluvaljaku | Laupäeval toimus Tartu laulukaare all esmakordselt atraktiivne superenduro võistlus, mis vallutas kogu lauluväljaku territooriumi. |
Imelise mängu tegi Maaseiki ridades Timo Tammemaa, kes kogus lühikesest mänguajast hoolimata temporündaja kohta suurepärased 10 punkti (+8). Saarlane realiseeris kuuest tõstest neli (66%), lisaks tõi ta kolm punkti nii servi kui blokiga, vahendab Võrkpall24.ee.
Keith Pupart ja Andri Aganits olid samuti mänguks üles antud, ent väljakul ei käinud.
Kolme võiduni peetav finaalseeria jätkub eestlaste koduklubi 2:1 eduseisult kolmapäeval Maaseikis.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Tammemaa supermäng viis Maaseiki võidu kaugusele Belgia meistritiitlist | https://sport.err.ee/936418/tammemaa-supermang-viis-maaseiki-voidu-kaugusele-belgia-meistritiitlist | Maaseiki Greenyard alistas Belgia meistrivõistluste finaalseeria kolmandas mängus Roeselare Knacki võõrsil kindlalt 3:0 (16, 19, 23) ja on ühe võidu kaugusel meistritiitlist. |
Kokku osales 215 noormaadlejat Lätist, Leedust, Norrast, Rootsist, Soomes, Taanist ja Eestist.
Eesti sportlastest tulid Põhjamaade meistriteks naistemaadluses Kahty Carmela Klassen (kadetid, - 43 kg, EMÜ SK), vabamaadluses Markus Kriiskütt (kadetid, -92 kg, MK Lapiti) ning kreeka-rooma maadluses Richard Karelson (kadetid, -92 kg, MK Nelson/Audentese SG/ Tallinna Spordikool) ja Ott Heliste (kadetid, -110 kg, TÜ ASK). | Eesti maadlejad said Põhjamaade noorte meistrivõistlustel neli esikohta | https://sport.err.ee/936417/eesti-maadlejad-said-pohjamaade-noorte-meistrivoistlustel-neli-esikohta | Lätis Daugavpilsis toimusid Põhjamaade noorte meistrivõistlused maadluses. Eestlased saavutasid neljas kategoorias esikoha. |
Nad saabusid aprillikuu viimasel päeval. Nagu ikka reisilt tullakse: kohvrid musta pesu ja taskud vidiitkaarte täis. Veidi ärevalt kõõlusid nad aampalgil, tunnistasid rehetuppa kogunenud külalisi ja kuulasid:
Olõ viimäne vana puu.
Mu ümbre oll´ kunagi kõivisto,
pihlap ni haavisto,
tammik, niinemõts, vahtrik,
kuusisto, palo.
Nõnda algab Kauksi Ülle luuletus "Imäpuu", mis sai Juhan Liivi luuleauhinna.
Mis on suitsupääsukesel vanast puust ja kõivistost? Otse võib-olla ei olegi, tema hoiab rohkem inimese hoonete ligi. Teistel lindudel seevastu küll, kõigil, kellel praegu pesitsusaeg. Lühikesel teekonnal Tartust Rupsile oli, jumal paraku, otse tee ääres näha mitu langetustraktorit ja hulk raielanke, kõige suurema juures hoiatusmärk "RMK raietööd".
"Kui seda metsa ees ei oleks!" unistas Villu jutustuses "Vari" Peipsi järve nägemisest. Mida arvaks selle soovi nõnda äraspidisest täitumisest jutustuse autor nüüd? Küllap saame varsti kõik järvevaadet nautida, Tartus, Pärnus, Viljandis. Mis on inimesel enam puudest või raierahust, nn mitteinimlikest mittekodanikest ja vaikivatest kokkulepetest?
Mis on puul inimesest? Mida võib tunda "viimäne kõvõrik puu", kelle ümbert lõigatud sõsarad, velled ja lapsedki?
Kas sai näist pordelli sängüjalots
vai kontori arvudilaud,
pürokraadilõ kirstulaud?
Kuis tull´ näile ots?
Küsümüs üles kakk halu.
Mis on inimesel luulest? Midagi on, miks ta muidu seda kirjutab ja loeb. Liivi luuleauhind antakse aasta jooksul esmatrükis ilmunud silmapaistvale eestikeelsele luuletusele, mida kannab liivilik vaimsus. Auhinnale kandideerisid peale Kauksi Ülle ka Eda Ahi, Kalju Kruusa, Mathura, Triin Paja ja Aleksandra Tšoba tekstid. Milline on see eriline liivilik vaimsus, on raske sõnastada, aga ei ole kahtlust, et Kauksi Ülle luuletus täpselt niisugune ongi – valus ja võimas. Ilmselt ei ole juhus, et Kauksi Ülle esimene luuleraamat oli lapseeas just Juhan Liivi raamat, millesse ta võltsis Liivi allkirja … Raamatu pani marjakorvi, korviga läks metsa lugema.
Ehk päästaks see mõne elu, kui raierahu rikkujad luuleraamatu metsa ühes võtaksid?
Esimest korda läks Liivi luuleauhind lõunaeestikeelsele luuletusele. Žürii liikme Mart Velskri sõnul ei ole see siiski peamisem. ""Imäpuu" võtab minu meelest väga veenval viisil ühte kujundisse kokku kaks võimalikku tõlgendust. Ühest küljest siin nagu räägitaks konkreetsest vanast puust ja sellest, kuidas ta on metsade hõrenedes üksikuks jäänud. Teisest küljest on võimalik ette kujutada ka seda, et keegi Kauksi Ülle moodi inimene ongi see "viimäne vana puu", kes kõigest hoolimata ärkab jälle, kui kevadel ärkab kõik."
Küll keväjä heränes kõik,
kui tsibihärbläne hõik. | Pille-Riin Larm: kleepige see luuletus harvesterikabiinidesse | https://kultuur.err.ee/936415/pille-riin-larm-kleepige-see-luuletus-harvesterikabiinidesse | Pille-Riin Larm kirjutas Sirbis, kuidas on omavahel seotud Juhan Liivi luuleauhinna võitnud Kauksi Ülle luuletus ning raierahu rikkumine. |
Idakonverentsi poolfinaalis sai Bruins kodujääl Columbus Blue Jacketsist jagu 4:3. Seejuures tõeline väravatesadu oli viimasel kolmandikul, kus mõlemad meeskonnad viskasid kolm väravat. Bruinsi võiduvärava viskas poolteist minutit enne normaalaja lõppu David Pastrnak, kellele see oli mängu teine värav.
Boston juhib nüüd nelja võiduni peetavat seeriat 3:2, järgmine kohtumine peetakse Blue Jacketsi kodujääl.
Läänekonverentsi poolfinaalis oli San Jose Sharks samuti kodus 2:1 parem Colorado Avalanche'ist. Sharksi mõlemad väravad viskas Tomas Hertl, neist viimase kolmanda kolmandiku alguses.
Sharks asus samuti seeriat 3:2 juhtima, järgmine mäng peetakse Colorados.
Tulemused:
Boston – Columbus 4:3
Boston juhib seeriat 3:2.
San Jose – Colorado 2:1
San Jose juhib seeriat 3:2. | Napid võidud võtnud Boston ja San Jose asusid taas seeriaid juhtima | https://sport.err.ee/936410/napid-voidud-votnud-boston-ja-san-jose-asusid-taas-seeriaid-juhtima | Jäähoki Stanley karikavõistlustel oli konverentside poolfinaalseeriates võidukad Boston Bruins ja San Jose Sharks, minnes mõlemad taas seeriates juhtima. |
Celticu eest skoorisid Mikael Lustig, Jozo Simunovic ja Odsonne Edouard.
Liigatabelis edestab Celtic teisel kohal paiknevat Rangersit nüüd 12 punktiga, kuid kuna Rangersil on mängida veel kolm mängu ehk neil on maksimaalselt võimalik teenida üheksa punkti, pole neil enam võimalik Celticut püüda.
Tänavu ka liigakarika võitnud Celtic võib kolmandat aastat järjest teha kolmikduubli, kui 25. mail suudetakse karikavõistluste finaalis alistada Hearts. | Celtic tuli kaheksandat aastat järjest Šotimaa meistriks | https://sport.err.ee/936408/celtic-tuli-kaheksandat-aastat-jarjest-sotimaa-meistriks | Laupäeval võõrsil 3:0 Aberdeeni alistanud Glasgow Celtic kindlustas võiduga kaheksanda järjestikuse Šotimaa meistritiitli. |
4. mail kella 22.15 ajal teatas juhuslik möödasõitja, et Rapla vallas Lipa-Lipametsa-Raikküla tee 7. kilomeetril on laadur kraavis. Kohale saabunud politseinikud leidsid kraavist laaduri, mis oli esialgsetel andmetel liikunud Raikküla poolt Lipametsa poole ning kaldunuid seni tuvastamata põhjustel vasakule poole kraavi külili. Juht jäi laaduri kabiini alla ning hukkus sündmuskohal.
Lääne prefektuuri välijuht Janno Juuriku sõnul selguvad õnnetuse kõik täpsemad asjaolud kriminaalmenetluses.
"Politseinikud tuvastasid, et laadurit juhtis 35-aastane mees, kellel puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Politseinikud suhtlesid ka firma esindajaga, kellele laadur kuulub ning selgus, et laadur oli firmast võetud omavoliliselt," lisas välijuht. | Rapla vallas hukkus laaduri alla jäänud mees | https://www.err.ee/936411/rapla-vallas-hukkus-laaduri-alla-jaanud-mees | Eile hilisõhtul toimus Rapla vallas raske liiklusõnnetus, milles hukkus laaduri alla jäänud 35-aastane mees. |
Tondiraba jäähallis peetud maailmameistrivõistluste I divisjoni turniir tõi Eesti meeste jäähokikoondise kõige tähtsamad mängud üle aastate kodurahva ette. Kuidas koondis lisandunud vastutusega toime tuli ja milliseks võib hinnata lõppresultaati?
Tänavustel sõudmise maailmameistrivõistlustel jagatakse välja suur osa olümpiakohtadest. Eesti koondis on hooajaks valmistunud varasemast erineva mudeli alusel, sel nädalal peeti Viljandis katsevõistlusi. Lisaks koondise liikmetele räägime sõudmise praegusest seisust Viljandi Sõudeklubi treeneri Ruth Vaariga.
Otepää võõrustas koolinoorte orienteerumise MM-i. Selgitame saates rahvusvahelise koolispordiliikumise eesmärke ja uurime nii Eesti kui välisdelegatsioonide võistlusmuljeid.
"Spordipühapäeva" panevad kokku Ragnar Kaasik, Juhan Kilumets ja Johannes Vedru. Kuulake saadet Vikerraadios pühapäeval, 5. mail kell 18.15. | "Spordipühapäevas" tuleb juttu jäähokist, sõudmisest ja koolispordist | https://sport.err.ee/936403/spordipuhapaevas-tuleb-juttu-jaahokist-soudmisest-ja-koolispordist | Vikerraadio saates "Spordipühapäev" käsitletakse sel nädalal kolme suuremat teemat. |
Minutilise kaotusega jäid teiseks prantslane Quentin Andrieux, uusmeremaalane Thomas Brendolise ja soomlanna Matilda Latvala (26:16). Kolmandaks tulid segavõistkondlikus teatejooksus ukrainlanna Daria Berezhna, soomlane Atte Ikola ja uusmeremaallane Aidan Skinner (26:27).
Parim eestlasega segavõistkond koosseisus Mihkel Mahla, belglanna Gaëlle Fronhoffs ja hiinlanna Caiyao Guo (29.44) saavutas 14. koha.
Tegu oli teatejooksuga, kus tund enne võistlust anti võistkondadele kätte orienteerumiskaardid ja enne starti oli neil võimalus oma teekonnad ja valikud kokku leppida. Kell 11 anti kõigile tiimiliikmetele ühisstart. Kohustuslikus kolmes punktis pidid kõik kolm eri rahvusest tiimikaaslast korraga kontrollpunkti läbima.
Esikolmikusse jooksnud võistlejad sõnasid, et edu tagas kõigi tiimiliikmete tugevustega arvestamine, nende kasutamine ja strateegiline eeltöö.
2021. aastal toimuvad koolinoorte orienteerumise maailmameistrivõistlused Serbias Belgradis. | Koolinoorte orienteerumise MM lõppes rahvustevahelise teatejooksuga | https://sport.err.ee/936400/koolinoorte-orienteerumise-mm-loppes-rahvustevahelise-teatejooksuga | Laupäeval toimus Otepääl koolinoorte orienteerumise MM-i viimane võistlus, kus kolmeliikmelised võistkonnad orienteerusid kiiruse peale läbi linna. Kiireima ajaga – 25 minutit ja 16 sekundit – saabusid finišisse prantslane Julien Vuitton, sloveenlanna Zala Zavrl ja hispaanlane Adrian Tamarit. |
Sellest teatas Saar pühepäeva hommikul sotsiaalmeedias.
"Vahel võib üksi õnnestuda, sagedasti aga vaid üheskoos. Eduks poliitikas on vaja sageli õnnestuda. Ma tean, et meil on väga head inimesed ja mul oleks suur rõõm koos nendega esimehe rollis meie erakonda ehitada. Ikka selleks, et Eesti ja maailm oleksid sõbralikud paigad," kirjutas Saar.
Saar kirjutas, et sotsiaaldemokraatia põhiolemus on otsida ühiskonnas tasakaalu, märgata ja hoolida kõigist ühiskonnaliikmetest ning toetada neid, kes vajavad ning kaitsta neid, keda rünnatakse.
"Eesti edu ei peitu selles, et õigesti valida, kas edukalt saaks tegutseda start-up või põllumees, end vabalt väljendada räppar või laulukoor, kas head haridust saab Harju-või Võrumaal. Vastupidi- sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et meie vahel oleks vähem "või" ja rohkem "ja". Vähem olukordi, kus ühe heaolu vastundub teisele ja rohkem neid, kus kõigi heaolu kasvab. Sellist mõtteviisi on Eestile vaja, eriti tänases kiiresti muutuvas, tihti segases ja vastuoludest tulvil maailmas," kirjutas Saar.
Sotside juhiks kandideerib praeguse seisuga ka Lauri Läänemets. Senine parteijuht Jevgeni Ossinovski ütles, et tema enam sotsiaaldemokraatide esimeheks ei pürgi.
Sotsiaaldemokraatide üldkogu toimub 9. juunil. | Indrek Saar teatas sotside esimeheks kandideerimisest | https://www.err.ee/936406/indrek-saar-teatas-sotside-esimeheks-kandideerimisest | Sotsiaaldemokraat Indrek Saar teatas, et kandideerib juunis toimuval üldkogul erakonna esimeheks. |
Ei juhtu sageli, et kevadeks näib aasta olulisim film juba ekraanidele jõudnud olevat. Veelgi märkimisväärsem, kui selleks juhtub olema žanrifilm ja mitte lihtsalt žanrifilm, vaid sageli vähem väärt filmikategooriasse arvatava õudusžanri esindaja.
Aimu sellest, miks Jordan Peele'i "Meie" 1 sedavõrd suuri sõnu väärib, võib aimata juba silmapaistva kunstilise teostusega filmi alternatiivset reklaamplakatit silmitsedes. Valgel taustal on kaks musta kujundit, mida võib kaugelt pidada tindiplekkideks. Lähemalt vaadates osutuvad need kaheks raskesti eristatavaks näoks, mis moodustavad kokku käärisangad (kääridel on filmis läbivalt tähtis osa). Mustvalgsus, duaalsus, vastandlikkus, kujundlikkus ja tõlgendusvalmidus justkui Rohrschachi testis, kus uuritavad annavad abstraktsetele kujunditele hinnanguid, mida psühhoanalüütiliste meetoditega analüüsitakse – seda kõike peegeldab ka "Meie" tervikuna. Tegemist on täieliku vastandiga sellele, mida õudusfilmidele sageli ette heidetakse. Need on lihtsus, odavus, ettearvatavus, banaalsed vahendid vaataja ehmatamiseks ja madal kunstiline tase.
Ühe pere kohtumisest oma verejanuliste teisikutega rääkiv "Meie" pole üksik erand. Eelmisel aastal enim laineid löönud filmide sekka kuuluvad näiteks "Pärilik" 2 ja "Vaikne kena kohake" 3. Veebiveergudel on hakatud rääkima õudusfilmide renessansist, uueks kuldajastust, žanri taastärkamisest. Odava sadistliku ekspluatatsiooni juurest on liigutud keerukate psühholoogiliste portreede ja ühiskondlike valupunktide juurde, sest nende mõjusaks avamiseks kipuvad teiste žanrite vahendid tömbiks jääma.
Ühiskonna peegel
Tegelikult peaks üllatavalt mõjuma hoopis õudusfilmide sageli labane maine. Tean seda omast käest hästi – veel aastaid viis tagasi kortsutasin isegi kulmu, kui silme ette ilmus esimesena mõni järjekordne kirvemõrvar. Miks peaksin end ometi säärasest sadismist ja kannatusest läbi immutama? Õnneks annab õudusfilmide paremik rohkem häid vastuseid, kui esmalt arvata võib.
Õudusžanri lähtepunktiks on hirm, ja hirm on evolutsiooniliselt üks tugevamaid ja inimsaatust määravamaid tundeid, mille eesmärgiks on ellujäämine. Hirm on üks universaalsemaid nähtusi, mida me kõik kogeme eri puhkudel ja eri vormides ning mille mõistmine peaks toimuma nii isikliku psühhohügieeni kui ka ühiskonna terve toimimise huvides. Hirmude abil on võimalik inimest manipuleerida ja suunata, hirm mõjutab lähisuhteid, hirm kannab poliitilisi valikuid – seega kulub hirmuga sina peale saamine iseenda mõistmiseks ja juhtimiseks hädasti ära.
Filmikunstis on hirmudega tegeletud õudusžanri kaudu algusaegadest peale. Kuigi lätetest võib rääkida juba XIX sajandi lõpust, algavad vähesed väärtfilmiantoloogiad ilma "Doktor Caligari kabineti" 4 ja "Nosferatuta" 5. 1920ndaid ja 1930ndate algust peetaksegi õudusfilmi esimeseks kuldajastuks, mil ekraanidele jõudsid paljude eelmise sajandi fantaasiaromaanide ekraniseeringud.
Ehkki omaaegne vastuvõtt ei olnud kummagi mainitud filmi puhul üheselt soodne, tabasid need ära midagi palju enamat üksnes vaatajani jõudva loo kontuuridest. Nii visuaalne ekspressionism kui ängistav meeleolu on peegeldused toonases Weimari vabariigis levinud lootusetust meeleolust. Esimene maailmasõda oli küll läbi, ent selle halastamatu vari ei olnud kuhugi kadunud, hüperinflatsioon oli alles algamas ja ühe Austria päritolu vuntsikandja manifest ootas kirjutamist, et Euroopa taas pimedusse suruda.
XX ja XXI sajandi esimesi kümnendeid on palju võrreldud ja nende allhoovusi haarab ühiskondlikest meeleoludest endasse ka "Meie", mille sotsiaalsed teemad on ühtaegu peidetud rohketesse kujunditesse, ent väljenduvad palju otsesemalt ja nähtavamalt. Jordan Peele'i film väljendab klassi- ja rassiängi, lõhesid ja lootuse kadu. Seda väljendavad nii üldine atmosfäär kui ka tugeva laenguga popkultuurialased viited. Heaks näiteks on stseen filmi algusest, mil väike tüdruk uitab 1986. aastal California rannaribale, seljas Michael Jacksoni "Thrilleri" särk. Toonase popikooni ja üleilmse sensatsiooni pärand on nüüdseks vastuoludest paksult puretud ja pedofiilias kahtlustatud mehe seostamine lastega enam kui problemaatiline. Teine tasand on siin aga Jacksoni vastuoluline tähendus afroameeriklastele, kellele on muusiku pärandi läbi kümnendite järjepidev lammutamine sümboliseerinud valge Ameerika katseid teise nahavärviga elanikkonna popikoon mutta trampida.
Kui õudusžanri seostatakse ennekõike väliste hirmudega, pööningul luuravate vaimude ja inimkonda tapma saabunud kollidega – kõige sellega, mis teeb pimeduses häält –, siis õudusfilmi uue tuleku ühiseks nimetajaks on pilgu pööramine sissepoole. Viimaste aastate parimad õudusfilmid ei räägi niivõrd väljastpoolt tulevast kurjusest, vaid vaime, kolle ja kurjameid kasutatakse rohkem kujundlikult. Hea-halva vastandusest ja üheselt mõistetavusest olulisem on ambivalentsus ning süvitsiminek sinna, kust kogetud hirm ja pained üldse alguse saavad. Välisvaenlase otsimisest keerukam on leppimine võimalusega, et kurjus tuleb iseenda seest. "Meie" sissetungijad oleme meie ise.
Mis teeb pimedas häält?
Maailma kogemise keerukuse ning füüsilises maailmas ja meie peades toimuva ambivalentsusega mängib edukalt näiteks paljukiidetud "Nõid" 6, milles usklik perekond otsustab fundamentalistliku isa eestvedamisel 1630ndate Uus-Inglismaal asunike hulgast lahkuda. Üksi keset metsi jäetuna hakkavad perekonda kummitama salapärased jõud, imikueas perepoeg kaob ning tekib kahtlus ega tema õde ole nõid.
Lavastaja Roger Eggersi kunstiliselt muljetavaldav ja detailselt ajastutruu debüütfilm ei tegele niivõrd üleloomulike jõudude kui sellisega, vaid annab edasi pealtnäha minevikku jäänud maailmatunnetust, kus tundmatu ja hirmutava maailma mõtestamiseks annavad peamise, kui mitte ainsa, juhtnööri religioosne dogma ja halva endega müüdid. Samasugusest kratipõhisest ja maagilisest maailmakogemisest räägib õigupoolest ka näiteks Rainer Sarneti "November" 7, kus samuti õudusžanri vahendeid oskuslikult rakendatakse.
Õudusžanr pakubki vahendeid, kuidas anda edasi psühholoogilisi ja tunnetuslikke tasandeid, mis muidu jääksid kõrvaltvaatajale aimamatuks ja kättesaamatuks. Mitte üksnes minevikus, vaid siin ja praegu. Viimase kümnendi üheks hinnatuimaks õudusfilmiks kerkinud "Babadook" 8 on pealtnäha sirgjooneline kolli- horror, kus üksikema ja tema poega asub kiusama müstiline varjudes luurav olend härra Babadook. Hirm, äng ja segadus on siin tõepoolest eesmärgiks, aga mitte lihtsalt vaatajale teravate kogemuste pakkumiseks, vaid tugeva empaatiaharjutusena. "Babadookis" räägitakse mitte niivõrd vastasseisust kurja välise olendiga, vaid heitlusest sisedeemonitega. Filmi õõv – tegemist on tõesti viimaste aastate ühe kõige vahetumalt luudeni hirmutava linalooga – peegeldab ennekõike peategelase peas toimuvat. See on lugu üksindusest, depressioonist, sisepingest halvatud saamisest. Film annab mõjusalt edasi, kuivõrd raske ja hirmutav on vaimsete probleemidega või lihtsalt kohutava koormaga üksi jäetud inimese maailm, kellesarnaseid kipub ühiskond liiga sageli kas tähelepanuta jätma või hoopis ala- ja naeruvääristama.
"Babadookil" on tugev soopoliitiline tahk, mida filmis küll ei rõhutata, kuid mida on kerge märgata, arvestades, kui palju kannatavad naised koduvägivalla, füüsilise ja vaimse terrori käes. Nendele radadele on veelgi julgemalt astunud iraani päritolu Babak Anvari HÕFFilgi linastunud "Varju all" 9, kus räägitakse samuti ema ja tütre heitlusest kurjade vaimudega. Sellest, mis, on veelgi olulisem see, kus ja millal. Film leiab aset 1980ndatel Saddam Husseini juhitud Iraagi pommitamise alla sattunud Teheranis. Ehkki taustamütoloogia jutustab tuulega saabuvatest ja inimelude kallale kippuvatest džinnidest, on filmi teemad käegakatsutavalt maised – sõjaolukorrast tekkinud trauma, poliitiline repressioon, peategelase hirmude eiramine patriarhaalses ühiskonnas.
Värskeks näiteks sellesarnaste teemade käsitlemisel on tänavusel HÕFFil linastunud "Tuul" 10, mis viib vaataja XIX sajandi lõpuaastate Metsikusse Läände, kus naine jääb üksinda keset kõledaid preeriatuuli. Taas on välistest ohuallikatest olulisem see, mis toimub seespool – eraldatus, paranoia, sünnitusvastutuse ja kohusekoormaga üksi jäämine, aeglaselt murenev psüühika.
Hiilgus ja langus
Tasub tähele panna, et neli viimati nimetatud filmi on kõik lavastajadebüüdid. Koomikuna tuntust kogunud Jordan Peele'ile on "Meie" aga alles teine lavastajatöö. Õudusest ongi saanud tänu truule žanripublikule ja võimalusele oma änge väljendada noortele lavastajatele atraktiivne uks filmitööstusse. Õudusfilmi kerkiva maine kiuste on raskem näha end juba kehtestanud nimede, filmimaailma cristophernolanite ja stevenspielbergide liikumist õudusžanri juurde.
Ometi oli see tavaline õudusžanri teiseks kõrgajaks peetavatel 1970.–1980ndatel, mil valmisid teiste seas William Friedkini "Vaimude väljaajaja" 11, Tobe Hooperi "Texase mootorsaemõrvad" 12, Brian De Palma "Carrie" 13, Ridley Scotti "Tulnukas" 14 ja Stanley Kubricki "Hiilgus" 15. Ehkki ajastu märksõnadeks olid teispoolsuse vaimud ja "Texase mootorsaemõrvad", mis juhatasid teed võigaste rapperite lainele, ühendab neid filme tugev psühholoogiline ja sotsiaalne tunnetus, mis taastas pärast külma sõja paineid väljendavate kolliõudukate aegu mõneks ajaks õudusfilmide intellektuaalse ja kunstilise tõsiseltvõetavuse.
Tagantjärele tuleb nentida, et žanrile tegi lõpuks tahtmatu karuteene kultushitiks kujunenud John Carpenteri "Halloween" 16, mis on saanud kahekohalise arvu lamedaid järgesid ning kordades rohkem veelgi odavamaid kopeerijaid. Friedkini-Kubricki vormimeisterlikkuse ja psühholoogilise mitmetasandilisuse asemel said populaarseks kõiksugu maskis-tüüp-ajab-noori-tüdrukuid-noaga-taga lood. Hoolimata oma mõjukusest ei ole ka esimene "Halloween" mingi meistriteos ja mõjub üsna üheplaanilise sadismina, koopiad vastutavad aga suuresti žanri maine liikumisest väärtlavastajate lemmikpaigast rämpsžanri alla.
1990ndatel andsidki selles žanris tooni pikaks venitatud ja suuresti teismelisele publikule rihitud seeriad, pisut tõsiseltvõetavama näitena "Karje" ("Scream", neli osa ja telesari) ja vähem tõsiseltvõetavama näitena "Ma tean, mida sa tegid eelmisel suvel" ("I Know What You Did Last Summer", kolm osa). Korraks lõi kaardid pisut sassi toona ülišokeerival moel ehedalt mõjunud "Blairi nõiafilm" 17, mis tõi aga omakorda kaasa terve kümnendi jagu üha banaalsemaid käsikaameraga filmitud katsetusi, nt "Paranähtuste" seeria ("Paranormal Activity", kuus osa). Sinna vahele veel hulk tarbetuid uusversioone pea igale kunagisele kultus- horror 'ile, sealhulgas "Texase mootorsaemõrvadele". Olgu lisatud, et "leitud materjali" (found footage) alamžanr võimaldas vähemalt väljaspool Hollywoodi, Hispaanias saada maha ülikõheda zombimäruliga "Rec" 18, mis aga on nüüdseks saanud – ära arvasite! – kolm tarbetut järge.
Õigupoolest ei ole üha ja üha samu vaimu- ja mõrtsukalugusid taaskäitlev, kopeeriv ja seeriatena tootev osa õudusžanrist kuhugi kadunud. Värskeim (üldiselt hästi vastu võetud, siinkirjutaja meelest maitselagedalt julm) "Halloweengi" tuli alles eelmisel aastal. Üle ootuste edukaks on aga osutunud näiteks "Patukahetsuse" seeria ("Purge", neli osa ja telesari). Ainuüksi selle seeria sees võib vaid mõne aasta lõikes näha, kui palju tõsisemaid ambitsioone on õudusfilmidesse taas tekkinud. Klassikalise sissetungipõnevikuga alanud seeria on kujunenud Ameerika ühiskonnakriitiliseks satiiriks, kus tänu iga-aastasele politseivabale päevale saab igaüks välja elada oma kõige tumedamaid tunge. Järjed on suunanud tähelepanu üha enam päevasündmustele, poliitilisele populismile ning massidega manipuleerimisele.
Hädavajalik žanr
Ilmselt dikteeribki ümbritseva maailma kasvav ärevus – viimaste aastate märksõnadeks on polariseerumine, lõhestumine, tsensuur, äärmuslus, diktatuurihirm – suuresti õudusfilmide üha päevakajalisemaid teemasid ja ühiskonnakriitilisemaid kihte. Kui muus osas on kõigi uue põlvkonna õuduslavastajate vahel raske seoseid leida, mingist liikumisest pole siin juttugi, siis seob nende filme ennekõike siiras huvi enda ümber ja inimeste sees toimuvat lahti mõtestada. Taas on parimaks näiteks sellest Jordan Peele, kellest on kujunenud äkitselt žanri eestkõneleja.
Tema debüüt "Kao ära" 19 rääbib tuttavliku struktuuri kaudu kõike muud kui žanris tuttavatel ja turvalistel teemadel. Tegu oli üllatavalt mitmekihilise ja nutika Ameerika rassisuhete satiiriga, kus ei lepita vaenlasekuju otsimisega "lõunaosariikide rassistlike matside" seast, vaid peegeldatakse end progressiivseks pidavate liberaalide silmakirjalikke hoiakuid. Kui sügiseste väärtfilmide ja suviste popkornimärulite vahel žanrifilmi hüppelauaks saanud kevadperioodil linastunud film lõpuks parima filmi Oscarile nimetati ning stsenaariumipreemia ka võitis, oli see kui aastaid oodatud sümboolne kinnitus, et žanriskeptiline filmitööstus on andnud oma tunnustuse õudusfilmi uuele tulekule.
Õigupoolest on õudusfilmi vahendeid ja mõju igal pool – juba mainitud "November", Darren Aronofsky identiteedist ja lõhestumisest rääkiv draama "Must luik" 20, sama lavastaja ökoallegooria "ema!" 21 või ühe alkohoolikust vanema naise maailmakogemust kujutav draama "Krisha" 22. Viimase autor Trey Edward Shults lavastaski muide järgmiseks põneviku "See saabub öösel" 23, kus vaadatakse populaarset apokalüpsise-pandeemia-zombižanri läbi äärmiselt realistliku, kõheda filtri, kus kõigi väliste hirmutajate asemel on inimesele hundiks ikkagi ennekõike teine inimene.
Näib, et ehkki odavalt toodetud rapperid on alati menukad olnud, hakkab publik ka suurema kunstilise ambitsiooniga õudusfilmiga vaikselt kaasa tulema. Oma eelarve mitmekümnekordselt tasa teeninud "Meie" purustas USA kinokassas kõigi aegade avanädalavahetuse tulurekordi algupärandist õudusfilmi kohta. PÖFFil sai möödunud aastal ühe kahest publikupreemiast tugevate õudussugemetega Poola draama "Libahunt" 24 – film, kus räägitakse koonduslaagrist vabanenud lastest, kes satuvad mõisahoones vastamisi karja verejanuliste huntidega. Kogu tumeduse juures on tegemist ühe eelmise aasta kõige väestavama ja vabastavama vaatamisega, mis sundis tegelased vastamisi kõige kohutavama mõeldava trauma, kõige sügavamate hirmudega ning sellest tugevamana väljuma.
Ja kes arvavad, et õudusfilm peab olema üksnes tõsine, siis tänavuse HÕFFi avas kodumaine lühifilm, visuaalselt nutikas ja läbivalt vaimukas "Karv" 25 ning lõpetas möödunud filmiaasta üks eredamaid elamusi, iseseisvale filmitegemisele kummardav leidlik ja hirmnaljakas "Las kaamera käib – zombid!" 26.
Parimad õudusfilmid ei võtagi eesmärgiks vaatajat kartma panna, temas hirmu tekitada, nagu paljud õudusskeptikud pelgavad. Parimates õudusfilmides ei ole hirm eesmärk, vaid vahend rääkida millestki muust, olgu ühiskonnas peituvatest pingetest, psühholoogilistest probleemidest, traumast või kohtumistest meile tundmatu, võõristava, hirmsa, teistsugusega. Sellega tuleb elus tegeleda kogu aeg, filmid pakuvad aga võimaluse neid olukordi oma peas võrdlemisi ohutult läbi mängida, teistsuguseid perspektiive näha. Väga võimalik, et kõige madalama žanri asemel on õudusfilm tänapäeval kõige vajalikum žanr.
1"Us", Jordan Peele, 2019.
2"Hereditary", Ari Aster, 2018.
3"A Quiet Place", John Krasinski, 2018.
4"Das Cabinet des Dr. Caligari", Robert Wiene, 1920.
5"Nosferatu, eine Symphonie des Grauens", Friedrich Wilhelm Murnau, 1922.
6"The Witch", Robert Eggers, 2015.
7"November", Rainer Sarnet, 2017.
8"The Babadook", Jennifer Kent, 2014.
9"Under the Shadow", Babak Anvari, 2016.
10"The Wind", Emma Tammi, 2018.
11"The Exorcist", William Friedkin, 1973.
12"The Texas Chain Saw Massacre", Tobe Hooper, 1974.
13"Carrie", Brian De Palma, 1976.
14"Alien", Ridley Scott, 1979.
15"The Shining", Stanley Kubrick, 1980.
16"Halloween", John Carpenter, 1978.
17"The Blair Witch Project", Daniel Myrick & Eduardo Sanchez, 1999.
18"[Rec]", Jaume Balaguero & Paco Plaza, 2007.
19"Get Out", Jordan Peele, 2017.
20"Black Swan", Darren Aronofsky, 2010.
21"mother!", Darren Aronofsky, 2017.
22"Krisha", Trey Edward Shults, 2015.
23"It Comes at Night", Trey Edward Shults, 2017.
24"Wilkolak", Adrian Panek, 2018.
25"Karv", Oskar Lehemaa, 2019.
26"One Cut of the Dead", Shin'ichirô Ueda, 2018. | Andrei Liimets: õudusfilmide renessanss | https://kultuur.err.ee/936405/andrei-liimets-oudusfilmide-renessanss | Pärast mitut tõusu ja langust on õudusfilmidel alanud uus kuldajastu ja neist on võimatu mööda vaadata ka žanrikaugel publikul, kirjutas Andrei Liimets Sirbis. |
"Minu arvates on tegu erakordselt olulise õppusega. Me saame siin harjutada nii staabi tööd kui juhtimist, sest selliste suurte väeüksuste puhul on juhtimine ning lahingvälja haldamine need teemad, mida on kõige lihtsam just säärast tüüpi õppuse puhul harjutada," ütles kaitseminister Jüri Luik tänasel visiidil Kevadtormi õppuse aladele.
"Lisaks saame harjutada kõike seda, mida peab tegema kriisiolukorras Eesti kaitsevägi ja sama oluline, me saame ka harjutada koostööd meie liitlastega. Liitlased on siin samuti väga massiivse osavõtjaskonnaga, erinevate väeliikide ja tehnikaga," ütles kaitseminister kinnitades, et õppus Kevadtorm peab kindlasti ka tulevikus jätkuma.
Õppust külastanud peaminister Jüri Ratas avaldas omalt poolt tänu ka kõigile nendele peredele, kelle pereliikmed on õppusel vabatahtlikult. "Olen tänulik ka nendele tööandjatele, kes on lubanud oma inimesed ära. Siin ei saa kindlasti mainimata jätta ka tänu maaomanikele, kes lubavad selliseid õppuseid üldse korraldada," ütles Ratas lisades, et ka liitlaste osavõtt õppusest on märgiline.
"See näitab seda, et Eesti on kaitstud ja Eesti inimesed saavad elada rahulikult ja rahus, sest meil on endal väga tublid, maailma parimad võitlejad ja sõdurid ning meil on ka tugevad liitlased. Ja see on ju NATO peamine soov, et tagada rahu ning muidugi on väga hea näha siin ka oma lähimaid naabreid soomlaseid," lisas peaminister.
Esimene õppuse nädal on peagi seljatatud ning kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi sõnul on see möödunud plaanipäraselt. "Etapp, mis puudutab praegu staapide väljaõpet, ma arvan on õnnestunud. Õppus ise läheb hästi ja nagu plaanitud," ütles kindralmajor Herem.
Õppust Kevadtorm külastasid peaminister Jüri Ratas, riigikogu kaitsekomisjoni liikmed, diplomaadid, kaitseatašeed, liitlaste kõrged esindajad, kaitseminister Jüri Luik, kaitseväejuhataja kindralmajor Martin Herem, kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk jpt.
Esmaspäeval alanud õppusel Kevadtorm osaleb kokku üle 9000 kaitseväelase ligikaudu 17 erinevast riigist. Õppusesse panustavad nii maavägi, õhuvägi kui merevägi. Kaasatud on 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus ning teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalevad ka NATO lahingugrupi ning õppuste ajaks Eestisse saabunud liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased.
29. aprillist kuni 17. maini kestva kaitseväe õppuse Kevadtorm 2019 põhiraskus langeb eelkõige Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnale, kuid puudutab ka Harju- ja Jõgeva maakondi. Õppuse põhitegevus toimub Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi, Toila, Vinni ja Viru-Nigula valla ning Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linna territooriumitel. | Kaitseminister Luik: Kevadtorm on erakordselt oluline õppus | https://www.err.ee/936397/kaitseminister-luik-kevadtorm-on-erakordselt-oluline-oppus | Nädalavahetusel külastasid kaitsevaldkondade juhid Kevadtormi õppuse alasid ning rõhutasid oma sõnavõttudes kõigi elanike panust õppuse edukaks toimumiseks ning kuidas avaldab see mõju Eesti kaitsejõu arengule. |
Algviisikus alustanud Raieste teenis võitjate ridades 29 minutit mänguaega, mille jooksul viskas ta kümme punkti (kahesed 4/11, kolmesed 0/1, vabavisked 2/2), võttis seitse lauapalli, jagas kaaslastele neli resultatiivset söötu ja tegi kolm vaheltlõiget. Negatiivse poole pealt tegi 20-aastane Eesti koondislane kaks pallikaotust ja kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Baskonia duubelmeeskond hoiab nüüd üks voor enne põhihooaja lõppu tugevuselt kolmanda liiga ehk LEB Plata alumises grupis 12 võidu ja üheksa kaotusega viiendat kohta. Menorca on 13 võidu ja kaheksa kaotusega kolmandal kohal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Heas hoos Raieste aitas Baskonia duubli neljanda järjestikuse võiduni | https://sport.err.ee/936390/heas-hoos-raieste-aitas-baskonia-duubli-neljanda-jarjestikuse-voiduni | Sander Raieste koduklubi Baskonia duubelmeeskond sai laupäeval Hispaania tugevuselt kolmandas liigas neljanda järjestikuse võidu, kui võõrsil mängiti 75:66 üle Menorca. |
Jaanuarist aprillini juhtus 344 rasket liiklusõnnetust, milles said vigastada 435 inimest ja hukkus 19. Surma saanutest seitse olid jalakäijad, vigastatute hulgas oli neid 87. Neist omakorda 23 olid jalgratturud.
Aasta varem juhtus jaanuarit aprillini 347 rasket liiklusõnnetust, milles hukkus 20 ja said vigasdtada 449 inimest.
Politseikapten Sirle Loigo sõnul on ilusad ilmad on toonud liiklusesse erinevas vanuses jalgrattureid, kuid kahjuks näitab liiklusõnnetuste statistikast, et autojuhid ja jalgratturid ei oska tihtipeale teineteisega teel arvestada.
"Aprillis hakkab silma eelkõige kaherattalistega toimunud liiklusõnnetuste rohkus eelmise aasta aprilliga võrreldes. Kokku sai aprillikuus kannatada 17 jalgratturit, kelle hulgas oli kuus last vanuses 6-13 aastat, ja ka 12 mootorratturit," ütles Loigo BNS-ile.
"Kaherattaliste hooaeg on alles alanud ja pikk suvi on ees, seega palume nii autojuhte kui ka rattureid olla tähelepanelikud ja viisakad liikluses, eriti väikeste liiklejate suhtes, kes ei oska alati kõike teel toimuvat tähele panna," lisas Loigo.
Tema sõnul on oluline roll kokkupõrke vältimises piirkiirusest kinnipidamine ja mitte tegelemine kõrvaltegevustega roolis, et ootamatu olukorra tekkimisel oleks piisavalt aega pidurdada ja kõige hullemat ära hoida. | Tänavu on liikluses elu kaotanud 19 inimest | https://www.err.ee/936396/tanavu-on-liikluses-elu-kaotanud-19-inimest | Tänavu esimese nelja kuuga kaotas liikluses elu 19 inimest ehk ühe võrra vähem kui aasta varem sama ajaga. |
"Lutsepa lugu"
5. mail kell 19:30
Ain Lutsepp on Eesti rahva mällu sööbinud eelkõige Tõnissonina. Tänaseks on see suurepärane näitleja aga jõudnud juba üle kahekümne aasta teatripublikut rõõmustada, lisaks veel aukartustäratav arv filmirolle. Sellele vaatamata on Ain tagasihoidlik mees ega armasta intervjuusid anda. Seekord ta siiski räägib. Räägib oma lugu ja seda lugu täiendavad tema kolleegid, sõbrad ning perekonnaliikmed. Režissöör Anu Aun. Tootja Luxfilm OÜ.
"Kui me Moonsundi Vasseliga pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta"
5. mail kell 20:30
Eesti Draamateatri etendus. Komöödia perest, kes on pähe võtnud keset tühja välja seisvasse vanasse mõisamajja hotelli ehitada ja vanameestest, kes tulevase hotelli ees kotitäit kreeka pähkleid maha müüa püüavad. Madis Kõivu komöödia lavastaja ja muusikakujundaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Airi Eras. Esietendus Eesti Draamateatri suures saalis 9. juunil 1999.
"Lutsepapäev"
5. mail kell 22:50
See, et Ain Lutsepp on mänginud võimsaid rolle Priit Pedajase lavastustes on üldteada. Mida need mehed aga omavahel ja ilma tekstiraamatu vahenduseta räägivad, pole teatriseinte vahelt siiani kaugemale jõudnud. Lutsepapäeval avanevad nii mõnedki teatrikulissid ja meil on võimalus olla kui kärbes seinal.
