text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kunst on ühiskonna peegel ja parim viis kunsti seletada on õpetada ajalugu, rääkida aegadest, mil teosed sündisid. "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700-1945" on näitus, mis tahab panna inimest mõistma kunsti ja seda, millest see sündinud on.
Kumu uus püsinäitus on segu minevikust ja tänapäevast - lugematute maalide, joonistuste ja skulptuuride vahelt võib leida ka audiovisuaalseid lahendusi. Külastaja viimiseks tänapäevast minevikku on loodud kerge üleminek. Näitusele sisenedes saab tutvuda ajajoonega, mis kajastab elu nii Eestis kui mujal aastatel 1700-1945. Seda toetab lühifilm, kus kunstiteadlased ja -ajaloolased seda perioodi samm-sammult selgitavad ning põimivad kunstis toimunut tollaste sündmustega. Suurepärane sissejuhatus, mis loob eeldused näituse mõistmiseks ka kõige kunstikaugematele inimestele.
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Päriselt näitusele sisenedes jääb esimesena silma selle visuaalne efektsus, mis saab kinnitust ka näitusel edasi liikudes. Läbiv joon on sügavrohelised seinad, mis huvitaval moel mistahes toonides maalidele veelgi isikupära juurde annavad.
Näituse algus tõstab esile baltisaksa kunsti. Omamoodi trend oli kohalike talupoegade maalimine nii-öelda "salongikõlblikul" viisil, mis nüüd tagantjärgi annab võimaluse näha meie selles staatuses esivanemaid, keda varasemalt maalikunstis nii jäädvustamisväärseks ei peetud.
Tänapäevainimese jaoks on kindlasti huvitav näha ka maale, mis kujutavad vabaõhumaastikku. Näha võib nii mõnesaja aasta tagust vaadet Tiskrest Tallinnale, talupoegi kuldsel põllul vilja korjamas kui ka seda, milline oli tollal Narva maantee. Just need vaated aitavad veel rohkem unustada, mis sajandis hetkel elame ning minna näitusesse aina rohkem sisse.
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Magusa üllatusena on muudest teostest veidi eraldi Tõnis Saadoja ja Neeme Külma koostöös valminud installatsioon "Puri", mille suursugusus lööb esmapilgul pahviks. Hiiglaslikule seinale on paigutatud ühtekokku 52 baltisaksa portreemaali, mis kujutavad naisi, mehi ja lapsi ning isegi ühte koera. Need on näod minevikust, kuid hiiglaslikul purjeseinal koos olles loovad ülevaate 18. ja 19. sajandi ühiskonna kõrgkihist ning ärkavad ellu, andes vihjeid sellest, milline oli nende elu tol ajal.
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Näitusel edasi liikudes saab külastaja võimaluse kasvada koos Eestiga ja läbi kunsti kogeda kõike, mida kogesid kunstnikud ja ühiskond laiemalt. Võõra võimu all elamine, iseseisvumine, maailmasõjad, okupeerimine, aga ka masinate kasutuselevõtt, soorollide muutumine, hariduse kättesaadavus - kõige selle vahel üritas väike Eesti ja eestlane pidevalt oma identiteeti leida ning muutlikes oludes hakkama saada.
Audiovisuaalset avastamisrõõmu pakub ka režissöör Stella Saartsi lavastatud videoinstallatsioon "Virtuaalgiid. 20 kommentaari", milles Eesti kunstiteoseid ja nähtusi tutvustavad tuntud kunstiloolased ja humanitaarid, teiste seas Mart Kalm, Eero Epner, David Vseviov ja Eha Komissarov. See loob võimaluse keset näitust korraks istet võtta ning kuulata põnevaid lugusid erinevate teoste taga, õppida ja mõista kunsti taas pisut rohkem.
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kunstis kajastub ka see, kuidas kultuur lähemalt ja kaugemalt Eestisse jõudis. Nii on näitusel rahvusromantiliste Maarjamaa heinamaade vahel näha ka näiteks Pariisi tänavaid või eskapismivõtmes maale, mis kujutavad võõra võimu all elades kaugemaid ja ilusamana näivaid paiku.
Ootamatu ja põnev osa püsiekspositsioonist on selle muutuv projektiruum, kus näeb hetkel Bart Pushaw kureeritud ning Jaanus Samma kujundatud näitust "Erinevuste esteetika" rassi- ja eksootikateemadel, mis käsitleb seda, kuidas kujutasid meie kunstnikud rassierinevusi 1920.-1930. aastatel ning mida tõi afroameeriklaste kultuur meie popkultuuri.
Huvitava vaatenurga loob pealtnäha tavalisele teemale kaasaaegse kunstniku Marge Monko teos "Blond", mis kommenteerib heledapäise naisekuju domineerimist 1930. aastate visuaalkultuuris, kui meieni jõudsid Hollywoodi tuhkblondide juustega näitlejatarid.
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kumu poleks saanud valida paremat aega, et selline näitus inimestele avada. See on näitus kaasaaegsele eestlasele ja pühendusega tema juurtele. Saada kunsti abil aimu sellest, kust tuleme meie, eestlased, ja kust on tulnud Eesti, on justkui soe ja sõbralik lohutus, et turbulentsed ajad ühiskonnas ja maailmas üldisemalt on alati olnud ja jäävad ka edaspidi tulema, kuid ühel hetkel läheb elu alati edasi. Ja tavaliselt ikka ilusamaks. | Reportaaž. Kumu uus püsinäitus õpetab kunsti abil ajalugu ja ajaloo abil kunsti | https://kultuur.err.ee/1608113467/reportaaz-kumu-uus-pusinaitus-opetab-kunsti-abil-ajalugu-ja-ajaloo-abil-kunsti | Kolmapäeval avati Kumus 15. sünnipäeva puhul uus püsinäitus "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700-1945", mis vahetas välja muuseumi avamisest saadik üleval olnud näituse. |
"Ühe miljoni piiri murdmises on midagi sümboolset ja harrast, mis hakkab psüühikale."
- David Díez-del-Molino
"Ühe miljoni piiri murdmises on midagi sümboolset ja harrast, mis hakkab psüühikale. Kontrollisime laboris ligi neli aastat, et see pole keskkonnast pärit saaste ja pärilikkusaine on tõesti sedavõrd vana, kui esialgsed analüüsid näitasid. Olime järelduste tegemisel äärmiselt ettevaatlikud. Näitame vaid, et vana-DNA võimaldab avastada uusi põlvnemisliine ning uurida kohastumusi ja liikide päritolu viisil, mida peeti võimatuks," sõnas David Díez-del-Molino, uurimuse üks juhtivautoritest ja Stockholmi paleogenoomika keskuse järeldoktor ERR Novaatorile.
Díez-del-Molino entusiasmi jagas uurimusega otseselt mitte seotud Kristiina Tambets, Tartu Ülikooi populatsioonigeneetika kaasprofessor. "Kõige vägevam on selle töö juures, et ühe raksuga järjestati varasemast kaks korda vanem DNA ning seejuures mitte ühe, vaid kahe looma oma," märkis kaasprofessor. Tambets lisas, et sama ajaperioodi – 2,6 miljoni aasta taha ulatuvat pleistotseeni -- on vaja uurida enamike tänapäeval elavate linnu- ja loomaliikide tekke mõistmiseks.
"Kõige vägevam on selle töö juures, et ühe raksuga järjestati varasemast kaks korda vanem DNA ning seejuures mitte ühe, vaid kahe looma oma."
- Kristiina Tambets
Eelmine rekord püstitati seitsme aasta eest. Toona, 2013. aastal teatati ligikaudu 735 000 aasta eest elanud hobuse genoomi täielikust järjestamisest. Pärilikkusaine lähem uurimine kirjutas ümber hobuste põlvnemisloo ja võib olla abiks praegu väljasuremisohus Przewalski hobuste kaitsmisel.
Muuseumiriiulilt rambivalgusesse
Nüüd lähema uurimise alla võetud fossiilid tulid Siberi kirdeosas päevavalgele juba 1970. aastatel. "Läksime neid juba selle eeldusega uurima, et neis purihammastes võib DNA-d leiduda. Olime sellegipoolest üllatunud, kui laboritulemused tagasi tulid. Kõigis uuritud fossiilides seda muidugi ei olnud või oli saadud genoom liiga katkendlik, et oleksime tahtnud seda uuringusse sisse panna," meenutas David Díez-del-Molino.
Molekulaarse kella põhjal elas üks mammutitest "Adycha" ligikaudu 1,34 miljoni aasta eest. Vanim mammut "Krestovka" heitis hinge umbes 1,65 miljonit aastat tagasi. Loomi ümbritsenud pinnases leidunud fauna põhjal on mammutid mõnevõrra nooremad, kuid tuletatud vanus langeb suuresti kokku nende pärilikkusainest tuletatud vanusega.
Loomade täpsete põlvnemissuhet aitas täpsustada kolmas mammut "Chukochya", kes elas enam kui 680 000 aasta eest. Antud nimed viitavad hammaste algsele leiukohale.
Igikeltsast tuleb välja üha uusi mammutifossiile. Pildil töö üks juhtivautoritest Patrícia Pečnerová ja Stockholmi paleogenoomika keskuse evolutsioonigeneetika professorLove Dalén Autor/allikas: Beth Zaiken/Stockholmi paleogenoomika keskus.
Díez-del-Molino märkis, et neil oli sobilike fossiilide leidmisega omajagu õnne. "Kasutasime samu tehnikaid, mida on teised aastate jooksul välja töötanud ehk õnnel oli oma osa. Nägime muidugi ka proovide ette valmistamisega üksjagu vaeva. Nüüd, kui meil tehnika käpas on, peame leidma lihtsalt rohkem väga hästi säilinud uurimismaterjali," lisas järeldoktor.
Ühisnimetajana leiti kõik fossiilid igikeltsast, pinnasest, mis on püsinud külmunud olekus sadu tuhandeid aastaid. "Nii kaugest minevikust pärilikkusaine saamiseks peavad olema selle hoiutingimused väga optimaalsed. See on puhas keemia. Oluline pole vaid temperatuur, vaid ka näiteks keskkonna happelisus," selgitas Kristiina Tambets. Kliimamuutuste tõttu võib igikeltsa sulamisel osa minevikust seega pöördumatult kaotsi minna.
DNA-d aga isegi kõige parematel võimalikel tingimustel säilitades laguneb see aeglaselt, kuid järjekindlalt. Genoomi moodustavad pärilikkusaine jupid muutuvad üha lühemaks, kuni pole enam täpselt selge, kus midagi paiknes ja kuidas näevad välja selle moodustavad geenid, mille põhjal valmistatakse valke.
"Andmete põhjal pole me veel kaugeltki selle teoreetilise piiri lähedal. Usun analüüsi põhjal, et ka enam kui kahe miljoni aasta vanuse DNA järjestamine pole meie käeulatusest väljas."
- Love Dalen
"Andmete põhjal pole me veel kaugeltki selle teoreetilise piiri lähedal. Usun analüüsi põhjal, et ka enam kui kahe miljoni aasta vanuse DNA järjestamine pole meie käeulatusest väljas," sõnas Love Dalen, uurimuse vanemautor ja Stockholmi paleogenoomika keskuse evolutsioonigeneetika professor.
Esialgu võib olemuslikuks piiriks saada vanima igikeltsa vanus, mis küündib umbes 2,5 miljoni aastani. Dinosauruste ellu äratamisest on seega see veel kaugel.
Uued leiud, uued suhted
Järjestatud genoomid võimaldavad juba praegu paremini mõista, kuidas said madalamatel laiuskraadidel elanud mammutite esivanematest külmaga kohastunud karvased elukad. Muu hulgas tuli üllatuslikult välja, et ligikaudu 1,2 miljoni aasta eest elas Siberis kahte sorti mammuteid. "Senise arusaama järgi nägi seal toona vaid stepimammuteid. Sama võib arvata ka fossiilide põhjal, kuid geeniandmete põhjal oli seal toona kaks väga selgelt eristunud ja ammu lahknenud põlvnemisliini," selgitas David Díez-del-Molino.
"Geneetikas on liikidest rääkimine mõttetu, aga – Adycha – on ilmselt üks kõigi karvaste mammutite esiisadest. Teise, Krestovka sugulased koloniseerisid umbes 1,5 miljoni aasta eest Põhja-Ameerika, kust said neist neist Columbia mammutite esivanemad," selgitas järeldoktor. Analüüsi põhjal on viimased tegelikult hübriidid – Adycha ja Krestovka mammutite ühised järeltulijad, hägustades sellega liigipiire 420 000 aasta eest veelgi.
Adycha mammuti genoomi kõrvutamine ligikaudu 680 000 aasta eest elanud mammuti ning hiljem elanud elevantidega võimaldas aimu saada külmas kliimas elamiseks tarvilikest kohastumustest. Karvaste mammutite genoomis on mitmeid karvakasvu ja termoregulatsiooniga seotud muudatusi.
"VanaDNA-d võib võrrelda ajamasinaga, millega saame reisida kasvõi miljoni aasta kaugusele minevikku ja jälgida evolutsiooni selle toimumise ajal."
- David Díez-del-Molino
"Oletasime, et neist enamik tekkis liigi eristumise ajal umbes 700 000 aasta eest. Tuli aga välja, et need olid tegelikult olemas aga ka juba nende esivanematel – stepimammutitel," märkis Love Dalen. Uusi, liigile iseloomulikke mutatsioone on vaid umbes 15 protsenti.
"VanaDNA-d võib võrrelda ajamasinaga, millega saame reisida kasvõi miljoni aasta kaugusele minevikku ja jälgida evolutsiooni selle toimumise ajal," sõnas Díez-del-Molino. Järgmise sammuna plaanib järeldoktor kolleegidega iidset DNA-d veelgi vanematest mammutisäilmetest.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature. | Teadlased järjestasid enam kui miljoni aasta eest elanud mammutite DNA | https://novaator.err.ee/1608113485/teadlased-jarjestasid-enam-kui-miljoni-aasta-eest-elanud-mammutite-dna | Kahe enam kui 1,3 miljoni aasta eest elanud mammuti DNA võimaldab mõista paremini liigiteket ja mammutite kohanemist külma kliimaga. Ühtlasi lükkab rekordi purustav saavutus vanima järjestatud DNA vanuse ligi miljoni aasta võrra kaugemasse minevikku. |
Inimõiguste kohus viitas 39. reeglile, mille kohaselt kehtestatakse ajutine meede riigi vastu, kui vastaspoolele on tõsise ja pöördumatu kahju oht, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Venemaa vahistas Aleksei Navalnõi jaanuari keskel, kui ta pöördus Saksamaalt tagasi kodumaale pärast pikka taastusravi. Kohus mõistis ta kaheks aastaks ja kaheksaks kuuks vangi varasema karistuse tingimuste mittetäitmise eest.
Aleksei Navalnõi vahistamise järel postitas tema meeskond sotsiaalmeediasse ka kahetunnise video, mis räägib eliidi korruptsioonist Venemaal. | Euroopa inimõiguste kohtu otsus nõuab Navalnõi vabastamist | https://www.err.ee/1608113566/euroopa-inimoiguste-kohtu-otsus-nouab-navalnoi-vabastamist | Euroopa Inimõiguste kohus otsustas, et Venemaa peab kohe vabastama Kremli kriitiku Aleksei Navalnõi. |
Von der Leyeni sõnul täienevad EL-i vaktsiinivarud selle leppega ning aitavad liikuda edasi plaaniga vaktsineerida septembri keskpaigaks 70 protsenti ühenduse täiskasvanud elanikkonnast.
Leping puudutab täiendavalt 150 miljonit vaktsiinidoosi sel aastal ja võimalust osta veel 150 miljonit järgmisel aastal.
Varem on Euroopa Liit ostnud Modernalt 160 miljonit annust koroonavaktsiini.
Von der Leyeni sõnul on EL-is vaktsineeritud 22 miljonit inimest, neist seitse miljonit on saanud vajalikud kaks vaktsiinidoosi. | EL ostab täiendavalt kuni 300 miljonit annust Moderna koroonavaktsiini | https://www.err.ee/1608113539/el-ostab-taiendavalt-kuni-300-miljonit-annust-moderna-koroonavaktsiini | Euroopa Komisjon on kiitnud heaks lepingu, millega ostetakse USA firmalt Moderna täiendavalt kuni 300 miljonit annust koroonavaktsiini, teatas kolmapäeval komisjoni president Ursula von der Leyen. |
"Võtsin täna riski ja otsustasin rünnata. Võitsin tehnilistel lõikudel ja laskumistel umbes kümme sekundit, mida teised õnneks tagasi ei sõitnud. 700 meetrit enne finišit sain infot, et olen 23 sekundit teistest ees, kuid taha vaadates nägin veel gruppi ja vajutasin juurde. Kuna täna oli juba sõidu neljas päev, siis on pea kõik ratturid jooksikute hulgas läbi käinud ja sõidavad võidu nimel," kommenteeris Lauk.
"Täna oli meie päev, meeskond usaldas mind ja tundsin kohustust seda õigustada, see oli eelkõige meeskondlik võit. Kuigi võidud on minu meeskonnale väga olulised, siis peab tõdema, et tihti on õpetlikud just kaotused ja areng toimub läbi nende ning lõputu analüüsi."
Võidusõidu Boucles du Haut-Var neljas etapp oli 24-aastasele Laugile hooaja teine võit. | Karl Patrick Lauk võidutses Prantsusmaal | https://sport.err.ee/1608113533/karl-patrick-lauk-voidutses-prantsusmaal | Eesti jalgrattur Karl Patrick Lauk (Team Pro Immo Nicolas ROUX) võitis Prantsusmaal peetava velotuuri Boucles du Haut-Var 128 km pikkuse neljanda etapi. Teine eestlasest rattur Siim Kiskonen (Team ECSEL Saint-Etienne Loire) saavutas samal sõidul kümnenda koha. |
THL-i negatiivse koroonatesti soovitus kehtib kõigile üle 12-aasta vanuste Soome saabuvate reisijate kohta. Noorematelt reisijatelt seda ei nõuta.
Reisijad peavad negatiivset koroonatesti tõendava sertifikaadi esitama operaatorile enne reisi algust.
"Soovituse eesmärk on vältida Suurbritannias, Brasiilias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis avastatud koroonaviiruse uute mutatsioonide levikut Soome. Seetõttu on hädavajalik, et turismiga seotud nakkusoht oleks võimalikult tõhusalt ära hoitud," ütles THL-i direktor Mika Salminen.
"Negatiivse koroonatesti sertifikaat on sõidukisse mineku eeltingimus. See ei muuda Soome sisenemisega seotud piiranguid," näiteks 14-päevast vabatahtlikku karantiini, lisas Salminen.
Negatiivse koroonatesti sertifikaati on soovituslik nõuda hiljemalt 23. veebruarist. Varasemalt on THL sarnase soovituse juba andnud lennuettevõtjatele.
Laevafirmad Tallink ja Eckerö Line andsidki kolmapäeval teada, et nõuavad alates 23. veebruarist nende laevadega Soome reisivatelt inimestelt negatiivse koroonatesti tõendi või koroonaviiruse läbipõdemist tõendava dokumendi ettenäitamist.
Tallink teatas, et uute reeglite järgi tuleb Tallinki Tallinnast ja Stockholmist Soome suunduvate laevade reisijatel esitada klienditeenindajatele enne pardale minekut ning Soome saabudes Soome piirikontrolli või tervishoiuametnikele kas koroonatesti negatiivset tulemust tõendav dokument (test tehtud viimase 72 tunni jooksul) või arstitõend, mis kinnitab haiguse läbipõdemist viimase kuue kuu jooksul.
Erandina ei nõuta testitulemuse või arstitõendi esitamist 12-aastastelt lastelt, kaubavedajatelt töökohustuste täitmisel, töökohustustelt naasvatelt meremeestelt ning elutähtsat varustuskindlust tagavatelt inimestelt, kelle Soome saabumisel on testinõue praktiliselt ületamatu takistus.
Tõendit ei nõuta ka kruiisireisijatelt, kes reisivad küll Tallinnast ja Stockholmist algavatel edasi-tagasi väljumistel, kuid ei lähe Soomes maale.
Ka Eckerö Line teatas, et alates 23. veebruarist on ettevõttel õigus küsida kõigilt Soome saabuvatelt klientidelt koroonatesti sertifikaati või samaväärset tõendit või arstitõendit, mis näitab koroonaviiruse läbipõdemist viimase kuue kuu jooksul, ja tõendab, et klient on haigusest paranenud ja seetõttu võimeline reisima.
Eckerö Line lisas, et negatiivne testitulemus ei muuda praegu kehtivaid reisipiiranguid ja maale tuleku eeldusi. Ahvenamaal lahendavad piirkondlikud ametiasutused liiklemisega seonduvad küsimused eraldi. | Soome terviseamet soovitab riiki saabujatelt nõuda negatiivset koroonatesti | https://www.err.ee/1608113362/soome-terviseamet-soovitab-riiki-saabujatelt-nouda-negatiivset-koroonatesti | Soome tervise ja heaolu instituut (THL) soovitab kõigil transpordiettevõtetel ja laevafirmadel nõuda välismaalt Soome saabuvatelt reisijatelt negatiivset koroonatesti. |
Seoses riigis kehtivate piirangutega ja selleks, et tagada osalejate heaolu, otsustati seminar läbi viia veebipõhiselt, kus ettekandeid teinud inimesed paiknesid ühes ruumis ja osalejad ühinesid videosilla vahendusel.
EJL-i kohtunike osakonna jaoks oli sellises mahus koolituse läbi viimine veebis esmane kogemus. Möödunud aastal peeti kohtunike baaskursuse "Kohtunike kool" esimene osa internetipõhiselt, kuid suuremale seltskonnale videosilla abil seminari läbi viimine oli esmakordne. Kokku osales koolitusel 27 kohtunikku ja kaheksa kohtunike vaatlejat.
Korraldusliku poole pealt panustas kohtunike osakond põhjalikult, sest koolitusele kaasati erinevaid eksperte. Ligi viietunnisel seminaril astus ettekandega üles FIFA litsentsiga saalijalgpalli kohtunik Grigori Ošomkov, kes rääkis mängu ohjamisest ja jagas kogemusi rahvusvahelistelt kohtumistelt. EJL-i kohtunike komisjoni liige Margus Kotter andis sisuka ülevaate käimasoleva hooaja vaatlejate raportitest. Raportid aitavad kohtunikel läheneda mänguolukordadele analüüsivamalt ja ühtlustada arusaamu reeglite tõlgendamisel. Vaatlejate töö avamine annab kohtunikele aimu, mida neilt oodatakse ja kuidas kujuneb nende kohta antav hinnang peale mänge.
Seminari eel läbisid osalejad ka erinevaid teste, kus keskenduti reeglimuudatustele ja nende rakendamisele saali meistrivõistlustel. Koolituse käigus analüüsisid saalijalgpalli kohtunike instruktor ja endine rahvusvahelise kategooria saalijalgpalli kohtunik Ainar Kuusk ning FIFA kategooria saalijalgpalli kohtunik Jagnar Jakobson testide tulemusi ja andsid nende põhjal osalejatele tagasisidet. | Saalijalgpalli kohtunikud ja vaatlejad jagasid kogemusi virtuaalsel seminaril | https://sport.err.ee/1608113515/saalijalgpalli-kohtunikud-ja-vaatlejad-jagasid-kogemusi-virtuaalsel-seminaril | Möödunud kuu lõpus korraldas Eesti Jalgpalli Liit (EJL) saalijalgpalli kohtunike ja vaatlejate ühisseminari, mis sel korral toimus virtuaalselt. |
Kohus tühistas Mäele tehtud 400-eurose trahvi ja lõpetas tema väärteoasjas menetluse.
Väärteo kirjeldusena on välja toodud, et Mäe pani ajavahemikul 1. november 2018 kuni 13. detsember 2019 vähemalt neljal korral, samuti 4. juunil 2019 ja 6. augustil 2019 toime kehalise seksuaalse iseloomuga teod ühe kannatanu vastu.
Väärteoasjas tehtud otsusega karistati Mäed rahatrahviga 400 eurot ning väärteootsuses on väärteo toimepanemise ajaks märgitud 4. juuni 2019 kell 13-14.
Aivar Mäe vaidlustas oma kaitsjate kaudu väärteootsuse täielikult ning ei nõustunud selles väljatooduga, eitas etteheidetavate tegude toimepanemist. Nende hinnangul on väärteootuses kitsalt piiritletud ajavahemik ja nii ei saa Mäele ette heita teistel ajahetkedel toimunut. Lisaks on nende hinnangul kannatanu ütlused ebausaldusväärsed ning vastuolus teiste tõenditega.
Kohus leidis, et Mäe käitumises puudub karistusseadustiku vastavas paragrahvi toodud objektiivne koosseis, mistõttu tuleb PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna eelmise aasta 21. oktoobri otsus väärteoasjas tühistada ning menetlus väärteoasjas lõpetada.
Kohus ei tuvastanud, et Mäe teod oleksid olnud kannatanu tahte vastased ja tema käitumise tagajärjeks oleks olnud kannatanu inimväärikuse alandamine.
Kohus leidis, et mõistlik on hüvitada Aivar Mäele kaitsjatasudena 9231,60 eurot taotletud 14 699,40 euro asemel.
Mäe esindaja, vandeavokaat Paul Keres märkis jaanuaris kaebuse arutamisel kohtus, et tunnistajate ütlused Mäe vastu pole usaldusväärsed ning palus Mäe kaebuse rahuldada.
Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit ütles kolmapäeval ERR-ile, et politsei kaalub kohtu otsuse edasikaebamist.
"Tutvume kohtu täna tehtud otsusega ning otsustame enda edasised tegevused lähiajal. Seniks aga analüüsime tehtud tööd ja vaatame veelkord kõik detailid üle, veendumaks, et meie poolt on kõik algusest lõpuni õigesti tehtud. Kaalume kindlasti ka otsuse edasikaebamise võimalust," sõnas ta.
Rahvusooper Estonia mitu naistöötajat tuli mullu juuni lõpus välja väidetega, et Estonia juht Aivar Mäe on neid alandanud ja seksuaalselt ahistanud. Mullu augusti lõpus esitas Mäe tagasiastumisavalduse, mille rahvusooperi nõukogu rahuldas.
Aivar Mäe esindaja vandeadvokaat Paul Keres kinnitas toona, et väärteootsus kaevatakse edasi, kuna seksuaalset ahistamist ei ole toimunud.
"Seda sündmust, mille eest Aivar Mäed karistati, ei ole toimunud. Ta viibis sellel ajal hoopis teises kohas. See on halvasti neil välja kukkunud," kommenteeris ta.
Mäe on praegu kaasatud Artiumi rajamisse Viimsi Halduse projektijuhina.
Kolmapäevase kohtuotsuse peale saab 30 päeva jooksul esitada kassatsioonikaebus riigikohtule. | Kohus tühistas Aivar Mäele ahistamisskandaalis tehtud trahvi | https://www.err.ee/1608112741/kohus-tuhistas-aivar-maele-ahistamisskandaalis-tehtud-trahvi | Harju maakohus tühistas kolmapäeval rahvusooper Estonia eksjuhile Aivar Mäele ahistamisskandaalis politsei poolt tehtud trahvi. |
Aina pikenev koroonaviiruse levikust tingitud piirangute aeg on andnud alust rääkida pandeemiaväsimusest. Viimane seisneb emotsioonide kombinatsioonis, mille hulka kuuluvad näiteks ärevus, lootusetus, frustratsioon, kurbus ja igavus.
Tavaliselt annab igavus märku, et me peaksime tegema midagi muud, pandeemia olukorras ei pruugi see olla aga parim, kommenteeris Saksamaal asuva Konstanzi Ülikooli spordipsühholoog Wanja Wolff.
Hiljuti ilmunud teadustöös näitas Wolffi juhitud töörühm, et igavusele kalduvad inimestel on suurem tõenäosus rikkuda sotsiaalset distantseerumist soodustavaid koroonapiiranguid. Seda tulemust kinnitas teine samalaadne uuring, mis valmis Ameerika ja Kanada uurijate koostöös. Samuti selgus teadustöödest, et igavust rohkem kogevatel inimestel on suurem võimalus nakatuda koroonaviirusega.
Igavus annab märku, et me ei koge oma maailmasolu tähenduslikuna, kommenteeris Florida Ülikooli sotsiaalpsühholoog Erin Westgate. Teadlased, sealhulgas Westgate on kindlaks teinud kaks peamist igavuse liiki: üks tuleneb tähelepanu ja fookuse, teine tähenduse kadumisest.
Koroonapandeemiaga kaasnenud isolatsioon, ühiskondlikud rahutused, majandusprobleemid ja muud stressi soodustavad tegurid on kahjustanud inimeste tähelepanuvõimet ning loonud pinnase tuimuse ja tüdimuse levimiseks.
Lisaks on vähenenud igapäevaelule tähendust andvad tegevused, nagu näiteks sõpradega lõunatamine. See tähendab, et füüsilise vahemaa hoidmise nõue, mis peab meid kaitsma surmava viiruse eest, on meilt ühtlasi võtnud need näiliselt väikesed asjad, mis annavad elule mõtte, täiendas Newarki Rutgersi Ülikoolis isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogiaga tegelev Samantha Heintzelman.
Ameerika ja Kanada teadlaste uurimistöö näitas, et füüsilise distantseerumise eeskirjade rikkumise seletustest moodustas igavus umbes veerandi. Mitte ükski asjaolu ei seleta inimkäitumist täielikult, aga 25 protsenti on väga märkimisväärne number, kommenteeris uuringu kaasautor, Waterloo Ülikooli kognitiivne neuroteadlane James Danckert.
Wolffi teostatud uuring näitas, et igavusele kalduvad inimesed pidasid füüsilise distantseerumise eeskirju nõudlikumaks ja neil oli neist keerulisem kinni pidada. Igavus on väga tugev käitumise motiveerija, täiendas Wolff, lisades, et ohutu ja läbimõeldud käitumisimpulssidele reageerimine valmistab paljudele raskusi.
Kõne all olevad uurimused ilmusid ajakirjades International Journal of Environmental Research and Public Health ja Personality and Individual Differences. | Igavus soodustab koroonareeglite rikkumist | https://novaator.err.ee/1608113500/igavus-soodustab-koroonareeglite-rikkumist | Koroonapiirangutest kinnipidamine muutub inimestele aina kurnavamaks. Hiljuti läbi viidud uuringutest selgub, et pandeemia ohjeldamiseks seatud piirangute rikkumisel on oluline roll igavustundel. |
Sarja esimene hooaeg keskendus Daphne Bridgertoni ja Hastingsi hertsogi armuloole, ent teises hooajas pööratakse pilgud Daphne vanima venna Anthony poole, kes on otsustanud endale naise võtta, kirjutab CNN.
Anthonyle jääb silma Kate, keda sarja tegijad kirjeldavad kui tarka ja põikpäiset noort naist, kes rumalust ei kannata.
Eelmise aasta detsembris linastunud "Bridgerton" kogus kiirelt palju fänne ja nüüd on see Netflixi läbi aegade vaadatuim seriaal – esimese nelja nädala jooksul vaatas sarja 82 miljonit inimest.
Teise hooaja võtetega alustatakse kevadel.
Get ready to fall in love with Simone Ashley, who will play Kate in Season 2 of Bridgerton.
Kate is a smart, headstrong young woman who suffers no fools — Anthony Bridgerton very much included. ` pic.twitter.com/xdVilOjL4Y
— Netflix (@netflix) February 15, 2021 | "Bridgertoni" teises hooajas satub sündmuste keskele uus tegelane Kate | https://menu.err.ee/1608113491/bridgertoni-teises-hooajas-satub-sundmuste-keskele-uus-tegelane-kate | Netflixi hittseriaali "Bridgertoni" teie hooaeg toob endaga uusi tegelasi – lord Anthony tähelepanu köidab Kate Sharma, keda kehastab Simone Ashley. |
Esimese ja kolmanda tiiru puhtalt läbinud 19-aastane Perv eksis teises tiirus kolmel ja viimases tiirus ühel korral. Kaotust võitjale kogunes kokkuvõttes kuus ja pool minutit.
Teise Eesti laskesuusatajana võistlustules olnud Grigori Fominõhh piirdus saja sportlase konkurentsis 92. tulemusega. Seitse möödalasku teinud Fominõhhil kogunes kaotust esimesele 11 minutit ja 23,8 sekundit.
Etapivõidu teenis venelane Nikita Poršnev (0; 39.22,2). Talle järgnesid sakslane Justus Strelow (1; +13,6) ja norralane Endre Stömsheim (2; +15,7). | Perv lõpetas IBU karikaetapil kaheksandas kümnes | https://sport.err.ee/1608113494/perv-lopetas-ibu-karikaetapil-kaheksandas-kumnes | Laskesuusatamise IBU karikasarja etapil Brezno-Orbrlies sai Joosep Perv meeste 15 km tavadistantsil parima eestlasena 75. koha. |
"Ghislaine Maxwell on New Yorgi vanglas närbumas ja üks tema valvuritest on teda füüsiliselt väärkohelnud," teatas Sternheim.
Maxwelli hoitakse New Yorgis Brooklyni arestimajas, kus ta ootab kohtuprotsessi, teatas The Times.
"Valvurid on sadu kordi läbi otsinud tema kambrit, leidmata mingeid tõendeid eksimuste kohta," ütles Sternheim.
Sternheimi sõnul hoitakse Maxwelli eemal teistest kinnipeetavatest ja valvurid keskenduvad nüüd kogu oma tähelepanu ühele keskealisele eelvangistatud naisele.
"Pärast väärkohtlemise kohta avalduse esitamist, pidi Maxwell karistuseks duširuumis seinu puhastama," lisas Sternheim.
Ghislaine Maxwell on endine rahvusvaheliselt tuntud seltskonnategelane ja meediaärimehe Robert Maxwelli tütar.
Kohtunik Alison Nathani sõnul võib Maxwell vabastamise korral põgeneda ja ta peab jääma kinnipidamisasutusse kuni kohtuprotsessi alguseni, mis hakkab selle aasta juulis. Süüdimõistmise korral võib Maxwelli oodata kuni 35 aastat vanglakaristust.
Maxwell on kõiki tema vastu esitatud süüdistusi eitanud.
Epstein tegi enesetapu 2019. aasta augustis, kui ta ootas teises New Yorgi vanglas kohtuprotsessi algamist. | Ghislaine Maxwelli advokaadi sõnul tema klienti väärkoheldakse vanglas | https://www.err.ee/1608113464/ghislaine-maxwelli-advokaadi-sonul-tema-klienti-vaarkoheldakse-vanglas | Ghislaine Maxwelli advokaadi Bobbi Sternheimi sõnul kannatab tema klient eeluurimisvanglas väärkohtlemise all. Maxwelli süüdistatakse Jeffrey Epsteini abistamises alaealiste väärkohtlemisel ja valetunnistuste andmises. |
Miks te otsustasite püsinäituse välja vahetada?
Püsinäitus on igal muusemil teataval kombel tõepoolest ka selle perioodi kunstiajaloo kirjutamine. Kui tuleb rohkem informatsiooni juurde ja kaasaegne inimene muutub, siis peab paratamatult ka püsiekspositsioon muutuma.
Vana ekspositsioon polnud planeeritud tegelikult 15 aastaks. Selle eelmise ja väga hea ekspositsiooni eesmärk oli esimest korda tuua Eesti vaajata ette kunstiajalooline järjepidevus ja tippteosed. See järgis korraga kahte liini, ühelt poolt stilistilist, teiselt poolt ka ühiskonna arengu liini. Ta oli hübriidne vaade, aga väga hästi komponeeritud.
Selge see, et pidime seal sees tegelikult juba erinevatel põhjustel töid vahetama, näiteks graafika ei tohigi nii kaua väljas olla. Sellepärast mulle tänane püsiekspositsioon väga meeldib, et siin on need kaks projektiruumi. Kui peaks tekkima mõni uus probleem kunstiajaloolastel, siis on väga lihtne luua uus ja kiire mõttevahetus püsiekspositsiooni kaudu.
Ma ei taha öelda, et uus püsinäitus purustab Eesti kunstiajaloo piire. Kindlasti mitte, see narratiiv jääb oma põhiselgroos samaks, sest kunst ja tööd on samad, aga siin on fokusseeritud väga palju erinevatele teemadele. Just see huvitab ilmselt kaasaegset inimest rohkem.
