text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Calgary eest olid resultatiivsed Dillon Dube, Sam Bennett, Sean Monahan ja Rasmus Andersson. Nende väravavaht Cam Talbot tegi 31 edukat tõrjet. Winnipegi vedasid seekord alt esimeses kohtumises vigastada saanud mängijate Mark Scheifele, Patrik Laine ja Mason Appleton puudumine. Väljakule ei pääsenud ka juba põhiturniiril eemale jäänud Bryan Little.
Koroonaviiruse pausi järel peetakse enne play-off 'i avaringi minituur ja kvalifikatsiooniring ehk poolelijäänud hooaja hetkeseisu järgi peavad neli esimest meeskonda lisaturniiri, et selgitada kummagi konverentsi asetused ning ülejäänud seltskond mängib põhimõttel parem viiest. Mängud toimuvad Kanada linnades Edmontonis ja Torontos.
Tulemused:
St. Louis – Las Vegas 4:6
Philadelphia – Washington 3:1
Minnesota – Vancouver 0:3 (Vancouver juhtib seeriat 2:1)
Columbus – Toronto 4:3 (Columbus juhib seeriat 2:1)
Winnipeg – Calgary 0:4 (Calgary juhib seeriat 3:1) | Calgary Flames kindlustas koha Stanley karikasarjaplay-off'i avaringi | https://sport.err.ee/1121635/calgary-flames-kindlustas-koha-stanley-karikasarja-play-off-i-avaringi | Jäähokiliigas NHL võitis Calgary Flames Stanley karikasarja kvalifikatsiooniringis Winnipeg Jetsi tulemusega 4:0 ning seeria 3:1 võiduga pääsesid nad esimese läänekonverentsi meeskonnana play-off 'i avaringi. |
Samalaadseid mustreid on nähtud muu hulgas Suurbritannias, Itaalias ja Soomes. "Piisavalt suure luubiga võib eriti ajas tagasi vaadates näha ruumilisi struktuure igal pool. Selle olemasolu ei tulnud meile seetõttu sellisel kujul üllatusena, kuid Kagu-Eesti eraldumise tugevus oli tõesti muljetavaldav," sõnas Mait Metspalu, Tartu Ülikooli evolutsioonilise genoomika juhtivteadur ja uurimuse üks vanemautoritest.
Tulemused vihjavad, et teatav elanikkonna jagunemine on inimestele iseloomulik kõikjal ja võib juhtuda ka suuremate geograafiliste barjäärideta.
Osaliselt on piirkondlike eripärade taga segunemine naaberrahvastega. Viimane on teadlaste sõnul loomulik. Praegused riigipiirid tekkisid alles suhteliselt hiljuti ja näiteks Missost Tallinna on palju rohkem maad kui Siguldasse.
Tartu Ülikooli populatsioonigeneetika teadur ja töö esimene autor Vasili Pankratov rõhutas, et sellele vaatamata on eestlased geneetiliselt teistest rahvastest hästi eristuvad. "Üks eestlane võib olla soomlastele sarnasem kui teine, kuid kahte eestlast võrreldes on nad omavahel ikka sarnasemad kui eestlane ja soomlane," laiendas teadur.
Suhteline sarnasus eestlaste lähirahvastega maakondade lõikes. Autor/allikas: Pankratov jt/ European Journal of Human Genomics
Analüüsi järeldused langevad ajalooliste allikatega kokku võrdlemisi hästi. Peenstruktuur paljastas pudelikaelu, mis on jäänud seni eestlaste genoome riigi tasandil uurides märkamatuks.
"Näiteks on saanud rahvaarvu langusega rohkem pihta Pärnumaa, mis haagib väga hästi Rootsi-Poola sõdade ning nendega kaasnenud taudide ja näljahädadega. Samamoodi näeme Virumaal tugevat soomlastele viitavat signaali ja tõepoolest, 17. sajandi alguse rahvaloendusel samastas seal end umbes viiendik inimesi soomlastega," tõi Metspalu mõned näited.
Täiendavad analüüsid võivad pakkuda ajaloolastele ka uusi uurimisküsimusi. Muu hulgas vihjab veel käimasolev uuring, et soomlased võisid tunda Kirde-Eesti vastu suurt huvi juba palju varem.
Genoomiuuringud võimaldavad täpsustada Eesti populatsiooni efektiivset suurust. Autor/allikas: Pankratov jt/European Journal of Human Genetics
Samuti võimaldavad genoomiuuringud täpsustada Eesti kunagist rahvaarvu. "Ajaloolistes allikates võidakse mainida suurt sõda või paljude inimeste hukka saamist, kuid meie andmetega võime vähemalt proovida sinna taha mingit arvu või protsenti taha kirjutada," sõnas Pankratov. Värske töö põhjal on jäänud Eesti rahvaarv suurema osa viimasest 2000 aastast 75 000–150 000 vahele.
Kagu-Eesti eripärad
Töörühma jaoks kõige suurema üllatusena eristub ülejäänud riigist tugevalt Kagu-Eesti. Ühte head vastust selle selgitamiseks pole. Lahknemisele viitav signaal ulatub 50 põlvkonna ehk ligikaudu 1000 aasta taha. "Samas korreleerub see hästi keeleteadlaste oletusega, et kõige esimesena lahknes Läänemere-soome keeltest lõuna-eesti keel, siis liivi keel ja seejärel riburada teised," sõnas Mait Metspalu.
Teisalt näitavad enamik kasutatud meetoditest populatsioonide erinevust ka juhul, kui see tuleneb ainult populatsioonide suuruse erinevusest. Kuna see mõjutab geneetilist mitmekesisust, jagatakse suuremas asurkonnas rohkem geenivariante. Populatsioonide lahknemisel hakkab neist ühe arvukuse vähenemisel väiksem populatsioon teistest seeläbi üha rohkem eristuma. Metspalu lisas, et kui ülejäänud Eestis nägi enne Liivi- ja Põhjasõda rahvaarvu tõusu, siis Kagu-Eestis seda ei juhtunud.
Kui ülejäänud Eestis nägi enne Liivi- ja Põhjasõda järeltulijaid saavate inimeste arvu kasvu, siis Kagu-Eestis seda ei juhtunud. Autor/allikas: Pankratov jt./European Journal of Human Genetics
Viimaks käiakse piirkonnas võrreldes ülejäänud Eestiga ülitugevalt läbi baltlastega. "Mõnes mõttes on kagu-eestlased lätlastega sarnasemad kui põhja-eestlased," laiendas juhtivteadur.
Kagu-Eestis täheldati märke ka looduslikust valikust. Mõned tähelepanu püüdnud piirkonnad seostusid naha pigmentatsiooni, luude tiheduse ja Lafora tõvega. "See osa uuringust ei seisa muidugi kõige tugevamatel alustel ja annab tõlgendamisruumi, aga näib, et seal toimis looduslik valik veidi teistmoodi kui mujal. See tõstatab huvitava võimaluse, et looduslik valik võib toimida sõltumatult ka väiksemates piirkondades," sõnas Vasili Pankratov.
Praktilised järeldused
Mait Metspalu ja Vasili Pankratov tõdesid, et geneetilise peenstruktuuri olemasolu võib mõjutada edasiste geeniuuringute läbiviimist. "Kui me ei pööra populatsiooni struktureeritusele tähelepanu ja tahame rekonstrueerida populatsioonidünaamikat, ei märkaks me eeskätt hiljuti toimunud sündmuste juures pudelikaelu," tõi Metspalu näite. Kaugemate, näiteks 2000 aasta taguste sündmuste juures pole see enam niivõrd tähtis.
Eesti neljas piirkonnas elava 2305 inimese geneetiline sarnasus teiste rahvastega. Teiste seas: Ita- Itaalia, Spa - Hispaania, Hun - Ungari, Eng - Inglismaa, Swe - Rootsi, Pol - Poola, Lit - Leedu, Lat - Läti, Fin - Soome ja RuN - Venemaa põhjaosa. Autor/allikas: Pankratov jt/ European Journal of Human Genomics
Samuti on see oluline meditsiinigeneetika ja kliiniliste uuringute kontekstis. "Haiguslike seisunditega seotud geenivariatsioonide puhul näidati juba kaua aega tagasi, et neid struktureeritud populatsioonist otsides võid leida valepositiivseid seoseid. Inimgeneetika alguspäevil oli see mõistetav. Järjestatud genoomide vähesuse tõttu tuli kasutada üle-euroopalisi andmekogusid, kuid nüüd teame, et samamoodi võib tulemusi mõjutada väiksemal tasandil nähtav struktureeritus," lisas Pankratov.
Eriti oluline on see keerukamate haiguste nagu diabeedi või südame-veresoonkonnahaiguste puhul, mille tekkimist mõjutavad paljud geenivariandid. Teisalt võib muuta väiksem piirkondlik geneetiline mitmekesisus sealtsamast vaid mõnest mutatsioonist tingitud haigustega seotud geenivariantide otsimise.
---
Leitud geneetiline peenstruktuur ei kao ilmselt niipea. Tallinna kõrvale jättes sarnanes teiste linnade geneetiline peenstruktuur neid ümbritsevate maapiirkondadega. "Ilmselt tõmbavad seega suurem osa Eesti linnadest endasse elama vaid kohalikke. Tallinn toimib suurema sulatuskatlana ja sinna suundub elama inimesi üle terve riigi, eriti Kagu-Eestist," viitas Pankratov.
Uurimus ilmus ajakirjas European Journal of Human Genetics. | Eestlaste geneetiline peenstruktuur paljastab värvika ajaloo ja piirkondlikud eripärad | https://novaator.err.ee/1121418/eestlaste-geneetiline-peenstruktuur-paljastab-varvika-ajaloo-ja-piirkondlikud-eriparad | Kuigi Eesti pole kuigi suur, võib näha meie geneetilises peenstruktuuris sõdade ja taudide piirkondlikku mõju ning jälgi segunemisest piiritaguste naabritega. Analüüs viitab, et geeniuuringutes tuleb arvestada kohalike eripäradega senisest enam. |
Taas pead tõstev COVID-19 pandeemia teeb kultuuri- ja spordikorraldajad murelikuks. Kevadine kogemus, mil korraga lakkasid üleöö toimimast paljude sektorite väärtusahelad, on veel väga värske. Ja ega taastumine polegi endiselt kehtivate piirangute tingimustes olnud täielik.
Kultuuriministeeriumi kriisipaketi suurus kultuuri- ja spordiasutuste töö jätkamise ning sündmuste toimumise kindlustamiseks oli 25 miljonit eurot. Püüdsime lisaeelarvega tagada kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkust, püüda katta nende möödapääsmatuid kulusid. Meil oli vaja toetada tööta jäänud vabakutselisi loovisikuid, treenereid ja rahvakultuurikollektiivide juhte.
Selgitamist ja argumentide vahetamist on olnud palju selle üle, kelleni abipakett peaks kindlasti jõudma. Samal ajal pidid kultuurikorraldajad teise käega ka edasi ujuma, otsima uusi innovaatilisi lahendusi oma publikuni jõudmiseks, et nina vee peal hoida. Kogu tulevikku ei saa ju ainult riigieelarvest kinni maksta.
Praegusel digikultuuriaastal on need võimalused publiku poolt muidugi suure tänuga vastu võetud. Tekkis uusi innovaatilisi töövõtteid ja terveid uusi keskkondi internetis.
Algusest peale oli kultuuriministeeriumile selge, et kriisiabi jagamise kriteerium ei saa näiteks asutuse puhul olla üksnes selle omandivorm või haldusalluvus. Kultuuri luuakse kõikjal.
Mõne väiksema mahuga sündmuse mõju kogukonnale või piirkonna majanduselule tervikuna võib olla lausa erakordselt suur. Ometi tuli valikuid teha, sest abivajajad oli ühtaegu nii riigi asutatud kultuuriorganisatsioonid kui ka skaala teisel pool vabakutselised loovisikud – muusikud, näitlejad, kunstnikud, heliloojad, kirjanikud.
Esimeste toetuseks läks umbkaudu 20 miljonit eurot, teiste puhul viis miljonit, kusjuures valitsus suurendas loovisikutele mõeldud eelarvet mitmekordselt pärast seda, kui oli selgeks saanud kriisi tegelik ulatus.
Tänan siinkohal meie loomeliite erakordselt kiire tegutsemise ning sujuva koostöö eest loometoetuste menetlemisel ja taotluste esitajateni viimisel. Samuti kuulub tänu kultuurkapitalile, mille sihtkapitalid reageerisid kiiresti ja eraldasid ka omalt poolt tegevusstipendiume.
Kultuuriministeerium kuulutab välja lisavoorud
Kriisipaketi toetused on praeguseks välja makstud. Meetmete ettevalmistamine sellisel kujul oli Eesti riigis esmakordne. Vaatamata tihedale, vahel ka teravale mõttevahetusele eri valdkondadega ei olnud kõiki vajadusi võimalik ette näha. Eelarvepiire tajudes tuli alustada pigem konservatiivselt. Nii tekkis osas valdkondades teatud jääk, mida võis osaliselt ju eeldadagi.
See raha – ja me räägime umbkaudu 2,5 miljonist eurost – ei lähe kultuuri- ja spordivaldkonnale kaduma. Kultuuriministeerium kuulutab lähiajal välja lisavoorud. Neist üks puudutab kindlasti rahvakultuurivaldkonda.
Esialgsest jaotusest jäid kõrvale nii rahvusliku käsitöö tegijad kui ka kogukondliku kultuurielu hoidjad ja kogunemispaigad, meie rahvamajad. Tahame lisatuge pakkuda muusika suursündmuste korraldajatele, kus ärajäänud sündmuste tõttu on ebakindlus eriti suur.
Saame veelgi tugevamalt olla toeks meie filmindusele, milles eri sektorite kaasatus annab tööd kõige erinevamate valdkondade inimestele, rääkimata filminduse rahvusvahelisest mõõtmest. Uute voorude täpsed tingimused töötatakse välja ja anname neist taotlejatele aegsasti teada.
"Kultuuriministeerium algatab samalaadse maksualanduse kontserdipiletitelt, et aidata Eesti kontserdielu kaitsta tugevas konkurentsis Riia ja Helsingiga."
Lisaks 25 miljonile eurole toetas riik ajakirjanduse ja eriti maakonnalehtede kojukannet ning sporditaristu halduskulude maksmisel klubisid. Ajakirjanduse käibemaks langes nii nagu on digiraamatutelgi 20 protsendilt üheksale protsendile. Kultuuriministeerium algatab samalaadse maksualanduse kontserdipiletitelt, et aidata Eesti kontserdielu kaitsta tugevas konkurentsis Riia ja Helsingiga.
Mingi lootus peab ju olema
See on olnud omamoodi paradoksaalne kriis. Ehkki seisak oli kevadel täielik, kohati võis tunduda, et isegi lind ei lenda, on need nädalad ja kuud nii kultuuriasutustele ja -korraldajatele kui ka ministeeriumile olnud erakordsed intensiivsed.
Ebakindlus jääb mõneks ajaks veel kindlasti püsima, pikemate plaanide tegemine on ka praegu seotud teadmisega kusagil kukla taga, et kõik võib taas muutuda. Samal ajal peab tõesti ka kõiki kiitma hea ja täpse tegevuse eest eritingimustes, sest hoolimata suvel väga aktiivseks ja mitmekülgseks muutunud avatud kultuurielule ei ole neil registreeritud kontsertidel, teatrietendustel ja isegi festivalidel toimunud seni ühtegi nakatumist. Aitäh turvalise Eesti eest!
Mida senisest kriisiajast kaasa võtta? Mingi lootus peab ju olema. Ehk seda, et kriis on aidanud mõtestada, mida me teeme, miks me teeme, kellele see on vajalik. Kõigis valdkondades.
Mõistagi pani kriis proovile ka suhted riigi ning kultuuri loojate, kandjate ja hoidjate vahel, samuti kõigil omavahel. Aga me tulime toime ning oleme üksteisele tõestanud, et seisame üheskoos kogu kultuurivälja ning selle järjepidevuse eest.
Eesti kultuurielu väljub sellest kriisist vähemalt sama tugevana kui sinna satuti. Ja ehk isegi tugevamana, arvestades seda, et sel nädalal otsustas valitsus alustada järgmisel aastal rahvakultuurikollektiivide juhtide palgatoetusesüsteemi rakendamisega, mis kindlustab meie kultuuri kroonijuveeli, laulu- ja tantsupidude traditsiooni igikestvuse. Kultuuriministeerium sai valitsuselt kauaoodatud ülesande töötada välja laulu- ja tantsupeo seadus, mis annab selleks veelgi tugevama garantii. | Tõnis Lukas: kultuurivaldkonna kriisipaketist toetuse saajate ring laieneb | https://www.err.ee/1121612/tonis-lukas-kultuurivaldkonna-kriisipaketist-toetuse-saajate-ring-laieneb | Kultuuriministeerium kuulutab lähiajal välja kriisipaketi lisavoorud. Neist üks puudutab kindlasti rahvakultuurivaldkonda. Samuti tahame lisatuge pakkuda muusika suursündmuste korraldajatele ja olla toeks meie filmindusele, kirjutab kultuuriminister Tõnis Lukas. |
Houston Rockets viskas kõikidel veeranditel korvi rohkem punkte kui Los Angeles Lakers. Avaveerandi järel juhtisid nad 33:26, poolajapausiks oli edu kasvanud 65:56-le. Kolmandal veerandil libises Houston veel kuus punkti kaugemale ning lõppskooriks jäi tabloole 113:97.
James Harden viskas kohtumise jooksul 39 punkti, andis 12 korvisöötu ja võttis kaheksa lauapalli. Ben McLemore lisas 20 ja Jeff Green 15 silma.
Lakers mängis seekord LeBron Jamesita, keda vaevab vigastus. Kyle Kuzma sai kirja 21 punkti ning Anthony Davis tõi meeskonnale 17 punkti ja võttis 12 lauapalli.
Tulemused: Sacramento – New Orleans 140:125, Milwaukee – Miami 130:116, Phoenix – Indiana 114:99, Dallas – LA Clippers 111:126, Denver – Portland 115:123, Houston – LA Lakers 113:97 | Harden vedas Rocketsi võidule LeBronita mänginud Lakersi üle | https://sport.err.ee/1121611/harden-vedas-rocketsi-voidule-lebronita-manginud-lakersi-ule | Korvpalliliigas NBA alistas Houston Rockets läinud ööl Los Angeles Lakersi tulemusega 113:97. |
"The Slow Rush" ilmus tänavu veebruaris ja on järjekorras Tame Impala neljas album. Parker pidanuks uue albumi materjaliga suunduma maailmaturneele koos Clairo ja MGMT-ga, kuid koroonapandeemia tõmbas nendele plaanidele kriipsu peale. | Ilmus Tame Impala muusikavideo loole "Is It True" | https://kultuur.err.ee/1121607/ilmus-tame-impala-muusikavideo-loole-is-it-true | Tame Impala avaldas uue muusikavideo oma loole "Is It True", mis pärineb Kevin Parkeri ühemeheprojekti viimaselt albumilt "The Slow Rush". |
Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta juuliga võrreldes enim mootorikütuse hinnalangus. "Diislikütus oli tänavu juulis 23,7 protsenti ja bensiin 7,7 protsenti odavam. Suurem mõju indeksi muutusele oli ka eluasemeteenustel, sest kodudesse jõudnud elekter oli mullusest 16,1 protsenti ja üür 8,9 protsenti odavam. Majutusteenuste hind langes samal ajal ligi veerandi võrra," selgitas Trasanov.
Vastupidises suunas mõjutas indeksi muutust mullusega võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis puuvilja (18 protsenti) ning liha ja lihatoodete (6,3 protsenti) hinnatõus. Toidukaupadest odavnes enim kartul (30 protsenti), värske kala (14 protsenti) ja või (10 protsenti) ning kallinesid värske puuvili ja marjad (23 protsenti).
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta sama kuuga võrreldes 7,2 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 0,8 protsenti.
Juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim kodudesse jõudnud elektri hinnalangus (7 protsenti) ning kallinenud bensiin (3,9 protsenti) ja köögiviljad (4,3 protsenti). | Juulis elekter odavnes, toit aga kallines | https://www.err.ee/1121606/juulis-elekter-odavnes-toit-aga-kallines | Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga samale tasemele ja muutus võrreldes eelmise aasta juuliga -0,9 protsenti. Kaubad olid eelmise aasta juuliga võrreldes 0,2 protsenti ja teenused 2,0 protsenti odavamad. |
"Ühendriigid peavad astuma jõulisi samme TikToki omanike vastu, et kaitsta meie rahvuslikku julgeolekut," seisis määruses.
Dokument jõustub 45 päeva pärast allkirjastamist.
USA senat toetas neljapäevasel hääletusel seaduseelnõu, mis keelab riigitöötajail laadida oma telefoni populaarset Hiina videorakendust TikTok.
Vabariiklaste kontrolli all oleva senati heakskiidu saanud dokument läheb nüüd arutusele demokraatide enamusega esindajatekotta.
"TikTok on tohutu julgeolekurisk ja sel ei ole kohta valitsuse seadmetes," lausus eelnõu algatanud vabariiklane Josh Hawley.
Hiinaga erinevates küsimustes, sealhulgas kaubanduse ja pandeemia osas vägikaigast vedav Trump on seadnud septembri keskpaiga tähtajaks, mil TikToki peab omandama USA ettevõte või keelatakse see Ühendriikides.
Hiina süüdistas seepeale teisipäeval Ühendriike "otseses kiusamises".
Kahe maailma suurima majanduse vahel käärib mitu diplomaatilist tüli. Neist hiljutisim puudutab Trumpi otsust anda TikTokile kuus nädalat oma USA äri mahamüümiseks, seejuures ütles ta ka, et osa müügisummast läheks USA riigikassasse.
"See läheb vastu turumajanduse põhimõtetele ja WTO avatuse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin.
Ühendriikide ametivõimud uurivad TikToki riikliku julgeoleku kaalutlustel, kuivõrd rakendus kogub suures koguses kasutajate isikuandmeid ning on õiguslikult kohustatud neid jagama Pekingiga, juhul kui viimane seda nõuab. | Trump allkirjastas TikToki emafirmaga seotud määruse | https://www.err.ee/1121603/trump-allkirjastas-tiktoki-emafirmaga-seotud-maaruse | USA president Donald Trump allkirjastas neljapäeval määruse, millega keelustab tehingud sotsiaalmeediaplatvormi TikTok Hiina emafirmaga. |
Mets kuulus AIK algkoosseisu ja sai kirja täismängu. Külalised haarasid juhtohjad 18. minutil, kui skoori tegi Per Frick. Kuus minutit ennepoolajavilet suurendas Elfsborgi eduseisu kaheväravaliseks Jesper Karlsson. AIK autabamuse eest hoolitses 89. minutil Henok Goitom, kirjutab Soccernet.ee.
AIK seis Rootsi kõrgliigas on nukker: mullu neljanda koha saanud klubi on 13 mänguga kogunud 13 punkti (kolm võitu, neli viiki, kuus kaotust) ja asub 16 meeskonna konkurentsis 12. kohal, edestades väljalangemistsooni ainult ühe silmaga (liiga 14. meeskond mängib pärast põhihooaega üleminekumänge). Mets on tänavusel hooajal saanud kirja 12 liigamängu.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Taas kaotanud Metsa koduklubi edestab väljalangemistsooni ühe punktiga | https://sport.err.ee/1121604/taas-kaotanud-metsa-koduklubi-edestab-valjalangemistsooni-uhe-punktiga | Hiljuti uue peatreeneri palganud Karol Metsa koduklubi Stockholmi AIK kaotas Rootsi kõrgliigas koduväljakul Elfsborgile 1:2. |
Wolfredti kolmas album "Tides" ilmub 18. septembril Saksama plaadifirma Moment Of Collapse Records ja USA plaadifirma Somewherecold Records alt nii vinüüli, CD-plaadina kui ka digitaalselt.
Albumil on seitse instrumentaalpala, mis bändi enda sõnul riivavad stiililiselt ühelt poolt tumedamat ambient 'i ja teiselt poolt post-metal 'it.
Esimene singel "The Forgotten Man" esindab albumi meloodilisemat poolt, loos teevad külalistena kaasa Madis "Tursk" Aesma tromboonil ja Indrek Koff trompetil.
Wolfredti esimene album "Lullabies to Vilhelmine" ilmus 2013. aastal plaadifirma Seksound alt, teine stuudioalbum "Neverno" jõudis kuulajateni 2017. aasta alguses samuti Seksoundi alt. | Wolfredt avaldas uuelt plaadilt esimese singli ja video | https://kultuur.err.ee/1121599/wolfredt-avaldas-uuelt-plaadilt-esimese-singli-ja-video | Tallinna post-rock 'i ansambel Wolfredt avalikustas sügisel ilmuvalt albumilt esimese loo ja video. |
Alates 2010. aastast arvukates Eesti klubides pallinud Järveläinen on karjääri jooksul käinud mängimas ka Itaalia esiliigatiimis Latina Basket ja Suurbritannia kõrgliigas Plymouth Raidersis, kirjutab Korvpall24.ee.
Eelmisel hooajal esindas Järveläinen TalTechi meeskonda ja kogus enne koroonaviirusest tingitud pausi 26 kohtumisega keskmiselt 26,8 minutit, 18,4 punkti, 5 lauapalli ja 1,1 vaheltlõiget.
Grindavik on kolmekordne Islandi meister (aastatel 1993, 2012 ja 2013), kes eelmisel hooajal jäi kaheksa võidu ja 13 kaotusega 12 tiimi hulgas 8. kohale.
Klubi peatreener Daniel Gudni Gudmundsson sõnas on väga rahul, et Järveläineniga kokkuleppele jõuti: "Joonas on ründetalent ja oli eelmisel hooajal näiteks Eesti kõrgeimas liigas parimaks skooritegijaks. Meie koosseis on saamas päris tihedaks ning loodan ka Joonast näha väljakul nii kiiresti kui võimalik."
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Joonas Järveläinen siirdub uuel hooajal Islandi kõrgliigasse | https://sport.err.ee/1121597/joonas-jarvelainen-siirdub-uuel-hooajal-islandi-korgliigasse | Islandi kõrgliigaklubi Grindavik teatas neljapäeval, et uuel hooajal liitub nendega 29-aastane ja 202 cm pikkune eestlasest ääremängija Joonas Järveläinen. |
"Hiljutised haiguspuhangud näitavad, kui oluline on inimeste teadlikkus ja vastutustunne ning juhendiga soovime meelde tuletada, millised on kokkulepitud tervisekäitumise põhimõtted viirushaiguste puhul, kuna nendest kinni pidamine mõjutab meie kõikide tervist," seisis perearstide teates.
"Arstidena tahame inimestele südamele panna, et igaüks vastutab oma tervise eest ise ning haigussümptomite ilmnemisel tuleb püsida kodus. Arst saab täpse diagnoosi panna alles pärast testi tulemuse selgumist ning see võtab aega – samas võib inimene olla juba nakkusohtlik," selgitas Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Karmen Joller.
"Me suutsime kevadel haigusest ühiselt jagu saada ja meil on olnud imeline hingetõmbeaeg. Praegu on aga aeg end uuesti kokku võtta ja pingutada. Tegelikult ei olegi ju vaja palju: kui kevadel pidid kodus püsima kõik inimesed, siis hetkel on eneseisolatsioon vajalik vaid neile, kellel on haigussümptomid. Üksteisest hoolides suudame ka seekord haiguse levikut vähemalt pidurdada, kui mitte peatada," lisas Joller.
ERR avaldab juhendi täismahus.
MIDA TEHA, KUI TUNNED, ET OLED HAIGESTUNUD?
Haigena püsi kodus!
Eneseisolatsioon on vajalik ka siis, kui Sul on väga kerged hingamisteede ägeda viirushaiguse sümptomid või vaid üks sümptomitest (näiteks köha, nohu, kurguvalu, palavik).
Võta ühendust oma perearstikeskusega, et Sind suunataks testimisele.
Ära keeldu testimisest! Kui selgub, et Sul on COVID-19, on väga oluline, et enda suhtes saaksid tähelepanelikud olla ka need inimesed, kes Sinuga lähedalt kokku puutusid. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Need inimesed peavad oma tervise suhtes tähelepanelikud olema ja sümptomite ilmnemisel kohe oma perearstikeskusega ühendust võtma.
Kui Su terviseseisund vajab täpsustamist, võidakse Sind kutsuda perearstikeskusse vastuvõtule.
Ära karda minna, perearstikeskuses hoolitsetakse selle eest, et nakkusohtlikud ja ilma tõenäolise nakkuseta inimesed kokku ei puutuks. Haigena kodust väljaspool liikudes kanna maski, järgides seejuures õige maskikandmise reegleid!
Perearstid suunavad testimisele haigussümptomitega inimesi meditsiinilise näidustuse olemasolul.
Sümptomiteta inimesi perearstid testimisele ei suuna. Kui testimine on vajalik töö tõttu, korraldab testimise tööandja või leiab inimene testimisvõimaluse, makstes selle eest ise.
Pea meeles, et kuni lõpliku diagnoosini, mille saad perearstilt pärast uuringuid või testimist, ei saa olla kindel, millise viirusega on tegu.
Sümptomite väljaselgitamisel ja patsiendi seisundi hindamisel saadud esmast infot ei tohi tõlgendada kergekäeliselt. Haigusnähtudega püsi kodus, sõltumata diagnoosist! Vahel võib test anda valenegatiivse tulemuse, st inimene on nakkusohtlik, aga test seda ei näita.
Kodus tuleb püsida seni, kuni oled terveks saanud või kuni perearst on öelnud, et Sa pole enam nakkusohtlik.
Kui enesetunne ja töö iseloom seda võimaldavad, võib loomulikult teha kaugtööd.
Köhal ja/või nohul on peale nakkushaiguste ka muid põhjuseid ning seetõttu ei pruugi köhiv või aevastav inimene olla tingimata nakkusohtlik.
Seetõttu ära kritiseeri inimest, kes avalikus kohas nuuskab, köhib või aevastab, kui ta järgib hügieenireegleid. | Perearstid koostasid uuendatud tegevusjuhendi COVID-19 leviku vältimiseks | https://www.err.ee/1121596/perearstid-koostasid-uuendatud-tegevusjuhendi-covid-19-leviku-valtimiseks | Eesti Perearstide Selts on välja töötanud juhendmaterjali patsiendile, kellel ilmnevad ülemiste hingamisteede haigusele omased sümptomid. |
Ohio osariigis asuvas Whirlpooli pesumasinate tehases kõne pidanud Trump ütles varem päeval, et allkirjastas määruse, mis kaitseb Ameerika tööstust Kanadale alumiiniumtollimaksu taaskehtestamisega.
"Kanada püüdis meid ära kasutada, nagu tavaliselt," sõnas ta.
Trump ütles, et kaotas maksu Kanadale, mis on osa kolmepoolsest vabakaubandusleppest Mehhiko ja Ühendriikidega, tingimusel, et nad ei "ujutaks meie riiki üle ekspordiga ega tapaks kõiki meie alumiinium(isektori) töökohti".
Trumpi sõnul rikkusid Kanada alumiiniumitootjad endapoolselt võetud kohustust.
Kanada lubas rakendada vastumeetmeid
Ottawa teatas neljapäeval, et annab Washingtonile seoses Kanada alumiiniumile taaskehtestatud tollimaksuga vastulöögi "dollar-dollari vastu".
Asepeaminister Chrystia Freeland nimetas avalduses USA tollimaksu "põhjendamatuks ja vastuvõetamatuks".
"Vastuseks Ameerika tariifidele, kavatseb Kanada kiiresti kehtestada vastumeetmed dollar-dollari vastu," ütles ta. | Trump taaskehtestas Kanada alumiiniumile kümneprotsendise tollimaksu | https://www.err.ee/1121589/trump-taaskehtestas-kanada-alumiiniumile-kumneprotsendise-tollimaksu | USA president Donald Trump teatas neljapäeval, et kehtestas uuesti kümneprotsendise tollimaksu Kanada alumiiniumi sisseveole, öeldes, et Ühendriikide üks peamisi kaubanduspartnereid "püüab meid ära kasutada". |
Minski põhjaosas asuvale Kiievi väljakule kogunes hinnanguliselt 5000 inimest, kes aplodeerisid, lehvitasid Valgevene lippe ning nõudsid hüüetega "Lahku!" autoritaarse riigipea Aleksandr Lukašenko võimult taandumist.