"Odav spetsialist"
5. mail kell 23:20
Lugu koolidirektorist, kes tütre nõudmisel soovib paigaldada oma majja soojaveesüsteemi. Lõpuks õnnestub tal naabri abiga hankida üksiküritajast töömees, kes teeb odavaima pakkumise. Martti Joenpolvi samanimelise novelli põhjal seadis televisioonile Anja Kolehmainen, tõlkis Endel Mallene, muusika autor Tony Edelmann. Osades Ain Lutsepp, Ago-Endrik Kerge ja Katariina Lauk. Režissöör Jukka Sipilä, toimetaja Hanneli Reili.
"Teatriaasta 12 kuud: Draamateater"
6. mail kell 00:10
Kusagil sosistavad seinad, kusagil surisevad õmblusmasinad, kusagil pannakse lava üles, kusagil aetakse eesti asja, kusagil tehakse proove, kusagil müüakse pileteid, kusagil ekperimenteeritakse, kusagil grimmeeritakse, kusagile koguneb rahvas, kusagil sünnivad staarid, kusagil on igal õhtul õhus väike ime. Kõik ühes majas - Eesti Draamateatris. Dokumentaalfilmi Eesti Draamateatrist panid kokku Anneli Saro ja Marje Jurtšenko. Produtsent Kaspar Kaljas. | ETV2 teemaõhtu tähistab Ain Lutsepa 65. sünnipäeva | https://menu.err.ee/936393/etv2-teemaohtu-tahistab-ain-lutsepa-65-sunnipaeva | 6. mail saab Ain Lutsepp 65-aastaseks ning seetõttu on ka 5. mail ETV2 teemaõhtu pühendatud just temale. Näitamisele tulevad nii temaga tehtud intervjuusaated kui ka telelavastused, kus ta on kaasa löönud. |
Turniir algas välkkabega, kus U-14 vanuseklassis saavutas Priit Lokotar Nõmme Kabeklubist kolmanda koha, sama tulemuse sai U-17 vanusegrupis Triinu Jalg Jõgeva kabeklubist ning U-19 vanuses saavutas samuti Jõgeva Kabeklubisse Merilii Jalg teise koha.
Võistlus jätkus kiirkabega, milles eestlased olid samuti edukad. Priit Lokotar ning Triinu Jalg võitsid mõlemad pronksmedalid.
Viimasena leidis aset pika ajakontrolliga turniir, kus nii Lokotar kui ka Jalg võitlesid välja hõbemedalid. | Noored Eesti kabetajad võitsid EM-ilt seitse medalit | https://sport.err.ee/936389/noored-eesti-kabetajad-voitsid-em-ilt-seitse-medalit | Bulgaarias Kranevos peetud noorte Euroopa meistrivõistlustel 64-ruudulises kabes esindas Eestit neli noorsportlast – Armin Ademar Tiido, Priit Lokotar, Triinu Jalg ning Merilii Jalg –, kes saavutasid kokku seitse auhinnalist kohta. |
Meelis Oidsalu teame me küll vist eelkõige üsna terava sulega teatrikriitikuna, aga ta võtab ajakirjanduses sõna ka päevakajalistel teemadel. Ennekõike on ta aga riigiametnik, kes on täitnud juba alates 2000. aastast kaitseministeeriumi erinevaid (aga üha kõrgemaid) ametikohti. Kohe endise NO99 maja kõrval avanevadki mulle "süvariigi" hästi turvatud väravad ning pikad trepid ja koridorid toovad mind lõpuks kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri kabinetti.
Käisid märtsis rahvusringhäälingu eetris, et kommenteerida Juhan Ulfsaki teatriauhindade üleandmisel peetud ühiskonnakriitilist kõnet. Sa olid selles saates üllatavalt kriitiline ja avameelne meie lähituleviku suhtes. Mil määral sa oled pidanud oma poliitilisi väljaütlemisi tööl kooskõlastama või selgitama?
"Ringvaate" saatesse kutsuti mind teatrikriitikuna näitleja poliitilist avaldust kommenteerima. Ka enda poliitiliste avalduste puhul on minu n-ö vangist-vabaks-kaart olnud kriitikustaatus. Samas on mulle kriitikuna teinekord nina peale visatud, et Oidsalul on hea laiata, ta ei pea kultuuriinimestega iga päev koos töötama. Saates avaldust tehes oli vist esimest korda olukord, kus ka mul endal oli midagi kaalul. Tõsi, pärast Kenderi protsessil osalemist küsiti mu ülemuselt, et mida teie asekantsler seal kohtus teeb, miks ta niimoodi riigi vastu tunnistab, aga ma arvan, et inimõigused on teema, mille eest avalik teenistuja mitte ainult ei või, vaid peab rääkima, isegi kui tema avaldus läheb poliitiliseks.
Nii et sinu jaoks ei ole nende rollide vahel – kust lõppeb kriitik ja algab ametnik, kust see, kes ühiskondlikel teemadel avameelselt sõna võtab – vastuolu?
Otseselt ma vastuolu ei näe. Minu arust toimib see umbes samamoodi, kui oled näiteks poemüüja. Sul on oma poliitilised vaated, mida sa avaldad kuskil aktiivse ühiskonnaliikmena, aga kui hakkad kohtlema poes kliente vastavalt oma meeldimistele, siis varem või hiljem saad kinga ja ka asja eest, sest isegi poemüüjalt oodatakse, et ta suhtuks klientidesse võrdselt ega alandaks inimesi. Igal bürokraadil on oma poliitilised eelistused, aga need ei tohi kallutada tema otsuseid. Siin on tegelikult pretsedent olemas: Toomas Mattson riigikontrolli kommunikatsioonijuhina. Tema peale kaevati, kuna ta kommenteerib oma Facebooki lehel poliitilisi teemasid, et kuhu see kõlbab. Rahandusministeeriumi eetikakomisjon aga otsustas, et see on normaalne, kui ametnikul on oma arvamus ja ta väljendab seda. Küsimus on selles, kas ta on oma töös erapooletu. Julgen öelda, et mina olen.
EKRE viimaseaegseks meelissõnaks on kerkinud "süvariik" (varasemate "kartellierakondade" asemele ja "peavoolumeedia" kõrvale). Kas sina tead, mida see uus süvariigiametnikust "vaenlane" endast kujutab?
Kui termini kasutaja peab silmas, et mingid ametkondade tasemel tehtud otsused ei ole olnud piisavalt läbipaistvad või et ametkonnad varjavad infot, mis peaks olema seaduse järgi avalik või avalikkuse huvides varjamatu, siis, by all means, tulebki süvariiki paljastada ja peksta. Eesti haldusaparaat on piisavalt suur, et ka siin võiks selliseid tendentse avalduda. Ka bürokraadid teevad vigu, aga selleks ongi mõeldud kohus ja kaebemenetlused. Hoopis teine olukord on see, kui mõiste kasutaja väidab, et riigiasutus olemuslikult või riik kui selline on kahtlane üksus, mida ei tohiks üldse usaldada, või et kaebeõigused on pelgalt formaalsed ja kohtuid ei tohiks usaldada. Usaldussuhete süsteemne lõhkumine ja paranoia külvamine ei ole sama mis riigi toimimises läbipaistvuse nõudmine. Need on kaks vastandliku suunitlusega tegevust.
"Eestis on tekkinud pärast taasiseseisvumist esimest korda olukord, kus võimude lahususe põhimõte pannakse tõenäoliselt senisest märksa enam proovile."
Kui aga küsida, kui kõvasti saab EKRE nüüd seda "süvariiki" lammutama hakata, siis ma ütleks, et Eestis on tekkinud pärast taasiseseisvumist esimest korda olukord, kus võimude lahususe põhimõte pannakse tõenäoliselt senisest märksa enam proovile. Samas on meie seadustes selliseid tekkida võivaid probleeme mingil määral ette nähtud, sest ka ametnikel on poliitikute üle järelevalvekohustus. Näiteks Vabariigi Valitsuse seaduse §53 ("Kantsleri pädevus" – toim.) sätestab, et mitte minister ja poliitik ei tee ainult järelevalvet ametniku üle, vaid ka kantsleril on kohustus jätta ministri määrus või korraldus kooskõlastamata, kui see on ebaseaduslik või vastuolus põhiseadusega, ning edastada ka õiguskantslerile info, et minister ei käitu seadus- või põhiseaduspäraselt. Ametkonnad peavad hakkama seda kohustust endale rohkem teadvustama. Mina arvan, et kõik Eesti kantslerid ei ole selleks valmis.
Kas tulevik on tume?
Ei, seda ma ei ütleks, pigem on probleem selles, et poliitiliselt on parempopulistide võimulesaamine olnud tühikäik kõikide nende riikide jaoks, kes on selle valiku teinud. See on raisatud aeg. Tutvusin hiljuti lähemalt Edgar Valteri "Pokuraamatuga". Pokudel hakkab nimelt ebamugav seal, kus nad elavad (naerab). Metsavälult kaob vesi ära ja nad ei saa enam varbaidpidi vees olla, nad ei saa enam toitaineid kätte, ja siis nad lähevad endale uut kodu otsima. Nende retk näeb välja selline, et nad peatuvad aeg-ajalt mõne järjekordse välu ääres ja vaatavad, kas tuleb "see tunne" peale või mitte, vaatavad üksteisele otsa. Seal oli tore lause, et pokurahvas kuulas pokurahvast. Nad kuulasid iseennast, et kas see on koht, kus me peame olema. Mulle tundub, et meil on ka mõnes mõttes varbad ja tallaalused kuivale jäänud ning nüüd kõik kihelevad kuhugi, aga Jüri Ratase valitud välu ei ole päris kindlasti see metsavälu, kuhu oleks mõtet järgmiseks neljaks aastaks pidama jääda, lootes, et piisaval hulgal pokudel tuleb peale õige meie-tunne.
Jüri Ratase puhul on probleem see, et ta käitub ja mõtleb endiselt nagu omavalitsuse juht. Eestis on mingil seltskonnal olnud alates Euroopa Liiduga liitumisest kogu aeg mentaliteet, et meie võime siin Eestis ju endale natukene seda tormi veeklaasis lubada, küll nad seal Läänes hoiavad meid õigel teel. Märt Väljataga rääkis ka hiljuti, et kuskil oleks justkui mingi kaitselüliti; küll seal Brüsselis on lüliti, et kui siin Maarjamaal päris nihu läheb, siis nad juhatavad meid tagasi õigele kristlikule rajale. Jüri Ratas ei saa aru, et linnapeana võis ta Savisaarevaimus sellist paralleel-Eestit katsetada – võib-olla ongi hea, kui sul on suurema sees mingi väiksem n-ö katseühiskond ja saad seal erinevaid poliitikaid inkubeerida –, aga kui oled juba peaminister, siis räägime hoopis teisest tasemest – tasemest, kus nende tormide tekitamine on märksa suurema mõjuga. Eesti kui riik on üks euroopluse tuleviku mõjutajaid, Euroopa poliitilise kontinendi saatuse ja näo kujundajaid. Minu meelest ei ole Ratas aru saanud, et tal pole vastutus mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa ees. Riiki juhtides ei saa mõelda nagu omavalitseja.
Kõige traagilisem on paljude jaoks vist just see, et toimuv ei ole demokraatia sees paratamatu.
Ei olegi, see on teadlik valik! Ja kõige naljakam on asja juures see, et just Ratase erakond koos tema endaga kaotab sellest kõige rohkem. See, et ta sidus kohaliku omavalitsuse valimised EKRE nõudmisel hääletusega abielu traditsioonilisuse küsimuse üle, on ju puhtalt EKREle kaartide kättemängimine ka kohalikeks valimisteks. Kas ta arvab, et vene tiib jääb siin kogu asja lõpuni kaasa mängima, kui Helmed üha rohkem räuskavad? See seltskond ei kavatsegi oma räuskamist maha keerata, sest puudub igasugune poliitiline loogika, miks nad peaksid seda tegema. Nad kütavad edasi. See kõik on vesi nende veskile – selles mõttes ei näita Ratas end kogenu ja targana.
Ja minus tekitab see pingeid ka minu ametikohast lähtuvalt. Meil on Tapal vahelduva eduga 800–1000 briti sõdurit. Britid on saatnud (rõhutab iga sõna eraldi), püsivalt, siia, terve pataljoni. Raskesti relvastatud, tankide, helikopterite ja muu ilusaga. Kui ma küsiksin näiteks sinu käest, et kuule, kuidas oleks, kas tahaksid Tapale tööle minna?
No Tapa ei oleks geograafiliselt mu esimene valik.
No just, aga nüüd me järsku näeme, et meie liitlased on siin. Nad on hambuni relvastatud. Selle kõige siin hoidmine maksab Suurbritannia valitsusele tohutuid summasid. Meil endal ei ole lihtsalt raha, et sellist suurt mehhaniseeritud jalaväepataljoni püsivas valmiduses hoida. Ja kui sa küsid, miks nad siin on, siis see ei ole ju tingitud sellest, et Eesti on nii äge koht ja Tapa on selle ägeda koha kõige ägedam nurk või et siin on palju naftat või Lääne strateegilised huvid, et kui selle nüüd kaotame, siis on puuks. Siin ei olda ka raha pärast, et kaitsta mingite ettevõtete huvisid. Nad on siin ainult seetõttu, et paikneme ühes väärtusruumis ja brittide jaoks on need väärtused nii olulised, et nad toovadki pataljoni siia, et Eesti saaks selles väärtusruumis püsida. Kui hakkame nüüd järsku avalikult räuskama, et kuule, me tegelikult ei taha vist üldse selles väärtusruumis olla, siis… Piinlik oleks, kui ühtäkki selgukski, et meie liitlased usuvad meisse rohkem, kui me ise julgesime seda teha.
Kas nelja aastaga saab teha riigile nii palju kahju, et meid võidakse sellest väärtusruumist välja arvata?
Ei, nelja aastaga ei saa, juba põhiseaduse muutmine võtab nii palju aega. Põhjus, miks EKRE asju nii julgelt väljendab, on ju see, et nad tajuvad ise ka, et neil ei lasta kõike seda teha, mida nad räägivad. Selles mõttes on neil turvaline räusata – see ei ole nende jaoks justkui päris. Aga see on turvaline ainult neile.
Seesama omavalitsuse sündroom?
Täpselt, et küll riigi tasandil asi kuidagi ära klatitakse. Seda läbinähtavam peaks aga Ratase jaoks olema ka see oportunism, sest taolisel käitumisel on Euroopas ja maailmas oma hind. Kui on kriis, kui on päris sõda, siis nägime ju Ukraina ja isegi Gruusia puhul, et suuresti tulenes ettevaatlikkus seoses nende riikide aitamisega sellest, et kohe oli vabandus varnast võtta: aga nad ise käitusid ebastabiilselt, nad ise ei olnud kõige õilsamal väärtuskursil. See tuleb ülikergelt.
Kas see paistab nüüd ka meie suhtes juhtuvat; et me ei ole enam kõige õigemal kursil?
No täpselt, kui me nii jätkame ja kui see jõuab rahvusvahelisele tasandile – veel ei ole jõudnud, aga kui see jõuab sinna –, siis mingil hetkel öeldaksegi, et kuulge, minge metsa. Mis eristab meid siis kokkuvõttes PutiniVenemaast, kui me peaks hakkama kunagi EKRE sõnade järgi elama? Mis see on siis? Venemaal on ka väga palju liberaale, inimesi, kes hindavad vabadusi, aga režiim on selline, nagu ta on. Meil võivad ka põhimõtteliselt moodustada 90% valijaskonnast liberaalid, aga kui valitsus on selline, siis sa satud ikkagi ühel hetkel ühte potti Putini režiimiga.
Eero Epner osutas hiljutises intervjuus, et paljud kultuuriinimesed tunnevad kergendust pärast seda, kui selgus, et kultuuriministeerium läheb Isamaale, mitte EKREle. Samas on tulevane rahandusminister juba ähvardanud, et ei ole siin midagi, rahakott on meie käes. Kas ohutunde möödumine on liiga ennatlik?
Ma jätaksin sõna "oht" sellest diskussioonist välja – minu valdkonda ja julgeolekuasutusigi süüdistatakse tihti selles, et me hakkame iga asja puhul ohust rääkima. Rahastuse äravõtmine on riigivalitsemises täiesti legitiimne ja tavaline praktika, me teeme igal aastal riigi eelarvestrateegiat ja nelja aasta rahastusperspektiivi ümber, see on täitsa tavaline, et ühelt ettevõtmiselt raha ära võetakse, et teistele juurde anda või lihtsalt kulusid kokku hoida.
Jah, aga praegu paistab olevat küsimus selles, mille alusel see raha ähvardatakse ära võtta.
Küsimus on selles, kuidas seda põhjendada. Kui põhjendus ei ole kooskõlas põhiseadusega, ei peaks ka otsust sellele vastavaks pidama. Sellisel juhul tuleb aga inimestel oma õiguste eest hageda ja minnagi kohtusse. Mina usun, et meie õiguskaitse ja kohtusüsteem – hoolimata Kenderi protsessi traumaatilisest kogemusest – on tegelikult vägagi hästi toimiv.
Niisiis, kas inimestele peaks praegu meelde tuletama, et lähiajal võib siin hagemisõigust vaja minna ja seda peaks ka kasutama?
Seda tuleb kasutada, jah. Enese väiksemaks tegemine või nende hagemisvõimaluste eiramine, enese ette ohvriks pidamine ei ole ka õige. Kui võtame Langi ja Kenderi juhtumi, siis kuidas erines see põhimõtteliselt sellest, mida on öelnud Helmed? Võeti samamoodi ideoloogiline hoiak, et lööme Sirbis platsi puhtaks, toome sinna radikaalse värskenduse, aga see ei õnnestunud, kuna suudeti tekitada kogunisti selline surve, et inimene pidi tagasi astuma. Rein Lang ei oleks elu sees arvanud, et ta peab sellise asja pärast tagasi astuma. Ta alahindas kultuuriringkondade võimu.
"Poliitiliselt on parempopulistide võimulesaamine olnud tühikäik kõikide nende riikide jaoks, kes on selle valiku teinud. See on raisatud aeg."
See lugu näitab ühtlasi, et tegelikult ollakse suutelised väga hästi mobiliseerima. Ja mulle käib närvidele, et kultuuriavalikkus, kes seal oma suid kinni kleepis, on mingites teistes ühiskondlikes küsimustes täiesti vait. No seesama NO99 ja Madison, noh! Seesama asi, et teatriliit ei võtnud sõna, kui oli vaja. NO99 tundis ennast selles olukorras tegelikult väga üksi. Nad ootasid, et tuleks midagigi, toetusepiukski, aga ei tulnud ja see oli kurb.
Kas sa oskad öelda, miks on just teater see, mille kallale minnakse või mida ähvardatakse nii Ungaris kui ka nüüd meie näitel?
Teater valdab ju väga hästi populistlikke tehnikaid. Ja selles mõttes on ta ohtlik. Ja ennustamatu. Aga Ungari puhul, nagu ka Ulfsak rääkis, võib ju tuua ka vastupidiseid näiteid, paljude teatrite juhtkonnad on just pigem režiimiga kaasa läinud. Kultuur tervikuna on ühtmoodi nii represseerimisvahend kui ka vabaduse kants. Sellised vabadusvälgatused või kodanikuõiguste apologees üldse ei ole kultuuris väga levinud. Suurem osa kultuurist on inertne ja introvertne, suunatud oma identiteedi kinnitamisele. Seda on ka vaja teha – et inimestes ärevust maandada. Aga ennatlik on omistada kultuurile iseenesest mingisugust headust või hüvelisust.
Kas kultuur või poliitika peaks vaikiva eeldusena vabadust suurendama või on kultuuri ja vabaduse inherentne seos pigem mingisugune klišee?
Ma isegi ei tahaks sellele vastata, sest me keskendume vaidlustes liialt sellele, milleks ja mil määral me peaksime olema vabad. Ma ei oska öelda, mis on ja milleks on vabadus, aga ma oskan öelda, mis on selle puudumine. Vabaduse puudumine on see, kui sind ahistatakse või halvustatakse nende omaduste pärast, mida sa ei ole saanud valida, näiteks puue, sugu, seksuaalne sättumus või nahavärv. Minu arvates ei ole riigi ülesanne seotud kuidagi vabaduse määra maksimeerimisega – see küsimus on juba maailmavaatelise debati objekt –, aga riik peab tagama, et ühiskonnas oleksid olemas ja rakendatud põhiõigused, vajadusel sunniviisiliselt. Meil on need kaks küsimust kuidagi omavahel sõlme läinud – riigi kohustust tagada kodanikule põhiõigused käsitletakse praegu kui mingit maailmavaatelist suva.
Kui tulla tagasi Jüri Ratase valiku juurde, on minu meelest ka vastutustundetu, et meil on selline arusaam – ja seda on ka kuvatud nende äärmusgruppide puhul –, et kogu n-ö üleüldine põhiõigustele keskendunud mõtlemine on olnud kuidagi hegemooniline ja igavene. "Vaba maailma" eestkõneleja USA oli veel 60–70ndatel sisuliselt apartheidiriik. 90ndatel toimus Euroopa südames genotsiid, päris genotsiid. Kogu see põhiõiguste teema on nii habras. See ei ole purunematu monoliit, mida võib ulakalt taguda. Selline vabadus on nii habras ja nii noor nähtus, puhtalt maailmaajaloolisest vaatepunktist on üdini vale minna Euroopa praeguses kriisiolukorras seda paati kõigutama.
Vabaduste piiramise küsimus on aga õhus n-ö mõlemal poolel. Meie siin räägime või mina räägin ohustkultuurivabadusele, väljendusvabaduse piiramisega ähvardamisest, aga äärmusgrupid tunnevad samamoodi, et nende vabadusi piiratakse, seesama vana hea, et neegri kohta ei tohi enam öelda "neeger" ja nii edasi. Kas meie ühiskond ongi äkki niisuguse reguleerimisega liiale läinud?
Minu arust pole need, kes räägivad võidukalt, kuidas "neeger" ei ole eesti keeles solvav, isegi mingid rassistid, vaid lihtlabased kiuslikud inimesed, kellel pole ilmselt oma ajaga midagi muud targemat teha, kui sedasi muigvelsui seletada, kuidas meie "neeger" erineb kõikidest teistest maailma "neegritest". See on laensõna, selle säilitamisega ei kaitse me eesti hinge ega ürgkeelt. Oleks see siis mingisugune juursõna: keegi nägi kiviajal mustanahalist ja ütles, et näe, "neeger"; et see on eht eesti sõna, ainult eestlased on osanud nii nimetada (naerab) ja sellest loobumine on tohutu sõnavabaduse ründamine. Ja siis me ütleme, et see on meie sõnavabaduse piiramine. Seda olukorras (rõhutab iga sõna), kus me teame, et sellel sõnal, sellel laensõnal, sellessamas kõlas on räme rassismitaak. Kui see ei ole kius, siis mis see on? Minu arust on see suuremeelsuse ilming, kui mul on mustanahaline sõber, kelle kohta ma tean, et ta tunneb ennast ebamugavalt, kui ma realiseerin seda oma äsja avastatud väljendusvabadust, ja ma loobun sellest sõnast, sest ma olen suure hingega inimene ja see ei võta mult ühtegi tükki küljest. Ja saan meie keele ühe laensõna võrra puhtamaks.
Kas sulle ei tundu, et programmilist ebaviisakust aetakse meil sageli segamini tõerääkimisega?
Minu arust minnakse viisakusega just üle võlli, viisakus on nagu kohustus. Mina räägin praegu suuremeelsusest, sellest, kas me oleme heatahtlikud, suure hingega inimesed. See ongi kogu asja tuum, mitte mingi viisakus või n-ö väljendusvabadus, et kas ma võin seda rassistlikku laensõna kasutada või mitte, olemata isegi rassist. Samas torkas mulle paar nädalat tagasi silma Eesti Päevalehe suur artikkel "Tere tulemast soovabasse maailma!", mis oli esitatud sellise… tegelikkust programmiliselt moonutava karjatusena. Räägiti, kuidas sood on üldse mineviku teema ja nii edasi. Ma lugesin ja otsisin sealt mingit vimkat, et millal puänt tuleb ja öeldakse, et ma meelega tõmbasin üle, aga seda ei tulnudki! Päevalehest sellist teksti lugedes tekkis minus küll ebamugavus, et mis nüüd toimub, kas mõned on täiesti ära kamminud. No milleks selliseid tekste üllitada?
Ja siis ma saan aru, miks liberaalidel on raske oma sõnumit edasi viia. Nad pannakse ühte patta nende karjatuste autoritega, kelle üldistuspäästik on nii hell, et kõik erandid on nende jaoks üldkehtiv tõde. See on jumala okei, kui keegi ütleb ise, mis soost ta on. Mul on ka viimasel ajal selline eluetapp, kus ma tunnen, et olen vist sootu, aga ma ei tee selle põhjal üldistusi teiste kohta, eriti kui puuduvad üldistamiseks põhjust andvad uuringud.
Kas hea kultuur või ka kitsamalt teater saab olla mittepoliitiline?
Ei, selles mõttes ei saa, et iga etendus kannab ju endas alati mingeid hoiakuid. Ka passiivsus on poliitilisuse ilming. Kui sa rebidki meelega ainult igavikulist kunsti või teed ainult meelelahutust sõltumata sellest, mis ümberringi toimub, siis ka see on seisukohavõtt. Mingite asjade tegemata jätmine on samuti poliitiline.
Ma olen siiski üllatunud, et näiteks veel hiljutise kultuuriministri reaktsioon EKRE tõusule oli nii loid. Pigem tehakse siin n-ö paremalt leebet, aga agarat tuletoetust, näiteks Mihkel Mutt on EKREle tükk aega pehmet libestamist teinud. Pigem võib-olla vanema põlvkonna kultuuriringkonnad polegi väga rõõmutud EKRE võimulesaamise üle. Mutt ju valmistab otseselt EKRE-sugustele pinda ette.
Kui Maarja Kangro ütles hiljuti intervjuus Vilja Kiislerile, et kultuuriinimesed ei ole selle koalitsiooni suhtes mitte kriitilised, vaid täiesti eitavad, täiesti vastu, tekkis sellest Facebookis suur pahameel, sest päris paljud kultuuriinimesed leidsid, et neile on selle üldistusega liiga tehtud.
Jaa, ma vaatasin seda intervjuud ja ta oli seal tõesti resoluutne, mul tekkis sama küsimus. Tegelikult see ei ole representatiivne, meie kultuuriüldsusest moodustavad suure osa ka need, kes tunnevad ennast kuidagi kaotajate, allasurututena. Aga Kunnuse argument, et EKRE on parem kui Reformierakond, sest reformarid on samuti kari sitapäid, on ka üsna libe tee, kuna sellega öeldakse justkui, et keegi võib teha mingit pättust, sest keegi teine on juba teinud. Loogika peaks toimima vastassuunas, sest trade 'ima peaks alati ülespoole, meie aga trade'ime allapoole – selle loogikaga, et keegi on n-ö allakäigutrepile viiva ukse juba avanud. Riigijuhtimine peaks lähtuma vastupidisest eeldusest: me ei anna alla, ei ütle, et kõige madalam ühisnimetaja ongi meie ühiskonna keskne väärtus, millest me peame lähtuma. See on vanglamentaliteet ja vanglamoraal. Enne me kurtsime, et poliitikud ainult räägivad, aga ei tee midagi ehk nad ei käitu oma sõnade järgi, aga nüüd on ka see retoorikavalitsemise tava kadunud – me käitume sitasti ja räägime ka sitasti. Kuidas on see õiglasem ja autentsem?
Kas sulle ei tundu, et meil nähakse "karmi" või lajatavat kriitikat – mille esindajaks oled olnud omal ajal minu meelest ka sina ja on olnud Mihkel Kunnus – sageli millegipärast radikaalselt tõesemas rüüs kui kriitikat, millele heidetakse ette kas liigset pehmust, viisakust või sõbramehelikkust?
Jah, selles mõttes küll. Olen näiteks täheldanud – see on selline harrastusantropoloogi tähelepanek –, et kui näed inimesi, praktikuid või ka lihtsalt tuttavaid mõnel esietendusel omavahel kohtumas, esmalt õnnitletakse lavastajat ja öeldakse, et oi kui äge ja nii edasi, aga hiljem kuuled neid inimesi omavahel arutlemas, mida nad tegelikult asjast arvavad, siis need kaks juttu võivad ikka väga jõledalt erineda! Selle kohta, mille puhul öeldi otse näkku, et oi kui tore, tehakse tagaselja üsna julmi märkusi. See on pannud mind küll mõtlema, et viisakussunnist valetamine on juba eos vale, sest see tekitabki lühiühenduse, justkui me arvaksime, et tõerääkimine on ebaviisakas ja seetõttu on meie kohustus ilustada või valetada. Ka selles sotsiaalselt üsna ettenähtud olukorras, et sa ei pane õrnale inimesele, kes on just lavastusega välja tulnud ja küsib sinu muljeid, väga puid alla, on võimalik natukenegi pingutades öelda ausalt, aga sõbralikult, mida sa asjast arvad. See teadmine on ülioluline, et ei tekiks väära mõistetepaari "viisakas = vähem tõene" ja "ropp = sulatõsi".
"Minu arust minnakse viisakusega just üle võlli, viisakus on nagu kohustus."
Mu enda parim sõber on Paavo Piik, kes toob ju samuti asju lavale. Temaga suheldes olen ma küll esmajoones väga hoolas, et ma lähedasele inimesele haiget ei teeks, aga leian ikkagi mingi mooduse, kuidas rääkida asjadest nii, et ma ei peaks kompromisse tegema. Kui me teeme selles viisakusele sundivas olukorras kompromisse, siis tegelikult me juba libastume, kaugeneme üksteisest. Ja seda ei tohi olla. Aga kirjutades olen ma küll provokatiivset tooni kasutanud, et kirjutatule tähelepanu tõmmata; et sõnum leviks.
Kas sa teadvustad seda põhjust?
Ma teadvustan seda, jah, aga enamasti on see n-ö karmus ebateadlik, sest ma olen veidi autistlike või sotsiopaatlike kalduvustega. Ma ei kutsu endale külalisi koju, ma ei käi külas, sugulasi peaaegu ei näe, ma ei pea enda sünnipäevi ega mäleta teiste omi, minu jaoks tekitab romantiline läheduse kontseptsioon ärevust. Ma ei uhkusta sellega, see on lihtsalt viis, kuidas mina olen osanud elada. Ma ise olen mõelnud, et mul on vist isolatsioonitalumise geen. Kui sa oled kriitik, siis pead riskima sellega, et inimesed ei räägi sinuga pärast, või kui räägivad, siis nad on su vastu vaenulikud. Mul on olnud neid hetki ka praktikutega.
Aga kui sa teed oma arvustusega kellelegi potentsiaalselt haiget, siis kas see kõigutab sind?
Väga ei kõiguta. Ma mäletan väga hästi esimest arvustust oma raamatule. See ei olnud tegelikult üldse halvustav, aga ma mäletan oma tundlikkust. Helistasin kirjastuse juhile Eva Kollile ja küsisin, et kuidas nii saab, kas ta üldse luges seda, see on ju lahmimine (naerab). Ta vastas, et kuule, Meelis, võta rahulikult, esiteks on see suur asi, kui keegi viitsib üldse kellegi esimesest raamatust kirjutada, ja teiseks, loe see läbi, tegelikult on see ju täitsa okei. Minul oli kriitikataluvuse õpikõver järsk, registreerisin ära, töötlesin läbi, see võttis mul ühe päeva. Aga kiuslik ei tohiks kriitik küll olla. Mul pole see alati õnnestunud, teinekord loen ikka tagantjärele oma tekste, et näe, võib-olla poleks pidanud nii rämedalt ütlema.
Kui sa 2006. aastal oma esimese luuleraamatu välja andsid ja kaks aastat hiljem veel väga aktiivseks teatrikriitikuks hakkasid, siis kas sa ei tundnud oma päevatööd silmas pidades muret oma nime all n-ö pehmete teemadega lagedale tulemise pärast?
Olen näinud ise lähedalt emotsionaalset köögipoolt, kui näiteks lavastaja oma asja välja toob. See on karm maailm. See, kuidas saad kas või kiusliku tehniku oma tahtmist tegema panna. See nõuab isikuomadusi, mida on vaja näiteks ka kaitseväes üksuste juhtimiseks või asekantslerina kindralitega suhtlemiseks. See kõik on hard core, see ongi raske – kunstitegemine ei ole mingi pehme valdkond. Inimesed panevad sellesse nii palju iseendast, see nõuab rohket pühendumist ja ka pikaaegset edutuse talumist. Kaitsevaldkonna inimestest ei pea keegi kultuuriinimesi mingiteks pehmodeks. Neid näiteid on ju meil valitsemisalas veel: Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev on endine välisluureameti töötaja, Leo Kunnas on edukas kirjanik, kes kirjutab väga tundlikult ja samas julmalt, soovitan lugeda tema "Kustumatu valguse maailma", see läks mulle väga hinge. Kaitsevaldkonnas on mul selles mõttes vedanud. Põhjus, miks ma siin üldse nii kaua töötanud olen, ongi see, et siin on värvikad ja huvitavad natuurid. Nagu ka kultuurimaailmas. Ja loovus mängib mõlemas sfääris suurt rolli.
Ma arvan, et loovus mängib peaaegu igal pool väga suurt rolli.
Jah, tänapäeval on hakatud seda märkama, mina nimetan seda loovuse demokratiseerumiseks. Mis ongi õige. Suhtumine, et meil on loovust ainult väga tillukestes kogustes kuskil idufirmades või reklaamibüroodes, kirjanike ja kunstnike liidus või lavakoolis, on kuritegelik, sest nii tekibki inimestel arvamus, et loovus on miski, mis vajab kuidagi jumalikku ettehoolt ja on väga haruldane anne. Ei ole, me kõik oleme väga loovad, lihtsalt meie haridussüsteem ei eelda loovuse arendamist.
Minu esimene reaalne loovust innustav hariduskogemus tuli hoopis sõjakoolist, Balti kaitsekolledžist, mis oli tõesti üles ehitatud läänelikule õppemudelile, kus põhiosa ei olnud mitte auditoorsel tööl, vaid sa õppisid koolis õppima, iseseisvalt materjali omandama. Sisuline tegevus algas siis, kui üritasid neid omandatud teadmisi grupis rakendada. Seda ma kogesin ka USA maaväe kolledžis. Sa ei mõtle mitte üksi asju välja, vaid pead leidma lahendusi koos teistega ja suutma samas kõiki selliseid pingeid maandada, mis inimestel sotsiaalses koosolus ikka tekivad. Kui ma tulin kaitseministeeriumisse tööle, enam-vähem otse koolipingist, siis mul puudusid need sotsiaalsed oskused. Koostöötamise oskus, võime organiseerida, enda vajadusi ja tundeid väljendada ning ka loovalt tülitseda! Eestlastele on üldse omane konflikti vältimine, see on küll koolist kaasa tulnud.
Kas sina ei väldi konflikte?
Tüli võib olla tervistav ja lähendav asi ka kolleegide vahel, kui seda osatakse pidada ja hinnata. See võib olla nauditav. Meil oli eelmine neljapäev kaitseväe juhataja ja peastaabi ülemaga üks kena itaalia peretülikene ja me kõik lahkusime lähedastematena kui varem, kasutasime mina-tunnen-keelt, nagu psühholoogid õpetavad.
(Muigab) Selle tüli juures oli äge, et kõik tõid hoolimata mingitest hoiakutest ja kogunenud frustratsioonist lauale oma sisetunde ja näitasid, mis neile närvidele käib, üritasid sõnastada – nii halvasti kui eesti mehed oskavad –, mis neid häirib või kuidas nad ennast selles hetkes tunnevad. See oli nii ilus, kuidas me ei andnud alla, me väärtustasime seda suhet piisavalt, et julgeda tülitseda. Sellist tervistava tülitsemise kultuuri on Eestis vähe, seda peaks rohkem olema, ka avalikus sfääris ei tohiks vältida neid tülisid, mis meil tuleb maha pidada, kaasa arvatud seda tüli, mis ilmselt tuleb siin nüüd maha pidada. Seetõttu ei ole minu jaoks probleem minna "Ringvaatesse" ja rääkida, kuidas ma ennast selles olukorras tunnen, isegi kui olen kõrge riigiametnik ja pean hakkama seda valitsust teenima. Muidugi ma teenin seda valitsust, sest bürokraadina teen ma seda, mida seadus ette näeb, pidades sealjuures silmas, et kõik teised järgiksid samamoodi seadust ja et kõiki koheldaks võrdselt.
Kuidas seda praegusesse olukorda üle kanda? Kas meil oleks vaja ühiskonnana tervistavamalt ja/või rohkem tülitseda?
Ma olen mõelnud selle kohta nii, et praegune ei ole selles mõttes tervistav tülitsemine, et me alustame sellest, et ütleme, et sina ei ole selles tülis üldse osaline; tõmba minema siit, lilla, ma ei kavatsegi sinuga asju arutada. Tervistav tülitsemine oleks see, kui… ütled, et noh, mina tunnen ennast, noh, sinusuguste inimeste juuresolekul – mis on võib-olla ka juba sildistamine, aga ma siiski ütlen ausalt – ebamugavalt. Või et ma tunnen, et see kooseluseaduse asi, see kuidagi, noh, see kuidagi mõjutab minu suhete kindlust. Ja siis teine pool saab su käest vastu küsida, et okei, aga räägi sellest, mis selle põhjus on. Praegu me ei lähe isegi seda teed, et kasutaksime mina-keelt, et mina tunnen nii, mitte et sina oled lilla ja mine tuppa ja ole seal! Selline räuskamine on tegelikult lihtsalt üks tülitsemise vältimise moodus. Pinged ise on ju ühiselu tavaline osa, konflikti lahendamine eeldab aga võrdseid pooli. Kui sind ei lubata isegi tülli, siis see ei ole miski, mis oleks kooskõlas põhiseaduse vaimuga, sest põhiseadus näeb ette tülipoolte võrdsust. | Meelis Oidsalu: põhiõigused ei ole maailmavaate küsimus | https://kultuur.err.ee/936387/meelis-oidsalu-pohioigused-ei-ole-maailmavaate-kusimus | Maia Tammjärv tegi Müürilehes intervjuu Meelis Oidsaluga, kellega tuli juttu nii sellest, mis juhtub, kui riiki hakatakse juhtima nagu omavalitsust, ning miks on Euroopa praeguses poliitilises olukorras "paadi kõigutamine" eriti ohtlik, aga ka viisakusest ja tõest, kiusust ja tervistava tülitsemise vajalikkusest. |
12. aprillil ilmus Õpetajate Lehes artikkel "Kaasav haridus kiiresti muutuvas infoühiskonnas". Ühest küljest pani see kaasa elama õpetajatele, kelle roll ühiskonnas on muutunud mitte ainult tähtsamaks, vaid ka keerukamaks. Teisalt artikkel ehmatas, sest kõlama jäi idee lahendada haridusvaldkonna väljakutseid, lammutades alles valmimisjärgus olevat kaasava hariduse süsteemi.
Tänastest lasteaia- ja koolilastest vajab õppetöös püsivalt või ajutiselt lisatuge 20–30%. Mind kirjutama ajendanud artiklis pakuti välja, et õpetajate ja ülejäänud laste õiguste tagamiseks peab koolil olema õigus kaaluda nende laste eriklassidesse ja -koolidesse suunamist, ning seda ka vanemate nõusolekuta.
"Võimalus lapsi senisest hõlpsamini "ära saata" võib tuua kaasa tendentsi saata neid ära aina enam."
Jah, eriklass või -kool on vahel lõpuks tõesti vajalikud, kuid lapse edasist eluteed sedavõrd muutva otsuse tegemisel peame olema veendunud, et valik on vältimatu ning ükski teine viis ei aita. Võimalus lapsi senisest hõlpsamini "ära saata" võib tuua kaasa tendentsi saata neid ära aina enam. Kas ei või nii juhtuda, et eraldame koos tuge vajavate lastega ka ebamugavad lapsed?
Kaasav haridus ei ole kellegi uitmõte, vaid väärtushinnang, mis on kasvanud koos meie ühiskonnaga. See on saanud aluse mõistmisest, et teistmoodi lapsed kasvavad suureks ja saavad oluliseks osaks ühiskonnast.
Kui me täna eraldame ühe neljandiku lastest hirmus, et nende kaasamine võib mõjutada negatiivselt ülejäänud kolme neljandiku laste heaolu, siis täiskasvanuna on tööturul, perekondades, kas või poejärjekorras koos inimesed, kes ei oska teineteisega toime tulla. Jätkusuutlikum on koos kasvada, teineteiselt ja teineteisega toime tulemist õppida kogu koolitee vältel.
Laps on pereliige, mitte ühiskonna omand
Ohtlik mõtterada on ka vanemate otsustusõiguse piiramine. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel.
Lapsevanem on see, kes oma lapse eest vastutab – mitte ükski komisjon. Selle otsustusõiguse ja vastutuse vanematelt ära võtmine eeldab ühiskonna väärtuste kujunemist suunas, et laps on ühiskonna omand, mitte enam perekonna liige. Kuni väärtused selles suunas muutunud pole, ei saa me lapse eest otsustamise õigust normina vanematelt ära võtta.
Ühelegi lapsele pole kasu sellest, kui tema kodu, perekonna väärikust on riivatud, kui teda on peetud mitte piisavalt pädevaks otsustama omaenda elu üle. Väga kurb on vaadata last ja tema peret, kes tunnevad, et nad pole soovitud. Millise õpimotivatsiooniga tuleb see laps kodust kooli?
Lapse jaoks parim lahendus sünnib tema eest seisvate osapoolte võrdse koostöö tulemusena. Koostööni jõuda ei pruugi olla kerge, kuid peab olema eesmärk. Kui tahame, et meie lapsed õpiksid koostööd tegema, peame seda neile eeskuju najal õpetama.
Kaasamine toimib, kuid vajab veel aega
Kaasamise definitsioon ei vaja muutmist, sest ka praegu tähendab see võimetekohast õpet kõigile õpilastele, paindlikkust ja personaalsust õpetamises üleüldiselt.
"Kaasamisest ei võida ainult tuge vajavad lapsed, vaid ka andekad ning enamik, sest ühel või teisel hetkel vajab iga õpilane pisut rohkem tähelepanu ja mõistmist."