Meile on väga oluline ka see, mida teised püsiekspositsioonid on juba teinud, et sisse on toodud väga palju informatiivset sisu ja omaaegset arhiivimaterjali. Kunsti käsitlus ja pilk on laiem kui üks teos, mis on väga modernismile omane ja on igati aktsepteeritav olnud.
Mainisite kahte projektiruumi. Mis need täpsemalt on?
Üks on Bart Pushawi kureeritud "Erinevuste esteetika", mille kohta ta ise ütles, et uurib seal, kuidas eestlasi on vaadatud ja kuidas Eesti kunstnik ise on teisi vaadanud. Teatavasti just 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul reisis teine professionaalideks kujunenud kunstnike laine väga palju ringi. Eriti just Ants Laikmaale meeldisid sellised teised tüübid, teine näotüüp ja teine keskkond, nii et tema kujutas neid teisi, aga samamoodi uurib ta, kuidas Eesti inimene end ise kujutas või siis vastupidi, kuidas teda kujutati.
Teine projektiruum on Linda Kaljundi ja Kadi Polli kureeritud "Virtuaalgiid. 20 kommentaari", mis on väga moodne ja põhineb videotel Seal saab näha kunstnike ja kunstiajaloolaste seisukohti mõnede tööde kohta, seal saab vaadata ja valida, kui keegi meeldib, siis kuulad tema juttu tööd tulevad ekraanidele.
Kumu on tegelikult väike, me kõik teame seda, ja kui me teeme püsiekspositsiooni, siis me ei paiguta sinna kuigi palju asju tegelikult. Selliste projektiruumide ja video kasutamise kaudu saab rohkem rääkida kunstist, anda talle rohkem selliseid lisaväärtusi juurde, miks ta sellisena tekkis, miks ta selline välja näeb ning mis ta väärtus oli siis ja milline on see praegu.
Kas 15 aastaga on Kumu külastaja hakanud kunstinäitust teistmoodi vaatama?
Ma arvan küll, meil pole uuringut, mille põhjal ma saaks öelda, et ta on väga palju targem, aga ma olen päris kindel. On olemas erinevad külastaja grupid, näiteks on püsikülastajad, kes on väga tihti ostnud endale aastapiletid ja käivad vaatavad enam-vähem kõik näitused üle. Nad on õppinud vaatama, sest ega midagi pole teha, kunsti puhul on väga tähtis mõtlemine, aga vaatamine ka väga tähtis. Kui sa õpid teost vaatama, siis tulevad juba need teised küsimused, mida saab info kaudu juurde. Nii et ma usun, et see on muutunud.
Tuletan veel meelde mõni aasta tagasi toimunud edukat Sittowi näitust, mis tõi Kumusse täiesti uued vaatajagrupid, sama toimub ka praegu Egiptsuse näitusel. Muuseumisse tulevad inimesed, kes tõenäoliselt mitte kunagi ei ole muuseumis käinud. Nad tulevad ja saavad aru, et muuseum pole mitte lihtsalt selline armas tolmune koht, seega kuvand on nüüd küll väga muutunud, aga see on tulnud pikkamööda.
Mis selle uue püsinäituse eesmärk on?
Uue püsinäituse peaeesmärk on uuendada seda muuseumi vaadet Eesti kunstile, sest me ei saa rääkida, et uuendame Eesti tolle perioodi kunstiajalugu, aga ta kindlasti puudutab seda. Püsiekspositsioon on alati midagi, mis puudutab kunstiajaloo kirjutamist ja seda on kirja teel väga lihtne uuendada, aga läbi teoste ja püsiekspositsiooni võtab see aega. Üks eesmärk oligi see kaasajastamine.
Midagi pole parata, klassikalise modernismi ja baltisaksa kunsti väljapanek on üks populaarsemaid püsiekspositsioone Kumus, aga seda on nüüd uuendatud. Ma ütleksin, et visuaalselt näeb see väga efektne välja, ta on isegi efektsem, sest eelmine oli väga rangelt modernismi printsiipide järgi jaotatud. | Sirje Helme: Kumu uus püsinäitus on visuaalselt efektsem | https://kultuur.err.ee/1608113482/sirje-helme-kumu-uus-pusinaitus-on-visuaalselt-efektsem | Eesti kunstimuuseumi direktor Sirje Helme kinnitas ERR-ile, et tänu Kumu populaarsematele näitustele on hakanud muuseumis käima ka inimesed, kes pole sinna oma elus kunagi varem sattunud. |
Vaktsineeritute kõrge osakaalu poolest on maailmas endiselt esirinnas Iisrael, Araabia Ühendemiraadid ja Seišellid. Neist esimene jõudis teisipäevaks vähemalt ühekordselt vaktsineerida ligi 46 protsenti selle elanikkonnast. Enam kui 40 inimest 100 kohta on vaktsineeritud ka AÜE-s ja Seišellidel.
Seišellidel on muutnud ülesannet kergemaks väike riigi elanike arv – saareriigis elab vähem kui 100 000 inimest. Araabia Ühendemiraatide kohta täpse statistika andmist takistab selle terviseministeeriumi kasutatav statistika esitamise viis – nii 1. kui ka 2. vaktsiinidoos arvatakse kokku. Kinnitatult on vaktsineeritud aga vähemalt 40 protsenti elanikkonnast.
Euroopas on tublimate seas kaks Euroopa Liitu mittekuuluvat riiki: Suurbritannia ja Serbia. Neist esimeses on vaktsineeritud vähemalt ühe korra 23 protsenti riigi elanikest. Serbias moodustab vaktsineeritud inimeste osakaal riigi kõigist elanikest ligi 12 protsenti.
Euroopa Liitu kuuluvatest riikidest on olnud õige agaram vaktsineerija 500 000 elanikuga Malta, kus on vähemalt korra vaktsineeritud 36 500 inimest ehk ligi seitse protsenti. Maltale järgnevad vastavalt 4,95 ja 4,43 protsendiga Rootsi ja Slovakkia.
Eestis oli vaktsineeritud kolmapäeva hommikul 3,65 protsenti riigi elanikest, ületades sellega Euroopa Liidu keskmist. Liidus tervikuna on vaktsineeritud vähemalt korra 3,23 protsenti inimestest ehk vaid umbes 0,4 protsendi võrra rohkem kui nädal tagasi.
Eestiga täpselt samal pulgal on Leedu. Läti on aga 1,2 protsendiga Euroopa Liidu punane latern. Veel väiksem on vaktsineeritud inimeste osakaal vaid Bulgaarias.
Maailma suurriikidest on jõudnud oma elanikkonnast kõige rohkem inimesi vaktsineerida USA, kus on 100 inimese kohta vaktsiiniga hõlmatud ligi 12. Kokku on tehtud süst ligi 40 miljonile inimesele. Viimaste, kuid eelmise nädala andmete põhjal oli vaktsineerituid umbes sama palju ka Hiinas. Suurema elanike arvu tõttu jäi vaktsineeritute osakaal aga alla kolme protsendi.
Möödunud nädalal avaldas värsked vaktsineerimisandmed ka Venemaa. Kokku jõudis 10. veebruariks vaktsineerida ligikaudu 1,1 protsenti riigi elanikkonnast ehk umbes 1,5 miljonit inimest.
Esimese kuue kuu jooksul 300 miljonit inimest vaktsineerida lubanud Indias oli tehtud kolmapäeva hommikuks ligi üheksa miljonit süsti. Ligi 210 miljoni elanikuga Brasiilias on vaktsineeritud üle viie miljoni inimese. | Koroonavaktsineerimine kaardil: Eesti püsib jätkuvalt keskmike seas | https://novaator.err.ee/1608113479/koroonavaktsineerimine-kaardil-eesti-pusib-jatkuvalt-keskmike-seas | Ehkki Eestis ületab koroonaviiruse vastu vaktsineeritud inimeste osakaal Euroopa Liidu keskmist, jääb see alla nii Põhjamaadele kui ka mitmetele Kesk-Euroopa riikidele. |
Texase osariigis on laiaulatuslikud elektrikatkestused, sest elektrivõrk on suure nõudluse tõttu väga ülekoormatud, vahendas BBC. Kuna osariigis on haruharva nii madal temperatuur, on miljonid inimesed elektrita ning külmade tingimustega toime tulemisega raskustes.
Surmajuhtumid, mida peetakse tormiga seonduvaks, on olnud Texase, Louisiana, Kentucky, Põhja-Carolina ja Missouri osariigis. Osad surmajuhtumid on olnud seotud liiklusõnnetustega, mõni inimene on aga surnud töötavas autos või toas sooja saamiseks kasutatud generaatorist tekkinud vingugaasi tõttu.
Üks Houstoni meditsiinitöötaja ütles KPRC-TV-le, et tegemist on rahvatervise katastroofiga. "Vingugaasimürgitused juhtuvad, kui on külm, aga mitte kunagi sellises hulgas," ütles ta.
Harrise maakonna andmetel on külmalaine ajal tuvastatud kokku üle 300 vingugaasilekke.
Vähemalt neli inimest sai surma majapõlengus, mis Houstoni võimude teatel võis saada alguse põlevatest küünaldest. Politsei teatel leiti Houstoni kiirtee kõrvalt kaks meest, kes surid tõenäoliselt külma tõttu.
Põhja-Carolinas sai lumetormi põhjustatud tornaado tõttu surma kolm ning vigastada kümme inimest.
Riikliku ilmateenistuse (NWS) teatel on lumetormi hoiatuse alal üle 150 miljoni inimese. Teisipäeval ütles NWS, et 73 protsenti USA-st on kaetud lumega. Prognooside järgi püsib äärmuslik ilm nädalavahetuseni.
Külmalaine on jõudnud ka Mehhiko põhjaossa ja mõnele poole keskosas, kus miljonitel inimestel on olnud elektrikatkestusi. | Lumetorm on USA lõunaosas nõudnud üle 20 inimese elu | https://www.err.ee/1608113461/lumetorm-on-usa-lounaosas-noudnud-ule-20-inimese-elu | USA lõunaosas möllava lumetormi tõttu on surma saanud vähemalt 21 inimest, miljonid inimesed on elektrita. |
Eesti-Läti liigas tõi ameeriklane keskmiselt 7,9 punkti ja 5,2 lauapalli. Oma parima esituse pakkus McLaughlin jaanuari alguses 87:96 kaotusmängus Rakvere Tarva vastu, kui kogus 14 punkti ja kaheksa lauapalli.
Kadrina Karude särgis peaks mees debüüdi tegema juba sel neljapäevall, kui Tartus minnakse vastamisi Eesti Maaülikool/Skarcon meeskonnaga. Karud paiknevad tabelis hetkel kaheksa võidu ja ühe kaotusega kolmandal positsioonil. | Tallinna Kalev/TLÜ ameeriklane liitub Kadrina Karudega | https://sport.err.ee/1608113449/tallinna-kalev-tlu-ameeriklane-liitub-kadrina-karudega | Eesti-Läti korvpalliliigas Tallinna Kalev/TLÜ meeskonna eest 19 mängu pidanud Jeremy McLaughlin liitub Kadrina Karude korvpallimeeskonnaga. |
2018. aasta novembris riigikogu hoone ees Toompeal Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna rändeleppe vastasel meeleavaldusel poliitik Indrek Tarandit toginud Meelis Osa ja Mart Rieberg nõustusid toona Tarandile hüvitama kokku 2000 eurot, summa kandis Tarandile 2019. aasta maikuus üle SAPTK.
SAPTK märkis maksekorralduses selgituseks "Paljude Objektiivi lugejate annetus Mart Riebergi ja Meelis Osa toetuseks". Kuna hiljem kandsid Tarandile sama summa vastavalt kohtus kinnitatud kokkuleppele üle ka Rieberg ja Osa, siis nõudis SAPTK-i juht Varro Vooglaid Tarandilt üleliigse 2000 euro tagastamist, kuid Tarand seda ei teinud.
Sama aasta juunis jättis Põhja ringkonnaprokuratuur SAPTK-i avalduse peale menetluse algatamata, kuna ei näinud Tarandi tegevuses alust kriminaalmenetluse algatamiseks.
Septembris pöördus SAPTK aga ringkonnakohtu poole, et riigiprokuratuuri otsus menetlust mitte alustada vaidlustada.
Tänavu jaanuari lõpus jõudsid Tarand ja SAPTK kompromisskokkuleppele, mille kohaselt nõustus Tarand tagastama seni tagastamata osa, vahendas sihtasutuse portaal Objektiiv. | Tarandi ja SAPTK-i vaheline vaidlus leidis raha tagastamisel lõpu | https://www.err.ee/1608113452/tarandi-ja-saptk-i-vaheline-vaidlus-leidis-raha-tagastamisel-lopu | Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) teatel sõlmis Indrek Tarand sihtasutusega kompromisskokkuleppe, millega nõustus tagastama osa SAPTK-ilt saadud 2000 eurost. Veebruaris kandis Tarand raha üle ja poolte vaheline vaidlus on lõppenud. |
Viimasel ajal on haigestumus hakanud taas kasvama põhja regioonis - Harjumaal ja Ida-Virumaal, rääkis terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma pressikonverentsil. Kui haigestumus Harjumaal jätkab tõusu, siis hakkab see väga tugevalt haiglavõrku mõjutama, selgitas terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule.
Härma sõnul on nakatumiskordaja tänase seisuga 1,1, mis tähendab, et kui see tase jääb püsima, siis on märtsi alguses üle tuhande nakatumise päevas ning nakatunute arv 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul tõuseb veebruari lõpuks üle 800 ja märtsi keskpaigaks üle 1000.
Tänaseks on Eestis tuvastatud 45 inglise ja üks Lõuna-Aafrika päritolu koroonaviiruse mutatsioonitüvi, kusjuures inglise tüvedest 19 siseriiklikud, nende nakatumispaik ei ole teada, ütles Härma. Tema sõnul tähendab see, et märksa nakkavam inglise tüvi on nüüd ka Eestis ringluses. "Tasub olla ettevaatlik," rõhutas ta.
Härma kutsus inimesi üles koroonapiirangute järgimisel pingutama - vaatama üle kõik hädavajalikud tegevused, loobuma pidudest ja muudest kogunemistest, eriti siseruumides. Lastel tasuks koolivaheajal hoiduda suhtlemisest teiste koolide laste ja mujal elavate sugulastega. Kõigil tasuks hoiduda välisreisidest.
Sama rõhutas oma esinemises ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik: "Olukord COVID-19 rindel on murettekitav, see on kiiresti halvenenud võrreldes paari nädala taguse ajaga, kasvanud on nii haigete kui haiglasse jõudnute arv. See tähendab, et kui praegu tõuseb nakatumise näitaja, siis lähinädalatel suureneb ka haiglasse sattuvate koroonahaigete ja surmajuhtumite arv."
Kiik lubas ka, et valitsus teeb neljapäeval oma istungil otsuse uute koroonapiirangute kehtestamiseks. "Arusaadavalt ei saa jätkata praeguste meetmetega," rõhutas ta.
"Praegu me põhimõtteliselt võitleme märtsi kuu eest - et olukord tuleks parem kui praegu. Siin on oma roll nii valitsusel kui terviseametil ja teistel riigiasutustel. Aga kõige suurem roll on inimestel endil ja nende käitumisel. Tuleb mõista, et praegu on kriis ja tasuks jätta kõik suuremad ja väiksemad kogunemised siseruumides ära. Minu sügav palve on Eesti inimestele, et kõik annaks oma panuse ja mõtleks kõik oma lähiaja tegemised ja sammud läbi.," rääkis Kiik.
Minister ütles ka, et olukord vaktsineerimisel AstraZeneca vaktsiiniga on olnud tõrkeid, kuid üldiselt muutub olukord üha paremaks. Eestisse saabub ka üha rohkem vaktsiine, märkis Kiik.
Kui detsembris jõudis Eestisse 9750 doosi, jaanuaris ligi 42 000, siis veebruaris on oodata kokku juba 116 000 doosi ja märtsis ligi 200 000 doosi. "Oleme seatud graafikus, et aprilli lõpus oleks kõigile eesliinitöötajatale ja riskirühmadele vaktsineerimine võimaldatud ja saaks hakata kõigile soovijatele vaktsiine pakkuma," ütles Kiik.
Lisaks märkis minister ära kolmapäeval tulnud teate, mille kohaselt asus Euroopa Ravimiamet (EMA) menetlema Janssen-Cilag International N.V. taotlust nende koroonavaktsiinile müügiloa saamiseks. Selle vaktsiini puhul piisab vaid ühest doosist ning müügiluba võib tulla märtsi keskpaigaks. Kiige sõnul on Eestil kokkulepe, mille kohaselt saab Eesti seda vaktsiini 300 000 inimese vaktsineerimiseks.
Lisaks andsid pressikonverentsil vaktsineerimisest ülevaate haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ning viirusetestide tegemisest SYNLAB Eesti juhatuse esimees Rainar Aamisepp. | Koroonaviiruse levik kiireneb taas Põhja-Eestis | https://www.err.ee/1608113440/koroonaviiruse-levik-kiireneb-taas-pohja-eestis | Koroonaviiruse levik on hakanud taas muret tekitavas tempos kasvama Harjumaal ja Ida-Virumaal ning Eestis on nüüd avastatud lisaks viiruse inglise tüvele ka Lõuna-Aafrika tüvi, räägiti kolmapäeval terviseameti pressikonverentsil. Esinejad kutsusid inimesi järgima kõiki võimalikke viiruse leviku pidurdamise meetmeid - hoiduma kogunemistest ja välisreisidest. |
Aru tunnistas, et see on kõige ilusam ja tähtsam kultuuriloo auhind ja kui mõelda sellele, et Kross oli Eesti kultuuriloo mõtestaja ja eestlasi koos hoidvate väärtuste hindaja, siis hariduse ja kultuuriloo poole tõmbas kogu oma elu ka Jaan Tõnissoni.
"See on väga suur tunnustus, aga mina näen seda eelkõige Jaan Krossi tunnustusena Jaan Tõnissoni elutööle. Mina olen siin lihtsalt vahendaja."
Aru rääkis, et nii nagu Jaan Tõnisson, väärtustas ka Jaan Kross väga eesti keelt, eesti oma kultuuri, rahvuslikkust, omariiklust ja selle kõigega tegelemist, hoidmist ja nägemist erilise väärtusena, mis eestlastele on antud.
"Ühelt poolt on see väärtuseline baas, mis oli väga sarnane. Teiselt poolt, kui vaadata elukäiku, siis näeme ka palju sarnasusi – mõlemad õppisid õigusteadust, mõlemad olid Eesti ise- ja eneseteadvuse toetajad ja seda meelt, et ei saa langeda ei vene ega saksa mõju alla, vaid tuleb ikka ise enda asja ajada ja ise oma asja nimel tööd teha."
Samas tõdes ta, et mõlemad mehed ka kannatasid nii sakslaste kui ka venelaste tõttu.
"Võime leida sarnasusi kas sellest, et Eesti üliõpilaste selts oli mõlemale väga tähtis organisatsioon, mis pidi mitte ainult seltsielu vedama ja edendama, vaid ka hoidma Eesti enda asja."
Aru lisas, et paralleele ja sarnasusi on võimalik välja tuua väga palju, kas või asjaolu, et ka Tõnisson püüdis ilukirjandust kirjutada, kuigi tal ei tulnud see kunagi nii hästi välja kui Krossil.
"Minu jaoks on siiski kõige tähtsam, et nad mõlemad on olnud Eesti jaoks eesti mehed suure algustähega, kelle usk oma rahvasse ja riiki on olnud vääramatu ning kindel." | Krista Aru: Krossi ja Tõnissoni olulisim ühisosa oli vääramatu usk oma rahvasse ja riiki | https://kultuur.err.ee/1608113326/krista-aru-krossi-ja-tonissoni-olulisim-uhisosa-oli-vaaramatu-usk-oma-rahvasse-ja-riiki | Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaat Krista Aru, kes pälvis tunnustuse Jaan Tõnissonist koostatud monograafia eest, märkis, et mõlema Jaani elus oli väga palju sarnast, kuid tema enda jaoks on olulisim olnud see, et nad mõlemad olid eesti mehed, kelle usk oma rahvasse ja riiki on olnud vääramatu ning kindel. |
Hiina tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium tegi eelmisel kuul ettepaneku koostada haruldaste muldmetallide eksportimise kontrollimise eelnõu, teatas Financial Times.
"Valitsusametnikud küsisid meilt, kui halvasti võib ekspordi piiramine mõjutada USA ja Euroopa ettevõtteid, sealhulgas kaitsetööstust," teatasid Hiina muldmetallide tööstuse juhid. Kohalikud muldmetallide tööstuse juhid lisasid, et Peking soovis teada saada, kui kiiresti leiab USA alternatiivsed muldmetallide allikad.
"Valitsus soovib teada, kas USA-l tekiks probleeme F-35 hävitajate valmistamisega, kui Hiina kehtestab ekspordikeelu," ütles tundmatuks soovinud jääda Hiina valitsuse nõunik.
Sellised kaasaegsed USA hävituslennukid nagu F-35 vajavad hädasti muldmetalle. USA kongressi uurimisaruandes leiti, et iga F-35 hävitaja vajab 417 kilogrammi ulatuses muldmetalle.
Mitmed Hiina ametnikud samas kardavad, et muldmetallide ekspordi piiramine võib Pekingi konkurente motiveerida arendama iseseisvat tootmisvõimsust.
"Ekspordikontroll on kahe teraga mõõk, mida tuleb rakendada väga ettevaatlikult," ütles Hiina valitsuse analüütik Zhang Rui.
Hiina kontrollib nelja viiendikku ülemaailmsest haruldaste muldmetallide rafineerimisvõimsusest. USA-s kaevandatud maak tuleb saata Hiinasse, kuna ameeriklastel pole veel oma rafineerimisvõimet.
"Hiina tugevus muldmetallide rafineerimisel on seotud rohkem kõrgema reostustaluvusega, mitte tehnoloogilise üleolekuga," teatasid muldmetallide tööstuse eksperdid.
Viimastel kuudel on Pentagon sõlminud lepingud Ameerika ja Austraalia kaevandusfirmadega, et suurendada nende muldmetallide rafineerimisvõimet.
Haruldased muldmetallid on kesksel kohal samuti nutitelefonide, elektrisõidukite ja tuuleturbiinide tootmisel.
USA ja Hiina suhted on juba aastaid halvenenud, üha rohkem on hoogustumas kahe riigi vaheline tehnoloogiasõda. Trumpi administratsioon üritas Hiina ettevõtetel takistada tundliku USA tehnoloogia ostmist. Bideni valitsus on lubanud jätkata eelneva administratsiooni karmi poliitikat Hiina suhtes. | Hiina kaalub haruldaste muldmetallide ekspordi piiramist | https://www.err.ee/1608113428/hiina-kaalub-haruldaste-muldmetallide-ekspordi-piiramist | Hiina valitsus kaalub haruldaste muldmetallide ekspordi piiramist. Need metallid on USA sõjalennukite ja muude keerukate relvade tootmisel üliolulised. |
Mitme uurimisvaldkonna teadlasi ühendav Prantsuse töörühm analüüsis muistset pilli nii arheoloogide kui ka keemikute vaatevinklist. Arheoloogidel tuli muu seas leida karbile sobiv huulik, sest selle algne tükk on kaduma läinud. Karpi lasti mängida aga musikoloogil, vahendab Gizmodo.
Polegi armukarikas
Aastal 1931 käisid Smithsoniani Instituudi teadlased Toulouse'i lähistel väljakaevamistel. Nad leidsid ühest koopast mõned muistsed tulekolded ja nendega seotud tööriistad. Toona tulid välja ka kirevad seinamaalingud, mis on võrreldavad näiteks Hispaanias asuva Altamira või Indoneesias asuva Leang Tedongnge maalingutega.
Kultuurikihi põhjal paigutasid arheoloogid maalingud ja leiud umbes 17 000–11 000 aasta tagusesse Magdaleena kultuuride perioodi. Merekarpi pidasid nad armukarikaks ehk ühiseks tseremoniaalseks jooginõuks. Äsjane analüüs lükkas aga armukarika-hüpoteesi ümber. Paistis, et karpi oli aastatuhandete eest parema kõla ja puhumise huvides pisut muudetud.
Keerdudega merekarp on jäänuk muistsest kiskjalikust mereteost Charonia lampas. Millalgi minevikus korjasid hilispaleoliitikumi inimesed karbi üles ja viisid Marsoulas' koopasse. Sealsed inimesed muutsid karbi musitseerimiseks sobivaks ja kaunistasid selle punaste ookritäppidega. Kasutatud ookri keemiline koostis oli sama kui pigmendil, millega maaliti koopa seintele.
Sorbonne'i Ülikooli molekulaar- ja strukturaalarheoloogia labori juhataja Phillipe Walteri sõnul on merekarbiga saavutatava heli tugevus muljetavaldav. Karbist meetrikaugusel seistes ulatub selle heli umbes 100 detsibellini. Walter lisas, et heli liigub merekarbis väga suunatult. Ta lisas, et karbi ülesehitus andis selle helile võimsa kõla, mida suurendas ilmselt koopa enda akustika. Merekarpide röntgeniuuringud on varemgi viidanud, et nende heli on võrreldav metsasarve kõlaga.
Ehkki merekarbil on vanust pea 17 000 aastat, pole see siiski vanim teadaolev muusikariist. Esikoht kuulub endiselt Saksamaalt leitud raisakotka luust flöödile, millel vanust 35 000 aastat ehk karbist kaks korda rohkem.
Nagu öeldud, on muistsed inimesed merekarpi veidi muutnud. Näiteks on nad kohandanud karbi suuet ja eemaldanud karbi terava otsa, et inimene karpi puhuda saaks. Muud muutused viitavad, et karpi kohandati pasundamiseks. Tipuava juurest leidsid uurijad pruunikat orgaanilist ainet, mis võib pärineda kadunud huulikust. Kompuutertomograaf paljastas aga karbi sees kaks auku, kuhu arvatavasti kinnitati huulik.
Stanfordi Ülikooli arheoloogi John Ricki sõnul on avastus oluline, sest annab paremat aimu koopas aset leidnud rituaalidest. Samas leidis ta, et Magdaleena kultuuri tehnilist taset arvestades jäi sedavõrd rituaalse eseme kaunistamine üllatavalt tagasihoidlikuks, et mitte öelda poolikuks.
Toulouse'i Ülikooli musikoloogi Jean-Michel Courti käe all tõi karp kuuldavale kolm erinevat heli: 256-hertsine C, 265-hertsine D ja 285-hertsine D. Meloodia mõõdu annab see vaevu välja, kuid näiteks kahe noodiga tunnusmuusikat filmist "Lõuad" saab karbiga mängida. Walter oletab, et huulikuga oli karbi heliulatus ilmselt laiem ja mängija võis kätt karbi sisse pannes ilmselt heli veelgi muuta.
Järgmiseks plaanivad uurijad pilli taasluua ja vaadata, milliseid helisid koopia abil teha saab.
Uuringust kirjutatakse ajakirjas Science Advances. | Muistse merekarbi heli kõlas taas üle 17 000 aasta | https://novaator.err.ee/1608113425/muistse-merekarbi-heli-kolas-taas-ule-17-000-aasta | Pildil olev merekarp kogus viimased 80 aastat Toulouse'i muuseumiriiulil tolmu. Enne seda peitis pill end mitu aastatuhandet Lõuna-Prantsusmaal Püreneedes koopapõrandal. Nüüd pühkisid Prantsuse teadlased karbi tolmust puhtaks ja proovisid sellel mängida. |
Thea Louise Stjernesund (Norra) sai esimesel paralleelslaalomi laskumisel jagu Estelle Alphandist (Rootsi) ja Sebastian Foss-Solevaag (Norra) oli seejärel üle Kristoffer Jakobsenist (Rootsi).
Väike šanss tärkas Rootsil kolmanda sõidu järel, kus Sara Hector (Rootsi) alistas Kristina Riis-Johannesseni (Norra), kuid Fabian Wilkens Solheim (Norra) oli seejärel üle Mattias Rönngrenist (Rootsi).
Lisaks mainitutele kuulus Norra koondisesse ka Kristin Lysdahl, veerandfinaalis Austriast jagu saanud Rootsi eest võistlesid veel William Hansson ja Jonna Luthman.
Nii Norra kui ka Rootsi jaoks oli tegemist MM-võistluste esimese medaliga, sest eelneval alal polnud kummagi koondise mäesuusataja pjedestaalile jõudnud.
Kolmanda koha duellis oli Saksamaa koondis üle tiitlikaitsjast Šveitsist (laskujad 2:2 viigis, aga Saksamaal parem koguaeg). | Norra võitis mäesuusa MM-il võistkonnavõistluse | https://sport.err.ee/1608113419/norra-voitis-maesuusa-mm-il-voistkonnavoistluse | Mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel Cortina d'Ampezzos võitis võistkonnavõistluse Norra koondis, kes alistas finaalis naaber Rootsi 3:1. |
"Vaktsineerimine on vaba valik ning isiklik. Kedagi ei saa selleks sundida, kuid ma leian, et see on teisi hoidev tegu," ütles metropoliit Stefanus rahvusringhäälingule.
Metropoliit tundis ennast pärast vaktsineerimist hästi, mingit valu ega ebamugavust see talle ei põhjustanud. Isiklikult toob ta vaktsineerimise põhjuseks selle, et peab seda oma kodaniku kohustuseks. "See kaitseb nii mind kui ka kõiki neid, kes mind ümbritsevad," ütles metropoliit Stefanus.
Metropoliidi sõnul ei kaasne vaktsineerimisega kristlaste jaoks eetilisi probleeme, tegemist on meditsiinilise ja teadusliku küsimusega. Eesti rahvatervise jaoks on hädavajalik vabaneda võimalikult ruttu koroonaviiruse masslevikust ja vaktsineerimine on ainus konkreetne vahend, et pandeemiale lõpp teha.
"Vaktsiinid ei ole midagi uut ning nende taga on aastatepikkused uuringud. Nad on vahendid, mis ei saa meile liiga teha. Loomulikult leidub teatud juhtudel erandeid, nagu ka ravimite puhul. Mõnedel inimestel võivad tekkida kõrvalnähud ja nii edasi. Kuid üldiselt on vaktsiinid kindlad vahendid ega kujuta endast inimestele ohtu. Vaktsiinid päästavad elusid ning kaitsevad nii vaktsineerituid kui ka teisi nende ümber. Seega nendest saadav kasu kaalub üles riskid, mis osal inimestest võivad vaktsiini saamisega tekkida," ütles metropoliit.
Ühtlasi tänas metropoliit Stefanus meditsiinitöötajaid ja kõiki neid, kes töötavad otse või kaudselt selle nimel, et kergendada meie olukorda ning selleks, et meid viirusest vabastada.
Metropoliit Stefanus kutsuti vaktsineerimisele oma vanuse tõttu, vaimulikke eelisjärjekorras ei vaktsineerita.
Metropoliit Stefanus vaktsineerimas. Autor/allikas: Arno Mikkor | Metropoliit Stefanus: vaktsineerimine on teisi hoidev tegu | https://www.err.ee/1608113401/metropoliit-stefanus-vaktsineerimine-on-teisi-hoidev-tegu | Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus käis vaktsineerimas ja soovitab seda teha ka teistel inimestel. Metropoliidi sõnul on koroonaviiruse masslevikust vabanemine hädavajalik ja vaktsineerimine selleks ainus konkreetne vahend. |
Abikaasa traagilise hukkumise tõttu rongiõnnetuses peab sõjaväelane Markus naasma koju oma teismelise tütre Mathilde juurde. Tegemist näib olevat õnnetu juhusega, kuni välja ilmub matemaatik Otto oma kahe kolleegi Lennarti ja Emmenthaleriga väites, et oli rongiõnnetust pealt näinud ning on veendunud, et õnnetuse taga on keegi. Juhtlõngu koguneb ning Markusele saab selgeks, et ta naine võis sattuda peensusteni kavandatud atentaadi juhuslikuks ohvriks.
Filmi režissöör on Anders Thomas Jensen, osades Mads Mikkelsen, Nikolaj Lie Kaas, Roland Møller, Gustav Lindh ja Nicolas Bro. Osaliselt Eestis filmitud linateoses teevad kaasa ka Eesti näitlejad Raivo Trass ja Kaspar Velberg. Filmi levitab Estinfilm. | Kinodesse jõuab uus film Mads Mikkelseniga, kaasa teevad ka Raivo Trass ja Kaspar Velberg | https://kultuur.err.ee/1608113374/kinodesse-jouab-uus-film-mads-mikkelseniga-kaasa-teevad-ka-raivo-trass-ja-kaspar-velberg | Reedest, 26. veebruarist jõuab kinodesse Taani režissööri Anders Thomas Jenseni osaliselt Eestis üles võetud mängufilm "Õigluse ratsanikud" ("Retfærdighedens ryttere"), kus peaosatäitja Mads Mikkelseni kõrval teevad kaasa ka Eesti näitlejad Raivo Trass ja Kaspar Velberg. |
Kaks esimest setti kukkusid suhteliselt lihtsalt Nadalile, aga seejärel pilt muutus. Kolmas sett läks kiiresse lõppmängu, kus Tsitsipas sai seisult 3:3 kolm punkti järjest ja see otsustas seti saatuse.
Neljandas setis oli kreeklasel kolm murdepalli, aga mäng püsis tasa kuni üheksanda geimini, kui tal õnnestus viimaks Nadali palling murda, minna ette 5:4 ja võita sett 6:4.
Viiendas geimis hoidsid taas mõlemad hästi oma servi ja seisuni 5:5 ei teeninud kumbki ainsatki murdepalli. Siis võitis kreeklane Nadali pallingugeimi kuivalt ja sai hakata servima matšivõidule.
Järgnevas geimis ei tulnud võit aga lihtsalt, sest Tsitsipas jäi taha 0:30, sai küll järele, raiskas kaks matšpalli, andis Nadalile murdevõimaluse ja realiseeris siis kolmanda matšpalli.
Varem on Nadalist null-kaks kaotusseisust jagu saanud vaid šveitslane Roger Federer (Miami turniiril 2005) ja itaallane Fabio Fognini (USA lahtistel 2015).
Poolfinaalis ootab kolmandat korda suure slämmi turniiril nii kaugele jõudnud Tsitsipast venelane Daniil Medvedev, kes oli varasemas kohtumises üle kaasmaalasest Andrei Rubljovist 7:5, 6:3, 6:2.
Teise finalisti selgitavad maailma esireket Novak Djokovic ja üllataja Aslan Karatsev. | Null-kaks taha jäänud Tsitsipas lõpetas Nadali teekonna | https://sport.err.ee/1608113371/null-kaks-taha-jaanud-tsitsipas-lopetas-nadali-teekonna | Tennise Austraalia lahtiste meesüksikmängu poolfinaali pääses viimasena kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 6.), kes oli enam kui neli tundi kestnud kohtumises üle Rafael Nadalist (ATP 2.) 3:6, 2:6, 7:6 (7:4), 6:4, 7:5. |
USA võimlemise peale kogunesid tumedad pilved pärast seda, kui sai avalikuks, et koondise arst Larry Nassar on sooritanud kümnete koondislaste peal korduvalt seksuaalkuritegusid ja mõisteti hiljem selle eest 175 aastaks vangi, vahendab Inside The Games.
Neljakordne olümpiavõitja ja 19-kordne maailmameister Biles on olnud USA võimlemisliidu ning USA olümpia- ja paralümpiakomitee üks häälekamaid kriitikuid. Ta pole rahul sellega, kuidas spordifunktsionärid antud olukorras käitusid.
Mõlemale organisatsioonile on heidetud ette, et nad ei suutnud Nassarit juba varem peatada. Kui telekanali CBS saade "60 minutes" küsis Bilesilt, kas ta praeguses olukorras tahaks, et tulevane tütar oleks osa süsteemist, vastas ameeriklanna eitavalt.
"Sest ma ei tunne piisavalt mugavalt, sest nad pole oma käitumise eest vastutust võtnud. Ja nad pole meid veennud, et seda enam mitte kunagi ei juhtu," põhjendas Rio de Janeiro olümpialt nelja kullaga naasnud võimleja.
"Asi pole veel kaugeltki läbi. Paljud küsimused vajavad veel vastuseid. Lihtsalt, et kes teadis mida ja millal? Te, kutid [USA võimlemisliit] olete nii palju sportlasi alt vedanud ja enamik neist on alaealised."
"Kas te ei leia, et see kõik on suurem probleem? Kui mina olnuks seal ja teadnuks midagi, siis soovinuks ma seda asja kohe lahendada," jätkas Biles. "Me tõime medaleid, tegime oma töö ära. Teie ei või vastutasuks enda oma teha? See ajab iiveldama."
