text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"Tähistame osalejate jaoks kahes Eestimaa paigas kaks statsionaarset 20 - 25 km rada. Peale eriolukorra lõppu alates 25. maist on kõigil registreerunutel võimalus need rajad oma nutiseadmeid kasutades läbida. Nutiseadmesse salvestatud sõidu saab laadida üles estoniancup.ee kodulehele, et oma tulemus kirja saada. Neid saab saata kuni 28. juunini," teatab võistlussari pressiteate vahendusel.
"Alates juulikuust loodame võistlustega jätkata endisel kujul ja kokkulepitud kuupäevadel, kuid võib ka juhtuda, et vastavalt Vabariigi valitsuse otsustele peame jätkama samal moel.
Kahe esimese etapi tähistatud rajad on:
1. Kalevipoja Rattamaraton – stardi ja finišiga Palamusel
2. Raplamaa Rattamaraton – rada valmistatakse ette Keava mägede ümbrusse
Nagu märkasite, ei toimu aga esimesena planeeritud Valgehobusemäe etapp eelkirjeldatud viisil. Otsustasime sellele etapile leida uue kuupäeva meie oma sarja siseselt või koostöös EJL teiste üritustega, kahjustamata ülejäänud EJL rattakalendri huve. Hetkel on Valgehobusemäe etapi toimumisaeg veel lahtine.
Kõik sarja senised eriarvestused jätkuvad ka virtuaalselt:
- 1 ringi läbimisel saab kirja Jetoil Poolmaratoni tulemuse
- 2 ringi läbimisel Gardena Maratoni tulemuse
- 3 ringi läbimisel Hawaii Express GP tulemuse
- lisaks meeste ja naiste üldarvestuse liider, maratoni ja poolmaratoni liider, ArcticSport vahefiniš, Põltsamaa mäefiniš, Hansgrohe kiirenduskilomeetri ja võistkonna arvestused." | Estonian Cup rattamaratonide sari alustab virtuaalsõitudena | https://sport.err.ee/1086408/estonian-cup-rattamaratonide-sari-alustab-virtuaalsoitudena | Seoses koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtestatud eriolukorra ja teadmatusega, otsustas Estonian Cup rattamaratonide sari teha tänavusel hooajal muudatused. Planeeritud muudatused puudutavad esialgu sarja esimest kahte etappi. |
"Kust te üldse võtate eelduse, et me teeme tänavu veel ühe lisaeelarve," ütles Helme vastuseks opositsioonisaadik Ivari Padari küsimusele, milliseid maksumuudatusi valitsus plaanib teise lisaeelarvega.
Rahandusminister sõnas, et kui väliskeskkonnas ei toimu ränke muutusi, ei näe ta vajadust teiseks lisaeelarveks selle aasta jooksul.
"Ütlen seda suurte reservatsioonidega, sest võib juhtuda, et puhkeb epideemia Eesti sees või juhtub väliskeskkonnaga või juhtub pankadega midagi. Aga praegu ma ei näe vajadust uueks lisaeelarveks."
Maksuaruteludeks tekib Helme sõnul vajadus pigem alles siis, kui hakatakse tegema 2021. aasta eelarvet.
Ivari Padar tõi välja konkreetselt toiduainete käibemaksu, mille määra on võimalik Euroopa Liidus langetada viiele protsendile ja küsis, mida Helme sellest võimalusest arvab.
Helme vastas, et toiduainete käibemaksu langetamine on teemana väga pikalt ettepanekuna ülal olnud.
"See on idee, mida ma isiklikult toetan, aga mille realiseerimise takistus on see, kuidas katta sellest laekumata tulu," sõnas Helme. | Rahandusminister: teist lisaeelarvet ei pruugi tänavu tulla | https://www.err.ee/1086404/rahandusminister-teist-lisaeelarvet-ei-pruugi-tanavu-tulla | Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et kui väliskeskkonnas ei toimu ränke muutusi, ei näe ta vajadust teiseks lisaeelarveks käesoleval aastal. |
Coop teatas oma klientidele, et alates sellest nädalast on e-poest kauba tellimisel kojuvedu tasuta, sõltumata ostukorvi maksumusest.
Sellest nädalast sai e-poe lahenduse valmis ka Rimi, kes siiani võimaldas vaid pärispoes ostlemas käia.
Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido kinnitab, et nende tasuta kullervedu pole siiski seotud uue konkurendi lisandumisega e-poodide turule.
"Absoluutselt mitte," ütleb ta. "Me oleme väga palju suurendanud oma võimekust, võtnud juurde nii komplekteerijaid kui ka kullereid, saanud juurde ka autosid klientide teenindamiseks."
Miido lisas, et eriolukord on e-poe teenuse populaarsust kõvasti kasvatanud ja nõustub, et tasuta kojuvedu on e-poele uute klientide leidmiseks ja nende kinnitamiseks e-poe teenuse juurde ajaks, kui eriolukord läbi saab ja inimesed taas ostukeskustesse pääsevad.
Tasuta kojuvedu pakub Coop vähemalt eriolukorra lõpuni, siis vaadatakse teenuse tingimused taas üle, et kas jätkata tasuta või teenustasu eest. Toidukappidesse on tellitud kaupade vedu kogu aeg tasuta, lisas Miido. | Coop püüab tasuta kullerteenusega e-poe harjumust kinnistada | https://www.err.ee/1086388/coop-puuab-tasuta-kullerteenusega-e-poe-harjumust-kinnistada | Coop alustas tasuta kullerveoga e-poe tellimustele. Kauplusekett püüab sedasi laiendada e-poe klientuuri ja kinnistada neid teenust kasutama ka pärast eriolukorra lõppu. |
"Vestlesin eile EKRE esimehega, et kas neil on plaan koalitsioonilepet muuta. Ta ütles, et neil pole soovi muuta koalitsioonilepet. Järelikult Eesti valitsus töötab edasi Rail Balticu nimel. Valitsus ei ole lõhki ja läheb Rail Balticuga edasi," ütles Ratas.
Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonileppes on kirjas, et "juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81-protsendist kaasrahastust, vaatame üle projekti tasuvuse, trassi, ajakava ning kohalikud peatused. Seni jätkame ka tegevusi, mis toetavad Eesti taristut laiemalt." Praegu panustab EL 85 ja Eesti riik 15 protsenti raudtee ehitusse.
Ratas ütles, et Euroopa Liidu järgmise MFF-i ehk pikaajalise eelarve üle praegu kokkulepet pole ja sellega seoses ei ole ka teada, kui suur saab olema Euroopa-poolne panus. Ratas kinnitas, et tema teeb kõik, et Euroopa-poolne rahastus ei väheneks ja Rail Balticu saaks valmis ehitada.
Vastates Reformierakonda kuuluva saadiku Urmas Kruuse küsimusele, mis juhtub, kui Euroopa-poolne rahastus peaks siiski langema alla koalitsioonileppes kokku lepitud 81 protsendi ehk näiteks 80-le, vastas Ratas, et sel juhul peab ta tulema riigikogu ette ja teema uuesti läbi rääkima.
"Aga mina toetan ka siis selle projekti elluviimist,. /.../ Mina olen Rail Balticu suur toetaja. Arvan, et seda on Eestile väga vaja. Vaja majanduslikult, aga ka julgeoleku tõttu. Et meie inimesed saaksid liikuma kolme Balti riigi ja Euroopa vahel, aga ka siseriiklikult" sõnas Ratas.
MFF-i ebamäärasuse kõrval tõi Ratas teise murekohana välja Rail Balticu juhtimisstruktuuri, kuid ta kinnitas, et kolmapäeva hommikul teiste Balti peaministritega vesteldes astuti ka selle probleemi lahendamisel samm edasi.
Martin Helme: RB saatus sõltub Euroopa rahast
Rahandusminister Martin Helme ütles, Rail Balticu puhul on küsimus puhtalt kaasrahastuse määras.
"Kui praegu on puudujääk 1,5 miljardit eurot, siis me oleme väga kaugel nii Euroopa Liidu 85-protsendilisest kui ka 80-protsendilisest rahastusmäärast. Meie enda kaasrahastus peaks olema praegu nii suur, et me ei suuda seda kanda. Ehk küsimus taandub MFF-ile, aga EL-i eelarve läbirääkimisi ei pea rahandusminister," sõnas Helme.
Ta rääkis, et siiani on olnud Eesti-poolne Rail Balticu kaasfinantseerimine suurusjärgus 18,3 protsenti ning selle eest on ehitatud suurepäraseid asju, nagu näiteks uued trammiliinid.
"Need on Eestile kasulikud asjad ja keegi ei vaidle selle üle. Mis puudutab 2021. aasta eelarvet, siis RES-i on selleks summad planeeritud. Aga konkreetsete objektide osas vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Mina ei näe võimalust ega põhjust üksikobjektide kaupa vägikaikavedu või sissisõda pidada. Ma räägin kaasfinantseerimisest. Kui Euroopast Rail Balticule piisavat toetust ei tule, siis projekt pole meile jõukohane." | Ratas: Helme kinnitas, et ei soovi muuta koalitsioonilepet Rail Balticu osas | https://www.err.ee/1086389/ratas-helme-kinnitas-et-ei-soovi-muuta-koalitsioonilepet-rail-balticu-osas | Peaminister Jüri Ratas ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et tal oli teisipäeval vestlus Mart Helmega Rail Balticu teemal, milles EKRE esimees kinnitas, et ei soovi muuta koalitsioonilepet seoses Rail Balticuga. |
Elektritõukerataste rendifirmad on valmis suvehooajaks oma sõiduriistad taas tänavatele tooma. Tallinn aga pole veel otsustanud, kas lubada elektritõukerattaid oma tänavatele.
Majandusminister Taavi Aas ütles, et kohalikud omavalitsused on sellistes otsustes iseseisvad.
"Tallinna puhul sõltub nii palju nende otsusest, sest elektritõukerataste n-ö parkimine on linna maal, linnal on õigus öelda, kas seda lubavad," selgitas Aas.
Aas ütles, et neljapäevasel kabinetiistungil on siiski arutluse all liiklusseaduse parandused, mis puudutavad eeskätt elektritõukerattaid ja need parandused on tõukerattaid soosivad. Ta lisas, et ka tema isiklik seisukoht on elektritõukerattaid pigem soosida, mitte piirata. | Liiklusseadusesse tulevad elektritõukerattaid soosivad parandused | https://www.err.ee/1086386/liiklusseadusesse-tulevad-elektritoukerattaid-soosivad-parandused | Valitsus arutab neljapäeval oma kabinetinõupidamisel liiklusseadusesse plaanitavaid parandusi, mis soosivad elektritõukerattaid. |
Olgugi et meelelahutusäris on jäämas raha varasemast oluliselt vähemaks, tunti Miileni vastu huvi nii Prantsusmaalt, Kreekast, Šveitsist, Belgiast kui ka Soomest. Valik langes lõpuks ühele mitmest Prantsusmaa kosilastest, tänavu põhiturniiril kuuenda koha saanud Vandoeuvre-les-Nancy'le, kuigi võinuks minna ka hoopis teisiti, kirjutab Võrkpall24.ee.
"Rääkisin telefoni teel pikalt oma võimalustest koondise peatreeneri Lorenzo Micelliga. Esialgu oli huvi ka Venelles'i naiskonnast, mille peatreeneriks sai Eesti koondise uus ÜKE-treener Alessandro Orefice, ent kui neile vastuse andsin, öeldi, et eelarvet on juba kärbitud ja mind ei saa enam võtta. Võimalik, et tegelikult olid nad lihtsalt vahepeal teise mängija leidnud. Nii võtsingi Nancy pakkumise vastu. Loodan, et sellest kujuneb lõpuks õige valik," sõnas Miilen.
"Praegusel keerulisel ajal teeb heameelt, et ei pea enam muretsema, mis sügisel saab. Prantsusmaa liiga on hea tasemega ja seal makstakse ka palgad ära," ütles Miilen. | Kristiine Miilen: keerulisel ajal teeb heameelt, et ei pea enam muretsema, mis sügisel saab | https://sport.err.ee/1086384/kristiine-miilen-keerulisel-ajal-teeb-heameelt-et-ei-pea-enam-muretsema-mis-sugisel-saab | Eesti võrkpalli rahvusnaiskonna nurgaründaja Kristiine Miilen (23) tunneb kergendust, et leidis keerulistest aegadest hoolimata endale uueks hooajaks töökoha juba kevadel. |
Raamatu esimese peatüki luges ette filmis Harry Potterit mänginud näitleja Daniel Radcliffe, kirjutab CNN.
Järgmiseid peatükke, mida on kokku 16, loevad ette näiteks endine jalgpallur David Beckham ning näitlejad Eddie Redmayne ja Dakota Fanning.
Uued peatükid laetakse igal nädalal üles Spotifysse ja Wizarding Worldi koduleheküljele.
Surprise! We've got a treat for you…From today, amazing friends of the Wizarding World are going to take turns reading Harry Potter book one.
And to start us off with Chapter 1, we think you'll agree we have the perfect narrator...⚡️ #HarryPotterAtHome
https://t.co/w9K77akbou pic.twitter.com/Q03PmjeD5d
— Wizarding World (@wizardingworld) May 5, 2020
Esimest peatükki saab kuulata siit: | Daniel Radcliffe ja teised tuntud staarid loevad veebis "Harry Potteri" raamatut | https://menu.err.ee/1086379/daniel-radcliffe-ja-teised-tuntud-staarid-loevad-veebis-harry-potteri-raamatut | "Harry Potteri" raamatute autor J.K.Rowling algatas eriolukorras projekti "Harry Potter kodus", mille raames loevad kuulsad staarid ette sarja esimest raamatut "Harry Potter ja tarkade kivi". |
Majandusminister Taavi Aas ütles, et Ida-Virumaad puudutav majanduspakett on valitsuses praegu arutamisel.
"Loodan, et jõuame nii kaugele, et homme see teema ära kinnitada," ütles Aas keskpäevasel pressikonverentsil.
Ta lisas, et osa sellest majanduspaketist hõlmab kindlasti ka töötukassa palgatoetust, kuid see teema on laiem kui ainult Ida-Virumaa.
Kas ja millistel tingimustel töötukassa palgatoetuse abipaketti pikendatakse, tuleb valitsusesl arutamisele järgmisel nädalal. Seal tehakse tervikotsus terve Eesti kohta. | Valitsus hakkab järgmisel nädalal abipaketi pikendamist arutama | https://www.err.ee/1086380/valitsus-hakkab-jargmisel-nadalal-abipaketi-pikendamist-arutama | Valitsus hakkab järgmisel nädalal arutama palgatoetuse abipaketi pikendamist. Ida-Virumaa ettevõtete toetuseks väljatöötatav majanduspakett peaks aga kinnituse saama juba sel nädalal. |
Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ütles, et Tallinna vabaõhumuuseumi külastas esimesel piiranguvabal nädalavahetusel üle 200 inimese rohkem kui mullu samal ajal. See siiski ei osutunud probleemiks, sest muuseumi territoorium on suur ja inimesed hajusid laiali.
Tavamuuseumid on praegu veel suletud. Avamisel aga varustatakse nii kassad kui ka populaatsemad eksponaadid juhistega, et inimesed reeglitest kinni peaksid ja väldiksid troppi kogunemisi. Nii tuleb kinnistes muuseumiruumides tagada iga külastaja kohta neli ruutmeetrit saalipinda, järgida 2+2 reeglit ning hoida külastusgrupid maksimaalselt kümneliikmelised. Puutetundlikke pindu tuleb puhastada regulaarselt.
Eestis on 190 muuseumi 249 külastuskohaga, enamik neist avab uksed 19. maist, mõned juba ka varem, alates 12. maist. | Vabaõhumuuseumile joosti avanädalavahetusel tormi | https://kultuur.err.ee/1086363/vabaohumuuseumile-joosti-avanadalavahetusel-tormi | Vabaõhumuuseumi avamine pärast eriolukorda kujunes menukaks, avanädalavahetusel oli külastajaid kõvasti rohkem kui möödunud aastal samal ajal. |
"Arvestades edukat koroonaviiruse COVID-19 ohjeldamist, leppisime konverentsikõneluse käigus Eesti peaministri Jüri Ratase ja Leedu peaministri Saulius Skvernelisega kokku avada Balti rikide omavahelised piirid alates 15. maist," kirjutas Läti peaminister Krišjanis Karinš kolmapäeval Twitteris.
Considering the successful containment of #COVID19 across Baltics, in call with @ratasjuri and @Skvernelis_S agreed on opening of internal Baltic borders from May 15 and free movement of our citizens. The citizens arriving from other countries have to obey 14 day self-isolation.
— Krišjānis Kariņš (@krisjaniskarins) May 6, 2020
Sama kinnitas paarkümmend minutit hiljem ka peaminister Ratas, kes lisas oma Twitteri-postituses, et tegemist on suure sammuga tagasipöördumisel normaalse elu juure.
Agreed in a video call with @krisjaniskarins and @Skvernelis_S on opening internal borders between ????????-???????? and ????????-???????? to the people of Baltic States from 15 May. It's a big step towards life as normal. pic.twitter.com/Md9hKjJRMl
— Jüri Ratas (@ratasjuri) May 6, 2020
"Me jõudsime ühisele seisukohale, et kõik kolm Balti riiki ohjeldavad nõuetekohaselt koroonaviiruse levikut," märkis Facebookis Leedu peaminister Saulius Skvernelis. "Lisaks usaldame üksteise tervisesüsteeme. Seetõttu eemaldame alates 15. maist Leedu, Läti ja Eesti kodanikele piirangud Balti riikide vahel liikumiseks," vahendas BNS Skvernelise sõnu.
Teistest riikidest saabuvad kodanikud peavad siiski hoidma 14 päeva isolatsiooni, lisas Karinš. Sõnastusest võib järeldada, et see ei puuduta Balti riikide elanikke.
"Kui räägime välispiirist, näiteks Venemaaga, siis teatud erisused peaksid jätkuma edasi seoses koroonaviirusega," rõhutas ka Ratas kolmapäeval riigikogu infotunnis küsimustele vastates.
Ratas lisas ka, et avanemise detaile täpsustab lähipäevil välisministritest koosnev töörühm.
Läti uudisteagentuur LETA rõhutas oma teates, et Läti ei ole ka eriolukorra ajal kehtestanud Euroopa Liidu sisepiiril piiriületamisel piiranguid, mis tähendab, et Leedu ja Eesti piiril pole Läti võimud inimeste liikumist takistanud.
Ehkki Läti peatas rahvusvahelise transpordi alates 17. märtsist, pole keelatud Läti piiride ületamine erasõidukitel või jalgsi. Piiriületamise keeld puudutab ainult EL-i välispiiri ehk Venemaa ja Valgevene piiri, kuid ka selles osas saavad ametnikud teha erandeid, märkis LETA. | Balti riigid avavad 15. mail omavahelised piirid | https://www.err.ee/1086345/balti-riigid-avavad-15-mail-omavahelised-piirid | Balti riikide valitsusjuhid otsustasid avada alates 15. maist omavahelised piirid kodanike vabaks liikumiseks. |
Haruldast ainevahetushaigust fenüülketonuuriat põdevatel inimestel on häiritud toiduvalgust saadava aminohappe fenüülalaniini lagundamine.
Meditsiiniteaduste valdkonna neuroteaduste doktorant Hardo Lilleväli ütles, et selle aminohappe kõrge tase ja kõrvalsaadused põhjustavad nii vaimseid kui ka füüsilisi kõrvalekaldeid. "Need on aga välditavad, kui patsient saab varakult valguvaesele dieetravile koos kindla asendusseguga," rääkis Lilleväli ja lisas, et seetõttu on haiguse kiire avastamine äärmiselt oluline. Eestis on vastsündinutele fenüülketonuuria sõeluuringuid tehtud alates 1993. aastast.
Eesti fenüülketonuuriapatsientide dieetravi jälgitakse vereanalüüside kaudu, mille vastused talletatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi laboriinfosüsteemis.
Enamasti suudavad patsientide pered hoida aminohappe fenüülalaniini taset ettenähtud piirides varases lapseeas, kuid algkoolis on juba üle poolte patsientide analüüside väärtused soovituslikust kõrgemad.
Murdeeas olukord veidi paraneb ja jääb sarnaseks ka täiskasvanutel. Ka teistes riikides on sama tendents. "Arvatavasti on muutused seotud suurema sotsialiseerumisega ja perekonna kontrolli nõrgenemisega varajases koolieas, hiljem aga aitab patsiendi teadlikkuse kasv ravi parandada," arutles doktorant.
Haruldastel juhtudel võib fenüülalaniini lagundamise häire tuleneda koensüümi biopteriini ainevahetuse häirumisest, mis on enamasti kliiniliselt raskema kuluga ja mida on keerulisem ravida.
Lilleväli kirjeldas, et Eestis sündis 1991. aastal biopteriini taastamise häirega (DHPR-i puudulikkusega) laps, kuid seni ei olnud õnnestunud ei tavapärase geenijärjestuse uurimisega ega võimalike kromosoomimuutuste analüüsimisega leida haiguse molekulaarset põhjust.
Lahenduseni viis kogu genoomijärjestuse analüüsimine, mis võimaldas leida 9,1 megabaasi suuruse genoomilõigu ümberpöördumise ehk inversiooni, mis katkestas DHPR-ensüümi tootva geeni. Teadaolevalt pole varasemalt leitud nii suurt haigust põhjustavat struktuurimuutust genoomis.
Eri riikides ja eri rahvaste seas on fenüülketonuuriat põhjustavate geenimuutuste spekter väga erinev. "Tänu uuringutele on meile teada täpne olukord Eestis, saame pakkuda fenüülketonuuriaga inimestele täppisdiagnostikat ja prognoosida, kui ranget dieetravi peaks patsient pidama ning kas talle on võimalik rakendada dieedi pehmendamiseks biopteriinravi. Dieedi järgimise uuring näitas meile kätte kitsaskohad, millele ravi koordineerivad arstid võiksid rõhku panna ja mida patsientide perekonnad peaksid silmas pidama," rääkis Lilleväli.
Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli kliinilise geneetika professor Katrin Õunap ja inimese füsioloogia vanemteadur Kersti Lilleväli. Doktoritöö "Hüperfenüülalanineemiad ja seotud neurofüsioloogilised häired" kaitsmine toimub 12. mail. | Doktoritöö: haruldase ainevahetushaiguse patsientide suguvõsa pärineb Lõuna- ja Kagu-Eestist | https://novaator.err.ee/1086366/doktoritoo-haruldase-ainevahetushaiguse-patsientide-suguvosa-parineb-louna-ja-kagu-eestist | Tartu ülikooli doktoritöös uuriti haruldast ainevahetushaigust, mida esineb Eestis ühel 6700 vastsündinust. Haiguskulu leevendamiseks peab inimene olema kogu elu valguvaesel dieetravil. Uuringust nähtus, et haigust põdevate patsientide suguvõsa pärineb Lõuna- ja Kagu-Eestist, kuid rahvusrühmade kaupa haiguse sagedus ei erine. |
USA president Donald Trump ja välisminister Mike Pompeo on väitnud, et tõendid näitavad patogeeni päritolu Wuhani viroloogiainstituudi (WIV) laboratooriumist. Hubei provintsi keskus Wuhan on linn, kus koroonaviirus eelmise aasta lõpus esimesena avastati.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) väitel ei ole Washington suutnud oma väidete kinnituseks tõendeid pakkuda ja teadlased on siiani veendunud, et koroonaviirus kandus loomadelt inimestele. See võis juhtuda Wuhani elusloomaturul.
USA juhtiv epidemioloog Anthony Fauci jagab WHO seisukohta. Ta ütles National Geographicule, et senised tõendid viitavad tugevalt viiruse looduslikule päritolule.
Hiina eitab kindlalt viiruse pärinemist laborist, kuid spekulatsioonid ja vandenõuteooriad pole kuhugi kadunud.
Wuhani viroloogiainstituudi puhul tekitab küsimusi, mida seal õigupoolest uuritakse.
Sealsete laborite töö aitas heita valgust COVID-19 patogeenile Wuhani nakkuspuhangu algfaasis.
Veebruaris avaldasid Wuhani teadlased töö, milles jõuti järeldusele, et uus viirus on genoomijärjestuse põhjal 79,6 protsendi ulatuses identne SARS-koroonaviirusega ja kattub 96 protsenti nahkhiirtel leitud koroonaviirusega.
Labori teadlased olid uurinud juba põhjalikult seost nahkhiirte ja Hiina haiguspuhangu vahel, ning hoiatasid, et tuleb olla valmis viiruse väljumiseks looduslikust keskkonnast inimesele.
Teadlased on seisukohal, et COVID-19 pärineb nahkhiirtelt ja võib olla kandunud inimesele üle mõne teise looma, näiteks soomuslooma vahendusel. Kindlaid tõendeid selle kohta aga veel ei ole.
Wuhani instituudis asub Aasia suurim viirusepank, milles hoitakse rohkem kui 1500 viirusetüve.
Instituudi kompleksi kuulub eriti rangete turvameetmetega labor, kus tegeldakse neljanda klassi patogeenidega (P4) nagu ebola.
300 miljonit jüaani (42 miljonit dollarit) maksnud P4 labor avati 2018. aastal. Alates 2012. aastast on tegutsenud P3 labor.
USA luure on küll teatanud, et nende arvates on koroonaviirus laborist pärit, aga tuleb veel uurida, kas nakkuspuhang sai alguse kontaktist nakatunud loomaga või oli tegemist õnnetusega Wuhani laboris.
Ajalehe Washington Post käsutusse sattunud Ühendriikide diplomaatilise kirjavahetuse põhjal teevad ametnikele muret ebapiisavad ohutusnõuded SARS-isarnaste nahkhiirte koroonaviirustega tegelemisel.
Instituudi teatel said nad esimesed tookord veel tundmatu viiruse proovid 30. detsembril, määrasid 2. jaanuariks viiruse genoomijärjestuse ja esitasid 11. jaanuaril patogeeni puudutavad andmed WHO-le.
Hiina juhtivate nahkhiire koroonaviiruse uurijate hulka kuuluv Shi Zhengli, kes on Wuhani P4 labori asedirektor, on Hiina meedia teatel valmis oma elu nimel vanduma, et uus koroonaviirus ei pärine tema laborist.
Shi ütleb usutluses ajakirjale Scientific American, et SARS-CoV-2 genoomijärjestus ei kattu ühegi tema laboris uuritud nahkhiirte koroonaviiruse omaga.
Teadlased möönavad, et laboriõnnetuse teooria kohta ei ole tõendeid, kuid miski ei tõenda ka, et viirus pärineb Wuhani turult.
Jaanuaris ajakirjas Lancet ilmunud Hiina teadlaste töös öeldakse, et esimesel COVID-19 patsiendil ei olnud kokkupuuteid Wuhani turuga, nagu ka 41 esimesest kinnitatud juhtumist 13 puhul.
Hongkongi ülikooli professor Leo Poon ütleb, et teadlaskonna üldine seisukoht on, et viirus ei ole inimese loodud.
"Me peame selle viiruse päritolu uurima. See on tähtis, sest rahvatervise seisukohast tahame me teada, mis juhtus, ja sellest õppust võtta," ütles ta.
Londoni hügieeni- ja troopilise meditsiini kooli epidemioloogiaprofessor David Heymann ütleb kokkuvõtlikult: "Meil on hüpotees, et see tuli elusloomaturult ja ma ei ole näinud tõendeid, mis näitaksid vastupidist." | Wuhani labor uurib maailma ohtlikemaid haigusi | https://www.err.ee/1086340/wuhani-labor-uurib-maailma-ohtlikemaid-haigusi | Hiina viiruste uurimise labor Wuhanis, mida USA juhtivad poliitikud on nimetanud koroonaviiruse COVID-19 pandeemia allikaks, uurib mõningaid maailma kõige ohtlikumaid haigusi. |
Vaatamata Eesti filmi viimaste aastate õitsengule, publikumenule ja filmide tootmise kasvule on filmirežissöörid kui visuaalteose põhilised autorid tänasel päeval endiselt 3,5 eurose tunnipalgaga kõige vähem tasustatud ning õigustega vähim kaitstud filmigrupi liikmed siinsel audiovisuaalsel maastikul, tõdeb gild.
Režissööride gild ongi sündinud vajadusest edendada omavahelist koostööd ja suhtlust teiste valdkonna liikmetega, teavitada režissööre nende õigustest ja rollist, anda juriidilist nõu lepingute koostamisel, osaleda filmipoliitika kujundamisel ning teadvustada filmirežissööri ameti olulisust ja filmikunsti tähtsust Eesti kultuuris laiemalt.
Eesti Filmirežissööride Gildi asutajaliikmed on režissöörid Liina Triškina-Vanhatalo, Moonika Siimets, Marko Raat, Tanel Toom, Rainer Sarnet ja Kaupo Kruusiauk.
"Sattusime omavahel rääkima ja mõistsime, et puutume igapäevatöös kokku sarnaste küsimuste ja probleemidega, mida oleks mõistlik ühiselt arutada ja lahendada. On muidugi tähelepanuväärne, et just nüüd üleriigilise eriolukorra ajal zoomi keskkonnas õnnestus see ühendus virtuaalselt tekitada, kuigi mitmeid katsetusi erialase liidu loomiseks on toimunud aastate jooksul varasemaltki," lausus Moonika Siimets, kes loodab, et EFG tegevus võiks aidata kaasa sellele, et režissöörid saaksid muretumalt keskenduda oma loomingule.
"Üheksakümnendate taasiseseisvumisest peale pole Eestis tekkinud selgeid reegleid ja seadusi, kes on režissöör vabaturu situatsioonis. Kuidas on tagatud ta autoriõigused ja -tasud, kas ta elab samas tsivilisatsioonis Euroopa autoritega või mitte? Eesti Filmirežissööride Gild katsub koos filmiavalikkusega selles sõbralikult selgust luua, et filmitegijate vahel valitseksid töised ja heatahtlikud suhted," lisas Rainer Sarnet.
Enamikes Euroopa riikides on filmirežissööre ühendav ja nende huve kaitsev katusorganisatsioon, mida omakorda koondab FERA (Federation of European Film Directors), mille liikmeks on plaanis astuda ka Eesti Filmirežissööride Gildil. EFG esimesteks eesmärkideks on aga filmirežissööride tüüplepingu väljatöötamine, liikmete ringi laiendamine ning nende erialase tööga seonduvate küsimustest ja probleemidest ülevaate saamine. Tulevikus on plaanis korraldada ka erialaseid täiendkoolitusi ja töötube, mis inspireeriks filmitegijaid oma loomingus ja panustaks seeläbi Eesti filmikunsti.
"Lisaks praktilistele vajadusetele on gildi tähtsamaid väärtusi režissööride koondamine ka sõna otseses mõttes," hindas Tanel Toom. "Filmitegijate seas ringleb nali, et kõige kohmetum asi on režissööride jõulupidu. Meie üheks tähtsaimaks töövahendiks on kommunikatsioon ja oskus meeskonnaga suhelda, kuid paraku režissöörid ise omavahel väga ei lävi ja koos töötama ka ei satu. On see siis konkurentsitunne, "töösaladuste" varjamine või miski muu, kuid nii see kahjuks on, et režissöörid peale "tere" eriti muud teineteisele ei ütle. Võib-olla on sedagi võimalik muuta?"
Gildi liikmeks võivad kandideerida kõik professionaalsed mängufilmi-, dokumentaal- ja animafilmi režissöörid, kes on teinud vähemalt ühe Eesti kinolevis jooksnud täispika filmi või rahvusvaheliselt levinud lühifilmi. Selleks tuleb esitada EFG juhatusele oma elulookirjeldus ja saata vabas vormis avaldus aadressile [email protected]. Liikmeks vastuvõtmise otsustab EFG juhatus. | Filmirežissöörid asutasid gildi | https://kultuur.err.ee/1086357/filmirezissoorid-asutasid-gildi | Eesti filmirežissöörid asutasid oma erialaühenduse – MTÜ Eesti Filmirežissööride Gild (EFG) eesmärgiga koondada filmirežissööre, seista nende õiguste eest ja teadvustada laiemalt režissööri kui loova juhi ja autori rolli filmi sündimisel. |
Ehkki kava kohaselt on jätkuvalt keelatud suurte avaliku sündmuste korraldamine, võivad spordivõistlused naasta, eeldusel, et pealtvaatajaid staadionitele ei lubata.
Saksamaa jalgpalli kõrgliiga puhul lubatakse hooajal täiendavalt jätkuda siis, kui mängijad veedavad eelnevalt 14 päeva karantiinis. Sellest tulenevalt ei jätkata kohtumistega enne 22. maid.
Algse plaani kohaselt lootis Bundesliga mängudega jätkata nädal varem, ehk 15. mail. | Saksamaa kõrgliiga taaskäivitumine lükkus vähemalt nädala võrra edasi | https://sport.err.ee/1086353/saksamaa-korgliiga-taaskaivitumine-lukkus-vahemalt-nadala-vorra-edasi | Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja liidumaade peaministrite kriisist väljumise kokkuleppe mustandist selgub, et kohalik jalgpalli kõrgliiga hooaeg ei jätku enne 22. maid. |
RMK külastuskorralduse osakonna juhataja Marge Rammo ütles, et uute inimeste palkamine aitab ajutiselt leevendada koroonakriisi tõttu tekkinud tööpuudust.
"Eriolukorrast tuleneva looduses liikumise hoogustumine RMK külastusobjektidel on kasvatanud meie igapäevaste hooldustööde mahtu sedavõrd, et meie senine tööjõud vajab täiendavaid abikäsi objektide korrastamisel ja nende seisundi parandamisel. Tõenäoliselt toob reisipiirangutega suvi veelgi suurema külastuskoormuse meie radadele, mistõttu pakumegi tööd tublidele eestimaalastele, kes aitaks meid kvaliteetse metsapuhkuse elamuste pakkumisel ka saabuval suvel," ütles Rammo.
Ehitus- ja projekteermistööd pakuvad ehitussektorile täiendavat tööhõivet kogumahus 540 000 eurot. Tööd saab seeläbi vähemalt 70 inimest.
Plaanis on rekonstrueerida neid külastusobjekte, mida esialgu selleks aastaks plaanitud polnud. Näiteks konserveeritakse Keila-Joa pargi Meremõisa mõisavaremeid, rekonstrueeritakse Elistvere loomapargi taristut Tartumaal, Suure-Taevaskoja silda Põlvamaal ja Sangaste metsapargi külastustaristut Valgamaal. | RMK pakub ajutiselt tööd ligi sajale inimesele | https://www.err.ee/1086329/rmk-pakub-ajutiselt-tood-ligi-sajale-inimesele | RMK otsustas luua 23 hooajalist töökohta Eesti erinevatesse paikadesse, sest RMK matkaradade ja objektide külastuskoormus on kõvasti kasvanud. Lisaks otsustas keskus suurendada projekteerimis- ja ehitustöid, pakkudes tööd veel vähemalt 70-le ehitussektori töötajale. |
Vegni sõnul algab Giro Lõuna-Itaalias, praegu valitakse kahe asukoha vahel. Võitjaks osutunud omavalitsuse lubas ta avalikustada mõne nädala jooksul. Giro kuus viimast päeva kattuvad Vuelta kuue esimese päevaga ning samal ajal Giroga toimub kolm suurt klassikut: Liege-Bastogne-Liege (4. oktoober), Flandria tuur (11. oktoober) ja Pariis-Roubaix (25. oktoober), vahendab Spordipartner.ee.
Meeste ja naiste World Touri võistlustega jätkatakse alates 1. augustist. Esimeseks võidusõiduks on Itaalia ühepäevasõit Strade Bianche. Tour de France toimub 29. augustist kuni 20. septembrini ja Vuelta peetakse 20. oktoobrist kuni 8. novembrini. | Giro start viiakse Ungarist ära | https://sport.err.ee/1086285/giro-start-viiakse-ungarist-ara | Esialgse kalendri kohaselt peaks Giro d'Italia algama sel laupäeval Ungari pealinnas Budapestis, kuid seoses koroonaviiruse levikuga nihutati suurtuur 3.-25. oktoobri peale. Itaalia velotuuri juht Mauro Vegni kinnitas, et võistlus toimub täies mahus Itaalia pinnal. |
2019. aasta lõpul hädaldas Venemaa president Vladimir Putin ELi resolutsiooni "Euroopa mälestamise tähtsus Euroopa tuleviku jaoks" 1 pärast, milles mõisteti hukka Molotovi-Ribbentropi pakt (1939), mis sisuliselt juhatas sisse Teise maailmasõja (1939–1945), milles hukkus kümneid miljoneid inimesi.
Putin väitis otsesõnu, et dokumendi autorid süüdistavad Nõukogude Liitu sõja vallapäästmises, võrdsustades sel moel NSV Liidu ja Natsi-Saksamaa. 2 Putin kinnitas, et "meie vastus valedele on tõde" 3, jättes viimase osa siiski täpsustamata.
Järgmine kõne selgitas suurel määral varem ütlemata jäänut. 24. detsembril Venemaa kaitseministeeriumi laiendatud kolleegiumil sõna võttes tegi Putin ülevoolavalt emotsionaalse avalduse: kõneldavast teemast kõrvale kaldudes võttis ta käsile Teise maailmasõja ning nimetas kunagist Poola suursaadikut Natsi-Saksamaal Józef Lipskit "lurjuseks ja antisemiitlikuks seaks", kinnitades, et saadik oli üdini Hitleriga solidaarne. 4
Laiemas plaanis andis Putin selgelt mõista, et Poola sepitses koos natsliku Saksamaaga plaani pühkida maa pealt Tšehhoslovakkia ja õhutas natse juute hävitama. Samuti väitis Putin, et lääneriikide poolt sisuliselt reedetud ja üksi jäetud Nõukogude Liidul polnudki muud valikut kui sõlmida kokkulepe Saksamaaga.
Selle avaldusega laotas Putin vastutuse konflikti puhkemise 5 ja järgnenud katastroofi eest Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide õlule. Näiliselt spontaanne kõrvalepõige oli tegelikult hoolikalt kaalutud samm, mille tagajärjed võivad olla palju tõsisemad, kui esmapilgul tundub.
Ajalugu relvana: järjepidevus ja traditsioon
Nõukogude võim tarvitas algusest peale ajalugu ühe oma peamise info-propagandaoperatsioonide tööriistana nii kodu- kui ka välismaal.
"Stalin, kes likvideeris vastaseid füüsiliselt ja üritas nende pärandit hävitada või vähemalt maha teha, toetus oma kuritegude õigustamisel innukalt ajaloole ja ajaloolistele analoogiatele."
Algul puudus sel märkimisväärne sügavus ja viimistletus, aga Jossif Stalini ajal puhkes see õitsele ning ajaloo ümberkirjutamine ja võltsimine tõusis kvalitatiivselt uuele tasemele. Stalin, kes likvideeris vastaseid füüsiliselt ja üritas nende pärandit hävitada või vähemalt maha teha, toetus oma kuritegude õigustamisel innukalt ajaloole ja ajaloolistele analoogiatele.
Ühelt poolt tõsteti kõrgele kohale massikultuur, esijoones filmikunst (mille ilmekaim näide on küllap 1944. aastal valmis saanud film "Ivan Julm"), milles tõeliselt barbaarseid tegusid ja otsest räiget sadistlikku käitumist vene rahva enda suhtes ülistati targa juhtimisena ja esitati riigi püsimiseks hädavajalike sammudena.