Lukašenko on pühapäeval peetavate valimiste eel püüdnud äärmiselt jõuliselt maha suruda opositsiooni ja saavutab ülisuure tõenäosusega tagasivalimise oma kuuendaks ametiajaks.
Tsihhanovskaja on suutnud koguda enda ümber tohutuid rahvamasse pärast seda, kui võimud lubasid tal osaleda oma vangistatud abikaasa asemel presidendikandidaadina.
Minski linnavalitsus ütles varem, et väljakud, kuhu Tsihhanovskaja oli varem planeerinud oma toetajate kogunemisi, on suletud ametlikeks kontsertideks, millega tähistatakse raudteelaste ja kõrgemate õppeasutuste töötajate päevi. | Valgevenes avaldasid taas tuhanded meelt valimiste eel | https://www.err.ee/1121587/valgevenes-avaldasid-taas-tuhanded-meelt-valimiste-eel | Valgevene pealinna Minski tänavaile kogunes neljapäeval taas tuhandeid inimesi avaldama toetust opositsiooni presidendikandidaadile Svetlana Tsihhanovskajale, seda vaatamata võimude pingutustele sulgeda kõik väljakud. |
Wanderersi võiduvärava lõi juba üheksandal minutil penaltist Raul Jimenez. Avapoolaja keskel saatis palli vastaste puuri ka Olympiakos, aga suluseisust.
Edasi kaheksa hulka jõudis ka Šveitsi klubi Basel, kes oli kodus 1:0 (88. Fabian Frei) üle Frankfurdi Eintrachtist. Avamängu märtsis oli Basel võitnud 4:0.
Veerandfinaalide paarid: Manchester United - Kopenhaagen, Milano Inter - Leverkuseni Bayer, Donetski Šahtar - Basel ja Wolverhampton Wanderers - Sevilla.
Veerandfinaalid mängitakse järgmise nädala esmaspäeval-teisipäeval erinevatel Saksamaa staadionitel. Poolfinaalid järgnevad 16. ja 17. augustil ning finaal 21. augustil. | Wolverhampton jõudis Euroopas kaheksa sekka | https://sport.err.ee/1121509/wolverhampton-joudis-euroopas-kaheksa-sekka | Teise Inglismaa klubina pääses jalgpalli Euroopa liigas veerandfinaali Wolverhampton Wanderers, kes alistas kodus Pireuse Olympiakose 1:0 ja jõudis edasi kahe mängu summas 2:1. |
Konverentsil "Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75" esinevad ettekannetega nii juba tuntud kirjandusuurijad ja ajaloolased kui ka doktorandid nii kirjanduse kui ka filosoofia valdkonnast. Mõnele neist on käesolev esimene Ene Mihkelsoni loomingu põhjalikum käsitlus.
Ettekannetega esinevad Arne Merilai, Tiina Ann Kirss, Aigi Rahi-Tamm, Aija Sakova, Johanna Ross, Toomas Kiho, Henrik Sova, Ene-Reet Soovik, Marju Taukar, Joosep Susi, Indrek Ojam, Agnes Neier, Kristiine Kikas ja Tanar Kirs. Henrik Sova, Ene-Reet Soovik, Marju Taukar ja Joosep Susi pälvisid 2018. aasta lõpus ka Tartu Kultuurkapitali ja Ene Mihkelsoni Seltsi uurijastipendiumi.
Ettekannete teemad on seotud nii luule kui proosaga, ajaloo ja elu omavahelise põimumisega.
Ettekannete kõrval kuulutatakse välja Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia laureaat ning tutvustatakse õpilastele suunatud tõlgenduskonkursi "Mihkelsoni lugedes" tulemusi ja parimaid võistlustöid. Samuti kõlavad hetked Ene Mihkelsoni luulest ja elust: "Elu ongi jumalagajätt – hetki Mihkelsoni eluloost ja luulest." Otsinud-leidnud Merle Karusoo, hääle annab Katrin Saukas.
Esitletakse äsja valminud Eva ja Mart Velskri koostatud raamatut "Vaba inimese tunne. Vestlused Ene Mihkelsoniga" (EKSA, 2019). Raamatusse on koondatud varasemalt ilmunud kirjalikud ja suulised intervjuud kirjanikuga, kuid lisandunud on ka käsikirjalisi, varasemalt ilmumata vestlusi. Raamatut ilmestab rikkalik fotovalik kirjaniku erakogust.
Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemiale, mida annavad välja Ene Mihkelsoni Selts ja Tartu Kultuurkapital ja mis antakse üle sel aastal esimest korda, nomineeriti Kaur Riismaa Sirbis ilmunud kultuuri ja ühiskonda mõtestavate artiklite seeria, Eero Epner Vikerkaares ilmunud eesti ajalugu puudutavate käsitluste ning Joonas Hellerma kultuurisaate Plekktrumm eestvedamise ning kultuuriväljaannetes ilmunud käsitluste eest.
Õpilastele mõeldud tõlgenduskonkurss "Mihkelsoni lugedes" kutsus gümnaasiumiõpilasi ja nende eesti kirjanduse õpetajaid lugema ja tõlgendama kirjaniku rikkalikku luulepärandit. Augustis korraldas selts ka eesti kirjanduse õpetajatele lähilugemise alase koolituse, et toetada ja julgustada õpetajaid Mihkelsoni luulega tegelema. Konkurss osutus üle ootuste tugevaks ja pupulaarseks. Kokku osales konkursil 57 õpilast viiest erinevast koolist üle Eesti
Konverentsi korraldavad Ene Mihkelsoni Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Tartu Ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse õppetool. Toetavad selts ja Eesti Kultuurkapital.
Ene Mihkelsonile pühendud konverents on avatud kõigile huvilistele. | Ene Mihkelsoni sünniaastapäeva konverentsil räägitakse elust, ajast ja loost | https://kultuur.err.ee/991115/ene-mihkelsoni-sunniaastapaeva-konverentsil-raagitakse-elust-ajast-ja-loost | 18.–19. oktoobrini tähistatakse Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kirjanik Ene Mihkelsoni 75. sünniaastapäeva konverentsi ja intervjuuraamatu ilmumisega. |
Inglaste kapten Harry Kane viis küll omad juba viiendal minutil penaltist juhtima, kuid Jakub Brabec viigistas neli minutit hiljem seisu. Tšehhide võiduvärava sündis 85. minutil, kui Lukas Masopusti söödust skooris Zdenek Ondrasek.
A-alagrupi teises tänases kohtumises mängisid Montenegro ja Bulgaaria 0:0 viiki.
Grupi liidrina jätkab 12 punkti kogunud Inglismaa, mängu enam pidanud Tšehhi on sama punktisummaga teine.
H-alagrupis sai valitsev maailmameister Prantsusmaa raske 1:0 võidu Islandi üle. Võõrsil peetud kohtumise ainsa värava lõi 66. minutil penaltist Olivier Giroud.
Grupi liidrina jätkab 18 punkti kogunud Türgi, kes alistas täna Albaania 1:0. Prantsusmaa on sama punktisummaga teine.
H-grupi kolmandas kohtumises sai Andorra 1:0 võidu Moldova üle.
Teised tulemused:
B-alagrupp
Portugal – Luksemburg 3:0
Ukraina – Leedu 2:0 | Inglismaa jalgpallikoondis kaotas kümneaastase vaheaja järel valikmängu | https://sport.err.ee/991247/inglismaa-jalgpallikoondis-kaotas-kumneaastase-vaheaja-jarel-valikmangu | Jalgpalli EM-valiksarjas sai Inglismaa koondis reedel enda esimese valiksarja kaotuse pärast 2009. aastat, kui võõrsil jäädi Tšehhile alla 1:2. |
Tagandamisjuurdlust läbi viivad kongressi komiteed on andnud välisminister Mike Pompeole korralduse anda üle Ukrainaga seotud dokumendid ja küsitlenud välisministeeriumi ametnikke.
Nende seas on Yovanovitch, kelle Trump väidetavalt varem sel aastal oma ametikohalt lahkuma sundis, sest saadik ei allunud tema nõudmistele survestada Kiievit seoses presidendi poliitilise rivaali Joe Bideniga. | USA kongress kuulas Ukraina endist suursaadikut | https://www.err.ee/991246/usa-kongress-kuulas-ukraina-endist-suursaadikut | USA kongressi komiteed kuulasid reedel Ukraina endise suursaadiku Marie Yovanovitchi ütlusi, edastasid meediakanalid. |
Kohtumise avavärava viskas kolmandal minutil Topi Jaakola (Pelicans), kuid Jarkko Immonen (JYP) viigistas kolmandiku lõpus seisu. Võõrustajate võiduvärava sai teisel kolmandikul kirja Julius Nattinen (JYP).
Liigatabelis on 12 mängust 19 punkti kogunud JYP neljandal kohal. Mängu vähem pidanud liider Tapparal on kirjas 30 punkti. | Rooba koduklubi jätkas võidukalt | https://sport.err.ee/991229/rooba-koduklubi-jatkas-voidukalt | Soome jäähoki meistrivõistlustel teenis hooaja viienda võidu Eesti koondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskylä JYP, kes alistas kodus Pelicansi 2:1. |
"Minu jutuajamiste põhjal minister (Hulusi) Akariga, ei näe ma mingit märki sellest, et nad on valmis lõpetama," lausus Esper pressikonverentsil.
Pentagon märkis varem reedel, et Esper olevat jutuajamises oma kolleegiga jõuliselt julgustanud Türgit peatama pealetungi Süürias, hoiatades, et sel võivad olla Ankarale tõsised tagajärjed.
USA rahandusminister Steven Mnuchin teatas reedel, et riik on valmis kehtestama Türgile märkimisväärsed majandussanktsioonid, mille eesmärk on lõpetada pealetung Süüria kirdeosas.
Mnuchini sõnul on USA vajadusel võimeline peatama Türgi majanduse. President Donald Trump ei ole siiski veel määrust sanktsioonide kohta allkirjastanud.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan ütles enne seda, et riik ei kavatse teiste maade ähvarduste tõttu pealetungist loobuda. | USA kaitseminister: pole mingit märki, et Türgi plaaniks pealetungi peatada | https://www.err.ee/991244/usa-kaitseminister-pole-mingit-marki-et-turgi-plaaniks-pealetungi-peatada | USA kaitseminister Mark Esper ütles reedel, et pole mingit märki selle kohta, nagu kavatseks Türgi peatada oma pealetungi kurdi võitlejate vastu Süüria kirdeosas. |
Gauffil, kes tõuseb uuel nädalal maailma saja parima tennisisti sekka, alistas hollandlanna tund ja 39 minutit kestnud matšis numbritega 7:6 (1), 6:4.
Gauff servis matši jooksul ühe ässa ja tegi ühe topeltvea, Bertensi vastavad numbrid olid seitse ja neli.
Esimest korda maailma edetabeli esikümnesse kuuluva tennisisti alistanud Gauff kohtub poolfinaalis sakslanna Andrea Petkoviciga (WTA 75.). | 15-aastane Gauff alistas Linzis maailma kaheksanda reketi | https://sport.err.ee/991231/15-aastane-gauff-alistas-linzis-maailma-kaheksanda-reketi | Linzi tenniseturniiril sai jätku 15-aastase Coco Gauffi (WTA 110.) suurepärane turniir, kui noor ameeriklanna alistas veerandfinaalis esimese asetusega Kiki Bertensi (WTA 8.). |
Lennufirma teatel tühistatakse kõik 737 MAX-i lennud kuni 6. jaanuarini. Varasema ajakava järgi pidid selle mudeli lennukid jääma maa peale 19. detsembrini.
"Me jätkame regulatiivse protsessi jälgimist ja teeme kiirelt vajalikke kohandusi oma tegevusele ja graafikule, seda meiega reisivate klientide hüvanguks," teatas ettevõte.
Boeing 737 MAX lennukite lennud peatati tänavu märtsis pärast kaht lennukatastroofi, kus hukkus kokku 346 inimest.
Boeing loodab saada heakskiidu lennuki teenistusse naasmiseks käesoleval aastal, kuid firma on rõhutanud, et selle otsuse peavad tegema riiklikud ametivõimud.
USA lennundusamet on märkinud, et see võib juhtuda järk-järgult, kuivõrd eri riikide lennundusametid ei ole küsimuses üksmeelel. | United Airlines lükkas Boeing 737 MAX-i lennud järgmisesse aastasse | https://www.err.ee/991210/united-airlines-lukkas-boeing-737-max-i-lennud-jargmisesse-aastasse | Lennufirma United Airlines teatas reedel, et lükkab Boeing 737 MAX-i plaanitava teenistusse naasmise järgmisesse aastasse. |
Tarvas võitis kohtumise avaveerandi kolme silmaga ja poolajaks suurendati vahe üheksale punktile. Külalised Tallinnast võitsid küll kaks viimast veerandit vastavalt kahe ja kolme punktiga, kuid võõrustajate võitu enam väärata ei suudetud.
Rakverele tõi enim punkte Thomas Hamilton IV, kes viskas 24 silma ja tõi ka üheksa lauapalli. Rain Veidemani kontole kirjutati 20 punkti, neli lauapalli ja seitse korvisöötu, Egert Haller panustas 15 punktiga. Kalevi parimad olid Tanel Sokk ja Michael Buchahan, kes mõlemad tõid 21 punkti. | Rakvere Tarvas alistas kodusaalis Tallinna Kalevi | https://sport.err.ee/991225/rakvere-tarvas-alistas-kodusaalis-tallinna-kalevi | Korvpalli Eesti-Läti liigas teenis Rakvere Tarvas hooaja teise võidu, kui kodupubliku ees alistati Tallinna Kalev/TLÜ meeskond tulemusega 80:76 (20:17, 23:17, 17:19, 20:23). |
Eestis on projekti raames plaanis korraldada 23. mail 2020. aastal toimuv Eesti klubijalgpalli pidupäev keskkonnasõbralikult ja ühtlasi läbi selle juhtida üldsuse tähelepanu keskkonnateemadele. Päeva raames toimuvad üritused näitavad jätkusuutliku lähenemise erinevaid tahke ning pakuvad põnevat kaasalöömise võimalust külastajatele.
"Green Team" liikmena on võimalik kaasa rääkida selles, kuidas Eesti klubijalgpalli pidupäeva säästvalt korraldada. Talveperioodil toimuvad koosolekud, mille tulemusena töötatakse välja konkreetsed tegevused 23. mail 2020 toimuvaks suurürituseks. | Jalgpalli liit otsib rohelise mõtteviisiga vabatahtlikke | https://sport.err.ee/991222/jalgpalli-liit-otsib-rohelise-motteviisiga-vabatahtlikke | Eesti Jalgpalli Liit (EJL) võtab osa üle-euroopalisest projektist PlayGreen, mille eesmärk on jalgpalliürituste jätkusuutlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmine. Kõik vabatahtlikud on oodatud andma projekti oma panust ja astuma "Green Team" liikmeks. |
Kirt pälvis tänavu ka Teemantliiga üldvõidu ning on maailma hooaja edetabeli liider, olles visanud suvel Soomes peetud võistlusel Eesti rekordi 90.61.
Lisaks Kirdile on nominentide hulgas veel 400 m tõkkejooksja Karsten Warholm (Norra), kettaheitja Daniel Stahl (Rootsi), käija Perseus Karlström (Rootsi), mitmevõistleja Niklas Kaul (Saksamaa), 1500 m jooksja Marcin Lewandowski (Poola), 110 m tõkkejooksja Sergei Šubenkov (Venemaa), 800 m jooksja Amel Tuka (Bosnia ja Hertsegoviina) ning vasaraheitja Pawel Fajdek (Poola).
Euroopa aasta parimate kergejõustiklaste valimisel saab oma panuse anda ka rahvas, sest sotsiaalmeedia vahendusel antud hääled moodustavad lõpptulemusest veerandi. Enda valiku tegemiseks tuleb kandidaadi foto märkida Facebookis/Instagramis "meeldivaks" või seda Twitteris retweet 'ida. Hääli saab anda kuni 18. oktoobrini, lõpptulemusele annavad panuse veel alaliidud, Euroopa kergejõustikuliidu eksperdid ja meedia.
Euroopa kergejõustikuauhinnad antakse üle 26. oktoobril Tallinnas peetaval galal, mida kannab otsepildis üle ERR.
Magnus Kirdi poolt hääletamiseks märgi üks või mõlemad postitused "meeldivaks":
View this post on Instagram
Like this photo to vote for Magnus Kirt! Season highlights: ????World javelin silver medallist ????Diamond League champion ????World leader at 90.61m Voting closes at 12:00pm CET on Friday 18 October. #GoldenTracks
A post shared by European Athletics (@europeanathletics) on Oct 11, 2019 at 9:17am PDT | Magnus Kirt kandideerib Euroopa parimaks kergejõustiklaseks, hääle saab anda ka rahvas | https://sport.err.ee/991212/magnus-kirt-kandideerib-euroopa-parimaks-kergejoustiklaseks-haale-saab-anda-ka-rahvas | Euroopa kergejõustikuliit kuulutas välja 2019. aasta parimate meeskergejõustiklaste nominendid, kus teiste seas kandideerib auhinnale ka odaviskes MM-il hõbemedali võitnud Magnus Kirt. |
Laupäeval enda esimese matši pidav Kanepi kohtub esimeses ringis vabapääsmega osaleva venelanna Vlada Kovaliga (WTA 436.). Kovali alistamise korral ootaks Kanepit järgmisena ees kolmanda asetusega venelanna Valentina Ivakhenko ja neljanda asetusega ukrainlanna Angelina Kalinina omavahelise mängu võitja.
Miljoni dollari suuruse auhinnafondiga põhiturniirile pääsemiseks peab Kanepi alistama kolm vastast. | Kanepi sai Moskva turniiri kvalifikatsiooniks esimese asetuse | https://sport.err.ee/991205/kanepi-sai-moskva-turniiri-kvalifikatsiooniks-esimese-asetuse | Kaia Kanepi (WTA 109.) sai 14. oktoobril algava Moskva WTA tenniseturniiri kvalifikatsiooniks esimese asetuse. |
Seitsmel järjestikusel hooajal (2011–2018) MK-sarja üldvõidu pälvinud 31-aastase Fourcade'i eelmine hooaeg ebaõnnestus täielikult, kui tituleeritud prantslane sai kokkuvõttes alles 12. koha ja jäi ka MM-il medalita. Väga tugeva hooaja teinud Böle Fourcade konkurentsi pakkuda ei suutnud, kuid norralane usub, et uus hooaeg saab kahe mehe vahel olema eelmisest tasavägisem.
"Selle põhjal, mida ta on sel suvel näidanud – tema füüsis, tema suhtumine – ma arvan, et ta on valmis võistlustulle naasma," rääkis Bö Norra televisioonile. "Tema mitte kõige parem hooaeg annab talle ilmselt indu juurde."
"Ma usun, et see on pealtvaatajatele ja fännidele hea. Natuke vähem meile, kes me mõlemad vihkame kaotamist, aga ma loodan, et meil saab olema vägev duell."
Bö sõnul jääb ta tõenäoliselt ka mõnedest 2020. aasta alguses peetavatest MK-etappidest eemale, sest ta saab isaks. "Minu jaoks on väga oluline olla seal, kui meie laps sünnib. Need on hetked, millest ma ei taha ilma jääda. Olen veendunud, et naasen veelgi tugevamalt, sest isaks saamine annab mulle veelgi rohkem motivatsiooni."
Laskesuusatamise MK-sarja uue hooaja avaetapp peetakse 30. novembrist 8. detsembrini Rootsis Östersundis. | Bö uue hooaja eel: loodan Fourcade'iga vägevat duelli! | https://sport.err.ee/991201/bo-uue-hooaja-eel-loodan-fourcade-iga-vagevat-duelli | Eelmisel hooajal laskesuusatamise MK-sarjas puhta töö teinud ja MM-il neli kulda võitnud Johannes Thingnes Bö sõnul on prantslane Martin Fourcade taas hea vormis ning norralane loodab seitsmekordse MK-sarja võitjaga uuel hooajal võrdset lahingut. |
Täpsemalt puudutab otsus Trumpi maksu- ja äridokumente, mis on hoiul raamatupidamisfirmas Mazars USA LLP. Sisuliselt tähendab see seda, et maksuandmed jäävad kongressile üle andmata vaid juhul, kui sama kohus oma täiskoosseisus otsust muudab või USA ülemkohus selle otsuse täitmise tõkestab, vahendas Bloomberg.
Apellatsioonikohus ei nõustunud seega presidendi advokaatide seisukohaga, et esindajatekoja järelevalvekomisjonil ei ole seaduslikku põhjust nimetatud informatsiooniga tutvuda.
Samal teemal sai Trump hiljuti ka New Yorgi föderaalkohtus, kuigi seal õnnestus presidendi advokaatidel otsuse täitmine kiire edasikaebamisega peatada.
Nii Trump, ettevõte Trump Organization kui ka presidendi kolm vanemat last on korduvalt keeldunud kongressile oma maksuandmeid tutvustamast. Esindajatekoja demokraatidest rahvasaadikud on veendunud, et maksuandmetega tutvudes on neil võimalik paremini uurida praeguse USA täitevvõimu võimalikke huvide konflikte või muid rikkumisi.
Trump murdis 2016. aasta valimistel pikaaegset tava, mille järgi presidendikandidaadid avalikustavad oma maksuandmed. Seda on teinud enamus presidente alates 1970. aastatest, ehkki seadusega seda ei nõuta.
Mitmed USA analüütikud on teemat kommenteerides märkinud, et Trump pole nii aktiivselt maksuandmete avalikustamise vastu mitte mingit väidetavate finantskuritegude, rahapesu või Venemaa-juurdlusega seotud küsimuste tõttu, nagu paljud demokraatidest kriitikud kahtlustavad, vaid põhjusel, et maksuandmed võivad kinnitada väiteid, et Trump pole kaugeltki nii rikas kui ta ise on mõista andnud. Ehk end aastakümneid eduka suurärimehe ja miljardärina esitlenud president ei pruugi tegelikult miljardär ollagi. | Föderaalkohus käskis Trumpi raamatupidajatel maksuandmed Kongressile anda | https://www.err.ee/991198/foderaalkohus-kaskis-trumpi-raamatupidajatel-maksuandmed-kongressile-anda | Washingtoni föderaalne apellatsioonikohus tegi reedel otsuse, mille kohaselt peavad president Donald Trumpi raamatupidajad andma kongressi esindajatekojale riigipead puudutavad maksudokumendid. |
"Vallavalitsuse tellimusel valminud eksperthinnangu valguses on tegu projekteerimisveaga ja kõigile on ka oma silmaga näha, et see lahendus ei tööta. See tähendab, et peame esitama nõude projekteerija vastu," vahendab Saarte Hääl Leivategija sõnu.
Kuressaare keskväljaku põhiprojekti koostanud Projekt Kuubis OÜ esindaja Merylin Rüütli ütles Kadi raadiole, et tema hinnangul proovitakse uputusprobleem lahenduse otsimise asemel enda kaelast kellegi teise kaela veeretada.
"Need andmed, mis tellija ja kohalikud võrguvaldajad meile andsid, on teised, kui need lähteandmed, mille põhjal on nüüd tehtud see ekspertiis, millega üritatakse väita, et projekt on olnud vigane," sõnas Rüütli.
Kuressaare keskväljak avati pärast poolteist aastat kestnud remonti inimestele ja autodele liiklemiseks septembri alguses toimunud tänavapiknikuga.
Pärast remonti uuenes turg, täiesti muutunud on keskväljak koos purskkaevuga ning tänavad laoti graniitkividest.
Suvel uputas tugev paduvihm mitmel korral keskväljaku ääres asuvat kohvikut. Juulis kinnitasid Saaremaa valla ehitusinsenerid, et kesklinna ehitustööd ei ole uputuste põhjus ja probleem võib-olla selles, et sadeveetorud ei suuda suures koguses vihmavett ära juhtida.
Leivategija kinnitas siis, et insenerid tegelevad probleemi lahendamisega. "Sellega tegelevad hetkel meie insenerid. See ei ole otseselt ehitusest tingitud probleem ja me ei saa täna öelda, et kesklinna ümberehitus on selle tinginud," sõnas abivallavanem juulis.
"Lahendus on kindlasti olemas ja ilmselt tuleb alustada sellest, et need kollektorid, mis viivad sadeveed kesklinnast välja, tuleb välja vahetada või ehitada mõni uuem ja otsem tee ja suurema läbilaskevõimega. See peaks sellele olukorrale leevendust pakkuma," lisas ta. | Vald esitab Kuressaare keskväljaku projekteerija vastu rahalise nõude | https://www.err.ee/991197/vald-esitab-kuressaare-keskvaljaku-projekteerija-vastu-rahalise-noude | Saaremaa vald esitab rahalise nõude Kuressaare keskväljaku projekteerinud OÜ Projekt Kuubis vastu, ütles abivallavanem Jaan Leivategija reedel vallavolikogu istungil. |
Eesti koondise abitreener Vladimir Vassiljev läks esimest korda koondisepausile vastu seisus, kus samaaegselt on ta ka FCI Levadia esindusmeeskonna peatreener. Enne sellele eelnevat viimast liigakohtumist teatas ta, et kahe rolli ühildamiseks on vajalikud plaanid tehtud ning treeningprotsessi viib läbi Mihajlo Trajkovic, keda abistavad kaptenid, vahendab Soccernet.ee.
Täna teatas Gdynia Arka oma kodulehel, et Rogici kõrval võtab abitreeneri rolli sisse Trajkovic, kes osapoolte kokkuleppel on otsustanud Levadiast lahkuda. "Eile me saime teada, et Mihajlo lahkub meie juurest. Praegusel hetkel oleme palunud abi, aga õnneks treenereid meil klubis jagub. Hetkel on abis duubelvõistkonna peatreener Jevgeni Gurtšioglujants ning olemas on ka veel Ain Tammus ja Kaspar Ivask."
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Ajutiselt peatreenerita olev Levadia jäi ilma ka abitreenerist | https://sport.err.ee/991195/ajutiselt-peatreenerita-olev-levadia-jai-ilma-ka-abitreenerist | Neljapäeval Poola kõrgliigaklubi Gdynia Arka peatreeneriks saanud endine FCI Levadia juhendaja Aleksandar Rogic võttis endaga kaasa ka Mihajlo Trajkovici, mis tähendab seda, et ajutiselt peatreenerita olev Levadia jäi ilma ka abitreenerist. |
Kabakovi abistavad Martin Margaritov ja Diyan Valkov. Neljas kohtunik on Stanislav Todorov. Kohtunike vaatlejaks on Christer Fällström (Rootsi) ning mängu delegaat on Metin Kazancioglu (Türgi).
Kabakov on FIFA kategooria kohtunik alates 2013. aastast ning teenindanud muu seas mitmeid Euroopa liiga kohtumisi. Eelmisel aastal oli ta kohtunikuks Rahvuste liiga mängul, kui Austria alistas 1:0 Põhja-Iirimaa. Möödunud aasta detsembrikuus mõistis Kabakov õigust Meistrite liiga alagrupiturniiril, kui vilistas Valencia CF (Hispaania) – Manchester United (Inglismaa) vahelist kohtumist. | Eesti – Saksamaa mängu kohtunikud tulevad Bulgaariast | https://sport.err.ee/991184/eesti-saksamaa-mangu-kohtunikud-tulevad-bulgaariast | Pühapäeva õhtul peetavat Eesti – Saksamaa EM-valikmängu teenindavad Bulgaaria kohtunikud. Mängu peakohtunik on Georgi Kabakov. |
Ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi selgitas Õhtulehele, et kogutud tõendeid hinnates on prokuratuur seisukohal, et Raivo Rättele otsasõit ei toimunud juhuslikult ega olnud õnnetus, vaid süüdistatav nägi auto ees seisnud Raivo Rättet ja sõitis talle tahtlikult otsa.
Juba mullu suvel esitati kahtlustus Kõmmari surmani viinud kuriteos 27-aastasele Karelile, kes sõitis talle oma autoga otsa.
Mullu 19. juulil kell 00.09 sai häirekeskus teate lähedaste vahelisest tülist Tallinnas Nõmme linnaosas Kivi tänaval.
Teates väideti, et Kivi tänaval ründas 48-aastane Rätte 27-aastast Karelit ja oma 40-aastast ekskaasat. Kohale jõudnud politseinikud leidsid sündmuspaigalt avariilise sõiduauto Audi A6, katkise aia ning selle juurest raskelt viga saanud Rätte.
Muusik toimetati küll haiglasse, kuid arstidel ei õnnestunud tema elu päästa.
Järgmisel päeval taotles prokuratuur kohtult Kareli vahistamist, kuid kohus sellega nõus ei olnud, kuna leidis, et too on varem kriminaalkorras karistamata ning tema pakkuminek pole tõenäoline. | Prokuratuur süüdistab muusik Raivo Rättele otsa sõitnud meest tapmises | https://www.err.ee/991183/prokuratuur-suudistab-muusik-raivo-rattele-otsa-soitnud-meest-tapmises | Neljapäeval saatis prokuratuur kohtusse muusik Raivo Rätte ehk Kõmmari surma asjaolude väljaselgitamiseks alustatud kriminaalasja, süüdistades Rättele autoga otsa sõitnud Karelit tapmises. |
Kõigi kohtualuste kaitsjad kinnitasid vaidluste käigus, et prokuratuuri süüdistus on tõendamata ja nende kaitsealused pole kuritegusid toime pannud. Viimase sõna õigust kasutasid kõik protsessi lõpuks kohtu alla jäänud süüdistatavad ehk Kalev Kallo, Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman. Ka nemad kordasid üle juba protsessi ajal kõlama jäänud seisukoha, et pole süüdistuses märgitud tegusid toime pannud.
Möödunud nädala esmaspäeval alanud vaidluste käigus sai esmalt sõna prokurör, kelle nõudel tuleks poliitik Kalev Kallo, ehitusettevõtja Aivar Tuulberg ja ärimees Alexander Kofkin prokuröri arvates reaalselt trellide taha saata, ärimees Vello Kunmanile peaks aga kohus mõistma tingimisi vangistuse.
Prokurör nõudis esmaspäeval alanud kohtuvaidluste käigus Kallole poolteise aasta pikkust vangistust, millest kolm kuud tuleks mehel reaalselt vanglas veeta, ülejäänud karistusaeg aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Kofkinile ja Tuulbergile nõudis süüdistaja kaheaastast vangistust, millest tuleks mehe trellide taga veeta kolm kuud ja ülejäänud karistusaeg kanda tingimisi kaheaastase katseajaga.
Ärimees Vello Kunmanile küsis prokurör üheaastast tingimisi vangistust kaheaastase katseajaga.
Kohus kuulutab otsuse resolutiivosa 14. jaanuaril 2020 kell 9.30.
18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.
Ühtlasi tegi kohus juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei oli avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele. See ka sündis ning Keskerakonnal tuleb tasuda riigi tuludesse 25 000 eurot.
Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.
Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.
Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatuna on kohtu all veel ettevõtjad Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman.
Tallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.
Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.
2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro. | Kohus teeb Savisaare korruptsioonikaasuses otsuse 14. jaanuaril | https://www.err.ee/991178/kohus-teeb-savisaare-korruptsioonikaasuses-otsuse-14-jaanuaril | Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare korruptsioonikaasuses said reedel läbi kohtulikud vaidlused ning kohus kuulutab otsuse resolutiivosa 14. jaanuaril 2020. |
Katseperioodiga alustatakse mõnedes väeosades järgmise aasta algusest, vahendas Yle.
Peastaabi teatel tuleneb projekt osaliselt arvamusküsitlustest, mille kohaselt tunnevad naissoost ajateenijad, et nad jäävad eraldi majutatutena väeosa elust liigselt kõrvale.
Uuringute kohaselt parandaks ühismajutus ka informatsiooni levikut ja võimaldaks kaitseväe ruume tõhusamalt kasutada.
Seetõttu pöörduski kaitseväe peastaap ministeeriumi poole ettepanekuga asuda ühismajutust tuleval aastal katsetama.
Praegu majutatakse Soome kaitseväes mehi ja naisi koos vaid õppustel ja mereväes. | Soome kaitsevägi katsetab meeste ja naiste ühist majutamist | https://www.err.ee/991174/soome-kaitsevagi-katsetab-meeste-ja-naiste-uhist-majutamist | Soome kaitseministeerium teeb ettevalmistusi katsetusprojektiks, mille raames majutatakse kaitseväes ajateenistuses olevaid mehi ja naisi samades ruumides. Nimetatud projektist võtavad ajateenijad osa vabatahtlikult. |
Aprillis prognoosis Saksa valitsus tuleva aasta majanduskasvuks 1,5 protsenti, vahendas Reuters.