USA võimlemisliidu president Li Li Leung raputas Bilesi kommentaaride peale organisatsioonile tuhka pähe. "Me saame aru, kui sügavalt oleme oma sportlaste ja kogukonna usaldust alt vedanud ja töötame kõvasti selle nimel, et see taastada," edastas ta teate. | Funktsionäride peale pahane Simone Biles ei soovi, et tütar tema jälgedes käiks | https://sport.err.ee/1608113344/funktsionaride-peale-pahane-simone-biles-ei-soovi-et-tutar-tema-jalgedes-kaiks | Viimaste aastate maailma edukaim võimleja Simone Biles on jätkuvalt vihane USA võimlemisliidu peale ja praeguse seisuga oma potentsiaalset tütart sellesse süsteemi ei lubaks. |
Klaas ütles ERR-ile valitsuse neljapäevase piiranguteotsuse ootuses, et Tartu linna ja ka Lõuna regiooni kriisimeeskond on seda meelt, et kahenädalane paus kooliskäimises on oluline.
"Viirus levib koolide kaudu kodudesse, sealt töökohtadesse. Me näeme haigestumuse kasvu vanuserühmas 10-19 eluaastat. Sellest tulenevalt me toetame seda otsust," ütles Klaas.
Vastava ettepaneku on Tartu linnavõim teinud ka riigikantseleile. Linnapea kinnitusel on Tartu koolid valmis kaugõpet rakendama, kuna seda on tehtud ka varem ning praegugi toimib vajadusel hübriidõpe, kus osa lapsi on kodus ja osa koolimajas.
"Me ei kiirusta omapoolsete otsustega, vaid oleme öelnud, et korraldus peaks olema ühesugune ning ootame ära valitsuse otsused ja siis tegutseme edasi," ütles Klaas.
Valitsus peaks neljapäeval tegema otsuse koroonaviiruse leviku piiramise täiendavate meetmete kohta, mis muu hulgas võib tähendada ka koolilaste suunamist taas kaugõppele ja huvitegevuse peatamist. | Tartu linnavõim soovib koolide kaugõpet pärast koolivaheaega | https://www.err.ee/1608113320/tartu-linnavoim-soovib-koolide-kaugopet-parast-koolivaheaega | Tartu linnapea ja kriisikomisjoni juhi Urmas Klaasi sõnul oleks mõistlik, kui pärast järgmise nädala koolivaheaega jäävad õpilased nädalaks distantsõppele ja samal ajal kehtivad piirangud ka huviharidusele, kuna need meetmed töötavad ainult koos. |
Surnud olid vanuses 50-90 aastat.
Teisipäeval tehti Lätis 12 251 koroonatesti, millest positiivseid oli 7,7 protsenti.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 inimese kohta on 523,4
Lätis on pandeemia jooksul leidnud kinnitust 78 643 inimese nakatumine. Surnud on 1509 inimest, mis teeb 1,92 protsenti kinnitatud koroonajuhtudest.
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 376 uut koroonanakkuse juhtu, suri 15 haigestunut, teatas kolmapäeval statistikaamet.
Leedu 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on nüüd 251,3.
Kogu pandeemia vältel on koroonadiagnoosi saanud 191 821 ja COVID-19 tõttu on surnud 3113 inimest.
Kolmapäeva hommikuks oli Leedus esimese koroonavaktsiini süsti saanud 102 691 ja mõlemad kaks 55 212 inimest. | Lätis tuvastati 946 koroonajuhtu, suri 22 inimest | https://www.err.ee/1608113314/latis-tuvastati-946-koroonajuhtu-suri-22-inimest | Lätis tuvastati viimase ööpäevaga 946 inimese nakatumine koroonaviirusse, COVID-19 tagajärjel suri 22 patsienti, teatas kolmapäeval nakkushaiguste ennetamise ja kontrolli keskus. |
24. veebruaril toimuv üritus algab kell 19. Tallinna linnavalitsuse avalike ürituste registri järgi liigub rongkäik järgmise marsruudi järgi: Vabaduse väljak - Harju tn - Kullassepa tn - Raekoja plats - Kinga tn - Pikk tn - Margareeta aed - Uus tn – Vana-Viru tn - Viru tn – Vana turg – Suur-Karja tn – Müürivahe tn – Harju tn - Vabaduse väljak
Tõrvikurongkäigu Facebooki ürituse info järgi on korraldajad tänavu massiüritustele kohaldatud piirangute tõttu sunnitud osalejate arvu piirama ning osalemine toimub vaid kutse alusel. Küll aga plaanitakse üritusest teha otseülekanne sotsiaalmeedias.
EKRE esimees Martin Helme ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et sel korral on plaanis osalejate arvu piirata. "Mis puudutab tõrvikurongkäiku, siis teeme teistmoodi kui tavaliselt – kui tavaliselt on seal 10 000 inimest, siis seekord loomulikult piiratud arv inimesi," ütles Helme.
Helle-Moonika Helme lisas, et tõrvikurongkäik toimub värskes õhus, see on terviseameti poolt heaks kiidetud, kaitsevahenditega kaetud ja see on suurel territooriumil, kus saab tagada hajutatuse.
"Kavas on kõned, k.a. Sinise Äratuse ja EKRE esimehelt, rongkäik vanalinnas ning isamaaliste lauludega kontsert," seisis ürituse infos veel. | EKRE tõrvikurongkäik toimub tänavu väiksema osalusega | https://www.err.ee/1608113296/ekre-torvikurongkaik-toimub-tanavu-vaiksema-osalusega | Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) korraldatav tõrvikurongkäik toimub sel aastal vähendatud kooseisus. |
Osaleja pääseb Tehvandi suusastaadionile ja Arulas stardialasse ainult stardinumbri või korraldaja-teenindaja akrediteeringu alusel. Rajal, teeninduspunktides ning finišis võivad samuti viibida ainult vastava loa saanud inimesed. Ka eliitsportlaste jootmine on lubatud vaid akrediteeritud saatjatele.
Saateautod ei tohi rajal liikuda ja teeninduspunktide parklatesse sissesõit on lubatud ainult korraldajalt saadud autoloaga. Reeglite järgimist kontrollivad turvatöötajad.
Kuna pealtvaatajatel on keelatud kohale tulla, tuleb arvestada, et suusataja kohale sõidutanud autojuht ei tohi osalejaga parklast kaugemale kaasa minna. Küll aga on võimalik autojuhil vahepeal ära käia ja jälgida osaleja liikumist Championchip.ee veebilehel või tasulise GPS seadme abil ning osalejale õigeks ajaks finišiparklasse vastu minna.
"Soovitame sellel aastal anda kõik kuivad ja soojad riided enne starti pakihoidu. Nii saate kohe pärast finišit riided ära vahetada ja õiget autot otsima hakata," selgitab olukorda ürituse peakorraldaja Indrek Kelk.
Lisaks paneb ta inimestele südamele, et kuna õige auto tuleb osalejail ise parklast üles leida, tuleks kaasa võtta toimiv sidevahend ning kirjutada üles autojuhi telefoninumber. "Teadupärast võib telefonil aku tühjaks saada, mistõttu oleks hea, kui telefoninumber on olemas ja vajadusel saab korraldaja abiga autojuhiga kontakti," nendib ta.
Korraldajad soovitavad enne maratonipäeva tutvuda antud juhistega ja mõelda tegevuskava enda jaoks läbi, et kohapeal oleks vähem üllatusi ja maratoni saaks sajaprotsendiliselt nautida. | Pealtvaatajad Tartu maratonile ei pääse | https://sport.err.ee/1608113305/pealtvaatajad-tartu-maratonile-ei-paase | Terviseameti nõuete kohaselt ei ole tänavusele Tartu maratonile pealtvaatajad lubatud. Kohale võivad tulla vaid osalejad ning maratoni korraldamise ning teenindamisega seotud isikud. |
Mitmekultuurilises maailmas on paratamatu puutuda kokku väga erinevate inimestega, kes mõjuvad teise või teistsugusena. Ehkki sageli tuleneb teistsugusus rahvusest ja kultuurist, on mingi kujutlus teisest inimesel alati olemas.
Tajutud "teistsugusus" ei sõltu kuigi palju sellest, kui teistsugune see "teine" parasjagu on: ta võib olla saabunud just teiselt poolt maakera või olla elanud terve elu kõrvalkorteris.
Kohtumine kultuuriliselt teistsugusega võib olla rikastav või põhjustada konflikte ja kapseldumist. Suutlikkus selliseid kontakte maksimaalselt ja positiivselt ära kasutada – või vähemalt rahulikult taluda – on väga oluline oskus, mida paraku sageli napib.
Teise rahvuse/kultuuri kõrvalpilk meile
Eestlasi huvitab üldiselt teiste arvamus ja kõrvalpilk väga. Seda illustreerib tuntud naljalugu sellest, mida ameeriklane, prantslane ja eestlane mõtlevad, kui näevad elevanti. Rahvusstereotüüpselt kalkuleerib ameeriklane, et kui palju raha võiks sellise uhke loomaga teenida. Prantslane mõtiskleb, mida maitsvat võiks elevandist süüa teha. Eestlane vaatab looma ja juurdleb, et mida see elevant küll minust mõelda võiks.
Väikese kultuuri puhul on tundlikkus teiste arvamuste suhtes loomulik. Venelase jaoks ei tekita kindlasti samaväärselt elevust see, kui Hollywoodi filmis ilmub tegelasena rahvuskaaslane. Eestit või eestlasi portreteeritakse nii palju vähem, et need korrad on sündmus. Ent mitte ainult – mingil määral võib selline huvi ja fiksatsioon näidata ka teatavat kollektiivset kultuurilist ebakindlust.
Eestis elavatelt välismaalastelt küsitakse tihti, et mida nad Eestist ja eestlastest arvavad. Sealjuures oodatakse üldiselt, et välismaalasest "teise" vastus võiks järgida meile harjumuspärast Eesti eduloo kuvandit, kus figureerivad juba tuttavad elemendid, nagu iduettevõtted ja digiedu, kaunikõlaline keel, Arvo Pärt või ilusad naised.
Teise kogemuse sügavus mõjutab ka teise kuvandit meist väga palju. Näiteks jagas kirjanik Joao Lopes Marques' oma kogemust pikemat aega Eestis elamisest, kui ta märkas, kuidas eestlastele meeldis küll väga kuulda enda kohta head, aga kriitilisemad tähelepanekud muutsid eestlasi vaenulikuks ja solvavaks.
"Vajadus saada teiste meelitavast kõrvalpilgust oma positiivsele enesekuvandile kinnitust viitab ebakindlusele."
Marques'i sõnul tundis ta end rakendatuna "mingisugusesse rahvuslikku eneserahuldamisse", milles ta aga osaleda ei soovinud. Vajadus saada teiste meelitavast kõrvalpilgust oma positiivsele enesekuvandile kinnitust viitab ebakindlusele. Kui olla piisavalt iseseisev ja enesekindel, siis kriitiline peegeldus ei häiri, vaid tundub väärtuslik.
Kolleegidega Tartu ülikoolist analüüsisime RITA-rände projektis Eestis elavate eri rahvuste esindajate kogemusi, mis on kõnekas materjal siin kohanemise keerukuse, aga ka Eesti ja eestlaste kohta üldisemalt.
Ehkki meie avalikus ruumis saavad – ja üldiselt ka teenitult – sageli tähelepanu negatiivsed näited teistsuguse välimusega inimeste ründamisest või ksenofoobiast, tuli uuringust välja, et uustulijad tajuvad eestlasi üldiselt välismaalaste suhtes sõbralike ja abivalmitena. Räägiti mitmeid lugusid sellest, kuidas isegi võõrad inimesed on neid aidanud või usaldanud sellisel määral, et see üllatab ka muidu kollektiivsetest kultuuridest pärit inimesi.
Kainestav kõrvalpilk eesti kultuurile
Tõsise väljakutsena aga tuuakse korduvalt välja esmasest viisakusest juba sügavamate kontaktide ja suhete loomise keerukus. Võõrastega vestluse alustamine on imelik, naabritelt soola laenamas ei käida.
Eestis veidi pikemalt elades tekib kultuurišokina isoleerituse tunne ja hirm kõnetada võõraid. Kohanemise käigus toimub uustulijate hinnangul omalaadne "eestlasemaks muutumine", kuid ka välismaalasel endal läheb üle tugevam soov naabritega suhelda või muutub tema suhtlusstiil (näiteks žestikuleerib ta vestluse ajal vähem).
Läbivalt esineb eestlastega kontakti loomise ühe põhilise toetajana alkohol. Intervjuudes kordus see palju, näiteks soovitusena minna baari õhtul pisut hiljem, kui eestlased on juba piisavalt purjus sest siis ollakse rõõmsalt valmis isegi võõrastega suhtlema. Või kurb nending, et eestlastega suhtlemiseks on vähe võimalusi, kui ise alkoholi ei tarbi.
Üks siin elav välismaalane kirjeldas hirmutavat tõdemust, et ilma alkoholita nagu suhelda ei osatagi. Näiteks kuulas ta eestlasest sõbra ülikoolimälestusi ja märkas tema õpinguaegseid pilte sirvides, et seal oldi läbivalt purjus.
Need on kainestavad lood – tõepoolest, meie kultuurile omased elemendid ei pruugi tingimata olla tervislikud või midagi, mida me uhkusega näeme eestlaseks olemise pärisosana.
Sellistest sissevaadetest leiab harvem Arvo Pärti ja iduettevõtteid, kui seda tahaks. Samal ajal on väline kõrvalpilk väga väärtuslik. Justnimelt seepärast, et ilma on keeruline tajuda oma valikute kultuurilist iseloomu või seda, et midagi enda jaoks väga tavapärast võiks teha kuidagi teistmoodi. Kasvõi näiteks seda, et sõpradega kokkusaamine ei pea tingimata sisaldama alkoholi tarbimist.
Lisaks sellele, mida teised meie kohta räägivad, on ehk olulisemgi, milline see teine ise on: kuidas ta käitub, milliseid valikuid teeb. Teistsuguse eluviisi peeglis on võimalik näha iseenda muidu varjatud kultuurilisi norme – see on omamoodi peegel, millesse vaatamine nõuab aga avatust ning julgust. Enda tavadest teistsuguste kogemuste või teise perspektiivi aktsepteerimine normaalsena ei ole lihtne.
Kultuurilised prillid ja ergastumine
Meil kõigil on oma "kultuurilised prillid", mis maailma vahendades seda paratamatult moonutavad. Omaenda normaalsus-prillide teadvustamine ei tule kergelt, sest millegi mõistmine või olemasolevate arvamuste ümberkujunemine on keeruline protsess.
Hans-Georg Gadamer kirjeldab seda, mida kokkupuude teistsugusega võib pakkuda, eelarvamuste "ergastamisena". Selleks on vajalik hermeneutiline avatus – valmisolek tunnistada, et minu (iseenesestmõistetav) seisukoht ja kultuuriprillid ei pruugi olla õiged või ainumõeldavad.
Kuna see ei ole sugugi lihtne, pole ka ime, et inimesed on teistsuguse suhtes pigem suletud, pidades teistsugust veidraks, ebaadekvaatseks, isegi hirmutavaks.
Kohtumine "teistsugusega" on seetõttu sageli häiriv. Näiteks võib tunduda, et kuidagi liiga intensiivselt suhtlev või peol kaineks jääv välismaalane ei austa meie kombeid või on lihtsalt imelik. Keerulisem on jõuda arusaamani, et äkki võiks ise püüda olla avatum või saada samuti hakkama vähema alkoholiga.
Integratsioon, millest Eestis armastatakse palju rääkida, tähendabki vastastikuseid mõjutusi "teisega" kokkupuutes, mis teadlikult toimimisel aitab kõigil osapooltel saada paremaks. Muutumine ja ka enda teadlik muutmine on loomulikult väga ressursikulukad ega saa või peagi olema teistsugusega kokkupuutel eesmärk omaette. Ent suur samm on juba valmisolek teist ja teise perspektiivi mõista.
Sotsiaal-kultuuriline empaatia
Avatuse ja mõistmise üheks oluliseks eelduseks on (sotsiaal-kultuuriline) empaatia. Empaatia selle tavamõistes ehk teise inimese "kingadesse astumine" ja tema perspektiivi ette kujutamine ei pruugi tegelikkuses teise mõistmisele piisavalt kaasa aidata.
Leidub uuringuid, mis näitavad isegi vastupidist: kui inimesed püüdsid empaatiliselt teise perspektiivi võtta, siis eksisid nad teise tegelike eelistuste, arvamuste ja tundmuste kirjeldamisel rohkem kui ilma "kingadesse astumise" tehnikata. Küll aga kasvas sellise harjutuse käigus tugevalt enesekindlus oma "empaatilise" taju õigsusest.
Empaatilisus, kui seda mõtestada aga laiemalt kui avatust ning püüdu ja valmisolekut teist mõista (sh kuulata), on väga väärtuslik. Empaatiline avatus on vajalik, et märgata ja tajuda vaadeldavat tema enda süsteemis ning mõista selle süsteemi sisemist loogikat. Loomulikult võimaldab see samal ajal õppida midagi ka iseenda kohta ja veelgi enam, isegi sunnib seda tegema.
Kui tavapäraselt mõistetakse empaatiat pigem kui tunnetusliku kategooriat, siis sotsiaal-kultuuriline empaatia on analüütiline – teise mõistmisel ei püüa me lihtsalt hüpata teise inimese olukorda, et kujutada ette tema tundeid, läbielamisi. Analüütiline empaatia toetub teadmisele teist ümbritsevast sotsiaalsest ja kultuurilisest kontekstist, mis tema käitumist ja hoiakuid mõjutavad.
"Võib ilmneda, et teine inimene ei olnud näiteks teadlikult ebaviisakas või hoolimatu, vaid käitus oma tausta arvestades loogiliselt."
Mõistes laiemalt mõningaid olulisi põhjusi inimese valikute ja igapäevaste suhtlusolukordade taga, on lihtsam seda teistsugust ka aktsepteerida. Võib ilmneda, et teine inimene ei olnud näiteks teadlikult ebaviisakas või hoolimatu, vaid käitus oma tausta arvestades loogiliselt ega püüdnud kedagi tahtlikult häirida.
Loomulikult ei tähenda see, et pahatahtlikkust ei eksisteeriks ning sellega tuleks leppida või ära põhjendada stiilis "see oli vaid ta kultuuritausta või varasemate läbielamiste süü". Tausta ja trajektooride mõistmine ei võta ära individuaalset vastutust või võimalust osundada, kui miski käitumises ei sobi. Kellelegi empaatiliselt lähenemine ei tähenda, et ta peaks meile tingimata meeldima – empaatia ei tähenda sümpaatiat.
Küll aga võimaldab sotsiaal-kultuuriline empaatia asetada erinevaid arvamusi ja käitumisi konteksti, et neile konstruktiivsemalt reageerida ja astuda inimesega dialoogi. Teistsuguse parem tajumine ja teadvustamine aitab võtta ka neidsamu erisusi rahulikumalt, mis on praegusel närvilisel ajastul väga oluline oskus.
Erisuste ülevõimendumine
Meile on väga omane märgata erinevat, sest see jääb silma, hakkab kriipima ja häirima. "Teistsugusust" selle väga erinevates vormides eksponeerib pidevalt näiteks (sotsiaal)meedia.
Loomulikult, selline teistsugune ei pea olema teisest rahvusest või kultuurist. Hämmastav võib näiteks olla mingi vandenõuteoreetiline seletus maailmas toimuva kohta: kuidas on võimalik, et muidu mõistlik ja intelligentne inimene päriselt midagi sellist usub? "Vandenõuteoreetiku" poolelt vaadates võib aga rabavalt teistsugusena tunduda hoopis ekspertide ja võimukandjate "pime" usaldamine.
Teise kaudu "meie" endi normaalsuse kinnitamine on ahvatlevalt lihtne. See ei sunni kriitiliselt mõtlema, et mis on ikkagi see, mis "meid" ühendab, mis on "meie" tuumväärtused, kui tugevad nad on ja mida me reaalsuses teeme, et neid hoida. Lihtne "teisele" vastandumine iseenda identiteedi ja väärtuste kinnitamiseks on samuti üks põhjus, miks "teistsugune" saab nii palju tähelepanu.
Erisustele keskendudes kipub aga ununema, et me oleme palju sarnasemad ja jagame omavahel palju rohkemat, kui võiks arvata. Näiteks see, kuidas me suhtume kahe samast soost inimese kooselusse on kaduvväike detail kõigi nende hoomamatult paljude elementide juures, mis meid inimeste ja ühiskonnaliikmetena ühendavad.
Seega ei tasuks erisusi üle võimendada. Teistsugusega kohtudes tuleks teadlikult vaadelda just ennast ja oma reaktsioone. See võimaldab märgata neid nähtamatuid tunnuseid, mis sellest kontaktist võiksid saada tagasi peegeldatud, et sellest potentsiaalselt midagi õppida või vähemalt suuta võtta erisusi rahulikumalt.
Ergastumise saavutamise eelduseks on eelnev avatus ning valmisolek ja oskus "teist" ja tema tausta tõeliselt näha ning mitte rakendada seda "teistsugust" vastanduva "meie"-loome teenistusse. See on keeruline, ent rahuliku ja rikastava kooseksisteerimise jaoks vältimatult oluline oskus. | Marko Uibu: kohtumine teistsugusega on vahel häiriv, aga enamasti rikastav | https://www.err.ee/1608113266/marko-uibu-kohtumine-teistsugusega-on-vahel-hairiv-aga-enamasti-rikastav | Üks Eestis elav välismaalane kirjeldas hirmutavat tõdemust, et ilma alkoholita siin nagu suhelda ei osatagi. Tõesti, meie kultuurile omased elemendid ei pruugi tingimata olla midagi, mida me uhkusega näeme eestlaseks olemise pärisosana. Sellistest sissevaadetest leiab harvem Arvo Pärti ja iduettevõtteid, kui seda tahaks, kirjutab Marko Uibu. |
Režissöör Peeter Rebase sõnul on tal erakordselt hea meel, et filmi rahvusvaheline esmaesitlus toimub just BFI Flare'il. "Minu jaoks on "Firebird" väga isiklik film ja olen selle valmimisse panustanud viimased kümmekond aastat. Esimesest hetkest haaras mind selle tõestisündinud loo juures, kuidas külma sõja aegses Nõukogude armees võis tekkida selline esmapilgul täiesti ootamatu keelatud armukolmnurk," selgitas Peeter Rebane.
Filmi sündmused toimuvad 1970. aastatel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis, NSV Liidu õhuväes, kus kolme peategelase vahel põimub ohtlik armukolmnurk. Sõpruse ja keelatud armastuse piire kompavad keerulise iseloomuga ajateenija Sergey, tema sõbratar Luisa ning noor hävituslendur Roman. Samal ajal, kui Sergey peab silmitsi seisma oma minevikuga, satub ohtu nii Romani karjäär kui ka Luisa perekond.
Peaosades mängivad Tom Prior ("The Theory of Everything", "Kingsman: The Secret Service"), Oleg Zagorodnii ("The Choice", "Dzhamayka") ja Diana Pozharskaya ("The Unknown Soldier", "Hotel Eleon"). Filmis osalevad ka tuntud Eesti näitlejad nagu Margus Prangel, Ester Kuntu ja Kaspar Velberg, võttepaikadena on filmis kasutatud mitmeid ajalooliselt märgilisi kohti Tallinnas, Pärnus ja Ida-Virumaal.
"Firebird" on Peeter Rebase esimene täispikk mängufilm, stsenaariumi autorid on Peeter Rebane ja Tom Prior, produtsent Brigita Rozenbrika. Filmi tootjaks on Peeter Rebase ja Adam Brummondi poolt asutatud The Factory ja Londoni produktsioonifirma No Reservations Entertainment. | Peeter Rebase debüütmängufilm "Firebird" esilinastub Londoni filmifestivalil BFI Flare | https://kultuur.err.ee/1608113239/peeter-rebase-debuutmangufilm-firebird-esilinastub-londoni-filmifestivalil-bfi-flare | Peeter Rebase debüütmängufilm, tõsielusündmustel põhinev romantiline põnevusfilm "Firebird" avab Londonis 17. märtsil Briti filmiinstituudi korraldatava LGBTIQ+ filmifestivali BFI Flare. |
Gaim läbis lamadestiirud puhtalt, aga eksis kummaski püstitiirus korra ja kaotas võitnud sakslannale Vanessa Voigtile (0; 38.52,3) kolme minuti ja 42,5 sekundiga. Teise eestlannana rajal käinud Susan Külm oli 56. (6; +5.46,9).
Sakslannadel tervikuna oligi väga hea päev, sest neid mahtus viie hulka neli. Voigti kannul tuli teiseks Hanna Kebinger (0; +6,9) ja kolmanda koha sai ameeriklanna Madeleine Phaneuf (1; +26,2). | Grete Gaim tuli IBU karikaetapil neljandasse kümnesse | https://sport.err.ee/1608113260/grete-gaim-tuli-ibu-karikaetapil-neljandasse-kumnesse | Laskesuusatamise IBU karikaetapil Brezno-Orbrlies teenis Grete Gaim naiste 12,5 km lühikesel tavadistantsil 35. koha. |
Peaminister Xi Jinpingi strateegiliste suuniste järgi paneb Hiina kõik oma ressursid tehnoloogia arendamisse, et selles valdkonnas maailma tippu tõusta ja teised riigid Hiina tehnoloogiast sõltuvaks teha.
Hiina plaan on ligi pääseda maailma tipptehnoloogiale ning üle maailma üle osta andekaid inimesi, et pääseda ligi teadmistele, millest hiinlastel on vajaka. Hiina eesmärk pole aga vastupidiselt nende poliitretoorikale koostöö, vaid Hiina võimekuse väljaarendamine tasemele, kus ei sõltuta enam välismaistest tarnijatest. Eesmärgini jõudmiseks kasutatakse ka küberluuret ning varjatud Hiina oslausega ettevõtete loomist välismaal.
Raportis märgitakse, et kaugem eesmärk on panna kogu Hiina tehnoloogia tööle Hiinas loodud Beidou navigatsioonisüsteemis ning eksportida Beidou süsteem "Ühe vööndi, ühe tee" algatusega ühinenud riikidesse. "Teisisõnu ehitab Hiina üles autonoomset globaalset ökosüsteemi, kus asjade interneti, tehisintellekti, pilveteenuste ja ülikiire interneti (täna 5G, tulevikus 6G) ajastul mängivad keskset rolli Hiina tehnoloogia integreeritud lahendused. Esialgu võib Hiina tehnoloogia kasutada paralleelselt GPS ja Beidou süsteemi, kuid lõppeesmärk on panna Hiina
tehnoloogia kasutama ainult Beidoud, viidates sellele, et Beidou süsteem on
võimeline asukohta määrama palju täpsemalt kui GPS," seisab raportis.
VLA hinnangul muudab Eesti integreerimine Hiina autonoomse tehnoloogia
ökosüsteemiga Eesti haavatavaks ja sõltuvaks Hiinast.
Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et eraettevõtlus ja kommunistlik partei on Hiinas tihti seotud. Näiteks tuuakse Hiina tehnoloogiagigant Huawei.
"Huawei näiteks rõhutab, et ettevõte kuulub töötajatele, mida juhib Huawei
ametiühingu nõukogu. Kõik Hiina ametiühingud kuuluvad aga Ülehiinalisse
Ametiühingute Föderatsiooni, mille juht on Hiina kommunistliku partei sekretär.
Praegune parteisekretär on ühtlasi Hiina parlamendi aseesimees. Nii nagu
provintse juhib tegelikult parteisekretär ja mitte administratiivsete ülesannetega
provintsi kuberner, niisamuti töötab see käsuahel vertikaalselt ka ametiühingutes," märgiti raportis.
Välisluureameti aastaraportiga 2021 saab tutvuda SIIN | VLA: Hiina tehnoloogia kätkeb suuri julgeolekuohte | https://www.err.ee/1608112918/vla-hiina-tehnoloogia-katkeb-suuri-julgeolekuohte | Hiina ambitsioonikas plaan saada maailma tehnoloogialiidriks kätkeb suuri julgeolekuohte, märgitakse tänavuses välisluureameti aastaraportis. |
"Tegin Reinule ettepaneku tulla osaajaga nõunikuks, kuna Rein on vaieldamatult üks Eesti tugevamaid riigiõiguse ja põhiseaduse asjatundjaid. Tema Eesti pikima staažiga justiitsministri, parlamendi aseesimehe, välisministri ja teiste ametikohtade kogemusele on vähestel midagi vastu panna," ütles Hanno Pevkur ERR-ile.
"Minu jaoks on eriti suure väärtusega Reinu, kui põhiseaduse ühe autori, teadmised Eesti õiguslikust selgroost. Olen kindel, et mul tuleb temaga väga hea koostöö ning tema panus nii riigikogu juhatuse töö kui õigusloome kvaliteedi tagamisse saab olema märkimisväärne."
Pärast Siim Kallase tagasiastumist parlamendi asespiikri kohalt valis riigikogu 8. veebruaril oma esimeseks aseesimeheks Hanno Pevkuri (Reformierakond) ja teiseks aseesimeheks Helir-Valdor Seederi (Isamaa). Pevkuri nõunikuks saanud Lang on Reformierakonna asutajaliige ja olnud oma poliitikukarjääris ametis ka välisministri, justiitsministri ja kultuuriministrina.
See ei ole esimene kord, kus Pevkur on riigikogu aseesimees ja Lang tema nõunik. Pevkur oli parlamendi asespiiker ka perioodil 24. oktoober 2017 kuni 22. märts 2018.
3. jaanuaril 2018 teatas ERR-i portaal, et riigikogu aseesimees Hanno Pevkur palkas staažika poliitiku ja reformierakondlase Rein Langi oma nõunikuks. Lang ütles toona ERR-ile sõnad, mis tekitasid tormi teeklaasis: "Me valmistume 2019. aasta valimisteks Reformierakonna poolt ja minu asi on vaadata seda, et sellest saaks kokku üks ilus ja korralik erakonna programm."
Mitmed poliitilised oponendid panid seda pahaks ja heitsid Langile ette, et see teeb nõunikukohal erakonna valimiskampaaniat. Paar päeva hiljem teatas Lang, et loobub nõuniku kohast, sest peab tekkinud olukorras töötamist võimatuks. | Rein Langist sai Hanno Pevkuri nõunik | https://www.err.ee/1608113248/rein-langist-sai-hanno-pevkuri-nounik | Riigikogu esimese aseesimehe Hanno Pevkuri nõunikuna alustas tööd staažikas poliitik ja Reformierakonna asutajaliige Rein Lang. |
2019. aasta aastaraportis märkisite, et Venemaa võib mõjutada Euroopa Parlamendi valimisi. Et kui europarlamendis on grupp Kremli-meelsied saadikuid, on see Eestile risk. Kas see risk on realiseerunud?
See risk on jätkuvalt olemas, sest Venemaa põhihuvid ei ole muutunud. See on külvata segadust Euroopa Liidus, leida lõhesid Euroopa Liidu ametkondades, leida lõhesid liikmesriikide vahel ja sees. Venemaa otsib jätkuvalt Euroopas poliitikuid, kes võiksid nende huvisid edendada. Seda nii paremalt kui vasakult äärest.
Kas Euroopa Parlamendi valimistel õnnestus neil saada inimesi europarlamenti, keda nad soovisid?
Kindlasti Venemaa nägi ja näeb seal endale huvipakkuvaid inimesi, kellega tööd teha. Spetsiifilisemaks ma ei läheks.
Kas see, et osa Eesti inimesi tahab end vaktsineerida Sputnik V vaktsiiniga, mitte Pfizeri või Modernaga, kas selles mängib rolli Vene eriteenistuste tubli töö?
See on inimese enda otsus. Meie vaatame, kuidas Venemaa on mõjutustööd teinud. Me näeme, et Venemaa on kasutanud ja kasutab vaktsiini temaatikat mõjutustöö eesmärgil. Me näeme, et aktiivselt mustatakse Lääne vaktsiine ja aktiivselt reklaamitakse oma vaktsiini.
Kui Eesti peaks võtma Vene vaktsiini kasutusele, peame olema valmis selleks, et anname Venemaale võimaluse oma mõjutusnarratiivi jätkata. Kui suudame selle riski maandada, siis on me enda otsus, kas anname vaktsiini kasutusele või mitte.
Miks on Venemaale kasulik Lääne vaktsiinide mahategemine ja enda oma esiletõstmine?
Tegemist on laiema võitlusega maailmaareenil, kus Venemaa tahab end rohkem esile tõsta, näidata end võimsa riigina nii meditsiinivaldkonnas, sõjanduse valdkonnas, eriteenistuste valdkonnas. Aga vaktsiini puhul on küsimus, kas on järgitud kõiki tunnustatud standardeid. Siiski saadetakse sellega sõnum, et Venemaa on üks suurtest, kes suudab selle spetsiifilise vaktsiini kiiresti välja töötada.
Raportist loeme, et Venemaal läheb majanduslikult üha halvemini. Kust saab Venemaa oma ettevõtlusele hapniku andmiseks raha?
Nagu oleme ka varem öelnud, siis Venemaa majanduse peamine hapnik tuleb naftast ja gaasist. Kui hind on hea, siis Venemaa majandus saab hapnikku juurde.
Praegu ei ole nafta hind väga hea. Kui kauaks jätkub Venemaal reserve?
Venemaa on kogunud viimastel aastatel üsna märkimisväärseid reserve, umbes 600 miljardit dollarit on reservides, sellest umbes 180 miljonit on rahvusliku heaolu fondi vahendeid. Minu teada ei ole praegu plaanis neid kasutusele võtta. Tänavune Venemaa eelarve on tehtud miinusega. Kui nafta hind läheb üle taseme 55 dollarit barreli kohta brenti nafta hinna osas, suudavad nad uuesti reserve koguma hakata. Kui hind jääb allapoole, siis nad tulevad ots otsaga kokku.
Kas Eesti huvides on majanduslikult õitsev või allakäiv Venemaa?
Eesti huvides on demokraatlik Venemaa, mis tagab inimõigused ja järgib rahvusvahelist õigust.
Kas Venemaa elanikkonna seas kasvav rahulolematus valitsejate suhtes on protsess, mida me positiivse ootusärevusega jälgime?
Kindlasti on praegu väga huvitav aasta Venemaal, sest minnakse vastu septembris toimuvatele riigiduuma valimistele. Meie hinnangul saab poolaasta olema Venemaal üsna kuum. Ma julgen öelda, et see saab olema keskmiselt vägivaldsem.
Kas pärast Navalnõi vangistamist võib Venemaal esile kerkida partei, kes saab opositsioonimeelse venemaalase enda selja taha?
Raske öelda, sest valimisteni on pikalt aega. Kreml on teinud viimastel aastatel tööd, et muuta süsteemse opositsiooni pilti kirevamaks, loonud uusi erakondasid, mis võiksid kanaliseerida protestihääli.
Mis puudutab uue poliitilise liidri esiletõusmist – vaatamata sellele, et Aleksei Navalnõi on vangistatud, on päris mitmed tema meeskonna liikmed aktiivsed ja suudavad Navalnõi sõnumeid edastada.
Kas Vladimir Putini tervis on ka teile teada?
Minu teada saab Putin tänavu 69-aastaseks – tegemist ei ole inimesega, kes oleks esimeses nooruses, mis tähendab, et siit-sealt hakkab tervis tundma andma. Aga ma ei läheks kaasa igasuguste spekulatsioonidega haiguste osas. Meie arvame, et kui Putini tervisega midagi väga drastilist ei juhtu või ei toimu ettearvamatuid sündmusi Venemaal, siis on väga tõenäoline, et Putin jätkab presidendina ka pärast aastat 2024.
Kui vaba on Putin oma otsustes?
Putin on oma süsteemi väga oluline osa ja selle süsteemi juht. Putin on võimuloleva süsteemi garant ja tema otsustest sõltub praeguse Venemaa eliidi, oligarhide, eriteenistuste töötajate ja juhtide heaolu. Praeguse eliidi huvides on, et süsteem jääb paika. Ma ei julge öelda, et Putin on pantvang, aga ta on sisseharjutatud süsteemi osa.
Ma ei usu, et ta ka ise tahab süsteemi reformida. Ma ei näe varianti, et Putin hakkab kõigutama süsteemi, mis tagab tema ja tema lähikonna heaolu.
Millal leiab Venemaa Valgevenele uue juhi?