Teiselt poolt toetus Nõukogude võim (ja see suundumus elas kaugelt Stalini üle) tugevasti (pseudo)teaduslikele abivahenditele, moonutades häbitundeta Venemaa/Nõukogude ajaloo sündmusi ja suuremaidki ajalõike. Siin näitas tee kätte samuti Stalin, kelle "juhatusel" 1938. aastal ilmunud "Üleliidulise kommunistliku (bolševike) partei ajalugu. Lühikursus" kujunes aastakümneteks üheks tähtsamaks ajupesu ja propaganda tööriistaks.
Nagu Maria Lipman on märkinud, algas 1991. aasta järgsel Venemaal ajaloo ümberkirjutamine 2004. aastal. Ta väitis, et Putin "tõi tagasi vana Nõukogude hümni, mille oli tellinud Stalin, ning võttis üle Nõukogude valitsemisviisi stiili ja mõned meetodid". 6
Teine silmapaistev ajaloo relvana kasutamise näide on 9. mail tähistatav võidupüha. Kui Stalin ja Hruštšov olid seda põlanud – arvatakse, et see oli tingitud marssal Georgi Žukovi populaarsusest –, siis Leonid Brežnev andis sellele päevale uue, mitmes mõttes sakraalse tähenduse, tõstes võidupüha peaaegu Nõukogude pidupäevade tippu.
Seda võib seostada brežnevliku stagnatsiooni perioodi (algas 1964. aastal) tõeliste sotsiaal-majanduslike saavutuste puudumisega, mida pidid asendama süvenev (neo)konservatiivsus ja mineviku glorifitseerimine, et masendunud Nõukogude inimeste tähelepanu näruselt argielult kõrvale juhtida.
NSV Liidu lagunemise järel tundus püha minevikku vajuvat, kuid 1995. aastal see (üsna ennustatavalt) taaselustati, tõsi, mitte enam nii suurejoonelisena nagu Nõukogude ajal. Suundumus sai täiesti uue hoo 2008. aastal, millest peale iga võidupüha on olnud aina uhkem ja suurema sümboolse tähendusega. 2012. aastal nägi Tomskis ilmavalgust ülevana esitletav "ühiskondlik algatus", nõndanimetatud "Surematu polk". 7
Huvitaval kombel langes uus pöördumine Nõukogude pärandi (taas)ülistamise poole kokku Venemaa ja Lääne suhete järsu halvenemisega. Samal ajal hakkas Venemaa üha enam võidupüha kasutama survevahendina poliitiliste vastaste suhtes: kõigepealt kolme Balti riigi (2007. aasta küberrünnak Eesti vastu tulenes kurikuulsast Pronkssõduri juhtumist), alates 2014. aastast ka Ukraina vastu.
Ometi ei olnud ükski nõukogudejärgne Venemaa juht avalikult paisanud sellist kriitikalainet mõne välisriigi vastu, nagu seda tegi Putin 2019. aasta lõpul Poola vastu.
Poola – eriline sihtmärk
Praegune Poola-vastase meelsuse levimine Venemaa juhtkonnas ei ole mingil moel uus nähtus. Avalik arvamus Poola suhtes, keda peetakse russofoobia ja reeturliku käitumise sümboliks, on Venemaa ühiskonnas juba ajalooliselt olnud äärmiselt negatiivne.
Selline eemaletõukav kuvand hakkas Venemaa propaganda mõjul kujunema juba vähemalt 1815. aasta paiku (traagiline ooper "Elu tsaari eest") ja kestis sisuliselt Venemaa keisririigi lõpuni 1917. aastal, kusjuures oma panuse andsid sellesse mitmed Venemaa kuulsamad luuletajad (Aleksandr Puškin), prosaistid (Fjodor Dostojevski) ja muud intelligendid, kes sammusid Poola-vastasuse esirinnas.
Nõukogude ajal jõudis Poola vihkamine uutesse kõrgustesse pärast läbikukkunud Nõukogude-Poola sõda 1919.–1921. aastal, mis lõi jalad alt Nõukogude plaanil "levitada kommunistliku revolutsiooni leeki" Euroopas ning tekitas sügavat meelepaha Nõukogude ladvikus, eriti just Stalinis.
Kahtlemata kujunes kõige valulikumaks episoodiks Nõukogude-Poola suhetes nõndanimetatud Molotovi-Ribbentropi pakt (1939) ja selle salaprotokoll, mille alusel NSV Liit tungis 17. septembril Poolasse ja haaras enda valdusse osa selle territooriumist, tükeldades sel moel riigi ja kuulutades selle suveräänsusele lõppu, tuues ettekäändeks anarhia levitamise.
Poola iseseisvuse halastamatu hävitamine, sõjas talutud rängad kaotused ja raskused ning järgnenud jõhkra kommunistliku valitsuse kehtestamine pärast 1945. aastat jätsid Poola ajaloolisse mällu sügava haava.
NSV Liidu lagunemise järel ei olnud taassündival Venemaal ressursse Kesk- ja Ida-Euroopas enesekindla poliitika ajamiseks, samal ajal kui Poola ja teised endised Varssavi pakti liikmed kiirustasid saama Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.
Kremli reaktsioon oli sellele loomulikult negatiivne, aga piirdus retooriliste pahvatustega eelkõige Venemaa konservatiivsete ja populistlike ringkondade esindajate suust, ent 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate algul hakkas olukord muutuma.
Otsustav hetk saabus 2003. aastal koos USA operatsiooniga Iraagis, mis näitas ilmekalt üksmeele puudumist lääneriikide vahel ja seadis Poola vana Euroopa poliitikute 8 tule alla, mida Moskva mõistagi kohe tähele pani.
Esimese katse lahkmeelt ära kasutada tegi Moskva 2005. aastal Kaliningradi/Königsbergi 750. aastapäeva suurejoonelisel tähistamisel, mille käigus püüti panna alus kolmepoolsele koostööle Berliini ja Pariisiga, samal ajal väga demonstratiivselt tõrjudes Leedut ja Poolat, kelle juhte juubelile ei kutsutud. 9
Siinkohal tasub ära märkida, et Poola ei ole kaugeltki ainuke ELi/NATO liikmesriik, kes on pidanud sedalaadi survet taluma. Nõndanimetatud Balti (Eesti, Läti, Leedu) fašism ja Balti russofoobia on Venemaa (des)informatsioonikanalite lakkamatu lemmikteema. 10
"Pilt riikidest, mida Venemaa propaganda kujutab nõrkade, vaesuvate, elanikest tühjaks jooksvatena, ei sobi kuidagi kokku paralleelselt käiatava looga, mis esitab neidsamu riike tõsise ohuna Venemaale."
Ometi ei ole kõik need argumendid mitmel põhjusel kuigi palju pikemaajalist mõju avaldanud, mis tuleneb suurel määral tegelikult Kremli enda narratiivi vastuolulisusest: pilt riikidest, mida Venemaa propaganda kujutab nõrkade, vaesuvate, elanikest tühjaks jooksvatena, ei sobi kuidagi kokku paralleelselt käiatava looga, mis esitab neidsamu riike tõsise ohuna Venemaale.
Poola on siiski erijuhus. Isegi kõige "kindlameelsemad" Venemaa infoallikad on pidanud tunnistama Poola kiiret majanduskasvu ja edu pärast 1991. aastat. Ligemale 38 miljoni elanikuga Poolat, kes on Euroopa mandriosas üks kindlamaid USA (julgeoleku mõttes) ja Saksamaa (majanduslikus mõttes) liitlasi, on Venemaa ja venelased sunnitud käsitlema teistmoodi.
Lisaks toetas Poola pärast Euromaidani käivitumist Kiievis (2013. aasta lõpus) raudkindlalt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, mis põhjustas Moskvas raevuhoo.
Sealtpeale on Venemaa riiklikult toetatav ajakirjandus võtnud ette rohkelt Poola vastu suunatud infokampaaniaid, püüdes riiki kujutada USA hüpiknukuna ja põhilise russofoobiapesana Euroopas.
Lisaks võimsale (des)informatsioonilainele, mida paiskavad välja Venemaa uudisteagentuurid ja analüütilised keskused, on eriti suurt rõhku asetatud (pseudo)dokumentaalsetele filmidele, milles Poola eksperdid teevad maha Poola praegust poliitikat ajaloomälu vallas ja koogutavad Nõukogude mineviku suunas. 11
Veel üks narratiiv, mida Venemaa aktiivselt levitab, püüab õigustada Katõni veretööd (1940), mille käigus NKVD hukkas 22 000 Poola sõjaväelast – väidetavalt Nõukogude reaktsioonina nõndanimetatud Poola koonduslaagritele Nõukogude-Poola sõja ajal, kus hukkus hulga Nõukogude sõdureid. 12
Nagu juba märgitud, ei püüa Venemaa eliit Molotovi-Ribbentropi pakti kujutada enam "hädatarviliku kurjusena" nagu veel 2000. aastatel, vaid hoopis vastusena Euroopa (ja eriti Poola) reeturlikkusele ning Nõukogude valitseva eliidi hiilgava diplomaatilise käiguna.
Rünnak: vahetud sihid ja pikaajalised tagajärjed
Putini detsembri lõpus alustatud rünnakul on kaks peamist sihti.
Esimene siht puudutab õigupoolest kodumaiseid eesmärke. 2020. aastat "mälu ja kuulsuse aastaks" kuulutades on Venemaa eliit taas, sarnaselt Brežnevile 1960. aastatel, lisanud Suure isamaasõja (1941–1945) pärandile tugeva sakraalse hõngu, mis peab panema venelasi uhkust tundma ajal, mil igasugune sotsiaal-majanduslik areng puudub.
Loomulikult tähendab see ühtlasi, et kõik, kes (olgu kodu- või välismaal) ei ole nõus Venemaa konstrueeritud ajalookäsitusega, on automaatselt russofoobid ja seeläbi natside sabarakud.
Teiselt poolt püüab Moskva ajal, mil Putin on juba avalikult teada andnud kavatsusest täita presidendi ülesandeid edasi ka pärast praeguse ametiaja lõppu ning lootused reformide läbiviimiseks või sotsiaal-majandusliku arengu hoogustamiseks on hääbunud, pruukida enamlaste poolt juba 1920. aastatel tarvitusele võetud "ümberpiiratud kindluse" retoorikat, mis lausa nõuab vaenlaste otsimist – ja leidmist.
Venemaa ühiskonnas ajalooliselt valitsenud kõrge Poola-vastasus annab nii Kremlile kätte hõlpsa ja mugava sihtmärgi (kuigi 9. mai lähenedes võidakse sihikule võtta ka Balti riigid ja Ukraina).
Lisaks tuleb arvestada veel ühe asjaga, mida Putin on välja öelnud: ta on klaarselgelt sõnanud, et Venemaa ja Lääne suhete senine trajektoor on muutunud, ja kinnitanud, et "esimest korda ajaloos mitte meie ei aja Läänt taga, vaid Lääs ajab meid taga". Oma mõtte rõhutamiseks mainis ta ära H-47M2 Kinžali ja Peresveti – ainulaadsed relvad, mida pole ühelgi riigil peale Venemaa.
Teine siht on suunatud välispublikule. Siinkohal tuleb nentida, et Poola, eriti just riigi president Andrzej Duda, on teinud strateegilise vea, kui on võtnud Venemaa suhtes kasutusele lepitava tooni 13, mida Moskva peab nõrkuse märgiks, mis õhutab Kremlit hoopis enesekindlamale tegutsemisele.
Üks eesmärk Poola-vastase rünnaku ja varjamatult antisemitismi vastu astumise taga võib olla seotud Venemaa sooviga parandada suhteid Iisraeliga, kelle suhted Poolaga on kippunud karile jooksma. Nii võivad esialgsel rünnakul Poola pihta antisemitismi kattevarjus olla kaugeleulatuvad tagajärjed, mida hiljem saab suunata ka Ukraina ja kolme Balti riigi vastu, kellel kõigil on ühel või teisel määral mõningaid probleeme poliitilistes suhetes Iisraeliga.
Selles mõttes tuleb antisemitismi, ehkki see on lausa õitsenud nii Venemaa keisririigis, Nõukogude Liidus kui ka 1991. aasta järgsel Venemaal, pidada praeguse Moskva käes vägevaks trumpkaardiks. Samuti pole vähimatki kahtlust, et Venemaa püüab ennast jätkuvalt esitada põhilise "neofašismi" ja "antisemitismi" vastu võitlejana, mis pälvib poolehoidu mõnes EL-i riigis, mis on saanud tunda mitmesuguseid diktatuurivorme ja kus sotsialismiideedel on olnud traditsiooniliselt tugev pinnas.
Ka kõige hullemal juhul, kui Venemaa sõnum jõuab välismaal ainult piiratud hulga publikuni, ei ole Venemaa ometi märkimisväärselt midagi kaotanud, sest riigisisene edu, eriti peatne 9. mai võidupüha, on sisuliselt garanteeritud.
Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.
1 Eestikeelses tõlkes: www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2019-00….
2 lenta.ru/news/2019/12/11/false/.
3 russian.rt.com/world/news/696637-putin-rossiya-vto….
4 ria.ru/20191224/1562780957.html.
5 Seda tegi ta õigupoolest juba 2009. aastal: www.rbc.ru/politics/31/08/2009/5703d6099a794773318….
6 carnegie.ru/2004/03/22/rewriting-history-for-putin….
7 icds.ee/todays-russia-stalinisation-of-the-collect….
8 edition.cnn.com/2003/WORLD/europe/02/18/sprj.irq.c…
9 www.newkaliningrad.ru/news/others/48585-.html.
10 tsargrad.tv/articles/v-latvii-reabilitirujut-naciz…; tsargrad.tv/articles/jestonija-nichego-ne-mozhet-t….
11 www.youtube.com/watch?v=TXiMUrt-Z4U&t=1057s.
12 www.tvp.info/42085798/rosyjska-wersja-historii-opi…. | Sergei Suhhankin: Venemaa "mälusõjad", Poola ja peatne võidu 75. aastapäev | https://www.err.ee/1086324/sergei-suhhankin-venemaa-malusojad-poola-ja-peatne-voidu-75-aastapaev | Moskva ei rahuldu enam endise ajalookäsitlusega, vaid on asunud rünnakule, kirjutab Sergei Suhhankin algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris. |
Kolmapäeval AFP käsutusse jõudnud dokumendis tõdetakse, et pärast 20. aprillil alustatud piirangute leevendamist on uute nakkuste arv püsinud madalal ning uut lainet ei ole seni järgnenud, mis omakorda õigustab julgemaid samme riigi taasavamiseks.
"Pärast esimesi avanemissamme 20. aprillil on uute nakkuste arv jäänud madalaks," seisab dokumendis.
Kooli on seni lubatud vaid lapsed, kel seisavad ees eksamid. Nüüd on kavas avada järgmisest nädalast ka lasteaiad ja algkoolid.
"Koolid teevad järk-järgult võimalikuks kõigile õpilastele hariduse andmise, järgides samas vajalikke hügieenimeetmeid ja pidades kinni distantsireeglitest," öeldakse dokumendis.
Merkel ja 16 liidumaa peaministrid peaksid kava kolmapäeval heaks kiitma.
Mustandis seisab muu hulgas, et ülikoolide taasavamise peavad otsustama liidumaad ise.
Poed võib lahti teha, aga seal tuleb pidada kinni hügieeni-, sisenemiskorra ja järjekordade vältimise nõudest.
Siiani on tegutseda tohtinud vaid poed, kus põrandapida kuni 800 ruutmeetrit.
Liidumaad saavad ise otsustada, kas avada restoranid taas 9. maist alates. Ka teatreid, kontserdisaale, ööklubisid ja spordisaale puudutavad otsused on nende pädevuses.
Ilmselt jääb aga veel mitmeks kuuks jõusse tähtis koroonapiirang: suurkogunemiste nagu spordivõistlused, kultuurisündmused ja festivalid keeld. Need on dokumendi põhjal keelatud vähemalt 31. augustini.
Kui koroonanakkuste arv peaks hakkama taas tõusma, jõustuvad piirangud uuesti. Kui seitsme päeva jooksul tuvastatakse 100 000 elaniku kohta üle 50 uue nakatumise, peab vastav linn või piirkond sulgemisplaani käiku laskma.
Kui nakkus piirdub kitsa koldega nagu hooldekodu, piirduvad meetmed sellega ja kogu piirkonda ei ole vaja sulgeda.
Valitsus manitseb kõiki sakslasi pidama jätkuvalt kinni ohutu vahemaa reeglist ning kandma poodides ja ühistranspordis maske. | Kokkuleppe kava: Saksamaa avab mais täielikult koolid ja poed | https://www.err.ee/1086321/kokkuleppe-kava-saksamaa-avab-mais-taielikult-koolid-ja-poed | Saksamaa avab mais täielikult kõik poed ja koolid, mis olid koroonapandeemia ohjeldamiseks kehtestatud piirangute tõttu nädalaid suletud, ilmneb kantsler Angela Merkeli ja liidumaade peaministrite kokkuleppe mustandist. |
Rahvastikuregistri andmetele tuginedes lisandus üks positiivne testi tulemus Tallinnasse ja üks Pärnumaale.
6. mai hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 67 inimest (ööpäev varem 70), neist neli (ööpäev varem kuus) on juhitaval hingamisel.
Tänaseks on haiglast koju saadetud 257 inimest, lõpetatud 264 haigusjuhtumit.
Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund. Kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 55 inimese elu.
Eestis on kokku tehtud 58 955 esmast testi, nendest 1 713 ehk 2,9 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata koroonakaardilt. | Ööpäevaga lisandus vaid kaks positiivset testi | https://www.err.ee/1086322/oopaevaga-lisandus-vaid-kaks-positiivset-testi | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1541 haigust COVID-19 põhjustava viiruse testi, millest vaid kaks ehk 0,1 protsenti osutus positiivseks. Juhitaval hingamisel olevate inimeste arv kahanes neljale ning uusi surmajuhtumeid ei lisandunud. |
Naise elujõulise munaraku valmimiseks ja uue elu tekkeks peab munasarjas toimuma mitmesuunaline rakkudevaheline suhtlus ehk signaalide vahetamine. Teadaolevalt asub munarakk enne ovulatsiooni folliikulis. Ovulatsiooni käigus vedelikuga täidetud põieke lõhkeb, mis laseb liikuda munarakul munajuhasse.
Munaraku küpsemiseks ja folliikulist vabanemiseks peavad nii munarakk ise kui ka seda ümbritsevad granuloosrakud vahetama omavahel signaale kindlal ajavahemikul. Ühtlasi toodavad granuloosrakud hormoone, mis on olulised edukaks embrüo pesastumiseks emaka limaskesta ja varajase raseduse püsimiseks.
"Munaraku küpsemiseks on muu hulgas hädavajalik kahe valgu olemasolu ja toimimine munasarja granuloosrakkudes," selgitas geenitehnoloogia osakonna dotsent Agne Velthut-Meikas. FSHR võtab vastu folliikuleid stimuleeriva hormooni signaali ajuripatsist, mis viib munasarja folliikuli kasvu ja granuloosrakkude paljunemiseni. Aromataas on aga võtmeensüüm steroidhormooni östradiooli ehk nn naissuguhormooni sünteesiks granuloosrakkudes.
Muutused nende valkude tootmise eest vastutavates geenides või häired valkude tekkimisel viivad naise viljatuseni. Kui munasari ei toimi, siis munarakud ei küpse ega vabane munasarjast.
"Leidsime, et nendest geenidest tekivad seni teadaolevatele valkudele lisaks veel pisikesed RNA molekulid, mis läbi oma sihtmärkgeenidele seondumise mõjutavad seda, kas need sihtmärgid täidavad oma rolli rakus või mitte," kinnitas Velthut-Meikas. Pisikeste RNA molekulide sihtmärgid vastutavad naise viljakuse seisukohast ülioluliste protsesside – munaraku reservi säilitamise, hormoonide tootmise ja ovulatsiooni toimumise eest.
Töö põhjal sünteesitakse FSHR ja aromataasi geenidest lisaks varem teatud valkudele ka seni kirjeldamata lühikesi mikroRNA molekule. FSHR geenist pärineva mikroRNA sihtmärgid mängivad olulist rolli munasarja folliikuli kasvu ja munaraku küpsemise aktiveerimisel. Aromataasi geenist pärineva mikroRNA sihtmärgid on seotud aga munasarja koe ümberkorralduste esile kutsumisega, mis on omakorda vajalikud ovulatsiooni toimumiseks.
Mõlemad mikroRNAd võivad eeldatavalt reguleerida lisaks steroidhormoonide sünteesi munasarjas. Need mõjutavad lisaks munasarjale ka teiste kudede tööd: emaka limaskest, rasvkude, rinnanäärmed jms.
Saadud uurimistulemused annavad uut informatsiooni munasarja toimimise kohta, mis on oluline naisepoolse viljatuse põhjuste täpsemaks diagnoosimiseks ja uute ravivõimaluste arendamiseks. "Uusi teadmisi saab kasutada viljatusravi kliinikutes kehavälisele viljastamisele eelnevate munasarja stimulatsiooni protseduuride täiustamiseks, mis parandaks oluliselt viljatusravi tulemuslikkust," lootis Velthut-Meikas.
Väga päevakajaliseks on muutunud ka vähidiagnoosiga patsientide viljakuse säilitamine. Selle käigus võimaldatakse patsiendil külmutada enne folliikuleid hävitavat keemiaravi osa munasarja koest. "Uurimist vajab veel vaid protsess, kuidas munasarja küpsemist külmutatud koest taaskäivitada", selgitas Agne Velthut-Meikas.
Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogia Arenduskeskuse AS-i teadlaste uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports. | TTÜ geeniteadlaste uurimus avas naiste viljatuse tagamaid | https://novaator.err.ee/1086338/ttu-geeniteadlaste-uurimus-avas-naiste-viljatuse-tagamaid | Varem eelkõige naissuguhormooni sünteesi ja munasarja folliikuli kasvuga seostatud geenidel võib olla munaraku küpsemise juures seniarvatust mitmetahulisem roll, selgub Tallinna Tehnikaülikooli geeniteadlaste eestvedamisel tehtud tööst. Muu hulgas võib tõusta tulemustest kasu viljatusravis. |
Sharja linnas asuva Abbco Toweri tulekahjus sai viga vähemalt seitse inimest, vahendas uudistekanal Al-Jazeera.
Dubais ilmuva ajalehe Khaleej Timesi andmetel saadi tulekahju hiljem kontrolli alla. Ajalehe andmetel viidi lisaks kohapeal abi saanud seitsmele inimesele haiglasse veel vähemalt viis vigastatut.
It's a residential building in Al Nahda #Sharjah. Residents of the tower and those in nearby buildings are out. Firefighters from Sharjah Civil Defence are on the site and trying to contain the massive blaze. Hope and pray that everyone is #safe https://t.co/8f4ND1H1z8 pic.twitter.com/YyYr5H5bBH
— Vicky Kapur (@vickykapur) May 5, 2020
190 meetri kõrgune tornmaja valmis aastal 2006. Kohaliku meedia teatel evakueeriti tulekahju tõttu vähemalt viie samas piirkonnas asuva elumaja elanikud. Ametnikud pole veel öelnud tulekahju põhjust.
Al-Jazeera andmetel on kõrghoonetes tekkivad tulekahjud Ühendemiraatides suhteliselt tavalised. Nende üheks põhjuseks peetakse ehitamisel kasutatud tuleohtlikke materjale. | Araabia Ühendemiraatides põles 48-korruseline kõrghoone | https://www.err.ee/1086316/araabia-uhendemiraatides-poles-48-korruseline-korghoone | Araabia Ühendemiraatides süttis teisipäeva õhtul 48-korruseline kõrghoone. |
Richard Powers
"Overstory"
inglise keeles 2018, eesti keeles pole veel ilmunud
512 lk
Hõberemmelgas globaalses kontekstis
Ameerika kirjanik Richard Powers (sündinud 1957) on õppinud ülikoolis füüsikat ja kirjandust, mis iseloomustab tema kaheteistkümne nõudliku romaani tausta. Powers on juba 1990ndatest kuulunud oma ambitsioonikate teemakäsitlustega tähelepanu köitnud autorite hulka, kuid vähemalt kuni viimase ajani pole need ilmselt just keerukuse tõttu nautinud väga laia populaarsust. Tema loomingu läbivaks teemaks on tehnoloogilise arengu ja inimühiskonna kooseksisteerimise ning vastasmõju kirjeldamine.
Powersi debüütromaanis "Kolm talunikku teel tantsuõhtule" (1985) käsitletakse kolme I maailmasõtta sattunud noormehe saatust paralleelselt kirjeldusega fotograafia olemusest. "Vangidilemma" (1988) räägib tuumarelvauuringutest ja matemaatikast ebaõnnestunud pereelu taustal ning sageli tema peateoseks peetud "Kuldpõrnika variatsioonides" (1991) on DNA struktuuri uuringud ja "Goldbergi variatsioonid" seotud kahe armastuslooga. Kui siia lisada ka veel näiteks romaanid "Tulu" (1998) 18. sajandi keemiatööstusest ja vähihaigest naisest või hilisemad raamatud virtuaalreaalsust, biogeneetikast ja muusikateooriast, siis hakkab pilt selgeks saama – Powers võtab alati mõne ajakohase teaduse või tehnoloogiaga piirneva teema ning asetab selle mõju kirjeldamise inimliku draama konteksti.
2018. aastal ilmunud ning seni uusim Powersi romaan "Overstory" räägib keskkonnaprobleemidest, tööstuse ja looduskaitse peaaegu paratamatust vastasseisust ning inimeste motiividest nende teemade juurde jõudmisel. Kitsamas mõttes on raamatu teemaks puud, mis olevat tõuke saanud tema esimesest isiklikust kokkupuutest Californias ja Oregonist leiduvate rannikusekvoiadega. Raamat on jagatud nelja ossa: "Juured", "Tüvi", "Võra" ning "Seemned".
Alustuseks tutvustatakse üheksat inimest, kel on isiklikel põhjustel eriline side puudega – nende seas on end erinevate ühiskondlike algatustega sidunud inimesi, ametlikus asjaajamises pettunuid, loodusesõpru, kuid ka üks, kes arvab, et puude kaitsmine on talle kõrgemalt poolt saadetud ülesanne. Tekkinud rakuke võtab endale puude järgi hüüdnimed ning asub kaitsma mahavõtmise eest üht hiidsekvoiat, järgnevad ootuspärased konfliktid metsafirma ja politseiga ning kirjeldus grupisisestest suhetest. Ootuspäraselt läheb asi käest, kaasneb vägivald ja surm.
"Overstory" jätkab Powersi käekirja, kuid romaan on ka ajastukohane kummardus loodusele ja keskkonnale ning sisaldab rohkelt variat puude kohta, mis on praeguse ajastu konjunktuuris tugevalt sees, sest kordavad muuhulgas Peter Wohllebeni "Puude salapärases elus" sisalduvaid mõtteid. "Overstory" tegelaste taustalood kisuvad rohkem harali kui suure puu juured ning kohati on see ka liiast, kuid kindlasti meeldivad puusõpradele ohtrad mõtted stiilis "Puud ei ole maailma sattunud. Maailm kuulubki puudele, lihtsalt hiljem on siia saabunud ka inimesed" või "Juba Buddha ütles, et puu kaitseb, toidab ja kaitseb elusolendeid. Ta pakub varju isegi neile, kes tulevad teda maha raiuma." Raamat pälvis mullu Pulitzeri preemia.
Timur Vermes
"Ta on tagasi"
Saksa keeles 2012 ("Er ist wieder da"), eesti keeles 2012, tõlkinud Piret Pääsuke
326 lk
Hitler ärkab ellu kaasaja Saksamaal
Alternatiivajaloolised viguriromaanid on populaarsed mitmel pool maailmas, kuid tihti jäävad nad kinni kohalikku märgisüsteemi. Võtame näiteks Veikko Huovise Stalini-paroodia "Onu Joss" või kodumaisest kirjandusest Ivan Orava meenutused või hoopis Urmas Vadi "Ballettmeistri". Tihtipeale peenem kirjanduskriitika neist teostest väga ei taha vaimustuda, kuid laiemale publikule lähevad need sageli üsna hästi peale – on ju komöödia üks põhivõtteid midagi tuttavat pakkuda üllatavas kontekstis, ükskõik, kas liiga väiksena (Pöial-Liisi, Viplala), liiga suurena (Gulliver) või vales kohas (Totu Kuul). Antud juhul on tuttav tegelane vales kohas, Adolf Hitler ärkab ellu kaasaja Saksamaal.
Timur Vermes (sündinud 1967) õppis ülikoolis ajalugu ja politoloogiat, kuid tegi hiljem peamiselt krimiteemadel kaastööd õhtustele ajalehtedele ning pakkus variautori teenust. Vermesi debüütromaan "Ta on tagasi" on üks 21. sajandi saksa kirjanduse kõige üllatuslikumaid edulugusid, sest enne raamatu ilmumist oli ta täiesti tundmatu, kuid nüüd on see ilmunud enam kui 40 keeles ja üksnes Saksamaal on müüdud raamatut üle pooleteise miljoni eksemplari.
Raamatu sužee on lihtne ja lööv. Hitler ärkab ellu 2011. aasta Saksamaal ega suuda ära imestada, mis tema kallis aariariigis toimub: tänaval kõnnivad neegrid, poode ja pesumaju peavad türklased, parteil on lastud laguneda ja võimul on mingi Merkeli-nimeline naine! Räuskav vanamees äratab peagi tähelepanu ning karakternäitlejaks peetav Hitler saab eduka telesaate ning loomulikult hakkavad tema propageeritavad vaated koguma poliitilist toetust. "Ta on tagasi" on pisut liiga pikk, kuid üldkontseptsioonina terav paroodia kaasaja meediast, parteipoliitikast ning ka muutuvatest aegadest.
2015. aastal jõudis kinno samanimeline filmiversioon, mis kogus Saksamaal kaks ja pool miljonit vaatajat. Võrdluseks on huvitav võtta Armando Iannucci 2017. aasta film "Stalini surm" – kuigi üks oli rohkem Saksamaa-sisene film ja teine linastus võimsalt ka ingliskeelsetes maades, kogunes mõlema filmi kassatuluks umbes 25 miljonit eurot. Jääb vaid üle nentida, et Hitler ja Stalin on kõige kiuste endiselt sama mastaabi staarid oma veidras kontekstis, nii et nende näopiltide abil võib maha müüa mõne ajakirja terve aastakäigu või tarbetu hulga elulooraamatuid.
Võib vaid loota, et millegi või kellegi üle naerda suutmine aitab neist vaimselt paremini vabaneda. Timur Vermes avaldas 2018. aastal oma teise romaani "Näljased ja paksud", milles mitte eriti tark ja meeldiv telesaatejuht Nadeche Hackenbusch isikliku tähelepanu nimel viib 150 000 põgenikku jalgsimarsile Saksamaa poole. | 21. sajandi 50 olulist romaani. Richard Powers ja Timur Vermes | https://kultuur.err.ee/1086309/21-sajandi-50-olulist-romaani-richard-powers-ja-timur-vermes | Viiendik sajandist on möödas, kultuurikriitik ja kirjastaja Tauno Vahter võtab kolmapäeviti kultuuriportaalis kokku esimese kahe kümnendi parima ilukirjanduse, iseloomustades igal kolmapäeval kaht mõjukat romaani. |
Kuna Saksamaal on suurüritused keelatud 31. augustini, oli Bundesliga sunnitud 2019. aastal alustatud karikavõistluste finaalturniiri lükkama aastasse 2021. Uued kuupäevad on 27. ja 28. veebruar. Hamburgi Barclaycard Arenal toimuvale võistlusele pääses lisaks THW Kielile, TBV Lemgole ja Melsungenile ka Mait Patraili TSV Hannover-Burgdorf, vahendab Käsipall24.ee.
Hannoverile tähendavad uued kuupäevad suuri muudatusi sportlikust aspektist. Võistkonnast on lahkumas nende superstaarid Morten Olsen ja Timo Kastening, kes sel võistlusel enam TSV värve esindada ei saa. Mait Patrailil pole samuti veel uut lepingut. "Loomulikult on tegemist väga erilise situatsiooniga, aga arvestades kõiki asjaolusid, ei ole tegemist kindlasti erandliku olukorraga," ütles eestlase klubi spordidirektor Sven-Sören Christophersen. | Patrailile ja Hannoverile määrati finaalturniiriks uued kuupäevad | https://sport.err.ee/1086284/patrailile-ja-hannoverile-maarati-finaalturniiriks-uued-kuupaevad | Saksamaa käsipalli meistriliiga avaldas esmaspäeval uued kuupäevad karikavõistluste finaalturniiriks ning ühtlasi pandi paika järgmise hooaja algamise aeg. |
Must lisas, et juba sel neljapäeval toimub kultuurikomisjoni istung, kus sobivad kandidaadid välja valitakse. Kultuurikomisjon koostab riigkogule eelnõu ning nõukogu uued liikmed kinnitab ametisse parlament.
Musta sõnul kandidaatide nimesid ei avalikustata.
Riigikogu kultuurikomisjon otsis Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse kolme uut liiget, kuna Pille Pruulmann-Vengerfeldti volitused lõppevad ja Tallinki juht Paavo Nõgene otsustas nõukogust omal soovil lahkuda. 4. veebruaril suri ERR-i nõukogu liige Agu Uudelepp.
Rahvusringhäälingu nõukogusse kuulub üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.
ERR-i nõukogu liikmete töö on tasustatud, nõukogu käib reeglina koos korra kuus.
ERR-i nõukogu liikmed praegu:
Rein Veidemann - nõukogu esimees
Pille Pruulmann-Vengerfeldt
Paavo Nõgene
Viktoria Ladõnskaja
Marika Tuus-Laul
Jevgeni Ossinovski
Valdo Randpere
Urmas Reitelmann | ERR-i nõukogu kolmele kohale kandideerib 21 inimest | https://www.err.ee/1086296/err-i-noukogu-kolmele-kohale-kandideerib-21-inimest | Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta (Keskerakond) sõnul kandideerib Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu kolmele vabale kohale kokku 21 inimest. |
"Ametiasutuste tegevust läänepiiril, võitluses koronaviiruse levikuga iseloomustab ebajärjekindlus. Kodanikud ei tea, mida tohib ja mida ei tohi teha - ega ka seda, millisel seadusel otsus põhineb. Tundub, et ka piirivalvurid ei tea seda," tõdeb ajaleh t. Selle üheks põhjuseks on aga ebaselgus, kuidas piirangud tuginevad seadustel.
Piirangud eraldasid Tornio oru läänepiiril asuvad külad ja linnad. Perekonnaliikmed lahutati, neil keelati juurdepääs toidukauplustele, apteeki ja suvilatesse, et aidata vana isa või ema tema tegemistes. Sõpruslinn Haaparanta-Tornio on üks põhjakaubanduse keskusi. Paljude kaupluste jaoks on piiriblokaad koroonaviiruse kõrval täiendav katastroof, märgib HS.
Lehe hinnangul saab öelda, et piirikontrolli taaskehtestamine eraldas Soome oma kodanikud. Väidetavalt on Rootsi poolel asuva Haaparanta linna umbes 9600 elanikust 30–40 protsenti Soome kodanikud. 70 protsenti eelkooli alustavatest lastest räägib emakeelena soome keelt. Mujal Tornio orus on tavaline, et soomlased elavad Rootsi poolel.
Piirangute seadmisega kehtestatud piiriületuse keeld ei põhine seadusel, märgib leht. Soome põhiseaduse 9. artikli kohaselt ei tohi Soome kodanikul takistada riiki sisenemist. Kõigil on ka õigus riigist lahkuda. Kui valitsus teatas märtsis piirikontrolli ajutisest taaskehtestamisest, öeldi otsuse seletuskirjas, et "(Euroopa Liidu) sisepiiril kontrolli taaskehtestamine ei riiva neid õigusi".
Samuti märgiti memorandumis, et sisepiirikontrolli taaskehtestamine ei muudaks siseriikliku õiguse sätteid ning seda, et sissesõidu ja riigist lahkumise õigus määratakse kindlaks praegu kehtivate õigusaktidega ja sisepiiri ületamine ei eeldaks erinevate reisidokumentide olemasolu.
Meenutab eestlaste olukorda
HS leiab, et Rootsis Tornios töötavate inimeste olukord meenutab suuresti eestlaste positsiooni Soomes. Kui enne koroonakriisi pendeldasid kümned tuhanded eestlased üle Soome lahe, siis märtsis, kui piirid suleti, pidid nad valima töö ja pere vahel.
Seaduse kohaselt ei saa aga Soome kodanikke sellise valiku ette panna, rõhutab leht.
Piirivalve üksusejuht Tuomas Laosmaa ütles lehele, et tema arvates pole soomlasi selle otsusega piirilt tagasi saadetud, vaid neile on tungivalt soovitatud piiri mitte ületada.
Juriidilises mõttes on aga selline üleskutse problemaatiline, leiavad juristid. Ida-Soome ülikooli kriminaal- ja menetlusõiguse professor Matti Tolvanen ütles, et üleskutse Soome õiguses tähendab võimu autoriteedil põhinevat toimingut, mille rakendamata jätmine võib põhjustada tugevama tegevuse.
Kui korralduse täitmist saab seaduse toel jõustada, siis üleskutse on seevastu teistsuguse staatusega. "Asutus võib soovitada, et kui teil pole hädavajadust piiri ületada, oleks mõttekas seda mitte teha. Selle andmisel peab olema selge, et see on soovitus ja kodanik saab ise valida, mida ta teeb," selgitas Tolvanen.
"Me liigume siin hallis piirkonnas, sest see (piiri ületamine - toim.) on põhiõigus," ütles professor.
Kodanike usaldus ametiasutuste vastu on õigusriigi üks olulisemaid põhimõtteid. Professor Tolvaneni sõnul on oht see usaldus kaotada, kui kodanikud ei tea, kas see on soovitus või nõuanne, manitsus või korraldus. Tolvaneni sõnul on mõistetav, et kiiresti muutuvates kriisiolukordades muudetakse mõnesid reegleid ja see on kõigile vastuvõetav. Kuid midagi nii fundamentaalset nagu riiki sisenemise ja riigist lahkumise õigus on hoopis teine asi, leidis ta. "Kui midagi tuleb kriitiliselt hinnata riigiasutuste tegevuse suhtes [koroonakriisist] teavitamisel, siis on just see mõnikord ebaselge, millal midagi on soovitus ja millal korraldus," ütles ta.
Helsingin Sanomat toob oma artiklis ridamisi näiteid probleemidest, mis piirkonna elanikel tekkisid seoses piirikontrolli kehtestamisega ja ka kaupade liikumisega seotud segadustest.