Der Spiegeli andmetel jätab valitsus aga samaks prognoosi, et majandus kasvab käesoleval aastal 0,5 protsenti ning riik suudab sellega vältida langusesse minemist.
Ajaleht märgib, et prognoosi võidakse vähesel määral korrigeerida üles- või allapoole enne 17. oktoobrit, mil valitsus oma prognoosid ametlikult avaldab.
Kaks allikat ütlesid Reutersile, et valitsus kärbib 2020. aasta prognoosi märkimisväärselt.
Saksa majandusministeeriumi pressiesindaja ütles, et valitsuse prognoos ei ole veel lõplikult valmis ja seetõttu ta seda veel ei kommenteeri.
Oktoobri alguses kärpisid prognoose Saksamaa juhtivad majandusinstituudid, kelle prognoose kasutab ka valitsus enda hinnangute tegemiseks. Instituutide hinnangul kasvab Saksa majandus sel aastal 0,5 protsenti ja järgmisel aastal 1,1 protsenti. | Leht: Saksa valitsus kärbib tuleva aasta kasvuprognoosi | https://www.err.ee/991170/leht-saksa-valitsus-karbib-tuleva-aasta-kasvuprognoosi | Saksamaa valitsus kärbib 2020. aasta majanduskasvu prognoosi 1,1 protsendini, teatas Saksa ajaleht Der Spiegel. |
Aastatel 2014-2017 Etioopia pealinnas Addis Abebas Euroopa Liidu välisteenistuses töötanud Kaup Lapõnin ütles, et see oli tema jaoks suur üllatus ja ta arvas, et rahupreemia läheb rootslasest kliimaaktivistiline Greta Thunbergile.
"Etioopias elanuna, tema kolleege tundnuna ja tema valitsusega lävinuna on mul selle üle tohutult hea meel," lausus Kaup Lapõnin.
Kaup Lapõnin rääkis, et kui Ahmed ühe partei poolt valitsetud Etioopias peaministriks valiti, siis tuli suure üllatusena, et ta hakkas tegema päris suuri institutsionaalseid reforme, võttis ette majanduslikud reformid, vabastas poliitvangid ja avas mõnel määral meediavabadust. Samuti otsustas ta erastada osaliselt monopoolsed ettevõtted nagu Etioopia telekom, Ethiopian Airlines.
"Etioopia on olnud tegelikult diktatuuririik ja kui mina seal oma perega aastatel 2014-2017 elasin, siis meenutas see riik mulle väga Nõukogude Liitu," lausus Kaup Lapõnin.
"Need inimesed, kes Etioopias täna poliitilist olukorda jälgivad, ütlevad, et võib-olla ei ole need reformid veel päriselt inimesteni jõudnud. Igasugune demokratiseerimine, mida ta püüab teha, toob mõnevõrra kaasa ka stabiilsuse vähenemist ja ka kuritegevuse tõusu," märkis ta.
Kaup Lapõnin ütles, et Etioopia on Ida-Aafrika julgeolekugarant nii eurooplastele kui ka Ameerika Ühendriikidele, sest naabruses asuvad konfliktiriigid nagu Somaalia ja Lõuna-Sudaan.
"Ma arvan, et ta on selle ära teeninud oma kolme väga suure edusammu eest. Selle Etioopia ja Eritrea vahelise üle 20 aasta kestnud vaenutegevuse lõpetamisel. Viimastel aastatel enam sõjategevust ei olnud, inimesed ei saanud lihtsalt üle piiri. Teine asi, mille eest talle see preemia omistati, oli tema roll hiljuti Sudaanis toimunud riigipöörde rahuläbirääkimistel ja uue Sudaani peaministri ametisse saamisel. Ja kolmas põhjus, miks ta rahupreemia sai olid siseriiklikud reformid," sõnas Kaup Lapõnin.
"Mul on väga hea meel, et rahupreemia läheb Aafrikasse, kus konfliktide lahendamisel toimuvad positiivsed pöörded," ütles ta veel.
Kaup-Lapõnini sõnul ei ole Nobeli rahupreemia andmisel Abiy Ahmedile tegemist avansiga. "Loodame, et ta suudab siseriiklikult selle ääretult suure, üle 100 miljoni inimesega riigi demokraatiale pöörata.
Ta lisas, et Ahmed on ka Eesti sõber, sest endise IT-ministrina tegi just tema ettepaneku praegusele IT-ministrile sõlmida Eestiga vastastikuse abistamise kokkulepe, mis on praeguseks ka peaaegu kokku lepitud. | Aafrika ekspert: loodame, et Ahmed suudab Etioopia demokraatiale pöörata | https://www.err.ee/991173/aafrika-ekspert-loodame-et-ahmed-suudab-etioopia-demokraatiale-poorata | Etioopias elanud ja töötanud endine diplomaat Karin Kaup Lapõnin ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et rõõmustab Nobeli rahupreemia Etioopia peaministrile Abiy Ahmedile andmise üle. |
Eesti võistkondadest osalevad tänavu Balti riikide ühisturniiril eelmise hooaja finalist Tartu Ülikool/Bigbank, eelmise hooaja neljas TalTech/Tradehouse ja Audentese SG/Noortekoondis. Lisaks kolmele Eesti naiskonnale hakkavad esikohta püüdma kolm Leedu ja kolm Läti klubi, vahendab volley.ee.
Avanädalavahetusel on kavas seitse vastasseisu, millest neli peetakse Eestis. Laupäeval kell 17 kohtub Audentese SG/Noortekoondis kodusaalis eelmise hooaja 8. naiskonna TK Aušrinega ja TalTech/Tradehouse kell 18 Läti naiskonna VK miLATssiga, kelle näol on tegemist möödunud hooaja 7. võistkonnaga. Tartu Ülikool/Bigbank avab hooaja Lätis kohaliku Riia Võrkpallikooli (eelmise hooaja 3.) vastu.
Pühapäeval kell 12 on kodusaalis mängiva Audentese SG/Noortekoondise vastaseks VK miLATss ja TalTech/Tradehouse`il kell 15.30 Aušrine. Tartlannad kohtuvad Lätis Jelgava/LLU-ga. | Naiste Balti liigas osaleb tänavu kolm Eesti võistkonda | https://sport.err.ee/991168/naiste-balti-liigas-osaleb-tanavu-kolm-eesti-voistkonda | Laupäeval stardib naiste võrkpalli Balti liiga uus hooaeg, mille osalevate klubide koguarv on võrreldes eelmise aastaga tõusnud kaheksalt üheksale. |
Mainekate sarjade DVV Trofee ja Superprestige'i korraldajad andsid teada, et sarja kokkuvõttes saavad mehed ja naised sama suure summa. DVV Trofee üldarvestuses esikolmikusse jõudnud ratturid teenivad vastavalt 25 000, 15 000 ja 10 000 eurot. Superprestige'i summad on märksa suuremad: 30 000, 18 000 ja 10 000 eurot, kirjutab Spordipartner.ee.
Superprestige'i auhinnafond on 73 000, DVV Trofeel aga 70 000 eurot.
Equal prize money this season in the overall ranking of the @DVVtrofee and @SuperprestigeCX! pic.twitter.com/ibjTrZNZ6N
— Cyclocross24.com (@cyclocross24) October 10, 2019 | Cyclo-crossi sarjad kohtlevad mehi ja naisi võrdselt | https://sport.err.ee/991156/cyclo-crossi-sarjad-kohtlevad-mehi-ja-naisi-vordselt | Võrdõiguslikusele on järjest rohkem hakatud tähelepanu pöörama ka rattamaailmas. Mitmete maanteevõistluste korraldajad on võrdsustanud meeste ja naiste auhinnarahad. Nüüd on järg jõudnud ka cyclo-crossi kätte. |
Teist kohta jagavad peaminister Antti Rinne juhitud Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP) ja opositsiooniline Koonderakond (Kokoomus) 17,2 protsendiga. Suurim muudatus puudutab SDP reitingut, mis on juunist alanud kasvanud ühe protsendipunkti võrra. Koonderakonna toetus on jäänud samale tasemele.
Järgnevad 13,2 toetusprotsendiga Rohelised, nende poolehoid on 0,4 protsendipunkti langenud.
Keskerakonda toetas nüüd 12,5 protsenti vastanuist, mis on juuniga võrreldes 0,5 protsendipunkti madalam näitaja.
Vasakliidu reiting oli 7,7 protsenti, Rootsi Rahvaparteil 4,2, kristlikel demokraatidel 3,2 ja Liikumisel Nyt 1,6 protsenti.
Küsitluse viis läbi uuringufirma Tietoykkönen. Inimesi küsitleti 17. septembrist kuni 8. oktoobrini. 1500 küsitletust avaldas oma erakondliku eelistuse üle 1200. Küsitluse veamarginaal on 2,5 protsendipunkti. | Põlissoomlased on endiselt Soome populaarseim erakond | https://www.err.ee/991155/polissoomlased-on-endiselt-soome-populaarseim-erakond | Põlissoomlased on endiselt Soome populaarseim erakond, neid toetab 20,4 protsenti valijaist ehk 03,3 protsenti rohkem kui juunis, selgus neljapäeval Alma-Media arvamusuuringust. |
Milline riik oli kõige põnevam ja miks?
Kuna seekord oli riike võrreldes eelmiste kordadega terve plejaad, aga aega ainult veidi rohkem, siis katsusime inimvõimete piiril igast riigist maksimumi võtta. Kui lugeda Vene föderatsioonis läbi sõidetud vabariigid ka eraldi riikideks, siis kokku tuli riike 11, tagasiteel veel Poola, Leedu ja Läti ka juurde.
Seekord oli minu jaoks kõige ägedam kogemus Dagestan. Kõik Kaukasuse piirkonna rahvad on väga külalislahked, aga Dagestanis meid vastu võtnud inimesed olid eriti soojad ja südamlikud. Inimesed võtsid ennast kolmeks päevaks vabaks, et näidata võhivõõrastele oma maad ja neid kostitada. Kui paljud eestlased selleks võiks valmis olla?
Jalutuskäik koos üleelanutega Dagestani sõja jälgedes. Kurkli mägiküla oma arhailiste ja ägedate kivimajadega. Venemaa vanim mošee ja pilt islamikultuurist sai üleüldse palju selgemaks. Dagestani mäed…
Me oleme nüüd kunakid. Vaadake saadet ja saate teada mida see tähendab.
Millised on teie eelseisval hooajal toimunud reisi kogemused, mis teid üllatasid?
Huh, kogemusi tuli rohkem, kui kanda jõuab. 95 protsendi ulatuses on kogemused positiivsed. Kuigi olin keskkoolis enda arvates geograafias väga tubli, siis ikkagi üllatas Kalmõkkia asukoht maailmakaardil, seda küll juba reisi ettevalmistamise faasis.
Olin kogu aeg veendumusel, et Kalmõkkia asub kuskil seal Kasahstani ja Venemaa piirialadel, aga võta näpust. Vabandust, õpetaja Anu!
Seoses Kalmõkkiaga sai selgeks, mida on mõeldud terminiga "ääretud stepid". Esimene hammami kogemus. Venemaa ja Türgi uskumatult head ning Bulgaaria ja Moldova mitte nii head teed. Bakuu ja Tbilisi. Kalmõkkia pealinnas Elistas asuv Euroopa budistlik tempel. Ei hakka lahti seletama, saatest näeb...
Negatiivses mõttes üllatas piiriületustele kulunud aeg, mida tuli kokku ligi ööpäev. Tabeli tipus on aserite piirivalve. Ses mõttes on Euroopa piires ringiliikumine lust ja lillepidu. Veidi ajas närvi ka Kalmõkkia politsei altkäemaksuhimu. Kalmõkkia on ilmselt ainus (või üks väheseid) Venemaa osi, kus veel politsei altkäemaksu julgeb küsida.
Kust tuli idee külastada just seda piirkonda?
Algselt oli meil plaan sõita ümber Kaspia mere, aga kui kuu aega enne starti keeldus Turkmenistan meile viisasid andmast ning nädal enne starti ei olnud Iraani saatkonnast veel kippu ega kõppu viisade kohta. Seetõttu olime sunnitud kiirelt plaanid ümber tegema. Kuna esimene pool reisist kuni Bakuuni oli paigas, siis selle asemel, et otse sõita, keerasime Bakuust lihtsalt paremale. Nii lihtne see ongi.
Meil on sõitude jaoks alati olnud kindlad kriteeriumid, mille järgi otsustame. Ennekõike peab plaan kõigile sobima, aga ka see, et see sõit on ettenähtud aja jooksul tehtav. Siis tundus olevat, aga praegu on selge, et umbes nädal jäi ikka puudu. Kuna teele jäi palju riike, kus enamus enne käinud ei olnud, siis oli otsus suhteliselt lihtne tulema.
Kes olid sinuga reisil kaasas?
Meie seltskonna tuumik on alates Kuuba sõidust olnud üsna monoliitne. Seekord oli meid läbi aegade kõige rohkem ehk 3 autot ja 9 inimest. Osad liitusid tee peal, sest ligi kuu aega vabaks võtta on tänasel päeval paljudele keeruline. Isegi lasin alguses olude sunnil luuslanki ja liitusin sõidu kolmandal päeval Volgogradis.
Tallinnast alustasid sõitu Toomas "Pannal" Pannal, Rene "Renku" Riis, Priit "Järvekas" Järve, Indrek "Ints" Kikas ja Andrus "Saarlane" Kuusk. Mina siis liitusin Volgogradist. Bakuust tulid juurde Ranno Pajuri ja Sten Argos ning Kutaisist Mart Mere.
Kui palju ettevalmistusi see reis nõudis?
Ettevalmistus on reisi õnnestumise alustala. Kui sul on sõbrad ees, siis riik avaneb lihtsalt. Näed ja kuuled asju, millest muidu mööda kulged. Ka eelnev lugemine ja uurimine tuleb kõvasti kasuks.
Tehnilises mõttes oli suhteliselt lihtne. Vaja oli ainult Venemaa ja Aserbaidžaani viisat, autot, toredaid kaaslasi ja aega. Seda viimast on alati vähe...
Kaua te reisil olite ja kuidas teie lähedased sellesse suhtuvad?
Seekordne sõit oli kõigist eelmistest pikem - kolm ja pool nädalat. Eks nende reiside sättimine ja planeerimine nii, et kodused ei kannataks, on omaette teema.
Reisil olles ei tee ma kunagi:
Ma ei sea isiklikke huvisid kõrgemale ühiskondlikest. Ma ei saa seda öelda, et ma ei ole seda kunagi teinud. Võib olla on nii juhtunud, aga siis on see kas erandjuhus või pahaaimamatu õnnetus. Ma pooldan demokraatiat, aga mingitel hetkedel on reisil oluline rakendada vähemusdemokraatiat.
Inspireeriv koht jalutamiseks on:
Koduhoov ja maakodu jõekallas on väga inspireerivad. Kodust väljaspool äkki Islandi keskmaa ehk highland oma ebamaisusega.
Ma hakkasin "päriselt" reisima, kui:
vanematega viie-aastaselt Krimmis automatkal käisin. Suurt midagi ei mäleta, aga oli päris reis. Esimene iseseisev sõit aga toimus ilmselt 2000. aasta augustis Koola poolsaarele. Samal ajal käis teiselpool poolsaart Barentsi meres allveelaev Kursk päästeoperatsioon.
Kõige muljetavaldavam vaade, mida ma mäletan, on:
Ma arvan, et see võis olla Baikali järvel, kui sõitsime paksus piimas. Paarsada meetrit enne kallast udu järsku hajus ja meile avanes püstloodis päikeses särav kalju. Siis hakkas peas ümisema Vangelise lugu "Conquest of Paradise", mis samanimelise, Kolumbusest rääkiva filmi heliribal. Praegugi tuleb pilt selgelt silme ette, kui seda lugu kuulen. Eks neid on kümneid veel, aga see tuli esimesena meelde. Ju siis see on see õige.
Kodust eemal olles olen:
Kindlasti ei ole ma kurb. Olen tähelepanelik ja kasutan talupoja mõistust. Eemal olles suhtlen ikka kodustega, aga mitte nii tihedalt, kui võiks.
Kui mul oleks võimalik anda nimi mõnele mäele, siis see oleks:
Universumi kõige kõrgemale mäele paneks nimeks Eesti.
Reisides söön:
Söön kõike, mida kohalik kultuur pakub. Toidukultuur on oluline osa kogemusest, mida me saame sellest riigist. Tihtipeale aga tuleb võtta seda, mida bensiinijaamast või külapoest saab, ning see tuima näoga lihtsalt alla kugistada.
Mulle ei meeldi turistid, kes:
Kõik turistid, kes suhtuvad kohalikesse elanikesse, nende kultuuri ja tõekspidamistesse üleolevalt või halvustavalt, võiksid peeglisse vaadata ja esitada endale küsimuse - miks ma siin üldse olen ja kes ma selline olen.
Ma kannan alati reisil endaga kaasas:
Alati on mul kaasas dokument ja rahakott. Mingit talismani mul ei ole. Matkal on kaasas alati nuga ja tuli.
Armastan autoga reisida, sest:
Tegelikult mulle meeldib samavõrra ka jalgsi või suuskadel liikuda. Või kanuuga siseveekogudel. Suur vesi tekitab minus aukartust, aga saan hakkama.
Autoga reisimine on neist muidugi kõige mugavam. Esimese kahe päevaga loksuvad asjad oma kohtadele ja siis ta ongi sinu ratastel kodu. Liikuv tükike kodumaad. Auto annab vabaduse teha spontaanseid otsuseid. | Lemo uuest reisisarjast "Eesti lipp Mustale merele": kogemusi tuli rohkem, kui kanda jõuab | https://menu.err.ee/991153/lemo-uuest-reisisarjast-eesti-lipp-mustale-merele-kogemusi-tuli-rohkem-kui-kanda-jouab | 12. oktoobril alustab ETV2 eetris uus reisisaade "Eesti lipp Mustale merel", mis viib reisihuvilised uute kogemuste jahile. Lipukandjad valisid teekonna, mis läheb läbi Venemaa, Kalmõkkia, Tšetšeenia, Dagestani, Aserbaidžaani ja Georgia. Sealt edasi tegid nad ka tiiru mööda Musta mere kallast, põigates läbi Türgi, Bulgaaria, Rumeenia, Moldova ja Ukraina. Värsket saatesarja tutvustab Laur-Leho Kaljumets. |
"Snackable AI teeb põhimõtteliselt helil põhineva sisu otsitavaks. Nii nagu me oleme harjunud kasutama Google'is sõnal ja pildil baseeruvat informatsiooni, siis Snackable missiooniks on teha audiosisu inimkonnale paremini otsitavaks," rääkis Joller Vikerraadio saates "Huvitaja".
Inimkond asub aina enam helilist sisu tarbima, olgu see siis podcastide, audioraamatute, raadiosaadete, Youtube'i videoblogide või personaalsete helisalvestuste kaudu. Nutiassistendid, nagu Alexa, Siri või Google Assistant vähendavad vajadust vaadata ekraanile ja suurendavad kuulamise osatähtsust. See muudabki oluliseks ka vajaduse luua süsteem, mis oleks võimeline miljarditest tundidest audiomaterjalist välja otsima kasutaja soovitud sisu.
Helilõigu kuulamisel saab inimene osaks nii kõnelejate tunnetest kui ka salvestusel valitsenud õhkkonnast. "Martin Luther King'il oli kuulus kõne, kus ta rääkis oma unelmast. Kogu tema hääl, intonatsioon ja inimeste mass, kogu see tagapõhi annab edasi emotsiooni. Kui seda lihtsalt tuimemalt raamatust loed, ei anna ta edasi emotsionaalset siduvust selle inimese, sündmuse või selle kõne olulisusega," rääkis Joller.
Snackable AI-l on ka teine pool. Otsitud materjalist koostatakse uus helilõik, kuhu koondatakse kasutajale välja otsitud helisisu kompaktse kokkuvõttena. Olukorras, kus inimene ekraani vaadata ei taha või ei saa, tuleb otsingule saadav vastus esitada loogilisena nii, et kuulaja saab aru, millise helilõigu ja milliste rääkijatega on tegu. Selleks peab tehisintellekt eelnevalt aru saama nii sellest, millise saatega on tegu ning kes selles kõnelevad. Näiteks, kui kõnelejaid on kaks, on tegemist tõenäoliselt intervjuuga.
Praegu keskendub Snackable enam professionaalselt loodud helile, ehk hea kvaliteediga müravabas helistuudios salvestatud sisule, millest on arvutil lihtsam tehisintellektile arusaadavat materjali luua.
Snackable AI ei ole Jolleri jaoks esimene helimaailmas tegutsev iduettevõte. "Snackable asutamine oli seotud minu eelmise firmaga, mis oli proaktiivne assistent nimega Scarlet. See oli nutisekretär, kes pööras kogu inimese ja masina vahelise suhtluse peapeale. Kui masin on tark, miks sunnib ta mind siis küsimusi esitama. Ta peaks ise aru saama minust, minu graafikust, huvidest ja vajadustest ning minule õigel ajal vastuseid andma," rääkis Joller. Mobiiliäpp Scarlet näitas, et inimesi köitis just info lühidus, konkreetsus ning personaalsus. "Kui me läksime meediafirmade juurde, et uurida, kus sellist sisu veel on, mida rakenduse ümber luua, siis me nägime, et helimaailm on viimane must kast. Kus andmeid helide ümber on väga vähe, võib-olla on sul pealkiri, võib-olla mingit muud infot veel, aga tegelikult sa selle heli sisse ei näe," kirjeldas Joller.
"Tulemas on audioaastad. Kõnel baseeruvad rakendused on väga kiiresti kasvamas ja meil on väga võimas potentsiaal viia inimesteni õige sisu õiges kontekstis läbi nende rakenduste," rääkis Joller, kes tänu hiljutisele suurinvesteeringule, mille firma pälvis, plaanib Eestis peagi laieneda ning asuda kõnest aru saavat tehisintellekti arendama just Eestis.
Ta lisas, et ettevõte tahab just Eestis võtta tööle veel heal tasemel masinõppe- ning keeletöötluse spetsialiste ja ka tarkvara arendajaid. | "Huvitaja": Tulevikus võib Google osata otsida vastuseid ka helilõikudest | https://www.err.ee/991150/huvitaja-tulevikus-voib-google-osata-otsida-vastuseid-ka-heliloikudest | Helipõhist otsingusüsteemi loova iduettevõtte Snackable AI looja Mari Joller leiab, et helide maailm ning audiosisu muutuvad iga päev aina olulisemaks. |
Maailma kaheksas reket Bertens (WTA 8.) kaotas Alison van Uytvanckile (WTA 44.) avaseti 4:6, kuid võitis järgmised 6:3, 6:3. Veerandfinaalis läheb ta vastamisi 15-aastase Coco Cauffiga, kes sai loobumisvõidu ukrainlannalt Katerina Kozlovalt (WTA 83.).
Kristina Mladenovic (WTA 46.) saatis aga kohvreid pakkima neljanda asetusega Donna Vekici (WTA 21.), kes alistus tulemusega 6:3, 1:6, 2:6. Veerandfinaalis kohtub ta Jekaterina Aleksandrovaga (WTA 35.), kes võitis 1/8-finaalis sakslannat Laura Siegemundi (WTA 85.) tulemusega 7:6 (1), 2:6, 6:4.
Veerandfinaali jõudis ka lätlanna Jelena Ostapenko (WTA 72.), kes mängib poolfinaali pääsemise eest Elena Rubakinaga (WTA 43.). Viimases veerandfinaalis lähevad vastamisi Viktoria Kuzmova (WTA 53.) ja Andrea Petkovic (WTA 75.) | Kõrgeima asetusega Bertens kohtub Linzi turniiril 15-aastase Gauffiga | https://sport.err.ee/991147/korgeima-asetusega-bertens-kohtub-linzi-turniiril-15-aastase-gauffiga | Linzi tenniseturniiril kõrgeimat asetust omav Kiki Bertens tuli välja 0:1 kaotusseisust ning jõudis veerandfinaali, kus kohtub 15-aastase Coco Gauffiga (WTA 110.). |
Prokuratuur algatas septembri alguses Navalnõi ja veel seitsme opositsioonipoliitiku suhtes menetluse seoses sanktsioneerimata meeleavalduste korraldamisega 27. juulil ja 3. augustil. Sellest tulenevalt nõuab Vene riik Navalnõilt viis miljonit rubla, mis kulus nende meeleavalduste ajal politsei kohaloleku tagamiseks, vahendas Meduza.
Prokurörid nõudsid juba 9. septembril, et kõigi kostjate vara kohtumenetluse ajaks arestitaks, kuid tookord kohus sellele taotlusele vastu ei tulnud.
Pärast selle suve meeleavaldusi Moskvas on mitmed riigiasutused ja firmad esitanud kohtuhagisid protesteüritusi korraldanud opositsiooniliidrite vastu. Praeguseks on Moskva kohtud mõistnud hagejate kasuks välja rohkem kui 4,9 miljonit rubla.
Navalnõi nentis sotsiaalmeedias, et korteri näol on hetkel tegu ainsa temale kuuluva varaga.
Vene võimud on sel aastal astunud Navalnõi vastu erinevaid samme - lisaks sagedastele kinnipidamistele on tema korruptsioonivastase fondi vastu alustatud kriminaalmenetlust väidetava raha pesu asjus ning organisatsioon on kuulutatud ka välisagendiks. | Moskva prokuratuur tahab kohtult Navalnõi korteri arestimist | https://www.err.ee/991145/moskva-prokuratuur-tahab-kohtult-navalnoi-korteri-arestimist | Moskva prokuratuur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt tuleks opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõile kuuluv korter arestida. Taotlust põhjendab prokuratuur opositsioonipoliitiku suhtes alustatud kohtuasjaga. |
Arro ütles ERR-ile, et esialgu on Regula valvel, ent kui koormus peaks suurenema, siis läheb ta liinile.
Arro prognoosis, et suurem koormus ja järjekorrad ootavad ees pühapäeval. Siis on Regula reisid juba graafikusse pandud.
Ta märkis, et Tõllu ja Pireti reisid toimuvad iga 35 minuti tagant ning pühapäeval teeb nende väljumiste vahel reise ka Regula.
"Nendele reisijatele, kellel e-piletit ei ole, võime me rahustuseks öelda, et kindlasti me veame kõik soovijad üle," kinnitas Arro.
Politsei saab abijõudu mandrilt ja Hiiumaalt
Kuressaare politseijaoskonna patrullitalituse juht Matis Sikk ütles ERR-ile, et nädalavahetuses on kaasatud ka abijõude mandrilt ning Hiiumaalt.
Siku sõnul on plaanis ka alkoreidid. "Jaa. Reidid käivad ikka selle asjaga kaasas. Kui me varasemate aastate statistikat vaatame, siis oleme kätte saanud napsutanud juhte ca 20 või rohkem erinevatel aastatel. Sel aastal tuleb neid reide samamoodi teha ja liikluses kord majas hoida, teistmoodi ei saa," ütles Sikk.
"Liikluskoormus on kindlasti see, mis tunduvalt kasvab ja kui koormus kasvab, siis see võib kaasa tuua erinevaid intsidente liikluses. Kuigi kõige suurem ohuallikas on liikluses kindlasti joobes juhid," lisas ta.
Sikk andis ka mõned soovitused, mida Saaremaa ralli külastajad järgida võiks. "Tasuks oma liikumistrejektoor läbi mõelda, olla teiste liiklejate suhtes viisakas, hoida pikivahet jne. Katsete ümbruses on kindlasti parkimise teema, selles osas tasub usaldada korraldajaid ja turvafirmat G4S. Tasub kindlasti aega varuda. Kui aega napiks jääb, siis hakkame ju kiirustama ja kiirustades tekivad vead. Kui aega on piisavalt, jõuab rahulikult mõelda ja vaadata," ütles Sikk.
Sikk ütles, et kuigi suuremad massid ei ole veel võib-olla kohale jõudnud, on tänavu seni olnud õhkkond üsna rahulik.
52. Saaremaa ralli start antakse reedel 11.oktoobril, algusega 17.00 Auriga keskuse parklas. | Saaremaa ralli toob Virtsu-Kuivastu liinile ka Regula | https://www.err.ee/991135/saaremaa-ralli-toob-virtsu-kuivastu-liinile-ka-regula | Sel nädalavahetusel on parvlaevade Tõllu ja Pireti kõrval on valmis kolmanda laevaga liinile tulema ka Regula, mille pardal on juba valmisolekus parvlaeva meeskond, ütles TS Laevade pressiesindaja Sirle Arro. |
"Me oleme tõsiselt mures seoses Türgi sõjaväeoperatsioonidega Süüria kirdeosas," teatasid pärast erakorralist kohtumist ühisavalduses Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia ja Poola.
"Kutsume Türgi võime üles pealetungi peatama," lisati teadaandes.
Türgi alustas kolmapäeval pealetungi Põhja-Süürias tegutsevatele kurdi üksustele ning plaanib luua seal piirist 30 kilomeetri sügavuse puhverala, kuhu tahab saata umbes miljon Türgis elavat Süüria päritolu põgenikku.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres väljendas neljapäeval Türgi vägede pealetungiga Süürias sügavat muret.
"Ma tahan väljendada sügavat muret olukorra pingestumisega seoses, kui me oleme tunnistajaks vägivalla hoogustumisele Süüria idaosas," ütles Guterres pressikonverentsilm Kopenhaagenis.
Eesti saab ÜRO julgeolekunõukogu mittealalisteks liikmeks 2020. aasta algusest.
ÜRO julgeolekunõukogu kaalub Türgi ärgitamist diplomaatiale kurdidega
ÜRO julgeolekunõukogu kaalub USA koostatud teksti, milles ärgitatakse Põhja-Süürias pealetungil Türgit naasma diplomaatia teele, ütlesid diplomaatidest allikad neljapäeval.
Riigid kaaluvad teksti pärast erakorralist kohtumist neljapäeval. Seal ei suutnud nõukogu viis Euroopa liiget veenda ülejäänud kümmet liiget nõustuma resolutsiooniga, kus nõuti Türgil sõjaoperatsiooni peatamist.
Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Belgia ja Poola jäid oma resolutsiooniga üksi. USA teatas oma avalduses, et ei toeta Türgi operatsiooni.
Diplomaatide sõnul takistas julgeolekunõukogus ühisrinde saavutamist enim Venemaa.
Vene suursaadik ÜRO-s Vassili Nebenzia ütles: "Kui julgeolekunõukogust tuleb mingigi produkt, siis peab see arvestama teisi Süüria kriisi tahke, mitte ainult Türgi operatsiooni."
"See peaks rääkima seadusvastasest sõjalisest kohalolekust selles riigis," lausus ta viitega USA-le, Prantsusmaale ja Suurbritanniale.
Washingtoni pakutud tekstis räägitakse suurest murest olukorra pärast, kuid pealetungi lõpetamist ei nõuta. Dokumendis palutakse Ankaral kasutada oma eesmärkide saavutamiseks diplomaatilisi, mitte sõjalisi kanaleid.
Lisaks ärgitatakse kaitsma tsiviilisikuid ning rõhutatakse, et põgenike tagasisaatmine peab põhinema vabatahtlikkusel.
Teksti kommenteeritakse Eesti aja järgi kuni reede kella 17-ni. Seejärel dokumendist kas loobutakse või liigutakse edasi heakskiitmise poole, ütlesid diplomaadid. | ÜRO julgeolekunõukogu Euroopa riigid nõudsid Türgi pealetungi peatamist | https://www.err.ee/990977/uro-julgeolekunoukogu-euroopa-riigid-noudsid-turgi-pealetungi-peatamist | ÜRO julgeolekunõukogu Euroopa riigid nõudsid neljapäeval Türgi pealetungi peatamist Süürias. |
Eesti suurima spordisündmuse korraldajad on tuleval aastal esmakordselt pannud erinevatele distantsidele registreerimise piirarvud. Eesti osavõturohkeimal rahvusvahelisel spordisündmusel osales tänavu kokku 21 494 jooksjat 65 riigist. Järgmiseks aastaks on osalejate huvi tõenäoliselt suurem, sest Tallinna Maraton kandideerib 2020. aastal esmakordselt Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu IAAF pronks tasemega võistluseks nii maratonide kui poolmaratonide arvestuses.
Perspektiiv on jõuda hiljemalt 2025. aastaks kõrgeima tasemega rahvusvaheliste jooksude hulka, mis on tulevikus üheks paremaks võimaluseks Eesti jooksjate pääsemisel tiitlivõistlustele. Kui Tallinna Maratonile IAAF-i poolt vastav korraldustase omistatakse, siis võib oodata nii Eesti kui välismaa jooksusõprade huvi olulist kasvu, mis võib osavõtjate arvu viia kahekümne viie tuhandeni.
