text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Viimased kaks hooaega M-Spordi Fordi rooli keeranud ja mõlemal juhul MM-tiitlini jõudnud Ogier näeb Citroenis potentsiaali.
"See on huvitav väljakutse ja minu meelest jagub ka potentsiaali. Siinse varustusega võib jõuda kena tulemuseni. Aga selleni ei küündi üksnes enda jõuga," lausus prantslane.
"See on alles esimene päev. Oluline on kiiresti märgata, mis töötab ja mis nii hästi ei tööta, et oleksime Monte Carloks hästi valmis."
Detsembris teeb Ogier veel paar testipäeva Prantsusmaa alpides, kus on Monte Carlo rallile sarnasemad olud.
????️Hello @SebOgier and #JulienIngrassia! This morning they work conscientiously to get their bearing in the #C3WRC! #WRC pic.twitter.com/vOi259OnwY
— Citroën Racing (@CitroenRacing) November 29, 2018 | Sebastien Ogier proovis Citroeni võimeid: minu meelest on potentsiaali | https://sport.err.ee/881434/sebastien-ogier-proovis-citroeni-voimeid-minu-meelest-on-potentsiaali | Autoralli MM-sarja kuuekordne maailmameister Sebastien Ogier tegi neljapäeval-reedel oma esimesed ametlikud testisõidud Citroeni masinas. |
Süüdistuse esitamise hetkel maailma edetabelis 43. kohta hoidnud Yu manipuleeris kahe ja poole aasta jooksul viie matši tulemusega. Selle eest määrati talle kümne aasta ja üheksa kuu pikkune keeld, mis on snuukris pikim pärast Stephen Leele 2013. aastal määratud tosina aasta pikkust võistluskeeldu.
Yu kaasmaalane Cao Yupeng, kes eelmisel aastal jõudis Šotimaa lahtistel finaali, osales kolmes kokkuleppemängus. Mais ajutist võistluskeeldu saades hoidis ta maailma edetabelis 38. kohta. Nüüd aga määrati talle kuue aasta pikkune keeld, millest kolm ja pool aastat on küll tingimisi.
Tegemist on esimeste Hiina snuukrimängijatega, kes on kokkuleppemängudes süüdi mõistetud. | Hiina snuukrimängija teenis enam kui kümneaastase võistluskeelu | https://sport.err.ee/881429/hiina-snuukrimangija-teenis-enam-kui-kumneaastase-voistluskeelu | Hiina snuukrimängijatele Yu Delule ja Cao Yupengile määrati kokkuleppematšides osalemise eest väga pikad võistluskeelud. |
34-aastane sportlane jäi vigastuse tõttu eemale tänavuse hooaja avaetapilt Lake Louise'is, aga soovib Kanada pinnal kindlasti veel võistleda. Seetõttu kavatseb ta osaleda järgmise hooaja Lake Louise'i etapil.
"Viga saamine ei kuulunud minu plaanidesse," kommenteeris Vancouveri olümpiavõitja kiirlaskumises. "Minu jaoks on Lake Louise olnud alati minu koht. Ma kahetseksin terve elu, kui ma ei kasutaks võimalust veel viimast korda Lake Louise'is startida."
Vonni karjääri lõpu üks peamisi eesmärke on Rootsi legendi Ingemar Stenmarki rekordi püüdmine - viimasel on 86 MK-etapivõitu, Vonnil hetkel 82. "Kas ma ületan MK-võitude rekordi või mitte... kui ka ma seda aasta lõpuks ei ületa, siis vahet pole. Sel pole midagi pistmist minu sooviga Lake Louise'is sõita."
Lisaks olümpiakullale on Vonnil ka kaks maailmameistritiitlit (2009 kiirlaskumises ja ülisuurslaalomis). Samuti on tal neli MK-sarja üldvõitu (2008, 2009, 2010, 2012). | Lindsey Vonni karjäär venib pikemaks | https://sport.err.ee/881423/lindsey-vonni-karjaar-venib-pikemaks | Ameerika mäesuusakuulsus Lindsey Vonn muutis plaane ja ei riputa veel käimasoleva hooaja järel suuski seinale. |
Aafrika Rahvuste karikaturniir peetakse esmakordselt suvekuudel ehk juunis-juulis ja osalejate arvu on suurendatud 16-lt 24-le.
Alaliidu teatel ei vastanud Kameruni ettevalmistus mitmetele nõuetele ja kontinendi tähtsaima turniiriga ei soovita riskida. Lepinguliste kohustuste tõttu pole ka edasilükkamine võimalik.
Vastav otsus langetati reedel Ghana pealinnas Accras peetud enam kui kümme tundi kestnud nõupidamisel. Kes aga Kameruni asendab, loodetakse paika saada aasta lõpuks. BBC teatel kuuluvad kandidaatide ringi Maroko, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Egiptus.
Kamerun on valitsev kontinendi meister, sest võitis mullu Gabonis peetud turniiri, kui alistas finaalis Egiptuse 2:1. Tegemist on ka kahe ajaloo edukaima koondisega: Egiptusel on kokku seitse ja Kamerunil viis tiitlit. | Aafrika Rahvuste karikaturniir jäi korraldajata | https://sport.err.ee/881421/aafrika-rahvuste-karikaturniir-jai-korraldajata | Aafrika jalgpalliliit võttis Kamerunilt Aafrika Rahvuste karikaturniiri korraldusõiguse, sest polnud rahul riigi ettevalmistustega. |
"Nagu mullu, on ta peaminister. Rohkemgi kui mullu, on ta ainuperemees oma erakonnas. Koalitsioonipartnerite juhid on aastaga tuntavalt nõrgenenud, Ratas ja Keskerakond on aga heas seisus. Ehkki mitmel kriitilisel hetkedel on Ratas juhtimise asemel "vagunisse" istunud, on temast saanud kõige suurema toetusega peaministrikandidaat eelolevatel valimistel," kirjutas Eesti Päevaleht laupäeval.
Kaljulaidile ja Linnamäele järgnevad Eesti Päevalehe koostatud edetabelis Konservatiivse Rahvaerakonna juhid Mart ja Martin Helme, rallisõitja Ott Tänak, ettevõtjad Enn Pant ja Ain Hanschmidt, helilooja Arvo Pärt, majandusminister Kadri Simson, Reformierakonna esimees Kaja Kallas ja esikümne lõpetab Viimsi vallavanem Siim Kallas. | Eesti Päevalehe mõjukate inimeste esikolmik: Ratas, Kaljulaid, Linnamäe | https://www.err.ee/881420/eesti-paevalehe-mojukate-inimeste-esikolmik-ratas-kaljulaid-linnamae | Eesti Päevaleht valis 2018. aasta Eesti mõjukamaks inimeseks peaminister Jüri Ratase, kellele järgnesid president Kersti Kaljulaid ja suurettevõtja Margus Linnamäe. |
Maailma piljardialade juhid kohtusid Eiffeli tornis peetud promoüritusel, kus oli kohal ka eksmaailmameister Shaun Murphy. Rahvusvahelise snuukriliidu (World Snooker Federation) presidendi Jason Fergusoni sõnul on nende kandidatuur tõsine.
"Kuna meie ala harrastatakse järjekindlalt üha enam ning WSF ja tema partnerid loovad inimestele üle maailma võimalusi kii haarata, siis pole see spordiala kunagi olnud nii tugevas seisus, et teenida õigustatud koht olümpiamängudel," sõnas Ferguson.
Rahvusvahelise profipiljardi ja snuukri liidu (WPBSA) saadetud teate kohaselt on ala end kõrgetasemeliste võistlustega tõestanud - maailma tippmängijate esitused jõuavad teleri vahendusel 1,6 miljardi inimeseni. Samuti osaleti 2017. aastal Poolas peetud maailmamängudel.
Pariisi olümpiakoha nimel asuvad võitlusse mitmed alad, kes pääsesid Tokyo mängude programmi: pesapall ja softpall, karate, rulasõit, kaljuronimine ja surf. Ilmselt soovib jätkuvalt kohta mängudel ka squash, kes eelneval kolmel korral ebaõnnestunud.
Uute alade kandidatuure arutatakse juunis peetaval ROK-i istungjärgul. Seal langetatavad otsused peab täitevkomitee 2020. aasta detsembris ka kinnitama. | Snuuker üritab jõuda Pariisi olümpiale | https://sport.err.ee/881419/snuuker-uritab-jouda-pariisi-olumpiale | Ebaõnnestunult 2020. aasta olümpiamängudele pürginud snuuker ei anna alla ja soovib pääseda 2024. aasta Pariisi olümpia kavasse. |
Kui 73 protsenti vastanutest arvab Eestis, et riigis on inimõigustega kõik korras, siis Lätis on neid 47 ja Leedus vaid 33 protsenti vastanutest.
Põhjuseks ei ole aga ilmselt inimõiguste rikkumiste suurem ulatus, vaid see, et Lätis ja eriti Leedus ei ole teemat Eestiga võrreldes samavõrra teadvustatud – vastavalt 32 ja 26 protsenti elanikest jättis vastamata. Siin võib leida teatud sarnasust eelmiste Eesti küsitlustega, vaid viimases, 2018. aasta uuringus oli vastamata jätmisi oluliselt vähem, seisab inimõiguste instituudi pressiteates.
Kui Eestis mõjutab hinnangut inimõigustele inimese vanus, rahvus, haridus, kodakondsus, sissetulek ja elukoht, siis sarnast tulemust on näha ka Lätis. Leedus on tulemus võrreldes Eesti ja Lätiga veidi erinev. Kriitilisemaid vastuseid on vanemas vanuserühmas (50–59 aastat) ja keskharidusega ning töötutel inimestel.
Turu-uuringute AS, Lätis uuringufirma Latvian Facts ja Leedus firma Rait viisid Inimõiguste Instituudi tellimusel läbi avaliku arvamuse uuringu , mille käigus küsitleti Eestis 1013, Lätis 1010 ja Leedus 1000 elanikku.
Uuringu peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas Balti riikides järgitakse inimõigusi, milles nähakse probleeme seoses inimõigustega, kas elanikud tunnevad riigipoolset kaitset kui nende inimõigusi on rikutud, kuhu elanikud pöörduksite kui nende õigusi on rikutud ning kas nad oma inimõiguste piiramisega nõus turvalisuse kaalutlustel.
Eestis viidi sarnast uuringut läbi juba kolmandat korda, Lätis ja Leedus oli see esimest korda.
Suure probleemina nähakse varanduslikku ebavõrdsust
Kõige rohkem tuntakse Eestis inimõigustena õigust elule, vabadust, otsustusõigust oma elu üle, sõnavabadust ja üldiselt inimeste õigusi ja seaduseid seaduseid. Lätis ja Leedus mainiti inimõigustena üldiselt samu näitajaid, kuid oli ka riikide vahel mõningaid erinevusi. Näiteks Lätis ja Leedus meenus õigus elule märksa harvemini kuid sagedamini meenus inimõigusena vabadus ja õigus otsustada oma elu üle.
Nimetades üldiselt õigusi, mida elanike arvates riigis rikutakse, on kõigis kolmes esikohal madala elatustasemega seonduvad probleemid. Teiseks suuremaks teemaks Balti riikides oli ebavõrdsus ja diskrimineerimine, sealhulgas tööl.
Kolmanda suurema probleemikogumi moodustasid nn vene küsimuse alla kuuluvad teemad, mis iseloomustasid venekeelseid vastajaid Eestis ja Lätis. Esile toodi kodakondsuse, hariduse ja keele temaatika, mis otseselt inimõigustega ei seostu.
Riigipoolset inimõiguste kaitset tunnetavad kõige rohkem Eesti vastajad ehk 79 protsenti, Lätis ja Leedus aga vähem, vastavalt 54 ja 50 protsenti. Siit vastusest võib järeldada, et eestlaste puhul on usaldus oma riigi vastu suurem ning see väljendub ka inimõiguste piiramisega seotud küsimusega. Nimelt uuriti inimeste käest, kas nad oleksid nõus oma inimõiguste piiramisega riigi turvalisuse huvides - Eestis nõustus sellega 50 protsenti vastajatest, Lätis 54 ja Leedus 50 protsenti, seisab inimõiguste instituudi uuringu kokkuvõttes.
Inimõiguste rikkumise korral pöörduksid nii Eesti kui ka Läti elanikud kõige sagedamini interneti õigusabi lehekülgede poole, kasutaksid tasuta õigusabi võimalust või konsulteeriksid juristidega, alles seejärel pöörduksid nad kohtusse. Leedus oleks esmaseks valikuks samuti kohus, seejärel inimõigustega tegelevad organisatsioonid ja õigusalane teave veebis ning juristide poole pöördumine.
Kõikides riikides on õiguskantsleri institutsioon kindlalt kolmandal kohal, mis näitab, et kui abi jääb eelpool nimetatud võimalustest vajaka, siis pöördutakse tema poole.
Instituut: uuring näitas olulisi vajakajäämisi
Mitme küsimuse puhul ilmnes Eesti vastajate parem teemaga kursisolek, Läti ja Leedu vastajad jätsid sagedamini küsimustele vastuse andmata, samuti oli nende arvamus riigipoolsest inimõigustest kinnipidamisest oluliselt negatiivsem. See iseloomustas Eesti respondentide vastuseid veel aastal 2012.
Siit saab inimõiguste instituudi hinnangul järeldada, et negatiivset suhtumist kujundavad inimeste vähesed teadmised inimõigustest ning lisaks on inimesed otseselt mõjutatud kohaliku inforuumi poolt.
Uuring näitas olulisi vajakajäämisi, millele tasub edaspidi tähelepanu pöörata. Inimõiguste kontekstis nõuavad riikidelt jätkuvat tähelepanu sotsiaalse ebavõrdsuse (sealhulgas ebavõrdne kohtlemine töökohtadel ja elanikkonna kihistumine), arstiabi halva kättesaadavuse, samuti ka puuetega inimeste ja vanemaealiste võrdsete õiguste tagamisega seotud probleemid
Lõppkokkuvõttes näitas uuring ühest küljest, et kõigi kolme riigi elanikel on inimõiguste ja nende rikkumise kohta tagasihoidlikud arusaamad, kuid teisest küljest võib seda tõlgendada kui positiivset asjaolu – järelikult pole inimestel selle temaatikaga isiklikku teravat kokkupuudet, leiab inimõiguste instituut. | Eestis ollakse inimõiguste kaitsmise osas rohkem rahul kui Lätis ja Leedus | https://www.err.ee/881417/eestis-ollakse-inimoiguste-kaitsmise-osas-rohkem-rahul-kui-latis-ja-leedus | Äsja läbi viidud küsitluse kohaselt ollakse Balti riikide elanikest inimõiguste kaitsmise osas kõige enam rahul Eestis, teatas inimõiguste instituut. |
Kui sageli on viimase nädala jooksul teie poole pöördutud väljendiga "Härra minister"?
Paar korda päevas. See käib asja juurde, on ju harjutud, et siseminister on mees.
Viimati oli Eestis naissiseminister aastatel 1992-1993.
Jah, 25 aastat tagasi, novembris 1993, lahkus ametist Lagle Parek. Siseministeeriumi staažikad ametnikud meenutavad, et see oli tore aeg, minister käis ja naeratas.
Pärast seda pole siseministrid oma ministeeriumis naeratanud?
Need, kelle alluvuses mina olen töötanud, naeratasid. Aga Lagle Pareki naeratust peetakse siiani meeles. Pean temast väga lugu. Paar nädalat tagasi käisin tal Pirita kloostris külas, ta rääkis ka oma lahkumisest, [kaitseväe jäägrikompanii ja riigivõimu vastasseisuna tuntud] Pullapää kriisist, sellest, kui arad võivad inimesed olla ja kui vähe vastutust võtta... Ajad olid ka teised.
Kui üllatav oli teile Andres Anvelti lahkumine siseministri ametist?
Suhtlesime temaga tihedalt, olime mõlemad otsustanud kandideerida [sotside nimekirjas] Ida-Virumaal riigikogusse, see oli valimisteks valmistumise aeg. Mulle ei olnud väga suur üllatus, et ta on... väsinud poliitikast ja tahaks teha midagi muud. Nägin kõrvalt, murega, inimese kurnatust ja tervisemuresid.
Anvelt tõigi lahkumise põhjuseks oma tervise. Ometi jooksis ta hiljuti päästja varustuses Viru hotelli treppidel üles katusele.
Liigne sport ei tule kunagi kasuks. (Muigab)
Kuidas on teie tervis?
Väga hea. Ei võta regulaarselt ühtegi tabletti ja 51. eluaastaks on see päris tubli saavutus.
Miks sotsiaaldemokraadid just teid uueks siseministriks pakkusid?
Seda peab küsima nendelt...
Kas teie ei küsinud: "Miks just mina?"
Muidugi küsisin ja küsisin ka seda, et võibolla leiab mingi teise ja parema lahenduse. Jevgeni [Ossinovski] põhjendas, et olen töötanud sisejulgeoleku valdkonnas kolm ja pool aastat, olnud igal kolmapäeval ministri nõupidamistel ja enam-vähem tean, mis on probleemid, nende tagamaad ning minu puhul võib eeldada, et oskan suhteliselt kiiresti edasi minna.
Kust teil tuli nõustumise julgus?
See oli samm, mis tuli teha just siis. Valitsus oli segases seisus ja hakata siin pikalt arutama, oleks segadust vaid suurendanud. Veidi edevust peab inimeses ka olema. (Naerab)
Kui kaua te mõtlesite?
18 tundi. Poleerisin sel ajal kodus kõik kapis olevad klaasid läikima ja koristasin, mis on parim viis mõelda, endas selgusele jõuda. Põhiline küsimus iseendale oli, kas ma saan hakkama.
Ilmselt paljud teie alluvad mõtlevad praegu sedasama – kas Katri Raik saab siseministrina hakkama?
Mina vastasin enda jaoks, et saan jah.
Te ütlesite sotsidele "jah" keset valitsuskriisi. Ei kartnud, et ei jõua ametisse asudagi, kui praegune valitsus laiali pudeneb?
Kui oleksin hommikul ametisse astunud ja õhtul läinuks valitsus laiali, olnuks ma vist kõige lühema ametiajaga minister. Tobe lugu, aga mis siis teha. Aga loobumine [siseministri ametist] olnuks minu umbusaldus praegusele valitsusele, keda ma ju tegelikult usaldan.
Kui sügav teile valitsuskriis tundus?
(Mõtleb pikemalt) Minule oli ministrina esimene valitsuse istung neljapäeval [29. novembril]. Meeleolu ministrite vahel oli väga hea, parem kui arvasin. Teatud ettevaatlikkus on ehk olemas, tundub mulle, aga võin ka vähese kogemuse tõttu eksida.
Kui justiitsminister Reinsalu (Isamaa) hakkab rääkima, kas sotsist välisminister Mikser ja kultuuriminister Saar tõmbuvad pingule?
Istusin minister Reinsalu kõrval ja jälgisin tema esinemist, Mikseri ja Saare kehakeelt ei näinud ma puhtalt tehnilistel põhjustel.
Ikkagi on teil esialgu siseministri aega vaid maksimaalselt neli kuud. Mida selle aja jooksul jõuab teha?
Suured teemad, nagu politseinike eripension, [Abhaasia eestlase] proua Rutto ja temaga sarnaste inimeste kodakondsuse küsimused – siin tuleb püüda lahendus leida. Tuleb ka rääkida ja rääkida lähisuhtevägivallast, tuleohutusest, vingugaasi andurite kasulikkusest. Ka siin Narvas on see oluline probleem: hingasin ise aastaid kergendatult, et täna läks hästi, kui oma korteris gaasiboileri plahvatuse või tulekahjuta põlema sain.
Mis saab politseinike eripensionitest?
Tahan leida lahenduse. Milline see on, ei oska praegu öelda. Aga usun, et koostöös sotsiaalministeeriumiga me lahenduse leiame. Üks on kindel, kõik, kes eripensioni peavad saama ja kellele on seda lubatud, nemad ka saavad.
Võibolla on eripension liialt kilbile tõstetud kui imerohi, samal ajal tuleb vaadata, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) tegeleks oma suure perega, sest: ainult kolmandik PPA-st lahkujatest jääbki pensionile, ülejäänud lähevad ära teistel põhjustel.
On üks kunagine uuring, mis näitab, et politseinike esimene mure ei ole palk, vaid liialt palju muutusi organisatsioonis. Vahepeal on seal tulnud stabiilsemad ajad ja just stabiilsust PPA-le soovikski. Ka Eesti hariduse suurim reform oleks, kui seda nüüd mõnda aega ei reformitaks.
Inimesed peaksid aru saama organisatsioonist, kus nad töötavad?
Muidugi. Õnnelik on teatavasti inimene, kes läheb hommikul õnnelikult tööle ja õhtul õnnelikult koju.
Mis saab Alli Rutto Eesti passist?
Kui meil teiega saaks passi tähtaeg läbi, antakse meile uus pass. Ka proua Rutto pass aegus ja uut dokumenti talle ei väljastatud. Seda olukorda analüüsivad praegu vist kümned juristid, ka õiguskantsleri büroos. Praegu tundub õiglane, et proua Rutto saab endale reisidokumendi, Eesti passi.
Ja ülejäänud Abhaasia eestlased?
Iga juhtumit vaadatakse eraldi, [Alli Ruttoga] sarnaseid juhtumeid on 29. Noore ministrina mind üllatab, et me muudkui arutame, arutame ja arutame, kuid asjakohane on langetada ka otsuseid. Kõik faktid on teada, need enam ei muutu, ükskõik, kui palju me koosolekuid ei korraldaks. Kui on tehtud viga, tuleb võtta vastutus – see viga parandada.
Kas Eesti teedel ja tänavatel peaks olema rohkem politseipatrulle?
Politsei peab olema nähtav.
Kui palju olete endale lubanud õppimise ja harjumise aega?
Loen palju erinevate teemade taustamaterjale ja pean nõu inimestega, kes on oma valdkondades minust targemad.
Aga otsuse teeb siiski minister?
Jah. Ja minister peab lisaks nõuannetele kasutama otsustamiseks tervet mõistust.
Kui teile helistab Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu, siis millise tundega vaatate mobiili ekraanil tema nime?
Rõõmsalt – näe, Arnold helistab.
Aga ta ei ole ju rõõmsate uudiste tooja – teatab kas korruptsioonis või riigireetmises kahtlustatava vahele võtmisest?
Õnneks ei ole minu ministriks olemise ajal veel selliseid teateid tulnud.
Miks ametnikud võtavad altkäemaksu?
Väga palju asju tehakse rumalusest, mõtlematusest. Omakasu ka muidugi. Loodan aga, et altkäemaksu küsimist ja võtmist jääb järjest vähemaks, tänaseks peab olema kõigile selge, mida see kaasa toob.
Miks reedetakse riiki?
Tihti on soov keerata mõne inimese pea lahti ja vaadata, mis seal sees on, et miks ta küll tegi just selliseid otsuseid. Mina ei oska nende eest vastata. Saan vaid öelda, mida tunnen, kui kuulen riigireetmisest. Põlgust. Põlgust ja valu, kui mõtlen reeturi lähedastele, kes on teda hoidnud, ja sõpradele, kes teda usaldanud.
Kui pärast kohalikke valimisi oleksid ainuvõimu säilitanud Keskerakonna Narva juhid pakkunud teile kui valimisliidu "Meie Narva" esinumbrile linnapea või volikogu esimehe kohta, siis... Oleksite vastu võtnud?
Ei. Kuigi olen öelnud korduvalt, et minu unistus on saada Narva linnapeaks. See linn on mind ära nõidunud, tunnen end siin väga hästi ja mul on selgus, mida Narvas tuleks teha. Loodan, et mul tekib kunagi ka see võimalus.
Aga Narva linnas oli Keskerakond mask, nagu roheline sein, mis võimaldas neid näida Keskerakonnana, kuigi tegelikult on võim lihtsalt käputäie inimeste käes. Narva võimul ei ole ühe või teise parteiga mingit sisulist seost. Olen valmis palju pingutama, et järgmistel kohalikel valimistel ei oleks Narvas ainult kaks nimekirja – üks [endise mõjuka keskerakondlasse] härra Voronovi nimekiri ja teine nimekiri tema vastu. Volikogus peaks olema kolme nimekirja esindajad, siis tekiks koalitsioon, mis võimaldaks Narva linna hakata normaalselt juhtima.
Kuidas on Narva olukorda muutnud, et linna ei juhi enam Keskerakond, vaid sealt korruptsioonikahtlustega lahkunud volikogu liikmete enamus?
Jah, see oli revolutsioon Keskerakonna vastu, kes nõudis kahtluse alla sattunud linnavolinike lahkumist volikogust, millega nemad ei nõustunud. Aga inimesed on samad. Mina olen ju ka samasugune nagu viis päeva varem. Positiivne, et linnavolikogu esinaine valdab eesti keelt ja volikogu koosolekud toimuvad eesti keeles, aga kuna volikogus on kahele kolmandikule eesti keel endiselt raskesti arusaadav, siis... Me võime ju rõõmustada, aga mille üle?
Kui nad aru ei saa ja asjad lepitakse kokku mujal?
Narva võim toetub sellele, et kui oled õiges fraktsioonis, laekub sinu pangaarvele iga kuu 700 kuni 1000 eurot – [volikogu] saadikutasu, kuulumine linna äriühingute nõukogudesse, pluss volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tasu. See ongi hind, miks hääletatakse nii nagu kokku lepitakse ja neid on 22 volinikku, opositsioonil kaheksa.
Üldiselt püüan end praegu Narvast veidi lahti mõelda ja taandusin volikogust. Enne ministri ametit tegelesin Narva haiglaga, Narva vanalinna maketiga jne.
Kas Narvast on võimalik end lahti mõelda?
Ei ole. 20 aastat olen siin olnud. Kui sain sisekaitseakadeemia rektoriks, ei käinud seitse kuud endises töökohas [Tartu Ülikooli] Narva kolledžis, et uut direktorit mitte segada. Siis aga kirjutas praegune koalitsioon [novembris 2016] valitsusleppesse "Viime sisekaitseakadeemia Narva" ja Narva oli minu elus tagasi. Väga reljeefsel viisil.
Kui te seda lauset koalitsioonilepingus lugesite, siis mida sisekaitseakadeemia rektorina mõtlesite?
Olin sõpradega jõululaadal, kui sellest kuulsin, ja alguses mõtlesin, et tegemist on eksitusega, sest seda ei saa juhtuda, see pole võimalik. Edasi olid põnevad neli kuud, kuni toonased poliitikud arutasid, kuidas olukorrast välja tulla. Vähemalt õppisid ajakirjanikud meie akadeemia nime endale selgeks, alguses kirjutati ka siseakadeemia.
Oli teil algusest peale selge, et sisekaitseakadeemia Narva ei koli?
Minule oli selge, et see ei ole mõistlik idee, eriti kuna lahti oleksid jäänud ka Väike-Maarja päästekool ja Paikuse politseikool, mis tähendab, et Narva oleks jõudnud 250 õppijat.
Uh-ah-otsustega peaks ettevaatlikum olema ja Eesti on nii väike, et me kõik oleme üksteisest paari telefonikõne kaugusel. Alati võib helistada ja küsida neilt, kes teavad. See soovitus käib ka poliitikute kohta.
Katri Raik Autor: Sergei Stepanov/ERR
Nüüd saab Narva kaasaegse ujula, korraliku lastetiiru, mida saavad kasutada ka kohalikud kahevõistlejad...
Peale selle saavad korralikud elamistingimused välispiiril töötavad politsei- ja piirivalveametnikud, kes elavad – kasutan teadlikult seda väljendit – ebainimlikes oludes. Mis ujulat puudutab, siis riigi suuruselt kolmandas linnas on ainus linnabassein möödunud sajandi 70-ndate aastate lõpust. Korralik ujula käib linna juurde, kui vaatame kasvõi vananevat rahvastikku ja liigesehaigusi või noorte ujumisõpet, lisaks vajadust ujumistreeningute järele.
Aga see ei saa muutuda ühiselamuks koos peenemat sorti vanniga, millel kaheksa rada. Sellest tuleb sisejulgeoleku väljaõppekeskus, praktikabaas kõigile sisekaitseakadeemia kadettidele, lisaks juba töötavatele politsei- ja piirivalveametnikele.
Kui hämar, et mitte öelda korrumpeerunud on Narva võim?
Sõnastaksin selle teistmoodi – Narva linna ei juhita südamega. Toon näite. Praegu venib riigigümnaasiumi rajamine, sest keegi ei taha linnas selle keerulise teemaga tegeleda, kuna mõni senine kool pannakse kinni, osa inimesi kaotab töö, tulevad uued õpetajad. Venitamistaktika.
Aga see on linna küsimus nr 1 – hea haridus. Et Narvast saaks parem linn, peavad siinsed noored saama väga hea hariduse.
Kuidas anda Narvale tulevik?
Narva vajaks midagi suurt ja erilist. Üks võimalus on rahvusvaheline Paul Kerese nimeline IT-akadeemia, nagu soovitas Indrek Neivelt. Siis tuleks Narva linna uut tüüpi toimetamine, õppejõud, üliõpilased kohapealt ja mujalt... Miks ma julgen seda ideed toetada muutuste ühe võtmena? Sest olen ise tegelenud [Tartu Ülikooli] Narva kolledži loomisega ja julgen öelda, et see on muutnud Narvat. Aga, see on liiga väike asi, riigipoolse eelarvega üks miljon eurot aastas. Hingelt suur, mahult väike.
Kus te ennast turvalisemalt tunnete – kas jalutades läbi öise Tallinna vanalinna või läbi öise Narva?
Absoluutselt, üheselt ja selgelt – Narvas tunnen end turvalisemalt. Ma ei tule selle pealegi, et Narvas kardaksin. Tallinnas... ma üksi vanalinnas õhtul ei jaluta.
Kes väärib rohkem Euroopa kultuuripealinna staatust – Tartu või Narva?
Olen sündinud Tartus, elan Narvas ja Tallinnas, mul on keeruline sellele küsimusele vastata.
Üks on selge – kultuuripealinna tiitel muudaks rohkem Narvat kui Tartut. Aga sõltub muidugi, kuidas õnnestub narvalasi sellesse kaasata. Kui see jääb neile võõraks, sissetoodud ideeks, siis see juuri alla ei aja ja Narvat ei muuda.
Kui palju on Euroopa kultuuripealinna idee narvalastele oluline?
Esilagu kehitati õlgu, nüüd öeldakse "Ja-jaa..." Muidugi tahavad inimesed tähtsat ja ilusat tiitlit ning raha, mis võimaldaks mõne Narva nurgakese korda teha. Aga probleem on selles, et me tegelema ühe protsendiga Narvast, 500 inimesega. Station Narva kontsertidel, Vaba Lava teatrimaja avamisel, Oleg Pissarenko festivalil on ühed ja samad inimesed. Ma tean neid 500 inimest nägupidi. Midagi olulist muutub Narvas siis, kui meil õnnestub kaasata 10 protsenti linlastest.
Üks protsenti narvalastest ei hoia ka uut Vaba Lava teatrimaja üleval?
Olen Vaba Lava suhtes skeptiline, kuid muidugi loodan neile parimat. [TÜ] kolledži loomisest tean, et Narvas pead olema väga kannatlik ja palju tegema katkematut tööd, siis näed edu.