Soome valitsuse sõnul jätkatakse välispiiride kontrolli veel kuu aega. Täpsemaid otsuseid on oodata neljapäeval. | HS: Soome kehtestatud piiriületamise piirangud on juriidiliselt "hall ala" | https://www.err.ee/1086306/hs-soome-kehtestatud-piiriuletamise-piirangud-on-juriidiliselt-hall-ala | Soome-Rootsi piiril asuva Tornio-Haaparanta kaksiklinnas ja selle ümbruses mõlemal pool piiri elavate Soome kodanike jaoks on Soome valitsuse kehtestatud piiriületamise piirangud tekitanud palju segadust, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat (HS). Leht toob välja hinnangu, et seatud takistused ei põhine selgetel seaduslikel alustel. |
Koroonaviiruse mõju ettevõtjatele on eripalgeline ning majandusteadlaste arvamused kriisi sügavuse ja kestvuse osas erinevad. Siiski on selge, et kriisi mõjud ettevõtlusele on pikaajalised ning iga omavalitsus peab siinkohal pakkuma välja leevendavaid meetmeid, et anda ettevõtjatele täiendavat hingamisruumi ja aega kohanemiseks.
Pärnus on opositsiooni kuuluvad Isamaa, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajad edastanud linnavolikogule eelnõu, millega tehakse linnavalitsusele ettepanek maksta ettevõtjatele täies mahus tagasi 2020. aastal tasutav maamaks tootmis- ja ärimaalt.
Põhjus selliseks ettepanekuks on lihtne: me ei saa asetada ettevõtjatele suurt maksukoormust olukorras, kus kogu turismisektor võitleb eriolukorra otseste mõjudega ettevõtete äritegevusele. Nende poolt tasutav kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuv maamaks võib paista omavalitsustele küll väikese summana, kuid väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks on tegemist märkimisväärse lisakuluga. Me ei tohi unustada, et tekkinud olukorrast taastumine võtab aega.
Omavalitsus maksutagastusest ei kaotaks
Ettevõtjatel võib tekkida küsimus, mida nad antud muudatusest võidaksid, võttes arvesse, et maksu- ja tolliametile on maksed, kas siis osaliselt või täielikult märtsikuu seisuga juba tasutud. Siinkohal aitakski maksude tagastus neil praegust kriisiperioodi üle elada.
"Maksutagastus aastaid kohalikku ellu panustanud ettevõtetele tähendaks seega 630 000 euro suurust kulu linna eelarves."
Pärnut näiteks tuues võin öelda, et tänavu on maamaksu tuluks planeeritud 1,6 miljonit eurot, millest 0,63 miljonit tasutakse äri- (0,42 mln) ja tootmismaalt (0,21 mln). Maksutagastus aastaid kohalikku ellu panustanud ettevõtetele tähendaks seega 630 000 euro suurust kulu linna eelarves. Samas kompenseerib selle Vabariigi Valitsuse poolt ette nähtud erakorraline kriisiabi suurusjärgus 960 000 eurot.
Kriisabile lisandub täiendav rahaline tugi investeeringute elluviimiseks Pärnu linnas suurusjärgus 2,19 miljonit eurot ja teede korrastamiseks ette nähtud 2,16 miljonit eurot. Samasse suurusjärku jäävad ka toetussummad Saaremaale, Narvale ja mitmetele teistele omavalitsustele.
Põhimõttelised valikud
Käesolevas kriisis on mitmeid põhimõttelisi valikuid. Sageli üritatakse debatti taandada lihtsustatud küsimusele, nagu näiteks sellele, kas riik peaks pakkuma tuge inimestele või ettevõtetele.
Ma ei pea sellist lähenemist päris õigeks. Ühelt poolt toetab riik töövõtjaid täna läbi Eesti Töötukassa palgameetme, teisalt pakutakse ettevõtjatele tuge ka KredExi meetmete kaudu. Küll ei saa vaielda vastu tõsiasjale, et hoides praegu alles ja toetades ettevõtteid, tagame inimestele töökohad ka pärast kriisi. Seetõttu peavad ka omavalitsused andma selleks omapoolse panuse.
Olen veendunud, et omavalitsustele eraldatav kriisi mõjude leevendamiseks ette nähtud tulubaasi stabiliseerimisraha peabki just eelnevalt välja toodud põhjustel jõudma tagasi ettevõtetesse.
Ettevõtted ja ettevõtjad on need, kes tagavad riigile maksuraha ka siis, kui kriisi selgroog on murtud. Maksuleevendus aitab parematel aegadel tuua omavalitsuste eelarvesse täiendavat tulu, millega pakkuda elanikele vajalikke teenuseid ja arendada meie avalikku ruumi. | Andres Metsoja: maamaks tootmis- ja ärimaalt tuleks ettevõtjatele tagastada | https://www.err.ee/1086297/andres-metsoja-maamaks-tootmis-ja-arimaalt-tuleks-ettevotjatele-tagastada | Hoides praegu alles ja toetades ettevõtteid, tagame inimestele töökohad ka pärast kriisi. Seetõttu peavad ka omavalitsused andma selleks omapoolse panuse, kirjutab Andres Metsoja. |
"Täna anti teada, et ma oleksin ülehomme valmis minema, aga ühtki lennupiletid veel ostetud pole. Esmalt lootsin autoga minna, aga Poola piir on kinni, mistõttu lähen lennukiga," ütleb Käit. Eestisse jõudis poolkaitsja eriolukorras tänu laevareisile, mis tõi arvukalt eestlaseid Saksamaalt Lätti.
Kodumaal on Käit saanud vormi hoida individuaalse kava järgi, pallitunnetust on hoitud koos 15-aastase venna ja noortekoondislase Kristoferiga. "Klubi kehalise ettevalmistuse treener saatis kava, mida olen järginud. Lisaks olen ühenduses olnud A-koondise kehalise ettevalmistuse treeneri Ott Meeritsaga, kes on andnud erinevateks harjutusteks häid näpunäiteid. Vennaga oleme proovinud teha erinevaid palliharjutusi, harjutanud pealelööke ja mänginud jalgpallitennist."
Sloveeniasse naastes peab Käit püsima nädal aega kodus ja loodetavasti lubatakse seejärel treenima hakata. "Ega keegi veel ei tea, millal ja mis kujul treeningutega jätkata saame, aga pigem tuuakse mind tagasi, et selline võimalus säiliks. Ülejäänud meeskonnakaaslased on Sloveenias, sest ega meil palju välismaalasi pole. Lõuna-Koreast pärit võistkonnakaaslane enam kodumaale ei saanud ja lõviosa on meil kohalikud mehed. Esmase info kohaselt peaksin kodus isolatsioonis olema seitse päeva ning seejärel andma testi," avaldas Käit.
Sloveenia kõrgliigas pallib kümme meeskonda, hetkel on kõik võistkonnad väljakul käinud 25 korral. Meistriliigas on hooaja vältel sarnaselt Eestiga 36 vooru. "Me ei tea, kas üldse ja millal liiga jätkub. Igaüks võib spekuleerida ja mingid sahinad käivad, aga praegusel juhul jään siiski vastuse võlgu. Olukord muutub iga päev."
Käit liitus noorena Inglismaa klubi Fulhamiga ning pole aastaid nii pikka aega kodus lähedaste seltsis saanud veeta. "Huvitav periood, sest justkui on puhkus, aga see pole ju puhkus ka. Ühtpidi võiks mõelda, et kehal saab puhata lasta, aga olgem ausad, et ega neid mänguminuteid Domžales liigselt palju ei kogunenud, mistõttu pole millestki puhata. Tahaks ikka pigem korralikult treenida ja mänguaega saada."
Käiti seob leping Domžalega 2022. aasta suveni. | Eestlased välismaal: Käit naaseb suure tõenäosusega Sloveeniasse | https://sport.err.ee/1086282/eestlased-valismaal-kait-naaseb-suure-toenaosusega-sloveeniasse | Koroonaviiruse epideemia vältel on mitmed Eesti jalgpallikoondislased treeninud individuaalselt kodumaal. Mattias Käit, kes pallib Sloveenia meistriligas Domžales, peab suure tõenäosusega sel nädalal võtma ette tagasitee koduklubi juurde. |
Me oleme harjunud ärkama kindlal ajal, ilma et me peaksime kella helisema panema. Vets, hambapesu, kammiga läbi juuste. Hommikusöögikrõbinad tulevad orava pildiga pakist, teinekord jänese pildiga. Koer tõstab jalga alati sama puu juures. Kõrvaklapid pähe ja kooli-tööle ilma, et kohale jõudes enam mäletaks, kuidas.
Mingi rabelemine kontoris. Samad kolleegid räägivad kohviautomaadi juures sama juttu. Pastakas kukub lauale. Poodi. Korvi ilmub oravapildiga pakk, piim ja neli õlut. Diivan, telekas, head-ööd musi, raamat kukub näkku. Selline oli elu kaks kuud tagasi.
Inimene on oma harjumuste ori. Rutiin on meie kõige tugevam kaitsekilp. Kommunikatsioonirahvas aga teab, et laias laastus on kaks asja, mis võivad oluliselt muuta inimese käitumist. Ei, need ei ole raha ja armastus, mis meid rutiinist päästavad ja sunnivad muutuma. Need ei ole isegi viirus ja eriolukord. Need motivaatorid on hirm ja lootus.
Hirm
Hirm tabas meie ühiskonda seitse nädalat tagasi. See oli päris hirm enda ja lähedaste elu pärast. Ehtne. See ei olnud mingi kerge närvikõdi, mis tekib õudusfilmi vaadates. Või kartus ülemuse ees, kui mingi projekt on totaalselt pekki keeratud. On ju teada, et film saab otsa ja kaunis blond tüdruk pääseb eluga. Ja ülemus on ka normaalne inimene – plõksib pisut, jätab preemiast ilma ja rahuneb maha. Hirm, mis meid tabas, oli eelkõige hirm teadmatuse ees – kõige jubedam, mis olla saab.
Sellistel hetkedel me tahame, et keegi tuleks ja ütleks, mis värk on. Mida tegema peab ja mis toimuma hakkab. Võib-olla pisut hilinenult ja konarlikult, aga valitsus võttis kriisi algfaasis liidripositsiooni. Asus jagama korraldusi ja kamandama meie käitumist.
Me läksime vabatahtlikult koju, võtsime oma lapsed kaenlasse, keerasime ukse lukku ja avasime interneti, hoidsime sõpradest eemale, vahtisime kohusetundlikult keskpäevaseid pressikonverentse ning loendasime maniakaalselt haigestunute arvu ja Eestisse jõudnud maskide kogust. Vaatasime nukralt, kuidas pangaarve tühjaks tilgub, aga olime õnnelikud, et asi on kontrolli all.
Muuseas, me peame ilmselt taevast tänama, et valitsuses olid sel hetkel erakonnad, mis tunnevad hirmu anatoomiat väga hästi. Oskavad seda esile kutsuda, kontrollida ja ära kasutada.
Antud juhul päästis seesama hirm ja sõnakuulelikkus hulka inimelusid. Me ei taha teada, mis oleks juhtunud, kui ühiskond oleks endisel moel kasvõi nädalakese edasi toiminud ja inimesed ei oleks seltsielust tagasi tõmbunud.
Rahvusvaheline kommunikatsiooniteemaline ajakirjandus oli täis juhiseid, kuidas kriisi selles faasis peaks käituma ja milliseid sõnumeid edastama. Laias laastus võis need soovitused kokku võtta ühe käsu ja ühe keeluna.
Käsk: kuna ohus on inimeste baasvajadused, siis tuleb unustada sõnavaht ja teha inimeste hüvanguks päris asju. " Keep it real!" nagu ütles Borat. Ja keeld: mingil juhul ei tohi jätta inimestele muljet, et kriisi läbi saadakse isiklikku kasu. Inimesed on nõus sööma kujundlikult kartulikoori, aga andeks ei anta, kui keegi seda alatult ära kasutab.
Maskid on viimase kuu kõige enam ülefetišeeritud teema. Viirus on ju nähtamatu ja seda pöidla all puruks ei mulju. Maskid aga on päris asjad ja need muutusid epideemia tõrjumisel märgiliseks nähtuseks. Eks seetõttu oligi Borati nõu kuulda võtnud ministrite vahel tihe konkurents, kes saab ennast maske täis vene transpordilennuki taustal kõige mõjukamalt eksponeerida. Poliitiku loomulik reaktsioon, mis muutus keeruliste aegade tõttu pisut naeruväärseks.
Eks laias laastus sama reha otsa astus ka Keskerakonna kontor, mis harjumuspäraselt soovis oma ministreid näidata kangelastena ja ilmutas reklaami, millel nende viis ministrit uhkusega kuulutasid, kui palju kümneid ja sadu miljoneid eurosid nad Eesti rahva hüvanguks on eraldanud.
"Hirm ja viha on ju vennad, ühest teiseni on väga lühike maa."
Meie endi raha eest (Keskerakond saab ju riigieelarvest toetust) tehtud reklaam sellest, kuidas meie endi raha (no kes need laenud peab tagastama, ikka maksumaksja) meile laiali jagatakse, tekitas sügava ja põhjendatud ebaõiglustunde. Ja viha. Hirm ja viha on ju vennad, ühest teiseni on väga lühike maa. Oma viga mõistes proovis Jüri Ratas olukorda siluda, aga kahju oli juba sündinud. Eks meil kõigil jäi suhu halb maitse sellest, kuidas kriisi taheti enda hüvanguks ära kasutada. Väga piinlik lugu.
Hirm on aga asendunud rutiiniga. Me oleme harjunud sellega, et peab püsima koduseinte vahel. Õue minnes peab püsima kahe meetri kaugusel vastutulijast. Kassiirist eraldab meid pleksiklaas, vanavanematest arvutiekraan. Uus normaalsus.
Lootus
See jama hakkab läbi saama. Suurem hirm on ületatud, kuna me enam-vähem teame, mis meid ees ootab. Ega sealt midagi head ei paista, aga teadmatus oli veel hullem.
Õhus on kevadet, õhus on vabanemist. Hakkab tekkima lootus. Tahaks näha sõpru ja sugulasi, tahaks neid isegi ettevaatlikult katsuda. Rääkida inimesega mitte ekraaniga. Ja kui tahtmine peale tuleb, siis olla kasvõi mitu tundi järjest omaette, mitte kohustuslikus korras omandada koos kodus passivate lastega kaheksanda klassi trigonomeetriat. Lootus on mõnus ja mahlane tunne.
Kriisi selles faasis tasub jälle vaadata, mida arvavad rahvusvahelised kommunikatsioonieksperdid.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et peamiseks nõuandeks on mitte lootusi liiga suureks õhutada, sest pettumus on sama kiire tulema. Sotsiaalse suhtluse defitsiit on sedavõrd valdav, et võib murda loomulikke ettevaatusbarjääre.
Näiteks Poolas viidi läbi uuring selle kohta, mida inimesed teevad esimese asjana, kui karantiin lõpeb. 61 protsenti vastajatest ütlesid, et nad lähevad otsejoones koos sõpradega oma lemmikkõrtsi ja korraldavad korraliku peo. See oli konkurentsitult kõige populaarsem vastus. Arvan, et Eestis on sama lugu.
Me oleme valitsuse korraldusel vabatahtlikult mõistnud ennast karantiini ja eneseisolatsiooni. Me oleme nagu iseenda pantvangid, kes ootavad vabanemist.
Võib ennustada, et eriolukorra lõdvendamine ja piirangute järkjärguline kõrvaldamine toob kaasa valitsuse populaarsuse kasvu. Tegemist on teatud mõttes Stockholmi sündroomiga, mille puhul pantvangis olev inimene hakkab oma vangistajat austama. Hindama igat vabadusekübet, mida talle võimaldatakse. Olema tänulik iga värske õhu sõõmu eest, mis lootusepilust sisse immitseb.
Loodame, et ei teki piinlikku konkurentsi ka selles, kes inimestele suuremaid vabadusi tagasi annab. Nagu nende maskidega juhtus. Lootust on sama keeruline hallata nagu hirmu. Loodame, et kõik läheb hästi.
Ka minul on oma hirm ja lootus. Mul on hirm, et me ei õpi sellest kriisist midagi. Ja mul on lootus, et me väljume sellest kriisist targema ja parema ühiskonnana. Sest lootus sureb ju viimasena? | Marek Reinaas: hirmu ja lootuse vahel | https://www.err.ee/1086276/marek-reinaas-hirmu-ja-lootuse-vahel | Mul on hirm, et me ei õpi sellest kriisist midagi. Ja mul on lootus, et me väljume sellest kriisist targema ja parema ühiskonnana, kirjutab Marek Reinaas. |
Lütseumi sisseastumiskatsed toimuvad 11.–14. mail. Esmaspäeval, 11. mail on eesti keele ja reaalainete test, järgmisel päeval inglise ning kolmapäeval vene keele test. Neljapäeval, 14. mail on prantsuse keele test neile, kes on seda varem õppinud.
Eesti keele ja reaalainete testi saab harjutada alates 8. maist Moodle'i õpikeskkonnas. Võõrkeelte testid viiakse läbi Socrative'i keskkonnas ja Zoomi rakenduses. Vestlused toimuvad 21. ja 22. mail.
Nelja kooli ühiskatsed toimuvad kahes rühmas 19. mail. 11. ja 12. mail viiakse läbi e-testide katsetused. Sisseastumiskatse koosneb eesti keele, matemaatika, füüsika ja inglise keele testist ning viiakse läbi Moodle'i keskkonnas. Vestlusvoorud toimuvad 25. maist kuni 11. juunini.
Jakob Westholmi gümnaasiumi, Kadrioru saksa gümnaasiumi ja Tallinna ühisgümnaasiumi katsed toimuvad 18. mail elekroonselt eksamite infosüsteemis EIS. | Tallinna nelja kooli ühiskatsed toimuvad 19. mail | https://www.err.ee/1086279/tallinna-nelja-kooli-uhiskatsed-toimuvad-19-mail | Tallinna reaalkooli, Gustav Adolfi gümnaasiumi, 21. keskkooli ja Tallinna inglise kolledži sisseastumiskatsed toimuvad 19. mail virtuaalsel kujul. Tallinna prantsuse lütseumi katsed toimuvad neljal päeval alates 11. maist. |
Uurijad on senist "valeuudiste" (fake news) diskursust täpsustanud. Defineerimisel lähenetakse tihtilugu väärinformatsiooni levitamise eesmärgist ja valeuudiste asemel räägitakse infokorratusest (information disorder). See on katusetermin, millel on kolm tüüpi.
Esimene on valeinformatsioon, mille eesmärk pole tahtlikult kahju teha, vaid võib olla inimlik eksimus. Näiteks kui jagatakse aegunud statistikat või artiklit. Võib juhtuda ka, et osa materjalist on korrektne, ent killuke tekstist on vale. Korrektse konteksti sisse pisikese vale ära peitmisel võib olla aga ka pahatahtlik eesmärk, nagu selgitab meediauurija Marju Himma-Kadakas.
Teine tüüp on desinformatsioon ehk teave, mis on vale ja mille eesmärk on kellelegi kahju tekitada. Näiteks jagab ja levitab ühe firma omanik konkurendi kohta valeinformatsiooni, et tema mainet, tegevust ja autoriteetsust kahjustada-õõnestada.
Kolmas on teave, mis pole otseselt vale, aga mida kasutatakse vaenulikul viisil. Näiteks antakse mingisugusele fotole uus (ebatäpne või suisa vale) kontekst. Selliseid juhtumeid on mitmeid ja tihtilugu seotud valimistega. Fotograaf Mark Makela kirjeldas ühte sellist kaasust 2016. aastast, kui Ameerika Ühendriigid valisid presidenti ja kandideeris oli ka Hillary Clinton.
Makela rääkis, kuidas ta tegi foto, kui Clinton trepil komistas ja kaaskond teda toetama ruttas. Mõni aeg hiljem leidis ta oma foto konservatiive toetavalt leheküljelt, kus räägiti, et Clintoni tervis ütleb üles: kaaskond peab teda lausa tuppa tassima. Foto oli manipuleerimata, aga kirjeldus sellel toimuvast fotograafi sõnul vale. Eesmärk? Näidata, et Clintoni tervis on nõrk, mistõttu presidendi vastutuskoorma all ta vastu ei peaks, seega ei tasu teda ka valida.
Sulaselge vale polegi nii selge
Nagu eelnevatest kirjeldustest näha: informatsioon pakendatakse usutavasse vormi ja matkitakse usaldusväärsust suurendavaid tegureid. Lisaks esitatakse teave loogilise ja veenva narratiivina. Clinton oli ju tõesti mitme inimese käevangus, kuidas peaksin kahtlema selles, et ta pole haige, sest haigeid inimesi toetatakse ju täpselt nii nagu sel pildilgi.
"Eriti kriitiline tuleb olla sotsiaalmeedias, kus inimesed saavad esitada just neile sobivat narratiivi."
Esmalt tasub analüüsida allikat, kes lugu või narratiivi edastab, ja mõelda, mis võib olla tema motiiv sellise materjali edastamiseks. Eriti kriitiline tuleb olla sotsiaalmeedias, kus inimesed saavad esitada just neile sobivat narratiivi. Veel üks manipuleerimise võte on see, et kasutatakse väljendeid nagu "uuringud kinnitavad" või "teadlased ütlevad", aga kas on välja toodud ka need uuringud ja teadlased? Ei? Kas siis tasub lugu usaldada?
Ajan asja veel keerulisemaks: viited ei tähenda, et narratiivi tasub pimesi usaldada. Teadusmaailmas eksisteerivad võlts-teadusajakirjad, neid nimetatakse ka röövajakirjadeks ehk predatory journals, milles ilmunud artikleid ei eelretsenseerita. Seega võib seal avaldada igasugu suvalist (väljamõeldud) materjali.
Guugeldage ajakirja, kus uuring avaldati, ja teadlasi, keda artiklis mainitud. Mõnel juhul on nimi õige, aga inimene ei tegele üldse valdkonnaga, mille eest ta on artiklis vastutama pandud. Vahet tuleb teha sellelgi, kas teadlane on kirjutanud arvamusloo, populaarteadusliku artikli või teadusartikli. Neid näpunäiteid, mida silmas pidada, on veel ja veel.
Kriitiline mõtlemine on võti
Kes seda kõike jõuab kogu aeg silmas pidada? Piisab sellestki, kui edaspidi suhtute informatsiooni, mis, eriti mitteametlikest allikatest, teieni jõuab, kriitilisemalt kui seni. Mõtlete ja uurite materjali tausta enne, kui seda teistega jagate.
Kahtluse korral rääkige näiteks oma tuttavate või perekonnaliikmetega, küsige arvamust, jagage mõtteid. Olge kriitiline ka materjali suhtes, mida jagavad sotsiaalmeedias teie head ja väga targad sõbrad, tuttavad ja perekonnaliikmed. Nemadki on inimesed ja võivad mõnikord eksida. | Teadur: sulaselge vale polegi nii selge | https://novaator.err.ee/1085986/teadur-sulaselge-vale-polegi-nii-selge | Valet võiks tõepoolest kaugelt ja lihtsalt ära tunda. Ometi kuuleme sõpradelt-tuttavatelt-perekonnaliikmetelt pärast valeinfo lõksu sattumist hoopis teist reaktsiooni: ma ei osanud isegi kahelda, kirjutab Signe Ivask veebiajakirjas Peegel. |
Hendrik Sal-Saller esitas neile teisipäeval kolm laulu: "Nii sind ootan", "Et sa teaks" ja "Käime katuseid mööda".
Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuhi Vivian Arusaare sõnul tähendab tänasel päeval ämmaemandaks olemine rohkemat, kui vaid lapseootel naiste tervise jälgimist, nõustamist ja sünnitusel abistamist. Ämmaemand on ka tervishoiuspetsialist, kes nõustab ja toetab naisi läbi terve elukaare.
Maailma Terviseorganisatsioon nimetas 2020. aasta rahvusvaheliseks õdede ja ämmaemandate aastaks. | Video: Hendrik Sal-Saller pühendas ämmaemandatele lühikese kontserdi | https://menu.err.ee/1086248/video-hendrik-sal-saller-puhendas-ammaemandatele-luhikese-kontserdi | Teisipäeval tähistati ülemaailmset ämmaemandate päeva ja laulja Hendrik Sal-Saller tegi sel puhul Ida-Tallinna keskhaiglas üllatusesinemise, et ämmaemandatele tänu avaldada. |
Kai näitusesaalis on võimalik kogeda Norra kunstniku Anne Katrine Senstadi valgusinstallatsiooni "Radikaalne valgus". Spetsiaalselt Kai näitusesaali jaoks loodud ja üks Euroopa suurimaid neoonvalguse skulptuure kutsub vaatajat kogema heli ja valguse ruumitaju muutvat mõju. Installatsiooni saadab Austraalia helilooja JG Thirlwelli loodud heliteos. Lisaks on avatud soolaruum ning saab näha Stella Saartsi filmitud põhjalikku videointervjuud kunstnikuga.
Kai kunstikeskus märgib oma teates, et avavad uksed kõiki ohutusnõudeid arvestades ning hoolitsevad selle eest, et nii Kai külalistel kui ka töötajatel oleks majas ohutu. "Näitusesaal on suur ja avar ning jälgime, et kõigil oleks võimalik teineteisega turvalist distantsi hoida. Kohapealt leiad desinfitseerimisvahendid, ruumid on hästi ventileeritud ning tuulutame ja puhastame ruume sagedasti."
Keskus on alates 13. maist avatud K–P kell 12–19. | Kai kunstikeskus avab taas uksed 13. mail | https://kultuur.err.ee/1086249/kai-kunstikeskus-avab-taas-uksed-13-mail | Kai kaasaegse kunsti keskus Noblessneri sadamalinnakus Tallinnas on alates 13. maist taas avatud. |
"2020. aasta tuleb meile kõigile eriline. Kuigi aprillis ja mais jääb ära põnev ja ulatuslik tuur Saksamaal, annab see mulle võimaluse hingata rahulikult sisse-välja, nautida enesearendamist ning tuua oma kallid kuulajad akordionipäeval kontserdile," sõnas Tuulikki Bartosik.
Otseülekanne kell 20:
Veebis nähtava ja kuuldava kontserdiga tähistab muusik ka aprillis ajakirja Songlines tippvalikusse saamist. "On meeliülendav olla nimetatud sellises rahvusvahelise mainega ajakirjas kõrvuti tunnustatud maailmamuusikutega riikidest lähemalt ja kaugemalt," ütles Bartosik. | Otse kell 20: Tuulikki Bartosik tähistab akordionipäeva kontserdiga | https://kultuur.err.ee/1085360/otse-kell-20-tuulikki-bartosik-tahistab-akordionipaeva-kontserdiga | 6. mai on rahvusvaheline akordionipäev, mida Eesti akordionist ja helilooja Tuulikki Bartosik kutsub tähistama oma metsakontserdiga. ERR-i kultuuriportaal vahendab kontserti kell 20. |
Pressikonverentsi teemad on eriolukorrast väljumise kava Tallinnas ja koroonaviiruse leviku vältimine. | Otse kell 10: linnavalitsuse pressikonverentsil Kõlvart, Jaani ja Öpik | https://www.err.ee/1086239/otse-kell-10-linnavalitsuse-pressikonverentsil-kolvart-jaani-ja-opik | Tallinna linnavalitsuse istungijärgsel pressikonverentsil osalevad täna linnapea Mihhail Kõlvart, Põhja prefekt Kristian Jaani ja terviseameti põhja regiooni juht Ester Öpik. Kell 10 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee. |
Tegemist on esimese kosmoses filmitud mängufilmiga ja projektist võtab osa ka Tesla asutaja Elon Musk, kirjutab Reuters.
Bridenstine'i sõnul tahetakse filmiga motiveerida uut inseneride ja teadlaste põlvkonda, kes aitaks NASA-l erinevaid ideid reaalsuseks muuta.
NASA is excited to work with @TomCruise on a film aboard the @Space_Station! We need popular media to inspire a new generation of engineers and scientists to make @NASA 's ambitious plans a reality. pic.twitter.com/CaPwfXtfUv
— Jim Bridenstine (@JimBridenstine) May 5, 2020 | Tom Cruise lennutatakse filmivõtete jaoks kosmosesse | https://menu.err.ee/1086235/tom-cruise-lennutatakse-filmivotete-jaoks-kosmosesse | NASA juht Jim Bridenstine teatas sotsiaalmeedias, et hakkavad koos näitleja Tom Cruisega kosmosejaamas filmi tegema. |
Portaali teeb eriliseks 45 kaasaegse riigi kommunismikogemuse koondamine ühtsesse andmebaasi ning rahvusvahelise ajaloolaste ja publitsistide kollektiivi kaasamine autorite hulka, teatas instituut. Portaal täieneb värskete materjalidega jooksvalt.
"20. sajandil on kommunistlike eksperimentide käigus üle maailma hukkunud erinevatel hinnangutel ligikaudu 90 miljonit inimest. Selle ideoloogia kandjad on end läbi ajaloo ehtinud kaunikõlaliste loosungitega õnnelikust tulevikust, hävitades oma kommunistlikku utoopiasse jõudmise nimel terveid rahvaid ja sotsiaalseid gruppe, jättes oma kodanikud ilma elementaarsetest inimõigustest," ütles Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev.
Ta lisas, et portaal annab faktide keeles hääle miljonitele ohvritele ja nende lähedastele, kes seisavad endiselt silmitsi toimunu pisendamise või eitamisega
Portaaliga teevad koostööd sõltumatud uurijad ja publitsistid üle maailma, mis võimaldab avada kommunistliku ideoloogia eri tahke ning selgitada erinevate riikide spetsiifikat.
Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Meelis Maripuu sõnul ei ole tänases maailmas kommunistlike režiimide kuritegude teadvustamine kahjuks iseenesestmõistetav käitumine ning see võib avada tee uue vägivalla ja ebaõigluse tolereerimisele.
"Endiselt meeldib paljudele, kel puudub isiklik kogemus elust kommunistliku režiimi tingimustes, lasta end hullutada loosungitest. Isegi kommunistliku terrori üle elanud rahvad ise ei ole lõpuni teadvustanud selle ajastu laastavat mõju kultuurile, majandusele ja inimeste psüühikale. Me näeme, kuidas hoitakse au sees või püstitatakse isegi uusi ausambaid selle õpetuse isale Karl Marxile ning massimõrvaritele Leninile ja Stalinile," ütles Maripuu.
Portaali esimene versioon avati 2011. aastal sihtasutuse Unitas poolt.
Eesti Mälu Instituut ja tema eelkäija on alates 1998. aastast Eestis uurinud inimvaenulike režiimide toime pandud rahvusvahelisi kuritegusid ja inimõiguste rikkumisi ning totalitaarseid ideoloogiaid, mis on niisugused režiimid põhjustanud.
Uurimistulemuste ja teavitustööga on instituudi eesmärgiks ka 21. sajandi inimvaenulike režiimide tõrjumine ning aktiivselt nii riiklikus kui rahvusvahelises haridus- ja teavitustöös osalemine. | Mälu instituut avas kommunismikuritegude portaali täisversiooni | https://www.err.ee/1086234/malu-instituut-avas-kommunismikuritegude-portaali-taisversiooni | Eesti Mälu Instituut avas portaali communistcrimes.org täisversiooni, mis edastab kommunistlike režiimide ja nende kuritegude ajalugu puudutavat info eesti, inglise ja vene keeles. Portaali eesmärk on süvendada rahvusvahelisel tasandil arusaama kommunistlike režiimide ajaloost ning piirata punaterrori eitajate tegevust. |
Oodatud on soovitused veebilehtede, sotsiaalmeediagruppide, portaalide, blogide ja näiteks YouTube'i videote kohta, mis kajastavad Eesti elu COVID-19 pandeemia ajal. Veebilehel kajastatu peab puudutama Eestit ja eestimaalasi pandeemia kontekstis ja see võib olla nii eesti kui ka mõnes muus keeles. Talletamise tingimus on materjali vaba kättesaadavus, mis tähendab, et sisuni jõudmiseks ei ole vajalik keskkonda sisselogimine.
Talletamist väärivate teemade hulka kuuluvad näiteks koroonaviiruse päritolu, teave viiruse leviku kohta, piirkondlikud või kohalikud viirusepuhangu piiramise meetmed, meditsiinilised/teaduslikud aspektid, muutused eluolus ja inimeste omavahelises suhtlemises (sh kultuuritarbimises, spordielus jms), muutused majandustegevuses, poliitilised aspektid ja vabatahtlikud aktsioonid.
Veebiarhiivi haldab Rahvusraamatukogu ning selle eesmärk on tagada püsiv ligipääs Eesti kultuuripärandisse kuuluvale veebiinfole. Seda võib käsitleda ka omalaadse digitaalse varukoopiana meie ühiskonnast, olulistest teemadest ja inimestest.
Rahvusraamatukogu kogub Eesti veebiinfot alates 2010. aastast. Eelmise aasta seisuga sisaldab arhiiv pea 125 000 veebilehte, millest paljud on tänaseks juba veebist maha võetud. Kohustus salvestada Eesti veebisaite, mis asuvad domeenil .ee või ka muudel domeenidel, tuleneb 2017. aastal jõustunud säilituseksemplari seadusest.
Veebilehtedest saab teada anda siin. | Rahvusraamatukogu kogub veebiarhiivi infot koroonaviirust kajastavatest lehtedest | https://menu.err.ee/1086232/rahvusraamatukogu-kogub-veebiarhiivi-infot-koroonaviirust-kajastavatest-lehtedest | Rahvusraamatukogu ootab infot koroonaviirust kajastavate veebilehtede kohta, et jäädvustada need tuleviku tarbeks Eesti veebilehekülgede arhiivi veebiarhiiv.digar.ee. |
Otse kell 10.30: Eesti Pank finantssektori arengutest ja koroona majandusmõjudest | https://www.err.ee/1086228/otse-kell-10-30-eesti-pank-finantssektori-arengutest-ja-koroona-majandusmojudest | Kolmapäevasel pressikonverentsil tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Maive Rute Eesti finantssektori arenguid ja vastupanuvõimet koroonakriisi majandusmõjudele. Kell 10.30 algavat pressikonverentsi saab jälgida portaalis ERR.ee. | |
Majandusministeeriumi teatel kasvas tänavu korterelamute rekonstrueerimistoetuse maht võrreldes eelmise aastaga 11 miljoni euro võrra ning sellest saab hinnanguliselt abi umbes 80 korterelamut.
Kui varem valiti toetuse saajad välja taotluse esitamise järjekorra alusel, siis seekordses taotlusvoorus pannakse taotlejad hoopis pingeritta. Pingerea moodustamise aluseks võetakse rekonstrueeritava hoone energiasäästu maht – mida suurem on hoone praeguse energiatarbimise ja projekteeritava energiavajaduse vahe, seda kõrgem on taotleja koht pingereas.
Võrdse energiasäästu mahu puhul saab pingereas kõrgema koha hoone, millel on suurem suletud netopinna ehk kasuliku pinna suurus.
Teise muudatusena jaotatakse taotlejad eri piirkondadesse ning piirkonna toetussumma aluseks on regiooni korteriomandite arv ja kinnisvara väärtus ehk suurema toetuse saavad nii suurema korteriomandite arvuga piirkonnad kui ka madalama korteriomandite turuväärtusega piirkonnad.
Taotluspiirkonnad jagunevad Põhja-Eestiks (Harjumaa, sh Tallinn), Lääne-Eestiks (Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa), Kesk-Eestiks (Järva-, Lääne-Viru- ja Raplamaa), Kirde-Eestiks (Ida-Virumaa) ja Lõuna-Eestiks (Jõgeva-, Põlva-, Valga-, Viljandi-, Võru ja Tartumaa (sh Tartu linn)).
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass selgitas, et taotlejate piirkondadesse jagamine on oluline toetuse ühtlasema jagunemise tagamiseks.
Seni abi saanud elamutest kolmandik asub Tallinnas ning kolmandik Harjumaal, Tartumaal ja Tartu linnas. "Riigi regionaalarengu suundade kohaselt tuleks arengut soodustavaid meetmeid suunata enam just suurtest keskustest väljapoole ning just see uuendus paneb maapiirkondade korteriühistud suuremate linnade omadega võrdsemasse positsiooni," ütles Rass.
Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist on alates 2015. aastast saanud läbi KredExi rahastuse 391 korterelamut summas 119,5 miljonit eurot. Möödunud aastal tehti väljamakseid 30 miljoni euro eest ja lõpetati 116 korterelamu rekonstrueerimine.
Uus taotlusvoor avaneb 11. juunil, rohkem infot selle kohta ilmub lähiajal KredExi kodulehele.
Lisaks sellele KredExi toetusele eraldab riik korter- ja väikeelamute rekonstrueerimiseks veel 73 miljonit eurot, mis on kriisiabipaketi osa. | Korterelamute kaasajastamiseks läheb jagamisele 28,5 miljonit eurot | https://www.err.ee/1086225/korterelamute-kaasajastamiseks-laheb-jagamisele-28-5-miljonit-eurot | Tänavu läheb Euroopa Liidu tulemusreservist Eestis korterelamute rekonstrueerimistoetuse tarbeks käiku 28,5 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud toetuse maht ning muutunud on taotlemisprotsess. |
Toornafta juunitehingute hind New Yorgi börsil kerkis 20 protsenti tasemele 24,56 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind kerkis 14 protsenti, sulgudes tasemel 30,87 dollarit barreli eest.
Piirangute leevenemine tõi kaasa tõusu börsidel
Viirusepiirangute leevendamine on kaasa toonud ka tõusu börsidel. Tõusid nii ravimifirmade aktsiad kui ka suurte tehnoloogiaettevõtete, nagu Microsoft ja Apple aktsiate hind.
Kuna ka viiruse tõttu rohkem kannatanud riigid, nagu Itaalia, samuti USA leevendavad piiranguid ning majandus käivitub tasapisi, siis on ka oodata, et nõudlus nafta järele kasvab.
"Mõelda vaid, mis kahe paari jooksul naftaga on juhtunud! Paar nädalat tagasi oli naftahind negatiivne, nüüd oleme tagasi 20 juures. Minu arvates on seda näha ka börsidel üldiselt ja see näitab, et asjad võivad normaliseeruma hakata," rääkis Datarek Research kaasasutaja Nick Colas. "Kõik pole täiesti nii nagu enne, aga pilt on normaalsem kui kuu aega tagasi." | Nafta hind tegi teisipäeval hüppelise tõusu | https://www.err.ee/1086209/nafta-hind-tegi-teisipaeval-huppelise-tousu | New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel nafta tulevikutehingute hinnad tõusid teisipäeval hüppeliselt. |
Riigieksamite sooritamine ei ole sel kevadel gümnaasiumi lõpetamise tingimus ja riigieksamite tegemine on vabatahtlik. Eksaminandid, kes olid ennast 20. jaanuariks eksamitele registreerinud, võivad sooritada matemaatika ja eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami.
Riigieksamid tuleks õpilasel teha kindlasti juhul, kui on plaanis edasi õppida erialal, kus nõutakse sisseastumisel riigieksamite tulemusi.
Eesti keele riigieksam toimub 29. mail, matemaatikaeksam 5. juunil ning eesti keel teise keelena riigieksam 1. kuni 3. juuni. Inglise keele riigieksamit sel kevadel ei toimu.
Kui õpilane soovib riigieksamit sooritada, siis pole tal vaja midagi teha, sest tema andmed on juba eksamite infosüsteemis olemas. Innove edastab õpilasele eksami toimumise aja ja koha e-posti teel hiljemalt seitse päeva enne eksami toimumist.
