text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Eksperdid töötavad Brüsseli põhjaosas asuva haiglakompleksi rangelt valvatavas kadunud isikute keskuses ehk katastroofiohvrite tuvastamise (DVI) osakonnas.
Plahvatuskohtadest kogutud säilmete läbivaatamise töö on aeganõudev, mis tähendab, et 31 hukkunu omaksel tuleb veel kaua oodata, enne kui nad saavad kinnituse, kas nende lähedane on ohvrite hulgas.
"Ühtki surnukeha ei ole veel ametlikult tuvastatud, protsess käib," rõhutas keskuse juhataja Ine Van Wymersch. Kadunud omakseid otsivatele inimestele on abiks arstid, politsei, psühholoogid ja Punane Rist.
"Tuvastamata inimeste arv on väga erakordne," ütles politsei pressiesindaja Michael Jonnois. "See oli nn avatud katastroof, meil ei ole mingit nimekirja inimestest, kes olid rongis või lennujaamaterminalis - ei ole reisijate nimekirja nagu lennuõnnetuse puhul," seletas ta.
Kohtueksperdid koguvad rahakotte ja ehteid, kontrollivad sugulastelt detaile nagu kaal, pikkus ja juuksevärv. "Me tahame olla 100 protsenti kindlad. Me ei saa lubada endale vähimatki kahtlust," ütles Jonnois.
Kuna ohvreid on 40 riigist, läheb ilmselt vaja ka Interpoli abi, ja see protsess võib pikale venida, ütles Liège'i ülikooli kriminalistikaosakonna juhataja Philippe Boxho. "Nad tuvastatakse hammaste, DNA või sõrmejälgede põhjal - sellises järjekorras," ütles ta. "Hammastega läheb kiiresti, DNA võtab rohkem aega ja sõrmejäljed toimivad ainult siis, kui nad on toimikus juba olemas, kuigi mõnikord saab võtta sõrmejälgi kodust või töökohast."
Brüsseli rünnakute puhul on isikute tuvastamine äärmiselt raske, ütles Boxho. Plahvatused olid võimsad ning terroristid kasutasid lõhkeseadeldisi, mis olid täidetud naeltega. Plahvatuse epitsentris on kehad "täielikult hävinud, väikesteks tükkideks", rääkis ta. Epitsentrist kaugemalt võis leida tervemaid surnukehi ja kehaosi.
Teada on Hollandi, USA, Hiina ja Suurbritannia kodanike hukkumisest
Samas on näiteks Holland teatanud kolme hollandlase hukkumisest. USA kinnitas, et vähemalt kaks nende kodanik sai terrorirünnakutes surma, ohvrite üldarvu ei öeldud.
Viimati tuli teade ka Brüsselis elanud briti arvutiprogrammeerija hukkumisest metrooplahvatuses. Suurbritannia kodanikke on vigastatute seas seitse.
Ka Hiina suursaatkond Belgias ütles, et terrorirünnakutes hukkus Hiina kodanik.
Brüsseli lennujaamas ja metroos hukkus teisipäeval enesetapuplahvatustest 31 ja sai viga 300 inimest. | Brüsseli terrorirünnakutes hukkunute tuvastamine võib võtta nädalaid | https://www.err.ee/556786/brusseli-terrorirunnakutes-hukkunute-tuvastamine-voib-votta-nadalaid | Brüsseli teisipäevaste terrorirünnakute ohvrite säilmeid uurivate kohtuekspertide sõnul võib hukkunute lõplik tuvastamine võtta aega nädalaid, sest lähtuda tuleb hammastest ja DNA-analüüsist ning paljudel juhtudel on aluseks väga väiksed kehafragmendid. |
Rjabõškin lõpetas ajaga 26.22.
Võitis kaks korda sprindis maailmameistriks tulnud Andrei Hramov, kelle ajaks märgiti 25.47.
Naistest võitis Natalia Vinogradova. | Rjabõškin jooksis Sotšis esiviisikusse | https://sport.err.ee/83805/rjaboskin-jooksis-sotsis-esiviisikusse | Sotšis toimunud Venemaa lahtistel karikavõistlustel ühisstardiga orienteerumissprindis sai Sergei Rjabõškin viienda koha. |
Kolmandas Pätsi teemalises saates arutleb 26. märtsil Tartu Ülikooli dotsent Jaak Valge. Ta räägib Pätsi majandustegevuse küsimusi tekitanud poolest, eeskätt majandustegevusest ida suunal. Saates vastatakse küsimustele, kas ja kui palju sai Konstantin Päts riigijuhina Nõukogude Liidu ettevõtetelt tulu, kas Konstantin Päts tegi mõne otsuse Nõukogude Liidu huvides.
"Eesti lugu" räägib läbi mitme saate ausalt ja avameelselt Konstantin Pätsi, avaliku elu tegelase, poliitiku, riigimehe Eesti esimese peaministri ja esimese presidendi elust ja käekäigust alates 1905. aasta revolutsioonist kuni surmani Venemaal Buraševos.
Konstantin Pätsi ja Eesti riigi elukäigu kolm murdepunkti on aastatel 1918, 1934 ja 1939 ehk suurtest teenetest sõltumatu Eesti rajamisel kuni riigipöördeni 1934. aastal ja paljuvaieldud otsuseteni 1939. ja 1940. aastal.
Esimese saates rääkis Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur Konstantin Pätsi 1939. ja 1940. aasta otsustest ja kommenteeris Rootsist hiljuti Eestise jõudnud salvestust Konstantin Pätsi kohtumisest riigipöörajatega 1940. aastal. Mis oli toona teada suurriikide plaanidest, missugused kuulujutud levisid Eesti võimaliku saatuse kohta? Kas Talvesõda ka tol ajal võidukana paistis? Kui ei oleks alla kirjutatud nn baaside lepingut, kas Eesti oleks siis pääsenud kergemalt? Miks Pätside pere eksiili ei läinud?
Saadet saab kuulata Vikerraadio kodulehel või pleierist.
Teises saates kõneles Tartu Ülikooli profgessor Andres Kasekamp paremäärmuslusest 1930. aastate Euroopas ja Konstantin Pätsi vastasseisust vapsidega. Missugused olid poliitika tegemise viisid tolleaegses sõjaeelses Euroopas? Miks otsustasid vabadussõjalased poliitikasse minna? Kes oleks võinud võita 1934. aasta aprilli kavandatud riigivanema valimised: Andres Larka, August Rei või Johan Laidoner?
Saadet saab kuulata Vikerraadio kodulehel või pleierist. | Vikerraadio: "Eesti lugu" uurib homme Konstantin Pätsi majandussuhteid Nõukogude Liiduga | https://www.err.ee/556776/vikerraadio-eesti-lugu-uurib-homme-konstantin-patsi-majandussuhteid-noukogude-liiduga | Vikerraadio "Eesti lugude" sarjas arutletakse homme kell 13.05, milline mõju oli president Konstantin Pätsi majandustehingutel Eestile. Kui Päts võttis Nõukogude Liidust raha vastu, siis kelle käest, mille eest ja kas see ka Eesti käekäiku mõjutas? |
Liivak kuulus põhikoosseisu, sai 67. minutil kollase kaardi ja vahetati 72. minutil, kui kõik väravad olid juba löödud, välja, vahendab Soccernet.ee.
Alcobendas paikneb 30 vooru järel tsoonitabelis kümnendal kohal. Liivakul on kirjas 24 mängu (neist 23 algkoosseisus) ja kolm väravat. | Liivak sai kaotusmängus kollase kaardi | https://sport.err.ee/83802/liivak-sai-kaotusmangus-kollase-kaardi | Frank Liivaku koduklubi Alcobendas Sport kaotas Hispaania tugevuselt neljandas liigas Madridi Atletico duubelmeeskonnale 1:2. |
Meldoonium lisati Rahvusvahelise Antidopingu keelatud ainete nimekirja tänavu 1. jaanuarist ning viimastel nädalatel on järjest tulnud teateid vahelejäänutest, tõenäoliselt kuulsaim positiivse proovi andnud sportlane on endine naiste tennise maailma esireket Maria Šarapova.
Lisaks on venelastest positiivse proovi andnud jäätantsija Jekaterina Bobrova, kiiruisutaja Pavel Kuližnikov, lühirajauisutaja Semjon Jelistratov ja mitmed teised.
Ülemaailmselt on Mutko sõnul meldooniumiga vahelejääjaid vähemalt 127. | Mutko: 27 venelast on meldooniumiga põrunud | https://sport.err.ee/83803/mutko-27-venelast-on-meldooniumiga-porunud | Venemaa spordiminister Vitali Mutko avaldas, et teadaolevalt on 27 Venemaa sportlast dopinguproovis meldooniumiga vahele jäänud. |
Taivo Uibo kuulus 1953. aasta kevadel Tallinna 22. Keskkooli õpilaste moodustatud põrandaalune noorteorganisatsiooni „Kotkad". Salaseltsil oli ligikaudu 20 liiget, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Nende eeskujuks olid noorkotkad, ja eesmärk oli võitlus Eesti vabaduse eest. Põhiliselt levitati lendlehti, 1956. aastal aga kukkus osa liikmetest KGB kätte.
"Kõige õudsam oli see moment, kui sattusin esimest korda Patarei vanglasse. Meid lükati kongi, kus polnud ühtegi akent. Keset tuba oli puust pink - see oli põranda külge kinni pandud. Võlvis lagi, tume, pime, hämar elektripirn - eks kõik oli tervikuna ebameeldiv, ega seal midagi mõnusat ei olnud."
Talle mõisteti viis aastat vabadusekaotust, sest ta keeldus puhtsüdamlikust ülestunnistusest. Lapsena oli ta kaotanud ühe käe, sellest hoolimata tuli Mordva vangilaagri metsatöödel hakkama saada.
"Käisin metsas käima küttepuid tegemas. Metsas oli kuni 40 kraadi külma. Tänu sellele, et see ei olnud niiske külm, oli ta talutav. Juba hommikul vara tuli hobused ette rakendada - sellega ma tulin ka ise toime. Regedega viidi meid metsa ja toodi tagasi. See oli väga ränk. Läksin laagriülema asetäitja juurde, tõin ettekäändeks oma käe ja ütlesin, et ma ei ole võimeline tööd tegema. Ei saanud ära! Tükk aega andis jamada enne, kui sealt ametilt lahti sain."
Uibo sattus laagrisse Gulagi ajaloo kõige liberaalsemal perioodil.
"Kõik olid viisakad mehed. Välja arvatud kari kriminaalkurjategijaid. Need olid need, kes selleks, et päästa oma elu, kui nad sõpradele kaardimängus kaotasid, kirjutasid seinale nõukogudevastase seinalehe nii nad sattusidki meie hulka."
Tol ajal võisid vangid piirimatult kirju saata ja pakke saada, kanda pikki juukseid, erariideid ja käekelli, hiljem see kõik keelati taas.
Indrek Kiisler küsis Taivo Uibolt, mis Uibot praegu Eestis kõige rohkem muretsema paneb?
"Euroopa Liit on ideeliselt muidugi väga ilus mõiste, aga kui unustatakse ära, et peale inimõiguste ja demokraatia, on veel miljoneid inimesi, kes sugugi ei mõtle nagu Euroopa - siis tekib küll viha."
Lõpetuseks oli Taivo Ubol vaid üks soov:
"Ärge unustage oma rahvust, oleme uhked, et me oleme eestlased, ehkki meid on vähe!"
***
Raadiosaate lõik täispikkuses: | Küüditamise läbi elanud Taivo Uibo eestlastele: ärge unustage oma rahvust | https://www.err.ee/556775/kuuditamise-labi-elanud-taivo-uibo-eestlastele-arge-unustage-oma-rahvust | Tänasel märstiküüditamise aastapäeval on põhjust meenutada ka neid inimesi, kes astusid nõukogude korrale vastu. Üks neist oli Taivo Uibo, kellelt ilmus hiljuti mälestusteraamat "Vabadustahtega KGB vastu". Indrek Kiisler ERR-i raadiouudistest käis autori juures kodus. |
Tütarlaste seas ei õnnestunud Eestil punktiarvet avada ja leppida tuli neljanda kohaga. Turniiri võitis Leedu I võistkond kuue punktiga, teine oli Leedu II nelja punktiga ja kolmas Soome kahe punktiga.
Eesti 2000 tütarlaste käsipalli rahvuskoondise parimaks mängijaks Moletai Cupil valiti Selma Rein.
Kolmandal mängupäeval kohtus Eesti naiskond Leedu koondise esimese võistkonnaga, mäng lõppes Leedu kasuks 41:25 (21:14). Laura Noormets viskas selles mängus 9 väravat, Teele Utsal ja Selma Rein mõlemad 4, Anastassia Volkova 3, Ketlin Viktoria Lõdseva 3, Viktoria Starostina, Merylin Lill ja Camilla Sevtsova 1.
Avapäeval kaotas Eesti 26:41 Soomele, teises kohtumises jäädi 18:33 alla Leedu II võistkonnale.
Eesti 2000 ja hiljem sündinud tütarlaste rahvuskoondis käsipallis Moletai Cupil: Viktoria Starostina Tallinna Spordikool, Alina Petrenko Tallinna Spordikool, Anastassia Volkova Tallinna Spordikool, Ketlin Viktoria Lõtseva Reval-Sport/Lasnamäe, Anastasia Nikolajeva Reval-Sport/Lasnamäe, Teele Utsal Põlva, Merilyn Lill Põlva, Selma Rein Põlva, Rutt Kahre Põlva, Laura Noormets Põlva, Maarja Kongi Põlva, Greete Märtson Põlva, Camilla Sevtsova Tallinna Spordikool peatreener Maie Utt. | Eesti tüdrukute käsipallikoondis lõpetas Leedu turniiri neljanda kohaga | https://sport.err.ee/83801/eesti-tudrukute-kasipallikoondis-lopetas-leedu-turniiri-neljanda-kohaga | 22.-24. märtsini toimus Leedus Moletais rahvusvaheline käsipalliturniir, kus Eestist osalesid 2000 ja hiljem sündinud noormeeste ja neidude rahvuskoondis käsipallis. |
37-aastane Mazet töötas Prantsusmaa koondise lasketreenerina kaheksa aastat, tänavuse hooaja lõppedes otsustas ta, et on aeg edasi liikuda. „Lõpetasin Prantsusmaa koondisega koostöö. Tahaksin astuda järgmise sammu ja saada ka rahvusvahelist kogemust,” ütles Mazet L’Equipe’i vahendusel.
Prantsusmaa koondis Mazet lahkumise üle mõistagi heameelt ei tundnud. „Loomulikult on see meie jaoks halb uudis ja oleme kurvad, et ta niimoodi otsustas. Sain alguses vihaseks, Martin ka, kuna me arvasime, et meil on „härrasmeeste kokkulepe” kuni 2018. aasta olümpiani,” sõnas koondise tehniline direktor Fabien Saguez L’Equipe’ile. „Aga peame tema otsusega leppima.”
L’Equipe kirjutas, et Mazet andis oma jah-sõna Norra koondisele ning liitub nendega vähemalt 2018. aasta olümpiani, kuid prantslane ise ja ka Norra alaliit lükkasid selle ümber. „Olen sel talvel vestelnud mitmete koondistega, teiste seas ka norralastega ning võimalusi on mitmeid, ma ei ole veel oma otsust teinud,” sõnas Mazet.
„Mul oli temaga talvel mitteametlik vestlus, aga see, et ta on Norrast pakkumise saanud, ei vasta tõele. Me ei tee ühtegi otsust enne, kui pole oma praeguste treeneritega tulevikust rääkinud,” teatas Norra laskesuusaliidu spordidirektor Morten Aa Djupvik NRK-le. | Fourcade’i tippu aidanud treener lõpetas Prantsusmaa koondisega koostöö | https://sport.err.ee/83800/fourcade-i-tippu-aidanud-treener-lopetas-prantsusmaa-koondisega-koostoo | Meeste laskesuusatamist on viimastel aastatel valitsenud prantslane Martin Fourcade, kes on viiel järjestikusel hooajal kroonitud MK-sarja üldvõitjaks, lisaks on ta kaks olümpia- ja kümme MM-kulda. Fourcade’i edus on suur osa olnud lasketreener Siegfried Mazet’l, kes aga nüüd otsustas Prantsusmaa koondisest lahkuda. |
Võimsaimas masinaklassis ehk Supercari arvestuses hakkab EM-punkte püüdma Andri Õun, kes sõidab Reinsalu Spordi Ford Fiestaga. Supercari EM-sarjaks on registreerunud 23 põhisõitjat.
Esisillaveoliste autode klassis ehk Super1600 on kogu hooajaks üles antud Janno Ligur, kel sõiduvahenduks Škoda Fabia, Siim Saluri, kes sõidab Renault Twingoga ning Andre Kurg, kelle autoks on Ford Ka.
Super1600 klassis on registreerunud 18 põhisõitjat.
Mullu lõpetas Ligur hooaja 57 punkti ja 10. kohaga, Saluri kogus 47 punkti ja oli 11. Kurg eelmisel hooajal punktiarvet ei avanud.
Supercari MM-sarjas on kogu hooajaks registreerunud 17 sõitjat, teiste seas kahel eelmisel aastal maailmameistriks tulnud norralane Petter Solberg (Citroen DS3) ja üheksakordne autoralli maailmameister Sebastien Loeb (Peugeot 208 WRX), kelle meeskonnakaaslane Peugeot-Hansen tiimist on Timmy Hansen, kes oli mullu MM-sarja üldarvestuses teine.
Lisaks liitub tänavusest hooajast sarjaga Hoonigan Racing Division, kelle sõitjateks on ameeriklane Ken Block ja mullu Olsbergs MSE ridades sõitnud Andreas Bakkerud, mõlema mehe võistlusautoks on Ford Focus RS.
Eelmisel aastal koos Bakkerudiga Olsbergs MSE meeskonda kuulunud lätlane Reinis Nitišs sõidab algaval hooajal Seat Ibiza RX-iga Münnich Motorspordi tiimis, kus tema meeskonnakaaslaseks on tiimiomanik Rene Münnich.
Olsberg MSE uued sõitjad on kahekordse autoralli maailmameistri Marcus Grönholmi poeg Niclas ja rootslane Kevin Eriksson, mõlemad on 19-aastased.
World RX Team Austrial, kelle eest hakkavad sel hooajal Ford Fiestadel võistlema eelmise aasta Super1600 klassi Euroopa meister, lätlane Janis Baumanis ja kahekordne Euroopa meister, venelane Timur Timerzjanov.
Volkswagen RX Sweden ühendas jõud Marklund Motorspordiga, nende ridades sõidavad mullu MM-sarja kolmandana lõpetanud Johan Kristoffersson ja Anton Marklund, meeste autoks on Volkswagen Polo.
Kaheliikmeline tiim on veel ka EKSRX-il, kelle eest sõitavad tiimiomanik Mattias Ekström ja mullu Marklund Motorspordi Volkswagen Polo rooli keeranud soomlane Toomas Heikkinen. EKSRX-i meeste sõiduvahendiks on Audi S1.
Lisaks Solbergile on veel kaks üheliikmelist meeskonda – mullu Solbergiga samasse tiimi kuulunud britt Liam Doran liitus JRM Racinguga ja sõidab uuel hooajal Miniga, rootslane Robin Larsson tuleb võistlema oma tiimiga ja sõidab Audi A1-ga.
MM-sarjas on sel hooajal kavas 12 etappi, neist viiel toimub paralleelselt ka Supercari EM-etapp. MM-sarja avaetapp peetakse aprilli keskpaigas Portugalis, samas algab ka Super1600 klassi EM-hooaeg. | Rallikrossi EM-sarjas on tänavu põhisõitjate seas neli eestlast | https://sport.err.ee/83799/rallikrossi-em-sarjas-on-tanavu-pohisoitjate-seas-neli-eestlast | Algaval hooajal on rallikrossi EM-sarjas esinevates võistlusklassides põhisõitjate seas üles antud neli eestlast. |
Rünnakul suurepärast 63-protsendilist (19-st 12) efektiivsust näidanud ja külaliste parimana üheksa silmaga plussi jäänud Keith Pupart panustas võõrsil saavutatud 3:0 (16, 28, 20) võitu 12 punkti. Sama punktisumma sai kokku ka Robert Täht, kes lõi Cuprumi neljast serviässast koguni kolm. Mõlemal eestlasel oli tähtis roll ka pallingu vastuvõtul, kui 55 vastase pallingust 19 olid suunatud Tähe ja 16 Puparti aadressil, kes näitasid vastavalt 32-protsendilist ja 50-protsendilist täpsust, kirjutab volley.ee.
„Väga oluline võit, mis tuli suhteliselt kindlalt. Korraks teises geimis läks mäng käest ära, aga õnneks tulime sellest välja – juhtisime teises geimis veel 20:12, kuid paar vastase head liigutust ja oma lollust ning tablool olid juba viiginumbrid. Mängisime väga võistkondlikult ja keegi ansamblist välja ei kukkunud,” võttis eilse mängu kokku Täht.
„Tundsin ennast hästi ja võrreldes viimatitoimunud Skra mänguga oli ka võistkonna füüsiline olukord silmaga nähtavalt parem. Tabeliseis on pinev ja hooaja kulminatsioon saab olema huvitav,” lisas nurgaründaja.
43 punkti kogunud Cuprum tõusis turniiritabelis viiendaks. Ühe enampeetud mängu juures jäädakse neljandal real asuvast Gdanski Lotos Treflist maha ühe silmaga, kuid kuna lähimal jälitajal Radomi Cerradi Czarnil on 24. vooru kohtumine veel pidamata, võib Cuprum langeda tagasi kuuendaks. Eilne vastane Luczniczka (29 punkti) hoiab neljateistkümne võistkonna konkurentsis kümnendat kohta. | Keith Pupart ja Robert Täht aitasid Cuprumi kolme võidupunktini | https://sport.err.ee/83807/keith-pupart-ja-robert-taht-aitasid-cuprumi-kolme-voidupunktini | Poola Plusliga 24. voorus hooaja 14. võidu teeninud Lubini Cuprum tabelis tagapool asuvalt Bydgoszczi Luczniczkalt tõsist vastupanu ei kohanud, vormistades võidu kolmes geimis. Nii Robert Täht kui Keith Pupart aitasid võitjaid kogu kohtumise vältel. |
Kanepi on end üles andnud 18. aprillil Stuttgardis algavale Porsche Tennis Grand Prix turniirile, mille auhinnafond on 693 900 dollarit ja 25. aprillil Marokos startivale GP SAR La Princesse Lalla Meryem turniirile, mille auhinnafond ulatub 226 750 dollarini.
30-aastane Kanepi mängis viimati aasta alguses Brisbane’i turniiril. Tänavusest Australian Openist eestlanna loobus kõhuviiruse tõttu.
8. märtsil teatas Kanepi pressiesindajast õde Delfi ja Eesti Päevalehe järelepärimisele: „Kaia on hetkel endiselt puhkerežiimil ning paari nädala jooksul peaks olema erinevate uuringute tulemused selged ja ka üldine edasine plaan täpsem.” | Kaia Kanepi lõpetab pika mängupausi Stuttgardi turniiril | https://sport.err.ee/83808/kaia-kanepi-lopetab-pika-mangupausi-stuttgardi-turniiril | Viimased kuud end ravinud Kaia Kanepi (WTA 148.) peaks mängupausi lõpetama aprillis Stuttgardi ja Rabati tenniseturniiridel. |
Kerry ütles reedel usutluses telekanalile Rossija 24, et separatistid ei ole kogu läbirääkimisprotsessi jooksul tegelikult rünnakuid kunagi täiesti peatanud. Praegu kasutavad nad isegi raskerelvi, vahendas Interfax.
On terve nimekiri asju, mida separatistid peaksid konflikti lahendamiseks tegema ja USA on veendunud, et Venemaa saaks neid selles mõjutada, ütles Kerry.
Vene välisminister Sergei Lavrov ütles Kerry ja president Vladimir Putini neljapäevasel kohtumisel räägitut vahendades, et nii Moskva kui Washington on veendunud, et Minski lepetele ei ole alternatiivi.
"Mõningatest nüanssidest hoolimata ei ole meil eriarvamust selles, et Minski lepete täitmisele ei ole alternatiivi, seal hulgas Kiievi otsedialoogile Donetski ja Luganskiga," ütles ta.
Moskva ja Washington on ühel meelel, et poliitilise protsessi edendamiseks tuleb Donbassis julgeolek tagada, lisas ta. | Kerry kutsub Venemaad Donbassi separatiste mõjutama | https://www.err.ee/556771/kerry-kutsub-venemaad-donbassi-separatiste-mojutama | USA välisminister John Kerry süüdistas Ukraina isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariigi juhte Donbassi relvarahu rikkumises ja kutsus Venemaad neid survestama. |
Aastal 1348 on Toscanat laastamas katk ning seitse daami ja kolm noormeest varjuvad Firenze lähistele väikesesse mägikülla, et seal kogukonnana elades pääseda neid ähvardava "musta surma" eest. Noored otsustavad aja viitmiseks jutustada teineteisele lugusid, et viia mõtted kohutavalt olukorralt eemale. Neis lugudes tegutsevad surev Catalina ja teda armastav Gentile Carisendi, ahne ja rumal Calandrino, türanliku Tancredi tütar Ghismunda, kes armastuse nimel sureb koos teener Guiscardoga, nunnakloostri abtiss Usimbalda, kes langeb lihalike rõõmude kütke, ning Federigo, kes armastusest Giovanna vastu ohverdab oma kalleima vara.
Film aluseks on Itaalia renessansiajastu suurkirjaniku Giovanni Boccaccio (1313-1375) teos "Dekameron", mis koosneb raamjutustusega seotud sajast novellist. Neis ülistab kirjanik maiseid rõõme, pilkab asketismi ja jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikkust.
Toscanas sündinud režissöörid Paolo (s. 1929) ja Vittorio (s.1931) Taviani on koos filme teinud juba üle 60 aasta. Oma eelmise filmiga "Caesar peab surema" (Cesare dove morire) võitsid nad 2012. aastal Berliini filmifestivali parima filmi Kuldkaru. See põhines William Shakespeare'i näidendil "Julius Caesar", mida filmis esitasid Rooma ühe karmima vangla kinnipeetavad. Ka oma uue filmi puhul otsustasid vennad Tavianid pöörduda kirjandusklassika poole ning leidsid, et Boccaccio "Dekameron" pakub võimalust pääseda lähemale noortele, et neile armastuse ja lootuse abil näidata väljapääsu tänapäeva maailmas valitsevast kurjusest. Seda ilmestavad filmis ka muusika, värvikad kostüümid ja imekaunis Toscana. | Kirjandus on taas kinos - linastub Itaalia film "Boccaccio Dekameron" | https://kultuur.err.ee/311249/kirjandus-on-taas-kinos-linastub-itaalia-film-boccaccio-dekameron | Alates 25. märtsist on kino Artise ekraanil "Boccaccio Dekameron" (Maraviglioso Boccaccio). Veteranlavastajatest vennad Paolo ja Vittorio Taviani on oma filmi aluseks võtnud viis novelli kirjanik Giovanni Boccaccio suurteosest. |
Koosseisu kuuluvad näiteks Londoni Chelsea mängijad Branislav Ivanović ja Nemanja Matić, Newcastle Unitedis palliv Aleksandar Mitrović, Manchester City kaitsja Aleksandar Kolarov, Moskva CSKA poolkaitsja Zoran Tošić, Milano Interis mängiv Adem Ljajić, Olympiacos FC pallur Luka Milivojević, Saksamaal leiba teenivad Slobodan Rajković (Darmstadt) ja Filip Kostić (Stuttgart) ning Anderlechti poolkaitsja Filip Đuričić.
Viimati olid Eesti ja Serbia omavahel vastamisi täpselt viis aastat varem, 29. märtsil 2011, mil EM-valikmäng Tallinnas lõppes 1:1 viigiga. Esimest korda kohtuti 8. oktoorbril 2010 Belgradis, kus Eesti võitis EM-valikmängu 3:1.
Serbia asub FIFA edetabelis 50. kohal. Suurturniiridel on mängitud (ka Jugoslaavia ning Serbia ja Montenegro nime all) palju kordi: 11 MM-finaalturniiri peale on parimaks 1930. aastal poolfinaali jõudmine ja 1962. aasta neljas koht, 5 EM-finaalturniiril on säravaimaks 1960. ja 1968. aasta hõbemedalid.
Eesti – Serbia maavõistlus toimub teisipäeval, 29. märtsil. A. Le Coq Arena avatakse publikule kell 17, avavile kõlab kell 19. Pääsmed on eelmüügis Piletilevis.
Serbia koondise koosseis mänguks Eestiga:
Väravavahid
Vladimir STOJKOVIĆ (28.07.1983) – Maccabi Haifa FC (Iisrael) 67/0
Predrag RAJKOVIĆ (31.10.1995) – Maccabi Tel-Aviv FC (Iisrael) 2/0
Damir KAHRIMAN (19.11.1984) – FK Crvena zvezda 8/0
Kaitsjad
Branislav IVANOVIĆ (22.02.1984) – Chelsea FC (Inglismaa) 83/10
Aleksandar PANTIĆ (11.04.1992) – SD Eibar (Hispaania) 0/0
Nikola MAKSIMOVIĆ (25.11.1991) – Torino FC (Itaalia) 8/0
Uroš SPAJIĆ (13.02.1993) – Toulouse FC (Prantsusmaa) 3/0
Slobodan RAJKOVIĆ (03.02.1989) – SV Darmstadt 98 (Saksamaa) 15/0
Miloš KOSANOVIĆ (28.05.1990) – R. Standard de Liege (Belgia) 1/0
Aleksandar KOLAROV (10.11.1985) – Manchester City FC (Inglismaa) 60/7
Filip MLADENOVIĆ (15.08.1991) – 1. FC Koln (Saksamaa) 2/0
Poolkaitsjad
Nemanja MATIĆ (01.08.1988) – Chelsea FC (Inglismaa) 24/1
Luka MILIVOJEVIĆ (07.04.1991) – Olympiacos FC (Kreeka) 12/0
Nemanja MAKSIMOVIĆ (26.01.1995) – FC Astana (Kasahstan) 1/0
Marko GRUJIĆ (13.04.1996) – FK Crvena zvezda 0/0
Darko BRAŠANAC (12.02.1992) – FK Partizan 2/0
Adem LJAJIĆ (29.09.1991) – FC Internazionale Milano (Itaalia) 18/3
Filip ĐURIČIĆ (30.01.1992) – RSC Anderlecht (Belgia) 23/4
Zoran TOŠIĆ (28.04.1987) – PFC CSKA Moskva (Venemaa)70/11
Filip KOSTIĆ (01.11.1992) – VfB Stuttgart (Saksamaa) 6/0
Ründajad
Aleksandar MITROVIĆ (16.09.1994) – Newcastle United FC (Inglismaa) 17/2
Miralem SULEJMANI (05.12.1988) – BSC Young Boys (Šveits) 19/1
Nikola STOJILJKOVIĆ (17.08.1992) – SC Braga (Portugal) 1/0
Peatreener: Radovan ĆURČIĆ | Serbia toob Tallinnasse mitu tippklubide mängijat | https://sport.err.ee/83798/serbia-toob-tallinnasse-mitu-tippklubide-mangijat | Eesti jalgpallikoondise järgmine vastane on teisipäeval Serbia, kelle koosseisus tulevad Tallinnasse mitmed Inglismaa, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Šveitsi, Kreeka ja Venemaa tippklubides mängivad mehed. |
Mees, keda nimetatakse Reda K-ks, mõisteti Brüsselis tagaselja süüdi Süüriasse minekut kavandava džihadistide võrgustiku liikmena, ütles allikas.
Prantsuse kodanik Reda K. peeti kinni neljapäeva õhtul Pariisi loodeservas Argenteuil's ja tema juurest leiti väike kogus laskemoona.
Siseminister Bernard Cazeneuve ütles, et "meest kahtlustatakse otseses seotuses kõrgema taseme terrorirünnakute kavandamisega".
"Ta on terrorivõrgustiku liige ja üritas korraldada meie riigis terrorirünnakut."
Cazeneuve nimetas Reda K. tabamist tähelepanuväärseks saavutuseks, kuid tunnistas, et Prantsuse võimudel ei ole andmeid, mis seostaksid teda Pariisi või Brüsseli terrorirünnakutega.
Kahtlusalust olevat jälgitud juba mitu nädalat.
Neljapäeva hilisõhtul toimusid politseioperatsioonid nii Brüsselis kui ka Pariisis. Viimases peeti kinni mees, kel oli politsei andmeil terrorirünnaku planeerimine "kaugelearenenud faasis".
Brüsselis arreteeriti kuus inimest. Nädala eest peeti Brüsselis kinni novembris Pariisis terrorirünnakute üks väidetav korraldaja Salah Abdeslam. Politseioperatsioonid tõhustusid taas pärast teisipäeva, kui Brüsseli lennujaamas plahvatas kaks ja metroos üks pomm. Surma sai üle 30, vigastada üle 300 inimese. | Pariisis terrorirünnakut plaaninud mees oli varem Belgias terrorismis süüdi mõistetud | https://www.err.ee/556770/pariisis-terrorirunnakut-plaaninud-mees-oli-varem-belgias-terrorismis-suudi-moistetud | Neljapäeva õhtul Pariisi lähedal kinni peetud mees, keda kahtlustatakse Prantsusmaal terrorirünnaku kavandamises, oli juulis Belgias koos 13. novembri rünnakute juhi Abdelhamid Abaaoudiga süüdi mõistetud, ütlesid politseiallikad. |
Kohe 92 kilomeetri pikkuse sõidu algfaasis eraldus grupist viieliikmeline jooksikute grupp, mis jäi lõpuni püüdmatuks. Sõidu võitis austraallanna Kimberley Wells, vahendab Rattauudised.ee.
Liisi Rist lõpetas võistluse peagrupi eesotsas. Protokolli märgiti kaotust võitjale 36 sekundit.