Me loodame, et Valgevene leiab endale ise uue juhi läbi demokraatlike protsesside. Kindlasti Valgevene on Venemaa jaoks väga oluline riik ja kindlasti otsitakse Kremlis Lukašenkole juba praegu järglast. Aga kuna Lukašenko on viimastel aastatel monopoliseerinud suhted Venemaaga, siis näha on, et lihtne kandidaadi leidmine pole. Kreml tahab eesotsas näha inimest, kes on piisavalt nõrk ja valmis alluma erinevatele Kremlist tulevatele nõuannetele või suunistele.
Kirjeldage protsessi, kui Venemaal õnnestub leida uus Valgevene juht. Kuidas tehakse ta meeldivaks inimestele, kes käivad Minski tänavatel?
Venemaa huvi pole oma käsi kandidaadi tagant näidata. Venemaa huvides on teha tööd kulisside taga ja varjatud protsessidega saada endale õige partner.
Esimene, kes Lukašenkot presidendiks saamise puhul õnnitles, oli Hiina. Valgevene riigivõlast on viiendik Hiina käes. Kas Hiina ostab end eurooplastele üha lähemale?
See analüüs on täiesti adekvaatne. Hiina on teinud viimastel aastatel väga suuri pingutusi, et tekitada erinevates riikides sõltuvusi. Me näeme, et neid sõltuvusi on Hiina varmas ära kasutama poliitilistes huvides.
Miks on Hiina julgeolekuoht Eestile?
Hiina on muutunud väga ambitsioonikaks riigiks. Eesmärgiks on saada juhtivaks maailmas majanduslikuks jõuks aastaks 2035 ja juhtivaks sõjaliseks jõuks aastaks 2050. Sellel teel minnakse jõuliselt edasi. Oma sõnumeid ja huvisid edendatakse järjest agressiivsemalt. Me oleme seda saanud tunda ka Eestis.
Kui Venemaa suunal püüab Euroopa Liit ajada ühtset poliiikat, siis Hiina suunal see väga ei paista. Kas meie diplomaadid peaksid tegema Euroopa suunal tööd, et me oleksime sama Hiina-kriitilised nagu näiteks USA?
See on välisministri ja välisministeeriumi otsustada, millised on Eesti välispoliitilised prioriteedid. Hiina on mõnevõrra müstiline ja kauge ja Hiina teadmist Eesti riigis väga head veel ei ole. Aga ma arvan, et eri ametkonnad pööravad Hiinale järjest rohkem tähelepanu ja ekspertiisi tekib ühiskonnas ka laiemalt.
Millise riigi luureteenistuselt saab VLA Hiina kohta kõige paremat infot?
Luureteenistus seda kommenteerida ei saa, aga ma ütlen nii palju, et meie võrgustik on väga lai ja tihe ja meil on mõned väga head partnerid, kellel on Hiina kohta teadmist.
Kas ma lugesin tänavusest VLA aastaraportist õigesti välja, et lääneriikide mõju globaalselt kahaneb ja selle koha võtab üle Hiina?
Venemaa huvides on, et maailmas tekiksid eri jõukeskused ja Moskva peaks nende vaates kujunema üheks globaalseks jõukeskuseks. Venemaa näeb ka, et üheks jõukeskuseks peaks kujunema ja kujunebki Peking ja veel mõned maailma keskused.
Venemaa huvides on, et kui tekib multipolaarne maailmakorraldus, siis keskmes olevates riikidel peaks tekkima eriline õigus suunata otsuseid oma ümbruskonnas. See trend on Eesti jaoks väga-väga ohtlik: Venemaa juba praegu kujundab mitmete SRÜ riikide poliitikat, mitmetes riikides on Venemaa poolt kontrollitud konfliktilkolded.
Eelmisel aastal asutas Hiina tehnoloogiafirma Huawei Eestis tütarettevõtte, 2023. aastal plaanib Huawei Prantsusmaal tehase avada. Kas see lubab selle ettevõte tehnoloogiasse julgemalt suhtuda?
Ei, kindlasti mitte. See ei tähenda, et Huawei või Hiina tehnoloogia muutuks mingilgi määral turvalisemaks. Me peame meeles pidama, et Hiina tehnoloogiaettevõtteid kontrollitakse Pekingist Hiina kommunistliku partei poolt.
Milles seisneb aga oht, kui Eesti 5G võrkudes, telekommunikatsioonivõrkudes oleks Huawei riist- ja tarkvara?
Esiteks Hiinal on ambitsioon teha teised riigid endast tehnoloogiliselt sõltuvaks. Meie näeme, et Hiina tehnoloogia ei ole usaldusväärne. Seda seisukohta toetavad murettekitavad arengud Hiina sees, näiteks väga suur kontroll inimeste üle, massiline infokogumine inimeste kohta nii sees- kui väljaspool Hiinat.
Tegu on ikkagi kommunistliku riigiga, mida juhib kommunistlik partei. Ma ütlen ka seda, et Huawei on vähemal või rohkemal määral kommunistliku partei mõju all, mis tähendab, et tegemist ei ole sõltumatu eraettevõttega. Meie seisukoht on, et sõltuvus Hiina tehnoloogiast on potentsiaalseks ohuks Eesti julgeolekule. Mida vähem on Eesti olulistes süsteemides tehnoloogiat, mida kontrollib Hiina kommunistlik partei, seda parem.
See on poliitiline otsus ja välisluureamet annab oma panuse, aga otsused tehakse vabariigi valitsuse tasandil.
Tegu on sidevõrkude turvalisuse määrusega, mida on Eesti poliitikute vahel põrgatatud pea aasta. Ükski ametnik ega poliitik ei taha öelda, et muu hulgas on selle määruse üks eesmärk sidevõrkude kaitsmine Huawei toodangu eest. Samas üritatakse mitte Hiina saatkonnaga konflikti sattuda. Kas ja mida toovad Eestile jahedamad suhted Hiinaga?
Eesti välispolitika kujundatatakse lähtuvalt Eesti väärtustest. Me peame arvestama, et Hiina tegevus on agressiivne, vaenulik ja lõhestav. Kahtlemata tekitavad julgeolekust lähtuvad mõned Eesti otsused Hiinas pahameelt, sest need ei pruugi vastata Hiina strateegilistele ambitsioonidele ja huvidele. Ma ikkagi jään selle juurde, et kui me arvame, et midagi on õige või vale, siis tuleb seda selgelt ka välja öelda.
See on Hiina saatkonna õigus kirju saata, neid on saadetud välisluureameti raportite, ka paljude teiste ametkondade sõnavõttude ja kirjatükkide peale. Aga Eesti puhul on tegu vaba riigiga, kus ametkondadel on õigus oma arvamust avaldada. Väga kummastav on olnud näha Hiina saatkonna nõudmist välisluureameti raport ümber kirjutada ja kirjutada nii, nagu Hiina seda sobivaks peab ja välja andma uue trüki. Aga seda pole juhtunud.
Mitme aasta pärast on Hiina teie aastaraporti esimene, mitte viimane teema?
Meie fookusesse jääb ikkagi pikaks ajaks Venemaa. Me oleme Venemaad fookuses hoidnud viimased aastakümned. Meie huvides on, et Venemaast saab täielikult demokraatlik riik. Sinnani võib minna mõned aastad aega. Kuni see pole juhtunud, siis välisluureameti prioriteediks jääb arengute jälgimine Venemaal. Samas kindlasti me juba praegu pöörame rohkem tähelepanu Hiinale.
Kas teil endal on välisluureameti direktorina teenistusrelv?
Välisluureametis on eraldi inimesed ja struktuuriüksused, kes vastutavad kogu maja ja töötajate, sealhulgas minu julgeoleku eest. Kõik on kontrolli all.
Nii et iga töötaja teenistusrelva ei kanna?
Oleneb töötaja funktsioonist ja ametikohast.
Toronto ülikool avastas, et läbi Eesti haridus- ja noorteameti andmesidevõrgu kasutatakse mobiiltelefonide pealtkuulamiseks tarkvara Circles. Kas see võttis VLA-lt olulise signaalluure relva ära või te pidite selle mujale kolima?
Nagu te teate, siis luureasutused kunagi ei kommenteeri oma meetodeid ja allikaid.
Ma kinnitan üle, et kõik Eesti julgeolekuasutused töötavad vastavalt seadustele ja meil on väga korralik järelevalve, mis vaatab, kas meie tegevus on seaduslik või mitte.
Välisluureameti aastaraportiga 2021 saab tutvuda SIIN | Mikk Marran: 2021 saab olema Venemaal keskmisest vägivaldsem | https://www.err.ee/1608113254/mikk-marran-2021-saab-olema-venemaal-keskmisest-vagivaldsem | Pool aastat, mis on jäänud Venemaal riigiduuma valimisteni, saab välisluureameti hinnangul olema poliitiliselt üsna kuum ning keskmisest vägivaldsem, ütles intervjuus ERR-ile välisluureameti peadirektor Mikk Marran. |
Karinši sõnul on ministrite vaktsineerimine ülimalt oluline, et valitsus saaks naasta tavapärase töö juurde.
"Koalitsiooni juhtimine on eemalt järjest keerulisem, sest ka poliitikud on inimesed ning neil on erinevad emotsioonid ja arvamused, mida alati distantsi kaudu ei saa lugeda," ütles Karinš.
Tervishoiuminister Daniels Pavluts teatas kolmapäeval, et ta on olnud kontaktis koroonaviirusega nakatunud inimesega.
Pavluts plaanib ise teha koroonatesti ja minna tulemuse selgumiseni karantiini.
"Mis te oskate öelda, koroonaviirus on kõikjal meie ümber," ütles Pavluts | Läti valitsus naaseb kontaktistungeile pärast ministrite vaktsineerimist | https://www.err.ee/1608113245/lati-valitsus-naaseb-kontaktistungeile-parast-ministrite-vaktsineerimist | Läti peaminister Krisjanis Karinš teatas kolmapäeval, et tavapärased isiklikus kontaktis valitsuse istungid taastatakse, kui kõik ministrid on saanud teise koroonavaktsiini süsti. |
Sarnaselt paljudele spordivõistlusele on ka autoralli MM-sari toimunud viimasel ajal publikuta. Pärast koroonaviiruse pandeemia lahvatamist lubati pealtvaatajad raja äärde vaid Rally Estonial. Seejärel lõpetati hooaeg kolme etapiga (Türgi, Sardiinia, Monza), kus publikut ei olnud.
Samuti hoiti pealtvaatajad eemal tänavuse hooaja avaetapilt Monte Carlos ja ei pääse nad maailma kiiremaid rallimehi vaatama ka järgmisel nädalal peetaval Soome talverallil. 22.-26. aprillil toimuval Horvaatial rallil võib aga olukord olla teine.
"Me valime teid hoolikalt, et vältida suuri rahvahulki, aga samuti nii, et oleks võimalik publikut ligi lasta ja lasta neil atraktiivset võidusõitu jälgida. Me loodame, et epidemioloogiline situatsioon seda lubab," lausus Horvaatia ralli kava DirtFishile tutvustanud peakorraldaja Daniel Šaškin.
"Samuti on autoralli MM-sari suurepärane võimalus tutvustada maailmale meie riigi kõige ilusamaid kohti. Kindlasti tuleb põnev võistlus - nii raja ääres kui ka ekraanide taga."
Horvaatia spordijuht Davorin Štetner loodab väga, et kahe kuu pärast toimuvale võistlusele jõuavad ka pealtvaatajad üle maailma, sest mõistagi oleks see korraldajatele ja riigile pärast pandeemiat majanduslikult magusaks tõukeks.
"Me loodame, et olukord aprilli lõpus lubab pealtvaatajaid ligi lasta. See tähendaks üle maailma paljude rallifännide saabumist. See on parim võimalik kutse enne turismihooaja algust," lisas ta.
1974. aasast peetav Horvaatia ralli kuulus perioodil 2007-2013 Euroopa meistrivõistluste kavva, kuid tänavu debüteeritakse MM-sarjas. | Horvaatia MM-ralli läbiviijad ootavad publiku naasmist | https://sport.err.ee/1608113242/horvaatia-mm-ralli-labiviijad-ootavad-publiku-naasmist | Autoralli MM-sarja hooaja kolmas etapp võib üle hulga aja toimuda koos pealtvaatajatega. Vähemalt nii korraldajad kaks kuud enne võistluste toimumist loodavad. |
Siiani pidasid teadlased Antarktika šelfiliustike alust merevett üheks eluvaenulikumaks keskkonnaks maamunal. Sadade meetrite paksuse jääkihi all on pidevalt kottpime ja vee temperatuur jääb alla 0 °C. Samavõrd vaenulikest tingimustest on elu leitud varemgi. Siiski on tegu esimese korraga, kui äärmuslikes tingimustes elavad liikumatud liigid nagu käsnad, vahendab ScienceAlert.
Briti Antarktikauuringute biogeograafi Huw Griffithsi sõnul on avastus justkui õnnelik õnnetus, mis paneb uurijaid Antarktika mereelustikku hoopis uue nurga alt vaatama.
Karm aga rikas maailm
Antarktika šelfiliustikud on justkui tohutud vees hõljuvad parved, mis ulatuvad üle Antarktise mandri ääre. Ühtekokku laiuvad need rohkem kui 1,5 miljonil ruutkilomeetril, moodustades kogu Antarktika pindalast umbes kolmandiku.
Seni pole šelfiliustike alust maailma eriti uuritud, sest sinna on raske ligi pääseda ja sealsed tingimused on karmid. Kui uurimiseni siiski jõutakse, tähendab see tavaliselt, et jäässe puuritakse auk ja uurimisvarustus langetatakse augu põhja uudistama.
Kaheksa säärase puuraugu-uuringu põhjal on juba teada, et liustike all leidub elu. Enamasti leitakse jää alt väikeseid liikuvaid olevusi, nagu kalu, molluskeid, ussikesi ja koorikloomi. Keegi ei osanud aimata, et nii kaugel fotosünteesivatest organismidest elab aga ka mereloomi, kes elatavad end vees leiduvast hõljumist ja teistest toitainetest.
Just käsnu aga Huw Griffiths ja kolleegid leidsidki, kui puurisid Filchneri šelfiliustiku servast 260 kilomeetri kaugusel sisemaa poole augu läbi 890 meetri paksuse jää. Nad läkitasid mõõtevarustuse 1233 meetri sügavusele merepõhja. Seal uudistas varustus kivirahnu, mille küljes elas üks varrega käsn, 15 varreta käsna ja 22 tundmatut varrega organismi. Viimased võivad olla nii käsnad, astsiidid, hüdroidid, nuivähid, ainuõõssed kui ka polüheetaalsed ussid.
Teadlased läkitasid mõõtevarustuse 1233 meetri sügavusele merepõhja Autor/allikas: British Antarctic Survey/Twitter
Griffithsi sõnul tekitas avastus palju uusi küsimusi. Kuidas käsnad nii sügavale said? Millest nad toituvad? Kaua nad seal juba olnud on? Kui levinud on üldse sellised eluga kaetud rändrahnud? Kas tegu on täiesti uute liikidega? Mis juhtuks nende elukooslustega, kui šelfiliustik kokku variseks?
Kemosüntees?
Suurem osa Maa elustikust vajab ellujäämiseks päikest. Toiduahel algab samuti taimedest ja vetikatest, kes valmistavad päikesevalguse abil suhkruid. Sealt edasi tulevad juba taimi söövad organismid ning veel edasi taimtoidulisi organisme söövad või nende jäänuseid lagundavad organismid.
Igipimedas ookeanisügavuses kasutavad elusorganismid ellujäämiseks aga teist strateegiat. Ookeani põhjas leidub hüdrotermaaalseid lõõre, millest immitseb soojust ja vulkaanilisi ühendeid. Lõhede ümbruses elavad bakterid ammutavad energiat neist samadest vulkaanilist päritolu molekulidest ja astuvad seeläbi merepõhja toiduahela jaoks esimese sammu. Sarnane kemosünteesil põhinev ökosüsteem on leitud näiteks ka ühest Rumeenia koopast.
Hiljutised uuringud näitavad, et liustike all elutsevad organismid kemosünteesivad vaba hapnikku. Metaanipõhiseid kemosünteetilisi ökosüsteeme on leitud ka ookeanist: näiteks märgati metaanileket Antarktika vetes.
Griffithsi ja kolleegide uuritud rändrahn asub lähimast fotosünteesiks sobivast paigast hinnanguliselt 625–1500 kilomeetri kaugusel. Seega tundub tõenäoline, et kivil elavad organismid moodustavad mingil moel kemosünteetilise toiduahela. Seda isegi juhul, kui praegu määramata jäänud käsnad osutuvad lihatoidulisteks.
Tekkinud küsimustele vastuste saamiseks pole muud varianti, kui teha leitud organismide ja nende elupaiga põhjalik uuring. Paraku kujuneb sellest teadlastele suur väljakutse. Griffithsi sõnul tuleb uurijatel esmalt leida võimalus, kuidas olenditele üldse ligi pääseda. Selleks tuleb minna uurimislaevast 260 kilomeetri kaugusele ja 900 meetri sügavusele.
Avastusest kirjutatakse ajakirjas Frontiers in Marine Science. | Antarktika liustike all elutsevad käsnad | https://novaator.err.ee/1608113209/antarktika-liustike-all-elutsevad-kasnad | Antarktika šelfiliustiku alt setteproove tahtnud teadlased leidsid oma üllatuseks jää alt elu. Rahvusvaheline teadlasrühm avastas merepõhja rändrahnu küljest mitu liiki käsnu, kes elavad fotosünteesimata. |
Viimati nähti printsess Latifat avalikkuse ees 2018. aasta märtsis India ranniku lähedal asuva jahi pardal. Seal varitsesid teda AÜE sõjaväelased, kes viisid ta tagasi Dubaisse. Tegemist oli tema teise põgenemiskatsega, juba 2002. aastal üritas ta teismelisena AÜE-st lahkuda.
Suurbritannia rahvusringhäälingus BBC-s olnud dokumentaalfilmis "Kadunud printsess", väidab Latifa, et ta on pantvang.
"Villa, kus ma elan, on muudetud vanglaks. Kõik aknad on kinni pandud ja ma ei saa ühtegi neist avada. Olen olnud üksi, üksikvangistuses. Pole juurdepääsu meditsiiniabile, pole olnud kohtuprotsessi, mitte midagi," teatas Latifa.
BBC andmetel salvestas printsess Latifa videod salaja ise mobiiltelefoniga, selle käigus varjas ta ennast lukustatud vannitoas. Dokumentaalfilmis väidetakse, et telefoni aitas Latifal hankida tema endine treener Tiina Jauhiainen. Sellest ajast peale on printsess salvestanud palju videosõnumeid, mille käigus ta kirjeldab, kuidas ta on villasse vangistatud.
BBC on samuti iseseisvalt kontrollinud üksikasju selle kohta, kus Latifat vangis hoiti. Printsessi valvasid regulaarselt umbes 30 turvameest. Pole teada, kas Latifiat hoitakse endiselt samas asukohas vangistuses.
Jauhiainen räägib dokumentaalfilmis, et tunneb oma sõbranna pärast suurt muret.
"Ta on nii kahvatu, pole päikest juba mitu kuud näinud. Ta saab põhimõtteliselt liikuda ainult oma toas ja köögis," ütles Jauhiainen.
Latifa isa ja Dubai valitseja Sheikh Mohammed väitis Londoni kohtus eelmisel aastal, et Latifaga on manipuleeritud.
"Leian tänaseni, et Latifa tagasipöördumine Dubaisse oli päästemissioon," ütles Sheikh Mohammed.
Samuti on varem ebaõnnestunult proovinud põgeneda Latifa õde Shamsa. Shamsa proovis põgeneda Suurbritannias, kus hiljem neli relvastatud meest ta röövisid. Seejärel viidi Shamsa tema isale kuuluvasse Suffolki mõisa. | Dubai valitseja hoiab tütart keskaja traditsioonide vaimus vangistuses | https://www.err.ee/1608113194/dubai-valitseja-hoiab-tutart-keskaja-traditsioonide-vaimus-vangistuses | Araabia Ühendemiraatide (AÜE) miljardärist valitseja Sheikh Mohammed hoiab tütart Latifa bin Mohammed Al Maktoumi vangistuses. Tema kinnipidamiskohaks on vanglaks muudetud villa. |
Kuidas te linnapeana jälgite neid valituse piirangute arutelusid?
Mina ootan kahte asja. Konkreetseid ja tsentraliseerutud otsuseid. Ja teiseks ootan lõpuks pikaajalist plaani. Samal viisil edasi liikuda ei ole mõistlik, praegu me teeme otsuseid lähtuvalt ühe-kahe nädala nakatumisnäitajatest. Näiteks paneme sajaprotsendiliselt koolid kinni ja mõne nädala pärast avame taas. Plaanid peavad olema pikemaajalised ja kindlasti peab olema ka plaan, kuidas piiranguid pikaajaliselt leevendatakse.
Kas Tallinna linnapeale on räägitud lähemalt, mis on üldse valitsuse laual? Loogiline oleks ju suurima omavalitsuse juhilt küsida tagasisidet?
Ma ei ole valitsuse plaanidega kursis, kuid tõepoolest, minu arvamust küsiti. Ütlesin neile samamoodi, et vaja on tsentraliseertitud plaani, mitte nii, et iga omavalitus hakkab ise otsustama. Ja plaan peab olema pikaajaline.
Näib, et koolide sulgemise otsus üritatakse veeretada kooli haldaja ehk siis kohalike omavalitsuste õlgadele? Mida te Tallinna koolidega teete pärast koolivaheaega?
Ma alustan taas sellest, et selline lähenemine ei ole mõistlik. Me saame aru, et olukord on tõepoolest halb ja tuleb tegutseda. Kui selline arusaam on olemas, siis tuleb otsuseid vastu võtta suurest pildist lähtudes. Eesti ei ole territooriumilt ja rahva arvult suur riik. Ei ole mõeldav, et iga omavalitsus käitub lähtuvalt oma arusaamast. Meie oleme valmis otsustama, kuid see ei ole riigi poolt õige lähenemine. Lihtsalt sellisel viisil on palju raskem viirust võita.
Nii et valitus lükkabki otsustamise kohalikele võimudele? Ise ei taheta otsustada?
Tegelikult see nii ongi. Me näeme, et tuleb midagi otsutada, aga las seda teevad siis kohalikud omavalitused! Nii see vähemalt paistab. See arusaam, et meil on igas omavalituses erinev olukord, ei ole tegelikult pädev. Vajame suure pildi otsuseid, mis peavad olema üleriigilised.
Juhul kui tõesti üleriigilist koolivaheajajärgset õppetöö korraldust puudutavat otsust ei tule, mida Tallinna linnavalitsus koolidega teeb?
Me arutame olukorda koolijuhtidega. Igal juhul tuleb see otsus ülelinnaline. Seda me ei tee, et iga kool hakkab ise otsustama. Meil on kogemus ja vastavad valemid olemas. Aga ootame signaali valitsusest.
Mida te mõtlete täpsemalt pika plaani all?
Et jutt ei oleks liiga teoreetiline, siis räägime koolidest. Koolid kinni ja koolid lahti ühe kalendrikuu sees pole mõistlik. Pikas plaanis peaks oleme kirjas, et olukorra halvenedes jäävad kõigepealt distantsõppele gümnasistid. Ülejäänud kooliastmeid saab seejärel rohkem ruumiliselt hajutada. Teine samm oleks põhikooli saatmine hübriidõppele, aga algkool jääb kooli. Ja nii edasi. Samamoodi peaks olema piirangutest vabanemine, kõigepealt noorimad lapsed saavad kooli tagasi ja kõige lõpus gümnaasiumiõpilased. See arvamus on natuke puusalt tulistatud, aga plaan peab olema.
Sama teema puudutab muid valdkondi. Detsembri esimesel poolel polnud treeningsaalides mingeid piirangud, siis pandi saalid täiesti kinni, siis lubati individuaaltrenni ja praegu saab jälle enamikel aladel rühmatrenni teha. Kahe kuu vältel on otsused radikaalselt vastassuunalised…
Seda ma rõhutasingi, et peab olema pikk plaan, kuidas piirangutesse sisenetekse ja sealt väljutakse. Inimesed saavad selle alusel oma tegevusi planeerida. Eriti tähtis on see hariduses. Kui õpilased, õpetajad ja lapsevanemad näevad, et olukorra halvenedes on oodata kindlaid ennustatavaid samme, siis on lihtsam kõike ette valmistada. Meil on aga iga hetke jaoks omad unikaalsed otsused (ohkab - toim). | Kõlvart: valitsus üritab osa piiranguotsuseid omavalitsuste kaela lükata | https://www.err.ee/1608113197/kolvart-valitsus-uritab-osa-piiranguotsuseid-omavalitsuste-kaela-lukata | Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart heidab valitsusele ette katset lükata osa piiranguotsustest kohalike omavalitsuste kaela. Tema hinnangul vajavad inimesed selget pikka plaani, kuidas koroonaviiruse olukorra halvenedes piiranguid lisatakse ning hiljem viiruse taandudes neist loobuma hakatakse. |
Ööpäevaga lisandunud 548 koroonapositiivsest 368 tulid Helsingi ja Uusimaa piirkonnast, vahendas Soome rahvusringhääling Yle.
Alates pandeemia algusest on Soomes kokku nakatunud 51 595 inimest. Surnud on sel perioodil 720 inimest.
Soome viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 100,1, mis on viimaste kuude kõrgeim näitaja.
Vaktsineerimisi on Soomes tehtud kokku 216 463.
Soome on kehtestanud piiriületusel ranged piirangud 25. veebruarini. Et neid pikendada, tuleks seadusandlikud muudatused kiirelt ellu viia. | Ka Soomes kasvab nakatumine tasapisi | https://www.err.ee/1608113188/ka-soomes-kasvab-nakatumine-tasapisi | Soomes lisandus ööpäevaga 548 koroonapositiivset ning üle pika aja tõusis riigi nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta üle 100. |
Pärast laupäeval avastatud koroonakollet kuulutas Victoria osariik välja eriolukorra ja publikut Austraalia lahtistele enam ei lastud.
Vahepeal pole aga uusi nakatunuid tulnud ning kokkuleppel korraldajate ja kohalike võimude vahel pääseb neljapäeval mõlemale sessioonile kuni 7477 pealtvaatajat ehk umbes 50% peaareeni mahutavusest. Samad arvud kehtivad ka laupäeval ja pühapäeval üksikmängude finaalide ajal.
Korraldajate jaoks on publiku naasmine majanduslikult oluline, sest turniiri läbiviimise alla on laotud juba suur summa raha. Ainuüksi mängijate kaks nädalat kestnud karantiin läks maksma 40 miljonit Austraalia dollarit ehk ca 25,7 miljonit eurot. | Publik pääseb Austraalia lahtistel uuesti tribüünidele | https://sport.err.ee/1608113176/publik-paaseb-austraalia-lahtistel-uuesti-tribuunidele | Viis päeva kestnud pausi järel pääsevad maskides pealtvaatajad Austraalia lahtistel taas tribüünidele, aga senisest vähendatud koosseisus. |
Õpetajate vaktsineerimine on tervitatav, sest diskussioon koolide distantsõppele minemise osas on hetkel käimas. Ja võib juhtuda, et koolivaheaeg läheb sujuvalt edasi distantsõppeks.
Samal ajal ei saa väita, nagu oleks õpetajate vaktsineerimise osa detsembris paika pandud riiklikust meetmepaketist. Tegelikkuses lihtsalt selgus, et kõikide probleemide lahendajana reklaamitud AstraZeneca vaktsiini mõju eakamatele kodanikele pole veel piisavalt uuritud.
Millest on kahju, sest just AstraZeneca ultrakülmikut mittevajava vaktsiiniga loodeti hakata vaktsineerima neid eakaid, kes ise arsti juurde minna ei saa.
Nii avastasid õpetajad üllatuslikult, et järjekord hakkabki tasapisi nendeni jõudma. Paraku selgus, et eelnevalt poldud tegeletud ei õpetajate nimekirjade koostamise ega soovide fikseerimisega.
Lisaks ei ole vähemalt mulle teada, kes ja kuidas hindab vaktsineeritava õpetaja tervisliku seisundi sobivust. Kui tavaolukorras teeks seda perearst, siis asutusepõhise vaktsineerimise puhul peaks selleks olema ilmselt haigla tervishoiutöötaja.
Omalt poolt soovitan endise õpetajana kindlasti vaktsiin vastu võtta, kahtluste korral on alati võimalik küsimustega pöörduda kas perearsti või terviseameti poole.
Taksofirma täidetud tühimik
Kuulsin selle kuu alguses head uudist, et Pirita perearstikeskus on nädalaga suutnud vaktsineerida 216 eakat inimest. Mõtlesin sealjuures ühe väikelinnas tegutseva perearsti peale, kellel on aega koroonaviiruse vastu inimesi vaktsineerida vaid töövälisel ajal ning kes ruumikitsikuse tõttu suudab tunnis süstida maksimaalselt kuni kuus inimest. Lisaks pole temalgi loomulikult ühtegi head lahendust, kuidas vanainimeste transpordimuresid lahendada.
Pirita puhul tuleb arvestada, et sealse perearstikeskuse võimekus on tavalise maakoha perearsti praksisest oluliselt suurem, sest keskuses toimetab kokku kaheksa perearsti. Mis tähendab seda, et tegelikult tuleb enam kui 200 eakat vaadata siiski mitme nimistu valguses (ühes nimistus olla väidetavalt keskmiselt 400 riskirühma kuuluvat patsienti).
Siiski ei pääse ka Pirita perearstid logistilistest probleemidest. Instagrami lehitsedes selgus viis, kuidas lahendati patsientide vaktsineerimisele toimetamine – Pirita perearstikeskusele pakkus patsientide tasuta sõidutamist Yandex Taxi.
Riik peaks tõsiselt kaaluma perearstidele logistilise toe tellimist. Taksofirma tasuta veod läbi perearstikeskuse on toredad, kuid vajame süsteemsemat lähenemist.
Perearstide nimistute võimekus pole piisavalt kaardistatud
Kõik, kes on sõjalise planeerimisega kokku puutunud, teavad "põhiülesande" ja "kaasneva ülesande" erinevust, kuid ka nende vankumatut sidet. Näiteks – põhiülesanne on vaktsineerida riskirühmad, automaatselt kaasnevad ülesanded on leida riskirühmad, määrata nende prioriteedid, nendega suhelda, nad järjekorda kanda ning tagada logistika ja vaktsineerimine.
Loomulikult esinevad koos kaasnevate ülesannetega oma väljakutsed - IT-lahenduste loomine, võimalike murekohtade fikseerimine ja alternatiivsete lahenduste väljapakkumine ning detailidega arvestamine.
Ehk tegelikkuses oleks planeerimise faasis tulnud esmalt aru saada olukorrast ja perearstide võimekusest: kui suured on nende tööruumid, kui suur on nimistu tavakoormus, millises piirkonnas elavad patsiendid, kui suur osa neist kuulub riskirühma ning milline on konkreetse perearsti toetusvajadus – kas on vaja suuremaid ruume, lisapersonali ja täiendavat transporti (sealhulgas invataksot).
"Siinkohal ei suuda ma kuidagi nõustuda nendega, kelle hinnangul võib kodus süstimist vajavad eakad praegu kavast välja lülitada."
Minu arvestus ütleb, et igal perearsti nimistul peaks stardivalmiduses olema vähemalt üks mikrobuss ja üks invatakso. Siinkohal ei suuda ma kuidagi nõustuda nendega, kelle hinnangul võib kodus süstimist vajavad eakad praegu kavast välja lülitada. Nende inimeste nimel tegi kogu Eesti elanikkond läbi eriolukorra, kas siis tõesti nüüd loobume nende kaitsmisest?
Samuti tuleks enne inimese vaktsineerimisele kutsumist temaga suhelda ning muuhulgas uurida, kas ta üldse tahab end koroonaviiruse vastu vaktsineerida. Selline suhtlusviis annaks võimaluse ka inimese hirme ja neist tulenevaid kahtlusi maha võtta. Lisaks saaksime parema pildi ka selle kohta, miks inimesed koroonaviiruse vastast vaktsiini ei usalda.
Piirangutest vaktsineerimiseta pääsu pole, kaasata tuleb erasektor
Vaktsineerimise osas on meil vaja uusi lahendusi ja meil on neid vaja ruttu. Seda enam väärib kiitust riigi kavatsus hakata rajama vaktsineerimiskeskusi. Siinkohal tuleb muidugi arvestada tõsiasjaga, et miski ei juhtu üleöö ning kontseptsiooni tegemine ja elluviimine võtavad kindlasti aega.
Mis viib meid järgmise teemani, milleks on piirangud. Vaadates andmeid, siis näeme järgmist: 12. märtsil 2020, mil valitsus otsustas välja kuulutada eriolukorra, oli Eestis 4,29 koroonaviiruse juhtu 100 000 elaniku kohta. 13. veebruari 2021 seisuga on sama näitaja aga 626,2.
Kuigi maskikandmise kohustus on ilmselt andnud teatud panuse viiruse leviku pidurdamisele, on haigestumine ometi jõudsalt kasvanud.
Selleks, et vaktsineerimiskeskused ruttu püsti saaksid, tuleks kindlasti kaasata erapartner. Hea näide eraettevõtte tõhususest on SYNLAB-i testimisprojekt. Kuigi neil oli teatud perioodil probleeme inimeste registreerimisega, on see kõik on suurt pilti ja olukorra keerukust vaadates arusaadav. Nende tegevuse võib siiski väga heaks hinnata, sest testimas käies on kõik sujunud tõrgeteta. Ja tuletan meelde, et nad testivad päevas tuhandeid inimesi.
Kas võiks eraettevõtte kanda jääda erinevate IT-lahenduste väljatöötamine? Selleski osas on SYNLAB tõestanud enda võimekust kiiresti oma süsteemid tööle saada. Kui said nemad, miks ei peaks siis saama ka teised?
Seega peaks valitsus praegu vaktsineerimisteemalisi arenguid kiirendama ning olema ka edaspidi valmis vastu võtma otsuseid, mis seniseid kehvasti tehtud plaane muudavad.
Simmo Saar töötas kuni 22. detsembrini 2020 terviseameti kommunikatsioonijuhina. | Simmo Saar: vaktsineerimisse tuleb kaasata erasektor | https://www.err.ee/1608113173/simmo-saar-vaktsineerimisse-tuleb-kaasata-erasektor | Koroonaviiruse vastu vaktsineerimise osas on meil vaja uusi lahendusi ja meil on neid vaja ruttu. Riigi kavatsus hakata rajama vaktsineerimiskeskusi väärib kiitust, aga vaktsineerimisteemalisi arenguid peaks valitsus kiirendama, kirjutab Simmo Saar. |
Kokku on vaktsineerimissoovist teada andnud ligikaudu 3000 Tallinna koolide töötajat, kuid see arv oleks tõenäoliselt suurem, kui riik pakuks haridustöötajatele valida, millist vaktsiini nad soovivad.
Praegu pakutakse haridustöötajatele Astra Zeneca vaktsiini, mida üle 65-aastastele aga ei soovitata, ning see on eelkõige venekeelsetes Tallinna koolides vähendanud soovijate arvu, ütles Belobrovtsev.
"Meedias on ilmunud väited, et vene koolides on neid inimesi, kes valmis end laskma vaktsineerida, palju vähem. Ühest küljest on see tõsi, teisest küljest tuleb meeles pidada, et vene koolides on töötajate keskmine vanus kõrgem ja on palju inimesi, kes selle pärast end vaktsineerida ei taha. Me teame, te koolide töötajatele pakutakse praegu just Astra Zenecat," lausus abilinnapea.
Belobrovtsev möönis, et vaktsineerida soovijate protsent võiks Tallinna haridustöötajate seas olla suurem, kuid selle protsendi tõstmiseks on vaja riigi abi.
"Meil on üleskutse riigile, eelkõige terviseametile ja sotsiaalministeeriumile, et kui saaksime pakkuda inimestele valikuvõimalust, et ei oleks ainult üks vaktsiin, siis see protsent oleks kõrgem. Oleme kogenud, et nad ei ole vaktsiini vastu ja teeksid seda, aga ei taha seda konkreetset vaktsiini," lausus Belobrovtsev.