Kui õpilane ei soovi kevadel ühte või mitut riigieksamit sooritada, siis tuleb tal saata oma riigieksami tühistamise soov aadressile [email protected] 11. maiks 2020. E-kirjas tuleb õpilasel märkida oma täisnimi, isikukood ja eksamiaine(d), millest ta soovib loobuda.
Rahvusvahelistele võõrkeele eksamitele registreerunutega võtab Innove ühendust ja annab täiendava eksamikorraldust puudutav info.
Cambridge Assessment English C1 Advanced Innove korraldatud eksam toimub 12.-22. juunil (kirjalik eksam 20. juuni).
Goethe-Zertifikat B1- ja B2-taseme eksam toimub 8.-11. juunil 2020 (kirjalik ja suuline).
Prantsuse ja vene keele rahvusvahelised eksamid juunis ei toimu. Innove saadab täiendava teabe eksamite aegade kohta juunikuu jooksul.
Täpsem info rahvusvaheliste võõrkeele eksamite kohta on leitav Innove kodulehelt.
Riigieksamite tulemused on teada hiljemalt 30. juunil ja õpilastele väljastatakse elektroonilised riigieksamitunnistused hiljemalt 1. juulil 2020.
Haridusminister Mailis Reps kinnitas "Terevisioonis", et seaduse järgi tunnustab Eesti riik tänavu rahvusvahelist eksamit riigieksamina ning kui on vastastikune tunnustamine, peaksid seda taolisena võtma ka Euroopa ja USA kõrgkoolid.
Mõni ülikool võib nõuda spetsiifilist riigieksamit, mida tänavu valikeksamina ei saa teha, ning see võib tekitada ebakõlasid. Reps ütles, et haridusministeerium on sellisel puhul valmis väljastama ametliku kinnituse, et tänavu on erandaasta, palutakse seda arvestada ning arvestada rahvusvahelise eksami tulemust. Nõu saamiseks võib pöörduda nii Innovesse kui haridusministeeriumisse.
Selle kevade riigieksamite lisaeksamid korraldatakse tänavu sügisel. Täpsem info avaldatakse Innove kodulehel. | Riigieksamitest loobujad peavad endast teada andma 11. maiks | https://www.err.ee/1086214/riigieksamitest-loobujad-peavad-endast-teada-andma-11-maiks | Riigieksamite sooritamine on sel kevadel vabatahtlik ning loobujatel tuleb eksamikorraldaja Innovele sellest teada anda 11. maiks. Soovi korral on kõigil võimalik osaleda sügisel toimuvatel lisaeksamitel. |
Rikkumised, mille eest võib tulevikus haldustrahvi määrata, koos võimalike trahvimääradega nähakse ette eriseadustes, teatas justiitsministeerium.
Justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) selgitas, et eesmärk on täita Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi, mis näevad teatud valdkondade rikkumiste eest ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad rahatrahvid.
Sealjuures on uus lahendus plaanis kavandada selliselt, et see säilitab Eesti hea halduse tavale vastava paindliku järelevalvemenetluse ning tagab igakülgselt menetlusaluste isikute põhiõiguste kaitse.
Eestis on viidatud rikkumised seni olnud sätestatud süütegudena ning menetletud enamjaolt väärteomenetluses, mille trahvi ülemmäär juriidilise isiku puhul on 400 000 eurot. Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud trahvide ülemmäärad ulatuvad sealjuures aga kümnetesse miljonitesse.
"Tegemist on valdkondadega, kus liiguvad suured rahad ja rikkumiste puhul peavad karistusmäärad vastama rikkumise suurusele. Kui näiteks Soomes on teadaolevalt suurim turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest mõistetud haldustrahv ulatunud 70 000 000 euro ligi, siis Eestis on samaväärse rikkumise eest suurim väärteomenetluses määratud trahv olnud 16 000 eurot," tõi justiitsminister näite.
Ministeeriumi hinnangul ebaproportsionaalselt madalate trahvimäärade kõrval on seni olnud kitsaskohaks ka menetluste paljususega kaasnevad probleemid ja süüteomenetlustest tulenevad nõuded, mistõttu on olnud probleeme muuhulgas ka juriidiliste isikute vastutusele võtmisega.
"Potentsiaalse rahalise karistusega lõppev menetlus peab olema efektiivne, et võimaldada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate trahvide kohaldamist. Võttes arvesse nii Tartu Ülikooli vastavasisulist uuringut kui ka huvirühmade seisukohti, oleme jõudud seisukohale, et Eestis on seda kõige tõhusam rakendada läbi haldusmenetluse, mida täiendavad süüteomenetlusele omased erisused," lisas Aeg.
Nende erisuste üks peamisi eesmärke on tagada menetlusaluste isikute Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa Liidu põhiõiguste hartast ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist tulenevate põhiõiguste järgimine, arvestades plaanitava trahviliigi karistuslikku iseloomu.
Eelnõu eeldatav kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks saatmise aeg on suvi 2020 ning eeldatav jõustumisaeg on 2021. aasta esimeses kvartalis. | Justiitsministeerium toob Eesti õiguskorda uue trahviliigi | https://www.err.ee/1086211/justiitsministeerium-toob-eesti-oiguskorda-uue-trahviliigi | Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile haldustrahviõiguse kontseptsiooni, mis lubaks finants-, konkurentsi- ja andmekaitseõiguse rikkumistele edaspidi tõhusamalt reageerida. |
Ettevõte tõi põhjuseks koroonaviiruse pandeemia tekitatud tohutu kahju reisitööstusele.
San Franciscos baseeruva firma tegevjuhi Brian Chesky sõnul on ellujäämiseks vaja jõulisi kärpeid, kuni inimesed hakkavad uuesti reisima.
"Me elame ühiselt läbi meie elu kõige ähvardavamat kriisi ja kui see hakkas ennast ilmutama, siis seiskus reisimine kogu maailmas," ütles Chesky.
Virgin Atlantic koondab 3150 töötajat
Suurbritannia lennufirma Virgin Atlantic omanikeringi kuuluv ärimees Richard Branson teatas teisipäeval, et ettevõte koondab koroonaviiruse pandeemia lennundusele tekitatud kahjude tõttu 3150 töötajat.
Lennufirma British Airways teavitas nädal tagasi kavatsusest kaotada samadel põhjustel 12 000 töökohta.
Lennufirma Ryanair on teinud avalduse 3000 inimese koondamise kavatsusest ja peab Ühendkuningriigi valitsusega läbirääkimisi võimaliku toetuse osas. | Airbnb koondab 1900 töötajat | https://www.err.ee/1086210/airbnb-koondab-1900-tootajat | USA majutusteenust vahendav ettevõte Airbnb teatas teisipäeval, et koondab neljandiku oma töötajatest ehk 1900 inimest. |
TMW 2020 linnalava kontsertide toimumispaigad on Viru Keskus, Nordic Hotel Forum, Telia peamaja esine, Laagna kogukonnaaed, Põhjala tehas ja Botik koostöös Koplifestiga, disainibüroo Velvet, Põhjala Tap Room ja Sveta Baari õueala.
TMW Linnalava kava stardib neljapäeva, 27. augusti pärastlõunal kell 16 Viru Keskuse aatriumis folk-elektroonika duo Puuluup ja Läti indie rock 'i bändi Carnival Youth etteastetega. Viru Keskuses saab kuni laupäevani kuulata kuut linnalava kontserti, esinejaiks nii R&B-d ja soul 'i viljelevad YASMYN ja Anett kui ka post-punk 'i bänd Strange Idols ja NÖEP-iga koostööd teinud laulja Chinchilla Inglismaalt.
TMW väliskülaliste kodu Nordic Hotel Forumi sviidis esineb neljapäeval Soome muusik Jesse Markin. Festival jõuab TMW avapäeva pärastlõunal Gram-of-Fun kontserdiga ka Telia peamaja ette aadressil Mustamäe tee 3.
TMW jõuab tänavu esimest korda ka Lasnamäele ja Koplisse. Laupäeval, 29. augustil liitub TMW asumifestivaliga Koplifest uueks loomekeskuseks kujunevas endises Põhjala kummitehases. Põhjala Tehase peaalal esitleb TMW Manna ja Meisterjaani ühist etteastet ning aiabaaris Botik Soome orkestrit TampereRaw ja Taani rock -bändi Boundaries. Pühapäeval, 30. augustil ühendab TMW jõud Lasnamäe elukeskkonna edendamisele pühendunud Lasnaidee algatusega. Lasnamäe avastusretke osana saab Laagna kogukonnaaias kuulata muusiku ja antropoloogi Polina Tšerkassova kolmkeelset muinasjuttudega põmitud muusikalist kava.
Linnalavasid jagub ka TMW põhikeskustesse Noblessneri sadamalinnakusse ja Telliskivisse. Noblessneris võõrustab Põhjala Tap Room lisaks Eesti rock -bändile Up The Sky Ungari ühemeheorkestrit The Devil's Trade. Telliskivis asuvas disainibüroos Velvet esinevad Läti pop -muusik Chris Noah ning kodumaised elektroonilise muusika artistid Macajey ja HUNT. Klubi Sveta Baari esisel õuealal saavad festivalikülalised osa Wondering O. ja Roland Karlsoni set 'idest.
TMW 2020 toimub vastavalt antud perioodil avalikele üritustele kehtivatele reeglitele, mis aitavad vältida koroonaviiruse levitamist või sellesse nakatumist. Lisateavet saab TMW kodulehelt.
Festivali kõigil üritustel, sealhulgas linnalavadel jälgivad korraldajad, et osalev publik on piisavalt hajutatud ja hoiab turvalist distantsi. TMW võtab arvesse lubatud rahvaarvu piiri, kuid ei tõsta seda maksimumini.
TMW palub silmas pidada, et festivalile ei ole lubatud inimesed, kes on viimase 14 päeva jooksul haigestunud COVID-19-sse või olnud kontaktis kinnitatud COVID-19 haigestunuga või kellel on ägeda respiratoorse nakkushaiguse sümptomid (palavik, kuiv köha, hingamisraskused).
TMW 2020 linnalava kontsertide ajakava:
Neljapäev, 27. august
Viru Keskus (Viru väljak 4)
16.00–16.30 Puuluup (EE)
17.00–17.30 Carnival Youth (LV)
Nordic Hotel Forum (Viru väljak 3)
14.45–15.15 Jesse Markin (FI)
Telia välilava (Mustamäe tee 3)
16.00–16.30 Gram-of-Fun
Reede, 28. august
Viru Keskus (Viru väljak 4)
16.00–16.30 YASMYN (EE)
16.45–17.15 Anett (EE)
Laupäev, 29. august
Viru Keskus (Viru väljak 4)
16.00–16.30 Chinchilla (UK)
17.00–17.30 Strange Idols (UK)
Velvet (Telliskivi 60a-5)
11.00–11.30 Macajey (EE)
11.45–12:15 HUNT (EE)
12.45–13.15 Chris Noah (LV)
Põhjala Tap Room (Peetri 5)
12.00–12.30 Up The Sky (EE)
12.45–13.15 The Devil's Trade (HU)
Põhjala Tehas (Marati 5)
18.00–19.00 Manna (EE) & Meisterjaan (EE)
Botik (Marati 5)
16.00–16.30 TampereRaw (FI)
17.00–17.30 Boundaries (DK)
Sveta Baari esine õueala (Telliskivi 62)
17.00–18.00 Wondering O. (EE)
18.00–19.00 Roland Karlson (EE)
Pühapäev, 30. august
Laagna kogukonnaaed (Võru 11)
17.00–18.00 Polina Tšerkassova (EE) | TMW linnalava programm kutsub paikadesse kesklinnast Telliskivini ja Lasnamäest Koplini | https://kultuur.err.ee/1121735/tmw-linnalava-programm-kutsub-paikadesse-kesklinnast-telliskivini-ja-lasnamaest-koplini | 27.–30. augustil toimub Tallinnas uue muusika ja linnakultuuri festival Tallinn Music Week (TMW). Lisaks õhtusele muusikaprogrammile on TMW kavas päevased tasuta linnalava kontserdid, mis toovad elavmuusika lisaks kontserdisaalidele ja klubidele üle linna Viru Keskusest Laagna kogukonnaaiani ja Telia peamajast Põhjala tehaseni. |
Suur osa neist leiab aset festivali klubis Pepe´s Bistro & Tartuff Social Club aadressil Ülikooli 7. Näiteks saab seal kuulata ansambleid Forrest Kämp ja Miré ning osaleda armastuse- ja filmiteemalistel mälumängudel. Samas toimub ka kohtumine festivali külalise, Soome näitleja Suvi Blickiga, kes mängib ahistamist käsitlevas filmis "Harjumuse jõud".
Festivaliklubi üritused on tasuta, nagu ka kõik Tartus toimuvad filmiseansid.
Mõned nopped:
duo Maarja Nuut & Ruum annab vabaõhukontserdi, mis avab festivali;
Joosep Matjus ja Jaan Tootsen viivad lodjapiknikule mööda Emajõge;
kunstirühmituse Ajuokse asutaja Stina Leek korraldab tänavakunstiaktsiooni;
tänavakunstifestival Stencibility tutvustab jalgrattatuuridel uuemat ja vanemat tänavakunsti;
supilinlane Kadri Kosk avab oma majas aianäituse ja kodukohviku;
Voronja galerii sõidutab enda juurde, kus on avatud näitus "Kättemaks" ja toimub Robert ja Anti Jürjendali kontsert;
Loomingu Raamatukogu esitleb Milan Kundera raamatut "Veidrad armastuslood";
Tartu kunstimuuseum korraldab sümpoosioni "Fotograafia retušeerimata ajalugu";
Eesti dokumentalistide gild tutvustab valmivaid kunstiteemalisi dokumentaalfilme.
Kokku on üritusi ligemale 30 üle terve Tartu.
Ürituste programm valmis koostöös Tartu kunstimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Voronja galerii, Tartu ülikooli semiootika osakonna, Eesti dokumentalistide gildi, Emajõe lodjaseltsi, Loomingu Raamatukogu, Genialistide klubi, Pepe´s Bistro & Social Clubi, tänavakunstifestivaliga Stencibility, kõrgema kunstikooliga Pallas, kirjastusega Loovhoog ning Maarja Nuudi ja Ruumiga.
PÖFFi armastusfilmide festival Tartuff toimub tänavu 10.–15. augustini samaaegselt Tartus ja veebiplatvormil Elisa Stage ning selle alateema on tänavu kunst. | Tartuff toob filmide kõrval huviliste ette ka ligi 30 muud üritust | https://kultuur.err.ee/1121659/tartuff-toob-filmide-korval-huviliste-ette-ka-ligi-30-muud-uritust | 10. augustil Tartus avataval PÖFFi armastusfilmide festivalil Tartuff ei näe ainult filme. Festival toob lisaks linateostele huviliste ette ka ligemale 30 muud üritust üle terve Tartu. |
Torinos peetud kaheksandikfinaali korduskohtumisele läks kodumeeskond Juventus vastu veebruaris võõrsilt saadud 0:1 kaotusega ning võõrustajate jaoks halvenes seis veelgi juba 12. mänguminutil, mil Memphis Depay täpne penalti külalised juhtima viis.
Avapoolaja lõpus viigistas Cristiano Ronaldo omakorda penaltiga seisu ja ehkki Portugali ründetäht suutis Itaalia klubi ka 60. minutil juhtima viia, ei piisanud 2:1 võidust edasipääsuks. Tänu võõrsil löödud väravate reeglile tagas koha viimase kaheksa seas Prantsusmaa klubi Lyon, kes viimati jõudis Meistrite liigas nii kaugele 2010. aastal.
Manchesteris langes konkurentsist värske Hispaania meister Madridi Real, kes oli veebruaris kodus kaotanud Manchester Cityle 1:2. Võõrustajad asusid tänast korduskohtumist juhtima Raheem Sterlingu üheksa minuti tabamusest ja kuigi Karim Benzema viigistas 20 minutit hiljem seisu, tõi Gabriel Jesuse 68. minuti tabamus Inglismaa klubile 2:1 ja kokkuvõttes 4:2 võidu.
Tänased edasipääsejad lähevad omavahel vastamisi veerandfinaalis, mis tänavu mängitakse ühe mänguna Lissabonis peetaval miniturniiril. | Madridi Real ja Torino Juventus langesid Meistrite liigas konkurentsist | https://sport.err.ee/1121831/madridi-real-ja-torino-juventus-langesid-meistrite-liigas-konkurentsist | Reedel jätkati pärast viiekuulist pausi jalgpalli Meistrite liiga mängudega. Viimase kaheksa sekka murdsid Manchester City ja Lyoni Olympique, kes seljatasid vastavalt Madridi Reali ja Torino Juventuse. |
"Tänane õhtu oli väga raske. Ta mängis väga hästi ja tal oli kodupubliku tugi," kommenteeris Kontaveit pärast matši. "Ma olen väga rahul sellega, kuidas ma kolmandas setis võitlesin ja mängu enda kasuks pöörasin."
"Ma arvan, et ma alustasin ja lõpetasin väga hästi, aga ta hakkas teises setis oluliselt paremini mängima. "Loovutasin teise seti alguses initsiatiivi. Ta mängis väga hästi ja suutis enda paremuse tasavägistes punktides maksma panna. Tal olid mõningad väga head löögid."
"Olen sellega väga rahul, kuidas ma kolmandas setis tagasi suutsin tulla. Mängisin väga head tennist kolmandas setis. Tundsin, et pean end uuesti kokku võtma ja agressiivselt mängima. Pidin olema keskendunud ja andma endast maksimumi, sest ta oli väga hea mu vigu ära kasutama."
Poolfinaalis ootab Kontaveiti ees horvaat Petra Martic (WTA 15.), kellega Eesti esireket kohtus tänavu veebruaris Dubais. "Ta mängib liivaväljakutel väga hästi. Tal on suurepärane serv ja see saab olema keeruline, kuid olen selleks valmis. Mul on olnud mõned rasked mängud, kuid tunnen end füüsiliselt hästi."
Kontaveidi ja Petra Martici omavaheline poolfinaalmatš peetakse laupäeval algusega kell 18.00. ERR-i spordiportaal vahendab mängu käiku otseblogi vahendusel. | Võidukas Kontaveit: mängisin kolmandas setis väga head tennist | https://sport.err.ee/1121830/voidukas-kontaveit-mangisin-kolmandas-setis-vaga-head-tennist | Anett Kontaveit (WTA 22.) alistas Itaalias Palermo WTA turniiri veerandfinaalis noore itaallanna Elisabetta Cocciaretto (WTA 156.) 6:1, 4:6, 6:1, murdes sellega nelja parema sekka. |
Pärnu Summer Cupi avatseremoonia raames oli mängu jälgima tulnud ka esiliiga läbi aegade rekordpublik, kui tribüünidelt loeti kokku 1749 silmapaari. Esiliiga eelnev publikurekord pärines eelmisest aastast, kui samuti Summer Cupi avamise raames oli Rannastaadionil Pärnu Vapruse ning FC Elva lahingut jälgimas 1461 inimest.
Täismaja ees teenis väärtuslikud kolm punkti kodumeeskond Vaprus, kellele tõi 1:0 võidu Kristen Saartsi 53. minuti tabamus. 16. vooruga on Vaprus kogunud nüüd 30 punkti, mis annab neile tabelis kolmanda koha. Nõmme United paikneb teisel kohal 33 silmaga. Esiliigat juhib 15 mänguga 34 punkti kogunud Maardu Linnameeskond.
Esiliiga 16. voor jätkub juba reede õhtul, kui kell 20.30 kohtuvad Pärnu Rannastaadionil PJK ning Tartu Tammeka U-21. Ülejäänud 16. vooru matšid peetakse maha laupäeval - mängupäeva avab kell 17:00 algav FC Elva ja Vändra Vapruse mõõduvõtt. Kell 19.00 pannakse pall mängu Kohtla-Järve JK Järve - FC Flora U-21 ning FCI Levadia U-21 - Maardu Linnameeskond vahelistes lahingutes. | Jalgpalli esiliigas sündis uus publikurekord | https://sport.err.ee/1121774/jalgpalli-esiliigas-sundis-uus-publikurekord | Jalgpalli esiliigas sai neljapäeva õhtul alguse 16. voor, kui Pärnu Rannastaadionil läksid vastamisi kohalik Vaprus ning Nõmme United. |
Tegemist on seni kõige karmima USA meetmega pärast seda, kui Hiina jõustas seal karmi julgeolekuseaduse.
Washington blokeerib sanktsioonide raames Lami ja erihalduspiirkonna teiste juhtide varad Ühendriikides, ühtlasi keelatakse igasugused USA rahalised tehingud nendega.
"USA seisab koos Hongkongi rahvaga ning me kasutame oma tööriistu ja võimu, et võtta sihikule nende autonoomiat õõnestajad, " lausus rahandusminister Steven Mnuchin.
Välisminister Mike Pompeo sõniul ajendas Ühendriike tegutsema asjaolu, et Peking on rikkunud Hongkongile 1997. aastal antud autonoomialubadust.
Rahandusministeerium märkis, et Hongkongi erihalduspiirkonna tegevjuht Lam vastutab otseselt Pekingi poliitika eest, millega surutakse maha vabadused ja demokraatlikud protsessid."
Sanktsioonide all on teiste seas ja Hongkongi politseiülem Chris Tang. | USA kehtestas Hongkongi liidrile vabaduste piiramise eest sanktsioonid | https://www.err.ee/1121829/usa-kehtestas-hongkongi-liidrile-vabaduste-piiramise-eest-sanktsioonid | USA kehtestas reedel sanktsioonid Hongkongi liidrile Carrie Lamile ja veel kümnele kõrgele ametiisikule seoses Hiina sammudega selle poolautonoomse linna vabaduste piiramisel. |
"Esialgse info kohaselt liikus sõiduauto Audi mööda Heimtali-Uue-Kariste-Abja-Paluoja teed, kui Rimmu külas juht oma masina üle kontrolli kaotas ning paremale poole teelt välja sõitis. Masin paiskus kraavi ning rullus katusele," kirjeldas Viljandi politseijaoskonna välijuht Kaitho Pilt.
Välijuhi sõnul oli auto roolis 25-aastane mees, kel puudus juhtimisõigus.
"Lisaks ei olnud autojuhil peal turvavööd, mistõttu paiskus roolis olnud mees katusele rullunud autost välja ning sai sedavõrd raskelt viga, et hukkus sündmuskohal. Sõiduauto kõrvalistmel kaasa sõitnud mees oli seevastu turvarihmaga kinnitatud ning tema pääses õnnetusest vigastusteta," sõnas Pilt.
Politseiniku sõnul võinuks selles õnnetuses aga just kinnitatud turvavöö olla päästerõngaks ühe noore elu päästmisel. "Turvavöö fikseerib inimese ja kui juhtub õnnetus, siis see hoiab sõitja paigal. Kui inimene on kinnitamata, siis kokkupõrke ajal liigub ta edasi sõidukiirusel ning paratamatult on vigastused rasked või suisa surmavad," lisas ta.
Raske liiklusõnnetus juhtus õnnetus sirgel teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 90 kilomeetrit tunnis. Juhi tervislik seisund ning võimalik joove selgub ekspertiisi. | Viljandimaal hukkus autoga teelt välja sõitnud 25-aastane mees | https://www.err.ee/1121825/viljandimaal-hukkus-autoga-teelt-valja-soitnud-25-aastane-mees | Reede õhtul kella 19.30 paiku sai häirekeskus teate Mulgi vallas Rimmu külas teelt välja sõitnud sõiduautost Audi, mille roolis olnud juhtimisõiguseta ning turvavööga kinnitamata 25-aastane mees sai sedavõrd raskelt viga, et hukkus sündmuskohal. |
Kontaveit näitas esimeses setis väga kindlat tennist, asus juhtima 5:0 ja võitis 6:1. Selleks kulus tal 26 minutit.
Teises setis näitas Cocciaretto juba palju kindlamat mängu, murdis Kontaveidi pallingu ja võitis järgmise lausa nulliga, minnes juhtima 3:0. Kuigi seti keskel lasi ta tohterdada ja teipida oma tagareit, jätkas noor itaallanna hästi. Seti lõpus kaotasid mõlemad kahel korral oma pallingu, aga see tähendas 6:4 võitu Cocciarettole.
Kolmandas setis oli eestlanna taas selgelt parem. Ta murdis vastase neljast pallingugeimist kolm ja oli lähedal ka neljandale. Lõpuks kuulus sett Kontaveidile numbritega 6:1.
Poolfinaalis läheb Kontaveit vastamisi turniirile esimese asetuse saanud Horvaatia tennisisti Petra Marticiga (WTA 15.), kes alistas valgevenelanna Aliaksandra Sasnovitši (WTA 119.) 7:6 (7:5), 7:6 (7:3).
Statistika (Kontaveit - Cocciaretto):
Ässad 5 - 3
Topeltvead 2 - 5
1. servi õnnestumise % 61,3 - 63,2
Punkte 1. servist (%) 63,0 - 60,0
Punkte 2. servist (%) 55,2 - 28,1
Murdepallid 7/11 - 3/7
Kogupunktid 90 - 72
Anett Kontaveit - Elisabetta Cocciaretto:
Turniiril neljandana asetatud Kontaveit sai avaringis heitlikus mängus 6:3, 6:3 jagu rumeenlanna Patricia Maria Tigist (WTA 85.) ja teises ringis alistas ta sakslanna Laura Siegemundi (WTA 65.) 3:6, 6:2, 6:2.
Järgmisena läheb Kontaveit vastamisi 19-aastase itaallanna Elisabetta Cocciarettoga (WTA 157.), kes üllatas teises ringis kuuendana asetatud horvaatlanna Donna Vekicit (WTA 24.), võites 6:2, 6:4.
"Saab kindlasti väga raske olema, nägin tema mängu Donnaga. Ta mängis väga hästi, väga enesekindlalt ja agresiivselt. Donna on samuti suurepärane mängija, nii et see oli kindlasti hea võit," tunnustas Kontaveit nooremat konkurenti.
"Ma pole temaga varem kohtunud, olen teda vaid mängimas näinud. Üks asi on näha kedagi mängimas, aga teine nendega ise vastamisi minna. Näis, mis juhtuma hakkab, aga olen valmis." | Anett Kontaveit jõudis Palermos poolfinaali | https://sport.err.ee/1121623/anett-kontaveit-joudis-palermos-poolfinaali | Anett Kontaveit (WTA 22.) alistas Palermo WTA turniiri veerandfinaalis noore itaallanna Elisabetta Cocciaretto (WTA 156.) 6:1, 4:6, 6:1. Matš kestis tund ja 50 minutit. |
Tabeliliidrid asusid kohtumist juhtima 39. mänguminutil, mil jala sai valgeks Martin Miller. 54. minutil kahekordistas võõrustajate eduseisus Vladislav Kreida, 3:0 lõppskoori vormistas kolm minutit hiljem oma teise tabamuse kirja saanud Martin Miller.
Tiitlikaitsja Flora on nüüd kogunud 16 mänguga 43 punkti, edestades teist kohta hoidvat Nõmme Kaljut 14 silmaga. Kolmandal tabelireal asuv Levadia jääb maha 16 punktiga. FC Kuressaare on 15 punktiga liigatabelis kaheksandal kohal.
Ülejäänud 16. vooru kohtumised peetakse laupäeval ja pühapäeval. | Flora kasvatas edu tabelitipus 14 punktile | https://sport.err.ee/1121822/flora-kasvatas-edu-tabelitipus-14-punktile | Jalgpalli Premium liiga 16. vooru avamängus alistas Tallinna FC Flora kodumurul FC Kuressaare 3:0. |
Vooru esimeses mängus tulevad reedel kell 19.30 A. Le Coq Arena murule FC Flora ning FC Kuressaare. 15. vooru järel hoiab Flora 40 punktiga esikohta ning edestab lähimat konkurenti Nõmme Kaljut 11 silmaga. Kuressaare jääb hetkel 15 punkti juures kaheksandale tabelireale. Hooaja esimese omavahelise kohtumise võitis juuni lõpus 4:0 FC Flora.
Laupäeval peetakse Premium liigas üks kohtumine, kui kell 16.00 algavas ETV2 telemängus on Viljandi Tulevik võõrustamas TJK Legioni. Tulevik hoiab hetkel 24 punktiga kõrget viiendat kohta, Legion peab kümne silma juures leppima üheksanda positsiooniga. Juuni keskel suutis Tulevik võõral väljakul võtta Legionilt 2:0 võidu, aga uute täienduste Nikita Andreevi, Aleksandr Dmitrijevi ja Albert Prosa toel jahib Legion nüüd kahtlemata revanši.
Pühapäeval saame koduses kõrgliigas näha kolme duelli. Mängupäeva avab kell 13.00 algav Paide Linnameeskonna ja Tallinna Kalevi omavaheline mõõduvõtt. Kui Paide jagab hetkel 27 punktiga 3.-4. kohta, siis Kalev jääb üheksa punkti juures kümnendale positsioonile. Olulised punktid on seega mängus mõlema tiimi jaoks.
Samal päeval kell 16.00 saab Hiiu staadionil alguse Nõmme Kalju ja Narva Transi lahing. Kuigi kerget favoriidikoormat kannab mängu eel 29 punktiga teist kohta hoidev Kalju, siis midagi lihtsat neil koduplatsil oodata ei tasu, sest Trans on viimase kuu aja jooksul näidanud suurepärast minekut, võites viiest liigamängust neli ja tõustes seeläbi tabeli põhjast jagama 6.-7. kohta.
Voorule tõmmatakse joon alla pühapäeval kell 19.00, kui Transiga 6.-7 kohta jagav Tartu Tammeka jahib punkte 3.-4. positsioonil paikneva FCI Levadia vastu. Kahe tiimi hooaja esimene omavaheline mäng 13. juunil pakkus juba omajagu draamat, kui Levadia endale koduplatsil 90+2. minutil 2:2 viigi päästis. Kuidas läheb seekord, selgub juba pühapäeva õhtul. | Premium liiga jätkub põnevate duellidega | https://sport.err.ee/1121779/premium-liiga-jatkub-ponevate-duellidega | Jalgpalli Premium liigas alustatakse reede õhtul 16. vooru mängudega. |
Uuendatud riikide nimekirja kuuluvad Rootsi, Luksemburg, Rumeenia, Bulgaaria, Andorra, Portugal, Hispaania, Horvaatia, Belgia, Monaco, Tšehhi, Prantsusmaa, Malta, Austria, Šveits, Islandi, Poola, Holland ja San Marino.
Eestisse saabudes ei kehti liikumisvabaduse piirang tulevast nädalast reisijatele Ühendkuningriigist, Sloveeniast, Taanist, Saksamaalt, Iirimaalt, Liechtensteinist, Itaaliast, Slovakkiast, Kreekast, Küproselt, Leedust, Lätist, Norrast, Ungarist, Soomest ja Vatikanist.
Peagi uuendab Euroopa Liidu Nõukogu kolmandate riikide nimekirja, kust on võimalik Euroopa Liitu ehk ka Eestisse reisida.
Reedel uuendas Euroopa Liidu Nõukogu ka kolmandate riikide nimekirja, mille alusel on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Gruusiast, Jaapanist, Kanadast, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Tuneesiast, Uruguayst ja Uus-Meremaalt.
Eestisse saabudes peavad nimekirja kuuluvatest riikidest tulevast nädalast oma liikumisvabadust 14 päevaks piirama Austraaliast reisijad. Liikumisvabaduse piirang ei kehti Eestisse saabudes reisijatele Gruusiast, Jaapanist, Kanadast, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Tuneesiast, Uruguayst, Uus-Meremaalt.
Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium aga tungivalt reisimist vältida, välja arvatud Euroopa riikidesse, kus nakatunuid on 16 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul ning kust naastes ei kehti liikumisvabaduse piirang.
Olukord võib riikides kiirelt muutuda ja välisministeerium palub sellega palub enne reisile asumist arvestada.
Liikumisvabaduse piirang tähendab, et inimene võib Eestisse saabumisest neljateistkümne kalendripäeva jooksul elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral või toidu, esmatarbekaupade ja ravimite soetamiseks. | Esmaspäevast peavad isolatsiooni jääma 19 Euroopa riigist saabujad | https://www.err.ee/1121783/esmaspaevast-peavad-isolatsiooni-jaama-19-euroopa-riigist-saabujad | Koroonaviiruse nakatunute suhtarvule tuginedes peavad esmaspäevast, 10. augustist jääma kaheks nädalaks eneseisolatsooni 19 Euroopa riigist Eestisse saabujad. |
29-aastane Martic sai veerandfinaalis jagu läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse murdnud valgevenelannast Aliaksandra Sasnovitšist (WTA 119.), alistades vastase numbritega 7:6 (5), 7:6 (3).
Marticil kulus Valgevene tennisisti seljatamiseks kaks tundi ja 20 minutit. Horvaatlanna servis matši jooksul neli ässa ja tegi kolm topeltviga, Sasnovitši vastavad numbrid olid kaks ja null.
Poolfinaalis kohtub Martic Eesti esireketi Anett Kontaveidiga (WTA 22.), kes seljatas itaallanna Elisabetta Cocciaretto (WTA 156.) 6:1, 4:6, 6:1. | Esimese asetusega Martic murdis Palermos raske võiduga poolfinaali | https://sport.err.ee/1121804/esimese-asetusega-martic-murdis-palermos-raske-voiduga-poolfinaali | Itaalias jätkuval Palermo WTA tenniseturniiril pääses esimesena poolfinaali esimesena asetatud horvaatlanna Petra Martic (WTA 15.). |
Kõige väledamaks osutus valitsev maailmameister Lewis Hamilton, kelle ringiajaks kujunes 1.25,606. Briti soomlasest meeskonnakaaslane Valtteri Bottas oli teine, kaotades Hamiltonile 0,176 sekundiga.
Esikolmikusse mahtus veel Renault piloot Daniel Ricciardo (+0,815), esimesena jäi kolme parema seast välja Max Verstappen (Red Bull; +0,831).
Parim Ferrari piloot oli Charles Leclerc, kes sai kirja alles seitsmenda tulemuse (+1,206).
Here's how FP2 finished ????
Mercedes take another 1-2, with Lewis Hamilton and Valtteri Bottas switching places from FP1 #F170???????? #F1 pic.twitter.com/eikXnayVXm
— Formula 1 (@F1) August 7, 2020 | Mercedese piloodid olid väledaimad ka teisel vabatreeningul | https://sport.err.ee/1121790/mercedese-piloodid-olid-valedaimad-ka-teisel-vabatreeningul | Vormel-1 MM-sarja teisel Silverstone'i etapil olid ka reedesel teisel vabatreeningul kiireimad Mercedese meeskonna piloodid. |
Naistest võttis ülekaaluka võidu Kaisa Kukk. Kuke võidutulemus 10.06,68 on tema parim välitingimustes joostud 3000 m, hallis on ta küll jooksnud ka 10.01,61, vahendab Marathon100.com.
Ka teisena lõpetanud Pille Hinn püstitas tulemusega 10.13,44 uue isikliku rekordi. Kolmas oli tänavu Võrumaa jooksusarjas mitmeid häid starte teinud Johanna Ardel (10.19,77).
Meestest võttis sama selge võidu Roman Fosti, kes läbis 3000 m tulemusega 8.29,07. Fosti rekord sel distantsil on kümme aastat tagasi joostud 8.26,46.
Fostile järgnesid Karel Hussar (8.34,87) ja Leonid Latsepov (8.40,63).
Noormeestest oli kiireim Johannes Laur.
Staadionijooksusarja järgmine etapp toimub juba sel nädalavahetusel, pühapäeval Eesti meistrivõistluste kavas olev 5000 m distants on sarja järgmiseks võistlusmaaks. | Staadionijooksusarja neljanda etapi võitsid Kaisa Kukk ja Roman Fosti | https://sport.err.ee/1121778/staadionijooksusarja-neljanda-etapi-voitsid-kaisa-kukk-ja-roman-fosti | Kolmapäeval toimus Viljandis Eesti staadionijooksusarja neljas etapp, mille põhidistantsiks oli 3000 m. |
Lõuna prefekt Vallo Koppeli sõnul kehtestatakse alkoholimüügi keeld Tartumaa erinevates meelelahutus-, toitlustus- ja teistes asutustes eeskätt avaliku korra tagamiseks ning rahva tervise kaitseks.
"Muuhulgas aitab öine alkoholimüügipiirang vähendada külastajate arvu baarides, ööklubides ja teistes asutustes, mis omakorda viib haigestunute kontaktide vähenemiseni," rääkis prefekt.
Alkoholi jaemüügi keeld kehtib 7. augustist ning seda ajavahemikus kell 23.00 kuni 06.00.
Piirang kehtib kuni Lõuna prefekti korralduse muutmiseni. Piirangu vajadust hinnatakse vähemalt kord nädalas, kuid esialgsel hinnangul on tegemist lühiajalise piiranguga, mille kestus sõltub suuresti inimeste endi käitumisest.
Seadusest kinnipidamist jälgib kohalik omavalitsus koostöös politseiga. | Politsei peatab reedest Tartumaal öise alkoholimüügi | https://www.err.ee/1121780/politsei-peatab-reedest-tartumaal-oise-alkoholimuugi | Politsei peatab reedest Tartu maakonnas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks öise alkoholimüügi. |
Klubi koduleht kirjutab, et pärast iraanlast Benham Yakhchalit, lätlast Ronalds Zakist ja ameeriklast Chris Carterit on Veideman neljas välismängija tiimi koosseisus. Sellega on meeskonnal 2020/21 hooajaks 12 profimängijat ka kokku saadud, vahendab Korvpall24.ee.
"Olen väga õnnelik, et Rostockiga käed lõin ning ma ei suuda oodata hetke, kui saan õppida tundma oma uusi meeskonnakaaslaseid, treenereid ja organisatsiooni. Olen kindel, et meil tuleb edukas hooaeg," sõnas 28-aastane ja 192 cm pikkune Veideman klubi kodulehele.
Saksamaalt on pikaaegsel Eesti koondise tagamängijal kogemusi varasemastki ajast, kui veebruaris 2012 laenas mehe toonane koduklubi Tartu Ülikool ta Saksamaa kõrgliigatiimi Bayreuth. See oli tol hetkel 20-aastasele Veidemanile esimeseks väliskogemuseks ning noormees tuli sellest auga välja. 14 mänguga kogus ta Saksamaal keskmiselt peaaegu 24 minutiga 7,5 punkti.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Rain Veideman siirdub uueks hooajaks Saksamaale | https://sport.err.ee/1121773/rain-veideman-siirdub-uueks-hooajaks-saksamaale | Eesti korvpallikoondise tagamängija Rain Veideman mängib uuel hooajal Saksamaa esiliigaklubis Rostock Seawolves. |
Lisaks kolleegide tunnustusele ja aasta vanemuislase tiitlit kinnitavale aukirjale said mõlemad laureaadid graveeringuga käekella ning eksklusiivse majutus-, kultuuri- ja maitseelamuse.
Aasta vanemuislast valiti seitsmeteistkümnendat aastat ja valimine toimus kahes kategoorias: üks laureaat valiti lavajõudude seast, teine aga nende hulgast, kes oma igapäevatöös lavale ei astu. Iga Vanemuise töötaja sai oma arvamust avaldada salajasel hääletusel.