„Belgia võistlused on väga head jalgadesse kiiruse kogumiseks ja grupi liikumise lugemiseks,“ rääkis Liisi pärast sõitu portaalile Rattauudised. „Kahju, et sõidu algfaasis enda rumalusest kett maha tuli. Sellega kadus võimalus jooksikutega liituda, ent kokkuvõttes olen tulemusega rahul. Hakkan vaikselt tagasi saama enesekindlust, mis möödunud hooaja lõpus kaduma kippus. Siit saab ainult paremaks minna.” | Liisi Rist sai Belgias 9. koha | https://sport.err.ee/83792/liisi-rist-sai-belgias-9-koha | Liisi Rist (Keukens Redant Cycling Team) teenis neljapäeval toimunud Belgia 1.15 kategooria ühepäevasõidul Dottignies Grand Prix des Fleurs 9. koha. |
Grässhopas avaldas video loole "Sein on ees" | https://menu.err.ee/289970/grasshopas-avaldas-video-loole-sein-on-ees | Rakvere ansambel Grässhopas tegi eelmisel aastal kaveri loole "Sein on ees". Nüüd on valminud loole ka muusikavideo. | |
Nad mõlemad on juba aastakümneid olnud maailma muusika- ja kunstiareeni hiiglased: Arvo Pärt (sünd 1935) on tänapäeva üks enimesitatud nüüdismuusika heliloojaid, ning Robert Wilson (sünd 1941) üks maailma enimnõutavaid lavastajaid. Eesti helilooja Arvo Pärdi teosed paistavad silma oma selgete harmooniate ja ilmselge ilu poolest, Texase osariigist pärit "Valgustusmeister" Robert Wilson aga ammutab oma lavastusteks motivatsiooni ja inspiratsiooni isiklikest kogemustest.
Nüüd tegid Pärt ja Wilson esmakordselt koostööd ühisprojektis, mis tänu nende vastandlikele elulugudele ning lähenemistele tipnes 2015. aasta ühe põnevama lavasündmusega. Selles mängis olulist osa ka ebatavaline ja vaatemänguline lavastuspaik: etendus toimus Tallinnas Noblessneri Valukojas, endises nõukogudeaegses allveelaevatehases. Robert Wilson lõimis ruumi ehtsa ajaloolise kujunduse teose kontseptsiooniga kokku, saali ehitati avar lava ja omalaadne sild-vaatelava.
Lavastuse muusikaks valis Arvo Pärt mõned oma võimsamatest teostest: "Aadama itk", "Misere" ja "Tabula rasa". Lisaks komponeeris Arvo Pärt ka uue teose "Sequentia", mille maailma esiettekanne oligi "Aadama passioonil".
Esietendus toimus 12. mail 2015, orkestrit, koori ja soliste dirigeeris Grammy auhinna laureaat Tõnu Kaljuste, kes on varemgi juhatanud mitmeid Arvo Pärdi teoste esiettekandeid. Koos näitlejate ja statistidega kaasas projekt enam kui 100 osalejat. Selle erakordse lavastuse salvestuse režissöör on Andy Sommer, produtsendid Paul Smaczny ja Heidi Pruuli, tootja Accentus Music koostöös ERR-i, WDR/Arte ja Eesti Kontserdiga. | Kultuuriportaal soovitab: Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni suurteos "Aadama passioon" ETV-s | https://kultuur.err.ee/311250/kultuuriportaal-soovitab-arvo-pardi-ja-robert-wilsoni-suurteos-aadama-passioon-etv-s | Täna, 25. märtsil kell 13.30 näeb ETV ekraanilt Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni suurteost "Aadama passioon". |
Siseminister Hanno Pevkur kommenteeris kõneluste ajal, et kõigi 28 liikmesriigi ministrid suutsid kohtumisel jõuda kompromissideni. Järgmine tähtis samm ootab tema sõnul ees kokkulepete rakendamisel nii riikidesiseselt kui ka EL-i tasandil.
"Loodame väga, et saame juba aprillis ka Parlamendiga kokkuleppe," lausus Pevkur "Aktuaalsele kaamerale".
Kokkuvõtlikult saab öelda, et EL plaanib kiirendada ühiste süsteemide ja andmebaaside loomist, milles vahetatakse julgeoleku alast infot. Näiteks soovitakse kiiremas korras töösse saada broneeringuinfo vahetamine, võimalusel infovahetus ka transpordiametite ja -ettevõtjatega.
Suurendatakse kontrolli Schengeni piiridel ja koostööd Türgi, Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Lääne-Balkani riikide vahel.
Samuti jätkatakse Pariisi ja Brüsseli terrorirünnakute uurimist, selleks ühendatakse erinevad töörühmad.
Hanno Pevkuri kommentaarid "Aktuaalsele kaamerale" ühisavalduse lõppsõnastuse eel:
ELi justiits- ja siseministrite ning ELi institutsioonide esindajate ühisavaldus 22. märtsil 2016 Brüsselis toimunud terrorirünnakute kohta
Oleme 22. märtsil 2016 Brüsselis toimunud rünnakutest šokeeritud. Need kohutavad terroriaktid vapustasid meid. Mõistame need teravalt hukka. Väljendame sügavaimat poolehoidu ja kaastunnet nende rünnakute ohvritele, nende peredele ja sõpradele.
Väljendame oma toetust Belgiale, selle rahvale ja eriti Brüsseli linnale. Oleme nendega solidaarsed. Jätkame kindlameelselt meie ühist terrorismivastast võitlust. Nagu riigi- ja valitsusjuhid ning Euroopa institutsioonide juhid märkisid, on see rünnak meie avatud demokraatliku ühiskonna vastu. Me kaitseme oma väärtusi ka terrorismivastases võitluses.
Belgia ametivõimud andsid täna meile teada, kuidas nad selle kriisiga silmitsi seisavad ning arutasid, mida tuleb terrorirünnakute ja tugivõrkude korduvatest mustritest õppida.
Nendest sündmustest tulenevalt ning tunnustades olulisi edusamme, mis on juba tehtud liikmesriikide ja ELi tasandil, et tõhustada meie ühist võimet võidelda terrorismiga, on ministrid veendunud järgmiste meetmete vajalikkuses:
1. jätkata kiiremas korras riikide ühendatud jõupingutusi Pariisi ja Brüsseli rünnakutega seotud võrgustike ning muude sarnaste võrgustike uurimiseks;
2. võtta 2016. aasta aprillis vastu broneeringuinfo direktiiv ja see kiiremas korras rakendada, tagades et broneeringuinfo üksuste vaheline andmevahetus toimub nii ruttu kui võimalik;
3. jätkata kindlalt käimasolevat tööd: täiendada kiiresti terrorismivastast võitlust, Schengeni piirkonna välispiiride süstemaatilist kontroll i, tulirelvade omandamise kontroll i ja valdamist ning Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kolmandate riikide kodanikele laiendamist hõlmavaid õigusakte; rakendada terrorismi rahastamise vastase võitluse tegevuskava; võidelda dokumendipettuse vastu ja rakendada täielikult olemasolevaid ELi õigusakte lõhkeainete lähteainete kohta; edasi arendada terrorismivastase võitluse koostööd Euroopa Liidu ja Türgi ning Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Lääne-Balkani riikide vahel;
4. kui see on asjakohane, jagada teavet transpordiametite ja -ettevõtjatega, et oleks võimalik teha tulemuslikult ja tõhusalt riskihindamisi ning vajaduse korral kohandada transporti ähvardada võivatele ohtudele vastavaid riski vähendamise meetmeid;
5. suurendada kiiremas korras julgeoleku, reisi- ja rände valdkonna Euroopa ja rahvusvaheliste andmebaaside süstemaatilist täiendamist, järjepidevat kasutamist ja koostalitlusvõimet, kasutades täiel määral tehnoloogiaarendust ning võttes algusest peale arvesse eraelu puutumatuse kaitsemeetmeid. See on eelkõige asjakohane usaldusväärse identsuskontroll i seisukohalt.
Komisjon tutvustab lähinädalatel e-piiride ja koostalitlusvõime teemalist teatist. Sellega seoses tuleb kiirendada Schengeni infosüsteemi integreeritud üleeuroopalise automaatse sõrmejälgede tuvastamise süsteemi väljatöötamist. ELi terrorismivastase võitluse koordinaator, eesistujariik, komisjon, asjaomased ametid ja eksperdid ühendavad jõud, et esitada 2016. aasta juuniks konkreetsed tegevused, eeskätt parandamaks teabe kogumist, kontrollimist ja sidumist terrorismivastase võitluse valdkonnas;
6. leida esmajärjekorras viise digitaalsete tõendite kiiremaks ja tulemuslikumaks tagamiseks ja kogumiseks, intensiivistades koostööd kolmandate riikidega ja Euroopa territooriumil tegutsevate teenuseosutajatega, et parandada ELi ja liikmesriikide õigusaktide järgimist ja otsekontakte õiguskaitseasutustega. Juunis toimuval nõukogu istungil tehakse kindlaks konkreetsed meetmed selle keeruka küsimuse lahendamiseks;
7. jätkata tulemuslike ennetavate meetmete väljatöötamist, eeskätt parandades kohalikul tasandil radikaliseerumise märkide varajast tuvastamist ning astudes vastu Daeshi retoorikale teabestrateegiate abil ning töötades välja tõhusaid rehabiliteerimisprogramme. Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik ning strateegilise teabe- ja nõustamiskeskus tõhustavad veelgi selles osas oma toetust erialatöötajatele, kodanikuühiskonnale ja liikmesriikidele.
Komisjon intensiivistab tööd IT-ettevõtjatega, eelkõige ELi interneti foorumis, et astuda vastu terroristlikule propagandale ja töötada 2016. aasta juuniks välja käitumisjuhendi interneti vihakõne vastu;
8. toetada täielikult terrorismivastase võitluse rühma tööd, eelkõige kiirendades veelgi reaalajas toimuva mitmepoolse teabevahetuse eraldi platvormi loomist;
9. kasutada korrapärasemalt ühiseid uurimisrühmi, kes tõendasid oma kasulikkust Pariisi rünnakute järgsel ajal, et koordineerida uurimisi ning koguda ja vahetada tõendeid;
10. moodustada Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse riiklike terrorismivastase võitluse ekspertide ühine kontaktrühm, et toetada liikmesriikide õiguskaitseasutusi praeguse terrorismiohu laiema Euroopa ja rahvusvahelise mõõtme uurimisel, kuhu liikmesriikidel palutakse lähetada oma eksperte.
See rühm kasutab Europoli õiguskaitsevahendeid, et jälgida välisvõitlejatest tulenevat ohtu, terrorismi rahastamise ja ebaseaduslike tulirelvade vooge ning veebipropagandat. | Täismahus EL-i ühisavaldus terrorismiga võitlemiseks: sõrmejälgede tuvastuse süsteem, DAESHi võõrutusravi ja mitmetasandiline infovahetus | https://www.err.ee/556769/taismahus-el-i-uhisavaldus-terrorismiga-voitlemiseks-sormejalgede-tuvastuse-susteem-daeshi-voorutusravi-ja-mitmetasandiline-infovahetus | Pärast 22. märtsi terrorirünnakuid Brüsselis kutsuti erakorraliselt kokku Euroopa Liidu sise- ja justiitsministrid. Koos EL-i institutsioonide esindajatega vormistati 24. märtsi kohtumisel ühisavaldus, milles avaldati kaastunnet Belgiale ja sõnastati kümme punkti, millega astutakse tugevamalt võitlusesse terrorismiga. |
Aastate jooksul jalgpalli arendamisel tehtud töö eest teenisid kõrge EJL-i tunnustuse Ants Kommussaar, Boriss Hrabrov ja Elvar Eerme.
Ants Kommussaar (sündinud 23.02.1947 Tartus) tuli mängijana 1969. aastal ENSV meistriks ja karikavõitjaks, mängiva treenerina teenis ta ENSV meistrivõistlustel hõbeda (1978, 1981) ja pronksi (1974, 1980) ning karikavõidu (1981). Treenerina tuli ta ENSV karikavõitjaks 1982. aastal ning pronksile 1982. ja 1983. aastal. Kommussaar alustas jalgpalliga 7-aastaselt Jõhvis Ants Leheste juhendamisel, jätkas hiljem Kohtla-Järve SK-s ja sealses põlevkivikombinaadi meeskonnas. Hiljem liitus Tallinna Dünamoga, mängis Dvigatelis ja lühikest aega Riia Daugavas. Aastast 1972 oli Kommussaar Pärnu Kalevi mängiv juhendaja, aastal 1977 treenis Tallinna Normat, kuid naasis kiirelt Pärnusse, kust lahkus sealse kalakombinaadi meeskonna treeneri kohalt 1984. aastal. Seejärel tegutses Tallinna Spordis, hiljem olnud lühikest aega treener Pärnu Jalgpalliklubis, Tallinna JK Vallis, Maardu FC Levadias, Tartu JK Tammekas ja Pärnu JK Vapruses.
Boriss Hrabrov (sündinud 02.01.1946 Venemaal) alustas jalgpalli mängimist 1960ndatel Tartus. Tema suurimaks saavutuseks mängijana on ENSV karikavõit Tallinna Start koosseisus 1966. aastal ning finaali jõudmine aasta hiljem. Tartus mängis Hrabrov mitmete tehaste võistkondade koosseisus. Ta oli pikka aega 1990. aastal asutatud Tartu JK Merkuuri (hilisem JK Maag ja JK Maag Tammeka) eestvedaja. Hiljem on Hrabrov töötanud ka Tartu JK Welcos, Eesti Maaülikooli Spordiklubi jalgpallimeeskonnas ja Tartu SK 10-s ning tegelenud kohalike jalgpalliveteranide elu korraldamisega. Aastatel 2009–2013 oli Hrabrov Tartu linnavolikogu liige, nüüd kuulub ta SA Tartu Sport nõukogusse.
Elvar Eerme (sündinud 10.03.1941 Tallinnas) alustas jalgpalliga Uno Piiri juhendamisel ja esindas mitmed Tallinna võistkondi. Pärast sõjaväeteenistust siirdus ta aga 1967. aastal tööle Viljandi Spordikooli, kus puhus elu sisse noortejalgpallile. Spordikooliga jäi ta seotuks ligi 25 aastaks, Eermest kujunes Viljandi jalgpalli eestvedaja, aktiivne organisaator, treener ja mängija. Muuhulgas töötas ta linnameeskonna juures, Viljandi EPT spordimetoodikuna, parteikomitees ja Kalevi spordibaasi direktorina. Pensionil alates aastast 1991. Tema õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Dzintar Klavan, Tarmo Rüütli, Leo Ira, Peeter Lapp, Hans Näks, Aivar Lillevere jpt. | Piltuudis: Eesti – Norra mängu eel anti üle kolm EJL-i hõbemärki | https://sport.err.ee/83791/piltuudis-eesti-norra-mangu-eel-anti-ule-kolm-ejl-i-hobemarki | Eilse Eesti – Norra maavõistluse eel anti pidulikult üle kolm Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) hõbemärki. |
Dominique Marquis Cole ehk Domo Genesis on Los Angelesest pärit räppar, kes on ka alternatiivse räpipundi "Odd Future" liige. Videos teeb kaasa ka räppar ja graafilise disainiga tegelev Tyler, The Creator, kes seekord annab oma panuse rulluisutades ja tantsides, mitte kaasa räppides. | Päeva video: Domo Genesis - Dapper feat. Anderson .Paak | https://kultuur.err.ee/311248/paeva-video-domo-genesis-dapper-feat-anderson-paak | Domo Genesis jagas uut muusikavideot loole "Dapper", mis on räppari debüütalbumilt "Genesis". |
Tegemist oli ainsa trekisõidu testvõistlusega ja seega velodroomil enne olümpiat ühtegi jõuproovi ei toimu. Küll võimaldatakse sportlastel seal treenida 25.-27. juunini, vahendab Spordipartner.ee.
Ametlike selgituste kohaselt on probleemid tingitud sellest, et Siberist tulev tooraine pole õigel ajal kohale jõudnud. Puidu tarnimine viibis ja Rios valitsev suur õhuniiskus ei lase seda soovitud kiirusega paigaldada.
Rio olümpiamängud algavad 5. augustil. | Rio olümpia treki testvõistlus jääb ära | https://sport.err.ee/83793/rio-olumpia-treki-testvoistlus-jaab-ara | Aprilli viimasel ja mai esimesel päeval toimuma pidanud Rio olümpia trekisõidu testvõistlus jääb ära, sest velodroom ei jõua enne mai lõppu valmis. |
Tõsiseid tehnilisi probleeme oli õhtu jooksul ajalehtede Dagens Nyheteri, Dagens Industri ja Expressen internetikülgedel.
Esialgu pole informatsiooni, kas probleemide allikaks olid taas häkkerirünnakud nagu möödunud laupäeval.
Aftonbladeti teatel algasid probleemid pärast Twitteris avaldatud anonüümset ähvardust, et lähipäevil rünnatakse "valelikku propagandat levitavat Rootsi valitsust ja meediat". | Rootsi lehtede võrgukülgi rünnati tõenäoliselt taas | https://www.err.ee/556768/rootsi-lehtede-vorgukulgi-runnati-toenaoliselt-taas | Rootsi mitmete meediaväljaannete võrguküljed olid neljapäeval taas maas, vahendas uudisteportaali Nordic News artiklit põhjanaabrite rahvusringhääling Yle. |
17-kordne suure slämmi turniiride võitja sai vigastada vahetult pärast tänavuste Austraalia lahtiste poolfinaalis saadud kaotust, veebruari alguses käis ta põlveoperatsioonil, et parandada meniskirebendit.
Federer naaseb uuesti võistlustulle Miami Mastersil, kus läheb esmalt vastamisi argentiinlase Juan Martin Del Potroga, kes tegi pika vigastuspausi järel comeback ’i veebruaris.
Seni polnud Federer enda vigastusest täpsemalt rääkida tahtnud, kuid Miamis mängueelsel pressikonverentsil soostus ta sellest lõpuks rääkima. Selgus, et Federer tegi põlvele liiga, kui enda kaksikutele tütardele vanni tegi. Federeri sõnul tundi ta ühel hetkel vasakus põlves mingit praksu ja jalg läks paiste, tagasi kodumaale Šveitsi naastes käis ta arsti juures, kus selgus, et ta vajab operatsiooni.
„Mäletan, et pöörasin ümber ja tundsin, et põlv on kuidagi imelik, pöörasin tagasi ja siis kuulsin praksu,” meenutas Federer. „Sain aru, et midagi on viga. Aga see oli tõesti väga lihtne liigutus, ilmselt selline, mida olen varem vähemalt miljon korda teinud.”
„Sain aru, et operatsioonita ei pääse, aga haiglas läksin enne lõikust pabinasse,” tunnistas Federer. „Kui pärast operatsiooni üles ärkasin ja enda põlve vaatasin, ei tundnud see üldse enam minu jalana. Siis tabas mind hirm. Aga umbes üks-kaks päeva hiljem ei tundnud ma enam mingit valu, sain jälle jalga liigutada.”
Federer pidi 12 päeva karkudel käima, täie võimsusega on ta treeninud üheksa päeva. „Kõlab imelikult, aga mulle tegelikult meeldis see protsess, nägin iga päev enda arengut. Lisaks saime viis järjestikust nädalat olla Šveitsis, see on meie jaoks väga haruldane,” nentis Federer.
Federer juhib Del Potro vastu omavahelistes mängudes 15:5, viimati olid nad vastamisi 2013. aastal. Argentiinlase seni kõige magusam võit Federeri üle pärineb 2009. aastast, kui ta alistas šveitslase US Openi finaalis. | Võistlustulle naasev Federer avaldas, kuidas ta vigastada sai | https://sport.err.ee/83794/voistlustulle-naasev-federer-avaldas-kuidas-ta-vigastada-sai | Vigastuspausi järel taas võistlustulle naasev meeste tennise maailma kolmas number Roger Federer avaldas, kuidas ta enda põlve vigastas. |
Näitleja ja koomik Garry Shandling, kes mõjutas tugevalt tervet koomikute põlvkonda, suri 66-aastaselt, vahendas BBC.
Shandling on tuntud saatest "The Larry Sanders Show" ja teda tunti ka nii-öelda "neljanda seina lõhkujana", sest suhtles oma 80ndate lõpus eetris olevas saates publikuga otse, mis on oluline muutus stand-up 'is.
Shandling oli ka tihti auhinnatseremooniate saatejuht, andes üle nii Grammy kui Emmy auhindu.
Näitleja viimane ülesastumine jäi filmi "Raudmees 2" ja "Kapten Ameerika: Talvesõdalane". | Suri koomik Garry Shandling | https://menu.err.ee/289962/suri-koomik-garry-shandling | Koomik Garry Shandling suri neljapäeval, 24. märtsil Los Angeleses. |
Lokomotiv-Kubanil on nüüd koos kaheksa võitu ja neli kaotust, Crvena Zvezdal seitse võitu ja viis kaotust.
Võitjate parimatena viskasid nii Chris Singleton kui Anthony Randolph 17 punkti, Belgradi klubi eest viskas Marko Guduric 13 punkti.
Teises neljapäevases E-grupi mängus alistas Ateena Panathinaikos (8-4) võõrsil 86:84 Istanbuli Darüssafaka (3-9).
F-grupis kaotas edasipääsu juba kindlustanud Moskva CSKA (8-4) võõrsil üllatuslikult Bambergi Brose Basketsile (6-6) 83:91, Vitoria Laboral Kutxa (8-4) sai kodusaalis 75:71 jagu FC Barelonast (6-6). | Kindla võidu võtnud Lokomotiv-Kuban jõudis Euroliigas play-off’i | https://sport.err.ee/83790/kindla-voidu-votnud-lokomotiv-kuban-joudis-euroliigas-play-off-i | Venemaa tippklubi Krasnodari Lokomotiv-Kuban alistas korvpalli Euroliigas kodusaalis kindlalt 86:62 Belgradi Crvena Zvezda ja pääses klubi ajaloos esimest korda edasi play-off ’i. |
25. märtsil 1949. aastal korraldasid Nõukogude Liidu võimud küüditamised, mille käigus viidi Siberisse rohkem kui 22 000 eestlast. Enamik küüditatuid vabanes alles 1958. aastal ning viimased deporteeritud vabastati 1965. aastal, mitu tuhat inimest koju tagasi ei jõudnudki. Kogu Baltikumist deporteeriti 1949. aasta märtsis kokku ligi 95 000 inimest.
Tallinnas Vabaduse väljakul saab näha projektsiooni kõigi 32 000 inimese nimega, keda märtsiküüditamine otseselt puudutas (sealhulgas need, kes vangistati, kes põgenesid või olid sunnitud end varjama ning need, kes hiljem Siberisse küüditatud peredes sündisid).
Lühiülevaate toimunust antakse kuues keeles.
Anname ülevaate üle Eesti toimuvatest mälestusüritustest.
Tallinn
Kell 12.00 - tseremoonia Vabaduse Väljakul. Sõnavõttudega esinevad justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu.
Vabadussõja võidusamba jalamile asetab pärja „Eesti rahva" nimel justiitsminister. Lisaks asetavad pärjad Tallinna linn, diplomaatiline korpus ja Eesti Memento Liit. Pärast ametliku osa lõppu on võimalus ka ülejäänud soovijatel pärjad asetada.
Kell 13.00 - ristitee rännak Tallinna kirikutes. Algab Jaani kirikust, peatused on Vabaduse risti juures, Kaarli kirikus, Linda kivi juures ja Toomkirikus.
Ristitee rännakule minejaid õnnistab peapiiskop Urmas Viilma. Rännakumõtisklusi ja palveid loevad vaimulikud Jaan Tammsalu Jaani kogudusest, Kaarli kogudusest Jaak Aus, Toomkogudusest Arho Tuhkru ning näitlejad Garmen Tabor ja Andres Roosileht.
Ristitee teksti koostasid Katri Aaslav-Tepandi, Tõnu Tepandi ja Jaan Tammsalu.
Kell 16.30 - mälestamisele pühendatud mõttekoda Okupatsioonide Muuseumis
Kell 18.00 - küünalde süütamine Vabaduse platsil
Läänemaa
Kell 10.00 - mälestuspärja ja küünlade asetamine küüditatute mälestusmärgile Risti raudteejaamas.
Kell 11.00 - Suure Reede jumalateenistus Haapsalu Jaani kirikus.
Kell 12.00 - küüditamise 67. aastapäeva mälestuspalvus Toomkiriku ristimiskabelis
Kell 12.45 - pärja asetamine ja küünalde süütamine Läänlaste vabadussõja mälestussambale Haapsalu Lossiplatsil.
Tartu
Kell 14.00 - ajaloolane Pearu Kuusk peab KGB kongide muuseumis (Riia 15b) temaatilise loengu
Kell 18.00 - küünalde süütamine Raekoja platsil
Pärnu
Kell 12.00 - mälestustseremoonia Leinapargis
Kell 18.00 - küünalde süütamine Rüütli platsil
Rakvere
Kell 13.00 - mälestusüritus Rakvere Okaskrooni mälestussamba juures. Leinakimbu asetab samba jalamile Lääne-Viru maavanem Marko Torm | Märtsiküüditamise 67. aastapäeva mälestusüritused üle Eesti | https://www.err.ee/556767/martsikuuditamise-67-aastapaeva-malestusuritused-ule-eesti | Märtsiküüditamise 67. aastapäeval toimuvad mitmes Eesti paigus mälestusüritused. |
Võitjate parimana viskas Kevin Durant 20 punkti, lisaks võttis ta kaheksa lauapalli ja andis üheksa resultatiivset söötu. Durant on nüüd 58. järjestikuses kohtumises visanud vähemalt 20 punkti. Jazzi ridades oli resultatiivseim Trey Burke 17 punktiga.
Chicago Bulls sai teise järjestikuse kaotuse, jäädes võõrsil 94:106 alla New York Knicksile. Kaotus kahandas nende lootusi pääseda play-off’i, nimelt Bulls asub idakonverentsis üheksandal kohal ehk on praeguse seisuga esimene, kes jääb play-off’ist välja. Kaheksas on 38 võiduga Detroit Pistons, Bullsil on 36 võitu.
Knicksi parim oli Carmelo Anthony 26 punktiga, lätlane Kristaps Porzingis lisas 19 punkti ja võttis 10 lauapalli. Chicago resultatiivseim oli Derrick Rose 30 punktiga.
Tulemused:
Indiana – New Orleans 92:84
Brooklyn – Cleveland 104:95
New York – Chicago 106:94
Oklahoma – Utah 113:91
LA Clippers – Portland 96:94 | Thunder pikendas võiduseeriat, Knicks ja Porzingis kahandasid Bullsi võimalusi | https://sport.err.ee/83795/thunder-pikendas-voiduseeriat-knicks-ja-porzingis-kahandasid-bullsi-voimalusi | Korvpalliliigas NBA sai Oklahoma City Thunder kuuenda järjestikuse võidu, alistades 113:91 Utah Jazzi. Ühtlasi oli see Thunderi hooaja 50. võit. |
Hooaja jooksul viis võitu teeninud 14-aastane Sildaru on kogunud 3875 punkti, teiseks langenud norralannal Tiril Sjastad Christiansenil on 3740,66 punkti ja kolmandal kohal paikneval rootslannal Emma Dahlströmil on 3639 punkti.
Freestyle-suusatamise üldtabelis langes Sildaru kolmandalt kohalt seitsmendaks, olles kogunud 3000 punkti. Liider on ameeriklanna Devin Logan 5381,86 punktiga. | Kelly Sildaru tõusis maailma edetabelis esikohale | https://sport.err.ee/83789/kelly-sildaru-tousis-maailma-edetabelis-esikohale | Lõppenud hooajal pargisõidus vaid võite tunnistanud ja muuhulgas X-Mängudel kuldmedali võitnud freestyle-suusataja Kelly Sildaru tõusis AFP naiste maailma edetabelis pargisõidu arvestuses esikohale. |
Udineses kohtusid viimase EM-i finalistid Itaalia – Hispaania. Kui suurturniiril nägime nende kahe vahelises kohtumises nelja väravat, siis sel korral piirduti kahega, mäng lõppes 1:1 viigiga, vahendab Soccernet.ee.
Väravateta lõppenud avapoolaja järel näitas suuremat initsiatiivi kodumeeskond ning väravale oldi mõnel korral väga lähedal. Kohtumise esimene värava lõid itaallased, kui Lorenzo Insigne realiseeris 68. minutil kaaslase hea söödu kindlalt David de Gea seljataha.
Hispaanlased ei pidanud pikalt kaotusseisus mängima, sest kõigest kaks minutit hiljem lõi oma koondisekarjääri esimese värava 35-aastane ründaja Aritz Aduriz.
Taani alistas uue peatreeneri Åge Hareide debüütmängus kodus 2:1 Islandi.
Tulemused:
Malta – Moldova 0:0 (0:0)
Kreeka – Montenegro 2:1 (0:0)
54. Georgios Tzavellas, 63. Nikolaos Karelis - 56. Zarko Tomasevic
Türgi – Rootsi 2:1 (1:0)
32., 81. Cenk Tosun - 74. Andreas Granqvist
Taani – Island 2:1 (0:0)
50., 54. Nicolai Jorgensen - 90. Arnor Traustason
Ukraina – Küpros 1:0 (1:0)
40. Taras Stepanenko
Tšehhi – Šotimaa 0:1 (0:1)
10. Ikechi Anya
Itaalia – Hispaania 1:1 (0:0)
68. Lorenzo Insigne - 70. Aritz Aduriz
Wales - Põhja-Iirimaa 1:1 (0:0)
89. pen. Simon Church - 60. Craig Cathcart | 35-aastaselt koondises esimese värava löönud Aduriz päästis Hispaaniale viigi | https://sport.err.ee/83796/35-aastaselt-koondises-esimese-varava-loonud-aduriz-paastis-hispaaniale-viigi | Neljapäeval peeti üle Euroopa mitmeid maavõistlusmänge. Kõige oodatumas kohtumises leppisid eelmise Euroopa meistrivõistluste finalistid 1:1 viiki. |
"Elagu elu, mis põletab rinda" on viimane lavastus 2017/2019 kuraatoriprogrammi raames, mille projektid valisid välja José Alfarroba ja Tristan Barani Prantsusmaalt. Lavastus esietendub 11. septembril Vaba Lava Tallinna teatrikeskuses.
Prantsuse-belgia lavastaja Armel Rousseli ja eesti näitleja Jarmo Reha koostöös valmiv dokumentaallavastus "Elagu elu, mis põletab rinda" kujutab endast teist osa tetraloogiast, mille esimeseks lavastuseks ja inspiratsiooniallikaks järgmistele oli Vaba Lava 2017/2018 hooaja kuraatoriprogrammis etendunud Frank Wedekindi "Kevadine ärkamine". Kuigi tänapäeva vaated seksuaalsusele ja moraalile on muutunud, olles mõjutatud uutest tehnoloogiatest ja piiramatust ligipääsust internetipornole, leiab lavastaja, et "Kevadise ärkamise" teemad on jätkuvalt aktuaalsed ja intrigeerivad.
Armastus, surm, iha, seks, tabud ja vabadus on teemad, mida erinevate vaatenurkade alt ning erinevas dramaturgilises keeles käsitletakse kõigis tetraloogia osades. Armel Rousseli globaalne haare ja uudishimu viis teda Euroopast kaugemale – Jaapanisse, Senegali ja Indiasse, riikidesse, kus toimusid ka Armeli ja Jarmo dokumentaallavastuse rahvusvahelised residentuurid.
Lavastaja Armel Roussel, helikunstnik Liis Ring, koreograaf Mercedes Dassy, filmija Julien Stroinovsky, laval Jarmo Reha.
Etendusi mängitakse Tallinnas vaid viiel korral septembris, edasi reisib lavastus Belgiasse ja Prantsusmaale.
"Lõhe" on esimene lavastus 2019/2021 kuraatoriprogrammi raames, mille kuraatoriks on leedu näitekirjanik Marius Ivaškevičius. Teemaks on "Murranguaja inimesed", mille fookuses on aastad 1989–2019 ning Baltimaad ja nende lähinaabrid: Venemaa, Valgevene ja Ukraina ja seal elanud ja elevate inimeste saatused. "Lõhe" esietendub 18. septembril Vaba Lava Narva teatrikeskuses, mis hiljem jõuab ka Tartu ja Tallinna publikuni.
Vaba Lava Narva teatrikeskuses esietenduva dokumentaallavastus "Lõhe" eesmärgiks on uurida, kuidas piiri tekkimine 1990. aastate alguses peegeldus Narva ja Ivangorodi elanike saatustel. Alates 1992. aastast kulgeb riigipiir Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel mööda Narva jõge. Enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist olid Narva ja Ivangorod põhimõtteliselt üks linn – ühise veevärgi, transpordisüsteemi ja töökohtadega. Kui maailmas muutub geopoliitiline olukord, muutuvad ka riikide ja nende elanike suhted. Teatritrupp, mille koosseisus on nii Venemaalt kui Eestist pärit näitlejad, võttis intervjuud kohalikult Narva ja samuti Ivangorodi elanikkonnalt, kelle lood saavadki dokumentaalse lavastuse osaks.
Juri Kviatkovskij on Venemaa näitleja ja lavastaja, kes õpetab kool-stuudios "MHAT" ning on üks sõltumatu loomegrupi Le Cirque de Sharles La Tannes loojatest. Kviatkovskij oli nomineeritud lavastajana Venemaa teatri rahvuspreemiale Kuldne mask 2014. ja 2015. aastal.
Valguskunstnik Priidu Adlas, kunstnik Ksenija Peretruhhina, dramaturg ja videokunstnik Julia Ishakova. Laval: Jekaterina Novosjolova, Martin Kõiv, Piret Simson, Eduard Tee, Dan Jeršov, Ott Kartau. Video vahendusel osalevad "Masterskaja Brusnikina" näitlejad.