Tallinnas tegelevad haridustöötajate vaktsineerimisega Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaigla. Hariduslike erivajadustega laste õpetajate vaktsineerimisega tegeleb Tallinna lastehaigla. | Tallinna koolitöötajatest lasevad end vaktsineerida pooled | https://www.err.ee/1608113011/tallinna-koolitootajatest-lasevad-end-vaktsineerida-pooled | Kolmapäeval algas Tallinna üldhariduskoolides haridustöötajate vaktsineerimine. Abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on vaktsineerimissoovist teada andnud ligikaudu pooled koolitöötajad. |
Läinud pühapäeval vaktsineeriti Eestis COVID-19 vastu 61 inimest. Samal päeval registreeriti 667 uut koroonaviirusse nakatunut. Sellises võidujooksus ei jõua me kunagi haigusele järele.
Alanud nädalal jõuab Eestisse 30 000 vaktsiinidoosi, enam ei saa me rääkida vaktsiini puudusest. Kui midagi puudu on, siis vaktsineerijatest, vaktsineerimiskohtadest, inimestele sobivatest aegadest ja kogu protsessi arusaadavusest ning ladusast haldamisest.
Vaktsineerimise algusest alates on Eestis kaitsesüsti saanud napp 3,5 protsenti elanikest. Hapu lugu. Olukorras, kus koole ähvardab taas koduõppele minek, haiglad ei suuda varsti koroonapatsiente vastu võtta ja riigi majandus näitab hangumise märke, tuleks vaktsineerimise tempot kindlasti tõsta. On aeg tunnistada, et riigina ei olnud me massvaktsineerimiseks valmis.
Aga ei ole ka see hetk, mil hakata teineteise suunas näpuga näitama ja süüdistusi pilduma. Peame nõustuma peaminister Kaja Kallasega, et vaktsineerimine tuleb saada korrektselt toimima, et inimesed saaksid vaktsineeritud.
On aeg tunnistada, et mõned asjad oleksid võinud olla paremini planeeritud ja läbiviidud. On viimane aeg ühendada jõud, et koos sellest kriisist võimalikult kiiresti välja tulla. Tuleme korraks keskpõrandale kokku – riik, meditsiinisüsteem, ettevõtted – ja paneme kokku töötava plaani.
Niisiis, mida me saame teha praegu, et vastata paremini Eesti elanike õigustatud ootusele kogu rahvas võimalikult kiiresti massvaktsineerida? Sest muud viisi pandeemiast kiireks väljumiseks pole.
Praegu vaktsineerivad eesliinitöötajaid perearstikeskused ja haiglad. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik lubas, et vaktsineerimise tempo tõuseb 100 000 inimeseni nädalas. Kaheksa nädalaga on sellisel juhul võimalik vaktsineerida suurem osa eesti elanikkonnast vähemalt esimese süstiga ja liikuda oluliselt lähemale karjaimmuunsuse tekkimisele.
Aga mida tähendab 100 000 inimese vaktsineerimise võimekuse loomine? Praegusega võrreldes peaks tempo tõusma kümnekordseks. Selleks tuleb panna kokku kõik ressursid, mis meie käsutuses on, nii riigi- kui ka erasektoris.
Riik on juba hakanud astuma samme selle poole, et kaasata vaktsineerimise korraldusse ka teisi ettevõtjaid peale perearstide. Eile teatati Qvalitase ja vaktsineerimisbusside kasutamisest, lisaks on mõnda aega räägitud ka vaktsineerimiskeskuste loomisest.
Need kõik on õiged mõtted, aga nõuavad ka aega ja raha. Ja esmajärjekorras vettpidavat plaani. Lugedes praegust vaktsineerimisplaani on vaktsineerimiskeskused juba olemas – 52 perearstikeskust. Millistest uutest vaktsineerimiskeskustest räägitakse, sellest plaan vaikib.
Vaktsineerimisvalmidusega apteegid on aga juba olemas ja me peaksime maksimaalselt kiiresti ära kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi.
Eesti Proviisorapteekide Liit tegi esmaspäeval valitsuse teadusnõukojale ettepaneku rakendada vaktsineerimise kiiremaks läbiviimiseks ka need ligi 50 apteeki üle Eesti, milles on juba olemas ruumiline ja tehniline valmidus ning ka kogemus vaktsineerimise korraldamiseks koostöös tervishoiutöötajatega.
Apteekides on olemas ravimite hoiustamiseks nõutavad tingimused ja inimesed, kes on saanud ettevalmistuse nende käitlemiseks, teenuse osutamiseks on tagatud ligipääs terviseinfosüsteemile.
"Telefoni teel vaktsineerimisaegade kokkuleppimine, nagu seda tehakse, on meie digiriigis pehmelt öeldes kohmakas."
Apteekidel on olemas veebipõhised registreerimissüsteemid, kus inimesed saavad valida endale sobivaid aegu ja neid vajadusel muuta. Telefoni teel vaktsineerimisaegade kokkuleppimine, nagu seda tehakse, on meie digiriigis pehmelt öeldes kohmakas.
Apteekide eeliseks on kättesaadavus – me oleme avatud ka tööpäeva õhtutel, kui perearstikeskused on juba suletud ja kõigil nädalavahetustel ehk just siis, kui enamikul inimestel on võimalik tulla kaitsesüstimisele. Lisaks asuvad apteegid meie igapäevaste käiguteede läheduses.
Praegu on koolitatud ligi 4000 vaktsineerijat. Väga hea! Anname neile koheselt võimaluse massvaktsineerimist alustada. Ka peaminister Kallas tõdes, et peaksime vaktsineerima kõikidel päevadel ja kõikides kohtades, kus seda teha saab ning kus inimestel on mugav käia. Apteekide võimalused vastavad just nendele tingimustele.
Apteekides vaktsineerimine ei tekita riigile lisakulu, sest igale kaitsesüstile on riigi poolt ette nähtud manustamise hind, mida tervishoiuteenuse osutajad rakendaks nii apteegis kui ka perearstikeskustes.
Tulevikku vaadates oleme riigile välja pakkunud, et ka apteekrid võiksid olla vaktsineerijad. Selleks on vaja kiiresti välja töötada vaktsineerimise koolitusprogramm apteekritele, mis võimaldaks apteekritel hakata patsiente vaktsineerima. Eesmärk on juba sügisel olla paremini valmis epideemia järgmisteks laineteks ja uuteks viirusteks.
Apteekrite kaasamine on Euroopa praktikas ennast tõestanud ja sellest on võitnud nii elanike tervis kui tervishoiusüsteem. Euroopas vaktsineeritakse erinevate viiruste vastu paljude riikide apteekides - Ühendkuningriigis, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Iirimaal, Maltal ja peagi ka meie lõunanaabrite juures Leedus. Miks mitte Eestis?
Kiire arvutus näitab, et nii saaksime tõsta vaktsineerimiste kiirust lisakuluta pea kolmandiku võrra – jah, kolmandiku võrra! – ja muuta seda oluliselt paindlikumaks meie inimeste jaoks. Apteegid on selleks valmis.
Apteekrid kui tervishoiutöötajad on juba saanud oma esimese vaktsiini ja peagi saavad ka teise. Vaktsineerimise korraldamine apteekides ei sea seega ohtu apteekrite ega patsientide tervist.
Eesti apteekides on vaktsineerimisi koostöös tervishoiutöötajatega läbi viidud juba aastaid. Meie juures on saanud gripi ja puukentsefaliidi vastu kaitsesüsti kümned tuhanded inimesed. Inimesed on harjunud apteegis vaktsineerimas käima.
Meil on olemas kogemus, valmis taristu ja soov aidata. Eesti riik võiks öelda, et senist vaktsineerimisplaani saaks täiendada ja kaasata kriisi põhjas kõik tervishoiu ressursid sellest väljumiseks. Palun aidake meil aidata. | Ly Rootslane ja Merle Niglas: aidake apteekidel aidata | https://www.err.ee/1608112996/ly-rootslane-ja-merle-niglas-aidake-apteekidel-aidata | Apteekides vaktsineerimine ei tekita riigile lisakulu, sest igale kaitsesüstile on riigi poolt ette nähtud manustamise hind, mida kehtiks ühtmoodi nii apteekides kui ka perearstikeskustes. Tulevikku vaadates oleme riigile välja pakkunud, et ka apteekrid ise võiksid olla vaktsineerijad, kirjutavad Ly Rootslane ja Merle Niglas. |
Eelmise nädala neljapäeval kaotas Kenin Austraalia lahtiste naisüksikmängu teises ringis Kaia Kanepile ja pühapäeval mängis Melbourne'is juba madalama kategooria turniiri, kus pidi tunnistama ilma reitinguta kohaliku tennisisti Olivia Gadecki paremust.
Päev hiljem hakkas ameeriklanna tundma kõhuvalu ja pöördus arsti juurde. Uuringud tuvastasid pimesoolepõletiku. "Ma käisin operatsioonil ja esmaspäeval eemaldati mult Epworth Richmondi haiglas pimesool," kirjutas Kenin ühismeedias.
Millal maailma neljas reket turniiridele naaseb, pole praegu teada. | Kanepile kaotanud Keninil eemaldati pimesool | https://sport.err.ee/1608112990/kanepile-kaotanud-keninil-eemaldati-pimesool | Tennise Austraalia lahtiste naisüksikmängu mullune võitja Sofia Kenin käis pimesooleoperatsioonil. |
EMA inimravimite komitee hindamisel oleva vaktsiini nimi on COVID-19 Vaccine Janssen. See on neljas koroonavaktsiini müügiloa taotlus - praegu kehtib tingimustega müügiluba BioNTech/Pfizer, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinidele.
Janssen-Cilag International N.V. kuulub rahvusvahelise ravimi- ja tarbekaupade tootja Johnson & Johnson kontserni. See on praegu teadaolevalt ainuke koroonavaktsiini tootja, kelle puhul piisab vaid ühest vaktsiinidoosist. Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaanis on arvestatud selle vaktsiini puhul kokku 300 000 doosiga ehk täpselt sama palju inimesi saab sellega vaktsineerida.
Kui peaks juhtuma, et ka selle vaktsiini puhul tuleb teha kaks vaktsiinidoosi, siis saab Eesti 600 000 doosi, et tagada igal juhul 300 000 inimese vaktsineerimine, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Johnson & Johnson on varem teatanud, et nende tütarettevõte Jansseni arendatud COVID-19 vaktsiini tõhusus on kliinilise uuringu kolmanda faasi esialgsetel andmetel mõõduka ja raske kuluga COVID-19 ennetamisel 66 protsenti. Tõhusust hinnati 28-ndal päeval pärast vaktsineerimist, kuid vaktsiini kaitsev toime ilmnes juba 14 päeva möödumisel.
Erinevate alauuringute lõikes oli vaktsiini tõhusus erinev, olles näiteks 72 protsenti USA-s ja 57 protsenti Lõuna-Aafrikas. COVID-19 poolt põhjustatud hospitaliseerimist ja surmasid ei esinenud vaktsiini saanute hulgas ühtegi. Jansseni vaktsiin on adenoviiruspõhine DNA-vaktsiin, mida manustatakse ühel korral ning säilitatakse -20°C juures.
"Tegemist on vaktsiiniga, mille toimemehhanism on sarnane juba tingimustega müügiloa saanud vaktsiinil COVID-19 Vaccine AstraZeneca. Vaktsiin sisaldab viirusvektorit, mille DNA-sse on viidud ogavalku kodeeriv järjestus," ütles Eesti ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi.
Vaktsiini hindamisprotseduur toimub kiirendatud korras ja arvamus müügiloa kohta võidakse anda märtsi keskpaigaks.
Müügiloataotluse kiiret hindamist võimaldab EMA-s eelhindamise protseduur, mis tähendab, et osa vaktsiini kohta käivatest andmetest on läbi vaadatud juba enne ametliku müügiloataotluse esitamist.
Euroopa ravimiamet alustab nüüd täiendavate tõhusus-, ohutus- ja kvaliteediandmete ülevaatamist. Kui amet jõuab järeldusele, et vaktsiini kasulikkus kaalub üles sellega kaasnevad riskid, soovitab inimravimite komitee vaktsiinile Euroopa Komisjoni poolt tingimustega müügiloa andmist. Euroopa Komisjon teeb otsuse kas samal päeval või hiljemalt paari päeva jooksul.
Kuidas COVID-19 Vaccine Janssen töötab?
- Janssen Vaccines & Prevention B.V. koostöös arendatav adenoviiruspõhine vaktsiinikandidaat COVID-19 Vaccine Janssen on uut tüüpi vaktsiin, mis antigeeni enda asemel sisaldab üksnes antigeeni geneetilist infot – DNA-d.
- Antigeeni peab organism haigustekitaja geneetilise info põhjal ise tootma. SARS-CoV-2 viiruse välispinnal asuvad nn ogavalgu molekulid, mis aitavad viirusel peremeesrakkudesse siseneda.
- Kui inimene saab Ad26.COV2.S vaktsiini, hakkavad rakud DNA-s oleva info põhjal viiruse ogavalku tootma. Inimese organismi jaoks on see valk "võõras", algatades seeläbi immuunvastuse – viirusspetsiifiliste antikehade ja immuunrakkude T-lümfotsüütide tekke.
- Kui inimene hiljem päris viirusega kokku puutub, tunneb immuunsüsteem viiruse ära ja suudab selle kahjutustada, ilma et inimene haigestuks. | Euroopa ravimiamet sai neljanda koroonavaktsiini müügiloa taotluse | https://www.err.ee/1608112978/euroopa-ravimiamet-sai-neljanda-koroonavaktsiini-muugiloa-taotluse | Euroopa ravimiametile (EMA) esitati taotlus Janssen-Cilag International N.V. poolt välja töötatud koroonavaktsiini tingimustega müügiloa saamiseks. Selle vaktsiini puhul piisab vaid ühest doosist ning müügiluba võib tulla märtsi keskpaigaks. |
Nestor rääkis ERR-ile, et erikomisjonide koosseisud ei ole proportsionaalsed, sest nende tööeripära käib konsensuse alusel.
"Kui proportsionaalsuse põhimõtte viimine suurest saalist komisjonidesse on eelkõige seotud enamuse ja vähemusega, siis nii riigieelarve kontrolli küsimus, kapo järelevalve küsimus ja ka korruptsiooni küsimus ei ole sellised teemad, kus hääletatakse," lausus Nestor.
Nestor ütles, et peab selle põhimõtte muutmist halvaks mõtteks. "Kaob ära loomulik arusaam, et erikomisjonid töötaksid konsensuse järgi, vaid sinna viiakse sisse mingi enamuse ja vähemuse proportsioon ja hakatakse mingit jõudu kasutama, milleks puudub igasugune vajadus.
Samuti viitas Nestor heale tavale, et kahte erikomisjoni - riigieelarve kontrolli komisjoni ja korruptsioonivastast erikomisjoni - juhib riigikogus opositsiooni esindaja. "Seda seetõttu, et siis me võime olla kindlamad, et see komisjon täidab oma ülesannet ja on usutavam see, mida nad teevad," sõnas Nestor.
Ta lisas, et sama tava järgi on ka kokku lepitud, et kapo järelevalve komisjoni juhib üks koalitsiooni saadik.
"Kui nüüd hakatake nendesse komisjonidesse proportionaalsust nendesse komisjonidesse viima, siis ma olen üsna kindel, et see hea tava kaob ära. Ja selle tõttu nende komisjonide soov ja töövõime olla järelevalvajaks täitevvõimule väheneb," ütles Nestor.
Koalitsiooni lubadust, et ka tulevikuks jääks neid komisjone juhtima opositsioon nimetas Nestor naiivseks. "Sellel lootusel puudub poliitilise praktika järgi kindlus."
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev andis esmaspäeval üle koalitsiooni eelnõud, mille eesmärk on muuta riigikogu erikomisjonide koosseise nii, et need oleks moodustatud proportsionaalsuse alusel. Täpsemalt puudutavad muudatused julgeolekuasutuste erikomisjoni, korruptsioonivastast erikomisjoni, riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni. Varem oli nendes komisjonides üks esindaja igast erakonnast. | Nestor: erikomisjonide koosseisude muutmine võib vähendada nende töövõimet | https://www.err.ee/1608112966/nestor-erikomisjonide-koosseisude-muutmine-voib-vahendada-nende-toovoimet | Mitmesse riigikogu koosseisu kuulunud ja ka riigikogu esimehe ametit pidanud Eiki Nestor (SDE) kritiseeris koalitsioonierakondade plaani muuta parlamendi erikomisjonide kooseisude moodustamise põhimõtet ja ütles, et see võib kaasa tuua komisjonide töövõime vähenemise. |
Šotlane sai septembris World Snooker Tourilt erikutse reitinguturniiridele ja pidi naasma juba hetkel toimuvateks Walesi lahtisteks, kuid segaduste tõttu registreerimisel jäi siiski kõrvale.
Viimati 2012. aastal profitasandil kaasa löönud Hendry oli ala suurkuju 1990. aastatel, võites toona seitse maailmameistritiitlit ja lõpetades perioodil 1990-1998 iga aasta maailma esinumbrina. Temast rohkem on reitinguturniiri võite üksnes Ronnie O'Sullivanil.
Gibraltari lahtised peetakse koroonapandeemia tõttu tänavu Suurbritannia pinnal ning pärast seda võib 52-aastane Hendry soovi korral osaleda ka maailmameistrivõistluste valikturniiril. | Snuukri suurkuju lõpetab üheksa aastat kestnud võistluspausi | https://sport.err.ee/1608112969/snuukri-suurkuju-lopetab-uheksa-aastat-kestnud-voistluspausi | Seitsmekordne snuukri maailmameister Stephen Hendry katkestab pika võistluspausi ja naaseb 1. märtsil algavavaks Gibraltar Openi turniiriks areenile. |
Kolm raketti tabas esmaspäeva õhtul Iraagi Kurdistani autonoomse piirkonna pealinnas Arbilis asuvat lennuväebaasi.
Arbili baas on üks kolmest koalitsioonivägede baasist, mis endiselt asub Iraagis.
Raketirünnakus baasile suri USA juhitud koalitsiooni heaks töötav tsiviilisik. Tsiviilisiku kodakondsus pole veel selge. Ta ei olnud kindlasti ameeriklane ega iraaklane. USA juhitud koalitsiooni pressiesindaja sõnul sai vigastada veel üheksa inimest, nende seas ka USA sõjaväelane.
Raketirünnaku eest võttis vastutuse "Vere valvurite brigaad". See on Iraagi paramilitaarne organisatsioon, mida väidetavalt toetab Iraani revolutsiooniline kaardivägi.
"USA okupatsiooniväed ei saa olla isegi siis rahus, kui neid toetab reeturitest Kurdistani regionaalvalitsus," teatas Vere valvurite brigaad.
2019. aasta detsembris toimus sarnane Iraani toetatud paramilitaarsete rühmituste rünnak USA baasidele. Donald Trumpi administratsioon andis seejärel loa tappa Iraani revolutsioonilise kaardiväe kindrali Qasem Soleimani. Soleimani koordineeris kõigi Iraani toetatud paramilitaarsete organisatsionide tegevust Iraagis ja Süürias.
Iraani toetatud Iraagi sõjaväerühmitused ähvardasid enne Trumpi ametist lahkumist rünnakuid laiendada. Analüütikute sõnul käskis Teheran neil rünnakutest loobuda, kuna kardeti lahkuva Trumpi administratsiooni sõjalist vastust.
Biden on lubanud Iraanile leplikumalt läheneda kui tema eelkäija. Samuti on Biden lubanud uuesti liituda 2015. aastal Iraaniga sõlmitud tuumalepega.
Bideni välisminister Antony Blinken rääkis pärast raketirünnakut ka autonoomse Iraagi kurdi piirkonna peaministri Masrour Barzaniga.
"Rääkisin välisminister Blinkeniga arglikust rünnakust Arbili vastu. Me leppisime kokku teha uurimisel koostööd, et tuvastada rünnaku taga olev õigusvastasus," ütles Barzani.
Washingtonis tõlgendasid osad analüütikut viimast raketirünnakut kui Iraani poolset surveavaldust Bidenile.
Bideni administratsioon pole veel avaldanud, kuidas nad kavatsevad alustada Iraaniga läbirääkimisi tuumaleppe üle. Samuti on Biden lubanud, et USA ei vähenda enam Iraagis vägesid.
"See rünnak on meeldetuletus, et Iraagi küsimus ei kao kuhugi. See jääb endiselt USA-le probleemiks," ütles üks diplomaat. | Iraan testis Bideni valitsust raketirünnakuga Iraagi Kurdistanis | https://www.err.ee/1608112948/iraan-testis-bideni-valitsust-raketirunnakuga-iraagi-kurdistanis | Ajalehe The Timesi teatel testis Iraan Joe Bideni administratsiooni, kui islamistliku riigi toetatud sõjaväeline rühmitus ründas Iraagis USA juhitud koalitsiooni lennuväebaasi. |
Kertu Moppeli uue lavastuse "Mefisto" peategelane on Hendrik Höfgen, kes hakkab – koos natside võimuletulekuga kahe ilmasõja vahel – teatrimaailma karjääriredelil tõusma. Piinatud narri kuju, kelle nartsissistlik iseloom leiab pidevale mugandumisele üha uusi õigustusi. Flirtides esialgu töölisteatriga, lõpetab ta rollidega varem kirglikult vihatud rahvalikes tükkides, kahmates endale peaosana ka kuradi vahemehe ehk salakavala Mefisto rolli. Sisult küll ajaloolises, ent oma põhiküsimuses igiaktuaalses lavastuses segab Kertu Moppel inimese piiripealselt head kavatsused lootusetult õnnetute tagajärgedega. Olles sündinud viimaste aastate populismi- ja teatud kultuurisõdade foonil, hakkab "Mefisto" vägagi teadlikult resoneerima mitmete nüüdisaegsete küsimustega. Kohtusime Kertuga vahetult enne esietendust, et käsitleda teemasid, mis on nii uues kui ka eelmistes töödes esile trüginud.
Sinu eelviimane töö Eesti Draamateatris, nimelt Ibseni "Rahvavaenlane", liikus võimu ja keskkonna vahealadel. Enne seda lavastasid sa ka Maksim Gorki "Väikekodanlased". Sind näivad huvitavat ühiskondlikud pinged, inimeste kalduvus muganduda ja ka korrumpeeruda.
Väga huvitavad! See on üks huvitavaimaid teemasid üldse, mind hullult paeluvad situatsioonid, kus me kõik tahame parimat või kõik arvavad, et nad tahavad parimat, aga kus see soov läheb valesti. Miks on tulemused vahepeal sellised, mis tunduvad halvimad võimalikest?
Tahavad parimat vaid iseendale või ka teistele?
Seal tekib küsimus, kuidas ise aru saada, kas praegune parim, mida tahetakse, on eelkõige egoism või ka teistele vajalik. Minu arvates inimesed tihtipeale ei erista neid kaht. Millal hakkavad inimesed tegema midagi puhtalt sapist või selleks, et oma ego tõttu midagi kellelegi tõestada ja siis teistele käru keerata? See on väga huvitav psühholoogiline küsimus – pigem panen selle maja põlema, kui tunnistan, et mina eksisin. Meil oli "Mefisto" proovides kaheksa-aastastest koosnev poistekoor. Neid jälgides märkasin, et nad tahtsid, et kõik oleks kõige paremini. Kui vahepeal juhtus olukord, kus keegi võis olla väsinud või ei laulnud mingit nooti ära, siis ta saadeti korraks kõrvale puhkama. Oli näha, et nad küll võtsid seda isiklikult, kuid ei muutunud olukorra tõttu sapiseks. Täiskasvanud hakkavad justkui meelega üksteisele käru keerama, üksteist saboteerima, isegi kui see neile endale haiget teeb.
"See on väga huvitav psühholoogiline küsimus – pigem panen selle maja põlema, kui tunnistan, et mina eksisin."
Mis sind paelub, kui sa lähened mingile tekstile või otsid materjali tulevasteks lavastusteks? Mis see käivitaja on?
Ma ei oska seda nii suures plaanis mõtestada. Kui loen midagi ja see lihtsalt hakkab huvitama, siis nii ongi. See huvi ei ole ainult intellektuaalne, pigem isegi emotsionaalne. Tihtipeale ma ei teagi, miks mingi lugu puudutab või korda läheb. Proovide käigus üritan sõnastada ja koos näitlejatega otsida, mis see siis täpselt on. Miski jääb teatud lugudes kriipima või häirima, et miks asjad lähevad sedasi, kuigi võiks palju paremini minna.
Sinu lavastus "Mefisto" tugineb Klaus Manni samanimelisele romaanile, mis jutustab peategelase vahendusel lugu kolmekümnendate Saksamaast ning teatri ja natsionaalsotsialismi suhetest. Millest tuli mõte seda lugu praegu lavastada?
Ma lugesin "Mefistot" aastaid tagasi ja see tundus hea materjal, mida laval esitada. Selles on väga lahedaid karaktereid. Tollal ma ei osanud aga sellega midagi peale hakata, kuna kogu see natsimaailm tundus kauge. Pärast Trumpi ja hiljem EKRE võimuletulekut hakkas aga järsku tunduma, et see, mida me oleme pidanud normaalseks maailmaks – kus näiteks peetakse lugu inimõigustest ja vähemusi ei tohi kiusata –, ei pruugi olla nii püsiv. Kõik hakkas tunduma kuidagi habras ja paistis, et aeg on "Mefisto" lavastamiseks küps. Nende asjade eest, mida pead iseenesestmõistetavaks, tuleb pidevalt seista.
"Nende asjade eest, mida pead iseenesestmõistetavaks, tuleb pidevalt seista."
Natsid ja fašistid on olnud aastakümneid teatri- ja filmimaailma jaoks ammendamatu materjal, mida üha uuesti ja uuesti käsitleda.
Ma mõtlesin kunagi, miks kõik Hollywoodi filmid räägivad natsidest, see tundus nii äraleierdatud teema. Tegelikult oli selles ajaperioodis ja kultuurisituatsioonis nii puhtalt välja joonistatud, kuidas inimesed kaotavad järsku oma inimsuse. Nõukogude Liidus toimusid ju sarnased protsessid, kus totalitaarne võim kehtestas end ühiskonnas, kus kõik on paigast ära. See pole natsispetsiifiline, vaid universaalne. Näeme praegugi sarnaseid tendentse. Natsid on tegelastena head, sest inimesed tunnevad nad ära. Kui me hakkaksime rääkima Armeenia genotsiidist ja türklastest, siis see jääks võib-olla pisut kaugeks.
Ühtpidi maailm muutub, aga teatud olukorrad inimese tasandil ei muutu.
Jah. Kui lavastajad annavad intervjuusid ja küsitakse, et miks sa teed "Romeot ja Juliat" või midagi sarnast, siis nad hakkavad rääkima, et see on üldinimlik ja puudutab kõiki. Kuigi ma haaran iga kord kahe käega peast kinni, kui ma seda juttu kuulen, siis nüüd olen sunnitud sama ütlema (naerab). Hea kirjandus tabab ära midagi, mis on põhiline, olemuslik ja äratuntav. Üle oma varju ei hüppa ehk inimolemus pole vist viimase paari tuhande aastaga väga muutunud. Kõik stsenaristika õppejõud ütlevad, et kui sa ei oska stsenaariumit kirjutada, siis võta mingi piiblilugu ja too see tänapäeva – toimib väga hästi.
Kertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk
Kuidas sa ennast lavastajana kalibreerid neid teemasid lavale tuues? Draamateatris käib publikut seinast seina.
See on alateadlik või õigemini ma proovin sellele otseselt mitte mõelda. Ma arvan, et juba loojutustus kui selline on nüüdisaegses teatris väga suur kompromiss – kui sa ei tee täiesti abstraktset asja, kus on monoloogid, mida inimesed ei suuda siduda, vaid paned lavale karakteri ja räägid lugu. See on lihtsamini arusaadav, sest seal on, mida jälgida. Loo kaudu saab igasuguseid asju teha ning sa ei pea liialt mõtlema, kas see läheb äkki üle piiri. Mind huvitab väga, kuidas teha asju, mis võiksid olla laiemalt mõistetavad, tegemata samas ise oma kunstilistes valikutes liialt kompromisse. Seda protsessi ei suuna kõige rohkem mitte publik, vaid ikkagi trupp ja see, kuidas nemad mõtlevad. Kui trupis on inimesed, kes on väga konservatiivse teatripildiga, siis sa võid küll pakkuda neile radikaalsemaid lahendusi, aga kui nad seda sisemiselt läbi ei tunneta, siis nad tõenäoliselt ei soorita seda eriti ägedalt. Sellises olukorras peab minema tagasi traditsioonilisema lähenemise juurde. Kui vaadata Draamateatrit, siis nad on tegelikult väga riskialtid, ja kui vaadata repertuaariteatreid, siis mulle pole keegi öelnud, et kuule, ära seda materjali tee, või et see on liiga arusaamatu. Seni on ikka öeldud, et tee, mis sa tahad, ja kui on vähe etendusi, siis on lihtsalt vähe etendusi.
"Mefisto" selgrooks on peategelase mugandumine uue võimuga. Meil Eestis on ju võtta näiteks Nõukogude okupatsioon, mille kontekstis on olnud kombeks ka rõhutada, et too isik tegi või ei teinud võimudega koostööd. Kas sa oled sellistest kohalikest lugudest ka varem huvitunud?
Mind tõesti huvitab, millal lähevad inimesed kaasa olukordadega, mille puhul nad saavad ise väga hästi aru, et see on tegelikult kahjulik. Teine küsimus on massi jõud või see, kui terve grupp inimesi hakkab järsku ühtmoodi tegutsema. Kuidas saab olla sellises olukorras teisitimõtleja ja üldse ellu jääda? "Mefistot" lugedes mõtled, et issand jumal, see Hendrik Höfgen on õudne inimene. Kuidas ta sihukest asja saab teha, ta on vastik ja kahepalgeline. Kui oled aga ise sarnases olukorras, kus sul ei ole tegelikult valikuid peale selle, et sa kas töötad kaasa või sind tapetakse ära, siis ma ei saa inimest hukka mõista selle eest, et ta otsustab ellujäämise kasuks.
"Mind tõesti huvitab, millal lähevad inimesed kaasa olukordadega, mille puhul nad saavad ise väga hästi aru, et see on tegelikult kahjulik."
Kertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk
Üks asi, mille üle sa lavastuses ka nalja teed, on vasakpoolsete intellektuaalide või kunstnike huvi töölisklassi vastu. Kuidas nad üritavad töölisi võimestada, et nood saaksid oma "päris" lugusid jutustada. Loomulikult selgub lähemal kokkupuutel töölistega, et need lood ei ole üldse sellised, nagu intellektuaalid on neid ette kujutanud. Milline on sinu suhe n-ö päris lugude jutustamisega? Kas otsid seda autentset südamikku või pole see üldse mingi küsimus?
See on selles mõttes huvitav teema, et kunstiteos on ju alati mingisugune vorm. Elu ei ole. Eluloofilmid on ju ka alati kellegi kirjutatud, dokfilmid on tegijate tõlgendus nähtust, need on dramaturgiliselt läbi komponeeritud, paljud neist on kohati korralikult läbi lavastatud. Isegi sellistes "autentsetes" žanrites ei ole täielik autentsus võimalik. Kellegi lugu saab olla ainult aluseks, aga see, mis vorm selle ümber hiljem tekib, on tegijate enda loominguline väljendus. Selliste žanrite puhul tekib alati küsimus, et kumb on olulisem, kas tegijate kunstiline eneseväljendus või subjekt, kellest räägitakse. Ma ise pole dokumentalistikat puudutanud, sest ma ei suuda endale ette kujutada, kuidas seda tasakaalu paika saada, nii et ma ise kellestki üle ei sõida. Eks see kipub küll mitmete intellektuaalide probleem olema, et nad on eluvõõrad ega taju, et subjekt, kellest nad kunsti loovad, ei ole nende tööriist, vaid samuti inimene.
Kas oled proovinud mõttemängu, et kui Eestis toimuks radikaalne võimupööre ja sina lavastajana tahaksid edasi töötada, siis mida sa teeksid?
Mõtlen kogu aeg selle peale ja ma ei loo endale illusioone, et mina oleksin inimene, kes laseb ennast maha lasta selle eest, et "õiget" kunsti teha. Ma ei usu. Ma arvan, et mingil hetkel tekib alalhoiuinstinkt. Nii lihtne on ajaloos tagasi vaadata ja mõista inimesi hukka, öeldes, et oh, kõik oleks pidanud kangelased olema, kõik oleks pidanud ennast kokku võtma ja võimule vastu astuma. Kui kõik kommunikatsioonikanalid on ära lõigatud ja omavahel ei ole võimalik suhelda, kui teisitimõtlejad eraldatakse üksteisest ja kriitilist massi ei saa taha, siis tegelikult ei saa süüdistada inimesi selles, et nad ei tahtnud saada kahurilihaks või ei läinud üheskoos rõõmsalt vangilaagrisse. Seetõttu ongi igasugune äärmuslik võimuvahetus ohtlik – kui me seda pöördehetke õigel ajal ära ei taba ja aegsasti vastu ei astu, siis ongi kõik. Kui esimesed signaalid tulevad, siis võiks hakata vaikselt mõtlema ja liigutama, ennast vaikselt mobiliseerima. Kui pauk käib ära, aga sul ei ole infrastruktuuri, ei ole mingit strateegiat ega plaani, siis sa lihtsalt ootad ja ootad aastakümneid, kuni see valitsus või režiim kokku kukub.
"Igasugune äärmuslik võimuvahetus on ohtlik – kui me seda pöördehetke õigel ajal ära ei taba ja aegsasti vastu ei astu, siis ongi kõik."
Ma küsin nüüd ka ühe suure küsimuse.
Sest need eelmised olid ju nii väikesed (naerab).
Kertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk
Kas Eestis on poliitilist teatrit liiga vähe, parajalt või liiga palju ning mis võiks olla kohaliku teatri tee uuel kümnendil?
Poliitilist teatrit võiks alati rohkem olla, sest mulle tundub, et teater on üks väheseid kohti, kus saab midagi poliitilist teha. Väga raske on teha poliitilist muusikat või kirjutada poliitilisi sümfooniaid. Maalikunstis on seda samuti keeruline teha, sest mulle tundub, et maal ei ole meediumina kuidagi ajalik. Film on kohutavalt aeglane, aga foto on kiiresti reageeriv. Teater on üks kõige kiiremini reageerivaid meediume ja seda peaks tihedamini ära kasutama. Võid teha mingeid aktsioone, nagu tegi NO99. Kui on tõesti mingi oluline teema, siis võid võtta ühe õhtu ja teha näiteks stand-up 'i, kus saab poliitilist sõnumit edastada. Mina tunnen küll, et mingi ventiil on puudu – meil ei ole poliitilist satiiri, meil ei ole ka telesaateid, mis teeksid mõnusa litakaga poliitilist asja. Ma jumala hea meelega vaataks, kui keegi teeks. Meil ei ole vist seda traditsiooni tegelikult kunagi olnud. Oleme nõukogude ajast harjunud ridade vahel asju tegema, à la ütleme kuidagi Hamleti sees välja, mida me sellest võimust arvame. Oleme harjunud peitma, aga sellist otseütlemise kultuuri meil tegelikult pole.
Kas tunnetad tugevat puudujääki?
Jah, väga. NO99 asjad, kui nad ikka otse tegid, meeldisid mulle väga. Lähed õhtul kohale, vaatad, saad ennast kuidagi välja elada ja pärast nendel teemadel sõpradega rääkida. Mõnus! On oluline, et keegi ütleks välja, et meil on siin üks probleem, meil on probleem korruptsiooniga, meil on Eesti suurim erakond, millel on kaelas kriminaalasjad jne. Sellest kuidagi ei räägita. Meedias on koroona-koroona-koroona, ahah, mingid kriminaalasjad ka.
"Oleme nõukogude ajast harjunud ridade vahel asju tegema, à la ütleme kuidagi Hamleti sees välja, mida me sellest võimust arvame."
Ehk ei taheta hammustada kätt, mis toidab?
Ma ei usu. Eesti poliitika ei ole üldse nii õudne, et hakataks mingit rahakraani kinni keerama. Kultuur vist ei taju, kui suur võim tal tegelikult on. Me näime ise arvavat, et meil on kuidagi vähem sõnaõigust, ja hoiame suu kinni. Me saaksime lubada endale palju rohkem ja see tekitaks ka võimuga huvitavat dialoogi. Kui poliitiliselt oma nõudmisi kuidagi kõvemini välja öelda, siis see paradoksaalsel kombel pigem seob ühiskonda, sest siis sul ei ole enam tabuteemasid.
Kertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk
Sa ütlesid, et meil on ka vähe poliitilist huumorit. Sa ise oled ka stand-up 'iga töötanud. Kas sa ei kasutanud seda teatava platvormina?
Ma olen koomikutele materjali kirjutanud küll, aga pigem ghostwriter 'ina. Minu töö on artisti aidata, sest ta läheb lavale enda seisukohti esitama, mina lihtsalt aitan vormistada. Aitan võib-olla nalja teravamaks sättida. Show ise on tegelikult ikkagi selle inimese nägu. Muidugi on neid, kellega ma olen koos töötanud ja kellega oleks võimalik minna kõvasti teravamaks.
Priit Pius tegemas Savisaart tüüpi paroodiat meil on, aga kas tarvis oleks teravamat satiirisutsakat?
Paroodia on väga pehme vorm, mis on hea, sest võid tabada ennast kuulamas päris hullu teksti ja samal ajal see tekitab hea tunde. Teravama poliitilise huumori puhul eksisteerib aga risk, kuna see on pretensioonikas ja seda saaks teha ainult nende inimestega, kes on oma asjas juba meisterlikud. Kui keegi tuleb esimest korda katsetama ja hakkab väga poliitilist asja tegema, siis see võib mõjuda pisut odavalt.
Sa kirjutasid hiljuti arvamusloo sitapeadest, mis levis paraja kulutulena. Sa ei võta üldiselt meedias tihti sõna.
Lugesin kunagi ammu Aaron Jamesi "Sitapeade" raamatut, mida ma seal refereerin. Seejärel ma ootasin, võtsin aastakese, mul lihtsalt ei olnud aega. Sel põhjusel ma kirjutangi harva. Kui mul on mingi teema, siis see tükk aega ketrab peas ning lõpuks leian vajaliku õhtupooliku ja kirjutan asja valmis. Ma viitsin kirjutada, kui on mingi asi, mis on tükk aega hingel olnud – mingi pool aastat käid ringi ja mõtled, et kurat, sellest peaks ikka rääkima. Ma imetlen väga inimesi, kes suudavad käsu peale arvamust avaldada ja kirjutada.
Kui iga päev meediat lugeda, siis saab pigem arvamuste üledoosi.
Saab küll, jah, aga ühiskonnas, kus on sõnavabadus, käib see asja juurde. Ma ise muidugi ei viitsi neid kõiki lugeda.
"Kui sul on stuudios teadlane, kes räägib planeetidevahelisest liikumisest, siis sa ei pea kutsuma kõrvale inimest, kes ütleb, et Maa on lapik."
Arvamuse formaat on muutunud sageli ka akommunikatiivseks, kus vasakul veerul on tihti jah või ei ning kõrval vastupidine arvamus, aga tegelikult need omavahel ei suhestu.
Meil on justkui kohustus pakkuda ka teistsugust arvamust. Kui klassis on kaks last, kes lähevad kaklema, siis sa küsid mõlema käest, mis juhtus, aga vahel on nii, et üks laps peksab teisi süstemaatiliselt. Kas me peame andma talle sõna, et ennast kaitsta? Kui sul on stuudios teadlane, kes räägib planeetidevahelisest liikumisest, siis sa ei pea kutsuma kõrvale inimest, kes ütleb, et Maa on lapik. See ei ole tasakaalustatud arvamus, aga meie meedia leiab, et polariseerumine on tasakaalustatus, mida see tegelikult absoluutselt ei ole. Eksisteerivad ikkagi mingid orientiirid, et mis on eetiline või mitte. Võid küll debateerida detailide üle, aga sa ei saa kutsuda rääkima eksperte, kes ütlevad, et alaealised peavad saama psühhiaatri juurde, ja siis kõrvale mingit tonti, kes leiab, et ei pea, kuigi tal ei ole argumente. Ma arvan, et seda ei peaks tegema.
Kui puudutada korra praegu aktuaalset vabakutseliste küsimust, siis mida sa tahaksid vabakutselise näitleja ja lavastajana kritiseerida või kiita Eesti süsteemi puhul?
Kuna mina mängin sarjas "Padjaklubi" ning lavastan ja kirjutan, siis mul on hästi, aga kui mul oleks ainult üks tegevus neist kolmest, siis ma ei kujutaks ette. Nüüd on hakanud tõesti tekkima olukord, kus näitlejad peavad oma mullist välja tulema. Kui varem lõpetasid lavaka, läksid teatrisse tööle ja sul oli palgaline töökoht, siis oli kõik hästi, aga nüüd on juba pea pooled vabakutselised. Kui etendused koroona tõttu ära jäid, siis need, kes olid teatrites palgal, said oma täispalga kätte, aga nendel, kes olid vabakutselised, jäid etendused ja sissetulekud ära.
Mis selle vabakutseliste kasvava arvu põhjus on?
Meil on väga palju näitlejaid, mistõttu lavaka lõpetamine ei garanteeri enam, et saad kindlasti tööle. Kui ka saad, siis võid mingil hetkel otsustada, et tahad veel midagi õppida. Maailm muutub ja see, et inimene lõpetab ülikooli, läheb kuhugi palgatööle ja jääbki sinna elu lõpuni, on aegunud mudel. Palgatöö tegemine ei ole enam kõige tähtsam asi maailmas, ei kultuuris ega ka teistes valdkondades. Riiklikult peaks mõtlema strateegiaid, kuidas asja ühtlustada.
Kas sul on mingi plaan B, mida näeksid ennast tegemast?
Ma mõtlen kogu aeg selle peale, mida võiks teha. Mingit üht konkreetset asja ei ole, aga ma ei arva, et ma olen elu lõpuni tingimata lavastaja. Äkki tuleb midagi huvitavat veel pähe.
"Võib-olla on rahvus üldse ebavajalik ja täielikult iganenud konstruktsioon."
Sinu järgmine töö on Siegfried von Vegesacki "Balti tragöödia" Linnateatris, mis kõneleb baltisakslaste elust 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning mis lõpeb tinglikult seal, kus algab "Mefisto". Sa adapteerisid koos Karl Laumetsaga lavastuse tarvis enam kui 600-leheküljelise raamatu. Mis sind baltisakslaste identiteedist ja saatusest pajatavas "Balti tragöödias" enim intrigeeris?
Minu jaoks oli üllatus, et see kultuur on siin nii pikalt eksisteerinud ja et esimese maailmasõjaga hävitati terve see "maailm" siin ära. Nad kas tapeti või nad põgenesid. Selle teose puhul huvitas mind kõige rohkem küsimus, et mis see "rahvus" siis on. Baltisakslaste emakeel oli saksa keel, elukeskkond Eesti või Põhja-Läti, aga sõjas oli neil kohustus võidelda venelaste eest. Samas sakslased ei pidanud neid päris sakslasteks. Tekib küsimus, et kes sa siis oled, kui su keel ja kultuur on üks, maa, millega sa seotud oled, teine ning poliitilised õigused ja kohustused midagi hoopis kolmandat. Mis see rahvus üldse on? Mis on see, millega sa oma identiteeti siis püsti hoiad? Kas rahvus peaks üldse olema miski, mis annab sulle olemuse? Võib-olla see on üldse ebavajalik ja täielikult iganenud konstruktsioon. Eriti oluline on muidugi küsimus, kas selle nimel on mõtet pidada sõdu ja inimesi tappa. Mulle pakkus "Balti tragöödiaga" töötamine selget arusaama sellest, et inimkond tegeleb ikka väga paljude ebavajalike asjadega. Paljusid mõttetuid kannatusi annaks vältida. | Kertu Moppel: asjade eest, mida pead iseenesestmõistetavaks, tuleb pidevalt seista | https://kultuur.err.ee/1608112843/kertu-moppel-asjade-eest-mida-pead-iseenesestmoistetavaks-tuleb-pidevalt-seista | Kuidas õigustada oma valikuid, isegi kui on ilmselge, et need nõuavad suuri kompromisse ja üha absurdsemaid ettekäändeid. Ants Lauteri noore lavastaja preemia laureaadi Kertu Moppeli südamel on nii moraalsed dilemmad, poliitiline teater kui ka sapised inimesed, kirjutab Müürileht. |
Mõnikord öeldakse, et see, mis ulatub kümnendisse enne sajandat, on väärt juba meeste puhul patriarhi, naiste puhul aga matriarhi tiitlit. Niisiis, kõnelgemgi Malle Saluperest eesti kultuuriloo matriarhina.
Mida me teame tema elukäigust? See on olnud tulvil keerde, tõuse ja mõõnu, nagu ameerika raudteel. Sündinud metsniku peres, õppis Salupere Tartu õpetajate instituudis, oli aga küüditatud just avanemiseas, 18-aastaselt Siberisse Krasnojarski kraisse (1949 – 1957). Vabanenuna pidi alustama madalalt, töötades abitöölise ja maalrina Tartu autoremonditehases. Need kogemused, meeletu ülekohus ning sellest kasvanud tõe- ja õiglusjanu ning lihtsate tööinimeste saatus mõjutas temas vasakpoolse ilmavaate kujunemist.
1958. aastal lõpetas ta õhtukeskkooli, õppis Tartu Ülikoolis vene filoloogiat 1962 – 1957, jätkas sealsamas aspirantuuris, kuid arvati välja poliitilistel põhjustel. 1974. aastal omandas lisaks psühholoogi-sotsioloogi eriala. Seejärel luges Salupere aastaid Eesti ajaloo kursust venekeelsele auditooriumile. Ta on olnud ka teadur ajaloo instituudis. On kirjutanud üle saja teadusartikli, aga tegutsenud ka kultuuriloolise valgustajana. 1990. aastate keskel pidas Salupere Eesti Raadios kolm aastat vestlussarja "Silmaring" eestlaste mentaliteedist läbi aegade.
Salupere elutöö nurgakiviks on olnud suur ja sügavusi puudutav huvi Eestis elanud ja tegutsenud ajalooliste isiksuste vastu. Seejuures on ta olnud üks vähestest, kelle elulugude ja sündmuste tõenduspõhisus on tuginenud visal arhiivitööl. Usutluses, mida Salupere andis ERR-i kultuuriportaalile 2017. aastal ilmunud ja Kultuurkapitali suure tunnustuse pälvinud Koidula-monograafia puhul, kirjeldab ta oma teed Koidula ning tema isa Johann Voldemar Jannseni (monograafia Jannsenist ilmus 2006) varjatusest väljatoomisel niimoodi:
"Kui inimene on juba nii vana, 87, siis on elu jooksul juuste alla ühtteist kogunenud. Mitmeid Koidula luuletusi teadsin peast juba kooli astudes, ka /Aino Kallase – R.V./ "Tähelend" oli meil kodus olemas ja loetud. Tõsisemalt hakkasin temast huvituma kaheksakümnendatel Ajalooarhiivis töötades, kui otsustasin kirikuraamatute abil kontrollida tema väidet oma täiseesti päritolust. Nii selgus Koidula 150. sünniaastapäevaks 1993, et tal oligi õigus: ka tema ema oli eestlane."
Seesama arhiivitöö viis Salupere Peterburi, kust ta leidis ning tõi avalikkusesse Koidula viimase näidendi "Kosjaviinad" originaalkäsikirja. Saksa keelest tõlgituna ja kommentaaridega varustatult ilmus see trükis eelmisel aastal. Koidulast edasi laienes uurimistöö "rängalt laimatud" Johann Voldemar Jannsenile. Malle Salupere sõnas, et jälle tekkis hulgaliselt nii-öelda kõrvalist ja varem käsitlemata materjali, nii et tundus hädavajalik ka see avalikkuse ette tuua. "Paar edukat vastavateemalist artiklit andsid julgust täisbiograafia välja pakkuda." 2001. aastal tõlkis ja kommenteeris Malle Salupere Jannseni noorpõlve päeviku, nn Pärnu päevikuna tuntuks saanud "Diariumi", millest ka minul on olnud hindamatut abi Jannseni-romaani "Lunastatud" (2020) kirjutamisel.
Salupere on justkui kultuurilooline Hercule Poirot. Selle tulemiks – lisaks juba suurtele monograafiatele, tänu millele on olemas meil nii Jannsen kui ka Koidula kogu nende suuruses – on ka kogumikud "Tõed ja tõdemused. Sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus" (1998), "Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel" (2012) ning mitmes trükis ja keeles ilmunud "Tuhande aastane Tartu" (esmatrükk 2004).
Ma ei oska soovida nii väärikas eas eesti kultuuriloo matriarhile uusi ahteid töölauale. Küll aga loodan, et just terane vaim ja kirglik huvi eesti ja maailma asjade vastu toob ehk meie lugemisulatusse veel mõnegi Salupere artikli, sõnavõtu või kommentaari. Päev korraga! Carpe diem! | Rein Veidemann: Malle Salupere on justkui kultuurilooline Hercule Poirot | https://kultuur.err.ee/1608112867/rein-veidemann-malle-salupere-on-justkui-kultuurilooline-hercule-poirot | 17. veebruaril jätab seljataha oma elutee 90. verstaposti eesti aja- ja kultuuriloolane, arhivist, semiootik, eesti-vene-baltisaksa kultuuriruumi uurija Malle Salupere. See on iga, kus elutöö saab katuse alla ning vabana kohustustest võib anduda – kui tervist ja vaimuteravust jagub – lihtsalt lugemisele või ka järel- ja ülelugemisele, tõdeb Rein Veidemann. |
CSKA sai C-grupis võõrsil jagu Rootsi võistkonnast Alingsas 31:23 (16:5). Juba avapoolajal suure edu haaranud CSKA kasuks viskas viis väravat ka Jaanimaa. Võitjate resultatiivseim oli kaheksa tabamusega Aleksei Fokin.
Tabeliseis C-grupis: 1. SC Magdeburg 12 punkti (7 mängust), 2. Montpellier 8 (5), 3. Moskva CSKA 8 (5), 4. Nexe 8 (8), 5. Alingsas 4 (7), 6. Besiktas 0 (8).
Rhein-Neckar oli kodus üle Ungari klubist Tatabanya 37:30 (20:13). Patraili nimele seekord väravaid ei tulnud, Jerry Tollbring ja Patrick Groetzki olid kuue tabamusega võitjate resultatiivsemad.
Tabeliseis D-grupis: 1. Rhein-Neckar 13 punkti (7 mängust), 2. Eurofarm Pelister 9 (8), 3. GOG 8 (7), 4. Kadetten 6 (6), 5. Trimo Trebnje 4 (5), 6. Tatabanya 0 (7).
Edasi väljalangemismängudele jõuavad igast alagrupist neli paremat. | Jaanimaa viskas viis väravat ja CSKA võitis eurosarjas neljanda mängu järjest | https://sport.err.ee/1608112879/jaanimaa-viskas-viis-varavat-ja-cska-voitis-eurosarjas-neljanda-mangu-jarjest | Käsipalli Euroopa liigas olid teisipäeval võidukad nii Dener Jaanimaa klubi Moskva CSKA kui ka Mait Patraili meeskond Rhein-Neckar Löwen. |
PERH sulges nädala eest ühe kahest tavakoroonaosakonnast, sest see ei leidnud kasutust. Selle asemel saavad koroonapatsientide ootel valves olnud töötajad keskenduda oma tavapärasele tööle, mis parandab haigla plaanilist ravi.
Esmalt ravib PERH oma koroonapatsiente EMO-s, ent sealt suunatakse nad kiirelt edasi. Kes vajab intensiivravi või kunstlikku hingamist, suunatakse edasi koroona intensiivravi osakonda, kus on olemas 17 ravikohta. Praegu on intensiivravil seitse patsienti, kellest viis vajab ka juhitavat hingamist.
Ka on PERH-il suur koroonaosakond psühhiaatrilistele patsientidele. Selle 28 kohast jäeti alles 20, neist on praegu täidetud kaheksa.
Lisaks intensiivravile ja psühhiaatriale tegutses PERH-is ka kaks tavaosakonda koroonapatsientidele, neist ühes on 26 kohta ja teises oli kaheksa. Viimases hoiti koroonakahtlusega patsiente. Just selle viimase sulges PERH nädal tagasi. Avatuks jäänud suuremas osakonnas on 26 kohast täidetud praegu 21.
"Sulgemine oli puhtalt majanduslik otsus, sest nägime, et nii palju koroonapatsiente peale ei tule. Sulgesime, et mitte hoida voodikohti tühjana ja osakonna töötajaid asjatult valves. Kui olukord jälle nõuab, siis on töötajad olemas, aga soovisime võimestada tavatöö osakondi, kust personal oli ära võetud," kommenteeris PERH-i juht Agris Peedu.
Koroonaosakonna töötajad läksid tagasi oma tavaosakondadesse sisehaigustes: kadrioloogia, neuroloogia ja üldosakond. Personal koolitati koroonahaigete raviks juba kevadel, esimese laine ajal. Kui haiglakohtade vajadus peaks taas tõusma, on PERH valmis teise koroonaosakonna ühe ööpäeva jooksul taasavama.
Uue muudatusena on juba plaanis ka koroonaüksuse täiendamine kolme teise astme intensiivravikohaga. | PERH sulges ühe koroonaosakonna | https://www.err.ee/1608112855/perh-sulges-uhe-koroonaosakonna | Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) sulges ühe jõude seisnud koroonaosakonna, et parandada personali ümbersuunamisega plaanilist ravi. |
Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest - 90-aastane naine ja 63-aastane naine. Kokku on alates pandeemia algusest surnud Eestis 510 inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 60, haiglaravi vajab 507 patsienti (ööpäev varem oli neid 492). Juhitaval hingamisel on 17 ja intensiivravil 35 patsienti (ööpäev varem 18 ja 35).
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 378 inimesel. 271 uutest Harjumaa haigusjuhtudest oli Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 136, Tartumaale 70, Lääne-Virumaale 43, Saaremaale 30, Võrumaale 25, Pärnumaale 20, Valga- ja Jõgevamaale 17 nakatunut.
Järvamaale lisandus 15, Viljandimaale 13, Põlva- ja Raplamaale 12, Läänemaale üheksa ja Hiiumaale üks nakatumine.
13 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 647,5 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 12,1 protsenti.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 48 573 inimesele, kaks doosi on saanud 23 149 inimest. | Ööpäevaga lisandus 811 koroonapositiivset, suri kaks inimest | https://www.err.ee/1608112795/oopaevaga-lisandus-811-koroonapositiivset-suri-kaks-inimest | Möödunud ööpäevaga tehti Eestis 6350 koroonatesti, millest positiivsed olid 811 ehk 12,8 protsenti testide koguarvust. |
"Euroopa Liidu väliste ehk kolmandate riikide kohta on EL-il eraldi regulatsioon. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu soovitusele on ajutiselt piiratud mittehädavajalik reisimine kolmandatest riikidest Euroopa Liitu. Siseneda võivad ainult kuue riigi elanikud, kes on toodud soovituse lisas. Venemaad ja Ukrainat selles nimekirjas pole," ütles välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer ERR-ile.
Kehtiva korra kohaselt võivad ilma kümnepäevase liikumispiirangu kohustuseta siseneda Eestisse Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riikide elanikud, mille nakatumisnäitaja on kuni 150 inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Praegu on selliseid riike seitse: Bulgaaria (nakatumisnäitaja 127,4), Island (8,4), Kreeka (111,6), Norra (69,3), Soome (97,7), Taani (108,9), Vatikan (0,0).
Sama lävend ei kehti aga kolmandatele riikidele, ehk siis teiste hulgas ka Venemaa, Ukraina, Valgevene kohta. Kolmandate riikide puhul kehtib nakatumislävend 25 nakatumist 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.
Euroopa Liidu nimekirja kohaselt võivad ühenduse riikidesse siseneda, muu hulgas turismi eesmärgil, ainult kuue EL-välise riigi - Austraalia, Lõuna-Korea, Singapuri, Tai, Uus-Meremaa ja Rwanda - kodanikud.
Kolmandate riikide elanikele, kes saabuvad Eestisse töö või õppimise eesmärgil kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu Nõukogu soovituse nimekirjas, rakendub kümnepäevane eneseisolatsiooni kohustus ning neil tuleb viivitamata Eestisse saabumise järel teha koroonaviiruse test ning kordustestimine mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist. Testimine ennetähtaegselt eneseisolatsioonist ei vabasta.
Otsuste aluseks olevate andmete kogumisel toetutakse Euroopa Nakkuskontrolli Keskuse ECDC andmetele, lisaks nakatumisnäitaja lävendile arvestatakse ka muid kriteeriumeid, näiteks uute tüvede levikut ja testimise hulka.
Välisministeerium uuendab igal reedel reisipiiranguid, mis hakkavad kehtima alates esmaspäevast.
ECDC andmeil oli Venemaa ja Valgevene nakatumisnäitaja veebruari esimeses pooles vahemikus 120-240, Ukrainal 60-120 nakatumist 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. | Vene ja Ukraina kodanikud ei pääse nakatumise langusest hoolimata vabalt Eestisse | https://www.err.ee/1608112873/vene-ja-ukraina-kodanikud-ei-paase-nakatumise-langusest-hoolimata-vabalt-eestisse | Ehkki Venemaa ja Ukraina ametlik nakatumise tase on järsult langenud, ei ole oodata, et nende riikide kodanikud saavad lähiajal võimaluse taas ilma piiranguteta Eestisse siseneda. Kolmandate riikide kodanikele kehtib ka kuus korda rangem lävend kui Euroopa Liidu elanikele. |
Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Võrk, Belobrovtsev, Popov | https://www.err.ee/1608112870/otse-kell-12-tallinna-pressikonverentsil-vork-belobrovtsev-popov | Tallinna linnavalitsuse istungijärgsel pressikonverentsil osalevad sel kolmapäeval abilinnapead Eha Võrk ja Vadim Belobrovtsev ning Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov. Kell 12 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee. | |
Monograafia on põhjalik käsitlus ühest Eesti ajaloo suurmehest, kelle vaated olid sümpaatsed ka Jaan Krossile. Kross on Tõnissoni kohta leidnud lausa ülivõrdes: "Jumala abiga mitte ju ainus, kuid olemasolevate seas kõige ilusam inimlik juhtum tõestamaks, et määrdumatu mainega mehed on Maarjamaal võimalikud."
Aru teos annab detailse pildi nii sellest määrdumatu mainega mehest kui ka muutlikest aegadest tema ümber, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eesti poliitilisest ja kultuurielust.
Žürii koosseisus olid Tiit Aleksejev, Toomas Haug, Janika Kronberg, Johanna Ross ja Jaan Undusk. Auhind antakse üle 19. veebruaril, Jaan Krossi sünniaastapäeval kirjanike maja musta laega saalis. Jaan Krossi kirjandusauhinda annab välja Eesti kirjanike liit. | Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Krista Aru | https://kultuur.err.ee/1608112849/jaan-krossi-kirjandusauhinna-palvis-krista-aru | Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Krista Aru monograafia "Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem" eest. Möödunud aastal pälvis Krossi preemia Viivi Luik. |
Läti piirkondades ja omavalitsustes, kus koroonaviirusega inimeste nakatumiste näit on väiksem, oleks õpilastel võimalus kooli naasta 22. veebruaril.
Alustatakse noorematest, esimese kuni neljanda klassi õpilastest. Vanemad õpilased võivad kooli naasta alates 8. märtsist.
Praegu on Lätis 19 omavalitsust, kus koroonaviiruse kumulatiivne esinemissagedus on väiksem kui 200 inimest 100 000 elaniku kohta. Läti tervishoiuministeerium peab seda arvu kohapeal õppimise taastamiseks piisavalt turvaliseks.
Läti haridusminister Ilga Šuplinska soovis koolide avamist laiendada omavalitsustele, kus kumulatiivne määr ei ületa 400 inimest. Tervishoiuminister Daniels Pavluts polnud sellega nõus ja Läti valitsus nõustus kehtestama kumulatiivseks künniseks 200 inimest 100 000 elaniku kohta.
Lõpliku otsuse koolide osalise avamise osas peab Läti valitsus tegema neljapäeval. | Läti võib mõned koolid järgmisel nädalal avada | https://www.err.ee/1608112792/lati-voib-moned-koolid-jargmisel-nadalal-avada | Läti võib mõned koolid järgmisel nädalal avada, kuna valitsus leppis teisipäevasel koosolekul kokku hariduse "piirkonna põhimõttes". |
Eesti demokraatial on kahtlemata vigu ja haiguseid, mis järjest rohkem rahvale silma jäävad ning neid riigivõimust ikka kaugemale eemale lükkavad. Probleem ei seisne mitte rahastamise süsteemis või rahastamise määras, vaid selles, et võimuerakondades on liiga palju inimesi, kes on seal vaid isikliku kasu saamise eesmärgil.
Jüri Ratase ettepanek on seega ravida alkohoolikut, andes talle kätte suurem pudel ja seda veel nii, et too isegi poodi selle järgi minema ei peaks, vaid pudel kantaks iga päev tema voodi ette.
Erakondi rahastatakse riigieelarvest päris suure summa eest ka praegu ja Porto Franco kaasuse näide Ratase juhitava Keskerakonna sees näitab, et mõjuvõimuga kauplemine käib endiselt täie hooga ning teatud ärimehed kasutavad seda ära konkurentsieelise saamiseks.
Seesugused juhtumid on saatnud Keskerakonda kogu aeg ning ega partei tarbi ju ainult eraldisi riigieelarvest, ta võtab oma tükikese igast omavalitsusest, asutusest, kus tema toiduahel toimetab.
Kes mäletab, siis termin "katuseraha" tuli kasutusele seeläbi, et kui Keskerakonna juhitava omavalitsuse kool tahtis katuse remontimiseks raha, siis pidi direktor parteisse astuma, sest muidu seda raha omavalitsusele ei eraldatud. Politiseeritud ametikohad koolide juhtkondades on kõige halvem asi, mida me saame oma tuleviku jaoks teha ja seda nad ka tegid.
Jüri Ratas lubas oma väljaütlemises lahkelt rahastust ka väljaspool riigikogu olevatele erakondadele, aga lubage selles heas soovis kahelda. Samal päeval tegin kiire katse ja küsisin siseministri käest eraldist riigieelarvest Eesti Tulevikuerakonnale, mis moodustati Elurikkuse erakonna ja Eesti Vabaerakonna ühendamisel ning mis kahepeale kokku said 2,4 protsenti häältest.
Ametlikku vastust siseminister Kristian Jaanilt pole ma siiani saanud, aga kuna ERR selle päringu avalikustas, siis tuli kiire vastus ka ministeeriumist nende veebiportaali, et meil pole selleks õigust, sest seaduses on kirjas, et erakondade liitmisel liidetakse eraldised, mitte saadud hääled.
"Kuigi ma väga tahaksin Ratase sõnu uskuda, siis paraku ma seda teha ei saa, sest reaalsed teod räägivad millestki muust."
Päris kaval trikk, ühe sellise sõna vahetamine seaduses tähendab kas õiglasemat või ebaõiglasemat suhtumist poliitikasporti ning ikka ja jälle näeme, et valitakse see ebaõiglasem variant. Sestap pean tunnistama, et kuigi ma väga tahaksin Ratase sõnu uskuda, siis paraku ma seda teha ei saa, sest reaalsed teod räägivad millestki muust.
Eesti Vabariigi kestmiseks on väga oluline, et erakondi tekib ja kaob, sest läbi erakondade saavad kodanikud legaalselt poliitikas osaleda. Kui mõned erakonnad jäävad liiga kauaks võimule, siis nad meelitavad paratamatult ligi neid tegelasi, kes on valmis ennast ja kõiki teisi kohe maha müüma.
Aatelised inimesed sellistesse korrumpeerunud erakondadesse ei lähe, sest nad saavad ju aru, et seal tehakse nii, kuidas kasulikum on, aga mitte nii, kuidas oleks õige.
Partei jaotatavad töökohad ja hüved teevad suurtest isiksustest vagurad hääletusrobotid, kes teevad nii nagu kästakse. Koalitsiooni teerull on sõitnud juba pea kaks kümnendit avatud ja argumenteeritud aruteludest riigikogus üle, kuigi selle seadusandliku organi sisuline mõte peaks ju olema selles, et üle Eesti kokku sõitnud valitud inimesed peavad tarka väitlust, kuidas kõige paremini seadusi sõnastada ja et võimalikult suurte ühiskonnagruppide huvid oleksid esindatud.
Selle asemel on riigikogu saanud koalitsiooni kummitempliks, kuhu pääsevad ustavad parteilased, kes teevad nagu kästakse.
Lugupeetud ekspeaminister Jüri Ratas, te olete väljapaistev poliitik, kes tõestas ennast väga võimeka valitsusjuhina. Jah, meil on vaja teha muudatusi Eesti poliitikas, et rahvas, kellele põhiseaduse järgi kuulub meie riigis kõrgeim võim, saaks demokraatia kaudu paremini esindatud olla.
Keskerakonna probleemid peab lahendama selle erakonna sees ja ma usun, et see on Jüri Ratasele igati jõukohane ülesanne. Esindusdemokraatia probleemid tuleb lahendada aga selliselt, et võistlusreeglid erakondadele oleksid ausamad ning alustada tuleks erinevate takistuste kaotamisest uutele erakondadele, sest vaid läbi nende saavad poliitikas osaleda aatelised kodanikud, kes pole nõus kõike maha müüma, kelle jaoks on olulised meie keel, kultuur ja keskkond.
See tee viib sidusama ühiskonnani, kus erinevad huvigrupid asuvad poliitilisse dialoogi, kus koalitsiooni variante on rohkem kui neli, kus me kõik hakkame poliitikas ajama Eesti asja, mitte ainult oma asja. | Lauri Tõnspoeg: jah, härra ekspeaminister, aga... | https://www.err.ee/1608112804/lauri-tonspoeg-jah-harra-ekspeaminister-aga | Keskerakonna esimehe Jüri Ratase ettepanek keelustada eraisikute annetused erakondadele peaks olema justkui imerohi, mis raviks terveks Eesti parteide rahanäljast tingitud haigusnähud. See on kahtlemata tähelepanuväärne mõtteavaldus, kuid taandub siiski suhtekorraldusliku kübaratriki staatusesse, kirjutab Lauri Tõnspoeg. |
"Minu põhiline eesmärk oli uurida, millist euroopastumise taset Eesti eelmine, seega nüüdseks ametist lahkunud valitsus peegeldas. Mind huvitas see, mida ja kuidas selles valitsuses Euroopa Liidust räägitakse," kirjeldas oma teadusartikli lähtepunkti Tartu Ülikooli politoloogia doktorant, Johan Skytte poliitikauuringute instituudis teaduskommunikatsiooni spetsialistina töötav Maili Vilson.
Uuring põhines valitsuse iganädalaste pressikonverentside stenogrammidel, mida analüüsiti üheaastase perioodi vältel, täpsemalt alates valitsuse ametisse astumisest aprilli lõpust 2019 kuni 2020. aasta aprilli lõpuni.
Vilson tõi välja, et Euroopa Liit ja sellega seonduvad teemad olid valitsuse igapäevaste sõnavõttude loomulik osa. "Torkab silma, et paljuski kõneletakse Euroopa Liidust seoses eelarve ja eurotoetustega. Sõnavõttudest ei kuma läbi sügavamat euroopameelsust väljendavaid väärtushoiakuid, pigem domineerib pragmaatilisem joon. See ei ole Eesti eripära, paljudes liikmesriikides on sarnaseid tendentse."
Klõpsa keskkonnaminister Tõnis Möldri kommentaari nägemiseks.
Vaadeldava perioodi sisse langes valitsuse arutelu Euroopa roheleppe ja selles sõnastatud eesmärgi üle muuta Euroopa kliimaneutraalseks aastaks 2050. Eesti oli üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kes roheleppega liituma ei kiirustanud.
Eesti esialgsele otsusele rohelepet mitte toetada järgnes kriitiline nii kohalik kui ka rahvusvaheline meediareaktsioon, milles Eesti pandi ühte patta teiste Ida-Euroopa riikidega, kes samamoodi roheleppes sõnastatud kliimaeesmärki ei toetanud. "Eesti esialgne otsus mitte liituda paistis silma Eesti üldisema kuvandi taustal Euroopa Liiduga suhtlemisel, millesse kuulub solidaarsus teiste liikmesriikidega ja valmidus läbirääkimisteks ja kompromissideks. Seniste välispoliitiliste põhimõtete taustal mõjus see hoiak ootamatult," arutles Vilson.
Avalikule reaktsioonile järgnes valitsuse kiire suunamuutus. "Kui vaadata, et järgmise sisuliselt kuu ajaga oli loodud kliima- ja energiakomisjon ja kliimapoliitika oli kuulutatud valitsuse poliitiliseks prioriteediks, siis on selge, et kliimaneutraalsuse teema tuli meile Euroopa Liidust ja valitsus läks sellega pragmaatilistel kaalutlustel kaasa."
Vastumeelne euroopastumine
Vilson rõhutab, et kui enne valitsusel puudus selgepiiriline kliimapoliitika, siis Euroopa roheleppe vastuvõtmisega muutus see kõneainet pakkuvaks teemaks. Seejuures andsid tooni arutelud selle üle, kuidas kasutada Euroopa Liidu poolt antava õiglase ülemineku fondi ressursse, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel teha vajalikke muutusi majanduses ja energiatööstuses.
"Keskne teema valitsuse avalikus kommunikatsioonis oli, kuidas kasutada õiglase ülemineku mehhanismi rahaeraldist, ehk milleks Euroopa Liit lubab seda kasutada ja kuidas seda teha. Samuti leiti, et seda raha on vajalike struktuurimuutuste tegemiseks liiga vähe," kommenteeris Vilson.
Vilson toob välja, et hoolimata roheleppe vastuvõtmisest jätkas valitsus varem paika pandud poliitikate toetamist, mis ei ole tingimata kooskõlas kliimaneutraalsuse põhimõtetega. Sinna hulka kuulus juba varem elluviidud diiselkütuste aktsiisi langetamine, samuti jätkati planeeritava õlitehase rajamise toetamist. Vilson väidab, et nende kliimapoliitikat puudutavate suundumustega arvestades võib Eesti puhul rääkida vastumeelsest või tõrksast euroopastumisest (reluctant Europeanization), mida võiks mõista kui Euroopa Liidu kokkulepitud poliitika pinnapealset rakendamist.
Pikaajalisem trend
Pragmaatiline hoiak Euroopa Liidust tulevate kliimaregulatsioonide suhtes pole iseloomulik mitte ainult eelmisele valitsusele, vaid on osa pikaajalisemast trendist. "Ametlikul retoorilisel tasemel oleme nõus Euroopast tulevate eesmärkide ja suundadega, aga praktilisel tasandil töötame sellele kogu aeg vastu. See on hästi stabiilne suund olnud, olenemata sellest, mis erakonnad on valitsuses. Kui EKRE tuli valitsusse, siis nad jätkasid seda suunda, mida valitsused olid pooldanud viimased 30 aastat," laiendas teemat Aalborgi ülikoolis energiasiiret uuriv Silver Sillak.
Sillaku juhtimisel valminud uurimistöö, mis põhineb nii meediaanalüüsil kui ka reaalsete tegude ja otsuste kaardistamisel, annab Vilsoni artikli põhilistele leidudele laiema ajalise raamistiku. "Kui me oleme harjunud mõtlema, et Eesti on Euroopa Liidu paipoiss, kes väga eeskujulikult täidab neid kohustusi, mis me peame võtma, siis kui me vaatame kliima- ja energiapoliitikat, siis seal vallas on olnud üsna teistsugune joon algusest peale. Sõnades justkui avaldatakse toetust, aga samal ajal käib pidev kauplemine," täiendas Sillak. Näiteks proovis Eesti Euroopa Liiduga liitumisel põlevkivitööstusele erandeid kaubelda
Sillak toob välja ka 1997. aastal ÜRO-s vastu võetud ja Eestis 2002. aastal ratifitseeritud Kyoto protokolli, milles eesmärk oli reguleerida kasvuhoonegaaside heitekoguseid. "Sellega meil vedas, sest see baasaasta, mille põhjal nad arvutasid kasvuhoonegaaside vähenemist, oli 1990. Eesti oli toona Nõukogude Liidu osa, põlevkivitööstus huugas täie võimsusega ja oli palju saastavam kui praegu."
Seoses Eesti iseseisvumisega ja sellega kaasnenud olulistele muudatustele energiatööstuses oli kasvuhoonegaaside heitemäär Eestis langenud mitukümmend protsenti. "Selleks ajaks, kui me Kyoto protokolli alla kirjutasime, olime me oma kliimaeesmärgid justkui kogemata juba saavutanud. Seda kasutavad poliitikud siiamaani, näitamaks, kui keskkonnasõbralik riik me oleme," täiendas Sillak.