Vaba Lava puhul ei taha ma kurja kraaksuda, et see on nagu ETV+ projekt. Neil läheb eduni kaua aega, kuidas, seda näeme kolme-viie aasta pärast. Neil tuleb tuua inimesi Piiterist ja ülejäänud Eestist, mis on Narvale hea, sest tähendab nõudlust hotellikohtade ja toitlustuse järele. Kui sa õhtuks Narva tuled, ei hakka kohe tagasi sõitma. Narva-Tallinna pime maantee on ikka ainult tugevatele.
Valitsuses on teil võimalik kaasa aidata, et see saaks neljarealiseks.
Jah, Narva esimese kolme teema hulgas on kindlasti nii maantee- kui ka rongiühendus. Kes sõidab "porgandiga" Tallinna ja Narva vahel, see teab, et istekoha saamiseks tuleb jaama minna paarkümmend minutit varem ja 1. klassi pilet on kasulik osta mitu päeva ette. Rongid on puupüsti täis.
Tartu Uue Teatri "Kremli ööbikud" läks sel suvel Kreenholmi sisehoovis täissaalidele ja Eesti sõitis Narva nagu eksootilisele välisreisile. See võiks narvalastele ka solvav olla?
Minagi olen ennast Narvas tundnud nagu ahv puuris, keda käiakse vaatamas, et kuidas ka on. Eks me siis lõõbime, et tegelikult on narvalastel karu kõrvad, mida me võõraste ees peidame, aga üksi olles paneme pähe tagasi.
Tegelikult oli narvalastelegi huvitav, kuidas Narva muutus korraks tavaliseks Eesti linnaks, kus vanalinnas seisid muudkui eestlaste väikesed grupid ja kõik otsisid raekoda, Venemaad, toidukohta või muid Narva vaatamisväärsusi.
Uus, huvitav ja põnev oli see eestlaste tulemine Kreenholmi hoovile ja üldse meie piirilinna. Äkki see oligi suvi, mil Narva hakkas ülejäänud Eestile avanema?
Seda ei tee ju kampaania korras.
Küsimus on igapäevases tule koldes hoidmises. Nii Tallinnas mõeldes Narvale ja üldse Ida-Virumaale kui ka Narvas kohapeal, võtame näiteks Narva muuseumi uuele ekspositsioonile järgmisel aastal, kunstiresidentuurile või Vaba Lavale.
Olite väga kriitiline ÜRO ränderaamistiku 26. novembri parlamendiarutelu eel toimunud EKRE meeleavalduse loosungite ja kõnelejate sõnakasutuse üle. Miks? Kas see pole demokraatia?
Olin seal ise kohal. Julgen olla kriitiline eelkõige tooni suhtes, kuidas seda [meeleavaldust] tehti. Ärritumine, viha, karjumine teiste inimeste peale, lõpuks jalaga maaslamaja togimine ei ole okay. Omavahel peaksime ikka rahulikumalt suutma suhelda.
Kas te ütlete seda kodaniku, sotsiaaldemokraadi või siseministrina?
Enam ei saa ma öelda, et ei räägi ministrina. Aga siis ei olnud ma veel ametisse asunud ja see häiris mind inimesena. Samas, ka siseminister on inimene. Ka siseminister võib öelda, mida ta inimesena mõtleb ja tunneb. Mina kavatsen seda teha.
Meeleavaldused ja sõnavabadus on olulised, kuid väitlus ja vaidlus peaks käima üksteisest lugupidaval viisil. Aga, ka miitingu korraldajate silmis nägin hirmu, see olukord polnud ka neile tegelikult tore.
Kuivõrd saate aru parlamendisaadikutest, kes tunnistasid EKRE meeleavalduse läbimise järel riigikogu kaitsvate seinte vahel, et kõigi nende plakatite, loosungite ja hüüete peale tundsid nad hirmu?
Mina ei saaks olla siseminister, kui oleksin tundnud seal füüsiliselt hirmu. Mina ei tohi oma inimesi karta. Ületasin enda kõhedustunde seeläbi, et läksin ja küsisin kõige kõvemini kisavalt härrasmehelt, kes minu meeskolleegide näo ees rusikaga vehkis, malbe häälega "Mis teil mureks on?"
Ränderaamistik oli mureks? Et kohe tulevad miljonid pagulased üle piiri, kuigi kõik Eesti erakonnad on massimmigratsiooni vastu...
Ärge olge nii irooniline. Tema hakkas esimese asjana hoopis rääkima, et pension on väike.
Kõnelesin kümmekonna inimesega, kellest pooled võtsid jutuks igapäevase toimetuleku, sotsiaalabi, pensioni, siis oli juttu Abhaasia eestlastest, Eesti venekeelsest koolist...
Statistikaamet andis hiljuti teada, et keskmine brutopalk tõusis peaaegu 1300 euroni, kuid kümned ja kümned tuhanded inimesed mõtlevad kibedalt, et nemad pole sellist palka kunagi näinud.
Selge see, et Tallinnas paistab elu teistmoodi kui Narvas, Valgas või Võrus. Rahulolematuse määra ühiskonnas näitab ka konservatiivse rahvaerakonna populaarsus. Ühelt poolt peame olema uhked, mida oleme Eestis saavutanud. Rändesaldo on positiivne, inimesed tulevad koju tagasi, aga teisalt on vaesust ja keerulisi sotsiaalseid olukordi väga palju.
Mul ei lähe kunagi meelest, kui kõrgel päästeametnikul tuli siseministri nõupidamisel pisar silma, kui ütles: "Te ei kujuta ette, millises vaesuses kodu ma eile nägin." Eks kõik, kes me hästi elame, peame mugavustsoonist välja tulema ja nägema ja märkama, et kõigil ei lähe nii hästi, nagu osadel meist.
Jah, nemad ise arvavad, et kõiges on süüdi riik. Ja neid ei huvita, et Eestis on tööjõupuudus, pikka aega ei ole tööd saanud nii palju inimesi, kui praegu. Kuidas julgustada ja aidata neid, kes julgustamist vajavad? Midagi saab teha naaber, midagi kohalik omavalitsus. Endast nõrgemal positsioonil olijaid tuleb aidata.
Kas teie teate, mis on süvariik?
Ei tea.
Nüüd, valitsuse liikmena olete osa sellest süvariigist.
Uusi sõnu tuleb viimasel päeval uksest ja aknast.
"Süvariik" on EKRE termin, mis seob endasse poliitilise ja ametnike võimu, lisaks kapo ja kohtud, peavoolumeedia ilmselt ka. Aga see selleks. Kui palju te anonüümseid netikommentaare loete?
See on nagu ajakirjaga Kroonika – kõik ütlevad, et ei loe seda, aga kõik teavad, mis seal kirjutatakse. Ministriks saamise esimesel õhtul lugesin [anonüümseid kommentaare], rohkem ei ole lugenud. Lugesin sealt, et olen mammi ja olin väga häiritud. (Naerab laginal) Siis mõtlesingi, miks peaksin endale ebameeldivad emotsioone koguma.
Selleks tuleb saada ministriks, et lõpetada anonüümsete netikommentaaride lugemine?
Minuga läks tõesti nii. Eks mulle nüüd soovitati, et ärgu ma enam neid lugegu. Pealegi olen aru saanud, et anonüümseid kommentaare kirjutab kaks protsenti elanikkonnast, mistõttu ei maksa neid väga tõsiselt võtta.
Miks loobivad kaks nolki Tallinnas mere ääres koeraga jalutavat naist, kes on välismaalane ja räägib inglise keeles?
Loodan väga, et politsei leiab need mehed üles ja tahaksin nendelt endilt küsida, miks nad seda tegid. Enneolematu lugu.
Kas Eestis mõistab õigust ainult kohus?
Mitte keegi teine ei saa kedagi süüdi või õigeks mõista.
Aga avalik arvamus ja ajakirjandus?
Me ajame sageli sassi kahtlustuse või süüdistuse ja jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse.
Kas Narva volikogu kaheksa liikme korruptsioonitegude kahtlustused, mida suvest uuritakse, ka kuhugi jõuavad?
Mina usun Eesti õigussüsteemi, et menetlust ei alustata ilma, et poleks väga kaalukaid tõendeid, mis viitavad kellegi võimalikule süüle. Narva puhul on tegemist kahtlustusega, aega on läinud päris mitu kuud, vaieldamatult mõjutab nende [volikogu saadikute] kahtluse all oleks ka linna juhtimist, kõik on justkui ootel.
Teisalt võimaldab [jälitusametnike, uurijate ja prokuröride] prožektorivalgus hoida Narva linna juhtimisel asju kontrolli all. Praegu pole küll kahtlust, et Narva linnas mõnda musta tegu tehakse, kõigil on käed korralikult laua peal.
Loodame, et kaheksa linnavoliniku osas saabub peagi selgus. Ma ei taha kõiki lahendusi saada kohe ja täna, aga siiski on küsimus, et asjad toimuksid mõistlikus tempos. Minu kui kodaniku jaoks on liiga kaua aega läinud ja ikka pole selgust, mis sellest menetlusest saab.
Mida kingivad sisekaitseakadeemia inimesed oma rektorile, kes läheb siseministriks?
Mulle kinkisid kolleegid mitmeid lahkumiskaardikesi, millel kordus karupoeg Puhhi ütlus: "Niipea kui ma sind nägin, sain aru, et tuleb seiklus."
Katri Raik Autor: Sergei Stepanov/ERR | Katri Raik: minagi olen ennast Narvas tundnud nagu ahv puuris, keda käiakse vaatamas | https://www.err.ee/881415/katri-raik-minagi-olen-ennast-narvas-tundnud-nagu-ahv-puuris-keda-kaiakse-vaatamas | Katri Raik lõpetas anonüümsete netikommentaaride lugemise samal päeval, kui asus siseministri ametisse. EKRE meeleavaldusel tahtsid inimesed temaga rääkida väikestest pensionitest. Abhaasia eestlane Alli Rutto peaks saama uue Eesti passi, mille andmisest on politseiamet seni keeldunud. Valitsuskriisi järgselt on ministrite vahel tunda teatud ettevaatlikkust. Need on vaid mõned mõtted intervjuust uue siseministri Katri Raigiga Tartu Ülikooli Narva kolledži raamatukogus. Küsitles ajakirjanik Toomas Sildam. |
Mängu alguses 11:19 kaotusseisu jäänud South Carolina sai hoo üles ja Kotsari avapoolaja lõpusekundil tabanud kolmepunktivise tõi tabloole numbrid 50:41, vahendab Korvpall24.ee.
Teise poolaja alguses tegid külalised vahe tasa ning pääsesid korraks ka juhtima, kuid seejärel haaras initsiatiivi taas South Carolina, kes hoidis viimased 11 minutit vähemalt 5-punktilist eduseisu.
Eestlase koduülikoolile oli see hooaja neljandaks võiduks kolme kaotuse kõrval.
Algviisikus alustanud Kotsar viibis väljakul 29 minutit ja viskas selle ajaga seitse punkti (kahesed 1/3, kolmesed 1/1, vabavisked 2/2), võttis kaheksa lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, sooritas neli vaheltlõiget, pani kolm blokki ja tegi kaks isiklikku viga.
South Carolina resultatiivseimad olid A. J. Lawson 25 ja Hassani Gravett 23 punktiga.
Järgmises mängus minnakse Eesti aja järgi öösel vastu neljapäeva võõrsil vastamisi Wyomingi Ülikooli meeskonnaga.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Korraliku mängu teinud Kotsar aitas South Carolinal võidurajale naasta | https://sport.err.ee/881416/korraliku-mangu-teinud-kotsar-aitas-south-carolinal-voidurajale-naasta | Maik-Kalev Kotsar ja tema kodumeeskond South Carolina Gamecocks teenisid läinud öösel USA üliõpilasliigas NCAA võidu, kui koduväljakul alistati Coastal Carolina Chanticleers 85:79. |
"Nüüd on aeg turvavööd kinnitada ja edasi võidelda. Ma olen teinud seda varem ja võin taas teha," ei andnud 31-aastane mees alla.
"Ma ei ole rallisõiduga lõpetanud. Tegelikult pole ma end kunagi paremini tundnud. Kui sul on auto ja tiim, siis vaata minu poole. Ettepanekuid?"
Östberg kihutas tänavu Citroeni võistkonnas kaheksal etapil, neist kahel jõudis ta pjedestaalile: Soomes tuli teine ja Austraalias kolmas koht. Tema ainus võit jääb 2012. aastasse, kui ta tuli Ford Fiestaga esikohale Portugalis.
Citroeni võistkond on tulevaks hooajaks teatanud kahe sõitja nimed: meeskonnaga liituvad valitsev maailmameister Sebastien Ogier ja soomlane Esapekka Lappi. | Mads Östberg teatas fännidele kurva uudise | https://sport.err.ee/881414/mads-ostberg-teatas-fannidele-kurva-uudise | Norra rallisõitja Mads Östberg andis sotsiaalmeedia vahendusel teada, et järgmiseks hooajaks tal WRC sarjas töökoht puudub. |
Võitjate parim oli 20 punktiga tagamängija Josh Richardson. 18 silma lisas Dwyane Wade. Keskmängija Bam Adebayo piirdus kaheksa punktiga, aga haaras 11 lauapalli. Pelicansi ridades toetas Jrue Holiday Davist 21 punkti ja kaheksa resultatiivse sööduga.
Memphis Grizzliesel läks tarvis kaks lisaaega, et alistada võõrsil Brooklyn Nets 131:125 (26:26, 32:32, 27:22, 26:31, 20:14).
Memphise klubi vedasid Mike Conley (37 punkti ja kümme resultatiivset söötu) ja uustulnuk Jaren Jackson jr. (36 punkti). Lisaks panustas Marc Gasol 15 punkti ja 15 lauapalliga. Brooklyni parim oli 26 punktiga mängujuht D'Angelo Russell.
Houston Rockets alistas võõrsil San Antonio Spursi 136:105 (39:23, 31:24, 40:27, 26:31).
Clint Capela tõi võitjatele 27 punkti ja võttis 12 lauapalli. Eric Gordoni nimele kirjutati 26 silma. James Harden oli alles võitjate paremuselt kolmas skooritegija 23 punktiga, aga ta jagas koos meeskonnakaaslase Chris Pauliga kümme tulemuslikku söötu.
Spursi resultatiivseim oli 20 punktiga LaMarcus Aldridge.
Tulemused: Boston - Cleveland 128:95, Charlotte - Utah 111:119, Detroit - Chicago 107:88, Philadelphia - Washington 123:98, Brooklyn - Memphis 125:131 la, Miami - New Orleans 106:101, Oklahoma City - Atlanta 124:109, San Antonio - Houston 105:136, Phoenix - Orlando 85:99, LA Lakers - Dallas 114:103, Portland - Denver 112:113. | Anthony Davise 41 punktist Pelicansile ei piisanud | https://sport.err.ee/881413/anthony-davise-41-punktist-pelicansile-ei-piisanud | Korvpalliliigas NBA viskas reedel kõige rohkem punkte New Orleans Pelicansi äär Anthony Davis, kes korjas Miami Heati vastu 41 silma. Pelicans siiski kaotas võõrsil 101:106 (17:37, 24:24, 34:20, 26:25). |
Võitjate poolel oli pidurdamatus hoos Kristo Saage, kes tõi 41 punkti (kolmesed 8/13), hankis viis lauapalli, jagas kuus söötu ning sooritas kolm vaheltlõiget. Teise järjestikuse kaksikduubli sai kokku Janis Vahter (15 punkti, kümme lauapalli ja neli vaheltlõiget). Mihkel Kurg ja Martin Laandu kogusid vastavalt 12 ja 11 silma, kirjutab Korvpall24.ee.
BC Kalev/Cramo I ridades tegi korralikku etteaste Rauno Meerits, kellele 24 punkti ja kümme lauapalli märgivad hooaja esimest kaksikduublit. Vitali Komar viskas hea tabavusega 18 silma (visked väljakult 6/8, vabavisked 5/5). Reigo Päkk oli lähedal omamoodi kolmikduublile, kui kogus 11 punkti, kümme lauapalli ja üheksa pallikaotust.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Kristo Saage 41 punkti tõid Tarvale esiliigas kaheksanda järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/881412/kristo-saage-41-punkti-toid-tarvale-esiliigas-kaheksanda-jarjestikuse-voidu | Reedel korvpalli Saku I liigas toimunud ainsas mängus kohtusid täiseduga RSK Tarvas (7-0) ning turniiritabeli kümnes BC Kalev/Cramo I (2-4). Kodumeeskond pani igal veerandajal enda paremuse maksma, joonistades mängu lõpuks ilusad võidunumbrid 100:75 (29:24, 19:15, 27:15, 25:21). |
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
USA
Trumpi korduvalt tähelepanu pälvinud pikk intervjuu Washington Postile täismahus.
New York Times: intervjuu ja huvi presidendi tuju vastu.
Fox News: kuidas vasakpoolsed Trumpi-vihkamise pealt teenivad.
Defense One: senaator Warreni "suur" kõne välipoliitika teemal - lihtne ja vastutustundetu.
Guardian: kurikuulsad Trumpi-toetajatest rantšopidajad on ühes küsimuses presidendi suhtes kriitilised - müür Mehhiko piiril neile ei meeldi.
Daily Beast: kuidas "Fox & Friends" EPA kunagisele juhile intervjuu küsimusi ette söötis.
Vox: Trumpi administratsioon valmistub kurikuulsate bump stockide keelustamiseks.
CNN kongresmen Rohrabacheri võitlusest Julian Assange'i kaitsmisel.
New York Times: vabariiklane Mia Love süüdistas oma valimiskaotuses otsesõnu Trumpi.
Reuters: pärast Coheni kokkulepet on esindajatekoja demokraatidel juba sihikul järgmised Trumpi (kunagised) liitlased.
Vox Coheni ülestunnistuse järeldustest SIIN, SIIN ja SIIN.
BBC: viis asja, mille vastu eriprokurör Mueller huvi tunneb.
Hill: senaator Flake'i sõnul oleks Muelleri kaitsmise eelnõul hääled koos, kui vabariiklaste juhid selle hääletusele laseksid.
Observer: Coheni ülestunnistus näitab, et Trumpi huvitas pilvelõhkuja Moskvas rohkem kui presidendiks saamine.
Politico: Trumpi vastased on nii närvis, et on valmis "Muelleri kaitsmise eelnõuga" juriidilistest põhimõtetest loobuma.
Guardian kirjutab, et Manafort olla Assange'iga kohtunud, kuid Politico ja Intercept on skeptilised.
Politico: NAFTA 2.0 on allkirjastatud, kuid lõpp on veel kaugel. Vox samal teemal.
Bloomberg: maapiirkondade elanikud, kes Trumpi poolt hääletasid, on tema kiidetud majanduskasvust maha jäänud.
Sotsiaalmeedias pälvisid palju tähelepanu Valge Maja punased jõulupuud. Irvhambad lisasid puudele kiirelt ka "Teenijanna loo" stiilis valged peakatted.
Time: kuidas Lõuna-Carolina vangid lõid USA sõduritele suunatud väljapressimisskeemi.
Reuters: Microsoft on börsil Apple'ile järele jõudmas.
Forbes: tunne on nagu enne Tech Crashi 2000. aastal.
Politico: kas sotsiaalmeedia robotitel on ka õigus sõnavabadusele?
AFP: vilepuhuja Wylie jätkab võitlust Facebooki ohjeldamise nimel.
EUROOPA
Politico: Donaldi ja Jean-Claude'i kummaline bromance.
Euroopa Komisjonil on üks huvitav arhiiv - ehk (sageli Briti meedias) ilmunud müüdid EL-i kohta ning selle juures selgitus tegeliku olukorra kohta.
Politico: kuidas ränderaamistik on Euroopa riikide sisepoliitikat räsimas.
Bloomberg: eurol on toetaja - Putin.
BBC: julgeolekuminister Ben Wallace hoiatas leppeta Brexiti eest.
Guardian: Trumpil on May Brexiti-leppe teemal täiesti õigus.
Politico: 12 poliitikut, keda jälgida ennustamaks, kuidas May Brexiti-leppel parlamendis läheb.
Spectator: Rees-Mogg selgitab, miks Boris Johnson sobiks peaministriks.
BBC, Guardian (SIIN ja SIIN), Daily Telegraph ja Bloomberg: kuidas keskpankur Carney kinnitas, et Briti majandus pole leppeta Brexitiks valmis. Prognoosid Brexitile ka just takka ei kiida.
Spectator: raha põgeneb Suurbritanniast eelkõige kartuses, et Corbynist saab peaminister.
Plaadifirmade Factory Records, Mute ja Rough Trade loojad meenutavad Guardianis oma algusaastaid.
Politico: Merkeli lennuki probleemid ei tulenenud sabotaažist. Samal teemal SIIN.
Politico: spontaanne ja liidriteta kollaste vestide protestilaine tekitab Macronile enne eurovalimisi parajalt peavalu. Samal teemal SIIN, SIIN ja SIIN.
The Local: Prantsuse peaministri katse "kollaste vestidega" läbi rääkida kukkus välja kui farss.
Daily Mail ja Guardian: kuidas instruktori vea tõttu esimest korda deltaplaaniga lennanud mees kõrgustes käte abil rippuma pidi.
AFP: Itaalia majandus langes esimest korda pärast 2014. aastat.
AFP: Itaalia poliitikud on aga sageli hädas "halvasti käituvate vanematega".
Politico: valimised Andaluusias näitavad Hispaania poliitilisi jõujooni ka laiemalt. Samal teemal SIIN.
The Local: Rootsi liberaalid ja tsentristid nõudsid toetuse eest Löfvenilt parempööret. Ja SIIN kronoloogia, mis näitab arenguid pärast septembris toimunud ja patiseisuga lõppenud valimisi.
Helsingin Sanomat: soomlased ei joonudki end uue alkoholiseaduse tõttu teise ilma.
Helsingin Sanomat: Harkimo lükkab spekulatsioonid "vene raha" teemal tagasi.
Yle: Taani valitsus soovib kuritegusid teinud varjupaigataotlejad eraldi saarele paigutada.
Politico: USA suursaadiku ja Poola valitsuse vahel tekkis vastasseis pressivabaduse teemal.
Guardian: Ukraina keelas sissesõidu Venemaa kodanikest meestele.
Guardian: ukrainlaste sõnul pole oht vahepeal kuhugi kadunud.
Daily Signal: Ukraina sõdurite hinnangul kaitsevad nemad nii end kui ka Euroopat.
Unian: kuidas Ukraina mereväelane Krimmi "kohtus" tõlki nõudis.
Daily Signal: Ukraina valmistub taas täiemahuliseks invasiooniks.
Politico: Ukrainas pole enam teemaks ainult "rohelised mehed".
Defense One: pealt kuulatud side viitab sellele, kuidas Kreml Kertši operatsiooni suunas.
Porošenko näitas Sky Newsile, kuidas Venemaa Ukraina piirile tanke koondab.
Atlantic Council: mida tähendaks Tõmošenko presidendiks saamine?
Bloomberg: sõjaolukorra väljakuulutamine Porošenkot ei aita.
Reuters: Ukraina võimude reidist Petšerskaja Lavra kloostri juhi kodus.
Atlantic Council: kuidas Putinile Mustal merel vastu astuda.
Moscow Times: vastasseis Aasovi merel on osa Kremli pikast strateegiast, mitte eelmäng sõjale.
VENEMAA
Politico: Putin kontrollib mängu.
Reuters: USA kritiseeris Vene LNG-vedusid Norra vetes.
Meduza: Kadõrov teenis oma võidusõiduhobuste pealt miljoneid. Deklaratsioonis seda kõike näha pole.
Foreign Policy: kuidas Putinit järjepidevalt naabrite ähvardamisel ja mõjutamisel edu saadab.
Window on Eurasia: üha rohkem Vene analüütikuid näeb Putini režiimi eluiga senisest lühemana.
Moscow Times: miks FSB on asunud intensiivsemalt Vene muusikuid taga kiusama.
Window on Eurasia: kuidas Kreml loob kasakate seas vertikaalset võimustruktuuri.
Meduza: Moskvas asuv kliinik pakkus tütarlaste genitaalse sandistamise "teenust".
Moscow Times: kommunistide meelest on üleskutse Lenin maha matta kriminaalkuritegu ehk "usuliste tunnete solvamine".
Novaja Gazeta: kuidas noor Jekaterinburgi rahvasaadik teatas, et GULAG oli hea asi.
Window on Eurasia: mõnes mõttes Lääne sanktsioonid siiski töötavad - Venemaa rikkad müüvad oma jahtlaevu.
Meduza: riigiduuma asespiiker kohtus piirkondlike valijatega Miamis.
Window on Eurasia: viis halba statistilist näitajat Putini Venemaa kohta.
Politico: EL-i senised sanktsioonid pole paraku Venemaad ohjeldada suutnud.
Moscow Times: kuidas Vene õigeusukirik "sõjapreestreid" koolitab.
Meduza: Venemaal on üha rohkem neid, kes leiavad, et Kuriilid võiks Jaapanile tagasi anda.
LÄHIS-IDA
Defense One: mida lugeda välja sellest, kuidas riigijuhid G20 kohtumisel Saudi kroonprintsi tervitasid.
Reuters, Guardian ja Hill: kuidas Macron sellel kohtumisel Saudi kroonprintsilt selgitusi soovis.
NBC, Reuters ja Quartz: ning kuidas Putin ja kroonprints teineteist rõõmsalt tervitasid. New York Timesi võllahuumorit SIIN.
Deutsche Welle: Jeemeni hävitav sõda, mida peetakse Euroopa relvadega.
Politico: kuidas Briti päritolu häkker kurikuulsaks islamiäärmuslasest terroristiks sai ja viimaks oma lõpu leidis.
AASIA
Reutersi pikem ülevaade Hiina "moslemite GULAG-idest".
Foreign Policy: Hiina lahingu testimata relvajõud võivad olla nii suurvõim kui ka läbikukkumine.
Politico tutvustab laiemale avalikkusele meest, kes oluliselt mõjutab Trumpi administratsiooni Hiina-poliitikat.
Foreign Policy: Trumpi Hiina-poliitika on olnud triumf.
Bloomberg, New York Times ja BBC: Alibaba asutaja Jack Ma on ametlikult Kommunistliku Partei liige.
BBC: Hiinas tabas Zhangye linna suur liivatorm.
Quartz: Hiinal on põhjust Taiwani valimiste tulemuse üle rõõmustada.
BBC: Argentina telekanal tegi India peaministriga Apu-nalja.
Guardian: Sentineli saare põliselanikel oli sajanditepikkune põhjus misjonäri karta.
BBC: Indoneesia valitsus lõi nutirakenduse, mille abil saavad inimesed võimudele usuteotamisest teada anda.
AAFRIKA
BBC: praegune Ebola-puhang Kongo DV-s on suuruselt teine ajaloos.
AFP: Ida-Aafrika ei pruugigi ilmtingimata olla "inimkonna häll".
BBC: uuest viisist, kuidas elevante jälgida.
Quartz: Libeeria pedofiiliaskandaal NGO-de maailma räsimas.
BBC: Namiibia edust võitluses HIV-ga.
LADINA-AMEERIKA
Politico: Buenos Aires tervitas G20 liidreid maavärinaga. Ja BBC hinnangul oli meeleolu vastav.
BBC: kas Mehhikol õnnestub narkokartelle võita?
Quartz ja Vox: reklaamifirma Ogilvy lõi nutikleidi, mis tõestas Brasiilias läbi viidud eksperimendi käigus, kuivõrd sageli naised ahistamist kogema peavad.
BBC: Ameerika unistuse agoonia.
AUSTRAALIA/OKEAANIA/KESKKOND
Guardian, Vox ja New York Times ülisuurest Austraalia veisest, kes oma suuruse tõttu ka tapamajast pääses.
Guardian: kuidas Austraalia peaminister Ameerika õlut reklaamima sattus.
Sydney Morning Herald ja BBC: Uus-Meremaa hakkas sarnaselt Austraaliaga Huawei tooteid tõrjuma. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (77) | https://www.err.ee/881407/valisuudiste-lugemissoovitus-nadalavahetuseks-77 | ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks. |
Ülikoolide ja teaduse eest vastutav riigiminister Sam Gyimah kirjutas Twitteris, et paneb ameti maha ja hääletab parlamendis leppe vastu.
Ta on juba seitsmes minister, kes on peaminister Theresa May valitsusest protestiks Brexiti-leppe vastu on lahkunud.
Gyimah sõnul tähendab lepe, et Ühendkuningriik on kaotanud oma hääle EL-is, kuigi peab endiselt järgima selle reegleid.
Briti parlament hääletab lahkumisleppe üle 11. detsembril, kus selle läbiminek on suure kahtluse all.
"Mulle on saanud üha selgemaks, et pakutud lepe ei ole Briti riigi huvides ning selle poolt hääletamine tähendab mõista end läbikukkumisele. Me kaotame, võtmata endale kontrolli riigi saatuse üle," kirjutas Gyimah ajalehes Daily Telegraph.
Tooride üks tõusvaid tähti, kes hääletas EL-i jäämise poolt, märkis, et May ei peaks välistama teist referendumit.
Ministri sõnul näitab Brexiti-leppe naiivsust ka vaidlus satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo jäämise üle. ÜK soovis pärast Brexiti jääda Galileoga seotuks, kuid EL ütles, et brittidel keelatakse pärast Brexitit juurdepääs programmi salajasematele elementidele, ühenduse kõige tundlikumale julgeolekualasele teabele.
May kinnitas reedel riigi lahkumist projektist. Gyimah sõnul näitab see, et igasugune lepe Brüsseliga tähendab "EL-i ennekõike".
Riik on investeerinud Galileo projekti juba 1,4 miljardit naela.
May kinnitas reedel, et Briti sõjavägi, mis kavatses kasutada Galileod kõrvuti ameeriklaste GPS-iga, ei hakka seda tegema. Ühendkuningriik hakkab selle asemel uurima võimalusi omaenda satelliitnavigatsioonisüsteemi loomiseks.
"Me ei saa jätta oma relvajõude sõltuma süsteemist, millele me ei saa kindlad olla," märkis May. | Briti teadusminister pani ameti maha ja hääletab Brexiti-leppe vastu | https://www.err.ee/881409/briti-teadusminister-pani-ameti-maha-ja-haaletab-brexiti-leppe-vastu | Järjekordne Briti minister lahkub protestiks Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu saavutatud Brexiti-leppe vastu valitsusest. |
Kaitseministeerium teatas reedel, et on sõlminud 1,58 miljardi euro väärtuses lepingu neljateistkümne ettevõttes Lockheed Martin valmistatud lennuki ja relvastuse ostuks. Tehing hõlmab ka väljaõpet.
Mõni tund hiljem tegi peaminister Peter Pellegrini avalduse, mille kohaselt on leping kehtetu, sest rahandusministeerium ei ole seda heaks kiitnud.
"Peaminister Pellegrini peab varem päeval kaitseministeeriumis allkirjastatud lepet hetkel tühiseks, sest rahandusministeerium ei ole lepet veel kinnitanud," seisis avalduses.
Kaitseministeeriumi juhib Pellegrini vasakpopulistide paremradikaalse koalitsioonipartneri Slovakkia Rahvuspartei (SNS) esindaja Peter Gajdoš.
Analüütikute hinnangul on vastasseis tingitud koalitsioonisisesest võimuvõitlusest.
