text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Majutusettevõtete teenuseid kasutas juulis 328 000 välisturisti, kes veetsid seal kokku 634 000 ööd. Eelmise aastaga võrreldes oli välisturiste kaheksa protsenti enam ja ööbimisi üheksa protsenti rohkem, teatas statistikaamet.
Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 42 protsentisaabus Soomest, üheksa protsenti Saksamaalt, seitse protsenti Venemaalt ja kuus protsenti Lätist. Soome turistide arv oli eelnevatel kuudel langustrendis, aga suurenes juulis kolm protsenti. Rohkem turiste saabus mitmest Euroopa riigist, samuti Ameerika Ühendriikidest ja Aasiast.
Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 80 protsenti tulid Eestisse puhkama, 15 protsenti olid tööreisil ja ülejäänud peatusid siin muul põhjusel. Välisturistidest 58 protsenti eelistas ööbida Tallinnas, Pärnu ja Tartu majutusettevõtetes peatus vastavalt 12 protsenti ning kaheksa protsenti välisturistidest.
Siseturiste peatus juulis majutusettevõtetes 195 000 ehk üks protsent vähem kui 2018. aasta samas kuus. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes 366 000 ööd, nende ööbimiste arv suurenes aastaga neli protsenti. Siseturistidest 72 protsenti olid puhkuse- ja 14 protsenti tööreisil. Majutusteenuseid kasutanud siseturistidest peatus viiendik Harju maakonnas, 14 protsenti Pärnu maakonnas ja 10 protsenti nii Ida-Viru, Saare kui ka Tartu maakonnas.
Kogu Eestis osutas juulis teenust 1403 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 24 000 tuba 59 000 voodikohaga. Tubadest täideti 62 protsenti ja voodikohtadest 55 protsenti.
Keskmiselt maksis ööpäev majutusettevõttes 40 eurot ehk sama palju kui eelmise aasta juulis. Harju maakonnas maksis ööpäev 49 eurot, Pärnu maakonnas 42 eurot, Tartu maakonnas 38 eurot ja Ida-Viru maakonnas 32 eurot. | Majutusettevõtetes juulis peatunud turistide arv kasvas neli protsenti | https://www.err.ee/976946/majutusettevotetes-juulis-peatunud-turistide-arv-kasvas-neli-protsenti | Majutusettevõtetes juulis peatunud turistide arv kerkis aastaga neli protsenti 524 000 turistini, välis- ja siseturistide ööbimiste arv kokku suurenes seitse protsenti. |
Türgis peetud veerandfinaalides oli tiitlikaitsja Serbia kindlalt 3:0 (19, 18, 16) üle Bulgaariast ja türklannad võtsid kodupubliku ees 3:9 (20, 22, 20) võidu Hollandi üle. Mäletatavasti kuulus Holland samasse alagruppi Eesti naiskonnaga ning alagrupifaasis ega kaheksandikfinaalis ei kaotanud nad ühtegi geimi.
Poolas peetud kohtumistes pidi läbi aegade edukaim EM-riik Venemaa tunnistama Itaalia 3:1 (-25, 22, 25, 21) paremust, Poola naiskond sai raske 3:2 (-22, 16, 19, -17, 11) võidu Saksamaa üle.
Ülejäänud kohtumised mängitakse Türgis. Laupäevases esimeses poolfinaalis lähevad vastamisi Serbia ja Itaalia ning teises finalisti selgitavad Türgi ja Poola. | Naiste võrkpalli EM-il selgusid poolfinalistid | https://sport.err.ee/977070/naiste-vorkpalli-em-il-selgusid-poolfinalistid | Türgis ja Poolas jätkuval naiste võrkpalli EM-finaalturniiril selgusid neljapäeva õhtul poolfinaalpaarid. |
Põlissoomlaste edumaa venis teisel kohal Koonderakonna ees 3,2 protsendipunktile, kuigi Koonderakonna toetus kasvas 0,6 protsendipunkti 17,4 protsendile.
Samasuguse 0,6-protsendise tõusu tegi ka peaministri erakond Sotsiaaldemokraatlik Partei, kelle toetus on küsitluse järgi 16,9 protsenti. Sotside toetus jääb alla aprillis toimunud parlamendivalimistelt nopitud 17,7 protsendi suurusele häälesaagile.
Roheliste toetus pöördus pärast eelmise kuu tõusu langusesse ning vähenes 0,5 protsendipunkti 14,6 protsendile.
Keskerakonna toetusnumber vähenes seevastu ühe protsendipunkti võrra ning on nüüd 11,6 protsenti.
Vasakliidu toetus kahanes 0,6 protsendipunkti 8,1 protsendile, Soome Rootsi Rahvapartei oma kahanes 0,5 protsendipunkti 3,8 protsendile ning Kristlike Demokraatide oma 0,1 protsendipunkti 3,4 protsendile.
Firma Taloustutkimus küsitles ringhääling Yle tellimusel 12. augustist 3. septembrini 2440 soomlast. Küsitluse statistiline viga on 2 protsendipunkti. | Põlissoomlased liiguvad teistelt Soome erakondadelt eest ära | https://www.err.ee/976943/polissoomlased-liiguvad-teistelt-soome-erakondadelt-eest-ara | Soome rahvas toetab erakondadest jätkuvalt enim Põlissoomlasi, kelle toetus kasvas kuuga protsendipunkti võrra 20,6 protsendile. |
"Eesti Raudtee on otsustanud Tartu vaksalihoone lepinguga jätkata, kuna saime üürileandjaga kokkuleppele, et võime kasutatavad ruumid anda allüürile AS-ile Eesti Liinirongid (Elron)," teatas Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee Tartu Postimehele.
Tartu abilinnapea Reno Laidre selgitas, et Tartu jaama haldamine on jagatud mitme äriühingu vahel: maja kuulub Lõuna Varahaldusele, raudteetaristu, sh perroonide ja perroonidele pääsemise eest hoolitseb Eesti Raudtee, reisijateveo ja teavitusega tegeleb Elron.
"Järgmine areng, mida me ootame, on teisele perroonile pääsemine, peaidee on ehitada pikk kaldtee, seda teeb Eesti Raudtee," rääkis Laidre.
Lõuna Varahalduse esindaja Kaspar Kokk lisas, et jaamahoone maapealne osa on täiel määral valmis ja kõik ruumid rendile antud, välja ehitamata on 400-500-ruutmeetrit sokliosa, mille aknad avanevad Vaksali tänava poole. | Eesti Raudtee loobus Tartu vaksali rendilepingu ülesütlemisest | https://www.err.ee/976941/eesti-raudtee-loobus-tartu-vaksali-rendilepingu-ulesutlemisest | Kuigi aasta alguses teatas riigifirma Eesti Raudtee kavatsusest ütelda aasta lõpus üles Tartu jaamahoone ootesaali rendileping, on nüüdseks kokku lepitud, et Eesti Raudtee jätkab rentnikuna, kuid allrentnikuks saab Elron. |
Kolmandana asetatud Nadal oli kaks tundi ja 46 minutit kestnud kohtumises 6:4, 7:5, 6:2 üle 20. paigutatud argentiinlasest Diego Schartzmanist ja jõudis kaheksandat korda US Openi poolfinaali.
Varasemalt on Nadal US Openil võidutsenud kolmel korral – 2010., 2013. ja 2017. aastal. Mullu jõudis ta New Yorgis samuti poolfinaali, kus pidi vigastuse tõttu andma loobumisvõidu Juan Martin del Potrole.
Tänavuses poolfinaalis läheb 33-aastane Nadal vastamisi endast kümme aastat noorema itaallase Matteo Berrettiniga. Turniiril 24. asetatud Berrettini sai ligi neli tundi kestnud põnevusmatšis 3:6, 6:3, 6:2, 3:6, 7:6 (5) jagu 13. paigutusega prantslasest Gael Monfilsist. Berrettinil oli esimene matšpall 5:3 eduseisul enda servil, kuid närvid said noorest itaallasest võitu ja ta tegi topeltvea ning Monfilsil õnnestus murda. Seisul 6:5 oli tal Monfilsi pallingugeimis veel kaks matšpalli, kuid Monfils suutis ka need päästa. Lõpuks vormistas Berrettini võidu viiendal matšpallil.
Teist aastat slämmiturniiridel põhitabelis mängiv Berrettini polnud enne tänavust US Openi põhitabelis ühtegi võitu saanud, mullu sai ta avaringis kolmes setis kaotuse.
Berrettini on alles neljas Itaalia meestennisist, kes profitennise ajastul slämmiturniiril poolfinaali jõudnud ja teine itaallane, kes on US Openil nelja parema sekka jõudnud. Viimati mängis itaallane US Openil poolfinaalis 1977. aastal. Berrettini on ühtlasi ka viimase üheksa aasta noorim slämmiturniiri poolfinalist.
Teise finalisti selgitavad 5. asetatud venelane Daniil Medvedev ja bulgaarlane Grigor Dimitrov, kes paikneb maailma edetabelis 78. real. Mäletatavasti alistas Dimitrov veerandfinaalis viies setis vanameistri Roger Federeri. | Nadal jõudis kindla võiduga poolfinaali, Berretini võitis põnevusmängu | https://sport.err.ee/976942/nadal-joudis-kindla-voiduga-poolfinaali-berretini-voitis-ponevusmangu | Aasta viimasel suure slämmi tenniseturniiril ehk USA lahtistel said paika poolfinalistid, viimastena jõudsid nelja parema sekka hispaanlane Rafael Nadal ja itaallane Matteo Berrettini. |
"Mina ei ole rahul ja ma olen oma rahulolematust väljendanud," rääkis Raik Postimehele ja lisas, et erakond on pärast kahtesid valimisi ja erakonna esimehe vahetust elanud vaikelu, ent see peab lõppema.
Teda toetas Riina Sikkut, kes kandideeris Indrek Saare kõrval samuti sotsiaaldemokraatide esimeheks ja kes tõi välja, et sotsid oleks pidanud aktiivselt sõna võtma lisaks pensionireformile ka siis, kui EKRE esimees Mart Helme nimetas Tallinna Ülikooli hobusevaraste koolitajaks.
Erakonna uue esimehe Indrek Saare sõnul tuleb aga lahinguid valida: "Kas see on sõnavõtmine sõnavõtmise pärast või see aitab ka ühiskonnas midagi paremaks muuta."
Teda toetas sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna esimees Rainer Vakra, kelle sõnul tuleb enne püssi laadida ja siis paugutada, kuna muidu juhtub nii nagu Reformierakonnaga, "kes läks karu jahtima ja peaministrit umbusaldama, aga sellega valitsust hoopis kinnitas".
ERR-i tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi toetas augustis Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kaheksa protsenti valijatest. Juunikuus, mil Indrek Saar valiti erakonna esimeheks, oli sotside toetus 11 protsenti. | Raik ja Sikkut kritiseerivad sotside suvist vaikelu | https://www.err.ee/976939/raik-ja-sikkut-kritiseerivad-sotside-suvist-vaikelu | Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Katri Raik ja riigikogu liige Riina Sikkut ei ole rahul, et erakond pole pärast uue esimehe valimist aktiivselt poliitikas osalenud ning jätnud selged seisukohad võtmata näiteks pensionirefotmi teemal. |
Kui eelmisel aastal lisandus kütteperioodi alguses 65-ruutmeetrise Tallinna korteri soojaarvele olenevalt ilmast kolm kuni kuus eurot kuus, siis praegu seesugust hinnatõusu pealinlastel oodata ei ole, ütles Utilitase kaugkütteettevõtete juht Andres Veske. Suure tõenäosusega tuleb Tallinna toasooja hinda korrigeerida Veske sõnul aga aasta lõpu poole, sest prognoosid näitavad maagaasi hinna tõusu.
" Forward -hinnad maagaasil on tõusuteel ja praegu me näeme, et ilmselt selle aasta lõpuks on hinnad ka maagaasi sektoris tõusnud. Maagaasist jah on mõjutatud eelkõige need, kus maagaasi osakaal mängib rolli, et Tallinnas ta veel mängib rolli, aga meie teistes võrgupiirkondades ei mängi," selgitas Andres Veske.
Küll aga mängib Utilitase teistes võrgupiirkondades rolli hakkepuidu hind, mis viimase aasta ajaga on tõusnud, jäädes AS Tootsi Turvas juhatuse esimehe Matti Puuroneni sõnul praegu vahemikku kuus kuni 7,5 eurot kandi kohta. Hakkepuitu kasutavad pooled Eesti 240 kaugkütte piirkonnast, sealhulgas ka Utilitas, näiteks Haapsalus, Jõgeval, Kärdlas ja Raplas. Veske sõnul tähendab see, et nimetatud piirkondades algaval kütteperioodil soojusenergia hind ka tõuseb
"Kui vaadata siin Raplat ja Kärdlat, siis seal on hinnatõus väiksem, aga Haapsalus ja Jõgeval on ta natukene suurem, kuni kümme protsenti isegi. Suvel on hinnad puidusektoris natuke allapoole läinud, aga meie viisime hanked läbi juba kevadel. Tagantjärgi tarkusena võib öelda, et võib-olla oleks pidanud seda sügisel tegema, aga siis poleks jälle kindel olnud, et me oleks oma kogused täis saanud," rääkis Andres Veske.
Kas võsa hind tõuseb veelgi, seda on keeruline öelda. Ühest küljest pole juba praegune olukord Matti Puuroneni sõnul jätkusuutlik, samas sõltub edaspidine palju ka sellest, kas Eesti Energia hakkab Narvas suuremas koguses hakkepuitu kasutama või mitte.
Kas Narva kergitab Eestis hakke hinda?
Sama küsimuse vastusest sõltub suuresti ka tartlaste toasooja maksumus, kus samuti põhilise kütteallikana kasutatakse hakkepuitu. AS Fortum Tartu juhatuse esimees Margo Külaots ütles, et viimasel kolmel aastal on soojuse hind Tartus langenud, kokku ligi üheksa protsenti ja ka sel aastal pole ühtegi hinnatõusu taotlust tehtud. Aga kui Narva elektrijaamade päästmiseks hakatakse suures mahus puitu põletama, tõuseb hakke hind Külaotsa sõnul veelgi, suurenevad katlamajade kulud, mis omakorda võib tõsta ka soojuse hinda.
"Võib tekkida olukord, kus teiste linnade elanikud maksavad põlevkivi jaamade päästmise kinni. Tartu on Narvast õnneks mõnevõrra eemal ja see mõju ilmselt nii suur ei ole. Ka on vanad torud suures osas vahetatud, võrgukaod on madalad, tootmisseadmed on korras, kliendipool on samuti hästi edenenud ehk viimase paari aastaga on lisandunud Tartus ca 200 klienti. Peamiseks küsimuseks ongi, et mida teeb kütuse hind?" küsis Margo Külaots. | Toasooja suurt hinnatõusu karta pole | https://www.err.ee/976938/toasooja-suurt-hinnatousu-karta-pole | Hakkepuidu kõrge hinna ja maagaasi prognoositava hinnatõusu tõttu võib algaval kütteperioodil piirkonniti oodata kuni kümne protsendi suurust hinnatõusu, kuid valdavalt püsib toasooja hind stabiilsena. |
Majandusleht kirjutab, et tegu on Otepää lähisel Käärikul asuva veidi enam kui 10 000 ruutmeetri suuruse kinnistuga ning et kinnistu üleandmine jõustus kolm päeva hiljem ehk 14.märtsil.
Ei Mati Alaver ega tema tütar soovinud Äripäevaga suhelda ja juhtunut täpsustada, kuid lehe teatel on kinnistu juures märge, et nii Raili kui ka Mati Alaverile jääb asjas tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus, mis annab sisuliselt õiguse kasutada kinnistut elukohana.
ERR on varem kirjutanud, et märtsi keskel alustas riigiprokuratuur kriminaalmenetlust, millega Mati Alaverile esitati kahtlustus dopingu tarvitamisele kallutamises. Kriminaalmenetlus alustati karistusseadustiku paragrahv 195 järgi, mis näeb karistusena dopingu tarvitamisele korduvalt kallutamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Mati Alaver tunnistas märtsi alguses ERR-ile, et andis veredopinguga vahele jäänud Karel Tammjärvele Saksa spordiarsti ja rahvusvahelise dopinguvõrgustiku väidetava võtmeisiku Mark Schmidti kontaktid, kuid lükkas samas tagasi väite, nagu ta oleks dopingu tarvitamist tolereerinud.
Hiljem tunnistas dopingu tarvitamist veel üks suusataja Algo Kärp, mille järel ütles Alaver, et edastas ka Kärbile Schmidti kontakti.
Seoses dopinguskandaaliga otsustas president Kersti Kaljulaid võtta Alaverilt talle antud kaks riiklikku teenetemärki. Alaver tagastas talle 2001. aastal antud Eesti Punase Risti IV klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe III klassi teenetemärgi.
Samuti otsustas Eesti Olümpiakomitee treenerite kutsekomisjon 29. märtsil tunnistada Mati Alaveri treenerikutse kehtetuks. | Alaver liigutas vara tütre nimele | https://www.err.ee/976935/alaver-liigutas-vara-tutre-nimele | Veel samal päeval kui prokuratuur oli Mati Alaverile esitanud kahtlustuse dopingu tarvitamisele kallutamises, andis Alaver sisse kinnistamisavalduse, millega varem talle ja abikaasa Raili Alaverile kuulunud kinnistu kirjutati tütar Kristel Alumaa nimele, vahendas Äripäev. |
New Yorgis kerkis toornafta oktoobritehingute hind 2,32 dollarit 56,26 dollarini barrelist ja Londonis Põhjamere brendi novembritehingute hind 2,44 dollarit 60,70 dollarini barrelist. | Nafta maailmaturu hinnad kerkisid | https://www.err.ee/976933/nafta-maailmaturu-hinnad-kerkisid | Nafta hinnad New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel kolmapäeval tõusid. |
De Blasio (58) reiting on viimastes arvamusuuringutes püsinud ühe protsendi piires ja tal on vaja rängalt pingutada, et täita kriteeriumid, mis oleksid vajalikud osalemaks oktoobri keskpaika kavandatud võtmetähtsusega televäitluses.
"Minu meelest on loogiline öelda, et ma püüan pääseda oktoobrikuisesse väitlusse. Kui pääsen, siis on see hea põhjus jätkata, ja kui mitte, on tõesti raske jätkamist plaanida," lausus ta ajakirjanikele.
Tegemist on esimese korraga, kus de Blasio on avalikult lõpetamisele vihjanud.
Väitluses osalemiseks peavad kandidaadid viimases neljas arvamusuuringus küündima vähemalt kahe toetusprotsendini ning omama vähemalt 130 000 rahastajat vähemalt 20 USA osariigis.
De Blasio, kes ei ole suutnud valijaid veenda oma võimes ametisolevat presidenti Donald Trumpi valimistel alistada, jätab kriteeriumide täitmatajätmise tõttu vahele järgmise, 12. septembril toimuva debati.
Praeguseks on Valgesse Majja pürgimast loobunud juba kuus kandidaati, kuid alles on veel tervelt 20. Enne oktoobrikuist väitlust on oodata veel loobumisi. | New Yorgi linnapea võib loobuda Valgesse Majja pürgimast | https://www.err.ee/976932/new-yorgi-linnapea-voib-loobuda-valgesse-majja-purgimast | Vasakpoolne New Yorgi linnapea Bill de Blasio vihjas kolmapäeval, et võib juba järgmisel kuul loobuda püüdmast demokraatide nominatsiooni USA 2020. aasta presidendivalimisteks, kui tal ei õnnestu rohkem toetust koguda. |
Valimiste korraldamist toetas 298 rahvaesindajat, samas kui vaja olnuks 434 häält ehk kahekolmandikulist enamust. Ettepaneku vastu oli 56 seadusandjat ning opositsioonilise Tööpartei liikmed ei hääletanud.
Pärast hääletust kritiseeris Johnson teravalt leiboristide esimeest Jeremy Corbynit.
"Temast sai vist meie riigi demokraatia ajaloos esimene opositsioonijuht, kes keeldub kutsest valimistele. Võin vaid spekuleerida, mis on tema kõhkluste taustal. Kardetavasti on ilmselge järeldus, et ta ei usu oma võitu," ütles Johnson.
Corbyn omalt poolt märkis, et kuigi ta soovib valimisi, ei toeta ta peaministri "küünilist üleskutset", kuni leppeta Brexiti blokeeriv seaduseelnõu on jõustatud.
Varem õhtul oli alamkoda häältega 327-299 heaks kiitnud muudatusteringi läbi teinud seaduseelnõu, mille eesmärk on takistada leppeta lahkumist Euroopa Liidust.
Ühendkuningriik peaks EL-ist lahkuma 31. oktoobriks, kuid eelnõu kohaselt pikendataks seda vähemalt kolme kuu võrra.
Otsuse peab kinnitama ka parlamendi ülemkoda ehk lordide koda.
Lordidel on eelnõu heakskiitmiseks vaid mõni päev, enne kui peaminister parlamendi järgmisel nädalal laiali saadab.
Johnson on varem korduvalt keeldunud Brexiti tähtaega edasi lükkamast. Peaministri sõnul ei soovi ta leppeta Brexitit, kuid leppe saamiseks peab see võimalus olema laual. | Parlament tõrjus Johnsoni ettepaneku valimised korraldada | https://www.err.ee/976931/parlament-torjus-johnsoni-ettepaneku-valimised-korraldada | Briti seadusandjad tõrjusid kolmapäeval kindlalt peaminister Boris Johnsoni ettepaneku korraldada Brexiti ummikust väljamurdmiseks ennetähtaegsed valimised. |
Tänavuste nominentide hulgas on nii täiesti uusi nimesid kui ka tuntud kultuuritegelasi. Tänavused nominendid on:
Taavi Eelmaa, "Electraumur" (Verb)
Kristiine Kikas, "Sees" (K. Kikas)
Teele Lember, "Süstemaatiline unistaja" (Kultuurileht)
Piret Põldver, "Alati nii järsku" (Henrik)
Ester Urbala, "Jumalik märk" (Pilgrim)
Tauno Vahter, "Pikaajaline kokkusaamine" (Tänapäev)
Joosep Vesselov, "Linna laul" (Kultuurileht)
Žüriisse kuulusid Vahur Afanasjev, Veronika Kivisilla, Pille-Riin Larm, Indrek Mesikepp ja Øyvind Rangøy. Möödunud aastal pälvis Betti Alveri kirjanduspreemia Øyvind Rangøy. | Otseülekanne lõppenud: selgub Betti Alveri kirjandusauhinna laureaat | https://kultuur.err.ee/1158807/otseulekanne-loppenud-selgub-betti-alveri-kirjandusauhinna-laureaat | Esmaspäeval selgub, kes pälvib tänavu Betti Alveri auhinna, millega Eesti kirjanike liidu Tartu osakond pärjab aasta parima ilukirjandusliku debüüdi autorit. |
Koroonaviiruse pandeemiast ja sellega seotud reisipiirangutest tingitud muudatuste iseloomu hakatakse arutama iga alaliiduga eraldi ja nii on rahvusvaheline laskesuusaliit (IBU) juba kinnitanud, et esialgsesesse kalendrisse planeeritud kujul jääb tänavune MK-etapp Pekingis ära.
Algselt pidanuks võistlused toimuva veebruari lõpus ja märtsis alguses ehk esimese MK-etapina pärast 9.-21. veebruaril Pokljukas peetavat MM-i. Kuidas kalendriga käituda, arutatakse sel nädalalõpul toimuval IBU täitevkogu koosolekul.
Lisaks laskesuusatamisele on talialadest MK-etapid Hiinasse planeeritud ka näiteks murdmaasuusatamises, suusahüpetes, kahevõistluses ja mäesuusatamises. | Muudatused seoses olümpia testvõistlustega mõjutavad talispordihooaega | https://sport.err.ee/1159006/muudatused-seoses-olumpia-testvoistlustega-mojutavad-talispordihooaega | Rahvusvaheline olümpiakomitee teatas reedel 2022. aasta Pekingi taliolümpiamängude testvõistluste programmi ümberkorraldamisest, mis mõjutab eeloleval hooajal arvatavasti paljusid talialasid. |
Aasta alguses Euroopa meistrivõistlustel seitsmendaks tulnud Kiibuse hooaeg algas suurepäraselt, kui ta võitis Saksamaal maineka Nebelhorni trofeevõistluse. Sellele järgnes teine koht Budapestis.
GP-etapid on järgmine samm ja 17-aastane uisutaja pidanuks jääle tulema Grenoble'is. "Ma olin väga kurb ja pettunud," kommenteeris Kiibus teadet ärajäämisest veebiküljele Golden Skate. "Kõik pöörati pea peale."
Õnneks pääses Keilast pärit uisutaja Moskva etapile, kus tema eesmärk on sõitu nautida ja mitte keskenduda üksnes hüpetele. "Ma olen põnevil, sest see on minu jaoks esmakordne kogemus," lausus Kiibus. "Arvan, et võistlus tuleb äärmiselt kõrgetasemeline, mis on hea! Tunnen end hästi, ajan oma asja ja üritan näidata parimat."
Kiibuse treener Anna Levandi lisas: "Me olime Prantsusmaa GP võistluse tühistamise tõttu endast väljas ning oleme väga tänulikud oma alaliidule, et nad tegid kõik selleks, et Eva-Lotta saaks Moskva GP-le. Me mõistame, et Moskvas ei saa kerge olema, aga oleme sellest hoolimata võimaluse üle õnnelikud."
Tänavuseks hooajaks tegi Kiibus koos prantslasest koreograafi Benoit Richardiga kaks uut kava. Ta on rahul, et sai suvel Courchevelis koos Richardiga treeninglaagris viibida. Üheskoos valiti lühikava muusikaks Harry Stylesi "Sign of the Times" ja vabakavaks Sergei Rahmaninovi teine klaverikontsert.
"Ma jumaldan Harry Stylesi," avaldas Kiibus. "Mulle meeldib tema muusikat kuulata ja eriti seda lugu - sel on tõeliselt sügav tähendus."
Samuti on ta rahul vabakava muusikaga. "Eriti naudin oma sammude kaskaadi keskpaika. Sel hetkel saan näidata, kui väga ma uisutamist armastan ja naeratada nii laialt kui võimalik."
Rostelecom Cup ehk Moskva GP-etapp peetakse 20.-22. novembril. | Eva-Lotta Kiibus GP-etapist: olen põnevil, see on mulle esmakordne kogemus | https://sport.err.ee/1159005/eva-lotta-kiibus-gp-etapist-olen-ponevil-see-on-mulle-esmakordne-kogemus | Iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus pidi sel hooajal startima Grenoble'i GP-etapil, aga see võistlus jäi koroona tõttu ära ja eestlanna tuleb jääle järgmisel nädalal Moskva GP-etapil. |
TalTechi paremad punktitoojad olid Nette Peit 13, Julija Mõnnakmäe ja Maria Säästla 11 punktiga. Võru kasuks tõid kaheksa punkti Eliise Hollas, Haide Haring ja Salme Adeele Hollas.
Tal/Tech realiseeris 46 ja Võru 29 protsenti rünnakutest, võitjad lõid ka tosin serviässa Võru viie vastu.
Seni kõik kolm mängu võitnud TalTechil on turniiritabelis üheksa punkti. Võrul, TÜ/Bigbankil ja Tallinna Ülikoolil on kirjas üks kaotus ja null punkti.
Laupäeval mängivad Audentese SG/Noortekoondis - TalTech/Tradehouse. | TalTech/Tradehouse jätkab eksimatult | https://sport.err.ee/1159004/taltech-tradehouse-jatkab-eksimatult | Eesti naiste võrkpalli meistriliigas teenis kolmanda võidu favoriit TalTech/Tradehouse, kes oli koduväljakul parem Famila/Võrust 3:0 (25:18, 25:12, 25:22). |
Tegemist oli viimaste lahtiste osariikidega, mis tähendab, et Biden sai valimiskogus 306 valijameest ja Trump 232.
2016. aastal olid kahe kandidaadi valijameeste arvud täpselt samad, siis sai Trump 306 valijameest ja Hillary Clinton 232.
CNN ja NBC-ga sama prognoosi esitas reede õhtul ka BBC.
BBC teatas, et Trump annab esimese pressikonverentsi pärast seda, kui meediakanalid teatasid Bideni võidust. Trump astub ajakirjanike ette Eesti aja järgi reede õhtul kell 23.00.
Georgia osariigi hääled lähevad siiski veel käsitsi korduslugemisele. Kui Biden lõpuks võitjaks kuulutatatakse, saab temast esimene demokraat, kes viimase ligi 30 aasta jooksul on seal valimised võitnud.
Biden juhib seal umbes 14 000 häälega ja korduslugemisega jõutakse eeldatavalt lõpule järgmisel nädala. Osariigi valimisauditid ei ole samas kunagi toonud sellist muutust nagu Trumpil võiduks vaja.
Juba varem oli teatatud Bideni võidust Arizona osariigis, kus kaalul oli 11 valijamehe häält. Seal oli demokraadid edukad esmakordselt pärast 1996. aastat, kui võitis Bill Clinton.
Ametlikult valimiste võitja otsustavas 538-liikmelises valimiskogus on Valgesse Majja pääsuks vaja 270 häält.
Kuigi Biden tunnistati laupäeval valimiste võitjaks, on Trump keeldunud kaotust tunnistamast ja jätkab võltsimissüüdistuste esitamist.
Biden võitis 25 osariigis
USA-s 3. novembril korraldatud valimistel võitis Biden 25 osariigis, muu hulgas oma koduosariigis Delaware's, palju valijamehi andvates Californias ja New Yorgis, aga ka Ühendriikide pealinnas.
Endine asepresident kallutas tulemuse enda kasuks viis osariiki, kus Trump võitis 2016. aastal – Arizona, Georgia, Michigan, Pennsylvania ja Wisconsin.
Ametisoleva riigipea kuulutas Trumpi võitu samuti 25 osariigis, teiste seas suurtes Floridas ja Texases, aga ka Indianas, Kentuckys, Missouris ja Ohios, kus ta oli edukas ka aastal 2016.
Nebraska viie valijamehe hääl jaguneb kahe kandidaadi vahel – neli Trumpile ja üks Bidenile. Maine'is võitis küll Biden, ent seal ta sai neljast valijamehe häälest kolm ja üks läks Trumpile. | USA meedia andmeil võitis Georgias Biden ja Põhja-Carolinas Trump | https://www.err.ee/1159003/usa-meedia-andmeil-voitis-georgias-biden-ja-pohja-carolinas-trump | Demokraat Joe Biden on võitnud USA valimised Georgia, ametisolev president Donald Trump Põhja-Carolina osariigis, ilmnes reedel uudistekanalite CNN ja NBC prognoosist. |
Egiptuse jalgpalliliidu sõnul ei ole 28-aastasel mängijail haigussümptomeid ja kõigi teiste koondislaste proovid osutusid negatiivseteks.
Egiptuse koondis mängib lähipäevil kaks Aafrika Rahvuste karika valikturniiri mängu: laupäeval, 14. novembril kodus Togoga ja kolm päeva hiljem sama vastasega võõrsil. Salah peab aga jääma karantiini.
Positiivne koroonaproov tähendab, et ohtu sattus ka paar Liverpooli mängu. Egiptlane ei pruugi osaleda 22. novembril liigamängus Leicester Cityga ega kolm päeva hiljem Meistrite liiga kohtumises Atalantaga.
Salah on tänavust hooaega hästi alustanud: Inglismaa liigas on tal kaheksa mänguga kirjas kaheksa väravat ja Meistrite liigas lisandus kolme kohtumisega veel kaks tabamust. | Mohamed Salah andis Egiptuses positiivse koroonaproovi | https://sport.err.ee/1158987/mohamed-salah-andis-egiptuses-positiivse-koroonaproovi | Inglismaa tippklubi Liverpooli tähtmängija Mohamed Salah andis Egiptuse koondise juures viibides positiivse koroonaproovi ja peab nüüd mitu kohtumist vahele jätma. |
Vastavalt reeglitele võrdub aasta jooksul kolmest dopingukontrollist puudumine positiivse dopinguprooviga ja seetõttu jääb 27-aastasel keenialasel jooksmata ka Tokyo olümpiamängudel.
Esimest korda jäi Manangoi dopinguametnikele tabamatuks mullu 3. juulil, teist korda 12. novembril ja kolmandat korda 22. detsembril. Just viimasest kuupäevast hakatakse lugema ka Manangoi karistust, kuigi esialgse võistluskeelu sai keenialane tänavu juulis. Kõik tema vahepealsed tulemused tühistatakse.
Ehkki jooksja põhjendas esimest puudumist lennuki hilinemisega, teist puudumist liiklusummiku ja kolmandat puudumist sellega, et ravis dopinguametnikele märgitud Keenia asemel vigastust Austrias ja palus kolmandal isikul võime oma muutunud asukohast teavitada, mida viimane aga ei teinud, siis oma karistusega Manangoi AIU sõnul leppis.
Manangoi tuli maailmameistriks 2017. aastal Londoni MM-il, aga sai juba kaks aastat varem Pekingi MM-il hõbemedali. Lisaks on ta ka Briti Ühenduse mängude võitja (2018) ja Aafrika meister (2018).
Rio de Janeiro olümpiamängud Manangoil ebaõnnestusid - Brasiilias piirdus ta eeljooksuga. | 1500 meetri jooksu maailmameister sai dopingukaristuse | https://sport.err.ee/1158979/1500-meetri-jooksu-maailmameister-sai-dopingukaristuse | Meeste 1500 meetri jooksu maailmameister Elijah Manangoi teenis kergejõustikus puhtuse eest võitleva ühenduselt AIU kahe aasta pikkuse võistluskeelu, sest jäi aasta jooksul kolmel korral dopinguametnikele kättesaamatuks. |
Veiby asendab Monzas prantslast Pierre-Louis Loubet'd, kes on sel hooajal saanud sõita WRC autoga kolm rallit: Eestis, Türgis ja Sardiinias.
"See on minu jaoks fantastiline võimalus. Sõita WRC autoga tipptasemel on midagi, mille nimel olen kogu karjääri jooksul tööd teinud," lausus Veiby väljaande DirtFish vahendusel.
Veiby on tänavu jõudnud WRC2 arvestuses kolmel korral pjedestaalile: Rootsis ja Sardiinias oli ta teine ning Mehhikos kolmas. Varasematest hooaegadest on tal ka selle klassi etapivõidud Poolast (2017) ja Rootsist (2019).
"Monza on minu jaoks täiesti uus koht, aga pärast selle koroonaviiruse tõttu viimasel hetkel kalendrisse lisamist on sama seis paljudel sõitjatel," jätkas norralane.