Veel anti välja eriauhinnad, mille laureaadid selgusid osakonnasiseste hääletuste tulemusena. Eriauhindade väärilised vanemuislased saavad edaspidi kanda vastava kirjega pusa.
Lavajõudude seast pälvisid kolleegide tunnustuse Aivar Tommingas, Benjamin Roomes, Alain Divoux, Pirjo Jonas, Kadri Palu, Ele Sonn ning Kai Visnapuu.
Väljaspool lava töötavatest vanemuislastest said eriauhinna Deivi Pard, Viktor Porossov, Katrin Kelpman, Andreas Kangur, Raina Varep, Jane Aus, Jete-Ri Jõesaar, Heleri All ja Meeli Tamm. | Aasta vanemuislasteks valiti Karol Kuntsel ja Kädi Jakobson | https://kultuur.err.ee/1121766/aasta-vanemuislasteks-valiti-karol-kuntsel-ja-kadi-jakobson | Vanemuise teater avas sel reedel ühiselt 151. hooaja, mille raames jagati ka kolleegipreemiad. Aasta vanemuislase tiitli pälvisid näitleja Karol Kuntsel ja vastuvõtusekretär Kädi Jakobson. |
"Eelhääletuse kolme päeva jooksul tuvastasid platvormi vaatlejad 5121 rikkumist," edastas algatus, täpsustades, et kõige sagedamini seondus rikkumine valimisjaoskonda mittelubamisega, keelati tutvuda protokollidega, valimiskomisjoni protokollis toodud number ei langenud kokku vaatlejate loendatud hääletajate arvuga.
Platvormi väitel võeti kolme vaatluspäeva jooksul kinni 37 vaatlejat, neist kolm reedel.
Ennist teatasid kampaania "Inimõiguslased vabade valimiste eest" vaatlejad, et valimisprotsessei ole läbipaistev ning on sõltumatutele vaatlejatele ligipääsmatu.
Keskvalimiskomisjon otsustas varem vähendada vaatlejate arvu valimiste põhipäeval viie inimeseni, kuid mitte rohkemaks kui 50 protsendini valimiskomisjoni liikmete arvust, eelhääletuse ajal aga kolmeni. Põhjenduseks toodi COVID-19 taudi vastased meetmed.
Valgevene president valitakse 9. augustil. 4.-8.augustini toimub eelhääletus. | Vaatlejad tuvastasid Valgevene eelhääletusel üle 5000 rikkumiste | https://www.err.ee/1121765/vaatlejad-tuvastasid-valgevene-eelhaaletusel-ule-5000-rikkumiste | Valimisvaatluse ühiskonnaalgatus Ausad Inimesed tuvastas Valgevene presidendi valimiste eelhääletuse kolme esimese päeva jooksul rohkem kui 5000 valimisseaduse rikkumist. |
Kolmest etapist koosneva velotuuri avaetapil läbisid ratturid 139,5 kilomeetrit, sõites Montreal-la-Cluse'ist Ceyzeriati. Rein Taaramäe kaotas võitjale 47 sekundiga.
Kiireima aja sai kirja itaallane Andrea Bagioli (Deceuninck-Quick Step), kes läbis distantsi kolme tunni ja 17 minutiga. Grupifinišis järgnesid sloveen Primož Roglic (Team Jumbo-Visma) ja šveitslane Stefan Bissegger.
Mitmepäevasõidu mägisel teisel etapil Lagnieust Lelex Monts-Jurasse läbivad ratturid 140,5 kilomeetrit. | Taaramäe alustas velotuuri Prantsusmaal 85. kohaga | https://sport.err.ee/1121764/taaramae-alustas-velotuuri-prantsusmaal-85-kohaga | Prantsusmaal algas reedel mitmepäevasõit Tour de l'Ain (2.1), kus Rein Taaramäe (Team Total Direct Energie) sai avaetapil 85. koha. |
Meeste turniiri kõrgeim asetus anti maailma edetabelis 37. kohal paiknevatele Kusti Nõlvakule ja Mart Tiisaarele, kes on kohaliku esiduo Jyrki Nurmineni ja Santeri Sireni ning ainsa Leedu paari Robert Juhnevitši ja Artur Vassiljevi ees peamised esikohapretendendid, kirjutab Võrkpall24.ee. Tänasest kvalifikatsioonist alustavad turniiri aga asetuseta Karl Jaani – Steven Kabanen, Steven Meilus – Johann Olaf Lääne ja omaealiste tiitlivõistlusteks valmistuvad Rasmus Meius – Kaur Erik Kais.
Naiste turniiril omab meie esiduo Heleene Hollas – Liisa Soomets kuuendat asetust. Kõrgeima asetuse teenisid oodatult MK-sarjas regulaarselt võistlevad soomlannad, maailma 75. duo Niina Ahtiainen – Riikka Lehtonen. Kvalifikatsiooni kaudu peaksid olema head võimalused põhiturniirile pääseda Eesti teisel paaril Juudit Kure-Pohhomovil ja Renate Pikal, samuti löövad etapil kaasa meie tublid noored Lisette Pihor – Liisa-Lotta Jürgenson.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Soome rannavolle meistrivõistlustel osalevad Eesti tipud | https://sport.err.ee/1121755/soome-rannavolle-meistrivoistlustel-osalevad-eesti-tipud | Helsingis Hietaniemes toimuvatel Soome rannavolle meistrivõistluste eelviimasel etapil osaleb ka mitu Eesti paari. |
Jakobsen viidi finiširüseluses toimunud ränga kukkumise tagajärjel haiglasse. Deceuninck-Quick-Stepi ratturil oli mitmeid tõsiseid näohaavasid, mistõttu viidi hollandlane kunstlikku koomasse. Algselt planeeriti 23-aastane Jakobsen üles äratada neljapäeval, kuid arstide ühise otsuse tagajärjel lükati protseduur päeva võrra edasi ning hollandlane äratati reedel.
"Patsient on taas teadvusel ja saab juhistest aru. Ta pole enam juhitaval hingamisel ja suudab iseseisvalt hingata," teatas haigla juht pressikonverentsil. "Olen kindel, et ta naaseb sporti."
"Õnneks ei ole tal ajukahjustust ja tema selgroog on terve. Veel ei ole aga selge, kui suur osa on kahjustada saanud tema näo närvisüsteemist," rääkis hollandlase raviarst Pawel Gruenpeter kohalikule meediale.
"Õnneks ei saanud elutähtsad organid viga, aga kõik tema näo luud on katki. Lisaks kaotas Jakobsen kõik oma hambad. Olukord on väga halb. Meil on vedanud, et selle piirkonna doktorid on suurte kogemustega," lisas meeskonna mänedžer Patrick Lefevere.
Neljapäeva õhtul toodi Rotterdamist Poola Jakobseni vanemad ja tüdruksõber. Lisaks kutsus tiimi mänedžer meeskonna juurde psühholoogi, et keerulise ajaga paremini toime tulla. | Poola velotuuril rängalt kukkunud rattur toodi koomast välja | https://sport.err.ee/1121703/poola-velotuuril-rangalt-kukkunud-rattur-toodi-koomast-valja | Poola velotuuri esimesel etapil rängalt kukkunud ja seejärel kunstlikku koomasse viidud Fabio Jakobsen toodi reedel koomast välja. Hollandi ratturi seisund on hea. |
Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna peatreeneri Toomas Kandimaa sõnul on tegemist väärt täiendusega. "Meil on hea meel, et saime Tomase Tartusse. Taustauuringu ja ka esmamulje järgi sobib ta satsi hästi. Ta ei ole puhas tsenter, aga oma liikuvuse ja võitluslikkusega on ta meeskonnale väga kasulik. On näha, et ta on saanud korraliku korvpallikooli nii Hispaanias kui Leedus. Meie meeskonnas mängimine võiks talle olla heaks hüppelauaks ja loodetavasti ta suudab selle võimaluse ära kasutada," ütles peatreener Kandimaa.
Viimasel kahel hooajal Leedu esiliigas Mažeikiai särgis sai 202 cm pikkune Balciunas kirja 6,3 punkti ja 4,2 lauapalli. Enne seda oli Balciunas kaks hooaega Sevilla Real Betisi duubelmeeskonnas ning tegi trenni ka esindusmeeskonnaga. Noorte Euroliigas kogus Balciunas keskmiselt ligi 30 minutiga ligi 15 punkt ja 11 lauapalli. Enne Sevillasse siirdumist mängis Balciunas Hispaania korvpallihiiu Barcelona noortesüsteemis.
Balciunas on mänginud ka Leedu noortekoondiste eest nii Euroopa meistrivõistlustel kui maailmameistrivõistlustel. | Tartu Ülikooli meeskond täiendas ridu endise Barcelona kasvandikuga | https://sport.err.ee/1121750/tartu-ulikooli-meeskond-taiendas-ridu-endise-barcelona-kasvandikuga | Tartu Ülikooli korvpallimeeskond on oma ridu täiendanud andeka noore Leedu korvialuse mängija Tomas Balciunasega. 20-aastane leedukas on mänginud varasemalt ka Barcelona ja Sevilla noortesüsteemides. |
Nii maailma viies reket Svitolina, kes jõudis mullu poolfinaali, kui maailma edetabelis seitsmendat kohta hoidev Bertens põhjendasid loobumist jätkuva koroonaviiruse ohuga, ehkki korraldajad on lubanud rakendada karme ohutusmeetmeid.
"Meie peaminister andis eile mõista, et Ühendriikides naastes peame jääma 14 päevaks karantiini," kommenteeris 28-aastane hollandlanna Bertens. "See segaks minu ettevalmistust Rooma ja Pariisi turniirideks. Ma loodan, et asi läheb varsti paremaks."
Ukraina tennisisti Elina Svitolina sõnul sai ka tema puhul määravaks hirm koroonaviiruse ees. "Ma mõistan ja pean väga lugu korraldajate pingutustest luua turvaline keskkond, aga ma ei tunne end endiselt piisavalt mugavalt, et reisida Ühendriikidesse. See oleks nii minu kui mu meeskonna jaoks ohtlik."
Naistennisistidest on oma loobumisest eelnevalt juba teada andnud teiste seas maailma esireket Ashleigh Barty, suure tõenäosusega loobub ka Simona Halep (WTA 2.). Meestest ei tee kaasa ei tiitlikaitsja Rafael Nadal (ATP 2.) ega viiekordne võitja Roger Federer (ATP 4.).
Ühendriikides on koroonaviirusesse nakatunud ligi viis miljonit inimest, elu on haiguse tõttu jätnud 160 000.
Tänavune US Open peetakse 31. augustist 13. septembrini. | Veel kaks maailma esikümne mängijat loobusid US Openist | https://sport.err.ee/1121744/veel-kaks-maailma-esikumne-mangijat-loobusid-us-openist | Naiste tennise maailma esikümnesse kuuluvad Elina Svitolina ja Kiki Bertens teatasid reedel, et ei plaani osaleda kuu lõpus algaval US Openi slämmiturniiril. |
Lugesin kaks talve tagasi Tõnis Vilu blogist Kanada Euroopa asunike ja kohalike pärismaalaste järeltulijatest métis 'dest. Mõte liikus automaatselt mütoloogilisele okeaniidile Metisele, ent Vilu kirjutas hoopis menuloo "Red River Valley" kujunemisest. [1] Sain teada, et jõe ääres asus métis 'te koloonia, mille ümber koondas ajutise valitsemiskeskuse Louis Riel, kes seisis esimesena selle rahva õiguste eest ning kes alistus rahumeelselt Red Riveri mässus Kanada valitsusjõududele. Laulus igatseb métis ' naine sõdurist armukest, kes peab pärast sõjaretke lahkuma. Red Riveri nimi asendatakse hilisemates versioonides küll New Yorgi osariigis voolava Mohawki, küll Kesk-Hispaania Jaramaga, ka kohandatakse vastavalt laulusõnu, aga näib, et alistuv rahumeelsus ja armsama (inimese-, kodumaa-, rahu)igatsus jääb ükskõik mis maailmanurgas loo põhiliseks sõnumiks. Blogipostitus kinnitas nii mõnigi kord ahastusse ajavat, aga vajalikku arusaama: selleks et hetkeseisust paremini aru saada – eeldades, et see soov on olemas –, tuleb minevikku vaadata.
Olin tolleks hetkeks juba mõnda aega jagelenud Aldous Huxley "Hea uue ilma" seitsmenda peatüki alguses oleva sõna isthmos eri tõlkevastetega: originaalkeeles "väin" (strait), saksa keeles "maasäär" (Isthmus) või "merekitsus" (Meeresenge), prantsuse keeles taas "väin" (détroit), vene keeles пролив ehk "väin, merekitsus", saksakeelse tüve algkodus vanakreeka keeles aga "maasäär/-kitsus" (isthmos). Henno Rajandi tõlkis 1989. aastal selle merekitsuseks, aga ka see ei pakkunud lohutust: kuidas saab sama koht olla korraga nii maismaa kui ka vesi? Üritasin loo tegevuspaika, Mesa asulat (mis asub sellel kitsusel või kohal või meres (kuigi sel juhul peaks see ikkagi saar olema)), silme ette manada ning otsisin abi illustratsioonidest. Käisin veel kord läbi need tõlked, millest jõud üle käis, ja püüdsin välja lugeda, kas tegu on maa või merega.
Maakitsus maakitsuseks ja väin väinaks (kui jääda originaali juurde, siis küllap Mesa – saarele kohaselt – ühes väinas asub; hiljem taipasin vaadata, mida hispaaniakeelne mesa tähendab: lava- või mägismaa). Vilu blogipostitus tuletas meelde, et sõnade (tähistagu need etnilisi gruppe, rahvust, maakitsust jm) tähendus ajas muutub ja on kogu aeg muutunud: isthmos tähistas Kreeka-Pärsia sõdade aegu tõepoolest maakitsust, nooremates keeltes on selle tähendus liikunud maismaalt merele, igasuguse teadusliku tõe või punkti-pealt-nii-on-arusaamiseta – selline etümoloogia juba on. Veel ühes sõnastuses: mõnede asjadega tuleb lihtsalt leppida. Leppimise juures võib aga mõtlemisega (sealhulgas üle- ja seosmõtlemisega) ikka tegeleda. Vähemalt nii palju, kui see võimalik on. Huxley muid kirjutisi ja utoopilise jutustuse iseäralikkusi uurides jõudsin aja mõisteni, mis viib mõttearenduse Vilu loomingus esinevate küsimusteni. Nendele vastata püüdes tuleb leppida veel palju muugagi, kindlasti ka sellega, et on küsimusi, millele üht ja ainumast vastust polegi.
Naer läbi pisarate
Nii nagu inimenegi, muutub aja jooksul ka sõnade tähendus. Kirjutades tuleb "aeg" kuidagi omaks teha, esmalt näiteks valida esimese või kolmanda isiku vaatepunkti ja grammatilise mineviku või oleviku, või kui keel lubab, miks mitte ka tuleviku vahel. Jutustada või hetke jäädvustada (kas see pole mitte klassikaline proosa ja luule erinevus?). Tõnis Vilu lugedes mõtlesin aja peale palju, aga esmalt tõi "Tundekasvatuse" pealkiri meelde Jean-Jacques Rousseau põhiteose "Émile ehk kasvatusest". Nii nagu vastuoluline valgustusfilosoof alustab täitsa algusest, lapse kasvatamisest, jõuab ka täiskasvanud Vilu luulemina lapsemotiivi või teatud lapseliku algseisundi igatsuseni. Autori kolmandas luulekogus, virtuaalavarustes üles haritud "Uues eesti aias", ehitub Ljuba-nimelisele lapsele teose viimase kolmandiku kirjeldusliin ja ka "Igaveses kevades" on lapse tegelaskuju(de)l oluline osa. Huxley teoses "Geenius ja jumalanna" sõnab loo jutustaja John Rivers, et lapsed tunnetavad kõike erakordselt intensiivselt: vaimustuvad rabarberist ja vahukoorest, naudivad kaarikujuhi kõrval istudes hobusehigi ja naha lehka, tunnevad naudingut hirmust, ja nii edasi. [2] Ilus oleks ka täiskasvanuna nii vahetult kogeda, aeg n-ö peatada. "Igaveses kevades" on lapse tegelaskujude taustal juttu pisut sarnasest, tardunud ja justkui igavesti olevikulisest ajast (ja seda värskendavalt virtuoosses vokabulaaris, nõnda et lugemisest on siiani kõlama jäänud tuumilessid, šatiimaõied, sasilee ja šeemot). "Uue eesti aia" kolmest looarendusest viimases kaob aga ajalikkus sootuks, suubudes ajatusse olekusse. [3] Pole ajavaba "Tundekasvatuski", Vilu luulekogudest seitsmes, kus autori luulemina asub maailma ja iseenda kallale kahes ajaliinis ja kohas, Eestis ja Jaapanis.
Brita Melts mainib "Tundekasvatuse" arvustuses, [4] et autorile muidu nii omast "lugu" siin ei taju, kuid mul tuli teos kannatamatu lapse(!) kombel siiski ühe korraga läbi lugeda, nagu oleks tegu romaaniga. Oma roll võib olla dialoogivormil, vägagi tajutaval narratiivil, aga ka tõusva päikese maa elanike nagu varrukast puistatud tarkuseteradel: "Mõnikord piisab ka sellest, kui sa ei lase / endal muutuda halvimaks versiooniks / iseendast" (lk 30). Nii mõnigi kord kannab Vilu luuleridade esimene värss juhtmotiivi rolli, generaalbassina saadab teemaarendusi aga seesama aegumatu konstant, igavene häda, aga ka loomisalge – minevik. "Justkui oleks kõige peal / päiksekõrbenud nahk, üleminevik, / mis tuleb lahti katkuda. Lihtsalt sellepärast, et / ta on olemas." (lk 63) Tahaks ka ühe meeldivalt rütmilise motiivi esile tõsta, on ju ajal muusikaski tähtis osa: "Pikaleveninud hommik tükeldab aju laiali" (lk 8). Motiive on veel, kuid "Tundekasvatus" jutustab – seda rohkem kui ainult rütmi ja muusikaga – luulele koduste vahenditega. Jutustava laadi eriti heaks näiteks on teose lõpus olevad dialoogid, ning siinkohal sobib proosažanrile kohaselt öelda, et jutustaja ja tema naise vahel (lk 81–83, 85–87). [5]
Selline tajumehhanismi pooldumine (lüüriline vs. jutustav laad) toimub ka lugedes: ühes liinis nopitakse vaatluslikes, tärniga tähistatud luuletustes muu seas lapsepõlvest mälestusi üles, teises, kaldkriipsuga märgitud Tokyo-ülestähendustes joostakse Tonisu-saniga Miyazaki-samale teed viima: "Miyazaki-sama, teie tee." // "Oi aitäh-aitäh, Tonisu-san. Sul… on nii / tõsine ilme täna, ja ära ütle jälle, et sul ongi / selline nägu, ma tean, et see ei ole tõsi." (lk 5) Kuigi luulemina on siin tõsise ilmega, siis leidub teoses koomilisust, ja Vilu varasemale loomingule mõeldes pole see üllatav.
Koomilisust on raske seletada, aga usun, et sellel on Vilu loomingus oluline koht. Meenub Nora Pärdi "Ööülikoolis" peetud loeng Athose püha Sofronist [6], kellelt ühes teiste staaretsitega küsiti, miks nad nii palju naeravad. "Sest öösiti, kui me üksi oleme, me nutame," vastas Sofroni. Ja nii ei pruugi naeratamine tähendada seda, et naerataja oleks rõõmus: "Tahtsin talle öelda, et kunagi ma naeratasin vaid / sellepärast, et mul polnud rõõmu, mida varjata ja / iseendale hoida" (lk 17). Teksti on hõlbus visualiseerida: "Mõned aastad tagasi isa juubelil jõin ennast tooliks. / Tunne oli nii nurgeline, et olin selles täiesti / kindel." (lk 52) Aga visuaalsetest kaadritest ja nende salvestamisest ei piisa, kui elul puudub tegemisi ümbritsev vorm. Üks Vilu luulemina Jaapanisse mineku põhjuseid näibki olevat eluisu (mis on ka ju teatud sorti vorm) kadumisest tuleneva tühjuse (ehk siis tühja vormi) täitmine, ja seda "[j]ust siis, kui üldse midagi teha ei suuda. / Nagu kivist läbi vajuv kivi." (lk 89) Mis hääled jäävad ka eemal olles kõnelema, mis püsivused ja pained minekut saatma?
Keele mitu palet
Koomika on tihedasti seotud keelega, ja sellest vormuva tähenduse jälile "Tundekasvatuses" ka minnakse. Nii tuleb Vilu luuleminal tõdeda, et "eluperioodid vahelduvad nagu erinevad keeled / ja iga kord olen uues keeles näljane" (lk 11). See võib olla märk rändavast hingest, hirmust ühe ja õige tähendusvälja ees, aga ka soovist rohkem kogeda. Tunnetamise kasvatamisele viitab ka luulekogu enda pealkiri. Värve tajuvad inimesed erinevalt, inimsuhete perspektiivierinevustest rääkimata: üks mõistab nii, teine naa, ja kindlat tähendust olukordadel, aga ka tundmustel, polegi. Tähenduste paljususes tiksub looval inimesel sees ikkagi oma, tähendustest vaba(m) või vabaks murda sooviv keel, mis Vilul leidis kujundlikema väljenduse 2018. aastal ilmunud "Libaveres". [7] Selles kasutatud keel – ehk siis teatud mõttes vorm – rõhutab sisulist mitmetähenduslikkust ning luulekogus käsitletud armastuse-, poliitika- ja üksinduseteemad jäävad keele tugevasse mõjupiirkonda. Võib-olla just "Libavere" järelkajana kostab nüüd (keeleliselt korrektse) "Tundekasvatuse" ridade vahelt: "Ma kardan natuke seda tähenduste sügavtrükki. / Kõik keeled juba inimeses olemas, õõh…" (lk 12) Juba jälle meenub Rousseau – millisena inimene sünnib, mis on talle kaasa antud ja mis hakkab kasvavat isikut mõjutama? Perekond, kool, väärtused, ühiskondlikud olud, ühesõnaga tabula rasa – jah, ei? See küsimus võib jääda õhku rippuma – mina ei oska, Vilu ehk ei soovi vastata –, aga keele kaudu maailma küsimuse alla seadmine tuletab meelde, et tähendusnäljas inimene loeb tekstist alati midagi välja, erinevus on selles, mida. Ja lõpuks võib ka ümbritsevat maailma "tekstina" tajuda: inimeste kogemusväli on lai ja isegi kui lugedes (elades) tekstist (maailmast) midagi kindlat välja ei loe, siis kogemine ise on ju ka väärtus. Optimist lisaks, et sel kogemise teel ette juhtuvad arusaamatused, millele "Tundekasvatuses" nii Eesti kui ka Jaapani ülestähendustes viidatakse, annavad elule jumet ja tuletavad meelde, et kõigest ei olegi võimalik aru saada, tuleb leppida.
Keel jääb siiski vahendiks, mis võimaldab mõtteid sõnadeks vormida, seepärast tundub õigustatud Vilu luulemina küsimus: "Miyazaki-sama, kas jaapanlane loeb Saigyōd / kuidagi teisiti kui näiteks mina?" (lk 54) Ja mõnikord annab keeletus, keeleoskamatus teatud rahu ("võib-olla oleks vaja hoopis sellist umbkeelse / ukraina keevitaja moodi und, / et need maa-alused torud lõpuks ometi vett / pidama hakkaksid", lk 14). Koha keelt oskamata on seal elada mingis mõttes lihtsam, aga see lihtsus lõikab isiku kogukonnast ära – on ju arusaamisihalus inimesele päris sagedasti, kui mitte enamasti, ikka omane. Keele juurest tuleb aga liikuda ühiskondlike küsimusteni, sest nii päevapoliitilistel teemadel kui ka kogukonnal on "Tundekasvatuses" oma koht.
Häda kalli kodumaaga
Keelega saab poeetiliselt mängida, aga keel on ka võimul olevate inimeste tööriist. Mingis punktis pole enam tegu eksperimendiga, vaid sõnadesse pandul on riiklik kaal (mitte et luulel seda ei oleks, aga natuke teistmoodi). Poliitilises avalikkuses kõike päris otse näkku ei öelda, aga äkki kuluksid mahlakamad ja siiramad sõnad ka juhtpositsioonidel olevatele isikutele marjaks ära? [8]"Tundekasvatusest" leiab otseütlemist küll: "Helmed on munnid, Kuusik on munn, Põlluaas / on munn, Kaalep on munn, Reitelmann on munn, / Järvik on munn, kõik nad on munnid / [kaja: munnid, munni', munn…]" (lk 45), millega meenub üks viisike – midagi lapsepõlvest –, mida laulsime õega väiksena pikematel autoreisidel, vanemate ees tuli üks koht ära muuta: minnikene, mannikene, monnikene, mu-uu-nikene, muunikene, monnikene, mannikene, minni-kene jne.
Autoreisiga küll vähe seotud (ehkki kui tarvis, saab alati midagi kas siis vanemate, iseenda, lugeja või laiema avalikkuse eest varjata, sõltub ainult ümbersõnastamise oskusest), ent minu ja Vilu ühisel kodumaal on poliitiline olukord mäda. Lugejale probleemi täpset sõnastust ei esitata ja küllap luulega seda ei tehtagi, viidatakse üksnes häiriva olukorra olemusele: "Okei, päris isiklikus elus puutusin kokku pigem / karulaugupesto rahvuslusega – selline suht ohutu / maitseainete segu. Aga räpane tunne oli ikka. / See tähendab üldisel tasandil." (lk 30) Vahemärkusena tuleb öelda, et kritiseeritud kodumaa on väga ülikoolilinnakeskne, mis pole halb, aga võib vaatlust kitsendada. Emajõe Ateena toob luulesse nii Mihhail Lotmani kui ka meie seast mullu suvel lahkunud Marju Lepajõe. Kriitikas jõuab Vilu ka kogukonnaküsimuseni: "Lugupeetud kogukonnaentusiastid, isiklikul / tasandil teie süsteem ei / tööta. Mõiste "kommuun" on nagu liiga / realistlik eriefekt mõnes õudusfilmis. / Kõik, mis mulle loomupärane, on eraomand / kuskil kaugel Jaapani mägikülakeses." (lk 33) Siinkohal meenub Margit Lillaki dokumentaali "Südamering" viisaastak, kus ökokogukonna loomine päädib armukolmnurga ja vaenupuntraga, kogukonnatunne jääb üksikisiku tunnete varju. Ja tõesti, kust küll leida see kogukond? Või ongi inimene lõpuks üksi? Igatahes on ükskõik mis vormis ühiskondlikus korralduses tasakaalu leidmine raske, nii nagu on raske üksikisikut ja ühiskonda käsitlevalt luulelt oodata probleemi selget sõnastust: "Indiviidi positsioon ühiskonnas on katki, aga / oleks siis teada, mis on see positsioon ja mis / täpsemalt on katki" (lk 13).
"Tundekasvatuse" ülelugemise järel leidub selgitus selle kohta, mis ja kes on Eestis vildakil. Seda ridades, kus Vilu luulemina ütleks, kui vaid oskaks, valitsusele: "[V]aiba alla lükatud inimesed ja kitsed tähendavad / reetlikku jalgealust" (lk 69). Mõistsin neid ridu nii, et inimene ei saa Eestis kaasa rääkida. Seitsmekümne esimesel leheküljel on juttu välistest põhjustest, mis on inimese murdnud. Eesti teemaga teos ka lõppeb (taas nende mu-u-unnide juures). Seega on pidanud tekstide kirjutamise eel ja ajal kodumaal valitsev olukord autorit päris korralikult pitsitama.
Isiklik lepituskatse
Vabadus on keeruline. Vabadus otsustada ja tegutseda, mitte otsustada ja mitte tegutseda, olla ja olemata jätta. Samas poleks ükskõik mis muu piirav variant etem. Jean-Jacques Rousseaule üleöö kuulsuse toonud arutluse "Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastumisele?" kirjutamise eel tabanud teda deliiriumilaadne seisund, millest toibumise järel visandas filosoof kirjatükis oma õpetuse tuuma: inimene on loomult hea, aga ühiskond ja tsivilisatsioon on ta laastanud. Essee esimeselt lehelt leiab kirjakoha, et kõigil aegadel leidub inimesi, keda kammitsevad nende sajandi, riigi ja ühiskonna arvamused. Kui tahes ajast ja arust Rousseau mõned arusaamad ka polnud, on see tõdemus oma üldsõnalisuses tõepoolest kestev. Arutluse eessõnas öeldakse, et selle pealkirjas on sõnastatud üks tähtsamaid ja kaunimaid küsimusi, mille üle eales arutletud. Sest küsimus on inimese õnne kohta.
Tõnis Vilu luule tekitab minus hulgaliselt küsimusi, aga küsimine on hea. Alates sellest, kuhu tõmmata žanripiirid, kuni kodumaakriitika laiema tähenduseni. "Tundekasvatuse" lugeja visatakse avakosmosesse ja nii ei jää üle muud kui seal – orientiiri leidmata ja natuke segaduses – ringi vaadata. Lõpuks tähendab luulekogu enim selle kirjapanijale endale – kirjutamisprotsess ise vastab küsimustele, ja kui selle käigus ühiskonna kohta nii üht kui ka teist avaldub, siis nii on. [9] Lugejana proovin nende küsimustega lihtsalt leppida, mis sest, et autor sedastab: "Ekslik on mõelda, et mõtete äramõtlemine on / mõtete ära mõtlemine" (lk 25). Ja selginemisihalusele pisut teises sõnastuses kaasa noogutab: "Sürrealistliku kunsti (laias) tähenduses puhul on / ülimalt tore see, et totalitaarsed režiimid / enamasti vihkavad seda. Nad lihtsalt ei saa / sürrealistliku kunstiga hakkama ja seega on see / hea relv. // Sürreaalne elu aga (laias tähenduses) nii mõnus / ei ole." (lk 8) Kui väga vastuseid ka ootaks, ühte kindlat tõde pole ja ehk pidigi "Tundekasvatus" seda meelde tuletama. Nii nagu siinse kirjatüki alguses visandatud maakitsuse ja väina vastasseis ning ühe põlisrahva laulu lugu. Selle loo sõnades tajutav igatsus ehk siis tunne on aga universaalne küll. Tunnetega muudmoodi nagu ei saakski.
*
Pikema mõtiskluse järel olen jõudnud arusaamisele, et "Tundekasvatusest" ei leia tekste, mida loeks igavikuliste teemade üle järele mõtlemiseks, pigem tekitavad nad positiivset tuska ja tugevdavad tegutsemisindu. Iseenda ja oma ajaga rahutegemise, kodumaamure, üksinduse, isthmos 'te, Achilleuse kanna ja indiviidi staatuse, üle kahe ja poole sajandi taguste filosoofiliste esseede ning palju muu kõrval ongi tegutsemine ise kõige tähtsam. Ja toredam.
Arvustus ilmus algselt Värskes Rõhus.
[1] Vt http://ilmavilus.blogspot.com/2017/09/uhe-laulu-lugu.html.
[2] Aldous Huxley. "Geenius ja jumalanna" – Tallinn: Varrak, 1995, lk 21–22. Tlk Pille Runtal.
[3] Hasso Krull nimetab Vilu luule n-ö tühja aega utoopiliseks. Vt Hasso Krull. "Tardumusse venitatud avaus. Tõnis Vilu utoopiline aeg" – Vikerkaar, nr 9, 2016, lk 100–108.
[4] Brita Melts "Kuidas tunda täpsemini, peenemalt, huvitamalt?" – Sirp, 03.04.2020.
[5] See võib olla ka üks hääle kaikumine ja mõttearendus, nõnda et dialoogina esitub hoopis üks kahekõneks vormistatud monoloog. Igatahes pakuvad need vestlused lugemisnaudingut.
[6] Vt ylikool.ee/et/13/nora_part.
[7] Keele tähendustevabadus on muidugi üksnes näiline: "Keel kyll ei hooli puhtusest ja / graciast , a ta kohe kindlapääle / hoolib psükologilisist südämetun- / ndest. Seda o lausa kuulda kohe." (Tõnis Vilu. "Libavere" – Tartu: Häämaa, lk 44.)
[8] Meenub, et keegi pakkus Saksamaal poliitikute inimlikumaks muutmisel lahendust nad kõik kord kuus või vähemalt aastas kaasaegse tantsu töötuppa saata, raputagu end seal selgemaks.
[9]"Luule nagu üldse kunsti funktsioon on kahe otsaga: ta kas aitab ühiskondlikke sidemeid tihendada või hoopis meid sidemetesüsteemist vabastada, ta kas näitab tegelikkuse alternatiive või lepitab meid tegelikkusega." – Märt Väljataga. "Mis on luule I" – Keel ja Kirjandus, nr 3, 2013, lk 154. | Arvustus. Mittesürrealistlik elu, ae? | https://kultuur.err.ee/1121746/arvustus-mittesurrealistlik-elu-ae | Uus raamat
Tõnis Vilu
"Tundekasvatus"
Häämaa, 2020 |
Kuna tegemist ei ole ametlike FIFA mängupäevadega, ei liitu koondisega Soome klubi Aland Unitedi mängijad Signy Aarna ja Pille Raadik, Itaalias Napolis palliv Vlada Kubassova ja Ungari klubi Ferencvarosi kaitsja Inna Zlidnis. Kokkuleppel klubidega kuuluvad koosseisu Soome liigades mängivad Karina Kork (HJK) ja Liisa Merisalu (FC Espoo). Nimekirjas on ka neli potentsiaalset debütanti. Naiskonna koosseisus on 25 mängijat, kuid kohtumiseks kantakse protokolli 23 mängijat.
"Esiteks olen ma tänulik, et meil on võimalus see mäng pidada. Viimasest rahvusvahelisest kohtumisest on möödas viis kuud ja veebruarist alates on meil koondisega olnud üsna vähe kontaktaega. Möödunud aastal mängisime Balti turniiri pärast lühikest pausi ja seal oli meil raskusi. Eeldan, et ka sel korral on meil esialgu keeruline, aga see võimalus panna ennast rahvusvahelise mänguga proovile, on väga oluline," sõnas peatreener Jarmo Matikainen.
Eesti – Läti maavõistlus saab avavile kell 17. Eesti ja Läti võtavad kohtumist ametliku maavõistlusena, kuid mäng ei kajastu FIFA edetabelis, sest koondised soovivad teha rohkem kui kuus vahetust. Koondiste tasemel on tegemist aasta esimese rahvusvahelise mänguga Eesti pinnal, kuhu on lubatud publik.
Koondise koosseis mänguks Lätiga:
Väravavahid
Getriin Strigin (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 25/0
Karina Kork (23.02.1995) – HJK (FIN) 8/0
Maria Sootak (29.10.1990) – Tartu JK Tammeka 1/0
Kaitsjad
Ketlin Saar (02.05.1997) – JK Tallinna Kalev 34/1
Berle Brant (26.09.1989) – Saku Sporting 22/0
Maria Orav (07.04.1996) – JK Tallinna Kalev 5/0
Kristiina Tullus (12.09.1998) – Tallinna FC Flora 4/0
Rahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka 0/0
Kreete Õun (25.05.2001) – Tartu JK Tammeka 0/0
Marve Bessmertnõi (11.04.1988) – Pärnu JK Vaprus 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Katrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 110/20
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 105/3
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 69/5
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 46/1
Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 41/1
Lisette Tammik (14.10.1998) – klubita 38/2
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora (laenul Suure-Jaani Unitedist) 20/0
Ulrika Tülp (20.06.1991) – Saku Sporting 17/1
Emma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 10/0
Liisa Merisalu (15.01.2002) – FC Espoo (FIN) 6/1
Ave-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos 5/0
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Tartu JK Tammeka 4/0
Evelyn Šilina (05.04.2001) – JK Tallinna Kalev (laenul KSK Štrommist) 2/0
Grete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting 2/0
Marie Heleen Lisette Kikkas (17.06.1996) – JK Tallinna Kalev (laenul Tallinna FC Florast) 0/0
Peatreener: Jarmo Matikainen
Abitreener: Kaidi Jekimova
Väravavahtide treener: Aiko Orgla
Kehalise ettevalmistuse treener: Andrei Veis
Füsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla
Videoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo
Mänedžer: Raili Ellermaa | Naiste jalgpallikoondis lõpetab viiekuise mängupausi kohtumisega Läti vastu | https://sport.err.ee/1121740/naiste-jalgpallikoondis-lopetab-viiekuise-mangupausi-kohtumisega-lati-vastu | Naiste A-koondis kohtub järgmisel kolmapäeval, 12. augustil A. Le Coq Arenal Lätiga. Peatreener Jarmo Matikainen teatas koosseisu eesolevaks kohtumiseks. |
Leedus on ametlikel andmetel haigestunud uude koroonaviirusesse kokku 2194 inimest, neist 1658 on haigusest paranenud, 422 põeb endiselt.
COVID-19 on nõudnud Leedus 81 inimese elu, veel 13 koroonahaiget on surnud teistel põhjustel.
Piiride avamisest 1. juunil on riiki viirust toodud 118 juhul. Praegu on karantiini eraldunud 2820 inimest.
Lätis leidis viimase 24 tunni jooksul kinnitust kuus uut COVID-19 nakkusjuhtumit, teatas haiguste ennetuse ja kontrolli keskus.
Kolm neist olid ühenduses varem nakatunutega, üks naasis Poolast, üks on seotud Murjani spordigümnaasiumi koldega, kahe nakkuse päritolu alles uuritakse.
Hetkel on Lätis haiglaravil viis koroonahaiget, kelle seisund on keskmiselt tõsine, viimase ööpäevaga COVID-19-ga haiglasse kedagi ei viidud.
Lätis on registreeritud kokku 1281 koroonanakkuse ja 32 surmajuhtu. | Leedus lisandus ööpäevaga 23, Lätis kuus uut koroonahaiget | https://www.err.ee/1121736/leedus-lisandus-oopaevaga-23-latis-kuus-uut-koroonahaiget | Leedus lisandus ööpäevaga 23 ja Lätis kuus uut koroonaviirusesse haigestunut, vahendasid riikide terviseametnikud. |
Isamaa esimees Seeder ütles 23. juulil ERR-ile Isamaa sees Parempoolsete ühenduse loomist kommenteerides, et tal on selle sünni üle hea meel ja et ta peab ennast kaudselt selle sünni taga olevaks.
"Kaudselt on see minu enda tegevuse tulemus ja mina olen ühenduste sünni taga. Ma olen sellel suvel sõitnud peaaegu kõik meie erakonna piirkonnad läbi ja kutsunud üles inimesi olema aktiivsemad," rääkis Seeder.
Neljapäeval Postimehe otsestuudios esinedes ütles aga Seeder, et Parempoolsed loodi tema selja taga.
"Ja mitte ainult minu selja taga, vaid valdava enamiku erakonna inimeste teadmata. Üksikutele liikmetele on helistatud. Möödunud nädalal Kuku raadios vastas Parempoolsete esindaja Siim Kiisler saatejuhi küsimusele, miks on riigikogu Isamaa fraktsiooni 12 liikmest kirjutanud alla ainult tema ja Mihhail Lotman, et teisi ei kutsutudki. See tekitab väga palju küsimusi, kui enamik erakonna juhtkonnast jäetakse üldse kõrvale. Mina arvan küll, et meil on põhjust küsida Parempoolsete käest, mis on nende tegelikud eesmärgid," rääkis Seeder.