5,4 miljoni elanikuga NATO-sse kuuluv Slovakkia soovib välja vahetada oma vananenud Vene päritolu MiG-29 hävitajad.
USA välisministeerium kiitis F-16 tehingu aprillis heaks. Pellegrini valitsus langetas juulis ametlikult otsuse ostuga edasi minna. | Slovakkias puhkes vastasseis seoses riigi suurima relvatehinguga | https://www.err.ee/881408/slovakkias-puhkes-vastasseis-seoses-riigi-suurima-relvatehinguga | Slovakkias puhkes reedel vastasseis peaministri ja kaitseministeeriumi vahel seoses USA hävitajate F-16 ostuga, mida peetakse riigi seni suurimaks relvatehinguks. |
Mängust kadus pinge juba avapoolajal, mille AIK võitis 2:0, kusjuures alates üheksandast minutist mängis kodumeeskond Falkenbergs arvulises vähemuses, vahendab Soccernet.ee.
35-aastane Eritrea koondise ründaja Henok Goitom lõi neli väravat ning andis ühe väravasöödu, Karol Mets tegi kaasa kõik 90 minutit.
Kuna samal ajal alistas Hammarby 2:0 Malmö, on neli meeskonda - Malmö, Hammarby, Djurgarden ja AIK - võrdsete punktide peal.
Tõsi, Djurgarden peab oma 28. vooru kohtumise homme õhtul, kui neid ootab ees keeruline võõrsilmäng Göteborgiga.
Tänu paremale väravate vahele on Malmö liider, tiitlikaitsja AIK neljas. 28. oktoobril lähevad Malmö ja AIK eelviimase vooru raames omavahel vastamisi.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Karol Metsa klubi sai Rootsis suure võidu | https://sport.err.ee/994076/karol-metsa-klubi-sai-rootsis-suure-voidu | Rootsi kõrgliigas alistas Karol Metsa koduklubi Stockholmi AIK tabeli viimase Falkenbergsi koguni 5:1. |
Tunjov saatis 32. minutil Venezia väravasse kauglöögi, tehes seisuks 2:0. Hooaja esimese värava löönud Tunjov sai 48. minutil kirja ka väravasöödu, kui tema nurgalöögi järel pani Paolo Cannistra tabloole numbriteks 4:0, vahendab Soccernet.ee.
Seejärel läks mäng ootamatult põnevaks, sest Venezia lõi 14 minuti sees kolm väravat ning 64. minutiks oli SPALi edu vaid üheväravaline. Lõpuks võttis kodumeeskond siiski kindlalt oma. Eesti U-19 koondislane vahetati välja 72. minutil.
Portaali tuttomercato24 hinnangul oli Tunjov väljaku üks kolmest parimast mängijast, kes sai hindeks "7".
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Eesti jalgpallur lõi Itaalia noorteliigas värava ja andis tulemusliku söödu | https://sport.err.ee/994066/eesti-jalgpallur-loi-itaalia-noorteliigas-varava-ja-andis-tulemusliku-soodu | Itaalia Primavera 2A liigas alistas Georgi Tunjovi koduklubi SPAL koguni 6:3 Venezia. Endine Narva Transi poolkaitsja oli osaline kahes väravas. |
Meeleavaldused seiskasid argielu pealinnas Beirutis, riigi suuruselt teises linnas Tripolis ja lõunapoolses sadamalinnas Tüüroses, mille tänavad olid täis rahvuslippe lehvitanud meeleavaldajaid, kes hüüdsid "revolutsioon" ja "rahvas nõuab režiimi langemist".
Rahva pahameel on podisenud alates kasinuseelarve vastuvõtmisest juulis, kuid viimaseks piisaks sai valitsuse plaan maksustada kõned sõnumirakendustes.
Telekommunikatsiooniminister Mohammad Choucair ütles neljapäevase meeleavalduste järel, et valitsus loobus sellest plaanist. See aga on meeleavaldustele vaid hoogu juurde andnud.
Nüüd nõuavad protestijad riigi poliitilise süsteemi põhjalikku ümberkorraldamist.
Maailmapanga andmeil elab üle veerandi Liibanoni elanikkonnast allpool vaesuspiiri. Riigi poliitiline eliit on püsinud alates 1990. aastal lõppenud 15-aastasest kodusõjast suuresti muutumatuna.
Beirutis hüüdsid meeleavalduste juhid pühapäeval konkreetsete poliitikute nimesid, millele rahvahulk vastas sõimusõnadega.
Meeleavaldused on seni möödunud suuresti rahumeelselt.
Protestid ähvardavad kaasa tuua läänemeelse sunniidist peaministri Saad Hariri valitsuse lagunemise.
Hariri on kutsunud teiste poliitiliste jõudude liikmeid tema valitsusele toetust avaldama, kuid neli kristlaste erakonna ministrit otsustasid laupäeval hoopis valitsusest lahkuda.
Reedel andis Hariri valitsuserakondadele kolm päeva aega tema tähtsamaid reforme toetada.
Valitsus kaalub meeleavaldustest hoolimata teisigi kasinusmeetmeid riigi raskustes majanduse päästmiseks ja selleks, et tagada 11 miljardi dollari ulatuses välisabi kohalejõudmine, mida rahvusvahelised doonorid mullu lubasid.
Lähikuudel peaks valitsus osana järgmise aasta riigieelarvest teatama maksude tõstmisest.
Liibanoni poliitiline süsteem on loodud hoidma tasakaalu riigi eri ususektide: kristlaste, islamiusuliste sunniitide ja šiiitide ning druuside vahel.
Kriitikute sõnul on see eestkostel ja sektantlusel põhinev süsteem hambutu ja vastandab erinevaid ühiskonnarühmi üksteisele.
Liibanoni kristlaste liider, parempoolset erakonda Liibanoni jõud juhtiv Samir Geagea põhjendas valitsusest lahkumist usu kaotamisega sellesse, et rahvusliku ühtsuse valitsus suudab juhtida riigi üha süvenevast majanduskriisist välja.
"Me oleme nüüd veendunud, et valitsus ei suuda astuda vajalikke samme olukorra päästmiseks," ütles ta.
Nelja ministri lahkumine ei too aga kaasa 30-liikmelise valitsuse lagunemist.
Teised valitsuse osalised, nende seas šiiitlik liikumine Hezbollah ja kristlaste Vaba Patriootlik Liikumine, on valitsuse tagasiastumise vastu.
Meeleavaldajad kiitsid Geagea avaldust, kuid nõudsid põhjalikumaid muutusi.
Liibanoni majanduskasv on viimastel aastatel soiku jäänud ning naaberriigis Süürias kaheksa ja pool aastat kestnud sõjast tingitud raskusi võimendab siseriiklik poliitiline patiseis.
Liibanonis, mille rahvaarv oli enne Süüria sõda 4,5 miljonit, elab umbes 1,5 miljonit süüria põgenikku, keda paljud poliitikud süüdistavad riigi hädades. | Liibanonis avaldasid valitsuse vastu meelt sajad tuhanded inimesed | https://www.err.ee/994101/liibanonis-avaldasid-valitsuse-vastu-meelt-sajad-tuhanded-inimesed | Sajad tuhanded liibanonlased avaldasid pühapäeval neljandat päeva järjest meelt maksude tõstmise ja korruptsiooni vastu osana protestidest, mis kõigutavad valitsuse jalgealust. |
"Huvi on siiras, kuid see sõltub türklastest. Lõppude lõpuks, nad valisid meie S-400 ja nad kaitsesid õigust osta seda (pind-õhk rakettide) süsteemi. Nad võivad teha valiku meie lahinglennukite kasuks, seda ei saa välistada," ütles Borissov vastuseks Interfaxi küsimusele, kas Türgi peab Venemaaga kõnelusi Su-35 ja Su-57 lennukite ostmiseks.
Küsimus Türgi valikust on puhtalt tehniline, lisas Vene asepeaminister.
"Su-35 on end tõestanud suurepäraselt Süürias. See on üks parimaid neljanda põlvkonna lennukeid," sõnas Borissov.
Türgi väljendas huvi Su-35 ja Su-57 lennukite vastu, kui neid tutvustati augusti lõpus president Recep Tayyip Erdoğanile Moskva lähistel lennundusmessil MAKS 2019.
USA eemaldas Türgi oma viienda põlvkonna hävituslennukite F-35 programmist pärast seda, kui Ankara ostis Venemaalt S-400 süsteemid. | Vene minister: Türgi tunneb huvi hävituslennukite Su-35 ja Su-57 vastu | https://www.err.ee/994100/vene-minister-turgi-tunneb-huvi-havituslennukite-su-35-ja-su-57-vastu | Türgi tunneb tõsist huvi Venemaa järgmise põlvkonna hävituslennukite vastu, ütles Vene asepeaminister Juri Borissov laupäeval. |
Tuneesia relvajõud ja rahvuskaartlased viisid Alžeeria piiri lähedal mägises Kasserine regioonis läbi operatsiooni Islami Magribi Al-Qaeda (AQIM) vastu, ütles kaitseametkonna pressiesindaja Mohamed Zekri AFP-le.
"Okba Ibn Naffa rühmituse terroristide liider tapeti" ja veel üks sai vigastada operatsiooni käigus, mis veel kestab, ütles ta.
Okba Ibn Naffa on AQIM-i Tuneesia haru.
Kasserine´i piirkonnas tegutseb mitu äärmuslaste rühmitust, teiste seas äärmusrühmitusega ISIS seotud Junf al-Khalifa ehk Kalifaadi sõdurid.
Julgeolekujõud korraldavad piirkonnas regulaarselt operatsioone islamiäärmuslaste vastu.
Araabia Kevade ülestõusude hällis Tuneesias on viimastel aastatel toime pandud mitmeid veriseid rünnakuid.
Mullu 29. oktoobril õhkis töötu noor naine end politseiautode lähedal Habib Bourguiba puiesteel, tappes ennast ja vigastades 26 inimest, kellest enamik olid korrakaitsjad.
2015. aasta märtsis tappis džihadist Tunise Bardo muuseumis 21 turisti ja politseiniku.
Sama aasta juunis hukkus Tuneesia kuurordis Sousses relvastatud rünnakus 38 välismaalasest puhkajat, neist 30 britti.
Novembris 2015 aga sai suitsiidiplahvatuses presidendi kaitsemeeskonda vedanud bussi vastu surma 12 inimest. | Tuneesia julgeolekujõud tapsid islamiäärmuslaste kohaliku liidri | https://www.err.ee/994099/tuneesia-julgeolekujoud-tapsid-islamiaarmuslaste-kohaliku-liidri | Tuneesia julgeolekujõud tapsid pühapäeval terrorismivastase operatsiooni käigus piirkondliku Al-Qaeda ühe kohaliku liidri, teatas kaitseministeerium. |
Noormeeste (U-17) arvestuses tõi Eestile võidu Erik Tobias, kes poolfinaalis oli üle rootslasest Mikolai Mancewiczist 15:11 ja finaalis soomlasest Marko Kuhtast 15:8. Kolmandaks tuli Henrik Priimägi.
Eesti juunioride (U-20) meeskond (Jaron Kiiroja, Ilian Bobrov, Braian Hanstein, Tony Sepp) ja naiskond (Karoliine Loit, Carmen-Lii Targamaa, Sandra Skoblov, Karoliina Komissarova) said mõlemad teise koha, alistudes finaalides vastavalt norralastele ja rootslannadele. | Eesti noorvehklejad tulid Põhjamaade meistriteks | https://sport.err.ee/994059/eesti-noorvehklejad-tulid-pohjamaade-meistriteks | Norras peetud Põhjamaade meistrivõistlustel epeevehklemises võitis U-20 vanuseklassis Gabriela Truuse, kes alistas poolfinaalis lätlanna Maria Orlova 14:13 ja finaalis kaasmaalanna Karina Vassiljeva 15:14. |
Sisepoliitilised rivaalid, välisriikide presidendid ja parlamendiliikmed võtsid pealinnas Jakartas osa tseremooniast, kus Widodo (58) ja asepresident Ma'ruf Amin (76) andsid ametivande.
Widodo alistas aprillis peetud presidendivalimistel kindlalt erukindral Prabowo Subianto, võites teise viieaastase ametiaja.
President andis ametivande parlamendis, mille lähistel oli julgeolekutöötajaid rohkem kui Widodo toetajaid, pealinnas Jakartas oli tänavatel umbes 30 000 korrakaitsjat.
Võimud olid keelustanud pühapäeval rünnakuohu tõttu meeleavaldused.
"Ma kartsin, et islami(fundamentalistid) võtavad riigi üle, kui ta kaotab," ütles üks Widodo toetajatest. "Ma olen moslem, kuid ma ei taha sellist liikumist siia," lisas ta.
Jokowina tuntud president ütles, et tema viimase ametiaja sihiks on teha lõpp vaesusele ja 260 miljoni elanikuga Indoneesia muutmine arenenud riigiks, mis võiks 2045. aastaks kuuluda maailma viie suurima majanduse sekka.
"Kutsun ministreid, riigiametnikke ja bürokraate neid eesmärke tõsiselt võtma," ütles president parlamendile ja lisas, et tema eesmärkidele mittepühendunud ametnikud lastakse lahti.
Widodos, Indoneesia poliitilise ja sõjalise eliidi välises populaarses heavy metal muusikat armastavas endises ärimehes nähti 2014. aasta presidendivalimiste võidu järel USA toonase presidendi Barack Obama Indoneesia vastet.
Tema juhtimisvõime on aga langenud üha suurema kriitika alla kriiside tõttu, mis ähvardavad tema teisele ametiajale varju heita.
Widodo ees seisvad väljakutsed küündivad üleriigilistest valitsusvastastest meeleavaldustest sudu tekitavate metsapõlenguteni ning ohvreid nõudnud rahutustest Paapua provintsis Kagu-Aasia suurima majanduse kasvutempo aeglustumiseni.
"See on Jokowi poliitilise juhtimise seni madalaim punkt," ütles Jakartas asuva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse teadur Arya Fernandes. "See on presidendi jaoks proovikivi otsustava tähtsusega ajal." | Widodo vannutati teiseks ametiajaks Indoneesia presidendiks | https://www.err.ee/994098/widodo-vannutati-teiseks-ametiajaks-indoneesia-presidendiks | Joko Widodo vannutati pühapäeval teiseks ametiajaks Indoneesia presidendiks. |
Häälte lugemine jõukas Alpi riigis veel kestab, kuid rahvusringhäälingu RTS avaldatud lävepakuküsitlused kinnitavad enne valimisi prognoositud niinimetatud rohelist lainet.
Rohelised kogusid 13 protsenti häältest ehk kuus protsenti rohkem kui eelmistel valimistel 2015. aastal, näitavad RTS-i, poliitiliste küsitluste firma GfS ja riikliku pressiagentuuri ATS lävepakuküsitluse tulemused.
Rohelised liberaalid, libertaarseid sotsiaalmajanduspoliitikaid propageeriv keskkonnapartei, kogus 7,6 protsenti häältest, võrreldes vähem kui viie protsendiga 2015. aastal.
Valimised võitis Šveitsi Rahvapartei (SVP), kes ei ole ainsana riigi erakondadest esitanud ambitsioonikat kliimamuutusega võitlemise programmi, kogudes 25,6 protsenti häältest. Eelmistel valimistel sai SVP 29 protsenti häältest.
"Me oleme ületanud selgelt oma ootusi," ütles Rohelise Partei asepresident Lisa Mazzone RTS-ile. "Me oleme väga rahul sellega, et tänavatel nähtud mobiliseerumine on avaldunud valmiskastide juures. Me liigume ajaloolise tulemuse kursil."
Šveitsi valijad panid pühapäevastel valimistel paika 200-kohalise rahvusnõukogu ja 46-kohalise kantonite nõukogu koosseisu.
Riigi unikaalse valimissüsteemi järgi ei selgu föderaalnõukogu ehk valitsuse koosseis enne detsembrit. Traditsiooniliselt jagatakse föderaalnõukogu seitse kohta nelja valimistel enim hääli saanud erakonna vahel.
Praegu on kuus valitsuskabineti kohta jagatud võrdselt SVP, Sotsialistliku Partei ja parempoolse Vaba Demokraatliku Partei vahel ja seitsmes kuulub tsentristlikele kristlikele demokraatidele.
Valitsusjuhi koht vahetub igal aastal. | Lävepakuküsitlused: Šveitsi rohelisi saatis valimistel ajalooline edu | https://www.err.ee/993985/lavepakukusitlused-sveitsi-rohelisi-saatis-valimistel-ajalooline-edu | Šveitsi Roheline Partei tegi pühapäeval oma ajaloo parima tulemuse üldvalimistel, mille võitis immigratsioonivastane Rahvapartei, näitasid lävepakuküsitluste tulemused. |
Ameerika Ühendriikide kaitseminister Mark Esper ütles, et USA sõjaväelased jätkavad operatsioone äärmusrühmituse Islamiriik vastu, et takistada džihadistide tugevnemist.
Kaitseminister ei välistanud ka võimalust, et USA üksused võivad korraldada terroritõrjemissioone Iraagist Süüriasse.
Ta lisas, et need üksikasjad töötatakse välja aja jooksul.
Esperi sõnul arutas ta oma Iraagi kolleegiga plaani suunata rohkem kui 700 USA sõjaväelast Süüriast Iraagi lääneossa.
Ühendriigid on varem teatanud pärast president Donald Trumpi otsust väed Süüria põhjaosast välja viia, et tuhatkond USA sõdurit lahkuvad Süüriast sootuks, jättes riigi lõunaossa Al-Tanfi baasi 150-mehelise väekontingendi.
Trumpi 6. oktoobri otsus Türgi vägede ja Süüria kurdide vahel puhvriks olnud USA sõdurid Süüria kirdeosast ära tuua tõi kaasa Türgi vägede pealetungi, mis on nõudnud vaatlejate hinnangul üle 500 inimelu ja sundinud ümber asuma 300 000 inimest.
Türgi lubas neljapäeval pärast kõnelusi USA asepresidendi Mike Pence'iga, et peatab pealetungi kurdi vägedele viieks päevaks ja lõpetab selle täielikult, kui kurdi väed loodavast turvatsoonist taanduvad.
USA väed lahkusid tähtsast sõjaväebaasist Süüria põhjaosas
USA väed lahkusid pühapäeval tähtsast sõjaväebaasist Põhja-Süürias, teatasid vaatlejad olulisest arengust kaks päeva enne Washingtoni vahendatud relvarahu lõppu piirkonnas.
Vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus teatel evakueeris sõidukikonvoi varustust Sarrini sõjaväebaasist.
AFP korrespondent nägi rohkem kui 70 USA sõjatehnikat vedavat soomusmasinat möödumas helikopterite eskordi saatel Tal Tamri linnast.
Mõnel maanteel itta suundunud soomukil lehvis USA lipp, ütles ta.
Sõidukikolonn paistis liikuva Hasakeh' linna poole, teatas Suurbritannias baseeruv vabaühendus.
Sarrin on suurim USA sõjaväebaas Süüria põhjaosas, ütles vaatluskeskuse direktor Rami Abdel Rahman.
Tema sõnul asub baas Süüria-Türgi piiri Süüria poolel piirkonda kavandatud turvatsooni serval.
Pühapäevane lahkumisoperatsioon on Põhja-Süürias asuvate USA vägede jaoks nädala jooksul juba neljas ja selle lõpuleviimisel ei jää Süüria Aleppo ja Raqqa provintsidesse ühtegi Ühendriikide sõdurit, ütles Abdel Rahman.
USA ministrid on Põhja-Süüria relvarahu osas lootusrikkad
USA kaitse- ja välisminister väljendasid pühapäeval optimismi relvarahu püsimise suhtes Põhja-Süürias, hoolimata hajusatest kokkupõrgetest kurdi ja Türgi vägede vahel.
USA president Donald Trump tsiteeris Twitteri-säutsus kaitseminister Mark Esperi sõnu, mille järgi on relvarahu väga kenasti püsimas.
Tema hinnangut toetas telekanali ABC saates ka Ühendriikide välisminister Mike Pompeo.
"Me oleme optimistlikud," ütles Pompeo. "Sõjategevust esineb küllaltki vähe: hajus käsirelvatuli, paar miinipildujamiini."
Kurdid kinnitasid oma võitlejate lahkumist Süüria piirilinnast
Kõik kurdi võitlejad on lahkunud Türgi ja USA vahel sõlmitud relvarahuleppe alusel piiramisrõngas Süüria piirilinnast Ras al-Ainist, kinnitas kurdide juhitud rühmitus pühapäeval vaatlejate teadet.
Kurdide juhitud Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) pressiesindaja Kino Gabriel kirjutas pühapäeva õhtul Twitteris, et rühmitusel ei ole enam võitlejaid Ras al-Ainis.
Türgi kaitseministeerium oli enne seda kinnitanud kurdi vägede lahkumist Ras al-Ainist.
"Umbes 55 sõidukist koosnev konvoi sisenes Ras al-Aini ja 86 veoki pikkune konvoi lahkus Tal Tamri suunas," teatas Türgi kaitseministeerium avalduses, edastades ka fotosid kurdi vägede evakueerimisest.
Türgi kaitseametkonna teatel ei ole mingeid takistusi kurdi vägede lahkumisele ja Ankara kooskõlastab nende lahkumist ja evakueerimist piirkonnast USA kolleegidega.
Vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus teatas pärast Türgi kaitseministeeriumi teadaannet, et kõik kurdi võitlejad on Ras al-Ainist lahkunud.
SDF-i komandör Mazloum Abdi ütles laupäeval, et kurdi väed taanduvad 120-kilomeetriselt maaribalt Süüria-Türgi piirialal niipea, kui neil lubatakse piiramisrõngas Ras al-Ainist lahkuda.
AFP reporter ja vaatlejad teatasid pühapäeva pärastlõunal, et Ras al-Ainist lahkus pühapäeval sõidukikolonn haavatute ja kurdi võitlejatega.
AFP reporter nägi vähemalt 50 sõidukit, teiste seas kiirabiautosid lahkumas linna haiglast ja varsti pärast nende lahkumist leeke tõusmas meditsiinirajatisest.
Pikapveokitel lahkusid linnast kümned SDF-i võitlejad, läbides Ankaraga liidus olevate süüria mässuliste mehitatud kontrollpunkte, ütles ajakirjanik.
Vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus teatas, et kiirabiautod sõidutasid haavatud tsiviilisikuid ja võitlejaid.
Kurdi võitlejad suutsid Ras al-Ainis 9. oktoobril alanud Türgi sissetungi järel vastupanu osutada kuni 17. oktoobril USA vahendusel sõlmitud relvarahuleppeni, mis andis kurdidele loodava turvatsooni aladelt lahkumiseks aega viis päeva.
Turvatsoon luuakse Türgi-Süüria piiri Süüria poolele 32 kilomeetri sügavuses ja see hõlmab ka Ras al-Aini.
Kurdi ametnikud ütlesid laupäeva õhtul, et laupäeval viidi läbi osaline evakueerimine linnast ja vägede taandumine piki rindejoont jätkub pühapäeval tingimusel, et esmalt lubatakse Ras al-Aini piiramisrõngast välja haavatud tsiviilisikud ja võitlejad.
Mõlemad pooled on süüdistanud teineteist relvarahurikkumistes ja Türgi kaitseministeerium teatas pühapäeva hommikul ühe sõduri hukkumisest Tal Abyadi linna lähedal. | USA kaitseminister: kõik Süüriast lahkuvad USA sõdurid lähevad Iraaki | https://www.err.ee/993990/usa-kaitseminister-koik-suuriast-lahkuvad-usa-sodurid-lahevad-iraaki | Praeguse plaani kohaselt suunduvad kõik Süüriast lahkuvad USA sõjaväelased Iraagi lääneossa. |
22-aastane eestlasest ääremängija jooksis väljakule avaviisikus ning tõi 18,5 minutiga kuus punkti (kahesed 2/6, vabavisked 2/4), kuus lauapalli ja ühe vaheltlõike, kuid tegi ka neli pallikaotust ja ühe isikliku vea, vahendab Korvpall24.ee.
Marko Perovic kogus võitjate edukaimana 19 punkti, Milan Ziak lisas 16, Amin Hot 13 ning Viktor Juricek 10 silma. Kaotajate poolel tasub märkimist 16 punkti ja 11 lauapalliga kaksikduubli teinud Deandre Dickson.
Levice peab Slovakkia liigas viienda vooru mängu 23. oktoobril, kui külla sõidetakse Nova Vesi tiimile, kes seni kaotanud kõik neli mängu.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Mihkel Kirves aitas Levicel Slovakkias tõusta 50% peale | https://sport.err.ee/994043/mihkel-kirves-aitas-levicel-slovakkias-tousta-50-peale | Slovakkia kõrgliigas on oma mängu rööbastele saamas Mihkel Kirves ja Levice meeskond, kui laupäeval teeniti tabelisse kahe kaotuse kõrvale teine võit. Hooaja kaks esimest liigamängu kaotanud Levice sai sel korral kodusaalis kindlalt 85:60 jagu Zilina meeskonnast. |
Lee haaras liidrikoha juba hüppevooru järel, kus lendas 94 meetrit ja teenis 120,5 punkti. Enne murdmaasõitu oli tema edu Markkus Alteri ja Andreas Ilvese ees pea kaks minutit.
Rollerirajal vähenes edu Ilvese ees minuti ja kümne sekundini, kuid meistritiitel oli tõsiasi. Kolmandaks tuli Alter (+3.03). Kristjan Ilves kaasa ei teinud.
Kolme naise konkurentsis haaras hüppemäel otsustava edu Bendi ja kuigi suusarajal oli Triinu Hausenberg temast kümne sekundiga kiirem, jäi Bendi kokkuvõttes siiski kindlalt minuti ja 28 sekundiga peale. | Otepääl võidutsesid Robert Lee ja Annemarii Bendi | https://sport.err.ee/994080/otepaal-voidutsesid-robert-lee-ja-annemarii-bendi | Eesti suvisteks meistriteks kahevõistluseks tulid Robert Lee ja Annemarii Bendi. |
36. minutil viis Marcus Rashford kodumeeskonna Unitedi juhtima ja kuigi olukord vaadati VAR-i vahendusel üle, siis peakohtunik Martin Atkinson Unitedi mängijatelt vigu ei leidnud ja värav jäi jõusse.
Vaid paar minutit hiljem oli pall kodumeeskonna puuris, aga taas võeti kasutusele VAR ja kuna see näitas, et Sadio Mane mängis eelnevalt käega, siis külaliste tabamus tühistati.
Viigiväravani jõudis Liverpool alles 85. minutil, kui Andy Robertsoni suurepärase tsenderduse realiseeris vahetusmees Adam Lallana.
Liverpool loovutas Inglismaa kõrgliigas viimati punkte 3. märtsil, mil võõrsil viigistati Evertoniga 0:0. Pärast seda võideti koguni 17 matši järjest.
Tabeliseis: 1. Liverpool 25 punkti (9 mängust), 2. Manchester City 19 (9), 3. Leicester City 17 (9), 4. Chelsea 17 (9), 5. Arsenal 15 (8), 6. Crystal Palace 14 (9), 7. Tottenham Hotsur 12 (9), 8. Burnley 12 (9). | Manchester United lõpetas Liverpooli pika võiduseeria | https://sport.err.ee/994077/manchester-united-lopetas-liverpooli-pika-voiduseeria | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas viigistasid legendaarses vastasseisus Manchester United ja Liverpool 1:1. Ühtlasi lõppes Liverpooli 17-mänguline võiduseeria. |
Pärnu läks kodupubliku toel 12:4 juhtima ja kuigi vahepeal pääses Tartu 18:14 ette, siis avaveerandi võitis suvepealinna klubi 24:21.
Esimese poolaja lõpuks kasvatas Pärnu edu kümnele silmale, aga kolmandal veerandil suutis Tartu taas järele võtta.
Otsustaval perioodil õnnestus aga Pärnul siiski pidevalt juhtida ja lähemale kui kaks punkti (77:75) külalised tulla ei suutnud.
Pärnu paremad olid Lauris Blaus 17, Jeremiah Paige ja Ernests Kalve 16 punktiga. Siim-Markus Posti nimele jäi kümne punkti kõrval ka kaheksa resultatiivset söötu.
Tartu ridades säras 21 punkti ja 17 lauapalliga kapten Adomas Drungilas. Kregor Hermet aitas omasid 18 ja Robin Kivi 14 punktiga.
Pärnul on nüüd Eesti-Läti liigas kirjas kolm võitu ja kaks kaotust, Tartu Ülikool jätkab ühe võidu ja kolme kaotusega. Liigat juhivad Läti klubid Riia VEF ja BK Ogre (mõlemal 5-0). | Tartu Ülikool naaseb Pärnust kaotusega | https://sport.err.ee/994074/tartu-ulikool-naaseb-parnust-kaotusega | Korvpalli Eesti-Läti liigas kaotas kolmanda kohtumise järjest Tartu Ülikool, kes jäi võõrsil alla Pärnu Sadamale 77:85 (21:24, 16:23, 20:15, 20:23). |
Pärast avaseti kaotust jäi Murray ka teises murdega taha, aga viigistas 3:3-le ja oli vastasest üle ka kümnendas geimis.
Otsustavas setis oli mõlemal raskusi oma servi hoidmisega, aga kümnendas geimis suutis Murray taas konkurendi pallingu murda.
Murray sai ligi kaks ja pool tundi kestnud kohtumises 3:6, 6:4, 6:4 jagu turniiril 4. asetatud šveitslasest Stan Wawrinkast, seejuures oli Murray veel teises setis 1:3 ja 4:4 peal 15:40 taga, aga suutis siiski mängu enda kasuks pöörata.
Jaanuaris rääkis Murray vahetult enne Austraalia lahtiste algust pressikonverentsil pisarsilmil, et suure tõenäosusega jäävad need Austraalia lahtised tema viimasteks ja ta on sunnitud puusavigastuse tõttu enda karjääri lõpetama. Avaringis näitas ta aga südi vastupanu 22. asetatud hispaanlasele Roberto Bautista Agutile ja sõnas pärast mängu, et loodab, et suudab siiski jätkata. Jaanuari lõpus käis ta operatsioonil, mille käigus paigaldati talle puusa tehisliiges.
Juba juunis naasis Murray paarismängus võistlustulle, saades kohe koos Feliciano Lopezega ka turniirivõidu Londonis.
Murray on puusaprobleemiga tõsiselt kimpus olnud 2017. aastast, sama aasta märtsist pärines ka tema seni viimane turniirivõit. Tänavu naasis ta üksikmängus väljakule augustis Cincinnatis, Antwerpeni turniir oli talle seitsmes.
"See tähendab tohutult palju. Viimased aastad on olnud äärmiselt rasked. Nii minul kui ka Stanil on möödunud aastatel olnud palju vigastusi ja see on suurepärane, et olen tagasi ja sain tema vastu sellises finaalis mängida," sõnas pärast võitu pisaraisse puhkenud Murray võiduintervjuus. "Ma ei oodanud, et kunagi jälle nii kaugele jõuaksin, seetõttu olen äärmiselt õnnelik!"
Lähiajal peaks Murray perekonda sündima kolmas laps ja britt naljatles, et just seetõttu pidi ta tingimata võistlustulle naasma. "Mul on kaks väikest last ja kolmas tulekul ehk mul on kolm alla nelja-aastast last. Viimasel kahel aastal, mil olen võistlustulest eemal olnud, on mu perekond kasvanud. Pidin uuesti mängima hakkama, et see olukord kontrolli alt ei väljuks," naeris ta.