"Ma loodan, et saame enne võistlust väikse proovi teha, aga minu testitöö Hyundai tehase juures tähendab, et olen autoga juba üsna tuttav, kuigi võistluskogemus puudub."
Juba laupäeval saab 24-aastane Veiby aga oma tulevase tiimikaaslase Ott Tänakuga jõudu proovida Kehala rallil, kus norralane teeb kaasa siiski i20 R5 masinal. | 24-aastane norralane teeb Monzas WRC debüüdi | https://sport.err.ee/1158972/24-aastane-norralane-teeb-monzas-wrc-debuudi | Autoralli MM-sarja hooaja viimasel etapil Monzas teeb oma WRC debüüdi norralane Ole Christian Veiby, kes on mitu hooaega kihutanud WRC2 arvestuse masinatega. |
Lepingu järgi tuleb Leedul maksta USA valitsusele järgmise viie aasta jooksul 181 miljonit dollarit. Esimesed Black Hawkid peaksid kohale jõudma 2024. aasta lõpus.
USA valitsus toetab projekti 30 miljoni dollariga.
Lepingule kirjutasid Washingtonis alla Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis ja USA kaitseministri kohusetäitja Christopher C. Miller, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja.
Leedu avaldas plaani Black Hawke tellida läinud aastal. Algselt plaaniti osta kuus helikopterit, kuid läbirääkimiste jooksul otsustati nelja kasuks.
Uued kopterid vahetavad välja Leedu relvajõudude nõukogudeaegsed Mi-8T helikopterid. | Leedu ostab USA-lt neli Black Hawki sõjaväekopterit | https://www.err.ee/1158957/leedu-ostab-usa-lt-neli-black-hawki-sojavaekopterit | Leedu allkirjastas reedel lepingu USA-lt nelja sõjaväehelikopteri Black Hawk ostmiseks. |
Üle nelja aasta taas kalendrisse võetud meeste karikavõistluste ehk Paf Superkarika poolfinaalides kohtuvad kohalik Rakvere Tarvas ja Pärnu Sadam ning Tallinna Kalev/TLÜ ja BC Kalev/Cramo. Naiste ja noorte arvestuses mängitakse Lääne-Virumaa keskuses ainult finaalmängud.
Triin Varek, Rakvere linnapea: "Rakvere ja Virumaa korvpallifännid kindlasti rõõmustavad, et Kastan Arenal on oodata põnevaid karikamänge. Ajad on küll heitlikud, püsime terved ning kõiki kehtestatud nõudeid järgides loodame, et Paf Superkarikas leiab aset. Tänan Eesti Korvpalliliitu võimaluse ja koostöö eest! Jään ka ise põnevusega korvpallilahinguid ootama."
Siim Tuus, Rakvere Spordikeskuse direktor: "Soovin tänada Eesti Korvpalliliitu ja MTÜ Rahvaliiga esindajaid hea koostöö eest ning ootan koos oma meeskonnaga pingsalt karikafinaalide võõrustamist. Meie spordihall on nii korvpallipublikule kui -mängijatele vägagi tuttav ning olen kindel, et PAF Superkarikas tuleb vinge ja elamusterohke spordisündmus!"
Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi usub, et Rakvere on Eesti korvpalli 100. sünniaasta ühe olulisima sündmuse korraldamiseks igati sobiv koht. "Me kõik teame, et korvpall on Rakveres au sees. Seda näitab ilmekalt nende esindusmeeskonna viimaste aastate teekond teisest liigast uuesti kõrgseltskonda. Rakveres on lojaalsed fännid ja töökad treenerid. Meil on suur rõõm lõpetada Eesti korvpalli juubeliaasta karikavõistlustega Kastani Arenal!"
"Rakvere linn Kastani Arenaga on suurepärane koht karikafinaalide läbiviimiseks. Meil karikavõistluste ühe kaaskorraldajana on erakordselt hea meel võimaluse üle anda oma tagasihoidlik panus jõulueelse kolmepäevase korvpallipeo toimumisse," sõnas MTÜ Rahvaliiga esindaja Arthur Barsegjan.
18. detsembril on lisaks noorte esikohamängudele kavas ka Lääne-Virumaa karikavõistluste finaal, 19. kuupäev on ülejäänud noorte finaalide ja Paf Superkarika poolfinaalide päralt ning 20. detsembril mängitakse naiste kullamäng ja meeste karikavõistluste medalimängud. Võistluste täpne ajakava on veel selgumisel. | Korvpalli karikavõistlused kulmineeruvad Rakveres | https://sport.err.ee/1158949/korvpalli-karikavoistlused-kulmineeruvad-rakveres | Korvpallisõpradel on 18. kuni 20. detsembril põhjust seada sammud Rakvere Spordihalli, sest just seal toimuvad käesoleva aasta korvpalli karikavõistluste otsustavad mängud. Võitjad selgitatakse välja nii meeste, naiste kui noorte arvestuses. Reedel, 13. novembril allkirjastasid Eesti Korvpalliliit ja Rakvere linn vastava koostöölepingu. |
"Kahjuks peame teatama, et kahe Eesti koondise mängija neljapäeval antud testitulemus osutus positiivseks. Kõigil ülejäänud palluritel andis kordustest negatiivse tulemuse," sõnas Eesti Käsipalliliidu peasekretär Pirje Orasson pressiteate vahendusel, kus nakatunud mängijaid nimeliselt välja ei toodud.
Pühapäeval, 8. novembril toimunud Eesti – Saksamaa kohtumise järel tegid kõik testi ning Eesti koondise mängijate ja abipersonali tulemus oli negatiivne. Sakslastel aga sai üks pallur positiivse vastuse ning temaga on positiivse testitulemuse osas tänaseks liitunud veel kolm mängijat.
Eesti koondis tegi EM-valikmängu eel ja järel kokku viis testi, kus ei tulnud ühtki positiivset tulemust. Neljapäevane kordustest paljastas siiski kaks nakatunut. Terviseameti soovitusel on kõik mängijad ja treenerid alates esmaspäevast viibinud eneseisolatsioonis. | Kahe Eesti käsipallikoondislase koroonaproov osutus positiivseks | https://sport.err.ee/1158941/kahe-eesti-kasipallikoondislase-koroonaproov-osutus-positiivseks | Kaks Eesti käsipallikoondise liiget andsid neljapäeval positiivse koroonaproovi. Eestit hiljuti külastanud Saksamaa koondises on aga koroonapositiivsete arv kasvanud ühelt neljale. |
Kohus otsustas jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.
Kohtuotsusega tutvumise järel tunnistas Sergei Butšinski, et ta on meeldivalt üllatunud. "Ma ei uskunud, et esimeses astmes saan õiguse," sõnas Butšinski, kellele jäi vaid arusaamatuks, miks ta peab oma kohtukulud ise kandma. "Minu arvates peaks ikka see inimene, kes alusetult kaebab teise kohtusse, ka kõik sellega seotud kulutused kandma. Siis saaks inimene aru, et pole mõtet tühiste asjadega kohtu poole pöörduda, sest sinna peaks minema ikka vaid siis, kui põhjused selleks on tugevad, " sõnas Butšinski.
Kohtuotsuses põhjendati kulude kandmist järgmiselt: "Maakohus on seisukohal, et käeoleval juhul on õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, sest asja menetlemisel leidis tõendamist Facebooki grupis Кохтла-Ярве – Новая жизнь!, mille administraatoriks oli kostja, rikuti hageja isiklikke õigusi kui erinevad isikud kommenteerisid kostjapoolt jagatud postitust. Kommenteerimise käigus esitati hageja kohta ebaõigeid andmeid ning rikuti hageja isiklikke õigusi (teotati hageja au). Tulenevalt hageja isiklike õiguste rikkumisest, kasutas hageja Põhiseaduse § 15 õigust pöörduda oma õiguste rikkumisega seoses kohtusse. Kuigi kohus jättis hagi rahuldamata, oleks hageja suhtes kostja menetluskulude välja mõistmine äärmiselt ebaõiglane, sest hageja poolt kohtusse pöördumine oli põhjustatud kostja tegevusest/tegevusetusest Facebooki grupis Кохтла-Ярве – Новая жизнь! Tulenevalt eeltoodu põhjendustest jäävad menetluskulud poolte endi kanda ning neid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata."
Kohtuteate edastamise päeval pole Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko ERR-i telefonikõnedele vastanud.
Sergei Butšinski andmas intervjuud ERR-ile Autor/allikas: Rene Kundla/ERR
Kohtu teatel on menetlusosalistel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko kaebas kodanikuaktivisti Sergei Butšinski kohtusse, sest sotsiaalmeedias olevat väidetud ühes kommentaaris seda, et ta on võtnud seoses Ahtmesse tehase rajamisega altkäemaksu. Jantšenko otsustas seejärel kohtusse kaevata Butšinski kui selle sotsiaalmeediagrupi administraatori.
"See oli juba laimamine ja selle pärast ma andsingi nagu eraisik asja kohtusse selle inimese vastu, kes lubas oma Facebooki leheküljel seda avaldada ja tegi sinna ka märkuse, et talle see meeldib," rääkis Jantšenko pärast oktoobri alguses tehtud kohtuistungit.
Ljudmila Jantšenko toonitas, et ta pöördus kohtusse eraisikuna. Grupi "Kohtla-Järve – uus elu!" administraator Sergei Butšinski ei mõistnud Jantšenko positsiooni. "Minu arvates on kummaline, et ta positsioneerib end eraisikuna, aga kohtuasjas käib pidevalt läbi sõna "linnapea". Lisaks tuli teda kohtusse esindama linnasekretär, mis tundub ka väga imelik," sõnas Butšinski.
Kohus andis osapooltele võimaluse omavahel kokkuleppele jõuda, kuid osapooled seda ei kasutanud. Nii tegigi kohtunik Olev Mihkelson reedel kirjalikus menetluses otsuse, mis jättis Ljudmila Jantšenko hagi rahuldamata.
Butšinski tunnistas, et ta pärast Jantšenko pöördumist kohtusse on ta märganud, et inimesed on sotsiaalmeedias muutunud ettevaatlikumaks. "Mõned inimesed on hakanud pelgama, et neid võidakse väljaütlemiste pärast kohtusse kaevata. Tunnustan neid, kes siiski ei karda oma arvamust välja öelda. Õnneks näitas see kohtuotsus, et võib ja tasub erinevatel teemadel sõna võtta. Mõistagi peab seda tegema korrektselt ja kedagi põhjuseta solvamata."
Linnajuhtidele soovitas Sergei Butšinski kodanikega suhelda: "Ma loen linnapea kohtusse pöördumist valeks sammuks, sest inimestega tuleb suhelda. Kui inimestel on võimule etteheiteid, siis tuleb neid koostöös lahendada. Kui aga pöörduda iga asja puhul kohtusse, siis milleks meile selline võim? Milleks meile võim, kes ei taha rahvast kuulda ja kuulata ning kellele on õige vaid oma arvamus?" | Kohtla-Järve linnapea nõuet kodanikuaktivisti vastu ei rahuldatud | https://www.err.ee/1158914/kohtla-jarve-linnapea-nouet-kodanikuaktivisti-vastu-ei-rahuldatud | Viru maakohus ei rahuldanud Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko hagi, milles nõuti kodanikuaktivistilt Sergei Butšinskilt, et ta lükkaks ümber ebaõiged andmed. |
"Kui Tulevik minuga ühendust võttis ja Sander oma plaane tutvustas, ei läinud mul kaua, et pakkumine vastu võtta," lausus viimati Rwanda kõrgliigaklubi Heroes FC juhendanud 36-aastane Reitel Tuleviku kodulehekülje vahendusel.
"Kui Rwandast tuli pärast pikka liigapausi teade, et hooaeg on koroonapandeemia tõttu lõpetatud ning minu klubi esiliigasse kukutatud, oli kõik selge. Mulle meeldib väga Viljandi ja see, kuidas Tulevikku on juba aastaid väga sihikindlalt arendatud. Siin valitseb asjalik ning arengule orienteeritud õhustik."
Reitel ei teinud saladust sellest, et Sander Posti jätkamine klubis tegi otsustamise tema jaoks lihtsamaks. "Me oleme Sandriga pikalt tuttavad, tean teda kui äärmiselt keskendnud ja professionaalset spetsialisti. Ta on mulle oluline tugi, eriti eelseisvaks hooajaks meeskonna komplekteerimisel," kõneles ta. "Usun, et meie koostöö saab olema viljakas ja ootan väga uue ettevalmistusperioodi algust."
Tuleviku spordirektorina jätkav, esindusmeeskonna tänavu klubi iseseisva ajaloo kõrgeimale kohale tüürinud Sander Post rääkis, et tunneb Reitelit juba pikki aastaid ning seetõttu ei olnud tal treeneritööst mõneks ajaks kõrvale astumist planeerides keeruline endale järglast valida.
"Olen alates 2003. aastast tegutsenud sisuliselt hetkegi puhkamata tippjalgpallis, algul mängijana, viimased aastad treenerina," kõneles Post. "17 aastat, see on väga pikk aeg. Tundsin, et vajan sellelt karussellilt mõneks ajaks maha astumist, et kõigepealt puhata, siis aga jalgpalli uute nurkade alt vaadata, end täiendada ja õppida. Jaanus toob klubisse värskeid vaateid ning uusi praktikaid, mis on tal tänu pikale väliskogemusele tõesti tugevad, rääkimata tema energiast. Ta on hoopis teistsugune treener kui mina ja mul on hea meel, et Jaanus nüüd meiega on. Viljandi ja Eesti jalgpall võidab sellest kindlasti."
Tuleviku klubi presidendi Raiko Mutle sõnul on tegemist esimese sammuga klubi struktuuri tugevdamisel ja ümberkujundamisel ning see puudutab korraga nii klubi tippspordi osakonda kui noortesüsteemi.
"Teeb rõõmu, et oleme Jaanuse näol leidnud uue professionaalse peatreeneri ning põneva natuuri ja saanud lõpuks teha olulise sammu, milleks oleme klubi arendades väga kaua valmistunud," nentis Mutle. "Sandri töö keskendub uuest hooajast klubi tervikliku sportliku struktuuri ja filosoofia arendamisele, ühtlasi teeb ta tihedat koostööd Jaanusega esindusmeeskonna komplekteerimisel 2021. aasta Premium Liiga hooajaks. Koos meie noortetöö juhi Aivar Lilleverega aga ohjab ja suunab Sander klubi järelkasvuvõistkondade arengut."
Mutle sõnul on esindusmeeskonna komplekteerimine Reiteli ja Posti koostöös juba käimas. Samuti tehakse tema kinnitusel lähiajal klubi struktuuris veelgi olulisi muudatusi. "Oleme arengufaasis, kus konkurentsis püsimiseks, puudutagu see finantse, noortesporti või klubipüramiidi tippu, tuleb teha kaalutletud, ent jõulisi samme," nentis Mutle.
Jaanus Reitel sai esimesed jalgpallitreeneri ristsed 2001. aastal, mil juhendas Nõo reaalgümnaasiumis õppimise kõrvalt FC Elva noorpallureid. Seejärel töötas ta pikemalt Kotkas Juunioris. Nõmme Unitedi noorte treenimise ajal juhendas Reitel ka Kristiine jalgpalliklubi amatöörmeeskonda, misjärel siirdus töötama ning õppima välismaale.
Hollandi klubis Almere City FC töötas Jaanus Reitel noormängijatega. Seal lõi ta sideme toona Go Ahead Eaglesi särgis Hollandi esiliigas pallinud Sander Postiga. Veel on Reitel töötanud ja end täiendanud Norras (FK Frøya) ja USA-s (Dutch Total Soccer). Soomes on Reitel töötanud Kauhajoen Karhu esindusmeeskonna peatreenerina ning noortetöö juhina, samuti praegu Argo Arbeiteri juhtimisel kõrgliigapiletit püüdva KTP noortetreenerina. | Viimati Rwanda klubi juhendanud Reitelist saab Tuleviku peatreener | https://sport.err.ee/1158938/viimati-rwanda-klubi-juhendanud-reitelist-saab-tuleviku-peatreener | Viljandi jalgpalliklubi Tulevik uueks peatreeneriks saab Jaanus Reitel. Viimased kaks ja pool aastat seda ametit pidanud Sander Post jätkab klubis spordidirektori ametikohal ning teeb uue peatreeneriga tihedat koostööd. Reitel asub ametisse käimasoleva hooaja lõppedes. |
"See on Valgevene võimude tegevuse nördimapanev ja häbiväärne tagajärg," ütles EL-i välisteenistuse (EEAS) kõneisik Peter Stano 31-aastase Raman Bandarenka surma kohta tehtud avalduses.
Kunstnik ja endine sõdur Bandarenka vahistati kolmpäeval pärast sõnavahetust ühes Minski elurajoonis, mis on tuntud opositsiooni-meelsuse poolest.
#Belarus Roman Bondarenko, who was yesterday night brutally beaten up by riot police in civilian clothes has died in the hospital following trauma incompatible with life... He was 31 years old. #Lukashenko kills.
pic.twitter.com/wP4Ipk6zGY
— inna shevchenko (@femeninna) November 12, 2020
Tunnistajate sõnul tekkis rüselus opositsiooni värvides punaseid ja valgeid linte riputanud meeleavaldajate ning erariietes miilitsate vahel, kes linte ära võtsid. Videost on näha, et mees oli veel elus, kui miilitsad ta kaasa võtsid.
A video shows that Roman Bondarenko was still conscious when he was detained by police at Peremen Square. Roman died due to severe injuries caused by police, presumably in police van/station #Belarus #StandWithBelarus pic.twitter.com/m8KDp9xLbB
— NowBelarus (@NowBelarus) November 13, 2020
Bandarenka kuulutati surnuks reedel. Tema surm põhjustas laialdase meelepaha Valgevene opositsiooni hulgas, kes usuvad, et selle eest vastutavad president Aleksandr Lukašenko julgeolekujõud.
Bandarenka õde ütles oma videopöördumise, et tema vend oli väga rahumeelne inimene, kes kunagi kellegagi tüli ei norinud ning püüdis alati konfliktidest hoiduda.
Another death in Belarus. Today, Roman Bondarenko was killed by people in black - he died in intensive care... https://t.co/fonMranEWY
— olga mishyna (@olgasaysstuff) November 12, 2020
EL-i välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli kõneisik Peter Stano ütles, et ta "suri pärast mitmetunnist operatsiooni Minski haiglas tõsiste vigastuste tagajärjel, mille põhjustas teadete järgi erariietes politseinike jõhkrus".
EL-i avalduses märgiti, et Valgevene võimud on süüdi otseses elanike vastases vägivallas ning loovad keskkonna, kus taolised "seadusetud ja vägivaldsed teod toimuda saavad".
"Ootame, et võimud lõpetaksid vägivalla ja tagakiusamise, vabastaks kohe ja tingimusteta kõik meelevaldselt kinnipeetud isikud, kaasaarvatud poliitvangid ning uuriks täielikult ja läbipaistvalt kõiki inimõiguste rikkumisi ning võtaks rikkujad vastutusele," lausus Stano.
"Euroopa Liit kehtestas juba sanktsioonid 55 repressioonide ja hirmutamise eest vastutavale isikule ning on valmis kehtestama lisasanktsioone."
EL-i sanktsioonide nimekirjas on juba Lukašenko ning mitmed kõrgemad Valgevene ametnikud ja riigitegelased, kes Brüsseli sõnul on seotud valimisjärgsete meeleavalduste mahasurumisega.
Euroopa Liit ei tunnistanud 9. augustil toimunud valimiste tulemusi ning on teatanud, et ei pea Lukašenkot riigi seaduslikuks presidendiks.
Kolmapäeval kogunesid rahvahulgad kunstnikule austust avaldama kohta, mida opositsioon nimetab "muutuste väljakuks", kus elanikud on avaldanud vastupanu julgeolekujõudude püüdlustele valitsusvastased seinamaalingud üle värvida.
Moment of silence for Roman Bondarenko at the Square of Changes.???? #StandWithBelarus #Belarus #RomanBondarenko source: @belteanews pic.twitter.com/N5wRQdkgYU
— Voices from Belarus (@VoicesBelarus) November 13, 2020
Eksiilis viibiv opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja kutsus inimesi üles leinaseisakule laupäeva keskpäeval "igas Valgevene linnas. "
"Tehkem seda mehe nimel, kes hukkus, sest tahtis elada vabas riigis," lausus ta.
Valgevene miilits on kinni pidanud tuhandeid meeleavaldajaid, kes on teatanud piinamistest arestikambrites. Mitu inimest on protestide mahasurumisel hukkunud. | EL ähvardas Valgevenet aktivisti surma järel uute sanktsioonidega | https://www.err.ee/1158931/el-ahvardas-valgevenet-aktivisti-surma-jarel-uute-sanktsioonidega | Euroopa Liit ähvardas Valgevenet täiendavate sanktsioonidega pärast seda, kui seal hukkus miilitsate rünnakus kannatada saanud opositsiooniaktivist. |
Kokku sõidetakse pühapäeval rallipargis ja selle lähistel üheksa kiiruskatset kogupikkusega pea 57 kilomeetrit. Ralli algab kell 8.43 hommikul ja viimane kiiruskatse algab kell 15.31.
"Ürituse idee on aidata kohalikel korraldajatel sellele spordialale hetkel erinevaid lahendusi leida," kommenteeris Tänak intervjuus DirtFishile.
"Nagu me kõik teame, siis praegu on maailmas keerulised ajad ning me peame leidma võimalusi korraldada rallisid väiksema eelarvega ja olema kompaktsemad."
"Peab lähenema lihtsamalt ja mitte nii kallilt," lausus Tänak. "Kehala ralli korraldajad viivad läbi ka Viru rallit, mis oli minu esimene ralli pärast eriolukorda."
Ralli tulevikku silmas pidades on innovatiivsus oluline. "Me kõik mõistame, kui ekstreemne see olukord viirusega on, aga samal ajal ei saa elu täiesti seisma jääda," jätkas eestlane.
"Me ei saa praegu normaalsel moel rallit sõita, aga koos nende korraldajatega oleme leidnud viisi, kuidas seda turvaliselt ja kuluefektiivselt teha."
Selle kõrvalt on tore ka lihtsalt rallit sõita. "Nagu ennegi, on tulnud üsna suur paus ja enne ilmaolude muutumist on see üsna viimane šanss - praegu on meil tore sügisilm ja teed on väga heas seisukorras."
Tänak ja Martin Järveoja stardivad Hyundai WRC autoga. Lisaks tulevad WRC masinaga (Ford Fiesta) starti ka Georg Gross ja Raigo Mõlder. | Tänak: peame leidma võimalusi korraldada rallisid väiksema eelarvega | https://sport.err.ee/1158934/tanak-peame-leidma-voimalusi-korraldada-rallisid-vaiksema-eelarvega | Valitsev autoralli maailmameister Ott Tänak sõidab laupäeval ühepäevasel Kehala rallil. Võistlustunnetuse hoidmise kõrval on tähtis ka aidata kohalikke korraldajaid ja alaliitu. |
Engelbrecht on pikaajaline viljakas teaduse eest seisja ja populariseerija nii Eestis kui Euroopas. Ta on 20 aastat olnud Eesti teaduste akadeemia president ja asepresident.
Engelbrecht on mõjutanud ühiskonna arusaamist teadusest ja teaduse olulisusest laiemalt. Tema sulest on valminud väga palju kirjutisi alates artiklitest ja esseedest ajakirjanduses kuni raamatuteni. Elutööpreemiaga kaasneb rahaline auhind 6500 eurot ning skulptuur "Mööbiuse leht".
Lisaks teaduse populariseerija elutööpreemiale jagati ka teisi teaduse populariseerimise auhindu.
Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis robootikavaldkonna eestvedaja Raivo Sell. Paljude muude tegevuste hulgas pani ta juba paarkümmend aastat tagasi aluse robootikafestivalile Robotex ja samuti hiljuti valminud Iseauto. Sell on andnud suure panuse valdkonna arendamisse ja olnud võimekas noorte innustaja.
Teise preemia pälvisid digikultuuri ja sotsiaalmeedia uurija Katrin Tiidenberg ning arheoloogia ja ajalooteaduse visualiseerija Jaana Ratas.
Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvisid peapreemia "Lahe geograafiatund" eestvedajad Laura Altin ja Merli Ilves. Juba seitse aastat toimunud teematunnid on tutvustanud geograafide karjääri- ja tulevikuvõimalusi enam kui 130 koolis rohkem kui 8000 õpilasele ja õpetajale.
Teise preemia said Tartu Ülikooli genoomika instituudi meeskonna korraldatud geeniteemaline näitus "GEENIAALNE" Tallinna teletornis ning tänavu juba seitsmendat korda toimuv Tartu Ülikooli muuseumi korraldatud ja esimesele kooliastmele mõeldud Hullu Teadlase teaduskonverents.
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil sai peapreemia lastesaadete sari "Magus molekul", mille eesmärk on nii vanemaid kui ka lapsi inspireerida koos teadust avastama ja süüa valmistama. Esimese hooaja episoode on vaadanud enam kui 250 000 vaatajat sama menukas oli ka saate teine hooaeg. Sama kategooria ergutuspreemia pälvis Tallinna Ülikooli saatesari "Ekspert eetris".
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil pälvis peapreemia raamatu "Teadlane miiniväljal: lähen ütlen tihastele, et teeme nüüd uuesti" autor Virgo Siil. Raamat annab aimu teadustöö varjatud raskustest, süsteemi probleemidest ja teadlaste äpardustest, millest edukultusele keskendunud maailmas suurt ei räägita. Sama kategooria teise preemia sai Eesti rahvusatlase koostaja Taavi Pae.
Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti välja kaks teist preemiat- möödunud aasta novembris OÜ Teadusteater eestvedamisel toimunud teadusetendusele KVARK show ja alates 2018. aastast Eesti tehnoloogiakasvatuse liidu korraldatud festivalile "Noor insener".
"Oli rõõmustav näha, et isegi nii keerulisel ajal saabus konkursile 50 erinevat taotlust. Minu arvates olid kõik autasustatud tööd seda väärt. Palju õnne laureaatidele!" ütles komisjoni esinaine, akadeemik Ene Ergma.
Eesti teaduse populariseerimise auhindadega tunnustatakse silmapaistvaid teaduse populariseerijaid ning innustatakse teadusest ühiskonnas rohkem rääkima ja kirjutama.
Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhinda rahastab haridus- ja teadusministeerium ning seda annab välja Eesti teadusagentuur koostöös Eesti teaduste akadeemiaga. | Teaduse populariseerija elutööpreemia pälvis Jüri Engelbrecht | https://novaator.err.ee/1158928/teaduse-populariseerija-elutoopreemia-palvis-juri-engelbrecht | Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis mehaanikateadlane ja akadeemik Jüri Engelbrecht. Eesti teaduse populariseerimise auhindu jagati Tartus toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil. |
Proovide võtmine on juba käimas ning testimine käib koolide kaupa, ütles ERR-ile terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp. Õpetajaid on pealinna koolides kokku ligikaudu 4000.
Kohustuslikus korras pole siiski kavas õpetajaid testida, sest testimine on vabatahtlik, märkis Kingsepp.
Praegu on plaanis testida vaid Tallinna koolide õpetajaid, proove ei võeta pealinna lasteaedade õpetajatelt. Samuti pole plaanis testida kooliõpetajaid mujal Eestis.
Terviseamet: kõrge nakatumisohuga huvitegevus kolmeks nädalaks pausile
Terviseameti hinnangul tuleb praeguses olukorras Tallinnas ja Harjumaal tõsiselt kaaluda kõrgema nakkusriskiga huvihariduse ja huvitegevuse ajutist piiramist.
Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul levib koroonaviirus rohkem nende tegevustega, kus inimesed kinnistes ruumides kas valjusti räägivad, laulavad või näiteks mõnda puhkpilli mängivad.
Terviseamet soovitab üldhariduse jätkuva toimimise nimel panna kolmeks nädalaks pausile suuremat nakkuselevikut soodustav huvitegevus, nagu koori- ja orkestriproovid.
"Näiteks kooris laulmise puhul eritab õpilane rohkem viirust kui koolitunnis istudes. Huvihariduse osaline piiramine Tallinnas ja Harjumaal on praegu vajalik, et säilitada koolivõrgu toimimine tervikuna," märkis Härma.
Harjumaa koolivõrgu olukorrast parema ülevaate saamiseks testib terviseamet käesolevalt juba kõiki Tallinna haridusasutuste töötajaid, kes on selleks eelnevalt soovi avaldanud. Peale testimiskokkuvõtete selgumist otsustavad terviseamet ja Tallinna linnavalitsus koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga, milliseid täiendavaid meetmeid on õpetajate ja õpilaste kaitsmiseks vajalik rakendada. | Terviseamet hakkas Tallinna õpetajaid testima | https://www.err.ee/1158926/terviseamet-hakkas-tallinna-opetajaid-testima | Terviseamet alustas Tallinna koolide õpetajatele koroonatestide tegemist, kokku peab testi tegema 4000 õpetajale. |
Komodo varaani liigi vanus on miljoneid aastaid ja nad on maailma kõige suuremad ja raskemad sisalikud.
Hiljutised uuringud näitavad, et Komodo varaan võib algselt pärineda Austraaliast, kuid tänapäeval võib neid leida ainult Indoneesia saartelt.
Kõige rohkem on varaane Rinca saarel - 1300.
Rinca saare infrastruktuur on praegu välja arendamata, kuid kohalikul valitsusel on ambitsioonikas plaan muuta saar turismikeskuseks.
Ehitustööd on alanud ja juba peab kasutama ettevaatusabinõusid, et uudishimulikud "draakonid" eemal hoida.
Kohalikud elanikud on mures, et ehitustegevus võib Rinca saare ökosüsteemi hävitada. Indoneesia valitsus on seni eitanud, et nende arendustegevus võib Komodo varaanidele kahjulik olla.
"Kohalikud võimud on aastaid uurinud Komodo varaanide käitumist ja on kindlad, et ehitustegevus ei kahjusta hiidsisalike eluviise," ütles Awang Nistyantara, kes on Komodo rahvuspargi juhataja. | Indoneesia valitsus tahab ehitada Jurassic Parki | https://www.err.ee/1158919/indoneesia-valitsus-tahab-ehitada-jurassic-parki | Indoneesias Rinca saarel elavad maailma suurimad hiidsisalikud - Komodo varaanid, kes on tuntud ka nime all "draakon". Riigi valitsus kavandab nüüd saarele turismikeskust. |
Verstappen edestas 0,401 sekundiga Charles Leclerci (Ferrari). Vähem kui sekundiga kaotasid talle ka Mercedese sõitjad Valtteri Bottas (+0,575) ja Lewis Hamilton (+0,850).
Viies oli Verstappeni tiimikaaslane Alexander Albon (+1,033) ning kuuendat-seitsmendat aega näitasid farmtiimi AlphaTauri piloodid Daniil Kvjat (+1,359) ja Pierre Gasly (+1,614).
Sarnaselt esimesele treeningule pidid sõitjad tulema toime kehva pidamisega ning kuna treeningu jooksul rajatemperatuur kahanes, püsisid ringiajad ka pehmemate rehvidega tagasihoidlikud.
Nii näiteks jäi Verstappeni parim aeg enam kui kolme sekundiga alla 2011. aasta ajasõidu võitnud Juan Pablo Montoya kiireimale ringile, tema juba 2005. aastast püsivast rajarekordist jäi vajaka 3,560 sekundit.
And just like that, we're all done with Friday!
Here's how the drivers finished in our second session ???? #TurkishGP???????? #F1 pic.twitter.com/zZCvzlkZas
— Formula 1 (@F1) November 13, 2020 | Verstappen oli ka teise treeningu nobedaim | https://sport.err.ee/1158920/verstappen-oli-ka-teise-treeningu-nobedaim | Vormel-1 MM-etapil Türgis näitas teisel vabatreeningul sarnaselt esimesee parimat minekut hollandlane Max Verstappen (Red Bull; 1.28,330). Red Bulli varupiloot Jüri Vips rajal ei käinud. |
Tulevase vabakaubanduslepingu (RCEP) peamisteks eesmärkideks on vähendada tollimakse, parandada tarneahelaid ja kooskõlastada uusi e-kaubanduse reegleid.
"Allkirjad saadakse paberile pühapäevaks, peale kaheksa aastat kestnud läbirääkimisi," ütles Malaisia majandusminister Azmin Ali.
Vastvalmiv lepe oleks suureks löögiks USA majandushuvidele Aasia-Vaikse Ookeani regioonis, eriti pärast seda, kui president Donald Trump keeldus sõlmimast ameeriklaste initsiatiivil loodud Vaikse Ookeani piirkonna kaubalepet.
"Kas Kagu-Aasia regiooni võimudünaamika muutub Hiina kasuks, sõltub nüüd USA reageerimisest," ütles William Reinsch, kes oli Bill Clintoni administratsioonis majandusnõunik.
Siiski peab RCEP oma kasutegurit veel tõestama. Kõik sõltub sellest, kuidas uusi reegleid täitma hakatakse, kõige rohkem puudutab see tariifide küsimust, mille kokkulepped sõlmiti paljuski kahepoolsete läbirääkimiste käigus.
Lisaks lahkus kõnelustelt eelmisel aastal India, mille peaminister Narendra Modi väitis, et RCEP ei pruugi indialasi kõige paremini teenida. Siiski ei välistanud ta, et lähitulevikus võidakse läbirääkimistega uuesti alustada. | Hiina ja 14 Aasia riiki on teel maailma suurima vabakaubandusleppe poole | https://www.err.ee/1158848/hiina-ja-14-aasia-riiki-on-teel-maailma-suurima-vabakaubandusleppe-poole | 15 Aasia-Vaikse Ookeani riiki, nende seas Hiina, plaanivad selle nädala lõpuks sõlmida maailma suurima vabakaubanduslepingu. Antud regioon moodustab maailma sisemajanduse koguproduktist kolmandiku ja see oleks kulminatsiooniks aastakümneid kestnud Pekingi ambitsioonidele, teatas Bloomberg. |
Kuna Egon Kaur ja Silver Simm plaanivad kaasa teha mitu MM-rallit ja lisaks veel mõned rahvuslikud etapid, siis autoga läbitav võistluskilometraaž kipub minema üsna suureks. Et aga ralliautode maailmas kujuneb rendihind läbitud kilomeetrite põhjal, siis eelarvelises mõttes on Kauri sõnul meeskonnal kasulikum autot omada kui rentida. Enda arendatava prototüüpautoga Kaur WRC reglemendi järgi starti ei pääse ning Rally Estoniaks renditud Škoda kogukulu MM-etapi kohta oleks kaks korda kõrgem ehk 60 000.