Seeder täpsustas reedel ERR-ile antud kommentaaris, et tema seisukoht ei ole ajas muutunud. Isamaa esimehe sõnul kutsus ta suvel erakonnaliikmeid üles suuremale aktiivsusele ja selle tulemuseks olid erinevate ühenduste loomised.
"Hoopis teine küsimus on see, kuidas neid ühendusi on loodud. Parempoolsete ühenduse loomine on olnud täiesti erinev sellest, kuidas loodi perede ühendus," sõnas Seeder.
111 Isamaa liiget lõid 23. juulil erakonna sees ühenduse Parempoolsed, mis lubab kaitsta parempoolsust ja astuda vastu äärmuslusele. Kahe nädalaga on ühenduse liikmete arv kasvanud 200-ni. | Seeder: Parempoolsete ühendus loodi minu selja taga | https://www.err.ee/1121617/seeder-parempoolsete-uhendus-loodi-minu-selja-taga | Kui kahe nädala eest ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, et kaudselt oli tema Parempoolsete ühenduse sünni taga, siis sel neljapäeval rääkis ta Postimehele, et ühendus loodi hoopis tema selja taga. Isamaa esimees neis väljaütlemistes vastuolu ei näe. |
Teisipäeval toimunud plahvatuses, mis hävitas Liibanoni pealinna sadama ja seda ümbritsevad piirkonnad, sai vigastada tuhandeid inimesi ning see tõi purustusi üle terve linna. Arvatavalt põhjustas katastroofi 2750 tonni ammooniumnitraati, mis konfiskeeriti 2013. aastal kinnipeetud laevalt.
Prantsuse ja Vene päästetöötajad jätkasid ohvrite otsimist ka reedel. Kadunud on veel kümneid inimesi.
Liibanoni valitsus on alustanud asjaolude selgitamiseks juurdlust. Paljud kohalikud süüdistavad õnnetuses valitsuse hoolimatust ja korruptsiooni.
Plahvatuse tõttu ei saa oma kodudesse naasta umbes 300 000 inimest, kuna plahvatus, mis lõi eest uksed ja aknad majadel üle linna, jättis paljud hooned elamiskõlbmatuks. Ametnike sõnul ulatub kahju 10-15 miljardi dollarini. | Beiruti plahvatuses hukkunute arv kerkis 149-ni | https://www.err.ee/1121729/beiruti-plahvatuses-hukkunute-arv-kerkis-149-ni | Päästjad leidsid Beirutis viimase ööpäeva jooksul veel nelja inimese surnukehad, mis tõstab plahvatuses hukkunute arvu 149-ni, teatasid kohalikud võimud reedel. |
Mäletatavasti jäid mullu Austrias Seefeldis peetud MM-il eestlastest veredopinguga vahele Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärv ning lisaks Andrus Veerpalu hoolealune, kasahh Aleksei Poltoranin. Hiljem tunnistas ajakirjanduse vahendusel veredopingu tarvitamise üles ka Algo Kärp, kirjutab Delfi Sport.
Innsbrucki prokuratuur on esitanud nii Andreas Veerpalule kui Karel Tammjärvele kriminaalsüüdistuse spordipettuses. Tammjärve kohtuistungi kuupäev ei ole veel selge.
Nii Veerpalu kui Tammjärv tarvitasid lisaks veredopingule ka kasvuhormooni. Dopingut vahendanud Saksa spordiarsti Mark Schmidti kontakti said Eesti sportlased endiselt suusatreenerilt Mati Alaverilt. | Selgus kriminaalsüüdistuse saanud Andreas Veerpalu kohtuistungi kuupäev | https://sport.err.ee/1121730/selgus-kriminaalsuudistuse-saanud-andreas-veerpalu-kohtuistungi-kuupaev | Eelmise aasta suusaalade maailmameistrivõistlustel veredopingu kasutamisega vahele jäänud Andreas Veerpalu kohtuistung algab Innsbrucki regionaalkohtus 8. oktoobril 2020. |
Bottase kiireimaks ajaks märgiti 1.26,166. Valitsev maailmameister kaotas soomlasele 0,138 ja Verstappen 0,727 sekundiga. Esikümnesse mahtusid veel Nico Hülkenberg (Racin Point; +0,776), Charles Leclerc (Ferrari; +0,896), Alexander Albon (Red Bull; +1,114), Sebastian Vettel (Ferrari; +1,332), Lance Stroll (Racing Point; +1,373), Daniil Kvjat (AlphaTauri; +1,487) ja Esteban Ocon (Renault; +1,535).
70. aastapäeva GP põhisõidu start antakse pühapäeval.
50 minutes gone in FP1
Mercedes in the box seat ????
Nico Hulkenberg currently P6 ???? #F170???????? #F1 pic.twitter.com/RuXqRfTuqJ
— Formula 1 (@F1) August 7, 2020 | Vormel-1 70. aastapäeva GP esimese vabatreeningu kiireimad olid Mercedesed | https://sport.err.ee/1121726/vormel-1-70-aastapaeva-gp-esimese-vabatreeningu-kiireimad-olid-mercedesed | Vormel-1 piloodid sõidavad Silverstone'i ringrajal võidu teist nädalat järjest. 70. aastapäeva GP nime kandva võistluse esimesel vabatreeningul oli kiireim Valtteri Bottas (Mercedes), kes edestas meeskonnakaaslast Lewis Hamiltoni ja hollandlast Max Verstappeni (Red Bull). |
Rotatsioonide asemel panustab merevägi nüüd väljaõppele ja õppustele koos Norra relvajõududega, vahendas Stars and Stripes USA mereväe korpuse Euroopa-Aafrika vägede kõneisikut, major Adrian J.T. Rankine-Gallowayd.
Sügisel jõustuv muudatus parandaks Rankine-Galloway sõnul merejalaväe vägede üldist lahinguvalmidust ja võimaldaks USA-l paremini kohandada väljaõpet suuremate Norra sündmustega.
Väljaande kinnitusel tehti otsus koos Norra võimudega.
USA merejalaväelaste viimane rotatsioon lõpeb oktoobris, aga praeguste plaanide kohaselt osalevad nad talvel toimuvatel õppustel, teatasid Norra relvajõud.
Sakkov: see on Euroopa julgeolekule kurb uudis
Kaitseuuringute keskuse direktor Sven Sakkov, et USA vägede kohalolek oli oluline ka Arktika ja ka Euroopa julgeolekut silmas pidades.
"Me oleme näinud viimase kümne või isegi 20 aasta jooksul Vene Föderatsiooni üha laiemat püüdu Arktikat enda kasuks militariseerida. Ja see USA merejalaväelaste nüüdseks kolmeaastane rotatsiooniaeg Norras oli sellele üheks vastukaaluks," ütle Sakkov ERR-ile.
"See on kurb uudis Euroopa julgeoleku seisukohast ja kindlasti hea uudis Kremlile," sõnas Sakkov.
Sakkovi sõnul on USA merejalaväelaste kontingent Norras olnud roteeruval alusel 2017. aastast. "See on osa Trumpi administratsiooni esimeste aastate vägede juurde viimise tendentsist Euroopasse," ütles ta.
Sakkov rääkis, et Norra koobastesse jääb alles Külma sõja ajal seal olnud USA merejalaväe ekspedistioonivarustus, mida hoitakse merejalaväelaste kasutamiseks täisvalmiduses. | USA toob oma sõdurid Norrast ära | https://www.err.ee/1121708/usa-toob-oma-sodurid-norrast-ara | USA merejalavägi lõpetab vägede pideva rotatsiooni Norras, kus on viimase nelja aasta jooksul kuuekuuliste rotatsioonide kägus olnud korraga kuni 700 merejalaväelast. |
Tallinki laev Baltic Queen hakkab igal kolmapäeval sõitma Tallinnast Stockholmi, teatas ettevõte. Reisijaid võetakse peale kuni 75 protsenti laeva mahutavusest ning pardale pääsevad vaid autodega reisijad.
Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link ütles ERR-ile, et ilmselt nii palju reisijaid laeva isegi ei tule, sest Rootsist saabujatel kehtib Eestis veel karantiininõue.
"Reisivad need, kes peavad vältimatutel põhjustel Rootsi minema, näiteks töö pärast. Tuleme selle muudatusega neile natuke vastu ja teeme elu kergemaks," ütles Link.
Praegu saab Tallinki laevaga Rootsi sõita Paldiski sadamast.
Tallinki laevadel on kehtestatud hügieeninõuded ning kõik reisijad peavad reisile registreerimisel kinnitama, et neil puuduvad haigusnähud ja nad on terved. Haigusnähtudega reisijaid laeva pardale ei lubata. | Tallink avab augusti lõpus laevaliikluse kaubaveoks Rootsi | https://www.err.ee/1121712/tallink-avab-augusti-lopus-laevaliikluse-kaubaveoks-rootsi | Alates 26. augustist hakkab Tallinki laev sõitma peamiselt kaubaveoks Tallinnast Stockholmi, samas pääsevad laevale ka autodega reisijad. |
Karin ärkas maasikavälul. Kuidas ta sinna oli jõudnud, Karin ei teadnud. Lihtsalt jõudis − ja sellega oli kõik öeldud. Tahtetult vaatas Karin, kuidas sääsk tema paremale silmalaule laskus ning oma londiga silmamuna kompama hakkas. Märkamatult oli jõudnud Karin sellesse ikka, kus ta teadis, et iga armastus võib olla viimane. Hommikuti oli Karin sellele vaatamata peaaegu et reibas, tema hinge tungisid kõikvõimalikud tunded (pahurus, asjalikkus, hetkeline tublidus etc), ent mida hämaramaks kiskus õues, seda tühjemaks muutus Karin seest.
Ta teadis, et viimasel ajal oli ta hakanud kasutama vähem omadussõnu. Karin ei tundnud, et ta sooviks millegi kirjeldamiseks kasutada midagi enamat nimisõnadest, kõik lisandused olid liialdused, millele tema hing ei suutnud alla kirjutada. Ta sai aru kontseptsioonist "koer", kuid kui keegi ütles "hea koer", kehitas Karin õlgu ning lehitses raamaturiiuli juures varast Handket. Elu meenutas talle üha enam sedaani: nagu on, ja nagu ei ole ka. Selles polnud midagi traagilist. Karin ei tundnud vajadust kellelegi kurta või perearsti järjekorras ajakirjast näpunäiteid välja korjata, mida sellistel puhkudel teha. Ta lihtsalt ei tahtnud. Sest Karin oli jõudnud punkti, kus iga tahtmine, iga soov või unistus oli vaid õhuke rebenenud aukudega katteloor kuristiku kohal, mida erialases kirjanduses nimetati "keskeaks".
Sääse õhuke paunake hakkas tõmbuma punaseks. Karin oleks tahtnud suu avada ja õrnalt sooja peletava õhuvoo sääse poole teele saata, kuid ta teadis, et hea inimene nii ei tee. Karin oli kursis kõige uuemate headuse nõuetega, suuremates päevalehtedes olid viimastel aastatel ilmunud põhjalikud juhised, mida hea inimene teeb ja mida ta ei tee, ning Karin teadis, et isegi viimastel koalitsiooniläbirääkimistel oli palju juttu olnud headusest. Samuti oli tema kolleeg, lühikest kasvu ja seetõttu elus veidi kibestunud Tauno, kellele meeldis kanda liibuvaid kostüüme ning omada arvamust, ühel kollektiivi väljasõidul linnalähedasele luhale tutvustanud talle arenguid headuse vallas. "Hea inimene on tervik," lausus Tauno talle lõkke ääres ja Karin märkas hoolimata hämarusest kohe, et tema vestluspartneril ei paiknenud rinnanibud kehal sümmeetriliselt. "Hea inimene lahustub kõiksuses, temas pungitub armastus kõige elava vastu, hea inimene hoolib nõrgematest ja nähtamatutest, ta ei kisu riidu, vaid on osavõtlik ka endast erinevat arvamust omavate inimeste suhtes ning ta suudab isegi kõige keerulisemates olukordades leida oma sisemise ühtsuse, muutudes haavamatuks," oli Tauno rääkinud ja limonaadi joonud. See oli selle suve trend. Limonaadi oli hakatud reklaamima hoolimise kaudu ning see toimis.
Karin mäletas, kuidas ta koos Markoga oli kord maakodust roidunult kodu poole sõitnud. Nagu ikka, oli ta vaadanud kogu sõidu ajal sõnatult õue, tema laup toetas vastu jahedat klaasi ning reisi lõppedes ei mäletanud ta mitte midagi. Linna piirile jõudes oli neid tervitanud hiiglaslik limonaadireklaam, mis ütles, et limonaad ei tee kurjaks, sest ta on tehtud armastusega. Karinile ei maitsenud limonaad. Tema lemmikjook oli kohvipära. Sellele ei olnud mõistlikku selgitust, ja kui oleks ka olnud, poleks Karin seda teada tahtnud.
Ta rüüpas kollektiivilt talle tööjuubeliks kingitud nimelisest kruusist (sang teokarbikujuline) kohvipära ja kuulas Taunot, kes oli headusest rääkides sattunud üha enam hoogu. "Headus," tõstis Tauno häält ja käsi, nii et tema kaenlaaluses rebenesid mõned odavad õmblused, "on ammendamatu maavara, mis toodab juurde energiat ning parandab vähemalt 30% ulatuses meie sapipõie tööd. Ja ometi on sellest tänases võõrandunud ühiskonnas saanud defitsiit. Inimesed ei hooli, ei märka, ei armasta. Miks?" Ja Tauno kuulus kõiketeadev nimetissõrm kerkis lõkkevalgel õhku.
Karin mäletab, et tol hetkel vaatas ta eemale. Seda fakti sapipõie kohta oli ta juba ammu kuulnud. Mitte et ta oleks midagi uut tahtnud teada saada. Vahel oli ta öösiti unes näinud, et juba homme on uus päev täis uusi väljakutseid, ta kohtub uute inimestega, kes räägivad talle uusi asju, ning hiljemalt pärastlõunaks on ta õppinud juurde vähemalt ühe uue mõttetera. Need unenäod olid Karinile kõige raskemad. Ainult Marko hell peopesa, mis täpselt õigel hetkel tema õlga puudutas, oli Karini päästnud nuuksumisest läbi terve öö. Karin ei tahtnud juba ammu midagi uut teada. Väljakutseid ta kartis, pealehakkajaid kohates tõmbas ta pea õlgade vahele. Karin tundis, et tal puudus soov avastada elus uusi horisonte (nii oli talle kord soovitanud osakonnajuhataja, vanem proua, kes käis õmblusringis ja pettis oma abikaasat kellegi Margusega). Ent kui elukohajärgses erakliinikus tehti talle psühholoogilisi teste, ei näidanud need depressiooni, stressi ega varast latentset foobsust. Karin lihtsalt ei soovinud uut.
Ka teatris käies ei soovinud Karin näha uut. Kui Marko talle üha uute lavastuste voldikuid nina alla torkas, tuksatas miski Karinis ebameeldivalt. Hilisematel kooseluaastatel oli Marko hakanud välja lõikama teatriarvustusi ning neid eraldi plafoonidele kleepinud, et Karinil ei jääks need muude artiklite vahel tähelepanuta, kuid Karinil oli hakanud neid lugedes pea valutama ning ta palus ibuprofeeni.
Karini lemmiklavastus oli "Farss pastoraadis", 30 aastat tagasi ühes suures teatris lavastatud lugu vene spioonist, kes satub Inglismaal kohaliku külapastori eramusse, kus perenaise armukeseks on ameerika lennuväelane. Karin oli seda riikliku ringhäälingu arhiivis vaadanud kümneid kordi ja mitte niivõrd süžee nõtkuse või karakteriloome sinusoidide pärast, vaid lihtsalt harjumusest − talle meeldis vaadata muutumatut teatrit. Karin oleks hea meelega vaadanud ühte ja sama lavastust sada korda. Mitte seepärast, et igal õhtul juhtuks midagi natuke erinevat eelmisest. Teater on teater, mis seal ikka nii väga muutub. Karin oleks tahtnud vaadata just nimelt muutumatust, ühe ja sama lavastuse ajas kordumist, tema kulumist koos Kariniga, tema viljatut ning eesmärgipäratut tiirlemist selles tühjas ning kõledas universumis, mida nimetatakse inimese eluks. Mida vähem oleks selles olnud uut, seda tänulikum oleks Karin pimedas teatrisaalis olnud. Ta oleks tajunud, et kordki tunneb teater sedasama, mida tunneb ka tema.
Ent ta teadis, et teatris nii ei saa. Viimastel kümnenditel olid paljud inimesed avastanud endas loomingulisuse lätted, neid julgustati ka massimeedias ja erialastes kõrgkoolides ning tänu sellele sündis üha enam uut. Ka publik janunes uue järele. Neile ei piisanud olemasolevast, nagu ei olnud kunagi Eimiski rahuldanud jumala nõudlikku maitset. Sarnaselt jumalaga püüdis ka teatripublik mitte leppida sellega, mis on, vaid lakkamatult näidati oma iha uute ning tundmatute vormide järele. Alguses oli tulnud küll teateid mõnedest pingutusest tekkinud tervisehäirest (peamiselt kardioloogilised häired, aga oli ka murtud rangluu ning paar meelehaigust), kuid mida rohkem uut teatris tehti, seda oskuslikumalt jagasid teatrijuhid koormuseid ning ka autorid õppisid jõuvarusid õigesti kohandama ega pannud enam igas proovis kõike välja. Tasapisi tekkis teatrisse kirjutamata kollektiivleping, et nii vaimse kui ka füüsilise pingutusega tuleb ringi käia ettevaatlikult, sest "inimene on meie suurim vara" (nii oli kirjutatud ühe väiketeatri peanäitejuhi kabineti seinale) ning teda tuleb hoida.
Teater teadis, et uue väljatoomiseks tuleb nii lavastajatel kui näitlejatel elada hoolikalt ning tasakaalustatult. Tehti ümber töögraafikud, kohvikus vahetati menüüd tervislikemate vastu, õhtuti aga teatrihooned suleti, et inimesed ei saaks jääda kauemaks kui hädatarvilik ning oma tervist arutelude ja alkoholiga rikkuda. Prooviajad muutusid rangelt fikseerituks ja nendest kinnipidamist jälgiti rangelt ning kui mõnel näitlejal oli vaja pool tundi enne proovi lõppu minna reklaami lugema või uuele perefilmile paharetist auto häält tegema, tuli teater talle vastu, sest "inimene on meie jne".
Pärast õpetlikku vahejuhtumit N teatris korraldati ümber ka teksti päheõppimise tempo, füüsiline pingutus oli lubatud erandolukorras ning juba ammu ei nõutud kelleltki täie jõuga mängimist enne publiku saalitulekut, sest see oleks kurnanud tarbetult kogu teatrit. Tänu sellele töötati tõhusamalt, kiiremalt ja professionaalsemalt. Haruharva sattus lavale mõni lavastus, kus helinivoo oleks olnud ebameeldiv või mille puhul oleksid näitlejad pidanud jääma õhtu lõppedes ohtlikult kauaks veel teatri tööruumidesse, et maha laadida oma ebamääraseid eksistentsiaalseid pingeid või mõelda elu mõtte üle. Kostüüm seljast ja lupsti! koju.
Ka publik siirdus reeglina ennaktempos öhe, jättes pimenenud teatrisaalidesse šokolaadi, pumati ja meeldiva ärevuse unustamatu aroomi. Nagu kõik tootva ala inimesed said ka näitlejad, lavastajad, dramaturgid, näitekirjanikud, helikunstnikud ja kõik teised, kes uue loomisesse panustanud olid, tervistkahjustava töö eest aasta lõpul kolleegipreemiaid ning tasuta piima. Ka ühiskonnas hinnati Eesti teatrit kõrgelt, sest sealt leiti hingetuge, lohutust ning headust, mida viimasel aastakümnel oli hakanud kogu ühiskond usinalt otsima.
Karin lebas maasikavälul ja proovis meenutada, millal ta nägi viimati vana ja korduvat. Millal reklaamis mõni teater talle lavastust, milles poleks mitte midagi uut: sama lavastaja korduv käekiri talle tuttava trupiga puudutamas neidsamu teemasid, mida alati. Karin tundis raudrohu tugevat lõhna ja keeras pead. Seal ta oli. Liblikas. Karinile meenus viimane suur teatriafišš, mida ta oli ühe linna keskväljakul näinud. Selle peale oli joonistatud grafitit imiteerivas, pealtnäha rabedas, kuid siiski kontrollitud ja kenasti stiliseeritud vormis suurte punakate tiibadega liblikas, kelle alla oli plokktähtedega kirjutatud teatriõhtu pealkiri "HARMOONILINE ÕNNELIK INIMENE". Karin ei mäletanud enam, mis teatris seda lavastust etendati. Kas oligi sel vahet. Kas ei etendanudki kõik teatrid just sellenimelist tükki.
Kuna keskmine SKP oli viimastel aastakümnetel märgatavalt tõusnud ning ajakirjanduses läbiviidud rahvaküsitlused näitasid inimeste rahulolu tõusu oma elukvaliteediga, oli riiki saabunud aeg tegeleda headusega. Avatud olid jooga- ja paastulaagrid, ajakirjades ilmusid näpunäited terviklikuma mina leidmiseks ning raadios anti hommikuti kätte esmased harjutused ootamatustega toimetulemiseks. Tööandjatele oli kehtestatud soovitus võtta arvesse ka inimeste õrnemat poolt ning pakkuda neile tuge raskete eluperioodide ületamiseks, sest ainult sel moel on võimalik üles ehitada hoolivamat ühiskonda ning paraneb ka tööviljakus.
Juba lasteaedades oli hakatud õpetama, et hingehaav on nagu iga teine haav, ainult veel palju keerulisem, ning selle ravimisel peavad kõik kaasa aitama. Kuidas täpselt, selle juurde lubati jõuda algkooli viimastel aastatel, kuid vundamendiks raiuti laste pähe teadmine, et kurva tuju, raskemeelsuse, nukruse või ka lihtsalt hingelise segaduse korral, kus kõik kaotab oma kontuurid, selge muutub segaseks ja vastus muutub küsimuseks, subjektist saab abjekt ning inimese elust lõputu müsteerium, tuleb igal juhul rääkida kasvatajaga, et segadusega saaks te-ge-le-da.
Sama printsiibi olid üle võtnud ka Eesti teatrid. Teatrijuhtide väljasõidul looduskaunisse kohta põhjarannikul oli otsustatud pakkuda ühiskonnale segastel aegadel harmooniat ja tuge. Teatrite repertuaari ilmusid nüüd järjest lavastused, mis kõnelesid koosmeelest, hingerahust, minevikust ja armastusest. Julgelt asus teater käsitlema ka ühiskonna probleemseid valukohti, teadvustades sääraste murede olemasolu laiemas publikusegmendis ning proovides omalt poolt pakkuda neile ka mõningaid lahendusi. "Ükski haav ei tohi jääda ravita, ükski segadus lahenduseta," kuuldi tuntud pealavastajat ühes pealinna teatris deklameerimas.
Mitmed näitlejad, kelle teatavate füüsiliste eripärade tõttu (jäik alumine lõualuu, tillukesed pupillid, kähe hääl) rolliks oli olnud negatiivsete kangelaste kehastamine, jäid nüüd tööta ning nende asemele kutsuti teatrikoolidest reipa ja usaldusväärse väljanägemise ning kontrolli all oleva kehakaaluga noori näitlejaid, kes tekitasid publikus soovi saada ka ise nende sarnaseks. Töötuks jäänud näitlejad olevat küll planeerinud antikangelastest kubisevat suvetükki, kuid fondid keeldusid säärase projekti toetamisest.
Pärast seda pole neist keegi enam kuulnud, kuid publik leppis kiiresti, et lavadel ei väljendatud enam halbu mõtteid − või kui seda tehtigi, siis mitteusutavalt, iroonilise distantsi ja osundava hoiakuga, vahel ka komöödia arsenalist pärit võtteid kasutades (negatiivseid kangelasi kehastades hakkasid näitlejad näiteks liipama, rääkisid ropusti, pööritasid silmi või lasid oma alumise huule ripakile). Eelistatult kandsid selliseid dramaturgilise pinge jaoks vajalikke vastikuid monolooge ette aga heleda peaga nooremas keskeas meesnäitlejad, sest nende puhul oli kohe aru saada: tegelikult nad nii ei mõtle. See mõjus publikule rahustavalt, ja silmatorkavalt sageli pälvisid säärased rollisooritused rahvusvahelisel teatripäeval mõne preemia.
Karin ei osanud neist lavastustest arvata head ega halba. Ta oli märganud, et tal puudus sageli oma arvamus ja see oli probleem, sest vestlustest jäi ta sel moel kiiresti kõrvale. Kannatas ka tema seksuaalelu. Marko oli Karini käest alati voodis küsinud, millist poosi Karin sooviks täna kasutada, kuid Karin ei osanud midagi öelda. Tal polnud soove. Karin teadis, et see tegi temaga suhtlemise keeruliseks, inimestel oli temaga ebamugav olla ning ajakirjanduses räägiti temasugustest kui liialt ebamäärastest inimestest. Karin aimas, et tema suhtes valitses üleüldine nõutus ja ühistu esimees oli viimasel koosolekul soovitanud ta arvata reservi. Marko oli viinud ta esmalt lähimasse meditatsioonipunkti, seejärel tuttava psühhiaatri juurde, kes oli jalule aidanud juba mitmeid nende tuttavaid. Ometi leidis ta öösiti ärgates sageli Karini akna alt, kus too aluspesus istudes vaatas tumedasse öhe, vastamata küsimustele või ilmutamata mingeid erilisi tahtmisi.
Marko oli proovinud leida teatrite mänguvoldikutest sobivat lavastust ja paar korda kirjeldas ta Karini sümptomeid (lõtvunud lihased, alistumine, reipuse puudumine) ka teatrite turundustöötajatele ning ühiselt leiti mitmeid positiivse sõnumiga lavastusi, mis oleksid võinud Karini letargiast välja tuua ning anda lõpuks ometi mõne vastuse, lahenduse, selgituse. Kuid etenduse lõppedes oli Marko aplausi ajal vilksamisi Karini poole vaadates märganud, et Karin oli kogu selle aja silmitsenud hoopis ülemise rõdu all olevaid hiiglaslikke prožektoreid, mille eredalt hõõguvad pirnid olid hakanud vaikides kustuma. Vahel tundus Markole, et Karinit ehk ei huvitanudki küsimus, kuidas olla harmooniline õnnelik inimene või kuidas teha rohkem head kaaskodanikele, ja sellisel juhul poleks ta muidugi Karinit teatrisse tassinudki, kuid võis see siis tõesti olla nii?
Karin lebas maasikavälul. Sääse läbipaistev paun oli värvunud hääletult punaseks. Siis sääsk tõusis ja lahkus. Karin vaatas ringi. Kaugemal keerutas õrn suvetuul angervaksa villast pead, veel kaugemal päris horisondi piiril sulandusid miljonid värvid korraks tervikuks ning hajusid siis taas laiali, jättes maha mõistatuste lõputu virvarri. Karin tundis, kuidas tema ümber levis selle suve viimaste metsmaasikate jõuetu aroom. | Eero Epner. Harmooniline õnnelik inimene | https://kultuur.err.ee/1121713/eero-epner-harmooniline-onnelik-inimene | Kuna keskmine SKP oli viimastel aastakümnetel tõusnud ning ajakirjanduses läbiviidud rahvaküsitlused näitasid inimeste rahulolu tõusu oma elukvaliteediga, oli riiki saabunud aeg tegeleda headusega. Eero Epneri nägemus pärineb Sirbist. |
Lisaks filmis näitlemisele töötab Grey uue filmi juures ka produtsendina, kirjutab Reuters.
"See saab olema täpselt selline romantiline ja nostalgiline film, mida fännid oodanud on," ütles Lionsgate stuudio tegevdirektor Jon Feltheimer.
Filmi sisu või selle kohta, millal film kinodesse jõuab, stuudio veel infot ei jaganud.
Uue filmi režisöör on Jonathan Levine, kes on varasemalt teinud näiteks filmi "Warm Bodies" ehk "Soojad kehad".
Lisaks Greyle mängis kultusfilmis peaosa ka Patrick Swayze, kes suri 2009. aastal vähki.
"Räpasest tantsust" pärineb lugu "(I've Had) The Time of My Life", mis võitis parima originaalloo Oscari. | Kultusfilm "Dirty Dancing" saab järje, kaasa teeb ka Jennifer Grey | https://menu.err.ee/1121702/kultusfilm-dirty-dancing-saab-jarje-kaasa-teeb-ka-jennifer-grey | 1987. aasta kultusfilm "Dirty Dancing" ehk "Räpane tants" saab peagi järje, kus teeb kaasa ka esimeses filmis Frances "Baby" Housemani mänginud Jennifer Grey. |
Meeste 100 m distantsil tasub jälgida Henri Saia (SK Altius), Ken-Mark Minkovskit (Audentese SK) ja Hans-Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev). 200 m tuleb Saia ja Minkovskiga tiitli nimel võitlema Eesti rekordimees Marek Niit (KJK Saare). Silma tasub peal hoida ka mitmevõistlejal Kristjan Rosenbergil (Tallinna SS Kalev), kes on sel hooajal jooksnud 100 m 10.81 ja viinud 200 m isikliku rekordi 21.78 peale.
Rasmus Mägi (TÜ ASK), kes on sel hooajal end võistlusrajal proovile pannud vaid teatejooksude koosseisus, tuleb nädalalõpul starti 400 m distantsil. Tema peamisteks konkurentideks staadioniringil on möödunud aasta Eesti meister ja klubikaaslane Rivar Tipp ning Audentese SK sportlased Sten Ander Sepp ja Rasmus Kisel.
400 m tõkkejooksus läheb tiitlit kaitsma Jaak Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev), peamist konkurentsi pakuvad tema noorem vend Erik Jagor ning Sten Ander Sepp (mõlemad Audentese SK).
Põnevaid jookse võime oodata naiste 100 m ja 200 m sprindidistantsidel, kus rajale tulevad Eesti rekordinaine Ksenija Balta ja möödunud aastal nendel distantsidel kuldse duubli teinud Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi). Medalite eest tulevad veel heitlema Marit Kutman (TÜ ASK), Karoli Käärt (Audentese SK) ja Kreete Verlin (SK Fortis).
Veerandmailerid Helin Meier (KJK Nõmme), Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev), Annika Sakkarias (KJK Nõmme) ning Liis Roose (TÜ ASK) on heitlemas 400 m distantsil Eesti meistrimedalite eest. Tõketega sama distantsi peamisteks medalipretendentideks on samuti Kleemeier, Sakkarias ning Roose.
Selle nädalavahetuse üks põnevamaid heitlusi tõotab tulla naiste kaugushüppesektoris, kus üles on antud Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev), Aet Laurik (KJK TIPP), Kreete Verlin (SK Fortis), Lishanna Ilves (KJK Vike), Tähti Alver (KJK Nõmme), Merilyn Uudmäe (Audentese SK) jt. Viimane neist läheb kullafavoriidina starti naiste kolmikhüppes.
Meeste kaugushüppes leiame Hans Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev), Henrik Kutbergi (Audentese SK), Rain Kase (Tallinna SS Kalev), Jaak Joonas Uudmäe (Audentese SK), Igor Syunini (Tartu Ü. ASK) ja Dmitri Mosendzi (Tallinna SS Kalev) nimed. Kolmikhüppes läheb mullust tiitlit kaitsma Jaak Joonas Uudmäe.
Huvitavaid duelle võime näha tõketega staadionisirgel. Võistlustulle on asumas Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes sel suvel 110 m tõkkejooksus isikliku rekordi viinud 14.01 peale. Peamiseks konkurendiks on talle mullune Eesti meister Johannes Treiel (KJK Saare). Naiste 100 m tõkkejooksu eeldatav favoriit on Diana Suumann (TÜ ASK).
Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev) asub tiitleid kaitsma esimesel päeval 1500 m jooksus ning pühapäeval 3000 m takistusjooksus. Kelly Nevolihhin on peafavoriidiks kuldmedalitele naiste 800 m ja 1500 m jooksudes.
Mullu kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Dohas õlga vigastanud odaviskaja Magnus Kirt sel nädalavahetusel peetavatel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel ei osale, kullafavoriidiks on Tanel Laanmäe (SK Viraaž). Naiste poolelt läheb Eesti meistritiitlit kaitsma Gedly Tugi (Audentese SK), kes eelmine nädalalõpp võitis noorte Balti meistrivõistlused 51.33-ga.
Meeste teivashüppes tõotab tulla põnev duell Robin Noole (SK Elite Sport) ja Eerik Haameri (TÜ ASK) vahel. Naistest läheb kullasoosikuna Eesti meistrivõistlustele hüppama Marleen Mülla (KJK Vike), kes äsja suvepealinnas ületas kõrguse 4.10.
Meeste kõrgushüppes on üheks favoriidiks endiselt suurepärases vormis olev Karl Lumi (Tallinna SS Kalev), kes sel hooajal on koos Hendrik Lillemetsaga (KJK Saare) ületanud 2.07. Hooaja edetabelijuht on Kristjan Tafenau (KJS Sakala) 2.10ga. Naiste kõrgushüppes lähevad kirkama medali eest võitlema Lilian Turban (SK Elite Sport) ja Grete Udras (Audentese SK).
Naiste kuulitõuke viimaste aastate valitseja Kätlin Piirimäe on trooni vabaks jätnud. Kulmedali nõudlejateks on Gertu Küttmann (Niidupargi KJK), Valeria Radajeva (Audentese SK) ja Leanne Siimumäe (Kose 2000). Meeste kuulitõukes tuleb kullasoosikuna heiteringi Kristo Galeta puudumisel Jander Heil (KJS Sakala), kes tänavu suvel tõuganud 19.25.
Sel nädalalõpul toimuvatel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel tuleb meeste kettaheites starti ka olümpiavõitja Gerd Kanter (Tallinna SS Kalev). Tänavu on eestlastest üle 60 meetri heitnud Martin Kupper (60.35), väga kaugele pole temast jäänud ka Priidu Niit, kes kahekilose heitevahendi 58.17 meetri kaugusele saatnud (mõlemad Audentese SK).
Naiste vasaraheites tuleb tiitlit kaitsma Anna Maria Orel (Tallinna SS Kalev). Meeste seas loodame tugevat duelli Toomas Tankleri (Niidupargi KJK) ja mulluse Eesti meistri Adam Kelly (Audentese SK) vahel.
Üks osavõtjaterohkemaid alasid nädalalõpul on meeste 5000 m jooks. Stardijoonelt leiame kogu Eesti staieriparemiku, eesotsas eelmise aasta selle distantsi meistri Tiidrek Nurme (TÜ ASK). Temale tulevad konkurentsi pakkuma Roman Fosti (Sparta SS), Mark Abner (Treeningpartner), Karel Hussar (SK Jooksupartner), Dmitri Aristov (Treeningpartner) jt. Naiste kahtteist ja poolt ringi läheb favoriidina jooksma Harry Lembergi õpilane Jekaterina Patjuk (TÜ ASK). 5000 m distantsil jagatakse ka Eesti staadionijooksusarja 5. etapi punkte.
Laupäeval ja pühapäeval Tallinna esindusstaadionil peetavatel Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel jagatakse ka mitmevõistluse medalid. Naiste ja meeste nimekirjad on hõredad, aga Mari Klaup (TÜ ASK) ja Risto Lillemets (KJK Saare) püüdlevad uute isiklike rekordite suunas. | Kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel on stardis mitmed Eesti tipud | https://sport.err.ee/1121710/kergejoustiku-eesti-meistrivoistlustel-on-stardis-mitmed-eesti-tipud | 8.-9. augustil toimuvad Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Stardis on ligi 300 sportlast ja esindatud 37 klubi. Oma osalemise on kinnitanud mitmed Eesti tipud – Ksenija Balta, Kaur Kivistik, Rasmus Mägi, Martin Kupper, Adam Kelly, Jekaterina Patjuk, Õilme Võro, Kreete Verlin, Keiso Pedriks jt. |
"Regilaul on Eesti kultuuri tüvitekst," hõikab Veljo Tormis energililselt, kui tähtsasse kabinetti siseneb. Nimelt on arutlusel rahvamuusika õpetamise idee kõrgkooli tasemel. "Tühi-tekst", kõlab kajana ebalev vastus, millest ei olegi täpselt võimalik välja lugeda, kas tähtis isik kuulis valesti või püüdis maestrole vaimukalt vastata. Silmnähtavalt ärritunud Veljo kordab, ja nüüd üsna resulouutselt: "TÜ-VI-TEKST!" Tegevus toimub umbes 15 aastat tagasi.
Nii võiks alata mõni raamatupeatükk Veljo Tormise võitlustest regilaulu eest ja nimel. Tegelikult on tegemist looga, mida tollased juuresolijad mäletavad ja seda naljakat seika edasi jutustavad. Peab tunnistama, Tormise sõnal oli jõud ja vägi. Ühel ilusal päeval sündis otsus ja muusikaakadeemias avati pärimusmuusika eriala, kus ka tänasel päeval on tudengid õppimas ja kus mitmed rahvamuusikaga süvitisi-minna-soovijad on oma teadmisi omandandud ja oskusi lihvinud. Aastani 2014 eriala loomise algusest peale, oli Veljo pärimusmuusika erialal õpetamas ning eksamitel-ettemängudel alati oma erksa meele ja vaimuga kohal ja heas mõttes kriitiline.
Ajas tagasi põigates võib öelda, et rahvamuusika tudeerimise võimalust kõrgkoolis olid tähtsaks pidanud ja sellest unistanud varemgi mitmed kultuuritegelased, nende seas heliloojad Artur Kapp ja Cyrillus Kreek, kelle mälestustes sellesisulisi mõtteid kohtab. Seega on tänu Veljo Tormisele pea saja-aastane pürgimus leidnud reaalse väljundi, mille suhtes kogu meie eriala senised õppejõud, tudengid, aga ka kogu laiem rahvamuusikaga ja laiemalt pärimusega tegelev kogukond kindasti lõputult tänulik on.
Loomulikult oli ja on Tormis eelkõige regilaulu eestseisja, propageerija ja suulise kultuuri elujõu pärast südame valutaja. Tormis oli teadupärast aktiivne vanade salvestiste analüüsija ja lauljate ja stiili mõtestaja, sestap aktiivses suhtluses ka regilaulu uurijate ja esitajatega. Jätkab rahvalaulu uurija ja õppejõud Janika Oras:
"Veljo Tormis jõudis oma pika elu jooksul regilaulule päris lähedale. Raske on ette kujutada, kui sügavalt peab laulu tunnetama, et sellest sünniks usutav tänapäevane koorilooming. Tormis oli kohtunud laulikutega, kes olid regilaulu otse pärinud ja lisaks kogujakogemusele oli ta põhjalikult kuulanud arhiivisalvestusi. Näib, et nii nagu elava traditsiooni kandjatel, oli tal vajadus oma pikkamööda kogunenud, põhjalikult läbitunnetatud teadmisi edasi anda. Tormis ju rääkis ja kirjutas regilaulust varemgi, aga võib-olla just 2000ndatel ta tundis, et nüüd on aeg töötada noortega, kes peaksid regilaulmist selle traditsioonilisel kujul jätkama.