Kas mäletate oma kooliajast poisse tagumistes pinkides, kes ei töötanud tunnis kaasa? Kas vastab tõele, et hilisemates klassides liikus nende seltskonda ka paar päris terast tüdrukut? Miks see nii läks? Sest õpetatu ei köitnud neid – kellele oli see liiga keeruline, kellele liiga lihtne või igav. Selline ongi mittekaasava hariduse tulemus. Kaasamisest ei võida ainult tuge vajavad lapsed, vaid ka andekad ning enamik, sest ühel või teisel hetkel vajab iga õpilane pisut rohkem tähelepanu ja mõistmist.
Kas olete märganud, et noored on palju sallivamad kui keskealine põlvkond? Seegi on üks esimesi kaasava hariduse, kooskasvamise vilju! Väga-väga harva kuuleme Rajaleidja võrgustikus, et tuge vajav õpilane on seganud klassikaaslasi sedavõrd, et need kurdavad.
Empaatia on mitme riiklikus õppekavas kirjeldatud üldpädevuse aluskomponent – me mõistsime ju haridusstrateegiaid tehes, et see on oluline. Ja vaikselt ongi see just meie laste seas kasvamas.
Riin Seema ja Õnne Uusi välja pakutud lahendustest paljud on juba käigus ning vajavad lihtsalt hoogu ja aega juurdumiseks. Hindamisel ja soovituste andmisel saab ja peabki arvestama kogu lapse võrgustikku ja võimalusi. Koolidel on õigus klasside suurusi ise määrata, vaid eriklasse ei tohi vajalike hindamiste ja lapsevanema soovita teha. PGS-i 2018 muudatused on loonud palju paindlikumad tingimused, isegi haridussoovitusi saab anda alternatiividena, eri võimalusi kirjeldades.
Hariduses tehtud muudatuste tulemused tulevad alati aeglaselt. Eesti haridus on hea, suund õige, me vajame vaid aega selle rakendamiseks.
Tehnoloogiast on kaasavale õpetajale kasu
Muidugi nõuab erinevate õpilaste ootuste, võimete ja vajadustega kohanemine õpetajalt täiendavat tähelepanu – aega, kannatust, teadmisi, oskusi. Mõne lapse kaasamisest loobumine pole aga lahendus, vaid allaandmine. Lahendusena võiksime tekkinud diskussiooni valguses rääkida edasistes artiklites hoopis õpetaja senisest parema toetamise meetmeist, näiteks rakendatakse praegu veel vähe õpetaja abi või abiõpetajat.
Mingil põhjusel on 12. aprilli artiklis toodud kaasavat haridust takistava nähtusena välja tehnoloogia areng. Just tehnoloogia areng on üks olulisi tänaseid ja tulevasi õpetaja abilisi kaasava hariduse korraldamisel.
Digilahenduste kasutamine annab õpetajale suuremad võimalused õppetööd diferentseerida. Häireid, mille puhul teatud ekraanide vaatamine on vastunäidustatud, on väga vähe. Tehisintellektist (AI) võib teatud erivajaduste korral suisa imetegija saada, kuna AI kannatus õpetamisel ei katke, tema metoodikapagas, ülesannete korduste arv ja õppetööks saadaolev aeg on piiramatud. Tehnoloogia peaks suurendama ka šanssi lapse andekus üles leida ja seda toetada.
Millest õpetajale abi ei ole, on diagnoosile keskendumine. Sageli ei ütle diagnoos lapse eripära ega talle sobilike õppemeetodite kohta mitte midagi. Diagnoos on üldistus, mille ületähtsustamisega võib konkreetne laps jääda pandud sildi tagant nägemata.
Kokkuvõttes soovin meile kõigile vähem vastandamist (HEV vs. mitte-HEV, kool vs. kodu, õpilane vs. lapsevanem), vähem eraldamist ning rohkem arusaamist, et me kõik oleme osa ühest suurest tervikust.
Loodan, et leiame aega ja tahtmist kirjutada rohkem kaasava hariduse edulugudest – olgu siis erikoolist, eriklassist, paindlikust koolikorraldusest või imeliste õpetajate kogemustest.
Heade kogemuste jagamisest on meile kõigile kasu. | Nele Labi: kaasavast haridusest on kasu kõigile | https://www.err.ee/936388/nele-labi-kaasavast-haridusest-on-kasu-koigile | Laste kergekäeline erikoolidesse ja -klassidesse suunamine ning lapsevanema otsustusõiguse piiramine on ohtlik tee, mida mööda me minna ei tohi, kirjutab Nele Labi algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris. |
Elagu esimene mai! Ja teine mai ja kolmekümne esimene mai ka! Tunnistan nüüd, viimaks, ilma igasuguse häbita, veel vähem uhkuseta, et olen kannatanud koduvägivalla all. Kaks naist, kellega elasin, on mind kunagi tugevalt, väga tugevalt löönud, korduvalt. Ma ei räägi sellest psüühilisest vägivallast, mida nad olid suutelised rakendama.
Ma ei oska öelda, kas olen psüühiliselt mõnda naist vägivaldselt kohelnud. Ammugi ei kavatse ma minna ja üles anda need, kes on mind peksnud. Tühiste asjade eest ja kaine peaga. Kindlasti ei kehti see kõigi naiste kohta. See juhtus ammu, mu noore mehe eas.
Mina ei ole oma elus löönud ühtki naist ega meest, ei kodus, ei tööl, küll oma väikseid poegi, mille üle mul ka häbi ei ole, sest olen nendega sel teemal rääkinud ja nad ei mäletagi. Aga mina mäletan ja üha enam imestan, kust võtavad meie poliitikud selle justkui automaatse tõe, et koduvägivalla all kannatavad ainult naised. Nad valetavad. Või leebemalt öeldes: väänavad tõde. President on tõeväänaja, naisõiguslased on tõeväänajad.
Inimese mälu on moonutav, see on ilmselge. Punkt. Ma ei hakka siin tooma viiteid hulgalistele uuringutele. Mida kaugem on sündmus, seda erinevamalt selles osalenud inimesed seda näevad. Kes on näinud Claude Lelouch'i filmi "Mees ja naine", see teab, millest räägin. Kogu väärtkirjandus on rajatud tegelikult mälule kui tegelikkust moonutavale organile.
Ajaleht The Guardian kuulutas viie aasta eest, et üks kolmest Euroopa naisest väidab, et teda on alates 15. eluaastast füüsiliselt või seksuaalselt vääralt koheldud. Kaheksa protsenti on kogenud kuritarvitamist viimase 12 kuu jooksul. Taanis alates 15. eluaastast kinnitab kuritarvitamist (abuse) Taanis 52, Soomes 47, Rootsis 46, Poolas aga 19 protsenti naistest.
Vaat nõnda. Jutt on üldvägivallast. Kas me teame, kui palju esineb seal koduvägivalda? Meil väidavad tõeväänajad, et kõik see ongi koduvägivald. Muidugi mitte. Ei, me ei tea seda ja ei hakka ka teada saama. Piisab sellestki.
Mida kaugem minevik, seda õudsemad tunduvad asjad olnud olevat. Kõige õudsem on naiste elu Taanis, Poolas on lausa lust ja lillepidu! Kas tõesti? Mida ütleks selle peale Czesław Miłosz? "Näib sedamoodi, et Looja, kelle eetilistes motiivides on inimesed õppinud kahtlema, juhindus eelkõige soovist, et oleks võimalikult ilus ja lõbus."
Salgavad ja valetavad
Selle peale ma nõuan, et meie president lõpetaks ometi tõeväänamisvägivalla! Minu ja minu rahva kallal. Ma ei saa nõuda, et selle lõpetaks ära Kaja Kallas või veel vähem Jevgeni Ossinovski. Sest sotsialismile on sisse kirjutatud vale, seda tean ma ilmselgelt. Nii teoreetiliselt kui kahjuks ka praktiliselt.
Sotse ei hääletatud sedapuhku maha mitte niivõrd õllepoliitika tõttu – kuigi ka see näitab nende valelikkust, sest aktsiise tõsteti ikka raha saamiseks, mitte kellegi tervise kaitsmiseks, vaid eelkõige seetõttu, et välisminister Sven Mikser valetas rahvale rändelepingu kohta. Salgas ja valetas. Ja salgavad siiamaani. Ning valetavad siiamaani.
Kui ei oleks olnud Isamaad, oleksid sotsid saanud vale seljas edasi sõita, nagu nad on ilmselt seni teinud. Me ei teagi, milliseid leppeid ja kellega Mikser on kokku mäkerdanud. Mul on häbi, et ka president ühines salgajate kambaga. See on fakt, mitte see, et mina istun ja ootan peret, mille liikmetega saaksin vägivallatseda.
Ma võin seda kõike kõnelda, sest mulle on õndsal sotsialismi ajal pistetud nina alla tühi paber, keeratud rautatud uks kinni ja kästud kirjutada oma kontaktidest. Paber jäi mõttetühjaks, ei tea, ei mäleta, kirjutasin.
"Mind on üks praegune võimumees karistanud selle eest, et mõnitasin Nõukogude Liitu selle 50. aastapäeval."
Mind on lõputult mõnitatud igasugustes komsomoli- ja parteikomiteedes (ehkki olin ka ise komsomolis, seda nüüd küll). Mind on üks praegune võimumees karistanud selle eest, et mõnitasin Nõukogude Liitu selle 50. aastapäeval. Mind on selle eest ülikoolist välja visatud, ainult et selgus, et olen juba sealt cum laude väljunud.
Mind kaitses Endel Lippmaa oaas, vaba mõtlemise oaas, sest nõuti mu töölt vallandamist. Ma ei soovi mingeid "meetmeid", ärge olge absurdsed. Kristlasena olen andestanud. Kuid Kristus ei nõudnud, et peab unustama, ja ma ei kavatsegi unustada seda, mida sotsid meie rahvaga on teinud ja tahavad teha edaspidigi.
Muidugi on sotsialism nakatav, ja see ongi nakatanud reformierakondlasi, seda enam, et ajalooline pinnas on soodne. Nüüd te ütlete, et mis ma jaman, Soomes ja Hispaanias ja kus veel on just sotsid pääsenud võimule.
Ärge tulge mulle rääkima Soomest ja Hispaaniast. Soome YLE oli kommunistlik nagu Eesti Raadio (tollal veel õnneks mitte rahvusraadio). Mida ütles Mika Waltari oma "Riigi saladuse" viimases lauses? "Ma oli näinud ristilöödud Jeesust kahe röövli vahel. Aga tema riiki seal enam ei olnud."
Mis Hispaaniasse puutub, siis nemad võivad katsetada, tegid seda isegi kodusõjas. Me meenutame George Orwelli nägemust "1984", kuid tema "Ülistus Katalooniale" on hoopis vägevam. See oli raamat, milles Orwell loobus olemast sots ja pöördus näoga inimese poole.
Ärge siis imestage, et EKRE on pääsenud rusikatega vehkima! Kas arvate, et mulle see meeldib? Muidugi mitte. Ent selle eest vastutavad sotsid, reform ja president. Mina olen edumeelne konservatiiv ja ei arva, et loodusteadus tuleks ümber kirjutada mingite tüüpide tahtel, olgu siis nad presidendi või parteijuhtide nahas.
Kliimapagulus on täielik nonsenss
Ma avaldan teile saladuse: kliima muutub. Kuid kuidas, seda meie ei tea ja saame teada alles takkajärele. Ja kui palju on selles inimese teenet, seda ei saa teada saamagi! Pole mõtet kõike maailma hädasid kliimamuutuse kaela määrida. Kliimapagulus on täielik nonsenss, kliimamuutusest suurenenud katastroofide arv samuti.
See on nagu astroloogia, kuid faktiväänamine ei ole astroloogia. Lugege ometi midagi, lugege rootsi arstiteadlase Hans Roslingi möödunud aastal ilmunud raamatut "Faktitäius", milles Rosling näitab meile võluvalt, kui vähe me tegelikult maailma suundumustest teame.
Me arvame teadvat, et teame, isegi kõige tähtsamat otsustajad oma Davosis ei tea. "Kümme põhjust, miks me arvame maailmast valesti – ja miks asjad on paremad kui arvate," lubab Rosling.
Paremad? Jah, paremad: me ei teagi, et enamik inimesi elab keskmise sissetulekuga maades (hõiskame, et meie oleme seal!), et oodatav keskmine eluiga maailmas on 70 aastat (hõiskame, et meil on), et looduskatastroofides hukkunute arv on saja aastaga kaks korda vähenenud, et tiigrid, pandad ja valged ninasarvikud ei ole enam ohustatud loomad, et 80 protsenti inimestest saab ligi elektrile, et maailmas vaktsineeritakse 80 protsenti üheaastastest lastest.
Ja et koduvägivalla hiiglaslik hulk on üsna tõenäoliselt mälu moonutus. Mitte, et see oleks talutav, loomulikult mitte, ent sellega ei saa hakkama tõeväänajate erakonnad ega ametkonnad.
"Paistab sedamoodi, et me oleme murrangu ajajärgu tunnistajad ja osalised, samasuguse nagu paganlusest kristlusesse üleminek Rooma impeeriumis," kirjutas Miłosz 1. veebruaril 1988. Ja oma Nobeli kõnes aastal 1980 ütles ta: "Hea on sündida väikesel maal, kus loodus on inimlikku mõõtu, kus aastasadu on külg külje kõrval eksisteerinud eri keeled ja usutunnistused." Ta pidas silmas Wilnot ja Leedumaad. Mina Eestit. Tõeväänamiseta Eestit. Elagu esimene mai. Ja teine ja kolmekümne esimene ka!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Tiit Kändler: elagu tõeväänamisvägivallatu Eesti! | https://www.err.ee/936386/tiit-kandler-elagu-toevaanamisvagivallatu-eesti | Tiit Kändler arutleb oma kommentaaris tõeväänamise üle, mida kohtame nii koduvägivalla üle arutledes, poliitikas kui ka kliimaküsimustest kõneldes. |
Stockholmi politsei eestkõneleja kinnitas informatsiooni meediale.
Politsei informatsiooni kohaselt on ohvriks Rootsi päritolu naine. Kahtlusalune seevastu lahkus laevalt Soomes.
"Meile laekunud info kohaselt toimus laeval öösel vägistamine. Ohvriks on rootslanna ja kahtlusalune lahkus laevalt Soomes," ütles politsei pressiesindaja.
Aftonbladeti andmetel on Soome politsei pidanud juhtunuga seoses kinni kaks kahtlusalust. Ajaleht kirjutas, et kuriteo ohvriks langes 25-aastane naine.
Tallink Silja esindaja ütles Aftonbladetile, et ettevõte on juhtunust teadlik. | Soome ja Rootsi politseinikud uurivad vägistamist Tallink Silja laeval | https://www.err.ee/936384/soome-ja-rootsi-politseinikud-uurivad-vagistamist-tallink-silja-laeval | Soome ja Rootsi politseinikud uurivad ööl vastu laupäeva Tallink Silja laeval aset leidnud vägistamist, teatas väljaanne Aftonbladet. |
Tänu edetabelikohale pääsesid Katrina Lehis ja Julia Beljajeva otse põhitabelisse ehk 64 sekka.
Alagrupiturniiril võitis Kristina Kuusk kõik kuus kohtumist ja tagas kindlalt edasipääsu. Nelli Differt võitis küll kuuest kohtumisest viis, aga kaotas seejärel Veronika Zuikovale ja lõpetas etapi 67. kohaga.
Zuikova võitis alagrupis kuuest kohtumisest kolm ja oli seejärel 15:4 parem Andnrea Campos Esquivelist, otsustavas matšis alistas ta Differti 12:11.
Irina Embrich võitis vaid kaks matši ja lõpetas etapi 134. koha jagamisega. Sama palju võites sai alagrupis ka Erika Kirpu ja tema pääses edasi vehklema, alistades esmalt napilt 15:14 ungarlanna Kata Mihaly ning otsustavas matšis 15:12 itaallanna Alice Clerici.
8. asetatud Lehise vastane avaringis on ukrainlanna Anastassia Spas, 11. asetusega Beljajeva alustab turniiri ameeriklanna Isis Washingtoni vastu. Zuikova läheb vastamisi 6. asetatud ameeriklanna Kelley Hurleyga, Kuusk vehkleb itaallanna Alberta Santuccioga ja Kirpu kohtub teise asetusega Hong Kongi vehkleja Man Wai Vivian Kongiga.
Meeste seas pääses otse 64 parema sekka Nikolai Novosjolov, läbi kvalifikatsiooniturniiri võitlesid koha välja Sten Priinits ja Peeter Turnau.
Nii Priinits kui Turnau võitsid alagrupis kuuest kohtumisest viis, pääsuks 64 parema sekka alistas Priinits 15:11 sakslase Niklas Multereri ja Turnau 15:7 jaapanlase Yohito Masuda.
Jüri Salm sai alagrupis neli võitu ja alistas seejärel 15:13 Kanada esindaja Seraphim Hsieh Jarovi, kuid pidi otsustavas kohtumises tunnistama hiinlase Lan Minghao 15:11 paremust. Salm lõpetas etapi 76. kohaga.
Turnau läheb põhiturniiri avaringis vastamisi jaapanlase Masaru Yamadaga, Priinits vehkleb Iisraeli esindava Ido Harperiga ja 11. asetatud Novosjolov kohtub puertoricolase Hector Maisonetiga. | Kuusk läbis GP-etapil alagrupi kaotuseta, Embrich edasi ei pääsenud | https://sport.err.ee/936385/kuusk-labis-gp-etapil-alagrupi-kaotuseta-embrich-edasi-ei-paasenud | Kolumbias Calis peetaval epeevehklemise GP-etapil pääsesid põhitabelisse viis Eesti naisvehklejat ja kolm meesvehklejat. |
Esimese klassi aumärgi said eriliste teenete eest ettevõtluse pikaaegsel arendamisel AS-i M.V.Wool juhataja Mati Vetevool, Hekotek AS-i juhatuse esimees Heiki Einpaul, Lemeks AS-i juhatuse esimees Jüri Külvik ja Neinar Seli, kes on Estiko AS-.i nõukogu esimees.
Teise klassi aumärgi said Harju Elekter Kiinteistöt OY tegevdirektor Simo Puustelli, samuti välisministeeriumi kantsler Rainer Saks eriliste teenete eest Eesti välisdiplomaatia ja äridiplomaatia arendamisele kaasaaitamisel.
Kolmanda klassi aumärgi said rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov eriliste teenete eest Eesti ettevõtlus- ja maksupoliitika edendamisel ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson eriliste teenete eest Eesti ehitussektori edendamisel ning valdkonna ühistegevuse edendamisel.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk on kaubanduskoja austus-, tunnustus- või tänuavaldus, mis antakse Eesti või välisriigi kodanikule eriliste teenete eest kaubanduskoja ja/või Eesti majanduse arengule kaasaaitamisel. Kaubanduskoda tunnustab aumärkidega märkimisväärseid inimesi juba aastast 1999. Esimese klassi aumärk antakse kõrgele riigitegelasele või ettevõtjale, teise klassi aumärk antakse kõrgele riigitegelasele, ettevõtjale või ettevõtte tegevjuhile ning kolmanda klassi aumärk antakse kõrgele riigitegelasele, ettevõtjale, ettevõtte tegevjuhile või koja tegevpersonali esindajale. | Kaubanduskoja aumärgi sai kaheksa Eesti ettevõtlusesse panustajat | https://www.err.ee/936383/kaubanduskoja-aumargi-sai-kaheksa-eesti-ettevotlusesse-panustajat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tunnustas laupäeval traditsioonilisel kevadballil esimese, teise ja kolmanda klassi aumärkidega kaheksat inimest, kes on mänginud olulist rolli Eesti ettevõtluskeskkonna kujundamisel ning kelle isiklikke saavutusi ettevõtluses saab seada eeskujuks. |
Viimasel veerandajal oli Rocketsil pidevalt mõnepunktiline edu, enim oldi ees nelja punktiga, lõpuks suutis aga Warriors seisu viigistada ja normaalaeg lõppes 112:112. Lisaajal ei andnud Rockets kordagi juhtohjasid käest ja võitis lõpuks viie punktiga.
Võitjate parim oli James Harden 41 punkti ja üheksa lauapalliga, Eric Gordon lisas 30 punkti. Üleplatsimees oli Warriorsi eest 46 punkti visanud Kevin Durant, Draymond Green lisas 19 punkti, võttis 11 lauapalli ja andis kümme resultatiivset söötu, Stephen Curry panustas 17 punktiga.
Warriors juhib nelja võiduni peetavat seeriat 2:1, neljas kohtumine mängitakse samuti Houstonis.
Tulemus:
Houston – Golden State 126:121 la.
Golden State juhib seeriat 2:1. | Rockets sai lisaajal Warriorsist jagu | https://sport.err.ee/936382/rockets-sai-lisaajal-warriorsist-jagu | Korvpalliliigas NBA avas Houston Rockets läänekonverentsi poolfinaalseerias võiduarve, saades esimeses kodumängus lisaajal Golden State Warriorsist jagu 126:121. |
Muutuvpalgaks arvestatakse ametnikule makstud tulemuspalka, preemiat ja lisatasu täiendavate tööülesannete eest. Riigi ametiasutuste palgaandmed näitavad, et mulluste väikseimate muutuvpalgasummade "edetabelis" troonivad politsei- ja piirivalveamet ning vanglad.
Näiteks PPA-s eelmisel aastal ühe kuu töötanud liikluspolitseinik, kes sai põhipalgaks 1246,49 eurot, teenis sellele lisaks muutuvpalka kolm eurot.
Tartu vangla neljanda üksuse valvur, kes aastaga teenis 19 037,62 eurot, sai sellele lisaks neli eurot muutuvpalka, teist sama vangla valvurit premeeriti kaheksaeurose lisatasuga. Tallinna vangla teise üksuse valvur on saanud 6,65 eurot muutuvpalka, mitu Viru vangla järelevalveosakonna töötajat aga 8,40 eurot.
Kümneeurose muutuvpalgaga on palgatabelis esindatud ka näiteks päästeamet, kelle ridadest sai niisuguse summa endale üks meeskonnavanem.
Lisaks muutuvpalgale lisandub ametnike põhipalgale ka lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest, valveaja, ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö eest ning ka tasud, mida on ametnikule makstud teiste seaduste alusel seoses teenistusülesannete täitmisega. Kõiki neid nimetatakse palgaarvestuses koondinimega "muu tulu".
Sellelt realt leiab ametnike palgaandmetest keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo inspektorile makstud 1,86 euro suuruse lisatasu.
PPA on oma patrulligrupi, üldsüütegude grupi ja teenindustalituse töötajaile maksnud lisatasu näiteks summades 2,78, 3,54 ja 3,09 eurot. Alla kümneeurost lisatasu on saanud ka maksu- ja tolliameti, rahvusarhiivi ning Tartu ja Viru vangla ametnikud.
Kõige suuremat lisatasu ületunnitöö, öötöö jms eest said aga samuti vanglaametnikud: näiteks Viru vanglas teenis üks vanemvalvur 24 726-eurose aastapalga juures 25 461 eurot muud tulu. Tallinna ja Viru vanglas said kolm töötajat üle 18 000 euro lisatasu ning 11 ametnikku said lisatasuna 15 000 kuni 18 000 eurot.
Palgatabeli kõige kopsakamate lisatasude poolelt leiab maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori Valdur Laidi, kes 73 800-eurose aastapalga juures teenis muutuvpalgana 14 500 eurot.
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Tea Varraku 49 834-eurosele aastapalgale lisandus muutuvpalgana 14 368 eurot ning PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp sai jaanuarist kuni 9. veebruarini tehtud töö eest 3645 eurot, ent 14 000 eurot muutuvpalka.
Üle 10 000 euro suurust muutuvpalka said mullu ka MTA tollipoliitika nõunik Svetlana Raudonen, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman, patendiameti peadirektor Margus Viher, sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe ning siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort. | Riigiametnike palgaandmetest ilmneb kurioosseid preemiasummasid | https://www.err.ee/936087/riigiametnike-palgaandmetest-ilmneb-kurioosseid-preemiasummasid | Avaliku teenistuse seaduse järgi võib ametniku põhipalgale maksta aasta jooksul juurde muutuvpalka, mille suurus on kuni 20 protsenti tema aastasest põhipalgast. Riigiametnike palgaandmed paljastavad aga, et leidub ka näiteks asutus, kes on maksnud ametnikule 1 euro ja 86 senti lisatasu. |
Möödunud nädalal teatas USA, et ei pikenda Iraani naftat importivatele riigile sügisel tehtud pooleaastast erandit, mistõttu rakenduvad sanktsioonid näiteks Indiale, Hiinale ja Türgile, kui nad peaksid Iraani naftat ostma.
"Kuulasime kahetsuse ja murega USA otsust," kirjutati EL-i avalduses.
Iraani president Hassan Rouhani kutsus laupäeval rahvast ühinema ja USA survele vastu astuma, nimetades seda "lootuse sõjaks".
USA president Donald Trump lahkus aasta eest suurriikide ja Teherani tuumaleppest ning taaskehtestas Iraanile sanktsioonid.
"Ameerika loobub sellest mängust ainult siis, kui ta taipab, et ei saavuta midagi. Meil ei ole muud võimalust kui vastu hakata ja koonduda," ütles Rouhani televisioonis edastatud kõnes.
Sanktsioonide taastamine on andnud Iraani majandusele tugeva hoobi. Inflatsioon on järsult tõusnud, valuuta kurss langenud ja import oluliselt kallinenud. | Euroopa Liit väljendas muret USA Iraani sanktsioonidega seoses | https://www.err.ee/936381/euroopa-liit-valjendas-muret-usa-iraani-sanktsioonidega-seoses | Euroopa Liit väljendas laupäeval muret USA Iraani vastu suunatud sanktsioonide karmistumisega seoses. |
Avamängu võõrsil 1:3 kaotanud, kuid seejärel teise kohtumise kodus 3:1 võitnud Pariisi klubi võttis otsustavas mängus kindla võidu – esimene geim võideti 25:17, teine 26:24 ja kolmas 25:15.
Üleplatsimees oli Pariisi ridades 22 punkti toonud Jose Gonzalez, Kreek panustas kuue punktiga.
Pariisi Volley langetati esiliigasse maksupettuste tõttu, järgmisel hooajal saavad nad aga taas kõrgliigas mängida. | Kreegi koduklubi võitis Prantsusmaa esiliiga ja tõusis kõrgliigasse | https://sport.err.ee/936348/kreegi-koduklubi-voitis-prantsusmaa-esiliiga-ja-tousis-korgliigasse | Eesti võrkpallikoondise temporündaja Ardo Kreegi koduklubi Pariisi Volley alistas Prantsusmaa esiliiga kolmandas finaalmängus Saint-Nazaire'i 3:0 ja tõusis uueks hooajaks tagasi kõrgliigasse. |
Eesti rahvusmeeskonna peatreener Cedric Enard krooniti pühapäeval Saksamaa superkarika võitjaks, kui tema juhendatav Berliini Recycling Volleys alistas finaalis 3:0 (29:27, 25:22, 25:22) Frankfurdi United Volleys´e. Kahe diagonaalründajata (ameeriklase Benjamin Patchi ja brasiillase Dfavy Moraesita) mänginud Berliini edukaim oli 18 punktiga Timothée Carle, Daniel Malescha tõi Frankfuridle 17 silma. Liigamängudega tehakse algust sel nädalavahetusel, avamängus kohtuvad eestlaste Martti Juhkami (VfB Friedrichshafen) ja Karli Alliku (Königs Wusterhauseni Netzhoppers) koduklubid, vahendab Volley.ee.
Prantsusmaa meeste meistriliigas sai Ardo Kreegi tööandja Arago de Sete teise kaotuse, kui tunnistati Poitiers´i 3:2 (25:23, 17:25, 26:24, 18:25, 17:15) paremust. Kreek kuulus algkoosseisu ja tõi viie geimiga 8 punkti (+4). Nädala teises mängus teeniti esimene võit, kui 3:2 (13:25, 25:16, 25:22, 22:25, 15:13) saadi jagu Kreegi eelmisest koduklubist Pariisi Volleyst. Eestlaselt selles kohtumises samuti 8 punkti (+2). Tabelis asub Sete 3 punktiga kuuendal kohal.
Prantsusmaa naiste meistriliigas kaotas Le Cannet (peatreener Lorenzo Micelli, temporündaja Liis Kullerkann) 0:3 (30:32, 20:25, 23:25) Mougins´le. Kullerkannult kolme geimiga 8 punkti (+7). Kristiine Miileni koduklubi Nancy Vandoeuvre pidi tunnistama Chamaliers´ 3:1 (25:14, 25:14, 25:27, 25:20) paremust, Miilen sai enim mänguaega teises geimis ja kogus 1 punkti. Polina Bratuhhina-Pitou koduklubi Terville´i Florange alistas 3:1 ( 25:20, 17:25, 26:24, 25:17) Pariisi Saint-Cloudi, Eesti koondislane tõi 2 punkti (+0). Koondise abitreeneri Alessandro Orefice juhendatav Pays D´Aix Venelles kaotas 0:3 (16:25, 23:25, 27:29) Mulhouse´ile. Liigatabelis on Terville kaheksas, Nancy 11., Venelles 12. ja Le Cannet 14.
Hispaania meistriliigas teenis Mart Naabri koduklubi CV Teruel teise võidu, kui 3:0 (25:22, 25:17, 25:23) saadi jagu Ibiza meeskonnast. Naaber kuulus algkoosseisu ja kogus kolme geimiga 8 punkti (+6). Tabelis on Teruel kuue punktiga kolmas.
Kataris SC Police´i ridades mängiv Oliver Venno ei suutnud meeskonda aidata praegu peetava 2019/2020 hooaja karikafinaali, kui poolfinaali otsustav mängus tuli tunnistada Al-Ahli 3:1 (20:25, 25:21, 26:24, 25:21) paremust. Statistika pole kahjuks saadaval.
Robert Viiber ja tema tööandja Pribram said möödunud nädalal Tšehhi kõrgliigas kaks kaotust. Esmalt jäädi Ustile alla 0:3 (23:25, 24:26, 17:25), eestlasest sidemängija sai kirja täismängu ja tõi ka 7 punkti (+6). Seejärel jäädi tulemusega 2:3 (25:18, 28:26, 16:25, 15:25, 11:15) alla ka Prahale. Viiber tegi kaasa kõik viis geimi ja tõi lisaks oma põhitööle ka 3 punkti (-1). Tabelis on Pribram 1 punktiga viimasel kohal.
Soome meeste meistriliigas teenis võidulisa Akaa-Volley (peatreener Oliver Lüütsepp, sidemängija Markkus Keel), kui 3:1 (23:25, 25:20, 25:19, 25:20) alistati Loimaa Hurrikaani. Keel tegi kaasa kogu kohtumise ja panustas ka 2 punkti. Tabelis on Akaa 6 punktiga teine.
Soome naiste meistriliigas aitas heas hoos olev Ingrid Kiisk LiigaPloki naiskonna kahe võiduni. 3:1 (26:24, 25:17, 23:25, 25:18) saadi jagu Pijo Woolleyst, Kiisk tõi mängu parimana 19 punkti (+6). Seejärel oldi samuti 3:1 (25:21, 22:25, 25:19, 25:23) üle Rovaniemi naiskonnast, eestlannalt 9 punkti (-6). Tabelis ollakse 6 punktiga kolmandad.
Poola kõrgliigas aitasid Robert Täht ja Timo Tammemaa Rzeszówi Asseco Resovia 3:2 (25:22, 19:25, 22:25, 25:18, 15:12) võiduni Stal Nysa üle. Mõlemad eestlased sekkusid vahetusest ja tõid vastavalt 7 ja 6 punkti (efektiivsus vastavalt +3 ja +4). Tabelis on Resovia 6 punktiga viiendal real.
Kertu Laak ja Chieri kaotasid Itaalia kõrgliigas 2:3 (26:28, 29:27, 25:23, 21:25, 11:15) Cuneole. Laak sai mänguaega napilt ja tõi 1 punkti. Tabelis on Chieri naiskond 4 punktiga kaheksas.
Belgias avas hooaja Hanna Pajula, kelle tööandja Michelbeke Saturnus kaotas avamängu pärast tasavägist heitlust 2:3 (25:18, 25:27, 26:24, 23:25, 15:17) Charleroi´le.
Luksemburgis ei suutnud Anu Ennok ja Merlin Hurt VC Mameri naiskonda kaotusest päästa, kui 2:3 (23:25, 25:23, 23:25, 25:21, 9:15) jäädi alla RSR Walferile. Tabelis ollakse 2 punktiga kuuendal positsioonil.
Austria naiste meistriliigas kaotas Anett Hollase koduklubi Bisamberg/Hollabrunn Unionvolleys 0:3 (12:25, 16:25, 16:25) Linz/Segile, kogu kohtumise kaasa teinud eestlannalt 8 punkti (+3). Laura Parts ja VC Tirol kaotasid 0:3 (21:25, 23:25, 19:25) TI-abc-fliesen-volleyle, Parts tõi kolme geimiga 9 punkti (+3). Liigatabelis on Hollase tööandja viimasel kohal, Parts ja Tirol asuvad kaheksandal kohal. | Nädal piiri taga: Enard võitis tiitli, Kiisk säras Soomes | https://sport.err.ee/1146189/nadal-piiri-taga-enard-voitis-tiitli-kiisk-saras-soomes | Nädal piiri taga oli Eesti võrkpallurite ja koondise treenerite jaoks tihe ja edukas, lisandus ka üks tiitel. |
Algviisikus alustanud Kotsar sai mänguaega ligi 19 minutit, mille jooksul viskas viis punkti (kahesed 1/4, vabavisked 3/4), hankis neli lauapalli (sh kolm ründelauast) ja andis ühe resultatiivse söödu. Kirja läks ka kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
"Iga Bundesliga vastane mängib erinevalt ja me peame vastavalt sellele kohanema. Juba sel põhjusel oli see hea proovikivi," ütles suvel Hamburgi klubi peatreeneriks saanud Pedro Calles kohtumise järel ja lisas, et meeskond läheb iga päevaga aina paremaks.
Mullu koroonaviiruse pandeemia tõttu katkestatud põhiturniiri viimase ehk 17. kohaga lõpetanud Hamburgi klubi alustab Saksamaa kõrgliiga hooaega 8. novembril. | Kotsar ja Hamburg jätkavad Saksamaal võitmatuna | https://sport.err.ee/1146186/kotsar-ja-hamburg-jatkavad-saksamaal-voitmatuna | Maik-Kalev Kotsari uus koduklubi Hamburgi Towers püsib hooajaeelsetes kontrollmängudes alistamatuna. Võidetud on kõik viis sõpruskohtumist, viimati alistati kodusaalis liigarivaal Braunschweigi Löwen tulemusega 95:86 (24:27, 21:16, 22:13, 28:30). |
Tagamaks, et liikmesriigid ei korda märtsis nähtud kaost, kus üksteisele piire suleti, tuli Euroopa Komisjon välja ettepanekuga ühiseks süsteemiks, mille vastuvõtmist on oodata teisipäeval.
Selle keskmes on haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse nakkuskaart, kus Euroopa regioonid on liigitatud roheliseks, kollaseks ja punaseks sõltuvalt haiguspuhangute raskusastmest.
Punased alad on sellised, kus 14-päevasel perioodil on üle 50 uue nakkusjuhu 100 000 elaniku kohta ja positiivsete testide osakaal on vähemalt neli protsenti.
Punaseks liigitatakse ka piirkonnad, kus positiivsete testide määr on madalam, kuid on rohkem kui 150 nakkust 100 000 elaniku kohta.
Võttes arvesse väga kõrget nakkusmäära üle terve mandri, liigitatakse kollaseks või punaseks ilmselt suurem osa EL-ist. | EL-i riigid võtavad vastu viiruse valgusfoorisüsteemi | https://www.err.ee/1146160/el-i-riigid-votavad-vastu-viiruse-valgusfoorisusteemi | Euroopa Liidu riigid valmistuvad vastu võtma ühist niinimetatud foorisüsteemi reisimise reguleerimiseks koroonaviiruse pandeemia ajal. |
Seni vaid kolmandas mängudevoorus korralikud minutid saanud 26-aastane Jõesaar väljakule ei pääsenud ja pidi ainsa mängijana oma võistkonnast toimuvat pingilt jälgima, vahendab Korvpall24.ee.
Manresa poolelt tõid enim punkte Seth Hinrichs ja Juan Pablo Vaulet, kelle arvele jäi vastavalt 13 ning 10 punkti. Võitjate resultatiivseim oli kohtumise parim korvikütt Clevin Hannah, kes viskas 23 silma.
Kahe võidu ja kolme kaotusega liigatabelis 11. positsiooni hoidev Manresa jätkab hooaega 17. oktoobril, kui külla sõidetakse Siim-Sander Venele ja Fuenlabradale (0-4).
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Jõesaareta mänginud Manresa kaotas tasavägise kohtumise | https://sport.err.ee/1146137/joesaareta-manginud-manresa-kaotas-tasavagise-kohtumise | Janari Jõesaar ja Manresa teenisid Hispaania meistriliigas kahe võidu kõrvale kolmanda kaotuse, kui koduväljakul peetud tasavägises kohtumises jäädi alla Andorra Morabancile numbritega 64:69 (14:20, 18:9, 16:17, 16:23). |
"Mingil hetkel pidi see juhtuma," lausus mustadega mänginud Carlsen pärast allajäämist maailma edetabeli 15. numbrile. "Aga igal juhul valmistas see väga-väga suure pettumuse."
Eelnevalt oli Carlsen kaotanud viimati 2018. aasta juulis aser Šahrijar Mamedjarovile ehk kaks aastat, kaks kuud ja kümme päeva oli norralane tunnistanud vaid võite ja viike.
"Mõistagi olen väga rõõmus. Ma ei oodanud üldse, et selle mängu võidan," lausus Duda pärast partiid veebiküljele Chess24.
"Ma ei olnud oma mänguga väga rahul ja arvasin, et kaotus Magnusele ei oleks üldse kohutav. See rahustas mind, mõeldes, milliseid partiisid olin sel turniiril varem mänginud."
Carlsen sai siiski üsna pea revanši, sest kuuendas voorus kohtusid mehed uuesti ja valitsev maailmameister vormistas võidu 26. käigul.
Stavangeris reedeni toimub turniir on esimene koroonaviiruse pandeemia järgne tippturniir, kus maletajad kohtuvad näost näkku, mitte arvutiekraani vahendusel. | 125 partiid järjest kaotuseta püsinud Magnus Carlseni seeria katkes | https://sport.err.ee/1146153/125-partiid-jarjest-kaotuseta-pusinud-magnus-carlseni-seeria-katkes | Valitseva male maailmameistri Magnus Carlseni 125 partii pikkune kaotuseta seeria klassikalises males lõppes nädalavahetusel, kui ta pidi kodusel turniiril tunnistama poolaka Jan-Krzystof Duda paremust. |
Holland teenis EM-il kolm esikohta meeste seas, neli naiste hulgas ja ühe ka parasõudmise segapaaride paarisaerulise kahepaadi klassis. Lisaks tuli üks hõbe ja kaks pronksi.
Samuti teenis 11 medalit Itaalia, kuid kuldasid oli neist vaid neli. Samuti sai neli kulda Rumeenia koondis. Saksamaa, Ukraina, Iirimaa, Prantsusmaa, Norra ja Taani piirdusid ühe esikohaga.
Kui Eesti meeste paarisaeruline neljapaat pidi pronksiheitluses tunnistama Leedu paremust, siis leedukate kõrval oli põhjust rõõmustamiseks ka Lätil, kuigi naiste ühepaadi tšempion Sanita Pušpure esindab juba aastaid Iirimaad.
Naiste ühepaadi finaalis tõusid Pušpure (7.36,04) järel medalitele ka austerlanna Magdalena Lobnig (7.38,46) ja kreeklanna Anneta Kyridou (7.39,97).
Meeste ühepaadi Euroopa meistriks krooniti mullune MM-hõbe Sverri Sandberg Nielsen (6.50,22). Taanlasele järgnesid poolakas Natan Wegrzycki-Szymczyk (6.51,23) ja norralane Kjetil Borch (6.51,63).
Kuninglike kaheksapaatide seas võitis meestest Saksamaa (5.31,15), kellele järgnesid Rumeenia (5.32,93) ja Holland (5.34,21). Naiste seas oli esikolmik Rumeenia (6.14,75), Saksamaa (6.16,95) ja Holland (6.17,38). | Hollandi sõudjad näitasid EM-il võimu | https://sport.err.ee/1146146/hollandi-soudjad-naitasid-em-il-voimu | Pühapäeval Poznanis kulmineerunud sõudmise Euroopa meistrivõistlustel näitasid kõige edukamat minekut Hollandi sportlased, kes noppisid 22 kullast koguni kaheksa. |
Siim Luts alustas mängu Põhja-Makedoonia vastu algkooseisus, kuid vahetati avapoolajal välja, sest ta tegi haiget hüppeliigesele. Pühapäeval varumeestepingil olnud Markus Soomets jääb järgmisest kohtumisest eemale külmetushaiguse tõttu.
Tallinna FC Flora 23-aastane poolkaitsja Martin Miller on Eesti koondist esindanud üheksas mängus ja löönud ühe värava. Eesti pole üheski mängus, kus Miller platsil on käinud, kaotusevalu tundnud. 2016. aastal Antigua ja Barbuda vastu debüüdi teinud Miller lõi oma esimese värava A-koondises 2017. aastal võõrsil 2:0 võidumängus Fidži vastu.
Eesti – Armeenia kohtumine toimub kolmapäeval, 14. oktoobril kell 21.45 A. Le Coq Arenal.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
1 Artur Kotenko (20.08.1981) – Tallinna FCI Levadia 27/0
22 Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora 4/0
12 Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Londoni Arsenal (ENG) 3/0
Kaitsjad
23 Taijo Teniste (31.01.1988) – Bergeni Brann (NOR) 80/0
21 Nikita Baranov (19.08.1992) – Karmiotissa FC (CYP) 41/0
3 Artur Pikk (05.03.1993) – Kuopio Palloseura (FIN) 37/1
2 Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 4/0
13 Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 4/0
16 Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 3/0
18 Henri Järvelaid (11.12.1998) – Vendsyssel FF (DEN) 3/0
17 Kristjan Pelt (12.07.2001) – Paide Linnameeskond 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
14 Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 122/25
4 Mattias Käit (29.06.1998) – NK Domžale (SVN) 30/5
15 Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 28/4
11 Frank Liivak (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 20/3
19 Pavel Marin (14.06.1995) – Viljandi JK Tulevik 11/2
20 Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – FK Lviv (UKR) 11/0
10 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 9/1
5 Vladislav Kreida (25.09.1999) – Tallinna FC Flora 6/0
9 Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Tallinna FC Flora 4/0
7 Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 3/0
8 Mark Anders Lepik (10.09.2000) – Tallinna FC Flora 2/0
6 Edgar Tur (28.12.1996) – Paide Linnameeskond 1/0
Peatreener: Karel Voolaid
Abitreenerid: Mario Hansi, Aivar Anniste, Vladimir Vassiljev
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Ott Meerits
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Helvis Trääder, Marius Unt, Siret Kalbus
Mänedžer: Miko Pupart | Eesti jalgpallikoondises toimus Armeeniaga mängu eel muudatusi | https://sport.err.ee/1146127/eesti-jalgpallikoondises-toimus-armeeniaga-mangu-eel-muudatusi | Eesti meeste jalgpallikoondise koosseisus toimusid enne kohtumist Armeenia vastu sunnitud muudatused, kui laagrist lahkusid Siim Luts ja Markus Soomets ning liitus Martin Miller. |
Ansambel esitleb uut albumit täies mahus, lisaks kuuleb muusikat bändi varasema loomingu hulgast. Bändiga liituvad laval Craig Dyer ja Leonard Kaage Berliinis tegutsevast ansamblist The Underground Youth, kellega koostöös uus album 2020. aasta alguses salvestati.