Etendusi mängitakse septembris Vaba Lava Narva teatrikeskuses ja Eesti Rahva Muuseumis Tartus, novembris jõuab dokumentaallavastus Tallinna Vaba Lava teatrikeskusesse. | Vaba Lava toob septembris välja kaks uut lavastust | https://kultuur.err.ee/976945/vaba-lava-toob-septembris-valja-kaks-uut-lavastust | Vaba Lava toob septembris lavale kaks uut lavastust: prantsuse-belgia lavastaja Armel Rousseli "Elagu elu, mis põletab rinda" ja Venemaalt pärit lavastaja Juri Kviatkovskij "Lõhe". |
Septembri filmid on looduse ja loomade päralt, oktoobris ja novembris näeb Astrid Lindgreni raamatute ekraniseeringuid ning detsembris jõulu- ja talvelugusid.
8. septembril kell 12 alustab lastekino režissöör Guillaume Maidatchevsky filmiga "Väikese põhjapõdra Ailo suur seiklus". See on valminud 2018. aastal Soome-Prantsuse ühistööna ning toob vaatajateni rännu Lapimaal. Film jälgib pisikese põhjapõdravasika Ailo elu ja looduse avastamislugu. Film on dubleeritud eesti keelde. | Filmimuuseumis alustab lastekino | https://kultuur.err.ee/977074/filmimuuseumis-alustab-lastekino | Septembrist detsembrini on pühapäeviti kell 12 väiksed ja suuremad filmisõbrad oodatud Filmimuuseumi kinosaali. |
Walsh sai parima tulemuse kirja kohe avakatsel. Teise koha pälvis brasiillane Darlan Romani tulemusega 22.15 ja kolmanda hooaja edetabelijuht Ryan Crouser 22.08-ga.
Walsh on Teemantliiga võitnud lisaks veel ka 2016. aastal. | Uus-Meremaa kuulitõukaja tegi Teemantliiga finaaletapil ajalugu | https://sport.err.ee/977572/uus-meremaa-kuulitoukaja-tegi-teemantliiga-finaaletapil-ajalugu | Kuigi Teemantliiga finaaletapp peetakse Brüsselis reedel, siis päev varem võtsid üksteiselt mõõtu kuulitõukajad. Esikoha pälvis Tom Walsh tulemusega 22.30 ning ühtlasi on Uus-Meremaa kuulitõukaja esimene, kes sel alal kahel aastal järjest on võidutsenud. |
Tartu Ülikooli meeskonna spordidirektori Janar Taltsi sõnul saadi turniirile tänu saapamaa tutvustele ja heale juhusele. "Võtsin suvel oma Itaalia kontaktid ette ja otsisime võimalust nii suhete loomiseks kui kontrollmängudeks. Kõige esimene kõne oli Varesesse, kus ma ise mängisin ja kus nüüd Siim-Sander Vene tegusid teeb. Neil oli aga kontrollmängude graafik juba paigas ja see plaan jääb ootama järgmist korda," rääkis Talts.
"Küll aga tekkis hea võimalus minna Sardiiniasse mängima väga kõvade vastastega Meistrite Liigast. Eelmise aasta FIBA Europe Cup võitja Dinamo Sassari korraldab kontrollturniiri, mille esimeses mängus me läheme laupäeval vastamisi Happy Casa Brindisi meeskonnaga. Ja pühapäevane vastane selgub Sassari ja Sam Basketi mängust. Ootan huviga, kuidas poisid hoopis teise stiiliga meeskondadega mängivad ja ma usun, et sellest reisist tuleb kõikidele hea kogemus," oli Talts lootusrikas.
Tartu Ülikooli meeskonna peatreeneri Priit Vene sõnul on need mängud väga heaks testiks. "Kindlasti on sealsed vastased meie jaoks hooaja ja eriti euromängude ettevalmistuseks väga kõvad proovikivid. Meie nõrgad kohad näidatakse seal kiiresti ära. Loodetavasti saame eurosarja tasemel meeskondade vastu mängimise tunde kätte, et ei ehmataks 2. oktoobril Kataja vastu kohe ära," ütles Vene.
Tartu Ülikooli meeskond mängib Sardiinias esimese mängu laupäeval Eesti aja järgi kell 19 Brindisi meeskonnaga. Dinamo Sassari ja Sam Basket mängivad pärast seda, kell 21.30. Pühapäeval on kolmanda koha mäng kell 19 ja turniiri finaal kell 21.30. Teadaoleva info kohaselt tehakse mängudest ka videoülekanne, mille lingi saab vahetult enne mänge teada.
Meeskondadest
Dinamo Sassari on Itaalia tippvõistkond, kes võitis mullu FIBA Europe Cup sarja ja tõusis FIBA Meistrite Liigasse. Finaalis alistati kahe mängu kokkuvõttes sakslaste s.Oliver Würzburg ja võideti klubi ajaloo esimene eurosarja tiitel. Mullu oli Sassari väga lähedal ka Itaalia meistriks tulemisele, kuid finaalseeria otsustavas seitsmendas mängus jäädi alla Umana Reyer Veneziale. Teel finaalidesse alistas Sassari mängudega 3:0 Euroliiga meeskonna Olimpia Milano. Sel nädalal pidas Sassari kontrollmängu Istanbuli Anadolu Efesiga ja pidi tunnistama 72:91 kaotust.
Happy Casa Brindisi on eurosarjas taas pärast kolmeaastast pausi ja pääses algaval hooajal kohe FIBA Meistrite Liigas alagrupiturniirile. Itaalia liigas oli eelmisel hooajal just Dinamo Sassari see, kes lõpetas Brindisi hooaja veerandfinaalides.
Sam Basket Messagno läks eelmisel aastal Šveitsi liigas põhiturniiri neljanda meeskonnana veerandfinaalis vastamisi BBC Monthey meeskonnaga ja kaotas seeria mängudega 1:3. Eurosarjast ei ole meeskond osa võtnud. | Tartu Ülikooli korvpallimeeskond mängib Itaalias Meistrite liiga võistkonnaga | https://sport.err.ee/977571/tartu-ulikooli-korvpallimeeskond-mangib-itaalias-meistrite-liiga-voistkonnaga | Sel nädalavahetusel sõidab Tartu Ülikooli korvpallimeeskond Sardiiniasse, kus võetakse osa mulluse FIBA Europe Cup võitja ja tänavuseks hooajaks Meistrite Liigasse tõusnud Dinamo Sassari korraldatud kontrollturniirist. Turniiril osaleb veel teinegi Itaalia Meistrite Liiga võistkond Happy Casa Brindisi ning Šveitsi meeskond Sam Basket Messagno. |
Sotsiaaldemokraatliku Partei (PSD) endine esimees, kelle lootused peaministriks saada nurjas korruptsiooniskandaal, ei saa Ühendriikidesse reisida, ka tema kahel lapsel on riiki sisenemine keelatud.
"Tänane samm saadab tugeva signaali, et Ühendriigid on pühendunud võitlusele korruptsiooniga ja toetavad Rumeenia õigusriiki," ütles välisminister Mike Pompeo avalduses.
Dragnea mõisteti eelmisel aastal süüdi mõjuvõimu kasutamises, et kaks partei heaks töötanud naist libatöökohtadele palgata.
Mais määras kohus talle kolme ja poole aasta pikkuse vanglakaristuse. | USA ei luba Rumeenia võimerakonna liidrit korruptsiooni tõttu riiki | https://www.err.ee/977570/usa-ei-luba-rumeenia-voimerakonna-liidrit-korruptsiooni-tottu-riiki | USA keelas riiki siseneda Rumeenia vasaktsentristliku võimuerakonna endisel juhil Liviu Dragneal, kes on korruptsioonis süüdimõistetuna vanglasse saadetud. |
Eestlased alistasid tugevad poolakad mõlemas geimis tulemusega 22:20, kuid lätlastele Martins Plavinsile ja Edgars Tocsile (maailma edetabeli 16.) jäädi alla 14:21, 18:21.
Eesti paar alustas kvalifikatsioonist, kus mindi avaringis vastamisi Prantsusmaa paariga Olivier Barthelemy – Jeremy Silvestrega ning saadi 2:0 (21:19, 21:17) võit
Ka kvalifikatsiooni teises ringis saadi austerlaste Philipp Walleri – Robin Seidli üle kirja 2:0 (21:17, 21:13) võit ning tagati seeläbi pääs põhiturniirile.
Põhiturniir toimub 5.-8. septembrini. | Nõlvak ja Tiisaar alistasid MK-l maailma neljanda paari, kuid kaotasid lätlastele | https://sport.err.ee/977512/nolvak-ja-tiisaar-alistasid-mk-l-maailma-neljanda-paari-kuid-kaotasid-latlastele | Itaalias Roomas toimuvat MK-sarja finaaletappi alustas Eesti rannavõrkpalli esiduo Kusti Nõlvak – Mart Tiisaar (maailma edetabelis 39.) edukalt, kui alistati maailma neljas paar Grzegorz Fijalek - Michal Bryli (Poola) tulemusega 2:0. Teises mängus kaotati aga Läti esipaarile Martins Plavins - Edgars Tocsi tulemusega 0:2. |
Treeneriteduo Aleksei Galkini ja Kristian Marmori juhendatud Eesti võitis Aserbaidžaani lisaajal 4:3, saades nõnda tabelisse kaks punkti. Kübaratriki lõi Sander Lepik, ühe värava lisas Rasmus Munskind, vahendab Soccernet.ee.
Kui Eesti pääses finaalturniirile tänu Bulgaaria loobumisele ja sai turniirile vastu tulla sihiga kõrgemasse divisjoni tõusta, siis Aserbaidžaan jäi A-divisjonis viimaseks ning on sunnitud võitlema oma senise koha kaitsmise nimel.
Reedel kell 12.15 kohtub Eesti Tšehhiga, kes neljapäeval kaotas 2:4 Rumeeniale.
Kaheksast meeskonnast koosnevast finaalturniirist pääseb järgmiseks aastaks A-divisjoni vaid kogu turniiri võitja.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Rannajalgpallikoondis alustas ootamatult saabunud finaalturniiri magusa võiduga | https://sport.err.ee/977564/rannajalgpallikoondis-alustas-ootamatult-saabunud-finaalturniiri-magusa-voiduga | Eesti rannajalgpallikoondis alustas Euroliiga B-divisjoni finaalturniiri dramaatilise võiduga Aserbaidžaani üle. |
Aktivist ja programmeerija Konstantin Kotov mõisteti süüdi 2014. aastast pärineva seaduse alusel, mis kehtestas karmimad karistused vähemalt kaks korda poole aasta jooksul võimude loata peetavatel meeleavaldustel osalejatele.
"Ma ei tunnistanud ega tunnista end süüdi. Ma usun, et rahumeelsetel meeleavaldustel osalemine ei ole kuritegu," vahendas uudisteportaal Mediazona Kotovi sõnu kohtus.
Kotov peeti kinni pärast 10. augustil Moskvas loata meeleavaldusel osalemist. Protestil nõuti vabu Moskva linnaduuma valimisi.
Moskvas kestavad meeleavaldused ausate valimiste toetuseks juba nädalaid.
Politsei on pidanud kinni tuhandeid meeleavaldajaid, neli on politsei väidetava ründamise eest vangi mõistetud ja veel mitut ootab kohus.
Putin: noored protestijad peavad seadusi järgima
Vene president Vladimir Putin ütles neljapäeval, et noorsooprotestid võivad olla positiivsed, kuid peavad püsima seaduste piires.
Putin ütles Vladivostokis majandusfoorumil, et inimesed võivad meeleavaldustest osa võtta, "neil on selleks õigus".
"Mõnikord viib see positiivsete tulemusteni, sest see raputab võime ja paneb nad olemasolevaid probleeme efektiivsemalt lahendama," rääkis president vastuseks Vene teleajakirjaniku küsimusele, kuidas ta suhtub noorte osalemisse ausaid valimisi nõudvatest demonstratsioonidest, mis on kestnud Moskvas juba nädalaid.
"Ma olen kindel, et need on inimesed, neid on muidugi erinevaid, kel on positiivne suhtumine ja kes tahavad, et riik liiguks positiivses suunas," ütles Putin.
"On lihtsalt tähtis, et kõik see toimuks kehtiva seaduse raames," lausus riigipea.
Küsimuse peale, kas noori ehk liiga karmilt ei kohelda, kordas Putin: "Seaduse raames. Kõiki tuleb kohelda võrdselt."
Uurijad teatasid esialgu, et käsitlevad 27. juuli sanktsioneerimata opositsioonimarssi "massirahutustena", mis on tõsine õigusrikkumine. Üle kümne uurimise alla võetud inimese hulgas on Moskva ülikoolide tudengeid.
Sel nädalal lasti aga mitu kahtlusalust vabaks põhjendusega, et nende teod ei nõua sellist süüdistust. | Vene kohus mõistis meelt avaldanud aktivisti neljaks aastaks vangi | https://www.err.ee/977569/vene-kohus-moistis-meelt-avaldanud-aktivisti-neljaks-aastaks-vangi | Moskva kohus mõistis neljapäeval Vene opositsiooniaktivisti meeleavaldusi reguleerivate seaduste korduvas rikkumises süüdi ja määras talle nelja-aastase vanglakaristuse. |
Koondamiste tase oli augustis kõrgeim alates 2009. aasta samast kuust, teatas tööhõivefirma Challenger, Gray & Christmas.
Augustis teatasid USA firmad 54 480 töökoha koondamisest, mida oli 38 protsenti rohkem kui juulis. Koondamiste kasvu vedasid tervishoiu- ja tehnoloogiasektor ning töötlev tööstus.
"Tööandjad on hakanud tundma kaubandussõja ning USA ja Hiina kehtestatud tariifide mõju," ütles firma asepresident Andrew Challenger.
"Näeme, et investorite mure kõigutab turu usaldust ja tööandjad koondavad töötajaid vastusena nende kaupade ja teenuste nõudluse vähenemisele," lisas ta.
Muuhulgas tõid tööandjad koondamiste põhjuseks kaubanduspinged, mille arvele pandi 10 488 töökohta. Äritegevuse lõpetamine toodi 16 718 koondamise põhjuseks ja veel 646 põhjuseks toodi tariifid.
Kuigi USA töötusmäär püsib ajalooliselt madalal tasemel ja uute töökohtade loomine püsib stabiilsel tasemel, on koondamine tänavu hoogustunud, märgiti uuringus.
Sel aastal on augusti seisuga olnud koondamisi igal kuul rohkem kui mullu samal ajal, öeldi raportis. | Uuring: USA-s oli viimati nii palju koondamisi 2009. aastal | https://www.err.ee/977567/uuring-usa-s-oli-viimati-nii-palju-koondamisi-2009-aastal | Koondamine USA ettevõtetes kogus augustis hoogu ning üle 10 000 töökoha kaotamise põhjuseks toodi kaubanduspinged, selgub neljapäeval avaldatud andmetest. |
Teenuses nähakse konkurenti eelkõige nutitelefonirakendusele Tinder.
Tasuta teenus nimega Facebook Dating toimib juba teistes riikides.
Meedia: üle 400 miljoni Facebooki kasutaja telefoninumber lekkis veebi
Rohkem kui 400 miljoni Facebooki kasutaja telefoninumber lekkis internetti, teatas USA meedia kolmapäeval.
Avalik server salvestas 419 miljoni kasutaja andmed mitmest andmebaasist. Ohvrite seas olid umbes 133 miljoni USA, rohkem kui 50 miljoni Vietnami ja 18 miljoni Briti kasutaja kontod, kirjutas tehnoloogiauudiste portaal TechCrunch.
Andmebaasides olid Facebooki kasutajate ID-d ehk iga kontoga seotud ainulaadne number, aga ka kasutajaprofiilide telefoninumbrid, kasutaja sugu ning asupaik, kirjutas väljaanne. Kasutajate nimed avalikud polnud.
Server ei olnud salasõnaga kaitstud, mistõttu võis sellele ligi saada igaüks. Andmebaasid olid ligipääsetavad kolmapäeva õhtuni, kui TechCrunch veebilehe haldajaga ühendust võttis.
Facebooki teatel lekkis seni kinnitatud andmetel oli avalike kontode arv teatatud 419 miljonist umbes poole väiksem. Mitmed lekkinud andmed olid iseenda koopiad ja info oli vana.
"Andmestik eemaldati ning me pole näinud mingeid asitõendeid, et Facebooki kontodele oleks sisse tungitud," ütles üks Facebooki pressiesindaja AFP-le.
Kasutaja telefoninumbri lekkimine on tähtis, sest see teeb nad haavatavaks spämmikõnedele või SIM-kaardi vahetamisele, mille kaudu saavad häkkerid numbriga seotud konto parooli ära muuta. | Facebook avas USA jaoks kohtinguteenuse | https://www.err.ee/977566/facebook-avas-usa-jaoks-kohtinguteenuse | Suhtlusvõrgustik Facebook teatas, et avas neljapäeval Ühendriikide jaoks enda kohtinguteenuse. |
Kalev/Cramo jäi Kiievile alla peamiselt visketabavuses, võrreldes kolmapäevase mänguga suudeti aga palli paremini kontrollida, kirjutab Korvpall24.ee.
Kalevi tulemuslikeimaks kerkis Bahama kodakondne Dwight Coleby 17 punkti ja nelja korvisööduga. Kahekohalise punktisummani jõudsid veel Kristjan Kitsing (14, kolmesed 3/4), enim pealeviskeid võtnud Aigars Škele (12, visked mängust 3/12) ja Zach Smith (11, 4 söötu). Antino Jackson lisas üheksa punkti ja kuus korvisöötu ning Janari Jõesaar panustas seitsme punkti ja kuue lauapalli.
Pühapäeval saab Saku Suurhallis jätku legendaarne vastasseis, kui Kalev/Cramo võtab vastu Kaunase Žalgirise.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Kalev/Cramol jäi Dwight Coleby vedamisel võidust pisut puudu | https://sport.err.ee/977553/kalev-cramol-jai-dwight-coleby-vedamisel-voidust-pisut-puudu | Algavaks hooajaks valmistuv BC Kalev/Cramo pidas neljapäeval Riias korduskohtumise Kiievi Basketiga. Sarnaselt kolmapäevasele kohtumisele jagus ka neljapäeval võrdset heitlust kuni otsustava veerandajani ning selgi korral olid vastased kindlamad numbritega 84:75 (19:22; 20:21; 21:23; 21:12). |
Putinilt küsiti foorumil, kas ta osaleks G7 kohtumisel, kui tehakse otsus taastada G8 formaat. "G8 hiljutisim kohtumine pidanuks aset leidma Venemaal. Me oleme avatud ja tervitaksime oma partnereid, kui nad otsustavad meid külastada," lausus ta.
Tema sõnul toetab Venemaa formaadi taastamist.
"Ma arvan, et on üldine arusaam, ja president Macron ütles seda hiljuti ka avalikult, et Lääne liidripositsioon on lõpusirgel. Ma ei kujuta ette tõhusat rahvusvahelist organisatsiooni India või Hiinata," ütles Vene president.
"Kõik formaadid on kasulikud. Arvamuste vahetamine on alati hea, isegi kui osapooled karjuvad. Nagu ma aru saan, siis see juhtus praegu G7-s. Kohtumine oli siiski kasulik. Seetõttu me ei lükka ühtegi koostööformaati tagasi," lausus Putin.
G7-sse kuuluvad Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, USA ja Ühendkuningriik. Enne Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimist 2014. aasta märtsis kuulus ühendusse ka Venemaa ja siis tunti seda nimega G8.
Krimmi annekteerimise järel viskasid ülejäänud ühenduse liikmed Venemaa tollase USA presidendi Barack Obama mahitusel G8-st välja ja nimetasid end ümber G7-ks.
Putini imetlemises süüdistatud USA president Donald Trump ütles augusti lõpus viimasel G7 tippkohtumisel Prantsusmaal, et kavatseb kutsuda Vene presidendi järgmisel aastal Ühendriikides peetavale G7 tippkohtumisele.
Putin pakkus Trumpile müüa Vene hüperhelirakette
Putin ütles majandusfoorumil ka seda, et pakkus USA presidendile Donald Trumpile Venemaa hüperhelirakette osta, kuid too vastas, et küll Washington need ise endale ehitab.
"USA partneritega kohtusime viimati Osakas ja tõusis samuti küsimus, mil viisil võtta üldkokkulepetes arvesse meie tänapäevased relvad, sh hüperheli ründeraketikompleksid, pidades silmas, et ühelgi maailma riigil, sh USA-l taolisi relvi ei ole," rääkis Putin.
Ta jätkas: "Noh, ütlesin Donaldile: "Tahad, müüme sulle ja viime nii kõik tasakaalu?" Nad, tõsi, ütlevad, et hakkavad neid varsti ise tootma. Milleks raha raisata, kui me oleme kulutused juba teinud ja võime teenida nende pealt oma julgeolekut kahjustamata."
Vene president ütles, et Moskva on valmis strateegilise ründerelvastuse läbirääkimistel hüperhelirelva üle läbi rääkma.
"Võime rääkida sellest, kuidas neid arvesse võtta, pean silmas (hüperheliraketisüsteemide) kandjate ja lõhkepeade mõttes. See on eriküsimus, igal juhul on Venemaa valmis selles läbi rääkima. Kuid esialgu ei ole me USA-st mõistlikku vastust saanud," märkis Putin. | Putini sõnul tervitaks Venemaa G8 taastamist | https://www.err.ee/977547/putini-sonul-tervitaks-venemaa-g8-taastamist | Venemaa tervitaks juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 liidrite külaskäiku juhul, kui G8 formaat taastatakse, ütles president Vladimir Putin neljapäeval Vladivostokis Ida Majandusfoorumil. |
Raisma asub maailma edetabelis 1220. kohal ning tema alistatud vastane Zukas 466. positsioonil. Esimeses setis päästis Raisma kolm murdepalli ja murdis seejärel ise vastase servi. Seisult 5:2 kaotas Raisma punkti aga oma pallingugeimil. Seisul 5:4 murdis ta aga taas vastase servi ning võitis esimese seti 6:4. Teine sett algas tasavägiselt, kuid seisult 2:2 võitis Raisma neli geimi järjest ja nii ühtlasi kogu mängu.
Raisma servis neli ässa ja tegi kolm topeltviga. Esimeselt servilt võitis Raisma 86% punktidest, Zukas aga 75%. Teise servi puhul olid mängijate näitajad vastavalt 46 ja 29%.
Veerandfinaalis kohtub Raisma brasiillase Mateus Alvesiga (ATP 1023.). | Kenneth Raisma sai Tuneesias jagu teise asetusega vastasest | https://sport.err.ee/977538/kenneth-raisma-sai-tuneesias-jagu-teise-asetusega-vastasest | Tuneesias Tabarkas 15 000 dollari suuruse auhinnafondigaITF-i turniiril alistas Kenneth Raisma teises ringis teisena asetatud mängija Matias Zukase (Argentina) tulemusega 6:4, 6:2 ja jõudis sellega veerandfinaali. |
Alates 2009. aastast tehtud investeeringud taastuvenergiasse peaks käesoleva aasta lõpuks jõudma 2,6 triljoni dollari tasemeni. Investeeringuid on vedanud päikesepaneelide erakordne hinnalangus, teatas ÜRO roheenergia aastaraportis, mida aitasid koostada Frankfurdi rahandus- ja halduskool ning Bloomberg New Energy Finance (NEF).
Taastuvenergia tootmisvõimsus on kerkinud 2009. aasta 414 gigavatilt 1650 gigavatini ja taastuvallikad moodustavad nüüd 12,9 protsenti maailma elektritoodangust.
Hoolimata alternatiivenergia sööstust on kasvanud ka energiasektori kasvuhoonegaaside heide, mis tõusis mullu ajalooliselt kõrgele.
ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) tegevdirektor Inger Andersen kiitis neljapäeval taastuvenergia uskumatu kasvu kümnendit.
"See näitab, et üleminek energiasektoris on käimas," ütles UNEP-i finantsjuht Francoise d'Estais AFP-le. "See ei ole endiselt piisavalt kiire, et maailm suudaks täita oma kliima- ja arengueesmärke."
Raporti autorid märkisid, et taastuvenergiale üleminekut on eelkõige toetanud selle odavnemine. Päikeseenergia hind on alates 2009. aastast langenud 81 protsenti, samas kui maismaa tuuleenergia on aastakümnega odavnenud 46 protsenti.
"Kui rändaksime ajas tagasi, oleks me selle üle, mis vahepeal on toimunud, hämmingus," lausus NEF-i peatoimetaja Angus McCrone. "Taastuvenergial oli maine, et see on võrdlemisi kallis, riigiabist sõltuv ja mingis mõttes rikka majanduse luksus. See oli kindlasti argument fossiilsete kütuste poolelt."
Raportis öeldi, et taastuvenergia kasutamisega hoiti ära kahe miljardi tonni jagu süsihappegaasi heidet. Samas jätkas emissioon elektritootmisest endiselt kasvu.
"Taastuvallikate kasvu arvestamine räägib ainult pool lugu," ütles Frankfurdi rahandus- ja halduskooli peateadur Ulf Moslener. "Kui ma olen dieedil, ei saa ma lugeda ainult salateid, mida ma söön, vaid ka šokolaadikooke. Seega on küsimus fossiilsete kütuste väljavahetamises ja ma näen seda arvestatava väljakutsena."
Raportis toodi välja 30 riiki, mis on viimasel aastakümnel investeerinud taastuvenergiasse üle miljardi dollari. Paljud neist on ka suured fossiilsete kütuste tootjad ja kasutajad. Näiteks Hiina, mis moodustab umbes 29 protsenti inimtekkelisest süsihappegaasi heitest, oli kaugelt suurim taastuvenergiasse investeerija, eraldades selleks 760 miljonit dollarit.
Hiinat otsesõnu nimetamata ütles McCrone, et osal riikidest on energiasektoris mõneti lõhestunud isiksus - nad tahavad säilitada fossiilsete kütuste turu, millest nad tulu teenivad, kuid teisest küljest ei taha nad tehnoloogilises võidujooksus maha jääda ja taastuvenergiast kõrvale jääda. | ÜRO: elektritootmine taastuvallikatest on kümnendiga neljakordistunud | https://www.err.ee/977533/uro-elektritootmine-taastuvallikatest-on-kumnendiga-neljakordistunud | Energiatootmine taastuvallikatest on viimase kümne aastaga neljakordistunud, kuid raugematu energianõudluse kasv on viinud emissioonide kümneprotsendilise kasvuni, teatas ÜRO neljapäeval. |
Bulgaaria eest sai kübaratrikiga hakkama Yordanov Tonislav, kes oli resultatiivne 15., 48. ja 65. minutil. Avapoolaja lõpul oli täpne ka Ivanov Stanislav.
Lisaks Bulgaariale on Eesti alagrupis Poola, Venemaa ja Läti. Poolaga mängib Eesti võõrsil tuleval teisipäeval. | Eesti U-21 jalgpallikoondis alustas uut valiksarja kaotusega Bulgaariale | https://sport.err.ee/977529/eesti-u-21-jalgpallikoondis-alustas-uut-valiksarja-kaotusega-bulgaariale | Eesti U-21 koondis kaotas Kadrioru staadionil uues EM-valiksarja esimeses mängus Bulgaariale tulemusega 0:4. |
Prantsusmaa velotuuri koosseisust välja jäänud Gilbert jättis oma jooksikute grupi kaaslased maha kolmel viimasel kolmanda kategooria tõusudel enne 171-kilomeetrise etapi finišit Bilbaos. Teisena ületas finišijoone hispaanlane Alex Aranburu (Caja Rujal), kes koos kolmandaks jäetud kaasmaalase Fernando Barceloga (Euskadi Basque Country - Murias) kaotasid Gilbertile kolme sekundiga. Favoriitide grupp eesotsas maailmameistri Alejandro Valverde, Nairo Quintana, Miguel Angel Lopezi ja Primoz Rogliciga jõudsid finišisse võitjast hiljem kolm minutit ja kaks sekundit.
Ühtlasi on see Gilberti kümnes suurtuuri etapivõit. "See on ilus number," ütles Gilbert võistluse järel. "See oli pöörane - kogu see publik lõputõusul, see kõik meenutas kevadist klassikut lippude ja kõigega. See andis mulle juurde palju motivatsiooni. Ma olen Baskimaal võistelnud palju, kuid mind pole kunagi edu saatnud. Baskimaa on olemuselt nagu Flandria Belgias, nad armastavad siin rattasporti."
Kokkuvõttes jätkab esikohal Roglic (Team Jumbo-Visma). Valverde (Movistar) kaotab talle ühe minuti ja 52 sekundiga ning Lopez (Astana Pro Team) kahe minuti ja 11 sekundiga. Quintana (Movistar) jätkab neljandal kohal, kaotades Roglicile täpselt kolme minutiga.
Hispaania velotuuri 13. etapp on 166 kilomeetrit pikk ning lõpeb seitsmekilomeetrise HC kategooriaga lõputõusu otsas. | Gilbert teenis Vueltal karjääri 10. suurtuuri etapivõidu | https://sport.err.ee/977526/gilbert-teenis-vueltal-karjaari-10-suurtuuri-etapivoidu | Hispaania velotuuri 12. etapil teenis uhke soolovõidu Belgia rattastaar Philippe Gilbert (Deceuninc-QuickStep), kes viimati võidutses aprillis toimunud Paris-Roubaix'l. |
Kuigi Leedu läks algul 4:0 juhtima, siis Austraalia lõpetas avaveerandi juba kaheksapunktilise eduseisuga 27:19. Poolajapausiks suurendati vahet veel kolme punkti võrra seisule 52:41. Seejärel leedukad kogusid end, tegid mitmeid muudatusi ja tulid tasapisi Austraaliale lähemale. Võidupunktid noppis vaatamata Leedu uuele hingamisele siiski Austraalia.
Austraalia koondise resultatiivseim oli 23 punktiga Patty Mills. Aaron Baynes lisas 21 silma ja 13 lauapalli. Leedu parim oli 19 punkti visanud Marius Grigonis.
H-alagrupist pääsevad aga edasi nii Austraalia kui ka Leedu.
Tulemused:
E-grupp:
USA - Jaapan
Tabeliseis: USA 3-0, Tšehhi 2-1, Türgi 1-2, Jaapan 0-3
F-grupp
Kreeka - Uus-Meremaa 103:97
Tabeliseis: Brasiilia 3-0, Kreeka 2-1, Uus-Meremaa 1-2, Montenegro 0-3
G-grupp
Dominikaani Vabariik - Prantsusmaa 56:90
Tabeliseis: Prantsusmaa 3-0, Dominikaani Vabariik 2-1, Saksamaa 1-2, Jordaania 0-3
H-grupp
Leedu - Austraalia
Tabeliseis: Austraalia 3-0, Leedu 2-1, Kanada 1-2, Senegal 0-3 | Leedu alistus korvpalli MM-il Austraaliale | https://sport.err.ee/977522/leedu-alistus-korvpalli-mm-il-austraaliale | Hiinas jätkuvatel korvpalli maailmameistrivõistlustel alistas Austraalia koondis 87:82 Leedu koondise. 16 parema sekka pääsevad siiski mõlemad riigid. |
Tänavu kevadel ostis Eesti Post uue reklaamikomplekteerimismasina, mis komplekteerib reklaamid üheks komplektiks ja reklaamlehti hoiab koos väike kleepsutükk trükiste serval. Postiettevõtte teatel on see kõige keskkonnasäästlikum lahendus reklaamide pakendamiseks, võrreldes täieliku kiletamise, paberkaante või muude variantidega.
Uus tehnoloogia reguleerib ka komplekti paksust ja arvestab postkastide standardmõõtmetega.
Reklaamide komplekteerimine lihtsustab reklaamide ettevalmistamist ja ka postikulleri tööd, sest reklaamid saabuvad talle postkasti kaupa komplekteerituna ja need saab korraga postkasti panna.
Erimõõdulised ja erikujulised materjalid jõuavad postkasti endiselt eraldiseisvalt.
Esimesed komplekteeritud reklaamid jõudsid Hiiumaale, Haapsallu ja Lihulasse. Järgmisena lisandusid Valga, Viljandi ja Tõrva, Saaremaa, Võru, Põlva ja Tallinn. Eelolevate nädalate jooksul laienetakse üle kogu Eesti.
Uus tehnoloogia aitab tunduvalt vähendada postiringieelset käsitsitööd ning kiirendab ja lihtsustab kandjate tööd kanderingil.
Uudse reklaamikomplekteerimise liini ostis Eesti Post Šveitsist reklaamimasinaid tootvalt ettevõtelt Ferag. Sama tootja liinid on kasutusel ka USA-s, Soomes, Rootsis, Austrias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Eestisse paigaldatud masin on praegu kõige uuem ja modernsem. | Eesti Post hakkab reklaame komplektidena postkasti panema | https://www.err.ee/977513/eesti-post-hakkab-reklaame-komplektidena-postkasti-panema | Eesti Post hakkab reklaami postkastidesse panema komplekteerituna ehk kahelt poolt servast väikse kleepsuga kinni panduna, mida võimaldab teha kevadel soetatud uus masin. |
"Ksenija tundis soojenduse ajal kubemelihases midagi. See segab teda nii palju, et täna ta ei võistle," kinnitas Balta treener Andrei Nazarov Eesti Päevalehele ja Delfile.
Nazarov lisas, et lähiajal minnakse kindlasti arsti juurde uuringutele, kuigi esmapilgul ei tundu vigastus kuigi tõsine.
Balta on tänavu hüpanud kaugust 6.53, MM-i osavõtunorm on 6.72. Viimane päev normi täitmiseks on homme. | Ksenija Balta sai vigastada ja jääb MM-ilt eemale | https://sport.err.ee/977505/ksenija-balta-sai-vigastada-ja-jaab-mm-ilt-eemale | Ksenija Balta sai täna Rakveres peetaval kergejõustikuvõistlusel kaugushüppe soojendusel vigastada, mis tähendab, et tal jääb tänavuse Doha MM-i osavõtunorm täitmata. |
"Sõpruse üks populaarsemaid programme, "Linastus ja kohtumine filmitegijatega" jätkab samas formaadis, mis eelnevatelgi aastatel. Vestlused toimuvad pärast linastust, et publikul oleks võimalik juba endal filmi osas seisukohti võtta või vaatamise käigus tekkinud küsimusi filmitegijatele esitada," selgitas programmi koordinaator Dagmar Reinolt.