"VW Polo Rally2 on erinevate sõitjate käes silma paistnud autona, millega suudetakse väga head kiirust näidata. Kuna peame uuel hooajal olema edukad alates esimesest võistlusest, siis Polo võiks anda meile selleks parimad võimalused. Sellega nõustus ka meie peatoetaja Rautio ning andis meile võimaluse uuel hooajal keerata just selle Rally2 auto rooli," ütles Egon Kaur pressiteate vahendusel.
Soomlase Markku Rautio sõnul on ta Kauri toetanud eelmisest talvest alates ning nüüd avaks R5 auto sõitjale rallimaailmas uusi võimalusi. "Mind on alati paelunud autospordi erinevad vormid ja huvi tärkas juba varajases eas, kui tegelesin ise aktiivselt spordiga. Olen nüüdseks 40 aastat olnud ettevõtja ja tahan anda Egonile võimaluse konkurentsivõimelise masina roolis. Läbi selle saan ka ise kogeda seda sporti lähedalt ja nautida kaasnevat atmosfääri," selgitas Rautio suure toetuse tagamaid.
Egon Kauri järgmise hooaja plaani kuuluvad nii kohalikud rallid kui valitud MM etapid. "Meie esimeseks sihiks on neli rallit: kaks talverallit kombinatsioonis Arctic Lapland ralli Soomes ja MM-etapp Rootsis, ning kaks MM-etappi kruusal Eestis ja Soomes. Sinna loodame veel omakorda lisada Portugali ja Sardiinia MM-etapid ning ka koduse hooaja lõpetava Saaremaa ralli. Ehkki auto on meil olemas, siis pool teed on veel minna – jooksvad kulud rehvide, kütuste, logistika, meeskonna ja muu sellise kujul tähendab meie jaoks seda, et eelarvest on iga ralli kohta puudu veel ligi 30000 euro suurune osa," ütles Kaur.
Selle puuduoleva eelarveaugu täitmiseks kutsub Kaur sarnaselt tänavusele WRC Rally Estoniale rallifänne ja -huvilisi üles teda toetama. "Fännide panused näitavad nende usku meisse sarnast tulemust korrata ning see annab omakorda kindluse meie toetajatele – fännide toetus on seega olulisem kui kunagi varem ning iga väiksemgi panus on abiks. Usun, et fännid teevad omalt poolt kõik, et saaksime unistused reaalsuseks teha. Ka seekord paneme toetajate nimed auto katusele ning anname neile võimaluse meiega etappidel kaasa sõita," sõnas rallisõitja. | Soome ärimees soetas Egon Kaurile autoralli MM-iks Volkswagen Polo R5 auto | https://sport.err.ee/1158905/soome-arimees-soetas-egon-kaurile-autoralli-mm-iks-volkswagen-polo-r5-auto | Rallisõitja Egon Kaur sai Soome ärimehe Markku Rautio abiga järgmise hooaja autoralli MM-il osalemiseks Volkswagen Polo R5 auto. Kuna eesmärgiks on osaleda viiel etapil ja jooksvaid kulusid on igal rallil ligikaudu 30 000 euro ulatuses, siis loodab Kaur palju ka rallisõprade toetusele. |
Olavi, sa oled tegelenud Eesti puhkpillimuusika ajaloo uurimusega. Millal ja kuidas saksofon Eestisse jõudis? On sellest mingeid märke säilinud?
Olavi Kasemaa: 1880. aastatel ilmus ajalehes Valgus üks reklaam, kus kirjutati, et Eestisse on jõudnud uus pill saksofon. Aga rohkem sellest märkest midagi välja lugeda polnud võimalik. Siis avastasin, et 20. sajandi algul likvideeritud Narva Vladimirski muusikakooli inventari nimekirjas oli kaks saksofoni. 1920. aastatel jõudis pill tantsumuusika bändidesse ja seejärel võeti kasutusele puhkpilliorkestrites.
Villu Veski: Meie saksofonistid käime kõik pillimeister Hando Põlluste juures. Seal nägin ükskord baritonsaksofoni, mis oli pärit 1890. aastatel lõpust ja valmistatud Peterburgi Zimmermanni vabrikus. Andsin endale aru, et Peterburg – see oli kultuurimeka ja sinna levis pill kiiremini, nii et esimesed pillid võisid Eestisse hoopis sealtkaudu tulla. Meie intelligents käis Peterburis õppimas.
Olavi Kasemaa: Peterburis oli Zimmermanni vabrik, mis valmistas erinevaid puhkpille. Mina alustasin puhkpilli mängimist Zimmermanni vabriku klarneti peal, mis oli Naaritsa talu lakapealselt leitud ja arvatavasti Selja laulu-mänguseltsi pill. Venemaalt tuli Eestisse 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul hulgaliselt puhkpilliorkestrite repertuaari. Eestlased, kes Venemaal teenisid ja sõjaväeorkestrites mängisid, tulid koju, kaasas noodivihikud ümberkirjutatud orkestrimaterjaliga, mis Eestis kasutusele võeti. Eesti on saanud mõjutusi kahelt poolt – Euroopast ja Venemaalt. Aga kuna Peterburis olid Saksa kultuuri mõjud, siis arenes Eesti piltlikult öeldes Saksa kultuuri piiramisrõngas. Saksofonimäng tuli Eestisse eelkõige Ameerika tantsumuusika toel.
Fotol (vasakult) Heli Reimann, Eve Neumann ja Villu Veski. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Ojakäär väidab oma raamatus, et oletatavalt oli esimene mees, kes Eestis saksofoni mängis, New Murphy Band'i liige Arved Kappet. Bändi, mis tegutses 1920. aastate teisel poolel, peetakse Eesti esimeseks jazz -ansambliks. Pekka Jalkanen, kes on kirjutanud raamatu Soome varajasest jazz 'ist, viitab huvitavale faktile, et 1920. aastate keskpaiku oli Helsingis üks Venemaalt revolutsiooni eest põgenenud muusikute orkester. Selles mängis saksofoni tsaariarmee eksohvitser, nn eesti vabahärra Sergius Ungern-Sternberg.
Villu Veski: 1927–1940 tegutsenud John Pori orkestris mängis klarnetit ja saksofoni Mihkel Saia. Minu esimene õpetaja Vello Tikerpalu, kes Muhus siiamaani tegutseb, oli Mihkel Saia õpilane. Mihkel pärandas talle oma noodid ja Vello pärandas need omakorda minule. Nii et mul on John Pori orkestri saksimehe väga ilusa käekirjaga kirjutatud noodid. Repertuaari hulgas olid palad Glen Milleri "Päiksepaistelise oru serenaadist" Valgreni. John Pori orkester oli omal ajal kõige tuntum tantsuorkester. Nende esinemistest Estonia Teatri Valgest saalist tehti raadioülekandeid ja nende muusikat plaadistati.
Olavi Kasemaa: 1930. aastatel õpetas Tallinna konservatooriumis klarnetit ja ka saksofoni Bernhard Lukk. On teada, et 1934. aastal lõpetas konservatooriumi saksofonistina Eduard-Rudolf Andresson, kelle esinemisest orelikontserdil kirjutab Muusikalehes Artur Kapp.
Saksofonile kõige keerulisemaks kujunes 1940. aastate lõpp, kui külma sõja algusega seoses alanud Ždanovštšina ajal rünnati kõike läänelikku. Pärast nn Suure sõpruse muusikat ründavat dekreeti kaotati orkestris, mis kuni 1948. aastani kandis nimetust Eesti Raadio jazz -orkester, viieliikmeline saksofonide rühm. Valter Ojakäär meenutab, et neljast saksofonistist said klarnetistid ja ühest fagotimängija.
Olavi Kasemaa: Pilli on ka hiljem kahtlaseks peetud. Saarsalu rääkis, et 1970. aastate lõpus ei olevat Karl Vaino lubanud hommikuti raadiost saksofoni mängida, et mitte töörahva reibast meeleolu rikkuda.
Millal sa ise saksofoni mängima hakkasid?
Olavi Kasemaa: Minu saksofonisti tee algas Vene sõjaväes ohvitseride maja tantsuorkestris Tšernjahovski-nimelises linnas Kaliningradi oblastis. Ema saatis raha ja selle eest ostsin Läti poiste kaudu Riiast esimese saksofoni Hiller. See oli Saksa toode peenhäälestajaga. Kui sõjaväest tagasi tulin, siis jätkasin õpinguid muusikakoolis viiuli erialal, aga neljandal kursusel põletasin elektriga vasaku käe näpu närvi ja viiulimäng jäi pooleli. Muusikakoolis oli mul õnn olla puhkpillimängijatega ühes pundis. Sinna kuulusid tuubamängija Riho Mägi, klarnetist Rein Karin, hilisem diplomaat Arvo Alas. Hiljem konservatooriumis tutvusin flötist Raivo Peäske ja helilooja Mati Kuulbergiga. Pidasime koos pidusid, võtsime napsi ja laulsime. Vestlusteema oli tihti muusika, puhkpillimäng ja mängutehnilised küsimused. Nende vestluste kaudu sain väga suure osa on puhkpillialasest haridusest.
Fotol (vasakult) Eve Neumann, Villu Veski ja Olavi Kasemaa. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Aastal 1968 asusid õppima Tallinna konservatooriumisse puhkpilliorkestri dirigeerimise erialale.
Olavi Kasemaa: Jah, "Papa" Peäske, Raivo Peäske isa aitas mind sellele erialale sisseastumiseks ette valmistada. Mäletan, et kui sisseastumiseksamil klassi nr 33 uksest, saksofon rihmaga kaenlas, sisse marssisin. Helmut Orusaar, kes komisjonis oli, ütles mind nähes, et "Näe, mees metsast". Aga eks ma olingi mees metsast – ei teadnud ühtegi saksofonilugu, polnud näinud ühtegi saksofoninooti ega kuulnud muusikat. Sisseastumiseks tegin seade Händeli E-duur viiulisonaadist. Mind võeti mingil põhjusel konservatooriumisse vastu. Oma esimese õpetaja Hans Suurvälja kaudu sain käsitsi kirjutatud Tubina sonaadi noodi. See on esimene teos Eesti klassikalise saksofoni repertuaaris, mille esmalt kandis ette 1951. aastal Uppsalas Hollandi saksofonist Jules de Vries.
Eve Neumann: Jääb natukene segaseks, kellele see teos kirjutatud oli. Tubina muuseumist pärit allikad räägivad, et teos oli pühendatud Tubina sõbrale Elmar Pertile.
Tubina sonaat on oluline teos Eesti klassikalise saksofoni repertuaaris?
Villu Veski: Tubina sonaat saksofonile ja klaverile on aegumatu muusika, tõsiseltvõetav teos, mis on üle maailma klassikalise saksofoni repertuaari osa.
Eve Neumann: Tema üks väärtusi on kogu saksofoni ulatuse oskuslik kasutamine.
Villu Veski: Repliigina tuleb meelde see, kuidas kuulates Tubina balletti "Kratt" avastasin paralleeli jazz 'iga. Varasemalt jazz' i laade õppides tundus, et jazz on klassikalisest muusikast väga erinev. Jazz 'i-õpetus käis omal ajal pooleldi althõlma – keegi tõi kellelegi kusagilt mingi õpiku ja siis jäi mulje, et jazz on peale akadeemilist muusikat täiesti uus asi. Aga Tubin kasutas oma muusikas sarnaseid laade juba 1940. aastatel. Kuigi saksofonisonaadis ei ole laade otseselt kasutatud. Aga minu silmis see igal juhul Tubina väärtust tõstis.
Fotol (vasakult) Heli Reimann, Eve Neumann, Villu Veski ja Olavi Kasemaa. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Olavi, sa tegelikult töötasid konservatooriumis juba aastast 1972, kaheksa aastat enne saksiklassi rajamist.
Olavi Kasemaa: Mind kutsuti konservatooriumisse tööle siis, kui õppisin viiendal kursusel. Kuna tol hetkel polnud mul veel kõrgemat haridust, vormistati mind tööle raamatukogu laborandina. Peale lõpetamist õpetasin veel seitse aastat pedagoogidele klarnetit ja omal initsiatiivil ka saksofoni. Esimene õpilane oli Riho Leppoja.
Kuidas tekkis saksofoniklassi asutamise idee?
Olavi Kasemaa: Tegelikult oli mul selleks tahtmine juba ammu. Oli tunne, et saksofon on samasugune pill kui kõik teisedki. Selle tõestamine sai kinnisideeks. 1978. aastast olin puhkpillikateedri juhataja. Innustust klassi loomiseks sain Moskva oboeprofessorilt Pavel Pušetšnikovilt Moskva Gnessinite instituudist, kes osales Tallinnas üleliidulise puhkpillimängijate konkursi žüriis. Tema ütles mulle, et "mis kateedrijuhataja sa oled, kui pole oma erialaklassi". Sellel ajal olid Moskvas juba saksofoniklassid olemas. Margarita Šapošnikova õpetas Gnessinites ja Moskva konservatooriumis Lev Mihhailov. 1980. aasta kevadel oli "Papi" Peäske käinud lastemuusikakoolides ja otsinud poisse, keda õppima kutsuda. Pärast seda tuli ta minu juurde, et "tead Olavi, seal Saaremaal Kingissepas on kaks omapärast poissi klarnetiga".
Villu Veski: Need kaks omapärast poissi klarnetiga olid mina ja Ants Oidekivi.
Olavi Kasemaa: Need kaks poissi tulidki puhkpilliosakonna vastuvõtueksamile. Klarnetiõppejõud Hannes Altrov ütles, et see pole see, mis vaja. Pärast kutsusin poisid vestlusele, et mõelda, mis edasi saab. Pakkusin välja võimaluse minna muusikapedagoogikasse. Villuga vesteldes tekis aga teine idee. Ta oli väga arukas ja omamoodi mõtleja, köitis tähelepanu. Panin poisid ootele ja läksin rektor Viktor Gurjevi kabinetti. Rääkisin seal temaga ikka nii- ja naamoodi, et olen siin juba saksofoni õpetanud ja Moskvas on erialaklassid. Gurjev palus oodata. Helistas.
Eve Neumann: Sa ei tea kuhu ta helistas?
Olavi Kasemaa: Ei tea. Igal juhul Gurjev usaldas mind, kutsus tagasi ja andis nõusoleku.
Villu Veski: 1980 oli huvitav aasta. Olümpia-aasta ja tänu sellele lükati eksamid augustisse. Mängisime muuseas samal suvel Pirital, XXII Moskva olümpiamängude purjeregati avatseremoonial üle-eestilise noorte puhkpilliorkestriga, kui Vaiko Vooremaa olümpiatule süütas. Mäletan veel, et käisime täiendavalt solfi tunde võtmas. Minul muusikaline keskharidus puudus. Aga meie hirm oli see, et kui sisse ei saa, siis võetakse otseteed sõjaväkke.
Olavi Kasemaa: Oidekivi läks kohe muusikapedagoogikasse. Aga Villu oli nõus riski peale välja minema. Ütleme niimoodi, et Villu läks õnge. Sellega oli erialaklass avatud.
Saksofonist Villu Veski. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Sa ikka ise ka tahtsid mängida?
Villu Veski: Oi muidugi. Ma kordagi ei kahelnud selles. Olin bändis kitarri mänginud ja terve senise kooliaja muusika kergema poolega tegelenud. Ega ma neid klarneti tõsiseid sonaate nii tõsiselt ei võtnud. Sisseastumisel mängisin Vassilenko Idamaist tantsu, midagi keerulist ei olnud. Mäletan selgesti, kuidas Altrov ütles, et "kui sa oleks mulle siin praegu mänginud ilusa tooniga "Uhti-uhti-uhkesti", siis ma oleks vastuvõtmist veel kaalunud". Seega, klarnetiklassi ma polekski ilmselt sisse saanud ega soovinudki. See kõik oli tegelikult suur õnn ja kokkusattumus. Huvi oli mõlemapoolne. Oli ka hirm, et jään konsist välja. Kui tehti ettepanek mängida pilli, mida ma palju rohkem tahtsin mängida, siis ei kõhelnud hetkekski.
Olavi Kasemaa: Huvitav seik oli harmoonia eksamiga, mida võttis vastu Tiia Järg. Villu ei teadnud harmooniast ei ööd ega mütsi, sest lastekoolis seda ei õpetatud. Villu käis õhtul Järgi juures konsultatsioonis ja tegi järgmisel päeval eksami ära. Tiia tuli järgmisel päeval vastu, hüüdes vaimustusest, et "vaat niisugune poiss, lahendas mulle harmoonia ülesande paremini kui muusikakooli poisid, kes hädas pliiatsit närisid".
Villu Veski: Tegelikult ma võisin kitarri peal kõiki altereeritud akorde mängida. Kahjuks ma polnud kuulnud midagi funktsioonidest peale I, IV ja V aga ülesandes oli muid funktsioone ka. Nüüd ma pean siin üles tunnistama, et tegin eksamil valskust, kuna ei teadnud, mis on teine aste. Koputasin enda ees oleva sisseastuja õlale, et küsida mis asi see teine aste on, näitasin talle hariliku pliiatsiga teist astet. Tema andis mulle omakorda kuidagi märku. Siis sain aru, et teine on teine ja kuues on kuues. See, kes minu ees oli, astus flööti. Tema nimi oli muide Erkki Sven Tüür – pärast sain teada. Ta ei astunud kompositsiooni, vaid koos Peeter Brambatiga flöödi erialale.
Olavi Kasemaa: Esimesel aastal abistas mind õpetajatöös varasem viiuliõpe ja arusaamine sellest, et muusika on helikunst ja pill peab häält tegema. Lisaks suhtumine, et saksofon on täpselt samasugune klassikaline instrument nagu kõik teised pillid, mille puhul peavad kehtima samad standardid – hea intonatsioon, fookuses toon, artikulatsioon. Noote polnud esialgu rohkem kui Petrenko "Kontsert-valss" ja Glazunovi saksofonikontsert, mis raamatukogus olemas olid. Klassikalise saksofoni plaate oli ainult üks ja seegi kuulus Rein Karinile. Tegemist oli šveitslase Iwan Rothi plaadiga, kus ta mängis Darius Milhaudi "Scaramouche'i", Florent Schmitti "Légende'i" ja kvartetiga Schmitti saksofonikvartetti. Esialgu polnud ka normaalseid pille. Villu mängis alguses Muhu kolhoosi klubist leitud Leningradis valmistatud pilliga. Sellise plekist nõukogudeaegse imega läks mäng väga vaevaliselt, pilli polnud võimalik häälestada. Aga õnneks sai Villu peatselt Kanadas elavalt onult Con'i. Repertuaari hankimise osas oli suur õnn saada abi ühelt väliseesti arhitektilt Rootsis, kui osalesin Stockholmis ajalookonverentsil. Ta viis mind noodikauplusesse ja ütles, et "Olavi, vali nüüd kõik, mida su hing ihaldab, oleme selle jaoks raha kogunud". Nii sain oma esimesed trükitud noodid, mis on siiani kasutuses.
Kuidas kolleegid sinu saksofonialaste tegemiste peale vaatasid?
Olavi Kasemaa: Alguses oli saksofoniklassi suhtes viltuvaatamist. Teisel aastal ütles "Papi" Peäske mulle ühel koosviibimisel, et "kuule, Olavi ma pidasin sind targaks poisiks, mis sa jändad selle saksofoniga, ega see üks õige pill pole". Üks teine kolleeg ütles ühe esinemise järel Kaarli puiesteel, et "Olavi anna andeks, aga see ei ole meil siin lastekool, see ikkagi konservatoorium". Esimest korda õnnestus tõelist saksofonimängu elavas esituses kuulata 1981. aastal, kui Moskvasse tuli Jean-Marie Londeix. Mulle saadeti kohe Moskvast teade. Teadsin küll, et konsil raha pole, aga läksin ikkagi Venno Laulu juurde, et küsida, kas saaks Villu Moskvasse saata. Aga lõpuks komandeeriti meid kahekesi Moskavasse. Londeix'i kuulates sain aru, et meie tõekspidamised kattuvad.
Villu Veski: See oli huvitav kogemus tõepoolest. Londeix'ile oli keeruline ligi pääseda, aga minul see õnneliku juhuse tõttu õnnestus. Londeix'l polnud oma pianisti kaasas, ent Moskva konservatooriumi saksofoniprofessor Lev Mihhailovi klaverisaatja ei osanud prantsuse keelt ja Londeix ei osanud vene keelt. Juhtus nii, et mina sattusin inglise ja vene keelt kõnelevana pianistile ja Londeix'le vahendajaks. Mul on Londeix'lt meelde jäänud üks metafoor, et "generaalpaus peab niimoodi kõlama nagu oleks tegemist massiivse kivirahnuga".
Olavi Kasemaa: Repertuaari saamiseks hakkasin heliloojatel paluma saksofonile muusikat kirjutada. Üks esimesi oli Hillar Kareva. Soovisin, et saksofonile kirjutataks mitte kui tantsumuusika või estraadipillile, vaid klassikalisele instrumendile. Ta sai sellest momentaalselt aru. Kareva kirjutas esimese sonaadi minule ja Tea Kochbergile. Siis tuli "Eleegia" – üks enimmängitud lugudest, väga ilus meloodiline pala. Seda mängitakse palju ka mujal maailmas. Seejärel tuli teine sonaat minule ja Nata-Ly Sakkosele ning kolmas Villu Veskile ja Signe Kübarale. Eriti suurel hulgal uudisloomingut on kirjutatud saksofonikvartetile – 25 Eesti heliloojat on kirjutanud kokku üle 40 teose.
Saksofonist Eve Neumann. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Millal te Tallinna saksofonikvarteti asutasite?
Olavi Kasemaa: Asutamine toimus aastal 1983. Sellega laienes rahvusvaheline suhtlus – tulid välisturneed, kohtumised kolleegidega, meistriklassid. Minu esimene meistriklass toimus mäletamist mööda Leedus Šiauliais, ühe vabariikidevahelise konkursi ajal, kui Villu nimi oli kavasse trükitud leedupäraselt Vilus Veskis. Kui õpilased tulid konkurssidelt kohtadega tagasi, hakkas ka puhkpilliosakonnas suhtumine vähehaaval muutuma. Mäletan, kuidas Samuel Saulus sellele reageeris – ta tõusis koosolekul püsti ja ütles, et Kasemaal veab õpilastega. Nii võib kõrvaltvaatajana tõepoolest öelda, sest õpilased olid head. Vähehaaval hakati saksofonipoisse märkama ja konsi kontsertidel esinemise võimalusi pakkuma. Mäletan, et ükskord käisid konservatooriumis külalised La Scala'st ja kuulasid imestusega, kuidas Villu Denissovi kahte pala mängis. Nad polnud varem midagi sarnast kuulnud.
Villu Veski: Mul tuleb meelde konkurss Hmelnitskis, kus mängisin Lembit Orgsega ja sain diplomi. Seal olid kohal kõik Moskva tipptasemel saksofonistid ja nende oma õppejõud olid žüriis. Konkursil oli kolm vooru ja kohustuslik repertuaar koosnes väga nõudlikest teostest. Ei uskunud, et ma kolmandasse vooru üldse pääsen ja õppisin seetõttu pähe ainult esimese ja teise vooru. Aga pääsesin edasi. Kolmas voor toimus Hmelnitski linna suures teatrisaalis ja žürii istus esimesel rõdul. Eelmisel õhtul proovis mõtlesin, et Denissovi sonaati homseks pähe õppida pole võimalik. Õhtusel saaliproovil Lembit Orgsega püüdsin selgusele jõuda, et kas see on žüriile rõdul nähtav, kui ma mängimise ajal nooti jälgin. Veendusin, et see polnud nii pikalt distantsilt märgatav. Siis leppisime Lembituga kokku, et ta keerab klaveri puldil nii oma kui ka minu nooti.
Sa oled käinud Moskva konservatooriumi aspirantuuri sisseastumiseksamitel.
Villu Veski: Pärast Tallinna riikliku konservatooriumi lõpetamist soovisin jätkata õpinguid Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Mihhailovi juures. Olin käinud talle ette mängimas ja Lev nõustus mind vastu võtma. Mina ja Lauri Väinmaa, kes samuti samal aastal eksamitele tuli, tegime Moskva konservatooriumi valges saalis mõlemad erialaeksamid kõrgeima hinde peale, aga NSV liidu partei ajaloos kukutati läbi. Kaasaarvatud Lauri Väinmaa, kes oli kaks kuud tagasi Moskva konservatooriumi kuldmedaliga lõpetanud. Me ei osanud suulisel eksamil vastata, millised otsused võeti vastu ühel teatud kommunistliku partei pleenumil. Ja oligi kõik – eksam loeti mittesooritatuks. Tegelikult oli selle taga poliitiline otsus, et Baltikumist seekord kedagi vastu ei võta. Kahe aasta pärast läksime uuesti proovima. Elasime Eesti esinduses ja taaskord olid valges saalis sisseastumiseksamid. Tuupisime nädalate kaupa partei ajalugu. Ja siis partei ajaloo eksamil küsiti ühte teist nõukogudeaegsetest lõpututest pleenumitest, millede tundmine Baltikumist tulnud sisseastujatel käis üle jõu. Minu haridustee jätkamist doktori tasemel takistas lõppkokkuvõttes nõukogude aeg, kuna Nõukogude liidu piiridest väljaspool õppimisvõimalused puudusid. 1989 õnnestus käia Pariisi konservatooriumi saksofoniprofessori Claude Delangle'i juures Nizzas meistrikursustel. 1990. aastatel olude muutudes ja õppimisvõimaluste avardumisel tundsin, et minu jaoks on õppimise aeg möödas. Olin ise õpetajana tööle asunud, mängisin Tallinna saksofonikvartetis, tulid oma ansamblid.
Saksofonistid Villu Veski ja Olavi Kasemaa. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Olavi, kui vaadata sinu saksofoniklassi rajamise lugu, siis tekib paralleel katusest maja ehitamise alustamisega – esmalt avati erialane tegevus kõrgeimal astmel ilma, et algastet ehk vundamenti oleks olemas olnud.
Olavi Kasemaa: Nii oli, et katusel kandepinda alguses polnud. Oluline roll viimase loomisel on olnud lastemuusikakoolidel, puhkpilliorkestritel ja suvekoolidel. Alates 1993. aastast õpetasin 20 järjestikkusel suvel Põltsamaal puhkpillimängijate suvekoolis. Nüüdseks olen juba 19 aastat õpetanud Kundast alguse saanud saksofonistide suvekoolis, millest viimastel aastatel on stabiilselt osa võtnud viiekümne saksofoniõpilase ringis. Praeguseks on professionaalne saksofoniõpetus olemas nii alg- kui ka keskastmel.
Saksofon on kindlasti rohkem tuntust kogunud jazz - kui et klassikalise instrumendina. Milline on teie seisukoht pilli klassika versus jazz dilemmas?
Olavi Kasemaa: Kunagi 1980. aastatel käis Tallinnas Ameerika saksofoniprofessor Jerry Lueders Los Angelesest, kes väitis, et jazz -saksofoni õpetuses on kaks lähenemist. Esimese kohaselt minnakse kohe jazz 'i juurde. Teine tee on käia alguses läbi klassikaline koolitus, mis annab pillimänguoskuste baasi. Pooldan viimast, kus omandatakse pillimängu alused – hingamine, tooni tekitamine ja sõrmetehnika klassikalises võtmes. Kuigi toonikultuur, suudim ja artikuleerimine on klassikas erinevad, võimaldab tugev tehniline aluspõhi hiljem jazz -spetsiifilises stiiliõppes kiiret edasiminekut.
Villu Veski: Saksofon sai kahtlemata kuulsaks jazz 'i kaudu, kus toimus erinevate kultuuride segunemine. Sealt tuleneb jazz 'i ja ka saksofoni lai väljendusvahendite skaala. Klassikalise saksofoni puhul järgitakse klassikalises muusikas välja arenenud akadeemilise muusika interpretatsiooni kultuuri koos selle suhteliselt määratletud esitustavadega. Klassikalisel ja jazz -saksofonil on erinev toonikultuur. Klassikalise muusika puhul on tooni tekitamine standardne ja interpreedilt ei eeldata personaalset ja selgelt eristuvat pillikõla. Oluline on pillikõla sulandumine ansamblisse või orkestrisse ja see, kuidas pill intoneerib. Jazz 'is on olukord vastupidine – kesksel kohal on isikupärane sound, mille põhjal mängijad üksteisest selgelt eristuvad. Peale konservatooriumi lõpetamist tekkis mul teatav rahulolematus klassikalise saksofoni repertuaari osas – oli tunne, et saksofonile pole veel kirjutatud piisavalt head ja huvitavat repertuaari. Tundus, et kõik enda jaoks hinnatavad teosed võiksin salvestada ühele plaadile. Seejärel hakkasin tegelema muusika kergema poolega ja kirjutasin ise muusikat, et repertuaari saada. Soovin rõhutada, et ma ei eelista kumbagi – ei klassikalist ega jazz 'ilikku mänguviisi. Sean esikohale selle, kui heaks interpreet muusika mängib – milline on tema musikaalsus ja isikupära muusikaliste ideede väljendamisel.
Fotol (vasakult) Heli Reimann, Eve Neumann, Villu Veski ja Olavi Kasemaa. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Olavi, räägime sinu õpetajatööst. Sul on tänaseks olnud saksofoniklassis ligi kolmkümmend õpilast. Lisaks oled õpetanud alg- ja keskastmes. Mis on sulle õpilaste juures kõige rohkem rõõmu teinud?
Olavi Kasemaa: Näha läbi aastate õpilaste arengut. Pedagoogilises töös tulevad õied hilja ja viljad veel hiljem. Kunagi lugesin ühte mõttekildu sellest, mis jääb inimesest järele peale tema surma. Sugulased unustavad sind mõne põlve järel, raamatud võivad jääda riiulitele koltuma, aga õpilased, kellele oled haridust andnud, pärandavad midagi sinu õpetatust edasi järeltulevatele põlvedele – õpilastele, õpilaste õpilastele ja õpilaste õpilaste õpilastele. See protsess on muutumises, aga midagi sellest jääb ikkagi alles. Hea on teada, et kõik õpilased on siiani seotud muusikaga. Kui laiemalt pilliharidusest rääkida, siis tuleb meelde ütlus ühelt Norra linnaametnikult: "Mul on odavam toetada muusikakoole, kui hiljem vanglaid üleval pidada". Selliselt põhjendas ta pillihariduse vajalikkust.
Sa oled ka välismaa tudengeid õpetanud.
Olavi Kasemaa: Sellega seoses meenub mulle üks kurioosne lugu hiinlasest tudengi Zhu Shaofeiga. Esimesel aastal minu juures õppides kulus kogu tema energia ühiselamus arvutimängude mängimisele. Esimese kursuse lõpuks suutis ta selgeks saada ainult mõneminutilise Jules Masseneti "Eleegia". Kuigi jah, tuli tõdeda, et ta mängis seda äärmiselt musikaalselt. Aga isa sai ilmselt poja õppimismeetoditest aimu ja jättis poisi aastaks koju. Ilmselt tegi isa poisile vahepeal ata-ata, sest Zhu tuli minu järgmisel aastal ja ütles, et "mister Kasemaa, ma olen nüüd siin ja hakkan harjutama". "Aga palun," vastasin mina. Viie aasta õpingute tulemusel võitis ta Armeenias konkursi, kus lõi lõppkontserdil laineid koos pianist Maksim Štšuraga, mängides väga nõudlikku Takashi Yoshimatsu sonaati "Fuzzy Bird". Zhu ja Maksim astusid mõlemad lavale ilma noodita ja publik saalis arvas, et esinejad on noodid maha unustanud. Tegelikult suutsid mõlemad terve keerulise sonaadi peast ette kanda.
Sinus on hämmastav kogus energiat. Ärkad hommikul kell neli Karepal ja viid võrgud merre. Siis kaubitsed kaladega, annad muusika- ja teatriakadeemias tunde. Kust selline innukus tuleb?
Olavi Kasemaa: Ega ma kala raha pärast ei püüa. Kalamehed naeravad, et sa pead linnas selleks tööl käima, et saaks Karepal kala püüda. Kalapüük hoiab mind tasakaalus. See annab võimaluse linnasaginast lahti rebida ja sunnib end teistes oludes pingutama, olema silmitsi looduse stiihiaga. Tänu sellele olen saavutanud hea füüsilise ja vaimse valmisoleku. Ühelt poolt on see puhkus, teisalt pingutus ja füüsiline töö. Karepalt tulen alati värske vaimuga õpilaste juurde. See on ka töösse suhtumist muutnud. Kasutan aega ratsionaalsemalt ja sunnin seda ka õpilasi tegema.
Fotol (vasakult) Heli Reimann, Eve Neumann, Villu Veski ja Olavi Kasemaa. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kas sa oskad lõpetuseks sõnastada, mida saksofoniklassi rajamine on sulle tähendanud?
Olavi Kasemaa: Saksofoniklass on olnud minu elutöö ja olen teinud seda, millesse olen uskunud. Ilma kiitlemata võin öelda, et mu tööl on olnud tulemusi. Ja see teeb meele heaks. Saksofoniklassi rajamine on olnud üks suur enesetõestus. Mind on aidanud usk sellesse, et saksofon on muusikas vajalik instrument. Siinkohal tänan südamest kontsertmeister Ene Üksikut, kes on mind ligi 30 aastat sellel teel saatnud. Olgugi, et saksofoni ajalugu on täis keerdkäike, on tal kindel koht muusikaajaloos. Nüüdseks on ta ennast kindlalt ka Eesti muusikaloosse sisse kirjutanud.
* * *
Olavi Kasemaa saksofoniklassi on EMTA-s lõpetanud järgmised õpilased: Villu Veski, Valdur Neumann, Kalev Konsa, Heli Reimann, Virgo Veldi, Lauri Pomerants, Sulev Sommer, Jüri Takjas, Matis Männa, Lauri Sepp, Ivo Lille, Krista Joonas, Ursula Chillaud, Eve Neumann, Eha Themas, Dmitri Fefilov, Danel Aljo, Maret Melesk, Liis Mäevälja, Zhu Shaofei, Cai Rongyu, Gert Ott Kuldpärg, Rene Laur, Tanel Koho, Karl Tipp, Hanna Taube.