Korraldajad on suursündmuse paremaks planeerimiseks ja ettevalmistamiseks pannud esmakordselt paika erinevatele distantsidele registreerimise piirarvud. Eesti suurima osalusega spordisündmusele saab 2020. aastal registreerida maratonidistantsil neli tuhat, poolmaratonil viis tuhat ja 10 km Sügisjooksul kaksteist tuhat jooksjat ning liikumisharrastajat.
Seoses eeldatava suureneva huvi ja IAAF-i tasemel jooksudele kehtivate reeglitega muudetakse ka võistluste programmi selliselt, et jooksudistantsid ei kattuks ajaliselt omavahel. Samuti on plaanis stardikorralduse uuendamine, et tagada korraga võimalikult paljudele jooksjatele algusest peale võimalus omas planeeritud tempos liikumiseks.
Tipptasemel jooksjaid ja tuhandeid harrastajaid kaasava Tallinna maratoni ja Sügisjooksu 2020. aasta kolmepäevane programm algab reedel 11. septembril viiekilomeetrise Nike noortejooksuga, jätkub laupäeval 12. septembril 21,1 kilomeetri pikkuse poolmaratoni ning 10 km Sügisjooksuga ja lõpeb pühapäeval 13. septembril klassikalise maratonijooksu (42,2 km) ning lastejooksudega. | Algas registreerimine Tallinna maratonile ja Sügisjooksule | https://sport.err.ee/991136/algas-registreerimine-tallinna-maratonile-ja-sugisjooksule | Reedel algas registreerimine 11.-13. septembril 2020. aastal toimuvale Tallinna maratonile ja Sügisjooksule. |
Viimastel päevadel on Ahtri ristmikul käinud agar ehitustegevus, mille eesmärk oli lõpetada võimakult kiiresti asfalteerimistööd, ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet. Tänu sellele võib juba esmaspäevast sõita otse Jõe tänavalt Ahtri tänavale ja vastupidises suunas. Samuti saab hakata sõitma Jõe ja Ahtri tänavalt otse Lootsi tänavale ning pääseda ka sadamast Lootsi tänava ja Jõe tänava kaudu otse Pronksi tänavale.
Suletuks jääb veel ligipääs Reidi teed pidi Tuukri tänavale ja Tuukri tänavalt Reidi teele. Samuti ei pääse veel Ahtri ristmikult ehitatavale Reidi teele.
Kesklinna valitsus palub kõigil liiklejail jälgida ajutisi liikluskorraldusvahendeid ja olla väga tähelepanelik Reidi tee ehitustööde piirkonnas. | Esmaspäeval avatakse Tallinnas liiklusele suurem osa Ahtri ristmikust | https://www.err.ee/991127/esmaspaeval-avatakse-tallinnas-liiklusele-suurem-osa-ahtri-ristmikust | Tallinna kesklinnas avatakse esmaspäeva, 14. oktoobri hommikul liikluseks suurem osa Ahtri ristmikust. |
Jaapani kuu filmiõhtute eriprogrammi avas 9. oktoobril film "Öö, mil ujusin", mis jälgis 6-aastase poisi unenäolisi uitamisi Jaapani lumisel maastikul. Järgmisena on kavas tragikomöödia "Jaapani tüdrukud ei sure iial", mida näeb Elektriteatris 16. oktoobril kell 20:45 ning kinos Artis 22. oktoobril kell 19:00.
Menukirjanik Yamauchi Mariko romaani põhjal valminud film vaatleb kaasaegse naise rolli ühiskonnas. Film valmis 2016. aastal režissöör Matsui Daigo käe all. "See on eredate värvide ja kõrge energiaga linateos, mis ühendab endas pop-kunsti jooni, ühiskondlikku kriitikat, olles samaaegselt liigutav palve kõigi kaduma läinud tüdrukute hingede nimel," kirjeldas Variety filmiajakirjanik Jessica King.
Mässumeelsus ühiskonnas toimuva vastu paistab olevat uute jaapani filmide läbiv joon. "Vastuhakk iganenud soorollide, ühiskondlike tabude suhtes ning seksuaalsuse avastamine on Jaapani kultuuris üha aktuaalsem," leidis Elektriteatri üks eestvedajatest Mihkel Salk.
Lisaks tulevad eriprogrammi raames kinolinale filmid "Uppuv armastus" ja "Asako I ja II". Näiliselt kerged noorte suhtedraamad on tegelikult mitmekihilised ja provokatiivste allsõnumitega ning võiksid huvi pakkuda kõigile. Teemade ring ulatub tänavakunstist ja tantsumaailmani, internetikultuuri meemideni.
Filmiõhtuid Elektriteatris ja Artises korraldab MTÜ Jaapani kultuuriklubi Asashio, koostöös Jaapani Fondi ja Jaapani Suursaatkonnaga Eestis. Lisaks kinoõhtutele hõlmab septembrist oktoobrini vältav Jaapani kultuuri tutvustav üritustesari endas ettekandeid, kontserte ja töötubasid. | Kino Artis ja Tartu Elektriteater näitavad uut Jaapani kinokunsti | https://kultuur.err.ee/991125/kino-artis-ja-tartu-elektriteater-naitavad-uut-jaapani-kinokunsti | Oktoobris näeb Tartu Elektriteatris ja Tallinna kinos Artis igal nädalal Jaapani noore põlvkonna filme, režissööre ja näitlejaid. Kinoseansid on kõigile tasuta. |
"3x3 korvpall on üks populaarsemaid spordialasid koolinoorte seas. Oleme väga tänulikud Eesti Korvpalliliidule eduka ja pikaajalise koostöö eest. Lisaks sellele, et 3x3 on intensiivne, tehniline ja kaasahaarav, seda nii mängijale kui pealtvaatajale, on see ka tõeliselt hea vahend õpetamaks noortele koostöö ja meeskonna olulisust. Need on oskused, mida saab inimene kasutada terve elu vältel, kuna vaid meeskonna abiga ning koos töötades saavutatakse suuri asju," lausus Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik.
Eesti Korvpalliliidu 3x3 valdkonna juht Reigo Kimmeli sõnul näitab 3x3 sari, et Eesti korvpallil on tulevikku. "Kõige nooremaid 3x3 pallureid on meil enim. Loodan, et mõni neist jõuab ka 3x3 tiitlivõistlusteni ja tulevikus ka olümpiale," ütles Kimmel.
6.-7. klasside poiste arvestuses said avaetapil parimate sekka Keila Kool ning Jüri ja Saku Gümnaasiumi I võistkonnad.
Tüdrukute arvestuses said kõik võidud ning pääsu finaalturniirile vaid Vaida kooli mängijaid, kuna neile ei olnud seekord vastaseid.
1.-5. klassi poiste võistkondadest said pääsme finaalturniirile Saku I ja Keila Kool. Pjedestaalile pääses ka Saku II võistkond, kes 5:3 seisuga alistas kolmanda koha mängus Peetri kooli.
Koolispordi 3×3 finaalturniir peetakse järgmise aasta 31. märtsil Pärnus, kuhu pääsevad vaid iga maakonna vanusegruppide kaks paremat võistkonda. Eelmisel aastal osales 3×3 korvpallisarjas kokku 1701 mängijat, mis teeb sellest ühe populaarseima pallimängude sarja kogu Eestis.
3×3 korvpallisarja järgmised etapid toimuvad:
16.10.2019 – 3×3 Tallinna koolid
30.10.2019 – 3×3 Pärnumaa koolid
12.11.2019 – 3×3 Raplamaa koolid
13.11.2019 – 3×3 Järvamaa koolid
28.11.2019 – 3×3 Hiiumaa koolid
03.12.2019 – 3×3 Läänemaa koolid
14.01.2020 – 3×3 Viljandimaa koolid
15.01.2020 – 3×3 Ida-Virumaa koolid
17.01.2020 – 3×3 Jõgevamaa koolid
22.01.2020 – 3×3 Võrumaa koolid
31.01.2020 – 3×3 Saaremaa koolid
13.02.2020 – 3×3 Lääne-Virumaa koolid
05.03.2020 – 3×3 Põlvamaa koolid
12.03.2020 – 3×3 Valgamaa koolid
31.03.2020 – 3×3 Finaal, Pärnus.
Nimekirja lisanduvad veel Tartumaa koolide ning üleriigilised 3×3 rahvaliiga ning meistriliiga võistlused.
Kõikidel koolidel, kes soovivad oma mängijaid Tokyo olümpiaalal ehk 3×3 korvpallis koolide meistrivõistlustele (1.-5. ja 6.-7. klass) saata, palume varakult soovist teada anda aadressil: [email protected] | Eesti suurim 3x3 korvpallisari sai Jüri spordihoones avapaugu | https://sport.err.ee/991120/eesti-suurim-3x3-korvpallisari-sai-juri-spordihoones-avapaugu | Neljapäeval, 10.oktoobril toimus Jüri spordihoones juba üheksandat aastat järjest Eesti Koolispordi Liidu ja Eesti Korvpalliliidu poolt korraldatava Sportland 3×3 korvpallisarja 2019/2020 õppeaasta avaetapp. Harjumaa koolidele suunatud võistlusest võttis osa pea sada mängijat. Sari jätkub järgmisel kolmapäeval Tallinnas ning seejärel kõikides teistes Eesti maakondades. |
"Loodan alustada uuesti mängimist Linzist või Moskvast, olenevalt tervisest. Ei jõua oodata, et saaksin juba mängida!" kirjutas Kontaveit septembri keskel peale operatiivset ravi.
US Openil haigestunud Kontaveit võttis end esmalt maha oktoobri algul Linzi tenniseturniirilt ja nüüd Moskvast. | Moskva turniirist loobunud Kontaveidi hooaeg on läbi | https://sport.err.ee/991108/moskva-turniirist-loobunud-kontaveidi-hooaeg-on-labi | Eesti esireketi Anett Kontaveidi (WTA 26.) nime Moskva tenniseturniiri koduleheküljel võistlejate hulgast enam ei leia. See tähendab, et eestlanna hooaeg on tänavu lõppenud. |
Lihtne vastus on, et sel viisil valmistatud kütus on tavalisest diislist keskkonnasõbralikum isegi juhul, kui tooraine on pärit teisest maailma otsast. "See aitab vähendada kasvuhoonegaase üsna palju, tingimusel, et seda valmistatakse jätkusuutlikult toodetud toiduõlist ning õli transporditakse ja töödeldakse tõhusalt," laiendas Hoefnagels.
Väikeste üksikasjade koosmõjul võib erineda õhku paisatav CO2 hulk aga paarikümne protsendi võrra. Selle sõltumatu hindamine on raske, sest nii kütusevalmistajad kui ka toiduõli kogujad peavad sellega seotud andmeid ärisaladuseks, eriti USA-s.
Hoefnagelsi sõnul on küsitav seegi, kas kasutatud toiduõli praeguse hinna juures on sobiv käsitleda seda jäätmena ja jätta arvestamata toiduõli tootmisega seotud heitmed. Hiinas on juhtumeid, kus seadusvastaselt segatakse jäätmetesse ekspordi kasvatamiseks toiduks või loomadele sobivat õli.
Kui palju siis ikkagi?
Kasutatud toiduõlist valmistatud kütus pole täielikult keskkonnasõbralik eeskätt kahel põhjusel. Enne selle kasutamist tuleb seda hüdrogeenida ehk lisada sellele vesiniku aatomeid. "Praegu valmistatakse vesinikku peamiselt maagaasist. Tulevikus võidakse asendada see elektrolüüsiga, mille energiakulu katab tuule- või päikeseenergia. Selleni läheb aga aega," lisas Hoefnagels.
Teise olulise tegurina suurendab kütuse süsinikujalajälge selle transport. Hoefnagelsi ja tema toonase magistrandi analüüsi järgi pole oluline sedavõrd vahemaa kui transpordiviis. Eriti ebatõhusad on väiksemad kütuseveoautod. Piltlikult paiskub kilogrammi kohta õhku ligikaudu sama palju heitmeid, kui jäätmed USA-st tankeriga Euroopasse saata või kasutatud toiduõli autoga linnalähedastest piirkondadest kokku koguda.
"Kokkuvõttes vabaneb Hiinast pärit kasutatud toiduõlist megadžauli jagu energia saamiseks kaheksa grammi CO2, kui selle Euroopasse saatmiseks kasutatakse tavalist tankerit. Kemikaalide vedamiseks kasutatava laevaga kasvab see 19 grammini. Seda on fossiilkütusel põhinevast diislist parimal juhul vastavalt 90 ja 77 protsenti vähem," sõnas Hoefnagels.
Teisisõnu on dotsendi sõnul ülioluline, et rafineerimistehased asuksid rannikul ning maismaapiiriga riikide kasutatud toiduõli või muud jäätmed pärineks äärmisel juhul lähiriikidest.
Hoefnagels tõdes, et suuremate tehaste puhul on tooraine import teistest riikidest vältimatu. Näiteks vajaks Neste Rotterdamis asuv tehas aastal 2020 hinnanguliselt 7,5 korda rohkem kasutatud toiduõli, kui kogutaks seda Hollandis.
Toorainepuudus on nii suur, et ligikaudu poole kütuse valmistamiseks kasutatakse tegelikult palmiõli. "Massibilansi meetodit kasutades saadetakse sellest valmistatud kütus Ameerika Ühendriikidesse. Jäätmetest valmistatud biodiisel jääb Euroopa turule," selgitas dotsent tootmisloogikat.
Biodiisli tooraine aastate lõikes Euroopa Liidu riikides. Autor/allikas: Bioenergy Europe 2019
Kütus on siiski piisavalt keskkonnasäästlik, et täita järgmisest aastast kehtima hakkava Euroopa Liidu taastuvenergeetika direktiivi RED II karmimaid keskkonnanõudeid. Selle järgi peab eralduma biokütuse tootmisel fossiilkütustest vähemalt 65 protsenti vähem kasvuhoonegaase.
Arenguruumi jagub
Hoefnagels lisas, et planeedi seisukohalt on oluliselt parem, kui biokütuseid toodetakse ja tarvitatakse samas kohas, kus tekivad jäätmed. "Igasugune biomassi tarbetu liigutamine tekitab heitmeid. Paraku pole USA ja Hiina toetusskeemid selle vältimiseks veel piisavalt heal tasemel," sõnas dotsent.
Samuti on probleem kütustes inimestele või loomadele kõlbava rasva ja palmiõli kasutamine. Probleemi süvenemise peaks ära hoidma Euroopa Liidu uus direktiiv, mille järgi ei tohi olla sellise rasva ja palmiõli sisaldus üle 1,7 protsendi.
Pikas plaanis seab kasutatud toiduõlist kütuse tootmisele piirid tooraine nappus. "Juba praegu tuntakse selle vastu huvi ka lennunduse vallas. Teised ettevõtted nagu Neste tahavad kasutamata õlist täielikult loobuda ehk varsti ei pruugi enam olla piisavalt keskkonnanõudeid täitvaid pakkujaid," märkis Hoefnagels.
Nõnda tuleks tema sõnul juba praegu investeerida sellesse, et arendada uusi biokütuseid, mida valmistatakse näiteks lignotselluloosi jääkidest. | Lugeja küsib: kui palju säästab toiduõlist kütus loodust? | https://novaator.err.ee/991095/lugeja-kusib-kui-palju-saastab-toiduolist-kutus-loodust | ERR Novaatorit lugevat Tõnu huvitas, kui mõttekas on Euroopasse kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt kasutatud toiduõli ja muude toidujäätmete toomine, et sellest siin keskkonna säästmise nimel kütust valmistada. Küsimusele vastab seda Hollandis asuva Neste rafineerimistehase näitel uurinud Utrechti ülikooli geoteaduste dotsent Ric Hoefnagels. |
Siim-Sander Vene tõi Varese eest kuus punkti. Meeskonna parimaks kerkis eelmises mängus koos Venega 19 punkti kirja saanud lätlasest tagamees Ingus Jakovics, kes viskas 23 silma. Vigastuspausilt naasnud Jason Clark lisas 12 ja Jeremy Simmons 11 punkti, kirjutab Korvpall24.ee.
Vastaste resultatiivseim oli Jeffrey Carroll 24 punktiga. Dwayne Lautier-Ogunleye lisas 11 punkti.
Järgmise mängu peab Varese Itaalia kõrgliigas 19. oktoobril, kui võõrsil minnakse vastamisi Bologna Virtusega.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Siim-Sander Vene aitas Varese tugeva neljanda veerandaja toel võidule | https://sport.err.ee/991099/siim-sander-vene-aitas-varese-tugeva-neljanda-veerandaja-toel-voidule | Varese Pallacanestro kohtus kolmapäeval treeningmängu raames Itaalia tugevuselt teise liigasse kuuluva Bergamo Basket 2014 võistkonnaga, kellest oldi skooriga 79:53 (22:17, 17:12, 17:17, 23:7) üle. |
Värske Rõhu 61. numbris Triin Paja nõtkeid vaatlusi ja Liisa Mudisti keeleluulet. Samuti Mari-Liis Müürsepa, Triinu Heinsoo, Kaarel Mihki, Janika Läänemetsa ja Piret Põldveri värskeid tekste; luuledebüüdi teeb Laura Lajal.
Proosas katkend Paul Raua debüütromaanist "Kellata torn" ja Joonas Ojapi jutustus "Palavik". Tõlkerubriigis Poola: Adam Pluszka luulet ja Marcin Wicha kaks kirjanduslikku lühiesseed (tõlkinud Isabel Jezierska). Päevikurubriigis Daniel Tamme kulinaarseid mõtisklusi. Intervjuu tõlkija Maria Eskoga.
Arvustamisel Carolina Pihelgase "Valgus kivi sees" ja Andrei Hvostovi "Kirjad Maarale". Samuti Nora Ikstena "Emapiim" ja Sally Rooney "Vestlused sõpradega". Raamatusoovitused Joonas Hellermalt.
Ajakirja illustreeris Katrin Eleri Engel, fotod Lee Kelomees. | Värskes Rõhus: Poola tõlked, Joonas Hellerma soovitused, Paul Raua esikromaan | https://kultuur.err.ee/991097/varskes-rohus-poola-tolked-joonas-hellerma-soovitused-paul-raua-esikromaan | Tutvustame Värsket Rõhku number 61. |
Brexiti rahvahääletuse järel lubasid Euroopa Liidu liidrid juba 2016. aasta suvel, et selle tulemustest tehakse õiged järeldused ja ühendust reformitakse edaspidi nii, et mitte anda alust uuteks väljaastumisteks.
Kolm aastat on möödas, kuid sellise eesmärgiga reformi ei paista Euroopast enam kuskilt. Ehk poliitiline integratsioon jätkub, brittide agenda visati aga koos Ühendkuningriigiga üle parda.
Ühisturg vs "Sotsiaalne Euroopa"
Euroopa Liidus jõustatakse aastas keskmiselt 50-80 uut direktiivi, 800-1000 otsekohalduvat määrust ja 1000-1200 otsust. Ühendus moodustab vaid 7 protsenti maailma rahvastikust ja 22 protsenti maailma kogutoodangust, kuid juba üle 50 protsendi kogu maailma hoolekande kulutustest. EL-i keskmine tööjõu reaalne maksukoormus on 45 protsenti ning avaliku sektori kulutused ja riigivõlg vastavalt 46 protsenti ja 80 protsenti ühenduse kogutoodangust.
Muu maailmaga võrreldes ägab ühendus seega ülereguleerituse, ülikõrge maksukoormuse ja valitsussektori ülekulutamise all. Kõik see realiseerub omakorda EL-i ettevõtete kaupade ja teenuste omahinnas, mis vähendab nende rahvusvahelist konkurentsivõimet ega soodusta töökohtade loomist, innovatsiooni, investeeringuid ja majanduskasvu.
Euroopa Liit kukub pidevalt ülemaailmsetes majandusvabaduste võrdlustabelites ja seda ilmselge põhjusega.
Britid käsitlesid EL-i üksnes kui majandusühendust ja võitlesid selle konkurentsivõimelisuse eest – majandusblokki tuleb uute liikmetega laiendada, administratiivset koormust ettevõtlusele vähendada, avaliku sektori kulutusi kärpida ja makse alandada.
Majanduslikule lõimumisele nõudsid nad aga selgeid piire. Nii näiteks nõuti, et euro ei oleks ainus EL-i raha, vaid et seal oleks jätkuvalt kohta ka liikmesriikide valuutadel. Eurotsooni loomine ei tohi aga kahjustada sinna mittekuuluvate riikide finantssüsteeme ja seada viimastele kohustusi näiteks uute finants- ja majanduskriiside ajal.
Mõistagi kaitsesid britid agaralt rahvusriikide suveräänsust ning olid vastu igasugusele poliitilisele integratsioonile ja juriidiliselt "üha siduvama Euroopa rahvaste ühenduse" loomisele. Selle asemel sooviti hoopis tugevdada rahvusparlamentide rolli EL-i seadusandluse blokeerimisel (näiteks 55% rahvusparlamentide "punase kaardi" õigus), et kaitsta lähimuse põhimõtet.
Britid ei soovinud näha ka tööjõu vabal liikumisel ja migratsioonil vahetut seost kohustusega tagada viimastele kohe kõik asukohariigi heaoluteenused. Nende "hädapiduri" nõudmiste kohaselt tuli migrantidel, kes soovisid ligipääsu asukohariigi maksusoodustustele, sotsiaalkorteritele ja muudele sotsiaalteenustele, töötada selles riigis eelnevalt vähemalt neli aastat.
Kui migrantide lapsed ei asu asukohariigis, kaovad neil õigused saada ka lastetoetuseid. Ja kui migrantidest tööotsijad ei leia töötuks jäädes enam kuue kuu jooksul uut töökohta, tuleb neil sellest riigist kohe lahkuda.
"Brüsseli ametnike kõnepruugis kutsuti britte Põhja-Euroopa majandusliberaalide koalitsiooni, ehk "Euroopa ühisturu" projekti eestvedajaks."
Ühendkuningriik on jätkuvalt üleilmse majanduse ja rahandusega kõige rohkem integreerunud EL-i liikmesriik. Brüsseli ametnike kõnepruugis kutsuti britte Põhja-Euroopa majandusliberaalide koalitsiooni, ehk "Euroopa ühisturu" projekti eestvedajaks. Rohkem ühisturgu ja vabakaubandust ning vähem bürokraatiat ja riiklikku sekkumist on ühtlasi ainus loogiline selgitus, mis pikas perspektiivis ka Brexiti edukaks võiks kujundada.
Sarnast ametkondlikku kõnepruuki jätkates vastandusid britid "Sotsiaalse Euroopa" projektile, mis ajas üksnes süveneb. Emmanuel Macroni plaan"Euroopa renessanss", Saksamaa kristlike demokraatide ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileping ning Ursula von der Leyeni valitsemiskava – neis kõigis nähakse ette EL-i täiendavat föderaliseerimist, võimu tsentraliseerimist ning ühenduse pädevuste, kulutuste ja maksukoormuse kasvatamist.
Ühise poliitruumi loomine ja hääletamisel konsensusnõudest (ehk liikmesriikide vetoõigusest) loobumine, eurotsooni eelarve ja oma rahandusminister, ühised eurovõlakirjad, ühine kaitsevägi jms on kõik selle tõestuseks.
EL-i vastus Brexitile on seega mitte ühenduse liberaliseerimine, nagu nõudsid britid, vaid Ühendkuningriigi vaenamine. See hakkas pihta juba sellest, et lahkumislepingut ei sõlmita Ühendkuningriigi jäämiseta tolliliitu. Samal ajal välistati ka ühiselt saavutatud õiguste jagamise põhimõtte, mille tulemusena vajuvad nüüd britid ilma lepinguta lahkudes WTO kaubanduslepingutes mistahes teise riigiga tagasi aastasse 1972.
Euroopa uuest reformatsioonist
Lahkumisleppeta Brexit sunnib Ühendkuningriiki sõlmima järgmise nelja-viie aastaga uut kauplemisplatvormi kogu maailmaga, mida peaminister Boris Johnson ja tema toetajad esitlevadki kui ihaldatud paremat tulevikku - uut majanduslikku reformatsiooni.
Cambridge'i ajalooprofessor Brendan Simms on võrrelnud praeguseid kriise Euroopa Liidus just 500 aastat tagasi toimunud reformatsiooniga, mil kogu Euroopa kontinenti valitsenud ainsasse geoideoloogilisse ja geopoliitilisse korda - katoliku kiriku mõjusfääri - tekkis skisma.
Jättes kõrvale Konstantinoopoli alluvuses teise Rooma ja kolmanda Rooma kui Moskva suurvürstiriigi tekkimise, väljendus siis Brexit anglikaani kiriku eraldumisega Rooma paavsti alluvusest.
Mõlemal juhul ilmestavad Brexitit Ühendkuningriigi supremaatia, ehk ülimuslikkuse, ja suveräänsuse taotlused. Rooma paavst ei kirjutanud enam ette, kellega kuningas võis abielluda ja Euroopa Inimõiguste Kohus ei dikteeri enam seadusekuulekat käitumist. Lahkulöömist selgitati rahvale moraalse allakäigu (indulgentside müümine vs Ida-Euroopa immigratsioon ja tagurlikkuse pealetung) ja vohava korruptsiooniga.
Rahvas ei pidanud enam ülal hoidma Rooma kloostreid ja prassivaid preestreid samamoodi nagu ta saab nüüd suunata iga nädal 350 miljonit naela Brüsseli bürokraatiamasina asemel otse riikliku tervishoiu ülalpidamiseks.
Euroopa kontinent taasühendati geomajanduslikult usupuhastuse eelsele tasemel alles 1973. aastal, kui Ühendkuningriigid ühinesid Euroopa Liiduga. Ühendkuningriigi lahkumist ühendusest võetakse nüüd üleeuroopalise majandus- ja õiguskorra uue õõnestamisena.
Seetõttu on Brexitist saanud karistusaktsioon, kus Euroopa tituleerituimale rahutagajale, demokraatia säilitajale ja lääne liberalismi hällile näidatakse lahkumislepinguga kätte kontinendist lahtiütlemise hinda.
Või nagu Simms resümeerib, oli Euroopa Komisjoni vastus Brexitile kui katoliku kiriku vastus reformatsioonile: "Ei saa olla lunastust väljaspool Euroopa Liitu, nagu ei olnud lunastust ka väljaspool katoliku kirikut.".
Võime küll mõelda, et Brexiti hääletustulemus oli vaid üks õnnetu juhus või samasugune emotsionaalsuse puhang nagu kuningas Henri VIII soov omal ajal naist vahetada. Ometi ei kiirusta britid oma valikut ka kordushääletamisega "parandama". See sunnibki küsima, mida on neil siis seekord inimkonnale varuks.
Brexiti ökonomeetriast
On aga ajaloo iroonia, et reha otsa komistavad just need, kes sellele ise kõige rohkem viitavad. 1944. aastal lepiti Teise maailmasõja liitlaste poolt Bretton Woodsi linnas USA-s kokku sõjajärgne maailma majandus- ja kaubandusarhitektuur.
Selle süsteemi loojad, USA rahandusminister Henry Morgenthau, USA riigikassa vanemametnik Harry Dexter White ja Suurbritannia valitsust esindanud majandusteadlane John Maynard Keynes pidasid samal ajal maha ühe väga olulise vaidluse.
Nimelt väitis Suurbritannia valitsust esindanud Keynes, et ülemaailmne vabakaubandus saab olla jätkusuutlik üksnes siis, kui selles positiivse kaubandusbilansiga riigid jagavad oma tulu ümber kaotavate riikidega.
Ta pani lauale plaani " use-it-or-lose-it" mehhanismiga, mis oleks kohustanud vabakaubandusest võitjariike suurendama importi võlgnikriikidest, investeerima ja ehitama tööstuseid võlgnikriikidesse või tegema neile suuri annetusi. Ameeriklased lasid aga selle plaani WTO loomisel põhja.
See idee on siiski hiljem realiseerunud Euroopa Liidus, mis on vabakaubanduse seni edukaim projekt Euroopa kontinendil. Ühisturu loomist kannustas mõistagi idee, et kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine viib kõigi nende ressursside efektiivse paigutuseni kogu ühenduse territooriumil.
Kuid see oli just Ühendkuningriik, mis nõudis EL-iga liitumisel, et regionaalse ebavõrdsuse tasandamiseks loodaks vastukaaluna Euroopa Regionaalarengu Fond.
Euroopa Liit on jõudnud seisu, et vaesematesse piirkondadesse jaotatakse ümber 1 protsent liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangust, mis moodustab ca 80 protsenti ühenduse eelarvelistest vahenditest. See on olnud järelikult vajalik ka valijatelt mandaadi saamiseks ühisturuga jätkamisel.
Majandusteadlaste ökonomeetrilised analüüsid selgitavad meile aga Briti referendumil ühendusest lahkumise poolt hääletanud kodanike otsuste motiive ja toovad välja, et rahvas hääletas kõige rohkem just globaliseerumise negatiivsete mõjude vastu: rahvusvaheline konkurentsisurve, tehaste sulgemine, püsiv tööpuudus, sissetulekute ja ostujõu stagneerumine, hääbuvad avalikud teenused ja taristu, kasvav sotsiaalne tõrjutus, ajude äravool, lahustuv kohalik identiteet ja kasvav ebakindlus tuleviku ees.
"Oma toetushääle väljaastumisele andsid ka paljud edukad inimesed just empaatiast oma lähedaste või kogukonna viletsa käekäigu tõttu."
Brexiti poolt hääletasid valdavalt kodanikud, kes tundsid enda võimaluste äärmist piiratust. Eriti väheste oskustega ning madalapalgalised töölised ja vanurid. Oma toetushääle väljaastumisele andsid ka paljud edukad inimesed just empaatiast oma lähedaste või kogukonna viletsa käekäigu tõttu.
Tunnetati seega üleilmastumise protsessi tulude ja kulude ebaõiget jaotumist ühiskonnas. Nii sotsiaalse kui ka regionaalse ebavõrdsusena. Samuti tunnetati, kuidas Brüsseli ja Londoni eliit on kaaperdanud kõik õigused teha üldistes huvides otsuseid, mis paberil näevad justkui head välja kõigi jaoks, kuid reaalses elus on head vaid otsuste tegijatele endile.
Tallinna arendamisest muu Eesti arvel
Kui me soovime nüüd midagi õppida Brexitist, siis ennekõike tuleks meil loobuda pealinna arendamisest muude Eesti piirkondade arvel.
Eesti on küll EL-i liikmesriikide tasandil senini suurte eurotoetuste saajana omaks võtnud struktuurifondide vahendite moodustamise ja ümberjaotamise poliitika, kus ühisturu moodustamisest "võitjad" riigid ja piirkonnad subsideerivad "kaotajaid" riike ja piirkondi. Kuid meie õnnetuseks ei rakenda me enam sama põhimõtet oma riigi sees.
Nimelt keeldub meie valitsus taotlema Eurostatis erandit Eesti territooriumi jagamiseks kaheks mittehalduslikuks piirkonnaks (425 000 elanikuga Tallinna linn ja 891 000 elanikuga muu Eesti) Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste taotlemisel ja rakendamisel.
Kuna Tallinnast on saanud enamarenenud piirkond, ülejäänud Eesti on aga ka järgmised paarkümmend aastat jätkuvalt vähemarenenud piirkond, on ühe piirkonnana jätkates juba EL-i finantsperioodil 2021-2027 meie uueks ametlikuks staatuseks sisemaise kogutoodangu keskmisena "üleminekupiirkond".
Selle tulemusena langeb nüüd EL-i struktuurifondide toetus Eestile seniselt 3,6 miljardi euro tasemelt 2,9 miljardi euroni. Samal ajal tõuseb toetuste Eesti riigi-, era- ja kolmanda sektori kaasfinantseerimise kohustus seniselt 15 protsendilt 45 protsendini, ehk ca 900 miljoni euro võrra.
Samal põhjusel langeb uuel finantsperioodil ka maaelu arengukava ja kalandusfondi toetuseelarve Eestile ca 400 miljonit eurot ning sama summa võrra tuleb nüüd tõsta nende fondide siseriiklikku kaasfinantseerimist. Kust aga leitakse need vahendid avalikesse eelarvetesse?