"Uus hooaeg algab juba 10. septembril filmiga "Kohtunik", kuhu ootame filmi üht peategelast Mait Malmsteni. Sellele järgneb Rain Rannu "Ükssarvik" ning juba septembri lõpul tulevad kinno publikuga kohtuma "Vanamehe filmi" hääled ja tegijad," jätkas Reinolt.
Oktoobris jõuavad kindlasti Sõpruse ekraanile ja tegijatega kohtumisele film Tõnis Mäest ning kuu lõpul "Aasta täis draamat". | Kino Sõprus jätkab kohtumisi filmitegijatega | https://menu.err.ee/977490/kino-soprus-jatkab-kohtumisi-filmitegijatega | Septembris jätkub Sõpruse eriprogramm "Linastus ja kohtumine filmitegijatega". Sügis on uute kodumaiste filmide osas hoogne ja linastusi jagub. Kohtumistel saab näha nii tuntud filminäitlejaid, pööraseid dokumentaliste kui ka hullumeelsete häälte tegijaid kodumaises filmimaailmas. |
Viie Tähe Liikumise ja vasaktsentristliku Demokraatliku Partei (PD) ministrid vandusid truudust Itaaliale Roomas Quirinale presidendipalees.
"Me oleme valmis andma endast riigi heaks kõik," ütles M5S-i juht ja uus välisminister Luigi Di Maio.
Koalitsioon peab läbima veel parlamendi usaldushääletuse, mis on alamkojas plaanitud esmaspäevaks ja senatis teisipäevaks.
"Edu uuele valitsusele ja selle ministritele. Muutkem Itaaliat!" lausus PD esimees Nicola Zingaretti.
President tegi Contele ülesandeks moodustada uus valitsus pärast seda, kui Itaalia senine koalitsioon augustis kokku kukkus.
Valitsuse esimene ülesanne on koostada 2020. aasta riigieelarve, mis tuleb esitada parlamendile septembri lõpuks ja Brüsselile 15. oktoobriks.
Rahandusministriks määrati demokraat Roberto Gualtieri, kelle ametisse nimetamist kiitis endine rahandusministeeriumi peaökonomist Lorenzo Codogno. Tema sõnul on see "väga positiivne, eriti pidades silmas suhteid Euroopa Liiduga".
Kaitseministriks saab Demokraatliku Partei liige Lorenzo Guerini.
Eelmine M5S-i ja Liiga koalitsioonivalitsus sattus oma suurte kulutamisplaanide tõttu Euroopa Komisjoniga vastuollu.
Turud tervitasid uut valitsust ja Milano börsiindeks FTSE MIB kerkis vannutamise järel 0,5 protsenti.
Tegu on noorima valitsusega Itaalia sõjajärgses ajaloos, kuivõrd selle ministrite keskmine vanus on 47 aastat. Samuti on selle koosseisus rohkem ministreid riigi vaesemast lõunaosast kui jõukast põhjast.
Valitsuse 21-st ministrist üheksa on PD-st, 10 M5S-st ja üks vasakpoolsest parteist Vabadus ja Võrdsus. Uus siseminister Luciana Lamorgese on parteitu.
Lamorgese, kes on endine Milano julgeolekujuht, võtab ameti üle Liiga liidrilt Matteo Salvinilt, kes oma partei eelmisest valitsusest välja viis.
Varem vaenujalal olnud erakonnad leppisid kokku valitseda koos, et takistada ennetähtaegseid valimisi, mille abil lootis Salvini peaministriks saada.
Salvini lootis, et senise valitsuse lagunemise järel korraldatakse erakorralised valimised.
Neljapäeval ennustas ta, et uus valitsus "ei püsi kaua".
"Me oleme sellele vastu parlamendis, raekodades, väljakutel ja siis lõpuks me valime ja me võidame," lausus endine siseminister.
Meedia kajastas, et Salvini keeldus osalemast siseministeeriumi Lamorgesele üleandmise tseremoonial.
Päevaleht Repubblica märkis, et uus siseminister on "meedia mõttes Salvini vastand."
"Tal ei ole sotsiaalmeedias. Teda ei näe kunagi tegemas siseministeeriumi katuselt Facebooki otselülitusi," kirjutas leht.
Itaalia esitas eurovolinikuks ekspeaminister Gentiloni
Itaalia esitas uue Euroopa Komisjoni volinikuks vasaktsentristist ekspeaministri Paolo Gentiloni, ütles üks tema Demokraatliku Partei kolleegidest neljapäeval.
Gentiloni (64) oli Itaalia peaminister 2016. aasta detsembrist 2018. aasta juunini pärast erakonnakaaslast Matteo Renzit.
Temas nähakse stabiilsut tagavat jõudu ja ta on saanud üheks Itaalia populaarsemaks poliitikuks.
"Paolo Gentiloni on ideaalne valik, mis annab Itaaliale hiilguse tagasi. Näeme Brüsselis," kirjutas Gentiloni omaaegne majandusarenguminister Carlo Calenda, kes on praegu Euroopa Parlamendi saadik.
Aastatel 2014-16 oli Gentiloni välisminister ja praegu on ta Demokraatliku Partei auesimees. Erakonda juhib alates märtsist Nicola Zingaretti. | Itaalia president vannutas uue valitsuse ametisse | https://www.err.ee/977478/itaalia-president-vannutas-uue-valitsuse-ametisse | Itaalia president Sergio Mattarella vannutas neljapäeval ametisse peaminister Giuseppe Conte teise valitsuse. |
Eelmise hooaja kolmanda kohaga lõpetanud Urartu tõi enda ridadesse Premium liigas tänavusel hooajal 14 mänguga kümme väravat löönud ukrainlase. Urartu on ühekordne Armeenia meister (2014), kolmel korral on tuldud karikavõitjateks ning korra superkarikavõitjaks, kirjutab Soccernet.ee.
Peale kümne värava ja kahe väravasöödu pääses endine Levadia ründaja Eestis veedetud perioodi jooksul kahel korral Premium liiga kuu sümboolsesse koosseisu, kolmel korral vooru sümboolsesse koosseisu ning tema tabamus Narva Transi võrku valiti aprillikuu parimaks.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Vastastikusel kokkuleppel Levadiaga lepingu lõpetanud ründaja siirdus Armeeniasse | https://sport.err.ee/977480/vastastikusel-kokkuleppel-levadiaga-lepingu-lopetanud-rundaja-siirdus-armeeniasse | Juuni keskpaiagas FCI Levadiaga vastastikusel kokkuleppel koostöö lõpetanud Ukraina ründaja Jevgeni Budnik siirdus mängima Armeenia kõrgliigaklubisse FC Urartu. |
Ukraina võimud püüdsid juunis kinni Volodõmõr Tsemahhi, keda süüdistatakse Ida-Ukraina nn separatistide poolel võitlemises.
Rühm Euroopa Parlamendi liikmeid peab Tsemahhi "oluliseks tunnistajaks" ning palusid Kiievilt luba kuulata ta MH17 juurdluse raames üle.
Kiievi apellatsioonikohtunik Juri Sliva otsustas Tsemahhi vabadusse lasta, kuid manitses teda olema ülekuulamiseks kättesaadav ja mitte riigist lahkuma.
Tsemahh on Ukraina kodanik, kes oli arvatavalt vastutav separatistliku Donetski Rahvavabariigi õhutõrje eest Donetski oblastis Snižne lähistel, kus tulistati 2014. aasta 17. juulil alla Malaysia Airlinesi lend MH17. Rünnakus hukkus 298 inimest, kellest enamik olid Hollandi kodanikud.
Kuigi Ukraina ei ole tema osalust MH17 allatulistamises kinnitanud, palusid 40 Euroopa seadusandjat kolmapäeval president Volodõmõr Zelenskit, et kahtlusalune oleks kättesaadav ülekuulamiseks Hollandi juhitud juurdluse raames.
Vene ja Ukraina meedia vahendasid, et Moskva nõuab Tsemahhi üleandmist Venemaale osana plaanitavast vangide vahetusest.
Hollandi eurosaadiku Kati Piri sõnul on Tsemahhi väljavahetamine "kummaline nõudmine, mis viitab sellele, et Vene valitsus tahab takistada selle kahtlusaluse esinemist kohtus".
Vangivahetuse kõnelustega kursis olev Ukraina allikas ütles AFP-le, et vahetus leiab aset lähiajal, võimalik, et juba sel nädalal. Ta keeldus aga kinnitamast, kas Tsemahh kuulub vahetatavate sekka.
Vene president Vladimir Putin ütles neljapäeval, et Vene-Ukraina läbirääkimised kinnipeetud isikute vahetamise üle on jõudnud lõppjärku.
Rahvusvaheline uurimine selgitas välja, et lennuk tulistati Venemaal valmistatud BUK-raketiga alla Ukraina separatistide kontrollitud aladelt. Uurijate sõnul oli rakett pärit Vene sõjaväe 53. õhutõrje raketibrigaadist.
Tsemahhi vabastamine on toonud Ukrainas kaasa kriitika ning mõned ennustasid, et see mõjutab uue presidendi katseid soojendada suhteid Euroopa Liiduga.
"Ukrainast on sisuliselt saamas MH17 kuritöö kaasvandenõulane," kirjutas ajakirjanik Petro Šuklinov Facebookis.
Putin: Ukrainaga vangide vahetamise läbirääkimised on lõppjärgus
Vene-Ukraina läbirääkimised kinnipeetavate isikute vahetamise üle on jõudnud lõppsirgele, ütles Vene president Vladimir Putin.
"Lähtudes humanismikaalutlustest, läheneme läbirääkimiste lõpule viimisele, mida me peame muu hulgas ametlike võimudega. Arvan, et lähiajal saab see teatavaks," vastas Putin Ida Majandusfoorumil moderaatori küsimusele, millal vahetus aset leiab.
Presidendi sõnul saab vahetus olema "suuremõõtmeline".
Putin: ajaloolises vaates saavad Vene-Ukraina suhted täielikult korda
Putin on veendunud, et ajaloolises vaates saavad Vene-Ukraina suhted täielikult korda.
"Arvan, et ajaloolises vaates on see möödapääsmatu. Minu arvates saavad Vene-Ukraina suhted täielikult korda, sest me oleme ühe ja selle sama rahva kaks osa, olen sellest mitu korda rääkinud," ütles Putin Ida Majandusfoorumil.
"Mis puutub lähivaatesse, siis see sõltub suurel määral ametisolevast Ukraina juhtkonnast," lisas president.
Putin Medvedtšukile: Vene turg on Ukrainale parim
Putin ütles neljapäeval kohtumisel Ukraina venemeelse poliitiku Viktor Medvedtšukiga, et Vene turg on Ukraina kaupade müümiseks parim paik.
"Arvan, et parim paik Ukraina kaupadele, kõik mõistavad seda, on Vene turg," ütles Vene president Vladivostokis kohtumisel Ukraina parlamendi suuruselt teise jõu, erakonna Opositsiooniplatvorm juhiga.
Putini arvates pakuvad Aasia turud huvi kõigile. Muuseas on ka Vladivostokis kestev kolmepäevane Ida Majandusfoorum suunatud Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna investoritele.
"Siin on vaieldamatult väga palju huvitavaid partnereid. Aasia ja Vaikse ookeani piirkond ei huvita üksi Venemaad, vaid kõiki riike, sh Ukrainat. See on majanduslikult kõige kiiremini arenev maailma piirkond, teame seda kõik," rõhutas Vene riigipea.
Medvedtšuki sõnul oli foorumil osalemine tema jaoks väga huvitav, Putin kasutas võimalust ja kutsus Ukraina poliitiku Ida Majandusfoorumile sagedamini.
"Vaadake, peaminister Shinzo Abe tuleb juba kolmandat aastat järjest Ida majandusfoorumile, Medvedtšuk aga alles esimest korda. See ei ole õige, õige on tulla," naljatles Putin Jaapani peaministrit mainides.
"Ma parandan ennast, kui kutsute," kinnitas Ukraina poliitik, tänades kutse eest ja lisas, et käigust oli kasu.
"Mis puudutab Vladivostokki: see teema on mulle lähedane. Meenusid tudengiaastad. Veel nõukogude ehitusmalevate koosseisus sai siin kunagi tööl käidud. Võrrelda toonast ja tänapäeva Vladivostokki, on nagu ööd ja päeva," ütles Medvedtšuk.
Majanduskoostöö kohta ütles Medvedtšuk, et tema erakond pooldab Ukraina kaubandus-majandussidemete taastamist Venemaa ja Sõltumatute Riikide Ühendusega (SRÜ). Ta soostus Putiniga, et omal ajal oli Ukraina majandus suunatud just SRÜ turule.
"Kahjuks on kõik see nõrgenenud seoses EL-ga vabakaubandusleppe allkirjastamisega, kuid meie vaatame nii Vene kui ka Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna turgude poole," lausus Ukraina poliitik. | Ukraina vabastas vangivahetuse eel MH17 allatulistamisega seostatud isiku | https://www.err.ee/977475/ukraina-vabastas-vangivahetuse-eel-mh17-allatulistamisega-seostatud-isiku | Ukraina kohus vabastas neljapäeval kohtueelsest vangistusest lennu MH17 allatulistamisega potentsiaalselt seotud isiku, keda võib ees oodata kaasamine vangivahetusse Venemaaga, kirjutas uudisteagentuur AFP. |
Washington Post kirjutas, et USA piiritara ehituse tõttu kärbitakse USA kaitseotstarbelisi investeeringuid mujal maailmas, sealhulgas puudutab see eriüksuslaste baasi ehitust Eestisse, millest kolmapäeval oli juttu saates "Pealtnägija".
"Pealtnägija" nimelt käis lugu tegemas Eestis juba alates 2014. aastast olevast USA eriüksuslaste baasist, kus praegu käib juurdeehitus, mis peaks valmima järgmisel aastal.
Kaitseminister Luik kommenteeris teemat valitsuse pressikonverentsil. "Mis puutub konkreetsetesse summadesse, siis vastavalt sellele Pentagoni otsusele on need edasi lükatud. Kui me vaatame seda praegu kontekstis, siis ameeriklased on neljaks aastaks- aastani 2019 - eraldanud meile üle 200 miljoni dollari. Nii, et selles mõttes see summa, millest me praegu räägime 15,7 miljonit on selle kõrval väga väike," rääkis Luik.
Ameerika Ühendriigid on aastatel 2015–2019 eraldanud Eestile kaitseinvesteeringuteks 218,6 miljonit eurot.
"Koostöö ameeriklastega jätkub väga aktiivselt. Tegu on kahe objekti ehitamisega. Mis objektidest on juttu, seda nägite juba "Pealtnägijast"," lisas ta.
Luik selgitas, et tegu on Ameerika Ühendriikide rahaga, mida Ameerika Ühendriigid meile eraldavad meie sooja koostöö raamides. "Nii, et mul ei ole võimalik kuidagi kommenteerida seda konkreetset otsust. Kindlasti ei nõrgenda see kuidagi meie poolset meie ja Ameerika vahelist koostööd. Nende summade kontekstis, millest me räägime, on see tegelikult ikkagi väga väike," ütles Luik veel.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Karin Kivipõld ütles ERR-ile, et nende projektide elluviimine lükkub edasi, kuid lahendused on leidmisel.
"Tegu on Eesti baasiga, kus tegutsevad Eesti ja Ühendriikide eriväelased. Meedias esile toodud konkreetsete projektide elluviimise edasilükkumine kaugemasse tulevikku on kahetsusväärne, kuid koostöö-projektid USA-ga ja ameeriklaste investeeringud Eestis taristusse jätkuvad ka edaspidi," lausus Kivipõld.
Kivipõld rõhutas, et tegemist on Eesti baasiga ning koostöö Ameerika Ühendriikidega jätkub.
"USA abiga teostatud taristuprojektide elluviimisel on tegemist olnud pikaajaliste protsessidega, mille planeerimisel on lähtutud mõlema poole huvidest. Eesti on koostöös teostatud projektidesse ka ise märkimisväärselt investeerinud," lisas Kivipõld. | Luik: investeeringute edasi lükkamine USA-Eesti liitlassuhteid ei muuda | https://www.err.ee/977077/luik-investeeringute-edasi-lukkamine-usa-eesti-liitlassuhteid-ei-muuda | Kaitseminister Jüri Luik ütles, et USA poolne kaitserajatiste rahastamise kärpimine Eesti ja Ühendriikide liitlassuhteid ei muuda. |
Saks tõi näite, et kui abielupaar peab hooldama nelja eakat inimest ja neil on lisaks vaja koolitada ka kolm-neli last, tekitab see nii vaimseid kui kehalisi probleeme.
Kui meil oleks olemas hoolduskindlustus, nii nagu on ravikindlustus, et sinna saaks iga kuu mingi protsendi oma palgast panustada, annaks see tema sõnul teadmise, et mingi häda korral on teatud tasemel hooldus tagatud.
"Ka riik võib leida selle raha ja panustada, aga riigil on alati muud prioriteedid ja teame, mis need on: riigikaitse, tervishoid, teadus ja haridus ning hooldus jääb alati vaeslapseossa," tõdes Saks.
Ta lisas, et paljud eakad jäävad hätta just kindlustunde puudumise tõttu ja depressiivsus suureneb vanusega.
"Kui vaatate suitsiidide statistikat, siis kõige suurem on see kõige vanemas vanuserühmas," tõi arst välja. "Ei taheta olla koormaks oma lastele. Need on väga tõsised probleemid ja kui jätamegi hoolduse ainult või valdavalt perede kanda ega leia raha finantseerimiseks, siis need lõhed süvenevad veelgi." | Geriaater: ravikindlustuse kõrval võiks Eestis olla ka hoolduskindlustus | https://www.err.ee/977471/geriaater-ravikindlustuse-korval-voiks-eestis-olla-ka-hoolduskindlustus | Eestis võiks olla võimalus panustada iga kuu mingi protsent oma palgast hoolduskindlustusse, nii et kui mingi terviserike juhtub, oleks teatud tasemel hooldus tagatud, ütles geriaater Kai Saks. |
Politoloog ja poliitik, valimissüsteemide loodusseaduste tunnustatud uurija Rein Taagepera (sünd. 1933) on raamatusse valinud ajakirjas Akadeemia 24 aasta jooksul avaldatud teaduslikku laadi tööd. Nelja ossa – "Olevik", "Lähiminevik", "Kaugminevik ja -tulevik" ja "Valimissüsteemid" – jaotatud raamatus leidub üksjagu graafe, valemeid ja tabeleid, mis mõndagi selgitavad.
Möödunud aastal koostas Rein Taagepera EV100 raamatusarja kuuluva teose "Eesti poliitika 100 aastat". | Raamatusse koondati ajakirjas Akadeemia ilmunud Rein Taagepera tööd | https://kultuur.err.ee/977470/raamatusse-koondati-ajakirjas-akadeemia-ilmunud-rein-taagepera-tood | Kirjastus Ilmamaa andis Eesti Mõtteloo sarjast välja teose "Julgus olla nõrk", kuhu on koondatud 1996. kuni 2019. aastani ajakirjas Akadeemia ilmunud tekstid. |
Eesti meistritiitleid anti sellel hooajal välja üheksas võistlusklassis ja Eesti Karikavõitja selgus ühes klassis. Eesti meistrivõistluste sarjas oli erinevates klassides stardijoonel kokku 104 jetti ja sarjas osalesid ka naaberriikide sportlased.
SKI Beginner GP1 klassis võttis Purtses oma kolmanda etapivõidu sellel aastal oma debüüdi teinud Aron Voola, teiseks tuli Toni Heiskonen ja kolmas oli Jaak Ravensberg. Kolme võiduga kindlustas omale Eesti Karikavõidu Aron Voola, teiseks tuli kokkuvõttes Jaak Ravensberg ja kolmas koht kuulub Ahto Hallikmaale.
SKI GP3 klassis võitis Tulivee Cup-i Mattias Reinaas ja teine oli Karl Joosep Steinberg. Kolme etapi kokkuvõttes tuli Eesti meistriks Mattias Reinaas, hõbemedal kuulub Karl Joosep Steinbergile ja pronks Ander Hubert Laurile.
Runabout GP4 klassis teenis kaks sõiduvõitu Mattias Siimann ja võitis etapi, teine oli Karl Kesküla ja kolmas Henry Kiisa. Eesti meistrivõistluste kuld selles klassis kuulub Euroopa meistrile Mattias Siimannile, hõbe Peep Uibule ja pronksmedal Jakko Viilole.
SKI GP2 klassis tuli kahe võiduga Tulivee Cup-i võitjaks Mattias Reinaas, teiseks tuli Kerto Kase ja kolmas oli Egon Üpraus. Eesti meistritiitel selles klassis kuulub kõik kolm etappi võitnud Mattias Reinaasile, hõbedale tuli vanameister Egon Üpraus ja pronksile Kerto Kase.
Runabout GP2 klassis ei jätnud Margus Kesküla teistele võimalust ja võttis etapivõidu. Teiseks tuli Ahti Kurg ja kolmas koht kuulus Priit Kampusele. Hooaja kokkuvõttes sai Eesti meistriks Margus Kesküla, hõbedale sõitis ennast Valeri Trujevtsev ja pronksimees on Priit Kampus.
Runabout Junior GP4 klassi etapivõitjaks tuli Henri Koppas, teine oli Patric-Luca Uusjärv ja kolmandaks tuli Karl Kesküla. Noorteklassi Eesti meistrivõistluste kulla võitis Henri Koppas, hõbedale tuli Karl Kesküla ja pronksmedali sõitis välja Mia Carolin Õiemets.
SKI Junior GP3 klassi küll Purtses stardis ei olnud aga kahe etapi kokkuvõttes jagunesid Eesti meistrivõistluste kohad järgnevalt - Eesti meistriks tuli viimast aastat noorteklassi sõitev Mattias Reinaas, teine koht kuulub Severi Salonenile Soomest ja kolmandaks tuli Ander Hubert Lauri.
Runabout GP1 klassis võttis esmakordselt etapivõidu võimsamaid klasse prooviv Mattias Siimann, teine koht läks Erki Laiakasele ja kolmandaks tuli Valeri Trujevtsev. Eesti meistrivõistluste kokkuvõttes tuli esikohale Erki Laiakask, hõbe kuulub Valeri Trujevtsevile ja pronks Priit Kampusele.
SKI Ladies GP1 klassis läks nii etapivõit, kui ka maksimum tulemusega Eesti meistrivõistluste võit Euroopa meistriks tulnud Jasmiin Üprausile. Teiseks nii etapil, kui hõbedale Eesti meistrivõistlustel tuli Elina Kaarneem. Meistrivõistluste pronks kuulub lätlanna Inese Smilale.
SKI GP1 klassis võttis Purtse etapil üllatusliku võidu Jasmiin Üpraus, teine koht kuulus Mattias Reinaasile ja kolmas oli Markus Lutsokert. Hooaja kokkuvõttes tuli konkurentsi tihedaimas klassis Eesti meistriks Markus Lutsokert, hõbemedal kuulub Marten Männile ja pronks Jasmiin Üprausile. | Purtses selgusid Eesti meistrid jetispordis | https://sport.err.ee/977472/purtses-selgusid-eesti-meistrid-jetispordis | Purtses sõideti Tulivee CUP 2019 jetispordis, mis oli ühtlasi ka Eesti meistrivõistluste ja Karikavõistluste sarja viimane etapp. |
Politico kirjutab, et Simson on energiavoliniku kohale juhtiv kandidaat.
Politico pani oma prognoosi kokku valitsusjuhtide, kandidaatide ja lahkuvate volinike ütluste põhjal.
Euroopa Komisjoni järgmine president Ursula von der Leyen teatas neljapäeval, et on Euroopa Liidu liikmesriikidest volinike kandidaatide nimed kätte saanud ja ees ootab volinike tasakaalustatud meeskonna komplekteerimine.
Von der Leyen avaldab uue komisjoni koosseisu teisipäeval.
Uus Euroopa Komisjon alustab tööd 1. novembril. Enne peab koosseisu veel heaks kiitma Euroopa Parlament. | Politico: Simsonit kaalutakse energiavoliniku kohale | https://www.err.ee/977467/politico-simsonit-kaalutakse-energiavoliniku-kohale | Väljaande Politico andmetel kaalutakse Kadri Simsonit Euroopa Komisjoni energiavoliniku kohale. |
Aitab korraks sellest ühe kindla erakonna peksmisest. Teeks selle asemel midagi pöörast – peksaks neid kõiki. Kõik on süüdi. Mul pole viitsimist seda lugu ääri-veeri sisse juhatada. Alustame kohe pearoast. Eesti poliitiline maastik on olnud alati parempoolne, st rahvuslik. Nõukogude Liidult saadud trauma tõttu pole meil kunagi olnud päriselt vasakpoolset erakonda, kuna seda seostatakse totalitaarse korraga. Tollest traumast tulenevalt antakse propagandaga edasi russofoobiat, millega vanem põlvkond üritab enda järglasi juba ette traumeerida. Uus põlvkond üritab omakorda maailma päästa. Nõukogude Liidus üles kasvanud põlvkond seda ei suuda. Traumavaba pilk näeb maailma teisiti. Eesti poliitika ja selle erakonnad toimivad põhimõtteliselt Venemaa juhtimisel, kus kogu riiklik areng panustab kas võimaliku rünnaku või lihtsalt mõjutamise ennetamiseks. Kõik muu on olnud p*hhui.
Kõik meie parteid on põhimõtteliselt üks partei ehk rahvusliku ideoloogiaga. Ainus erand on katsunud olla Keskerakond, kelle patt oli meie venelaste eest hoolitsemine. Siinkohal jõuame ka neonatside partei juurde, keda väikekodanlus nii nimetada ju ei suuda. Rahvusliku ideoloogia suurim nõrkus on enda puudujääkide projitseerimine võõrastele. Nii on Eestis näiteks hea peita naistevastast vägivalda. Heterost keskealine rahvuslane vajab enda heas valguses näitamiseks võrdlemist afgaaniga. Neid näiteid võib võtta küll, kuid täna ei peksa me Seda parteid. Kõik saavad. Täna saavad kõik. Sest veel hullem oleks kui Reformierakond kestaks aastakümneid.
Eesti inimesed on elanud omas mullis, justkui oma eraldatud saarel ning pole tahtnud ülejäänud maailmaga assimileeruda. Oma etnorahvuspargi fantaasias tiksudes oleme püüdnud vältida keerulist elu. Oleme tahtnud elada iseenda fantaasias, kus me oleme plekitud ja süütud. Süütud ohvrid. Süütud aarialased, kes ootavad juhti. Ja juhid tulid: beetaisased, kes lahendavad ühiskonnaprobleeme karistuste ja tapmistega. Idapiiri aed pole mitte Vene impeeriumi eemalehoidmiseks, vaid lõpuks laieneb see ümber kogu Eesti. Sest tuleb aeg, millal eestlane ei tohi paradiisist lahkuda. Nad tahavad etniliselt puhast paradiisi nagu Nõukogude Liidus. Kui noored tahavad siit lahkuda, siis tuleb sellele lõpp teha. See aed on eestlaste seeshoidmiseks. See lihtsalt algab Venemaa poolelt.
Vasakpoolsus on meil läbi kukkunud. Siinne vasakpoolsuse olematu ja armetu seis on tasakaalu sassi löönud. Parempoolsus muteerub radikalismiks ja meie järgmised terroristid on ilmselt valgenahksed mehed täis paramilitaarset propagandat. Ainult et venelasi tulistama minna on meil raske. USA-s on mehhiklasi kergem lasta. USA on impeerium. Meie pole midagi. Venemaa on impeerium. Siin venelaste kallale minna on enesetapp. Nii et venelased jäävad rippu. Neid pole justkui olemas. Nad on nähtamatud. Hallid. Surutud getodesse. Vähem inimesed. Vaesed ja inetud. Me ei taha neid näha. Kohtla-Järve on Eesti Krimm. Narva nimel veel natuke võideldakse, kuid rahvuslik mõtlemine juba teab: miks matta raha linna, mis on de facto Venemaa mõjusfääris? Huvitav, kas Reinsalu aedik jätaks selle linna välja või mitte?
Kogu Eesti olemuslik vasakpoolsus on hetkel netipõhine ja ainult teoreetiline. Enamasti jagavad nad Trumpi kiruvaid lugusid või kiruvad Ungarit. Eesti Inimõiguste Keskuse juhtiv tegelane ei tea, mis asi on feminism ega venelased. Keegi ei tea. Nende jaoks on natsism järsku eikuskilt välja karanud. Kõigi Eesti on läbikukkunud poliitiline programm, sest seda korraldavad inimõiguslased on ka natuke natsid. Meie vasakpoolsed on natuke natsid. Mõtle sellele. Sest geid on glamuursed. Rikkad. Võrreldes venelastega. Võrreldes mustamäelastega. Nende eest ei seisa keegi. Kas sa kujutad ette, kui palju liiguks meie ühiskond edasi, kui meie vasakpoolsed seisaksid vene vähemuse õiguste eest sama paaniliselt kui samasooliste abielu jms eest? Aga see on mõeldamatu. Kõigi Eesti ei taha uskuda, et nemad on ka süüdi. Helen Sildna kirub Trumpi, paljud naised kiruvad. Eriti kui see puudutab lugusid Ameerikasse sisserändajatest, kus lapsed on kinnipidamiskeskusesse pandud. Seda on turvaline teha. Turvaline on kiruda väga kaugeid asju, millega ise tegelema ei pea. Virtue signalling [populaarsete väärtuste pealiskaudne avalikku heakskiitu taotlev tähistamine – toim]. Kujuta ette Telliskivi või Kalamaja progressiivset iseseisvat naist võitlemas Kohtla-Järve seisukorra parandamise eest. Ei kujuta, sest need elanikud pole ju "meie" inimesed. Nad on vaesed venkud.
Kõigi Eesti üks tegelastest ütles, et Eestis pole eriti hitlerimeelseid ning et ma olen suhelnud "kummaliste inimestega". Ei. Ma elan maapiirkonnas ja Telliskivi/Tallinn on tegelikult vaid üks väike segment tervest riigist. Liberaalid ja vasakpoolsed on kogunenud oma väikestesse kõlakambritesse, eemale teistsugustest inimestest. Eemale vaesunud maapiirkondadest, maainimestest ja päris muredest. Ja need muredega inimesed organiseerusid samal ajal, kui end edumeelseteks pidavad inimesed pidasid Telliskivi päevi. Organiseeritud inimõigustekeskne liikumine on olematu, sest ka meie inimõiguslased ei suuda venelasi inimesteks pidada. Kuni halli passi teema, venelaste getodesse surumine ja russofoobia ei saa suure tähelepanu alla, pole mõtet tegeleda õieti teiste väiksemate vähemustega: samasooliste abielude ja muude pseudoteemadega (mis peaksid olema ammu lahendatud). Neid ei saa meie ühiskonnas aga lahendada, sest puudub tõeline vasakpoolsus. Sotsiaaldemokraadid võib meie riigis maha kanda. Rohelised ei kõneta inimeste muresid. Meil pole midagi. Mitte midagi. Ainult internetis kraaksuvad väikekodanlastest tädid. Enamuses tädid. Mõni onuke on ka. Trump, Reinsalu ja teised sarnased jätavad ebaviisaka mulje ning see on häiriv eelkõige viisakat ning tsiviliseeritud muljet hoida püüdvatele naistele. Meestele on see aktsepteeritavam, kuna nii me kattevarjus rohkem oleme ja mõtlemegi. Ilustamata. Ja nüüd on see avalik, kõigi ees. Riigijuhtide tasemel.
Eesti maine on kogu aeg olnud sellel tasemel madal. See venelaste teema. Maha vaikitud. Nüüd on Euroopa ees head nägu teinud inimestel tunne nagu enne vaikselt tagatoas joonud abikaasa tuli kõrgete kõlaliste ette lakku täis peaga jaurama. Naised on šokis. Kui ebakultuurne! Nad üritasid seda ignoreerida ja näidata end teistele progressiivsetena. Nad tahtsid seista geide eest, sest Ameerikas tehakse seda ka. Ja Põhjamaades. Ja venelased võivad surra vaeste ja ebameeldivatena. Sest see on Eesti. Nad on inimõiguste jaoks liiga ebameeldivad. Ja kogu see rahvuslik trauma ... Meil on kogu aeg olnud üks partei ja me vajame teist. Ilma teeskluse ja võltsviisakuseta.
Sest meie vasakpoolsus on nii rahvuslik. Kõigi Eesti jaoks on natslus välja hüpanud vist täitsa maa alt, ootamatult. Ei tea, kust tuli. Täpselt nagu EKRE hääletajad võrdlevad end heas valguses näitamiseks somaallaste ja afgaanidega, võrdlevad ülejäänud eestlased end EKRE hääletajatega. Samal eesmärgil.
EKRE aitab neil puhastena paista. Ehk siis: kõik rahvusluse patud lähevad EKRE kaela ja nemad paistavad nende kõrval suurte liberaalidena. Tegelikkus on midagi muud. Tegelikkuses on EKRE vastased häiritud nende kapist välja tulemise pärast. Mitte ideoloogia tõttu. Sest rahvusriiki, halle passe ja muud on liberaalid vaikimisi alati toetanud. Ja EKRE tõi välja selle tõelise pale. Helmede ja Kaalepi kuritegu on enda loomuse mittevarjamine. Naljakal kombel on see sarnane gei kapist välja tulemisele, kuid tollel juhul oleksid vasakpoolsed toetavad. "Ära ela vales, ära suru end alla!". Kui natsid nüüd kapist välja tulid, üritatakse neid sinna tagasi toppida.
Eesti on kogu aeg selline olnud. Lihtsalt pealispind lakiti kenaks. Eesti on teatud mõttes kultuurilt ja poliitikalt pealispinnale alati keskendunudki. Teistele näitamiseks. Peamiselt selle ideega, et "meie oleme kultuurne lahke riik ja teie peate meile Venemaa rünnaku puhul appi tulema". Seega on varjatud russofoobia ja Kõigi Eesti olnud alati seoses. Ja nüüd saab EKRE selle pealiskihi lõhkumise eest kõvasti puid alla. Kõigi Eesti on aga osa probleemist ning osa sellest samast rahvussüsteemist. Nii ei suuda säärane poliitiline viisakusliikumine küll rahvusriiki sulatada. Sest rahvusriik peab saama ümber defineeritud, kui me tahame väiklasest ideoloogiast edasi liikuda.