Virgo Veldi saksofoniklassi on EMTA-s lõpetanud: Jandra Puusepp, Helen Saarniit, Lin Huang, Don Yun, Dahai Yang, Zhibo Yang, Xinyu Wu, Xuejiang Wang. | Olavi Kasemaa saksofoniklassi asutamisest: tahtsin tõestada, et see on pill nagu kõik teised | https://kultuur.err.ee/1158865/olavi-kasemaa-saksofoniklassi-asutamisest-tahtsin-toestada-et-see-on-pill-nagu-koik-teised | Sügisel tähistab 40. aasta juubelit professor Olavi Kasemaa omaaegses Tallinna riiklikus konservatooriumis asutatud saksofoniklass. Heli Reimann vestles sel puhul Kasemaa, tema klassi esimese õpilase, saksofonisti ja helilooja Villu Veski ning saksofoniühingu eestvedaja ja saksofonisti Eve Neumanniga instrumendi ajaloost ja selle tõsiseltvõetavaks pilliks kujunemisest Eesti muusikahariduses. |
"Viimase täpsustatud info kohaselt on kaitseväes positiivse koroonaviiruse diagnoosi saanud 60 ajateenijat, tegevväelaste ja tsiviiltöötajate hulgas on üheksa juhtumit," ütles kaitseväe peastaabi pressiesindaja Taavi Laasik ERR-ile.
Laasik rääkis, et nakatunud on paigutatud karantiini väeosades või viibivad koduses eneseisolatsioonis. Üks inimene viibib täiendavaks kontrolliks haiglas arstide järelvalve all.
Ta rõhutas, et viirushaiguse sümptomitega isikute puhul rakendatakse kohest isolatsiooninõuet, samuti tehakse seda haigestunute lähikontaktsetega.
"Kaitsevägi on terviseametiga koroonaviiruse leviku tõkestamiseks pidevalt kontaktis ning järgib nende antud soovitusi. Kogu kaitseväes on kasutusele võetud rangemad meetmed viiruse leviku tõkestamiseks. On rakendatud distantsi hoidmine, maskide kandmine, isikukaitse- ja hügieenivahendite kasutamine. Ülemad on saanud ülesande koostada võimalik kaugtööplaan ning koosolekud toimuvad virtuaalselt," rääkis Laasik.
Laasik märkis, et ühe variandina on kaalutud ka laustestimist, aga hetkel seda plaanis korraldada ei ole. | Kaitseväes on COVID-19 diagnoosi saanud 69 inimest | https://www.err.ee/1158900/kaitsevaes-on-covid-19-diagnoosi-saanud-69-inimest | Kaitseväes on koroonaviiruse diagnoosi saanud 69 inimest, laustestimist aga hetkel korraldada plaanis ei ole. |
Selle nädala alguses esitasid Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria ühise kavandi, mis peaks tõhustama terrorismivastast võitlust Euroopas. Tegemist oli reaktsiooniga sellel aastal toimunud islamistide rünnakutele Pariisis, Nizzas ja Viinis.
11-lehelises plaanis olid sellised punktid, nagu suurendada seadusi, mis lubaksid võimudel paremini lugeda krüpteeritud sõnumeid ja karistada migrante, kes keelduvad integreerumast.
Deklaratsiooni eesmärgiks on näidata, et Euroopa Liit on ühtne küsimustes, mis puudutab sekularismi ja usuvabadust.
Diplomaatilisi probleeme on tekitanud Brüsseli kasvav mõjuvõim, kuna traditsiooniliselt on terrorismiga võideldud rahvusriikide tasandil.
Euroopa Liidus vastuolusid põhjustanud terrorismivastane deklaratsioon saab muudetud kujul reedel rahvusriikide sise-ja justiitsministrite poolt siiski kinnitatud. | EL-is puudub konsensus terrorismivastase võitluse küsimuses | https://www.err.ee/1158879/el-is-puudub-konsensus-terrorismivastase-voitluse-kusimuses | Reedel sõlmitavat Euroopa Liidu islamiterrorismivastast deklaratsiooni on esimesest kavandist muudetud. Liikmesriikide ministrid on nõus aktsepteerima versiooni, kust on eemaldatud sõna islam ja võimalus karistada migrante, teatas Financial Times. |
Eelmisel aastal istus Austraalia koondise peatreeneritoolile Brett Brown, kuid koroonapandeemia ja Tokyo OM-i edasilükkumise tõttu pani ta oktoobris ameti maha.
Reedel nimetas Austraalia korvpalliliit uueks peatreeneriks Brian Goorjiani, kes oli samas ametis ka aastatel 2001-08. Ateena olümpial sai koondis tema juhendamisel üheksanda koha, neli aastat hiljem oldi Pekingis seitsmendad. 2008. aasta turniiril kuulusid koondisesse ka Andrew Bogut, Patty Mills ja Joe Ingles, kes on tõenäoliselt meeskonna rivistuses ka järgmisel suvel Tokyos.
Austraalia koondis on neljal OM-il jõudnud poolfinaali ja mängis nelja parema seas ka mullusel MM-il, kuid medalit pole seni saavutatud. Boguti jt. põlvkonna jaoks on Tokyo mängud viimaseks võimaluseks olümpiapjedestaalil seista, aga selle juhtumiseks loodetakse, et meeskonnaga liitub Philadelphia 76ersi staar Ben Simmons.
Melbourne'is sirgunud Simmons debüteeris Austraalia koondise eest juba 16-aastasena, ent jäi 2014. aasta MM-koondisest välja. 2016. aastal loobus ta OM-ist, et keskenduda oma debüüthooajaks NBA-s, seejärel teatas Simmons, et soovib Austraaliat 2019. aasta MM-il esindada, kuid loobus pärast Philadelphiaga uue lepingu sõlmimist siiski koondisest.
"Ben on minu prioriteetide nimekirjas väga kõrgel," rääkis Goorjian reedel Austraalia meediale. "Ta on fenomenaalne mängija ja oleks meile OM-il suurepäraseks lisanduseks. Ta on pusletükk, kes tähendaks meile kui medalinõudlejatele palju. Võtan temaga kindlasti ühendust." | Suurelt unistav Austraalia korvpallikoondis lõi käed tuttava treeneriga | https://sport.err.ee/1158893/suurelt-unistav-austraalia-korvpallikoondis-loi-kaed-tuttava-treeneriga | Austraalia meeste korvpallikoondist juhendab vähemalt Tokyo OM-i lõpuni Brian Goorjian, kes oli võistkonna peatreeneriks ka 2004. ja 2008. aasta olümpiamängudel. |
Viimase ööpöevaga suri koroonaviirusest põhjustatud COVID-19 tõttu Leedus üheksa inimest.
Kokku on Leedus registreeritud 31 878 nakatumist, 253 inimest on haiguse tõttu surnud, 94 nakatunut on surnud teistesse haigustesse.
Leedu terviseameti (NVSC) teatel tuvastati 490 nakatunut Vilniuse maakonnas, 343 Kaunase, 319 Klaipeda, 290 Šiauliai, 134 Marijampole, 129 in Panevežyse, 108 Telšiai, 99 Taurage, 80 Alytuse, 52 Utena counties maakonnas. 19 juhtumi osas ei ole selle kandja elukoht teada.
Uus rekord ka Venemaal
Venemaal registreeriti viimase ööpäevaga 21 983 uut nakatumist, mis on samuti kõrgeim näitaja alates pandeemia algusest. Ööpäeva jooksul suri COVID-19 tõttu 411 haiget.
Jätkuvalt teeb viirus suurimat laastamistööd Moskva, kus registreeriti 5974 uut nakatumist ning 70 surma.
Kokku on Venemaal pandeemia algusest ametlikult registreeritud 1 880 551 nakatumist ja 32 443 koroonasurma.
Rootsis rekordiline arv nakatunuid
Uute nakatunute ööpäevasest rekordist teatas reedel ka Rootsi. Riigi terviseameti andmeil tuvastati viimase 24 tunniga 5990 uut nakkusekandjat, mis on suurim arv alates pandeemia algusest kevadel.
Eelmine nakatumiste rekord registreeriti samuti novembris, kui ühe päevaga tuvastati 4697 uut nakatunut.
Viimase ööpevaga suri COVID-19 tõttu Rootsis 42 inimest, kokku on riigis viiruse tõttu elu jätnud 6164 inimest.
Lätis 455 nakatunut
Lätis registreeriti viimase ööpevaga 455 koroonaviirusega nakatumist, COVID-19 tõttu suri üheksa inimest, teatas riigi haiguste ennetamise ja kontrolli amet (SPCC) reedel.
Üks surnutest oli vanuses 45-50 eluaastat, kolm vanuserühmas 65-75, kaks 75-85 ja kolm vanemad kui 85 eluaastat.
Viimase ööpäevaga viidi COVID-19 tõttu haiglasse 39 inimest. Kokku on viiruse tõttu haiglas 318 inimest, neist 15 raskes seisundis.
Viimase 24 tunniga tehti 6734 koroonaviiruse testi, positiivsete testide osakaal oli 6,8 protsenti. Arvatakse, et kui positiivsete testide osakaal ületab nelja protsenti, võib haiguse levikut riigis pidada kiireks ja kontrollimatuks, märkis Läti ringhääling LSM.lv.
Lätis on pandeemia algusest registreeritud 9836 koroonaviirusega nakatumist.
Soomes 316 nakatunut
Soomes tuvastatai viimase ööpäevaga 316 uut koroonaviirusega nakatunut.
Ligi pooled nakatunud - 167 inimest - elavad Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonnas, 63 nakatunut tuli juurde Lõuna-Savo ja 24 Edela-Soome haiglapiirkonda.
Soomes on kokku registreeritud 18858 koroonaviirusega nakatumist, haiglas on COVID-19-ga 58 inimest, neist 15 on intensiivravis. Pandeemia algusest on COVID-19 tõttu surnud 369 inimest. | Leedus, Rootsis ja Venemaal uus nakatumiste rekord | https://www.err.ee/1158847/leedus-rootsis-ja-venemaal-uus-nakatumiste-rekord | Leedus registreeriti 2066 koroonaviirusega nakatumist, mis on uus ööpäeva nakatumiste rekord alates pandeemia algusest, teatas riigi tervishoiuministeerium reedel. Suurimast nakatumiste arvust teatasid reedel ka Venemaa ja Rootsi. |
41-aastane Avram on olnud FIFA kategooria kohtunik alates 2010. aastast ning on aastate jooksul teenindanud lisaks kohalikule kõrgliigale veel A-koondiste kohtumisi, eurosarjade heitluseid ning olnud õigusemõistjaks noortekoondiste EM-finaalturniiridel. Pühapäevane mäng on talle viimane rahvusvaheline matš FIFA kategooria kohtunikuna.
Eesti jaoks on ta tuttav 2018. aastast, kui ta oli kohtunik Eesti – Maroko maavõistlusel A. Le Coq Arenal.
Põhja-Makedoonia – Eesti kohtumisel on abikohtunikeks Valentin Avram ja Cristian Orbulet. Neljas kohtunik on Iulian Calin (kõik Rumeenia).
Pühapäevane kohtumine algab Eesti aja järgi kell 16.00. Mängust teeb otseülekande ETV.
Põhja-Makedoonia tuleb mängule hea emotsiooni pealt, sest neljapäeva õhtul alistati play-off mängus Gruusia, mis tähendab, et esmakordselt kindlustati koht 2021. aastal toimuval EM-finaalturniiril.
Eesti koondise pühapäevane vastane on C-liiga alagrupiliider kuue punktiga. Sama punktisummaga on teisel kohal Gruusia ning Armeenia on viie punktiga kolmas.
Sel nädalavahetusel on tähtsaid ülesandeid täitmas ka Eesti ametnikud. Laupäevase Malta – Andorra Rahvuste liiga mängu delegaat on Oleg Harlamov. Pühapäeval Bukarestis toimuva Rumeenia – Norra kohtumise kohtunike vaatleja on Uno Tutk, kes jälgib Türgi kohtunikebrigaadi tegutsemist. Mängu kohtunik on Ali Palabiyik. | Eesti pühapäevane mäng on Rumeenia kohtunikule viimaseks FIFA matšiks | https://sport.err.ee/1158875/eesti-puhapaevane-mang-on-rumeenia-kohtunikule-viimaseks-fifa-matsiks | Eesti jalgpallikoondist ootab järgmisena ees UEFA Rahvuste liiga kohtumine Põhja-Makedoonia vastu. Mängu kohtunikud tulevad Rumeeniast eesotsas Marius Avramiga. |
Uuringu autorid ütlevad, et laste pikkus ja kehakaal on olulised näitajad, sest need peegeldavad toiduainete kättesaadavust ja laste elukeskkonda. Kooliealiste laste pikkus on osaliselt seotud kehva toitumisega. Maailma eri piirkondades võib seetõttu 19-aastaste laste keskmine pikkus erineda lausa 20 sentimeetri jagu.
Kõige pikemad 19-aastased noored elavad uuringu tulemuste kohaselt Kirde ja Kesk-Euroopas. Seejuures kõige lühemad samavanused noored elavad Kagu-Aasias, Ladina-Ameerikas ja Ida-Aafrikas.
19-aastane poiss Laosest on keskmiselt sama pikk (162,8 cm) kui 13-aastane Hollandis elav noormees. 19-aastane tütarlaps, kes elab Guatemalas, Bangladeshis, Nepaalis ja Ida-Timoris, on keskmiselt sama pikk (152 cm) kui 11-aastane Hollandi tüdruk. Viimase 35 aasta jooksul on laste keskmine pikkus enim kasvanud Hiinas ja Lõuna-Koreas.
Uuringu valmimisele aitasid kaasa ka mitmed Eesti teadlased ja spetsialistid. Tervise arengu instituudi toitumisuuringute osakonna juhataja Eha Nurk ütles, et inimese pikkuse määrab eelkõige geneetiline baas. "Arvatakse, et DNA mõju on umbes 80 protsenti. Seega ei ole meil endil väga palju võimalusi, kasvamist mõjutada. Kuid teatud osa laste kasvamisel on tervislikul – mitmekülgsel ja tasakaalustatud – toitumisel kindlasti," märkis ta.
Nurk lisas, et peale toitumise mõjutavad teatud määral kasvamist uni ja kehaline aktiivsus. Õues mängimine ja treeningutel käimine toetavad luude tervist, tihedust ja tugevust. Une ajal vabanevad aga hormoonid, mis reguleerivad kasvu, mistõttu on piisav uni lastel ja teismelistel samuti väga olulise tähtsusega.
Uuringus käsitleti ka laste kehamassiindeksit. Kõige suurema kehamassiindeksiga vanemad teismelised elavad Vaikse Ookeani saartel, Lähis-Idas, USA-s ja Uus-Meremaal. Seejuures kõige madalam kehamassiindeks on Lõuna-Aasias, Indias ja Bangladeshis elavatel 19-aastastel noortel.
Nurk mainis, et võrreldes teiste maailma riikidega oleme kehamassiindeksi poolest enam-vähem keskel, tüdrukud pisut paremas seisus kui poisid.
"Me kuulume nende riikide hulka, kus kuni kooliminekuni kasvavad lapsed üldjuhul normaalselt ja probleemid ülemäärase kehakaaluga algavadki vahetult enne kooliiga ja suurenevad vanusega: esimese klassi lastest on ülekaaluline või rasvunud iga neljas laps, teismeeas aga juba iga kolmas," lausus Nurk ja lisas, et sooline erinevus kehamassiindeksi suhtes jätkub elukaare vältel, kui meeste hulgas on 25. eluaastaks ülekaaluline iga teine, siis naiste puhul avaldub see 40. eluaastates.
Ajakirjas The Lancet avaldatud uuringus analüüsisid teadlased 65 miljoni lapse ja nooruki andmeid vanuses 5–19 eluaastat. Teadlased analüüsisid rohkem kui 2000 teadustööd, mis on avaldatud 1985 aastast kuni 2019. aastani. | Eesti noormehed on pikkuselt maailmas kolmandal kohal | https://novaator.err.ee/1157999/eesti-noormehed-on-pikkuselt-maailmas-kolmandal-kohal | Kõige pikemad 19-aastased poisid elavad Hollandis ja kõige lühemad elavad Ida-Timoris. Samavanused Eesti noormehed on pikkuse poolest maailmas kolmandal kohal, selgus ajakirjas The Lancet avaldatud uuringust. |
Inglismaa esiliigas Preston North Endis leiba teeniv 25-aastane Browne mängis Wembley staadionil Inglismaa vastu kõik 90 minutit, aga peab nüüd pühapäeval Cardiffis toimuva Rahvuste liiga kohtumise Walesi vastu vahele jätma.
"Mängija on ülejäänud grupist isoleeritud ja UEFA on olukorrast teadlik," sõnas Iirimaa jalgpalliliit pressiteate vahendusel, lisades, et ülejäänud võistkonna proovid osutusid negatiivseks.
Inglismaa läks mängu Harry Maguire'i 18. ja Jadon Sancho 31. minuti väravate järel poolajaks 2:0 juhtima, lõppskoori 3:0 vormistas Dominic Calvert-Lewin 56. minutil penaltist. Enne neljapäeva võitis Inglismaa Iirimaad viimati 1985. aastal, vahepealses kuues mängus ei suudetud enamat viigist ja 1995. aastal toimunud sõprusmäng jäeti fännide märatsemise tõttu pooleli. | Inglismaa vastu 90 minutit mänginud iirlane andis positiivse koroonaproovi | https://sport.err.ee/1158870/inglismaa-vastu-90-minutit-manginud-iirlane-andis-positiivse-koroonaproovi | Neljapäeva õhtul maavõistlusmängus Inglismaa vastu kogu kohtumise kaasa teinud Iirimaa jalgpallikoondislase Alan Browne'i koroonaproov osutus positiivseks. |
Roskosmos teatas, et viimasel ajal on märgata suurenenud huvi kosmoseteemade vastu ning koos sellega erinevate kosmose-teemaliste toodete turuletoomist. Ehkki mõnede selliste algatustega teeb Vene kosmoseagentuur koostööd, siis paljudel juhtudel on näha, kuidas kõigile tuntud sümboleid ja märke kasutatakse seadusevastaselt. Seepärast alustas Roskosmos selliste sümbolite registreerimist enda nimele ning samuti astub samme rikkumiste ärahoidmiseks.
Vene kosmoseettevõte teatas, et algatas mitmete ajalooliste märkide ja tunnuslausete seaduse kaitse alla võtmise, kuid ei täpsustanud muid peale "Pojehali!"
"Vaatamata ajaloolisele seotusele ei saa mitte kõik sümbolid ega näidised kaubamärgi staatust ega neid ka vabalt kosmose- ja raketitehnoloogia populariseerimiseks kasutada, kuna need juba on erinevate ettevõtete ja isikute poolt kaubamärkideks registreeritud," tõdes Roskosmos.
Gagarini 12. aprillil 1961. aastal kosmoselaeva Vostok-12 pardal öeldud sõna on saanud Venemaa jaoks uue, kosmoseajastu sümboliks. | Vene kosmoseagentuur võtab Gagarini öeldud "Pojehali!" kaitse alla | https://www.err.ee/1158869/vene-kosmoseagentuur-votab-gagarini-oeldud-pojehali-kaitse-alla | Venemaa kosmoseagentuur teatas, et kavatseb registreerida kaubamärgina maailma esimese kosmonaudi Juri Gagarini stardi eel öeldud "Pojehali!" (Sõidame!). |
"Kahjuks ei löö ma algaval suusahooajal kaasa," teatas 2019. aastal nii MK-sarja kui Tour de Ski võitnud Östberg sponsoritele saadetud reedeses kirjas. "Sellest on mõistagi kahju, sest näen igapäevaselt palju vaeva ja armastan seda, mida teen. Annan endast parima, et tugevalt naasta," lisas norralanna.
Norra meedia sõnul ei ole Östbergi loobumise põhjus lõplikult selge, kuid kahekordne olümpiavõitja on viimasel aastal võidelnud erinevate vigastustega. Märtsi alguses lõpetas tema hooaja kannast leitud mõra, stressimurd tuvastati norralanna jalas ka juuli lõpus.
"Lootsime, et näeme Ingvildit sellel talvel rajal oma parimas vormis, aga tervis on esmatähtsaks. Kui arstid arvavad, et ta ei tohiks võistelda, on see ainsaks õigeks otsuseks," rääkis NRK ekspert Torgeir Björn.
Norra suusatajad avavad hooaja järgmisel nädalal Beitostölenis, esimene MK-etapp toimub 27.-29. novembril Rukal. | Kahekordne suusatamise olümpiavõitja jätab algava hooaja vahele | https://sport.err.ee/1158857/kahekordne-suusatamise-olumpiavoitja-jatab-algava-hooaja-vahele | Norra suusatäht Ingvild Flugstad Östberg teatas reedel, et on otsustanud algava hooaja vahele jätta. |
Ringkonnakohus jättis Viru maakohtu 30. juuni õigeksmõistva otsuse sisuliselt muutmata, kuid tegi sellesse täpsustusi karistusseadustikus sätestatud suure ulatuse mõiste tõlgendamisse ja väärteotunnuste ilmnemise tõttu menetluse lõpetamisega seonduvasse.
Prokuratuur süüdistab Neglasoni selles, et ta 2017. aasta oktoobris toimunud volikogu istungil hääletas Jõhvis Kaare 3 asuva hooldekeskuse hoone tühjalt seisvate ruumide OÜ-le Corrigo rendile andmise poolt.
Süüdistuse järgi oleks ta pidanud end hääletuselt taandama, sest oli samal ajal ettevõttega seotud ja tegi käsunduslepingu alusel töötukassale sama ettevõtte alt töövõimeekspertiise.
Toona andis volikogu need ruumid üürile renditasuga üks euro ruutmeetri eest kuus, kuid prokuratuuri hinnangul oli see liiga madal hind.
Neglason tegi Corrigole töövõimeekspertiise lepingu alusel 2016. aasta juulist kuni 2018. aasta jaanuarini ning selle eest maksis ettevõte talle kokku 83 000 eurot. Suuremat osa sellest summast käsitles prokuratuur altkäemaksuna, mida Tiiu Sepp ja Corrigo maksid Neglasonile väidetavate teenete eest.
Prokuratuuri veendumusel suunati Neglasonile rohkem ekspertiise kui teistele ekspertarstidele, et ta saaks rohkem teenida. Samas prokuratuur sellest süüdistusest maakohtus loobus.
Neglasoni sõnul oli asi lihtsalt selles, et teistel arstidel polnudki põhitöö kõrvalt võimalik sageli rohkem ekspertiise teha. Neglason lisas, et talle esitatud altkäemaksusüüdistus on veel seetõttu erakordne, et käsitleb väidetavat altkäemaksu, millelt on riigile tasutud kõik seadusest tulenevad maksud.
Neglasoni süüdistatakse selles, et ta avaldas volikogu esimehena ajakirjanduses, komisjonides ja aruteludel poolehoidu sellele, et Jõhvi rajatava esmatasandi tervisekeskuse projekti teostajaks saab Corrigo.
Tervisekeskuse rajamisel panustab lõviosa riik, väiksemal määral omavalitsus ning ettevõtja. Neglasoni sõnul tegi Jõhvi otsuse tervisekeskuse rajamiseks juba aastal 2015, kuid lepingu Corrigoga sõlmis ta järgmise aasta keskel. | Ringkonnakohus jättis Jõhvi volikogu eksjuhi õigeksmõistmise muutmata | https://www.err.ee/1158854/ringkonnakohus-jattis-johvi-volikogu-eksjuhi-oigeksmoistmise-muutmata | Tartu ringkonnakohus jättis neljapäeval muutmata Jõhvi volikogu endise esimehe Niina Neglasoni, Jõhvis tervishoiuteenuseid pakkuva OÜ Corrigo ja selle juhi Tiiu Sepa õigeksmõistmise korruptsioonikuritegudes. |
Laupäeval, 14. novembril kell 16 kohtutakse Kalevi spordihallis liigas seni kõik mängud võitnud ühe suursoosiku Dickeniga ning pühapäeval samas kohas kell 14:30 Eesti koondislase Kristo Voika koduklubi Helsinki IFK võistkonnaga. Tallinlaste eest ei saa mängudes osaleda eelmisel nädalal Eesti koondises mänginud neli käsipallurit (väravavahid Marius Aleksejev ja Armis Priskus, mängujuht Kaspar Lees ja joonemängija Markus Viitkar), kes peavad Saksa koondislasel avastatud positiivse koroonaviiruse tõttu eneseisolatsioonis viibima.
Dickeni resultatiivsemad mängijad on äsja Soome koondise eest muljetavaldavaid esitusi näidanud kahe meetri pikkune Max Granlund ja Ian Martin. "Ootame tugevat mängu. Võistkond on nüüd mõnda aega olnud ilma mängudeta, eks tuleb ühine keel jälle platsil leida ja püsida võidulainel," ütles põhjanaabrite pingil istuv abitreener Valdar Noodla, kes esindas aastaid Eesti koondist.
Tallinna pühapäevase vastase Helsingi IFK ridasid tugevdavad eestlased Kristo Voika ning juba aastaid Soomes pallinud Sten Maasalu. Voika on ka 36 tabamusega oma meeskonna resultatiivseim. HIFK on kuuest kohtumisest võitnud kaks ning kaotanud neli. "Ootan väga üle pika aja Eestimaa pinnal mängimist ning usun, et pühapäeval tuleb kõva võitlus kahe võrdse tiimi vahel," kommenteeris Maasalu.
Sissepääs Kalevi spordihalli maksab täiskasvanutele viis eurot, lastele ja pensionäridele kolm eurot. Pühapäevase mängu poolajal loositakse piletiostjate vahel välja Eesti viimase kümnekonna aasta parima käsipalluri Mait Patraili Rhein-Neckar Löweni särk koos meeskonnakaaslaste autogrammiga. Loosirattasse lähevad kõik laupäeval ja pühapäeval soetatud piletid. | HC Tallinna koondislased peavad Soome liiga mängudest eemale jääma | https://sport.err.ee/1158850/hc-tallinna-koondislased-peavad-soome-liiga-mangudest-eemale-jaama | HC Tallinn võõrustab nädalavahetusel Soome meeste käsipalli meistriliiga raames koduplatsil liiga liidrit Helsinki Dickenit ja Helsinki IFK meeskonda. |
Ehitisregistri (EHR) puudused on teada kõigile, kes sellega põhjalikumalt kokku on pidanud puutuma. Need puudused on teada ka registripidajast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes seetõttu on ette võtnud üsna pretsedenditu sammu ja otsustanud registri täies mahus uuele IT-arhitektuurile ümber rajada.
"See on väga kiiresti väga alarahastatult ja alamehitatult tehtud süsteem," hindab majandusministeeriumi ehitisregistri e-ehituse projektijuht Taavi Jakobson. "EHR-iga on olnud kasutajatel palju probleeme, see pole just kõige kliendisõbralikum."
Sellest tingituna ongi otsustatud ehitisregister tervikuna välja vahetada.
"See on samm, mis võetakse väga harva ette, sest on kulukas ja riskantne. Aga vana arhitektuur poleks välja vedanud ei uut funktsionaalsust ega ka enam välja vedanud seda uut funktsionaalsust lisamata. Seega valikut polnud," tõdeb Jakobson.
Uue registri vundament ehk andmebaas on olemas, teenused paigas. Alates novembri lõpust hakatakse neid vastavalt valmimisele kasutajate ette tooma. Esmalt uueneb registri avakuva ja nähtavale ilmub uus menüü. Juurde tuleb andmete esitamise teatise võimalus.
Jupi kaupa uuendamine aitab muutustega lihtsamalt harjuda. "Tegime ülemineku võimalikult sujuvaks," selgitab Jakobson.
Selline hakkab välja nägema ehitisregistri avakuva. Autor/allikas: MKM
Ajarännakut võimaldav kaart
Kui praeguses ehitisregistris on geoinfo väga sügavale ära peidetud, siis uues versioonis muutub visuaalne pool kõige olulisemaks. Lisaks tekstilisele otsingule tekib ka kaardiotsing, mida saab vaadelda nii tasapinnalisena ehk 2D kui ka ruumilisena ehk 3D. Tegelikult isegi 4D, täpsustab Jakobson, sest Google Mapsi põhimõttel üles ehitatud kaardil klikkamine võimaldab ka ajas rännata - lisaks olemasolevale hoonestusele kantakse sinna ka tulevased planeeringud, et saaks näha nende kõrgusi, mõju päikesevalgusele, piirkonda sobivust jms.
Piirkonniti on kaardi detailitäpsus erinev. Näiteks kõige detailsemana saab uuel kaardil vaadata Tallinna vanalinna. Mõne väikelinna detailsus võib aga olla antud katuseviilu kõrguse täpsusega, katusekallet välja joonistamata.
"Siin võivad Tallinn ja Tartu teistest linnadest ettepoole jõuda. Soovitus on kohalikele omavalitsustele, et nad sellesse investeeriksid, see tekitaks kvaliteetset infot ka nende piirkondade kohta," ütleb Jakobson.
Jaanuaris lisanduvad kaardirakendusele ka maa-alused kommunikatsioonid - torud, kaablid jm, mis lihtsustaks planeerimist. See aitab ära hoida olukordi, kus tänav asfalteeritakse ära, kuid siis selgub, et enne oleks pidanud sidekaabli maha panema. Küll on olnud juhuseid, kus kaevetööde käigus ootamatult vastu tulnud torud või kaablid kas töö tunduvalt pikemaks venitavad (Gonsiori tänava remont) või linna terveks päevaks pimedusse matavad (Kuressaares).
Teoreetiliselt saaks 3D kaardirakendusele kanda tulevikus ka ajaloolise kihi, et näha, millal mõni hoone ümber või suuremaks ehitati või milline hoone varem samal krundil paiknes.
Kaardirakendus põhineb dokumendiregistril, seega kaardile kuvatakse info kõige kohta, mis dokumentaalselt olemas on. Muu hulgas kuvatakse kaardile kinnistul klõpsates kogu ehitustegevust puudutav piirangute info, mis hoiab kokku paljude inimeste asjatut ajakulu ja vaeva.
Andmekoosseis paraneb
Ehitisregistri andmebaas muutus elektrooniliseks alates 2016. aastast, misjärel asus andmete kogus ja kvaliteet seal järk-järgult kasvama. Siiski on umbes 100 000 hoone ehitusaastad sealt seni puudunud. Nüüd saab ka see lünk suuremas osas täidetud, kui uude registrisse lisanduvad umbes 70 000 hoone ehitusaastad. Need tuletati ajalooliste kaartide ja maa-ameti ortofotode põhjal.
"Kui ühel kaardil hoonet polnud ja teisel on, siis sealt tuletasime ehitusaasta," selgitab Jakobson. "70-protsendiline täpsus on pisut parem, kui algul eeldasime."
Uus ehitisregister pakub ka statistilisi päringuid. Näiteks kaua võtab planeeringute menetlemine ühes või teises omavalitsuses aega. Või kui palju on Tallinnas 60-ndatel ehitatud kortermaju.
Erinev info on vajalik mitmetele ametkondadele. Esimese näite puhul on liiga pikkade menetlusaegade korral põhjust sekkuda ja uurida, miks mõnes omavalitsuses protsessid toppavad. Teisel juhul aga saab TTJA alusinfot, mille põhjal audiitorite tööd planeerida, sest 60ndatel ehitatud kortermajade rõdud on ilmselt amortiseerunud ja vajavad auditeerimist. Ka info, millal ja mis mahus renoveerimist tehtud on, jookseb andmetest välja.
Järgmisest suvest saab ehituslube senise .pdf-formaadi asemel hakata registrist BIM-mudelitena taotlema. See kiirendab ka kohalike omavalitsuste ametnike tööd, sest mudelilt on võimalik palju vajalikku automaatselt kontrollida, ilma inimest sellesse kaasamata. Nii suudab IT-süsteem hoone projekteerimistingimused või detailplaneeringut puudutava info murdosasekundiga genereerida ja selgeks saab, kas hoone paikneb ehitusalal, on lubatud kõrgusega jms.
"Ininimesel võtab see sadu või isegi tuhandeid kordi rohkem aega," tõdeb Jakobson.
Kõik ehitamisega seotud dokumendid muutuvad digitaalseks ja kergesti jälgitavaks. Autor/allikas: MKM
Energiatõhususe hindamise tööriist
Arendajate töötempo võimaldab igal kuul mõne järjekordse uuendusega välja tulla. Nii ootab oma järge veel ka energiamärgiste automaatne kuvamine ja reaalajas uuendamine, mis põhineb tegelikel tarbimisandmetel, mis saadakse võrguhalduritelt. Kes plaanib päikesepaneeli kodu katusele panna, sellele arvutab süsteem välja, milliseks muutub selle tulemusel hoone energiamärgis.
"Ükski teine riik ei tohiks lähiaastatel nii kaugele jõuda;" nendib Jakobson.
Energiamärgised on abiks valitsuse investeerimisprogrammide planeerimise ja mõju hindamisel - kas senised renoveerimismeetmed on antud soovitud tulemuse või millised piirkonnad/hooned vajaksid neid esmajärjekorras. See on kiirem, täpsem ja odavam meetod kui uuringud, mis ei anna andmeid ka reaalajas.
"See advendikalender kestab vähemalt järgmise aasta lõpuni," lubab Jakobson ehitisregistri järk-järgulist uuenemist. "Põhiline suund on, et kõik ehitiste kohta käiv info oleks üheskoos ja läbipaistev, kergelt leitav." | Uus ehitisregister hakkab kasutajatele avanema advendikalendrina | https://www.err.ee/1158766/uus-ehitisregister-hakkab-kasutajatele-avanema-advendikalendrina | Novembri lõpus jõuavad kasutajateni täielikku ümbersündi läbi tegeva ehitisregistri esimesed uued moodulid. Järgmise aasta jooksul uueneb ehitisregister täielikult, nagu advendikalender detsembris, avaneb kasutajatele igal kuul järgmine arenduslõik, kuni vanast arhitektuurist pole enam midagi alles. |
Nüüd 46-aastane Hondo rääkis kohtus, et Schmidt meelitas teda veredopingut tarvitama 2011. aasta sügisel, koostöö lõppes pärast 2012. aasta hooaega. Hondo sõnul läks veredopingu tarvitamine talle maksma 25 000 eurot. Toona sõitis sakslane Lampre–Farnese Vini (praegune UAE Team Emirates) meeskonnas, kus ta oli sprinter Alessandro Petacchi üheks peamiseks abiliseks.
ARD spordiportaal Sportschau kirjutab, et Hondo ja Petacchi tarvitasid veredopingut samas hotellitoas. "Kui suhe on nii lähedane, peaaegu vennalik, ei ole mingit probleemi koos ühes toas dopingut kasutada," vahendab Sportschau Hondo tunnistust. Karjääri jooksul palju suuri võite teeninud Petacchi süüdistustega ei nõustu.
Prantsusmaa rattaportaali Cyclismactu sõnul võttis Petacchi koheselt Hondoga ühendust, et endiselt meeskonnakaaslaselt aru pärida. "Mul on äärmiselt kurb selle pärast, kuidas Danilo Hondo avaldust kajastati," rääkis Petacchi.