Energiasektori ümberstruktureerimine
Sillaku sõnul on Eesti senist kliimapoliitikat põhjendatud kahe argumendi toel. Esiteks on rõhutud energiajulgeolekule, mida meil on mõistetud rahvusliku iseseisvuse ja sõltumatuse tähenduses.
"See on tähendanud seda, et me peame kogu energia tingimata kohapeal ise tootma, sest me ei taha olla sõltuvad Venemaa elektrivõrgust. Vene hirmuga on pidevalt õigustatud seda, miks meil peab olema põlevkivitööstus. Enam see ei päde, sest elektritootmine põlevkivist on viimase paari aastaga sisuliselt kinni läinud. Midagi hullu selle tulemusena ei ole juhtunud," sõnas Sillak.
Teine argument puudutab tööhõivet, sest energiatööstuse ümberkorraldamine tähendab Ida-Virumaal suurel hulgal inimestele töökaotust. "See on väga suur probleem. Samas juba vähemalt veerand tööjõust selles sektoris on pensionieelikud ehk kohe pensioniikka jõudmas. Lisaks on piirkonnas tugeval tasemel nii üld- kui ka kõrgharidus, mis võiks noorematele anda paindlikumad võimalused tööturu vajadustega kohanemiseks," selgitas Sillak.
Kõne all olevad uuringud ilmusid ajakirjades Australian and New Zealand Journal of European Studies ja Environmental Innovation and Societal Transitions.
Tõnis Mölder: praeguse koalitsiooni nägemus kliimast ja roheleppest on oluliselt ühtlasem
Kliimaneutraalsuse eesmärk ja rohelepe on väga suure mõjuga EL-i majanduse korraldusele. Läbirääkimised neil teemadel ei olnud lihtsad ei EL tasemel ega ilmselt ka mitte üheski riigis. Eesti jaoks on ääretult oluline meie fossiilkütuste mahukas energeetika ja selle osakaalu vähendamisega kaasnev sotsiaalmajanduslik mõju Ida-Virumaale.
Eelmine valitsus tegeles aktiivselt sellega, et mõista nii kliimaneutraalsuse eesmärgi kui ka roheleppe mõju Eestile ning osales EL tasemel aruteludes eesmärgiga toetada ambitsiooni, kuid leida mõistlikud lahendused võimalikele negatiivsetele mõjudele.
Seda oli näha ka Eesti läbimõeldud lähenemisel kliimaneutraalsusele. Peale seda, kui komisjon kliimaneutraalsuse ideed 2018. aasta lõpus esitles, alustati Eestis analüüsi, et mõista, kuidas meil on võimalik selle eesmärgi saavutamisse panustada. Analüüsimine võttis loomulikult aega ja EL tasemel liikus poliitiline valmisolek kiiremini kui esialgu arvati, kuid üldiselt osales Eesti nendel läbirääkimistel väga konstruktiivselt.
Praeguses valitsuses on kliima ja laiemalt roheleppe teemad veel suurema fookuse all ja teatav vahe eelmise koalitsiooniga on kindlasti. EKRE ei varjanud koalitsioonis olles, et nende jaoks on kliimapoliitikas murekohti ja väljendasid mitmel korral ka kahtlust kliimamuutuse inimtekkelisuse üle. Praeguse valitsuse erakonnad on aga oma nägemuselt kliima ja roheleppe osas oluliselt ühtsemad. | Eesti kliimapoliitikat iseloomustab pragmatism ja tõrges euroopastumine | https://novaator.err.ee/1608112369/eesti-kliimapoliitikat-iseloomustab-pragmatism-ja-torges-euroopastumine | Keskkonnakriisi ajastul muutub kliimapoliitika Euroopa Liidus aina olulisemaks. Eesti riigi kaasaminek Euroopa Liidu roheregulatsioonidega on olnud konarlik ja kohati isegi vastumeelne, selgub hiljuti ilmunud teadustöödest. |
Video valmis Eesti Rahva Muuseumis ja videos teevad kaasa üle 40 tantsija. Video koreograafid ja lavastaja on Marit Männiste, Kerstin Lõhmus, Maris Kahre, Dolores-Carina Sütt, Maarja Pruuli ja Kalver Kaseorg.
"Tundsin ennast nende seltsis nii koduselt ning hoituna ja sellest ma ei hakka rääkimagi, kui hästi tänapäeva noored tantsivad," sõnas Rand. Video sai filmitud tantsijatega 10-pealistes gruppides, et kõik oleks praeguste koroona-reeglitega vastavuses.
Video tehnilise lahenduse taga on Karli Haava Minimal Mediast, kes on ise ka tantsu taustaga. "Kuna ta on samuti tantsija, siis ta oskab tervikut täiesti teistmoodi näha, suhelda koreograafidega nende keeles ning mõista tantsukeelt tervikuna,'' märkis Rand.
Tuuli Rand esineb enda looga "Üks öö" neljapäeval, 18. veebruaril toimuvas Eesti Laulu 1. poolfinaalis. | Tuuli Rand avaldas tantsuvideo oma Eesti Laulu loole ''Üks öö'' | https://menu.err.ee/1608112714/tuuli-rand-avaldas-tantsuvideo-oma-eesti-laulu-loole-uks-oo | Tuuli Rand avaldas enda Eesti Laulu loole ''Üks öö'' tantsuvideo, mis tehtud koostöös Tartu Tähtvere tantsukeskusega. |
2020. aasta lõpus pani Hoolekandeteenused AS Valkla hooldekodu kinnistud enampakkumisele, ostu-müügileping sõlmitakse konkursil edukaima pakkumise teinud erahooldekodude operaatoriga Südamekodud. Hooned antakse üle uuele omanikule hiljemalt juunis.
"Meie eesmärk on ligikaudu 6000m2 suurune Valkla hoonetekompleks rekonstrueerida ning rajada sinna turvaline ja moodne elukeskkond vanemaealistele. Uut elukeskkonda planeerides võtame eeskujuks Põhjamaades juba hästi toimivad lahendused," kommenteeris edasisi plaane Südamekodude nõukogu esimees Martin Kukk.
"Esimeses etapis lisaks ehitustööde planeerimisele alustame uute töötajate leidmisega - vajame juba käesoleval aastal Valklasse mitukümmend uut töötajat," lisas Kukk.
Südamekodud on eakatekodusid opereeriv ettevõte. Hetkel tegutseb Türi vallas Käru Südamekodu, Seto vallas Värska Südamekodu, Lääneranna vallas Lihula Südamekodu, Saaremaa vallas Saaremaa Südamekodu, Viru-Nigula vallas Kunda Südamekodu ning Kanepi vallas Piigaste Südamekodu. Südamekodudes on praeguseks üle 400 teenuskoha ning ettevõte pakub tööd Eesti eri paigus rohkem kui 170-le inimesele.
Südamekodud OÜ omanikud on läbi valdusfirmade 30 protsendiga Jako Laanemägi, 30 protsendiga Martin Kukk ja 10 protsendiga Rene Ilves. Veel 30 protsenti kuulub läbi Eestis registreeritud valdusfirmade Rain Rosimannusele. Ettevõtte juhatuse liige on Meelis Mälberg ja finantsjuht-pearaamatupidaja Raimo Nebokat, kes mõlemad on Reformierakonna liikmed. | Südamekodud omandasid järjekordse hooldekodu | https://www.err.ee/1608112723/sudamekodud-omandasid-jarjekordse-hooldekodu | Reformierakonna endistele tipp-poliitikutele kuuluv operaatorettevõte Südamekodud omandab riigile kuuluvalt erihoolekandeteenuseid osutavalt Hoolekandeteenused AS-ilt Valkla erihooldekodu kompleksi, kuhu rajatakse uus eakate hooldekodu. |
Medvedev kaotas avasetis ühe servigeimi, kuid rohkem kogu mängu jooksul mitte ühtegi. Rubljov kaotas aga esimeses setis kaks, teises ühe ja kolmandas taas kaks pallingugeimi ning kogu kohtumise pisut enam kui kahe tunniga.
25-aastane Medvedev pääses Austraalia lahtiste poolfinaali esmakordselt. Mitte ühelgi suurturniiril peale USA lahtiste pole ta seni jõudnud isegi veerandfinaali. Pääsuks finaali asub venelane heitlema kas Rafael Nadali (ATP 2.) või kreeklase Stefanos Tsitsipasega (ATP 6.).
Esimene poolfinaal on juba selgunud – seal kohtuvad maailma esireket Novak Djokovic ja kvalifikatsioonist alustanud üllataja Aslan Karatsev Venemaalt. | Kaasmaalasest jagu saanud Medvedev pääses poolfinaali | https://sport.err.ee/1608112717/kaasmaalasest-jagu-saanud-medvedev-paases-poolfinaali | Tennise Austraalia lahtiste meistrivõistluste meesüksikmängu poolfinaali jõudis kolmandana venelane Daniil Medvedev (ATP 4.), kes alistas kaheksa hulgas kaasmaalase Andrei Rubljovi (ATP 8.) 7:5, 6:3, 6:2. |
Otse kell 14.30: Kiik, Härma, haigekassa COVID-19 levikust | https://www.err.ee/1608112702/otse-kell-14-30-kiik-harma-haigekassa-covid-19-levikust | Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ja SYNLAB Eesti juhatuse esimees Rainar Aamisepp annavad kolmapäeval kell 14.30 pressikonverentsi, et rääkida COVID-19 hetkeolukorrast Eestis. Pressikonverentsi saab vaadata portaalis ERR.ee. | |
Barty võitis avaseti kindlalt ja murdis kohe teise seti alguses Muchova pallingu, aga sealtmaalt hakkas austraallannal mäng allamäge minema: järgnevast kaheksast servigeimis võitis ta vaid pooled ega suutnud vastaselt ühtki varastada, kuigi oli mitmeid murdepalle.
"Ma arvan, et teise seti keskel oli mul väikseid võimalusi, aga ma ei suutnud kolmandas piisavalt paika saada, kuidas soovin mängida," kommenteeris Barty pärast kohtumist. "Lasin enda mängu pisut käest, mis on kindlasti pettumus."
24-aastane Muchova oli varasemalt jõudnud Wimbledonis veerandfinaali, kuid Austraalia lahtistel on seni jäänud tema laeks vaid teine ring. Nelja hulka jõudmine näitab kindlasti uut taset.
"Kui ma olin laps ja sain oma esimese sülarvuti, siis seadsin taustapildiks Rod Laveri staadioni. Ma unistasin, et tore oleks seal ühel päeval mängida või miskit sellist," meenutas tšehhitar. "Nüüd võitsin ja jõudsin poolfinaali. See on imeline!"
Nelja parema hulgas läheb Muchova kokku ameeriklanna Jennifer Bradyga (WTA 24.), kes oli kaheksa hulgas üle kaasmaalannast Jessica Pegulast (WTA 61.) 4:6, 6:2, 6:1. Teise finalisti selgitavad Serena Williams ja Naomi Osaka. | Maailma esireket Barty langes Austraalia lahtistel konkurentsist | https://sport.err.ee/1608112693/maailma-esireket-barty-langes-austraalia-lahtistel-konkurentsist | Naiste tennise maailma esireket Ashleigh Barty kaotas Austraalia lahtiste veerandfinaalis tšehhitar Karolina Muchovale (WTA 27.) 6:1, 3:6, 2:6. |
"Babülon-Berliin" äratab ellu 1920. aastate Berliini, mis paistab silma oma kontrastidega. See on aeg, mida ilmestavad kommunistide rahutused, vene salaluure, kasvav vaesus ja töötus ning samas hedonistlik ja külluslik ööelu. Just sellisesse keskkonda satub noor uurija Gereon Rath, kes on saadetud Kölnist Berliini jälitama sealset põrandaalust pornotööstust.
Jupiteri toimetaja Richard-Erik Järvi sõnul on sarjas iga viimanegi kui detail läbi mõeldud. "Ei juhtu tihti, kui leiad seriaali nagu "Babülon-Berliin", kus puuduvad n-ö tühjad filler -osad. Iga lugu ja karakter on läbi mõeldud ning integreeritud suurema struktuuriga," kirjeldas ta.
"Sari võib alguses mõjuda rõhuvalt oma tegelaste rohkuse ja erinevate süžeedega, kuid soone peale sattudes on sealt raske välja saada. Miljöörikkad võtteplatsid, ajastutruu muusika ning detailsed kostüümid õigustavad 40 miljoni euro suurust hinnalipikut, mis teeb sellest kõige kalleima mitte-ingliskeelse teleseriaali," lisas Järvi.
Sarja loojad on Tom Tykwer, Achim von Borries and Hendrik Handloegten. Stsenaarium põhineb Saksa kirjaniku Volker Kutscheri krimiromaanidel. Peaosalisi kehastavad Volker Bruch (Gereon Rath) ja Liv Lisa Fries (Charlotte Ritter). "Babülon-Berliinile" muusikat komponeerinud ka Kristjan Järvi ning koos Absolute Ensemble'i ja MDR Radio sümfooniaorkestriga osaliselt sarja muusika ka salvestanud.
Jupiteris on vaatamiseks üleval sarja esimene hooaeg. ERR on õigused omandanud ka teisele ja kolmandale hooajale, mis tulevad näitamisele veel sel aastal. Sarjale on valmimas ka neljas hooaeg. | Veebikanal Jupiter näitab Saksa läbi aegade kalleimat sarja "Babülon-Berliin" | https://menu.err.ee/1608112672/veebikanal-jupiter-naitab-saksa-labi-aegade-kalleimat-sarja-babulon-berliin | ERR veebikanalis Jupiter on vaatamiseks üleval Saksa läbi aegade kallim teleprojekt, auhinnatud telesari "Babülon-Berliin", millele on loonud muusikat ka Kristjan Järvi. |
Diislikütuse hind tõusis kahe sendi võrra liitri kohta 1,199 eurole.
Bensiini 95 hind tõusis ühe sendi võrra 1,329 eurole liitrist.
Kütusemüüjad on hindu tõstnud järjest mitu viimast nädalat. Nafta hinnad on ka maailmaturul viimase kuu jooksul pidevalt kerkinud. | Kütusemüüjad tõstsid taas bensiini ja diislikütuse hinda | https://www.err.ee/1608112663/kutusemuujad-tostsid-taas-bensiini-ja-diislikutuse-hinda | Eesti suuremad kütusemüüjad tõstsid teisipäeva õhtul taas bensiini ja diislikütuse hinda. |
Viimase 15 aasta võimsusrekord sündis 10. veebruari hommikupoolikul, kui tarbimine küündis Elektrilevi võrgus 1447 megavatini tunnis. Koduklientide vaates kasvas nädalane tarbimismaht võrreldes mullusega pea poole võrra, teatas Elektrilevi.
Kui seni oli maksimaalne tarbimine tunni keskmise võimsusena ulatunud Elektrilevi võrgus 1395 MW-ni või selle lähedale, seda nii 2018. ja 2012. aasta veebruaris kui ka 2016. ja 2010. aasta jaanuaris, siis eelmise nädala teisipäevast neljapäevani oli maksimaalne tarbimine koguni seitsmel tunnil üle 1400 MW, tõi Elektrilevi võrguteenuse tootejuht Tõnu Roosve välja erakordse statistika.
"Heameel on tõdeda, et elektrivõrk pidas rekordilisele koormusele igati vastu. Oleme valmis suurematekski külmadeks ja tipuvõimsusteks," kommenteeris võrguettevõtte juhatuse esimees Mihkel Härm.
Vältimaks külma ilmaga kaasnevaid ebameeldivusi inimestele peatas Elektrilevi 21. veebruarini plaanilised tööd. Vajadusel ollakse valmis seda aega pikendama.
Eesti suurima jaotusvõrguettevõtte eelmise nädala tarbimismahuks kujunes ligi 180 GWh (gigavatt tundi), mis on märkimisväärne mitmest aspektist. Võrreldes 2020. aasta veebruari sama nädalaga kasvas tarbimine ligi 21 protsenti ning kui vaadata eraldi kodukliente, oli nädalases võrdluses tarbimise kasv koguni 49 protsenti.
"Kodukliendi tarbimise kasvu taga on kaks faktorit – koroonaviirus ja väljas valitsevad külmakraadid," põhjendas Tõnu Roosve.
"Koroona on paljud inimesed naelutanud kodukontorisse, kus peab töö tegemiseks olema soe ja valge. See on tõstnud suurel määral koduklientide elektritarbimist. Kui võrrelda temperatuure 2020. aasta veebruari teise nädala üksikute päevadega, on ilmateenistuse andmetel vahed ulatunud kuni 17 kraadini. See tähendab paljudele lisakütmist," tõi Roosve välja peamised tarbimise tõusu asjaolud.
Elektrienergia tarbimine Elektrilevi võrgus on selle aasta kõigi kuue täisnädala lõikes olnud suurem kui mullu samal perioodil. Kasv on olnud nädalate vaates suurusjärgus 8-21 protsenti. | Pakane tõi rekordilise elektritarbimise | https://www.err.ee/1608112657/pakane-toi-rekordilise-elektritarbimise | Veebruari teise nädala külmad ilmad tõid Elektrilevi võrgus kaasa rekordilised tipuvõimsused ning maksimaalne tarbimine tunnis oli kolmel päeval järjest üle 1400 MW. Oluliselt mõjutab elektritarbimist inimeste töötamine kodukontorites. |
"Olen alati sellele vastu seisnud ja seisan ka praegu. Minu arvates on see halb mõte," rääkis Parmas ajalehele.
Parmas selgitas, et vihakõne on Eestis tegelikult praegugi kriminaliseeritud, kui sellega kaasnevad reaalsed ohud või tagajärjed.
"Kriminaliseerimise laiendamisega tuleks olla äärmiselt ettevaatlik. Sõnavabadus on ühiskonna jaoks väga oluline väärtus ja selle kergekäeline piiramine on tegelikult iseendale jalga tulistamine," lisas Parmas.
"Prokuratuuri juhina ei saa jätta ütlemata, et selline seadusemuudatus tähendab nii prokuratuurile kui ka politseile ja kohtule lisatöökoormust. Selle ressursi peab prokuratuur võtma lihtsalt teiste kuritegude menetlemise arvelt," sõnas Parmas. | Peaprokurör Parmas: olen vihakõne kriminaliseerimisele vastu | https://www.err.ee/1608112654/peaprokuror-parmas-olen-vihakone-kriminaliseerimisele-vastu | Peaprokurör Andres Parmas ütles usutluses Eesti Päevalehele, et on uue koalitsiooniga uuesti päevakorda tõusnud vihakõne kriminaliseerimisele vastu. |
Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur hindab alates 2018. aastast ka täienduskoolituste kvaliteeti. Agentuuri arendusjuht Kaija Kumpas-Lenk ütles, et praegu töötab süsteem peamiselt usaldusel. Usaldusest aga ainüksi ei piisa, et õppijad saaks kuruse lõpuks oskused, mida reklaamitakse.
"Kvaliteet on seinast seina. On väga häid koolitusi ja on ka neid, mis tegelikult ei jõua nende eesmärkideni, mis on koolitusega lubatud. Me näemegi seda, et umbes poolte koolituste puhul tegelikult õppija ei jõua nende soovitud eesmärkideni, mida koolitusega lubatakse," rääkis Kumpas-Lenk.
Selle mure aitaks lahendada täiskasvanute koolituse seaduse muutmine. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin ütles, et rangemad nõuded kehtiks ettevõttele, mis on esitanud majandustegevusteate. See on vajalik, et saada õppemaksult tulumaksutagastust või olla näiteks töötukassa koolituspartner. Lippin selgitas, et muudatusega võiks ministeeriumil tekkida õigus seaduserikkuja teade kustutada.
"Põhimõtteliselt soovime sisse tuua eelkontrolli võimaluse, et kui hakatakse ennast registreerima, et siis sellel hetkel teostatakse ka kontroll, kas seaduses toodud nõuded on täidetud või ei ole täidetud. Kui nõuded on täitmata, siis registreerimist ei järgne," ütles Lippin.
Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et koolituse tellija, olgu see õpilane või asutus, peaks valima kvaliteetse teenuse. Palts arvab, et peaks kaaluma, kas töötukassa kliendil peab olema vabadus valida ise koolitus, mis talle kinni makstakse.
"Kui me mõtleme kõikide hindamise protseduuride peale, mida üks koolitusasutus peaks hakkama läbima, siis ilmselgelt on see väga aja- ja rahamahukas. Mulle tundub see küll jälle sellise õpitud abituse suurendamise meetmena. Justkui keegi teine tuleb tagab midagi, mille eest inimene peaks ise hea seisma. Peaks olema hoolikas, vaatama, kuhu ta õppima läheb, mida, kas see koht on kvaliteetne," rääkis Palts.
Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre seletas, et nende koolituspartneritele teostab järelvalvet ministeerium. Pakutud koolitustest endale sobiva valib inimene ise.
"Inimeste vajadused oskuste arendamise järele on väga erinevad ja samamoodi need vajadused tulevad eri hetkedel. See paindlikkus, me oleme selle vabadusega sisse toonud. Kui see avatud turg on korras, siis sellega ei ole probleemi," ütles Andre.
Mait Palts on päri ministeeriumi mõttega luua parem viis kogumaks õppijatelt koolitustele tagasisidet ja see avalikustada. Koda rõhutab, et nii säiliks ettevõtlusvabadus ja teadlikum klient ei valiks koolitsust, millega ta võib mitte rahule jääda.
Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) esimees Anni Sild teatas ERR-ile, et liit toetab haridusministeeriumi eesmärgipüstitust, ent heidab plaanitavale seadusemuudatusele ette, et see sätestab formaalnõuete kontrollsüsteemi, mitte kvaliteedi tõstmise tegevusi.
"Valdkonna kvaliteedi edendamise eesmärki saavad täita erinevad toetavad tegevused nii õppija, koolituste tellija kui ka koolitajate ja koolitusettevõtete suunal. Praeguse HTM-i tegevuse tulemus on aga ka seaduse muutmise ettepanekus selgelt kirjas kui mittevastavate pakkujate elimineerimine, mitte koolituste ja koolitajate kvaliteedi tõstmine," ütles Sild.
KFL-i hinnangul oleks täienduskoolituste ühtse tagasisidesüsteemi loomine õppijale ja koolituse tellijale suureks abiks, kuid väljatöötamiskavatsuses leiab see ära märkimist vaid kui võimalik edasiste arutelude teema, teatas Sild. | Ministeerium tahab täiskasvanute koolitajatele rangemaid nõudeid | https://www.err.ee/1608112651/ministeerium-tahab-taiskasvanute-koolitajatele-rangemaid-noudeid | Haridus- ja teadusministeerium tahab hakata muutma täiskasvanute koolituse seadust, et tõsta täienduskoolituste kvaliteeti. Praegu esineb ligi pooltel koolitustel puudujääke. |
Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,3 protsenti, Keskerakonda 19,3 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus kasvas nädalaga 1,4 protsendi võrra ning viie nädalaga on peaministripartei reiting tõusnud 4,9 protsendi võrra. Keskerakonna toetus langes nädalaga 1,2 protsendi võrra. EKRE toetus on kaheksa nädalat kestnud tõusu jooksul suurenenud viie protsendi võrra.
Keskerakonna edu EKRE ees on 0,7 protsenti, mis on kõige väiksem vahe viimase kahe aasta jooksul ning nende kahe erakonna toetus on praktiliselt võrdsustunud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 14 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 6,3 protsendiga ning Isamaa 5,3 protsendiga. SDE toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 52,6 protsenti ja opositsioonierakondi 30,2 protsenti.
Teadur Martin Mölder märkis, et juba eelmise nädala reitingutest sai selgeks, et Keskerakond on valitsuse vahetumisest ja Porto Franco korruptsiooniskandaalist kaotanud ja EKRE võitnud.
"Oma ametis olles oli Keskerakonna liider ja endine peaminister Jüri Ratas kõige eelistatum võimalik peaminister, kuid koos tema valitsusega kadus ka tema pilt ja sõna meediast ning ilmselt ka seeläbi oluline osa toetusest Keskerakonnale, mis oli ennekõike just tema nägu. Oli ju Ratas see, kes andis erakonnale uue koalitsioonikõlbuliku näo. Kui valitsus korruptsiooniskandaaliga lagunes, kerkisid ilmselt kohati uuesti esile kauged mälestused Edgar Savisaare aegsest Keskerakonnast, mille puhul varjutas korruptsioon riigimehelikkuse," märkis Mölder.
Ta tõdes, et oma viimase aja absoluutsesse madalseisu pole Keskerakond veel jõudnud – üle-eelmise aasta suve lõpus oli nende toetus veel madalam kui praegu ning vahe oma peamise konkurendi Reformierakonnaga ligi 20 protsenti.
"Kuid erakonna suhteline positsioon on praegu halvem kui toona. Keskerakonna kannul astub EKRE, kes sarnaste trendide jätkudes juba järgmistel nädalatel seljatab Keskerakonna ning seab endale sisse koha teise kõige populaarsema erakonnana Eestis," märkis Mölder.
Tema sõnul on laiemas pildis Keskerakonna toetuse langus kestnud alates eelmise aasta kevadest ning on vaja teha palju, et oma positsioon uuesti üles ehitada.
"Keskerakonna toetus vene valijate hulgas pole kunagi lähiminevikus veel nii nõrk olnud ning on näha, et see nõrgeneb veelgi. Olemine valitsuses, mis lubab Ida-Virumaale rohepööret, neile kindlasti vene valijate toetust juurde ei too. Samas on EKRE toetus vene valijate seas kasvanud rekordilise 13,6 protsendini. See arv on tõesti märkimisväärne," ütles Mölder.
"Lisaks on Keskerakonna toetus järsult langenud ka just pensioniikka jõudnud valijate seas. Ühesõnaga, väga suur osa tuumiktoetajaid on Keskerakonna viimasel ajal maha jätnud ning erakonna seis oma uue peamise konkurendi EKRE suhtes on nõrgem kui kunagi varem. See peaks olema erakonnale tõsine järelemõtlemiskoht," lisas Mölder. | Norstat: Reformierakond ja EKRE liiguvad jätkuvalt tõusvas joones | https://www.err.ee/1608112639/norstat-reformierakond-ja-ekre-liiguvad-jatkuvalt-tousvas-joones | Erakondade viimased toetusnumbrid näitavad, et Keskerakonna populaarsus langeb, aga Reformierakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) liiguvad jätkuvalt tõusvas joones. |
"Kahtlemata on Soome poolt kehtestatud täiendavad piirangud reisimist mõjutanud. Riikidevahelise vaba liikumise piirangutel on kohene mõju meie reisijatearvule," ütles Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link ERR-ile.
Jaanuari keskpaigas, enne Soome kehtestatud täiendavaid riiki sisenemise piiranguid reisis Tallinki teatel Tallinna ja Helsingi vahelisel liinil sõitvatel laevadel päevas kokku 800 reisijat ja nädalas 5500 reisijat.
Möödunud nädalal jäi Tallinki laevade Stari ja Megastari reisijate arv nädala jooksul alla 3000 inimese ehk niigi tavapäratult väike reisijate arv langes pea poole võrra.
Võrdluseks: möödunud aasta jaanuaris reisis Eesti ja Soome vahel kokku pea 330 000 inimest, tänavu reisis jaanuaris liinil kokku 93 300 inimest.
Soome kehtestas karmimad piirangud 27. jaanuarist, kahe riigi vahel võisid kuu jooksul reisida tervishoiutöötajad, riigi ealnikud, diplomaadid, Soome kodaniku pereliikmed ja vältimatutel perekondlikel põhjustel reisijad.
Enamasti on Lingi sõnul reisinud piirangute ajal Eesti ja Soome vahel ühes või tesises riigis töötavad inimesed ja kaubavedajad.
Link lisas, et Soome plaanib piirangute pikendamise üle arutelu selle nädala lõpus. "Siis selgub, mis juhtub pärast 25. veebruari ja kas piiranguid pikendatakse või ei," ütles ta.
Reedel läheb Helsingisse visiidile ka peaminister Kaja Kallas.
Tallinki juht Paavo Nõgene polnud valmis olukorda enne Soome valitsuse uut otsust kommenteerima. | Soome karmid piirangud kärpisid laevareisijate arvu veel pea poole võrra | https://www.err.ee/1608112285/soome-karmid-piirangud-karpisid-laevareisijate-arvu-veel-pea-poole-vorra | Tallinki reisijate arv on Soome uute piirangute ajal langenud jaanuariga võrreldes poole võrra. Soome langetab otsuse piirangute pikendamise osas selle nädala lõpus, eeldatavalt reedel. |
"See tähendab, et kell 21.00 jääb liikumiskeeld kehtima," teatas rahvusringhääling ja mitmed teised meediaväljaanded.
Hollandi kohus käskis varem päeval valitsusel lõpetada koroonaviiruse leviku ohjeldamiseks kehtestatud üleriigilise öise liikumiskeelu, mis vallandas Hollandis üle aastakümnete ühed suurimad meeleavaldused. Haagi ringkonnakohtu kohtunik toetas ühenduse Tõde Viirusest esitatud kaebust, öeldes, et valitsus kasutas oma erakorralisi volitusi valesti.
Valitsus kaebas otsuse edasi ja seda arutatakse reedel apellatsioonikohtus.
Kohtunikud kohtusid teisipäeva õhtul siiski eriistungil ja otsustasid, et alamastme otsus liikumiskeeld lõpetada peatatakse.
"Kui me ei oleks peatamisotsust langetanud, siis oleks liikumiskeeld lõppenud. Mis juhtub siis, kui põhikohtuasjas otsustatakse liikumiskeeldu pikendada? Sel juhul kaalub riigi huvi ühenduse Tõde Viirusest huvid," põhjendas üks kohtunikest. | Hollandi apellatsioonikohus taastas riigis öise liikumiskeelu | https://www.err.ee/1608112633/hollandi-apellatsioonikohus-taastas-riigis-oise-liikumiskeelu | Hollandi apellatsioonikohus peatas teisipäeval madalama astme kohtu otsuse, mis kohustas valitsust tühistama üleriigilise liikumiskeelu, mis kehtib koroonaviiruse ohjeldamiseks, kuid on tekitanud rahulolematust ja proteste. |
Arderni sõnul on Afganistani sisemine rahuprotsess probleemses riigis püsiva poliitilise lahenduse leidmiseks parim väljavaade, mis tähendab, et Uus-Meremaa kaitseväge pole enam vaja.
"Pärast 20 aastat kohalolekut Afganistanis on nüüd aeg lõpetada lähetamine," ütles peaminister.
Alates 2001. aastast on Afganistanis teeninud umbes 3500 uus-meremaalast, sealhulgas eriväed, ülesehitusmeeskonnad ja ohvitseride väljaõppe spetsialistid.
"Lähetused Afganistani on olnud meie ajaloo ühed kõige kauakestvamad. Soovin toonitada kümne meie sõjaväelase panust, kes kaotasid elu teenistuskohuste täitmisel," lisas Ardern.
NATO ei lahku
"NATO ei vii oma vägesid Afganistanist välja enne õiget aega," ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg esmaspäeval enne kaitseministrite sellenädalast arutelu.
"Kuigi ükski liitlane ei soovi jääda Afganistani kauemaks kui vaja, ei lahku me enne õiget aega," lausus Stoltenberg pressikonverentsil.
Alliansi liikmesriikide kaitseministrid kogunevad kolmapäeval ja neljapäeval kõige kõrgema tasemega kohtumisele alates Joe Bideni asumisest USA presidendiks.
Päevakorras on allianssi 9600-pealine missioon Afganistanis, kus Ühendriikide ekspresident Donald Trump sõlmis Talibaniga leppe Ameerika vägede väljatoomiseks.
Missiooni tulevik sõltub sellest, kas Biden peab kinni tähtajast väed maiks välja tuua või jääb paigale ja riskib islamiliikumise vastulöögiga. | Uus-Meremaa lõpetab sõjalise kohaloleku Afganistanis | https://www.err.ee/1608112630/uus-meremaa-lopetab-sojalise-kohaloleku-afganistanis | Uus-Meremaa lõpetab kaks aastakümmet kestnud sõjalise kohaloleku Afganistanis ja toob kõik oma sõjaväelased maikuuks koju, teatas kolmapäeval peaminister Jacinda Ardern. |
Sellel hooajal suurepärases hoos olev Valencia võttis juba viienda järjestikuse võidu, kui kodusel Mestallal alistati Sevilla 4:0. Kahel korral oli täpne Portugali talent Goncalo Guedes, kes jagas Santi Minale ka väravasöödu. Üks tabamus kirjutati Simone Zaza arvele.
Barcelona alistas koduväljakul tabeli punase laterna Malaga 2:0. Gerard Deulofeu avavärav kohtumise teisel minutil oli aga vastuoluline - videokordusest oli selgelt näha, et pall ületas enne Lucas Digne söötu otsajoone. Sellele vaatamata jäi värav jõusse. Otsustava punkti pani mängule Andres Iniesta tabamus 56. minutil.
Teistes laupäevastes kohtumistes oli Real Betis kodus 2:0 üle Alavesist ja Levante ning Getafe mängisid 1:1 viiki. Barcelona jätkab 25 punktiga liidrina, jätkuvalt kaotuseta püsiv Valencia on 21 silmaga teine. 17 punkti peal olev Madridi Real ning punkt vähem kogunud linnarivaal Atletico tulevad väljakule pühapäeval. | Valencia kindlustas teist kohta, Barcelonat aitas vastuoluline värav | https://sport.err.ee/637940/valencia-kindlustas-teist-kohta-barcelonat-aitas-vastuoluline-varav | Neljast Hispaania jalgpalli kõrgliiga laupäevasest mängust kolmes olid võidukad kodumeeskonnad. |
Ethnikos kallutas mängu enda kasuks teisel veerandajal, mis võideti skooriga 21:6, kirjutab Delfi Sport.
Nagu ikka,kuulus Laane võitjate põhitegijate hulka, panustades 12 punkti. Ethnikose resultatiivseim oli 13 punktiga Kostas Macheras.
Kolme vooru järel on Ethnikosel tabelis kaks võitu, Psychikol üks võit. | Laane ja Ethnikos teenisid liigatabelisse teise võidu | https://sport.err.ee/637939/laane-ja-ethnikos-teenisid-liigatabelisse-teise-voidu | Eesti korvpallikoondise mängujuhi Rait-Riivo Laane koduklubi Pireuse Ethnikos alistas Kreeka esiliiga kolmandas voorus Ateena Psychiko 64:51. |
Samas on väljaanne Politico kirjutanud oma allikatele viidates, et Trump ja tema administratsiooni liikmed kavatsevad tõenäoliselt takistada president John F. Kennedy mõrvaga seotud uurimismaterjalide avalikustamist, mille salastatuse tähtaeg lõppeb järgmisel nädalal.
USA Rahvusarhiivis ootab avalikustamist mõrva uurimist puudutav dokumentatsioon ning Politico väitel peavad ametnikud võimalikuks, et dokumendid avalikustatakse osaliselt.
Mõned dokumendid on koostatud alles 1990ndatel, ametnike sõnul tuleb veel kaaluda, kas nende avalikustamine ei kahjusta riiklikku julgeolekut.
USA Kongressi allikate sõnul soovib dokumentatsiooni osalist varjamist Luure Keskagentuur, et kaitsta oma agente, kellest mitmed on veel elus.
USA 35. president John Fitzgerald Kennedy (46) mõrvati Dallases 1963. aasta 22. novembril. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald (24).
Maffiasidemetega ööklubiomanik Jack Ruby (55) tulistas Oswaldi surnuks kaks päeva hiljem ehk 24. novembril 1963, kui teda parajasti politseijaoskonnast vanglasse hakati viima.
USA Kongressi esindajatekoja erikomisjon jõudis 1979. aastal seisukohale, et Kennedy mõrva puhul oli tegemist vandenõuga, mitte Oswaldi isikliku initsiatiiviga.
Kennedy mõrva organiseerimise eest ei ole kedagi süüdi mõistetud. | Trump avalikustab Kennedy mõrva salastatud toimikud | https://www.err.ee/637896/trump-avalikustab-kennedy-morva-salastatud-toimikud | USA president Donald Trump teatas laupäeval, et annab loa John F. Kennedy mõrva salastatud toimikute avalikustamiseks. |
Tänavu vaid Ajaxile kaotanud Zwolle asus juhtima avapoolaja kolmandal lisaminutil penaltist, kirjutab Soccernet.ee. Lõppskoor vormistati 82. minutil.