Eestit ei saa tabama uus ärkamisaeg, vaid rude awakening [eesti keeles karm tõsiasi – toim]: seda nii EKRE fännide kui vihkajate poolt. EKRE kriitikud peavad endasse vaatama ja küsima, kui palju nad ise on aegade jooksul nende ideoloogias osalenud. EKRE keeras sellele lihtsalt vunki juurde ja tõi ebameeldivalt nähtavale kohale kõik need ideoloogiliselt hinge poetatud mõtted, mida rahvusriik propageerib.
Sedasi võib näha, kuidas EKRE kirujad on ise EKRE sarnased ja nii saab pasaring täis. Mõlemad tahavad end inimese madalamatest instinktidest puhtaks pesta, kuid mõlema juur on samas mullas. Võib-olla annab mõõdukat rahvuslust teha, nagu Hiina teeb mõõdukat kommunismi ... Aga noh, Eestis ei saa see õnnestuda. Eestis tõusis küla üles. See annabki suurepärase võimaluse välist muljet tähtsustavatel inimestel üritada end puhtaks pesta ja võrrelda end nende Teiste Eestlastega.
Pea meeles: EKRE tuli eikusagilt ja rahvusriik on ikka hea asi! | Mikk Pärnits: EKRE vastased joovad samast allikast | https://kultuur.err.ee/977451/mikk-parnits-ekre-vastased-joovad-samast-allikast | EKRE kriitikud peavad endasse vaatama ja küsima, kui palju nad ise on aegade jooksul oma tegevusega nende ideoloogias osalenud, kirjutab Mikk Pärnits oma blogis. |
27-aastane ja 190 cm pikkune neiu tegi hooajal 2017/18 Prantsusmaa esiliigas korraliku hooaja, kui tõi oma naiskonna liidrina 17 kohtumisega keskmiselt 19,5 punkti, 7,1 lauapalli ja 1,4 korvisöötu. Seejuures viibis eestlanna väljakul keskmiselt 35,8 minutit, vahendab Korvpall24.ee.
Bratka toonasele jätkamisele Prantsusmaal tõmbas kriipsu peale 3×3 korvpalli EM-kvalifikatsiooniturniiril saadud ränk kannakõõlusevigastus, mille tõttu jäi eelmine hooaeg neiul poolikuks.
Platsile naasis Bratka hooaja teises pooles Tallinna Ülikooli ridades ning kogus 14 mängu ja keskmiselt 29,3 minutiga 12,1 punkti, 6,7 lauapalli, 1,9 korvisöötu ja ühe vaheltlõike.
Nüüd kinnitas Bratka Korvpall24.ee portaalile, et on taas liitumas Montbrisoniga. "Täpselt nii, lähen tagasi," lausus neiu rõõmsalt.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Eesti korvpallikoondislane naaseb aastase pausi järel Prantsusmaa esiliigasse | https://sport.err.ee/977464/eesti-korvpallikoondislane-naaseb-aastase-pausi-jarel-prantsusmaa-esiliigasse | Eesti naistekoondise korvialune liider Maaja Bratka on pärast vaheaastat naasmas Prantsusmaa esiliigasse oma endise koduklubi Montbrisoni ridadesse. |
Wooluvabrikule Linnamäe paisul hüdroenergia kasutamiseks antud veeluba kehtib 5. septembrini. Kuna keskkonnaamet ei pikendanud luba, on reedest Linnamäe paisul paisutamine ja hüdroenergia tootmine keelatud.
Keskkonnaamet teatas, et veeluba enam uueks perioodiks ei pikendatud, kuna Jägala jõgi tuleb taas kaitsealustele liikidele, muuhulgas lõhelistele, sobivaks elupaigaks muuta.
Uue veeloa osas teeb keskkonnaamet otsuse septembri lõpus, kuna Jõelähtme vallal ja keskkonnaministeeriumil on 16. septembrini veel aega sellele omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid esitada.
Neljapäeval kohtusid Linnamäe paisu tuleviku teemal keskkonnaminister Rene Kokk ja kultuuriminister Tõnis Lukas, kes kinnitasid ERR-ile, et lõplik otsus, kas Linnamäe paisul saab jätkata elektritootmist või avatakse Jägala jõgi erinevate kalaliikide taasasustamiseks, tehakse valitsuses.
"Keskkonnaministeeriumi jaoks on mõlemad aspektid (lõhejõgi ja taastuvenergia – toim.) väga olulised, sellepärast me pingutamegi selle nimel, et viia see vabariigi valitsuse lauale ja arutada valitsuses, mis on siis lõppkokkuvõttes olulisem – kas energiatootmine sotsiaalmajanduslikust aspektist või siis avada jõgi kalakudemise paigana," rääkis Kokk kolmapäeval ERR-ile.
Praegu Linnamäe paisul hüdroenergiat tootev Wooluvabrik OÜ teatas neljapäeval saadetud teates, et nad on keskkonnaameti otsusega rahulolematud ning esitavad kohtusse õiguskaitse taotluse.
"Väärib rõhutamist, et keskkonnaameti käitumine ei ole mitte ainult õigusvastane, vaid ka pahatahtlik," ütles Wooluvabrik OÜ juhatuse liige Vahur Kivistik, kelle sõnul on ameti otsus on vastuolus nii haldusõiguse üldpõhimõtete, hea halduse tava kui ka Wooluvabriku ja keskkonnaameti vahel sõlmitud kompromisskokkuleppega, mis sätestas, et luba võib pikendada ka pärast 5. septembrit, kui seda tingib menetluslik vajadus.
"Keskkonnaametil on olemas kõik dokumendid ja kogu vajalik teave keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande lõpuleviimiseks. Väited KMH puudulikkusest on otsitud ja ebaõiged," märkis Kivistik.
Keskkonnamet: kõiki rahuldavat lahendust pole olemas
Keskkonnaametist teatati, et neil on toimunud mitmeid kohtumisi kohaliku kogukonna kui arendajaga (Wooluvabrik OÜ - toim.) ning et erinevate osapoolte huvid on mõistetavad, kuigi need on vastandlikud.
"Elektrijaama omaniku soov paisu säilitada on mõistetav. Keskkonnaamet seisab omakorda vastavalt enda põhiülesannetele looduskeskkonna säilimise ja taastamise eest, kuid otsuste kaalumisel on väga oluliseks argumendiks ka mõju kohalike elanike elukeskkonnale," märgiti ameti teates.
Keskkonnaameti hinnangul pole head lahendust olemas.
"Teatud tingimustel on vabariigi valitsusel võimalik teha otsus paisutuse säilitamiseks. Kõiki osapooli rahuldavat lahendust kahjuks olemas ei ole. Keskkonnaameti soov on, et pikaleveninud vaidlus saaks võimalikult hea ja selge otsuse, kuid seda tehes peame arvestama otsuse õiguslike ja sotsiaalmajanduslike mõjudega," märgiti teates.
Wooluvabrik: meie jaoks on olukord arusaamatu
Vahur Kivistiku sõnul on keskkonnaamet võtnud nõuks igal juhul Linnamäe paisu avada ja paisjärve likvideerida.
"Olukord on meie jaoks täiesti arusaamatu – samal ajal kui valitsus on asumas otsustama Linnamäe hüdroelektrijaamale kalade läbipääsu kohustusest erandi tegemist, mis säilitab täna kehtiva olukorra, on keskkonnaamet koostanud eelnõud, millest esimesega keeldub Wooluvabriku KMH aruannet valitsusele esitamast ja soovib hüdroelektrijaama loamenetluse lõpetada kui perspektiivitu, ning teisega, mis antud vaid mõni tund pärast eilset ministrite kohtumist kajastavat uudist, keeldutakse tegevusluba pikendamast isegi valitsuses toimuva aruteluni," rääkis Kivistik, kelle sõnul jääb vägisi mulje, et keskkonnaamet toimetab piltlikult öeldes kui riik riigis.
Amet: riik peab Jägala jõge kaitsma
Keskkonnaameti Põhja regiooni juht Jaak Jürgenson märkis, et Jägala jõgi on üks väheseid Eesti jõgesid, mis sobiks elupaigaks mitmetele olulistele veeliikidele, nagu lõhe, harilik võldas, jõesilm, harjus, meri- ja jõeforell, hink ja paksukojaline jõekarp.
"Kõigi nende liikide üle-euroopaline seisundi halvenemine on seotud just neile sobilike elupaikade hävimisega. Seetõttu ongi äärmiselt oluline leida kultuuriväärtuste ja looduskaitseliste huvide vahel kompromiss ja Jägala jõe looduslikkust hoida," lausus Jürgenson.
Jägala jõgi kuulub ka üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mistõttu Eesti riigil on kohustus sealseid loodusväärtusi kaitsta.
Keskkonnaameti teatel on praegu on mitmed Jägala jõelangul asuvad väärtuslikud elupaigad uputatud Linnamäe paisjärve alla või merest paisuga eraldatud, kuna kaladele puudub läbipääs.
Jürgenson märkis ka, et Linnamäe hüdroelektrijaama toodang moodustas mullu vaid 0,3-0,4% kogu Eestis toodetud taastuvenergiast. "Seega ei saa väita, et hüdroenergia tootmise keelamisega Jägalas tehtaks olulist kahju meie taastuvenergia arendamisel või ohustatakse Eesti energiajulgeolekut," lausus ta.
Lukas: meie hinnangul peab pais säilima
Linnamäe pais on kultuurimälestisena kaitse all ning seni, kuni rajatist muinsuskaitse alt ära ei võeta, ei tohi seda mingil moel kahjustada. Wooluvabriku hinnangul kahjustataks ehitist juba sellega, kui paisutamine lõpetatakse.
"Meie hinnangul räägivad keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud mõjud selle kasuks, et pais säiliks ja hüdroelektrijaam praeguse võimsusega edasi töötaks," ütles Lukas kolmapäeval.
"Mina kultuuriministrina pean oluliseks selle hüdroelektrijaama jätkamist ja paisu jäämist, sest see on muinsuskaitsealune objekt – alles 15 aastat tagasi me ju seda suurte rahadega taastasime. Nüüd see maha lammutada ei kõla esiteks loogiliselt ja teiseks oleks tegu muinsuskaitseobjekti rikkumisega," rääkis kultuuriminister.
Paisu ja paisjärve säilimise eest on aastaid võidelnud ka kohalikud elanikud ja Jõelähtme vald.
Linnamäele rajati hüdroelektrijaam 1924. aastal. Jaam õhiti Punaarmee poolt 1941, kuid paisjärv säilis. Jaama taastas 2002. aastal Eesti Energia sadade eraannetajate toel. Taastamiseks läbi viidud keskkonnamõjude hindamise kooskõlastas keskkonnaamet. | Amet keelas reedest Linnamäe paisul elektri tootmise | https://www.err.ee/977460/amet-keelas-reedest-linnamae-paisul-elektri-tootmise | Kuigi kolmapäevasel kohtumisel leppisid keskkonnaminister ja kultuuriminister omavahel kokku, et Linnamäe paisu saatus otsustatakse valitsuses, teatas keskkonnaamet neljapäeval, et OÜ Wooluvabriku veeluba ei pikendata ja seetõttu alates reedest seal elektrit enam toota ei lubata. |
Kaks Eesti paremat maratoonarit, Doha maailmameistrivõistlusteks valmistuvad Tiidrek Nurme (TÜ/ASK) ja Roman Fosti (Sparta SS) seekord meistrivõistlustel kaasa ei tee, mis annab võimaluse tiitlit püüda teistele jooksjatele. Eelmisel aastal meistriks kroonitud Fosti osaleb seekord Tallinna maratonil poolmaratoni distantsil.
Meestest võib Eesti meistrivõistluste säravaimale medalile senise hooaja põhjal favoriitideks lugeda Raido Mitti (Individuaalsportlane) ja Raivo Allat (Individuaalsportlane). Sarnase tasemega jooksjaid on aga stardis mitmeid ja kahe tugevama puudumisel tõotab medalite nimel tulla väga tasavägine rebimine.
Naiste eelmise aasta meister Kaia Lepik (Täppsportlased) seekord samuti kaasa ei tee, kohal on aga mullune hõbedanaine Kaisa Kukk (Treeningpartner) ning pronksi teeninud Marion Tibar (Individuaalsportlane), kes konkureerivad seegi kord kõrgete kohtade nimel.
Tallinna maratoni start antakse kell 9, Eesti meistrivõistluste arvestuses võistlejad stardivad esimeses grupis.
Tallinna maraton koos Tallinna sügisjooksuga toob pealinna tänavatele üle 20 000 jooksusõbra ja liikumisharrastaja. Rekordiliselt on külalisi välisriikidest, mis teeb Tallinna maratonist ajaloo suurima välisosalejatega spordisündmuse Eestis. Reedel, 6. septembri õhtul on programmi sissejuhatusena kavas viie kilomeetri pikkune Nike noortejooks, laupäeval, 7. septembril toimuvad lastejooksud ja sügisjooks, pühapäeval maraton ja poolmaraton. | Tallinna maratoni raames selguvad maratoni Eesti meistrid | https://sport.err.ee/977458/tallinna-maratoni-raames-selguvad-maratoni-eesti-meistrid | Maratoni Eesti meistrivõistlused peetakse traditsiooniliselt Tallinna maratoni nädalavahetuse raames pühapäeval, 8. septembril. |
"Viimastel nädalatel olen ma pidanud valima pere ja riiklike huvide vahel. See on lahendamatu pinge ja on aeg, et keegi teine võtab üle mu rolli parlamendiliikme ja ministrina," säutsus Jo Johnson Twitteris.
Jo Johnson tegi 2016. aastal jõuliselt kampaaniat Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise vastu, mis põhjustas lahkhelisid vanema ja kuulsama venna Borisiga.
Boris Johnsoni peaministriks saades võttis ta aga vastu ülikoolide ja teadusministri koha, mida pidas tagasiastumiseni.
"Mul on olnud au esindada üheksa aastat (Londoni eeslinna) Orpingtoni ja teenida kolme peaministri all ministrina," ütles Jo Twitteris.
Nagu paljud Briti perekonnad, on ka Johnsonid Brexiti küsimuses lõhenenud - ka Borisi ja Jo õde Rachel ning nende isa Stanley pooldavad EL-i jäämist.
Stanley töötas 1970. aastatel Euroopa Komisjonis ja oli konservatiivide saadik Euroopa Parlamendis. Rachel kandideeris sel aastal Brexiti-vastase erakonna Change UK ridades europarlamenti, kuid ei osutunud valituks.
Sel nädalal on lisaks Jo Johnsonile Konservatiivsest Parteist lahkunud veel 22 parlamendiliiget. Üks läks Euroopa-meelsete liberaaldemokraatide sekka ja 21 heideti Johnsoni Brexiti-strateegia vastu hääletamise eest parteist välja.
Opositsioonilise Tööpartei aseesimees Tom Watson ütles Jo Johnsoni tagasiastumist kommenteerides: "Taas kord usaldavad Boris Johnsonit kõige vähem inimesed, kes teda kõige paremini tunnevad."
BBC ajakirjanik David Cornock märkis Twitteris: "Harukordne juhus, kus poliitik astub tagasi, et veeta perekonnaga vähem aega." | Boris Johnsoni vend lahkub valitsusest ja parlamendist | https://www.err.ee/977456/boris-johnsoni-vend-lahkub-valitsusest-ja-parlamendist | Briti peaminister Boris Johnson sai neljapäeval järjekordse hoobi, kui tema vend Jo teatas, et lahkub valitsusest ja parlamendist. |
"Kogu piirkonna (Lääne-Nigula vald) arengut soodustaks eelkõige kiirem internetiühendus ja Tallinn-Riisipere-Turba raudteeliini pikendamine Ristini," teatas peaminister Facebookis.
Riisipere-Turba lõigu ehitus on lõpusirgel ning tänavu detsembris hakkavad seal juba reisirongid sõitma. Suurem plaan aga on olnud alati kunagise Haapsalu raudteeühenduse taastamine ning pikendamine Rohuküla sadamani. Risti asub Turbast umbes 20 kilomeetri kaugusel.
Turba lõiku ehitava Eesti Raudtee peadirektor Erik Laidvee ütles ERR-ile, et selline jutt tõesti oli, aga et Eesti Raudtee saaks hakata Rohukülani raudtee rajamisega tegelema, peab minema jutu tasemelt otsusteni.
"Otsuseid meil ei ole selliseid, mis võimaldaks meil selle projektiga alustada. Kohtumisi pole sel teemal viimasel ajal toimunud," lausus Laidvee.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles juuni keskel, et riigi eelarvestateegias ei leitud raudtee Haapsaluni rajamise jaoks vahendeid, kuid sügisel on võimalik sama küsimust uuesti arutada, kui vaadatakse üle uus majandusprognoos.
Neljapäeval ütles Aas ERR-ile, et konkreetsed rahastusotsused on hetkel veel tegemata. "Kuid tõstatan teema kindlasti riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia aruteludes," kinnitas ta.
Aasa sõnul pole Rohuküla ainus suund, kus raudtee arendamisega tahetakse tegelda.
"Oleme valitsusega kokku leppinud, et arendame mugavaid ja kiireid rongiühendusi pealinnast Paldiski, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rohuküla, Koidula ja Valga suunal. Eesmärke on palju ning loodan, et leiame arutelude käigus ka rahastuse, et kõiki lubatud suundi arendada," märkis majandusminister.
Erik Laidvee sõnul on Eesti Raudteel raudtee edasi ehitamiseks, kas siis Risti või Haapsalu või Rohukülani vaja vaid poliitilist otsust ja kinnitust rahastuse kohta.
"Meil on see võimekus täiesti olemas, kui tuleb vastav otsus ja rahastus ka muidugi, siis me oleme valmis selle raudtee valmis ehitama, siin ei ole küsimust," kinnitas Laidvee.
Kui palju maksaks raudtee ehitus Ristini, ei osanud Laidvee öelda, kuid paari aasta tagused arvestused näitavad, et raudtee Turbast Rohukülani läheks maksma ligikaudu 85 miljonit eurot.
Riisipere-Turba lõik avatakse pidulikult rongiliiklusele 9. detsembril. Praegu käivad veel ehitustööd, sellele järgnevad rongide testsõidud. | Ratas tahab raudteed vähemalt Ristini, kuid raha selle jaoks veel pole | https://www.err.ee/977450/ratas-tahab-raudteed-vahemalt-ristini-kuid-raha-selle-jaoks-veel-pole | Kui peaminister Jüri Ratas teatas pärast kohtumist Lääne-Nigula omavalitsusjuhtidega, et piirkonna arengut soodustaks eelkõige Tallinna-Riisipere-Turba raudteeliini pikendamine Ristini, siis Eesti Raudtee on küll valmis raudteed Turbast edasi ehitama, kuid ühtki vastavat otsust nendeni seni jõudnud. |
Nüüd jääb üle vaid välja selgitada, kas ja kui jah, siis miks on peaministri huulte vahele jõudnud mittepõlev suits.
Saatejuht Mirko Ojakivi: Härra peaminister, kas te olete suitsetama hakanud?
Jüri Ratas: Minu huulte vahele pole kunagi põlev suits jõudnud ja ma loodan, et ei jõua ka.
Mirko Ojakivi: Aga jooma või valetama?
Jüri Ratas: Miks te seda küsite?
Mirko Ojakivi: Ma ei tea, ma küsin.
Jüri Ratas: Ei.
Mirko Ojakivi: Vastates riigikogus kunagise võitluskaaslase Raimond Kaljulaidi küsimusele, siis ütlesite, et olete paheline. Mis on teie pahed?
Jüri Ratas: Ei jõua õigeks ajaks alati koosolekutele. Kindlasti peaksin rohkem oma lastega tegelema. Peaks enda eest rohkem hoolitsema - jooksmas käima. Nii et neid pahesid on küll ja veel. | Mis ei ole jõudnud kunagi peaministri huulte vahele? | https://menu.err.ee/977073/mis-ei-ole-joudnud-kunagi-peaministri-huulte-vahele | Vikerraadio saade "Stuudios on peaminister" võttis viimastel minutitel ootamatult humoorika pöörde. Kuulajad said teada, et peaminister Jüri Ratase huulte vahele pole kunagi jõudnud põlev sigaret, kuid pahesid tal siiski on. |
Lisaks Bulgaariale on Eesti alagrupis Poola, Venemaa ja Läti. Poolaga mängib Eesti võõrsil tuleval teisipäeval.
Eesti meeskonna eesotsas on uus peatreener Igor Prins, kes loodab Bulgaaria vastu head mängu näidata. "Olen näinud Bulgaaria kolme mängu, kus nad kohtusid Soome, Iisraeli ja Küprosega. Tegu on väga liikuva ja agressiivse meeskonnaga, kellele meeldib palliga olla ja vajadusel pidevat pressingut teha. Seniste esituste põhjal on tegu üsna sirgjoonelise meeskonnaga ning tasub oodata ka palju õhuvõitluseid. Nad on mänginud viie kaitsjaga, kus ääred on suure töövõimega," kirjeldas vastast Prins.
Peatreener ei soovinud mängu eel Eesti koondise taktika kohta liialt palju ära anda ning sõnas, et kell 17.30 väljakul näeb, kuidas plaan õnnestub. "Ütleme nii, et me ei plaani minna kaitsma, vaid üritame ise palliga mängida. Kindlasti ei taha liialt oma värava alla langeda," avaldas Prins mõned märksõnad.
Valiksarja eel on peatreeneri sõnul väga keeruline eesmärke seada, sest mitmete vastaste kohta pole veel põhjust olnud analüüsi teha ning aastakäikude tase on alati muutuv. "Ütlen poistele ka, et peame alati mängudest maksimumi sihtima ja jalgpalli nautima ning pole mingit põhjust praegu ühtki punktiarvu välja hõigata. Eelduste kohaselt peaksid Venemaa ja Poola meie grupi favoriidid olema. Serbiast hetkel täpsem info puudub, aga äkki on täiesti mängitav meeskond? Bulgaaria ja Läti peaksid seda olema ning lätlaste aastakäigu kohta olen häid sõnu kuulnud," jagas peatreener senist infot.
"Võin öelda, et mängijad on jätnud suurepärase mulje ja senine treeninglaager on edukalt kulgenud. Kõik mängijad on kohtumiseks valmis ja tekitab tõelist peavalu, et protokollist peab 23-liikmelisest nimekirjas kolm välja jätma," sõnas ta. | Eesti U-21 jalgpallikoondis alustab uut valiksarja | https://sport.err.ee/977087/eesti-u-21-jalgpallikoondis-alustab-uut-valiksarja | Eesti U-21 koondis kohtub neljapäeval kell 17.30 Tallinnas Kadrioru staadionil Bulgaariaga. Tegu on Eesti U-21 koondise esimese mänguga uues EM-valiksarjas. |
Ratas kommenteeris Vikerraadios rahandusminister Martin Helme ettepanekut, et PPP-projektide raames võiks juba lähiaastatel ehitada Tallinnast lähtuvad suured maanteed Tartusse, Pärnusse ja Narva neljarajaliseks ning ehitada ka silla üle Suure väina. Sisuliselt tähendab see, et ehituseks võtab laenu erafirma, kuid riik jääb aastakümneteks taristu kasutamise eest maksma.
"PPP on üks alternatiiv. Siin on küsimus, kas me teeme lõpphinnas kallimalt, aga saame asjad see-eest valmis palju kiiremini. Ja mitte ainult ehituslikult, vaid ka eelarve reeglistikult."
Ratas meenutas oma Tallinna linnapea aega, kus koolihoonete renoveerimisega tehti esimesed PPP-projektid.
"Rahaliselt tuli see linnale kallim, aga saime koolid kiirelt korda. Koolijütsidel ja nende vanematel pole ju aega oodata, et 30 aasta jooksul tehakse hooned korda."
Küsimusele, et see koostöö Urmas Sõõrumaaga tõi kaasa ka teravat kriitikat, vastas Ratas, et need olid toona esimesed PPP-projektid ja väga palju rohkem näiteid ka pole.
"PPP on edukas, kui kõrval on mingi alternatiiv. Muhusse viiva silla puhul on alternatiiv parvlaevaühendus. Maanteede puhul aeglasem ja kitsam tee. Ehk küsimus on lõppkokkuvõttes selle, et kas objektide valmimise ajaline kiirus kaalub üles kallima hinna," sõnas Ratas.
Peaminister lisas, et rahandusminister Martin Helme ettepanek on sedavõrd värske, et vara on rääkida, milline suurtest maanteedest tuleks esimesena ehitada neljarajaliseks või peaks see esimesena ehitama hoopis silla mandrilt Muhu saarele.
"Ja unustada ei saa seda, mida arvavad asjast kohalikud - silla puhul tuleb küsida arvamust ka Muhu ja Saaremaa elanike käest," lisas Ratas.
Helme poolt välja pakutud PPP-projektide temaatika tuleb Ratase sõnul lähemalt arutusele 18. septembril. | Ratas: PPP-projektid tulevad kallimad, kuid toovad ajalise võidu | https://www.err.ee/977050/ratas-ppp-projektid-tulevad-kallimad-kuid-toovad-ajalise-voidu | Avaliku ja erasektori koostöö ehk PPP-projektid on küll rahaliselt oluliselt kallimad, kuid annavad võimaluse objektid oluliselt kiiremini valmis ehitada, tunnistas peaminister Jüri Ratas. |
Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister" küsis saatejuht Arp Müller Rataselt, kui mõistlik on uue õlitehase rajamine näiteks aastat 2030 silmas pidades. Ratas vastas, et aluspõhimõte saab olla säästev areng laiemalt.
"Ei ole nii, et tuleb vaadata ainult keskkonna valdkonda. Tuleb vaadata ka sotsiaal- ja majandusvaldkonda," sõnas ta.
Konkreetsele küsimusele, kas investeering põlevkiviõli tehasesse ja rafineerimistehasesse on pikas plaanis mõistlik, vastas Ratas, et viimane aitab õli väärindada ja seeläbi maailmaturul turustada.
Peaministri sõnul ei saa unustada ka investeeringuga kaasnevat sotsiaalvaldkonda ehk inimesi, kes selles valdkonnas täna töötavad.
"Eesti Energia on esialgsed arvutused teinud ja nende hinnangul on see investeering 10-15 aasta jooksul tasuv. Aga me peame olema ka ise nutikad ja innovatiivsed. Panna üks suur looduslik ressurss seisma, pean silmas põlevkivi, ega see päris mõistlik ole."
Ratas lisas, et ta toetab, et põlevkivi lihtsalt ahju ajamine elektri tootmisest peab langema ja see on ka juba juhtunud, aga peab mõtlema ka uutele toodetele, kus põlevkivi võiks sisend olla.
Peaministri sõnul jääb CO2 ühiskonda alati alla, aga küsimus on selles, kui palju suudetakse seda ühelt poolt vähendada, aga teisalt ka siduda.
"Siin ei saa ära unustada, et metsad ju seovad CO2. See tähendab ka metsade vanust. Eesti metsasus on 51-52 protsenti. Sada aastat tagasi oli see natuke üle 20 protsendi. Ehk see on väga palju kasvanud ja siit tuleb järgmine küsimus, milliseid ja kui vanu metsamassiive soovime me Eestis hoida. Kui vanem puistu enam ei seo emissiooni, vaid tekitab seda, siis küsin vastu, armas saatejuht, kas raiemahtu tuleb hoopis tõsta?" pöördus Ratas saatejuhi poole.
Ta lisas, et need küsimused tuleb kõik rahulikult läbi arutada nii Eestis kui ka Euroopas. Ratas lisas, et ei ole nii, et Euroopa Komisjoni uus president ütleb midagi ja nii ka on. | Ratas: põlevkivi kui looduslik ressurss täielikult seisma panna pole mõistlik | https://www.err.ee/977064/ratas-polevkivi-kui-looduslik-ressurss-taielikult-seisma-panna-pole-moistlik | Põlevkivist elektri tootmist tuleb vähendada, kuid mõistlik ei ole üks looduslik ressurss põlevkivi näol täielikult seisma panna, vaid leida sellele nutikaid ja innovatiivseid kasutusvaldkondi, leiab peaminister Jüri Ratas. |
Kaks päeva tagasi USA alistamisele ülilähedal olnud Türgi asus küll Tšehhi vastu mängu juhtima, kuid pärast 11:11 viigiseisu said türklased veel vaid korra teisel poolajal ühe punktiga ette ning edasi kulges mäng Tšehhi domineerimisel.
Tšehhide ridades tõi Vojtech Hruban 18, Ondrey Balvin 17, Patrik Auda 16, Jaromir Bohacik 15 ja Tomas Satoransky 11 punkti, lisaks võttis Balvin 11, Auda üheksa ja Satoransky seitse lauapalli ning Satoransky andis ka seitse resultatiivset söötu.
Türgile tõi Cedi Osman üleplatsimehena 24 punkti.
Tšehhi jätkab 16 parema seas mängimist K-grupis, Türgi aga jätkab mängimist kohtadele 17.-32. O-grupis.
Tulemused:
E-grupp:
Türgi – Tšehhi 76:91
Tabeliseis: Tšehhi 2-1, USA 2-0, Türgi 1-2, Jaapan 0-2
F-grupp
Brasiilia – Montenegro 84:73
Tabeliseis: Brasiilia 3-0, Kreeka 1-1, Uus-Meremaa 1-1, Montenegro 0-3
G-grupp
Saksamaa – Jordaania 96:62
Tabeliseis: Prantsusmaa 2-0, Dominikaani Vabariik 2-0, Saksamaa 1-2, Jordaania 0-3
H-grupp
Kanada – Senegal 82:60
Tabeliseis: Leedu 2-0, Austraalia 2-0, Kanada 1-2, Senegal 0-3 | Korvpalli MM: Tšehhi üllatas Türgit ja pääses 16 parema sekka | https://sport.err.ee/977065/korvpalli-mm-tsehhi-ullatas-turgit-ja-paases-16-parema-sekka | Hiinas jätkuvatel korvpalli maailmameistrivõistlustel alistas Tšehhi koondis kindlalt 91:76 Türgi, mis tähendas, et tšehhid pääsesid edasi 16 parema sekka ja türklased jäävad välja. |
Evans ja Suninen on sel hooajal olnud M-Spordi põhisõitjad, kuigi Evans on nüüd kaks MM-etappi vahele jätnud ja ei võistle ka Türgi rallil, kuna taastub seljavigastusest, mille ta sai juulis Rally Estonial võisteldes.
Wilsoni sõnul pole ta lootust kaotanud, et praegu MM-sarja juhtiv Tänak naaseb järgmiseks hooajaks Toyotast tagasi M-Sporti, aga sõltumata sellest, kas Tänak naaseb või mitte, tahab Wilson, et nii Evans kui Suninen jätkaksid M-Spordis.
"Kindlasti jäävad Elfyn ja Teemu meeskonda," ütles Wilson Autospordile. "Oleme neisse mõlemasse nii palju investeerinud, et oleks hullumeelne lasta kellelgi teisel sellest kasu lõigata."
"Kui ka Ott meiega ei liitu, on meie soov, et Elfyn ja Teemu kuuluksid meie meeskonda," lisas Wilson.
Saksamaa ralli ajal kinnitas Wilson, et läbirääkimised Tänakuga käivad. "Tahan mõelda, et võiksime Oti tagasi M-Sporti meelitada. Kindlasti saab keeruliseks takistuseks olema tema palgasoov, aga peame mõtlema sellele, millist edu tippsõitjad saavad meeskonnale tuua. Neid sõitjaid ei ole praegu palju," rääkis Wilson siis.
Päev hiljem avaldas aga Toyota rallimeeskonna pealik Tommi Mäkinen et tema usub, et Tänak jätkab tiimis ka järgmisel hooajal. "Loomulikult oleme sellel teemal palju arutlenud," kinnitas Mäkinen Saksamaa ralli ajal. "Praegu on augusti lõpp, meil on veel aega küll, et järgmiseks aastaks ette valmistuda. Meil ei ole väga kiiret."
MM-sarja järgmine etapp ehk Türgi ralli sõidetakse järgmise nädala lõpus. Tänakul on MM-sarja liidrina 205 punkti, talle järgnevad Thierry Neuville 172 ja Sebastien Ogier 165 punktiga. | Wilson jahib endiselt Tänakut, aga Evansist ja Suninenist ei loobu | https://sport.err.ee/977061/wilson-jahib-endiselt-tanakut-aga-evansist-ja-suninenist-ei-loobu | M-Spordi rallimeeskonna omanik Malcolm Wilson kinnitas Autospordile, et loodab endiselt tulevaks hooajaks Ott Tänaku enda tiimi ridadesse saada, kuid samas ei soovi ta loobuda ka praegustest sõitjatest Elfyn Evansist ega Teemu Suninenist. |
Erinevate vigastuste tõttu said Levice eest väljakul käia üheksa meest, vastastel oli kasutada 12 mängijat. Algviisikust välja jäänud Mihkel Kirves kerkis sellest hoolimata omade üheks resultatiivseimaks 17 punktiga, vahendab Korvpall24.ee.
21 silma tõi Viktor Juricek ning Milan Žiaki nimele jäi 12 punkti. Võitjate parimana viskas Damonte Dodd 18 punkti.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Mihkel Kirves tegi Levice särgis korraliku debüüdi | https://sport.err.ee/977046/mihkel-kirves-tegi-levice-sargis-korraliku-debuudi | Tänavusest hooajast Slovakkia meistriliigas Levice Patrioti ridades palliv Mihkel Kirves pidi võistkonnaga esimeses kontrollmängus vastu võtma 75:83 (20:22, 24:25, 14:24, 17:12) kaotuse Tšehhi kõrgliigaklubilt Svitavy Turilt. |
"Maurice võitis ja hagejad peavad omanikule maksma tuhat eurot hüvitist," ütles kuke omaniku Corinne Fesseau' advokaat Julien Papineau.