Holy Motors on 2013. aastal alguse saanud ansambel, kes kirjeldab oma loomingut kui segu shoegaze 'ist, americana 'st, tumedast twang 'ist, reverb 'ist ja dream pop 'ist. Holy Motorsi esimene album "Slow Sundown" ilmus Wharf Cat Recordsi alt 2018. aastal.
Uksed avanevad 7. novembril kell 20.30, kontsert algab kell 21.00. Kontserdile ei ole lubatud inimesed, kes on nakatunud COVID-19-sse või olnud kontaktis COVID-19 nakatunutega. Samuti palub Holy Motors ja kino Sõprus koju jääda kõigil, kes tunnevad end haigena.
Holy Motorsi uus album "Horse" ilmub 16. oktoobril. Plaadi annab välja New Yorgi plaadifirma Wharf Cat Records. Albumist on juba kirjutanud ERR kultuuriportaali toimetaja Kaspar Viilup. | Holy Motors esitleb kinos Sõprus oma teist albumit | https://kultuur.err.ee/1146113/holy-motors-esitleb-kinos-soprus-oma-teist-albumit | Dream country ansambel Holy Motors esitleb laupäeval, 7. novembril kinos Sõprus oma teist albumit "Horse". |
Matemaatika ja matemaatilise statistika akadeemiku kohale esitati kandidaatideks Krista Fischer ja Jaan Janno.
Metsanduse ala akadeemiku kohal soovitakse näha Asko Lõhmust, Arne Sellinit või Veiko Uri.
Teatrikunsti ala akadeemiku kohale on esitatud kandidaatideks Luule Epner, Merle Karusoo, Anu Lamp ja Elmo Nüganen.
Akadeemia üldkogu valib uued akadeemikud 2. detsembril. | Kolmele akadeemiku kohale on üheksa kandidaati | https://novaator.err.ee/1146125/kolmele-akadeemiku-kohale-on-uheksa-kandidaati | Eesti teaduste akadeemia kolmele vabale akadeemiku kohale on esitatud kokku üheksa kandidaati. |
Euroopa Parlament kiitis McGuinnessi nominatsiooni heaks läinud nädalal ning esmaspäeval kinnitasid ta ametisse määramise EL-i nõukogu ja komisjoni president Ursula von der Leyen.
McGuinness on varem olnud Euroopa Parlamendi asepresident. Volinikuks nimetati ta pärast Iirimaa eelmise voliniku Phil Hogani tagasiastumist seoses koroonaviiruse ohutusnõuete rikkumisega.
Hoganil oli kaubandusvoliniku portfell, mis anti komisjoni lätlasest asepresidendile Valdis Dombrovskisele. | Euroopa Komisjoni finantsteenuste volinikuks sai Mairead McGuinness | https://www.err.ee/1146122/euroopa-komisjoni-finantsteenuste-volinikuks-sai-mairead-mcguinness | Euroopa Komisjoni uueks finantsteenuste volinikuks määrati esmaspäeval iirlanna Mairead McGuinness. |
Tammik sekkus mängu 81. minutil, kui Santa Teresa naiskond sai teises voorus kirja võidupunktid, alistades 2:1 Real Betisi. Santa Teresa asus võõrsil kohtumist juhtima 25. minutil, kui värava sai kirja Belén Martínez Sousa ning teise tabamuse lõi 70. minutil Alba Zafra. Real Betis vähendas 81. minutil oma kaotusseisu, kuid Santa Teresa suutis siiski võidust kinni hoida. Kahe kohtumisega on Tammiku koduklubi kogunud neli punkti ning liigatabelis jagatakse 18 naiskonna konkurentsis neljandat kuni seitsmendat kohta.
Renate-Ly Mehevets sai Belgia kõrgliigas kirja esimese täismängu, kui Charleroi Sporting pidi neljandas voorus tunnistama Club Brugge 3:1 paremust. Charleroil on hetkel kirjas üks punkt ning sellega ollakse eelviimasel ehk üheksandal kohal.
Itaalia kõrgliigas tuli Napolil vastu võtta neljas kaotus, kui võõrsil jäädi 89. minuti penaltist alla Florentia naiskonnale. Vlada Kubassova sekkus mängu 41. minutil. Tabelis on Napoli langenud viimasele kohale, kui 11. positsioonil olevast San Marinost jäädakse maha kahe punktiga.
Ferencvaros teenis Ungari karikavõistluste kolmandas ringis suure võidu, kui tugevuselt teises liigas mängiv Hatvan alistati 13:0. Avapoolajal saatis Ferencvaros vastaste võrku neli palli ning teise kolmveerandtunni jooksul löödi veel üheksa vastuseta väravat. Hiljuti vigastuspausilt naasnud Inna Zlidnis kuulus võidukas kohtumises küll vahetusmängijate hulka, kuid väljakul ei käinud. | Tammiku koduklubi sai Hispaania kõrgliigas esimese võidu | https://sport.err.ee/1146114/tammiku-koduklubi-sai-hispaania-korgliigas-esimese-voidu | Möödunud nädalal olid erinevates välismaa liigades võistlustules mitmed Eesti naiste jalgpallikoondise mängijate koduklubid. Head uudised tulid Hispaania kõrgliigast, kus Lisette Tammiku koduklubi teenis hooaja esimese võidu. |
Autoralli MM-sarja hooaja lõpuni jääb kaks etappi ja Belgias toimuva Ypres'i ralli võib saada tiitliheitluse osas kaalukausiks. Praegu on Elfyn Evansil (Toyota) 111, Ogier'l (Toyota) 97, Thierry Neuville'il (Hyundai) 87 ja Ott Tänakul (Hyundai) 83 punkti.
Ogier teatas pärast nädalavahetusel lõppenud Sardiinia rallit, et ei tea Belgias valitsevatest teeoludest midagi. "Loomulikult ei tohi me katsetele minna," sõnas prantslane. "Ma loodan vähemalt, et olukord on kõigi jaoks ühesugune."
Kui Toyota sõitjalt paluti täpsustust, lisas Ogier" "Noh, ma ei tea, lihtsalt [Hyundai] tiimi mänedžer [Alain Penasse] on ralli organisaator. See on pisut imelik."
"Aga ma ei soovi siinkohal diskussiooni alustada. Valmistume nii hästi kui võimalik, kasutades vahendeid, mis meil käes on ja eks näis, mida suudame," lõpetas prantslane.
Penasse kommenteeris Ogier' sõnu DirtFishi vahendusel järgnevalt: "Kõik teavad mu tööd ja suhteid Ypres'iga, nii et siin polnud midagi uudisväärtuslikku."
Belgia MM-ralli sõidetakse 20.-22. novembril. Kolme päeva jooksul läbitakse 23 kiiruskatset kogupikkusega 289,54 kilomeetrit. | Ogier'le ei meeldi Hyundai ja Belgia ralli seotus | https://sport.err.ee/1146112/ogier-le-ei-meeldi-hyundai-ja-belgia-ralli-seotus | Kuuekordset autoralli maailmameistrit Sebastien Ogier'd pani kulmu kergitama fakt, et Hyundai meeskonna palgaline Alain Penasse on ühtlasi ka Ypres'i ralli organiseerija. |
04.02.2019 [1]
"Kinoteatri ja Von Krahli Teatri koostöös sündiv lavastus "Monument" (autor Marius von Mayenburg) on ühest küljest lihtne perelugu, teisest küljest vaimukas kokkuvõte ummikust, kuhu praegune väärtuste dialoog Euroopas on jõudnud – omamoodi õhtumaa allakäigu kirjeldus." Lavastaja Priit Võigemast. Seda võib nimetada ka koomilisemas laadis realiseerunud depressiivseks realismiks, võti antakse kohe alguses, kus hoiatatakse, et depressiivsust tuleb varjata või kuidagi ümber ütelda; järjest võetakse ette kõik tabud (piirid), mis abielu ja keskklassi katte taga varjul, ning antakse kolmas perspektiiv kunstniku näol, kes peaks seda kõike peegeldama või seletama, aga kellest ka midagi peale naeruvääristamise tolku ei ole, lõpuks päästab maailma ikka "tavaline inimene"; minimalistlik ja abstraktne lavakujundus, mille keskmes on sanitaartehnika (puhutuse ja räpasuse antropoloogia), samas haakub sellega ka koristaja troop ja hilisem sitaloopimine – nõnda tõstetakse koristamine omaette metafüüsilisele ja psühholoogilisele tasandile, sinna, kus on mõtted, suhted ja esteetika.
05.02.2019
Kinoteatri võimukomöödia "Titaanide heitlus" (lavastaja Birgit Landberg, dramaturg Paavo Piik) on meheliku poliitikamaailma elementide kataloog, kus oluline osa on jõhkral füüsilisusel ja vaimse ülimuslikkuse ideel, mida esitatakse kohati päris vaimukate kujundite kaudu (käesurumine kui maadlus, akrobaatilised figuurid valimisloosungite ja -retoorika ilmestamiseks jms); kõik rollid või tüübid luuakse oma nime all, aetakse taotluslikult segamini isiklik ja mõne poliitiku avalik kuvand, mille pinnalt tehakse ka üpris vaimukaid või värskena mõjuvaid nalju poliitilise elu retoorika ja visuaalia aadressil, samas ometi jääb kõik see kokkuvõttes natuke revüülikuks ja meelelahutuslikult ohutuks.
11.02.2019
"Gesamtkunstwerk". Kinoteater. Tekst trupp ja Paavo Piik, lavastaja Paavo Piik. Tegemist oli hoolikalt konstrueeritud ja sümmeetrilise dramaturgiaga, kunsti mõju uuringuga, žanri mõttes metanarratiiviga, kus "uurijate" metakommentaarile anti sügavam sisu erinevatest kunstidest (muusika, popmuusika, näitlemine, kujutav kunst, kirjandus) pärit näidetega, kusjuures neid osasid ühendavaks teemaks oli armastus või suhted; ikooniliste skulptuuride vestlus oli vahest kõige vaimukam; probleem oli aga selles, et see "uuringu" sisu jäi mõnevõrra hõredaks või ohutuks ja sellest kõigest kõneldi natuke lihtsakoeliselt, publikusse palju seda mõjuteemat ei projitseeritud (Springsteeni laulu põhikäiku oleks võinud 15–20 min järjest mängida, siis oleks sõnum ka füsioloogiale mõjuma hakanud).
15.02.2019
Stella Kruusamägi soololavastus "Holy Rage" kõneles ju klassikalisest teemast, ühest primaarsest instinktist s.o vihast või raevust, mis ometigi ajastuti erineval määral avalikkuses ja isiklikes suhetes avaldub, kuid kindlasti on see praeguse ühiskonnaelu üks sümbolemotsioone, mida lavastus väga valusalt meelde tuletas; Stella Kruusamägi esituses ei olnud mingeid "näitlemise" vahefiltreid, vaid täiesti ehedalt saali jõudev energia, kus ei antud armu iseendale ega publikule (keegi sai natuke isegi toolijupiga pihta, sisuliselt otsis ta ka vaatajatega füüsilist kontakti) – kõik see mäng toimus väga kunsti "piiride lähedal", seda tõestavad mõned poole pealt lahkunud pealtvaatajad; kõige taustaks võimendatud kitarririfid, drone 'ile lähenev taust kinnitas seda sisemist negatiivset ja purustavat jõudu veelgi; lavastuse finaali kummastav lahendus oli korraga esireast püsti tõusnud tüdruku esitatud ladinakeelne kirikulaul Jeesuse vaimust ja vabanemine viha köidikutest (teibist); selline ligimesearmastuse idee on ehk natuke liiga lihtsakoeline dramaturgiline lahendus, aga omajagu ka üllatuslik, ja lõpuks – võimalik; pärast oli lihtsalt väga hea olla.
16.03.2019
Autor Bert Valter. "Peaministri punane joon". ERRis lavastatud ja Eero Epneri kirjutatud kuuldemäng on poliitiline satiir või virtuaalse NO teatri "aktsioon", kus oma jao saavad kõik parteid ja poliitika kujundajad; palju vaimukaid võrdlusi, parajalt kummastavaid kujundeid, kinnistavaid kordusi ning seda kõike unejutu formaadis; aga järjest enam tundub, et kultuuriinimeste poliitiline intellektuaalne metafoor ja sõnum, mis toimis veel viis-kuus aastat tagasi, sellisel kujul enam ei tööta, põhjuseks ilmselt tugevalt võimendunud äärmuslikud meeleolud ja kultuurivaenulikkust produtseeriv narratiiv, mille foonil varasemad võtted jäävad nõrgaks või tühistatakse juba ette sotsiaalmeedias ja avalikes foorumites massiivsete trolliaktsioonide toel.
26.03.2019
"Peks mõisatallis" (trupitöö, lavastaja Birgit Landberg, dramaturg Paul Piik) on obsessiivse tööeestluse, iseseisvusajal kultuslikuks saanud suhtumise metafoor. Kuid samas uuriti kujundi põhja ehk minevikukogemust võrdlemisi põgusalt ja sellest on natuke kahju; keskne oli füüsiline pingutus ja füüsise mängupanek (nt sünnitamise stseen), mille pinnalt kogu intensiivsus, aga ka ideeline tõsiseltvõetavus üldse tekkiski; vaimukate kohtade kõrval oleks võinud mõnd stseeni veel edasi arendada või varieeruvust lisada, kuigi samas on orjuse olemuses korduse ja rutiini mõõde sisuliselt kõige kesksem; kuigi lavaruutu täitnud turvast kasutati suhteliselt loovalt, siis ometi jäi puudu osutusest, et ilmselt on see pinnas ja turvas eriti üks kõige iidsemaid ja "omasid" asju Eesti looduslik-kultuurilises koosluses üldse, samas võib seda siiski ka üldises plaanis ja kujundaja esmase valiku eeldusena iga vaataja ise järeldada; lavastus oli terviklikuks komponeeritud ja taasiseseisvusaja mentaliteete meelde tuletav ja nende kordumise eest hoiatav, sellega ka kindlasti lavastuse sihtrühma ehk noori kõnetav.
12.04.2019
kadrinoormetsa "Mobiilsed definitsioonid" – ruum, kuhu sisenetakse pärast uksekella helistamist, on korraga kodu (diivanid) ja galerii (maalid), nõnda algab kodanliku diivanites kehastuva mugavuse, mida esindab ka kassi motiiv, ja esteetilise mõtte kokkuklapitamine ja kohandamine, nii et vaatajat viiakse ühe maali "alt" teise juurde, eesmärgiga tekitada mingi üllatav või sobiv seos maali koloriidi, teema jms ning vaataja riietuse, soo vms vahel; see on korraga nii vaatamise ja perspektiivi muutmine (maali vaatamise mõttes), aga ka kunsti omamise tunde tekitamine (maal minu elutoas, ostmisvõimalus ja hinnad kavalehel), mis viib veel üldisemalt minu ja kunsti vahelise sideme otsimisele, kunsti rollile minu elus, kunsti väärtuse ja hinna küsimusele jne; see sissejuhatav palgi sissetoomine ja tagasiviimine kohe alguses võis olla kriitika moodsa installatiivse kunsti aadressil, aga ka viide kunstiteose vastuvõtu raskusele või ka kunsti tegemise dilemmadele või raskusele üldiselt; metatasandil (vaatamise, osalemise) olid asjad kompaktselt lahendatud, aga selle sees oleva loo tasand (suhte lugu, minade lugu) jäi kuidagi liiga abstraktseks ja lõpumonoloogi metafüüsika seda ei päästnud, kokkuvõttes kogemus, kus installatiivsed elemendid ja osalemine olid huvitavad, aga neid efektselt siduv materjal jäi küsitavamaks, mis ilmselt oligi asja mõte.
30.08.2019
SAAL Biennaal 2019: Madlen Hirtentreu. "Kliinik pärast paati". Francesca Grilli "Sparks". Mette Ingvartsen "21 pornographies". Florentina Holzinger "Apollon". Mere äärest, endisest allveelaevatehasest alanud ja läbi Kalamaja kesklinna kulgenud festivalipäev oli muidugi kurnav, aga lõpuks seda pingutust väärt: postapokalüptiline obsessiivsus sai jätku kohtumises tulevikku ennustavate lastega, läks edasi markii de Sade'i ja pornograafiat naise perspektiivist vaatleva lavastusega ning lõppes intensiivselt maskuliinseid stereotüüpe lammutava füüsilisuse ja purkisittumise klišeega. Oli väga tore päev.
11.09.2019
"Performance Genis"[2]. Sõltumatu Tantsu Lava. Lavastajad Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov. Päris vaimukas erinevaid etendavaid kunste põimiv teos; selles oli isiklikkust (lavastajate rahvuse küsimus), mida raamis alguses "Tuljaku" kirjeldus koos "moodsalt tantsimisega" ja lõpus puändiks seinale kuvatud laulukaare all istuva lavastaja kehastuses küllalt humoorikas üldistus, vahepeale mahtus veel muid fragmentaarselt esitatud teemasid tantsu ja keha tähendusest, seal oli keskkonnateema kile, penoplasti ja kõrte näol, mis lõpuosas installatiivse objekti kokkukukkumise kujul ka mitte eriti originaalse lahenduseni jõudis; piiride kokkuvarisemine etenduskunsti esteetikas tervikuna, st siin oli nii sõna kui installatsiooni, laulmist kui tegevuskunsti, inimskulptuuri jne, viis vältimatult ka publiku ja etendajate vahelise piiri ületamiseni ja nii sai oma sõna sekka öelda 11. septembri etendusel olnud Rein Lang, ja kui tavaliselt mõjub piiriületus lõpuks kõigile piinlikult, siis seekord leiti vaatajate sealt juhuslikult ka üks Viljandi kultuuriakadeemia värskelt lõpetanud tüdruk, kes küsimuse peale, kas ta midagi laulda ei tahaks, esitas superhästi peaaegu terve laulu; võibolla Raido Mägi ja Oliver Kulpsoo "roll" jäi natuke tagasihoidlikuks või ehk oleks selles rohkem "tähendust" võinud olla, praegu jäid nad tavalise lavastuse refleksiivsuse või köögipoole "märkideks"; Kai Valtnalt samas irooniline ja truppi kokkusulatav esitus; kohati oli ka tühja ruumis kooserdamist ja seletamist liiga palju, lõpp läks sellepärast natuke venima.
13.09.2019
"Fantoomvalu". Tartu Uus Teater. Lavastaja Jaanus Kaasik. Sisulisel tasandil hauntoloogia troobil töötav teos, st keskne küsimus on isikliku minevikulise kogemuse ja aegruumi kummituslik kohalolu, muutumise ja märkamise mittemateriaalne mõõde, aga see pole niivõrd traumaatiliste sündmuste unustusse lükatud paine (kuigi ka see kuulub sinna), kuivõrd eksistentsi enda vaibumatu ja vahel vallanduv valu; see esitatakse narratiivse kõnni vormis, mis kulgeb vahepeatustega üle Toomemäe ja läbi kesklinna; "kõnelused" ja "näitlemine" esitatakse samal ajal paralleelselt jalutamisnarratiivi täiendava kuuldemänguna ja kohaspetsiifiliste helide seeriatena ja kuna etendus reaalselt algab ja lõpeb teatrisaalis, siis muutub linnaruum vahepeal kunsti ruumiks ja "lavaks", kus kõndivad inimesed on osatäitjad ja maastik ja majad dekoratsioonid klappidest kostvale loole ja helidele; meenus ka Janet Cardiffi ja George Bures Millneri Londonis tehtud rännaknarratiiv, eksperiment, kus raamatukogust Discmani, CD ja kõrvaklapid laenutanud huviline saadeti tänavatele uitama, aga instruktsioonid kuhu minna ja mida vaadata olid salvestatud keskkonnahelide vahele; Tartu variandis näitas suuna kätte sinuga kaasa saadetud tüdruk, kes ilmselt üldises narratiivis pidi olema ingli rollis: kui see nii oli mõeldud, siis oli see igal juhul ilus mõte.
14.09.2019
"JAIK". Lavastaja Peeter Jalakas. Teatrina turustatud film või seriaal, mille teaterlikkus peaks ilmselt paremini töötama Von Krahlis, kuna kõik võtted olid tehtud sealsetes ruumides ja Krahlis juhatab selle sisse ka "teatritöötaja"[3]; filmiliku tinglikkuse võti antakse kohe avastseenis näidatava mänguautoga; põhiliseks poeetikavõtteks on klassikaline küberpungi troop, kus tulevikku tänase maailma edasiarendusena kujutatakse suuresti simulatsioonil ja digitaalsusel töötavana, samas on see katse luua eesti oma originaalutoopiat, "e-toopiat" või "es-toopiat", kus nahkade (identiteedivahetuse rakendused), e-residentide, simulatsioonide ja päris jaikide vahelised barjäärid lõhutakse, st masinate ja inimeste ja looduse kooseksisteerimist, armastust, loovust jne; lõpp seda küll tugevalt rõhutab, kuid see tuleb kuidagi liiga äkki, kui eelnevalt tumedalt küberpungi režiimilt jõutakse armastuse, lunastuse ja lootuseni; vormiesteetika on efektne ja vonkrahlik, kuigi selle kaudu ei looda mingit sidusat iseseisvat maailma – see ongi paljuski ikka stiilist lähtuv tugeva atmosfääriga teos, b-filmi stilistika on siin kõige silmatorkavam, aga see viib paratamatult mitte n-ö "originaali", vaid pastišipoeetika radadele; siin on palju viiteid teatri kahekümne viie aastasele ajaloole, vihjeid erinevatele lavastustele, siin on vaimukaid sõnamänge ja paroodiat, nt kaheteistkümne juhatuseliikme tõstmine kristliku narratiivi kaheteistkümneks apostliks, on efektset elektroonilist ja popmuusikat, mis atmosfääri toetab ja jutustuse ja tegelaste sisemist segadust väljendab; siin on paksu grimmikihti ja cool 'i näitlemist – stiililoome ja atmosfääri kujundamine domineerivad sisulise sõnumi selguse ees või muudavad selleni jõudmise raskeks.
28.09.2019
"Lageda laulud" (lavastaja-koreograaf Wang Yuanyuan, muusika autor Tõnu Kõrvits) Vanemuises põimis balletikeelde nüüdistantsu elemente: punaste joonte tõmbamise või piiride tekkimise ja kadumise kujund, aga ka päris lõpus mägede moodustumist ja liikumist "kehastav" inimskulptuur; tervikuna pakkus koreograafia vähe üllatusi; hämar ja gootilik atmosfäär hoitakse peaaegu samal nivool kogu lavastuse vältel, seda rõhutas ja kinnitas videoprojektsioon, aga eelkõige varjukujudena mõjuv koor, mille liikumine ja sulatamine tantsijatega oli kohati leidlik, kohati kohmakas; materjalis oli draamat ja eepilist pinget küll, aga selle väljendamine jäi minu maitsele liiga vähehäirivaks ja akadeemiliseks.
12.10.2019
"Orestes in Mosul". Lavastaja Milo Rau, tekst Milo Rau ja trupp; Genti teatri külalisetendus Kaaitheateris, Brüsselis. Klassika adapteerimine tänapäeva poliitilisse kriisipiirkonda, nõnda, et ISISe purustatud Mosulist on saanud Trooja, kuid nüüd alles kättemaks ja veritasu ahel käima tõmmatakse; varemed, purustatud perekond ja vägivald on teemadering ja kujundiloome alusmaterjal, kuigi traagilisest ja masendavast materjalist kasvavat lugu ei esitata teab kui ekspressiivse stilistika või üliefektsete ja värviliste metafooride abil, pigem klassikaline sisseelamine ja kohe selle võõritus, vägivalda ja vereojasid ei esitata kuigi graafiliselt, pigem rõhutatud tinglikkusega, kusjuures seda toetab ka asjaolu, et mäng käib korraga kahel tasandil: laval toimuv sünteesitakse dialoogiks Mosulis filmitud materjaliga, milles teevad kaasa ka Iraagi näitlejad, kellel oma isiklikud traumaatilised lood rääkida; aga ometi ei olnud see mäng mängus lavastus mingi eksperimentaalne tour de force, vaid esteetiline juhtumiuuring – traumaga töötamine draamavormis; Eesti teatri panus lavastusse oli Risto Kübar Orestese rollis, mis lahendati samuti topeltmänguna: korraga ollakse eestlane Risto, kes on geivaenulikust Ida-Euroopast oma traumadele lahendust otsides lahkunud ning selle kaudu võimendatakse ja topeldatakse sallimatuse ja šariaadi teemat Euroopas tervikuna, nii et Orestese geiorientatsioon ja suhe Iraagi noormehega oli ka lavastuse üks nüüdisajast nopitud aktuaalseid kõrvalteemasid; kokkuvõttes väga professionaalne, huvitava, läbimõeldud ja täpse struktuuriga lavastus, kus dramaatiline ja emotsionaalne on väga täpselt välja mõõdetud – võetagu seda siis kiituse või kriitikana.
19.10.2019
"LÄVI". Lavastaja Renate Keerd. Tartu Uus Teater. Keerdi loomingulist mõtet iseloomustab risoomsus, s.t teos (või lugu) areneb mitte põhjusliku lineaarsuse või hierarhilisuse baasil, vaid kõrvalepõigetena, keha ja keha või keha ja materjali (või asjade) ootamatute kontaktidena, nt üksteisest väljakasvamise, kokkusobitumise või konflikti kaudu, nõnda, et kõik tasandid on korraga võimalikud ja loogilised; samas on selles protsessis siiski tasakaalus üksikepisoodide fantaasia ja tervikut vormiv analüütiline mõtlemine; konkreetset lavastust raamivad sünd ja surm, mälestused ja valu, mis ometi ei keskendu niivõrd konkreetsetele siirdehetkedele (lävedele), vaid pigem tervete eluperioodide kujutamisele; võibolla on see liiga avaralt ja kõikehõlmavalt püstitatud ülesanne, sest lavastuse esimeses kolmandikus oli siiski omajagu hõredust ja heledat tühja ruumi, seevastu viimases kolmandikus, mille juhatas vaimukalt sisse male metafoor (intervjuu Paul Keresega) ja kus valgus muutus järjest hämaramaks, taastus visuaalne ja narratiivne pinge, ning lõpuosa, mis ühes kohas vähemalt mulle "Salatoimikute" painavat atmosfääri meenutas, oli muidugi võimas surma kohtumine ja võitlus mälestustega, visuaalselt efektne ja emotsionaalselt ülev.
22.10.2019
"Pidusöök". Kinoteatri ja Endla Teatri koostöölavastus, autorid ja lavastajad Paavo ja Paul Piik ning Hendrik Kalmet. Kontrolletendus. Filosoofiaklassika lavaletulek on üksnes tervitatav, kuigi siin asetati Platoni mõttekäigud laiemalt Kreeka ajaloo ja teatri konteksti, mida omakorda esindas eestlastele ajaloo ja ajaloolase sünonüümiks muutunud David Vseviovi salvestatud hääl; see metatasand või vikipeediline narratiiv võib vaatajale ajastu mõistmisel abiks olla, aga esteetilise terviku seisukohalt see lavastusele midagi ei lisanud, kuigi harvadel hetkedel, kui näitlejad sellele reageerisid, tekkis ajastutevahelise dialoogi võimalus, mida küll eriti ei kasutata; lavastus üldiselt (näitlejatööd, minimalistlik lava jne) oli väljapeetud, maitsekalt ja võibolla isega natuke liiga steriilselt tehtud, kuigi teise vaatuse tantsustseen kõikus ohtlikult, kuigi huvitavalt camp -esteetika piiril; sisuline pool keskendus Platoni hüve- ja armastusekäsitlusele, kuigi kummalisel kombel jäi kuidagi nõrgaks Sokratese positsioon selles arutluses; õpetus erose astmelisest ja hierarhilisest olemusest, mis algab armastusest kehade vastu ja tipneb metafüüsilise armastusega ideede tasandil, mis lõpuks ongi kõige kõrgem armastuse vorm, kulmineerus sellega, et Sokrates annab sõna kunagi kohatud Sparta naisele, kes ütleb välja tõe erose ja ideede seotusest – hea leid oli see, et seda esitaski naishääl, mis tuli kusagilt ülevalt (rõdult); natuke probleemselt Euroopa mõtteloo lavaletoomine algas ja loodetavasti jätkub Platoni "Riigi", Kanti "Praktilise mõistuse kriitika" ja Heideggeri "Olemise ja aja" dramatiseeringutega.
24.10.2019
The Biofilm Sisters. "All That Goes Right". Autorid-esitajad: Arolin Raudva, Katrin Kreutzberg, Mari-Liis Eskusson, Alise Bokaldere; dramaturgiline tugi: Maike Lond Malmborg, Iggy Lond Malmborg. Kanuti Gildi SAALi külalisetendus Genklubis. Tantsulavastus, mille teemaks on grupimentaliteedi tekkimine kaasaegse parempoolse populismi laialdase leviku foonil (all that goes right), kuigi seda teemat ei uurita mitte otseselt poliitilise agenda kaudu, vaid väga intiimsest higi ja higistamise motiivist lähtudes, samas on kehavedelikud, sh higi alati olnud suurem või väiksem tabu, mis isikliku-intiimse keha ja avaliku ruumi seoseid (räpane ja puhas) väljasulgevalt proovile panevad: higi on tõrjumise objekt (või peenema sõnaga abjekt), mille kaudu võib allegooriliselt rääkida ka üldisest välistamise mehhaanikast; lavastuse ülesehitav tehniline element oli "rääkiv tantsija", st sõna ja liikumise samaväärsus, kuid siiski mitte "näitlemine", vaid isikliku kogemuse väljendamine vestluses, taustaks natuke krobeliselt sünkroonsed liigutuste ja kehaliste harjutuste seeriad ja higistamise eesmärgil ka pikem tantsuosa; publiku kaasamine (nuusutamine, saalile adresseeritud laused ja lõpuks läbi publiku murdmine) oli dramaturgiliselt teemaga haakuv ja loogiline; kõigele katuseks Oliver Kulpsoo valguslahendus – väga cool.
25.10.2019
Mart Kangro soololavastus "Enneminevik". Sarnaselt Renate Keerdi lavastusega tegeldakse ka siin mäletamise või möödunuga, alustatakse füüsilise kujundiga kinniolevast või vabaks saamise suunas püüdlevast kehast ning autobiograafiline keha jääb muidugi läbivalt lavastuse üheks teljeks, aga seda oleks võinud enamgi esile tõsta, praegu jääb sõnaline tasand mõnevõrra domineerima, kuigi karismaatilise kunstnikuna on Kangrol ka väga hea draamateksti esitaja tunnetus; teose struktuuri seisukohalt on kaks keskset võtet kordused ja loeteluline jutustamine: esimene on oluline ka jutustuse sisuplaanis, st eksistentsi olemusliku osana, millest võluva krüptilisusega on kirjutanud nt Gilles Deleuze ("Erinevus ja kordus"), kuid mõjuvam on sarnase liigutuse kordamine kehalise omaeluloo tasandil, millisena see haakub omal moel ka lavastuse avakujundiga, takerdunud või kinniseotud olekuga; pigem ongi Kangro meenutamine unustamise uuring, seda kinnitavad mälueksitused, saalitoolidele laotatud katte alla kadumine ja ruumi teisest uksest taasilmumine, ähmased kujutised ja manuaalselt tekitatud varjud diapositiivide asemel, nii et lõpuks jääbki enam meelde pigem mittemäletamise protsess; huvitavaid tegevuskunsti elemente oli selle kõrval etenduse jooksul piisavalt, et draama või verbaalse kammitsasse mitte kinni jääda; laiema taustana võiks autobiograafilise või reaalsusnälja poeetika kõrval vormilises kontekstis näha seda lavastust ka Kangro, Ulfsaki ja Epneri "Workshopiga" Eesti nüüdisteatris kehtestatud keele lihvimise või täiendamisena.
30.10.2019
"Valgete vete sina". Idee autor, lavastaja ja kunstnik Renate Keerd. Laval EMTA lavakunstikooli XXIX lennu üliõpilased. Diplomilavastus, mille eesmärk oli ilmselt füüsilise teatri alase võimekuse testimine (vrd eelmise lennu "Nodvenatsat"), seekord Keerdi vaimuka ja fantaasiarikka lavastajanägemuse raames; teemad kõik väga kaasaegsed: meelde jäid grupimentaliteedi ja individuaalse kokkupõrge (mesilassülemi kujund jms), soostereotüüpide probleem, looma vaatepunkti kasutamine (vähemalt mulle tundus see nii) jne; liikumisi ja kehalist poolt toetas seekord sõna ja dialoog, mis kohati ka toimis, aga enamjaolt oli selle eesmärgiks lihtsalt verbaalse vaimukuse taotlus; lõpuosas võimendunud abstraktsus ja hämarus tipnes hüppega kuldse tuleviku poole, mis ometi jääb eneseirooniliselt "õhku" rippuma või mille lõpp mattub pimedusse ja teadmatusse – mõjuv metafoor, mis võttis tänase maailma perspektiivi ammendavalt kokku.
09.11.2019
Postinstrumentum esines Aparaaditehases ürituste sarja "Helikoosolek" raames. Teose pealkiri "Doomsday Tantra" andis sisulise orientiiri lahkelt kätte: viimsepäeva natuke kulunud kujundisüsteemi lisandus esoteeriline ja erootiline motiiv, mis oli küll irooniline, aga näitas selgelt, kuidas viiruki järele lõhnav maailmalõpp (meie olevikuline kujutlus maailmalõpust) on äärmusteni maskuliinne masinlike tungide maailm, kuid see on ka leidlike masinaehitajate ja brikolööride maailm; industriaalne müra on teose helilise poole kirjeldamiseks võib-olla liiga avar määratlus, kasutati erinevaid omaloomingulisi masinaid ja kaadervärke, mis töötasid kummaliste võimenduste, ühenduste, katkestuste ja asenduste põhimõttel ja kokku tekkis helitugevuse, tämbri, rütmi loova korduste baasil kohati päris kaasa- või sissetõmbav maailm; kohati meenutas Einstürzende Neubauteni ja Sogo Ishii koostööprojekti "Halber Mensch", kokku süvaeksperimentaalsus, mida väga tihti avalikult ei näe ega kuule.
22.11.2019
"Ilusad inimesed". Lavastaja Piret Jaaks. Teema kuulub tänapäeva argikultuuri klassikasse: me kõik tajume üleseksualiseeritud kultuuri paineid, ilutööstuse ja reklaami survet enesehinnangule, suhtlemisele, karjäärile jne; suurkorporatsioonide defineeritud ideaalid kujundavad meie minapilti, ihasid ja hirme; lavastus kahjuks sellele teadmisele ja kogemusele midagi juurde ei lisanud: probleemi erinevaid tahke kujutavad stseenid olid sisult ja ülesehituselt etteaimatavad ja tegelaskujud väga tüüpilised; ma nägin kõigile teadaolevaid tagajärgi, aga vastust küsimusele, kuidas need mehhanismid toimivad, kahjuks ei tulnud; näitlejad tegid oma parima (Katrin Pärn eriti), kuid ülejäänud lavastuse komponendid jäid kõik rohkem või vähem mõjuta; kui lõpp pidi tähendama sisemise ja välise ilu konflikti, mida ühe seina ääres esindas raamatut lugev mees ja teisel pool peegli ees istuv naine, siis see ei ole kindlasti lahendus, pigem stereotüüpi kinnitav, nõnda tundub "sisemise ilu" metafoori sobitamine ilu kui sotsiaalse sunni konteksti poeetiliselt vananenud võttena, me ei usu seda enam.
26.11.2019
"Anonüümne igatsus". Autor Eero Epner, lavastaja Eva Klemets. Netikomentaaride draamaversioon, mis üritas eepiliselt kujutada rahva alateadvust ja meeleolusid, kusjuures välja olid jäänud viimaste aastate parteiliste trollivabrikute toodetud kommentaarid ning keskenduti teatud teemadele ning valdkondadele; lavastuslikult üsna lihtne, aga professionaalne, mingit suurt ruumilist või visuaalset lavastuskujundit ei olnud ja seepärast jäi netikommentaaridega kaasnev sotsioloogiline perspektiiv ka käsitlemata, samas oleks olnud aktuaalne ekraani kui tööriista ja kanali küsimus, ning kõik kokku mõjus seepärast natuke liiga romantiseeritult või netiräusku heroiseerivalt jne; vaimukaid seoseid kõrvuti minoorsete kohtadega toetas rahvast kujutav koor, kes etenduse teises pooles eeslavale nihkudes tähendust juurde sai; kõrge ja madala sünteesimine teose põhivõttena õnnestus, kuid painama jäi ikka see, et teravust ja kriitilist kujundit tundus natuke puudu jäävat.
13.12.2019
"Paratamatus elada ühel ajal" (lavastaja Lauri Lagle, Von Krahl) oli tänapäevases kunstikeeles räägitud ja nüüdissuhete laiast ampluaast kõnelev teos: lennukist kujundati ühiskonnamudel ja lennuõnnetusest üldisem persekursil liikuva maailma metafoor; oli palju häid lavastuslikke leide, vaheldusrikast rütmitaju, vaatajale mõtlemisruumi jätvat abstraktset ja fragmentaarset väljenduslaadi ja jutustamist, mida jäi kinnistama kümme minutit laval ümarlauana pöörelnud maakera seiskumine ning ümberpööratud lauast seinale projitseeritud tuumaseene kujutis, klassika. Kõike seda arvestades väljusin teatrist siiski segaste tunnetega – varahommikul tuli minna Ülemistele, et alustada oma elu teist transatlantilist lennureisi.
Lõpp
"Aasta täis draamat". Režisöör Marta Pulk. Kinoteatri filmiprojekt on võit, mille kultuurkapitali aastaauhinna rahast pool läheb aasta aega kutselise teatrivaatajana töötanud Alissijale, Eesti marginaaliast pärit vene tüdrukule, kes sisuliselt kümne minutiga võidab vaataja südame, st tekitab nii tugeva emotsionaalse sideme, et sellest vabanemine ei õnnestu ka päevi hiljem, või kui üldse enam kunagi; filmi mõju tagasid eelkõige teatrivälised teemad ja motiivid: eesti-vene kogukond, perevägivald, trööstitu tulevik, erootika ja eksistentsiaalsed küsimused – kunsti ja teatri üheks funktsiooniks on neid küsimusi võimendada, meid eneses peegeldada, nüüd ja edaspidi.
1 Siin ja edasipidi märgib kuupäev etenduse vaatamise päeva.
2 Originaalis "Performance STLis".
3 Janek Kraavi vaatas lavastust festivalil Draama 2019. Mängukoht Tartus oli Eesti Rahva Muuseumi Hurda saal. | Janek Kraavi. Minu teatrielu | https://kultuur.err.ee/1146104/janek-kraavi-minu-teatrielu | Janek Kraavi teatripäevik aastaraamatust "Teatrielu 2019". |
"Me oleme kogu aeg rääkinud, et me ei ole Venemaa vastu ning usun, et seda mõistetakse ka Venemaal. Aga minu, see tähendab valgevenelaste läbirääkimised Putiniga ei saa olla sellised, et teie koristate ära Lukašenko, meie anname teile riigi. Ei, mitte mingil juhul," rääkis Tsihhanovskaja usutluses Valgevene sõltumatule väljaandele TUT.by. "Need läbirääkimised peaks olema selle üle, et Venemaa ei segaks ennast Valgevene asjadesse, annaks meile võimaluse ise oma tuleviku üle otsustada. Valgevene ei kao Venemaa kõrvalt kuhugi, müüri me ju ei ehita," rääkis opositsiooni presidendikandidaat, kes kandideeris 9. augusti valimistel.
Tsihhanovskaja vastas küsimusele, kuidas teda praeguses olukorras peaks nimetama, et ei pea ennast Valgevene presidendiks, ehkki mõned ta toetajad soovitasid sellist nimetust kasutada. Ta rõhutas, et ehkki mõningatel hinnangutel võitis ta presidendivalimised, ei saa seda tõestada.
"Maksimum, mis ma enda kohta saan öelda, ma olen vabaduse sümbol. Sest minu poolt ju hääletati. Aga inimesed ei hääletanud minu kui tulevase presidendi, vaid ülemineku-persooni poolt, kes oleks pidanud korraldama uued valimised. Seepärast olen nõus olema sümbol," rääkis ta.
Tsihhanovskaja ütles, et ei toeta ideed moodustada pagulasvalitsus, kuna leiab, et praegu kujunenud olukorras, mis ise on ebaharilik, tuleb ka sellega toimetulekuks leida originaalne lähenemine. Ta soovitas ka enda esindajaid ja Valgevene opositsiooni koordinatsiooninõukogu liikmeid, kes on riigist pidanud lahkuma, mitte nimetada pagulasvalitsuse liikmeteks. Tema sõnul on tegemist töögruppide juhtidega, kelle on üles seadnud koordinatsiooninõukogu liikmed ja tema meeskond.
Tsihhanovskaja eitas lõhet opositsioonis ning kinnitas, et ta kohtub koordinatsiooninõukogu presiidiumi liikme Pavel Latuško ga perioodiliselt ning neil on ühine eesmärk - uued valimised.
"Samuti on Valeri ja Veronia Tsepkaloga - nad kohtuvad palju teistes riikide, räägivad meie olukorrast. Ei pea alati õlg-õla-kõrval töötama - peamine on, et läheksime üheskoos uutele valimistele. Keegi kellegagi ei tülitse, me kõik töötame ühe eesmärgi nimel. Maria Kolesnikova meeskonna inimesed on ka meiega pidevas ühenduses," rääkis Tsihhanovskaja.
Tema sõnul on opositsiooni strateegia Valgevene võimude survestamine dialoogi alustamiseks ning lõppkokkuvõttes uute presidendivalimiste korraldamiseks.