Antwerpeni turniiri alustades paiknes Murray maailma edetabelis 243. real, tänu võidule aga tõusis ta 127. kohale. Wawrinka parandas enda positsiooni koha võrra ja on nüüd maailma 17. reket.
What a player. What a champion.
The winning moment for @andy_murray at the 2019 @EuroTennisOpen????
????: @TennisTV pic.twitter.com/OrqZ3IuoS8
— ATP Tour (@atptour) October 20, 2019
Eelvaade:
Jaanuaris puusaoperatsioonil käinud Murray alistas kaks tundi ja 23 minutit kestnud poolfinaalis prantslase Ugo Humbert'i (ATP 70.) 3:6, 7:5, 6:2.
"See on minu jaoks suur üllatus ja olen õnnelik, et jõudsin finaali," vahendab BBC šotlase sõnu. "Sellesse punkti jõudmiseks olen läbinud pika teekonna. Kindlasti ei uskunud ma, et see võiks juhtuda nii kiirelt pärast võistluskarusselli naasmist."
Viimati mängis Murray ATP turniiri finaalis 2017. aasta märtsis Dubais, kui ta oli maailma esireketiks. | Andy Murray sai esimese turniirivõidu pärast puusaoperatsiooni | https://sport.err.ee/994009/andy-murray-sai-esimese-turniirivoidu-parast-puusaoperatsiooni | Šoti tennisist Andy Murray (ATP 243.) alistas Antwerpenis toimunud ATP 250 taseme turniiri finaalis šveitslase Stanislas Wawrinka (ATP 18.) 3:6, 6:4, 6:4. |
Kuuendat kohtumist järjest kaotuseta püsiva Cagliari kasuks avas üheksandal minutil skoori Radja Nainggolan. Lõppseisu vormistas 67. minutil Paolo Farago.
Klavan alustas mängu varumeestepingult ja vahetati väljakule 82. minutil, kui eestlane asendas veerand tundi varem skoorinud Faragot.
Cagliari kaotas viimati 1. septembril kodus Milano Interile 1:2, seejärel on meeskond teeninud neli võitu ja kaks viiki ning asub praegu tabelis viiendal positsioonil.
Milano Inter oli täna skoorirohkes kohtumises võõrsil 4:3 parem Sassuolost ja hoiab tabelis Torino Juventuse järel teist kohta. Kaks väravat lõid nii Lautaro Martinez kui ka Romelu Lukaku. | Cagliari hea hooaeg jätkub, Klavan sai mänguaega | https://sport.err.ee/994062/cagliari-hea-hooaeg-jatkub-klavan-sai-manguaega | Itaalia jalgpalli kõrgliigas jätkub edukalt Ragnar Klavani koduklubi Cagliari hooaeg, kes alistas pühapäeval Spali 2:0. |
Avaringis vaba olnud treener Mart Siliksaare hoolealune alistas seejärel hindu P.C. Thulasi 20:22, 21:15, 21:14 ja jaapanlanna Shiori Ebihara 13:21, 21:19, 21:11.
Veerandfinaalis tuli seitsmenda paigutusega Kuubal tunnistada neljanda asetusega Prantsusmaa esindaja Qi Xuefei 19:21, 21:9, 21:13 paremust. | Kristin Kuuba jõudis Dubais veerandfinaali | https://sport.err.ee/994057/kristin-kuuba-joudis-dubais-veerandfinaali | Eesti sulgpallur Kristin Kuuba pääses Dubais peetud maailma karika etapil veerandfinaali ja astus sellega taas sammu Tokyo olümpiamängude suunas. |
Tänavu aprillis kohtus president Kersti Kaljulaid Moskvas president Vladimir Putiniga. Järgmise aasta 9. mail seisab Kaljulaid tõenäoliselt Punasel väljakul, kui Venemaa tähistab Teise maailmasõja teda vahetult puudutanud osa lõppemise 75. aastapäeva. Ja edasi pole välistatud, et president Putin lendab juunis 2020 Tartusse, soome-ugri rahvaste maailmakongressile, igatahes sellise kutse president Kaljulaid talle hiljuti saatis.
Kahe paljuski vastandliku välispoliitikaga naaberriigi tippjuhtide kohtumised ei ole midagi eriskummalist. Erakordseteks muudab need fakt, et sel kevadel oli ajaloo esimene Eesti presidendi visiit Moskvasse, et arutada Venemaa kolleegiga teemasid Peipsi järve keskkonnast kuni Süüria konfliktini. Seni on kahe riigi presidendid kohtunud konkreetsel põhjusel, nagu Vene vägede väljaviimise lepingu sõlmimine 1994 või Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilvese osalemine soome-ugri rahvaste maailmakongressil Hantõ-Mansiiskis ja tema osavõtt Teise maailmasõja Euroopa-lahingute lõpu tähistamisest Moskvas.
NSV Liidu lagunemise järgselt ei ole Venemaa president Eestit külastanud. Kui ta seda nüüd teeks, sobituks see nii Eesti-Vene suhete kui ka soome-ugri rahvaste konteksti. Keeleteadlane Tõnu Seilenthal, kes on ka eestlaste esindaja soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitees, arvas, et Putini lend Tartusse "annaks Venemaa soome-ugri rahvastele selge märgi, et see, mida nad teevad, ei ole Vene riigi vastane tegevus ja pigem selline tegevus, mis Kremlile meeldib". Seni on Venemaa suhtunud väikerahvaste kultuurilisse iseolemisse valvsalt, kahtlustavalt ja umbuslikult.
Mis on aga selliste kohtumiste eesmärk? Istuda naabritena ühe laua taga ja rääkida meie kahepoolsetel teemadel, mis muud. Ilma müstilise läbimurde katseta, ilma soovita Venemaad muuta ja ilma osalemiseta Lääne algatatud Venemaa võlumise kampaanias ehk šarmipealetungis, nagu seda sõnastas Kalev Stoicescu, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur.
Ka pärast aprillikuist kohtumist Kremlis ütles Kaljulaid, et selle visiidi toimumise suurim eesmärk oligi selle toimumine. Kuid veel ütles ta, et Eesti soovib Venemaaga uusi suhteid ja et Eesti on dialoogiks valmis.
Vähemalt avalikkusele nähtavalt ei ole dialoogi tekkinud.
Nii oleks nüüd huvitav näha hoopis peaministrite Jüri Ratase ja Dmitri Medvedevi kohtumist, sest valitsusjuhid ei saa kokku viisakusest, nendel on alati konkreetsed asjad ajada. Millised need võiksid olla, vaatamata seni püsivatele Euroopa Liidu majandussanktsioonidele Venemaa suunas seoses Krimmi hõivamise ja Donbassis sõjategevuse toetamisega?
Pool aastat tagasi viitas Kaljulaid, et võiks uuendada raudteelepinguid, võibolla ka maanteelepinguid, liikuda edasi topeltmaksustamise vältimise lepinguga. Eesti president lisas ka olulise täpsustuse: kui vabariigi valitsus ja ministrid arvavad, et see on mõistlik, siis tema arvates on Eesti-Vene suhete uks nüüd natuke paokil.
Kui valitsus ja ministrid arvavad... Kauaaegne välisminister Urmas Paet hoiatas juba toona, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus ei suuda Vene-poliitikas kokku leppida ega hakka Kaljulaidi-Putini kohtumist edasi viima.
Venemaal on vahepeal käinud rahvusvahelistel üritustel Ratase valitsuse paar ministrit, aga kas keegi suudab meenutada, mida nad seal täpsemalt tegid või kellega kohtusid? Sama ebamäärane on lause koalitsioonilepingust, et valitsus toetab "julgeoleku, stabiilsuse ja heanaaberlike suhete edendamist kogu meie regioonis, sh Venemaaga".
Tõepoolest on keeruline näha, milline oleks Keskerakonna, EKRE ja Isamaa ühine Vene-poliitika. Liiga erinevad on tänaste võimuparteide huvid ja hoiakud. Isegi piirilepingu ratifitseerimises ei ole kolm praegust valitsuserakonda suutnud kokku leppida.
Nõnda ongi, et kui küsida meie välispoliitika muidu nutikatelt kujundajatelt omavahel, milline on Eesti Vene-poliitika, kuuleme diplomaatiliselt sõnastatud vastust: keeruline on kirjeldada midagi, mida pole olemas.
Kõik see aga tähendab, et seni saame Eesti-Vene suhete puhul rääkida üksikutest toredatest kohtumistest, millel järellugu ei ole. | Toomas Sildam: valitsuse Vene-poliitikata jäävad tippkohtumised järelloota | https://www.err.ee/994051/toomas-sildam-valitsuse-vene-poliitikata-jaavad-tippkohtumised-jarelloota | Kuni me ei tea, milline on Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse Vene-poliitika, saamegi Eesti-Vene suhete puhul rääkida üksikutest toredatest kohtumistest, millel järellugu ei ole, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris. |
Sündmused ööl vastu laupäeva alguse, kui Seiba jõel murdus kullakaevanduse veehoidla tamm. Tekkinud üleujutuse tõttu hukkus vähemalt 15 inimest ning teadmata on viie inimese saatus. Vigastatuid on vähemalt 16, vahendasid Meduza ja Yle.
Üleujutus kahjustas lähedal asuvat Kuragino küla, kus elavad peamiselt kaevanduse töötajad, ning päästeteenistusel tuli inimesed asulast evakueerida. Kuna tegu oli öise ajaga, olid külaelanikud õnnetuse hetkel magamas.
Juba alguses kahtlustati, et õnnetuse põhjuseks on kaevandustegevuse reeglite rikkumine. Pühapäev on seda teooriat ka kinnitanud ning uurimiskomitee märkis, et purunenud tamm oli sisuliselt ehitatud ebaseaduslikult, rikkus kõiki nõudeid ning selle ehitamisest polnud ametivõimud isegi teadlikud.
Kriminaalmenetlust on alustatud lähtudes seadusesättest, mis käsitleb tööohutusnõuete rikkumist, kui sellega põhjustatakse rohkem kui kahe inimese hukkumine. | Vene võimud: Siberi kaevanduse purunenud tamm oli ehitatud ebaseaduslikult | https://www.err.ee/994053/vene-voimud-siberi-kaevanduse-purunenud-tamm-oli-ehitatud-ebaseaduslikult | Laupäeval Siberis toimunud ohvriterohke tammiõnnetusega seoses on Vene võimud pidanud kinni Krasnojarski krais asuva kullakaevanduse kolm juhtivtöötajat. Samuti on kaevandusettevõtte Sisim ruumides toimunud läbiotsimine. |
Turniirile erikutse saanud Ostapenko oli teises ringis üle esimese asetusega belglannast Elise Mertensist 6:4, 2:6, 2:6 ja poolfinaalis venelannast Anna Blinkovast 3:6, 6:3, 6:2, kes avaringis oli lülitanud konkurentsist USA komeedi Coco Gauffi.
Viimati triumfeeris Ostapenko WTA turniiril 2017. aasta septembris Soulis. Sama aasta varasuvel oli ta üllatuslikult kroonitud Prantsusmaa lahtiste tšempioniks.
Ostapenko vormile on kindlasti jätnud positiivse jälje koostöö alustamine prantslanna Marion Bartoliga, kelle juhendamisel on ta kahel turniiril järjest finaali jõudnud. | Läti tennisist võitis uue treeneri juhendamisel WTA turniiri | https://sport.err.ee/994052/lati-tennisist-voitis-uue-treeneri-juhendamisel-wta-turniiri | Läti tennisist Jelena Ostapenko (WTA 63.) alistas Luksemburgi tenniseturniiri finaalis sakslanna Julia Görgese (WTA 26.) 6:4, 6:1 ja teenis enam kui kaheaastase pausi järel esimese WTA turniirivõidu. |
"Lähtudes nii meedia kui demokraatide hullumeelsest ja irratsionaalsest vaenulikkusest ei kaalu me enam Trump National Doralit Miamis G7 võõrustamiskohana 2020. aastal," säutsus Trump Twitteris.
"Me alustame otsekohe uue koha otsimist," ütles ta ja lisas, et üheks võimalikuks paigaks on Camp David.
Trumpi esialgne plaan korraldada G7 tippkohtumine oma Miami golfiklubis põhjustas süüdistusi korruptsioonis. | Trump loobus järgmise G7 tippkohtumise korraldamisest oma golfiklubis | https://www.err.ee/994048/trump-loobus-jargmise-g7-tippkohtumise-korraldamisest-oma-golfiklubis | USA president Donald Trump teatas laupäeval, et järgmine G7 tippkohtumine ei leia aset ühes tema Florida golfiklubidest. |
Zaporožžja oli suurema mängust kaotusseisus, kuigi mõnel puhul pääseti ka ühe väravaga juhtima. Viigipunkti tõi siiski hea tegutsemine viimasel minutil, kus väljuti kaheväravalisest kaotusseisust.
Jaanimaa arvele jäi üks tabamus, Zaporožžja resultatiivseim oli tosina tabamusega Barõs Puhhouski. Porto kasuks viskas kaheksa väravat Andre Gomes.
Alagrupiturniiri neli esimest kohtumist kaotanud Zaporožžja jätkab ühe punktiga B-grupi viimasel ehk kaheksandal positsioonil. Porto on viie punktiga kuues ning juhib üheksa silma kogunud Kiel. | Jaanimaa klubi sai Meistrite liigas silma pähe | https://sport.err.ee/994046/jaanimaa-klubi-sai-meistrite-liigas-silma-pahe | Eesti käsipallikoondislase Dener Jaanimaa koduklubi Zaporožžja Motor viigistas laupäeval Meistrite liigas võõrsil FC Portoga 35:35 (15:15) ja teenis tabelisse esimese punkti. |
Bobrov alistas poolfinaalis rootslase August Lindström Jenseni 15:11 ja finaalis Kiiroja 15:12. Kiiroja oli nelja seas saanud jagu Tobiasest 15:14.
Kaheksa parema sekka jõudis ka kuuendana lõpetanud Henrik Priimägi.
Neidude arvestuses saavutas Gabriela Truuse (Põhjakotkas) teise koha. Poolfinaalis alistas ta Läti vehkleja Maria Orlova 15:10, kuid pidi finaalis tunnistama Rootsi esindaja Emma Franssoni 15:8 paremust.
Kolmandaks tuli Sandra Skoblov, kes kaotas poolfinaalis Franssonile 15:13. Karoliine Loit lõpetas võistluse seitsmendana. | Eesti noored vehklejad said Norras kolmikvõidu | https://sport.err.ee/994042/eesti-noored-vehklejad-said-norras-kolmikvoidu | Eesti vehklejad Ilian Bobrov, Jaron Kiiroja ja Erik Tobias teenisid laupäeval Norras peetud Põhjamaade juunioride meistrivõistlustel kolmikvõidu. |
Kodupublikut suutsid rõõmustada eelmise hooaja kolmas meeskond Saaremaa ja viies BMF/Rakvere Võrkpalliklubi, kes võitsid vastavalt 3:1 (19, -20, 14, 17) Audentese SG/Noortekoondist ja 3:2 (23, -30, 18, -22, 8) Liider/Rae valda. Siim Olavi Rantanen panustas Saaremaa võitu 14 ja Kaarel Pomerants Rakvere edusse 19 punkti, kirjutab volley.ee.
Võru Võrkpalliklubi/Werro mängis võõrsil 3:0 (21, 24, 23) üle EstNor/Kiili, tiitlikaitsja Tallinna Ülikool 3:0 (14, 18, 23) viimase kolme hooaja neljanda meeskonna LotusTimber/Neemeco SK ja Tallinna Spordikool samuti võõral väljakul 3:0 (21, 21, 18) IMsport/Järvamaa. Võru parimaks osutus 19 punkti kogunud Mart Mandel ja Tallinna Spordikooli resultatiivseimaks 12 punkti toonud Kevin Õun. | Laupäeval pandi pall mängu meeste võrkpalli esiliigas | https://sport.err.ee/994040/laupaeval-pandi-pall-mangu-meeste-vorkpalli-esiliigas | Laupäeval pandi pall mängu meeste võrkpalli esiliigas, kui avapäeval tulid väljakule kümme võistkonda. Põnev võistluspäev pakkus ka ühe viiegeimilise heitluse. |
Esmalt jõudis nelja parema sekka Wales, kes tuli Prantsusmaa vastu välja 10:19 kaotusseisust ning võitis matši 20:19. Prantslased mängisid Sebastien Vahaamahina punase kaardi tõttu viimase pooltunni vähemuses.
Teises pühapäevases poolfinaalis oli kahekordne maailmameister Lõuna-Aafrika Vabariik kindlalt 26:3 üle võõrustajatest. Jaapan pääses alagrupist edasi esimest korda.
Laupäeval kindlustasid koha nelja parema seas Inglismaa, kes alistas 40:16 Austraalia ning Iirimaa 46:14 seljatanud valitsev maailmameister Uus-Meremaa. | Ragbi MM-il on selgunud poolfinalistid | https://sport.err.ee/994037/ragbi-mm-il-on-selgunud-poolfinalistid | Jaapanis jätkuvatel ragbi maailmameistrivõistlustel selgusid pühapäeval kaks viimast poolfinalisti. |
Reio Laabus viis Tamme staadionil kodumeeskonna 37. minutil juhtima, aga Tulevik vastas viimasel pooltunnil võimsalt, kui Indrek Ilvese väravad 62., 80. ja 85. minutil tõid Viljandi klubile kolm punkti.
Tulevikul on kolm vooru enne hooaja lõppu 25 punkti, Kuressaarel nende selja taga 23 silma. Üleminekumängudele viival üheksandal kohal asub 21 punktiga Tallinna Kalev, tabeli punaseks laternaks on 17 punkti kogunud Maardu Linnameeskond. Tammeka on 40 punktiga viies, neist võib veel mööduda punkti vähem kogunud Narva Trans. | Indrek Ilvese kübaratrikk tõi Viljandile Tartus tähtsa võidu | https://sport.err.ee/994034/indrek-ilvese-kubaratrikk-toi-viljandile-tartus-tahtsa-voidu | Koduse jalgpalli Premium liiga pühapäevases esimeses kohtumises alistas Viljandi Tulevik võõrsil 3:1 Tartu Tammeka ja astus suure sammu kõrgliigasse püsimajäämise suunas. |
Beau Willimoni (sündinud 1977) loomingust on tuntuimad näited telesari "Kaardimaja", 2012. aastal Oscarile nomineeritud film "Märtsi iidid" ja näidend "Pariisitar". Viimane neist esietendus septembris VAT Teatris lavastaja Aare Toikka käe all. KUMU auditooriumis mängitava lavastuse peaosas on Katariina Tamm.
Lisaks "Pariisitari" vaatamisele VAT Teatris jõudis The Writers Guild of America East presidendina tegutsev Willimon kohtuda ka Eesti Stsenaristide Gildi liikmetega, et tutvustada ametikaaslastele enda tööprotsessi ja USA stsenaristikatööstuse köögipoolt.
Willimoni uusim loominguline projekt viib teda poliitikamaailmast eemale – 2018. aasta lõpus eetrisse jõudnud telesari "The First" keskendub Marsi-missioonile.
Willimonil on ka varasemast kokkupuude Eestiga, sest pärast kolledži lõpetamist töötas ta 1990ndatel stipendiaadina siseministeeriumis. | "Kaardimaja" stsenarist käis VAT Teatris oma näidendi lavastust vaatamas | https://kultuur.err.ee/994025/kaardimaja-stsenarist-kais-vat-teatris-oma-naidendi-lavastust-vaatamas | 17.-19. oktoobril külastas VAT Teatri kutsel Eestit tunnustatud ameerika stsenarist ja näitekirjanik Beau Willimon. |
Serviti ja Viljandi olid kaks kolmest meeskonnast, kes loosi tahtel avaringist mänguta edenesid. Nüüd tuleb viimati 2017. aastal karikafinaalis kohtunud klubidel omavahel selgitada, kes nelja võistkonna finaalturniirile pääseb. Serviti auhinnakapis on rekordilised 11 karikavõitu, Viljandi ainus sama sarja trofee pärineb 2014. aastast.
Mullu esmakordselt Eesti karika võitnud HC Tallinn lülitas kaheksandikfinaalis välja meistriliigakaaslase SK Tapa ning läheb nüüd vastamisi oma esiliigas mängiva duubelmeeskonna Raasiku/Mistraga. Jüri Lepa treenitav Raasiku tiim alistas esimeses ringis kahekordse karikavõitja Tallinna Oskari.
Kümnel korral Eesti karika pea kohale tõstnud HC Kehra/Horizon Pulp&Paperile tõi loos vastaseks esiliigaklubi Põlva Coopi ning mullu kolmanda koha pälvinud esiliiga võitja Põlva/Arcwood läheb vastamisi Aruküla/Audentesega.
Karikavõistluste veerandfinaalid peetakse kodus-võõrsil põhimõttel, edasipääseja selgub kahe kohtumise koondtulemuse põhjal. Mängud toimuvad oktoobri viimastel päevadel ja novembri esimeses pooles, täpne ajakava selgub lähiajal. Tänavune karikasarja Final Four mängitakse 7. ja 8. detsembril.
Eesti naiste karikavõistlustel osaleb tänavu viis võistkonda. Nii loositi vaid üks veerandfinaal, kus esmakordselt kaasa tegev HC Tabasalu läheb kokku karikakaitsja SK Reval-Sport/Padisega. Kolm naiskonda – HC Kehra, SK Tapa ja SK Reval-Sport/Mella – pääsesid otse poolfinaali.
Meeste karikavõistluste veerandfinaalid (esimesena mainitu peab avamängu kodus):
Põlva/Arcwood – Aruküla/Audentes
Viljandi HC – Põlva Serviti
HC Tallinn – Raasiku/Mistra
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Coop | Käsipalli karikavõistlustel loositi vastamisi Serviti ja Viljandi | https://sport.err.ee/994029/kasipalli-karikavoistlustel-loositi-vastamisi-serviti-ja-viljandi | Täna toimus Põlvas Eesti karikavõistluste veerandfinaalide loosimine. Kaks endist võitjat ehk Põlva Serviti ja Viljandi HC moodustavad ainsa meistriliigaklubide paari. Karikakaitsja HC Tallinn kohtub oma duubelmeeskonna Raasiku/Mistraga. |
Viimased kolm sõitu peetakse Monza ringrajal ning esimesel neist sai Aron küll kaheksanda koha, kuid sellest piisas nimetatud saavutuste kindlustamiseks, kirjutab Delfi Sport.
Alles 15-aastasel Aronil on võimalik veel viimase kahe sõiduga ka üldarvestuses teist kohta püüda - 21 punkti kaugusel on tema tiimikaaslane Gianluca Petehof. Sarja võidu kindlustas 16-aastane norralane Dennis Hauger, kes kuulub Red Bulli noortesüsteemi. | Paul Aron kindlustas Itaalia F4 sarjas uustulnukate tiitli | https://sport.err.ee/994027/paul-aron-kindlustas-itaalia-f4-sarjas-uustulnukate-tiitli | Vormelisõitja Paul Aron kindlustas Itaalia F4 vormelisarjas kaks sõitu enne hooaja lõppu tiitli uustulnukate seas, samuti on Prema Powerteami sõitjal kindel koht esikolmikus. |
Kunstiresidentuurid on saanud sama kuumaks teemaks, kui on kunstibiennaalid. Kui ühelt biennaali avamiselt teisele sõites võib täita aasta, siis residentuurist residentuuri liikudes võib sama hõlpsasti sisustada kolm-neli aastat. Ole tubli, orienteeru residentuuride mitmekesisuses, nopi endale sobivad välja, omanda taotluste kirjutamise ja veelgi paremini raha küsimise oskus.
Tegelikult pole põhjust residentuuride üle ironiseerida. Selge see, et nende hulgas on pansionaadi tüüpi paiku, aga märksa rohkem on loomingulist sünergiat ja tuge pakkuvaid, tõsise programmiga residentuure. Just neil on kunstnike ja ka kuraatorite professionaalses biograafias sama suur tähendus, nagu on rahvusvahelistel näitustel osalemisel või nende korraldamisel.
15. X avati Kai kunstikeskuse residentuur. Esimene õnnelik resident on Felipe de Avila Franco Brasiiliast. Residentuuri kuraatori Kari Conte juhtimisel toimus ka ümarlaud, kus arutati residentuuri olemust ja tulevikku. Kõik oli just nii, nagu rahvusvahelistelt mainekate sündmuste puhul kohane: meeleolu oli pidulik, aga ka asjalik ning loodetavasti suudavadki Kai aktiivsed töötajad rahvusvahelise žürii hoolikalt valitud residente integreerida meie kunstiellu või vähemalt aidata neil saada meie kunstiväljast võimalikult avar pilt, et tulevikus areneks välja nii mõnigi koostööprojekt, kuhu üksikute (kvaliteet)kunstnike kõrval satuks ka teisi, kelle potentsiaal ja sotsiaalne närv pole sugugi väiksem.
Kaks nädalat tagasi teatasid MoKSi eestvedajad Evelyn ja John Grzinich, et lõpetavad oma põhitegevuse ehk siis ligi kaks aastakümmet Mooste mõisa valitsejamajas tegutsenud kunstiresidentuuri. See ei tähenda, et MTÜ MoKS, kellel on praegugi mitu suurt rahvusvahelist projekti pooleli, kaoks. Ega ka nüüdiskunsti-Mooste jää vaeslapse ossa, sest nagu John Grzinich on Lõuna-Eesti Postimehes lubanud, leiavad nad mõnele tähtsamale projektile Moostes koha.
Küsimus ei ole ju ainult selles, kas Moostes üldse midagi nüüdiskunsti vallas toimuma hakkab, pigem ikka selles, kuidas tagada millegi sissetöötatu püsima jäämine. Kas pealinnas avatud uus laia haardega rahvusvaheline (ka Mooste oli rahvusvaheline ning vaevalt keegi ennast ainult Eestiga piirab) kunstiresidentuur ikka asendab Mooste oma kadumist? Ka regionaalpoliitiliselt ei lõpe Eesti ju Tallinna ja Harjumaaga. Seda enam et ka Tartu kunstiresidentuur (TAiR) peab pausi: järgmise aasta konkurss ei ole välja kuulutatud ja ilmselt piirdutakse edaspidi ainult trükikunsti alal tegutsevate residentidega, sest residentuur asub trüki- ja paberimuuseumi juures.
Võib vastu väita, et Eesti kunstiresidentuurid ei tegutse sugugi ainult pealinnas. Tallinnas on varasematest ellu jäänud vaid kunstnike liidu residentuur Tallinna Kunstihoones ja Kanuti gildi etenduskunstide oma. Kultuuriministeeriumi veebisaidilt leiab kümme residentuuri, nimekiri algab MoKSiga ja lõpeb Hiiumaa KordonAiriga (nüüd võib MoKSi asendada Kaiga). Kui võtta välja Narva kunstiresidentuur, mis kuulub kunstiakadeemiale, ja Muhu A. I. Kunstitalu, mida juhib kunstnike liit, siis on teised suhteliselt hiljuti tekkinud omaalgatuslikud ettevõtmised. Pärnumaal Massiarus tegutseval Massial on hinnakiri, kui palju seal viibimise eest tuleb maksta, teised tunduvad projektitoetustega või ka ise hakkama saavat. Kultuuriministeeriumi arvates tuleb kunstiresidentuuride võrku arendada, kuid ministeerium nende tegevust ei rahasta. Erand on olnud MoKS, kelle arendamist toetati aastatel 2007–2010, ja Narva, keda 2015. aastast peale toetatakse.
Riik ei saa ega peagi kõike toetama, ka Kai kasutab kombineeritud rahastamisskeemi. Kui aga jätkusuutlikkusse ikka tõsiselt suhtuda, siis oleks kultuuriministeeriumi asi küll aidata kaasa vettpidava rahastamisskeemi väljatöötamisele. Ega Evelyn ja John Grzinich kurda ega süüdista kedagi. Nagu riigilt, iseäranis kultuurkapitali ja hasartmängu nõukogu programmidest, on nad ka omavalitsuselt tuge saanud, pole vahet, kas tegemist oli Mooste või on Põlva vallavalitsusega. Kaasamõtlejaid ja vabatahtlikke on samuti leidunud, kuid ainult nende najal residentuuri ülal ei pea. Nii nagu jätkusuutlikkust, nii tuleb ka inimesi hoida. See on küll riigi asi. | Reet Varblane. Kunstiresidentuur – algus, mitte lõpp | https://kultuur.err.ee/994001/reet-varblane-kunstiresidentuur-algus-mitte-lopp | Kui jätkusuutlikkusse tõsiselt suhtuda, siis oleks kultuuriministeeriumi asi küll aidata kaasa vettpidava rahastamisskeemi väljatöötamisele kunstiresidentuuridele, ütleb Reet Varblane Sirbis. |
"Palve sellised kooslused kokku panna tuli Sarah Brightmani poolt," kommenteeris artisti Tallinna kontserdi pressiesindaja Reno Hekkonens. "Põhitingimus oli, et nii koor kui orkester oleksid professionaalsed ning võimalikult suure esinemiskogemusega."
Estonia Seltsi Segakoorile on kaasatud ooperikoori häälepartiisid ja meeskooride hääli. Nordic Festival Orchestra moodustus professionaalsetest eesti pillimeestest.
Sarah Brightman ja eestlastest koosnev koor ning orkester kohtuvad esmakordselt Helsingi kontserdi peaproovis 1. novembril.
Maailma hinnatumaid sopraneid Sarah Brightman jõuab 2. novembril Eestisse maailmatuuri "Hymn" raames. | Sarah Brightman annab kaks kontserti Eesti koori ja orkestriga | https://menu.err.ee/994021/sarah-brightman-annab-kaks-kontserti-eesti-koori-ja-orkestriga | 1. novembril Helsingis ja päev hiljem Saku Suurhallis esineva Sarah Brightmani kontserte saadab laiendatud koosseisus Estonia Seltsi Segakoor ja eesti muusikutest kokku pandud Nordic Festival Orchestra. |
Suwon läks kohtumist 35. minutil juhtima, kui Anier lõi ühe puutega väravasse vasakult äärelt tulnud tsenderduse, vahendab Soccernet.ee. Tegemist oli Anieri kolmanda väravaga Lõuna-Korea esiliigas. Eelmised kaks tabamust olid sündinud 5. ja 11. mail ehk enam kui viis kuud tagasi.
Hooaja 11. võidust jättis Suwoni ilma brasiillase Robson Carlose 47. minuti värav. Liigatabelis on 33 mängust 40 punkti teeninud Suwon kümne meeskonna seas kaheksandal kohal. Hooaja lõpuni on jäänud kolm vooru. | Henri Anier lõpetas enam kui viis kuud kestnud väravapõua | https://sport.err.ee/994020/henri-anier-lopetas-enam-kui-viis-kuud-kestnud-varavapoua | Lõuna-Korea jalgpalli esiliiga (K League 2) 33. voorus mängis Eesti ründaja Henri Anieri koduklubi Suwon City koduväljakul 1:1 viiki tabeli punase laterna Seoul E-Landiga. |
"Tagasiteel Ameerikast peatusin Londonis, esinesin ühe Briti konservatiivse grupi üritusel ja rääkisin Eesti asjadest. Õhtul aga kohtusin ka Eestis hästi tuntud rahapesuvastase võitleja Bill Browderiga. Ta rääkis põhjalikumalt oma tegemistest, jagas infot ja andis mõned väga huvitavad ideed," teatas Helme oma sotsiaalmeedias tehtud sissekandes.
Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE) kuuluv Helme lisas: "Asjaolu, et ta ei julgenud minuga kohtuda Eestis on omajagu mõtlemapanev. Pärast meie kohtumist olen veelgi veendunum kui enne, et vajame verevahetust prokuratuuris."
Browder esitas aprillis Eesti prokuratuurile ja rahapesu andmebüroole kuriteoteate Swedbank Eesti osas.
Kuriteoteates palus Browder Eesti prokuratuuril ja rahapesu andmebürool uurida Swedbanki pangadokumente ja pangakontosid, kuhu liikus Danske pangast ja Leedu Ukio pangast kahtlase päritoluga raha. Avaldusele oli lisatud seitse dokumenti, mis kirjeldasid kahtlaste tehingute sisu ning ülekandeid teinud ettevõtteid.
Browderi kaebuste alustel pole menetlusi algatatud ei Eestis ega ka Rootsis.
Praeguse peaprokuröri Lavly Perlingu ametiaeg lõpeb juba oktoobri lõpus. Isamaasse kuuluv justiitsminister Raivo Aeg soovib, et Perling jätkaks selles ametis ka järgmised viis aastat. EKRE on lubanud esitada oma kandidaadi, kuid pole seda veel teinud. Peaprokuröri kandidaadi esitab valitsusele kinnitamiseks vastavalt seadusele justiitsminister. | Browderiga kohtunud Helme: Eesti prokuratuur vajab verevahetust | https://www.err.ee/994018/browderiga-kohtunud-helme-eesti-prokuratuur-vajab-verevahetust | Rahandusminister Martin Helme andis teada, et kohtus Londonis korruptsiooni ja rahapesu paljastamisega tegeleva Bill Browderiga, kellega vesteldes jõudis ta järeldusele, et vaja on välja vahetada inimesi Eesti prokuratuuris. |
American League'i finaalseerias alistas 2017. aasta meister Houston Astros 4:2 New York Yankeesi, National League'is oli Washington Nationals 4:0 üle St. Louis Cardinalsist. Tiitlikaitsja Boston Red Sox jäi sel aastal play-off 'ist välja.
World Series algab teisipäeval Houstonis, kui vaja läheb seitsmendat mängu, toimub see samuti Houstonis 30. oktoobril. | Pesapalliliigas MLB selgusid tiitlile mängivad meeskonnad | https://sport.err.ee/994017/pesapalliliigas-mlb-selgusid-tiitlile-mangivad-meeskonnad | Põhja-Ameerika pesapalli profiliigas MLB on selgunud finaalseeriasse (World Series) pääsenud meeskonnad. |
Süle pidi laupäevases mängus väljakult lahkuma juba 12. minutil. Pühapäeval kinnitas Bayerni arst Hans-Wilhelm Müller-Wohlfahrt, et 24-aastane sakslane rebestas vasaku jala põlve ristatisideme (ACL) ja läheb koheselt operatsioonile. Sama vigastus juhtus Sülel ka viis aastat tagasi, ka siis oli kannatajaks vasak põlv.
Niklas #Süle hat sich beim Auswärtsspiel in Augsburg einen Riss des vorderen Kreuzbandes im linken Knie zugezogen und wird noch am heutigen Sonntag operiert.
Gute Genesung, Niklas! https://t.co/JG1yZWIFhC
— FC Bayern München (@FCBayern) October 20, 2019
Juba avaminutil kaotusseisu jäänud Bayern läks Robert Lewandowski ja Serge Gnabry väravatest teise poolaja alguses 2:1 juhtima, aga Alfred Finnbogasoni tabamus mängu esimesel üleminutil tõi koduväljakul mänginud Augsburgile siiski väärtusliku punkti.
Bayern on kahest viimasest mängust saanud ühe punkti ja on sarnaselt Dortmundile ning Leipzigile kaheksa mänguga kogunud 15 punkti. Bundesligat juhib Mönchengladbachi Borussia, kellel on 16 punkti, Wolfsburg on sama punktiarvuga teine.
Teised tulemused:
Dortmund - Mönchengladbach 1:0
Düsseldorf - Mainz 1:0
Leipzig - Wolfsburg 1:1
Berliini Union - Freiburg 2:0
Bremeni Werder - Berliini Hertha 1:1 | Bayerni ja Saksamaa koondise põhikaitsja sai taas raske põlvevigastuse | https://sport.err.ee/994013/bayerni-ja-saksamaa-koondise-pohikaitsja-sai-taas-raske-polvevigastuse | Müncheni Bayerni ja Saksamaa jalgpallikoondise kaitsja Niklas Süle vigastas klubi laupäevases 2:2 viigimängus Augsburgi vastu põlve ristatisidet ning peab mitmeid kuid väljakutelt eemal veetma. |
Kaks nädalat tagasi Tais võidutsenud ja ühtlasi oma kuuenda MM-tiitli kindlustanud katalaan edestas pühapäeval finišis prantslast Fabio Quartararot (Petronas Yamaha) 0,870 sekundiga, pjedestaali viimase koha hõivas Ducatil sõitev Andrea Dovizioso. 20-aastane Quartararo on käesoleval aastal pjedestaalile jõudnud kuuel korral, aga võita pole prantslane veel suutnud.
"See ei olnud kerge," kinnitas Marquez oma neljanda järjestikuse võidu järel. "Pingutasin etapi algusest peale kõvasti, nii kütust kui kõike muud arvesse võttes sõitsin viimasel piiril."
Meeskondlik tiitel on tiimile 25., Honda mootorrataste ringrajasõidu osakond tähistab sellel hooajal 60. aastapäeva. Kolm etappi enne hooaja lõppu on Marquezil 350 punkti, Doviziosol teisena 231. Honda (356) edestab Ducatit 86 punktiga. | Võidukas Marquez tõi Hondale ka meeskondliku MM-tiitli | https://sport.err.ee/994006/voidukas-marquez-toi-hondale-ka-meeskondliku-mm-tiitli | Juba varem MotoGP MM-tiitli kindlustanud Marc Marquez võitis pühapäevase Jaapani GP ja aitas Hondal kodurajal maailmameistriks tulla ka tootjate arvestuses. |
Kui kirjastused teevad tulevikuplaane, kaalutakse vältimatult seda, millised ettevõtmised end ära tasuvad. Neis oletustes kajastub arusaam, mida publik võiks huvitavaks pidada, millest võiksid raamatukaupmehed piisavalt innustuda, et teos oma valikusse võtta, ja mis pakuks huvi ajakirjandusele – meediakatteta ju raamatut ei müü. Hinnang, kui avaldamisväärne miski tundub, on aga alati seotud aja ja kontekstiga ning peegeldab valitsevaid väärtusi ja moode.
Euroopa Liidu kirjandusauhinna on aastate vältel pälvinud 41 riigi tõusvad anded ning tänavu on liitunud esmakordselt Gruusia ja Ukraina. Loodan, et auhind äratab kirjastajate huvi nende maade kirjanduse vastu, sest gruusia ja ukraina kirjanikel pole lihtne leida piiritaguseid lugejaid. See pole kerge ka muudele Ida-Euroopa või Baltimaade kirjanikele. Raamatuäris vahetuvad geograafilised trendid alatasa ning seksika kirjastamisregiooni varjutab peagi järgmine. Tänu põhjamaisele krimikirjandusele ja Stieg Larssonile vaatab kirjastustööstus praegu põhja suunas, mille üle võin ainult rõõmu tunda, kuid samal ajal kurvastab, et Ida-Euroopa ei ole kirjastajate silmis kuum koht. Näiteks valgevenelanna Svetlana Aleksijevitši "Pruugitud aeg" annab suurepärase pildi, kuidas Stalini isikukultuse järgne rehabiliteerimine Venemaal õieti käis ja et selle juured on palju sügavamal minevikus, kui läänes on tajutud. Nobeli preemiata jäänuks Aleksijevitši paksu ning kirjastaja seisukohalt kuluka raamatu tõlgete hulk napiks.
Minu kodumaal Soomes varises huvi idabloki kirjanike vastu kokku 1990ndatel. Soome pole selles üksi. Nõukogude Liit külvas valitud kirjanike avaldamiseks välismaal toetusraha, mitmesugustel sõprusühingutel olid oma kirjastused ja koos selle võrgu kadumisega haihtus ka huvi endise NSVLi ala kirjanike vastu. Endise Nõukogude Liidu kirjanike loomingul polnud vähimatki müügipotentsiaali: uued teosed jäid tõlkimata, nende pärast ei võisteldud, uustrükkidest oli mõttetu unistadagi. Ostalgiabuumi harjal ilmus siiski teoseid Ida-Saksast. Mõned kirjastajad huvitusid kaardile ilmunud uute riikide kirjandusega katsetamisest, kuid sedagi lühiajaliselt. Olen uurinud, miks huvi ei kasvanud, vaid kahanes. Soome kirjanik, tõlkija ja vene kirjanduse asjatundja Martti Anhava pakkus välja huvitava seletuse: läänemaailma silmis oli nõukogude tsensuuri tõttu märgistatud kogu maa kirjandus teisejärgulisena. Tempel on seniajani nähtav lääne kirjastustegevuses.
Vene XIX sajandi klassikat tõlgitakse ja trükitakse küll aina uuesti ning mugandatakse uute filmide tarvis. Üksikuid noppeid tehti ka NSVList pagenute ning dissidentide loomingust, kuid tõlkeautorina kinnistumine oli Ida-Euroopa kirjanikele keeruline, kuigi süsteemi kokkuvarisemine andis neile vabaduse kirjutada täiesti uuel viisil ning avaldamiseks avanes terveid teemaringe. Iseseisvate Ida-Euroopa riikide uue põlvkonna autoritel, kelle maast ning kultuurist teati vähe, pole olnud kergem. Olen 15 aastat rännanud mööda rahvusvahelisi kirjandusfestivale üle ilma, kuid Ida-Euroopa ja Baltimaade kolleege olen kohanud peamiselt vaid Ida-Euroopas ja Baltikumis.
Olen ise kirjutanud rea raamatuid Eesti lähiajaloost ja ehkki need teosed on nüüdseks tõlgitud paljudesse keeltesse, ei tuvastanud Soomes keegi mu esimese romaani "Stalini lehmad" (2003) tõlkepotentsiaali. Ses raamatus olen käsitlenud väliseestlaste elu Soomes, sisserände kogemusi ja Eesti lähiminevikku Nõukogude okupatsiooni ajal. Erinevalt Soomest oli Rootsis juba palju sisserändaja taustaga kirjanikke ning immigratsioon ja pagulus oli neile endastmõistetav teema, mistõttu mu agentuuriks saanud rootslaste Salomonssonis nähti asja sootuks teisiti. Sealtmaalt olen mõistnud, et Eesti ajalugu käsitlevad teemad puudutavad paljude maade ning koguni eri kontinentide lugejaid. Okupatsioon, sõda ja selle tagajärjed on universaalne, piiriülene kogemus, äratuntavad lood aitavad üksteisemõistmisele kaasa. Ilma tõlgeteta võiksin seniajani arvata, et need teemad ei lähe korda kellelegi väljaspool Eestit ja Soomet. Ehk oleksin sellega leppinudki, sest kuigi olin alati tahtnud kirjanikuks saada, ei näinud ma ette, et hakkan soome-eesti pere lapsena Eesti lähiajaloost kirjutama. Olin kasvanud teadmises, et need lood antakse põlvest põlve edasi suulise pärimusena, ning lugesin lääne kirjanduskaanoni põhiteoseid. Viimaste varamule ehitasin oma arusaama sellest, mis on avaldamiseks piisavalt tähtis, mis pakub huvi lugevale üldsusele, mida kirjastajad tahavad avaldada, millest on üldse mõtet kirjutada – mis üldse on suur kirjandus, kunst.
Chimamanda Ngozi Adichie, autor, kelle loomingut väga armastan, on rääkinud ainuloo ohtlikkusest. Kui valitseb üks narratiiv, sünnitab see stereotüüpe, millest kujuneb näiliselt juhuslikult käibetõde ja müüt, luuakse illusioon, et ainult see esindabki tõde. Probleem on tuttav muudeltki kultuurialadelt. Liikumine MeToo tegi nähtavaks filmimaailma võimustruktuuri, tuues esile ka selle võrdõiguslikkust kahjustava majanduspoole, mille peegeldusi lugudena näeme suurtel ja väikestel ekraanidel. Naistegelastel on vähem dialoogi ning erinevalt meestest kahaneb naisnäitlejate võimalus tööd saada pärast 40aastaseks saamist märkimisväärselt. Isegi võrdõiguslikkust ametlikult au sees pidavates riikides, nagu Soome, on avaliku ringhäälingu telesarjade rahastusest 97% läinud meesrežissööridele, kuigi valdkonna jaoks koolitatakse naisi ja mehi võrdselt. Selle tagajärjel domineerib visuaalsetes lugudes maskuliinne vaatepunkt.
NSVL lõi samalaadse ühtse narratiivi, mis valitses üle poole sajandi Ida-Euroopast jutustamisel nii liidu piires kui ka väljas. Neid jälgi on seniajani näha selles, missuguseid lugusid peetakse piisavalt tähtsaks, huvitavaks ning tavateadmise ja üldhariduse olemuslikuks osaks.
Minu koolipõlve Soome koolis rippusid klassitubades seinal kaardid, kus Soome ja NSVLi piirid olid selged, kuid Eestit polnud olemas, nagu ka muid Ida-Euroopa ja Balti riike või Gruusiat. Maakaardil nähtamatuid riike pole teistele olemas, mis tahes põhjusel need ka ei puuduks. Niisugustest riikidest ning nende rahvastele osaks saavast ebaõiglasest kohtlemisest ja ohtudest on kõrvalseisjale keeruline rääkida. Sellise maa olemasolugi on raske tõestada, sest see puudub kaardilt klassiseinal, kooliõpikus või ajalehes, nagu puudub ka riigilipp. Kaardid jätavad nägemismällu pikaajalise mõjuga jälje.
1990. aastate algupoolel trükiti Ukraina, Gruusia ja Eesti värskelt iseseisvuse taastanud riikidena kaartidele. Samal ajal leiti läänes, et naiste nimetamine tüdrukuteks pole kohane. Praegu saavad kõik aru n-sõna kasutuse alistavast eesmärgist. Keele sellise arengu eest peab tänama naisliikumist, rassismivastast tegevust ja postkoloniaalse teadlikkuse kasvu keelest kui võimu tegelikkust kujundavast tööriistast. Seadustest üksi ei piisa: võrdõiguslikkus ei edene, kui keel jätkuvalt ebavõrdsust toodab.
Eestis mõisteti, et äsja iseseisvuse taastanud riik peab kasutama ka iseseisva riigi keelt, ning see avaldus nii kirjastamises kui ka ajakirjanduses. Tähtis oli kasutada väljendeid, mis vastavad inimeste tegelikele kogemustele okupatsioonist, küüditamisest ja genotsiidist, mida nõukogude propaganda järgi pole olnud. Neid mõisteid keeles vältides loodi NSV Liidus propaganda toel fiktiivne tegelikkus, maailm, kus kolooniana peetavate maade okupeerimine oli õigustatud, ning lääneilma arvamus hoiti nõukogudemeelne, hoolimata liidu reaalsest tegevusest.
Raudse eesriide langemise ajaks olid endised lääne impeeriumid jõudnud sinnamaale, et endiste kolooniate kurnamist tunnistati ja sellega tegeleti. Nõukogude impeeriumi emamaa Venemaa seesugust dekoloniseerimisprotsessi ei läbinud, kuna selleks puudus sund.
Üks põlise idanaabri edulugusid on see, et lääs ei harjunud seostama Venemaad imperialismiga, hoolimata tõsiasjast, et NSVLi jõukus oli rajatud kolooniate röövimisele ning orjatööle. Lääne silmis esines imperialism vaid USAs ja Lääne-Euroopa minevikus ning impeeriumid said olla vaid midagi meretagust. Niisiis töötas Nõukogude propaganda hästi: kulissid, impeeriumi kujutamine vabatahtliku sõpruse hällina, mõjusid usutavalt. Klassikalist peeglitrikki kasutades süüdistas NSVL aastakümneid imperialismis USAd ning toitis arvukate kanalite kaudu välisilma enda kohta vaid positiivseid omadusi sisaldavate sõnumitega.
Venemaa tegevuse tuum, ekspansiivsus, jäi ära tundmata, sest läänes ei oldud harjutud nägema Venemaad imperialistliku riigina. Postkoloniaalne kriitika ja sellega kooskõlas sõnavara ei ole Venemaast ja selle tegudest rääkimisel kinnistunud.
Me ei kujuta ettegi, et näiteks Prantsusmaa või Inglismaa võiksid sekkuda oma endiste asumaade püüdlustesse kirjutada oma ajalugu, kuid Venemaa teeb seda seniajani kindla eesmärgiga: takistades Ida-Euroopa maadel oma häälega oma ajalugu kirjutada, vaigistab ta endale suunatud kriitikat ja põlistab arusaama endiste asumaade kuulumisest Venemaa mõjusfääri.
Eesti võitlus õiguse eest ise oma ajalugu kirjutada sai rahvusvaheliselt nähtavaks aastal 2007, kui tüli tõttu pronksmehe pärast ületas riik rahvusvahelise uudisekünnise. Moskva mahitas mässu ümber pronksmehe, Nõukogude sõjameeste mälestusmärgi ning selle paigutamise vastu Tallinna südalinnast kaitseväe kalmistule. Konflikt paistis puudutavat vaid Eestit, ehkki see oli Venemaa esimene nähtav hübriidrünnak Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa vastu. Mujal mõeldi, et küsimus neid ei puuduta.
Mullu 23. augustil avati Tallinnas Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaal, esimene omataoline Eestis. Mälestusmärk oli osa riigi juubeliprogrammist ja avamispäev ei olnud juhuslik. Samal päeval aastal 1939 allkirjastati Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salaprotokoll sai Balti riikidele saatuslikuks.
Ka Venemaa meedia käsitles sündmust ning väitis, et Eesti kavatseb hävitada järjekordse Nõukogude monumendi. Kuigi asi polnud sugugi nii, kasutas Vene press uuele pronksmehe konfliktile viitavat keelt. Vene uudistes kasutati illustratsiooniks pilte pronksmehest. Võltsuudised sisaldasid kaadreid kommunismiohvrite memoriaali ehitusalast, anti mõista, et vundamendiaugu asemel oli kunagi Nõukogude monument.
Need näited kõnelevad sellest, et ikka veel peavad eestlased kaitsma õigust oma ajaloole. Kirjanikuna puudutab see ka mind. Aastaid on Euroopa ajalehed avaldanud mu raamatute kohta kirjutatud valeuudisteks liigituvaid võltsarvustusi, mis sisaldavad peale rünnakute autori vastu ka väärinfot. Võltsarvustustes pole oluline kriitiku arvamus teose kohta, vaid süütult mõjuvate kultuuriuudiste sekka istutatakse tekste, mille sisu esindab Venemaa huve ning järgib soodsas valguses tema narratiivi. Teose tegelastele omistatakse seejuures tegusid, näiteks venelaste mõrvamine, millest raamatus tegelikult juttu ei ole. Vaid vähesed väljaanded vaevuvad arvustuseks maskeeritud teksti väiteid kontrollima, sest romaanis on ju sadu lehekülgi. Seega käib Venemaa infosõda lääne vastu ka kultuuriväljal, kirjastamises ning ulatub üle riigipiiride.
Aastatel 1932–1933 Ukrainas esile kutsutud näljahäda golodomor on genotsiid, mida eitasid ka lääneriigid. Ajaloolase Robert Conquesti järgi on see esimene suurem operatsioon, mille puhul rakendas NSVL piiritaguse avaliku arvamuse kujundamiseks Adolf Hitleri suure vale meetodit. Kui vale on kolossaalne, ei usu keegi, et tõde võidaks nii häbitult moonutada. Võte töötas ja töötab tänapäevani, sest liigagi sageli on kuulda, et golodomor on vaieldav küsimus. Venemaa jätkab endiselt riikide survestamist, et hoida ära golodomor'i tunnistamine genotsiidiks. Mõistmaks Venemaa praeguseid töövõtteid, tuleb uurida Ukraina ajalugu ja golodomor'i. Selles, kuidas Venemaa kasutab relvana gaasitoru, pole midagi uut: Ukraina energia on asendanud odava teravilja, mida kasutas poliitilise relvana ka nüüdseks Venemaal usinalt rehabiliteeritud Stalin. See andis talle läänes sõnaõiguse, kuid ta vajas ka viljamüügist saadavat valuutat, et soetada Nõukogude tööstusele vajalikke seadmeid. Vastasel korral poleks suudetud täita liiga ambitsioonikat viisaastaku plaani. Vilja seega oli ja palju, kuid seda ei jäetud ukrainlastele. Olukord on tuttav ka Iirimaa ajaloost. Poliitilise ja teadliku näljahäda tekitamine rahvaste iseseisvustahte lämmatamiseks on sügavalt euroopalik kogemus. Ukrainlasi näljutati selleks, et saada kollektiviseerimisele vastu seisvad talupojad kontrolli alla. Nälg oli relv, millega ei kurnatud ainult keha, vaid näljutati ka keelt ja kultuuri – ukraina keelt kõneldi aga valdavalt maapiirkondades. Eesmärk oli sama, mis küüditamisel: rahvuse selgroog murti, vastupanu purustati, moraal põrmustati, mahitades inimesi leivatüki eest üksteist reetma. Genotsiid ei hävita inimesi üksnes füüsiliselt, vaid kaob ka kultuur ja rahvus. Sihilik näljahäda ning poliitilise klassi hävitamine võimaldas Ukraina sovetiseerida: ukraina keelt vaenati, Ukraina ajaloost ei räägitud, rääkimata siis näljahädast. Sellest sai suuline salapärimus, vene keel aga tagas edu.
Golodomor'i uurimine ja sellest kirjutamine on olnud Ukrainas tulenevalt Venemaa arvestatavast mõjust Ukraina poliitikale kaua komplitseeritud, mistõttu näiteks riigi presidentide seisukohad ses küsimuses on vaheldunud sõltuvalt nende suhetest Venemaaga. On küllalt põhjusi käsitleda golodomor'i ja ukraina keele allasurumist ka kirjakultuuri kontekstis, sest nii suure ulatusega genotsiid mõjutab maa kirjastamisvälja kujunemist. Prantsusmaa näiteks on saanud oma kirjastamisstruktuuri, tegutsemismeetodeid ja jaotusvõrke arendada sajandite vältel, kuid Ukrainas on olukord teine. Viimane, romaani "Norma" tõlge ukraina keelde tõi tõlkija taskusse vaid veidi üle 100 euro. Ukrainas võib ju elu olla odavam kui mujal, kuid ka seal on tegu väga väikese summaga.
Ise hakkasin Ukrainast kirjutama meeleheitest. Mu viimase romaani "Koirapuisto" ("Koertepark") peategelane on ukrainlane ja osa tegevusest toimub Ukrainas. Maidani protestide alates lootsin, et saan peagi võimaluse lugeda ukraina kirjandust soome keeles. Kui mingi riik jõuab ajalehtede esiküljele, siis kirjastajad tavaliselt reageerivad. Kuigi mõned raamatud, nagu Andrei Kurkovi "Ukraina päevik", on ilmunud paljudes keeltes, on rahvusvaheline huvi ukraina kirjanduse vastu sõja puhkemisest saadik olnud mu ootusest väiksem. Soomes on see peaaegu olematu, kuigi soomlased loevad iga päev innukalt uudiseid Ukraina kohta.
Samal ajal on Soomes näha muud teemakohast kirjastustegevust. Näiteks leidub arvukalt teoseid soome putinistidest, kes on läinud Donbassi võitlema separatistide poolel. Tegu pole mõistagi põliste Soome kirjastajatega, vaid uute ettevõtetega, mille rahastuskanalid ulatuvad Kremlisse. Kuigi ma ei tunne kõigi Euroopa maade kirjastamisvalikuid, oletan, et nähtust võib kohata mujalgi kui Soomes. Isegi kui raamatukaubandus ei võtaks selliseid üllitisi oma müügilettidele, viitavad netipoodide pakkumised ja soovitusnimekirjad faktile, et neid ostavad samad inimesed, kes soetavad korralikke teoseid Teisest maailmasõja ja Talvesõjagi kohta.
Soomes on sõna- ja avaldamisvabadusega kõik korras ja need on väärtused, mida austada. Esimene üldkäsitlus golodomor'ist ilmus siiski alles eelmisel aastal, nimelt Anne Applebaumi "Punane näljahäda". Kui kirjandust, filme ja sarju oleks rohkem, oleks tõenäoliselt teistsugune ka Soome seisukoht küsimuses, kas golodomor oli genotsiid – inimeste selge arusaam teemast mõjutaks ka poliitikuid. Kas kujutate ette maailma, kus saate esimest raamatut holokausti kohta oma emakeeles lugeda alles 90 aastat pärast selle toimumist? Kuidas mõjutaks selline olukord näiteks kooliprogramme, kui palju kergem oleks holokausti eitajate elu?
Saksamaa kaotas sõja ning lääne silmad pääsesid kulisside taha nägema kohe pärast alistumist. Saksamaal polnud võimalust näiteks võltsida rahvaloenduse tulemusi oma tegude varjamiseks, nagu tegi NSV Liit.
On aeg naasta küsimuse juurde, miks kujunevad mõned lood teistest tähtsamaks. Miks leiavad need rohkem rahvusvahelist tähelepanu? Miks suured usaldusväärsed kirjastused haaravad ühe piirkonna loomingu järele tõenäolisemalt kui teiste puhul? Miks mingid teemad kuuluvad üldharidusse ja teised mitte? Ja miks pole Ukraina sõda kannustanud kirjastajaid avaldama suurel või isegi mõõdukal määral ukraina kirjanike teoseid? Ehk oletavad nad, et teema ei paku piisavalt huvi? Või pole ehk ukraina autorid küllalt tuntud? Ehk just seetõttu ei ole kirjastajad palganud ukraina kirjandust tundvaid lugejaid? Või on põhjus selles, et ukrainlastel pole õigupoolest välismaiseid müügiagente? Asi on ehk selles, et vene keelest tõlkijaid on hulgi, ukraina keelest tõlkijaid aga napib? Või selles, et ukraina kultuuri mahasurumisest ei teata väljaspool Ukrainat midagi ning selliste kultuuride kerkimine huviväärseks ja tähtsaks väljaspool oma maad võtab tohutult aega? Sama lugu oli muudegi endiste asumaadega. Maarahva keeleks peetava arendamine kirjanduslikult väärtuslikuks ka teiste silmis on aeganõudev, nagu ka muude silmis objektist subjektiks saamise protsess.
Ukraina kirjanik Oksana Zabužko on Ukraina haritlaskonna tagakiusamist 1970ndatel meenutanud nii: "Ukraina haritlased olid pärast kõiki arreteerimisi nii hirmul, et tänaval rääkisime kõik vene keeles, alles kodulävel vahetasime selle ukraina keele vastu." Eestlastel oli Nõukogude ajal küll pisut kergem (tänaval rääkisid eestlased eesti keeles), kuid polnud sugugi harv, et poes müüjat eesti keeles kõnetades saadi vastuseks venekeelne "Räägi inimeste keeles!"
Kui avaldada rohkem Ida-Euroopa ja Baltimaade kirjanike teoseid, annab see lugejatele võimaluse huvituda neist piirkondadest ja nende lugudest, mis on Euroopa suurte lugude kaanonis suluseisu jäänud. Kui seda ei tehta, siis küllap hoolitseb Venemaa selle eest, et ilmuvad nii küüditamisi kui ka golodomor'i eitavad kirjutised, nagu ka raamatud Ukraina sõjast. Venemaa on endiselt õnnelik, kui saab Ida-Euroopa lugusid nende rahvaste endi asemel ise kirjutada.
Meie kohustus on hoolitseda selle eest, et see ei jääks ainsaks looks.
Kõne Euroopa Liidu kirjandusauhinna üleandmisel 2. oktoobril Brüsselis. Ilmus 18. oktoobri Sirbis.
Tõlkinud Kaarel Tarand
Euroopa Liidu kirjandusauhind
Euroopa Liidu kirjandusauhinna (European Union Prize for Literature) eesmärk on esile tõsta Euroopa nüüdiskirjanduse loomejõudu ja mitmekesisust, edendada selle levikut Euroopas ning kasvatada huvi teiste rahvaste kirjanduse vastu.
Tänavu pälvisid auhinna Laura Freudenthaler (Austria), Piia Leino (Soome), Sophie Daull (Prantsusmaa), Réka Mán-Várhegyi (Ungari), Beqa Adamašvili (Gruusia), Nikos Chryssos (Kreeka), Jan Carson (Iirimaa), Giovanni Dozzini (Itaalia), Daina Opolskaitė (Leedu), Marta Dzido (Poola), Tatiana Țîbuleac (Rumeenia), Ivana Dobrakovová (Slovakkia), Haska Shyyan (Ukraina) ja Melissa Harrison (Suurbritannia). | Sofi Oksanen. Ida-Euroopa kirjanduse suluseis | https://kultuur.err.ee/994005/sofi-oksanen-ida-euroopa-kirjanduse-suluseis | Nõukogude Liidu loodud narratiivi jälgi on seniajani näha selles, missuguseid lugusid peetakse tähtsaks, huvitavaks ning üldhariduse hulka kuuluvaks. |
Lebo Ülesanne võitis tiitlikaitsja vastu avapoolaja 3:0. Kevin Starkopf viis meeskonna 27. minutil juhtima ning minut hiljem oli penaltist täpne Mauri Levandi. Avapoolaja viimase värava eest hoolitses Marko Pähklamägi kohtumise 42. minutil.
Eero Eessaar tõi JK Pärnu Sadama mängu tagasi kohtumise 53. minutil, mil ta vähendas kaotusseisu 1:3-le. Karl Kangur suutis küll 62. minutil Lebo Ülesande kolmeväravalise eduseisu taastada, kuid kõigest minut hiljem lõi Eessaar taas värava ja seis oli 4:2. Eessaare õhtu teisele väravale vastas enda poolt samaga Pähklamägi, kes tegi 65. minutil lõppskooriks 5:2.
FC Lebo Ülesanne polnud varasemalt rahvaliiga A tasandil võidutsenud. 2016. aastal jäädi finaalis 0:1 alla Kuusalu Kalevile, kuid üks tiitel on oli neil ette näidata 2016/17 hooajast, mil oldi parimad saalijalgpalli rahvaliigas.
Rahvaliiga B tasandil võidutses tänavu Värska, kes alistas laupäeva hommikul peetud finaalis FC Maksatranspordi 8:4. Avapoolaeg lõppes 2:2 viigiga, kuigi Maksatranspordil jäi 38. minutil kasutama võimalus minna penaltist kohtumist 3:2 juhtima.
Viigiga lõppenud avapoolaja järel suutis Värska kohtumist 60., 72. ja 73. minuti väravate toel 5:2 juhtima minna. Kuigi Maksatransport lõi seejärel ühe värava tagasi, läks Värska mängu 7:3 juhtima ja pärast külaliste tabamust 90. minutil vormistati esimesel lisaminutil veel lõppskooriks 8:4.