"Tema tunnistusest tehti uudis valede andmete põhjal ja provotseerival viisil. Danilo saatis läbi oma advokaadi mulle oma vandetunnistuse ja selles pole ühtegi rida, mis tõestaks, et ta oleks minu juuresolekul või isegi üksi veredopingut tarvitanud," lisas Petacchi. "Hondo ütlused on kehvasti tõlgitud ja eksitavalt esitatud ning selle eesmärgiks on minu imidži ja kogu rattaspordi mustamine."
Petacchit kahtlustati dopingu tarvitamises juba 2000. aastate keskel ja kandis oma esimest võistluskeeldu 2007. aasta 1. novembrist järgmise aasta septembri alguseni. Mullu augustis andis Rahvusvaheline rattaliit UCI itaallasele Schmidtiga seotuse eest kaheaastase võistluskeelu, mille järel loobus ta ka RAI-s kommentaatoritööst. | Schmidti kohtuprotsess: Endine tiimikaaslane tunnistas ka Petacchi süüd | https://sport.err.ee/1158831/schmidti-kohtuprotsess-endine-tiimikaaslane-tunnistas-ka-petacchi-suud | Münchenis jätkuval dopinguarst Mark Schmidti kohtuprotsessil tunnistas endine Saksamaa profirattur Danilo Hondo, et kasutas karjääri jooksul veredopingut, lisades, et seda tegi ka karjääri jooksul 48 suutuuride etapivõitu teeninud endine Itaalia rattatäht Alessandro Petacchi. |
Konverentsi eesmärk oli üle vaadata uued avanenud koostöövõimalused ja teadmised, mida järgnevas kriisis kasutada ning milliste teadmistega ollakse tänaseks paremini varustatud, et oleksime järgmisel korral paremini valmis. Konverentsil tuli muu hulgas jutuks ülikoolide ja teadlaste valmisolek olukorra ja avaliku huvi vaateväljaga kohanemisel ning millist tuge nii ametnikud kui teadlased taolistes olukordades vajavad.
Rootsi riigi lähenemist koroonakriisi lahendamisel selgitas Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell. Eesti vaatest rääkisid sotsiaalminister Tanel Kiik, Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht ja Regionaalhaigla kiirabikeskuse ülemarst-juhataja Arkadi Popov.
Samuti esinesid mitmed koroonakriisis esile tõusnud teadlased – näiteks Tartu Ülikooli (TÜ) meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar, TÜ matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise statistika professor ja TÜ genoomika instituut biostatistika vanemteadur Krista Fischer, TÜ tehnoloogiainstituudi uurija-professor Andres Merits ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur Mario Kadastik.
Teiste seas said sõna ajakirjanikud, näiteks Kaur Maran Postimehest. Konverentsi modereeris ERRi saatejuht-toimetaja Urmas Vaino.
Konverentsil anti üle Eesti teadusajakirjanike sõbra auhind "Ökul" ja Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.
Vaata täpset kava siit. | Video: konverents "Koroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile" | https://novaator.err.ee/1158702/video-konverents-koroona-oppetunnid-teaduskommunikatsioonile | Reedel toimunud konverentsi fookuses oli teaduskommunikatsiooni roll ja võimalused Eesti ühiskonnas suurte kriisidega toimetuleku toetamisel. |
"Me austame Ameerika rahva valikut. Me õnnitleme härra Bidenit ja proua Harrist," lausus välisministeeriumi kõneisik Wang Wenbin pressikonverentsil viidates Bidenile ja valitud asepresidendile Kamala Harrisele.
USA-Hiina suhted on president Donald Trumpi ametiajal muutunud üha pingelisemaks ning on jäisemad kui kunagi varem pärast ametlikke suhete kehtestamist nelja aastakümne eest.
Wangi sõnul mõistab Hiina, et USA valimistulemused määratakse kindlaks vastavalt USA seadustele ja protseduuridele.
Hiina oli Venemaa ja Mehhiko kõrval üks väheseid riike, kes ei olnud Bidenit õnnitlenud. Peking tõdes sel nädalal lakooniliselt, "et on märganud härra Bideni võidukuulutust".
Kuigi USA meedia on presidendivalimiste tulemused välja hõiganud, ei ole Trump oma kaotust tunnistanud, nagu see varem tavaks on olnud.
Trumpi nelja aastat Valges Majas on iseloomustanud kulukas kaubandussõda Pekingi ja Washingtoni vahel. Pooled on vaenujalal ka COVID-19 ning Hongkongi ja uiguuride inimõiguste küsimuses.
Oma "Ameerika ennekõike" loosungi all on Trump kirjeldanud Hiinat Ühendriikide ja maailmamajanduse suurima ohuna.
Putin ootab ära ametlikud tulemused
Vene president Vladimir Putin otsustas oodata ära USA presidendivalimiste ametlike tulemuste väljakuulutamise ja õnnitleda võitjat siis; see on viisakuspaus, mitte Donald Trumpi toetamine, ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov reedel.
"President otsustas oodata ikkagi ära ametlikud tulemused ja õnnitleda valitut seejärel," ütles Peskov telejaamale Russia Today.
Täpsustavale küsimusele, kas see tähendab, et Venemaa toetab sel viisil Trumpi, kostis ta: "Ei, see on selline absoluutne viisakuspaus. Me ei räägi valimistest midagi, me ei räägi midagi praegu kujunenud olukorrast. Me nimelt ootame, millal mitte Ameerika meedia, vaid ameeriklased ise kuulutavad välja, kelle nad presidendiks valisid." | Hiina õnnitles Bidenit, Putin ootab veel | https://www.err.ee/1158808/hiina-onnitles-bidenit-putin-ootab-veel | Hiina õnnitles USA valitud presidenti Joe Bidenit reedel, pea nädal pärast tema mitteametlikku presidendivalimiste võitjaks kuulutamist. Venemaa teatas aga samas, et president Vladimir Putin õnnitleb USA uut presidenti ametlike tulemuste selgumisel. |
23-aastane Verstappen sõitis vabatreeningu lõpus välja aja 1.35,077. 2011. aastal, mil vormelikarussell viimati Istanbulis viibis, märgiti kvalifikatsiooni võitnud Sebastian Vetteli ajaks 1.25,049.
Hommikuse külma ilma tõttu ei tõusnud rajatemperatuur üle 20 kraadi ja seetõttu kirjeldas Verstappen tingimusi kui "jääl sõitmist". McLareni briti Lando Norrise sõnul oli olukord jääst veel hullem.
"See oli nagu murul sõitmine - pidamine oli palju madalam kui märjal rajal," sõnas Haasi piloot Kevin Magnussen. "Absoluutselt mingit pidamist ei ole, startimine on mõttetu," lisas MM-sarja üldliider Lewis Hamilton tiimiraadio vahendusel.
Tiimikaaslane Alexander Albon kaotas hollandlasele teisena 0,241 sekundit, Hamilton jäi Verstappenist aga maha viie sekundiga ja Carlos Sainz kaotas enam kui 11 sekundit. | Vormelipiloodid kurtsid Türgi GP vabatreeningul üliraskete tingimuste üle | https://sport.err.ee/1158806/vormelipiloodid-kurtsid-turgi-gp-vabatreeningul-uliraskete-tingimuste-ule | Vormel-1 MM-sarja Türgi GP esimesel vabatreeningul näitas parimat minekut Red Bulli piloot Max Verstappen, kuigi tingimuste tõttu jäid ajad kasinaks. |
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 178,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,3 protsenti.
13. novembri hommiku seisuga viibib haiglas 72 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on viis inimest.
Suri neli koroonapatsienti. Kokku on Eestis surnud 80 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 123 inimesel. Ida-Virumaale lisandus 80 uut nakatunut. Pärnumaale lisandus 14, Tartumaale kümme ja Lääne-Virumaale kuus.
Viljandimaale laekus neli ja Põlvamaale lisandus kolm uut positiivset testitulemust. Valga- ja Saaremaale lisandus kaks ning Võru-, Järva-, Hiiu- ja Raplamaale lisandus üks positiivne tulemus. 11 positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Harjumaa 123 uuest juhtumist 91 tuvastati Tallinnas. Nelja põhja piirkonda saabunud juhtumi puhul oli nakatumise põhjus varasem kontakt haigega. 120 nakatumise päritolu on täpsustamisel.
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 11 200 inimese, kellest 1306 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 24 kollet. Kooli koldeid on kokku neli, lasteaia koldeid üks, töökoha koldeid seitse, ürituste koldeid kolm ja muu kontakti koldeid kuus. Lisanduvad veel Rapla hooldekeskuse kolle, haiglakolle ja Tallinna vangla kolle.
Ida-Virumaale ööpäevaga lisandunud positiivsetest tulemustest on 15 juhtumit seotud koolis nakatumisega ja kümme pereringis nakatumisega. Neljal juhul nakatuti sõpruskonnas, kolmel juhul huvitegevuse käigus, kahel juhul lasteaias ja kaks juhtumit toodi Venemaalt sisse. Lääne-Virumaale lisandus üks nakatumine pereringis, üks juhtum anti põhja regionaalosakonnale üle ning ülejäänud nakatumiste asjaolud on täpsustamisel.
Ida regiooni tööpiirkonnas on 13 aktiivset kollet. Kokku on koolikoldeid kolm: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel üks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on viis: üks Narva-Jõesuus, üks Sillamäel, üks Narvas, üks Jõhvis ja üks Tapal. Viru vangla koldes on 230 inimest, Narva jäähoki koldes on 55 inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 3300 inimest, kellest haigestunud on 562.
Tartumaale lisandus kolm haigestunut, kes said nakkuse koolis, ühel juhul kandus nakkus edasi töökohal ning ülejäänud nakatumised Tartumaal on täpsustamisel. Viljandimaale lisandunud kaks haiget said nakkuse perekonnas ning kahe nakkusallikas on täpsustamisel. Valgamaale lisandunud kahe uue juhtumi nakkusallikas on täpsustamisel. Võrumaale lisandunud nakatunu sai nakkuse välismaalt ja Põlvamaale lisandunud ühe nakatunu puhul on nakkusallikas teadmata, teine sai viiruse koolis ning kolmanda juhtumi asjaolud on selgitamisel.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 1400 inimese, kellest 209 on haigestunud. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on kolm aktiivset kollet, üks on 34 inimesega hooldekodu kolle. Töökohakoldes on seitse inimest ning õppeasutuse koldes on kuus inimest.
Pärnumaale lisandunud kümme nakatunut said viiruse hoolekandeasutuses, kahel juhul nakatuti töökohal ning kahe juhtumi asjaolud on selgitamisel. Hiiumaale lisandunud nakatunu asjaolud on selgitamisel. Saaremaale lisandunud ühel juhul toodi viirus sisse Soomest, ühel juhul on nakkusallikas teadmata ning üks nakatunu on võõrtööline.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on ligi tuhat inimest, kellest 126 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kolm kollet Hiiumaal, kus esimeses pereürituse koldes on 12 inimest ja teises ürituse koldes seitse ja perekoldes kuus. Pärnumaal on jälgimisel üks kooli kolle, kus on seitse haigestunut.
Reedese seisuga on tervenenud 4551 inimest.
Eestis on kevadest saadik tehtud üle 390 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 7148 (1,8 protsenti testide koguarvust). | Ööpäevaga lisandus 259 uut koroonapositiivset, suri neli inimest | https://www.err.ee/1158751/oopaevaga-lisandus-259-uut-koroonapositiivset-suri-neli-inimest | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis kokku 4280 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 259 ehk 5,4 protsenti testide koguarvust. Suri neli inimest. |
Euroopa Liidu riikide nimel läbirääkimisi pidanud ning kolmapäeval saavutatud kokkuleppest teatanud Euroopa Komisjon on lubanud Pfizerilt osta 300 miljonit doosi, neist kohe saavad liikmesriigid 200 miljonit ning hiljem on võimalus omandada veel täiendavalt 100 miljonit vaktsiinidoosi.
Läbirääkimistega seotud olnud ametnik rääkis Reutersile anonüümsust paludes, et EL-i makstav hind jääb väiksemaks kui USA makstav 19,5 dollarit ühe annuse eest. Kokkulepitud hind on küll lähemal 20 dollarile kui 10-le, kuid on kindlasti väiksem USA makstavast hinnast. Osalt on see põhjendatav ka sellega, et Euroopa Investeerimispank EL-i poolt ja Saksamaa eraldi on juba laenanud koostöös Pfizeriga vaktsiini väljatöötanud Saksa biotehnoloogiaettevõttele BioNTech vastavalt 100 ja 375 miljonit eurot.
Lisaks on USA seni lubanud osta Pfizerilt väiksema koguse vaktsiini kui EL - 100 miljonit doosi, küll võimalusega suurendada seda hiljem 500 miljoni võrra ja leppides siis kokku ka uues hinnas.
BioNTech andis sel nädalal mõista, et ühe vaktsiinidoosi hinda mõjutab tellimuse suurus ning samas tunnistas, et hind või eri regioonides ja riikidele tulla erinev.
BioNTech ja Pfizer on seni keeldunud vaktsiini hinnast rääkimast. Samuti keeldus seda avaldamast Euroopa Komisjoni pressiesindaja.
"Selle - juba neljanda - kokkuleppega kindlustame endale äärmiselt tugeva vaktsiinide portfelli. Enamus nende vaktsiinide arendustest on juba viimases faasis," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kolmapäeval Pfizeriga sõlmitud lepingust teatades.
Euroopa Liit on juba teinud kokkulepped valmiva vaktsiini ostmiseks ka ravimifirmadega AstraZeneca, Sanofi ning Johnson & Johnson. Läbirääkimisi peetakse veel ka ettevõtetega Moderna, Cure Vac ja Novavax, mis samuti oma vaktsiini välja töötavad.
Prantsuse ravimitootja Sanofi, mis töötab vaktsiini välja koos GlaxoSmithKline'iga on Reutersi andmeil leppinud kokku hinnas 10 eurot (11,8 dollarit) ühe doosi eest ning AstraZeneca 2,5 eurot doosi eest. Samas oleneb hind väga palju sellest, kas ja mil määral firmad võtavad endale vastutuse vaktsiiniga kaasneda võivate tüsistuste kompenseerimise eest, selgitab Reuters.
Euroopa Parlament nõuab rohkem infot
Euroopa Parlamendi saadikud nõudsid neljapäeval Euroopa Komisjonilt rohkem infot sõlmitud kokkulepete kohta, kuid tervishoiuvolinik Stella Kyriakides keeldus detailide esitamisest, viidates lepingu konfidentsiaalsusklauslitele, vahendas EUobserver.com.
Kyriakides märkis ka, et lepingu üksikasjade avaldamine muudaks Komisjoni jaoks läbirääkimised keerulisemaks. Küll lubas ta siiski parlamendi esindajatele mõningaid detaile tutvustada, kui leping on sõlmitud.
Küll aga saavad kõik liikmesriigid samaaegselt võrdse ligipääsu uuele vaktsiinile, kinnitas volinik. | EL maksab koroonavaktsiini eest väidetavalt vähem kui USA | https://www.err.ee/1158796/el-maksab-koroonavaktsiini-eest-vaidetavalt-vahem-kui-usa | Euroopa Liit maksab ravimitootjale Pfizer äsja sõlmitud leppe alusel vähem kui Ameerika Ühendriigid, ütles anonüümsust palunud ametnik uudisteagentuurile Reuters. |
Irja Lutsar on teadusajakirjanikele juba pikka aega teada koostöövalmi asjatundjana, kes selgitab meelsasti keerukaid teemasid, olgu selleks antibiootikumiresistentsus, HIV või Zika viirus. Veel huvitab Lutsarit teaduse roll ühiskonnas laiemalt, ta käsitleb tihti teadusrahastuse ja -korralduse probleeme ning seisab selle eest, et Eesti oleks teaduspõhine riik.
Koroonaviiruspuhangu algusest saati on Lutsar võtnud südameasjaks jagada avalikkusega uusimat teavet sellest haigusest, suheldes ajakirjanikega ja kirjutades uudiskokkuvõtteid sotsiaalmeedias. Teadusnõukoja juhina on ta olnud kogu ühiskonna terava pilgu all, kuid pole heitunud ei paratamatust kriitikast ega lõppematuna näivatest intervjuusoovidest.
Auhinnakuju – keraamik Piret Kändleri loodud Ökuli – annab teadusajakirjanike selts Lutsarile üle täna, 13. novembril kell 16 Tartus teaduskommunikatsiooni konverentsil "Koroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile", mille korraldab Eesti teadusagentuur.
Ühtlasi on tänavune Ökul pühendatud kõikidele arstidele ja teadlastele, kes on teinud selgitustööd koroonaviiruse kohta ning aidanud võidelda libauudiste ja müütidega.
Samuti annab selts tänavu välja tubli tegija auhinna Ökuli muna. Sellega tunnustavad teadusajakirjanikud oma kolleegi Jaan-Juhan Oidermaad, kes teeb suurepärast tööd ERR Novaatoris.
Oidermaa töös paistab silma usinus tuua eesti lugejani maailma teadlaste mõtted ja tööd samas sammus maailmatasemel teadusajakirjadega. Tema oskus illustreerida artikleid tabavate graafikutega aitab tänuväärselt pikemalt püüda lugeja tähelepanu kireval ja killustunud meediamaastikul.
Lutsarile ja Oidermaale otsustas auhinnad anda žürii koosseisus Greete Lehepuu, Virgo Siil, Piret Pappel ja Priit Ennet.
Eesti teadusajakirjanike seltsilt on Ökuli auhinna varem saanud seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (2011), füüsik Mart Noorma (2012), merelainete uurija Tarmo Soomere (2013), klimatoloog Ain Kallis (2014), füüsik Jaak Kikas (2015), rakubioloog Toivo Maimets (2016), biorobootik Maarja Kruusmaa (2017), taimeökoloog Aveliina Helm (2018) ja astrofüüsik Laurits Leedjärv (2019). | Teadusajakirjanduse sõber 2020 on Irja Lutsar | https://novaator.err.ee/1158785/teadusajakirjanduse-sober-2020-on-irja-lutsar | Eesti teadusajakirjanike seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul saab tänavu Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar. Teadusajakirjanike kolleegiauhinna Ökuli muna saab ERR Novaatori toimetaja Jaan-Juhan Oidermaa. |
Kui poolajaks oli Mella edu kolm väravat (15:12), siis kogu kohtumine võideti viie tabamusega ehk lõppskooriks jäi Mella poolt vaadatuna 30:25.
Võitjate skoorijad: Jekaterina Tšerneštšuk üheksa, Anastasjia Bušina viis, Angelika Šalk neli, Natalia Gorožanõna ning Anastassia Volkova kolm, Laura Noormets ja Elina Tšerkassova kaks, Inga Bušina ning Tatjana Kavunenko üks.
Kehra poolt viskas parimana seitse väravat Karina Adissova, Milana Leoke-Bosenko lisas viis tabamust. Merili Heinla ja Marili Alle lisasid kolm, Kristi Vaino ning Heete Kuuskla kaks väravat. Ühe tabamuse said kirja Karoliine Vijard, Kristin Tasane ning Alina Krutitšenko. | Mella alistas käsipalli karikavõistlustel Kehra | https://sport.err.ee/1158784/mella-alistas-kasipalli-karikavoistlustel-kehra | Eesti naiste käsipalli karikavõistlustel kohtusid neljapäeval Kehra ja Mella naiskonnad. |
Režissöör Marian Võsumetsa sõnul räägib "Keha võitlus" dieedikultusest ja iluideaalidest. "Samuti sellest, kuidas ühiskondlike standardite järgi mehed ja naised võiksid ideaalis välja näha ning kuidas see hakkab lõpuks üksikisikut rõhuma ja mõjutama," tõdes ta ja kinnitas, et lõpuks võib see viia välja toitumishäirete või muude kinnisideedeni.
"Nende tegelaste jaoks, keda see film jälgib, on see lõppenud aastatepikkuse toitumishäire ja vaimsete probleemidega," ütles ta ja kinnitas, et "Keha võitlus" on filmitud sajaprotsendiliselt Suurbritannias. "Sealne ühiskond on lihtsalt nii palju küpsem, Eestis ei saaks me paraku inimesi niiviisi oma probleemidest rääkima."
"Londonis on dieedivastane liikumine subkultuurina peadtõstev nähtus, see on populaarne," tõdes ta ja rõhutas, et Suurbritannias on kehakuvandi uuringud ja toitumispsühholoogia teadusharuna väga arenenud. "Seal on ülikoolide juures eraldi keskused, mis tegelevad nende teemadega."
Režissööri sõnul on "Keha võitluse" üks eesmärke ka dieeditööstuse paljastamine. "Me peamegi dieeditööstusest mõtlema kui harust, mille eesmärk on teenida raha inimeste ebakindluste pealt."
"Minu eesmärk selle filmiga oli radikaalne empaatia kõigi suhtes," sõnas režissöör ja tõi välja, et ainsa asjana soovitab film loobuda dieetidest. "Sellest filmist ei saa toitumisnippe stiilis "mis on õige" ja "mis on vale", meedia on seda täis, meil pole vaja rohkem klikiartikleid teemal "viis toiduainet" ja "viis harjutust"."
"Radikaalne empaatia seisneb sellest, et me ei peaks andma kergekäeliselt inimestele hinnanguid nende välimuse põhjal," tõdes ta ja lisas, et toitumisprobleemid on alati seotud lapsepõlve, traumaatiliselt kogemuste ning psühholoogiaga. "Kui sinna juurde panna see, kuidas meedia kujutab ideaalset meest ja naist, siis see mõjub lõpuks üksikisikule väga laastavalt."
"Usalduslik suhe dokumentaalfilmi tegija ja tema portreteeritavate vahel on kõige alus, seal taga on palju taustatööd ja olles Londonis alates 2018. aastat nendel üritustel käinud, siis ma tutvusin paljude inimestega just seal," rõhutas ta ja tõi välja, et palju inimesi leidis ta erinevate podcast 'ide ja blogide kaudu.
"See film kõnetab inimesi olenemate nende soost, vanusest, nahavärvist ja kehatüübist, sest meil kõigil on mingi kogemus elus , mis on meid alandanud ja pannud tundma end halvasti," ütles Marian Võsumets ja kinnitas, et ilmselt on meil kõigil olemas ka kogemus, kus me oleme läinud otsima lohutust toidust. "Ilmselt on meil kõigi ka see kogemus, kus me oleme end väga väsinuna vedanud trennis ja seda üldse mitte nautinud lihtsalt seetõttu, et avaldada muljet inimestele, kes meile isegi ei meeldi."
"Keha võitlusega" soovib Võsumets jõuda ka teistele filmifestivalidele peale PÖFF-i. "Meie lõppeesmärk on leida endale rahvusvaheline levitaja, sest on teatud piir, kuhu sa saad ise teha seda filmi ja ise turundada." | Marian Võsumets: minu eesmärk filmiga "Keha võitlus" oli radikaalne empaatia | https://kultuur.err.ee/1158735/marian-vosumets-minu-eesmark-filmiga-keha-voitlus-oli-radikaalne-empaatia | Pimedate Ööde filmifestivali programmis #trending esilinastub 13. novembril Marian Võsumetsa täispikk debüütfilm "Keha võitlus", mis räägi erinevate Ühendkuningriigis elavate inimeste võitlusest kaaluprobleemide ja toitumishäiretega. |
Ruumides viibimine tuleks lubada, kui jälgitakse epideemiaga seotuid ohutusreegleid. Kui kliendid ei kasuta maske ja neid ikkagi teenindatakse, siis ettevõtja saaks 5000 eurot trahvi.
Läti kehtestas eriolukorra 9. novembril ja peale seda on toitlustusasutuste siseruumides viibimine keelatud, lubatud on ainult kulleriteenused.
"Ma saan aru, et tegemist on eriolukorraga ja nakatunute arvu tuleb vähendada, kuid samas ei tohi me kahjustada ka ettevõtlust," ütles minister.
Restoranivaldkond on ministri initsiatiivi suhtunud vastuoluliste tunnetega.
"Klientide lubamine siseruumidesse oleks kindlasti kasulik, kuna see päästaks töökohti ja inimesi ei peaks enam vallandama," ütles Janis Jenzis, Läti restoranide liidu esimees.
Samas ei ole Jenzis nõus rahatrahvidega, kuna maskide kandmine jääb klientide vastutada ja ettevõtjad ei saa seda teha inimestele kohustuslikuks.
Eriolukorras järgselt on restoranide sissetulekud vähenenud 85 protsenti. Sellest tulenevalt pole ettevõtjad valmis palkama täiendavaid valvureid, kes tegeleksid maskita klientidega.
Minister tegi oma ettepaneku eriolukorra kordineerimisgrupile, kuid Läti valitsuses pole veel seda arutanud. | Läti siseminister leiab, et söögikohad peaksid olema avatud | https://www.err.ee/1158778/lati-siseminister-leiab-et-soogikohad-peaksid-olema-avatud | Läti siseminister Sandis Girgens pakkus välja, et täiendavate reeglite kehtestamise järel võiks esmaspäevast suletud toitlustusasutused uuesti lahti teha, teatas Läti avalik ringhääling. |
Rahvusringhäälingu portaalis ilmus kevadest alates kuus lugu, milles välismaal õppivad Eestist pärit tudengid jagasid oma mõtteid selle kohta, mis ajendas neid välismaale minema, kuidas neil on õnnestunud kodumaaga sidet hoida ja kas neil oleks huvi Eestisse naasta. Oma mõtteid väljendasid 24 tudengit 20 ülikoolist ja 23 erialalt Hiinast, Lõuna-Koreast, Araabia Ühendemiraatidest, USA-st, Saksamaalt, Hollandist, Šotimaalt ja Inglismaalt.
Nendes lugudes on väärtuslikku tagasipeegeldust nii peredele kui ka riigi- ja haridusasutustele: miks võiks kaaluda õppimist kodust kaugel, millise elupagasi see annab, mida noortele õpetab, ja mis kasu võib sellest tõusta kogu ühiskonnale? Noorte ülevaated teiste riikide haridussüsteemist annavad meile tagasisidet ja loovad konteksti, et mõista paremini meie oma hariduselu.
Läbivalt kajas artiklites see, et Eesti tudengid tunnevad eemal olles puudust kodumaa toetusest ja huvist nende kui võimalike spetsialistide vastu. Noored kaaluvad kodumaale naasmist, kuid siis põrkuvad karmide oludega - erialast tööd leida pole sugugi kerge.
Samas hoolitsevad välismaa ülikoolide karjäärinõustajad väga agaralt selle eest, et lõpetajad leiaksid seal riigis kiirelt töö ja rakenduse. Tõsi, osadel erialadel ongi suurtes riikides märksa paremad töövõimalused.
Puuduv kontakt Eesti ühiskonnaga on aga probleem, mida saab lahendada, ennekõike tudengite, riigi ja ettevõtete vahelist koostööd parandades. Tuleb mõelda tugivõrgustiku loomisele, mis aitab õpilastel välismaal lihtsamalt kohaneda ja ühtlasi hiljem Eestisse tagasi pöörduda. Eestile oleks see hea võimalus tuua kodumaale uusi teadmisi, oskusi ja perspektiivi.
Kahjuks pole riik siiani suutnud seda ressurssi ära kasutada, kuid mul on hea meel, et peagi valmiva üleilmse eestluse programmi raames oleme selles suunas juba samme astumas.
"Kui säilib side välismaal õppivate noortega ja teame, mis erialal nad end koolitavad, saaksime ka oma ülikoolides selle pinnalt riiklikku koolitustellimust uuendada."
Riigina saaksime motiveerida meie välismaal õppivaid tudengeid endast kodumaale teada andma. Näiteks meie põhjanaaber Soome teeb seda noortele stipendiumi pakkudes. Ka Eesti vajab oma noorte käekäigu kohta infot ja ühenduse hoidmiseks vajalikke kontakte. Kui säilib side välismaal õppivate noortega ja teame, mis erialal nad end koolitavad, saaksime ka oma ülikoolides selle pinnalt riiklikku koolitustellimust uuendada.
Väga oluline on ka tagasipöördumise ja tagasikutsumise aspekt. Meie ettevõtjatel oleks palju kasu ülevaatlikust infost välismaal õppivate Eesti juurtega noorte kohta, kel praktiline rahvusvaheline kogemus ning lai silmaring. Kodumaalt saabunud headest tööpakkumistest oleks huvitatud kindlasti ka võõrsil õppivad noored.
Ehkki välismaal õppimine tundub olevat kasvavas trendis, ei ole Eestil täna selle kohta täpsemat statistikat. Riik tegelikult ei tea, kui paljud noored on välismaal õppinud või õpivad praegugi.
Eestis hariduse omandanud on riiklikes registrites kirjas, kuid välismaal õppimise kohta infot ei koguta. Ülevaate saamiseks on seetõttu äärmiselt oluline järgmise aasta lõpus algav rahvaloendus. Kogu Eesti rahvastikku hõlmava küsitluse käigus on võimalik muu hulgas ka välismaal õppinute kohta täpsemalt teada saada.
Statistikaameti kokku pandud loendusankeedi kavandist on hetkel hariduse küsimus küll välja jäänud, kuid olen keeleteadlastega sama meelt, et see tuleb sinna kindlasti lisada. Ka kolleegid haridus- ja teadusministeeriumist on sellele juba tähelepanu juhtinud.
Kavas on täiendada ankeeti veel ka emakeele küsimusega, millele on tähelepanu juhtinud lisaks keeleteadlastele ka Saksamaalt Eestisse õppima saabunud eesti juurtega neiu Liina Deutschler ERR-is avaldatud arvamusloos "Emakeelest ja rahvaloendusest".
On tore, et Eestist käivad noored välismaal õppimas, aga eriti rõõmustav, kui välismaal kasvanud eesti noored tulevad omakorda Eestisse õpinguid jätkama ja toovad kaasa värskeid ideid. Riigina peame sellist ajude liikumist soodustama, et sellest saaks kasvav trend.
Välismaal õppimine annab inimesele palju uusi ideid ja aitab käsitleda probleeme teisest vaatenurgast. Omaette küsimus on, kuidas võõrsil õppivad noored, kes omandavad seal hea hariduse erialal, mida Eestis ehk ei õpetatagi, saaksid samuti soovi korral naasta.
Kindlasti aitab kaasa see, kui panna rohkem rõhku meie ettevõtete innovatsiooni toetamisele ja võimekuse arendamisele, et tekiks juurde kõrgelt kvalifitseeritud töökohti. Laiemas vaates on küsimus ka selles, kuidas asendada ajude väljavool ajude ringlusega.
Iga ühiskonna arengupotentsiaal oleneb sellest, kui haritud ja loov on rahvas: tarka majandust saab luua andekate ja haritud inimeste toel. Seega on välismaal õppivate tudengite ja mujal elavate teadlastega kontakti hoidmine oluline tegevussuund riigi rahvastiku- ja talendipoliitika arendamisel. Soovin, et Eesti õpilased julgeksid edaspidigi välismaale edasi õppima minna, kuid peame tegema ka kõik endast oleneva, et neil oleks võimalik sealt ka sujuvalt Eesti ellu naasta. | Riina Solman: miks on oluline minna ja kuidas saaks tulla? | https://www.err.ee/1158777/riina-solman-miks-on-oluline-minna-ja-kuidas-saaks-tulla | Soovin, et Eesti õpilased julgeksid edaspidigi välismaale edasi õppima minna, kuid peame tegema ka kõik endast oleneva, et neil oleks võimalik sealt ka sujuvalt Eesti ellu naasta, kirjutab Riina Solman. |
Eesti kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Kristel Berendsen rääkis Delfi Spordile, et Tallinnast pärit sportlane, kelle nime alaliit avaldada ei saa, sai positiivsest koroonaviiruse testist teada neljapäeva hommikul.
"Laagris viibinutele ütlesime, kellega oli tegu, et neil oleks lihtsam aru saada, kas nad olid tema läheduses. Kuna laagris oli palju inimesi, siis suurem mass ei ole temaga kokku puutunud, söömas käimised ja treeningrühmad olid piisavalt eraldi. Sportlased reageerisid kirjale väga kiiresti, andes teada, et neil ei ole antud isikuga kokkupuuteid olnud ning mõned on juba tööl või koolis ilmnenud juhtumitega seoses testimas käinud," rääkis Berendsen.
Berendseni sõnul puutus nakatunud sportlasega kokku umbes kümmekond inimest, kes olid juba positiivsest koroonajuhtumist kuulnud, end isoleerinud ja oodanud terviseameti juhiseid. | Eesti kergejõustiklasel tuvastati Kääriku ühislaagri järel koroonaviirus | https://sport.err.ee/1158776/eesti-kergejoustiklasel-tuvastati-kaariku-uhislaagri-jarel-koroonaviirus | Möödunud nädalal toimus Käärikul kolm päeva kestnud Eesti kergejõustikuliidu ühislaager, mille järel andis üks seal osalenud sportlastest positiivse koroonaproovi. |
Rasmus Merivoo ütles ERR-ile, et "Kratis" saab kõik alguse sellest, kui lapsed viiakse maale vanaema juurde ja neilt võetakse ära nutitelefonid. "Üsna varsti avastavad lapsed viisi, kuidas keeruline elu maal, mis on täis tööd ja muud tüütut, enda jaoks lihtsamaks teha, ehitades krati," sõnas ta ja kinnitas, et rohkem ta filmi kohta reeta ei tahakski.
"Tegelikult tahaksin, et inimesed käiksid kinos nii, et nad ei tea filmist mitte midagi," tõdes ta ja mainis, et midagi peab siiski rääkima, sest muidu ei tule keegi kinosaali. "Ma tahtsin "Kratis" teha nii, et kõik tegelased oleksid head," kinnitas režissöör, lisades, et kui üldiselt on lastefilmides nii, et üks tegelane on hea, teine tegelane on halb ning hea peab lõpuks halvast jagu saama, siis ta üritas sellest mööda vaadata.
Samas rõhutas Merivoo, et "Kratti" ei saa pidada päris lastefilmiks. "Enamasti luuakse lastefilmides maailm, mis on omamoodi soovunelm reaalsusest, aga mina ei hakanud seda vagu kündma," kinnitas ta ja tõdes, et tema filmis on nii, et kõik tahtsid head, aga välja kukub veider clusterfuck.
"See mõte, et lapsed teevad tänapäeva maailmas krati, tuli mul juba viis aastat tagasi," ütles Merivoo ja tõi välja, et oma lapsi, kes mängivad "Krati" peaosades, oli väga huvitav lavastada. "Režissöörina on su eesmärk enamasti see, et saaks hea filmi ning sa pead mingites kohtades südame kõvaks tegema," sõnas ta, lisades, et kui sul on vaja näitleja alasti külma ilmaga õue saata, siis teed seda, sest tead, et valu on korraks, aga film jääb. "Oma lastega on natukene teistmoodi, sest sa hoolid neist rohkem kui tavalistest näitlejatest."