Tsihhanovskaja rääkis pikemas intervjuus ka oma kohtumistest Euroopa riigijuhtidega ning tööst, mida ta oma praeguses positsioonis iga päev teeb.
Presidendivalimiste järel riigist lahkuma sunnitud Tsihhanovskaja elab koos lastega Leedus, tema abikaasa Sergei Tsihhanovski, kelle asemel ta presidendivalimistel kandideeris, on Valgevenes vangis.
Vilniusesse saabumise järel on Tsihhanovskaja kohtunud Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni, Saksa kantsleri Angela Merkeli, Slovakkia presidendi Zuzana Čaputova, Leedu peaministri Saulius Skvernelise, Bulgaaria, Austria, Kreeka ja paljude teiste Euroopa Liidu välisministritega, esinenud Saksa parlamendis Bundestagis ja video vahendusel Prantsuse Rahvusassamblees. | Tsihhanovskaja: mu ainus soov Putinile on mitte sekkuda | https://www.err.ee/1146108/tsihhanovskaja-mu-ainus-soov-putinile-on-mitte-sekkuda | Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja kinnitab, et soovib jätkuvalt kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning esitada talle ainult ühe soovi - hoiduda sekkumast Valgevene asjadesse. |
Jalmar Vabarna kinnitas, et kuigi nad on jõudnud eelvalikusse, pole neil tegelikult aimugi, kas valikusse kuulub 10, 100 või 1000 albumit. "Seda me teame, et päris sõltumatud muusikud sinna ei pääse, selleks on ikkagi vaja kontakte," selgitas ta ja mainis, et nemad pääsesid eelvalikusse tänu festivali Folk Alliance ühele juhile. "Me esinesime seal festivalil 2016. aastal ning uuesti 2019. aastal, seega kontakt on tekkinud läbi järjepideva tegevuse."
"Ainuüksi see on juba suur asi, et me jõudsin eelvalikusse," tõdes Vabarna ja rõõmustas, et kusagil on inimesed, kes on valmis sind aitama. "See on ainuüksi võit, aga kui juba saaks ka nominatsiooni ja saaks enda albumi kohta öelda "Grammy nominated", see oleks muidugi täiesti uskumatu."
Grammy võitmiseks on tema sõnul vaja aga palju muid tegureid paika seada. "Sosistatakse, et selleks peaks olema näiteks hea PR-meeskond, aga need on spekulatsioonid, seega me loodame lihtsalt, et õnn naeratab meile," kinnitas Vabarna.
Ansambli Trad.Attack! kolmas täispikk album "Make Your Move" ilmus 2020. aasta kevadel. Singlis "Armasta mind" lööb kaasa ka Vaiko Eplik. | Trad.Attack! jõudis Grammyde eelvalikusse | https://menu.err.ee/1145935/trad-attack-joudis-grammyde-eelvalikusse | Ansambel Trad.Attack! teatas, et tänu muusikafestivalil Folk Alliance saadud kontaktile jõudsid nad tänavu Grammy muusikaauhindade eelvalikkuse. Parima kaasaegse folkalbumi nominatsiooni nimel võistleb nende album "Make Your Move", parima singli nominatsiooni eest aga lugu "Armasta mind". |
David Freedman ja Annelies Wilder-Smith kõrvutasid ülevaateuuringus 18 lennureisi kirjeldavat juhtumiuuringut, milles keskenduti COVID-19 levikule. Uuritud lennud toimusid vahemikul 22. jaanuarist kuni 4. juulini, ent teadlaste sõnul polnud uuringud oma meetoditelt ja valimilt põhjapanevate järelduste tegemiseks piisavalt hästi võrreldavad.
Uuringutes leitu järjestati allpool olevasse tabelisse. Tabelis on lennud järjestatud ülalt alla nakatumiste hulga ja leviku kindluse järgi. Lennud pole ajalises järjekorras, sest pandeemia ulatus erines lähteriigiti suuresti.
Kuigi kinnitatud lennureisil saadud COVID-19 viirusega nakatumiste arv on teadlaste sõnul rõõmustavalt väike, ei tähenda see kindlalt, et lennureisijad on viiruse eest kaitstud. Pandeemia ajal oli riikidevaheline andmevahetus paraku raskendatud. Seetõttu polnud võimalik teha ka võrreldavate tulemustega uuringuid.
Samas paistab maskidest praeguste uuringute põhjal viiruse leviku tõkestamisel abi olevat. Teadlaste hinnangul olekski vaja järgmisi uuringuid, mis kaardistaks viiruse levikut range maskikohustusega lendudel. Ühtlasi loodavad nad, et uuringuid avaldatakse ka maskikohustuseta lendude kohta.
Raport koos põhjalikuma võrdlustabeliga ilmus ajakirjas Journal of Travel Medicine. | Analüüs: koroonaviirus ei näi levivat lennukis kuigi hästi | https://novaator.err.ee/1146107/analuus-koroonaviirus-ei-nai-levivat-lennukis-kuigi-hasti | Teaduskirjandusest leiab seni vaid üksikuid näiteid, kus koroonaviirus kandus lennukis ühelt inimeselt teisele. Lendamist ei saa kuulutada siiski ohutuks, sest uuringuid napib ja need pole tihti omavahel võrreldavad, selgub Oxfordi Ülikooli teadlaste ülevaatest. |
Eestlaste jaoks on "Hõbevalge" oluline raamat. Ka teid on see juba aastaid köitnud. Miks?
Lennart Meri nägi palju vaeva, et see raamat üldse sünniks. Selles on palju ajaloolist inimeste kohta, kes neil aladel varasel keskajal elasid. Arvan, et kui soovida mõista ajalugu, kultuuri, nende inimeste vaimu, kes siis elasid, peaks seda raamatut lugema. Kultuuri mõistetakse läbi ajaloo ja vaimsust läbi kultuuri. See raamat on väga hea näide sellest. Mul soovitas "Hõbevalget" lugeda mu eesti keele õpetaja, kui tahtsin lisaks keele õppimisele uurida ka ajaloo kohta. Pole just palju raamatuid, mis oleks pühendatud Eesti varasele keskajale. Ma hakkasin "Hõbevalget" otsima muidugi vene keeles, sest eesti keeles oli neil teemadel mul siiski keeruline lugeda. Ja "Hõbevalge" kohta öeldi, et seda on veel eriti raske lugeda, kuna see on keeruline raamat…
... lugeda venelasena eesti keeles?
Jah, originaalkeeles. Kuid siis tuli välja, et raamatut pole vene keelde tõlgitudki. Ma ei tea, miks. Mõistan muidugi osaliselt, et Nõukogude perioodil ei tõlgitud, aga seda ei tehtud ka hiljem, kui iseseisvus taastati. Otsustasime selle ära teha ja organiseerisime tõlkeprojekti.
Ütlesite, et eesti keeles on "Hõbevalget" keeruline lugeda. Ilmselt ka tõlkimine vene keelde on paras pingutus?
Tõlkijad tunnistasidki, et see oli üks nende karjääri keerulisemaid töid.
Miks siiski? Kas Lennart Meri keel on nii keeruline?
Raamatus on palju folkloorimaterjali. Näiteks 16. sajandist. Seda on väga raske tõlkida. Tõlkijad pöördusid mõnede sõnade puhul ka Eesti Keele Instituudi poole ja said vastuse, et isegi nemad ei tea, kuidas neid tõlkida. Selliseid probleeme oli tõlkimise ajal palju. Seepärast otsustati Lennart Meri vanema poja Mart Meri loal teksti vene lugejate jaoks kohandada. Mõned osad jäeti originaalversioonist välja ja raamat kohandati nii, et seda oleks lihtsam lugeda ja sellest aru saada. See on teksti kohandatud versioon.
Mart Meri kirjutas venekeelsele väljaandele ka eessõna.
Jah. Ning andis ka fotod perekonnarhiivist, mida varem pole avaldatud.
Nii et ka tema arvates oli oluline see raamat vene keelde tõlkida?
Jah, ta toetas seda igati.
Kui räägime arusaamatustest eestlaste ja venelaste vahel, siis paljud neist põhinevad, minu arvates, vähestel teadmistel üksteisest. See raamat läheb süvitsi eestluse südamesse.
Jah. Usun, et on tähtis üksteise kultuuri mõista ja olla selle abil üksteisele lähemal, kasvõi millimeetri jagu. Ma usun, et sellised projektid aitavad sellele kaasa. Olen kuulnud, et sellel raamatul põhineb ka ooper "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas." See on ajalooline raamat ja sellest oli ilmselt paras väljakutse ooperit teha.
Kui lugesite "Hõbevalget", mis oli kõige hämmastavam asi, mida teada saite?
Raamat jutustab väga paljutahuliselt tolleaegsete inimeste igapäevaelust. Neil oli merega väga suur side — kuidas nad ehitasid paate ja laevu ja kuidas rajasid kaubateid. Hõbevalge tee oli vana kaubatee Euroopast Bulgaariasse. Eesti territoorium oli selle tee keskel Läänemere ääres. Selle kaubatee tähtsus kadus, kui Bulgaaria 13. sajandil hävitati ja kaubateed mujale suunati. Aga tollel ajal, varasel keskajal, oli see tähtis osa Euroopa kaubateede võrgustikust. Kõik eestlased, kes siin elasid, olid nende protsessidega tihedalt seotud.
Kust teie raamatut osta saab?
Esiteks, me jagame seda tasuta kõigile vene koolidele Eestis. Nii saavad vene noored sellega soovi korral tutvuda. Teiseks müüme raamatut muidugi poodides ja internetis. Kõik tulud lähevad Lennart Meri fondile.
Tänapäeval, kui räägitakse palju kasumist — ja ka teie firma Admiral Markets on ju tulusast ärist huvitatud — on märkimisväärne, et sellest raamatu-projektist teie kasu ei ootagi?
Rahalist kasumit ei saagi…
… ainult hea tunde, et saate tutvustada tollast eestlaste kultuuri ka teistele?
Jah. See pole kasumi teenimiseks, see on kultuuriprojekt. Ma arvan, et see aitab siin elavatel inimestel pisut paremini aru saada kultuurist ja ajaloost ning riigist, kus me kõik elame.
Mul tekib ajakirjanikuna ikkagi küsimus, et kas te tahate "Hõbevalge" avaldamisega oma firmale uusi kliente või paremaid äri tegemise võimalusi saada, oma mainet avalikkuse silmis tõsta?
Ei, muidugi mitte. See on väga spetsiifiline projekt ja me ei ürita uusi kliente meelitada. See on puhtalt panus ühiskonda ja kultuuri.
Olen pikalt USA-s elanud. Wall Streeti firmad teevad taolisi heategevusprojekte sageli. See on prestiiži küsimus. Ei ole kuulda, et Eesti investeerimisettevõtted tihti sellist heategevust teeksid. Olete pioneerid?
Seda on hea meel kuulda. Jah, oleme huvitatud sellistest kultuuriprojektidest. Arvan, et ühiskonda peab panustama, panustama sellesse, et Eestis kaks kogukonda teineteisele lähemale tuua.
Lühidalt ka Admiral Marketsist. Millega teie ettevõte tegeleb?
See on investeerimisplatvorm. Meil on 8000 kauplemisinstrumenti, 7000 neist tavalised aktsiad üle maailma — USA turult, Euroopa turult, Austraalia turult, Aasia turult. Oleme ehitanud silla, mis annab võimaluse kaubelda aktsiatega üle maailma. Lisaks indeksid, kaubad, kuld, hõbe, fossiilkütused. Kaubelda saab kõigega, mis maailmaturul olemas on. Me kasutame internetiplatvormi, mis on mugav ja soodne. Meil on väga madalad vahendustasud.
Ja kõik see asub Eestis?
Peakontor on Eestis, aga kontoreid on 20 riigis, kliente 120 riigist.
Lennart Meri raamatu pealkiri on "Hõbevalge", seepärast küsin: kas hõbe on praegu hea investeering?
Jah, ikka. Praegu väga populaarne. See on nagu kuldgi turvaline investeering. Keerulistel aegadel, nagu koroonaviiruse pandeemia ajal, on kõik väärismetallid head investeeringud. | "Hõbevalge" vene keelde tooja: tähtis on üksteisele kasvõi millimeetri jagu lähemal olla | https://kultuur.err.ee/1146074/hobevalge-vene-keelde-tooja-tahtis-on-uksteisele-kasvoi-millimeetri-jagu-lahemal-olla | Lennart Meri teost "Hõbevalge" saab nüüd lugeda lisaks itaalia- ja soomekeelsele tõlkele ka vene keeles. Uus tõlge on ärimees Alexander Tsikhilovi ja tema firma Admiral Markets heategevusprojekt. Raamatu andis välja kirjastus Alexandra. Tsikhiloviga vestles Neeme Raud. |
45-aastane Manchester Unitedi legend on koos omaaegsete meeskonnakaaslaste David Beckhami, Nicky Butti, Ryan Giggsi, Gary ja Phil Neville'iga klubi omanikeringis.
Kuigi Salford pole tänavu kaotanud ainsatki liigamängu, siis viiest kohtumisest on kirjas kaks võitu ja see hoiab meeskonda tabelis viiendal positsioonil.
Ambitsioonika ja selle taseme kohta rahaka klubi juhtkond teatas senise peatreeneri Graham Alexanderi lahkumisest, kelle asemele Scholes nüüd asubki.
Tegemist pole endise poolkaitsja jaoks uue väljakutsega, sest ta oli Salfordi peatreeneri kohusetäitja ka 2015. aastal. Lisaks juhendas ta mullu lühikest perioodi Oldham Athleticut. | Paul Scholes astub taas peatreeneri kingadesse | https://sport.err.ee/1146106/paul-scholes-astub-taas-peatreeneri-kingadesse | Inglismaa jalgpallilegend Paul Scholes asub ajutiselt tugevuselt neljanda liigataseme ehk League Two klubi Salford City peatreeneriks. |
Sotsiaalministeerium saatis kuu aega tagasi konkurentsiametile pika kirja, kus palub uurida nii apteegireformi kui ravimite hulgimüügiturgu puudutavaid tehinguid, et selgitada välja, kas kellelgi ravimiärimeestest on turgu valitsev seisund.
Konkurentsiamet leiab 12. oktoobril läkitatud vastuses, et ka pärast 1. aprillist jõustunud apteegireformi on apteegid hulgimüüjatega endiselt erinevate lepingute kaudu tihedalt seotud, ent need ei ole võrdsustatavad valitseva mõjuga.
Konkurentsiamet hindas ravimiameti taotlusel, kas sadakonnal apteegil võib olla turul valitsev mõju. Neist ühelgi juhul ei tuvastanud konkurentsiamet, et proviisor ei oma tegelikku võimu apteegi üle või et apteek oleks ravimite hulgimüüjaga seotud keelatud viisil.
Samas möönab amet, et on palunud valdkonna ettevõtjatel muuta sõlmitud lepinguid ja põhikirju, sest need olid vastuolus nii ravimiseaduse kui ka konkurentsiseadusega.
"Seda on ka tehtud," kinnitab konkurentsiameti peadirektor Märt Ots oma kirjas sotsiaalministeeriumile.
Sotsiaalministeerium palus, et konkurentsiamet annaks neile ülevaate tehingutest, mis apteegireformi käigus tehti, kus apteegi tegevusload omanikku vahetasid. Konkurentsiamet aga keeldub seda infot ministeeriumile väljastamast.
"Selgitame, et info kõnealuste tehingute kohta on ärisaladuseks, mille avaldamine konkurentsiameti poolt ei ole võimalik. Konkurentsiamet on analüüsinud lepinguid ja tehingute tingimusi üksnes valitseva mõju kontekstis. Nagu eelnevalt mainitud, siis valitseva mõju esinemist konkurentsiamet tuvastanud ei ole," selgitab Ots oma kirjas.
Kuigi spetsiifilistes apteegiturgu puudutavates küsimustes suunab konkurentsiamet sotsiaalministeeriumi ravimiametilt hinnagut küsima, tõdeb Ots siiski, et osa üldapteegi tegevusloale esitatavatest nõuetest on liialt laialt sõnastatud - näiteks see, et tehingud peavad olema kooskõlas ravimiseaduse eesmärkidega -, mis omakorda võib kaasa tuua hulganisti vaidlusi nõuete põhjendamises.
"Ravimiseaduse üldised eesmärgid /---/ on ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning ravimite sihipärane kasutamine. Need eesmärgid ei ole üheselt mõistetavalt seotud apteegireformile seatud eesmärkidega," selgitab konkurentsiamet sotsiaalministeeriumile.
Ministeerium soovis ka hinnangut, kas oleks mõistlik reguleerida, et apteegi tegevusloa omaja võib üksnes otse ruumide omanikult neid rentida, mitte aga olla allrentnik senise tegevusloa omaja hõivatud ruumides mõnes kaubanduskeskuses.
Konkurentsiamet soovitab ministeeriumil viia end kurssi olukorraga kaubandusmaastikul, et selgitada välja, kui lihtne on leida sobivaid ruume, mida mõni varasem apteegi tegevusloa omaja juba ei rendi. Nemad allrendi vastu ei ole.
"Juhime tähelepanu, et allrendi keelamisel tuleb arvestada riskiga, et apteekrite võimalused iseseisvalt tasuvates kohtades ruume rentida võivad väheneda, samuti võivad halveneda renditingimused, sh hind, mis võib omakorda kajastuda ravimite jm apteegikaupade hinnatõusus. Seega muudatuse tegelikud mõjud võivad osutuda loodetust erinevaks. See omakorda seab kahtluse alla piirangu proportsionaalsuse," põhjendab konkurentsiamet.
"Kuigi allrendilepingud võivad soosida põhirentnikku ja apteekril ei pruugi olla tingimuste jms osas kuigi palju kaasarääkimisõigust, siis ruumide allrentimine ei too kaasa apteegi valitseva mõju kaudu seotust frantsiisiandjaga/hulgimüüjaga," lisab amet.
Konkurentsiamet ei pea frantsiisi, mille alusel apteegid kaubamärgihoidjaga seotud on, iseenesest halvaks koostöövormiks, küll aga näeb selles apteekide koostöö kontekstis ohte.
"Frantsiisiketiga liitunud apteekri otsustusvabadus on frantsiisiandja huvide kaitseks piiratud ning frantsiisiandjal on võimalus teatud määral sekkuda frantsiisivõtja tegevusse," tõdeb amet, ent lisab, et valitsevat mõju frantsiisileping automaatselt ei tekita.
Frantsiisiandjat ja frantsiisivõtjat ei loeta valitseva mõju kaudu automaatselt seotud ettevõtjateks, ent seda üksnes tingimusel, kui frantsiisivõtja on oma strateegiliste otsuste vastuvõtmisel iseseisev ja kannab ise oma ärilist riski.
"Seega on oluline, et lepingus kokkulepitud tingimused oleksid iseloomulikud frantsiisile. Just seda ongi konkurentsiamet frantsiisilepingute puhul valitseva mõju hindamisel siiani kontrollinud," toob amet esile.
Konkurentsiamet selgitab, et vertikaalsete konkurentsipiirangute kasutamine on kõikides majandusvaldkondades laialt levinud.
"Need ei too kaasa valitsevat mõju ja need on keelatud ainult teatud turuvõimu olemasolul. Selline konkurentsiõiguslik regulatsioon kehtib kogu Euroopas, mistõttu on taoliste piirangute keelamine riigisiseselt problemaatiline, kuna siseriikliku konkurentsiõiguse kohaldamine ei tohi põhjustada selliste kokkulepete ja ettevõtjate ühenduste otsuste või niisuguse kooskõlastatud tegevuse keelamist, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust," põhjendab amet.
Konkurentsiamet on valitseva mõju väljaselgitamise käigus täheldanud, et sageli on apteegiteenuse tegevusluba omava ettevõtte juhatuse liikmeks määratud advokaat või mõni frantsiisiandja töötaja. Ent seegi pole otseselt keelatud, ehkki läheb vastuollu apteegireformi eesmärgiga.
"See ei too jällegi kaasa valitsevat mõju konkurentsiseaduse tähenduses ning konkurentsiametil puuduvad hoovad selle keelustamiseks, samas apteegireformi eesmärkidega läheb see ilmselt vastuollu," tõdeb amet.
Seetõttu võiks ravimiseadus sätestada amet ettepanekul nõude, et apteeker peaks olema samaaegselt nii apteegi 51 protsendi omanik kui ka juhatuse liige.
"Samas tooks selline nõue kaasa selle, et apteeker peab kohustuslikus korras oma erialatöö arvelt tegelema ettevõtte juhtimisega," möönab amet.
Konkurentsiametis valmis paar kuud tagasi mahukas analüüs ravimite hulgimüügituru ja ravimimüüjate seotuse kohta. Amet kaasas analüüsi kümme ravimitootjat ja kolm hulgimüüjat, kellelt küsis välja koostöölepingud ja mõne aasta tagused omavahelised arveldused. Samas tõdeb amet, et nn tagasimaksete skeemidele nad ei keskendunud, kuid möönab, et selline süsteem on hulgimüüjate seas levinud.
Sotsiaalministeerium ootas hinnangut ka sellele, kas Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ oli seotud teiste ravimite hulgimüüjatega ja kas on võimalik, et tegelik konkurentsiolukord nende vahel puudub.
Nimelt kuulub Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ 47 protsendi ulatuses Aivar Linnamäele, kes on Eesti ühe mõjukama ärimehe Margus Linnamäe vend, kellele muuhulgas kuulub teine ravimite hulgimüügifirma Magnum Medical. Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ 49 protsendi tegelik kasusaaja pole teada, selle omanik on varjatud välismaise juriidilise keha taha.
Peatselt pärast selle päringu saatmist konkurentsiametile teatas aga Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ, et lõpetab 1. novembrist 2020 tegevuse.
Seetõttu vastas konkurentsiamet sotsiaalministeeriumile, et kuna ettevõte on teatanud tegevuse lõpetamisest, siis pole neil põhjust enam nende tegevust, tururosa ja seotust teiste hulgimüüjatega analüüsida. | Konkurentsiamet ministeeriumile apteegituru tehinguid ei avalda | https://www.err.ee/1146088/konkurentsiamet-ministeeriumile-apteegituru-tehinguid-ei-avalda | Apteegireformi käigus tegevuslubadega tehtud tehinguid puudutav info on ärisaladus, mistõttu ei saa konkurentsiamet seda sotsiaalministeeriumile avaldada, selgub ameti vastuskirjast ministeeriumile. |
Kiik ütles, et teeb teisipäeva hommikul toimuval kabinetinõupidamisel ettepaneku kohustusliku isolatsiooniperioodi lühendamiseks. Ta lisas, et esitab valitsusele ka teadusnõukogu ja terviseameti hinnangud.
"Kindlasti on tervisevaldkonna mõttes nakkusohutum lühendada perioodi välismaalt saabumise korral /---/, aga keerulisem on küsimus lähikontaktsete puhul ehk inimestel, kellel see tõenäosus, et nad on nakkuse saanud, on kõrgem," sõnas minister.
Kiik tõi välja, et erinevad Euroopa riigid on sellele küsimusele lähenenud mitut eri moodi. Näiteks Soome terviseameti (THL) teatel lüheneb nii vabatahtlik karantiin kui ka arsti poolt määratud isolatsioon seniselt 14 päevalt kümnele.
"On riike, kes on mõlemale, nii välismaalt saabujatele kui ka lähikontaktsetele lühendanud isolatsiooni. On riike, kes käsitlevad neid erinevalt. Siis on ka riike, kus käsitletakse erinevalt lähikontaktseid, kes on töökaaslane ja kes on pereliige. Ütleme nii, et jällegi lihtsal küsimusel on mitu tahku," selgitas Kiik.
Minister rõhutas, et valitsus langetab oma otsuse toetudes teadusnõukogu ja terviseameti hinnangule.
Lisaks võib karantiiniperioodi lühendamine Kiige sõnul olla kasuliku mõjuga nii Eesti majandusele kui ka tööturule. Ta selgitas, et kui nakkusohutud inimesed kiiremini tööle lasta, panustab see majanduskasvu.
"Pole mõtet koormata tervisehoiuressurssi teostamaks järelevalvet inimeste üle, kes on nakkusohutud," sõnas Kiik.
Testimismetoodikat pole enne usaldusväärset analüüsi mõtet vahetada
Lätis tehakse Kiige sõnul süljepõhiseid koroonateste pilootprogrammi raames. Ta ütles, et süljetestid võivad teatud olukordades, näiteks väikelaste puhul olla põhjendatud.
"Eestis on samamoodi erinevaid teste analüüsitud ja katsetatud /---/ me lihtsalt usaldame tervisevaldkonna ekspertiisi. Test peab olema usaldusväärne ja kvaliteetne, teadus- ja tõenduspõhine," ütles Kiik testimismetoodika muutmise kohta.
Ta lisas, et Eestis jätkub sarnaselt suuremale osale maailmast PCR-testide tegemine. | Kiik: teen valitsusele ettepaneku isolatsiooniperioodi lühendada | https://www.err.ee/1146101/kiik-teen-valitsusele-ettepaneku-isolatsiooniperioodi-luhendada | Teisipäeval tuleb valitsuse kabinetinõupidamisel arutlusele teatud juhtudel kohustusliku eneseisolatsiooni lühendamine 14 päevalt kümnele, kinnitas sotsiaalminister Tanel Kiik ERR-ile. |
Carlo Acutis suri 2006. aastal 15-aastaselt leukeemia tõttu. Teda nimetatakse tema tegevuse tõttu interneti kaitsepühakuks, vahendas BBC.
Laupäeval kuulutati Acutis Itaalias Assisi linnas toimunud tseremoonial õndsaks. Sellega astuti samm lähemale poisi pühakuks kuulutamisele.
Acutis salvestas internetis väidetavaid imesid ning aitas pidada katoliiklike organisatsioonide veebilehti.
Teismelise pühakuks kuulutamise protsess algas pärast seda, kui Vatikani hinnangul päästis ta imekombel teise poisi elu. Nimelt väitis kirik, et Acutis sekkus 2013. aastal taevast, et ravida terveks Brasiilia poiss, kes põdes haruldast pankrease haigust.
Selleks, et Acutis saaks pühakuks, peab Vatikan kinnitama tema nimele teise ime.
Ka Eesti võib lähiaastatel saada oma esimese katolikupühaku. Vatikanile on edastatud peapiiskop Eduard Profittlichi õndsaks kuulutamiseks vajalikud dokumendid.
Saksamaal sündinud Eduard Profittlich, kellest sai Eesti katoliku kiriku peapiiskop, suunati Eestisse preestriks 1930. aastal. 1941. aasta juunis arreteeriti ta Tallinna Peeter Pauli katedraalis ning deporteeriti otse altari eest Kirovi vanglasse, süüdistatuna Nõukogude vastases tegevuses, ning mõisteti surma.
Õndsakskuulutamine toimub Eestis ja see on esimene samm pühakuks kuulutamisele.
Pühakuks kuulutamised toimuvad Vatikanis Püha Peetruse väljakul. | Itaalia teismelisest võib saada esimene millenniumi põlvkonna pühak | https://www.err.ee/1146103/itaalia-teismelisest-voib-saada-esimene-millenniumi-polvkonna-puhak | Itaalia teismeline Carlo Acutis, kes internetis oma usku levitas, võib saada katoliku kiriku esimeseks millenniumi põlvkonnast pärit pühakuks. |
Olümpiakomitee projektijuht Natalja Inno sõnul on sportlased kõrgharidust alati väärtustanud. "Tavapärasest veel suuremas huvis haridusstipendiumite vastu on tunda koroonaviiruse poolt meie ellu tehtud korrektiivide mõju. Tippsportlased, kes on tuntud oma sihikindluse poolest eesmärkidele pürgimisel, seadsid endale ajal, kui treening- ja võistlusvõimalused on piiratud ning enamik tiitlivõistlusi edasi lükatud, uued kõrged sihid hariduses," rääkis Inno EOK pressiteate vahendusel.
Sel sügisel Tallinna Ülikoolis antropoloogiaõpinguid alustanud kiiruisutaja Saskia Alusalu, kes tuli Pyeongchangi olümpiamängudel neljandaks, kinnitas, et otsus asuda kõrgharidust omandama oli tingitud olukorrast, kus kogu maailm, sealhulgas sport, on sügavates muutustes. "Me kõik võime loota helgele tulevikule, aga parem on luua selleks ise eeldused. Kõik sportlased ei ole NBA korvpallurid või Inglise liiga jalgpallurid ehk peame mõtlema oma tuleviku kindlustamise peale. Teadmiste laiendamine ei tule kunagi kahjuks," lausus Alusalu.
Samuti võttis taas koha ülikoolipingil sisse elukutseline korvpallur Tanel Sokk, kelle haridusretk jäi aastaid tagasi pooleli. "Olen ammu otsinud aega ja võimalust, et haridusteed jätkata. Jätkan oma ülikooliõpinguid tänu sellele, et sattusin õigesse keskkonda, mis julgustab ja soosib edasiõppimist. Minu jaoks on see hea ja loogiline valik – alustasin oma kõrgharidusteed TTÜ-s ja loodetavasti lõpetan TalTechis. Oleks tõeline au olla sellise ülikooli vilistlane. Soovin ka oma kooliteed alustanud lapsele eeskuju näidata, et õppida ja areneda tuleb terve elu. Ma olen väga tänulik haridusstipendiumi eest ning loodan tulevikus sportlaskarjääri lõpetades tänu EOK panusele otsida endale uusi ja huvitavaid väljakutseid," rääkis Sokk.
Kolmekümnest stipendiumi pälvinud sportlastest üle poole on korduvtaotlejad, kaheksa on lõpetamas ülikooli tuleval suvel. Kokku rahuldati taotlusi summas 25 711 eurot. Toetatavad sportlased on seekord 22 spordialalt:
Saskia Alusalu (kiiruisutamine)
Kaidi Elmik (kurling)
Grete Gaim (laskesuusatamine)
Mari-Liis Juul (pararattasport)
Stefan Kaibald (võrkpall)
Christopher Kalev (murdmaasuusatamine)
Mihkel Kalja (jalgrattasport)
Joosep Karlson (aerutamine)
Kristjan Koll (murdmaasuusatamine)
Toomas Kollo (murdmaasuusatamine)
Kristin Kuuba (sulgpall)
Armin Evert Lelle (ujumine)
Sander Maasing (jalgrattasport)
Aslanbeg Magomedkerimov (judo)
Robin Nool (kergejõustik)
Ants Oscar Pertelson (judo)
Han Hendrik Piho (kahevõistlus)
Kätlin Piirimäe (kergejõustik)
Piret Pormeister (murdmaasuusatamine)
Mariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine)
Martin Remmelg (laskesuusatamine)
Henri Sai (kergejõustik)
Katrin Smirnova (laskmine)
Anna Sokk (karate)
Tanel Sokk (korvpall)
Maria Susi (iluvõimlemine)
Lembi Vaher (kergejõustik)
Lise Anette Vaher (mäesuusatamine)
Karolin Valdmaa (rühmvõimlemine)
Jasmiin Üpraus (veemootorisport)
Haridusstipendiumi pälvinud tippsportlased on õpingud jätkamas nii Eestis kui ka välismaal asuvates kõrg- ja rakenduskõrghariduskoolides. Eesti kõrgkoolidest on esindatud TalTech, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Massaaži-ja Teraapiakool, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Sisekaitseakadeemia, väljaspool Eestit IMC Fachhoochshule Krems, London South Bank University, The Hague University of Applied Sciences, University of Alaska Anchorage, University of Alaska Fairbanks ja University of Memphis.
Kaks korda aastas väljaantavat EOK ja HTM-i haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.
Haridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Olümpiakomitee esindajad, sealjuures osaleb stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist. | HTM-i ja EOK haridusstipendiumit taotles rekordarv sportlasi | https://sport.err.ee/1146098/htm-i-ja-eok-haridusstipendiumit-taotles-rekordarv-sportlasi | Eesti Olümpiakomitee ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tippsportlaste haridusstipendiumite konkursile laekus alanud sügissemestril tavapärasest koguni veerandi võrra rohkem taotlusi - kokku 40. |
Seda strateegiat on koostatud nüüdseks enam kui kaks aastat ja siia on andnud oma panuse ligi 17 000 inimest, sest Eesti pikaajaline vaade väärib laiapindset arutelu. Nende kahe aasta jooksul on toimunud üle Eesti ligi 30 töötuba, kus on saanud oma arvamuse välja öelda lisaks poliitikutele, ametnikele ja vabakonna esindusorganisatsioonidele paljud Eesti inimesed.
"Eesti 2035" koostamise protsess on olnud avatum kui poliitikadokumentide puhul tavapärane ja ma loodan, et selline koosloome saab edaspidi uueks normiks. Turvaline ja inimestega arvestav Eesti riik on kõigi ühine eesmärk.
"Eesti 2035" on igas mõttes põhialus meie järgmise 15 aasta otsustele. See on valitsuse ja riigikogu koostööd toetav strateegia, mis seob tervikuks nii kõigi valdkondade strateegilise planeerimise ja poliitikakujundamise kui ka nende rahastamise põhimõtted.
"Eesti 2035" on lõimitud Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooniga, see on aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. Arengustrateegia eesmärk on, et Eesti oleks ka tulevikus demokraatlik ja turvaline riik, kus on tagatud eesti keele, rahvuse ja kultuuri elujõulisus.
Kui me viisime "Eesti 2035" koostamise osana läbi üleriigilise arvamuskorje, kus osaleti nii veebi vahendusel kui ka näiteks raamatukogudes ankeete täites, siis saime me kinnitust, et Eestimaa inimene tahab elada riigis, mis on turvaline, vaba, looduslik, avatud ja inimesekeskne.
Just need soovid on sõnastatud "Eesti 2035" aluspõhimõtete ja strateegiliste sihtidena, mida saame alati otsuseid tehes meeles pidada. Ka siis, kui meile tundub, et mõne otsuse mõju on lühiajaline, või kui otsustamiseks on väga vähe aega, sest ootamatusi, ennenägematuid olukordi tuleb ikka ette, on oluline hoida silme ees pikka vaadet.
"Eesti 2035" seab viis võrdväärselt olulist strateegilist sihti: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond; Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.
Eesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõu suurendamisel ning demokraatliku ja turvalise riigi edendamisel ei ole meil mõistlik nendest sihtidest mööda vaadata. Raske oleks ka vastu vaielda sellele, et me soovime elada riigis, kus inimesed on tegusad, ühiskond hooliv ja elukeskkond kõigi vajadusi arvestav ning majandus uuendusmeelne ja riigivalitsemine inimesekeskne.
Need pole aga pelgalt suured sõnad, vaid tõepoolest sihid, mida otsuseid tehes meeles pidada. Nii valitsuses kui ka riigikogus.
"Samuti peame me olema valmis ära kasutama võimalusi, mida pakub vananev ühiskond – 15 aasta pärast on iga neljas Eesti elanik vanem kui 65-aastane."
Eesti on vaba ja turvaline riik, aga peeglisse vaadates peame me tunnistama, et näiteks tervist hoidvate elukeskkonna lahenduste ja inimeste riskikäitumise osas on meil veel üksjagu vaja ära teha, et lõhe meie tervena elatud eluaastate ja oodatava eluea vahel ei oleks enam kui 20 aastat. Samuti peame me olema valmis ära kasutama võimalusi, mida pakub vananev ühiskond – 15 aasta pärast on iga neljas Eesti elanik vanem kui 65-aastane.
Need on just nimelt võimalused, kui me õigeaegselt, see tähendab kohe praegu, mõtestame oma valikud selliselt, et need arvestavad tulevikuga. Et meie valikud mitte ainult ei vii meid tulevikku, vaid viivad meid sinna ettevalmistunult ja enesekindlalt. Eesti inimene väärib konkurentsivõimelist, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega riiki.
"Eesti 2035" ei lahenda muidugi kõiki probleeme, millega me järgmisel 15 aastal silmitsi seisame, aga ma olen veendunud, et selles arengustrateegias kokku lepitud põhimõtted aitavad meil inimeste ja riigina jääda iseendaks ka kõige keerulisemates olukordades. Need tulevikku suunatud sihid aitavad meil pöörata proovikivid võimalusteks.
Ma soovin riigikogule kaalutletud ja kaalukat arutelu "Eesti 2035" üle. Omalt poolt luban, et valitsus ei jäta "Eesti 2035" riiulile tolmuma, vaid arvestab sellesse arengustrateegiasse koondatud Eesti inimeste – meie – eesmärkidega.
Meie ettepanek on, et iga minister annab kord aastas riigikogule ülevaate sellest, kuidas on tema valdkonnas "Eesti 2035" sihtideni jõudmine edenenud. Ka mina peaministrina jagan teiega oma parimat teadmist meie edusammudest – ja ka järeleaitamist vajavatest teemadest – nii pärast riigi eelarvestrateegia kui ka riigieelarve esitamist riigikogule.
Strateegia "Eesti 2035" viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. Seda saavad strateegilise planeerimise lähtealusena kasutada ka kohaliku omavalitsuse üksused ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonid.
Ma loodan väga, et teie arutelu "Eesti 2035" üle saab olema sisukas. Eesti väärib seda, et tema tulevikku kirjeldavasse strateegiasse kirjutatakse mõtted, mis on kõige edasiviivamad, kõiki Eestimaa inimesi arvestavad ning tugevdavad meie riigi mõjukust laias maailmas. | Jüri Ratas: valitsus ei jäta strateegiat "Eesti 2035" riiulile tolmu koguma | https://www.err.ee/1146097/juri-ratas-valitsus-ei-jata-strateegiat-eesti-2035-riiulile-tolmu-koguma | Selles arengustrateegias kokku lepitud põhimõtted aitavad meil inimeste ja riigina jääda iseendaks ka kõige keerulisemates olukordades, ütles peaminister Jüri Ratas riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" üleandmisel riigikogus tehtud poliitilises avalduses. |
"Meie WHO-s ei toeta täielikku liikumiskeeldu (inglise keeles lockdown) kui esmast vahendit koroonaviiruse leviku piiramisel," ütles David Nabarro usutluses väljaandele The Spectator. Ta lisas, et WHO soovitab riikidel kasutada viiruse ohjeldamisel teisi meetmeid.
Nabarro seisukoht tekitab küsimusi, kas WHO on pärast seda, kui koroonaviirus on juba mitmeid kuid maailmas levinud, taganenud oma varasematest seisukohtadest, märkis sõnavõttu kajastanud Austraalia väljaanne abc.net.au.
"Ainus olukord, kui me peame liikumiskeelu kehtestamist põhjendatuks on siis, kui on vaja võita aega, et ümber korraldada ja uuesti tasakaalustada oma ressursid, kaitsta väljakurnatud tervishoiutöötajaid," märkis Nabarro. "Kuid üldiselt me pigem ei teeks seda," lisas ta.
Nabarro viitas turismist elatuvate vaeste väikeriikide raskustele ning vaesuse suurenemisele, mis on peamised karmide koroonapiirangute tagajärjed.
"Täielikul liikumiskeelul on üks tagajärg, mida ei tohiks kunagi alahinnata - see teeb vaesed inimesed veelgi vaesemaks," rääkis WHO eriesindaja.
Nabarro avaldas hiljuti ka artikli, milles kutsub valitsusi leidma tasakaal piirangute kehtestamise ja normaalse elu lubamise vahel.
"Liiga palju piiranguid kahjustab inimeste toimetulekut ja tekitab rahulolematust," kirjutas ta. Artikli kohaselt soovitab Nabarro meetmeid, mis hõlmavad karmi isikliku hügieeni, nakatunute kontaktide jälgimist ja haigestunute isloeerimist.
"Kuid täielik liikumiskeeld ainult külmutab viiruse, ega aita kaasa selle kaotamisele," tõdes ta. | WHO: liikumiskeeld ei peaks olema esmane meetod koroonaviiruse ohjeldamisel | https://www.err.ee/1146084/who-liikumiskeeld-ei-peaks-olema-esmane-meetod-koroonaviiruse-ohjeldamisel | Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) erisaadik COVID-19 küsimustes seadis kahtluse alla täieliku liikumiskeelu kehtestamise riikides koroonaviiruse ohjeldamise põhilise meetmena. |
Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuht Merle Viirmaa-Treifeldt ütles ERR-ile, et viimase aastaga on digitellimuste arv pidevalt kasvanud.
"Number on selgelt, trendina ja üheselt igakuiselt kasvand rohkem kui aasta. Terav kasvunurk tuli koroonaajaga, aga kasv on jätkunud ka suvel ning sügisel, erinevalt mõnest teisest riigist, kus kasv piirdus kevadise koroonaajaga," sõnas Viirmaa-Treifeldt.
Mida aeg edasi, seda rohkem inimestel Viirmaa-Treifeldti sõnul ka digiväljaannete vastu usaldust ja kogemust nende kasutamisega tekib. Lisaks ütles liidu tegevjuht, et enamike meediaettevõtete tuludest tuleb praegu ca 70 protsenti digiärist.
"Ise tahaks mõelda nii, et tellijad jäid alles pärast proovitellimusi, see kasv on n-ö hinnang sisule," sõnas ta.
Tegevjuhi hinnangul võib ka lähikuudel tellimuste numbrites olla näha kasvu. | Meediaväljaannete tasuliste digitellimuste arv tõusis rekordtasemele | https://www.err.ee/1146080/meediavaljaannete-tasuliste-digitellimuste-arv-tousis-rekordtasemele | Septembris oli erinevatel meediaväljaannetel kokku pea 114 000 tasulist digitellimust, möödunud aastal samal ajal oli tellimusi kokku ligikaudu 77 000, selgub meediaettevõtete liidu statistikast. |
Grauberg Lepik tegi kaasa terve kohtumise. Värava lõid vastased 32. ja 63. minutil, Nyköping mängis alates 52. minutist arvulises vähemuses, vahendab Soccernet.ee.
Nyköping on teeninud viimase 13 liigamänguga ainult kolm viigipunkti ning on hetkel neli kohtumist järjest kaotanud.
Augustis meeskonnaga liitunud Grauberg Lepik on löönud kaheksa mänguga kolm väravat. | Grauberg Lepiku koduklubi sai järjekordse kaotuse | https://sport.err.ee/1146072/grauberg-lepiku-koduklubi-sai-jarjekordse-kaotuse | Kristoffer Grauberg Lepiku koduklubi Nyköping kaotas Rootsi tugevuselt kolmandas liigas Örebro Syrianskale 0:2 ning jätkab seitse vooru enne hooaja lõppu viimasel tabelireal. |
RKK nõukogu esimees ja kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk ütles ERR-ile, et tähtajaks ehk 9. oktoobriks esitas avalduse kolm inimest.
Prikk lisas, et uue juhi valib RKK nõukogu ning eesmärgiks on valik langetada võimalikult kiiresti. Täpset kuupäeva, mil uus direktor selgub, Prikk öelda ei osanud.