Valitsuse taolised otsused põhjustavad seega Eesti maksumaksjatele ca 1 miljard eurot lisakulu. Eriti kurnatakse sellega välja just kohalike omavalitsuste eelarved. Ja regionaalne ebavõrdsus suureneb veelgi. Seda probleemi saaks aga veel vältida, kui järgida teiste EL-i liikmesriikide eeskuju - Eesti kaheks piirkonnaks jagamisega.
Pikas perspektiivis on see samm vajalik samuti meie ühiskonnas poliitilise mandaadi säilitamiseks Euroopa Liidule ja ühisturu toimimisele.
Näiteks Ida- ja Kesk-Euroopa riigid on viimase 15 aastaga "andnud ära" Vanale Euroopale ca kaheksa miljonit aktiivses tööeas inimest ja on saanud vastutasuks neis riikides vaid äärmuspopulistlike või lausa natsionaalsotsialistlike vaadetage valijarühmade ja poliitikute püsiva kohalolu.
Vabaerakonnal on brittide ühendusest lahkumisest siiralt kahju ka partnerluse tähenduses, sest nende riigi pikaaegne agenda kattus praktiliselt 100 protsenti meie erakonna nägemusega Euroopa Liidust. | Kaul Nurm: edukas Brexit survestaks Euroopa Liidu lagunemist | https://www.err.ee/991093/kaul-nurm-edukas-brexit-survestaks-euroopa-liidu-lagunemist | Kui me soovime nüüd midagi õppida Brexitist, siis ennekõike seda, et meil tuleks loobuda pealinna arendamisest muude Eesti piirkondade arvel, kirjutab Kaul Nurm. |
Kaks tundi ja neli minutit kestnud kohutmise jooksul õnnestud Djokovicil küll otsustavas setis kaks matšpalli tõrjuda, kuid seejärel pani maailma tippu tõusnud Kreeklane oma paremuse siiski maksma. 21-aastane Tsitsipas on lisaks serblasest maailma esinumbrile saanud tänavu muruväljakul jagu ka Roger Federerist ning liivaväljakul mängides Rafael Nadalist.
Veerandfinaalis servis Tsitsipas 11 ässa Djokovici kaheksa vastu. Topeltvigu tehti vastavalt kolm ja kaks. Kreeklane võitis 73% punktidest esimesel servikorral, serblase vastav näitaja oli 71%. Poolfinaalis kohtub Tsitsipas venelase Daniil Medvedeviga (ATP 4.).
Ühtlasi kvalifitseerus Tsitsipas esimest korda ATP finaalturniirile. | Tsitsipas alistas Shanghai turniiri veerandfinaalis maailma esinumbri | https://sport.err.ee/991089/tsitsipas-alistas-shanghai-turniiri-veerandfinaalis-maailma-esinumbri | Kreeka tennise täht Stefanos Tsitsipas (ATP 7.) alistas Shanghai tenniseturniiri veerandfinaalis maailma esireketi Novak Djokovici tulemusega 3:6, 7:5, 6:3. |
Ellen Niit, "Aastatel on tiivad"
Koostaja Maarja Undusk
Tammerraamat, 2019
Vallo Kepp, "Üheksa arbujat"
Betti Alveri muuseum, 2019
Ellen Niidu kogumik väärib tähelepanu mitmel põhjusel. Küllap enamik raadiokuulajaid seostab Ellen Niitu lastekirjanduse ja eelkõige lasteluulega. Seekordne raamat sisaldab aga hoopis neid luuletusi, mida võiks klassifitseerida "täiskasvanuluulena". See on tõsisem ja mõtlikum Ellen Niit, kelle keeletunnetus ja rütmitaju on aga ikka sama köitvad kui lasteluule-Ellenil. Suurepärase sissejuhatuse on kirjutanud Ellen Niidu ja Jaan Krossi tütar Maarja Undusk, kes raamatu ka koostas.
Viimastel aastatel on Maarja Undusk ka ajakirjas Looming avaldanud pikemaid sissevaateid oma ema elu- ja luuleteele ning päris palju muutnud ja täiendanud – vähemalt minu jaoks – Ellen Niidu kuvandit nii isiku kui ka autorina. Eks kipume ju Ellen Niitu ette kujutades ikka nägema juba vanemaealist Niitu, märksa vähem on olnud esil noor Ellen, kes oli kirglik ja tegi elus julgeid otsuseid. Need kired ja eluotsused on luuletustes olemas. Nii leiab kogumikust väga isiklikke luuletusi, aga ka teoseid, mis valutavad südant Eesti looduse, maa ja rahva pärast. Kuigi luuletuste valik hõlmab aastaid 1944–2006, on suur osa kogumikus olevast luulest siiski n-ö nõukogudeaegne ja nii mõnigi motiiv on kantud tolleaegsetest ängidest. Teisalt soojendab Niidu luule puhul südant eriti see, et ta ei lange masendusse, vaid oskab ikka näha ka midagi head ja lootustandvat.
Igati tänapäevaselt mõjuvad Ellen Niidu luuletused sellest, kuidas aeg kaob käest – sellest tunnetusest on kantud ka valikkogu pealkiri ja nimiluuletus "Aastatel on tiivad". Kuid motiiv kordub tema luuletustes läbivalt. Hetke püüdmine, kodu ja perega olemine, looduse tajumine – Ellen Niidu luule võiks olla muuhulgas terapeutide töövahend, millega rähklevaid inimesi virr-varr-maailmas kuidagi aidata. Aga muidugi saab seda teraapiat teha rahumeeli ka oma kodus.
Teine raamat pole luuleraamat, vaid raamat luuletajatest.
Vallo Kepi ülevaateteos "Üheksa arbujat" kannab alapealkirja "Profiilid. Tööhüpoteesid. Tsitaadid. Fotod.". See ütleb kenasti ära, et tegemist ei ole sidusa monograafiaga, vaid pigem pisut eklektilise teosega. Ometi on tegemist tähtsa lisandusega Bernard Kangro paguluses ilmunud teostele "Arbujad" (1980) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). Kangro arbujate-käsitlus lõpeb 1940. aastaga, Vallo Kepp keskendub sellele, mis sai arbujatest pärast seda. Ometi ei ole eelduseks see, et Kangro raamatutega peaks eelnevalt kursis olema. Vallo Kepp annab ülevaate luuletajate elust ja loomingust tervikuna, kuigi teeb seda omajagu hüplikult.
Kes siis on üheksa arbujat? Olgu nad nimetatud: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Mart Raud. Vallo Kepp on nende hulka lisanud ka "tõlkiva poeedi" Ants Orase. Üheksa arbuja kaudu on Vallo Kepp andme- ja pildirohkelt kirjeldanud ka tüüpilisi eestlaste sõjajärgseid saatusi: kes läks pagulusse, kes jäi sisepagulusse, kes viidi Siberisse, kes tegi võimudega koostööd. Kuid hästi tuleb välja ka see, et arbujate põhiosa eesotsas Betti Alveriga säilitas igal ajal vaimse sõltumatuse.
Vallo Kepp läheneb ainesele hästi isiklikult, mis teeb raamatust üpris omapärase nähtuse. Ta ise ütleb, et see on filmimehe lähenemine ja seda on tõesti tunda. Võib-olla just selline teos sobibki tänapäevasele visuaalse dominandiga harjunud inimestele. Nii või teisiti on see põnev lugemine ja targemaks saab ka kindlasti. | Lugemissoovitus: mõtlik Ellen Niit ja filmilik Vallo Kepp | https://kultuur.err.ee/991085/lugemissoovitus-motlik-ellen-niit-ja-filmilik-vallo-kepp | Maarja Vaino valis "Vikerhommiku" lugemissoovituseks välja kaks raamatut, mis mõlemad seotud luulega. Esimene on värskelt ilmunud Ellen Niidu luulet sisaldav "Aastatel on tiivad" ning teine Vallo Kepi raamat "Üheksa arbujat". |
Stuttgardis toimuval MM-il sai Biles kaela oma 16. maailmameistrivõistluste kulla. Mitmevõistlustes on ta varasemalt esikoha pälvinud 2013., 2014., 2015. ja 2018. aastal.
Bilesile tõi rekordilise esikoha 58,999 punkti, millega ta edestas hõbemedali kaela saanud hiinlannat Tang Xijingi 2,100 punktiga. Pronksise autasu pälvis venelanna Angelina Melnikova 56,399 kogutud silmaga. Kuigi Biles sai vabaharjutustes kaks trahvi, siis võttis ta võidu siiski parima punktiskooriga alates 2006. aastast, kui võeti kasutusele uus süsteem.
"See tähendab tervet maailma mu jaoks," ütles Biles peale võistlust. "See on mu viies tiitel ja sellega pole varem keegi hakkama saadud, seepärast on see eriti põnev. Me lõpetasime võistluse tugevalt ja andsime endast kõik."
Kokku on Biles MM-idelt võitnud 22 medalit ning on nüüd ühe medali kaugusel uue rekordi tegemisest, mis kuulub hetkel valgevenelasele Vitali Tšerbole, kes on pälvinud aegade jooksul 23 MM-medalit. | Simone Biles võitis mitmevõistluses rekordilise viienda MM-tiitli | https://sport.err.ee/991079/simone-biles-voitis-mitmevoistluses-rekordilise-viienda-mm-tiitli | Ameeriklannast Simone Bilesist sai esimene naine, kes on võitnud viis korda maailmameistritiitli sportvõimlemise mitmevõistluses. |
Inimkonna harjumus liha süüa ning maailmas kasvav nõudlus liha järele tähendab ka üha suuremat koormust keskkonnale, kuid milline oleks tulevik siis, kui veiseliha tootmiseks ei oleks enam vaja veiseid?
Üks võimalus lihatootmise keskkonnamõju vähendada on arendada tehisliha tootmise tehnoloogiaid. Sellisel juhul paljundavad teadlased looma rakke, kuni tekib tavalist liha meenutav lihasrakkude mass.
See tehnoloogia on paljutõotav, sest ühe veise rakkude abil on võimalik toota kuni 175 miljonit hamburgerit ning võrreldes lihatootmise tavapraktikaga tekiks 96 protsenti vähem kasvuhoonegaase, kuluks 45 protsenti vähem energiat, maakasutus väheneks 99 protsenti ja veekasutus 96 protsenti.
Kunstliha eeliseks on ka võimalus muuta see tavalihast toitainerikkamaks ning eemaldada sealt lihas sisalduvad mürkained. Kuigi kunstliha võib masstootmisesse jõuda juba 2021. aastal, on see esialgu tõenäoliselt paljude tarbijate jaoks kallis. Samuti võib paljudel usuliikumistel tekkida küsimusi liha olemuse kohta, et kas kunstliha on ikka halal või koššer.
Maailma Majandusfoorum (WEF) on valinud kümne kõige olulisema tõusva tehnoloogia hulka kolm, mis võivad aidata loodust säästa.
Bioplast on üks võimalusi vähendada kasvavast jäätmehulgast tekkivat looduskoormust ning n-ö sulgeda plastiring. Kuigi maisist, suhkruroost või jääkrasvast juba toodetakse biolagunevaid plastmaterjale, ei ole need seni olnud kas kuigivõrd vastupidavad või on välimuselt ebastandardsed.
Hiljutised läbimurded tselluloosist ja ligniinist bioplasti tootmisel, näiteks puidujääke kasutades, tõotavad aga need mured lahendada ning toota tavaplastiga sarnanevat bioplasti, mis looduses laguneb.
"Maailma rahvaarvu kasv toob kaasa vajaduse rohkem toitu toota ning väetiste kasutamine on üks võimalusi saagikust suurendada."
WEF-i potentsiaalikate tehnoloogiate nimekirjast leiab ka targemad väetised. Maailma rahvaarvu kasv toob kaasa vajaduse rohkem toitu toota ning väetiste kasutamine on üks võimalusi saagikust suurendada.
Praegu kasutusel olevatest väetistest jõuab aga suur osa kasvuhoonegaasidena atmosfääri. Nüüd on aga kättesaadavad n-ö targad väetised, mida ümbritsev nutikas kest vabastab väetist sõltuvalt mulla temperatuuri, niiskuse ja happelisuse muutumisest ning väetis jõuab taimeni siis, kui selleks on kõige sobivamad tingimused.
Targemate väetiste kasutamine on üks osa täppisviljelusest (precision farming), mis kasutab andmeanalüüsi, sensoreid ja tehisintellekti, et doseerida minimaalne kogus taime kasvuks vajalikke toitaineid ning seeläbi vältida üleväetamist.
Seni on täppisviljeluseks vajalik tehnoloogia olnud kallis ja seda on endale lubada saanud vaid suured tootjad, kuid targemad väetised on küllalt kuluefektiivsed ning võivad täppisviljeluse muuta kättesaadavaks ka väiketootjatele.
Maailma elektritootmine teeb läbi kiiret muutust tuule- ja päikeseenergia hinna languse tõttu. Seni ei ole aga taastuvenergiat olnud võimalik salvestada, seega tuulevaiksetel või vähese päikesega aegadel on olnud vaja tekkiv energiavajadus muul viisil katta. WEF-i analüüs toob kolmanda olulise loodushoidliku tehnoloogiana välja liitiumioonakud.
See on tõenäoliselt järgmise viie kuni kümne aasta domineeriv tehnoloogia, sest need akud suudavad energiat salvestada neljaks kuni kaheksaks tunniks ning taastuvenergiaallikatest saadavat elektrienergiat ühtlasemalt jaotada, seeläbi selle kasutusvõimalusi laiendades.
Pikas perspektiivis võib aga ka sellest väheks jääda, energiasalvestus peaks olema kauem kestev. Väljatöötamisel on näiteks hüdroenergia ning gravitatsiooniga seotud lahendused.
Tehnoloogia olemasolust üksi ei piisa muutuseks. OECD esitab oma analüüsis plasti näitel võimalusi, kuidas riigid saavad keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid kasutusele võtta. Alates 1950. aastatest on toodetud 8300 miljonit tonni plasti ning 6300 miljonit tonni plastjäätmeid.
Vaid 9 protsenti plastjäätmetest on töödeldud, 79 protsenti on ladestatud prügilatesse või loodusesse. OECD rõhutab, et tulemusi on oodata vaid siis, kui regulatsioonid, maksud, investeerimis- ja rahastusmeetmed ning tarbijate teadlikkuse kasv käivad käsikäes. | Johanna Vallistu: tulevik tehislihaga | https://www.err.ee/991080/johanna-vallistu-tulevik-tehislihaga | 2019. aasta on kujunenud kliimamuutuste teema kauaoodatud tähetunniks - sellele on pühendatud arvukalt arutelusid, konverentse ja analüüse ning ka New Yorgis toimunud ÜRO tippkohtumine. Väiksema keskkonnakoormuse võtit nähakse täna neljas tehnoloogias, mille edasine areng võib aidata loodust säästa, kirjutab Johanna Vallistu. |
Kontserdil kõlab ainult eesti heliloojate muusika, ettekandele tuleb Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Pärt Uusbergi ja Erkki-Sven Tüüri looming. Konkursi "Let the People Sing" galakontserdilt ja finaalist jõuab Collegium Musicale esituses Euroraadio vahendusel enam kui 2 miljoni raadiokuulajani Veljo Tormise "Kuulmata kuskil kumiseb kodu" ja Arvo Pärdi "Virgencita". Nii galast kui finaalist teeb ülekande ka Hispaania TV. Konkursi finaali saab Eesti kuulata Klassikaraadio vahendusel.
"Kui suvisel laulupeol juhatasin dirigendipuldis, siis oli see kindlasti suurim koor, mida seni juhatanud olen ja ka publikut oli palju. Eeloleval nädalavahetusel on aga meie publikuks üle kahe miljoni raadiokuulaja – seda on päris raske ette kujutada või visualiseerida. Kaks korda nii palju inimesi kui eestlasi üldse maailmas kokku," ütles Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärav. "Ja loomulikult on eesti heliloojate looming see, mis meie esituses nende kõigi jaoks kõlab!"
2017. aastal võitis Collegium Musicale EBU rahvusvahelise koorikonkursi "Let the People Sing" Grand Prix, mis spordis võrdub kuldmedaliga olümpiamängudelt. Üle kahe aasta toimuv koorimuusika tippvõistlus toimub tänavu Barcelonas ning Collegium Musicale osaleb võidukoorina ning ulatada hõbedane rändkarikas – Silver Rose Bowl – edasi uuele võitjale.
Konkursi galakontsert ja finaal toimub 12. ja 13. oktoobril Barcelona 2049-kohalises kontserdisaalis Palau de la Música Catalana – ainus UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud kontserdisaal.
Tallinnas tegutsev Eesti tippkammerkoor Collegium Musicale on tuntud ja tunnustatud oma kõla ja kõrgel tasemel esituste poolest. Koori asutaja ja dirigent on Endrik Üksvärav. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, tähtsaim on eesti heliloojate looming. Lisaks a cappella teostele esitatakse suurvorme.
Koori üheksa tegevusaasta sisse jäävad lisaks Eestile kontserdid ja festivalid Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Poolas, Soomes, Maltal, Iisraelis, Liibanonis, Kreekas, Hollandis ja Jaapanis. Olulistest festivalidest saab välja tuua näiteks Rhein Vokal ja Schleswig-Holstein Saksamaal, Al Bustan International Festival Liibanonis, Moravsky Autumn Brnos, Tšehhis ja Wratislavia Cantans Poolas. Kollektiividest kindlasti Helsingi Barokkorkester (Soome), Raschér Saxophone Quartet (Saksamaa), NFM Leopoldinum Kammerorkester (Poola), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester ja barokkansambel Barrocade (Iisrael). 2017 võitis koor EBU rahvusvahelise koorikonkursi "Let the People Sing" Grand Prix, mis spordis võrdub kuldmedaliga olümpiamängudelt.
Collegium Musicale annab aastas keskmiselt 40 kontserti. Koori tegevust toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Tallinna linn ja Ida-Tallinna keskhaigla.
Eesti Kooriühing on tunnustanud Collegium Musicalet kolm korda Aasta koori tiitliga (2017, 2014 ja 2011). Eesti Kultuurikapital tunnustas kammerkoori ja dirigent Endrik Üksväravat 2018. aastapreemiaga Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui välismaal. | Võidukoor Collegium Musicale viib Barcelonasse Tüüri | https://kultuur.err.ee/991076/voidukoor-collegium-musicale-viib-barcelonasse-tuuri | Kammerkoor Collegium Musicale on võidukoorina kutsutud osalema Barcelonas toimuval Euroraadio konkursil "Let the Peoples Sing". 11. oktoobri kontserdil kõlab koori esituses ka Erkki-Sven Tüüri "Missa brevise" hispaania esiettekanne. |
FC Flora naiskond kindlustas septembris liigavõidu, kui neljast kohtumistest saadi kirja neli võitu. Esineliku omavahelistes kohtumistes alistati esmalt Kalev 5:1 ja seejärel võeti olulises vastasseisus 2:1 võit lähirivaali Pärnu JK üle. Lisaks kohtuti Saku Sportingu ja korra veel Kaleviga, kui võidunumbrid olid vastavalt 4:0 ja 3:1. Räämet tegi neljas mängus kaasa algusest lõpuni ning vahetati ühes kohtumises välja 79. minutil. Ühtlasi oli keskkaitsja ka ise resultatiivne, lüües värava Kalevi naiskonnale.
Vassiljevi juhendatava ühendnaiskonna jaoks möödus september edukalt. Tabeli alumise poole võistkondade heitluses ei pidanud Tuleviku ja Suure-Jaani naiskond kordagi kaotusvalu tundma. Viie kohtumisega oli nende saldoks kolm võitu ja kaks viiki. Kahel korral viigistati 1:1 Põlva Lootosega ning kolmandas omavahelises vastasseisus võeti 4:3 võit. Lisaks alistati Tartu SK 10 Premium 2:1 ja Tartu JK Tammeka 5:0. Tänu headele tulemustele tõusis ühendnaiskond liigatabelis kaheksandalt kohalt viiendaks. | Naiste meistriliiga kuu parimad on Räämet ja Vassiljev | https://sport.err.ee/991063/naiste-meistriliiga-kuu-parimad-on-raamet-ja-vassiljev | Naiste meistriliiga septembrikuu parimaks mängijaks valiti Siret Räämet (Tallinna FC Flora) ja parimaks treeneriks Sergei Vassiljev (JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN). |
Tiitlikaitsja Salo sai naiste meistriliigas kolmapäeval kodus 1000 pealtvaataja toel 3:0 (13, 15, 20) võidu Nurmo JymyVolley üle. Nette Peit tõi võitjatele 13 punkti (+6) ja valiti mängu teiseks täheks. Anu Ennokile anti puhkust, kirjutab Võrkpall24.ee.
Soome meeste kõrgliigas teenis ühe kaotuse kõrvale juba kolmanda võidu Akaa Volley, kes alistas võõral väljakul 400 pealtvaataja ees 3:1 (19, 18, -23, 19) Vantaa Ducksi. Soome koondise äss Urpo Sivula tõi Akaale 21 punkti (+12), kunagine Tartu nurgamees Enderwin Herrera lisas 14 punkti (+7). Mart Naaber realiseeris 12 tõstest kuus (50%), lisaks teenis ta kaks punkti blokiga.
Loe rohkem portaalist Võrkpall24.ee. | Lüütsepp ja Naaber jätkavad Soomes võimsalt, Peit mängu teine täht | https://sport.err.ee/991059/luutsepp-ja-naaber-jatkavad-soomes-voimsalt-peit-mangu-teine-taht | Soome võrkpalliliigas olid nädala keskel võidukad nii Nette Peidi ja Anu Ennoki koduklubi Salo Viesti kui ka Oliver Lüütsepa ja Mart Naaberi leivaisa Akaa Volley. |
NITC omandis laeval kõlasid plahvatused umbes saja kilomeetri kaugusel Saudi Araabia rannikust. Juhtunu tagajärjel lekib Punasesse merre naftat, ütles kompanii.
Tema sõnul kärgatas laeval Sabiti kaks plahvatust.
"Ilmselt oli tegu raketilöökidega," lisas firma.
"Laeva kõikide meeskonnaliikmetega on kõik korras ja laev on stabiilne," ütles NITC. Tema sõnul üritavad pardalolijad tekkinud kahju parandada ning vastupidiselt ajakirjanduse varasemale teatele laeval tulekahju ei ole.
Iraani riigimeedia rääkis ühest plahvatusest, mis kahjustas kahte laoruumi.
USA mereväe 5. laevastiku pressiesindaja Pete Pagano sõnul on laevastik kursis plahvatusest rääkinud teadetega. Ta keeldus asja rohkem kommenteerimast.
Plahvatused Iraani tankeril kiirendasid naftahinna tõusu
Naftahinnad kerkisid reedel Iraani tankeri plahvatuste järel enam kui kaks protsenti, sest kardetakse, et plahvatused põhjustas Saudi Araabia raketirünnak.
Iraani riiklik tankerifirma NITC teatas, et tankeril Sabiti kärgatas kaks plahvatust, mille ilmselt põhjustas raketirünnak.
Uudise järel kerkis Põhjamere brendi hind 2,3 protsenti 60,46 dollarini barreli kohta. West Texas Intermediate'i (WTI) barrelihind kerkis 2,1 protsenti 54,69 dollarini.
Hinnad olid tõusul juba varem, sest loodetakse läbimurret USA-Hiina kaubanduskõnelustel.
Tankeriplahvatus tuleb paar nädalat pärast Saudi Araabia suurimaid naftarajatisi tabanud rünnakuid. Toonane rünnak lõi rivist välja viis protsenti maailma naftatootmisest ja viis rekordilise hinnatõusuni.
Saudi Araabia ja USA omistasid süü rünnaku eest Iraanile. Teheran eitab asjaga seotust. Ametlikult võttis rünnaku omaks Jeemeni mässulised huthid, keda toetab Iraan.
Reedene vahejuhtum kasvatas taas muret maailma naftatarne turvalisuse pärast. Pinged on juba niigi kõrged Pärsia lahel toimuva pärast. Viimastel kuudel on seal rünnatud ja kaaperdatud naftatankereid ning tulistatud alla droone. | Saudi Araabia lähistel sõitnud Iraani tankeril kärgatasid plahvatused | https://www.err.ee/991024/saudi-araabia-lahistel-soitnud-iraani-tankeril-kargatasid-plahvatused | Saudi Araabia sadamalinna Jeddah' lähedal kärgatas reedel Iraani naftatankeri pardal kaks plahvatust, mille ilmselt põhjustasid raketitabamused, teatas Iraani riiklik tankerikompanii NITC. |
Vaata konverentsi ülekannet:
Meditsiin hõlmab endas otsest suhtlust arsti ja patsiendi vahel. Diagnoosi ja ravi määramiseks peab igale patsiendile lähenema individuaalselt, sest patsiendid ei ole oma tervisemures kunagi sarnased. Sellest tulenevalt on meditsiin alati personaalne. Juba aegadest, mil peamine oli rahvameditsiin, oli abivajajale personaalne lähenemine ravimise nurgakiviks.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember kirjeldas, et teaduse ja tehnoloogia arenguga on personaalse meditsiini kõrvale tõusnud mõistena personaalmeditsiin ehk täppismeditsiin, mis lähtub inimese bioloogilisest eripärast, olgu selleks eripäraks siis genoom või metaboloom.
"Geeniandmete kasutamine haiguste diagnostikas või raviotsuste tegemisel on uus ja kiiresti arenev valdkond. Oleme selle valdkonna arengu alguses, nii et teadlastel on siin ees väga suur tööpõld," sõnas Lember, lisades, et personaalmeditsiin ei vastandu personaalse meditsiiniga, vaid on täiendav tööriist arstidel sobivates situatsioonides kasutamiseks.
Lemberi sõnul on Eesti maailmas heal positsioonil mitte ainult geeniandmete kogumisel, vaid ka selles, et uurida seoseid ja võimalusi nende andmete praktikas kasutamiseks, sellega kaasnevaid eetilisi aspekte ning seda, kas tehtavad kulutused on ühiskonnale vastuvõetavad ja efektiivsed. "Personaalse lähenemise aluseks on aga abivajajale individuaalne lähenemine arsti ja ravimeeskonna poolt kõiki tänapäevaseid meetodeid kasutades," rõhutas Lember.
Teiste seas esinevad:
Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu "Rahvameditsiin: ajatu ja ajalik",
TÜ Eesti geenivaramu asedirektor Lili Milani "Personaalmeditsiinist Eesti Geenivaramu näitel",
TÜ kliinilise geneetika keskuse juhataja, kliinilise geneetika professor Katrin Õunap "Personaalmeditsiin kliinilise geneetika vaatevinklist",
TÜ kliinilise meditsiini instituudi onkoloogia dotsent Peeter Padrik "Personaalmeditsiin onkoloogias",
Laura Viidik (TÜ farmaatsia instituut) "3D printimine: kas hüppelaud personaliseeritud ravimiteni?",
Martin Meitern (TÜ genoomika instituut) "Geneetilise kirjaoskuse roll tervisekäitumise muutmisel",
Krista Fischer (TÜ genoomika instituut) "Genoomika ja statistika kaasabil personaalmeditsiinini: komplekshaiguste riskiskoorid ja nende potentsiaal tervishoius" ning
Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi reumatoloogia vanemteadur Riina Kallikorm "Arst eile, täna ja homme".
Tutvu ka teaduskonverentsi teeside ja konverentsi "100 aastat personaalset meditsiini" kavaga valdkonna veebilehel.
Arstiteaduskonna aastapäev on pühendatud rahvusülikooli 100. sünnipäevale. Koos eestikeelse ülikooli 100. aastapäevaga tähistatakse ka sajandipikkust eestikeelse meditsiinihariduse andmist. | Otse: personaalmeditsiini konverents | https://novaator.err.ee/991049/otse-personaalmeditsiini-konverents | Kuidas on personaalne meditsiin ajas muutunud ja milliseid võimalusi haiguste diagnoosimisel ja ravis on avanud personaalmeditsiini areng, arutletakse täna Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teemakonverentsil "100 aastat personaalset meditsiini". |
"Mul on selline ütlemine, et ma ei ole ajaloolane, mina vaatan tulevikku," ütles paari nädala eest Tartu keskerakondlaste esinumbriks kerkinud Toots Tartu Postimehele.
Toots on vastamisi Keskerakonna Tartu piirkonna eelmise juhi, ajalooprofessor Aadu Musta meeskonnaga, kelle kõrvaleastumist ta nüüd soovib. Ajaloolase haridusega Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond) vaatab koalitsioonipartneri sisetüli esialgu kõrvalt.
Tartu 49-liikmelises volikogus on Reformierakonnal 20 kohta, nende vastas kaheksa sotsi, seitse keskerakondlast, kuus EKRE inimest, kolm isamaalast ja viis inimest kahest valimisliidust.
"Kui Klaas vaatab, et Tartu Keskerakonnas lähevad asjad liiga segaseks, saab ta teha uue koalitsiooni koos sotsidega. 2017. aasta kohalike valimiste järel jätkas Klaas võimu jagamist Keskerakonnaga, sest saab Aadu Mustaga inimlikult hästi läbi," selgitas Tartu linnavõimuga seotud inimene.
Jaan Toots ei ole avalikult põhjendanud, miks peab ta õigeks kahe keskerakondlasest abilinnapea - Monica Ranna ja Madis Lepajõe - tagasiastumist ja väljavahetamist ega ole ka öelnud, kes oleksid tema kandidaadid nendele kohtadele.
"See ei ole umbusaldus, me vahetame välja," ütles Toots Tartu Postimehele. Ja lisas veidi hiljem: "Me teatame oma otsusest, aga kuidas see protsess käib, seda ma ei kommenteeri."
Ent Toots ei veel Rannalt ja Lepajõelt lahkumissõna kätte saanud. Kui nad ise ära ei lähe, ei saa keskerakondlased neid ka umbusaldada: Keskerakonna põhikirja järgi visatakse erakonnast välja igaüks, kes toetab kaasparteilase umbusaldusavaldust.
Alguses oli juttu ka volikogu esimehe Aadu Musta tagandamisest, kuid sellest Toots loobus. Must on Keskerakonna mõjukas poliitik, kolm aastat tagasi peaministriks saanud Jüri Ratase tugevaid toetajaid juba viimase varjatud kahevõitlusest Edgar Savisaarega.
2011. aasta parlamendivalimiste eel oli Jaan Toots Rahvaliidu peaministrikandidaat. "Tundsin, et tahaksin minna Rahvaliidule appi ning arendada maaelu ja väiettevõtlust maal," selgitas Toots toona Õhtulehele, miks ta valis juhtfiguuridest ilma jäänud partei kasuks. Rahvaliit valimiskünnist siis ei ületanud, riigikogusse ei pääsenud ja tänaseks on selle erakonna üle võtnud EKRE.
Tänavu 3. märtsi riigikogu valimistel sai Jaan Toots Keskerakonna nimekirjas Tartus 871 häält, mis oli Aadu Musta järel – 2370 häält – sealsete keskerakondlaste teine tulemus.
Enne Jaan Tootsi juhtis pikalt Keskerakonna Tartu piirkonda Aadu Must, kes nägi oma järglasena Monica Randa. Veelgi enam, Must väitis, et ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas on seda meelt, et ülikoolilinna tsentriste peaks juhtima just Rand.
"Teavitasin oma ettepanekust piirkonna esimehe kohustused Monicale üle anda ka Keskerakonna juhte. Jüri Ratasele ei olnud pikka juttu vaja - teda seob Monicaga juba paarikümneaastane koostöökogemus. Vastuseks kuulsin erakonna esimehelt Monica kohta vaid väga häid sõnu," kirjutas Must sotsiaalmeedias 25. septembril.
Kaks päeva hiljem valisid Tartu keskerakondlased suure ülekaaluga aga piirkonna uueks juhiks hoopis Jaan Tootsi. | Tartus Keskerakonda pöörav Jaan Toots: ma ei ole ajaloolane | https://www.err.ee/991023/tartus-keskerakonda-poorav-jaan-toots-ma-ei-ole-ajaloolane | Üllatuslikult Keskerakonna Tartu piirkonna juhiks tõusnud ettevõtja Jaan Toots, kes tahab sealsete keskerakondlaste vana tuumiku kõrvale lükata, ei ole avalikult põhjendanud, mis ta soovib kahe abilinnapea lahkumist, kuid soovitab vaadata tulevikku. |
Teisel vabatreeningul oli Bottase kiireimaks ringiajaks 1.27,785. See iku 0,100 sekundit kiirem, kui tema meeskonnakaaslasel Hamiltonil. Kolmandat aega näitas Max Verstappen (Red Bull Racing; +0,281), neljandat ja viientat Ferrari piloodid Charles Leclerc (+0,356) ja Sebastian Vettel (+0,591). Kuues oli Alexander Albon (Red Bull Racing; +0,617), seitsmes Carlos Sainz (McLaren Renault; +1,266) ja kaheksas Sergio Perez (Racing Point; +1,514). Esimeselt vabatreeningult eemale jäänud Pierre Gasly (Toro Rosso) sai kirja üheksanda tulemusega, kaotades soomlasele 1,569 sekundiga.