"Mul oli tore kõrvalt vaadata, kuidas lapsed said väga konkreetselt teada, mis on töö ning mida tähendab end kokku võtta," selgitas režissöör ja tõi välja, et kogu tema perekond on filmi kaasatud. "Mu vanaema ja vanaisa mängisid seal, mu lapsed mängisid seal ja mu ema, kes on teinud lastega palju kooliteatrit, tal on omad meetodid, kuidas lastele teksti selgeks õpetada ja ma lasingi lastel ja emal enne võtteid toimetama."
Merivoo tõi välja, kuidas Jüri Sillart ütles kunagi loengus, et ühel hetkel olete valiku ees, kas teha filmi või olla pereisa, aga korraga mõlemat ei saa. "See projekt tõestas, et saab küll," mainis ta.
"Ma arvan, et see maailm, kus lapsed elavad, ei erine sellest, kus täiskasvanud elavad," ütles ta ja tõdes, et kuigi me proovime neid erinevate asjade eest kaitsta, siis see neid ei takista. "Kui seda filmi tegime, siis ühel hetkel tundus, et vaatame "Tulnuka" lastega koos ära, aga nad olid seda juba näinud," tõdes Merivoo, lisades, et laste jaoks, kes on "Tulnukat" näinud, ei tohiks "Kratt" küll šokeeriv olla.
"Me ei tahtnud seda filmi ajada tehislikult kuidagi üle võlli, verd ongi täpselt nii palju, kui loo jutustamiseks vaja, ropendamine on ka seal sees mõnes kohas, aga seda pole rohkem kui päriselus," tõdes režissöör ja kinnitas, et nende elementide peal pole ratsutatud. "Seda pole ka sealt eemaldatud selle nimel, et äkki tsensori käe alt pääseda." | Rasmus Merivoo: tahtsin teha nii, et kõik "Krati" tegelased oleksid head | https://kultuur.err.ee/1158520/rasmus-merivoo-tahtsin-teha-nii-et-koik-krati-tegelased-oleksid-head | 13. novembril esilinastub Justfilmi avafilmina Rasmus Merivoo "Kratt", mis on režissööri esimene täispikk mängufilm pärast 2009. aastal ilmunud "Buratinot". Merivoo sõnul oleks "Kratti" hea vaatama minna nii, et sellest ei tea mitte midagi. |
Kesk-Aasia lambakoera alabai tõugu peetakse Türkmenistanis rahvuslikuks pärandiks ning see pole esimene kord, kui Berdõmuhammedov sellele tõule austust avaldab. Eelmisel aastal avaldas ta alabaidele pühendatud raamatu, kirjutas Briti ringhääling BBC.
Türkmenistani pealinnas Ašgabatis riigiametnike elurajooni keskväljakul avatud monument on kuus meetriti kõrge ja sellel asub postamendi otsas kullatud koerakuju. Postamendi sees on LED-ekraanid, millel näidatakse videolõike seda tõugu koertest.
Meanwhile, Turkmenistan's president Gurbanguly Berdymukhamedov has just unveiled a gisnt statue of his favorite dog pic.twitter.com/NSlIlXbAoH
— Piotr Zalewski (@p_zalewski) November 12, 2020
Ei ole teada, kui palju monument Türkmenistani vaesunud rahvale maksma läks, tõdeb BBC.
Riigimeedia teatel kujutab ausammas selle koeratõu uhkust ja enesekindlust.
Lisaks alabai koerale on Türkmenistan kuulutanud oma rahvuslikuks pärandiks ka käsitöövaibad ning Ahal Teke tõugu hobused.
Berdõmuhammedov on seda tõugu kiitnud ning 2015. aastal avati ka kuldne ausammas, kus president Ahal Teke hobuse seljas ratsutab.
Berdõmuhammedov on kinkinud hobuseid ja koeri sõbralike riikide juhtidele nagu Vene president Vladimir Putin, Usbekistani liider Islam Karimov või Katari emiir.
Berdõmuhammedovspälvis rahvusvahelises meedias laia kriitikat, kui ta 2017. aastal alabai koerakutsikat Putinile kinkides koera kaelavoldist õhu hoidis.
Turkmenistan ruler unveils massive statue of his favourite dog pic.twitter.com/WlcunHp8dq
— The Independent (@Independent) November 12, 2020 | Türkmenistani liider püstitas oma lemmikkoerale kuldse ausamba | https://www.err.ee/1158773/turkmenistani-liider-pustitas-oma-lemmikkoerale-kuldse-ausamba | Türkmenistani liider Gurbangulõ Berdõmuhammedov omistas oma lemmik-koeratõule kõrgeima tunnustuse, lastes riigi pealinnas püstitada koerale kuldse ausamba. |
"Kas selles küsimuses on võimalik kompromissi teha, siis esmapilgul tundub see meile, et see on ju ilmvõimatu. Aga varem või hiljem, kui näiteks parlament on olnud obstruktsioonis mitu kuud ja kõik muu riigielu seisab, siis tullakse selle põhimõtte juurde alati tagasi, et püütakse mingisugune kompromiss leida selleks, et elu jätkuks. Nii et ega siin tänaste reeglite juures suurt muud ei olegi," ütles Sibul ERR-ile.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Indrek Saare sõnul kavatsevad sotsiaaldemokraadid teha riigikogus rahvahääletuse otsuse eelnõule nii palju muudatusettepanekuid, et eelnõu poleks tegelikkuses võimalik üldse menetleda ehk riigikogu ei saaks rahvahääletuse korraldamist otsustada.
Riigikogu töö- ja kodukorra järgi on võimalik enne iga muudatusettepaneku üle hääletamist võtta kümneminutiline vaheaeg.
Sarnast taktikat kasutati kevadel edukalt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kaotamist puudutava eelnõu puhul.
Sibul tõdes, et riigikogu komisjonil, kes antud eelnõu menetleb, on võimalus massiliselt esitatud muudatusettepanekutes samasisulised ettepanekud ühendada.
"Kui nad ei ole samasisulised ettepanekud, siis peab need kandma muudatusettepanekute tabelisse ja riigikogu saalis läbi hääletama," ütles Sibul.
Sibul rääkis, et kui muudatusettepanekutesse pannakse erinevad rahvaküsitluse kuupäevad, siis need ei ole samasisulised. "Ja selliseid n-ö formaalseid muudatusettepanekuid on võimalik teha ju ääretult palju," sõnas ta.
Kui muudatusettepanekute samasisulisuse otsustamine toob erinevad tõlgendused näiteks koalitsiooni ja opositsioonierakondade poolt, siis teeb lõpliku otsuse põhiseaduslikkuse järelevalvet teostav õiguskantsler, selgitas Sibul.
Sibul kinnitas ka, et kuna rahvahääletuse eelnõu tuleb riigikogu seest, siis ei ole seda võimalik siduda ka valitsuse usaldushääletusega.
Seeder: sotside obstruktsioon on mängurlus
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et sotside kavandatav obstruktsioon on mängurlus. "See on vastuolus nende endi väidetega, kui nad ütlevad, et see ei ole Eesti ühiskonnas oluline teema. Aga kui nad ise rakendavad niivõrd äärmuslikke samme nagu obstruktsioon selle riigikogu otsuse menetlemiseks riigikogus, siis see järelikult on neile äärmuslikult tähtis," lausus Seeder.
Seeder avaldas lootust, et obstruktsioonist on siiski võimalik muudatusettepanekute grupeerimisega mööda minna.
"Teiseks ma arvan, et mõnda aega võib ju ka nende muudatusettepanekute hääletamisega tegeleda, ega see valitsuskoalitsiooni ja riigikogu tööd täielikult ei halva, sest on võimalus, et jooksvaid eelnõusid, mida on vaja riigielu korraldamiseks riigikogus menetleda ja vastu võtta, saab menetleda riigikogu korraliste istungite vahel toimuvate täiendavate istungitega," sõnas Seeder.
Seeder avaldas siiski lootust, et sotsiaaldemokraadid obstruktsiooni ei rakenda. | Heiki Sibul: abieluküsitluse obstruktsioon võib viia kompromissideni | https://www.err.ee/1158759/heiki-sibul-abielukusitluse-obstruktsioon-voib-viia-kompromissideni | Pikaaegne riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul ütles, et kui sotsiaaldemokraadid asuvad abieluteemalise rahvahääletuse eelnõu menetlust riigikogus takistama, siis võib see sundida koalitsiooni opositsiooniga kompromissi otsima. |
Esmaspäeval avaldatud pressiteade USA ravimifirma Pfizeri ja Saksamaa BioNTechi ühistööna valminud vaktsiini efektiivsuse kohta oli juba kaua oodatud uudis, mis andis sõnumi, et koroonaviirus on, loodetavasti juba lähiajal, võimalik kontrolli alla saada.
USA ja Euroopa riigivõlakirjade tootlused tõusid, aktsiaturgudel kergitas see aga hindu nendes sektorites, mis pandeemia taandumisest enim võidaksid – lennunduses, naftasektoris, logistikas, panganduses ja mõistagi Pfizeril endal. Kaotajateks olid aga virtuaalmaailma aktsiad, kelle teenuste vastu huvi viiruse taandudes võib väheneda. Tehnoloogiasektoris võeti rohkem kasumeid.
Varasem vaktsiini kasutamine peaks tooma majanduse kiirema taastumise
Kuigi turud reageerisid vaktsiini efektiivsuse uudisele jõuliselt, on teatavasti sellega seotud veel palju agasid ja ebaselgust. Sellele vaatamata võidakse Pfizeri ja BioNTechi vaktsiin esitada USA ja Euroopa ravimiametitele kinnitamiseks juba selle aasta sees.
Kui vaktsiin saab kasutusloa, hakatakse seda Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juhi optimistliku hinnangu järgi Euroopa Liidus kasutama järgmise aasta esimeses kvartalis, dr Anthony Fauci hinnangul USA-s aga järgmise aasta aprillis.
Vaktsiini kasutusele võtmine parandab nii ettevõtete kui tarbijate kindlustunnet, mis omakorda annab tõuke majanduse taastumisele. Mida varem saab vaktsiini kasutama hakata, seda väiksem on viiruse praeguse leviku ja piirangute kahju majandusele ja seda kiiremini majandus taastub. Pikaleveninud kriis mõjutab veelgi rohkem tarneahelaid ja eksporditurgude nõudlust, mida hiljem on raskem taastada.
Vaktsiin ei ole hõbekuul, mis kaotab kiiresti koroonaviiruse
Teatavasti jääb see viirus meie keskele ning meil tuleb õppida sellega elama. Pfizer ja BioNTech on lubanud koroonaviiruse vaktsiini toota sel aastal 50 miljonit ja järgmisel aastal 1,3 miljardit doosi. See kogus kataks ligi üheksa protsenti kogu maailma elanikkonnast, mis on veel väga kaugel karjaimmuunsuse tekkeks vajalikust hulgast.
Euroopa Liidu plaan osta 300 miljonit doosi, mis jagatakse liikmesriikide vahel proportsionaalselt, on aga ligi kolmandik liidu rahvaarvust. Samas tuleks arvestada, et lootustandvaid tulemusi on näidanud ka AstraZeneca ja Oxfordi Ülikooli ning USA biotehnoloogiaettevõtte Moderna vaktsiinide arendused.
"Käesoleva aasta septembris USA-s tehtud uuringu järgi laseksid ennast kindlasti või tõenäoliselt vaktsineerida 51 protsenti elanikest."
Ainult vaktsiini kättesaadavus ei taga veel karjaimmuunsust, kui inimesed ei soovi ennast vaktsineerida lasta. Käesoleva aasta septembris USA-s tehtud uuringu järgi laseksid ennast kindlasti või tõenäoliselt vaktsineerida 51 protsenti elanikest. Eestis on need osakaalud 60-64 protsenti (vastavalt Turu-uuringute AS-i ja Norstati uuringutele), mis peaks olema juba lähedal karjaimmuunsuse tekkimisele.
Võidavad need tegevusalad, mis pandeemia ajal kõige enam kannatavad
Kui vaadata vaktsiini mõju majandusele, siis võidavad sellest eelkõige need tegevusalad, mis on rohkem tööjõuintensiivsemad ja mis sõltuvad vahetust kontaktist klientidega. Riigid, mis pandeemia tõttu kõige enam kannatavad- kus tööjõuintensiivse teenuste sektori, sealhulgas turismi osakaal majanduses on suur, peaksid vaktsiini kasutuselevõtmisest kõige vahetumalt ja kiiremini võitma.
Turismisektori taastumise juures on muidugi eelduseks, et võimalikult suur osakaal maailma elanikkonnast saaks vaktsineeritud. Õnneks on enamikes arenenud riikides tegeletud hoolega vaktsiinide ostude ja logistikaga, kuid murekohaks on vaesemad riigid ja tärkavad turud. Kui Pfizer ja BioNTech on varem teatanud, et eeldavad oma vaktsiini müümisel ka kasumi teenimist, siis AstraZeneca on lubanud vaesematele riikidele müüa seda püsivalt ning ülejäänud maailmale pandeemia ajal omahinnaga.
Majanduse taastumine hakkab sektorite lõikes olema erinev
Isegi, kui järgmisel aastal hakkab maailmamajandus, sealhulgas Eesti ja Euroopa majandused, pandeemia mõjust taastuma, jääb SKT lõhe (ehk erinevus tegeliku ja potentsiaalse SKT vahel) suureks. See hoiab hinnakasvu aeglasena ning nõuab jätkuvalt valitsuse fiskaalset stimuleerimist ja keskpanga väga lõtva rahapoliitikat. Seega peaksid intressimäärad jääma madalaks vähemalt veel lähiajal.
Oodatust kiirem majanduse taastumine võib hakata kergitama tööstusmetallide hindu, kuid naftahindade kasvu pidurdab võimalik naftatootmise suurenemine. Majanduse taastumine hakkab sektorite lõikes olema erinev.
Pandeemia lõppedes võib oodata eelkõige nende sektorite, mis kriisi ajal kõige enam kannatasid, jõulisemat käitumist, et oma kliente ja turge tagasi võita. Esmaspäevane väärtpaberiturgude reaktsioon vaktsiini uudise kohta oli ilmselt tagasihoidlikum näide sellest, mis võib hakata toimuma pandeemia lõppfaasis.
Kommentaar ilmus algselt Swedbanki blogis Kukkur. | Tõnu Mertsina: uudis vaktsiini kohta muutis pandeemia lõpu reaalsemaks | https://www.err.ee/1158772/tonu-mertsina-uudis-vaktsiini-kohta-muutis-pandeemia-lopu-reaalsemaks | Isegi, kui järgmisel aastal hakkab maailmamajandus, sealhulgas Eesti ja Euroopa majandused, pandeemia mõjust taastuma, jääb SKT lõhe suureks. See hoiab hinnakasvu aeglasena ning nõuab jätkuvalt valitsuse fiskaalset stimuleerimist ja keskpanga väga lõtva rahapoliitikat, kirjutab Tõnu Mertsina. |
Kohus karistas kokkuleppemenetluses Villemsoni kolmeaastase vangistusega, millest kohe ära kandmisele kuulub kuus kuud ning karistuse ülejäänud osa ehk kaks aastat ja kuus kuud ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Villemsoni karistusaja algust arvestatakse tema kahtlustatavana kinnipidamisest 27. augustil.
Kuna kriminaalasja materjalid on alaealiste kannatanute huvides kinnised, siis avalikkusele selle kohta lähemat teavet ei anta. | Lastevastased seksuaalkuriteod tõid ratsakooli eksjuhile vangistuse | https://www.err.ee/1158771/lastevastased-seksuaalkuriteod-toid-ratsakooli-eksjuhile-vangistuse | Tartu maakohus mõistis reedel Ihaste ratsakooli eksdirektori ja treeneri Marko Villemsoni süüdi lastevastastes seksuaalkuritegudes ning mõistis ta vangi. |
Eelmises, 2:2 viigiga lõppenud valikmängus Peruu vastu mõlemad Paraguay koondise väravad löönud Angel Romero oli oma koondise eest resultatiivne ka neljapäeval, kui realiseeris avapoolajal penalti ja viis külalismeeskonna Argentina vastu 1:0 juhtima.
Nicolas Gonzales lükkas neli minutit enne poolajavilet peaga väravasse Giovani Lo Celso nurgalöögi ja tõi tabloole viigi. Teisel poolajal oli Argentina mänguliselt Paraguayst selgelt üle ja lõi ka teise värava, kui Lionel Messi lõpetas täpse löögiga võõrustajate vasturünnaku. VAR nägi aga kombinatsiooni alguses Paraguay mängija vastu tehtud viga ning mäng lõppes 1:1 viigiga.
"Me ei tundnud end esimesel poolajal väljakul kõige paremini, aga hakkasime siis rohkem söötma ja vabu tsoone leidma ning veetsime pea kogu teise poolaja nende väljakupoolel. Saime tasuks ka värava, aga kahjuks see ei lugenud," sõnas Argentina keskkaitsja Nicolas Otamendi.
Teises neljapäevases CONMEBOL-i valikmängus oli Ecuador 3637 meetri kõrgusel asuval Hernando Silesi nime kandval staadionil võõrsil 3:2 üle Boliiviast. Juan Arce 37. minuti väravale vastas Ecuador teise poolaja alguses Beder Caicedo ja Angel Mena väravatega, 60. minutil tõi legendaarne Marcelo Moreno tabloole taas viigi. Külalismeeskonnale tõi tähtsa võidu Carlos Gruezo resultatiivne penalti kaks minutit enne normaalaja lõppu.
Kahe võidu kõrvale esimese viigi saanud Argentina on seitsme punktiga tabeliliidriks, kahest mängust kaks võitu saanud Brasiilia on kuue punktiga teine ning Ecuador samuti kuue punktiga kolmas. | Argentina ei suutnud tugeva teise poolaja kiuste MM-valikmängu võita | https://sport.err.ee/1158770/argentina-ei-suutnud-tugeva-teise-poolaja-kiuste-mm-valikmangu-voita | 2022. aasta jalgpalli MM-i Lõuna-Ameerika valiksarjas peeti neljapäeval kaks kohtumist. Argentina mängis Buenos Aireses 1:1 viiki Paraguayga. |
"Kratt"
Režissöör: Rasmus Merivoo
Eesti võib-olla kõige kurikuulsama lühifilmi "Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas" režisöörist Rasmus Merivoost võib kõike oodata. Ja just seda kinnitab ka "Kratt", sest ilmselt pole kunagi varem laste- ja noortefilmide festivali Justfilm avafilmiks olnud midagi ebatsensuursest, ebaeetilist ja igatpidi ebanormaalset.
Kas ma ütleksin, et "Kratt" on hea film? Ilmselt mitte, aga Merivoo värske linateos ongi omamoodi punk-vastulause etableerunud autorikinole. Stsenaarium on kui mõistmatu rosolje, mis ühel hetkel meenutab nunnut lastefilmi, aga pöörab järgmisel hetkel ootamatult kuskile "Õigluse" laadse trash -põnevusfilmi poole. Ja siis purskab liitriteviisi kunstverd. Ja siis võtab peategelane end paljaks.
"Kratt" Autor/allikas: Kaader filmist
See kõik tuleb ja läheb nii kiiresti, et ei jõua tähele pannagi, kuid üks on kindel: "Kratt" ei jäta ühtki vaatajat külmaks. Võib-olla kõige nooremad lapsed võiks koju jätta, aga sellised teismelised, kus muidu lastefilmide peale nina kirtsutavad, peaksid Merivoo hulluse peale küll vaimustusest kilkama. Lisaks teeb Mari Lill filmis kahtlemata oma elu ühe parima rolli.
"Kratt" linastub 13. novembril kell 19.00 Coca-Cola Plazas ja 20. novembril kell 18.00 Solaris keskuse Apollo kinos.
"Keha võitlus"
Režissöör: Marian Võsumets
Meeldiva üllatusena on tänavu Pimedate Ööde filmifestivalile jõudnud oma debüütfilmiga ka ajakirjanik Marian Võsumets. Kui üldiselt on Eesti dokumentalistide ringkond hästi teada, siis Võsumets toob sinna värskust: täielikult Ühendkuningriikides filmitud dokumentaal uurib dieedikultuuri ja seda, kuidas inimesed tegelikult kehakuvandi tõttu kannatavad. Ükski filmi tegelastest ei ela küll Eestis, kuid probleemistikku annab hästi paigutada ka siinsesse konteksti.
Sarnaseid dokfilme, kus antakse sõna söömishäirete ja kaaluprobleemidega inimestele, on mõistagi varemgi tehtud ja tehakse ka edaspidi, kuid see aga ei vähenda kuidagi "Keha võitluse" väärtust. Võsumets on leidnud täpse tasakaalu provokatiivsuse ja kaine ajakirjandusliku vaatepunkti vahel. Vaataja saab ise otsustada, milline käitumine on õige, ekraanil esitletakse meile lihtsalt status quo 'd.
"Keha võitlus" Autor/allikas: Kaader filmist
Kui võrrelda "Keha võitlust" tänavu Docpointil linastunud "Rasvarindega", kus said sõna Põhjamaades elavad kaaluprobleemidega inimesed, siis Marian Võsumets on suutnud selgelt vältida liigset emotsionaalsust. Tõsi, dieedikultuuri pihta visatakse kriitikanooli, kuid objektiivsetel põhjustel, mitte vaatajat provotseerides ja eksitades.
Esimese täispika filmi kohta on režissöör suutnud hoida väga professionaalselt kõrvaltvaataja rolli ning lasknud kõneleda eri inimeste lugudel. Ajal, mil meedias ei räägita millestki peale koroonaviiruse, on selline sissevaade inimeste igapäevastesse probleemidesse kainestav ja igati vajalik.
"Keha võitlus" linastub 13. novembril kell 19.15 Solaris keskuse Apollo kinos, 24. novembril kell 16.45 kinos Artis ja 29. novembril Solaris keskuse Apollo kinos.
"Mephistopheles"
Režissöör: Manfred Vainokivi
Manfred Vainokivist on viimastel aastatel saanud omamoodi PÖFF-i stammkunde. Möödunud aastal jõudis publiku ette veidratest avantüüridest koosnev "Kirjanikuga voodis", värske linalugu "Mephistopheles" järgib suures osas sama mudelit. Vainokivi teeb sissevaate kultuuriteoreetiku ja õppejõu Linnar Priimäe ellu, kuid kas me näeme seal teda kui inimest? Kindlasti mitte, Priimägi teeb kõik selleks, et maalida endast müüt ja olla Eesti oma Mephistopheles.
"Mephistopheles" Autor/allikas: Kaader filmist
Režissöör on kinnitanud, et Linnar Priimägi on võib-olla kõige parem inimene, kellest filmi teha. Seda on ka ekraanilt näha: ta on trikster, kes teab väga hästi, mida inimesed temast arvavad, kuid see annab Priimäele lihtsalt hoogu juurde. Ta käitub nagu tõbras, sõimab Manfred Vainokivi idioodiks ja võtab kohati ise lavastajarolli üle, kuid seda on raske südamesse võtta. "Mephistopheles" on komöödia, ühiskonnanormide ja poliitkorrektsuse paroodia.
Vainokivi on meie praeguste dokumentalistide seast ehk kõige olulisem, kuna ta tajub väga selgelt Eesti kultuurikonteksti. Mõistagi pole "Mephistophelesega" väljaspool siinset maakamarat midagi teha, aga mis sellest? Tunni aja jooksul plahvatab vaataja ees ühe Eesti kultuuri veidraima (anti)kangelase lugu, kuid see pole mingi portreefilm, kaugel sellest. Pigem on "Mephistopheles" tihe essents, milles on jaburdamist ja lollitamist rohkem kui tõsiselt öeldud lauseid, aga veidral kombel ütleb just see Linnar Priimäest rohkem kui üks "normaalne" dokumentaal seda teha suudaks.
Olge valmis solvuma, aga mõistlikum on seda mitte südamesse võtta!
"Mephistopheles" linastub 15. novembril kell 18.00 Coca-Cola Plazas.
"Greta Thunbergi lugu" ("I Am Greta")
Režissöör: Nathan Grossmann
Kui ma ei teaks midagi Greta Thunbergist ja keegi üritaks selgeks teha, et päriselt on olemas 15-aastane tüdruk, kelle ühel päeval kutsub endale külla paavst ja keda järgmisel päeval sõimab Donald Trump, siis arvaksin, et see on puhas vale. Või siis muinasjutt, sest täpselt sellise, kohati isegi maagilise pildi maalib ka Nathan Grossmanni dokumentaalfilm. Thunbergi saadab alates esimesest koolistreigist Rootsi parlamendi ees üleelusuurune tähelepanu, mis pole tänaseni kuhugi kadunud. See võiks olla unenägu, aga ei, kõik vastab tõele: Greta Thunberg on tõesti samaaegselt üks maailma armastatumaid ja vihatumaid inimesi.
Kuidas said dokumentalistid juba esimestes protestide ajal Thunbergile ligi? Kas mõned olukorrad on taaslavastatud, et luua filmi terviknarratiiv? See kõik ei ole aga tingimata oluline, sest "Greta Thunbergi loo" suurimaks vooruseks ongi just lähedus, millesarnast ei suuda enamik dokumentalistid saavutada. Jääb mulje, justkui oleks operaator elanud praktiliselt perekonna külalistetoas, et jälgida absoluutselt kõike. Oluliste võtmemomentide kõrval on filmis palju ka isiklikke argisituatsoone, mis näitavad meile Thunbergi sisemisi kõhklusi ja hirme.
"Greta Thunbergi lugu" Autor/allikas: Kaader filmist
Kuigi "Greta Thunbergi lugu" kulgeb üsna lineaarselt ja üritab vältida hinnanguid, siis kõige olulisemast küsimusest on võimatu mööda vaadata: kas see on tegelikult normaalne, et maailma kliimakõneluste eesotsas on 15-aastane Aspergeri sündroomiga tüdruk? Sellele küsimusele pole õiget ega valet vastust, pigem on see märk sellest, kui jaburatel aegadel me elame. Klounid valitsevad maailma, noored tüdrukud üritavad kliimakatastroofi ära hoida. Uskumatu, aga tõsi.
Märgiline on ka filmi IMDb reiting: praegusel hetkel on ligi 2000 hääletajaga koondhindeks 3.2, kus pea 70 protsenti hääletajates on pannud ühe punkti. Arvatavasti on Thunbergi vihkajad jõud ühendanud ja võtnud vaevaks valehäältega pommitada. Seegi kirjeldab hästi, kui uskumatu fenomen on Greta Thunberg...
"Greta Thunbergi lugu" linastub 13. novembril kell 16.30 Coca-Cola Plazas, 14. novembril kell 11.00 virtuaalsaalis, 14. novembril kell 16.00 Tartus Athena keskuses ja 18. novembril kell 18.15 Solaris keskuse Apollo kinos.
"Teddy"
Režissöörid: Ludovic & Zoran Boukherma
Muidugi on alati tore PÖFF-il vaadata kõiksugu tõsiseid draamasid ja eksootilisi, ehk isegi antropoloogilisi filme, kuid vahel tahaks lihtsalt midagi täiesti sõgedat. Tore, et Helmut Jänes suutis keerulisele aastale vaatamata panna kokku väikese "Öiste värinate" programmi, mille hulgast Prantsuse body-horror noortefilm "Teddy" on just midagi sellist, mida ootasin.
"Teddy" Autor/allikas: Kaader filmist
Kas nalja saab? Muidugi. Kas verd lendab? Aga loomulikult. Kas kohati on ekraanil toimuv nii jäle, et tahaks silmad kinni suruda? Hell yeah. Lugu iseenesest on klassika: kaksikvennad Ludovic ja Zoran Boukherma toovad vaatajate ette töötluse klassikalisest libahundiloost. Peategelast, 19-aastast ekstsentrikku nimega Teddy hammustab tundmatu elukas ning ootamatult hakkavad tema kehas toimuma muudatused.
Kellele meeldib John Landise õuduskomöödia "An American Werewolf in London", siis te ei pea pettuma: "Teddy" on justkui Prantsuse uusversioon, mille tegelased on kõige karikatuursemad autsaiderid, keda on võimalik ette kujutada. Jaburusele vaatamata hoiab filmi käimas ikkagi lugu üleskasvamisest ja täiskasvanuks saamisest, mistõttu sobinuks linateos igati ka Justfilmi programmi.
"Teddy" linastub 14. novembril kell 21.30 Solaris keskuse Apollo kinos, 15. novembril kell 00.30 virtuaalkinos, 18. novembril kell 22.00 Solaris keskuse Apollo kinos ja 27. novembril kell 22.00 kinos Artis. | Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: avanädalavahetuseks uusi Eesti filme ja kehaõudust | https://kultuur.err.ee/1158047/kaspar-viilupi-poffi-minutid-avanadalavahetuseks-uusi-eesti-filme-ja-kehaoudust | Jätkame ka sel aastal Pimedate Ööde filmifestivali igapäevase soovitusrubriigiga "PÖFFi-minutid", kus jagame näpunäiteid, mida festivali kavast vaadata tasuks. Festivali avapäevadel jõuavad vaatajate ette mitmed uued Eesti filmid, kuid leiab ka näiteks hulljulget Prantsuse horror 'it. |
Leht toob välja, et EKRE endise liidri, siseminister Mart Helme viimased süüdistused USA valimiste ja tulevase presidendi Joe Bideni pihta ületasid ka peaminister Jüri Ratase taluvuspiiri ning minister pidi lahkuma. Samas annab Helsingin Sanomat ülevaate ka Mart Helme varasematest vastuolulistest ütlustest, sealhulgas Soome peaministri Sanna Marini nimetamisest müüjatüdrukuks ja Eesti seksuaalvähemustele esitatud soovitusest Rootsi kolida.
Väljaanne tõdeb, et probleemid said alguse pärast 2019. aasta kevade parlamendivalimisi, kui Ratas kindlustas peaministrina jätkamise sellega, et sõlmis koalitsiooni konservatiivse Isamaa ja paremäärmusliku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE). Niimoodi Reformierakonda võimult eemal hoides on Ratas pidanud maksma aga kallist hinda: valitsus on EKRE pantvang. "Võimul püsimiseks on Ratas pidanud alla neelama kõik, millega EKRE on otsustanud peaministrit toita," tõdeb HS.
Samas ei kao Mart Helme tagasiastumisega valitsuse jaoks probleemid, kuna Martin Helme, kes on senise sisserände-, seksuaalvähemuste- ja kliimapoliitika vastane, jätkab valitsuses. Martin Helme on nimetanud Põhjamaade ühiskonnamudelit "hoiatavaks näiteks", märgib Soome ajaleht.
EKRE hoiab pidevate segaduste ja skandaalide korraldamisega oma toetust kõrgel ning kevadel korraldatav abielureferendum peab jätkuvalt lõhestama liberaale ja konservatiive ning tooma kasu EKRE-le, viitab leht.
Sisepoliitika avaldub ka Eesti välissuhtluses, märgib HS ja toob välja, et suvel lahkus ametist Eesti suursaadik Soomes Harri Tiido, kelle sõnul raskendab EKRE tegevus kahe riigi suhete edendamist.
Lehe hinnangul ei soovita Soomes siiski Eesti-poolsetest provokatsioonidest suuremat kära teha, kuna neid peetakse Eesti sisepoliitika sümptomiteks. "Praktilised suhted riikide vahel toimivad normaalselt, kuid on selge, et ideoloogiline lõhe tekitab kahe valitsuse vahel pingeid," märgib HS.
Kui peaminister Marin kasutas müüjatüdruku-skandaali oskuslikult enda kasuks ära, siis rohkem ebamugavust on Soomes tekitanud Mart Helme sõnavõtt "plaan B" kohta Eesti kaitsepoliitikas, kus ta leidis, et Soome võiks olla seotud Balti riikide kaitsega.
Soome otsust kehtestada koroonaviiruse tõttu reisipiirangud on Eestis küll kritiseeritud, kuid liikumise raskenemine on samas mõlemale poolele näidanud, kui tihedalt ollakse seotud, leiab leht.
Soome ja Eesti suhted on nii tugevad, et suudavad vastu pidada ka mõnele läbimõtlemata väljaütlemisele, kuid Eesti jaoks on siiski oluline oma kodu korras hoida, et sisepoliitika ei hakkaks ohustama viimase 30 aasta jooksul saavutatut. Peaminister Ratas on küll püüdnud pisendada EKRE ministrite väljaütlemisi, kuid koalitsioonipartneri esinemised mõjutavad paratamatut riigi rahvusvahelist positsiooni, tõdeb HS.
"Nii Soome, Rootsi, Euroopa Liidu kui ka tulevase USA administratsiooni jaoks on inimõigused ja vähemuste õigused välispoliitika keskmes. Kui Eesti soovib võtta teist suunda, juhib riik end kummalisse seltskonda ja poliitilisse positsiooni," võtab Helsingi Sanomat oma juhtkirja kokku. | Helsingin Sanomat: Eesti valitsus on EKRE populismi pantvang | https://www.err.ee/1158758/helsingin-sanomat-eesti-valitsus-on-ekre-populismi-pantvang | Eesti valitsus on EKRE populistliku poliitika pantvangis ning see võib hakata kahjustama Eesti välispoliitilist positsiooni, kirjutab Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat (HS) reedel oma juhtkirjas. |
Kokku anti kuu värava valimisel Soccernet.ee keskkonnas 841 häält. Dõmov kogus 29,2% häältest, tihedas konkurentsis jäi Dõmovi järel napilt teiseks Markus Poom (29,1%), temale järgnesid Trevor Elhi (27,8%), Henri Anier (10,1%) ja Konstantin Vassiljev (3,8%). | VIDEO | Premium liiga kuu ilusaimaks väravaks valiti Pavel Dõmovi tabamus | https://sport.err.ee/1158757/video-premium-liiga-kuu-ilusaimaks-varavaks-valiti-pavel-domovi-tabamus | Premium liiga oktoobrikuu ilusaimaks väravaks valiti JK Tallinna Kalevi poolkaitsja Pavel Dõmovi tabamus Narva Transi võrku. |
Siiamaani pole neid hääli arvesse võetud ja nende lõplik diskvalifitseerimine ei muuda Pennsylvania praeguseid hääletustulemusi. Praegustel andmetel on Joe Bidenil endiselt 54 000 häält rohkem.
Osariigi kohtunik Mary Hannah Leavitt otsustas, et Pennsylvania riigisekretäril Kathy Boockvaril polnud ühtegi seaduslikku õigust, mis oleks lubanud valijatel kinnitada oma identiteeti 12. novembrini.