Võitjate resultatiivseim oli kolm väravat löönud Karel-Sander Kljuzin. Kaks väravat lõi Egert Naruson ja ühe tabamuse said enda nimele Oliver Lillestik, Kevin Hallop ja Priit Rahuelu. Külaliste ridades lõi kolm väravat Ralf-Stiven Viru, ühe värava sai kirja Henri Lehtmets. | VIDEO | Jalgpalli rahvaliigades võidutsesid FC Lebo Ülesanne ja Värska | https://sport.err.ee/994004/video-jalgpalli-rahvaliigades-voidutsesid-fc-lebo-ulesanne-ja-varska | Laupäeval tõmmati joon alla jalgpalli rahvaliiga A ning B tasandi hooajale. A. Le Coq Arenal peetud rahvaliiga A tasandi finaalis võidutses FC Lebo Ülesanne, kes alistas finaalis 5:2 JK Pärnu Sadama. |
Luuletaja Fjodor Tjuttšev kirjutas 1866. aastal, mõned kuud enne Alaska müüki Ameerika Ühendriikidele, et Venemaad ei ole võimalik ratsionaalselt ja üheselt mõista või üldiselt aktsepteeritud alustel hinnata, sest tal on (enda arvates) eriline staatus ning temasse võib üksnes uskuda.
Alaska müük oli ratsionaalne samm (tingitud veendumusest, et vastasel juhul liidavad britid selle vastmoodustatud Kanadaga ning soovist saada selle eest vähemalt raha), kuid teisest küljest oli see ebaloomulik otsus (Venemaa on alati olnud ekspansionistlik riik, mis võidab või kaotab territooriume sõjalisel teel – ainuke erand on Nõukogude Liidu rahumeelne lagunemine). Venemaa teod on alati mitmepalgelised ja neid ei ole võimalik tõlgendada ühemõtteliselt.
Briti kirjanik ja teadur Keir Giles avaldas tänavu raamatu "Moskva reeglid", milles ta toob välja kümme kõige olulisemat põhimõtet, mida Lääs peaks Venemaaga suheldes kindlalt silmas pidama. Gilesi arvates ei tohi segi ajada Venemaa mõistmist ja tema välja vabandamist.
Selle reegli vastu eksivad (tahtlikult) "Venemaa-mõistjad" (saksa keeles Russlandversteher), näiteks Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier, kuid ka paljud teised Euroopa poliitikud. Samuti ei tohi eeldada, et Venemaa teeks (teinud) midagi, sest "millel poleks (polnud) mõtet".
Selle tõestuseks on Sergei Skripali tapmiskatse keemiarelvaga, mis eurooplaste vaatenurgast polnud tõesti mõttekas, kuid Kremli poolt vaadatuna andis läänemaailmale ja oma enda eriteenistustele väga tugevaid signaale (kuigi Venemaa sai tugeva tagasilöögi, millega ta nähtavasti ei olnud arvestanud).
Giles paneb lääneriikidele südamele, et nad ei ootaks Venemaal suuri muutusi (paremuse suunas) ning saaksid aru, et Venemaa ei võta kunagi päriselt omaks ega juuruta mujal leiutatud väärtusi ning riigi ja ühiskonna valitsemise põhimõtteid.
Lääs andis Venemaale G8 liikmesuse ja NATO-Vene suhete aluste kokkuleppega avansi, püüdes naiivselt teda integreerida ja omasuguseks muuta. Kõige tähtsama reegli esitas Giles viimasena: ära arva, et sa saad valida, kas olla Venemaaga sõjas või mitte. Seda otsustab mõistagi "kollektiivne Putin".
"Tegemist on nn hübriidsõjapidamisega, mille raames Moskva kasutab Lääne vastu otseselt kõikvõimalikke ründevahendeid."
Venemaa ongi juba aastaid sõjaseisundis Läänega, kuigi õhtumaailm seda ei soovi. Tegemist on nn hübriidsõjapidamisega, mille raames Moskva kasutab Lääne vastu otseselt kõikvõimalikke ründevahendeid, (seni) välja arvatud sõjalist jõudu, mida rakendatakse käsilassõdades ja -kriisides (näiteks Süürias ja Venezuelas).
Seda, kas näiteks Läänemere või Musta mere piirkonnas puhkeb sõjaline konflikt, ei otsusta NATO riigid, vaid Venemaa. Alliansil on tarvis heidutada sõja ärahoidmiseks Venemaad, mitte vastupidi.
Paljud lääneriikide juhid kahjuks ei loe Tjuttševi luuletusi ja Gilesi raamatuid või nende sarnaseid tarkusi. Venemaa nullsumma mäng ning tema käitumise motiivid ja eesmärgid on Läänes kõigile piisavalt selged ja läbipaistvad, kuid nad arvavad ikkagi, et Moskva ei lähe "liiga kaugele".
Nad usuvad, et ka Venemaa võib olla valmis tegema kompromisse ja otsima lahendust kriisiolukordadele, kuid tegelikkus on teine – Putini Venemaa teeb ainult libakompromisse, mis toovad talle ainult kasu ja mille saavutamiseks ta ei pea olulistest asjadest loobuma või oma positsioonidelt taanduma.
Näiteks vangidevahetus Ukrainaga, mille käigus Venemaa loovutas 35 röövitud pantvangi – kes olid muutunud Kremlile kasutuks ja tülikaks – ja sai vastu kullaväärtusega Vladimir Tsemahhi, kes oleks võinud anda Haagi Rahvusvahelises Kriminaalkohtus (MH17 asjus) Venemaa vastu plahvatusohtlikke tunnistusi.
Putini seatud tingimus vangidevahetuse toimumiseks oli Tsemahh. Mõned Lääne liidrid (kahjuks ka Rooma paavst) tõttasid seda sündmust kajastama erakordselt positiivselt.
Ukraina jääb paljudeks aastateks Lääne ja Venemaa vaheliseks põhimõttelise tähtsusega tüliküsimuseks. Steinmeier, kes pole enam Saksamaa presidendi sümboolses ametis tähelepanuväärne mängija, pakkus välja oma "vormeli", mis mõistagi sobib Kremlile ideaalselt.
See näeb ette "vabade" kohalike valimiste toimumist okupeeritud Donbassis (Donetski ja Luganski nn rahvavabariikides), faktiliselt väljaspool Ukraina suveräänsust. Valimisi jälgivad ja kiidavad heaks rahvusvahelised vaatlejad, kes peavad muidugi olema Kremlile sobivad ja käituma (Venemaa) etteantud juhiste järgi.
Tagatipuks peab Ukraina enne valimisi andma okupeeritud aladele seadusliku eristaatuse. Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja kaitseminister Sergei Šoigu kostitasid selle "vormeliga" oma Prantsuse kolleege Jean-Yves Le Driani ja Florence Parlyʼi 9. septembril Moskvas.
"Avameelse" arutelu järgsel pressikonverentsil nähtud ministrite sünged näod andsid tunnistust, et selline lähenemine ei ole Pariisile ega Berliinile vastuvõetav, rääkimata Ukrainast.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on praktiliselt kogenematu, eriti võrreldes 20 aastat Venemaad juhtinud Vladimir Putiniga. Suur vend testis ja näitas Zelenskile kohe pärast presidendivalimiste võitmist koha kätte, näiteks demonstratiivselt teda mitte õnnitledes valimisvõidu või ametisse vannutamise puhul.
Tõenäoliselt hindab "kollektiivne Putin" oma võimalusi Ukraina Gordioni sõlme läbi raiuda kõrgelt, millest on tingitud Kremli silmapaistev jäikus ja enesekindlus.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron andis kõvasti hoogu Lääne šarmipealetungile, mis algas maikuus Euroopa Nõukogu kahetsusväärse otsusega lubada Venemaa tingimusteta liikmesuse täismahulist jätkamist selles demokraatiat ja inimõigusi kaitsvas organisatsioonis.
Macron pani paljusid kulmu kergitama, kui ta võõrustas Putinit ja teatas, et Venemaa on sügavalt euroopalik riik. See ei olnud lihtsalt Putinile mee mokale määrimine, vaid prantsusepärane – pisut filosoofiline ja luuleline – sõnum, et Euroopa soovib Venemaad enda poolele, sest Atlandi-ülesed suhted on ebakindlad ning Hiina mõjuvõim (ja oht) kasvab.
Macron rääkis Euroopa nimel, oli tal selleks õigust või mitte. Ta ongi Venemaa jaoks ainus arvestatav Euroopa (Liidu) liider, sest Suurbritannia on Brexiti agoonias ning ka Saksamaa poliitiline tulevik pole selge (Angela Merkel on kahjuks areenilt lahkumas, AfD populaarsus suureneb ning tulevane valitsuskoalitsioon ja liidukantsler ei ole veel teada).
Macron soovib Ukraina-Vene konfliktile lahenduse leidmiseks taaselustada Minski protsessi ja Normandia formaati. Iseasi, kas Venemaale, Prantsusmaale ja Saksamaale sobivad kokkulepe tingimused on ka Ukrainale vastuvõetavad. Kas Macron teab Venemaa agressiooni eelloost Ukrainas?
1994. aastal sõlmiti nn Budapesti Memorandum, millega Venemaa, USA ja Suurbritannia garanteerisid Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse, vastutasuks loovutas Ukraina oma tuumarelvad Venemaale.
20 aastat hiljem otsustas üks garantidest Ukraina suveräänsuse ja terviklikkuse jõhkralt jalge alla tallata, kuid teised kaks garanti magasid selle aktsiooni haudumise ja ettevalmistuse maha ning ei suutnud (ega saanud) agressiooni takistada. Ukraina pidi ise enda eest seisma, kuid USA ja Suurbritannia, kes mõistsid Venemaa käitumise hukka, kõhklesid küllalt pikalt, enne kui Ukrainale abi (sealhulgas sõjalist toetust) osutasid.
Läänepoolsed 1994. aasta garandid taandusid ametlikust läbirääkimiste formaadist Venemaaga, sest nad ei suutnud 2014. aasta kevadel oma rolli täita. Nende asemele valis Venemaa välja endale meelepärased Prantsusmaa ja Saksamaa.
Need samad riigid, kes 2008. aasta NATO tippkohtumisel Bukarestis seisid kindlalt Ukrainale ja Gruusiale alliansi liikmesuse teekaardi andmisele vastu (mis ei päästnud Gruusiat juba mõned kuud hiljem aset leidnud Venemaa agressioonist). Prantsusmaast ja Saksamaast peavad saama nähtavasti uued põrujad, kes mängivad rahu ja globaalse tasakaalu nimel Ukraina "kollektiivsele Putinile" kätte.
Euroopa kaks suurriiki esindavad nn Normandia formaadis iseennast, mitte Euroopa Liitu. Liidus on palju liikmesriike – näiteks Balti riigid ja Poola –, kes on väga huvitatud Ukraina toetamisest ja tema saatusest. Euroopa Liidu puudumine Normandia formaadi läbirääkimiste laua tagant, kus oleks tema loomulik ja oluline koht, tähendab Venemaa jaga-ja-valitse-poliitika järjekordset võitu.
President Zelenski peaks mõistma, et "rahu" – mida ta lubas oma rahvale, et Ukraina sõdurid ei peaks enam surema ja mida Venemaa müüb talle kohutavate tingimustega – ei tähenda kaugeltki mitte Donbassi olukorra lõplikku lahendamist.
"Vormel" on sama palju Steinmeieri oma, kui olid Sarkozy omad "kuus rahupunkti", millega ta lendas 2008. aasta augustis Moskvast Tbilisisse. Pole kahtlust, et mõlemad rahuplaanid on kirjutatud Kremlis.
"Loodame, et Zelenski osutub – hoolimata kogenematusest – tugevast puust liidriks, kes ei tee kergelt ja mõtlematult järeleandmisi."
Uue "rahu" sõlmimise järel leiavad aset järjekordsed läbirääkimised Normandia või mingis teises formaadis, kuid siis pole enam tegelikult mitte midagi muud arutada ja otsustada kui Venemaa poliitilise võidu vormistamist, sest Ukraina alistus juba "rahu" nimel. Loodame, et Zelenski osutub – hoolimata kogenematusest – tugevast puust liidriks, kes ei tee kergelt ja mõtlematult järeleandmisi.
Lääne šarmipealetungi tähtsaim tegelane on USA president Donald Trump, kes peab oma presidendiaja või -aegade lõpuni kandma Venemaa stigmat. Eelmise aasta juulis Helsingis toimunud Trumpi ja Putini kohtumise sisust ei ole palju teada, kuid mõned teemad tulevad järjest välja kaudsel viisil.
Näiteks Trumpi soov kaasata Venemaad uuesti G7 juhtivate lääneriikide klubisse lõhestas taaskord läänemaailma (augustis 2019 Prantsusmaal Biarritzi tippkohtumisel). Kui USA, eesotsas Trumpiga, hoolimata Kongressi seisukohast "kukub" Ukraina (selles kontekstis ka Prantsusmaa ja Saksamaa) tagant ära, on Venemaal üha lihtsam end rohkem maksma panna ja Ukraina lõpplahendust saavutada.
Oluliseks võib seejuures saada järjekordne Trumpiga seotud skandaal, mille sisuks on Valge Maja peremehe väidetav tungiv nõudmine president Zelenskile, et Ukraina õiguskaitseorganid uuriksid Joe Bideni (Trumpi vastane järgmise aasta presidendivalimistel) poja äritegevust Ukrainas.
On selge, et Trumpi toetus Ukrainale sõltub president Zelenski "abivalmidusest" ja skandaali kulgemisest, sealhulgas Kongressi võimest avaldada Trumpile umbusaldust ja see ka läbi viia.
Lõpuks, praegune Lääne algatatud Venemaa võlumise kampaania ei ole esimene ja nähtavasti ka mitte viimane šarmipealetung. Kõik eelmised katsed (näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa ponnistused ja president Barack Obama "restart" 2009. aastal) luhtusid ning praegugi pole alust arvata, et Venemaa on tõsimeeli valmis Läänega suhteid parandama (hoolimata Kremli ametlikust retoorikast).
Küsimus on pigem selle järjekordse pingelõdvendamise katse tagajärgedes. Ukrainas ei pruugi enam tulla pärast kümneaastast vaheaega kolmandat Maidani (2024. aastal), sest "kollektiivne Putin" püüab Ukraina küsimust selleks ajaks kindlalt lahendada (mõistagi Moskva huvides).
Mõne Lääne suurriigi poliitiku arvamus, et Venemaad on võimalik praegustes oludes Hiinast eemale tõmmata ja endale lähendada, on soovmõtlemine. Venemaad ja Hiinat ühendab praegu ühtelangev autoritaarsete režiimide olelusvõitluse instinkt ja ühine ideoloogiline vaenlane (Lääs). Võib tulla aeg, kui Venemaa ja Lääs peavad formaalsete liitlastena taaskord ühisele vaenlasele vastu seisma.
Kuid seegi ei pruugi Läänt ja Venemaad kokku siduda, nagu juhtus Teises maailmasõjas. Peaasi, et Venemaa kasvav enesekindlus ning Lääne poliitiline nõrkus ei tekita Kremlis katastroofiliste tulemustega valearvestusi (näiteks Venemaa ja NATO vahelise sõjalise konflikti provotseerimist). | Kalev Stoicescu: Läänemaailma järjekordne šarmipealetung Venemaale | https://www.err.ee/994003/kalev-stoicescu-laanemaailma-jarjekordne-sarmipealetung-venemaale | Venemaa mängib kaartidega, mida Läänel on raske mõista, kirjutab Kalev Stoicescu algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris. |
Nurger tõi 15 minutiga neli punkti (kahesed 1/3, kolmesed 0/1, vabavisked 2/3), haaras viis lauapalli, andis ühe korvisöödu, pani ühe kulbi ja tegi ühe vea, kirjutab Korvpall24.ee. Meeskonna resultatiivseimad olid Dagoberto Miguel Rincon 16, Sergio Salvador 15 ning Alexandru Lucian Olah 14 punktiga.
Alicante parimad olid Justin James Pitts 32, Devin Schmidt 16 ning Alejandro Pozo 11 silmaga.
CB Breoganil on nüüd liigatabelis kirjas kolm võitu ja kaotus ning ollakse teisel kohal. Järgmisena kohtutakse võõral väljakul 25. oktoobril Valladolidi meeskonnaga. | Nurger jätkas Hispaania esiliigas tiitlijahti võidukalt | https://sport.err.ee/993996/nurger-jatkas-hispaania-esiliigas-tiitlijahti-voidukalt | Hispaania esiliigas (LEB Gold) jätkas võidukalt favoriit CB Breogan, kus korvi all tegutseb Eesti koondislane Rauno Nurger. Kodusaalis alistati Alicante meeskond skooriga 87:84 (25:25, 14:21, 26:8, 22:30). |
Veerandfinaalis alistas Laasik 12:4 Nikita Sitikovi (Tallinna Mõõk) ja seejärel Hugo Brandbergi (Rootsi) tulemusega 15:11. Finaalis võitis Laasik 15:8 Norra vehklejat Aleksander Malvikut.
Tüdrukute arvestuses alistas Trõnova veerandfinaalis 15:12 kaasmaalase Elizaveta Bobrova (SBSK Draakon) ja poolfinaalis Leedu vehkleja Anastasija Põlinova tulemusega 15:10. Finaalis pidi Trõnova tunnistama Sofija Prosina (Läti) 7:10 paremust.
Kaheksa parema hulka jõudis veel kuuenda koha saavutanud Sandra Aus (Tallinna Mõõk). | Eesti noored vehklejad naasevad Norrast kahe medaliga | https://sport.err.ee/993995/eesti-noored-vehklejad-naasevad-norrast-kahe-medaliga | Laupäeval Norras peetud Põhjamaade vehklemise meistrivõistlustel U-15 vanuseklassis said noored Haapsalu En Garde klubi vehklejad kaks medalit, kui Oliver Laasik jõudis pjedestali kõrgeimale kohale ja Svetlana Trõnova saavutas teise koha. |
Artikkel on algselt ilmunud portaalis Edasi.
Kui süvenema hakata, selgub, et maailma majandus on tõepoolest aeglustunud juba eelmise aasta algusest ning tänaseks jõudnud tõesti temponi (täpsemalt selle puudumiseni), kus surutis hakkab muutuma n-ö isetäituvaks ennustuseks.
Siinkohal ongi kaks võimalust. Kas seda aktsepteerida ja laiali minna või veidi edasi uurida ning proovida teha veidi paremini põhjendatud järeldusi?
Päris kõik ka surutisele ei viita
Täiesti rahulikult on võimalik väita, et praegune aeglustumine ei pruugi üldse surutiseni viia. Miks?
Maailmas üldisemalt on paranenud nii raha (laenuressursi) kättesaadavus kui selle hind. Selle taga tuleb näha loomulikult aeglustumist märganud keskpankade tavapärasega võrreldes nobedamat tegutsemist.
Ajalugu on ilmekalt tõestanud, et raha kättesaadavus/hind on lühemas perspektiivis majanduskasvu jaoks oluline kütus. Suhteliselt tundlikumad on sellele näiteks nn arenevad riigid.
Olulisimaks küsimuseks jääb see, kas arenenud maailma tööstussektori nõrkus kandub ka teenindussektorisse? Märke nagu oleks, kuid olulist nakatumist ei paista.
Teatavasti on tööstuses hetkel Euroopas suurimad mured Saksamaal, kuid teenindussektor on seni vaatamata tööstuse muredele jätkanud igati õitsemist ja õilmitsemist. See on selgelt erinev olukordadest 2001-2002 ja 2008-2009, kui teenindussektor sai tööstusega samaaegselt ja jõuliselt pihta.
Eelmainitud aastad on ka need, mille järgi enamus praegu majanduses aktiivsemalt tegutsejaid üritab surutist (või isegi kriisi) ette kujutada.
Autotööstus kui suurim murelaps
"Käesoleva aasta esimesel poolel kukkus autode müük ja tootmine kõige enam pärast 2008. aastal alanud kriisi."
Kui neilt samadelt tegutsejatelt küsida, et mis tööstusega ikkagi lahti on, siis ilmselt mainitaks peamise probleemina kaubandussõda. Ega nad otseselt ei eksiks, kuid lähemal vaatlemisel selgub, et asi on autodes. Käesoleva aasta esimesel poolel kukkus autode müük ja tootmine kõige enam pärast 2008. aastal alanud kriisi.
Kui hakata otsima, miks just autotööstusel on ajad keerulisemaks läinud, võib üles loetleda nii karmimaks muutunud saastenormid, aeguvad maksusoodustused ning vaatamata üldisemale raha odavusele ja heale kättesaadavusele, koomale keeratud tarbijalaenude kruvid.
Kuigi ka siin ei ole olukord ilma positiivse komponendita. Kuna tootmine on kukkunud kiiremini kui müük, siis suudetakse vähemalt laovarusid kenasti vähendada.
Lisaks jõuab surve raha kättesaadavuse parandamiseks ka autode soetamiseni ning Hiinas, kus käesoleval aastal on automüük vähenenud, ei saa seda pidada struktuurseks trendiks, sest autosid omatakse seal viiendik sellest, mis USA-s ja kolmandik sellest, mis veidi paremini võrreldavas Lõuna-Koreas.
Vaherahu kaubandussõjas mõlema poole huvides
Teatavasti on USA ja Hiina omavahel suutnud käivitada kaubandussõja. Kuigi igasuguste selliste läbirääkimiste lõpptulemusi on peaaegu võimatu ennustada, näib hetkel et mõlemad pooled tahaks tuure veidi maha võtta.
Ühendriikide värvikas president saab oma (potentsiaalsetelt) valijatelt enim punkte just USA majanduse hea juhtimise eest. Venima jääv tõsisem kaubandussõda mõjutaks negatiivselt nii Ühendriikide majanduskasvu kui ka aktsiaturgu, mida president peab oma edukuse üheks olulisimaks mõõdikuks.
Hiinlastele on aga majanduskasv ülimalt tähtis ning üldiselt oleks mõistlikum ka nende poolt kokkuleppele jõuda enne Trumpi teist ametiaega, sest seda ei kujuta keegi ette, mis härral seejärel võib pähe tulla.
Samuti ei pruugi hiinlastel olla kerge siis, kui Valge Maja uus asukas saab olema demokraatide hulgast, sest siis võib jutt üpris kiiresti liikuda nii inimõiguste kui keskkonnahoiu teemadele.
Lisaks on vähemalt vaherahu tõenäosus kasvanud ka sellepärast, et demokraadid tahavad istuvat presidenti oma ametikohalt laiali kangutada. Nimelt on tõenäoline, et istuv president tahaks hiinlaste "kaelast ära" saada, et keskenduda ametikoha säilitamisele nii praegusel kui järgmisel ametiajal.
Kui kogu pilt kokku võtta, siis on täiesti võimalik, et läheb nagu alati – uuema aja oodatuimat ja prognoosituimat kriisi lihtsalt veel ei tule. Sellise võimalusega tasuks igatahes arvestada. | Peeter Koppel: kriisi oodates. Aga äkki seda ei tulegi? | https://www.err.ee/993999/peeter-koppel-kriisi-oodates-aga-akki-seda-ei-tulegi | Kui vaadata uudiste pealkirju, siis valmistuvad ettevõtted kriisiks, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kärbib globaalse majanduskasvu ootusi ning üleüldse tundub kõik kuidagi kahtlane ja ohtlik, kirjutab Peeter Koppel. |
D.C. United viigistas play-off 'i idakonverentsi avaringis Toronto vastu seisu normaalaja kolmandal üleminutil, kodumeeskond lõi seejärel 12 minutiga neli väravat ja võitis mängu 5:1.
Eelmise aasta juunis Washingtoni võistkonnaga liitunud Rooney jaoks lõppes ühtlasi ka karjäär MLS-is, sest temast saab Inglismaa esiliigasse kuuluva Derby County mängiv treener.
MLS-i tiitlikaitsjaks on Atlanta, meister selgub 10. novembril. | Rooney karjäär USA-s lõppes neljaväravalise kaotusega | https://sport.err.ee/993993/rooney-karjaar-usa-s-loppes-neljavaravalise-kaotusega | Endine Inglismaa jalgpallikoondise kapten ja rahvusmeeskonna ajaloo suurim väravakütt Wayne Rooney lõpetas karjääri USA profiliigas MLS 1:5 kaotusega Torontole. |
Kolm parimat dirigenti pälvisid rahalised preemiad.
Žürii liige Indrek Vijard sõnas peale konkurssi, et eelkõige tuleb esile tõsta konkursi osavõtjate arvu, mis viitab sellele, et koorijuhi kutse on noorte tegijate hulgas hinnatud.
"Enne lõppotsuse tegemist oli žüriil elav arutelu, kuid lõpptulemust respekteeriti kõigi žüriiliikmete poolt. Palju õnne kõigile osalejatele," lisas Vijard.
Konkursil töötasid noored koorijuhid EMTA koori, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. EMTA koor valis oma lemmikuteks Nele Erastuse ja Ingrit Malleuse, Eesti Rahvusmeeskoori eripreemia pälvis Ingrit Malleus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori eripreemia ja võimaluse teha nendega kontsert sai Pärt Uusberg.
Helilooja ja dirigent Pärt Uusberg (sündinud 1986) on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal (2009, õpetaja Heli Jürgenson), omandanud magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias heliloomingu erialal (2014, professor Tõnu Kõrvits) ning teise magistrikraadi 2018. aastal koorijuhtimise erialal (professor Tõnu Kaljuste).
Praegu on Uusberg vabakutseline. Heliloojana on ta kirjutanud peamiselt koorimuusikat, aga ka kammer-, orkestri- ja filmimuusikat. Ilmunud on mitmeid autoriplaate ("Siis vaikivad kõik mõtted", "Liiv, meri ning mõtted", "Õhtu ilu", "Luiged läevad", "Eestimaa atmosfäärid"). Dirigendina on ta olnud 2008. aastast enda poolt asutatud kammerkoori Head Ööd, Vend peadirigent ning ühtlasi juhatanud erinevaid projekte (sh Eesti Rahvusmeeskoori, Eesti Koolinoorte Segakoori; juhtinud Eesti Segakooride Liidu suvekooli ja rahvusvahelise koorifestivali Europa Cantat ateljeed).
Konkursi korraldas Eesti Kooriühing koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Osalejaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Seppo Murto (žürii esimees, Soome), Anders Eby (Rootsi), Anu Tali, Indrek Vijard ja Mikk Üleoja. | Noorte koorijuhtide konkursi võitis Pärt Uusberg | https://kultuur.err.ee/993992/noorte-koorijuhtide-konkursi-voitis-part-uusberg | Noorte koorijuhtide konkursi võitja kuulutati välja laupäeval, 19. oktoobril EMTA kontserdi- ja teatrimajas pärast finalistide kontserti. 22 osaleja seast jõudis finaali 4 parimat. Finalisti diplomi sai Ingrit Malleus, III preemia Imre Rohuväli, II koha pälvis Nele Erastus ja I koha Pärt Uusberg. |
Cristiano Ronaldo viis kodumeeskonna 19. minutil juhtima, seitse minutit hiljem tõi tabloole viigiseisu Danilo tabamus. Juventuse otsustava värava lõi Miralem Pjanic 54. minutil.
Külalismeeskonnal oli kohtumise neljandal üleminutil suurepärane võimalus viigistada, kui esmalt tabas Federico Santanderi pealöök latti ning seejärel tõrjus 41-aastane Gianluigi Buffon akrobaatilise hüppega üle lati ka tema käärlöögi.
Roomas toimunud põnevusmängus jäi sealne Lazio avapoolaja järel Atalanta vastu 0:3 kaotusseisu, kuid pööras teisel poolajal mängu ümber ja viigistas Ciro Immobile kolmanda üleminuti penaltist. Atalantal oli enne seda hea võimalus kolm punkti kindlustada, aga Lazio kaitsjad päästsid ühe rünnaku jooksul palli mitmel korral väravajoonelt.
Juventus on kaheksa mänguga kogunud 22 punkti ja jätkab liidrina, ühe matši vähem pidanud Interil on 18 punkti. Atalantal on 17 ja laupäeval Veronat 2:0 võitnud Napolil 16 silma. | Buffoni suurepärane tõrje päästis Juventusele kolm punkti | https://sport.err.ee/993991/buffoni-suureparane-torje-paastis-juventusele-kolm-punkti | Itaalia jalgpalli kõrgliigas alistas tabeliliider Torino Juventus laupäeval 2:1 Bologna. |
WOMEX on tähtsaim pärimusmuusika valdkonna professionaalide kogunemine maailmas, mis sel aastal toimub Soomes. Eestist osaleb üle 40 esindaja: festivalikorraldajad, muusikud, managerid jt. Esitlusfestivali kavas esinevad Cätlin Mägi ja Mari Kalkun, konverentsiprogrammi aruteludes Virgo Sillamaa ja Helen Sildna.
WOMEXi eel ja järel külastavad Eestit 26 välisdelegaati, et tutvuda meie pärimusmuusika ja jazzi valdkonnaga.
Artistidest on esindatud veel Tuulikki Bartosik, Curly Strings, FRÄNDER, Leana & Hartwin, Puuluup, Riffarrica, RÜÜT, Svjata Vatra, Tintura ja Trad.Attack!.
Esmakordselt jagab Eesti WOMEXil messiala Põhjamaadega ning esimest korda teevad selle sündmuse raames koostööd ka kolme Balti riigi muusikavaldkonna info- ja arenduskeskused: Music Estonia, Latvian Music Information Centre ja Music Information Centre Lithuania.
Eelprogrammis Eestis osaleb 17 delegaati Ameerika Ühendriikidest, Kanadast ja Kasahstanist, et tutvuda meie pärimusmuusika maastikuga, partner on Eesti Pärimusmuusika Keskus. Järelprogrammis osaleb üheksa jazzikorraldajat maailmast, et tutvuda siinse skeenega. Kaasa töötavad sel puhul Eesti Jazzliit, Jazzkaar ja Jazz Finland.
Music Estonia juht Virgo Sillamaa osaleb WOMEXi konverentsiprogrammi arutelus, kus lahatakse edukaid muusikavaldkonna projekte, mida on rahastanud Euroopa Liit. Samuti nõustab ta uusi WOMEXil osalejaid, kuidas sündmusel orienteeruda ja sellest võimalikult palju kasu saada. Eestist on konverentsiprogrammis ka Helen Sildna, kes osaleb arutelus teemal võrdõiguslikkus muusikas ja kultuuriloomes laiemalt.
Eesti pärimusmuusika valdkonna esindajad võtavad WOMEXist osa alates 2000. aastast, siinsetest muusikutest on WOMEXi esitlusfestivali programmi varem valitud Maarja Nuut ja Trad.Attack!. | Eesti osaleb WOMEXil võimsa delegatsiooniga | https://kultuur.err.ee/993884/eesti-osaleb-womexil-voimsa-delegatsiooniga | Eesti osaleb enam kui 40 delegaadiga maailma suurimal pärimusmuusika professionaalide kogunemisel WOMEXil Tamperes 23.-27. oktoobril. |
Kuueaastase pausi järel selleks hooajaks taas kõrgliigasse tõusnud Mallorca ainsa värava lõi laupäeval Lago Junior, kes keerutas palli Thibaut Courtois' selja taha seitsmendal minutil.