Senine direktor Sakkov oli ametis alates 2017. aastast. Selle aasta septembris nimetas president Sakkovi aga Eesti uueks suursaadikuks Soomes.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse esimene juhataja alates selle asutamisest märtsis 2006 oli Kadri Liik.
Augustis 2011 asus keskust juhtima Martin Hurt. 1. märtsil 2012 asus keskust juhtima Matthew Bryza. Aastatel 2015–2017 oli keskuse direktor Jüri Luik, alates 1. septembrist 2017 Sven Sakkov. | Sakkovi järglaseks RKK juhi kohale kandideerib kolm inimest | https://www.err.ee/1146083/sakkovi-jarglaseks-rkk-juhi-kohale-kandideerib-kolm-inimest | Seoses Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) senise juhi Sven Sakkovi lahkumisega Eesti suursaadikuks Soome, otsib keskus uut direktorit - sõelale on jäänud kolm inimest. |
Klaas ütles ERR-ile, et kahte kirikuhoonet ei ole korrektne niiviisi võrrelda.
"Pauluse kirikuhoone rekonstrueeriti projekti "Pauluse kiriku atraktiivsuse tõstmine turismiobjektina" tulemusena. Projekti kogumaksumus oli 6 737 705,91 eurot. Sellest summast saadi EAS-i "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise" programmist 3 195 582,43 eurot, millele lisandus omafinantseering 1 682 795,75 eurot ning abikõlbmatud kulud summas 1 859 327,73 eurot," ütles linnapea.
Klaasi sõnul sai kirik raha läbi põhjaliku ja põhjendatud taotluse, mis läbis EAS-i hindamise.
"Arvestades kirikuhoone kui silmapaistva sakraalehitise turismi- ja kultuurialast tähtsust (kontserdisaal) on EAS-i heaks kiidetud projekti omafinantseeringu kulusid kaetud Tartu linna ja riigieelarvest," selgitas Klaas.
Pauluse kiriku hoone rekonstrueerimist korraldas EELK Tartu Pauluse koguduse ja Tartu linna poolt 2005. aastal asutatud Sihtasutus Tartu Pauluse kirik, lisas linnapea. | Klaas: Pauluse kiriku rahastamine pole Jõgeva kirikuga võrreldav | https://www.err.ee/1146071/klaas-pauluse-kiriku-rahastamine-pole-jogeva-kirikuga-vorreldav | Rahvastikuminister Riina Solman ütles ERR-i uudistesaates "Aktuaalne kaamer. Nädal", et sarnaselt Jõgeva kirikule sai eriloaga riigilt raha ka Tartu Pauluse kirik. Tartu linnapea Urmas Klaas täpsustas, et tegelikkuses sai Pauluse kirik raha rekonstrueerimiseks läbi taotluse, mis esitati EAS-ile. |
2018. aastal asus võõrkeelsete õppekavade tasuta õppekohtadele õppima 220 inimest, kes ei olnud Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud. Sel aastal oli selliseid tudengeid 162. Lähiaastatel plaanib ülikool tasuta kohtade arvu veelgi vähendada kuni umbes saja kohani.
Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles ERR-ile, et õppekohtade arvu vähendatakse eri põhjustel.
"Peamiselt seetõttu, et kõrghariduse rahastus pole kasvanud proportsionaalselt SKP kasvu ja elukallidusega. Seetõttu peame vaatama üle, mida suudame tasuta pakkuda. Oleme ka otsustanud, et eestikeelses õppes ei saa me tasuta vastuvõttu kasvatada, mida varasemalt tegime. Lihtsalt raha ei jätku," selgitas Valk.
Õppeprorektor tõi välja, et õppekohti vähendatakse ka seetõttu, et ülikool on n-ö rahvusvahelistumises väikse läbimurde saavutanud.
"Meid tuntakse ning siia tahetakse tulla õppima. Me ei pea seda enam sellises mahus toetama. Rahvusvahelistumise peamine eesmärk on olnud läbivalt õppekvaliteedi tõstmine, sh ka väga heade tudengite värbamise abil," sõnas Valk.
Valk selgitas, et kohtade vähendamisel tegelikkuses väga suurt majanduslikku mõju ei ole. Ta tõi välja, et kui praegustest pakutavatest tasuta kohtadest tahetakse ligikaudu 60 ära kaotada, ei saa eeldada, et needsamad kohad tasulises õppes täituks.
"Kui need täituvad, siis tähendab see ümardatult ca 300 000 (eurot – toim.) aastas. Kahe aasta kohta, mis magistriõpingud kestavad, 600 000. See on alla ühe protsendi ülikooli õppe-eelarvest, seega suurt rahavõitu me ei saa. Lisaks peame osa sellest rahast nüüd kulutama täiendavale turundustegevusele," ütles Valk.
Samas on tema sõnul hinnata raskem mõju õppetööle, sest kui tasuta kohti üldse poleks, võivad mõned väiksemad õppekavad kokku kukkuda.
"Teine kardetud mõju on heade üliõpilaste arvu langus. Pakume tasuta kohti, et saaksime võimekaid kandidaate, kel on võimalus eri ülikoolide vahel valida. Kui tasuta kohti üldse pakkuda ei saa, siis kaotame olulise argumendi võimekate värbamiseks. See aga mõjutab ka neid, kes ise tasuta kohale ei saa. Piisav grupp tugevaid kandidaate mõjutab kogu õppegrupi vaimsust ja tulemuslikkust. On oluline, et kasvõi väike osa oleksid tipud, ütles Valk.
TTÜ-s on ingliskeelsetel õppekavadel õppimine tasuline
Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles ERR-ile, et ingliskeelsed õppekavad on tasulised, kuid võimekamatele tudengitele pakutakse sihtstipendiume, mis õppemaksu sisuliselt katavad.
"Kas me 2021/2022 õppeaastaks sihtstipendiume anda tohime, sõltub riigikogu otsusest, kas kõrgharidusseadust muudetakse. Kui riigikogu otsustab, et sihtstipendiume enam kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele anda ei tohi, siis me neid alates järgmisest õppeaastast uutele tudengitele ei paku," selgitas Voll.
Voll tõi välja, et viimastel aastatel on ülikool sihtstipendiumite arvu iga-aastaselt 15 protsendi võrra vähendanud.
"Eesmärgiks on jõuda niikaugele, et pakume igal aastal kolmandatest riikidest vastuvõetavatele motiveeritud ning andekatele tudengitele sada sihtstipendiumit," sõnas õppeprorektor.
Näiteks oli möödunud õppeaastal 212 sihtstipendiumi, sel õppeaastal on neid 185 ning järgmiseks õppeaastaks on neid planeeritud 163.
Ka TLÜ-s ei ole võõrkeelsetel õppekavadel tasuta kohti
Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll ütles ERR-ile, et võõrkeelsetel õppekavadel tasuta kohti pole, kuid saavad tudengid näiteks välisministeeriumist stipendiumit taotleda. Oll tõi välja, et sel aastal sai ministeeriumist stipendiumi viis välisüliõpilast.
"Tasuta õppimise võimalus tekib üliõpilastele, kes on /.../ saanud hea õppeedukuse puhul soodustuse. Tavaliselt ei ole sellisel juhul kogu õppimine tasuta, vaid soodustust tehakse õppemaksu mingis osas. Soodustuste tegemise maht sõltub akadeemilise üksuse eelarvelistest võimalustest," lisas Oll. | Tartu Ülikool vähendab võõrkeelsetel õppekavadel tasuta kohtade arvu | https://www.err.ee/1146050/tartu-ulikool-vahendab-voorkeelsetel-oppekavadel-tasuta-kohtade-arvu | Tartu Ülikool plaanib lähiaastatel vähendada võõrkeelsetel õppekavadel tasuta õppekohtade arvu umbes saja kohani. |
Ühelt poolt on teater justkui keskmine firma: on juhid, on alajuhid, on eelarve, on kliendid. Teisalt on enamik töötajaid kunstnikud, kelle töövahendiks on nende enda keha. Kas on midagi sellest veel isiklikumat? Publik käib igal õhtul nende tööd vaatamas, teater ise kutsub kriitikuid oma töötajate tööd avalikult arvustama. Võib eeldada, et lava taga on sama palju draamat kui laval. Kes küll sooviks sellist asutust juhtida? Draamateatris on selle ülesande endale võtnud kaks näitlejat – Rein Oja ja Hendrik Toompere jr. Ühiselt minnakse vastu Eesti Draamateatri juubelihooajale.
Pea kõigil eestlastel on Tallinna kesklinnas paikneva Eesti Draamateatriga või siin töötavate inimestega seoses mingi mälestus. Milline on teie esimene mälestus Eesti Draamateatrist?
Oja: Minu kõige esimene mälestus on Ilmar Tammuri lavastatud Goethe "Faust". Aasta oli siis 1968. Ma olen hiljem kuulnud, et kriitika tampis selle maapõhja, aga minul on see senimaani emotsionaalselt väga hästi meeles. Mefistot mängis Kaarel Karm, Fausti Mati Klooren ja Ita Ever Margaretat. Ma olin siis umbes 12. See oli muide esimene kord, kui laval näidati filmi. Ita Ever ilmus esmalt hõljudes ekraanile ja alles siis tuli ise lavale. Nii et videot kasutati teatris juba 60ndatel. Hendrik on vist lapsest peale siin jooksnud?
Toompere: Minu esimene mälestus Draamateatrist on väga traumaatiline. Martin Veinmann ajas mu isa köiega laval taga ja peksis teda. Mina istusin saalis ja nutsin. See oli nii kohutav. Hiljem ma sain teada, et see ei ole päriselt. Et see on töö. Et nad lihtsalt jätavad laval sellise mulje, et see on päriselt. Et mu isa saab sellise asja eest isegi palka. Ma õppisin juba varakult, et teatris saab nii nutta kui naerda. Kui mu isa lavastas Kivirähki "Atentaati" (1997), siis laval oli kaheraudne püss. Mina võtsin pausi ajal selle püssi ja läksin sellega teatri koridori. Seal olid paukpadrunid sees. Koridoris jalutas Ene-Liis Semper. Mina lasin koridoris ilge paugu. Ene-Liis ehmatas väga naljakalt. Ma sain kõvasti naerda. Pärast seda sõimas ta mul näo niimoodi täis, et ma sain kõvasti nutta.
11. oktoobril tähistab teater oma 100. sünnipäeva. Kuidas teie mõtlete Draamateatri esimestest päevadest ja kuidas tunnetate sidet teatri rajajatega?
Toompere: Meie teatri alguspunkti üle on aja jooksul vaieldud. Draamateatri maja oli ju tegelikult juba varem olemas ja siin tegutses Saksa teater. Meie loeme Draamateatri alguseks 11. oktoobrit 1920, sest siis kogunes esimest korda Paul Sepa juhitud noorte teatristuudio ning just sellest stuudiost kasvas välja esimene Draamateatri trupp.
Oja: Meist on vanemaid teatreid. Endla, Estonia, Vanemuine – kõik on vanemad kui Draama. Tähenduslik on aga see, et Draamateater on algusest peale olnud pretensiooniga "koolist, haridusega, professionaalsusega". Draama pole näitemänguseltsidest välja kasvanud, vaid latt asetati kohe professionaalsuse juurde.
Toompere: Draama on professionaalne eestikeelne sõnateater. Tänaseks on see täiesti iseenesestmõistetav ja loomulik. Me oleme sisuliselt rahvusteater. See omakorda tähendab, et 100 aastaga on suudetud ennast nii tugevalt kehtestada, on loodud nii palju silmapaistvat teatrit, et me saame väita – ükskõik, mis ka juhtub, siis Eesti Draamateater jääb püsima. See on kõigi meile eelnenute teene.
Kas möödunud põlvede mõjutusi võib veel praegugi Draama laval aimata? Kas näitlejad on "varastanud" oma kogenud kolleegidelt, kannavad edasi ametisaladusi?
Toompere: Kindlasti. Meie majas on alati erinevad põlvkonnad koos töötanud ja see on üks Draamateatri suuremaid tugevusi. Kui Ita Ever, kes on siin majas töötanud üle 60 aasta, mängib laval koos meie kõige noorema trupiliikmega, siis see kandub edasi. Asi pole ainult selles, mida nad laval koos teevad, vaid selles, mida nad garderoobis räägivad, kuidas inimesed omavahel teatrist vestlevad ja seda mõtestavad. Need vestlused on siin alati toimunud. Näiteks Malmsten ja Krjukov olid garderoobikaaslased ja kui vaadata tänaseid Maidu tegemisi, siis see on väga sarnane sellega, mida Krjukov omal ajal tegi. Näitlejad on päris palju üle võtnud, eelmisi põlvkondi endale eeskujuks seadnud. Praegused noored vaatavad juba Maitu ja nii see edasi läheb.
Oja: Ehk kui kokku võtta: "Elu on lõputu tsiteerimine." Ja siin majas on, keda tsiteerida.
Draamateatri maja on suisa 110-aastane, rajatud vastavalt oma aja normidele ja vajadustele, teatrikunst on aga tunduvalt muutunud. Kuivõrd maja defineerib selle, millist teatrit siin tehakse?
Oja: Ajad on tõesti muutunud. Selline maja, kus on klassikaline itaalia lava, on muutunud nišiks. Black box'e on nüüd terve Eesti täis. Tallinna ainus itaalia lavaga eestikeelne sõnateater ongi ainult Eesti Draamateater. Väga tore on seda nišši täita. Ja nagu ajalugu käib – spiraalipidi –, siis on võimalik, et oleme jõudnud olukorda, kus just selline teater on jälle olulisem. Meil on oma majaga väga vedanud. Meie 400 istekohaga suur saal on sõnateatri jaoks ideaalilähedane. Läti Kunstiteatri juht Juris Žagars käis hiljaaegu siin ja ütles: "Küll te olete õnnelikud, me peame 1000-kohalist saali sõnateatriga täitma. Näitlejad karjuvad viimasesse ritta, kes ikka midagi ei kuule ja samal ajal esimesed read hoiavad kõrvu kinni."
Toompere: See maja on omal ajal väga hästi ehitatud ja teatri tegemiseks läbi mõeldud. Tal on hea akustika ja iseloomult on ta justkui väike ja suur saal koos. Publikuga on võimalik saavutada väga hea intiimsus ja lähedus. Kui vaadata ka meie teatri praegust repertuaari, siis on selge, et siin majas on võimalik teha väga eriilmelist teatrit – komöödiat, suursugust klassikat, aga samas ka kaasaegsete video ja valguslahendustega väga konkreetselt tänase päevaga tegelevaid lavastusi.
Kas Draamateater kavatseb oma juubelit ka mingite eriüritustega tähistada?
Toompere: Ma arvan, et igaüks, kes sel hooajal meie maja külastab, saab meie juubelist aimu. Hetkel valmistatakse ette fotonäitust meie näitlejate portreedest. Need pildid hakkavad kaunistama meie maja fuajeed. Kindlasti on tulemas Draamateatri juubelit kajastav OPi erisaade. ERRiga on veel mitu põnevat koostööprojekti plaanis, kuid kahjuks ei saa ma neist veel avalikult rääkida.
Oja: Mida ma teatrihuvilistele kindlasti soovitan – hooaja jooksul korraldame me lavastatud lugemisi, kus loeme ette olulisemaid siin laval kõlanud tekste. Tähtsaid tekste on oluliselt rohkem kui lugeda jõuame, kuid üritame ära katta kõik ajastud, mida see maja on näinud.
Toompere: Pearõhk on aga sellel, et tähistada juubelit võimalikult heade uuslavastustega. Esmalt toome välja need lavastused, mis koroona tõttu kevadel välja toomata jäid. Esimene esietendus toimus juba suvel Viinistul – Mari-Liis Lille ja Andra Teede "Esimene armastus", mis võeti väga hästi vastu ning mis nüüd sisehooajaks maja väiksesse saali kolis.
Sisehooaja avamine toimus aga 9. septembril, kui esietendus "Lehman Brothers", mida ma ise lavastasin. Seejärel esietendus lavastus pealkirjaga "Millest tekivad triibud?" Vilde muuseumis Kadriorus. Lavastaja ja autor Urmas Vadi. Loodud Eduard Vilde juubeli tähistamiseks. Sügisel tähistame veel ühe olulise kirjaniku juubelit – Andrus Kivirähk 50. Selle tähistamiseks otsustas Andrus ise lavastada üht oma teksti – "Keiserlik kokk", mis tuleb väikses saalis välja 7. novembril. Sügishooaja lõpetab suurejooneliselt aga detsembris esietenduv Dostojevski "Kuritöö ja karistus", lavastajateks Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper.
Hooaja avalavastus "Lehman Brothers", mida sa, Hendrik, ise lavastasid, on mahukas, isegi eeposlik materjal. Omamoodi võtab see kokku kogu lääne panganduse ajaloo. Kas koroonaviirus ja terendav finantskriis on andnud tükile ka mingi uue vaatenurga?
Toompere: Jah ja ei. "Lehman Brothersi" üks teemadest on tõesti pangandus – kolm venda lähevad Saksamaalt Ameerikasse, asutavad seal panga, millest rohkem kui 100 aastaga kujuneb globaalne finantskeskus. Kuid eelkõige on tegu ikkagi perekonna looga. Lugu sellest, kuidas iga põlvkond alustab suure tahtmise ja innovaatiliste ideedega, kuid mõned aastad hiljem avastavad, et ka neist on saanud konservatiivid, kes lõpuni ühiskondlikku progressi ei mõista ja oma lastel tee peal ees seisavad. Ühiskondlikul tasandil räägib lavastus Lehmanite näitel, kuidas kriisid ikka ja jälle meie ühiskonnas tulevad ning kuidas inimesed need paratamatult üle elavad ja edasi lähevad. Kuidas iga kriis on kellelegi võimalus. Nii ka praegune.
Kui vaadata Lehmanite loo viimast vaatust – aastakümnete pikkuse suure tööga rajatud äriimpeerium puhutakse kokku nagu üks liivamandala – siis selles on ka mingi vabadus. Võib-olla inimestel oli ka praegust kriisi vaja, et aeg korraks maha võtta. Võib-olla oligi enne elutempo juba hullumeelselt kiireks läinud. Ei tea. Need järeldused tulevad alles väga pika aja pärast.
Te olete tänaseks koos teatrit juhtinud kaks hooaega, algab kolmas. Ametisse asudes olete intervjuus öelnud, et soovite tõsta teatri kvaliteeti. Eriolukorra ajal jagati suhteliselt märkamatult teatriaasta auhindu ja Draamateater sai rohkelt nominatsioone ja preemiaid. Selle järgi tundub, et eesmärk on täidetud. Kuidas ise hindate?
Oja: Juhtkond saab ainult luua tingimused, ime sünni ja läbikukkumise eest pole aga keegi kaitstud. Möödunud hooaeg oli tõepoolest edukas, kui kasutada seda väga levinud väljendit. Kõik lavastused, mis eelmisel aastal välja tulid, olid ühes või teises kategoorias nomineeritud. Aga nominatsioonide ja preemiate kõrval on mul isiklikult väga hea meel selle üle, et noored näitlejad, kes siia otse koolist on tulnud (Teele Pärn, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer), on kõik saanud võimaluse end näidata, on saanud piisavalt väljakutsuvaid ülesandeid ja nad on need võimalused ära kasutanud.
Toompere: Palju head on sündinud, aga ma ütleks, et töö veel käib. Me oleme kuskil poole peal. Anname endast parima, et tingimused kogu aeg paremaks läheks. Enne meid on juhte olnud, tuleb pärast ka. Draamateater on alati suurem kui tema juhid. Meie ülesanne on anda teater ühel hetkel järgmistele üle ja loodetavasti nad saavad parema teatri.
Kuidas Eesti kultuuripoliitika seis praegu on? Teatrit ikka jätkuvalt toetatakse?
Oja: Ma arvan, et kõigil on keerulised ajad. Seestpoolt vaadates tundub alati, et toetust on vähe. Kusagil maailmas ei tule teater toime ilma riigi toetuseta. Kui võrrelda enamuse maailmaga, siis Eesti on väga kultuuri toetav riik. Mõnikord on aga selle suure toetamisega tunne, et toetus hajub laiali. Kui toetada korraga kõike, siis justkui ei toeta mitte midagi. Riigi kultuuripoliitika seisneb riigipoolsetes valikutes.
Toompere: Täpselt. Vahest oleks mõistlik teravikke seada? Tuleb arvestada, et tipud on kallimad. See on Eesti kultuuripoliitikas parandamise koht. Juba mõned aastad on räägitud, et Eesti teatris on tipud puudu. Samas maailma tippude tasemel kõrgkvaliteet paratamatult maksab ka vastavalt. Võrdluseks võib tuua, et kui meil töötab õhtuti ühe suure saali etenduse ajal neli lavameest, siis suurtes riikides on neid kuni 20. Kõik need asjad seavad omad piirangud. Ma mõistan, et raha kuskilt juurde ei tule. Aga nagu Rein ütles – küsimus on riigipoolsetes valikutes ja prioriteetides.
Oja: Puht statistiliselt vaadates, siis aastas antavate etenduste arvu ja publiku külastatavuse poolest on Draamateater juba aastaid töötanud maksimumi lähedal. Ligi 500 etendust aastas tähendab, et kui puhkepäevad välja jätta, on meil majas iga päev kaks etendust. Füüsiliselt suuremaks pole võimalik kasvada. Ainus kasvamise suund ongi – sügavamaks.
Toompere: On üks teema, millega ma tahaksin tulevikus veel tegeleda. Mujal maailmas on suuremate rahvusteatrite kõrval ja küljes väiksemaid rakukesi, kes tegelevad puhtalt eksperimentaalsemate teatrivormidega. Praktika on näidanud, et alternatiivne teater vajab üldjuhul ka alternatiivset ruumi ja keskkonda, kuid nad vajaksid ka tehnilist ja administratiivset tuge. Me saaksime seda pakkuda. National Theatre Londonis ja teised maailma suured näitavad, et see on toimiv mudel ning rikastab oluliselt ka seda, millist teatrit n-ö peamajas tehakse. Kõik võidaks. Kui muidu on meie repertuaar väga lai ja mitmekülgne, siis julgelt eksperimentaalse suunaga on veel tööd teha.
Oja: Jah. Mitte kõigile kõike, vaid igaühele midagi.
Mida kevadine eriolukord teatrile õpetas? Näitas see ka midagi teatri olemuse kohta?
Toompere: See kriis on tõestanud ja kinnitanud, et elus kontakt on teatri olemus ja nii jääb. Paljud otsisid, mingil määral ka meie ise, uusi vorme, kuidas teatrit teha. Katsetati digilahendustega, aga teatri jaoks ühtegi alternatiivset lahendust küll ei avastatud.
Oja: Aastakümneid on räägitud, et mis kõik hakkab teatrit asendama – televisioon, multimeedia. Nüüd selgus, et päriselt ei asenda seda mitte miski.
Toompere: Elus kontakt, siin ja praegu – see jääb kehtima ja ma usun, et seda väärtustatakse nüüd isegi veel rohkem.
Oja: Suvel mängisime Viinistul ja see näitas selgelt – inimesed tahavad teatrisse tulla. Nad on teatrit igatsenud. Selles mõttes on see kriis olnud teatrile positiivne. See on tõstnud teatri väärtust.
Toompere: Kõik need ekraanil olevad teatri alternatiivid – need on juba ju tegelikult leiutatud. On film, on seriaal, on saade. Need ongi ekraanile loodud ja need on väga toredad žanrid. Aga teatriks neid nimetada on kummaline.
Oja: Film on valmis. Teatri teeb eriliseks võimalus eksida. Eksimused annavadki inimliku mõõtme. See ongi isikupära. Kuuldavasti on leiutatud muusika loomise programmid, mis arvutavad inimliku vea kõlapilti sisse. Arvutis on võimalik kokku panna minu hääl, sinu nägu ja tema liikumine. Aga elavat esitust ei asenda miski.
Toompere: Ühte asja näitas koroona veel. Kuna pidime kümneid tuhandeid pileteid kas ümber vahetama või tagasi ostma, siis suhtlesime otse väga paljude siia pileti ostnud inimestega. See oli suur töö. Kiidan kõiki, kes meie majas sellega tegelesid. Aga ühtlasi saime teada, et meie publik on väga mõistev ja toetav. Aitäh. Loodame teie kõigiga peagi teatrimajas kohtuda.
Intervjuu on ilmunud Draamateatri lehes. | Sajand täis draamat. Intervjuu teatrijuhtidega | https://kultuur.err.ee/1146066/sajand-tais-draamat-intervjuu-teatrijuhtidega | "On üks teema, millega ma tahaksin tulevikus veel tegeleda. Mujal maailmas on suuremate rahvusteatrite kõrval ja küljes väiksemaid rakukesi, kes tegelevad puhtalt eksperimentaalsemate teatrivormidega./---/ Kui muidu on meie repertuaar väga lai ja mitmekülgne, siis julgelt eksperimentaalse suunaga on veel tööd teha," räägib Hendrik Toompere jr. Draamateatri juhid Rein Oja ja Hendrik Toompere jr mõtisklevad juubeliintervjuus teatri minevikust, olevikust ja tulevikust. |
Ma pole mingi teatriarvustaja ning pole ka Aare Toikka käest küsinud, miks ta "Romeo ja Julia" lavastamise VAT teatris ette võttis. Küll aga võin jagada mind ennast selle vapustava etenduse ajal tabanud äratundmist.
See Capulettide ja Montecchide suguvõsade vastastikkuse vaenamise lugu, mis tapab kahe noore inimese armastuse, haakub selgelt Eesti ühiskonna praeguse vastasseisuga.
Midagi ei andestata, kokkuleppeid ei sõlmita ning kõiki tegevusi hinnatakse tegija isiku järgi. Esindusdemokraatia, kus otsused peaksid väljendama valitute proportsiooni alusel kujunevat poliitikavektorit, ei toimi, sest opositsiooni taktikaks ei ole tõsiste alternatiivide pakkumine, vaid lihtsalt võimuliidule teisejärguliste küsimuste püstitamisega kaigaste kodaratesse loopimine, millele võimuliit vastab omalt poolt opositsiooni ettepanekute rutiinse eiramisega.
Riigikogu arutelud ei ole sisulised, kus vastaspoolt veenda suudetaks või seda isegi loodetaks. Täiskogu sõnavõtud ja küsimused seisnevad primitiivse ühepoolse sõnumi edastamises. Tulemuseks pole diskussioon, vaid piinlik monoesinemistega kõnekoor. Mudaliiga, kui Urmas Reitelmanni sõnu kasutada.
Optimistina ütleksin, et taandarenemisruumi siiski veel jätkub, aga ajaloolasena võin täie kindlusega väita, et nii madalal pole Eesti parlamendikultuur kunagi olnud. Kahe maailmasõja vaheline demokraatlik parlament, kus tõesti Eestile olulisi otsuseid tehti, näeb praeguse parlamendi sisuga võrreldes välja nagu Kuu kuuepennise kõrval.
Ent parlament on vaid jäämäe veepealne tipp, täpsemalt võib-olla tagurpidi pööratud jäämäe alumine osa. Vaevalt, et arutelukultuur terves ühiskonnas sedavõrd alla käinud on, aga samasugused monokõnekoorid on kujunemas ka sotsiaalvõrgustikes ning võimalik, et üha enam inimeste peades.
Millal ja miks see algas?
Aare Toikka on märkinud, et temal mõlkus "Romeo ja Julia" lavastamise mõte meeles alates 2015. aastast. Kui eeldada, et Toikkat juhtisid samad äratundmised, mis mindki, siis tõepoolest - 2014. aastal võeti Eestis vastu rakendusaktideta kooseluseadus ja 2015. aastal lubas Angela Merkel seniseid liikmesriikide kokkuleppeid rikkudes Euroopa Liitu üle miljoni illegaalse immigrandi.
Nende sammude küsimärgistajaid hakati Eesti peavoolupoliitikute ja -meedia poolt sildistama homofoobideks, rassistideks, populistideks ja äärmuslasteks, kellega ei saagi dialoogi pidada. Nii on see ka jätkunud ja nendes tingimustes pidigi arutelukultuur känguma. Ühiskonda ühendama kutsutud ja seatud president on omalt poolt teinud kõik, et konflikt ikka teravam saaks.
"Trump ja Brexit olid kindlasti vastasseisu üleilmsed maamärgid, aga pigem tulemuste, mitte põhjuste omad."
Sarnased protsessid, aga teiste päästikutega toimusid üle maailma. Vilja Kiisler arvab arutelukultuuri languse alguseks 2016. aasta, ning põhjuseks Donald Trumpi võit USA presidendivalimised ja Brexiti hääletus, kust tema sõnul alanud populismilaine üle ilma rullinud. Nõus, Trump ja Brexit olid kindlasti vastasseisu üleilmsed maamärgid, aga pigem tulemuste, mitte põhjuste omad.
Kui küsida, kes selles süüdi on, siis on loogiline, et mitte need, kes enne ei teadnud, et oma varem tavaliseks peetud hoiakuga on nad nüüd äkki homofoobid, rassistid, populistid ja äärmuslased. Vaid ikka need, kes vastasseisu lõid.
Ideoloogiat, mis sellistele konfliktidele ässitab, tuntakse kultuurimarksismi nime all. Selle mõttevoolu kohaselt eksisteerib igavene "süsteemne" konflikt ühelt diskrimineerivate privilegeeritute ja rõhujate ning teisalt diskrimineeritud rõhutute ja mitteprivilegeeritute vahel. Hetero- ja homoseksuaalsete vahel, põlis- ja immigrantrahvastiku vahel, meeste ja naiste, valge- ja mustanahaliste vahel.
See ideoloogia on pinda leidnud, sest kui ikka mõnele ühiskonnagrupile agressiivselt sisendada, et teda on aastasadu "süsteemselt" diskrimineeritud, siis võidakse seda ka uskuma jääda, leides persooniti nii võib-olla ühtlasi õigustuse ka iseenda ebaõnnestumistele.
Rahvuskonservatiivide ühiskonnavaade on teistsugune - nimelt käsitletakse ühiskonda rahvustervikuna, mille osad on üksteisega harmoonilises kooskõlas. Loomulikult on see tervik ka muutumises, muutuvad soorollid, muutuvad hoiakud erinevate vähemuste suhtes. Aga need muutused peaksid toimuma läbi orgaanilise ja sujuva arengu, mitte läbi tigeda vastasseisu, mida agressiivselt õhutavad mõnd vähemusgruppi isehakanult esindama asunud aktivistid.
Võrdsed rahvusriigid peaksid aga omakorda moodustama tasakaalulise maailma. Seetõttu ei saa rahvuskonservatiivid provotseeritavates konfliktides asuda nn rõhujate, st meeste, valgete, hetereoseksuaalide jne poolele. Ehkki see kiusatus võib tekkida, tuleb üritada provokatsioonidele mitte alluda.
Ühine identiteet ja sellel põhinev ühistegevus on üks meie DNA-sse kuuluv element, mis on aastatuhandete vältel omandatud, sest see on aidanud meil edukas olla. Iga arutelu ja ka demokraatia eeltingimuseks on lähtumine ühiselt identiteedialuselt ja leppimine sellega, kui kilbile jäänud enamuse otsus ei ühti vähemusse jäänute huvi või kujuteldava huviga.
Kui sellist leppimist ei ole, on kaks võimalust - kas otsuseid üldse mitte teha, ehk mõne aja pärast langeda kaosesse, või kehtestada diktatuur, kus otsuste tegemisel kodanikega ei arvestata ning otsustega rahulolematud lihtsalt jõhkralt maha surutakse.
Inimeste võrdsuse tunnistamine
Demokraatia eelduseks on ka inimeste võrdsuse tunnistamine. Kultuurimarksistlikust perspektiivist on aga võrdsus iseenesest "süsteemselt" kallutatud, seega tuleks minusuguste, keda Vilja Kiisler nimetab "vaimselt väsinud doktorihärradeks", hääli summutada.
Nii on selle loogika kohaselt ka kavandatav abielureferendum lõhestav, niigi diskrimineeritud vähemust veelgi diskrimineeriv ning "süsteemseid" hoiakuid süvendav.
Ent seega, kui tunnustada kultuurimarksistide vaadet, et enamus ei tohi otsustada vähemuse üle, ning teadvustada, et ühiskond koosnebki erinevatest vähemustest ning otsuseid tuleb sellest hoolimata teha, siis tuleb järeldada, et vähemus peab otsustama enamuse üle.
Ehk teisisõnu, nagu üks irvhambast sõber on täiesti loogiliselt tuletanud - parlamendi- või rahvahääletusi tuleks korraldada selleks, et teada saada, kumb pool jääb vähemusse ja siis see vähemuse soovitud otsus ellu viia. Üsna tabav, eks.
Igatahes on hoiak, kus kokkuleppeid ei sõlmita ega tunnustata ka võimalust demokraatlikult ausalt rahvahääletusel otsustada, üheselt kultuurimarksistlik, st ühiskonda eri jooni pidi purustav.
Referendumid ei ole tõepoolest võimalikud heterogeensetes impeeriumides, kus eri huvidega ühiskonnagruppe jõuga vaos hoitakse, ega ka kompromissitutes veritasuga klanniühiskondades, kus toimetasid Capulettid ja Montecchid.
Mina ei arva, et mul kui mehel, kes ma olen Vilja Kiislerist vanem ja haritum, peaks olema suurem õigus otsustada kui temal. Aga ka väiksem mitte. Nende vaatel, kes tunnustavad ühiskonna ühist identiteedialust, on referendum demokraatia kroon. Ning need ei ole ainult rahvuskonservatiivid, vaid neid on ühiskonnas võimas enamus.
Päevakorral oleval juhul ei ole referendum kuidagi seotud LGTB+ kogukonna, ega muudel juhtudel mõne teise vähemuse diskrimineerimisega, vaid määratleb demokraatlikult ühiskonna liikumissuuuna. Eesti on demokraatlik rahvusriik, kus aus ühisotsustamine ei lahuta, vaid liidab, st tagab, et meist ei saa kunagi Capulettisid ja Montecchisid. | Jaak Valge: aus referendum pole Capulettide ja Montecchide vastasseis | https://www.err.ee/1145984/jaak-valge-aus-referendum-pole-capulettide-ja-montecchide-vastasseis | Kui tunnustada kultuurimarksistide vaadet, et enamus ei tohi otsustada vähemuse üle, ning teadvustada, et ühiskond koosnebki erinevatest vähemustest ja otsuseid tuleb sellest hoolimata teha, siis tuleb järeldada, et vähemus peab otsustama enamuse üle, kirjutab Jaak Valge. |
Tööjõukulude kasvu veab kaitseministeeriumi haldusala. Kui ministeeriumis endal läheb tuleval aastal tarvis umbes 370 000 lisaeurot, siis kaitseväes on summad oluliselt suuremad. Ministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski selgitas, et tegevväelase palk peaks olema vähemalt 30 protsenti üle Eesti keskmise. Kuna keskmine palk tuleval aastal ilmselt oluliselt ei tõuse, pole ka lisanduvad 7,9 miljonit eurot mõeldud palgakasvuks.
"Me räägime palgakulude kasvust vaid kaitseväe kasvamise mõttes. Näiteks ajateenijaid tuleb aasta-aastalt juurde. See tähendab lisa kasvõi toitlustamise ja tegevväelaste osas. See kõik tähendab kasvu," ütles Rannaveski.
Kaitsevägi plaanib tuleval aastal juurde värvata 50 tegevväelast ja umbes 60 tsiviilteenistujat.
Siseministeeriumi valitsemisalas kasvavat tööjõukulud kokku umbes 3,3 miljoni euro võrra. Sellest kõige suurema osa võtab politsei- ja piirivalveamet, mis saab tööjõukuludeks juurde üle kahe miljoni euro. Oluline on küll märkida, et politseil kulub tööjõule juba praegu üle 130 miljoni euro, ehk juurde saab amet raha alla kahe protsendi.
Erinevalt kaitseministeeriumist märgib siseministeerium riigieelarve seletuskirjas, et võimalusel proovitakse leida kohti ka palgakasvuks. Midagi kindlat siseminister Mart Helme veel lubama ei hakka.
"Esiteks ei ole riigieelarve vastu võetud. Teine asi on see, et täiendavad kulud on mõeldud võimaluse korral sisemiste ümberkorralduste tegemise puhul palkade tõstmiseks. Põhimõtteliselt on ikka olemas otsus, et tööjõukulusid ei suurendata. Ja see on nii üle kogu vabariigi valitsuse ala," ütles Helme ERR-ile..
Helme selgitas politsei- ja piirivalveameti näitel, kui keeruline on tema haldusalas palkade muutmine.
"Näiteks politseis on ülimalt keeruline palgaastmete süsteem. Pluss seal on inimesi, kes saavad väljateenitud aastate tasu ja siis on seal inimesed, kes saavad eripensioni ja need inimesed, kes seda ei saa. Ja me tegeleme praegu selle korrastamisega ja selle raames kindlasti ka mingis ulatuses nende palgakulude ümbertõstmisega."
Helme lisas, et ministrina ei saa ta ka ühte asutust oluliselt teisele eelistada. Raha vajaks nii politsei, päästeamet kui ka sisekaitseakadeemia.
Terviseamet saab raha palgatõusuks
Terviseamet on ainus asutus, mille kohta öeldakse ka riigieelarve seletuskirjas, et osa 2,2 miljonist eurost, mis tööjõukuludeks juurde antakse, läheb seniste töötajate palgatõusuks. Kellel ja kui palju palku tõstetakse, terviseameti uus juht Üllar Lanno veel öelda ei oska.
"Meil toimub riigis inspektsioonide ja ametite vahel oleva palgauuringu kaudu võrdlustegevus selleks, et aru saada, millised meie palgad kindlalt peaksid tõusma. Need palgad kindlasti ka tõusevad," sõnas Lanno.
Samas ta lisas, et oluline osa täiendavast rahast on mõeldud uute töötajate värbamiseks. Lanni selgitas, et oluliselt oleks vaja tõsta terviseameti analüüsivõimekust.
"Selles suunas me kasutame nii kõrgmatemaatikute abi ja tegevusi. Oleme reaalselt inimeste otsimist selleks juba alustanud. Aga teisalt lähtume ka suurandmestiku analüüsi sees tekkivatest iseõppimisvõimalustest, et me saaksime tervishoiusüsteemis liikuvate andmete abil anda juhiseid nii valitsusele kui oma tööd paremini korraldada."
Lanno ütles, et lisajõudu vajab terviseamet ka inimeste ja asutuste paremaks teavitamiseks. Ta selgitas, et erinevaid juhismaterjale on amet tootnud päris palju. Samas on tarvis, et need juhised ka päriselt kohale jõuaks.
"Koolituskorralduse parandamine, inimeste reaalne saatmine hooldekodudesse, õppeasutustesse, suurettevõtetesse, tehes seda ühes või teises keeles kujul, et ta reaalselt efekti hakkaks andma, see on kindlasti asi, millele me tahame rohkem tähelepanu pöörata," ütles Lanno. | Riigi tööjõukulud kerkivad 28 miljoni euro võrra | https://www.err.ee/1146068/riigi-toojoukulud-kerkivad-28-miljoni-euro-vorra | Ehkki valitsus on kokku leppinud, et avaliku sektori palgad tuleval aastal ei kasva, kerkivad riigiasutuste tööjõukulud kokku umbes 28 miljoni euro võrra. Suurem osa tõusust toob paksemaks muutuv riigiaparaat, kuid mõni riigitöötaja võib loota ka palgalisa. |
Reinsalu suhtles Balti mulli võimalikust tulevikust pühapäeva õhtul Läti välisministri Edgars Rinkevicsi ja Leedu välisministri Linas Linkeviciusega.
Oktoobri alguses ütles Reinsalu ERR-ile, et Balti mulli taastamine eeldab ühtsele platoole jõudmist. Esmaspäevase seisuga on Eesti viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 46,5. Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse ECDC andmetel on nakatumisnäitaja Lätis 51,8 ja Leedus 62,2.
"Ma ennustasin, et see ühtlustumine aset leidab ja ilmselt on mõtet teha katse seda Balti mulli uuesti taastada ja öelda, et kui meil on sarnane epidemioloogiline olukord, siis me komakohtade järgi me üksteisele ei hakka karantiine kohaldama," ütles Reinsalu.
"Praegu on see nagu fotofiniš, kus ühel päeval on ühel karantiin ja teisel päeval teisel karantiin. Ma arvan, et see lihtsalt ei ole mõistlik," sõnas Reinsalu.
Reinsalu sõnul pakkus ta välja lähemate päevade jooksul Balti mulli mudelit reformida. "Võtta aluseks meie tänane tase ja näha seal ette mingisugune ujuvkoridor, mille puhul on teada, et kui päris pööraseks ühes riigis eraldivõetuna ei lähe, siis säilitame selle Balti mulli," ütles Reinsalu.
Millisesse vahemikku see nn ujuv nakatumisnäitaja võiks jääda, ei tahtnud Reinsalu veel öelda. Tema sõnul peaks asja arutama esmalt ka riikide terviseeksperdid.
Reinsalu rääkis, et retooriliselt on kõik Balti riigid väljendanud valmisolekut Balti mulli taastamiseks, aga seni on takistuseks saanud liigne nakatumisnäitajate järgimine. "Me oleme olnud nagu selle numbri pantvangid. Kui numbrid on erinevad olnud erinevate riikide vahel, siis on ka raske seda ühtset mudelit saavutada. Nüüd on minu meelest see võimaluste aken käes ja seda tuleks proovida," sõnas Reinsalu. | Reinsalu: on avanenud aken Balti mulli taastamiseks | https://www.err.ee/1146048/reinsalu-on-avanenud-aken-balti-mulli-taastamiseks | Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles ERR-ile, et kolme Balti riigi nakatumisnäitajate samale tasemele jõudmine on avanud võimaluste akna Balti mulli taastamiseks. Ta ei osanud siiski öelda, millal konkreetsete poliitiliste otsusteni jõutakse. |
Ideed, et maailm on ebanormaalne olukord, kannab Iraani hellenistlikust juutlusest pärit gnostitsism. Negatiivse mateeriaga maailma looja on langenud jumalik kuri olend Demiurg. Hermeetilisi plastikust toidukarpe toidu säilitamiseks ja ladustamiseks toodab üks maailma suurimaid otsemüügifirmasid Tupperware. Vee ja õhukindlatest erineva kujuga karbikestest on saanud olmekultuuri osa, kirjeldab Koppel näituse saatetekstis.