CLASSIFICATION: END OF FP2
Valtteri Bottas takes P1 once again, in another @MercedesAMGF1 1-2!
Max Verstappen takes P3, ahead of the Ferraris #JapaneseGP???????? #F1 pic.twitter.com/oy8y28EDzr
— Formula 1 (@F1) October 11, 2019
Jaapanisse jõudva taifuuni Hagibis tõttu lükati Jaapani GP kvalifikatsioon erandkorras pühapäevale põhisõiduga samale päevale, mille start antakse Eesti aja järgi kell 8.10. Põhisõidule saab kaasa elada ERR-i spordiportaalis otseblogi vahendusel. | Mercedese piloodid näitasid oma võimu ka teisel Jaapani GP vabatreeningul | https://sport.err.ee/991047/mercedese-piloodid-naitasid-oma-voimu-ka-teisel-jaapani-gp-vabatreeningul | Vormel-1 MM-sarja Jaapani GP teisel vabatreeningul oli sarnaselt esimesele kiireimad Mercedese piloodid Valtteri Bottas ja tiitlikaitsja Lewis Hamilton. |
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula pöördus septembris siseministeeriumi poole murekirjaga, et Tallinna linna on viimastel kuudel saabunud palju kolmandatest riikidest pärit alaealisi, kes soovivad lasteaia või koolikohta. Pajula lisas, et linna poole pöörduvatel lastevanematel on küll õigus Eestis töötada või õppida, kuid puudub üldjuhul elamisluba ja elukoht rahvastikuregistris.
Pajula viitas põhikooli ja gümnaasiumi seadusele, mille kohaselt peab vald või linn tagama koolikohustuslikule isikule võimaluse põhiharidusele, kui tema elukoht asub valla või linna haldusterritooriumil. "Seega ei ole Tallinna linna munitsipaalharidusasutustel kohutust kolmandatest riikidest pärit isikuid, kelle rahvastikuregistrijärgne aadress ei ole Tallinnas või Eestis, vastu võtta," märkis Pajula. Ja lisas, et ka politsei- ja piirivalveamet (PPA) on selgitanud, et kooli või lasteaeda tuleb vastu võtta vaid neid lapsi, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus ehk elamisluba ning sissekirjutus Tallinna linnas.
Lugna: laps peab saama haridust
Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna kirjutas sel neljapäeval Pajulale saadetud vastuses, et välismaalase seaduslik alus Eestis viibimiseks ja töötamiseks ei ole ainult elamisluba, vaid ka ajutine viibimisalus ehk viisa, mida on võimalik anda kuni kaheks aastaks.
Lugna tunnistab, et ajutisega viibimisalusega laste ligipääsul haridusele on elukoha puudumine rahvasikuregistris osutunud probleemiks, mille tõttu on siseministeerium töötanud välja seaduse mudatused, millega luuakse neile võimalus vajadusel elukoht rahvastikuregistris registreerida. Need muudatused on kavandatud jõustuma aga alles 2022. aastal.
"Samas leiame, et laste haridusele ligipääsu reguleerimisel on üldine ja kõikehõlmav lapse õiguste konventsiooni artikkel 28, Eesti põhiseaduse §12 ja §37 ja võrdse kohtlemise seaduse §2 lg1 p6, millest tulenevalt laps peab sõltumata oma emakeelest või rahvusest ja Eestis viibimise alusest või elukoha registreeringu olemasolust saama haridust oma võimete ja vajaduste kohaselt," kinnitas Lugna.
Kantsler lisas, et siseministeeriumile teada olevalt on ka haridus- ja teadusministeerium selgitanud, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus võimaldab juba täna vastu võtta lapsi, kelle elukoht ei ole rahvastikuregistrisse registreeritud.
Probleemid perearstiga
"Juhul, kui kehtiv õigusruum lastele kooliharidusele võimaldamisel ei ole Tallinna haridusameti hinnangul piisav, siis kõikide vajakajäämiste väljatoomine ja ettepanekud õigusruumi täpsustamiseks on väga oodatud," märkis Lugna.
Arutamaks kolmandatest riikidest pärit laste koolikohtade kättesaadavust kutsub haridus- ja teadusministeerium oktoobri lõpus kokku ümarlaua, kus osalevad ka kohalike omavalitsuste ja siseministeeriumi esindajad.
Lugna lisab, et teema on laiem kui ainult haridus ehk analüüsida tuleb viisa alusel Eestis elavate ja töötavate välismaalaste ligipääsu avalikele teenustele.
"Näiteks sätestab ravikindlustuse seaduse § 5 lõige 1, et ravikindlustatud isik on ka ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik. Kuna aga perearsti nimistusse kandmine on seotud elukoha registreerimise olemasoluga, siis ei ole ajutise viibimisalusega isikutel võimalik oma ravikindlustust realiseerida," märkis kantsler. | Ministeerium: ka elamisloata lastel on Eestis õigus koolikohale | https://www.err.ee/991036/ministeerium-ka-elamisloata-lastel-on-eestis-oigus-koolikohale | Ka kolmandatest riikidest pärit lastele tuleb sõltumata tema emakeelest või rahvusest ja Eestis viibimise alusest või elukoha registreeringu olemasolust tagada haridus oma võimete ja vajaduste kohaselt, leiab siseministeerium. |
Saatesarjaga "Johannese lähetamine" astub rahvusringhääling esimese sammu pilootprojektis pakkuda vaatajatele võimalust vaadata saateid veebist 4K-kvaliteediga. Esialgu saab saatesarja 4K-kvaliteedis vaadata ETV kodulehelt kasutades selleks arvutit või peegeldades arvutipilti 4K-võimekusega telerisse. Järgmise sammuna plaanib ERR arendada 4K-kvaliteediga vaatamise võimekust mobiilsetes seadmetes. Juba praegu saab ETV lehel vaadata ette ka "Johannese lähetamise" teist osa.
4K-kvaliteet pakub ülidetailset pildiedastust resolutsiooniga 3840x2160. Kõrge kvaliteet tuleb esile nii värvides kui ka detailirohkuses, sh eristuvad 4K-formaadiga videotes ka pisimad detailid nagu rohulibled või tuules lenduvad juuksed.
4K-formaati toetavad juba paljud seadmed, sh kõik uued arvutid. Kasutajalt eeldab 4K-kvaliteet kiire andmeside olemasolu. Kõikide tehniliste tingimuste olemasolul pakub ETV koduleht vaatajale 4K-kvaliteediga saate automaatselt, nende puudumisel saab saadet vaadata HD-kvaliteedis ja aeglase interneti puhul madalama kvaliteediga.
"Johannese lähetamine" on ETV ekraanil reedeti kell 20.30, ETV veebilehel on vaatamiseks väljas nii esimene kui ka teine osa. | ERR pakub esmakordselt järelvaatamise võimalust 4K-kvaliteedis | https://menu.err.ee/991029/err-pakub-esmakordselt-jarelvaatamise-voimalust-4k-kvaliteedis | Möödunud reedel tele-ekraanil alustanud saatesarja "Johannese lähetamine" saab esimese saatena ETV kodulehel vaadata 4K-kvaliteedis. |
Hufuzheni teedel peetud 101-kilomeetrisel etapil võidutses itaallanne Matteo Pelucchi (Androni Giocattoli - Sidemec) ajaga 2:14.06. Teise koha sai Dylan Kennett (St George Conintental Cycling Team) ja kolmanda Räim.
Kokkuvõttes tõusis Räim viie positsiooni võrra kuuendale kohale, kaotades võistluse liidrile Kennettile 25 sekundiga. Teist kohta hoiab peale kahte etappi Räime klubikaaslane Matthias Brändle (+0.12) ja kolmandat võitja kaasmaalane Michael Vink (+0.20).
Velotuuril on kokku kuus etappi. Laupäeval on kavas 117-kilomeetrine etapp Huzhoust Changxingi. | Mihkel Räim sai Hiinas kolmanda koha | https://sport.err.ee/991035/mihkel-raim-sai-hiinas-kolmanda-koha | Mihkel Räim (Israel Cyclin gAcademy) sai Hiinas toimunud esimese kategooriaga velotuuri Tour of Taihu Lake teisel etapil grupifinišis kolmanda koha. |
Eestis uudse spordiala, pimedate jalgpalli näidismäng toimub rahvusvahelisel valge kepi päeval, 15. oktoobril kell 11-12 Tallinna Heleni Kooli võimlas. Meelelahutuslikus jalgpallimängus võtavad mõõtu kaks segameeskonda, kus näitavad oma oskuseid nii pimedad ja vaegnägijad kui ka treenerid, noored, professionaalsed mängijad ja kuulsused.
"Meelelahutuslik jalgpallimäng on avatud kõigile huvilistele, olgu siis mängija või pealtvaatajana," ütles Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin.
"Eelkõige ootame platsile uut spordiala katsetama vaegnägijaid ja pimedaid. Samas tahame algatusega julgustada klubisid ja treenereid, et saada kokku regulaarselt treeniv pimedate grupp," ütles Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna juht Teet Allas.
Teiste seas on platsil jalgpallikohtunik Anni Rahula, bändi Elephants From Neptune muusikutest hobijalgpallurid, olümpiamedalistist riigikogu liige Kristina Šmigun-Vähi, eriolümpia patroon Hannes Hermaküla ja noor räppar Pluuto (kodanikunimega Henry Orlov).
FCI Levadia poolt on väravas Sergei Pareiko ja mängimas Igor Morozov, Aleksandr Grafov ja Lauri Välja.
Pimedate jalgpallis kasutatakse silmaklappe ning kõrisevat häälpalli. Väljakumängijaid abistavad turvalises piiretega keskkonnas nägijad – juhendajad ja väravavaht. Kui tavajalgpalli loomulikuks osaks on valjud fännid, siis pimedate jalgpallis peab publik vaikne olema, et mängijad kuuleksid palli asukohta.
Mängu kommenteerivad kirjeldustõlk Mihkel Tikerpalu ning jalgpallifännid Siim Kera ja Kaidor Kahar.
"Pimedate jalgpalli on maailmas mängitud juba 1920. aastatest alates, esimene rahvusvaheline turniir palliti 1974. aastal ning maailmameistrivõistlustega alustati 1998. aastal. Jõujooned on tavajalgpalliga sarnased, edukaimad riigid on Brasiilia, Argentina ja Hispaania," tutvustas Kera Eestis uudset spordiala. | Pimedate jalgpalli näidismatš toob Pareiko tagasi väravasse | https://sport.err.ee/991031/pimedate-jalgpalli-naidismats-toob-pareiko-tagasi-varavasse | Järgmisel nädalal toimub Tallinnas Eesti esimene pimedate jalgpalli näidismatš, kus platsil panevad oskused proovile nii pimedad, professionaalsed jalgpallurid kui kuulsused. |
Karistusvisetel tõi Edmontonile võidu Leon Draisaitli täpne vise. Meeskonna väravavaht Mikko Koskinen suutis enne seda tõrjuda edukalt kolm New Jersey mängija Nikita Gusevi, Jack Hughesi ja Taylor Halli katset. Edmonton on võitnud kõik neli esimest kohtumist. Peale 2008.-2009. aasta hooaega ei ole meeskond sellega hakkama saanud ning klubi ajaloos on nii hea algus tehtud vaid neljal korral.
Normaalajal olid Edmontoni eest resultatiivsed Connor McDavid, James Neal ja Draisaitl. Devilsi eest olid täpsed Kyle Palmieri, Gusev ja Damon Severson.
Nelja võiduga ehk kaheksa punktiga on Edmonton läänekonverentsi liider. Järgnevad St. Louis Blues seitsme ja Colorado Avalanche kuue punktiga. Idakonverentsis on liidriks samuti tänavu ainult võite tunnistanud Carolina Hurricanes.
Tulemused:
Montreal Canadiens - Detroit Red Wings 2:4
New Jersey Devils - Edmonton Oilers 3:4 (karistusvisete järel)
Pittsburgh Penguins - Anaheim Ducks 2:1
Toronto Maple Leafs - Tampa Bay Lihgtning 3:7
Ottawa Senators - St. Louis Blues 4:6
Nashville Predators - Washington Capitals 6:5
Winnipeg Jets - Minnesota Wild 5:2
Chicago Blackhawks - San Jose Sharks 4:5
Dallas Stars - Calgary Flames 2:3 (karistusvisete järel)
Colorado Avalanche - Boston Bruins 4:2
Arizona Coyotes - Vegas Golden Knights 4:1 | Soomlane aitas Edmonton Oilersi raske võiduni | https://sport.err.ee/991022/soomlane-aitas-edmonton-oilersi-raske-voiduni | Jäähokiliigas NHL teenis Edmonton Oilers raske võidu karistusvisete järel New Jersey Devilsi üle tulemusega 4:3. Õhtlasi tõusti läänekonverentsi liidriks. |
Inglise teadlased on selle nüüd senisest täpsemini ja õigemini välja arvutanud. Tuleb välja, et vedelikutilga auramine ei ole nii lihtne, kui algul võib näida.
Lihtne ongi see ainult alguses, kui tilk on veel makroskoopilistes mõõtmetes ehk enamvähem palja silmaga näha. Siis kahaneb tilga läbimõõdu ruut võrdeliselt ajaga.
Kuid James Sprittles Warwicki Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Physical Review Letters, et kui tilk on juba kahanemas mikro- ja nanomõõtmeteni, siis seaduspärasus muutub, tilga pisenemistempo pidurdub ja mingist hetkest alates kahaneb ajaga võrdeliselt juba tilga läbimõõt ise, mitte läbimõõdu ruut, sest mängu tulevad teistsugused molekulidevahelised jõud.
Sprittles ja ta kaaslased võtsid arvesse keerukaid füüsikanähtusi, mille toimel võivad väikestes tilkades valitseda näiteks mitmekümne kraadised temperatuurierinevused vaid mõne molekuli suurustel kaugustel.
Kõige selle tulemusel aeglustuvad tilgad aeglasemalt, kui seniste valemite järgi arvata oleks võinud.
Vedelikutilkade eluea teadmisest võib kasu olla mitmel pool loodus- ja tehnikateadustes. Ja parem siis juba võimalikult täpselt teada!
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25. | Veetilk püsib kauem, kui arvata võiks | https://novaator.err.ee/991019/veetilk-pusib-kauem-kui-arvata-voiks | Kui lauale potsatab veetilk ja me teda ära ei pühi, siis aurab ta lõpuks ära ikkagi. Aga kui kiiresti? |
Plaadil "Torm veeklaasis" on üheksa lugu. Atmosfääri aitavad luua Lõuna-Eesti loodushelid, mis lindistatud koos Põlvamaal resideeruva helikunstnik John Grzinichiga. Lisaks oma põhipillile mängib Tuulikki Bartosik plaadil elektriklaverit, 12-keelset kannelt ja metallofoni, neljas loos kostub ka tema lauluhääl.
Kui varem on Bartosik oma loomingut lindistanud näiteks Võrumaa metsasügavuses või Wales'is rahvuspargi koopas, siis seekord salvestati plaat Stockholmis, Petter Berndaleni stuudios. Eestis ja Rootsis annab plaadi välja Playing With Music, mujal Euroopas Nordic Notes.
Kahe sooloalbumi kõrval on ta välja andnud neli koostööalbumit ja ühe EP. Bartosik on esimene akordionimängija, kes võeti vastu Rootsi Kuningliku Muusikakõrgkooli rahvamuusika erialale, enne seda lõpetas ta esimese eestlasena Soomes Sibeliuse Akadeemia rahvamuusika eriala.
Kuula albumit "Torm veeklaasis": | Kuula: Tuulikki Bartosik kaasajastab uuel plaadi akordioni kõlapilti | https://kultuur.err.ee/991018/kuula-tuulikki-bartosik-kaasajastab-uuel-plaadi-akordioni-kolapilti | Eesti akordionist Tuulikki Bartosik avaldas teise sooloplaadi "Torm veeklaasis". Oktoobris ilmub plaat Eestis ja Rootsis, novembris mujal Euroopas. |
Bottase kiireimaks ringiajaks mõõdeti 1.28,731, mis oli 0,076 sekundit parem meeskonnakaaslase Hamiltoni omast. 5,8 kilomeetri pikkusel Suzuka ringrajal jäid Mercedese pilootide selja taha Ferrari sõitjad Sebastian Vettel (+0,989) ja Charles Leclerc (+1,181). Red Bull Racingu piloodid Max Verstappen ja Alexander Albon said vastavalt viienda ja kuuenda koha, kaotades soomlasele 1,315 ja 1,644 sekundiga.
Toro Rosso roolis tegi vabatreeningu kaasa ka Super Formula ja Super GT võitja Naoki Yamamoto, kes näitas 17. aega. Kaotust Bottasele kogunes 3,287 sekundit. Ülejäänud nädalavahetuseks annab 31-aastane jaapanlane vormeli tagasi Pierre Gaslyle.
Laupäevane tunni aja pikkune kvalifikatsioon toimub uue ajakava järgi pühapäeval kell 10 (Eesti aja järgi kell 3 öösel). Põhisõidustart on kell 14.10 (Eesti aja järgi kell 8.10) ning sellele saab kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel. Kolmas vabatreening, mis sõidetakse tavaliselt enne kvalifikatsiooni, jäetakse ära.
Vormel-1 MM-sarja kokkuvõttes juhib viis etappi enne hooaja lõppu tabelit Hamilton, kes edestab 73 punktiga Bottast. Konstruktorite arvestuses võib Mercedes aga kindlustada võidu juba Jaapani GP-ga, kui Ferrari piloote edestatakse rohkem kui 14 punktiga.
FP1 CLASSIFICATION: @MercedesAMGF1 make a strong start at Suzuka #JapaneseGP???????? #F1 pic.twitter.com/VDGRpL8gZC
— Formula 1 (@F1) October 11, 2019 | Vormel-1 Jaapani GP kvalifikatsioon lükatakse erandkorras pühapäevale | https://sport.err.ee/991011/vormel-1-jaapani-gp-kvalifikatsioon-lukatakse-erandkorras-puhapaevale | Vormel-1 MM-sarja Jaapani GP esimese vabatreeningu kiireimad olid Mercedese piloodid Valtteri Bottas ja tiitlikaitsja Lewis Hamilton. Seejuures otsustati ka, et laupäevane kvalifikatsioon tõstetakse Jaapanisse jõudva taifuuni Hagibis tõttu pühapäevale. |
Tuntuim, kes 10 000 euro suurusele grand prix ´le hakkab kandideerima, on Hongkongis sündinud USA režissöör Wayne Wang, Berliini Hõbekaru ("Suits") ja San Sebastiani Kuldse Merekarbi ("Tuhat aastat häid palveid") võitja. Tema uus film "Tagasi kodus" on liigutav draama pojast, kes saabub pärast pikka äraolekut aastavahetuseks vanematekoju, et valmistada surevale emale viimane õhtusöök.
Vene režissööril Konstantin Lopušanskil on varasemast ette näidata Varna, Madridi ja Mannheimi festivali peaauhind. Apokalüptilise pasunapuhujana tuntud 72-aastase lavastaja ("Surnud mehe kirjad", "Muuseumikülastaja", "Roll") uus film "Läbi musta klaasi" on äraspidine Tuhkatriinu-lugu tänapäeva Venemaast, kus põrkuvad kaks äärmuslikult erinevat maailmavaadet.
Türgi režissöör Can Evrenol, kelle sürrealistlik õudusfilm "Baskin" lõikas loorbereid tuntuimatel fantaasiafilmide festivalidel, linastab PÖFFil oma uut tööd "Ilma suuta tüdruk", mida autor ise nimetab süngeks postapokalüptiliseks kogupereseikluseks.
Iraani režissööri Narges Abyari eelmine film "Hingus" võitis 2016. aastal Tallinnas grand prix ´ ja Iraan esitas selle Oscarile. Nüüd on iraanlanna tagasi uue filmiga "Täiskuu aegu" – naine abiellub mehega, kes satub islamismi mõju alla, muutes nende kooselu õudusunenäoks. Kodumaisel Fajri festivalil võitis film kuus auhinda, sh parima filmi oma.
Nimekas Taani näitleja Ulrich Thomsen, "Perekonnapeo" ja "Kommuuni" staar, aga ka Bondi-filmi "Liiga kitsas maailm" osatäitja, toob PÖFFile oma teise režissööritöö, satiirilise komöödia ja antivesterni "Gutterbee – rentslimesilased", milles kaks hädavarasest kauboid avavad Gutterbee nimelises Ameerika linnakeses saksapäraseid vorstikesi pakkuva restorani.
Iiri filmikunsti esindab Tom Sullivani "Koletis" – lugu inimloomuse pahupoolest Iiri suure näljahäda aastatel. Kurdi päritolu Saksa lavastaja Hüseyin Tabaki filmis "Mustlaskuninganna" elab Saksamaal elav mustlasest üksikema oma sotsiaalset tõrjutust ja frustratsiooni välja poksiringis. Hongkongi režissööri Liu Shu filmis "Kadunud lootose õis" otsib autoõnnetuses ema kaotanud tütarlaps avarii põhjustajat, üritades taastada õiglust ja leida hingerahu.
Kokku on kaheksa väljakuulutatud filmi seas kaks maailma-, kolm rahvusvahelist ja kolm Euroopa esilinastust.
Kogu põhivõistlusprogrammi avalikustab PÖFF 24. oktoobril. Pimedate Ööde filmifestival leiab tänavu aset 15. novembrist 1. detsembrini. | PÖFFi põhivõistlusprogrammis näeb nii postapokalüptilist perefilmi kui satiirilist antivesterni | https://kultuur.err.ee/991010/poffi-pohivoistlusprogrammis-naeb-nii-postapokaluptilist-perefilmi-kui-satiirilist-antivesterni | Pimedate Ööde filmifestival kuulutas välja kaheksa esimest põhivõistluse linateost, mille seast leiab ka tuntud lavastajate värskeid töid. |
Värske albumi muusika, sõnad ja vokaali on teinud Sammalhabe, master 'i taga on Martin Kikas Ö stuudiost, plaadi kujunduse eest vastutab Martin Ahven.
Möödunud aastal ilmus ka Sammalhabeme lühialbum "james_", tema debüütplaat "Sammalbum" jõudis kuulajate ette 2015. aastal.
Kuula plaati: | Kuula: Sammalhabe avaldas uue albumi | https://menu.err.ee/991006/kuula-sammalhabe-avaldas-uue-albumi | Räppar Sammalhabe andis välja kolmanda albumi ""❤☮", mis hõlab edas teekonda südamevalust südamerahuni. |
Lisaks individuaalsele kasule, mida haridus annab, on haridusel eriline roll sotsiaalse mobiilsuse võimaldajana. Haridus on ühiskonna parim investeering sellesse, et järgmisel põlvkonnal läheks paremini kui tänasel. Seepärast on väga õige ja õiglane, et Eestis saab kõrgharidust omandada õppemaksuta.
Muidugi on selge, et see ei saa tulla kvaliteedi arvelt. Küllap just hirmust, et pikalt jätkuv kõrghariduse alarahastatus toob kaasa kvaliteedi languse, on paljud inimesed, kes muidu toetavad haridussüsteemi väärtustena võrdset ligipääsu, hakanud toetama õppemaksu kehtestamist. See on halb mõte. Kahel põhjusel.
Esiteks, universaalne õppemaks piirab vaesemate noorte ligipääsu kõrgharidusele. See tähendab, et kõrgharidussüsteem, mis peaks vaesuslõksust välja aitama, põlistaks hoopis ebavõrdsust.
Panin kaks OECD andmestikku kokku ning sain tulemuseks sellise pildi - ühiskondades, kus õppemaksu ei ole, on ka ühiskondlikku ebavõrdsust vähem. Pange tähele: kõik riigid, mille gini koefitsient on alla 0,3, on nullilähedase õppemaksuga. (Muidugi ei ole see seos ainult põhjuslik, peegeldades ka laiemat ühiskondlikku toimemudelit. Olen selles osas aruteluks avatud.)
Teiseks, poliitsotsioloogiliselt teeb õppemaksu kehtestamine soovitule täpselt vastupidist. Siinkohal ei räägi ma teoreetiliselt, vaid tuginedes oma viieaastasele riigieelarve koostamise kogemusele.
Olukorras, kus õnnetus nimega Jüri Ratase teine valitsus ei ole mitte ainult juhtunud, vaid tõenäoliselt saadab meid veel mõnda aega, näib õppemaksu kehtestamine päästerõngana, mis parandab kõrgkoolide finantsseisu ja aitab hoida taset. Loota praeguselt valitsuskoosluselt teadusleppe täitmist ja adekvaatset haridusrahastust oleks paraku naiivne.
Seega, kõrgkoolide poolt igati legitiimne eesmärk ja esmapilgul arukas mõttekäik, aga pikemas perspektiivis toob see kaasa veelgi kiirema riigieelarveliste vahendite osakaalu languse ülikoolide finantseerimisel.
Kuidas nii? Kõigile on üheselt selge, et kõrgharidust finantseerime me ühiselt läbi riigieelarve. Valitsus on kohustatud leidma vajalikud rahalised vahendid, et tasuta kvaliteetset kõrgharidust pakkuda. Punkt.
Tõsi, valitsus ei pruugi oma kohustust täita, nagu me praegu ka näeme, kuid oma moraalset vastutust kõrghariduse rahastamisel ei saa ta eitada. Stenbocki maja, Toompea lossi ja Peeter Põllu kuju kõrval on täiesti kohane protesti avaldada: adressaat on õige ja ta teab seda. Ja ühel hetkel, kui ühiskondlik protest püsib, ei suuda ta enam lisaraha vajadust ignoreerida.
Kõrgkoolide rahastamise moraalse kohustuse konks
Nüüd, kui kõrgkoolidel võimaldatakse võtta vabalt õppemaksu, kõik muutub. Sellest suuremat kergendust valitsusele on raske ette kujutada. Kui praegu peab minister kõrgkoolidele ütlema, et "kahjuks sel aastal oli eelarve nii pingeline, et leidsime ainult 5 miljonit, aga järgmisel aastal olete meie esimene prioriteet", siis edaspidi ütleb ta "kuulge, praegu on nii pingelised ajad, et tõstke natuke õppemaksu hoopis".
Seega, õppemaksu kehtestamise õigus laseb valitsuse kõrgkoolide rahastamise moraalse kohustuse konksu otsast lahti. Ja tagasi sa teda selle konksu otsa ei saa, uskuge mind. Eks Suurbritanniaski algas asi mõne tuhande naela suurusest õppemaksust, nüüd võib rahulikult bakalaureuse aasta eest 10 tuhat naela välja käia.
"Kõrghariduse rahastamine ei ole ülikoolide võitlus, sellel ei tohi lasta hääbuda akadeemiliseks mõttevahetuseks rektorite ja poliitikute vahel."
Aga mis siis ülikoolidel üle jääb, küsitakse. See on valesti sõnastatud küsimus: kõrghariduse rahastamine ei ole ülikoolide võitlus, sellel ei tohi lasta hääbuda akadeemiliseks mõttevahetuseks rektorite ja poliitikute vahel. See on tänaste, homsete ja ka eilsete üliõpilaste küsimus. Kogu ühiskonna võitlus.
Seakisa peame kõik tegema! Televiisoris ja ajalehes ja koosolekul ja tänaval. Seakisa, et ei suudeta leida mõnikümmend miljonit eurot ning viimases hädas ollakse valmis ühiskonna nõrgemate õigus kõrgharidusele rongi alla viskama. Kui me laseme oma maailmatasemel kõrghariduse ja teaduse ökosüsteemil ära mädaneda, siis sellega mädaneb ka ühiskondlik lootus olla tark ja edumeelne rahvas.
Kust siis vajalik lisaraha peaks tulema?
Kuulge, me räägime ju riigieelarve kontekstis tilgast meres. Kas mõnekümne miljoni euro investeerimiseks kõrgharidusse ehitame mõne kilomeetri 2+2 maanteed vähem, teeme 0,1 protsenti suurema defitsiidiga eelarve või küsime Tallinna vanalinna kinnisvaraomanikelt vähegi õiglast maamaksu, on teisejärguline poliitilise valiku küsimus, millesse ei tohiks tegelikult takerduda. Mina olen kõigi kolme lahendusega nõus ja valmis arutama teisigi.
Vastuargumendid juba kõlanud vastuargumentidele
Õppemaksu toetajad vaidlevad vastu, et üldisele õppemaksule vaatamata saab pakkuda tasuta õpet teatud erialadel.
Jah, saab. Neist erialadest kujunevad vaeste erialad; vastandina jõukate ja välistudengite erialadele, nagu majandus, juura, meditsiin jne, mis enamikule tudengitest jõukohased ei ole. Muide, teiste riikide praktika najal võib ennustada, et kujunevad ka vaeste ja rikaste ülikoolid.
Veel vaieldakse vastu, et saab ju vaesemad lapsed õppemaksust vabastada. Jah, saab. Aga kui paljudele on Eestis Aune Valki poolt pakutud 1000-eurone õppemaks jõukohane?
Tuletan meelde, et Eestis saab vaid kolmandik töötajatest netopalgana üle 1000 euro kuus. Kas üks kuupalk aastas lapse õppemaksuks on õige küsida?
Või üliõpilase vaatest: et teenida õppemaksuks raha, tuleb tudengil täiendavalt töötada 5-eurose netotunnitasuga (mis on ligi kahekordne miinimumtasu) 200 tundi ehk kuu aega. Juba praegu oleme üks suurima töötavate tudengite osakaaluga riike ning ühtlasi on noorte täiskasvanute vaesuse näitajad ühiskonna kõrgeimad.
Seega, kui tahta, et ligipääs ei halveneks, tuleks õppemaksust vabastada enamik tudengitest, misjärel oleks õppemaksu kehtestamine mõttetu. Kui aga tahta, et õppemaksust oleks mingitki reaalset abi kõrghariduse rahastamise mõttes (Aune Valk rehkendab Tartu ülikoolile üle 10 miljoni euro õppemaksutulu), peavad seda maksma sisuliselt kõik tudengid.
Võib luua tänasest kaks-kolm korda võimsama õppelaenu süsteemi, mis siis võimaldab ka vaestel siiski ülikooli saada. Jah, saab, aheldades suure osa tudengeist mitmekümnetuhande eurose võlaketi otsa. See küll näiliselt lahendab ülikooliõpingutele ligipääsu küsimuse, aga sotsiaalse ebaõigluse küsimust mitte.
Õppelaenul põhinev finantseerimissüsteem lükkab probleemi lihtsalt muusse kohta ja muule ajale.
Muusse kohta - näiteks vaesemate tudengite lähedastest käendajad ei saa pangast remondilaenu, et oma kodu korda teha, sest laps läks kunagi ammu ülikooli.
Muule ajale - jõukamate perede noored lõpetavad õpingud laenuvabalt ning saavad teha paremaid eraelulisi ja tööalaseid valikuid. Muretsemata, kuidas laenugraafikust kinni pidada. Olen sellest (ühe võimaliku lahenduse kaudu) pikemalt kirjutanud.
See ei ole õiglane, see taastoodab vaesust.
Kommentaar põhineb Jevgeni Ossinovski Facebooki-postitusel ja on avaldatud autori loal. | Jevgeni Ossinovski: haridus on ühiskonna parim investeering | https://www.err.ee/990995/jevgeni-ossinovski-haridus-on-uhiskonna-parim-investeering | Haridussüsteem peab üheaegselt lähtuma kahest põhiväärtusest: kvaliteet ja võrdne ligipääs. Või lihtsamalt (ja Barack Obamalt laenates): et ka kõige vaesema pere laps saaks parima hariduse, kirjutab Jevgeni Ossinovski. |
Olukord kõrghariduse rahastuses on ajanud ülikoolid meeleheite äärele. Mittetulundusühinguna mõistame ülikoole - halb tunne on oma töötajatele konkurentsiolukorrast madalamat palka maksta ning kaotada päev-päevalt noori teadustöötajaid erasektorile pelgalt palganumbrite erinevuse pärast.
Arusaadavalt otsivad paanikalaadsest olukorrast tingituna ülikoolid karvaseid ja sulelisi võimalusi, et kõrgharidusrahastust suurendada. Võtame korraks aga hetke, et avatult neid ideid ja nendega kaasnevat analüüsida.