Seadus lubab valijatel oma isikut tõestada kuus päeva peale valimisi.
Pennsylvania ülemkohus pikendas hääletamise tähtaega 6. novembrini ja sellepärast leidis Boockvar, et viimane tähtaeg, mil valijad peavad oma isikut tõestama, on 12. november.
Trumpi kampaaniameeskond sellega ei nõustunud, väites, et üldvalimised lõppevad 3. novembril ja Boockvaril puudus igasugune seaduslik õigus tähtaja pikendamiseks.
Kohtunik Leavitt nõustus Trumpi kampaania argumendiga, lisades juurde, et Pennsylvania ülemkohus ei pikendanud isikute tuvastamise tähtaega.
Pole veel täpselt teada, kui palju postihääli lõpuks langevad sellesse kategooriasse. Pennsylvania valitsus keeldus kommenteerimast, kuidas uus kohtuotsus lõplike valimistulemusi mõjutab. | Trumpi meeskond saavutas Pennsylvania osariigis kohtuvõidu | https://www.err.ee/1158756/trumpi-meeskond-saavutas-pennsylvania-osariigis-kohtuvoidu | USA presidendi Donald Trumpi kampaania meeskond sai kohtuvõidu Pennsylvanias, kus osa postihääli tunnistati kehtetuks, kuna oli valijaid, kes ei suutnud oma identiteeti 9. novembriks kinnitada, teatas Pittsburgh Post-Gazette |
Sel nädalal alustas riigikogu sotsiaalkomisjon taas arutelu psühhiaatrilise abi andmise seaduse üle. Psühhiaater on ainus arst, kelle vastuvõtule saamiseks peab alla 18-aastasel lapsel olema vanema luba.
Palju on olnud eriarvamusi selles osas, keda tuleks aruteludesse kaasata, kuid seaduse muudatuse vajalikkuses ollakse jätkuvalt ning tulemusteta erimeelel. Küsiks ehk alustuseks siiski noortelt endilt, mida nemad vajavad, sest jutt käib ju nende heaolust.
Mida noored arvavad?
Mida noored arvavad näiteks sellest, kui nende vanemad pisendavad nende ärevushäiret ja ütlevad, et see läheb ajaga mööda? Või mida teha siis, kui vanemal on endaga hakkama saamisegagi nii palju tegemist, et ei märka seetõttu lapse sekkumist vajavaid probleeme? Või kui vanem mistahes veendumuste või uskumuste pärast eitab lapse probleeme ja takistab ligipääsu asjatundlikule ning professionaalsele abile?
Noortega aru pidades leiaksid ka ehk seaduse muutmise vastased kinnitust, et alaealiste lubamisega psühhiaatri vastuvõtule ei kaasne massilised soovahetusoperatsioonid ega ka moe pärast antidepressantide tarvitamised.
Noortel on palju erinevaid muresid, mis vajavad õigeaegset ja professionaalset sekkumist. Alles eelmisel kuul tutvustas sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets Tallinna Ülikooli hariduskonverentsil 2020. aasta õpilasuuringut, milles osales ligi 5000 kooliõpilast ning kellest 25 protsenti on depressiivsusele kalduvad.
Viimasest sel aastal ilmunud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu raportist ilmneb samuti, et 13–15-aastastest vastanutest 26 protsendil tüdrukutel ja 13 protsendil poistel esineb suitsiidimõtteid. Kõigist uuringus osalenud kooliõpilastest on 26 protsenti poisse ja 40 protsenti tüdrukuid depressioonisümptomitega.
Mõlemast uuringust ilmneb, et nende probleemide põhjuseid võib leida kodust ja peresuhetest. Kui neid noori kodus kas ei osata või ei taheta aidata, siis kuidas ja millal peaksid need noored abi saama?
Noorsootöötajatel on väärtuslik info noorte eluolust
"Eestis on ligi 9000 noorsootööga tegelevat täiskasvanut, kes puutuvad noortega iganädalaselt erinevates keskkondades ja tegevustes kokku."
Kui noortelt ei ole mingil põhjusel lihtne nende arvamust küsida, siis Eestis on ligi 9000 noorsootööga tegelevat täiskasvanut, kes puutuvad noortega iganädalaselt erinevates keskkondades ja tegevustes kokku. Küsitagu siis nendelt ja nemad julgevad minna ka noortega rääkima ning vajadusel aru pidama.
Need täiskasvanud töötavad koolides huvijuhtidena, noortekeskustes noorsootöötajatena, huvikoolides õpetajatena, treeneritena, laagrites kasvatajatena jne. Mõnikord võivad need inimesed olla ainukesed täiskasvanud noore elus, kellel on noore jaoks aega ja kellele julgetakse usaldada oma kõige salajasemad mured.
Võiks arvata, et nendel inimestel, kes puutuvad igapäevaselt kokku väga erineva taustaga noortega, on hea ülevaade ja ehk isegi unikaalne info selle kohta, millised on noorte peamised mured, sh vaimse tervise probleemid, ning teavad, kas ja milliseid teid pidi noored oma eludes lahendusteni jõuavad ning millised on päriselt need takistused õigeaegse ja vajaliku abi saamiseks.
Noortevaldkonna mureliku esindajana küsin, miks ei ole siiani kaasatud noori puudutavate otsuste tegemise protsessi neid inimesi, kes noortega igapäevaselt töötavad ja neist päriselt hoolivad? Kes seisab sel juhul nende noorte tervise eest, kui seadust ei muudeta, kuid kelle tervisest ükski tema lähikondne ei hooli või ei oska probleemi märgata?
Need mured jõuavad tagasi ka noorsootöötajateni. Ei, noorsootöötaja ei pea hakkama ega tahagi hakata suunama noori psühhiaatri juurde. Noorsootöötajatena usume noorte endi õigusesse ja võimesse oma elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida ja iseseisvaid otsuseid teha. Õigus tervisele ja seetõttu ka arstiabile on inimõigus ja mitte kedagi ei tohiks diskrimineerida tema vanuse tõttu ja jätta ilma vajalikust abist. | Heili Griffith: küsime noortelt psühhiaatrilise abi andmise seaduse kohta | https://www.err.ee/1158754/heili-griffith-kusime-noortelt-psuhhiaatrilise-abi-andmise-seaduse-kohta | Noorsootöötajatena usume noorte endi õigusesse ja võimesse oma elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida ja iseseisvaid otsuseid teha, kirjutab Heili Griffith. |
Kuigi abieluteemalise rahvaküsitluse või referendumi täpses mõistes ega isegi sõnastuses pole vaevu koos püsiv koalitsioon veel üksmeelt saavutanud, on selle korraldamine endiselt õhus. EKRE enesekindlus on selgelt murenemas, sest tulemus ei pruugi tulla üldse selline nagu neile mokkamööda oleks. Nii juhtus näiteks Austraalias.
Markantne on ju seegi, et valitsuses rahvahääletuse kuupäeva nihutamist ei konsulteeritud tehnilise võimekuse osas selle läbiviija ehk vabariigi valimiskomisjoniga ning segadus selle teema osas muudkui kasvab. Kas lihtsalt valitsuse rumalus või tahtlik hämamine "oma võimu taastootmiseks läbi väga erinevate asjade"?
Viimaste päevade poliitteater, mille mängimist ei lõpetata isegi äreva koroonastatistika kiuste, annab mõista, et valitsus ei pruugi enam pikalt püsida. Helmede ja Jaak Madisoni poolt idanaabrile sobivate sõnumite läbi raadioeetri laia ilma paiskamine võis osutuda saatuslikuks. Kuigi tagasi astunud siseminister Mart Helme andis intervjuudes mõista EKRE jätkamisest valitsuses, jäi ta ebakindlaks oma partei edaspidise rolli kohta riigikogus.
Sellest võib välja lugeda, et mõte opositsiooni jäämisest on Mart Helme kaabuga kaetud peast läbi käinud. Tõenäoliselt enam kui korra. Mure isa ja poja silmades oli ilmekas, sest koalitsiooni lagunemine tähendaks ka rahvaküsitluse ärajäämist, teisalt pole ka selle toimumise puhul homofoobse seisukoha peale jäämine enam üldse kindel.
Nüüd, kui Helmed on selgelt positsioneerinud EKRE Eesti esimeseks USA uue presidendi vastaseks parteiks, on küsimärgid kerkinud ka mitmete konservatiivide peadesse - kas kahtlustel Helmede Kremli-meelsusest võibki alust olla?
Omaette kõnekas asjaolu on, et avalikkus teab EKRE juhtide seisukohta USA äsja toimunud valimiste ja Joe Bideni kohta, kuid kas oleme kuulnud sarnast kriitikat Venemaa valimiste demokraatlikkuse või Vladimir Putini suunal? Juba teab mitmendat ametiaega pidava Venemaa presidendi võimul püsimise meetodid pole Helmetelt kahtluse nooti teeninud.
Ka abielu kohta rahvalt arvamuse küsimise mõte polnud EKRE enda vaimuvili, vaid välismaalt laenatud trikk teatud gruppide aktiveerimiseks. Kuulus ju abieluküsimus hiljuti ka Venemaal toimunud valimistel Putini valimiskampaaniasse.
EKRE lootis Kremli-meelse poliitikaga kohalikel valimistel kasvatada oma häälte saaki ka nende Eestimaa elanike arvelt, kelle ülevoolav sümpaatia Putini vastu on uhkuse asi. Venekeelsetes kommentaariumides saigi Helme LGBT+ kogukonna ründamise eest positiivset tagasisidet.
Erinevalt Putini Venemaast on Eesti puhul tegu siiski valdavalt euroopameelse riigi ja inimõiguste edendamist pooldava ühiskonnaga. Roheliste abieluvõrdsuse petitsiooni on vaid paari nädalaga toetanud enam kui 35 000 inimest ning mõistagi paneb see nii mõnelgi parteilasel kukalt kratsima.
"Sellest saab hoopis LGBT+ kogukonna võit ja suur edasiminek kogu Eestile, päädides sooneutraalse abieluga perekonnaseaduses."
Kui Keskerakond otsustab siiski praeguse valitsusega veel mõnda aega jätkata ning abieluteemaline rahvahääletus peaks siiski toimuma, on võimalus, et sellest saab hoopis LGBT+ kogukonna võit ja suur edasiminek kogu Eestile, päädides sooneutraalse abieluga perekonnaseaduses. Seda enam, et sooneutraalse abielu toetajate koalitsioon aina kasvab. Varro Vooglaid sai just Tarmo Jüristo näol vägeva vastase ja liberaalsematest parteidest pole abieluvõrdsust toetava üleskutsega ühinenud veel vaid Reformierakond ja Keskerakond.
Muidugi on kahju, et need parteid koos Isamaa ja EKRE-ga ei soovi muutusi ning seisavad progressil risti ees, takistades oma riigi arenemist edumeelse ja avatud ühiskonna suunas.
Me vajame seda muutust rohkem kui kunagi varem, sest sellest sõltub palju enam, kui esmapilgul paistab. Just meil lasub vastutus korraldada oma riik kliimakriisiga toimetulevaks ja säilitada järgnevate põlvede elukeskkond. Praegu on see teadlaste konsensusel võimalik vaid väga suuri ümberkorraldusi tehes. See tähendab, et kõik ühiskonnagrupid peavad olema kaasatud ja võimestatud.
Kui küsitakse, kas kliimamuutused on iga inimese enda või valitsuse või isegi Euroopa Liidu või ÜRO teema, siis vastus on "jah" - see ongi kõigi ülesanne mõelda ja tegutseda roheliselt. Nagu ka referendumil on meie kõigi ülesanne vastata "ei" - me ei vaja soolist diskrimineerimist, barjääride ehitamist ning vaenu õhutamist. Me vajame abieluvõrdsust! | Züleyxa Izmailova: rahvahääletuse korraldajad kardavad kaotust | https://www.err.ee/1158748/zuleyxa-izmailova-rahvahaaletuse-korraldajad-kardavad-kaotust | Kas EKRE tagurdab välja valitsusest, sest ei suuda kavandatavast referendumist enam võitjana välja tulla ja kardab kaotust, kirjutab Züleyxa Izmailova. |
Mullu suvel võistkonna senise tähtmängija James Hardeni kõrvale tema endise tiimikaaslase Russell Westbrooki toonud Houston kogus möödunud põhihooajal 44 võitu ja 28 kaotust, mis on nende viimase nelja hooaja kõige kehvemaks saldoks.
Play-off 'i avaringis saadi läbi raskuste jagu Hardeni ja Westbrooki endisest meeskonnast Oklahoma City Thunderist, läänekonverentsi poolfinaalis jäädi aga 1:4 alla Los Angeles Lakersile.
Senine peatreener Mike D'Antoni otsustas seejärel liituda Brooklyn Netsi tagatoaga, samuti lahkus viimased 13 aastat edukalt Rocketsi korvpallioperatsioone vedanud Daryl Morey, kes peab nüüd sama ametit Philadelphia 76ersis. Nende asemele palgati Stephen Silas ja Rafael Stone, kes pole end liigas veel tõestanud.
ESPN kirjutas kolmapäeval, et ei Westbrook ega Harden pole võistkonnas toimuvaga rahul, The Athletic lisas omalt poolt, et Westbrook on Rocketsi juhtkonnale juba teada andnud, et tahab meeskonnast lahkuda.
Endine NBA mängija ja praegune stuudioekspert Kendrick Perkins teatas ESPN-i saates "The Jump", et Harden pole juba kaks nädalat võtnud vastu Rocketsi omanike, juhatuse ega ka uue peatreeneri Silase telefonikõnesid. Tema sõnul soovisid Westbrook ja Harden võistkonna uue juhendajana näha Tyronn Lue'd.
"Hardeni, D'Antoni ja Morey vaheline dünaamika oli aastaid läbipaistvaks ja üsna edukaks, kuigi lõppeesmärk - NBA meistritiitel - jäi täitmata," kirjutavad Kelly Iko, Sam Amick ja Shams Charania The Athleticus. "D'Antoni ja Morey lahkumine on nii Hardenis kui Westbrookis aga tekitanud tõsiseid kahtlusi pikaajalise edukuse võimalikkuses."
Rahulolematud on teisedki Houstoni mängijad - P.J. Tucker on pikemat aega oodanud uut lepingut, Eric Gordon ei ole rahul oma kahanenud rolliga ja Austin Rivers ütles The Ringerile hiljuti, et ei naase uueks hooajaks meeskonda. Mitmed allikad on The Athleticule sõnanud, et võistkonna endised mängijad on Rocketsi sisekliimat nimetanud "problemaatiliseks" ja liialt staaridele orienteerituks. | Houston Rockets on kokkuvarisemise äärel | https://sport.err.ee/1158746/houston-rockets-on-kokkuvarisemise-aarel | Viimasel neljal hooajal korvpalliliigas NBA läänekonverentsi poolfinaali jõudnud Houston Rockets on jäänud ilma kahest tähtsast lülist ning on nüüd kaotamas ka Russell Westbrooki. |
Cummings on varem oma blogis märkinud, et tahab 2020. aasta lõpuks end praegusest kohustustest suuresti vabastada. Samas on ta sel nädalal lükanud tagasi väite, et ähvardas lahkuda.
Kõrge Downing Streeti allikas ütles neljapäeva õhtul BBC-le, et Cummings on valitsusest väljas jõuludeks.
Sel nädalal teatas oma lahkumisest peaministri kommunikatsioonidirektor Lee Cain, kes on Cummingsi lähedane kaastöötaja.
Esmaspäeva õhtul olevat Johnson pakkunud Cainile peaministri büroo juhataja kohta, seda otsust toetasid ka Cummings ja Downing Streeti kabineti sekretär Simon Case.
Caini ametikõrgenduse vastu olid mitmed toorid, kes kartsid, et see tugevdab veelgi Brexiti meelsete liikmete positsioone konservatiivses parteis.
Samuti ei meeldinud see Boriss Johnsoni kihlatule Carrie Symondsile. Daily Maili teatel on tema läbisaamine Cummingsiga keeruline ja see oli üks peamisi põhjuseid, miks ta ei toetanud Caini ametisse nimetamist.
Cummingsil on olnud keskne roll Brexiti referendumis ja konservatiivide viimases valimisvõidu toonud kampaanias. | BBC: Boris Johnsoni erinõunik Dominic Cummings lahkub ametist | https://www.err.ee/1158688/bbc-boris-johnsoni-erinounik-dominic-cummings-lahkub-ametist | Briti peaministri Boris Johnsoni erinõunik Dominic Cummings, kelle mõju valitsuse poliitika üle on olnud ulatuslik, lahkub ametlikult kinnitamata andmeil enne jõule ametist, teatas BBC. |
Woods lõpetas esimese ringi 68 löögiga, neljaga alla raja par 'i, millega kordab oma karjääri parimat Mastersi avaringi tulemust. Samuti ei läinud viiekordse Mastersi võitja skoorikaardile kirja ühtegi bogey 't (üks löök üle raja par'i), sellega sai oma 23. Mastersi turniiri mängiv Woods hakkama esmakordselt.
"Tegin täna kõike hästi," rääkis Woods neljapäevase võistluspäeva lõpus. "Mu ainus halb löök juhtus kaheksandal rajal. Peale selle õnnestus kõik, kuigi oleksin ka lähilöökidel võinud olla täpsem."
Esimese ringi järel juhib Mastersit Paul Casey (65 lööki, -7), viis alla par 'i said kirja ameeriklased Xander Schauffele, Webb Simpson ja Justin Thomas. Üheks favoriidiks peetav Bryson DeChambeau lõi 13. rajal double-bogey, aga tegi seejärel kaks järjestikust birdie 't ja püsib 70 löögiga samuti konkurentsis. | Tiitlikaitsja Woods kordas Mastersi avaringis karjääri parimat tulemust | https://sport.err.ee/1158731/tiitlikaitsja-woods-kordas-mastersi-avaringis-karjaari-parimat-tulemust | Tänavuse golfiaasta viimast suurturniiri, Mastersit, juhib avaringi järel inglane Paul Casey (-7). Tiitlikaitsja Tiger Woods kaotab talle kolme löögiga ning jagab viiendat kohta. |
NBC, CBS, ABC ja CNN kuulutasid Bideni võitjaks veidi enam kui 11 000 häälega. Edu Arizonas on demokraatidele esmakordne pärast 1996. aastat ja annab Bidenile valimiskogus 11 valijamehe hääled.
Fox News ja Associated Press kuulutasid seal Bideni võitu juba valimisõhtul, kutsudes esile president Donald Trumpi raevu, kuid teised suuremad kanalid tegid seda alles üheksa päeva hiljem.
Arizona võiduga on nüüd Bideni edu Trumpi ees 538-liikmelises valimiskogus 290 häält 217 vastu. Pääsu Valgesse Majja tagab 270 häält.
Kuigi Biden tunnistati laupäeval valimiste võitjaks, on Trump keeldunud kaotust tunnistamast ja jätkab tõendamata võltsimissüüdistuste esitamist.
Tulemusi ei ole veel välja kuulutatud Põhja-Carolinas ja Georgias.
Viimane demokraat, kes võitis presidendivalimistel Arizonas, oli Bill Clinton. | Biden kindlustas oma edu võiduga Arizonas | https://www.err.ee/1158727/biden-kindlustas-oma-edu-voiduga-arizonas | USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden on võitnud valimised Arizona osariigis, kindlustades veelgi oma edumaad valimiskogus, teatasid neljapäeva õhtul USA suuremad meediakanalid. |
Loo "Therefore I Am" muusikavideo on filmitud California kaubanduskeskuses Glendale Galleria, kus Eilish noorena palju aega veetis.
Värske singel on Billie Eilishi kolmasttänavu ilmunud singel. Varem on kuulajate ette jõudnud ka uue James Bondi filmi tunnuslugu "No Time To Die" ning singel "my future".
Vaata loo "Therefore I Am" videot: | Billie Eilish avaldas uue loo "Therefore I Am" | https://menu.err.ee/1158559/billie-eilish-avaldas-uue-loo-therefore-i-am | Muusik Billie Eilish andis välja uue loo "Therefore I Am", millele valmis ka tema enda lavastatud muusikavideo. |
Ryan Christie 52. minuti värav viis šotlased Belgradi Rajko Mitici ehk Marakana staadionil Serbia vastu 1:0 juhtima, aga Luka Jovic viigistas nurgalöögi järel peaga kohtumise 90. minutil.
Järgnenud lisaajal väravaid ei löödud, mistõttu selgus selleks hetkeks juba viimase EM-pileti saatus penaltiseerias. Šotimaa realiseeris kõik oma viis penaltit, Serbia viimase, Fulhami ründaja Aleksandar Mitrovici, löögi tõrjus šotlaste väravavaht David Marshall.
Šotimaa mängis EM-finaalturniiril viimati 1996. aastal, siis saadi üks võit, üks viik ja üks kaotus ning lepiti A-alagrupis Inglismaa ja Hollandi järel kolmanda kohaga. Šotlaste viimaseks suurturniiriks on kaks aastat hiljem Prantsusmaal toimunud MM, kus jäädi alagrupis viimaseks.
Eelviimasena lõppenud play-off 'i finaalis viigistas Põhja-Iirimaa Slovakkia vastu Milan Škriniari 88. minuti omavärava läbi, külalismeeskonnale tõi võidu Michal Durise värav 110. minutil.
Slovakkia mängis esmakordselt EM-finaalturniiril neli aastat tagasi, kui B-grupis teeniti Walesi ja Inglismaa järel neli punkti ning pääseti 1/16-finaali. Seal jäädi 0:3 alla toonasele maailmameistrile Saksamaale. | Šotimaa pääses esmakordselt pärast 1998. aasta MM-i taas suurturniirile | https://sport.err.ee/1158716/sotimaa-paases-esmakordselt-parast-1998-aasta-mm-i-taas-suurturniirile | Neljas play-off 'i finaalis selgusid neljapäeval viimased 2021. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile pääsenud koondised. 23 aastat kestnud ootuse lõpetas Šotimaa, kes tagas EM-pileti pärast penaltiseeriat. |
Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Voolensi sõnul suurenes töötuse määr eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 3,8 protsendipunkti. Suurem osa töötutest olid tööta olnud vähem kui pool aastat.
"Nii täis- kui ka osaajaga tööd otsis 34 100 ja ainult täisajatööd 20 200 töötut. Pikaajaliste töötute arv kasvas, kokku oli neid 9400," ütles Voolens.
Hõivatuid oli kolmandas kvartalis 652 700, neist täisajaga töötas 574 100 ja osaajaga 78 600 inimest.
"Võrreldes eelmise aasta sama ajaga langes tööhõive määr 2,7 protsendipunkti. Kõige enam oli tööga hõivatuid 25-49-aastaste seas. Kui osaajaga hõivatute arv püsis aastases võrdluses enam-vähem samal tasemel, siis täisajaga hõivatute arv vähenes 24 200 inimese võrra," märkis Voolens.
Naiste tööhõive määr oli 62,5 ja meestel 70,3 protsenti.
Tegevusalade lõikes oli hõive suurim töötleva tööstuse tegevusalal, kuid võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see langenud. Samas on mõnedel tegevusaladel hõivatute arv suurenenud, kõige rohkem ehituses.
Mitteaktiivseid inimesi oli pisut rohkem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis, kokku 277 200. Peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks olid pensioniiga, õpingud ning haigused või vigastused. | Kolmandas kvartalis lisandus ligi 5000 töötut | https://www.err.ee/1158715/kolmandas-kvartalis-lisandus-ligi-5000-tootut | Statistikaameti andmete kohaselt oli kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,8 protsenti, tööhõive määr 66,3 protsenti ja töötuse määr 7,7 protsenti. Töötuid oli 54 300, mis on 4900 võrra rohkem kui teises kvartalis. |
Paide sõnul lõpetati mängijaga leping, et vigastust raviv keskväljamees saaks koroonanumbrite kasvutrendi valguses turvaliselt reisida kodumaale.
2019. aasta suvel Järvamaa esindusklubiga liitunud Caprioli tänavusele hooajale vajutasid pitseri erinevad vigastused, mistõttu käis brasiillane platsil vaid kuues Premium liiga mängus.
Kokku esindas ta Paidet 22 liigamängus, tema saldoks jäi seitse väravasöötu. | Paide Linnameeskonna ja brasiillasest poolkaitsja koostöö lõppes | https://sport.err.ee/1158712/paide-linnameeskonna-ja-brasiillasest-poolkaitsja-koostoo-loppes | Äsja Premium liigas medali kindlustanud Paide Linnameeskond andis oma kodulehel teada, et on poolte kokkuleppel lõpetanud lepingu brasiillase Bruno Caprioliga. |
Kiri on osa ammusest vaidlusest demokraatlike standardite järgimise üle Poolas.
Sarnase kirja on EL-ile saatnud ka Ungari, mida Euroopa Komisjon on samuti õigusriigi põhimõtete rikkumise pärast nuhelnud.
"Äsja saatsin ma kirja EL-i juhtidele, selgitades meie arusaama EL-i eelarvega seotud mehhanismide suhtelisuse kohta," kirjutas Morawiecki neljapäeval Facebookis. Tema sõnul põhineb õigusriigi põhimõtete järgimist nõudev mehhanism "meelevaldsetel, poliitiliselt motiveeritud kriteeriumidel" ning võib viia topeltstandardite kasutamiseni erinevate EL-i liikmete kohtlemisel.
Morawiecki lisas, et pakutud lahendused ei vasta Euroopa Ülemkogu järeldustele juulis, mil liikmed leppisid maratonkohtumisel kokku pretsendenditus taastepaketis koroonaviirusest tingitud kahjude leevendamiseks.
"Seetõttu ei saa Poola nõustuda mehhanismi selle versiooniga, mis tooks kaasa poliitiliste ja meelevaldsete kriteeriumide ülimuslikkuse sisulise hinnangu ees," märkis Morawiecki.
Euroopa Liidu Nõukogu väitel kaitseb uus mehhanism EL-i eelarvet seal, kus õigusriigi põhimõtete rikkumine võib mõjutada eelarve mõistlikku kasutamist.
Euroopa Liit kritiseeris septembris Poolat ja Ungarit oma esimeses raportis demokraatlike standardite järgimisest blokis, keskendudes peamiselt õigussüsteemi sõltumatusele.
Raporti kohaselt on Poola kohtureformid kasvatanud täitev- ja seadusandliku võimu mõju õigussüsteemi üle ja seega nõrgestanud kohtute sõltumatust.
Poola valitsus aga väidab, et reforme oli vaja, et võidelda korruptsiooniga ja eemaldada kohtusüsteemist viimased kommunismi jäänukid. | Poola ähvardab vetostada Euroopa Liidu eelarve | https://www.err.ee/1158708/poola-ahvardab-vetostada-euroopa-liidu-eelarve | Poola peaminister Mateusz Morawiecki saatis Euroopa liidritele kirja, milles ähvardas vetostada Euroopa Liidu pikaajalise eelarve, kui see seotakse õigusriigi põhimõtete järgimisega. |
Põllumajandus-kaubanduskoda, talupidajate keskliit ja aiandusliit tegid valitsusele ja riigikogule ettepaneku algatada seadusemuudatus kodumaise puu- ja köögivilja ning kartuli käibemaksu määra alandamiseks seniselt 20 protsendilt viiele protsendile.
Toiduainete käibemaksusoodustust pole neljas Euroopa Liidu liikmesriigis: Taanis, Bulgaarias, Leedus ja Eestis.
Läti maksustab puu- ja köögivilju viieprotsendilise käibemaksuga juba 2018.
Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ütles ERR-ile, et puu- ja köögiviljade käibemaksu alandamine on kasulik kogu tarneahelale - nii tootjale, kaupmehele kui tarbijale.
Kuigi valitsusele ja riigikogule saadetud ettepanekus palutakse vähendada ainult kodumaise köögivilja ja kartuli käibemaksu, pole see tegelikult võimalik, kuna oleme osalised Euroopa Liidu ühisturul.
Eesti tootjad suudavad koduturu varustada kodumaise köögiviljaga umbes 60 protsendi ulatuses, marjade ja puuviljade isevarustamise tase on alla 10 protsendi. | Köögiviljakasvatajad soovivad puu- ja köögivilja käibemaksu vähendamist | https://www.err.ee/1158700/koogiviljakasvatajad-soovivad-puu-ja-koogivilja-kaibemaksu-vahendamist | Puu- ja köögivilja ning kartuli käibemaksumäära alandamine muudaks aiasaadused kauplustes odavamaks, ergutaks tarbimist ja aktiviseeriks kasvatajaid, leiavad aiapidajad ja köögiviljakasvatajad. |
Uute positiivsete arvus ei kajastu ainult need, kes andsid proovi kolmapäeval, vaid needki, kes andsid esmaspäeval või teisipäeval, selgitas Fischer ajalehe nädalalõpulisale LP.
"Ilmselt on laboris tekkinud väike järjekord," ütles Fischer. "Aga ajanihe pole väga suur. Eesti on isegi hästi hakkama saanud."
Terviseameti meediasuhete spetsialisti Merilin Verniku sõnul kajastub proovi tulemus ameti statistikas siis, kui tulemus on kantud tervise infosüsteemi viimase 24 tunni jooksul, ja see ei olene sellest, millal inimene proovimaterjali andis.
Statistika vahepealset langustrendi põhjendas Fischer sellega, et nädalavahetustel võetakse vähem proove ja selle mõju avaldub veel nädala keskelgi.
Fischeri sõnul näeb üldist trendi kõige paremini siis, kui võrrelda nädalaid, mitte päevi: see tähendab seda, et tuleb võrrelda selle nädala neljapäeval lisandunud uute positiivsete hulka eelmise ja üle-eelmise nädala neljapäeval lisandunutega.
"Oktoobri keskpaigast on nakatunute arvud pidevalt kahekordistunud," kommenteeris Fischer üldist trendi. 19.-25. oktoobrini lisandus keskmiselt 50 nakatunut päevas, sellest järgmisel nädalal 100, sellest järgmisel ehk eelmisel nädalal 200 ja nüüd nägime esimest korda 400 liginevat arvu.
Mida teeb praegu nakkuskordaja R? Fischeri hinnangul on see 1,2 ja 1,5 vahel, see tähendab, et üks nakatunu nakatab keskmiselt 1,5 inimest. | Ootamatult kõrge koroonanäitaja koosnes mitme päeva proovidest | https://www.err.ee/1158695/ootamatult-korge-koroonanaitaja-koosnes-mitme-paeva-proovidest | Ootamatult kõrge positiivsete koroonaproovide arv, mis neljapäeval ulatus 374 juhtumini, oli kokku saadud mitme päeva proovidest, ütles Eesti Päevalehele valitsuse koroonaprognoose tegev Krista Fischer. |
Rahandusministeerium teatas neljapäeval, et föderaalvalitsuse eelarvedefitsiit oktoobris oli 284,1 miljardit dollarit ehk kaks korda suurem kui samal kuul aasta tagasi, mil see oli 134,5 miljardit.
30. septembril lõppenud 2020. rahandusaasta puudujääk oli rekordiline 3,1 triljonit, mis purustas 2009. aasta rekordi (1,4 triljonit dollarit).
Kongressi eelarvekomisjon prognoosib, et selle rahandusaasta puudujääk püsib üle ühe triljoni dollari piiri.
Selle aasta tegelik puudujääk sõltub mitmest faktorist, seal hulgas sellest, kas kongress suudab vähendada demokraatide ja vabariiklaste erimeelsusi kiitmaks heaks uusi toetusmeetmeid koroonapandeemia majandusmõjude leevendamiseks.
Oktoobris olid kulud ühtekokku 521,8 miljardit ehk 37,3 protsenti rohkem kui aasta tagasi.
Tulud langesid 3,2 protsenti, 237,7 miljardi dollarini, peegeldades osaliselt ka 14 miljardi dollari ulatuses üksikisiku tulumaksu laekumiste vähenemist.
USA valitsuse eelarveaasta kestab oktoobrist septembrini. | USA eelarvepuudujääk ulatus oktoobris 284 miljardi dollarini | https://www.err.ee/1158692/usa-eelarvepuudujaak-ulatus-oktoobris-284-miljardi-dollarini | USA alustab 2021. rahandusaastat, nii nagu eelmine lõppes, kasvava eelarvepuudujäägiga. |
Keeld pidi jõustuma 12. novembril.
USA kaubandusministeerium teatas, et ootab TikTokiga seotud kohtuprotsesside lõppu.
Pennsylvania föderaalkohus peatas 30. oktoobris TikToki keelamise määruse. USA valitsus vaidlustas neljapäeval kohtu otsuse.
TikTok väitis, et isegi ajutine keeld teeks umbes 100 miljoni USA kasutajaga rakendusele pöördumatut kahju.
TikTok on ameerika noorte seas populaarne, kuid valitsuse hinnangul on Hiina rakendus julgeolekuoht. President Donald Trump nõuab selle müümist mõnele USA firmale, sest vastasel juhul rakendus keelatakse.
TikToki omanikfirmale ByteDance oli antud neljapäevani aega omandiküsimus USA-s lahendada, kuid firma esitas sel nädalal Washingtoni kohtule petitsiooni, paludes lisaaega. | USA valitsus lükkas videorakenduse TikTok keelu edasi | https://www.err.ee/1158691/usa-valitsus-lukkas-videorakenduse-tiktok-keelu-edasi | USA valitsus teatas neljapäeval, et lükkab videorakenduse TikTok keelu edasi. |
Skulptorid katavad musta plastikuga paarkümmend skulptuuri Riias, seal hulgas mõned neist, mis püstitati juba aastakümneid tagasi.
"Me protesteerime maksude suurendamise vastu loometööle ajal, mil koroonaviirus on juba peatanud peaaegu kõik kultuuriüritused, vähendanud sissetulekut," ütles Läti Kunstnike Liit avalduses.
Rahandusminister Janis Reirs ütles AFP-le, et valitsus pidas kunstnike, kirjanike ja filmitegijate liitudega "raskeid kõnelusi" seoses kavandatava maksumuudatusega.
"Ma mõistan, et skulptorid on kõige rohkem mõjutatute seas, kuna neil on suured kulud materjalile iga töö jaoks, mida nad loovad," ütles minister, kuid ei pakkunud plaani muutmist.
Läti loomeinimsed on ka varem protestinud plaani vastu, ladudes parlamendi ette tellised, kui kõnelused rahandus- ja kultuuriministriga olid skulptor Aigars Bikse sõnul "nagu kõnelused tellisseinaga".