Karol Mets tegi viiendat mängu järjest kaasa kõik 90 minutit. Tabelis on Breda 15. ja Zwolle viiendal kohal. | Mets ja Breda jäid taas nullile | https://sport.err.ee/637938/mets-ja-breda-jaid-taas-nullile | Eesti jalgpallikoondislase Karol Metsa koduklubi NAC Breda sai Hollandi kõrgliiga üheksandas voorus kolmanda järjestikuse kuiva kaotuse, kui PEC Zwollele jäädi alla 0:2. |
Kolmandal vabatreeningul sõitis Hamilton välja rajarekordit tähistava aja 1.34,478. MM-sarja üldliider ületas sellega iseenda teisel treeningul püstitatud rekordi 1.34,668.
Ferrari piloot Sebastian Vettel oli Hamiltonist 0,092 sekundit aeglasem, briti meeskonnakaaslane Valtteri Bottas kaotas talle 0,214 sekundit. Teine Ferrari mees Kimi Räikkönen jäi Hamiltonist maha 0,277 sekundiga.
Kvalifikatsioon sõidetakse Austinis Eesti aja järgi täna keskööl. | Hamilton näitas rekordilist kiirust ka kolmandal vabatreeningul | https://sport.err.ee/637926/hamilton-naitas-rekordilist-kiirust-ka-kolmandal-vabatreeningul | Vormel-1 MM-sarja etapil USA-s ei saanud vabatreeningutel keegi vastu Mercedese piloodile Lewis Hamiltonile, kes oli kiireim kõigil kolmel treeningul. |
Poolakate leeris tegid kübaratriki Adam Baginski ja Michael Cichy. Mängu jooksul tegi GKS Tychy narvalaste väravale 70 pealeviset, Eesti meistrid vastasid 11 viskega.
Pühapäeval kell 14.00 mängivad GKS Tychy ja HC Donbass ning kell 18.00 Narva PSK ja HK Kurbads.
Turniiri võitja pääseb edasi D-grupi turniirile, mis peetakse 17.- 19. novembril Taanis, Rungstedis. Vastasteks on Sheffield Steelers (Suurbritannia), Rungsted Ishockey Klub (Taani) ja Yunost Minsk (Valgevene). | Narva PSK jätkas eurosarja suure kaotusega Poola hõbedaklubile | https://sport.err.ee/637924/narva-psk-jatkas-eurosarja-suure-kaotusega-poola-hobedaklubile | Valitsev Eesti jäähokimeister Narva PSK jäi Continental Cupi B-grupi turniiri teises mängus 0:11 (0:3, 0:5, 0:3) alla Poola hõbedaklubile GKS Tychy. |
53-aastane Caruana Galizia oli süüdistanud Malta vasaktsentristlikku valitsust korruptsioonis.
Valitsus teatas laupäeval, et teeb kõik võimaliku mõrva lahendamiseks ja selle eest vastutavate inimeste toomiseks kohtu ette.
Peaminister Joseph Muscati Tööpartei võitis neli kuud enne Caruana Galizia surma ülekaalukalt ennetähtaegsed valimised, mille ta kuulutas välja pärast mitmeid tema siseringi puudutanud nn Panama paberitega seotud skandaale.
2013. aastast saadik võimul olnud Muscat on alati igasuguseid kuritarvitusi eitanud ja lubanud tagasi astuda, kui ilmneb, et tema perekonnal on salajane konto offshore pangas, nagu Caruana Galizia oli väitnud.
Blogija varasemad korruptsioonisüüdistused on õigeks osutunud. | Malta pakub tuntud blogija mõrvarini viiva info eest miljon eurot | https://www.err.ee/637922/malta-pakub-tuntud-blogija-morvarini-viiva-info-eest-miljon-eurot | Malta valitsus teatas laupäeval, et on valmis maksma miljon eurot ja andma täieliku kaitse inimesele, kelle informatsioon viib autopommiplahvatuses hukkunud tuntud blogija Daphne Caruana Galizia tapjani. |
Veidi enam kui poolteist tundi kestnud WTA turniiri finaal oli 22-aastase sakslanna jaoks karjääri esimeseks, 11 korral on ta võidutsenud ITF-i turniiridel.
"Karjääri esimese WTA tiitli võitmine on uskumatu tunne," sõnas Witthöft pärast kohtumist. "Ma olen praegu nii õnnelik. See on olnud raske nädal. Hooaja viimasel turniiril tiitel võita on täiuslik."
Sellel hooajal jõudis Witthöft Budapestis poolfinaali, kolmel turniiril jäi ta laeks veerandfinaal, Gstaadis jäi ta alla Anett Kontaveidile. | Noor sakslanna seljatas oma esimeses WTA finaalis olümpiavõitja | https://sport.err.ee/637921/noor-sakslanna-seljatas-oma-esimeses-wta-finaalis-olumpiavoitja | Luksemburgis toimunud 250 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA turniiri finaalis alistas sakslanna Carina Witthöft (WTA 73.) 6:3, 7:5 Puerto Rico tennisisti Monica Puigi (WTA 69.). |
Müller lõi nurgalöögist antud kõrge tsenderduse peaga väravasse kohtumise 90+6. minutil, mäng Erfurti vastu lõppes 1:1 viigiga. Hallescher on tabelis 13 mängu järel 12. kohal, Erfurt väljalangemistsoonis.
Nur zusammen wird der Auswärtspunkt gefeiert. 1:1 in Erfurt. Der HFC-Fanblock war Spitze. pic.twitter.com/Un8UhL1Xmf
— Hallescher FC (@HallescherFC) October 21, 2017 | VIDEO | 19-aastase väravavahi tabamus päästis oma klubile üleajal punkti | https://sport.err.ee/637915/video-19-aastase-varavavahi-tabamus-paastis-oma-klubile-uleajal-punkti | Saksamaa tugevuselt kolmandas jalgpalliliigas sai mälestusväärse teoga hakkama Hallescheri 19-aastane väravavaht Tom Müller, kes päästis ilusa väravaga oma tööandjale punkti. |
Kõik veerandajad kaotanud TTÜ tabas kahepunktiviskeid paremini (48-protsendiliselt Pärnu 46 protsendi vastu), kuid lauavõitlust domineeris täielikult Pärnu: 48 lauapalli (neist 15 ründelauast) TTÜ 21 vastu.
Pärnu kasuks viskas Siim-Markus Post 16 punkti, Mihkel Kirves toetas teda 13 silma ja 11 lauapalliga. TTÜ resultatiivseim oli 12 punkti visanud Sten Olmre.
Pärnule oli see tabelis kolme kaotuse kõrval esimeseks võiduks, TTÜ on võitnud ühe ning kaotanud kaks mängu. | Lauavõitlust domineerinud Pärnu sai TTÜ üle kerge võidu | https://sport.err.ee/637912/lauavoitlust-domineerinud-parnu-sai-ttu-ule-kerge-voidu | Koduse korvpalli meistriliiga tänases ainsas mängus alistas Pärnu Sadam võõrsil TTÜ 80:53. |
Kodumeeskond Huddersfield läks matši avapoolajal 2:0 juhtima, kui 28. minutil oli täpne Aaron Mooy ning viis minutit hiljem Laurent Depoitre, kes kasutas ära Victor Lindelöfi jämeda eksimuse. Külalismeeskonna ainsa värava lõi 78. minutil Marcus Rashford. Viimati alistas Huddersfield Manchester Unitedi 1952. aastal.
Manchester City oli koduväljakul 3:0 üle Burnley'st, 30. minutil realiseeris penalti Sergio Agüero, 73. minutil oli täpne Nicolas Otamendi ning kaks minutit hiljem Leroy Sane. Newcastle United alistas Crystal Palace'i 1:0, Bournemouth võõrsil Stoke'i 2:1 ning Leicester samuti võõrsil Swansea sama tulemusega.
Viimati 1972. aastal Inglismaa kõrgeimas liigas mänginud Huddersfield on 12 punktiga kümnes, Manchester Cityl on liidrina 25 ning nende linnarivaalil teisena 20 silma. | Manchester Unitedi kaotuseta seeria lõppes Premier League'i uustulnuka vastu | https://sport.err.ee/637906/manchester-unitedi-kaotuseta-seeria-loppes-premier-league-i-uustulnuka-vastu | Inglismaa jalgpalli kõrgliigahooaega kuue võidu ning kahe viigiga alustanud Manchester United jäi laupäeval võõrsil 1:2 alla Huddersfieldile. |
Samson Onomigho Iyede viis külalised 35. minutil juhtima, aga pärast vaheaega suutis Tarmo Neemelo pöörata kaotusseisu 2:1 eduks, lüües väravad 56. ja 59. minutil.
Viimane sõna jäi aga Paidele, kelle Ander Ott Valge lõi kolmandal üleminutil viigitabamuse.
Teises kell 13.00 alanud kohtumises sai Sillamäe Kalev kodus 1:0 jagu FCI Tallinnast. Värava lõi 83. minutil Semen Fedotov.
Tallinna Levadia võõrustas Kadrioru staadionil Viljandi Tulevikku ning võttis suure 6:0 võidu. Väravad lõid Kaspar Mutso 11., Gando Biala 18., Joao Morelli 58., Jevgeni Kobzar 61., Nikita Andrejev 66. ning Tarmo Kink 75. minutil.
Kell 19.00 alustavad mänguga Tartu Tammeka ja Pärnu Vaprus. | Levadia võttis suure võidu, Kalju mängis Paide vastu lõpuhetkedel edu maha | https://sport.err.ee/637884/levadia-vottis-suure-voidu-kalju-mangis-paide-vastu-lopuhetkedel-edu-maha | Tallinna Levadia alistas koduse Premium liiga kohtumises Viljandi Tuleviku koguni 6:0, Nõmme Kalju piirdus Paide Linnameeskonna vastu kõigest 2:2 viigiga. |
Trinec võitis tänu üleajal löödud Jiri Katerinaci väravale Pardubicet 1:0., kirjutab Soccernet.ee. Reintam tegi täismängu ja teenis 66. minutil kollase kaardi.
Trinecil on nüüd 23 punkti. Opava ja Ceske Budejovice, kellel seisab täna omavaheline mäng veel ees, on mõlemad ühe punkti kaugusel. | Reintami klubi tõusis vähemalt mõneks ajaks Tšehhi esiliiga liidriks | https://sport.err.ee/637898/reintami-klubi-tousis-vahemalt-moneks-ajaks-tsehhi-esiliiga-liidriks | Mikk Reintami koduklubi Trinec tõusis hetkel, kui kõik 12. vooru kohtumised pole veel peetud, Tšehhi esiliiga liidriks. |
Pedro iluvärav viis kodumeeskonna 12. minutil ette, avapoolaja teisel üleminutil viigistas seisu Abdoulaye Doucoure. Watford läks kohtumises ka juhtima, kui 49. minutil oli täpne argentiinlane Roberto Pereyra.
Viimase 20 minutiga pööras Chelsea mängu enda kasuks, esmalt viigistas Michy Batshuayi, seejärel saatis palli peaga väravasse Cesar Azpilicueta ning matši viiendal üleminutil lõi Batshuayi oma teise värava.
4:2 võit kergitas Chelsea tabelis Watfordist mööda neljandaks, tiitlikaitsjatel on 16 ning Watfordil 15 punkti. 22 punktiga tabelit juhtiv Manchester Cuty kohtub täna kodus Burnleyga. | Chelsea alistas hiliste väravate toel Watfordi ja tõusis nelja parema sekka | https://sport.err.ee/637893/chelsea-alistas-hiliste-varavate-toel-watfordi-ja-tousis-nelja-parema-sekka | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas alistas tiitlikaitsja Londoni Chelsea esimeses pühapäevases matšis koduväljakul Watfordi 4:2. |
Žürii esimees Vano Allsalu rõhutas seekordse triennaalinäituse väga kõrget taset ja ennekõike väga oluliste teemade käsitlemist huvitavate kunstimeetodite kaudu, mis tegi žürii valiku vägagi keeruliseks. "Vaadates tänavuse Eksperimenta! väljapanekut rõõmustab noorte kunstnike vaatenurkade ja autoripositsioonide mitmekesisus, nende vahetu ja samas mänguline lähenemine nii väga isiklikele küsimustele kui ka tänast maailma iseloomustavatele suurtele probleemidele ja teemadele – rändekriisist ja laste-noorte õiguste kaitsest erinevate majandusmudelite ja tulevikuvisioonideni."
Eksperimenta! 2017 auhinnad:
Vytaute Petkeviciute "Ülemaalitud president" (Leedu).
Žürii tunnustas noort kunstnikku tabava ja lakoonilise ning kunsti ja majanduse vahelisi seoseid vaimukalt avava teose eest, kus autor on lähenenud teemale omapärase ja kontseptualismi traditsioonist lähtuva võttestikuga. Maal kujutab Leedu presidenti Dalia Grybauskaitet Barbie-nukuna. Puhtalt kokkuhoiu mõttes sai see kaetud mandalaga.
Mona Bernhard "Aktsiaturu oraakel" (Saksamaa).
Mona Bernhardi teos on kaasaegne kunstiline tervik, kus majanduse ühe kõige tuntuma sümboli - aktsiaturu protsesse on väljendatud traditsioonilisi käsitöötehnikaid kasutades performatiivsel ja publikut kaasaval moel.
Elina Puce "Aja struktureerimine" (Läti)
Elina Pucet tunnustas žürii põhjaliku uurimusliku teose eest, mis rakendab tulemuste visualiseerimisel mänguliselt sellist elementaarset kunstilist protsessi nagu värvide segunemine, ning mõtestab läbi kunstilise prisma inimeste ajakasutust, mis omakorda on tihedalt seotud majandusliku mõõtmega meie ühiskonnas ja igapäevaelus.
Žürii soovis lisaks noortele kunstnikele tunnustada ka nende juhendajaid ja kunstikoole. Tunnustavalt juhiti tähelepanu Maria Barbakadze, Ilia Uvarovi ja Maria Golovinskaya teostele, mis valmisid Berliini loomingulisel kursusel ning on eksponeeritud pealkirja all "Berliini kirbutug" ("Berlin Flea Market"), lisaks Kanada noorte kunstnike (Angela Anne Fernandez Aguila, Ann Kendell Maloles, Francis Novilla, Aaron Ryan V. Legaspi, Elina Q. Pe Benito, Jenna Li, John Russel Millar) projektile "Keelatud viljad: inimkonna valik kunsti ja majanduse igaveses vastuolus" ("The Forbidden Fruit: Humankind’s Choice in the Perpetual Discord between Art and the Economy").
Eksperimenta! 2017 näitused on kuni 3. detsembrini avatud Tallinna kunstihoones, kunstihoone galeriis, Tallinna linnagaleriis, EKA galeriis, fotomuuseumis, Sally stuudios ja Solo Sokos Hotel Estorias.
Kolmandat korda toimuv Eksperimenta! tõi kokku 14-21-aastased noored kunstnikud Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Sloveeniast, Brasiiliast, Kanadast ja Türgist.
Lisaks näitustele pakub Eksperimenta! põnevaid tegevusi nii koolivaheajaks kui ka publikuprogramme kogu näituste lahtioleku ajal, töötubasid õpilastele ja õpetajatele ning filmiprogrammi. | Tallinnas pärjati noori ja lootustandvaid kunstnikke | https://kultuur.err.ee/637891/tallinnas-parjati-noori-ja-lootustandvaid-kunstnikke | Rahvusvahelise noorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! 2017 auhinnažürii koosseisus Kaarin Kivirähk, Taaniel Raudsepp ja Vano Allsalu tunnustas kolme noort kunstnikku, kelle teosed jäid näitusel silma terviklike lahendustena. |
Ojamaa sõlmis kõrgliigapääset jahtiva Goricaga lepingu käesoleva hooaja lõpuni, vahendab Soccernet.ee.
Zagrebi lähistel asuv Gorica on 2009. aastal asutatud väikeklubi. Juba avahooaja järel tõusti esiliigasse, mis koheselt ka ära võideti, kuid toona kõrgliigalitsents tühistati. Pärast seda on esiliigasse püsima jäädud, aga jätkuvalt noolitakse kohta eliitseltskonnas. Eelmisel hooajal kaotati teiseks jäädes üleminekumängudel Cibaliale.
Tänavu ollakse 13 vooru järel Zagrebi Dinamo duubelmeeskonna järel teisel kohal. Oma debüüdi saab Ojamaa teha järgmisel laupäeval, kui tähtsas kohtumises kohtutakse kolmandal kohal oleva Dugopoljega.
Viimastel kuudel end Poola, Rootsi, Bulgaaria, Taani ja Tšehhi klubides näitamas käinud Ojamaa jaoks on Horvaatia üheksas välisriik. | Henrik Ojamaa siirdus Horvaatia esiliigasse | https://sport.err.ee/637889/henrik-ojamaa-siirdus-horvaatia-esiliigasse | Alates augustist klubita olnud jalgpallur Henrik Ojamaa sõlmis lepingu Horvaatia esiliigas mängiva HNK Goricaga. |
Nobeli preemia laureaat suri teadaolevalt 1973. aastal vähki, kaks nädalat pärast Augusto Pinochet' sõjaväelist riigipööret Tšiilis.
Tema kunagine autojuht Manuel Araya on väitnud, et tegelikult mürgitas salateenistus kirjaniku, teatas BBC.
Neruda säilmetest võetud uued proovid on andnud alust kinnituseks, et mees tõepoolest ei surnud vähki, kuid siiani pole teada surma tegelikku põhjust. Poeet kannatas küll eesnäärmevähi käes, kuid see polnud eluohtlik, leidis 16 rahvusvahelist eksperti, kelle hinnangul pole kolmanda osapoole seos surmaga sugugi võimatu.
Nüüd püütakse leida võimalikke mürgi jälgi mehe säilmetes, tulemuste teada saamiseks võib kuluda kuni aasta.
Pablo Neruda oli Tšiili ametist kõrvaldatud presidendi Salvador Allende toetaja ja lähedane sõber.
Manuel Araya sõnul helistas luuletaja talle oma surmapäeval öeldes, et teda oli une pealt kõhtu süstitud ning palus kohe haiglasse tulla. Mees suri samal õhtul ning Araya sõnul pole kahtlust, mis oli surma põhjuseks.
"Ma ei loobu oma loost kuni surmani," ütles Araya BBC-le 2013. aastal. | Eksperdid: Pablo Neruda ei surnud vähki | https://kultuur.err.ee/637888/eksperdid-pablo-neruda-ei-surnud-vahki | Kohtuekspertiisi kohaselt ei surnudki Tšiili poeet Pablo Neruda eesnäärme vähki nagu siiani teatud on. |
Maailma edetabelis 27. kohta hoidval sakslannal oli see tänavu juba neljas kord esikohamatšile jõuda, aga kõik kolm eelmist - Mallorcal, Bukarestis, Washingtonis - ta kaotas.
Viimati võitis 28-aastane tennisist WTA tenniseturniiri enam kui kuus aastat tagasi, kui jäi võitmatuks kodusel Stuttgardi turniiril. Oma karjääri esimese WTA turniirivõidu sai ta veel aasta varem Bad Gasteinis.
20-aastane Kasatkina mängis oma karjääri teist WTA finaali - aprillis sai ta Charlestonis esikohamatšis jagu lätlannast Jelena Ostapenkost, kes mõni aeg hiljem krooniti Prantsusmaa lahtiste tšempioniks. | Taas finaali pääsenud Görges oli neljandal katsel võidukas | https://sport.err.ee/637886/taas-finaali-paasenud-gorges-oli-neljandal-katsel-voidukas | Moskvas peetava naiste tennise Kremli karikaturniiri võitis sakslanna Julia Görges, kes oli finaalis kindlalt 6:1, 6:2 parem venelannast Darja Kasatkinast. |
Varasemalt oli Bartomeu sõnanud, et klubi tuleviku otsustavad selle liikmed, kuid oli iga-aastasel üldkoosolekul märksa konkreetsem.
"Võite kindel olla, et juhatus kaitseb alati klubi," lausus Bartomeu. "Me ei pane klubi kunagi ühelgi võistlusel riski alla. Seepärast ütlen kõigile liikmetele, et soovin jätkata mängimist La Ligas ja tänasel päeval on see garanteeritud. Jätkamine oleks kasulik nii La Ligale kui ka Barcelonale."
Bartomeu kordas ka varasemat üleskutset teravas poliitilises olukorras pidada dialoogi, näidata austust ja seista spordi eest. Ta väljendas kahetsust Kataloonia vabadusliikumise juhtide Jordi Sancheze ja Jordi Cuixarti vahistamise pärast.
"Me teame, et Barca on enam kui klubi ja selles peavad valitsema harmoonia ja austus," jätkas Bartomeu. "Austama peab kõiki - vähemusi ja enamusi, institsioone ja inimesi. Sel põhjusel on talumatu, et ka sel sajandil on inimesed oma poliitiliste ideede tõttu vanglas." | Barcelona president soovib igal juhul La Ligas jätkamist | https://sport.err.ee/637882/barcelona-president-soovib-igal-juhul-la-ligas-jatkamist | Barcelona jalgpalliklubi president Josep Maria Bartomeu teatas avalikult, et kui Kataloonia peaks iseseisvuma, siis nemad soovivad jätkata mängimist endiselt Hispaania kõrgliigas. |
"See oli suur saladus," meenutas Mileiko Naistelehele."Abikaasa kuulis seda alles siis, kui oli vaja juba ekraanile karata. Põhimõtteliselt kukkus istuli. Arvas, et olen ära keeranud," naeris mees.
Mileiko peab tööd ETV-s heaks õppetükiks elutöös. "Inimene, kes väidab, et ta pole edev, aga on teleekraanil, ilmselt blufib. Samas tahtsin end eelkõige proovile panna. Olen juba 25 aastat edukalt disaineritööd teinud, omas valdkonnas oleme väga tublid. Olen sellises vanuses, et aega jääb üle. Võin end vabalt muudes olukordades proovile panna," meenutas Martin. | Martin Mileiko ilmateadustaja tööst: abikaasa arvas, et olen ära keeranud | https://menu.err.ee/637879/martin-mileiko-ilmateadustaja-toost-abikaasa-arvas-et-olen-ara-keeranud | ETV ilmateadustaja Martin Mileiko sõnul tõi teda mõne aasta tagusele konkursile saatusesõrm, kui CV lähetanud mees mitmesaja huvilise hulgast välja valiti. |
Meeste raskekaalus kaotas Tanel Karro usbekk Ališer Jussupovile, kes sooritas ipponi kahe ja poole minuti pikkuse maadluse järel.
Kuni 78 kg kaaluvate naiste seas alistus Annika Karilaid samuti ipponiga avaringis hiljem finaali jõudnud sakslannale Teresa Zenkerile, kes vormistas võidu kahe minuti ja 44 sekundiga. | Eesti judokad piirdusid juunioride MM-il ühe matšiga | https://sport.err.ee/637877/eesti-judokad-piirdusid-juunioride-mm-il-uhe-matsiga | Horvaatia pealinnas Zagrebis peetavatel juunioride maailmameistrivõistlustel judos ei suutnud eestlased avaringist edasi pääseda. |
Tagantjärele raamatusse jäädvustatud minevikukirjeldus sarnaneb üsnagi sellega, milleni jõudsid tuntud loos elevandi välimust määratlenud pimedad. Nende vahetust kokkupuutekogemusest tulenevalt omandas kirjeldatav objekt diametraalselt erinevaid vorme. Sama lugu on ka 1917. aasta tormiliste muutuste jäädvustustega, mis paigutuvad valdavalt tingliku skaala punane-valge otstesse. Nimetatud sündmuste puhul on vastanduv jaotus mingis mõttes isegi arusaadav, sest 1917. aasta vapustused määrasid otseselt Venemaa edasise arengu ning seda enam juhtunu epitsentris olnud Petrogradi elanike saatuse.
1917. aastal Petrogradis aset leidnud murrangule on pühendatud ilmselt sadu eri mahus raamatuid, kuid suurem osa neist paigutub vähemalt ideoloogilis-emotsionaalselt ikka sellesama punase-valge (nõukogude vs. emigrantidest autorid) jaotuse äärealadele. Helen Rappaporti "Revolutsiooni küüsis" jääb aga sellest vastandusest väljapoole, mistõttu on see teos unikaalne. Rappaporti allikaks on olnud inimesed, kellest enamiku seos Venemaaga oli ajutine: valdavalt on need Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide diplomaadid, nende pereliikmed ning riiki tööülesannetel lähetatud ajakirjanikud. Nad on küll kistud sündmuste keerisesse, kuid ikkagi kõrvaltvaataja seisundis. Kuna need inimesed polnud asetleidvatest sündmustest sedavõrd traagiliselt puudutatud, võiksid nende vahetud kirjeldused olla vähemalt teoreetiliselt objektiivsemad.
Rappaporti revolutsiooni küüsi sattunud Petrogradi kirjeldus baseerub paljuski varem kasutamata allikatel: saatkondade aruannetel, välismaalaste kirjadel ja vahetutel mälestustel, mis annavad tõetruu kirjelduse linnas toimunust. 1916. ja 1917. aasta talvel valitsenud olukorra mõistmiseks polegi vaja rohkemat kui manada silme ette pilt, mida iseloomustasid "rusutud, külma käes kössi tõmbunud naiste pikad, vaikivad, lõputud järjekorrad leiva, piima ja liha järele – mida iganes loodeti saada". Kuigi samal ajal käis kogu Petrogradi koorekiht "kolmapäevaõhtustel ja pühapäeva pärastlõunastel etendustel, et ise näha ja ennast näidata". Kui see seltskond nägigi kujunenud olukorrale mingit lahendust, siis selleks oli Rasputini tapmine, "mis kriisi eemale suunab ja monarhia katastroofi äärelt tagasi toob".
Välismaalaste kirjelduste kaudu ilmneb, kuivõrd kaugel oli Venemaa ladvik ja selle tipp Nikolai II näol tegelikkuse mõistmisest: "Tsaaril polnud aimugi, et ta seisab vulkaani serval". Tagantjärele on täiesti arusaamatu, kuidas suutis kas või Suurbritannia suursaadik Sir George Buchanan orienteeruda Venemaal toimuvas kohalikust aristokraatiast ja tsaarist paremini. Selsamal 24. veebruari ööl, kui aeg-ajalt kostis valanguid, oli Aleksandra teater õhtul täis rahvast, "kes oli tulnud vaatama Gogoli "Revidendi" etendust. Publik oli elevil, vaadates seda XIX sajandi poliitiliste ebakõlade kohta kirjutatud satiirilist teatritükki. Näis, et vähesed olid valmis uskuma, et selsamal hetkel mängitakse tegelikus elus kõikjal pealinnas hoopis suuremat draamat". Kas see kahe paralleelse maailma kirjeldus ei meenuta Prantsuse revolutsiooni eelset aega?
Välismaalaste vahetud kogemused kinnitavad tõdemust, et Veebruarirevolutsioon puhkes stiihiliselt ning selle tinglikeks juhtideks olid valdavalt nälg ja külm. Oktoobriga võrreldes nähti nõukogude historiograafias veebruarisündmusi teisejärgulisena, mis on ideoloogilisi ja propagandistlikke eesmärke arvestades igati arusaadav. Helen Rappaporti vahendatud välismaalastest pealtnägijate vahetud muljed võimaldavad aga paigutada mõlemad sündmused õigesse kaalukategooriasse. Need kirjeldused maalivad arvukate detailidega rikastatud pildi, kuivõrd murrangulisena tajusid inimesed veebruaris juhtunut ja kuivõrd veriste sündmustega oli tegelikult tegemist ning millise metsikuseni jõudsid kontrolli alt väljunud ühiskonna alamkihid (nagu Bastille’s murti vanglatesse sisse ja vabadusse pääses tuhandeid kriminaale).
See oli kontrollimatu stiihia: "umbes kuuekümnene lärmitsev grupp inimesi, kes olid võtnud kaks pead, löönud need teivaste otsa ning kandsid neid keset tänavat". Seega polnud toimunu kaugeltki mitte "leebe revolutsioon", nagu neid sündmusi on vahetevahel nimetatud. Seda, et Veebruarirevolutsiooni puhul oli tegemist organiseerimata stiihiaga, kinnitab ka mitme välismaalase tõdemus, et "kui oleks rohkem vodkat leitud, siis võinuks revolutsioon kergesti leida kohutava lõpu".
Kuigi nõukogude historiograafias kinnistus veebruarisündmuste käigus hukkunute arvuna 1382 inimest, oli neid, tuginedes välismaalaste tähelepanekutele, tõenäoliselt tunduvalt rohkem. Raamatu allikate erilisus tuleneb ka sellest, et mitmed kirjeldatud sündmused avanesid vaid välismaalaste silmadele. See puudutab näiteks Astoria hotelli hõivamist (seal elasid valdavalt välismaalastest sõjaväeesindajad) ja seal aset leidnud metsikusi, mis päädisid Vene ohvitseride tapmisega.
Traditsioonilistest käsitlustest erinevalt on Petrogradis viibinud välismaalased kirjeldanud küllaltki üksikasjalikult bolševike võimuhaaramiskatset juulis. Kuna tegemist oli bolševike õhutatud läbikukkunud avantüüriga, mille tõttu hukkus sadu inimesi, ei tahetud nõukogude ajal toimunule erilist tähelepanu pöörata. Välismaalaste kirjeldused annavad aga meile nähtust üksikasjaliku pildi: Kroonlinna madruste ja kasakate verine võitlus viis arvukate ohvriteni tsiviilisikute seas.
Helen Rappaport vahendab meile välismaalaste hinnangu bolševike peamistele juhtidele, kirjeldab Kerenski lühiajalist iidoli staatusse jõudmist, tema pendeldamist Kornilovi ja bolševike vahel ning äsjase lemmiku kuulsusetut lõppu. Rappaporti vahendatud kirjeldusi lugedes jääb mulje, et nii mõnegi kõrvaltvaataja tähelepanekud osutusid prohvetlikuks. Seda ka vahetult oktoobripöörde eel, kui Raymond Robins kirjutas kodumaale, pidades silmas pikki leiva-, liha-, piima- ja suhkrujärjekordi: "Nii nagu läheb nendel järjekordadel, läheb ka Ajutisel Valitsusel. Kui nad lühenevad, jääb valitsus ellu; kui pikenevad, siis ta sureb."
Tõesti, ka välismaalaste kirjeldustele tuginedes paistab, et demokraatia poole pürgiva Venemaa surm jäi vähemalt esialgu paljudele inimestele märkamata ning "sel ajal kui nemad oma voodites magasid, toimus teine revolutsioon". Nagu märgib Briti saatkonna nõunik Francis Lindley: "võrreldes veebruarikuuga oli kõik juhtunud väga vaikselt". Toimunu oli seega väga kaugel sellest, mida näidati nõukogude inimestele dokumentaalsusele pretendeerivates Sergei Eisensteini filmis "Oktoober" ja Mihhail Rommi filmis "Lenin oktoobris" ning millest kirjutati NLKP ajaloo lühikursuses. Seega: 1917. aastal toimunust tegeliku pildi saamiseks tasub kindlasti lugeda Rappaporti raamatut.
Artikkel ilmus Sirbis. | Arvustus. Kõrvalpilk 1917. aastale | https://kultuur.err.ee/637876/arvustus-korvalpilk-1917-aastale | Helen Rappaport
"Revolutsiooni küüsis"
Tõlkinud Aldo Randmaa, toimetanud Marika Mikli.
Kujundanud Mari Kaljuste.
Varrak, 2017. 368 lk. |
Tallinnas, Tartus, Narvas, Jõhvis, Rakveres ja Pärnus 21.-28. oktoobrini toimuvatele lapsendamisnädala kontsertidele, infopäevadele, seminaridele ning aruteludele oodatakse asendusperesid, eestkostjaid ja hooldusperesid, teatas MTÜ.
Oodatud on ka asendushooldusega ja perepõhise asendushooldusega seotud ametnikud ning pered, kes plaanivad lähitulevikus lapsendamist või perekonnas hooldamist.
MTÜ Oma Pere tegevjuhi Inna Klaos sõnul valiti tänavuseks lapsendamisnädala sõnumiks “Õnnelik lapsevanem = õnnelik laps”.
“Asenduspere liikmed on elanud üle mitmeid kaotusi: lapsendajate jaoks on tihti kadunud oma bioloogilise lapse saamise võimalus, lapsendatud laps on kaotanud oma bioloogilised vanemad,” selgitas ta sõnumi sisu.
“Pereks kasvamine nõuab kõigilt osapooltelt suuri pingutusi ja on aeganõudev periood, mille jooksul võib ette tulla nii kriise kui ka traumasid. Ainult harmooniline, enesekindel ja rahulik vanem saab aidata nii iseendal kui lapsel kaotustega toime tulla, probleemidest välja kasvada ja elus edasi liikuda.”
Inna Klaose hinnangul tuleb seetõttu hoolitseda vanemate psühholoogilise ja vaimse heaolu ning oskuste eest. “Abi küsimine on sageli inimestele raske, sest arvatakse, et abi vajamine tähendab läbikukkumist,” rääkis lapsendamiskeskuse juht. “MTÜ Oma Pere pakubki asendusperedele tugisüsteemi: nõustamisi, mentoreid ja tugigruppe, et pered ei jääks oma murede ja raskustega hätta. Probleemid reeglina ei kao, vaid vajavad lahendamist.”
Lapsendamisnädal toimub alates aastast 2015 ning seda aitavad MTÜ-l Oma Pere korraldada Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, Teaduskeskus "Ahhaa", SEB Heategevusfond, Tallinna Lastehaigla, maavalitsused.
MTÜ Oma Pere (www.omapere.ee ) on alates 2008. aastast pakkunud erinevaid teenuseid ja tegevusi lapsendajaperede toetamiseks. Selleks, et lapse ühinemine uue perega oleks edukas, peab pere olema oma otsuses kindel, saama põhjaliku ettevalmistuse ja igakülgset tuge lapse kasvatamisel.
Tänaseks on loodud üle-eestiline spetsialistide võrgustik ja pidev teenuste arendamine tagab tuhandetele asendusperedele toetuse interneti- ja telefoninõustamise, psühholoogilise nõustamise, grupiteraapia ning mentorluse vormis. | MTÜ Oma Pere korraldusel antakse nädala jooksul nõu lapsendamise kohta | https://www.err.ee/637874/mtu-oma-pere-korraldusel-antakse-nadala-jooksul-nou-lapsendamise-kohta | Lapsendamiskeskus MTÜ Oma Pere korraldab alates laupäevast üle-eestilise lapsendamisnädala "Õnnelik vanem = õnnelik laps", et arutada lapsendamisega seotud kitsaskohti. |
Nimelt saatsid linnaametnikud 16. oktoobril maratoni korraldajatele teate, mis sundis tooma võistluse stardiaega varasemaks või muutma võistlustrassi. Otsust põhjendati võistluse poolt linnakodanikele tekitatavate ebamugavustega, vahendab Marathon100.com.
Linnavalitsuse teates seisis: "Tbilisi maratoniraja ümbruses pooleliolevatest tee-ehitustest tingituna tekitaks teede sulgemine liiklusummikuid ning põhjustaks ebamugavusi osadele linnaelanikele."
Alternatiividena pakuti võistluse korraldajatele võistluse stardiaja toomist varasemaks – hommikul kella seitsmeks või võistlustrassi muutmist.
Mõlemad alternatiivid olid võistluse korraldajatele vastuvõetamatud. Raja muutmine vaid kuus päeva enne võistluse toimumist oli korraldajate sõnutsi ebareaalne, kuivõrd Tbilisi maraton kuulub rahvusvahelisse maratonide assotsiatsiooni AIMS ning on nõuetekohaselt mõõdetud ja passistatud.
Ka võistluse alustamine kell 7 hommikul olnuks korraldajate sõnutsi võimatu, kuivõrd see tähendanuks võistluskeskuse avamist kell 5 hommikul. Seetõttu otsustasid korraldajad võistluse ära jätta.
Tbilisi maratoni pettunud osavõtjad on vaatamata linnaametnike nõuetele otsustanud pühapäeval siiski omaalgatuslikult pühapäeval võistlusrajale tulla. | Maraton otsustati linnavalitsuse survel viimasel hetkel ära jätta | https://sport.err.ee/637873/maraton-otsustati-linnavalitsuse-survel-viimasel-hetkel-ara-jatta | Homseks kavandatud Tbilisi maraton otsustati vaid kuus päeva enne selle toimumist ära jätta, kuna linnavalitsus seadis korraldajad ebareaalsete valikute ette. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.