Tartu Ülikooli vabade kunstide professori loengud 1997. aastal ja nende põhjal Urve Lippuse kokku pandud raamat "Lauldud sõna" võib-olla andis innustust akadeemilisse maailma minemiseks. Ma mäletan Veljo Tormise Regilaulukeskuse avamist 2005. aastal Eesti Muusikaakadeemias Tormise enda algatusel, just selle eesmärgiga, et leida moodused, kuidas noored saaksid õppida "sõna laulma" nii, nagu seda läbi aja on lauldud. Eesti muusika ja laulustiilid on juba rohkem kui sajandi vältel läbi teinud tohutu muutuse. Ilma teadlikult omandatud oskusteta ei saa regilaulu kõlama enamvähemgi nii, nagu see varem on kõlanud. Regilaulukeskus korraldas regilaulu esitavate ansamblitega kohtumise seeria "Regitoa" nime all, kus Tormis oma teadmisi ja analüüsioskust kasutades arutles, kuivõrd tänapäeva esituste stiil sarnaneb ajaloolisele stiilile ja miks erinevused on vahel päris suured. Tormis pidas "Regilaulmise stilistika" loenguid muusikaakadeemias 2007-2012, rääkis ka Elleri koolis, Viljandi folgil ja kultuuriakadeemias, kirjutas laulmisest põhjalikumalt "Regilauliku" uues väljaandes.
Võibolla peaksime endale selgemalt aru andma, et Tormis ei ole ainult koorimuusikalooja ja regilaulu kooriseadete laulustiili arendaja. Selle kõrval suutis Tormis oma mõjuka häälega tohutult korda saata ka kitsamalt pärimusmuusika vallas. Ta näitas, et traditsiooniline regilaulustiil on tänapäeva lauljale peen ja keeruline kunst. Selleks, et õppida mõistma selle stiili rikkalikke esitusvõimalusi ja -nüansse, on vaja süveneda, analüüsida arhiivi salvestatud muusikat, kohtuda eri suuliste kultuuride esitajatega, lihvida laulmisoskusi, teada laulude tausta. Nagu kõigis muudeski valdkondades, on parim võimalus selle kunsti omandamiseks akadeemiline haridus."
Loomulikult on igal Tormisega kokku puutunud või koostööd teinud inimesel oma lugu rääkida. Üks omapoolne mälestus viib aastasse 2014. See oli viimaseid kordi, kui Tormis teadaolevalt muusikaakadeemia majas liikus. All kohvikus istudes vaatasime üle regilaulu õpetamise materjale, mida Tormis loonud oli ja aktiivselt kommenteeris. Kui jutus ilmnes, et mul ei ole isiklikku uut "Regilauliku" eksemplari, pani käe oma õlakotti, tõmbas sealt välja uue teose ja kirjutas omaalgatusel sisse minu nime ja ulatas selle mulle.
Tormist meenutab EMTA pärimusmuusika erialaõppekava üks loojatest, õppejõud aastatel 2006-2017 Tuulikki Bartosik:
"Mäletan, kui ühel kevadisel ettemängul kommenteeris Veljo kitarritudengi etteaste eel: "Vabandust, aga mis pill see selline on? Ma ei tunne seda."
Kõik õppejõud ja tudengid jäid vait, eelkõige kitarritudeng ise. Keegi ei saanud aru, mida lugupeetud rahvalauluguru sel hetkel mõtles, EMTA ooperistuudio kerget pinget täis ruumi laskus vaikus ja keegi ei osanud midagi kommenteerida. Lõpuks ütlesin rahulikult ise, et see on ju kitarr ja tänapäeval mängitakse ka selle pilli peal pärimusmuusikat, tehakse oma tõlgendusi vanadest meloodiatest. Veljo raputas pead ja ütles: "Ei tea, see küll mingi pill pole." Sinna see asi tookord jäi ja ma ei teagi kas ta tegi nalja või oli tõsine.
Samal ettemängul kadus Veljo äkki ruumist ja tagasi tulles kommenteeris: "Käisin suitsetamas. Nooremana ma ei suitsetanud, aga nüüd mõtlesin, et võiks huviks suitsetama hakata." Kõndis siis hoogsalt oma kiiskavvalgetes gigantsetes Adidas Original jalanõudes üle ooperistuudio põranda ja oli jälle valmis tudengite ettemängu kuulama.
Veel üks mälestus pärineb esimese pärimusmuusika magistrandi töö kaitsmise arutelult. Sinna sõitsime kõik ise kohale ja Veljo tuli oma autoga, pakkus veel paarile tudengile küüti. Kohale jõudes ohkasid need kergendatult ja mainisid, et nad lähevad tagasi vist kellegi teise autos, Veljo olevat sõitnud natuke liiga pööraselt.
Arutelu venis pikale ja hämaruse saabudes tõusis Veljo äkki püsti ja astus reipa sammuga uksest välja, öeldes, et nüüd sai tal küllalt ja ta läheb koju. Mul oli selline tunne, et olime kõik oodanud just tema arvamust ja äkki jäigi asi õhku rippuma, aga teha polnud midagi. Arutelu tuli lõpuni viia ilma Veljota.
Alati, kui Tormis ruumi sisenes, võtsid inimesed nagu tõsisema hoiaku, kuigi Veljo huumorisoon tegi temaga suhtlemise väga lihtsaks. Mäletan ka mitmeid vestlusi pärimusmuusika õppimisest ja õpetamisest. Veljol olid alati hämmastavalt progressiivsed vaated sellele, ta pooldas igati praktilist tegevust ja pärimuse kaasamist modernsesse ühiskonda, mitte selle isoleerimist arhiiviriiulitele või vanade mängijate ja lauljate ennastsalgavat kopeerimist.
Nende kümne aasta jooksul, mis ma EMTAs õpetades ja eriala juhtides veetsin, oli seljatagune väga tugev, sest Veljo ilmus alati pärimusmuusikuid toetama ja kannustama kui selleks vajadus tekkis.
Meeles on veel üks kommentaar uute tudengite inspireerimise kohta. Kurtsime, et ei tea kust neid tõsiseid huvilisi leida ja Veljo vastas: "Mis seal siis leida, ma tõin ju siia kaks tudengit oma koduhoovist. Lihtsalt talutasin kooli ja siin nad nüüd õpivad. Tooge ka!" Ta viitas muidugi Heliloojate Majale Lauteri tänavas, kus tõepoolest kaks päris esimest pärimusmuusika tudengit ringi liikusid.
Elu ilma Veljota on palju igavam. Kui need kriitvalged Adidas Originalid kuskil veel alles on, siis ma paneksin need hea meelega raami, meenutamaks tema nooruslikkust ja sügavat tarkust olla üks nii enda kui ka me kõigi muusikalise emakeelega, kuid mitte kunagi vastu vaielda ajas toimuvatele muutustele, vaid kannustades kõiki olema just see, kes nad on. Veljole mõeldes tunnen alati helget tunnet!" | Tarmo Kivisilla. Kiiskavvalgete Adidastega Veljo Tormis | https://kultuur.err.ee/1121704/tarmo-kivisilla-kiiskavvalgete-adidastega-veljo-tormis | Veljo Tormist kui pärimusmuusika eriala loojat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias meenutavad Tormise 90. sünniaastapäeval tema kolleegid. Kirja pannud EMTA pärimusmuusika eriala õppejõud Tarmo Kivisilla. |
Kaitseministri töökoht on valitsuses üks mõnus mõnusamaid. Võidu korral ülistavad omad, pähe saamise puhul patsutavad seda vastased. Kahe sõja vahel pole muud muret, kui eelarve sirgeks lüüa.
Paraku on meie kaitsepoliitika, õieti doktriin, muteerunud ettekäändeks muudest probleemidest ja võimalustest mööda hiilimiseks. Igasugust Kremli (välis)poliitilist käiku tõlgendatakse "ametlikult" ainult kõige paranoilisemal moel.
Väga kahetsusväärselt särab oma pealiskaudsusega ka suhtumine Hiinasse. Ettevaatus on muidugi ajalooliselt põhjendatud, aga ajalugu ei saa samastada tulevikuga, kus tuleb ju samuti elada. Seda ei pruugi sugugi tagada NATO leppe paragrahvi 5 meile soovikohane tõlkimine.
Kui koduvillases eesti keeles (välisministeeriumi portaalis) on partnerite abi agressiooni korral sõnastatud kui "kasutades üksi ja koos teiste lepingupooltega vajalikke abinõusid, mida ta peab vajalikuks", siis originaalis on tegelikult hoopis üldsõnalisem ja lakoonilisem " such action as it deems necessary".
Isegi kui loota heauskselt, et iga liikmesriik realiseerib talle endale jäetud(!) otsustusõiguse " action' i osas nii et konflikt (väga tõenäoselt) eskaleerub ja ta ise satub ohtu või kannatab vähemalt mingeid majanduslikke kahjusid, ei ole mingit garantiid, et see on tõesti parim julgeolekuvariant ka 15 aasta pärast.
15 aastat tagasi kirjutas toonane Eesti kaitseminister Jaak Jõerüüt: "Ainuke strateegia, millest iga inimene maa peal praegu aru saab, kõlab lihtsalt: ellu jääda. Loodan, et saabub aeg, kui kõik maailma juhid on selle ümber sõnastanud: ellu jätta. Kardan, et 2020. aastal see aeg vist veel käes ei ole" 1.
Kahjuks osutus ennustus õigeks, sest me ei teinud üldsegi nii nagu ta lahkesti õpetas (ja pretsedenditult, protesti märgiks ka ise tagasi astus):
"Kaitsekulutuste all on möödaminnes üles loetud kõik koolilõunad, mida tulevased kaitseväelased alates esimesest klassist söövad, kõikide nende tänavate remontimise kulud, mida mööda mundrikandjad koju lähevad, (kõik kulud) mis kellegi peas mis tahes moel seostuvad riigi kaitsmisega.. Kõigi võimalike väljavalitud paikade lähedal elavad jahimehed on demokraatia nimel ja bürokraatia abil tõrjunud kaitseväe oma vallast vaikust ja rahu kaitstes eemale ja saanud omale piiramatu mängumaa metsades ise jahipüsse paugutada. Eesti kaitseväelastel soovitatakse minna harjutama naaberriikidesse. Naabrid värisevad pidevalt".
Meie intellektuaalses murdeeas mundrikandjad ei kasutanud kasarmuaega sugugi mitte biokeemiaga tegelemiseks ja nüüd ei ole meil ei koroonavaktsiini ega -ravi, värisevad nii naabrid kui ka me ise, ja me arutame, kuidas ellu jääda nagu aastal 2005. Lootuses, et see viirus ei jää Eesti rahvale viimaseks, võiksime nüüd, 15 aastat hiljem oma mõtlemist ja käitumist korrigeerida.
Kõik poeedist kaitseministri kirjapandu on veel võimalik. Pandeemia teeb üha enam selgemaks, kui palju sõltub meie heaolu planetaarsest tööjaotusest. Riikide suhted, nende välis- ja julgeolekupoliitika on kilbile tõusnud hoopis avaramas kontekstis kui püssiga paugutamine 2. Vene sõdureid ei heidutanud 1994. aasta augustis minema sugugi kangelaslik viinaviskamine tõrksa Boriss Jeltsiniga 3.
Läti oli juba ametlikult lubanud radarijaama ära Venemaale, Paldiski polnud ju sugugi vähem tähtis kui Sevastopol. Miks oli Jeltsinil vaja üldse käsitleda teemat millele ta oli selgelt njet ehk ei öelnud?
Eesti esindus kutsuti 23. juulil 1994. aastal "ootamatult" Moskvasse allkirja andma hoopis selle pärast, et kümme päeva varem oli USA senat seadnud vägede lahkumise Baltimaadest üheselt Venemaa abistamise tingimuseks.
Tõenäoliselt meie esindajad ei teadnudki, et selg oli vastu seina hoopis Venemaal, mille jaoks oli kaalul 2,5 miljardit baksi ehk dollarit abina ning teist samapalju laenudena, mis oli olulisel määral mõeldud Caterpillari ja DuPonti nafta- ja gaasitööstuse tehnoloogia ostuks 4.
USA ja Euroopa liitlased olid huvitatud militaarse puhvertsooni nihutamisest ida poole ning võimalikult suurtest järeleandmistest kodakondsuse küsimustes. Samal ajal toetasid nad Venemaal valitsust, mis ei ähvardaks British Petroleumi investeeringute riigistamisega nii nagu seda üritas 1953. aastal teha edumeelne Iraani peaminister Mohammad Mossadegh. Tema kukutamine Lääne salateenistuste poolt pani aluse kogu Lähis-Ida probleemistikule.
Seesama BP on nüüd 18,5 protsendi Rosnefti omanik. 1999. aastal avastatud Venemaale antud kümne miljardi dollari tagasivool/pesu läbi New Yorgi Panga kinnitaski uue plutokraatliku riigikorra sündi 5.
2000. aastal sai oligarhide Boriss Berezovski ja Sergei Pugatšovi abiga võimule Vladimir Putin, samal aastal vormistati tema usaldusisiku ja selle Genfi järve äärse naabri, endise BP töötaja poolt oma ema järgi nime saanud operaatorfirma Gunvor, mis hakkas kohe vahendama olulist osa Rosnefti naftast.
Suurt tuumariiki olid hakanud nuhkide kontrolli all haldama sadakond pragmaatilist nafta- ja gaasifirma omanikku, kelle jaoks ka sõjalised operatsioonid, nagu Krimm, on rangelt praktilise eesmärgiga.
Tšornobõliga hellaks tehtud Ukrainal oli küll õnnestunud mõne miljardi eest lahti saada militaarses mõttes kasututest ja iga aastaga ohtlikumaks kõduvatest ballistilistest rakettidest, kuid kahjuks ilma ratifitseeritud garantiideta territooriumi puutumatuse tagamiseks.
"Krimmi annekteerimine oli valimiskampaania, mis hoiatas ühtlasi Punase väljaku oranžiks muutumise eest."
Kohe peale pakti allkirjastamist 1994. aastal Budapestis ennustas Leonid Kuchma: "Keegi ei kergita kulmugi kui Venemaa võtab Krimmi" 6. Krimmi annekteerimine oli valimiskampaania, mis hoiatas ühtlasi Punase väljaku oranžiks muutumise eest, kindlustas ainsa Musta mere süvasadama säilimise ning vaba vee uuele gaasitrassile Anapast TurkStreamini.
Venemaa varude suurus ning torutranspordi suhteliselt madal hind teevad need trassid kaasaja (geo)poliitika superstaarideks. Sellel areenil on Eestil iseseisvuse kaotamine küllaltki keeruline, eriti kui tänu Valentina Tereškova ühele ettepanekule kaob Putinil vajadus imperialistliku poliitika või erakorralise olukorraga oma võimu (=elu) kaitsta. Vastava seadusemuudatuse rahvahääletus ajastati suure sõjaväeparaadiga tekitatud eufooriale. Vaevalt on Venemaa Föderatsiooni presidendi huvides kompromiteerida ka tubli Gunvor/Tarcona tegevust Eestis 7.
Kui omarumalus ikka korralikult mängu panna, siis pole omariiklusest ilmajäämine siiski võimatu. Vene riiklik meedia kujundab uue militaarse religiooni abil väga kergesti Kremli valija arvamuse eestlastest, kes ei oma me üldse mingit arusaamist ei maailmast ega suure Vene teenetest selle päästmisel. Nende jaoks oleme pikatoimelised spioonid Piusa-äärses võsas, kes ehitavad NATO baase, esitavad geograafilisi nõudmisi ja meelitavad kohale aina rohkem USA vägesid.
Päriselt või? NATO ühe tolli (2,54 cm) võrra itta laienemine oli kuum teema juba Berliini müüril, Lääne liidrite ja Mihhail Gorbatšovi vahelist kokkulepet mäletab kumbki pool nüüd väga erinevalt 8.
Kui Ukraina hakkas näitama üles huvi EL-i ja NATO suhtes, siis Venemaa juhtkond teadis täpselt, kuidas suhtuda igasugustesse lubadustesse mitte rajada NATO baase või tuua mingit tehnikat lähemale. Kuidas reageeriks Ameerika Ühendriigid, kui Mehhiko hakkab tagasi nõudma Californiat ja Texast ning kutsub samas Venemaa või Hiina vägesid Rio Grande kaldale baase rajama? Kuuba kriis oli sellele ainult kerge eelmäng.
Seega Eesti NATO liikmeks saamisel, Tapa sõjaväelinnakul ja Ämari lennuväljal on oma osa Krimmi annekteerimises. Pronksiöö järel toodi kogu rasketehnika armaada 2008. aastal demonstratiivselt uuesti Punasele väljakule ning vallandus suurejooneline Teise Maailmasõja kultus Venemaal.
Aga haritumale venelasele läheb piinlikult hinge arrogants, millega me suhtume moskvalaste reaktsiooni vägivallale Vilniuse teletorni juures. 20. jaanuaril 1991 kogunes Maneeži väljakule poole Eesti jagu inimesi ja see on jäänud suurimaks rahva meeleavalduseks Venemaal. Kordan: 500 000 venelast tuli südatalvel seisma välja mitte enda, vaid Baltikumi iseseisvuse eest.
Rahvaküsitluse kohaselt pole vene valija jaoks ohu kehastus mitte niivõrd NATO, kui just USA. Seda arvamust kütavad kaks põhjust.
Esiteks muidugi sõjatööstuse kasumiootus ja otsene poliitiline agitatsioon (peenemas keeles lobby, mida ameerika seadusandlus suutis küll ära keelata oma ettevõtete jaoks välismaal, aga mitte siseriiklikult).
Teine põhjus on seostatav arenenud Lääne demokraatia suurima probleemi – "kutseliste" saadikute elulise sõltuvusega oma esinduskohast, mis kindlustab sissetuleku.
Sõjatööstus on jaotunud üle kõigi osariikide, selle antud töökohti (hääli) ei saa ignoreerida ükski senati või kongressi kandidaat. Need kaks faktorit seavad Ameerika Ühendriigid militaarses mõttes üle maailma erilisse olukorda, omaenda sõjalise aktiivsuse lõksu.
Selle asemel, et aina anda hagu Vene - Eesti (USA) piirijoone pingele, mis on võrreldav oodatava San Andrease maalihkega, tuleks omaks võtta tsivilisatsiooni arengu loogika ja hakata pidama "plaani C".
Vastupidi narratiivile kahe protsendi kaitsekulude kohustuslikkusest rõhutas NATO Lissaboni tippkohtumine relvastuse vähendamist ja kulude piiramist 9. Meie ainus lootus riiki mitte nelja tunniga kaotada saab olla 300-500 kilomeetrine laiune relvavaba tsoon mõlemal pool Peipsi järve 10.
Sellised tsoonid on end õigustanud paljudes kohtades üle maakera. Vahemaa pole sõjalises mõttes, eriti logistiliselt, sugugi väikese tähtsusega. Selle lennu võrra peab raketis olema rohkem kütust ja vähem lõhkeainet. See on vahemaa, mida tank ei suuda tankimata läbida. See on kolmandik hävitaja lennukaugusest ja tegevusajast. See on täiendav tuhat sekundit õhukaitse sisselülitamiseks.
Iga anneksioon nõuab lõpuks elavjõu sissetoomist. Siin oleks kauguse muutus eriti märgatav ja kriitilise tähtsusega meie poolt vaadatuna. Venemaa jaoks pole seda praegu tolligi, aga meie jaoks oleks võrreldava vastupanuvõimega elavjõud praegu täpselt sama kaugel kui peale demilitariseeritud tsooni rajamist.
EL-i ja NATO riikide kodanike toetus rahutsoonile ning igasuguste kulude vähendamisele on eeldatavasti vähemalt sama suur kui paragrahv viiele. Aga kõige olulisem - see on möödapääsmatu kvaliteet uues mõtlemises, mille peame ise sisse lülitama.
"Teadusrahastuse suurendamine kaitsekulude arvelt ja loovaks tööks vabanenud noored, kujunemisjärgus inimesed on meie parim "heidutus"."
Pandeemiaaegse ülemaailmse relvarahu resolutsiooni promoveerimine ÜRO Julgeolekunõukogus annab hea kogemuse ja renomee edaspidiseks Eesti huvides tegutsemiseks, seda võimalust tuleks kasutada. Võidurelvastumise peab asendama võiduheaolemine. Teadusrahastuse suurendamine kaitsekulude arvelt ja loovaks tööks vabanenud noored, kujunemisjärgus inimesed on meie parim "heidutus".
Kui laiem desarmeerimine tundub esialgu utoopiline, siis hakatuseks kasvõi piirialade avamine kohalikele kogukondadele on täiesti teostatav. See võiks olla väga sobivalt soome-ugri maailmakongressi teema. Venemaa oli juba ühepoolselt avanud lühivisiitideks Leningradi oblasti ja kavatseb e-viisade süsteemi laiendada üle kogu riigi.
Üle idapiiri ei peaks minema meie maanteid muljuvad Mercedeste (k)andamid kui sanktsioonide silmakirjalikkuse kehastus, vaid kohalikud talutooted. See leevendab nii ääremaade tühjenemist kui on samas ka rahva toidujulgeoleku oluline komponent.
Nii meie kui ka Venemaa vajame ressursisäästlikku piiriülest kaubavahetust ning eriti kiduraks kahaneva eelarve kahte "sõjaprotsenti" ka arukaks koroonavõitluseks nii nüüd kui ka tulevikus.
Praegu oleks samuti emotsionaalselt/(geo)poliitiliselt sobiv moment lähinaabritele Venemaal karantiinivõimaluste, kaitsevahendite, testide, haigla- ja intensiivravi kohtade või kogu laatsareti pakkumine. Suhtluspiirangu kaotamine soodustab ökopoliitiliselt õige ring- ja sinimajanduse arengut.
Idanaabri teisele maailmasõjale rajatud siseriiklikku propagandat võiks tasakaalustada tsaristliku Venemaa kuulsusrikka ajalooga, Peeter Esimene oli Venemaa arengule hoopis tähtsam kui praegune president. Mööda maailma laialipaisatud Romanovite dünastia, kelle verd jagub ka inglise prints Philipile, nõudleb aktiivselt oma rolli ja võiks kujuneda Vene rahvuslikule mentaliteedile sobivaks alternatiiviks praeguse plutokraatia asemel.
Rahvusvaheliste normide kohaselt pole Vene Tsaaririik kuhugi kadunud. Monarhia taastamist pooldab hetkel kuni 40 protsenti venelastest, neid leidub isegi valitseva partei juhtkonnas 12. Kuigi selle restitutsioon tundub utoopiline, sobib see hästi diskusiooniteemaks, et alustada väljumist mõttestampidest.
Eesti julgeoleku garantiid ja vabatahtlikku Kaitseliitu võivad üleminekuperioodil täiendada ja tasakaalustada lisaks USA-le nii ÜRO kui ka kõigi teiste maailma võimsamate militaarjõudude - Prantsuse, Hiina, India ja Vene Föderatsiooni, ehk isegi Pakistani ja Põhja-Korea - kompaniid või pataljonid. Need ei pruugi küll olla huvitatud otseselt Eesti kaitsmisest, aga on valmis end Tapale sisse sättima, nagu matemaatikud ütlevad - "vastuväiteliselt" ehk selleks, et keegi teine ei saaks Eesti (baasides) monopoli.
Välisjõudude kinnistamiseks on ka muid võimalusi. Erna retk tõi kõrgperioodil siia kümne sõjaväe esindajad ja on tegelikult seni Eesti kõige olulisem panus rahvusvahelisse julgeolekusse. Nüüd saab seda kogemust kaasajastada pandeemia-, looduskaitse/õnnetuste-, küber- ja terrorismi teemade, võistluste ja õppustega.
Aktuaalsete teemade ja aastaaegade mitmekesisus tagaks välisvägede pideva esindatuse ja pragmaatilise huvi Eesti sõltumatuse säilitamiseks. Vajaliku tehnoloogilise taseme saavutamine annab võimaluse ka akadeemilise keskkonna rakendamiseks ning vastava tööstuse arendamiseks.
Kuna väikese Eesti valitsusse on tekkinud tarmukas väliskaubanduse minister, siis oleks parema rahvusvahelise koherentsi nimel õige aeg ühendada välis- ja kaitseministeerium kui põhmõtteliselt ühes suunas (väga liibates) liikuvad ametkonnad.
1 https://epl.delfi.ee/eesti/jaak-joeruut-eesti-kaitsestrateegia-aastal-2020?id=51016829
2 https://www.err.ee/1032720/kaitseminister-luik-ei-soovita-presidendil-9-mail-moskvasse-minna
3 https://arvamus.postimees.ee/6739062/vana-kuld-mart-laar-meri-ja-jeltsin-kauplesid-lepete-ule-nagu-buhhaara-turul
4 CRS Report to Congress. U.S. Assistance to the Former Soviet Union 1991-2001: A History of Administration and Congressional Action. Updated January 15, 2002. Curt Tarnoff Specialist in Foreign Affairs Foreign Affairs, Defense, and Trade Division. Order Code RL30148.
5 https://www.latimes.com/archives/la-xpm-1999-aug-31-fi-5240-story.html
6 https://www.armscontrol.org/act/2014-12/features/looking-back-ukraine's-nuclear-predicament-nonproliferation-regime. Taras Kuzio, Ukraine Under Kuchma (New York: St. Martin's Press, 1997), p. 220 (quoting a December 6, 1994, Reuters article).
7 https://www.ft.com/content/dfa7da28-236a-11e6-aa98-db1e01fabc0c. https://majandus24.postimees.ee/6880105/juri-ratas-kohtus-sveitsis-kurikuulsa-firma-omanikuga
8 https://nsarchive.gwu.edu/briefing-book/russia-programs/2017-12-12/nato-expansion-what-gorbachev-heard-western-leaders-early, page 5.
9 https://www.nato.int/cps/en/natolive/official_texts_68828.htm
10 https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/teeme-ara-moogad-atradeks/
11 https://www.history.com/news/romanov-family-tree-descendants-imposters-claims
12 https://www.express.co.uk/news/world/586470/Russia-royal-family-Vladimir-Putin-reinstate-Tsar-Nicholas-Second-Romanov | Ago Samoson: riigikaitse plaan C | https://www.err.ee/1121705/ago-samoson-riigikaitse-plaan-c | Rahvas maksab poliitikutele ühiskonna funktsioneerimise optimeerimise ja visioonide eest. Kõige muutuva taustal valitseb aga Eesti riigikaitses ja laiemalt välispoliitikas saamatu stagnatsioon, kirjutab Ago Samoson. |
Linnapea kirjutas peaministrile ja kultuuriministerile saadetud pöördumises, et linn teostas arheoloogilised uuringud, kuna selleks oli riigi poolt pandud kohustus ja linna peamagistraali ei olnud võimalik jätta teadmata ajaks liiklusele suletuks.
Kokku kaevati välja 118 luustikku ja iga skeleti väljakaevamiseks kulus 780 eurot ehk kokku 92 040 eurot. Kuna linnal endal puudub selline summa ja linn ei pea mõistlikuks muuta linnaeelarvet, siis loodetakse raha arheoloogiliste uuringute kulude hüvitamiseks saada riigilt.
"Täna puudub Sillamäe linnal rahaline kate arheoloogiliste uuringute kulude katmiseks ja on ebamõistlik, et linn peaks nende kulude katteks tegema muudatusi linnaeelarves ja leidma vahendeid teiste kulude arvelt," märkis Kalberg.
Seda, kui suur on tõenäosus, et linn selle raha riigilt ka saab, ei oska kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompuse sõnul praegu veel keegi öelda.
Sillamäe linnavalitsus pöördus ka muinsuskaitseameti poole, kuid ametil puudub õiguslik alus ja allikas sellise hüvitise määramiseks.
Juuni alguses leiti Sillamäel Kesktänava rekonstrueerimise käigus inimsäilmed. Leitud matuste suure arvu põhjal võib luuarheoloog Martin Malve sõnul öelda, et piirkonnas oli tõenäoliselt külakalmistu. Malve sõnul pärinevad kõige vanemad leiud 16. sajandi lõpust pärast Liivimaa sõda ning kõige uuemad on Põhjasõja-aegsed. | Sillamäe taotleb riigilt 92 000 eurot inimluustike väljakaevamise kulude katteks | https://www.err.ee/1121690/sillamae-taotleb-riigilt-92-000-eurot-inimluustike-valjakaevamise-kulude-katteks | Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg taotleb valitsuse reservist 92 040 eurot, millega hüvitataks kulu, mis tekkis Kesk tänava rekonstrueerimisel 118 skeleti väljakaevamisega. |
"Iseenesest on isikuandmete kaitsmise soov tervitatav, kuid antud eelnõu ja selle jõustumisel tagantjärgi seadustatav nn robotilõksu kasutamise praktika on valinud selle eesmärgi teenimiseks ebakohase viisi. Probleem juba täna de facto rakendatud tehnilise meetmega seisneb lühidalt väljendudes selles, et masintöötlemisest ja sellega seonduvast kasutusest on välistatud lisaks isikuandmetele ka muud infosüsteemi talletatud andmed, eelkõige kohtulahendite tekstid," seisis kirjas.
Tehver märkis, et kohtulahendite kättesaadavus masintöödeldaval kujul on oluline väärtus, millel on täiesti konkreetne praktiline väljund nii avaliku võimu teostamisel, õigusteenuse osutamisel kui ka õigus- ja sotsiaalteaduste valdkonna pedagoogilises ja akadeemilises töös.
"Eeltoodut silmas pidades palub Eesti Advokatuur mitte kehtestada õiguslikke piiranguid avalikustamisele kuuluvate kohtulahendite andmete masintöödeldavusele ja ühtlasi loobuda käesoleval aastal praktikas rakendatud vastavatest tehnilistest meetmetest," kirjutas Tehver.
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile kohtute infosüsteemi põhimääruse muudatusettepanekud, mille järgi ei antaks enam Riigi Teatajas avaldatavaid kohtulahendeid ja istungiandmeid avaandmetena kasutamiseks.
Sama ettepaneku järgi eemaldab Riigi Teataja kohtulahendist inimese andmed pärast karistuse kustumist. | Advokatuuri esimees kritiseeris kohtute infosüsteemi eelnõud | https://www.err.ee/1121670/advokatuuri-esimees-kritiseeris-kohtute-infosusteemi-eelnoud | Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver saatis justiitsminister Raivo Aegile (Isamaa) kirja, milles palub mitte kehtestada piiranguid kohtute infosüsteemi käigus avalikustamisele kuuluvate kohtulahendite andmetele. |
Ameerika kollases uudisvoos teeb kõige imetabasemate väärtegudega ilma Florida mees ehk Florida Man, kelle rohkeid seiklusi kajastati talle eraldi pühendatud Twitteri konto @_FloridaMan alt.
"Florida mees vahistati rünnaku eest surmava relvaga pärast krokodilli sisse viskamist kiirtoiduketi Wendy's autoteenindusaknast" või "Florida mees maalis Tampa Bay krabide peale Hillary Clintoni vastaseid sõnumeid" on vaid paar näidet lõputust küllusesarvest. Florida mehest on saanud maailma halvim superkangelane, kelle valesamme suunavad metamfetamiin, vaimsed häired ja uskumatu idiootsus.
Eesti meedias on aga viimasel ajal seoses kroonviiruse pealepressimisega head skoori tegemas meie oma Florida mees – Tartlane. Tartlane kui eesti rahva viirusehirmu sublimatsioon, ähmane fantoom-koondkuju, kellele omistatakse kohati müütilisi omadusi.
Tartlane on äärmiselt vastupidav ja suudab lühikese ajaga katta pikki vahemaid, seda nii päeval kui öösel. Pikaks rännakuks vajalikku energiat saab ta teiste tartlaste puudutamisest, et seejärel uude kogunemispaika jõuda.
Ajakirjanikud pole jõudnud üksmeelele, kas Tartlase kahjulik mõju ökosüsteemile on tingitud tema teadmatusest või pahatahtlikkusest. Hävitavate nakatamisretkede käigus on ta sattunud muinasjutuliselt tähendusrikaste nimedega paikadesse nagu Vabank ja Naiiv, mis tahtmatult kirjeldavad tema iseloomu – käitumist juhib naiivsus ja kaose külvamisel minnakse täispangale.
"Ajakirjanduses hellitavalt koroonaseiklejaks kutsutud Tartlane on suutnud nakatada ka kohalikud politseijõud – kurjuse telg tugevneb."
Tema tegevus meenutab järjest enam mingit parasiiti, kelle eksistentsi ainus eesmärk on igale poole oma mune muneda. Ajakirjanduses hellitavalt koroonaseiklejaks kutsutud Tartlane on suutnud nakatada ka kohalikud politseijõud – kurjuse telg tugevneb.
Teiste seas on võitlusse paisatud politseimajor Baldur Pilden, kelle nimekaimu – Thori venna, jumal Balduri – ülesanne Skandinaavia mütoloogias oli taas ühte köita kõik üheksa maailma. Kusagilt peab ju alustama, miks mitte Põhja-, Lõuna- ja Kirde-Eestist, mille vahele salakaval Tartlane kipub kiilu lööma.
Ühiskonna valvekoerana on juba sekkunud ansambel 5Miinust, kelle arvates tuleks Tartlane saata sunnitööle(!). Mõttekäik jääb hämaraks, pigem tuleks talle pakkuda eksiili kui sunnitööd, kus kõik ninapidi koos.
5. augusti Eesti Ekspressi vahel ilmunud lauamäng Tartu Covidioodi seiklustest pealkirjaga "Tartu koroonahullu lõbusad seiklused Eestimaal" võtab aga selle demoniseerimise (et mitte öelda dehumaniseerimise) ilmekalt kokku: Tartust algavad ja seal lõpevad kõik hädad.
Uue tähendusvarjundi on omandanud nii Tartu ametlik juhtlause "Heade mõtete linn" kui ka mitteametlik, Ilmar Raagi kunagise Z-filmi pealkirjast inspireeritud "Tappev Tartu".
Tundub aga, et Tartu pole veel alistatud. Täiesti arusaamatult on sinna ümbrusse septembriks plaanitud WRC autoralli maailmameistrivõistluste etapp. Ehk jääme 2020. aastat pärast mäletama tõelise spordiaastana, mis algas võrkpalliga ja lõppes autoralliga.
Üks Tartu sümboleid on alati olnud Vanemuise logo – nuttev ja naerev mask. Ilmselt püütakse koroonateema käsitlemisel need kaks maski vägisi korraga pähe panna. Pidur ja gaas. Naer läbi köha ja pisarate.
Lõuna-Eesti "Florida mehe" resultatiivsed eksirännakud on andnud meediale hea võimaluse külvata hirmu ja teritada hammast opakate lõunaosariiklaste kallal. Samas on täitunud tartlaste igihaljas salasoov: pakkuda kõneainet ka väljaspool kodulinna. | Tristan Priimägi: nuttev ja naerev mask | https://www.err.ee/1121696/tristan-priimagi-nuttev-ja-naerev-mask | Üks Tartu sümboleid on alati olnud Vanemuise logo – nuttev ja naerev mask. Ilmselt püütakse koroonateema käsitlemisel need kaks maski vägisi korraga pähe panna. Pidur ja gaas. Naer läbi köha ja pisarate, kirjutab Tristan Priimägi algselt Sirbis ilmunud kommentaaris. |
HeadRead pidi tänavu toimuma 9.–13. septembril, olles kroonviiruse tõttu juba lükkunud edasi tavapäraselt toimumisajalt mai lõpus. Siiski saavad kirjandushuvilised septembris festivalist virtuaalselt osa. Nimelt saab ERRi veebikeskkonnast Jupiter vaadata septembri teisel nädalal vestlusi HeadReadi kirjanikega, välja on valitud festivali parimad palad, kokku 14 vestluse salvestused.
Samuti soovitavad korraldajad pilgu peal hoida festivali HeadRead Facebooki kontol ning kodulehel, kust leiab nii lugemissoovitusi kui muud toredat kirjandusmaailma puutuvat.
Festivali toimkond loodab, et õige pea lubab maailm taas mööndusteta kavandada ja korraldada vahetuid kohtumisi kirjandusega.
Järgmine kirjandusfestival HeadRead toimub 26.–30. mail 2021. aastal. | Kirjandusfestival HeadRead jääb tänavu ära | https://kultuur.err.ee/1121693/kirjandusfestival-headread-jaab-tanavu-ara | Tallinna kirjandusfestivali HeadRead toimkond otsustas tänavuse festivali ära jätta, põhjuseks nii maailmas kui Eestis taas tõusnud kroonviirusse nakatumiste arv. |
"Meie peamine eesmärk on uisupidu läbi viia turvaliselt nii osalejate, korraldajate kui ka vabatahtlike tiimi jaoks," ütles Tartu Rulluisumaratoni peakorraldaja Indrek Kelk. Ta lisas, et eelkõige lähtutakse praeguses olukorras Vabariigi Valitsuse kehtestatud osalejate piirarvust ning Terviseameti juhendist ja soovitustest.
Korraldajad jälgivad piirkondlikku ja riiklikku olukorda ning viivad sisse muudatused, et nakkusoht miinimumini viia. "Hajutame stardiaegasid, et stardis, finišis ja rajal oleks üheaegselt võimalikult vähe inimesi. Samuti tagame desinfitseerimisvahendite piisava olemasolu, käte pesemise võimaluse ja isikukaitsevahendid korraldajatele, kes puutuvad kokku suure hulga osalejatega," selgitas ta.
Kelk ütles, et lisaks korraldajate poolt planeeritud muudatustele on äärmiselt oluline ka iga osaleja panus. "Rõhutame oma kommunikatsioonis, et inimesed jälgiksid oma tervist, haigustunnuste ilmnemisel üritusele ei tuleks ning võimalusel jätaksid sel korral koju ka kaasaelajad," pani ta osalejatele südamele.
Kui osaleja siiski tunneb, et ei soovi mingil põhjusel 23. augustil maratonile kohale tulla, on tal võimalus võtta osa virtuaalsest Tartu Rulluisumaratonist, mis algab juba 13. augustil. Eriti soovitame kaugosalusega ürituse kasuks otsustada nendel, kes kuuluvad riskigruppi, näiteks inimesed vanuses 65 aastat ja enam ning krooniliste haiguste põdejad. | Tartu Rulluisumaraton toimub viiruse tõkestamise reegleid järgides | https://sport.err.ee/1121687/tartu-rulluisumaraton-toimub-viiruse-tokestamise-reegleid-jargides | 14. Tartu Rulluisumaratoni korraldusse on sisse viidud muudatused, et tagada turvalisus kõikidele kohalviibijatele. Nendel, kes maratonipäeval osaleda ei saa või ei soovi, on võimalus otsustada ka virtuaalsõidu kasuks. |
Viis aastat tagasi augustikuu lõpus seiklesid neli poissi Lääne-Virumaal asuvas alevis Võsu. Pärast üht arusaamatut nädalavahetust oli sündinud neli laulu ja ansambel nimega 5Miinust.