Hüljatud Nõukogudeaegsetes suvilates on hermetiseerinud sotsiaalne utoopia. Modernistlik idee, millest kanduvalt suvilad ehitati, kandis endas funktsionalistliku arhitektuuri inimlikustamist. Suvilad olid mõeldud pakkuma inimestele ülimalt ratsionaalset puhkeruumi, suvilates väljendusid Nõukogude Eesti tollased moesõnad nagu orgaaniline arhitektuur ja karniisarhitektuur. Koppeli hinnangul on korra ja puhtuse asemele on suvilatesse sisse tunginud midagi sellist, mida seal varem poleks tohtinud olla. Haigused ja surm.
Peremeesteta tühjad hüljatud ruumid elavad edasi. Kes on külmade ilmade saabudes mõnda hüljatud hedonistlikku päikesetemplit lähedalt vaadelnud, näeb, et kondensatsioonivesi ilmub hoonete akendele. Selliseid tummi omaniketa, oma sise-ja välistemperatuuriga mängivaid suvilaid leiab näituse autori sõnul kogu Eesti põhjaranniku ulatuses.
"Hakkasin seda vaimset ja füüsilist reostust, mida tekitab aeg modernistlikule väljendusvormile, tähele panema pikkadel jalutuskäikudel. Suvilad ei sobi turumajandusse," räägib Koppel. "Arhitektuurselt maitsekaid hooneid on püütud kohendada või konserveerida odavate ehitusmaterjalidega, palju on lammutatud. Tihti ehitatakse kruntidele asemele elumaju, seda lõdvenenud planeerimisseaduste tingimustes."
Näitus "Demiurgi Tupperware" on Koppeli sõnul paranoiline vaade suvilate näitel Eesti lagunevale arhitektuuripärandile. Aeg on armutu ja Demiurg on selle kuratlik ainuvalitseja. Kui kedagi ei ole enam ruumis, siis kes seal on? See on Demiurg, Demiurgi enda õhukindlas säilituskarbis. Kui tahta rääkida arhitektuuri luhtumisest, on lihtsaim alustada nõukogude suvilast. Oma range geomeetriaga on ta selgepiirilisem organiseeritud ruum, mida vaadelda. Ja Demiurg irvitab. Nüüd ja igavesti.
Lauri Koppel (sünd. 1986) kasutab teostes enamasti graafika ja foto vahendeid. Ta on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia graafika osakonna magistriõppe 2012. aastal. Kunstnik on offset -litograafia töökoja "Ubu Noir" liige.
Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini 2020. | Lauri Koppel uurib gnostitsismi ja Tupperware'i kaudu suvilaarhitektuuri | https://kultuur.err.ee/1146045/lauri-koppel-uurib-gnostitsismi-ja-tupperware-i-kaudu-suvilaarhitektuuri | Draakoni galerii avab teisipäeval, 13. oktoobril Lauri Koppeli isiknäituse "Demiurgi Tupperware", mis uurib suvilaarhitektuuri. |
Kuigi tegemist on tugevuselt teise sarjaga, siis osalejate hulgas on mitmeid tituleeritud meeskondi. HC Viimsi võitis Eesti meistrikulla 1997. aastal, Tallinna Oskar on viiekordne medalist ja kahekordne Eesti karikavõitja. HC Tallas võitis oma nime all Eesti kõrgliigas pronksi 2004 ning täiskasvanute sarja naasval Valga käsipallil on ette näidata taasiseseisvumisjärgne esimene meistrikuld Maret-Spordi nime all.
Valga Kävali treener: poisid on tahtmist täis
Üheksa osalevat võistkonda on: Põlva/Arcwood, Tallinna Oskar, Tartu Ülikool, HC Tallas/Tallinna Spordikool, Põlva Coop, HC Tallinn 2, HC Kehra/Primend, HC Viimsi/Tööriistamarket ja Valga Käval. Viimane naaseb täiskasvanute liigadesse pärast viieaastast eemalolekut.
"Mõte hakkas siin suvel vaikselt idanema. Kolisin ise kodulinna tagasi ja Andris Uibo pakkus, et hakkaksin asja vedama. Kui algul saime kümmekond nime paberile ja olime valmis vastu võtma Jüri Lepa pakkumise pealinnast abijõude kasutada, siis lõpuks tuli kokku 21-liikmeline koosseis," selgitas Kävali peatreener Veiko Luik meeskonna naasmislugu.
Käval esindas viimati Valgat meistriliigas hooajal 2014/15, kui põhiturniiril saadi viies koht. Aasta varem võideti tänase koondislase Andris Celminši 224 värava toel esiliiga, meeskonda kuulusid toona ka Veiko ja Lauri Luik ning Ingmar Kasuk, kes nüüdki moodustavad Kävali kogenuma osa. Luik mängis ise vahepeal Viljandis ja HC Tallinnas, Kasuk esindas Kehrat.
"Valgas on andekaid pallureid peale kasvamas ning meie eesmärk on olla eeskujuks, et noored näeksid, kuhu võimalik pürgida. Poisid on tahtmist täis ja kuigi hetkel ei oska tulemuslikult midagi oodata, siis ambitsiooni meil jagub. Tähtis on, et mänguisu jääks alles ja kõik naudiksid käsipalli – siis võib mõne aasta pärast näiteks finaalturniiri eesmärgiks seada," arvas Luik.
Põlva/Arcwood läheb hooajale vastu ülipika kaotuseta seeriaga
Viimati lõpetatud esiliiga hooaja ehk 2018/19 võitis Põlva/Arcwood ning ka märtsis juhtis tiitlikaitsja põhiturniiri. Viimati maitses Põlva/Arcwood kaotusekibedust 2018. aasta kevadel, kui esiliiga poolfinaalis HC Tallinn 2 vastu ühe väravaga alla jäädi. Sealtpeale on kaotuseta püsitud juba 30 kohtumist järjest.
"Selle jada peale me liigselt ei mõtle, algul võtame mäng korraga ja liiga kaugeid eesmärke ei sea," tunnistas Põlva/Arcwoodi peatreener Romet Oone. "Mõned tiimid on tugevnenud, mõned päris uued ja meistriliiga pallurite mittekasutamine paneb kindlasti noori pead tõstma. Meilt läksid Mario Karuse ja Siivo Sokk tagasi Servitisse, aga muidu on koosseis sama ning mängunälg suur."
Omamoodi meeste käsipalli naasja on ka HC Tallas/Tallinna Spordikool. Ehkki Tallase klubisüsteemi kuuluvad ka meistriliigas pallivad Tallinn ja Raasiku/Mistra, siis oma nime all Tallas mullu ei osalenud. Nüüd tullakse lahingusse peamiselt noortest koosneva meeskonnaga, mida juhendab legendaarne Jüri Lepp.
"Kuna sel hooajal paralleelselt meistri- ja esiliigas mängijaid kasutada ei tohi, siis kaalusime tükk aega osalemist. Aga pallureid on meil piisavalt ja selle küllaltki noore tiimiga on ainsaks eesmärgiks õppida ja omandada kogemusi. Tundub, et sportlikus mõttes võib tulla päris hea liiga ning noortele kuluvad need mänguminutid meeste vahel marjaks ära," sõnas Lepp.
Esiliiga 1. voor:
13.10. 19.30 Tartu Ülikool – HC Tallinn 2
15.10. 19.00 Valga Käval – Põlva Coop
15.10. 19.00 HC Viimsi/Tööriistamarket – HC Kehra/Primend
18.10. 18.15 Tallinna Oskar – HC Tallas/Tallinna Spordikool | Käsipalli esiliigas alustab üheksa meeskonda, Valga naaseb kaardile | https://sport.err.ee/1146043/kasipalli-esiliigas-alustab-uheksa-meeskonda-valga-naaseb-kaardile | Teisipäeval alustab pärast pikemat ootust käsipalli Eesti meistrivõistlustel meeste esiliiga. Tänavu on osalejate seas nagu mullusel pooleli jäänud hooajalgi üheksa meeskonda, sel korral Tallinnast, Põlvast, Tartust, Viimsist, Kehrast ja üle pika aja ka Valgast. |
"Peer Gynti" loomingulise tuumiku moodustavad lavastaja Karl Laumets, kunstnik Kristjan Suits ja muusikaline kujundaja Vaiko Eplik. Lavastuses põimitakse tervikuks näidendi autori Henrik Ibseni pillav fantaasia ning tänapäeva folkloor, millest sünnib sürrealistlik kabaree.
Kahe teatri ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöölavastuse trupis on 20 näitlejat – Martin Mill, Luule Komissarov, Aarne Soro ja Janek Vadi Ugala teatrist, Riho Kütsar ja balletiartistid Külli Reinkubjas ja Walter Stuart Isaacson Vanemuisest ning TÜ VKA teatrikunsti 14. lennu näitlejatudengid.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktori Juko-Mart Kõlari sõnul on haridusasutuste ja tulevaste tööandjate vaheline koostöö väga vajalik. "On hea meel tõdeda, et kultuuriakadeemia etenduskunstide üliõpilased saavad juba õpingute ajal osaleda projektis, mis võimaldab koos töötada nii Ugala kui Vanemuise teatri oma ala tippudega. Akadeemia tudengite jaoks on lavastuses "Peer Gynt" osalemine hindamatu väärtusega," lausus Kõlar.
Lavastus on pühendatud Ida Urbeli 120. sünniaastapäevale. Ida Urbel oli ballettmeister ja lavastaja, kelle loometee algas Ugala teatris ja saavutas meisterlikkuse legendaarsete lavastustega Vanemuises, millest üks märkimisväärsemaid oli "Peer Gynt".
"Ida Urbeli panust ja tähtsust Eesti tantsuteatrile on raske alahinnata. Samas on tõsi, et mälu tuhmub, kui sellelt tolmu ei pühita. Seetõttu on eriti tänuväärne, et Ida Urbeli jaoks kaks olulist teatrit on jõud ühendanud ja kaasanud ka TÜVKA noored, kes oskavad tema panust seeläbi rohkem hinnata ja omakorda edasi mäletada. Pole kahtlust, et sellest lavastusest ja koostööst sünnib midagi erakordset!" leiab Vanemuise teatrijuht Kristiina Alliksaar.
Koostöölavastus "Peer Gynt" esietendub 7. novembril Ugala teatri suures saalis ning 12. novembril Vanemuise teatri väikeses majas. Sügishooajal jõuab lavastus ka Tallinnasse, etendudes 16. novembril Rahvusooperis Estonia. | Vanemuise ja Ugala teatrid ning TÜVKA sõlmivad kolmapäeval koostöölepingu | https://kultuur.err.ee/1146038/vanemuise-ja-ugala-teatrid-ning-tuvka-solmivad-kolmapaeval-koostoolepingu | Sel kolmapäeval, 14. oktoobril allkirjastatakse Ugala kammersaalis koostööleping Vanemuise ja Ugala teatrite ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vahel, et novembri algul tuua ühiselt välja suurlavastus "Peer Gynt". |
Uue Lainega läks kohe alguses päris nukralt. Te avasite uksed veebruaris ja märtsis pidite eriolukorra tõttu juba taas sulgema.
Selle kohaga on läinud päris huvitavalt, elus on väljakutseid omajagu ja see on üks suurtest väljakutsetest. Me olime seda kohta korrastanud seest üksjagu aega, aga uksed avasime 20. veebruaril, kui siin esines ka Prantsuse ansambel Nouvelle Vague. See oli väga tore, kohal oli palju inimesi, kogu ruum oli täis rõõmu, kilkeid ja naeru.
Me ei tahtnud teha klubi kui sellist, kuhu inimesed tuleksid ja tantsiksid, vaid tahtsime luua koha, kus saaks tulla kokku ja rääkida lihtsalt juttu. Mul on tunne, et kui sa vaatad, mis maailmas toimub, siis inimesed sumbuvad üha enam tehnoloogiasse ja nutimaailma. Tahtsime inimesi reaalselt kokku tuua, et sa tunneksid seda n-ö küünarnukitunnet, et keegi on sinu lähedal. Sealt me hakkamegi ehitama kogukonda ja Eestit lõpuks üles.
Samuti mõtlesime, et pidude ja kontsertide asemel võiksid olla ka aruteluõhtud, luuleõhtud või midagi, mis tooks kogukonna Kalamaja foorumist siia arutama nende teemade üle, sest siis ei ole enam seda viha. See oleks uus laine, kuidas nende asjadega tegeleda.
Ma ei tahaks öelda, et fookus on alkoholil või sellel, et peame siin tingimata kella viieni-kuueni hommikul pidutsema, pigem on kõige olulisem see, et inimesed saaksid kuidagigi omavahel koos olla.
Aga siis tuli koroona ja sinna need plaanid mõneks ajaks läksid.
Ma mäletan seda hetke suhteliselt hästi, see oli kolmapäev, 11. märts, ma istusin baaripuki peal, meil oli muusikaviktoriin tol õhtul, esimene üritus tol nädalal. Üksjagu inimesi kogunes siin, lauad olid juba täis ja ma mõtlesin, et täitsa lõpp, see toimib. See koht juba elab, inimesed tänavalt leidsid üles ja astusid sisse.
Samal ajal olime suhteliselt ärevad, mõtlesime, et ootame ära, mis erakorraline väljaütlemine tuleb neljapäeval Riigikogust selle teema kohta. Aga kui peaminister tegi Ratast ja ei öelnud mitte midagi, siis otsustasime ise, et paneme koha kinni. Kõik asjad lükkasime edasi.
Kujuta ette, et sa avad uue koha, sul on üksjagu investeeringuid, sa oled pannud kogu oma korterifondi ja vaba raha siia alla, et süüa järgmised pool aastat, aasta või kaks aastat tatart, aga korraga sa oled olukorras, kus tatart on ka raske saada. Kui mingisugustes sektorites tulid meetmed, et töötajad saaksid raha, siis me oleme huvitavas olukorras, kus meie puhul ei kehti justkui ükski meede. Kõik meetmed makstakse välja eelmise perioodiga võrreldes, aga kuna me ei olnud eelmisel aastal veel avatud, siis kultuuriminister vaatab ja ütleb: teil läheb ju väga hästi, võrreldes eelmise aastaga on teil ju kõik väga hästi.
Mis te mõtlesite sel hetkel? Kas tekkis kohe ka mingi plaan, et nüüd tuleb end ümber fokusseerida? Nüüd tuleb midagi teistmoodi tegema hakata?
See on hea küsimus, sest kui eelmine majanduskriis oli, siis eestlane defineeris enda jaoks ümber restoranid ja restoranis käimise. Kui enne seda restoran oli valge laudlinaga, kus peal olid kahvel ja nuga, see oli justkui pidulik väljaminek, siis pärast 2010. aastat läksid inimesed F-Hoonesse. Võib vist öelda, et F-Hoone murdis selle diskursuse, tekitas mingisuguse uue koha, kus saaks käia aega veetmas, õhtuti söömas, niisama.
Meil oli väga palju mõtteid, kuidas peaks ümber orienteeruma ning ilmselt läbi selle kriisi me seda ka teeme. Aga kuidas sa tunned ära, mis see on? Me oleme päris palju teinud siin kinnistele seltskondadele firmaüritusi ja on ka selline omamoodi meediamaja kontseptsioon ehk meil on päris palju live -ülekandeid siit olnud. Selle kõige jaoks peaks aga piltlikult jälle kellegi tatraraha või korterifondi ära võtma ja siis sisse panema, et saaks investeerida jälle.
Ideid jagub, oleks vaid aega ja vahendeid. Aga varem või hiljem mõtleme selle kindlasti välja.
Minu arust see, kuidas Eestis suhtutakse ööelusse, meenutab paljuski 1990. aastaid, kui Briti tärkavat tantsumuusikat suretati aktiivselt valitsuse tasemel välja, kuna selles nähti selget ohtu. Praegu on sama, et teatrid on meil lahti, öeldakse, et seal inimesed istuvad vaikselt, samuti kinodes ei nähta probleemi, aga sellised kohad nagu Uus Laine on ohtlikud. Kas sa saad aru, millest ma räägin?
Ma saan väga hästi aru ja me peaksimegi rääkima nendest asjadest. Klubi Hollywoodi juhil Rauno Otsepal on hea mõte, et näiteks Tallinna linnateatril ja Estonia teatril oli 2018. aastal umbes sama palju külastajaid kui nende ööklubil.
Aga miks inimesed käivad klubis? Keegi pole neid sinna väevõimuga ajanud, keegi pole sellele nii suurt reklaami teinud kui teatritel, aga paraku inimesed käivad seal. Ma ei tea, miks, aga nad käivad seal. Ilmselt seetõttu, et see on neile midagi olulist, seega me ei tohiks seda piirata, vaid peaks hoopis võimendama. Või siis laskma sellel olla.
Kui kultuur pulbitseb ja elab kuskil, siis miks me tahame seda represseerida ja eraldada selle nii-öelda peavoolukultuurist, öeldes, et see ei vääri kultuuri tiitlit? Praegu öeldakse, et see on lihtsalt mingi noorte joomine ja laaberdamine ning see kleebitakse kohe negatiivsete siltidega. Aga kas nii pole olnud kogu ajaloo vältel? Kui sul on mingi äge asi, mis areneb, siis seda tahetakse oma lollusest piirata. See piiramisevajadus on praegu ka nii väga olemas, aga millal kunagi on midagi saavutatud piiramisega? Minu arust mitte kunagi. Harilikult tähendab see, et asi liigub nähtavusest ära ja lõppude-lõpuks tekitavad võimuesindajad endale probleeme juurde.
Ööelul on kindlasti väga oluline roll ühiskonnas tervikuna, just see, milliseid mõtteid inimesed siit kaasa võtavad ja mida nad siin arutavad. See on kindlasti märksa sotsiaalsem koht kui teater, kus sa istud enamuse ajast tasa, kui sa tuled siia, siis ma tahan, et sa räägiksid võimalikult paljude inimestega.
Kas Uus Laine jääb sellele kõigele vaatamata ellu? Või on sulgemisemõte ka kuskil kuklas olemas?
Ma pean tunnistama, et raske on, aga kui ei oleks raske, siis me ei areneks edasi. Igasuguseid variante on laua peal. Kas paneme uksed nii-öelda ametlikult kinni ja jätkame toimetamist siin? Samas ma arvan, et kinni küll ei pane, aga kuidas me selle üle elame, on hea küsimus. Eks seda näitab aeg.
Tore oleks, kui keegi märkaks, et okei, sellised tüübid on ka, neid peaks ka kuidagi aitama. Ühelt poolt sul tulevad piirangud, aga miks ma peaks neid piiranguid järgima, kui keegi minust tegelikult ei hooli? See on nõme, lihtsalt nõme. Tunned ennast natukene üksi.
Teiselt poolt ma ei saa aru ka nendest Tallinna linna alkoholipiirangutest, mis järgmisel aastal jõustuvad. Tallinnal oleks võimalus linnana särada ja olla midagi unikaalset, midagi sellist, mida ei ole Helsingis ega Stockholmis, aga samas pole ka lõunapool, kus kõik on reglementeeritud. Me võiksime olla nagu omamoodi ida-Berliin, aga selle asemel, et oma erinäolisust tõsta ja võimendada, me hoopis suretame selle välja. | Madis Ligema: millal üldse on midagi piiramisega saavutatud? | https://kultuur.err.ee/1146035/madis-ligema-millal-uldse-on-midagi-piiramisega-saavutatud | Kultuuriklubi Uus Laine juhatuse liige Madis Ligema andis ERR-ile intervjuu, kus tuli juttu nii koroonaviirusest tingitud keerulisest ajast kui ka Tallinnas 2021. aastal jõustuvatest alkoholipiirangutest. |
130,5 km pikkuse võidusõidu teine koht kuulus samuti Laugi meeskonnakaaslasele Thomas Chassagne klubist Team Pro Immo Nicolas Roux, kolmas oli Jeremy Roma (Paris Cycliste Olympique).
"Alguses oli sõit üpris rünnakuterohke, aga suutsime tiimiga kõik rünnakud kontrolli all hoida ja sattus nii, et saime umbes 30 km peale starti ca 10-12 mehega minema ja natuke hiljem tuli kolm,neli meest veel järgi. Minuga koos oli veel kaks tiimikaaslast. Enamasti üritasime lihtsalt peagrupiga vahet hoida või võimalusel kasvatada, aga vahet hoiti siiski piisavalt väiksena, ehk pidime kõvasti vaeva nägema selleks, et ees püsida ja meid kinni ei püütaks," kommenteeris Lauk.
"Peale viimast mäefinišit hakati juba natuke lollitama ja vaatama üksteisele otsa, et mis edasi saab. Sealt jäi umbes 20 km lõpuni ja teadvustasin, et punt hingab kuklasse ja ees on mehed küpsed või ei soovi enam tööd teha. Valisin sobiva koha ja panin plagama teadmata, mis mind ees ootab. Suutsin tempo vajalikes kohtades hästi üleval hoida, üksi sõites parima trajektoori valida ja tõusunukkidel, mis olid lõpuni jäänud, korralikult üles pressida, ilma et oleksin ennast ära küpsetanud. Tänu sellele tulin lõpus umbes minutilise eduga, mis lubas viimased 500m rahulikult võtta ja üle joone veereda," lisas Lauk. | Karl Patrick Lauk teenis Prantsusmaal järjekordse võidu | https://sport.err.ee/1146034/karl-patrick-lauk-teenis-prantsusmaal-jarjekordse-voidu | Karl-Patrick Lauk (Team Pro Immo Nicolas Roux) teenis nädalavahetusel järjekordse võidu, kui saavutas esikoha Prantsusmaal toimunud amatööride ühepäevasõidus Boucle du Pays de Troncais. |
Kui suvel oli viirus kontrolli all, oli tavaline, et päevas testiti vähem kui 500 inimest. Augustis hakkas aga nakkus taas rohkem levima ning alates septembrist tegi testimine tugeva hüppe ülespoole - nädala sees andis esmase koroonaproovi enamasti üle 2000 inimese. Oma panuse andis ka sadamates, lennujaamas ja maismaapiiri ületanute testimine.
Septembri keskpaigast alates hakkasid testid kompama ööpäevas juba 3000 piiri, ületades seda mitmel korral.
Ent möödunud nädalast alates on testide hulk ja sellega koos ka tuvastatud nakatunute hulk hakanud taas vähenema. Esmaspäeval-teisipäeval oli teste veel napilt üle 2000, ent alates kolmapäevast kukkus see 1500 piirimaile ja jäi mitmeks päevaks 1500 ja 2000 vahele. Nädalavahetusel, nagu tavaks, testiti alla tuhande inimese päevas.
Millest siis selline muutus, arvestades, et käsil on ometi klassikaline viirustehooaeg?
Terviseamet põhjendab seda seireuuringu lõppemisega oktoobri esimese nädala lõpuks - sellesse kaasatud kajastusid samuti esmaste testide statistikas. Näiteks osales viimases seireuuringus kokku umbes 5000 inimest, kelle testimine jaotus paari nädala peale. Seega võis ainuüksi uuringu lõppemine vähendada alates möödunud nädalast testide hulka 400-500 võrra päevas.
Samas möönis terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp ka ise, et madalamad testimiste arvud on pälvinud nendegi tähelepanu.
"Kui homme on testide arv jätkuvalt sama madal, on ilmselt lahti midagi süsteemset, mida peame uurima," tunnistas Kingsepp. Ta ei välistanud, et vähenenud on ka piiril võetud koroonaproovid.
Piiril testimine tõusuteel
Piiril testimine on aga, vastuoksa, teinud oktoobrist hüppe ülespoole.
Sadamates, lennujaamas ja mööda maismaad välismaalt Eestisse reisinud inimesi asuti testima 1. septembrist. Esimese testimiskuu jooksul võttis Synlab seal 16 300 proovi, millest 64 osutus positiivseks.
Oktoobrit on olnud vaid dekaadi jagu, ent juba esimese 11 päevaga on piiridel tehtud 8400 testi ehk pool septembrikuu hulgast. Positiivseid leiti 37. Seega on positiivsed testid testide hulgaga kooskõlas - mida enam teste, seda rohkem positiivseid.
Piiridel testimised andsid septembris keskmiselt 550 testi päevas, oktoobris aga juba üle 750 testi ööpäevas ehk umbes pool kõigist testidest.
Kordustestile ei ilmuta
Kuigi terviseameti igapäevane testide mantra räägib esmastest proovidest, on tegelikult seal sees ka piiridel testitute kordusproovid.
Piiridel testimist korraldav Synlab tõdeb, et kordusproovidele ei kipu inimesed enam välja ilmuma. Nimelt peab pärast reisilt saabumist tegema esimese negatiivse testi järel nädal hiljem kordustesti. Ent inimestel pole motivatsiooni kordustesti teha, kui esimene proov oli negatiivne.
Teoorias peaks kordusteste olema peaaegu sama palju kui esmaseid piiril antud teste. Aga kui septembris anti lennujaamas, sadamas ja maismaapiiri ületuse järel kokku 10 751 esmast testi, siis kordustestile ilmus vaid 5509 inimest ehk peaaegu kaks korda vähem. Väike nihe testide hulgas peaks tulema vaid sellest, et viimase seitsme päeva testitute kordustestid on toimumas lähema nädala jooksul.
Oktoobris on olukord paranenud - 11 päeva jooksul võeti piiridel 4229 esmast testi, kordustesti on teinud 4200 inimest (neist positiivse tulemuse andis 20 proovi).
Ligi kolmveerand kõigist piiril võetud esmastest testidest on tehtud lennujaamas, maismaad pidi tulijad teevad viiendiku ja sadamate kaudu tulijad annavad ligi kuus protsenti testidest.
Kui lennujaamas ja sadamas pääsevad reisilt saabunud testima ilma varasema broneeringuta, siis maismaapiiril testimispunkti ees ei oota - testimine tuleb paar päeva enne saabumist juba kokku leppida ja siis broneeritud ajal kokkulepitud kohta testile minna. Rekajuhid kipuvad seda nõuet aga eirama ja ilmuvad suvalisel ajal ise vabalt välja valitud testimispunkti kohale, mis on üsna ühtlaselt Eesti maakondade vahel jaotunud.
Ooteaeg on lühenenud
Synlabi kommunikatsioonijuhi Gerly Kedelauki hinnangul kasvas üldine testimiste hulk septembris seoses koolide algusega ja ka paljud asutused-ettevõtted, mis seni olid korraldanud oma tööd kodukontorites, kutsusid töötajad taas tööruumidesse, mistõttu mindi pärast väikestes ruumides kokkupuutumist ja haigestumist igaks juhuks proovi andma. Nüüd aga istutakse tõbisena lihtsalt kodus ja oodatakse haigusnähtude möödumist, arstile pöördumata ja testile minemata.
Inimesed võivad peljata liiga pikka ooteaega testile pääsemiseks, ent Kedelauk kinnitab, et mõne ändala tagune mure järjekordadega on möödanik - nüüd helistatakse kuni 70 protsendile inimestest testimisaja kokkuleppimiseks samal päeval, kui perearstilt saatekiri tuleb ja enamik neist kutsutakse juba järgmiseks päevaks ka proovi andma. Üksnes väikelinnades tuleb teinekord oodata kaks päeva, sest testimisbussid käivad seal külakorda ülepäeviti. | Koroonaproovide arv väheneb päev-päevalt | https://www.err.ee/1145966/koroonaproovide-arv-vaheneb-paev-paevalt | Kui septembri keskel kompasid tehtud koroonaproovid pidevalt 3000 piiri ööpäevas, siis viimase nädala jooksul on testide hulk langenud alla 2000, nädalalõputi alla tuhande. |
Millega te selgitate viimaste päevade madalate numbrite kontekstis meie koroonaviiruse epidemioloogilist olukorda?
Ilmselt on mingid kolded saadud kontrolli alla.
Mulle tundub, et Tallinnas on viimastel päevadel olnud vähem nakatunuid, Ida-Virumaal ikkagi tuleb neid uusi juhtumeid juurde.
Kas selles kontekstis on tulemust andnud võib-olla mõned kehtestatud piirangud, näiteks üleriigiline alkoholimüügi öine piirang?
Ma ei ole seda detailselt uurinud. Ma ei oska öelda. Võib-olla mingil määral on ta seda pidutsemist vähemaks võtnud.
Mingil määral on inimesed ka tunnetanud, et haigus ei ole kuhugi kadunud, haigus on meil tagasi. Ja ehk nad haigena tööle ei lähe. Aga sellest, et mõni päev on vähem [nakatunuid], ma küll suurde vaimustusse ei satuks.
Te selles siis trendi ei näe?
Jah. See on väga tore, et viimased päevad on natuke vähem nakatumisi olnud, aga Ida-Virumaal minu meelest ei ole väga suuri muutusi, kui nendele numbritele otsa vaadata. Seal ikka lisandub uusi, küll õnneks juba teadaolevatesse kolletesse, uusi koldeid ei ole lisandunud. Aga minu meelest tuleb seda asja hoolega vaadata ja mitte teha põhjapanevaid järeldusi väiksest langusest - ega ka väiksest tõusust.
Kuidas te võrdleksite Eesti olukorda Läti olukorraga, kus viimasel nädalal on see tõus olnud veelgi jõulisem?
Ilmselt on igal riigil oma infektsiooni kulg. Pole ju ükski riik jäänud puutumata.
Kevadel küsiti minult mitu korda, et miks meil ei ole nii nagu Tšehhis. Nüüd jällegi me keegi ei tahaks, et meil oleks nagu Tšehhis. Ja on Lätis oma kulg, on Soomes oma kulg.
Siin ei ole nagu ühte retsepti, et see, mis töötab Lätis, tingimata töötab ka Eestis ja vastupidiselt. Kõik riigid peavad ikkagi vaatama, missugune on kõige õigem tee nende riigile.
Ja me oleme Eestis väga selgelt ära deklareerinud, et meie eesmärk on hoida nakatumine niisugusel madalal tasemel, et meie meditsiinisüsteem üle ei kuumeneks ja peaks vastu nii koroonahaigetele, aga samas oleks ka meditsiiniabi kõigi teiste haiguste korral kättesaadav.
Ma olen üsna kindel, et ka Läti saab oma puhangu kontrolli alla. Ilmselt tekkiski niisugune suur haigestumine ja praegu nad püüavad seda kontrolli alla saada.
Kas võib öelda, et kuigi riikides, nagu Eesti, Läti ja ka Soome, on tingimused ja olud sarnased, siis väga suur roll koroonaviiruse levikul on juhusel?
Ei, ma ei taha öelda, et kõik on nagu juhus. Eestis ei ole ju suurlinnu. Tallinn on küll suur linn, aga Tallinn ei ole suurlinn.
Kui me vaatame riike, mis on praegu väga hädas, Hispaania, Belgia, Holland, siis seal inimesed elavad palju tihedamalt koos kui näiteks Eestis. Võimalik, et nii Eesti, Läti kui ka Soome eripära ongi võrreldes Kesk-Euroopa või mõnede Lääne-Euroopa piirkondadega see, et meil on rahvastiku tihedus väiksem.
Me oleme väiksem riik ja meie terviseamet on teinud ikka super tööd. Väga paljud riigid ütlevad, et me ei jõua lihtsalt kontakte jälgida ja see on ka arusaadav.
Et nendes suurtes riikides on nii palju nakatunuid, et nad enam lihtsalt ei jõua igat kontakti jälgida. Eestis mulle tundub, et meie terviseamet on sellega väga suurepäraselt hakkama saanud.
Kas te oskate ka mingit hinnangut anda sellele, miks Lätis ja ka Soomes on viirus levima hakanud koolides, aga mitte niivõrd Eestis?
Kui viirus levib koolides, siis see pigem näitab seda, et viirus levib selles kogukonnas. Me Eestis näeme ka väga hästi, et viirus levib koolides nendes kogukondades, kus kogukonnas on nakatumist rohkem.
Näiteks Ida-Virumaal on päris mitmes koolis nakatunuid, aga nendes piirkondades, kus meil nakatumist on vähe, on ka koolid vähem pihta saanud.
Ma tahaks ka öelda siinjuures, et koolide profülaktiline kinni panemine ei ole kindlasti koroonaviiruse ennetamise praktika. Koolidesse on ikkagi see nakkus toodud kogukonnast. See pigem näitab seda, et nendes kogukondades levib viirus, mitte pelgalt ainult koolides.
Jah, koolides on lapsed ja õpetajad tihedalt koos, aga võib-olla seda kooli tuuakse nagu ekstra välja, teised töökohad lähevad ju lihtsalt nimetuse alla "töökohad". Kui me Tallinnas vaatame, siis Tallinnas ei olnud koolides rohkem puhanguid, kui oli teistes töökohtades.
Nüüd alates sellest nädalast on reisipiirangud lõdvemad kui varem. Kuidas te seda hindate, kas sealt võib tulla uusi viirusjuhtumeid?
Teadusnõukoda on ju kogu aeg öelnud, et otselennud on ohutumad, kui ümberistumistega lennud ja tegelikult ilmselt on see mõttekas. Ei ole mõtet reisilt tulevat inimest testida, kui ta tuleb riigist, kus on oluliselt madalam nakatumine kui Eestis. Meil on ka hea süsteem pandud püsti lennujaamas. Seal saavad inimesed ju ka testida. Ilmselt on küllaltki ohutu lubada riiki inimesi kohtadest, kus nakatumine on väiksem kui Eestis.
Aga ma peame ka seda meeles pidama, et see on ka lokaalne haigus. Võib olla, et mõne riigi nakatumisnäit ei olegi väga kõrge, aga inimene võib tulla selle riigi piirkonnast, kus nakatumine on kõrge. Võib-olla see järgmine etapp võiks olla, et me me vaataksimegi pigem piirkondi, mitte ainult tervet riiki, eriti mis puudutab suurriike.
Ja kuidas te nüüd algava nädala konteksti silmas pidades edasist viiruse olukord prognoosite?
Praegune olukord on rahulikum, aga me ei tohi valvsust minutikski kaotada. Kõik need asjad, mis me oleme selgeks õppinud - haigena tööle ei tule, pesen käsi, suletud ruumides, kus distantsi hoidmine on raske, panen maski - me neid praegu küll ära unustada ei tohiks.
Ja kui inimesed reisivad ja nad tulevad piirkonnast, kus nakatumine on kõrge, siis mina soovitan neil inimestel ennast lennujaamas ära testida ja veenduda, et nad ei too haigust sisse. Kui on koroonapositiivne inimene kellegi kodus perekonnas, siis tuleb väga mõelda perekonnas läbi, et kuidas me saame takistada viiruse levikut eriti just vanematele inimestele ja inimestele, kes töötavad sellistes riskikohtades, nagu on haiglad, hooldekodud.
Need, kellel on väikesed haigussümptomid, ärge palun minge tööle, vaid tehke test ära. Veenduge, et te ei ole olnud kellegiga kontaktis. Ja alles siis, kui teil on negatiivne test ja perearstiga koos olete otsustanud, et ei ole tegemist koroonaviirusega, alles siis võib tööle minna. | Lutsar: vähenenud viirusejuhud ei näita trendi | https://www.err.ee/1145988/lutsar-vahenenud-viirusejuhud-ei-naita-trendi | Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütles intervjuus ERR-ile, et viimaste päevade positiivsete koroonatestide arvud on küll väiksed, aga ei saa öelda, et tegemist oleks langustrendiga. |
Enne teatud jama räägiti muusikatööstuses juba mitu aastat süvenevast suunast: plaadimüügi kahanedes sai artistidele järjest tähtsamaks anda kontserte, sest sealt tuli ka põhiline raha.
Räägiti ka voogedastuse võidukäigust ja aegajalt on juba viisteist aastat imbunud uudiseid sellest, et vinüül on tagasi, vinüül kasvab ja vinüül on taas uus keskteeformaat.
Viimastel aastatel on olnud märke ka kasseti naasmisest ning umbes viimase aasta jooksul on öeldud välja, et CD on tagasi või tuleb tagasi.
Oli aga selge, et see kõik oli ornamentika, kõik need formaadid on ilusad asjad, aga enamus inimesi ikkagi striimib ja sealtkaudu saavad artistid vaid kopikaid.
Samas kui plaadimüük, olgu siis vinüül või CD või lausa kassett, on ainult pühendunud melomaanidele, järelikult ei piisa sellest artistidele äraelamiseks.
Olen kontsertidel juba ammu märganud, et inimesed hüplevad ekstaatiliselt lava ees, aga ei lähe pärast lava kõrvalt sellesama esineja plaate ostma. Ehk ei mahu plaat kontserdipileti kõrval eelarvesse, aga teisest letist ostetud õlu mahub, ja võibolla on plaat juba enne olemas, ega ei tea, aga silma on torganud. Ja kui, siis ostetakse pigem artisti T-särk.
Vahepeal lavaelu takerdus ning näiteks Ameerikas on plaadimüük kasvanud. Nüüd on kontserdid justkui tagasi, aga tegelikult maailmas see eluala kas seisab või kiratseb, sõltuvalt riigist. Eestis korraldatakse kontserte ja festivale, ent ilma välisartistideta, kes ei reisi.
Neil muusikahuvilistel, kel sissetulek säilinud, jääb kontserdipileti raha alles - kuigi see on illusioon, raha ei jää kunagi alles. Igal juhul on inimestel võimalus ja huvi plaate osta, mida näitab ka taas hoogustunud järelturg, Eestis näiteks Plaadituru-nimeline ettevõtmine.
Nendes tingimustes on ainult hea meel mitmete Eesti artistide võidukäigu üle haiges maailmas. Vaid paar näidet moodsama popmuusika poolelt.
Mart Avi tuleva albumi "Vega Never Sets" arvustamise vastu on huvi tundnud mitu kaalukamat rahvusvahelist väljaannet, singleid "Spark/ Soul ReaVer" on maininud ja kiitnud juba Mojo, Crack, Louder Than War, Mixmag, BBC6, Saksa Rolling Stone ja Simon Reynolds.
Holy Motorsi uus album "Horse" ilmub 16. oktoobril New Yorki firmast Wharf Cat, kust ilmus kahe aasta eest ka nende avaplaat "Slow Sundown" ning mis sai ohtralt tunnustavat tagasisidet maailma juhtivatelt muusikaportaalidelt nagu näiteks Stereogum ja Pitchfork.
Maarja Nuudil tuli läinud nädalal välja album koos Los Angelese eksperimentaalmuusik Sun Araw'ga: "Fantasias For Violin & Guitar", produtseerinud on selle mainekas Tapes. Maarja Nuudi varasemad neofolgi plaadid on saanud kajastust ajakirjades nagu Mojo ja Uncut.
Juba kümmekond aastat maailmas tähelepanu äratanud Maria Minerva uus plaat "Soft Power" tuli taas välja maailma ühest mõjukamast elektroonikaplaadifirmast 100 % Silk. Ja nii edasi.
Vaimse tervise huvides on mitte sulgeda end ära, vaid käia kinos ja kunstinäitustel, kontsertidel ja teatris ning lugeda ka muud peale koroonanumbrite. Aga ikkagi on lahe, et salvestatud muusika jõuab üksikutest lugudest albumiteni ning albumid on muutunud kuulajate koduses interjööris ja kultuurielus üldse jälle tähtsamaks kui nad veel hiljuti olid. | Valner Valme: ketas pöörleb ja lint sahiseb | https://kultuur.err.ee/1145968/valner-valme-ketas-poorleb-ja-lint-sahiseb | Kiratsev kontserdielu tõstab füüsiliste plaatide ja albumiformaadi tähtsust, ütleb Valner Valme raadiouudiste kultuurikommentaaris ja toob näiteid Eesti artistide värsketest plaatidest, mis maailmas tähelepanu äratanud. |
Kuigi turniiril on tugev mängijate koosseis, ei jätnud viirus ka sellele võistlusele mõju avaldamata. Esialgselt võistlejate nimekirjas olnud mitmete Aasia riikide tipud siiski Taani ei sõida. Nii pakuvad parimatele eurooplastele konkurentsi Aasiast eeskätt Jaapani mängijad.
Eestlastest osalevad Denmark Openil Kristin Kuuba üksikmängus ning Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel naiste paarismängus. Helina Rüütel lööb kaasa ka segapaarismängus koos Mihkel Laanesega.
Esialgu tõi loos Kristin Kuuba (BWF 59.) esimeseks vastaseks turniiril parima paigutusega ja maailma edetabelis kolmandal kohal asuva Akane Yamaguchi Jaapanist. Yamaguchi hiljem aga võistlemast loobus ja nüüd selgub Kuuba esimene vastane vahetult turniiri eelõhtul, kui loositakse tabelisse reservis olnud mängijad.
Kuuba sõnul on võistluse eel peamine ootus, et see toimuks: "Pooleaastane võistluspaus ei ole olnud vaimselt kerge. Võistlusnälg kasvas iga nädalaga. Samas andis paus aega arendada nii üldfüüsilist kui sulgpalli poolt."
Naiste üksikmängus on Yamaguchi loobumise järel kaks tugevama asetusega mängijat maailma edetabeli neljas ja endine maailmameister Nozomi Okuhara Jaapanist ja olümpiavõitja ja mitmekordne maailmameister Carolina Marin Hispaaniast.
Naispaar Marran ja Rüütel võivad loosiõnne üle pigem rõõmustada. Nemad kohtuvad esimeses ringis prantslaste Vimala Heriau ja Margot Lambertiga. Maailma edetabelis 73. kohal olevatel eestlastel ei tule 60. kohta hoidvate prantslastega kindlasti kerge mäng, kuid naispaaride nimekirja vaadates, oleks võinud loos tuua esimeses ringis vastu ka hulga nimekamaid vastaseid.
Segapaarismängus on Rüütelit ja Laanest avakohtumises ootamas maailma 67. paar Victoria Williams ja Gregory Mairs Inglismaalt. | Eesti sulgpallurid astuvad võistlustulle tippturniiril Taanis | https://sport.err.ee/1145953/eesti-sulgpallurid-astuvad-voistlustulle-tippturniiril-taanis | Teisipäeval algab Taanis Danisa Denmark Open võistlus, mis on esimene sulgpalli suursündmus pärast märtsis alanud koroonaviirusest tingitud pikka pausi. |
USA koolisüsteemis algab lapse haridustee enamikes osariikides 5–6-aastaselt kohustusliku lasteaiaga, mis on suuresti võrreldav Eesti esimese klassiga. Nii USAs kui ka Eestis viib üha rohkem vanemaid oma lapsi enne kohustusliku koolitee algust eelkooli. Seni polnud aga selge, kui pikaks ajaks etteõpetamine lapsele haridusteel edumaa annab.
Küsimusse selguse toomiseks uurisid psühholoogid suures ja paljurahvuselises USA maakonnas elavat 2581 lasteaialast. Kõik osalenud lapsed pärinesid madala sissetulekuga peredest ning said sestap võimaluse osaleda mõnes riiklikult toetatud eelkooliprogrammis. Uuritud lastest jõudis päriselt eelkooli 1334 last ehk veidi rohkem kui pooled.