Statistika kohaselt võib maksumuudatus mõjutada Lätis umbes 39 000 inimest. | Läti skulptorid katavad protestiks maksude tõstmise vastu oma taieseid | https://www.err.ee/1158689/lati-skulptorid-katavad-protestiks-maksude-tostmise-vastu-oma-taieseid | Läti skulptorid hakkasid neljapäeval katma oma taieseid protestiks valitsuse plaani vastu tõsta loomeinimeste maksukoormat. |
Iisraeli ajalehe Haaretz ja uudisteportaali Axios andmetel külastab Pompeo okupeeritud Läänekaldal Psagoti veinimõisa ning temast saab ka esimene USA välisminister, kes sõidab Golani kõrgendikele, mille annekteerimist Iisraeli poolt on tunnustanud president Donald Trump.
USA välisministeerium ei ole neid Pompeo peatuskohti kinnitanud.
Teisipäeval andis ministeerium teada, et Pompeo väisab Iisraeli ja kohtub peaminister Benjamin Netanyahuga.
Pompeo visiit leiab aset kaks kuud enne presidendiks valitud Joe Bideni ametisseastumist.
Biden on varem kritiseerinud Iisraeli uusasundusi ning lubanud teha diplomaatilisi jõupingutusi Palestiina riigi loomiseks.
Pompeo teatas täpselt aasta tagasi, et USA ei pea juudi asundusi okupeeritud Palestiina territooriumil ebaseaduslikuks. Washington läks sellega vastuollu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide ja praktiliselt kõikide teiste riikidega peale Iisraeli. | Pompeo külastab esimese USA välisministrina Iisraeli uusasundust | https://www.err.ee/1158690/pompeo-kulastab-esimese-usa-valisministrina-iisraeli-uusasundust | Mike Pompeost saab järgmisel nädalal esimene USA välisminister, kes külastab üht Iisraeli uusasundust okupeeritud Palestiina territooriumil, teatas neljapäeval meedia. |
Presidendi täitevkorralduses seisab, et Hiina valitsus kohustab erafirmasid toetama neid tegevusi ja kapitaliturgude kaudu kasutab USA investoreid ära rahastamaks oma relvajõudude arengut ja moderniseerimist.
Investeerimiskeeld jõustub 11. jaanuaril ehk vaid mõned päevad enne Trumpi nelja-aastase ametiaja lõppu. | Trump keelas investeeringud sõjaväge aitavatesse Hiina firmadesse | https://www.err.ee/1158687/trump-keelas-investeeringud-sojavage-aitavatesse-hiina-firmadesse | USA president Donald Trump allkirjastas neljapäeval korralduse, millega keelab ameeriklastel investeerida Hiina firmadesse, mis võivad aidata sealseid relvajõude ja julgeolekustruktuure. |
Esimesel poolajal oli mõlemal meeskonnal võimalusi, kuid väravaid ei löödud.
Teine poolaeg surus Prantsusmaa tugevalt, Albaanial oli võimalusi vähe. Prantsusmaa surve kandis lõpuks vilja 90. minutil kui peaga lõi värava Antoine Griezmann. Kuuendal lisaminutil vormistas Dimitri Payet lõppseisuks 2:0.
Prantsusmaa on kahe võiduga taganud koha kaheksandikfinaalis, Albaania jätkab võiduta.
A-alagrupp, 15. juuni kell 22.00
Stade Vélodrome, Marseille
Prantsusmaa
2:0
Albaania
90. Antoine Griezmann
90.+6. Dimitri Payet
-
Kohtunik: William Collum (SCO)
Mängu käik:
Prantsuse algkoosseisust jäid üllatavalt välja Paul Pogba ja Antoine Griezmann
4. minut: Giroud saab peaga löögile, kuid löök läheb mööda
24. minut: Albaania sai terava tsenderduse kasti, aga ei pääsetud löögile
36. minut: Giroud pealöök ebaõnnestus
39. minut: Anjani sai kastis löögile, kuid löök takerdus prantsuse kaitsjasse
44. minut: Albaania sai heast kohast karistuslöögi, kuid see läks napilt üle värava
Esimene poolaeg on lõppenud.
Algab teine poolaeg.
46. minut: Coman lööb napilt peaga mööda
52. minut: Memushaj saab kastis löögile ning tabab posti
54. minut: Pogba saab värava lähedalt löögile, kuid löök läheb üle
67. minut: Giroud lööb värava eest peaga mööda
69. minut: Giroud saab taas peaga löögile, aga tabab posti
79. minut: Sagna lööb karistusala äärest üle
83. minut: Sagna saadab tsenderduse kasti, aga prantslased ei ulatu selleni
90. minut: Griezmann saab värava ees peaga löögile ja viib Prantsusmaa 1:0 juhtima!!
90 + 6. minut: Payet teeb seisuks 2:0!!
Mäng on lõppenud.
Enne mängu:
Prantsusmaa alustas turniiri A-alagrupis raske võiduga, kui tulemusega 2:1 alistati Rumeenia. Seejuures lõi Prantsusmaa võiduvärava alles eelviimasel minutil tänu Dimitri Payeti suurepärasele sooritusele.
Albaania kaotas avavoorus Šveitsile 0:1, kuigi tervikuna polnud nende mängupilt halb, iseäranis arvestades asjaolu, et juba esimesel poolajal eemaldati kahe kollase kaardi tõttu kapten Lorik Cana.
Prantsusmaa on võitnud Albaaniat kuuest mängus neljas, kuid just kahes viimases pole suudetud väikeriigi koondist alistada. Seejuures mullu juunis suutis Albaania tänu Ergys Kace karistuslöögile isegi 1:0 võita.
Prantsusmaa saab loota eelkõige Payeti virtuoossusele ja Olivier Giroud' heale vormile - viimase kuue koondisemänguga on ta löönud kaheksa väravat. Samuti oodatakse endiselt palju Paul Pogbalt. Albaania peab aga kompenseerima kapten Cana puudumise. | Hilised väravad tõid Prantsusmaale kolm võidupunkti | https://sport.err.ee/87442/hilised-varavad-toid-prantsusmaale-kolm-voidupunkti | Prantsusmaa tagas jalgpalli EM-finaalturniiril pääsu A-alagrupist kaheksandikfinaali, alistades Albaania 2:0 (0:0). |
Vahetult enne turniiri selga vigastanud ja avamängust kõrvale jäänud Messi sekkus järgnenud mängudes pingilt, kui Argentina vastavalt Tšiili 2:1, Panama 5:0 ja Boliivia 3:0 alistas ning alagrupi võitis, kirjutab Soccernet.ee.
"Lõpetasime alagrupi nii, nagu tahtsime - grupi võitjana," märkis Messi. "Võitsime kolm mängu, aga nüüd algab uus Copa. Rasked mängud alles tulevad."
Vähemalt esialgu Messil ja Argentinal aga vedas, sest veerandfinaalis tuleb vastu Uruguay seljatanud Venezuela ning poolfinaalis USA ja Ecuadori paari võitja, vältida suudeti nii samuti välja langenud Brasiiliat kui grupis teiseks jäänud Kolumbiat. Teises tabelipooles lähevad kokku Peruu-Kolumbia ja Mehhiko-Tšiili. | Lionel Messi: nüüd algab uus Copa America ja rasked mängud alles tulevad | https://sport.err.ee/87467/lionel-messi-nuud-algab-uus-copa-america-ja-rasked-mangud-alles-tulevad | Argentina jalgpallitäht Lionel Messi tõdes, et Copa Americal ei saa nende koondis alagrupiturniirilt suurt midagi kaasa võtta. |
Pühapäeval sõidetud viimase etapi võitis Rally Cycling meeskonna ameeriklane Eric Young. Räim lõpetas peagrupi esimesena ja sai 7. koha (+0.34), kirjutab Rattauudised.ee.
Kokkuvõttes võitis velotuuri kohalik sportlane Ryan Roth (Silber Pro Cycling). Sama meeskonna rattur Ben Perry oli teine ning Räim kolmas. Kaotust võitjale vaid 10 sekundit.
Räim võttis viimase võistluspäeva oma Facebooki lehel kokku nii: “Oleksime võinud starti minna ja olla rahul teise kohaga kokkuvõttes aga meile see ei sobinud. Tahtsime võita. Võtsime veidi riske ja ei tahtnud Silberi taktikepi all sõita. Lõppude lõpuks kukkusin kokkuvõttes ühe koha võrra aga see väga midagi ei muuda. Nii või naa võitu ei saanud. Eks andis tunda ka Boivini puudumine ning see, et Silberil oli 7 meest alles ja meil 5. Poisid tegid küll viimane etapp ilusat tööd ja proovisid asja koos hoida, kuid viimane tõus kahjuks sai väike punt minema ja ette nad jäidki. Eks oli mu enda viga ka, oleksin pidanud põhjagaasiga viimase tõusu panema ja rohkem riskima. Eks vigadest õpitakse."
"Järgmine sõit on kolmapäeval, alustan Beauce velotuuri, mis kestab pühapäevani. Profiililt on see raskem ning paar head meeskonda on ka juures. Kokkuvõtte peale kindlasti ei lähe, kuna tuuril on eraldistart ja üks etapp mäefiniš. Kindlasti tahan midagi ilusat ära teha etappidel." | Mihkel Räim sai Kanadas toimunud velotuuril kokkuvõttes kolmanda koha | https://sport.err.ee/87464/mihkel-raim-sai-kanadas-toimunud-velotuuril-kokkuvottes-kolmanda-koha | Mihkel Räim (Cycling Academy) teenis Kanadas lõppenud 2.2 kategooria mitmepäevasõidu Grand Prix Cycliste de Saguenay kokkuvõttes kolmanda koha. |
"Kodaniku- ja inimõiguste rikkumised on FBI prioriteet. Me uurime äärmiselt põhjalikult kõiki vahejuhtumeid, kus isikuid rünnatakse nende kuuluvusega seoses, olgu see siis rass, usk või seksuaalne orientatsioon," ütles eriagent Ron Hopper ajakirjanikele.
Ööl vastu pühapäeva tappis Omar Mateen Orlando geiklubis Pulse 49 ja haavas 53 inimest. Ründaja hukkus tulevahetuses politseiga. Äärmusrühmitus Islamiriik (IS) teatas pärast massimõrva, et Mateen tegutses "kalifaadi sõdurina Ameerikas". | USA võimud hoiatasid rünnakute eest moslemite vastu | https://www.err.ee/561805/usa-voimud-hoiatasid-runnakute-eest-moslemite-vastu | USA prokuratuur ja Föderaalne Juurdlusbüroo hoiatasid kolmapäeval, et sagenenud rünnakuid moslemite vastu ei kavatseta sallida ja neid uuritakse põhjalikult. |
Seejuures tunnistavad nad kõik õigust oma veendumustele ja neid väljendada.
"Meie riigi põhiseaduse 25. artikkel näeb ette iga inimese õiguse oma veendumustele ja vabaduse väljendada neid mitmesugustel seadusega keelamata viisidel, sh ka rongkäiguga," kommenteeris presidendikantselei rongkäigu korraldamist BNS-ile.
Selles seisab ka, et president Dalia Grybauskaitė ei rongkäikudel ei osale.
Peaministri pressiesindaja Evelina Butkutė-Lazdauskienė ütles BNS-ile, et peaminister Algirdas Butkevičiuse osalemist 18. juuni üritustel ei ole ette näha, kuid valitsuse kantselei saadab Baltic Pride'ile oma esindaja.
"Peaminister pooldab sallivuse kasvatamist laias mõttes, sallivust isikliku valiku, rassi, keele, veendumuste suhtes, kuid on homofoobsete avalduste ja muude sallimatusavalduste ning vaenu külvamise vastu, sest need on vastuolus demokraatia alustega," seisis peaministri avalduses.
Leedu seimi esimees Loreta Graužinienė tervitas kolmapäeval Vilniuses peetavat Baltic Pride'i, kuid ütles, et rongkäiku ei lähe, sest tahab veeta pühapäeva perekonna seltsis.
Kolmas geiparaad Baltic Pride korraldatakse 18. juunil Vilniuse Gediminase avenüül. Meeleavaldusel peaks osalema kuni tuhat inimest. Baltic Pride 'iga seotud üritused kestavad 13.-19. juunini. | Leedu juhid ei osale seksuaalvähemuste rongkäigus "Võrdsuse eest" | https://www.err.ee/561812/leedu-juhid-ei-osale-seksuaalvahemuste-rongkaigus-vordsuse-eest | Leedu president, peaminister ega seimi esimees ei kavatse osaleda nädalavahetusel Vilniuses korraldataval seksuaalvähemuste rongkäigul "Võrdsuse eest". |
Avalduse üle jätsid eile hääletamata Dmitri Dmitrijev, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Valeri Korb, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman.
Vladimir Velman, Dmitri Dmitrijev ja Mihhail Stalnuhhin põhjendasid hääletamata jätmist sellega, et riigikogu põhiseaduskomisjon ei olnud arvestanud ettepanekuga, lisada avaldusse see, et 1941. aastal sattusid küüditatute sekka peale eestlaste ka teised Eestis elavad rahvad, kirjutab Postimees.
Martin Repinski ja Olga Ivanova selgitasid, et nemad olid hääletamise ajal mujal.
Valeri Korbilt Postimees kommentaari ei saanud.
Mihhail Korb ütles venekeelsele Postimehele, et oluline on rakendada kõik jõupingutused selle nimel, et midagi sellist nagu küüditamine enam ei korduks ja keegi ei langeks enam poliitiliste ambitsioonide ohvriks.
Riigikogu võttis vastu avalduse, milles on öeldud, et riigikogu mälestab neid inimesi, kes 75 aastat tagasi vägivaldselt küüditati ning kellest paljud kaotasid oma pered ja elu.
Avalduse poolt hääletas 83 riigikogu liiget, vastu ei hääletanud keegi, kuid hääletama jättis seitse saadikut Keskerakonna fraktsioonist. | Keskerakondlastest saadikud avaldasid küüditamisavaldusele hääle andmata jätmise põhjuse | https://www.err.ee/561814/keskerakondlastest-saadikud-avaldasid-kuuditamisavaldusele-haale-andmata-jatmise-pohjuse | Seitse Keskerakonna parlamendisaadikut põhjendasid, miks nad jätsid eile riigikogus juuniküüditamist puudutavale avaldusele oma hääle andmata. |
See uudis tuli kaks päeva enne Venemaa jaoks üliolulist päeva, kui Rahvusvaheline Kergejõustikuliit IAAF teeb otsuse, kas venelased pääsevad sel suvel Rio de Janeiro olümpiamängudele võistlema.
Eelmise aasta novembris tulid WADA uurimise tulemusena välja Venemaal toimunud laiaulatuslik dopingu kasutamine ja korruptsioon testimistel. IAAF otsustas seejärel kõik Venemaa kergejõustiklased rahvusvahelistelt võistlustelt eemaldada.
WADA raport toob välja veel ka konkreetseid näiteid, kuidas erinevad Venemaa sportlased on üritanud dopinguproovi andmisest pääseda või dopingukütte petta.
Üks sportlane olevat WADA inimese nähes joostes põgenenud ning üks teine sportlane oli staadionilt lahkunud koguni võistluse ajal ning hiljem teda leida ei õnnestunud.
Üks naissportlane üritas ametnikke petta sellega, et oli enda kehasse paigutanud anuma, mis "tõenäoliselt sisaldas keelatud ainetest puhast uriini".
Kui see naine üritas oma leiutist kasutada, siis lekkis see põrandale ning asi tuli välja. Väidetavalt on sama sportlane üritanud varem WADA töötajatele altkäemaksu pakkuda ning tema dopinguproovides on leitud kahtlasi näitajaid.
Lisaks on WADA töötajaid ähvardatud osadesse suurema sõjalise tähtsusega linnadesse sisenemisel ning riiklikud julgeolekuagendid on ähvardanud dopingukütte maalt välja saata. Samuti on Venemaa tolliametnikud avanud riigist välja saadetud dopinguproove.
Osadel olümpiakavas olevatel spordialadel, näiteks maadluses, on võistlused peetud linnades, kuhu WADA ametnikel puudub ligipääs väidetavate rahvarahutuste ettekäändel. Seetõttu jäid dopinguproovid võtmata näiteks Venemaa tõstmise ja kreeka-rooma maadluse meistrivõistlustel.
Uudist täiendatakse... | BBC: WADA dopingukütte on Venemaal ähvardatud, üritatud petta ja takistada | https://sport.err.ee/87465/bbc-wada-dopingukutte-on-venemaal-ahvardatud-uritatud-petta-ja-takistada | BBC vahendas teisipäeva õhtul WADA raportile viidates, et Venemaal tegutsevaid dopingukütte on kimbutamas käinud riigi võimuorganid ning neid on sunnitud dopinguproovide võtmine lõpetama. |
Küllaltki võimalustevaese avapoolaja järel vahetati algkoosseisus alustanud Albert Prosa Flora poolt pingile, aga kuivõrd tegu oli sõprusmänguga, siis olid lubatud ka tagasivahetused, kirjutab Soccernet.ee.
Sunnitud vangerduse põhjustas 86. minutil vigastada saanud Hannes Anieri, kes vaid paar minutit varem palli 20 meetrilt latti saatis. Juba kohtumise teisel minutil pidi haiget saanud Kevin Aloe asemel väljakule tulema Markus Jürgenson.
Prosa lõigi lõpuks Flora ainsa värava, kui 87. minutil saatis Rauno Sappineni löögi järel postist põrkunud palli väravasse. Mõned minutid varem oli AIK juhtima läinud, kui rootslased realiseerisid Richard Alandi tekitatud penalti.
AIK - Tallinna FC Flora 1:1 (0:0)
pen. Daniel Sundgren - Albert Prosa
Flora: Aland, Aloe, Tamm, Vihmann, Kams, Gussev, Lepistu, Sappinen, Kokla, Beglarišvili, Prosa.
Varus: Toom, Šlein, Jürgenson, Baranov, Ainsalu, Anier, Alliku, Saliste. | Pingilt tagasi mängu vahetatud Prosa tõi Florale AIK vastu viigi | https://sport.err.ee/87469/pingilt-tagasi-mangu-vahetatud-prosa-toi-florale-aik-vastu-viigi | FC Flora jalgpallimeeskond käis juunipuhkuse ajal mängupraktikat saamas Stockholmis, kus kohaliku AIK-ga 1:1 viiki mängiti. |
Valge Maja ametnik kinnitas, et kohtumine toimus, kuid ei avalikustanud enamat, vahendas Reuters.
Valge Maja pressiesimdaja Josh Earnest ütles, et Obama toetab Tiibeti religioossete traditsioonide säilitamist, kuid USA poliitika, et Tiibet on Hiina osa, ei ole muutunud.
Earnest lisas, et kohtumine Valge Maja residentsis, mitte Ovaalkabinetis, näitab samuti, et kohtumine oli isiklikku laadi.
"President näitas, et hindab dalai laama õpetusi ja usub Tiibeti unikaalsete religioossete, kultuuriliste ja keeleliste traditsioonide säilitamisse," ütles Earnest.
Hiina välisministeerium hoiatas, et dalai-laamaga kohtumine kahjustab Hiina-USA suhteid.
Järgmisel nädalal peaks aga Washingtoni külastama Taiwani uus president Tsai Ing-wen. Arvata on, et ka see kohtumine ärritab tõsiselt Hiina Rahvavabariiki.
Peking hoiatas juba eile, et USA peab täitma oma lubadust mitte toetada separatistlikku tegevust.
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Lu Kang rõhutas, et mõlemad kohtumised puudutavad nn ühe Hiina poliitikat ehk Pekingi diplomaatilist seisukohta, et nii Tiibet kui ka Taiwan Hiina Rahvavabariigi lahutamatud osad ning et seda peavad tunnistama ka välisriikide valitsused.
Lu tuletas meelde, et USA on olnud vastu Taiwani (Hiina Vabariigi) iseseisvumisele ja et Washington on tunnistanud Tiibeti kuulumist Hiinale.
"Me nõuame, et USA valitsus peaks siiralt oma lubadustest kinni ja käsitleks seda teemat vastutustundlikult kooskõlas "ühe Hiina" printsiibiga ning ei annaks ruumi ühelegi isikule või tegevusele, mille eesmärgiks on "kahe Hiina" loomine või Hiina lõhestamine," selgitas kõneisik.
Obama võttis dalai-laama Washingtonis vastu viimati 2014. aastal ja siis lubas USA president tiibetlaste inimõigusi "tugevalt toetada". Peking kritiseeris siis kohtumist ja Obama sõnu teravalt.
Dalai-laama on ise öelnud, et ei taha Tiibetile iseseisvust, vaid tegelikku autonoomiat.
Reutersile rääkis ta käesoleva nädala alguses, et Obama näol on tegu "pikaaegse sõbraga", keda ta hindab muuhulgas seetõttu, et Obama on normaliseerinud suhteid Kuuba ja Iraaniga ning külastanud Vietnami ja Hiroshimat.
Küsimusele, kuidas võiks Peking järjekordsele kohtumisele reageerida, vastas dalai-laama järgnevalt: "Ma ei tea, seda te peate neilt küsima. Ma arvan, et Pekingist rääkides ei saa me teha üldistusi. Pekingis on erinevaid arvamusi. Mõnel inimesel on seal realistlikumaid arvamusi. Mõned on aga karmimal seisukohal, mis on kitsarinnalisem." | Obama kohtus Valges Majas dalai-laamaga | https://www.err.ee/561745/obama-kohtus-valges-majas-dalai-laamaga | USA president Barack Obama kohtus täna Valges Majas eksiilis elava Tiibeti usujuhi dalai-laamaga. |
Rumeenia asus kohtumist 18. minutil Bogdan Stancu penaltist juhtima. Mäletatavasti teenis Rumeenia ka avamängus Prantsusmaa vastu penalti ning ka siis realiseeris selle Stancu, seega sai Stancust esimene mees tänavusel EM-il, kel kirjas kaks väravat.
Šveitsil oli mõlemal poolajal rohkelt võimalusi, 57. minutil jõudis Admir Mehmedi ka sihile, kuid rohkem väravaid šveitslastel lüüa ei õnnestunud.
Šveitsil on nüüd kahe mänguga kirjas neli punkti, viimases mänguvoorus kohtutakse Prantsusmaaga. Rumeeniale oli see esimene punkt.
A-alagrupp, 15. juuni kell 19.00
Parc des Princes, Pariis
Rumeenia
1:1
Šveits
18. Bogdan Stancu pen.
57. Admir Mehmedi
Kohtunik: Sergei Karasjov (RUS)
Mängu käik:
6. minut: Seferovic pääseb löögile, aga löök läheb mööda
9. minut: Keseru suunab palli peaga värava poole, aga Šveitsi väravavaht saab selle probleemideta kätte
16. minut: väravavaht tõrjub Seferovici pealelöögi
17. minut: Rumeenia teenib penalti! Lichtsteiner kiskus trahvikastis vastast särgist
18. minut: Stancu realiseerib penalti ja viib Rumeenia juhtima!!
21. minut: Tatarusanu tõrjub Schäri pealelöögi
25. minut: Chipciu lööb kaugelt mööda
28. minut: Rumeenial taas hea võimalus, aga Sapunaru lööb posti
33. minut: Šveitsil karistuslöök, aga Rodriguez lööb otse väravavahile sülle
39. minut: Džemaili lööb peaga napilt mööda
44. minut: Lichtsteiner suunab palli peaga rumeenlaste värava suunas, aga Tatarusanu püüab
Esimene poolaeg on lõppenud.
Algab teine poolaeg.
53. minut: Väga ohtlik olukord šveitslaste värava all, Djourou on lähedal omaväravale
57. minut: Mehmedi saab nurgalöögi järel palli ja viigistab mängu!!
68. minut: Vahetusest mängu tulnud Embolo pääseb peaga löögile, aga lööb mööda
75. minut: Shaqiri käärlöök läheb üle värav
77. minut: Šveitsil karistuslöök, aga Shaqiri lööb täpselt müüri
78. minut: Keseru lööb šveitslaste väravavahile sülle
86. minut: Karistuslöök Šveitsil, Rodriguez lööb väravavahile kätte
89. minut: Tatarusanu püüab Langi pealelöögi
Kohtumine on lõppenud!
Enne mängu:
Rumeenia kohtus turniiri avamängus võõrustaja Prantsusmaaga ja pakkus favoriidile südi vastupanu, kuid Dimitri Payeti iluvärav 89. minutil tõi kohalikele siiski 2:1 võidu.
Šveits mängis teisel päeval eeldatava autsaideri Albaaniaga ning sai tänu Fabian Schäri viienda minuti tabamusele 1:0 võidu, kuid paljusid šveitslaste esitus ei veennud. Seda enam, et albaanlased mängisid suurema osa mängust vähemuses.
Šveits võib täna esimese meeskonnana kindlustada edasipääsu 16 parema hulka. Rumeenia peab aga igal juhul vältima kaotust, mis viiks nende šansid minimaalseteks.
Ajalugu kummalegi eelist ei anna. 12 korda on vastamisi oldud ning mõlemad on teeninud viis võitu. Kaks mängu on lõppenud viigiga. Suurturniiril kohtuti viimati 1994. aastal ja toona võitsid šveitslased suurelt 4:1. Viimati 2012. aastal sai aga Rumeenia võõrsil võidu 1:0. | Šveits pidi Rumeenia vastu viigiga leppima | https://sport.err.ee/87439/sveits-pidi-rumeenia-vastu-viigiga-leppima | Jalgpalli EM-finaalturniiril oli Šveitsil võimalus tagada edasipääs A-alagrupist kaheksandikfinaali, kuid Rumeeniaga lepiti 1:1 (0:1) viiki. |
31-aastane austraallane vigastas seeria viiendas kohtumises põlve ning lahkus mängust kaaslaste toel. Koheselt tehtud uuringu tulemused saadi kätte teisipäeval ning arstide sõnul kulub paranemiseks 6-8 nädalat.
Teist järjestikust meistritiitlit jahtiv Golden State oli viiendas mängus ilma oma ühe põhitegija Draymond Green'ita, kes sai NBA-lt ühe mängu pikkuse mängukeelu.
Finaalseeria jätkub Cavaliersi koduväljakul neljapäeval ning vajadusel peetakse otsustav seitsmes mäng Warriorsi kodupubliku ees 20. juunil. | Warriorsi põhitsentri jaoks on finaalseeria vigastuse tõttu lõppenud | https://sport.err.ee/87470/warriorsi-pohitsentri-jaoks-on-finaalseeria-vigastuse-tottu-loppenud | Korvpalliliigas NBA sai finaalseerias Cleveland Cavaliersi vastu 3:2 eduseisus olev Golden State Warriors teisipäeval ebameeldiva uudise, kui selgus, et viimases mängus vigastada saanud põhitsenter Andrew Bogut neid enam sellel hooajal aidata ei saa. |
Eesti toidukorvi hind oli eelmisel aastal 88 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, selle osana leiva- ja teraviljatoodete hind 89 protsenti, liha 79 protsenti ja piima, juustu ning munade hind 90 protsenti keskmisest tasemest. Alkohoolsed jookide hind oli aga 2015. aastal 104 protsenti Euroopa Liidu keskmisest ja tubakatoodete hind 62 protsenti keskmisest tasemest.
Kõige kõrgemad toidukaupade hinnad olid Taanis (145 protsenti keskmisest), Rootsis (124 protsenti), Austrias (120 protsenti), Soomes ja Iirimaal (mõlemas 119 protsenti keskmisest). Kõige madalamad hinnad aga Poolas (63 protsenti keskmisest), Rumeenias (64 protsenti), Bulgaarias (70 protsenti). Eestist odavamad olid toidukaubad veel ka Leedus (78 protsenti keskmisest) ja Ungaris (79 protsenti).
Kõige kallim alkohol oli möödunud aastal Iirimaal (175 protsenti keskmisest), Soomes (172 protsenti) ja Ühendkuningriigis (163 protsenti). Lätis oli möödunud aastal alkoholi keskmine hind 106 protsenti EL-i keskmisest.
Kõige suurem oli hinnaerinevus Euroopa Liidus tubakatoodete osas - siin olid kõige kallimad hinnad Ühendkuningriis (218 protsenti keskmisest), Iirimaal (189 protsenti keskmisest) ja Prantsusmaal (127 protsenti keskmisest), kõige odavamad hinnad aga Bulgaaris (50 protsenti keskmisest), Leedus (56 protsenti keskmisest) ja Lätis (59 protsenti keskmisest). | Eesti toit on Euroopa Liidu keskmisest odavam, alkohol kallim | https://www.err.ee/561800/eesti-toit-on-euroopa-liidu-keskmisest-odavam-alkohol-kallim | Eestis on toidukaubad 12 protsendipunkti odavamad Euroopa Liidu keskmisest, samas alkohoolsed joogid 4 protsendipunkti kallimad kui ühenduses keskmiselt, selgub kolmapäeval avaldatud Eurostati andmetest. |
Kohal paiknevate Briti meedia esindajate sõnul on probleemseid kohti linnas mitmeid ning politsei käib märatsevatel vutifännidel järel ning aeg-ajalt lahvatavad kokkupõrked, kus politseinikud kasutavad fännide peal kumminuiasid, kuid välja on lastud ka pisar- ja pipragaasi.
Olukord muutub iga hetkega ning pole päris kindel, mis seekordsed rahutused tekitas. Selge on see, et Prantsuse politsei üritab Lille'i tänavad jalgpallifännidest tühjaks teha. | Lille'i tänavatel algasid uued rahutused ja politsei kostitas Inglise fänne pisargaasiga | https://sport.err.ee/87463/lille-i-tanavatel-algasid-uued-rahutused-ja-politsei-kostitas-inglise-fanne-pisargaasiga | Prantsusmaa väikelinnas Lille'is on pinged Inglismaa jalgpallifännide ja kohaliku politsei vahel kasvanud üle kriitilise piiri, kui võimuesindajad on pidanud kasutusele võtma nuiad, pipragaasi ja pisargaasi. |
Õnnetus juhtus Wernecki linna lähedal, vahendas BBC.
Politsei sõnul sai ka kuus inimest raskelt vigastada.
Politsei pressiesindaja Kathrin Thamm ütles, et kokku varises nii silla äsja ehitatud 40 meetri pikkune osa kui ka selle ümber olnud tellingud. Tema sõnul ei ole veel teada, mis õnnetuse põhjustas.
Õnnetuse ajal oli tellingutel töötamas umbes 20 töölist.
Esialgu teatas politsei vähemalt kahest hukkunust. | Saksamaal hukkus tellingute kokkuvarisemise tõttu inimene | https://www.err.ee/561797/saksamaal-hukkus-tellingute-kokkuvarisemise-tottu-inimene | Saksamaal Baieri liidumaal varisesid maanteesilla ehitusel tellingud kokku, hukkus üks inimene, teatas politsei. |
"Teose keskpunktis on „TV 10 olümpiastarti“ sarjast välja kasvanud olümpialaste ja eri põlvkonna kergejõustiklaste kujunemislood, millele lisavad vürtsi teistel spordialadel silma paistnud sportlaste, õpetajate, treenerite ja sarja eestvedajate meenutuskillud ning rohked fotod,“ selgitas Andrus Nilk.
„Olen ju alati teadnud, kui palju suurepäraseid sportlasi on „TV 10 olümpiastarti“ kasvatanud, kuid ikkagi hämmastas, et sisuliselt iga ala on armastatud telesarjast heas mõttes kasu lõiganud - jalgpallurid, võrkpallurid, käsipallurid, rääkimata individuaalalade tegijatest. Mul on hea meel, et saan kõiki neid eripalgelisi lugusid kuulata ning hiljem ka lugejatega jagada," ütles Kristi Kirsberg.
Teiste spordialade tähtedest on sarjas võistelnud näiteks Tanel Kangert, Martin Liivamägi, Kaarel Nurmsalu, Siim-Sander Vene, Keith Pupart, Mikk Pinnonen, Anu Ennok, Karol Mets. Rio olümpiamängude debütantidest on sarjas osalenud Tanel Laanmäe, Maicel Uibo, Karl Robert Saluri, Roman Fosti. Kokku on koguni 26 sarjas osalenud kergejõustiklast jõudnud olümpiale.
„Valmimas on unikaalne ja mitmekihiline raamat. Tegu pole pelgalt klassikalise spordiraamatu ega ka spordiajaloo raamatuga. Koostööleppe sõlmijad leiavad, et kirjutamisel-koostamisel on Eesti inimeste elu- ja edulugude raamat, mis kajastab ka Eesti lähiajalugu ja arengut,“ arvas kirjastaja Enno Tammer.
„„TV10 olümpiastardi“ ajaloo kirjapanek on tänuväärt tegevus, et tulevastele põlvedele jääks hea ülevaade pikaajalisest ja populaarsest võistlusest,“ ütles Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi. "Eesti kergejõustiku 100 tegevusaastat said ülevaatlikus koguteoses 2009.a jäädvustatud, selleks, et 55 aasta pärast saaks hõlpsamini jäädvustada „TV 10 olümpiastardi“ 100-aastast tegevust, on otstarbekas nüüd alustada. Meeldiv, et saame seda teha koos professionaalsete koostööpartneritega.“
ERRi sporditoimetuse juhi Rivo Saarna sõnul on 1971. aastast ETV sporditoimetuse ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari maailmas ainulaadne noori innustav võistlus ja ühtlasi vanim telesaatesari Eestis. „Nii staadionil kui ekraanil järjepidevalt spordivaimu kasvatanud võistlussarjal on Eesti teleajaloos ja noortespordi arengus asendamatu positsioon. Meie ülesanne on väärtuslikku traditsiooni hoida ning ajaga kaasas käies seda tänuväärset formaati arendada," ütles Saarna.
Saatesarja produtsent ja saatejuht Anu Säärits kutsub kõiki sarja vilistlasi jagama oma mälestusi - värvikaid lugusid ja fotosid. "Mälestused võivad olla nii võistluste jäädvustused kui treenerite ja vanemate väljaütlemised või emotsioonid, mis on seotud auhindade ja teleintervjuudega. Oma loo võiks teele panna ka need, kes väga tahtsid, kuid ei pääsenud sarjas starti,“ julgustas Anu Säärits kõiki oma muljeid jagama.
Igal kujul meenutused on oodatud e-posti aadressile: [email protected] või posti teel Eesti Rahvusringhääling, Gonsiori 27, 15029 Tallinn. | "TV 10 olümpiastarti" sarjast ilmub raamat | https://sport.err.ee/87472/tv-10-olumpiastarti-sarjast-ilmub-raamat | Tuleval aastal ilmub Tammerraamatu kirjastuse, Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös ülevaatlik raamat 45-aastase ajalooga laste- ja noorte võistlussarjast „TV 10 olümpiastarti“. Selle kinnituseks sõlmiti täna Kadrioru staadionil heade kavatsuste leping. Raamatu autorid on kogenud spordiajakirjanikud Andrus Nilk ja Kristi Kirsberg. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.