Stsenaarium 1: 1000-eurone üldine õppemaks
Põhiliselt Tartu ülikooli poolt välja pakutud 1000-eurone õppemaksu idee võib algselt tunduda üsna kõbus. Pealtnäha ei tundu summa suur ja rektorite nõukogu hinnangul väldiks üldise õppemaksu kehtestamine ka n-ö diplomi ostmise varianti.
Eeldades, et üliõpilaste hulk jääks suures mahus samaks ja 1000 eurot peaks tudeng maksma aastas, mitte semestris, siis võiks see tähendada kõikide ülikoolide peale kokku ligikaudu 30 miljonit eurot lisaraha.
Mis siis juhtuks? Nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga tudengite olukord halveneb veelgi.
Vajaduspõhisele õppetoetusele kvalifitseerub ca 20 protsenti tudengkonnast 1, st tema pere sissetulek inimese kohta on alla suhtelise vaesuspiiri. Maksimaalselt saab õppetoetust saada 220 eurot kuus.
Kuidas peaks tudeng leidma kuus 100 eurot juurde, et õppemaksu maksta - 20 protsenti kõige madalamate sissetulekutega üliõpilasi omavad igakuiselt kuni 212€ 2. Suure tõenäosusega tähendab see umbkaudu 8000 tudengile barjääri kõrghariduse omandamisel ja reaalsuses on tudengeid, kelle jaoks on 1000-eurone õppemaks kõrghariduse omandamisel takistuseks, veel rohkemgi.
Riigi kui rahastaja vastutus hajub
Alguses võib riigi ja ülikoolide kokkuleppe järgi eksisteerida samaaegselt kaks rahastustallikat: üks riigi tegevustoetus ning teine eraraha ehk üliõpilastele kehtestatud õppemaks.
See tähendab aga, et vastutus kõrghariduse rahastuse eest on hajutatud. Niivõrd olulise hüve nagu haridus puhul on vastutuse hajumine ohtlik. Ajal, kui raha on vähe, juhtub tõenäoliselt see, mida oleme näinud teistes riikides - riik raha kõrgharidusse ei leia (ei ole ju ainuvastutust) ja ülikoolid tõstavad järjest kulude katmiseks õppemaksu.
Sarnaselt juhtus Suurbritannias, mis on viinud algse 1000£ õppemaksu nüüd juba ligikaudu 10 000 naelano aastas. Isegi kui seadusesse kirjutatakse ülikoolide õigus võtta vaid 1000-eurost õppemaksu (mis on ebatõenäoline sõnastus ja piirang), viib see n-ö libeda teeni, mis võib muutuda nii uue poliitilise kursi, kui ka lihtsalt majanduskriisiga.
"Suurema õppemaksu juurde jõudmisel maadleme mitmeid kordi suuremate probleemidega, kui haridusest saab eliidi taaskehtestamise vahend."
Kui selles artiklis arutame selle üle, mis saab 1000-eurose õppemaksu ajal, siis suurema õppemaksu juurde jõudmisel maadleme mitmeid kordi suuremate probleemidega, kui haridusest saab eliidi taaskehtestamise vahend ja ühiskonna areng jääks ebavõrduse suurenemise taha ainuüksi haridusbarjääride tõttu.
Lisaks ei tule 1000-eurose õppemaksu kehtestamine riigile ilma lisakulutusteta, sest tasulise kõrghariduse idee juurde käib alati kõlava loosungina korralik tugisüsteem ehk näiteks toetused ning õppe- ja elamiskuludega vastavuses olev õppelaen.
Arvestades, milline on täna toetuste maht ja milline on õppelaenu süsteem Eestis, vajaks see tõenäoliselt riigilt suuremat rahasüsti kui 1000-eurosest õppemaksust loodetav lisatulu.
Praegu kulub riigil vajaduspõhise õppetoetuse peale ligi 10 miljonit eurot aastas. Samal ajal lonkab toetussüsteem vähemalt üht, kui mitte mõlemat jalga.
Kehtiva süsteemi alusel ei saa toetust keskmist sissetulekut teeniva vanemaga alla 25-aastane tudeng olenemata sellest, kas vanem teda toetab või mitte. Samuti on toetussummad püsinud 2013. aastast alates muutumatuna, mil süsteem loodi.
Sellest tulenevalt on enamusele toetusele kvalifitseeruvatele tudengitele toetussummaks 75 eurot kuus. Toetuse jagamise süsteem ei arvesta üliõpilaste kulutustega. 75 eurot lisaraha võib mõnda Tartust pärit vanemate juures elavat tudengit õppevahendite ostmisel tõesti aidata, kuid üliõpilane mõnest kaugemast Eesti nurgast selle rahaga ära ei ela.
Lisaks võib välja tuua, et kuigi toetust makstakse kümme kuud aastas, siis sissetulekute hulka, mille järgi toetust arvestatakse, võetakse ka ülejäänud kahel kuul teenitu, seega võib hästitasustatav suvetöö tudengi jaoks tähendada toetussumma vähenemist või suisa ilma jäämist.
Need loetletud probleemid eksisteerivad ka praegu, n-ö tasuta kõrghariduse ajal, kuid juhul, kui kehtestataks üldine õppemaks, süveneksid antud probleemid veelgi.
Haridus- ja teadusministeerium on arvutanud, et kui viia tudengi vanematest eraldi sissetuleku arvestamise piir 20 eluaasta peale, nõuaks see riigilt lisaks 16 miljonit eurot. Lisaks peaksid toetussummad tõusma vähemalt nii palju, et katta 1000-eurone õppemaks, mis tähendaks lisanduvad ligikaudu kaheksa miljonit eurot kulu aastas.
Odav ei ole ka korraliku laenusüsteemi loomine. Praegune õppelaen Eestis on riikliku garantiiga tagatud pangale, mitte tudengile. Seega on praeguses süsteemis õppelaenu kulu riigile see, mida tudengid ja nende käendajad algselt pangale maksta ei suuda ning kuna õppelaenu võtavad vähesed, on kulu riigile minimaalne.
Olukorras, kus tekib õppemaks, peab korralik õppelaen olema üliõpilasele (mitte pangale) garanteeritud, madala intressiga ja paindlike tagasimakse võimalustega.
Seega poleks pankadel enam tõenäoliselt huvi õppelaenudega tegeleda - selle kohustuse peaks enda peale võtma riik. See omakorda tähendab iga-aastast kulu tasumata laenude näol, kuid ka suurt "stardikulu" õppelaenude väljaandmiseks süsteemi algusajal.
On raske ette kujutada, et olukorras, kus õpetajaid otsitakse tikutulega taga, küsitaks õpetajaks õppimise eest õppemaksu. Selliseid erialasid on veel, mille järgi on riigil baasvajadus, kuid mille lõpetaja tulevane sissetulek muudaks õppemaksu eest eriala õppimise äärmiselt ebaatraktiivseks.
Seega peaks süsteem garanteerima riikliku õppemaksu tasumise teatud prioriteetsetel erialadel, mis muudaksid õppemaksu kehtestamise riigile veelgi kallimaks (või ülikoolidele vähem tulusaks).
Kui juba praegu on teatud erialad (ja isegi ülikoolid) tõenäolisemad valikud vaid majanduslikult hästi kindlustatud tudengitele, siis õppemaksu kehtestamisel hakkaksid üliõpilaste valikud veelgi suuremal määral sõltuma nende majanduslikust taustast.
"Hästi kindlustatud peredest pärit tudengite jaoks muudaks Eestis õppemaksu kehtestamine välismaal õppimise atraktiivsemaks."
Kui nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga tudengite jaoks on välismaale õppima minek riskantne ja samuti kehvasti ligipääsetav, siis hästi kindlustatud peredest pärit tudengite jaoks muudaks Eestis õppemaksu kehtestamine välismaal õppimise atraktiivsemaks.
Seega määraks üldise õppemaksu kehtestamisel sotsiaal-majanduslik taust mitte ainult eriala valikut või otsust üldse õppida, vaid suunaks ka rohkem üliõpilasi välismaale.
Arvestades, et praegu välja pakutud üldise õppemaksu lahendus on n-ö kriisilahendus olukorras, kus riik kõrgharidusrahastust suurendada ei soovi, puudub Eesti Üliõpilaskondade Liidul igasugune usk sellesse, et õppemaksu kehtestamisel ka sotsiaalsed garantiid läbi vaadatakse ja loodaks turvavõrk nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga tudengitele.
Me ei soovi praeguses rahastusolukorras isegi mitte kaaluda muid variante riiklikult rahastatud kõrghariduse kõrval. Samas argumente, miks kõrgharidus peaks olema riiklikult rahastatud, on teisigi.
Stsenaarium 2: ootame-vaatame
Mis juhtub, kui me mitte midagi ei tee? Riik raha ei leia ja jätab ülikoolid omapead. See tähendaks Eesti kõrgharidusele ja teadusele järjest suurenevat inimeste kadu ning seda nii akadeemilise personali kui üliõpilaste näol.
Juba praegu on Eesti noortel teadusmaailmas keeruline näha perspektiivi, kuid eelarve iga-aastase stagneerumisega jõuame lõpuks selleni, et ülikoolis õpetamine on üksikute entusiastide initsiatiiv ja vastutus lasuks suurel osas neil, kes mujal rakendust ei leia.
Meie õppejõud väärivad paremat. Suhtelise väheneva rahastuse tingimustes saavad ülikoolid võtta vastu vähem üliõpilasi (vähemalt tasuta õpetavatele eestikeelsetele erialadele) pakkudes neile vähem valikuid, vähem kontakttunde ja lõpuks leppides keskpärasusega.
Arvestades seda, milline riik me olla soovime ja millises arenguetapis oleme, ei peaks me laskma juhtuda kummalgi stsenaariumil.
Jah, riigieelarveliselt tagatud kõrgharidusel on omad miinused ja praegusel süsteemil on loogikavigu, kuid Eesti riigil ja Eesti ühiskonnal pole üleliigseid inimesi, keda ohvriks tuua - meile on vajalik, et igaüks meie hulgast saaks end teostada ja sihtida nii kõrgele kui võimalik.
Ja seda mitte ainult majanduslikust väljavaatest või individualistlikust eduperspektiivist - tegelikult on kõrgharitud inimesed riigile igas mõttes kasumlikumad ja majanduslikust perspektiivist kaugemale vaadates ka paremad kodanikud - ühiskonda paremini lõimunud, parema tervisekäitumisega ja tunnetavad oma rolli demokraatias 3.
1 https://eacea.ec.europa.eu/national-policies/eurydice/sites/eurydice/files/fee_support_2018_19_report_en.pdf
2 Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti analüüs.
3 State of Higher Education 2015-16.
https://www.oecd-ilibrary.org/docserver/a1c80ede-en.pdf?expires=1570611759&id=id&accname=guest&checksum=E26EB72AD81E9C01D24CDFD6952AF5C1 https://www.hm.ee/sites/default/files/eag2019_cn_est_03.09.19_final.pdf | Eleri Pilliroog: kuidas tappa (kõrg)haritud Eestit? | https://www.err.ee/991001/eleri-pilliroog-kuidas-tappa-korg-haritud-eestit | Me ei soovi praeguses rahastusolukorras isegi mitte kaaluda muid variante riiklikult rahastatud kõrghariduse kõrval. Samal ajal argumente, miks kõrgharidus peaks olema riiklikult rahastatud, on palju, kirjutab Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Eleri Pilliroog. |
Warriors läks kohtumist juhtima kohe avaveerandil, kui viskas 35 punkti vastase 31 vastu. Poolajapausiks oli nende edu suurenenud kuuele punktile - 70:64. Kolmandal veerandil jätkus korvisadu ning Warriors triivis Timberwolvesist aina kaugemale. Külaliste 37 punkti võõrustajate 41 vastu ei olnud piisav, et neile lähemale tulla. Viimasel veerandil Warriorsi hoog ei raugenud ning võit jäeti koju 20-punktilise eduga.
Warriorsile tõi 40 punkti Stephen Curry, kes võttis lisaks kuus lauapalli ja andis kuus korvisöötu. 19 silmaga toetas meeskonda Jordan Poole ja 16-ga D'Angelo Russell. Timberwolvesi parimad oli 17 punkti visanud Jake Layman ja Jarrett Culver. | Curry viskas Warriorsi suureskoorilises võidumängus 40 punkti | https://sport.err.ee/991004/curry-viskas-warriorsi-suureskoorilises-voidumangus-40-punkti | Korvpalliliiga NBA hooajaeelses kohtumises Golden State Warriorsi ja Minnesota Timberwolvesi vahel nähti erakordselt palju korve. Võidu jättis koju Warriors tulemusega 143:123. |
Rahvusvahelises uuringus, mis hõlmas 55 riiki ning 6625 inimest seati eesmärgiks teada saada, kuidas kollase värviga seotud emotsioonid seostuvad geograafilise piirkonna, kliima ja aastaaegadega. Eestist panustas uuringusse Tallinna Ülikooli lingvistika ja tõlketeaduste dotsent Mari Uusküla.
Varasemast on teada, et näiteks roosad ruumid vähendavad vangide seas agressiivsust ning patsientide jaoks vähendab haiglates stressi roheline värv. Milline on aga kollase värvi ja sellest tuleneva emotsiooni seos erinevate piirkondadega?
Kollase värvi kandvaks emotsiooniks peetakse peamiselt rõõmu ja rahulolu. Seda seetõttu, et kollane seostub päiksepaiste ning meeldiva ilmaga.
Küll aga ei pruugi see olla sedasi Sahara kõrbes elavate inimeste jaoks, kellele meenutab see pigem kuuma liiva ning kõrvetavat päikest.
Artikli autorid seadsid uurimuse hüpoteesiks, et järelikult seostub kollane värv enim rõõmuga eelkõige piirkondades, kus päikseline ilm on pigem harv nähtus.
Valimisse kuulunud osalejate puhul vaadati kolme näitajat:
mitu tundi paistab vastaja elukohas aasta lõikes ühes päevas keskmiselt päike;
kui kaugel asub vastaja elukoht ekvaatorist;
milline on keskmine sademete hulk ühes aastas.
Uurimusest selgus, et kollase värvi seos rõõmsa emotsiooniga erineb piirkonniti. Näiteks, Egiptuses seostas kollast värvi rõõmuga 5,7 protsenti, Soomes suisa 87.7 protsenti vastanutest. Kogu valimi keskmine seostatus oli 48,26 protsenti.
Eestlased seostavad kollast värvi rõõmsa emotsiooniga pisut vähem kui soomlased ehk 70-80 protsendi ulatuses.
See tähendab, et uurimuse autorite seatud hüpotees, mille kohaselt on geograafiline asukoht korrelatsioonis sellega, millist emotsiooni peegeldab kollane värv, peab paika.
Praegu on TLÜ humanitaarteaduste instituudi lingvistika ja tõlketeaduste dotsendil Mari Uuskülal käsil Šveitsis lilla värvi uurimine.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal on Environmental Psychology. | Erinevates riikides seostub kollane värv erinevate emotsioonidega | https://novaator.err.ee/990997/erinevates-riikides-seostub-kollane-varv-erinevate-emotsioonidega | Inimesed seostavad värve emotsioonidega. Aga kas riigiti tajuvad inimesed värvidega seotud emotsioone erinevalt? Tuleb välja, et tajuvad ning just päikesevalgus on see, mis selgitab, miks näiteks kollast värvi seostatakse erinevates piirkondades erineva emotsiooniga. |
"Ma arvasin, et ministril on tähtis töö. Tegelikult on see töö nagu iga teinegi - sageli pööraselt üksluine ja tüütu. Peab palju lugema, istuma liiga palju koosolekutel, sealhulgas valitsuse istungitel, kus parem on olla vait," rääkis Mäggi ajakirjale.
Mäggi ütles, et näiteks ei meeldinud talle mängida kuus tundi kappi justiitsminister Urmas Reinsalu "lavastatud etenduses", kus välisminister Sven Mikser sai peaosa: "See oli kurikuulus päev, kui arvati, et nüüd läheb valitsus lõhki. Vaidlus käis ränderaamistiku ümber. Mikser ütleb, et on vaja, Reinsalu ütleb, et ei ole vaja. Ja nii kuus tundi järjest! Kõigepealt vastasin neli tundi e-kirjadele, siis tüdisin neist, said tehtud. Seejärel mängisin kaks tundi internetis kabet. Midagi öelda ei olnud vaja, kaasa rääkida ei saanud. Ära minna ka ei saanud, sest kvoorum hakkas ära vajuma. Olin tubli toolinühkija."
Samuti häiris Janekit riigihalduse ministri liiga kitsas vastutusala. Kui peaminister Jüri Ratas tegi ettepaneku samas ametis jätkata, ta loobus, sest oleks soovinud saada pigem rahandusministriks.
Mäggi osales ka usinalt riigikogu valimiskampaanias, kohtus tuhandete inimestega ja jagas laiali 10 000 reklaampastakat: "Üsna tihti oli see aga väga tänamatu töö, mille eest sain pigem ainult sõimata. Mind saadeti sadu ja sadu kordi kõikvõimalikesse pimedatesse kohtadesse."
Mäggi hinnangul ei väärinud see kõik enam teistkordset "ohverdust", kuid ministrikogemust ta ei kahetse.
Janek Mäggi oli Keskerakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsuses riigihalduse minister 2. maist 2018 kuni 29. aprillini 2019. | Janek Mäggi: valitsusliikme töö oli tüütu | https://www.err.ee/990990/janek-maggi-valitsusliikme-too-oli-tuutu | Suhtekorraldusärisse naasnud Janek Mäggi meenutab riigihalduse ministri ametit kui tüütut ja üksluist. Samuti ei jäänud jätkuvalt Keskerakonna juhatusse kuuluvale mehele positiivselt meelde valimiskampaania tegemine, selgub intervjuust ajakirjale Kroonika. |
Kriisa jooksis platsile algviisikus ja viskas 25 minutiga kuus punkti (kahesed 1/3, kolmesed 1/3, vabavisked 1/2). Lisaks andis 18-aastane eestlane kuus resultatiivset söötu, võttis kolm lauapalli, tegi ühe viskeblokeeringu ja kaks pallikaotust, kirjutab Korvpall24.
Žalgirise parimad olid Erikas Venskus 15 silmaga ning võimsa kaksikduubli teinud Vitalijus Kozys, kelle arvele jäi 13 punkti ja 15 lauapalli. Võitjate resultatiivseim oli Justas Vazalis 15 punktiga.
Laupäeval kohtub Žalgirise duubel hooaega kolme võiduga alustanud Šilutega.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Hooaega hästi alustanud Kriisa ja Žalgirise duubel said esimese kaotuse | https://sport.err.ee/990991/hooaega-hasti-alustanud-kriisa-ja-zalgirise-duubel-said-esimese-kaotuse | Leedu esiliigas mängiv Kerr Kriisa ja Žalgirise duubel said kahe võidu kõrvale hooaja esimese kaotuse, kui jäid koduväljakul alla Jonovale 67:76 (18:21, 14:18, 18:19, 17:18). |
Võimas tõsielusündmustele toetuv indie-draama ühest USA kurikuulsamast sarimõrvarist. Prostituut Aileen Carol Wuornos (Charlize Theron) kohtub Floridas Selbyga ja armub tütarlapsesse. Ent põhjakihist pole pääsu. Kui ühel päeval ründab Aileeni vägivaldne klient, tapab naine enesekaitseks ründaja ja saab sellest hoogu järgnevateks veristeks arveteklaarimisteks.
Hollywoodi staar Charlize Theron on olnud varem ka baleriin ja modell, tema ootamatu ning hiilgav osatäitmine Wuornosina on vaatamist väärt. Roll tõi Theronile nii Oscari, Kuldgloobuse kui ka BAFTA auhinna.
Film "Koletis" on ETV2 eetris 11. oktoobril kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: Patty Jenkinsi "Koletis" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/991002/kultuuriportaal-soovitab-patty-jenkinsi-koletis-etv2-s | 11. oktoobril jõuab ETV2 eetrisse režissöör Patty Jenkinsi 2003. aasta linateos "Koletis" ("Monster"), kus peaosas astub üles Charlize Theron. |
Kurnitski ütles ETV "Terevisiooni" saates, et linnahalli algselt 4800 kohaga suur saal ja selle kaarja tagaseina avanemisel tekkiv veel suurem siseruum on maailma ulatuses unikaalsed ja sellisena kindlasti vääriksid rekonstrueerimist.
2016 on linnahalli seisukorda põhjalikult uuritud ja hoones on küll palju läbijooksmisest tingitud niiskuskahjustusi ning fassaad on lagunenud, kuid kandekonstruktsioonid on rahuldavas või lausa heas korras, eriti suure saali osas, rääkis Kurnitski.
Samas tuleks otsus rekonstrueerimise või lammutamise osas teha kiiresti, sest linnahalli tehniline seisukord hakkab siiski niiskuskahjustute tõttu jõudma seisu, kus pole midagi rekonstrueerida. "Ükskõik, mida teha - see on ikka parem kui mitte teha," lisas Kurnitski.
Professor hindas valitsusele esitatavas memos toodud ümberehituse maksumust - ligikaudu 170 miljonit eurot - tänastes ehitushindades realistlikuks.
Kurnitski küsis samas, mida teeks rahvusooper nii suure saaliga, mis pealegi ei ole ehitatud loomuliku akustikaga saaliks. | Ehituse professor: linnahalli konstruktsioonid lubaksid säilitamist | https://www.err.ee/990987/ehituse-professor-linnahalli-konstruktsioonid-lubaksid-sailitamist | Tallinna Linnahalli kandekonstruktsioonid on uuringute järgi rahuldavas või lausa heas korras ning suure saali unikaalsust arvestades oleks pigem mõistlik selle säilitamine, kuid jäähalli ja merepoolse osa võiks lammutada ja vastavalt uutele vajadustele ümber ehitada, leiab Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski. |
Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ütles ERR-ile, et ta ei mõista, miks peaks suuremates linnades põllumeestele mõeldud kütuseid müüdama.
Valitsus on alustanud põllumeestele mõeldud erimärgistusega kütuse müümise süsteemi ümberkorraldamist, sest hinnanguliselt kasutatakse praegust süsteemi ära nii, et riigil jääb saamata viie miljoni euro ulatuses kütuseaktsiisi.
Maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna üksuse juht Raili Roosimaa ütles, et Tallinnas ja Tartus on tõesti tanklaid, kus põllumeestele mõeldud erimärgistusega diislikütus on müügil.
"Tallinnas müüakse kuues tanklas ja veebruarist septembrini müüdi nendes tanklates 404 500 liitrit erimärgistatud kütust, Tartu kuues tanklas müüdi samal ajal 223 600 liitrit. Ostu puhul on märgitud, et seda kütust on vaja põllumajanduses, nii nagu seadus ette näeb," ütles Roosimaa.
Erimärgistusega kütus on Eestis kokku müügil 134 tanklas ja kogumüügi maht on sel aastal üle 17 miljoni liitri.
Põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus tunnistas, et raske on mõista, miks seda kütust üldse linnades müüakse.
"Väärkasutuse vältimiseks peaks alustama esimesest kõige lihtsamast sammust, sisse tuleb seada õigustatud isikute register ehk sinist kütust saaksid osta vaid põllumajandusega tegelevad inimesed, kes on pandud PRIA toetuste registrisse. Võib-olla on olemas mingisugused spetsiifilised juhud, kus on põllumajandusega tegelevatel inimestel on vaja ka linnas tankida. Enamus põllumajandustootjaid tellib erimärgistatud kütuse ja ladustab selle oma tsisternidesse. Kui linnades on jaemüük probleem ja soodustab väärkasutamist, siis see on üks koht, kus piirata sinise kütuse müümist linnades," ütles Sõrmus.
Sõrmus rõhutas, et samas väikelinnade ja maapiirkondade elu on väga läbipõimunud ja seal on tankimine loomulik. | Keset Tallinna ja Tartut käib elav erimärgistatud kütuse müük | https://www.err.ee/990984/keset-tallinna-ja-tartut-kaib-elav-erimargistatud-kutuse-muuk | Nii Tallinnas kui Tartus on kuus kütusetanklat, milles müüakse põllumeestele mõeldud maksusoodustusega kütust. Ainuüksi Tallinnas müüdi selle aasta esimese üheksa kuuga nendes tanklates üle 400 tonni kütust. |
EKsLi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul üritatakse kindlustuselt välja petta üha suuremaid hüvitisi, kuid tänu politsei ja kindlustusuurijate tõhusale koostööle on kelmuste avastamine paranenud.
"Eriti on vähenenud lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kelmuste arv, mis oli varasemalt kõige arvukam pettuseliik. Seega kui kelmid on juhtumi lavastamisega vahele jäänud, siis nad ei ürita seda enam teha. Näiteks majanduslanguse ajal kasvab majade süütamistest põhjustatud tulekahjude arv, mis on üks näide kindlustuskelmuse lavastamisest," ütles Reimets.
Eelmisel aastal moodustasid üle 3000 euro suurused kelmused 30 protsenti kõikidest kindlustuspettustest. 1000 kuni 3000 euro ulatuses ebaseaduslikke nõudeid oli 30 protsenti ja kuni 1000-euroseid nõudeid oli 40 protsenti.
Kõige rohkem on sõiduki- ja liikluskindlustusega seotud kelmuseid, neile järgnevad kodu- ja reisikindlustuse juhtumid. Kõige sagedamini, üle veerandi juhtudest üritati varjata kindlustuskaitse puudumist. Pisut üle viiendiku moodustasid lavastatud või tahtlikult esile kutsutud juhtumid ning viiendiku kelmusteste puhul suurendati teadlikult kahju summat.
Seesam kindlustuse reisikindlustuse tootejuhi Jonatan Jõksi sõnul proovitakse mõnikord kelmusega ära peita omaenda tegematajätmine. "Inimene on lennupiletid ostnud pool aastat tagasi, aga reisikindlustuse sõlmib alles samal päeval, kui ta on arstil käinud ja haigusest teada saanud. See on pettus, kui leping sõlmitakse pärast kahju ilmnemist," ütles Jõks.
Mullustest kelmusjuhtumitest 44 protsenti olid seotud liiklusõnnetusega, seitse protsenti varguste ja veeõnnetusega, viis protsenti vandalismiga ja neli protsenti tervisekahjustusega. Ebaseaduslike nõuete summast ligi kolmandiku moodustasid tulekahjud ning kolmandiku liiklusõnnetused.
Swedbanki liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnajuhi Eivo Kisandi hinnangul on sõidukitega seotud kindlustuspettuste katsed tõepoolest ühed sagedasemad. "Esineb nii kindlustamiseelselt tekkinud sõiduki klaasikahjusid, tahtlikult tekitatud suuremaid kahjusid kui ka katseid seostada varasemaid vigastusi hilisemalt tekkinud kahjuga," ütles Kisand.
Tuvastatud kindlustuskelmuse tulemuseks on tavaliselt kahjunõude hüvitamisest ilmajäämine. Mullu tuvastatud kelmustest said kaks kolmandikku hüvitisest keeldumise otsuse. Kindlustuskelmusega võib kaasneda ka kriminaalmenetluse alustamine. | Kindlustuskelmuste hulk on vähenenud | https://www.err.ee/990982/kindlustuskelmuste-hulk-on-vahenenud | Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) statistika kohaselt oli mullu 408 kindlustuskelmust, mida on vähem kui kahel varasemal aastal. Samas üritati kindlustuselt välja petta kokku 2,6 miljonit eurot, mis on viimase üheksa aasta suurim summa. |
"Pärast üldkogu otsust saab riigikohtu esimees esitada kohtuniku ametist vabastamise avalduse vabariigi presidendil," ütles ajalehe teatel Tartu maakohtu pressiesindaja Anett Kreitsmann. "Kohtunik Kolk viibib viibib ametikohustustest eemal. Planeeritud istungid lükatakse edasi."
Lõuna prefektuuri politseiametnikud peatasid 6. oktoobril liiklusjärelevalve käigus Tartu maakohtu kohtuniku Heiki Kolki, kellel tuvastati alkoholijoove 0,97 mg/l. Tegemist on joobega, mille eest on võimalik võtta kriminaalvastutusele, teatas Tartu maakohtu pressiesindaja.
Maakohtu esimehe Liivi Loide sõnul on tegemist äärmiselt kahetsusväärse sündmusega.
"Tulenevalt kohtunikuameti väärikusest ja rollist ühiskonnas, peaks iga kohtunik olema teistele seaduskuulekuses eeskujuks ja vastavalt ka käituma," ütles Loide pressiesindaja vahendusel. | Joobnult autot juhtinud kohtunik loobub ametist | https://www.err.ee/990980/joobnult-autot-juhtinud-kohtunik-loobub-ametist | Joobes autoroolist tabatud Tartu maakohtu kohtunik ja Võru kohtumaja juht Heiki Kolk esitas avalduse kohtuniku ametist lahkumiseks, riigikohtu üldkogu arutab avaldust järgmisel teisipäeval, kirjutab Õhtuleht. |
Samuti on kavas arutada Eesti ja Prantsusmaa kahepoolseid suhteid, sealhulgas kaitsekoostööd Malis, aktuaalseid Euroopa Liidu küsimusi ja olukorda Süürias.
"Meie suhted Prantsusmaaga on väga head, seda eriti kaitsekoostöö, küber- ja digiteemadel. Kindlasti soovin arutada võimalusi seda koostööd veelgi süvendada," sõnas välisminister Reinsalu kohtumise eel. "Kohtumisel arutame Euroopa julgeolekut puudutavaid küsimusi ning olukorda Ukrainas. Euroopal seisavad ees suured väljakutsed ja neile saame vastu minna vaid ühtselt."
Lisaks kohtub välisminister Prantsuse Rahvusassamblee Eesti sõprusrühma presidendi Laure de La Raudiere'iga. | Välisminister Reinsalu kohtub Pariisis Prantsuse kolleegi Le Drianiga | https://www.err.ee/990979/valisminister-reinsalu-kohtub-pariisis-prantsuse-kolleegi-le-drianiga | Välisminister Urmas Reinsalu kohtub reedel Pariisis Prantsusmaa välisministri Jean-Yves Le Drianiga. Kohtumise põhirõhk on Venemaal, Ukrainal ja Euroopa julgeolekul, teatas Eesti välisministeerium. |
Ametniku sõnul on punasteks joonteks näiteks etniline puhastus või massiline pommitamine, mis suunatud selgelt tsiviilelanikkonna vastu.
"Aga asi on alles alguses. Olukorda jälgitakse suure tähelepanuga," lisas allikas.
Trumpi sõnul võib USA olla Türgi ja kurdide läbirääkimiste vahendajaks.
"Meil on kolm võimalust. Saata tuhandeid sõdureid ja võita sõjaliselt. Lüüa Türgit tugevasti rahandus- ja majandussanktsioonidega. Või olla läbirääkimistel vahendajaks Türgi ja kurdide vahel," kirjutas Trump sotsiaalmeedias.
Kuulduste kohaselt on Trump teinud diplomaatidele ühtlasi ülesandeks vahendada vaherahu Türgi ja kurdivägede vahel Süürias.
"Meile on antud presidendilt ülesanne proovida leida vaenupoolte vahel ühishuvisid, et meil õnnetuks leida tee vaherahuni," ütles üks tundmatuks jääda soovinud diplomaat.
Türgi alustas kolmapäeval pealetungi Põhja-Süürias tegutsevatele kurdi üksustele ning plaanib luua seal piirist 30 kilomeetri sügavuse puhverala, kuhu tahab saata umbes miljon Türgis elavat Süüria päritolu põgenikku. | Allikas: Türgi pole Süürias veel Trumpi jaoks piire ületanud | https://www.err.ee/990978/allikas-turgi-pole-suurias-veel-trumpi-jaoks-piire-uletanud | Türgi pole Süürias veel ületanud USA presidendi Donald Trumpi jaoks punast joont, teatas neljapäeval tundmatuks jääda soovinud riigiametnik. |
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Ardo Ranne ütles ERR-ile, et Eesti on tänaseks saavutanud teatava majandusliku heaolu ning muutunud seeläbi atraktiivseks kolmandatest riikidest pärit prostitutsiooniga tegelevatele välismaalastele ja ka neid kupeldavatele kurjategijatele.
"Oma töös näeme, et selliste juhtumite arv on viimase aasta jooksul kasvanud. Eestis on sel aastal olnud üle 40 juhtumi, kui kolmandatest riikidest pärit naised osutasid siin tasu eest seksuaalteenuseid, väärkasutasid seeläbi Schengeni viisa või viisavabaduse tingimusi ning neile oli tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks," rääkis Ranne ERR-ile.