Kohtuprotsess toimus Lääne-Prantsusmaal Rochefort'is. Fesseau ütles kohtule, et keegi tema naabritest kodusaarel Oléronil polnud varem kuke kiremise pärast pahandanud.
Fesseau üritas pärast naabrite kaebusi kukke ära petta, asetades tema kanala ümber musti linu, et lind arvaks, et hommik pole käes. See aga ei töötanud.
"Ma olen sõnatu," ütles Fesseau. "See on võit kõigile, kes on minuga sarnases olukorras. Ma loodan, et see on nende jaoks pretsedent."
Maurice'i kohtuprotsessist teati üle Prantsusmaa. Muu hulgas allkirjastas ligi 140 000 inimest allkirjastas petitsiooni "Maurice'i päästmiseks" ning toetajad kandsid tema pildiga T-särke kirjaga "Las ma laulan!".
"See on sallimatuse tipp - kohalikke traditsioone tuleb austada," ütles Fesseau' küla Saint-Pierre-d'Oléroni külavanem Maurice'i kaitseks.
Edela-Prantsusmaal asuva küla Gajaci külavanem Bruno Dionis du Séjour kirjutas aga mais avaliku kirja kirikukellade helisemise, lehmade ammumise ja eeslite kisa kaitseks ning palus need helid kanda Prantsuse pärandinimekirja. | Prantsuse kukk Maurice võitis kohtus õiguse kireda | https://www.err.ee/977043/prantsuse-kukk-maurice-voitis-kohtus-oiguse-kireda | Kuulsa Prantsuse kuke Maurice'i omanik võitis neljapäeval kohtuprotsessi naabritest hagejate vastu, kes nõudsid kuke hommikuse kiremise lõppemist. |
Egiptuse külaelu ja fellahite koolielu kujutamine eraldi žanrina pole Quṭbi leiutis, kuid "Külapoiss" on üks eredamaid fellahi-teema esitusi. Võiks lausa väita, et kui egiptlastel on oma "Kevade", siis on see just Sayyid Quṭbi "Külapoiss".
1945. aastal esmatrükis ilmunud "Külapoiss" järgib romantiseeritud realismi vormi, millele lisandub autobiograafilise žanri eripära. Tosinas peatükis kümmet olulisemat külaeluteemat käsitlev romaan annab edasi autori eluloo 6.–14. eluaastani. Rikkaliku sõnavaraga ja Quṭbile eriomases stiilis üksikasjalisi Mūšā olustikukirjeldusi võib pidada toonaste Egiptuse olude väärtuslikuks etnograafiliseks ja sotsiaal-ajalooliseks allikaks.
Luuletaja ja tõlkija Ly Ehini sõnul on "Külapoiss" kirev ja absurdimaiguline tõsilugude sari elust Niiluse-äärses külas. "Vaimupimedus põimub põlise ilmajäetusega, hariduse poole püüdlemist takistavad nii külaühiskonnas juurdunud ebausk kui ka islam. Vanad tavad ja primitiivsed ettekujutused ei taha anda teed uueaegsele elukorraldusele, veel vähem lääne tsivilisatsiooni arusaamadele. Autori poisikesepõlve mälupildid on eredad, valusad ja mõtlemapanevad," on Ehin kirjutanud.
Sayyid Quṭb (1906–1966) sündis väikses külas riigi keskosas. Aastail 1921–1932 omandas ta Kairos kesk- ja kõrghariduse, töötas 1932–1948 Egiptuse haridusministeeriumis, sellal valmisid ka paar luulekogu ning tosin kirjandus- ja ühiskonnakriitilist teost. 1948. aastal hakkas Qutb tõsimeelseks muslimiks ja ütles lahti oma varasemast "islami-eelsest loomingust". 1948–1950 koges ta Ameerika Ühendriikides õppereisil viibides "läänemaailma pahelikkust", mille tulemusel liitus 1950 islamistliku Muslimite Vennaskonnaga. Peagi sai temast liikumise ideoloogiline juht. Alates 1954. aastast kuni elu lõpuni viibis ta valdavalt Egiptuses vanglas, kus valmisid ka tema religiooniteemalised kirjutised, mida tänapäeval peetakse islamiäärmusluse alustekstideks. 1966. aastal poodi Quṭbi Egiptuse ilmalike võimude poolt süüdistatuna riigipöördekatses. Tänapäeval on ta üle maailma tuntud ühtaegu andeka sõnaseadja ja viljaka literaadi ja ka keelatud islamiäärmusluse eestkõnelejana.
"Külapoisi" on araabia keelest tõlkinud, kommenteerinud ning põhjaliku järelsõnaga autori elust, vaadetest ja teostest varustanud Üllar Peterson. Teos ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas Bibliotheca Asiatica. | Eesti keeles ilmus kirev ja absurdimaiguline romaan Egiptuse külaelust | https://kultuur.err.ee/977030/eesti-keeles-ilmus-kirev-ja-absurdimaiguline-romaan-egiptuse-kulaelust | Egiptuse kirjaniku ja luuletaja, aga ka tänapäevase islamiäärmusluse ideoloogilise isa Sayyid Quṭbi "Külapoiss" põhineb autori lapsepõlvemälestustel. Teos annab põhjaliku ülevaate toonasest argielust, kooliskäimisest, kommetest ja elukorraldusest. |
Õndsatel kaheksakümnendatel tahtsime elada nagu soomlased. Olime tarbimisnäljas ja valmis selle nimel võitlema. Viimane tähendas meie oludes eelkõige kätest kinni hoidmist ja laulmist.
Odav, lihtne, püüdlik
Nüüdseks on elu küll kõvasti edenud, kuid rahas avalduv õnn pole ikka veel jõudnud kõigi õuele. Iga viies inimene on üsna vaene ja ilma pensioni ning toetusteta jääks hätta vaat et pooled. On inimesi, kes peavad hakkama saama paarisaja euroga kuus. Ravikindlustuseta rahvast on eriti osaajaga töötajate seas täitsa palju.
Võetakse vastu kõiki töid, pirtsutada ei saa, rügatakse mitmel kohal, ropult korraldatud vahetustes.
Palgavaesuse lokkamise kõrval on muidugi piinlik lugeda arvamusi ettevõtjatelt, kes veelgi odavamaid inimesi soovivad. Kas nüüd otseselt pärisorje, kuid ikka neid, kelle pealt saaks kenasti kulusid optimeerida.
Vaene, olgu selleks näiteks maalt linna või lihtsalt kaugelt tulnu, on tööandjale muidugi apetiitne. Odav, lihtne, püüdlik ning oma õigustest kergesti loobuv ning sageli keele- ja kultuuribarjääri tõttu isoleeritud.
Ida-Virumaa tühjenemise kõrval annavad pealinnas tooni endiste vennasvabariikide esindajad. Nii müüb putkas ploome ukraina mammi ning alandlikult koogutades krohvib ka laupäeval ja pühapäeval seinu samast riigist pärit noorsand.
Töörännet ja soovi paremini elada muidugi keelata ei saa, kui just passe ära ei korjata ja sunnismaisust ei taastata. Olgu töö, mis tahes, ikka tahab see tegemist.
Ilmselt ei kulge kohalike ja kaugemalt pärit seksitöötajate elu nii furoorlikult kui Alexander Dumas' "Kameeliadaami" ja Giuseppe Verdi "Traviata" prototüübiks olnud neiul, kelle küll joodikust isa juba 14-aastaselt esimest korda maha müüs, kuid kes siiski provintsitarina pealinnas läbi lõi ja mõneks ajaks Pariisi moeikooniks sai.
Eluvõõruse või ehk kaleduse tahuna paistavad paljud inimesed nautivat vaesust kui eksootikat.
Paar sajandit tagasi riietasid moekamad prantsuse aadlikud end talupiigadeks ja lamburiteks ning etendasid ka romantiseeritud maaelu. Marie Antoinette´il oli näiteks selleks oma väike külake, kus disainlaudas sai värsket lehmapiima portselankannu lüpsta.
Nüüd õhkavad paar tuttavat härrat sarnaselt paljude teiste eurooplastega Kuuba järele. Seal on elu nagu meil sügaval Nõukogude ajal – napp, midagi pole saada, aga tundub kuidagi ehe ja aus. Paljud vanade kultuurriikide mehed ja naised puhkavad Tais. Sarnaselt ühele Michel Houellebecqi meie ajale ilmekale kangelasele leiavad nemadki sealt kui mitte just armastuse, siis vähemasti suguühte.
"Turistid oleks saanud tulla vaatama ehedat vaesust – mahajäetud maju, tehaseid, imelikke garaažikooperatiive, vanurite daatšasid, keldripoode ja rasvapirukaid."
Tallinna tuntud särasilmad Helen Sildna juhtimisel tahtsid teha Narvast lausa kultuuripealinna. Vastuolulisused, jäätmaad, Sovetistan! Turistid oleks saanud tulla vaatama ehedat vaesust – mahajäetud maju, tehaseid, imelikke garaažikooperatiive, vanurite daatšasid, keldripoode ja rasvapirukaid.
Ja turvalises kauguses oleks terendanud miskit veelgi õudsemat – metsik ja vähearenenud Venemaa. On märgiline, et isegi Nublu sõpradele terendavad idapiiri (õieti vist kontrolljoone) lähistel orgastilised retropidustused joogiste tüdrukutega.
Vaesuse küütlus Telliskivis
Lasnamäe ja Kopli venelased on tulnud juba varem moodi. Mõnd näidati kurioosumina lausa Kumus, teine sai aga rahvalemmikuna Tallinna linnapeaks.
Ujumas käiakse ammugi endistes ihupesus päevitajatega pikitud pööblirandades – Stromkal ja Pikakaris. Kolima peaks aga otse loomulikult Kopli liinidele.
Vaesuse küütlust ei ole kaotanud Telliskivigi, kus silikaattellisest majad, euroalustest kolemööbel ja rõvedavõtu grafitid on osutunud jube menukaks. "Nagu Berliin," arvab mõni selle nässakesteetika iseloomustamiseks. Soome, inglise ja itaalia keele kõrval kuuleb eestikeelset jutuvada seal juba päris harva.
Läbu keskel on pesa arvukatel mainekatel firmadel, üks värskematest asukatest on Rahva Raamat. Nüüd on lisandunud veel miskit õige šikki – frantsiisiga saabus meile Fotografiska kunstimuuseum, kus on moodsalt rõhku pandud kestlikkuse kontseptsioonile.
"Isegi seakisa on ära kasutatud," ironiseeris tuttav restorani üle, kus tõepoolest jäätmeid tegelikult ei tekigi, kõik läheb toitu, ringlusesse ja komposti. Nagu muiste, nagu talus!
Kunstiakadeemia sai väga kehva majandamise tulemusel samuti edukaks. Kesklinna ja vanalinna majadest ilma jäädes koliti kunagisse sukavabrikusse. Mahakoorunud värviga shabby chic kompleks on ülimalt menukas mitte ainult kohaliku noorema kultuurrahva, vaid ka välismaalaste seas, kes ei soovi mitte ainult vahetusüliõpilaseks tulla, vaid tahavad kohe päriseks siia jääda.
Aineline kitsikus võiks seega aidata konstrueerida uut minapilti. Vaesus on uus must!
Nõnda on kehvast elujärjest tingitud elustiil popilt loodussõbralik. Ilma erilise pingutamiseta saab elada nagu maailma kuulsaim keskkonnaaktivist, rootsi laps Greta Thunberg: ei saa raiskavalt tarbida ning osooni auklikuks tulistavaid lennureisise pole ka põhjust ette võtte. Parem linnalaager ja seenelkäik!
Ka tervislikult kartulist ja porgandist toituvat pensionäri ootab taolise vaga ja vaese elu eest õnn – eelisjärjekorras paradiisi pääs. Lõpuks ometi saavad viimased esimesteks! | Karin Paulus: vaene, aga seksikas? | https://www.err.ee/977026/karin-paulus-vaene-aga-seksikas | Eluvõõruse või ehk kaleduse tahuna paistavad paljud inimesed nautivat vaesust kui eksootikat ja aineline kitsikus aitab konstrueerida uut minapilti. Vaesus on uus must, teatab Karin Paulus oma kommentaaris. |
Nädal tagasi Lõuna-Sloveenia väikelinnas Ribnicas möödus kohtumine võõrustajate kontrolli all. Vaheajaks juhtis Riko 15:10, aga veel 44. minutil olid Serviti taga vaid 18:21. Sloveenide lõpuspurt oli võimas ja saadi kümneväravaline võit. Resultatiivseimad mõlemas meeskonnas olid vasakääred – põlvalastel Henri Sillaste seitsme ja Rikol Jan Pucelj kaheksa tabamusega.
"Oleme endile selgelt teadvustanud, kus kõrbesime ja miks, loodetavasti suudame selle mängijateni viia. Rünnakul jäi tagaliinis enesekindlusest puudu ning eks seda näita ka tõsiasi, et kõigile märgiti protokolli vaid üks-kaks väravat. Peame palju paremini õnnestuma, kui soovime võita," sõnas Serviti peatreener Kalmer Musting.
"Seis on loomulikult keeruline, aga samas ei saa enne öelda, et võimatu, kuniks mäng pole alanud. Üritama peab ja seda teeme meiegi, tuleb haarata initsiatiiv ja ise mängu domineerida. Imedesse peab lootma ja eks see ime oleks, kui suudame seisu enda kasuks pöörata ning edasi pääseda," tunnistas Musting.
Serviti jaoks poleks hoolimata võõrsil peetud avamängu kaotusest kodus edasipääs saavutada esmakordne. Enam kui kümme aastat tagasi tehti seda EHF Cupil koguni kolm aastat järjest. 2006. aastal kaotati Bulgaarias seitsme väravaga Varna HC Lokomotiv Metaleksile, ent võideti kodus 32:22.
Aasta hiljem jäädi esmalt kaheksaga alla Viini Fivers Margaretenile, aga purustati austerlased Põlvas 28:17 ning 2008. aastal alistuti võõrsil Jesper Bruno Bramanise tänasele koduklubile HV KRAS/Volendam 26:27, kuid võeti kodus hollandlaste üle kindel 29:22 võit. Kümne- või enamaväravalisest kaotusseisust pole eurosarjas välja tulnud siiski ükski Eesti klubi.
"Mäletan neid mänge väga hästi. See oli periood, kus tõesti olime kodus ülikõvad ja meil oli Mait Patraili näol selge liider olemas. 2006. aastal olime Meistrite liiga eelringis lähedal veelgi suuremale tagasitulekule," meenutas Musting aega, mil kreeklaste ASE Doukase vastu kaotati võõrsil tosina väravaga ja kodus lõpuks siiski vaid seitsmega võideti.
Kolmapäeva õhtul alustas Riko mänge Sloveenia meistriliigas ning pööras võõrsil poolajakaotuse mulluse esiliigavõitja RK Slovenj Gradeci vastu 36:33 (16:18) võiduks. Serviti ja Riko paari võitjat ootab EHF Cupi järgmises ringis Valgevene meistrivõistluste hõbe Minski SKA. | Kalmer Musting eurosarja kordusmängu eel: imedesse peab lootma | https://sport.err.ee/977034/kalmer-musting-eurosarja-kordusmangu-eel-imedesse-peab-lootma | Laupäeval peetakse Põlvas Euroopa tugevuselt teise käsipalli klubisarja ehk EHF Cupi avaringi korduskohtumine kohaliku Serviti ja Sloveenia klubi Ribnica RD Riko vahel. Esimese mängu võõrsil kaotas Serviti 22:32 (10:15). Pall pannakse Mesikäpa hallis mängu kell 18. |
Festival keskendub õudus-, ulme-, fantaasia- ja actionfilmidele üle maailma, andes tihti võimaluse ka just noorematele filmitegijatele. Lehemaa "Karv" kuulub programmi "Short Fuse", milles näidatakse žanripiire ületavaid ning julgeid lühifilme noorte tegijatelt.
"Karva" kõrval kuuluvad "Short Fuse" valikusse USA lühifilmid "The Haunted Swordsman", "Place" ja "3 Days", Briti lühimuusikal "The Devil's Harmony", festivalil maailmaesilinastuv Kanada õõvalugu "Sailor" ning Austraalia lavastaja Mia'kate Russelli "Maggie May".
Fantastic Festil on aastate jooksul esilinastunud näiteks Tim Burtoni "Frankenweenie", Paul Thomas Andersoni "There Will Be Blood" ning Robert Rodriqueze "Machete Kills".
Lühifilm "Karv" räägib kiilanemise tõttu komplekside küüsis vaevlevast Leost (Sten Karpov), kes võtab kasutusele müstilise juuksekasvuseerumi. See põhjustab aga tema kehas groteskseid moondumisi. HÕFF-il võitis "Karv" lühifilmide võistlusprogrammi Hõbedase Mélièsi auhinna, Kanada Fantasia International Film Festivalil tunnustati linateost aga publiku preemiaga. | Oskar Lehemaa "Karv" osaleb Ameerika suurimal fantaasiafilmide festivalil | https://kultuur.err.ee/976992/oskar-lehemaa-karv-osaleb-ameerika-suurimal-fantaasiafilmide-festivalil | Režissöör Oskar Lehemaa lühifilm "Karv", mis esilinastus aprillis Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil, osaleb Ameerika suurimal fantaasiafilmide festivalil Fantastic Fest. |
Reinsalu ütles, et kuigi leppeta lahkumisest tulenevaid segadusi täielikult vältida pole võimalik, saab üleminekut sujuvamaks muuta. Ta lisas, et selleks on iga Ühendkuningriigiga seotud kodaniku ja ettevõtja huvides viia end varakult kurssi eesseisvate muutustega ning astuda vajalikud ettevalmistavad sammud.
Euroopa Komisjoni juhtimisel on Euroopa Liidu liikmesriigid teinud ühiselt ettevalmistusi kõikideks stsenaariumiteks, sealhulgas võimalikuks leppeta lahkumiseks. Rida erimeetmeid on vastu võetud Euroopa Liidus tervikuna – viisavabaduse vastastikuseks kehtestamiseks, lennuühenduste ja maanteevedude jätkumiseks, sotsiaalkindlustuse piiriüleseks jätkamiseks ja Erasmus+ programmis osalejate õpingute jätkamiseks.
Eestis on muudetud vajalikke seadusi kodanike õiguste tagamiseks, muutmist vajab veel liiklusseadus. Maksu-ja tolliamet on valmistunud tollirežiimi kehtestamiseks.
Valitsuskabinetis otsustati pöörata punkt "Eesti valmisolekust Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumiseks väljaastumislepingu jõustumiseta" valitsuse istungi päevakorrapunktiks ja see esitatud kujul heaks kiita.
Terviklik ja jooksalt uuenev ülevaade Eesti kodanikele ja ettevõtjatele Brexitiga kaasnevatest muudatustest on leitav välisministeeriumi kodulehelt – brexit.mfa.ee. Lisaks on ettevõtjatel võimalik tutvuda põhjalike juhistega maksu- ja tolliameti kodulehel ning vajadusel registreeruda personaalsele nõustamisele. | Reinsalu tegi ülevaate ettevalmistustest Suurbrittannia leppeta lahkumiseks | https://www.err.ee/977014/reinsalu-tegi-ulevaate-ettevalmistustest-suurbrittannia-leppeta-lahkumiseks | Välisminister Urmas Reinsalu andis valitsusliikmetele ülevaate Eesti ettevalmistustest juhuks kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust leppeta. |
Ukraina klubi jaoks oli tegemist esimese kohtumisega sellel turniiril. Mäng algas väga võrdselt ja esimesel poolajal kumbki võistkond rohkem kui kahe väravaga ei juhtinud. Teist perioodi alustas natuke paremini koduvõistkond Tatran ning 52. minutil oligi seis 24:21 nende kasuks ja korraks tundus, et mäng on juba eestlase klubi jaoks läinud. Viimased kaheksa minutit aga ei lasknud Motor enam vastastel visata ühtegi väravat ning paar sekundit enne lõppu viskas Igor Soroka seisuks 25:24 ja kindlustas Zaporižžjale ajaloolise esimese võidu SEHA-liigas, vahendab Käsipall24.ee.
Jaanimaa väravaid ei visanud, kuid andis ühe resultatiivse söödu.
Järgmise mängu peab Motor SEHA-liigas juba laupäeval, kui kohtutakse eelmise aasta Meistrite liiga võitja Skopje Vardariga | Dener Jaanimaa koduklubi alustas SEHA-liigat uskumatu võiduga | https://sport.err.ee/977020/dener-jaanimaa-koduklubi-alustas-seha-liigat-uskumatu-voiduga | Dener Jaanimaa koduklubi Zaporižžja Motor alustas SEHA-liigat vägeva 25:24 võiduga Prešovi Tatrani üle. |
Seadusemuudatus võimaldab pärast Brexitit aastase üleminekuperioodi, et Eestis alaliselt elavate isikute Ühendkuningriigi juhiload ei muutuks kehtetuks. Enne Brexitit Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib pärast Brexitit veel 12 kuud ning selle aja jooksul tuleks juhiloa omanikul see vahetada Eesti juhiloa vastu. Väljavahetamine toimub ilma eksamiteta ning tasuda tuleb vaid riigilõiv.
Kui toimub lepinguta Brexit, siis enne Brexitit Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib pärast selle aasta 31. oktoobrit veel 12 kuud. Teisalt kui Ühendkuningriik lahkub EL-ist lepinguga, siis Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib veel 12 kuud pärast üldise Brexiti ülemineku aja lõppu ehk alates järgmise aasta 31. detsembrist kuni 2021. aasta lõpuni.
Kui üleminekuaeg saab läbi, muutub Ühendkuningriigi juhiluba Eesti seaduse silmis kolmanda riigi juhiloaks, ehk edaspidi on tegu tavapärase Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni juhiloaga. See tähendab, et Eestisse reisimisel selline juhiluba jätkuvalt kehtib, kuid kui isik asub Eestisse alaliselt elama, siis peab ta juhiloa vahetama Eesti juhiloa vastu 12 kuu jooksul alatest alaliselt elama asumisest. | Brexitiga tuleb Eestis Ühendkuningriigi juhiload välja vahetada | https://www.err.ee/977008/brexitiga-tuleb-eestis-uhendkuningriigi-juhiload-valja-vahetada | Valitsus otsustas täiendada Brexiti tuleku eel liiklusseadust, et Ühendkuningriigi juhilubade omanikel oleks võimalik ka edaspidi Eestis autot juhtida. |
Ooperilaulja Kuusik on kindlasti tuttav kõikidele muusikasõpradele ning jalgpallipublikule tegi ta end rohkem tuttavaks 2016. aastal, mil ta tegi võimsaid esitusi jalgpalligalal. Kuusik oli pikki aastaid rahvusooper Estonia solist ja teenis mitmel korral publikupreemia, esitades keerukaid ja hinnatud teoseid. Praegugi teeb ta Estonia laval kaasa külalisena.
Reedesel kohtumisel tulevad pallilapsed Tallinna FC Florast ning mängijate saatjad FC Tallinnast ja Martin Reimi jalgpallikoolist.
Eesti – Valgevene avavile kõlab kell 19, otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 18.45. | Eesti – Valgevene mängul esitab hümni Oliver Kuusik | https://sport.err.ee/977007/eesti-valgevene-mangul-esitab-humni-oliver-kuusik | Reedesel Eesti – Valgevene meeste koondiste EM-valikmängul esitab Eesti hümni Oliver Kuusik. |
Carl Gustav Jung soovitas teadvuse ja alateadvuse juppideks võtta ja anda juppidele nimed, noh... ego, superego, id ja persona jne, teate küll, et end paremini lahata ja lasta neil minadel ja antiminadel omavahel suhelda. Ei ole ma sellele kunagi pihta saand, ehkki Jung on võluv kirjamees. No kas pole see pisut lihtsustav.
Ometi, kui Hermaküla teatrikoolis Jungist jutlustas, hakkasime varsti kõik und nägema Jungi unenäoteoorite järgi ehk siis jungiaanlikke sümboleid, mida Hermaküla oli refereerinud. Eelkõige muidugi igasugu võrusid ja toikaid.
Heinloo-Aadla oopus kombib ka sarnast teiste minade maailma ja oma kujuteldava kaaslsega koosolemist.
Teisiku või teise teema on vana nii kirjanduses kui kinos. Vaid mõnda näidet tuues – Dostojevski "Teisik" ja Alan Schenideri lühifilm Samuel Becketti järgi pealkirjaga "Film". Viimane on vähem tuntud. No seal on teine mina täpselt sinu nägu, aga kuidagi tuim ja tühi ja selgub, et see on surm. Et surm tuleb sulle surma eel justkui poolele teele vastu, sinu näoga, ja edasi saate juba koos sammuda. Seltsis segasem.
"Emilie Sagee" esitab prantsuse kooliõpetaja teisikukujutelma, mis muutus nii intensiivseks, et oma teisikut ei tajunud vaid ta ise, aga toda daami hakkasid ka teised nägema – samal ajal eri kohtades.
See polegi teab mis eriline psüühiline fenomen. Mingitel üksindusaegadel ja kuskil võõrsil olles olen aegajalt tänaval näinud inimesi, keda olen pidanud vanadeks eesti tuttavateks. Kuigi nad on olnud ehk lihtsalt sarnased. Aga aju trikid manipuleerida nägemismeelega või siis nägemisest saadud pilte omamoodi töödelda on teada. Ajul on neid äppe üksjagu.
Ja kord kui saabusin paariaastaselt äraolekult tagasi vana Ford Escortiga, oli tohutu pingelangus Eestis. Ja minu üllatuseks oli Eestis palju samasuguseid Ford Escorte. Oletan, et ma lihtsalt märkasin neid. Mainisin seda vennale ja vend kohmas, et eks siin ole nüüd igasuguseid.
Olen näinud ka bussis inimest, kes tundus mulle olevat mina, kuigi see oli tüdruk. Kange himu oli juttu teha, aga ma olin arg. Vaat ei tea, kas oli totaalne eksitus või oligi miski sisemine kontakt. Aga sellised asjad juhtusid stressisituatsioonides ja stabiilsemalt elades külastavad nägemused harvem.
Kas ma lavastusest ei räägigi? Kohe räägin.
Kaks lakooniliselt pruunidesse pikkadesse kleitidesse riietatud sarnaste soengutega daami võtavad minimalistlikult ja kargelt kujundatud laval poose. Enamasti on nad kõrvuti (armastajad või lähedased vaatavad paralleelselt, mitte teinteisele otsa), harva on kehalises kontaktis. Enamasti kestab misanstseen või tilluke episood sekundeid, mõnikümmend sekundit, harva minuti, kuigi on ka pikka vaikset staatikat – ja siis tuleb blackout, millele järgneb uus minimalistlik stseen. Kogu tükk algab pika staatikaga, mis lõppeb pauguga. Veenev pauk. Algul ootasin, millal rääkima hakatakse, kuni tasapisi kohale jõudis, et siin juttu ei tulegi. Nigu oleks lugu tehtud noore Edmuntas Nekroshiuse mälestuseks, see mees armastas ka konsentreeritud, sisemisest pingest laetud tegevust vaikuses ("Pirosmani, Pirosmani" näiteks).
Jah, see konsentratsioon ja pinge, mis vangistab vaatama. Ja millalgi väsitab. Kust see nii tuttav on? Jaapani Noh teatrit pole ma vist näinud (äkki üht tükki Moskvas siiski nägin), aga näiteks Kurosawa "Sõdalase vari" (jällegi teisikute lugu) algab samasuguse pika konsentreeritud vaikusega, kus näitleja on staatikas. Seal kestis see vist oma kümme minutit ja lõppes tühjendava totrusega, mis tekitas tunde, et mind on alt veetud. "Emilie Sagees" on teisiti ja kõrgepinge jätkub tund ja veerand kestva etenduse lõpuni.
Oli ka inimesi, kes saalis pingele vastu ei pidanud ja läksid ära. Nagu kunagi Noorsooteatri "Godot'" ajal – seal valitses sarnane minimalism. (Värsket "Godot´d" pole veel näinud, aga kibelen küll.)
Muide ma ise üritasin kunagi sarnases võtmes teha Stanislaw Przybyszewski "Lund" Rakvere teatris, kus lasin Margusel terve suitsu lavastuse algul rahulikult ja keskendunult ära tõmmata. Mõtlesin, et pärast seda väsitavat ootust on kena närvipingelist dialoogi tulistada. Ervin Õunapuu oli oma kuivand ervinõunapuudega ja lumega üpris sarnase lavakujunduse planeerind nagu "Emilie Sagees". Paraku mu keniaalne lavastus ei etendunud iial. Ja ega siis keegi taolist minimalismi poleks viitsind ka vaadata.
"Emilie Sagee" lavastus on ritaal ja nagu rituaalidega on, sa kas lähed kaasa ja oled võlutud ja näed pisikesi imesid või distantseerud, muigad, lased seljatoele lösakile ja nii kaotad võimaluse imet näha või kohtuda oma alateadvusega kas kohapeal või hiljem neid mustreid meenutades. Kohtumine enda teisikuga võib olla jube, aga võib ka turgutada, kui saad aru, et see, et sa pead ennast ja oma identiteeti üheseks ja teadvuslikult kontrollitavaks, võib osutuda illusiooniks.
Mul jookseb sees allusioone ja paralleele ridamisi, sest vist olen alateadlikult sarnast kraami otsinud.
Võtke ERR lehelt lahti näiteks ammune Draamateatri lavastus "Postimaja". See oli veel Salme tänaval. Juhan Viiding lavastas Tagore tükki ja Sulev Teppart mängis. Tõnis Vint kujundas. Minimalism mängus ja ülipeenes kujunduses. Kuidas lugu algas? Üks kuju laval, pikk staatika ja pikk vaikus. Lõputu. Televariandis see kahjuks nii pikk ei ole. Aga kena vaatamine ikka. Lugu on armas, korraga tark ja naiivne. Nigu miski India "Kevade".
Siis Romeo Castelluzzi minimalismid. Samuti lõputu aeglus, kus näib, et aeg on venima hakanud. Tugev kontsentratsioon, aegluup teatrilaval, mis painab ja on juskui inimliku lõputu vaeva ja kannatuse manifest. Londonis vahiti taolist ühegi krõpsuta saalis ja ega Rakveres teisti olnud. Baltoscandalil vist.
No "Emilie" tüki lõpus on stseen, kus üks daam lutsib pikalt teise juukseid. Ei mina tea, kas seal saavad kaks mina kuidagi lõpuks või korraks kokku. Meenub, kuidas Margus vabanes oma luupainajast, kui astus temaga vahekorda.
Võib öelda, et lavastus oli unenäoline või oligi unenägu. Une nägu oli see küll. Ja ma ei tea, kas ma sain instruktsioone oma teise minaga kohtumiseks. Võiolla julgustust, et ega karta ei ole mõtet ja pole mõtet ka loota, et tal on sulle tähtis sõnum edasi anda. Aga kohtuda võib, kui isu. Ehk sigineb tunne minade paljusest. Ja mõni võib neist olla kuratlik, mõni aga jumalik.
Ah soo, kui piiblis räägitakse palgest palgesse nägemisest, siis kelle palgesse me ikka vaatame kui mitte enda omasse. Nähes seal korraga kuradit ja jumalat ja tühjust ja igavikku ja kõike muud kujutluslikku ja tegelikku, mida rännul vaja. | Arvustus. Kohtumised alateadvuse ehk teise iseendaga | https://kultuur.err.ee/976995/arvustus-kohtumised-alateadvuse-ehk-teise-iseendaga | "Emilie Sageé"
Kellerteater
Lavastajad: Kersti Heinloo (Eesti Draamateater) ja Raho Aadla
Kunstnik: Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Helilooja: Raido Linkmann
Valguskujundus: Kristjan Suits ja Triin Suvi (Eesti Draamateater)
Kunstniku assistent: Maia Vahtramäe
Laval: Eva Püssa ja Arolin Raudva |
Loo originaal on Egert Milderi debüütsingel, mis muuhulgas jõudis ka Raadio 2 aastahiti esikümnesse. Nüüd on aga lugu saanud tänu noorele andekale produtsendile uue hoogsama ja veel suvist meeleolu kandva kõla.
"Oleme alati mänginud ja nüüd ka paaril viimasel aastal välja andnud muusikat, mis muidu ehk jääks sahtlisse, aga tegelikult vääriks rohkemaid kõrvu kas või väikese detaili või tunde pärast, mida lugu edasi suudab anda," seletas Peeter Ehala TIKS Rekordsist värske remixi tagamaid.
Noor produtsent Lumele, kodanikunimega Karl-Joosep Mandri, tabas Egerti loos miskit ära, mis avab ehk tee ka hoopis uue kuulajani, aga samas säilis loo sisu. "Loo sõnum sobib hästi nii kooli- kui ka tööaasta algusesse - uued tuuled purjedes, mille potentsiaali ei tasu kasutamata jätta. Ole julge, aga mõtle oma otsused läbi ja hooli endast," lisas Ehala.
Egert Milderi originaal: | Noor produtsent Lumele andis välja remiksi loost "Live+Live+Grow" | https://menu.err.ee/977000/noor-produtsent-lumele-andis-valja-remiksi-loost-live-live-grow | Plaadifirma TIKS Rekords andis välja noore produtsendi Lumele tehtud remiksi Egert Milderi aasta tagasi ilmunud loole "Live+Love+Grow". |
Durieux'd abistavad Gilles Francois Becker ja Joaquim Da Silva. Neljas kohtunik on Laurent Kopriwa. Kohtunike tegevust hindab Drazenko Kovacic (Horvaatia) ja mängu delegaat on Vito Di Gioia Itaaliast.
34-aastane Alain Durieux tegi oma eurosarja debüüdi 2016. aastal mängus, kus Tallinna FC Flora kohtus võõrsil Lincoln Red Impsiga (Gibraltar). Meeste A-koondiste esimese mängu sai ta kirja mullu Tamperes, kus Soome mängis maavõistluses 2:0 üle Eesti reedese vastase Valgevene. Möödunud sügisel teenindas ta UEFA Rahvuste liiga mängu Liechtenstein – Armeenia.