Kaks viimast kohtumist võitnud Mallorca tõusis ühtlasi väljalangemistsoonist 14. kohale, üheksa mänguga on nad kogunud kümme punkti. Realil on teisena 18 punkti. 19 punktiga on tabeliliidriks neli järjestikust võitu saanud Barcelona, kes alistas laupäeval Antoine Griezmanni, Lionel Messi ja Luis Suareze väravatest 3:0 Eibari.
Kehvas hoos jätkab Madridi Atletico, kes on viimasest kuuest liigamängust võitnud ainult ühe. Seekord ei suudetud koduväljakul enamat 1:1 viigist Valencia vastu. Atletico on 16 punktiga Granada selja taga neljandal kohal. | Madridi Real kaotas koduliigas üllatuslikult Mallorcale | https://sport.err.ee/993987/madridi-real-kaotas-koduliigas-ullatuslikult-mallorcale | Hispaania jalgpalli kõrgliigas minetas Madridi Real laupäeval võimaluse tõusta liidrikohale, kui jäi võõrsil alla Mallorcale. |
16-aastane Mihkels edestas rohkem kui minutiga Peeter Pruusi (Raplamaa Rattaklubi Komo) ja enam kui nelja minutiga Joosep Mesit (Pärnu Kalevi Spordikool), vahendab Spordipartner.
Naistest oli kiireim valitsev Eesti meister Mari-Liis Mõttus (Haanja Rattaklubi), kellele järgnesid enam kui viieminutilise vahega Daria Fomina (Team Petrogradets) ja Tatjana Dobolina (Spordipartner).
Karikasarja kokkuvõttes kindlustas meestest liidrikohta kolm etappi võitnud ja 398 punkti kogunud Mihkels. Teine on Magnus Krusemann (385) ja kolmas Ivar Vaab (361). | Mihkels võitis cyclo-crossi Rapla etapi ja kindlustas liidrikohta | https://sport.err.ee/993986/mihkels-voitis-cyclo-crossi-rapla-etapi-ja-kindlustas-liidrikohta | Cyclo-crossi karikasarja neljanda etapi, Raplas sõidetud RMW Transporti nime kandnud võistluse võitis meeste absoluutarvestuses Madis Mihkels (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi). |
Edasilükkamise taotlemine oli möödapääsmatu samm, kuna Briti parlament ei kinnitanud laupäeval Johnsoni Brexiti-kokkulepet.
Briti peaministri kantselei allika teatel ei allkirjastanud Johnson kirja, milles palus Euroopa Liidult Brexiti edasilükkamist.
Allika sõnul saatis ta fotokoopia seadusest, mis nõuab temalt edasilükkamise taotlemist, kui Brexiti osas kokkulepet ei saavutata.
Küll aga allkirjastas Johnson teise kirja, milles väljendas selgelt, et ta ei taha Brexiti edasilükkamist selle kuu lõpust.
Kolmandas kirjas, mille saatis Suurbritannia suursaadik EL-is Tim Barrow selgitatakse, et Brexiti edasilükkamise kiri saadeti ainult selleks, et täita seadust.
Tusk kinnitas Brexiti edasilükkamise taotluse saamist, kuid EL-i allikas ei soostunud selle sisu kommenteerima. | Meedia: Johnson saatis Tuskile kaks kirja, teatas, et on ajapikenduse vastu | https://www.err.ee/993938/meedia-johnson-saatis-tuskile-kaks-kirja-teatas-et-on-ajapikenduse-vastu | Briti peaminister Boris Johnson saatis Euroopa Ülemkogu alalisele eesistujale Donald Tuskile kaks kirja, neist esimeses palus Brexiti tähtaega edasi lükata ja teises selgitas, et isiklikult on ta tähtaja edasilükkamise vastu, teatas Sky News. |
Samuti E-grupi kohtumises oli Anadolu Efes kodus parem Malaga Unicajast 87:67 (Thomas Heurtel, Dario Saric 17 - DeMarcus Nelson 12).
Tabeliseis E-grupis 12. vooru järel: 1. Fenerbahce 10-2, 2. Lokomotiiv-Kuban 8-4, 3. Panathinaikos 8-4, 4. Crvena Zvezda 7-5, 5. Anadolu Efes 6-6, 6. Unicaja 3-9, 7. Darüssafaka 3-9, 8. Cedevita 3-9.
F-grupi kohtumises oli Pireuse Olympiakos kodus 99:84 (Vangelis Mantzaris 19 - Sergio Llull, K.C. Rivers 17) üle Madridi Realist.
F-grupis on Moskva CSKA-l ja Laboral Kutxal kaks vooru enne lõppu kaheksa võitu ja neli kaotust. Kuue võiduga jätkab koguni viis meeskonda: Madridi Real, Himki, Barcelona, Brose Baskets ja Olympiakos. Kahe võidu peal on Kaunase Žalgiris. | VIDEO | Heas hoos Fenerbahce sai Euroliigas 30-punktilise kaotuse | https://sport.err.ee/83831/video-heas-hoos-fenerbahce-sai-euroliigas-30-punktilise-kaotuse | Korvpalli Euroliiga vahegrupiturniiril sai teise kaotuse Istanbuli Fenerbahce, kes jäi võõrsil Zagrebi Cedevitale alla lausa 59:89 (Ekpe Udoh 11 - Marko Arapovic 18). |
"Nimekirjas on üksikisikud, kes vastutavad röövimiste, ebaseaduslike kinnihoidmiste, piinamiste, juhtumite võltsimise, Vene kohtute õigustühiste otsuste organiseerimise ja väljakuulutamise eest," ütles nõukogu avalduses. "Üksikisikute seas, kes on pandud sanktsioonide nimekirja, on Vene föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB), uurimiskomitee juhid ja teised ametnikud, prokurörid, kohtunikud, sõjaväelased ja teised."
"President Petro Porošenko rõhutas istungil, et Ukraina ei aktsepteeri kunagi Vene kohtute "otsuseid" ebaseaduslikult kinni peetud Ukraina patriootidele," lisati avalduses.
President nõudis istungil isikute lisamist Savtšenko-Sentsovi nimekirja, kes "fabritseerisid kohtuasjad teiste Venemaal ebaseaduslikult kinni hoitavate isikute vastu, nagu Oleh Sentsov, Oleksandr Koltšenko, Stanislav Klõhh ja Mõkola Karpjuk".
Porošenko rõhutas, et Savtšenko nimekirja koostamine ei tähenda Ukraina võimude loobumist järjekindlatest jõupingutustest vabastada Savtšenko ja teised ebaseaduslikult Venemaal kinni hoitavad Ukraina kodanikud.
Riigipea andis korralduse lisada nimekirja Vene kodanikud, kes on seotud Ukraina kodanike, nimelt krimmitatarlaste süüdimõistmisega okupeeritud Krimmis.
Porošenko andis 17. märtsil Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile ja Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile üle nimekirja isikutest, kes "fabritseerisid" kohtuasja Savtšenko vastu. Hiljem teatati, et nimekirjas on 46 nime.
Interfax-Ukraina andmetel on uuendatud nimekirjas üle 50 nime.
Vene kohus mõistis Savtšenko teisipäeval 22 aastaks vangi süüdistatuna osavõtus kahe Vene ajakirjaniku tapmisest Ida-Ukrainas.
Savtšenko teenis Kremli-meelsete mässulistega võitlevas Ukraina vabatahtlike pataljonis, kui separatistid ta 2014. aasta juulis kinni võtsid.
Süüdistuse kohaselt koordineeris Savtšenko suurtükituld, milles Vene piiri lähedal hukkus kaks ajakirjanikku ja mitu tsiviilisikut. Savtšenko sõnul oli ta juhtunu hetkel juba Venemaale toimetatud.
Ukraina võimude sõnul on Savtšenko sõjavang, tegemist on poliitilise protsessiga ja ta tuleks Minski rahulepete kohaselt vabastada. | Kiiev kehtestas sanktsioonid Savtšenko ja teiste juhtumitega seoses | https://www.err.ee/556794/kiiev-kehtestas-sanktsioonid-savtsenko-ja-teiste-juhtumitega-seoses | Ukraina riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu otsustas reedesel istungil kehtestada personaalsed sanktsioonid isikute vastu, kes on seotud ebaseaduslike sammudega Ukraina naispiloodi Nadia Savtšenko, filmirežisööri Oleh Sentsovi ja teiste Venemaal kinnipeetavate ukrainlaste suhtes. |
Dainese D-air võidusõidukombinesoon on varustatud turvapadjaga, mis läheb lahti momendil, kui sõitja kukub ratta seljast maha ning vähendab sellega kokkupõrke tugevust. Tegemist on suhteliselt uue leiutisega, kuid on leidnud kasutust maailma tipptasemel, sest samasuguse kombinesooniga sõidab ka MotoGP legend Valentino Rossi.
"Iga sõitja soovib riskid viia nii madalale kui võimalik, mistõttu selline kombinesoon annab mulle veidi rohkem kindlustunnet, kuna kukkumisel on nüüd väiksem oht midagi murda," ütles Kovalenko mootorrattaspordi föderatsiooni pressiteate vahendusel. "Algul ei olnud Dainese nõus mulle seda kombinesooni valmistama, kuna siiamaani on see saadaval olnud ainult meessõitjatele, aga tänu aktiivsetele läbirääkimistele olid nad nõus mulle selle siiski valmis õmblema."
"D-air võidusõidukombinesoonis olev turvapadi kaitseb eelkõige sõitja keha ülemist osa ehk siis õlgu ja kaela. Kuna ringrajal on kõige levinum vigastus just rangluumurd ning ka ise olen selle üks kord läbi elanud, siis on arusaadav, miks Dainese soovib just seda piirkonda kaitsta. Kombinesoon on varustatud ka GPS-jälgija ja erinevate anduritega, mis saadavad pidevalt signaale, mida sõitja parasjagu rattal teeb."
Oluline on seejuures asjaolu, et kombinesooni turvapadi läheb juba lahti enne, kui kukkumisel sõitja maad puudutab, sest muidu kaoks turvapadjal mõte, kui see alles pärast kukkumisel saadud tugevat esimest lööki lahti läheks. Turvapatja saab korduvalt kasutada, kuid kui oled juba korra kukkunud ja turvapadi lahti läinud, tuleb kombinesoon tagasi Itaaliasse saata, kus see padi pannakse tagasi kokku ning kontrollitakse tehniline seisukord üle, et andurid töötaksid õigeagselt ka järgmine kord," selgitas Kovalenko, kelle esimene start antud kombinesoonis toimub 1.-3. aprillil Hispaania Aragonis toimuval European Junior Cup avaetapil. | Kovalenkole valmistati esimese naissõitjana maailmas turvapadjaga kombinesoon | https://sport.err.ee/83824/kovalenkole-valmistati-esimese-naissoitjana-maailmas-turvapadjaga-kombinesoon | Anastassia Kovalenko on esimene naissõitja, kellele mainekas Itaalia võidusõidu ja tänavasõiduriiete tootja Dainese valmistas turvapadjaga D-air võidusõidukombinesooni, mis kaitseb sõitjat märkimisväärselt rohkem, kui tavalised kombinesoonid. |
"Terrorism levib ning välistada ei saa võimalust, et kasutatakse tuumamaterjali," ütles Yukiya Amano AFP-le antud intervjuus.
"Liikmesriikidel peab olema pidev huvi tugevdada tuumajulgeolekut," sõnas ta. "Suurim probleem on riigid, mis ei tunnista tuumaterrorismi ohtu".
Amano andis intervjuu enne järgmisel nädalal Washingtonis korraldatavat umbes 50 riigi tuumatippkohtumist.
Detsembris leidis Pariisi terroriakte uuriv Belgia politsei 10-tunnise video Belgia kõrge tuumaametniku liikumiste kohta.
Materjal avastati Pariisi ründajatega seotud Mohamed Bakkali kodu läbiotsimisel Belgias.
Ametnike sõnul on maailmas tehtud suuri edusamme tuumamaterjali varude vähendamisel. Näiteks Jaapan saatis sel kuul plutooniumikoguse, millest oleks saanud valmistada 50 tuumapommi.
Rahvusvaheliste ekspertide hinnangul eksisteerib praegu piisavalt plutooniumi ja kõrgrikastatud uraani, et valmistada 20 000 sama võimsat tuumapommi kui see, mis 1945. aastal Hiroshima maatasa tegi.
Amano sõnul "ei ole välistatud", et äärmuslased suudavad valmistada "primitiivse" tuumaseadeldise, kui nad hangivad selleks vajaliku materjali.
IAEA juht hoiatas samas, et palju tõenäolisem on nn räpane pomm.
See on pomm, kus kasutatakse radioaktiivse materjali laialipaiskamiseks tavalõhkeainet. | IAEA juht hoiatas tuumaterrorismi eest | https://www.err.ee/556797/iaea-juht-hoiatas-tuumaterrorismi-eest | Maailm peab tegema enamat hoidmaks ära tuumaterrorismi, ütles ÜRO tuumajärelevalveagentuuri IAEA juht reedel. |
46-aastane Horngacher asendab poolakat Lukasz Kruczekit, kes oli ametis kaheksa aastat ja kelle käe all saavutasid hoolealused mitmeid suurepäraseid tulemusi.
Suure mäe meeskonnavõistluses kaks olümpiapronksi teeninud Horngacher oli viimati Saksamaa koondise abitreener. Mehel on auhinnakapis ka kaks võistkondlikku MM-kulda aastatest 1991 ja 2001.
Kruczeki jälgedes on tal raske käia, sest just poolaka juhendamisel võitis Kamil Stoch Sotši olümpiamängudel kaks kuldmedalit ja meeskond lõpetas neljandana. Lisaks võtsid tema ajal veel neli poolakat MK-etappe: Adam Malysz, Jan Ziobro, Krzysztof Biegun ja Piotr Zyla. Lõppenud hooaeg oli koondise jaoks aga tagasihoidlik. | Poola suusahüppekoondis saab peatreeneriks kogenud austerlase | https://sport.err.ee/83822/poola-suusahuppekoondis-saab-peatreeneriks-kogenud-austerlase | Poola suusahüppekoondise uueks peatreeneriks määrati austerlane Stefan Horngacher, kes aitas aastatel 2004-2006 riigi B-koondist. |
"Olukord on praegu väga-väga keeruline. Meie majandus on tasahilju kohanemas nende raskustega - nii sanktsioonide kui ka energiahindade kõikumisega ning asjaoluga, et me ei saa sel aastal tulusid ettenähtud koguses," lausus peaminister erakonna Ühtne Venemaa foorumil.
"Kuid (olukord) on kõige keerulisem tavainimeste jaoks, kel on raskusi vähenevate sissetulekutega kohanemisega," lisas valitsusjuht.
"Tunnistame erakonnana, et selle küsimuse kiire lahendamine ühekordsete otsustega pole võimalik, kuid peaksime juba tegutsema," ütles Medvedev. | Medvedev: Vene majandus on kohanemas rahvusvahelise olukorraga | https://www.err.ee/556799/medvedev-vene-majandus-on-kohanemas-rahvusvahelise-olukorraga | Vene majandus on kohanemas rahvusvaheliste sanktsioonide ja madalate naftahindadega, kuid tavakodanikel on raskusi sissetuleku langusega kohanemisega, ütles Vene peaminister Dmitri Medvedev reedel. |
Juulikuus Alloaga sõlmitud leping lõpetati poolte kokkuleppel ennetähtaegselt neljapäeval. "Lepingu lõpetamine tuli minu enda initsiatiivil," rääkis Reintam Soccernet.ee -le. "Peale peatreenerivahetust ei saanud ma enam mänguaega. Leidsin, et ainult trenni tegemisel ei ole mõtet ja see viis lepingu lõpetamiseni."
Šoti esiliigas kindlalt viimasel kohal vireleva Alloa eest sai Reintam liigas viimast korda platsile eelmise aastanumbri sees - 19. detsembril matšis St. Mirreniga. Sellest ajast peale pääses 25-aastane keskkaitsja küll kaheksa korda pingile - sealjuures ka Alloa seni viimases mängus 19. märtsil -, kuid mänguaega ei lisandunudki.
"Kogu hooaeg on seal olnud küllaltki raske, punkte ei ole meeskond kogunud. Kui nii vaadata, siis millegi üle suurt rõõmu tunda ei ole," teadvustas kurba hooaega ka mees ise. "Positiivse poole peale saab kindlasti kanda mängud suuremate klubide vastu - Rangersi ja Hibsiga mängudes sai tunda nii-öelda suure mängu atmosfääri."
11 korda ka Eesti koondist esindanud mees oma tuleviku kohta väga palju avaldama ei soostunud, kuid märkis siiski, et arvatavasti on tema tulevik väljaspool Šotimaad. "Kui asjad lähevad planeeritult, siis peaks uus klubi selguma lähinädalail," lisas Reintam. | Eesti jalgpallur lõpetas Šotimaal lepingu | https://sport.err.ee/83826/eesti-jalgpallur-lopetas-sotimaal-lepingu | Senise hooaja Šoti esiliigaklubis Alloa Athletic veetnud Mikk Reintam lõpetas klubiga lepingu ning plaanib enda sõnul karjääri mujal jätkata. |
Rünnak toimus Iskandariya linnas. Enesetapupommitaja õhkis end pärast jalgpallimatši rahva hulgas, kui võitjatele trofeed üle anti, vahendas BBC.
Meditsiiniallika sõnul oli hukkunute hulgas ka Iskandariya linnapea. Vigastada sai rohkem kui 60 inimest.
Rünnaku eest võttis vastutuse ISIS. | Iraagis hukkus enesetapurünnakus 29 inimest | https://www.err.ee/556796/iraagis-hukkus-enesetapurunnakus-29-inimest | Iraagis hukkus rahvarohkes pargis toimunud enesetapurünnakus vähemalt 29 inimest, teatasid võimud. |
Edasipääsulootused juba varem kaotanud Žalgirise parimad olid Edgaras Ulanovas 17 ja Paulius Jankunas 16 punktiga. Vene pääses platsile viieks minutiks, korjas ühe lauapalli ja kaotas korra palli.
Koha eest nelja parema hulgas heitleva Himki parimad olid Tyrese Rice 17 ja Petter Koponen 15 punktiga. Tyler Honeycutt aitas omasid kümne punkti ja lausa 17 lauapalliga, neist kuus olid võetud ründelauast. | Vene klubi pidi tunnistama Himki paremust | https://sport.err.ee/83823/vene-klubi-pidi-tunnistama-himki-paremust | Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris kaotas Euroliiga vahegrupiturniiri 12. voorus kodus Moskva oblasti Himkile 71:76 (17:20, 20:15, 12:21, 22:20). |
Kehra poolelt viskas enim Marko Slastinovski üheksa väravat, Viljandi resultatiivseim oli Ott Varik seitsme väravaga.
Tabeleis (põhiturniir + vaheturniir): 1. Põlva Serviti 36, 2. Viljandi HC 35, 3. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 33, 4. Viimsi/Tööriistamarket 22, 5. Aruküla 15, 6. Audentes 10, 7. SK Tapa 5. | Kehra ja Viljandi mängus võitjat ei selgunud | https://sport.err.ee/83825/kehra-ja-viljandi-mangus-voitjat-ei-selgunud | Käsipalli meistriliiga vahegrupis mängisid HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Viljandi HC 26:26 (11:9) viiki. |
Meeste 100 jardi seliliujumises pääses 21-aastane Ralf Tribuntsov A-finaali ning tal on reaalne võimalus võita ka medal. Eestlane läbis eelujumises distantsi ajaga 45,62, mis andis talle finaaliks viienda asetuse, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Eelujumiste kiireim oli oodatult California Berkeleyt esindav Ryan Murphy ajaga 44,60. Eile viis Murphy 4x100 jardi kombineeritud teateujumises seliliujumise maailmarekordi 43,51 peale. Eelneva tippmargi purustas ameeriklane enam kui poole sekundiga.
Lisaks oli Tribuntsov täna võistlustules ka 4x50 jardi kombineeritud teateujumises, kus enda võistkonnaga saavutati alles 18. koht. Siiski on märkimisväärne tema avavahetuse aeg 20,94, mis oli eelujumistes paremuselt teine aeg, muidugi Ryan Murphy järel.
100 jardi seliliujumise finaal toimub Eesti aja järgi homme öösel. Tribuntsovi isiklik rekord sel distantsil on 44,95. | Tribuntsov pääses USA üliõpilasmeistrivõistlustel viienda ajaga finaali | https://sport.err.ee/83828/tribuntsov-paases-usa-uliopilasmeistrivoistlustel-viienda-ajaga-finaali | Eestlane Ralf Tribuntsov on neil päevil võistlemas Atlantas Georgias, kus toimuvad USA üliõpilasmeistrivõistlused. Võistluste kolmandal päeval pääses Lõuna-California ülikooli (USC) esindav Tribuntsov A-finaali. |
Teises paaris on seis Sparta Team Automaailma ja SK LINK/Saku meeskonna vahel 2:2, mistõttu peetakse otsustav viies kohtumine laupäeval kell 19 Õismäel.
Esiliiga poolfinaalides kohtuvad Kristiine Spordis laupäeval kell 14.30 Sparta Team Automaailm II - Sparta Team Automaailm III ning kell 17 TTÜ SK/Ääsmäe- Viimsi Kepp. Pühapäeval peetakse samas kell 12 esiliiga 3.-4. koha ja kell 14.30 1.-2. koha kohtumine.
Naiste liiga finaalseeriat juhib 2:0 Sparta Spordiselts. Kolmas kohtumine Sparta Spordiselts - EMÜ SK, mis võib osutuda ka otsustavaks, peetakse laupäeval kell 12 Kristiine Spordis. Laupäeval Virtuses kell 15 Jõgeva SK Tähe/Olivia ja Mustvee SK vahel peetavas kohtumises selgub pronksivõitja. | Saalihoki meistriliigas selgub teine finalist | https://sport.err.ee/83815/saalihoki-meistriliigas-selgub-teine-finalist | Saalihoki meistrisarja poolfinaalides on selgunud üks finalist, kelleks on EMÜ Spordiklubi. |
Prokurörid teatasid, et neil oli võ imalus esimest korda Abdeslamiga rääkida laupäeval ehk päev pärast vahistamist, sest kahtlusalune oli vigastatud, vahendas Reuters.
Uurijad küsisid temalt kõigepealt Pariisi rünnakutega seotud põhipunkte.
Abdeslam ilmus laupäeval kaks korda kohtuniku ette, kokku mitmeks tunniks. Teisel istungil ütles ta, et soovib kasutada oma õigust vaikimisele.
Prokuratuur teatas, et Abdeslami küsitleti koheselt pärast Brüsseli rünnakuid teisipäeval, kuid ta keeldus rääkimast.
Osade kriitikute hinnangul oleks Belgia pidanud sundima Abdeslami, et võime rünnakute eest hoiatada.
13. novembril hukkus Pariisis toimunud rünnakutes 130 inimest. Abdeslam, kelle vend end Pariisis õhku lasi, oli rünnakute ööl linnas ja ta on esimene elus kahtlusalune, kes sellega seoses kinni on võetud.
Brüsseli plahvatustes sai surma 31 ja kannatada umbes 300 inimest.
Salah Abdeslam võeti Brüsselis kinni 18. märtsil. Kaitsja Sven Mary kinnitas päev pärast kahtlusaluse kinni pidamist, et ta teeb võimudega koostööd. | Abdeslam keeldus Brüsseli rünnakutest rääkimast | https://www.err.ee/556790/abdeslam-keeldus-brusseli-runnakutest-raakimast | Pariisi terrorirünnakute peamine kahtlusalune Salah Abdeslam, kes võeti eelmisel nädalal Belgias kinni, keeldus rääkimast teisipäeval Brüsselis toimunud rünnakutest, teatas Belgia prokuratuur. |
Eelmisel pühapäeval Klaipedas juhtis Leedu meister enamuse mänguajast, poolajaks 14:11, aga Serviti tegi väga tugeva lõpu ja nii lõppes kohtumine viigiga. Kahe veerandfinaalmängu vahel oli Dragunasel vaba nädal, ent Serviti purustas vaid päev hiljem koduliigas HC Viimsi/Tööriistamarketi 32:17.
"Ees seisab väga tähtis mäng," kinnitas Serviti peatreener Kalmer Musting. "Oleme mitu päeva hästi valmistunud ning otsime võimalusi, kuidas leedukaid üllatada. Eks vigastuste ja haigustega oleme endiselt kimpus ning tundub, et nii kui keegi saab terveks, jääb uus mängija haigeks. Aga viriseda sel teemal pole mõtet."
Avamängus suurepärase partii esitanud väravavahile Eston Varuskile loodab Musting ka laupäeval: "Meil on head väravavahid, nii Varusk kui Denis Lõokene. Nemad ja ka meie meeskondliku kaitse toimimine saavad kindlasti olema võtmerollis kui soovime finaalnelikusse jõuda."
"Kokkuvõttes olen lootusrikas, sest meil on kogenud tiim, kes sellistes tähtsates mängudes krampi ei tohiks minna. Pigem isegi vastupidi – nagu tuntud energiajoogi reklaamis – pingelised play-off kohtumised annavad hoopis tiivad," lisas Musting muiates. "Lisaks mängime kodus ja loodan, et laupäeval tuleb saalitäis rahvast ning annab meile veel lisajõudu."
Dragunase peatreener Arturas Juškenaski võttis jutuks Serviti väravavahid. "Avakohtumises tõrjus Varusk pooled pealevisetest ja muidugi on ta tipp-kollkipper, aga arvan, et peame ka ise parandama oma rünnakute resultatiivsust ja paremini viskama. Esimese mängu lõpus tehtud vigu ei tohi korrata, siis on meil head võimalused," sõnas Juškenas. | Serviti läheb püüdma viimast finaalikohta | https://sport.err.ee/83812/serviti-laheb-puudma-viimast-finaalikohta | Käsipalli Balti liiga hooaeg saab jätku laupäeval Põlvas kui kohalik Serviti võõrustab veerandfinaali korduskohtumises Klaipeda Dragunast. Mängus on viimane finaalturniiri ehk Final Fouri pääse ning avakohtumine Leedus jäi 27:27 viiki. Otsustav mäng algab Mesikäpa hallis kell 16:00. |
Raid näitas terve etapi jooksul aktiivsust, osaledes mitmetes äraminekutes ning kogudes kahes aktiivsuse vahefinišis kokku 8 punkti. Velotuuri peale kokku on ta nüüd kogunud 13 punkti ning tõusis selle arvestuse liidriks, vahendab Rattauudised.ee.
Etapi lõpuosas püüdis peagrupp Raidi kinni ning seejärel grupist põgenenud kolm meest jäid püüdmatuks. Etapivõidu sai enda nimele Benoit Sinner (Armee de Terre). Peagrupp kaotas võitjale finišis 18 sekundit. Raid kaotas võitjale lõpuks 5.04 ja sai 108. koha.
Kokkuvõttes tõusis Sinner ka tuuri üldliidriks. Raid on kokkuvõttes 101. kohal, liidrist maas ligi 13 minutit.
Velotuuril on sõita veel kaks etappi. | Risto Raid teenis Normandias aktiivseima ratturi särgi | https://sport.err.ee/83830/risto-raid-teenis-normandias-aktiivseima-ratturi-sargi | Amatöörklubi VC Rouen 76 rattur Risto Raid teenis Prantsusmaal jätkuva 2. kategooria profituuri Tour de Normandie neljandal etapil nn. aktiivseima ratturi särgi. |
Brüsseli rünnakud, milles sai surma 31 ja kannatada üle 300 inimese, leidsid aset vaid neli kuud pärast Pariisi veresauna, mis nõudis 130 inimese elu.
See võib olla alles Euroopa kannatuste algus, hoiatas Londonis baseeruva mõttekoja Chatham House rahvusvaheline julgeolekuekspert Simon Palombi.
"Me ei tee kellelegi teenet sellega, kui me ei ole selles ausad. Me seisame silmitsi tõsise ja pikaajalise ohuga ning see ei ole pikemas perspektiivis viimane rünnak," sõnas ta.
Mandri-Euroopa poliitikud peavad valmistama avalikkust ette tulevaseks veriseks vägivallaks, kuna "nad kaotasid palli, mitte võttes ohtu nii tõsisena nagu nad oleksid pidanud, kui Suurbritannia ja USA seda tegid", lisas Palombi.
Julgeolekuekspert oli äärmiselt kriitiline Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Federica Mogherini suhtes, kes poetas pisaraid "Euroopa jaoks väga kurva päeva" tõttu, andes pressikonverentsi Jordaanias. Mogherini rõhutas Ammanis, et suhted EL-i ja selle moslemiriigi vahel "saadavad kõige jõulisema sõnumi tugevusest ja sõprusest".
"See ei aita avalikkust karvavõrdki, kui nad näevad oma liidreid teleekraanil nutmas," sõnas Palombi. "Me peame mitmes asjas karmimaks muutuma. Emotsioonid on sellistel hetkedel mõistetavad, kuid poliitikud ei peaks eeskuju näitama."
Endine ÜRO terroritõrjeekspert Palombi märkis, et Euroopa enesega rahulolu muutis ta ohtlikult haavatavaks.
Džihadistid "on leidnud Euroopa luuresüsteemides nõrkuse, mida ei saa üleöö lahendada ning mis võimaldab neil uuesti rünnata. Avalikkust tuleb selleks ette valmistada," ütles Palombi. | Ekspert: Euroopa liidritel tuleb terroriohuga tõsiselt tegeleda | https://www.err.ee/556798/ekspert-euroopa-liidritel-tuleb-terroriohuga-tosiselt-tegeleda | Euroopa peab õppima toime tulema veel paljude süütute inimeste hukkumisega džihadistide terrorirünnakutes, hoiatas julgeolekuekspert ajal, mil Belgia püüab naasta normaalse elu juurde pärast ohvreid nõudnud enesetapuplahvatusi. |
"Pilet koju on mul juba ostetud ja tahan 1. mail kindlasti Viljandis olla," vastas Norras ehitajana leiba teeniv Loskutov ümber Viljandi järve jooksu korraldajate kutsele.
Pärast seda kui Eesti viimaste aastakümnete parim maratoonar 2010. aastate alguses tippspordist loobus, on Loskutov harva jooksuvõistlustele sattunud. "Jooksen kaks korda nädalas, kaheksa kilomeetrit korraga," selgitas ta oma praeguseid treenimisharjumusi korraldajate pressiteate vahendusel.
Enda sõnul on ta 12 kilomeetri pikkused Viljandi järvejooksu ringi läbimiseks füüsiliselt valmis. "Jooksen kui rahvasportlane," selgitas ja lisas, et poolmaraton oleks tema jaoks juba pikk distants. "Seda ma peaksin sörkima, aga sörkida mulle ei meeldi," sõnas ta.
Ümber Viljandi järve jooksu korraldustoimkonna juhi Mati Jürissoni sõnul on Pavel Loskutov igal aastal 1. mail peetava suure võistluse üks kahest kõige säravamast tähest läbi aegade. Nii tema kui 1960. aastate jooksude valitseja Hubert Pärnakivi on võitnud jooksu 11 korda. Nii rohketele võitude arvule pole ükski mees kunagi isegi lähedale pääsenud.
Aastakümneid kuulus jooksu rajarekord Hubert Pärnakivile ning just Pavel Loskutov oli see, kes rekordaja ümber jooksis. Nüüd on see 34.50 ja kuulub just Loskutovi nimele.