Bänd on välja andnud mitmeid lugusid, millest tuntumad on näiteks "Aluspükse", "Tsirkus", "Trenažöör" ja "Erootikapood".
Grupi hitt "Paaristõuked" püsis Eesti raadiote edetabelis 20 nädalat ja hoidis digikanalites esimest kohta 14 nädalat järjest. Singel "Peo lõpp" kujunes aga koosseisu kõige kiiremini tippu jõudnud looks.
Nagu sünnipäevadel ikka, tuleb lavale ka külalisi. "Ikka neid, kellega koos oleme laulukesi teinud. Juba on oma lavaletuleku RSVP ära teinud Villemdrillem ja Pluuto ning see on algus," rääkis bändiliige Estoni Kohver. | 5Miinust tähistab oma viiendat sünnipäeva suure kontserdiga | https://menu.err.ee/1121680/5miinust-tahistab-oma-viiendat-sunnipaeva-suure-kontserdiga | 19. septembril tähistab räpipunt 5Miinust Tallinnas oma viiendat sünnipäeva, mille puhul toimub Patarei merekindluses nende senise karjääri suurim kontsert. |
199-sentimeetrine Souza, kelle löögikõrgus on muljetavaldav 355 sentimeetrit, jäi saarlastele silma eelmisel hooajal, kui Eesti klubi mängis eurosarjas 1/8-finaali Souza koduklubi, Iisraeli meeskonna Kfar Sabaga, kirjutab Võrkpall24.ee
Evandro on mänginud pika karjääri jooksul lisaks kodumaale Boliivias, Argentiinas, Prantsusmaal, Kreekas, Tšehhis, Türgis ja Iisraelis. Oma senise elu parima hooaja tegi ta üle-eelmisel hooajal, kui oli individuaalselt Kreeka liiga paremuselt kolmas punktikütt ja teine servija. Ühtlasi nimetati ta 2019. aasta kevadel Kreeka liiga parimaks nurgaründajaks. "Just sellist rolli ootab Souzalt ka meie klubi," kirjutavad saarlased.
Uus leegionär asub Saaremaal koha eest algkoosseisus võistlema Keith Pupart, Rauno Tamme ja Helar Jalaga, kes sõlmisid klubiga tänavu suvel jätkulepingu.
Loe rohkem portaalist Võrkpall24.ee. | Eurosarjast silma jäänud brasiillane liitub Saaremaa Võrkpalliklubiga | https://sport.err.ee/1121676/eurosarjast-silma-jaanud-brasiillane-liitub-saaremaa-vorkpalliklubiga | Saaremaa Võrkpalliklubi värskeim täiendus on 32-aastane Brasiilia nurgaründaja Evandro Dias Souza. |
Taas on üks eesti muusikamees näitemängu sisse pandud. Meeldetuletuseks —enne on selle au osaliseks saanud Georg Ots ("Georg", Muusikaliteater, 2005), Gunnar Graps ("Raudmees ehk Odysseuse eksirännakud", Tartu Uus Teater, 2011), Raimond Valgre ("Laul, mis jääb", Draamateater, 2015), Uno Loop ("Uno Bossa ehk Uno Loobi seitse elu", Rakvere teater, 2014) ja viimasena Jaak Joala ("Kremli ööbikud", Tartu Uus Teater, 2018).
Eelmainitutega võrreldes Tennosaare muusikalised teened ehk samaväärseteks ei küündinud. Tema ampluaa piirdus meelelahutajaks olemisega ajastu moodsaid poplaule esitades. Aga kui lisada tema legendaarseks saanud telestaatus onu Kalmerina, siis on ta igati mäletamist vääriv tegelane Eesti kultuuriloost. Just nendest kahest tegevusalast tekkivasse taustsüsteemi on lavastuse autorid Tennosaare asetanud, tuues sisse rea legendaarseid isikuid nii televisioonist ehk "kaugnägemise keskusest" kui estraadilt. Lavale ilmuvad legendaarsed Valdo Pant, Hardi Tiidus ja Ruth Peramets-Püss, aga ka Mõmmibeebi ja Rebase Rein, ning estraadilavadelt Artur Rinne, Georg Ots ja Heli Lääts.
Ent laval ei taaselustata ainult inimesi, vaid ka nõukaaja ajaloosündmusi, mille taustal Tennosaaare elukaar kulgeb. Enamus neist jäid 1960ndatesse. Leidub osutus VI Ülemaailmsele Noorsoofestivalile Moskvas aastal 1957, kus Tennosaar käis Eesti noorte estraadiansambli koosseisus. Viidati Eesti NSV kunstinädalale tollase nimega Moldaavias aastal 1962, German Titovi kosmoselennule aastal 1961 Vostok 2 pardal, German Titovi külaskäigule 1965. aasta laulupeol ning Montreali maailmanäitusele EXPO-67.
Kasutatakse mitmeid nõukaaja markereid nagu kolhoosipeod, kartulivõtt, kosmonautikakangelased või praegu jaburalt kõlavad lohisevad aunimetused. Kui veidi norida, siis olnuks tore eelmainitud ajaloolist infot leida kavalehele üles tähendatuna. Ei saa eeldada, et külastajate ajaloomälu sellesse üle poole sajandi tagusesse aega ulatub. Rääkimata noortest, kellele nõukaaeg on eelajalooline ajastu. Kuigi jah, külastatud etendusel (2. augustil) ringi vaadates jäi silma valdavalt keskealine publik.
Suvelavastusele ootuspäraselt esineb "Vanas klaveris" palju tantsu-tralli, muusikat ja naerutamist. Et nõukogude aeg oma absurdsuses ja nõmeduses on ammendamatu nalja allikas, seda tõestavad taaskord "ENSV" tegijad (produtsendid ja idee autorid Tarmo Kiviväli ja Maarek Toompere ning lavastaja Ain Mäeots, Villu Kanguri asemel on stsenarist seekord Ott Kilusk). Näitlejatel on hulgaliselt reljeefseid karaktereid, mida välja mängida ("kokkuhoiu" mõttes mängivad näitlejad mitmeid eri rolle) ja mõjusaid kalambuurseid sõnaseadeid. Huvitavad lavastust siduvad elemendid ongi korduvad sõnamängulised episoodid. Näiteks humoorikas mäng ski-ga lõppevate Eesti heliloojate perenimede üle, kus etenduse alul pakutakse välja Podel-ski, Tammeve-ski, Ernesak-ski ning etenduse lõpupoole lisatakse Anne Ve-ski.
Kõige karakteersem ja paremini väljajoonistatud tegelaskuju on allakirjutanu jaoks Hardi Tiidus Priit Strandbergi suurepärases kehastuses. Tiiduse elufilosoofiline huumor à la"Me ei saa ühtegi päeva elust vahele jätta", mälumängijalik pidev küsimuste esitamine ja järjepidev vastuseta jääva küsimuse otsimine on tõeliselt hea huumori kooli näited. Muuseas, viimases "hauataguses" episoodis leitakse üles ka vastuseta küsimus "kuhu lähevad pärast surma KGB koputajad?"
Nõukaspetsiifilise huumor kulmineerub kahe episoodi esitamisega EXPO-67 jaoks tehtut filmist "Must habe tahab teada", mille peategelase Hardi Tiiduse ülesanne oli tutvustada Eestit. Viru Valge reklaamimise episood oli naljaks pööratud nii-öelda luupimise kaudu, kus laval olev Tiidus mängib filmijate nõudel stseeni mitmeid kordi läbi, jäädes viina mekkimisest üha enam purju. Sauna reklaamiv episood koos Saare naise alastuse ilu paljastavate kaadritega on lavastusse põimitud ststeeni vaatlevate tsensorite kommentaaride abil, mis õnneks kordagi ei libastunud allapoole-vööd-stiilis naljade labasusse.
Lavastuslikest võtteist värskeimana mõjuvadki arhiivi videokaadrite ja lavalise tegevuse põimimine. Peale Tiiduse stseenides olnud võtete kasutatakse näiteks videos toimuva samaaegset laval elustamist. Sellist sünkroonimist rakendatakse "Postipoisi" ja Onu Bella "Mu sõber Fiati" laulude ajal.
Kõige traagilisema (või tragikoomilisema?) tegelasena on kujutatud paradoksaalselt Tennosaart ennast. Sisekaemuslikes episoodides etenduse lõpupoole tunnistab ta elupõletajaliku alkoholismi, pidutsemise ja naistega lõbutsemise ränki tagajärgi. Abielulahutus näitlejanna Sirje Arbist viis Kalmeri tõdemuseni, et "Olin sitt mees. Ei osanud oma sinilindu hoida"; rohke napsitamine leiab kokkuvõtte ütluses "Olen seitse Volgat oma kõrist alla joonud".
Sügavalt elus pettumise noodid kõlavad lauses "Pole vaja unistada, siis pole vaja hiljem pettuda". Elumere lainetel ulpimisele stseenidele tasakaaluks on autorid loosse sisse kirjutanud kolm episoodi emaga, mis loovad ankurdumise hetked. Staari eluareenilt lahkumise kurbust leevendab lavastuses elujärgse elu kujutamise stseen, kus kõik vanad sõbrad taas kohtuvad, viidates nende sümboolsele edasi elamisele ajalooliste figuuridena. "Vana klaveri" laulu esitamine etenduse lõpus viib mõtteni, et Tennosaar ise oligi see Vana Klaver, millest lugu räägib.
Tennosaar on laval kahe näitleja, Kalle Sepa (noor Tennosaar) ja Sepo Seemani (eakam Tennosaar) kehastuses. Tegelaskujuna, kes staatiliselt mikrofoni taga käsi laiutatades tundelisi serenaade laulab, on sageli "meri põlvini" joobnud olekus või peab enesekahetsuslikke monolooge, ei jäta Tennosaar eriti avarat mängumaad tema rollis esinevatele näitlejale. Siinkohal tundus vähemalt nähtud etenduses jõulise lavanatuuriga, oskuslikult purjakil inimest kehastav ja suurepäraselt laule esitav Sepo Seeman Kalle Seppa varju jätvat.
Omamoodi nähtamatu kõikjaloleva tegelasena osaleb lavastuses alkohol. On lihtne kasutada purjutamist ja joobes inimest naerutamise objetkidena. Sellest on lavastuse loojad rohkelt kasu lõiganud. Laialt levinud müütide kohaselt on Eesti inimene võimeline oma tagasihoidlikkuse fassaadi tagant avanema ainult siis, kui aur sees. Võib küsida ka, et kas ilma kange kraamita jäänuks paljud šedöövrid loomata ja loomingulised plahvatused olemata? Kummagi väite tõesuse üle otsustada ei saa, aga kindlasti on teada, et alkoholi tõttu purunesid perekonnad, tekkisid haigused ja lahkuti elust enne õiget aega.
Pakkumaks selgitust massiivsele nõukogudeaegsele alkoholismile, teeksin kõrvalepõike ja esitaksin mõtisklemiseks kaks arvamust 1960ndatel tegutsenud muusikute suust. [1] Esimese arvamuse kohaselt elas terve tollane intelligents kõva joomise atmosfääris ja see põhines meemil "tak nada" (nii on vaja). Teine väide tõdeb, et inimeste elusid Nõukogude Liidus ei hävitanud mitte KGB, vaid alkohol. Alkohol oli Nõukogude riigi turvameede. Alkohoolikud polnud ohtlikud, sest nad olid purjus ja võimetud iseseisvalt mõtlema.
Lavastuse muusikalisest küljest rääkides on laulude valik esinduslik. Kuulda võib mitte ainult Tennosaare 1960ndatel lauldud hitte alates lavastuse nimiloost ja Itaalia ajastu poplauludest, lõpetades Arne Oidi "Jamaika hällilauluga", vaid ka näiteks Helgi Sallo hitti "Kordan sinu nime" ja pala "Kaunid baleriinid" Heli Läätse repertuaarist. Laulude ettekandmise koha pealt tundus, et ehk polnud neid esitavate näitlejate (Saara Nüganen, Kalle Sepp, Veikko Täär jt.) kogu vokaalne potentsiaal kolmandal etendusel veel avanenud. Tagasihoidliku viitena mainiks, et oivalist muusikalist tausta oskuslikult kujundav saateansambel Siim Aimla juhtimisel tundus esialgu rohkem tõsiselt ametis olevat muusika tegemisega kui etenduses osalemisega.
Nõukastiilis lõpetades võiks lavastust premeerida kvaliteedimärgiga. Kes veel mäletab, see oli selline viistahukas keskel laiutava harkis käte ja jalgega luukerega, kes oli peast CCCP.
[1] Arvamused pärinevad intervjuudest, mida autor on teinud oma uurimustöö raames 1960ndate aastate muusikaelust. | Arvustus. Trall ja traagika vana klaveri saatel | https://kultuur.err.ee/1121651/arvustus-trall-ja-traagika-vana-klaveri-saatel | Suvelavastus
"Vana klaver"
Autor: Ott Kilusk
Lavastaja: Ain Mäeots
Osades: Sepo Seeman, Kalle Sepp, Peeter Oja, Inga Lunge, Liina Tennosaar jt.
Etendused Kiidjärve pargis Põlvamaal juulis ja augustis 2020 |
Loo visuaal valmis koostöös Katri Katsi ning Juhani Särglepaga. Lisaks olid video filmimisel abis Liisa-Chrislin Saleh, Joonas Särglep, Jan Küp ja Fankadelik Vintage. "See on kõige ägedam video, mis mul senimaani on ja ma loodan, et see ei jää meie viimaseks ühiseks koostööks," rääkis Yasmyn.
"Kui ma kuulsin selle loo instrumentaali, mille on loonud produtsent ONYX, siis ma tahtsin teha lugu, mis oleks trap. Sõnu kirjutades mõtlesin, et ma ei taha räppida asjadest, mida mul ei ole. Väga silmakirjalik on kuulda artiste räppimas rahast, naistest ja narkootikumidest, mida neil ei ole, seega mõtlesin, et teen selle üle nalja ja kirjutan sellest, mida mul tegelikult on ja mida mul pole. Ma olen rikas aga mul pole raha – toimib ju väga hästi,'' avas Yasmyn loo tagamaid. | Yasmyn avaldas muusikavideo loole "Rich" | https://menu.err.ee/1121668/yasmyn-avaldas-muusikavideo-loole-rich | Räppar Yasmyn avaldas äsja muusikavideo loole ''Rich''. |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi ütles ERR-ile, et toetus on mõeldud just koroonapandeemia ajal tekkinud kahjude hüvitamiseks.
"Merendussektor on olnud üks suurimaid kannatajaid, kellel reisitjate ärakadumise ja riikide piirangute tõttu ei olnud võimalik tavapärane äritegevus. Ja selle lahendamiseks otsustas valitsus eraldada 20 miljonit täiendavalt kahjude katmiseks," ütles Linnamägi.
Linnamägi lisas, et ühe meetmena on kuni järgmise aasta märtsini ära kaotatud ka veeteedetasud.
"Võib eeldada, et nende kahjude ulatus läheb üle sellest 20 miljonist, mistõttu on sissekirjutatud ka veel täiendav regulatsioon, mis võtab arvesse möödunud aasta viimase kvartali reisijate arvu. See on üks objektiivsemaid, võrreldes erinevaid perioode," ütles Linnamägi ja täpsustas, et siis oli liikumises optimaalne arv laevu ja reisijaid.
Täiendava regulatsiooni järgi saaks hüvitist Linnamäe sõnul proportsionaalselt jagada. Muidu arvutatakse hüvitist valemi järgi: ettevõtte eelmise ja selle aasta tulude vahe miinus eelmise ja selle aasta muutuvkulude vahe.
Tekkinud kahjud hüvitatakse ettevõtetele aga 80 protsendi ulatuses.
"See 80 protsendi määr on tulnd sisse Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste tulemusel ja võtab arvesse enam-vähem kahjude potentsiaalselt suurust," selgitas Linnamägi.
Laevafirmad opereerivad kahjumi pealt
Tallink teatas eile, et ettevõtte käive vähenes möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes 75 protsenti ning puhaskahjum oli 27,4 miljonit eurot. Eelmisel aastal samal ajal teenis firma aga 14,9 miljonit eurot puhaskasumit.
OÜ Viking Line Eesti tegevjuht Inno Borodenko ütles ERR-ile, et ettevõtte majandustulemustes üllatusi ei ole, kuid täpseid numbreid ta ei avaldanud.
"Oleme Tallinkiga ju samas majadndusruumis, meil on samad reisijad ja oli ka sama viirus," ütles Borodenko.
Ettevõtte juht sõnas, et Viking Line'il on kindlasti plaan esitada taotlus reisilaevade operaatoritele eraldatavale riigiabi saamiseks. Lisaks on Borodenko sõnul toetuste saamiseks kõnelused käimas ja Rootsi ja Soome valitsusega. | Riik eraldab reisilaevade operaatoritele 20 miljonit eurot riigiabi | https://www.err.ee/1121657/riik-eraldab-reisilaevade-operaatoritele-20-miljonit-eurot-riigiabi | Reisilaevade operaatorid saavad nüüd esitada taotluse lisaeelarvega määratud riigiabi taotlemiseks, mille kogusumma on 20 miljonit eurot. Seega hakatakse välja maksma riigiabi, mille raamistiku on sätestanud Euroopa Komisjon. |
Viimasel nädalal kütab majandusinimeste kirgi meie valitsuse laenupoliitika. Ehk kellele valitsus laenu annab ja kellele mitte. Ma ei taha hakata hindama üksikuid ettevõtteid vaid selgitada suuremat pilti panganduses.
Eelmisel aastal postitasin mitu kirjatükki Eesti panganduse probleemidest. Täpsemalt nõrgast konkurentsist ja kõrgest kasumlikkusest. Puuduliku konkurentsi tõttu pangandusturul maksame pangaklientidena kakssada miljonit eurot aastas liiga palju. See fakt ei tekita nii palju diskussiooni kui see, et mõni ettevõte kriisi ajal valitsuselt soodsat laenu saab.
Olen varasemalt palju kirjutanud kõrgetest pensionifondi tasudest. Teine pangatoode, mis väga paljusid puudutab, on tarbimiskrediit.
Vastavalt Eesti Panga statistikale oli tarbimiskrediite juuni lõpuga Eesti pankade poolt väljastatud 527 000. Keskmine tarbimiskrediidi intress vastavalt Eesti Panga statistikale oli selle aasta juunis 16,3 protsenti.
2004. aasta mais, kui me Euroopa Liitu astusime ja meil kehtis mitte euro vaid kroon, oli keskmine tarbimiskrediidi intress praegusest madalam peaaegu protsendi võrra ja oli 15,4 protsenti. Aga siis kehtis meil kroon ja hoiustele maksti intresse. Nüüdseks on laenude väljastamine automatiseeritud, aga tarbijale pole sellest võitu tulnud. Olukord panganduses on meie ühiskonnale probleem.
Panganduse tulevikust
Panganduses toimuvad suured muutused. Kõige suurem muutus on töö automatiseerimine. Automatiseerimise tulemusel muutume me kõik pankade jaoks mingiks kirjete kogumiks, mida pankade algoritmid töötlevad.
Algoritmid otsustavad, kas me saame laenu või mitte ja millist toodet meile pakkuda tuleb. Ja algoritmi muudavad kusagil kaugel peakontoris istuvad riskijuhid. Nii antakse laene eraisikutele ja väikeettevõtetele.
Keskmise suurusega ja suuremate ettevõtete üle otsustavad kohalikud töötajad, kellel on täpsed instruktsioonid peakontorist. Loomingulisusel ja otsustusvabadusel seal palju ruumi ei ole. Need pangad, mille peakontorid on lähemal, on paindlikumad ja saavad turgu võita. Aga tervikuna jäävad need ikkagi pisikesteks ning turgu oluliselt ei mõjuta.
"Kui oodatav omakapitali tootlus oleks 10-12 protsenti, mis on praeguses intressikeskkonnas väga kõrge, siis see pank suudaks turgu oluliselt rohkem mõjutada."
Lisaks segab kohalike pankade kasvamist ka kõrge kasumi ootus. Kui oodatav omakapitali tootlus oleks 10-12 protsenti, mis on praeguses intressikeskkonnas väga kõrge, siis see pank suudaks turgu oluliselt rohkem mõjutada ning meie majanduse käekäik sellest ainult paraneks. Ja 10-12 protsenti tootlust oleks investoritele väga suurepäraseks investeeringuks.
Seetõttu tuleks praegust kriisiaega vaadata kui võimalust panganduses konkurentsi juurde tekitada.
Kuidas saaks konkurentsi tugevdada?
Valitsus on lubanud, et garantiideks ja laenudeks antakse KredExi kaudu vähemalt 1,5 miljardit eurot. Praegu on Eesti pankade laenude maht ettevõtetele üle üheksa miljardi euro. Kui KredEx annab laene ja garantiisid 1,5 miljardi euro eest, siis on see sama palju kui LHV ja Coop pank kokku. See on märkimisväärne maht, mis ka turgu mõjutaks.
KredExi portfelli baasilt saaks luua panga ja panga saab kahe-kolme aasta pärast börsile viia. Portfell hinnatakse turuhinda ja müüdaks uuele pangale. Uues pangas kuuluks riigile alla poole aktsiatest. Ülejäänu müüdaks börsil meie inimestele ja ettevõtetele.
Börsile tekiks tõeline rahvaaktsia. Ühelt poolt kasvaks konkurents pangaturul ja hinnad langeksid ning otsustamine tuleks kliendile lähemale. Teiselt poolt tekiks inimestele uus võimalus, kuhu oma sääste investeerida.
Kui selline pank korralikult tööle saab, siis on ühiskonna otsene võit vähemalt 200 miljonit eurot aastas. Lisaks veel kaudsed mõjud seoses suurema paindlikkusega turul ja sellega, et raha ei läheks dividendina riigist välja. Kokku on kasu vähemalt üks protsent SKT-st. Ja seda igal aastal.
Sama probleem pankadega on ka leedulastel. Seal kaalub valitsus panga ostmist. Nemad on probleemist aru saanud ja juba tegutsevad.
Kommentaar põhineb Indrek Neivelti Facebooki-postitusel. | Indrek Neivelt: KredExist võiks saada uus pank | https://www.err.ee/1121671/indrek-neivelt-kredexist-voiks-saada-uus-pank | KredExi portfelli baasilt saaks luua panga ja panga saab kahe-kolme aasta pärast börsile viia. Portfell hinnatakse turuhinda ja müüdaks uuele pangale. Konkurents pangaturul kasvaks ja inimestele tekiks uus võimalus, kuhu oma sääste investeerida, kirjutab Indrek Neivelt. |
Möödunud nädalal teatas WRC promootor, et Türgi ralli tõstetakse nädal aega varasemaks, mis võimaldab MM-kalendrisse lisada uue võistluse. Valikus on Horvaatia ja Ypres'i rallid ning suure tõenäosusega jõuab promootoriga kokkuleppele just Belgia võistlus.
Lisaks Fowlerile jääb otsus mõistetamatuks M-Sport Fordi tiimijuhile Richard Millenerile. Fowler lisas, et plaan võib ju paberil toimida, kuid reaalses elus on see koroonaviiruse pandeemia ajal märksa keerulisem.
"Me oleme õnnelikud, kui saame Ypres'is võistelda, aga mitte juhul, kui me juba niigi Türki läheme. Teha järjest Eesti, Türgi ja Ypres'i rallid on äärmiselt keeruline. Logistiliselt õnnestub see vaid ideaalse stsenaariumi järgi," ütles Fowler. "Praeguses maailmas ei saa milleski kindel olla."
Kui Ypres'i ralli kalendrisse lisatakse, siis peaks sellele järgnema Saksamaa ralli, mis sõidetakse 16. ja 17. oktoobril. | Toyota: Ypres'i ralli toimib MM-kalendris vaid ideaalse stsenaariumi järgi | https://sport.err.ee/1121669/toyota-ypres-i-ralli-toimib-mm-kalendris-vaid-ideaalse-stsenaariumi-jargi | Toyota meeskonna tehniline direktor Tom Fowler ei saa aru, milleks on vaja paigutada hooaja teise poole kalendrisse Belgias toimuv Ypres'i ralli, kuna koroonaviiruse pandeemia ajal ei pruugi ideaalsed stsenaariumid toimida. |
Möödunud nädalal Heina sõbrad selle soovi ka täitsid ja kirjad jõudsid Kersnani, kes ütles Kroonikale, et tegemist on suure auga ja ju ta kuidagi selle usalduse ära teenis.
Kirjade sisu Kersna avada ei tahtnud: "Seal on isiklikud teemad. Ma ei arva, et iga tont peaks nende kirjade sisu teadma."
Küll aga jagas Kersna ajakirjaga ühte 1974. aastast pärit kirja, kus Ott palus Heinalt, et ta tema kohta sõjakomissariaadile võimalikult roosades toonides kirja kirjutaks, sest äkki ei saadeta teda siis Siberisse või raskele tööle ehituspataljoni.
Kersnalt küsiti ka, kas ta kaaluks kirjade oksjonile panemist, sest tõenäoliselt saaks nende eest Venemaal palju raha, kuid Kersna ütles, et seda tal kindlasti plaanis ei ole: "Nende kirjade koht on Eestis, kõige loogilisemalt ETV muuseumis. Kui mõni teadlane – miks mitte ka Venemaalt – vormistab ühel päeval Urmasest doktoritööd, saab see olema talle tänuväärt materjal." | Vahur Kersna sai päranduseks Urmas Oti kirjad Laine Heinale | https://menu.err.ee/1121665/vahur-kersna-sai-paranduseks-urmas-oti-kirjad-laine-heinale | Hiljuti lahkus siitilmast Urmas Oti sõbranna ja Oti keskkoolist väljaviskamise järel ta naha päästnud Otepää kooliõpetaja Laine Hein, kelle üks viimaseid soove oli, et tema riiulitel olevad Urmas Oti kirjad antaks üle Vahur Kersnale. |
Juulis oli üleriigilise levikuga päevalehtedest suurim Õhtulehe tiraaž 37 900 eksemplariga, millele järgnes Postimees 33 600-ga. Eesti Päevalehe tiraaž oli juulis 11 800.
Üleriigilistest nädalalehtedest oli Maalehe trükiarv 36 500, Eesti Ekspressil 23 600. Aprillist kord nädalas ilmuma hakanud Äripäeva trükiarv oli juulis 6100. Langenud on ka maakonnalehtede tiraažid.
Meedialiidu tegevdirektor Merle Viirmaa-Treifeldt tunnistas ERR-ile, et on täiesti võimalik, et need numbrid on iseseisvusaja madalaimad. Samas on tema sõnul pidevalt juurde tulnud digitellijaid.
Meedialiidu kodulehel avaldatud andmetest selgub, et juulikuus tuli väljaannetele juurde ligi 3000 tasulist digitellimust, mis teeb tasuliste digitellimuste arvuks kokku 103 512. Eraldi väljaannete kaupa digitellimuste arvu ei avaldata.
"Eelmisest sügisest on digitellijate arv kasvanud 30 protsenti, mis on ikkagi väga kõva kasv ja suurem, kui paljudes teistes Euroopa riikides," ütles Viirmaa-Treifeldt.
Meedialiidu tegevdirektori sõnul tuleb kindlasti arvestada ka sellega, et suvistel kuudel ongi tiraažid madalamad ning septembris ja oktoobris on taas kasvu oodata. | Meedialiit: digitellimuste kasv kompenseerib paberlehtede trükiarvu languse | https://www.err.ee/1121658/meedialiit-digitellimuste-kasv-kompenseerib-paberlehtede-trukiarvu-languse | Ajalehtede tiraažide arv langes juulikuus arvatavasti taasiseseisvumisaja madalaimale tasemele, kuid Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul kompenseerib kasvav digitellimuste arv selle. |
Hülkenberg asendas Perezi ka möödunud nädalavahetusel peetud Briti GP-l, kuid võistlus sai 32-aastase sakslase jaoks enne läbi, kui see veel alata oli jõudnud, kuna meeskond ei saanud tema vormelit käima.
"Sergio uus test oli taas positiivne, mis tähendab, et reeglite järgi jääb ta uuesti eneseisolatsiooni," teatas Racing Pointi meeskond. "Ta on taastumas ja tunneb ennast hästi." | Perez andis uue positiivse koroonatesti, Hülkenberg saab teise võimaluse | https://sport.err.ee/1121660/perez-andis-uue-positiivse-koroonatesti-hulkenberg-saab-teise-voimaluse | Nädalavahetusel Silverstone'i ringrajal peetaval vormel-1 MM-sarja etapil saab võistlemiseks teise võimaluse Nico Hülkenberg, kuna Sergio Perezi uus koroonaviiruse test oli taas positiivne. |
Siseministeeriumi põhjenduse järgi on uuringu eesmärgiks selgitada eriolukorra teadlikkust ning sellega seotud informatsiooni tarbimist, kättesaadavust ning sellega kaasnevaid probleeme Eestis elavate välismaalaste seas.
"Uuringu käigus saadud tulemuste põhjal kujuneb ülevaade probleemkohadest ja vajadustest, mida välismaalased avaliku sektori poolt suunatud kommunikatsiooni osas tunnetavad," seisis lepingu lisas.
"Uuringu tulemuste põhjal on soov süsteemsemalt tegelda kommunikatsiooniga jõudmaks senisest paremini Eestis elavate välismaalasteni ja võimestada kanaleid, mis võiks olla välismaalaste info kättesaadavuse parandamisel abiks, kuid millest teadlikus uuringu tulemuste põhjal on madal. Ennekõike on soov jõuda tulemuseni, kus riigile olulise info, sh teenuste kommunikatsioon jõuaks sihtgrupini ja teadlikkus ei oleks märgatavalt madalam võrreldes eesti keelt kõneleva elanikkonnaga," on kirjas lähteülesandes.
Lepingu järgi esitab Akkadian uuringu tulemused ministeeriumile hiljemalt käesoleva aasta lõpuks.
Lepingut finantseeritakse 90 protsendi ulatuses "Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise (RITA)" projekti raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 10 protsendi ulatuses siseministeeriumi eelarvest. | Siseministeerium tellib PR-firmalt ligi 25 000 eest eriolukorra uuringu | https://www.err.ee/1121655/siseministeerium-tellib-pr-firmalt-ligi-25-000-eest-eriolukorra-uuringu | Siseministeerium tellib suhtekorraldusfirmalt Akkadian 24 660 euro eest "Eestis elavate välismaalaste eriolukorra teadlikkuse uuringu". |
Koolitus on mõeldud sportlastega tegelevatele füsioterapeutidele ja treeneritele. "Me tahame pakkuda jalgpallispetsiifilist koolitust, kus lisaks üldisele esmaabi infole käsitleme ka jalgpallist lähtuvaid traumasid," sõnas jalgpalliliidu koolitusosakonna juhataja Jan Harend.
Tallinnas on koolitused kavas 18. ja 19. augustil kell 10 - 16, Tartus peetakse see 21. augustil kell 9.30 - 15.30. Koolitust viivad läbi erakorralise meditsiini arst-resident Siim Rinken ja SA Tartu kiirabi erakorralise meditsiini õde Raul Jalast. Lisaks jagavad oskusteavet jalgpalliliidu füüsilise ettevalmistuse treenerid Raiko Kokmann ja Ott Meerits.
"Meie soov oleks ka tulevikus korraldada sarnaseid koolitusi. See sõltub kindlasti huviliste arvust, mille kohta saame esmase ülevaate antud koolitusele registreerunute põhjal," lisas Harend.
Koolitusele saab ennast kirja panna jalgpalliliidu kodulehel.
Koolituse programm:
- Erakorralised situatsioonid spordis - esmane hindamine ja kuidas reageerida
- Kardiaalne äkksurm spordis
- Elustamise ABC ja AED kasutamine
- Kiirabi kutsumine
- Peatrauma spordis
- Verejooksu peatamine, luumurdude käsitlus jm esmaabi
Praktiline tegevus:
- Haavade käsitlus
- Erakorralised situatsioonid spordis, traumahaige käsitlus, elustamine | Jalgpalliliit viib läbi esmaabikoolituse | https://sport.err.ee/1121649/jalgpalliliit-viib-labi-esmaabikoolituse | Eesti Jalgpalli Liit korraldab augustis kolm ühepäevast täiendkoolitust teemal "Kriisisituatsioonid spordis: elustamine ja esmaabi", kus lisaks põhiteadmistele keskendutakse ka sporditraumadele. |
Rahvastikuregistri andmete järgi laekus viis positiivset testi tulemust Tartumaale (kolm Tartu linna) ja kaks Harjumaale (üks Tallinna). Kolme positiivse tulemuse puhul on maakond teadmata.
Ühe juhtumi puhul on haigus Saksamaalt sisse toodud. Ülejäänud nakatunute puhul käib hetkel veel asjaolude täpsustamine.
7. augusti hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi üheksa inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient.
Aktiivsete haigusjuhtude arv tõusis ööpäevaga üheksa võrra ja on nüüd 107.
Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 63 inimese elu.
Reedese seisuga on haiglates lõpetatud 395 COVID-19 haigusjuhtumit 382 inimesega.
Tervenenud on 1 956 inimest. Neist 1 482 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (75,8 protsenti), 474 inimese puhul (24,2 protsenti) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil, st ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on kokku tehtud enam kui 123 000 esmast testi, nendest 2133 ehk 1,7 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. | Ööpäevaga lisandus 10 koroonahaiget | https://www.err.ee/1121642/oopaevaga-lisandus-10-koroonahaiget | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 961 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, lisandus 10 positiivset testi tulemust. |
Eelnõu võimaldab panustada operatsioonile kuni 10 kaitseväelasega.
Eesti osalemine operatsioonil Inherent Resolve algas augustis 2016, mil Al-Anbari provintsis alustas teenistust kuueliikmeline väljaõppemeeskond Taani kontingendi koosseisus, mille peamiseks ülesandeks oli Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Lisaks sellele teenis üks Eesti vanemohvitser Bagdadis mitmerahvuselises sõjalis-strateegilises meeskonnas, mis nõustas Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid.
Seoses COVID-19 pandeemiaga ning sisepoliitiliste pingetega on Iraagi palvel alates 2020. aasta kevadest operatsiooni Inherent Resolve väljaõppetegevus ajutiselt oluliselt piiratud ja kohati ka peatatud. Eesti väljaõppemeeskond naasis Eestisse märtsi lõpus ning staabiohvitser aprillis 2020. Lisaks sellele on Eesti seoses muutustega operatsiooni Inherent Resolve struktuuris ja meie partnerriikide, esmajoones Taani, panustamises kohandamas ka oma osalust operatsioonil Iraagis.
Eesti kavatseb panustada operatsiooni aastal 2021 staabiohvitseri ja neljaliikmelise väljaõppemeeskonnaga.
Tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil.
2021. aasta kaitseministeeriumi eelarves on kaitseväe tegevuskuludeks Inherent Resolve operatsioonil kavandatud 444 700 eurot. | Eesti tahab Iraaki saata viis kaitseväelast | https://www.err.ee/1121630/eesti-tahab-iraaki-saata-viis-kaitsevaelast | Riigikogu saatis kooskõlastusringile otsuse eelnõu, millega Eesti pikendaks kaitseväe kasutamist Iraagis rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Eelnõu järgi saadab Eesti Iraaki viis kaitseväelast. |
"See on hea tunne, kui pärast pikka ootust ja ettevalmistust saab lõpuks võtetega alustada. Mulle on juba lapsepõlvest alates meeldinud erinevad seiklusfilmid ja põnevikud – seda on ka "Tagurpidi torn"," kommenteeris Kilmi.
"Tagurpidi torn" räägib viieliikmelise lastekamba suvest unises Lõuna-Eesti külas, kus ainukest lõbu pakub hängimine ja mängimine mahajäetud tootmiskompleksis. Ühel päeval keelatakse lastel seal viibimine ära, kuid kamba pealik Kristjan ning tema sõbrad Ariel, Loore, Mia-Margot ja Siim otsustavad keelust üle astuda ja suunduvad salaja tagasi territooriumile. Kompleksi valvur Elmar annab sellest teada lastevanematele, kuid need ei jõua oma argitoimetuste kõrvalt lastel silma peal hoida.
Ühel päeval juhtub kompleksi valvuriga õnnetus – lapsi jälitanud Elmar kukub sügavasse auku ja vajab väljapääsemiseks kõrvalist abi. Kui ühise eesmärgi nimel otsustab kamp mehe pantvangiks jätta, leiab Kristjan end karmist vastasseisust oma parimate sõpradega. Mida teha? Kas riskida pahandusega kodus või päästa elu? Otsuse edasilükkamine muudab asjad ainult hullemaks. Kristjanil jääb lahendada küsimus - mis on õige ja mis on vale?
Režissöör Jaak Kilmit kõnetas valmiva põneviku sisu: ""Tagurpidi torn" on selline film, millest ma olen tundnud puudust nii vaataja kui filmitegijana. Isana ma tean, et lapsed vajavad väga ka rääkimist tõsistel ja keerulistel teemadel, aga nii lapsevanemad kui valdav osa lastekirjandusest kaldub neid teemasid ignoreerima. Paljud lapsepõlve moraalsed valikud võivad tunduda täiskasvanu jaoks lihtsalt lahendatavad, kuid laste jaoks võivad need kasvada üle pea. Ja sellest meie film räägibki."
Stsenaristi Aidi Valliku jaoks oli tähtis, kui märkamatult võib sündida vägivald, isegi laste mängudes, kuigi see ei ole tihti pahatahtlik.
"Kui varjatult ja otsekui uinunud seisundis võib vägivalla idu inimeses peidus püsida, et siis õigetes oludes, mingite asjaolude kokkulangemisel pidurdamatult vallanduda nagu tuumareaktsioon – nii et on raske mõistagi, kust see nüüd tuli. Laste puhul on see nähtavam, ausam, otsesem, aga täiskasvanud head inimesed on õppinud seda iseendagi eest peidus pidama. Tahtsin rääkida loo muinasjuttude ja unistuste rollist inimeste elus, ning sellest, kui ootamatult võivad lood ületada reaalse elu piire või reaalne elu neist mõjutatud saada. Nii nagu muinasjuttudes on hea ja kuri, nii on need mõlemad ka inimese sees olemas, ainult neil vahet teha ei pruugi olla lihtne," ütles Vallik.
Kui lastevanemate rollidesse valitud Evelin Võigemast, Anti Kobin, Ester Kuntu, Jaanika Arum, Juuli Lill, Reimo Sagor, Andres Lepik ja Riho Kütsar on filmivaatajatele tuttavad nimed, siis laste rollidesse valitud Nils Jaagup England, Rebeka Kask, Una Marta Soms, Laura Vahtre, Kimi Reiko Pilipenko ja Rasmus Ermel on alles oma näitlejakarjääri alguses ning valiti rolliotsingutelt.
Filmi toodavad Stellar Film ja Studija Locomotive, levitab ACME Film. "Tagurpidi torn" jõuab kinodesse üle Eesti sügisel 2021. | Laitses algasid Jaak Kilmi põneviku "Tagurpidi torn" võtted | https://kultuur.err.ee/1121636/laitses-algasid-jaak-kilmi-poneviku-tagurpidi-torn-votted | Laitse Raadiojaama hoones algasid 3. augustil Jaak Kilmi lastepõneviku "Tagurpidi torn" võtted. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.