Päritoluriikidena tõstis Ranne esile Ukrainat ja Venemaa Föderatsiooni.
ERR küsis PPA-lt täiendavalt, et milles antud juhtudel seisneb Schengeni viisa või viisavabaduse tingimuste väärkasutamine.
PPA pressiesindaja Viktoria Korpan selgitas, et lähtudes välismaalaste seadusest lõpetatakse viisavabadus ehk riigis viibimise aeg ennetähtaegselt, kui on alus arvata, et välismaalase Schengeni riikide territooriumile saabumise väidetav eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile ja on põhjust kahelda välismaalase usaldusväärsuses.
Samuti võib tema sõnul Schengeni lühiajalise viisa kehtetuks tunnistada, kui on alust arvata, et välismaalase väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile ja on olemas põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses ja tema avalduste usaldusväärsuses.
"Samuti tunnistatakse viisaeeskirja järgi välismaalase viisa kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud ja viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei ole olnud usaldusväärsed," lisas ta.
"Pärast viibimisaja lõpetamist või viisa kehtetuks tunnistamist teeb PPA väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis võib olla vabatahtlik või sundtäidetav, ning kehtestab sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile," selgitas Korpan veel. | Eesti on tänavu välja saatnud 40 välismaalasest prostituuti | https://www.err.ee/990846/eesti-on-tanavu-valja-saatnud-40-valismaalasest-prostituuti | Eestis kasvab juhtumite arv, kus kolmandatest riikidest pärit naised osutavad tasu eest seksuaalteenuseid, kinnitas politsei- ja piirivalveamet (PPA). Tänavu on prostitutsiooni tõttu riigist välja saadetud 40 inimest. |
Üks näide aastaid kestnud vaidlusest linna ja riigi vahel on Peterburi tee, mis ulatub Ülemistelt kuni linna piirini Väo ristmikul, peale linna piiri kannab tee juba Narva maantee nime ning sealtmaalt vastutab tee korrashoiu eest riik. Linn keeldub oma raha eest Peterburi tee igivana katet uuendamast, sest nende hinnangul on tegu olemuslikult riigiteega ning riik peaks teeremondi enda peale võtma või seda vähemalt märkimisväärse summaga toetama.
Probleemi toob veelgi rohkem esile järgmisel aastal algav Tallinna piiril asuva Väo ristmiku ehitus. Pikka aega murelapseks olnud ristmik ehitatakse kahetasandiliseks. Ainuüksi ristmiku ümberehitamine läheb maksma 20 miljonit eurot, kuid Peterburi teele jätkub sealt vaid ühe väikese lõigu remondiks.
Ülejäänud Tallinna territooriumile jääva Peterburi tee uue katte alla panemine on juba Tallinna kommunaalameti rida, ütles ERR-ile maanteeameti põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik aga ütles ERR-ile, et kuivõrd see lõik kuulub TEN-T võrku ehk üle-euroopalisse teedevõrgustikku, siis tegid nad omakorda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ettepaneku ka Peterburi tee Tallinna piirides asuv lõik riigi raha eest korda teha.
Praeguse seisuga algavad tööd ristmiku ehitamiseks 2020. aasta alguses ning riigi poolt projekti muudetud pole – Peterburi tee remont jääb Tallinna hooleks.
Riik Tallinnast endale sobivaid teid ei leidnud
Tallinn tahtis nende arvates riigiteede tunnustele vastavad tänavad riigile üle anda juba 2014. aastal, kui vastav taotlus esitati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Toona jõudis vaidlus välja riigikohtuni, kuid jäi Tallinna jaoks soovitud tulemuseta.
Tallinn jätkas peale seda ettepanekute esitamist, et riik finantseeriks linnu ja valdu läbivate riigimaanteede teehoidu. Näiteks linnavalitsusele esitatud aruandes Tallinna teede seisukoha parendamisest märgitakse, et linna territooriumit läbivaid riigimaanteede korrashoidu peaks riigieelarvest finantseerima 5,35 miljoni euroga aastas, sest just selline on Tallinna tänavate PMS analüüsi (2015. aasta hindade alusel) järgi nõutava seisunditaseme saavutamiseks vajalik teehoiu kulu aastas.
Tallinn tahab ka alustada riigiga läbirääkimisi, et kuidas täpselt kirjutada seadusesse see, mil määral ja kuidas peaks riik rahastama linnu ja valdu läbivate riiklikult oluliste teede hoidu ja remonti.
Tallinn soovib selgust nelja tee osas: Vabaduse puiestee (Männikus ristmikust kuni linna piiril asuva nn Veskitammi sõlmeni ehk Laagrini), Peterburi tee (Väo ristmikust kuni Ülemisteni või vähemalt Smuuli teeni), Rannamõisa tee (Lõuka ristmikust kuni linna piirini Tiskre oja truubil) ja Paldiski maantee (Haabersti ristmikust kuni linna piirini Tähetorni ristmikul).
MKM on aga siiani veendunud, et Tallinn peab oma tänavate – ükskõik, kui olulisi transpordisõlmi need ka ühendavad – eest ikka ise hoolt kandma.
Näiteks viis MKM koos maanteeametiga läbi analüüsi, kus hinnati riigi kõrvalmaanteede vastavust riigitee tunnustele. Analüüsiga tuvastati mitmeid kohalikke teid, kus hinnangu kohaselt esineb riigitee tunnuseid ning mille võtmine riigiteeks võib olla põhjendatud – kokku leiti 52 sellist teelõiku kogupikkusega 47,4 km.
Tallinna linna tänavaid selles nimekirjas ei sisaldu, ütles ERR-ile MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.
"Seega, Tallinna linna territooriumil paiknevad teed on kohalikud teed. Kohalike teede hoid on omavalitsuste ülesanne ja selle rahastamine sõltub otseselt kohaliku omavalitsuse prioriteetide seadmisest eelarve koostamisel," lausus Tatter.
Tatter on teadlik, et Tallinn on läbi Eesti linnade ja valdade liidu (ELVL) tänavate üleandmise teema tõstatanud, kuid ei näe, et need arutelud kuhugi välja viiks.
"Kohalike teede lõikudel, mis viivad näiteks olulise tähtsusega sadamasse või lennujaama, võib esineda täiendavat liikluskoormust, kuid tervikuna liikluskoosseisu ja -korralduse seisukohalt on tegemist eelkõige kohalikku liiklust teenindavate teedega, mis seotud ennekõike kohaliku elu korraldamisega, mis on omavalitsuse ülesanne," märkis Tatter.
Selliste teelõikude ülevõtmine riigiteeks rikuks omavalitsuse autonoomiat, näiteks kohaliku elu ja liikluse korraldamisel, lisas ta.
Tallinn tahab raha juurde
Teede riigile üleandmine pole siiski ainuke lahendus. Näiteks on Harju maakonna arengustrateegias 2035+ esitatud ettepanek, et riiklikult tähtsaid põhimaanteid, mis asuvad linna või valla territooriumil, võiks puhastada ja korras hoida omavalitsus, kuid rekonstrueerimise peaks enda kanda võtma riik.
Samas on Tallinn ka välja pakkunud, et riik võiks lihtsalt oluliste tänavate remondiks ja hoolduseks rohkem raha anda. Riigi eelarvestrateegia näeb üle Eesti kohalike teede hoiuks ette aastas 29,3 miljonit eurot. Tallinna hinnangul on aga see summa ebapiisav ning võrreldes riigiteedele eraldatavate vahendite mahuga lausa ebaõiglane.
Näiteks eraldati juba 2008. aastal kohalike teede hoiuks 40 miljonit eurot, seda summat kärbiti veerandi võrra masu ajal ning selliseks ongi see jäänud. Tallinn soovib, et summa tõstetaks taas masueelsele tasemele.
Tatter märkis, et kohalike teede hoiu rahaga riigi toetused ei piirdu. Näiteks makstakse juhtumipõhist toetust transiitliiklusega ning ettevõtlusega seotud teede toetuseks. Viimasel kahel aastal on riik Tallinnale maksnud 905 000 eurot.
Samuti on riik toetanud Tallinna territooriumil asuvate oluliste objektide ehitamist, näiteks Reidi tee, Haabersti ristmik ja trammitee pikendamine lennuväljani. Kokku on taolisi projekte, küll Euroopa Liidu rahadest, toetatud umbes 100 miljoni euroga.
Milliseid suuremaid tee-ehitusi Tallinnas kavatseb riik lähiaastatel toetada, selgub Tatteri sõnul peale seda, kui avatakse Euroopa Liidu 2021+ rahastamisperioodi transpordi infrastruktuuri investeeringute meede. | Riik ei taha Tallinna tänavate ülevõtmisest midagi kuulda | https://www.err.ee/990849/riik-ei-taha-tallinna-tanavate-ulevotmisest-midagi-kuulda | Tallinna hinnangul peaksid linna läbivad suuremad transiitteed kuuluma riigiteede nimekirja ning nende remondi eest peaks vastutama riik. Senised katsed linna territooriumil asuvaid transiitteid riigile üle anda on ebaõnnestunud, sest riigi tellitud analüüs näitas, et Tallinna territooriumil pole ühtegi riigitee tunnustega tänavat. |
Lissabonis Itaalia meisterklubi Torino Juventust võõrustanud FC Porto alistas külalised tulemusega 2:1. Kodumeeskond haaras eduseisu juba teisel mänguminutil, kui skoori avas Mehdi Taremi. Porto teise värava lõi teise poolaja alguses Moussa Marega, Juventuse eest sai 82. mänguminutil jala valgeks Federico Chiesa.
Hispaanias võõrustas koduses kõrgliigas ja karikasarjas viimased üheksa järjestikust mängu võitnud Sevilla Dortmundi Borussiat, kellelt tuli vastu võtta 2:3 kaotus. Suso seitsmenda minuti tabamus viis küll võõrustajad juhtima, kuid Mahmoud Dahoudi ja Erling Braut Haalandi (2) tabamused viisid külalised poolajaks 3:1 ette. Sevilla teise värava lõi 84. minutil Luuk de Jong.
Paaride korduskohtumised peetakse 9. märtsil.
Eelvaade:
Viimaste aastate Itaalia jalgpalli valitseja Juventus kaotas alagrupis Barcelonale 0:2, kuid võitis viis ülejäänud kohtumist, sealjuures detsembri alguses ka korduskohtumise Barcelonaga koguni 3:0.
Eelmisel nädalal pidas meeskond kaks rasket kohtumist, kui Itaalia karikasarjas viigistati Milano Interiga 0:0, kuid kahe mängu summas pääseti siiski edasi ja Itaalia liigas kaotati võõrsil Napolile 0:1.
C-alagrupist teisena edasi jõudnud FC Porto kaotas võõrsil Manchester Cityle 1:3 ja piirdus kodus suurklubi vastu 0:0 viigiga, aga võitis neli ülejäänud kohtumist, saades kahel korral jagu nii Marseille Olympique'ist kui ka Pireuse Olympiakosest.
Kodusel tandril ollakse viimasel ajal aga võidupõuas, sest liigas ka karikasarjas kokku on neli mängu järjest lõppenud pelgalt viigiga. Liigatabelis ollakse teisel kohal, liider Lissaboni Sporting jääb juba kümne punkti kaugusele.
Teises paaris sakslasi võõrustav Sevilla alustas alagrupiturniiri võõrsil 0:0 viigiga Chelsea vastu, aga kaotas eelviimases voorus samale klubile kodus koguni 0:4. ülejäänud kohtumistest Rennes'i ja Krasnodariga tunnistati aga vaid võite.
Viimasel kuul ajal on Sevilla suurepärases hoos, sest Hispaania liiga ja karikasarja peale kokku on kirjas koguni üheksa võitu järjest. Liigatabelis hoiab meeskond neljandat kohta, aga Barcelona jääb vaid punkti kaugusele.
Dortmundi seis on mõnevõrra hapram, sest kahes Bundesliga mängus järjest on jäädud võiduta: kõigepealt kaotati võõrsil Freiburgile 1:2 ja seejärel viigistati laupäeval kodus Hoffenheimiga 2:2.
Meistrite liiga alagrupiturniir küll võideti, aga pingeliste lahingute tulemusel: kõigepealt kaotati võõrsil Rooma Laziole 1:3, saadi kolm võitu järjest, kuid viigistati Lazioga kodus 1:1 ning viimases voorus suudeti kaotusseisust alistada Peterburi Zeniit 2:1.
Teisipäeval toimunud esimestes kaheksandikfinaali matšides sai PSG võõrsil jagu Barcelonast 4:1 ja Liverpool samuti võõrsil RB Leipzigist 2:0. | Porto alistas Juventuse, Dortmund oli parem Sevillast | https://sport.err.ee/1608112933/porto-alistas-juventuse-dortmund-oli-parem-sevillast | Jalgpalli Meistrite liiga kaheksandikfinaalkohtumistes saatis kolmapäeval edu FC Portot ja Dortmundi Borussiat. |
Arsenali esiväravavaht on sakslane Bernd Leno ja teine väravavaht talvises üleminekuankas soetatud austraallane Mathew Ryan. Hein heitleb väravavahtide hierarhias inglase Arthur Okonkwoga, islandlane Runar Alex Runarsson ei ole Euroopa liigasse registreeritud, vahendab Soccernet.ee.
Hein on Arsenali esindusmeeskonna koosseisu kuulunud kolm korda, kui olnud pingil Euroopa liiga mängudes kodus Dundalki ning võõrsil Molde ja Dundalki vastu.
Arsenal kohtub Euroopa liiga 1/16-finaali avamängus Benficaga neljapäeva õhtul Rooma olümpiastaadionil. Arsenali "kodumäng" toimub järgmisel neljapäeval Pireuses. | Esindusmeeskonnaga treeninud Hein võib Benfica vastu Arsenali koosseisu kuuluda | https://sport.err.ee/1608113737/esindusmeeskonnaga-treeninud-hein-voib-benfica-vastu-arsenali-koosseisu-kuuluda | Karl Jakob Hein on enne jalgpalli Euroopa liiga mängu osalenud Londoni Arsenali esindusmeeskonna treeningutel, mis annab lootust, et Eesti koondise esiväravavaht kuulub neljapäeval Roomas Lissaboni Benfica vastu Arsenali koosseisu. |
"Meie perekond teatab sügava kurbusega, et meie armastatud Rush on surnud," seisis avalduses, millele kirjutas alla tema naine Kathryn Adams Limbaugh.
Väga populaarset Limbaugh'd tunti oma kuulajaid provotseerida üritava saatejuhina. Limbaugh tegi sama saadet 1988. aastast ning teda peeti president Ronald Reagani ametiaja järgse aja märkimisväärselt mõjukaks konservatiivide suunamõjutajaks. Kriitikud süüdistasid Limbaugh'd vandenõuteooriate ja valeinfo levitamises.
Limbaugh teatas juba eelmise aasta veebruaris oma saates, et tal on kaugelearenenud kopsuvähk, kuid jätkas ka ravi saamise ajal oma tööd. | Suri USA mõjukas saatejuht Rush Limbaugh | https://www.err.ee/1608113740/suri-usa-mojukas-saatejuht-rush-limbaugh | USA mõjukas konservatiivist raadiohääl Rush Limbaugh suri 70-aastaselt pärast võitlust vähiga, teatas kolmapäeval tema pere. |
Tartu meeskond mängis ilma hüppeliigase vigastusest taastuva diagonaalründaja Siim Põlluääreta, keda asendas Märt Tammearu. Tammearu kerkis ka 22 punktiga (+17) Bigbanki resultatiivseimaks, 18 punkti (+9) panustas võitu Albert Hurt ning 12 (+3) Stefan Kaibald. Alar Rikbergi juhendatava Tartu meeskonna vastuvõtt oli 57%, rünnakuid lahendati 52-protsendiliselt, blokipunkte saadi kuus ja servil löödi viis ässa (neist kolm läks Hurda arvele) ja eksiti kümnel pallingul, vahendab volley.ee.
TalTech pidi hakkama saama peatreeneri Janis Sirelpuuta, keda asendas abitreener ja mänedžer Uku Rummi. Ülikoolimeeskonna rünnakuid vedas tavapäraselt Valentin Kordas, kes tõi 24 punkti (+16), 15 silma (+11) jäi Tamur Viidalepa arvele ja 14 punkti (+6) lisas Rasmus Meius. TalTechi vastuvõtt oli 48%, rünnak 43%, blokist saadi viis ja servilt kaheksa punkti (eksimusi kogunes 15).
Bigbank on vaheringi tabelis kuue punktiga teisel kohal, esimene on Selver Tallinn samuti kuue punktiga. Pärnu Võrkpalliklubil on kolmandana samuti kolm punkti, Saaremaa Võrkpalliklubi ja TalTech pole punktiarvet avanud. Pärast 28. veebruaril lõppevat Balti liiga põhiturniiri muutub aga ka vaheringi seis, sest Eesti võistkonnad saavad pärast põhiturniiri lõppu vahegruppi kaasa stardipunktid 5 p.-1 p. (põhiturniiri 1. asetus 5 punkti, 2. asetus 4 punkti, jne.). | Tartu Bigbank lahkus pealinnast võiduga | https://sport.err.ee/1608113734/tartu-bigbank-lahkus-pealinnast-voiduga | Kolmapäeval peetud võrkpalli Eesti meistrivõistluste vaheringi kohtumises alistas Bigbank Tartu võõrsil 3:1 (25:23, 25:18, 19:25, 25:18) TalTechi ja jätkab täiseduga. TalTech pole suutnud vaheringis punktiarvet avada. |
Võõrsil Levantega kohtunud Atletico jäi 17. mänguminutil Enis Bardhi (Levante) väravast 0:1 kaotusseisu, ent Marcos Llorente (Atletico) tabamus tõi 20 minutit hiljem tabloole viiginumbrid. Enamaks aga kumbki meeskond suuteline ei tulnud, mistap lepiti 1:1 viiki.
Liigatabelis edestab Atletico ühe mängu enam pidanud linnarivaal Reali kuue silmaga. Kolmandat kohta hoidev Barcelona kaotab liidrile üheksa silmaga, neljandal real asuv Sevilla jääb omakorda maha kümne punktiga. | Madridi Atletico libastus tabelikeskmiku vastu | https://sport.err.ee/1608113728/madridi-atletico-libastus-tabelikeskmiku-vastu | Hispaania jalgpalli kõrgliigas sai tabeliliider Madridi Atletico kolmapäeval teise viigi viimasest kolmest mängust. |
Facebook tegi otsuse teatavaks pärast pikki läbirääkimisi Austraalia võimudega, mille eesmärk oli nõuda digigigantidelt uudiste eest tasumist.
"Kavandatud seadus saab põhimõtteliselt valesti aru meie platvormi ja meediakanalite suhetest, mis kasutavad seda uudiste sisu jagamiseks," ütles Facebooki Austraalia ja Uus-Meremaa regioonijuht William Easton.
Austraalia rahandusminister Josh Frydenberg teatas veel esmaspäeval, et Google ja Facebook on väga lähedal kokkulepetele suurte Austraalia meediaväljaannetega uudiste eest maksmiseks.
Austraalia on vastu võtmas seadust, mis sunniks digitaalfirmasid uudistesisu eest maksma, looks globaalse pretsedendi ning hävitaks Facebooki ja Google´i hinnangul interneti senise toimimise.
Firmad on varem ähvardanud seaduse jõustumisel peatada Austraalias osaliselt oma teenused, kuid Frydenberg kinnitas esmaspäeval, et nädalavahetuse kõnelused olid edukad. | Facebook piirab Austraalias uudiste edastamist | https://www.err.ee/1608113722/facebook-piirab-austraalias-uudiste-edastamist | USA suhtlusvõrgustik Facebook teatas kolmapäeval, et piirab Austraalias uudiste edastamist seoses kavandatava regulatsiooniga, mis sunniks sotsiaalmeediat jagama tulusid meediaväljaannetega. |
Ford investeerib miljard dollarit uuenduskuurile oma Kölni tehases, et teha see tootmisbaasiks nullemissiooniga autodele, mis kasutavad Volkswageni mehaanilist raamistikku, ütles firma Euroopa haru president Stuart Rowley pressikonverentsil.
Plaani järgi peaks Ford pakkuma Euroopas 2024. aastaks täiselektrilisi või gaasi-elektrilisi variante kõigist oma sõidukimudelitest. Täielik üleminek täiselektrilistele mudelitele peaks toimuma 2030. aastaks.
Firma ennustas ka, et aastaks 2030 moodustavad elektri- ja hübriidautod kaks kolmandikku firma tarbesõidukite müügist.
Euroopas hakkasid tänavu kehtima uued emissioonireeglid, mille järgi peavad autotootjad hoidma oma sõidukipargi keskmise emissiooni alla kindla piiri, vastastel korral ollakse silmitsi suure trahviga. Rowley sõnul õnnestub Fordil trahve vältida. | Ford hakkab 2030. aastast tootma Euroopas ainult elektriautosid | https://www.err.ee/1608113626/ford-hakkab-2030-aastast-tootma-euroopas-ainult-elektriautosid | USA autotootja Ford teatas kolmapäeval, et plaanib minna Euroopas 2030. aastaks täielikult üle elektriautode tootmisele. |
Tänavused omavahelised kohtumised Viljandi ja Raasiku vahel olid lõppenud seni mulkide paremusega, kes said esimesel poolaastal kodus 25:18 ja võõrsil 24:21 võidu. Viljandi läks mängule täiskoosseisus ja üle pika aja täideti protokollis kõik 16 mängijalahtrit. Külalistel aga puudus terve rida põhitegijaid eesotsas mängujuht Martin Kalvetiga.
Algul tõrjus Rasmus Ots kodumeeskonna väravasuul kõik, mis tema poole teele saadeti, Raasiku/Mistral läks avavärava viskamiseks üle viie minuti aega ning Viljandi sai 3:0 algedu. Üheksandal minutil vähendas Rasmus Varik kiirrünnaku järel vahe minimaalseks, 4:3, kuid see kärises peagi uuesti.
Mitu korda järjest tabas hiljuti 2020. aasta Eesti parimaks noormängijaks nimetatud Mihkel Lõpp ja Volodimir Maslaki viskest tuli 20. minutil 10:5. Raasiku patustas rünnakul tehnilise praagiga ja kaitses unustati paaril juhul joonele vabaks vastaste kapten Kristjan Koovit, kelle viskest tuli vaheajaseisuks 14:8.
Ka teist pooltundi alustas paremini Viljandi, eksimatult realiseerisid kiirrünnakuid Mikk Varik ja Oliver Ruut. Raasiku peatreener Jüri Lepp püüdis muutust tuua, asendades väravavahi seitsmenda väljakumängijaga, ent mulkide 7:1 vahespurdi lõpetas puurivaht Ots palli tühja väravasse saates.
Kaotusseisus 9:21 tabasid hästi raasikulaste kogenud mehed Sten Toomla ja Taavi Tibar ning hästi sekkus ka 18-aastane Danel Žigadlo. Vahe hakkas siiski tõsisemalt vähenema alles viimasel kümnel minutil, kui Raasiku hoidis Viljandit kuus minutit väravata. Patrick Padjuse viskest tuli 54. minutil 26:20.
Lähemale kodumeeskond vastaseid siiski ei lubanud, Varik ja Sten Maasalu pommitasid vahe uuesti suuremaks ning Viljandi sai 32:23 võidu. Maasalu ja Varik viskasid kuus ning Mihkel Lõpp viis väravat, kaotajate poolel tabas Toomla seitse ning Žigadlo, Martin Nerut ja Kert Liinat kolm korda.
Põhiturniiri kolmandas ringis jääb veel pidada Põlva Serviti ja Tallinna vaheline kohtumine, mis lükati sel nädalal edasi seoses põlvalaste eurosarjamänguga. Serviti juhib täisedu, 28 punktiga ning 11 silma kaugusel järgneb kolmik Tallinn, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Viljandi. SK Tapa/N.R. Energy'l on seitse ja Raasiku/Mistral kaks punkti. | Viljandi HC võit moodustas Serviti selja taha võrdse kolmiku | https://sport.err.ee/1608113632/viljandi-hc-voit-moodustas-serviti-selja-taha-vordse-kolmiku | Käsipalli meeste meistriliigas peeti kolmapäeva õhtul üks kohtumine, kus Viljandi HC alistas kodusaalis Raasiku/Mistra tulemusega 32:23 (14:8). Nii moodustus liider Põlva Serviti selja taha võrdselt 17 punktiga kolmik – Viljandiga samal pulgal on ka Tallinn ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Põhiturniiril jääb pidada üks vahelejäänud mäng ning kogu neljas ring. |
Tõnis ja Henry Sildaru teisipäeval saadetud pöördumine:
Juba homme õhtul ilmub "Pealtnägijas" lugu, mille sisuks on jälle meie pere kurb ja kahetsusväärne lahkumineku lugu. Ikka seesama, millest erinevad väljaanded on kirjutanud juba eelmisest kevadest saati. Nagu meile on väidetud, siis nüüd räägivad Kelly ja laste ema Lilian ära "kogu tegeliku loo", kuidas Tõnis on olnud vägivaldne isa, ära varastanud oma tütre rahad, sundinud Kelly vastu tahtmist sporti tegema, pantvangistanud poja ja mis kõik veel. See kõik ei ole meie jaoks uudis, sest juba mõnda aega on Tõnisele helistanud mitmed teiste toimetuste ajakirjanikud ning soovitanud meil end tõsiseks risttuleks valmis panna, sest meediale on kogu lugu ära räägitud, kohe-kohe tuleb paljastus, šokeerivad tõed ja puudu on vaid meie poole selgitused.
Kuidas sellises olukorras käituda? Loomulikult põleb ka meis inimlik soov avalikult sekkuda, et ennast kaitsta järjest ühepoolsemate, kontekstist välja rebitud ja utoopilisemate süüdistuste eest. Et oleks selge, siis nii nagu on politseisse pöördunud Kelly ja Lilian, siis oleme politseisse pöördunud ka meie. Nii nagu on nad vägivallasüüdistusi esitanud Tõnise vastu, oleme ka meie kogu ülejäänud perekonnana – isa, poeg, vanaema ja vanaisa – esitanud politseisse ülevaate vägivaldsete rünnakute seeriast, mille taga on Kelly ja Lilian. See on meie jaoks olnud kahjuks paratamatu sundkäik, sest me oleme erinevate kaebuste ja ähvardustega nurka surutud meie laste ema poolt, kes on lubanud, et teeb Tõnisele kättemaksuks kõik, mis võimalik, ja kes on sellesse aktsiooni kiskunud ka Kelly. Jah, me mööname, me kõik oleme olnud mingil ajal liiga kirglikud, emotsionaalsed, öelnud asju, mida me hiljem oleme kahetsenud. Aga paraku võtsime me varem väga tugeva ja ühtse perena endale väga ambitsioonikad eesmärgid, milleni jõudmine on olnud kõigi jaoks kannatus, katsumus ja okkaline tee.
Nagu te näete, siis see kõik on tegelikult väga piinlik, kurb ja kahetsusväärne peretüli, mida ei tohiks mingil juhul klaarida avalikkuse ees. Sest see ei ole lihtsalt kahe täiskasvanud ekskaasa tavapärane suhtekisma, vaid selle vahel on meie kaks last, kes mõlemad on nime ja näoga tõmmatud otse musta pesu pesemise keskele. Meie vanematena peaksime neid avalikkuse ette kiskumise asemel hoopis kaitsma. Sammude eest, mis võivad mõjutada mõlema lootustandvat tulevikku ja enesekindlust edasiste otsuste tegemisel ning sõnade eest, mida nad kunagi tulevikus võivad kahetseda.
Seetõttu oleme seni ära öelnud kõik avalikud intervjuud ja selgitanud ajakirjanikele taustal miks me ei taha minna sõnasõjaga kaasa – sest tulega ei saa tuld kustutada. Ma ütlesin ära ka intervjuu "Pealtnägijale" ja selgitasin kogu selle loo kahetsusväärset piinlikkust ka Mihkel Kärmasele.
Sest kuidas parandaks meie pikka aega leppimatult kestnud kriisi asjaolu, et me seda väga emotsionaalselt kogu Eesti ees lahendame? Mitte kuidagi. Vastupidi, iga sõna ja sõna vastu öeldud järgmine sõna valaks õli veel rohkem tulle ja siis see tuli jääkski kasvama. Ühest saatest saaks teine, kolmandast artiklist neljas. On ju selge, et nii me seda draamat ei lõpetata, neid haavu kinni ei kasvatata ja edasi minna ei saa. Küll aga kasvab sellest kõigest ebakindlust, piinlikkust, trotsi ja viha, mida kahjuks me lapsed igaveseks kandma jäävad.
Seetõttu pöördume teie poole, head ajakirjanikud, ja palume teilt mõistvat suhtumist, miks me peame alla suruma kõik emotsioonid ja trotsi ning miks me ei taha sellest tülist avalikult rääkida. Palun pange end meie perekonna olukorda. Ja kui te olete mõelnud kõikide meie eespool tõstatatud probleemide peale, siis loodetavasti te mõistate meie tänase kirja mõtet ja meie otsuseid. Meie pere ja lapsed ei saa võita sellest avalikust kaklusest mitte midagi. Palun laske ametnikel, kohtunikel ja spetsialistidel teha oma tööd eetriväliselt ja palun andke meie perele eetrirahu. Ärme palun muuda seda tragöödiat avalike publikatsioonidega veel traagilisemaks.
Henry – vend
Tõnis – isa
Aidi – vanaema
Kalev – vanaisa | Tõnis ja Henry Sildaru pöördumine: see on peretüli, mida ei tohiks klaarida avalikkuse ees | https://sport.err.ee/1608113581/tonis-ja-henry-sildaru-poordumine-see-on-peretuli-mida-ei-tohiks-klaarida-avalikkuse-ees | Tõnis Sildaru ja tema poeg Henry Sildaru saatsid Sildarude peretülisid kajastava "Pealtnägija" loo eel teisipäeva õhtul avaliku pöördumise. |
Kohtumine kulges suuremas osas tasavägiselt: kümne minuti järel oli seis viigis 18:18, poolajaks juhtisid külalised 34:33 ning kolmanda veerandi lõpuks olid 53:49 ees juba võõrustajad. Võidukorvi viskas sekund enne lõppu Trapani ääremängija Shonn Miller, kirjutab Korvpall24.ee.
Erkmaa alustas teist kohtumist järjest algviisikus ning kogus 15 minutiga kuus punkti (kahesed 2/2, kolmesed 0/1, vabavisked 2/2). Eestlane viskas kõik oma punktid seejuures viimasel veerandajal. Veel jäi ta arvele üks lauapall, kaks resultatiivset söötu, üks vaheltlõige ja üks isiklik viga. | Algviisikusse kuulunud Erkmaa aitas koduklubi kolmanda järjestikuse võiduni | https://sport.err.ee/1608113593/algviisikusse-kuulunud-erkmaa-aitas-koduklubi-kolmanda-jarjestikuse-voiduni | Hugo Erkmaa koduklubi Trapani sai Itaalia korvpalli esiliigas kolmanda järjestikuse võidu, kui alistas külla sõitnud Casale Monferrato meeskonna 78:76. |
Klavaniga tugevdatud Cagliari noored olid magusale võidule lähedal, aga said hoopis kibeda punkti, sest Roma 2:2 viigivärav sündis teisel üleminutil. Cagliari haaras juhtohjad mõlemal poolajal, aga mängis mõlemal korral eduseisu maha, vahendab Soccernet.ee.
Tallinna Kalevi presidendi Ragnar Klavani ja klubi kasvandiku Martin Vetkali duelli ei nähtud, sest eelmises voorus debüteerinud Vetkal seekord vahetusest väljakule ei pääsenud.
Seitsme võidu ja kahe kaotuse kõrvale hooaja esimese viigi saanud Roma U-19 asub Primaveras 22 punktiga liidrikohal. Cagliari U-19 paikneb 16 meeskonna konkurentsis 14. positsioonil, kaotades Roma noortele 12 punktiga. | Ragnar Klavan naasis kahekuuliselt mängupausilt | https://sport.err.ee/1608113590/ragnar-klavan-naasis-kahekuuliselt-mangupausilt | Eesti keskkaitsja Ragnar Klavan lõpetas kahekuulise mängupausi, kui kuulus Itaalia jalgpalli noorteliigas (Primavera) Cagliari U-19 koosseisu ja mängis Roma U-19 vastu maksimaalsed minutid. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.