Reedene mäng A. Le Coq Arenal saab avavile kell 19, otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 18.45. | Eesti – Valgevene mängu kohtunikud tulevad Luksemburgist | https://sport.err.ee/976994/eesti-valgevene-mangu-kohtunikud-tulevad-luksemburgist | Reedel A. Le Coq Arenal toimuva Eesti – Valgevene EM-valikmängu kohtunikud tulevad Luksemburgist. Mängu peakohtunik on Alain Durieux. |
Nolanil on plaanis võtta kasutusele mitmed populaarsed paigad Indias Mumbais. Võtted toimuvad Colaba kaubatänaval, Taj Mahali paleehotellis ja Colaba turul, vahendas Hindustantimes.
Nolan plaanib kohad võteteks sulgeda hommikul kella kaheksast kuni kella kaheni päeval. Sarnaselt Tallinna võtetele, ei pääse filmimise ajal huvilised nendesse paikadesse.
Seni pole veel täpsustatud, mis kuupäevadel Nolan võttemeeskonnaga Mumbaisse saabub.
Nolan veetis Mumbais aega eelmisel aastal filmipärandi sihtasutuse korraldatud üritusel, kui veetis seal neli päeva. Kohaliku meedia teatel otsustas Nolan just siis, et filmib oma uue linateose osaliselt üles Mumbais.
"Tenet" on Christopher Nolani kirjutatud, lavastatud ja produtseeritud linateos, mis võetakse üles seitsmes riigis, nende hulgas Eestis.
"Teneti" produtsendid on lisaks Nolanile tema naine Emma Thomas ja Thomas Hayslip. Filmi näitlejaterivvi kuuluvad John David Washington, Elizabeth Debicki, Robert Pattinson, Clémence Poésy, Dimple Kapadia, Michael Caine, Aaron Taylor-Johnson ja Kenneth Branagh.
"Tenet" esilinastub järgmise, 2020. aasta 17. juulil. | Nolan sulgeb Mumbais "Teneti" võteteks luksushotelli ja kaubatänava | https://menu.err.ee/976986/nolan-sulgeb-mumbais-teneti-voteteks-luksushotelli-ja-kaubatanava | Septembris liigub Christopher Nolan koos võttemeeskonnaga Indiasse, et filmida seal üles osa filmist "Tenet". |
Aasa seisukoht on pärit juulikuus toimunud kohtumiselt nelja Harjumaa valla (Kiili, Rae, Saku, Saue) esindajatega, kus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tutvustas praegu Paldiski suunal raudteel liikuvaid kaubamahte ja selle madalaid prognoose tulevikuks.
MKM-i ja valdade ühine seisukoht kohtumisel oli, et kui võrrelda tänaseid ja perspektiivseid Paldiski suunal liikuvaid kaubamahte ja ringraudtee ligikaudset maksumust, on ringraudtee rajamine vaid kaubaveoks ebamõistlik. Ringraudtee rajamiseks kuluks hinnanguliselt üle saja miljoni euro.
Kohtumisel lepiti ka kokku, et kuivõrd Rail Balticu rajamine on nagunii kavas, tuleks seda maksimaalselt ära kasutada ning mitte rajada kahte paralleelset raudteed.
Samas nõustusid vallad siiski oma üldplaneeringutes arvestama perspektiivse ringraudtee koridoriga ning Männiku-Saue raudteeühendusega.
Teisalt andis Aas tänavu augustis Rail Baltic Estoniale käsu arvestada projekteerimisel potentsiaalse Tallinna ringraudteega, mis tähendab, et tulevikku vaadates selle ühendusega siiski arvestatakse. Harjumaa omavalitsuste liit on teiste seas juhtinud tähelepanu sellele, et tulevikus on vaja uut ida-läänesuunalist reisirongiühendust, sest Balti jaama vastuvõtuvõime on ammendunud.
Ka Aas märkis, et kui esialgu lahendatakse Tallinna lähipiirkonnas reisijate liikumisvajadus Rail Balticu kohalike peatustega, siis tulevikus võib tekkida nõudlus raudteeühenduste järele kohtadesse, mida ei kata olemasolev raudtee ega loodav Rail Baltic. "Siis on oluline, et rööbastranspordi arendamiseks oleks rohkem kui üks variant, mida analüüsida," ütles Aas.
Tallinna ringraudtee võimalikud koridorid (märgitud pruuni katkendjoonega) Autor/allikas: MKM | Aas: kaubamahte arvestades on ringraudtee rajamine ebamõistlik | https://www.err.ee/976989/aas-kaubamahte-arvestades-on-ringraudtee-rajamine-ebamoistlik | Tänaseid kaubamahte ja nende madalaid tulevikuprognoose arvestades ei ole ringraudtee rajamine kaupade väljaviimiseks Tallinna kesklinnast hetkel mõistlik, teatas majandus- ja taristuminister Taavi Aas vastuskirjas Harju omavalitsuste liidule. |
Kelly Sildaru isa ja juhendaja Tõnis Sildaru ütles Delfile, et tütar soovis üle pika aja nautida sõprade ja koolikaaslastega 1. septembrit kodumaal.
"Ta tundis sõpradest ja koolist puudust. Kelly pole mitu aastat 1. septembril kooli läinud ja kuna talv tuleb nii pikk, siis otsustasime selle kasuks, et MK-sarja edasi lükata," rääkis Tõnis Sildaru.
Ilmselt alustab Kelly Sildaru hooaega novembris Stubai pargisõidu MK-etapil, aga päris kindel see pole. Tänavusel hooajal on kavas rohkem X-Mänge kui kunagi varem ja Sildarud eelistavad võistelda just X-Mängudel.
13-aastane Henry Sildaru on erinevalt õest endiselt Uus-Meremaal, paraku ei lubanud kukkumisel viga saanud selg kümmekond päeva treenida. Seetõttu ei saanud ta osaleda ka elu esimesel FIS-i võistlusel. | Kelly Sildaru jätab kooli tõttu hooaja esimese MK-etapi vahele | https://sport.err.ee/976985/kelly-sildaru-jatab-kooli-tottu-hooaja-esimese-mk-etapi-vahele | Esialgsete plaanide järgi pidi freestyle-suusataja Kelly Sildaru hooaja avama Uus-Meremaal Cardronas peetaval rennisõidu MK-etapil, aga kvalifikatsiooni stardinimekirjas teda pole. |
Valitsus toetas neljapäevasel istungil kaitseministeeriumi ettepanekut suurendada kaitseväe osalust Prantsusmaa juhitavas sõjalises operatsioonis Barkhane Malis. Riigikogu andis eelmise aasta lõpus kaitseväele mandaadi osaleda operatsioonil kuni 50 sõduriga, nüüd soovib kaitseministeerium küsida riigikogult luba saata operatsioonile kuni 95 kaitseväelast.
Alates möödunud aasta augustist osaleb Eesti operatsioonil Barkhane mehhaniseeritud jalaväerühma, toetusüksuse ja staabiohvitseridega.
Eelnõu kohaselt on tuleval aastal kavas lisada operatsioonil osalevale jalaväerühmale täiendavad võimed meditsiini, demineerimise ja tulejuhtimise näol. Seletuskirja kohaselt soovib jalaväerühma täiendada lisavõimetega selliselt, et üksus saaks oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt ellu viia.
Lisaks näeb eelnõu ette, et kaitsevägi saadab missioonile erioperatsioonide üksuse või üksused. Eelnõu seletuskirja kohaselt saab Eesti eriüksuslaste peamiseks ülesandeks Mali üksuste väljaõpetamine.
"Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel," seisab eelnõu seletuskirjas.
Seletuskirjast ilmneb, et sarnane koostööettepaneku on Prantsusmaa teinud ka teistele riikidele, sealhulgas Põhjamaadele.
Eelnõu seletuskiri märgib, et koostöö operatsioonil Barkhane on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. "Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet," seisab seletuskirjas.
"Panustamine operatsiooni Barkhane süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, sealhulgas Eestis," seisab seletuskirjas.
Operatsioonil osalemise kulud kaetakse kaitseministeeriumi eelarvest, tuleval aastal on kaitseväe tegevuskuludeks operatsioonil Barkhane kavandatud 5 400 000 eurot.
Eesti jalaväerühma ülesandeks on väekaitse, täpsemalt baasikaitse, baasi lähiümbruse patrullimine ning kiirreageerimine ohuolukordades.
Lisaks operatsioonile Barkhane osaleb Eesti Malis viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali ja kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA.
Valitsus toetas ligi 500 kaitseväelase osalust missioonidel
Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks kaitseministeeriumi ettepaneku küsida riigikogult tulevaks aastaks missioonidel osalemiseks mandaati kokku kuni 485 kaitseväelasele.
Kaitseministeerium soovib riigikogult küsida mandaati kuni 210 kaitseväelase osalemaks NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus. Eelnõu kohaselt kavatseb Eesti tuleval aastal NRF-is osaleda soomusjalaväekompaniiga Balti pataljoni koosseisus, erioperatsioonide üksuse, staabiohvitseride ja miinijahtijaga.
Ühendkuningriigi juhitavas ühendekspeditsiooniväes plaanib Eesti osaleda neljaliikmelise improviseeritud lõhkeseadmete vastase meeskonna, kolmeliikmelise strateegilise kommunikatsiooni meeskonna, viieliikmelise meedikute meeskonna, õhutulejuhi, neljaliikmelise miinituukrimeeskonna ja seitsmeliikmelise toetusüksusega. Kokku plaanib Eesti ühendekspeditsiooniväes osaleda kuni 24 kaitseväelasega.
Mõlemal juhul on tegemist valmidusüksusega ning tegevväelased paiknevad valmiduse ajal Eestis.
Kuni 46 kaitseväelasega plaanib Eesti osaleda NATO juhitavas väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis ning kuni 20 kaitseväelasega USA juhitaval operatsioonil Inherent Resolve Iraagis.
Kuni kolme kaitseväelasega plaanib Eesti osaleda ÜRO missioonil UNIFIL, kuni kümne kaitseväelase Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Malis ja kuni kümne kaitseväelase osalemiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissiooni Malis.
Kuni kuus kaitseväelast on planeeritud osalema ÜRO missioonil UNTSO Liibanonis, Süürias, Iisraelis ja Egiptuses, kuni kuus kaitseväelased EL-i missioonil EUNAVFOR Med/Sophia Vahemerel ja Liibüa rannikul ning kuni viis kaitseväelast NATO mittelahingulise väljaõppe- ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise missioonile Iraagis.
Sarnaselt eelmiste aastatega taotleb ministeerium ka mandaati osalemaks kuni 50 kaitseväelasega võimalikul esmakordsel ja kiireloomulisel NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitavas rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. | Valitsus toetas eriväelaste saatmist Mali missioonile | https://www.err.ee/976982/valitsus-toetas-erivaelaste-saatmist-mali-missioonile | Valitsus toetas ettepanekut suurendada Eesti osalust Malis operatsioonil Barkhane pea kaks korda ning saata missioonile ka eriväelased. |
"Biomassi põletamisest on saanud paljude Euroopa riikide jaoks CO2 heitmete vähendamise üks nurgakividest, kuid see otsus on poliitiline. Puhtalt teaduslikust vaatenurgast pole meil võimalik veel täie kindlusega öelda, kui palju seeläbi süsinikku õhku paisatakse ja mis ajaks taimed selle uuesti atmosfäärist eemaldavad," tõdes Laurent Augusto, Prantsusmaa riikliku põllumajandusuuringute instituudi teadur. Saadavad tulemused sõltuvad tugevalt mudelites tehtavatest eeldustest. Neid, omakorda, mõjutavad kohalikud eripärad ja töörühmade eelhoiakud.
Hoolimata lünkadest teadmistes, näevad rahvusvahelised kliimalepped Euroopa Liidus bioenergiat süsinikuneutraalsena. Teisisõnu: puidu põletamine justkui ei suurendagi CO2 emissiooni. Seejuures ei tehta vahet, kui kaua aega võtab põletamisel vallanduva süsiniku sidumine looduses. Kui kõrrelised ja vitshirss võivad kasvada tagasi juba järgmisel aastal, võib võtta metsades süsinikuvarude täielik taastumine 50–100 aastat. Senikaua tõstavad kütuse põletamisel tekkinud CO2 molekulid planeedi temperatuuri täpselt samal viisil kui fossiilkütuste heitmed.
"Äärmusliku näitena võiks praegu kogu Amazonase vihmametsa maha raiuda, selle graanulitena Euroopa Liitu saata, ära põletada ja riigid saaksid täie tõsidusega väita, et nad on vähendanud süsinikuheitmeid märkimisväärselt."
Timothy Searchinger
"Äärmusliku näitena võiks praegu kogu Amazonase vihmametsa maha raiuda, selle graanulitena Euroopa Liitu saata, ära põletada ja riigid saaksid täie tõsidusega väita, et nad on vähendanud süsinikuheitmeid märkimisväärselt," viitas Timothy Searchinger, Princetoni Ülikooli teadur.
Vastuolu ulatub 1997. aastal sõlmitud Kyoto protokolli. Arvepidamise hõlbustamiseks tuli selle raames süsinikuheitmed kirja panna metsa raiumisel, kuid mitte puitmaterjali põletamisel. Juhised toimivad eesmärgikohaselt ühe riigi piires, ent jäävad hätta üleilmsete kaubavoogude jäädvustamisel.
Euroopa Liit soosib fossiilkütuste asendamist biomassiga. EL-i taastuvenergeetika direktiivi raames on aga piiriülese puidukaubanduse maht märkimisväärselt kasvanud. Viimase viie aastaga on saadetud ainuüksi USA-st Euroopa Liitu enam kui seitse miljonit tonni puidugraanuleid. Eesti eksporditava küttepuidu koguväärtus on kasvanud viimase kümne aastaga rohke kui kolm korda, ulatudes 2018. aastal peaaegu 220 miljoni euroni. Euroopa Liitu saadeti erineval kujul ligi 1,8 miljonit tonni küttepuitu.
Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoda (EASAC) keskkonnaprogrammi juht Michael Norton nentis, et juhise heakskiitmisel ei osatud seda tõenäoliselt ette näha.
Eeskätt loodeti kasutada tõhusamalt juba olemasoleva puidutööstuse jääke ja muuta seda jätkusuutlikumaks. "Selle asemel paisus pärmina hoopis teine, graanuleid tuhandete kilomeetrite kaugusele saatev tööstusharu. Nõudlust kasvatavad elektrijaamad, mis võivad nõuda nende põletamiseks taastuvenergiatoetust. See julgustab valitsusi maksma peale tegevustele, mis on kliimale kahjulikud," laiendas Norton.
Kliimasõbralik kütus?
Aastal 2015 sõlmitud Pariisi kliimalepe kutsub riike üles tegema jõupingutusi, et piirata üleilmset temperatuuritõusu 1,5 °C-ga. Vanamoodi jätkates kasvaks oluliselt liikide väljasuremiskiirus, äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja pidurduks SKP kasv.
Eesmärgi täitmiseks peaksid vähenema maailma süsihappegaasi heitmed 2030. aastast võrreldes 2010. aastaga enam kui poole jagu. Paradoksaalsena võib biomassi põletamise tõttu nende hulk vähemalt ajutiselt hoopis suureneda.
"Biomassi põletamisel tekkiv CO2 pole fossiilse iseloomuga, aga lühiajaliselt suurendab see ikkagi koguheidet."
-- Ülo Mander
"Biomassi põletamisel tekkiv CO2 pole fossiilse iseloomuga, aga lühiajaliselt suurendab see ikkagi koguheidet. Selle sidumiseks on vaja jälle taimkatet – meil eeskätt metsa. Kui seda otsast põletatakse, on bilansi tagamiseks ülimalt oluline jälgida raiemahte," rõhutas Ülo Mander, Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor.
Erinevus tuleneb puidu kütteväärtusest. Isegi kuiva puidu puhul kulub suur osa põlemisel vallanduvast energiast selles leiduva vee aurustamiseks. Puiduhakke ja puitgraanulite keskmine kütteväärtus on vastavalt 12,5 MJ/kg ja 17 MJ/kg. Kui põletada samas koguses gaasi, siis samas koguses energia saamiseks vallandub süsihappegaasi kolm korda vähem. Eesti põlevkiviga võrreldes on vahe parem: selle kütteväärtus jääb 8–10 MJ/kg vahele.
Lisaks puidu põletamisel vabanevale CO2-le tuleks arvata heitmetele juurde aga ka puidukütte kogumiseks ning graanulite valmistamiseks ja transpordiks kulutatud energia.
Sõltuvalt mullatüübist võib eralduda raiele järgnenud aastatel süsihappegaasi mullahingamise läbi. Kuigi viimase hindamine on Manderi sõnul fossiilkütuste põletamisel lenduvate koguste arvestamisest märksa olulisem, on selle hindamine palju keerukam. Tulemused sõltuvad eeldustest ja täpsetest mõõtmisel kasutavatest meetoditest.
Majanduslik tagapõhi
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi süsteemidünaamika ja insenerisüteemide professor John Sterman hoiatas, et biomassi põletamise toetamisega pidurdatakse teiste taastuvenergeetika lahenduste kasutuselevõttu. "Ainuüksi Suurbritannia kunagise suurima söeelektrijaama Drax biomassil käimas hoidmine nõuab maksumaksjatelt iga päev enam kui miljoni naela suurust toetust. Mõistlikum oleks investeerida see energiaallikatesse, mis teenivad oma süsinikuvõla tagasi mitte paarikümne või 50 aastaga, vaid juba mõne aasta jooksul," laiendas Sterman.
Draxi elektrijaama jahutusvee tornid. Autor/allikas: SCNAPIX/AFP/OLI SCARFF
Ebakõlale osutas ka Michael Norton. "Söe ja saastavamate kütuste biomassiga asendamiseks pole praeguste süsiniku hindade juures veel majanduslikku põhjust. See tasub ära vaid suhteliselt suurte subsiidiumite korral. Selle asemel, et eeldada keskkonnasõbralikkust ükskõik milliselt bio- eesliitega tootelt või tegevuselt, peaksid näitama suuremad projektid selgelt, kuidas aitavad need kliimamuutusi pidurdada," sõnas Norton.
"Niigi mõne aasta jooksul lagunevate raidmete või vana tooli põletamine energia saamiseks on hea ja tervitatav. Praktikas katavad taolised allikad aga Euroopa riikide vajadustest väikese osa."
-- Miguel Brandão
Ülejäänud taastuvenergia lahendustega konkureerimine muutub tulevikus raskemaks. Päikeseenergia omahind jääb praegu mõnel pool maailmas alla kahe sendi kilovatt-tunni kohta. Euroopa avamere tuuleparkidest pärit energia hind on alla 0,06 €/kWh.
Teadlaste sõnul tuleb mõelda sellelegi, kas katlasse saadetavat puitu saaks kasutada pikemaealisemate toodete valmistamiseks. "Niigi mõne aasta jooksul lagunevate raidmete või vana tooli põletamine energia saamiseks on hea ja tervitatav. Praktikas katavad taolised allikad aga Euroopa riikide vajadustest väikese osa. Puude raiumine bioenergia tarbeks ei pruugi olla seevastu kõige tõhusam puidu kasutus," sõnas Miguel Brandão, Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi tööstusökoloogia ja olelusringi dotsent.
Näiteks aastal 2015 ilmunud analüüsi kohaselt toodeti 90 protsenti USA-st Suurbritanniasse jõudnud graanulitest paberi- või ümarpuidust või muude toodete valmistamiseks sobinud saepurust. Draxis põletatavast biomassist moodustasid madalama kvaliteediga ümarpuidust valmistatud graanulid möödunud aastal 30 protsenti. Timothy Searchinger pidas selle valguses silmakirjalikuks, kui palju tähelepanu pööratakse näiteks vanapaberi taaskasutuse tähtsusele.
Norton, Brandão ja Searchinger pole oma kahtlustega üksi. Biomassi põletamise laiendamise suhtes avaldasid viimastel aastatel umbusku mitmed Euroopa riiklikud teadusakadeemiad ja neid ühendav Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoda. Sõltumatu algatusena esitasid 2018. aasta alguses ligi 800 valdkonnas tegevat teadlast europarlamendile ühispöördumise, paludes teha taastuvenergeetika direktiivis parandusi.
Eesti eripärad ja mõju metsadele
Sellele vaatamata on surve bioenergia osakaalu kasvatamiseks tugev. Aasta alguses Euroopa Parlamendis heakskiidetud juhise kohaselt peab kasvama taastuvenergia osakaal aastaks 2030 võrreldes 2015. aastaga kaks korda. Arvutuste kohaselt tuleks sellisel juhul kasutada terves Euroopa Liidus praegu raiutavat puitu vaid energia tootmiseks. Teise võimalusena tuleks suurendada oluliselt raiemahte või puidu importi teistest riikidest.
"Kliimakriisi aktuaalsuse tõttu võime kaaluda rohkema biomassi kogumist, kuid peame olema seejuures ettevaatlikud ega tohiks teha seda igal võimalikul viisil."
-- Laurent Augusto
"Kliimakriisi aktuaalsuse tõttu võime kaaluda rohkem biomassi kasutamist, kuid peame olema seejuures ettevaatlikud ega tohiks teha seda ükskõik mis viisil," sõnas Laurent Augusto. Valede töövõtetega võib väheneda pikas plaanis mulla toitainete- ja süsinikusisaldus ning metsade elurikkus. Siinkohal tuleb mängu teadlaste oskusteave.
Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor Veiko Uri nentis, et teemakohaseid uuringuid napib. Võrreldes Põhjamaadega on Eestis eeldused biomassi tootmiseks tema hinnangul siiski head. Tema sõnul pole raiejäätmeid Eestis kasutatud kuigi kaua. "Võrreldes puudes ja muldades olevaid toitainete varusid ei mõjuta aga raidmete eemaldamisest tingitud toitainete lisakadu viljakate ja keskmise viljakusega metsamuldade produktsioonivõimet ehk järgmise metsapõlvkonna kasvu negatiivselt," laiendas professor seniste teadustööde põhjal.
Maaülikooli teadlased üritavad hinnata juurtes leiduvat süsinikku Autor/allikas: Veiko Uri
Näiteks on Eesti kaasikutes ja lepikutes puudes ning taimestiku biomassis seotud lämmastiku varu suurusjärgu võrra väiksem mulla lämmastikuvarudest. Raidmete eemaldamine võiks olla oluline ekstreemsemates kasvukohtades nagu loo- ja nõmmemetsades, kuid neid majandatakse tagasihoidlikult. Samuti pole seadusega lubatud neist kasvukohtadest raiejäätmeid eemaldada.
Sama ei pruugi paika pidada mujalt pärit biomassi puhul. Laurent Augusto võttis 2015. aastal kokku kõik selleks ajaks avaldatud uuringud. Kuigi raidmete eemaldamine ei vähendanud peaaegu ühegi toitaine sisaldust, vähenes sellega puude kasvukiirus keskmiselt viis protsenti. Mida rohkem laasitud oksi, puulatvu ja muid jääke ära viidi, seda suurem oli mõju. Samal ajal soodustas puude kasvu kändude ja jämedate juurte eemaldamine
Praktilise näpunäitena lisas Uri, et kõige suurema jälje jätab mulla toitainevarudele langilt lehtede ja okaste ära viimine. Seetõttu tuleks oodata raiejääkide kogumisega pärast raie lõpetamist paar kuud nende varisemiseni. Leht- või segametsas tuleks teha töid sügisel või talvel.
Kurjajuur peitub üksikasjades
Kliima ja liigilise mitmekesisuse säilitamise seisukohalt on toitainetest olulisem mullas leiduv süsiniku hulk. Raie mõjul tõuseb reeglina mulla temperatuur. Mikroorganismidele muutub kättesaadavaks suurel hulgal süsinikku, mis ergutab lühiajaliselt nende elutegevust. Langi süsinikuheitmed saavad kasvada mõlema tõttu. "Süsiniku liikumise võtab kokku lihtne reegel "kiirelt välja, aeglaselt sisse". Raie järel võtab mulla süsiniku hulga kasvu täheldamine aega keskmiselt kümme aastat, selle vähenemist võib näha juba aasta-kahega," sõnas Laurent Augusto.
Seniste teadmiste põhjal avaldub siinkohal raidmete kogumise ja ainult puutüvede metsast välja viimise kõige suurem erinevus. Aastal 2015 ilmunud Augusto metaanalüüsi põhjal väheneb tavaraie puhul küll metsaaluses leiduv süsiniku hulk, kuid selle hulk kasvab mulla sügavamates kihtides. Biomassi intensiivse koristamise ehk ka kändude, okste, lehtede-okaste ja mõnikord metsaaluse rehitsemise korral väheneb selle hulk seevastu kõigis mulla kihtides. Kuigi analüüs hõlmas 284 lanki, keskendus see vaid Põhja-Ameerika ja Euroopa metsadele.
"Näeme (Eestis), et süsinikubilansi taastumine ei võta lageraiejärgselt aega aastakümneid, vaid on suhteliselt kiire protsess."
-- Veiko Uri
Teemaga Eestis kümme aastat tegelenud Veiko Uri märkis, et Eestis on raielankidel seniste uuringute põhjal lageraie järel mõõdetud mullasüsiniku emissioon samas suurusjärgus kasvavates metsades mõõdetuga või isegi madalam. Selle taga on alustaimestiku kasv. Kasvav mets ise võib muuta süsiniku eritajast selle sidujaks kuue-seitsme aasta järel. Terve riigi kohta üldistuste tegemiseks on tehtud uuringuid taas liiga vähe, kuid midagi siiski juba metsamajandamise mõju kohta öelda saab.
Ennekõike sõltub see noorte puude kasvukiirusest ja nende hulgast. "Siinkohal peab rõhutama õigeaegse ja eduka metsauuendamise tähtsat rolli nende alade muutmisel taas süsinikku siduvateks ökosüsteemideks. Ent näeme, et süsinikubilansi taastumine ei võta lageraiejärgselt aega aastakümneid, vaid on suhteliselt kiire protsess," laiendas Uri.
Ei saa läbi elurikkuseta
Mullas talletunud süsiniku hulk ei mõjuta vaid kliimat, vaid ka sealset elurikkust. Taaskord sõltub aga paljugi kohalikest oludest. "Mida rohkem on selles süsinikku, seda rohkem liike seal tavaliselt elab. Väga suuri üldistusi siiski teha ei saa. Tähtsamana tuleb meeles pidada, et ühte süsteemi ei saa lihtsalt teisega asendada ja oodata, et sellel pole mitte mingisugust mõju," leidis Miguel Brandão.
Tartu Ülikooli taimeökoloogia vanemteadur Maarja Öpik märkis, et raiejäätmete ulatusliku koristamisega vaesub mikroorganismide toidulaud. "Mahalangenud puuoksad, lehed ja surevad puujuured aitavad kaasa mulla tekkele. Muld kui selline on meile vajalik selleks, et see mets üldse kasvada saaks. Kui muudame maastiku väga šveitsi juustu taoliseks, ei saa meie jaoks oluline mullaelustik enam taastuda," selgitas vanemteadur. Väheväärtuslike puuliikide raiumine mõjutab nende seentest partnerliikide heaolu ja selle kaudu mullastiku ülejäänud elustikku.
"Muld kui selline on meile vajalik selleks, et see mets üldse kasvada saaks. Kui muudame maastiku väga šveitsi juustu taoliseks, ei saa meie jaoks oluline mullaelustik enam taastuda."
-- Maarja Öpik
Suuremas plaanis tagab terve mullaelustik inimeste heaolu ja pakub palju erinevaid ökosüsteemi teenuseid. Lisaks puhtamale veele ja õhule vähendab see üleujutuste ulatust ning toitainete rikkust. Öpik tõdes, et praegu on veel raske hinnata, kui suure liigirikkuse vähenemise tagajärjel vaesub see pöördumatult.
Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia töörühma teadur Kadri Runnel rõhutas, et metsaraie absoluutne vastane pole ilmselt mitte ükski bioloog. Kohati aitavad häiringud isegi liigirikkust kasvatada.
"Doktorantuuri tehes olin üpris üllatunud, kui suur see liigirikkus raiesmikel oli. Toona olid Eesti majandusmetsad nii kõdupuidurikkad, et seal said elada mitmed Põhjamaades ainult kaitstud põlismetsades elavad (seene)liigid," meenutas teadur. Viimase kümnendi jooksul on aga metsamajandus oluliselt intensiivistunud ning erinevus majandus- ja kaitstud metsade vahel kasvab.
Plaanitud intensiivistumine võimendaks liigirikkuse kadu tema hinnangul veelgi. "Meil oleks vaja lihtsalt vahet teha. Väga halb mõte oleks hakata välja vedama kõigilt raiesmikelt kõiki raidmeid. Seniste uuringute põhjal oleme järeldanud, et vähesel määral pole see mingi probleem. Peame kindlustama, et jääks ka selliseid raiesmikke, kus seda ei tehta," lisas Runnel.
Laiem pilt ja teised lahendused
Lisaks biomassi kogumise senisel tasemel hoidmisele või selle vähendamisele soovitasid ERR Novaatoriga suhelnud teadlased näha poliitikutel laiemat pilti. Näiteks on arenenud viimastel aastatel hüppeliselt teiste taastuvenergeetika lahendused. Päikesepaneelid toodavad hektari kohta isegi viljakatel muldadel kasvavatest metsadest üle saja korra rohkem energiat.
Ruumi on ka hoonete energiatõhususe parandamises. "Pidin hiljuti renoveerima oma 90-aastast maja. Arvutuste kohaselt teenime küttekulude ja päikesepaneelide elektri müügi arvelt lisasoojustuseks ja uuteks akendeks kulunud raha tagasi umbes seitsme aastaga. Börsil mängides reeglina nii hea tootlusega investeeringuid ei leia ja mu jalad ei külmeta enam talvel," tõi John Sterman lihtsa näite.
Michael Norton soovis näha aga taastuvenergiatoetuste jagamise reeglite karmistamist. Seda on teinud vahepeal Suurbritannia, mille tõttu järgmises taotlusvoorus Draxi elektrijaam enam neid ei saa. "Kui tahta vältida kohtuvaidlusi Euroopa Liidu tasandil, on see keerukam, kuid tehtav. Toetuse algse eesmärgi täitmiseks võiks kehtestada elektri- ja koostoomisjaamadele võimsuspiirangu, millest alates peavad need selgelt näitama, kuidas ja kui palju nendes biomassi põletamine kliimat säästab," leidis Norton.
"Enne rääkisid kõik bioenergia kasulikkusest, kuid nüüd on paljud silmapaistvad teadlased selle kahtluse alla seadnud. Kardan, et otsuste tegijad on seetõttu rohkem segaduses kui kunagi varem"
-- Miguel Brandão
Ühtlasi tuleks määrata Timothy Searchingeri hinnangul õiglane hind puidus ja metsas leiduvale süsinikule. "Praegune kava suurendada bioenergia tootmist õõnestab Euroopa Liidu teist kliimaplaani, milleks on metsade säilitamine ja metsastunud alade laiendamine. CO2 kvootide ja fossiilse süsiniku hinna kerkides muutub metsa maha raiumine üha ahvatlevamaks," leidis teadur. Ühe lahendusena võiks maksta kasvava metsa omanikele sellest hoidumiseks toetust.
Miguel Brandão rõhutas, et poliitikud ei pea mõistma kunagi üksikasjadeni iga nende ees seisva otsuse taga olevat valikut. Nende arusaadavaks muutmine on teadlaste ülesanne. "Sellega ei ole päris hästi hakkama saadud. Enne rääkisid kõik bioenergia kasulikkusest, kuid nüüd on paljud silmapaistvad teadlased selle kahtluse alla seadnud nii selle mõju tõttu kliimale kui ka liigirikkusele. Kardan, et otsuste tegijad on seetõttu rohkem segaduses kui kunagi varem," nentis dotsent.
Siiski on põhjust olla optimistlik. Näiteks arvestab Euroopa Liidu uus taastuvenergiadirektiiv biokütuste puhul ka kaudseid muutusi maakasutuses. Teisisõnu õnnestus teadlastel poliitikutele selgeks teha, et mõned biokütused saastavad maailma rohkem kui fossiilkütused. | Puidu ahju ajamine päästab poliitikud, kuid mitte kliima | https://novaator.err.ee/976954/puidu-ahju-ajamine-paastab-poliitikud-kuid-mitte-kliima | Elektrijaamades biomassi põletamine võib kasvatada Eesti CO2 heitmeid, seades kahtluse alla selle kliimasõbralikkuse. Kui metsa targalt majandada, ei pruugi suurem puidupõletamine Eesti metsi kahjustada, kuid teiste riikide kogemuste põhjal ei tasu loota, et kütusevajaduse katmiseks piisab vaid raie- ja puidujääkidest, leiavad teadlased. |
Uus kooliaasta meenutab, et me kõik peame õppima kogu elu. Eesti keele oskus loob võimalusi inimestele ja aitab lüüa sidusat ühiskonda. Kõik sammud täiskasvanute eesti keele oskuse parandamiseks on sammud õiges suunas.
Esimesel koolinädalal on enam kui kohane rääkida eesti keele õppest veel ja veel ning seda eelmisel nädalal avaldatud riigikontrolli raporti põhjal, mis näitas, et täiskasvanute keeleõppe valdkonnas on hoolimata edusammudest ka olulisi puudujääke. Riigikeele õpe on Eesti jaoks väga oluline küsimus ning raporti häiresignaalidele tuleb reageerida.
Raportis heideti ette projektipõhist rahastust, üldpildi puudumist, eesti keele õpetajate puudust ja liiga vähest keelekursuste pakkumist, aga ka õppe tagasihoidlikku tulemuslikkust. Esile tõstetud kitsaskohtadele on eksperdid varemgi tähelepanu juhtinud ning üht-teist on ka paranenud, kuid pikk tee on veel minna.
Riigikontroll on ka heitnud ette, et keeleteema eesotsas ei ole selget sisulist juhti ega valdkonna arengu eest vastutajat, samuti ei toimu süsteemset tegevuste koordineerimist asjaomaste riigiasutuste vahel.