Uurijad hindasid laste akadeemilisi oskusi ehk kirjaoskust ja arvutamist, aga ka täidesaatvaid funktsioone ehk mälu, paindlikku mõtlemist ja enesejuhtimist. Lisaks uurisid teadlased, kui kaugele on arenenud lastel akadeemilise edu saavutamiseks vajalikud suhtlusoskused ja tundetaip. Lapsi hinnati kahel korral: sügisel lasteaia alguses ja kevadel lasteaia-aasta lõpus.
Uuringu juhtivautori Ohio osariigi ülikooli teaduri Arya Ansari sõnul selgus, et eelkoolis käinud laste akadeemilised oskused ehk lugemine, kirjutamine ja arvutamine oli paremal järjel. Sama kehtis ka laste mälu ja paindliku mõtlemise kohta, kuid suhtlemises ja tundetaibus lasteaiaõpetajad laste vahel erinevusi ei täheldanud.
Ansari sõnul näitas kevadel tehtud kordushindamine, et vahe etteõpetatud ja etteõpetamata laste vahel vähenes juba ühe õppeaastaga. Etteõpetamata lapsed ammutasid esimesel õppeaastal õpitust lihtsalt rohkem uusi teadmisi, kui nende eelkoolis käinud eakaaslased ning arenesid selle ajaga rohkem.
Teadur täpsustab, et eelkoolist saadav hariduslik edumaa oli erinevate oskuste puhul erinev. Näiteks vähenes vahe eelkoolitatud ja eelkoolitamata laste kirjaoskuses kevadeks 80 protsenti. Samas oli vahe arvutamisoskuses ainult 55 protsenti ning sõnavaras ja üldteadmistes 45 protsenti.
Uuringusse võeti osalema ainult vaesematest peredest pärit lapsi, kuna varasemate uuringute järgi on nad lasteaeda minnes akadeemiliste oskuste poolest teistest lastest maha jäänud. Ansari sõnul on vaesemate perede laste järeleaitamiseks tehtud USAs suuri riiklikke investeeringuid, mis võimaldaks pakkuda ka neile lastele eelkoolihairdust. Samas tuleb käesoleva uuringu tulemustesse uurija sõnul suhtuda ettevaatlikult, sest need ei pruugi kehtida rikkamate perede laste puhul.
Ansari sõnul näitas uuring sedagi, et laste kogemused klassiruumis ei olenenud sellest, kas nende eelkoolist saadud eelised aitasid neid või mitte. Ehkki eelkooli tõttu võivad lapse oskused kiiremini areneda, mõjutavad nende lõpptaset hoopis teised tegurid. Ta lisab, et eelkooli peaks võtma kui investeeringut tulevikus võrdsemate võimaluste loomiseks.
Ansari sõnul peaksid teadlased tulevastes uuringutes keskenduma sellele, miks omandavad eelkoolis käinud lapsed ametliku haridustee alguses teistega võrreldes vähem uusi oskusi.
Uuringu tulemusi tutvustatakse ajakirjas Developmental Psychology. | Eelkoolist saadav edumaa kaob kooli minnes kiiresti | https://novaator.err.ee/1145960/eelkoolist-saadav-edumaa-kaob-kooli-minnes-kiiresti | Eelkoolis käinud lapsed arvutavad, loevad ja kirjutavad teistest eakaaslastest paremini. Esimese klassi lõpuks on see edumaa aga pea poole võrra vähenenud, selgub Ameerika psühholoogiaühenduse teadlaste uuringust. |
Esmaspäevaks on antud üle 8000 hääle ning nende põhjal on selgunud juba (juhuslikus järjekorras) kümme enim valitud lugu:
Gunnar Graps "Sügisõhtu blues"
Urmas Alender "Võta mind lehtede varju"
Jaak Joala "Kui kustund päikese naer"
ER meeskvartett "Rohelised niidud"
Tõnis Mägi ja Ultima Thule "Aed"
Apelsin "Sügistuuled"
Ivo Linna "Taas punab pihlakaid"
Jaak Joala ja Virmalised "Naer"
DND "Sel aastal jõudis sügis pisut vara"
ER meeskvartett "Sügisesed kirjad"
Kui sinu lemmikut nimekirjas pole, siis veel on võimalik tabeliseisu muuta. Hääletada saab kolmapäeva hilisõhtuni. | Viimased päevad parima leidmiseks: sügislaulule on antud üle 8000 hääle | https://menu.err.ee/1146005/viimased-paevad-parima-leidmiseks-sugislaulule-on-antud-ule-8000-haale | Vikerraadio parima sügislaulu hääletamiseks on veel paar päeva jäänud, kuid juba on näha, millised laulud on teistest ette rebinud. |
Sassari oli visketabavuses parem nii kahepunktivisetes (48,5% – 46,9%) kui ka kolmepunktivisetes (45,5% – 35,7%). Vabaviskeid tabati samuti paremini 75,0% – 57,1%. Lauavõitluses oldi selgelt paremad 44:28 (ründelaud 16:8). Korvisööte jagasid vastased rohkem 20:16 ning pallikaotuseid tegi Sassari rohkem 13:12, vahendab Korvpall24.ee.
Vahetusest sekkunud Kaspar Treier teenis 27 minutit mänguaega, mille jooksul viskas 15 (vabavisked 2/2, kahesed 2/3, kolmesed 3/6) punkti. Lisaks võttis ta seitse lauapalli, andis ühe korvisöödu, tegi ühe vaheltlõike ja kolm isiklikku viga.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Vägeva esituse teinud Treier aitas Sassari võõrsil suure võiduni | https://sport.err.ee/1145970/vageva-esituse-teinud-treier-aitas-sassari-voorsil-suure-voiduni | Itaalia korvpalli kõrgliigas teenis Kaspar Treieri koduklubi Sassari Dinamo pühapäeval suure võidu, kui võõral väljakul alistati 92:72 (21:10, 23:13, 18:21, 30:28) Rooma Virtuse meeskond. |
Leedu rahvusringhäälingu LRT andmetel kerkis nakatunute koguarv riigis 6248-ni. Isolatsioonis on Leedus praegu 33 000 inimest.
Koroonaviirus on Leedus nõudnud 103 inimese elu, veel 22 inimest on surnud muudel põhjustel, kuid neil oli ka koroonaviirus.
Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse ECDC teatel on Leedu viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 62,2.
Soomes 214 uut koronaviirusnakkust
Soomes diagnoositi viimase päeva jooksul 214 uut koroonaviirusesse nakatumist, vahendas Helsingin Sanomat.
Uutest nakatumistest tuli Helsingis 59 ja 45 Vaasas, millest viimane on olnud viimastel nädalatel Soome suurim nakatumise kolle.
Espoos lisandus 27 ja Vantaas 20 koroonapositiivset. Turus ja Jyväskyläs tuli mõlemasse juurde 12 nakatumist.
Soome kahe viimase nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta kerkis ECDC tabelis 34,4-le
Läti avastati ööpäevaga 95 uut koroonaviirusega nakatunut
Lätis avastati viimase ööpäevaga 95 uut koroonaviirusega nakatunut, testiti kokku 2169 inimest, teatas riigi haiguste kontrolli ja ennetamise keskus.
Suur osa nakatunutest on seotud Riia Natalija Draudzina keskkooliga, lisas keskus. Haiglasse viidi viimase ööpäeva jooksul koroonaviirusega viis patsienti, kokku on samal põhjusel haiglas nüüd 65 inimest, kellest kuue seisund on raske.
Läti kahe viimase nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta kerkis ECDC tabelis 51,8-le.
Kokku on Lätis tehtud 364 012 testi, 2765 inimest on COVID-19-ga haigestunud ja 1325 sellest paranenud. 247 inimest on haiglast välja kirjutatud. | Leedus lisandus 126 koroonapositiivset | https://www.err.ee/1145929/leedus-lisandus-126-koroonapositiivset | Leedus lisandus möödunud ööpäevaga 126 positiivse koroonatesti andnud inimest. |
Välkkabes võidutses naiste konkurentsis 15 punktiga Kaari Vainonen, teine ja kolmas olid 13 punktiga Triinu Jalg ja Merilii jalg.
Meestest tuli välkkabes 41 punktiga esimeseks Andrus Tull. Teine oli 37 punktiga Arno Uutma, kolmandat koha jagasid Raivo Rist ja Konstantin Selli. Parem lisakriteerium andis medali Ristile.
Kiirkabes läks läks esikoht võrdselt jagamisele Piret Viirma, Merilii Jalg, Kaari Vainonen ja Triinu Jalg vahel.
Meestest jagasid kiirkabes 12 punktiga esikohta Arno Uutma ja Raivo Rist, parem lisakriteerium andis esikoha Uutmale. Kolmandat ja neljandat kohta jagasid 11 punktiga Heinar Jahu ja Urmo Ilves. Parem lisakriteerium andis medali Jahule. | Nädalavahetusel selgusid Eesti meistrid kabes | https://sport.err.ee/1145972/nadalavahetusel-selgusid-eesti-meistrid-kabes | Lõppenud nädalavahetusel toimusid Eesti meistrivõistlused välk- ja kiirkabes, seda 64-ruudulisel laual (vene kabes). |
"Lux Expressi jaoks on meie reisijate ja bussijuhtide turvatunne esmatähtis, mistõttu maskide muutmine tungivalt soovituslikuks on meie panus ühise ohutuse tagamiseks. Loodame, et kõik reisijad mõistavad olukorda ja panustavad oma vastutustundliku käitumisega, et linnadevaheline reisimine saaks muretult jätkuda meie uues paratamatus reaalsuses," rõhutas Lux Expressi tegevjuht Janno Ritsberg esmaspäeval pressiteate vahendusel.
Ettevõte teatas, et on soetanud kuuajase meditsiiniliste maskide varu ning pakub tasuta maski kõikidele oma reisijatele, kes bussi sisenemisel juba oma isiklikku maski ei kanna.
"Järjekorras juba viienda ohutusmeetme rakendamine Lux Expressi bussides on sündinud koostöös meie vastutustundlike reisijatega, kes ise tajuvad väga hästi, et ainult üheskoos pingutades suudame me pidurdada viiruste levikut. Kui varem oli maski kandmine väga erakordne, siis praegu on see paljude jaoks juba iseenesestmõistetav. Seejuures jagub ka selliseid valvsaid reisijad, kes küsivad bussijuhilt maske ka kaasreisijate jaoks," tõdes Ritsberg.
Reisijate ja bussijuhtide ohutuse huvides on maski kandmine Lux Expressis tungivalt soovituslik kogu sõidu vältel.
Ritsberg lisas, et ettevõte on koostöös oma partneriga töötanud välja viiruse leviku minimeerimiseks spetsiaalse uue busside ventilatsioonisüsteemi juhtimise tarkvara, mille abil jõuab bussi salongi oluliselt rohkem värsket õhku, vähendades omakorda tarbitud ja salongis ringluses olnud õhu osakaalu.
Lisaks kaalub firma oma busside ventilatsioonisüsteemi UV-filtrite lisamist, mis elimineerivad viiruseosakesed õhust.
Ritsbergi sõnul on Lux Express oma ohutusmeetmed viinud lennunduses tuttavale tasemele, desinfitseerides kõik bussid pärast igat reisi. Lisaks on busside esimese ja keskmise ukse juures käte desinfitseerimise vahend ning privaatsemaks reisimiseks saab inimene osta oma koha kõrval oleva istme poole hinnaga. | Lux Express soovib reisijatelt alatest teisipäevast maski kandmist | https://www.err.ee/1145981/lux-express-soovib-reisijatelt-alatest-teisipaevast-maski-kandmist | Ettevõte Lux Express soovib, et alates teisipäevast, 13. oktoobrist kannaksid kõik reisijad firma bussides koroonaviiruse ohjeldamiseks maski. |
Kaheksa kuu kokkuvõttes on maksutulu laekunud rohkem kui lisaeelarve koostamisel planeeriti eelkõige oodatust parema tööturu olukorra ning pehmema majanduslanguse tõttu. Käibemaksu tasumist toetab majanduse järk-järguline taastumine ja maksuvõla vähenemine, märgiti rahandusministeeriumi teates.
Augustis kahanes töötajate arv 4,7 protsenti ja keskmise töötasu kasv ulatus 5,1 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Töötasu hüvitise mõju palkadele lõppes juulis, vaatamata sellele püsis augusti keskmise palga kasv juulikuise taseme lähedal. Palgafondi kasvu vedas augustis tervishoid (11,5 protsenti), väiksematest sektoritest toetas kõige enam info ja side (9,6 protsenti).
Sotsiaalmaksu tasuti augustis 2,2 protsenti enam kui möödunud aastal.
Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas 6,9 protsenti eelmise aastaga võrreldes. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas augustis 8,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga, seda toetas riigiettevõtete (Riigi Kinnisvara AS, Tallinna Sadam) tulumaks jaotatud kasumilt 13,8 miljoni euro ulatuses.
2020. aasta esimese kaheksa kuu maksutulud. Autor/allikas: Rahandusministeerium
Alkoholiaktsiisi laekumine vähenes ja väheneb ka edaspidi
Aktsiise tasuti augustikuus kokku 86,2 miljonit eurot, mida on 8,8 protsenti vähem kui aasta varem. Suurematest aktsiisidest vähenes võrreldes eelmise aastaga enim kütuseaktsiisi ja alkoholiaktsiisi laekumine, vastavalt 6,7 protsenti ja 11,3 protsenti.
Kui juunis andis alkoholiaktsiisi laekumine põhjuse eeldada, et hoolimata kriisist ja madalamatest aktsiisimääradest on tasumine taastunud eelmise aasta tasemele, siis suve lõpp on toonud teised sõnumid, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste.
Deklareeritud kogus on viimasel kahel kuul langenud nii kangel alkoholil kui ka õllel. Kiveste sõnul peitud põhjus välisturistide vähesuses, mida peegeldab ka sadamapoodide väike müügimaht, madal peatumiste arv Tallinna hotellides ning turistide seas populaarseima koha, Tallinna vanalinna, vähene külastatavus.
"Oma osa alkoholiaktsiisi laekumise vähenemisele annab ka valitsuse otsus piirata alkoholimüüki, mis alates 24. septembrist on üleriigiline. Septembris on oodata sama trendi jätkumist," märkis Kiveste.
Alkoholiaktsiisi laekumine 2020. aastal võrreldes mullusega. Autor/allikas: Rahandusministeerium
Käibemaksu tasuti vähem
Tänavu on käibemaksutulu kokku langenud 4,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Augustikuus kasvas käibemaksu tasumine 1,6 protsenti, mis oli tingitud eelkõige tasumata maksukohustuse (maksuvõla) vähenemisest. Käibemaksu tasumise kohustus (deklareerimine) jäi eelmise aasta tasemele.
Käibemaksu tasumine on kahanenud eelkõige suuremates sektorites, nagu mootorsõidukite müük (18,9 protsenti) ja hulgikaubandus (10,7 protsenti). Lisaks on negatiivset mõju käibemaksu tasumise kasvule avaldanud augustikuu mootorikütuste madalamad hinnad võrreldes mullusega, mis vähenesid aastases võrdluses bensiini puhul 7 protsenti ning diislikütusel koguni 24 protsenti.
Augusti lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 3,5 protsendini SKP-st ehk 935 miljoni euroni. Võrreldes 2019. aasta augusti lõpu seisuga on valitsussektori puudujääk ligikaudu 880 miljoni võrra suurem. Maksulaekumine on vähenenud ligikaudu 170 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga.
Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli augusti lõpuks 304 miljoni euro suuruses puudujäägis, märkis Kiveste.
Käibe muutus ettevõtlussektorites võrreldes mullusega. Autor/allikas: Rahandusministeerium | Augusti maksulaekumine kasvas võrreldes mullusega | https://www.err.ee/1145973/augusti-maksulaekumine-kasvas-vorreldes-mullusega | Augusti eest tasuti maksu- ja tolliametile 674,4 miljonit eurot maksutulu, mida on 1,6 protsenti enam kui 2019. aasta samal kuul. 2020. aasta kaheksa esimese kuuga on lisaeelarvest täidetud 70,5 protsenti, teatas rahandusministeerium. |
35-aastane James võitis Los Angeles Lakersiga enda karjääri neljanda meistritiitli, olles varasemalt triumfeerinud kahel korral Miami Heati ning korra Cleveland Cavaliersiga. Ehkki sageli aegade parimaks peetav Michael Jordan tuli meistriks kuuel korral, usub alates 2019. aastast Lakersit juhendav Vogel, et parima tiitlit väärib James.
"Ta on kõigi aegade parim mängija, keda korvpalliuniversum on näinud," lausus Vogel pärast finaalseeria kuuendat mängu reporteritele. "Isegi kui sa arvad seda teadvat, siis tegelikkuses ei tea sa seda enne, kui oled näinud teda igapäevaselt treenimas ja meeskonda juhendamas," kiitis Vogel seeria kuuenda mängus kolmikduubliga säranud Jamesi.
Kiiduavaldustega liitus ka Jamesi meeskonnakaaslane Kyle Kuzma. "Ta pole mitte ainult NBA, vaid kogu spordi üks suurimaid liidreid. Ta kannustab pidevalt teisi tagant, räägib grupivestlustes ning vaatab, et kõigil läheks hästi. Ta nõuab, et kõik annaksid endast maksimumi. Kõik vastutavad. Tal on kõik omadused, mida liidris näha tahad." | Lakersi peatreener: James on kõigi aegade parim | https://sport.err.ee/1145963/lakersi-peatreener-james-on-koigi-aegade-parim | Värske NBA meistri Los Angeles Lakersi peatreener Frank Vogel usub, et esimese mängijana kolme erineva klubiga finaalseeria väärtuslikuima mängija tiitli pälvinud LeBron James on kõigi aegade parim korvpallur. |
Teame juba oodata häid PISA-tulemusi koolidest, eelmisel aastal saime kinnitust ka oma lasteaialaste headele tulemustele. Ma usun, et praegused tulemused nii koolis kui ka lasteaias oleme saavutanud tänu sellele, et meie õpetajad ei saa õpetajaks peale lühiajalist koolitust vaid õpivad õpetajaks ülikoolis.
Võime ju tõdeda õpetajate puudust, aga seda olukorda tuleb lahendada teisiti kui õpetajate kvalifikatsiooninõudeid vähendades. Ent just see plaan jäi mul silma uudisest riigi eelarvestrateegia 2021-2024 kohta.
Ma usun, et meil on läinud järjest paremini, sest õpetajakutset on teadlikult püütud atraktiivsemaks muuta nii erinevate programmide kui ka kokku lepitud kindla palgatõusuga. Õpetajaametit ei valita suure palga lootuses, aga sellest ametist lahkutakse sageli liiga madala palga tõttu. Ühel hetkel saab palganumber siiski oluliseks.
Nimetatud uudises oli ka kirjas, et õpetajate palgad külmutatakse neljaks aastaks. Miks on tarvis lõhkuda edu toonud kokkuleppeid? Mis sai plaanist, et õpetaja palk tõuseb 120 protsendini keskmisest palgast? Jah, Eesti ja kogu maailm on keerulises olukorras ja raskel ajal tulebki säästlikumalt majandada aga viime siin ikka oma sõnad ja teod kokku.
Loen, et haridus on prioriteet ja seejärel seda, et näiteks avaliku sektori töötajate palgad külmutatakse kriisiajaks, seega aastaks. aga õpetajate palgad neljaks aastaks. Miks peab õpetaja ka peale kriisi palgatõusuta jääma?
"Praegu on täpselt õige aeg teha suuri ja põhimõttelisi muutusi. Praegu on aeg õpetaja palka tõsta, mitte külmutada."
Ma arvan, et me läheneme asjale täiesti valest küljest. Just praegust aega ja kriisi tulekski ära kasutada selleks, et õpetajaamet päriselt atraktiivseks muuta. Et õpetaja ametikoht oleks selline, kuhu soovijaid oleks rohkem kui kohti, kus tekiks võimalus valida asjatundjate seast parimad. Kus juba mitmendat aastat pensionile ihkavat õpetajat ei peaks augustikuus taaskord "ära rääkima", et ehk ta jaksab veel ühe (ausõna!) viimase aasta. Praegu on täpselt õige aeg teha suuri ja põhimõttelisi muutusi. Praegu on aeg õpetaja palka tõsta, mitte külmutada
Mõtleme hetkeks – kui eesmärgiks on tark ja tegus rahvas, siis tarkus ei tule asjadest, tarkus tuleb inimestest. Seda ei tohiks ka riigi eelarvestrateegias unustada.
Meil on vaja inimest, mõned kinnisvaraprojektid saab ju mõneks aastaks edasi lükata. Ja kui sellega võidame selle, et meie järjest hõrenevad õpetajate read saavad täiendust ja uue põlvkonna valikuid suunavad parimatest parimad professionaalid, on see kõik seda väärt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Margit Hiiet: aeg anda haridusele hoogu | https://www.err.ee/1145905/margit-hiiet-aeg-anda-haridusele-hoogu | Ma olen uhke Eesti hariduse üle. Lasteaiast alates. Loomulikult on oluline keskkond, kus laps õpib, aga olulisem veel on õpetaja, kirjutab Margit Hiiet. |
Läinud nädalal möödus kuu Valgevene rahvaliikumise ühe juhi Maria Kalesnikava salapärasest 12-tunnilisest kadumisest ja katsest toimetada ta vastu tahtmist riigist välja. Kui Kalesnikava sunniviisilisel piiriületusel Valgevene-Ukraina piiril oma passi puruks rebis, arreteeriti ta ametlikult.
Kuna naine oli varem professionaalne flötist, mängisid Eesti Flöödiühingu liikmed sisse muusikapala, millega soovitakse äratada üldsuse tähelepanu Valgevenes ülekohtuselt vangistatud Maria Kalesnikava toetuseks.
Legendaarse vene bändi KINO loole "Muutused" lõi ainulaadse seade Siim Aimla. Eesti Flöödiühingu ühe eestvedaja Mihkel Peäske sõnul hoiavad muusikud üksteist sedavõrd, et kui ka muud ei suuda, siis vähemalt muusikalise käepigistuse jaksavad Valgevene kolleegi heaks ikka saata. Ükski jõud ega režiim saa inimese kõrvu ja südant muusika ees sulgeda.
Eesti flötistide video on saanud populaarseks ka Valgevene meedias. | Eesti flöödimängijad saatsid Kalesnikavale muusikalise käepigistuse | https://kultuur.err.ee/1145945/eesti-floodimangijad-saatsid-kalesnikavale-muusikalise-kaepigistuse | Eesti Flöödiühing saatis videotervituse Valgevene vangistatud rahvaliikumise juhile Maria Kalesnikavale. |
Personaalmeditsiin on innovaatiline valdkond, mis annab inimestele lootust elada pikemat ja täisväärtuslikumat elu. Paljulubava tulevikuvisioonina on käidud välja, et juba pärast lapse sündi või isegi looteeas suudetakse kindlaks teha olulisemad haigusriskid, et oleks võimalik nende vähendamiseks või kõrvaldamiseks võimalikult vara sekkuda.
Üle maailma on personaalmeditsiini arendamiseks algatatud riiklikke projekte ja koostatud strateegilisi dokumente, millega on lisandunud juurde mitmeid sotsiaalseid ja poliitilisi aspekte. Sestap ei ole personaalmeditsiin ainuüksi teadusprojekt. Uudne valdkond vajab lisaks tohututele investeeringutele ka poliitiliselt soodsat pinda ja ka avalikkuse toetust.
Ka Eestis on personaalmeditsiin muutunud vaid mõne aastaga riiklikul tasemel oluliseks prioriteediks, mistõttu uurisin oma bakalaureusetöös, kuidas on personaalmeditsiini avalikkusele ja olulistele sidusrühmadele esitletud. Järgnevalt toon välja mõned olulisemad tähelepanekud, mille üle võiks tõstatuda laiem arutelu.
Lubaduste edasilükkamine
Kuigi on selge, et personaalmeditsiinil on suur potentsiaal muuta meditsiin kaasaegsemaks, võib selles kampaanias märgata üleskiitmist ehk nii-öelda haipi – kõrged ootused ja lootustäratavad lubadused on varjutanud võimalikud probleemkohad ja riskid. Kõige kriitilisemalt suhtuksin seejuures pidevalt antud lubaduste edasilükkamisse, mida võib näha korduvat selge mustrina juba 2000ndate algusest.
Mõned näited. 2002. aastal lubas toonane Eesti geenikeskuse nõukogu esimees Jaanus Pikani: "Olukord on muutumas ja lähiaastatel võetakse laiemalt kasutusele individuaalsed ravimid, mis arvestavad inimese geneetilist eripära.". 2016. aastal uskus geeniteadlane ja toonane Eesti geenivaramu direktor Andres Metspalu: "Arvan, et järgmise viie kuni seitsme aasta jooksul toimub läbimurre ja personaalmeditsiini hakatakse laialdasemalt kasutama.".
Tänaseks pole personaalmeditsiini areng veel nii kaugele jõudnud, et seda saaks laialdaselt meditsiinipraktikas rakendada, rääkimata personaalsetest ravimitest. Samas ei saa väita, et professor Andres Metspalu välja käidud visioon juba järgmise paari aasta jooksul ei täituks.
"Samuti näitas meediakajastuse uurimus, et aastate möödudes on välja käidud üha uusi tähtaegu."
Samuti näitas meediakajastuse uurimus, et aastate möödudes on välja käidud üha uusi tähtaegu. Tervise arengu instituudi kodulehe järgi on hiljutisim lubadus antud aastaks 2023, mil peaksid valmima esimesed arendused, mis aitavad tuvastada, missugused ravimid inimestele sobivad ning mis võimaldavad teada saada rinnavähi ja südame- ja veresoonkonna haiguste riske. Kuigi optimistlikud lubadused paremast tervishoiusüsteemist ja haiguste ennetamisest aitavad tekitada valdkonna vastu positiivset hoiakut, põhjustab antud lubaduste pidev edasilükkamine ja oodatavate tulevikukasude kõrval ebakindlusest ja riskidest mitte rääkimine üleskiitmist.
Eksitavad faktid
Lisaks leidus personaalmeditsiini avalikus kommunikatsioonis mitmeid sõnumeid, mille faktiline tõsikindlus tekitas kahtlusi. Näiteks 2013. aasta Novaatori artiklis ütles geeniteadlane Andres Metspalu: " On uuritud, et 75 protsenti inimesi muudab oma elustiili, kui neile öeldakse, millised on nende personaalsed geneetilised riskid.".
Tõepoolest, järjest enam tõuseb inimeste terviseteadlikkus ning paljud meist teeksid haigusriskidest teadasaamisel oma tervisekäitumises korrektuure, kuid väide, et kolm neljandikku meist pikaajaliselt oma seniseid harjumusi selliselt muudaks, pole teaduskirjanduses seni veel kinnitust leidnud. Üks kõige levinum näide, mida võiks siinkohal võrdluseks tuua, on suitsetamine, mille tagajärjena suureneb kopsuvähi risk, kuid see teadmine ei ole kõigi jaoks piisavalt veenev käitumise muutmiseks.
Paradoksaalne ongi see, et juba täna oskavad arstid jagada üsna kindlaid nõuandeid elustiilihaiguste vältimiseks – toituge tervislikult, liikuge piisavalt ning vältige meelemürke – kuid paljud meist ei tegutse igapäevaselt nende soovituste järgi. Siinkohal võib vastu vaielda, et personaalsetest haigusriskidest teadmine võib mõjuda tugevama impulsina tervise eest hoolitsemiseks kui üldine risk.
"Personaalsetest haigusriskidest teadmine võib kaasa tuua uusi probleeme, nagu liigne stress ja muretsemine."
Küll aga ei ole teadusuuringud veel laialdaselt kinnitanud käitumise pikaajalist muutumist erinevate inimgruppide seas. Samuti võib personaalsetest haigusriskidest teadmine kaasa tuua uusi probleeme, nagu liigne stress ja muretsemine, tõenäosuste valesti tõlgendamine või küsimus, kellel on õigus neist riskidest teada. Seega, pealtnäha lihtsa ja loogilise potentsiaalse kasuteguri all peituvad mitmed uued aspektid.
Teise sõnumina edastati järjekindlalt, et personaalmeditsiin muudab tervishoiusüsteemi odavamaks. Näitena võib tuua tsitaadi 2015. aastal ilmunud intervjuust toonase geenivaramu juhatuse esinaise ja tervisetehnoloogiate arenduskeskuse personaalmeditsiini arengusuuna juhi Krista Kruuv-Käoga:"Kruuv-Käo on arvutanud, et kui genoomianalüüsi tulemusel selgitatakse välja, kas inimesel on suurem oht haigestuda, ja alustatakse ennetavat ravi, siis võiks aastas õnnestuda vältida 175 surma, mis on aset leidnud müokardi infarkti tõttu. Kui need riskirühmas inimesed elaksid kasvõi kümme aastat, tähendab see majandusele hinnanguliselt 70 miljoni euro suurust võitu. Ühe inimese ravile kuluks aga umbes kolm eurot kuus.".
Pole kahtlustki, et personaalmeditsiini abil oleks võimalik teatud haigusi varem avastada ja seega neid ka ennetada. Sellegipoolest on taaskord näitena toodud tsitaadis kasutatud väidet, millele kriitiline lugeja ei saa faktilist kinnitust. Konkreetsed numbrid lisavad küll usaldusväärsust, kuid eelnevat arvutuskäiku analüüsides näib see liialt lihtsustatuna.
Lubadus hoida kokku tervishoiukulusid, on personaalmeditsiini ühe kasutegurina toodud välja ka mujal maailmas, kuid mitmed kriitikud leiavad, et see fakt on küsitava väärtusega, arvestades, kui palju erinevaid etappe tuleb personaalmeditsiini praktikasse rakendamiseks läbida, alates andmete kogumisest ja töötlemisest kuni uute tervishoiuteenuste ja otsustustugede arendamiseni.
Majanduskasude rõhutamine
Lisaks lootusrikka tulevikupildi loomisele käsitletakse personaalmeditsiini tihti kui majandusvaldkonda, mille arendamine pakuks võimalust järjest tihenevas rahvusvahelises konkurentsis silma paista. Lisaks eelnevalt mainitud ravikulude kokkuhoiule on lubatud, et personaalmeditsiini arendamisega kaasneksid suured välisinvesteeringud.
Näiteks võib tuua Ain Aaviksoo, kunagise Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsleri nägemuse 2015. aastast: "Asekantsler loodab aga, et genoomide sekveneerimisest on huvitatud rahvusvahelised partnerid või ettevõtted, kellel on n-ö kommertsväljundiga teadus- ja arendusprojekte, mida tahaksid Eestis läbi viia või eestlastele kättesaadavaks teha.".
Võttes eesmärgiks rahvusvahelise tuntuse ja majandusliku kasu, võivad tagaplaanile jääda tervishoiusüsteemi vaatenurgast teised olulised aspektid, nagu tavainimeste või meditsiinitöötajate vajadused ning kasutajasõbralikkus. Paralleele võib tõmmata mingil määral tänase tervise infosüsteemiga (Digilugu), mida tuuakse küll mujal maailmas eeskujuks, kuid mis saab portaali kasutajate ehk patsientide ja arstide poolt tugevat kriitikat.
Üleskiitmise paratamatus
"Personaalmeditsiini kommunikatsioonis on esinenud teatud määral üleskiitmist."
Eelnevalt välja toodud näited viitavad sellele, et personaalmeditsiini kommunikatsioonis on esinenud teatud määral üleskiitmist. Kriitiliselt vaadates võib pikemas perspektiivis selle tagajärjeks olla personaalmeditsiini maine kahjustumine. Kui lisaks oodatavatele kasudele ei kommunikeerita seejuures välja kaasnevaid ebakindlusi ja võimalikke piiranguid, võib avalikkus seada valdkonnale liiga optimistlikud ja ebarealistlikud ootused. Aja möödudes ja kõrgete ootuste mittetäitumisel on oht, et lakatakse sootuks uskumast pidevalt antavaid uusi lubadusi. Avalikkuse usalduseta võidakse kaotada investeeringud, mistõttu ei suudeta seatud eesmärke täita ka kaugemas tulevikus.
Kirjeldatud potentsiaalset ohtu näitlikustas olukord 2004. aasta alguses, kui Eesti geenivaramu tulevik rippus juuksekarva otsas. Kuna erainvestorite lühiajalised ootused ei täitunud ning nende kommertshuvid läksid konflikti geenipanga eestvedajate pikaajaliste ja eeskätt teadustööga seotud eesmärkidega, kaotati suur osa investeeringuid ning kogu projekti jätkumine oli küsimärgi all.
Teisalt aitavad optimistlikud lubadused pöörata olulisele valdkonnale rohkem tähelepanu, saada laiemat avalikkuse toetust ja rahastust. Kaugemale vaadates on see ainus viis, kuidas valdkond saab luua ühiskonnale väärtust. Seega võib järeldada, et nii-öelda haip on mõningal määral innovaatilise valdkonna kommunikatsioonis paratamatu.
Ühe asutuse kampaania
Lisaks näitas uurimus, et sisuliselt ei ole avalikku arutelu personaalmeditsiini teemal toimunud, vaid see on peamiselt suunatud Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu poolt. Kuna personaalmeditsiini projekti panustavad ka mitmed teised institutsioonid, on kahetsusväärne, et domineerivad vaid geenivaramu huvid.
Näiteks võiks avalikus debatis võtta julgemalt sõna tervise arengu instituut, millele eraldatakse personaalmeditsiini arendamiseks perioodil 2019–2022 riiklikest vahenditest viis miljonit eurot. Seega võib personaalmeditsiini arendustööd pidada justkui pikaajaliseks geenivaramu kampaaniaks, mille eesmärk on olnud esitleda personaalmeditsiini kui olulist ja innovaatilist valdkonda, mis muudab revolutsiooniliselt kogu tervishoiusüsteemi.
Kuna personaalmeditsiini kommunikatsioonis domineerib selgelt valdkonna arendamisega seotud osapoolte vaatenurk, võib pidada ootuspäraseks, et võimalikke ebakindlusi tuuakse välja vähesel määral. Siinkohal aitakski tasakaalustava jõuna laiem avalik debatt, kus arutellu tooksid kriitilist vaadet ka sõltumatud osapooled. Samuti võiks geenivaramu lähtuda edaspidi avalikus kommunikatsioonis lisaks turunduslikele eesmärkidele, nagu seda oli näiteks 100 000 geenidoonori kogumine, ka eesmärgist suurendada inimeste teadlikkust geneetikast, misläbi potentsiaalselt mõjutada nende tervisekäitumist.
Karoliina Kruusmaa kaitses selle aasta kevadel Tartu Ülikoolis bakalaureusetöö " Retoorilised raamistikud personaalmeditsiini arendustöö dokumentides ja meediakajastuses". | Karoliina Kruusmaa: personaalmeditsiini kampaanias võib märgata üleskiitmist | https://novaator.err.ee/1145922/karoliina-kruusmaa-personaalmeditsiini-kampaanias-voib-margata-uleskiitmist | Personaalmeditsiini arendustööd võib pidada justkui pikaajaliseks Eesti geenivaramu kampaaniaks, mille eesmärk on olnud esitleda personaalmeditsiini kui olulist ja innovaatilist valdkonda, mis muudab revolutsiooniliselt kogu tervishoiusüsteemi, leiab Karoliina Kruusmaa, kes uuris oma bakalaureusetöös personaalmeditsiini kommunikatsiooni. |
Mäletan, kuidas professor Andres Metspalu esialgne personaalmeditsiini visiooni tutvustus 2013. aastal tõi kaasa mõne haiglajuhi ja juhtiva arsti kriitika, vt Urmas Siiguri, Ralf Allikvee ja Toomas Asseri arvamusartikleid. Sellele vaatamata ei tekkinud laiemat ühiskondlikku arutelu personaalmeditsiini üle.
Geenidoonorid on tõesti pidanud kaua ootama oma tulemusi. Kuigi visionäär peab oma lubadustele pakkuma mingi ajaraami, tuleb tõdeda, et Geenivaramu loomisel sajandi alguses oli tõesti ennatlik anda suuri lubadusi peatselt saabuvast revolutsioonist tervishoius. Vaatamata sellele on geeniuuringutega tegelevatel teadlastel viimase aastakümnega kogunenud väga palju tõendeid selle kohta, et geeniandmed täiendavad meditsiini ning päästavad ja parandavad inimeste elusid olulisel määral. Ehk siis professor Metspalu visioon on tegelikult täitumas.
Viimastel aastatel on Eestis mitmed onkoloogid ja kardioloogid ühinenud patsientide geenipõhiste riskihindamise uuringutega. Oleme koos suutnud teadustulemusi olulisel määral tervishoiusüsteemile lähemale tuua. Tartu Ülikooli genoomika instituudi, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla teadlastest arstide koostöös on läbi viidud perekondliku hüperkolesteroleemia ja rinnavähi uuringud, kus kõrge geneetilise riskiga geenidoonorid said tagasisidet ja otsest kasu oma tervise hoidmiseks.
Enam kui pooltel uuringus osalejatest olid need haigusriskid seni tuvastamata, kuigi praegused ravijuhised peaksid võimaldama neid välja sõeluda. Mõlemad eelnimetatud projektid on arenenud edasi, et hinnata sadade geenide koosmõju rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste tekkimisele. Selleks on lisauuringutele kutsutud kokku 3000 erineva geneetilise riskiga geenidoonorit.
"Kuigi geenidoonorid pole veel tõesti massiliselt tagasisidet saanud, on esimesed pilootprojektid juba käivitatud ja vilja kandnud"
Esialgsete tulemuste põhjal on leitud olulisel määral täna veel haigustunnusteta ja diagnoosita isikuid, kes aga vajaksid ennetavat meditsiinilist sekkumist. Lisaks on geeniriskide teada saamine motiveerinud uuringus osalejaid märkimisväärselt oma tervisekäitumist muutma ning näiteks kehakaalu langetama. Seega, kuigi geenidoonorid pole veel tõesti massiliselt tagasisidet saanud, on esimesed pilootprojektid juba käivitatud ja vilja kandnud. Nende põhjal valmivad soovitused arstidele patsiendikäsitluseks vastavalt uutele riskihinnangutele.
Suurele osale geenidoonoritele võib seega tunduda, et oleme personaalmeditsiini üleskiitnud. Kuid reaalsus on see, et geenipõhist meditsiini on Eesti tervishoiusüsteemis praktiseeritud juba pikalt – haruldaste haiguste diagnoosimiseks ja ka teatud määral vähkkasvajate ravis. Lisaks on tänaseks tekkinud olulisel määral tõendeid selle kohta, et geeniinfost on abi ka laiemale elanikkonnale, alates haigusriskide prognoosimisest kuni ravimite sobivuse hindamiseni.
On rõõmustav, et sotsiaalministeerium on võtnud selge suuna geeniandmete laialdasemaks kasutuseks tervishoiusüsteemis, näiteks GenMed projekt (2019–2022) keskendub IT-lahenduste arendamisele, et esimesed geenipõhised tööriistad jõuaksid arstide töölauale. Esimene prioriteet on ravimite sobivuse hindamise abivahendite kättesaadavaks tegemine ja edasi geeniriskide integreerimine kliiniliste andmetega haiguste koondriski hindamiseks.
Oleme töö käigus kokku puutunud mitmete eetiliste, juriidiliste ja IT-arhitektuuriliste küsimustega, mille lahendamine on osutunud üsna keeruliseks. Need on olulised küsimused, mis mõjutavad nii tänaste kui tulevate geenidoonorite privaatsust ja nende terviseandmete turvalisust. Peame neile vastuseid otsides olema põhjalikud, mis võtabki aega.
Mõtlesime algselt üsna kitsalt, kuidas võiksid geenidoonorite andmed jõuda arsti töölauale, kuid praegu on selgunud, et luuakse meditsiiniteenus, mis peaks olema kättesaadav kõigile ja sellega kaasnevad kümned uued küsimused. Üks esile kerkinud ja lahendamist vajav teema puudutab seda, et geenidoonoritel tekiks justkui eelisolukord parema tervishoiuteenuse saamisel. Edasi peaks toimuma laiem arutelu, kas geenidoonor peaks näiteks patsiendiportaali kaudu teada saama oma vähiriskist või liigub info patsiendiportaali alles pärast arsti vastuvõtul käimist?
Igal juhul on oluline, et inimene ei jääks üksi geeni- ega terviseinfoga ja et looksime paralleelselt ka häid terviseharjumusi toetava keskkonna. | Lili Milani: geenivaramu loomisel oli ennatlik anda suuri lubadusi | https://novaator.err.ee/1145933/lili-milani-geenivaramu-loomisel-oli-ennatlik-anda-suuri-lubadusi | Tuleb tõdeda, et personaalmeditsiini teemal laiem arutelu ja debatt on jäänud pidamata. Tervis on inimestele üks olulisemaid väärtusi ning seetõttu vajavad arengud tervishoius laiapõhjalist arutelu patsientide ning nende esindusorganisatsioonide, arstide, teadlaste, riigi ja paljude teiste osalusel, leiab Eesti geenivaramu juhtivteadur Lili Milani. |
Varasema 16 vooru jooksul Ben Olseni käe all oli Sorga algrivistusse mahtunud ainult ühe korra. Ööl vastu esmaspäeva mängis ta Chicago Fire'i vastu 59 minutit, vahendab Soccernet.ee.
Fire läks juba kolmandal minutil standardolukorrast juhtima. Minut hiljem lükkas Chicago poolkaitsja Alvaro Medran palli Sorga jalge vahelt läbi ja virutas kauglöögi posti. Avapoolaja lõpus tegi Fire nurgalöögist seisuks 2:0.
D.C. United vähendas 56. minutil tänu vastaste omaväravale kaotusseisu minimaalseks, aga mäng lõppes 1:2 kaotusega. Idakonverentsi tabelis jätkab D.C. viimasel kohal. | Treenerivahetus viis Sorga põhikoosseisu | https://sport.err.ee/1145932/treenerivahetus-viis-sorga-pohikoosseisu | Chad Ashton pani oma esimeses liigamängus D.C. Unitedi peatreeneri kohusetäitjana Eesti jalgpallikoondise ründaja Erik Sorga põhikoosseisu. |
Luulekogumiku autor Ilmar Trull kõneleb, kuidas tema luuletused sünnivad ning millised nendest lõpuks kogumikesse jõuavad. Lisaks räägib Trull luuletuste illustreerimisest.
Üheskoos loetakse ette luuletusi kogumikust "Pori kärbes ja tori hobu". | Noorsooteatri raamaturiiulist võeti Ilmar Trulli luulekogu | https://kultuur.err.ee/1145911/noorsooteatri-raamaturiiulist-voeti-ilmar-trulli-luulekogu | Saates "Eesti Noorsooteatri raamaturiiul" loetakse seekord Ilmar Trulli luulekogu "Pori kärbes ja tori hobu". Autoriga vestleb näitleja Getter Meresmaa. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.