Lisaks 11-le võidule on Loskutovil Viljandist kirjas ka 2., 9. ja 128. koht. Esimest korda osales ta Viljandi jooksul 1991. aastal ja nagu on juhtunud paljude tugevate jooksjatega Viljandi järve ääres, eksis ka tema rajalt ning jõudis finišisse üheksandana. Järgmisel aastal sai ta kirja esimese võidu, oli 1993. aastal taas stardis ning eksis taas. Siis jõudis ta finišisse teisena.
128. koht pärineb aga 2013. aastast, kui rekordimees oli juba tippspordiga lõpparve teinud. Loskutovi viimane võit pärineb 2010. aastast. Esimese ja viimase võiduaasta vahele jäi aga ka suurel hulga selliseid jookse, millest Loskutov ei saanud treeningute tõttu osaleda.
Kui Eestis üritab Loskutov aeg-ajalt mõnele rahvajooksule ikka jõuda, siis Norras pole ta kordagi startinud. "Püüan siin parem kala," tutvustas ta enda peamist hobi. "Praegu võtab hästi forell ja ahven ning nädalavahetused kuluvad kalapüügi peale ära"
Ümber Viljandi järve jooks stardib igal aastal 1. mail kell 12. Tegemist on Eesti kõige vanema rahvaspordivõistlusega, mis esimest korda oli kavas 1928. aastal ning tänavu antakse start 87. jooksule. Osaleda saavad nii jooksjad kui kepikõndijad ning starti on oodata kokku ligi 4000 osalejat. Jooksule saab end registreerida aadressil www.viljandijarvejooks.ee. Tasuta kutse jooksule saavad tänavu 21 meest, kes on lõpetanud järvejooksu vähemalt 40 korda ning viis naist, kes finišeerunud vähemalt 20 korda. | Rekordimees Pavel Loskutov stardib taas ümber Viljandi järve jooksul | https://sport.err.ee/83811/rekordimees-pavel-loskutov-stardib-taas-umber-viljandi-jarve-jooksul | 40 korda lõpetada või kümme korda võita – sellised on nõuded, mis annavad õiguse startida elu lõpuni tasuta ümber Viljandi järve jooksule. Kümne võidu reegel annab tasuta stardikoha jooksu ühele säravaimale tähele Pavel Loskutovile. |
31-aasta Wurm eemaldati võistlustel juba kolm kuud tagasi ja tema võistluskeeld lõppeb seega 12. detsembril 2019. Austria antidopingu sõnul kasutas suusataja keelatud ainet koobaltit ja tarvitas vere rikastamiseks veel mitmeid keelatud viise.
Wurm on jõudnud MK-sarjas individuaalsprindis neljal korral kümne sekka, aga mitte kunagi poodiumile. 2006. aastal krooniti ta vabatehnikasprindis kuni 23-aastaste maailmameistriks.
Kaks aastat tagasi sai dopingu tarvitamise eest eluaegse võistluskeelu Wurmi koondisekaaslane Johannes Dürr. | Suusatamise U-23 maailmameister sai nelja-aastase võistluskeelu | https://sport.err.ee/83821/suusatamise-u-23-maailmameister-sai-nelja-aastase-voistluskeelu | Austria suusasprinter Harald Wurm teenis veredopingu kasutamise eest nelja aasta pikkuse võistluskeelu. |
Carter ütles, et sel nädalal korraldati suur operatsioon, mille eesmärk oli lüüa ISIS-e rahastamistegevust, vahendas Reuters.
Minister ütles pressikonverentsil, et USA andmetel sai surma hadži imaan, kes vastutas ISIS-e rahalise poole eest, ning Abu Sarah, keda süüdistati Põhja-Iraagis võitlejatele maksmise eest.
USA meedia teatas varem, et rünnakus hukkus hadži imaan, keda teati nime all Abdul Rahman al-Qaduli. USA võimud olid al-Qaduli tabamise eest välja pannud 7 miljonit dollarit. | Carter: Süürias hukkus ilmselt tähtsuselt teine ISIS-e juht | https://www.err.ee/556779/carter-suurias-hukkus-ilmselt-tahtsuselt-teine-isis-e-juht | Sel nädalal hukkus Süürias USA õhurünnakus äärmusrühmituse ISIS teine komandör, kinnitas USA kaitseminister Ash Carter. |
27-aastane Parsons on tänavu visanud keskmiselt 13,7 punkti ja haaranud 4,7 lauapalli mängus. Tema karjääri keskmised on vastavalt 14,3 punkti ja 5,1 lauapalli. | Dallas Mavericksi ääre jaoks on hooaeg lõppenud | https://sport.err.ee/83827/dallas-mavericksi-aare-jaoks-on-hooaeg-loppenud | Korvpalliliiga NBA klubi Dallas Mavericksi ääremängija Chandler Parsons läks täna parema põlve meniski operatsioonile ja sel hooajal enam platsile ei tule. Küll saab ta kaasa teha uue hooaja ettevalmistuse. |
"Interpol pakub Belgiale analüütilist ja operatiivset tuge pärast Brüsseli terrorirünnakuid, et aidata tuvastada võimalikke seoseid teiste isikute ja rünnakutega mujal maailmas," vahendas Reuters Interpoli teadet.
Interpol märkis, et üks eesmärk on pakkuda liikmesriikidele võimalust uuendada oma andmebaase ja ristkasutada informatsiooni, mida neil kahtlusaluste ja tagaotsitavate kohta on.
Teisipäeval Brüsselis toimunud rünnakutes sai surma 31 inimest. | Interpol pakkus Belgiale abi | https://www.err.ee/556789/interpol-pakkus-belgiale-abi | Interpol teatas, et toetab Belgiat püüdlustes leida seoseid Brüsseli ründajate ja teiste ohtlike inimeste vahel. |
Tegemist oli Sky meeskonnale väga hea päevaga, sest täna võitis Kataloonia velotuuril etapi Wout Poels ning Harelbeke sõidul tuli Sagani järel kolmandaks Ian Stannard.
206-kilomeetrisel sõidul oli jäänud vaid 30 kilomeetrit minna, kui Kwiatkowski ja Sagan sõitsid konkurentidel eest ära ja kuigi nende edu ei olnud väga suur, suutsin nad peagrupi seljataga hoida.
Kaks hooaega tagasi grupisõidu maailmameistriks kroonitud poolaka jaoks oli see hooaja esimeseks võiduks. | Kwiatkowski edestas World Touri ühepäevasõidul Saganit | https://sport.err.ee/83829/kwiatkowski-edestas-world-touri-uhepaevasoidul-saganit | Tuntud Belgia ühepäevasõidu E3 Harelbeke võitis poolakas Michal Kwiatkowski (Sky), kes sai kolme sekundiga jagu slovakk Peter Saganist (Tinkoff). |
Tänane künklik etapp andis taas võimaluse jooksikutele ning viimased kasutasid võimaluse ära. Poelsil õnnestus etapi keskel koos seitsme kaaslasega peagrupist põgeneda, lõpukilomeetritel kaaslased seljataha jätta ning võidukalt finišisse jõuda. 11 sekundit hiljem finišeerisid Dario Cataldo (Astana) ja Gaetan Bille (Wanty – Groupe Gobert). Peagrupp, kus ka Quintana, kaotas võitjale täna 33 sekundit, vahendab Rattauudised.ee.
Kangert lõpetas etapi peagrupis. Taaramäe töötas etapi keskel peagrupis oma meeskonnakaaslaste heaks ning kaotas võitjale lõpuks 8.40.
Üldarvestuse esikolmikus tänane etapp muudatusi ei toonud. Liider on Quintana, Alberto Contador (Tinkoff) kaotab talle seitsme ja Richie Porte (BMC) 17 sekundiga. Kangert hoiab 21. kohta (+2.06), Taaramäe on 72. kohal (+26.26).
Homme on tuuril kavas etapp, mis peaks sobima sprinteritele, velotuur lõpeb pühapäeval. | Kataloonias etapivõit hollandlasele, Kangert 35. | https://sport.err.ee/83820/kataloonias-etapivoit-hollandlasele-kangert-35 | Kataloonia velotuuri täna sõidetud viienda etapi võitis hollandlane Wout Poels (Sky). Tuuri liidrina jätkab Colombia rattur Nairo Quintana (Movistar). Tanel Kangert (Astana) sai 35. koha ja Rein Taaramäe (Katjuša) 150. koha. |
Putin ütles reedel Kadõroviga kohtudes, et 5. aprillil saab läbi Tšetšeenia juhi praegune ametiaeg.
"Kirjutasin täna alla määrusele teie nimetamisest Tšetšeenia vabariigi liidri kohusetäitjaks sellele järgneva, ma loodan, selle aasta septembris, minemisega valimistele," ütles Putin.
Putini sõnul lähtus ta määruse allkirjastamisel sellest, "mis on viimastel aastatel tehtud tšetšeenide, vabariigi elanike heaks".
"Arvestan sellega, et Tšetšeenia elanikud, tšetšeenia rahvas hindab väärikalt valimiskampaania ja valimiste käigus seda, mida te olete vabariigi heaks teinud," lisas Vene president. | Putin nimetas Kadõrovi Tšetšeenia liidri kohusetäitjaks | https://www.err.ee/556787/putin-nimetas-kadorovi-tsetseenia-liidri-kohusetaitjaks | Vene president Vladimir Putin allkirjastas määruse Ramzan Kadõrovi nimetamisest Tšetšeenia liidri kohusetäitjaks ning avaldas lootust, et too kandideerib septembrisse kavandatud valimistel. |
"Ma mäletan, et nägin esimest plahvatust lennujaama apteegis. Pöörasin pead ja nägin inimesi jooksmas... ma arvan, et mul läks silme eest pisut mustaks," kommenteeris 37-aastane Brasiilias sündinud korvpallur.
"Kogu aja ma lihtsalt üritasin endale öelda "sa pead sellega hakkama saada, pead saama, pead saama..." ja kui ma jõudsin kiirabiautosse, siis teadsin, et minuga on kõik hästi."
Mängija tunnistas telekanalile, et teda aitas palju kahe tütre peale mõtlemine. "Ma lihtsalt ei tahtnud, et mu tütred kasvaksid isata," sõnas endine Belgia koondislane.
"Naljakas, mille peale mõelda. Ma alustasin oma seitsme-aastase tütrega tennise mängimist. Ta on kuradima hea tennisemängija ja ma mõtlesin, et "ma pean sellega toime tulema, sest ta vajab treenerit". Mõned asjad, mis peast läbi käisid, näivad nii triviaalsed, aga need aitavad sul selliseid hetki ületada."
Hetkel haiglas viibiv Bellin vajas rünnaku järel vereülekannet, aga tema täpsemad vigastused ei ole veel präis selged, samuti see, millal ta koju lastakse.
We wensen onze ex-speler Sebastien Bellin alvast veel sterkte en een spoedig herstel toe! #PrayForBelgium pic.twitter.com/mR19edbqlT
— BC Telenet Oostende (@BCOOSTENDE) March 22, 2016 | Terrorirünnakus viga saanud Belgia ekskoondislane: tütrele tennise õpetamise soov aitas mul elus püsida | https://sport.err.ee/83813/terrorirunnakus-viga-saanud-belgia-ekskoondislane-tutrele-tennise-opetamise-soov-aitas-mul-elus-pusida | Korvpalli FIBA Europe Cupi sarjas Kristjan Kanguri koduklubi Varesega kohtunud Antverpeni Giantsi üks abitreeneritest ja Genti Hawksis keskmängijana tegutsev Sebastien Bellin andis ABC Newsile terrorirünnaku üleelamise kohta kommentaare. |
Turniiri avapäeval oli Eesti võistkond kaotanud hiljem teiseks tulnud Leedu kuni 18-aastaste koondisele 17:18. Ainus võit saadi eile Läti eakaaslaste üle 28:21. | Eesti käsipallijuuniorid lõpetasid Leedu turniiri kolmandana | https://sport.err.ee/83814/eesti-kasipallijuuniorid-lopetasid-leedu-turniiri-kolmandana | Eesti kuni 20-aastaste käsipallurite koondis kaotas Panevezyses toimuval turniiril viimasel päeval Leedu eakaaslastele 19:26 ja sai kokkuvõttes kolmanda koha. |
Täna avaldatud naiste tabeli esikümne moodustavad USA (koht jäi samaks), Saksamaa (0), Prantsusmaa (0), Inglismaa (+1), Austraalia (+4), Rootsi (+2), Jaapan (-3), Brasiilia (-1), Põhja-Korea (-3) ja Kanada (+1), vahendab Soccernet.ee.
Eesti lähiriikidest paikneb Venemaa 22. (0), Soome 27. (-3), Leedu 91. (+4) ja Läti 101. (+4) kohal.
Eesti järgmine vastane EM-valikturniiril on Belgia, kes asub 28. tabelireal. Belgiaga mängitakse 12. aprillil võõrsil ja 3. juunil kodus. | Naiste jalgpallikoondis tõusis maailma edetabelis | https://sport.err.ee/83816/naiste-jalgpallikoondis-tousis-maailma-edetabelis | Eesti naiste koondis tõusis FIFA maailma edetabelis kahe koha võrra ning jagab nüüd koos Guamiga 80. positsiooni. |
Seitse inimest võeti kinni Brüsselis, kaks väidetavalt Saksamaal ja üks Pariisis, vahendas BBC.
Kahtlusaluste nimesid ei ole veel avaldatud.
Arreteerimised toimusid neljapäeva hilisõhtul. Lisaks otsis politsei Scaerbeekis läbi maju.
Belgia meedia teatel vahistas politsei ka mehe, keda seostatakse Brüsseli rünnakutega. Seljakotti kandvat meest tulistati Schaerbeeki linnaosas, kui ta keeldus allumast politsei korraldustele.
Brüsselis Schaerbeeki linnaosas oli politseioperatsiooni ajal kuulda vähemalt kolme plahvatust.
Politseioperatsioon on nüüdseks lõppenud. Prantsuse politseiallikad teatasid, et operatsioon on seotud neljapäevaõhtuse operatsiooniga Pariisi äärelinnas.
Samal ajal korraldas Prantsuse politsei terrorismivastase operatsiooni Argentuili linnaosas Loode-Pariisis. Operatsioon toimus mõned tunnid pärast seda, kui tabati rünnakut plaaninud terrorist.
Prantsusmaa siseminister Bernard Cazeneuve sõnul oli Prantsuse päritolu kinnipeetul rünnaku planeerimine "kaugelearenenud tasemel". Seni ei ole meest seostatud ei Pariisi ega Brüsseli terrorirünnakutega.
Allikad: Brüsselis tabati metroo rünnakus kahtlustatava abiline
Uurimisega kursis olev allikas ütles, et üht neljapäeva õhtul arreteeritud meestest kahtlustatakse Brüsseli metroos 20 inimest tapnud enesetapupommitaja abistamises.
"Meil on selgeid märke, et see on kahtlusalune, keda viimased paar päeva taga otsiti. Tema tuvastamine jätkub," ütles allikas, viidates mehele, keda nähti turvakaamera videos Maelbeeki jaama sisenemas koos arvatava pommitaja, Khalid El-Bakraouiga.
Teine mees kandis samuti kotti, kuid ei ole teada, kas ka tema pidi end samuti metroos õhku laskma või mitte.
Samas ei ole allika sõnul seitsmest arreteeritust ilmselt ükski "kolmas mees", keda on nähtud Zaventemi lennujaama turvakaameratel koos kahe teise enesetapupommitajaga. Üks ründaja oli Bakraoiu vanem vend Brahim ja teine oli uurijate arvates Najim Laachraoui, kuid see ei ole veel kinnitust leidnud.
Laachraoui tagaotsimiskuulutus oli politsei veebilehtedelt reedel kõrvaldatud, mis viitab sellele, et teda enam ei otsita.
Allikas ütles, et neljapäeval Brüsselis arreteeritute hulgas oli kolm inimest, kes viibisid peaprokuratuuri kontori lähedal, mis on tugevalt valvatud. Allikas ütles, et uurijad püüavad teha kindlaks, kas nad kavandasid piirkonnas rünnakut.
22. märtsil toimus Brüsseli Zaventemi lennujaamas kaks plahvatust. Samuti toimus plahvatus ühes Brüsseli metroojaamas. Hukkunud on vähemalt 34 inimest (14 lennujaamas, 20 metroojaamas), kuid tegelik surma saanute arv on tõenäoliselt suurem. Vigastatuid on enam kui 300. Prokuratuuri kinnitusel on tegu terrorirünnakutega, mille eest on võtnud vastutuse äärmusrühmitus ISIS.
Möödunud aasta novembris korraldasid terrorirstid Pariisis samal ajal mitmes paigas rünnaku, neist üks Bataclani kontserdimajas. Ka nende enam kui 120 hukkunuga rünnakute eest on vastutuse võtnud ISIS. | Brüsseli rünnakutega seoses vahistati mitmeid inimesi | https://www.err.ee/556766/brusseli-runnakutega-seoses-vahistati-mitmeid-inimesi | Kolmes Euroopa riigis vahistati kümme kahtlusalust seoses Brüsselis toimunud pommirünnakutega. Pariisis tabati terrorirünnakut planeerinu. |
Esimesel etapil Austraalias sõideti kvalifikatsiooni uue süsteemi järgi, kus nii esimesel, teisel kui ka kolmandal sessioonil langes iga teatud aja tagant üks võistleja edasisest konkurentsist. See süsteem kutsus esile aga palju kriitikat: paremusjärjestus polnud senisest ootamatum ja võistlust polnud ka huvitavam jälgida, ehk isegi vastupidi.
Austraalias otsustasid tiimibossid, et edaspidi naastakse vana formaadid juurde, mis oli kasutusel aastatel 2006-2015, kus samuti oli kolm sessiooni, aga sessiooni sees mingeid väljalangemisi ei korraldatud. Neljapäevasel kogumisel vajas see veel ratifitseerimist ning muudastuste elluviimiseks oli tarvis tiimide üksmeelset seisukohta. Paraku seda ei tulnudki.
Kaalumisel oli ka vahepealne variant, kus väljalangemist oleks kasutatud esimesel ja teisel sessioonil, kuid kolmandas sessioonis, kus alles jääb kümme autot, oleks sõidetud samamoodi nagu aastatel 2006-2015. Kuid ka see idee ei leidnud heakskiitu.
"Tulemus on see, et jääme sinna, kus oleme praegu," kommenteeris F1 juht Bernie Ecclestone uudisteagentuurile Reuters. "Pärast Bahreini vaatame asjad uuesti üle." | Vormel-1 uus ajasõiduformaat jääb kehtima ka teiseks etapiks | https://sport.err.ee/83817/vormel-1-uus-ajasoiduformaat-jaab-kehtima-ka-teiseks-etapiks | Vormel-1 sarja palju kära tekitanud ajasõidu formaat jääb samaks ka hooaja teisel etapil Bahreinis, sest tiimijuhid ei jõudnud üksmeelele. |
Referendum Suurbritannia EL-i liikmelisuse üle toimub 23. juunil. Debatis on üks võtmeargument olnud julgeolek - EL-i pooldajate sõnul muudab liit Suurbritannia turvalisemaks, selle vastaste sõnul aga vastupidi.
Hayden ütles BBC Radio 4 saates "Today", et julgeolekuteenistuste tase üle Euroopa on väga ebaühtlane. Ta tõi näite, et Prantsusmaal ja Suurbritannias on need teenistused väga head, samas Skandinaavias head, kuid väiksemad.
Ülejäänud Euroopas on tema sõnul julgeolekuteenistused väikesed. Belgias on tema sõnul julgeolekuteenistused "väikesed, alarahastatud ja juriidiliselt piiratud, samuti alluvad need valitsusele, millel on endal niigi valitsemisega seotud väljakutseid".
Endine MI6 juht Sir Richard Dearlove on öelnud, et EL-i põhised julgeolekuasutused on vähetähtsad ja EL-ist lahkumine suurendaks Suurbritannia julgeolekut. Hayden ütles, et on Dearlove'iga sama meelt.
"Ma ei taha vaielda Euroopa Liidu vastu, kuid liit ei panusta riiklikku julgeolekusse. Tegelikult, mõnes mõttes jääb liit jalgu oma kodanikele julgeolekut pakkuvale riigile," ütles ta.
Hayden lükkas tagasi ka väited, et Suurbritannia lahkumine EL-ist mõjutaks USA võimekust teha koostööd riiklike julgeolekuteenistustega. Ta lisas, et Euroopa julgeolekuteenistused suhtlevad rohkem USA-ga kui omavahel.
"Me oleme suur julgeolekuteenistus ja igaühe hinnangul on nende rahvuslikud huvid tagatud, kui neil on produktiivne suhe meiega, kuid sama ei kehti teiste teenistustega Euroopas," ütles ta. | CIA eksjuht: EL jääb julgeolekuteenistustele jalgu | https://www.err.ee/556784/cia-eksjuht-el-jaab-julgeolekuteenistustele-jalgu | Euroopa Liit jääb mõnes mõttes julgeolekuteenistustele jalgu, ütles endine USA keskluureagentuuri (CIA) juht Michael Hayden debati raames, kas Suurbritannial oleks turvalisem Euroopa Liidus või sellest väljas. |
Enamik keelatud aineid olid anaboolse toimega ehk lihaskasvu ergutavad, teiste seas jäi sportlane vahele ka nandrolooni ja testosterooniga. Itaalia ajaleht La Gazzetta dello Sport kirjeldas seda juhtumit kui dopingurekodit.
Muude asjade kõrval avastati Vasta proovist ka piimanäärmete suurust reguleerivad ravimeid. Nimelt on meestel sellise koguse anaboolsete steroidide kasutamise kõrvaltoimeks rindade suurenemine. | Itaalia sportlase proovist avastati lausa 11 erinevat dopinguainet | https://sport.err.ee/83818/itaalia-sportlase-proovist-avastati-lausa-11-erinevat-dopinguainet | Itaalia tugevuselt kolmandas ragbiliigas mänginud Amatori Catania klubi liige Davide Vasta jäi võistlusvälisel kontrollimisel vahele lausa 11 erineva dopinguainega. |
Aasia GP-etapid on sarnaselt Euroopa karikasarjale avatud ka teiste riikide laskuritele. Võistlused on tuntud kõrge taseme poolest, sest Aasias on palju tugevaid viburiike - Lõuna-Korea, Indoneesia, Taiwan, Jaapan, Hiina jt, kirjutab Vibuliit.ee.
Bangkoki GP-etapp on registreeritud ka maailmareitinguvõistlusena. Väljaspoolt Aasiat osalesid veel laskurid Venemaalt ja Šveitsist. Tugevatest Aasia riikidest puudus Korea, sest neil toimuvad hetkel koondise kvalifikatsiooniturniirid.
Lootus hooaja alguses kõrge tulemus lasta luhtus mõnevõrra ilma tõttu – tuul oli tugev nii kvalifikatsiooni kui duellide päeval. See kajastub ka üldises tulemuste tasemes. Üksi võistlema sõitnud Pärnat tuli siiski tingimustega võrdlemisi hästi toime.
Eelringis lasi ta 316+313 silma ja see andis 58 naise seas 17. koha. Olümpiaringis pääses ta esimesest duellist tänu kõrgele eelringi kohale ilma vastaseta läbi, teises duellis alistas ta 6:5 Utano Agu (Jaapan), kolmandas duellis 7:3 Ariunbileg Nyamjargali (Mongoolia).
Neljandas duellis ehk 1/8 ringis tuli vastaseks nii eelringi kui olümpiaringi võitnud Ksenia Perova (Venemaa) ja duell lõppes 0:6 kaotusega. Pärnatile siiski hooaja alguseks ilus 9. koht Aasia karikaetapilt. Pärnat naaseb Bangkokist tagasi koondise kevadlaagrisse. | Reena Pärnat tuli Aasia karikaetapil üheksandaks | https://sport.err.ee/83810/reena-parnat-tuli-aasia-karikaetapil-uheksandaks | Sel nädalal toimub Bangkokis esimene Aasia GP-etapp. Eestlastest osales Reena Pärnat, kelle jaoks oli tegemist ühtlasi ka hooaja esimese välivõistlusega, ja sai üheksanda koha. |
Usbekistanis peetaval Grade 3 ITF juunioride sarja turniiril alistas Kristjan Tamm kaks vastast ja jõudis veerandfinaali, kus pidi tasavägises kohtumises alla vanduma Venemaa esindajale Jegor Noskinile tulemusega 2:6, 7:6 (10:8), 6:3. Kristjan osales ka paarismänguturniiril, kus tal koos inglasest partneri Louis Newmaniga tuli tunnistada samuti inglaste Ben Draperi ja Jack Mollow paremust tulemusega 1:6, 6:3, 10:5, vahendab Tennis.ee.
Hispaanias peetaval ITF juunioride Grade 2 turniiril on paarismängus jõudnud finaali vennad Mattias ja Kristofer Siimar. Poolfinaalis oldi paremad Portugali mängijatest Goncalo Andradest ja Alexandre Ribeirost tulemusega 6:0, 6:4. Finaalis kohtutakse Prantsuse/Hispaania paariga Elliot Benchetrit/Eduard Guell Bartrina, kes omavad turniiril 2. asetust.
Üksikmängus jõudsid mõlemad poisid teise ringi, kus Mattias kaotas tasavägise kohtumise inglasele Max Stewartile tulemusega 7:6 (9:7), 5:7, 7:6 (7:5) ja Kristofer paarismängu finaalivastasele prantslasele Elliot Benchetritile tulemusega 6:2, 6:2. | Eesti poisid on ITF-i juunioride turniiridel edukad | https://sport.err.ee/83819/eesti-poisid-on-itf-i-juunioride-turniiridel-edukad | Kristjan Tamm jõudis Usbekistanis peetud ITF juunioride Grade 3 turniiril veerandfinaali, Mattias ja Kristofer Siimar Hispaanias peetaval Grade 2 turniiril paarismängus finaalis. |
Teisel poolajal valdas Eesti initsiatiivi, kuid väravat siiski lüüa ei õnnestunud, kuni jäime 87. minutil ootamatult koguni 0:1 kaotusseisu. Õnneks suutis Henri Järvelaid ilusa kauglöögiga 90. minutil mängu viigisadamasse tüürida, vahendab Jalgpall.ee.
Eesti tänane koosseis: Karl-Romet Nõmm, Martin Käos (82. Magnar Vainumäe), Renno Soosaar (46. Henri Järvelaid), Magnus Villota, Jako Kanter, Cristofer Kuusma, Vadim Mihhailov, Kaspar Mutso, Erik Sorga, Marten Niilop, Randy Padar (71. Robert Lepik). | Eesti U-19 jalgpallikoondis viigistas Viimsis Leeduga | https://sport.err.ee/83809/eesti-u-19-jalgpallikoondis-viigistas-viimsis-leeduga | Eesti U-19 jalgpallikoondis võõrustas täna, suurel reedel Viimsi staadionil Leedu eakaaslasi. Kohtumine lõppes 1:1 viigiga. |
Rowling postitas kirjad Twitterisse, et julgustada teisi edasipüüdlikke kirjanikke, vahendas BBC.
Üks kirjadest põhjendab tagasilükkamist sellega, et romaani ei saadaks edu ning Rowlingul soovitatakse osaleda kirjutamiskursustel.
Kirjaniku sõnul on tal olemas ka Harry Potteri saaga eest saadud äraütlemised.
Ta lisas, et ei kavatsenud alla anda enne kui ära oleksid öelnud kõik kirjastajad.
Robert Galbraith'i pseudonüümi alt välja antud "The Cuckoo's Calling" müüs lõpuks umbes 1500 koopiat, enne kui ajalehed Rowlingu päris nime avaldasid.
Harry Potteri saaga raamatuid on müüdud üle 400 miljoni koopia.
Rowlingut on nimetatud ka esimeseks naiskirjanikuks, kellest sai multimiljonär. | JK Rowling inspireeris Twitteris alustavaid kirjanikke | https://menu.err.ee/289968/jk-rowling-inspireeris-twitteris-alustavaid-kirjanikke | JK Rowling jagas fännidega kirju, millega kirjastused lükkasid tagasi ta esimese romaani "The Cuckoo's Calling" käsikirja. |
Koduväljakul saavutatud kahe võidu järel veerandfinaalseeriat 2:1 juhtima asunud Rovaniemi Woman Volley pidi poolfinaali pääsemiseks järelejäänud kahes vastasseisus ühe korra põhiturniiri kolmandat naiskonda Kangasalat võitma. Seda siiski ei suudetud, kui võõral väljakul lepiti 0:3 (-21, -17, -15) ja 1:3 (26, -21, -20, -23) kaotusega. Kristiine Miilen kogus nimetatud mängudes vastavalt 12 ja 17 punkti, vahendab volley.ee.
„Seeria neljandas kohtumises mängisime liiga turvaliselt, sest teadsime, et seeria selle mänguga veel läbi ei saa. Täna (eile - toim) alustasime hästi, suutsime pingelise geimilõpu enda kasuks pöörata, kuid järgnevas kolmes geimi tegutses Kangasala otsustavatel hetkedel kindlamalt. Meil on noor võistkond ning kohati tunneme puudust ühest vanemast ja kogenumast mängijast, kes oleks rasketel hetkedel valmis vastutust võtma,” kommenteeris Miilen hooaja viimaseid mänge.
Eliise Hollas ja Pieksämäki Volley alustasid kolmapäeval heitlust kõrgliigasse püsimajäämise nimel. Avavaatuses saavutati koduväljakul kindel 3:0 (12, 17, 21) paremus esiliiga võistkonna Nurmon Jymy üle. Mängu parimat kasutegurit (+11) näidanud Hollas kogus üheksa punkti rünnakul (64%), ühe blokis ja ühe pallingul. Uuesti kohtutakse esmaspäeval Nurmos. | Miileni koduklubi jäi poolfinaali ukse taha, Hollas võitleb püsimajäämise eest | https://sport.err.ee/83806/miileni-koduklubi-jai-poolfinaali-ukse-taha-hollas-voitleb-pusimajaamise-eest | Põhiturniiri viiendana lõpetanud Kristiine Miileni koduklubi Rovaniemi Woman Volley jäi Soome võrkpallimeistrivõistlustel poolfinaali ukse taha, tunnistades veerandfinaalseerias 2:1 eduseisust kahes järgnevas kohtumises LP Kangasala ülekaalu. Eestlanna arvele märgiti hooaja viimastes mängudes 12 ja 17 punkti. |
„Me välistame selle võimaluse täielikult!” vahendab Spordipartner.ee Guilleni sõnu. „See oleks suur viga, sest tegemist on võidusõiduga, mis kuulub rahvusvahelisse kalendrisse ja on viimastel aastatel kasvanud. Vuelta kuupäevad on ajalooliselt paigas juba 80 aastat tagasi.”
UCI kavandab kõrgeimal tasemel võistluste ehk World Touri kalendris suuri muudatusi, mis pole aga meeltmööda ASO-le, mis on mitmeid suurvõistlusi, teiste seas ka Tour de France’i ja Vueltat korraldav ettevõte. | Vuelta direktor: välistame kärpimise täielikult | https://sport.err.ee/83804/vuelta-direktor-valistame-karpimise-taielikult | Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) presidendi Brian Cooksoni poolt välja käidud mõttevälgatus, et tulevikus võib reformide tulemusel Vuelta pikkus väheneda kolmelt nädalalt kahele, pani aasta kolmanda suurtuuri direktori Javier Guilleni krõbedamaid väljendeid kasutama. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.