Riigikontrolör Janar Holm on pakkunud lahendusena välja ümberkorraldusi osana riigireformist. Tema ettepanek on lõpetada olukord, et täiskasvanute eesti keele õppe korraldamine on killustunud mitme ministeeriumi vahel.
Soovitatakse moodustada funktsioonipõhine, ühtne eesti keele keskus ehk riigikeele keskus, mis tagaks keeleõppe kõigile sihtrühmadele vastavalt nende spetsiifilisele vajadusele ja tasemele ning hoolitseks ka metoodika, õppevahendite jms eest.
Kui selline keelekeskus luua, võiks see tegutseda üle riigi ning vajaduse korral ka välismaal, et toetada globaalset eestlust ja välismaal elavaid eesti juurtega inimesi, kes soovivad säilitada sidet eesti keelega.
Kas parem lahendus on ühtne keelekeskus või praegu toimiv kindlatele sihtgruppidele suunatud vajaduspõhise keeleõpe süsteemi edasiarendamine, vajab kaalumist. Kõige olulisem on siiski süsteemi tulemuslikkus, sest õpikud ja õpetajad ei õpi, seda peab õppija ikka ise tegema.
Seetõttu on samavõrra oluline kujundada keelekeskkonda tervikuna, tõsta eesti keele mainet nii, et kõik mitte ainult ei taha eesti keelt osata, vaid peavad riigikeele kasutamist avalikkuses loomulikuks ning on ses osas üksteisele eeskujuks.
Raportis öeldu puhul tasuks võib-olla õpetajate vähesuse etteheidetega ettevaatlikum olla, kuna paljudel juhtudel on see tingitud pakutavast töötasust ning selle kindlusest. Liigagi tihti on täiskasvanud õppijatega tegelevate õpetajate töötasu kahanenud kevadeks miinimumini, sest õppijate huvi aja jooksul on raugenud.
"Algtaseme suhtluskeele õpetamiseks ei ole tegelikult eesti keele õpetaja kvalifikatsioon vajalik, seda suudab iga eesti keelt rääkiv pedagoog."
Mitmetes kohtades on tasuta keeleõppe projektid vindunud just õppijate vähesuse ja rühmade alakomplekteerituse tõttu. Lisaks - algtaseme suhtluskeele õpetamiseks ei ole tegelikult eesti keele õpetaja kvalifikatsioon vajalik, seda suudab iga eesti keelt rääkiv pedagoog.
Kõige olulisem probleem on rahvastiku elukvaliteedi vaatevinklist kindlasti see, et igal aastal lisandub meie haridussüsteemist tööturule ca 2500 ebapiisava keeleoskusega noort, kes on tulevased täiskasvanud.
Nende puhul oleme riigina täitmata jätnud keelelised inimõigusstandardid, mille kohaselt peaksid kõik omandama riigikeele ning olema teistega ka keeleliselt konkurentsivõimelised haridustee jätkamisel ja ametikohtadele kandideerimisel. Kriitiline on nende 1500 vene põhikooli lõpetaja olukord, kes gümnaasiumis haridusteed ei jätka ning kellest suurem osa ei omanda eesti keelt isegi mitte kesktasemele vastavalt.
Igal aastal lisandub eesti ühiskonda ka hulk inimesi, kes on siia kolinud perekondlikel, hariduslikel, tööalastel või muudel põhjustel. Seega on meil tark hoolt kanda selles eest, et Eestiga kohaneksid edukalt ka need inimesed, kelle juured ei ole Eestis, olgu põhjuseks kool, töö või pere või huvi Eestimaa vastu.
Selleks on nii esmatasandi keeleõpe kui ka tasuta keeleõpe kodakondsuse saamiseks väga vajalik nagu ka meie kommete ja tavade tutvustamine paremaks toimetulekuks ja meie inforuumis osalemiseks.
Üheks sellise keeleõppe korraldajaks on ka siseministeerium, mis rahastab nii uussisserändajate kohanemisprogrammi keeleõpet kui pakub Eesti kodakondsuse taotlemiseks toetavat keeleõppeprogrammi.
Rõhutada tahaks ka positiivset, millele raportis kahetsusväärselt vähe tähelepanu pöörati. Need on eelmises valitsuses Isamaa ja Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa algatusel loodud eesti keele majad. Nendele keelemajadele, mida võib nimetada ka keeleõppe häirekeskusteks, on tagatud stabiiline riiklik rahastus, aga mis kõige olulisem, need pakuvad paindlikku õpet, mis arvestab keeleõppija soovide ja vajadustega.
Kokkuvõtteks tuleb tunnistada, kuigi oleme liikunud samm-sammult edasi, on valdkonna tulemuslikkus eesti keeleõppe osas hetkel siiski veel tagasihoidlik. Valitsus peab kahtlemata astuma samme eesti keele õppe probleemidele lahenduste leidmiseks.
Rahvastikuministrina leian, et peame oma senist keelepoliitikat kvalitatiivselt muutma, sest inimelude rikkumine puudulikku keeleoskuse andmise läbi ei tohiks Eesti riigis lubatav olla. | Riina Solman: eesti keele õpetamise süsteem vajab muutusi | https://www.err.ee/976978/riina-solman-eesti-keele-opetamise-susteem-vajab-muutusi | Esimesel koolinädalal on enam kui kohane rääkida eesti keele õppest ning seda riigikontrolli raporti põhjal, mis näitas, et täiskasvanute keeleõppe valdkonnas on hoolimata edusammudest ka olulisi puudujääke, kirjutab Riina Solman. |
Eesti paar alustas kvalifikatsioonist, kus mindi avaringis vastamisi Prantsusmaa paariga Olivier Barthelemy – Jeremy Silvestrega ning saadi 2:0 (21:19, 21:17) võit, vahendab volley.ee.
Ka kvalifikatsiooni teises ringis saadi austerlaste Philipp Walleri – Robin Seidli üle kirja 2:0 (21:17, 21:13) võit ning tagati seeläbi pääs põhiturniirile.
Põhiturniir toimub 5.-8. septembrini. Nõlvak – Tiisaar mängivad F-alagrupis, kuhu kuuluvad veel ka Poola paarid Grzegorz Fijalek – Michal Bryl ja Pjotr Kantor – Bartosz Losiak ning Läti duo Martins Plavins – Edgars Tocs. | Nõlvak – Tiisaar pääsesid MK-sarja finaaletapil Roomas põhiturniirile | https://sport.err.ee/976966/nolvak-tiisaar-paasesid-mk-sarja-finaaletapil-roomas-pohiturniirile | Eesti rannavõrkpalli esiduo Kusti Nõlvak – Mart Tiisaar teeb sel nädalal kaasa MK-sarja finaaletapil Itaalias Roomas. |
Eesti Lastekirjanduse Keskuse ellu kutsutud illustratsioonipreemia eesmärk on väärtustada ja tunnustada eesti raamatuillustraatorite loomingut, jäädvustada illustraatori ja lastekirjanik Edgar Valteri mälestust ning edendada ja toetada lastekirjanduse arengut. Žürii poolt välja valitud viis nominenti on eesti illustratsioonikunsti tipptegijad, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud mitmeid suurepäraseid raamatuid.
Illustratsioonipreemia nominendid on:
Regina Lukk-Toompere
Catherine Zarip
Marja-Liisa Plats
Priit Pärn
Ulla Saar
Preemia nominendid valis välja 7-liikmeline žürii koosseisus Gregor Taul (kunstiteadlane), Kersti Tiik (Eesti Kunstimuuseum), Krista Kumberg (IBBY Eesti osakond), Juss Piho (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Asta Trummel (Kultuuriministeerium), Jaanika Palm (lastekirjanduse uurija), ja Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus).
Preemia antakse üle Eesti Rahva Muuseumis 20. septembril, päev enne Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva. Tunnustus on rahaline ning sellega kaasneb võimalus korraldada personaalnäitus Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis. | Selgusid Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia nominendid | https://kultuur.err.ee/976968/selgusid-edgar-valteri-nimelise-illustratsioonipreemia-nominendid | 20. septembril tähistatakse Eesti Rahva Muuseumis Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva ja antakse esmakordselt üle kunstniku nimeline illustratsioonipreemia. |
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Helme, Reinsalu ja Luik | https://www.err.ee/976969/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-ratas-helme-reinsalu-ja-luik | Valitsuse iganeljapäevasel istungijärgsel pressikonverentsil kommenteerivad valitsuse otsuseid peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning kaitseminister Jüri Luik. Kell 12 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee. | |
INDREK KOFF: Soome-ugri sõnaseppade suurkogu Transilvaanias
21.–25. augustini Rumeenias peetud XV soome-ugri kirjanike kongressi peateema oli "Soome-ugri kirjandus diasporaas".
Esimene soome-ugri kirjanike kongress peeti aastal 1989 ning selle käigus moodustati mitteametlikult ka soome-ugri kirjanduse assotsiatsioon, mille egiidi all on kongresse edaspidi korraldatud. Formaalselt loodi seniajani aktiivselt tegutsev assotsiatsioon aastal 1993. Kongresside eesmärk on hoida ja edendada soome-ugri rahvaste kirjandussidemeid, vahetada teavet, mõtteid, kogemusi kirjanduses ja ühiskonnas toimuva kohta ning toetada ennekõike väiksemate soome-ugri rahvaste keelelist ja kultuurilist püsimist. Kui eluvõitlus peaks kord jõudma suuremate, iseseisva riigi ja jõulise kultuuriga rahvasteni, siis küllap asutakse üheskoos nendegi kaitsele. Seni on vaikimisi lähtutud põhimõttest, et eestlased, soomlased ja ungarlased tegutsevad oma keele- ja kultuuriruumis vabana ja kui peaks olema tarvis vaba kultuuri eest võidelda, siis saavad nad sellega ise hakkama. Loodetavasti jääb see edaspidigi nii ja ühise löögijõu saab suunata väiksemate hõimurahvaste toetamisele.
VAHUR AABRAMS: Sõna on endisel ülembsootskal
Piir setode ja mittesetode vahel on uuemal ajal hägune, seto võib tänapäeval olla ka poole kohaga, enamik eestlasi ei pane setoks olemist enam pahaks.
Annela Laaneots, Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks. Toimetanud Triinu-Mari Vorp. Petrone Print 2019, 248 lk.
Äsja esitleti Annela Laaneotsa raamatut "Minu Setomaa". Värskelt trükist ilmunud teos on hästi turundatud, nagu "Minu ..." sarja teosed üldse. Alapealkirjaks valitud "Külatüdrukust kuningriigi peaks" on efektne ja meeldejääv.
Setomaast ei kirjutata sugugi palju. Isegi kui selline mulje peaks tekkima, et kirjutatakse. Kirjutatakse, aga harva. Jah, on üks nišš – suures eesti kirjanduses. Ja seal ta siis on. Seda on seal vähevõitu ja ega vist palju ka loeta, aga on siiski olemas. Lisa sellele kuigi palju ei tule. Tuleb peamiselt teadusartikleid, eriti rahvaluulealaseid, selleks haritakse ka teadlasi. Peale selle trükitakse mõnevõrra ka kodu- ja välismaistele turistidele mõeldud brošüürikirjandust. Selles leidub parajalt palju enesekiitmist, nii nagu seda laadi kirjanduses arusaadavalt alati ja igal pool, oma eripära rõhutamist, mis on tähtis selleks, et nähtavaks saada ja meelde jääda.
ÜLO NIINEMETS: Pikisilmi kõrgemalt tulevaid reegleid oodates. Mis saab siis, kui Euroopast käsulaudu ei tulegi?
Mittemidagitegemisele puudub õigustus
Euroopa Liidu kriitikud rõhutavad peaasjalikult seda, et Euroopast tuleb liiga palju liikmesriigi tegevust tarbetult kitsendavaid õigusakte. Liiga palju reegleid ja kohustusi, mille rakendamine nõuab ulatuslikku ja kohmakat bürokraatia masinavärki. Paraku ei ole Eesti riigi bürokraatia vohamise taga ilmtingimata Brüssel ja Euroopast on tulnud hulgaliselt algatusi, mille vajalikkuses ei ole kedagi vaja veenda ja mida iga liikmesriik üksi ei suudaks ellu viia, nt puhas keskkond, kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine, finantsstabiilsus, toiduohutuse ja terviseteemad jpm. See ei tähenda seda, et kogu meie elu korraldav reeglistik tuleb Brüsselist, nagu mõned püüavad ekslikult väita.
HENT KALMO, MARJU LUTS-SOOTAK: Eesti riik kui kunstiteos
Pole kahtlust, et riigi esimesed arhitektid võtsid omaks lihtsa, kuid põhjapaneva mõtte: Eesti riik peab olema põhiõigusi kaitsev õigusriik.
Sada aastat tagasi 1919. aasta juunis võeti vastu "Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord". Proosalisest pealkirjast hoolimata oli tegu Eesti esimese põhiseadusega. Valitsemiskord pani aluse demokraatliku riigi masinavärgile.
Eesti riigimõtte sünd
On väidetud, et renessansiajastul hakati riiki nägema kunstiteosena – mitte ajaloost päritud või jumaliku rajatisena, vaid vormina, mida inimene kavakindlalt kavandab ja ehitab. Selles mõttes loodi Eesti riik samuti kunstiteosena, sest kui Asutav Kogu 1919. aasta kevadel kokku tuli, alustati puhtalt lehelt. Asutava Kogu liikmed võrdlesid oma olukorda Ameerika Ühendriikide rajajatega. "Ka meie oleme praegu umbes sama vabalt otsustavas seisukorras. Ka meie, vaba Eesti kodanikud, võime öelda, missugust riigikuju meie tahame, missugune riigivorm on praegu meile vastuvõetav" (Karl Einbund).
REIN VAHISALU: Kuu peale see Toompea!
Teerajad põhjapooluse all kahe ookeani vahel ja südamekodadest kuni vatsakesteni
Sajand tagasi tehti südamele ja maakerale nende esmase kaardistamisega ring peale. Nüüdseks on mõlemas paigas olukord teine ja on viimane aeg uuele ringile minna.
Tehnoloogia peatumatu areng on Maa täielikult ümber kujundanud. Ökoloogid, maastiku- ja sotsiaalteadlased on keerulises olukorras: kuidas uus ja pealevalguv mõistlikult meie koduplaneedile ära mahutada? Seega liigume jälle kaardistamata territooriumil nagu sajand tagasi, kui lapsekingades tehnoloogiat asendas avastajate uudishimu, vaprus ja kannatlikkus. Maakeraga samas seisus on ka inimese süda, väike maakera inimese sees. Lahtilõigatud südant kui ahvatlevat uurimisobjekti olid anatoomid juba sajandeid oma käte vahel hoidnud. Oli aeg edasi minna.
PEETER OLESK: Teadus, tõde ja raha
Jaak Aaviksoo sai vastu vahtimist ja on olnud sunnitud tooma teaduse üle otsustama prokuratuuri, s.t täiesti teadusvälise jõu.
Endast vanemate või ka oma eakaaslastest kolleegidega Paul Ariste teadusest üleüldse vist ei kõnelnud. Teaduslik töö oli tema jaoks võrdlemisi konkreetne tegevus: raamatud, äratrükid, ainestiku talletamine, inimesed, praktilised otsused, uurimistöö viljakus ja avalikkuse tähelepanu. Noorematele õpetas ta neid asju aga meeleldi, koguni innukalt ning ma lisaksin, ka nõudlikult. Pahandav Ariste ei olnud midagi erakordset. Seevastu tunnustav Paul Ariste ei läinud küll liiale, ent ei jätnud häid sõnu ka kiivalt nelja silma alla. Head sõnad pidid saama avalikeks.
ART LEETE: Handi animismi segane kooskõla
Hantide animistlik maailm vahetab oma asukohta ja kuju vastavalt inimeste praktilise tegevuse vajadustele.
Teadlased on handi usundit uurinud viimased paarsada aastat. Seal on animismihuvilisele kõike külluses – jumalaid ei jõua keegi kokku lugeda, hingekujutelmad on maailma rikkalikemad, igasugustele nähtustele mõtet andvaid müüte leidub lõputult. Kogu see tohutu hulk animistlikke arusaamu tundub korraga täiesti ähmane, aga ka täiuslikult tasakaalus.
RIIN ALATALU: Autentsuse mitu nägu
XII sajandil ehitama hakatud ja korduvalt ümber ehitatud Pariisi Jumalaema kiriku taastamine annab hoogu muinsuskaitses igikestvale vaidlusele, kas ja kuidas taasluua n-ö autentne tervik.
Pariisi Jumalaema kiriku kahetsusväärne tragöödia tänavu 15. aprillil kasvatas aga tänuväärselt teadlikkust kultuuripärandi olulisusest. Paari tunni jooksul tõotati teha ülisuuri annetusi kiriku taastamiseks selle endisel kujul, üle maailma kaikusid avaldused pärandi väärtuse kohta inimkonna identiteedi alustalana. Eestis meenuvad samalaadsete õnnetustena Pühavaimu torni põleng restaureerimistööde ajal 2002. aastal ja Tartu ülikooli aula tulekahju 1965. aastal. Kui need olid ilmselt õnnetused, siis Niguliste kiriku 1982. aasta, Eesti Draamateatri 1983. aasta ja vabaõhumuuseumi Sassi-Jaani talu 1984. aasta tulekahju olid süütamised. Hävitatu taastamise soov oli nii iseenesestmõistetav, et koopiana taastamist ei seatud kahtluse alla.
MART KALVET: Tagasivaade tulevikutähtede kasvulava kuldajastule
Kui nüüdisaegseid veebisuhtlusvõrke iseloomustab kapseldumine kitsastesse huvigruppidesse, siis Rada.ee foorumiformaat soodustas eestikeelsete kasutajate ja kildkondade ideedevahetust.
Kui ma 2003. aasta 24. juuli varahommikul endale alternatiivkultuurifoorumisse Rada7.ee kasutajakonto tegin, ei olnud mul selget ettekujutust tolle keskkonna iseärasustest ja suhtlusreeglitest. Teadsin vaid, et sealne tuumik – lehe loojad ja aktiivsemad kasutajad, keda võis rokkfestivalidel näha möllamas ühetaolistes särkides – on minust keskeltläbi veidi noorem ja huvitub vist nu metal 'ist. Kuna Rada7 kasutajaskond oli suurem kui toonastel ainult metal -muusikale pühendunud veebiplatvormidel nagu Hard Rock Club ja Surnuaed või metal.ee postiloend, lootsin oma bändide kontsertide ja üllitiste kohta teavet mitmekesisemas, eklektilisemas ja, nagu peagi selgus, pop-kult-ajastuvaimu vahetumalt kanaldavas teabevõrgus levitades leida uut publikut.
Arvustamisel
Moshe Gammeri "Üksik hunt ja karu. Kolm sajandit Tšetšeenia vastupanu Vene võimule"
Margit Lõhmuse "Sterne"
Kai Kase "Kogetud teosed"
tantsuteatri Fine 5 "Mina olin siin"
kontsertlavastus "Surmatants"
SAALi biennaal
klaasikunstnike ühenduse aastanäitus "Resonants" ning Ehalill Halliste ja Helle Videviku "Veest võetud, tulest tulnud"
Valle-Rasmus Rootsi ja Sten Lassmanni Johannes Brahmsi sonaatide kava
Olev Ainomäe kontsert " Oboe d'amore – armunud oboesse"
mängufilmid "Ükskord Hollywoodis" ja "Kohtunik" | Sirbis: sõna on ülembsootskal ja kuu peale see Toompea | https://kultuur.err.ee/976965/sirbis-sona-on-ulembsootskal-ja-kuu-peale-see-toompea | Tutvustame 6. septembri Sirpi. |
Lugu "Virgho" on inspireeritud Alexandra elust Neitsina USA-s New Yorkis, kuhu 16-aastasena üksi kolimine pani neiu igati proovile. Majorlilkween jutustab oma loo vabaks laskmisest ja lõbutsemisest ühes linna kõige ikoonilisemas paigas Coney Island'il. "Kirjutasin selle loo olles pikalt pausideta töötanud ja vajasin hädasti lihtsalt nn juhtme seinast välja tõmbamist ja üht vahetut lõbusat õhtut oma sõbrannadega. Loo beat tuli mulle jalutades pähe kui olin õhtul teel metroojaama ja märkasin, kuidas koheselt muutusid ka mu kõnnak, kehahoid ja kogu enesetunne. Kõik oli tunduvalt kirkamates värvides. Tantsisin kogu öö ja unustasin kõik muu, tundsin, et olen võitmatu," avas Majorlilkween singli sünniloo.
Video võtab kokku selle tüdrukutega lõbutsemise õhtu emotsioonid ja näitab New Yorki imelist mitmekesisust. Maailmakodaniku Alexandra jaoks võrdub suurlinn vabadusega. "See on linn, kus võid olla, kes iganes soovid, olla kellega soovid ja kus soovid. Loodan, et kõik, kes "Virghot" kuulavad, unustavad kolmeks minutiks oma argipäeva ja tunnevad end kõige ilusamatena nii seest kui väljast," lausus ta.
Majorlilkweeniga uuel singlil kaasa tegeva USA modelli Jarline'i jaoks kannab see video väga tugevat naiseliku iseseisvuse sõnumit. "See ei näita vaid naisi koos lõbusalt aega veetmas, vaid see lugu on läbi imbunud iseenda bossiks olemisest ja oma karjääri ning intiimelu kontrollimisest," arutles ta.
Videos näeb Alexandra seljas Eesti brändidest Riina Põldroosi (Embassy of Fashion) ja Riina Laanetu (La Famiglia Couture) loomingut segatuna tuntud moenimedega nagu Gucci, Louis Vuitton, MSGM, Sies Marjan jt. Samuti ei puudu moeteemad ka tema enda kirjutatud räpi lüürikast.
New Yorkis resideeriva Majorlilkweeni tegemistele saab kaasa elada Instagrami ja Fashion TV vahendusel, sest kohe-kohe on algamas New York Fashion Week, kus neiu modellina lavalaudu kaunistab.
View this post on Instagram
Playboy coming thruuu LINK IN BIO thank u for coming issa hot girl summah ???????? fit @icetees ✨
A post shared by Majorlilkween (@alexelizabethljadov) on Jul 26, 2019 at 9:32am PDT | Majorlilkween avaldas singli "Virgho" omaloodud videoga | https://menu.err.ee/976957/majorlilkween-avaldas-singli-virgho-omaloodud-videoga | Supermodell Alexandra Elizabeth Ljadov, artistinimega Majorlilkween avaldas uue laulu "Virgho", mida illustreeriv tüdruku enda loodud video, mis lennutab vaataja otse New Yorki. |
Eelmisel kuul Itaalias Udines peetud U-16 vanuseklassi A-divisjoni Euroopa meistrivõistluste turniiril näitas noor eestlane mitmekülgset mängu, kui tõi keskmiselt 20,8 minutiga 7,6 punkti, noppis 6,7 lauapalli, pani 1,6 kulpi, tegi 1,1 vaheltlõiget ja andis ühe korvisöödu mängus. Viskeblokeeringute arvestuses oli Veesaar turniiril 7. kohal ning lauapallide statistikaga jagas 16. positsiooni, vahendab Korvpall24.ee.
Veesaar on seega esimene eestlane, kes on Hispaania suurklubiga lepingu sõlminud ning nende süsteemis pallima hakkab. | Noortekoondise liider liitub Hispaania korvpallihiiu Madridi Realiga | https://sport.err.ee/976962/noortekoondise-liider-liitub-hispaania-korvpallihiiu-madridi-realiga | Hispaania väljaande kohaselt liitub Eesti U-16 koondise liider 15-aastane Henri Veesaar (208 cm) suurklubi Madridi Reali noortesüsteemiga. |
Iga aastaga suureneva tudengite hulgaga programmiga käis sellel suvel USA-s tervelt 374 Eesti tudengit, kellega liitus lisaks veel ligi 300 eestlaste poolt juhendatavat tudengit lähiriikidest. 173 Eesti noort sõitis Ameerika Ühendriikidesse juba teist või enamatki korda.
"Eks nüüd läheb mõni hetk aega, kui kõik oma tudengiellu taas sisse elavad ja muljeid jagavad ning peale seda saame ehk täpsemalt kokku lööma hakata kõiki numbreid. Esialgsete andmete põhjal on 10 miljoni dollari piir kindlasti ületatud," märkis Southwestern Advantage Eesti esindaja Erki Kukk.
"Vähem oluline pole muidugi ka selle intensiivse ajaga saadud kogemused. Alustades müüginippidest, enesekehtestamise oskuse, kohaliku kultuuri, -inimeste või lausa köögi akna taga mängimas nähtud karude perekonnani," lisas Kukk.
Sellel suvel tegutsesid eestlased kokku 23 osariigis Alaskalt kuni Texase ja Californiani välja ning eestlaste juhendamisel käisid müügitööd tegemas ka tudengid Lätist, Leedust, Poolast, Gruusiast ja Slovakkiast.
Uueks suvehooajaks hakatakse valmistuma juba sügisest, kui programmiga oodatakse liituma uusi tudengeid, kes siis aasta jooksul saavad läbida põhjaliku koolituse.
Esimest korda osalesid Eesti tudengid Southwestern Advantage'i suvetöös aastal 2001. Nüüdseks on sellest programmist välja kasvanud Baltimaade üks edukamaid tudengiorganisatsioone, mille tegevusest on rahvusvahelise elu- ja töökogemuse saanud üle 2000 siinse tudengi. Programmi raames saavad tudengid põhjaliku ettevõtlus- ja müügikoolituse ning seejärel veedavad suve Ameerikas reisides, ukselt-uksele hariduslikke raamatuid müües ning õpinguteks raha kogudes. | Eesti tudengid müüsid USA-s üle 10 miljoni dollari eest raamatuid | https://www.err.ee/976952/eesti-tudengid-muusid-usa-s-ule-10-miljoni-dollari-eest-raamatuid | Sellel nädalavahetusel jõudsid Ameerika Ühendriikidest tagasi Eesti tudengid, kes Southwestern Advantage'i programmi kaudu suutsid kõigest kolme kuu jooksul ukselt uksele käies kokku müüa üle 10 miljoni dollari eest haridusteemalisi raamatuid. |
Kohe pärast eelmise hooaja lõppu kutsus 30-aastane Hirscher kodumaa ajakirjanikud pressikonverentsile, kus teatas, et pole veel kindel, kas soovib sportlaskarjääri jätkata. Kogu suve levisid aga kõlakad, et Hirscher on otsustanud karjäärile joone alla tõmmata ja nüüd kinnitas ta seda ka ise.
"Lõpetan enda sportlaskarjääri," ütles Hirscher Salzburgis peetud pressikonverentsil. "Teate küll mind. Ma teen alati kõike täiega, annan endast 150 protsenti või mitte midagi. Võin oma karjääriga väga rahul olla, mul vedas, et mul polnud nende aastate jooksul mingeid tõsiseid vigastusi. Aga hakkasin tasapisi mõistma, et ma pole enam valmis tegema neid ohverdusi, mis tipus olemine nõuab. Pealegi, tahtsin tipus lahkuda ja mulle tundub, et praegu on parim aeg karjäär lõpetada."
Hirscher tegi MK-debüüdi 18-aastasena aastal 2008. Alates 2012. aastast võttis ta kaheksal järjestikusel hooajal MK-sarja üldvõidu, lisaks võitis ta kuuel korral väikese kristallgloobuse slaalomis ja samuti kuuel korral suurslaalomis. MK-etapivõite on Hirscheril 67.
Tiitlivõistlustelt on Hirscheri medalikapis kaks olümpiakulda ja üks –hõbe ning seitse MM-kulda ja neli MM-hõbedat. | Läbi aegade üks edukamaid mäesuusatajaid tõmbas karjäärile joone alla | https://sport.err.ee/976955/labi-aegade-uks-edukamaid-maesuusatajaid-tombas-karjaarile-joone-alla | Rekordilised kaheksa järjestikust MK-sarja üldvõitu saanud Austria mäesuusataja Marcel Hirscher otsustas tippspordiga lõpparve teha. |
Tallinna lennujaama kommertsjuhi Eero Pärgmäe sõnul on reisijate arv kasvanud praktiliselt kõikidesse sihtkohtadesse, kõige enam kasvas reisijate arv Stockholmi, Londonisse, Berliini ja Riiga.
"Need linnad on ka kõige tihedama liikluse, aga ka tihedama lennufirmade vahelise konkurentsiga sihtkohad, mille kasv on paljuski stimuleeritud odavatest piletihindadest. Neil turgudel on näha ülekuumenemist, mistõttu võib prognoosida, et talvehooajal neid sihtkohti teenindavate lennufirmade arv väheneb," rääkis Pärgmäe.
Tartu Lennujaama reisijate arv kasvas võrreldes eelmise aastaga 34 protsenti ehk 722 inimese võrra, ulatudes augustis 2725 lennureisijani.
"Eriti on põhjust rõõmustamiseks Tartu lennujaama tulemuste üle, kus on tunda, et nõudlus on jõudnud järgi pakkumisele ning Tartu-Helsingi liin on tartlaste reisiplaanidesse lõpuks sisse võetud," sõnas Pärgmäe.
Augustis toimusid otselennud kokku 35 regulaarliinil, millele lisandus 15 tellimuslendude sihtkohta. Suur osa regulaarliiklusest on jaotunud peamiste sõlmjaamade nagu Helsingi, Riia, Frankfurdi ja Stockholmi vahel. Tellimuslendudest on hooajale omaselt populaarseimad Türgi, Bulgaaria ja Kreeka kuurordid.
Suurim vedaja airBaltic teenindas augustis 23 protsenti reisijatest, Nordica 14 protsenti ja Ryanair 10 protsenti. Odavlennufirmadega lendas kokku viiendik kõigist reisijatest.
Regulaarlendude keskmine täituvus oli 80 protsenti, mullu oli täituvus samal ajal 76 protsenti.
"Need näitajad on hea indikatsioon inimeste reisihuvist, mille jätkumist loodame ka sügishooajal, kui puhkusereisijate osakaal väheneb ja ärireisijate arv suureneb," lisas Eero Pärgmäe. | August tõi kaasa lennureisijate rekordi | https://www.err.ee/976953/august-toi-kaasa-lennureisijate-rekordi | Augustis läbis Tallinna Lennujaama enam kui 325 000 reisijat, mis on 6,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Suurim vedaja airBaltic teenindas augustis 23 protsenti reisijatest. |
15. asetatud Andreescu sai pisut üle kahe tunni kestnud kohtumises 3:6, 6:2, 6:3 jagu 25. paigutusega belglanna Elise Mertensist.
Tänavu tõelise läbimurde teinud Rumeenia juurtega Andreescu mängib alles neljandat korda slämmiturniiri põhitabelis ja seni polnud ta teisest ringist kaugemale jõudnud – tänavused Prantsusmaa lahtised jättis ta vigastuse tõttu pooleli ja samal põhjusel Wimbledonis ei mänginud.
Andreescu on sel hooajal jõudnud kolmel WTA turniiril finaali ja võitnud neist kaks – Indian Wellsis ja Torontos. Tema ja hooaja neljanda finaali vahel seisab veel 13. asetatud šveitslanna Belinda Bencic, kes jõudis samuti esimest korda slämmiturniiril nelja parema sekka.
Neist kahest on Bencic oluliselt värskem – kaheksandikfinaalist pääses Bencic edasi mänguta, kuna Eesti esireket Anett Kontaveit haigestus ja andis šveitslannale loobumisvõidu. Bencic on väljakutel veetnud pea 6,5 tundi, Andreescu aga kaks tundi rohkem. Varem ei ole nad omavahel mänginud.
Teise finalisti selgitavad 24. slämmiturniiri võitu jahtiv ameeriklanna Serena Williams, kes on 8. asetusega ning 5. paigutatud ukrainlanna Elina Svitolina.
Varem US Openil kuuel korral võidutsenud Williams on viiest omavahelisest mängust neljas Svitolina alistanud, kuid ukrainlanna võitis nende viimase kohtumise – 2016. aasta Rio olümpia kolmandas ringis jäi Svitolina peale 6:4, 6:3. | 19-aastane Andreescu jõudis esimest korda slämmiturniiri poolfinaali | https://sport.err.ee/976949/19-aastane-andreescu-joudis-esimest-korda-slammiturniiri-poolfinaali | Aasta viimasel suure slämmi turniiril ehk USA lahtistel jõudis naiste üksikmängus viimasena poolfinaali 19-aastane Kanada tennisist Bianca Andreescu. |
Eesmärgiks on motiveerida inimesi rohkem liiklema igapäevaste transpordi vahendite asemel oma kondimootoriga. Hea viis aktiivsuse suurendamiseks on muuta liikumisharjumusi just hommikul tööle või koju minnes.
"Kondimootoriga tööle" kampaania toimub sel aastal 9.-29. septembrini. Liikumisviisidena lähevad arvesse käimine/kepikõnd, jooksmine, rattasõit, rulluisutamine ja -suusatamine. Arvestus ei ole üldtabelis selle peale, kui palju kilomeetreid tiimiliikmed läbivad, vaid liikumiste arvu kohta. Seega seda, kui pika maa osaleja läbib päevas oma kondimootori jõul on iga ühe enda otsustada. Rõhk on regulaarsusel.
Kondimootoriga kampaaniasse on osalema oodatud kõik, kes tunnevad, et tahavad rohkem liikuda ja vingest aktsioonist osa võtta. Kampaanias on võimalik võrrelda oma liikumisaktiivsust teistega ning läbi selle ka ennast motiveerida. Osalemiseks on vaja nelja tiimiliiget.
"Kondimootoriga tööle" kampaania on ideaalne viis muutmaks oma liikumisharjumusi ning teha pööre tervislike eluviiside poole.
Kampaania info, reeglid ja edetabel on kättesaadavad kodulehel ning Facebookis. | Kampaania kutsub septembris kõiki kondimootoriga tööle minema | https://menu.err.ee/976948/kampaania-kutsub-septembris-koiki-kondimootoriga-toole-minema | Eesti firmaspordi liit kutsub kõiki üles septembri kolme nädala vältel tavapärasest rohkem liikuma. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.